Girkoválggat čakčamánu 18. beaivvi.
Gärhkoeveeljeme skiereden 18 b: n.
Don ieš válljet.
Datne dihte mij åadtjoeh veeljedh.
Ruoŧa girkus leat sullii 7 miljovnna miellahttu geat háliidit leahkit mielde ja váldit ovddasvástádusa, ovddidit ja hábmet girku boahtteáiggi.
Sveerjen gärhkosne 7,2 miljonh lihtsegh, jih almetjh meatan mejtie diedtem utnieh gärhkoem öövtiedidh båetije beajjan.
Čakčamánu 18. beaivvi leat miellahttuin geat leat deavdán 16 jagi ja leat čálihuvvon Ruoŧas vejolašvuohta leahkit mielde ja váikkuhit geat galget oažžut luohttamuša stivret Ruoŧa girku njeallje jagi ovddosguvlui.
Skiereden 18.b:n gaajhkh lihtsegh mah 16 jaepien båeries sjidteme
Ruoŧa girku doaibma lea viiddis ja gokčá ollu.
Sveerjen gärhkoe sjiere barkoem åtna jih joekoen jijnjnh barkoeh.
Girku háliida leahkit sadjin jearaldagaide ja ságastallamiidda, sadjin gos oktavuohta, vuoiŋŋalašvuohta ja Ipmila lagašvuohta deaivvadit.
Gärhkoe säjhta sijjie årrodh gyhtjelasside jih soptsestimmide, sijjie gusnie ektesne årrodh, voejkenem jih Jupmelem gaavnedh.
Girkun mii addá doaivvu ja doaibmá juohke olbmo vuoiŋŋalaš dearvvašvuođa ovddas.
Gärhkoe mij håhkoem vaadta jih barka juktie fierhtenen almetje edtja hijven vaajmosne utnedh.
Rabas ja lagaš Girkun mii veahkeha olbmoid geat dárbbašit veahki.
Gärhkoe mij gaahpene jih dihte barka almetjidie mah nåake utnieh.
Gos risttalaš ja olmmošlas árvovuođđu šaddá duohtan praktihkalaččat, sihke dáppe ruovttus ja olgoriikkas, ilus ja morrašis, árgabeaivvis ja bassebeavvis.
Gusnie vierhtiemaadtoe kristeldahken mietie jih guktie almetjh hijven ussjedh nemhtie edtja gärhkoe barkedh, daesnie mijjen rijhkesne jih ålkoelaantine, aavosne jih sårkosne, aarkebiejjine jih aejlegsbiejjine.
Gosa Ruoŧa girku galgá bidjat fámus ?
Gusne edtja Sveerjen gärhkoe stööremes barkoem biejedh ?
Gávdnot go lihkushisvuođat ja roasut leat dáhpáhuvvan ?
Sijjine årrodh gusnie goerpe jih ovlahkoe ?
Gásttahit, konfirmeret, vihahit ja hávdádit ?
Kristedh, skylledh, pruvredh jih boernedidh ?
Guossástallat boarrasiid, skihpa ja oktonas olbmoid ?
Voeres, skiemtjes jih oktegs almetjh gaavnedidh ?
Báhtareaddji jearaldagaide ?
Gyhtjelassine mejtie almetjh jeatja laanteste diekie juhteme ?
Ávvudit juovllaid, beassážiid ja hellodagaid ?
Jåvlem, påaskem jih pinsem heevehtidh ?
Birasbargui ?
Byjresebarkoe ?
Fuolahit girkoráhkadusaid ?
Gärhkoegåetieh urriestidh ?
Vuoiggalaš gávppašeapmái ?
Riekteslaakan åesistidh ?
Musihkkadoaibmaide mánáide ja nuoraide ?
Musigkebarkoe maanide jih noere almetjidie ?
Girkoválggat čakčamánu 18. b..
Gärhkoeveeljeme skiereden 18 b:n
Girkoválggain čakčamánu 18. b. don válljet gosa Ruoŧa girku galgá bidjat fámu lagamuš njeallje jagi.
Gärhkoeveeljemisnie skiereden 18b:n datne veeljh mejnie Sveerjen gärhkoe edtja båetije nieljie jaepine barkedh.
Geasa attát luohttamuša ?
Giesse luhpiem vedtieh ?
Válgabeaivvi don jienastat jienastangoarttas namahuvvon válgalanjas maid oaččut ruktui boastta bakte maŋemusat borgemánu 31. b..
Veeljemebiejjesne gielem biejh veeljemetjiehtjelisnie gusnie dihte lea, daam gieleleahpesne tjaalasovveme jih daam påasten tjirrh åadjoeh minngemes mietsken 31 b:n.
Dasa lassin das čuožžu maiddái jus gávdnojit sierra jienastanvuostáiváldinbáikkit válgabeaivvis.
Desnie aaj tjaalasovveme jis veeljemebiejjesne sjiere gieledåastoesijjie gååvnesh. Datne aaj maahtah veeljemebiejjien åvtelen gielem vedtedh.
Girkoválggain leat golbma dehe njeallje válgga
Gärhkoeveeljeme golme jallh niejljie veeljeme leah
Girkoválggain don jienastat golbma dehe njeallje válggain, dan mielde makkár báikkálaš organisašuvdna lea dan searvegottis masa don gullot.
Gärhkoeveeljemisnie golme jallh nieljie veeljemisnie gielem biejh, guktie vååjnoe dov lihkesbijre åårganisasjovnesne dennie gärhkoetjåangkesne gusne datne årroeminie:
1) Girku alimus stivra dehe njuolggaválljejuvvon girkoráđđi.
1) gärhkoeståvroe jallh dallegh veeljeme gärhkoeraerie.
Dás gieđahallojuvvojit áššit mat gullojit searvegotti eallimii, o.m.d. doaibma mii jođihuvvo ja makkár ulbmiliid searvegoddi galgá ollašuhttit.
Daesnie gyhtjelassine barkieh mejtie dov gärhkoetjåangkesne vihkeles leah, vuesehte gaavhtan barkojne mejnie barkoeminie jih magkeres ulmieh gärhkoetjåangkoe edtja jaksedh.
2) Searvegoddeovttastus
2) ektine gärhkoeståvrojne
Dávjá barget máŋga searvegotti ovttas ruhta- ja hálddašanáššiin.
Jijnjh aejkieh gellie gärhkoetjåangkoeh ekonomijen jih administrasjovnine ektesne barkieh.
Searvegoddeovttastus mearrida návccaid, gittaopmodaga ja seammásullasaš áššiid birra.
Ektie gärhkoeståvroe nännosti vierhtiej jih gåetiej bijre jih nimhtemes.
3) Bismágotti áirrasgoddi
3) Stifteståvroe
Ruoŧa girku lea juhkojuvvon golbmanuppilohkái bismágoddái.
Sveerjen gärhkoe golmeluhkie stiftine juakeme.
Juohke bismágoddi jođihuvvo bismmás.
Fierhtene stifte bispem åtna.
Bismágoddi galgá o.m.d. doarjut searvegottiid ovddidit doaimmaideaset.
Stiften diedte lea gärhkoetjåangkoeh duedtedh jih barkoem öövtiedidh.
4) Girkočoahkkin
4) Gärhkoetjåahkoe
Girkočoahkkin lea Ruoŧa girku alimis mearrideaddji orgána 251 áirasiin.
Gärhkoetjåahkoe lea gärhkoen jillemes nännoestimmie åårgane 251 lihtsegi gujmie.
Dás mearriduvvojit oktasaš áššit, mat o.m.d. gusket girku njuolggadusaide ja gásttahan-, rihppaskuvla-, vihahan- ja hávdádusáššiide.
Daesnie ektie gyhtjelssi bijre nänneostieh vuesehte gaavhtan gärhkoen tjaaleh-luhpieh, jih dovne dah gyhtjelassh kristedh, skylledh, pruvredh jih boernedh.
Oainnát jienastangoarttas majn válggain sáhtát jienastit.
Magkeres veeljeme datne maahtah darjodh veeljemeleahpesne lohkh.
Govva-organisašuvdnagovvideapmi
Dallegh veeljeme
Njuolggoválggat
Naasjovne daltese
Sisriikkalaš dássi
Gärhkoetjåahkoe
Girkočoahkkin
Gärhkoeståvroe
Guovlluguovdasaš dássi
Reegijovne daltese
Bismágotti áirrasgoddi
Stiftedeaveståvroe
Bismágotti stivra
Stifteståvroe
Báikkálaš dássi
Lihkes bijre daltese
Báikkálaš dássi go searvegoddi ii leat mielde searvegoddeovttastusas
Lihkes bijre daltese gosse gärhkoetjåangkoeh eah leah meatan
Báikkálaš dássi go searvegoddi lea mielde searvegoddeovttastusas
Lihkes bijre daltese gosse gärhkoetjåangkoe meatan leah
Searvegoddeovttastus
Ektie gärhkoedeaveståvroe
Girkolávdegoddi
Gärhkoemoenehtse
Girku áirrasgoddi
Gärhkoedeaveståvroe
Girkoráđđi
Gärhkoeraerie
Njuolggoválggain válljejuvvon girkoráđđi
Dalleghveeljeme gärhkoeraerie
Báikkálaš girkočoahkkin
Gärhkoetjåahkoe
Ná dat doaibmá
Naemhtie edtja årrodh
Ránes ruođut = orgánat maid mii válljet girkoválggain.
Kraevies skaavhtegh = dah åårganh mejtie mijjieh gärhkoeveeljemasse veeljin.
Ollásit devdo-juvvon devdojuvvon vilges ja ránes ruođut = mearrideaddji orgánat.
Deave veelkes jih kraevies skaavhtegh = dah nännoestimmieh åårganh.
Ruođut main leat viivvat = doaibmaheaddji orgánat.
Dah krosseskaavtegh = dah barkoe åårganh.
Njuolggoválggain válljejuvvon girkoráđđi lea sihke mearrideaddji ja doaibmaheaddji orgána.
Gärhkoeraerie mejtie dallegh veeljeme dah dovne nännoestimmie jih barkoe åårganh.
Jus dus lea njuolggus jienastat golbma dehe njeallje válggain, de jienastat Girkočoahkkin- ja bismágotti áirrasgotti válggain ja maiddái ovtta dehe guovtti báikkálaš válggain dan mielde jus searvegoddi gullo searvegoddeovttastussii vai ii.
Datne gieh åadtja veeljedh nuepiem åtna golme jallh njieljie veeljeminie gielem biejedh, Gärhkoetjåahkose, stiftedeaveståvrose jih akten jallh göökten lihkesbijre åårganide jih jis gärhkoe-tjåangkose ektesne lea.
Jienasteapmi
Veeljedh
Jienastanvuohki lea sullii seammálágán go eará almmolaš válggain.
Gielem vedtedh seamma vuekine goh dah siejhme veeljeminie.
Don fertet geavahit jienastangoartta jus jienastat ovdal válgabeaivvi ja jus don jienastat sierra jietnavuostáiváldinbáikkis.
Datne tjoerh gieleleahpam nuhtjedh jis veeljemebiejjien åvtelen gielem vedttieh jih jis sjiere gieledåastoesijjine gielem vedth..
Váikko jienastat válgalanjas dus ferte leat jienastangoarta mielde.
Jis veeljemetjiehtjelisnie gielem vedth dellie aaj tjoerh gieleleahpam meatan vaeltedh.
Válgabeaivvis čakčamánu 18. beaivvi
Veeljemebiejjesne skiereden 18 b:n
Válgalanjas
Veeljemetjiehtjelisnie
Jienastangoarttas čuožžu man válgalanjas don sáhtát jienastit ja rahpanáiggit.
Gieleleahpesne maahtah lohkedh gusnie veeljemetjiehtjele jih gåessie dihte gaahpene.
Sierra jietnavuostáiváldinbáikkiin
Sjiere gieledåastoesijjie
Muhtomin gávdnojit maiddái sierra jietnavuostáiváldinbáikkit, jus dakkárat gávdnojit válgabeaivvis de čuožžu jienastangoarttas leat dieđut báikki ja áiggiid birra.
Muvhtene aaj sjiere gieledåastoesijjie tsegksovveme. Jis naemhtemes gååvnesh veeljemebiejjesne dellie maahtah gieleleahpesne lohkedh gusnie sijjie jih gåessie gaahpene leah.
Ovdal válgabeaivvi
Veeljemebiejjien åvtelen
Doaimmahagat olles riikkas
Ekspedisjovnh abpe rijhkesne
Gaskal čakčamánu 5. ja 14. beivviid don sáhtát jienastit ovddalgihtii searvegoddedoaimmahagain olles riikkas.
Skiereden 5 b:n jih 14 b:n gaskoeh maahtah gielem åvtelen vedtedh pastors- / jih gärhkoetjåangkoe-ekspedisjovnine abpe rijhkesne.
Váldde aktavuođa searvegottiin gos áiggut jienastit jus dárbbašat eanet dieđu.
Vielie saernieh maahtah åadtjodh dov gärhkoetjåangkosne gusnie gielem sijhth vedtedh.
Sierra jietnavuostáiváldinbáikkit
Sjiere gieledåastoesijjie
Sáhttet maiddái gávdnot sierra jietnavuostáiváldinbáikkit mat leat rahpasat ovddalgihtiijienasteami várás.
Maehtieh dovne sjiere gieledåastoesijjie utnedh gusnie gielem maahtah vedtedh gieleveeljemebiejjien åvtelen.
Váldde aktavuođa iežat searvegottiin vai beasat diehtit makkár vejolašvuođat leat.
Bieljelh dov gärhkoetjåangkoem jih govlh magkeres nuepieh åtna.
Jienastit reivve bakte
Prievien tjirrh gielem vedtedh
Nubbi vuohki jienastit ovddalgihtii lea reivve bakte.
Jeatja vuekiem åtna prievien tjirrh gielem veeljemen åvtelen vedtedh.
Dalle don dárbbašat ” reivejienastanpakeahta ”, dan don ieš diŋgot iežat searvegoddedoaimmahagas.
Dellie ” prieviegielevadtesem ” darpesjh utnedh jih daam pastors- / gärhkoetjåangkoste maahtah dängkodh.
Das leat visot maid don dárbbašat, earret eará guorus válgalihput maid ieš beasat deavdit.
Dejnie sisvegisnie gaajhkem gaavnh, dovne gåaroes veeljemeleahpa mejtie jijtje maahtah tjaeledh.
Dábálaččat don goitge sáhtat oažžut válmmasit devdojuvvon válgalihpuid dan nominerenjoavkkus masa áiggut jienastit.
Siejmetji maahtah gieleleahpah åadtjodh mejtie joe tjaalassovveme nomineringsdåehkeste.
Du reivejietna ferte ollet ovdal čakčamánu 14. beaivvi.
Dov prieviegielem tjoeverin skiereden 14b:n åvtelen utnedh.
Jienasteapmi áirrasa bakte
Dijren tjirrh gielem vedtedh
Jienasteapmi áirrasa bakte dáhpahuvvá sullii seammáláhkai go reivve bakte muhto lea vuosttažettiin oaivvilduvvon daidda geat leat áigun jienastit válgalanjas muhto leat eastašuvvan válgabeaivvis. ”
Dijren tjirrh gielem vedtedh seamma vuekine goh prievien tjirrh, daate voestemes vuekie disse gie gieletjiehtjelisnie edtja gielem vedtedh men ij maehtieh veeljemebiejjesne. ”
Reivejienastanpakeahta ” sisdoallá maiddái visot maid don dárbbašat áirrasjienasteami várás.
Pieviegielevadtesen ” sisvegisnie gaajhkem gaavnh gosse gielem dijren tjirrh vedtieh.
Geaidda sáhtát jienastit ?
Giejtie gielem vedtedh ?
Girkoválggain don jienastat nominerenjovkkui, mij vástida bellodaga almmolaš válggain.
Gärhkoeveeljemisnie nomineringsdåehkese gielem vedth, seamma goh paartijjh siejhme veeljemisnie.
Sáhtát maiddái persuvnna ala jienastit.
Nomineringedåehkieh jijtje saernieh vedtieh guktie gärhkoe edtja barkedh båetije biejjine, gusnie Sveerjen gärhkoe edtja faamoem biejedh.
Dat mearkkaša ahte don bijat ruossa dan evttohasa ovdii nominerenjoavkku listtus maid eanemusat háliidat galgá beassat sisa.
Giejdie dåehkide gielem vedtedh maahtah siejmetji gärhkoetjåangkoen tjirrh daejredh. Lästoeh aaj daesnie gååvnesh www.svenskakyrkan.se
Válgaboađus
Mejtie veeljeme vuesehte
Ruovttusiiddus www.svenskakyrkan.se oainnát gaskaboddosaš bohtosiid bidjojuvvot sisa dađi mielde go jienat rehkenastojuvvojit čoahkkái maŋŋel go leat válgalanjaid dahppan.
Annjebodts veeljemevuesehte maahtah www.svenskakyrkan.se vuartasjidh dan männgan gosse ryökneme, gåessie veeljemetjiehtjelh gaaptjeme.
Loahpalaš boađus almmuhuvvo earret eará ruovttusiiddus go bismágottit leat dárkkistan visot jienaid.
Minngemes vuesiehtimmie maahtah vuejnedh daesnie www.svenskakyrkan.se gosse stifth vihth gaajhkh gielh ryökneme.
Don, geas lea njuolggus jienastit, oaččut jienastangoarttat ruktui boasttain maŋemusat borgemánu 31. beaivvi.
Datne gie gielem åadtjh vedtedh galka minngemes mietsken 31 b. n gieleleahpam gåatan åadtjome.
Jienastangoarttas gávdnojit du persovnnalaš dieđut ja das čuožžu maiddái makkár válggain don beasat jienastit, goas ja gos.
Gieleleahpesne laavenjassh dov bijre tjaaleme jih mejtie veeljemindie åadtjh veeljedh, jih gusnie jih gåessie åadtjh veeljedh.
018-16 96 00 (Diehtojuohkinbálvalus) dehe diŋgo ođđa goartta ruovttusiiddu bakte;
Jis gieleleahpam dasseme jallh miste sisvege, dellie maahtah Gärhkoeståvrose bieljelidh, Svenskakyrkan 751 70 Uppsala, 018-16 96 00 (Saernieviehkie), jallh orre dängkodh daesnie www.svenskakyrkan.se.
son gii ii leat ožžon jienastangoartta muhto oaivvilda ahte sus lea njuolggus jienastit galgá maiddái váldit aktavuođa Girkostivrrain.
Dihte gie ij naan gieleleahpam åadtjome, dihte aaj gärhkoeståvroem bieljele.
Jienastangoarta sáddejuvvo dan čujuhussii gos leat čálihuvvon.
Gieleleahpam dov tjaalessäjjan sedtieh.
Duppál jienastangoarta fáksejuvvo searvegoddái gos jienastat ja Ruoŧa Girku olgoriikkasearvegottiide.
Gieleleahpam maam guelmiehtehteme maehtieh faaksen tjirrh sedtedh gärhkoetjåangkose gusnie gielem vedth jih Sveerjen gärhkoen ålkolaantengärhkoetjåangkose.
Gásttašeapmi
Laavkome
Unna mánáš lea boahtán máilbmái.
Onne maana veartanasse båateme.
Dán mii háliidit ávvudit ovttas dinguin – bures boahtin gásttašeapmái !
Dam sïjhtebe dijjen ektine heevehtidh – buerie båeteme laavkoemasse !
Dutnje vánhemin gásttašeapmi sáhttá leat vuohkin čájehit giitevašvuođa go don leat beassan šaddat vánhen juste dán unna olbmožii.
Dutnjien eejhteginie laavkome maahta gyjhtelassh årrodh, datne eejhteginie dan onne almetjasse sjïdteme.
Lohpádus Gásttašeamis lea lohpádus ahte Ipmil čuovvu min olles eallima, vaikko mii livččii dáhpáhuvvat.
Dåajvoe Laavkoemisnie lea dåajvoe Jupmele gaajhke jielemen biejjine datnem dåerede, seamma saaht mij heannede.
Olles girku historjjás gásttašeapmi lea leamaš oinnolaš duođaštussan juohke olbmo oktavuhtii Ipmiliin.
Abpe gærhkoen histovrijisne dïhte laavkome fïerhten almetjen ektiedimmie Jupmelinie nænnoestamme.
Gásttašanipmilbálvalus lea ilu ja eallima feasta.
Laavkome-gyrhkesjimmie lea aavoen jïh jielemen hïeje.
Dat gii gásttašuvvo loktejuvvo Ipmila ovdii, gii addá midjiide eallima ja háliida oassálastit min illui dan dihte.
Dïhte giem lååvke Jupmelen uvte lokngesåvva, dïhte gie mijjese jielemem vadta jïh gie sæjhta mijjen ektine aavoedidh.
Ipmil háliida leat min lahka olles eallima, gádjut min visot dain mat návccahuhttet ja dainna lágiin ođastahttit min eallinvejolašvuođaid.
Jupmele sæjhta mijjen lïhke, mijjen jieliemisne årrodh, mijjem gaajhkeste sæjhta luejhtedh jïh mijjen jielemenuepide orrestidh.
Gásttašeapmi nuoraide Dávjjimusat gásttašuvvojit olbmot mánnán Ruoŧa girku bakte, muhto eanet ja eanet nuorat ja beallešaddit háliidit gásttašuvvot.
Laavkome noeride Jïjnjemes aejkien maanah dah gieh Svïenske gærhkosne gieh lååvkesuvvieh, badth daelie gellebh noerh jïh dovne geerve almetjh aaj sijhtieh lååvkesovvedh.
Dát dáhpáhuvvá dávjá rihpaskuvlalohkama oktavuođas, oahpahusa maŋŋil dehe risttalaš oskkuságastallanjoavkku oktavuođas.
Dam gellien aejkien darjoeh gosse skyllemasse luhkieh, lohkehtimmien mænngan jallh gosse dåehkesne kristelesvoeten bïjre soptsestalleminie.
Gásttašeapmi ja miellahttovuohta Gásttašeapmi lea vuođđu miellahttovuhtii Ruoŧa girkui.
Laavkome jïh lïhtsegevoete Laavkome maadtoe jis lïhtseginie Svïenske gærhkosne sjïdtedh.
Dat gii lea gásttašuvvon eará risttalaš searvegottis lea maid bures boahtin miellahttun Ruoŧa girkui, ođđa gásttašeapmi ii dárbbahuvvo.
Dïhte gie jeatjah kristeles sïebredahkesne lååvkesovveme aaj åådtje lïhtsege Svïenske gærhkose årrodh, jïh ij daarpesjh ikt vielien aejkien laavkodh.
Ruoŧa girku njuolggadusaid ektui risttalaš gásttašeapmi bistá agálaččat.
Svïenske gærhkoen öörnegen mietie akte kristeles laavkome ihkuvasse lea.
Risttalaš osku
Kristeles jaahkoe
Ráhkisvuohta lea vuođđun ja ulbmilin risttalaš oskui.
Gieriesvoete kristeles jaahkoen maadtoe jïh ulmie.
Visot duođalaš ráhkisvuohta boahtá Ipmilis.
Gaajhke tjïelke gieriesvoete Jupmielistie båata.
Ráhkisvuohta addá eallima.
Gieriesvoete dïhte jielemem vadta.
Mii sáhttit vásihit ráhkisvuođa iežá olbmuid ja Ipmila aktavuođain.
Mijjieh maehtebe gieriesvoetem gaavnedh jeatjah almetjigujmie ektesne jïh Jupmielinie.
Ipmil berošta min eallimis ja háliida aktavuođa juohkehaččain.
Jupmele mijjen jielemem sæjhta jïh sæjhta fïerhten almetjinie ektine årrodh.
Jesusa bakte mii oahppat eanet Ipmila birra ja maid son háliida.
Jupmelen tjïrrh åadtjoejibie vielie daejredh maam Jupmele sæjhta jïh gie dïhte Jupmele.
Ipmil olmmožin Jesusis lea earenomáš lagas aktavuohta Ipmilii, son lea Ipmil ieš olbmo hámis.
Jupmele almetjinie Jesuse sjïere ektesne Jupmielinie, dïhte jïjtje Jupmele almetjinie.
Muitalusat Jesusa birra gávdnojit Biibbalis njealji evangeliumas.
Soptsesh Jesusen bïjre dej njieljie vaentjielinie Bijpelisnie gååvnesieh.
Biibbal lea máŋgga oasát girji mii muitala olbmuid Ipmiliin vásáhusaid birra.
Bijpele lea gærja gellie boelhkine mah soptsestieh almetji dååjrehtsi bïjre Jupmielinie gaavnedidh.
Jesus boahtá máilbmái danin go Ipmil ráhkista min ja háliida rahpat agálašvuođa midjiide, sihke jápmima ovdal ja maŋŋel.
Jesuse eatnamasse båata dan åvteste Jupmele mijjem eahtsa jïh sæjhta ihkuve aejkiem mijjese rïhpestidh, dovne jaememen åvtelen jïh minngelen.
Ipmil háliida ahte mii galgat diehtit eanet Ipmila riikka birra ja ráhkisvuođa birra.
Jupmele sæjhta mijjieh edtjebe vielie maahtoem Jupmelen rijhken jïh gieriesvoeten bïjre åadtjodh.
Girku guovddaš ja eallingáldu Girku guovddaš ja eallingáldu lea Jesus Kristus ja evangelium su birra.
Gærhkoen jarnge jïh jielemegaaltije Gærhkoen jarnge jïh jielemegaaltije lea Jesus Kristuse jïh vaentjele dan bïjre.
Evangelium láide olbmo Ipmila aktavuhtii, mii lea su máddu ja ulbmil.
Vaentjele almetjem virtehte ektievoetese Jupmielinie, mij altese maadtoe jïh ulmie.
Ipmilis lea botnihis mearri viissisvuohta, árbmu ja ráhkisvuohta.
Jupmielisnie velviem vijsiesvoeteste, aarmoste jïh gieriesvoeteste.
Girku osku mearkkaša vuđolaš luohttevašvuohta Ipmilii ja vuolgá Ipmila issoras daguin, mat leat čilgejuvvon Biibbalis ja bohtet ovdan olbmuid eallimis.
Gærhkoen jaahkosne Jupmelem jaahka jïh Jupmelen åajvah dahkojste tseegkesovveme, mejtie Bijpielisnie vïhnesjamme jïh almetjidie dej jieliemisnie gaavnede.
Rohkos lea dehálaš Oskun lea doaivun ja rahčan.
Rohkelimmie vihkeles Gosse jaahka dellie gegkeste jïh gymhpe.
Rohkos lea dábáleamos bálggis oskui.
Rohkelimmie jaahkoen sïejhmemes baalka.
It dárbbat oskut go rohkadalat.
Jis rohkelidh ij daarpesjh jaehkedh.
Váimmu duođalašvuohta ja ohcaleapmi leat dehálaččat rohkosii.
Vaajmoen reaktoevoete jïh aejvere rohkelæmman vihkeles.
Astat rohkadallat ja geavahit dan áiggi iežainis ja rohkosiinnis lea eaktun oažžut aktavuođa Ipmiliin.
Astoem rohkelæmman gaavnedh jïh dam tïjjem jïjtsasse jïh altese rohkelæmman vuekie jïh Jupmielinie aktanidh.
Ii leat nu dehálaš man bures rohkadalat.
Ij dan vihkeles guktie rohkelibie.
Váimmu ságastallan Ipmiliin lea dat mii mearkkaša juoidá.
Dle vaajmoen soptsestalleme Jupmielinie mij vihkeles.
Risttalaš oskkudovddastus Risttalaš girku dovddasta ovtta áidna Ipmila – Áhči, Bártni ja Bassi Vuoiŋŋa – gii sivdnida, beastá ja addá heakka.
Dïhte kristeles byjhkesjimmie Dïhte kristeles gærhkoe byjhkesje aktem aajnege Jupmelem – Aehtjiem, Baerniem jïh Aejlies Voejkenem – mij sjugnehte, lutnjeste jïh jielehte.
Ruoŧa girku lea oassi máilmmi viidosaš girkus ja searvá risttalaš oskkudovddastussii ja golmmaaktalaš Ipmila gudnejahttimii.
Svïenske gærhkoe akte bielie dehtie veartenevijries gærhkoste jïh kristeles byjhkesjimmiem jïh earoelaavlomem golmegen Jupmielasse veadtasåvva.
Osku čájehuvvo dovddastusas sáni ja dagu bakte ja lea árbi apostalaš áiggis.
Jaahkoem byjhkesjimmien baakoej jïh dahkoej tjïrrh lahteste jïh aerpie dehtie apostoliske aejkeste.
Golmma boarráseamos oskkudovddastusain lea sierra árvu mat čájehit oskku ja girku bistevašvuođa áiggiid čađa.
Dah golme båarasommes jaahkoebyjhkesjimmieh leah lahtesinie sjïere guktie jaahkoe jïh gærhkoe aejkijste aejkide tjåadtjoehtamme.
Loga guokte dain olgešbealde.
Lohkh gööktesh dejstie daagkoe åelkies bielesne.
Evangelalaš-lutherlaš girku Ruoŧa girku gullo evangelalaš-lutherlaš árbevirrui mas lea jagi 1530 augsburgalaš dovddastus aktasaš dovddastusdokumeantan.
Evangeliske-lutherske gærhkoe Svïenske gærhkoe evangeliske-lutherske vuekien mietie dennie augsburgske byjhkesjimmine jaepeste 1530 aktanadteme byjhkesjimmietjaatseginie.
Reforpmaáiggi dovddastusčállosat leat neavvaduođaštussan movt osku čilgejuvvui vástádussan áigodaga jearaldagaide.
Byjhkesjimmietjaalegh reformatjovnetijjese vïhnesjimmien baalkam vuesehte guktie jaahkoem vaestiedassine buerkiestin dan tïjjen gyhtjelasside.
Girku osku ja oahppu hábmejuvvo teologalaš jurddahallamiin oskku ja dovddastusa mearkkašumi birra.
Gærhkoen jaahkoe jïh guktie lohkehtin dan teologiske reflektjovnen tjïrrh soptsestin mij dïhte jaahkoe jïh byjhkesjimmie.
Lea ovttaskas risttalačča ja girku bargu juohke áigodagas ipmirdit oskku čikŋodaga ja čielggadit dan mearkkašumi.
Aktegs kristegassjese jïh gærhkose barkoe fïerhten aejkesne ikth vielie jaahkose tjaangedh jïh tjïelkestidh guktie dam guarkedh.
Ii oskkudovddastus ii ge oahppu leat oskuášši.
Vaallah jaahkoebyjhkesjimmie jallh lohkeme lea ulmie jaahkose.
Dat muitalit mii lea girku jáhkku ja čilgejit oskku.
Dah kreajnoehtieh mij gærhkoen jaahkoe jïh jaahkoem buerkiestieh.
Ruoŧa girku joatká čielggadit oskkus joatkevaš ságastallamiiguin iežá árbevieruiguin, sárdnidemiin ja ipmilbálvalusain.
Gosse soptsestalledh jeatjah vuekiejgujmie, gosse håaloemisnie jïh gyrhkesjimmesne Svïenske gærhkoe sov jaahkoem evtede buerkeste.
Ruoŧa girkus leat measta čieža miljovnna miellahttu.
Svïenske gærhkoen leah mahta tjïjhtje lïhtsegh.
Juohke jagi oassálastet sis eatnasat juogalágan girkoaktavuođas.
Fïerhten jaepien jïjnjesh dejstie meatan naaken dan gærhkoen ektesne.
Sáhttá leat unna lávlunjovkkožis gilážis, rihpaskuvllas dehe ruhtačoaggimis Ruoŧa girku riikkaidgaskasaš doarjja- ja ovdáneamebargui.
Maahta årrodh dan voenen laavleme - dåehketjisnie, gosse skylledh jallh gosse Svïenske gærhkoen gaskenassjovni / internationelle barkose beetnegh tjöönghkeminie mejnie viehkiehtidh jallh evtiedidh.
Jearaldagat miellahttuvuođa birra Ovdal šadde olbmot Ruoŧas riegádettiin automáhtalaččat miellahttun Ruoŧa girkui.
Gyhtjelassh lïhtsegevoeten bïjre Sveerjesne aarebi ih daarpesjh syökedh lïhtseginie Svïenske gærhkosne sjïdtedh, dam sjïdti gosse reakadi.
Odne šaddá miellahttun gásttašeami bakte.
Daan biejjien lïhtsege laavkomen tjïrrh sjædta.
Mánát, beallešaddit ja boarrásat sáhttet gásttašuvvot.
Dovne maanah, noerh jïh båarasåbpoe maehtieh lååvkesovvedh.
Jos mánná ii leat gásttašuvvon de sáhttá bearráigeahčči dieđihit mánás miellahttun Ruoŧa girkui.
Jis ij leah maana lååvkesovveme eejhtegh jallh giej åelesne maana, maehtieh bievnedh dïhte edtja lïhtsege Svïenske gærhkosne årrodh.
Mánát boarráset go guoktenuppelogi jagi galget ieža mieđihit miellahttuvuhtii.
Maanah gïeh bijjelen 12 jaepien båeries edtjieh jïjtsh dïsse seamanidh.
Jos juo leat gásttašuvvon iežá risttalaš searvegottis sáhtát šaddat miellahttun Ruoŧa girkui go leat leamaš girkohearrá ságain.
Jis joe lååvkeme jeatjah kristeles sïebredahkesne maahtah lïhtsege Svïenske gærhkosne sjïdtedh mænngan gosse hearrine soptsestalleme.
Don gii leat guođđán Ruoŧa girku leat bures boahtin ruovttoluotta miellahttun.
Datne gïeh Svïenske gærhkoem laahpeme leah lïhtseginie buerie båeteme bååstede.
Jos leat eahpesihkkar leat go miellahttu dehe jos dus leat iežá jearaldagat miellahttuvuođa birra de gulahalat searvegottiin gos orut.
Jis ih daejrieh mejtie lïhtsege jallh jeatjah gyhtjelassh lïhtsegevoeten bïjre åtnah dellie maahtah govlehtalledh dejnie åålmeginie gusnie årroeh.
Miellahttudivat Ruoŧa girku goasttida iežas doaimmaid Ruoŧas ja olgoriikkas miellahttudivadiin, mii maid gohčoduvvo girkodivadin.
Lïhtsegemaaksoe Svïenske gærhkoen barkoe Sveerjesne jïh ålkoerijhkesne lïhtsegemaaksojste maaksa, dam aaj gohtje gærhkoemaaksoe.
Stuorimus oassi manná du báikkálaš searvegoddái.
Jïjnjemesh destie dan dov byjreske åålmegasse jåhta.
Divat galgá goasttidit beaivválaš bargguid mánáiguin, nuoraiguin ja boarrásiiguin, koaraid ja málistangievkkaniid, buohcceviesugirku, bearašráđđeaddima, gearggusbálvalusbáhpaid, čoahkkananbáikkiid ja doaluid aktonasaide ja oruhis olbmuide.
Maaksoe edtja aarke biejjien barkoem maanide noeride jïh båarasåbpojde maeksedh, laavlome-dåehketjidie jïh joptsetjöövkese, skïemtjegåetiegærhkose, fuelhkieraeriestæmman, hearride giejtie iktesth råakh, sijjide gusnie oktegs jïh gåetieluhpehts almetjh maehtieh tjåanghkanidh jïh mejnie gïehtelidh.
Juohkehaš doarju maid guovllu girkoviesuid ja kultuvrralaš árvvuid bearráigeahču boahttevaš buolvvaide.
Gaajhkesh aaj viehkiehtieh voenen gærhkojde jïh kultivrehistovriske vierhtide båetije boelvide vaarjelidh.
Dasa man olu mávssát miellahttudivadin leat guokte váikkuhusa: du sisaboahtu ja man searvegoddái don gullot.
Göökte aath mah nænnoestieh man jïjnjem lïhtsegemaaksojne maeksedh: man jïjnjem dïenesjh jïh mennie åålmegisnie datne.
Riikka gaskamearalaš girkodivat jagi 2011 lea 0,99 proseantta vearuhuvvon sisaboađustat.
Rijhken gaskemieren gærhkoemaaksoe jaepien 2011 leah 0,99 proseenth dehtie dov dïenesjimmeste mestie tjïeltese skaehtiem maaksah.
Hávdádandivat Hávdádandivada ferte juohkehaš máksit gii lea čállon Ruŧŧii.
Juvlememaaksoe Gaajhkesh gieh Sveerjesne tjaalasovveme juvlememaaksoem maeksieh.
Riikka gaskamearalaš divat jagi 2011 lea 0,24 proseantta vearuhuvvon sisaboađus.
Rijhken gaskemieren maaksoe jaepien 2011 leah 0,24 proseenth dehtie dov dïenesjimmeste mestie tjïeltese skaehtiem maaksah.
Ruoŧa girkus lea oaiveovddasvástádus doallat hávdádusaid Ruoŧas, earret Stockholma gávpogis ja Tranåsa gielddas.
Svïenske gærhkoe åajvaladtjine juvlemedïenesjæmman Sveerjesne, namhtah Stuehkien staaresne jïh Tranåsen tjïeltesne.
Vearrudieđáhusskovis oainnát man stuoris girkodivadat ja hávdádusdivadat lea.
Deklaratjovneleahpesne maahtah lohkedh man stoere dov gærhkoemaaksoe jïh juvlememaaksoe lea.
Luohpan Ruoŧa girkus Jos mearridat luohpat Ruoŧa girkus galggat dieđihit dan báikkálaš searvegoddái.
Svïenske gærhkoem laehpedh Jis nænnoesth Svïenske gærhkoem laehpedh dov byjreske åålmegasse dam bievnieh.
Sáhtát riŋget, fitnalit dehe čállit searvegoddái ja sihtat oažžut luohpanskovi.
Gosse gærhkoem laehpedh maahtah åålmegasse leahpan mietie ringkedh, dahkoe mïnnedh jallh tjaeledh.
Sáhtát maid ieš sáddet dábálaš reiven vuolláičállon gáibádusa searvegoddái.
Aaj maahtah jïjtse nammoehtamme prievesne åålmegasse vaejtedh.
Jos leat eahpesihkkar makkár searvegoddái gullot, sáhtát ohcat dan neahttačujuhusain mii lea olgešbealde.
Jis ih daejrieh mennie åålmegisnie datne dellie maahtah ohtsedidh svaalhtesisnie dagkoe åelkiesbielesne.
Buresboahtin Ruoŧa girkui
Buerie båeteme Svïenske gærhkose
Ruoŧa girku lea evangelalaš-lutherlaš girku juhkkojuvvon searvegottiide, kontrávttaide, bismágottiide ja riikkadássái.
Svïenske gærhkoe evangeliske-lutherske gærhkoe maam åålmegidie, kontraktidie, gærhkoe-voenide jïh nationelle daltesasse juakeme.
Ruoŧa girku fállá aktavuođa ja birrasa gos sáhtát gávnnadit iežáiguin ja čiekŋudit oskkustat.
Svïenske gærhkoe ektievoetem faala jïh gusnie åadtjoeh buejhkiehtidh jïh jeatjebigujmie ektesne gaavnedidh jïh dov jaahkoem buajhkedh.
Girku vuođđobargu Ruoŧa girku vuođđobarggut leat ávvudit ipmilbálvalusaid, oahpahit ja bargat diakoniain ja miššuvnnain.
Gærhkoen eeremes barkoe Svïenske gærhkoen eeremes barkoeh leah gyrhkesjidh, ööhpehtidh jïh dovne dijakonije jïh missjovne barkojne gïehtelidh.
Searvegottis lea ovddasvástádus jođihit bargguid buohkaide mat orrot ja mannet searvegottis.
Åålmegen dan dïedte dejnie gïehtelidh gaajhkesidie mah desnie årroeh jïh gïeh åålmegisnie guessine.
Doppe sáhttá doallat gásttašemiid, rihpaskuvllaid, vihahemiid ja hávdádusaid.
Desnie nuepiem laavkodh, skylledh, pruvredh jïh juvledh.
Ipmilbálvalusat Ipmilbálvalus addá vejolašvuođa gávnnadit Ipmiliin ovttas iežá searvegoddeássiiguin.
Gyrhkesjimmieh Gyrhkesjimmesne nuepiem Jupmielinie gaavnedidh jeatjebigujmie ektesne åålmegisnie.
Mii viežžat fámu rohkosiin, hearrá eahkedismállásiin ja lávlumiin.
Faamoem åadtjoejibie gosse rohkelibie, aejlies maalestahkem åadtjoejibie jïh gosse åadtjoejibie laavlodh.
Buohkat leat buresboahtin oskkuineaset ja eahpádusaideasetguin.
Gaajhkesh dovnesh leah buerie båeteme sijjen jaahkojne jïh jïejkeminie.
Árbevierut vuhttojit ipmilbálvalusa iešguđet osiin, musihkas ja girkolanja čiŋain.
Gærhkoen vuekiem domtedh gyrhkesjimmien ovmessie bielide maehtebe vuejnedh, musihkesne govledh jïh gærhkoen rïeseldahkeste vuejnedh.
Muhto ođasmahttin maid vuhtto ságain, lávlluin ja rohkosis.
Aaj åadtjoejibie orrestimmiem lohkemisnie, laavloemisnie jïh rohkelimmesne gaavnedidh.
Oahpaheapmi Jesus oahpahii olbmuid olles eallimisttis.
Ööhpehtimmie Jesuse abpe sov jieliemisnie almetjidie ööhpehti.
Son muitalii govvidemiiguin ja humahalai olbmuid maiguin gávnnadii go son háliidit čalmmustahttit Ipmila ráhkisvuođa.
Vierteds soptsesti jïh almetjigujmie soptsestalli mejtie gaavnedi, sïjhti Jupmelen gieriesvoetem vuesiehtidh.
Máhttájeddjiid bargun šattai joatkit dán dagu ja nu dat lea joatkán gitta min áigái.
Dejtie learoehkidie stilli båvroem juhtiehtidh jïh nemhtie mijjen biejjine aaj.
Go jurddašit oahpaheami birra dán áiggi de soaitá rihpaskuvla vuos boahtit millii.
Gosse daan biejjien ööhpehtimmiem ussjedibie eeremes dejtie skyllijemaanide ussjedibie.
Muhto juohke gávnnadeamis olbmuiguin mii oahppat ođđasa iežáid ja iežamet birra.
Badth gosse naemhtie almetjigujmie gaavnedibie mij akt orre, sinsitniem jïh jïjtsen bïjre lïerebe.
Dáinna lágiin mii oažžut čiekŋaleappot ipmárdusa das maid mearkkaša leat olmmožin.
Nemhtie maehtebe goerkesidh mij dïhte almetjinie årrodh.
Diakonia Diakonia lea girku sosiálabargu.
Dijakonije Dijakonije lea gærhkoen sosijale barkoe.
Bargun lea oassálastimiin, árvvusatnimiin ja aktasaš solidaritehtain gávnnadit olbmuiguin geat leat váttis eallindilálašvuođain.
Desnie meatan årrodh, earoem vuesiehtidh jïh dåajmijeslaakan sinsitnide årrodh gosse almetjh gaavnede mah mådtanlaaketje jielemetsiehkine.
Vuođđun dása lea Ipmila ráhkisvuohta, nu movt dat čájehuvvo olbmos Jesus Kristusis.
Daan maadtoe lea Jupmelen gieriesvoete, mij mijjide almetjinie Jesus Kristusinie gaavnebe.
Miššuvdna Miššuvdna mearkkaša “ sátta ” ja govvida dan barggu man máhttájeaddjit ožžo muitalit iežáide oskkuset birra.
Missjovne Missjovnem guarkebe goh ” seedteme ” jïh båvroem buerkeste maam learohkh åadtjoejin gosse sijjen jaahkoem jeatjabidie vïhnesjidh.
Dán áiggi girku oassálastá dán sáddagis gávnnadeame olbmuiguin sihke lagas birrasis ja riikka rájiid olggobealde.
Daan biejjien gærhkoe meatan dennie seedtemisnie gosse almetjigujmie gaavnede dovne lïhkesbyjreskisnie jïh mijjen laanten raasti ålkolen.
Miššuvdna lea danin seammá olu bargu maid searvegoddi dahká rájiidis siskkobealde ja bargu movt doarjut iežá girkuid miehtá máilmmi sin vuođđobargguin muitalit Jesusa birra.
Dan åvtese missjovne åålmegen bïjre jïh maam desnie dorje jïh guktie jeatjah gærhkojde bïjre jarkan veartanisne dåarjohte dej barkojne Jesusen bïjre vihnesjidh.
Dát dahkko sihke ekonomalaš doarjagiiguin ja veahkkebargiiguin, o.m.d. oahpaheddjiiguin, doaktáriiguin, ekonomaiguin dehe báhpaiguin.
Dam dorje gosse beetnegh vedtieh jïh gosse barkijh stïllieh, v.g lohkehtæjjah, dåakterh, ekonomh jallh hearrah.
Ruoŧa girku olgoriikkas Olgoriikagirkui gullojit olgoriikasearvegottit ja iežá olgoriikadoaimmat.
Svïenske gærhkoe ålkoerijhkesne Ålkoerijhkegærhkoe gaajhkh ålkoerijhkeåålmegidie jïh jeatjah ålkoerijhkestillemidie feerhmie.
Ruoŧa girku olgoriikalávdegoddi mearrida makkár olgoriikasearvegottit gullojit Ruoŧa girkui.
Moenehtse Svïenske gærhkose ålkoerijhkesne nænnoeste mij ålkoerijhkeåålmegh Svïenske gærhkoen nuelesne edtjieh årrodh.
Gávdnojit 45 olgoriikasearvegotti ja vel lassin gávccilogenár ipmilbálvalusbáikki gos čoahkkanaddet.
45 ålkoerijhkeåålmegh gååvnesieh jïh dovne medtie gaektsieluhkie gyrhkesjimmiesijjieh gusnie daan baelien pruvhkieh tjåanghkenidh.
Loga eanet Ruoŧa girku sámi doaimmaid birra dás.
Lohkh vielie Svïenske gærhkoen saemien barkoen bïjre daesnie.
Ná sáhttá girku doarjut du - Svenska kyrkan - Om oss
Nemhtie gærhkoe datnem maahta dåarjodh - Svenska kyrkan - Om oss
Ná sáhttá girku doarjut du
Nemhtie gærhkoe datnem maahta dåarjodh
Ruoŧa girku sosiálalaš bargu gohčoduvvo diakonian.
Svïenske gærhkoen sosijale barkoem gohtje dijakonije.
Ulbmilin lea oassálastimiin, gudnejahttimiin ja aktasaš solidaritehtain gávnnadit olbmuiguin geat leat váttis eallindilálašvuođain.
Desnie meatan årrodh, earoem vuesiehtidh jïh dåajmijeslaakan sinsitnide årrodh gosse almetjh gaavnede mah mådtanlaaketje jielemesietine.
Sosiála barggus Ruoŧa girku doaibmá ovttas servvodaga máŋggaiguin sosiálalaš ásahusaiguin, eará girkuiguin ja oskusearvegottiiguin dehe eaktodáhtolaš servviiguin.
Dennie sosijale barkosne Svïenske gærhkoe gellie siebriedahken institusjovnigujmie ektesne barka, jeatjah gærhkoej- jïh jaahkoesïebredahkigujmie ektesne jallh lååtjedihks åårganisatjovni ektesne.
Olu almmolaš bargosajiin dego universitehtain, heahtegádjunbálvalusas, soahteveagas, krimináladivššus ja poliissas lea vejolašvuohta gávnnadit báhpain.
Gellie byjjes barkoesijjieh goh universiteth, åabpemedïenesjh, vaarjelimmiefaamoe, kriminalhokseme jïh polijse hearram utnieh.
Diakonain ja báhpain leat jávohisvuođabággu.
Dijakonh jïh hearrah sjeavodhvoetedïedten nuelesne berkieh.
Sii gávnnadit boarrásiiguin ja buhcciiguin, lágidit morašjoavkkuid ja ságastit ovttaskas olbmuiguin eallima iluid ja váttisvuođaid birra.
Dejtie båarasåbpojde jïh skeamtjohkidie vååksjedien, vaejviedåehkieh öörnieh jïh aktegs almetjigujmie jielemen aavoen jïh vaejvien bïjre soptsestieh.
Sosiálalaš barggus girku maid gávnnada mirkoávnnasgeavaheddjiiguin ja sin oameolbmuiguin doarjuma ja veahkeheami dihte.
Dennie sosijale barkosne aaj gaavnedieh dejgujmie giejtie dåeriesmoerh daalhkesigujmie utnieh jïh dej fuelhkiejgujmie dejtie dåarjodh jïh viehkiehtidh.
Bargu sáhttá leat álggahit ságastallanjoavkkuid veahkaválddálaččat uhkiduvvon nisson- ja dievdoolbmuide ja veahkehit veagaid roassodiliin gos váhnemat ja mánát gillájit.
Maahta soptsestallemedåehkieh nyjsenæjjide jïh gaarmanæjjide årrodh giejtie tjarmehtellieh jïh fuelhkide mïrhtoste viehkiehtidh mah eejhtegh jïh maanah deajvaskieh.
Muhtimin searvegottit sáhttet maid ruđalaččat doarjut dárbbašedjiid.
Muvhten aejkien åålmegh aaj beetnehvierhtiejgujmie maahta viehkiehtidh dejtie giejtie daarpesjieh.
Máŋggain alladási- ja gymnásaskuvllain riikkas gávdnojit skuvlabáhpat ja diakonat mat sáhttet doarjut ohppiid.
Gellie noere- jïh jåarhkeskuvline skuvlehearrah jïh dijakonh gååvnesieh desnie learoehkidie dåarjodh.
Skuvlaáiggis ja dan maŋŋil sáhttet oahppit boahtit hupmat singuin visot áššiid birra, oahpus gitta identitehtii ja oskui.
Dovne skuvletïjjesne jïh eejehtimmesne learohkh maehtieh dej gåajkoe båetedh desnie gaajhken bïjre soptsestidh lïerehtimmeste identiteetese jïh jaahkose.
Loga eanet dás vuollelis makkár diliin Ruoŧa girku sáhttá doarjut du.
Lohkh vielie daagkoe vuelege mennie sientine Svïenske gærhkoe datnem maahta dåarjodh.
Morašjoavkkut Morašjoavku lea unna jovkkoš viđain gitta gávcciin oasseváldiin mat gávnnadit juohkit jurdagiiddiset ja dovdduideaset movt lea go manaha lagas oameolbmo.
Vaejviedåehkieh Akte vaejviedåehkie lea dåahketje gusnie vïjhtesh gaaktsesh meatan mah gaavnedieh desnie soptsestidh sijjen åssjalommesi jïh domtoej bïjre gosse gie lïhkemes fuelhkesne sealadamme.
Joavku doallá vissis meari gávnnademiid hárjánan jođiheddjiiguin ja dát sáhttá heivet dasa gii lea manahan eallinguoimmi, máná dehe boares váhnema.
Dåahketje naan aejkieh maehtehtje åvtehkinie maahta gaavnedidh jïh maahta jarkelidh disse giese jielemevoelpem, maanam jallh båarasåbpoe eejhtegem dasseme.
Girku bearašráđđeaddin Ruoŧa girku bearašráđđeaddin lea buohkaide geain leat váttisvuođat lagas aktavuođaideasetguin.
Gærhkoen fuelhkieraeriestimmie Svïenske gærhkoen fuelhkieraeriestimmie gaajhkesidie giej leah dåeriesmoerh sijjen lïhkemassigujmie.
Sáhttá leat dakkárii gii lea náitalan dehe eallá ovttas nuppiin, earránan dehe earránaddi báraide, dasa geas leat váttisvuođat earráneami maŋŋil ja dasa geas leat váttisvuođat oameolbmuiguin.
Maahta jarkelidh dïsse gie provresh jallh ektesne jielieh, dejtie giejtie juakadamme jallh gïeh edtjieh juakadidh, dïsse gïen vaejvie gosse juakadamme jïh dïsse gïen leah dåeriesmoerh sijjen lïhkemassigujmie soptsestalledh.
Bearašráđđeaddima mielbargiin lea jávohisvuođabággu ja sii eai ge čále journálaid.
Fuelhkieraeriestimmien barkijh sjeavodhvoetedïedten nuelesne berkieh jïh eah gænnah maam tjaelieh.
Bargu seksualálaš veahkaváldima vuostá Ruoŧa girku háliida doarjut mánáid, nuoraid ja rávvásiid geat leat vásihan veahkaváldima girkobirrasis.
Barkoe slïerkevoeten vuestie Svïenske gærhkoe sæjhta maanide, noeride jïh geerve almetjidie dåarjodh giejtie slïerkevoetem gærhkoen byjreskistie asvedamme.
Seksualálaš veahkaváldimin adno juohkelágan seksualálaš givssideapmi ja rohcošeapmi, sihke lágahis dagut ja morálalaš vearrodagut.
Lahtese slïerkevoete leah gaajhke måedtie sexuale slïerkevoeth, rantan noerhkedh negkedh, dovne meadtahtallemh jïh dagkerh gosse moralen vuestie gevsiedieh.
Seksuálalaš cuiggodeamit, geažuheamit ja fuomášahttimat nuppi olbmo miela vuostá adno maid veahkaváldimin.
Aaj irhkie gosse lahteste, daejrehte jïh dååjrehte sexuale aamhtesi bïjre gïen syjhteden vuestie.
Ovdal doalahuvvui diehtu seksualálaš veagalváldima birra dávjá jávvásis.
Aarebi dagkere slïerkevoetem sïjhtin sjaavoehtidh.
Ruoŧa girku háliida leat mielde botkeme jávohisvuođa seksualálaš veagalváldimiid birra, duostat duođaštit mii duođas sáhttá dáhpáhuvvat ja dahkat dasa juoidá.
Svïenske gærhkoe sæjhta barkedh juktie sjaavoe slïerkevoeten bïjre govloe, doestedh soptsestidh dan bïjre mij maahta heannadidh jïh destie dåemiedidh.
Buohcceviesugirku Dat gii lea morrašis dehe dárbbaha veahki sáhttá buohcceviesus váldit njuolga aktavuođa girkuin.
Skïemtjegåetiegærhkoe Dïhte gie vaajvesåvva jïh viehkiem daarpesje maahta rïekte gærhkose skïemtjegåetesne jarkelidh.
Girku rohkoslatnja ja bargoveahka lea sadjosis buhcciide, oameolbmuide ja bargovehkii geat dárbbahit sierra ságastallama ja sielufuolaheami dehe háliidit oassálastit ipmilbálvalusain ja ruhkosiin.
Gosse tjïehtjelh gusnie rohkelidh jïh barkijh gååvnesieh desnie gærhkoe dovne skeamhtjohkidie, dej fuelhkide jïh barkijidie gïeh sijhtieh oktegimsie giejnie soptsestidh jïh sealoem vaarjelidh, gyrhkesjidh jïh rohkelimmesne meatan årrodh.
Báhpain, diakonain ja iežáin geat barget buohcceviesugirkus lea jávohisvuođabággu ja sii eai čále journálaid.
Hearrah, dijakonh jïh jeatjah gïeh skïemtjegåetiegærhkosne berkieh sjeavodhvoetedïedten nuelesne jïh eah gænnah maam tjaelieh.
It dárbbat leat risttalažžan beassat buohcceviesugirkui.
Eah daarpesjh kristegassjh årrodh jis skïemtjegåetiegærhkoen gåajkoe mïnnedh.
Jos soamis ii sáhte boahtit rohkoslatnjii buohccivuođa dihte de báhppa sáhttá fitnalit su luhtte.
Jis guhte skïemtjelassen gielhtie ij maehtieh rohkelimmietjïehtjelasse båetedh hearra maahta skïemtjelassen gåajkoe båetedh.
Du searvegoddi sáhttá muitalit eanet Váldde aktavuođa searvegottiinat jos háliidat diehtit eanet sin sosiálabarggu birra.
Dov åålmege vielie maahta soptsestidh Govlehtallh dejnie dov åålmeginie vielie bïevnesh dej sosiale barkoen bïjre åadtjodh.
Ii leat hoahppu.
Jaememe jïh juvleme
Go soamis jápmá de leat oameolbmot dávjá suorganan.
Ij leah man fuehpie.
Olmmoš háliida dahkat juoidá ovttatmanu.
Gellien aejkien lïhkemes slïekth ålvehtehtieh jallh gåavvarostoeh gosse guhte sealadamme.
Dehe ii sáhte dahkat maidege.
Sijhtieh maam joem dallah darjodh.
Vuođđoráđđi lea vuordde plánemiin.
Gellien aejkien dellie raeriem åadtjoeh vuertedh.
Čielgamii lea áigi.
Tijje gååvnese ussjedidh.
Rupmaša bearráigehččet eanas dáhpáhusain buohcceviessu, dikšunviessu dehe, lihkohisvuohta oktavuođas, poliisa.
Jïjnjemes aejkien skïemtjegåetie, servicegåetie jallh jis faaradamme polise bollem gorrede.
Sii fuolahit das ahte rumaš dolvojuvvo rumašvissui seammás go ii leat dárbu vuos mearridit gisttu oastima birra.
Vuartasjieh juktie bolle bïltegåatan båata, juktie ij ennje daarpesjh ussjedidh gæstoem åestedh.
Oameolbmot sáhttet baicca ráfis válbmet hávdádusa.
Dellie maahta raeffesne ussjedidh guktie juvledh.
Lea dehálaš beassat dahkat dearvvuođaid, earenomážit eallima loahpas - jápmimis.
Vihkeles gåvnahtidh, sjïere gosse minngiegeatjesne – jaememe.
Dalle sáhttet dábit ja symbolat hávdádusa oktavuođas leat jeđđehussan ja dorvun váttis ja hearkkes earráneamis.
Dellie voeth jïh vuekieh gosse juvledh soelkedasse maahta årrodh jïh dåarjedidh gosse sårkosne.
Vuosttaš lávki Ovdalaš áiggis olbmot vulge njuolga báhpa lusa go soamis jámii.
Voestes maam darjodh Åvtesne dallegh hearran gåajkoe mïnnin goss guhte sealadamme.
Dán áiggi galgá almmuhit jápmima báikkálaš vearroeiseváldái.
Daan biejjien dan byjreske skaehtie-åajvohkasse bievnede.
Dat sáhttá leat buorre vuosttaš lávki jos háliida álggahit proseassa.
Maahta hijven årrodh dejnie aelkedh gosse processem juhtiehtidh.
Dat čállet hávdádan- ja kremerenduođaštusa mii gáibiduvvo hávdádusa várás.
Desnie vihtiesti juktie luhpiem åtna åemie-almetjem juvledh jallh jis båeltedh.
Vearroeiseváldis oažžu maid eará dokumeanttaid dego registeroasi (mii dárbbahuvvo báŋkooktavuođain), jápminduođaštusa ja sohkaiskkadeami (dárbbahuvvo maŋŋelis beassečilgehusas).
Skaehtie-åajvohkistie aaj jeatjah tjaatsegh åadtjoeh goh daaroen registerutdrag (daerpies gosse baanghkine soptsestidh), vïhtesjimmie guhte sealadamme jïh gieh dan fuelhkieh (daerpies aerpie-juakose).
Váldde oktavuođa searvegottiin Buoremus lea jos oameolbmot ieža váldet oktavuođa searvegottiin ja dainna báhpain gean háliidit čađahit hávdádusa.
Govlehtidh åålmeginie Bööremes jis fuelhkie jïjtse åålmeginie govlehtieh jïh dejnie giem sæjhta hearrine edtja årrodh gosse juvledh.
Dalle sáhttet várret beaivemeari hávdádusipmilbálválussii ovttas ja sogat dihtet álggu rájis ahte ožžot dan báhpa gean háliidit.
Dellie aaj maahta ektesne raeriestidh mij biejjide juvleme-gyrhkesjimmiem utnedh jïh fuelhkie åvtelh-bodti daejrieh hearram åadtjoeh maam sijhtieh.
Báhpa ja áiggi hávdádusipmilbálvalussii ii dárbbaš várret hávdádusdoaimmahaga bakte.
Ij daarpesjh hearram jïh biejjiem juvleme-gyrhkesjæmman juvleme-byråen tjïrrh dongkedh.
Ságastallan báhpain dehe diakonain Jápmima ektui mii leat lunddolaččat eahpesihkkarat ja balus.
Hearrine jallh diakonine soptsestalledh Gosse guhte sealadamme dellie iemie jaemiedistie bïlledh jïh båasarostedh.
Go moraš ja jápmin duostu min de dat dovdu sihke gorudii ja sillui.
Gosse sårkosne jïh jaememe mijjem jaksa dellie dovne bolle jïh sealoe vaajveminie.
Muhtimin moraš sáhttá dovdut ila lossadin guoddit akto.
Muvhtine sårkoe domtoe löövles oktegimsie guedtedh.
Báhpat ja diakonat leat hárjánan gávnnadit olbmuiguin mat leat váttis diliin ja sis lea jávohisvuođabággu.
Hearrah jïh diakonh leah vaane almetjh råakedh nemhtems staelpine jïh dej leah dïedte sjeavohth årrodh.
Váldde oktavuođa iežat báikkálaš searvegottiin.
Soptsesth dejnie dov byjreske åålmeginie.
Ii leat daddjon movt galgá moraštit – buohkat dahket nu movt sidjiide heive ii ge oktage vuohki leat buorit dehe heajut go muhtin eará vuohki.
Ij vuekie gååvnese guktie sårkodh – gaajhkesh dam darjoeh jïjtjene vuekien mietie, jïh ij akte vuekie buerebe mubpeste.
Mii fertet ipmirdit ja dohkkehit ahte mii hálddašit morraša iešguhtemet ládje.
Mijjieh daarpesjibie guarkedh jïh daejredh sårkojne ovmessie vuekiej mietie barkebe.
Dat sáhttá leat vuollánemiin ja suruin dan badjel mii ii goasge daddjon dehe dahkkon, juobe suhtuin go leat guđđojuvvon.
Muvhth gåavvarostoeh jïh vaejviedieh dan åvteste ij leah gåessie gænnah jeehti jallh darjoeji dam maam sijhtieh jiehtedh jallh darjodh, muvhth aaj måeresne oktegh sjïdteme.
Sáhttit maid dovdat geahppáneami jos dat gii lea jápmán lei guhka skibas ja jápmin šattai dego bestojupmin sutnje.
Aaj maehtebe geahpanidh, jis dïhte gie sealadamme guhkiem skïemtjeles orreme jïh jaememe skeamtjohkem dellie lutnjeste.
Riikkaidgaskasaš bargu - Svenska kyrkan - Om oss
Gaskenaasjovni / Internationelle barkoe
Jođánis roassoveahkki, guhkálaš ovdáneapmi, rahčamuš vuoiggalašvuođa ovdii ja eanet go čuohtejahkásaš ovttasbargu girkuiguin Afrihkás ja Asias.
Tjïeves mïrhtoeviehkie, evtiedimmie båetije biejjide, rïektesvoetese barkedh jïh bijjelen tjuetiejaapetje ektiebarkoe gærhkoejgujmie Afrikesne jïh Asijesne.
Ná sáhttá čilget Ruoŧa girku riikkaidgaskasaš barggu Olles máilbmi.
Nemhtie maahta buerkiestidh Abpe veartene, Svïenske gærhkoen gaskenaasjovni / internationelle barkoem.
Lea oassi riikkaidgaskasaš barggus go geafes nissonolmmoš oažžu ovttasvástádusa luoikat ruđa ja buoridit veagas eallima.
Gosse giefies nyjsenæjjam jaahka åådtje lååjkedidh jïjtse jielemem fualhkan bueriemdidh, dïhte akte bielie gaskenaasjovni / internationelle barkoste.
Seammá lea go hiv ’ ain njommon olbmo dehe aids-skihpasa fuolain váldet vuostá eai ge hilggo su.
Seamma aaj gosse akte hiv-såatehke jallh aids-skeamtjohke åadtjoejægan hoksem dåastoehtidh sijjeste ålkoestidh.
Dehe go olbmot ságastallet soabadeami birra dan sadjái go guoddit vaši, ja riiddut molsašuvvet verddevuohtan.
Jallh gosse almetjh soptsestellieh liktedh sijjeste sinsitnide aassjoestidh, jïh gosse tsælloe jorkese jïh kraannah sïemes sjidtieh.
Olles máilbmi, Ruoŧa girku riikkaidgaskasaš bargu, lea badjel čuođi jagi ovttasbargu girkuiguin Afrihkás ja Asias.
Abpe veartene, Svïenske gærhkoen gaskenaasjovni / internationelle barkoe bijjelen tjuetiejaepie gærhkoejgujmie ektesne Afrikesne jïh Asijesne barkeme.
Odne bargá ollesmáilmmi viidosaš risttalaš aktavuohta oaččuhit vuoiggalaš máilmmi mas ii leat nealgi, geafivuohta ii ge vealaheapmi.
Daan biejjien akten rïektesvoeten veartanasse barka namhtah nealkoe, giefiesvoete jïh deebleme veartenevijries kristeles ektievoetesne.
ACT-aktavuohta gávdno olles máilmmis.
ACT-ektiedimmie abpe veartanisnie gååvnese.
Juohke sajis barget olbmot eallimeaset váikkuhemiin ja rievdademiin.
Gaajhkem lehkiem almetjh berkieh sijjen jielemem eevtjedh jïh jorkesidh.
Skeaŋkkat ovttaskas olbmuin leat dehálaččat Dán bargui gullo oaččuhit biepmu ja čázi juohkehažžii, báikegoddeovdáneami, teologalaš oahpu, mikroloanaid ja seastima ja maid soabadeami ja aktavuođa oskkuid gaskkas.
Vadtesh aktegs almetjijstie vihkeles Daesnie berkieh tjaetsiem jïh beapmoem gaajhkesidie, voene-evtiedæmman, teologiske ööhpehtæmman, mikrolååjkedæmman jïh njoetjemasse jïh dovne laktemasse jïh religijovne- soptsestallemasse.
Dasa gullo maid rahčat vuoiggalašvuođa ovdii, omd vuoiggalaš gávppašeami, roassodoaimmaid, olmmošlaš vuoigatvuođaid ja nissonjođiheami.
Aaj rïektesvoetese berkieh, v.g rïektesvoeten åesiestæmman, mïrhtoe-veahkan, almetji reaktide jïh nyjsenæjjaj åvtehkevoetese.
Stuorit oassi barggus ruhtaduvvo ruđaiguin mat čoggojuvvojit Ruoŧas.
Jïjnjemes barkoem maaksa beetnegi åvteste maam Sveerjesne tjöönghkeme.
Skeaŋkkat searvegottiin, ovttaskas addiin ja servviin bisuhit buori muddui barggu vuoiggaleappot máilmmi ovdii.
Jïjnjem daehtie barkoste, rïektesvoetem veartanasse dah åålmegh, aktegs vedtijh jïh sïebrh sijjen vadtesigujmie guedtieh.
Sida ja EO juolludeamit leat iežá dehálaš sisaboađut.
Dejnie mejnie Sida jïh EE dåarjoehtieh aaj akte jeatjah vihkeles dyödtove.
Ruoŧa girku searvegottit leat vuođđun riikkaidgaskasaš bargui.
Svïenske gærhkoen åålmegh gaskenaasjovni / internationelle dan barkoen maadtosne.
Dat juhket dieđuid, oahpahit ja čogget ruđaid, omd kolleavttaiguin, báikkálaš márkaniiguin ja doaluiguin gávpogiin.
Dah bievnieh, ööhpehdehtieh jïh beetnegh tjöönghkieh, v.g kollekti tjirrh, basaarh jïh staaresne måedtie ïedtji tjïrrh.
Vearrivuođat fertejit jávkat Doarjja lea dehálaš, muhto dat ii čoavdde visot váttisvuođaid.
Meadtojde tjuara orrijidh Dyödtove lea vihkeles, jalhts eah buektehth gaajhkh dåeriesmoeride loevenidh.
Vearrivuođat mat bissehit olbmuid eallit árvvolaččat fertejit jávkat.
Meadtoeh mah almetjidie heerredieh vyörtegslaakan jieledh tjuara orrijidh.
Seammás go visot olbmot gálget sáhttit birget dál, de fertejit máilmmi luonddoriggodagat bistit boahtte buolvvaide.
Seamma aejkien gosse gaajhkesh daelie edtjieh jïelehtadtjedh, eatnemen vierhtieh tjuerieh båetije boelvide læjkodh.
Olles máilbmi, Ruoŧa girku doarju báikkálaš girkuid ja organisašuvnnaid Europas, Afrihkás, Asias, Latin-Amerihkás ja Gaskanuorttas ovttasbargguin riikkaidgaskasaš girkolaš fierpmádagain.
Abpe veartene, Svïenske gærhkoe byjreski gærhkojde jïh åårganisatjovnide Europesne, Afrikesne, Asijesne, Latinamerikesne jïh Gaske-luvlielaantine dåarjohte gosse dejgujmie ektesne berkieh gaskenaasjovni / internationelle gærhkoen viermiej tjïrrh.
Dat lea beaktilis bargovuohki oažžut bistevaš rievdadusa.
Daate akte radtjoes vuekie barkedh gosse sæjhta maam joem jorkesidh guktie tjåadtjohte.
Girkočállingottis Uppsalas planejit ruhtačoaggimiid, álbmotskuvlejumiid ja váikkuhanbargguid.
Gærhkoekanslijesne Uppsalesne soejkesjeminie guktie viehkieh tjöönghkedh, almetjidie ööhpehtidh jïh guktie barkedh gosse sæjhta maam eevtjedh.
Doppe mearridit makkár prošeavttaid máilmmis Ruoŧa girku riikkaidgaskasaš bargu Olles máilbmi galgá doarjut ruđalaččat dehe barggu bakte.
Desnie nænnoestieh mij prosjektide bïjre veartenem Abpe veartene, Svïenske gærhkoen gaskenaasjovni / internationelle barkoe edtja beetnegigujmie jallh barkijigujmie dåarjoehtidh.
Vihaheapmi
Provre
Heajat leat feasta.
Provre lea hïeje.
Muitun olles eallimii.
Mojhtese jieliedasse.
Ii fal beare sudnuide geat náitaleaba muhto maid sogaide ja olbmáide.
Ij ajve dejtie guaktide gieh pruvrijægan juktie aaj dej slïektide jïh voelpide.
Girkolaš vihaheapmi lea symbolalaš ipmilbálvalus.
Gosse gærhkosne pruvredh dïhte akte gyrhkesjimmie mij ræjhkoes jïjnjh vuekine.
Ipmila ja visot vihtaniid ovddas moai lohpidetne goabbat guoibmáseame dikšut ráhkisvuođa ja doarjut goabbat guoibmáseame olles eallima.
Jupmelen jïh gaajhkh vïhnegi nommesne sinsitniem dåajvoehtibie gieriesvoetem vaarjelidh jïh sinsitnien baalte abpe jielemem tjåadtjodh.
Moai rohkadalle Ipmila buressivdnádit munno náittoslihtu ja veahkehit daiguin váttisvuođaiguin maid bohtet munno eallimis.
Jupmelem gihtjebe mijjen ektievoetem buerie sjugniedidh jïh mijjem gaajhkh dåeriesmoeri tjïrrh viehkiehtidh mah mijjen jieliemisnie båetieh.
Gávdnojit buorit vejolašvuođat hábmet persovnnalaš ipmilbálvalusa vihaheapmái.
Buerie nuepieh gååvnesieh provregyrhkesjimmiem jïjtshligkie darjodh.
Muhtin headjabárat háliidit čállit iežaset lohpádusaid, lávlut lávlaga nubbi nubbái dehe dahkat juoidá maid nu persovnnalažžan.
Muvhth provresalmetjh sijhtieh jïjtjene dåajvoeh tjaeledh, sinsitnide laavlodh jallh mij akt jeatjah jïjsthligkie darjodh.
Vuođđun lea ahte ipmilbálvalus galgá čađahuvvot iluin ja giitevašvuođain eallima ja ráhkisvuođa skeaŋkka ovddas headjabárrii ja gussiide.
Læjhkan dïhte gyrhkesjimmie dennie maadtosne, gusnie aavoedieh jïh gijhtieh jielemen jïh gieriesvoeten vadtesijstie dovne provresalmetjidie jïh guesside.
Vihahanságastallan Ovdal girkolaš vihaheami lea álut vihahanságastallan gos báhppa ja headjabárra plánejit vihaheami.
Provren bïjre soptsestalledh Gosse gærhkosne pruvredh provren åvtelhbodti soptseatalledh, dellie provresalmetjh jïh hearra raeriestieh guktie provre edtja årrodh.
Makkár teavsttaid galgá válljet, makkárat galget lohpádusat leat, gii dahká maid ja goas ?
Mij teekstide veeljedh, guktie dåajvoeh edtjieh årrodh, gie dam dorje jïh gåessie ?
Dábálaččat báhppa láve maid jearrat headjabáras movt ja goas soai oahpásnuvaiga, masa soai earenomážit liikuiga goabbat guoimmisteaskka, maid soai láveba dahkat ovttas.
Hearra aaj provhkoe gihtjedh guktie jïh gåessie provresalmetjh sinsitnide gaavnesjigan, maam utniejægan joekoen sinsitnine, maam provhkijægan ektesne darjodh.
Hoahpuid siste dát sáhttá šaddat vuogas boddu headjabárrii go beassába guođđit plánema oanehažžii ja jurddašit eanet juste dan birra manin náitaleaba jur gaskaneaskka.
Provresalmetjidie mejtie fuehpesne hijven naemhtie ånnetji raaffalgovvedh jïh gaajhkh åssjalommesidie provren bïjre luejhtedh jïh ussjedidh mannasinie sinsitnine pruvrijægan.
Báhppii dát lea buorre vuohki oahpásnuvvat buorebut olbmuiguin ja nu oažžu buori vuođu vihahansárdnái.
Hearrese buerie naemhtie provresalmetjigujmie buerebe åahpenidh jïh buerie gosse provrese edtja håalodh.
Ságastallan sáhttá leat girkus dehe ruovttus headjabára luhtte.
Soptsestallemem maehtieh gærhkosne jallh provresalmetji gåetine utnedh.
Jos lea headjabára luhtte, de láve dábálaččat dollot liige čoahkkin girkus vai besset ságastallat seremoniija birra báikki nalde.
Gosse gåetine soptsestellieh aaj mænngan gærhkosne tjåanghkenieh soptsestidh guktie provrem desnie juhtiehtidh.
Ruoŧas mii báinnáhallat earenomážit amerihkálaš kultuvrrain.
Ovmessie vuekieh Sveerjesne libie jïjnjem amerihkan kultuvreste lööneme gosse pruvredh.
Dát vuhtto maid máŋggaid headjabáraid gáibádusain heajaid birra.
Dam vuajnah provresalmetji vaajtelimmeste guktie dïhte provre edtja årrodh.
Dábálaš jearaldat lea sáhttá go moarsi diktit áhčis láidet su áltárii.
Gallesh gihtjieh mejtie aehtjebe provresem maahta aalhtarasse vaedtsiehtidh.
Ii mihkkege Ruoŧa girkus gieldde dán vieru, muhto ábuha jurddahit makkár mearkkašupmi dán dagus lea.
Ij mij Svïenske gærhkosne dam vuekiem nyrhte, læjhkan maahta ussjedidh maam daate sæjhta vuesiehtidh.
Muhtin báhpat sáhttet dan dihte gieldit ahte moarsi láidejuvvo áhčistis áltárii.
Aalkoste daate vuesehte dïedtem nyjsenæjjeste daelie aehtjebistie ålmese vadta jïh lea dej beelijste gosse nyjsenæjjan ij naan reaktah.
Ruoŧas lea árbevierrun ahte náittosbárra vázzá áltárii ovttas, dego mearkan das ahte nissonolmmoš ieš vállje dievdoolbmo ja dievdoolmmoš ieš vállje nissonolbmo ja ahte soai eaktodáhtolaččat ja dásseárvvolaččat vázziba vihaheapmái.
Muvhth hearrijste dellie maehtieh nïejhkedh aehtjebe provresem aalhtarasse vaedtsehte. Sveerjesne vuekie provresalmetjh ektesne vaedtsiejægan, dïhte vuesehte nyjsenæjja jïjtje altese ålmam veeljeme jïh ålma jïjtje altese nyjsenæjjam veeljeme jïh gåabpatjahkh sinsitniem veeljeme provrese vaedtsedh.
Bargat Ruoŧa girkus mearkkaša bargat juoidá mas berošta - Svenska kyrkan - Om oss
Svïenske gærhkose barkedh dellie barka misse joem jaahka - Svenska kyrkan - Om oss
Bargat Ruoŧa girkus mearkkaša bargat juoidá mas berošta
Svïenske gærhkose barkedh dellie barka misse joem jaahka
Ruoŧa girkus leat bálkkáhuvvon bargit ja eaktodáhtolaš mielbargit.
Svïenske gærhkosne dovne tjirkes barkijh jïh mietiebarkijh mah jïjtsh syjhtedistie gærhkose berkieh.
Oktiibuot girkus leat sullii 25 000 bargi, eatnasat sis barget searvegottiin.
Gærhkoen medtie 25 000 barkijh gusnie jeanatjommes muvhth åålmegisnie berkieh.
Virggit Ruoŧa girkus Ruoŧa girkus leat máŋggat sierralágan virggit.
Ummese barkoeh Svïenske gærhkosne Svïenske gærhkosne gellie ummese barkoeh gååvnesieh.
Báhpat, girkočuojaheaddjit, visttihálddašeaddjit, diakonat ja searvegoddepedagogat leat dábálaš virggit girkus.
Hearrah, gærhkoemusihkerh, gåetiegeehtijh, dijakonh jïh åålmegepedagogh gærhkosne sïejhme.
Doppe leat máŋggat eará bargit go dát, earret eará ekonomat, kantuvrrabargit, diehtojuohkkit ja juristtat.
Daej lissine gellie jeatjah barkijh, dovne ekonovmh, kanslijebarkijh, bievnehtæjjah jïh juristh.
Diakona Diakonan barggat searvegottis, girkolaš institušuvnnas dehe gaskariikkalaččat.
Dijakonh Dijakonine åålmegisnie barkh, muvhth gærhkoen institusjovnesne jallh internasjonale barkosne.
Bargu sáhttá leat máŋggalágan, ovdamearka dihte idjavázzin gávpogis nuoraid dihte, mannat ruovttus boarrásiid ja buhcciid luhtte, lágidit joavkkodoaimmaid nuoraide geaid vánhemiin leat váttisvuođat mirkoávnnasgeavahemiin, bargat demensabuhcciid oktasaš orronsajiin, gefiid boradanbáikkiin ja bargat oahpahemiin.
Daennie barkosne maahtah staaresne jïjjen vaanterdidh jïh viehkine dejtie noeride årrodh, båeries almetjh jïh skeamtjohkh vååksjedidh, dåehkine barkedh maanide giej eejhtegh dåeriesmoerh daalhkesigujmie utnieh, dåehkieveasomesijjine demenseskeamtjohkidie barkedh, jopstetjöövkeste ööhpehtæmman.
Diakonaoahpus leat máŋga oasi, earret eará Ruoŧa girku vuođđogurse, golmmamánnosaš praktihkka bagadalliiguin ja vel gursebeaivvit ovttas olbmuiguin geat leat válbmaneame searvegoddepedagogan, girkočuojaheaddjin ja báhppan.
Ööhpehtimmie dijakonese gellie boelhkine jåhta, dovne Svïenske gærhkoen maadthkuvsje, golmen asken lïerehtimmie bïhkedæjjine ektine jïh kuvsjebiejjieh sjïdtije åålmegepedagogi, gærhkoemusihkeri jïh hearraj ektine.
Don fertet čađahan alit dási virgeoahpu, ovdamearka dihte sosionoma-, psykologa- dehe buohccedivššárskuvlla.
Datne aaj jåarhkeskuvlen mænngan faageööhpehtimmiem daarpesjh, kanne goh sosionome, psykologe jallh skïemtjesåjhtere.
Maŋimus oassi oahpus lea jahkásaš oahppu, nu gohččoduvvon karitatiiva profiilaoahppu.
Dïhte minngemes boelhke lea aktejaapetje ööhpehtimmie maam gåhtjoe karitatijve profijleööhpehtimmie.
Searvegoddepedagoga Searvegoddepedagogan don galggat ráhkadit birrasiid gos olbmot sáhttet ovdánit ja nannet iežaset risttalašvuođa.
Åålmegepedagoge Åålmegepedagogine barkedh dellie sijjieh sjïehteladtedh gusnie almetjh maehtieh kristeles jaahkose evtiedidh jïh sjïdtedh.
Don barggat mánáiguin, nuoraiguin ja rávvásiiguin ja sáhtát šaddat bargat rihppaskuvlaoahpaheaddjin, doallat ipmilbálvalusaid, jođihit pedagogalaš bargguid rávesolbmuide dehe addit jođiheaddjioahpu eaktodáhtolaš berosteddjiide.
Datne noerigujmie jïh geervigujmie barkh, maahtah skyllijelohkehtæjjine årrodh, rohkelassh steeredh, geervepedagogeles barkoem juhtiehtidh jallh åvtehkeööhpehtimmiem evtiedidh dejtie mejtie jïjtsh syjhtedistie meatan.
Searvegoddepedagogaoahpus leat máŋga oasi, earret eará Ruoŧa girku vuođđogurse, golmmamánnosaš praktihkka bagadalliiguin ja gursebeaivvit ovttas olbmuiguin geat leat válbmaneame diakonan, girkočuojaheaddjin ja báhppan.
Ööhpehtimmie åålmegepedagogese gellie boelhkine jåhta, dovne Svïenske gærhkoen maadthkuvsje, golmen asken lïerehtimmie bïhkedæjjine ektine jïh kuvsjebiejjieh sjïdtije åålmegepedagogi, gærhkoemusihkeri jïh hearraj ektine.
Don fertet čađahan alit dási virgeoahpu, ovdamearka dihte juogalágan oahpaheaddjiskuvlla.
Datne aaj jåarhkeskuvlen mænngan faageööhpehtimmiem daarpesjh, kanne muvhth lohkehtæjjaööhpehtimmie.
Maŋimus oassi searvegoddepedagogaskuvllas lea jahkásaš oahppu mas Ruoŧa girkus lea ovddasvástádus.
Dïhte minngemes boelhke lea aktejaapetje ööhpehtimmie man Svïenske gærhkoen dïedte.
Girkočuojaheaddji Bargu girkočuojaheaddjin lea molsašuddi ja addá dutnje vejolašvuođa čuojahit seammás go beasat movttidahttit earáid ovdánit iežaset musihkkaráhkadeamis.
Gærhkoemusihkere Barkoe gærhkoemusihkerinie lea måedtielaaketje jïh dutnjien nuepiem vadta musihkerinie barkedh, seamman aejkien åadtjoeh jeatjabidie eevtjedh sijjen musihkinie.
Don beasat bargat čuojaheaddjin, lávlunjoavkojođiheaddjin ja pedagogan.
Åadtjoeh musihkerinie, kööreåvtehkinie jïh pedagogine barkedh.
Don beasat maid lágidit konsearttaid ja hábmet musihkka eallima dehálaš dáhpáhusaide dego risttašeapmái, heajaide ja hávdádusaide.
Åadtjoeh konserth öörnedh jïh musihkem sjïehteladtedh jielemen vihkeles aejkine, laavkoemisnie, provresne jïh gosse juvledh.
Kántor Don sáhtát šaddát kántorin jos čađahat guovttejahkásaš oahpu álbmotallaskuvllas, allaskuvllas dehe musihkkaallaskuvllas.
Kantovre Kantovre maahtah sjïdtedh gööktejaapetje ööhpehtimmesne almetjejolleskuvlesne, jolleskuvlesne jallh musihkejolleskuvlesne.
Dasa lassin gullo Ruoŧa girku vuođđogurse, praktihkka ja gursebeaivvit ovttas olbmuiguin geat leat válbmaneame searvegoddepedagogan, diakonan dehe báhppan.
Lissine daase Svïenske gærhkoen maadthkuvsje, lïerehtimmie jïh kuvsjebiejjieh sjïdtije åålmegepedagogi, gærhkoemusihkeri jïh hearraj ektine.
Jos áigo šaddat dohkálaš kántorin de ferte oahpu gazzat guovtti ja bealle jagis gitta golmma jahkái.
Jis dåhkasjamme kantovrinie barkedh dellie göökte jïh bielie jaepieh golme jaepide lohkh.
Orgelčuojaheaddji Don šattat orgelčuojaheaddjin jos čađahat dáiddalaš kandidáhttaeksámena girkomusihkkasuorggis (golmmajahkásaš oahppu) soames musihkkaallaskuvllas Ruoŧas.
Organiste Organiste sjïdth gosse tjeahpoeladtje kandidatexamenem gærhkoemusihkesne åådtjeme (golmejaapetje ööhpehtimmie) naan dejstie Sveerjen musihkejolleskuvlijste.
Maŋŋil dan ferte čađahit loahpalaš oahppojagi ovdal go oažžu virggi Ruoŧa girkus.
Dan mænngan minngemes ööhpehtimmiejaepie Svïenske gærhkose dïenesjidh.
Báhppa Leat báhppan mearkkaša veahkehit olbmuid oažžut ipmárdusa Ipmilis eallimisttiset, oažžot olbmuid nannet jáhkuset.
Hearra Hearrine årrodh dellie almetjh viehkiehtidh sijjen jieliemisnie Jupmelem vueptsiestidh, almetjidie jaahkose eevtjedh.
Don gávnnadat olbmuiguin eallima sierralágan dásiin ja diliin.
Datne almetjh dej ovmessie jielemen baelesne rååkh.
Risttašeamit ja heajat leat buohtalaga rihppaskuvlajoavkkuiguin ja nuoraid čoahkkimiiguin.
Laavkomh jïh provrh ektesne skyllemedåehkieh jïh noeretjåanghkoeh.
Sáhttá maid leat jearaldat jávohisvuođa bakku bakte ságastallat olbmuiguin persuvnnalaččat oskku- ja eallingažaldagaid birra.
Aaj maahtah sjeavodsvoetedïedten nuelesne almetjigujmie soptsestalledh jaahkoe- jïh jielemegyhtjelassi bïjre.
Báhppaoahpus leat máŋga oasi.
Hearraööhpehtimmie gellie boelhkine jåhta.
Don galggat lohkat 300 allaskuvlačuoggá teologiijas universitehtas dehe allaskuvllas, oassálastit praktihkas ja de lohkat loahpalaš termiinna Ruoŧa girku báhpalaš instituhtas Uppsalas dehe Lundas.
Datne edtjh 300 jolleskuvlelåhkoe teologijesne universitetesne jallh jolleskuvlesne lohkedh, lïerehtimmesne meatan årrodh jïh dan mænngan minngietermijnem lohkedh Svïenske gærhkoen pastoralinstitutesne Uppsalesne jallh Lundesne.
Du jietna váikkuha !
Dov gïele vihkeles !
Sotnabeaivvi čakčamánu 15. beaivvi 2013 leat girkoválggat ja dus lea jienastanriekti.
Aejlegsbiejjien skïereden 15 biejjien 2013 gærhkoeveeljeme jïh datne åadtjoeh veeljedh.
Dá lea du jienastangoarta.
Daesnie dïhte dov gïelekåarhte.
Geat galget oažžut du luohttámuša váldit dehálaš mearrádusaid boahtte njeallje jagi ?
Gïeh dah datneste edtjieh moenedh daah njieljieh båetije jaepide ?
Dát guoská searvegotti doibmii ja ollislaš mearrádusaide olles Ruoŧa girkus.
Dovne tsavtshvierhkien bïjre åålmegisnie jïh nænnoestimmiej bïjre abpe Svïenske gærhkose.
Movt du girkomáksu galgá geavahuvvot ?
Mïsse dov gærhkoemaaksoe edtja juhtedh ?
Makkár doaimmat galget leat doppe gos don orut ?
Magkerh tsavtshvierhkieh dov årromesijjie edtjieh årrodh ?
Makkár oaiviliid girku galgá atnit ?
Guktie gærhkoe edtja nænnoestidh ?
Váldde vejolašvuođa váikkuhit.
Årroeh meatan evtedh.
Bures boahtin jienastit girkoválggain !
Buerie båeteme gïelem gærhkoeveeljemasse vedtieh !
Jienastangoarta
Gïelekåarhte
Ovttas dáinna čállosiin don leat maid ožžon jienastangoarttat.
Daejnie tjaaleginie ektesne aaj dam dov gïelekåarhtem åadtjoeh.
Váldde mielde dan go galggat jienastit.
Vaeltieh dam meatan gosse gïelem edtjh vedtedh.
Gean sáhtát jienastit ?
Gïem maehtieh veeljedh ?
Girkoválggain don jienastat nammadanjoavkkuid ja sin evttohasaid.
Gærhkoeveeljemisnie dåehkide mejtie nammoehtamme jïh dej kandidath veeljh.
Girkoválggain nammadanjoavkkut vástidit almmolaš válggaid bellodagaid.
Daah dåehkieh seamma goh dah partijh åålmeh veeljemisnie.
Joavkkut ieža juhket dieđuid áigumušaidis birra.
Dåehkieh jïjtjh soptsestieh mejnie sijhtieh barkedh.
Listtut buot nammadanjoavkkuin ja sin evttohasain gávdnojit ruovttusiiddus www.svenskakyrkan.se/kyrkoval.
Læstoeh gaajhkh daah dåehkide jïh dej kandidath gååvnese www.svenskakyrkan.se/kyrkoval.
Don sáhtát maid hupmat iežat searvegottiin.
Aaj maehtieh dov åålmeginie soptsestidh.
Persovdnajietna golmma evttohassii
Aktegs gïelem vedtieh golme kandidatide.
Don sáhtát addit persovdnajiena golmma evttohassii go bijat ruossa sidjiide válgalihpus.
Maehtieh aktegs gïelem golme kandidatide vedtedh gosse kroessem bïejh veeljemeleahpese.
Ruossa addá evttohassii vejolašvuođa válljejuvvot ja oažžot ovddastit du.
Dah kroessh stuerebe nuepie kandidatese vadta jïh dov åvteste åadtjodh soptsestidh.
Jos it bija ruossa ovttage evttohassii du jietna doarju nammadanjoavkku.
Jis ij guhte dejstie kandidatijste kroessem åadtjoeh dellie dov gïele dan dåahkan jåhta mejtie nammoehtamme.
De eai rehkenasto persovdnajienat.
Ij leah dellie naan aktegs gïelem ryöknoeh.
Gos ja goas sáhtát jienastit ?
Gusnie jïh gåessie maehtieh gïelem vedtedh ?
Gaskal čakčamánu 2. ja 11. beivviid sáhtát miehtá riikka ovdalgihtii jienastit dasa oaivvilduvvon searvegoddedoaimmahagain.
Skïereden 2 – 11 biejjieh maehtieh gïelem vedtedh dåastoevisnie abpe laantesne gusnie åådtje gïelem åvtelbodti vedtedh.
Sáhtát maid jienastit reivve bakte, mii lea molsueaktu omd. jos orut olgoriikkas.
Aaj maehtieh gïelem prievien tjïrrh vedtedh jis vg. ålkoerïjhkese.
Sáhttet maid leat sierra jietnavuostáiváldinbáikkit.
Muvhtine sjïere dåastovh gååvnesieh gusnie aaj maahta gïelem vedtedh.
Válgabeaivvi čakčamánu 15. beaivvi sáhtát jienastit iežat válgalanjas dehe sierra jietnavuostáiváldinbáikkiin.
Veeljemebiejjien skïereden 15 biejjien dov veeljemesijjesne jallh sjïere sijjine maehtieh gïelem vedtedh.
Eanet dieđuid gávnnat iežat jienastangoarttas.
Vielie bïevnesh dov gïelekåarhtesne gaavnh.
Láhppon jienastangoarta ?
Gaerviehtamme dam dov gïelekåarhtem ?
Jos leat láhppán iežat jienastangoartta sáhtát váldit aktavuođa iežat searvegottiin.
Jis dam dov gïelekåarhtem gaerviehtamme maehtieh dov åålmegem gihtjedh.
Sáhtát maid diŋgot ođđa goartta ruovttusiiddus www.svenskakyrkan.se/kyrkoval dehe Ruoŧa girku diehtojuohkinbálvalusas, telefovdna 018-16 96 00.
Aaj maehtieh orre gïelekåarhtem dongkedh www.svenskakyrkan.se/kyrkoval jallh Svïenske gærhkoen informationsservice, telefovne 018-16 96 00.
Jienastangoarta sáddejuvvo dan čujuhussii gosa leat čálihuvvon.
Gïelekåarhtem dan dov tjaalesæjjan seedtesåvva.
Ođđa jienastangoarta sáhttá maid fáksejuvvot Ruoŧa girku olgoriikkasearvegottiide.
Orre gïelekåarhtem aaj Svïenske gærhkoen ålkoerïjhken åålmegidie faxen tjïrrh seedtesåvva.
Movt manne válggat ?
Guktie veeljemisnie gåaradi ?
Mannjel go válgalanjat leat giddejuvvon almmuhuvvojit ruovttusiiddus www.svenskakyrkan.se/kyrkoval gaskaboddosaš bohtosat dađi mielde go jienat rehkenastojuvvojit.
Sijjesne www.svenskakyrkan.se/kyrkoval dejtie veeljemen annjebodts illeldahkide vuesehte gosse gïelide ryöknoeh mænngan veeljemesijjie gaptjeme.
Delle eai leat rehkenastán persovdnajienaid.
Ij leah dellie naan aktegs gïelh ryöknesovveme.
Loahpalaš bohtosat almmuhuvvojit seamma sajis go bismágottit leat dárkkistan visot jienaid.
Dam minngemes illeldahkem seamma sijjesne vuesehte gosse gaajhkh gïelide gïehtjedamme.
Jienasteapmi
Gïelem vedtedh
Girkoválggain sáhtát jienastit golmma válggain; girku áirrasgoddái, bismágotti áirrasgoddái ja girkočoahkkimii.
Gærhkoeveeljemisnie maehtieh gïelem golme veeljemisnie vedtedh; Gærhkoeståvrose, stifteståvrose jïh gærhkoetjåanghkose.
Das geas lea jienastanriekti Göteborga girkolaš searvegoddeovttastussii jienasta maid searvegoddeovttastussii, oktii buot njealji válggain.
Dïhte gie Göteborgen gærhkoen ektiedimmesne aaj gïelem vadta akten ektiedæmman, goh njieljieh veeljemidie.
Du jietna váikkuha movt Ruoŧa girku stivrejuvvo báikkálaččat, guovlulaččat ja sisriikkalaččat.
Dov gïele raereste guktie Svïenske gærhkoe stuvresåvva gærhkoevoenesne, dajvesne jïh nationellt.
VÁLGGAT GIRKU ÁIRRASGODDÁI – DU BÁIKKÁLAŠ VÁLGGAT
VEELJEME GÆRHKOESTÅVROSE – DOV GÆRHKOEVOENEN VEELJEME
Don válljet girku áirrasgoddái iežat searvegottis dehe, jos du searvegoddi ovttasbargá iežá searvegottiiguin, girku áirrasgoddái du pastoráhtas.
Datne gærhkoeståvroe dov gærhkoevoenesne veeljh jallh, jis dov gærhkoevoene jeatjah gærhkoeståvroej ektine berkieh, gærhkoeståvrose dov pastoratesne.
Girku áirrasgoddi mearrida doaimmaid mat čađahuvvojit du lahkosis.
Gærhkoeståvroe nænnoste guktie tsavtshvierhkieh dov lïhkesdajvesne edtja årrodh.
Ovdamearka dihte makkár lágan nuoraid- ja mánáiddoalut galget leat searvegottis dehe movt hábmet lávlunjoavko- ja konseartadoaimmaid.
Vuesiehtimmien gaavhtan magkerh tsavtshvierhkieh maanide jïh noeride åålmegisnie edtjieh årrodh, jallh guktie laavlomedåehkiej- jïh konserti tsavtshvierhkieh edtjieh juhtedh.
Vilges válgalihput.
Veelkes veeljemeleahpah.
VÁLGGAT BISMÁGODDÁI – GUOVLLULAŠ
VEELJEME STIFTESE - DAJVESNE
Ruoŧa girku lea juhkkojuvvon 13 bismágoddái.
Svïenske gærhkoe 13 stiftide juakasovveme.
Bismágotti áirrasgoddi lea bismágotti alimus mearrideaddji orgána.
Stifteståvroe stiften jollemes raerie nænnoestidh.
Bismágotti ovddimus bargu lea geavahit dan earenomáš máhtu mii das lea máŋggain surggiin doarjut searvegottiid jođihit sin doaimmaid ja hálddahusa.
Stiften uvtemes barkoe lea gærhkoevoenide dej tsavtshvierhkiej gujmie dåarjodh jïh maehteles viehkine gellie dajvine reeredh.
Ovdamearka dihte girkoantikvariáhtalaš áššiin go galgá divuhit girku.
Vuesiehtimmien gaavhtan gosse gærhkoem orrestehtedh.
Rosa válgalihput.
Tjoevkerööpses veeljemeleahpah.
VÁLGGAT GIRKOČOAHKKIMII – SISRIIKKALAČČAT
VEELJEME GÆRHKOETJÅANGHKOSE - NATIONELLT
Girkočoahkkin lea Ruoŧa girku alimus mearrideaddji orgána 251 áirasiin.
Gærhkoetjåanghkoe Svïenske gærhkoen jollemes raerie nænnoestidh 251 lïhtsegigujmie.
Dás mearriduvvojit girku aktasaš ja oppalaš áššit.
Dah gærhkoen ektiedimmes jïh bijjemes gyhtjelassi bïjre nænnoste.
Girkučoahkkin mearrida omd. movt girku galgá bargat dálkkádatáššiin ja makkár sálmmat galget leat sálbmagirjjis.
Vuesiehtimmien gaavhtan gærhkoetjåanghkoe klimagyhtjelassi bïjre nænnoste jïh magkerh salmh salmegærjesne edtjieh gååvnesidh.
Fiskes válgalihput.
Viskes veeljemeleahpah.
VÁLGGAT SEARVEGODDÁI JA SEARVEGODDEOVTTASTUSSII – GÖTEBORGAS
VEELJEME ÅÅLMEGASSE JÏH EKTIEDÆMMAN - GÖTEBORGESNE
Göteborga girkolaš searvegoddeovttastusas juhkkojuvvojit dat ovddasvástádusat mat čilgejuvvojit dás badjelis Válggat girku áirrasgoddái – du báikkálaš válggat čuoggá vuolde gaskal Göteborga girkolaš searvegoddeovttastusa áirrasgotti ja girku áirrasgotti dain searvegottiin mat gullojit searvegoddeovttastussii.
Göteborgen gærhkoen ektiedimmesne dïedtem juekieh guktie daagkoe bijjege vuesiehtamme. Veeljeme gærhkoeståvrose – dov lïhkesdajve veeljeme gærhkoeståvroen jïh Göteborgen gærhkoen ektiedimmien gaskem jïh gærhkoeståvroe dah åålmegisnie mah ektiedimmesne meatan.
Girku áirrasgoddi Göteborga girkolaš searvegoddeovttastusas mearrida earret eará ekonomiija- ja giddodatáššiid birra.
Göteborgen gærhkoen ektiedimmie ekonomijen- jïh fastigheti gyhtjelassi bïjre nænnoste.
Don gii orut Göteborgas sáhtát dán jagi válggain jienastit njealji válggain.
Datne gie Göteborgesne årroeh daan jaepien veeljemisnie maehtieh njieljieh veeljeminie veeljedh.
Ruoná válgalihput leat válggaide girku áirrasgoddái searvegottis ja vilges válgalihput leat válggaide girku áirrasgoddái searvegoddeovttastusas (jos don háliidat jienastit reivve bakte sáhtát oažžut ruoná válgalihpu ja liige válgaolggoža ea.ea. Göteborga bismágottis).
Kruana veeljemeleahpah åålmegen gærhkoeståvrose jïh veelkes veeljemeleahpah gærhkoeståvrose ektiedimmesne (jis sïjhth prievien tjïrrh gïelem vedtedh maehtieh kruana veeljemeleahpam åadtjodh jïh kuverte lissine dovne dehtie Göteborgen stifteste).
Háliidat go diehtit eanet ?
Sïjhth vielie daejredh ?
Ruovttusiiddus www.svenskakyrkan.se/kyrkoval gávnnat dieđuid álkes ruoŧagillii, suoma-, davvisáme-, oarjelsáme-, julevsáme-, románi-, meänkieli-, eŋgelaš-, ránskka-, duiskka-, áraba-, spánska- ja seavagillii.
Sijjesne www.svenskakyrkan.se/kyrkoval bïevnesh gååvnesieh aelhkie svïenskegïelesne, såevmien, saemien, romaani, meänkieli, englaanten, franske, tyske, arabiske, spanske gïeline jïh væhtagïelesne.
Lohkkojuvvon dieđuid ruoŧagillii sáhtát viežžat jietnafiilan dehe diŋgot cd:as Ruoŧa girku diehtojuohkinbálvalusas, telefovdna 018-16 96 00 dehe eboasttain čujuhusas info@svenskakyrkan.se.
Jis tjoejefijlem buektedh dellie seamma bïevnesidie maehtieh goltelidh jallh maehtieh cd dongkedh sijjeste Svïenske gærhkoen informationsservice, telefovne 018-16 96 00 jallh e-påasten tjïrrh info@svenskakyrkan.se.
Sáhtát váldit aktavuođa iežat searvegottiin dehe ruovttusiiddus www.svenskakyrkan.se/kyrkoval viežžat eanet dieđuid.
Aaj maehtieh dov åålmegem gihtjedh jallh sijjesne www.svenskakyrkan.se/kyrkoval vielie bïevnesh åadtjodh.
RUOŦA GIRKUS LEA SADJI BUOHKAIDE
SVÏENSKE GÆRHKOEN LEA SIJJIE GAAJHKESIDIE
Ruoŧa girku gávdnu miehtá riikka ja lea rabas álbmotgirku gos buohkaide lea sadji.
Svïenske gærhkoe abpe laantesne gååvnese jïh akte ræhpas almetjegærhkoe gusnie gaajhkesh tjaakanieh.
EALLI LANJAT
JIELIE TJIEHTJELH
Miehtá Ruoŧa gávdnojit sullii 3 400 girku.
Bïjre jarkan Sveerjesne mahte 3 400 gærhkoeh gååvnesieh.
Dat leat earenomáš ráhkkanusat, divrras kulturárbbit ja ealli lanjat rohkadallamii, jaskatvuhtii, vuoiŋŋasteapmái, aktasašvuhtii lávlomii ja musihkkii.
Dah leah sjïere tseagkaldahkh, vyörtegs kultuvreaerpie jïh jielije sijjieh gyrhkesjæmman, sjeavodhvoetese, lïegkedæmman, ektiedæmman, laavloemasse jïh musihkese.
GIRKU ÁRGABEAIVVIS
GÆRHKOE AARKEBEAJJAN
Miellahttun beasat leat mielde váikkuheame Ruoŧa girku beaivválaš bargguide mat gusket omd. lávlunjoavkkuide, heahtedoarjagiidda, buohcceviessogirkuide, bearašráđđeaddimii ja mánáid- ja nuoraiddoaluide.
Lïhtseginie åadtjoeh meatan årrodh jïh soptsestidh mejnie Svïenske gærhkoe aarkebiejjesne edtja barkedh vuesiehtimmien gaavhtan laavlomedåehkine, dåarjojne dejtie giejtie viehkiem daarpesjieh, skïemtjegåetiegærhkojne raerine fuelhkide jïh tsavtshvierhkine maanide jïh noeride.
EALLIMA DÁHPÁHUSAT
JIELEME
Girkus mii gávnnadit dalle go dáhpáhuvvá juoga dehálaš dego gásttaheapmi, rihpaskuvla, vihaheapmi ja hávdádeapmi.
Gærhkosne aaj gaavnedibie gosse mijjese mij vihkeles, gosse laavkodh, skylledh, pruvredh jïh juvledh.
OSKKU JA EAHPIDEAPMI
JAAHKOE JÏH JUERIE
Ruoŧa girku fállá birrasa gos mii beassat gávnnadit, juohkit osku ja eahpideami ja lahkanišgoahtit Ipmila.
Svïenske gærhkoe ektiedimmiem faala gusnie maehtebe gaavnedidh, jaahkoem jïh jueriem juekedh jïh Jupmielasse geatskanidh.
RIIKKAIDGASKASAŠ BARGU
INTERNATIONELLE BARKOE
Ruoŧa girku bargá ovttas girkuiguin ja organisašuvnnaiguin miehtá máilmmi oaččuhit vuoiggalaš máilmmi mas ii leat nealgi, geafivuohta ja vealaheapmi.
Svïenske gærhkoe gærhkoej jïh organisasjovni ektine barka rïektesvoeten veartenen gielhtie namhta nielkie, giefiesvoete jïh vaejvie.
Ovttas mii dahkat earu !
Ektesne maehtebe jeatjahtehtedh.
DOARJJA ROASUID JA KATASTROFAID AKTAVUOĐAS
SVÏENSKE GÆRHKOE AEHPINE JÏH GOERPINE
Ruoŧa girku bargit leat mielde doarjjan go lihkuhisvuođat, roasut ja katastrofat leat dáhpáhuvvan sihke olgoriikkas ja Ruoŧas.
Svïenske gærhkoen barkijh meatan dåarjoeh gosse ovlæhkoeh, aehpieh jïh goerph heannadamme. Dovne ålkoerïjhkesne jïh Sveerjesne.
ČOAHKKANANBÁIKKIT RUOŦAS JA OLGORIIKKAS
SIJJIEH GUSNIE TJÅANGHKANIDH SVEERJESNE JÏH ÅLKOERÏJHKESNE
Ruoŧa girku čohke olbmuid sihke Ruoŧas ja olgoriikkas geassegirkun, duottargirkun, buohcceviessogirkun, skuvlagirkun, geaidnogirkun, olgoriikkagirkon ja dieđusge dábálaš searvegoddin doppe gos don orut.
Svïenske gærhkoe almetjh dovne Sveerjesne jïh ålkoerïjhkese gaavnede goh giesiegærhkoe, vaeriegærhkoe, skïemtjegåetie-gærhkoe, skuvlegærhkoe, geajnoegærhkoe, ålkoerïjhkegærhkoe jïh tjiehtiesbadth åålmeh gærhkojne gusnie årroeh
Dá lea du jienastangoarta
Daesnie dïhte dov gïelekåarhte Aejlegsbiejjien skïereden 15 biejjien dellie gærhkoeveeljeme Svïenske gærhkose.
Sotnabeaivvi čakčamánu 15. beaivvi leat girkoválggat Ruoŧa girkus. Dalle dus lea vejolašvuohta jienastit daid joavkkuid ja olbmuid geat galget leat mielde ja mearridit girku eallima ja doaimmaid boahtte njeallje jagi.
Dellie dov leah nuepie dejtie dåehkieh jïh almetjh veeljedh gïeh edtjieh meatan årrodh gærhkoen jielemen jïh tsavtshvierhkiej bïjre raeriestidh dah njieljieh båetije jaepide.
Geat galget oažžut du luohttámuša ?
Gïese datne dam sïjhth luhpiedidh ?
Bures boahtin jienastit girkoválggain !
Buerie båeteme gïelem gærhkoeveeljemasse vedtieh !
Ipmilbálvalus lea rabas buohkaide - Svenska kyrkan - Om oss
Gyrhkesjimmie gaajhkesidie gaahpan - Svenska kyrkan - Om oss
Ipmilbálvalus lea rabas buohkaide
Gyrhkesjimmie gaajhkesidie gaahpan
Ipmilbálvalusat dollojuvvojit juohke sotnabeaivvi Ruoŧa girku searvegottiin, ja dávjá iežá beivviid maid.
Svïenske gærhkoen åålmegisnie fïerhten aejlegen gyrhkesjimmiem heevehte, jïh gellien aejkien jeatjah biejjieh aaj.
Ipmilbálvalus lea álo rabas buohkaide.
Akte gyrhkesjimmie gaajhkesidie gaahpan.
Álggu rájis risttalaččat leat čoahkkanan ipmilbálvalusaide.
Aalkoste dah kristegassjh gyrhkesjæmman tjåanghkenin.
Álggus han eai lean nu olus.
Eah aalkoste man gallesh lin.
Muhtin báikkiin oaguhuvvoje iežaset oskku dihte.
Muvhth dajvine dejtie dej jaahkoste dåålvedin.
Lei dárbu oaidnalit ja guldalit muitalusaid Jesusa birra, gullat maid Jesusa eallin ja jápmin ja bajásčuožžileapmi mearkkašii.
Daarpesjin gaavnedidh jïh dejtie soptsesidie Jesusen bïjre goltelidh, govledh guktie Jesusen jielemem jïh jaememem jïh tjuedtjielimmiem buerkiestin.
Ipmilbálvalusa hámi árbejedje muhtin muddui iežaset ovdalaš judalaš oskkus.
Dan gyrhkesjimmien hammoem sijjen båeries judaj jaahkoste eerpin.
Teakstalohkan lei oahpis dáhpi synagogas.
Boelhke tekstelohkeminie synagogeste damtijin.
Mállásat leat dehálaččat Juo árrat risttalaš historjjás šadde mállásat dehálaš oassin aktavuođas.
Maalestahke vihkeles Joe aareh kristeles histovrijisnie dïhte maalestahke ektievoetesne vihkeles boelhke sjïdti.
Dat ledje ráhkisvuođamállásat go juhke biepmu nuppiiguin.
Dïhte lij gieriesvoeten maalestahke gosse beapmojste joekedin.
Mállásat ovdánedje fargga dáhpin mas muittašedje máhttájeddjiid maŋimus mállásiid Jesusiin.
Destie dïhte maalestahke vuekine evtiedi gosse learohki minngemes maalestahkem Jesusen ektine ieriedin.
Geahččaledje dulkot maid Jesusa jápmin ja bajásčuožžileapmi mearkkašii.
Voejhkelin goerkesidh Jesuse jaameme jïh tjuedtjielamme.
Dát mállásat, Hearrá eahkedismállásat, en ávvuduvvojit juohke risttalaš girkus oalle dávjá.
Dam maalestahkem, aejlies maalestahke, gellien aejkien gaajhki kristegassji gærhkojne annje heevehtieh.
Risttalaš ipmilbálvalus Risttalaš ipmilbálvalus sáhttá dahkot máŋgga ládje muhto meastta álo leat ávvudanlávllut Ipmilii, teakstalohkan biibbalis ja rohkadallan mielde.
Kristeles gyrhkesjimmie Aktem kristeles gyrhkesjimmiem maahta gellie vuekiej mietie juhtiehtidh, badth iktegisth Jupmelem laavlominie heevehte, bijpelistie tekstelohkeme jïh rohkelimmie.
Ipmilbálvalus juohke searvegottis Ruoŧa girku searvegottiin dollet ipmilbálvalusaid unnimusat juohke sotnabeaivvi.
Gyrhkesjimmie gaajhkh åålmegisnie Svïenske gærhkoen åålmegisnie sån fïerhten aejlegen gyrhkesjimmiem heevehte.
Muhto dávjá leat maid ipmilbálvalusat iežá vahkkobeivviid.
Badth gellien aejkien jeatjah biejjieh våhkosne aaj.
Girku vahkkosaš ipmilbálvaluslogahallamiin gávnnat dieđuid makkár ipmilbálvalusat dollojuvvojit girkus du orronsaji lahka.
Plaerine våhkoen gyrhkesjimmide gaavnh jïh mij gyrhkesjimmide muvhth gærhkojne heevehtieh dov årromesijjesne.
Dávjá dat álmmuhuvvojit báikkálaš aviissain muhto olu searvegottiid gávnnat maid interneahtas.
Gellien aejkien byjreske-plaerine bievnieh, badth gellie åålmegh aaj webb-bieline gaavnh.
Rabas buohkaide Buohkat leat bures boahtin searvat: nuorat ja boarrásat, oskkolaččat ja dat geat eai oskku.
Gaajhkesidie gaahpan Gaajhkesh dovnesh åajva guessine gærhkose båetedh: båeries jïh noerh, dah gïeh jaehkieh jïh dah gïeh eah jaehkieh.
Ipmilbálvalusas oaččut veahki ipmirdit eallimat ja gávnnadit Ipmiliin.
Gyrhkesjimmesne viehkiem åadtjoejibie mijjen jielemem goerkesidh jïh Jupmelem gaavnedidh.
Muhto ipmilbálvalus lea maid mearka ja duođaštus girku oskkus ja lagasvuođas servvodahkii.
Gyrhkesjimmie aaj akte væhta jïh vïhnestimmie gærhkoen jaahkoen bïjre jïh lïhkesvoete sïebredahkesne.
Sáhttá leat amas jos ii leat oahpásnuvvan dasa.
Dïsse gie ovnohkens maahta ammes domtedh.
Giella sáhttá leat allaáigásaš ja soitet dadjat ja dahkat dakkáriid maid mearkkašupmi lea váttis ipmirdit.
Gïele maahta klåahkan årrodh jïh jiehtieh jïh darjoeh aath mah eah leah gåvva guarkedh.
Sotnabeaivvi váldoipmilbálvalusa vuogi gávnnat Sálbmagirjji loahpas.
Aejlegen åejviegyrhkesjimmien öörnegem Psalmegærjan minngiebieline gaavnh.
Sáhtát álo maid jearrat.
Iktegisth aaj maahtah gihtjedh.
Bures boahtin !
Buerie båeteme !
Sámit Ruoŧa girkus - Svenska kyrkan - Om oss
Saemien Sveerjen gärhkosne - Svenska kyrkan - Om oss
Sámit Ruoŧa girkus
Saemien Sveerjen gärhkosne
Juohke searvegoddi Ruoŧa girkus almmuha iežas searvegoddebagadusas got sii barget omd. sámegillii.
Fierhten gärhkoeåålmege Sveerjen gärhkosne muana åålmegetjïelkestimmesne tjaalasovveme guktie vuesehte gaavhtan saemienvuekesne barkedh.
Máŋga jagi lea juo leamaš jođus dehálaš bargu ovddidit girku barggu sámegielaid ektui ja sámiid fátmmastit girku oskkus ja eallimis.
Gellie jaepine joe gärhkoen barkosne vihkeles öövtiedidh guktie saemien gïeliejgujmie barkedh jïh guktie saemien vuekiem gärhkoen jaahkose jïh jieliemasse ektiedidh.
Sámiin leat earenoamáš ja mávssolaš vásáhusat mat leat dehálaččat juogadit girku barggus ja teologiijas, maiddái servodagas muđui.
Saemiej leah sjïere jïh vihkeles dååjrehtsh mah maehtieh joekedidh gärhkoen barkose jïh teologijese, jïh dovne siebredahkese.
Sámegielat gullet girku gielaide, muhto geavaheapmi girkomeanuin ja eará doaimmain ferte ovddiduvvot.
Saemien gïelh hov akte dehtie gärhkoen gïelijste, läjhkan daerpies saemien gïeli åtnoe öövtiedidh gyrhkesjimmien gaavhtan jïh aaj jeatja darjoemasse.
Sámiid ja Ruoŧa girku gaskavuođas lea guhkes historjá – geaidnu risttalaš jáhkkui servodatlaš ja girkolaš duolbmama bakte otná girkui mii háliida bargguidis bakte oassálastit vai sámit ožžot saji ja sámekultuvra ja sámegielat oidnojit ja geavahuvvojit.
Mij lea orreme saemiej jïh Sveerjen gärhkoen gaskem lea guhkies soptstsese - dan båeries jaahkoste dan jaahkose mij lea Jupmielasse, dïedtehtimmie mij lij siebredahkeste jïh gärhkoste dan raajan goh gärhkoe mij daenbien säjhta saemide laavenjostedh.
Doallat sámegielat girkomeanuid Ruoŧa girkus sámit dollet girkomeanuid iežaset sámegillii ja čalmmustahttet vásáhusaid unnitloguálbmotjoavkun ja álgoálbmogin.
Saemien gyrhkesjimmiem earoehtidh Sveerjen gärhkosne saemieh gyrhkesjieh sijjen gïelesne jïh joekedehtieh sijjen dååjrehtsh guktie lea unnebelåhkojne jïh aalkoealmetjinie årrodh.
Ovdamearkka dihte girkomeanuin, doaibmaplánemiin ja mearrádusain buktet sámit ovdan dan mii lea dehálaš sámi kultuvrras ja eallinipmárdusas, ja nu oassálastet cegget girku mii duvdá vuoigatvuohta ja lea vuoiggalaš.
Gyrhkesjimmide, darjomesojkesjämman jïh nännoestämman saemieh jijtse kultuvren jïh jïelemedååjrehtsi bijre joekedieh mah leah vihkeles. Naemhtie aaj saemieh meatan gärhkoem tseegkedh mij soptseste mij lea reakta jïh rïektesvoete.
Girku bargu sámiid gaskkas ja sámegillii fuolahuvvo sierra organisašuvnnas.
Gärhkoen barkoe sjïere åårganisasjovne guktie saemiej gujmie jïh saemien gïeligujmie barkedh.
Ruoŧa girku Sámi ráđđi vuođđuduvvui 1996 ja lea njuolga Girkostivrra vuollásaš.
Saemien gärhkoeraerie tseegkesovvi 1996 dïhte lea driekte Gärhkoeståvroen nuelesne.
Ráđi oaiveulbmil lea doarjut sámi identitehta, kultuvrra ja oassálastima girkus ja servodagas.
Raerien åejvie-ulmie lea saemien maadtoem jïh kultuvrem dåarjedidh. Ulmie lea aaj saemieh edtjieh meatan årrodh gärhkoesne jïh siebredahkesne.
Ráđđi doaibmá nášuvnnalaš dásis.
Raerie naasjovne daltesen nelnie barka.
Jorgaleamit dehálaš oassi barggus Sámegiella, visot suopmanat, lea identitehta ja kultuvrra guoddi.
Jarkoestimmieh leah vihkeles saemien barkosne Saemien gïele, smaaregigujmie, maadtoem jïh kultuvrem guadta.
Danin lea biibaljorgaleapmi sámegielaide dehálaš oassi Sámi ráđi doaimmas, maiddái sálmmaid ja girkolaš girjjiid jorgaleapmi jnv..
Dannasinie bijbelen tjaalegh saemiengïelese jarkoestidh vihkeles barkoe saemien gärhkoeraaran, seamma goh saalmh, gyrhkeles gärjah jarkoestidh j. j. v. Daelie lea Sveerjen-Nöörjen ektiebarkoe gïehteleminie bijbeletjaalegh åarjelsaemien gïelese jarkoestidh.
Dál lea Ruoŧa-Norgga ovttasbargu jođus jorgalit biibalteavsttaid oarjánsámegillii, teavsttat mat dávjá geavahuvvojit iešguđet girkomeanuin.
Dah tjaalegh mah jïjnje åtnasåvva gyrhkesjimmine.
Davvisámegielsálbmagirjji jorgaleapmi ja sálmmaid čohkken lea maid jođus.
Dovne jarkoesteminie jïh vuartasjiminie guktie noerhtesaemien saalmegärjam buektiehtidh.
Sámi ráđis lea maid iežá dehálaš doaimmat nugo fuolahit ahte eanet diehtu sámiid ja Sámi birra almmuhuvvo ja bargat vai sámiin leat ovddasteaddjit girku mearridanorgánain riikka dásis, bismá- ja searvegottiin.
Jeatjah vihkeles laavenjassh raaran lea maahtoem stueriedidh saemiej jïh Sápmien bïjre jïh barkedh saemieh åadtjoeh meatan årrodh gärhkoenåårganine, naasjovne daltesne, stiftine jïh gärhkoe-åålmeginie.
Bargojoavkkut bismágottiin Julevu, Härnösanda ja Stockholma bismágottiin leat bargojoavkkut girku sámi doaimmaide.
Barkoedåehkie stiftine Luvleån, Härnösanden jïh Stuehkien stiftine leah barkoedåehkieh gärhkoen saemien barkose.
Maiddái Västeråsa ja Göteborga bismágottiin lea sámi girkoeallin áigeguovdil.
Aaj Västeråsen jïh Göteborgen stiftine leah saemien gärhkoejieleme biejjie-öörnegisnie.
Bismá- ja searvegottit sáhttet addit eanet dieđuid sámi bargguid birra.
Stifth jïh gärhkoe-åålmegh maehtieh saemien barkoen bïjre bieljielidh.
Ruoŧa Girku ordne juohke jagi sámi rihpaskuvlla ovttasbargguin Ruoŧa girku Sámiráđiin, Härnösanda ja Lulea bismágottiid Sámi refereansajoavkkuin ja Sáminuorain.
Skyllemejerkie saemide Fïerhten jaepien Svïenske gærhkoe saemien skyllemejerkiem öörnede, dam dorje Saemien raerien, Svïenske gærhkosne, Saemien referensedåehkien Härnösanden jïh Julevu / Luleå gærhkoevoeni jïh Sáminuorran ektine.
Eanet dieđuid jagi 2012 sámi rihpaskuvlla birra oaččut Birgitta Simmas Lulea bismágottis:: 0920-49 24 58.
Vielie bïevnesh dan jerkien bïjre jaepien 2012 govlehtallh Birgitta Simma Julevu / Luleå stift: 0920-49 24 58.
Našovnnalaš oskkuoahpahusplána, Ipmil addá – Mii juogadit, guoská buot gásttašuvvon mánáide ja nuoraide Norgga girkus, maiddái sámi.
Dïhte nasjovnale jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesje, Gud gir
Ipmil addá – mii juogadit plánas leat olu sajiin čujuhan ovddasvástádussii áimmahuššat sámi oaidninbeliid oskkuoahpahusas.
– Vi deler, lea gaajhkide kristeme maanide
SÁMI OSKKUOAHPAHUSPLÁNA
SOEJKESJE SAEMIEN JAAHKOEØØHPEHTÆMMAN
NORGGA GIRKU
NORGGA GIRKU VUONA GIRKKO NÖÖRJEN GÆRHKOEDEN NORSKE KIRKE
SÁMI OSKKUOAHPAHUSPLÁNA
SOEJKESJE SAEMIEN JAAHKOEØØHPEHTÆMMAN
Lassiplána Ipmil addá- Mii juogadit plánii, Norgga girku oskkuoahpahusplána
Lissiesoejkesje dan soejkesjasse Gud gir – Vi deler, Soejkesje jaahkoeøøhpehtæmman Dennie nøørjen gærhkosne
Sámi oskkuoahpahusa ulbmil lea ráhkadit systemáhtalaš ja oktilaš oskkuoahpahusa mii boktá ja nanne kristtalaš oskku, oahpaha sámi mánáid ja nuoraid dovdat golmmaoktalaš Ipmila, addá veahki dulkot eallima ja eallimis birget ja doalahit iežaset sámi gullevašvuođa ja identitehta, ja hástala sin beroštit ja oasálastit girkus ja servodateallimis.
Saemien jaahkoeøøhpehtimmien åssjele lea aktem øørnedamme jïh iktemearan jaahkoeøøhpehtimmiem vedtedh mij gååske jïh nænnoste dam kristeles jaahkoem, daajroem vadta Dan golmenektievoeten Jupmelen bïjre, viehkehte saemien maanide jïh noeride jieledem toelhkestidh jïh haalvedh naemhtie dej saemien roehtsh jïh idtentitete gorresuvviehč jïh dejtie haestede eadtjohke årrodh jïh meatan årrodh gærhkosne jïh siebriedahkesne.
Dat lea buohkaide geat leat gásttašuvvon ja leat gaskal 0 – 18 jagi, beroškeahttá doaibmannávccain.
Daate sjeahta gaajhkide kristeme aalterisnie 0-18 jaepieh, saaht guktie svihtjemevoete lea.
Sisdoallo
Sisvege
Ovdasátni
Åvtebaakoe
Oppalaš oassi
Sïejhme bieliesi
1.1 Girjás Sápmi 1.2 Makkár kristtalašvuođa dovdomearkkat leat sámi konteavsttas
1.1 Dïhte gellielaaketje Saemien eatneme / Saepmije 1.2 Mij kristelesvoetem buerkeste aktene saemien ektiedimmesne
Sisdoallooassi
Sisvegebielie
2.1 Ollisvuohta ja bajitdási mihtuid dulkon 2.2 Oahppama čalmmustuhttin ja sierra oahppomihtut
2.1 Elliesvoete jïh toelhkestimmie dejstie bijjemes ulmijste 2.2 Lïerehtimmiefokuse jïh sjïere lïerehtimmieulmieh
Prinsihpalaš oassi
Prinsihpielle bielie
3.1 Norgga láhkii ja girkolaš plánaide vuođđudeapmi 3.2 Doahpagat ja sániid geavaheapmi – fátmmasteaddji oskkuoahpahus 3.3 Oahppan – dáhpáhuvvá mánás, ja sosiála searvevuođa rámmas
3.1 Tsåeptsie nøørjen laakesne jïh gyrhkeles soejkesjinie 3.2 Dïejvesh jïh åtnoe baakojste – akte faarhmeles jaahkoeøøhpehtimmie 3.3 Lïerehtimmie – maanesne sjugnietåvva jïh sosijale ektievoeten mieresne
Plána geavadis
Soejkesje åtnosne
4.1 Gelbbolašvuođalokten 4.2 Vásihusaid juogadeapmi ja gelbbolašvuođa juohkin 4.3 Ovttasbargu ruovttuiguin 4.4 Eaktodáhtolaš mieldebargit girkus
4.1 Maahtoelutnjeme 4.2 Dååjrehtimmieh juekedh jïh maahtoem geerjehtidh 4.3 Laavenjostoe hïejmigujmie 4.4 Jïjtjevyljehke barkijh gærhkosne
Báikkálaš plánabargu
Voenges soejkesjebarkoe
5.1 Kontekstuella jurddašeapmi 5.2 Báikkálaš oskkuoahpahusplána ovdanáhttin 5.3 Báikkálaš máhtuid ja gelbbolašvuođa geavaheapmi 5.4 Kárten
5.1 Kontekstuelle ussjedimmie 5.2 Evtiedimmie voenges jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesjistie 5.3 Voenges daajroem jïh maahtoem nåhtadidh 5.4 Goerehtalleme
Ovdasátni
Åvtebaakoe
Norgga girku oskkuoahpahusođastusa bokte lea sámi oskkuoahpahus ožžon govddit saji ja ovdanáhttinvejolašvuođaid. Ođastus lea addán
Jaahkoeøøhpehtimmiereformen mieresne dle saemien jaahkoeøøhpehtimmie stuerebe sijjiem jïh evtiedimmienuepieh åådtjeme Dennie nøørjen
erenoamáš vejolašvuođa ovddidit oskkuoahpahusa mii sisttisdoallá ja áimmahuššá sámi kristtalaš árvvuid.
gærhkosne. Reforme aktem sjïere nuepiem vadteme aktem jaahkoeøøhpehtimmiem skreejredh mij ussjedadta jïh gorrede dam saemien kristeles aerpiem. Jaahkoeøøhpehtimmiereformen
Oskkuoahpahusa geahččalanáiggis (2004-2008) ožžo máŋga searvegotti sámi guovlluin doarjaga
pryøveboelhkesne (2004-2008), dle jienebh åålmegh saemien dajvine dåarjoem jaahkoeøøhpehtimmieprosjektide åadtjoejin, mah leavloem bïejin disse mij lij saemien. Daate nuepieh
Dat lea addán vejolašvuođa kristtalaš oskku gaskkusteami ovdanáhttit viidáseappot sámi konteavsttas.
vadteme dam kristeles jaahkoeøøhpehtimmiem vijriesåbpoe evtiedidh aktene saemien ektiedimmesne.
Sámi girkoráđđi lea maid leamaš
Giehtjedimmie dejstie
mielde dan barggus. Sámi oskkuoahpahusbargguid eválueren deattuha ahte giella, identitehta ja kultuvra leat guovddáš bealit sámi oskkuoahpahusas ollislaččat, ja dat barggut leat
saemien jaahkoeøøhpehtimmieprosjektijste tjïerteste gïele, identitete jïh kultuvre leah vihkeles vuajnoeh aktene ellies saemien jaahkoeøøhpehtimmesne, jïh dah prosjekth leah
addán ođđa jurddašeami sámi oskkuoahpahusa bargovugiid ja sisdoalu hárrái.
orre åssjaldahkh barkoevuekiej jïh sisvegen bïjre buakteme saemien jaahkoeøøhpehtimmesne.
Dat lea boahtán buorrin Sámi oskkuoahpahusplánii.
Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman dam
– Mii juogadit, guoská buot gásttašuvvon mánáide
krøøhkeste. Dïhte nasjovnale jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesje, Gud gir – Vi deler, lea gaajhkide kristeme maanide jïh noeride Dennie nøørjen gærhkosne, aaj saemien.
Ipmil addá – mii juogadit plánas leat olu sajiin čujuhan
Gud gir – Vi deler
ovddasvástádussii áimmahuššat sámi oaidninbeliid oskkuoahpahusas.
gellie aejkieh vuesehte dan deadtan juktie dejtie saemien perspektijvide jaahkoeøøhpehtimmesne gorredidh.
Sámi oskkuoahpahusplána addá veahki mearridit dasa sisdoalu.
Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman viehkehte sisvegem lihkebe
dieđuid riikka álgoálbmoga birra buot Norgga girku gásttašuvvon mánáide ja nuoraide.
moenedh. Naemhtie jaahkoeøøhpehtimmiereforme maahta viehkiehtidh daajroem lissiehtidh laanten aalkoealmetji bïjre, gaajhkide kristeme maanide jïh noeride Dennie nøørjen gærhkosne.
Sámi oskkuoahpahusplána lea nappo lassi plána
Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman lea
Ipmil addá – Mii juogadit plánii, ja daid plánaid galgá oktilasat geahččat.
jeatjah baakoejgujmie akte lissiesoejkesje dan soejkesjasse Gud gir – Vi deler, jïh edtja soejkesjidie ektesne vuejnedh.
Lassiplána galgá atnit searvegottiin gos leat mánát ja nuorat vai sihkkarastá ahte sámi geahččanbealli vuhtiiváldojuvvo daid rámmaeavttuid ja sisdoalu
Edtja lissiesoejkesjem nåhtadidh dejnie åålmeginie gusnie saemien maanah jïh
mielde mii dán plánas ovdanboahtá.
noerh, juktie tjïrkedh dïhte saemien perspektijve gorresåvva mierietsiehkiej jïh sisvegen tjïrrh mejtie daate soejkesje vuesehte.
Sámi girkoeallin ja girkohistorjá lea sierralágan riikka iešguđet guovlluin.
Saemien gærhkoejielede jïh gærhkoehistovrije lea joekehts dejnie ovmessie bieline laantesne.
Báikkálaš oskkuoahpahusplánain galgá searvegoddi
Gosse dam voenges jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesjem evtede, dle åålmege tjuara saemien tsiehkieh dajvesne krøøhkedh, jïh sijjiem vedtedh voenges
vuhtiiváldit guovllu sámiid dili, ja čahkket saji báikkálaš árbevieruide ja variašuvnnaide.
aerpievuekide jïh jeerehtsidie.
Mihttu lea oskkuoahpahus mas sámi jietna gullo, ja ahte dat šaddá lunddolaš oassin Norgga girkus.
Ulmie tjuara akte jaahkoeøøhpehtimmie årrodh gusnie dïhte saemien gïele gåvloes, jïh akte iemie bielie sjædta Dehtie nøørjen gærhkoste.
Sámi oskkuoahpahus galgá doaibmat
Saemien
identitehtanannejeaddjin, mánát ja nuorat galget vásihit ahte sin sámi duogážis lea árvu.
jaahkoeøøhpehtimmie tjuara identitetem nænnoestidh, maanah jïh noerh tjuerieh åadtjodh dååjredh dej saemien maadtoe aarvoem åtna.
Go olmmoš diehtá ja lea oadjebas das gii son lea, sáhttá dat oskkueallimii leat mávssolaš, ja dávjá geahpidit
Voerkesvoete jïh jearsoesvoete jïjtse bïjre maahta
eallit kristtalažžan stuorát searvevuođain iežas erenoamáš duogážiin.
Mijjieh libie sïemes Paulusen stillemen
Mii guorrasit Bávlosa neavvagii ahte oskkus Kristusii leat mii buohkat dássásaččat, beroškeahttá čearddalašvuođas,
bïjre, gusnie tjåådtje Kristusen jaahkosne libie seammavyørtegsč ovjearohks etnisitete, tjoele jallh nasjovnalitete.
sohkabealis dahje našunalitehtas.
Daesnie ij leah jøøde jallh greekere, daesnie ij lea slaave jallh frijje, daesnie ij leah ålma jallh nyjsene.
Dás ii leat juvddálaš dahje greikalaš, šlávva dahje isit, olmmái ii ge nisu, dasgo dii lehpet buohkat okta Kristus Jesusis (Gal 2,28) eai dattege álo almmut čearddalašvuođa, danne go buohkat eai ane daid beaivválaččat iešguđetge
Dijjieh lidie gaajhkesh akte Kristuse Jesusinie (Gal 2,28) tjåenghkies histovrijese, kultuvrese, gïelese jïh aerpievuekien jielemevuakan. Destie aaj kultuvrelle
sivaid geažil.
joekehtsh sjïdtieh dej ovmessie saemien dajvi gaskem.
Dán áiggi leat olu sápmelaččat ásaiduvvan gávpogiidda ja čoahkkebáikkiide olggobealde sámi ássanguovlluid, erenoamážit Osloi. Sápmelaččaid
Maahta etnisitetem vuejnedh «våajnoesš væhtaj tjïrrh, vuesiehtimmien gaavhtan vaarjojne, tjeahpoe, saevege, nomme, aerpievuekien musihke
lohku Sámis ja dan olggobealde rievddada, ovdamearkkadihte fárredallet oallugat muhtin áigái gávpogiidda ja čoahkkebáikkiide oahppováldima dahje barggu dihte.
jïh gïele. Dah væhtah sïjhtieh læjhkan eah iktegisth etnisitetem vuesiehtidh, juktie jeenjesh eah daejtie nåhtedh aarkebiejjien ovmessie fåantoej gaavhtan.
Sápmelaččain lea guhká leamaš oktavuohta
Daan biejjien jïjnjh saemieh staarine jïh søøkes sijjine orrijamme, aerpievuekien saemien
kristtalašvuođain.
årromedajvi ålkoli, joekoen Oslo.
Sihke katolalaš girku ovdal reformašuvnna, ja ortodoksa girku Ruoššas leat váikkuhan sámi oskui. Easka stáhtapietisma áiggis 1700-logus biddjui árja ovddidit miššovnna
Dïhte tsiehkie gaskem man gellie saemieh Saemien dajvesne jïh ålkoelisnie sæjhta jeereldihkie årrodh, juktie vuesiehtimmien gaavhtan jïjnjh almetjh stuerebe
sápmelaččaid gaskkas, ja deaddu heaitit geavaheamis ovddeš sámi oskku.
staaride staarijste juhtieh øøhpehtimmien jallh barkoen gaavhtan.
Osiid sámi oskkus ja kultuvrras leat atnán suddun ja eahpeipmilbálvalussan.
Saemieh kristelesvoetine gaskesadteme guhkede gietjeste.
’ Sámiid dološ osku ’ lea
Saemien religiøsitete lea dovne
doaba mii dábálaččat čilge dan árbevieru mii lei oskku geavadis ovdal go kristtalašvuohta šattai ráđđejeaddji oskkoldahkan Sámis.
tsevtsemem åådtjeme dehtie katolihken gærhkoste reformasjovnen åvtelen, jïh dehtie ortodokse gærhkoste Russlaantesne.
Kristtalašvuohta lea oassi sámi oskkuhistorjjás, ja danne lea dábálaš
Aalkoelisnie staate-pietismen tijjen 1700-låhkoen, dle misjovnem
čilget dan ’ sámiid ovdal kristtalašvuođa oskun ’ go galgá muitalit sámi oskkoldaga birra ovdal go dat oamastii alccesis kristtalaš jurdagiid.
lissiehti dej saemien årroji luvnie, jïh tjaabri saemide hiejhtedh dam aarebi saemien religiøse jaahkoem.
Sámiid dološ osku lei luondduosku, ja dan vuođđu lei dat
Biehkieh saemien jaahkosne jïh kultuvresne vuajnalgin goh sådteres, jïh goh jeatjah
animisttalaš eallindulkon ahte buot heakkalaččain lea siellu, ja ahte sihke dat mii lea olmmošlaš ja dan mii ii leat olmmolaš leat dan bokte lahka oktiičadnojuvvon.
jupmelem jaehkedh. ’ Saemien religijovne ’ lea akte dïejvese mij sïejhmemes buerkeste dam religijøse aerpievuekiem maam utnin aarebi kristelesvoete raarehke religijovnine sjïdti Saemien eatnamisnie /
Dakkár osku lea muđuid ge
Saepmijesne.
gávdnamis olu eará álgoálbmogiid gaskkas.
religijovnem, åvtelen dejtie kristeles åssjaldahkide veelti.
Sámi dološ oskkus lei šamanisttalaš bálvvosvuohki, mas noaidi (šamána) doaimmai oskkoldat jođiheaddjiin.
Saemien religijovne lij akte eatnemereligijovne mij våaromem utni aktene animistihke jieledetoelhkestimmesne, gusnie dovne
Noaiddi doibmii gulai buorádallan, ja sus lei
dïhte almetjeligke jïh ij-almetjeligke lin lïhke gårredamme sinsætnan, ihke abpe jielede vuajnalgi goh dïhte sealoem utni.
máŋggaládje bajithearrávuođa máhtu fápmu mii sáhtii veahkehit olbmuid beaivválaš eallimis.
haamoem utni, gusnie nåajte lij goh religijøse åvtehke.
Noaiddi atne maid gaskaoapmin ipmilfámuid ja olbmo gaskkas.
Nåajten darjoe lij jealajehteminie ektiedamme, jïh lij gellielaakan akte daajroe-hegemonisk åejvieladtje mij meehti almetjidie
Sápmelaččat ledje ieža njunnošis kristtalašvuođa eallimis læstadianisma ovdáneamis gaskkamuttos 1800-logu.
viehkiehtidh aarkebiejjien. Nåajte vuajnalgi goh akte svaalhtese jupmelefaamoej jïh almtjen gaskem.
Olu davvi- ja julevsápmelaččaide ledje læstadiánalaš čoakkalmasat vuoiŋŋalaš čoahkkanansajit, ja doppe lei maid sámegiella ja
Dan tijjen goh læstadijanisme læssani gaskoeh 1800-låhkoen raejeste, dellie dah saemieh jïjtje
sálbmaárbevierru anus.
kristelesvoetem utnin.
Dál leat máŋga læstadiánalaš suorggi Norggas, ja dat ovddastit ain mávssolaš vuoimmi ja identitehtabeali olu davvi- ja julevsámi guovlluin.
Dah læstadijanen åålmegh lin akte voejkenen gaavnedimmiesijjie jïjnjh noerhte- jïh julevsaemide, gusnie gaskem jeatjah saemien gïelem jïh saalme-aerpievuekiem gorredin.
Læstadiánalaš moriidus ii
Daan biejjien dle jienebh læstadijanen otnjegh
olahan lullisámi guovllu seammaládje go davvi- ja julevsámi guovlluid.
Dïhte læstadijanen gåaskoe idtji sijjiem åadtjoeh åarjelsaemien dajvesne, goh noerhte- jïh
Lullisámi guovllus ožžo baicce bapttistat, hellodatustibat ja adventisttat eanet saji.
Åarjelsaemien dajvesne dle sijjeste muvhth baptisth, pænstavoelph jïh adventisth sjïdtin.
Eanas lullisámit leat gullan Norgga girkui.
Jeanatjommes dejstie åarjelsaemijste lea Dennie nøørjen gærhkosne
čoakkalmasaid, guossástalai olbmuid ja jođihii skuvlla ovdalgo stáhta válddii dan badjelasas jođihit.
orreme. Finnemisjovne, mænngan Saemiemisjovne, tjåanghkoeh øørnedi, guessine mïnni, jïh skuvlem utni goske staate diedtem skuvlen åvteste veelti.
Norgga girku ii leat čalmmustuhttán lullisámi álbmoga erenoamážit ovdal 1990-logu
Dïhte nøørjen gærhkoe ij leah fearan1900-låhkoen
rájes, ja dalle ásahedje lullisámi báhppavirggi.
aktem sjïere fokusem åtneme dejtie åarjelsaemide, dellie hearra åarjelsaemide tseegkesovvi.
Nidarosa bismagodderáđđi nammadii maid lullisámi girkoeallin lávdegotti. Dan maŋŋil lea maid diakoniijavirgi ásahuvvon. Maŋemus logijagi
Nidarosen bispedajveraerie aaj aktem moenehtsem åarjelsaemien gærhkoejieliemasse nammoehti.
lea lullisámi girkoeallin ja identitehta huksen ovdánan bures.
Mænngan aaj akte diakonebarkoe tseegkesovvi.
Sámi álbmot ii leat eallán sierra kultuvrralaččat, das lea áiggiid čađa leamaš oktavuohta olbmuiguin
Dej minngemes luhkiejaepiej dle jïjnje heannadamme juktie åarjelsaemien gærhkoejielemem jïh identitetem bæjjese bigkedh.
geain lea iešguđetlágan kulturduogáš.
Dah saemieh eah leah kultuvrelle isolasjovnesne vyøseme, bene abpe tijjen almetjigujmie gaskesadteme, ovmessie kultuvremaadtojne.
Kultuvrraid deaivvademiid gaskkas dáhpáhuvvet maid rievdadeamit.
Desnie gusnie kultuvrh gaavnesjieh, desnie aaj jarkelimmieh sjïdtieh.
Sámi mánát ja nuorat ellet dál mánáid- ja nuoraidkultuvrras mii dađistaga eanet
Saemien maanah jïh noerh
globáliserejuvvo. Sis lea okta juolgi árbevirolaš kultuvrras, nubbi fas ođđaáigásaš máilmmis.
leah daelie meatan aktene ahkedh vielie abpeveartenen maana-jïh noerekultuvresne.
Sámi servodagas lea dasalassin viiddis oktavuohta eará álgoálbmot servodagaiguin eará riikkain ja
Dah aktine juelkine tjåadtjoeh aktene aerpievuekien kultuvresne, jïh aktine juelkine aktene daajbaaletje
máilmmiosiin.
veartenisnie.
Oskkuoahpahus galggašii daiguin deaivvadettiin addit sámi mánáide ja nuoraide veahki dulkot iežaset eallima ja eallimis birget.
Dïhte saemien siebriedahke aaj jïjnjem gaskesadta jeatjah aalkoealmetjesiebriedahkigujmie jeatjah laantine jïh veartenebieline.
Das lea sáhka oskkus mii váldá duohtan dán áiggi
Jaahkoeøøhpehtimmie edtji
hástalusaid, ja mii atná iežas kultuvrii ja árbevirrui čatnašumi resursan.
Daate lea akten jaahkoen bïjre mij haestemidie vaalta mijjen tijjeste ietjmieslaakan, jïh
1.2 Kristtalašvuođa dovdomearkkat sámi konteavsttas
mij tsåeptsiem jïjtse kultuvresne jïh aerpievuekesne vuajna goh akte vierhtie.
Sámi vuoiŋŋalašvuohta ja jurddašanvuohki lea dávjá
1.2 Mij kristelesvoetem buerkeste aktene saemien ektiedimmesne
jávohis kulturgelbbolašvuohta mii ii leat čállojuvvon. Lundui čadnon vuoiŋŋalašvuohta muitala olbmuid lagasvuođa birra lundui.
Jïjnje daajroe religijovnehistovrijen, gærhkoehistovrijen jïh gærhkoejielemen bïjre gååvnese Saemien eatnamisnie / Saepmijesne, bene
vajáldahttojuvvon.
jïjnje daehtie daajroste eah leah tjøønghkeme jallh våålese tjaaleme.
Álgoálbmogiid vuoiŋŋalašvuohta lea deattuhan eatnama bassivuođa, ja olbmuid gullevašvuođa dasa.
Saemien voejkenevoete jïh ussjedimmievoete lea daamtaj aktene sjeavohts,
1.0 Oppalaš oassi
1.0 Sïejhme bielie
1.1 Girjás Sápmi
1.1 Dïhte gellielaaketje Saemien eatneme / SaepmijeSaemien eatneme / Saepmije lea dïhte dïejvese dejtie
Sápmi lea daid guovlluid namma gos sápmelaččat orrot, ja dat boahtá sánis sámit, nugo sápmelaččat ieža gohčodit iežaset.
dajvide gusnie saemieh årroeminie, jïh dehtie baakoste saemie båata, mij lea saemiej jïjtse baakoe
Sápmelaččat leat álgoálbmot, ja árbevirolaš ássanguovlluid viidodat leat
jïjtsistie. Saemieh staatusem utnieh goh aalkoealmetjh, jïh dah aerpievuekien jielededajvh leah dejnie noerhtege dajvine Nøørjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Kolanjaarkesne Russlaantesne.
davviguovllut Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Guoládagas, Ruoššas.
Saemien lea dennie såevmien-ugrihken gïeletjïertesne, jïh dah saemien gïeleraasth leah rïjhkeraasti dåaresth dejnie neebneme laantine.
Sámegiella gullá suoma
Noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien
ugralaš giellajovkui, ja sámi giellarájit mannet badjel namuhuvvon riikkaid.
leah dah åejviegïeletjïerth Nøørjesne.
(geahča kártta vuolábealde)
(vuartesjh kaarhtem vuelielisnie)
4.
Pijtesaemien 4.
Julevsámegiella 5.
Julevsaemien 5.
Davvisámegiella 6.
Noerhtesaemien 6.
Anárašsámegiella 7.
Enaresaemien 7.
Nuortalaš sámegiella
Skoltesaemien
Don galggat gudnejahttit áhčát ja eatnát, vai oaččut eallit guhká dan eatnamis maid Hearrá, du Ipmil, addá dutnje.
8. Akkalasaemien 9. Kildinsaemien 10. Tersaemien
Finnemiššovdna, maŋŋil Sámemiššovdna, lágidii
Saemieh jïjtjemse vååjnoeh goh akte almetje gïelen jïh nasjovnale raasti dåaresth. Saemieh
Dan áiggis go girku lea leamaš Sámis, de leat ovdánan ollu iešguđetlágan vierut ja ipmárdusat ja hábmen sámi kristtalašvuođaipmárdusa dakkárin
årroeh jïh veasoeh abpe laantesne, jïh leah akte bielie aktede gellielaaketje saemien kultuvreste jïh aerpievuekeste.
go mii dan dovdat dál.
Man jïjnjem saemien dah saemieh maehtieh lea joekehts.
Sámi kristtalašvuođa oaidnit earret eará oskkuovdanbuktimiin mat leat
Jalhts gïelen maahtoe lea
Sápmelaččat atnet iežaset oktan álbmogin giellarájiid ja riikkarájiid rastá.
joekehts, dle badth læjhkan ellies saemie.
Sápmelaččat orrot ja ellet miehtá riikka, ja leat oassi girjás sámi kultuvrras ja árbevierus.
Dïhte tjåenghkies saemien identitete lea gårredamme jallh ij-tjaaleme kultuvremaahtosne.
Sápmelaččaid sámegielmáhttu rievddada.
Voejkenevoete mij lea eatnamasse gårredamme lea dannasinie almetjh leah lïhke eatnamasse.
Vaikko lea
Daate akte
iešguđetlágan giellagelbbolašvuohta, de lea sápmelaš dattege sápmelaš.
kultuvrelle aerpie mij lea ånnetji måakoedamme histovrijen tjïrrh, bene læjhkan ij leah åajaldamme.
Oktasaš sámi identitehta lea čadnojuvvon oktasaš historjái, kultuvrii, gillii ja árbevirolaš eallinvuohkái.
Aalkoealmetji voejkenevoete lea eatnemen aejliesvoetem tjïertestamme, jïh almetji ektiedimmie disse.
Dat mearkkaša maid kultuvrralaš erohusaid iešguđet sámi guovlluid gaskkas.
Datne edtjh aahtjemdh tjædtjemdh earoehtidh, dle åadtjoeh guhkiem jieledh dennie laantesne maam
Čearddalašvuođa sáhttá ovdanbuktit «oinnolašš mearkkaiguin,
Hearra dov Jupemele dutnjien vadta (2. Mos, 20,12)
ovdamearkkadihte biktasiid, dáidaga, leavgga, nama, árbevirolaš musihka ja giela bokte.
Jïjnjh sjïere vuekieh jïh vuajnoeh leah evtiesovveme daan tijjen gærhkoe Saemien
Mearkkat čoakkalmasain ja ipmilbálvalusain gos sápmelaččat leat čoagganan.
gaskem jeatjah dejnie jaahkoevoetine mah gårrelgieh åålmegidie jïh gyrhkesjimmieektievoetese, gusnie saemieh tjåanghkanamme.
Oskkueallima ovdanbuktinvugiid sáhttá dahkat liturgiija, musihka ja sálmmaid
Guktie jaahkoem vuesehte
válljema bokte, ja iešguđetlágan kultuvrralaš- ja dáiddalaš ovdanbuktimiiguin, sámegielain, fáttá válljemis, čoahkkananbáikki ja searvevuođa bokte.
maahta årrodh liturgije, musihke jïh saalmh, gelliesåarhts kultuvre jïh tjeahpoeh, saemien gïele, aamhtese, gaavnesjimmiesijjie jïh ektievoetehaamoe.
Girkolaš basit lea mávssolaččat sápmelaččaide.
Gærhkoen bissiebiejjieh leah
Allabasiidáigge leat iešguđetlágan vierut iešguđet guovlluin girkus, ruovttuin ja læstadiánalaš čoakkalmasain.
vihkeles dejtie saemide. Dej ovmessie dajvh, gærhkoe, gåetieh jïh læstadijanen åålmegh joekehts aerpievuekieh utnieh bissiebiejjide.
Gásta, konfirmašuvdna, vihaheapmi ja hávdádeapmi leat maid mávssolaš dáhpáhusat, juoga mii searvvaha stuorabearraša ja fulkkiid.
Dåape, skylleme, provre jïh krobpesjimmie aaj vihkeles
Sámi kristtalašvuođaipmárdus ovdanboahtá ja gaskkustuvvo oahpaheami bokte
heannadimmieh, gusnie abpe stoerrefuelhkie jïh sliekte leah meatan.
ruovttuin, ságastallamiin ja buolvvaid gaskka deaivvadettiin.
eatnamisnie / Saepmijesne orreme, jïh saemien kristelesvoetegoerkesem haamoedamme guktie mijjieh dam daan biejjien damtebe.
Dasgo gos guovttis dahje golmmas lea čoagganan mu
Saemien kristelesvoetegoerkese lea vuajnoes
nammii, doppe mun lean sin gasku (Matt 18,20).
Gusnie gøøkte jallh golme leah mov nommesne tjåanghkanamme, desnie manne dej gaskoeh
2.1 Ollisvuohta ja bajitdási mihtuid dulkon
øørnedamme jïh iktemearan jaahkoeøøhpehtimmiem vedtedh mij gååske jïh
Sámi oskkuoahpahusa ulbmil lea addit systemáhtalaš ja oktilaš oskkuoahpahusa mii boktá ja nanne kristtalaš oskku sámi mánáin ja nuorain, oahpaha golmmaoktalaš Ipmila dovdat, addá
nænnoste dam kristeles jaahkoem, daajroem vadta Dan golmeektievoeten Jupmelen bïjre, viehkehte saemien maanide jïh noeride jieledem toelhkestidh jïh haalvedh naemhtie dej saemien roehtsh jïh idtentitete gorresuvviehč jïh dejtie haestede
veahki kristtalaš geahččanbealis dulkot eallima ja eallimis birget dakkár vugiin mii áimmahuššá sin gullevašvuođa ja identitehta, ja hástala sin beroštit ja oasálastit girko- ja servodateallimis.
eadtjohke årrodh jïh meatan årrodh gærhkosne jïh siebriedahkesne.
Dat guoská buohkaide geat leat gásttašuvvon ja leat gaskal 0 –
Daate sjeahta gaajhkide kristeme aalterisnie 0-18 jaepieh, saaht guktie svihtjemevoete lea.
18 jagi, beroškeahttá doaibmannávccain. Plána eaktuda atnit Norgga girku evangelialaš lutherlaš oahpa vuođđun.
Soejkesje tsiehkestahta Dam nøørjen gærhkoen learoevåaromem goh evangeliske lutheren gærhkoe.
Ulbmil lea ahte plána sisdoallu galgá veahkehit áimmahuššat, nannet ja ovddidit
Akte ulmie lea soejkesjen sisvege edtja viehkiehtidh vaarjelidh, nænnoestidh jïh kristelesvoetem
kristtalašvuođa vuođđun sápmelaččaid oskui.
skreejedh goh jaahkoevåarome saemide.
Sámi oskkuoahpahusplána vuođđu lea Norgga girku bajitdási oskkuoahpahusplána Ipmil addá – Mii juogadit. Sámi plána sáhttá veahkehit heivehit
Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman våaroemasse beaja Gud gir – Vi deler goh dïhte bijjemes soejkesje jaahkoeøøhpehtæmman Dennie
báikkálaš plánaid báikkálaš eavttuid mielde ja addit saji ráhkadit mihtuid Ipmil addá – Mii juogadit plána láidestemiid mielde. Heiveheami
nøørjen gærhkosne. Dïhte saemien soejkesje otnjegem vuesehte dan voenges soejkesjæmman, sjïehtedamme dejtie voenges tsiehkide, jïh sijjiem vadta ulmieh bïejedh dej bïhkedassi mietie
galgá dahkat iešguđege mánná- ja nuoraidjoavkku ektui, ja láhčima daid eavttuid mielde mat iešguđege mánás dahje nuoras leat.
soejkesjisnie Gud gir – Vi deler. Tsiehkestahta ihke tjuara fïereguhten maana-jïh noeredåahkan sjïehtedidh, jïh sjïehteladtedh guktie dan aktegs maanan jallh aktegs noeren tsiehkieh leah.
2.2 Oahppočalmmustahttin ja sierra oahppomihtut Našovnnalaš plánas Ipmil addá – Mii juogadit leat
2.2 Lïerehtimmiefokuse jïh sjïere lïerehtimmieulmieh
golbma beali ja oskkuoahpahusa sisdoallu lea daid beliid ollisvuohta.
Dïhte nasjovnale soejkesje Gud gir – Vi deler, golme vuajnoeh åtna mah tjåanghkan sisveginie sjïdtieh aktene ellies jaahkoeøøhpehtimmesne.
Dat bealit leat: 1.
Daah vuajnoeh leah: 1.
Eallindulkon ja
Jieledetoelhkestimmie jïh jieledehaalveme.
birgen eallimis, 2.
2.
Girku osku ja árbevierru ja 3.
Gærhkoen jaahkoe jïh aerpievuekie jïh 3.
Kristtalaš osku geavadis (Gč. Ipmil addá – Mii juogadit, 3. kapihttal).
Kristeles jaahkoevoete (m. Gud gir – Vi deler, kapihtele 3). Juktie dam saemien
Oskkuoahpahusas leat sámi geahččanvuogi sihkkarastán dan bokte ahte Sámi oskkuoahpahusplána ovdanbuktá sierra
perspektijvem tjïrkedh jaahkoeøøhpehtimmesne, dle Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman sjïere lïerehtimmiefokush åehpiedahta fïereguhten dejstie golme åejvieaamhtesijstie. Naemhtie åålmegh, gusnie saemien maanah jïh noerh, viehkiem
Searvegottit gos leat sámi mánát ja nuorat ožžot dáinna veahki oaidnit mat sáhttet leat guovddáš fáttát báikkálaš oskkuoahpahusas.
åadtjoeh vuejnedh mah leah vihkeles aamhtesh aktene saemien jaahkoeøøhpehtimmesne, voengesisnie. Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman lea
Sámi oskkuoahpahusplána lea sihke reaidu ja lassi ulbmildokumenta.
dovne akte dïrrege jïh akte lissie ulmietjaatsege.
Bajilgovas vuolábealde leat čatnan sámiide guoskivaš oahppočalmmustahttima buot geatnegahtton váldofáttáide mat leat Ipmil
Vuesiehtimmesne vuelielisnie lea lïerehtimmiefokush saemien bïjre tjaaleme, ektiedamme fïerhten obligatovreles
addá – Mii juogadit plána golmma bealis.
åejvieaamhtesasse dejtie golme vuajnojde soejeksjisnie Gud gir – Vi deler.
Oasit maid leat lasihan iešguđetge geatnegahtton váldofáddái, eai boađe Ipmil addá – Mii juogadit plána ulbmiliid sadjái, muhto leat daidda deavddan.
Dah mierieh mah leah lissine bïejeme fïerhten obligatovreles åejvieaamhtesasse, eah leah sijjeste dejtie ulmide
Danne eai leat ollu oskkuoahpahusa guovddáš fáttáin mielde bajilgovas vuolábealde.
mah tjåadtjoeh soejkesjisnie Gud gir – Vi deler, bene lissine båetieh.
Deattuhit ahte vuolábeale skovvi ii atte dievaslaš gova sámi oskkuoahpahusa relevánta
Daate mannasinie jïjnjh vihkeles aamhtesh jaahkoeøøhpehtimmesne eah leah vuesiehtamme vuesiehtimmesne vuelielisnie.
oahppoulbmiliin.
Dah åålmegh byøroeh
Báikkálaš plánaid ráhkadeamis berrejit searvegottit danne ohcat vejolašvuođaid váldit mielde osiid maid leat báikegoddái heivehan, sihke buot váldofáttáid dáfus, ja maid daid dáfus
dannasinie, gosse voenges soejkesjh darjoeh, vuejnedh mejtie gåarede sijjiesjïere biehkieh meatan vaeltedh, dovne gosse krøøhkeste gaajhkide åejvieaamhtesidie, aaj dah mah leah gåaroes
mat leat guorosin (Ándagassii addin, Fásttu ja biehttaleapmi ja Mieldebargit).
(Soelkedimmie, Faastoe jïh hiejhteme jïh Barkijevoete).
Stuora gažaldagat
Dah stoerre gyhtjelassh
• Mánát ja nuorat galget oahppat dovdat sápmelaččaid árbevirolaš ja ođđaáigásaš luonddugeavaheami ja luondduvalljodagaid ávkkástallama mii sáhttá sidjiide duddjot vuđoleappot jurddašeami ja ovdošeami olbmo saji birra Ipmila sivdnádusas.
• Maanah jïh noerh edtjieh saemiej aerpievuekien jïh daajbaaletje eatnemeåtnojne jïh eatnemevierhtieåtnojne åahpanidh, ihke ussjedadtedh jïh onterdidh almetjen sijjien bïjre Jupmelen sjugniedimmesne.
Guovddáš dimenšuvnnat olbmo eallimis
Vihkeles bielieh aalmetjejieledisnie
• Giella, kultuvrralaš gullevašvuohta ja čearddalaš girjáivuohta leat maid guovddáš dimenšuvnnat olbmo eallimis maiguin mánát ja nuorat berrejit kristtalašvuođa čuovgasa bokte bargat.
• Gïele, kultuvrelle roehtsh jïh etnihken gellielaaketje aaj akte vihkeles bielie almetjejieledisnie mejgujmie maanah jïh noerh byøroeh barkedh, kristeles jaahkoen tjoevkesisnie.
Eallin- ja oskkuhistorjá
Jielede jïh jaahkoehistovrije
• Sámi mánáid ja nuoraid sámi identitehta ovdána sihke dan oktavuođa ektui mii sis lea sámi álbmogii ja dan historjái ja kulturárbevieruide, ja deaivvadettiin stuoraservodagain.
• Saemien maanaj jïh noeri saemien identitete evtiesåvva dovne ektiedimmesne dejtie saemien almetjidie, dej histovrijine jïh kultuvreaerpie-vuekiejgujmie, jïh gosse stoerresiebriedahkem dåastoeh.
Sámi mánát ja nuorat dárbbašit gávdnat giela iežaset oskkuhistorjái mii searvvaha fáttáid ja vásihusaid mat leat čadnojuvvon dasa.
Saemien maanah jïh noerh daarpesjieh aktem gïelem gaavnedh sov jïjtse jaahkoehijstovrijese, mij aaj aamhtesh jïh dååjrehtimmieh faarhmeste ektiedamme disse.
Persovnnalaš ovdáneapmi
Persovneles sjïdtedimmie
• Oppalaš hábmemis berre oskkuoahpahus addit eanet oahpu sámi eallinvuogi, árvvuid ja duohtavuođaipmárdusa birra, nugo dat ovdanbohtet báikkálaš birrasis ja báikegotti kultuvrras.
• Goh sïejhme learoe dle jaahkoeøøhpehtimmie byøroe viehkiehtidh buerebe åehpies sjïdtedh saemien jieledevoetine, aarvoeh jïh jieledegoerkese, naemhtie dah leah våajnoes voenges byjresisnie jïh sijjiesjïere kultuvresne.
• Mánáid ja nuoraid galgá movttiidahttit doalahit oktavuođa iežaset ristváhnemiiguin vai sii sáhttet oažžut neavvagiid ja veahki oskku ahtanuššamis, ja dan bokte oahppat ja vásihit makkár ovddasvástádusat ristváhnemiin leat.
• Edtja maanide jïh noeride skreejredh baantide tjåadtjoehtidh sijjen krist ’ eejhtegidie bïhkedimmien jïh viehkien gaavhtan, juktie jaahkosne sjïdtedidh, jïh naemhtie faadterevoeten diedtem lïeredh jïh dååjredh.
Dat lea buorre oahppu jus ieš šaddá ristváhnemin maŋŋil eallimis.
Daate sæjhta akte hijven lïerehtimmie årrodh jis faadterinie sjædta mænngan jieledisnie.
Áhčči min ja rohkos
Aehtjie mijjen jïh rohkelasse
• Mánát ja nuorat galget oahppat Áhčči minrohkosa, beavderohkosa ja eahketrohkosa iežaset gillii.
• Maanah jïh noerh edtjieh Aehtjie mijjen, buertierohkelassem jïh iehkedsrohkelassem jïjtse gïelesne lïeredh.
Sii galget maid oahppat báikegoddái heivehuvvon rohkosárbevieruid, ovdamearkkadihte «Áhči ja Bártni ja Bassi Vuoiŋŋa nammiiš, «Jesus nammiiš ja russesteami iešguđet eallindilálašvuođain.
Dah edtjieh aaj sijjiesjïere rohkelasseaerpievuekiej bïjre lïeredh, v.g.. Aehtjie mijjen sijjie, guktie Aehtjien Baernien jïh Dan Aejlies Voejkenen nommesneš, «Jeesusen nommesneš jïh kroessevæhtam nåhtede jieleden ovmessie tsiehkine.
Biibbal
Bijbele
• Mánát ja nuorat galget oahppat dovdat davvisámegiel, julevsámegiel ja lullisámegiel biibbaljorgalanbargguid birra, ja oahppat guovddáš biibbalteavsttaid iežaset sámegillii.
• Maanah jïh noerh edtjieh daajroem åadtjodh bijbelejarkoestimmiej bïjre noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien, jïh vihkeles bijbeletjaalegigujmie åahpanidh jïjtse saemien gïelesne.
Girkojagi allabasit ja mearkabeaivvit
Gærhkoejaepien bissiebiejjieh jïh mierhkebiejjieh
• Mánát ja nuorat galget suokkardit gávdnojit go sámi árbevierut mat gullet girkojagi allabasiide, dás maid Márjjá lohpádusbeaivvi.
• Maanah jïh noerh edtjieh goerehtidh mejtie lea sijjiesjïere saemien aerpievuekieh ektiedamme gærhkoejaepien bissiebiejjide, aaj Maarjan biejjie.
Girku
Gærhkoe
• Mánáid ja nuoraid galgá hástalit kritihkalaččat geahččat girku historjjálaš deaivvadeami sápmelaččaiguin sámi oskkoldat- ja girkohistorjjá vuođul.
• Edtja maanide jïh noeride haestedh laejhtehkslaakan ussjedadtedh gærhkoen histovrijes gaavnesjimmien bïjre saemiejgujmie, våaroemisnie saemien religijovne- jïh gærhkoehistovrijeste.
• Mánát ja nuorat galget oahppat sámi báhpaid Lars Levi Læstadiusa ja Anders Fjellnera birra.
• Maanah jïh noerh edtjieh dej saemien hearraj bïjre lïeredh, Lars Levi Læstadius jïh Anders Fjellner.
• Mánát ja nuorat galget oahppat dovdat iešguđet sámi giellajoavkkuid Norgga girkus, ja ahte sálmmat, liturgiijat ja eará girkolaš teavsttat gávdnojit sihke lullisámegillii, julevsámegillii ja davvisámegillii.
• Maanah jïh noerh edtjieh daajroem åadtjodh dej ovmessie saemien gïeletjïerti bïjre Dennie nøørjen gærhkosne, jïh åadtjodh daejredh saalmh, liturgijh jïh jeatjah gyrhkeles tjaalegh åarjelsaemien, julevsaemien jïh noerhtesaemien gååvnesieh.
• Mánát ja nuorat galget oahppat álgoálbmogiid dili birra máilmmiviidosaš girkus.
• Maanah jïh noerh edtjieh aalkoealmetji tsiehkien bïjre lïeredh dennie veartenevijries gærhkosne.
1. oskkuartihkkal
1. jaahkoeartihkele
• Mánát ja nuorat galget sámi muitalusaid bokte oahppat sápmelaččaid oainnu birra lundui ja duohtavuođaipmárdussii, ja čatnat daid biibbalmuitalusaide.
• Maanah jïh noerh edtjieh gosse barkeminie saemien vaajesigujmie, lïeredh guktie saemieh eatnemem krøøhkieh jïh riektesvoetem guarkah, jïh dejtie vaajesigujmie bijbelistie ektiedidh.
• Mánát ja nuorat galget sámi árbevieruid čuovgasa bokte bargat ipmárdusain: Gii lea Ipmil sivdnideaddjin, ja mii lea olmmoš mii lea eatnamis sivdniduvvon.
• Maanah jïh noerh edtjieh barkoen tjïrrh guarkedh Jupmele lea sjugniedæjjine, jïh almetje goh eatnamistie sjugniedamme saemien aerpievuekien tjoevkesisnie.
2. oskkuartihkkal
2. jaahkoeartihkele
• Mánát ja nuorat galget oahppat ahte Jesusa ruossajápmin ja bajásčuožžileapmi lea duogáš ruossamearkka guovddáš sajis sámi kristtalaš árbevierus.
• Maanah jïh noerh edtjieh Jeesusen kroessejaemedinie jïh tjuedtjielimmine åahpanidh goh våarome kroessevæhtan vihkeles sijjie saemien kristeles aerpievuekesne.
• Mánát ja nuorat galget oahppat dovdat Læstadiusa dajaldaga «Almmálaš váhnenš mii lea metafora Ipmilii Sivdnideaddjin ja Beastin, ja dan dajaldaga saji soabadusa ipmárdusas. 3. oskkuartihkkal
• Maanah jïh noerh edjtieh åahpanidh Læstadiusen diejvesinie «Dïhte elmien eejhtegeš goh metafore Jupmielasse goh Sjugniedæjja jïh Lutnjiestæjja, jïh dïejvesen sijjie gosse edtja liktesem guarkedh 3. jaahkoeartihkele
• Mánát ja nuorat galget Apd 2,1-13 vuođul smiehttat Bassi Vuoiŋŋa doaimma birra Ipmila máŋggagielat ja máŋggačearddalaš girkus.
• Maanah jïh noerh edtjieh ussjedidh Dan Aejlies Voejkenen råållen bïjre Jupmelen gærhkose goh jienebegïelen jïh jienebeetnihken dehtie Apg 2,1-13.
• Mánát ja nuorat galget oažžut oahpu gástta ja ristváhnemiid mearkkašumi birra sámi guovlluin.
• Maanah jïh noerh edtjieh daajroem åadtjodh kristemen jïh faadterevoeten ulmien bïjre saemien dajvine
• Mánát ja nuorat galget oahppat dovdat báikegoddái heivehuvvon árbevieruid mat leat eahkedismállásiidda čadnojuvvon.
• Maanah jïh noerh edtjieh dej sijjiesjïere aerpievuekiejgujmie åahpanidh ektiedamme dan aejlies maalestahkese
• Mánát ja nuorat galget oasálastit solidaritehtabargguin main álgoálbmotrievtti prinsihpat leat vuođđun.
• Maanah jïh noerh edtjieh meatan årrodh solidaritetebarkosne mij lea aalkoealmetjeriekteles prinsihpide bigkeme
Mišovdna ja ekumenihkka
Misjovne jïh økumenihke
• Dat diehtu ahte sápmelaččat gullet globála álgoálbmotsearvevuhtii lea lassánan ja dan berre čatnat oskkuoahpahusa mišovnna oassái.
• Dïhte læssanamme voerkesvoete dah saemieh leah aktene abpe-veatenen aalkoealmetjeektievoetesne, byøroe jaahkoeøøhpehtimmien misjovnale bealan gårredidh.
Ásahit oktavuođaid máilmmiviidosaš girku eará álgoálbmogiidda mišonbargguid dahje ustitvuođašiehtadusaid bokte, addá oktavuođaid mat boktet beroštumi ja eaiggátvuođadovddu girku gohččosii.
Gosse baanth gårrede jeatjah aalkoealmetjidie dennie veartenevijries gærhkosne, misjovneprosjekti jallh vietselesvoetelatjkoej tjïrrh, dle gaskesem sjugnede mij eadtjalgehtemem gååske jïh damta eekie dam mij lea gærhkoen barkoe
Etihkka
Etihke
• Mánáid ja nuoraid galgá movttiidahttit gulahallamii ja kultuvralonohallamii searvegotti oskkuoahpahusdoaibmabijuin.
• Edtja maanide jïh noeride skreejredh govlehtalledh jïh kultuvrem lotnedidh åålmegen jaahkoeøøhpehtimmieråajvarimmesne.
Ulbmil dainna lea duddjot gaskaneas árvvusatnima ja ipmárdusa mánáid ja nuoraid gaskkas geain lea iešguđetlágan duogáš.
Åssjele lea sinsitniem krøøhkedh, jïh goerkese maanaj jïh noeri gaskemsh, joekehts maadtojne.
Ándagassii addin
Soelkedimmie
Fástu ja biehttaleapmi
Faastoe jïh hiejhteme
Mieldebargit
Barkijevoete
Rohkos
Rohkelasse
• Mánát ja nuorat galget oažžut vásihusaid rohkadallamis guovddáš rohkosiid sámi árbevierus.
• Maanah jïh noerh edtjieh dååjrehtimmiem åadtjodh vihkeles rohkelassh saemien aerpievuekesne rohkeldih
• Mánát ja nuorat galget oahppat báikegoddái heivehuvvon sámi kristtalaš árbevieruid mat gullet iešguđetge lágán meahcásteapmái.
• Maanah jïh noerh edtjieh sijjiesjïere saemien kristeles aerpievuekiejgujmie åahpanidh mah leah gelliesåarhts eatnemeåtnojde ektiedamme.
Ipmilbálvalus
Gyrhkesjimmie
• Mánát ja nuorat galget oahppat sápmelaččaid ipmilbálvalus- ja čoakkalmasárbevieruid, ja oažžut vejolašvuođa oasálastit arenain gos dakkárat leat anus.
• Maanah jïh noerh edtjieh saemiej gyrhkesjimmie- jïh åålmegeaerpievuekiej bïjre lïeredh, jïh nuepiem åadtjodh meatan årrodh dejnie sijjine gusnie dah leah åtnosne
Biibballohkan
Bijbelelohkeme
• Mánát ja nuorat galget oahppat váldit Biibbala atnui ja kristtalaš sámegiel girjjiid.
• Maanah jïh noerh edtjieh lïeredh Bijbelem jïh kristeles lidteratuvrem nåhtadidh saemien gïelesne
Lávlun, musihkka ja kultuvra
Laavlome, musihke jïh kultuvre
• Mánát ja nuorat galget oažžut vejolašvuođa ovdanbuktit iežaideaset sálmmaid, musihka ja eará kultuvraovdanbuktimiid.
• Maanah jïh noerh edtjieh nuepiem åadtjodh jïjtjemem vuesiehtidh saalmigujmie, musihkine jïh jeatjah kultuvrevoetigujmie.
• Mánát ja nuorat galget ožžut vejolašvuođa vásihit báikegoddái heivehuvvon girkomusihkalaš árbevieruid, ja dasalassin oahppat dovdat girkomusihkalaš geavada mii sámi guovlluin lea dál.
• Maanah jïh noerh edtjieh nuepiem åadtjodh sijjiesjïere gærhkoemusihkales aerpievuekieh dååjrehtidh, jïh baaltele maehtelesvoetem åadtjodh dan gærhkoemusihken bïjre mij saemien dajvine åtnasåvva daan biejjien.
• Mánát ja nuorat galget oažžut vejolašvuođa oahppat atnit árbevirolaš arenaid oskkuoahpahusas.
• Maanah jïh noerh edtjieh nuepiem åadtjodh aerpievuekien sijjieh nåhtadidh jaahkoeøøhpehtimmesne.
• Mánát ja nuorat galget oskkuoahpahusa oahppama ja muitalanárbevieruid oktavuođas geavahit reaidduid ja vugiid praktihkalaš bargguin.
• Maanah jïh noerh edtjieh dïrregh jïh vuekieh dæjpeles barkosne nåhtadidh, jaahkoedeallahtimmiej jïh soptsestimmievuekiej sjiekenisnie.
• Mánáid ja nuoraid galgá movttiidahttit atnit sámegiela.
• Edtja maanide jïh noeride skreejredh saemien gïelem nåhtadidh.
Sihke njálmmálaš ja čálalaš oktavuođain galgá láhčit vejolašvuođaid sámegiela geavaheapmái.
Dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh ektiedimmine byøroe sjïehteladtedh dam saemien gïelem nåhtadidh.
- Movt sáhttá du searvegoddi addit sámi mánáide ja nuoraide kristtalaš eallindulkoma ja ráhkkanahttit sin birget eallimis vugiin mii vuhtiiváldá sin sámi gullevašvuođa ja identitehta ?
- Guktie dov åålmege maahta kristeles jieledetoelhkestimmiem jïh jieledehaalvemem vedtedh saemien maanide jïh noeride, guktie dej saemien roehtsh jïh identitete gorresuvvieh ?
- Læstadialaš árbevierus lea Luthera uhca katekismusis guovddáš sadji oskkuoahpahusas.
- Læstadijanen aerpievuekesne dle Lutheren ’ onne katekisme ’ aktem vihkeles sijjiem åtna jaahkoeøøhpehtimmesne.
Katekismus lea erenoamáš relevánta resursa dan fáddái maid namuhit kristtalaš oskku ja árbevieru oasis.
Katekisme lea joekoen sjyøhtehke goh vierhtie gårredamme dan aamhtesasse mij lea neebneme daan vuajnoen nuelesne, kristeles jaahkoe jïh aerpievuekie
- Movt sáhttá «sámiš vuolitfáttaid juohkit ja čilget vuđoleappot doaibmabijuid bokte dakkár vugiiguin mat olahit buot mánáid ja nuoraid searvegottis
- Guktie maahta dejtie «saemienš nuelieaamhtesidie joekedidh jïh lïhkebe vuartasjidh råajvarimmiej tjïrrh, juktie gaajhkide maanide jïh noeride åålmegisnie jaksa ?
3.0 Prinsihpalaš oassi
3.0 Prinsihpielle bielie
3.1 Čatnašupmi Norgga láhkii ja girkolaš plánaideNorgga stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga
3.1 Tsåeptsie nøørjen laakesne jïh gyrhkeles soejkesjinie
eatnamiidda, dáččaid ja sápmelaččaid.
Dïhte nøørjen staate lea dajvesne gøøkte almetjidie tseegkesovveme, nøørjen jïh saemien.
Sápmelaččaid eavttut álgoálbmogin Norggas leat
Dah tsiehkieh mejtie saemieh goh aalkoealmetjh utnieh Nøørjesne,
čállojuvvon Vuođđolága § 110 a.
Maadtlaaken § 110 a tjåadtjoeh.
Vuođđolágaparagráfa leat ráhkadan daid riikkaidgaskasaš álgoálbmotkonvenšuvnnaid vuođul maid Norga lea dohkkehan.
Maadthlaakeparagrafe gaskenasjovnale aalkoealmetjekonvensjovnide bigkie, mejtie Nøørje jååhkesjamme.
Dat geatnegahttet buot almmolaš eiseválddiid Norggas
Dah åeliedieh gaajhkh byøgkeles åejvieladtjh Nøørjesne eadtjohkelaakan dåarjedidh,
doarjut ja láhčit saji doaibmabijuide mat vealahit positiivvalaččat fálaldagaid addimis ja doaimmaid álggaheamis sápmelaččaide.
jïh råajvarimmieh sjïehteladtedh mah leah goh positijve joekehtehteme, gosse edtjieh faalenassh vedtedh jïh råajvarimmiejgujmie nierhkedh mah dejtie saemide doehtedieh. Gærhkoe lea
Girku lea dohkkehan daid prinsihpaid, ja váldán duohtan daid
seamadamme daejnie prinsihpine, jïh åeliedimmide ietjmieslaakan vaalteme jaahkoeøøhpehtimmiereformesne.
Dat ovdanboahtá čielgasit Norgga girku bajitdási oskkuoahpahusplánas, Ipmil addá – Mii juogadit.
soejkesjisnie, Gud gir – Vi deler.
Ipmil addá – Mii juogadit lokte sámi
Gud gir – Vi deler saemien gærhkoejielemem åvtese lutnjie goh akte bielie dehtie aerpievuekeste jïh ektievoeteste mejtie Nøørjen gærhkoe tjeekehte.
girkoeallima oassin Norgga girku árbevirrui ja searvevuhtii. Danne leat váldán mielde sámi álbmoga máhtu vuoiŋŋalašvuođas, girkoeallimis ja árbevierus dakkár mávssolaš árbevierrun maid
Dannasinie neebnesåvva daajroe saemiej voejkenevoeten bïjre, gærhkoejieleme jïh aerpievuekie goh akte vihkeles aerpievuekien aarvoe mejtie gaajhkh kristeme byøroeh åadtjodh. (m. Gud
(gč. Ipmil addá – Mii juogadit, kapihttal 2).
gir – Vi deler, kapihtele 2).
Oskkuoahpahusplána lea resursadokumenta
Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman sæjhta vierhtietjaatseginie årrodh gaajhkide åålmegidie mah sïjhtieh saemien perspektijvh meatan vaeltedh
searvegottiide mat háliidit váldit sámi geahččanbeliid oskkuoahpahussii.
jaahkoeøøhpehtimmesne.
Ráđđehusa sámepolitihka láidesteamit váikkuhit dasa movt girku oskkuoahpahus organiserejuvvo sápmelaččaide.
Bïhkedassh reerenassen saemiepolitihkesne konsekvensh utnieh guktie gærhkoe jaahkoeøøhpehtimmiem øørnede saemide. St. biev.
St.dieđ.nr 28 (2007-2008)
nr 28 (2007-2008) Samepolitikken, tjuvtjede Dan nøørjen gærhkoen sjïere deadtan saemien gærhkoejielemen åvteste.
«Dat maid buot ovddimus ferte váldit vuhtii sámi girkoeallimis Norgga girku siskkobealde lea dan
«Et overordnet hensyn i varetakelsen av samisk kirkeliv i Den norske kirke
ahte ferte ovddidit ovttas sámiid iešipmárdusain ja sámi árbevieruiguinš (s 182).
er at det må utvikles i pakt med samisk selvforståelse og samiske tradisjonerš (b. 178).
Sámi oskkuoahpahusplána galgá ge sihkkarastit ahte ođastus vuhtiiváldá sámi iešipmárdusa ja sámi
Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman edtja ojhte tjïrkedh saemien jïjtjegoerkese jïh
árbevieruid.
aerpievuekieh reformesne gorresuvvieh.
Sámelága giellanjuolggadusaid § 1-5 cealká ahte sámegiella ja dárogiella leat ovttaárvosáš gielat.
Saemielaaken gïelenjoelkedassh § 1-5 nænnoste saemien jïh nøørjen leah seammavyørtegs gïelh.
Ođđajagimánu 1. beaivvi 2011 rájes leat čuovvovaš
Tsiengelen 1. b 2011 daah tjïelth leah saemien gïelen reeremedajvesne: Kautokeino, Karasjok, Porsanger,
suohkanat mielde sámegiela hálddašanguovllus: Guovdageaidnu, Kárášjohka, Porsáŋgu, Unjárga, Deatnu, Gáivuotna, Loabát, Divtasvuodna ja Snoasa.
Nesseby, Tana, Kåfjord, Lavangen, Tysfjord jïh Snåase.
Njuolggadusat fátmmastit davvi-, julev- ja lullisámi giellaguovlluid.
Noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien gïeledajvh leah moenemistie feerhmeme.
Dat ovcci
Dah uktsie reeremedajvetjïelth leah ajve akte unnebe bielie
hálddašansuohkana leat dušše oasáš árbevirolaš sámi ássanguovllus.
dehtie aerpievuekien saemien årromedajveste.
Dan guovllu viidodat lea Mátta-Várjjagis Finnmárkku fylkkas gitta lulás Engerdalii Hedmárkku fylkkas.
Nøørjesne daate dajve lea Åarjel-Varangeristie Finnmarhken fylhkesne, Engerdalen gåajkoe Hedmarhken fylhkesne åarjene.
Našovnnalaš
Dïhte nasjovnale
oskkuoahpahusplána cealká ahte sámi mánáin ja nuorain lea riekti oažžut oahpahusa ja oahpponeavvuid iežaset gillii (gč Ipmil addá, kapihttal 8).
jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesje tjïelkeste saemien maanah jïh noerh reaktoem utnieh øøhpehtimmiem jïh tjaalegh jïjtse gïelesne åadtjodh (m. Gud gir – Vi deler, kapihtele 8).
Dasalassin čujuha dat ahte
Lissine tjuvtjede: «Menigheter
«Searvegottiin sámegiela ja kultuvrra hálddašanguovllus lea sierra ovddasvástádus láhčit oskkuoahpahusfálaldagaid sámi mánáide ja nuoraideš (gč Ipmil addá – Mii juogadit, Ulbmil ja
(«Åålmegh gïelen jïh kultuvren reeremedajven sisnjelen aktem sjïere diedtem utnieh jaahkoeøøhpehtimmiefaalenassh sjïehteladtedh saemien maanide jïh noerideš). Dannasinie maadta
ráhkadus). Searvegottiid báikkálaš oskkuoahpahusplánaid ráhkadeami oktavuođas ávžžuhit danne hábmet mihttomeriid mat addet sámi mánáide ja nuoraide vejolašvuođa
åålmegidie gosse dah sijjen voenges jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesjh evtiedieh, ulmieh darjodh mah saemien maanide nuepiem vedtieh tjïrkedh, gorredidh jïh evtiedidh saemien gïelh jïh
sihkkarastit, áimmahuššat ja ovdanáhttit sámegiela ja kultuvrra.
Daate sæjhta vihkeles sijjieh årrodh gusnie saemien maanah jïh noerh maehtieh gaavnesjidh, ovmessie
3.2 Doahpagat ja sátnegeavaheapmi
gïelen jïh geografeles dajvijste.
– fátmmasteaddji oskkuoahpahus
årrodh jïh daajroem sertedh boelveste boelvese.
Fátmmasteapmi galgá leat dán plána vuođđoprinsihppa sámi mánáid ja nuoraid oskkuoahpahusas.
3.2 Diejvesh jïh baakoeåtnoe – akte faarhmeles jaahkoeøøhpehtimmieDaate soejkesje faarhmestimmiem tsiehkestahta
Fátmmasteami vuođđu lea
– Vi deler, kapihtele 6).
4.0 Plána geavadis
Faarhmestimmie seammavyørtegsvoetese
ovttaárvosašvuohta, iige seammaláganvuohta.
bigkie, jïh ij hedtieidealese.
Olbmo riekti leahkit earálágan ja dattege gullat
Almetjen reakta joekehts årrodh jïh læjhkan roehtsem utnedh aktene sosijale, kultuvrelle jïh faageles ektievoetesne, lea faarhmestimmieåssjaldahken våarome, juktie aktem almetjen ektievoetem
sosiála, kultuvrralaš ja fágalaš searvevuhtii, lea fátmmasteami jurdaga vuolggasadji go olmmošlaš searveuođaid galgá hukset.
bigkedh. Faarhmestimmie lea dannasinie mij akt jeatjah goh sjïehtedimmie jïh vejtiestimmie.
Fátmmasteapmi lea danin eará go integreren ja assimileren. Integreren
Sjïehtedimmie jïh vejtiestimmie tsiehkestehtieh naaken ålkolen tjåadtjoeh jïh edtjieh ektievoeten
ja assimileren eaktuda soapmasiid geat leat olggobealde ja geaid galgá váldit searvevuhtii dan bokte ahte dahká sin eanetlogu lágánin.
sijse vaaltasovvedh juktie dejtie seammaplïeres jienebelåhkojne darjodh.
Dat ii leat fátmmasteapmi.
Daate ij leah faarhmestimmie.
Fátmmasteaddji oskkuoahpahus eaktuda
Akte jaahkoeøøhpehtimmie mij lea
álgoálggus juo buohkaid leat mielde searvevuođas, ja ahte sin oasálastin lea seammaárvosaš, vaikko velá iešguđet ge eavttuiguin.
faarhmestæmman bigkeme, tsiehkestahta gaajhkesh aalkoelistie lea ektievoeten sisnie, jïh leah meatan desnie dejnie seammavyørtegs, ihkie joekehts premissine.
Ovddasvástideaddji jođiheaddjit galget fuolahit ahte juohkehaš atná ieš
Åvtehkh mah diedtem utnieh tjurieh
iežas oassin dan searvevuođas.
hoksedh almetje jïjtjemse vååjnoe goh akte bielie dehtie ektievoeteste.
Dat gáibida aktiivvalaš jođiheami, ja gelbbolašvuođa ja dieđu kultuvrralaš, fágalaš ja sosiála erohusain olbmuid gaskkas.
Daate aktem eadtjohke stuvremem kreava, maahtojne jïh daajrojne kultuvrelle, faageles jïh sosijale jeerehtsinie almetji
leat čuovvovaš prinsihpat:
gaskemsh. Daate aktem pedagogeles stuvremem tsiehkestahta, bigkeme daejtie prinsihpide:- seammavyørtegsvoete almetji gaskemsh
- dásseárvosašvuohta oasálastiid gaskkas
- ektievoete gusnie sijjie gellielaaketjasse
- searvevuohta mas lea sadji girjáivuhtii - mieldemearrideapmi
- meatanmoeneme
Dáid prinsihpaid vuođđu addá rievtti leahkit earáláganin sosiála, kultuvrralaš ja fágalaš rámmaid siskkobealde.
Daah prinsihph bigkieh dan reaktese joekehts årrodh dej sosijale, kultuvrelle jïh faageles ektievoeten mieriej sisnjeli.
Dat earrána ovttaláganvuođa
Daate aktede hedtieideologeles ussjedimmeste joekehtahta, mij stuerebealaakan hedtiem tjïerteste goh akte
jurddašeamis, mii deattuha ovttaláganvuođa eaktun, ja ii almmut nu olu daid erohusaid mat olbmuid gaskkas leat.
våarome, jïh joekehts almetji gaskemsh heajjede.
Ovttaláganvuođa ideologiija ráhkada vuođu assimileremii dahje segregeremii ja
Hedtieideolog-ije maahta vejtiestimmiem jallh sierredimmiem sjugnedidh mah eah sjïehth dej faarhmestimmieprinsihpigujmie naemhtie dah leah
dat ii soaba oktii daid fátmmasteaddji prinsihpaiguin mat ON olmmošvuoigatvuođain leat.
EN ’ almetjereaktine tjaaleme. Faarhmestimmieprinsihpe ij leah ajve daerpies gosse dïhte saemien jïh nøørjen gaavnesjieh, bene aaj dan saemien siebriedahken sisnjelen.
Fátmmasteaddji prinsihpa ii dárbbaš dušše
Ektievoete lea nænnoes saemien siebriedahkine.
sápmelaččaid ja dáččaid gaskkas, muhto maiddái sámi servodaga siskkobealde.
Gosse voenges soejkesjh evtede edtja aaj dejtie noeride jïh maanide mujhtedh mah sjïehteladtemem
Sámi servodagain lea searvevuohta nanus.
daarpesjieh, aaj meatan vaaltasuvvieh (m. Gud gir
Searvevuođas galget buohkat leat ovttaárvosaš oasálastit beroškeahttá
feerhmedh, jïh aktem ektievoetem sjugniedidh saemiej gaskemsh dejnie njiejlie laantine gusnie
doaibmannávccain.
årroeminie.
Báikkálaš plánaid ráhkadeamis galgá vuhtiiváldit ahte dat fátmmasta maid mánáid ja nuoraid geat dárbbašit sierra láhčima (gč. Ipmil addá – Mii juogadit, kapihttal 6).
Ektievoetebigkeme aktene aalkoealmetjeperspektijvesne tjuara gaajhkem feerhmedh mij lea aalteren, geografijen, kultuvrelle roehtsen jïh gïelen tsiehkien bïjre. Dah faktovrh
Oskkuoahpahus galgá fátmmastit buohkaid geat leat gásttašuvvon ja duddjot searvevuođa dan njealji riikka sápmelaččaid gaskii. Álgoálbmotgeahččanbeali searvevuođahuksemis galgá vuhtiiváldit sihke agi, geografiija, kultuvrralaš
mah daesnie neebnesuvvieh viehkiehtieh dam ræjhkoes gellielaaketjem vierhtijste jïh daajrojste sjugniedieh, mejtie saemieh goh almetjh utnieh, ij goh unnemes gosse lea eatnemesjïehtedimmien jïh
gullevašvuođa ja gielladili dáfus.
voejkenevoeten bïjre.
Dat namuhuvvon bealit dahket oktiibuot girjáivuođa dan resursariggodagas ja máhttoriggodagas mii sápmelaččain lea, erenoamážit luonddugelbbolašvuođas ja vuoiŋŋalašvuođas.
Ulmie tjuara årrodh gaajhkesh edtjieh damtedh dah leah faarhmestamme dennie jaahkoeektievoetesne mij gærhkoe lea, jïh maam jaahkoeøøhpehtimmie aaj
Mihttomearri galgá leat ahte buohkat dovdet iežaset fátmmastuvvon girku oskkusearvevuođas, ja das maid oskkuoahpahus maid galgá duddjot ja doalahit.
edtja sjugniedidh jïh tjåadtjoehtidh.
3.3 Oahppan – dáhpáhuvvá mánás, ja sosiála searvevuođas
3.3 Lïerehtimmie – sjugniehtåvva maanesne, jïh sosijale ektievoeten mieresne
Mánát ja nuorat ohppet buoremusat go ieža oasálastet, ja go servet ja leat aktiivvalaččat mielde.
Maanah jïh noerh bøøremes lïerieh gosse leah eadtjohke meatan, jïh gosse eadtjohkelaakan viehkiehteminie.
Dat lea Mánáidlága doahpaga mielde «mánáid mieldeváikkuheapmiš.
Daate lea dïejvesen mietie «maanaj viehkiehtimmieš Maanalaakesne. Maanaj
Mánáid mieldeváikkuheapmi lea go diktá mánáid ja
Maahta dejtie krøøhkedh jïh diedtem vedtedh,
nuoraid searvat plánet ja čađahit doaimmaid searvegottis aktiivvalaš oasálastin ja veahkkin.
vuesiehtimmien gaavhtan gyrhkesjimmine, diakonale dïenesjinie jïh tjïrkijebarkosne.
Sidjiide sáhttá addit luohttámuša ja ovddasvástádusa ovdamearkkadihte ipmilbálvalusain, diakonála bálvalusain ja
Dam maahta darjodh vuesiehtimmien gaavhtan saemiendaaroen gyrhkesjimmine, gusnie skyllijh
luohttámušdoaimmain.
dïenesjh darjoeh goh akte bielie skyllijeøøhpehtimmeste.
Dan sáhttet dahkat ovdamearkkadihte sámi-dáru ipmilbálvalusain, mas konfirmánttat doaimmahit bálvalusaid oassin konfirmántaoahpahusas.
Jaahkoeøøhpehtimmie edtja aaj viehkiehtidh dejtie mah leah kristesovveme, kristegassjine
Oskkuoahpahus galgá maid veahkehit sin geat leat gásttašuvvon eallit kristtalalažžan kristtalaš servvolašvuođa rámma siskkobealde.
jieledh, kristeles ektievoeten mieresne.
Sámi oskkuoahpahus ferte danne láhčit sosiála arenaid
Saemien jaahkoeøøhpehtimmie tjuara dannasinie sosialiseringsijjieh sjïehteladtedh, gusnie maanah jïh noerh åadtjoeh sijjen kristeles identitetem
mas mánáid ja nuoraid sámi kristtalaš identitehta sáhttá nannet.
nænnoestidh.
Das lea máhttososiologalaš bealli, danne go máhtu ferte juogadit jus dan galgá atnit jáhkehahttin.
Daate aktem daajroesosiologiske vuajnoem åtna, juktie daajroem tjuara juekedh jis edtja saetnies vååjnedh.
Lea dárbu láhčit eanet
Byøroe tjåenghkies gaavnesjimmiesijjieh sjïehteladtedh, gusnie maanah
deaivvadanbáikkiid gos mánát ja nuorat sáhttet ovttas dahkat kristtalaš searvevuođa, konfirmašunčoagganemiid, mánáid ja nuoraidleairraid, sámi girkobeivviid,
jïh noerh ektesne maehtieh aktem kristeles ektievoetem årrodh, goh skyllijetjåanghkoeh, maanajïh noereleejrh, saemien gærhkoebiejjieh, aalkoealmetjefeestivalh jnv.. Dah gaavnesjimmieh
Čoahkkanemiid sáhttá organiseret sihke proavássuohkana, bismagotti ja riikka dásis.
maehtieh årrodh dovne prostedaltesisnie, bispedajvedaltesisnie jïh nasjovnale daltesisnie.
iešguđet giella- ja geográfalaš guovlluin sáhttet gávnnadit.
skissh, maallh j.n.v. sïjhtieh gaavnoes årrodh vierhtiebaanghkine, juktie åålmegh maehtieh dejtie åtnose vaeltedh jïh voenges tsiehkide sjïehtedidh.
Sámi oskkuoahpahus galggašii dasalassin čalmmustahttit sosiáliserema máŋggabuolvvat vuolggasajis, mas sáhttá láhčit
Saemien jaahkoeøøhpehtimmien nedtesijjie www.
ovttastallamiid ja máhttofievrredeami buolvvaid gaskkas.
osko.no lea akte hijven dïrrege dovne hïejmide jïh
4.1 Gelbbolašvuođalokten
Akte vierhtiebaanghke joe gååvnese, www.
Sámi oskkuoahpahusa jođihit sihke searvegotti mieldebargit ja váhnemat / váhnenovddasteaddjit, ristváhnemat ja fuolkkit ruovttus ja lagasbirrasis. Searvegottiid ja girku oskkuoahpahusa sáhttá
kirken.no/storstavalt/prosjekt /, mij vuesehte gellie prosjekth, råajvarimmieh jïh vierhtieh mejtie
gohčodit ii-formálalaš oahpahussan, ja ruovttuid oskkuoahpahus eahpeformálalaš oskkuoahpahussan.
pryøvin jaahkoeøøhpehtimmiereformen pryøvenasseboelhken.
Dat lea erohussan skuvlla formálalaš oahpahussii, man sisdoallu lea oskkoldat, eallinoaidnu ja etihkka (OEE).
Hamarøy jïh Sagfjorden åålmege, Sisnjelds Finmaarhken prostije jïh Noerhte Raanen åålmege prosjekth tjïrrehtin, mah
Sámi oskkuoahpahus lea eanas dáhpáhuvvan ruovttuin ja čoakkalmasain, ja lea dássásaš searvegottiid oskkuoahpahusain.
joekoen fokusem utnin disse mij lea saemien.
Oskkuoahpahusas lea dehálaš jurddašit ovttasbargat ruovttuiguin ja
Gåarede iedtjem jïh learoem veedtjedh daejstie prosjektijste.
čoakkalmasaiguin vai oažžu oktilaš ja systemáhtalaš báikkálaš vuođđuduvvon oskkuoahpahusa.
faageråårestallemh øørnede Gyrhkeles øøhpehtimmiejarngine ektine noerhtene, gusnie barkijh jïh jïjtjevyljehke jaahkoeøøhpehtimmiebarkijh maehtieh
Searvegottit mat jođihit oskkuoahpahusa berrejit
gaavnesjidh, dååjrehtimmieh juekedh jïh vielie maahtoem åadtjodh.
geahččalit oažžut ovttasbarggu mánáidgárddiiguin, skuvllaiguin ja skuvlaastoáiggeortnegiiguin.
4.3 Laavenjostoe hïejmigujmieÅålmege, eejhtegigujmie / dejgujmie mah leah
Máhttoloktema oahppoplakáhtas čujuhit ahte skuvla galgá báikkálaš servodahkii láhčit
eejhtegi åvteste jïh faadterigujmie ektine, aktem diedtem åtna jaahkoen jieledem jïh vaajesh
vejolašvuođaid searvat oahpahussii heivvolaš vugiin.
saarnodh. Gærhkoe sæjhta dan jïjnjh fuelhkieh, maanah jïh noerh jaksedh goh gåarede.
Dan bokte sáhttá girku, mii juo lea ge dehálaš oassi báikkálaš servodagas, riggudahttit skuvlla.
Dej voestes jaepiej maanan jieliedistie dle eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste, dam evtemosth gaskesem utnieh.
Dakkár ovttasbargu gáibida buori fágalaš
Daennie ektiedimmesne lea vihkeles gærhkoen
vuođu systematihkas, buriid gulahallanvugiid, ja dohkkeheaddji lahkoneami, čađahuvvon konsekveanta vugiin.
gaavhtan, hijven ektiedimmieh dejtie sjugniedidh, guktie maanah jïh noerh varke åadtjoeh åahpanidh gærhkoetjiehtjielinie jïh dam jïjtsasse tjiehtjielinie darjodh.
Dan gelbbolašvuođa mii searvegottiid
Tjuara pryøvedh guktie dovne eejhtegh /
oskkuoahpahusmieldebargiide lea čohkkon ruovttu ja skuvlla ovttasbarggus, berre váldit vuhtii ja dahkat dan áššáiguoskevažžan dan bokte ahte ovdamearkkadihte čállá ja bidjá daid resursabáŋkui (gč. kapihttal 4.2).
dah mah eejhtegi åveste jïh maanah aktem iemie tsiehkiem gærhkose åadtjoeh, juktie dah jeatjabigujmie ektine maehtieh dan åålmeginie sjïdtedh.
Dan bokte ožžot eanebut vejolaš juogadit gelbbolašvuođa.
Gærhkoe sæjhta ovmessie vuekieh nåhtadidh juktie laavenjostedh eejhtegigujmie / dejgujmie mah leah eejhtegi åvteste, goh eejhtegidie bïhkedidh jïh jaahkoeøøhpehtimmien bïjre bievnedh.
Mihttu oažžut
Eejhtegh /
oskkuoahpahussii báikkálaš čatnašumi mas riikkadási mihttomearit leat relevánttat báikkálaš dásis, lea stuora fágalaš hástalus.
dah mah eejhtegi åvteste altese maanah demtieh, jïh daejrieh guktie edtja øøhpehtimmiem bøøremeslaakan sjïehteladtedh.
Gelbbolašvuohta máŋggakultuvrralaš pedagogihkas ja kulturvraanalysas lea dán oktavuođas erenoamáš
4.4 Jïjtjevyljehke barkijh gærhkosneGærhkoen barkoe lea jearohks jïjtjevyljehke
áššáiguoskivaš.
barkijijstie.
Sámi oskkuoahpahus berre háhkat ja čatnat alccesis formála gelbbolašvuođa kulturgelbbolašvuođas, máŋggagielatvuođas,
Eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste, faadterh jïh noerh leah akte vihkeles vierhtie. Dïhte
sámegiel- ja kulturmáhtus ja digitála oahpponeavvuid ovddidan fágasurggiin sámegillii ja dárogillii.
væljoe dagkeres barkose lea læjhkan ånnetji viesjiesåbpoe sjïdteme dej minngemes luhkiejaepiej, jïh jiene jienebh darjomh leah jearohks dah mah berkieh aaj maaksoem åadtjoeh.
Dat guoská buot girkolaš dásiide, sihke báikkálaš-, guovllu- ja riikkadásis.
jåarhkedh. Skreerjeme, bïhkedimmie jïh dåarjoe dan barkose leah vihkeles, juktie dah almetjh dah, mah leah åålmeginie.
4.2 Vásihusaid juogadeapmi ja gelbbolašvuođa juohkin
aajhterevoetem gærhkose sjugniedidh almetji luvnie.
Sámi girkoráđđi bargá ráhkadit arenaid gos sáhttá juogadit resurssaid ja vásihemiid sámi oskkuoahpahusbargguin.
mah eah leah jïjtsh almetjijstie. Baakoepaarre kristegassje jïh saemie lea naakenidie mij akt gieltegs åtneme.
Mihttu lea vurket nu olu
Dannasinie byøroe voenges barkedh gærhkoem nænnoestidh goh akte saemien
go vejolaš resursamateriálain dainna lágiin ahte daid lea álki gávdnat ja váldit atnui, danne galget fuomášumit, sárggástusat, mállet jnv. leat gávdnamis resursabáŋkkuin vai searvegottit sáhttet daid váldit atnui ja heivehit daid báikkálaš anuide.
sijjie. Gærhkoe edtja akte gaahpoeh almetjegærhkoe årrodh mij dam saemiem lyjhkoe, jïh viehkehte sjeavohtsvoetem tsøøpkedh dan nåake histovrijese gærhkoen råållen bïjre, koloniseringen,
Sámi oskkuoahpahusa neahttabáiki www.osko.no
misjovneringen jïh vejtiestimmien muhteste.
– Lea go min searvegoddi ráhkadan resurssaid dahje vásihan juoidá mii sáhttá leat ávkin earáide ?
Liktese akte vihkeles dïejvese daennie ektiedimmesne, jïh prosjekth joe gååvnesieh gusnie gærhkoe eadtjohke orreme jïh likteseteologijem
lea vuogas reaidu sihke ruovttuide ja searvegoddái.
vihties prosjektide gårredamme.
Resursabáŋkkus, www.kirken.no/storstavalt /
(m. Dialog og livsmestring, Nord-Salten).
prosjekt /, mii dál juo gávdno, lea bajilgovva olu
eadtjohkevoetem sjugniedieh, guktie enn jienebh demtieh gærhkoe lea boerehks jïh faarhmeles.
4.4 Eaktodáhtolaš mieldebargit girkus
Dannasinie ij gåessie gænnah tjoerh åajaldidh, ihke mijjieh, mijjen mubpine mah akte jielije åålmeginie
5.0 Báikkálaš plánabargu
sjïdtieh.
5.1 Kontekstuealla jurddašeapmi
4.1 MaahtoelutnjemeDovne barkijh åålmeginie jïh eejhtegh / dah mah
Norgga girku lea dovddastan ahte kristtalašvuođa ovddideapmi Sámis dáhpáhuvai assimileren- ja koloniserenhistorjjá rámma siskkobealde, mas ráđđejeaddjin lei «kristtalašvuohta dárogilliiš.
eejhtegi åvteste, faadterh jïh slïekth hïejmesne jïh voengesisnie dejnie saemien
Searvegottit sámi guovlluin ja dan olggobealde leat oskkuoahpahusođastusas ožžon stuorát ovddasvástádusa ja friddjavuođa láhčit ja jođihit oskkuoahpahusa mas vuostáváldá Kristusa, ja dat kultuvrralaš ja vuoiŋŋalaš árbevierru lea gietkka
jaahkoeøøhpehtimmine gïehtelieh. Maahta åålmegi jïh gærhkoen jaahkoeøøhpehtimmiem vååjnedh goh akte ij-byjjes øøhpehtimmie, jïh hïejmi jaahkoeøøhpehtimmie goh akte ovbyjjes
mas oskku sáhttá ahtanuššat.
jaahkoeøøhpehtimmie.
Muhto maid mearkkaša dat ahte jurddašit kontekstuella vugiin, ja boahtá go kultuvrralaš heiveheapmi evangeliuma ja girkolaš árbevieruid gaskkusteami sadjái ?
Daate skuvlen byjjes øøhpehtimmeste joekehtahta, mij daan biejjien lea religijovne, jielemelearoe jïh etihke (RJE).Saemien jaahkoeøøhpehtimmie lea
Nugohčoduvvon kontekstualiseren lea sierra suorgi teologiijas.
åajvahkommes hïejmine jïh åålmeginie orreme, jïh lea åålmegi jaahkoeøøhpehtimmine seammavyørtegs.
Dan mielde galgá kristtalašvuođa ovddidit báikkálaš birrasis, vai báikkálaš vierut, árbevierut, árvooaidnu ja eallindulkon leat
Vihkeles jaahkoeøøhpehtimmiem ussjedidh laavenjostosne hïejmine jïh åålmeginie,
kristtalašvuođa ovdanbuktinvuogit.
juktie aktem iktemearan jïh øørnegen mietie jaahkoeøøhpehtimmiem åadtjodh voenges tsåeptsine.
Dalle go álgogirku rievddai juvddálaš ovttakultuvrralaš joavkun ja šattai lihkahus mas ledje olbmot geain ledje iešguđet čearddalaš, kultuvrralaš ja oskku
Dïhte jaahkoeøøhpehtimmie mejnie åålmegh gïehtelieh, byøroe aktem laavenjostoem
duogáš, de fertejedje mearridit makkár oktavuohta galggai leat gaskal evangeliuma ja kultuvrra.
buektiehtidh maanagïertigujmie, skuvlh jïh skuvleeejehtallemeøørnegh.
Bávlosa Areopagossárdni lea buorre ovdamearka dasa movt vuosttaš kristtalaččat greika konteavsttas
Maahtoelutnjemen lïerehtimmieplaakatesne tjåådtje skuvle edtja sjïehteladtedh ihke voenges siebriedahkh
maid fertejedje bargat máŋggakultuvrralaš gažaldagaiguin.
øøhpehtimmesne meatan sjïdtieh jiermijeslaakan.
Bávlos addá sihke rámi ja rissii Atenalaččaide. Son rámida sin go ohcet Ipmila, ja
Daate sæjhta jiehtedh gærhkoe, mij raaktan lea akte vihkeles bielie dehtie voenges siebriedahkeste, maahta skuvlide ræjhkoesåbpoe darjodh. Akte
nuppe bealis son fas moaitá dan go sii rohkadallet konkretiserejuvvon ipmilvuođa maid leat bidjan
dagkeres laavenjostoe aktem hijven faageles tsåeptsiem kreava, goh systematihke, hijven gaskesadtemevuekieh, jïh akte jååhkesjamme gaahtanimmie, vihtieslaakan tjïrrehtamme.
tempelii. Areopagosárdni čájeha ahte kristtalaš sivdnádusteologiija sáhttá doalahit dan ahte Ipmil lea min gaskkas, maiddái ovdal miššovnna álggaheami Sámis.
Byøroe dam maahtoem, maam åålmegi jaahkoeøøhpehtimmiebarkijh leah åådtjeme
Ovtta olbmos son lea dahkan buot álbmogiid ja diktá sin ássat miehtá eatnama; son lea bidjan sid-jiide ásahuvvon áiggiid ja lea mearridan sin ássan
laavenjostoen tjïrrh hïejmine jïh skuvline, vaarjelidh jïh sjyøhtehke darjodh, vuesiehtimmien gaavhtan tjaalegigujmie vierhtiebaanghkine (m. kapihtele 4.2). Daate sjïehteladta maahtoem
guovlluid rájiid.
jienebigujmie juekedh.
Dán son lea dahkan, vai sii ozašedje Ipmila, jos de dovddašedje ja gávnnašedje su, vaikko son ii leat guhkkin eret ovttasge mis. (Apd 17,26-27)
Dïhte ulmie akten voenges tsåeptsien bïjre jaahkoeøøhpehtimmeste, gusnie dah nasjovnale ulmieh sjyøhtehke dorjesuvvieh voenges daltesisnie, lea akte stoerre faageles
Sámi servodagas leat iešguđetlágan servodathámiid.
haesteme.
Das leat gávpogat ja gilit, mearragáttit ja siseanan, ja sápmelaččat orrot lulde ja davvin, nuortan ja oarjin.
Maahtoe jienebekultuvrelle pedagogihken sisnjelen jïh kultuvregïehtjedimmie, sæjhta daennie ektiedimmesne sjyøhtehke årrodh.
Muhtimat orrot
Saemien jaahkoeøøhpehtimmie byøroe pryøvedh
nugohčoduvvon sámi suohkaniin, earát fas báikkiin gos dušše leat dáru ásahusat ja dárogielagat stivrrain ja jođiheamis. Sámi mánáide ja nuoraide berre oskkuoahpahusa álggahit
byjjes maahtoem skååffedh dej faagesuerkiej sisnjeli goh kultuvremaahtoe, jienebegïelevoete, saemien gïele- jïh kultuvredaajroe jïh digitale learoevierhtieevtiedimmie saemien jïh nøørjen
báikkálaš sámivuođas, ja seammás ovddidit sámi girjáivuođa.
gïelesne. Daate lea dovne voengesgyrhkeles, regijovnegyrhkeles jïh nasjovnalegyrhkeles daltesisnie.
Muhto kristtalaš oskku duohtavuođaid jorgaleamis lea maid sáhka atnit govaid, illustrašuvnnaid ja sátnegovaid sámegielas,
4.2 Juekeme dååjrehtimmeste jïh maahtoegeerjehtimmieSaemien gærhkoeraerie barkeminie sijjieh
kultuvrras, historjjás ja árbevierus.
Akte ulmie lea dan jïjnjh vierhtiematerijell
bargguin, doaibmabijuin ja resurssain maid leat oskkuoahpahusođastusa geahččalanáigodagas geahččalan.
buektiehtidh goh gåarede, dannasinie åssjaldahkh,
Hápmir ja Sagfjord searvegoddi, Sis
4.0 Soejkesje åtnosne
Finnmárkku proavássuohkan, Davvi-Rana searvegoddi čađahedje bargguid mat sierraládje čalmmustahtte sámivuođa.
– Mijjen åålmege vierhtieh evtiedamme jallh dååjrehtimmieh dorjeme mejstie jeatjebh maehtieh aevhkiem utnedh ?
fágakonferánssaid Girkolaš oahpahusguovddážiin Davvin, ja dasa sáhttet virgáduvvon bargit ja eaktodáhtolaš oskkuoahpahusmieldebargit searvat, juogadit vásihusaid ja oažžut lassi gelbbolašvuođa.
– Guktie eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste jïh faadterh maehtieh sjyøhtehke saemien tjaalegigujmie åahpanidh mah maehtieh skreejredh jaahkoem juekedh jïh dam gåetesne utnedh ?
Searvegottis lea, ovttas váhnemiiguin / váhnenovddasteddjiiguin ja ristváhnemiiguin, ovddasvástádus gaskkustit oskku eallima ja
kultuvreste, histovrijeste jïh aerpievuekijste nåhtadidh, juktie dejtie kristeles jaahkoeriektesidie
muitalusaid.
jarkoestidh.
Girku háliida olahit govdadit bearrašiid, mánáid ja nuoraid.
5.2 Evtiedimmie aktede voenges jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesjistie
Girkui lea danne dehálaš ásahit buriid oktavuođaid singuin, vai mánát ja
Edtja dejtie soejkesjidie Gud gir – Vi deler jïh Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman ektesne
nuorat áigá juo ožžot vejolašvuođa oahpásnuvvat girkolatnjii ja atnit dan alcceseaset oahpisin.
vuejnedh, guktie maanah jïh noerh aktem ellies jaahkoeøøhpehtimmiem åadtjoeh.
Sihke váhnemiid / váhnenovddasteddjiid ja mánáid galgá diktit geahččalit oažžut buori oktavuođa girkui, vai
Åålmeginie saemien maanaj- jïh noerigujmie edtja dam krøøhkedh gosse dam voenges
sii ovttas earáiguin leat girku searvegoddi.
jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesjem dorje.
Girku háliida atnit iešguđet vugiid ovttasbargat váhnemiiguin / váhneovddasdeddjiiguin, nugo addit bagadallamiid ja dieđuid váhnemiidda
Veanhtede dah åålmegh dejnie saemien vorngedajvine buektiehtieh lïerehtimmieulmide voebnesjidh.
oskkuoahpahusa birra. Váhnemat / váhnenovddasteaddjit dovdet iežaset mánáid, ja dihtet movt oahpahusa sáhttá buoremusat láhčit.
(m. goere kapihtelisnie 2.2) sijjen gamteråajvarimmine.
Searvegottit dárbbašit daid dieđuid maid
Dejnie åålmeginie gusnie saemien maanah jïh
váhnemat / váhnenovddasdeaddjit sáhttet addit vai lea vejolaš fátmmastit buohkaid searvegotti doaimmaide.
noerh leah unnebelåhkojne, dle maadta pryøvedh lïerehtimmieulmide voebnesjidh dejnie gamte råajvarimmine.
Girku dárbbaša eaktodáhtolaš mieldebargiid.
fokusem beaja dejtie saemien lïerehtimmieulmide.
Váhnemat / váhnenovddasdeaddjit, ristváhnemat ja nuorat leat mávssolaš resurssat.
Dejnie åålmeginie gusnie saemien maanah jïh noerh leah unnebelåhkojne, akte alternatijve maahta årrodh vaeljehke saemien
Daid maŋemus logijagiid lea dattege leamaš unnit dáhttu searvat dakkár bargguide, ja dađistaga eanet doaimmat leat
lïerehtimmieulmieh meatan vaeltedh goh nuelieaamhtesh dejnie obligatovreles åejvieaamhtesisnie, mah tjåadtjoeh dennie soejkesjisnie Gud gir - Vi deler. Jis jïjtsh
Girku dárbbaša almmatge fievrredit viidáseappot eaktodáhtolaš árbevieru. Lea dehálaš movttiidahttit, bagadallat ja doarjut bargguid, dannego sii leat olbmot geat dahket
råajvarimmieh tseegkesuvvieh saemien jallh saemiengïelen maanide, dle vihkeles råajvarimmide dan jeatjah åålmegejieliedasse gårredidh, guktie maanah eah dehtie jeatjah åålmege-ektievoeteste
searvegotti.
geeresovvh.
Máŋgga sámi guovllus lea leamaš hástalus ásahit olbmuid gaskkas eaiggátvuođa girkui.
Gaajhkh maanah jïh noerh mah leah meatan aktene ellies jaahkoeøøhpehtimmesne edtjieh damtedh dah leah faarhmestamme aktene stoerre ektievoetesne, jïh dååjredh dej maadtoe lea
Historjjálaččat lea girku sámi guovlluin leamaš
akte aarvoe ektievoeten gaavhtan.
dego olggobealde boahtán ásahus, ja olbmot geat leat ovddastan girku eai leat leamaš iežaset olbmot.
Naemhtie kråahpe lea akte, jalhts dan jïjnjh kråahpebielieh, jïh gaajhkh kråahpebielieh akte kråahpe sjædta jalhts dah leah jïjnjh, naemhtie aaj Kristusinie (1. Kor 12,12) Sæjhta voenges evtiedimmiebarkoe jaahkoeøøhpehtimmesne årrodh aaj mænngan dah åålmegh sijjen voenges soejkesjh dorjeme jïh dejtie
Sátnebárra kristtalaš ja sápmelaš lea máŋgasiid mielas vehá váttis.
nænnoestamme. Dah åålmegh edtjieh sijjen jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesjh jaabnan staeriedidh, juktie dam daerpies orrestehtemem jïh evtiedimmiem gorredidh.
Danne berre báikkálaččat bargat
Dah dååjrehtimmieh mejtie voenges åådtje sæjhta akte hijven vierhtie
nannet girku sámi arenan.
årrodh daennie barkosne.
miššonerema ja assimilerema ektui.
5.3 Åtnoe voenges daajroste jïh maahtoste
Soabadeapmi lea dán oktavuođas guovddáš doaba, ja gávdnojit juo barggut maidda girku lea searvan ja lea leamaš mielde čatname soabadanteologiija konkrehta
Mij saemievoetem muana, jïh mij muana ihke maahta saemine jieledh leah joekehts
bargguide (gč. Dialog og livsmestring, Nord-Salten).
siebriedahkeste siebriedahkese jïh åålmegistie åålmegasse.
Juohke searvegoddi sáhttá ieš gávdnat vugiid mii botke jávohisvuođa ja ásaha doaimmaid, vai vel eanebut dovdet ahte girku lea utnolaš ja
Abpe laantesne lea aaj stoerre joekehts åålmegi gaskem gosse lea daajroe saemiej bïjre goh akte almetje, dej voejkenen jielede, histovrije jïh
fátmmasteaddji.
daan beajjetje siebriedahketsiehkieh.
Goalmmát oskkuartihkkalis lea ge osku searvevuhtii čadnojuvvon: «Mun oskkun Bassi Vuigŋii, bassi oktasaš girku... š Vuoiŋŋalaš
Jalhts maahtoe fååtese, ij dïhte læjhkan byørh heaptojne årrodh ihke åålmege aktem faalenassem evtede, mij lea riekteme saemien maanide jïh noeride.
searvevuohta čatná olbmuid oktii.
maahtoe jïh dååjrehtimmie.
Danin eat galgga vajáldahttit ahte dat leat mii, oktan iežamet lagamuččain, geat dahkat ealli searvegotti.
Daate lea vierhtieh mejtie åålmege maahta aevhkine utnedh sov jaahkoeøøhpehtimmesne saemien maanide jïh noeride.
Das leat mii buohkat sivdniduvvon Ipmila gova mielde, mas
Lissine aktegs almetjidie, dle maahta
lea dat árvu maid ii sáhte loavkašuhttit.
sjyøhtehke årrodh gaskesadtedh saemien siebriejgujmie, gïele-jïh kultuvrejarngh jallh saemien skuvle- jïh maanagïertefaalenassh voengesisnie.
– Guđeládje sáhttet váhnemat / váhnenovddasteaddjit ja ristváhnemat oažžut dieđuid relevánta oahpponeavvuid birra mat leat ávkin dahkame oskku duohtan ja dan ruovttus gaskaneaset juogadit ?
Dah åålmegh mah eah vierhtiealmetjh jallh- byjresh gaavnh voengesisnie maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan raerien mietie gihtjedh bispedajvekontovrine bispedajvine mah akten sjïere
– Movt sáhttá sámi kultuvra leat resursan oskkuoahpahusas du searvegottis ?
diedtem utnieh gyrhkeles gagkestimmien åvteste saemiengïelesne (Nidaros: åarjelsaemien, ÅarjelHålogalaante: julevsaemien, Noerhte-Hålogalaante: noerhtesaemien), jallh Saemien Gærhkoeraerien
5.4 Kárten Searvegotti ja báikkálaš birrasa kárten lea dehálaš
Akte laavenjostoe åålmegi gaskem jallh prostijedaltesisnie, gusnie
vuođđobargu go galgá hábmet báikkálaš plána. Guovlluin gos sámi kultuvra eallá lea maid lunddolaš váldit sámivuođa mielde oskkuoahpahusplánii.
leejrh jallh gaavnesjimmieh øørnesuvvieh, mah fokusem utnieh jaahkoeøøhpehtæmman saemien maanide jïh noeride.
Searvegottit olggobealde
Tjuara gaavnesjimmieh
sámi guovlluid berrejit háhkat dieđuid sámi mánáid ja nuoraid birra (gč. Ipmil addá – Mii juogadit, kapihttal 7), vai lea vejolaš plánabargguide bidjat doaibmabijuid mat sihkkarastet Sámi oskkuoahpahusplána (gč kapihttal 2.1).
5.1 Kontekstuelle ussjedimmieDïhte nøørjen gærhkoe lea byjhkeme dïhte
Sáhttá leat váttis kártet leat go báhppasuohkanis sámi mánát ja nuorat, erenoamážit olggobealde sámi árbevirolaš ássanguovlluid. Eai gávdno
kristedehteme Saemien eatnamistie lij akten vejtiestimmie- jïh koloniseringhistovrijen mieresne, gusnie «kristelesvoete nøørjesneš reeri.
registarat gos sáhttá viežžat dieđuid leat go mánát ja nuorat geain lea sámi duogáš.
Åålmegh saemien dajvine jïh ålkoelisnie leah
Searvegottiid hástalus lea gávdnat vugiid sihke kártet mieldelahtuid geain lea sámi duogáš, ja ráhkadit buriid vugiid vai dat
jaahkoeøøhpehtimmiereformesne stuerebe diedtem åådtjeme, jïh åadtjoeh jïjtje sjïehteladtedh jïh aktem jaahkoeøøhpehtimmiem utnedh gusnie Kristusem dååste, jïh gusnie dïhte kultuvrelle jïh voejkenen aerpievuekie lea goh dïhte gïerhkeme gusnie
diehtu olaha berošteddjiid.
jaahkoe maahta sjïdtedidh.
5.2 Báikkálaš oskkuoahpahusplána ovdanáhttin Go sámi mánáide ja nuoraide galgá sihkkarastit
Bene maam sæjhta jiehtedh kontekstuelt ussjedidh, jïh dïhte kultuvrelle sjïehtedimmie goerpedahta sertiestimmiem vaentjielistie jïh gyrhkeles
5.3 Báikkálaš máhtu ja gelbbolašvuođa geavaheapmi Mii sámivuohta lea ja dat movt eallit sápmelažžan
Kristelesvoete tjuara aktede voenges byjresistie evtiesovvedh, juktie dah
ollislaš oskkuoahpahusplána, de ferte geahččat oktilasat dan guokte plána Ipmil addá – Mii juogadit ja Sámi oskkuoahpahusplána.
voenges vuekieh, aerpievuekieh, aarvoevuajnoe jïh jieledetoelhkestimmie lea våajnoes kristelesvoeten vuesiehtimmievuekine.
Searvegottiin gos leat sámi mánát ja nuorat galget báikkálaš oskkuoahpahusplána ovdanáhttimis dan vuhtiiváldit. Vuordámuš sámi guovddášguovlluid searvegottiide lea ahte dat devdet oahppomihtuid (gč. tabealla 2.2 kapihttalis) iežaset
monokultuvrelle dåehkeste jorkesi akten tjïertese gusnie lij almetjh ovmessie etnihken, kultuvrelle jïh religijøse maadtojne, tjoerin mielem utnedh guktie tsiehkie lij vaentjelen jïh kultuvren gaskem.
govdodatdoaimmain. Searvegottit gos sámi mánát ja nuorat leat unnitlogus, bivdojuvvojit deavdit oahppomihtuid iežaset govdodatdoaimmain. Olu searvegottiide lea áigeguovdil lágidit sierra
Paulusen areopagos-håaleme hijvenlaakan vuesehte guktie dah voestes kristegassjh aktene greeken ektiedimmesne aaj tjoerin jienebekultuvrelle dåeriesmoerh gïetedidh. Pauluse
doaibmabijuid mas čalmmustahttet sámi oahppomihtuid.
Ateneridie dovne gaarmerde jïh laajhta sov håalemisnie.
Searvegottiin gos sámi mánát ja nuorat leat unnitlogus, sáhttá nubbin vejolašvuohtan válljet muhtin sámi oahppomihtuid
Dennie aktene bielesne dle dejtie gaarmerde ihke dah Jupmelem ohtsede, dennie
lassifáddán daid geatnegahtton váldofáttáin maid Ipmil addá – Mii juogadit plánas leat hábmen.
Areopagos-håaleme vuesehte mijjieh kristeles sjugniedimmieteologijen mietie maehtebe
Jus ásahit sierra doaibmabijuid sámi dahje sámegielat mánáide, de lea dehálaš ahte daid doaibmabijuid
nænnoestidh Jupmele lij stieresne mijjen luvnie, aaj aarebi misjovneringe eelki Saemien eatnamisnie.
seammás čatnet searvegotti eará bargguide, vai mánát eai sirrejuvvo eret searvegotti searvevuođas.
Aktede almetjistie dïhte gaajhkh almetjetjïerth sjugniedamme.
Buot mánát ja nuorat geat oasálastet ollislaš oskkuoahpahusas galget dovdat iežaset
Dïhte baaji dejtie abpe eatnamisnie årrodh, jïh vihties tijjh dejtie bieji jïh raastide sijjen dajvide moeni.
fátmmastuvvon dan stuora searvevuođas, ja dovdat iežaset duogáža leat searvevuhtii riggodahkan.
Dam darjoeji ihke dah edtjin Jupmelem ohtsedidh, mejtie meehtin ohtsedidh jïh
Nugo rumaš lea okta, ja das leat máŋga lahtu, ja buot dat lahtut dahket ovtta rupmaša, vaikko leat ge máŋga, nu lea maiddái Kristusiin ge.
dam gaavnedh. Ij leah badth guhkede mijjeste.
(1. Kor 12,12)
(Apg 17,26-27)
Oskkuoahpahusas dáhpáhuvvet maid báikkálaš ovdanáhttinbarggut maŋŋil go searvegottit leat ráhkadan ja mearridan iežaset báikkálaš plánaid.
Dennie saemien siebriedahkesne jïjnjh ovmessie siebriedahkevuekieh.
Searvegottit galget iežaset oskkuoahpahusplánaid
Staarh jïh voenh,
muhtomin ain rievdadit vai sáhttet vuhtiiváldit dan ođasmahttima ja ovdánahttima.
mearoegaedtie jïh sis-laante, saemieh åarjene, noerhtene, luvlene jïh jillene årroeminie.
Báikkálaš vásihusat leat buorit resurssat dán barggus.
Naaken dagkarinie saemien tjïeltine årroeminie, naaken dejnie sijjine gusnie ajve nøørjen institusjovnh, jïh
rievddada báikkis báikái ja searvegottis searvegoddái.
ståvrosne jïh stuvremisnie daaroestieh.
Riikkadásis lea maid stuora erohusat gaskal searvegottiid geain lea máhttu sápmelaččaid
Jaahkoeøøhpehtimmie saemien maanide jïh noeride byøroe våaromem vaeltedh dejnie saemine, guktie dïhte lea våajnoes voengesisnie, seamma
birra álbmogin, sin vuoiŋŋalaš eallima, historjjá ja dán áiggi servodatdiliid birra.
aejkien byøroe dam saemien gellielaaketjem vuerkiehtidh.
Váilevaš gelbbolašvuohta ii almmatge galggaše leat hehttehussan searvegoddái ráhkadit fálaladagaid sámi mánáide ja nuoraide.
Bene aaj tjuara guvvieh, illustrasjovnh jïh metaforh saemien gïeleste,
Olu searvegottiin gos
5.0 Voenges soejkesjebarkoe
orrot sápmelaččat, gávdno báikkálaš gelbbolašvuohta ja vásihusat.
– Mej saemien siebriejgujmie jïh / jallh institusjovnigujmie åålmegh maehtieh laavenjostedh ?
Dat leat resurssat maid searvegoddi sáhttá atnit ávkin iežas oskkuoahpahusas sámi mánáide ja nuoraide. Lassin
– Guktie åålmegh maehtieh aevhkiem utnedh saemien siebriej jïh / jallh institusjovni maahtoste ?
eaŋkilolbmuide, sáhttá maid gulaskuddat sámi servviin, giella- ja kulturguovddážiin dahje lagas skuvllain ja mánáidgárddiin gos fállet sámi oahpahusa dahje leat sámi fáttát.
iktedidh vuesiehtimmien gaavhtan skyllemeøøhpehtimmine, fïerhten skyllijen
Searvegottit gos eai leat resursaolbmot dahje resursabirrasat lahkosiin sáhttet ovdamearkkadihte jearrat ráđi bismagoddekantuvrrain dain bismagottiin geain lea sierra ovddasvástádus addit
åålmeginie, juktie skyllemetijjen mieride tjåadtjoehtidh (m. Gud gir – Vi deler, kapihtele 5). Akte dagkeres vuekie maahta sjyøhtehke årrodh unnebe saemien byrjesinie gusnie vaenie
girkolaš bálvalusaid sámegillii (Nidaros: lullisámegiella, Lulli-Hålogalánda: julevsámegiella, Davvi-Hålogalánda: davvisámegiella), dahje Sámi girkoráđis.
jïjtjevyljehke barkijh, vaenie maanah jïh noerh, jallh gusnie dajvh bårrode viesehtimmine. Dah gaavnesjimmieh sïjhtieh tjåanghkoesijjine sjïdtedh maanide jïh noeride, gusnie dïhte saemien perspektijve gorresåvva. Daate sæjhta aaj viehkine
Nubbi vejolašvuohta lea árvvoštallat lágidit oahpahusa čoahkkanemiid bokte.
årrodh dejtie åålmegidie mah eah daajroem jïh maahtoem utnieh saemien gærhkoejieleden bïjre.
Ovttasbargu gaskal searvegottiid dahje proavássuohkana dásis, ja lágidit leairra dahje čoahkkanemiid gos
Åålmegem jïh voenges byjresem goerehtalledh sæjhta akte vihkeles aalkoebarkoe årrodh gosse
oskkuoahpahus sámi mánáide ja nuoraide lea guovddážis.
edtja voenges soejkesjem darjodh.
Čoahkkanemiid ovdamearkkadihte konfirmašunoahpahusa oktavuođas, ferte ovttastahttit juohke oasálasti searvegottiin, vai lea
Åålmegh saemien dajvi ålkoli byøroeh bïevnesh veedtjedh maanaj jïh noeri bïjre mah saemien ektiedimmiem utnieh (m. Gud gir – Vi deler, kapihtele 7), juktie maahta råajvarimmieh soejkesjebarkose bïejedh mah åssjelem Soejkesjinie
konfirmašunáiggi rámma siskkobealde (gč. Ipmil addá – Mii juogadit, kapihttal 5).
saemien jaahkoeøøhpehtæmman gorrede (m. kapihtele 2.1).
Dakkár čoavddus sáhttá leat áigeguovdil unnit sámi servodagain gos leat unnán eaktodáhtolaš mieldebargit, unnán
Muvhten aejkien maahta akte haesteme årrodh goerehtalledh mejtie lea saemien maanah jïh noerh
mánát ja nuorat, dahje guovlluin gos sápmelaččat orrot bieđgguid.
såaknesne, joekoen dej aerpievuekien saemien årromedajvi ålkoli.
Čoahkkaneamit sáhttet ráhkadit sámi mánáide ja nuoraide deaivvadansajiid gos vuhtiiváldet sámi geahččanbeali.
Ij leah naan registerh gusnie maahta bïevnesh veedtjedh maanaj jïh noeri bïjre saemien maadtoste.
Dat sáhttá maid
Haasta åålmegidie vuekieh
leat veahkkin searvegottiide gos eai leat dieđut ja gelbbolašvuohta sámi girkoeallimis.
gaavnedh dovne guktie edtja lihtsegh saemien maadtojne goerehtalledh, jïh hijven vuekieh gaavnedh ihke bïevnesh dan bïjre olkese båetieh iedtjeladtjide.
– Makkár sámi organisašuvnnaiguin ja/dahje ásahusaiguin sáhttet searvegottit ovttasbargat ?
Guhkies strategijh:
– Movt sáhttá searvegoddi atnit ávkki sámi organisašuvnnaid ja/dahje ásahusaid gelbbolašvuođas ? Guhkitáigge strategiijat:
– goerehtalledh dejnie soptsestallemisnie kristemen åvtelen mejtie eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste leah saemien maadtoste jallh saemien ektiedimmiem utnieh, jïh faalenassem saemien
- kártet gástaságastallamis ahte leago váhnemiin / váhnenovddasteddjiin sámi duogáš dahje sápmelaš gullevašvuohta, ja háliidit go sámi oskkuoahpahus fálaldaga iežaset mánnái.
jaahkoeøøhpehtimmien bïjre altese maanese vaajtelieh.
- Atnit skoviid sadjogasas, sihke elektrovnnalaš skoviid ja báberskoviid, vai váhnemat / váhnenovddasteaddjit sáhttet dieđihit iežaset beroštumi oskkuoahpahussii mas lea sámi
– Goerh utnedh, dovne elektrovneles jïh paehpierisnie, juktie eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste maehtieh bieljelidh mejtie aktem jaahkoeøøhpehtimmien sïjhtieh gusnie dïhte saemien perspektijve gorresåvva.
geahččanbeali.
Åenehks strategijh:
- Váldit oktavuođa sámi servviiguin, mánáidgárddiiguin, skuvllaiguin, servviiguin ja organisašuvnnaiguin, sihke báikkálaččat ja guovlluin.
– Gaskesadtedh saemien siebrieh, maanagïerth, skuvlh, tjïerth jïh åårganisasjovnh, dovne voenges jïh regijovnale.
Sis soaitá bajilgovva bearrašiin geain lea sápmelaš duogáš.
Dah maehtieh daejredh mah fuelhkieh mah leah saemien maadtoste.
- Searvegoddebláđi, ruovttusiidduid ja ođasreivviid bokte lea vejolaš dahkat dovddusin ahte searvegoddi háliida oainnusmahttit sápmelašvuođa, ja bivdit váhnemiid / váhneovddasteddjiid
– Viehkine ålmegeplaerijste, gåetiesæjrojste jïh saernieprievijste gåarede saarnodh åålmege sæjhta dam saemiem vååjnehtidh, jïh haestedh eejhtegidie / dejtie mah leah eejhtegi åvteste
váldit oktavuođa searvegoddekantuvrrain jus háliidit sámi oskkuoahpahus fálaldaga.
åålmegekontovrine gaskesadtedh jis faalenassem sïjhtieh saemien jaahkoeøøhpehtimmien bïjre.
Oahpa: Beaivi
Lïerh: Biejjie
Mun oskkun Ipmil Áhččái,
Jaahkoe-byjhkesjimmie
buotveagalažžii, almmi ja eatnama
Manne Jupmele Aahtjan jaahkam,
sivdnideaddjái.
faamoehkommes, Elmien jïh eatnemen sjugniehtæjjese.
Mun oskkun Jesus Kristusii, Ipmila
Manne Jeesus Kristusasse jaahkam,
áidnoriegádan Bárdnái, min Hearrái,
Jupmelen aajnege baarnan, mijjen åajvan
guhte sahkanii Bassi Vuoiŋŋas,
gie Aejlies Voejkenen baaktoe åedtjine sjidti,
riegádii nieiddas Márjjás,
Maarja niejteste reakasovvi,
russiinávlejuvvui, jámii ja
Pontius Pilatusen baelien njåvtasovvi,
hávdáduvvui, njiejai jábmiid riikii,
kroessese noeresovvi, jeemi jïh kroeptese biejesovvi,
bajásčuožžilii jábmiid luhtte
våålese jaemede-rijhkese vöölki,
goalmmát beaivvi, manai bajás
bæjjese Alman vöölki,
albmái, čohkká Ipmila, buotveagalaš
Jupmelen, faamoehkommes Aehtjien,
Áhči, olgeš gieđa bealde, boahtá fas
åelkies bielesne tjahkan,
doppe dubmet elliid ja jábmiid.
jielije jïh åemie almetjidie dööpmedh.
Mun oskkun Bassi Vuigŋii,
Manne Aejlies Voejkenasse jaahkam,
bassi oktasaš girku,
gærhkoen aejlies ektievoetese,
bassi olbmuid searvevuođa,
aejlies almetji tjåanghkenæmman,
suttuid ándagassii addojumi, oačči
sådtoej luejhtiemasse,
bajásčuožžileami ja agálaš eallima.
åedtjien tjuedtjielæmman jïh ihkuven jieliedasse.
Oahpa: Girku
Lïerh: Gærhkoe
Sámi girkomusihkka
Saemien gærhkoemusigke
Áiggiid mielde leat máŋgga sámegielat sálbmagirjjit almmuhuvvon.
Dejpeli jïh daelie jïjnjh saalmh saemien gïelesne.
Eanáš dát leat davvisámegillii ja julevsámegillii.
Jïjnjh dejstie noerhtesaemien saalmh, jïh aaj luvlesaemien saalmh.
Dáid gillii sálbmagirjjiin leat eanáš sálmmat mat leat jorgaluvvon dárogielas dahje suomagielas, muhto mat álgoálggus bohtet duiskagielas dahje eará gielain.
Daaletje saemien saalmh jeenjemasth mubpijste gïelijste jarkoestamme, vaenie saalmh leah saemien kultuvresne sjïdteme.
Leat ain uhccán sálbmat mat leat šaddan, dahje mat speadjalastet sámi máilmmi- ja oskuipmárdusa.
Vaenie saemien saalmh saarnoeh guktie saemieh sijjen jieleden jïh jaahkoen bïjre ussjedieh.
Sámi sálbmalávlun lea dehálaš oassi ipmilbálvalusas.
Gaagkestimmesne vihkele saemide saalmh saemien
Mii lea erenoamáš sámi sálbmalávlumis ?
Guktie saemieh saalmh laavloeh ?
Davvisámiide lea hiđis lávlun ja moduleren.
Noerhtesaemieh soejmelaakan laavloeh.
Leat sullasašvuođat sámi sálbmalávlumis ja juoigamis.
Goh vueline govloe.
Orgelčuojaheapmi lea hehtten árbevirolaš sámi lávlunvuogi ceavzima.
Gosse orgelem pruvhkieh, dellie sjïere saemien laavlomen vuekie nåhka.
Orgelmusihkka galgá nannet sálbmalávluma ja veahkehit searvegotti oktasašlávluma.
Orgele edtji saalme-laavlomem eevtjedh jïh åålmegem viehkiehtidh hijvenlaakan laavlodh.
Dát eaktuda ahte searvegotti lávlunvuohki lea heivehuvvon orgelmusihkkii.
Buerebe sjïdti jis orgele laavloemasse sjïehti.
Davvisámi sálbmalávlun lean leamaš unnán heivehuvvon orgelmusihkkii, ja danin lea orgelmusihkka mielde heajosmahttimin árbevirolaš sámi lávlunvuogi.
Ij noerhtesaemien laavlomen vuekie orgelasse sjïehth, jïh dellie orgele saemien laavlomem jemhkele.
Máttasámi guovlluin lea leamaš mihttomearri geavahit sámi musihkkaárbevieru oassin liturgiijas ja ipmilbálvalusávvudemiin.
Joejkeme vihkeles saemien musigke.
Gávdnojit sálmmat mat leat čállojuvvon máttasámegillii, mas nuohtta lea sámi árbevirolaš nuohttadovddu mielde.
Såemesh gærhkoen musigkem mubpien musigkeste juekieh.
Gávdnojit maid sálmmat mat leat jorgaluvvon ja heivehuvvon ovdalis čállojuvvon nuohtaide.
Tuhtjieh joejkeme ij amma gærhkosne sjïehth.
Luođis lea erenoamáš sajádat sámi musihkas.
Daan dïehre ij joejkeme gaajkene gærhkojne leah.
Muhtumat háliidit sirret girkolaš musihka ii-girkolaš musihkas.
Vuelieh gellien jaepien åarjelsaemien gyrhkesjimmine orreme.
Juoigan lea váttis muhtun girkolaš birrasiidda.
Åarjelsaemiej luvnie sijhtieh liturgijem jïh gaagkestimmien musigkem saemien vuekien mietie utnedh juktie vuelieh desnie saemien musigke lea.
Danin ii leat luođis diehttelas sajádat ipmilbálvalusas.
Joejkeme saemien identitetem eevtjie.
Dat, guđet guhkimus leat geavahan juoigama ipmilbálvalusas, leat máttasámi guovlu.
Jïjnjesh tuhtjieh gosse saemien musigkem utnieh gosse gyrhkesjimmieh, dellie saemien kultuvre jïh jaahkoe ektievoetem gærhkosne eevtjijægan.
Juoigan lea máŋgasiid mielas dat, mii ovdanbuktá sámi identitehta.
Åarjelsaemien gïele tjaaleld gïeline jaepien 1978 sjïdti.
Máŋgasiid mielas galgá geavahit sámi musihkkaárbevieruid ipmilbálvalusa ávvudeames, go dalle náitojuvvojit kultuvra ja osku nu ahte olmmoš buorebut dovdá gullevašvuođa girkui.
Aerebi åarjelsaemien gïelem aajve soptsestin.
Máttasámegiella šattai almmolaš čállingiellan 1978:s.
Orre åarjelsaemien saalmi leah melodijh saemien vuekien mietie.
Ovdal dan lei máttasámegiella duššefal njálmmálaš giellan.
Jeatjah saalmh jarkesovveme leah jïh båeries melodijh utnieh.
Oahpa: Lávvu
Lïerh: Låavth-gåetie
Du jurdagat
Dov åssjalommesh
Mo dovdat ahte girku speadjalastá min ?
Guktie gærhkosne damtestidh ?
Okta mihtomearri girkodáidagiin lea oainnusindahkat Evangeliuma ja muittuhit risttalašvuođa sisdoalu.
Akte dejstie ulmijste gærhkoetjeahpojne lea Vaantjelem våajnoes darjodh jïh måjhtajehtedh man bïjre kristelesvoete.
Girku galgá maid leat fátmmasteaddji ja álki dovdat sidjiide geat ohcet girku ja dán sáni.
Gærhkoe edtja aaj faerhmeles jïh damtijes årrodh dejtie mah gærhkoem jïh dan dïjrem ohtsede.
Mo mii geavahit symbolaid ja mo mii ovdanbuktit áššiideamet, sáhttit duddjot gullevašvuođadovddu.
Væhtah jïh jeatjah vuekieh gærhkosne maehtieh darjodh guktie domtoe goh sijjiem åtna gærhosne.
eambbo ja eambbo searvegottit leat álgán láhčit saji ipmilbálvalusas sámiid ovdanbuktinvugiide ja symbolaide.
Jiene jienebh åålmegh aalkeme saemien vuekieh jïh væhtah gyrhkesjimmesne utnedh.
Dát lea danin ahte mii sámit galgat dovdat ahte girku speadjalastá min.
Daate dannasinie mijjieh saemieh edtjieh gærhkosne damtestidh.
Ipmilbálvalusas leat máŋga iešguđetge ovdanbuktinvuogit nu mo giella, musihkka, liturgalaš giellasymbolat ja rumašgiella.
Gyrhkesjimmie gelliesåarhts vuekieh åtna goh gïele, musihke, liturgijen gïelevæhta jïh kråahpen væhta.
Girkuid ja oskubáikkiid hábmemii váikkuhit dávjá báikkálaš vierut ávdnasiid válljemis, hámis ja ovdanbuktimis, dáiddalaš čiŋadeames ja dávviriin mat geavahuvvojit ovdamearkadihte ipmilbálvalusas.
Voenges daepieh daamtaj muenieh guktie gærhkoeh jïh jeatjah religijøse sijjieh vååjnoeh, mah iebnh, haamoe jïh tjeahpoeh. jïh gusnie daeveridie bijeme mejtie edtja gyrhkesjimmesne nåhtadidh.
Máttasámiid guovllu olgoipmilbálvalusain lea dábálaš ahte boaššu šaddá girkoboaššun / koarran ipmilbálvalusa olis.
Gosse gyrhkesjimmieh ålkone dennie åarjelsaemien dajvesne dellie sïejhme båassjoe aernien lïhke, gærhkoebåassjoe / aalhteren sijjie sjædta gyrhkesjimmesne.
Máttasámi báhpabiktasiin maid oidno sámeduoji hápmenárvevieru.
Dïhte åarjelsaemien hearra aaj aalkeme saemien duedtiem jïh maallem nåhtadidh liturgijen gaarvojne.
Mo háliidat ahte galgá leat vai don galggat dovdat ahte girku speadjalastá du ?
Guktie datne sïjhth gærhkoe edtja årrodh jis edtjh gærhkosne damtestidh ?
Dál lea dus vejolašvuohta muitalit mo hábmešit iežat ipmilbálvalusa dahje girku sámi osiiguin.
Daelie datne nuepiem åtnah ussjedidh guktie datne sïjhth dov jïjtse gyrhkesjimmiem jallh gærhkoem evtiedidh saemien vuekiejgujmie.
Maid háliidivččet fárrui ipmilbálvalusa iešguđetge osiide ?
Maam sïjhth meatan utnedh gyrhkesjimmien joekehts bieline ?
Oahpa: Girku
Lïerh: Gærhkoe
Bierna Leine Bientie ja Anna Jacobsen jorgaleigga teavsttaid ovttas, eanemus beakkán sálbma lea Biejjiem jih askem (Beaivvi ja mánu).
Bierna Bientie gonnoeh Anna Jacobsenh ektesne saalmh jarkoestigan. Dej saalme Biejjiem jïh askem åehpiesommes lea.
Bierna Bientie lea máttasámiid báhppa, ja son álggahii barggus 1980. logu álgogeahčen.
Bierna Leine Bientie lea hearra åarjelsaemide 1980-jaepiej aalkoelistie.
Son fuomášii máttasámegiel sálbmaváilu.
Aajhtsi guktie vaenie saalmh åarjelsaemien gïelesne.
Danin lea son bargan olu jorgalemiin.
Dellie jis eelki naan saalmh jarkoestidh.
Earret eará lea son jorgalan Laudate.
Akte dejstie lea Laudate.
Frode Fjellheim lea musihkkár ja nuohttadahkki.
Frode Fjellheim musigkinie barka jïh ovmessie musigkh dorjeme.
Son lea bidjan musihka máttasámi liturgiijai.
Frode åarjelsaemien liturgiji melodijh dorjeme.
Frode lea maid bidjan nuohta Beaivvi ja mánu- tekstii.
Biejjiem jïh askem lea åarjelsaemien saalme, dan melodijem Frode dorjeme.
Du jurdagat
Dov åssjalommesh
Mun dagan dan danin go lea buorre árbevierru.
Manne dam darjoem ihke lea akte tjaebpies vuekie.
Oaččun iežan gávtti.
Gaptam åadtjoem.
Ja soga čoahkkanit konfirmašuvdnii.
Jïh jïjnjh fuelhkieh skyllemasse båetieh.
Karianne 14 jagi
anne 14 jaepien båeries
Oahpa: Lávvu
Lïerh: Låavth-gåetie
Biibbalis logat rohkadallama birra.
Bijbelisnie rohkelassen bïjre tjåådtje.
Logat ahte Ipmil háliida min rohkadallat, ja ahte son gullá min rohkosiid.
Tjåådtje Jupmele sæjhta mijjieh edtjebe rohkelidh, jïh tjåådtje dïhte mijjen rohkelassh gåvla.
Eai gávdno njuolggadusat mo galgat rohkadallat.
Datne maahtah rohkelidh jalhts datne ih maam utnieh jiehtedh.
Ž Sáhtát rohkadallat vaikko dus ii leat mihkkege maid dadjat.
Datne maahtah båehtjierdimmien bïjre rohkelidh
Dat mii lea dehálaš, lea ahte Ipmil lea lohpidan leat min lahka go mii rohkadallat.
Datne maahtah oktegh jallh jeatjabigujmie rohkelidh
Ž Sáhtát rohkadallat jitnosit dahje jávohaga Ž Sáhtát čuorvut ja váidalit Ž Sáhtát giitit Ž Sáhtát ávvudit Ž Sáhtát muitalit maid it ádde Ž Sáhtát bivdit veahki Ž Sáhtát rohkadallat dearvvasmahttima Ž Sáhtát rohkadallat ándagassiiaddojumi Ž Sáhtát rohkadallat jeđđehusa Ž Sáhtát dušše muitalit Ž Sáhtát rohkadallat okto dahje earáiguin Ž Sáhtát geavahit Biibbala go rohkadalat – earret eará Sálmmaid girjji Boares Testameanttas Ž Sáhtát rohkadallat Áhččámet-rohkosa Ž Sáhtát rohkadallat Jesus-rohkosa sihke go geasát ja go luoittát vuoiŋŋahaga: Hearrá, Jesus Kristus árpmit mu, suttolaš olmmoš Ž Sáhtát rohkadallat eará olbmuid ovddas Ž Sáhtát jearrat Ipmilis čájehit dutnje maid galggat dahkat Ž Sáhtát rohkadallat ráfi ovddas
Datne maahtah dov Jeesuse-rohkelassem rohkelidh gosse voejngem sigkh jïh luajhtah: Hearra, Jeesuse Kristuse vedtieh munnjien åårmegem, akte sådtere
Sáhtát vajáldahttit olles dán listtu ja dušše dadjat: " Ipmil ! "
Datne maahtah jeatjah almetji åvteste rohkelidh
ja de eallit ja ráhkistit Ipmila mánnán.
Datne maahtah raeffien bïjre rohkelidh
Gula ja oahpa Ann Mari Andersena lávllateavstta.
Goltelh jïh lohkh Ann Mari Andersen laavlomem.
Kristuskránsa
Kristusen gievlie
Oahpa: Eana
Lïerh: Eatneme
Eanan lea Ipmilláhji
Eatneme akte vadtese sjugniedæjjeste
Luondu lea addon olbmui illun ja geavaheapmin dán máilmmis.
Eatnemem almetjidie vadteme aavoen jïh åtnoen gaavhtan daennie veartenisnie.
Olmmoš lea sivdniduvvon eatnamis, ja mis lea erenoamáš bargu eatnama ektui.
Almetje lea jåarteste sjugniedamme jïh aktem vihties laavenjassem åtna jåartan muhteste.
Olmmoš gullá guvlui, ii nubbeládje.
Almetje sijjiem åtna aktene dajvesne jïh ij båastode.
Ovdal orro sámit siiddain.
Saemieh lin åvtesne øørnedamme sïjtine.
Dihto siiddat besse bivdit ja guođuhit dihto báikkiin.
Vihties sïjth reaktoem utnin gåatodh, vïjredh jïh lidtedh dej dajven sisnjelen.
Jus lea ráhkisvuohta lundui, de čuovvu maid ovddasvástádus váldit das várá.
Jis gieriesvoetem eatnamasse åådtje, dellie aaj aktem diedtem åtna dam vaarjelidh.
Odne geavahuvvo siidadoaba eanaš boazodoalus.
Daan biejjien sïjtedïejvesem åajvahkommes båatsosne nåhtede.
Ovdal ledje olbmot nannosit čadnon lundui, muhto mo lea dál ?
Åvtesne almetjh lin tjarki gårredamme eatnamasse, bene guktie lea daan biejjien ?
Mo son olbmot dál geavahit luonddu ?
Guktie almetjh eatnemem nåhtedieh daan biejjien ?
Mo čájehit árvvusatnima, vuollegašvuođa ja ráhkesvuođa lundui ?
Krøøhkestibie eatnemem, jïh vietselesvoetem jih gieriesvoetem eatnamasse vuesehtibie ?
Man láhkái ?
Guktie ?
Oahpa: Lávvu
Lïerh: Låavth-gåetie
Áhččámet
Aehtjie mijjen
Áhččámet, don, guhte leat almmis !
Aehtjie mijjen guhte leah Elmie-rijhkesne.
Basuhuvvos du namma.
Baajh dov nommem aejliestovvedh.
Bohtos du riika.
Baajh dov rijhkem båetedh.
Šaddos du dáhttu,
Baajh dov syjhtedem eatnamisnie
mo almmis nu maiddái eatnamis.
sjidtedh guktie Elmie-rijhkesne.
Atte midjiide min juohkebeaivválaš láibbi..
Vedtieh mijjese daan biejjien mijjen
Ja atte midjiide min suttuid ándagassii,
fierhten-beajjetje laejpiem.
nugo mii ge ándagassii addit velggolaččaidasamet.
Luejhtieh mijjeste maam mijjieh meadteme guktie mijjieh luejhtebe dejstie guhth mijjese meadteme.
Ale doalvvo min geahččalussii,
Aellieh luejhtieh mijjem giehtjelimmij sijse,
muhto beastte min bahás eret.
valla vaarjelh mijjem bahheste.
Dasgo du lea riika, fápmu ja gudni
Juktie rijhke lea dov, faamoe jih earoe ihkuven aajkan.
agálašvuhtii.
Aamen.
Jesus oahpahii min rohkadallat Áhččámet, das leat čieža rohkosa, ja dát čieža rohkosa rohkodallet buot maid mii dárbbašat.
Dan lea tjïjhtje rohkelassh, jïh dah tjïjhtje rohkelassh voebnesjieh gaajhkem maam mijjieh daarpejibie rohkelassese.
Kristuskránsa
Kristusen gievlie
BURES BOAHTIN SÁMI E-OSKOOAHPAHUSSII
BUERIE BÅETEME SAEMIEN NEDTE-JAAHKOEÖÖHPEHTÆMMAN
dutnje gaskal 6 – 12 jagi
maanide gaskem 6-12 jaepieh
Neahttabáiki lea kristtalaš oskku ja sámi kultuvrra birra.
Daate nedtesijjieh lea jupmeles jaahkoen jïh saemien kultuvren bïjre.
Go deaddilat ovdasiiddus lávu, soagi, čázi, dola, eatnama, beaivváža dahje girku, de ihtá sisdoallu.
Diedtieh dejtie ovmessie aamhtesidie edtjh vielie goeredh: Låavhtgåetie, såekie, tjaetsie, dålle, eatneme, biejjie jïh gærhkoe.
Neahttabáiki lea njealji gillii: lullisámegillii, julevsámegillii, davvisámegillii ja dárogillii.
Nedtesijjien njieljie gïelesåarhth: åarjelsaemien, luvlesaemien, noerhtesaemien jïh daaroen.
Sámi e-oskooahpahusa lea Sámi girkoráđđi ráhkadan, Norgga girku olis.
Saemien nedtejaahkoeööhpehtimmie lea evtiedamme Saemien Gærhkoeraereste Nöörjen gærhkosne.
Sámi mánát ja nuorat galget ieža leat oasseváldin oskooahpahusas.
Saemien maanah jïh noerh edtjieh jïjtjemes årrodh jïjtsh jaahkoeööhpehtimmesne.
Oahpahusa vuođđun galget leat sámi vásihusat ja báikkálaš sámi girkoeallin.
Dïhte ööhpehtimmie edtja viedteldahkesne årrodh saemien dååjrehtimmesne jïh voenges saemien gærhkoejieliemisnie.
Sámi vuoiŋŋalašvuohta galgá veahkehit eallimis birget.
Saemien voejkenesvoete edtja viehkine årrodh jielemelearose jïh jielemegoerkesasse.
Sámi e-oskooahpahusa ráhkadeami lea ruhtadan Norgga girku oskooahpahus Buot stuorámus.
Saemien nedtejaahkoeööhpehtimmie lea evtiedamme dåarjojne destie Stööremes gaajhkeste - jaahkoeööhpehtimmie Nöörjen gærhkosne.
Oskooahpahus lea okta Norgga girku váldobargguin.
Jaahkoeööhpehtimmie lea akte dejstie Nöörjen gærhkoen åejvieråajvarimmiesuerkijste.
Dál girku hukse vuogádatlaš oskooahpahusa buohkaide, geat leat gásttašuvvon ja leat 0-18 jagi. Nu girku láhčá vejolašvuođa mánáide ja nuoraide ovddidit iežaset oskku ja gullevašvuođa girkui, masa sii gullet.
Daelie evtiesåvva aktem systemateles jaahkoeööhpehtimmiem gaajhkide mah leah kristesovveme 0-18 jaepiej gaskem, mij edtja sjïehteladtedh guktie maanah jih noerh maehtieh altese ektiedimmiem jaahkose evtiedidh jih dan gærhkose gusnie sijjiem utnieh.
Loga geat e-oskooahpahusa lea leamaš mielde ráhkadeamen.
Vijrebe maahtah lohkedh gieh dåarjedamme.
Loga eanet !
Lohkh vielie !
Idéa ja ovddideapmi: Anbjørg Holm Varsi
Åssjaldahke jïh prosjekten åvtehke: Anbjørg Holm Varsi
Ovdánahttin: Sisdoalu teknihkalaš ovdánahttin ja gráfalaš bargu: ABC-Company E-skuvla.no.
Evtiedimmie: ABC-Company E-skuvla.no teknihken evtiedimmiem jïh grafihken haemiem dorjeme.
Ovdasiidu: Bendik Kråvik Schøien tyde.no
Bendik Kråvik Schøien tyde.no åvtebieliem dorjeme.
Musihkka: Dát bálvalus lea Sámi girkoráđi.
Musihke: Saemien gærhkoeraerie daam dïenesjem faalehte.
Musihkkačuojaheapmi dahkkojuvvo TONO lobi mielde.
TONO lea luhpiem vadteme musihkem provhkedh.
Lea gildojuvvon liŋket autoriserekeahtes vugiin, viidáset addit dahje máŋget.
Luhpehts lïenghkem darjodh, vijrebe seedtedh jallh kopijem vaeltedh.
Spealut: Norgga Sotnabeaiskuvlalihttu lea spealuid ovdánahttán.
Spiele: Nöörjen Aejlegeskuvlesiebrie spielide evtiedamme.
Kommunion as lea daid ráhkadan.
Kommunion as dejtie dorjeme.
Copyright: Norgga girku Sámi girkoráđđi, Poastaboksa 799 Sentrum, N-0106 Oslo, Telefovdna: 23081200, e-poasta: osku@kirken.no Ovddasvástideaddji doaimmaheaddji: Sámi girkoráđi váldočálli Tore Johnsen Sámi girkoráđđi lea geahččalan gávdnat ságaide buot sálmmaid ja illustrašuvnnaid, govaid ja filmmaid vuoigatvuođaid eaiggádiid.
Copyright: Nöörjen Gærhkoe, Saemien Gærhkoeraerine Postboks 799, Sentrum, N-0106 oslo, Tellefovne: 23081200 e-påaste. osku@kirken.no Diedteles redaktööre: Saemien Gærhkoeraerien generaletjaelije, Tore Johnsen Saemien gærhkoeraerie lea jïjnjem barkeme edtja dejtie reaktoe copyright-aajhteridie fïerhne saalmese, gåvvan jïh filmese jaksedh.
Jus eat leat buot háviid lihkostuvvan dainna, de mii bivdit vuoigatvuohtaeaiggáda váldit oktavuođa.
Jis ibie buektiehtamme gaajhkh jaksedh, mijjieh birrebe dïhte copyright-aajhtere mijjem gaskesadta.
Ovdasiidui
Åvtebealan
Rávvagat
Tipse
E-skuvla:
Nuhtjijenomme:
Geavaheaddjinamma:
Paassebaakoe:
Reportášat
Soptsesh
Konfirmánttat mátkkis
Skyllijh fealadimmesne
Konfirmántaáiggi láhčču lea iešguđetlágán iešguđet báikkis.
Guktie skyllemetijjem øørnedamme lea joekehts sijjeste sæjjan.
Dábálaččat fidnet konfirmašunoahpu dalle go váccát 9. luohká skuvllas, ja oahppu bistá 8 mánu.
Sïejhmemes skyllemeøøhpehtimmie lea dan jaepien gosse åktsadinie klaassesne vaadtsah, jïh gaektsie askh vaesieh.
Muhtun báikkiin lea oahpahus vahkkubeivviid, juohke vahku dahje juohke nubbi vahku.
Muvhtene lehkesne øøhpehtimmie våhkoebiejjine, fïerhten våhkoen jallh fïerhten mubpien våhkoen.
Muhtun báikkit ges leat vahkkoloahpadeaivvadeamit, ja earát ges mannet leirii.
Muvhtene lehkesne lea tjåanghkoeh hieljine, mearan jeatjebh leejri gåajkoe vuelkieh.
Loga eanet konfirmašuvnna birra
Lohkh vielie skyllemen bïjre daesnie.
Dása leat čohkken govaid muhtun konfirmašundeaivvademiin.
Daesnie tjøønghkeme naan guvvieh skyllemegaavnesjimmijste.
Ávžžuhit konfirmánttaid ráhkadit reportášaid sin deaivvademiin.
Mijjieh haestebe skyllijidie soptsesh tjaledh sijjen øørnegijstie.
Kristuskránsa
Kristusen gievlie
Sámi girkoráđđi
Saemien gærhkoeraerine
Doaibma
Darjoe
Kristuskránsa
Kristusen gievlie
Kristuskránsa
Kristusen gievlie
Álggahuvvui mottiin ealljáris eallinsmiehtadeaddjit geat háliidedje hámohis joavkun beassat ságastallat eksisteanssalaš áššiid, ja erenoamážit sámi oktavuođas.
Eelki aktine dåehkine eadtjohke almetjijste mah jieleden bïjre onterdin, mij sïjhti aktem ovbyjjres sijjiem utnedh gyhtjelassh jieleden bïjre digkiedidh, aktene saemien ektiedimmesne.
Joavku lea doaibman prošeavtta “ Kristuskránsa ” olis, ja joatká maiddái maŋŋá.
Dåehkie lea gååvnesamme dejnie Kristusen gievline, jïh dïhte aaj sæjhta jåarhkedh mænngan.
Joavku oamasta vuoigatvuođaid “ Kristuskránsa ” - prošektii.
Dåehkie dejtie reaktide åtna dan prosjektese Kristusen gievlie.
Sii geat leat buvttadan teavstta “ Kristuskránsa ” - prošektii leat:
Dah mah teeksth dorjeme kristusen geavlan leah:
Guosseteavsttat;
Anbjørg Holm Varsi
Mii giitit buohkaid geat leat ovdanbuktán oaiviliid, árvvoštallamiid ja earálágán responsa.
Mijjieh gijhtebe gaajhkesidie mah vuajnoeh, laejhtemh jïh vaastoeh buakteme, joekehtslaakan.
Mii giitit dáiddára Elisabeth Ohlson-Wallin guhte hui fávdnádit lea luoikan govaidis.
Mijjieh gijhtebe tjiehpiedæjja Elisabeth Ohlson-Wallinem ihke velvies sov guvvijste løønedamme.
Mii giitit Aslak Mikal Mienna guhte lea váldán oasi govaid addimis prošektii, ja govvabása stock.
Mijjieh gijhtebe Aslak Mikal Miennam mij lea viehkiehtamme guvviejgujmie prosjektese, jïh guvviebaasem stock.
xcng mii maiddái lea govaid addán.
xcng mij aaj guvvieh vadteme.
Erenoamážit giitit gierdevaš nuoraid geat leat oaivviliideaset buktán, ja Minna Rantasalo go lea teavstta lohkan ihkku ja buktán responssa.
Stoerre gyjhtelassh vïssjeles noeride gaajhki raeriej åvteste, jih Minna Rantasalose jijjelohkemen jïh vaestiedassi åvteste.
Prošeaktaoktiiheivejeaddji ii máhtáše olu bargat prošeaktajoavkku haga.
Akte prosjekten iktedæjja bielelen prosjekte-dåehkie ij leah buektiehtamme jïjnjem darjodh.
Várra lea olmmošlaš ahte dárbbašit guđet guimmiideamet.
Mejtie lea almetjeligke mijjieh sinsitniem daarpesjibie.
Kristuskránsa
Kristusen gievlie
Jesus vásihii ija ja jápmima.
Jeesuse jïjjem jïh jaememem deejri.
Buohkat geaid son ráhkistii, behtte su.
Gaajhkesh giejtie Jeesuse iehtsieji, satnem biehtiejin.
Son dovddai iežas velá Ipmilis ge behttojuvvon.
Jeesuse ussjedi Jupmele aaj satnem biehtieji.
Jesus vásihii bákčasa ija.
Jeesuse vaejvien jïjjine åahpeni.
Sii huško su ja cábme su ja son russiinávlejuvvui jápmit stuora bákčasiiguin.
Almetjh satnem laarhkoejin jïh kroessese geavnastin, stoerre vaejvine dïsse jaemedh.
Loahpas son jámii: jápmin mas mii ballat.
Minngemes jeemi dam jaememem mestie bïllebe.
Son vásihii dovdduid ija. Vártnohisvuohta, aktonasvuohta, hiddjiduvvot ja bilkiduvvot.
Dan jïjjen vaejvie-aajmosne lïj: baanhtsan jïh oktegh lïj, satnem haeniehtin jïh laavsin.
Son bisui das ráhkisvuođa dihte.
Gieriesvoeten gielhtie idtji gåajperh.
Son bisui das danne go son luhtii dasa ahte Ipmil atná sus fuola buot daid čađa, eallimis ja jápmimis.
Juktie deejri Jupmele mijjese jieliemisnie jïh jaemiemisnie håksa, dellie gaarsjeli.
Loga ieš Markusevangeliumis go Jesus iežas vártnohisvuođas rohkadalai Getsemanis, dat lea čállojuvvon 14. kapihttalis, 32-37 vearssain.
Lohkh amma Bijbelisnie guktie Jeesuse baenhtsesne Jupmielasse rohkeli gosse Getsemanisnie lïj: Maarhkosen vaentjielisnie 14, 32-37.
Dasalassin teavstta gillámuša birra
Maahtah aaj teekstem Jeesusen vaejvien bïjre lohkedh.
Kristuskránsa
Kristusen gievlie
Oahpa: Lávvu
Lïerh: Låavth-gåetie
Muhto beastte min bahás eret.
valla vaarjelh mijjem bahheste
Dieđát go mii bahá lea ?
Daajrah mij lea bahhas ?
Leat go olbmuid dagut dahje jurdagat mat leat bahát ?
Almetji dahkoeh jallh åssjaldahkh dah, mah leah bahhas ?
Lea go nu ahte bahás olmmoš lea bahá čađat, olles eallináiggi, vai sáhttá go leat veaháš bahá muhtumin, ja muđui šiega ja buorredáhtolaš ?
Nagke naemhtie, akte bahhas almetje lea bahhas abpe jieleden – jallh gåarede ånnetji bahhas årrodh naan aejkien, bene jeatjah gaavhtan gïemhpes jïh vietseles årrodh ?
Dás rohkadallat ahte min almmálaš áhčči suddje min bahávuođas.
Daesnie rohkelibie Mijjen elmien aehtjie mijjem dehtie bahheste vaarjelidh.
Mii rohkadallat ahte Ipmil addá midjiide searaid vuosttaldit bahá, ahte son buhtista min nu ahte min jurdagat, sánit dahje dagut eai galgga soardit min iežamet, eai ge earáid.
Mijjieh rohkelibie Jupmele mijjese faamoem vadta bahhan vööste gæmhpodh, dïhte mijjem reenskie juktie mijjen åssjaldahkh, baakoeh jïh dahkoeh eah edtjh mijjem jallh jeatjabidie baektjiedidh.
Bahá orru min siste, mii fertet bargat dan vuostá.
Dïhte bahha lea mij akt mij mijjen sisnie årroeminie, man vööste mijjieh tjoerebe gæmhpodh.
Jus dovdat ahte bahá áitá, de lea mis vearjju.
Jis mijjieh damtebe bahha mijjem håvhtede, dellie aktem viehkiedirregem utnebe juktie mijjem vaarjelidh.
Vearjju lea Jesus Kristus.
Jeesuse Kristuse.
Son lea lahka namas bokte, ruossamearkka bokte, Áhččámet bokte ja Ipmila sániid bokte.
Dïhte mijjen lïhke sov nommen tjïrrh, jïh kroessevæhta, Aehtjie mijjen jïh Jupmelen baakoe.
Maid dat máksá bestojuvvot bahás ?
Maam sæjhta jiehtedh bahheste lutniestovvedh ?
Máksá go ahte ii šat daga maidege boastut ?
Sæjhta jiehtedh ij gåessie gænnah maam akt båajhtode dorje ?
Kristuskránsa
Kristusen gievlie
Vuoiŋŋastanbáiki
Lïegkedimmie-sijjie
Ipmil sáhttá deaivvadit duinna luonddus ja Bippalis.
Jupmele maahta datnem gaavnedidh gosse olkene leah, jïh aaj gosse Bijbelisnie lohkeminie.
Ipmil sáhttá deaivvadit duinna go don iežat siste jaskkodat ja go don rohkadalat.
Jupmele maahta datnem gaavnedidh gosse lyjjesjeminie jïh gosse rohkeleminie.
Jurddaš mat muhtin buori beaivvi birra dahje muhtin báikki gos liikot leat: Soaitá vuosttaš geasseluopmobeaivi, čáppa dálki ja don sáhtát dušše leahkit das.
Ussjedh naemhtie: joekoen tjaebpies biejjie lea, vuj naemhtie: joekoen tjabpies dajvesne årroeminie. Mejtie voestes eejehtimmien biejjien ?
Jurddaš ahte Ipmil hálida du das vuoiŋŋastit.
Buaredh lea jïh datne desnie lïegkedeminie.
Don sáhtát duššefal guldalit maid eallin sárdnu ja maid Ipmil sárdnu dutnje.
Desnie maahtah goltelidh, maam Jupmele jeahta. Dutnjien soptseste.
Ipmil lea ráhkisvuohta ja čábbodat ja buot dat mii lea buorre.
Jupmele lea gieriesvoete jïh tjaebpiesvoete.
Jurddaš ahte don it dárbbaš ráfehuvvat mainna ge.
Jupmele lea gaajhke dam mij hijven lea.
Don vuoiŋŋastat dan ráhkisvuođas mii sivdnidii máilmmi.
Ussjedh: “ im daarpesjh mejnie tjoeperdidh ”.
Go doaladat gollebearrala, de sáhttá dat muittuhit dutnje Ipmila buorrevuođa ja čábbodaga.
Datne gieriesvoetesne lïegkedeminie, seamma gieriesvoetesne mij eatnemem sjugniedi.
Oahpa: Beaivi
Lïerh: Biejjie
Bassi Franssa beaivvášlávlla
Mov Åejvie, datnem heevehtem
Máidnojuvvon lehkos don, Hearrán, buot dáinna maid leat sivdnidan, erenoamážit viellja Beaivvážiin,
gaajhkine ektesne maam datne sjugniehtamme,
guhte addá midjiide beaivvi, ja don attát čuovgga midjiide dan bokte.
mij aeredslååjjedem mijjese buakta,
Máidnojuvvon lehkos don, Hearrán, viellja Biekkas ja áimmus ja balvvain ja almmis
Mov Åejvie, datnem heevehtem,
ja juohkelágán dálkkis, go dáinna fuolahat eallima sivdnádusásat.
maam sjugniehtamme, jielemem vadtah.
Máidnojuvvon lehkos don, Hearrán, oabbá Eatnamis, min eatnis,
Mov Åejvie, datnem heevehtem
mii doalaha min ja guoddá min ja ovdanbuktá šattuid ja suinniid ja ivdnás liđiid
muerjieh, kraesieh jïh sjædtoeh
Bassi Fransa riegádii 1182:s Umbrias Italias.
ovmessie klaerine buakta.
Riggát albmá bárdni Frans skeŋkii earáide buot, maid oamastii.
Assissijen Franse jaepien 1182 Umbrijisnie, Italijisnie reakasovvi.
Son anii eallima rohkadallamii ja gefiid bálvaleapmái: eallin man vuođđu lei vuollegašvuohta ja gudnebalolašvuohta Ipmila sivdnádussii.
Franse ræjhkoes ålman baernie, dïhte gaajhkem eekem jeatjabidie vedtieji. Dan mænngan sïjhti rohkelidh jïh giefies almetjidie vïehkiehtidh jïh Jupmelen sjugniehtimmiem heevehtidh.
Son čilgii dovdduidis čáppa divttain ja reivviin.
Guktie Franse ussjedi, tjaebpies tjïhteginie jïh prïevine tjeeli.
Loga eambbo su birra
Lohkh vielie Fransen bïjre deasnie
Kristuskránsa
Kristusen gievlie
Go Jesus vádjolii eatnama alde, de lei son okta gii attii ráhkisvuođa.
Dejpeli gosse Jeesuse eatnamisnie veasoeji, dellie almetjidie gieriesvoetem vedtieji.
Son beroštii sis geaiguin deaivvadii ja hálidii sin veahkehit, ja dan son dagai danne og sus lei ráhkisvuohta olbmuide.
Juktie almetjidie iehtsieji, Jeesuse sïjhti almetjidie viehkiehtidh.
Son jearai: Maid don dáhtut mu alccesat dahkat ?
Gihtji: Maam sïjhth edtjem dutnjien darjodh ?
Ja son buoridii olbmuid.
Almetjh starnedehti.
Dat lei maid okta vuohki addit ráhkisvuođa, okta vuohki juogadit ráhkisvuođa fámu.
Numhtie almetjidie gieriesvoetem vedtieji jïh gieriesvoeten faamoem almetjidie vedtieji.
Son hálai olu ráhkisvuođa ja mieldeolmmošlašvuođa birra.
Gellien aejkien gieriesvoeten bïjre soptsesti jïh guktie sinsitniem iehtsedh.
Mii leat iežamet servodaga árvvuid bokte geahččalan buoremuddui dahkat duohtan su sániid das movt olbmot sáhttet eallit ovttas ráhkisvuođas.
Daelie sïjhtebe Jeesusen baakoej mietie darjodh, sïjhtebe reaktoem darjodh guktie almetjh maehtieh sinsitniem iehtsieh.
Su ustibat muosáhedje ustitvuođa maid eai goasse vajálduhttán.
Dellie Jupmelen gieriesvoetesne libie. Idtjin gåessie gænnah Jeesusen voelph dan gieriesvoetem åajaldehtieh.
Loga dan maid son dajai ráhkisvuođa birra Johanasevangeliuma 3. kapihttalis, 34-35 vearssain
Lohkh Jåhhan vaentjielisnie: 13, 34-35 guktie Jeesuse gieriesvoeten bïjre soptsesti.
Kristuskránsa
Kristusen gievlie
Rávvagat:
Tipse åtnose:
Logg inn Don it dárbbaš logget sisa.
Tsagkesh Edtjh guhkiebasse båetedh ih daarpesjh tsagkesidh.
Dat doaibma lea sierra joavkkuid várás.
Daate funksjovne lea sjïere dåehkide.
Maid don dárbbašat ?
Maam daarpesjh ?
Neahttabáiki geavaha Flash.
Flash våaroemisnie nedtesæjjan.
Don dárbbašat Adobe Flash Player 9 dahje ođđaset veršuvnna.
Datne Adobe Flash Player 9 daarpesjh, jallh urrebe versjovne.
Dán prográmma oaččut nuvttá.
Daam programmem namhtah åadtjoeh.
Viečča prográmma siiddus www.adobe.com (geahča Download oasis).
Leessh programmem: www.adobe.com
Giellaválljen ? Deaddel giellaválljema dahje domenanama: Osko.no – dárogillii Osku.no – davvisámegillii Jahkko.no – julevsámegillii Jaahkoe.no – åarjelsámegillii
Gïeleveeljeme Diedtieh gïeleveeljeme jallh domenenomme: osko.no - daaroen osku.no - noerhtesaemien jahkko.no - luvlesaemien jaahkoe.no - åarjelsaemien
Álgosiidu ja johtin ovddas maŋás Go deaddilat lávu, dola, čázi, soagi, eatnama, girku dahje beaivváža ovdasiiddu govas, de boađát sisdollui.
Guktie darjodh ? Gosse låavhtgåetien, tjaetsiem, såekiem, eatnemem, gærhkoem jallh biejjiem deadtah, dellie aamhtesidie båatah.
Ovdasiidui máhcat njuolain, mii lea vuollin olgeš bealde.
Edtjh åvtebealan vihth båetedh, dle dam bååstedebåaloem deadtah, garrabielien bijjiebielesne.
Sisdoallosiiddu olgeš ravddas badjin lea siidonummar ja siidolohku.
Sæjroenummere jïh man gellie sæjroeh fïerhne aamhtesisnie vååjnoes sæjroen bijjiebielesne.
Deaddil njuolaid siidologu goabbatbealde go áiggut ovddas dahje maŋás.
Edtjh dohkh diekie sæjrojne båetedh, dle deadtah dejtie njoelide låhkoej uvte jallh duekesne.
Govat gurut márggas dolvot du vuollefáttáide ja spealuide.
Dej guvviejgujmie garrabielesne vaadtsah vuelieaamhtesi jïh spieli gåajkoe.
Sálbma Neahttabáikkis leat sálmmat maid sáhtát lávlut ja báddet ja guldalit iežat jiena.
Saalme Nedtesijjien saalmh mejtie datne maahtah laavlodh jih bæjjese vaeltedh, jïh jïjtjemdh goltelidh.
Jus háliidat báddet, deaddil “ Lávllo ” - boalu.
Ij gåaredh laavlomidie våålese leessedh.
Jus háliidat guldalit iežat jiena, deaddil “ Guldal iežat ” - boalu.
Edtjh jïjtjedh gïelem bæjjese vaeltedh, diedtieh “ laavloeh ” båaloem.
Lávlagiid ii sáhte lástet vulos.
Edtjh jïjtjedh goltelidh diedtieh ” Goltelh jïjtjedh ” båaloem.
Bargobihtát Neahttabáikkis leat iešguđetlágán bargobihtát.
Barketje Nedtesijjien jïjnjh ovmessie barketjh.
Muhtin bargobihtáid prográmma divvu, eará bargobihtáid sáhtát čállit nugo hálidat, ja bargobihtát sáddejuvvojit neahttapedagogii.
Naan barketjh lea jïjtsestaeriedihks, jeatjah barketjinie åadjtoeh tjaeledh maam sïjhth, jïh barketjidie maahtah olkese tjaeledh jallh nedtelohkehtæjjan gåajkoe seedtedh.
Neahttapedagoga registrere sisasáddejuvvon bargobihtáid, ja dii geat vástidehpet buot bargobihtáid oažžubehtet vuoittu poasttas.
Nedtelohketæjja dejtie seedteme barketjidie tjaalasåvva, jïh dijjieh mah gaajhkh barketjidie vaestede aktem baalhkam påastine åadtjoeh.
Ságastallan Neahttabáikkis leat maid ságastallanbargobihtát.
Soptsestimmie Nedtesijjien jïjnjh soptsestimmiebarketjh.
Don sáhtát ságastallat earáiguin, sihke rávisolbmuiguin ja mánáiguin.
Datne maahtah soptsestidh giejnie sïjhth, dovne geervigujmie jih maanajgujmie.
Hupmamiin don oahpat.
Datne lïerh gosse soptsesth.
Popup-blokkeren Jus dus lea Win XP service pack 2, de fertet giddet poput-blokkerema vai bohtosiid jnv. sáhttá vurket.
Popup-steegkeme Jis datne Win XP service pack 2 åtnah, dle daarpesjh popup-steegkemem jamhkelidh jis edtjh buektiehtidh illedahkh j.n.v. vöörhkedh.
Álggat Internet Explorer ja mana dása: Verktøy – Popup-blokkering – Innstillinger for Popup-blokkering.
Aelkehth Internet Explorer jïh vaedtsieh diekie: Verktøy - Popup-blokkering - Innstillinger for Popupblokkering.
Boastodiehtu ActiveX-kontrolla birra Jus dus lea Win XP (service pack2) de soaittát oažžut boastodieđu Active X-kontrolla installerema birra.
Fiejliebievnesh ActiveX-kontrollen bïjre Jis datne Win XP (service pack 2) åtnah, dellie kanne fiejliebïevnesem åadtjoeh datne tjoerh ActiveC-kontrollem lissiehtidh.
Deaddil ActiveX-kontroll, de dat installerejuvvo.
Dam lissehth gosse ActiveX-kontrollen diedtieh.
Min birra
Miijjen bijre
Ovdasiidui
Åvtebealan
Geavaheaddjinamma:
Nuhtjijenomme:
Sámi girkoráđđi
Saemien gærhkoeraerine
Sámi girkoráđđi
Saemien gærhkoeraerine
Doaibma
Darjoe
Kristuskránsa
Kristusen gievlie
Sámi girkoráđđi
Saemien gærhkoeraerien
Sámi girkoráđđi vuođđuduvvui 1992 ’ Girkočoahkkimis.
Gærhkoetjåanghkoe Saemien gærhkoeraeriem tseegki jaepien 1992.
Ráđđi galgá ovddidit, gáhttet ja ovttastahttit Norgga girku sámi girkoeallima.
Raerie edtja saemien gærhkoejielemem Dennie nøørjen gærhkosne evtiedidh, vaarjelidh jïh iktedidh.
Sámi girkoráđi bargguide gullet buot áššit mat ráđi mielas gusket sámi girkoeallima.
Saemien gærhkoeraerien barkoesuerkie lea gaajhkh aamhtesh mah raerien mielen mietie saemien gærhkoejielemem doehtedieh
Ráđis leat gávcci miellahtu, mat ovddastit daid golbma stuorimus sámi álbmotjoavkku Norggas: davvisámiid, julevsámiid ja máttasámiid.
Dah golme stoerre saemien almetjetjierth Nøørjesne, noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemieh, leah meatan raeresne, gusnie gaektsie lïhtsegh.
Sámi girkoráđi miellahtut leat:
Saemien gærhkoeraerien lïhtsegh leah:
Anne Dalheim (jođiheaddji),
åvtehke
Ingar Nikolaisen Kuoljok, julevsámi áirras / Mátta-Hålogalándda bismmaguovlu,
julevsaemien tjirkije / Åarjel-Hålogalaanten bispedajve,
Jonhild Joma, máttasámi áirras / Nidaros bismmaguovlu
Jonhild Joma,
Kirsten Isaksen, davvisámi áirras / Davvi-Hålogalándda bismmaguovlu
Kirsten Isaksen, noerhtesaemin tjirkije / Noerhte-Hålogalaanten bispedajv
Mari Helander, sámi áirras Mátta-Norggas
saemien tjirkije Åarjel-Nøørjeste,
Jovnna Z Dunfjell, Sámedikki áirras
Saemiedigkien tjirkije
Tor Berger Jørgensen, Bismmačoahkkima áirras
Bispetjåanghkoen tjirkije
Oahpa: Beaivi
Lïerh: Biejjie
Mun lean máilmmi čuovggas, cealká Jesus
” Manne leam eatnemen tjoevkese ”, Jeesuse jeahta
Jesus cealká: " Dat guhte čuovvu mu, ii goassege vádjol seavdnjadasas, muhto sus lea eallima čuovggas. "
Jeesuse jeahta: ” Manne leam veartenen tjoevkese, dïhte gie mannem dåerede ij edtjh jemkielisnie vaedtesedh vallah jieleden tjoevkesem åadtjodh. ”
(Joh 8,12).
(Jåhhan vaentjielisnie 8,12).
Giđđat buktá beaivváš gulul ođđa eallima lundui. Dán láhkái buktá Kristus midjiide agálaš eallima skeaŋkan.
Gïjrege biejjie soejmelaakan gaajhkem gååske, goh Kristuse mijjese ihkuve jielemem vadtesinie buakta.
Maid dát máksá ?
Guktie amma numhtie ?
Maid máksá agálaš eallin ?
Ihkuve jieleme, mij dïhte ?
Jesus riegádii stáljas Betlehemas.
Jeesuse staellesne Betlehemesne reakasovvi.
Son lei sihke Ipmil ja olmmoš oktanaga.
Dovne Jupmele jïh almetje lïj.
Sus ledje váhnemat nu mo mis leat.
Jeesusen aaj eejhtegh goh mijjen leah eejhtegh.
Márjá ja Josef leigga su váhnemat.
Josefe gonneh Maarjah ligan Jeesusen eejhtegh.
Son šattai bajás Nasaretas.
Nasaretesne byjjeni.
Son gásttašuvvui nu mo don ge.
Jeesuse aaj lååvkesovvi.
Son mátkkoštii, mátkkiin oahpahii ja sárdnidii.
Fïelestalli ööhpehti jïh saerniedi.
Son sárdnidii Ipmila riikka birra, vuoigatmeahttunvuođa vuostá, barggai oavdduid ja buoridii buhcciid.
Jupmelen rïjhken bïjre saerniedi, dam maam ij reaktoen mietie, aassjoesti. Åavtoeh darjoeji jïh skïemtje almetjh staarnedehti.
Dan dagai 12 máhttájeddjiidisguin.
Luhkiegöökte learohkh Jeesusinie ektesne lin.
Muittát go máhtajeddjiid namaid ?
Datne dej nommh måjhtijh ?
Ođđa testameanttas sáhtát lohkat Jesusa birra.
Orre testamentesne maahtah Jeesusen bïjre lohkedh.
Eaba lean Márjá ja Jovsset geat hutkaiga Jesusa nama.
Jeesusen gellie nommh: Jeesuse Idjigan Josefe gonnoeh Maarjah ussjedh maanam Jeesusinie gåhtjodh.
Eŋgel finai Jesusa eatni, Márjjá luhtte ja muitalii mii bártni namma galggai leat.
Eengkele dïhte Maarjese jeehti, maanan nomme lea Jeesuse.
Jeusa namma máksá: Ipmil beastá.
Jeesusen nomme naemhtie jarkoestibie: Jupmele gorrede.
Dat namma lei hui dábálaš Israelas dan áigge.
Dejpeli dïhte nomme sïejhme Jisrajelesne. Kristuse
Kristus lea gonagas.
Kristuse gångka lea.
Kristus mearkkaša son guhte lea vuidojuvvon.
Jeeusen nomme jarkoestibie: dïhte gie bådtjasovveme lea.
Dalá áigge vieru mielde vuide gonagasa oaivvi oljjuin go su bidje ámmáhii.
Dejpeli gångkan åejjiem bådtjadin gosse gångkine sjï
Go dát guokte nama leat ovttas dešaddá dovddastussan: Jesus lea Messias.
Gosse jiehtebe Jeesus Kristuse, jiehtebe Jeesuse Messijase lea.
Son lea lohpiduvvon gonagas gii galgá beastit.
Jeesuse dïhte, dïhte gångka gie dååjvehtassi mietie edtja båetedh jïh almetjidie gorredidh.
Namma muitala ahte Jesus lea Ipmila bárdni.
Jupmelen baernie Nomme buerkeste Jeesuse Jupmelen baernie.
Jesus geavaha dán namahusa iežas birra.
Jeesuse jeehti satne Jupmelen baernie lea.
Lea dat namma mii geavahuvvo dávjjimusat.
Åejvie Dïhte nomme dejpeli sïejhme nomme lïj.
Jesus lea vuoitán ja lea Hearrá jápmima badjel.
Jeesuse åajvie sjïdti juktie jaemedem håajhteme.
Dát namma geavahuvvo govvet Jesus Kristusa doaimma.
Laampe Dïhte nomme buerkeste maam Jeesuse darjoeji.
Jesus oaffaruššui soabahussan min suttuide.
Bijbelisnie tjaalasovveme laampem sjïeledin.
Biibbalis han muitaluvvo ahte geavahuvvo láppis go galge oaffaruššat.
Mijjen sådtoej åvteste Jeesuse sjïeline sjïdti.
Dát lea namma maid dušše Jesus iežas birra geavahii.
Almetje-baernie Gosse Jeesuse jïjtse bïjre soptsesti, dellie jeehti satne Almetje-barnie lea.
Kristuskránsa
Kristusen gievlie
Kristuskránsa
Kristusen gievlie
Du jurdagat
Dov åssjalommesh
Bassi báikkit meahcis
Vaeriej aejlies sijjieh
Mun áinnas galledan boares sámi bassi báikkiid.
Saemiej aeljlies sijjiej gåajkoe lyhkem vaarredh.
Doppe dovddan erenoamáš ráfi.
Desnie raeffie lea.
Dávjá leat dakkár báikkit hui várdosat, ja čalbmáičuozit.
Destie maahtam gåhkese vuejnedh.
Mun dávjá jurddahalan min máttarmáttuid mat bohte dáidda báikkiide.
Jïh dejtie sijjide aelhkie vueptiestidh juktie jeatjhlaakan vååjnoeh.
Sii bohte váttis jurdagiideasetguin boahtteáiggi hárrái, sii bivde veahki go buozalmasvuohta ja jápmin áite sin.
Aerkies lin ammes biejjiej uvte, gosse skïemtjelassijste jïh jaemiedistie bïllin jïh viehkien mietie rohkelin.
Mun jáhkán ahte maiddái bohte dalle go ledje giitevaččat, ahte háliidedje muitalit go irgi / moarsi ja váhnemat ledje mieđihan, go mánná lei riegádan, go buohcci lei dearvvasmuvvan ja go luonddus lei valljivuohta.
Manne vïenhtem aaj dah mijjen maadtoeh böötin gosse gijhteles lin, jïh gosse geerjene lin såangoen mænngan, gosse maanah raekasovveme, skïemtjelassh luajhteme jïh gosse beajjetje åesieh åådtjeme.
Mii lea dutnje bassi báiki ?
Daajram dah lyjjes lin gosse dagkeridie sijjide böötin.
Lea go dis bassi báiki lahkosis ?
Åarjelsaemien hearra Bierna Leine Bientie
Sáhtát go dán birra čállit, sáddes áinnas gova maid.
Leah dijjen naan aejlies sijjieh, jïh guktie dah leah ?
0-6- Osku.no
Naan aejlies sijjie dijjen gåetien lïhke ?
Linkkat eai doaimma 0-6 jagi siidui.
Maahtah daan bïjre tjaeledh, jïh mijjese aaj guvviem seedtedh ?
Oahpa: Lávvu
Lïerh: Låavth-gåetie
Biibbal
Bijbele
Biibbal - máksá girji
Bijbele – lea gærja
Biibbal lea greikkalaš sátni mii máksá girjjit.
Bijbele greesken gïeleste båata jïh baakoe lea gærja.
Biibal lea okta girji mas leat ollu girjjit.
Bijbelisnie jienebh gærjah.
Das leat guokte stuorra oasi – Boares testamenta (39 girjji) ja Ođđa testamenta (27 girjji).
Bijbele lea juakeme gööktine åejviebieline – Dïhte båeries testamente (39 gærjah) jïh Dïhte orre testamente (27 gærjah).
Biibbal maiddái gohčoduvvo Bassi čálabáikin.
Bijbele aaj gohtjesåvva dïhte Aejlies tjaalege.
Boares testamenta muitala maid Ipmil dagai ovdal Jesusa riegádeame.
Dïhte båeries testamente sopsteste maam Jupmele darjoeji aarebi Jeesuse reakasovvi.
Ođđa testamenta duođašta maid Ipmil lea dahkan ja maid son ain doaimmaha maŋŋá go Jesus eatnamii bođii.
Dïhte orre testamente soptseste Jupmelen darjoej bïjre mænngan Jeesuse reakasovvi.
Biibbalis leat sihke historját, divttat, sálmmat, čállosat dáhpáhusaid birra ja einnostusat.
Bijbelisnie vaajesh, poesije, mievriestimmieh, saalmh, soptsesh, Jeesusen onterdimmieh, prievieh jïh mij edtja båetijen biejjien heannadidh.
Iešguđetlágan olbmuin
Joekehts almetjijstie
Biibbala leat čállán vaikko guđelágan olbmot iešguđetge áiggis- profehtat, evaŋgelisttat ja apoastalat.
Bijbele lea tjaaleme jïjnjh joekehts almetjijstie joekehts boelhkijste, dovne profeeth, vaentjelæjjah jïh apostelh.
Badjel 1000 jagi manai ovdal go olles Biibbal lei gárvvis.
Vielie goh 1000 jaepieh vaasin eannan abpe bijbele lij tjaalaldihkie.
Guđe mitalusat Biibbalis leat du mielas čábbaseamos ?
Mah soptsesh Bijbelisnie datne tuhtjh tjaebpies ?
Sámegillii jorgaluvvon
Jarkoestamme saemiengïelese
Olles Biibbal lea jorgaluvvon 341 gillii.
Bijbele lea 341 gïelide jarkoestamme.
Vuosttaš davvisámegiel Ođđa testameanta prentejuvvui 1840 is.
Dïhte orre testamente voestes aejkien trygkesovvi noerhtesaemien gïelesne 1840.
Lea go olles Biibbal jorgaluvvon davvisámegillii, julevsámegillii ja máttasámegillii ?
Daajrah mejtie bijbele jarkoestamme noerhtesaemien, julevsaemien jallh åarjelsaemien gïelide ?
Vuosttaš sámegiel báhppa, Anders Porsanger jorgalii sámegillii muhtun osiid Ođđa testamenttas.
Dïhte voestes saemien hearra, Anders Porsanger jarkoesti bielieh Dehtie orre testamenteste noerhtesaemien gïelese.
Dieđát go don eará sápmelaččaid geat leat jorgalan Biibbala samegillii ?
Daajrah mejtie jeatjah saemieh meatan orreme bijbelem jarkoestidh ?
Min birra
Mijjen bïjre
Sámi girkoráđđi
Saemien gærhkoeraerine
Doaibma
Darjoe
Kristuskránsa
Kristusen gievlie
Min birra
Mijjen bïjre
Neahttabáiki lea kristtalaš oskku ja sámi kultuvrra birra.
Daate nedtesijjieh lea jupmeles jaahkoen jïh saemien kultuvren bïjre.
Deaddel muhtin fáttá ja oza eambbo dáid birra: Lávvu, soahki, čáhci, dolla, eana ja girku.
Diedtieh dejtie ovmessie aamhtesidie edtjh vielie goeredh: Låavhtgåetie, såekie, tjaetsie, dålle, eatneme jïh gærhkoe.
Neahttabáikkis leat njeallje giela: lullisámegiella, julevsámegiella, davvisámegiella ja dárogiella.
Nedtesijjien njieljie gïelesåarhth: åarjelsaemien, luvlesaemien, noerhtesaemien jïh daaroen.
Sámi e-oskooahpahusa lea Sámi girkoráđđi ráhkadan, Norgga girku olis.
Saemien nedtejaahkoeööhpehtimmie lea evtiedamme Saemien Gærhkoeraereste Nöörjen gærhkosne.
Sámi mánát ja nuorat galget ieža leat oasseváldin oskooahpahusas.
Saemien maanah jïh noerh edtjieh jïjtjemes årrodh jïjtsh jaahkoeööhpehtimmesne.
Oahpahusa vuođđun galget leat sámi vásihusat ja báikkálaš sámi girkoeallin.
Dïhte ööhpehtimmie edtja viedteldahkesne årrodh saemien dååjrehtimmesne jïh voenges saemien gærhkoejieliemisnie.
Sámi vuoiŋŋalašvuohta galgá veahkehit eallimis birget.
Saemien voejkenesvoete edtja viehkine årrodh jielemelearose jïh jielemegoerkesasse.
Sámi e-oskooahpahusa ráhkadeami lea ruhtadan Norgga girku oskooahpahus Buot stuorámus.
Saemien nedtejaahkoeööhpehtimmie lea evtiedamme dåarjojne destie Stööremes gaajhkeste- jaahkoeööhpehtimmie Nöörjen gærhkosne.
Oskooahpahus lea okta dain váldobargguin Norgga girku.
Jaahkoeööhpehtimmie lea akte dejstie Nöörjen gærhkoen åejvieråajvarimmiesuerkijste.
Dál hukse girku systemalaš oskooahpahusa buohkaide geat leat gásttašuvvon ja leat gaskal 0-18 jagi. Nu girku láhčá vejolašvuođa mánáide ja nuoraide ovddidit iežaset oskku ja gullevašvuođa girkui masa sii gullet.
Daelie evtiesåvva aktem systemateles jaahkoeööhpehtimmiem gaajhkide mah leah kristesovveme 0-18 jaepiej gaskem, mij edtja sjïehteladtedh guktie maanah jih noerh maehtieh altese ektiedimmiem jaahkose evtiedidh jih dan gærhkose gusnie sijjiem utnieh.
Oahpa: Lávvu
Lïerh: Låavth-gåetie
Atte midjiide odne min beaivválaš láibbi.
Vedtieh mijjese daan biejjien mijjen fierhten-beajjetje laejpiem
Maid jurddašat go gulat dajaldaga “ min beaivválaš láibbi ” – it goit jurddaš duššefal láibevajahasaid ?
Misse datne ussjedh gosse dam dïejvesem govlh ” mijjen fïerhten beajjetje laejpiem ” - ij leah sån ajve voejelaejpiej bïjre aeredsbeapmose ?
Láibi symbolisere borramuša obalohkái.
Laejpie lea beapmoen væhta.
Láibi ii leat ge dušše niesteláibi, muhto maiddái láibi maid oažžut bassi eahkedismállásiin.
Ij leah ajve dïhte laejpie maam byöpmedibie niestiesbeapmojne, aaj dïhte laejpie maam dennie aejlies maalestahkesne åadtjobe.
Mii rohkadallat ahte Ipmil juohke beaivi galgá addit midjiide buot maid dárbbašit, ja ahte oahppat giitit buot buriin maid Ipmil lea addán midjiide.
Mijjieh rohkelibie Jupmele edtja mijjese vedtedh maam daarpesjibie fïerhten biejjien, jïh mijjieh lïerebe gijhtedh gaajhki buerien åvteste, maam Jupmele mijjese vadteme.
Láibi symbolisere buot maid dárbbašit eallimis, nu mo borramuš ja juhkamuš, biktasat ja gápmagat, viessu ja ruoktu, bealdu ja šibihat, ruđat ja opmodat, buorre náittosguoibmi ja buorit mánát, buorit bargit ja buorit ja luohtehahtti bargoaddit, buorit eiseválddit, buorre dálki, ráfi, dearvvašvuohta, buorit dábit, buorre namma ja beaggin, buorit ustibat ja oskkáldas ránnját.
Laejpie lea akte væhta disse maam daarpesjibie jis edtjebe jieledh, goh beapmoe, jovkemes, vaarjoeh, gåetie jïh hiejme, ientje jïh kreekh, beetnegh jïh jeeluve, paarrebielie jïh maanah, barkijh jïh barkoevedtijh, hijven jïh murreds vearolde, raeffie, healsoe, hijven nomme jïh hijven voelph jïh barkoeguejmieh jïh kraannah.
Ipmila dáhttu lea ahte galgá mannat bures duinna, muhto don fertet leat giitevaš ja vel duostat dorvvastit Ipmilii.
Jupmelen syjhtede lea edtja hijven datnine gåaradidh, bene datne tjoerh gijhteles årrodh jïh doestedh Jupmelem leajhtadidh.
Mii galgat giitit buot buriid ovddas maid Ipmil lea addán midjiide, ja rohkadallat viissisvuođa fuolahit buot su dáhtu mielde.
Mijjieh edtjebe gijhtedh gaajhki åvteste maam Jupmele mijjese vadteme, jïh væjsehkevoeten bïjre rohkelidh dam gorredidh, guktie satne vaajtelamme.
Máŋggas sámi servvodagas leat boarrásiin oahppan ahte galgá váldit várá buot borramušas.
Jeenjesh dennie saemien siebriedahkesne sov båeries almetjijstie lïereme mijjieh edtjebe gaajhkh beapmoeh gorredidh.
Dát lea fal eambbo go dušše seastevašvuohta.
Daate lea vielie goh nuktehtjevoete.
Borramuš gohčoduvvui “ Luondduláhjin ” dahje “ Ipmilláhjin ”.
Beapmoe gohtjesovvi ” eatnemen vadtesh ” jallh ” Jupmelen vadtesh ”.
Dáid láhjiid galgá váldit vuostá giitevašvuođain, ii ge galgga daid duššas golahit.
Edtja vadtesidie gijhtelesvoetine dåastodh jïh ij dejtie daajesjidh.
Olbmot leat sorjavaččat eatnamii ja buot šattuide ja elliide.
Almetjh leah jearohks eatnamistie, jïh gaajhke mij sjïdtede jïh desnie jeala.
Eatnanspáppas lea doarvái buohkaid dárbbuid gokčat, muhto ii leat doarvái buohkaid vuovdnáivuhtii.
Eatneme nuekies åtna destie maam gaajhkesh daarpesjieh, bene ij nuekies jis gaajhkesh gaahtsehke.
Maid dát máksá ?
Maam dïhte sæjhta jiehtedh ?
Ipmil gal addá midjiide beaivválaš láibbi, velá bahás olbmuide ge, min rohkadalakeahttá.
Jupmele mijjese fïerhten beajjetje laejpiem vadta bielelen mijjieh dan bïjre rohkelibie, aaj bahhas almetjidie.
Muhto dán rohkosis mii rohkadallat ahte son suovašii min ipmirdit ahte beaivválaš láibi lea su attáldat, ja vuostáiváldit dan giitalusain.
Bene daennie rohkelassesne rohkelibie Jupmele tjuara baajedh mijjem daam guarkedh, juktie mijjieh dam fierhten beajjetje laejpiem gyjhtelassine dåastobe.
Oahpa: Dolla
Lïerh: Dålle
2.
2.
It galgga Hearrá Ipmilat nama atnit duššálažžan.
Aellieh Jupmelen nommem deajese luejhtieh.
Mii galgat ballat Ipmilis ja ráhkistit su, amamet geavahit su nama vuordnumii, noidošeapmái, gielástallamii dahje beahttimii, muhto vai mii čuorvut Ipmilii buot heađisteamet, rohkadallat, máidnut ja giitit.
Mijjieh edtjebe Jupmelem vaetiestidh jïh iehtsedh, ollebe dan nommem nåhtedh gærrodh jïh bïeredh, slognestidh jïh treekeldidh, bene Jupmelem gåhtjodh neavrosne, rohkelibie, heevehtibie jïh gijhtebe.
Juohkehaččas lea namma.
Gaajhkesh nommem utnieh.
Mii geavahit Ipmila nama go suinna háleštit rohkosa bokte, Ipmilbálvalusas ja go sutnje lávlut.
Mijjieh Jupmelen nommem nuhtjebe gosse Dejnie soptsestibie rohkelassesne, gyrhkesjimmesne jïh gosse Disse laavlobe.
Muhto menddo ollu olbmot – sihke nuorat ja ollesolbmot – geavahit Ipmila nama go leat soapmásii suhtan.
Bene fer jïjnjh almetjh- dovne noerh jïh geervh – Jupmelen nommem nuhtjieh gosse haarmese sjïdtieh naakenidie.
Go gárrudat, de čuorvvut biro.
Gosse gærroeh, dle bahhese tjåarvoeh.
Leat go dán smiehttan ?
Dan bïjre ussjedamme ?
Geavat eará maid sáhtát dadjat jus fertet.
Gaavnehth aktem jeatjah dïejvesem maam maahtah nåhtadidh jis tjoerh.
Kristuskránsa
Kristusen gievlie
Vuoiŋŋastanbáiki
Lïegkedimmie-sijjie
Dalle go don gásttašuvvojit dajai Ipmil JUO dutnje, Ipmil dajai ahte don leat su mánná.
Gosse lååvkesovvih, Jupmele dutnjien “ JAAVOE ” jeehti. Jupmele jeehti datne leah altese maana.
Go doalat gástabearrala, de sáhtát jurddašit iežat gástta birra.
“ Laavkome-gearketje ” edtja dutnjien måjhtajehtedh datne lååvkesovveme.
Soaittát oaidnán gástagovaid alddát, dahje jurddašit movt dat dalle lei: Muhtin guttii du.
Gosse laavkome-gearketjem steereminie, ussjedh dov laavkomen bïjre. Mejtie guvvieh dov laavkoemistie åtnah ?
Seammaládje guoddá Ipmil du miehtá du eallenagi.
Maahtah ussjedidh guktie lïj gosse datne lååvkesovvih.
Don soaittát ožžon gástagintala, dat galgá symboliseret ahte gásttas cahkkehuvvo čuovga mii čuovgá eallimis ja jápmimis ja agálašvuođas.
Gie akt datnem guedtieji. Seammalaakan Jupmielinie: Jupmele datnem fïerhten biejjien guadta. Mejtie tjoevkesem åadtjoejih ?
Don it dárbbaš ballat das mii duinna galgá dáhpáhuvvat eallimis.
Dïhte vuesehte gosse lååvkesovvih, Jupmele tjoevkesem båaltajehti jïh dïhte edtja jieleden, jaememen jïh ihkuvasse bueledh.
Don leat Ipmila mánná ja leat Ipmila suoji vuolde.
Datne Jupmelen maana leah jïh Jupmele datnem iktesth vaarjeleminie.
Oahpa: Čáhci
Lïerh: Tjaetsie
Konfirmašuvdna
Skælloe
Gásttas šaddat risttalaš girku miellahttun.
Gosse lååvkesovvebe gærhkoe-åålmegen lihtsegh sjïdtebe.
Leat váhnemat ja risváhnemat geat dan dahket máná ovddas.
Gosse maana lååvkesåvva, dan eejhtegh jïh kristh-eejhtegh maanan åvteste ” jaavoe ” jietieh.
Konfirmašuvnnas váldá nuorra ieš ovddasvástádusa.
Gosse noere sjidtieh, dellie dah jis jïjtjh jiehtieh mejtie sijhtieh skylledh.
Danin lea lunddolaš ahte sii geat leat gástašuvvon, maiddái konfirmerejuvvojit girkus.
Skælloe lea vihtiestimmie.
Konfirmašuvdna máksá duođašteapmi. Konfirmašuvnnas duođašta Ipmil ahte lohpádusaid maid attii gásttas, ain gustojit.
Gosse skyllebe dellie Jupmele sov laakome-dååjvehtassem vihteste.
Konfirmašunáiggis lea vejolaš smiehtadit lagabui iežat oskku, oahppat eambbo Biibbala birra, ságastallat risttalaš oskku birra, oahpásmuvvat girkuin, fuobmát ođđa jurdagiid eallima birra, ja váldit oasi girkolaš barggus sihke lagaš servvodagas ja máilmmis.
Gosse skælloe-maana leah, nuepiem åadtjoeh dov jaakoen bïjre vielie daejredh, Bijbelem buerebe lïeredh, kristeles jaahkoen bïjre soptsestidh, gærhkojne åahpenidh, orre åssjalommesh jieleden bïjre jïh dov voenen jïh veartenen gærhkojne eadtjaldovvedh.
Mii lea deháleamos sivva dasa ahte áiggut konfirmerejuvvot ?
Mij lea dov eeremes åssjalommesh guktie sïjhth skylledh ?
Makkár sávaldagat leat dus iežat konfirmašunáiggi ektui ?
Maam datne vaajtelh gosse skælloe-maana leah ?
Loga eambbo konfirmašuvnna birra das.
Lohkh vielie skælloen bïjre daesnie.
Oahpa: Lávvu
Lïerh: Låavth-gåetie
Ipmilbálvalus lávus ?
Gyrhkesjimmie låavthgåetesne
Vásse 300 jagi ovdal go vuosttaš kristtalaččat besse Ipmilbálvalusa ávvudit sierra girkoviesuin.
300 jaepieh vaasin aarebi dah voestes kristegassjh jïjtsh gærhkoeh åadtjoejin.
Dassážii ávvudedje Ipmilbálvalusaid priváhta ruovttuin.
Daan raajan daamtajommes gyrhkesjimmide altese jïjtsh gåetine hööltestin.
Oktasašvuohta bođii ovdan dainna ahte juohkehaš lei mielde hábmemin bottu. Muhtumat málestedje, earát ges lávlo, muhtumat lohke teavsttaid, muhtumat bukte profetiijaid jnv..
Mijjieh maehtebe aarvadalledh gyrhkesjimmie lij akten jorpe buertien bïjre, gusnie ektievote våajnoes sjïdti gosse gaajhkesh maam akt vedti, muvhth beapmoem jurjiehtin, muvhth laavlomh meatan utnin, muvhth tjaalegh lohkin, muvhth böötin mievriestimmiejgujmie jnv..
Go girkuid hukse šattai daid vuođđun romalaš dállodoallu mas lávejedje čoahkkanit beavddi birra.
Gosse gærhkoeh bigkesovvin, dellie våarome lij akte rovmeren gåetieguntie mij akten guhkiesbuertien bïjre gaavnesji.
Viesu isit čohkkái beavdegeažis.
Iemedeålmaj buertien bijjiebielesne tjahkasji.
ávvu lea maid leamaš ” Ipmilbálvalusa ” báikin.
Låavthgåetie aaj akte sijjie ” gyrhkesjæmman ” orreme.
Boaššu lei bassi dávviriid ja borramuša báiki.
Båassjoe lij dïhte sijjieh gusnie aejlies daeverh jïh beapmoeh lin.
Boaššu lea árvvusadnon lávu eanemus suddjejuvvon báikin. Ii oktage oaččo dan duolbmat dahje dan badjel njuikut.
Båassjoem åtneme goh dïhte vaarjelamme sijjieh låavhtgåetesne, man bijjelen ij guhte edtjh trööredh jallh njulhtjedh.
Jus galgat bassi eahkedismállásiid ávvudit lávus, de livččii lunddolaš bidjat eahkedismállásiid dávviriid boššui.
Edtjebe dam aejlies maalestahkem heevehtidh låavthgåetesne, dle iemie aejlies maalestahken daeverh båassjose biejedh.
Ovdamearkadihte lea riekta bidjat Biibbala boššui.
Vuesiehtimmien gaavhtan lea reaktoe Bijbelen båassjose biejedh.
Biibal han lea sihke “ almmálaš láibi ” ja bassi dávvir.
Bijbele lea ojhte dovne ” laejpie elmeste ” jïh akte aejlies daevere.
Lávus leat dábálaččat leamaš fásta sajit bearrašii.
Vuekien mietie dle fuelhkien almetjh aaj vihties sijjieh åtneme låavthgåetesne.
Áhči ja eatni sajit leat leamaš boaššu lahka, árrana goabbáge bealde.
Aehtjie tjidtjie båassjoen lïhkemes, bene ovmessie vuekieh mennie sijjesne aerneste.
Jus galgá Ipmilbálvalusa ávvudit lávus, de livččii lunddolaš ahte báhppa čohkká boaššu lahka.
Gosse edtja gyrhkesjimmieh låavthgåetesne utnedh dellie iemie hearra dam sijjiem båassjoen lïhkemes åådtje.
Árran lea eallingáldu symbolan.
Aernie lea jieledegaaltijen væhta.
Midjiide livččii lunddolaš atnit árrana Kristus-symbolan.
Mijjese dle mielem vadta aerniem nåhtadidh goh Kristusen væhta.
Son lea máilmmi čuovggas.
Dïhte lea veartenen tjoevkese.
Mii geasuhuvvot árrana čuvgii ja lieggasii.
Mijjieh geasalgovvebe aernien tjoevkesistie jïh baahkeste.
Árran lea lunddolaš čoahkkebáiki.
Aernie lea dïhte iemie gaavnesjimmiesijjie.
Oahpa: Eana
Lïerh: Eatneme
Ádjá muitalus
Aajjan soptsese
Áddjá muitala dan birra go su máttaráddjá galggai heajaide.
Aajja soptseste dellie gosse maadteraajjebe edtji pruvresne minnedh.
Lei guhkes vázzinmátki, ii ge joavdán seamma beaivvi.
Guhkie lij vaedtsedh jïh idtji dohkoe ryøhkh aktene biejjesne.
Son šattai ijastit muhtun balssaid láhka jávregáttis.
Tjoeri liegkedidh naan belniej lïhke aktene jaevrie-bealesne.
Nubbi iđit go morihii, de fuomášii ahte lei oađđán olbmohávddiid gaskkas.
Mubpien aereden gosse fahkesti, dle vueptiesti satne gellie gaelmiej gaskesne gællasjamme.
Muhto son ii ballan.
Bene idtji billijh.
Son lei gullan man váttis lei riddui fievrridit sin, guđet jápme duoddaris.
Lij govleme man geerve lij dejtie åemiehkidie foeresjidh vaereste dåvvese, gusnie gærhkoe lij dan aejkien goh ij lij naan geajnoe dohkoe.
Girku lei rittus, ja dohko lei váttis goastat dalle go eai lean geainnut.
Dannasinie dïhte lihkemes fuelhkie dejtie åemiehkidie eatnamisnie juvli.
Dalle eai lean hávdádannjuolggadusat nu mo dál.
Dan aejkien ij lij naan bihkedassh dan bïjre.
Jábmit galget áinnas veallát dábálaš johtingeainnu lahka, go dalle eai lean menddo okto báhcán dan botta go veallájedje ja vurde bajásčuožžileami.
Dah mah sealadin edtjin dan lïhke gællasjidh gusnie deejrin almetjh baalte bøøtin, dellie idtji sïjhth dan oktegh årrodh elleme gællasjin vuertiejin tjuedtjielimmiem.
Dan botta besse gullat go olbmot johte meattá ealuin.
Dennie mieresne meehtin govledh gosse almetjh baalte vøølkin bovtsine.
Sáhtte hervvoštallat misiid ruovgamiin.
Dah meehtin tjoejeste dejstie smaave miesijste murriedidh mah råavkeminie.
Nu guhká go ealli olbmot eai muosehuhttán jábmiid dárbbaškeahttá, de besse ráfis vuoiŋŋastit
Dan guhkiem dah jielije idtji dejtie åemiehkidie sturrin, dellie raeffesne gællasjin.
Dát muitalus lea jápmima birra.
Daate soptsese jaemeden bïjre.
Biibbal dadjá ahte mii " oađđit jápmimii " go jápmit (1 kor 15, 18).
Bijbele jeahta mijjieh ” nahkestibie ” gosse sealede (1 kor 15, 18).
Muhtun beaivve boahtteáiggis galgá Jesus boahtit ruovttoluotta máilmmi gonagassan.
Ikth båetijen aejkien Jeesuse edtja bååstede båetedh goh veartenen gånka.
Son áigu vuođđudit riikas mas ii leat šat mihkkige bahá.
Dïhte edtja sov rïjhkem bigkedh gusnie ij leah vielie naan bååktjege.
Man láhkái smiehtat don jápmima ja hávdádeami birra ?
Guktie dov åssjaldahkh jaemeden jïh juvlemen bïjre ?
Oahpa: Lávvu
Lïerh: Låavth-gåetie
Šaddos du dáhttu, mo almmis nu maiddái eatnama alde.
Baajh dov syjhtedem eatnamisnie sjïdtedh guktie elmierïjhkesne
Dán rohkosis rohkadallat ahte Ipmila dáhttu galgá šaddat buot áššiin ja juohke olbmos.
Daennie rohkelassesne rohkelibie Jupmelen syjhtede edtja gaajhkine aatine jïh almetjinie sjugniehtovvedh.
Ipmil hálddaša buot, muhto bahás vuoiŋŋat sáhttet váldit olbmuid iežaset háldui.
Jupmelen reeremisnie gaajhke, bene doen ’ ajmoeh maehtieh faamoem vaeltedh almetji bijjelen.
Mii rohkadallat ahte Ipmila dáhttu galgá šaddat, ja mii rohkadallat ahte Ipmila dáhttu stivrešii min, eallimiiddámetguin, bearrašiiddámetguin, sogaideametguin, searvegottiideametguin, girkuineamet, báhpaideametguin ja jođiheddjiideametguin min giliin, gávpogiin ja riikkain.
Mijjieh rohkelibie Jupmelen syjhtede edtja sjugniehtovvedh, jïh mijjieh rohkelibie mijjieh sïjhtebe Jupmelen syjhtede mijjem stuvrie, mijjen jielemh, mijjen fuelhkie jïh maadtoe, åålmege, mijjen gærhkoe, hearrah jïh mijjen åvtehkh voenine, staarine, laantine.
Dorvvastan go Ipmilii ?
Jupmelem leajhtedem ?
Luohtán go iežan áhččái ja eadnái ?
Aehtjebem jïh tjidtjebem leajhtedem ?
Áiggun dávjá dahkat dakkára maid mu váhnemat eaba suova... Čájehuvvo maŋŋá ahte soai diđiiga mii lei riekta, mun livččen galgan guldalit sudno ráđiid !
Daamtaj sïjhtem maam akt darjodh misse mov eejhtegh ” ijje ” jiehtieh. Mænngan vuajnam dah buerebelaakan deejrin, jïh manne byöreme dejtie goltelidh !
Ja Ipmil diehtá mii lea buorre munnje.
Jïh Jupmele – dïhte daajra mij lea hijven munnjien.
Danin háliidan áinnas dadjat: “ Šaddos du dáhttu”.Jáhkát go lea álki dahje váttis dahkat dan maid Ipmil háliida, ii fal nu mo ieš háliidat ?
Dle sïjhtem badth jiehtedh – baajh dov syjhtede sjugniehtovvedh. Vïenhth aelhkie jallh geerve darjodh maam Jupmele sæjhta, sijjeste maam datne jïjtje sïjhth.
Dávjá in leat áibbas sihkkar mii Ipmila dáhttu lea.
Daamtaj im rikti daejrieh mij lea Jupmelen syjhtede.
Ođđa testameantta evangeliat muitalit juoidá dan birra mo Ipmila plána olbmuid várás lea, ja oahpahus girkus muitala maid juoidá.
Orre testamenten vaentjelh soptsestieh maam akt Jupmelen soejkesjen bïjre almetjidie, jïh ööhpehtimmeste gærhkosne.
Dalle beasan diehtit eambbo das, mii Su dáhttu lea.
Dellie sïjhtem badth vielie daejredh mij lea Dan syjhtede.
Lea ollu mii dáhpáhuvvá mii ii dáidde leat Ipmila dáhtu mielde.
Jïjnje heannede, maam kanne Jupmele ij sïjhth edtja heannadidh.
Soahti ja heahti leat ovdamearkkat.
Dåaroe jïh neavroe leah nåake heannadimmieh.
Lea min iežamet duohken háliidit go dahket buriid, vai diktit go iežamet dahkat baháid maid.
Dle badth mijjieh almetjh mah muenieh mejtie mijjieh sïjhtebe dejtie hijven aatide darjodh, jallh mejtie mijjem baajebe nåake aath aaj darjodh.
Buot dain, mii dáhpáhuvvá, lea bálggis Ipmila lusa.
Gaajhkine mij sjugniehtåvva, lea akte geajnoe Jupmielasse.
Ipmila buorre ja árbmugas dáhttu gal šaddá min rohkadalakeahttá, muhto dán rohkosis mii rohkadallat ahte dat šattašii dáppe min luhtte ge.
Jupmelen hijven syjhtede sjugniehtåvva bielelen mijjieh dan bïjre rohkelibie, bene daennie rohkelassesne rohkelibie dïhte aaj tjuara mijjem sjugniehtovvedh.
Mo dat dáhpáhuvvá ?
Guktie naemhtie sjugniehtåvva ?
Dat dáhpáhuvvá go Ipmil hehtte buot bahás áigumušaid ja meanuid mat bohtet beargalagas, máilmmis ja min suttolaš oaččis. Dat eai dáhto min atnit Ipmila nama bassin eai ge diktit su riikka boahtit.
Naemhtie sjugniehtåvva gosse Jupmele gaajhkh nåake soejkesjh jïh abpe nåake syjhtedem bahhesne tsööpkie, veartenisnie jïh mijjesne, mah sïjhtieh heerredidh Jupmelen nomme aejlieståvva jïh dan rïjhke edtja båetedh.
Muhto Ipmila dáhttu šaddá go son nanne min ja bisuha min sánis ja oskkus gitta min maŋimuš boddui.
Naemhtie sjugniehtåvva gosse Jupmele mijjem faamoem vadta sov baakojne, jïh mijjem jaahkosne vaarjele mijjen minngemes tijjese.
Dat lea su árbmugas ja buorre dáhttu.
Daate lea dan aarmogs syjhtede.
Oahpa: Girku
Lïerh: Gærhkoe
Suorssá girku
Sorselen gærhkoe
Suorssá girkus lea ivdnás glássagovva mas sámenisson rukses máttasámi gahpiriin doallá njuoratmáná salas, ja sámenieida davvisámi gahpiriin geahčada olmmošjovkui geat birastahttet Jesusa.
Sorselen gærhkosne stoere klaase gellie klaeriejgujmie. Desnie saemien nyjsenæjja rööpses åarjelsaemien tjohpine jïh altese faerhmesne onne maana. Dej baalte nyöjtetje noerhtesaemien tjohpine jïh dah mubpide almetjidie vuartesjeminie gïeh Jeesusen bïjre tjåadtjoeh.
Dát olbmot ges leat gárvodan nu mo lei dábálaš Jesusa eallinguovllus ja – báikkis.
Dej leah dejpeladtje vaarjoeh mejtie utnin gosse Jeesuse veasoeji.
Ovddabealde govas lea fádnušaddu.
Faatnoe guvvien vuelie-raedtesne vååjnoe.
Kristuskránsa
Kristusen gievlie
Oahpa: Dolla
Lïerh: Dålle
7.
7.
It galgga suoládit
Aellieh sualedh.
Mii galgat ballat Ipmilis ja ráhkistit su, amamet váldit lagamužžamet ruđaid dahje opmodagaid, dahje fillet sus maidege vearregálvvuiguin ja eará behtolašvuođain, muhto vai mii veahkehit su gádjut su opmodaga ja buoridit su ealáhusa.
Mijjieh edtjebe Jupmelem vaetiestidh jïh iehtsedh, ollebe mijjieh naakedem mijjen mubpeste vaeltieh jallh neerrh, bene satnem viehkiehtidh vaarjelidh maam eekie, jïh dam raeffesne utnedh.
Suoládeapmi sáhttá leat nu olu – sáhttá leat báŋkkus suoládit ruđaid, kantuvrras suoládit dihtora, dahje sihkkungumme “ luoikkahit ” muitalkeahttá oamasteaddjái ja de “ vajáldahttit ” dan addit ruovttoluotta.
Sualadidh maahta jïjnjem årrodh – beetnegh baanghkeste sualadidh jallh daatamaasjinam aktede kontovristie vaeltedh jallh skubpegem ” löönedh ” bielelen aajhtere dam daajra, jïh ” åajaldidh ” dam bååstede vedtedh.
Sáhttá maid máksit earáin fillet juoidá dahje gávildit juoidá mii ii gula munnje.
Bijbele aaj jeahta, ibie edtjh mubpede boelveste sualadidh.
Mo lea vejolaš suoládit boahtte buolvvas ?
Guktie gåarede mubpede boelveste sualadidh ?
Oahpa: Lávvu
Lïerh: Låavth-gåetie
Oahpa: Dolla
Lïerh: Dålle
6.
6.
It galgga rihkkut náittosdili
Aellieh paarrebieliej gaskese tjihtedh.
Mii galgat ballat Ipmilis ja ráhkistit su, vai mii eallit buhtes ja gudnálaš eallima sániiguin ja daguiguin, ja juohkehaš galgá ráhkistit ja gudnejahttit náittosguoimmis.
Mijjieh edtjebe Jupmelem vaetiestidh jïh iehtsedh, juktie mijjieh tjïelke jïh eensi jielebe åssjaldahkine, baakojne jïh daahkojne. Paarrebielieh edtjieh sinsitniem iehtsedh jïh earoehtidh.
Dat guđet leat buorit nubbi nubbái, leaba maid oskkáldasat nubbi nubbái, nu ahte sudno oktavuohta lea báidnojuvvon buorrevuhtii ja rehálašvuhtii.
Jupmele gieriesvoetem jïh seksualtitetem sjugniedamme; ektiejielede kaarri jïh nyjsenæjjaj gaskem. Gaajhkesh edtjieh paarrebieliem krööhkedh, jïh ektiejieledem vaarjelidh.
Maid dat mearkkaša, “ Náittosdili rihkkut ” ?
Maam sæjhta jiehtedh ” Paarrebieliej gaskese tjihtedh ? ”
Lea go dát, ahte náittosguoimmit mannaba goabbat sadjái ?
Dïhte gosse paarrebielieh juakasuvvieh ?
Ahte guovttis geat orruba ovttas, heaitaleaba ?
Göökte mah ektesne jielieh juakasuvvieh ?
Vai lea go eambbo ?
Jallh mij akt vielie ?
Doaibma
Darjoe
Sámi girkoráđđi
Saemien gærhkoeraerine
Doaibma
Darjoe
Kristuskránsa
Kristusen gievlie
Mainna bargá Sámi girkoráđđi ?
Mejnie Saemien gærhkoeraerie barka ?
Norgga girku Sámi girkoráđđi lea Girkočoahkkima sámi girkoeallinorgána mii galgá ovddidit, gáhttet ja ovttastahttit Norgga girku sámi girkoeallima.
Saemien gærhkoeraerie Dennie nøørjen gærhkosne lea Gærhkoetjåanghkoen åårgane, jïh edtja saemien gærhkoejielemem Dennie nøørjen gærhkosne evtiedidh, vaarjelidh jïh iktedidh.
Sámi girkoráđi bargguide gullet buot áššit mat ráđi mielas gusket sámi girkoeallima.
Saemien gærhkoeraerien barkoesuerkie lea gaajhkh aamhtesh mah raerien mielen mietie saemien gærhkoejielemem doehtedieh.
- Sámi girkoráđđi ovdánahttá oahpponeavvuid oskuoahpahussii, ealáskahttá sámi sálbmalávluma, ráhkadahttá sámi liturgiija.
Saemien gærhkoejieleme materijellh jaahkoeøøhpehtæmman evtede, jealajahta saemien salmelaavlomem, saemien liturgijem evtede.
- Sámi girkoráđđi áigu sámi nuoraid háhkat girkolaš bálvalussii.
Saemien gærhkoeraerie sæjhta saemien noerh dåårrehtidh gyrhkeles dienesjasse.
- Sámi girkoráđi áigu nannet sámi girkoeallima davviriikkaid ja Ruošša riikkarájiid rastá.
Saemien gærhkoeraerie sæjhta saemien gærhkoejielemem raasti rastah nænnoestidh, dejnie noerhtelaantine jïh Russlaantesne.
- Sámi girkoráđđi ovttasbargá miehta máilmmi eamiálbmogiiguin Girku máilmmiráđi bokte.
Saemien gærhkoeraerie aalkoealmetjigujmie abpe veartenisnie laavenjostoe, Gærhkoen vearteneraerien tjïrrh.
Oahpa: Čáhci
Lïerh: Tjaetsie
Smiehta vuos dáid:
Ussjedh voestegh daan bïjre:
Ž Mo jáhkát lea jus olmmoš šaddá váhnemin nuppelotjahkásažžan ?
Ž Guktie vïenhth lea eejhteginie sjïdtedh gosse ennje noere lea ?
Ž Maid jáhkát livččii váddáseamos jus váhnen šaddá nuorran ?
Ž Mij lea stööremes dåeriesmoere gosse eejhteginie sjædta gosse ennje noere lea ?
Ž Mo jáhkát leat máná vuostá šaddat go ii leat irgi ?
Ž Guktie vïenhth lea nåajsan sjïdtedh gosse ij naan mïelehke desnie ?
Loga muitalusa Márjjá birra Lukas 1, 26-38.
Lohkh Maarjan bïjre Lukasen vaentjielisnie: Lukas 1, 26-38.
Ž Man birra lea dát teaksta ?
Ž Man bïjre daate teekste såårne ?
Ž Mii fáttáid meannuda teaksta ?
Ž Guktie daan teeksten aamhtese ?
Ž Mii lea du mielas čalbmáičuohcci dán teavsttas ?
Ž Maam tuhtjh dennie teekstesne viehkielommes ?
Ž Geaiguin deaivvadit dán muitalusas ?
Ž Giejtie daennie teekstesne gaavnedibie ?
Ž Maid beassat Márjjá birra diehtit ?
Ž Maam åadtjobe Maarjan bïjre daejredh ?
Maid beassat eŋgela Gabriela birra diehtit ?
Maam åadtjobe eengkele Gabrielen bïjre daejredh ?
Mo reagere Márjá go eŋgel boahtá su lusa ?
Ž Guktie Maarjine gosse eengkele dan gåajkoe båata ?
Ž Mii lea eŋgela sáhka Márjái ?
Ž Maam eengkele Maarjese jeahta ?
Ž Manin lea Márjá fuolas go gullá eŋgela sága ?
Ž Mestie Maarja tjoeperde gosse eengkele soptsestamme ?
Ž Maid muitala eŋgel Ipmila birra ?
Ž Maam eengkele jeahta Jupmelen bïjre ?
Ž Geas sáhttet min áiggis leat sullásaš vásáhusat go Márjjás ja Jovssehis ?
Ž Gïeh daelie dååjrehtieh maam Josefe gonnoeh Maarjah dååjrehtigan ?
Ž Man láhkái deaivvadit odne áhpehis nuoraid ?
Ž Maam daaletje noere nïejth dååjrehtieh gosse nåajsan sjidtieh ?
Ž Mo orru du mielas go nuorat ávžžuhuvvojit váldit abortta ?
Ž Maam datne ussjedh daan bïjre: noere nïejtide eevtjieh maanam boerne-gåetesne jamhkelidh ?
ŽMan láhkái galggašeimmet deaivvadit nuorra nieiddaid ja bártniid geat šaddet váhnemin ?
Ž Maam datne tuhtjh, guktie edtjebe dåemiedidh gosse noerh eejhtegh sjïdteminie ?
Loga muitalusa oktii vel, ja smiehtas dán:
Lohkh saerniem ikth vielie jïh ussjedh daan bïjre:
Ž Maid sáhttit dahkat nuoraid ovddas geat šaddet váhnemin ?
Ž Guktie maehtebe noere almetjidie viehkiehtidh gïeh eejhtegh sjidtieh ?
Ž Mo sáhttet nuorat geat šaddet váhnemin beassat vásihit ahte Ipmil lea sin fárus, nu mo Ipmil lei Márjjá ja Jovsseha fárus ?
Ž Guktie edtjieh noere eejhtegh damtedh Jupmele dej luvnie lea, seammalaakan goh Josefe gonnoeh Maarjah ?
Kristuskránsa
Kristusen gievlie
Vuoiŋŋastanbáiki
Lïegkedimmie-sijjie
Go don doalat Doaivva-bearrala, de sáhtát jurddašit buot dan birra mii lea čáppat, mii imaštahttá ja movttiidahttá.
Gosse “ tjuedtjielimmie-gearketjem ” steereminie, ussjedh dellie guktie lea gosse buaredh, tjaebpie jïh åajvoeh.
Dán bearralii sáhttá bidjat buot mii lea devdojuvvon vuorddekeahtes iluin.
Ussjedh dan bïjre mij jieledem aavojne deavhta, gosse daam gearketjem steereminie.
Don sáhtát jurddašit dakkár diliid birra go ožžot ilu ja ođđa doaivvu ja vurket daid Doaivva-bearralii.
Mujhtieh gaajhki bïjre mejtie dutnjien aavoem jïh håhkoem vadteme, jïh rijhth dejtie dov buerie mojhtesh gearketjen sïjse.
De sáhttá bearral muitalit dutnje eallima čábbodaga ja ilu birra.
Tjuedtjielimmie-gearketje dutnjien jieleden tjaebpiesvoetem jïh aavoem måjhtajahta.
Ipmil sivdnidii min eallit valljugas eallima.
Jupmele mijjem sjugniedi gaajhke bueriem åadtjodh.
Kristuskránsa
Kristusen gievlie
Jesus vásihii sáttomeahci.
Jeesuse saadtegisnie lïj.
Son lei doppe akto 40 beaivvi.
Desnie oktegh 40 biejjieh årroeji.
Beargalat geahččalattai su; fáluhii sutnje fámu ja stuorisvuođa.
Jïh bahha bööti Jeesusem gïehtjelidh faamohks jïh ræjhkoes galka sjïdtedh.
Son válljjii eará geainnu.
Jeesuse jis jeatjhlaakan veelji: Lyjjiesvoetem jïh Gieriesvoetem.
Vuollegašvuođa geainnu.
Jeesusen jïjnjh dåeriesmoerh.
Ráhkisvuođa geainnu.
Idtji badth gåajperh.
Son vásihii ” sáttomeahci ” maiddái eará háviid.
Stynkehke lïj guktie iktesth darjoeji dam maam reaktoe lïj.
Don sáhtát lohkat Lukasevangeliuma 4. kahpihttalis, vearssain 1-13 dan movt Jesus geahččaluvvui sáttomeahcis.
Jeesuse saadtegisnie gïehtjelovvi. Dan bïjre maahtah lohkedh Lukasen vaentjielisnie: 4, 1-13.
Oahpa: Soahki
Lïerh: Såekie
Gullevašvuohta muhtumiidda dahje historjái
Maadtoej ektesne domtedh jïh dej saernide mujhtedh
Muhtumat leat nu lihkoš ahte sis leat áhkut ja ádját geaiguin besset juohkit vásáhusaid.
Aavrehe dïhte gïe aajja gonnoeh aahkan luvnie åådtje årrodh.
Muhtumiin leat eará lagas olbmot geaiguin juohkit vásáhusaidis.
Mubpie jis slïekten jallh naan gieries almetji luvnie.
Gullevašvuohta geaidda nu dahje historjái addá identitehta.
Ektievoete vuj saernieh maadtoej bïjre identitetem vadta.
Midjiide leat muittut lieggasat ja dehálaččat.
Mojhtesh mijjese gearehke jïh vyörtegs.
Iežat soga historjá lea mávssolaš danin go addá dutnje identitehta maid sáhtát viidásut addit boahtte bulvii.
Saernieh dov maadtoej bïjre vyörtegs lea, identitetem vadta, jïh dam maahtah dov maanide vedtedh.
Oza dieđuid sogat birra ovttas áhkuin, ádjáin dahje earáin du lagasbirrasis !
Goeredh dov slïekten bïjre dov aajja gonnoeh aahkine ektesne, jallh naan mubpine ektesne gie dov slïektem daajra.
Reportášat
Soptsesh
Rahkat reportáša !
Vitnh tjaebpies åasah.
Vuoitte skeaŋkka !
Darjoeh soptsesem
Mii háliidit ahte don galggat leat mielde ráhkadeamen reportášaid neahttabáikái. Reportášat sáhttet leat leairra birra, konfirmašunoahpahusa birra, beakkán olbmuid birra, girje-, musihkka- ja filmmaid birra dahje iežat smiehttamušat eallima stuorát ja uhcit čuolmmaid birra.
Mijjieh sïjhtebe datne edtjh meatan årrodh soptsesh darjodh dan nedtesæjjan Soptsesh, leejri bïjre, skyllemegaavnesjimmieh, åehpies almetji bïjre, gærja-, musihke jih filmesoptsesh jallh dov åssjaldahkh jieleden smaave jïh stoerre onterdimmiej bïjre.
Sáddes midjiide teavstta ja govaid, mii veahkehit du teavsttain.
Seedth mijjese teeksth jih guvvieh jih mijjieh sïjhtebe datnem viehkiehtidh teekstine.
Válljet ieš makkár gillii čálát.
Datne maahtah veeljedh mennie gïelesne datne sïjhth tjaeledh.
Sii geat sáddejit midjiide reportáša, leat mielde skeaŋkka vuorbádeamis.
Dah mah soptsesem mijjese seedtieh maehtieh ierielimmiem åadtjodh.
Oahpa: Lávvu
Lïerh: Låavth-gåetie
Basuhuvvos du namma.
Baajh dov rïjhkem båetedh
Mii rohkadallat ahte Ipmila riika galgá boahtit min lusa dáppe eatnamis, ja ahte boahtá buot olbmuide eatnanspáppas.
Mijjieh rohkelibie Jupmelen rïjhke edtja mijjese båetedh, daennie eatnamisnie, jïh dïhte gaajhkide almetjidie veartenisnie båata.
Lea vuosttažettiin Jesus mii čájeha midjiide maid Ipmila riika lea.
Uvtemes Jeesuse dïhte, mij mijjem vuesehte man plieresne Jupmelen rïjhke.
Go lohkat Biibbalis, de oahpásmuvvat Jesusiin.
Gosse Bijbelisnie lohkebe maehtebe Jeesusinie åahpanidh.
Maid son dagai ?
Maam darjoeji ?
Maid son dajai ?
Maam jeehti ?
Mii dáhpáhuvai olbmuiguin su birrasis ?
Mij almetjigujmie dan bïjre heannadi ?
Maid dat duođaid máksá, ahte Ipmila riika boahtá eatnamii ?
Maam sæjhta raaktan jiehtedh Jupmelen rïjhke eatnamasse båata ?
Máksá go dát ahte oažžut áibbas buorre máilmmi mas buohkat leat álo šiega guđet guimmiideaset, vai sáhttá go máksit juoidá eará ?
Sæjhta jiehtedh mijjieh aktem åajvoeh veartenen åadtjobe, gusnie gaajhkesh giemhpes sinsætnan, jallh maahta mij akt jeatjah årrodh ?
Ipmil háliida ahte mii buohkat galgat boahtit su lusa, son čuorvu min ja ohcá láhppon mánáidis su Bassi vuoiŋŋa bokte.
Jupmele sæjhta mijjieh edtjebe dan gåajkoe båetedh, jïh dïhte mijjese tjåarvoeminie jïh sov gaarvanamme maanah ohtsedemine, dan Aejlies Voejkenen lïhke.
De oahpaha ja veahkeha Bassi vuoigŋa min bálvalit Ipmila, ja čilge min čállosiid – nu ahte beassat dovdat Ipmila almmálaš fámu dáppe eatnamis.
Dle Dïhte Aejlies Voejkene mijjem leara jïh viehkehte Jupmelem iehtsedh, og mijjese buerkeste mij lea tjaalasovveme- guktie mijjieh åadtjobe Jupmelen elmien faamoem damtedh daennie eatnamisnie.
Ipmila riika gal boahtá iešalddis min rohkadalakeahttá, muhto dán rohkosis mii rohkadallat ahte dat boađášii min lusa ge.
Jupmelen rïjhke jïjtsistie båata bielelen mijjieh dan bïjre rohkelibie, bene daennie rohkelassesne rohkelibie dïhte aaj tjuara mijjese båetedh.
Mo dat dáhpáhuvvá ?
Guktie naemhtie sjugniehtåvva ?
Dat dáhpáhuvvá go almmálaš Áhčči addá midjiide Bassi Vuoiŋŋas, nu ahte mii oažžut árpmu oskut su bassi sátnái ja eallit su dáhtu mielde sihke dáppe dán áiggis ja dasto agálašvuođas.
Naemhtie sjugniehtåvva gosse elmien Aehtjie sov aarmoste sov Aejlies Voejkenem vadta, juktie mijjieh jaehkebe dan baakoeh, jïh goh kristegassjh jielebe, daelie jïh ihkuven aajkan.
Kristuskránsa
Kristusen gievlie
Olmmoš Edena gilvvagárddis
Gen.. 2:4-7
Kristuskránsa
Kristusen gievlie
Kristuskránsa
Kristusen gievlie
Oahpa: Girku
Lïerh: Gærhkoe
Snoasa girku
Snåasesne
Snoasas lea okta girku.
Snåasesne akte gærhkoe.
Snoasa lea sámi kultuvrra guovddaš guovlu.
Snåase lea vihkeles sijjie saemien kultuvrese.
Snoasa girku oaččui vuosttaš sámi duoji go Martha Jåma ja su mannji Marja Leena govččaiga áltárrieggá bohcconáhkiin.
Voestes saemien vætnoe Snåasen gærhkose sjïdti gosse Martha Jåma jïh altese mænnja Marja Leena aalteren boelvestahkem skåerrine skåårreme.
Go boahtá sisa girkui, de áicá dakkaviđe eatnanspáppa, čuovgagloba sámi ruossain.
Gosse Snåasen gærhkose tjaangh, dellie “ eatnemem ” vuajnijh, “ eatneme ” lea tjoevkesidie, jïh bijjiegietjesne saemien kroesse.
Dát addojuvvui girkui skeaŋkan.
Dïhte vadtese gærhkose.
Lea báikkálaš rávdi guhte lea dan ráhkadan.
Gaarmanæjja Snåaseste dam ruvhteste dorjeme.
Árjjas eaŋkilolbmot, nu mo Martha Jåma ja Maja Dunfjell leat dahkan vejolažžan skáhput rukses čiŋaid girkui; messehakel, golbma antependia (láđđi áltára / lohkanbeavddi / sárdnestuolu ovddabealde) datneárpočiŋaiguin maid Martha Jåma lea duddjon.
Snåasen gærhkosne rööpses teekstilh saemien duedtine, juktie eadtjohke nyjsenæjjah Martha Jåma jïh Maja Dunfjellh dejgujmie barkigan; messehagele, golme antependijh (aalhteren uvte, lohkemesijjien uvte jïh prïjhkestovlen uvte).
Báhpa Lilla stolas lea sámi ornamentihkka - Martha Jåma lea duddjon datneárpočiŋaid.
Martha Jåma dejtie ditnine rïeseldamme. Marta Jåma Snåasen gærhkose aaj hearran lilla stolam saemien vuekiej mietie ditnine gååreme.
Searvegottis lea sámegillii teakstalohkan moadde geardde jahkásaččat.
Dennie gærhkosne gellien aejkien fïerhten jaepien Bijbelistie saemien gïelesne luhkieh.
Lávlojuvvo sámegillii.
Saemien saalmh aaj laavloeh.
Sámi liturgiija geavahuvvo erenoamáš oktavuođain.
Gosse sjïere saemien gyrhkesjimmie, saemien liturgijem utnieh.
Hávdeeatnamis oaidnit hávddiid mas oidno sámevuohta, leat čáppa luonddugeađggit, sámegiel teavsttat dahje / ja sámi ornamentihkka.
Gaelmie-gaertienisnie jïjnjh saemien gaelmieh. Naan gierkesne saemien gïelesne tjaalasovveme jïh aaj saemien vuekiej mietie tjaalehtjamme.
Oahpa: Lávvu
Lïerh: Låavth-gåetie
Lávvu
Låavthgåetie
lea dihto juohkin.
Låavthgåetiem striengkieslaakan juakeme
Lávu siskkimusas árrana ja loavdaga gaskkas, lea bassi báiki boaššu, mas borramuš ja bassi dávvirat vurkojuvvojedje.
Låavthgåetien uvtemes bielie, dïhte sijjie sisnjemes, aernien jïh låavtegen gaskem, desnie dïhte aejlies sijjie båassjoe, gusnie beapmoeh jïh aejlies daeverh tjaavhkoejin.
Boaššu lea bassi.
Båassjoe aejlies.
Árranis lea stuorra, duolba geađgi mii gohčoduvvo boaššogeađgin.
Aernien akte stoerre gierkie man nomme båassjoegierkie.
Muhtumat dadjat ahte dát geađgi muittuha min man guhkas sáhttit vanahit ovdalgo gudnehuhttit bassi báikki.
Naaken jeahta daate gierkie edtja mijjem måjhtajehtedh man gåhkese mijjieh maehtebe silledh eannan dam aejlies sijjiem narrahtibie.
Boares sámi oskkus lei ipmil Juoksa-áhkká mii suddjii boaššu.
Dej beeli saemien religijovnesne Joeks-aahka båassjoem vaarjeli.
Juoksa-áhkká lei bivdoipmil guhte attii bivdolihku bivdiide.
Joeksaahka lij vijremen nyjsenen jupmele, mij vijrijidie vijremelæhkoem vedti.
Son čuovui bivdiid ja álvvu ruovttoluotta boššui, mas bearráigeahčai álvvu.
Dïhte aaj vijrijidie dåeriedi bååstede båassjoen gåajkoe, gusnie saalehtem geehti.
Máttaráhka golbma nieidda: Sáráhkká, Juoksa-áhkká ja Uksáhkká ráđđejedje orrunbáikki ja orrunbáikki lagasguovllu eallima badjel.
Maadteraahkan golme niejth: Saraahka, Joeksaahka jïh Oksaahka, jieleden bijjelen reerin årromesijjesne jïh årromesijjien lïhke.
Dát čájeha mo “ máilmmálaš ipmilat ” ledje čadnon lávvui ja árgabeaieallimii.
Daate vuesehte guktie ” eatnemen jupmelh ” lin ektiedamme låavthgåatan jïh aarkebeajjan.
Bassi latnja
Aejlies sijjie
Lávu juohkin bođii das, go ipmilat ledje dehálaččat sámiid árgabeaieallimis, go olbmot boradedje ja ođđe bassi lanjas.
Guktie låavthgåetiem juakame lea dannasinie dah jupmelh lin vihkeles saemiej aarkebiejjesne, dah byöpmedin jïh åeriejin aktene aejlies sijjesne.
Apoastaliid dagut-girjjis muitaluvvo mo vuosttamuš risttalaččat čoagganišgohte.
Apostelen dahkojne soptsesåvva guktie dah voestes kristegassjh eelkin gaavnesjidh.
Eai gávdnon girkoviesut.
Ij lij naan gærhkoegåetie.
Sii deaivvadedje tempelšiljus ja priváhta ruovttuin.
Dah gaavnesjin teempelen sjaljosne jïh jïjtsinie gåetine.
1800-logu loahpas lágiduvvojedje læstadialaš čoakkalmasaid Divttasvuonas smávvá goađážiin. (Oversetters kommentar: Det står “ før århundreskiftet ”.
Tjuetiejaepiemolsemen åvtelen dah voestes læstadijanen gaavnesjimmieh Divtasvuotnesne lin smaave derhviegåetine.
Mo oainnat girku odne ?
Maam datne tuhtjh gærhkoen bïjre daan biejjien ?
Dovddat go ahte leat ruovttus girkus, vai dovddat go ahte leat guossin Ipmila viesus ?
Domth goh gåetesne jallh goh guessie jupmelen gåetesne ?
Láhka (2009:724) našuvnnalaš unnitloguid ja unnitlogugielaid birra
Laake (2009:724) nasjovnen unnebelåhkoej jïh unnebelåhkoegïeli bïjre
/ Boahtá fápmui:2010-01-01 / Almmolaš njuolggadusat
/ Faamose jåhta I:2010-01-01 / Sïejhmi njoelkedassh
1 § Dát láhka sisdoallá njuolggadusaid našuvnnalaš unnitloguid, našuvnnalaš unitlogugielaid, hálddahusguovlluid ja rievtti birra geavahit unnitlogugielaid hálddahuseiseválddiid ja duopmostuoluid luhtte ja njuolggadusaid muhtin geatnegasvuođaid birra ovdaskuvladoaimmas ja boarrásiidfuolahusas.
1 § Daennie laakesne leah njoelkedassh nasjovni - unnebelåhkoej - nasjovnen unnebelåhkoegïeli - reeremedajvi bïjre jïh reaktam unnebelåhkoegïelh utnedh reeremebyjjesfaamoe- jïh dööpmestovline dovne njoelkedassh ovmessie dïedti bïjre aarhskuvle-darjoemisnie jïh voereshoksesne.
Láhka sisdoallá maid njuolggadusaid lága geavaheami čuovvuma birra.
Laakesne aaj njoelkedassh gïehtjedidh guktie laakem åtna.
2 § Juvddálaččat, romálaččat, sápmelaččat, ruoŧasuopmelaččat ja duortnusleagihat leat našuvnnalaš unnitlogut Ruoŧa geatnegasvuođaid mielde mat čuvvot Eurohparáđi rámmakonvenšuvnna suoji birra našuvnnalaš unnitloguide (SÖ.
2 § Nasjovnen unnebelåhkoeh leah judarh, romerh, saemieh, svöörje- såavmaladtjh jïh tornedalingh dan sveerjen dåajvoehtimmiej mietie mah leah Europaraerien mieriekonvensjovnesne vaarjelimmien bïjre dejtie nasjovnen unnebelåhkoejde (SÖ.
2000:2)ja eurohpalaš njuolggadusa riikaoasse- dahje unnitlogugielaid birra (SÖ.
2000:2) jïh europeijske njoelkedassem laantebiehkie- jallh unnebelåhkoegïeli bïjre (SÖ.
2000:3).
2000:3).
Giellalágas (2009:600) almmuhuvvo ahte našuvnnalaš unnitlogugielat leat suomagiella, jiddisch, meängiella, románi chib ja sámegiella.
Gïelelaakesne (2009:600) tjaalasovveme dejtie nasjovnen unnebelåhkoegïelide leah såevmie-, jiddische-, meänkieli-, romani chibe- jïh saemien gïelh.
3 § Hálddahuseiseválddit galget go dárbbašuvvo heivvolaš vuogi mielde juohkit dieđuid našuvnnalaš unnitloguide sin rivttiid birra dán lága mielde.
3 § Reeremebyjjesfaamoeh edtjieh gåessie daerpies jïh sjiehteles vuekiej mietie bïevnedh dejtie nasjovnen unnebelåhkoejde reaktaj bïjre daan laaken mietie.
4 § Giellalágas (2009:600) almmuhuvvo ahte stáhtas ja gielddain lea sierra ovddasvástádus suddjet ja ovddidit našuvnnalaš unnitlogugielaid.
4 § Gïelelaakesne (2009:600) tjaalasovveme guktie dej åålmegi lea sjïere dïedte dejtie nasjovnen unnebelåhkoegïelide vaarjelidh jïh evtiedidh.
Stáhtta ja gielddat galget maid muđui ovddidit našuvnnalaš unnitloguid vejolašvuođaid doalahit ja ovdánahttit kultuvrraset Ruoŧas.
Åålmege edtja aaj dej nasjovnen unnebelåhkoej nuepieh evtiedidh, sijjen kultuvrem sveerjesne utnedh jïh övtiedidh.
Mánáid ovdáneapmi kultuvrralaš identitehtas ja geavaheapmi iežas unnitloguielas galgá erenoamážit ovddiduvvot.
Maanaj övtiedimmie kultuvrelle-identitetesne jïh jijtjemes unnebelåhkoegïelem nuhtjedh edtja joekoen-laakan evtiedidh.
5 § Hálddahuseiseválddit galget addit našuvnnalaš unnitloguide vejolašvuođa váikkuheapmái jearaldagain mat gusket sidjiide ja nu guhkás go lea vejolaš ráđđádallat unnitloguid ovddasteddjiiguin dakkár jearaldagain.
5 § Reeremebyjjesfaamoeh edtjieh dejtie nasjovnen unnebelåhkojde nuepieh tsevtsemasse vedtedh dejtie gyhtjelasside mejgujmie guhtide doehtieh jïh sjiehteles-laakan unnebelåhkoej saadthalmetjigujmie dagkeri gyhtjelassine råårestalledh.
Hálddahusguovllut
Reeremedajvh
6 § Hálddahusguovlun suomagiela várás oaivvilduvvojit gielddat Botkyrka, Eskilstuna, Jiellevárre, Hallstahammar, Haninge, Haparanda, Huddinge, Håbo, Giron, Köping, Bájil, Sigtuna, Solna, Stockholm, Södertälje, Tierp, Upplands Väsby, Upplands-Bro, Uppsala, Älvkarleby, Österåker, Östhammar ja Övertorneå.
6 § Reeremedajvh såevmien gïelese leah Botkyrka, Eskilstuna, Jiellevárre, Hallstahammar, Haninge, Haparanda, Huddinge, Håbo, Giron, Köping, Bájil, Sigtuna, Solna, Stuehkie, Södertälje, Tierp, Upplands Väsby, Upplands-Bro, Uppsala, Älvkarleby, Österåker, Östhammar jïh Övertorneå.
Hálddahusguovlun meängiela várás oaivvilduvvojit gielddat Jiellevárre, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå.
Reeremedajvine meänkielise leah tjïeltide: Jiellevárre, Haparanda, Giron, Bájil jïh Övertorneå.
7 § Eará gielddat go dat mat almmuhuvvojit 6 § sáhttet maŋŋel almmuheami oažžut gullat hálddahusguvlui suomagiela, meängiela dahje sámegiela várás.
7 § Jeatjah tjïelth enn dejtie mah 6 §:sne, maehtieh bäjhkoehtimmiej männgan åadtjodh, dan såevmien - meänkielin – jallh saemien gïelen reeremedajven sijse tjaangedh.
Ráđđehus oažžu mearridit njuolggadusaid dakkár eaktodáhtolaš searvama birra hálddahusguvlui.
Reerenasse åådtje dïjredidh njoelkedassi bïjre jis tjïelte säjhta reeremedajven sïjse tjaangedh.
Riekti geavahit suomagiela, meängiela ja sámegiela eiseválddiid luhtte
Reakta såevmien - meänkieli - jïh saemien gïelem utnedh dejnie byjjesfaamojne
8 § Ovttaskasain lea riekti geavahit suomagiela, meängiela ja sámegiela iežaset njálmmálaš ja čálalaš oktavuođain ovttain hálddahuseiseváldiin man geográfalaš doaibmaguovlu ollát dahje muhtin muddui oktiivástida unnitlogugiela hálddahusguovlluin.
8 § Aajnealmetji leah reaktah såevmien - meänkieli - jallh saemien gïelem utnedh sijjen njaelmeldh jïh tjaeleldh gaskesadtide aktine reereme- byjjesfaamojne gusnie geografiske darjomesdajve abpe jallh biehkine dejnie unnebelåhkoegïelen reeremedajvesne.
Dát lea gustojeaddji áššiin main ovttaskas lea oassebealli dahje sadjásaš oassebeallái, jus áššis lea oktavuohta hálddahusguovlluin.
Daate jis ieriej bïjre gusnie aajnealmetje paarte lea jallh sijjiesadtje paarten sijjesne, jis ieriem reeremedajvese gårreldihkie.
Jus ovttaskas geavaha suomagiela, meängiela dahje sámegiela dakkár áššis, de lea eiseválddis geatnegasvuohta addit njálmmálaš vástádusa seamme gillii.
Jis aajnealmetje såevmien - meänkielin jallh saemien gïelem åtna dagkere ieresne, dle byjjesfaamoen dïedte njaelmeldh vaestiedassem seamma gïelesne vedtedh.
Ovttaskasain mat váillahit juridihkalaš veahki lea dasa lassin riekti jus gáibidit oažžut čálalaš jorgalusa mearrádusas ja mearrádusákkain suomagillii, meängillii ja sámegillii.
Aajnealmetje gie juridiske viehkiehtäjjam ohtsele, dovne reaktah åtna, vaejtemen männgan tjaaleldh jarkoestimmiem åadtjodh mej bïjre nännoestimmieh jïh nännoestimmie-tjielkestimmieh dejnie ierine såevmien - meänkieli – jallh saemien gïelesne.
Eiseváldi galgá maid muđui rahčat váldit vuoste ovttaskasaid dáidda gielaide.
Byjjesfaamoe edtja aaj tjohtjedh aajnealmetjidie dåastoehtidh sijjen gïeline.
9 § Olggobealde hálddahusguovllu lea ovttaskasain riekti geavahit suomagiela, meängiela ja sámegiela njálmmálaš ja čálalaš oktavuođain hálddahuseiseválddiid áššiin main ovttaskas lea oassebealli dahje sadjásaš oassebeallái, jus ášši sáhttá gieđahallojuvvot bargoveagas mii hálddaša unnitlogugiela.
9 § Reeremedajven bäjngoelisnie aajnealmetjh reaktah utnieh såevmien-, meänkielin – jallh saemien gïelem provhkedh, njaalmeldh jïh tjaaleldh gaskesadtemh reeremebyjjesfaamoej ierine, dejtie mah aajnealmetje paarte lea jallh sijjiesadtje paarten sijjesne, jis ieriem maahta gïetedalleme sjidtedh såevmies barkijistie gie unnebelåhkoegïelem maahta.
10 § Ovttaskasain lea álo riekti geavahit suomagiela ja sámegiela sin čálalaš oktavuođain Riikkabeaivvi áššeolbmáiguin.
10 § Aajnealmetji iktesth reaktah såevmien – jïh saemien gïeline tjaaleldh goh rijhkebiejjien saadth-almetjidie gaskesadtedh.
Dat seamme lea gustojeaddji ovttaskasaid oktavuođaiđe Vuoigatvuođakánsleriin, Oadjohálddahusain, Vearrodoaimmahagain ja Vealahanáittardeddjiin áššiin main ovttaskas lea oassebealli dahje sadjásaš oassebeallái.
Seammalaakan aaj sjädta tjaaleldh gaskesh dej justitiekanslere-, Försäkringskassa-, Skatteverke- jïh diskrimineringe sijjiesadtjeålmajgujmie dejnie ierine mah aajnealmetje paarte jallh sijjiesadtje paarten sijjesne.
11 § Hálddahuseiseválddit galget doaibmat dan ovdii ahte gávdno bargoveahka mas lea máhttu suomagielas, meängielas ja sámegielas gos dát dárbbašuvvo ovttaskasaid oktavuođain eiseválddiin.
11 § Reeremebyjjesfaamoeh edtjieh barkedh ihke barkijh gååvnesieh mejgujmie maahtoeh utnieh såevmien - meänkielin – jallh saemien gïelesne, gåessie daerpies aajnealmetjegaskesidie dejnie byjjesfaamojne.
12 § Hálddahuseiseválddit ožžot mearridit sierra áiggiid ja sierra báikki vuosteváldit guossin ovttaskasaid mat ságastit suomagiela, meängiela ja sámegiela, ja maid doallat sierra telefonáiggiid.
12 § Reeremebyjjesfaamoeh åadtjoeh nännoestidh sjïere aejkieh jïh sjïere sijjiem ihke guessiem aajnealmetjijstie dåastoehtidh gie såevmien-, meänkielin jallh saemien gïelem soptseste, dovne joekoen teelefovne- aejkieh utnedh.
Riekti geavahit suomagiela, meängiela ja sámegiela duopmostuoluin
Reaktam såevmien - meänkielin jallh saemien gïelem utnedh dööpmestovline.
13 § / Ođđa namahus X § U:2009-
13 § / Orre vähta X § U:2009- ? ?
Dat gii lea oassebealli dahje sadjásaš oassebeallái vuoigatvuođaáššis dahje áššis leanarievttis, diggerievttis, gittaopmodatduopmostuolus, birasduopmostuolus dahje mearrariekteduopmostuolus mas lea duopmoguovlu mii ollát dahje muhtin muddui oktiivástida gielddaiguin Jiellevárre, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå lea riekti geavahit suomagiela dahje meängiela vuoigatvuođaášši dahje ášši gieđahallamis, jus vuoigatvuođaáššis dahje áššis lea oktavuohta muhtin dáiguin gielddaiguin.
Dïhte gie parte jallh sijjiesadtje paarten sijjesne såevmies aamhtesisnie jallh ieresne aktene läänereakta-, digkiereakta-, laantedajvedööpme- stovle-, byjreskedööpmestovle- jallh jaevriereakta-dööpmestovlesne mejnie dööpmegievlie mah abpe jallh biehkine lea vïedteldahkesne daejnie tjïelth Jiellevárre, Haparanda, Giron, Bájil jïh Övertorneå, reaktah åtna såevmien jallh meänkielin gïelem utnedh dan aamhtesen jallh ierien gïetedallemisnie, jis aamhtesem jallh ieriem naaken dejstie tjïeltijstie gårreldahkesne.
Dat seamme lea gustojeaddji sámegillii duopmostuolus duopmoguovlluin mii ollát dahje muhtin muddui oktiivástida gielddaiguin Árjepluovve, Jiellevárre, Jåhkåmåhkke dahje Giron, jus vuoigatvuođaáššis dahje áššis lea oktavuohta muhtin dáiguin gielddaiguin.
Seammalaakan saemien gïelem dan dagkere dööpmestovlese mij dööpmegievlie abpe jallh biehkine gårreldahkesne daejtie tjïeltide Árjjepluovve, Jiellevárre, Jåhkkemåhkke jallh Giron, jis aamhtesem jallh ieriem naaken dejstie tjïeltijste vïedteldahkesne.
Riekti geavahit suomagiela, meängiela ja sámegiela siskkilda maid daid duopmostuoluid gosa duopmu dahje mearrádus vuoigatvuođaáššis dahje áššis mii oaivvilduvvo vuosttaš oasis váidojuvvo.
Reakta såevmien - meänkielin – jallh saemien gïelem utnedh aaj dejtie dööpmestovlide gogkoe dåapmoem jallh nännoestimmiem dejnie aamhtesinie jallh ieresne mej bïjre voestes biehkesne klååkeme.
Dat gii lea oassebealli dahje sadjásaš oassebeallái vuoigatvuođaáššis dahje áššis hálddahusrievttis, diggerievttis, gittaopmodatduopmostuolus, birasduopmostuolus dahje mearrariekteduopmostuolus mas lea duopmoguovlu mii ollát dahje muhtin muddui oktiivástida gielddaiguin Jiellevárre, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå lea riekti geavahit suomagiela dahje meängiela vuoigatvuođaášši dahje ášši gieđahallamis, jus vuoigatvuođaáššis dahje áššis lea oktavuohta muhtin dáiguin gielddaiguin.
13 § / Faamose jåhta I:2010-02-15 / Dïhte gie paarte jallh sijjiesadtje paarten sijjesne såevmies aamhtesisnie jallh ieresne mah leah reeremereaktaj - digkiereaktaj - laantebiehkiedööpmestovli - byjreskedööpmestovli – jallh jaevtiereakta- dööpmestovli luvnie, mejnie dööpmegievlie abpe jallh biehkine gårreldahkesne dejtie tjïeltide Jiellevárre, Haparanda, Giron, Bájil jïh Övertorneå reaktam åtna såevmien jallh meänkielin gïelide utnedh aamhtesen jallh ierien gïetedallemisnie, jis aamhtesem jallh ieriem lea vïedteldahkesne naaken daejtie tjieltide.
Dat seamme lea gustojeaddji sámegillii duopmostuolus duopmoguovlluin mii ollát dahje muhtin muddui oktiivástida gielddaiguin Árjepluovve, Jiellevárre, Jåhkåmåhkke dahje Giron, jus vuoigatvuođaáššis dahje áššis lea oktavuohta muhtin dáiguin gielddaiguin.
Seammalaakan saemien gïelem dagkere dööpmestovlesne mij dööpmegievliem åtna abpe jallh biehkine gårreldahkesne dejtie tjieltide Árjjepluovve, Jiellevárre, Jåhkkemåhkke jallh Giron, jis aamhtesem jallh ieriem naaken dejstie tjieltijste vïedteldahkesne lea.
Riekti geavahit suomagiela, meängiela ja sámegiela siskkilda maid daid duopmostuoluid gosa duopmu dahje mearrádus vuoigatvuođaáššis dahje áššis mii oaivvilduvvo vuosttaš oasis váidojuvvo.
Reaktam såevmien - meänkielin jallh saemien gïelem utnedh aaj seammalaakan leah dejtie dööpmestovlide gusnie dåapmoem jallh nännoestimmiem aamhtesisnie jallh ieresne mah voestes åesien mietie lea jih klååkeme sjïdtedh.
(Láhka 2009:857)
Lag (2009:857).
14 § Riekti geavahit suomagiela, meängiela dahje sámegiela vuoigatvuođaáššiin dahje áššiin duopmostuoluin 13 § mielde siskkilda rievtti guođđit áššebáhpiriid ja čálalaš duođaštusa dán gillii, rievtti oažžut áššebáhpiriid mat gullet vuoigatvuođaáššái dahje áššái njálmmálaččat jorgaluvvon dán gillii ja rievtti njálmmálaš šiehtadallamis duopmostuolus dán giela ságastit.
14 § Reaktam såevmien - meänkielin jallh saemien gïelem utnedh aamhtesisnie jallh ierine dööpmestovli luvnie 13 §:n mietie, aaj reaktam vadta tjaalegh jïh tjaaleldh vïhtesjimmieh daejnie gïeline buektedh, reaktam tjaalegh åadtjodh mah aamhtesasse leah, jallh earan njaalmeldh jaarkoestamme dan gïelese jïh reaktam njaalmeldh raarastallemisnie reaktan uvte dam gïelem soptsestidh.
Duopmostuollu galgá jorgalit áššebáhpiriid ja čálalaš duođaštusa ruoŧagillii, jus ii leat čielgasit dárbbašmeahttun.
Dööpmestovle edtja jarkoestidh tjaalegh jïh tjaaleldh vïhtesjimmieh sveerjen gïelese, jis ij leah joekoen ov-daerpies.
Duopmostuollu galgá maid muđui rahčat geavahit unnitlogugiela iežas oktavuođain oassebeliin dahje su sadjásaččain.
Diss-vielie edtja dööpmestovle tjohtjedh unnebelåhkoegïelem provhkedh sov gaskesadtemisnie dejnie paartine jallh dan sijjiesadtjine.
Visot vuoigatvuođaáššiin ja áššiin mat gullet riektái geavahit suomagiela, meängiela dahje sámegiela duopmostuoluin 13 § mielde lea oassebealis dahje oassebeali sadjásaččas gii váillaha juridihkalaš veahki riekti jus gáibiduvvo oažžut duopmomearrádusa ja duopmoákkaid dahje mearrádusa ja mearrádusákkaid čálalaččat jorgaluvvon dán gillii.
Gaajhkine aamhtesinie jïh ierine mah mietiehtimmesne dam reaktam utnedh såevmien - meänkielin - jallh saemien gïelem dej dööpmestovli luvnie dan 13§:n mietie, reaktam paarte åtna jallh sijjiesadtje paarten sijjesne gie ohtsele juridiske viehkiem, ahte vaejtemen mietie åadtjodh dåapmoem jïh dåapmoe-ulmiem jallh nännoestimmieh jïh nännoestimmie-åssjele tjaaleldh jarkoestamme dan gïelese.
15 § Dat gii hálida geavahit suomagiela, meängiela dahje sámegiela vuoigatvuođaášši dahje ášši gieđahallamis duopmostuolus 13 § mielde galgá gáibidit dan vuoigatvuođaášši dahje ášši álggaheami oktavuođas dahje vuosttaš gearddi go oassebealli galgá cealkit vuoigatvuođaáššis dahje áššis.
15 § Dïhte gïe säjhta såevmien - meänkielin - jallh saemien gïelem utnedh aamhtesen jallh ierien dööpmestovle-gïetedallemisnie dan 13 §:n mietie edtja dam vaejtedh aalkoemieresne gåessie aamhtesinie jallh ierine edtja aelkedh jallh voestes aejkien paarte edtja maam tjaaledh / jiehtedh dennie aamhtesisnie jallh ieresne.
Gáibádus oažžut jorgalusa 14 § goalmmát oasi mielde galgá dahkkot vahku siste maŋŋel go duopmu dahje mearrádus dieđihuvvo, jus dakkár gáibádus ii leat dahkkon ovdal vuoigatvuođaášši dahje ášši gieđahallamis.
Vaejtemen jarkoestimmiem åadtjodh dan 14 §:n golmede stuhtjen mietie edtja bäjhkoehtidh våhkoen mieresne raejeste dåapmoem jallh nännoestimmiem bïeljielamme, jis dagkere vaejtemem ij aerebi bäjhkoehtamme aamhtesen jallh ierien gïetedallemisnie.
Jus gáibádus geavahit unnitlogugiela dahje oažžut jorgalusa dahkko maŋŋel dan mii boahtá ovdan vuosttaš ja nuppi oasis, de dat oažžu hilgojuvvot.
Jis vaejtemem unnebelåhkoegïelem utnedh jallh jarkoestimmiem åadtjodh, männgan enn goh maam voestes jïh mubpie stuhtjine tjaalasovveme, dle dam åådtje nyöjhkedh.
Dakkár gáibádus oažžu maid hilgojuvvot jus lea čielggas ahte das lea heivemeahttun ulbmil.
Dagkere vaejtemem aaj åådtje hiejhtedh jis tjielkes laaketji mietie lea ovriekts ulmine.
16 § Jus ovtta oassebealis dahje oassebeali sadjásaččas lea riekti geavahit suomagiela, meängiela dahje sámegiela riektegeavvamis, de galgá dulka geavahuvvot riektegeavvanlága 5 kapihttala 6 ja 8 §§ ja 33 kapihttala 9 § mielde ja hálddahusproseassalága (1971:291) 50 ja 52 §§ mielde.
16 § Jis paarte jallh sijjiesadtje paarten sijjesne reaktam åtna såevmien –, meänkielin – jallh saemien gïelem reakta-boelhkesne utnedh, edtja toelhkem leejedh njoelkedassi mietie 5 kap. 6?8 §§ jïh 33 kap. 9 § rättegångsbalke jïh 50?52 §§ reeremeprocesslaake (1971:291).
17 § Go okta gielda hálddahusguovllus fállá saji ovdaskuvladoibmii skuvlalága (1985:1100) 2 kapihttala, 1 ja 7 §§ mielde, de galgá gielda fállat mánáide geaid fuolaheaddjit gáibidit dan saji ovdaskuvladoibmii gos olles dahje oassi doaimmas jođihuvvo suomagillii, meängillii ja sámegillii.
17 § Gåessie reeremedajventjïelte sijjiem aarskuvledarjoemasse faala dan 2 kap. 1 jïh 7 §§ skuvlelaaken mietie(1985:1100), tjïelte edtja maanide jïh hokseutnijide sijjiem aarhskuvledarjoemasse faaledh, gusnie abpe jallh biehkine såevmien - meänkielin jallh saemien gïelesne leah.
18 § Gielda hálddahusguovllus galgá fállat dasa gii dan gáibida vejolašvuođa oažžut olles dahje osiid dan bálvalusas ja fuolahusas mii fállojuvvo boarrásiidfuolahusa rámma siskkobealde dakkár bargoveagas mii hálddaša suomagiela, meängiela ja sámegiela.
18 § Tjïelte mij reeremedajvesne edtja faaledh disse gie dagkerem nuepiem vaajta, abpe jallh biehkine servicem jïh hoksem åadtjodh mah voereshokse faalaldahke-mieresne leah, dejstie barkijijstie gieh såevmien, meänkielin jallh saemien gïelem maehtieh.
Dat seamme lea gustojeaddji gielddaide olggobealde hálddahusguovllu, jus gielddas lea bargoveahka mas lea máhttu gielas.
Seammalaakan aaj tjïeltide reeremendajven bäjngoelisnie, jis tjïeltesne barkijh gieh gïelem maehtieh.
19 § Jus gávdnojit sierra ákkat, de oažžu ráđđehus dieđihit njuolggadusaid ahte muhtin eiseváldi ráđđehusa vuolde galgá spiehkastuvvot 8 § geavaheamis.
BAALTELE 19 § Jis joekoen ulmieh gååvnesieh dle reerenasse åådtje njoelkedassh bïeljelidh jis sjïere byjjesfaamoe mij reerenassen vuelene ij edtjieh meatan årrodh dan 8 §:n utniemisnie.
Vástideaáddji lea gustojeaddji maŋŋel ráđđehusa fápmudeami leanadiggái ja gildii go lea sáhka gielddalaš eiseválddiin.
Seammalaakan aaj gåessie reerenasse luhpiem vadteme dejtie laantedigkide jïh tjïeltide mej bïjre tjïelti byjjesfaamoeh leah.
20 § Hálddahuseiseválddiid geavaheapmi dán lágas galgá čuvvojuvvot.
20 § Guktie reeremebyjjesfaamoeh laakeprovhkemh edtja vaaksjodh.
Ráđđehus dieđiha njuolggadusaid mii eiseválddiid dahje mat eiseválddit ovddasvástidit čuovvuma.
Reerenasse njoelkedassh bïeljele man jallh mej byjjesfaamoeh gieh edtjieh diedtide vaaksjodh.
Dát čuovvunovddasvástádus ii mearkkaš gáržžideami bearráigeahččanovddasvástádusas mii gullá eará eiseválddiide.
Vaaksjomediedte ij goh naan tsagkese dan gïehtjedimmiediedtese mah leah jeatjah byjjesfaamoej luvnie
21 § Eiseváldi čuovvunovddasvástádusain galgá dasa lassin bagadallama, diehtojuohkima ja seammasullasaš doaimma bokte veahkehit eará hálddahuseiseválddiid lága geavaheami oktavuođas.
21 § Byjjesfaamoe vaaksjomediedte edtja dovne raeriestimmiej, bïevnesi jïh seamma laakatji darjoemessi tjirrh jeatjah reeremebyjjesfaamoeh viehkiehtidh daan laaken utniemisnie.
GOLLEGIELLA – Davviriikkalaš sámi giellabálkkašupmi geigejuvvo čakčat 2014
GULLIEGÏELE – Noerhtelaanti saemien gïelebaalhka vadtasåvva tjaktjen 2014
GOLLEGIELLA - davviriikkalaš sámi giellabálkkašupmi geigejuvvo guđát geardde čakčat 2014 sámeministariid ja sámediggepresideanttaid čoahkkimis Helssegis.
GULLIEGÏELE – Noerhtelaanti saemien gïelebaalhka govhteden aejkien vadtasåvva tjaktjen 2014 dennie fïerhten jaepien tjåanghkosne saemieministeri jïh saemiedigkiepresidenti gaskem Helsinkesne.
Giellabálkkašupmi addojuvvo ovttaskas olbmui dahje organisašuvdnii Norggas, Ruoŧas, Suomas dahje Ruoššas sámegiela ovddideamis.
Gïelebaalhka vadtasåvva aktegsalmetjidie jallh åårganisasjovnide Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jallh Russlaantesne mah saemiengïelen evtiedimmien åvteste berkieh.
Giellabálkkašumi leat ásahan sámeáššiin vástideaddji ministarat Norggas, Ruoŧas ja Suomas ovttas dáid riikkaid sámediggepresideanttaiguin.
Gulliegïele - Noerhtelaanti saemien gïelebaalhka – lea tseegkesovveme ministerijstie mej dïedte saemien aamhtesi åvteste jïh saemiedigkiepresidentijste Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne.
Bálkkašupmi geigejuvvo juohke nuppi jagi ja dat juhkkojuvvui vuosttaš geardde jagi 2004.
Baalhka vadtasåvva fïerhten mubpien jaepien, voestes aejkien lij 2004.
Bálkkašumi sturrodat lea 15 000 euro.
Gïelebaalhkan stoeredahke lea 15 000 euro.
Giellabálkkašumi ulbmil Giellabálkkašumi ulbmilin lea váikkuhit sámegiela ovddideapmái, gárggiidahttimii ja seailluheapmái Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas.
Gïelebaalhkan ulmie Gïelebaalhkan ulmie lea saemiengïelen evtiedimmiem jïh vaarjelimmiem tsevtsedh Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne.
Gii sáhttá oažžut bálkkašumi ?
Gie maahta baalhkam åadtjodh ?
Giellabálkkašupmi juhkkojuvvo ovttaskas olbmuide, joavkkuide, servviide ja ásáhusaide geat leat bidjan erenoamáš návccaid ovddidit sámegiela čálalaččat, njálmmálaččat dahje eará láhkái. Giellabálkkašupmi sáhttá addojuvvot iešguđetlágan bargguid vuođul.
Gïelebaalhka vadtasåvva aajnehke almetjidie, dåehkide, åårganisasjovnide, siebride jïh institusjovnide mah leah åajvoehlaakan tjaaleldh, njaalmeldh jallh jeatjah barkoen tjïrrh saemiengïelen evtiedimmien jallh vaarjelimmien åvteste barkeme.
Bálkkašumi sáhttá juhkkojuvvot eanet go ovtta vuoitái.
Gåarede baalhkam juekedh jienebi baalhkavitniji gaskem.
Evttot kandidáhtat !
Raeresth dov kandidaatem !
Ovttaskas olmmoš, joavkkut, searvvit, ásáhusat ja eiseválddit Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas sáhttet evttohit kandidáhtaid jagi 2014 giellabálkkašupmái.
Almetjh, åårganisasjovnh, institusjovnh jïh reerenassh Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne bööresuvvieh kandidaath raeriestidh daan jaepien gïelebaalhkese 2014.
Sádde evttohusat bálkkašumi vuoitin oktan čálalaš ákkastallamiin, mii sáhttá leat eanemusat 1-2 siiddu, maŋimustá miessemánu 30. beaivve 2014 čujuhussii:
Dijjieh tjoerede baalhkavitnijem tjaaleldh raeriestidh, aktine bïhkedassine mij jeenjemes lea 1-2 sæjroeh jïh dam daan adressese seedtedh suehpeden 30. b. 2014 åvtelen: Govlehtallemebïevnesh vuarjasjimmiemoenehtsasse:
15 miljon ruvnno sámi doaibmabijuide ođđajagimánu rájes / Máŋggalágan ealáhusdoaibma / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
15 millijovnh kråvnah saemien råajvarimmide tsïengelen raejeste / Gellielaaketje jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
15 miljon ruvnno sámi doaibmabijuide ođđajagimánu rájes
15 millijovnh kråvnah saemien råajvarimmide tsïengelen raejeste
Sámediggeráđđi juolludan oktiibuot 15 miljon ruvnno doarjjan dearvvašvuhtii, kultuvrii, ealáhussii ja oahpahussii ođđajagimánu 2014 rájes.
Saemiedigkieraerie lea tjåanghkan dåårjeme 15 millijovnh kråvnah dåarjojne healsoen, kultuvren, jielemen jïh lïerehtimmien sisnjeli tsïengelen 2014 raejeste.
4,5 miljon ruvnno lea juolluduvvon ealáhusdoaibmabijuide, ja 4,9 miljon ruvnno fas lea juolluduvvon iešguđet kulturdoaibmabijuide.
4,5 millijovnh kråvnah leah dåårjeme jielemeråajvarimmide, mearan 4,9 millijovnh kråvnah leah dåårjeme ovmessie kultuvreråajvarimmide.
– Mis lea maid 1,2 miljon ruvnno iešguđet doaibmabijuide gielddain main lea ovttasbargošiehtadus Sámedikkiin.
– Mijjieh aaj 1,2 millijovnh kråvnah ovmessie råajvarimmide tjïeltine vadteme mah laavenjostoelatjkoem Saemiedigkine utnieh.
200 000 ru lea juolluduvvon Finnmárkku fylkkagildii prošektii mas merkejit ja ođasmahttet bálgáid ja mátkeláhtuid Finnmárkkus.
200.000 kråvnah leah vadtasovveme Finnmarhken fylhketjïelten prosjektese mij baalka jïh feelemelaajroeh Finnmarhkesne mïerhkesje jïh graderede.
Háliidan maid váldit ovdan Bolyst nammasaš prošeavtta Kárášjoga gielddas, mii lea ožžon 400 000 ruvnno.
Sïjhtem aaj åvtese lutnjedh Bolyst-prosjektem Karasjohken tjïeltesne, mij lea 400.000 kråvnah åådtjeme.
Eanet áŋgiruššan ovddidemiin ja čalmmustahttimiin sámi guovlluid kvalitehtaid, lea hui deaŧalaš dadjá sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen.
Lissiehtamme barkoe juktie evtiedidh jïh våajnoes darjodh mah kvaliteeth doh saemien dajvh utnieh leah joekoen vihkeles, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta.
Eará juolludeamit gielddalaš prošeavttaide lea 55 000 ru sámi museadoaimmaid álggaheapmái Bálágis, ja 400 000 ru prošektii Nordlysattraksjon Álttá suohkanis.
Jeatjah dåarjoeh tjïelten prosjektide leah 55.000 kråvnah juktie saemien museumedarjoeminie Ballangesne aelkedh, jïh 400.000 kråvnah Prosjektese Nordlysattraksjon Altan tjïeltesne.
Eanaš oassi doarjagiin, 4,9 miljon ruvnno, lea mannan iešguđet kulturdoaibmabijuide.
Dïhte stööremes bielie dåarjojste, 4,9 millijovnh kråvnah, lea jåhteme ovmessie kultuvreråajvarimmide.
Dás maiddái doarjja sámi lágádusaide, guovvamánu 6. b. lágidemiide ja eará sámi lágidemiide, teáhterii, filbmii, Sámi Grand Prixii ja doaibmabijuide mánáid ja nuoraid várás.
Daan nuelesne dåarjoe saemien bertemidie, heevehtimmie goevten 6. biejjeste jïh jeatjah saemien öörnedimmieh, teaterh, filmh, Sámi Grand Prix jïh råajvarimmieh maanide jïh noeride.
4,6 miljon ruvnna lea juolluduvvon doarjjan sámi mánáidgárddiide ja stipeanddaide daidda ohppiide geat lohket sámegiela joatkkaskuvllas.
4,6 millijovnh kråvnah lea vadtasovveme goh dåarjoe saemien maanagiertide jïh stipendide learoehkidie mah saemien luhkieh jåarhkeskuvlesne.
– Ealáhusbealis mii leat vuoruhan doarjaga oastit bivdofatnasiid ja iešguđet doaibmabijuide vuostáiváldimii ja bálvalussii gáttis riddofatnasiid várás.
– Jielemebielesne libie dåarjoem våaroehtamme juktie göölemevïnhtsh åestedh jïh ovmessie råajvarimmieh juktie gueliem dåastodh jïh hoksehtimmiem vedtedh mearoegaedtievïnhtside.
Muhto mii leat maid veahkehan ruhtadit ovddidandoaibmabijuid eanadoalu ja mátkeealáhusaid várás ja bálvalussuorggi investeremiid, dadjá Ann-Mari Thomassen.
Men mijjieh aaj viehkiehtamme evtiedimmieråajvarimmieh finansieradidh laantebårran, fealadassejieliemasse jïh skåårvemidie dïenesjesuerkien sisnjelen, Ann-Mari Thomassen jeahta.
Sámediggeráđđi háliida nannet rabasvuođa Sámedikki doarjjahálddašeamis, ja áigu danne almmuhit doarjjaruđaid geavaheami juohke dieđáhusas sámediggeráđis Sámedikki dievasčoahkkimii.
Saemiedigkieraerie sæjhta Saemiedigkien dåarjoereereme edtja vielie gaahpode sjïdtedh jïh sæjhta dan åvteste bæjhkoehtidh guktie dåarjoevierhtieh leah åtnasovveme fïerhtene reektemisnie saemiedigkieraereste Saemiedigkien stoerretjåanghkose.
Gulahalli Sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen, tel. +47 900 57 123
Govlehtallije Saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen, tell., +47 900 57 123
Bovde fitnodatovddideapmái lullisámi guovllus / Kulturealáhus / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Sïelteevtiedæmman böörede åarjelsaemien dajvesne / Kulturejieleme / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Bovde fitnodatovddideapmái lullisámi guovllus
Sïelteevtiedæmman böörede åarjelsaemien dajvesne
06.
Daate akte programme mij joekoen lea saemien kultuvrejieliemasse.
Ođđajagimánnu 2016
stuvreme Daelie åarjelsaemien dajven våaroe, jïh Saemiedigkieraerie gegkeste jïjnjh sijhtieh meatan årrodh programmesne 2016.
Finnmárkku fitnodat Kreativ Industri lea ovddidan ja jođiha prográmma Sámedikki ovddas.
Finnmaarhkesïelte Kreativ Industri mij lea evtiedamme jïh stuvreme programmem stillemen mietie Saemiedigkeste.
- Mii lea vásihan ahte Dáhttu lea lihkostuvvan fitnodatovddidemiin erenoamážit sámi kulturealáhusaid várás.
- Vååjneme Dáhttu lea akte joekoen hijven sïelteevtiedimmievuekie orreme saemien kultuvrejielemesuarkan.
Sámediggái lea deaŧalaš áŋgiruššat min ođđa ealáhusaid ovddidemiin Sámis.
Daate akte vihkeles barkoe Saemiedægkan juktie aktem mijjen orre jielemegeajnojste Saepmesne bæjjese bigkedh.
Mii illudit erenoamážit dál go lea lullisámi guovllu vuorru.
Daelie libie joekoen geerjene ihke lea åarjelsaemien dajven våaroe.
Mii diehtit ahte dáppe leat ollu hutkás ealáhushutkit earret eará dakkár surggiin go design, duodji, musihkka ja mátkeealáhusat, dadjá Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka.
Mijjieh daejrebe daesnie jïjnjh sjugniedihks entreprenöörh gååvnesieh gaskem jeatjah hammoedimmien, musihken jïh fealadimmien sisnjeli, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Vuosttaš čoahkkaneapmi Snoasas Prográmma álggahuvvo Samien Sijtes Snoasas guovvamánus 2016 ja bistá jagi.
Programme aalka Saemien Sijtesne Snåasesne goevten 2016 jïh vaasa aktem jaepiem.
Prográmmas leat 3 fágačoahkkaneami masa 12 oassálasti besset searvat.
Programmesne sijjie gååvnese 12 almetjidie mah åadtjoeh meatan årrodh 3 faagetjåanghkojne.
Juohke oassálastifitnodat beassá dasa lassin geavahit eanemusat 50 ráđđeaddidiimmu maid sámi kulturealáhusaid hárjánan fitnodatráđđeaddit fállet.
Fïerhte sïelte mij lea meatan maahta lissine raajan 50 raeriestimmietæjmoeh nuhtjedh maehteles sïelteraeriestæjjajgujmie saemien kultuvrejielemen sisnjelen.
Buohkat geat doaimmahit sámi dáidaga, kultuvrra ja mátkeealáhusa lullisámi guovllus Nordlándda lulit guovlluid rájes Lulli-Trøndelága rádjai ávžžuhuvvojit dáhttut Kreativ Industri addit eanet dieđuid prográmma birra.
Mijjieh haestebe gaajhkesidie mah saemien kåanstine, kultuvrine jïh fealadassine gïehtelieh åarjelsaemien dajvesne Nordlaanten åarjelen luvhtie Åarjel-Trööndelagen gåajkoe Kreativ Industrijem gaskesadtedh juktie vielie bïevnesh åadtjodh programmen bïjre.
Dieđihanáigemearri lea guovvamánu 1. b. 2016. post@kreativindustri.no
Jis sïjhth meatan årrodh dle tjoerh bïeljelidh goevten 1. b. 2016 åvtelen diekie: post@kreativindustri.no
Heivehuvvon sámi kulturealáhusaide Sámediggi lea čađahan siskkáldasevaluerema Dáhttu prográmmas Finnmárkkus mii čađahuvvui áigodagas 2014 - 2015.
Saemiedigkie aktem sisnjelds evalueradimmiem dorjeme Dáhttuste Finnmaarhkesne mij lij boelhken 2014-2015.
- Evaluer en čájeha ahte prográmma orru doaibmamin hui bures fitnodatovddideaddjin kulturealáhusas.
- Evalueradimmie vuesehte programme hijvenlaakan vååjnoe goh sïelteevtiedæjja kultuvrejielemen sisnjelen.
Kulturealáhusa jurddašeapmi lea máŋggasuorggat ja danne eai heive dábálaš ovddidanprográmmat buohkaide, dadjá Muotka.
Kultuvrejieleme lea gellielaaketje sov ussjedimmievuekesne jïh sïejhme evtiedimmieprogrammh eah dan åvteste gaajhkesidie sjiehth, Muotka jeahta.
Dát prográmma lea erenoamážit heivehuvvon kulturealáhusa dárbbuide ja stuorrunvejolašvuođaide.
Daate programme lea joekoen evtiedamme kultuvrejielemen daerpiesvoetide jïh evtiedimmienuepide.
- Dáhttu evalueremis deattuhuvvojit erenoamážit fierpmádat- ja ovttasbargogaskavuođat mat čuožžilit prográmma fitnodagaid gaskkas.
- Evalueradimmesne Dáhttuste joekoen viermie- jïh laavenjostoeektiedimmiem åvtese geasa mij sjædta sïelti gaskem programmesne.
Dasa lassin orrot dat fitnodagat mat leat oassálastán, áŋgiruššat eanet ulbmillaččat ja konkrehta iežaset ealáhusain maŋŋá prográmma čađaheami, dadjá sámediggeráđđi Silje Karine Muotka.
Lissine sïelth mah leah meatan orreme, vååjnoeh goh vielie akten ulmien vööste barkedh jïh vielie tjïelkelaakan barka sov jieliemisnie mænngan programme nåhkeme, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Prográmmii leat ollugat searvan go dat čađahuvvui Romssa fylkkas ja Finnmárkkus, dán rádjai leat 36 kulturealáhusdoaimmaheaddji oassálastán.
Jeenjesh leah meatan orreme programmesne Tromsesne jïh Finnmaarhkesne, daan mearan 36 kultuvrejielemebarkijh meatan orreme.
Eanet dieđuid addá:
Vielie bïevnesh:
Sámediggi ja Bodåddjo suohkan leat soahpan ovttasbargošiehtadusa / Sártnit ja artihkkalat / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Saemiedigkie jïh Båddådjo sïemes laavenjostoelatjkoen bïjre / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Sámediggi ja Bodåddjo suohkan leat soahpan ovttasbargošiehtadusa
Saemiedigkie jïh Båddådjo sïemes laavenjostoelatjkoen bïjre
Vuossárgga miessemánu 4. b. lei sámediggeráđis Ann-Mari Thomassenas čoahkkin Bodåddjo sátnejođiheddjiin, Ole-Henrik Hjartøy:in ja eallineavttuidlávdegotti jođiheddjiin, Else Marie Torp:in.
Måantan, suehpeden 4. b. saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen tjåanghkoem utni tjïelten åejvine Båddådjosne, Ole-Henrik Hjartøy jïh jieledetsiehkiemoenehtsen åvtehkinie, Else Mari Torp.
– Mii leat soahpan ovttasbargošiehtadusa das movt ovdánahttit sámi giela ja kultuvrra ja movt nannet sámevuođa Bodåddjos, cealká Thomassen maŋŋá čoahkkima.
- Mijjieh daelie sïemes sjïdteme akten laavenjostoelatjkoen bïjre mij sæjhta saemien gïelem jïh kultuvrem eevtjedh jïh statusem vihkeleslaakan lutnjedh dehtie mij lea saemien Båddådjosne, Thomassen jeahta tjåanghkoen mænngan.
Ovttasbargošiehtadus lea dahkkojuvvon Bodåddjo suohkana álgaga mielde, ja dat galgá meannuduvvot politihkalaččat Sámedikki dievasčoahkkimis geassemánus, ja Bodåddjo suohkanstivrras 18.06.15.
Laavenjostoelatjkoe lea illedahke akten skraejrien mietie Båddådjon tjïelteste, jïh edtja politihkeles gïetedæmman Saemiedigkien stoerretjåanghkosne ruffien, jïh Båddådjon tjïelteståvrosne 18.06.15.
- Mun háliidan rámiidit Bodåddjo suohkana dán álgagis.
- Sïjhtem Båddådjon tjïeltem garmerdidh dan skraejrien åvteste maam vuesiehtamme.
Movttiidahttá oaidnit go eanet gávpotsuohkanat háliidit sierra šiehtadusaid Sámedikkiin, cealká sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen.
Sjollehke vuejnedh jienebh staaretjïelth jïjtsh latjkoeh Saemiedigkine sijhtieh, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta.
Son deattuha dasto ahte Bodåddjos lea guhkes sámi historjá, sihke julev-, bihtán-, davvi- ja máttasámegiela váikkuhemiin, ja dáhkida ahte šiehtadus fátmmasta ja goziha dan.
Dïhte tjïerteste Båddådjo aktem guhkies saemien histovrijem åtna, dovne julev-, pijte-, noerhte- jïh åarjelsaemien tsevtsiemistie, jïh tjirkie latjkoe dovne daam feerhmie jïh dam gorrede.
Bodåddjo sátnejođiheaddji, Ole-Henrik Hjartøy, lea duhtavaš go šiehtadus Sámedikkiin fargga lea mearriduvvon.
Tjïelten åejvie Båddådjosne, Ole-Henrik Hjartøy lea madtjeles ihke latjkoe Saemiedigkine varke lea stïeresne.
- Mun lean movtta go mii dál oažžut ovttasbargošiehtadusa Sámedikkiin.
- Manne geerjene ihke mijjieh daelie aktem laavenjostoelatjkoem åadtjobe Saemiedigkine.
Bodåddjos dahkkojuvvo juo ollu mii lea buorre sámi giela ja kultuvrra ovdánahttimiin, ja lea buorre go mii dál formaliseret dan.
Jïjnje hijven dorjesåvva juktie saemien kultuvrem jïh gïelem eevtjedh Båddådjosne joe daelie, jïh hijven mijjieh dam vihtiestibie.
Plána mielde galgaba Sámedikki presideanta ja sátnejođiheaddji vuolláičállit ovttasbargošiehtadusa borgemánu 8. b. 2015 Bodåddjos, ja dat dahkkojuvvo Norlándda musihkkafestivála vahku doaluid ja riikkaidgaskasaš álgoálbmotbeaivvi borgemánu 9. b ávvudeami oktavuođas.
Soejkesjen mietie saemiedigkiepresidente jïh tjïelten åejvie edtjieh laavenjostoelatjkoem jååhkesjidh mïetsken 8. b. 2015 Båddådjosne goh akte bielie öörnedimmeste Nordlaanten musihkefestivaalevåhkose jïh gaskenasjovnaale aalkoealmetjebeajjan mïetsken 9. b.
Dás sáhtát don lohkat ovttasbargošiehtadusa.
Daesnie maahtah laavenjostoelatjkoem lohkedh.
Gulahallanolmmoš:
Govlehtallije:
Sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen, tel. 900 57 123
Saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen, tell. 900 57 123
Bodåddjo sátnejođiheaddji Bodø Ole-Henrik Hjartøy, tel. 905 88 345
Tjïelten åejvie Båddådjosne Ole-Henrik Hjartøy, tell. 905 88 345
Sámi máilmmiárbebáiki Várjjagis / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Akte saemien vearteneaerpiesijjie Varangerisnie / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Sámi máilmmiárbebáiki Várjjagis
Akte saemien vearteneaerpiesijjie Varangerisnie
Sámi historjá, ja dan ovdahistorjá, lea hábmen dan eanadaga mas mii eallit ja man mii geavahit.
Dïhte saemien histovrije, jïh dïhte dejpeli histovrije mij lea dan våarome, dennie eatnamisnie gååvnese gusnie veasobe jïh maam nuhtjebe.
Ii leat álo áicat dan, go min vássánáiggi olbmuid luottat dávjá leat oassin luonddus.
Muvhten aejkien maahta geerve årrodh dam vueptiestidh, dan åvteste dah gïejh dejstie dejpelistie almetjijstie mijjen luvnie daamtaj vååjnoeh akte bielie eatnamistie.
Go mii oahppat mo eanadaga galgá lohkat, de leahkkasa midjiide buohkaide historjágirji.
Gosse daajroem åtna guktie maahta eatnemem lohkedh, dle akte histovrijegærja rïhpelge mejnie gaajhkesh dovnesh maehtieh åahpenidh.
Muhtun sajiin leat ovddeš olbmuid luottat čielgaseappot ja riggáseappot go eará sajiin.
Muvhtene lehkesne dle gïejh almetjijstie mijjen åvtelen tjyölkehkåbpoe jïh ræjhkoesåbpoe mubpijste.
Ja dušše fal muhtumin leat olbmot min ovdal, luonddu veagas ja searválagaid, hábmen kulturmuittuid ja eanadagaid mat ánssášit saji UNESCO máilmmiárbelistui go dain lea erenoamáš ja oppamáilmmálaš árvu.
Jïh akti veajkoej dle almetjh mijjen åvtelen, eatnaminie jïh sinsitnine ektine, kultuvremojhtesh jïh eatnemh sjugniedamme mah leah vyörtegs aktem sijjiem UNESCO ’ n vearteneaerpielæstosne åadtjodh, dan åvteste dah «åajvoeh jïh universelle aarvoemš utnieh.
Ovdamearkan leat báktesárgumat Álttás, mat ožžo máilmmiárbestáhtusa 1985:s.
Akte vuesiehtimmie lea baektietjaalehtjimmieh Altesne, mah vearteneaerpiestatusem åadtjoejin 1985.
Nubbi áidnalunddot báiki lea Ceavccageađgi Unjárgga gielddas.
Akte jeatjah sjïere sijjie lea Ceavccageađgi / Mortensnes Unjargan tjïeltesne.
Dáppe vuhtto 12000 jagi ássan, dáppe lea eahpitkeahttá ovdal kristtalašvuođa stuorámus sámi hávdesadjeguovlu, dáppe leat bálvvosbáikkit ja bassi eanadathámit, ja dáppe lea vuolgán rikkes máinnastanárbevierru.
Daesnie gïejh årroejijstie mah desnie orreme 12000 jaepieh, jïh daesnie aaj, bielelen viertiestimmie, dïhte stööremes saemien gaelmiedajve åvtekristeles tïjjeste, daesnie sjïelesijjieh jïh aejlies eatnemehammoedimmieh, jïh daestie akte ræjhkoes saemien soptsestimmievuekie båata.
Ceavccageađggis lea sámi vássánáigi ja luonddu ja kultuvrra gaskasaš nana ovttasdoaibman čohkkejuvvon oktilis muitalussan.
Ceavccageađgi ’ sne / Mortensnes saemien åvtetïjje jïh dïhte nænnoes ektiedimmie eatnemen jïh kultuvren gaskem leah tjåanghkan vïeveme akten ellies soptsesasse.
Guovllu hálddaša Sámediggi ovttas Várjjaga Sámi Museain, ja dat lea láhččojuvvon álbmogii.
Saemiedigkie dajvem reerie aktene laavenjostosne Varangeren Saemien museuminie, jïh sjïehteladteme guktie gaajhkh almetjh maehtieh desnie mïnnedh.
Sámediggi lea máŋga jagi ovttasbargan Unjárgga gielddain, ja Finnmárkku fylkkagieldda ja Sámi parlamentáralaš ráđi vehkiin, oččodit Ceavccageađggi árvvoštallojuvvot nammadeami máilmmiárbelistui.
Saemiedigkie lea Unjargan tjïeltine ektine, jïh dåarjojne Finnmarhken fylhkentjïelteste jïh Saemien parlamentarihkeles raereste, gellie jaepieh laavenjosteme juktie Ceavccageađgim / Mortensnes vuarjasjamme åadtjodh, juktie dam vearteneaerpielæstose nommehtidh.
2011 rájes lea nammaduvvon áššedovdijoavku bargan dáinna áššiin.
Jaapien 2011 raejeste dle akte dåehkie nommedahteme maehteles almetjijstie laavenjostojne åtneme daam barkoem åvtese juhtiehtidh.
Joavku lea dál loahpaheamen barggus.
Daelie dåehkie sov barkoem orrijeminie.
Dan loahppacealkámuš lea ahte Ceavccageađggi berre árvvoštallat ovttas golmmain eará kulturmuitoguovlluin Várjjagis.
Dïhte vihtiestamme Ceavccageađgi / Mortensnes byöroe vuajnalgidh dej golme jeatjah sjïere kultuvremojhtesedajvigujmie ektine Varangerisnie.
Dat leat iešguđet láhkai gáibideamen resurssaid ja čilgemin Várjjaga rikkes ovdahistorjjá.
Fïereguhtelaakan dle daah vierhtieligke krievemh tjïelkestieh jïh Varangeren ræjhkoes åvtehistovrijem.
Várnjárggas ja muotkkis gaskal Várnjárgga ja Deanu leat erenoamáš ollu bázahasat mat duođaštit goddebivddu, sihke bivdorokkit ja vuopmanat.
Varangerenjaarkesne jïh aejresne Varangerfjovlen jïh Deatnu-jeanoen gaskesne gaajh jïjnjh gïejh gedtiebivtemistie, dovne goh vijremesvaalkh jïh bååreldahkh.
Dain lea Gollevárri Deanu gielddas ja Noiddiidčearru Báhcavuona gielddas hui erenoamážat.
Dej gaskem Gollevárri Deatnun tjïeltesne jïh Noidiidčearru / Kjøpmannskjølen Båtsfjorden tjïeltesne aktene sjïere sijjesne.
Golleváris leat čuđiid mielde bivdorokkit oktilis vuogádagas.
Gollevárrisne gellie tjuetie vijremesvaalkh aktene vihties öörnegisnie.
Dáppe leat maid Várjjaga sápmelaččaid čakčabivdima duktásajit, áigemeroštallojuvvon gaskal 12- ja 1400 m. Kr. Noiddiidčearus leat máŋggaid kilomehteriid vuopmanat mat dolvot gierdogárddiide.
Daesnie aaj gåetiesijjieh varangeresaemiej årromesijjijste tjaktjege, medtie 12- jïh 1400 Kr. m. Noidiidčearrusne / Kjøpmannskjølen gellie kilomeeterh bååreldahkigujmie gierkijste mah orrijieh jorpeligke giedtine.
Goappašiid guovlluin leat maid ollu čilat ja biergočiegát.
Gåabpaginie dajvine aaj gellie vuetjemesijjieh jïh bearkoevåarhkoeh.
Vuopmanhápmi, mat sáhttet leat geavahuvvon guhkes áiggi ovdahistorjjá áigodagain, čujuha ovddasguvlui áiggis ja miellagiddevaš oktavuođaide gaskal goddebivddu ja boazodoalu.
Guktie bååreldahkh vååjnoeh, mah maehtieh åtnosne orreme guhkiem åvtehistovrijesne, dah tïjjen åvtese jïh murreds ektiedimmide tjuvtjiedieh gedtievijremen jïh båatsoen gaskem.
Dán guovtti bivdoguovlluide lassin lea stuorra duktásadjeguovlu Ruovdenjunlovttas Unjárgga gielddas, gos leat nu ollu go 90 duktásaji áigodagas gaskal 3 ja 4000 jagi o.Kr., evttohuvvon váldojuvvot mielde.
Lissine dejtie göökte vijremedajvide dle stoerre gåetiesijjieh Ruovdenjunlovtesne / Gropbakkengen Unjargan tjïeltesne, ållesth 90 gåetiesijjiejgujmie ovrehte 3 jïh 4000 jaepien raejeste Kr. å, mejtie raeriestamme meatan vaeltedh.
Dát golbma guovllu leat ovttas Ceavccageđggiin Várjjatvuona sápmelaččaid boares geavahan- ja ássanguovllus, mas lea vuolgán oktasašnamma Várjjat Siidda máilmmiárbebáiki.
Daah golme dajvh leah Ceavccageađgine / Mortensnes ektine, varangeresaemiej båeries åtnoe- jïh årromedajven sisnjelen, destie dïhte ektienommeVárjjat Siidaveartneaerpiesijjie.
Barggu oktavuođas leat lágiduvvon álbmotčoahkkimat guoskevaš gielddain, ja gielddaid politihkkanjunnošat leat addán positiiva ruovttoluottadieđuid.
Gosse daejnie barkeme dle almetjetjåanghkoeh tjïrrehtamme dejnie sjyöhtehke tjïeltine, jïh tjïelti politihkeles stuvreme lea hijven bïevnesh bååstede vadteme.
Maiddái guoskevaš orohagain leat čájehan buorredáhtu.
Aaj dejstie sjyöhtehke båatsoesïjtijste hijven bïevnesh båateme.
Vurdojuvvo ahteVárjjat Siidaboahtá mielde tentatiiva listui dán jagi, ja ahte nammadanproseassa máilmmiárbelistui álggahuvvo fargga.
VeanhtedeVárjjat Siidameatan sjædta Nöörjen tentatijve læstosne daan jaepien, jïh dïhte barkoe nommehtimmieprosessine vearteneaerpielæstoen vööste varke aalka.
Dalle lea maid áigi gielddaide ja earáide dahkat formálalaš mearrádusaid das ahte sii dorjot prošeavtta.
Dellie dah tjïelth jïh mubpieh aaj dejtie byjjes nænnoestimmide darjoeh mah prosjektem dåarjoeh.
Várjjat Siidalea muitalus 12 000 jagi eallinfámolaš bivdima ja guolásteami birra Várjjagis, mo goddebivdu rievddai boazodoallun, ja dan birra go eanadoallu bođii lassiealáhussan, ja olbmui ja luonddu gaskavuođaid birra.
Várjjat Siidaakte soptsese jieledefaamoen bïjre maam vijreme, bivteme jöh gööleme Varangerisnie åtneme 12 000 jaepiej tjïrrh, gosse orrijin gedtiem vijredh jïh båatsojne eelkin, dan tïjjen bïjre gosse jåartaburrie lissiejielieminie sjïdti, jïh ektiedimmiej jïh ektiedahkoen bïjre almetji jïh eatnemen gaskem.
Dat lea maid muitalus oskku ja kosmologiija birra, rievdadusaid birra áiggi mielde ja dan birra mii čatná vássánáiggi dálááigái.
Daate aaj akte soptsese religijovnen jïh kosmologijen bïjre, jarkelimmiej bïjre mah guhkiem ryöhkeme jïh dan bijre mij åvtetijjen jïh daaletje tijjen tjåanghkan gårrede.
Dan álgaga duogábealde ahte oažžut saji máilmmiárbelistui, lea dat háliidus ahte máilbmi galgá beassat muosáhit daid kulturhistorjjálaš árvvuid maid mii atnit árvvus, ja ahte dakkár fuomášumis galget leat positiiva váikkuhusat báikegottiide ja geavaheddjiide.
Skraerjien duekesne akten sæjjan vearteneaerpielæstosne lea akte vaajtele abpe veartene edtja åehpies sjïdtedh dej kultuvrehistovreles aarvoejgujmie mejtie mijjieh tjarke ååktebe, jïh akte dagkeres tsåatskelesvoete edtja hijven årrodh dan voenges siebriedahkese jïh utnijijidie.
Sámedikkis leat stuorra vuordámušat dasa maid sámi máilmmiárbebáiki Várjjagis sáhttá mearkkašit, sihke máhttui, áddejupmái, muosáhussii, kulturovdanbuktimii ja ealáhusovddideapmái.
Saemiedigkie stoerre vuartoeh åtna maam ulmide akte saemien vearteneaerpiesijjie Varangerisnie åådtje, dovne daajroen, goerkesen, dååjresen, kultuvreåtnoen jïh jielemeevtiedimmien bïjre.
Máilmmiárbelistui beassan addá alla árvvu, muhto mielddisbuktá maiddái geatnegasvuođaid.
Gosse vearteneaerpielæstosne tjåådtje dle jolle staatusem åådtje, men aaj dïedth åådtje.
Geavaheddjiidberoštusaid ja geavahanmáhtu vuhtiiváldin ja buorre ovttasbargu gielddaiguin, ealáhusberoštusaiguin, geavaheaddjiorganisašuvnnaiguin ja eará kultureiseválddiiguin lea hui deaŧalaš.
Tjuara utniji iedtjh jïh utniji daajroeh krööhkestidh jïh vihkeles aaj tjïeltigujmie, jielemeiedtjijigujmie, utnijesiebriejgujmie jïh jeatjah kultuvremojhteseåejvieladtjigujmie hijvenlaakan laavenjostedh.
Sámedikkis leat stuorra vuordámušat daidda positiiva váikkuhusaide mat bohte go Ceavccageađgi beassá mielde UNESCO máilmmiárbelistui.
Saemiedigkie aavodeminie dejtie hijven konsekvenside mah sjidtieh gosse Ceavccageađgi / Mortensnes UNESCO ’ n vearteneaerpielæstose båata.
Sámi bibliografiija / Mii ávžžuhit / Girjerádju / Sámediggi - Sametinget
Saemien bibliografije / Mijjieh juvnehtibie / Gærjagåetie / Saemiedigkie - Sametinget
Sámi bibliografiija
Saemien bibliografije
Nationalbiblioteket hálddaša Sámi bibliografiija Norggas.
Saemien bibliografije Nöörjesne reeresåvva Nasjonalgærjagåeteste.
Maiddái Ruoŧas ja Suomas ráhkaduvvojit sámi bibliografiijat.
Aaj Sveerjesne jïh Såevmesne saemien bibliografijh dorjesuvvieh.
Norgga sámi bibliografia
Nöörjen saemien bibliografije
Ruoŧa sámi bibliografia
Sveerjen saemien bibliografije
Suoma sámi bibliografia
Såevmien saemien bibliografije
Háliida digaštalla rasismma váikkuhusaid / SáNuL / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Sæjhta rasismen konsekvensh digkiedidh / SUPU / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Háliida digaštalla rasismma váikkuhusaid
Sæjhta rasismen konsekvensh digkiedidh
Sámi Parlamentáralaš Ráđđi ja Norgga bealde Sámediggi lágidit nuoraidkonferánssa miessemánu 31. b. – geassemánu 2. b. 2013 olggobealde Oslo.
Saemien paralmentarihkeles Raerie jïh Saemiedigkie Nöörjesne noerekonferansem öörnedieh suehpeden 31. b – ruffien 2. b. 2013 Oslon ålkolen.
Konferánssa fáddán lea juohkebeairasisma.
Konferansen teema lea aarkebiejjien rasisme.
Sámedikki Nuoraidpolitihkalaš Lávdegoddi (SNPL) lea konferánssa lágideaddjin, ja háliida čalmmustahttit hástalusaid juohkebeairasismma oktavuođas, mo sáhttá dustet rasismma ja dan váikkuhusaid.
Saemiedigkien Noerpolitihkeles Moenehtse (daaroen SUPU) lea gåassoehtæjjah konferansese, jïh sæjhta tjelmide bïejedh haestiemidie aarkebiejjien rasismen bïjre, guktie maahta rasismem jïh konsekvenside minngielisnie gïetedidh.
- Muhtumin mii nuorra sápmelaččat gártat dakkár dillái ahte eat dieđe maid galgat vástidit ja boađus lea ahte mii šaddat olle álbmoga ovddasteaddjin.
- Goh noere saemieh dle såemies aejkien heannadimmine båetebe gusnie ibie maehtieh eensi vaestiedassem vedtedh, jïh ambassadöörine sjïdtebe gaajhkide saemide.
Go čuoččuhusas čuovgá čađa ahte dat lea rasisttalaš dahje gažaldat jerrojuvvo hárdin dihtii, de sáhttá leat váttis diehtit maid ja mo galgá vástidit.
Gosse dïhte rïektes mïele aktene jiehtegisnie rasistiske, jallh akte gyhtjelasse gihtjesåvva juktie provoseradidh, dle maahta gïerve årrodh daejredh maam jïh guktie edtja vaestiedidh.
Konferánssas galgat hárjehallat dasa geavatlaš hárjehallamiid ja workshops bokte, mii galgat oahppat iežamet vuoigatvuođaid birra suorggi áššedovdiin.
Konferansesne edtjebe disse haarjanidh dæjpeles haarjanimmiej tjïrrh jïh workshop ’ ine, mijjieh edtjebe aaj mijjen jïjtsh reaktaj bïjre lïeredh maehteles almetjijste daennie suerkesne.
Vuosttaš lávki buori digaštallamii lea máhttu, čilge Sagka Marie Danielsen, SNPL jođiheaddji.
Voestes sïlle akten hijven argumentasjovnen vööste lea daajroe, Sagka Marie Danielsen buerkeste, SUPUn åvtehke.
Konferánsa álgá bearjadaga miessemánu 31. b. dii. 14.00 Quality Hotel Olavsgaard:s olggobealde Oslo ja loahpahuvvo sotnabeaivvi geassemánu 2. b..
Konferanse aalka bearjadahken, suehpeden 31. b. ts. 14.00 Quality Hotel Olavsgaard ’ sne Oslon ålkolen jïh orrije aejlegen ruffien 2. b.
SNPL jođiheaddji vuordá sullii 50 oassálasti gaskal 16 ja 30 jagi Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas konferánsii.
SUPUn åvtehke aervede medtie 50 noerh,16 jïh 30 jaepiej gaskem, Nöörjeste, Sveerjeste, Såevmeste jïh Russlaanteste sijhtieh meatan årrodh konferansesne.
Son ávžžuha buot berošteddjiid dieđit konferánsii.
Dïhte haasta gaajhkesidie mah iedtjem utnieh bïeljelidh jis sijhtieh meatan årrodh.
- Juohkebeairasisma lea fáddá man lea deaŧalaš digaštallat ja mii sávvat ahte DON searvvat ja muitalat iežat vásáhusaid ja oainnuid, cealká Sagka Marie Danielsen loahpas.
- Aarkebiejjien rasisme lea akte teema mij lea vihkeles digkiedidh jïh mijjieh gegkestibie DATNE leah meatan jïh dov dååjrehtimmiejgujmie jïh vuajnoejgujmie båatah, Sagka Marie Danielsen minngemosth jeahta.
Eanet dieđuid konferánssa birra:
Vielie bïevnesh konferansen bïjre:
SNPL, e-post: supu@samediggi.no
SUPU, e-påaste: supu@samediggi.no
Sámediggi, tel. +47 78 48 42 35.
Saemiedigkie, tell. nr. +47 78 48 42 35.
Dieđit dákko.
Bïeljelh daesnie jis sïjhth meatan årrodh.
Dieđihanáigemearri: miessemánu 15. b..
Bïeljelimmiemierie: Suehpeden 15. b.
Kaptein Sabeltann áppa sámegillii / Faktadieđut sámi gielaid birra / Giella / Sámediggi - Sametinget
Kapteejne Sabeltann-appe saemien gïelesne / Bïevnesh saemien gïeli bïjre / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Kaptein Sabeltann áppa sámegillii
Kapteejne Sabeltann-appe saemien gïelesne
05. Ođđajagimánnu 2016
- Kapteejne Sabeltann lea akte åehpies gaagkoe aaj saemien maanide.
Sámediggeráđđi juolluda 300 000 ruvnnu Ravn Studio AS:ii prošektii: Kaptein Sabeltann og skatten i LamaRama.
Vihkeles saemien maanah åadtjoeh govledh, lohkedh jïh saemien nuhtjedh aaj spïeli jïh appi tjïrrh, dïhte saemien goh gïele dåarjohte, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Lea deaŧalaš ahte sámi mánát besset gullat, lohkat ja geavahit sámegiela spealuid ja áppaid bokte, ja dat doarju sámegiela giellan, dadjá sámediggepresideanta Aili Keskitalo.
Kaptein Sabeltann og skatten i Lama Rama / Kapteejne Sabeltann jïh skaehtie LamaRamesne lea dïhte gieltegs jåarhke spïeleste Kaptein Sabeltann på nye tokt.
Mearrasoahti, árdnaohcan ja diđoštallan mearas lea maid dál ge mielde.
Mearoedåaroe, skaehtievijreme jïh goerehtimmie mearosne leah stïeresne daan aejkien aaj.
Dasa lassin sáhttet speallit dál láddet máŋgga hámmanii.
Lissine spïelijh daelie maehtieh gaadtan vaedtsedh jieniebinie dejstie sïelkedahkijste.
Speallu lea ráhkaduvvon nu ahte spelliin álo lea ođđa mihttomearri maid ferte olahit ovdalgo beassá viidáseappot spealus.
Spïele lea dorjemesovveme guktie spïelije iktesth aktem orre ulmiem åtna man vööste tjuara sïlledidh juktie guhkiebasse spïelesne båetedh.
Mihttomearrin lea gávdnat mearrajohtolaga čihkkon LamaRamai, ja fáhtet buot divraseamos ártna, Gonagasa Bearrala.
Ulmie lea mearoegeajnoem gaavnedh dan tjeakoes LamaRamese, jïh dam åajvoeh skaehtiem jaksedh, Gånkan tjaetsiegierkie.
Spealu muitalus lea eanaš vuođđuduvvon speallofilbmii, nu ahte sii geat leat geahččan filmma, dovdet gálašanbáikkiid, ártnaid ja olbmuid. Speallu (áppa) lea dattetge áibbas sorjjasmeahttun ja friija speallovásáhus. Ohcci čállá ohcamis ahte dát lea mánáid vástádus
Akte stoerre bielie spïelen histovrijistie spïelefilmem våaroeminie åtna, guktie laavkomesijjieh, skaehtieh jïh almetjh leah åehpies dejtie mah filmem vuajneme.
Pirates of the Caribbean:ii, miellagiddevaš ja máŋggabealat speallu masa lea seaguhuvvon sihke balddáhus ja illu.
Spïele (appe) lea læjhkan akte jïjtjeraarehke jïh frijje tjåadtjoen spïeledååjrese: ohtsije ohtsemisnie tjaala daate lea maanaj vaestiedasse filmese Pirates of the Caribbean, akte sjïere pleentege asveste, isveligkeste jïh aavoste tjöönghkeme aktene gieltegs jïh jeereldihkie spïelesne.
- Kaptein Sabeltann lea ollugiid sáŋgár, ja ollu ruovttuin stohket Sabeltanna.
- Gellide maanide Kapteejne Sabeltann akte stoerre heelte, jïh maanah gelline hïejmine jïjnjem Savelan stååkedieh.
Dát riggodahtášii ollu mánáid giela go besset guldalit, speallat, stoahkat Kaptein Sabeltann sámegillii, dadjá sámediggepresideanta Aili Keskitalo.
Jïjnjh maanah sijhtieh ræjhkoesåbpoe gïelem åadtjodh jis maehtieh goltelidh, spïeledh jïh stååkedidh Kapteejne Sabeltannem saemien gïelesne, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Ravn Studio AS lea ovdalis almmuhan spealu “ Kaptein Sabeltann på nye tokt ”.
Ravn Studio AS lea aarebi bæjhkoehtamme spïelem “ Kaptein Sabeltann på nye tokt ”.
Speallu lea maid sámegillii buvttaduvvon Sámedikki doarjagiin.
Spïele aaj saemiengïelesne gååvnese jïh Saemiedigkie lea dåarjoem dïsse vadteme.
- Go oahppá ” terminologien ” dahje sátneriggodaga Kaptein Sabeltann oktavuođas, de lea vejolaš hupmat ja duhkoraddat Kaptein Sabeltann sámegillii.
- Gosse “ terminologijem ” jallh baakoevåarhkoem åådtje Kapteejne Sabeltannen bïjre, dellie gåarede soptsestidh jïh stååkedidh Kapteejne Sabeltannem saemien gïelesne.
Dat lea buorre sámi mánáide, ja dat gáhttešii sámegiela, dadjá Keskitalo.
Daate hijven saemien maanide, jïh saemien gïelegorredimmien gaavhtan, Keskitalo jeahta.
L oga eanet dás:
Lohkh vielie
Eanet dieđuid addá Sámedikki presideanta Aili Keskitalo, 971 29 305
Vielie bïevnesh: Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo, 971 29 305
Álgoálbmotjietna ferte gullot luondduluosa hálddašeamis / Mearraealáhusat / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Aalkoealmetjegïele tjuara govlelgidh reeremisnie eatnemeloeseste / Marijne jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Álgoálbmotjietna ferte gullot luondduluosa hálddašeamis
Aalkoealmetjegïele tjuara govlelgidh reeremisnie eatnemeloeseste
- Riikkaidgaskasaš váikkuhanfápmu luondduluosa hálddašeamis lea dađistaga stuorát ja stuorát, ja danne lea mu mielas dárbu sihkkarastit riikkaidgaskasaš álgoálbmotjiena dán barggus, dadjá Sámediggeráđi lahttu Silje Karine Muotka.
- Dïhte gaskenasjovnaale reeremefaamoe eatnemeloeseste lea tjyölkehkåbpoe sjïdteme jïh dan åvteste vuajnam daerpies aalkoealmetjegïelem gorredidh daennie gaskenasjovnaale barkosne, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Sámedikki dievasčoahkkin celkkii 2012:s ahte lea dárbu heivehit álgoálbmotdimenšuvnna riikkaidgaskasaš luossaovttasbarggus NASCO:s.
Jaepien 2012 Saemiedigkien stoerretjåanghkoe lahtesti lij daerpies aalkoealmetjebieliem sjïehtesjidh dennie gaskenasjovnaale loeselaavenjostosne NASCO:sne.
Sámediggi ozai ja oaččui dárkojeaddjistáhtusa NASCO:s seamma jagi.
Saemiedigkie syöki jïh vïhtesjæjjastaatusem åadtjoeji NASCO:sne seamma jaepien.
Sámediggi lei vuosttaš gearddi dárkojeaddjin diibmá.
Saemiedigkie lij voestes aejkien meatan goh vïhtesjæjja dæjman.
Dán jagi sešuvdna lea geassemánu 3. – 6. beivviid Frankriikkas.
Daan jaepien sesjovne lea ruffien 3. – 6. b. Frankrijhkesne.
NASCO - North Atlantic Salmon Conservation Organization lea daid stáhtaid organisašuvdna mat hálddašit luondduluosa.
NASCO - North Atlantic Salmon Conservation Organization lea akte siebrie dejtie staatide mah eatnemeloesem reerieh.
Norggas lea Norgga Bivdi- ja guolástussearvvis, Boanddaidsearvvis ja WWF:s dárkojeaddjistáhtus ovttas Sámedikkiin.
Nöörjesne Nöörjen Vijrije- jïh göölijesiebrie, Båantasiebrie jïh WWF vïhtesjæjjastaatusem utnieh Saemiedigkine ektine.
Dán jagi sešuvdnii servet dušše Sámediggi ja Norgga Bivdi- ja guolástussearvi Norgga delegašuvnna bálddas, man Arne Eggereide Birasdirektoráhtas jođiha.
Daan jaepien sesjovnesne ajve Saemiedigkie jïh Nöörjen Vijrije- jïh göölijesiebrie mah leah meatan Nöörjen delegasjovnine ektine, man åvtehke lea Arne Eggereide Byjresedirektovraatesne.
Ollu beroštumit háliidit váikkuhanfámu luossahálddašeapmái.
Gellie ïedtjeladtjh mah sijhtieh faamoem utnedh loesereeremen bijjelen.
EU lea ovdal buktán cealkámušaid Norgii das ahte bisuhit čavga regulerejuvvon mearraluossabivddu, ja Ruošša lea juobe gáibidan bissehit dán bivddu muhtun sajiin.
EU lea aarebi lahtestimmieh vadteme Nöörjese juktie striengkies stuvrehtimmieh tjåadtjoehtidh mearoeloesegöölemisnie, jïh Russlaante lea dovne krïeveme daate gööleme tjuara tjöödtjestidh såemies dajvine.
- Sámedikki bargun lea fuolahit ahte álgoálbmotvuoigatvuođat dollojuvvojit ja ahte sámi beroštumit deattuhuvvojit sihke regulerenbarggus ruovttuguovllus ja maiddái dalle go Norga ovttasdoaibmá eará stáhtaiguin hálddašanáššiin, deattasta Sámediggeráđđe lahttu Silje Karine Muotka.
- Saemiedigkien råålla lea gïehtjedidh aalkoealmetjereaktah steeresuvvieh jïh saemien ïedtjh krööhkestamme sjidtieh dovne stuvrehtimmiebarkosne daennie laantesne jïh aaj gosse Nöörje jeatjah staatigujmie råårestalla reeremegyhtjelassi bïjre, Muotka tjïerteste.
Stáhtaid NASCO ovttasbarggu bokte biddjojuvvojit láidestusat movt luossaresurssat galget hálddašuvvot.
Staati NASCO-laavenjostoen tjïrrh bïhkedassh bïejesuvvieh guktie edtja loesevierhtiem reeredh.
Lea áibbas čielggas ahte dát guoská álgoálbmogiidda geat ellet dáin guovlluin.
Daate lea ojhte vihkeles aalkoealmetjidie mah daejnie dajvine jielieh.
Danne háliida Sámediggeráđđi ahte álgoálbmotfuomášupmi galgá boahtit eanet oidnosii riikkaidgaskasaš proseassain.
Daan sjïekenisnie Saemiedigkieraerie sæjhta aalkoealmetji krööhkemh edtjieh vielie våajnoes sjïdtedh gaskenasjovnaale prosessine.
- Dán jagi sešuvnnas áigut mii fokuseret dan ahte álgoálbmotfuomášupmi ferte searvvahuvvot NASCO iežas njuolggadusaide.
- Daan jaepien sesjovnesne sïjhtebe tjïertestidh aalkoealmetji krööhkemh tjuerieh meatan vaaltasovvedh NASCO:n jïjtsh bïhkedassine.
Dát lea deaŧalaš danne go luossabivdu lea oassi min ávnnaslaš kulturvuođus.
Daate vihkeles dan åvteste loesegööleme lea akte bielie mijjen materijelle kultuvrevåaroemistie.
Jos álgoálbmotfuomášupmi heivehuvvo NASCO njuolggadusaide, de sáhttá NASCO bidjat gáibádusaid ahte álgoálbmogiid árbevirolaš guolástus oainnusmahttojuvvo ja deattuhuvvo luondduluosa hálddašeami oktavuođas buot lahttoriikkain, dadjá Muotka loahpas.
Jis aalkoealmetji krööhkemh meatan vaaltasuvvieh NASCO:n bïhkedassine dellie aaj NASCO maahta krïevedh dovne aalkoealmetji aerpievuekien gööleme våajnoes dorjesåvva jïh krööhkestamme sjædta reeremisnie eatnemeloeseste gaajhkine lihtsegelaantine, Muotka minngemosth jeahta.
Sámediggi váidá Nussira luoitinlobi / Energiija ja minerálat / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget
Saemiedigkie luejhtemeluhpiem laajhta Nussirese / Energije jïh mineraalh / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Sámediggi váidá Nussira luoitinlobi
Saemiedigkie luejhtemeluhpiem laajhta Nussirese
Sámediggi lea váidán Birasgáhttendirektoráhta mearrádusa mii addá Nussir ASA:ii lobi luoitit ruvkebázahasaid Riehppovutnii Fálesnuori suohkanis.
Saemiedigkie lea Byjresedirektovraaten nænnoestimmiem laajhteme mij Nussir ASA:se luejhtemeluhpiem vadta gruvabaatsehtsem luejhtedh Repparfjovlen sïjse Kvalsunden tjïeltesne.
Váidagis mii bivdit Dálkkádat- ja birasdepartemeantta rievdadit mearrádusa, ja biehttalit Nussir ASA ohcama beassat čađahit ruvkedoaimma nuoskkidanlága vuođul Nussira ja Gumpenjuni gávdnoštumiid oktavuođas.
Laejhtiemisnie birrebe Klijma- jïh byrjesedepartemeente nænnoestimmiem jeatjahtahta, jïh Nussir ASA:n ohtsemem gruvagïehtelimmieluhpien bïjre nyöjhkoe deerjemelaaken mietie gaavnojne Nussir jïh Gumpenjunni / Ulveryggen.
Sámediggi áigu konsulteret Dálkkádat- ja birasgáhttendepartemeanttain váiddameannudeami birra.
Saemiedigkie sæjhta Klijma- jïh byrjesedepartemeentine rååresjidh laejhtemegïetedimmien bïjre.
Eanet dieđuid addá:
Vielie bïevnesh:
Bures boahtin Raavrevijhke / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Buerie båeteme Raavrevijhke / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Bures boahtin Raavrevijhke
Buerie båeteme Raavrevijhke
Sámediggi ja Raavrevijhke tjielte vuolláičállet ovttasbargošiehtadusa guovttegielatvuođa birra.
Saemiedigkie jïh Raavrevijhken tjïelte laavenjostoelatjkoem nualan tjaelieh guktiengïelevoeten bïjre.
– Lean hui ilus go Raavrevijhke tjielte háliida leat mielde ovddideamen lullisámegiela, dadjá ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma.
Manne joekoen geerjene ihke Raavrevijhken tjïelte sæjhta meatan årrodh åarjelsaemien gïelem evtiedidh jïh skreejrehtidh, raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta.
Raavrevijhke lea Jåma ruovttusuohkan.
Raavrevijhke lea Jåman hïejmetjïelte.
Sámedikkis leat ovttasbargošiehtadusat logi suohkaniin ja njeljiin fylkkasuohkaniin.
Saemiedigkien leah laavenjostoelatjkoeh luhkie tjïeltigujmie jïh njieljie fylhkentjïeltigujmie.
Šiehtadus Raavrevijhke suohkaniin vuolláičállojuvvui čoahkkimis gaskal Sámedikki, suohkaniid ja fylkkasuohkaniid ovttasbargošiehtadusaid čuovvoleami oktavuođas.
Daam latjkoem Raavrevijhken tjïeltine nualan tjeelin gosse Saemiedigkie, tjïelth jïh fylhkentjïelth tjåanghkoem utnin tjïrrehtimmien bïjre laavenjostoelatjkojste.
- Suohkanat ja fylkkasuohkanat leat deaŧalaččat sámegiela ovddidanbarggus.
- Tjïelth jïh fylhkentjïelth leah joekoen vihkeles evtiedimmiebarkosne saemien gïeline.
Danne mii leat ilus go suohkanat ja fylkkasuohkanat váldet ovddasvástádusa das ahte sámegiella galgá leat ealli giellan maiddái boahtteáiggis.
Mijjieh dannasinie geerjene ihke tjïelth jïh fylhkentjïelth dïedtem vaeltieh ihke saemien gïelh edtjieh jielije gïelh årrodh aaj båetijen aejkien.
Sámedikki mihttomearri lea ahte ovttasbargošiehtadusat galget leat reaidun buori gulahallamii ja ovttasbargui sámegielain.
Saemiedigkien ulmie lea laavenjostoelatjkoeh edtjieh dïrreginie årrodh juktie hijvenlaakan govlesadtedh jïh laavenjostedh saemien gïelen bïjre.
Das maid mii válljet odne dahkat, lea mearkkašupmi sámegielaid boahtteáigái, dadjá ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma.
Dah veeljemh mah daan biejjien vaaltasuvvieh leah joekoen vihkeles saemien gïelen båetijen aejkien gaavhtan, raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta.
Sámegiela hálddašanguovllus lea sámegiella ja dárogiella ovttadássásaš gielat.
Saemien gïelen reeremedajvesne saemien jïh nöörjen seammavyörtegs gïelh.
Dat mearkkaša ahte buohkain lea vuoigatvuohta oažžut bálvalusaid sámegillii go sii váldet oktavuođa suohkaniin dahje eará almmolaš etáhtaiguin.
Dïhte sæjhta jiehtedh gaajhkesh reaktam utnieh viehkiem åadtjodh saemien gïelesne gosse tjïeltine jallh jeatjah byögkeles etaatigujmie govlesedtieh.
Eanet dieđuid addá ráđđálahttu Ellinor Marita Jåma, + 47 916 13 460
Jis vielie bïevnesh sïjhth: Raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma, + 47 916 13 640
Nannet sámi fálaldaga Oslos. / Sámi kulturbargoarenat / Kultureallin / Sámediggi - Sametinget
Saemien faalenassem Oslosne nænnoestehtedh / Sijjieh saemien kultuvrebarkose / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Nannet sámi fálaldaga Oslos.
Saemien faalenassem Oslosne nænnoestehtedh
Sámediggi ja Oslogielda áigot nannet sámi fálaldaga oaivegávpogis sierra ovttasbargošiehtadusain.
Saemiedigkie jïh Oslon tjïelte sæjhta dam saemien faalenassem åejviestaaresne nænnoestehtedh akten jïjtse laavenjostoelatjkoen tjïrrh.
- Ovttasbargošiehtadus galgá álkidit leahkit sápmelažžan Oslos.
- Laavenjostoelatjkojne edtja aelhkebe sjïdtedh saemie Oslosne årrodh.
Oslos leat ollu sápmelaččat ja min ulbmil lea ahte sii galget oažžut nu buori fálaldaga go vejolaš, dadjá sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassenja máhtu ja oahpu gávpotráđđi, Anniken Hauglie.
Jïjnjh saemieh Oslosne jïh mijjen ulmie lea daah edtjieh dan hijven faalenassem åadtjodh goh gåarede, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jïh daajroen jïh ööhpehtimmien staateraerie Anniken Hauglie jiehtieh.
Sámediggi ja Oslo gielda lea máŋga jagi digaštallan mo nannet ja ovddidit mánáidgárde-, skuvla-, dearvvašvuođa- ja kulturfálaldaga oaivegávpoga sámi álbmogii.
Saemiedigkie jïh Oslon tjïelte leah gellie jaepieh digkiedamme guktie edtja nænnoestehtedh jïh evtiedidh maanagiertide, skuvlide, healsoe- jïh kultuvrefaalenasside dejtie saemien årroejidie åejviestaaresne.
Politihkalaš dásis leat leamaš guokte jahkásaš ovttasbargočoahkkima.
Daan raajan göökte fïerhten jaepien laavenjostoetjåanghkoeh politihkeles daltesisnie orreme.
Gávpotráđđi Anniken Hauglie máhtu ja oahpu gávpotráđđeossodagas lea leamaš čoahkkin sámediggeráđiin Guovdageainnus.
Staareraerie Anniken Haugli Daajroen jïh ööhpehtimmien staareraeriegoevtesisnie lea Guovdageaidnusne orreme jïh tjåanghkoeh saemiedigkieraerine åtneme.
Gávpotráđđi galledii maiddái iešguđet sámi fágabirrasiid nu go Sámi Allaskuvlla ja Gáldu.
Staareraerie aaj ovmessie faagebyjresh vaaksjoeji goh Sámi Állaskuvla jïh Gáldu.
Dál áigu sihke gielda ja Sámediggi ráhkadišgoahtit ovttasbargošiehtadusa mii galgá nannet sámi giela, kultuvrra ja dearvvašvuođa Oslos.
Daelie dovne tjïelte jïh Saemiedigkie sijhtieh aktine prosessine nïerhkedh juktie laavenjostoelatjkoem darjodh mij edtja saemien gïelem, kultuvrem jïh healsoem nænnoestehtedh Oslosne.
Máŋga gávpotráđđeossodaga searvvahuvvojit dán bargui.
Jienebh staareraeriegoevtesh sijhtieh meatan årrodh daennie barkosne.
Čoahkkimis Guovdageainnus ságastallojuvvui dan birra ahte ásahit čoahkkananbáikkiid sámi boarrásiid várás ja ásahit sierra buhcciidsiidda gávpogii.
Dennie tjåanghkosne Guovdageaidnusne nuepide digkiedin juktie gaavnedimmiesijjieh tseegkedh dejtie saemien voeresidie jïh aktem jïjtse skïemtjegåetiegoevtesem staaresne tseegkedh.
Sámi viesu ruhtadeapmi maid digaštallojuvvui čoahkkimis.
Tjåanghkosne aaj finansieradimmiem Saemien gåeteste digkiedin.
Kultuvrralaš skuvlalávkka oktavuođas háliida Oslo gielda eanet oktavuođa báikkálaš sámi kulturbirrasiiguin Oslos.
Dan kultuvrelle skuvlevoessen sjïekenisnie Oslo tjïelte sæjhta stuerebe gaskesem utnedh voenges saemien kultuvrebyjresigujmie Oslosne.
Sámediggi ja Oslo gielda áigot maid digaštallat mo oažžut eanet sámi ohppiid lohkat sámegiela 1. giellan.
Saemiedigkie jïh Oslon tjïelte edtjieh aaj digkiedidh guktie edtja jienebh saemien learohkh skreejrehtidh saemien 1. gïeline vaeltedh.
Sámedikkis lea dál ovttasbargošiehtadus Romssa suohkaniin, ja Sámediggi lea maid oččodeamen ovttasbargošiehtadusa Álttá suohkaniin.
Saemiedigkie laavenjostoelatjkoem åtna Tromsøen tjïeltine daan biejjien, jïh lea aalkeme laavenjostoelatjkoem darjodh Altan tjïeltine.
Sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen, 900 57 123
Saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen, 900 57 123
Máhtu ja oahpu gávpotráđđi, Anniken Hauglie, 48082601
Daajroen jïh ööhpehtimmien staareraerie, Anniken Hauglie, 480 82 601
Juolludusat sámi kulturmuitosuodjaleapmái / Kulturmuittut / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget
Dåarjoeh saemien kultuvremojhtesevaarjelæmman / Kultuvremojhtesh / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Juolludusat sámi kulturmuitosuodjaleapmái
Dåarjoeh saemien kultuvremojhtesevaarjelæmman
Sámi soahtehistorjjá gaskkusteapmi, sámi kulturdovdomearkkaid kárten goahccemuorain ja áittiid divodeamit golmma davimus fy lkkas.
Vuesiehtimmie saemien dåaroehistovrijistie, goerehtalleme saemien kultuvregïejeste bietsine jïh dåvvome buvrijste dejnie golme noerhtemes fylhkine.
Sámediggeráđđi lea juolludan 2,7 miljon ru sierralágan kulturmuitoprošeavttaide.
Saemiedigkieraerie lea 2,7 millijovnh dåårjeme ovmessie kultuvremojhteseprosjektide.
Prošeavttain leat kulturmuittuid registreremat eanavuođus, kulturbálgáid láhčin, ávnnaskeahtes kulturmuittut, soahtehistorjá ja suodjaluvvon visttiid divvun.
Prosjekth leah gaajhki bïjre, goh kultuvremojhtesh eatnamisnie, sjïehteladteme kultuvrebaalkijste, immaterijelle kultuvremojhtesh, dåaroehistovrije jïh bueriedimmie vaarjelamme gåetijste.
Dasto lea Sámediggi juohkán guokte miljon ru doarjjaruđaid vistesuodjalanohcamiidda.
Baaltele dle reereme göökte millijovnh dåarjoevierhtine joekedamme ohtsemidie gåetievaarjelæmman.
Dát ruđat čuvvot Sámedikki máŋgga jagáš prošeavtta “ sámi visttiid identifiseren ja registreren ”, ja leat ruđat maid Riikaantikvára juolluda.
Daate lea vierhtieh mah Saemiedigkien prosjektem " Damtijimmie jïh vïhtesjadteme saemien gåetijste " dåeriedieh, jïh maam Rïjhkeantikvaare dåårje.
Ovdamearkan kulturmuitoregistrerenprošeavttaide leat Saemien Sijte kulturmuitoregistreren Kalvvatnan guovllus Gaala, Bindal ja Namskogan suohkaniin ja Davviálbmogiid guovddáža prošeakta sámi kulturmuittuid registreren ja gaskkusteapmi Årøyas Ivggus.
Goh vuesiehtimmieh kultuvremojhteseprosjektide leah Saemien Sïjten kultuvremojhtesevïhtesjadteme Gaejsienjaevrien dajvesne Gaalan, Bindalen jïh Namsskogan tjïeltine, jïh Noerhtealmetji jarngen vïhtesjadteme jïh vuesiehtimmie saemien kultuvremojhtesijstie Årøyesne Lyngesne.
Soahtehistorjá
Dåaroehistovrije
Lassin Árrana máŋgga jagáš prošektii soahtemuittuid duođašteapmi ja gaskkusteapmi Davvi-Sálttus, juolluduvvojedje ruđat maiddái Aajege sámi giella- ja gelbbolašvuođaguovddážii historjjá ja muittuid duođašteapmái mat čatnasit nuppi máilmmisoahtái Røros-guovllus.
Lissine Árranan prosjekte mij gellie jaepieh jåhta vihtiestimmien jïh vuesiehtimmien bïjre dåaroemojhtesijstie Noerhte-Saltenisnie, dåarjoe aaj vadtasovvi Aajege saemien gïele- jïh maahtoejarngese juktie histovrijem jïh mojhtesh vihtiestidh mah leah ektiedamme mubpien veartenedåarose Röörosendajvesne.
Dát lea miellagiddevaš prošeakta, ja nugo mun dieđán de ii leat oktage ovdal geahčadan sámi beali soahtehistorjjás dáin guovlluin, dadjá Sámediggeráđđi Thomas Åhren.
- Daate akte gieltegs prosjekte, jïh guktie manne daajram dellie ij guhte gænnah dam saemien bieliem vuartasjamme dåaroehistovrijisnie daejnie dajvine aarebi, saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta.
Ollugiid mielas lea deaŧalaš láhčit kulturbálgáid, ja Kvikne meahcceráđđi Mátta-Trøndelágas lea ožžon ruđaid kulturbálgái Forollhogna nammasaš báikkis.
Jeenjesh aarvoem vuejnieh kultuvrebaalkah sjïehteladtedh, jïh Kvikne miehtjieraerie Åarjel-Trööndelagesne lea vierhtieh åådtjeme akten kultuvrebaalkese Forolhognesne.
Stuorát kulturbálggisprošektii lea Spildra gilisearvi Návuona suohkanis ožžon 400 000 ru kulturmuittuid láhčimii Spildras.
Akte stuerebe kultuvrebaalkaprosjekte lea Spildra grendelaagen prosjekte Kvænangen tjïeltesne mij edtja kultuvremojhtesh sjïehteladtedh Spildrasne, mij 400 000 kråvnah åadtjoeji.
Dasto addojuvvojedje ruđat Deanu ja Várjjaga museasiidii nuortalaš gili dikšumii ja sihkkarastimii, Báhčaveaji álbmotmeahccestivrii sámi kulturdovdomearkkaid kártemii goahcceemuorain, ja Fálesnuori gildii muitotávvala ceggemii sámi oahpaheaddji ja girječálli Anders Larsena várás.
Vierhtieh aaj vadtasovvin Deatnun jïh Varangeren museumesïjtese juktie Skoltestaaresne dåvvodh jïh gorredidh, Nasjonalpaarhkeståvrose Øvre Pasvik juktie goerehtalledh saemien kultuvregïejh bietsine, jïh Kvalsunden tjïeltese akten mojhtesetaavlese dan saemien lohkehtæjjese jïh tjaeliejasse Anders Larsen.
Larsen lei oahpaheaddji ollu sámi guovlluin Romssas ja Finnmárkkus.
Larsen lij lohkehtæjja gelline saemien dajvine Tromsesne jïh Finnmaarhkesne.
Veaháš ovdal go son jámii 1949:s sáddii son giehtačállosa Just Qvigstad:i gii jorgalii dan dárogillii ja almmuhii dan namain “ Om sjøsamene ”.
Ånnetji åvtelen sealadi jaepien 1949 aktem manuskriptem seedti Just Qvigstadese, mij dam nöörjengielese jarkoesti jïh dam bæjhkoehti nommine " Om sjøsamene " / " Mearoesaemiej bïjre "
Boarráset sámi visttit
Båarasåbpoe saemien gåetieh
Earret eará juolluduvvui ruhta vistesuodjalanprošeavttaide maid priváhta olbmot eaiggáduššet ja mat leat automáhtalaččat suodjaluvvon visttit, ja ruhta addojuvvui máŋgga áitti divvumii golmma davimus fylkkas, suodjaluvvon viesuide, návehiidda ja eanakealláriidda.
Dej gåetievaarjelimmieprosjekti gaskem mah dåarjoem åadtjoejin lin privaate aajhterh jïjtsistie vaarjelamme gåetijste, vierhtieh vadtasovvin buvrieh dåvvodh dejnie golme noerhtemes fylhkine, vaarjelamme årromegåetide, fievside, jåartatjeallaridie.
Ruđat juolluduvvojedje maiddái Davvi-Romssa museai gelbbolašvuođakursii skieltárvistehuksemis, hui boares huksenteknologiija Norggas ja mii orru leamaš hui dábálaš sámi guovlluin.
Dåarjoe aaj vadtasovvi Noerhte-Tromsen Museumasse akten maahtoekuvsjese skjelter-bigkemisnie, akte gaajh båeries bigkemevuekie Nöörjesne maam joekoen jïjnjem nuhtjeme saemien dajvine.
Kulturmuitosuodjalandoarjagat leat addojuvvon sihke sámi ásahusaide, servviide, priváhta olbmuide, suodjaluvvon visttiid eaiggádiidda, ja dasto muhtun eará priváhta dahje almmolaš aktevrraide.
Dåarjoe kultuvremojhtesevaarjelæmman lea vadtasovveme dovne saemien institusjovnide, tjïertide jïh siebride, privaate almetjidie, aajhteridie vaarjelamme gåetijste, jïh såemies jeatjah privaate jallh byögkeles aktööride.
Sámediggeráđđi Thomas Åhren dadjá ahte sámi kulturmuittut leat dovdomearkan min geavaheapmái ja ássamii sámi guovlluin.
Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta saemien kultuvremojhtesh leah gïejh mijjen åtnoste jïh baeleste saemien dajvine.
Sámediggái lea deaŧalaš suodjalit, bisuhit ja gaskkustit min kulturárbbi boahttevaš sohkabuolvvaide.
Saemiedigkieraerien gaavhtan lea vihkeles vaarjelidh, gorredidh jïh vuesiehtidh mijjen kultuvreaerpiem båetije boelvide.
Eanet dieđuid prošeavttaid birra addá: Lars Børge Myklevold, 784 74 000
Vielie bïevnesh prosjekti bïjre: Lars Børge Myklevold, 784 74 000
Jearahallamiid addá: Sámediggeráđđi Thomas Åhren, 908 39 663
Gihtjehtimmieh: Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén, 908 39 663
Loga eanet sámi kulturmuittuid birra dás:
Lohkh vielie saemien kultuvremojhtesi bïjre:
Loga eanet sámi vistesuodjaleami birra dás:
Lohkh vielie saemien gåetievaarjelimmien bïjre:
Stipeanddas stuorit máksomearri ja eanet oahppit olahusjoavkkus geain lea sámegiella fágan. / Vuođđoskuvla ja JS / Oahpahus / Sámediggi - Sametinget
Lissiehtamme stipendeåasah jïh vijriedamme ulmiedåehkie stipendese learoehkidie mej saemien faagegievlesne / Maadthskuvle jïh Jåa / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Stipeanddas stuorit máksomearri ja eanet oahppit olahusjoavkkus geain lea sámegiella fágan.
Lissiehtamme stipendeåasah jïh vijriedamme ulmiedåehkie stipendese learoehkidie mej saemien faagegievlesne
Sámediggi joatká ain 2015: juohkit stipeanddaid ohppiide geain lea sámegiella fágan joatkkaskuvllas.
Saemiedigkie jåarhka stipendem vedtdh learoehkidie mej saemien gïele faagegievlesne jåarhkeskuvlesne aaj 2015.
Ođas 2015:s lea ahte maiddái oasseáiggeoahppit, geain lea sámegiella fágan, sáhttet ohcat stipeandda ja ahte stipeandda máksomearri lassána.
Dïhte mij lea orre 2015 lea aaj bielietïjjen learohkh mej saemien gïele faagegievlesne, nuepiem utnieh stipendem ohtsedh jïh stipenden stoeredahkh leah læssanamme.
Ođđa máksomearit leat ná:
Doh orre stipendh leah naemhtie:
o Stipeanda ohppiide geain lea sámegiella vuosttašgiellan: 7 500,- ruvnno
o Stipende learoehkidie mej saemien gïele voestesgïeline; kr 7 500,-
o stipeanda ohppiide geain lea sámegiella nubbingiellan: 5 500,- ruvnno
o Stipende learoehkidie mej saemien gïele mubpiengïeline: kr 5 500,-
o Stipeanda ohppiide geain lea sámegiella vierisgiellan: 3 000,- ruvnno
o Stipende learoehkidie mej saemien gïele ammesgieline: kr 3 000,-
- Mii háliidit ahte eambbogat ohppet sámegiela.
- Mijjieh sïjhtebe jienebh edtjieh saemien lïeredh.
Dušše ná sáhttit mii sihkkarastit ahte giella seailu viidáseappot ja boahtte buolvvat sáhttet dan oahppat.
Ajve naemhtie mijjieh gorredibie gïele jåarhka jieledh jïh mubpieh boelvh maehtieh saemien lïeredh.
Danin sávvat mii ahte stipeanda movttiidahttá eambbosit válljet sámegiela joatkkaskuvllas, lohká sámediggepresideanta Aili Keskitalo.
Dan åvteste gegkiestibie stipende edtja jienebh skreejredh saemien veeljedh jåarhkeskuvlesne, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo.
- Maŋimus jagiid lea ohppiid lohku joatkkaskuvllas geain lea sámegiella fágan, lasánan.
- Dej minngemes jaepiej learohkelåhkoe jåarhkeskuvlesne mej saemien gïele faagegievlesne læssanamme.
Dát sáhttá čájehit ahte stipeanda movttiidahttá ohppiid válljet sámegiela, ja dat lea hui buorre, lohká Keskitalo.
Destie maahta vuejnedh stipende learoehkidie skreejrie saemien veeljedh jïh dïhte joekoen hijven, Keskitalo jeahta.
Ohcama skuvlajahkái 2014/2025 sáhttá sáddet ođđajagimánu 15. b. 2015 rájes.
Maahta ohtsedh stipenden bïjre skuvlejaapan 2014/15 sïjse seedtedh 15.01.15 raejeste 30.03.15 raajan.
Ohcamat meannuduvvojit dađistaga.
Ohtsemh gïetesuvvieh iktemearan.
Ohcamat mat sáddejuvvojit maŋŋil njukčamánu 15.b.2015 eai meannuduvvo.
Ohtsemh mah seedtesuvvieh 31.03.15 mænngan eah gïetesovvh.
Ohcanskovi gávdná Sámedikki neahttasiidduin álggus ođđajagimánu 2015 rájes.
Ohtsemegoere olkese bïejesåvva Saemiedigkien gåetiesæjrosne tsïengelen 2015 aalkoelisnie.
Dáidda Sámediggeviesus / Sámediggevisti / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Tjeahpoeh Saemiedigkiegåetesne / Saemiedigkiegåetie / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Dáidda Sámediggeviesus
Tjeahpoeh Saemiedigkiegåetesne
Sámediggi eaiggáda máŋggalágan dáidagiid, maid sihke sápmelaš ja norgalaš dáiddárat leat dahkan.
Saemiedigkie jïjnjh ovmessie tjeahpoeh eekie, dovne saemien jïh nöörjen tjiehpiedæjjijste.
Dáidagat leat juohkeláganat, earret eará árbevirolaš sámi duodji, govvabáccit ja ođđaáigásaš govvadáidda.
Dah tjeahpoeh leah gelliesåarhts teknihkigujmie, daan nuelesne aaj aerpievuekien saemien duedtie, skulptuvrh jïh daajbaaletje fototjeahpoe.
Muhtun dáiddárat ja dáidagat mat leat Sámediggeviesus:
Såemies dejstie tjiehpiedæjjijste jïh tjeahpojste mah leah Saemiedigkiegåetesne leah:
Hilde Skancke Pedersen Dat hirbmat stuorra ja gelddolaš seaidnegovva Luottat – Spor maid dáiddár Hilde Skancke Pedersen lea dahkan lea sihke olggobealde ja siskkobealde Sámedikki dievasčoahkkinsála.
Dïhte faavroes jïh magiske vïedtjeguvvie Luottat – Gïejh tjiehpiedæjjeste Hilde Skancke Pedersen lea Saemiedigkien stoerretjåanghkoesavkan sisnjelen jïh ålkolen.
Dievasčoahkkinsála sárdnestuolu / lávddi duohken leat siŋkapláhtat betoŋgga alde (emáljjain ja golleivnniin dahkkojuvvon siŋkii) ja seinniin olggobealde dievasčoahkkinsála ja vuolitgearddis olggobealde auditorija leat arkeologalaš luottat (sámi ássan- ja hávdesajit) mat lea sámi kultuvrra bázahusat nugo dutkasajit / gierddut ja labyrinttat, boldojuvvon metállapláhtaide.
Sinkeheallah betongesne håalemestovlen / podijumen duekesne storretjåanghkoesavkesne (emaljeste jïh lastegulleste sinkesne dorjeme), jïh vïedtji mietie stoerretjåanhgkoesavkan ålkoelisnie (foajé), jïh nuelielaptesne auditovrijen ålkoelisnie, arkeologeles gïejh etsadamme metallehealline (saemien årrome-jïh gaelmiesijjieh) mah saemien kultuvre laahpeme goh gåetiesijjieh / gievlieh jïh labyrinth.
Hilde Skancke Pedersen lei nubbi dan guoktásis geat giddejuvvon gilvvus masa ledje bovdejuvvon 12 dáiddára Sámediggeviesu čiŋaheami oktavuođas vuittiiga.
Hilde Skancke Pedersen lij akte dejstie gööktijste mij aktem måskoes gaahtjemem vitni 12 bööredamme tjiehpiedæjjajgujmie gosse edtjin Saemiedigkiegåetiem feegredh.
Kristin Ytreberg Čiŋaheapmi Den som... maid dáiddár Kristin Ytreberg lea dahkan lea buot seinniin guhkesfeaskáris.
Dïhte feegreme Den som … tjiehpiedæjjeste Kristin Ytreberg lea gaajhkine vïedtjine vaanterdimmiehaallesne.
Dasa lea geavahuvvon datneherven sámi ornamentihka vuođul ja dasto leat sátnevádjasat ja viissisvuođasánit mat leat vižžojuvvon J. Quigstad čoahkádusain.
Göökte biehkieh åtnose vaaltasovveme: ditneste gååreme mij skraejriem åtna saemien ornamentihkeste, jïh vijsies baakoeh J. Quigstads våarhkojste.
Ytreberg lei nubbi dan guoktásis geat giddejuvvon gilvvus masa ledje bovdejuvvon 12 dáiddára Sámediggeviesu čiŋaheami oktavuođas vuittiiga.
Ytreberg lij akte göökte tjiehpiedæjjijste mij måskoes gaahtjemem vitni 12 bööredamme tjiehpiedæjjajagujmie gosse edtjin Saemiedigkiegåetiem feegredh.
Kåre Kivijärvi Sámedikki bibliotehkas leat Kåre Kivijärvi Fra de store banker (1959/1961) nammasaš govva ja Kvinne (muohtogovva) Unjárggas (1972).
Saemiedigkien gærjagåetesne Kåre Kivijärvis Fra de store banker (1959/1961), jïh Kvinne (portrette) Nesseby ’ sne (1972).
Govat leat kopiijat (2004) álgogovas 1/9 (mii mearkkaša dan ahte dat lea vuosttaš govva ovcci govas main lea ovttalágan motiiva).
Dah guvvieh leah kopijh (2004) originale guvvijste 1/9 (d. s. j. dïhte voestes guvvie uktsie guvvijste seamma aatijste)
Govaid lea oastán Utsmykkingsfondet for offentlige bygg nammasaš ásahus Sámediggeviesu čiŋaheami oktavuođas 2000:s.
Bigkemefoente byögkeles gåetide daejtie guvvide öösti gosse edtjin Saemiedigkiegåetiem feegredh jaepien 2000.
Álgogovaid bilidii beaivváščuovga, govaid kopiijat heŋgejuvvojedje giđđat 2004 bibliotehkii.
Dah voestes guvvieh irhkesovvin biejjhguakeste, jïh kopijh dejstie guvvijste gævnjoeji gærjagåetesne gïjren 2004.
Harald Bodøgaard Rød nammasaš bázzi, mii lea granihtas ráhkaduvvon (1999), lea dáiddár Harald Bodøgaard dahkan ja dan lea addán Bjørn Bygg AS.
Skultuvrem Rød, mij lea granihteste dorjesovveme (1999) lea tjiehpiedæjja Harald Bodøgaard dorjeme, jïh lij akte vadtese Bjørn Bygg AS.
, Romssas skeaŋkan Sámediggeviesu almmolaš rahpama oktavuođas skábmamánus 2001.
’ ste, Tromsø, gosse Saemiedigkiem byögkeleslaakan rïhpesti gålkoen 2001.
Anna-Eva Bergman Gova Finnmark i gull metállaivnniiguin (1965) lea ráhkadan dáiddár Anna-Eva Bergman.
Tjiehpiedæjja Anna Eeva Bergmann dam måaladamme guvviem Finnmark i gull (Finnmaarhke gullesne) dorjeme metalleklaerine (1965).
Gova leat addán skeaŋkan Davvi-Trøndelága, Norlándda, Romssa ja Finnmárkku fylkkagielddat Sámediggeviesu rahpama oktavuođas skábmamánu 2. b. 2001.
Dïhte guvvie akte vadtese Noerhte-Trööndelagen, Nordlaanten, Tromsen jïh Finnmaarhken fylhkentjïeltijste gosse Saemiedigkiem rïhpesti gålkoen 2. b. 2001.
Astri Aasen Dáiddára Astri Aasen vuosttaš sámi čoahkkima govat mii dollojuvvui Troanddimis 1917:s leat earret eará feaskáris dievasčoahkkinsála guoras.
Tjiehpiedæjja Astri Aasenen måaladamme guvvieh dehtie stoerre saemietjåanghkoste Tråantesne jaepien 1917 leah gaskem jeatjah haallesne stoerretjåanghkoesavkan vööste.
Sámediggi osttii dáid Troanddima Dáiddamuseas 80-jagi ávvudeami oktavuođas guovvamánu 6. b. 1997.
Saemiedigkie dejtie Tråanten Tjeahpoemuseumeste öösti gosse dïhte 80-jaepien heevehtimmie lij goevten 6. b. 1997.
Govat ledje čájáhusas Metodistagirku kealláris Troanddimis.
Dejtie guvvide vuesehtin Metodistegærhkoen tjeallerisnie Tråantesne.
Preassaoktavuođat / Preassa / Kampanjeside / Válga ja jienastuslohku / Sámediggi - Sametinget
Pressegovletallijh / Preassa / Kampanjeside / Veeljeme jïh veeljemelåhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Roald Andreas Sandvik
Pressegovletallijh
Mediaid / Kultureallin / Sámediggi - Sametinget
Meedijah / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Mediaid
Meedijah
Sámi mediaid bargun lea juohkit dieđuid sámi álbmogii ja gaskkustit dieđuid, fákta ja áddejumi servodaga nana govdodagas.
Saemien meedijaj barkoeh lea dejtie saemien årroejidie bievnedh, jïh daajroeh, faaktah jïh goerkesem buektedh dej vijries aamhtesi bïjre siebriedahkesne.
Sámi mediafálaldat ja sámi publikašuvnnat leat deaŧalaččat sámi gielaid oainnusmahttimii, oassin giellaovddideamis ja giellaoahpahusas olles sámi álbmoga várás, ja erenoamážit mánáid ja nuoraid gaskkas.
Saemien meedijafaalenassh jïh saemien tjaalegh leah joekoen vihkeles juktie saemien gïelide våajnoes darjodh, goh akte bielie gïeleevtiedimmesne jïh gïelelïerehtimmien gaavhtan gaajhkide saemien årroejidie, jïh joekoen maanide jïh noeride.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Gáisi
NSR
Rámida Nils Johan Heatta
Phone: +47 907 75 219
Loga eambbo
Daaletje
Sávvá Riikkaidgaskasaš Sámi Filbmainstituhttii bures boahtima
Gaskenasjovnaale filmeinstituhtem buerie båeteme vaajtele
Sámediggi doarju evttohusa ahte ođđasis organiseret Internašunála Sámi Filbm...
Saemiedigkie raeriestimmiem dåarjohte akten orre öörnedimmien bïjre Gaskenas...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Čájet buot áššiid
Vuesieh gaajkesh saakh
Sámedikki bargun lea:
Saemiedigkie sæjhta:
Gulahallama bokte báikkálaš, guovlulaš ja guovddáš eiseválddiiguin ja eará aktevrraiguin nannet rámmaeavttuid sámi mediaovddideapmái
Govlesadtemen tjïrrh voenges, regijovnaale jïh staateles åejvieladtjigujmie jïh jeatjah aktöörigujmie, mierietsiehkide saemien meedijaevtiedæmman nænnoestehtedh
Árjjalaš váikkuhangaskaomiid geavaheami bokte bisuhit ja viidáseappot ovddidit sámi mediaid
Eadtjohke viehkiedïrregeåtnoen tjïrrh viehkiehtidh saemien meedijah tjåadtjoehtidh jïh vijriesåbpoe evtiedidh
Váikkuhit sámi mediafálaldaga nannema buot sámegielaide
Viehkiehtidh dam saemien meedijafaalenassem nænnoestehtedh gaajhkine saemien gïeline
Ekonomalaš váikkuhangaskaoamit
Ekonomeles viehkievierhtieh
Sámedikki váikkuhangaskaomiid mihttomearrin mediaide lea mediaid máŋggabealatvuohta mii oainnusmahttá sámi giela, kultuvrra ja servodateallima.
Dïhte ulmie Saemiedigkien viehkiedïrregigujmie meedijidie lea gelliesåarhts meedijah mah saemien gïelem, kultuvrem jïh siebriedahkejieledem våajnoes darjoeh.
Oassemihttomearrin lea ovddidit sámi mediaid mat váikkuhit servodatáŋgiruššama.
Bielieulmie lea saemien meedijah bæjjese bigkedh jïh dejtie evtiedidh mah eadtjohkevoetem siebriedahkesne skreejrieh.
Sámedikki njuolggodoarjja 6 sierra mediai 2014:s: Sámi publikašuvnnat (5) ja Julev Film AS.
Saemiedigkie ryöktesth dåarjoem vadta 6 ovmessie meedijidie 2014: Saemien bæjhkoehtimmieh (5) jïh JulevFilm AS.
Julev Film doaimmaha NuorajTV, mii lea deaŧalaš mediafálaldat interneahtas julevsámi nuoraide.
JulevFilm NuorajTV ’ em juhtieminie, mij akte vihkeles meedijafaalenasse gaskeviermesne julevsaemien noeride.
Njuolggodoarjagat mediaide galget váikkuhit arenaid gos sámi gielas, kultuvrras ja servodateallimis lea sorjjasmeahttun jietna, ja gos identitehta duddjojuvvo.
Dah ryöktesth dåarjoeh meedijidie edtjieh viehkiehtidh sijjieh sjugniedidh gusnie saemien gïele, kultuvre jïh siebriedahkejielede aktem jïjtjeraarehke gïelem utnieh, jïh identiteetem sjugniedieh.
Sámi mediat galget muitalit sápmelaččaide ja gaskkustit máhtu, faktadieđuid ja ipmárdusa viiddis servodagas.
Saemien meedijafaalenassh jïh saemien plaerieh leah joekoen vihkeles juktie saemien gïelide våajnoes darjodh, goh akte bielie gïeleevtiedimmesne, jïh gïelelierehtimmien gaavhtan gaajhkide saemien årroejidie, jïh joekoen maanide jïh noeride.
Veahkaválddálašvuohta nissoniid vuostá / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Vædtsoesvoete nyjsenæjjaj vööste / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Veahkaválddálašvuohta nissoniid vuostá
Vædtsoesvoete nyjsenæjjaj vööste
01. Njukčamánnu 2013
Saemiedigkieraerie Vibeke Larsen lea meatan EN.
Sámediggeráđđi Vibeke Larsen oassálastá ON nissonkommišuvdnii New Yorkas.
’ n nyjsenekommisjovnesne New York ’ sne. Nyjsenekommisjovnen aamhtese EN.
Dán jagi ON nissonkommišuvnna fáddán lea veahkaválddálašvuohta nissoniid vuostá.
’ sne daan jaepien lea vædtsoesvoete nyjsenæjjaj vööste.
- Ollu álgoálbmotnissonat máilmmis vásihit veahkaválddálašvuođa ruovttus ja almmolaš eiseválddiid bealis, ja danne mii háliidit váldit ovdan dán fáttá nissonkommišuvnna čoahkkimis, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen.
– Jïjnjh aalkoelalmetjen nyjsenæjjah veartenisnie vædtsoesvoetem hïejmesne jïh byögkeles åejvieladtjijste dååjrieh, jïh dannasinie sïjhtebe daam aamhtesem nyjsenekommisjovnen tjåanghkosne bæjjese lutnjedh, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
ON nissonkommišuvnna čoahkkin álgá vuosárgga njukčamánu 4. b. ja bistá guokte vahku.
EN. ’ n nyjsenekommisjovne aalka måantan, njoktjen 4. b. jïh göökte våhkoeh ryöhkoe.
Kommišuvdna galgá árvvoštallat mii lea dahkkojuvvon dán suorggis, identifiseret ođđa hástalusaid, ráhkadit riikkaidgaskasaš standárddaid ja hábmet ođđa politihka dásseárvvu ja nissoniid vuoigatvuođaid suorggis.
Kommisjovne edtja vuarjasjidh mij lea suerkesne dorjesovveme, orre haestemh gaavnedh, gaskenasjovnale standardh darjodh jïh orre politihkem hammoedidh suerkine mïrrestalleme jïh nyjsenæjjaj reaktah.
Sámediggi oassálastá Norgga sáttagoddái man Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttinministtar Marthe Thorkildsen jođiha.
Saemiedigkie lea meatan Nöörjen delegasjovnesne gusnie Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmieministere Inga Marthe Thorkildsen lea åvtehke.
Tabu fáddá
Taabuaamhtese
- Veahkaválddálašvuohta nissoniid vuostá lea maid váttisvuohtan sámi servodagas.
- Vædtsoesvoete nyjsenæjjaj vööste lea aaj akte dåeriesmoere saemien siebriedahkesne.
Mii diehtit dan, muhto mis leat uhccán dieđut dan birra ahte lea go uhcit vai eanet go muđui servodagas, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen.
Dam daejrebe, men vaenie daejrebe mejtie vaenebe jallh vielie goh dennie jeatjah siebriedahkesne, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
2012 čavčča almmuhedje Sámediggi ja Justiisadepartemeanta ovttas dutkanprošeavtta namahusain: Veahkaválddálašvuohta lagaš gaskavuođain sámi servodagas.
Tjaktjen 2012 Saemiedigkie jïh Justijsedepartemeente ektesne aktem dotkemeprosjektem bæjhkoehtin man nomme lij: Vædtsoesovete lïhke ektiedimmine saemien siebriedahkesne.
Eai boahtán fálaldagat, ja danne almmuhuvvo prošeakta ođđasis 2013:s.
Ij naan faalenassh böötin, jïh dan åvteste dle dam ikth vielie bæjhkohte jaepien 2013.
- Mii diehtit ahte maiddái sámi servodagas ii galgga hállat veahkaválddálašvuođaid birra lagaš gaskavuođain.
- Mijjieh daejrebe vædtsoesvoete lïhke ektiedimmine lea akte taabuaamhtese aaj saemien siebriedahkesne.
Lea váttis hállat ja diehtit dan veahkaválddálašvuođa birra, mii dáhpáhuvvá ruovttuin.
Geerve dan bïjre soptsestidh, jïh daejredh vædtsoesvoete hïejmen njieljie vïedtji sisnjeli heannede.
Muhto Sámedikki oaidnu lea ahte mii eat goassege ovdán dáid váttisvuođaiguin jus eat duostta daid váldit ovdan, dadjá Larsen.
Men Saemiedigkie veanhta mijjieh ibie gåessie gænnah sïjhth guhkiebasse dåeriesmoerine båetedh jis ibie doesth dam tjoevkesasse lutnjedh, Larsen jeahta.
- Mii eat galgga man ge láhkai dohkkehit veahkaválddálašvuođa lagaš gaskavuođain ja lea sámediggeráđi mielas deaŧalaš guorahallat mii dat lea mii váikkuha veahkaválddálašvuhtii sámi servodagas.
- Ibie tjoerh naan vædtsoesvoetem töölledh lïhke ektiedimmine jïh dan åvteste dle saemiedigkieraerie ojhte sæjhta goerehtidh mah faktovrh mah vædtsoesvoetem sjugnedieh saemien siebriedahkesne.
Mii háliidit maid diehtit mo veahkkeásahusat meannudit daid sápmelaččaiguin, geat vásihit veahkaválddálašvuođa ja dan ahte lea go veahkkeásahusas gelbbolašvuohta sámegielas ja sámi kultuvrras, dadjá Vibeke Larsen.
Mijjieh sïjhtebe aaj vielie daejredh guktie viehkieabparaate dejtie saemide dååste mah vædtsoesvoetem dååjrieh, jïh mejtie saemien gïele- jïh kultuvremaahtoe viehkieabparaatesne gååvnese, Vibeke Larsen jeahta.
ON álgoálbmotvuoigatvuođaid erenoamášdieđiheaddji James Anaya lea váldán ovdan sihke álgoálbmotalbmáid ja earáid veahkaválddálašvuođa nissoniid ja nieiddaid vuostá.
EN. ’ n sjïerereektije aalkoealmetjereaktide James Anaya lea vædtsoesvoetem nyjsenæjjaj jïh nïejti vööste, maam dovne aalkoealmetjen kaarrh jïh mubpieh dorjeme, åvtese buakteme goh akte dejstie göökte joekoen vihkeles aamhtesijstie gosse lea almetjereaktagyhtjelassi bïjre mah aalkoealmetjidie tsevtsieh.
Dat lea okta dan guovtti hui deaŧalaš áššis mat váikkuhit álgoálbmogiidda go guoská olmmošvuoigatvuođaáššiide.
Vuajnoeh
Sámediggi háliida bargat eanet eastademiin ja guottuid duddjomiin dán suorggis.
Saemiedigkie sæjhta vielie heerredimmine jïh vuajnoesjugneden barkojne barkedh daennie suerkesne.
- Nuorra sámi nissonat galget diehtit ahte sii eai dárbbaš gierdat dan ahte sin guoimmit huškot sin ja nuorra sámi albmát galget diehtit ahte ii leat dohkálaš huškumiin čoavdit riidduid, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen.
- Noere saemien nyjsenæjjah edtjieh daejredh dah eah edtjh töölledh leerhkehtalledh sijjen paarrebielijste, jïh noere saemien kaarrh edtjieh daejredh ij leah luhpie tsaepmedh juktie ovvaantoeh loetedh, reaerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
Eanet dieđuid oaččut dáppe: Ráđđelahttu Vibeke Larsen, + 47 941 30 116 dahje vibeke.larsen@samediggi.no
Jis vielie bïevnesh sïjhth: Raerielïhtsege Vibeke Larsen, + 47 941 30 116 jallh vibeke.larsen@samediggi.no
Politihkalaš ovddasvástádussuorggit ráđis / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Politihkeles dïedtesuerkieh raeresne / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Politihkalaš ovddasvástádussuorggit ráđis
Politihkeles dïedtesuerkieh raeresne
Sámeidkki presideanta Keskitalo ja Sámediggeráđi eará lahtut leat válljen ja juogadan politihkalaš ovddasvástádussurggiid gaskaneaset.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jïh doh mubpieh lïhtsegh Saemiedigkieraeresne leah tjïelkestamme jïh joekedamme dejtie politihkeles dïedtesuerkide sijjen gaskem.
Dás oainnát guđe ráđđelahtus lea ovddasvástádus guđe politihkalaš suorggis.
Daesnie gaavnh mah raerielïhtsegh mah dïedtem utnieh dejtie ovmessie suerkide.
Aili Keskitalo - Presideanta
Joekedimmie aamhtesesuerkijste:
Bajimus ovddasvástádus buot áššesurggiin
Bijjemes dïedte gaajhki aamhtesesuerkiej åvteste
Sámi vuoigatvuođat
Saemien reaktah
Sámi iešmearrideapmi
Saemien jïjtjenænnoestimmie
Álgoálbmotvuoigatvuođat
Aalkoealmetjereaktah
Sámi riikkarájid rasttideaddji ovttasbargu (SPR.)
Saemien laavenjostoe laanteraasti rastah (SPR)
Riikkaidgaskasaš áššit
Gaskenasjovnaale aamhtesh
Konsultašuvnnat
Rååresjimmieh
Sámi báikenamat
Saemien sijjienommh
Dásseárvu
Mïrrestalleme
Kultu v r a ja dearvvašvuohta
Kultuvre jïh healsoe
Kulturpolitihkka
Gaarsjelimmie
Dáidda
Meedija
Filbma, girjjálašvuohta, musihkka
Filme, lidteratuvre, musihke
Teáhter
Teatere
Musea
Museume
Ásahuspolitihkka
Gærhkoepolitihke
Sosiálapolitihkka
Institusjovnepolitihke
Mánáid-, nuoraid- ja bearašpolitihkka
Maana-, noere- jïh fuelhkiepolitihke
Dearvvašvuohta
Healsoe
Vuorrasiidpolitihkka
Voeresepolitihke
Dáruiduhttináššit
Daaroedehtemegyhtjelassh
Bu šeahtta, regionálapolitihkka ja duodji
Budsjedte, regijovnaalepolitihke jïh duedtie
Sámedikki bušeahtta ja rehketdoallu
Saemiedigkien budsjedte jïh reeknehlåhkoe
Sámedikki jahkedieđáhus
Saemiedigkien jaepiebïevnese
Sámediggeráđi dieđáhus
Saemiedigkieraerien reekteme
Doarjjahálddašeapmi
Dåarjoereereme
Váiddaáššit
Laejhtemeaamhtesh
Regionálapolitihkka
Regijovnaalepolitihke
Regionála ovddidanprográmmat
Regijovnaale evtiedimmieprogrammh
Ovttasbargošiehtadusat gielddaiguin / suohkaniiguin
Laavenjostoelatjkoeh tjïeltigujmie
Ovttasbargošiehtadusat fylkkagielddaiguin / - suohkaniiguin
Laavenjostoelatjkoeh fylhkentjïeltigujmie
Duodji
Duedtie
Are ála, kulturm uittut, biras, alit oahppu ja dutkan
Areale, kultuvremojhtesh, byjrese, jollebe ööhpehtimmie jïh dotkeme
Plánabargu
Soejkesjebarkoe
Areálapolitihkka ja areálahálddašeapmi
Arealepolitike jïh arealereereme
Álbmotmeahcit ja suodjalanguovllut
Nasjonalpaarhkh jïh vaarjelimmiedajvh
Ovttasbargu olggobealde plánejeddjiiguin
Laavenjostoe byjngetje soejkesjeaktöörh
Sámi kulturmuittut
Saemien kultuvremojhtesh
Eisseválddegeavat kulturmuitolága ja plána- ja huksenlága vuođul
Reeremefaamoe kultuvremojhteselaaken jïh soejkesje- jïh bigkemelaaken mietie
Sámi vistesuodjalus
Saemien gåetievaarjelimmie
Johtolat, dás maiddái mohtorjohtolat meahcis
Fealadasse, daan nuelesne motovrefealadimmie eatnamisnie
Dálkkádat ja biras
Klijma jïh byjrese
Alit oahppu ja dutkan
Jollebe ööhpehtimmie jïh dotkeme
Árbediehtu
Aerpievuekien daajroe
Sámi statistihkka
Saemien statistihke
Máhttu ja ealáhus
Daajroe jïh jieleme
Mánáidgárdi
Maanagïerte
Joatkkaoahpahus
Jåarhkelïerehtimmie
Rávesolbmuid oahpahus
Geervelïerehtimmie
Oahpponeavvut
Learoevierhtieh
Pedagogalaš bagadus
Pedagogeles bïhkedimmie
Gealbudeapmi ja rekrutteren
Maahtoelutnjeme jïh dåårrehtimmie
Oahpponeavvut mánáidgárddiide
Learoevierhtieh maanagiertide
Ealáhuspolitihkka
Jielemepolitihke
Eanadoallu
Jåartaburrie
Guolle- ja mariidna resurssat
Gööleme- jïh marijne vierhtieh
Meahcceealáhusat
Miehtjiejieleme
Boazodoallu
Båatsoe
Boraspiret
Juvrh
Gássa ja olju
Gaasse jïh petroleume
Sárdni guovvamánu 6. b. / Sártnit ja artihkkalat / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Håaleme goevten 6. b. 2014 / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Sárdni guovvamánu 6. b..
Håaleme goevten 6. b. 2014
Buorit olbmot.
Gieries gaajhkesh dovnesh.
Lihku beaivái.
Lahkoe biejjine.
Odne, guovvamánu 6. b., mii ávvudit iežamet álbmotbeaivvi ovttas Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas.
Daan biejjien, goevten 6. b., mijjen åålmegebiejjiem ektesne heevehtibie Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne.
Mii ávvudit leavggaiguin ja álbmotlávlagiin.
Mijjieh dam saeveginie jïh åålmegelaavloeminie heevehtibie.
Máhtuin iežamet historjjá birra ja jurdagiiguin iežamet boahtteáiggi birra.
Dejnie daajrojne mijjen histovrijen bïjre jïh tjelmiejgujmie dan båetijen aejkien vööste.
Mii ávvudit riemuin, njálgga biepmuin ja ollu iešguđet lágan doaimmaiguin sámi báikegottiin.
Mijjieh heevehtibie feestine, njaelkies beapmojne jïh gelliesåarhts jïh joekehts darjomigujmie saemien siebriedahkine.
Min álbmotbeaivi lea oalle ođas, dušše 21 jagi boaris.
Mijjen åålmegebiejjie lea naa noere, ajve 21 jaepien båeries.
Ávvudeamit leat iešguđetláganat, dan oainnán go galledan iešguđet suohkaniid ja báikkiid.
Heevehtimmie ovmessie vuekieh åådtje, dam vuajnam gosse guessine mïnnem dejnie ovmessie tjïeltine jïh sijjine.
Oktasaš govastagat ja doaimmat čohkkejit min beroškeahttá das gos mii orrut.
Mijjieh man akt bïjre tjåanghkenibie goh tjåenghkies symbovlh jïh darjomh, saaht gusnie årroeminie.
Seamma láhkai go mii oppa áiggi hábmet iežamet servodaga ja kultuvrra, de mii hábmet iežamet sisdoalu – sápmelaččaid álbmotbeaivvi.
Seammalaakan goh mijjieh iktesth sisvegem hammoedibie mijjen siebriedahkesne jïh kultuvresne, mijjieh sisvegem mijjen- saemiej – åålmegebiejjesne hammoedibie.
Dál mii ávvudit dan maid mii leat.
Daan biejjien heevehtibie mijjieh libie gie libie.
Mii leat sápmelaččat, iešguđet láhkai.
Mijjieh saemieh, jïh dam libie fïereguhtelaakan.
Ollu lea oktasaš, muhto ollu lea mii earuha.
Jïjnje tjåenghkies, men jïjnje aaj joekehts.
Dieđusge lea guovvamánu 6. b. midjiide rápmin, muhto seamma ollu dat leat searvevuođabeaivi, máŋggadáfotvuođain ja utnolašvuođain.
Goevten 6. b. lea hævvi akte biejjie garmeresvoetese, men seamma jïjnje akte biejjie ektievoetese, gellievoetese jïh boerehksvoetese.
Sápmelaččat leat ávvudan guovvamánu 6. b. álbmotbeaivin 1993 rájes.
Saemieh leah goevten 6. b. åålmegebiejjine heevehtamme jaepien 1993 raejeste.
Dán jagi álbmotbeaivi lea dattetge erenoamáš midjiide Norggas.
Daan jaepien åålmegebiejjie lea læjhkan sjïere mijjese Nöörjesne.
Dán jagi ávvudit sihke Sámedikki 25-jagi beaivvi ja vuođđolága 200-jagi beaivvi.
Daan jaepien dovne Saemiedigkien 25-jaepien jubileumem jïh maadthlaaken 200-jaepien jubileumem heevehtibie.
Dát addá midjiide vuogasvuođa smiehttat dárkilit álbmotstivrra ja iežamet demokráhtalaš ideálaid birra.
Daate mijjese nuepiem vadta veelebelaakan almetjeståvroen jïh mijjen demokrateles åvteguvviej bïjre ussjedidh.
Vuođđolága mearrádusat leat demokratiija geađgejuolgi.
Maadthlaaken nænnoestimmieh leah demokratijen tseegkemegierkieh.
Mat ovdanbuktet min buoremus ja deaŧaleamos ideálaid.
Akte væhta mijjen bööremes jïh vihkielommes åvteguvvide.
Vuođđoláhka dássida ovttaskasolbmuid, álbmotjoavkkuid ja stáhta beroštumiid.
Maadthlaake almetji, almetjetjïerti jïh staaten ïedtjide jïebnelaakan steeri.
Dattetge válddii 100 jagi vuođđolága vuosttaš almmuhusa rájes dassážiigo nissonolbmot ožžo dábálaš jienastanvuoigatvuođa.
Læjhkan dle amma 100 jaepieh veesi dehtie voestes låhkoste maadthlaakeste goske nyjsenæjjah sïejhme steemmereaktam åadtjoejin.
Válddii lagabui 200 jagi dassážiigo álgoálbmogiid ja unnitloguid suodjaleapmi šattai oassin vuođđoláhkii.
Mahte 200 jaepieh veesin åvtelen vaarjelimmie aalkoealmetjijstie jïh unnebelåhkojste akte bielie maadthlaakeste sjïdti.
Dat čájeha ahte vuođđoláhka vuosttažettiin lea iežas áiggi mánná, dan servodaga man dat galggai muddet.
Daate vuesehte maadthlaake uvtemes lea akte maana sov tïjjeste, dehtie siebriedahkeste maam ussjedamme edtja stuvrehtidh.
Dat ovddasta min buot buoremus ideálaid – nu mo mii daid defineret áiggis áigái.
Dïhte akte væhta mijjen ellen bööremes åvteguvvide – naemhtie mijjieh iktesth dejtie tjïelkestibie.
Ja dat rievdá dađistaga go servodat rievdada iežas ideálaid ja árvvuid.
Jïh dïhte jorkese mearan siebriedahke sov åvteguvvieh jïh aarvoeh jarkeleminie.
1988:s, jagi ovdalgo vuosttaš Sámediggi rahppojuvvui, oaččui vuođđoláhka ođđa mearrádusa mii sihkkarasttii sámi álbmogii erenoamáš stáhtusa ja suodjaleami:
Jaepien 1988, jaepien åvtelen dam voestes Saemiedigkiem rïhpesti, maadthlaake aktem orre nænnoestimmiem åadtjoeji mij saemiej sjïere staatusem jïh vaarjelimmiem gorredi:
Dát ledje dan áiggi vuđolaš rievdadusat, ja ain vásihuvvo dát sápmelaččaid dohkkeheapmi álgoálbmogin muhtumiidda nággovuložin.
Daate lij gaajh stoerre jarkelimmieh sov tïjjen, jïh annje såemies tuhtjieh daate jååhkesjimmie saemijste goh aalkoealmetjh lea rijtedihks.
Dál lea dattetge Sámediggi deaŧalaš oassi Norgga demokratiija vuogádagas.
Daan biejjien lea badth Saemiedigkie akte bielie dehtie jïrremistie nöörjen demokrateles systeemesne.
Ii leat loahppa sámi rahčamušain dohkkehuvvot, muhto baicce joatkkan.
Ij leah nåhkeme dan saemien gæmhpose jååhkesjimmiem åadtjodh, men buerebe akte guhkiedimmie.
Dan jagi galgá Vuođđoláhka rievdaduvvot sakka.
Daan jaepien akte naa stoerre jarkelimmie Maadthlaakeste dorjesåvva.
Vuođđoolmmošvuoigatvuođat galge váldojuvvot mielde láhkii, ja lága giella galgá oažžut dálááiggi hámi.
Doh vihkielommes almetjereaktah edtjieh laaken sïjse, jïh laaken gïele edtja orre gïelehammoem åadtjodh.
Mii sápmelaččat leat álbmot, vuoigatvuođain ja friijavuođain ieža mearridit iežamet boahtteáiggi.
Mijjieh saemieh akte åålmege, jïh reaktam jïh frijjevoetem utnebe jïjtje mijjen jïjtse båetijen aejkien tjïelkestidh.
Sámegiella ja dárogiella leat ovttaárvosaš gielat Norggas.
Saemien jïh nöörjen lea seammavyörtegs gïelh Nöörjesne.
Mis lea buorre jáhkku vuordit ahte dát dávistuvvo buorebut dálá vuođđolágas go 200 jagi dás ovdal.
Mijjieh maehtebe badth veanhtadidh daate buerebe våajnoes sjædta daan beajjetje maadthlaakesne, goh 200 jaepien gietjeste.
Vuođđolágas mearriduvvon ideálat demokratiija, riektesihkarvuođa, dásseárvvu ja sárdnunfriijavuođa birra addá midjiide sápmelaččaide vejolašvuođa ovddidit iežamet nationála parlameantta.
Dah viedteldihkie åvteguvvieh maadthlaakesne demokratijen, reaktajearsoesvoeten, seammavyörtegsvoeten jïh håalemefrijjevoeten bïjre, mijjem saemide viehkiehtin mijjen jïjtse nasjovnaale parlameentem evtiedidh.
Vuođđoláhka ja Sámediggi dáhkidit demokráhtalaš oassálastima ja ahte min friijavuođat ja vuoigatvuođat álbmogin ovdánit dađistaga.
Maadthlaake jïh Saemiedigkie leah dah garantisth ihke mijjieh goh åålmege åadtjobe demokrateles meatan årrodh jïh ahkedh mijjen frijjevoeth jïh reaktah evtiedidh.
Mii eat ávvut okto odne.
Ibie mijjieh oktegh daan biejjien heevehth.
Mii juogadit beaivve máilmmiin muđui, riikkain muđui ja giliin muđui.
Mijjieh biejjiem juekebe abpe vearteninie, mijjen laantine jïh voenine.
Mii bovdet iežamet ránnjáid, ustibiid ja mielássiid searvat ávvudeapmái.
Mijjieh bööredibie gaajhkh mijjen kraannah, voelph jïh meatanårrojh meatan årrodh heevehtimmesne.
Dát lea dakkár beaivi mainna mii leat rámis: okta álbmot njealji stáhtas.
Daate akte biejjie mijjieh maehtebe garmerdidh dam libie: akte åålmege njieljie staatine.
Okta álbmot mii juogada giela, historjjá, kultuvrra ja nieguid min oktasaš boahtteáiggi birra.
Akte åålmege mij gïelem, kultuvrem jïh nïekedassh juaka akten båetijen aejkien bïjre.
Giella dárbbaša veahá veahki.
Gïele ohtje viehkiem daarpesje.
Danne mii álmmuhit odne bálvalusa dás: www.sátni.org: digitála sátnegirji buot golmma sámegillii ja davviriikkalaš gielaide.
Dan åvteste aktem dïenesjem bæjhkoehtibie dan biejjien nedtesijjesne www.baakoe.org: akte digitaale baakoegærja gaajhkine golme gïeline jïh noerhtelaanti gïeline.
Sávan dat boađášii ávkin didjiide geat háliidehpet oahppa ja geavahit sámegiela.
Manne gegkestem dïhte viehkine sjædta dijjese mah sijhtieh lïeredh jïh saemien nuhtjedh.
Mu niehkun lea dakkár boahtteáigi mas nuorat álkit sáhttet válljet oahpu ja geavahit iežaset giela dainna oadjebasvuođain ahte maiddái sámegiella lea ealli giellan máilmmis.
Mov nïekedasse lea akte båetije aejkie gusnie noerh aelhkieslaakan maehtieh ööhpehtimmiem veeljedh jïh sijjen gïelem nuhtjedh, jïh daejredh saemien aaj akte jielije gïele veartenisnie.
Dakkár boahtteáigi mas sámegiella ja sámi kultuvra adnojuvvo riggodahkan ja gelbbolašvuohtan, ii ge noađđin.
Akte båetije aejkie gusnie saemien gïele jïh mijjen kultuvre leah åtneme goh ræjhkoesvoete jïh maahtoe, jïh ij akte löövles maajsoe.
Niegadan dakkár boahtteáiggi birra mas sámi servodat ii adnojuvvo hehttehussan ovdáneapmái, muhto lea lunddolaš oassi min nationála ja dásseárvosaš ovttasleahkimis.
Manne akten båetijen aejkien bïjre nïekedem gusnie saemien siebriedahke ij vååjnh goh akte heerrehke evtiedæmman, men akte iemie bielie mijjen nasjovnaale jïh seammavyörtegs ektiejieliedistie.
Mas adnojuvvo duohtan dat mai Gonagas dajai rabadettiin Sámedikki 1997:s: ahte Norga lea huksejuvvon guovtti álbmoga eatnamiidda: dážaid ja sápmelaččaid.
Mijjieh tjarke ååktebe dam maam Gånka rïhpestimmesne Saemiedigkeste jeehti jaepien 1997: staate Nöörje lea tseegkesovveme göökte åålmegi dajvesne: nöörjen almetjh jïh saemieh.
Odne mii ávvudit.
Daan biejjien heevehtibie.
Dan mii dárbbašit, dan mii leat ánssášan.
Dam daarpesjibie, mijjieh dam dïenestamme.
Muhto muitet maiddái ahte dát beaivi lea ollu olbmuid máŋggaid jagiid rahčamušaid boađus daid friijavuođaid ja vuoigatvuođaid ovddas mat mis leat dál.
Men mujhtieh aaj daate biejjie lea akte illedahke dejstie gellijste almetjijstie mah leah gymhpeme dej frijjevoeti jïh reaktaj åvteste mejtie utnebe daan biejjien.
Mii duolbmat sin bálgáid.
Mijjieh dej gïejine vaanterdibie.
Sii lea čájehan midjiide ahte máilmmi sáhttá álo rievdadit buoret guvlui.
Dah leah mijjem vuesiehtamme veartene iktesth maehtieh jarkerostedh dan buaratjommesasse.
Das go sii geat rievdadit máilmmi, leat sii geain lea jáhkku dasa ahte dat lea vejolaš.
Juktie dah mah veartenem jarkele, leah dah mah vienhtieh veartene maahta jarkerostedh.
Lihku beaivái.
Lahkoe biejjine.
Somás vuohki oahppat sámegiela – sámi sátnegirjjáš almmuhuvvon / Faktadieđut sámi gielaid birra / Giella / Sámediggi - Sametinget
Saemien lusteslaakan lïeredh – saemien låammegærjetje bæjhkoehtamme / Bïevnesh saemien gïeli bïjre / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Somás vuohki oahppat sámegiela – sámi sátnegirjjáš almmuhuvvon
Saemien lusteslaakan lïeredh – saemien låammegærjetje bæjhkoehtamme
Háliidat go oahppat sámegielsániid ?
Sïjhth såemies saemien baakoeh lïeredh ?
Vai háliidat go rámiidit gean nu eará gillii go dan gillii maid don humat ?
Jallh dagke sïjhth naan åajvoehbaakoeh jiehtedh aktene jeatjah saemien gïelesne goh jïjtje soptsesth ?
Dalle sáhttá dát ságastallangirjjáš leat veahkkin árgabeaiságastallamii sihke davvisámegillii, julevsámegillii ja lullisámegillii.
Dellie daate låammegærjetje biejjieladtje baakoejgujmie jïh raajesigujmie dovne noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelesne maahta viehkine årrodh.
Giellakampánnja “ Sámás muinna ” almmuha dá sierra sátne- ja cealkkačoakkáldaga maid sáhttá geavahit iešguđet oktavuođain.
Gïelekampanje ” Saemesth munnjien ” sov jïjtse ohtje våarhkoem baakojste jïh raajesijstie bæjhkohte daelie maam maahta nuhtjedh ovmessie ektiedimmine.
Sátnegirjjážis leat juohkebeaivválaš sánit ja dajaldagat, muhtun ávkkálaš irggástallanvuogit ja cealkagat maiguin sáhttá álgit.
Låammegærjetjisnie biejjieladtje baakoeh jïh raajesh, såemies nuhteligs sjekkadimmieraerieh jïh raajesh mejtie nuhtjedh aalkoelisnie.
- Dát ii leat mihkkege oahppogirjjiid, muhto somás vuohki oahpásmuvvat sámegillii.
- Ij leah daate naan learoegærja, men akte lustes vuekie saemien gïeline åahpenidh.
Das ii leat lossa grammatihkka, muhto ávkkálaš dajaldagat, dadjá sámediggepresideanta Aili Keskitalo
Daesnie ij naan leevles grammatihke, ajve nuhteligs jïh ij dan nuhteligs raajesh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Sátnegirjjáš lea erenoamážit nuoraid várás, ja das leat sánit ja dajaldagat maid sáhttá geavahit skuvllas, ruovttus, go lea ovttas ustibiiguin ja go lea luonddus ja feasttas.
Låammegærjetje lea joekoen sjïehtesjamme noeride, jïh dutnjien baakoeh jïh raajesh vadta mejtie maahtah nuhtjedh skuvlesne, hïejmesne, voelpigujmie ektine, eatnamisnie jïh feestesne.
Sámediggi sávvá ahte dat livččii ávkin sihke dutnje gii humat juo ovtta dahje eanet sámegielaid ja dutnje gii háliidat oahppat sámegiela.
Saemiedigkie gegkeste daate aevhkine sjædta dovne dutnjien mij joe aktem jallh jienebh saemien gïelh soptsesth jïh dutnjien mij sæjhta saemien lïeredh
- Geavat ovtta sáni juohke beaivve, čále cealkaga ja sádde dan iežat ustibii dahje almmut dan iežat instagrámmas.
- Nuhtjh aktem baakoem fïerhten biejjien, tjaelieh aktem raajesem jïh seedth dam dov voelpese jallh påastese dov instagramesne.
Searvva veahkkin oažžut sámegiela oidnot ja gullot árgabeaivvis ja sosiála mediain, ávžžuha sámediggepresideanta Aili Keskitalo.
Årroeh meatan viehkiehtidh guktie saemien gïele vielie våajnoes jïh govloes sjædta dovne aarkebiejjien jïh sosijaale meedijinie, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo haasta.
Dá lea sátnegirjjáš:
Daesnie låammegærjetje:
Dás sáhtát diŋgot sátnegirjjáža: http://www.sametinget.no/Snakk-samisk-te-mae/Bestill-gratis-lommeparloer-armbaand-og-buttons
Daesnie maahtah låammegærjetjem dongkedh: http://www.sametinget.no/Snakk-samisk-te-mae/Bestill-gratis-lommeparloer-armbaand-og-buttons
Veahkaváldi nissonolbmuid vuostá – máilmmiviidosaš ja bákkálaš čuolbma / Sártnit ja artihkkalat / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Vædtsoesvoete nyjseni vööste – akte abpeveartenen jïh lïhkemes dåeriesmoere / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Veahkaváldi nissonolbmuid vuostá – máilmmiviidosaš ja bákkálaš čuolbma
Vædtsoesvoete nyjseni vööste – akte abpeveartenen jïh lïhkemes dåeriesmoere
7 nissonolbmo 10 nissonolbmo gaskkas máilmmis vásihit iežaset eallimis veahkaválddi.
7 10 nyjsenijstie abpe veartenisnie sijhtieh vædtsoesvoetem dååjredh sijjen jieliedisnie.
Juohke jagi šaddet gaskal 500 000 ja 2 miljon nissonolbmo olmmošgávppi oaffarin.
Fïerhten jaepien gaskem 500 000 jïh 2 millijovnh nyjsenh skaarese sjïdteme almetjeåesiestimmeste.
Gitta 50 % buot seksuála vearredaguin leat gillájeaddjin nieiddat geat leat vuollel 16 jagi.
Mahte 50 prosenth gaajhkijste seksuelle daaresjimmijste dorjesuvvieh nïejti vööste nuelelen 16 jaepieh.
Skábmamánu 25. b. lea ON riikkaidgaskasaš veahkaválddi jávkadanbeaivi nissonolbmuid vuostá.
Gålkoen 25. b. lea EN:n gaskenasjovnaale biejjie juktie vædtsoesvoetem nyjseni vööste nåhkehtidh.
Sámediggeráđđi áigu geavahit dán beaivvi nu ahte bidjat fuomášumi veahkaválddi vuostálastimii nissonolbmuid vuostá mii lea máilmmiviidosaš váttisvuohta, ja mii dáhpáhuvvá buot servodagain ja kultuvrrain.
Saemiedigkieraerie sæjhta daam biejjiem nuhtjedh tjoevkesem bïejedh vædtsoehvoetese nyjseni vööste goh akte abpeveartenen dåeriesmoere, jïh mij gaajhkine siebriedahkine jïh kultuvrine heannede.
Veahkaválddi oaffarin leat eanemusat álgoálbmotnissonat.
Aalkoealmetjenyjseni gaskem lea jienebh mubpijste mah vædtsoesvoetem dååjroeh.
Veahkaváldi dáhpáhuvvá lagaš oktavuođain ja majoritehtaservodaga ovddasteddjiid bealis.
Vædtsoesvoete dorjesåvva lïhke ektiedimmine jïh tjirkijijstie jienebelåhkoesiebriedahkeste.
Raporttat álgoálbmotguovlluin Mátta-Amerihkás, Ásias ja Davvi-Amerihkás muitalit veahkaválddi birra nissonolbmuid vuostá sihke majoritehtaservodaga bealis ja álgoálbmotservodaga siskkobealde.
Reektehtsh aalkoealmetjedajvijste Åarjel-Amerijhkeste, Asijeste jïh Noerhte-Amerijhkeste daaresjimmiej bïjre nyjseni vööste soptsestieh, dovne jienebelåhkoesiebriedahkeste jïh aalkoealmetjesiebriedahken sisnjelen.
Dán problematihkkii biddjojuvvui stuorra fuomášupmi ON álgoálbmotkonferánssas čakčamánus 2014.
Daate dåeriesmoere stoerre tsåatskelesvoetem åadtjoeji EN:n aalkoealmetjekonferansesne skïereden 2014.
Stáhtat dovddastit ahte veahkaváldi nissonolbmuid vuostá lea servodatváttisvuohta mii guozaha buot eará ovdáneami álgoálbmotservodagain.
Staath meatoeh vædtsoesvoete nyjseni vööste lea akte dåeriesmoere siebriedahkesne mij gaajhkem jeatjah evtiedimmiem heerrede aalkoealmetjesiebriedahkine.
Danne lea áinnas dárbu bidjat dán politihkalaš álgoálbmotagendai.
Dan åvteste dle joekoen vihkeles daam bïejedh dan politihkeles aalkoealmetjeagendese.
Deaŧalaš veahkki dasa ahte jávkadit veahkaválddi ja vealaheami, lea nissonolbmuide oahpu addin.
Akte vihkeles dåarjoe juktie vædtsoesvoetem jïh daaresjimmiem nåhkehtidh lea nyjsenidie ööhpehtimmiem vedtedh.
Oahppu addá ekonomalaš sorjjasmeahttunvuođa ja máhtu ieš dahkat válljejumiidis eallimis.
Ööhpehtimmie ekonomeles frijjevoetem jïh daajroem vadta jïjtsh veeljemh jieliedisnie darjodh.
Dán oktavuođas lea dán jagáš ráfibálkkašumi geigen Malala Yousafzai ja Kailash Satyarthi deaŧalaš veahkki.
Daan sjïekenisnie daan jaepien raeffiebaalhka Malala Yousafzaise jïh Kailash Satyarthise vihkeles dåarjoeh.
Muhto veahkaváldi lagaš oktavuođain lea servodatváttisvuohta maiddái sámi servodagas.
Men vædtsoesvoete lïhke ektiedimmine lea aaj akte siebriedahkedåeriesmoere saemien siebriedahkesne.
Sámi nissonolbmuid ja nieiddaid seksuálalaš ja veahkaválddálaš loavkideapmi lea oalát dohkketmeahttun.
Ij edtjh naan såarhts mïedtelimmieh saemien nyjsenijstie jïh nïejtijste mah leah seksuelle jallh vædtsoesvoetine luhpiedidh.
Mii dárbbašit čielga sámi sátnedoalvuid geat hállet dán birra sihke skuvllain, nuoraid birrasis ja servodatorganisašuvnnain.
Mijjieh daarpesjibie tjïelke saemien håalijh mah daam dïjrem soptsestieh dovne skuvlesne, noerebyjresinie jïh siebriedahkesiebrine.
Veahkkeapparáhta ferte šaddat čeahpit jearrat gillájit go nissonolbmot veahkaválddi ja duostat bargat dainna hearkkes fáttáin.
Viehkieabparaate tjuara væjkalåbpoe sjïdtedh gihtjedh mejtie nyjsenh vædtsoesvoetem dååjroeh jïh doestedh dan aamhtesen bïjre tjaangedh gusnie dan jïjnjh domtesh.
Dat ahte dovddastit ahte veahkaváldi geavvá iežas eallimis ja olbmuid gaskkas geaidda mis lea lagaš oktavuohta, lea leamaš ja lea ain tabuášši.
Aarebi jïh annje lea akte tabue bæjhkodh vædtsoesvoete lea jïjtse jieliedisnie jïh almetji gaskem mejtie aktem lïhke ektievoetem åtna.
Danne ii goassige galgga leat eahpádus das ahte veahkaválddi dahkkis dat lea ovddasvástádus iige goassige dan oaffaris.
Dan åvteste ij gåessie gænnah tjoerh juerie årrodh dïhte mij vædtoesvoetem dorje lea dïhte mij dïedtem åtna daaresjimmien åvteste, jïh ij gåessie gænnah dïhte mij vædtsoesvoetem dååjroe.
Veahkaváldi nissonolbmuid guovdu ii leat priváhta ášši.
Vædtsoesvoete nyjseni vööste ij leah akte privaate aamhtese.
Dat lea rihkus maid ferte meannudit dađi mielde.
Dïhte akte kriminelle dahkoe maam tjuara gïetedidh dan mietie.
Sámediggeráđđi lea min 2015 bušeahttaevttohusas evttohan 450 000 ru veahkaválddi iskkadeapmái mii geavvá lagaš oktavuođain sámi servodagas.
Saemiedigkieraerie lea mijjen raeriestimmesne budsjedtese jaapan 2015 raeriestamme 450 000 kråvnah akten goerehtæmman vædtsoesvoeten bïjre lïhke ektiedimmine saemien siebriedahkine.
Mii doaivut ahte dan bokte oččošeimmet ođđa máhtu movt veahkkeapparáhta sáhtášii veahkehit veahkaválddi oaffariid buoremus vejolaš vugiin.
Daejnie mijjieh gegkiestibie orre daajroem åadtjodh guktie viehkieabparaate maahta dejtie dåastodh mah vædtsoesvoetem dååjreme jïh dam bööremes viehkiem vedtedh.
Sámediggeráđđi háliida leat servodataktevra mii dáistala dan veahkaválddi vuostá mii geavvá nissonolbmuide.
Saemiedigkieraerie sæjhta akte siebriedahkeaktööre årrodh juktie vædtsoesvoetem nyjseni vööste nåhkehtidh.
Mii fertet ovttas bargat dáinna deaŧalaš áššiin.
Baajebe ektesne tjåadtjodh barkosne daennie vihkeles barkosne.
ON gažada etnihkalaš vealaheami birra Norggas / Riikkaidgaskasaš álgoálbmotovttasbargu / Riikkaidgaskasaš bargu / Sámediggi - Sametinget
EN etnihkeles sïerredimmiem Nöörjesne goerehte / Gaskenasjovnaale aalkoealmetjelaavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
ON gažada etnihkalaš vealaheami birra Norggas
EN etnihkeles sïerredimmiem Nöörjesne goerehte
Norgga sámiid dilli lea okta fáttáin mii erenoamážit čuvgejuvvo dalle go ON nállevealahanlávdegoddi (CERD) galgá gažadit Norgga borgemánu 17. – 18. b..
Guktie tsiehkie lea saemide Nöörjesne lea akte dejstie aamhtesijstie mïsse sjïerelaakan vuartesje gosse EN:n raasesïerredimmiemoenehtse (CERD) edtja Nöörjem byjrehtidh mïetsken 17.-18.
Genevas.
b. Genevesne.
Dalle ferte stáhta vástidit mo lea ovdánahttán dásseárvvu, sihkkarastán ovttalágan vejolašvuođaid ja vuoigatvuođaid ja eastadan vealaheami etnihkalašvuođa, nationála vuolggasaji, čearddalašvuođa, liikeivnni, giela, oskkoldaga ja eallinoainnu vuođul.
Dellie staate tjuara vaestiedidh guktie barkeme juktie mïrrestallemem evtiedidh, seamma nuepieh jïh reaktah gorredidh jïh sïerredimmiem heerredidh dej fåantoej gaavhtan goh etnisiteete, nasjovnaale maadtoe, maadtoe, njaltjaklaerie, gïele, religijovne jïh jieledevuajnoe.
ON nállevealahanlávdegoddi lea bivdán oažžut áigeguovdilis dieđuid sámi eanarivttiid birra Romssa fylkka rájes máttás guvlui, minerálaláhkaaddima rievdadusaid birra, ja dan birra movt sámit leat konsulterejuvvon buot áššiin ruvkedoaimma birra.
EN:n raasesïerredimmiemoenehtse lea birreme orrestahteme bïevnesi bïjre saemien laantereaktaj bïjre Tromsen fylhkeste jïh åarjese, jarkelimmiej bïjre mineraalelaakine, jïh guktie saemiejgujmie råårestalla gaajhkine aamhtesinie gruvagïehtelimmien bïjre.
Dasto bivdá lávdegoddi Norgga vástidit makkár doaibmabijuid bokte áigot addit nuortasámiide Njávdámis ja Báhčaveajis vejolašvuođa dasa ahte ieža sáhtášedje suodjalit iežaset boazoguohtonvuoigatvuođaid ja eará kultuvrralaš aktivitehtaid.
Moenehtse aaj Nöörjem birrie vaestiedidh mah råajvarimmieh mah dorjesuvvieh ihke luvliesaemieh Neidenisnie jïh Pasvikesne maehtieh buektiehtidh sijjen bovtsegåatomereaktah jïh jeatjah kultuvrelle darjomh gorredidh.
Jerrojuvvo maiddái Sámegielaid doaibmaplána heiveheami birra, ja makkár doaibmabijuid bokte áigot buoridit oahpahusa sámegielain.
Gyhtjelassh aaj gihtjesuvvieh sjïehtesjimmien bïjre Dahkoesoejkesjistie saemien gïelese, jïh mah råajvarimmieh mah dorjesuvvieh juktie lïerehtimmiem saemien gïeline bueriedidh.
Sámediggi lea sádden iežas suoivvanraportta CERD:ii, ja áigu leat Genevas ja ieš ságastallat ON Nállevealahanlávdegottiin, ja čoahkkimiin eará orgánaiguin mat barget álgoálbmogiid rivttiiguin.
Saemiedigkie aktem jïjtse lissiereektehtsem sïjse seedteme CERD:se, jïh sæjhta stïeresne årrodh Genevesne juktie jïjtse soptsestimmieh utnedh EN:n Sïerredimmiemoenehtsinie, jïh tjåanghkoeh utnedh jeatjah åårganigujmie mah aalkoealmetji reaktajgujmie berkieh.
Sámediggi searvá áicin dalle go CERD gažada Norgga.
Saemiedigkie lea stïeresne goh vïhtesjæjja gosse Nöörje byjrehtamme sjædta CERD:ste.
Gulahallanolmmoš:
Govlehtallije:
Politihkalaš ráđđeaddi Runar Myrnes Balto: +47 977 73 778 Liŋka CERD áššebáhpiriidda:
Faaktaburhtje:
ON Nállevealahanlávdegoddi (CERD) bearráigeahččá mo Norga ollašuhttá ON Nállevealahankonvenšuvnna.
Nöörjen tjïrrehtimmie EN:n Raasesïerredimmiekonvensjovneste vaaksjoedamme sjædta EN:n Sïerredimmiemoenehtsistie (CERD).
CERD:s leat 18 sorjjasmeahttun olmmošvuoigatvuođaid áššedovdi.
CERD:sne 18 ovjearohke eksperth almetjereaktaj bïjre.
Norga raportere CERD:ii juohke njealját jagi.
Nöörje CERD:se reektie fïerhten njealjeden jaepien.
16. Geassemánnu 2014
Voenges reereme vaarjelimmiedajvijste tseegkesovvi 2010.
Representant: Eva Anette Wilks Vararepresentant: Linda Marie Jåma
Tjirkije: Eva Anette Wilks Sæjjasadtje tjirkije: Linda Marie Jåma
Representant: Thomas Danielsen Vararepresentant: Jon Andreas Steinfjell Devika
Tjirkije: Thomas Danielsen Sæjjasadtje tjirkije: Jon Andreas Steinfjell Devika
Representant: Gun Margret Utsi Vararepresentant: Roy Kvitfjell
Tjirkije: Gun Margret Utsi Sæjjasadtje tjirkije: Roy Kvitfjell
Representant: Hilde A. Nyvoll Vararepresentant: Geir Tommy Pedersen
Tjirkije: Ronny Wilhelmsen Sæjjasadtje tjirkije: Ida B. Bjørnbak
Representant: Brita J. Skum Vararepresentant: Ann-Kristin Engstad
Tjirkije: Maja Britt Renander Sæjjasadtje tjirkije: Anna Kristina Renander
Representant: Jan Ivvár Smuk Vararepresentant: Inger Anita Smuk
Tjirkije: Jan Ivvár Smuk Sæjjasadtje tjirkije: Inger Anita Smuk
Representant: Ragnhild Melleby Aslaksen Vararepresentant: Jarl Even Roska
11) Nasjonalpaarhkeståvroe Ånderdalen nasjonalpaarhkese
Representant: Mariann W. Magga Vararepresentant: Ola Johansen
Govlesadtemebïevnesh ståvroelïhtsegidie vaarjelimmiedajveståvrojne leah Saemiedigkien gåetiesæjrosne:
Sámedikki galledeapmi / Sámediggevisti / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Guessine mïnnedh Saemiedigkesne / Saemiedigkiegåetie / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Sámedikki galledeapmi
Guessine mïnnedh Saemiedigkesne
Sámediggevistti oahpisteapmi dahkkojuvvo juohke beaivvi dii. 13.00.
Vuesiehtimmie bïjre jarkan Saemiedigkiegåetesne lea biejjieladtje ts.
Oahpistangiellan leat dárogiella, sámegiella ja eaŋgalsgiella.
13.00. Vuesiehtimmie lea nöörjen, saemien jïh eengelsken gïelesne.
geasseáigodagas (20.06 - 15.08) lea oahpisteapmi juohke diimmu 8.30, 9.30, 10.30, 12.30, 13.30, 14.30.
Giesege (20.05 – 15.08) lea vuesiehtimmie fïerhten tæjmoen ts. kl:8.30, 9.30, 10.30, 12.30, 13.30, 14.30.
Heivehuvvon fálaldat joavkkuide
Sjïehtedamme faalenasse dåehkide
Nuoraidskuvlla ja joatkkaskuvlla ohppiide ja luohkáide, organisašuvnnaide, ásahusaide ja mediaide fállojuvvo heivehuvvon oahpisteapmi, oktan oanehis logaldallamiiguin Sámedikki, sámepolitihka ja eará guoskevaš fáttáid birra.
Learoehkidie jïh klaasside noeredaltesisnie jïh jåarhkeskuvlesne, siebride, institusjovnide jïh meedijidie faalehtibie sjïehtedamme vuesiehtimmiem, jïh dellie aaj ånnetji Saemiedigkien, saemiepolitihken jallh jeatjah sjyöhtehke teemaj bïjre soptsestibie.
Fálaldat heivehuvvo daid áiggis áigái návccaide mat leat hálddahusas ja politihkalaš doaimmas visttis.
Mijjieh faalenassem sjïehtedibie barkoefaamoen mietie reeremisnie jïh dej politihkeles darjomi mietie gåetesne.
Váldde oktavuođa Gulahallanossodagain jus dus leat erenoamáš dárbbut.
Govlehtallh Govlesadtemegoevtesinie jis dov lea sjïere daerpiesvoeth.
Rabas čoahkkimat
Ræhpas tjåanghkoeh
Sámedikki dievas- ja lávdegoddečoahkkimat leat ráhpasat olbmuide.
Tjåanghkoeh Saemiedigkien stoerretjåanghkosne jïh moenehtsinie leah ræhpas almetjidie.
Dievasčoahkkimat ja lávdegoddečoahkkimat dollojuvvojit sullii njelljii jahkái.
Stoerretjåanghkoe jïh moenehtsh ovrehte njieljie tjåanghkoeh utnieh fïerhten jaepien.
Sámedikki kantiidna lea rabas olbmuide.
Mearan tjåanghkoeh daesnie aaj Saemiedigkien beapmoesijjie ræhpas guesside.
S ámedikki girjerádju
Saemiedigkien gærjagåetie
Sámedikki girjerádju oktan lohkansajiiguin lea rabas gaskal 09.00 ja 15.30, ja dan sáhttet olbmot geavahit.
Saemiedigkien gærjagåetie lohkeme- jïh goeremesijjiejgujmie lea ræhpas ts. 09.00 – 15.00, jïh guessieh maehtieh dejtie nuhtjedh.
Váldde oktavuoa S ámedikkiin
Govlehtallh Saemiedigkine
Vuosárgga - bearjadaga 08.00-15.30
Måanta - bearjadahke 08.00-15.30
Telefovdna: +47 78 47 40 00 Telefáksa: +47 78 47 40 90 samediggi@samediggi.no
Tellefovne: +47 78 47 40 00 Telefakse: +47 78 47 40 90 samediggi@samediggi.no
Giellaguovddážat leat deaŧalaš ásahusat / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Gïelejarngh vihkeles institusjovnh / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Giellaguovddážat leat deaŧalaš ásahusat
Gïelejarngh vihkeles institusjovnh
Sámi giellaguovddážat leat deaŧalaš ásahusat.
Saemien gïelejarngh vihkeles institusjovnh.
Dat leat mielde nannemin gelbbolašvuođa sámi gielas ja kultuvrras, ovddidit giellaarenaid, ja sáhttet leat mielde ovddideamen sámi álbmoga identitehta iežaset guovlluin.
Dah viehkiehtieh maahtoem saemien gïelesne jïh kultuvresne lissiehtieh, gïelesijjieh sjugniedieh, jïh maehtieh identiteetem nænnoesåbpoe darjodh dejtie saemien årroejidie sijjen dajvine.
Dan čájeha árvvoštallan maid Norut Alta – Áltá lea čađahan Sámedikki ovddas.
Akte evalueringe daam vuesehte maam Norut Alta – Áltá dorjeme Saemiedigkien åvteste.
Sámedikki mihttomearri giellaguovddážiid várás lea ahte sámi giella galgá gullojuvvot ja oidnot giellaguovddážiid doaibmaguovllus.
Saemiedigkien ulmie gïelejarngide lea saemien gïele edtja govledidh jïh vååjnoes årrodh gïelejarngi barkoedajvesne.
Dan iskkadeamis mo sámi giellaguovddážat ollašuhttet dán mihttomeari, lea dát árvvoštallan geahčadan sihke juohke giellaguovddáža siskkáldas dili, ja mo dat doibmet ovttas iežaset sierranas birrasiiguin ja Sámedikkiin.
Juktie goerehtidh guktie saemien gïelejarngh daam ulmiem voebnesjieh, dle daate evalueringe gïehtjedamme dovne tsiehkieh fïereguhtene gïelejarngesne, jïh guktie dah aktivyöki berkieh sijjen ovmessie byjreskigujmie jïh Saemiedigkine.
10 giellaguovddáža
10 gïelejarngh
Árvvoštallamis ledje mielde 10 giellaguovddáža mat leat ožžon doarjaga Sámedikkis.
Evalueringe 10 gïelejargnh feerhmie mejtie dåarjoem Saemiedigkeste dååsteme.
Giellaguovddážat leat Unjárggas, Deanus, Porsáŋggus ja Álttás Finnmárkkus, Gáivuonas, Romssas ja Loabágis Romssa fylkkas, Evenášis ja Divttasvuonas Nordlánddas ja Rørosas Lulli-Trøndelagas.
Dah gïelejarngh leah Unjárgesne, Deatnusne, Porsanggusne, Áltesne Finnmaarhkesne, Gáivuotnesne, Tromsøsne jïh Loabátesne Tromsesne, Evenesesne jïh Divtasvuodnesne Nordlaantesne jïh Röörosesne Åarjel-Trööndelagesne.
Dát logi giellaguovddáža leat ásahuvvon iešguđet áigodagas, ja leat ovdánan iešguđet láhkai iešguđet sámi birrasiin.
Dah luhkie saemien gïelejarngh leah tseegkesovveme ovmessie tïjjeboelhki, jïh joekehtslaakan evtiesovveme dejnie joekehts saemien byjresinie.
Muhtun báikkiin leat giellaguovddážat integrerejuvvon oassin sámi báikegottiin, eará sajiin daid sáhttá atnit “ sámi suolun ” dáža eanetlohkoservodagas.
Muvhtene lehkesne dle gïelejarngh akte sjïehtedamme bielie saemien voenges siebriedahkijste, jeatjah lehkesne dle maahta dejtie utnedh goh «saemien såålhš nöörjen jienebelåhkoesiebriedahkine.
Dat mearkkaša ahte hástalusat dan oktavuođas ahte nannet sámegiela, lea iešguđet láhkai guovllus guvlui.
Daate aaj sæjhta jiehtedh dah haestemh mah leah ektiedamme saemien gïelem nænnoesåbpoe darjodh, leah joekehts dajveste dajvese.
Giellaguovddážiin leat iešguđet hástalusat sihke organiserema ja ekonomalaš resurssaid ektui ja ektui ahte háhkat bargiid geain lea gielalaš ja báikkálaš gelbbolašvuohta, čájeha árvvoštallan.
Gïelejarngi ovmessie haestemh dovne öörnedimmine, ekonomeles vierhtiejgujmie jïh barkijh gïelemaahtojne jïh voenges maahtojne reebledh, evalueringe vuesehte.
Norut Alta – Áltá evttoha máŋga doaibmabiju buoridan dihtii giellaguovddážiid bargodili.
Raereste jienebh råajvarimmieh Norut Alta – Áltá jienebh råajvarimmieh raereste juktie barkoetsiehkiem gïelejarngine bueriedidh.
Okta doaibmabijuin lea lasihit doaibmaruhtadeami ja ásahit giellakurssaid bistevaš ruhtadeami.
Akte dejstie råajvarimmijste lea beetnehdåarjoem gïehteldæmman lissiehtidh, jïh tjåadtjoen beetnehdåarjoem sjïehtesjidh gïelekuvsjide.
Dat dagahivččii álkibun háhkat ja doalahit bargiid geain lea alla giellagelbbolašvuohta.
Dellie aelhkebe sjædta reebledh jïh utniehtidh barkijh jolle gïelemaahtojne.
Giellaguovddážat sáhttet maiddái eanet deattuhit dan ahte čohkket dan árbedieđu mii ain gávdno guovllus.
Gïelejarngh sijhtieh aaj maehtedh vielie leavloem bïejedh aerpievuekien daajroem tjöönghkedh mah annje dajvesne gååvnese.
Norut Alta evttoha maiddái ahte giellaguovddážat galget boahtit buorebut oidnosii sámi birrasiid olggobealde.
Norut Alta aaj raereste gïelejarngh vielie våajnoes sjidtieh dej saemien byrjesi ålkoli.
Sii sáhttet fállat kurssa sámi gielas ja kultuvrra iežaset guovllu eará joavkkuide.
Dah maehtieh kuvsjem faalehtidh saemien gïelesne jïh kultuvresne jeatjah ulmiedåehkiode sijjen dajvesne.
- Sámediggeráđđi áigu, gulahaladettiin iešguđet giellaguovddážiiguin, geahčat guđe vejolašvuođaid ja dárbbuid ferte vuhtiiváldit viidáset barggus ovddideamen giellaguovddážiid rolla boahtteáiggis, dadjá ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma.
Gïelejarngide vijriesåbpoe evtiedidh - Saemiedigkieraerie sæjhta, gosse govlesadta dej ovmessie gïelejarngigujmie, vuartasjidh mah nuepieh jïh daerpiesvoeth mah gååvnesieh jïh mejtie tjuara krööhkestidh dennie vijriesåbpoe barkosne gïelejarngi råålline båetijen aejkien, raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta.
Eanet dieđut: Norut Alta – Áltá as prošeaktajođiheaddji Vigdis Nygaard. Su deaivvat telefovnnas 78 45 71 00 dahje ráđđelahtu Ellinor Marita Jåma telefovnnas 916 13 460.
Vielie bïevnesh: Prosjekten åvtehke Norut Alta – Áltá as Vigdis Nygaard, tellefovne 78 45 71 00 jallh raerieslïhtsege Ellinor Marita Jåma 916 13 460.
Suodjaluvvon guovlluid stivrrat / Verneplanarbeid / Luonddušláddjivuohta / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget
Vaarjelimmiedajveståvroeh / Verneplanarbeid / Eatnemegellievoete / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Politihkalaš ášši:
Politihken aamhtese:
Suodjaluvvon guovlluid stivrrat
Vaarjelimmiedajveståvroeh
04. ođđajagim 2012
Vaarjelimmiedajveståvroeh
Suodjaluvvon guovlluid stivrrat
Vaarjelimmiedajveståvroeh
Suodjaluvvon guovlluid stivrrat
Vaarjelimmiedajveståvroeh
Sámediggi ja Birasgáhttendepartemeanta lea soahpan ásahit suodjaluvvon guovlluid stivrraid, maidda dáhkiduvvo sámiid oassálastin.
Saemiedigkie jïh Byjresevaarjelimmiedepartemente råårestallin jïh seamadin voenges vaarjelimmiedajveståvroeh sjïehtesjidh, mah aaj gorredieh saemieh leah meatan jaepien 2010.
Suodjaluvvon guovllu stivrra válljejit suohkanstivrrat, fylkadiggi ja Sámediggi.
Tjïelteståvroeh, fylhkendigkie jïh Saemiedigkie vaarjelimmieståvrojde veeljieh.
Sámi ovddastumi árvvoštallojuvvo dan ektui makkár mearkkašupmi guovllus lea sámi kultuvrii ja sámi ealáhusdoibmii.
Man stoerre ulmie dajve åtna saemien kultuvrese jïh jieliemasse aaj ulmiem åtna man gellie saemieh mah edtjieh meatan årrodh.
Birasgáhttendepartemeanta ja Sámediggi ráđđádallet stivrra čoahkádusa (áirraslogu) ja sámi ovddastumi juohke álbmotmeahci stivrraide.
Byjresedepartemente jïh Saemiedigkie råårestellieh gïeh edtjieh meatan årrodh (låhkoen bïjre), jïh dan saemien representasjovnen bïjre fïere guhten nasjovnaleståvrose.
Ođđa hálddašanortnet lea ILO-álgoálbmotkonvenšuvnna nr 169, artihkkala 15 nr. 1 mielde mii geatnegahttá stáhta sihkkarastit sámi oassálastima sámi guovlluid luondduvalljodagaid geavaheami, hálddašeami ja seailluheami oktavuođas.
Dïhte orre reeremeöörnege lea ILO-169 mietie aalkoealmetji bïjre, artihkele 15 nr. 1, gusnie staate diedtem åtna gorredidh saemieh leah meatan åtnosne, reeremisnie jïh vaarjelimmesne eatnemevierhtijste saemien dajvine.
Stáhta virgáiduvvon suodjaluvvonguovllu hálddašeaddji lea stivrra čállingoddin.
Akte staateles vaarjelimmiedajvereerije edtja tjaelemesijjine årrodh fïerhten ståvrose.
Suodjaluvvonguovlluid stivrra galget hálddašit suodjaluvvon guovlluid mearriduvvon suodjalannjuolggadusain ja daidda gullevaš Gonagaslaš resolušuvnnas mii ollista suodjalannjuolggadusa, ja luonddušláddjivuođalága mearrádusaid.
Vaarjelimmiedajveståvroeh edtjieh vaarjelimmiedajvide reeredh dej mieriej mietie mah leah vaarjelimmiemieriedimmesne nænnoestamme, dejnie Gånkan resolusjovnine mij vaarjelimmiemieriedimmiem lissehte, jïh aaj eatnemegellievoetelaaken nænnoestimmieh.
Dehálaš bargun iešguđetge stivrraide ja báikkálaš suodjaluvvon guovllu hálddašeddjiide lea ráhkadit (dahje ođastit) suodjaluvvon guovlluid hálddašanplánaid.
Akte vihkeles barkoe dejtie ovmessie ståvrojde jïh voenges vaarjelimmiedajvereerijidie lea reeremesoejkesjh darjodh (jallh staeriedidh) vaarjelimmiedajvide.
Hálddašanplánat leat dehálačča beaivválaš hálddašeapmái sihke danin vai olahat ovttalaš ja čielga hálddašeami ja nu sihkkarastit ahte guovllu suodjalanárvvut váldojit vuhtii.
Reememesoejkesjh leah vihkeles barkoedïrregh dennie biejjieladtje reerememisnie, dovne aktem ellies jïh tjïelke reeremem åadtjodh, jïh gorredidh dah vaarjelimmieaarvoeh dajvesne gorresuvvieh.
Hálddašanplána galgá leat geavatlaš veahkkereaidun seailluheames ja ovddideames suodjalanulbmila ja galgá maiddái mearridit čielga njuolggadusaid movt vihkkedallen guovllu suodjaleami geavaheami ektui.
Akte reeremesoejkesje edtja akte dæjpeles viehkiedïrrege årrodh juktie vaarjelimmieåssjelem tjåadtjoehtidh jïh eadtjoestidh, jïh edtja naemhtie aaj tjïelke bïhkedassh vedtedh gosse edtja vaarjelimmien jïh åtnoen gaskem veeljedh dajvesne.
Miellahtut geaid Sámediggi nammada álbmotmeahcistivrraide galget daningo leat stivrras ovddastit sámiid beroštumiid.
Dah lïhtsegh mejtie Saemiedigkie nasjovnalepaarhkeståvrojde nammohte, leah saemien iedtjeladtjh goh jïjtse almetje ståvrosne.
Sii ovddastit sámi álbmoga stivrras danin go Sámediggi sin lea nammadan.
Dah leah tjirkijinie dejstie saemien almetjijstie ståvrosne, dannasinie Saemiedigkie lea dejtie nammoehtamme.
Muhto sii eai ovddas Sámedikki stivrras, mearkkaša ahte Sámedikkis ii leat váldi sin bagadit.
Men eah leah Saemiedigkien tjirkijinie ståvrosne, d. s. j. Saemiedigkie ij naan faamoem utnieh dejtie stilledh.
Sii leat válljejuvvon stivrii danin go Sámedikki mielas sii bures ja dievaslaččat vuhtiiváldet sámiid beroštumiid.
Dah leah ståvrose veeljesovveme ihke Saemiedigkie veanhta dah sijhtieh saemien iedtjh gorredidh hijvenlaakan jïh ellieslaakan ståvroebarkosne.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
thomas.ahren@samediggi.no
Phone: +47 908 39 663
Álgoálbmogiidda deaŧalaš nammadeapmi dahkkojuvvon / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Akte vihkeles nammoehtimmie veartenen aalkoealmetjidie / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Álgoálbmogiidda deaŧalaš nammadeapmi dahkkojuvvon
Akte vihkeles nammoehtimmie veartenen aalkoealmetjidie
ON váldočoahkkima presideanta, Ambassadevra Nassir Abdulaziz Al-Nassar (Qatar), lea mearridan bivdit Sámedikki riikkaidgaskasaš ovddasteaddji John B. Henriksena, ja Mexico ON-ambassadevrra Luis Alfonso de Alba, čađahit konsultašuvnnaid su ovddas ON lahttostáhtaiguin ja álgoálbmogiiguin ON álgoálbmotmáilmmikonferánssa čađaheami ektui.
EN. ’ n generalekrirrien presidente, Ambassadööre Nassir Abdulaziz Al-Nassar (Qatar), lea sjæjsjalamme birredh Saemiedigkien gaskenasjovnale tjïrkijem John B. Henriksen, jïh Mexicon EN-ambassadöörem Luis Alfonso de Alba, rååresjimmieh sov åvteste tjïrrehtidh EN. ’ n lïhtsegestaatigujmie jïh aalkoealmetjigujmie, juktie EN. ’ n veartenekonferansem aalkoealmetji bïjre tjïrrehtidh.
Máilmmikonferánsa dollojuvvo 2014:s.
Veartenekonferanse lea jaepien 2014.
ON váldočoahkkin mearridii juovlamánus 2010 doallat álgoálbmotmáilmmikonferánssa 2014:s, dainna áigumušain ahte ovdánahttit álgoálbmotrivttiid ollašuhttima, maiddái ON álgoálbmotjulggaštussii (álgoálbmotjulggaštus) dávistettiin.
EN. ’ n generalekrirrie sjæjsjalin goeven 2010 aktem veartenekonferansem tjïrrehtidh aalkoealmetji bïjre jaepien 2014, gusnie ulmie edtja årrodh aalkoealmetji reaktijste, mah leah akteraeresne moenemigujmie EN. ’ n bæjhkoehtimmine aalkoealmetji reaktaj bïjre (aalkoealmetjebæjhkoehtimmie).
ON váldočoahkkin ávžžuhii váldočoahkkima presideantta čađahit konsultašuvnnaid lahttostáhtaiguin ja álgoálbmogiiguin konferánssa čađaheami birra, maiddái álgoálbmotsearvama birra proseassas.
EN. ’ n generalekrirrie generalekrirrien presidentem meedti rååresjimmieh tjïrrehtidh lïhtsegestaatigujmie jïh aalkoealmetjigujmie konferansen tjïrrehtimmien bïjre, daan nuelesne guktie aallkoealmetjh edtjieh meatan årrodh prosessesne.
Váldočoahkkima presideanta lea 05.04.12 beaiváduvvon reivve bokte, lahttoriikkaid ambassadevrraide New York:s, dieđihan lahttoriikkaide ahte son lea bivdán Ambassadevrra Luis Alfonso de Alba, ja John B. Henriksena čađahit dáid konsultašuvnnaid su ovddas.
Generalekrirrien presidente lea prievien tjïrrh, voerhtjen 5. biejjeste 2012, lïhtesegestaati ambassadööride New York ’ sne, ïihtsegestaatide beavneme satne lea birreme Ambassadöörem Luis Alfonso de Alba, jïh John B. Henriksen dagkerh rååresjimmieh tjïrrehtidh sov åvteste.
Loga nammadanreivve dákko.
Lohkh nammoehtimmieprieviem daesnie.
Ráhkkaneamit Máilmmikonferánsii
Soejkesjimmieh Veartenekonferansese
Sámedikki presideanta Egil Olli bovdii, ON álgoálbmogiid bissovaš foruma sešuvnnas 2011, máilmmi álgoálbmogiid ráhkkanankonferánsii Áltái geassemánus 2013.
Saemiedigkiepresidente Egil Olli bööredi, gosse EN. ’ n ihkuve forume aalkoealmetjidie gaavnedi 2011, veartenen aalkoealmetjidie akten soejkesjien konferansese Altesne ruffien 2013.
Dán ráhkkaneaddji álgoálbmotkonferánssa áigumuššan lea váikkuhit dan ahte máilmmi álgoálbmogat ožžot vejolašvuođa buoremus lági mielde ráhkkanit dán deaŧalaš máilmmikonferánsii ja álgoálbmotrivttiid ollašuhttimii.
Åssjele dejnie soejkesjien aalkoealmetjekonferansine Altesne lea viehkiehtidh guktie veartenen aalkoealmetjh åadtjoeh bööremeslaakan soejkesjidh dan vihkeles veartenekonferansese, jïh tjïrrehtimmine aalkoealmetji reaktijste.
Máilmmi álgoálbmogat leat ávžžuhan ON váldočoahkkima presideantta nammadit guokte mielde láhčči máilmmikonferánsii – okta guhte ovddasta lahttostáhtaid ja nubbi mii ovddasta álgoálbmogiid.
Veartenen aalkoealmetjh leah EN. ’ n generalekrirrien presidentem maadteme, göökte vielie lïhtsegh nammoehtidh mah edtjieh meatan årrodh sjïehteladtedh veartenekonferansese – akte tjïrkije lïhtsegestaatijste jïh akte tjïrkije aalkoealmetjijstie.
ON váldočoahkkima presideanta lea čuovvolan dán rávvaga dan bokte ahte lea nammadan Sámedikki riikkaidgaskasaš ovddasteaddji John B. Henriksena ja Mexico ON-ambassadevrra Luis Alfonso de Alba mielde láhččin ovddabealde šiehtadallamiid.
EN. ’ n generalekrirrie presidente lea daam juvnehtimmiem dåarjelamme, jïh Saemiedigkien gaskenasjovnale tjïrkijem John B. Henriksen jïh Mexicon EN. ’ - ambassadöörem Luis Alfonso de Alba, nammoehtamme meatan årrodh sjïehteladtedh dejtie båetije rååresjimmide.
Sámedikki presideanta Egil Olli, gii dál lea maid Sámi parlamentáralaš ráđi presideanta, dadjá ahte lea hui duhtavaš dán nammadeami geažil.
Saemiedigkiepresidente Egil Olli, guhte aaj lea Presidente Saemien parlamentarihkeles raeresne daelie, jeahta satne lea joekoen madtjeles daejnie nammoehtimmine.
- Dát lea deaŧalaš ja historjjálaš politihkalaš ovdáneapmi danne go dál lea vuosttaš gearddi go álgoálbmotovddasteaddji lea ožžon almmolaš rolla ON váldočoahkkima rámmaid siskkobealde, cealká presideanta Egil Olli.
- Daate akte vihkeles jïh histovreles politihkeles evtiedimmie, juktie daate lea voestes aejkien akte aalkoealmetjetjïrkije aktem byögkeles råållem åådtjeme EN. ’ n generalekrirrien mierien sisnjelen, presidente Egil Olli jeahta.
Presideanta Olli dadjá dasto ahte ON váldočoahkkima presideanta, Ambassadevra Nassir Abdulaziz Al-Nassar, mearrádusas bokte čájeha ahte son ja lahttoriikkat árjjalaččat geahččalit sihkkarastit dan ahte álgoálbmotrievtti čađahuvvošedje.
Vijriesåbpoe dle presidente Olli jeahta EN. ’ n generalekrirrien presidente Ambassadööre Nassir Abdulaziz Al-Nassar, sov sjæjsjalimmien tjïrrh vuesehte satne jïh doh lïhtsegestaath eadtjohkelaakan pryövoeh tjïrrehtimmien aalkoealmetji reaktijste gorredidh.
- Dát nammadeapmi lea deaŧalaš lávki álgoálbmogiid oktasaš rivttiid dohkkeheami oktavuođas, earret eará nugo boahtán ovdan ON álgoálbmotjulggaštusas.
- Daate nammoehtimmie akte vihkeles sille jååhkesjimmien vööste aalkoealmetji tjåenghkies reaktijste, gaskem jeatjah guktie dah leah våajnoes EN.
Mun lean – dan olis go lean Norggas Sámedikki presideanta ja Sámi parlamentáralaš ráđi presideanta – hui rámis go sámiid riikkaidgaskasaš ovddasteaddji dán proseassas lea nammaduvvon doaibmat dán deaŧalaš ja historjjálaš posišuvnnas, dadjá Egil Olli loahpas.
’ n bæjhkoehtimmesne aalkoealmetji reaktaj bïjre. Manne leam – goh Saemiedigkiepresidente Nöörjesne jïh Presidente Saemien parlamentarihkeles raeresne- joekoen garmeres ihke saemiej gaskenasjovnale tjirkije daennie prosessesne lea nammoehtamme daam vihkeles jïh histovreles sijjiem utnedh, Egil Olli minngemosth jeahta.
Oktavuohtaolmmoš:
Govlehtallijh:
Presideanta Egil Olli, tlf. 900 26 880
Saemiedigkien gaskenasjovnale tjirkije John B. Henriksen, tell.
Sámedikki riikkaidgaskasaš ovddasteaddji John B. Henriksen, tlf. (+1) 917 915 9564
(+1) 917 915 9564
Plakáhtagilvvohallama vuoiti lea válljejuvvon / Julggaštus givssideami vuostá / Oahpahus / Sámediggi - Sametinget
Plakaategaahtjemen vitnije lea nommehtamme / Manifeeste irhkemen vööste / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Plakáhtagilvvohallama vuoiti lea válljejuvvon
Plakaategaahtjemen vitnije lea nommehtamme
Julggaštus givssideami vuostá kampánja oktavuođas hástalii Sámediggi sámi mánáid ja nuoraid searvat plakáhtagilvvohallamii.
Kampanjen sjïekenisnie Manifeeste irhkemen vööste Saemiedigkie heesti saemien maanah jïh noerh meatan årrodh aktene plakaategaahtjemisnie.
Go áigemearri lei dievva, de leimmet ožžon evttohusaid buot luohkkácehkiid ohppiin logi iešguđet skuvllas.
Gosse mierie nåhki dellie raeriestimmieh lin båateme learoehkijstie gaajhkine daltesinie jïh luhkie joekehts skuvlijste.
Vuoitin ledje guokte lihkolaš skuvlaluohká:
Göökte aavrehke skuvleklaassh vitnijinie sjïdtin:
- Buot ovddimusas háliidan rámidit buohkat geat ledje mielde gilvvohallamis.
- Uvtemes sïjhtem gaajhkesidie garmerdidh mah plakaatem gaahtjemasse seedtin mijjese.
Buot oahppit leat bidjan ollu barggu dása ja lei oalle bargu válljet vuoiti dáid fiinna plakáhtaid gaskkas, cealká sámediggeráđđi Silje Karine Muotka.
Learohkh leah jïjnjem daejnie barkeme jïh lij akte geerve barkoe aktem vitnijem nommehtidh dej tjaebpies plakaati gaskem, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Son lea ilus go oaidná dan stuorra beroštumi givssideami vuostá maid oahppit čájehit.
Dïhte tuhtjie sjollehke vuejnedh dam stoerre eadtjohkevoetem irhkemen vööste learohki luvnie.
- Min mielas lea buot mánáin ja nuorain vuoigatvuohta dakkár bajásšaddan- ja oahppanbirrasiidda gos ii leat givssideapmi ja hárdin.
- Mijjieh vïenhtebe gaajhkh maanah jïh noerh reaktam utnieh byjjenimmiem jïh lïerehtimmiem åadtjodh aktene byjresisnie gusnie irhkeme jïh trïegkenasse eah gååvnesh.
Hui buorre lea oaidnit ahte mánát beroštit dán fáttás, go givssideapmi han guoská buohkaide.
Hijven vuejnedh maanah ïedtjem utnieh daan aamhtesen bïjre, juktie irhkeme lea gaajhkesi bïjre.
Sihke ollesolbmuide ja mánáide.
Geerve almetjh goh maanah.
Vuoitoplakáhtat galget geavahuvvot Sámedikki barggus givssideami vuostá sihke riikkadásis ja báikkálaččat.
Vitnijeplakaath sijhtieh åtnasovvedh Saemiedigkien nasjovnaale jïh voenges barkosne irhkemen vööste.
Dán jagi nu mo ovdalis jagiid ge, searvá Sámediggi nationála kampánjii Julggaštus givssideami vuostá.
Daan jaepien goh aarebi jaepiej Saemiedigkie lea meatan dennie nasjovnaale kampanjesne Manifeeste irhkemen vööste.
Árvvoštallangottis ledje mielde sámediggeráđđi Silje Karine Muotka, Sámedikki bajásšaddan-, fuolahus- ja oahppolávdegotti jođiheaddji Ellinor Marita Jåma, sámediggeáirras ja Sámedikki lahttu Dronnet Sonja skuvlabálkkašumi árvvoštallangotti lahttu Johan Vasara ja Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegotti (SNPL) lahttu Jon-Christer Mudenia.
Juryesne saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka, Saemiedigkien byjjenimmie- hokse- jïh ööhpehtimmiemoenehtsen åvtehke Ellinor Marita Jåma, saemiedigkietjirkije jïh Saemiedigkien lïhtsege juryesne Trööhnege Sonjan skuvlebaalhkese Johan Vasara jïh lïhtsege Saemiedigkien noerepolitihkeles moenehtse (SUPU) Jon-Christer Mudenia.
Kárášjoga skuvlla vuoitobuktosa lea 2 A, ráhkadan.
2 A lea vitnijeplakaatem dorjeme Karasjok skuvleste.
Gyllenborg skuvlla vuoitobuktosa lea 6 B, ráhkadan.
6 B lea vitnijeplakaatem dorjeme Gyllenborg skuvleste.
SáNuL / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
SUPU / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi (SáNuL) lea ásahuvvon buoridandihti sámi nuoraid vejolašvuođa váikkuheames Sámedikki politihka.
Saemiedigkien noerepolitihkeles moenehtse (SUPU) lea tseegkeme juktie saemien noeri tsevtsemefaamoem veaksahkåbpoe darjodh Saemiedigkien politihkesne.
SáNuL ásahuvvui bissovaš orgánan jagi 2003 rájes.
SUPU tseegkesovvi goh akte ihkuve åårgane jaepien 2003.
SáNuL:s leat vihtta fásta lahtu maid Sámediggeráđđi lea nammadan.
SUPU ‘ sne vïjhte lïhtsegh jïh Saemiedigkieraerie lea dejtie nammoehtamme.
Lahtut leat gaskal 16 ja 28 jahkásaš miehtariikka nuorat.
Dah lïhtsegh abpe laanteste båetieh jïh leah gaskem 16 jïh 28 jaepieh.
Sámedikki dievasčoahkkin lea mearridan SáNuL:i bistevaš válddi ja organiserema.
SUPU aktem vihties mandaatem jïh öörnedimmiem åådtjeme Saemiedigkien stoerretjåanghkoste.
Sin bargun lea:
Dej åejvielaavenjassh leah:
buoridit sámenuoraid mielmearridanvejolašvuođa ja váikkuhit ahte nuorat beassat váikkuhit Sámedikki politihka.
viehkiehtidh guktie saemien noerh åadtjoeh meatan årrodh nænnoestidh jïh Saemiedigkien politihkem tsevtsedh
plánet ja lágidit Sámedikki jahkásaš nuoraidkonferánssaid.
soejkesjidh jïh öörnedidh Saemiedigkien fïerhten jaepien noerekonferansh.
movttiidahttit sámi nuoraid searvamis politihkalaš bargguide ja doaimmade.
skreejredh guktie jienebh saemien noerh politihkesne eadtjalgehtieh
oaččuhit eanet nuoraid čálihuvvot sámi jienastuslohkui, oaččuhit eanet nuoraid searvat Sámediggeválggaide, ja oaččuhit eanet nuoraid válljejuvvot Sámediggái ja Sámedikki eará stivrraide ja lávdegottiide.
barkedh guktie jienebh noerh saemielåhkose tjaalasuvvieh, juktie jienebh noerh meatan sjidtieh veeljemisnie Saemiedægkan, jïh juktie jienebh noerh tjirkijinie sjidtieh Saemiedigkesne jïh digkien jeatjah ståvrojne jïh moenehtsinie.
SáNuL lea ožžon friddja rolla ja sáhttá bargat daid áššiiguin mat sin mielas leat dehálačča.
SUPU aktem frijje råållam åådtjeme jïh maahta dej aamhtesigujmie barkedh mejtie tuhtjieh sjyöhtehke.
Lávdegoddi ja miellahtut sáhttet áibbas friddja ovddidit oainnuset mediaide ja iežaset árvvoštallama mielde loktet áššiid eará ásahusaide.
Moenehtse jïh lïhtsegh maehtieh frijjelaakan meedijasse soptsestidh, jïh bæjjese vaeltedh dejtie aamhtesidie dah sijhtieh jeatjah suerkiejgujmie.
Lávdegoddi galgá doaibmat gulahallanásahussan sámi nuoraid ja Sámedikki gaskkas, muhto galgá maiddái leat gulaskuddanásahus ja “ bearráigeahččin ” sámedikki ektui nuoraidáššiid oktavuođas.
Moenehtse edtja gaskeselïhtsine årrodh saemien noeri jïh Saemiedigkien gaskem, bene aaj goh govlehtimmieinstansine jïh “ vaeptiebïenjine ” Saemiedigkien vööste, gosse lea noereaamhtesi bïjre.
Dainna lágiin sáhttá SáNuL veahkehit Sámedikki hábmemis dikki nuoraidprofiilla ja nuoraidpolitihka.
Naemhtie SUPU aaj maahta Saemiedigkiem viehkiehtidh saemiedigkien noereprofijlem jïh noerepolitihkem evtiedidh.
Risten-Marja Inga (nubbinjođiheaddji) Vara: Jon Christer Mudenia
Guvvieh (Flickr)
Háliida digaštalla rasismma váikkuhusaid
Sæjhta rasismen konsekvensh digkiedidh
Sámi Parlamentáralaš Ráđđi ja Norgga bealde Sámediggi lágidit nuoraidkonferánssa miessemánu 31. b. – geassemánu 2. b. 2013 olggobealde Oslo.
Saemien paralmentarihkeles Raerie jïh Saemiedigkie Nöörjesne noerekonferansem öörnedieh suehpeden 31. b – ruffien 2. b. 2013 Oslon ålkolen.
Konferánssa fáddán lea juohkebeairasisma.
Konferansen teema lea aarkebiejjien rasisme.
Sámedikki Nuoraidpolitihkalaš Lávdegoddi (SNPL) lea konferánssa lágideaddjin, ja háliida čalmmustahttit hástalusaid juohkebeairasismma oktavuođas, mo sáhttá dustet rasismma ja dan váikkuhusaid.
Saemiedigkien Noerpolitihkeles Moenehtse (daaroen SUPU) lea gåassoehtæjjah konferansese, jïh sæjhta tjelmide bïejedh haestiemidie aarkebiejjien rasismen bïjre, guktie maahta rasismem jïh konsekvenside minngielisnie gïetedidh.
- Muhtumin mii nuorra sápmelaččat gártat dakkár dillái ahte eat dieđe maid galgat vástidit ja boađus lea ahte mii šaddat olle álbmoga ovddasteaddjin.
- Goh noere saemieh dle såemies aejkien heannadimmine båetebe gusnie ibie maehtieh eensi vaestiedassem vedtedh, jïh ambassadöörine sjïdtebe gaajhkide saemide.
Go čuoččuhusas čuovgá čađa ahte dat lea rasisttalaš dahje gažaldat jerrojuvvo hárdin dihtii, de sáhttá leat váttis diehtit maid ja mo galgá vástidit.
Gosse dïhte rïektes mïele aktene jiehtegisnie rasistiske, jallh akte gyhtjelasse gihtjesåvva juktie provoseradidh, dle maahta gïerve årrodh daejredh maam jïh guktie edtja vaestiedidh.
Konferánssas galgat hárjehallat dasa geavatlaš hárjehallamiid ja workshops bokte, mii galgat oahppat iežamet vuoigatvuođaid birra suorggi áššedovdiin.
Konferansesne edtjebe disse haarjanidh dæjpeles haarjanimmiej tjïrrh jïh workshop ’ ine, mijjieh edtjebe aaj mijjen jïjtsh reaktaj bïjre lïeredh maehteles almetjijste daennie suerkesne.
Vuosttaš lávki buori digaštallamii lea máhttu, čilge Sagka Marie Danielsen, SNPL jođiheaddji.
Voestes sïlle akten hijven argumentasjovnen vööste lea daajroe, Sagka Marie Danielsen buerkeste, SUPUn åvtehke.
Konferánsa álgá bearjadaga miessemánu 31. b. dii. 14.00 Quality Hotel Olavsgaard:s olggobealde Oslo ja loahpahuvvo sotnabeaivvi geassemánu 2. b..
Konferanse aalka bearjadahken, suehpeden 31. b. ts. 14.00 Quality Hotel Olavsgaard ’ sne Oslon ålkolen jïh orrije aejlegen ruffien 2. b.
SNPL jođiheaddji vuordá sullii 50 oassálasti gaskal 16 ja 30 jagi Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas konferánsii.
SUPUn åvtehke aervede medtie 50 noerh,16 jïh 30 jaepiej gaskem, Nöörjeste, Sveerjeste, Såevmeste jïh Russlaanteste sijhtieh meatan årrodh konferansesne.
Son ávžžuha buot berošteddjiid dieđit konferánsii.
Dïhte haasta gaajhkesidie mah iedtjem utnieh bïeljelidh jis sijhtieh meatan årrodh.
- Juohkebeairasisma lea fáddá man lea deaŧalaš digaštallat ja mii sávvat ahte DON searvvat ja muitalat iežat vásáhusaid ja oainnuid, cealká Sagka Marie Danielsen loahpas.
- Aarkebiejjien rasisme lea akte teema mij lea vihkeles digkiedidh jïh mijjieh gegkestibie DATNE leah meatan jïh dov dååjrehtimmiejgujmie jïh vuajnoejgujmie båatah, Sagka Marie Danielsen minngemosth jeahta.
Eanet dieđuid konferánssa birra:
Vielie bïevnesh konferansen bïjre:
SNPL, e-post: supu@samediggi.no
SUPU, e-påaste: supu@samediggi.no
Sámediggi, tel. +47 78 48 42 35.
Saemiedigkie, tell. nr. +47 78 48 42 35.
Dieđit dákko.
Bïeljelh daesnie jis sïjhth meatan årrodh.
Dieđihanáigemearri: miessemánu 15. b..
Bïeljelimmiemierie: Suehpeden 15. b.
Dearvvašvuohta ja sosiála / Sámediggi - Sametinget
Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Dearvvašvuohta ja sosiála
Healsoe jïh sosijaale
Sámedikkis Norggas lea bajitdási ovddasvástádus sámi dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihka hábmemis ja lea áibbas guovddáš eaktudeaddjin Norgga eiseválddiid ektui go galgat ovdánahttit dásseárvosaš fálaldagaid sámi álbmogii.
Saemiedigkie Nöörjesne dam bijjemes dïedtem åtna saemien healsoe-jïh sosijaalepolitihkeevtiedimmien åvteste, jïh lea dïhte vihkielommes premissedeallahtæjjah dejtie nöörjen åejvieladtjide gosse aktem seammavyörtegs faalenassem evtede dejtie saemien almetjidie.
Láhččomis bálvalusa oktavuođas lea Sámedikkis oktiiheivehan ja váikkuheaddji sajádat guovddáš eiseválddiid ektui.
Saemiedigkie iktede jïh eadtjoste dejtie byögkeles åejvieladtjide gosse dïenesjem sjïehteladta.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Gáisi
NSR
Mánáidsuodjalus
Phone: +47 907 75 219
Dearvvašvuohta
Maanavaarjelimmie
Sosiála
Healsoe
Lágat
Laakh
dásseárvosaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámi pasieanttaide, seamma ládje go álbmogii muđui.
seammavyörtegs healsoe- jïh sosijalefaalenasse saemien skïemtjijidie, seammalaakan goh dejtie jeatjah årroejidie.
ahte guovddáš dásis láhččojuvvojit čielga rámmat dasa movt joksat dásseárvosaš bálvalusa sámi álbmogii.
tjïelke mierieh biejesuvvieh dejstie voernges åejvieladtjijste guktie edtja ulmiem jaksedh aktine seammavyörtegs dïenesjinie dejtie saemien almetjidie.
ahte ovddasvástádus láhččet dearvvašvuođabálvalusa mas lea sámi gielat ja kultuvrralaš máhttu ja gelbbolašvuohta loktejuvvo bajitdássái.
dïhte diedte akten healsoedïenesjasse, mij daajroem jïh maahtoem åtna saemien gïelen jïh kultuvren bïjre akten bijjemes daltesasse lutnjesåvva.
Vuoigatvuoðat
Reaktah
Sámi pasieanttain leat vuoigatvuođat nationála lágaid ja riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid bakte.
Saemien skïemtjijh reaktah utnieh nasjovnaale laaki jïh gaskenasjovnaale konvensjovni tjïrrh.
Sámelága § 3-5 bakte ožžot sii geat ásset sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde vuoigatvuođa adnit sámegiela go iežaset beroštumiid ovddidit báikkálaš ja guovlulaš almmolaš dearvvašvuođa- ja sosiálaásahusaide, ja lea maiddái riekti oažžut bálvalusaid ja veahki sámegillii.
Saemielaaken § 3-5 årroejidie saemien reeremedajvesne reaktam vadta saemien nåhtadidh juktie jïjtsh ïedtjh voebnesjidh, gietskene jïh regijovnale byögkeles healsoe- jïh sosijaleinstitusjovnine, jïh reaktam utnieh gagkestimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
Maiddái pasieantavuoigatvuođalága § 3-5 daddjo ahte pasieanttain lea riekti oažžut dieđuid, mat leat heivehuvvon vuostáiváldi oktagaslaš eavttuide, nugomat ahkái, rávisvuhtii, vásáhusaide ja kultuvrra- ja gielladuogážii.
Seammalaakan dle Skïemtjijereaktalaake § 3 – 5 tjïerteste, dah skïemtjijh reaktam utnieh bïevnesh åadtjodh mah leah sjïehtedamme dåastojen indivijduelle tsiehkide, goh aaltere, geervevoete, dååjrehtimmie jïh kultuvre- jïh gïelemaadtoe.
Od.prp. nr. 12 dárkkuha ahte riekti oažžut dieđuid mat leat heivehuvvon juohke ovttaskas pasieanta dárbbuide, mearkkaša ahte sámegielat pasieanttaide galgá láhččojuvvot dulka, dahje ahte galget leat sámegielat buohccedivššárat geat dikšot sámegielat pasieanttaid go dat lea dárbbašlaš vai pasieanta oažžu dieđuid nu movt lágas gáibiduvvo.
Ot.prp. nr. 12 tjïerteste, dïhte reakta bïevnesh åadtjodh, mij lea sjïehtedamme dan aktegs skïemtjijen indivijduelle daerpiesvoetese, sæjhta jiehtedh dah skïemtjijh mah saemiestieh byöroeh toelhkem utnedh, jallh dah skïemtjijh byöroeh viehkiem åadtjodh healsoebarkijijstie mah saemiestieh gosse daate lea daerpies ihke skïemtjije edtja dejtie bïevnesidie åadtjodh mah krievemidie laakesne voebnesjieh.
Viidáset čujuhuvvo ILO-konvenšuvdnii nr 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji stáhtain, ON konvenšuvdnii mánáid vuoigatvuođaid birra ja ON julggaštussii álgoálbmotvuoigatvuođaid birra.
Vijriesåbpoe dle vuesehte ILO-konvensjovnese nr 169 aalkoealmetji jïh tjiertealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine, EN. ’ i konvensjovnese maanaj reaktaj bïjre jïh EN. ’ i bæjhkoehtimmie aalkoealmetji reaktaj bïjre.
ILO konvenšuvnna artihkal 25 sihkkarastá sámiide rievtti leat mielde hábmemis guoskevaš dearvvašvuođafálaldagaid seammás go nanne sámi geavaheddjiid vuoigatvuođa oažžut dohkálaš dearvvašvuođabálvalusaid.
ILO-konvensjovne artihkel 25 gorrede dah saemieh reaktam utnieh meatan årrodh sjyöhtehke healsoefaalenassh evtiedidh, jïh vihteste saemieh reaktam utnieh hijven healsoedïenesjh åadtjodh.
ON Mánáidkonvenšuvdna nanne sámi mánáid vuoigatvuođa adnit giela, kultuvrra ja oskku.
EN. ’ i Maanakonvensjovne vihteste dah saemien maanah reaktam utnieh gïelem, kultuvrem jïh religijovnem nåhtadidh.
Earret eará nanne konvenšuvnna artihkal 20 ahte mánáid bajásgeassimis galgá doarvái buorre joatkevašvuohta, ja maiddái vuhtiiváldit máná čearddalaš, vuoiŋŋalaš, kultuvrralaš ja gielalaš duogáža go máná sirdá eará fuolahussii.
Gaskem jeatjah dle konvensjovnen 20. artihkele vihteste edtja kontinuiteetem krööhkedh maanan bijjiedimmesne, jïh maanan etnihken, religijööse, kultuvrelle jïh gïeleldh maadtoem krööhkedh hoksesertiestimmesne.
Dieðut dán birra Dearvvašvuohta ja sosiála
Bievnesh dan bïjre Healsoe jïh sosijaale
Leat suohkanat ja stáhta geat ovddasvástidit láhččomis dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámi álbmogii.
Tjïelth jïh staate diedtem utnieh healsoe- jïh sosijaledïenesji åvteste dejtie saemien årroejidie.
Dát mearkkaša maiddái ahte lea ovddasvástádus láhččet bálvalusa mii lea heivehuvvon sámi pasieanttaid sámegiela ja sámi kultuvrra dárbbuide.
Dïhte sæjhta jiehtedh dah aaj aktem diedtem åtna aktem dïenesjem vedtedh mij lea sjïehteladteme saemien skïemtjiji daerpiesvoetide gïelen jïh kultuvren muhteste.
Váilevaš máhttu sámi gielas ja kultuvrras ja váilevaš dearvvašvuođa- sosiálaárvu bálvalusain unnida sámi pasieanttaid vejolašvuođa ávkkástallat bálvalusfálaldagaid.
Faatoes daajroe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre, jïh healsoe- jïh sosijalestaatusen bïjre dïenesjinie, dïenesjefaalenasside dejtie saemien skïemtjijidie giehpede.
Sámi dearvvašvuođadutkanguovddáža dearvvašvuođa- ja birgenlágiguorahallan duođašta ahte eai leat earenoamáš erohusat somáhtalaš dearvvašvuođas sámi álbmoga ja eará álbmoga gaskkas.
Healsoe- jïh jieledetsiehkiegoerehtimmieh mejtie Saemien healsoegoerehtimmiejarnge dorjeme, vuesiehtieh ij leah naan sjïere joekehtsh somatiske healsosne saemiej jïh jeatjah årroeji gaskem.
Sámit baicca vásihit stuorit gulahallanváttisvuođaid go vuostáiváldojuvvojit dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusas go maid dážat vásihit.
Saemieh læjhkan aktem stuerebe dåeriesmoerem kommunikasjovnesne dååjrieh gosse healsoe- jïh sosijaledïenesjinie gaavnesjh, viertiestamme jeatjah nöörjen almetjigujme.
Vai galgat olahit dásseárvosaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid de ferte bálvalusas leat sámegielat ja sámi kultuvrralaš máhttu ja gelbbolašvuohta buot dásiin.
Jis edtja aktem seammavyörtegs healsoe- jïh sosijaledïenesjem åadtjodh dejtie saemien årroejidie, dle dïenesje tjuara daajroem jïh maahtoem utnedh saemien gïelesne jïh kultuvresne gaajhkine daltesinie.
Maiddái lea dehálaš ahte ovddasvástádus kvalitehtalaččat dárkkistit dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámi pasieanttaide loktejuvvo alit dássái.
Aaj vihkeles dïhte diedte akten bijjemes daltesasse lutnjesåvva, juktie kvaliteetem gorredidh healsoe- jïh sosijaledïenesjisnie saemien skïemtjijidie.
Dás ii galgga leat nu ahte sámi dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid kvalitehtadárkkisteapmi galgá leat ovttaskasolbmuid duohken geain lea earenoamášgelbbolašvuohta, dahje earenoamáš beroštupmi sámi gillii ja kultuvrii.
Ij maehtieh naemhtie årrodh dïhte kvaliteetegorredimmie saemien healsoe-jïh sosijaledïenesjijstie tjuara jearohks årrodh naan sjïere almetjijstie mah sjïere maahtoem utnieh, jallh aktem sjïere iedtjem utnieh saemien gïelese jïh kultuvrese.
Iige galgga leat nu ahte lea juohke áidna ovttaskas bálvalusoažžu duohken čilget makkár heivehuvvon dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid son dárbbaša.
Ij maehtieh darhkh naemhtie årrodh dïhte aktegs saemien dïenesjedåastoje tjuara tjïelkestidh maam satne daarpesje sjïehteladteme healsoe- jïh sosijaledïenesjijstie.
Lávgadet ovttasbargu Sámedikki ja giellaguovddážiid gaskka / Sámegielaid hálddašanguovlu / Giella / Sámediggi - Sametinget
Lïhkebe laavenjostoe Saemiedigkien jïh gïelejarngi gaskem / Reeremedajve saemien gïelide / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Lávgadet ovttasbargu Sámedikki ja giellaguovddážiid gaskka
Lïhkebe laavenjostoe Saemiedigkien jïh gïelejarngi gaskem
Sámi giellaguovddážiin lea guovddáš rolla sámegiela nannen- ja ovddidanbarggus báikkálaččat.
Saemien gïelejarngh aktem vihkeles råållam utnieh saemien gïelem nænnoestehtedh jïh evtiedidh voengesne.
Buoret ovttasbargu Sámedikki ja sámi giellaguovddážiid gaskka ja maiddái ovttasbargu giellaguovddážiid gaskka lea okta áŋgiruššansurggiin “ Sámedikki strategiijain sámi giellaguovddážiid várás ” ja dát ášši galgá meannuduvvot dievasčoahkkimis geassemánus 2015.
Bueriedamme laavenjostoe Saemiedigkien jïh dej saemien gïelejarngi gaskem jïh aaj laavenjostoe gïelejarngi gaskem lea akte dejstie sjïere barkoesuerkijste " Saemiedigkien strategijesne saemien gïelejarngide " maam edtja stoerretjåanghkosne gïetedidh ruffien 2015.
- Sámediggeráđđi oaidná deaŧalažžan láhčit diliid árjjalaš ja ealli giellaguovddážiidda, ja evttoha danne ollu rievdadusaid mat earret eará galget leat mielde láhčimin ekonomalaččat einnostan vejolašvuođa ja nannet ovttasbarggu Sámedikki ja giellaguovddážiid gaskka, dadjá Sámedikki presideanta Aili Keskitalo.
- Saemiedigkieraerie tuhtjie vihkeles sjïehteladtedh eadtjohke jïh jielije gïelejarngide, jïh dan åvteste gellie jarkelimmieh raereste mah gaskem jeatjah edtjieh lissiehtamme ekonomeles daajrose sjïehteladtedh tïjjen åvtese, jïh laavenjostoem nænnoestehtedh Saemiedigkien jïh dej saemien gïelejarngi gaskem, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Guhkes áiggi badjel
Guhkiebasse
Golmma jagáš doaibmaplána atnui váldima ja aktivitehtadoarjaga lasiheami bokte sámi giellaguovddážiidda duste Sámediggi giellaguovddážiid dárbbu guhkes áiggi plánema ja einnostan vejolašvuođa ektui.
Gosse 3-jaepien darjomesoejkesjh tjïrrehte jïh darjomedåarjoem lissehte dejtie saemien gïelejarngide, dellie Saemiedigkie gïelejarngi daerpiesvoeth krööhkie akten guhkiebasse jïh daajroes soejkesjimmien bïjre.
Dat mearkkaša dan ahte giellaguovddážat ollu iežas sáhttet stivret iežaset doaimma.
Daate sæjhta jiehtedh gïelejarngh jeenjemasth leah meatan jïjtse darjomem stuvrieh.
Ceahkkálastojuvvon aktivitehtadoarjja addá saji doaimmaid plánemii báikkálaš dárbbuid vuođul ja dasto ahte sáhttá láhčit eanet ollislaš giellaplánema ovttaskas giellaguovddážis.
Akte joekehtamme darjomedåarjoe sæjhta nuepiem vedtedh darjomh soejkesjidh voenges daerpiesvoeti mietie, jïh seamma tïjjen akten elliesåbpoe gïelesoejkesjæmman sjïehteladtedh fïereguhtene gïelejarngesne.
Lassin dasa go Sámediggi maŋimuš jagiin lea lasihan vuođđodoarjaga giellaguovddážiidda, de lasihit dál maiddái aktivitehtadoarjaga mealgat.
Lissine Saemiedigkie lea maadthdåarjoem gïelejarngide lissiehtamme dej minngemes jaepiej, dellie aaj darjomedåarjoem jïjnjem lissehte daelie.
Danne vai giellaguovddážat oččošedje einnostan vejolaš ekonomalaš rámma.
Daate dorjesåvva juktie gïelejarngide aktem daajroes ekonomeles mieriem vedtedh.
– Mii háliidit láhčit stuorát vejolašvuođa doibmii báikkálaččat, ja ahte giellaguovddážiid doaimmaid galget stivret báikkálaš dárbbut gos giellaguovddážat leat, dadjá Keskitalo.
- Mijjieh sïjhtebe sjïehteladtedh lissiehtamme darjoemidie voengesne, jïh gïelejarngi darjomh edtjieh stuvresovvedh dejstie voenges daerpiesvoetijste gusnie gïelejarngh leah, Keskitalo jeahta.
Eanet ovttasbargu
Lissiehtamme laavenjostoe
Dasto evttohuvvo ahte Sámediggi eanet válddášii ovddasvástádusa sámi giellaguovddážiid bagadallamis ja ráđđeaddimis.
Raereste aaj Saemiedigkie edtja vielie dïedtem vaeltedh bïhkedimmien jïh raeriestimmien åvteste dejtie saemien gïelejarngide.
Sámediggi galgá ovttasbargguin giellaguovddážiiguin earret eará láhčit eanet ovttasbarggu, viidáset ovddidit dálá gielladeaivvademiid, lágidit fágalaš čoagganemiid, ásahit fierpmádatforuma ja ráhkadit strategiijaid buoret rekrutterema várás oahpuide sámi gielas ja resursaolbmuid gelbbolašvuođa bajideamis
Saemiedigkie edtja gïelejarngigujmie ektine gaskem jeatjah sjïehteladtedh lissiehtamme laavenjostose, guhkiebasse evtiedidh daan beajjetje gïelejarngetjåanghkoeh, faageles gaavnedimmieh öörnedidh, viermiem tseegkedh jïh strategijh evtiedidh juktie learojde saemien gïelesne dåårrehtidh, jïh maahtoem lutnjedh vierhtiealmetjidie.
- Mii diehtit ahte fágalaš gelbbolašvuođa váiluin lea stuorra hástalus, ja ahte lea dárbu buoridit gelbbolašvuođa ja jeavddalaččat bagadit resursaolbmuid sámi giellaguovddážiin.
- Mijjieh badth daejrebe akte stoerre haesteme faageles maahtoe fååtese, jïh daerpies maahtoelutnjeminie jïh jaabnan bïhkedimmine vierhtiealmetjijstie dejnie saemien gïelejarngine.
Resursaolbmot leat deaŧalaččat giellaguovddážiin ja šaddá váttis álggahit kurssaid ja doaimmaid sin haga.
Vierhtiealmetjh dah mah leah gïelejarngh, jïh sæjhta geerve årrodh kuvsjigujmie jïh darjomigujmie nïerhkedh dej namhtah.
Danne lea deaŧalaš ráhkadit buriid strategiijaid ja buoridit gelbbolašvuođa, dadjá Sámedikki presideanta Aili Keskitalo.
Dan åvteste vihkeles hijven strategijh evtiedidh dåårrehtæmman jïh maahtoelutnjemasse, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Sámedikki presideanttas lea jáhkku ovttasbarggu buorideapmái Sámedikki ja sámi giellaguovddážiid gaskka, ja áigut maiddái láhčit eanet ovttasbarggu sierra giellaguovddážiid gaskka.
Saemiedigkiepresidente stoerre jaahkoem åtna akten bueriedamme laavenjostose Saemiedigkien jïh dej saemien gïelejarngi gaskem, jïh sæjhta aaj sjïehteladtedh lissiehtamme laavenjostose dej ovmessie gïelejarngi gaskem.
- Sámedikkis ja sámi giellaguovddážiin lea oktasaš mihttomearri – oažžut eanet giellageavaheddjiid ja oažžut eanet geavahit sámegielaid.
- Saemiedigkie jïh saemien gïelejarngh aktem tjåenghkies ulmiem utnieh - låhkoem gïeleutniejijstie lissiehtidh jïh åtnoem saemien gïelijste lissiehtidh.
Dainna sáhttit lihkostuvvat dušše ovttas, dadjá Keskitalo loahpas.
Dam maehtebe buektiehtidh jis ektesne tjåadtjobe, Keskitalo minngemosth jeahta.
Eanet dieđuid addá Sámedikki presideanta Aili Keskitalo, 971 29 305
Vielie bïevnesh: Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo, 971 29 305
Loga eanet giellaguovddážiid birra: http://www.samediggi.no/Giella/Samas-muinna/Artikler/Sami-giellaguovddazat
Saemien gïelejarngh: http://www.saemiedigkie.no/Giele/Saemesth-munnjien/Artikler/Saemien-gielejarngh
Sámediggi áŋgiruššá nannosit dujiin / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Saemiedigkie duedtiem tjarke dåarjede / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Sámediggi áŋgiruššá nannosit dujiin
Saemiedigkie duedtiem tjarke dåarjede
Sámediggi juolluda golbma miljon ruvnnu mearkagálvoovddidemiin, vuovdimiin, vuovdalemiin ja gealbudemiin duodjeealáhusas.
Saemiedigkie golme millijovnh kråvnah dåårje mïerhkevaaroebïgkemasse, doekemasse, maarkedoekemasse jïh maahtoelutnjemasse duedtiejieliemisnie.
Ráđđelahttu Marianne Balto dadjá ahte duodji lea identitehtaduddjoma deaŧalaš doaibma mas lea stuorra mearkkašupmi sámi kultuvrii ja gillii.
Raerielïhtsege Marianne Balto jeahta duedtie lea akte vihkeles darjoe mij identiteetem sjugnede, mij lea joekoen vihkeles dan saemien kultuvren jïh gïelen gaavhtan.
- Sámedikki mihttomearri lea ovddidit duoji dakkár ealáhussan mii lea gánnáhahtti ja mii vuovdá eanet iežas buvttaduvvon gálvvuid.
- Saemiedigkien akte ulmie duedtiem evtiedidh akten jieliemasse mestie lissiehtamme dïenestem jïh doekemem jïjtsedorjeme vaarojste åådtje.
Oktiibuot golbma miljon ruvdnosaš juolludus lea lávki rivttes guvlui ovddideamis hutki ja márkandiđolaš ealáhusa, mii ii leat nu sorjavaš doaibmadoarjagii, dadjá Balto.
Dah dåarjoeh, ållesth golme millijovnh kråvnah, leah akte vihkeles sïlle juktie jielemem evtiedidh guktie dïhte vielie orresjugniedihks jïh maarkeden vööste stuvreme sjædta, jïh ij dan soe jearohke gïehtelimsdåarjoste, Balto jeahta.
Mearkagálvoovddideapmi
Mïerhkevaaroebïgkeme
Duojáriid Ealáhussearvi ja Sámiid Duodji háliidit nannet duoji mearkagálvun.
Duojáriid Ealáhussearvi jïh Sámiid Duodji sijhtieh mïerhkevaaroem duedtie nænnoestehtedh.
Danne sii háliidit ráhkadit guhkesáigge plána dasa mo oččodit nana mearkagálvvu boahtteáigái ja mo dan galgá doaimmahit boahtteáiggis.
Dan åvteste sijhtieh aktem guhkiebasse soejkesjem darjodh, guktie edtja aktem nænnoes mïerhkevaaroem bïgkedh jïh guktie edtja dam sietedh båetijen aejkien.
Sámediggi juolluda 782 850 ru prošektii.
Saemiedigkie 782 850 kråvnah prosjektese dåårje.
Ráđđelahtu Marianne Balto mielas lea deaŧalaš ahte duodji boahtá eanet oidnosii ja ahte dan lea álkit fidnet márkanis.
Raerielïhtsege Marianne Balto jeahta vihkeles duedtie vielie våajnoes maarkedesne sjædta, jïh aelhkebe dam maarkedesne gaavnedh.
Danne lea vuovdaleami ja vuovdima nannen deaŧalaš doaibmabidju.
Dannasinie akte vihkeles råajvarimmie maarkededoekemem jïh doekemelïhtsem nænnoestehtedh.
Buoret gelbbolašvuohta
Maahtoem lissiehtidh
Sámediggi juolluda 495 000 ru doarjjan Duojáriid ealáhussearvái ja Sámiid Duodjái álggahit dutkamii buvttadeamis, vuovdaleamis ja vuovdimis.
Saemiedigkie 495 000 kråvnah dåårje Duojáriid ealáhussearvise jïh Sámiid Duodjise juktie studijh aelkedh dorjemassesne, maarkededoekemisnie jïh doekemisnie.
Sámi allaskuvllas lea ovddasvástádus kurssaid čađaheamis.
Saemien jolleskuvle dïedtem åtna kuvsjide tjïrrehtidh.
Duojáriid ealáhussearvi ja Sámiid Duodji háliidit loktet gelbbolašvuođa duodjeealáhusas.
Duojáriid ealáhussearvi jïh Sámiid Duodji sijhtieh maahtoem lutnjiestidh duedtiejielemen sisnjelen.
Dutkan lágiduvvo nu ahte dat addá 15 oahppočuoggá 3 mánu áigodagas.
Studije lea sjïehteladteme guktie dïhte 15 studijepoengh vadta akten boelhken mij ryöhkoe 3 askh.
Dutkamii gullá oahpahus duodjeteknihkain, mašiinnaid geavaheapmi, teknologiija čájeheapmi ja oahpahus teknologiijas ja vuovdin ja vuovdaleapmi.
Studije ööhpehtimmiem feerhmie duedtievuekiej bïjre, åtnoe maasjinijste, vuesiehtimmie jïh lïerehtimmie teknologijesne jïh aaj doekeme jïh maarkededoekeme.
- Dárbu loktet gelbbolašvuođa ođđa teknologiija geavaheamis, vuovdimis ja vuovdaleamis duodjeealáhusa lea stuoris, ja danne mii leat juolludan ruđaid prošektii, dadjá ráđđelahttu Marianne Balto.
- Akte stoerre daerpiesvoete maahtoem lutnjedh åtnoen bïjre orre teknologijeste jïh doekeme jïh maarkededoekeme duedtiejieliemisnie, jïh dannasinie libie beetnegh prosjektese dåårjeme, raerielïhtsege Marianne Balto jeahta.
Bagadeaddjivirgi duojis
Bïhkedæjjabarkoeh duedtesne
Sámediggi juolluda miljon ruvnnu bagadeaddjivirgái Nuorta- ja Gaska-Finnmárkkus.
Saemiedigkie aktem millijovnem kråvnah bïhkedæjjabarkojde dåårje Luvlie- jïh Gaske-Finnmarhkesne.
Duodjeinstituhtta Guovdageainnus dat háliida nannet duoji kultuvran, fágan, ealáhussan ja lotnolasealáhussan Nuorta- ja Gaska-Finnmárkkus.
Duodjeinstituhtta Guovdageaidnusne sæjhta duedtiem nænnoestehtedh goh kultuvre, faage, jieleme jïh kombinasjovnejieleme Luvlie- jih Gaske-Finnmarhkesne.
Prošeakta bistá jagi.
Prosjekte aktem jaepiem vaasa.
Duodjeinstituhtta ulbmil lea ovddidit duoji dakkár giehtaduodjin ja ealáhussan mas lea ealáhusovddideapmi ja mii addá ođđa bargosajiid sámi giehtaduodjevieruid vuođul.
Duodjeinstituhttan åssjele lea duedtiem evtiedidh goh vætnoe jïh jieleme, jïh viehkiehtidh guktie jielemeevtiedimmie jïh orre barkoesijjieh sjugniesuvvieh mej våarome leah saemien vætnoeaerpievuekine.
- Go mii dál áŋgiruššat nu nannosit mearkagálvoovddidemiin ja gealbudemiin iežamet dutkamiid vuođul, de lea lunddolaš ahte dat čuovvoluvvo bagadeddjiin gii sáhttá veahkehit duojáriid váldit atnui ođđa teknologiija ja šaddat eanet márkandiđolažžan, dadjá ráđđelahttu Marianne Balto.
- Gosse mijjieh mïerhkevaaroebïgkemem jïh maahtoelutnjemem tjarke dåarjedibie daelie jïjtsh studijigujmie, dle aaj iemie bïhkedæjjajgujmie dåarjoehtidh mah maehtieh vytnesjæjjide viehkiehtidh orre teknologijem åtnosne vaeltedh, jïh vielie maarkeden vööste stuvreme sjïdtedh, raerielïhtsege Marianne Balto jeahta.
Ekonomiija- ja rehketdoallokursa
Ekonomije jïh reeknehlåhkoekuvsje
Sámediggi juolluda 495 000 ru ekonomiija- ja rehketdoallokursii duojáriid várás.
Saemiedigkie 495 000 kråvnah dåårje ekonomije- jïh reeknehlåhkoekuvsjide duedtiedarjojde.
Duojáriid ealáhussearvi ja Sámiid duodji dat háliidit nannet ealáhusa ekonomiija- ja rehketdoallogelbbolašvuođa.
Duojáriid ealáhussearvi jïh Sámiid duodji mah sijhtieh maahtoem eknomijen jïh reeknehlåhkoen sisnjeli nænnoestehtedh jieliemisnie.
Kurssat galget dollojuvvot čieža báikkis Snoasa rájes máddin Deanu rádjai nuortan.
Edtja kuvsjide tjïrrehtidh tjïjhtje sijjine, Snåasen luvhtie åarjene Deatnun gåajkoe luvlene.
Kurssaid fáddán lea earret eará fitnodagaid registreren, buvttaregistreren, girjefievrrideapmi, rehketdoallu ja doaibmadoarjjaortnega ohcaskoviid guorahallan.
Kuvsji teemah leah gaskem jeatjah vïhtesjadteme sïelteste, dorjesevïhtesjadteme, reeknehlåhkoetjaeleme jïh ohtsemegoeride gïehtelimsdåarjoeöörnegasse buerkiestidh.
- Sámediggi lea dárkkistan máŋga duojára geat leat ožžon doaibmadoarjaga Sámedikkis.
- Saemiedigkie lea jienebh vytnesjæjjah gïehtjedamme mah gïehtelimsdåarjoem Saemiedigkeste åådtjeme.
Dárkkisteapmi čájeha ahte máŋgasiin ii leat doarvái buorre máhttu rehketdoalus, ja danne lea buorre ahte ealáhus háliida nannet duojáriid ekonomiijagelbbolašvuođa, dadjá ráđđelahttu Marianne Balto.
Gïehtjedimmie vuesehte jïjnjh vytnesjæjjah eah nuekies hijven daarjoem reeknehlåhkoetjaelemen bïjre utnieh, jïh dan åvteste dle hijven jieleme sæjhta ekonomijemaahtoem nænnoestehtedh vytnesjæjjaj luvnie, raerielïhtsege Marianne Balto jeahta.
Bivdi oažžu 150 000 ruvnno / Mearraealáhusat / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
150 000 kråvnah Bivdise / Marijne jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Bivdi oažžu 150 000 ruvnno
150 000 kråvnah Bivdise
Sámediggeráđđi juolluda 150 duhát ruvnno Bivdái, mearrasámi bivdo- ja guolástusorganisašuvdnii, ovddideapmái ja organisašuvdnahuksemii.
Saemiedigkieraerie 150 tåvsenh kråvnah Bivdise dåårje, mearoesaemien bivteme- jïh göölijesiebrie, evtiedæmman jïh siebriebigkemasse.
Bivdi lea bivdo- ja guolástusorganisašuvdna mii galgá ovddidit fuolahit mearrasámiid beroštusaid ja vuoigatvuođaid mearas.
Bivdi akte bivteme- jïh göölijesiebrie mij edtja mearoesaemiej ïedtjh jïh reaktah mearosne eevtjedh jïh gorredidh.
Organisašuvdna vuođđuduvvui 2005:s.
Siebrie tseegkesovvi jaepien 2005.
Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka dadjá ahte mearrasámi guolásteaddjit ja báikegottit dárbbašit nana organisašuvnnaid maid ulbmil lea fuolahit ovttaskas guolásteaddji, báikegotti ja sámi álbmoga sámi vuoigatvuođaid, dadjá sámediggeráđđi Silje Karine Muotka.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta mearoesaemien göölijh jïh voenges siebriedahkh nænnoes siebrieh daarpesjieh mah saemien reaktah gorredieh fïerhten göölijasse, voenges siebriedahkide jïh saemide goh akte almetje, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Bivdi čállá ohcamis ahte organisašuvdna lea deaŧalaš váikkuheaddji dain Sámedikki politihkkasurggiin, main mearrasámi vuoigatvuođat ealáhuseallimis ja servodagas leat guovddážis.
Bivdi ohtsemisnie tjaala siebrie sæjhta akte vihkeles dåarjoehtæjja årrodh Saemiedigkien politihkesuerkine gusnie mearoesaemien reaktah jieliemisnie jïh siebriedahkesne leah jarngesne.
Ođđa stivra lea ožžon bargamuššan loktet organisašuvnna “ gievkkandásis ” vai sáhttá lágidit iežas beaivválaš doaimma nu ahte dat oktilaččat ovddida politihka ja geige gulaskuddamiid ovddidettiin mearrasámi guolásteddjiid, bivdiid ja lotnolasealusdoaimmaheddjiid kultur- ja ealáhusberoštumiid.
Dïhte orre ståvroe lea barkojne åådtjeme siebriem akten orre sæjjan giesedh «tjöövkebienghkenš luvhtie, guktie buektehte sov biejjieladtje barkoem öörnedidh naemhtie dïhte ahkedh buektehte politihkem jïh govlehtimmieh deelledh kultuvre- jïh jielemeïedtjine mearoesaemien göölijidie, bivtiejidie jïh dejtie mah jienebi jielemigujmie gïehtelieh.
- Sámediggeráđđi sávvá Bivdái lihku ovddideamis mearrasámi beroštusaid nana ja čielga jiena, dadjá sámediggeráđđi Silje Karine Muotka.
- Saemiedigkieraerie Bivdim barkojne læhkohte juktie akte nænnoes jïh tjïelke gïele sjïdtedh mearoesaemien ïedtjide, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Loga eanet Bivdi birra dás: http://bivdi.no /
Lohkh vielie Bivdin bïjre daesnie: http://bivdi.no /
Eanet dieđuid addá: Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka, 984 87 576
Vielie bïevnesh: Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka, 984 87 576
Doarju eanet vásáhusvuđot turismma Romssa fylkkas / Máŋggalágan ealáhusdoaibma / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Vielie dååjreseturismem Tromsesne dåarjohte / Gellielaaketje jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Doarju eanet vásáhusvuđot turismma Romssa fylkkas
Vielie dååjreseturismem Tromsesne dåarjohte
Sámediggeráđđi juolluda 463 000 ru.. Lenangen Brygge AS:ii Ivgus.
Lenangen Brygge AS Lyngenisnie 463 000 kråvnah Saemiedigkieraereste åådtje.
Fitnodat áigu fállat barttaid ja eará vuogasvuođaid lustabivdiide meara alde ja čuoigan- ja dálvedoaimmaid Ivgogáissiin.
Sïelte edtja hæhtjoeh jïh daerpies sijjieh faalehtidh dejtie mah mearosne håagkoeh jïh treavka- jïh daelviedarjomh Lyngsalpesne.
– Ivgoguovllus lea ávkkástallan báikkálaš resurssaiguin ja kultuvrrain ovdánan bures, ja dat lea ge dakkár ovdáneapmi maid mii háliidit doarjut.
– Lyngen-dajve lea gaajh væjkeles voenges vierhtieh jïh kultuvrem nuhtjedh sijjen barkosne, jïh daate akte evtiedimmie maam sïjhtebe dåarjoehtidh.
Kultur- ja luondduturismmas davvin leat stuorra vejolašvuođat, ja Sámediggi háliida láhčit ovdáneapmái báikkálaš ealáhuseallimii, dadjá sámediggeráđđi Silje Karine Muotka.
Kultuvre- jïh eatnemeturisme noerhtene stoerre nuepieh åtna, jïh Saemiedigkie sæjhta sjïehteladtedh guktie voenges jieleme åådtje sjïdtedidh, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Muotka deattuha ahte Ivgu lea hui deaŧalaš dan oktavuođas ahte vásihit Davvi-Norgga sihke meara alde ja váris.
Muotka tjïerteste Lyngen lea akte jarnge dejtie sjïere noerhtenöörjen dååjresidie mearosne jïh vaeresne.
Mátkeealáhusfálaldagat gielddas leat lassánan maŋimus jagiid, ja Sámediggi lea juolludan doarjagiid máŋga ođđaálggahemiide.
Fealadassefaalenasse tjïeltesne lea læssanamme dej minngemes jaepiej, jïh Saemiedigkie lea dåarjoem vadteme jieniebidie dejstie orre tseegkemijstie.
Lenangen Brygge AS lea maid ožžon investerendoarjaga Innovašuvdna Norggas.
Lenangen Brygge AS lea aaj skåårvemedåarjoem åådtjeme Innovasjovne Nöörjeste.
– Ivgu lea dál šaddan dovddus mátkeealáhusa mearusbáikin sihke čuoigamiid ja guolástan- ja vázzinturismma oktavuođas.
– Lyngen lea daelie akte dajve mij lea åehpies goh fealadasseulmie dovne dejtie mah sijhtieh tjoejkedh, gïerestalledh, håagkodh jïh vaanterdidh.
Givrodahkan lea maiddái ahte eaiggádat doibmet juo árjjalaččat guolástusas ja nu sii leat mielde nannemin sihke ealáhusdoaimmaid ja ássama guovllus, deattuha Muotka.
Aaj akte aevhkie aajhterh joe daelie leah eadtjohke göölemisnie jïh dan åvteste viehkiehtieh dovne jielemedarjoemidie jïh årromem dajvesne nænnoestehtedh, Muotka tjïerteste.
Sámi giellaiskkadeapmi čájeha hástalusaid / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Saemien gïelegoerehtimmie haestemh vuesehte / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Sámi giellaiskkadeapmi čájeha hástalusaid
Saemien gïelegoerehtimmie haestemh vuesehte
13. Geassemánnu 2012
Jienebh noerh goh båarasåbpoe almetjh mah åarjelsaemien soptsestieh akte dejstie gaavnojste vuesehte Saemien gïelegoerehtimmesne 2012, maam Nordlandsforskning AS jïh Norut Alta – Áltá tjïrrehti Saemiedigkien, Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartementen jïh Maahtoedepartemeenten åvteste.
Davvi- ja julevsámegielas lea gaskagearddi giellamáhtu njiedjan, muhto maiddái dás lea dilli veaháš buoret sin gaskkas geat leat vuolle 30 jagi, čájeha iskkadeapmi.
Noerhte- jïh julevsaemien gïeli sjïekenisnie dle lij akte vueliedimmie gïelemaahtojne dan gaskeboelvese, mearan tsiehkie daesnie aaj ånnetji buerebe dej gaskem mah leah nuelelen 30 jaepieh, goerehtimmie vuesehte.
Sámediggeráđđi Ellinor Marita Jåma ja ođasmahttin-, hálddahus- ja girkoministtar Rigmor Aasrud leaba ilus go álggahuvvon gielladoaibmabijut leat ávkkuhan, erenoamážit lullisámi guovlluin.
Saemiedigkieraerije Ellinor Marita Jåma jïh orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoeministere Rigmor Aasrud lea geerjene ihke doh gïeleråajvarimmieh mejgujmie nïerhkeme, hijven orreme, joekoen dejnie åarjelsaemien dajvine.
- Lea erenoamáš deaŧalaš čalmmustahttit sámegielaid gáhttema, nannema ja ovddideami, dadjaba Jåma ja Aasrud.
- Annje vihkeles fokusem utnedh vaarjelæmman, nænnoestæmman jïh evtiedæmman dejstie saemien gïelijste, Jåma jïh Aasrud jiehtiejægan.
Iskkadeapmi čájeha ahte golmmas viđa olbmos válljejit geavahit dárogiela vaikke vel livččii ge vejolaš geavahit dárogiela.
Goerehtimmie vuesehte golme vïjhte almetjijstie veeljieh nöörjen nåhtadidh jalhts lij nuepie orreme saemiestidh.
Stuorámus sivvan válljet eret sámegiela lea go váilot sánit ja go eai oro iežaset mielas hállamin sámegiela doarvái bures.
Stööremes fåantoe juktie saemien båarhte veeljedh lea baakoeh fååtesieh, jïh ihke tuhtjie ij saemien nuekies hijven soptsesth.
Lea šaddan dáhpin válljet eret sámegiela, dadjá iskkadeapmi.
Akte voete sjïdteme saemien båarhte veeljedh, goerehtimmie vuesehte.
Ovdalis áiggi hálle sámegiela juohke sajis, earret skuvllas.
Åvtesne dle saemiesti gaajhkem lehkiem, bielelen skuvlesne.
Iskkadeapmi čájeha ahte dál lea eanaš dušše nuoraid gaskka mánáidgárddis ja skuvllas ahte hállet sámegiela.
Gaajhkh saemien maanah sjïere reaktam utnieh saemien lïerehtimmiem skuvlesne åadtjodh.
Iskkadeapmi čájeha ahte goalmmát oassi váhnemiin dadjet ahte mánát eai oaččo dan sámegieloahpahusa maid sis lea vuoigatvuohta oažžut.
Goerehtimmie vuesehte akte gåalmehtse eejhtegijstie jiehtieh maanah læjhkan eah dam saemien lïerehtimmiem åadtjoeh maam edtjieh laaken mietie utnedh.
Váilevaš fálaldat skuvllas almmuhuvvo deaŧaleamos sivvan dasa.
Faatoes faalenasse skuvline lea neebneme goh dihte vihkielommes fåantoe mannasinie naemhtie.
- Mii fertet ovttas ráđđehusain bearráigeahččat ahte gieldda fállet sámegieloahpahusa ohppiide, vai mii oažžut eanet giellageavaheddjiid boahtteáigái, dadjá sámediggeráđđi Ellinor Marita Jåma.
- Mijjieh tjoerebe laavenjostosne reerenassine hoksedh tjïelth saemien lïerehtimmiem faalehtieh learoehkidie, guktie mijjieh jienebh gïeleutnijh åadtjobe båetijen aejkien, saemiedigkieraerije Ellinor Marita Jåma jeahta.
Son dadjá viidáseappot ahte ferte oččodit eanet giellaarenaid, vai beassá geavahit sámegiela beaivválaš dilis.
Vijriesåbpoe jeahta jienebh gïelesijjieh byöroeh sjugniesovvedh, guktie maahta saemien aarkebiejjien nåhtadidh.
- Dasa lassin ferte sámegiella boahtit buorebut oainnusin, sihke median ja muđui servodagas, dadjá Jåma.
- Lissine dle saemien tjuara vielie våajnoes sjïdtedh, dovne meedijesne jïh abpe siebriedahkesne, Jåma jeahta.
Deaŧalaš reaidu
Vïhkeles dïrrege
Giellaiskkadeapmi šaddá hui deaŧalaš reaidun Sámedikki ja ráđđehusa viidáset bargui sámegielaiguin.
Gïelegoerehtimmie sæjhta akte joekoen vihkeles dïrrege årrodh Saemiedigkien jïh reerenassen vijriesåbpoe barkose dej saemien gïeligujmie.
Bohtosat galget geavahuvvot daid doaibmabijuid hábmemii ja álggaheapmái, mat dagahit ahte sámegielat seilot ja ovddiduvvojit.
Edtja illedahkide nåhtadidh juktie darjodh jïh råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah darjoeh guktie saemien gïelh gorresuvvieh jïh evtiesuvvieh.
Viidáseappot galget bohtosat geavahuvvot go Sámediggedieđáhus sámegielaid birra čállojuvvo.
Vijriesåbpoe edtja illedahkide nåhtadidh gosse Saemiedigkiebïevnesem saemien gïeli bïjre dorje.
Sámediggeráđđi Ellinor Marita Jåma, tel. 916 13 460
Govlehtallije:
Loga ráportta: Samisk språkundersøkelse 2012
Saemien gïelegoerehtimmesne 2012
Sámediggeválga 2013 – listoevttohusat mat leat boahtán midjiide / Dieđut / Kampanjeside / Válga ja jienastuslohku / Sámediggi - Sametinget
Båeteme læstoeraeriestimmieh / Bïevnesh / Kampanjeside / Veeljeme jïh veeljemelåhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Sámediggeválga 2013 – listoevttohusat mat leat boahtán midjiide
Båeteme læstoeraeriestimmieh
Sámediggi leat ožžon 49 listoevttohusa sámediggeválgii 2013.
Saemiedigkie lea 49 læstoeraeriestimmieh dååsteme saemiedigkieveeljemasse 2013.
Válgabiire 1
Valgkrets 1
Válgabiire 2
Valgkrets 2
Arja.pdf
NSR.pdf
Válgabiire 3
Valgkrets 3
Arja.pdf
NSR.pdf
Válgabiire 4
Valgkrets 4
Arja.pdf
NSR.pdf
Válgabiire 5
Valgkrets 5
Válgabiire 6
Valgkrets 6
Válgabiire 7
Valgkrets 7
Arja.pdf
NSR.pdf
Dieđiheapmi jienastuslohkui / Válga ja jienastuslohku / Sámediggi - Sametinget
Tjaalasovveme veeljemelåhkosne / Veeljeme jïh veeljemelåhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Dieđiheapmi jienastuslohkui
Tjaalasovveme veeljemelåhkosne
Dieđiheapmi interneahta bokte
Tjaalasovveme gaskeviermien baaktoe
Jos áiggut dieđihit jienastuslohkui interneahta bokte, de fertet logget sisa ID-portálain / MinID.
Juktie jïjtjemdh gaskeviermien baaktoe tjaalasovvedh tjoerh sïjse tjaangedh ID-portaline / MinID
Juohkehaš guhte julggašta ahte atná iežas sápmelažžan, ja geas juogo
Gaajhkesh mah bæjhkoehtieh dah jïjtjemse saemine utnieh, jïh mah
a) lea sámegiella ruovttugiellan, dahje b) leat dahje leat leamaš vánhemat, vánhenváhnemat dahje máttarvánhemat geain lea / lei sámegiella ruovttugiellan, dahje c) lea olbmo mánná gii lea / lea leamaš jienastuslogus, sáhttet gáibidit fievrriduvvot jienastuslohkui.
a) saemien hïejmegïeline utnieh, jallh b) utnieh jallh åtneme eejhtegh, aahka gon aajjah jallh maadteraahka maadteraajjah saemiengïeline hïejmegïeline, jallh c) leah maana aktede almetjistie mij tjåådtje jallh lea tjåådtjeme almetjelåhkosne maehtieh krïevedh satne veeljemelåhkosne tjaalasåvva
Buot sámiin Norggas, geat leat badjel 18 jagi dahje devdet 18 jagi válgajagi, lea vuoigatvuohta registrerehit jienastuslohkui.
Gaajhkh saemieh Nöörjeste mah leah bijjelen 18 jaepien båeries jallh 18 jaepieh illieh veeljemejaepien, reaktoem utnieh veeljemelåhkosne tjaalasovvedh.
Eará davviriikkaid stáhtaborgárat geat leat sápmelaččat sáhttet registrerehit jienastuslohkui, jos sii válgajagi geassemánu 30. b. muttus leat dieđihan álbmotregistarii ahte ásset Norggas.
Saemieh mah leah staateårrojh jeatjah noerhtelaantine maehtieh veeljemelåhkosne tjaalasovvedh jis dah ruffien 30. b. veeljemejaepien leah almetjelåhkosne tjaalasovveme goh årrojh Nöörjesne.
Sámit geat eai leat davviriikkain eret, sáhttet registrerehit jienastuslohkui jos sii álbmotregistara dieđuid mielde leat ássan Norggas golbma maŋimuš jagi ovdal válgabeaivvi.
Saemieh mah eah leah aktede dejstie noerhtelaantijste maehtieh veeljemelåhkosne tjaalasovvedh jis dah leah almetjelåhkosne tjåådtjeme goh årrojh Nöörjesne dej golme minngemes jaepiej veeljemebiejjien åvtelen.
Dieđiheapmi báberskovi bokte
Tjaalasovveme paehperegoeren baaktoe
Viečča pdf-skovi vuolábealde, deavdde dan ja sádde devdojuvvon ja vuolláičállojuvvon skovi Sámediggái.
Leessh våålese pdf-goerem vuelielisnie, dievhtieh dam jïh seedth dam dov nommevæhtine Saemiedægkan.
Sáhkavuorru Sámediggeráđi dieđáhusa ovdan buktimis 23.09.15 / Sártnit ja artihkkalat / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Håaleme åehpiedehtiemisnie Saemiedigkieraerien reektemistie 23.09.15 / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Sáhkavuorru Sámediggeráđi dieđáhusa ovdan buktimis 23.09.15
Håaleme åehpiedehtiemisnie Saemiedigkieraerien reektemistie 23.09.15
Čoahkkinjođiheaddji
Tjåanghkoeåvtehke
ON nállevealaheami vuostálastinlávdegoddi (CERD) lea gieskat almmuhan maŋimuš áigodatraporttas Norgga birra.
EN:n raasesïerredimmiemoenehtse (CERD) lea aadtjen sov minngemes boelhkereektehtsem bæjhkoehtamme Nöörjen bïjre.
Raporttas dovddaha lávdegoddi ahte lea duođas fuolas Norgga eiseválddiid áŋgiruššama ektui rasismma ja vaššiságaid vuostá go guoská etnihkalaš ja eará rašis joavkkuide.
Reektehtsisnie moenehtse aktem tjïelke tjoeperdimmiem buakta nöörjen åejvieladtji barkoste juktie raasismen jïh aassjoen vööste gæmhpodh etnihkeles unnebelåhkoej vööste jïh jeatjah prååsehke dåehkiej vööste.
Lávdegoddi rávve ollu doaibmabijuid movt nannet láhkadahkosiid ja plánaid rasisttalaš veahkaválddi, lassánan amasbalu ja vealaheami oktavuođas.
Moenehtse jienebh råajvarimmieh juvnehte mah edtjieh laakide jïh soejkesjidie nænnoestehtedh juktie raasistiske vædtsoesvoeten jïh sjïdtije ammesasven jïh sïerredimmien vööste gæmhpodh.
Nugo Sámediggeráđđi ja eanetlohku dán čoahkkimis, de lea ON nállevealahanlávdegoddi hui fuolas sámi mánáid giella- ja oahpahusdili geažil.
Seammalaakan goh Saemiedigkieraerie jïh jienebelåhkoe daennie krirresne, EN:n raasesïerredimmiemoenehtse tjarke tjoeperdeminie dehtie gïele- jïh lïerehtimmietsiehkeste saemien maanide.
Sámediggi lea ollu jagiid bivdán eanet resurssaid sámi oahpahussii: oahpponeavvuide, ruhtadeapmái ja oahppanresurssaide.
Saemiedigkie lea gellie jaepieh birreme aktem lissiehtimmiem vierhtijste åadtjodh saemien lïerehtæmman: learoevierhtieh, finansieradimmie jïh lohkehtæjjavierhtieh.
Dát lea maiddái fas ain fáddán min gulahallamis bušeahta ja bušeahttadárbbuid birra ráđđehusain.
Daate sæjhta aaj tïjjen åvtese akte teema årrodh gosse budsjedten jïh budsjedtedaerpiesvoeten bïjre rååresjibie reerenassine.
Mun lean maiddái duhtavaš go ON nállevealaheami vuostálastinlávdegoddi oaivvilda ahte Norgga eiseválddit čuovvolit váilevaččat Finnmárkkulága ja eana- ja čáhcevuoigatvuođaid identifiserema Finnmárkkus ja dan olggobealde.
Manne aaj madtjeles ihke EN:n raasesïerredimmiemoenehtse jeahta nöörjen åejvieladtjh eah leah guhkiebasse barkeme Finnmaarhkelaakine jïh reaktaidentifikasjovnine eatnamasse jïh tjaatsan Finnmaarhkesne jïh Finnmaarhken ålkolen.
Nugo diehtit de lea Sámediggeráđđi guhkes áiggi cuiggodan dan go álgoálbmogiid suodjaleapmi ja vuoigatvuođaid goziheapmi lea váilevaš minerálaláhkaaddimis ja go konsultašuvnnat eai doaimma Norgga eiseválddiid ja Sámedikki gaskka.
Goh dijjieh daejrede dle Saemiedigkieraerie guhkiem laajhteme aalkoealmetjh jïh reaktah eah vaarjelimmiem utnieh mineraalelaakine, jïh eah sijjen dïedtem steereme dej tjïelke rååresjimmiej bïjre nöörjen åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem.
Maiddái dán lea lávdegoddi fuomášan.
Jïh moenehtse aaj dam vïhtesjadteme.
Čoahkkinjođiheaddji
Tjåanghkoeåvtehke
Maŋimuš jagiid áŋgiruššan ja bargu stáhtaid ja álgoálbmogiid beales riikkaidgaskasaš arenas lea buktán šattuid.
Dej minngemes jaepiej råajvarimmie jïh barkoe mejtie staath jïh aalkoealmetjh leah dorjeme gaskenasjovnaale sijjesne leah hijven illedahkh vadteme.
Mun muittuhan ON álgoálbmogiid vuoigatvuođa julggaštusa ja Álttá 2013.
Manne måjhtajahtam EN:n bæjhkoehtimmien bïjre aalkoealmetji reaktaj bïjre jïh Alta 2013.
Dat buorre ovdáneapmi čájeha man dárbbašlaš lea ahte Sámediggi árjjalaččat searvá riikkaidgaskasaš arenas.
Daate hijven evtiedimmie vuesehte lea daerpies Saemiedigkie lea eadtjohkelaakan meatan gaskenasjovnaale sijjesne.
Globaliseren dagaha ahte mearrádusat mat dahkkojuvvojit riikkaidgaskasaččat čuhcet báikkálaččat min árgabeaivái.
Doh globaliseradimmietendensh darjoeh guktie sjæjsjalimmieh gaskenasjovnaale sijjesne konsekvensh voengesne åadtjoeh mijjen aarkebiejjien jieliedinie.
Sámedikki dieđáhus solidaritehta ja riikkaidgaskasaš barggu birra meannuduvvo dán vahkus.
Saemiedigkiebïevnese solidariteeten jïh gaskenasjovnaale barkoen bïjre gïetesåvva daan våhkoen.
Das evttoha Sámediggeráđđi earret eará ahte áŋgiruššan EO mearrádusorgánaid ektui nannejuvvo.
Desnie Saemiedigkieraerie gaskem jeatjah raereste barkoem nænnoestehtedh EU:n sjæjsjalimmieåårgani vööste.
Dieđáhus ja strategiijat leat dakkár gaskaoamit maid bokte nannejuvvo Sámedikki rolla riikkaidgaskasaš aktevran.
Bïevnese jïh strategijh desnie leah dïrregh mah sijhtieh Saemiedigkien råållam nænnoestehtedh goh akte gaskenasjovnaale aktööre.
Dasto galgat mii váikkuhit ON álgoálbmogiid vuoigatvuođaid julggaštusa konkretiserema sámi álbmoga várás ruovttus.
Seamma tïjjen edtjebe viehkine årrodh tjïelkestidh EN:n bæjhkoehtimmiem aalkoealmetjereaktaj bïjre saemien åålmegidie mijjen laantesne.
Čoahkkinjođiheaddji
Tjåanghkoeåvtehke
Rievdan ja ovdáneapmi báikkálaččat, nationála dásis ja riikkaidgaskasaččat dagahit ahte sámi servodahkii dađistaga bohtet ođđa hástalusat.
Jarkelimmie- jïh evtiedimmiedrïekten gaavhtan voengesne, nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale sijjesne, dle saemien siebriedahke ahkedh orre haestemi uvte tjåådtje.
Dát gáibidit ođđa jurdagiid ja čovdosiid.
Dan åvteste daerpies orre åssjaldahkigujmie jïh raeriejgujmie.
Danne buvttii Sámediggeráđđi maŋimuš vahkus ovdan čielggadusa perspektiivvaid birra ráđđehusa suohkanođastussii.
Minngemes våhkoen Saemiedigkieraerie dan åvteste aktem salkehtimmiem perspektijvi bïjre åehpiedehti reerenassen tjïeltereformese.
Mun oainnán ahte dievasčoahkkinjođiheaddji Gaski álggos odne bijai midjiide jearaldaga; movt árvvoštallojuvvo dáláš sámepolitihkka 150 jagi geahčen ?
Manne krööhkestim stoerretjåanghkoen åvtehke Gaski mijjese gyhtjelassem gihtji daan biejjien; guktie daan beajjetje saemiepolitihke sæjhta vuarjasjamme sjïdtedh 150 jaepiej minngelen ?
Mun dajan ahte: ráđđehusa suohkanođastus lea maiddái sámepolitihkka.
Baajede mannem dam naemhtie jiehtedh: reerenassem tjïeltereforme aaj saemiepolitihke.
Dat guoská stuorra ja deaŧalaš politihkkasurggiide main lea mearkkašupmi sámiide, ja dat guoská áššiide main válddahuvvojit sámi politihkalaš vuoigatvuođat, resurssat ja eatnamat ja kultuvrralaš vuoigatvuođat.
Dïhte sæjhta stoerre jïh vihkeles politihkesuerkiej bïjre årrodh saemide, jïh gyhtjelassi bïjre årrodh mah leah saemien politihkeles reaktaj bïjre, vierhtiej jïh eatnemedajvi bïjre jïh kultuvrelle reaktaj bïjre.
Čielggadus galgá dál sáddejuvvot viiddis gulaskuddamii sámi servodahkii.
Daelie salkehtimmie edtja akten gamte govlehtimmieprosessese saemien siebriedahkesne.
Muhto juo dál sáhtán mun dadjat maid Sámediggeráđđi oaivvilda suohkanođastusbarggu ektui ahte ođastus ferte nannet riektedili ja bálvalusfálaldagaid sámiide suohkaniin.
Men joe daelie maahtam jiehtedh Saemiedigkieraerien vuajnoe dennie barkosne tjieltereformine lea reforme tjuara reaktatsiehkiem jïh dïenesjefaalenassem nænnoestehtedh saemide tjïeltine.
Jos 150 geahčen galgá gullot sámegiella suohkaniin, leat sámegiela oahpahus skuvllain ja sámit ellet iežaset sámi eallima, de ferte suohkanstruktuvra ja rievttit láhččojuvvot dan ektui.
Jis edtja saemiestidh tjïeltine, saemiengielesne ööhpehtidh skuvlesne jïh saemienlaaketje jieledh150 jaepiej minngelen, dellie tjïeltestruktuvre jïh reaktah tjuerieh dïsse sjïehteladtedh.
Suohkanođastusas ii leat assimilerenulbmil, muhto mii ballat dattetge ahte dat áiggi mielde sáhttá mannat dohko guvlui, jos sámit šaddet kultuvrralaš ja politihkalaš unnitlohkun buot suohkaniin boahtteáiggis.
Tjïeltereforme ij assimileradimmiem ulmine utnieh, naemhtie guktie mijjieh aarebi daan biejjien govlimh daaroedehtemepolitihken jaepijste. Men læjhkan bïllem dïhte guhkiebasse maahta dagkerh effekth åadtjodh, dastegh saemieh akte kultuvrelle jïh politihkeles unnebelåhkoe sjidtieh gaajhkine båetijen aejkien tjïeltine.
Čoahkkinjođiheaddji:
Tjåanghkoeåvtehke:
Nugo maiddái ON nállevealahanlávdegoddi namuha, de duolmmahallet sámi guovllut ja vuoigatvuođat stuorra servodaga beales, sihke guolástusresurssaid, minerálaresurssaid ja areálaresurssaid dáfus.
Goh aaj EN:n raasesïerredimmiemoenehtse neebnie, dle saemien dajvh jïh reaktah tjarke behtjiedimmiem nuelesne stoerresiebriedahkeste, dovne göölemevierhtiej, mineraalevierhtiej jïh arealevierhtiej sjïekenisnie.
Suohkanođastus ja hástalusat sámi kultuvrra, giela ja oahpahusa ektui čájehit ahte lea duohta dárbu geahčadit bajimuš dásis ja čoahkis dáid hástalusaid.
Tjïeltereforme jïh haestemh ektiedamme saemien kultuvrese, gielese jïh lïerehtæmman vuesiehtieh akte tjïelke daerpiesvoete gååvnese dejtie haestiemidie vuartasjidh eensilaakan jïh tjåenghkies. Voestes nuepie lea mænngan daan våhkoen:
Vuosttaš vejolašvuohta lea maŋŋelis dán vahkus: Sámediggi áigu dán dievasčoahkkimis meannudit ášši 37/15 Vuođđolága sátnádeami rievdadeapmi § 108 ja Vuođđoláhka sámegillii.
Saemiedigkie edtja daennie stoerretjåanghkosne aamhtesem 37/15 gïetedidh Jarkelimmie jiehtiegijstie Maadthlaakesne § 108 jïh Maadthlaake saemiengielesne.
Sámediggeráđđi evttoha ahte vuođđolágas dárkilastojuvvo sámi álbmoga stáhtus riikka álgoálbmogin.
Saemiedigkieraerie aktem tjïertestimmiem raereste maadthlaakesne saemien almetji staatusem bïjre goh laanten aalkoealmetjh.
Dat lea alimus reálapolitihkalaš dahku, ja mii dávista daid hástalusaide ja ovdáneapmái mat sámiin dál leat ovddabealde.
Daate akte vihkeles realpolitihkeles råajvarimmie, mij lea seamma vihkeles goh doh haestemh jïh evtiedimmievæhta mej uvte saemieh daan biejjien tjåadtjoeh.
Čoahkkinjođiheaddji
Tjåanghkoeåvtehke
Sámediggeráđđi lea borgemánus johtán miehtá Finnmárkku rittu.
Saemiedigkieraerie lea mïetsken aktem fealadimmiem dorjeme Finnmaarhken gaedtiebealam.
Mearraresurssat leat ahtanuššama ja optimismma gáldut miehtá rittu.
Vierhtieh mearosne lea akte gaaltije sjïdtedæmman jïh optimismese abpe gaedtiebealam.
Olles Sámediggeráđđi lea oaidnán makkár eallinfápmu ja nana dáhttu lea olbmuin, dan mii oinniimet miehtá Várggáin gitta Ávanuorrái.
Abpe Saemiedigkieraerie lea madtjeles sjïdteme dehtie jieledefaamoste jïh barkoevæljoste mejtie vuajneme abpe fealadimmesne Vardøen luvhtie Havøysunden gåajkoe.
Dieđuid maid oaččuimet váldit mii viidáseappot bargu Mearrasámi strategiijaiguin.
Daejnie manne leam raerien reektemem barkoen bïjre åehpiedehteme minngemes boelhkese.
Sámediggeráđđi lea mearridan doarjut dán jagá TV-akšuvnna arvevuovddi ovddas.
Saemiedigkieraerie lea sjæjsjalamme sov dåarjoem vedtedh jïh nænnoestidh daan jaepien TV-aksjovnem maam Regnskogfondet reerie.
Mun ávžžuhan buot áirasiid ja sápmelaččaid muđui, searvat dán jagá akšuvdnii.
Manne haastam gaajhkide tjirkijidie jïh jeatjah saemide eadtjohke årrodh daan jaepien aksjovnesne.
Dán jagá akšuvdna guoská erenoamážit álgoálbmogiidda arvevuovdeguovlluin ja rahčamušaide álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ovddas.
Daan jaepien aksjovne lea joekoen aalkoealmetji bïjre ebrieskåajjedajvine jïh gæmhpoen bïjre aalkoealmetji reaktaj åvteste.
Dieđit iežat ruhtačoaggin dahje doarjjo eará ládje.
Bïeljelh datne sïjhth böössaguedtiejinie årrodh jallh jeatjahlaakan dåarjoehtidh.
Giittán beroštumis.
Gæjhtoe mov åvteste.
Mari Boine álgoálbmotkonferánsii Áltái 2013 / Áltá 2013 / Riikkaidgaskasaš bargu / Sámediggi - Sametinget
Mari Boine – Alta 2013 / Áltá 2013 / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Mari Boine álgoálbmotkonferánsii Áltái 2013
Mari Boine jïh inuihte Nive Nielsen leah dej åejvieattraksjovni gaskem dennie gaskenasjovnaale aalkoealmetjekonferansesne Altesne daan giesien.
18. Njukčamánnu 2013
Kultuvreprogramme aalkoealmetjekonferansese Alta 2013 lea gaervies, jïh desnie jïjnjh ovmessie kultuvredarjomh fïerhten biejjien konferansesne.
Konferánsa álggahuvvo vuostáiváldimiin Allaskuvllas Álttás sotnabeaivvi geassemánu 9. b., ja loahpahuvvo olgokonsearttain Áttá guovddážis Mari Boine ja Nive Nielsen bokte gaskavahku geassemánu 12. b..
Konferanseaalkoe aalka aktine dåastoeminie Altan Jilleskuvlesne aejlegen ruffien 9. b. jïh galhka aktine ålkoekonsertine Alta jarngesne gusnie Mari Boine jïh Nive Nielsen meatan, gaskevåhkoen, ruffien 12. b.
- Mii leat hui ilus go dát guokte čeahpes artistta Mari Boine ja Nive Nielsen leaba miehtan loahpahit dán konferánssa, mii lea nu deaŧalaš álgoálbmogiidda.
- Mijjieh joekoen geerjene ihke göökte dan åajvoeh artisth goh Mari Boine jïh Nive Nielsen leah jeahteme dah sijhtieh daam, aalkoealmetjidie, vihkeles konferansem orrijidh.
Dat lea mielde geasuheamen konferánsii ja álgoálbmotpolitihkkii.
Dah guaktah darjoejægan guktie tsåatskelesvoete sjædta konferansen jïh aakoealmetjepolitihken bïjre.
Muhto vuosttažettiin leat Álttá ássit ja guossit mielde positiiva láhkai báidnimin dán kulturvahku loahpaheami, dadjá Áltá 2013 kulturprográmma ovddasvástideaddji Sara Margrethe Oskal, Sámedikkis.
Men uvtemes dle Altan årroejidie jïh guesside aktem gaajh eensi galhkuvem vedtieh aktene kultuvrelle våhkosne, jïjnjh stoerre heannadimmiejgujmie, Sara Margrete Oskal Saemiedigkesne jeahta, guhte dïedtem åtna kultuvreprogrammen åvteste Alta 2013.
Vuosárgga geassemánu 10. b. čájeha Beaivváš Sámi Teáhter Nils Aslak Valkeapää bihtá ” Ridn ` oaivi ja nieguid oaidni ” Álttá kulturlanjas.
Måantan ruffien 10. b. dle Beaivváš Sámi Teáhter vuesehte ” Ridn ` oaivi ja nieguid oaidni ”, Nils Aslak Valkeapää ’ ste Altan kultuvresavkesne.
Maŋebárgga geassemánu 11. b. lea Álttá guovddážis olgokonsearta, mas báikkálaš skuvllat leat mielde.
Dæjstan ruffien 11. b. dle ålkoekonserte Altan jarngesne gusnie voenges skuvlh leah meatan.
Juohke beaivvi konferánssa áiggi lágiduvvojit šilljogávppašeamit Álttá guovddážis ja iešguđet dáiddačájáhusat Finnmarkshallenis.
Gaajhki biejjiej konferansesne lea tåarjedoekeme Altan jarngesne jïh ovmessie kåanstevuasahtallemh Finnmarhkehaallesne.
Hállas čájehuvvojit maiddái govat maid dan 7 iešguđet álgoálbmotregiovnna mánát leat ráhkadan fáttáin “ Mu niehkobarta ”.
Haallesne sæjhta aaj maanaguvvieh årrodh dejstie 7 ovmessie aalkoealmetjeregijovnijste aamhtesinie «Mov nïekedshæhtjoeš.
- Mii háliidit ahte galgá leat fálaldat buohkaide, ja min ulbmil lea oažžut olles Álttá báikegotti mielde.
- Mijjieh leavloem bïejeme akten faalenassese gaajhkesidie, jïh mijjen ulmie lea abpe dam voenges siebriedahkem meatan vaeltedh Altesne.
Valáštallansearvi BUL lágida šilljogávppašeami, mánát ja nuorat servet ollu lágidemiide.
Gaarsjelimmiesiebrie BUL dïedtem åtna tåarjedoekemen åvteste, maanah jïh noerh leah meatan gelline öörnedimmine.
Mii háliidit ahte konferánsa vuhttot maiddái báikkálaččat Álttás, dadjá Oskal.
Mijjieh sïjhtebe konferanse edtja dam voenges siebriedahkem Altesne meatan vaeltedh, Oskal jeahta
Ráddeaddi Sara Margrethe Oskal, tel. 78 48 42 32, Áltá 2013 kulturprográmma ovddasvástideaddj.
Govlehtallije
Leaŋkat
Svaalhtesh
Thomas Åhrén / Áirasat / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Thomas Åhrén / Tjirkijh / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
thomas.ahren@samediggi.no
CV
Máŋggalágan ealáhusdoaibma / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Gellielaaketje jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Máŋggalágan ealáhusdoaibma
Gellielaaketje jielemh
Sámediggi háliida máŋggalágan ealáhusdoaimma mii lea geasuheaddjin goappaš sohkabeliide.
Saemiedigkie gellielaaketje jielemh sæjhta mah leah fryöjstehke dovne kaarride jïh nyjsenæjjide.
Sámediggi áigu jorgalahttit eretfárrema sámi guovlluin.
Saemiedigkie sæjhta juhtemestraejmiem jarkelidh saemien dajvijste.
Ásaheames máŋggalágan ealáhusdoaimmaid ja bargosajiid nuoraide lea dehálaš jus dainna galgat lihkostuvvat.
Gellielaaketje jielemh jïh barkoesijjieh noere almetjidie sjugniedidh sæjhta vihkeles årrodh jis edtja dejnie lyhkesidh.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Silje Karine Muotka
NSR
silje.karine.muotka@samediggi.no
Phone: +47 984 87 576
Áigeguovdil
Daaletje
Áŋgiruššá viidáseappot sámi mátkeealáhusain
Saemien fealadassem guhkiebasse dåarjohte
Sámediggeráđđi juolluda 850 000 ruvnnu doarjjan Nordnorsk Reiseliv AS:ii pro...
Saemiedigkieraerie 850 000 kråvnah dåårje Nordnorsk Reiseliv AS:se prosjekte...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Doarju nuorra entreprenevrraid
15 millijovnh kråvnah saemien råajvarimmide tsïengelen raejeste
Sámediggeráđđi juolluda 350 duhát ruvnno nuorra entreprenevrraide, Ungt Entr...
Saemiedigkieraerie lea tjåanghkan dåårjeme 15 millijovnh kråvnah dåarjojne h...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Čájet buot áššiid
Vuesieh gaajkesh saakh
Eretfárren sámi guovlluin dagaha stuorra hástalusaid olmmošlogu bisuheami ektui.
Akte haesteme sjædta almetjelåhkoem tjåadtjoehtidh gosse almetjh saemien dajvijste juhtieh.
Lassin bargosajiide de lea maiddái dehálaš bisuhit geasuheaddji báikegottiid gos nuorat háliidit orrut.
Lissine barkoesijjide, dle vihkeles fryöjstehke voenges siebriedahkh tjåadtjoehtidh gusnie noerh sïjhtieh årrodh.
Danin lea Sámediggái dehálaš ovttasbargat suohkaniiguin ja earáiguin geain lea ovddasvástádus čađaheames doaibmabijuid earret eará infrastruktuvrra, kultuvrra- ja skuvlafálaldagaid oktavuođas.
Laavenjostoe tjïeltigujmie jïh jeatjabigujmie mah diedtem utnieh råajvarimmiej åvteste, gaskem jeatjah infrastruktuvren, kultuvre- jïh skuvlefaalenassen sisnjeli, lea vihkeles Saemiedægkan.
Sámedikki áigumuš lea:
Saemiedigkie sæjhta:
Geasuheaddji ja eallás sámi báikegottiid.
Fryöjstehke jïh veasomes saemien voenges siebriedahkh utnedh
Ovdánahttit bargosajiid máŋggalágan ealáhusdoaimmain.
Barkoesijjieh evtiedidh gellielaaketje jielemigujmie
Oaččuhit eanet bargosajiid sámi kulturealáhusain.
Jienebh barkoesijjieh skååffedh saemien kultuvrejielieminie
Lasihit professionaliserema ja kommersialiserema sámi kulturealáhusain.
Jienebh kultuvrejielemh barkojne darjodh, jïh viehkiehtidh guktie dah ekonomeles sjïdtieh
Nu movt Porsáŋggus, Mátta-Várjjagis ja Muofis gos šadde čađahit stuorra nuppástusproseassaid maŋŋil bargiidlogu unnideami dihte.
Akte aktelaaketje jieleme maahta prååsehke årrodh dejtie voenges siebriedahkide jis faahketji jarkelimmieh jielieminie sjidtieh.
Sámediggi áigu galledit ealáhusfitnodagaid dihto suohkaniiguin ja deaivvadit fitnodatálggaheddjiiguin ja ealáhusdoaimmaheddjiiguin.
Saemiedigkie sæjhta jieliemidie vaaksjodh såemies tjïeltine juktie tseegkijidie jïh jielemebarkijidie råakedh.
Sámi kulturealáhusain lea dárbu ovdánahttit buktagiid ja fierpmádathuksema
Saemien kultuvrejielemi sisnjeli dle daerpies dorjesh evtiedidh jïh viermieh bigkedh.
Sámediggi áigu ásahit máŋggabealálaš ealáhusdoaimma dakko bakte go mii:
Saemiedigkie sæjhta gellielaaketje jïh jeereldihkie jielemh sjugniedidh:
Vuoruhit nuorra ealáhushutkosa joatkkaskuvllain
Prijoriteradidh noere entreprenørskapem jåarhkeskuvlesne
Aktiivvalaččat bargat sámi guovlluid suohkaniid ektui
Eadtjohke årrodh tjïeltine saemien dajvine
Lágidit jahkásaš čoahkkimiid suohkana dásis mas fáddán galgá leat ealáhus- ja servodatovdáneapmi.
Tjïelteseminaarh tjïrrehtidh fïerhten jaepien gusnie teema lea jieleme- jïh siebriedahkeevtiedimmie.
Dát vástida dan maid Sámedikki sámeguovlluid ealáhusovdáneami dieđáhusas daddjo.
Daate guktie tjåådtje Saemiedigkien bïevnesisnie jielemeevtiedimmien bïjre saemien dajvine.
Ovttabealat ealáhusdoaibma sáhttá heajos ládje váikkuhit báikegottiide jus ealáhusdoaibma fáhkkestaga rievdá.
Akte aktelaaketje jieleme maahta prååsehke årrodh dejtie voenges siebriedahkide jis faahketji jarkelimmieh jielieminie sjidtieh.
Kultureallin / Sámediggi - Sametinget
Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Oza doarjaga
Ohtsh dåarjoem
Girjás kultureallin nanne sámi gullevašvuođa ja identitehta, ja dagaha eallás báikegottiid gos olbmot háliidit orrut.
Akte gellielaaketje kultuvrejielede saemien ektievoetem jïh identitetem veaksahkåbpoe dorje, jïh viehkehte guktie dah voenges siebriedahkh jielije sjidtieh, gusnie almetjh sijhtieh årrodh.
Danin leat kulturdoaimmat dehálaččat sámi servodagas, ja maiddái ássamii.
Kultuvredarjomh dannasinie aktem vihkeles råållam utnieh dennie saemien siebriedahkesne, aaj veasomen gaavhtan.
Sámi kulturdoaimmat dagahit gullevašvuođa, čálggu ja eallindási, ja maiddái kulturvuođustuvvon bargosajiid.
Saemien kultuvrejielede viehkiehteminie ektiedimmiem, murriedimmiem jïh jieledekvaliteetem sjugniedidh, lissine aaj barkoesijjieh kultuvren sisnjelen.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Gáisi
NSR
henrik.olsen@samediggi.no
Phone: +47 907 75 219
Mediaid
Meedijah
Sámi kulturbargoarenat
Gaarsjelimmie
Dáidda – ja kulturbargu
Sijjieh saemien kultuvrebarkose
Sámediggi bargá
Kåanste- jïh kultuvrebarkoe
leat bajimuččas bidjamin eavttuid sámi dáidaga ja kultuvrra ovddideapmái
Dïhte uvtemes premissevedtijinie årrodh juktie saemien kåanstem jïh kultuvrem evtiedidh
fuolahit dan ahte buohkat galget sáhttit muosáhit sámi kultuvrra doppe gos ásset
Gaajhkesh edtjieh saemien kultuvrem dååjredh desnie gusnie årroeh
láhčá diliid nu ahte mis lea ealli ja girjás sámi kultureallin mas lea buorre dássi
Sjïehteladtedh ihke mijjieh aktem jielije jïh gellielaaketje saemien kultuvrejieledem utnebe hijven kvaliteeteste
fuolahit ahte ovddiduvvo, ja bisuhuvvo sámi dáidda- ja kultureallin dainna lágiin ahte leat fágalaččat buorit ja árjjalaš sámi deaivvadanbáikkit, kulturásahusat ja museat
Saemien kåanste- jïh kultuvrejieledem evtiedidh jïh gorredidh, faageles maehteles jïh eadtjohke saemien tjåanghkoesijjiejgujmie, kultuvreinstitusjovnigujmie jïh museumigujmie
fuolahit dan ahte lea eanet barggolašvuohta sámi dáidda- ja kulturvuđot ealáhusa vuođul
Lissiehtamme fasseldimmie saemien kåanste- jïh kultuvrejieliemasse
Sámedikki váldobargun kulturpolitihkas lea láhčit diliid sámi dáidda- ja kulturdoaimmaid várás ja dan ovddideami várás.
Saemiedigkien åejviebarkoe kultuvrepolitihkesne lea saemien kåanste- jïh kultuvredarjoemasse sjïehteladtedh jïh dam evtiedidh.
Sámi servodat lea vuos ain huksemin servodagas, ja mii leat vuoruhan ja ain fertet vuoruhit kultuvrra ja giela vuođđoosiid.
Saemien siebriedahke lea annje aktene boelhkesne gusnie siebriedahkem bigkeminie, gusnie åejviesuerkieh kultuvren jïh gïelen sisnjeli leah prijoriteradamme orreme, jïh annje tjuara prijoriterdamme sjïdtedh.
Dát hástala nana áŋgiruššama sámi servodaga iežas beales, sámi ásahusaid, Sámedikki ja stáhta eiseválddiid beales.
Daate aktem stoerre barkoem kreava dehtie saemien siebriedahkeste jïjtje, saemien instusjovnijste, Saemiedigkeste jïh staaten åejvieladtjijste.
Sámediggi oaidná iežas ovddasvástádussan atnit ávvira ja ovddidit dan doaimma maid sámi álbmot vuolggaha, ja leat dán proseassas deaŧaleamos eavttuid biddji.
Saemiedigkie vuajna goh sov dïedte skraejriem jïh darjoemidie vaarjelidh jïh evtiedidh, mejtie saemien årrojh buektieh, jïh sæjhta dïhte vihkielommes premissedeallahtæjjine årrodh daennie prosessesne.
Stáhta eiseválddiin lea dattetge bajimuš ovddasvástádus diliid láhčimis nu ahte sámi servodagas alddis lea vejolašvuohta hukset viidáseappot servodagas.
Staaten åejvieladtjh læjhkan dam bijjemes dïedtem utnieh sjïehteladtedh guktie saemien siebriedahke jïjtje nuepiem åådtje sov siebriedahkebigkemem vijriesåbpoe evtiedidh.
Guovlulaš ja báikkálaš eiseválddiin lea maiddái ovddasvástádus váikkuhit dan ahte sámi dáidda, kultureallin ja sámi ásahusat ovddiduvvojit ovttas.
Regijovnaale jïh voenges åejvieladtjh aaj aktem dïedtem utnieh saemien kåanstem, kultuvrejieledem jïh saemien institusjovnh ektesne evtiedidh.
Sámediggi bargá dan ala ahte buohkain livččii vejolašvuohta muosáhit sámi dáidaga ja kultuvrra.
Saemiedigkie sæjhta gaajhkesh edtjieh nuepiem utnedh saemien kåanstem jïh kultuvrem dååjredh.
Min historjá, min kulturárbi ja min dáidda ja kultuvra leat midjiide čeavlin.
Mijjieh mijjen histovrijem, mijjen kultuvreaerpiem jïh mijjen kåanstem jïh kultuvrem garmerdibie.
Mii áigut láhčit ealli ja máŋggabealat dáidda- ja kultureallima mas lea buorre dássi, mii buvttaduvvo, dahkkojuvvo, gaskkustuvvo ja muosáhuvvo ja lea buohkaid olámuttus.
Mijjieh sïjhtebe sjïehteladtedh akten jielije jïh gellielaaketje kåanste- jïh kultuvrejieliedasse hijven kvaliteeteste mij sjugniesåvva, dorjesåvva, vuesiehtamme jïh dååjreme sjædta, jïh maam gaajhkesh maehtieh dååjredh.
Sámi dáiddárat ja kulturbargit galget sáhttit oažžut birgejumi iežaset doaimmas.
Saemien tjiehpiedæjjah jïh kultuvrebarkijh edtjieh maehtedh sov barkoste veasodh.
Sámi ásahusat leat min deaŧaleamos sámi dáidda- ja kultur- gaskkustanarenat.
Dah saemien institusjovnh leah mijjen vihkielommes sijjieh juktie saemien kåanstem jïh kultuvrem vuesiehtidh.
Dat addet kulturbargosajiid sámi servodagas ja leat deaŧalaš aktevrrat sámi dáidaga ja kultuvrra ovddideamis.
Dah kultuvrebarkoesijjieh saemien siebriedahkine vedtieh, jïh leah vihkeles aktöörh saemien kåanste- jïh kultuvreevtiedimmeste.
Bååstede – sámi kulturárbbi ruovttoluotta fievrrideapmi / Sártnit ja artihkkalat / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Bååstede - å ta tilbake historien / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Čuđiid jagiid čohkkejedje dutkit ja miššonearat sámi kulturáđaid.
Gellie tjuetiejaepieh dotkijh jïh misjovnæærh saemien kultuvredaeverh tjöönghkin.
Dál háliidit norgga museat fievrridit ruovttoluotta beali dáin dávviriin sámi museaide.
Daelie nöörjen museumh sijhtieh lehkiem dejstie bååstede sertedh saemien museumidie.
Dat lea veadjemeahttun nu guhká go Norgga eiseválddit biehttalit dan ruhtadeames.
Ij dïhte gåaredh dan guhkiem nöörjen åejvieladtjh nyöjhkoeh dam maeksedh.
Mii gohčodit dan Bååstede.
Mijjieh dam gohtjebe Bååstede.
Bååstede lea lullisámi doaba, ja mearkkaša ruovttoluotta. 2000 sierranas historjjálaš áđa Norgga čoakkáldagain leat 2012 rájes vuordán fievrriduvvot sámi servodahkii ja sámi museaide.
2000 joekehts histovrijes daeverh nöörjen våarhkojne leah 2012 raejeste vuertiemisnie orreme juktie bååstede båetedh dan saemien siebriedahkese jïh saemien museumidie.
Norgga eiseválddit eai háliit ruhtadit dán proseassa.
Nöörjen åejvieladtjh eah sïjhth daam prosessem maeksedh.
Ja nu guhká go sámi museain eai leat dohkálaš vuorkkát, čájáhusvejolašvuođat ja dárbbašlaš gelbbolašvuohta hálddašit dáid dávviriid dohkálaččat, de ferte maŋidit ruovttoluotta fievrrideami.
Jïh dan guhkiem doh saemien museumh eah eensi magasijnh, vuasahtallemenuepieh jïh daerpies maahtoem utnieh juktie daeveridie eensilaakan reeredh, tjuara bååstedesertieminie vuertedh.
2000-logu museaođastus lei ekonomalaš lokten Norgga museaide.
Museumereforme 2000-låhkoen aktem ekonomeles lutnjemem vedti dejtie Nöörjen museumidie.
Sámi museaide lea ođastus mearkkašan stuorra lávki maŋás guvlui.
Dejtie saemien museumidie daate reforme akte stoerre sïlle bååstede sjïdteme.
Sámi museat leat smávvát ja rašit dáža museaid ektui.
Doh saemien museumh leah smaave jïh prååsehke viertiestamme dejnie nöörjen museume-eatnaminie.
Norgga museat sáhttet dahkat sponsenšiehtadusaid ja oažžut priváhta ruhtaskeaŋkkaid, ja ožžot dávjá doarjaga báikkálaš ja regionála eiseválddiin.
Nöörjen museumh nuepieh utnieh latjkoeh darjodh ekonomeles dåarjoen jïh privaate donasjovni bïjre, jïh maaje aaj dåarjoem åadtjoeh voenges jïh regijovnaale åejvieladtjijste.
Geavadis ii leat ii oktage priváhta dahje almmolaš eiseváldi mii čájeha beroštumi sámi museaid rámmain.
Rïektesisnie ij leah naan privaate jallh jeatjah byögkeles åejvieladtjh mah ïedtjem vuesiehtieh dejtie saemien museumi mieride.
Danne mearridit stáhta juolludusat Sámedikki bušeahta bokte sámi museaid ovdánanvejolašvuođaid.
Staaten dåarjoeh Saemiedigkien budsjedten bijjelen leah dan åvteste eevre vihkeles saemien museumi evtiedimmienuepiej gaavhtan.
Bååstede-prošeakta lea boađusin jagi 2012 vuolláičállojuvvon šiehtadusas gaskal Kulturhistorjjálaš musea, Norgga álbmotmusea ja Sámedikki.
Bååstede-prosjekte akte illedahke aktede jååhkesjamme latjkoste dej museumi gaskem Kulturhistorisk museum jïh Norske folkemuseum jïh Saemiedigkie jaepien 2012.
Šiehtadus gieđahallá sámi kulturhistorjjálaš dávviriid ruovttoluotta fievrrideami Norgga álbmotmuseas ja Kulturhistorjjálaš museas guđa sámi museii.
Latjkoe lea bååstedesertemen bïjre saemien kultuvrehistovrijes daeverijstie Norsk folkemuseumistie jïh Kulturhistorisk Museumistie govhte saemien museumidie.
Biergasat galget ruovttoluotta dan kultuvrii ja álbmogii masa dat gullet.
Daeverh edtjieh bååstede dan kultuvrese jïh dejtie almetjidie gubpede båetieh.
Dat lea deaŧalaš oassi álbmotmuitalusain sámi eallima, kultuvrra ja historjjá birra iešguđet sajiin riikkas.
Dah leah akte vihkeles bielie dejstie soptsesijstie saemien jieleden, kultuvren jïh histovrijen bïjre ovmessie bieline laantesne.
Danne leat dán áigodaga hárvelohkosaš dávviriin, mat ain leat áimmuin, stuorra mearkkašupmi sápmelaččaide.
Dah gille daeverh daehtie boelhkeste mah annje gååvnesieh leah dan åvteste joekoen vihkeles saemide.
Bååstede lea iešalddis buorre ođas sámi museaide ja sámi servodahkii.
Bååstede lea aalkoelisnie hijven saernieh dejtie saemien museumidie jïh saemien siebriedahkese.
Muhto okta hástalus báhcá vel ovdalgo historjjálaš dávviriid sáhttá fievrridit ruovttoluotta dohko gosa dat gullet.
Men akte haesteme aajmene åvtelen maahta dejtie histovrijes daeveridie bååstede sertedh.
Ii gávdno ruhta čađaheapmái.
Eah beetnegh gååvnesh juktie dam tjïrrehtidh.
Kulturhistorjjálaš dávviriid seailluheapmi, vurken ja gaskkusteapmi lea divrras.
Konserveradimmie, vöörhkeme jïh bievneme kultuvrehistovrijen daeverijstie leah dovres.
Dasa gáibiduvvojit visttit mat devdet museafágalaš gáibádusaid vuorkkáide ja gaskkustanlanjaide, ja seailluheapmái ja hálddašeapmái gáibiduvvojit bargit ja gelbbolašvuohta.
Gåetieh magasijnigujmie jïh bievnemetjiehtjeligujmie mah leah museumefaageles krïevenassi mietie leah daerpies, jïh barkijh tjuerieh lissiehtamme maahtoem utnedh juktie daeveridie konserveradidh jïh reeredh.
Sámediggi lea máŋggaid jagiid jearahan Norgga eiseválddiin ruđaid dán čađaheapmái.
Saemiedigkie lea gellie jaepieh nöörjen åejvieladtjh birreme akten ekonomeles lutnjemen bïjre juktie dam buektiehtidh.
Sii dadjet ahte dat lea menddo divrras.
Mijjieh argumenth åadtjobe daate fer dovres.
Ii leat buorre jus cieggá dakkár oaidnu našunálalaččat ja riikkaidgaskasaččat ahte eiseválddit mat historjjálaš áiggi suvve duoguštit ja billistit osiid sámi kultuvrras, dál oaivvildit ahte lea menddo divrras addit ruovttoluotta dávviriid eaiggádii.
Akte goerpe dastegh akte nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale vuajnoe tseegkesåvva, åejvieladtjh mah dejbeeli konfiskeradimmiem jïh irhkemem bielijste dehtie saemien kultuvreste luhpiedin, daelie vienhtieh fer dovres daeveridie bååstede deelledh aajhterasse.
Dát čuolbmačilgehus ii guoskka dušše Norgii.
Ij leah daate naan sjïere nöörjen dåeriesmoeretjoelme.
Dáidagiid ja kulturhistorjjálaš- ja arkeologalaš dávviriid ruovttoluotta fievrrideapmi dáhpáhuvvá stuorra osiin máilmmis.
Bååstedeserteme kåanste-, kultuvrehistovrijes- jïh arkeologeles daeverijstie heannede stoerre bieline veartenistie.
Muhtumin lea sáhka dušše hárvelohkosaš dávviriin, ja eará háviid lea sáhka stuorra čoakkáldagain.
Muvhti veajkoej ajve akte gaertjiedamme låhkoe daeverijstie, mearan jeatjah aamhtesinie stoerre våarhkoeh.
Lagamus ja buoremusat lihkostuvvan ovdamearka lea sullii 35 000 dávviriid ruovttoluotta fievrrideapmi Københávnnas Nuukii Ruonáeatnamis (1984-2001).
Dïhte geetskemes jïh bööremes vuesiehtimmie lea bååstedeserteme medtie 35 000 daeverijstie Københavneste Nuukese Kruanalaantesne (1984-2001).
Dánskka stáhta ruhtadii dán ruovttoluotta fievrrideami.
Daanske staate daam bååstedesertemen maeksieji.
Sámi museaid lohku lea guhtta, ja dat lea lávdaduvvon Girkonjárggas davvin Snoasai lullin.
Govhte saemien museumh, jïh dah leah Kirkeneseste noerhtene Snåasese åarjene.
Čoakkáldagain leat uhccán dávvirat dál, ja museain leat vuorkkát ja čájáhuslanjat mat eai leat dohkálaččat.
Dej leah vaenie daeverh våarhkojne daelie, jïh museumh eah sjiehteles magasijnh jïh vuasahtallemesijjieh utnieh.
Olles Norgga servodahkii ja sámi servodahkii boahtá buorrin go maiddái nationála sámi kulturárbi gaskkustuvvo.
Abpe nöörjen siebriedahke jïh saemien siebriedahke sijhtieh aevhkieh åadtjodh jis aaj dïhte nasjovnaale saemien kultuvreaerpie beavneme sjidtieh.
Vuođđo- ja joatkkaskuvlaoahppit geavahit dávjá daid fálaldagaid maid sámi museat fállet go dat lea buorre lassin dan oahpahussii maid sii ožžot skuvllas.
Learohkh maadth- jïh jåarhkeskuvlesne daamtaj dïenesjidie nuhtjieh mejtie doh saemien museumh faalehtidh dan åvteste dïhte akte åajvoeh lissiehtasse dan ööhpehtæmman maam skuvlesne åadtjoeh.
Sávan ahte mii muhtun jagi geahčen sáhttit čájehit almmolašvuhtii dan fiinna sámi kulturárbbi min lea boahtán ruovttoluotta oaivegávpogis.
Manne gegkestem mijjieh naan gille jaepiej minngelen maehtebe gaajhkide almetjidie dam åajvoeh saemien kultuvreaerpiem vuesiehtidh mij lea bååstede båateme åejviestaareste.
Livččii heiven hui bures dál go mii lahkonit sámi 100 jagi ávvudeami.
Lij joekoen hijven sjïehteme gosse mijjieh daelie geatskanibie dam saemien 100-jaepien heevehtimmiem.
Guovvamánu 6. b. 2017 mii ávvudit ja čalmmustahttit ahte lea 100 jagi vássán dan rájes go Elsa Laula Renberg čohkkii sápmelaččat vuosttaš geardde čoahkkimii Troandimis, gos mihttomearrin lei nannet sápmelaččaid vuoigatvuođaid.
Goevten 6. b. 2017 sïjhtebe heevehtidh jïh mïerhkesjidh daelie 100 jaepieh mænngan Elsa Laula Renberg saemide tjöönghki dan ellen voestes tjåanghkose Tråantesne, gusnie ulmie lij saemiej reaktide nænnoestehtedh.
Mii vel heivešii buorebut go dan ahte beassat čalmmustahttit ahte sápmelaččat viimmat besset hálddašit oasi iežaset kulturárbbis ?
Mij lij buerebe sjïehteme goh maehtedh mïerhkesjidh saemieh minngemosth leah nuepiem åådtjeme aktem bieliem sijjen kultuvreaerpeste reeredh ?
Dan čađaheapmi sorjá das ahte Norgga eiseválddit ruhtadit dán buori ja deaŧalaš doaibmabiju.
Jis edtjebe dam buektiehtidh libie jearohke nöörjen åejvieladtjh daam åajvoeh jïh vihkeles råajvarimmiem maeksieh.
Go dat lea min kultuvra, ja min dávvirat.
Juktie lea mijjen kultuvre, jïh mijjen daeverh.
Min vássánáigi, min boahtteáigi.
Mijjen åvtetje aejkie, mijjen båetije aejkie.
Mii gohčodit dan Bååstede.
Mijjieh dam gohtjebe Bååstede.
Válgakoarta / Dieđut / Kampanjeside / Válga ja jienastuslohku / Sámediggi - Sametinget
Veeljemekåarhte / Bïevnesh / Kampanjeside / Veeljeme jïh veeljemelåhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Válgakoarttas leat dieđut dan birra guđe válgalanja don galggat geavahit válgabeaivvi dahje galggat go jienastit ovddalgihtii dán jagi, ja gosa jienastat galgá sáddejuvvot.
Veeljemekåarhtesne bievnesh gaavnh maam veeljemesijjiem datne edtjh nuhtjedh veeljembiejjien, jallh mejtie datne tjoerh åvtelhbodti steemmadidh daan jaepien, jïh gåabph steemma edtja saadtesovvedh.
Sámediggeválgga válgakoarta lea alit.
Saemiedigkieveeljemen veeljemekåarhte lea plaave.
Sii, geain lea jienastanvuoigatvuohta stuorradiggeválgii, ožžot maiddái vilges válgakoartta.
Dah mah aaj steemmereaktam Stoerredigkieveeljemasse utnieh, sijhtieh lissine aktem veelkes kåarhtem åadjtodh.
Sáhtát jienastit goappašiin válggain.
Datne maahtah steemmadidh gåabpaginie veeljemisnie.
Dán jagi lea dat ođas, ahte dain gielddain / suohkaniin, main leat uhcit go 30 čáliheami Sámedikki jienastuslogus 2011 muttus, GALGET olbmot jienastit ovddalgihtii. Dáin gielddain / suohkaniin ii leat válgadiggi.
Dïhte mij lea orre daan jaepien lea dah mah dejnie tjïeltinie årroeh mah vaenebh goh 30 almetjh tjaalasovveme utnin Saemiedigkien veeljemlåhkosne jaapan 2011, desnie almetjh TJUERIEH åvtelhbodti steemmadidh.
Dáppe sáhtát jienastit sámediggeválggas.
Daejnie tjïeltine ij leah veeljemedigkie.
Go jienastat ovddalgihtii, de sáhtát jienastit vaikke guđe gielddas / suohkanis riikkas.
Dastegh åvtelhbodti steemmedh, maahtah steemmadidh saaht mennie tjïeltesne datne sïjhth laantesne.
Sáhtát dieđusge maiddái jienastit iežat ruovttugielddas / - suohkanis.
Hævvi maahtah aaj steemmadidh dov hïejmetjïeltesne.
Ovddalgihtii jienasteapmi álgá sisriikkas 12.08.2013.
Åvtelhbodti steemmadimmie aalka sislaantesne 12.08.2013.
Sáhtát jienastit ovddalgihtii gitta bearjadaga rádjai ovdal válgga, muhto du ovddasvástádus dat lea ahte jienastit nu árrat ahte jienastat olle sisa maŋimusat vuosárgga 09.09.2013 dii. 21.00.
Datne maahtah åvtelhbodti steemmadidh bearjadahken raajan, veeljemen åvtelen, men dov lea dïedte steemmadidh dan varke guktie steemma ryöknemesæjjan båata måantan 09.09.2013 åvtelen ts. 21.00.
Váldde fárrui válgakoartta go galggat jienastit.
Vaeltieh veeljemekåarhtem meatan gosse edtjh steemmadidh.
Dat álkidahttá válgabargiid barggu ja dahká ahte don beasat jođáneappot jienastit.
Dellie aelhkebe sjædta veeljemebarkijdie, jïh verkebe dutnjien mij edtja steemmadidh.
Vaikke vel vajálduhtát ge dahje láhpát válgakoartta, de beasat liikká jienastit.
Jis veeljemekåarhtem åajaldamme jallh dam dasseme, åadtjoeh læjhkan steemmadidh.
Gielddat / suohkanat sáhttet čálihit ođđa válgakoartta iežaset vuogádaga bokte, dahje čállit gieđain.
Tjïelth nuepiem utnieh orre veeljemkåarhtem olkese tjaeledh sijjen systemen tjïrrh, jallh manuellelaakan dam dïevhtedh.
Jus ii leat ožžon válgakoartta sámediggeválgii poasttas ja oaivvildat ahte don leat čálihuvvan Sámedikki jienastuslohkui, de váldde oktavuođa Sámedikkiin.
Dastegh datne ih leah veeljemekåarhtem saemiedigkieveeljemasse dååsteme påastesne, jïh veanhta datne leah tjaalasovveme Saemiedigkien veeljemelåhkose, govlehtallh Saemiedigkine.
Válgakoartta ii sáhte geavahit legitimašuvdnan.
Veeljemekåarhte ij leah legitimasjovne.
Dus galgá leat dohkkehuvvon legitimašuvdna lassin.
Datne tjoerh reaktoe legitimasjovnem meatan utnedh lissine.
Jus dus leat eará gažaldagat válgakoartta birra, de váldde oktavuođa Sámedikkiin.
Jis dov jeatjah gyhtjelassh veeljemekåarhten bïjre, govlehtallh Saemiedigkine.
Ii mihkkege ruvkedoaimmaid Nussiris vaikke vel muddenplána lea ge dohkkehuvvon / Energiija ja minerálat / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget
Ij naan gruvadarjome Nussiresne jalhts stuvremesoejkesje lea jååhkesjamme / Energije jïh mineraalh / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Ii mihkkege ruvkedoaimmaid Nussiris vaikke vel muddenplána lea ge dohkkehuvvon
Ij naan gruvadarjome Nussiresne jalhts stuvremesoejkesje lea jååhkesjamme
20. Njukčamánnu 2014
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka bælla guktie gåarede byjresinie jïh båatsoen båetije aejkine Kvalsundsne mænngan Tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner stuvremesoejkesjem jååhkesji Nussirese jïh Ulveryggesne Kvalsunden tjïeltesne Finnmaarhkesne.
Sámediggeráđđi Silje Karine Muotkaballá váikkuhusaid birrasa ja boazodoalu boahtteáigái maŋŋágo Gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner dohkkehii muddenplána Nussira ja Gumppenjuni várás Fálesnuori suohkanis Finnmárkkus.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka bælla guktie gåarede byjresinie jïh båatsoen båetije aejkine Kvalsundsne mænngan Tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner stuvremesoejkesjem jååhkesji Nussirese jïh Ulveryggesne Kvalsunden tjïeltesne Finnmaarhkesne.
- In leat hirpmástuvvan, muhto dattetge beahtahallan go gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner addá lobi dakkár doaimma muddenplánii mas lea ráddjejuvvon servodatávki seammás go dakkár ruvkkes leat stuorra negatiiva váikkuhusat birrasii, guolásteapmái ja boazodollui, dadjá Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka.
- Im ierielimmesne, men læjhkan viesjledem ihke tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner stuvremesoejkesjem akten gïehtelæmman gaertjiedamme nåhtojne siebriedahkese luhpede, seamma tïjjen goh akte dagkeres gruva sæjhta nåake konsekvensh utnedh byjresasse, göölemasse jïh båatsose, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Muddenplána dohkkeheamis bidjá gieldaministtar vuođđun ahte ii mihkkege ruvkedoaimmaid galgga álggahuvvot ovdalgo lea juksojuvvon ovttamielalašvuohta boazodoaluin váidudeaddji doaibmabijuid oktavuođas.
Sov jååhkesjimmesne stuvremesoejkesjistie tjïelteministere våaroemasse beaja ij naan gruvadarjome maehtieh aelkedh åvtelen båatsojne seamadamme råajvarimmiej bïjre mah skaaride ånnanieh.
Dasa lassin galgá Birasdirektoráhta dohkkehit plánaid ja minerálaeiseválddit galget addit doaibmalobi.
Lissine Byjresedirektovraate tjuara soejkesjidie jååhkesjidh jïh mineraaleåejvieladtjh tjuerieh luhpiedimmiem vedtedh gïehtelæmman.
- Dattetge lea positiiva dat gáibádus ahte Nussir ASA galgá juksat ovttamielalašvuođa boazodoaluin iežaset doaibmabiju ektui, dainna eavttuin ahte ruvkedoaibma ii álggahuvvo jus dakkár ovttamielalašvuohta ii juksojuvvo.
- Krïevenasse mij jeahta Nussir ASA tjuara sïemes sjïdtedh båatsojne sov råajvarimmien bïjre lea læjhkan hijven, dastegh gruvadarjome ij aelkieh jis ij maehtieh naemhtie sïemes sjïdtedh.
Lea deaŧalaš ahte boazodoalus ii lea dakkár dovdu ahte sii leat bággehallan dohkkehit juoidá mainna sii eai sáhte eallit, dadjá Muotka.
Vihkeles båatsoe ij damth dah eah tjabrehtamme sjïdth maam akt jååhkesjidh mejnie ij gåaredh jieledh, Muotka jeahta.
Go dat lea daddjojuvvon, de mu mielas lea imaš go stáhtaráđđi Jan Tore Sanner dán láhkai duvdá eret álbmotrievttálaš ovddasvástádusa ruvkefitnodahkii das ahte sihkkarastit sin eallinvuođu geat ellet boazodoalus.
Gosse dïhte lea jeahteme dle tuhtjem onterligs staateraerie Jan Tore Sanner sæjhta dam almetjerïekteles dïedtem, juktie våaromem gorredidh dejtie mah båatsoste jielieh, akten gruvasïeltese bïejedh.
Ášše čájeha man stuorra váttisvuođat ráđđehusas leat go ieža galget čađahit álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid konkrehta áššiin, dadjá Muotka.
Aamhtese vuesehte man stoerre dåeriesmoerh reerenasse jïjtje åtna almetjerïekteles dïedth tjïrrehtidh vihties aamhtesinie, Muotka jeahta.
- Mu mielas lea boastut ja dohkkemeahttun addit lobi dakkár ruvkedoibmii lea plánejuvvon Nussiris ja Gumppenjunis.
- Mov mïelen mietie dle båajhtoehlaakan jïh habjoehlaakan dåemede gosse gruvabarkoem luhpede mij lea soejkesjamme Nussiresne jïh Ulveryggesne.
Danne áiggun ain bargat dan ala ahte dákkár doaibma ii čađahuvvo, ja mii áigut váldit ovdan ášši máŋgii sihke nuoskkidanlága, čáhceláhkaásahusa ja minerálalága ektui, lohpaha Muotka.
Sïjhtem dan åvteste jåerhkedh barkedh olles dagkeres darjome nïerhkh, jïh gellie tjåanghkoeh åejvieladtjigujmie sjædta dovne dearjoelaaken, tjaetsiemieriedimmien jïh mineraalelaaken mietie, Muotka minngemosth jeahta.
Eanet dieđuid addá:
Vielie bïevnesh:
Kronihkka: Sámi mánáidgárdefáldat nanne demokratija / Sártnit ja artihkkalat / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Maanagiertefaalenasse demokratijem nænnostahta / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Kronihkka: Sámi mánáidgárdefáldat nanne demokratija
Maanagiertefaalenasse demokratijem nænnostahta
Silje Karine Muotka, Sámediggeráđđi
Silje Karine Muotka, saemiedigkieraerie
Nationála mánáidgárdebeaivi 2014 lágiduvvo njukčamánu 18. b..
Nasjovnaale maanagïertebiejjie 2014 öörnesåvva njoktjen 18.
Oahppolihttu, Fágalihttu ja mánáidgárddiid váhnenlávdegoddi (Foreldreutvalget for barnehager (FUB)) dat barget ovttas mánáidgárdebeivviin.
b. Ööhpehtimmiesiebrie, Faagesiebrie jïh Maanagïerti eejhtegemoenehtse (MEM) maanagïertebiejjien bïjre laavenjostoeh.
Mánáidgárddit miehtá riikka čalmmustahttet beaivvi, mii lea šaddan árbevierrun ollugiidda.
Biejjie mïerhkesjamme sjædta maanagiertine abpe laantesne, jïh akte aerpievuekie sjïdteme gellide.
Dan jagi galgá demokratiija ja mánáid mielváikkuheapmi leat guovddážis, ja čuoládat lea:”Mus lea juoga dadjamuš. ”
Demokratije jïh maanaj meatanårrome leah fokuse daan biejjien, jïh faamoebaakoe lea: ” Mov lea mij akt jiehtedh. ”
Fáddá lea válljejuvvon Norgga vuođđoláhkaávvudeami 2014 duogážiin.
Teema lea veeljeme Nöörjen maadthlaakeheevehtimmien 2014 sjïekenisnie.
Sámi mánáin lea iehčanas jietna, ja sis galgá leat sadji ja vejolašvuohta buktit ovdan jienaset mánáidgárdeoktavuođas.
Saemien maanaj akte jïjtjeraarehke gïele, jïh tjuerieh sijjiem jïh nuepiem åadtjodh baajedh jïjtse gïele govlelgidh maanagïerten ektiedimmesne.
Demokratiija ja mánáid mielváikkuheapmi lea maid deaŧalaš oassi sámi mánáidgárdefálaldagas.
Demokratije jïh maanaj meatanårrome leah aaj akte vihkeles bielie dehtie saemien maanagïertefaalenasseste.
Sámi mánáidgárdefálaldaga huksedettiin leat sámi váhnemat ja báikkálaš sámi searvvit leat hui guovddážis álggaheaddjin ja áŋgiruššin.
Gosse gïehteleminie aktem saemien maanagïertefaalenassem bæjjese bigkedh dle saemien eejhtegh jïh saemien lïhkes siebrieh eevre vihkeles orreme goh doh mah skraejriem vaalteme jïh tsevtsiedæjjine orreme.
Otná sámi mánáidgárdefálaldahkii dat lea leamaš áibbas dárbbašlaš.
Daate barkoe lea eevre vihkeles orreme ihke mijjieh daan biejjien aktem saemien maanagïertefaalenassem utnebe.
Sámi politihkalaš bargu lea maid váikkuhan sihkkarastit sámi sisdoalu mánáidgárdelágas ja mánáidgárddi rámmaplánas.
Saemien politihkeles barkoe aaj dam saemien sisvegem gorredamme maanagïertelaakesne jïh maanagïerten mieriesoejkesjisnie.
ON mánáidgárdekonvenšuvdna lea maid leamaš deaŧalaš mánáidgárddiid bargui.
EN:n maanagïertekonvensjovne lea aaj vihkeles dan barkose maanagiertine.
Mii lea ollen guhkás, muhto mis lea ain guhkes mátki ovdalgo sihkkarastojuvvo ahte buot sámi mánáin lea mánáidgárdefálaldat sin giela ja kultuvrra vuođul nu mo earret eará mánáidkonvenšuvdna eaktuda.
Mijjieh gåhkese båateme, men læjhkan aktem guhkies geajnoem aajmene vaedtsedh juktie gorredidh gaajhkh saemien maanah aktem maanagïertefaalenassem åadtjobe sijjen gïelen jïh kultuvren bïjre, naemhtie guktie maanakonvensjovne sjïehteladta.
Sámediggi bargá dainna ulbmiliin ahte sámi mánáin galgá leat oktagaslaš vuoigatvuohta sámi mánáidgárdefálaldahkii.
Saemiedigkie barkeminie ihke saemien maanah edtjieh aktem sjïere reaktam åadtjodh saemien maanagïertefaalenassem åadtjodh.
Das han lea ge sáhka ahte sámi mánáin galgá leat vuoigatvuohta mielváikkuheapmái ja iešmearrideapmái.
Daate lea raaktan saemien maanaj reaktan bïjre meatan årrodh jïh jïjtje nænnoestidh.
Mánáidgárdi galgá sihkkarastit ahte mánát besset ovdánit guovttegielalaččat ja máŋggakultuvrralaččat.
Maanagïerte edtja gorredidh maanah aktem guektiengïelen jïh jienebekultuvrelle evtiedimmiem åadtjoeh.
Dain mánáidgárddiin main lea sámegielatfálaldat, lea váhnemiin ja mánáin vuoigatvuohta vuordit ahte bargit dovdet ja deattuhit sámi sisdoalu ja ahte sámegiella geavahuvvo.
Maanagiertine saemienfaalenassine eejhtegh jïh maanah reaktam utnieh veanhtadidh dah mah desnie berkieh daajroem utnieh jïh leavloem biejieh akten saemien sisvegasse, jïh maanagïertesne saemiestieh.
Lea sáhka das ahte mánát vásihit mánáidgárdefálaldaga demokráhtalaš ja ovddideaddji oahppanbirasin.
Maanah edtjieh maanagïertefaalenassem dååjredh goh akte demokrateles lïerehtimmiebyjrese jïh gusnie skearkagieh.
Sámediggedieđáhusas sámi mánáidgárdefálaldaga birra (2013) aiddostahttojuvvo ahte mánáidgárdi lea okta dain deaŧaleamos arenain sámegiela ja sámi kultuvrra viidáseappot fievrrideapmái.
” Saemiedigkiebïevnesisnie saemien maanagïertefaalenassen bïjre ” (2023) tjïerteste maanagïerte lea akte dejstie vihkielommes sijjijste juktie saemien gïelem jïh kultuvrem guhkiebasse sertedh.
Sámediggi háliida mánáidgárdepolitihkas bokte ovddidit buriid bajásšaddaneavttuid buot mánáide sámi mánáidgárdefálaldaga bokte.
Saemiedigkie sæjhta sov maanagïertepolitihken tjïrrh hijven byjjenimmienuepieh sjugniedidh gaajhkide maanide saemien maanagïertefaalenassen tjïrrh.
Dárbbašuvvo oktasaš pedagogalaš vuođđu, ja deaŧalaš ja gelddolaš fágalaš ja politihkalaš digaštallan lea guđe sámi árvvuid vuođul mánáidgárddit galget hukset iežaset doaimma.
Daerpies aktine tjåenghkies pedagogeles våaroeminie, jïh akte byjjes jïh gieltegs faageles jïh politihkeles digkiedimmie lea mejnie saemien aarvojne maanagïerth edtjieh sijjen barkoem bigkedh.
Bajimus dásis ferte sápmelaččaide álbmogin sihkkarastojuvvot vuoigatvuohta ovddidit iežaset mánáidgárddiid main sámi oahpahusvuogit ja sámi pedagogalaš ávdnasat leat guovddážis.
Aktene bijjemes daltesisnie saemieh goh almetjh tjuerieh reaktam åadtjodh jïjtsh maanagïerth evtiedidh gusnie saemien lïerehtimmievuekieh jïh saemien pedagogeles materijelle leah jarngesne.
Sámediggi čalmmustahttá mánáidgárdebeaivvi dakko bokte ahte galleda earret eará Áltta siidda mánáidgárddi, mii lea sámi mánáidgárdi Álttás.
Saemiedigkie sæjhta maanagïertebiejjiem mïerhkesjidh jïh gaskem jeatjah guessine mïnnedh akten saemien maanagïertesne Altesne, Àltta siida mánáidgárddi.
Ulbmil beaivvi čalmmustahttimiin lea oainnusindahkat mánáidgárddi sámi oahppanarenan, ja oažžut áddejumi mánáidgárddi sisdollui ja deaŧaleamos proseassaide gaskal mánáid, váhnemiid ja bargiid.
Akte ulmie gosse biejjiem mïerhkesje lea maanagïertem våajnoes darjodh goh akte saemien lïerehtimmiesijjie, jïh goerkesem sjugniedidh maanagïerten sisvegasse jïh dejtie vihkeles prosesside mah leah maanaj, eejhtegi jïh barkiji gaskem.
Mánáidgárdi mas lea buorre kvalitehta buot mánáidgárdemánáide, ja sámi mánáidgárdefálaldat mii nanne demokratiija, lea guovddáš sáttasátni.
Jarngesne lea båvroe akten maanagïerten bïjre hijven kvaliteetine gaajhkide maanagïertemaanide, jïh akte saemien maanagïertefaalenasse mij demokratijem nænnoestahta.
Sávan buot mánáidgárddiide ja buohkaide buori mánáidgárdebeaivvi.
Hijven maanagïertebiejjie gaajhkide maanagiertide.
Ealáhusšiehtadus duojis: Duodjestipeanda / Stipeanda ja doarjja / Duodji / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Jielemelatjkoe duadtan: Duedtiestipende / Stipeanda ja doarjja / Duedtie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Ealáhusšiehtadus duojis: Duodjestipeanda
Jielemelatjkoe duadtan: Duedtiestipende
Sámediggi sáhttá addit stipeandda ohppiide ja studeanttaide geat váldet duoji ollesáiggis.
Saemiedigkie maahta stipendem dåarjodh learoehkidie jïh studentide mah duedtiem elliestïjjen vaeltieh.
Ohcanáigemearri: 25.02.2016.
Ohtsememierie: 25.02.2016.
Stipe a nd da sáhttet oažžut dat joatkkaskuvlaoahppit geat váldet:
Stipende vadtasåvva learoehkidie jåarhkeskuvlesne mah:
Jk1 Design ja duoji.
Jåa1 Hammoedimmiem jïh vætnoem vaeltieh.
Gáibádussan lea ahte oahppi galgá čiekŋudit duodjeoahppoplánaid gealbomihttomearis oahpahusa várás fitnodagas.
Akte krïevenasse learohke edtja maahtoeulmide goerehtidh duedtien learoesoejkesjijstie sïeltelïerehtæmman.
Duodji galgá leat prográmmafágaid váldooassi.
Duedtie edtja akte åejviebielie årrodh programmefaagijste.
Jk2 Design ja duoji ollesáiggis.
Jåa2 Hammoedimmien jïh duedtiem elliestïjjen vaeltieh.
Duodji galgá leat prográmmafágaid váldooassi.
Duedtie edtja akte åejviebielie årrodh programmefaagijste.
Ja Norgga studeanttat geat váldet:
Jïh studentide Nöörjeste mah:
Ollesjagi duoji ved Sámij åhpadusguovdásj:s Johkamohkis.
Elliesjaepien duedtiem vaeltieh Saemiej ööhpehtimmiejarngesne Johkemehkesne.
Duoji bachelor- ja masterdásis ollesáiggis.
Duedtiem vaeltieh bachelor- jïh maasteredaltesisnie elliestïjjen.
Joatkkaskuvlaoahppit sáhttet oažžut eanemusat 10 000 ru juohke jagi ja studeanttat allaskuvla- ja universitehtadásis fas 20 000 ru..
Maahta jeenjemes 10 000 kråvnah vedtedh fïerhten learoehkasse fïerhten jaepien learoehkidie jåarhkeskuvlen daltesisnie jïh 20 000 kråvnah fïerhten studentese jïlleskuvle- jallh universiteetedaltesisnie.
Dábálaččat ii addojuvvo stipeanda seamma fágas eanet go oktii.
Åajvahkommes stipende ij vadtasovvh seamma faagen sisnjelen vielie goh ikth.
Oahppi dahje studeantta oahppoásahus galgá duođaštit ahte gáibádusat leat ollašuhttojuvvon.
Ööhpehtimmieinstitusjovnh gusnie ohtsije lea learohke jallh studente edtjieh vihtiestidh krïevenassh leah illeme.
Dieđut ja duođaštusgáibádusat – Geahča ohcanskovi ja Sámedikki njuolggadusaid ortnega várás dahje váldde oktavuođa Sámedikkiin.
Jis vielie bïevnesh jïh vihtiestimmiekrïevenassh sijhth- vuartesjh ohtsemegoerem jïh Saemiedigkien njoelkedassh öörnegasse jallh gaskesadth Saemiedigkine.
Gulahalli: Ráđđeaddi Cecilie Fagerheim, tlf. 78 47 41 05.
Govlehtallije: Raeriestæjja Cecilie Fagerheim, tell. 78 47 41 05.
E-poasta: cecilie.samuelsen.fagerheim@samediggi.no
E-påaste: cecilie.samuelsen.fagerheim@samediggi.no
Nuolggadusat ovddidan- ja investerendoaibmabijuide duojis 2016 (utv.
Njoelkedassh evtiedimmie- jïh skåårvemeråajvarimmieh duedtien sisnjelen (utv.
og inv.)
og inv.)
Oahpahus / Sámediggi - Sametinget
Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Oahpahus
Lïerehtimmie
Sápmelaččain galgá leat dárbbašlaš máhttu, gelbbolašvuohta ja gálggat vai sáhttet ovdánahttit sámi servodagaid.
Dah saemieh edtjieh daajroem, maahtoem jïh tjiehpiesvoeth utnedh mah leah daerpies juktie dejtie saemien siebriedahkide evtiedidh.
Dát mearkkaša ahte sámi álbmogis galgá leat duohta vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii.
Dïhte sæjhta jiehtedh dah saemieh aktem tjïelke reaktam utnieh ållesth lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
Dat čiekŋuda sámi mánáide nana sámi identitehta ja gullevašvuođa sámi gielaide ja kultuvrii.
Daate sæjhta saemien maanide jïh noeride aktem nænnoes saemien identiteetem jïh ektiedimmiem vedtedh saemien gïelese jïh kultuvrese.
Buot alit oahpahus ja dutkan galgá maiddái áimmahuššat sámi perspektiivva.
Gaajhke jollebe ööhpehtimmie jïh dotkeme edtjieh aaj dam saemien perspektijvem voebnesjidh.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Silje Karine Muotka
NSR
silje.karine.muotka@samediggi.no
Phone: +47 984 87 576
Mánáidgárdi
Maanagïerte
Dutkan ja alit oahpahus
Maadthskuvle jïh Jåa
Rávisolbmuid oahpahus
Dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie
Oahpponeavvut
Geerveööhpehtimmie
Julggaštus givssideami vuostá
Learoevierhtieh
Sámediggi bargá
Manifeeste irhkemen vööste
Sihkkarastá buori rámmaeavttuid sámi mánáidgárddiide, vuođđooahpahussii, alit oahpahussii ja dutkamii gulahallama bakte guovddáš, guovlulaš ja báikkálaš eiseválddiiguin ja eará guoskevaš aktevrraiguin
Hijven mieriekrievemh gorredidh saemien maanagïertese, maadthööhpehtæmman, jollebe ööhpehtæmman jïh dotkemasse govlehtallemen tjïrrh, voernges, regijovnale jïh voenges åejvieladtjigujmie jïh jeatjah sjyöhtehke aktöörh
Ahte sámi mánáin ja nuorain lea nana identitehta ja gullevašvuohta sámi gillii, kultuvrii ja servodateallimii
Saemien maanah jïh noerh edtjieh aktem nænnoes identiteetem utnedh jïh ektiedimmiem saemien gïelese, kultuvrese jïh siebriedahkese utnedh
Ahte sámi álbmogis lea duohta vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegiela ja sámegillii mas lea buorre ja dohkálaš kvaliteahta
Saemieh reaktam utnieh akten hijven lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne
Ahte buot alit oahpahus ja dutkan áimmahuššá sámi perspektiivva
Gaajhke jollebe ööhpehtimmie jïh dotkeme dam saemien perspektijvem voebnesjieh
Mii juolludat doarjagiid ja stipeanddaid, hálddašan oahpponeavvobuvttadeami, ráhkada oahppoplánaid ja sihkkarastá rámmaeavttuid vuođđooahpahussii, alit oahpahussii ja dutkamii.
Saemiedigkie njieljie vihties laavenjostoetjåanghkoeh Maahtoedepartemeentine åtna fïerhten jaepien maanagïerten, maadthlïerehtimmien jïh jollebe ööhpehtimmien bïjre.
Vuoigatvuoðat
Reaktah
Oahpahuslága 6. kapihttalis leat mearrádusat sámegiela oahpahusa birra vuođđoskuvllas (§ 6-2) ja joatkkaskuvllas (§ 6-3).
Ööhpehtimmielaaken 6. kaptihtele nænnoestimmieh lïerehtimmien bïjre saemiengïelesne åtna maadthskuvlesne (§ 6-2) jïh jåarhkeskuvlesne (§ 6 -3).
Sámegielain dás oaivvilduvvo davvi, - lulli ja julevsámegielat.
Saemien lea dovne noerhte, - åarjel jïh julevsaemien.
Ohppiin lea danin láhkamearriduvvon, oktagaslaš vuoigatvuohta oažžut sámegiela fágas oahpu sihke mánáidskuvllas, nuoraidskuvllas ja joatkkaskuvllas, beroškeahttá gos riikkas sii orrot.
Dannasinie akte learohke aktem sjïere reaktam åtna laaken mietie, lïerehtimmiem åadtjodh saemienfaagesne, dovne maanadaltesisnie, noeredaltesisnie jïh jåarhkeskuvlesne, saaht gusnie laantesne orre.
Oahppit ieža válljejit guđe sámegielain sii háliidit oahpahus.
Dah learohkh jïjtje veeljieh mennie gïelesne daejstie golme saemien gïelijste dah sijhtieh lïerehtimmiem utnedh.
Oahpahuslága § 6-2 mielde lea vuođđoskuvlla ohppiin geat orrot sámi guovllus vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegillii ja sámegielas.
Ööhpehtimmielaaken § 6- 2 mietie, dle learohkh maadthskuveaalteren, mah aktene saemien dajvesne årroeh, reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
Dáinna oaivvilduvvo ahte ohppiin lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegillii maiddái eará fágain, mii mearkkaša ahte oahpahus lágiduvvo sámegilli.
Dah learohkh reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne aaj jeatjah faagine, amma guktie abpe ööhpehtimmie lea saemiengïelesne.
Olggobealde hálddašanguovllu lea sápmelaččain vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegillii jus unnimusat 10 oahppi dan gáibidit, ja nu guhka go sii leat joavkun mas leat 6 oahppi.
Reeremedajven ålkolen dle saemieh reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne jis unnemes 10 learohkh dam sijhtieh, jïh dan guhkiem dah leah akte dåehkie 6 learohkigujmie.
Suohkan sáhttá mearridit fállat sámegielat oahpahusa ovtta dahje máŋgga suohkana skuvllain.
Tjïelte maahta nænnoestidh lïerehtimmiem saemiengïelesne bïejedh akten jallh gellide skuvlide tjïeltesne.
Suohkan dat loahpalaččat mearrida guđe skuvlii dákkár fálaldat galgá sajáiduvvot.
Dah tjïelth nænnoestieh mennie skuvlesne akte dagkeres faalenasse edtja årrodh.
Skuvlaeaiggádis lea bajitdási ovddasvástádus fuolahit ahte ohppiid vuoigatvuohta oažžut sámegilát oahpahusa ollašuhttojuvvo.
Skuvlen aajhtere dam bijjemes diedtem åtna ihke learohki reaktah saemien lïerehtæmman steeresuvvieh.
Oahpahuslága § 6-3 guoská ohppiide joatkkaskuvllain.
Ööhpehtimmielaaken § 6 -3 lea learohki bïjre jåarhkelïerehtimmesne.
Sámi ohppiin lea oktagaslaš vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas joatkkaskuvllas.
Saemien learohkh aktem sjïere reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne jåarhkeskuvlesne.
Joatkkaoahpahussii sáhttá departemeanta mearridit láhkaásahusaid mas daddjo ahte dihto skuvllat galget oahpahusa sámegillii ja sámegielas dahje sierranas sámi fágain.
Jåarhkelïerehtimmien sjïekenisnie dle departemente maahta mieriedimmieh vedtedh ihke såemies skuvlh edtjieh lïerehtimmiem faalehtidh saemiengïelesne ellieslaakan jallh sjïere saemien faagine.
Oahpahuslága láhkaásahusa § 7-1 vuođul, de lea ohppiin vuoigatvuohta oažžut oahpahusa molssaevttolaš vuogi mielde jus skuvlla iežas oahpaheaddjit eai sáhte doaimmahit dán oahpahusa.
Mieriedimmien mietie ööhpehtimmielaakese § 7-1, dle learohkh reaktam utnieh alternatijve lïerehtimmievuekiem åadtjodh dah guhkiem jïjtsh lohkehtæjjah eah maehtieh lïerehtimmiem vedtedh.
Geavatlaččat dákkár oahpahusvuohki mearkkaša ahte oahpahus fállojuvvo juogo gáiddusoahpahusa, árjjalašoahpahusa dahje gohttehatskuvlla bakte.
Rïektesisnie sæjhta jiehtedh dagkeres lïerehtimmievuekie lea maajhööhpehtimmie, intensijve ööhpehtimmie jallh gïelebiesieh.
Vuođđoskuvla ja joatkkaskuvllat miehta Norgga leat oahpahuslága § 6-4 geatnegahttojuvvon fállat oahpahusa vai oahppit ohppet sápmelaččaid ja sámi giela, kultuvrra ja servodateallima birra.
Ööhpehtimmielaaken § 6 -4 mietie dle maadthskuvlh jïh jåarhkeskuvlh abpe Nöörjesne dïedtem utnieh lïerehtimmiem vedtedh saemiej, saemien gïelen, kultuvren jïh siebriedahkejieleden bïjre.
Friddjaskuvlla ohppiin ii leat vuoigatvuohta oažžut sámegielat oahpahusa.
Learohkh frijjeskuvline eah naan reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
Friddjaskuvllain šaddet sámi oahppit earenoamážit ohcat sámegieloahpahusa.
Saemien learohkh frijjeskuvline tjuerieh sjïerelaakan lïerehtimmien bïjre saemiengïelesne syökedh.
Lea skuvlii alcces mearridit fállet go sámegielat oahpahusa vai eai iežaset ohppiide.
Skuvle jïjtse nænnoste mejtie dah saemienööhpehtimmiem sijjen learoehkidie faalehtieh.
Dieðut dán birra Oahpahus
Bievnesh dan bïjre Lïerehtimmie
Sámedikkis leat njeallje bistevaš bargočoahkkima Máhttodepartemeanttain jagis main fáttát lea mánáidgárdi, vuođđooahpahus ja alit oahpahus.
Saemiedigkie nænnoste, dej mieriej sisnjeli mejtie Gærhkoe- jïh ööhpehtimmiedepartemeente bïejeme, learoesoejkesjh saemiengïelesne maadthskuvlese jïh jåarhkeskuvlese, jïh aaj duadtan, båatsoefaagese jïh jeatjah sjïere saemien faagide jåarhkeööhpehtæmman.
Sámediggi mearrida sámegiela oahppoplána, vuođđoskuvlii ja joatkkaskuvlii, ja oahppoplána duodjái, boazodoallofágii ja eará earenoamáš fágaide rávisolbmuid várás, Girko- ja oahpahusdepartemeanta mearriduvvon rámmaid vuođul.
Mieriedimmieh learoesoejkesji bïjre, § 2-3 jïh § 3-4 mietie, edtjieh stilledh lïerehtidh saemiej bïjre, saemiej gïelen bïjre jïh siebriedahkejieleden bïjre, ektiedamme dejtie ovmessie faagesuerkide.
Oahppoplánaid láhkaásahus §2-3 ja §3-4 mearrida oahpahusa sámiide, sin giela ja servodateallima birra iešguđetge fágasurggiid oktavuođas. Girko- ja oahpahisdepartemeanta mearrádusa vuođul lea Sámedikkis váldi mearridit láhkaásahusa dákkár oahpahusa sisdoalu birra.
Mieriej sisnjeli, mejtie Gærhkoe- jïh ööhpehtimmiedepartemeente nænnoestamme, dle Saemiedigkie faamoem åtna mieriedimmieh sisvegen bïjre vedtedh dagkarinie lïerehtimmine.
Sámedikkiin galgá ráđđádallat buot oahpahusáššiin mat guoskkahit sámi beroštumiide.
Edtja Saemiedigkine rååresjidh gaajhkine ööhpehtimmieaamhtesinine mah leah saemien ïedtji bïjre.
Ovttas.no - Sámi oahpponeavvut neahtas
Ovttas.no - Saemien learoevierhtieh gaskeviermesne
Mii leat čohkken govaid, girjjiid, filmmaid, jienaid, oahpporeaidduid ja digitála resurssaid vai dutnje šadda álkkit leat oahpaheaddjin sámi skuvllas. Dasa lassin gávnnat arthikkaliid sámi áššiid birra ja pedagogalaš rávvagiid.
Mijjieh libie tjööngkeme guvvieh, gærjah, jielijeguvvieh, tjoejenassh, lohkehtimmiedeerpegh, tjaalaldahkh, jih digitaale vierhtieh guktie edtja aelkebe dutnjien ööhpehtæjjine saemien skuvline årrodh.
Doarju teáhterčájáhusa nállebiologiija birra / Dáidda – ja kulturbargu / Kultureallin / Sámediggi - Sametinget
Teaterestuhtjem dåårje raasebiologijen bïjre / Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Doarju teáhterčájáhusa nállebiologiija birra
Teaterestuhtjem dåårje raasebiologijen bïjre
Sametingsrådet bevilger 70 tusen kroner i støtte til Åarjelsaemien Teatere oažžu doarjjan Sámediggeráđis 70 duhát ruvnnu buvttadit teáhterčájáhusa “ Långa Lappflickan ”.
Saemiedigkieraerie 70 stoerretjuetie kråvnah Åarjelhsaemien Teaterasse dåårje juktie teaterestuhtjem «Långa Lappflickanš (Guhkies Saemiennïejte) darjodh.
Teáhterčájáhus sámi nissona birra mii bajásšaddá ja vásiha nállebiologiija 1800-logus ja 1900-logu álgogeahčen.
Akte teaterestuhtje akten saemien nyjsenæjjan bïjre mij byjjene jih raasebiologijem dååjre 1800- jih 1900-låhkoen aalkoelisnie.
Teáhterčájáhusa duogáš lea girji ” Långa Lappflickan ” maid Åke Lundgren čálii.
Teaterestuhtjen våarome lea gærja «Långa Lappflickanš maam tjaelije Åke Lundgren lea tjaaleme.
Historjá vuođđuduvvá muitalussii sámenieidda birra Maaleges, Viestarbađaeatnamis eret, gii čájehuvvui Eurohpá márkaniin 1800-logus.
Histovrije aktede soptsesistie båata akten saemiennïejten bïjre Maalegistie Västerbottenisnie maam vuesiehti maarkedinie Europesne 1800-låhkoen.
Dát lei álgogeahčen nállebiologiija áigodaga mii bisttii 1800-logu rájes gaskamuddui 1900-logu.
Daate lij raasebiologijen boelhken aalkoe mij ryöhki 1800-låhkoen raajeste gaskoeh 1900-låhkoen raajan.
Son vásihii rasismma ja vealaheami olles eallima.
Dïhte raasismem jih dïedtelgimmiem abpe jieledem dååjri.
Catarina Christina Larsdotteris (1819 - 1855) lei vihki hypofysas, mii dagahii ahte son stuorui olles eallima.
Catarina Christina Larsdotter (1819 - 1855) aktem sturremem hypofysesne utni, jih dan åvteste dïhte lij sjïdteminie abpe jieledem.
Son šattat 2.18 mehtera.
Dïhte 2,18 meeterh sjïdti.
1855 giđa son hávdáduvvui Liksjoe:ii, muhto rumaš ostojuvvui, roggojuvvui bajás ja sáddejuvvui Vitenskapsmuséet:ii Stockholm:ii.
Gïjren 1855 juvlelgi Liksjosne, men naaken kråahpem öösti, dam bæjjese kroehki jih seedti Vitenskapsmuseeten gåajkoe Stuehkesne.
- Historjá lea seamma áigeguovdil otne ge.
- Histovrije lea sjyöhtehke daan biejjien.
Dál lea seamma ollu rasisma ja vierisvuođaballu go dalle go Catarina Christina Larsdotter elii 1800-logus.
Seamma jïjnje raasisme jih ammesasve daan biejjien goh dellie gosse Catarina Christine Larsdotter jielieji 1800-låhkoen.
Nubbi bealli mii maid dagaha historjjá miellagiddevažžan lea ahte ain leat sámi bázahasat museaid ja universitehtaid iešguđet gealláriin ja vuorkkáin, ja danne doarju sámediggeráđđi prošeavtta, dadjá sámediggeráđđi Thomas Åhren.
Akte mubpie bielie man åvteste daate histovrije dan gieltegs lea dan åvteste annje saemien daektieh ovmessie tjeallarinie jih våarhkojne museuminie jih universiteetine, gååvnesieh jih dan åvteste saemiedigkieraerie prosjektem dåårje, saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta.
- Lea deaŧalaš muitalit bajásšaddi bulvii historjjá áidnalunddot olbmo birra geas lei rašis eallin, muhto maiddái gelddolaš eallin dakkár áiggis go sápmelaččat badjelgehččojuvvojedje, dadjá Åhren.
- Vihkeles histovrijem soptsestidh dan boelvese mij daelie byjjene akten sjïere almetjen bïjre mij saejrieslaakan jielieji, men aaj aktem gieltegs jieledem utni akten tïjjen gosse saemieh vuajnalgin goh unnebevyörtegs, Åhrén jeahta.
Loga eanet Åarjelsaemien Teatere birra dás:
Lohkh vielie Åarjelhsaemien Teateren bïjre:
Eanet dieđuid addá: Sámediggeráđđi Thomas Åhren, 908 39 663
Vielie bïevnesh: Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén, 908 39 663
Sámediggi - Sametinget
Saemiedigkie - Sametinget
Sámediggi galgá nannet sámiid politihkalaš sajádaga ja ovddidit sámiid beroštumiid Norggas ja bargat dan badjelii ahte sámit sáhttet seailluhit ja ovddidit gielaset, kultuvrraset ja servodagaset.
Saemiedigkie edtja saemiej politihkeles sijjiem veaksahbåbpoe darjodh jïh saemiej iedtjh skreejredh Nöörjesne jïh sjïehteladtedh guktie saemieh maehtieh sov gïelem, sov kultuvrem jïh sov siebriedahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh.
Sámedikki birra
Saemiedigkien bïjre
Válga ja jienastuslohku
Veeljeme jïh veeljemelåhkoe
Stipeanda ja doarjja
Stipendh jïh dåarjoeh
Sámedikki lávdegoddečoahkkimat álget vuossárggá guovvamánu 29. b. dii 09.00 ja loahpahuvvojit maŋŋebárgga njukčamánu 1. b. dii. 15.00 rádjái.
Stipende jollebe ööhpehtæmman – Ohtsememierie goevten 1.
Logo eambbo
b.
Sámediggi oaččui Concis Kárášjoga...
Dåarjoe kultuvremojhtesevaarjelæmman – Ohtsememierie goevten 15. b.
Sámedikki presideanta Aili Keskitalo lea ilus go giellalávdegotti oasseraporta lea buktojuvvon.
Saemiedigkieraerie edtja guessine mïnnedh ovmessie voenges siebriedahkine juktie raerieh åadtjodh Saemiedigkien politihkese arealen jïh byjresen sisnjeli.
– Mii háliidit ahte raporta buvttihivččii buori ságastallama sámegiela boahtteáiggi hálddašeami birra, dadjá Sámedikki presideanta Aili Keskitalo.
– Mijjieh sïjhtebe saemien tjïerth, siebrieh, jielemebarkijh jïh faagealmetjh voengesne böör...
Mii muittuhit čuovvovaš ohcanáigemeriid birra:
Saemiedigkien bïjre
Doarjja kulturmuitosuodjaleapmái – guovvamánu 15. b..
Tjirkijh
Sámi mánáidgárddit ja mánáidgárddit main lea sámegielossodat - guovvamánu 15. b..
Stoerretjåanghkoe
Duodjestipeanda - guovvamánu 25. b..
Saemiedigkieraerie
Sámediggeráđđi lea dál ovddidan ášši Sámedikki dievasčoahkkimii, dainna ávžžuhusain ahte hilgu ruvkedoaimma plánaid Nussirii ja Gumpenjunnái.
Tjaatsegh
Sámediggeráđđi galgá galledit iešguđet guovlluid báikkálaš servodagaid oažžun dihte cealkámušaid Sámedikki politihkkii areála ja birassuorggis.
Biejjielåhkoe
Sámedikki birra
Gaskesadth mijjine
Áirasat
View Saemiedigkien bïjre
Dievasčoahkkin
Gïele
Sámediggeráđđi
Bïevnesh saemien gïeli bïjre
Dáhpáhusat
Reeremedajve saemien gïelide
Váldde oktavuođa
Saemien sijjienommh
View Sámedikki birra
View Gïele
Faktadieđut sámi gielaid birra
Kultuvrejieleme
Sámegielaid hálddašanguovlu
Stipende jïh dåarjoe
Sámegiel báikenamat
Meedijah
Stipeanda ja doarjja
Gaarsjelimmie
Mediaid
Lïerehtimmie
Oahpahus
Maanagïerte
Mánáidgárdi
Maadthskuvle jïh Jåa
Dutkan ja alit oahpahus
Dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie
View Oahpahus
View Lïerehtimmie
Ealáhusat
Jielemh
Boazodoallu
Båatsoe
Mearraealáhusat
Marijne jielemh
Eanandoallu
Jåartaburrie
View Ealáhusat
View Jielemh
Dearvvašvuohta ja sosiála
Healsoe jïh sosijaale
Mánáidsuodjalus
Maanavaarjelimmie
Sosiála
Healsoe
View Dearvvašvuohta ja sosiála
View Healsoe jïh sosijaale
Biras, areála ja kultursuodjaleapmi
Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie
Luonddušláddjivuohta
Kultuvremojhtesh
Areála
Eatnemegellievoete
View Biras, areála ja kultursuodjaleapmi
View Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie
Eatnan ja resursavuoigatvuođat
Laante jïh vierhtiereaktah
Eananvuoigatvuođat
Göölemereakta
Bivdovuoigatvuohta
Goerehtalleme
View Eatnan ja resursavuoigatvuođat
View Laante jïh vierhtiereaktah
Riikkaidgaskasaš bargu
Gaskenasjovnaale barkoe
Sámi ovttasbargu
Saemien laavenjostoe
Rájahis guovlulaš ovttasbargu
Raastendåaresth regijovnaale laavenjostoe
Riikkaidgaskasaš álgoálbmotovttasbargu
Gaskenasjovnaale aalkoealmetjelaavenjostoe
View Riikkaidgaskasaš bargu
View Gaskenasjovnaale barkoe
Politihkalaš organisašuvdna
Politihkeles siebrie
Sámediggeráđđi
Saemiedigkieraerie
Ráđđi doaibmá Sámedikki ráđđehussan, ja čađaha beaivválaš politihkalaš doaimma.
Raerie lea goh Saemiedigkien reerenasse, jïh dam biejjieladtje politihkeles barkoem reerie.
Presideanta lea nammadan sámediggeráđi lahtuid ja jođiha ráđi.
Saemiedigkieraerien lïhtsegh leah nammoehtamme presidenteste, mij lea raerien åvtehke.
Dievasčoahkkin
Stoerretjåanghkoe
Sámedikki dievasčoahkkin lea bajimus orgána ja eiseváldi.
Saemiedigkien stoerretjåanghkoe lea Saemiedigkien bijjemes åårgane jïh faamoe.
Dievasčoahkkimat dollojit dábálaččat njelljii jagis, seamma vahkuid go leat lávdegoddečoahkkimat.
Stoerretjåanghkoeh sïejhmemes njieljien aejkien jaepien, seamma våhkoen goh moenehtsetjåanghkoeh.
Mii dápáhuvvá ?
Mij heannede ?
Searvá AWG
Generalforsamling Åarjelhsaemien Teatere
AIEC2016 lágiduvvo Guovdageainnus
AIEC2016 öörnesåvva Guovdageaidnusne
Bovdehus gielddaseminárii
Gærjagåetie
Stuorra vuordámušat sámi giellalávdegoddái / Faktadieđut sámi gielaid birra / Giella / Sámediggi - Sametinget
Jolle veanhtadimmieh saemien gïelemoenehtsasse / Bïevnesh saemien gïeli bïjre / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Stuorra vuordámušat sámi giellalávdegoddái
Jolle veanhtadimmieh saemien gïelemoenehtsasse
Sámedikki presideanta Aili Keskitalo deaivvada bearjadaga 17.10.14 ođđanammaduvvon sámi giellalávdegottiin sin vuosttáš čoahkkimis Oslos.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo dam aadtjen nammoehtamme saemien gïelemoenehtsem gaavnesje bearjadahken 17.10.2014 gosse moenehtse sov voestes tjåanghkoem åtna Oslosne.
Presideanta illuda deaivat lávdegotti lahtuid ja mieđiha ahte sus leat stuorra vuordámušat dasa maid lávdegoddi sáhttá ollašuhttit.
Presidente aavode moenehtsen lïhtsegh gaavnesjidh jïh myöte sov leah jolle veanhtadimmieh dïsse maam moenehtse maahta buektiehtidh.
- Lávdegotti bargu lea deaŧalaš ja dárbbašlaš.
- Akte vihkeles jïh daerpies barkoe maam moenehtse edtja tjïrrehtidh daelie.
Munnje lea lunddolaš searvat lávdegotti vuosttáš čoahkkimii.
Munnjien lea iemie meatan årrodh moenehtsen voestes tjåanghkosne.
Mii galgat ovttas rahčat sámegiela boahtteáiggi ovddas, cealká presideanta Keskitalo.
Mijjieh edtjebe ektesne barkedh saemien gïelen båetijen aejkien gaavhtan, presidente Keskitalo jeahta.
Son čujuha viidáseappot dasa ahte servodat lea ovdánan dan rájes go Sámelága giellanjuolggadusat vuosttaš geardde mearriduvvojedje ja ahte dál lea áigi guorahallat daid lágaid, doaibmabijuid ja ortnegiid mat čatnasit sámegillii.
Dïhte aaj tjïerteste siebriedahke lea evtiesovveme mænngan Saemielaaken gïelenjoelkedassh voestes aejkien nænnoestamme sjïdtin jïh daelie tïjje båateme laakide, råajvarimmide jïh öörnegidie ektiedamme saemien gïelese gïehtjedidh.
- Mus lea stuorra jáhkku dasa ahte giellalávdegotti čielggadeamis leat máŋga doaibmabiju mat sihkkarasttášedje ja nannešedje sámegielaid boahtteáigái, cealká presideanta Keskitalo.
- Mov lea stoerre veanhtoe gïelemoenehtsasse salkehtimmie sæjhta gellie råajvarimmieh utnedh mah sijhtieh meatan årrodh saemien gielide gorredidh jïh nænnoestehtedh båetijen aajkan, presidente Keskitalo jeahta.
Sámediggepresideanta háliida ahte sámegielat galget geavahuvvot, gullot, oidnot ja ovddiduvvot, ja ahte boahtteáiggis láhččojuvvo dasa ahte buohkat geat dan háliidit, galget oažžut vejolašvuođa oahppat sámegiela.
Saemiedigkiepresidente sæjhta saemien gïelh edtjieh åtnasovvedh, govlesovvedh, våajnoes årrodh jïh evtiesovvedh, jïh ihke sjïehteladta ihke gaajhkesh mah sijhtieh edtjieh nuepiem åadtjodh saemien lïeredh.
- Háliidan ahte váhnemiin galgá leat vejolašvuohta fievrridit giela viidáseappot iežaset mánáide ja ahte láhččojuvvo dasa ahte sámegielat fálaldagat leat fidnemis mánáidgárddis, skuvllas ja astoáiggis.
- Mov håhkoe lea eejhtegh nuepieh utnieh jåerhkedh gïelem sijjen maanide vedtedh, jïh siebriedahke sjïehteladta ihke saemiengïelen faalenassh gååvnesieh maanagïertesne, skuvlesne jïh eejehtallemisnie.
Giela boahtteáigái livččii mávssolaš ahte giella geavahuvvo ja oidno olggobealde ruovttu.
Sæjhta gaajh vihkeles årrodh gïelen båetijen aejkien gaavhtan gïele åtnasåvva jïh lea våajnoes hïejmen ålkolen.
Sámedikki álgga
Saemiedigkien skraejrie
Sámediggi lea guhká oaidnán dárbbu sihkkarastit ovttaskas olbmo vuoigatvuođa beassat geavahit sámegiela árgabeaivvis ja válddii dan oktavuođas álgaga dasa ahte nammaduvvo giellalávdegoddi mii dainna bargá.
Saemiedigkie guhkiem vuajneme ihke lea daerpies fïereguhten reaktam gorredidh saemien nuhtjedh aarkebiejjien, jïh dan sjïekenisnie skraejriem veelti dan barkose mejnie gïelemoenehtse nearhka daelie.
Lávdegoddi galgá árvvoštallat buriid čovdosiid mat dahket bargguid álkibun ja váldet vuhtii gielddaid hástalusaid ja dárbbuid.
Moenehtse edtja fleksijbele vuekieh vuarjasjidh mah darjoeh guktie aelhkebe sjædta jïh mah krööhkestieh tjïelth joekehts haestemh jïh daerpiesvoeth utnieh.
Lávdegoddi galgá deattuhit dakkár ortnegiid ja doaibmabijuid mat sáhttet dagahit ahte eanebut ohppe ja geavahit sámegielaid, ja mii dainna lágiin sihkkarastá gielddaide ja earáide geat fállet bálvalusaid, bargiid geain lea máhttu sámegielain.
Moenehtse edtja leavloem bïejedh öörnegidie jïh råajvarimmide mah maehtieh darjodh guktie jienebh saemien lierieh jïh nuhtjieh, jïh dan åvteste gorredieh tjïelth jïh jeatjah dïenestevedtijh barkijh utnieh saemien gïelemaahtojne.
Lávdegoddi galgá geiget čielggadusas maŋimusat guovvamánu 15. b. 2016.
Moenehtse edtja sov salkehtimmiem deelledh goevten 15. b. 2016 åvtelen.
Loga eanet: Lávdegoddi galgá nannet sámegiela
Lohkh vielie: Moenehtse edtja saemien gïelem nænnoestehtedh
Presideanat Aili Keskitalo, tel. 971 29 305
Govlehtallije:
Sámediggeráđđi rávve ásahit Sámi dearvvašvuođasiida / Samisk helsepark / Dearvvašvuohta / Dearvvašvuohta ja sosiála / Sámediggi - Sametinget
Saemiedigkie laavenjostoelatjkoem dorje Nöörjen foestehïejmesiebrine. / Healsoe / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Sámediggeráđđi rávve ásahit Sámi dearvvašvuođasiida / Samisk helsepark
Saemiedigkie laavenjostoelatjkoem dorje Nöörjen foestehïejmesiebrine.
Várrepresideanta Henrik Olsen lea jierástuvvan evttohusa geažil ásahit Sámi dearvvašvuođasiidda.
Saemiedigkie laavenjostoelatjkoem dorje Nöörjen foestehïejmesiebrine.
Son doarju Finnmárkku Dearvvašvuođa bargojoavkku mii rávve ásahit Sámi dearvvašvuođa siidda.
Latjkoen aajkoe lea sjïehteladtedh akten hijven foestehïejmehoksese saemien maanide, gusnie maanaj gïele jïh kultuvre gorresuvvieh.
- Dát lea buorre vuođđun dasa ahte nannet psyhkalaš dearvvašvuođasuodjalusa ja gárrendivššu sihke dáža ja sámi álbmogii Finnmárkkus.
Saemiedigkie jïh Nöörjen foestehïejmesiebrie sæjhta laavenjostoe edtja aktem stuerebe fokusem bïejedh saemien gïelese jïh kultuvrese foestehïejmehoksesne.
Seammás lea stuorra nanusvuohta dat ahte háliidit čohkket resurssaid psyhkalaš dearvvašvuođas ja eará spesialistadearvvašvuođabálvalusain, gávnnaha Henrik Olsen.
Edtja foestehïejmeråajvarimmieh våaroehtidh mah leah sjïehtedamme saemien kultuvrese jïh gïelese, vuesiehtimmien gaavhtan slïektefoestehïejme.
SÁNAG lea barggus bokte ovddidan máhtu ja vásáhusaid mat leat árvvolaččat sámi buhcciid dikšuma oktavuođas.
- Saemien maanah aktem maanavaarjelimmiem dåastoeh mij ij iktesth buektehth gorredidh dej reaktam sijjen saemien gïeline jïh sijjen kultuvrine byjjenidh.
Evttohus ásahit Sámi dearvvašvuođasiidda fuolaha seammás fálaldaga sámi buhcciide miehtá riikka.
Ij iktesth nuekies leavloem bïejhmaanajgïelese jïh kultuvrese gosse edtja hoksevuekieh veeljedh, jïh dïhte maahta nåake sjïdtedh maanaj jieliedasse.
Olsen deattuha ahte spesialistadearvvašvuođafálaldaga nannen sámi álbmogii, mearkkaša maiddái fálaldaga nannen olles álbmogii.
Dan åvteste vihkeles saemien maanah foestehïejmine båetieh gusnie maanaj gïele jïh kultuvre aktem iemie sijjiem utnieh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Sámi dearvvašvuođasiidda ásaheapmi lea guhkes lávki dan guvlui ahte juksat dásseárvosaš bálvalusa sámi álbmogii.
Olsen aaj jeahta Nöörjen foestehïejmesiebrie sæjhta hijven voebnesjæjjah årrodh akten foestehïejmehoksese saemien maanide, mij aaj dej reaktam gorrede jïjtse gïelem jïh kultuvrem byjjenimmesne vaarjelidh.
- Duohtavuohtan lea ahte dálá fálaldagas eai leat doarvái sámegielat fágaolbmot.
Nöörjen foestehïejmesiebrie:
Danne lea ávkkálaš hukset nana fágaásahusaid ja – birrasiid, sihke dikšofálaldaga dáfus ja dan boahtteáigái rekrutterema dáfus sihke psyhkalaš dearvvašvuhtii ja gárrenfuolahussii, deattuha Olsen
Nöörjen Foestehïejmesiebrie lea akte laantenvijries jïh jïjtjeraarehke ïedtjesiebrie man ulmie lea kvaliteetem lissiehtidh gaajhkine suerkine foestehïejmehoksen sisnjelen.
Gulahálli Várrepresideanta Henrik Olsen, tel. +47 907 75 219
Vielie bïevnesh: Saemiedigkieraerie Henrik Olsen, 907 75 219
Konvenšuvnnat, lágat ja láhkaásahusat / Suodjaluvvonguovllustivrrat / Luonddušláddjivuohta / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget
Konvensjovnh, laakh jïh mieriedimmieh vaarjelimmiesoejkesjebarkoen bïjre / Vaarjelimmiedajveståvrojne / Eatnemegellievoete / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Suodjaluvvonguovllustivrrat
Vaarjelimmiedajveståvrojne
Politihkalaš ášši: Ortnet báikkálaš álbmotmeahccestivrraiguin, mii ásahuvvui 2010:s, lea ovtta láhkai dego Norgga álgoálbmotrievttálaš geatnegasvuođaid čađaheapmi álgoálbmogiid luondduresurssaid searvama, hálddašeami ja suodjaleami oktavuođas sin guovlluin.
Politihken aamhtese: Öörnege voenges nasjovnaalepaarhkeståvroejgujmie, mij tseegkesovvi jaepien 2010, lea akte vuekie Nöörjen aalkoealmetjerïekteles dïedth illedh ihke aalkoealmetjh edtjieh meatan årrodh eatnemevierhtide nuhtjedh, reeredh jïh vaarjelidh sijjen dajvine.
Ortnegiin addojuvvo sámi beroštumiide ja báikkálaš beroštumiide mieldeváikkuheami hálddašeamis.
Öörnege baaja saemien ïedtjeladtjh jïh voenges ïedtjeladtjh meatan årrodh reeremisnie.
Sámedikki ovddasteaddjit suodjalanguolostirraide
Konvensjovnh, laakh jïh mieriedimmieh vaarjelimmiesoejkesjebarkoen bïjre
Konvenšuvnnat, lágat ja láhkaásahusat
Konvensjovnh, laakh jïh mieriedimmieh vaarjelimmiesoejkesjebarkoen bïjre
Konvenšuvnnat, lágat ja láhkaásahusat
Konvensjovnh, laakh jïh mieriedimmieh vaarjelimmiesoejkesjebarkoen bïjre
Konvenšuvnnat, lágat ja láhkaásahusat
Konvensjovnh, laakh jïh mieriedimmieh vaarjelimmiesoejkesjebarkoen bïjre
Sámediggi bargá dan ala ahte árbevirolaš sámi geavahus bisuhuvvo ja ovddiduvvo maiddái suodjalanguovlluin dainna lágiin ahte luonddugirjáivuohta suodjaluvvo.
Saemiedigkie barka ihke aerpievuekien saemien åtnoe tjåadtjoehtamme sjædta jïh evtiesåvva aaj vaarjelimmiedajvine, naemhtie guktie dïhte eatnemen gellievoetem gorrede.
Barggus leat čuovvovaš riikkaidgaskasaš konvenšuvnnat, lágat ja šiehtadusat deaŧalaččat Sámediggái
Daennie barkosne daah minngebe gaskenasjovnaale konvensjovnh, laakh jïh latjkoeh vihkeles Saemiedægkan
ILO-konvenšuvdna nr. 169, artihkal 15 nr.1
ILO-konvensjovne nr. 169, artihkele 15 nr.1
Suodjalanguovlluid báikkálaš hálddašeapmi dávista ILO-169 álgoálbmogiid birra, artihkal 15 nr 1 geatnegahttá stáhta sihkkarastit sámi searvama luondduresurssaid geavaheami, hálddašeami ja suodjaleami oktavuođas sámi guovlluin.
Voenges reereme vaarjelimmiedajvijste lea ILO-169 aalkoealmetji bïjre, artihkele 15 nr. 1 mietie, mij staatese dïedtem vadta saemieh åadtjoeh meatan årrodh nuhtjedh, reeredh jïh gorredidh eatnemevierhtide saemien dajvine.
ON biologalaš girjáivuođa konvenšuvdna (CBD)
FNn konvensjovne biologeles gellievoeten bïjre (CBD)
ON biologalaš girjáivuođa konvenšuvdna (miessemánu 22. b. 1992) lea ratifiserejuvvon ja dat gustogođii Norggas juovlamánu 29. b. 1993.
ENn konvensjovne biologeles gellievoeten bïjre (suehpeden 22. b. 1992) lea ratifiseradamme jïh faamoem Nöörjesne åadtjoeji goeven 29. b. 1993.
CBD mihttomearrin lea biologalaš girjáivuođa suodjaleapmi, biologalaš girjáivuođa ceavzilis geavaheapmi ja ovdamuniid vuoiggalaš juohkin maid biologalaš girjáivuođa geavaheapmi addá.
CDBn aajkoe lea gorredimmie biologeles gellievoeteste, monnehke åtnoe biologeles gellievoeteste, jïh reaktoe joekedimmie dejstie aevhkijste mejtie åtnoe biologeles gellievoeteste vadta.
Luondduvalljodatláhka gođđá nationála dásis ollu deaŧalaš prinsihpaid 1992 Biologalaš girjáivuođa konvenšuvnnas.
Eatnemegellievoetelaake nasjovnaale jïjnjh vihkeles prinsihph sjïehtesje Konvensjovnesne biologeles gellievoeten bïjre jaepeste 1992.
Luondduvalljodatlága ulbmilparagráfas nannejuvvo ahte luondu galgá vuhtii váldojuvvot ceavzilis geavaheami ja suodjaleami bokte, maiddái vuođđun sámi kultuvrii.
Eatnemegellievoetelaaken åssjeleparagraafe vihteste eatneme edtja gorresovvedh viehkine monnehke åtnoste jïh vaarjelimmeste, aaj goh våarome saemien kultuvrese.
Biologalaš girjáivuođa konvenšuvnnas – artihkkaliin 8 (j) ja 10 (c) čuožžu “ Biologalaš girjáivuođa boaresvirot geavaheapmi mii dávista kultuvrralaš bargui galgá suodjaluvvot ja movttiidahttojuvvot ”.
Konvensjovnesne biologeles gellievoeten bïjre – art 8(j) jïh 10 (c) tjåådtje ” Edtja aerpievuekien åtnoem biologeles gellievoeteste mij lea kultuvrelle åtnoen mietie, vaarjelidh jïh madtjeldehtedh ”.
Prinsihppa lea váldojuvvon luondduvalljodatlága §:de 1, 8 ja 14.
Prinsihpe lea meatan vaalteme eatnemegellievoetelaakese § 1, 8 jïh 14.
Álgoálbmogiid searvanvuoigatvuohta ja stáhta geatnegasvuohta čađahit konsultašuvnnaid leat ILO-169 vuođđoprinsihpat, ja bohtet ovdan konvenšuvnna máŋgga artihkkalis.
Aalkoealmetji reakta meatan årrodh jïh staaten dïedte konsultasjovnh tjïrrehtidh leah vihkeles maadthprinsihph ILO-169’sne, jïh aaj meatan jieniebinie artihkelinie konvensjovnesne.
ILO-169 guđát artihkal ásaha stáhtii geatnegasvuođa konsulteret sámiiguin go lea áigumuš mearridit lágaid dahje váldit atnui hálddahuslaš doaibmabijuid mat njuolga sáhttet váikkuhit sidjiide.
ILO-169, artihkele 6 staatide aktem dïedtem vadta staatese saemiejgujmie rååresjidh gosse eajhnadåvva laakh nænnoestidh, jallh reereles råajvarimmieh sjïehtesjidh mah maehtieh vihkeles sjïdtedh saemide.
2005:s dahkkojuvvui konsultašuvdnašiehtadus stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskka.
Jaepien 2005 konsultasjovnelatjkoe dorjesovvi staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem.
Prosedyraid ulbmilin lea:
Vuekiej åssjele lea:
váikkuhit stáhta álbmotrievttálaš geatnegasvuođa geavatlaš čađaheami konsulteret álgoálbmogiin.
Viehkiehtidh staaten almetjerïekteles rååresjimmiedïedtem aalkoealmetjigujmie praktihkeles tjïrrehtidh
geahččalit soahpat stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskka jos lea áigumuš váldit atnui lágaid dahje doaibmabijuid mat sáhttet váikkuhit sámi beroštumiide njuolga.
Pryövedh sïemesvoetem buektiehtidh staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem gosse ussjedeminie laakh jallh råajvarimmieh sjïehtesjidh mah maehtieh saemien ïedtjh ryöktesth tsevtsedh.
láhčit guoibmevuođaperspektiivva ovddideami stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskka mat váikkuhit sámi kultuvrra ja servodaga nannema.
Evtiedæmman aktede guejmievoeteperspektijveste sjïehteladtedh, staateles åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem, mij saemien kultuvrem jïh siebriedahkem nænnoestahta.
ovddidit oktasaš áddejumi dillái ja ovddidandárbui sámi servodagas.
tjåenghkies goerkesem evtiedidh tsiehkeste jïh evtiedimmiedaerpiesvoetijste saemien siebriedahkine
Šiehtadus Sámedikki ja Birasgáhttendepartemeantta gaskka suodjalanplánabarggu njuolggadusaid hárrái luondduvalljodatlága mielde sámi guovlluin
Latjkoe Saemiedigkien jïh Byjresevaarjelimmiedepartemeenten gaskem bïhkedassi bïjre vaarjelimmiesoejkesjebarkose, eatnemevaarjelimmielaaken mietie saemien dajvine.
Šiehtadus Birasgáhttendepartemeantta ja Sámedikki gaskka 2007:s movt suodjalanplánaproseassa čađaheapmi sámi guovlluin galggašii buvttihit stuorát mielde váikkuheami sámiid bealis ja báikkálaččat suodjalanguovlluid ásaheami oktavuođas.
Latjkoe byjresevaarjelimmiedepartemeenten jïh Saemiedigkien gaskem jaepeste 2007, guktie vaarjelimmiesoejkesjeprosesse edtja årrodh saemien dajvine, edtja viehkiehtidh guktie saemieh jïh voenges almetjh buerebelaakan åadtjoeh meatan årrodh gosse edtja vaarjelimmiedajvh tseegkedh.
Dát lea oppalaš konsultašuvdnašiehtadusa heiveheapmi guovllusuodjaleami ektui.
Daate akte sjïehtedimmie dehtie sïejhme konsultasjovnelatjkoste dajvevaarjelimmien bïjre.
Gávdnojit earret eará njuolggadusat bargolávdegotti ásaheami birra mas galgá leat sámi ovddastus.
Gaskem jeatjah njoelkedassh tseegkemen bïjre barkoemoenehtsistie gusnie saemien tjirkijh edtjieh meatan årrodh.
Dát sihkkarastá ahte njuolga guoskkahuvvon sámi vuoigatvuođaoamasteaddjit ja sámi beroštumit konsulterejuvvojit njuolga suodjalanprosessii searvama bokte.
Daate håksa dah reakta-aajhterh mej bïjre ryöktesth lea, jïh saemien ïedtjeladtjh konsuleradamme sjidtieh gosse leah meatan vaarjelimmieprosessesne.
Barggu birra hálddašanplánaiguin lea sierra mearrádus.
Akte jïjtse nænnoestimmie barkoen bïjre reeremesoejkesjigujmie.
Suodjalanláhkaásahus ja Gonagaslaš resolušuvdna
Vaarjelimmiemieriedimmie jïh gånkan resolusjovne
Suodjalanguovllut, sihke álbmotmeahcit, eanadatsuodjalanguovllut ja luonddureserváhtat hálddašuvvojit suodjalanláhkaásahusa vuođul ovttaskas suodjalanguovllu ektui.
Vaarjelimmiedajvh, dovne nasjovnaalepaarhkh, eatnemevaarjelimmiedajvh jïh eatnemereservaath reeresuvvieh vaarjelimmiemieriedimmien mietie fïereguhten vaarjelimmiedajvese.
Luondduvalljodatlága mielde galgá Gonagas stáhtaráđis mearridit suodjalanláhkaásahusaid.
Gånka staateraeresne edtja eatnemegellievoetelaaken mietie vaarjelimmiemieriedimmieh nænnoestidh.
Suodjalanláhkaásahusaid ráhkadeami oktavuođas konsultere Sámediggi ovddasvástideaddji eiseválddiiguin šiehtadusa mielde Sámedikki ja Birasgáhttendepartemeantta gaskka suodjalanplánabarggu njuolggadusaid hárrái luondduvalljodatlága mielde sámi guovlluin.
Gosse vaarjelimmiemieriedimmieh darjoeminie, Saemiedigkie rååresje åejvieladtjigujmie mah dïedtem utnieh, latjkoen mietie Saemiedigkien jïh Byjresevaarjelimmiedepartemeenten gaskem, bïhkedassi bïjre vaarjelimmiesoejkesjebarkose eatnemevaarjelimmielaaken mietie saemien dajvine.
Sámediggi háliida ahte:
Saemiedigkie sæjhta:
Báikegottiid álbmoga iežaset resursaguovlluid geavaheapmi jotkojuvvo
Guhkiedidh guktie voenges almetjh lea sijjen vierhtiedajvh nuhtjeme
Dáláš geavahemiin jotkojuvvo – oktilaš geavaheapmi
Daaletje åtnoem guhkiedidh – iktemearan åtnoe
Boazodoalu geavaheami ja doaibmavuogi gudnejahttin ja áddejupmi
Seahkarimmiem jïh goerkesem utnedh båatsoen åtnose jïh barkoevuakan
Suodjaleapmi lea maiddái árvvuid suodjaleapmi.
Vaarjelimmie aaj vaarjelimmie aarvojste.
Ii daga ovtta das mii gaskkustuvvo ja movt gaskkustuvvo ja gii gaskkusta.
Maam leerehte jïh guktie dam leerehte jïh gie leerehte ij lea saaht guktie.
Sierra álbmotmehciid suodjalanláhkaásahusat gávdnojit dákko.
Vaarjelimmiemieriedimmieh dejtie ovmessie nasjovnaalepaarhkide leah daesnie.
Diehtojuohkin suodjalanguovlluid birra ja liŋka suodjalanláhkaásahusaide gávdno dákko.
Bïevnesh vaarjelimmiedajvi bïjre, svaalhtesinie vaarjelimmiemieriedimmide daesnie gaavnh.
Álbmotmehciid ja stuorát suodjalanguovlluid báikkálaš hálddašeapmi
Voenges reereme nasjovnaalepaarhkijste jïh stoerre vaarjelimmiedajvijste
Sámediggi lea konsulteren Birasgáhttendepartemeanttain, ja leat soahpan álbmotmehciid ja stuorát suodjalanguovlluid hálddašanortnegiid birra 2009:s.
Saemiedigkie lea Byjresedepartemeentine rååresjamme jïh seamadin reeremeöörnegen bïjre nasjovnaalepaarhkide jïh stuerebe vaarjelimmiedajvide jaepien 2009.
Sámediggi ja Birasgáhttendepartemeanta konsulterejit sámi ovddastusa birra juohke áidna álbmotmeahccestivrras dahje suodjalanguovlostivrras.
Saemiedigkie jïh Byjresevaarjelimmiedajve dej saemien tjirkiji bïjre rååresjieh fïerhtene nasjovnaalepaarhkeståvrosne jallh vaarjelimmiedajveståvrosne.
Veara lea bidjat merkii ahte ođđa hálddašanortnega ásaheami oktavuođas báikkálaš hálddašanstivrraiguin lea ráđđehus dadjan ahte sámi ovddastusa sturrodat galgá “ Árvvoštallojuvvot guovllu mearkkašumi vuođul sámi kultuvrii ja ealáhusbargui. ”
Tjuara amma krööhkestidh gosse dïhte orre reeremeöörnege voenges reeremeståvroejgujmie tseegkesovvi, dle reerenasse jeehti man gellie saemien tjirkijh reeremeståvroeh edtjin utnedh, ” edtjin vuarjasjidh man vihkeles dajve lea saemien kultuvrese jïh jielemebarkose ”.
Sámediggeráđđi evttoha lahtuid suodjalanguovlostivrraide ja álbmotmeahccestivrraide.
Saemiedigkie tjirkijidie vaarjelimmiedajveståvrojde jïh nasjovnaalepaarhkeståvrojde raereste.
Dábálaččat čohkkájit sii ovtta sámediggeáigodaga.
Iemielaakan aktem Saemiedigkieboelhkem tjahkasjieh.
Hálddašanplána
Reeremesoejkesje
Hálddašanplána lea suodjalanguovllu beaivválaš hálddašeami gaskaoapmi.
Akte reeremesoejkesje lea akte dïrrege dan biejjieladtje reeremasse vaarjelimmiedajveste.
Hálddašanplána galgá gozihit gáhttenárvvuid, sihke dan bokte ahte suodjalit daid sávakeahtes lihkahallamiid vuostá, ja dakkár doaimma láhčima bokte mii ovddida suodjalanárvvuid.
Reeremesoejkesje edtja vaarjelimmie-aarvojde gorredidh, dovne dejtie ovvaajteles goerpedehtemi vööste vaarjelidh, jïh darjoemidie sjïehteladtedh mah vaarjelimmie-aarvojde eevtjieh.
Hálddašanplána addá ovttagaslaš ja einnostan vejolaš rámmaid suodjalanguovllu hálddašeami várás čielga hálddašangeavahus- ja áššemeannudannjuolggadusaid bokte.
Reeremesoejkesje mierieh vadta akten aktelaaketje jïh åehpies reeremasse vaarjelimmiedajveste, tjïelke njoelkedassigujmie reeremen jïh aamhtesegïetedimmien bïjre.
Buorit suodjalanguovlostivrrat main lea sámi ovddastus, ráddjejit Sámedikki beales njuolga váikkuhandárbbu.
Hijven vaarjelimmiedajveståvroeh saemien tjirkijigujmie giehpiedieh Saemiedigkien daerpiesvoete ryöktesth meatan årrodh.
Sámedikkis ii leat dárbu njuolga konsulteret suodjalanguovlostivrraiguin hálddašanplánaid birra.
Saemiedigkie ij daarpesjh ryöktesth vaarjelimmiedajveståvroejgujmie rååresjidh reeremesoejkesji bïjre.
Dat maid ii leat lunddolaš nu guhká go Sámediggi lea mielde nammadeamen stivrraid.
Vaallah sïjhth iemie årrodh dan guhkiem Saemiedigkie lea meatan ståvrojde nammohte.
Dábálaš áššejohtu lea ahte Sámediggi sádde gulaskuddancealkámuša dalle go plána lea gulaskuddamis.
Iemie aamhtesegïetedimmie sæjhta årrodh Saemiedigkie aktem govlehtimmielahtestimmiem seedtie gosse soejkesje lea govlehtimmesne.
Mii konsulteret vejolaččat loahppameannudeami oktavuođas ovdal go Luonddusuodjalandirektoráhta dohkkeha hálddašeami.
Dellie kanne galhkuvegïetedimmesne rååresjibie, åvtelen Eatnemereeremen direktovraate soejkesjem jååhkesje.
Oktilašvuohta suodjaleamis ja luonddu ceavzilis geavaheamis lea dat mii addá luondduvuđđosa sámi kultuvrii.
Kontinuiteete vaarjelimmesne jïh monnehke åtnoe eatnamistie lea dïhte mij eatnemevåaromem saemien kultuvrese vedtieh.
Danne dárbbašuvvo sámi kulturgelbbolašvuohta hálddašeamis ja gaskkusteamis.
Dan åvteste daerpies saemien kultuvremaahtojne reeremisnie jïh leerehtimmesne.
Sámediggi sávvá garrasit dan ahte máhttovuđot hálddašeapmi maid dál álggahit, goziha álgoálbmotdimenšuvnna sámi guovlluin.
Saemiedigkien bieleste dle akte tjarke vaajtele dïhte daajroeligke reereme mejnie daelie aalkeme, aaj aalkoealmetjidie måjhtele saemien dajvine.
Ráđđehusa bušeahttaproposišuvnnas čuožžu maiddái ahte “ Máhttu sámi kultuvrra birra lea deaŧalaš dain guovlluin gos dat lea relevánta ”.
Aaj reerenassen budsjedteproposisjovnesne tjåådtje ” Daajroe saemien kultuvren bïjre lea vihkeles dejnie dajvine gusnie sjyöhtehke ” Reeremesoejkesjh såemies vaarjelimmiedajvide leah daesnie.
Muhtun suodjalanguovlluid hálddašanplánaid gávnnat dákko.
Politihkere gïen diedte
Ovddasvástideaddji politihkkár
NSR
thomas.ahren@samediggi.no
Phone: +47 908 39 663
Eanet fokus Sámi nissonolbmuid dearvvašvuhtii / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Læssanamme fokuse saemien nyjsenæjjaj healsose / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Eanet fokus Sámi nissonolbmuid dearvvašvuhtii
Læssanamme fokuse saemien nyjsenæjjaj healsose
21. Guovvamánnu 2012
Goevten 17.
Norga lea guovvamánu 17. b. geigen iežas 8. raportta ON nissonvealahankonvenšuvnna čuovvoleami.
b. Nöörje sov 8. reektehtsem bæjhkoehti dan vijriesåbpoe barkoen bïjre EN. ’ i nyjsenæjjasïerredimmiekonvensjovnine.
Stáhtaráđđi Audun Lysbakken vástidii Norgga ovddas.
Staateraerije Audun Lysbakken Nöörjen åvteste vaestiedi.
Sámedikki bealis leigga seniorráđđeaddi Ingeborg Larsen ja ráđđeaddi Vivi Pedersen mielde.
Senijovreraeriestæjja Ingeborg Larssen jïh raeriestæjja Vivi Pedersen lin meatan Saemiedigkeste.
ON váillahedje dieđuid Norggas sámi nissoniid ja sin dearvvašvuođa birra, ja makkár doaibmabijuid Norga ásaha njulgen dihtii dán čielga dearvvašvuohtaerohusa.
EN faatoes bïevnesh Nöörjeste pryöjjedin saemien nyjsenæjjaj jïh dej healsoetsiehkien bïjre, jïh mah råajvarimmieh Nöörje dorje juktie daam tjïelke healsoejoekehtsem staeriedidh.
Sámediggi lea buktán cealkámuša raportii, ja oassálasttii dárkojeaddjin Geneves.
Saemiedigkie raeriestimmieh reektehtsasse vadteme, jïh lij meatan goh vuartasjæjja Genèvesne.
Sámediggi deattuhii iežas mearkkašumiin ahte váilot statistihkat sámi nissoniid birra, sámi nissoniid birra vuođđoealáhusain ja sámi nissoniid dearvvašvuođa birra.
Saemiedigkie sov raeriestimmine faatoes statistihkem saemien nyjsenæjjaj bïjre pryöjjedi, jïh aaj saemien nyjsenæjjah aalkoejielieminie jïh saemien nyjsenæjjaj healsoe.
- Lea vuosttaš geardi go Norga lea čalmmustahttán sámi nissoniid iežas ON- raporteremis, ja dás lea Sámedikki cealkámuš leamaš mearrideaddji dadjamušain.
- Daate lea voestes aejkien Nöörje saemien nyjsenæjjah våajnoes dorjeme sov EN-reektemisnie, jïh daesnie Saemiedigkien raeriestimmieh eevre vihkeles orreme.
Sámediggeráđi mielas lea buorre ovdáneapmi go dát váttisvuođat čuvgejuvvojit ON vuogádagas, lohká ráđđelahttu Vibeke Larsen.
Saemiedigkieraerie tuhtjie akte hijven evtiedimmie gosse EN-systeme daejtie dåeriesmoeride tjïelkeste, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
Sámi nissoniin olggobealde sámegiela hálddašanguovllu lea čalbmáičuohci heajut dearvvašvuohta iežaset mielas go nissoniin siskkobealde sámegiela hálddašanguovllu, Ketil Lennert Hansena dutkama mielde.
Saemien nyjsenæjjah saemien gïeli reeremedajven ålkolen, tjïelkebelaakan tuhtjieh dah aktem nåakebe healsoem utnieh goh saemien nyjsenæjjah reeremedajven sisnjelen, Ketil Lennert Hansenen dotkemen mietie.
- Sámediggi lea iežas cealkámušain deattuhan erohusaid kultuvrralaš ja gielalaš vuoigatvuođain sámi nissoniidda siskkobealde hálddašanguovllu sihke Sámelágas ja aitto biddjon johtui lágas suohkana dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaide, čilge Sámediggeráđđi Larsen.
- Saemiedigkie lea sov raeriestimmine joekehtsem tjuevtjiedamme dejnie gïeleldh jïh kultuvrelle reaktine saemien nyjsenæjjide reeremedajven sisnjelen, dovne Saemielaakesne jïh dennie aadtjen tseegkeme laakesne tjïelten healsoe-jïh sosijaledïenesji bïjre, saemiedigkieraerie Larsen tjïerteste.
Iežas vástádusas ON:i dovddastii stáhtaráđđi Lysbakken ahte kultuvrralaš ja gielalaš máhttu dearvvašvuođabálvalusas leat dárbbašlaččat jus galgá sáhttit sámi nissoniidda addit ovttadássásaš dearvvašvuohtafálaldaga.
Sov vaestiedassesne EN. ’ ide staateraerije Lysbakken byjhki kultuvrelle jïh gïeleldh daajroe healsoedïenesjisnie lea daerpies jis edtja saemien nyjsenæjjide aktem seammavyörtegs healsoefaalenassem vedtedh.
Stáhtaráđis ii lean makkárge evttohus erenoamáš doaibmabijuide mat buvttášedje sámi nissoniidda olggobealde hálddašanguovllu buoret dearvvašvuohtafálaldaga.
Staateraerije idtji naan raeriestimmieh sjïere råajvarimmide utnieh juktie saemien nyjsenæjjide reeremedajven ålkolen aktem buerebe healsoefaalenassem vedtedh.
Son čujuhii dušše dearvvašvuohtafálaldahkii mii lea juo doaimmas ja ahte lea dárbbašlaš kultuvrralaš ja gielalaš dihtomielalašvuhtii sámi nissoniid ektui.
Dïhte vuesiehti dan joe gaavnoes healsoefaalenassese, jïh jeehti lij daerpies aktine kultuvrelle jïh gïeleldh voerkesvoeten bïjre dej saemien nyjsenæjjaj sjïekenisnie.
- Sámediggeráđđi lea ilus beroštumi ovddas maid ON bijai sámi nissoniid dearvvašvuođadillái.
- Saemiedigkie geerjene ihke EN tjoevkesem bïeji saemien nyjsenæjjaj healsoetseahkan.
Seammás lea váidalahtti go stáhtaráđđi Lysbakkenis eai lean konkrehta doaibmabijut addit sámi nissoniidda buoret dearvvašvuohtafálaldaga.
Seamma aejkien dle ovmurreds staateraerije Lysbakken ij vihties råajvarimmieh utnieh juktie saemien nyjsenæjjide aktem buerebe healsoefaalenassem vedtedh.
Sámediggeráđđi áigu eanet oidnosii oažžut dán váttisvuođa oktavuođas guovddáš dearvvašvuođaeiseválddiiguin, loahpaha Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma.
Saemiedigkieraerie sæjhta tjoevkesem bïejedh daejtie dåeriesmoeride gosse voernges healsoeåejvieladtjigujmie govlehtalla, Ellinor Marita Jåma minngemosth jeahta.
Oktavuohtadieđut:
Govlehtallijh:
Áŋgiruššat kulturealáhusaiguin Romssas / Kulturealáhus / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Kultuvrejielemem Tromsesne dåarjede / Kulturejieleme / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Áŋgiruššat kulturealáhusaiguin Romssas
Kultuvrejielemem Tromsesne dåarjede
Sámediggeráđđi lea vuossárgga Gáivuonas ja almmuha dan oktavuođas ođđa prográmma sámi kulturealáhusaktevrraid várás geat háliidivčče eallit dáidda- ja kulturbargguin.
Måantan Saemiedigkieraerie guessine mænna Kåfjovlese jïh daan sjïekenisnie aktem orre programmem saemien kultuvrejielemebarkijidie bæjhkohte mej nïekedasse lea sijjen kåanste- jïh kultuvrevuekijste jieledh.
Prográmmas lea sadji 12 arvvalaš oasseváldái Romssas, ja dat álggahuvvo skábmamánus Davviálbmogiid guovddážis.
Programme sijjiem åtna 12 eadtjohke almetjidie Tromseste jïh aalka gålkoen Noerhtealmetji jarngesne.
- Davvi-Romssas lea gelddolaš historjá gos lea buorre ealáhushutkan.
- Noerhte-Tromse aktem murreds histovrijem åtna jïjnje skaepiedihks entreprenørskapine.
Odne dat lea okta min deaŧaleamos sámi kulturealáhuskatalysáhtoriin, dadjá sámediggepresideanta Aili Keskitalo.
Daan biejjien dïhte akten mijjen vihkielommes katalysatovrijstie saemien kultuvrejieliemasse, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Birrasiid nugo Halti ealáhusgárdi, Davviálbmogiid guovddáš, máŋga festivála ja mátkeealáhusprošeavtta bokte lea šaddan buorre ealáhushutkanbiras Davvi-Romssas
Byjresi tjïrrh goh Halti næringshage, Noerhtealmetji jarnge, jienebh festivaalh jïh fealadasseprosjekth akte hijven byjrese lea sjugniesovveme skaepiedihks jieliemidie Noerhte-Tromsesne
Dál leat dán guovllus ásahan máŋga unnit fitnodaga mat vuođđuduvvet kultur- ja kulturvuđot ealáhusaide.
Daan biejjien lea jienebh unnebe sïelth mah leah tseegkesovveme kultuvre- jïh kultuvrebaseradamme jielemen sisnjelen daennie dajvesne.
Sámediggi sávvá dál ahte šattašedje eanet ceavzilis bargosajit kultur- ja kulturvuđot ealáhusain Romssas
Daelie Saemiedigkie gegkeste jienebh monnehke barkoesijjieh sjidtieh kultuvre- jïh kultuvrebaseradamme jielemi sisnjeli Tromsesne.
Fitnodatovddidanprográmma bokte, mii erenoamážit lea láhččojuvvon kulturealáhusaide ja daid mihtilmasvuhtii, besset čeahpes sámi aktevrrat buoridit gelbbolašvuođa das movt doaimmahit gánnáhahtti kulturfitnodaga.
Sïelteevtiedimmieprogrammen tjïrrh mah joekoen leah kultuvrejieliemasse jïh dan sjïerevoetese sjïehteladteme, tjiehpies saemien aktöörh edtjieh sijjen maahtoem lutnjedh juktie kultuvresïeltine gïehtelidh mij dïenestem vadta.
Aktevrrat besset bargat jurddaovddidemiin, fitnodaga ásahemiin, dahje ovddidemiin ja strategiijain.
Aktöörh åadtjoeh åssjalommesh evtiedidh, sïeltem tseegkedh jallh evtiedimmine jïh strategijine barkedh.
Sámediggi lea bivdán Kreativ Industri nammasaš fitnodaga čađahit prográmma man namma lea Dáhttu.
Programmen nomme lea Dáhttu jïh Kreativ Industri programmem jåhta, stillemen mietie Saemiedigkeste.
Dáhttu1 lea juo álggahuvvon Finnmárkkus man oktavuođas 12 arvvalaš kulturealáhusaktevrra leat juo olles leavttuin ovddideamen alcceseaset fitnodaga.
Dáhttu 1 joe juhtieminie Finnmaarhkesne gusnie 12 eadtjohke kultuvrejielemebarkijh joe gïehteleminie sijjen jïjtse sïeltem evtiedidh.
Kulturealáhusaktevrrat geain lea beroštupmi sáhttet váldit oktavuođa Kreativ Industri nammasaš fitnodagain, maŋimustá 24.09, post@kreativindustri.no
Birrebe kultuvrejielemeaktöörh mah ïedtjem utnieh Kreativ Industrijine govlehtalledh åvtelen 24.09, post@kreativindustri.no
Mii sámi kulturealáhus lea
Mijlea saemien kultuvrejieleme
Sámi kulturealáhusvuođđuduvvá sámi dáidagii ja kulturbargui ja ráhkaduvvo daid vuođul.
Saemien kultuvrejielemevåaroemisnie åtna jïh lea sjugniedamme saemien kåanste jïh kultuvrevuekijste.
Ealáhussan dat šaddá dalle go barggut vuvdojuvvojit ja leat gávpegálvun dahje bálvalussan márkanis.
Jieleme sjædta gosse dah vuekieh doekesuvvieh jïh åtnasuvvieh beetnegi gaavhtan goh dorjesh jallh dïenesjh akten maarkedese.
Kulturvuđotealáhuslea dakkár ealáhus mas kultuvra lea guovddáš oassin doaimmas.
Kultuvrebaseradamme jielemelea jieleme mij kultuvrem nuhtjie goh akte vihkeles bielie sov barkoste.
Ovdamearkka dihte festiválat, mátkeealáhusaktevrrat jna..
Vuesiehtimmien gaavhtan festivaalh, fealadasseaktöörh jnv..
Ealáhussii sáhttet gullat buot smávva ovttaolbmofitnodagaid rájes gitta stuorát fitnodagaid rádjai, main leat mielde sihke dáiddárat ja kulturaktevrrat.
Jieleme dovne smaave sïelth aktine almetjinie jïh stuerebe sïelth dovne tjiehpiedæjjajgujmie jïh kultuvreaktöörigujmie.
Dat sáhttet leat maiddái sámi máinnusdoaimmat, arkitektuvra, girjjit, aviissat, design, govat, filmmat, duodji, visuála dáidda, musihkka ja ollu eará.
Daan nuelesne saemien reklamebarkoe, arkitektuvre, gærjah, plaerieh, hammoe, foto, filme, duedtie, våajnoes kåanste, musihke jïh jïjnje vielie.
Muhtun kulturealáhusaktevrrat ožžot almmolaš doarjaga ja eará veahki mii lea oassin sin dietnasis, go fas eará aktevrrat birgejit ollásit iežaset buktagiid vuovdimiin.
Såemies kultuvrejielemeaktöörh byögkeles dåarjoem jïh jeatjah dåarjoem utnieh goh akte bielie baalhkeste, mearan mubpieh ajve doekemistie sijjen jïjtsh dorjesijstie jielieh.
Dát guokte beali eai leat vuostálágaid.
Dïhte akte ij dam mubpiem heerredh.
Sámediggi áŋgiruššá dál kulturealáhusaid ektui lassin dan viiddis áŋgiruššamii mii juo lea sámi dáidaga ja kultuvrra oktavuođas.
Daelie Saemiedigkie kultuvrejielemem dåarjede jïh dam lissine dorje dan joe gamte dåarjedæmman saemien kåanstese jïh kultuvrese.
Sámegielaid hálddašanguovlu / Giella / Sámediggi - Sametinget
Reeremedajve saemien gïelide / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Sámegielaid hálddašanguovlu
Reeremedajve saemien gïelide
Sámegiela hálddašanguovllus leaba sámegiella ja dárogiella ovttaárvosaš gielat.
Reeremedajvesne saemien gïelide saemien jïh nöörjen seammavyörtegs gïelh.
Dát mearkkaša ahte buohkain lea riekti oažžut bálvalusaid sámegillii go váldet oktavuođa almmolaš ásahusaiguin mat leat sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde.
Dïhte sæjhta jiehtedh gaajhkesh reaktoem utnieh saemiestidh jïh vaestiedassem åadtjodh saemiengïelesne gosse byögkeles etaatigujmie govlehtellieh, mah leah reeremedajvesne saemien gïelide.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Ávjovárri
NSR
Aili Keskitalo
Phone: +47 971 29 305
Áigeguovdil
Daaletje
Presideanta galleda hálddašangielddaid
Presidente guessine mænna reeremetjïeltine
Áigodagas ođđajagimánu / guovvamánu áigu presideanta Aili Keskitalo galledit g...
Boelhken tsïengelen / goevten presidente Aili Keskitalo sæjhta guessine mïnned...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Árborde suohkan lea mearridan ohcat laktojuvvot sámegiela hálddašanguvlui
Aarborten tjïelte lea nænnoestamme syökedh mejtie åådtje akte bielie sjïdtedh saemien gïelen reeremedajveste
Sámediggi lea ožžon illudahtti dieđu go Árborde suohkanstivra lea mearridan...
Saemiedigkie dam sjollehke bïevnesem åådtjeme ihke Aarborten tjïelteståvroe...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Čájet buot áššiid
Vuesieh gaajkesh saakh
Sámegiela hálddašanguovlu fátmmasta Guovdageainnu suohkana ja Kárášjohka, Deanu, Unjárga ja Porsáŋggu gielddaid Finnmárkkus, Gáivuona ja Loabát suohkaniid Romssas, Divttasvuona suohkana Nordlánddas, Snoasa suohkana ja Raavrevijhke gielda Davvi-Trøndelagas.
Reeremedajve saemien gïelide lea dah tjïelth Guovdageaidnu, Kárášjohka, Deatnu, Unjárga, Porsáŋggu Finnmaarhkesne, Gáivuotna og Lavangen tjïelth Tromsesne, Divtasvuodnan tjïelte Nordlaantesne, Snåasen jïh Raavrevijhkentjïelte Noerhte-Trööndelagesne.
Njeallje davimus fylkkasuohkanat, Finnmárku, Romsa, Nordlánda ja Davvi-Trøndelaga, gullet maiddai hálddašanguvlui.
Dah njieljie noerhtemes fylhkentjïelth, Finnmaarhke, Troms, Nordlaante jïh Noerhte-Trööndelage aaj meatan reeremedajvesne.
Sámegielaid hálddašanguovlu:
Reeremedajve saemien gïelide:
Sámegiela hálddašanguovllus galget sámelága giellanjuolggadusat sihkkarastit rievtti:
Reeremedajvesne saemien gïelese saemielaaken gïelenjoelkedassh edtjieh reaktam gorredidh:
Atnimis sámegiela almmolaš ásahusaiguin gulahallamis
saemien nåhtadidh gosse byögkeles åårganigujmie govlehtalla
Ahte beassá gullat ja oaidnit sámegielain almmolaš oktavuođain
saemien gïelem dåastodh byögkeles ektiedimmesne
Sámegiela hálddašanguovllus lea čuovvovaš gáibádusat almmolaš ásahusaide ja doaimmaide:
Reeremedajvesne saemien gïelese dah krievemh gååvnesieh byögkeles darjoemidie:
Almmuhusat mat leat hálddašanguovllu juogo olles álbmoga várás dahje álbmotoassái, galget leat sihke sámegillii ja dárogillii.
Bæjhkoehtimmieh byögkeles åårganijstie mah leah ussjedamme gaajhkide jallh naakenidie dejstie årroejijstie reermedajvesne, edtjieh dovne saemien jïh nöörjen gïelesne årrodh.
Skovvi mii adno hálddašanguovllu báikkálaš dahje guovlulaš almmolaš ásahusa ektui galgá gávdnot sihke sámegillii ja dárogillii (§ 3-2).
Goerh, mejtie akte gietskene jallh regijovnale byögkeles åårgane reeremedajvesne nåhtede, edtjieh dovne saemien jïh nöörjen gïelesne årrodh (§ 3-2).
Sus guhte sámegillii váldá oktavuođa hálddašanguovllu almmolaš ásahusain, lea riekti oažžut vástádusa sámegillii (§ 3-3).
Dïhte guhte saemeste jallh saemien tjaala akten voenges byögkeles åårganese reeremedajvesne, reaktam åtna vaestiedassem åadtjodh saemiengïelesne. (§3-3).
Sus guhte háliida sámegiela bakte áimmahuššat iežas beroštumiid sihke báikkálaš ja guovlulaš almmolaš dearvvašvuođa- ja sosiálaásahusaid ektui, lea riekti oažžut bálvaluvvot sámegillii (§ 3-5).
Dïhte guhte sæjhta saemiestidh juktie jïjtsh ïedtjh voebnesjidh, gietskene jïh regijovnale byögkeles healsoe- jïh sosijaaleinstitusjovnine reeremedajvesne, reaktam åtna vaestiedassem åadtjodh saemiengïelesne (§ 3-5).
Hálddašanguovllu báikkálaš dahje guovlulaš ásahusaid bargiin lea riekti oažžut virgelobi bálkkáin háhkamis sámegielat gelbbolašvuođa go ásahus dárbbaša dákkár gelbbolašvuođa (§ 3-7).
Barkijh aktene voenges jallh regijovnale byögkeles åårganesne reeremedajvesne reaktam utnieh permisjovnem baalhkine åadtjodh juktie daajroem saemiengïelesne skååffedh gosse åårgane dagkeres daajroem daarpesje. (§ 3-7).
Suohkanstivra sáhttá mearridit ahte sámegiella ja dárogiella galget leat ovttaárvosaš gielat olles suohkanhálddahusas dahje muhtun osiin (§ 3-9).
Tjïelteståvroe maahta nænnoestidh saemien edtja seammavyörtegs nöörjen gïeline årrodh abpe jallh bielieh dehtie tjïelten reeremistie (§3-9).
Oahpahusláhka, mánáidgárdeláhka, ja báikenammaláhka bidjet earenoamáš gáibádusaid hálddašanguovllu suohkaniidda:
Ööhpehtimmielaake, maanagïertelaake jïh sijjienommelaake aaj sjïere krïevenassh bïejieh tjïeltide reeremedajvesne:
Suohkanis lea ovddasvástádus fuolahit ahte mánáidgárdefálaldat sámegielat mánáide huksejuvvo sámi giella ja kultuvrra nala (mánáidgárdeláhka § 8)
Tjïelte dïedtem åtna ihke maanagïertefaalenasse saemien maanide saemien gïelese jïh kultuvrese bigkie (maanagïertelaake § 8)
Sámi oahppoplána – Sámi máhttolokten – galgá geavahuvvot suohkana skuvllain (oahpahuslága láhkaásahus, § 1-1)
Dïhte saemien learoesoejkesje – Maahtoelutnjeme – Saemien - edtja skuvlesne åtnasovvedh tjïeltesne (mieriedimmieh ööhpehtimmielaakese, § 1-1)
Luoddagalbemis daid guovlluin gos leat máŋggagielat báikenamat geavahuvvojit, galgá sámegielat báikenamma čállojuvvot álggus (báikenammalága láhkaásahus, § 7)
Desnie gusnie gelliegïelen sijjienommh åtnasuvvieh geajnoesjiltine, desnie dïhte saemien nomme edtja voestegh tjåadtjodh (mieriedimmieh sijjienommelaakese, § 7).
Doarjja guovttegielat suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda Sámediggi lea jagi 2011. s juohkán 46 milj. ruvnno guovttegielatvuođa doarjaga suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda mat leat sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu siskkobealde.
Jaepien 2011 dle Saemiedigkie 46 mill. kråvnah joekedamme guektiengïelevoetedåarjojne tjïeltide jïh fylhkentjïeltide reeremedajvesne saemielaaken gïelenjoelkedasside.
Suohkanat ožžot gaskal 3 milj. ruvnno ja 7,5 milj. ruvnno doarjaga 2011:s, ja fylkkasuohkanat ožžot gitta 1,4 milj. ruvnno rádjai.
Dah tjïelth gaskem 3 mill. kråvnah jïh 7,5 mill. kråvnah dåarjojne åadtjoehjaepien 2011, mearan fylhkentjïelth mahte 1,4 mill. kråvnah åadtjoeh.
Dasalassin juolluda Sámediggi doarjaga logi giellaguovddážiidda (5,7 milj. ruvnno jagi 2011:s), ja ohcamušaid vuođul doarjaga gielladoaibmabijuide olggobealde hálddašanguovllu (oktiibuot 7,6 milj. ruvnno 2011:s).
Lissine dle Saemiedigkie vierhtieh joekede luhkie gïelejarngide (5,7 mill. kråvnah jaepien 2011), jïh gïeleråajvarimmide reeremedajvesne jïh reeremedajven ålkolen ohtsemen mietie (tjåanghkan 7,6 mill. kråvnah jaepien 2011).
Giela oktavuođas de lea maiddái Sámedikki doarjja oahpahussii – mm.
Gïeleektiedimmesne vuajneme, dle aaj Saemiedigkien dåarjoe ööhpehtæmman – dsj.
oahpponeavvuide, mánáidgárddiide ja stipeanddaide – hui dehálaš váikkuhangaskaoapmin vai joksat mihttomeriid mat leat mearriduvvon sámegielaid ovdánahttima várás.
learoevierhtieh, maanagïerth jïh stipendh – gaajh vihkeles viehkiedïrregh juktie dejtie ulmide jaksedh mejtie bïejeme evtiedæmman saemien gïelijste.
Sámediggi lea 2010:s ráddjen oktiibuot 31,3 milj. ruvnno doarjagiidda sámegielat oahpahusa várás.
Jaepien 2010 dle Saemiedigkie tjåanghkan 31,3 mill. kråvnah dåarjojne lyjkeme saemien ööhpehtæmman.
Lassin dasa juolluda Sámediggi doarjaga dávvirvuorkkáide, kulturguovddážiidda ja kulturviesuide, ja doarjagat doaibmabijuide dearvvašvuođasuorggis, main maiddái lea stuora mearkkašupmi háhkamis buoremus rámmaeavttuid sámegilli.
Lissine Saemiedigkie dåarjoem vadta museumidie, kultuvrejarngide jïh kultuvregåetide, jïh dåarjoe råajvarimmide healsoesuerkien sisnjelen, mah aaj stoerre ulmiem utnieh juktie dejtie bööremes mieriekrïevenasside sjugniedidh saemien gïelese.
Sámediggi leat 2010:s árvvoštallan guovttegielatvuođadoarjaga mii juhkkojuvvo suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllus.
Jaepien 2010 dle Saemiedigkie aktem evalueringem tjïrrehtamme guektiengïeledåarjoste tjïeltide jïh fylhkentjïeltide reeremedajvesne saemielaaken gïelenjoelkedasside.
Dát árvvoštallan galgá earret eará leat vuođđun go árvvoštallat doarjaga meroštallannjuolggadusaid ja raporterengáibádusaid.
Evalueringe edtja akte bielie våaroemistie årrodh juktie vuarjasjidh gaskem jeatjah guktie edtja dåarjoen stoeredahkem ryöknedh jïh reektemekrïevenassi bïjre.
Sámedikkis oktilaččat ságastallá suohkaniiguin ja sámi giellaguovddážiiguin čoahkkimiin, seminárain ja konferánssain sámegielaid seailluheami ja ovdánahttima birra.
Saemiedigkie iktemearan tjïeltigujmie jïh dej saemien gïelejarngigujmie rååresje tjåanghkoej tjïrrh, seminaarine jïh konferansine, juktie saemien gïelh vaarjelidh jïh evtiedidh.
Sii leat Sámediggái leamašan hui dehálaš ovttasbargoguoimmit.
Saemiedigkien gaavhtan dle joekoen vihkeles dejgujmie laavenjostedh.
Juogadeames Sámedikki 2011 guovttegielatvuođadoarjaga ovdanboahtá Sámedikki 2011 bušeahtas 5.2.1 čuoggás.
Joekedimmie Saemiedigkien guektiengïeledåarjoste jaapan 2011 lea våajnoes Saemiedigkien budsjedtesne 2011, mearhketje 5.2.1.
Hálddašanguvlui searvama proseassa Guđe suohkanat gullet sámegiela hálddašanguvlui, lea mearriduvvon sámelága láhkaásahusas.
Mah tjïelth mah leah meatan reeremedajvesne saemien gïelide, lea saemielaaken mieriedimmesne nænnoestamme.
Dalle go sámelága giellanjuolggadusat mearriduvvojedje jagi 1990, gulle guhtta davvisámegielat suohkana hálddašanguvlui.
Gosse saemielaaken gïelenjoelkedasside nænnoesti jaepien 1990, dellie govhte noerhtesaemien tjïelth lin meatan.
Jagi 2005:s searvvai Divttasvuotna Nordlánddas hálddašanguvlui, 2008:s Snoasa suohkan Davvi-Trøndelagas, ja 2009:s Loabát suohkan Romssas.
Jaepien 2005 Divtasvuodna meatan sjïdti, jaepien 2008 Snåase Noerhte-Trööndelagesne, jïh 2009 Lavangen Tromsesne.
Raavrevijhke suohkan Davvi-Trøndelagas mearridii 2010 geassemánu ohcat lobi searvat hálddašanguvlui.
Ruffien 2010 dle Raavrevijhken tjïelte Noerhte-Trööndelagesne nænnoesti syökedh meatan sjïdtedh reeremedajvesne.
Go suohkan ohca lobi searvat hálddašanguvlui, de dat dáhpáhuvvá čuovvovaš vuogi mielde:
Gosse akte tjïelte syökoe meatan sjïdtedh reeremedajvesne, dellie prosesse naemhtie jåhta:
Suohkan mearrida ohcan searvanlobi.
Tjïelte nænnoste syökedh meatan sjïdtedh.
Suohkanat sáddejit searvanlobi ohcama Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartementii.
Tjïelte ohtsemem Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeentese seedtie
Departemeanta váldá oktavuođa Sámedikkiin ja bivdá sis cealkámuša suohkana ohcamuššii, ja suohkana guovttegielatvuođadoarjaga sturrodaga ektui.
Departemeente Saemiedigkine govlehtalla mij lahtestimmine båata tjïelten ohtsemen bïjre, aaj guektiengïeledåarjoen stoeredahken bïjre
Departemeanta doaimmaha hálddahuslaš ja ekonomalaš árvvoštallama, ja gárvvista ášši gulaskuddamii.
Departemeente reereles jïh ekonomeles vuarjasjimmieh dorje, jïh govlehtimmieaamhtesem dorje
Láhkaásahusa rievdadanárvalus sáddejuvvo gulaskuddamii guoskevaš gulaskuddanásahusaide (dábálaš gulaskuddanáigodat lea 3 mánu)
Akte raeriestimmie mieriedimmiejarkelimmien bïjre sjyöhtehke govlehtimmieinstanside seedtesåvva (govlehtimmieboelhke lea aalkovisnie 3 askh)
Departemeanta rievdada láhkaásahusa mii mearriduvvo gonagaslaš resolušuvnna bakte, mii mearkkaša ahte ášši meannuduvvo ráđđehusčoahkkimis.
Departemeente aktem mieriedimmiejarkelimmiem dorje maam gånkan resolusjovnesne nænnoste, dïhte sæjhta jiehtedh aamhtese staateraeresne gïetesåvva.
Sámedikki mihttomearri lea ahte sámegiella galgá nannejuvvot ja šaddat oassin norgalaš almmolašvuođas.
Saemiedigkien ulmie lea saemien gïelem nænnoestehtedh guktie gïele akte iemie bielie dehtie nöörjen byögkelesvoeteste sjædta.
Sámi sisdoallu mánáidgárdeoahpaheaddjioahpus / Mánáidgárdi / Oahpahus / Sámediggi - Sametinget
Saemien sisvege maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmesne / Maanagïerte / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Sámi sisdoallu mánáidgárdeoahpaheaddjioahpus
Saemien sisvege maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmesne
Buohkat geat álget ođđa mánáidgárdeoahpaheaddjiohppui galget oahppat sámi giela, kultuvrra ja servodaga birra.
Gaajhkesh mah dam orre maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmiem aelkieh edtjieh saemien gïelen, kultuvren jïh siebriedahkejieleden bïjre lïeredh.
2013 čavčča biddjui ođđa mánáidgárdeoahpaheaddjioahppu johtui.
Tjaktjen 2013 dïhte orre maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmie eelki.
Ulbmil oahpuin lea ahte dat galgá leat ovttastuvvon, profešuvnnalaš ja dutkanvuđot mánáidgárdeoahpaheaddjioahppu mii maiddái lea geasuheaddji, ođđahutkkálaš ja gáibideaddji, ja mas lea buorre kvalitehta.
Ööhpehtimmien ulmie lea dïhte edtja akte sjïehtesjamme, profesjovnestuvreme jïh dotkemebaseradamme maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmie årrodh mij aaj lea fryöjstehke, orresjugneden jïh krïevije, jïh mij jolle kvaliteetem åtna.
Viidáseappot lea nammaduvvon čuovvunjoavku mii galgá čuovvut ja árvvoštallat ovdáneami mánáidgárdeoahpaheaddjioahpus, juogadit máhtu čađaheami ja reforbma bohtosiid birra vejolaš geavaheddjiide.
Vijriesåbpoe akte fulkemedåehkie tseegkesovveme mij edtja evtiedimmiem maanagïertelohkehtæjja-ööhpehtimmesne fulkedh jïh vuarjasjidh, daajroem tjïrrehtimmien jïh effekti bïjre reformeste juekedh sjyöhtehke utniejidie.
Viidáseappot áigu čuovvolanjoavku čuovvolit mihttomeriid ođđa rámmaplánas, bagadallat ja addit rávvagiid ásahusaide ja láhčit dili kvalitehtabuorideapmái oahpahusain
Vijriesåbpoe fulkemedåehkie sæjhta ulmide dåarjedidh aktene orre mieriesoejkesjisnie, institusjovnide bïhkedidh jïh raeriestidh jïh akten kvaliteetebueriedæmman ööhpehtimmine sjïehteladtedh.
Loga eanet FG-BLUbirra: http://blu.hib.no /
Lohkh vielie dan bïjre FG-BLU: http://blu.hib.no /
Sámedikki ovddasteaddji čuovvolanjoavkkus lea Marianne Helene Storjord, fágajođiheaddji mánáidgárdejuhkosis, Sámedikkis, Kárášjogas.
Saemiedigkien tjirkije fulkesimmiedåehkesne lea Marianne Helene Storjord, Saemiedigkien faageåvtehke maanagïertegoevtesasse, Kárásjohka.
Sámi perspektiiva
Saemien vuajnoe
Sámediggi lea rahčan oažžut sámi perspektiivva čalmmusin ođđa našunála mánáidgárdeoahpaheaddjiohppui.
Saemiedigkie lea barkeme ihke dihte saemien vuajnoe edtja vååjnesasse båetedh dennie orre nasjovnaale maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmesne.
- Ovddit našunála láhkaásahusas ovdaskuvlaoahpaheaddjioahpus ii lean sámi birra namuhuvvon duođi eanet.
- Dennie evtebe nasjovnaale mieriedimmesne aarhskuvlelohkehtæjja-ööhpehtimmesne, dïhte saemien ij lij dan tjarke neebnesovveme.
Danin lea dát dehálaš dáhpáhus Norgga mánáidgárdeoahpaheaddjioahpus, lohká sámediggeráđđiSilje Karine Muotka.
Dan åvteste daate akte jaksoesmierie nöörjen maanagïertelohkehtæjjaööhpehtæmman, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
- Lea dehálaš ahte čalmmustahttin sámi áššiin ođđa našunála mánáidgárdeoahpaheaddjioahpus čuovvoluvvo.
- Vihkeles dam vuesiehtimmiem destie mij lea saemien dennie orremaanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmesne, dåarjedidh.
Lea maid dehálaš ahte dahkko čielggasin ja biddjojit searat viidáset- ja joatkkaohppui sámi fáttáid birra sin várás geat juo leat gazzan oahpu ja barget mánáidgárddiin, lohká Muotka.
Aaj vihkeles dam tjïelke darjodh, jïh jåarhke- jïh minngieööhpehtimmiem dåarjoehtidh saemien aamhtesinie dejtie mah joe leah ööhpehtimmiem vaalteme jïh maanagïertine berkieh, Muotka jeahta.
Buot máhttosurggiin
Gaajhkine daajroesuerkine
Ođđa mánáidgárdeoahpaheaddjioahpus ii galgga studeanttain leat fága, muhto máhttosuorggit.
Dennie orre maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmesne studenth eah edtjh vielie faagh utnedh, men daajroesuerkieh.
Buot guđa máhttosuorggis galget dál mánáidgárdeoahpaheaddjit oažžut oahpu sámi perspektiivvas.
Gaajhkine govhte daajroesuerkine maanagïertelohkehtæjjah edtjieh lïerehtimmieaevhkiem dennie saemien perspektijvesne utnedh.
Sáhttá ovdamearkka dihte namuhit ahte studeanttat galget dovdat earret eará sámi bajásgeassima birra, sámi historjjá birra álgoálbmogin, osiid sámi kultuvrra ja árgabeaidili birra, sámi máinnastanárbevieru birra, sámi duodjeárbevieruid birra ja sámi mánáid vuoigatvuođaid birra.
Maahta vuesiehtimmien gaavhtan neebnedh studenth edtjieh gaskem jeatjah daajroem utnedh saemien maanabijjiedimmien bïjre, saemien histovrijen bïjre goh aalkoealmetjh, bielieh saemien kultuvreste jïh aarkebiejjeste, saemien aerpievuekiej bïjre soptsestimmien jïh vætnoej sisnjeli jïh saemien maanaj reaktaj bïjre.
- Go váldá sisa dákkár gelbbolašvuođa buot mánáidgárdeoahpaheddjiide Norggas, de ferte dát maiddái boahtit ovdan mánáidgárddi rámmaplánas.
- Gosse dagkeres maahtoem gaajhkide maanagïertelohkehtæjjide Nöörjesne sjïehtesje, daate tjuara aaj våajnoes sjïdtedh maanagïerten mieriesoejkesjisnie.
Dát mielddisbuktá ahte buot mánát Norgga mánáidgárddiin galget beassat diehtit sámi álbmoga birra, lohká Muotka.
Dellie gaajhkh maanah maanagïertine Nöörjesne edtjieh daajroem åadtjodh saemien almetji bïjre, Muotka jeahta.
- Ođđa mánáidgárdeoahpaheaddji galget skuvlejuvvot ja viidásetgaskkustit dán máhtu buot mánáidgárddiide Norggas.
- Doh orre maanagïertelohkehtæjjah edtjieh lïerehtimmiem åadtjodh jïh vijriesåbpoe daam daajroem bievnedh gaajhkide maanide maanagiertine Nöörjesne.
Dát lea buorre ja dehálaš ovdáneapmi, lohká sámediggeráđđi Silje Karine Muotka.
Daate akte joekoen hijven jïh vihkeles evtiedimmie, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Vuoruhit lasseoahpu
Minngieööhpehtimmiem prioriteradidh
Hástalus maid Sámediggi oaidná, lea ahte váilot fágaolbmot ja oahpaheaddjit geat sáhttet skuvlet studeanttaid.
Dïhte haesteme maam Saemiedigkie vuajna lea vaanoe faagealmetjijstie jïh lohkehtæjjijste mah maehtieh studentide lïerehtidh.
Danin ferte vuoruhit viidáset- ja lasseoahpu sámi gielas ja kultuvrras fágabargiide alit oahpus.
Tjuara dan åvteste jåarhke- jïh minngieööhpehtimmiem prioriteradidh saemien gïelesne jïh kultuvresne faagebarkijidie jollebe ööhpehtimmesne.
Sámediggi oaidná ahte gelbbolašvuohta sámi giela ja kultuvrra birra fágabargiin lea vealtameahttun dasa movt studeanttat ožžot oahppat, ipmárdusa, beroštumi ja máhtu sámi giela ja kultuvrra birra mánáidgárdesuorggis.
Saemiedigkie vuajna maahtoe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre faagebarkijidie lea eevre vihkeles guktie studenth daajroem, goerkesem jïh ïedtjem saemien gïelen jïh kultuvren bïjre maanagïertesuerkesne åadtjoeh.
Dát máhttu šaddá boahtteáiggi mánáidgárdeoahpaheddjiid eakun das ahte sáhttit gaskkustit ja ovddidit sámi giela ja kultuvrra mánáidgárddis.
Daah daajroeh dej båetijen aejkien maanagïertelohkehtæjjaj krïevenassh sjidtieh guktie dah bievnieh jïh eevtjieh saemien gïelem jïh kultuvrem maanagïertesne.
Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka, 984 87 576
Vielie bïevnesh:
- Álgoálbmogat dárbbašit min dohkkeheami / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
- Aalkoealmetjh mijjen jååhkesjimmiem daarpesjieh / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
- Álgoálbmogat dárbbašit min dohkkeheami
- Aalkoealmetjh mijjen jååhkesjimmiem daarpesjieh
Odne lea 500 ` álgoálbmotjoavkku mearkabeaivi, miehtá oba máilmmi.
Daan biejjien akte mïerhkebiejjie 5000 ovmessie aalkoealmetjetjïertide abpe veartenisnie.
Borgemánu 9. beaivi lea ON riikkaidgaskasaš álgoálbmotbeaivi.
Mïetsken 9. b. lea ENn gaskenasjovnaale aalkoealmetjebiejjie.
Dan beaivve heive maid čájehit solidaritehta álgoálbmogiiguin, geat ellet lossa dilis.
Daate biejjie lea aaj akte biejjie juktie ektievoetem vuesiehtidh aalkoealmetjetjïertigujmie mah gïerve tsiehkiej nuelesne veasoeh.
Máilmmi álgoálbmogat leat badjel vihtta proseantta máilmmi ássiin, eanet go 370 miljovnna olbmo, geat ásset eanet go 90 riikkas.
Veartenen aalkoealmetjh leah bijjelen vïjhte prosenth veartenen almetjijstie, vielie goh 370 millijovnh almetjh joekedamme jieniebinie goh 90 laantine.
Eanaš álgoálbmogiin lea váttis eallindilli, ja ollugiid vealahit ja oaguhit.
Dah jeanatjommes aalkoealmetjh gïerve tsiehkiej nuelesne jielieh, jïh jeenjesh dovne dïedtesimmiem jïh trïegkenassem dååjrieh.
- Máilmmi álgoálbmogiin leat ollu iešguđetlágan gielat ja kultuvrrat, mat leat midjiide riggodahkan.
- Veartenen aalkoealmetjh aktem stoerre gïelen jïh kultuvrelle gellievoetem utnieh, mij mijjem ræjhkoesåbpoe dorje.
Dan mii ávvudit odne, sámeministtar Rigmor Aasrud dadjala.
Daam mijjieh mïerhkesjibie daan biejjien, saemieministere Rigmor Aasrud jeahta.
- Ollu álgoálbmogiid dulbmet ja oaguhit ja sii dárbbašit min doarjaga ja dohkkeheami.
- Jïjnjh aalkoealmetjh dïedtesimmiem jïh trïegkenassem dååjrieh, jïh mijjen dåarjoem jïh jååhkesjimmiem daarpesjieh.
Ráđđehus áigu danin ain bargat aktiivvalaččat riikkaidgaskasaččat dan ovdii, ahte stáhtat ja sin álgoálbmogat gulahallet, Aasrud cealká.
Reerenasse sæjhta dan åvteste annje akte eadtjohke guejmie årrodh gaskenasjovnaale barkosne, dan govlesadtemasse staati jïh dej aalkoealmetjetjïerti gaskem, Aasrud jeahta.
Boahtte jagi ON lágida sierra Álgoálbmogiid máilmmičoahkkima, vuosttaš čoahkkima, mas nationálastáhtat ja álgoálbmogat deaivvadit ja guorahallet nationálastáhtaid geatnegasvuođaid álgoálbmogiid ektui.
Mubpien jaepien EN aktem jïjtse Veartenekonferansem aalkoealmetjidie öörnede, dïhte voestes konferanse gusnie nasjovnaalestaath jïh aalkoealmetjh gaavnesjieh, juktie nasjovnaalestaaati dïedth almetji vööste digkiedidh.
Vai álgoálbmogat livčče nu bures ráhkkanan dan čoahkkimii go vejolaš, de Sámediggi bovdii geassemánus 2013 álgoálbmotkonferánsii Álahedjui.
Juktie veartenen aalkoealmetjh bööremeslaakan daan konferansese ryöjredidh, Saemiedigkie lij gåassoehtæjja aktene gaskenasjovnaale ryöjreden aalkoealmetjekonferansese Altesne ruffien 2013.
Doppe ráhkadedje loahppadokumeantta, man 600 álgoálbmotáirasa buot máilmmi álgoálbmotguovlluin dohkkehedje.
Desnie aktem galhkuvetjaatsegem dajroeji, maam gaajhkh veartenen aalkoealmetjeregijovnh daelie dåarjoehtieh.
- Lea sáhka riikkaidgaskasaš álgoálbmotsolidaritehtas.
- Daate lea gaskenasjovnaale aalkoealmetjeektievoeten bïjre.
Álgoálbmogat leat unnitlogus measta buot riikkain, danin Sámediggái lea mearihis mávssolaš, ahte álgoálbmogat ovddidit oktasaš oaiviliid, nu guhkás go dat lea vejolaš.
Aalkoealmetjh leah unnebelåhkoeh mahte gaajhkine laantine, dan åvteste joekoen vihkeles Saemiedægkan aalkoealmetjh aktine tjåenghkies gïeline soptsestieh, dan gåhkese gåarede.
Min máilmmiviidosaš oktiigullevašvuohta addá midjiide fámu, ja dán beaivve lea vuogas čalmmustahttit dan, sámediggeráđđi Vibeke Larsen nanne.
Mijjen abpeveartenen ektievoete lea dïhte mij mijjem nænnoestahta, jïh daate biejjie akte hijven nuepie tjoevkesem dïsse bïejedh, saemiedigkieraerie Vibeke Larsen jeahta.
Máilmmi álgoálbmotbeaivvi ásahedje 1994, ja borgemánu 9. beaivi válljejuvvui daningo ON máilmmi álgoálbmogiid bargojoavkku čoahkkanii vuosttaš háve dan beaivve 1982.
Veartenen aalkoealmetjebiejjie tseegkesovvi 1994, jïh mietsken 9. biejjien 1982 lij dïhte voestes tjåanghkoe ENn barkoedåehkesne veartenen aalkoealmetjidie.
Bargojoavku gulai prosessii, man vuođul ON váldočoahkkin dohkkehii ON julggaštusa álgoálbmogiid vuoigatvuođaid birra 2007.
Barkoedåehkie lij akte bielie dehtie barkoste mij darjoeji guktie ENn generaalekrirrie ENn bæjhkoehtimmiem aalkoealmetji reaktaj bijre nænnoesti jaepien 2007.
Sápmelaččain lea álgoálbmotstáhtus Norggas, ja borgemánu 9. beaivi lea sámi leavgabeaivi.
Saemieh staatusem aalkoealmetjinie Nöörjesne utnieh, jïh mïetsken 9. b. lea saemien saevegebiejjie.
Sámediggeráđi Vibeke Larsen, tel. +47 941 30 116
Govlehtallije Saemiedigkieraerie Vibeke Larsen, tell: +47 941 30 116
Sámi kulturmuittut, min árbi boahtteáigái / Kulturmuittut / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget
Saemien kultuvremojhtesh, mijjen aerpie båetijen aajkan / Kultuvremojhtesh / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Sámi kulturmuittut, min árbi boahtteáigái
Saemien kultuvremojhtesh, mijjen aerpie båetijen aajkan
Sámediggeráđđi bovde kulturmuitokonferánsii Guovdageidnui njukčamánu 11.-12. b.. Sámedikki ođđa sámi kulturmuitosuodjalusdieđáhusa hábmema birra.
Saemiedigkieraerie kultuvremojhtesekonferansese böörede Guovdageaidnusne njoktjen 11. -12. b. barkoen sjïekenisnie aktede orre saemiedigkiebïevnesistie saemien kultuvremojhtesevaarjelimmien bïjre.
- Sámi kulturmuittut ja visttit duođaštit sámi geavaheami ja leahkima eanadagas.
- Saemien kultuvremojhtesh jïh gåetieh leah gïejh saemien åtnoste jïh ihke saemieh eatnamisnie orreme.
Danne lea deaŧalaš suodjalit, gáhttet ja oainnusin dahkat sámi kulturmuittuid boahtteáigái, dadjá sámediggeráđđi Thomas Åhren.
Dan åvteste vihkeles saemien kultuvremojhtesh vaarjelidh, gorredidh jïh våajnoes darjodh båetijen aajkan, saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta.
Danne lea kulturmuittuid suodjaleapmi ja hálddašeapmi deaŧalaš oassi Sámedikki barggus.
Vaarjelimmie jïh reereme kultuvremojhtesijstie leah dan åvteste akte vihkeles bielie Saemiedigkien barkoste.
Iežamet vássánáiggi ja historjjá hálddašemiin háliida Sámediggi bidjat váldoeavttuid.
Juktie mijjen jïjtse åvtetje tïjjem jïh histovrijem reeredh Saemiedigkie sæjhta åejvieprinsihpide bïejedh.
Danne lea sámediggedieđáhus sámi kulturmuitosuodjalusa birra deaŧalaš dán bargui boahttejagiin.
Akte orre saemiedigkiebïevnese saemien kultuvremojhtesevaarjelimmien bïjre lea dan åvteste vihkeles dan barkose dej jaepiej åvtese.
Dieđáhusa guovddáš áššit čatnasit earret eará Sámedikki formálalaš hálddašanváldái, 100-jagi njuolggadussii sámi kulturmuittuin kulturmuitolágas, máhtu gaskkusteapmái sámi kulturmuittuid birra ja sámi kulturmuitosuodjalusa ekonomalaš rámmaide.
Vihkeles gyhtjelassh bïevnesisnie sæjhta gaskem jeatjah årrodh Saemiedigkien byjjes reeremefaamoen bïjre, 100-jaepien njoelkedassh saemien kultuvremojhtesidie kultuvremojhteselaakesne, daajroem bievnedh saemien kultuvremojhtesi bïjre jïh dej ekonomeles mieriej bïjre dan saemien kultuvremojhtesevaarjelæmman.
Konferánsa dollojuvvo sámegillii, dárogillii ja eaŋgalasgillii (dulkojuvvo).
Konferanse sæjhta årrodh saemien, nöörjen jïh eengelsken gielesne (toelhken baaktoe).
Konferánsa sáddejuvvo maid njuolgga Sámedikki neahttasiiddu bokte.
Konferanse aaj seedtesåvva ryöktesth Saemiedigkien nedtesæjroen baaktoe.
Konferánsa lea rabas buohkaide.
Konferanse lea ræhpas gaajhkesidie.
Ii leat dieđihandivat.
Ij naan bïeljelimmiemaaksoe.
Lunšša máksá Sámediggi dieđihuvvon oassálastiide.
Saemiedigkie gaskebeapmoem maaksa dejtie mah bïeljelamme dah edtjieh meatan årrodh konferansesne.
Juohke oassálasti máksá ieš mátkki, idjadeami ja mállásiid.
Fïereguhte jïjtje maaksa vuelkemen, jïjjedimmien jïh gaskebiejjien åvteste.
Báiki: Diehtosiida, Guovdageaidnu
Gåessie: 11. – 12.03. 15.
Prográmma
Programme
Gaskavahku njukčamánu 11. b..
Gaskevåhkoen, njoktjen 11. b.
Fáddá 1: Historjá ja báikkálaš faggi
Aamhtese 1: Histovrije jïh voenges gårreldimmie
09:15: Sámi kulturmuittut ja sámi kulturmuitosuodjalusRandi Sjølie bokte, seniorráđđeaddi, Sámediggi
09:15 Saemien kultuvremojhtesh jïh kultuvremojhteseaarvoeh, Randi Sjølie, seniorraeriestæjja, Saemiedigkie
09:45: Sámi kulturmuittut ja kulturmuitoregistreren bihtánsámi guovllusKnutja Toril Sivertsenbokte, Bihtán sámesearvi
09:45 Saemien kultuvremojhtesh jïh kultuvremojhteseregistreradimmie pijtesaemien dajvesne, Knut jïh Toril Sivertsen, Pijtesaemien siebrie
10:45: Gáffeboddu
10:45 Prïhtjege
11:00: Árbediehtu sámi kulturmuittuid ektuiAnne Karen Hætta ja Liv Østmo bokte, Árbediehto-prošeakta, Sámi allaskuvla
11:00 Aerpievuekien daajroe viertiestamme saemien kultuvremojhtesigujmie, Anne Karen Hætta jïh Liv Østmo, Árbediehto-prosjekte, Saemien jïlleskuvle
11:30: Gažaldagat ja kommeanttat
11:30 Gyhtjelassh jïh lahtestimmieh
Fáddá 2:Kulturmuitosuodjalusa birra Norggas ja Sámis muđui
Aamhtese 2: Kultuvremojhtesevaarjelimmien bïjre Nöörjesne jïh abpe Saepmesne
13:30: Vistesuodjalusa birra ja hástalusaid birra dan oktavuođasOlav Austlidbokte, Romssa Fylkkasuohkan
13:30 Gåetievaarjelimmien jïh dan haestemi bïjre, Olav Austlid, Tromsen Fylhkentjïelte
14:00: Sámi kulturmuittut ja kulturmuitosuodjalus SuomasEija Ojanlatvabokte, arkeologa, Sámi Museum Siida, Anár
14:00 Saemien kultuvremojhtesh jïh kultuvremojhtesevaarjelimmie Såevmesne, Eija Ojanlatva, arkeologe, Sámi Museum Siida, Inari
14:30: Kulturmuitosuodjalusa birra Norggas oppalaččat ja sámi kulturmuitosuodjalusa birra erenoamážit – cealkámušat guovddášeiseválddiid bealisDálkkádat- ja birasdepartemeantta ja Riikkaantikvára bokte.
14:30 Kultuvremojhtesevaarjelimmien bïjre Nöörjesne sïejhmelaakan jïh saemien kultuvremojhtesevaarjelimmien bïjre sjïerelaakan - vuajnoeh staaten sijjeste, Klijma jïh byjresedepartemeente jïh Rïjhkeantikvaare
15:30: Gáffeboddu
15:30 Prïhtjege
16:00: Perspektiivvat hálddašeapmái.
16:00 Perspektijvh reeremasse.
Dilii, bargamušat ja ovddasvástádus – sámi museat, riikaoassemuseat ja SámediggiBirgitta Fossum bokte, direktevra, Saemien sijte, Snåase
Tsiehkie, laavenjassh jïh dïedte - saemien museumh, laantebieliemuseumh jïh Saemiedigkie, Birgitta Fossum, direktööre, Saemien sijte, Snåase
16:30: Gažaldagat, kommeanttat ja čoahkkáigeassu
16:30 Gyhtjelassh, lahtestimmieh jïh åeniedimmie
19:00:MállásatThon hoteallas
19:00 Gaskebiejjie Thon hotellesne
Duorastaga njukčamánu12.b.
Duarstan, njoktjen 12. b.
Fáddá 3:Vistesuodjalusa ja eará suodjalusa birra
Aamhtese 3: Gåetievaarjelimmien jïh jeatjah vaarjelimmien bïjre
09:00: Sámi kulturmuittuid birra Ruoŧas ja jurdagat rievdadusaid birra 2014 kulturmuitolágasEwa Ljungdahlbokte, prošeaktajođiheaddji, Gaaltije, Staare
09:00 Saemien kultuvremojhtesi bïjre Sveerjesne jïh vuajnoeh jarkelimmien bïjre kultuvremojhteselaakesne jaepeste 2014, Ewa Ljungdahl, prosjekten åvtehke, Gaaltije, Östersund
09:30: Ráfáiduhttojuvvon sámi visttiid eaiggádiid jurdagatAnja Somby, Sirma ja Unni Steinfjell, Raavrhvijhke / Guovdageaidnu
09:30 Vuajnoeh jïh åssjaldahkh vaarjelamme saemien gåetiej aajhterijstie, Anja Somby, Sirma jïh Unni Steinfjell, Raarvihke / Guovdageaidnu
10:30: Gáffeboddu
10:30 Prïhtjege
10:45: Diehtojuohkin Norgga kulturmuitofoandda bealisSimen Bjørgen bokte, direktevra, Norgga kulturmuitofoanda
10:45 Bïevnesh Nöörjen kultuvremojhtesefoenteste, Simen Bjørgen, direktööre, Nöörjen kultuvremojhtesefoente
11:30: Gažaldagat ja kommeanttat
11:15 Gyhtjelassh jïh lahtestimmieh
12:00: Seminára čoahkkáigeassu ja loahpaheapmiSunniva Skålnes bokte, ossodatdirektevra, Sámediggi
11:45 Iktegieseme jïh galhkuve seminaareste, Sunniva Skålnes, goevtesedirektööre, Saemiedigkie
12:15: Lunša, ja dasto mátki ruoktot
12:15 Gaskebeapmoe jïh dan mænngan vualkoe
Eanet dieđut: Sametingsråd Thomas Åhren, 908 39 663
Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén, 908 39
Loga eambbo: http://www.samediggi.no/Biras-areala-ja-kultursuodjaleapmi/Kulturmuittut
http://www.saemiedigkie.no/Byjrese-areale-jih-kultuvrevarjelimmie/Kultuvremojhtesh
Loga eambbo: http://www.samediggi.no/Biras-areala-ja-kultursuodjaleapmi/Sami-vistesuodjalus
http://www.saemiedigkie.no/Byjrese-areale-jih-kultuvrevarjelimmie/Saemien-gaaetievaarjelimmie
Sámi muitominta 2017 / Sártnit ja artihkkalat / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Saemien mojhtesedaale 2017 / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Sámi muitominta 2017
Saemien mojhtesedaale 2017
Vuosttaš sámi riikkačoahkkima Troandimis 100 jagi ávvudeami oktavuođas lea Norgga Báŋku mearridan almmuhit muitomintta.
100-jaepien heevehtimmien sjïekenisnie dan voestes saemien rïjhketjåanghkose Tråantesne, Nöörjen Baanghke lea sjæjsjalamme aktem mojhtesedaalem olkese vedtedh.
Sámedikki presideantta Aili Keskitalo mielas dát lea dán deaŧalaš olahusmearkka gelbbolaš gudnejahttin.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo veanhta daate akte vyörtegs earoehtimmie dehtie vihkeles heannadimmeste saemien histovrijisnie.
- Lea hui illudahtti oaidnit ahte Norgga Báŋku lea čuvvon Sámedikki jagi 2011 ávžžuhusa ja dál áigu gudnejahttit ávvudeami Troandimis sierra muitominttain, cealká presideanta Keskitalo.
- Joekoen sjollehke Nöörjen Baanghke lea Saemiedigkien haestemem dåarjoehtamme jaepeste 2011, jïh daelie soejkesjeminie heevehtimmiem earoehtidh aktine jïjtse mojhtesedaaline.
Guovvamánu 6. b. 1917 čoahkkanedje vuosttaš geardde davvi- ja lullisámit iešguđet riikkain stuorra čoahkkimii digaštallat ja guorahallat oktasaš áššiid ja čuolbmačilgehusaid.
Goevten 6. b. 1917 lij voestes aejkien noerhte- jïh åarjelsaemieh joekehts laantijste gaavnesjin akten stoerre tjåanghkose juktie digkiedidh jïh tjoevkesem bïejedh tjåenghkies aamhtesidie jïh dåeriesmoeride.
Čoahkkin dollojuvvui Metodistagirkus gosa bohte badjel čuohte oassálasti, stuorra oassi dain ledje nissonolbmot.
Tjåanghkoe öörnesovvi Metodistegærhkosne, jïh dohkoe vielie goh tjuetie almetjh böötin, dejstie aaj jïjnjh nyjsenæjjah.
Elsa Laula Renberg lea erenoamáš olmmoš sámi historjjás ja su jurdaga duohtandahkan, vuosttaš sámi riikkačoahkkin Troandimis, lea deaŧalaš olahusmearkan sámi álbmogii.
Elsa Laula Renberg lea akte åajvoeh gaagkoe saemien histovrijisnie jïh tjïrrehtimmie altese åssjalommesistie, dïhte voestes saemien rïjhketjåanghkoe Tråantesne, lea sjïdteme goh akte vihkeles heannadimmie saemien årroejidie.
Stuorra 100 jagi ávvudeapmi lea plánejuvvon Troandimii jagis 2017.
Daelie soejkesjeminie aktem stoerre 100-jaepien heevehtimmiem Tråantesne 2017.
Suohkanođastus / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Tjïeltereforme / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Sámediggi bargá árjjalaččat vuhtiiváldit ja nannet sámi álbmoga rivttiid ja dárbbuid suohkanođastusa proseassa oktavuođas.
Saemiedigkie eadtjohkelaakan barka juktie gorredidh jïh nænnoestehtedh saemien årroji reaktah jïh daerpiesvoeth prosessesne tjïeltereformine.
Mii bargat dan prinsihpa mielde ahte ráđđehusa boahtteáiggi mihttomearit suohkanođastusain, erenoamážit mihttomearit buriid ja ovttadássásaš bálvalusfállan ja báikkálaš demokratiija nannen, maiddái gusket sámi álbmogii.
Mijjen prinsihpe barkosne lea reerenassen ulmieh tjïeltereformesne mah leah stuvreme båetijen aejkien vööste, joekoen ulmieh hijven jïh seammavyörtegs dïenesti bïjre jïh nænnoesåbpoe voenges demokratije, aaj tjuerieh faamosne årrodh dejtie saemien årroejidie.
Cielggadus - Suohkanođastus ja sámi (2015).pdf
Politihkere gïen diedte
Ovddasvástideaddji politihkkár
NSR
ann-mari.thomassen@samediggi.no
Phone: +47 900 57 123
Áigeguovdil
Daaletje
Sámediggi háliida du oaivila suohkanođastusa birra !
Saemiedigkie sæjhta dov mïelem govledh tjïeltereformen bïjre
Sámediggi bargá aktiivvalaččat ovddidit sápmelaččaid beali suohkanođastusas...
Saemiedigkie eadtjohkelaakan barka juktie saemiej vuajnojde buektedh tjïelte...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Čájet buot áššiid
Vuesieh gaajkesh saakh
Sámi álbmot orru bieđgguid, ja máŋgga suohkanis Norggas.
Saemien årrojh bårrode årroeh, jïh gelline Nöörjen tjïeltijste.
Sámi gielaid dilis lea stuora variašuvdna ja sámi servodagas dovdo dát suohkana dárbbuin ja diliin.
Jeerehtse saemien gïelen tsiehkien gaskem jïh saemien siebriedahkesne vååjnesasse båetieh daerpiesvoetine jïh tsiehkine tjïeltine.
Gávpotsuohkanat, gos leat ollu sápmelaččat ja smávva suohkanat gos giella lea ealáskanproseassas, leat iešguđet lágan dárbbut.
Staaretjïelth, gusnie jïjnjh saemien årrojh jïh smaave tjïelth gusnie gïele aktene jealajehtemeprosessesne, sijhtieh joekehts daerpiesvoeth utnedh.
Dát lea juoga mii Sámedikki mielas galgá bures boahtit ovdan suohkanođastusas.
Daate lea mij akt maam Saemiedigkie veanhta lea vihkeles tjïelkestidh tjïeltereformesne.
Min bargu suohkanođastusain
Mijjen barkoe tjïeltereformine
Sámediggi lea bidjan johtui barggu čielggadit suohkanođastusa.
Saemiedigkie lea barkoem aalkeme aktine salkehtimmine tjïeltereformen bïjre.
Áigumuš čielggademiin lea ovddidit čovdosiid dan máŋgga vástitkeahtes gažaldagaide mat gusket sámi áššiide suohkanođastusas.
Salkehtimmie ussjede raerieh buektedh dejtie jïjnjh gyhtjelasside mejtie ij vaestiedassem utnieh, mah leah saemien tsiehkiej bïjre tjïeltereformesne.
Čielggadeamis lea dehálaš čilget movt sáhttá álkidit ja vejolažžan dahkat ođđa suohkaniid deavdimis sámiid vuoigatvuođain.
Salkehtimmesne lea vihkeles tjïelkestidh guktie maahta aelhkebe sjïdtedh tjïeltide, jïh tjïeltide nuepieh vedtedh dejtie saemien reaktide illedh.
Dan oktavuođas háliida Sámediggi bovdet buot ásahusaid, servviid, ovttaskas olbmuid ja suohkaniid ovdanbuktit vásihusaid ja evttohusaid čovdosiidda.
Daan sjïekenisnie Saemiedigkie gaajhkide institusjovnide, siebride, aktegsalmetjidie jïh tjïeltide böörede dååjrehtimmiejgujmie jïh raeriestimmiejgujmie båetedh.
Cealkámušaid sáddet deike: kommunereformen@samediggi.no
Raerieh diekie seedtesuvvieh: kommunereformen@samediggi.no
Min prinsihpat suohkanođastusas
Mijjen prinsihph tjïeltereformesne
Mii fertet sihkkarastit ahte vuoigatvuođat mat leat nannejuvvon lága bokte, eai galgga hedjonit, muhto baicca nannejuvvot, ođđa suohkanjuohkimis ja ođđa suohkanstruktuvrras.
Tjuara hoksedh gaajhkh laakevïedteldihkiereaktah eah nåakebe sjïdth, men buerebh nænnoesåbpoe sjidtieh, akten orre tjïeltejuekemen jïh tjïeltestruktuvren gaavhtan.
Vejolaš ođđa stuora suohkaniin ferte sihkkarastit ahte sámi álbmot čalmmustahttojuvvo ja ahte sámi álbmogis lea dadjamuš ođđa suohkanstruktuvrras.
Dastegh orre stoerretjïelth, tjuara hoksedh saemien årrojh våajnoes dorjesuvvieh jïh saemien årrojh aktem sijjiem åadtjoeh gusnie gåvloehtuvvieh dennie orre tjïeltestruktuvresne.
Suohkanođastusa prinsihpaid ektui gáibida Sámediggi ahte ođđa suohkanat maiddái galget rahčat fállat buriid ja ovttadássásaš bálvalusaid, ollislaš ja oktiiheivehuvvon servodatovddideami mii lea heivehuvvon sámi gillii ja servodahkii.
Dej prinsihpi mietie tjïeltereformesne Saemiedigkie kreava dah orre tjïelth aaj tjuerieh barkedh juktie maehtedh hijven jïh seammavyörtegs dïenesth faalehtidh, ellies jïh iktedamme siebriedahkeevtiedimmie ektiedamme saemien gïelese jïh siebriedahkejieliedasse.
Sámegiela hálddašanguovlu
Reeremedajve saemien gïelese
Lea eiseválddiid ovddasvástádus vára váldit ja nannet sámi vuoigatvuođaid.
Åejvieladtji dïedte gorredidh jïh nænnoestehtedh saemien reaktah.
Sámegiela hálddašanguovlu ii galgga unnut, go dat mielddisbuktá ahte ovttaskas olbmo riekti geavahit sámegiela hedjona.
Reeremedajve saemien gïelese ij edtjh gaertjiedamme sjïdtedh, dan åvteste dellie dïhte sæjhta fïereguhten reaktam giehpiedidh saemien gïelem nuhtjedh.
Dat vuoigatvuođat mat sápmelaččain leat sámegiela hálddašanguovllus galget viidásetfievrriduvvot maiddái ođđa suohkanstruktuvrras.
Doh reaktah saemieh utnieh reeremedajvesne saemien gïelese edtjieh jåerhkedh aaj aktene orre tjïeltestruktuvresne.
Ii galgga leat ovttaskas suohkana duohken mearridit ahte vuoigatvuođat mat leat sámelága njuolggadusain, gáržžiduvvojit.
Fïerhte tjïelte ij maehtieh jïjtje nænnoestidh dah maehtieh reaktide saemielaaken gïelenjoelkedassi mietie gaertjiedidh.
Dearvvašvuođa- ja sosiálasuorgi
Healsoe jïh sosijaalesuerkie
Sámi divššohasain leat vuoigatvuođat mat leat regulerejuvvon riikkaidgaskasaš konvenšuvnnain ja našunála lágain.
Saemien skïemtjijh reaktah utnieh mah leah stuvreme Gaskenasjovnaale konvensjovnine jïh nasjovnaale laakine.
Sámedikki mielas dát lea mielde nanneme sámi divššohasaid vuoigatvuođaid fuolaheami dál, ja Sámedikki mielas lea maid dehálaš ahte sámi divššohasaid vuoigatvuođat bohtet čielgasit ovdan našunála láidestemiin ja lágain boahtteáiggi suohkanorganiserema oktavuođas.
Saemiedigkie veanhta daate viehkehte saemien skïemtjiji reaktah gorredidh daan biejjien, jïh aaj åtna daerpies saemien skïemtjiji reaktah tjïelke vååjnesasse båetieh nasjovnaale barkojne jïh laakine aktene båetijen aejkien tjïelteöörnedimmesne.
Mánáidgárdi ja oahpahus
Maanagïerte jïh lïerehtimmie
Jus sámegiela hálddašanguovlu rievdá, de ii galgga dat mielddisbuktit ahte kvalitehta ja sisdoallu ásahuvvon sámi mánáidgárdefálaldagas hedjona, muhto baicca ahte dat buoriduvvo.
Jis jarkelimmieh båetieh reeremedajvesne saemien gïelese, dellie sisvege jïh kvaliteete gaavnoes saemien maanagïertefaalenassine eah edtjh nåakebe sjïdtedh, men buerebh buerebe sjïdtedh.
Vurdojuvvo ahte suohkanat olggobealde sámegiela hálddašanguovllu láhčet dili nu ahte sámi mánát sáhttet ovddidit ja sihkkarastit iežaset giela ja kultuvrra.
Veanhtedeminie tjïelth reeremedajven ålkolen sjïehteledtieh ihke saemien maanah maehtieh sijjen gïelem jïh kultuvrem evtiedidh jïh gorredidh.
Sámi mánáidgárdefálaldat sámegiela hálddašanguovllus galgá ain leat huksejuvvon sámi giela ja kultuvrra nala.
Saemien maanagïertefaalenasse saemien reeremedajven sisnjelen edtja annje saemien gïelem jïh kultuvrem betnesne utnedh.
Vejolaš nuppástuhttin suohkaniid mánáidgárddiin, suohkanođastusa dihte, ii galgga váikkuhit dasa ahte sámi mánáidgárdefálaldat hedjona, muhto baicca buoriduvvo.
Dastegh maanagïerth tjïeltine jeatjahlaakan öörnesuvvieh tjïeltereformen gaavhtan, saemien maanagïertefaalenasse ij edtjh nåakebe sjïdtedh, men buerebh buerebe sjïdtedh.
Sámi ealáhusat, areálageavaheapmi ja álbmot- ja servodatstruktuvra
Saemien jielemh, arealeåtnoe jïh årroje- jïh siebriedahkestruktuvre
Láhkavuđot mielváikkuhanproseassat mat gusket suohkana plánemiidda ja geatnegasvuohta háhkat báikkálaš máhtu ja árbevirolaš máhtu, eai galgga hedjonit suohkanođastusa dihte.
Doh prosessh laaken mietie mah baajedieh fïereguhtem sov mïelem buektedh tjïelten soejkesjimmien bïjre, jïh dïedte voenges daajroem jïh aerpievuekien daajroem skååffedh eah edtjh nåakebe sjïdtedh tjïeltereformen gaavhtan.
Ođđa bargočovdosiid hábmema proseassas ferte maid guorahallat movt mii sáhttit buoridit barggu suohkana boazoealáhusa ektui.
Gosse barkeminie orre laavenjassh bïejedh tjïeltine tjuara aaj vuarjasjidh guktie maahta barkoem nænnoestehtedh båatsose tjïeltesne.
Bargosajit mat leat dehálaččat smávva sámi giliide eai galgga heaittihuvvot dahje sirdojuvvot guovddáš báikkiide jus dát mielddisbuktet heajos váikkuhusaid giliid bargodilálašvuhtii.
Barkoesijjieh mah leah vihkeles juktie smaave saemien voenh tjåadtjoehtidh eah edtjh vaenebh barkijh åadtjodh jallh stuerebe sijjide sertiestidh jis dïhte nåake konsekvensh åådtje fasseldæmman voenine.
Áigeguovdilis liŋkkat:
Sjyöhtehke svaalhtesh:
Dieđut sámegiela hálddašanguovllu birra
Bïevnesh saemien gïelen reeremedajven bïjre
Ráđđehusa neahttabáiki suohkanreforpma birra
Reerenassen nedtesæjroe tjïeltereformen bïjre
Suohkansektora organisašuvdna
Tjïeltesektovri siebrie
Lávdegotti birra mii galgá geahčadit lágaid, doaibmabijuid ja ortnegiid sámi gielaide
Moenehtsen bïjre mij edtja laakide, råajvarimmide jïh öörnegidie saemien gïelide vuartasjidh
Sohkabealli dásseárvvu hehttehussan / Sosiála / Dearvvašvuohta ja sosiála / Sámediggi - Sametinget
Tjoele goh heaptoe mïrrestallemasse / Sosijaale / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Sohkabealli dásseárvvu hehttehussan
Tjoele goh heaptoe mïrrestallemasse
Mii áigut ságastallat, dalle go sámediggeráđđi ovddida čilgehusa sohkabealdásseárvvu birra dievasčoahkkimii boahtte vahkus, veahkaválddi birra nissonolbmuid vuostá, sohkabealidentitehta ja rabasvuođa birra seksuála soju ektui sámi servodagas.
Nyjsenæjjaj vööste, tjoeleidentiteete jïh eerlegevoete seksuellevoeten bïjre saemien siebriedahkine leah naakede destie maam edtja digkiedidh gosse saemiedigkieraerie sov reektestimmiem buakta tjoelemïrrestallemen bïjre stoerretjåanghkose mubpien våhkoen.
Ráđđelahttu Henrik Olsen háliida eanet rabas, gierdavaš ja searvvaheaddji sámi servodaga.
Raerielïhtsege Henrik Olsen daejnie aktem vielie gaahpode, toleraante jïh feerhmeles siebriedahkem sæjhta.
- Sámediggeráđđái lea deaŧalaš ahte sámi servodat ja sámi oktasašvuohta leat rahpasat, gierdavaččat ja searvvaheaddji.
- Saemiedigkieraerien mïelen mietie dle vihkeles saemien siebriedahke jïh saemien ektievoete edtja gaahpode, toleraante jïh feerhmeles årrodh.
Ollu daid áššečuolmmaid birra mat čatnasit sohkabeallái, dásseárvui ja sodjui sáhttá leat váttis hállat.
Maahta geerve årrodh soptsestidh gelliej dej dåeriesmoeretjoelmi bïjre mah leah ektiedamme tjoelese, mïrrestallemasse jïh seksuellevoetese.
Dan maid vuosttamužžan fertet dahkat lea oažžut dáid áššiid politihkalaš agendai, cealká ráđđelahttu Olsen.
Dïhte voestes maam tjoerebe darjodh lea dan åvteste daejtie aamhtesidie dan politihkeles aamhteselæstose bïejedh, raerielïhtsege Olsen jeahta.
Čilgehusas ovdan buktojuvvojit iešguđege suorggit main sohkabealli sáhttá leat dásseárvvu hehttehussan, nugo veahkaváldi nissonolbmuid vuostá, sohkabealidentitehta ja seksuála sodju.
Reektestimmesne joekehts suerkieh åehpiedahta gusnie tjoele maahta akte heaptoe mïrrestallemasse årrodh, daan nuelesne vædtsoesvoete nyjsenæjjaj vööste, tjoeleidentiteete jïh seksuellevoete.
- Veahkaváldi nissonolbmuid vuostá lea máilmmiviidosaš váttisvuohta, ja mis ii leat makkárge sivva jáhkkit ahte sámi servodagas livččii dilli earálágan.
- Vædtsoesvoete nyjsenæjjaj vööste akte veartenevijries dåeriesmoere, jïh ibie maehtieh veanhtadidh gænnah daate jeatjahlaakan saemien siebriedahkine.
Identitehta sohkabeali ektui lea nanus sámi servodagas ja sáhttá leat váttis hilgut dán sohkabealnorpma.
Identiteete ektiedamme tjoelese lea nænnoes saemien siebriedahkine, jïh maahta geerve årrodh daam tjoelevuekiem vuastalidh.
Muhtumiin lea ain váttis dohkkehit ahte ráhkistit seamma sohkabeale olbmo.
Gallasidie lea annje geerve jååhkesjimmiem mubpijste åadtjodh jis naakenem seamma tjoeleste eahtsa.
Buot dát hehtte duohta sohkabealdásseárvvu, cealká Henrik Olsen.
Gaajhke daate aktem tjïelke tjoelemïrrestallemem heerrede, Henrik Olsen jeahta.
Minoritehta minoritehta gaskkas
Unnebelåhkoe unnebelåhkosne
Čilgehusas boahtá ovdan ahte lesbbat, homofiillat, bifiillat ja guovttesárgálaš olbmot sámi servodagas leat minoritehtat minoritehta siste ja ahte ollugat vásihit vaši ja jaskatvuođa jos sii háliidit boahtit oidnosii.
Reektestimmesne tjåådtje lesbiske, homofijle jïh bifijle jïh transalmetjh saemien siebriedahkine leah goh unnebelåhkoeh unnebelåhkosne jïh jeenjesh dovne aassjoem jïh sjeavohtsvoetem dååjroeh jis veeljieh eerlege årrodh.
Ráđđelahttu Henrik Olsen doaivu ahte eanet rabasvuohta sohkabealidentitehta ja seksuála soju ektui sámi servodagas dagahivččii ahte gierdavašvuohta buorránivččii.
Raerielïhtsege Henrik Olsen gegkeste jis stuerebe eerlegevoete tjoeleidentiteeten jïh seksuellevoeten bïjre saemien siebriedahkesne dellie dïhte sæjhta goerkesadtemem lissiehtidh.
- Sámi servodagas galgá leat sadji buohkaide ja galggašii leat iešalddis čielga ášši ahte sáhttit ráhkistit ovtta beroškeahttá sohkabealis, almmá ahte vašuhuvvot ja váldošeimmet vuostá jaskatvuođain.
- Edtja sijjie årrodh gaajhkesidie saemien siebriedahkesne jïh hævvi byöroe maehtedh iehtsedh dam maam sïjhtebe ovjearohke tjoeleste, bielelen aassjoem jïh sjeavohtsvoetem dååjredh.
Mii fertet maiddái duostat hástalit tabuáššiid sohkabealidentitehta oktavuođas vai sáhttit ovddidit servodaga viidáseappot.
Tjoerebe aaj doestedh tabu ' ide haestedh mah leah ektiedamme tjoeleidentiteetese juktie siebriedahkem guhkiebasse evtiedidh.
Čilgehus galgá leat vuođđun dásseárvodoaibmaplánii ja doaibmabijut galget searvvahuvvot Sámedikki jahkásaš bušeahtaide.
Reektestimmie edtja akte våarome årrodh akten dahkoesoejkesjasse mïrrestallemasse, jïh edtja råajvarimmide sjïehtesjidh Saemiedigkien fïerhten jaepien budsjedtine.
Čilgehusa čuovvoleapmin áigu sámediggeráđđi geassemánus doallat seminára lesbbaid, homofiillaid, bifiillaid ja guovttesárgálaš olbmuid birra sámi servodagas.
Goh akte guhkiebasse barkoe reektestimmeste saemiedigkieraerie sæjhta aktem seminaarem hööltedh lesbiske, homofijle jïh transalmetji bïjre saemien siebriedahkine ruffien.
Oktavuohtaolmmoš:
Govlehtallije:
Dáidda – ja kulturbargu / Kultureallin / Sámediggi - Sametinget
Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Oza doarjaga
Ohtsh dåarjoem
Dáidda – ja kulturbargu
Kåanste- jïh kultuvrebarkoe
Sámedikki ovddasvástádus sámi dáidaga ovddideamis lea fuolahit ahte dáiddáriin leat buorit ja einnostan vejolaš rámmaeavttut sin doibmii.
Saemiedigkien dïedte gosse lea evtiedimmien bïjre saemien kåansteste, lea hoksedh tjiehpiedæjjah hijven jïh daajroes mierietsiehkieh utnieh sov barkose.
Mii galgat sihke láhčit diliid nu ahte mis lea girjás sámi kultureallin ja seammás galgat mii láhčit ámmátlašvuođa ja kvalitehta.
Mijjieh edtjebe dovne sjïehteladtedh ihke mijjieh aktem gellielaaketje kultuvrejieledem utnebe, seamma tïjjen goh mijjieh edtjebe sjïehteladtedh kåanste jih kultuvre maahta barkojne sjïdtedh, jïh kvaliteetese.
Mii galgat láhčit diliid árbevirolaš čájehanhámiide, seammás go mii galgat láhčit sámi ođđaáigásaš dáidaga.
Mijjieh edtjebe dejtie aerpievuekien kultuvrevoetide sjïehteladtedh, seamma tïjjen goh mijjieh edtjebe sjïehteladtedh daaletje saemien kåanstese.
Sámit lea okta álbmot geain leat máŋga giela.
Saemieh leah akte åålmege gelliej gïeligujmie.
Dát riggodat galgá čájehuvvot maiddái kultuvrra oktavuođas.
Daate ræjhkoesvoete edtja våajnoes årrodh kultuvresne.
Sámedikki deaŧaleamos gaskaoapmi dán barggus leat min ekonomalaš váikkuhangaskaoamit, muhto maiddái dat váikkuhanvejolašvuohta mii mis lea gulahallama, oktavuođa ja ovttasbarggu bokte eará almmolaš eiseválddiiguin.
Saemiedigkien vihkielommes dïrrege daennie barkosne lea mijjen ekonomeles viehkiedïrregh, men aaj dïhte tsevtsemenuepie maam utnebe gosse govlesadtebe, gaskesem utnebe jïh laavenjostebe jeatjah byögkeles åejvieladtjigujmie.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Gáisi
NSR
henrik.olsen@samediggi.no
Phone: +47 907 75 219
Áigeguovdil
Daaletje
Doarju teáhterčájáhusa nállebiologiija birra
Laavenjostoelatjkoe saemien kåansten bïjre jååhkesjamme sjædta Oslosne
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Ovttasbargošiehtadus sámi dáidaga birra vuolláičállojuvvo Oslos
Dåarjoe åehpies musihkeridie jïh orre båatalasside
Sámediggi ja Sámi dáiddárráđđi vuolláičállet ođđa ovttasbargošiehtadusa duor...
Saemiedigkieraerie lea 2 155 000,- kråvnah dåårjeme musihkebæjhkoehtimmide j...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Čájet buot áššiid
Vuesieh gaajkesh saakh
Sámedikki bargun lea:
Saemiedigkie sæjhta:
Oažžut buoret ulbmil- ja boađusstivrema Sámedikki ohcanvuđot váikkuhangaskaomiide mat leat sámi kultuvrii ja dáidagii
Buerebe ulmie- jïh illedahkestuvremem buektiehtidh Saemiedigkien viehkiedïrregijstie mej bïjre tjuara syökedh, saemien kåanstese jïh kultuvrese
Gozihit sámi mánáid ja nuoraid ja gielalaš máŋggabealatvuođa Sámedikki kulturpolitihkas
Saemiedigkien kultuvrepolitihke edtja saemien maanah jïh noerh jïh doh ovmessie saemien gïelh gorredidh
Ovddidit ovttasbargošiehtadusa Sámedikki ja Sámi dáiddárráđi gaskka (Dáiddáršiehtadus)
Laavenjostoelatjkoem evtiedidh Saemiedigkien jïh Saemien tjiepiedæjjaraerien gaskem (Tjiehpiedæjjalatjkoe)
Háhkat ovttasbargoarenaid sámi dáiddáriid ja eará dáiddáriid gaskka guovllu- ja riikadásis
Laavenjostoesijjieh evtiedidh saemien tjiehpiedæjjaj jïh jeatjah tiehpiedæjjaj gaskem regijovnaale jïh nasjovnaale
Politihkahábmen lávga gulahallamiin dáidda- ja kultureallimiin
Politihkem hammoedidh aktene lïhke govlesadtemisnie kåanste- jïh kultuvrejieliedinie
Oččodit arenaid, fierpmádagaid ja ovttasbargoprošeavttaid mat váikkuhit riikkaidgaskasaččat promoterema ja sámi dáidaga ja kultuvrra gaskkustemiin riikkaidgaskasaš márkanii.
Sijjieh, viermieh jïh laavenjostoeprosjekth buektedh mah dam gaskenasjovnaale promoteradimmiem jïh eksportem kåansteste jïh kultuvreste lissiehtieh akten gaskenasjovnaale maarkedese
Ekonomalaš váikkuhangaskaoamit
Ekonomeles viehkiedïrregh
Sámedikki dáidda- ja kulturbarggu váikkuhangaskaomiid mihttomearrin lea sámi dáiddalaš ja kultuvrralaš muosáhemiid girjáivuohta mat oainnusmahttojuvvojit servodagas.
Ulmie Saemiedigkien viehkiedïrregidie Kåanste- jïh kultuvrebarkose lea gelliesåarhts saemien kåanstevuekieh jïh kultuvrelle barkoeh mah våajnoes sjidtieh siebriedahkesne.
Oassemihttomearri lea viiddis ja buorre kulturfálaldat sámi álbmoga várás.
Bielieulmie akte gamte jïh hijven kultuvrefaalenasse dejtie saemien årroejidie.
Sámedikkis leat ohcanvuđot doarjagat kulturbargui, ruđaid sáhttá ohcat sámegielat girjjálašvuhtii, sámi musihkkii, sámegielat govvasárggusráidduide, sámi lágádusaide ja kulturdoaibmabijuide.
Saemiedigkie dåarjoeh Kultuvrebarkose åtna mej bïjre tjuara syökedh, jïh maahta vierhtiej bïjre syökedh saemiengïelen lidteratuvrese, saemien musihkese, saemiengïelen guvvieraajrojde, saemien bertemidie jïh kultuvreråajvarimmide.
Dáiddáršiehtadus lea ovttasbargošiehtadus mii lea dahkkojuvvon Sámedikki ja Sámi dáiddárráđi / Samisk kunstnerråd (SDR) bokte.
Tjiehpiedæjjalatjkoe akte laavenjostoelatjkoe man bïjre Saemiedigkie jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerie leah seamadamme.
Sámediggi addá ohcanvuđot doarjaga musihkkii, girjjálašvuhtii, govvasárggusráidduide, sámi lágádusaide ja kulturdoaibmabijuide.
Saemiedigkie ohtsijedåarjoeh vadta musihkese, lidteratuvrese, guvvieraajrojde, saemien bertemidie jïh kultuvreråajvarimmide.
Dáin ortnegiin lea sierra ohcanskovvi, sierra njuolggadusat ja veaháš sierralágan ohcanáigemearit.
Daah öörnegh jïjtsh ohtsemegoerh utnieh, jïh aaj jïjtsh njoelkedassh jïh naan joekehts ohtsememierieh.
Ohcanvuđot doarjagat musihkkii, girjjálašvuhtii, govvasárggusráidduide lágádusaide ja kulturdoaibmabijuide galget váikkuhit:
Dah ohtsijedåarjoeh musihkese, lidteratuvrese, guvvieraajrojde, bertemidie jïh kultuvreråajvarimmide edtjieh viehkiehtidh:
Ahte sáhttá háhkat, gaskkustit ja vásihit girjás sámi dáiddalaš ja kultuvrralaš čájehemiid
Guktie maahta gelliesåarhts saemien kåanstevuekieh jïh kultuvrelle vuekieh sjugniedidh, åehpiedehtedh jïh dååjredh
Ahte eambbogat logašedje sámegielat girjjálašvuođa
Guktie jienebh saemiengïelen lidteratuvrem luhkieh
Ahte eambbogat guldalivčče sámi musihka
Guktie jienebh saemien musihkem goltelieh
Ahte leat lágádusat main lea gelbbolašvuohta sámi gielas ja servodatáššiin
Guktie bertemh gååvnesieh mah maahtoem utnieh saemien gïelesne jïh siebriedahkeaamhtesisnie
Ahte leat girjás sámi kultuvrralaš doaimmat
Gelliesåarhts saemien kultuvrelle darjomh gååvnesieh
Dáiddáršiehtadus
Tjiehpiedæjjalatjkoe
Sámediggi ja Sámi Dáiddárráđđi (SDR) leaba 19.08.2004 lihtodan ovttasbargošiehtadusa (Dáiddáršiehtadus).
Saemiedigkie jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerie (SDR) akten laavenjostoelatjkoen bïjre seamadin 19.08.2004 (tjiehpiedæjjalatjkoe).
Šiehtadusbealit leaba soahpamušas gávnnahan ahte “ lea dárbbašlaš ovdánahttit buori ja girjás sámi kultureallima ja ahte láhččojuvvo vejolašvuohta ávdnet ja gaskkustit sámi girjjálašvuođa, musihka, dánssa ja teáhtera, filmma ja govalaš dáidaga ja dáiddaduoji.
Dah guejmieh leah latjkosne vihtiestamme, «daerpies aktem hijven jïh gellielaaketje saemien kultuvrejieledem evtiedidh, jïh sjïehteladtedh guktie gåarede saemien lidteratuvrem, musihkem, daahtsoem, teaterem, filmem jih guvvietjeahpoem sjugniedidh jih vuesiehtidh.
Viidáset leat bealit gávnnahan ahte lea fuopmášahtti vejolašvuohta atnit kultuvrra vuođđun go ovdánahttit sámi servodaga.
Vijriebasse dah guejmieh vihtiestieh akte stoerre nuepie gååvnese kultuvrem våaroeminie nåhtadidh juktie saemien siebriedahkem evtiedidh.
Dát fátmmasta buot nugomat máhttu árbevierus filbmii, mátkeealáhusaid, designa ja kulturbuvttadeami ”.
Daate gaajhkem feerhmie, goh daajroe aerpievuekien bïjre, filme, fealadasse, designe jïh kultuvredorjemasseš.
Dáiddársoahpamuša vuođul čađaheaba Sámediggi ja SDR jahkásaš šiehtadallamiid mas čuovvovaš jagi dáiddáršiehtadusa sisdoallu ja ekonomalaš rámma mearriduvvo.
Tjiehpiedæjjalatjkoen sjïekenisnie dle Saemiedigkie jïh SDR rååresjimmieh tjïrrehtieh fïerhten jaepien, gusnie sisvegem jïh ekonomeles mieriem dan båetijen jaepien latjkose nænnoestieh.
Sámi dáiddáršiehtadusas leat ruđat: Dáiddafondii, sámi dáiddárstipendii, doaibmadoarjja dáiddárorganisašuvnnaide ja Sámi dáiddárráđđái, sámi ođđaáiggi dáidaga oastinortnegii ja dáiddaduodjái, fágakonsuleanttaide, čájáhusbuhtadussii ja sámi čáppagirjjálašvuođa oastinortnegii, musihkkii ja luđiide.
Saemien tjiehpiedæjjalatjkoe vierhtieh åtna daejtie: Kåanstefoente, dåarjoe saemien tjiehpiedæjjide, gïehtelimmiedåarjoe tjiehpiedæjjasiebride jïh Saemien tjiehpiedæjjaraaran, åestemeöörnege daaletje saemien kåanstese jïh kåansteduadtan, faagekonsuleenth, vuesiehtimmiebaalhka jïh åestemeöörnege saemien tjiehpieslidteratuvrese, musihkese jïh joejkese.
Dáid ruđaid hálddašit Sámi dáiddárráđđi ja og RidduDuottarMuseat.
Saemien tjiehpiedæjjaraerie jïh RidduDuottarMuseat daejtie vierhtide reerieh.
Sámedikki ovddasvástádus sámi dáidaga ovddideamis lea fuolahit ahte dáiddáriin leat buorit ja einnostan vejolaš rámmaeavttut sin doibmii.
Saemiedigkien dïedte gosse lea evtiedimmien bïjre saemien kåansteste, lea hoksedh tjiehpiedæjjah hijven jïh daajroes mierietsiehkieh utnieh sov barkose.
Doarjja seminárii boazodoalolága ja álbmotrievtti birra / Boazodoallu / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Dåarjoe seminaarese Båatsoelaaken jïh almetjereaktan bïjre / Båatsoe / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Doarjja seminárii boazodoalolága ja álbmotrievtti birra
Dåarjoe seminaarese Båatsoelaaken jïh almetjereaktan bïjre
Sámediggeráđđi juolluda 100 duhát ruvnnu Gáldu álgoálbmotvuoigatvuođa gelbbolašvuođaguovddážii lágidit seminára boazodoalolága ja álbmotrievtti birra.
Saemiedigkieraerie lea 100 000 kråvnah dåårjeme Gálduse – Aalkoealmetjereaktaj maahtoejarnge – juktie seminaarem öörnedidh Båatsoelaaken jïh almetjereaktan bïjre.
Boazosámiin lea dárbu diehtit eanet dán suorggis, vai buorebut ákkastallat iežaset vuoigatvuođaid.
Båatsoesaemieh vielie daajroem daan suerkien bïjre daarpesjieh juktie guarkedh jïh bagkesidh sijjen reaktah.
Boazodoallit leat bivdán Gáldus oažžut čiekŋaleappo láhkaáddejumi sihke našunála ja riikkaidgaskasaš dásis, ipmirdan dihtii sin vuoigatvuođaid.
Båatsoesaemieh leah Gáldum birreme sijjese aktem buerebe laakegoerkesem vedtedh dovne nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale daltesistie, juktie buektiehtidh sijjen reaktah guarkedh.
Dán semináras lea fokus boazodoallolága ráŋggáštanvugiide, nugo boazologuheiveheapmái, man proseassa boazodoalus leat gažadišgoahtán ja moaitán.
Daennie seminaaresne fokuse lea bysvehtsvuekide båatsoelaakesne, goh dïhte prosesse juktie bovtselåhkoem sjïehtedidh, maam båatsoe lea laajhteme jïh man bïjre gyhtjelassigujmie båateme.
Sámedikki ráđđelahttu Thomas Åhren lohká dehálažžan loktet boazodolliid gelbbolašvuođa boazodoallolágas ja álbmotrievtti birra.
Saemiedigkieraerien lïhtsege Thomas Åhrén jeahta vihkeles båatsoesaemieh åadtjoeh maahtoem lutnjedh båatsoelaaken jïh almetjereaktan bïjre.
- Boazologuheiveheapmi lea okta boazodoalu stuorámus hástalusaiguin, ja dál lea ášši masa Sámediggi lea bidjan olu fuomášumi.
- Sjïehtedimmie bovtselåhkoste lea akte dejstie stööremes haestiemijstie maam båatsoe åtna, jïh daate akte aamhtese mïsse Saemiedigkie lea stuerebe fokusem bïejeme.
Mii leat deattuhan ahte lea dehálaš vuoruhit diehtojuohkima boazodolliide, ja leat lea hástalan boazodoalloeiseválddiid dán dahkat.
Mijjieh libie tjïertestamme man vihkeles lea bïevnesh prioriteradidh båatsoesaemide, jïh libie haasteme båatsoeåejvieladtjide dam darjodh.
Åhren mielas diehtojuohkin mii eiseválddiid beales lea dahkkon ii leamaš doarvái buorre.
Åhrén jeahta bïevnesh mejtie båatsoeåejvieladtjh leah vadteme eah leah nuekies hijven orreme.
Dat ahte boazodoallit leat váldán oktavuođa Gálduin čájeha dan stuora diehtodárbbu mii boazodolliin lea boazologuheivehanproseassa oktavuođas.
Gosse båatsoesaemieh leah govlesadteme Gáldune daelie, dellie dïhte vuesehte gaajh daerpies vielie bïevnesigujmie jïh daajrojne ovmessie dåeriesmoeri bïjre sjïehtedimmien bïjre bovtselåhkoste.
- Dán seminára doarjuma bokte Sámediggi dáhttu váldit oasi ovddasvástádusas ahte boazodolliin leat doarvái dieđut ja mahttu dáid proseassaid birra, go jo boazodoalloeiseválddit eai leat dan dahkan, lohká ráđđelahttu Thomas Åhren.
- Gosse daam seminaarem dåarjobe, Saemiedigkie sæjhta meatan årrodh dïedtem vaeltedh ihke båatsoesaemieh nuekies bievnesh daej prosessi bïjre åadtjoeh, gosse båatsoeåejvieladtjh eah leah daam dïedtem vaalteme, raerielïhtsege Thomas Åhrén jeahta.
Eanet dieđut: Sámedikki ráđđelahttu, Thomas Åhren, 908 39 663
Vielie bïevnesh: Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén, 908 39 663
Ollu ođđa sámi kulturmuittut gaskal Báhccavuona ja Hámmárfeastta / Kulturmuittut / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget
Jïjnjh orre saemien kultuvremojhtesh Balsfjovlen jïh Hammerfesten gaskesne / Kultuvremojhtesh / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Ollu ođđa sámi kulturmuittut gaskal Báhccavuona ja Hámmárfeastta
Jïjnjh orre saemien kultuvremojhtesh Balsfjovlen jïh Hammerfesten gaskesne
Statnett plánaid oktavuođas bidjat ođđa elrávdnjejođđasa gaskal Báhccavuona ja Hámmárfeastta lea Sámediggi čađahan kulturmuitoregistreremiid daid guovlluin maidda huksen guoská.
Juktie Statnett lea soejkesjamme aktem orre straejmieledningem Balsfjovlen jïh Hammerfesten gaskesne, Saemiedigkie lea kultuvremojhtesh vïhtesjadteme dejnie dajvine mah leah bigkemedajven sisnjelen.
Sámediggi lea registreren badjel 1000 ođđa kulturmuittu ja ollu guovlluin mat ovdal eai lean nu oahppásat kulturmuittuid oktavuođas, leat gávdnan hui ollu kulturluottaid.
Saemiedigkie lea bijjelen 1000 orre kultuvremojhtesh vïhtesjadteme, jïh jïjnjh dajvh mah aarebi eah lin dan åehpies goh kultuvremojhtesedajvh, desnie ojhte joekoen jïjnjh kultuvregïejh gaavneme.
Sámediggi lea gávdnan máŋga orohaga, bálvvosbáikki, čiehká, hávddi, bivdorokki, boazoáiddiid geađggis ja máŋga eará sámi kulturmuittu Báhccavuona-Hámmárfeastta linnjá guoras.
Saemiedigkie lea gellie årromesijjieh, sjïelesijjieh, våarhkoeh, gaelmieh, vijremesvaalkh, giedtieh gierkijste jïh jienebh jeatjah saemien kultuvremojhtesh gaavneme Balsfjovle-Hammerfest-linjan mietie.
Prošeaktajođiheaddji Kjersti Schanche dadjá ahte prošeakta lea buvttihan ollu ođđa ávdnasiid, erenoamážit várreguovlluin maidda ii leat nu álki beassat ja gos eai leat dahkkojuvvon kulturmuitoregistreremat ovdal.
Prosjekten åvtehke Kjersti Schanche jeahta illedahke daehtie prosjekteste lea jïjnje orre materijaale, ij goh unnemes dejstie vielie miehtjies dajvijste gusnie ij leah kultuvremojhtesh vïhtesjadteme aarebi.
- Leamaš gelddolaš gávdnat nu ollu luottaid olbmuid doaimmaid maŋis.
- Joekoen murreds orreme dan jïjnjh gïejh gaavnedh almetji darjoemistie.
Okta čalbmáičuohcci gávdnosiin lea bálvvosbáiki stuorra, luoddanan jiehtanasgeađggi guoras, masa lei biddjojuvvon guovžaoaiveskálžu lupmui geađggi vuollái.
Akte dejstie gaavnojste mij mijjem ierieli lea akte sjïelesijjieh akten stoerre saalvegierkien lïhke, gusnie akte duvrien åejjienskuvhrie lij bïejesovveme aktene raejkesne gierkien nualan.
Dát gávnnus lea guhkkin eret linnjás, ii ge leat áitojuvvon huksemii, dadjá prošeaktajođiheaddji Kjersti Schanche.
Daate gaavnoe lea guhkede linjeste, jïh ij leah håvhtadamme bigkemistie, prosjekten åvtehke Kjersti Schanche jeahta.
Son dadjá ahte vaikke vel dáin kulturmuittuin čatnasit ollu dáloniid meahccegeavaheapmái, de čájehit eatnašat boazosápmelaččaid doaimmaid ja ássama.
Dïhte jeahta jalhts maahta jïjnjh dejstie kultuvremojhtesijstie ektiedidh dejtie årroeh-almetjidie mah miehtjies dajvem nuhtjin, dellie doh ellen jeanatjommes gïejh båatsoesaemiej darjoemijstie jïh årromesijjijste.
Dát guovllut leat leamaš ja leat deaŧalaččat boazodollui.
Daate lea dajvh mah leah vihkeles orreme båatsose jïh annje leah vihkeles.
Dás leat deaŧalaš geasseguohtumat ja dálveguohtumat ja muhtun guovllut leat dasa lassin deaŧalaš guottetbáikkit.
Daesnie vihkeles giesiegåatomh jïh daelviegåatomh jïh såemies dajvh leah lissine vihkeles suehpedslaanth.
Deaŧalaš jođáhagat gaskal geasseguohtumiid rittus ja dálveguohtumiid siseatnamis rasttildit máŋgga saji plánejuvvon linnjaspáittu, dadjá Schanche.
Soejkesjamme linjalaajroeh aaj båetieh desnie gusnie bovtsigujmie jåhta giesielaanteste jïh daelvielaantese, Schanche jeahta.
Sámediggi lea čađahan 10 radiologalaš áigemeroštallama činain mat leat registrerejuvvon árraniin ja goahtesajiin.
Saemiedigkie lea 10 radiologeles dateradimmieh dorjeme moeresjïjleste vïhtesjadteme aerniesijjijste jïh låavthgåetiesijjijste.
Čájehuvvo ahte dat gullet 1500 jagiid rájes álgogeahčen 1900-logu rádjai.
Doh vuesiehtieh doh aerniesijjieh leah boelhkeste 1500 raejeste 1900-låhkoen aalkoven raajan.
Vaikke vel várra lea ge nu ahte ollu dain registrerejuvvon kulturmuittuin leat boarráset, de čujuhit ávdnasat dasa ahte maŋŋá 1600-logu ja erenoamážit maŋŋá 1700-logu geavahuvvojedje guovdilis guovllut viidábut.
Jalhts maahta aerviedidh jïjnjh dejstie vïhtesjadteme kultuvremojhtesijstie leah båarasåbpoe, dellie materijaale daejrehte mijjieh aktem stuerebe åtnoem dejstie sjyöhtehke vaeriedajveste åadtjobe boelhken 1600 raejeste - jïh kanne joekoen 1700 raejeste.
Prošeaktajođiheaddji Kjersti Schanche ahte sii leat maid čohkken ollu máidnasiid, historjjáid ja muitalusaid iešguđet guovlluin.
Prosjekten åvtehke Kjersti Schanche jeahta daah leah aaj jïjnjh vaajesh, histovrijh jïh soptsesh tjöönghkeme dejstie ovmessie dajvijste.
Sámedikkis lea leamaš buorre gulahallan báikkálaš geavaheddjiiguin, geat leat juogadan iežaset máhtu guovlluid geavaheami birra.
Saemiedigkie lea hijvenlaakan govlesadteme dej voenges utnijigujmie, mah leah såårneme guktie dah daejrieh doh dajvh leah åtnasovveme.
Ollugat sáhtte muitalit boares orohagaid birra ja olbmuid birra geat ledje geavahan daid gitta álgogeahčen 1800-logu rádjai.
Jeenjesh meehtin bïevnesh vedtedh båeries årromesijjiej jïh almetji bïjre mah lin dejtie nuhtjeme bååstede 1800-låhkoen aalkoelisnie.
Dat máhttu ja dieđut leat gaskkustuvvon máŋga buolvva čađa, dadjá Schanche.
Daate lea daajroe jïh bïevnesh mah leah boelveste boelvese sertiestovveme, Schanche jeahta.
- Registreremat čájehit ahte máŋga guovllu gaskal Báhccavuona ja Hámmárfeastta leat rikkes kultureanadagat main lea stuorra kultuvrralaš ja historjjálaš árvu, loahpaha prošeaktajođiheaddjiKjersti Schanche.
- Doh vïhtesjadtemh vuesiehtieh gellie dajvh laajrosne Balsfjovlen jïh Hammerfestem gaskesne ræjhkoes kultuvreeatnemh utnieh stoerre kultuvrelle jïh histovrijen aarvojne, prosjekten åvtehke Kjersti Schanche minngemosth jeahta.
Sámediggi lea gulahallamin Statnettiin eastadeaddji doaibmabijuid oktavuođas mat galget gáhttet daid kulturmuittuid mat sáhttet billašuvvat huksema geažil.
Saemiedigkie Statnettine digkedeminie heerreden råajvarimmiej bïjre juktie kultuvremojhtesidie vaarjelidh mah maehtieh arhkenidh aktene bigkemisnie.
Okta dain doaibmabijuin lea leamaš heivehit spáittu ja másttaid sajušteami.
Akte dejstie råajvarimmijste lea orreme laajroem jïh maastesijjide sjïehtesjidh.
Kulturmuittut mat leat uhkiduvvon, merkejuvvojit sihkarvuođaavádagain daid birra nu ahte sáhttá eastadit vahágiid.
Dej kultuvremojhtesi bïjre mah leah vaahresne, edtja aktem jearsoesvoeteraastem utnedh juktie skaarah heerredidh.
Eanet dieđuid addá: Prošeaktajođiheaddji Kjersti Schanche 784 74 011
Vielie bïevnesh: Prosjekten åvtehke Kjersti Schanche 784 74 011
Raporta lea biddjojuvvon mielddusin.
Reektehtse lea baalte bïejeme.
Loga eanet Báhccavuona-Hámmárfeastta-linnjá birra dás:
Lohkh vielie Balsfjovle-Hammerfestlinjan bïjre:
Strategiija davviguovlluid várás ferte ráhkadit ovttasráđiid davviguovlluiguin / Sártnit ja artihkkalat / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Strategije noerhtedajvese tjuara dorjesovvedh noerhtedajvine ektine / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Strategiija davviguovlluid várás ferte ráhkadit ovttasráđiid davviguovlluiguin
Strategije noerhtedajvese tjuara dorjesovvedh noerhtedajvine ektine
- Buorre strategiija davviguovlluid várás ferte ráhkadit lagas ovttasráđiin singuin geat ásset davvin, dadjá Silje Karine Muotka, sámediggeráđđi geas lea ovddasvástádus earret eará ealáhusain.
- Akte hijven strategije noerhtedajvese tjuara aktene lïhke ektiebarkosne mijjine dorjesovvedh mah noerhtene årroeminie, Silje Karine Muotka jeahta, saemiedigkieraerie mij dïedtem åtna gaskem jeatjah jielemi åvteste.
- Lea boaresáigásaš, badjelgeahččanvuohta ja uhccán movttiidahtti bidjat ovdan dakkár strategiija mii ii válde vuhtii min geat ássat dáppe davvin.
- Dejpeladtje, mijjen vuajnoeh eah govlelgh jïh ij ïedtjem sjugnedh gosse åehpiedahta aktem strategijem mij leah dorjeme mijjen åejjiej bijjelen mah daesnie noerhtene årroeh.
Dasa lassin ii leat strategiijas mihkkege ođđasiid, muhto lea viehka heajos máŋggus ovddeš davviguovlostrategiijain, dadjá Muotka.
Jïh lissine ij leah mij akt orre strategijesne, men akte naa faamohts heereme aarebi noerhte
- Dál mii leat gullan nationála politihkalaš strategiijaid min ruovttuguovlluid várás fargga logi jagi.
- Daelie libie govleme nasjovnaale politihkeles strategiji bïjre mijjen hïejmedajvide mahte luhkie jaepieh.
Ovddit strategiijat gal ledje vel ráhkaduvvon muhtun muddui ovttasráđiid davviguovlluiguin, dadjá Muotka.
Doh aarebi strategijh lij uhtjemes akte såarhts ektiebarkoe noerhtine, Muotka jeahta.
Ceavzilis áŋgiruššamat
Monnehke dåarjedimmieh
- Mii diehtit ahte ráđđehussii lea deaŧalaš áŋgiruššat mineráladoaimmaiguin, vaikke vel bohtet ge raporttat heajos gánnáheami ja ekonomalaš hástalusaid birra suorggis.
- Mijjieh daejrebe reerenasse tuhtjie vihkeles mineraalegïehteldimmiem dåarjedidh, jalhts reektehtsh båetieh faatoes dïenesten bïjre jïh ekonomeles haestemi bïjre suerkesne.
Danne dat lea heajos strategiija áŋgiruššat nu garrasit ođđa mineráladoaimmaid álggahemiin vaikke vel leat ge stuorra biraslaš hástalusat ja heajos gánnáheapmi márkaniin, dadjá Muotka.
Dan åvteste akte faamohts strategije aalkoem aktede orre mineraalegïehteldimmeste dan tjarke dåarjedidh gosse stoerre byjreseligke haestemh jïh faatoes dïeneste maarkedinie, Muotka jeahta.
Son deattasta ahte davviguovlluid biras lea rašši, ja dálkkádatrievdamat čuhcet čielgasepmosit dáppe davvin.
Dïhte vihteste byjrese noerhtene prååsehke, jïh klijmajarkelimmieh tjyölkehkommes vååjnesasse båetieh daesnie noerhtene.
- Ná garra áŋgiruššan dakkár ealáhusaiguin main leat nu stuorra birasváikkuhusat, lea hui váralaš, ja seammás mii diehtit ahte dát doaimmat eai ollašuhte álbmotrievttálaš standárddaid álgoálbmotvuoigatvuođaid ektui.
- Jielemh stoerre byjresekonsekvensigujmie dan tjarke dåarjedidh lea gaajh vaarege, jïh seamma tïjjen daejrebe gïehteldimmieh eah dam almetjerïekteles standardem utnieh gosse aalkoealmetjereaktide måjhtele.
Dan sáhttá ráđđehus rievdadit dainna lágiin ahte sihkkarastá sihke etihkalaš ja biraslaš rámmaeavttuid minerálalágas.
Reerenasse maahta dam jarkelidh viehkine dovne etihkeles jïh byjreseligke mieriekrïevenassh gorredidh mineraalelaakesne.
Dat attášii einnostanvejolašvuođa buohkaide, lohká sámediggeráđđi.
Dellie gaajhkesh sijhtieh daajroem utnedh guktie sjædta åvtese, saemiedigkieraerie jeahta.
Muotka oaivvilda ahte strategiija davviguovlluid várás ferte buorebut vuođđuduvvot eanet ceavzilis áŋgiruššamiidda, nu go innovašuvdnii, máhttui, smávvafitnodagaide, mátkeeallimii ja báikkálaš borramušbuvttadeapmái.
Muotka veanhta laanten strategije noerhtedajvese tjuara buerebh vielie monnehke dåarjedimmide bigkedh, goh innovasjovne, daajroe, smaavesïelth, fealadasse jïh voenges beapmoedorjemasse.
Su mielas dárbbašuvvo maid ovttasbargu rájáid rastá.
Dïhte aaj veanhta raastendåaresth laavenjostoe dan bïjre sæjhta daerpies årrodh.
- Dakkár áŋgiruššamiid sáhttit mii buohkat doarjut, ja dat heivejit dasa ahte ovddidit dan ealju maid ráđđehus ohcala.
- Gaajhkesh maehtieh dagkerh dåarjedimmieh dåarjoehtidh, jïh dah maehtieh badth dam skraejriem buektedh maam reerenasse dagke gegkeste.
Sámediggeráđđi Muotka oaivvilda maiddái ahte eaktun buori ealáhusstrategiijii lea ahte dat váldá vuođu dain álbmogiin mat ásset davvin ja das mas sii ellet dál.
Saemiedigkieraerie aaj veanhta jis edtja aktem hijven jielemestrategijem buektiehtidh dellie dïhte tjuara våaroeminie utnedh doh almetjh mah noerhtene årroeh jïh almetji jieliemasse daan bïejijen.
Nuppi bealis čađahuvvo dakkár aktiiva politihkka man ulbmil lea unnidit boazodoalu, guolástusa ja eanadoalu, nuppi bealis fas deattuhuvvo earret eará minerálaealáhus dat mii galgá beastit min.
Dennie aktene bielesne aktine eadtjohke vueliedimmiepolitihkine gïehtele båatsosne, göölemisnie jïh laanteburresne, jïh dennie mubpene bielesne åvtese geasa gaskem jeatjah mineraalejielemem goh dïhte mij lea nuhteligs.
- Gosa bat šattat dat duohta áŋgiruššan árktalaš eanadoaluin mii namuhuvvui ráđđehusa prinsihppaprográmmas, muhto mii vajálduvai ovdalgo jahki lei vássán dan rájes go ráđđehus heaittihii dán áŋgiruššama eanadoallošiehtadallamiin ?
- Gåabph raaktan dïhte dåarjedimmie Arktihkeles laantebårran sjïdti, mij neebnesovvi reerenassen våaroemisnie, men mij lij åajaldamme verkebe goh akten jaepien mænngan gosse reerenasse dam båarhte veelti jåartaburrierååresjimmine ?
Guolástusain lea maid dieđihuvvon dakkár politihkka mii duođas unnidat doaimmaid Davvin, dan sajis go ovddidit guolástusaid nu ahte dat šaddet okta dain deaŧaleamos ealáhusain dáppe Davvin.
Göölemesuerkesne aaj aktem politihkem bïeljelamme mij rïektesisnie sæjhta Noerhtem itjmieslaakan våålese bigkedh, sijjeste göölemesuerkiem eevtjedh goh akte dejstie ellen vihkielommes jieliemijstie daesnie noerhtene.
Davvin leat dakkár buorit ja gelbbolaš fámut go fylkkagielddat, Sámediggi, fylkkamánnit, máhttobirrasa, ealáhusorganisašuvnnat ja báikkálaš ealáhusoassálastit mat sáhttet leat mielde bures vuođđuduvvon ovddidanbargui Davviguovlluid várás ja ovttas Davviguovlluiguin.
Noerhtene hijven jïh maehteles faamoeh goh fylhkentjïelth, Saemiedigkie, fylhkenålmah, daajroebyjresh, jielemesiebrieh jïh voenges jielemeaktöörh mah lin sïjhteme meatan årrodh aktene hijven vïedteldihkie barkosne evtiedimmien bïjre Noerhtedajvese jïh Noerhtedajvine.
Danne ferte ávžžuhus ráđđehussii leat ahte mii čoahkkanit ráhkadit ceavzilis strategiija boahtteáiggi várás, loahpaha Muotka.
Dan åvteste haesteme reerenassese tjuara årrodh, mijjieh ektesne tjihkedibie juktie aktem monnehke strategijem darjodh båetijen aajkan, Muotka minngemosth jeahta.
Sámediggi dahká ovttasbargošiehtadusa Norgga biebmoruovttuidservviin.
Laavenjostoelatjkoem dorje Nöörjen foestehïejmesiebrine.
/ Mánáidsuodjalus / Dearvvašvuohta ja sosiála / Sámediggi - Sametinget
/ Maanavaarjelimmie / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Sámediggi dahká ovttasbargošiehtadusa Norgga biebmoruovttuidservviin.
Laavenjostoelatjkoem dorje Nöörjen foestehïejmesiebrine.
Sámediggi vuolláičállá ovttasbargošiehtadusa Norgga biebmoruovttuidservviin.
Saemiedigkie laavenjostoelatjkoem dorje Nöörjen foestehïejmesiebrine.
Ulbmilin šiehtadusain lea láhčit dili buori biebmoruovttufuolahussii sámi mánáide, gos vuhtiiváldojit máná giella ja kultuvra.
Latjkoen aajkoe lea sjïehteladtedh akten hijven foestehïejmehoksese saemien maanide, gusnie maanaj gïele jïh kultuvre gorresuvvieh.
Sámediggi ja Norgga biebmoruovttuidsearvi háliidit ahte ovttasbargu buktá eanet fokusa sámi gillii ja kultuvrii biebmoruovttufuolahusas.
Saemiedigkie jïh Nöörjen foestehïejmesiebrie sæjhta laavenjostoe edtja aktem stuerebe fokusem bïejedh saemien gïelese jïh kultuvrese foestehïejmehoksesne.
Biebmoruovttudoaibmabijut mat leat heivehuvvon sámi gillii ja kultuvrii galget vuoruhuvvot, nu go omd. fuolkebiebmoruovttut.
Edtja foestehïejmeråajvarimmieh våaroehtidh mah leah sjïehtedamme saemien kultuvrese jïh gïelese, vuesiehtimmien gaavhtan slïektefoestehïejme.
- Sámi mánát deaivvadit mánáidsuodjalusain mii ii álo nagot váldit vuhtii sin rievtti bajásšaddat iežaset sámi gielain ja kultuvrrain.
- Saemien maanah aktem maanavaarjelimmiem dåastoeh mij ij iktesth buektehth gorredidh dej reaktam sijjen saemien gïeline jïh sijjen kultuvrine byjjenidh.
Mánáid giella ja kultuvraeai deattuhuvvo doarvái go fuolahusmálle válljejuvvo ja dat addá váikkuhusaid máná eallimii.
Ij iktesth nuekies leavloem bïejhmaanajgïelese jïh kultuvrese gosse edtja hoksevuekieh veeljedh, jïh dïhte maahta nåake sjïdtedh maanaj jieliedasse.
Danin lea dehálaš ahte sámi mánát biddjojit biebmoruovttuide gos máná gielas ja kultuvrras lea lunddolaš sadji, lohká sámediggeráđđi Henrik Olsen.
Dan åvteste vihkeles saemien maanah foestehïejmine båetieh gusnie maanaj gïele jïh kultuvre aktem iemie sijjiem utnieh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Olsen lohká viidáseappot ahte Norgga biebmoruovttuidsearvvis leat buorit sáhkaguoddit sámi mánáid biebmoruovttufuolahusa ovddas mat maid vuhtiiváldet sin rievtti seailluhit iežaset giela ja kultuvrra bajásšattadettiin.
Olsen aaj jeahta Nöörjen foestehïejmesiebrie sæjhta hijven voebnesjæjjah årrodh akten foestehïejmehoksese saemien maanide, mij aaj dej reaktam gorrede jïjtse gïelem jïh kultuvrem byjjenimmesne vaarjelidh.
Norgga biebmoruovttuidsearvi:
Nöörjen foestehïejmesiebrie:
Norgga biebmoruovttuidsearvi lea riikkaviidosaš ja iešheanalaš beroštusorganisašuvdna man ulbmil lea loktet kvalitehta buot dásiin biebmoruovttufuolahusas.
Nöörjen Foestehïejmesiebrie lea akte laantenvijries jïh jïjtjeraarehke ïedtjesiebrie man ulmie lea kvaliteetem lissiehtidh gaajhkine suerkine foestehïejmehoksen sisnjelen.
Eanet dieđut:Sámediggeráđđi Henrik Olsen, 907 75 219
Vielie bïevnesh: Saemiedigkieraerie Henrik Olsen, 907 75 219
Dohkketmeahttun NVE beales / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Gååre NVE. ’ ste / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Dohkketmeahttun NVE beales
Gååre NVE. ’ ste
Sámediggi lea media bokte registreren ahte NVE lea dál addán konsešuvnna Statnett SF:ii hukset ođđa 420 kV elrávdnjelinjá Báhccavuonas Hammerfestii.
Saemiedigkie lea meedijan tjïrrh vïhtesjadteme NVE lea konsesjovnem vadteme Statnett SF. ’ se juktie orre 420 kV faamoelinjam bïgkedh Balsfjovleste Hammerfestese.
Elrávdnjelinjá guoská buohkanassii 30 orohahkii ja ollu sámi kulturmuittuide.
Faamoelinja sæjhta 30 båatsoesïjti tjïrrh juhtedh jïh gellie saemien kultuvremojhtesi sontere båetedh.
Liikká lea NVE válljen hilgut Sámediggeráđi ávžžuhusa ja lea addán konsešuvnna Statnett:ii hukset elrávdnjelinjá.
Læjhkan dle NVE veeljeme ij Saemiedigkieraerien maedtemem krööhkedh jïh konsesjovnem Statnett SF. ’ se vadteme juktie faamoelinjam bigkedh.
- Sámediggeráđđi lea garrasit ávžžuhan NVE vuordit konsešuvnna mearridemiin dassážii go Sámedikki dievasčoahkkin lea meannudan ášši, muhto NVE lea ieš okto loahpahan konsultašuvnnaid Sámedikkiin ja lea dahkan konsešuvdnamearrádusa.
- Saemiedigkieraerie lea NVE. ’ m tjarke maadteme konsesjovnenænnoestimmine vuertedh goske Saemiedigkien stoerretjåanghkoe aamhtesem gïetedamme, men NVE lea aktelaaketje rååresjimmide illeme Saemiedigkine jïh konsesjovnenænnoestimmiem dorjeme.
Dát lea hui šállošahtti, cealká Sámediggeráđi lahttu Vibeke Larsen.
Daate joekoen nåake, saemiedigkieraerije Vibeke Larsen jeahta.
Konsešuvdnaášši guoská hui stuorra areála duohtadeapmái sámi guovllus.
Konsesjovneaamhtese lea akten gaajh stoerre arealegoerpedahken bïjre saemien dajvesne.
Ohcan guoská elrávdnjelinjái mii lea 370 km guhkkosaš ja galgá mannat hui guovddáš boazodoalloguovlluid čađa Norggas.
Ohtseme aktem faamoelinjam feerhmie mij lea 370 km guhkies, jïh edtja såemies dej stööremes båatsoedajvi tjïrrh Nøørjesne juhtedh.
- Dat movt NVE lea meannudan dán konsešuvdnaohcama dagaha ahte Sámediggi ii oaččo vejolašvuođa dadjat oaivilis áššái.
- Naemhtie guktie NVE daam konsesjovneohtsemem gïetede dle Saemiedigkie ij nuepien utnieh sov mïelem buektedh daennie aamhtesisnie.
Dát rihkku daid prinsihpaid mat leat konsultašuvdnašiehtadusas Sámedikki ja stáhta gaskka.
Daate prinsihpide rååresjimmielaktjoem mïedtele, Saemiedigkien jïh staaten gaskem.
Dát lea Sámediggeráđi mielas dohkketmeahttun ja áigu bivdit konsultašuvnnaid Oljo- ja energiijadepartemeanttain ášši birra, cealká Sámediggeráđi lahttu Vibeke Larsen loahpas.
Saemiedigkieraerie åtna daate ij gaåaredh jïh mijjieh sïjhtebe rååresjimmiej bïjre birredh Ålja- jïh energijedepartementine daan aamhtesen bïjre, saemiedigkieraerije Vibeke Larsen minngemosth jeahta.
Gulahállanolmmoš:
Govlehtallijh:
Eananvuoigatvuođat / Eatnan ja resursavuoigatvuođat / Sámediggi - Sametinget
Laantereaktah / Laante jïh vierhtiereaktah / Saemiedigkie - Sametinget
Eananvuoigatvuođat
Laantereaktah
Bargu dan badjelii ahte sápmelaččaid eatnamiid ja resurssaid árbevirolaš geavaheapmi vuolggaha dásseárvosaš oamastan- ja geavahanvuoigatvuođaid, nu movt earáid geavaheapmi lea dagahan, lei guovddážis ođđa sámi kulturáŋgiruššamis 1960-logu loahpa rájes gitta 1970-logu álggu rádjai.
Dennie orre saemien kultuvrebarkosne 1960-låhkoen raejeste jïh 1970-låhkoen aalkovistie, dle lij vihkeles aerpievuekien saemien åtnoe laanteste jïh vierhtijste, seammavyörtegs eeke-jïh åtnoereaktah vadta, goh mubpiej åtnoe vadteme.
Okta váldosivain Áltá-čázadaga buođđudeami vuostálastimiidda lei go sápmelaččaid eanan- ja resursavuoigatvuođat eai lean dohkkehuvvon.
Faatoes jååhkesjimmie saemiej laante-jïh vierhtiereaktijste lij akte vihkeles fåantoe mannasinie ræjhtoe bigkemen bïjre sjïdti Alta-tjaetsieåereste.
Danin vuođđuduvvui Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ja biddjui bargat čielggadeames dákkár vuoigatvuođaid.
Dannasinie aaj Saemiereaktamoenehtsem nammoehti dejnie mandaatine dagkerh reaktah salkehtidh.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Ávjovárri
NSR
Aili Keskitalo
Phone: +47 971 29 305
Ođasmahttojuvvon ovttasbargošiehtadus gaskal Sámedikki ja Statskog
Nov lea våarome jiehtedh saemien laante-jïh vierhtiereaktah leah akte vihkeles vihties iedtje Saemiedægkan.
Sámediggi ja Statskogleat soahpan ođasmahttit ovttasbargošiehtadusa. Šiehtad...
Nænnoestimmie almetjereakteste, juktie aalkoealmetji laante-jïh vierhtiereaktah jååhkesjidh, jïh jååhkesjimmie dagkaristie reaktijste nasjovnale laakine tjïrrehtidh, leah dannasinie vihkeles orreme Saemiedigkien barkosne, tseegkemen mænngan.
Sámediggi bargá dán badjelii ahte:
Saemiedigkie sæjhta:
Sámiid eanan- ja valljodatvuoigatvuođaid duohta ja láhkenannejumi bakte dohkkehuvvojit historjjálaš anu ja álbmotrievtti vieruiduvvan anu vuođul árbevirolaš sámi guovlluin olggobealde Finnmárkku.
Aktem vihties jïh laaken mietie jååhkesjimmiem utnedh saemiej laante-jïh vierhtiereaktijste mah våaromem utnieh histovrijen åtnosne jïh almetjereaktesne, aerpievuekien saemien dajvine Finnmaarhken ålkolen.
Sámediggi dál bargá:
Daelie Saemiedigkie daejnie barka:
Ráđđádallamiiguin kártenlága ja ráđđádallanlága birra
Konsultasjovnh goerehtallemelaaken jïh konsultasjovnelaaken bïjre
Ortnegiin man mielde hálddašit Finnmárkkuopmodaga badjebáhcaga ovttasráđiid Finnmárkkuopmodagain ja Finnmárkku fylkkasuohkaniin.
Öörnegh juktie Finnmaarhkeeeken dïenestem reeredh, laavenjostosne Finnmaarhkeneekine jïh Finnmaarhken fylhkentjïeltine.
Sámedikkis lea ovddasvástádus fuolaheames ahte sápmelaččaid, ovttaskas olmmožin ja sápmelažžan, eatnamiid ja valljodagaid historjjálaš geavaheapmi dohkkehuvvo seamma dási go earáid geavaheapmi.
Saemiedigkien akte diedte ihke saemiej histovreles åtnoe laanteste jïh vierhtijste, dovne goh aktegs almetjh jïh åålmege, seamma jååhkesjimmiem åådtje goh mubpiej åtnoe.
Dát dáhpáhuvvá ráđđádallamiid ja ovttasbargama bakte stáhtalaš eiseválddiiguin.
Dam edtja darjodh konsultasjovni jïh laavenjostoen tjïrrh staateles åejvieladtjigujmie.
Dát lea áddjás bargu man ráđđehusa dáhttu dobbelii joavdamis lea stivrejeaddjin.
Daate barkoe fïnkese jïh jeenemasth dle reerenassen væljoe mij stuvrie man varke barkoe åvtese jåhta.
Sámediggái lea dehálaš viidát gullat olbmuid boahttevaš čovdosiid.
Saemiedigkien gaavhtan dle vihkeles veele daejredh maam almetjh dej båetije vuekiej bïjre vienhtieh.
Čuovvoleames Sámi vuoigatvuođalávdegotti barggu oktavuođas leat lágiduvvon máŋga álbmotčoahkkima.
Dennie vijriesåbpoe barkosne Saemiereaktamoenenehtsinie, dle dannasinie jïjnjh almetjetjåanhgkoeh orreme.
Dákkár čoahkkimat ja gulahallan guoskevaš sámi organisašuvnnaiguin lea dehálaš.
Dagkerh tjåanghkoeh jïh govlehtallemesijjieh saemien siebriejgujmie jïh institusjovnigujmie leah vihkeles.
Don sáhtát Sámedikki barggu ja politihka váikkuhit iežat organisašuvnnaid bakte.
Datne maahtah Saemiedigkiem tsevtsedh dov siebriej tjïrrh.
Bovdehus konferánsii alit oahpu ja dutkama birra / Dutkan ja alit oahpahus / Oahpahus / Sámediggi - Sametinget
Bööredimmie konferansese jollebe ööhpehtimmien jïh dotkemen bïjre / Dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Bovdehus konferánsii alit oahpu ja dutkama birra
Bööredimmie konferansese jollebe ööhpehtimmien jïh dotkemen bïjre
20. Geassemánnu 2014
Saemiedigkieraerie aalkovekonferansese böörede jollebe ööhpehtimmien jïh dotkemen bïjre Guovdageaidnusne, Diehtosiida, skïereden 9. jïh 10. b. 2014.
Sámediggeráđđi áigu čállit sámediggedieđáhusa alit oahpu ja dutkama birra.
Saemiedigkieraerie edtja saemiedigkiebïevnesem darjodh jollebe ööhpehtimmien jïh dotkemen bïjre.
Dan oktavuođas háliida sámediggeráđđi árvalusaid guoskevaš birrasiin.
Daan barkoen sjïekenisnie saemiedigkieraerie raerieh sæjhta sjyöhtehke byjresijstie.
Prográmmas leat golbma váldooasi:
Programme sæjhta daej golme åejviebiehkiej bïjre årrodh:
Dutkan ja alit oahppu sámi servodaga birra ja várás Mihttomearit, strategiijat, ráddjehusat
Dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie saemien siebriedahken bïjre jïh saemien siebriedahken gaavhtan
Máhtto- ja gelbbolašvuođadárbbut
Daajroe- jïh maahtoedaerpiesvoeth
Koordineren, oktiiordnen ja ovttasbargu
Iktedimmie, ektieöörnege jïh laavenjostoe
Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka dadjá ahte sámi servodat lea rievdamin.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta saemien siebriedahke lea jarkelimmesne.
- Máhttu ja dutkan leat deaŧalaččat ođđaáiggi sámi servodaga ovddideapmái, ja dárbbašuvvojit vai mii galgat sáhttit čoavdit ollu dain hástalusain mat mis leat.
- Daajroe jïh dotkeme lea vihkeles juktie dam daajbaaletje saemien siebriedahkem evtiedidh, jïh daerpies jis edtjebe loetedh jïjnjh dejstie haestiemijstie mijjieh dåastobe.
Alit oahppo- ja dutkanásahusat leat hui deaŧalaččat ovttasbargin go mii čállit dieđáhusa, dadjá sámediggeráđđiSilje Karine Muotka.
Jollebe ööhpehtimmie- jïh dotkemeinstitusjovnh leah vihkeles viehkiehtæjjah jïh laavenjostoeguejmieh gosse bïevnesinie barkebe, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Dieđihanáigemearri:
Bïeljelimmiemierie:
Gaskavahku 09.07.14 dii. 12.00
Gaskevåhkoen 09.07.14 ts.
Dieđihanleaŋka:
12.00
Gaskaboddasaš prográmma:
Bïeljelimmiesvaalhtese:
Maŋebárgga 09.09.14
Dæjstan 09.09.14
Dii. 09.00 – 09. 05: Bures boahtin
Ts. 09.00 – 09. 05: Buerie båeteme
Geavatlaš dieđut
Dæjpeles bïevnesh
Dii. 09.10 – 09. 30: Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka: Álggahanlogaldallan
Ts. 09.10 – 09. 30: Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka: Aalkovehåaleme
Dutkan ja alit oahppu sámi servodaga birra ja várás
Dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie saemien siebriedahken bïjre jïh saemien siebriedahken gaavhtan
Mihttomearit, strategiijat, ráddjehusat
Ulmieh, strategijh, gaertjiedimmieh
Dii. 09. 30 – 09.50: SA: sámegiela čalmmusteapmi
Ts. 09. 30 – 09.50: SJ: fokuse saemien gïelese
Dii. 09.50 – 11. 10: UiT: servodahkii guoski hástalusaid čalmmusteapmi
Ts. 09.50 – 11. 10: UiT: fokuse siebriedahken haestiemidie
Dii. 11.10 – 11.30: Káffeboddu
Ts. 11.10 – 11.30: Prïhtjege
Dii. 11.30 – 11.50: UiN universitehtalektor Per Ravna: sámi perspektiivva čalmmusteapmi alit oahpus oppalaččat
Ts. 11.30 – 11.50: UiN, universiteetelektovre Per Ravna: fokuse saemien perspektijvide jollebe ööhpehtimmesne sïejhmelaakan
Dii. 11.50 – 12.10: HINT: rekrutterema čalmmusteapmi
Ts. 11.50 – 12.10: HINT: fokuse dåårrehtæmman
Dii. 12. 10 – 12.40: Digaštallan
Ts. 12. 10 – 12.40: Digkiedimmie
Dii. 12.40 – 13.40: Lunša
Ts. 12.40 – 13.40: Beapmoe
Máhtto- ja gelbbolašvuođadárbbut
Daajroe- jïh maahtoedaerpiesvoeth
Dii. 13.40 – 14.00: Kulturárbi, árbevierut ja árvvut – Saemien Sijte direktevra Birgitta Fossum
Ts. 13.40 – 14.00: Kultuvreaerpie, aerpievuekieh jïh aarvoeh – direktööre Birgitta Fossum, Saemien Sijte
Dii. 14. 00 – 14.20: Biras, areálat ja resurssat – NORUT seniordutki Jan Åge Riseth
Ts. 14. 00 – 14.20: Byjrese, arealh jïh vierhtieh – seniordotkije Jan Åge Riseth, NORUT
Dii. 14.20 – 14.40: Ealáhusovddideapmi ja innovašuvdna – UIT Norgga árktalaš universitehta várrerektor Sveinung Eikeland
Ts. 14.20 – 14.40: Jielemeevtiedimmie jïh innovasjovne – mubpierektovre Sveinung Eikeland, UIT Nöörjen arktiske universiteete
Dii. 14.40 – 15.00: Demografiija ja eallineavttut – UIT Norgga árktalaš universitehta professor Siv Kvernmo
Ts. 14.40 – 15.00: Demografije jïh jieledetsiehkie– professovre Siv Kvernmo, UIT Nöörjen arktiske universiteete
Dii. 15.00 – 15.20: Káffeboddu
Ts. 15.00 – 15.20: Prïhtjege
Dii. 15.20 – 15.50: Digaštallan
Ts. 15.20 – 15.50: Digkiedimmie
Koordineren, oktiiordnen ja ovttasbargu
Iktedimmie, ektieöörnege jïh laavenjostoe
Dii. 15.50 – 16.10: Koordineren, oktiiordnen ja ovttasbargu, hástalusat ja vejolašvuođat alit oahpus
Ts. 15.50 – 16.10: Iktedimmie, ektieöörnege jïh laavenjostoe, haestemh jïh nuepieh jollebe ööhpehtimmien sisnjelen –
Dii. 16.10 – 16.20: Koordineren, oktiiordnen ja ovttasbargu, hástalusat ja vejolašvuođat dutkamis – NFR
Ts. 16.10 – 16.20: Iktedimmie, ektieöörnege jïh laavenjostoe, haestemh jïh nuepieh dotkemen sisnjelen - NFR
Dii. 16.20 – 16.45: Boddu
Ts. 16.20 – 16.45: Lïegkedimmie
Dii. 16.45 – 17.15: Digaštallan
Ts. 16.45 – 17.15: Digkiedimmie
Gaskavahku 10.09.14
Gaskevåhkoen 10.09.14
Dii. 09.00 – 09.15: Joavkobargguid álggaheapmi – Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka
Ts.
Dii. 09.15 – 11:00: Joavkobarggut
09.15 – 11:00: Dåehkiebarkoe
Fáttát ja joavkojođiheaddjit:
Teemah jïh dåehkieåvtehkh
1.
1.
Sámegiella – Sámi allaskuvla
Saemien gïele – Sámi allaskuvla
2.
2.
Kulturárbi, árbevierut ja árvvut – Árrana erenoamášráđđeaddi Sven-Roald Nystø
Kultuvreaerpie, aerpievuekieh jïh aarvoeh – sjïereraeriestæjja Sven-Roald Nystø, Árran
3.
3.
Biras, areálat ja resurssat - Norgga dutkanráđi erenoamášráđđeaddi Eivind Sommerseth
Byjrese, arealh jïh vierhtieh - sjïereraeriestæjja Eivind Sommerseth, Nöörjen dotkemeraerie
4.
4.
Ealáhusovddideapmi ja innovašuvdna – Norgga dutkanráđi erenoamášráđđeaddi Elisabeth Blix Bakkelund
Jielemeevtiedimmie jïh innovasjovne – sjïereraeriestæjja Elisabeth Blix Bakkelund,
5.
5.
Demografiija ja eallineavttut – Norgga dutkanráđi erenoamášráđđeaddi Kari Morthensen
Demografije jïh jieledetsiehkie– sjïereraeriestæjja Kari Morthensen, Nöörjen dotkemeraerie
6.
6.
Koordineren, oktiiordnen ja ovttasbargu – Norgga dutkanráđi erenoamášráđđeaddi Jan S. Dølør
Iktedimmie, ektieöörnege jïh laavenjostoe – sjïereraeriestæjja Jan S. Dølør, Nöörjen dotkemeraerie
Dii. 11.00 – 11.30: Káffeboddu
Ts. 11.00 – 11.30: Prïhtjege
Dii. 11.30 – 12.30: Joavkobargguid ovdanbidjan
Ts. 11.30 – 12.30: Buekteme dåehkiebarkoste
Dii. 12.30 – 13.30: Digaštallan ja mo viidáseappot
Ts. 12.30 – 13.30: Digkiedimmie jïh geajnoe åvtese
Dii. 13.25 – 13.30: Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka loahpaha
Ts.
Dii. 1330: Lunša
1330: Beapmoe
Juolluda doarjaga lullisámi fágagirjái duojis / Duodji / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Dåarjoem dåårje åarjelsaemien faagegærjese duedtien bïjre / Duedtie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Juolluda doarjaga lullisámi fágagirjái duojis
Dåarjoem dåårje åarjelsaemien faagegærjese duedtien bïjre
Sámediggeráđđi juolluda 225 duhát ruvdnosaš doarjaga lullisámi fágagirjái duojis.
Saemiedigkieraerie 225 stoerretjuetie kråvnah dåarjojne dåårje akten åarjelsaemien faagegærjese duedtesne.
Sámediggeráđđi Thomas Åhren dadjá ahte girji nannešii lullisámi duoji ja árbedieđu.
Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta gærja sæjhta viehkiehtidh åarjelsaemien duedtiem jïh aerpievuekien daajroem nænnoestehtedh.
Sijti Jarnge Árbordis áiggošii almmuhit lullisámi duodjetearpmaid fágagirjji.
Sijti Jarnge Aarbortesne dïhte mij soejkesjeminie faagegærjam bæjhkoehtidh åarjelsaemien duedtie-teermi bïjre.
Girji sisdoallá tearpmaid ja govaid mat čilgejit iešguđet ávdnasiid, vugiid ja gárvves buktagiid.
Gærjesne teermh, guvvieh mah ovmessie materijaalh buerkiestieh, vuekieh jïh gaervies dorjesh.
Terminologiija galgá maid leat oassin lullisámi digitála neahttasátnegirjjis - http://www.baakoe.org, mii lea Romssa universitehta ja Sámedikki gaskasaš ovttasbargu.
Terminologije edtja aaj meatan årrodh dennie åarjelsaemien digitaale baakoegærjesne nedtesne – http://www.baakoe.org mij lea akte laavenjostoe Tromsøen universiteeten jïh Saemiedigkien gaskem.
Sámediggeráđđi Thomas Åhren sávvá ahte fágagirji bovttášii beroštumi lullisámi duodjái erenoamážit nuoraid gaskkas.
Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén gegkeste faagegærja sæjhta meatan årrodh ïedtjem sjugniedidh åarjelsaemien duedtien bïjre, joekoen noeri luvnie.
- Gávdnojit ollu tearpmat ja dajaldagat mat eai leat beaivválaš anus, ja danne lea deaŧalaš daid čohkket girjái mat leat buorit govat, dadjá Åhren.
- Jïjnjh teermh jïh dïejvesh mah eah lea åtnosne aarkebiejjien, jïh dan åvteste vihkeles dejtie aktene gærjesne tjöönghkedh hijven guvviejgujmie, Åhrén jeahta.
Sámediggeráđđi Thomas Åhren, +47 908 39 663
Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén, +47 908 39 663
Háliida lága bokte mearriduvvot vuoigatvuohta sámegieloahpahussii mánáidgárddis / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Aktem laakeviedteldihkie reaktam saemien lïerehtæmman maanagïertesne sæjhta / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Háliida lága bokte mearriduvvot vuoigatvuohta sámegieloahpahussii mánáidgárddis
Aktem laakeviedteldihkie reaktam saemien lïerehtæmman maanagïertesne sæjhta
Sámediggedieđáhus sámi mánáidgárdefálaldaga birra lea válmmas.
Saemiedigkiebïevnese saemien maanagïertefaalenassen bïjre lea gaervies.
Dieđáhusas evttohuvvo earret eará ahte seamma láhkanannejuvvon vuoigatvuohta sámegieloahpahussii galgá maiddái gustot mánáidgárdái, nu go vuođđooahpahussii ge.
Bïevnesisnie gaskem jeatjah raereste dïhte seamma laakeviedteldihkie reakta saemien lïerehtæmman edtja aaj faamoem utnedh maanagïertesne, guktie lea maadthlïerehtimmesne.
- Duohtavuohta lea ahte mánát háhket ođđa oahpu hui johtilit.
- Nov lea badth daajroes maanah orre daajroem gaajh aelhkie vejtiestieh.
Nappo galggašii vuoigatvuohta sámegieloahpahussii gustot maiddái min uhcimus mánáide ge, cealká várrepresideanta Laila Susanne Vars.
Reakta saemien lïerehtæmman byöroe aaj mijjen unnemes maanide feerhmedh, mubpie presidente Laila Susanne Vars jeahta.
Son čilge viidáseappot ahte dakkár fálaldat sáhttá nannet sámegiela ja sámi kultuvrra erenoamážit doppe gos sámegiella ii leat beaivválaš giellan.
Dïhte vihth tjïerteste akte dagkeres faalenassse maahta dam saemien gïelem jïh saemien kultuvrem eevtjedh, joekoen desnie gusnie saemien ij leah aarkebijjien gïele.
- Mánáide gávpotguovlluin, dahje ruovttuin gos dárogiella lea ruovttugiellan, sáhttá láhkanannejuvvon vuoigatvuohta oahppa sámegiela mánáidgárddis jo, movttiidahttit viidáset oahppamii.
- Dejtie maanide vielie urbane dajvine, jallh leah aktene hïejmesne gusnie nöörjen lea hïejmegiele, desnie akte laakeviedteldihkie reakta saemien joe maanagiertesne lïeredh, maahta vijriesåbpoe lïerehtæmman skreejredh.
Dieđáhusas evttohuvvo viidáseappot stuorra áŋgiruššan giellalávgunmánáidgárddiiguin, sámegielat fágabargiiguin ja buorebut heivehuvvon pedagogalaš oahpponeavvuiguin.
Bïevnesisnie aaj raereste gïelebiesiemaanagïertide tjarke eevtjedh, saemiengïeleldh faagealmetjh lissiehtidh jïh vielie kultuvrelle sjïehtedamme pedagogeles materijellh.
Vásihusat dakkár guovlluin gos leat geahččalan giellalávgunmánáidgárddiid, leat hui buorit go guoská guovttegielalašvuhtii ja minoritehtagiellaoahpahussii.
Dååjrehtimmieh dajvijste mah leah gïelebiesiemaanagïerth pryöveme leah gaajh hijven guektiengïelevoeten jïh unnebelåkoelïerehtimmien gaavhtan.
Vai buoremus lági mielde beassá gáhttet ja ovddidit sámegiela, de mii háliidit ahte sámi mánát maid galget beassat ávkkástallat dakkár fálaldagain, cealká várrepresideanta Laila Susanne Vars.
Juktie dam saemien gïelem gorredidh jïh evtiedidh dle sïjhtebe saemien maanah edtjieh aaj aevhkieh utnedh dagkeres faalenasseste, mubpie presidente Laila Susanne Vars jeahta.
Várrepresideanta Vars čilge ahte lea hástaleaddjin Sámedikki dálá doarjjavuogádaga ektui.
Mubpie presidente Vars tjïerteste daate akte haesteme gosse Saemiedigkien daaletje dåarjoeöörnegem måjhtele.
- Dákkár áŋgiruššama ii sáhte čađahit muđui go Sámediggi oažžu ruđaid dán bargui, dadjá Laila Susanne Vars.
- Ij leah sijjie akten dagkeres stoerre barkose jis Saemiedigkie ij vierhtieh daan barkose åadtjoeh, Laila Susanne Vars jeahta.
Sámegielat fágabargit
Saemiengïeleldh faagebarkijh
Lea stuorra dárbu sámegielat mánáidgárdeoahpaheddjiide ja danne evttohuvvo Sámedikki 2013 bušeahtas joatkit dan ortnega mas addojuvvo erenoamáš oahppostipeanda mánáidgárdeoahpaheaddjistudeanttaide ja studeanttaide geat váldet alit oahpu sámegielas.
Gaajh daerpies saemiengïeleldh maanagïertelohkehtæjjajgujmie, jïh Saemiedigkien budsjedtesne 2013 raereste dannasinie öörnegem jåerhkedh sjïere ööhpehtimmiedåarjoejgujmie maanagïertelohkehtæjjastudentide jïh studentide mah jollebe ööhpehtimmiem vaeltieh.
- Mii leat earret eará oaidnán ahte daid sámegielat gánddaid lohku, geat ohcet ovdaskuvlaoahpaheaddjiohppui, lea lassánan ja dat lea hui buorre, dadjá Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars.
- Mijjieh gaskem jeatjah aktem lissiehtimmiem vuajneme saemiengïeleldh baernijste mah aarhskuvlelohkehtæjjaööhpehtæmman syökoeh, jïh mijjieh tuhtjebe daate akte joekoen hijven otnjege, Saemiedigkien mubpie presidente Laila Susanne Vars jeahta.
Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars bidjá ovdan Sámedikki mánáidgárdedieđáhusa váldočuoggáid 13.11.2012 dii.12.20 Mánáidgárde- ja skuvlakonferánssas Romssas.
Saemiedigkien mubpie åvtehke Laila Susanne Vars åejviemearhketjidie Saemiedigkien maanagiertebïevnesisnie buakta 13.11.2012 ts.
Ášši meannuduvvo skábmamánu dievasčoahkkimis.
12.00, Maanagïerte- jïh skuvlekonferansesne Tromsøsne.
Sámediggi bovde preassa oassálastit.
Saemiedigkie preessem böörede båetedh.
Ovdanbidjan dáhpáhuvvá Radisson Blu hoteallas Romssas.
Åehpiedehteme lea hotellesne Radisson Blu Tromsøsne.
Várrepresideanta Laila Susanne Vars, tel. 977 54 102.
Govlehtallije:
Sámi filmmat čájehuvvojit riikkaidgáskasaš filbmafestiválas / Dáidda – ja kulturbargu / Kultureallin / Sámediggi - Sametinget
Saemien filmh vååjnoeh gaskenasjovnaale filmefestivaalesne / Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Sámi filmmat čájehuvvojit riikkaidgáskasaš filbmafestiválas
Saemien filmh vååjnoeh gaskenasjovnaale filmefestivaalesne
The imagineNATIVE Film + Media Arts Festival lea álgoálbmot media- ja dáiddafestivála, mii lágiduvvo juohke jagi Torontos Kanadas.
The imagineNATIVE Film + Media Arts Festival lea akte aalkoealmetji meedija- jïh kåanstefestivaale, mij öörnesåvva fierhten jaepien Torontosne Canadesne.
L oga eanet festivála birra dás: http://www.imaginenative.org/home /
Lohkh vielie festivaalen bïjre: http://www.imaginenative.org/home /
Sámi filmmat čájehuvvojit festiválas namahusain: International spotlight on The Sapmi nation.
Saemien filmh vååjnoeh festivaalesne nommen nuelesne: International spotlight on The Sapmi nation.
Dáid beivviid lágiduvvo maiddái lávdedigaštallan sámi filmma birra.
Daej biejjiej aaj akte paneledigkiedimmie öörnesåvva saemien filmi bïjre.
- Lea erenoamáš somá oaidnit ahte sámi filbmabiras lea mielde hábmemin sisdoalu dákkár deaŧalaš filbmafestiválii álgoálbmotfilmmaid várás.
- Joekoen hijven vuejnedh saemien filmebyjrese lea meatan sisvegem sjugniedidh aktene dan vihkeles filmefestivaalesne aalkoealmetjefilmide.
Festivála lea áidnalunddot vejolašvuohta sápmelaččaide ovdanbuktit sámi filmmaid riikkaidgaskasaččat.
Festivaale akte sjïere nuepie saemide saemien filmh åehpiedehtedh gaskenasjovnaale vuartasjæjjide.
Danne lea Sámedikki mielas deaŧalaš doarjut sámi filmma, mii leat earret eará oasseruhtadan “ 7 Sámi stories ” filmmaid.
Dan åvteste Saemiedigkie vuajneme vihkeles saemien filmh dåarjodh, gaskem jeatjah libie meatan årrome beetnegh dåarjodh filmide mah meatan filmesne " 7 Sámi stories ".
Dás čađaha Sámi riikkaidgaskasaš filbmainstituhtta buori barggu mii bidjá vuođu sámi filbmaindustriijii mii lea stuorrumin.
Daesnie Gaskenasjovnaale Saemien Filmeinstituhte aktem hijven barkoem dorje mij våaromem beaja akten sjïdtije saemien filmeindustrijese.
Jáhkán mii fargga beassat oaidnit sámi spillenfilmmaid maid nuorra sámi filbmadahkkit leat ráhkadan, dadjá sámedikkepresideanta Aili Keskitalo.
Manne jaahkam mijjieh varke åadtjobe vuejnedh saemien spïelefilmh mejtie noere saemien filmesjugniedæjjah leah dorjeme, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Sámediggi lea juolludan 150 duhát ruvnnu sámi oassálastimii festivála oktavuođas.
Saemiedigkie lea 150 stoerretjuetie kråvnah dåårjeme ihke saemieh leah meatan festivaalesne.
Eanet dieđuid addá: Sámedikkepresideanta Aili Keskitalo, 971 29 305
Vielie bïevnesh: Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo, 971 29 305
Ilus go evttohuvvo sierra máhttostrategiija Davvi Norgii / Rájahis guovlulaš ovttasbargu / Riikkaidgaskasaš bargu / Sámediggi - Sametinget
Veanhta hijven aktine jïjtse daajroestrategijine Noerhte-Nöörjese / Raastendåaresth regijovnaale laavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Ilus go evttohuvvo sierra máhttostrategiija Davvi Norgii
Veanhta hijven aktine jïjtse daajroestrategijine Noerhte-Nöörjese
Stuoradikki olgoriikalávdegoddi ovddidii cuoŋománu 11. b. árvalusástis Stuoradiggái ráđđehusa davviguovllodieđáhussii.
Stoerredigkien ålkoerïjhkemoenehtse sov raeriestimmine reerenassen noerhtedajvebïevnesasse bööti voerhtjen 11.
Lávdegotti eanetlohku evttoha ahte Davvi Norgii ráhkaduvvo sierra máhtolašvuođastrategiija.
b. Ålkoerïjhkemoenehtsen jienebelåhkoe raereste akte jïjtse daajroestrategije byöroe dorjesovvedh Noerhte-Nöörjese daelie, goh akte bielie dejstie råajvarimmijste noerhtedajvesne.
Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars lea ilus go lávdegoddi čalmmustahtte álgoálbmogiid ja máhtolašvuođa davvin.
Saemiedigkien mubpie presidente Laila Susanne Vars lea geerjene ihke moenehtse tjelmide beaja aalkoealmetjidie jïh daajrose noerhtene.
- Sámedikkeráđi bealis searvvaimet mii Stuoradikki gulaskuddančoahkkimii ja mii ákkastalaimet ahte mii vuordit eanet doaimmaid davvin mat gusket máhtolašvuhtii ja máhttobirrasiid nannemii, maiddái daid smávit sámi máhttobirrasiid nannet.
- Saemiedigkieraerie lij meatan govlehtimmesne Stoerredigkesne, jïh mijjieh tjïelkestehtimh tjuara vielie daajroestrategijigujmie barkedh jïh daajroebyjresidie veaksahkåbpoe darjodh noerhtene, aaj dejtie smaave prååsehke byjresidie mijjieh daennie noerhtene utnebe.
Mun leange ilus go lávdegotti eanetlohku dál evttoha sierra máhtolašvuođastrategiija davviguovlluide, ja ahte sierra doaibmabijuid álggahit hehttendihte ahte nuorat heitet joatkkaoahpahusas. Dasa lassin lea buorre ahte lávdegoddi oaidná dárbbu ahte davviguovllopolitihkas galgá eanet ávki báikkálaš guovlluide, dadjá Laila Susanne Vars.
Manne dannasinie joekoen geerjene ihke moenehtsen jienebelåhkoe vuartesje daerpies aktine jïjtse daajroestrategijine noerhtene, gusnie joekoen edtja råajvarimmiejgujmie nïerhkedh juktie hööptedh dan jeenjesh jåarhkeööhpehtimmiem orriejieh, jïh aaj voenges jeatjah illedahkh gorredidh dehtie læssanamme jielemedarjoemistie noerhtene, Saemiedigkien mubpie presidente Laila Susanne Vars jeahta.
Stuoradikki evttohusas daddjo unnitlogu bealis ahte berre ásahuvvot sierra ealáhusfoanda Lofuohta ja Viestterála guvlui masa biddjo 5 millijárdda ruvnno báikkálaš ealáhusovdáneapmái.
Saemiedigkieraerie aaj krööhkie moenehtse vuajna jïh krööhkeste dam ållesth saemien noerhtedajveperspektijvem maahtoebijjiedimmien sisnjelen.
- Sámedikki bealis deattuhit mii ahte go galget eanet doaimmat davviguovlluin, de galgá maid gulahallan álgoálbmogiid ja stáhta eiseválddiid gaskkas ja álgoálbmogiid ja industriija gaskkas.
- Manne geerjene ihke raeriestimmie tuhtjie vihkeles aktem tjåadtjoen jïh jearsoes beetnehdåarjoem Saemien maahtoejarngeste gorredidh Kola ’ sne, Murmansken tjïeltesne.
Álgoálbmogat galget beassat váikkuhit iešguđet prošeavttaid álggu rájes vai álgoálbmogiid olmmošvuoigatvuođat vuhtiiváldojuvvojit ja vai árbevirolaš sámi ealáhusat sihkkarastojuvvojit boahtteáigái.
Maahtoebijjiedimmie lea joekoen vihkeles ihke aalkoealmetjh edtjieh maehtedh eadtjohkelaakan jïh vihtieslaakan meatan årrodh sjæjsjalimmieh vaeltedh mah noerhtedajvine dorjesuvvieh, mubpie presidente jeahta.
Lea miellagiddevaš ahte lávdegotti unnitlohku evttoha sierra ealáhusfoandda mii galgá nannet báikkálaš ealáhusaid, diekkár jurdagat leat maid Sámedikkis digaštallon, dadjá Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars.
Raeriestimmesne dle akte unnebelåhkoe raereste, akte jielemefoente byöroe tseegkesovvedh mij lea 5 mrd. kråvnah stoerre, dejtie voenges siebriedahkide mah petroleumdarjoemistie Lofotesne jïh Vesterålesne gïetesuvvieh, gosse åådtje petroeleumdarjomigujmie nïerhkedh daennie dajvesne.
Sámediggeráđđi mearkkaša ahte komitéa maiddái oaidná, ja váldá vuhtii dan obbalaš davviguovlluperspektiivva, mii guoská sámiide.
- Saemiedigkien bieleste dle vienhtebe gosse råajvarimmiejgujmie nearhka noerhtene, dle edtja dam darjodh akten hijven govlesadtemen tjïrrh aalkoealmetji jïh staaten åejvieladtji gaskem, jïh aalkoealmetji jïh industrijen gaskem.
- Mun lean ilus go komitéa deattuha dehálažžan sihkarastit bistevaš ruhtadeami Sámi Gelbbolašvuođaguovddážii Guoládagas, Murmánska fylkkas.
Edtja aalkoealmetjidie varke meatan vaeltedh prosessine juktie gorredidh olles gaskenasjovnale almetjereaktaj jïh aerpievuekien saemien jieliemi vööste mïedtelh, mejtie aaj edtja aktem båetije aejkiem gorredidh.
Gelbbolašvuođalokten lea guovddážis jus galgat sihkkarastit ahte álgoálbmogiidda vejolašvuođa oassálastit aktiivvalaččat ja vuoiggalaččat mearrádusaide mat dáhpáhuvvet davviguovlluin, dadjá várrepresideanta.
Nov lea murreds moenehtsen unnebelåhkoe aktem jïjtse jielemefoentem raereste, mij edtja voenges aarvoesjugniedimmiem gorredidh, dagkerh åssjaldahkh aaj Saemiedigkie digkiedamme, Saemiedigkien mubpie åvtehke Laila Susanne Vars jeahta.
Oktasaš olgoriikalávdegoddi doarju davviguovllodieđáhusa álgoálbmotpolitihka.
Akte tjåenghkies alkoerïjhkemoenehtse noerhtedajvebïevnesen aalkoealmetjedimensjovnem dåarjede.
Lávdegoddi čujuha ráđđehusa 2009 davviguovllostrategiijii, ja bivdá ráđđehusa jođaneappot bargat dáigguin doaimmaiguin.
Moenehtse vuesehte Reerenassen noerhtedajvestrategijese jaepeste 2009, kapihtele 7, råajvarimmiej bïjre aalkoealmetjidie, jïh birrie reerenassem skodtedh daejrie råajvarimmide tjïrrehtidh.
- Lea mearkkašanveara ahte lávdegoddi bivdá ráđđehusa jođáneappot bargat álgoálbmotvuoigatvuođaid nannemiin, erenoamažit lea dehálaš oažžut etihkalaš njuolggádusaid fitnodagaide geat ásahit doaimmaid álgoálbmotguovlluide.
- Manne krööhkem moenehtse sæjhta råajvarimmiejgujmie skodtedh mah joekoen aalkoealmetjh gïetedieh, jïh joekoen etihken njoelkedassh ekonomeles darjoemidie evtiedidh, aalkoealmetji dajvine.
Sámediggeráđđi lea ovttaoaivilis ahte lea dárbu eanet návccaid bidjat dáidda doaimmaide mat galget nannet álgoálbmotvuoigatvuođaid davvipolitihkas, dadjá Vars loahpas.
Saemiedigkieraerie lea siemes daerpies råajvarimmiejgujmie skodtedh mah edtjieh aalkoealmetji reaktah noerhtedajvepolitihkesne gorredidh, Vars jeahta.
Oktavuođaolmmoš:
Govlehtallije:
Sámedikki várrepresideanta Láilá Susanne Vars, mob: 977 54 102
Saemiedigkien mubpie presidente Laila Susanne Vars, mobijle 977 54 102
Dehálaš ovttasbargoguoimmut sámegiela nannemis / Sámegielaid hálddašanguovlu / Giella / Sámediggi - Sametinget
Vihkeles laavenjostoeguejmieh saemien gïelenænnoestehtemebarkosne / Reeremedajve saemien gïelide / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Dehálaš ovttasbargoguoimmut sámegiela nannemis
Vihkeles laavenjostoeguejmieh saemien gïelenænnoestehtemebarkosne
Sámediggi juolluda 48, 4 miljon ruvnnu guovttegielatvuođa doarjaga suohkaniidda ja fylkkasuohkaniiddda mat leat hálddašanguovllu siskkobealde.
Saemiedigkie 48,4 mill. kr, guektiengïelevierhtine dåårje tjïeltide jïh fylhkentjïeltide reeremedajvesne.
- Lea movttiidahtti oaidnit suohkaniid ja fylkkasuohkaniid go váldet ovddasvástádusa ja barget sámegielain ja smihttet ovdánahttin doaimmaid, lohká Sámedikki presideanta Aili Keskitalo.
– Madtjeles vuejnedh tjïelth jïh fylhkentjïelth dïedtem vaeltieh, jïh saemien gïeline berkieh jïh evtiedimmieråajvarimmieh soejkesjieh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
- Suohkanat ja fylkkasuohkanat leat dehálaččat giellaovddideamis, go sis lea ovddasvástádus eaŋkilolbmuide fuolahit bálvalusaid ja maid addit sámegillii dáid bálvalusaid, lohká Sámedikki presideanta Aili Keskitalo.
- Tjïelth jïh fylhkentjïelth leah vihkeles gïeleevtiedimmiebarkosne, dan åvteste dah dïedtem utnieh dïenesjh dan aktegs almetjasse faalehtidh, jïh aaj dejtie dïenesjidie saemien gïelesne faalehtidh, Saemiedigkien presidente Aili Keskitalo jeahta.
Ovt tasbargošiehtadusat.
Laavenjostoelatjkoeh
Sámediggi lea juolludan suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda 32,4 mill. vuođđo- ja bálvalanoassái mat galget geavahuvvot ollašuhttit sámelága giellanjuolggadusaid.
Saemiedigkie lea 32,4 mill. kråvnah dåårjeme tjïeltide jïh fylhkide goh betnie- jïh gagkestimmiebielie mejtie edtja nåhtadidh juktie saemielaaken gïelenjoelkedassh tjïrrehtidh.
Sámediggi lea maid bušeahtas várren ovdánahttindoarjaga 10,8 mill suohkaniidda ja 1,2 mill..
Saemiedigkie lea aaj evtiedimmiebieliem lyjhkeme 10,8 mill. kråvnine tjïeltide, jïh 1,2 mill. fylhkentjïeltide budsjedtesne.
Fylkkasuohkaniidda. Dát ruđat galget geavahuvvot ovdánahttit sámegiela geavaheami suohkaniin ja fylkkasuohkaniin.
Edtja daejtie vierhtide nuhtjedh juktie åtnoem saemien gïeleste evtiedidh tjïeltine jïh fylhkentjïeltine.
Snåasa 2 827 962 ruvnnu
Snåase 2 827 962 kr
Finnmárkku fylkkagielda 1 356 250 ruvnnu
Finnmaarhken fylhkentjïelte 1 356 250 kr
Romssa fylkasuohkan 1 201 250 ruvnnu
Troms fylhkentjïelte 1 201 250 kr
Nordlánda fylkasuohkan 1 356 250 ruvnnu
Nordlaanten fylhkentjïelte 1 356 250 kr
Sámediggi lea dahkan ovttasbargošiehtadusaid buot hálddašanguovllu gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin guovttegielatvuođaruđaid geavaheami hárrái.
Saemiedigkie lea laavenjostoelatjkoeh dorjeme gaajhki tjïeltigujmie jïh fylhkentjïeltigujmie mah leah meatan reeremedajvesne, åtnoen bïjre guektiengïelevoetevierhtijste.
Šiehtadusat vuolláičállojuvvojedje guovvamánus 2012.
Daah latjkoeh jååhkesjamme sjïdtin goevten 2012.
Šiehtadusaid vuođđun leat dat geatnegasvuođat mat gielddain ja fylkkagielddain leat sámelága giellanjuolggadusaid vuođul.
Dah latjkoeh våaroeminie utnieh dah dïedth tjïelth jïh fylhkentjïelth utnieh saemielaaken gïelenjoelkedassi mietie.
Ovttasbargošiehtadusat gaskal Sámedikki ja suohkaniid ja fylkkasuohkaniid guovttegielalašvuođadoarjaga geavaheamis galgá evaluerejuvvot 2015.
Edtja evalueradidh laavenjostoelatjkojde Saemiedigkien jïh fylhkentjïelti gaskem åtnoen bïjre guektiengïelevoetevierhtijste jaepien 2015.
Mánáidgárdi / Oahpahus / Sámediggi - Sametinget
Maanagïerte / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Oza doarjaga
Ohtsh dåarjoem
Mánáidgárdi
Maanagïerte
Sámedikki mánáidgárdepolitihka váldomihttomearrin lea háhkat buriid bajásšaddaneavttuid sámi mánáidgárdefálaldaga bokte.
Maanagïertepolitihken åejvieulmie Saemiedigkesne lea hijven byjjenimmietsiehkieh sjugniedidh saemien maanagïertefaalenassen tjïrrh.
Sámi mánáidgárdefálaldat lea rabas fálaldat buot mánáide ja vánhemiidda geat dan háliidit.
Saemien maanagïertefaalenasse lea akte gaahpoeh faalenasse gaajhkide maanide jïh eejhtegidie mah dam sijhtieh.
Sámi mánáidgárdefálaldagas lea deaŧalaš deattuhit sámi giela ja kultuvrra.
Vihkeles saemien gïelem jïh kultuvrem åvtese lutnjedh aktene saemien maanagïertefaalenassesne.
Das lea sáhka árbbi ja árbevieruid birra, muhto seammás bajásdoallama, háhkama ja ođasmahttima birra.
Daate lea aerpien jïh aerpievuekiej bïjre, men seamma tïjjen gorredidh, sjugniedidh jïh orrestidh.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Silje Karine Muotka
NSR
silje.karine.muotka@samediggi.no
Phone: +47 984 87 576
Áigeguovdil
Daaletje
Sámi sisdoallu mánáidgárdeoahpaheaddjioahpus
Saemien sisvege maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmesne
Buohkat geat álget ođđa mánáidgárdeoahpaheaddjiohppui galget oahppat sámi gi...
Gaajhkesh mah dam orre maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmiem aelkieh edtjieh s...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Čájet buot áššiid
Vuesieh gaajkesh saakh
Sámediggedieđáhusa sámi mánáidgárdefálaldaga birramielde galgá Sámediggi bargat dan ala:
Saemiedigkiebïevnesen mietie saemien maanagïertefaalenassen bïjre Saemiedigkie edtja hoksedh:
ahte mánáidgárddiid sisdoallu buorida ahtanuššama, oahppama ja oahppahábmema
sisvege maanagïertine evtiedimmiem, lïerehtimmiem jïh skearkagimmiem eevtjie
ahte mánáid giellamovttiidahttin nannejuvvo davvi-, julev- ja máttagielain
maanah lissiehtamme gïeleskreejremem åadtjoeh noerhte- julev jïh åarjelsaemien
ahte mánáidgárddiin ovddiduvvojit giellalávgunmállet
gïelebiesiemaallh maanagïertine evtiesuvvieh
ahte mánáidgárddiin leat doarvái sámegielat bargit
maanagïerth nuekies saemiengïelen barkijh utnieh
ahte mánáidgárddiin leat doarvái pedagogalaš ávdnasat ja duhkorasat
maanagïerth nuekies pedagogeles dalhketjh jïh stååkegaevnieh utnieh
ahte mánáin lea oktilaš progrešuvdna oahppansisdoalus mánáidgárddis skuvlii
maanah iktemearan evtiedimmiem lïerehtimmiesisvegisnie utnieh maanagïerteste skuvlese
Sámediggi bidjá čuovvovaš definišuvnna vuođđun dasa mii sámi mánáidgárdefálaldat lea:Sámi mánáidgárdefálaldagainoaivvilduvvo fálaldat mas mánáidgárdefálaldat vuođđuduvvo sámi gillii ja kultuvrii.
Saemiedigkie naemhtie tjïelkeste mij akte saemien maanagïertefaalenasse lea:Saemien maanagïertefaalenasseakte faalenasse gusnie maanagïerten barkoevåarome lea saemien gïele jïh kultuvre.
Mánáidgárdi galgá nannet mánáid identitehta sápmelažžan sámegiela geavaheami ovdánahttima ja sámi kultuvrra gaskkusteami bokte.
Maanagïerte edtja maanaj saemien identiteetem nænnoestehtedh viehkine saemien gïelem nuhtjedh jïh saemien kultuvren bïjre bievnedh.
Mánáidgárddi jođihit sámegielat pedagogalaš bargit.
Saemiengïelen pedagogeles barkijh maanagïertem stuvrieh.
Sámi mánáidgárdefálaldaga sáhttá juohkit čuovvovaš kategoriijaide: a) sámi mánáidgárddit ja norgalaš mánáidgárddit main lea sámi ossodat, b) mánáidgárddit mat fállet sámi giellaoahpahusa.
Maahta saemien maanagïertefaalenassem daejnie såarhtine juekedh: a) saemien maanagïerth jïh nöörjen maanagïerth saemien goevtesinie b) maanagïerth faalenassine saemien gïelelïerehtimmien bïjre.
Sámediggi láhčá diliid sámi mánáidgárdefálaldaga várás mánáidgárdedoarjaga hálddašeami bokte.
Saemiedigkie saemien maanagïertefaalenassese sjïehteladta viehkine dåarjoem reeredh maanagïertide.
Mánáidgárddit main lea sámi mánáidgárdefálaldat sáhttet ohcat doarjaga sierra doarjjaortnegiin.
Maanagïerth mah aktem saemien maanagïertefaalenassem vedtieh maehtieh dej joekehts dåarjoeöörnegi bïjre syökedh.
Doarjjaortnegat leat Sámedikki bušeahtas.
Saemiedigkien budsjedtedejtie dåarjoeöörnegidie buerkeste.
Doarjun dihte mánáidgárddiid bargguRámmaplána mánáidgárddi sisdoallu ja doaimmatmielde, leat ráhkaduvvon fáddágihparáiddut.
Juktie maanagïerten barkoem dåarjoehtidhMieriesoejkesjinie maanagïerten sisvegasse jïh laavenjassinejienebh teemagærjetjh leah dorjesovveme.
Fáddágihppagat leat oaivvilduvvon inspirašuvdnan ja vuođđun reflekšuvdnii barggus sierra fáttáiguin mat čatnasit mánáidgárddi sisdollui ja doaimmaide.
Teemagærjetjh edtjieh skraejrine årrodh jïh våaroeminie årrodh ussjedæmman gosse ovmessie teemajgujmie barka mah leah ektiedamme maanagïerten sisvegasse jïh laavenjasside.
Dasto gávdnobagadus daid mánáidgárddiid várás gos leat sámi mánát.
Aktebïhkedæjja maanagïertide saemien maanajgujmielea dorjesovveme.
Sámedikkis leat máŋga ovttasbargoguoimmi geaiguin bargat ovttas olahan dihte min mihttomeriid.
Saemiedigkien leah jienebh laavenjostoeguejmieh mah mijjine berkieh juktie mijjen ulmieh jaksedh.
Máhttodepartemeanta
Maahtoedepartemente
Oahpahusdirektoráhtta
Ööhpehtimmiedirektovrate
Fylkkamánni
Fylhkenålma
Mánáidgárddiid vánhenlávdegoddi
Maanagïerti eejhtegemoenehtse
Olgguldas veahkkevárit:
Byjngetje vierhtieh:
Mánáidgárdeláhka
Maanagïertelaake (Lovdata)
Sámi mánáidgárdefálaldat lea rabas buot mánáide ja vánhemiidda geat juo dan háliidit.
Saemien maanagïertefaalenasse akte gaahpoeh faalenasse gaajhkide maanide jïh eejhtegidie mah dam sijhtieh.
Sámedikki vuorrasiidráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Saemiedigkien voereseraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Sámedikki vuorrasiidráđđi
Saemiedigkien voereseraerie
Sámediggeráđđi lea nammadan ođđa vuorrasiidráđi.
Saemiedigkieraerie orre voereseraeriem nammohte.
Ráđđeláhttu Henrik Olsen lohka ahte vuorrasiidráđđi galgá leat mielde hábmeme sámedikki vuorrasiidpolitihka.
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta voereseraerie edtja meatan årrodh Saemiedigkien voeresepolitihkem hammoedidh.
Ođđa vuorrasiidráđis leat:
Orre voereseraerie:
Kåre Eriksen, Omasvuotna
Jonhild Joma, Trones
Sadjásaš áirasat leat
Sæjjasadtjh:
Morten Danielsen, Snoasa
Morten Danielsen, Snåase
Ingolf Kvandahl
Vihkeles åårgane
Sámediggeráđi lahtu Henrik Olsen lohka Sámedikki vuorrasiidráđđi lea Sámediggeráđi ráđđeaddi orgána ja galgá leat veahkkin Sámediggái hábmet Sámedikki vuorrasiidpolitihka.
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta Saemiedigkien voereseraerie lea akte raeriestæjja åårgane Saemiedigkieraaran, jïh edtja viehkine årrodh Saemiedægkan Saemiedigkien voeresepolitihkem hammoedidh.
- Vuorasolbmot leat dehálaš resurssat servodagas, ja dan dihte lea lunddolaš ahte sii bovdejuvvojit leat mielde hábmeme boahtteáigge sámi servodaga, dadjá Henrik Olsen.
- Voeresh akte vihkeles vierhtie siebriedahkesne, jïh dan åvteste iemie dah bööresuvvieh meatan årrodh dam båetijen aejkien saemien siebriedahkem hammoedidh, Henrik Olsen jeahta.
Vuorrasiidráđi mandáhtta lea:
Voereseraerien mandaate lea:
Vuorrasiidráđđi bovdejuvvo buktit cealkámušaid dieđáhusaide, plánaide ja čilgehusaide iešguđet fágasurggiin maid sámediggeráđđi pláne ráhkadit.
Voereseraerie bööresåvva raeriejgujmie båetedh saemiedigkieraerien soejkesjamme bïevnesidie, soejkesjidie jïh buerkiestimmide fïereguhten faagesuerkien sisnjelen.
Vuorrasiidráđđi sáhttá ieš maid loktet áššiid Sámediggeráđđái
Voereseraerie maahta jïjtje vientien aamhtesh bæjjese vaeltedh Saemiedigkieraaran.
Jus vuorrasiidráđđi háliida buktit áššiid earáide go sámediggeráđđái, de dat galgá dáhpáhuvvat dainna leagiin ahte čielgasit boahtá ovdan ahte dát lea vuorrasiidráđi cealkámuš.
Dastegh voereseraerie sæjhta aamhtesh jeatjabidie lutnjedh goh saemiedigkieraaran, tjuara dam darjodh naemhtie guktie tjïelkelaakan vååjnoe daate lea voereseraerien lahtestimmie.
Čoahkkingirji:
Vielie bïevnesh:
Møtebok 0314 Čoahkkingirji 0314.pdf
Tjåanghkoegærjah:
Sámedikki vuorrasiidráđis lea deaivvadan sámi vuorrasiiguin Oslos
Saemiedigkien voereseraerie lea båarasåbpoe saemieh Oslosne råakeme
Sámedikki vuorrasiidráđis lea leamaš ollu doaimmat mannan vahkus Oslos.
Saemiedigkien voereseraerie aktem eadtjohke våhkoem Oslosne åtneme.
Vuorrasiidráđđi deaivvai earret eará sámi vuorrasiid, Stáhta seniorráđi ja Oslo gieldda gávpotráđi vuorrasiid várás.
Voereseraerie lea gaskem jeatjah saemien voeresh råakeme, jïh aaj Staaten senijovreraeriem jïh Oslon tjïelten staareraeriem voeresidie råakeme.
- Mii háliidit ahte Oslo sámi vuorrasiin galgá leat gelbbolaš boarisvuohta.
- Mijjieh sïjhtebe saemien voeresh Oslosne edtjieh aktem vyörtegs voeresebaeliem utnedh.
Dat mearkkaša dakkár boarisvuohta mas vuorrasiid gielas ja kultuvrras lea guovddážis, cealká Sámedikki vuorrasiidráđi jođiheaddji, Inga Karlsen.
Daate sæjhta jiehtedh akte voeresebaelie gusnie voeresi gïele jïh kultuvre leah jarngesne, Saemiedigkien voereseraerien åvtehke Inga Karlsen jeahta.
Sámedikki vuorrasiidráđi sáttasátni lea čielggas: Buot buorit fámut fertejit ovttas addi Oslo sámi vuorrasiidda gelbbolaš boarisvuođa.
Dïhte dïjre Saemiedigkien voereseraereste lea tjïelke: Gaajhkh hijven faamoeh tjuerieh ektesne årrodh juktie saemien voeresh Oslosne aktem vyörtegs voeresebaeliem vedtedh.
- Oslo vuorrasiin ferte leat vejolašvuohta geavahit iežaset giela go sii dárbbašit veahki.
- Voeresh Oslosne tjuerieh nuepiem utnedh sijjen jïjtse gïelem nuhtjedh gosse viehkiem daarpesjieh.
Ferte maid láhččojuvvot dasa ahte sámi vuorrasat ožžot deaivvadanbáikki.
Tjuara aaj sjïehteladtedh guktie saemien voeresh aktem gaavnedimmiesijjiem åadtjoeh.
Dan mii leat muitalan sihke Oslo gildii ja Stáhta seniorráđđái mannan vahkkus, cealká Inga Karlsen viidáseappot.
Dam libie jeahteme dovne Oslon tjïeltese jïh Staaten senijovreraaran dan minngemes våhkoen, Inga Karlsen vihth jeahta.
Son čujuha loahpas dasa ahte Sámi vuorrasiidráđi mielas sis leat leamaš positiiva čoahkkimat iešguđet beliiguin, mas sin oaidnu lea ožžon stuorra doarjaga.
Minngemosth dle tjïerteste Saemien voereseraerie tuhtjie dah hijven tjåanghkoeh åtneme dej ovmessie guejmiejgujmie, gusnie stoerre goerkesem sijjen vuajnoej åvteste åådtjeme.
Sámedikki vuorrasiidráđi jođiheaddji, Inga Karlsen.
Saemiedigkien voereseraerien åvtehke Inga Karlsen.
Giellakampánjja birra / Artikler / Sámás muinna / Giella / Sámediggi - Sametinget
Gïelekampanjen bijre / Artikler / Saemesth munnjien / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Sámegiella lea min máttuid skeaŋka midjiide.
Saemien gïele lea mijjen vadtese mijjen maadtegijstie.
Skeaŋka man mii fas galgat addit iežamet maŋisbohttiide.
Akte vadtese maam edtjebe vihth mijjen eerpijidie vedtedh.
Giella muitala juoidá das geat mii leat, ja nanne min gullevašvuođa sámi oktasašvuhtii.
Gïele maam akt jeahta gïeh mijjieh, jïh mijjen ektiedimmiem dan saemien ektievoetese nænnoestahta.
Eai buot sámi mánát ja nuorat leat beassan oahppat sámegiela, muhto sámegiella lea sidjiide maiddái deaŧalaš.
Eah gaajhkh saemien maanah jïh noerh leah åådtjeme saemien lïeredh, men læjhkan gïele joekoen vihkeles aaj dejtie.
Vaikko ieža eai máhte ge sámegiela, de lea gielas almmotge stuora mearkkašupmi maiddái sidjiide.
Jalhts ij gïelem soptsesth, dle saemien læjhkan stoerre aarvoem åtna.
Danne go gielas lea mearkkašupmi identitehta ja gullevašvuođa hárrái; dasa ahte sáhttit ovdanbuktit iežas jurdagiid, gulahallat ja dovdat gullevašvuođa stuorit oktavuhtii.
Dïhte dan åvteste gïele lea identiteeten jïh ektievoeten bïjre. Maehtedh soptsestidh, govlesadtedh jïh damtedh manne lea akte bielie mestie akt stuerebe
Sámediggi atná deaŧalažžan nannet, ovddidit ja seailluhit sámegiela buot sámi guovlluin.
Saemiedigkie tuhtjie joekoen vihkeles nænnoestehtedh, evtiedidh jïh vaarjelidh saemien gïelem abpe Saepmesne.
Sámediggi háliida ahte buot mánát ja nuorat galget beassat oahppat sámegiela doppe gos ásset, ja ahte sis galgá leat vejolašvuohta geavahit iežaset sámegiela beaivválaš eallimis.
Saemiedigkie sæjhta gaajhkh maanah jïh noerh edtjieh nuepiem utnedh saemien lïeredh desnie gusnie årroeh, jïh aaj nuepiem utnedh sijjen gïelem nuhtjedh aarkebiejjien.
Sámediggi bargá dan ovdii ahte mánát ja nuorat miehtá riikka galget beassat oahppat sámegiela skuvllas.
Saemiedigkie barkeminie ihke maanah jïh noerh abpe laantesne edtjieh nuepiem åadtjodh lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne skuvlesne.
Mii háliidit ahte eanebut galggaše oahppat sámegiela, go dušše dainna lágiin sáhttit mii sihkkarastit ahte giella eallá viidáseappot ja ahte boahtte buolvvat maiddái beasaše oahppat sámegiela.
Mijjieh sïjhtebe jienebh edtjieh saemien lïeredh, juktie ajve naemhtie mijjieh hoksebe gïele guhkiebasse jeala jïh orre boelvh åadtjoeh gïelem lïeredh.
Mii háliidit maiddái ahte eanebut sámástit nu dávjá go vejolaš, ja eandalii buotlágan oktavuođain.
Mijjieh aaj sïjhtebe jienebh edtjieh saemien nuhtjedh dam daamtaj goh gåarede, jïh eeremasth gaajhkene lehkesne.
Sámedikki mielas galggašii leat lunddolaš sámástit sihke gávppis ja spábbačiekčamis, ja nu maiddái skuvllas.
Saemiedigkie sæjhta edtja iemie årrodh saemien nuhtjedh dovne bovresne, gosse juelkietjengkerem saavreminie jïh hævvi aaj skuvlesne.
Mii háliidit sámegiela oidnot sosiála mediain.
Mijjieh sïjhtebe saemien edtja våajnoes årrodh sosijaale meedijinie.
Mii háliidit ahte sámegiella gullo gáhtain, mehciin ja skuvlašiljuin.
Mijjieh sïjhtebe saemien gïele edtja gaatojne, vaeresne jïh skuvlesjaljosne govledh.
Danne lea sámediggi álggahan giellakampánja “ Sámás muinna ”.
Saemiedigkie dan åvteste gïelekampanjem ” Saemesth munnjien ” aalkeme.
Mii sávvat ahte dát kampánja galggašii boktit dihtomielalašvuođa dasa ahte geavahit sámegiela eambbo oktavuođain, movttiidahttit oahppat sámegiela, lasihit sámegiela geavaheami eambbo ja ođđa arenain ja oktavuođain, ja ahte sámegiella geavahuvvošii almmolaš oktavuođain.
Mijjieh gegkestibie daate kampanje edtja viehkiehtidh guktie jienebh vuerkiehtieh saemien nuhtjedh jieniebinie sijjine, skreejrehtidh lïerehtimmiem vaeltedh saemien gïelesne, åtnoem saemien gïeleste lissiehtidh jieniebinie jïh orre sijjine jïh saemien gïele åtnasåvva byögkeles ektiedimmine.
” Sámás muinna ” lea riikkaviidosaš movttiidahttinkampánja mii fátmmasta buot sámi nuoraid, sihke sin geat máhttet sámegiela, geat máhttet veahá ja sin geat eai máhte sámegiela.
” Saemesth munnjien ” akte kampanje abpe laantesne mij gaajhkide saemien noeride feerhmie, dovne dah mah saemiestieh, ånnetji saemien maehtieh jïh dah mah eah saemien maehtieh.
Áŋgiruššama ulbmil lea váikkuhit dasa ahte:
Lissiehtamme åtnoe saemien gieleste
sámegiela geavaheapmi lassána
Jienebh saemien gïelem nuhtjieh
eanebut sámástišgohtet
Saemien gïele åtnasåvva jieniebinie sijjine
sámegiella geavahuvvo eambbo arenain ja oktavuođain
Saemien gïele våajnoes sjædta
servodagas lassána ipmárdus dasa man deaŧalaš midjiide lea beassat iežamet giela geavahit
Lissiehtamme goerkese siebriedahkesne ihke vihkeles mijjieh åadtjobe mijjen gïelem nuhtjedh
Min áigumuš lea oažžut olbmuid válljet sámegiela.
Mijjen haesteme lea fïereguhtem skreejredh saemien gïelem veeljedh.
Sámegiela boahtteáigi lea dan duohken ahte juohke okta mis atná sámegiela lunddolaš gulahallangiellan eanemus vejolaš oktavuođain, ja ahte eanebut háliidit ja duođai barget dan ala ahte oahppat sámegiela.
Jis saemien edtja jieledh båetijen aejkien dle fïereguhte mijjeste tjuara saemien gaskemsh nuhtjedh goh akte iemie gïele dan daamtaj goh gåarede, jïh fïereguhte tjuara sïjhtedh jïh eadtjohke årrodh lïerehtimmiem vaeltedh saemien gïelesne.
Min oaidnu ja čuorvvas lea ahte sámegiella lea deaŧalaš ja ávkkálaš.
Mijjen dïjre lea saemien gïele lea vihkeles jïh nuhteligs.
Oahpa sámegiela, geavat sámegiela, vállje sámegiela !
Lïerede saemien, nuhtjede saemien, veeljede saemien !
Mii leat buohkat mielde seailluheame sámegiela go geavahit dan.
Gaajhkesh mijjieh gïelem vaarjelibie gosse dam nuhtjebe.
Lea maiddái deaŧalaš deattuhit ahte lea stuora ovdamunni leat guovttegielat, ja ahte dat addá buriid bargovejolašvuođaid boahtteáiggis.
Vihkeles tjïertestidh man stoerre aevhkie lea guektiengïeline årrodh, jïh man jïjnjh barkoenuepieh dïhte vadta båetijen aejkien.
Sámás muinna !
Saemesth munnjien !
samasmuinna@samediggi.no
saemesthmunnjien@saemiedigkie.no
Sosiála / Dearvvašvuohta ja sosiála / Sámediggi - Sametinget
Sosijaale / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Suohkanin dat lea ovddasvástádus fállat sosiála bálvalusaid.
Tjïelth dïedtem utnieh sosijaale dïenesjh vedtedh.
Sosiála bálvalusat leat nugomat fálaldagat doaimmashehttejuvvon olbmuide, ruovttubálvalusat, NAV-bálvalusat, persovnnalaš veahkki, duddenfálaldagat, ekonomalaš sosiálaveahkki, viessofálaldat sidjiide geat dan dárbbašit, veahkkedoaibmabijut gárrenmirkogeavaheddjiide.
Sosijaale dïenesjh leah vuesiehtimmien gaavhtan faalenasse funksjovneheaptoes almetjidie, hïejmedïenesjh, NAV-dïenesjh, persovneles klahke, viehkiefaalenasse, ekonomeles sosijaaleviehkie, gåetiefaalenasse dejtie mah dam daarpesjieh jïh råajvarimmieh dejtie mah geeruvevierhtieh nuhtjieh.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Gáisi
NSR
henrik.olsen@samediggi.no
Phone: +47 907 75 219
Áigeguovdil
Daaletje
Kulturmáhttu lea deaŧalaš gárrendikšumis
Kultuvredaajroe lea vihkeles geeruvevoetehoksesne
Ráđđehus ja doarjjabellodagat ledje bovden maŋŋebárgga miessemánu 26. b. gul...
Reerenasse jïh dåarjoekrirrieh akten råårestallemetjåanghkose bööredin dæjst...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Sohkabealli dásseárvvu hehttehussan
Tjoele goh heaptoe mïrrestallemasse
Mii áigut ságastallat, dalle go sámediggeráđđi ovddida čilgehusa sohkabealdá...
Nyjsenæjjaj vööste, tjoeleidentiteete jïh eerlegevoete seksuellevoeten bïjre...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Čájet buot áššiid
Vuesieh gaajkesh saakh
Lea nationála eiseválddiid ovddasvástádus guovddáš dásis fuolahit ahte sámegielat geavaheaddjit ožžot dásseárvosaš sosiálabálvalusaid mas sámegiella ja sámi kultuvra lea vuođđun.
Nasjovnaale åejvieladtjh dïedtem utnieh byögkeles bïhkedassh bïejedh juktie gorredidh saemien utnijh maehtieh seammavyörtegs sosijaaledïenesjh åadtjodh, mah saemien gïelem jïh kultuvrem betnesne utnieh.
Sámediggi áigu:
Saemiedigkie sæjhta:
Dásseárvosaš sosiálabálvalus sámiide mas sámegiella ja sámi kultuvra lea vuođđun.
Seammavyörtegs sosijaledïenesjh utnedh dejtie saemien almetjidie mah saemien gïelem jïh kultuvrem betnesne utnieh.
Lasihit gelbbolašvuođa ja máhtu sihke sámegielas ja kultuvrras ja maiddái sámegiela ja kultuvrra birra buot dásiin sosiálabálvalusas.
Lissiehtamme maahtoe jïh daajroe saemien gïelesne jïh saemien gïelen jïh kultuvren bïjre gaajhkine daltesinie sosijaaledïenesjisnie.
Dát ovddasvástádus gullá bajit dássái fuolahit.
Dïedte dan åvteste lea aktene bijjemes daltesisnie.
Váilevaš máhttu sámi gielas ja kultuvrras ja váilevaš dearvvašvuođa- sosiálaárvu bálvalusain unnida sámi pasieanttaid vejolašvuođa ávkkástallat bálvalusfálaldagaid.
Faatoes daajroe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre, jïh healsoe- jïh sosijaalestaatusen bïjre dïenesjinie, dïenesjefaalenasside dejtie saemien skïemtjijidie gïehpede.
Sámediggi háliida oažžut árvalusaid sámi kulturealáhusoassálastiin / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Saemiedigkie raeriestimmieh sæjhta saemien kultuvrejielemeaktöörijste / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Sámediggi háliida oažžut árvalusaid sámi kulturealáhusoassálastiin
Saemiedigkie raeriestimmieh sæjhta saemien kultuvrejielemeaktöörijste
22. Njukčamánnu 2013
Jaepien 2013 Saemiedigkie aktine dahkoesoejkesjinie saemien kultuvrejieliemidie barka.
Kulturealáhusat leat riikka gelddoleamos ealáhusat ja dat ealáhusat mat sturrot johtilepmosit. Sámi servodagas dain leat guhkes árbevierut, ja stuorra vejolašvuođat. lea dál ráhkadeamen strategiija lasihan várás barggolašvuođa sámi kulturealáhusain.
Saemien kultuvrejielemeaktöörigujmie ektine dle ulmie lea råajvarimmieh gaavnedh mah sijhtieh aarkebiejjiem aelhkebe darjodh saemien kultuvreentreprenööride, jïh jielemem nænnoestehtedh desnie gusnie daerpies.
- Mii háliidit nana áŋgiruššama sámi kulturealáhusaiguin mii galgá sihkkarastit ahte eanebut sáhttet boahtteáiggis birget sámi dáidda- ja kulturovdanbuktimiiguin.
- Mijjieh sijhtebe aktem nænnoes barkoem utnedh saemien kultuvrejieliemidie mah edtjieh gorredidh ihke jienebh maehtieh veasodh dejstie saemien kåanste-jïh kultuvrebarkojste.
Dasa lea buorre gulahallan sámi kulturealáhusoassálastiiguin deaŧalaš eaktun lihkostuvvamii, dadjá ráđđelahttu Marianne Balto.
Akte hijven govlesadteme saemien kultuvrejielemeaktöörigujmie lea daesnie akte vihkeles krïevenasse jis edtja lyhkesidh, raerielïhtsege Marianne Balto jeahta.
Kulturealáhusaid birra
Kultuvrejielemi bïjre
Sámediggi definere ealáhusa dán láhkai:Priváhta fitnodagat mat buvttadit ja vuvdet kulturbuktagiid gálvo- dahje bálvalushámis.
Saemiedigkien tjïelkestimmie jieliemistie lea naemhtie: Privaate gïehtelimmieh mah darjoeh jïh duekieh kultuvrelle dorjesh goh vaaroeh jallh dïenesjh.
Dát definišuvdna fátmmasta buot smávva ovttaolbmofitnodagaid rájes gitta stuorát fitnodagaid rádjai.
Daate tjïelkestimmie lea gaajhke, smaave gïehtelimmieh aktine almetjinie jïh stuerebe sïelth.
Kulturealáhusoassálastiid eallingeaidnun lea vuovdit iežaset buktagiid márkaniidda ja sii háliidit doaimmahit – dahje doaimmahit dál gánnáhahtti ealáhusa.
Kultuvrejielemeaktöörh sov jieliemassem utnieh doekemistie dorjesijstie akten maarkedese, jïh vaajtelieh dejnie gïehtelidh- jallh dejnie daan biejjien gïehtelieh goh akte jieleme mestie dïenestem åadtjoeh.
Oassin dietnasis sáhttet maid leat almmolaš doarjagat dahje eará veahkki.
Bielieh baalhkavåaroemistie maehtieh aaj byögkeles dåarjojste båetedh jallh jeatjah dåarjoste.
Mátkeealáhus adnojuvvo leat sierra ealáhussan, mas sámi kulturelemeanta lea deaŧalaš oassi fitnodaga doaimmas.
Fealadassem åtna goh akte jïjtse jieleme, gusnie saemien kultuvrebiehkieh leah akte vihkeles bielie gïehtelimmien barkoste.
Sámedikki áŋgiruššan kulturealáhusaiguin lea lassi dan govda áŋgiruššamii mii mis dál juo lea sámi dáidagiin ja kultuvrrain.
Saemiedigkien barkoe kultuvrejielemigujmie goh lissiehtahke båata dan joe stoerre barkose saemien kåanstese jïh kultuvrese.
Dat lea hui deaŧalaš eaktun dasa ahte mis galgá leat ealli ja nana sámi dáidda- ja kultureallin, dan haga ii livčče min kulturealáhus mange veara.
Eevre vihkeles mijjieh aktem jielije jïh nænnoes saemien kåanste- jïh kultuvrejieledem utnebe, jïh bielelen daam dle ibie maehtieh naan kultuvrejielemen bïjre soptsestidh.
Áigemearri buktit árvalusaid: 18.04.2013
Raeriestimmiemierie: 18.04.2013.
Prošeaktajođiheaddji Ragnhild Dalheim Eriksen, + 47 784 74 088, ragnhild.dalheim.eriksen@samediggi.no
Govlehtallije:
Sámedikki váiddalávdegoddi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Saemiedigkien laejhtememoenehtse / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Sámedikki váiddalávdegoddi
Saemiedigkien laejhtememoenehtse
Sámediggi lea 2011-s ásahan Sámedikki váiddalávdegotti doarjjaáššiid várás.
Saemiedigkie lea jaepien 2011 Saemiedigkien laejhtememoenehtsem dåarjoeaamhtesidie tseegkeme.
Áigumuš ásahemiin lea sihkkarastit ahte Sámedikki doarjjahálddašeapmi ollašuhttá hálddašanlága gáibádusaid váiddagieđahallama birra.
Aajkoe lij gorredidh Saemiedigkien dåarjoereereme reeremelaaken njoelkedassh illie laejhtemegïetedimmien bïjre.
Váiddalávdegoddi sáhttá váiddagieđahallamis juogo hilgut váidalusa, dahkat ođđa mearrádusa áššis dahje gomihit Sámediggeráđi mearrádusa ja sáddet ášši ruovttoluotta ráđđái áibbas ođđa dahje muhtun muddui ođđa gieđahallamii.
Laejhtememoenehtse maahta sov laejhtemegïetedimmesne ij laejhtemem krööhkedh, orre nænnoestimmiem darjodh jallh Saemiedigkieraerien nænnoestimmiem hiejhtedh jïh aamhtesem bååstede raaran seedtedh eevre orre jallh såemiesmearan orre gïetedæmman.
Sámediggi lea nammadan čuovvovaččaid váiddalávdegotti miellahttun ja várrelahttun áigodahkii 2014-2017.
Saemiedigkie lea daejtie lïhtsegidie jïh sæjjasadtjide nammoehtamme laejhtememoenehtsasse boelhken 2014-2017.
Máret Guhttor
Sæjjasadtjh:
Dehálaš doaibmabijut givssideami vuostá / Julggaštus givssideami vuostá / Oahpahus / Sámediggi - Sametinget
Vihkeles råajvarimmieh irhkemen vööste / Manifeeste irhkemen vööste / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Dehálaš doaibmabijut givssideami vuostá
Vihkeles råajvarimmieh irhkemen vööste
Djupedal- lávdegoddi lea geigen iežas árvalusa gos gehččet mii dárbbašuvvo vai skuvlabiras sáhttá buoriduvvot ja movt eastadit givssideami skuvllas.
Djupedal-moenehtse lea dov raeriestimmiem deelleme gusnie vuartesje mij lea daerpies juktie skuvlebyjresem bueriedidh jïh irhkemem skuvlesne giehpiedidh.
Mun lean duhtavaš go lávdegoddi lea evttohan dehálaš doaibmabijuid givssideami ja cielaheami vuostá sámi birrasiin, lohká ráđđelahttu Silje Karine Muotka.
Manne madtjeles ihke moenehtse lea vihkeles råajvarimmieh raeriestamme juktie trïegkenassem jïh irhkemem nåhkehtidh saemien byjresinie, raerielïhtsege Silje Karine Muotka jeahta.
Sámediggeráđis lea leamaš čoahkkin Djupedal- lávdegottiin ja buktán cealkámušaid dán dehálaš bargui.
Saemiedigkieraerie lea tjåanghkoem åtneme Djupedal-moenehtsinie jïh raeriestimmieh vadteme dan vihkeles barkose.
Lávdegoddi čujuha váilevaš máhttovuđđui givssideami birra sámi ohppiid gaskkas ja sin givssideamis, ja buktá gažaldaga leat go našunála álgagat ja skuvlabirasprográmmat deaivan sámi ohppiid.
Moenehtse tjïerteste dam faatoes daajroevåaromem irhkemen bïjre saemiej learohki luvnie jïh saemien learoehkijstie, jïh gihtjie mejtie doh nasjovnaale skraejrieh jïh skuvlebyjreseprogrammh dejtie saemien learoehkidie dåastoeh.
Dát lea maid dehálaš Sámediggái.
Saemiedigkie aaj dejnie ååntjestalla.
- Mii diehtit ahte gávdnojit heajos guottut sápmelaččaid birra mat bohtet das go lea unnán ođđaáigásaš máhttu min birra, ja mii diehtit oalle sihkkarit ahte sámi mánát šaddet dovdat gutnehuhttima, cielaheami ja givssideami, dan dihte go sii leat sápmelaččat.
- Mijjieh daejrebe nåake vuajnoeh gååvnesieh saemiej bïjre dan åvteste tjïelke jïh eensi daajroe mijjen bïjre fååtese, jïh mijjieh gujht aaj daejrebe saemien maanah mïedtelimmieh, trïegkenassem jïh irhkemem dååjroeh, dan åvteste dah leah saemieh.
Earret eará čájehit oahppiiskkadeamit, Álbmotdearvvašvuođainstituhta logut ja dieđut mánáidáittardeaddjis eanet givssideami sámi guovlluin.
Learohkegoerehtimmieh, taalh Almetjehealsoeinstituhteste jïh bïevnesh maanatjirkijistie gaskem jeatjah aktem stuerebe låhkoem irhkemistie vuesiehtieh saemien dajvine.
Mii eat sáhte dohkkehit dan, lohká ráđđelahttu Muotka.
Ibie maehtieh dam jååhkesjidh, raerielïhtsege Muotka jeahta.
Givssideapmi ja cielaheapmi lea maid sámi ohppiid gaskkas.
Irhkeme jïh trïegkenasse aaj saemien learohki gaskem heannede.
Ráđđelahttu Silje Karine Muotka oaivvilda ahte lea dárbu eanet diehtojuohkimii dán birra vai sáhttá bidjat johtui rievttes doaibmabijuid.
raerielïhtsege Silje Karine Muotka veanhta daerpies vielie bïevnesigujmie dan bïjre juktie dejtie reaktoe råajvarimmiejgujmie nierhkedh.
Seammás deattuha son ahte dárbu doaibmabijuide mat buoridit mánáid árgabeaivvi diehttelasat eai sáhte vuordit dutkanbohtosiid.
Seamma tïjjen tjïerteste hævvi ij maehtieh vuertedh illedahkide dotkemistie jis daerpies råajvarimmiejgujmie mah maanaj aarkebiejjiem bueriedieh.
- Lávdegotti árvalusas eanet ovttasbarggu birra gaskal ruovttu ja skuvlla, ja iežas anti- givssidemiidprográmma johtui bidjamii mii lea heivehuvvon sámi skuvllaide ja sámi duohtavuhtii, oaivvildan mun ahte dehálaš váikkuhangaskaoamit fertejit biddjot johtui jođáneamos lági mielde, lohká Muotka.
- Moenehtsen raeriestimmie lissiehtamme laavenjostoen bïjre hïejmen jïh skuvlen gaskem, jïh jïjtsh programmigujmie nierhkedh irhkemen vööste, mah leah sjïehtedamme saemien skuvlide saemien rïektesvoeten bïjre, manne vïenhtem lea vihkeles viehkiedïrregh mejgujmie byöroe dallatjinie aelkedh, Muotka jeahta.
Ráđđelahttu Silje Karine Muotka lohká viidáseappot ahte son lea ilus go Djupedal- lávdegoddi evttoha doaibmabijuid, nu go sámegielat oahpponeavvuid mat mielddisbuktet oadjebas psykososiála skuvlabirrasa.
Raerielïhtsege Silje Karine Muotka aaj jeahta satne lea geerjene ihke Djupedal-moenehtse raeriestimmieh raereste, goh learoevierhtieh saemien gielesne mah viehkiehtieh aktem jearsoes psykososijaale skuvlebyjresem sjugniedidh.
Viidáset lea buorre go lávdegoddi evttoha eanet ollislaš ja systemáhtalaš barggu, mii easttada cielaheami ja mielddisbuktá eanet dihtomielalašvuođa skuvllas sámi giela ja kultuvrra birra.
Aaj hijven moenehtse aktem vielie ållesth jïh öörnegen mietie barkoem raereste, mij trïegkenassem heerrede jïh stuerebe voerkesvoetem skuvlesne vadta saemien gïelen jïh kultuvren bïjre.
Ráđđelahttu Silje Karine Muotka, tlf. 984 87 576
Vielie bïevnesh:
Hupmansyntesa davvisámegillii / Språkteknologi / Giella / Sámediggi - Sametinget
Soptsestimmiesyntese noerhtesaemien gïelese / Gïeleteknologije / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Hupmansyntesa davvisámegillii
Soptsestimmiesyntese noerhtesaemien gïelese
Sámediggi lea bargagoahtán hupmansyntesa ovddidemiin davvisámegiela várás.
Saemiedigkie lea daelie barkoem aalkeme soptsestimmiesyntesem evtiedidh noerhtesaemien gïelese.
Dát lea ođđa giellateknologalas veahkkeneavvu buohkaide geain leat čállin- ja lohkanárut ja geat dárbbašit veahki teakstalohkamii sihke skuvllas, barggus ja priváhta.
Daate akte gïeleteknologeles dïrrege gaajhkesidie mah tjaeleme- jïh lohkemetsagkesh utnieh, jïh gaajhkesidie mah viehkiem daarpesjieh lohkedh.
Sámediggi lea bargagoahtán hupmansyntesa ovddidemiin davvisámegiela várás.
Teekste- soptsestæmman systeme akte hijven dïrrege jïjnjh gïelekultuvride veartenisnie.
Dát lea ođđa giellateknologalas veahkkeneavvu buohkaide geain leat čállin- ja lohkanárut ja geat dárbbašit veahki teakstalohkamii sihke skuvllas, barggus ja priváhta.
Jïh daate aaj akte dïrrege maam aaj dah mah voejhkelieh saemien lïeredh maehtieh nuhtjedh, v.g. govledh naaken luhkieh sisvegem nedtesne jïh nedteplaerine, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Hupmansyntesan dakkár sierralágan dihtorprográmma, mii áddestaddá olbmo hupmama.
Soptsestimmiesyntese lea nomme akten sjïere daataprogrammese, mij teekstem jarkele almetjen soptsestæmman.
Hupmansyntesaprográmma sáhttá juogo lohkat teavstta dahje dat sáhttá buvttadit hupmama eará dieđuid vuođul.
soptsestimmiesynteseprogramme maahta teekstem bæjjese lohkedh jallh soptsestimmiem åadtjodh jeatjah daatijste.
Jietna mii geavahuvvo lea juogo goanstadahkkon dahje olbmo suopman.
Dïhte gïele mij åtnasåvva lea kåanstegïele (syntetiske) jallh almetjen.
- Mii áigut geavahit olbmo suopmana go ráhkadit teavsttas hupmamii, dadjá Aili Keskitalo.
Evtiedimmiebarkoe akte laavenjostoe Divvunine jïh Giellateknojne Tromsøn Universiteetesne.
Fálaldagaid viežžama bokte lea Sámediggi bálkáhan Acapela Group AB ráhkadit teavsttas hupmamii čovdosiid davvisámegiela várás.
Acapela Group AB lea leejjeme juktie vuekieh gaavnedh juktie teekste-soptsestæmman noerhtesaemiengïelesne darjodh.
Vuogádaga ráhkadeapmi álggahuvvo skábmamánus dán jagi ja gárvves buvtta almmuhuvvo jagi 2014 golggotmánus.
Evtiedimmiebarkoe aalka gålkoen daan jaepien. Soejkesjen mietie dle bæjhkoehtimmie dehtie gaervies dorjesistie edtja årrodh rïhkeden 2014.
- Lean hui duhtavaš go sámegiella geavahuvvo maiddái dán teknologiijas, dadjá Sámedikki presideanta Aili Keskitalo. – Teavsttas-hupmamii vuogádat lea buorre giellateknologalaš veahkkeneavvu. Sáhtát ovdamearkka dihtii gullat go dihtor lohká neahttaaviissa davvisámegillii.
Teekste- soptsestæmman-systemem edtja evtieididh sïejhme åtnose, jïh edtja maehtedh ovmessie teekstesåarhth lohkedh jïh gaajhkh bielieh gïetedidh dehtie saemien grammatihkeste jïh reaktoetjaeliemistie eensilaakan.
Eanet stipeanda juohke oahppái / Vuođđoskuvla ja JS / Oahpahus / Sámediggi - Sametinget
Stuerebe stipende fïerhten learoehkasse / Maadthskuvle jïh Jåa / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Eanet stipeanda juohke oahppái
Stuerebe stipende fïerhten learoehkasse
03.
Stoerretjåanghkosne goeven 2013 seamadin dam ållesth mieriem lissiehtidh stipendese 2,4 mill. kråvnaj raejeste 3 mill. kråvnaj raajan.
Ođđajagimánnu 2014
Jarkelimmien mænngan fïerhte learohke mij åhtsa jïh stipendem åådtje jaepien 2014, sæjhta aktem lissiehtimmiem åadtjodh viertiestamme dejnie mij gaskemedtien vadtasovvi evteben jaepien.
Eará rievdadus lea ahte šaddá eanet einnostahtti man stuoris stipeanda šaddá.
Akte jeatjah jarkelimmie lea stipenden stoeredahke lea åvtelhbodti daajroes sjïdteme.
Ođđa rehkenastinnjuolggadusat addet čielgasit gova das man ollu stipeandda guhtege oahppi sáhttá oažžut, ja dása lei Sámedikki dievasčoahkkimis stuora ovttaoaivilvuohta.
Dah orre aerviedimmienjoelkedassh dan åvteste aktem tjïelke guvviem vedtieh man jïjnjem fïerhte learohke maahta stipendine åadtjodh, jïh man bïjre Saemiedigkien stoerretjåanghkoe seamadi.
Stipeandda sturrodat lea ná:
Stipendi stoeredahkh leah naemhtie:
Addo 7 000 ruvnno oahppái geas lea sámegiella vuosttašgiellan.
7000 kråvnah vadtasuvvieh learoehkidie mej saemien voestesgïeline.
Addo 5 000 ruvnno oahppái geas lea sámegiella nubbingiellan.
5000 kråvnah vadtasuvvieh learoehkidie mej saemien mubpiengïeline.
Addo 2 500 ruvnno oahppái geas lea sámegiella vierisgiellan.
2500 kråvnah vadtasuvvieh learoehkidie mej saemien ammesgïeline.
Ođđa ohcanáigemearri
Orre ohtsememierie
Ođđa njuolggadusain lea maid ohcanáigemearri guhkiduvvon ođđajagimánu 15 beaivvi 2014 rájis gitta njukčamánu 30. beaivvi 2014 rádjái.
Dejnie orre njoelkedassine ohtsememierie aaj guhkiedamme, 15.01.14 raejeste 30.03.14 raajan.
- Mii háliidit meannudit áššiid dađistaga go bohtet.
- Mijjieh sïjhtimh ohtsemidie ahkedh gïetedidh.
Go guhkidit ohcanáigemeari, de oažžut mii dan vejolašvuođa.
Gosse ohtsememieriem guhkiedibie dellie daam nuepiem åadtjobe.
Mus lea maid jáhkku ahte dát rievdadusat váldojit bures vuostá ohppiin geat háliidit ohcat stipeandda Sámedikkis, čilge ráđđelahttu Muotka.
Manne aaj vïenhtem dah learohkh mah sijhtieh stipendem ohtsedh Saemiedigkeste tuhtjieh daate jarkelimmie lea hijven, raerielïhtsege Muotka buerkeste.
Oppalaš eavttut
Sïejhme krïevenassh
Sii geat ožžot stipeandda, galget leat ollesáiggeoahppit almmolaččat dohkkehuvvon oahppobáikkis Norggas, dohkkehuvvon oažžut oahpahusdoarjaga Statens Lånekasse for utdanning:s.
Almetjh mah stipendem åadtjoeh, tjuerieh elliestïjjen learohkh årrodh aktene jååhkesjamme learoesijjesne Nöörjesne, jïh mij jååhkesjimmiem ööhpehtimmiedåarjose åtna Statens lånekasse for utdanningen tjïrrh.
Sii geat leat Norgga ássit, dahje lea riekti registreret iežaset Norgga ássin ja gullet almmolaččat dohkkehuvvon oahppobáikái Ruoŧas dahje Suomas, sáhttet ohcat stipeandda.
Almetjh mah leah nöörjen staatenårrojh, jallh reaktam utnieh jïjtjemse tjaeledh goh nöörjen staatenårrojh, jïh leah ektiedamme akten jååhkesjamme learoesæjjan Sveerjesne jïh Såevmesne maehtieh aaj stipendem ohtsedh.
Dát oahppit fertejit sáddet sisa lassidieđuid fágaoahpaheaddjis dan birra makkár dássi oahpahus veardida Sámedikki njuolggadusaid ektui; sámegiella vuosttašgiellan, nubbingiellan dahje vierisgiellan.
Dah learohkh tjuerieh lissiebïevnesem seedtedh faagelohkehtæjjeste mennie daltesisnie lïerehtimmie lea, viertiestamme Saemiedigkien njoelkedassigujmie; saemien voestesgïeline, mubpiengïeline jallh ammesgïeline.
Stipeanda addo olbmuide geat lohket sámegiela vuosttašgiellan, nubbingiellan dahje vierisgiellan.
Stipende vadtasåvva almetjidie mah saemien voestesgïeline, mubpiengïeline jallh ammesgïeline vaeltieh.
Sámi boallobeavdi jierbmetelefovnnaide lea válmmas / Språkteknologi / Giella / Sámediggi - Sametinget
Saemien tastatuvre smarttellefovnide gaervies / Gïeleteknologije / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Sámi boallobeavdi jierbmetelefovnnaide lea válmmas
Saemien tastatuvre smarttellefovnide gaervies
Gieldda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sannerja sámediggepresideanta Aili Keskitalo lohkaba ahte árgabeaivi šaddá álkit sámi álbmogii go oažžu sámi boallobeavddi jierbmetelefovnnaide.
Tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jïh saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jiehtieh aarkebiejjie aelhkebe sjædta saemien årroejidie gosse mijjieh saemien tastatuvrem smarttellefovnide åadtjobe.
Odne almmuhuvvo boallobeavdi jierbmetelefovnnaide guđa sámegillii.
Daan biejjien tastatuvre smarttellefovnide båata govhte joekehts saemien gïelide.
- Dál dahká teknologiija álkibun olu olbmuide geavahit sámegiela beaivválaš giellan, ja mun sávan ahte erenoamážit nuorat váldet atnui ođđa boallobeavddi, lohká gieldda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner.
- Daejnie teknologijine dellie aelhkebe sjædta saemien nuhtjedh goh aarkebiejjien gïele jeenjesidie, jïh manne gegkestem joekoen noerh aelkieh daam tastatuvrem nuhtjedh, tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jeahta.
Sámegielas gávdnojit máŋga erenoamáš čállinmearkkat.
Saemien gïelh jïjnjh sjïere væhtah utnieh.
Čállit sámegillii jierbmetelefovnnaiguin lea mielddisbuktán ahte ferte lonohallat máŋgga iešguđet lágan giellaboallobevddiid gaskka jus galggai gávdnat dáid iešguđet lágan sámegielbustávaid go čállá ovtta teavstta.
Juktie saemien tjaeledh smarttellefovnide meehti dejtie joekehts væhtide gaavnedh jis ovmessie gïeletastatuvri gaskem målsoeji gosse edtja aktem teekstem tjaeledh.
Dát lea leamaš hui lossat.
Daate maa jïjnje barkoe.
Odne šaddet ođđa boallobeavddit olahanmuddui, mas leat sámegielbustávat, sihke Android- ja Iphonegeavaheddjiide.
Daan biejjien akte orre tastatuvre saemien væhtajgujmie båata dovne Android- jïh Iphone-nuhtjijidie.
Boallobeavdi doarju buot sámegielaid mat leat anus Norggas odne, sihke davvisámegiela, lullisámegiela ja julevsámegiela.
Tastatuvre gaajhkide saemien gïelide dåarjohte mah Nöörjesne åtnasuvvieh daan biejjien, dovne noerhtesaemien, åarjelsaemien jïh julevsaemien.
Dasa lassin sáhttá boallobeavddi geavahit go čállá nuortalašgillii, bihtánsámegillii ja anárašgillii.
Lissine skoltesaemien, pijtesaemien jïh enaresaemien nuhtjijh aaj maehtieh tastatuvrem nuhtjedh.
Boallobeavdi almmuhuvvo nuvttá Appan.
Tastatuvre båata goh akte namhtah appe.
- Jierbmetelefovnnat šaddet ain deháleappot midjiide, sihke ruovttus ja barggus.
- Smarttellefovne sagke væjkalåbpoe sjædta mijjese dovne privaate jïh barkosne.
Sámegiel boallobevddiin šaddá álkit gulahallat sámegillii.
Saemien tastatuvrine aelhkebe sjædta saemiengïelesne govlesadtedh.
Dát lea buorre ovttaskas olbmui, ja sámi gielaid ovddideapmái, lohká sámediggepresideanta Aili Keskitalo.
Daate hijven fïereguhtese jïh saemien gïelen evtiedimmien gaavhtan saemien, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Lea giellateknologalaš guovddáš Divvun Romssa universitehtas mii lea ráhkadan boallobeavddi.
Gïeleteknologijejarnge Divvun Tromsøen Universiteetesne mij lea tastatuvrem dorjeme.
Sámi giellateknologiija guovddáš lea veahkehan ovdánahttinbargguin.
Saemien gïeleteknologijen jarnge lea viehkiehtamme evtiedimmiebarkosne.
Boallobeavddi sáhttet maid eará unnitlogugielagat geavahit.
Jeatjah unnebelåhkoegïelh aaj maehtieh tastatuvrem nuhtjedh.
- Divvun dahká hui dehálaš barggu ovddidit teknologalaš čovdosiid sámi gielaide, lohká Sanner.
Divvun aktem joekoen vihkeles barkoem dorje juktie teknologeles vuekieh evtiedidh saemien gïelide, Sanner jeahta.
Dieđut dan birra movt sáhtát viežžat boallobeavddi gávdnojit Divvuna neahttasiiddus.
ïevnesh guktie maahta tastatuvrem våålese leessedh lea Divvunen nedtesæjrojne.
http://divvun.no /
http://divvun.no /
Boallobeavddi samisk tastatur sáhtát viežžat nuvttá Google Playas otná rájes, ja Appstoras vuossargga 15.12.14.
Maahta tastatuvrem Samisk tastatur våålese leessedh namhtah Google Play ’ sne daan biejjien jïh Appstoresne 15.12.14.
Dađistaga ođastuvvojit dát ođđa vejolašvuođaiguin – nu go sátnedivvumiin ja sániid ollásiidčállimiin.
Mænngan sæjhta tastatuvrem orrestidh jienebh nuepiejgujmie – goh baakoestaeriedimmie jïh baakoegeervehtimmie.
Duogáš:
Våarome:
Divvun ovddida giellareaidduid nu go elektrovnnalaš lohkandárkkisteami, sátnedivvunreaiddu ja iešguđet lágan prográmmaid sámegielgeavaheddjiide.
Divvun gïeledïrregh evtede goh elektrovneles staavadimmie, staeriedimmiedïrregh jïh ovmessie programmevaaroeh saemien gïelide.
Fargga almmuha Divvun hállansyntesačovdosa davvisámegiela várás, mii dahká vejolažžan oažžut lohkkojuvvot sámegielteavsttaid neahttasiidduin.
Ånnetje Divvun aktem vuekiem buakta talesyntesese noerhtesaemien gïelese, mij nuepie vadta saemien teekstem goltelidh nedtesæjrojne.
Divvun-prošeakta álggahuvvui 2004:s ja ovttasbargá lahka Sámi giellateknologiija guovddážiin Romssa universitehtas.
Divvun-prosjekte tseegkesovvi jaepien 2004, jïh lïhke laavenjostoe Saemien gïeleteknologijen jarngine UiT Nöörjen arktiske universiteetesne.
Prošeavtta ruhtada Gieldda- ja ođasmahttindepartemeanta, ja eaiggádat leat Sámediggi ja departemeanta.
tjïelte- jïh orrestimmiedepartemeente prosjektem maaksa, jïh aajhterh leah Saemiedigkie jïh departemeente.
Eanet dieđut: Sámediggepresideanta Aili Keskitalo, 971 29 305
Vielie bïevnesh: Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo, 971 29 305
Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Sámedikki birra
Saemiedigkien bïjre
Sámediggi lea Norgga sámiid álbmotválljen ásahus.
Saemiedigkie akte almetjeveeljeme åårgane saemide Nöörjesne.
Juohke njealját jagi válljejuvvojit 39 áirasa čieža válgabiirres.
39 tjirkijh veeljesuvvieh 7 veeljemegievlijste fïerhten njealjeden jaepien.
Sámediggi galgá nannet sámiid politihkalaš sajádaga ja ovddidit sámiid beroštumiid Norggas, bargat dan badjelii ahte sámi álbmot gieđahallojuvvo ovttaárvosaččat ja vuoiggalaččat ja bargat dan badjelii ahte sámit sáhttet seailluhit ja ovddidit gielaset, kultuvrraset ja servodagaset.
Saemiedigkie edtja saemiej politihkeles sijjiem nænnoestehtedh jïh saemiej ïedtjh skreejredh Nöörjesne, viehkiehtidh guktie saemieh seammavyörtegs jïh seammaligke gïetedimmiem åadtjoeh, jïh sjïehteladtedh guktie saemieh maehtieh sijjen gïelem, sijjen kultuvrem jïh sijjen siebriedahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh.
Áirasat Sámediggi giehtagirjiSkovit áirasiidda
Tjirkijh Saemiedigkien gïetegærjaTjirkijidie
Sámediggi giehtagirji
Saemiedigkien gïetegærja
Skovit áirasiidda
Tjirkijidie
Almmolaš ohcciidlisttut
Arkitektovneles guelmie
Dáidda Sámediggeviesus
Tjeahpoeh Saemiedigkiegåetesne
Sámediggái beassama birra - njuolggadusat
Guessine mïnnedh Saemiedigkesne
Organisašuvdnastruktuvra DievasčoahkkinDievasčoahkkima jođihangoddiLávdegottitSámedikki váiddalávdegoddiSámediggeráđđiSáNuLSámedikki vuorrasiidráđđi
Åårganisasjovnestruktuvre StoerretjåanghkoeStoerretjåanhgkoen ståvroeMoenehtshSaemiedigkien laejhtememoenehtseSaemiedigkieraerieSUPUSaemiedigkien voereseraerie
Dievasčoahkkin
Stoerretjåanghkoe
Dievasčoahkkima jođihangoddi
Stoerretjåanhgkoen ståvroe
Lávdegottit
Moenehtsh
Sámedikki váiddalávdegoddi
Saemiedigkien laejhtememoenehtse
Sámediggeráđđi
Saemiedigkieraerie
Sámedikki vuorrasiidráđđi
Saemiedigkien voereseraerie
Duogáš Sámediggi 25 jagiHistorjáVuoigatvuođatKonsultašuvdnašiehtadusSámi álbmotbeaivi ja našuvnnalaš dovdomearkkat
Sjïeke Saemiedigkie 25 jaepiehHistovrijeReaktahKonsultasjovnelatjkoeÅålmegebiejjie jïh nasjovnaale symbovlh
Sámediggi 25 jagi
Saemiedigkie 25 jaepieh
Vuoigatvuođat
Histovrije
Konsultašuvdnašiehtadus
Reaktah
Váldde oktavuođa Bargiid oktavuođadieđut
Åålmegebiejjie jïh nasjovnaale symbovlh
Bargiid oktavuođadieđut
Gaskesadth mijjine Bargiid oktavuođadieđut
Suohkanođastus Sámediggi háliida du oaivila suohkanođastusa birra !
Tjïeltereforme Saemiedigkie sæjhta dov mïelem govledh tjïeltereformen bïjre
Sámediggi háliida du oaivila suohkanođastusa birra !
Saemiedigkie sæjhta dov mïelem govledh tjïeltereformen bïjre
Prográmma Áltá 2013 / Áltá 2013 / Riikkaidgaskasaš bargu / Sámediggi - Sametinget
Programme Alta 2013 / Áltá 2013 / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Prográmma Áltá 2013
Programme Alta 2013
08. Njukčamánnu 2013
Åvtelhbodti programme dan ryöjreden aalkoealmetjekonferansese Altesne ruffien 8. – 12. b. 2013.
Lávvardaga geassemánu 8. b..
Laavadahken, ruffien 8. b.
Olles beaivvi: Konferánsaoassálastit bohtet Áltái.
Abpe biejjien: Dah mah edtjieh meatan årrodh konferansesne Altese båetieh.
Registreren.
Tjaalasovveme.
Olles beaivvi: Ráhkkanahttit Finnmarkshallena.
Abpe biejjien: Finnmarhkehaallem ryöjrede.
Sotnabeaivvi geassemánu 9. b.
Aejlegen, ruffien 9. b.
Olles beaivvi: Konferánsaoassálastit bohtet Áltái.
Abpe biejjien: Dah mah edtjieh meatan årrodh konferansesne Altese båetieh.
Registreren.
Tjaalasovveme.
Olles beaivvi: Álgoálbmotregiovnnat dollet sierra čoahkkimiid.
Abpe biejjien: Aalkoealmetjeregijovnh sjïere tjåanghkoeh hööltieh.
Dii. 12.00: Preassalatnja rahppojuvvo.
Ts... 12.00: Preessetjiehtjelem rïhpeste Ts...
Dii. 20.00: Vuostáiváldin Álttá allaskuvllas.
20.00: Dåastome Altan jilleskuvlesne
Vuosárgga geassemánu 10. b..
Måantan, ruffien 10. b.
Dii. 10.00 - 13.00: Rahpan ja konferánsa Dii. 13.00 - 15.00: Lunša Dii. 15.00 - 18.00: Konferánsa joatká Dii. 18.00 - 18.30: Preassakonferánsa
15.00 - 18.00: Konferanse jåarhka Ts... 18.00 - 18.30: Preessekonferanse
Maŋebárgga geassemánu 11. b..
Dæjstan, ruffien 11. b.
Dii. 10.00 - 13.00: Rahpan ja konferánsa Dii. 13.00 - 15.00: Lunša Dii. 15.00 - 18.00: Konferánsa joatká
Ts... 10.00 - 13.00: Rïhpestimmie jïh konferanse Ts... 13.00 - 15.00: Beapmoe Ts... 15.00 - 18.00: Konferanse jåarhka
Gaskavahku geassemánu 12. b..
Gaskevåhkoen, ruffien 12. b.
Dii. 10.00 - 13.00: Rahpan ja konferánsa Dii. 13.00 - 15.00: Lunša Dii. 15.00 - 18.00: Konferánsa loahpahuvvo Dii. 18.00 - 18.30: Preassakonferánsa
13.00 - 15.00: Beapmoe Ts... 15.00 - 18.00: Konferanse orrije Ts... 18.00 - 18.30: Preessekonferanse
Rájahis guovlulaš ovttasbargu / Riikkaidgaskasaš bargu / Sámediggi - Sametinget
Raastendåaresth regijovnaale laavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Rájahis guovlulaš ovttasbargu
Raastendåaresth regijovnaale laavenjostoe
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Ávjovárri
NSR
Aili Keskitalo
Phone: +47 971 29 305
aili.keskitalo@samediggi.no
Saemiedigkie sæjhta:
Sámediggi bargá dan badjelii ahte:
Eadtjohklaakan meatan årrodh SPR.
Aktiivvalaččat SPR bakte oassálastit ja searvat EO bargui álgoálbmotgažaldagaiguin.
’ en tjïrrh EU. ’ n barkosne aalkoealmetjegyhtjelassigujmie.
Sámedikki bealis nannet oassálastima arktalaš ovttasbargui.
Saemiedigkie edtja tjarki meatan årrodh arktiske laavenjostosne.
Ásahuvvo bistevaš álgoálbmotovddasteaddji Barents-ráđđái, ja ahte iešguđetge álgoálbmotjoavkkut ožžot bistevaš áirasiid Barents guovlluráđđái.
Staeries aalkoealmetjetjirkijh Barentsraeresne utnedh, jïh dah joekehts aalkoealmetjedåehkieh staeries lïhtsegh Barentsen regijovneraeresne utnieh.
Arktalaš ráđđi
Arktisk raerie
Arktalaš ovttasbargu fátmmasta sirkumpolára guovllu gávcci stáhtaid, ja fátmmasta ovttasbarggu sihke dáid stáhtaid ráđđehusaid ja parlamentáralaš čoahkkimiid gaskkas.
Arktiske laavenjostosne gaektsie staath leah meatan dennie sirkumpolare dajvesne, jïh dovne akte laavenjostoem feerhmie staati fïereguhten reerenassi gaskem, jïh parlamentarihkeles krirriej gaskem.
Arktalaš ráđđi, mii lea guovlulaš ovttasbargoorgána, lea ásahuvvon dainna áigumušain ahte ovddidit ovttasbarggu, koordinerema ja ovttasdoaimma arktalaš stáhtaid gaskkas oktasaš árktalaš áššiid oktavuođas, earenoamážiid nanaguoddevaš ovdáneami ja birasgáhttenáššiide.
Arktisk raerie, mij lea akte regijovnale laavenjostoeåårgane, lea tseegkesovveme juktie laavenjostoem, iktedimmien jïh ektiebarkoem eadtjoestidh dej arktiske staati gaskem, tjåenghkies arktiske aamhtesinie, joekoen monnehke evtiedimmie jïh byjresevaarjelimmie.
Dán ovttasbarggus leat guđa álgoálbmotorganisašuvnnain sadji bistevaš ovddasteaddjin.
Daennie laavenjostosne govhte aalkoealmetjesiebrieh staatusem utnieh goh ihkuve meatanårrojh.
Arktalaš ráđis lea čuovvovaš riikkat: Norga, Danmárku / Ruonáeatnan / Færsullot, Ruoŧŧa, Suopma, Islánda, USA.
Arktisk raeresne Nöörje, Danmaarhke / Kruanalaante / Færøyene, Sveerje, Såevmie, Islaante, USA.
, Canada ja Ruošša.
, Canada jïh Russlaante.
Dasa lassin lea árktalaš álgoálbmogiid ovddasteddjiin bistevaš sadji ráđis.
Lissine dle tjirkijh dejstie arktiske aalkoealmetjijstie meatan goh ihkuve meatanårrojh raeresne.
Daid gaskkas lea Sámeráđđi guhte ovddasta sápmelaččaid Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas.
Dej gaskem Saemieraerie mij lea saemiej åvteste Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne.
Dat guhtta álgoálbmotorganisašuvnnat geain lea bistevaš sadji ovttas gávcci miellahttoriikkaiguin leat:
Dah govhte aalkoealmetjesiebrieh mah buertiebealesne tjahkasjieh dej gaektsie lïhtsegestaatigujmie ektine mah staatusem ihkuve meatanårroejinie utnieh leah:
Arktalaš ráđđi lea ovttamielalašvuođaorgána mas bistevaš ovddasteddjiin lea ságastan- ja evttohanriekti seamma go daid gávcci miellahttoriikkain lea, muhto sis ii leat jienastanriekti.
Arktiske Raerie akte konsensusåårgane gusnie dah govhte aalkoealmetjesiebrieh goh ihkuve meatanårrojh luhpiem utnieh soptsestidh jïh raeriestimmiejgujmie båetedh seammalaakan goh dah gaektsie lïhtsegestaath, men dah eah steemmereaktam utnieh.
Álgoálbmotorganisašuvnnat, dat guhtta bistevaš oasseváldit ožžot veahki ja doarjaga iežaset čállingottis mii lea Københavnas: Indigenous Peoples Secretariat (IPS)
Akte jïjtse tjaelijesijjie mij lea Københavnesne dejtie aalkoealmetjesiebride, dah govhte ihkuve åårganisasjovnh, dåarjele: Indigenous Peoples Secretariat (IPS)
Frankriika, Duiska, Nederlanda, Polen, Spania ja Stuorra Britannia leat 2001 skábmamánus ain áicilahtut ráđis.
Gålkoen 2011 dle Frankrijhke, Tysklaante, Nederlaante, Polen, Spanije jïh Stoerrebritannije staatusem utnieh goh vuartasjæjjastaath.
Arktalaš ráđđi ásahuvvui 1996:s ja lei dalá arktalaš birasovttasbarggu viiddideapmin (Arctic Environmental Protection Strategy, AEPS) mii leai ásahuvvon 1991:s.
Arktisk raerie tseegkesovvi jaepien 1996 goh akte vijriedimmie dehtie arktiske byjresevaarjelimmielaavenjostoste (Arctic Environmental Protection Strategy, AEPS) jaepeste 1991.
Ráđai ovdagoddi sirdašuvvo daid gávcci miellahttoriikkaid gaskkas ja ovdagoddeáigodat lea dábálaččat guokte jagis.
Raerien åejvieladtjeraerie jårrele dej gaektsie lïhtsegelaanti gaskem, jïh iemielaakan göökte jaepieh vaasa.
Ráđi ovdagoddi lei Norggas 2007 - 2009 rádjai, Danmárkkus 2009-2011 rádjai, ja Ruoŧŧa doaimmaha ovdagotti 2011-2013 áigodaga.
Minngemes aejkien Nöörje åejvieladtjeraeriem utni lij boelhken 2007-2009, Danmaarhke boelhken 2009-2011, jïh Sveerje åejvieladtjeraeriem utni boelhken 2011-2013.
Lea Ministtarčoahkkin mii mearrida prográmmaid ja prošeavttaid mat galget čađahuvvot Arktalaš ráđi bakte.
Ministeretjåanghkoe programmide jïh prosjektide nænnoste, mejtie edtja Arktisk raerien tjïrrh tjïrrehtidh.
Ministtarčoahkkin dollo juohke nuppi jagi.
Ministeretjåanghkoe lea fïerhten mubpien jaepien.
Ministtarčoahkkimiid gaskkas dollojit stáhtačálličoahkkimat ja čoahkkimat jođiheaddji ámmátolbmuid gaskkas (Senior Arctic officials, SAO).
Daan boelhken ministeretjåanghkoej gaskem, dle staatetjaelijetjåanghkoeh jïh tjåanghkoeh embetsåvtehki gaskem (Senior Arctic officials, SAO).
Bargu doaimmahuvvo guđa bistevaš bargojoavkkuin maidda gullet čuovvovaš prográmmasuorggit:
Jïjtjehke barkoe lea dejnie govhte ihkuve barkoedåehkine, mah daejtie programmesuerkide feerhmieh:
Doaibmaprográmma nuoskkideami vuostá Arktalaš guovllus (ACAP)
Dahkoeprogramme dearjoen vööste Arktisesne (ACAP)
Arktalaš birrasa goziheapmi (AMAP)
Vaaksjome dehtie arktiske byjresistie (AMAP)
Arktalaš elliid ja šattuid seailluheapmi (CAFF)
Gorredimmie arktiske kreekijste jïh sjædtojste (CAFF)
Fáhkka nuoskkideami gearggusvuohta (EPPR)
Beredskape faahketji dearjoen vööste (EPPR)
Áhpebirrasa suodjaleapmi (PAME)
Vaarjelimmie dehtie marijne byjresistie (PAME)
Nanaguoddevaš ovdáneapmi (SDWG)
Monnehke evtiedimmie (SDWG)
Sámediggi lea mielde Arktalaš ráđi Norgga sáttagottis ja searvá SAO-čoahkkimiidda ja ministtarčoahkkimiidda.
Saemiedigkie lea meatan Arktiske raerien nöörjen delegasjovnesne, jïh lea meatan SAO-tjåanghkojne jïh ministeretjåanghkojne.
Lea ásahuvvon dakkár vierru ahte Sámediggepresideanta oasi Norgga sáhkavuorus Arktalaš ráđi ministtarčoahkkimis.
Akte vihties vuekie tseegkeme gusnie Saemiedigkiepresidente aktem bieliem dehtie nöörjen håalemistie hööltie ministeretjåanghkojne Arktiske raeresne.
Nuoskkideapmi lea leamašan ja lea ain dehálaš fáddán Arktalaš ráđi barggus.
Dearjoe orreme, jïh lea akte vihkeles teema Arktiske raerien barkosne.
Maŋŋil guđa jagi ovttasbarggu AMAP bargojoavkkus ovddiduvvui 1997: raporta Arktalaš birrasa dili birra.
Jaepien 1997 dle reektehtsem tsiehkien bïjre dan arktiske byjresen bïjre åehpiedahti, mænngan AMAP ’ sne laavenjosteme govhte jaepieh.
Das duođaštedje dohkketmeahttun ollu birasmirkkuid ja lossametállaid Arktalaš guovlluin vaikko leage guhkkin eret industrialiserejuvvon guovlluin.
Desnie vihtiesti fer stoerre veahkah byjresedaalhkesijstie jïh leevlesmetallijste Arktisesne, jalhts guhkede dejstie dajvijste gusnie jïjnje industrije.
Raporta duođaštii earret eará ahte soames birasmirkkot guhkit gaskkaid badjel rivdet Arktalaš guovlluide ja levvet elliide maid álgoálbmogat ávkkástallet árbevirolaš biebmodoalus.
Reektehtse vuesiehti gaskem jeatjah naakede dejstie byjresedaalhkesijstie Arktisen gåajkoe båetieh guhkeles-maajeste, jïh kreeki sïjse båetieh mah aerpievuekien beapmojne åtnasuvvieh aalkoealmtji luvnie.
2000-logus Arktalaš ráđđi maiddái bargagođii dálkkádatrievdademiiguin, ja goatnjidis raporttat maid ráđi iešguđege bargojoavkkut leat buvttadan, leat leamašan hui ávkkálačča go leat govvidan váikkuhusaid dálkkádatrievdademiin ja man jođánit rievdadeamit dáhpáhuvvet.
2000-låhkoen dle Arktisk raerie aaj eelki klijmajarkelimmide vuartasjidh, jïh dah vijries reektehtsh mejtie raerien ovmessie barkoedåehkieh dorjeme, stoerre ulmiem åtneme juktie effektem klijmajarkelimmijste vååjnesasse buektedh, jïh man varke dah heannadieh.
Árktalaš ráđi dálkkádatčielggadeami; Arctic Climate Impact Assessment (ACIA), ovddiduvvui 2004 skábmamánus.
Klijmastudije Arktiske Raereste; Arctic Climate Impact Assessment (ACIA), bööti gålkoen 2004.
ACIA lea čielggadeapmi mas dat gávcci arktalaš riikkat – Canada, Danmárku, Suopma, Islánda, Norga, Ruošša, Ruoŧŧa ja USA – viidát leat árvvoštallan ja guorahallan makkár váikkuhusat dálkkádatrievdamis sáhttet leat arktalaš guovllu birrasii ja servodagaide.
ACIA lea akte salkehtimmie gusnie dah gaektsie arktiske laanth – Canada, Danmaarhke, Såevmie, Islaante, Nöörje, Russlaante, Sveerje jïh USA – aktem vijries vuarjasjimmiem jïh gïehtjedimmiem dorjeme dejstie konsekvensijstie mah klijmajarkelimmieh sijhtieh utnedh byjresasse jïh siebriedahkide Arktisesne.
Dat leat viidát dieđalaččat čohkken juo dan máhtu mii gávdno dálkkádatrievdademiid birra arktalaš guovlluin ja geahčadan makkár váikkuhusat das leat guvlui ja muđui máilbmái.
Dïhte akte vijries vitenskapeles tjaatsege dej daajroejgujmie klijmajarkelimmiej bïjre Arktisesne, jïh maam ulmide dïhte åtna regijovnese jïh dan mubpien veartenasse.
Čielggadeamis leat golbma dokumeanta – viiddis dieđalaš raporta, čoahkkáigeassinraporta ja policy dokumeanta.
Studijesne golme tjaatsegh – akte vijries vitenskapeles reektehtse, akte åeniedimmiereektehtse jïh akte policy tjaatsege.
Váldočuoggát ACIA-čielggadeamis lea ahte Arktalaš guovlu dál vásiha okta dain stuorimus ja garraseamos dálkkádatrievdademiid obanassiige eatnama nalde.
Dïhte vihkielommes maam gaavneme ACIA-goerehtimmesne lea Arktise såemies dejstie verkemes jïh tjerkemes klijmajarkelimmijstie eatnamisnie dååjre.
Arktalaš guovlu lea ruoktun máŋgga álgoálbmogiidda geain kultuvra ja eallinvuohki lea heivehuvvon arktalaš birrasii.
Arktise akte hïejme gellide aalkoealmetjidie mah aktem kultuvrem jïh jieledevuekiem utnieh mah leah dan arktise byjresasse sjïehtedamme.
ACIA-čielggadeapmi lea vuoruhan ávkkástallat álgoálbmogiid dieđuid ja máhtolašvuođaid, ja daid goallostit oktii dutkanbohtosiiguin.
ACIA-salkehtimmie lea leavloem bïejeme aalkoealmetji daajrojde nåhtadidh, jïh dejtie aktanidh dotkemeilledahkigujmie.
Dálkkádatrievdademiid ektui álgoálbmogat fuolastuvvet ja dan čilgejit riikkaidgaskasaš sajádagain nugomat Arktalaš ráđis ja ON dálkkádatkonvenšuvnna oktavuođas.
Klijmajarkelimmiej sjïekenisnie dle aalkoealmetjh tjoeperdimmiejgujmie båetieh gaskenasjovnale sijjine, goh Arktiske raeresne jïh EN. ’ i klijmakonvensjovnesne.
Álgoálbmogat atnet iešvuosttaldeaddjin go oljju, gása ja čađaid boaldin dagaha máilmmiviidosaš liegganeami, mii fas láhče lassáneaddji beasatlašvuođa oljo- ja ruvkedoaimmaide álgoálbmogiid eanan- ja áhpeguovlluin.
Aalkoealmetjidie dle vååjnoe goh akte stoerre paradokse daate båelteme åljeste, gaasseste jïh tjïrreste dorje guktie abpe veartene baahkene, jïh dellie aaj aelhkebe sjædta petroleum- jïh jienemehaevtiedarjomigujmie nïerhkedh aalkoealmetji laante- jïh mearoedajvine.
Ja váidudeaddji doaibmabijut dálkkádatrievdademiid vuostá go álgoálbmotguovlluin huksejit ođasmahtti energiijadoaimmaid nugomat čáhcefámu bieggafámu rusttegiid main lea negatiiva váikkuhus álgoálbmogiid ealáhusaide nugomat guolásteapmái, meahcásteapmái ja guolásteapmái ja boazodollui.
Jïh aaj dåvvoden råajvarimmide klijmajarkelimmiej vööste, goh jïjnje bigkeme aalkoealmetji dajvine orrestimmeles energijeste, goh tjaetsiefaamoe jïh biegkefaamoe, mah dåeriesmoerh vedtieh aerpievuekien almetji jieliemidie goh gööleme, bivteme jïh båatsoe.
Dasa lassin vel bohtet iešguđetlágan dálkkádatheiveheamit main sáhttá leat negatiivva beaktu guoskevaš álgoálbmogiidda.
Lissine gelliesåarhts klijmasjïehtesjimmieh båetieh, mah maehtieh nåake årrodh aalkoealmetjidie.
Álgoálbmogat šaddet álggos gillát máilmmiviidosaš liegganeami (jiekŋa jávká, ođđa šlájat ihtet, stáđismeahttun dálki, mearragiera lassána; ássanbáikkit jávket, jna). Dasto sáhttet álgoálbmogat nuppes gillá ollu negatiivva váikkuhusaid (eanet nuoskkideapmi, ođđa ekonomiija, servodatrievdadeamit, jna.) mat čuvvot go šaddá buoret bargobiras / temperatuvra multinationála fitnodagaide mat guovllus galget roggat luondduvalljodagaid.
Aalkoealmetjh voestegh dåeriesmoerh åadtjoeh globale baahkenimmine (jienge nåhka, orre aarhth båetieh, vearolde ij vielie dan jiebne, mearoen bijjieskierie læssene, årromesijjieh mearose hajpanieh, j. v. Minngeben aejkien dle aalkoealmetjh jïjnjh nåake konsekvensh åadtjoeh (læssanamme dearjoe, orre ekonomije, siebriedahkejarkelimmieh j.n.v.), mah minngesne båetieh aktede buerebe barkoeklijmeste / temperatuvreste dejtie mulitnasjovnale sïeltide, mah edtjieh eatnemevierhtide evtiedidh dajvesne.
Danin lea dehálaš sihkkarastit álgoálbmogiidda duohta mielmearrideami ja govttolaš oasi dain ovdamuniin maid buoret beasatlašvuohta valljodagaid mielddisbuktá.
Dannasinie vihkeles gorredidh dah aalkoealmetjh åadtjoeh meatan årrodh nænnoestidh, jïh aktem hijven låhkoem dejstie aevhkijste åadtjoeh goh dah læssanamme vierhtieh vedtieh.
Maŋimus áiggi lea Arktalaš ráđđi – lassin dasa ahte hálddašit nuoskkidemiid ja dálkkádatrievdademiid – jorgalahttán fuomášumi dasa movt servodat sáhttá heivehuvvot daid rievdadusaide mat deaividit.
Dan minngemes tïjjen dle Arktisk raerie - lissine dearjoem jïh klijmajarkelimmieh gïetedidh – voerkesvoetem jarkelamme guktie siebriedahke maahta jïjtjemse jarkelimmide sjïehtesjdih mah heannede.
2011 miessemánus vuolláičálle miellahttoriikkat vuosttaš Arktalaš ráđi bakte lihtoduvvon juridihkalaš čadni šiehtadusa.
Suehpeden 2011 dah lïhtsegelaanth dan voestes juridihkeles latjkoen bïjre seamadin maam Arktiske raerie buakteme.
Šiehtadus ásaha geatnegahtti ráhkadusa Arktalaš ráđi miellahttoriikkaid gaskasaš ovttasbargui ohcama ja neavvuma birra.
Latjkoe aktem åeliedihks mieriem laavenjostose tseegkie lïhtsegelaanti gaskem Arktiske raeresne, ohtsedimmien jïh beerkemen bïjre.
Viidáset lea mearriduvvon ásahit bargojoavkku man bargu galgá leat ovdánahttit riikkaidgaskasaš ovttasbargoreaidduid Arktalaš ráđi ábi oljonuoskkideami gearggusvuhtii.
Vijriesåbpoe dle sjæjsjalamme aktem barkoedåehkiem tseegkedh mij edtja aktem gaskenasjovnale laavenjostoedïrregem evtiedidh, mij edtja åljadearjoen vööste årrodh Arktisen mearosne.
Ráđđi lea maiddái čađahan viiddis dieđalaš ja biraslaš dutkamušaid mearrajohtolaga, oljo- ja gássabohkama ja áhpehálddašeami birra Arktalaš áhpeguovlluin.
Raerie aaj vijries vitenskapeles jïh byjresen gaavhtan studijh tjïrrehtamme skihpevalkesistie, ålja- jïh gaassegïehteldimmeste jïh mearoereeremistie Arktisesne.
Ministtarčoahkkimis Nuukas Ruonáeatnamis jagi 2011:s mearriduvvui Romsii ásahit bistevaš čállingotti Arktalaš ráđđái.
Ministertjåanghkosne Nuukesne Kruanalaantesne jaepien 2011, dle sjæjsjalin aktem ihkuve tjaelijesijjiem tseegkedh Arktiske raaran Tromsøsne.
Čállingoddi galgá leat doaimmas jagi 2013 rájes.
Tjaelijesijjie edtja aelkedh juhtedh jaepeste 2013.
Dassážii doaibmá gaskaboddosaš čállingoddi (2006-2013) mii lea seamma báikkis go Norgga Polárainstituhtta, namalassii Fram-guovddážis Romssas.
Daan raajan dle dïhte åvtelhbodti tjaelijesijjie jåhta (2006-2013), mij lea seamma sijjesne goh Nöörjen Polarinstituhte Fram-senterisnie Tromsøsne.
Loga eanet Arktalaš ráđi birra dás.
Lohkh vielie Arktisk Raerien bïjre daesnie.
Bárentsráđđi ja Guovlluráđđi
Barentseraerie jïh Regijovneraerie
Barentsráđi 15. sešuvdna dollojuvvui Oulus golggotmánu 15. b. 2015.
Barentsraerien 15. sesjovne lij Oulusne rïhkeden 15. b. 2015.
Suopma geigii ovdagotti Ruššii.
Såevmie åejvieladtjeraeriem Russlaantese vedti.
Barentsráđđi dohkkehii oktasaš cealkámuša mas čuovvovaš áššesuorggit deattuhuvvojit; ekonomalaš ovttasbargu, fievrrideapmi, biras ja dálkkádatrievdamat.
Barentsraerie aktem tjåenghkies bæjhkoehtimmiem nænnoesti gusnie daejtie aamhtesesuerkide tjïertestin, ekonomeles laavenjostoe, foeresjimmie, byjrese jïh klijmajarkelimmieh.
Oktasaš cealkámuša gávnnat dáppe.
Tjåenghkies bæjhkoehtimmie lea daesnie.
Ruošša ovdagoddi áigu earret eará vuoruhit ceavzilis ovddideami dakko bokte ahte vuođđudit ođđaáiggi intrastruktuvrra, nannet regiovnna gilvalannávccaid ja investerengeasuheami, seammás go deattuhit jierpmálaš resursageavaheami mii ollašuhttá birasgáibádusaid ja mii ollásit vuhtiiváldá álgoálbmogiid dárbbuid ja beroštumiid.
Russlaanten åejvieladtjeraerie sæjhta gaskem jeatjah monnehke evtiedimmiem våaroehtidh viehkine daajbaaletje infrastruktuvrem tseegkedh, dajven gaahtjemefaamoem jïh skåårvemelastoem nænnoestehtedh, seamma tïjjen goh leavloem beaja eensi åtnose vierhtijste mah byjresen krïevenassh illieh, jïh ellieslaakan aalkoealmetji daerpiesvoeth jïh ïedtjh krööhkeste.
Ruošša ovdagoddi sávvá maid bures boahtima dan jurdagiid ahte lágidit Barentsovttasbarggu álgoálbmogiid njunuščoahkkima, Ruošša ovdagoddeáigodagas, ja ahte Ruošša lea gearggus dan digaštallat álgoálbmogiid ja eará kollegaid bargojoavkkuin.
Russlaanten åejvieladtjeraerie tuhtjie aaj akte hijven åssjaldahke njuenehketjåanghkoem Barentslaavenjostoen aalkoealmetjidie hööltedh, dan russiske åejvieladtjeraerien nuelesne, jïh Russlaante sæjhta riejries årrodh daam digkiedidh aalkoealmetji barkoedåehkine jïh jeatjah barkoeguejmiejgujmie.
Olgoministaras sáhkavuoru sáhtát viežžat dáppe.
Maahtah ålkoerijhkeministeren håalemem våålese leessedh daesnie.
Barentsráđđi / Barents Euro-Arctic Council (BEAC) lea Barents Regiovnna stáhtaidgaskasaš ovttasbarggu fora.
Barentsraerien / Barents Euro-Arctic Council (BEAC) lea akte forume gaskestaateles laavenjostose Barents Regijovnesne.
Álgoálbmogiid bargojoavku (WGIP) oassálastá Barentsráđi čoahkkimiidda ja ámmátolbmuidlávdegotti čoahkkimiidda.
Aalkoealmetji Barkoedåehkie (WGIP) lea meatan tjåanghkojne Barentsraeresne jïh tjåanghkojne embetsmannmoenehtsisnie.
Sámi parlamentáralaš ráđđi nammada sámi lahtuid Suomas, Norggas ja Ruoŧas WGIP:ii.
Saemien parlamentarihkeles raerie saemien lïhtsegh nammohte Såevmeste, Nöörjeste jïh Sveerjeste WGIP:se.
Boahtte sešuvdna dollojuvvo Ruoššas 2017:s.
Mubpie sesjovne lea Russlaantesne jaepien 2017.
Beaivvi ovdal Barentsráđi čoahkkima, golggotmánu 14. b., doalai Barents Regiovdnaráđđi (BRC) iežas čoahkkima.
Biejjien Barentsraerien tjåanghkoen åvtelen, rïhkeden 14.
Kainuu regiovdna, Suomas, válddii badjelasas Regiovdnaráđi njunušgotti maŋŋá Arkhangelsk Oblast (Ruošša).
b., Barents Regijovneraerie (BRC) sov tjåanghkoem höölti.
Kainuu jođiha BRC olggos 2017.
Kainuu regijovne, Såevmie, åvtehkinie sjïdti Regijovneraeresne Arkhangelsk Oblasten mænngan (Russlaante) Kainuu sæjhta BRC:m stuvredh 2017 minngiegietjien raajan.
Barents Regiovdnaráđđi lea Suoma, Norgga ja Ruoŧa davviguovlluid ja davvi-oarje Ruošša regiovnnaid fylkkagielddaid, lenaid ja oblastaid ja Barentsovttasbarggu álgoálbmogiid gaskasaš ovttasbargofora.
Barents Regijovneraerie lea akte gaskeregiojvnaale laavenjostoeforume fylhkentjïeltide, lenide, oblastide dejstie noerhtege bielijste Såevmesne, Nöörjesne jïh Sveerjesne jïh noerhte-jillie Russlaanteste, jïh aalkoealmetjdie Barentslaavenjostosne.
Barentsprográmma 2014-2018, maid BRC dohkkehii geassemánu 2. b. 2013, bidjá láidestusaid BRC bargui.
Barentsprogramme 2014-2018, nænnoestamme BRC:ste ruffien 2. b. 2013, barkoem BRC:se bihkede.
Prográmma gávnnat dáppe.
Programmem daesnie gaavnh.
BEAR (WGIP) álgoálbmogiid bargojoavkku lea Guovlluráđđi nammadan ja dat ásahuvvui bistevažžan 1995:s.
Aalkoealmetji barkoedåehkie BEAR:sne (WGIP) lea nammoehtamme Regijovneraereste jïh tseegkesovvi goh akte ihkuve dåehkie jaepien 1995.
WGIP:s lea ráđđeaddi stáhtus Guovlluráđis ja Barentsráđis (Barents Euro-Arctic Council – BEAC), ja nu das lea sierra politihkalaš stáhtus Bárentsovttasbarggu formálalaš struktuvrras.
WGIP raeriestæjjastaatusem åtna Regijovneraaran jïh Berentsen-raaran (Barents Euro-Arctic Council – BEAC), jïh dan åvteste aktem sjïere staatusem åtna dan byjjes struktuvren sisnjelen Barentselaavenjostosne.
Sámi Parlamenttalaš Ráđđi nammada njealji jahkái ovddasteddjiid Suoma, Ruoŧa ja Norgga bealde.
Dah tjirkijh såevmien, sveerjen jïh nöörjen bieleste nammoehtamme sjidtieh Saemien Parlamentarihkeles Raereste akten boelhkese mij njieljie jaepieh ryöhkoe.
Ruošša bealde sápmelaččaid, nenetsaid ja vepselaččaid ovddasteaddjit válljejuvvojit golmma jahkái sin iežaset organisašuvnnaid evttohusa vuođul.
Tjirkijh saemiej, nenetseri jïh vepseri åvteste russlaanten bielesne veeljesuvvieh golme jaepide, raeriestimmiej mietie dej jïjtsh siebrijste.
Bargojoavkku áigodaga 2013-2016 doaibmaplána.
Barkoedåehkien dahkoesoejkesje 2013-2016.
Álgoálbmogiid bargojoavku 2014 rájes:
Aalkoealmetji barkoedåehkie jaepien 2014 raejeste:
Christina Henriksen, Norgga beale sápmelaččaid bealis.
Christina Henriksen, saemiej åvteste Nöörjesne.
Son lea maid válljejuvvon bargojoavkku jođiheaddjin.
Dïhte aaj Barkoedåehkien åvtehkinie veeljesovvi.
Tiina Sanila-Aikio, Suoma beale sápmelaččaid bealis
Tiina Sanila-Aikio, saemiej åvteste Såevmesne
Kristina Nordling, Ruoŧa beale sápmelaččaid bealis
Kristine Nordling, saemiej åvteste Sveerjesne
Valentina Sovkina, Ruošša beale sápmelaččaid bealis
Valentina Sovkina, saemiej åvteste Russlaantesne
Barentsčállingotti álgoálbmotráđđeaddi, Anja Salo, lea Bargojoavkku čálli.
Aalkoealmetji raeriestæjja Barentstjaelemesijjesne, Anja Salo, lea Barkoedåehkien tjaelije.
Sámi parlamentáralaš ráđđi lea nammadan Christina Henriksen dárkojeaddjin Barents Guovlluráđđái.
Saemien parlamentarihkeles raerie lea Christina Henriksen nammoehtamme goh vïhtesjæjja Barents Regijovneraeresne.
Son ovddasta Suoma, Norgga ja Ruoŧa beale sápmelaččaid.
Dïhte lea tjirkije saemiej åvteste Såevmesne, Nöörjesne jïh Sveerjesne.
Ruošša beale sápmelaččat válljejit álgoálbmogiid bistevaš oktasaš ovddasteaddji Guovlluráđđái boahtte áigodahkii, 2013 čavčča rájes 2015 čavčča rádjai.
Aalkoealmetjh Russlaantesne aalkoealmetji ihkuve tjåenghkies tjirkijem Regijovneraaran veeljieh mubpien boelhkese, tjaktjen 2013 raejeste jïh tjaktjen 2015 raajan.
Barents Indigenous Peoples Office (BIPO) ásahuvvon 2003
Barents Indigenous Peoples Office (BIPO) tseegkeme jaepien 2013
Barents Álgoálbmotkantuvra (Barents Indigenous Peoples ’ Office – BIPO) ásahuvvui 2003.
Barents Aalkoealmetjekontovre (Barents Indigenous Peoples ’ Office – BIPO) tseegkesovvi 2003.
Kantuvrra ruhtada Norgga beale Sámediggi ja dan hálddaša Barentsčállingoddi.
Saemiedigkie Nöörjesne beetnehvierhtieh vadta kontovrese jïh Barentstjaelemesijjie dam reerie.
Kantuvra galgá leat Barentsovttasbarggu álgoálbmogiid ja eará oassálastiid gaskalađas, ja galgá erenoamážit veahkehit Ruošša bealde álgoálbmogiid prošeaktaohcamiiguin ja diehtojuohkimiin.
Kontovre edtja akte lïhtse årrodh aalkoealmetji gaskem Barentslaavenjostosne, jïh aalkoealmetji jïh jeatjah aktööri gaskem Barentslaavenjostosne, jïh edtja joekoen aalkoealmetjidie russlaanten bielesne viehkiehtidh prosjekteohtsemigujmie jïh bïevnesigujmie.
BIPO sirdojuvvui 2007:s Murmánskka gávpogis Lujávrái.
Jaepien 2007 BIPO Murmansken staareste Lovozerose juhti.
2012:s sirdojuvvui kantuvra Murmánskii.
Jaepien 2012 kontovre Murmansken gåajkoe vihth juhti.
Kantuvrra jođiha Tatiana Egorova.
Tatiana Egorova kontovrem stuvrie.
Eanet dieđut dás.
Vielie bïevnesh daesnie.
Davviriikkalaš sámi ovttasbargu
Noerhtelaanti saemien laavenjostoe
Ruoŧa, Suoma ja Norgga eiseválddit leat lahkalaga ovttasbargan sámi gažaldagaiguin 1964 rájes go Davviriikkaid sáme- ja boazodoallogažaldagaid ovttasbargoorgána gonagaslaš resolušuvnnain ásahuvvui.
Dah åejvieladtjh Sveerjesne, Såevmesne jïh Nöörjesne aktem laavenjostoem åtneme saemien gyhtjelassi bïjre mænngan laavenjostoeåårgane saemie- jïh båatsoeburriejgyhtjelasside tseegkesovvi Gånkan resolusjovnesne jaepien 1964.
Dát ovttasbargoorgána lea leamašan dáid golmma riikkaid ráđđehusa ámmátolbmuid diehtojuohkin ja digaštallanorgána.
Daate laavenjostoeåårgane akte govlehtimmieåårgane embetedaltesisnie dej golme laanti reerenassi gaskem, bïevnesi jïh digkiedimmien gaavhtan.
Ovttasbargolávdegoddi mii ásahuvvui 2001:s ja bođii Davviriikkaid sámi gažaldagaid ámmátolbmuidorgána sadjái mas Sámediggi maiddái lea leamašan mielde.
Jaepien 2001 dle laavenjostoeåårganen sijjeste Noerhtelaanti embetsmannsåårgane saemien gyhtjelasside bööti, gusnie aaj tjirkijh saemiedigkijste.
Jagi 2000 ásahuvvui bistevaš ovttasbargu gaskal sámediggepresideanttaid ja Suoma, Ruoŧa ja Norgga sámeministariid gaskkas.
Jaepien 2001 dle akte vihties laavenjostoe tseegkesovvi saemiedigkiepresidenti jïh ministeri gaskem, mah diedtem utnieh saemien aamhtesi åvteste Såevmesne, Sveerjesne jïh Nöörjesne.
Ministarat ja sámediggepresideanttat jeavddalaččat deaivvadit dieđiheames, ságaškuššamis ja meannudeames oktasaš sámi gažaldagaid.
Dah ministerh jïh saemiedigkiepresidenth jaabnan gaavnesjieh juktie saemien gyhtjelassh bievnedh, digkiedidh jïh gïetedidh, mej åvteste gaajhkesh iedtjem utnieh.
Ođđa Davviriikkaid ovttasbarggu mihttomearrin lea nannet ja ovdánahttit sámi álbmoga giela, kultuvrra, ealáhusaid ja servodateallima.
Dïhte ulmie dejnie orre noerhtelaanti laavenjostojne lea veaksahkåbpoe darjodh jïh evtiedidh saemiej gïelem, kultuvrem, jielemh jïh siebriedahkejieledem.
Ovttasbargu lea eahpeformála hámis, muhto lea lahkalaga čadnon Davviriikkaid Ministtarráđđái.
Laavenjostoe aktem ovbyjjes, men lihke ektiedimmiem åtna Noerhtelaanti Ministereraaran.
Áššiid ráhkkaneami ja čuovvoleami doaimmaha sámi gažaldagaid Davviriikkaid ámmátolbmuidorgána.
Noerhtelaanti embetsmannsåårgane saemien aamhtesidie soejkesje jïh fulkese.
Ovddasvástádus gohččut ja jođihit čoahkkimiid vuoruid mielde sirdása dáid golmma riikkaid gaskkas.
Dah golme laanth diedtem utnieh fïereguhten aejkien tjåanghkojde gohtjedidh jïh tjåanghkojde stuvredh.
Lávdegottit / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Moenehtsh / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Lávdegottit
Moenehtsh
Buot Sámedikki áirasat leat miellahttun ovtta dain golmma fágalávdegottiin mat meannudit áššiid ja ovddidit mearrádusárvalusaid Sámedikki dievasčoahkkimii.
Gaajhkh Saemiedigkien tjirkijh leah lïhtseginie aktene dejstie golme faagemoenehtsijstie mah aamhtesh gïetedieh jïh raeriestimmieh buektieh Saemiedigkien stoerretjåanghkose.
Sámedikki leat čuovvovaš lávdegottit:
Daesnie dah faagemoenehtsh:
Plána- ja finánsalávdegoddi
Soejkesje- jïh finansemoenehtse:
Bajásšaddan-, fuolahus- ja oahppolávdegoddi
Byjjenimmie-, hokse- jïh ööhpehtimmiemoenehtse:
Ealáhus- ja kulturlávdegoddi
Jieleme- jïh kultuvremoenehtse:
Isak Mathis O. Hætta
Nora Marie Bransfjell
Lávdegottiid čoahkkimat leat jura ovdalaš dievasčoahkkimiid.
Dah moenehtsetjåanghkoeh leah stoerretjåanghkoen tjåanghkoej åvtelen.
Dábálaččat leat njeallje vahku várrejuvvon lávdegodde- ja dievasčoahkkimiidda.
Iemielaakan dle njieljie moenehtse-jïh stoerretjåanhkoevåhkoeh.
Lávdegottiid čoahkkin lágiduvvo dábálaččat mánnodagaid ja disdagaid, ja dievasčoahkkin gaskavahkus bearjadahkii.
Dah moenehtsetjåanhgkoeh leah måantan jïh dæjstan, stoerretjåanghkoe gaskevåhkoen raejeste bearjadahken raajan.
Lassin fágalávdegottiide de lea Sámedikkis maiddái bearráigeahččanlávdegoddi ja válgalávdegoddi.
Lissine faagemoenehtsidie dle aaj Giehtjedimmiemoenehtese jïh Veeljememoenehtse.
Bearráigeahččanlávdegoddi galgá doaimmahit parlamentáralaš bearráigeahču ja bearráigeahččat ásahusaid mat ruhtaduvvojit Sámedikki bušeahta bakte.
Giehtjedimmiemoenehtse edtja parlamentarihkeles giehtjedimmiem jïh stuvremegiehtjedimmiem utnedh dejnie giehteldimmine mij Saemiedigkien budsjedteste beetnegh åådtje.
Dát mearkkaša maiddái bearráigeahččat Sámedikki jahkerehketdoalu ja riikkarevišuvnna vejolaš mearkkašumiid.
Daan sisnie lea aaj Saemiedigkien jaepiereeknemassem giehtjedidh, jïh aaj giehtjedidh mejtie naan mïerhkesjimmieh reeknemassese Rijhkerevisjovneste.
Lávdegoddi sáhttá čađahit dan bearráigeahčču Sámedikki hálddahusas mii sin mielas lea dárbbašlaš.
Moenehtse maahta goerehtimmieh darjodh Saemiedigkien reeremisnie, mejtie tuhtjie daerpies.
Daid áššiin maid Bearráigeahččanlávdegoddi meannuda, sii ovddidit mearrádusárvalusaset njuolga Sámedikki Dievasčoahkkimii, juogo sierra áššin dahje lávdegotti jahkedieđáhusa bakte.
Giehtjedimmiemoenehtse raeriestimmiem Saemiedigkien stoerretjåanghkose buakta dejnie aamhtesinie mejtie gïetedæmman bæjjese vaalta, goh jïjtse aamhtese jallh moenehtsen jaepiebïevnesen tjïrrh.
Bearráigeahččanlávdegoddi:
Giehtjedimmiemoenehtse:
Válgalávdegoddi meannuda áššiid main Sámedikki dievasčoahkkin galgá válljet ovddasteddjiid ásahusaide sihke siskkobealde ja olggobealde Sámedikki vuogádaga.
Veeljememoenehtse aamhtesh gïetede gusnie Saemiedigkien storretjåanghkoe edtja veeljemh nænnoestidh åårganidie Saemiedigkien sisnie jallh ålkolen.
Lávdegotti bargun lea gárvásit meannudit áššiid maid dievasčoahkkin lea sádden lávdegoddái ja ovddidit mearrádusárvalusa dievasčoahkkimii.
Dåehkien laavenjasse lea aamhtesem åvtelhbodti soejkesjidh jïh raeriestimmieh buektedh stoerretjåanghkose aamhtesen bïjre maam moenehtse stoerretjåanghkoste åådtjeme.
Válgalávdegoddi:
Veeljememoenehtse:
Presideanta galleda hálddašangielddaid / Sámegielaid hálddašanguovlu / Giella / Sámediggi - Sametinget
Presidente guessine mænna reeremetjïeltine / Reeremedajve saemien gïelide / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Presideanta galleda hálddašangielddaid
Presidente guessine mænna reeremetjïeltine
Áigodagas ođđajagimánu / guovvamánu áigu presideanta Aili Keskitalo galledit gielddaid sámegiela hálddašanguovllus ja daidda guoski fylkkagielddaid.
Boelhken tsïengelen / goevten presidente Aili Keskitalo sæjhta guessine mïnnedh tjïeltine saemien gïelereeremedajvesne jïh dej fylhkentjïeltine.
Son áigu earret eará digaštallat guovttegielatdoarjagiid birra ja báikkálaš giellaguovddážiid birra.
Dïhte sæjhta gaskem jeatjah guektiengïelevoetevierhtide jïh dejtie voenges gïelejarngide digkiedidh.
- Sámi giellagielddain lea earenoamáš ovddasvástádus nannet ja ovddidit sámi giela, ja sihkkarastit ahte ássit ožžot devdojuvvot iežaset giellavuoigatvuođaid.
- Saemien gïeletjïelth aktem sjïere dïedtem utnieh saemien gïelem nænnoestehtedh jïh evtiedidh, jïh hoksedh årrojh sijjen gïelereaktah åadtjoeh.
Mu mielas lea dehálaš ahte lea buorre gulahallan dan birra ahte makkár hástalusat gielddain leat dán suorggis, ja galledan danin gielddaid duos dás, lohká presideanta Aili Keskitalo.
Manne vïenhtem vihkeles hijvenlaakan govlesadtedh dej haestemi bïjre mejtie tjïelth dan bïjre utnieh, jïh dan åvteste jaabnan tjïeltine mïnnem, presidente Aili Keskitalo jeahta.
Presideanta Keskitalo geassá ovdan earret eará dan ahte Sámediggi háliida ahte báikkálaš giellaguovddážiid geavaheddjiin galgá leat eanet dadjamuš doppe ja dovdat lagasvuođa guovddážiidda.
Presidente Keskitalo tjïerteste gaskem jeatjah Saemiedigkie sæjhta utnijh dejstie voenges gïelejarngijste edtjieh stuerebe tsevtsemefaamoem utnedh, jïh lïhkesvoetem damtedh jarngide.
- Midjiide lea dehálaš ahte giellaguovddážiid doaimmat leat dan mielde movt sámi álbmoga dárbbut leat, ja dalle lea dehálaš ahte báikkálaš sámi organisašuvnnat dahje institušuvnnat leat ovddastuvvon doaimmaid ovdáneamis maid guovddážat fállet.
- Mijjieh tuhtjebe vihkeles gïelejarngi darjomh edtjieh saemien årroji daerpiesvoeti mietie årrodh, dan åvteste vihkeles voenges saemien siebrieh jallh institusjovnh leah meatan evtiedimmesne dejstie darjoemijstie mejtie jarngh faalehtieh.
Eará áššit leat gielddareforbma ja sámi beroštumit, man birra Sámediggi dagai čielggadeami 2015:s, ja mii meannuduvvui dievasčoahkkimis juovlamánus.
Jeatjah aamhtesh biejjieöörnegisnie leah tjïeltereforme jïh saemien ïedtjh, man bïjre Saemiedigkie aktem salkehtimmiem darjoeji jaepien 2015 jïh maam stoerretjåanghkoe gïetedi goeven.
Gaskaboddosaš čoahkkinplána (sáhttá rievdat)
Annjebodts tjåanghkoesoejkesje (maahta jarkelimmieh sjïdtedh)
28.01 Unjárgga gielda
28.01 Nesseby tjïelte
29.01 Finnmárkku fylkkagielda
29.01 Finnmaarhken fylhkentjïelte
03.02 Snoasa ja Raarvihke gielddat
03.02 Snåasen jïh Raarvihken tjïelth
04.02 Davvi-Trøndelága fylkkagielda
04.02 Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte
15.02 Divttasvuona suohkan
15.02 Divtasvuodnan tjïelte
22.02 Guovdageainnu suohkan
22.02 Guovdageaidnun tjïelte
30.03 Porsáŋggu gielda
30.03 Porsanger tjïelte
Oktavuođa váldit:
Govlehtallije:
Prográmma birra gažaldagat:
Gyhtjelassh programmen bïjre:
Mii leat ollen guhkás, muhto mátki lea guhki / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Mijjieh gåhkese båateme, men annje guhkie vaedtsedh / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Mii leat ollen guhkás, muhto mátki lea guhki
Mijjieh gåhkese båateme, men annje guhkie vaedtsedh
Dál njukčamánu 8. b. 2013 go mii ávvudat riikkaidgaskasaš nissonbeaivvi ja 100 nissoniid jagi jienastanvuoigatvuođa Norggas, de lea deaŧalaš muitit ahte vaikke vel mii leat ge ollen guhkás, de mii fertet ain rahčat, cealká Sámedikki presideanta Egil Olli.
Daelie, njoktjen 8. b. gosse dam nasjovnaale nyjsenebiejjiem jïh 100 jaepiej steemmereaktam nyjsenæjjide Nöörjesne heevehtibie, dle vihkeles mujhtedh jalhts mijjieh gåhkese båateme, dle annje guhkie vaedtsedh, saemiedigkiepresidente Egil Olli jeahta.
- Sámi servodagas lea árbevirolaččat leamaš dásseárvu, mas nissonat leat leamaš guovddážis.
- Aerpievuekien mietie dle saemien siebriedahke akte mïrrestalleme siebriedahke orreme, gusnie nyjsenæjjah aktem vihkeles råållam åtneme.
Čuohte jagi dás ovdal dát bođii ovdan sámi ovddasmanni nissona Elsa Laula Renberg barggus.
Tjuetien jaepien gietjeste dle vuesiehtimmien gaavhtan daate lij våajnoes naemhtie guktie dïhte saemien guvhkiehtæjja Elsa Laula Renberg barki.
Dál sáhttá dásseárvvu čilget sohkabealejuogademiin Sámedikkis.
Daan biejjien maehtebe dam vuejnedh dennie joekedimmesne nyjsenæjjaj jïh kaarri gaskem Saemiedigkesne.
Mis lea dakkár álbmotválljen orgána mas leat 49 % nissonat ja 51 % albmát, cealká presideanta Egil Olli.
Mijjen akte almetjeveeljeme krirrie gusnie 49 % nyjsenæjjah jïh 51 % kaarrh, presidente Egil Olli jeahta.
Son čujuha viidáseappot dasa ahte vaikke vel sámi servodat lea ollen guhkás, de eat leat vel juksan mihttomeari, eat riikka dásis eat ge riikkaidgaskasaččat.
Dïhte aaj jeahta jalhts dïhte saemien siebriedahke lea gåhkese båateme dle ibie annje mieriem jakseme, vaallah nasjovnaale jallh gaskenasjovnaale gænnah.
- Dásseárvvu ovddas mii fertet čađat rahčat, sihke parlameantan, servodahkan ja lagamužžan.
- Mïrrestalleme lea mij akt man åvteste mijjieh iktesth tjoerebe barkedh, goh parlameente, siebriedahke jïh meatanalmetjh.
Háliidan geavahit liibba sávvat buot nissoniidda lihku beaivái, loahpaha presideanta Egil Olli.
Manne sïjhtem nuepiem nuhtjedh gaajhkide nyjsenæjjide biejjine læhkoehtidh, Egil Olli minngemosth jeahta.
Guhkes mátki
Akte guhkies geajnoe
Ráđđelahttu Vibeke Larsen lea ON nissonkommišuvnna (CSW) sáttagotti lahttu ja čalmmustahttá nissonbeaivvi New Yorkas.
Raerielïhtsege Vibeke Larsen lea lïhtsege dennie nöörjen delegasjovnesne EN. ’ n nyjsenekommisjovnese (CSW) jïh nyjsenebiejjiem New York ’ sne heevehte.
Norgga sáttagottis lea son deattuhan álgoálbmotnissoniid hástalusaid dan oktavuođas ahte bissehit veahkaválddálašvuođa nissoniid vuostá.
Dennie nöörjen delegasjovnesne dle dïhte aalkoealmetjenyjsenæjjaj haestemh tjïertestamme juktie vædtsoesvoetem nyjsenæjjaj vööste tjöödtjestidh.
Sámedikki ávžžuhusa vuođul evttohii Norga váldit mielde Álgoálbmotjulggaštusa nissonkommišuvnna loahppadokumentii.
Skraejrien mietie Saemiedigkeste dle Nöörje raeriesti Aalkoealmetjebæjhkoehtimmiem meatan vaeltedh nyjsenekommisjovnen galhkuvetjaatsegasse.
- Veahkaválddálašvuohta lea beaktilis vuohki jienahuhttit ja fámohuhttit nissoniid.
- Vædtsoesvoete akte radtjoes vuekie nyjsenæjjide beadtodh jïh dejstie faamoem vaeltedh.
Das, ahte oažžut iežas oainnuid guldaluvvot, lea sáhka válddis.
Sov gïelem åehpes jïh govloes darjodh lea amma faamoen bïjre.
Ain leat ollugat geat eai oainne nissoniid ollislaš, dievasahkásaš olmmožin, sihke báikkálaččat ja riikkaidgaskasaččat.
Jïh nov lea nuekie dejstie mah annje eah nyjsenæjjide vuejnieh goh ellies, fååmijes almetjh, dovne voengesisnie jïh abpe veartenisnie.
Nu ahte ieš nissonbeaivvi muitalan iluin ahte dál orru leamen govda ovttamielalašvuohta das ahte álgoálbmotnissoniid vuoigatvuohta suodjaluvvot, galgá deattuhuvvot erenoamážit, cealká Vibeke Larsen New Yorkas.
Jïjtjehke nyjsenebiejjien dle dan åvteste akte aavoe soptsestidh, daelie vååjnoe goh jeenjesh leah sïemes aalkoealmetjenyjsenæjjah reakta vaarjelimmiem åadtjodh, dam edtja sjïerelaakan krööhkestidh, Vibeke Larsen New York ’ ste soptseste.
Sámediggi oassálastá maid álgoálbmotnissoniid fierpmádahkii CSW:s.
Saemiedigkie aaj meatan viermesne aalkoealmetjenyjsenæjjide CSW. ’ sne.
Doppe leat oččodeamen loahppadokumentii álgoálbmotnissoniid hástalusaid.
Daesnie barkeminie juktie haestemidie aalkoealmetjenyjsenæjjide meatan åadtjodh galhkuvetjaatsegisnie.
- Álgoálbmotnissoniidda lea deaŧalaš čalmmustahttit vealaheami vuođđun veahkaváldái, álgoálbmotnissoniid mat gillájit veahkaválddálašvuođa eiseválddiid ja militeara bealis ja nissoniid mat gillájit veahkaválddálašvuođa soađi ja miidnagilvima geažil.
- Aalkoealmetjenyjsenæjjah ååntjestellieh tjoevkesem rasismese goh våarome vædtsoesvoetese, alkoealmetjenyjsenæjjide mah vædtsoesvoetem dååjrieh åejvieladtjijste jïh militæreste, jïh aaj nyjsenæjjide mah vædtsoesvoetem dååjrieh dåaroen jïh mijnabïejemen gaavhtan.
Ollugat vásihit maiddái ahte álgoálbmotguovlluid nuoskkideapmi vahágahttá áhpehemiid ja mánáid.
Jeenjesh aaj dååjrieh dearjoe aalkoealmetji dajvijste skaarah buektieh nåejside jïh maanide.
Ollu álgoálbmotservodagain eai leat doarvái buorit lágat ja riektevuogádat mat fuolahit nissoniid.
Gelline aalkoealmetjesiebriedahkine dle ij leah nuekies laakh jih reaktaöörnegh juktie nyjsenæjjide vaarjelidh.
Dat dagaha nissoniid hui váttis dillái.
Daate aalkoealmetjenyjsenæjjide akten joekoen geerve tseahkan beaja.
Ollugat dáin nissoniin vásihit heaggavára go galget čuoččuhit álgoálbmot- ja nissonvuoigatvuođaid.
Jïjnjh dejstie nyjsenæjjijste dovne sov jïjtse jïh fuelhkien jieledem vaahrese biejieh juktie aalkoealmetje- jïh nyjsenaæjjareaktah tjåadtjoehtidh.
Ráđđelahttu Vibeke Larsen cealká loahpas ahte álgoálbmotáirrasin okta máilmmi riggáseamos riikkain, mii leat geatnegasat bargat dan ala eará álgoálbmogat ge ožžot ovdánanvejolašvuođaid ja riekteovdáneami, maiddái dásseárvosuorggis.
Raerielïhtsege Vibeke Larsen minngemosth jeahta goh tjirkijh aalkoealmetjijstie, aktene veartenen ræjhkoesommes laantijste dle mijjieh dïedtem utnebe evtiedimmienuepiej jïh reaktaevtiedimmien åvteste jeatjah aalkoealmetjidie barkedh, aaj mïrrestallemesuerkesne.
- Mii lea vuoigatvuohta ja vejolašvuohta oažžut dakkár čálgofálaldagaid, man birra eará álgoálbmogat sáhttet dušše niegadit.
- Mijjieh reaktah jih tråjjesfaalenassh utnebe mej bijre jeatjah aalkoealmetjh ajve maehtieh nïekedh.
Danne áigu Sámediggi bargat dainna ulbmiliin ahte álgoálbmotnissonat besset searvat riikkaidgaskasaš arenai ja ahte sis lea váikkuhanfápmu doppe.
Saemiedigkie sæjhta dan åvteste barkedh juktie aalkoealmetjenyjsenæjjah leah stïeresne jih maehtieh tsevtsedh dennie gaskenasjovnaale sijjesne.
Presideanta Egil Olli, tlf. +47 900 26 880
Govlehtallije:
Válgaortnet / Dieđut / Kampanjeside / Válga ja jienastuslohku / Sámediggi - Sametinget
Veeljemeöörnege / Bïevnesh / Kampanjeside / Veeljeme jïh veeljemelåhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Sámedikki válgaortnet lea vuođđuduvvon gorrelohkoválgga prinsihpaide máŋggaáirrasbiirriin.
Saemiedigkie lea bïjjemes veeljemereereme Saemiedigkien veeljemen muhteste.
Gorrelohkoválga mearkkaša ahte áirasat juhkkojuvvojit gorálaččat jienastanlogu mielde maid guhtege válgalistu oažžu.
Saemiedigkien veeljemeöörmege våarominie prinsippem åtna galka åvtelhbodti veeljedh gellienålmagievline.
Sihke politihkalaš bellodagat ja eará joavkkut sáhttet bidjat listta válggain.
Dovne politihken krirrieh jïh jeatjah dåehkieh maehtieh læstoem stealladidh veeljemasse.
Sámediggi lea bajimus válgaeiseváldi Sámediggeválggain.
Saemiedigkieveeljemen muhteste laante lea juakasovveme 7 veeljemegievline:
Sámedikki válgaortnet lea vuođđuduvvon gorrelohkoválgga prinsihpaide máŋggaáirrasbiirriin. Gorrelohkoválga mearkkaša ahte áirasat juhkkojuvvojit gorálaččat jienastanlogu mielde maid guhtege válgalistu oažžu. Sihke politihkalaš bellodagat ja eará joavkkut sáhttet bidjat listta válggain.
6. Åarjel-Saepmie veeljemegievlie: Noerhtelaanten fylhken tjïelth Raanen jïh Rødøy raejeste åarjese, Noerhte-Trøndelaagen jïh Åarjel-Trøndelaagen fylhkh jïh Surnadal, Rindal jïh Sunndal tjïelth Møre- jïh Romsdal fylhkesne jïh Engerdaelien, Rendalen, Os, Tolga, Tynset jïh Folldal tjïelth Hedmark fylhkesne.
Sámediggeválggaid ektui lea riika juhkkojuvvon 7 válgabiiren:
7. Åarjel-Nöörje veeljemegievlie: dah tjïelth Møre jïh Romsdal jïh Hedmark:n fylhkine mah eah leah veeljemegievlien 6 mietie, jïh dah fylhkh Sogn jïh Fjordane, Hordaland, Rogaland, Vest-Agder, Aust-Agder, Telemark, Buskerud, Vestfold, Akershus, Østfold, Oppland jïh Oslo.
1.
1.
2.
Luvlien
3.
3.
4.
Noerhten
6.
6.
Nuortaguovllu
Åarjel-Saepmie
Gáisi
7.
Lulli-Norgga
Åarjel-Nöörje
Eanet dieđuid válgaortnega birra gávnnat dákko.
Jeenebe bïevnesh veeljemeöörnegen bïjre daesnie gaavnh.
Dáhttu – áŋgiruššan sámi kulturealáhusain / Kulturealáhus / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Dáhttu – akte dåarjelimmie saemien kultuvrejieliemasse / Kulturejieleme / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Dáhttu – áŋgiruššan sámi kulturealáhusain
Dáhttu – akte dåarjelimmie saemien kultuvrejieliemasse
Dáidda ja kultuvra lea áidnalunddot jurddašanvuohki, ii ge dábálaš fitnodatjurddašeapmi heive álo dán ealáhussii.
Kåanste jïh kultuvre leah gaajh sjïere guktie dah ussjedieh, jïh naemhtie guktie sïeltine sïejhmelaakan ussjedieh ij iktesth daan jieliemasse sjïehth.
Danne lea Sámediggi álggahan sierra áŋgiruššama kulturealáhusain.
Saemiedigkie lea daan sjïeken gaavhtan aktine dåarjelimmine nïerhkeme kultuvrejieliemasse.
Oassin dán áŋgiruššamis lea ráhkaduvvon sierra fitnodatovddidanprográmma earenoamážit sámi kulturealáhusa várás.
Goh akte bielie daehtie dåarjelimmeste akte jïjtse sïelteevtiedimmieprogramme lea evtiesovveme, joekoen saemien kultuvrejieliemasse.
Prográmma namma lea Dáhttu ja Sámediggi lea bálkáhan Kreativ Industri dan jođihit.
Programmen nomme lea Dáhttu jïh stuvresåvva Kreative Industrijeste stillemen mietie Saemiedigkeste.
Silje Karine Muotka
Politihkere gïen diedte
Loga eambbo
NSR
Čájet buot áššiid
Phone: +47 984 87 576
Dáhttu bokte besset sámi kulturealáhusdoaimmaheaddjit earret eará bargat gávpejurdagiin, vuođđudanvehkiin ja strategiijaráhkademiin.
Dáhttun tjïrrh saemien kultuvrejielemeaktöörh gaskem jeatjah åadtjoeh sïelteåssjelinie barkedh, viehkiem åadtjoeh sïeltem tseegkedh jïh strategijem evtiedidh.
Juohke prográmmas lea sadji 12 kulturealáhusdoaimmaheaddjái geain lea háliidus ja dáhttu vuođđudit gánnáhahtti fitnodaga.
Fïerhte programme sijjiem åtna 12 kultuvrejielemebarkijidie mah sijhtieh jïh væljoem utnieh aktem sïeltem sjugniedidh mij dïenestem vadta.
Prográmma guovddáš mihttomearri lea duddjot fierpmádaga oassálastiid gaskkas.
Akte vihkeles ulmie programmine lea aaj aktem viermiem aktööri gaskem sjugniedidh.
Prográmma bistá jagi ja das leat golbma čoahkkaneami ja juohke oasseváldi oažžu 50 bagadandiimmu.
Programme aktem jaepiem ryöhkoe jïh golme tjåanghkoeh åtna, jïh fïereguhte mij lea meatan 50 raeriestimmietæjmoeh åådtje.
Mihttomearrin lea ahte maŋŋá prográmma loahpaheami galget máŋggas sáhttit birget iežaset kulturealáhusfitnodagain.
Ulmie programmen mænngan lea jienebh edtjieh maehtedh sijjen kultuvrejielemesïelteste jieledh.
2016 rádjai galget álggahuvvot 4 iešguđet prográmma.
Jaepien 2016 raajan 4 joekehts programmh edtjieh aelkedh.
Dađibahábut ii leat vejolaš dieđihit iežas álggahuvvon prográmmii, muhto berošteaddji kulturealáhusdoaimmaheaddjit bivdojuvvojit váldit oktavuođa Sámedikkiin mii addá dieđuid boahtte vejolaš prográmma birra.
Gaatesjen ij gåaredh meatan sjïdtedh dejnie programmine mah leah aalkeme, men kultuvrejielemeaktöörh mah ïedtjem utnieh maehtieh Saemiedigkine govlesadtedh juktie bïevnesh åadtjodh dan mubpien programmen bïjre maam maahta dåeriedidh.
e-poasta: ragnhild.dalheim.eriksen@samediggi.no dahje telefuvdna 784 74 088
Mejle: ragnhild.dalheim.eriksen@samediggi.no jallh tellefovne 78 47 40 88.
Dáhttu Duodji lea sierra prográmma mii lea jurddašuvvon erenoamážit duojáriid várás miehtá riikka.
Dáhttu Duodji lea akte jïjtse programme mij joekoen lea vytnesjæjjide abpe laantesne sjïehtedamme.
Rekrutteren dasa lea dál álggahuvvon lagas ovttasbarggus duodjeorganisašuvnnaiguin.
Daelie dåårrehtimmie daan programmese lea aalkeme aktene lïhke laavenjostosne duedtiesiebriejgujmie.
Vuosttaš čoahkkaneapmi lea Kárášjogas juovlamánu 9.-10. b. 2014.
Voestes tjåanghkoe lea Karasjohkesne goeven 9. -10. b. 2014.
Dáhttu Duodji lea vuođđuduvvon buriid vásáhusaide eará Dáhttu-prográmmain, ja dat galgá dasa lassin erenoamážit čalmmustahttit innovašuvnna, ovttasbarggu, digitála vuovdaleami ja molssaektosaš gávpemálliid.
Dáhttu Duodji lea dååjrehtimmieh vaalteme dejstie mubpijste Dáhttu-programmijste, jïh edtja lissine aktem sjïere fokusem utnedh innovasjovnese, laavenjostose, digitaale maarkededoekemasse jïh alternatijve sïeltemaallide.
Prográmmii lea leamaš stuora beroštupmi ja čuovvovaš 12 duojára leat ožžon saji prográmmii:
Vytnesjæjjah mah sijhtieh meatan årrodh tjuerieh govlesadtedh Kreative Industrijine: post@kreativindustri.no jallh tell.
Heidi Persen, Áltá
488 82 816.
Dáhttu Finnmárku álggahuvvui cuoŋománus 2014 ja lea dál loahpahanmuttus.
Dáhttu Finnmark eelki voerhtjen 2014 jïh lea daelie sov minngemes boelhkesne.
Maŋimus čoahkkaneapmi lágiduvvo Leavnnjas ođđajagimánu 21.-22. b. 2015.
Minngemes tjåanghkoe lea Lakselvesne tsïengelen 21. – 22. b. 2015.
Čuovvovaš kulturealáhusdoaimmaheaddjit Finnmárkkus leat mielde prográmmas:
Daah kultuvrejielemeaktöörh Finnmaarhkeste leah meatan programmesne:
Dáhttu2 Romsa álggahuvvo skábmamánus 2014 ja jotkojuvvo jagi 2015 mielde. 12 sámi kulturealáhusdoaimmaheaddji Romssa fylkkas leat ožžon saji prográmmii.
Dáhttu2 Troms eelki gålkoen 2014 jïh edtja jåerhkedh 2015. 12 saemien kultuvrejielemeaktöörh Tromseste leah sijjiem åådtjeme programmesne.
Innovašuvdna Norga Romsa lea ovttasbargoguoibmi Dáhttu2 Romsa čađaheamis.
Innovasjovne Nöörje Troms lea laavenjostoeguejmie juktie programmem Dáhttu2 Troms tjïrrehtidh.
Čuovvovaš kulturealáhusdoaimmaheaddjit Romssa fylkkas leat mielde prográmmas:
Daah kultuvrejielemeaktöörh Tromseste leah meatan programmesne:
Kronihkka: njukčamánu 8 b. – dásseárvu lea ain niehku / Sártnit ja artihkkalat / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Kronihke: Njoktjen 8 b. - mïrrestalleme annje akte nïekedasse / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Kronihkka: njukčamánu 8 b. – dásseárvu lea ain niehku
Kronihke: Njoktjen 8 b. - mïrrestalleme annje akte nïekedasse
Eanet go juohke goalmmát nissonolmmoš vásiha veahkaválddi dahje seksuála vearredaguid iežaset eallimis.
Jienebh goh fïerhte gåalmede nyjsenæjja sijhtieh vædtsoesvoetem jallh seksuelle daaresjimmieh jieliedisnie dååjredh.
Homofiillat ja tránssat miehtá máilmmi vásihit vuogádatlaš vealaheami, veahkaválddi ja givssideami.
Homofijlh jïh doh mah daaroen gohtjesuvvieh transkjønnede abpe veartenisnie jaabnan vædtsoesvoetem jïh trïegkenassem dååjroeh.
Dásseárvu lea ollu nissonolbmuide ja almmáiolbmuide ain dušše niehku.
Mïrrestalleme lea gellide nyjsenæjjide jïh kaarride annje akte nïekedasse.
Maiddái Norggas ja sámi servodagas.
Aaj Nöörjesne jïh saemien siebriedahkesne.
Maŋimuš jagiid dutkan buktá albmosii stuorra erohusaid sohkabeliid gaskka deaŧalaš surggiin sámi servodagas ja stuorraservodagas.
Dej minngemes jaepiej dotkeme stoerre joekehtsh vuesehte tjoeli gaskem vihkeles suerkiej sisnjeli saemien siebriedahkesne jïh stoerresiebriedahkesne.
Dásseárvvu oktavuođas lea eanet beliid birra sáhka go dušše bálkkás seammalágan barggu ovddas, ja viessobargguid juogadeamis.
Mïrrestalleme lea vielie goh seamma baalhka seamma barkoen åvteste, jïh guktie barkoem gåetesne joekede.
Das lea sáhka oahpus ja ovttalágan vejolašvuođain, dearvvašvuođa ja vurdojuvvon eallinagi birra.
Mïrrestalleme lea ööhpehtimmien jïh seamma nuepiej bïjre, healsoen jïh veanhtadamme jieledeaalteren bïjre.
Erenoamážit lea sáhka válddis, sihke politihkas, bargoeallimis ja ealáhuseallimis.
Ij leah unnemes faamoen bïjre, dovne politihkesne, barkosne jïh jieliemisnie.
Ja dađibahábut lea dásseárvvu oktavuođas miehtá máilmmi maiddái sáhka eallimis ja jápmimis.
Jïh gaatesjen, bïjre jarkan veartenisnie mïrrestalleme aaj akte gyhtjelasse jieleden jïh jaemeden bïjre.
Nissonbeaivvi oktavuođas lea vuosttažettiin sáhka das ahte mii dohkkehit dan ahte sohkabealli lea okta oassi mii lea mielde caggamin vuoiggalašvuođa servodagas dahje olbmuid eallindilis.
Nyjsenæjjabiejjie lea uvtemes dan åvteste mijjieh ibie jååhkesjh tjoele edtja akte fåantoe årrodh mij reaktavoeten åvtem tjåådtje siebriedahkesne, jallh guktie almetjh sijjen jieledem jielieh.
Statistihkka čájeha midjiide dattetge ahte máilbmi ja báikkálaš servodat ain doaibmá sohkabealjuogu vuođul hui ollu surggiin.
Statistihke mijjese læjhkan vuesehte veartenisnie jïh voengesne dle annje joekehtsh tjoeli gaskem joekoen gelline suerkine.
Sámi almmáiolbmot válljejit eanet árbevirolaš sámi ealáhusaid ja ámmáhiid.
Saemien kaarrh jeenjemasth aerpievuekien saemien jielemh jïh barkoeh veeljieh.
Almmáiolbmot báhcet eanet ássat giliide ja sis lea mealgat unnit oahppodássi ja sis lea veaháš oaneheappot eallinahki go sámi nissonolbmuin.
Kaarrh jeenjemasth jåerhkieh voenesne årrodh, jïh sagke vueliehkåbpoe ööhpehtimmiedaltsesem jïh ånnetji vueliehkåbpoe veanhtadamme jieledeaalterem utnieh saemien nyjsenæjjijste.
Almmáiolbmot maid eanet báhcet eret joatkkaskuvllas.
Jienebh kaarrh goh nyjsenæjjah eah jåarhkeskuvlem illh.
Sámi nissonolbmuid ja almmáiolbmuid gaskasaš oahpus leat stuorra erohusat, ja erohusat leat lassánan maŋimuš 15 jagis.
Joekehtse ööhpehtimmesne saemien nyjsenæjjaj jïh kaarri gaskem lea stoerre, jïh lea læssanamme dej minngemes 15 jaepieh.
Sámi nissonolbmot válljejit unnit árbevirolaš ealáhusaid ja fárrejit ollu oktavuođain giliin eret váldit alit oahpu.
Saemien nyjsenæjjah eah dan daamtaj aerpievuekien jielemh veeljh jïh gelliej veajkoej voenijste juhtieh juktie jollebe ööhpehtimmiem vaeltedh.
Boazodoalus servet almmáiolbmot ja nissonolbmot seamma ollu.
Båatsoen sisnjelen dïhte låhkoe kaarrijste jïh nyjsenæjjijste mah eadtjohke bovtsigujmie gïehtelieh seamma stoerre.
Dattetge leat olles golmmas njealji siidaoasi oamasteddjiin almmáiolbmot.
4 sïjte-aajhterijstie dle læjhkan 3 kaarrh.
Seammalágan eaiggátstruktuvrra oaidnit mii eanadoalus, gos njealjis viđa boanddas leat almmáiolbmot.
Maehtebe dam seamma aajhterestruktuvrem jåartaburrien sisnjelen vuejnedh, gusnie 4 kaarrh 5 båantijste.
Registrerejuvvon guolásteddjiid gaskkas leat 97 % almmáiolbmot.
Dej registreradamme gööliji gaskem desnie 97 prosenth kaarrh.
Buohkanassii mearkkaša dát dan ahte nissonolbmuin lea unnit váikkuhanfápmu vuođđoealáhusaid ja árbevirolaš sámi ealáhusaid ovddideamis.
Tjåanghkan daate sæjhta jiehtedh nyjsenæjjah vaenebh nuepieh utnieh evtiedimmiem tsevtsedh aalkoejielemi jïh aerpievuekien saemien jielemi sisnjeli.
Árbevirolaččat leat nissonolbmot ja almmáiolbmot ovttas doallan dálu vuođđoealáhusain, man oktavuođas nissonolbmot áinnas fuolahedje reidemis ja háhke molssaektosaš dietnasa oktasaš dállodollui.
Aerpievuekien mietie nyjsenæjjah jïh kaarrh ektesne dïedtem utnin jieliemassen åvteste aalkoejielemi sisnjeli, gusnie nyjsenæjjah maaje råållam utnin goh dïhte mij jåarhki dorjesidie evtiedidh, jïh dïhte mij jeatjah baalhkan skååffi dan tjåenghkies jieliemassese.
Dát struktuvrrat leat dađistaga áiggi mielde cieggan lágaide ja láhkadahkosiidda, geavahussii, miellaguottuide ja eaiggátvuođadilliide.
Daate lea struktuvrh mah ånnetji ånnetji jïh tïjje doekoe leah njoelkedassine, barkoevuekine, vuajnojne jïh aajhteretsiehkine vihtiestamme.
Boađusin leat struktuvrrat mat oidet almmáiolbmuid ja mat geavahusas olgguštit nissonolbmuid.
Konsekvense lea struktuvrh mah kaarride åvtem biejieh jïh rïektesisnie nyjsenæjjide ålkoestieh.
Dasto oaidnit ahte sámi ásahusain ja organisašuvnnain ja doaimmain main leat alla gáibádusat formálalaš ohppui, leat eanet nissonolbmot, mii čielgasit čájeha movt ovdáneapmi dáhpáhuvvá joatkkaskuvllain ja alit oahpus.
Seamma tïjjen vuejnebe saemien institusjovnh jïh siebrieh jïh gïehtelimmieh mej jolle krïevenassh byjjes maahtose, jienebh nyjsenæjjah utnieh, mij hævvi lea evtiedimmievæhtaj gaavhtan jåarhkeskuvleste jïh jollebe ööhpehtimmeste.
Ollu nuorra albmáid oahppomannolat boatkana juo joatkkaskuvllas, ja nissonolbmot gal eanet čađahit dan ja mannet viidáseappot alit oahpu váldit.
Jïjnjh noere kaarrh ööhpehtimmien sistie gehtjieh joe jåarhkeskuvlesne, mearan nyjsenæjjah jeenjemasth illieh jïh jollebe ööhpehtimmine jåerhkieh.
Dađistaga eanet nissonolbmot válljejit guođđit árbevirolaš sámi báikegottiid ja fárrejit gávpogiidda ja guovddáš báikkiide.
Ahkedh jienebh nyjsenæjjah veeljieh dejtie aerpievuekien saemien voenges siebriedahkide laehpedh, jïh staaride jïh stuerebe jarngide juhtieh.
Dieinna lágiin sirdašuvvá sihke sohkabeal- ja ahkedássedeaddu sámi báikkálaš servodagain ja geavahusas fuonida sihke almmáiolbmuid ja nissonolbmuid válljenvejolašvuođaid.
Dan sjïeken gaavhtan tjoele- jïh aalterebalanse jorkese saemien voenges siebriedahkine, jïh rïektesisnie dovne kaarri jïh nyjsenæjjaj veeljemenuepieh giehpede.
Go ii leat dássedeaddu oahpus, ekonomiijas ja válddis sohkabeliid gaskka, de dagaha dat dan ahte báikkálaš servodagat raššot eanet ja ođasmahttin ja ođđahutkan heađuštuvvo.
Juktie balanse fååtese ööhpehtimmesne, ekonomijesne jïh faamosne tjoeli gaskem dellie doh voenges siebriedahkh vielie prååsehke sjidtieh jïh dïhte orrestimmiem jïh orresjugniedimmiem heerrede.
Danne lea čielga mihttomearrin ahte dát sámediggeráđđi váikkuha ahte šattašii eanet sohkabealneutrála ovdáneapmi oahpus ja bargoeallimis, mii addá stuorát válljenvejolašvuođaid eallimis ja karriearas nissonolbmuide ja almmáiolbmuide.
Daan saemiedigkieraaran lea dan åvteste akte tjïelke ulmie viehkiehtidh guktie evtiedimmie ööhpehtimmesne jïh barkoejieliedisnie jïebnebe sjædta tjoeli gaskem, mij sæjhta stuerebe veeljemenuepieh vedtedh nyjsenæjjaj jïh kaarri jieliedisnie jïh karrijeresne.
Dásseárvobarggu oktavuođas lea vuosttažettiin sáhka vejolašvuođain, ii ge dárbbaš lea sáhka dievaslaš ovttadássásašvuođas buot surggiin.
Mïrrestallemebarkoe lea åajvahkommes nuepiej bïjre, men ij daarpesjh eevre hedtie årrodh gaajhkine suerkine.
Servodagas mas leat seammalágan vejolašvuođat buohkaide, sáhttit mii háhkat máŋggabealatvuođa ja hutkás vuođu boahtteáiggi servodahkii.
Aktene siebriedahkesne seamma nuepiejgujmie gaajhkesidie maehtebe aktem gellievoetem jïh aktem sjugniedihks våaromem sjugniedidh båetijen aejkien siebriedahkese.
Min višuvdna boahtteáiggi servodagas lea dat ahte olbmuid ja joavkkuid sierraláganvuođat eai galgga olgguštit gean ge, ja gos máŋggabealatvuohta gehččojuvvo normálan.
Mijjen visjovne båetien aejkien siebriedahkese lea desnie gusnie almetji jïh dåehkiej joekehtsh eah naakenem ålkosth, jïh desnie gusnie gellievoete vuajnelge goh dïhte iemie.
Muhto mii fertet dovddastit ahte gávdnojit joavkkut maiddái sámi servodagas mat menddo guhkes áiggi leat eallán suoivanis dan ektui maid ollugat oaivvildit normálan.
Men tjoerebe bæjhkodh, saemien siebriedahkesne dåehkieh gååvnesieh mah ååpsen guhkiem leah ierhkiebielesne vyöseme destie maam jeenjesh tuhtjieh lea iemie.
Olbmot geain lea molssaektosaš sohkabealidentitehtat dahje seksuála sodju maidda menddo dávjá leat ovdagáttut, dubmejuvvojit ja sii vásihit áddetmeahttunvuođa servodagas.
Almetjh jeatjah tjoeleidentiteetigujmie jallh seksuellevoetigujmie ååpsen daamtaj åadtjoeh damtedh vaanejaahkoeh, laejhtemem jïh jiermehtsvoetem siebriedahkeste dej bïjre.
Maiddái min sámi servodagas galgá leat sadji olbmuide geain leat máŋga sohkabealidentitehta ja soju.
Aaj mijjen saemien siebriedahkesne edtja sijjie årrodh almetjidie joekehts tjoeleidentiteetigujmie jïh seksuellevoetigujmie.
Mu oaivila mielde lea dat duođalaš dávdamearka go gulan sámiid birra geat bággehallet eret iežaset bearašrámmain, báikegottiin ja eret sámi servodagas givssideami, ovdagáttuid ja váilevaš gierdavašvuođa geažil.
Mov vuajnoen mietie akte itjmies skïemtjelassevæhta gosse saemiej bïjre govlem mah demtieh dah tjuerieh sijjen fuelhkide, voenges siebriedahkide jïh saemien siebriedahkem laehpedh trïegkenassen, vaanejaahkoej jïh faatoes goerkesadtemen gaavhtan.
Sámedikkis lea stuorra ovddasvástádus das ahte politihkka mii fievrriduvvo ja árvvut mat hálddašuvvojit, fátmmastit olles sámi álbmoga, maiddái dan oasi mii ovttaskas olbmuid mielas lea amas.
Saemiedigkien akte stoerre dïedte ihke daaletje politihke jïh aarvoeh mah reeresuvvieh gaajhkide saemien årroejidie feerhmieh, aaj dïhte bielie maam såemies tuhtjieh lea ammes.
Mis lea maiddái ovddasvástádus das mii manná guhkás olggobeallái sámi servodaga.
Mijjen aaj akte dïedte mij guhkiebasse ryöhkoe goh dïhte saemien siebriedahke.
Dál ellet sullii miljárdda olbmo máilmmis issoras geafivuođas.
Daan biejjien medtie 1 millijardh almetjh veartenisnie itjmies giefiesvoetesne jielieh.
Okta golbmasa gaskkas dain gullet álgoálbmogiidda.
1 dejstie 3 almetjijstie lea aalkoealmetjh.
70 proseantta buot geafimusaid gaskkas leat nissonolbmot.
Tjïjhtjeluhkie prosenth dejstie ellen giefiesommes leah nyjsenæjjah.
Skuvlavázzin ja máhttu lea mearrideaddji deaŧalaš gaskaoapmi dásseárvorahčamis, sihke olgun máilmmis ja dáppe ruovttus.
Skuvle jïh daajroe leah doh ellen vihkielommes vaeknieh mïrrestallemegæmhposne, dovne ålkone veartenisnie jïh daesnie gåetesne.
Danne fertet mii sámi servodagas áŋgiruššat dan ala ahte nuorra albmát čađahit joatkkaskuvlla ja oidnet vejolašvuođaid alit oahpus, ja sihkkarastit nissonolbmuid vuoigatvuođaid vuođđoealáhusain.
Saemien siebriedahkesne tjoerebe dan åvteste aktem stoerre barkoem darjodh ihke noere kaarrh jåarhkeskuvlem illieh jïh nuepide vuejnieh jollebe ööhpehtimmesne, jïh nyjsenæjjaj reaktah aalkoejielieminie gorredidh.
Máilmmiviidosaš dásis fertet mii veahkehit álgoálbmotnissonolbmuid geafivuođa vuostá dáistaleamis buoret skuvla- ja oahppovejolašvuođaid bokte sihke nissonolbmuide ja almmáiolbmuide.
Abpe veartenisnie tjoerebe aalkoealmetjenyjsenæjjide viehkiehtidh giefiesvoeten vööste gæmhpodh viehkine lissiehtamme skuvlenuepijste jïh ööhpehtimmeste dovne nyjsenæjjide jïh kaarride.
Máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvdna (WHO) raportere skábmamánus 2014 ahte eanet go juohke goalmmát nissonolmmoš ferte rehkenastit ahte gártá gillát veahkaválddi ja seksuála vearredaguid su eallimis.
Veartenen healsoesiebrie (WHO) reektesti gålkoen 2014 vielie goh fïerhte gåalmede nyjsenæjja tjuara veanhtadidh satne vædtsoesvoetem jallh seksuelle daaresjimmieh dååjroeh naan aejkien jieliedisnie.
38 % buot áššiin máilmmis main nissonolmmoš lea goddojuvvon, lea su guoibmi sivalaš.
38 prosenth gaajhkijste nyjsenæjjijste mah båvvalgieh paarrebieleste båvvalgieh.
Maiddái lesbbat, homofiillat, bifiillat, tránssat ja olbmot geat gullet goappašiid sohkabeallái miehtá máilmmi gillájit vuogádatlaš veahkaválddi ja vuođđoolmmošvuoigatvuođaid groava rihkkuma, maiddái Norggas ja sámi servodagas.
Aaj lesbiske, homofijle, bifijle, trans- jïh intersex-almetjh abpe veartenisnie jaabnan vædtsoesvoetem jïh itjmies meadtoeh dejtie vihkielommes almetjereaktide dååjroeh, aaj Nöörjesne jïh saemien siebriedahkesne.
Danne čalmmustit mii njukčamánu 8. b. dán jagi gievrrat ja stuorát áŋgirvuođain.
Dan åvteste njoktjen 8. b daan jaepien mïerhkesjibie orrestamme faamojne jïh eadtjohkevoetine.
Servodaga kvalitehta mihtiduvvo dainna lágiin man muddui lea sadji buot olbmuid vuoigatvuođaide ja doaibmamii eallimis ja servodagas.
Akten siebriedahken kvaliteete möölesåvva mennie mieresne dïhte sijjiem vadta gaajhki almetji reaktide jïh evtiedæmman jieliedisnie jïh siebriedahkesne.
Mii eat leat olahan mihttomeari.
Ibie måalese båateme.
Čoahkkádusat / Girjerádju / Sámediggi - Sametinget
Våarhkoeh / Gærjagåetie / Saemiedigkie - Sametinget
Čoahkkádusat
Våarhkoeh
Sámedikki girjerájus lea sihke rabas ja gitta čoahkkádusat.
Saemiedigkien gærjagåetien dovne ræhpas jïh steegkeldh våarhkoeh.
Mis lea stuorra magasiidna kealláris ja sierra nástečoahkkádus, gos leat árvvoleamos dokumeanttat.
Mijjen akte stoerre magasijne tjeallarisnie jïh akte jïjtse naestievåarhkoe, gusnie doh tjaatsegh stööremes aarvojne.
Mis leat maiddái áigečállagat ja áviissat olámuttus Sámedikki lokálain ja sierra kánturbáikkiin main lea olles teaksta.
Mijjen aaj såemies tjaalegh jïh plaerieh mah elliesteekstesne gååvnesieh Saemiedigkiegåetesne jïh dejnie ovmessie kontovresijjine.
Sierračoahkkádusat
Sjïerevåarhkoeh
Nástečoahkkádusas leat sullii 1200 tihttela, sámiid diliid birra dahje leat čállojuvvon muhtun sámegillii.
Naestievåarhkosne medtie 1200 tihtelh, mah leah saemien tsiehkiej bïjre jallh leah tjaalasovveme aktene dejstie saemien gïelijste.
Eanaš tihttelat leat boarráset go 100 jagi.
Doh jeanatjommes tihtelh leah båarasåbpoe goh 100 jaepieh.
Doppe leat antikváralaš, hárvenaš, boares ja árvvolaš girjjit ja áigečállagat, ja muhtun kárttat gitta jagi 1669 rájes.
Våarhkosne antikvariske, sveekes, båarasåbpoe gærjah jïh plaerieh stoerre aarvojne, jïh såemies kaarhth bååstede 1600-låhkose.
Dasa lassin leat čoahkkádusas ovttaskas tihttelat maŋimuš 100 jagiin ja main lea erenoamáš árvu.
Lissine såemies tihtelh dejstie minngemes 100 jaepijste mej sjïere aarvoe.
Mii leat gieskat geahčadan čoahkkádusa ja buot tihttelat leat dál registrerejuvvon Bibsysis.
Mijjieh libie aadtjen våarhkoem gïehtjedamme jïh daelie gaajhkh tihtelh Bibsysesne registreradamme.
Daid sáhttá ohcat nie mo eará ge dokumeanttaid.
Dan åvteste gåarede dejtie ohtsedh seammalaakan goh jeatjah tjaatsegh.
Almmuheamit juohkásit otnáš nammii ná: birrasii 10 tihttela 1600-logus, 80 tihttela 1700-logus ja 430 tihttela 1800-logus.
Doh bæjhkoehtimmieh lea ovrehte naemhtie joekedamme daelie: medtie 10 tihtelh 1600-låhkoste, 80 tihtelh 100-låhkoste jïh 430 tihtelh 1800-låhkoste.
Nástečoahkkádusa eanaš dokumeanttain leat luoikkahangáhppálagat mat leat magasiinnas, muhto nástečoahkkádusa gáhppálagaid ii sáhte luoikkahit ruoktot.
Doh jeanatjommes tjaatsegh naestievåarhkosne lååjkedimmielåhkoeh magasijnesne utnieh, men ij gåaredh låhkojde naestievåarhkosne gåetide löönedh.
Daid sáhttá muhtun oktavuođain viežžat ja daid sáhttá lohkat girjerájus.
Muvhti veajkoej maahta dejtie veedtjedh jïh gærjagåetesne lohkedh.
Boarráseamos girjjiin sáhttit namuhit Olaus Stepani Graan cállán Manuale Lapponicum (Stockholma 1669) ja Johannes Schefferus čállán Lapponia, máŋga gáhppálaga jagi rájes 1674 ja ovddas guvlui.
Dejstie båarasommes gærjijste maahta neebnedh Manuale Lapponicum maam Olaus Stepani Graan (Stuehkie 1669) lea tjaaleme jïh Lapponia maam Johannes Schefferus lea tjaaleme, jieniebinie låhkojne 1674 raejeste jïh åvtese.
Sámedikki girjerádju lea 2014:s ásahan sierra álgoálbmotčoahkkádusa.
Saemiedigkien gærjagåetie aktem jïjtse aalkoealmetjevåarhkoem tseegki 2014.
Das leat dokumeanttat álgoálbmogiid birra miehtá máilmmi, ja das leat otnáš nammii sullii 200 tihttela.
Desnie tjaatsegh aalkoealmetji bïjre abpe veartenisnie, jïh dan sisnie ovrehte 200 tihtelh daan biejjien.
Dasto leat girjjit maid Sámediggi lea čohkken ja ožžon skeaŋkan registrerejuvvon ja dat leat olámuttus luoikama / gáiddusluoikama várás Bibsysa bokte.
Destie gærjah mejtie Saemiedigkie tjöönghkeme jïh vadtesinie åådtjeme registreradamme jïh gaavnoes dorjeme lååjkedæmman / maajhlöönemasse Bibsysen tjïrrh.
Daid leat juo jearahišgoahtán.
Mijjieh joe vuajneme jienebh dej mietie gihtjieh.
Áviisat ja áigečállagat
Plaerieh jïh boelhkeplaerieh
Diehtovuođut
Daatabaash
Álgoálbmogiid máilmmikonferánsa / Riikkaidgaskasaš álgoálbmotovttasbargu / Riikkaidgaskasaš bargu / Sámediggi - Sametinget
Veartenekonferanse aalkoealmetjidie / Gaskenasjovnaale aalkoealmetjelaavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Álgoálbmogiid máilmmikonferánsa
Veartenekonferanse aalkoealmetjidie
Presideanta Aili Keskitalo lei dat vuosttaš gii sártnui ON Álgoálbmogiid bistevaš forumis go Álgoálbmogiid máilmmikonferánsa (WCIP2014) digaštallojuvvui vuosárgga miessemánu 19. b..
Presidente Aili Keskitalo lij dïhte voestes håalije EN:n Ihkuve forumisnie aalkoealmetjidie gosse Veartenekonferansem aalkoealmetjidie digkiedin måantan suehpeden 19.
New Yorkas.
b. New Yorkesne.
Keskitalo čujuhii dasa ahte Sámediggi lea bargan árjjalaččat ráhkkanemiiguin čavčča máilmmikonferánsii álgoálbmogiid vuoigatvuođaid birra (WCIP 2014) maid ON váldočoahkkin lágida.
Keskitalo soptsesti Saemiedigkie lea eadtjohkelaakan meatan orreme ryöjredimmine daan tjaktjen veartenekonferansese aalkoealmetji reaktaj bïjre (WCIP 2014) maam EN:n generaalekrirrie öörnede.
– Álgoálbmogiid posišuvnnat bohtet ovdan Áltá 2013 loahppadokumeanttas.
– Aalkoealmetji sijjieh vååjnesasse båetieh galhkuvetjaatsegisnie Alta 2013.
Mu mielas dat lea buorre vuođđun duohta digaštallamiidda gaskal álgoálbmogiid ja stáhtaid, dadjá Keskitalo.
Manne vïenhtem daate lea akte hijven våarome juktie tjïelke digkiedimmieh utnedh aalkoealmetji jïh staati gaskem, Keskitalo jeehti.
Keskitalo deattuha ahte ráhkkaneamit galget leat rahpasat ja searvadahttit ja eaktuda ahte máilmmi álgoálbmogat galget beassat fárrui ovdal máilmmikonferánssa ja go dat lágiduvvo.
Keskitalo tjïertesti doh ryöjredimmieh tjuerieh gaahpoeh jïh feerhmeles årrodh, jïh tsihkestahta veartenen aalkoealmetjh åadtjoeh meatan årrodh åvtesne jïh jïjtjehke veartenekonferansesne.
ON dálkkádatnjunuščoahkkin Parisas – COP 21 / Riikkaidgaskasaš álgoálbmotovttasbargu / Riikkaidgaskasaš bargu / Sámediggi - Sametinget
EN:n klijmaåvtehketjåanghkosne Parisesne – COP 21 / Gaskenasjovnaale aalkoealmetjelaavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
ON dálkkádatnjunuščoahkkin Parisas – COP 21
EN:n klijmaåvtehketjåanghkosne Parisesne – COP 21
Váldofokus dálkkádatšiehtadallamiin lea soahpat doaibmabijuid maiguin vuostálastit dálkkádatrievdamiid ja sihkkarastit heivehemiid dálkkádatrievdamiidda.
Åejviefokuse klijmarååresjimmine sæjhta årrodh råajvarimmiej bïjre seamadidh juktie klijmajarkelimmieh heerredidh, jïh sjïehtedimmieh klijmajarkelimmide gorredidh.
Mihttomearrin lea mearridit ođđa máilmmiviidosaš dálkkádatšiehtadusa, Parisa-šiehtadusa.
Ulmie lea aktem orre veartenevijries klijmalatjkoem nænnoestidh, Parise-latjkoe.
Sámediggi searvá Norgga sáttagotti mielde dálkkádatnjunuščoahkkimii Parisas.
Saemiedigkie lea meatan Nöörjen delegasjovnesne klijmaåvtehketjåanghkosne Parisesne.
Presideanta Aili Keskitalo ja Bargiidbellodaga sámediggejoavkku parlamentáralaš jođiheaddji, Vibeke Larsen, leaba mielde alladásseoasis mii lea juovlamánu 7. ja 8. b..
Presidente Aili Keskitalo jïh parlamentarihkeles åvtehke Barkijekrirrien Saemiedigkiedåehkesne Vibeke Larsen leah stïeresne åejviesuerkiebielesne mij lea goeven 7. jïh 8. b.
Stáhtaministtar Erna Solberg, dálkkádat- ja birasministtar Tine Sundtoft ja olgoriikaministtar Børge Brende ovddastit Norgga ráđđehusa.
Staateministere Erna Solberg, klijma- jïh byjreseministere Tine Sundtoft jïh ålkoerijhkeministere Børge Brende sijhtieh nöörjen reerenassen åvteste årrodh.
Álgoálbmotsearvan ja sámi artisttat
Aalkoealmetjh jïh saemien artisth leah meatan
Álgoálbmogat buot ON 7 álgoálbmotguovlluin leat bures ovddastuvvon Parisas.
Jïjnjh aalkoealmetjh gaajhkijste EN:n 7 aalkoealmetjeregijovnijste leah stïeresne Parisesne.
Sámit ja inuihtat leat árktalaš guovllus, ja sis lea njunušrolla máilmmi álgoálbmogiid ektui dán vuoru.
Saemieh jïh inuidth leah ektesne dïhte arktiske regijovne, jïh gåassoehtæjjaråållam veartenen aalkoealmetjidie utnieh daan aejkien.
Álgoálbmotforum, International Indigenous Peoples Forum on Climate Change (IIPFCC), oktiiordne áŋgiruššama ja Sámiráđđi lea stivrenkomitea lahttu.
Aalkoealmetjeforume, International Indigenous Peoples Forum on Climate Change (IIPFCC), barkoem iktede jïh Saemieraerie lea lïhtsege stuvrememoenehtsisnie.
COP21, The Indigenous Peoples ’ Pavilion oktavuođas lea sierra álgoálbmotpaviljonga: http://www.iipfcc.org/home
Akte jïjtse aalkoealmetjepaviljonge ektiedamme COP21, The Indigenous Peoples ’ Pavilion:
Maŋŋebárgga juovlamánu 8. b. lea árktalaš beaivi álgoálbmotpaviljongas.
Dæjstan goeven 8. b. lea arktiske biejjie aalkoealmetjepaviljongesne.
Sámediggi lea addán ekonomalaš doarjaga vai sámi artistta guovttos Elle Márjá Eira ja Sofia Jannok beassaba lávdái.
Saemiedigkie lea ekonomeles dåarjoem vadteme ihke doh saemien artisth Elle Márja Eira jïh Sofia Janno edtjieh desnie laavlodh.
Sámediggi lea searvan árjjalaččat oppasámi ráhkkanemiide dálkkádatšiehtadallamiidda, ja mii áigut ovttas álgoálbmotforumiin geahččalit váikkuhit dan ahte stáhtat mearridivčče rievttalaš dálkkádatšiehtadusa mas gozihuvvojit álgoálbmogiid beroštumit.
Saemiedigkie lea eadtjohkelaakan meatan orreme dejnie gaajhkesaemien ryöjredimmine klijmarååresjimmide, jïh mijjieh sïjhtebe aalkoealmetjeforuminie ektine pryövedh staatide tsevtsiehtidh guktie dah aktem reaktoe klijmalatjkoem nænnoestieh mah aalkoealmetji ïedtjh gorredieh.
Sámediggi leat buktán rávvagiid norgga posišuvnnaide ahte álgoálbmogiid vuoigatvuođat fertejit doahttaluvvot dalle go dálkkádatpolitihkka ja dálkkádatdoaibmabijut hábmejuvvojit, ja ahte álgoálbmogiid árbedieđut, eallinvuogit ja ekovuogádagat leat deaŧalaš oasit ollislaš dálkkádatčovdosis.
Saemiedigkie lea raerieh buakteme nöörjen posisjovnide ihke aalkoealmetji reaktah tjuerieh seahkaramme sjïdtedh gosse klijmapolitihkem jïh klijmaråajvarimmieh hammoedieh, jïh aalkoealmetji daajroeh, jieledevuekieh jïh ekosysteemh leah akte vihkeles bielie dehtie ållesth klijmaloetemistie.
ON birasprográmma (UNEP) juohká beakkánis Equator-bálkkašumi Parisas.
EN:n byjreseprogramme (UNEP) dam joekoen åajvoeh Equator-åasam vadta Parisesne.
Bálkkašupmi addojuvvo álgoálbmogiidda ja báikegottiide mat áŋgiruššet mehciid suodjalemiin, dálkkádatheiveheami, ceavzilis eallinvugiid ja eanarivttiid ovddas.
Åasa aalkoealmetjidie jïh voenges siebriedahkide jåhta sijjen barkoen åvteste ektiedamme skåajjevaarjelæmman, klijmasjïehtedimmie, monnehke jieledevuekieh jïh sijjen gæmhpoen åvteste laantereaktaj åvteste.
Bálkkašumi oažžut gudnejahttojuvvojit seremoniijas maid Hollywood neavttár Alec Baldwin jođiha, ovttas eará dovddus olbmuiguin.
Åasavitnijh earoehtamme sjidtieh aktene seremonijesne maam Hollywood-dorjehtæjja Alec Baldwin stuvrie, jienebi åehpies ååredæjjajgujmie ektine.
Dálkkádat- ja birasministtar Tine Sundtoft lea mielde doppe ja lea bálkkašumi váldosponsoriid gaskkas.
Klijma- jïh byjreseministere Tine Sundtoft lea stïeresne daesnie goh akte dejstie åejviesponsorijste åasese.
Norga bargá maiddái eanet dálkkádatruhtademiin álgoálbmogiid ja tropihkalaš mehciid báikegottiid ektui.
Nöörje aaj eadtjohkelaakan barka lissiehtamme klijmafinansieradimmien åvteste aalkoealmetjidie jïh voenges siebriedahkide tropiske skåajjesne.
Dát álgga váldojuvvo ovdan dalle go Equator Prize på Theatre Mogador juhkkojuvvo juovlamánu 7. b. dii. 19.30 – 22.00.
Daam skraejriem sæjhta åvtese lutnjedh gosse Equator-Prize-åasa vadtasåvva sijjesne Theatre Mogador goeven 7. b. ts. 19.30 – 22.00.
Wapichan-álbmot Guyanas Mátta-Amerihkás lea okta dán jagáš bálkkašumi oažžuid gaskkas.
Wapichan-almetjh Guyanesne Åarjel-Amerijhkesne leah akte dejstie daan jaepien vitnijijstie.
Sii ožžot bálkkašumi earret eará dan ovddas go leat dáistalan eanaguovlluid suodjalemiin mohtorgeaidnohuksemiid, mehciid jalgema, eanadoalu ja ruvkedoaimma vuostá.
Dah åasam åadtjoeh gaskem jeatjah sijjen gæmhpoen åvteste juktie sijjen laantedajvh vaarjelidh motovregeajnoebigkemen, eevhremen, laanteburrien jïh gruvagïehtelimmien vööste.
ON dadjá vuođustusas ahte ruvkedoaibma nuoskkidahttá čáziid, jalgeha mehciid, buvttiha fuones váikkuhusaid sosiála dillái ja billista bivdoguovlluid ja guolástanbáikkiid Wapichan álbmoga árbevirolaš eallinguovlluin.
Buerkiestimmesne EN:ste jeahtasåvva gruvagïehtelimmie tjaetsiedearjoem, eevhremem jïh sosijaale hearaldehtemh sjugnede jïh vijremedajvh jïh göölemesijjieh goerpedahta Wapichan-almetji aerpievuekien jielededajvine.
- Mun lean duhtavaš go Norgga ráđđehusas lea čielga mihttomearrin gudnejahttit álgoálbmogiid vuoigatvuođaid, oassin Parisa-šiehtadusas, ja ahte álgoálbmogiid vuhtii váldin deattuhuvvo ja vuoruhuvvo dálkkádatheiveheami ja ruhtadeami mearrádusaid oktavuođas.
- Manne madtjeles ihke reerenasse Nöörjesne ulmine åtna seahkarimmie aalkoealmetji reaktaj åvteste edtja akte bielie årrodh Parise-latjkoste, jïh aalkoealmetjh edtjieh krööhkestamme jïh våaroehtamme sjïdtedh gosse edtja sjæjsjalimmieh vaeltedh klijmasjïehtedimmien jïh finansieradimmien bïjre.
Deaŧalaš lea ahte Norga lea njunnošis máilmmi álgoálbmogiid ektui.
Vihkeles Nöörje lea njueniehkisnie veartenen aalkoealmetjidie.
Muhto dan maid mii dadjat máilmmis fertet dadjat maiddái dáppe ruovttus.
Men dam maam ålkone jiehtebe tjoerebe aaj daesnie gåetesne darjodh.
Seamma njuolggadusat galget gustot Norggas sámiid ektui, dalle go lea sáhka álgoálbmogiid kultuvrra ja vuoigatvuođaid gudnejahttimis stuorra industriijahuksemiid oktavuođas.
Doh seamma spïelenjoelkedassh juktie aalkoealmetji kultuvrem jïh reaktah seahkaridh stoerre industrijebigkeminie, leah faamosne Nöörjesne mijjen saemide.
Dát guoská ovdamearkka dihte ruvkedoibmii sámi guovlluin, dadjá presideanta Aili Keskitalo.
Daate faamosne vuesiehtimmien gaavhtan gruvagïehtelimmine saemien dajvine, presidente Aili Keskitalo jeahta.
ON dálkkádatkonvenšuvdna lea riikkaidgaskasaš dálkkádatovttasbargorámma.
EN:n klijmakonvensjovne lea dïhte mierievierhkie gaskenasjovnaale klijmalaavenjostose.
Šiehtadallamiid konvenšuvnna vuolde stivrejit jahkásaš oasálaščoahkkimat, COP.
Rååresjimmieh konvensjovnesne stuvresuvvieh fïerhten jaepien guejmietjåanghkojste, COP.
COP 21 vuolde lea váldomihttomearrin mearridit ođđa máilmmiviidosaš dálkkádatšiehtadusa mii galgá gustot jagi 2020 rájes ja mearrádusa ruziidluoitimiid bisseheami ektui ovdal jagi 2020.
COP 21 åejvieulmine åtna aktem orre veartenevijries klijmalatjkoem nænnoestidh mij edtja faamosne årrodh jaepien 2020 raejeste, jïh akte sjæjsjalimmie luejhtemegiehpiedimmien bïjre jaepien 2020 åvtelen.
Šiehtadallamat Parisas álget vuossárgga skábmamánu 30. b. ja loahpahuvvojit bearjadaga juovlamánu 11. b..
Rååresjimmieh Parisesne aalka måantan gålkoen 30. b. jïh orrije bearjadahken goeven 11. b.
Sámediggi njunuščoahkkimis dásseárvvu birra / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Saemiedigkie bijjietjåanghkosne mïrrestallemen bïjre / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Sámediggi njunuščoahkkimis dásseárvvu birra
Saemiedigkie bijjietjåanghkosne mïrrestallemen bïjre
29. Guovvamánnu 2012
Saemiedigkie sæjhta stïeresne årrodh gosse EN.
Sámediggi áigu leat doppe go ON nissonkommišuvdna doallá jahkásaš sešuvnna New Yorkas guovvamánu 29. b. rájis njukčamánu 9. b. 2012 rádjái.
’ n nyjsenekommisjovne sov fïerhten jaepien sesjovnem New Yorkesne hööltie goevten 27. b raejeste njoktjen 9. b.12 raajan.
- Dá lea okta deháleamos deaivvadanbáikkiin digaštallat nissoniid vuoigatvuođaid ja dásseárvogažaldagaid.
– Daate lea akte dejstie vihkielommes gaavnedimmiesijjijste gusnie nyjsenæjjaj reaktah jïh mïrrestallemegyhtjelassh digkede.
Sámediggi áigu leat doppe čalmmustahttit sámi nissoniid ja min dásseárvohástalusaid áššiid, lohká Sámediggeráđi lahttu Vibeke Larsen.
Saemiedigkie sæjhta desnie årrodh juktie saemien nyjsenæjjah jïh mijjen haestemh mïrrestallemen sisnjelen våajnoes darjodh, saemiedigkieraerien lïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
Larsen áigu leat doppe sešuvnna vuosttaš vahkku.
Larsen sæjhta stïeresne årrodh sesjovnen voestes våhkoen.
Báikegottiid nissonat fáddán
Voenen nyjsenæjjah goh teema
Váldofáddá dán jagá konferánssas leat nissonat báikegottiin olggobealde guovddáš báikkiid ja sin rolla geafivuođa ja nealggi vuostá rahčamis, ja ovdánahttingažaldagain.
Åejvieaamhtese daan jaepien konferansesne lea nyjsenæjjah voenine, jïh guktie dah berkieh juktie giefiesvoeten jïh njielkien vööste gæmhpodh, jïh dej råålle evtiedimmiegyhtjelassine.
Sámediggi áigu dan bottas go lea doppe, searvat paneladigaštallamii mearkkašumi birra mii lea go álgoálbmotnissoniin báikegottiin lea seđolaš bargu.
Saemiedigkie sæjhta vïesehtimmesne meatan årrodh aktene paneledigkiedimmesne nåhtoen bïjre ihke aalkoealmetjenyjsenæjjah voenine aktem eensi barkoem utnieh.
- Dát leat áigeguovdilis fáttát sámi guovlluin go mii vásihit ahte oallut nuorra nissonat eai hálit orrugoahtit smávva sámi báikegoddeservodagain, lohká ráđđelahttu Vibeke Larsen.
- Daate akte sjyöhtehke teema saemien dajvine gusnie mijjieh dååjrebe noere nyjsenæjjah eah sïjhth smaave saemien voenesiebriedahkine orrijidh, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
Seammás áigu Sámediggi čájehit doarjaga eará álgoálbmotnissoniidda.
Seamma tïjjen dle Saemiedigkie sæjhta sov dåarjoem vuesiehtidh jeatjah aalkoealmetjenyjsenæjjide.
Álgoálbmotnissonat miehtá máilmmi servet eanet ja eanet bargomárkanii.
Aalkoealmetjenyjsenæjjah abpe veartenem leah jiene-jienebe meatan barkoemaarkedesne.
Bargoeallimis leat ain áššit maid ovddas šaddá rahčat, nu go ahte nissonat galget oažžut dohkálaš bálkká, bargošiehtadusa ja sosiála ortnegiid.
Annje tjuara tsiehkiej åvteste barkoejieliedisnie gæmhpodh ihke dah baalhkam åadtjoeh mij lea reaktoe, jïh aaj barkoesjïehtedimmiem jïh sosijale öörnegh åadtjoeh.
Viidáseappot lea dehálaš ahte nissoniid rolla ja návccat árbevirolaš ealáhusain čalmmustahttojuvvojit ja árvvusadnojit.
Vijriesåbpoe dle vihkeles nyjsenæjjaj råålle jïh barkoe aerpievuekien jielieminie våajnoes sjidtieh jïh vyörtegsvoetem åadtjoeh.
Dása lea sámi nissoniid rolla boazodoalus buorre ovdagovva, ja maid mii áigut váldit bajás New Yorkas, lohká Larsen.
Daesnie saemien nyjsenæjjaj byjjes råålle båatsosne akte hijven vuesiehtimmie, jïh maam sïjhtebe bæjjese vaeltedh New Yorkesne, Larsen jeahta.
Loktet árvvu
Staatusem bijjiedidh
Oassálastin dákkár riikkaidgaskasaš arenain lea buorre liiba bidjat gažaldaga oidnosii, mii guoská sámi álbmogii.
Gosse meatan dagkarinie gaskenasjovnale sijjine dle hijvenlaakan sjeahta gyhtjelassh bæjjese vaeltedh mah leah saemien almetji bïjre.
Dat sáhttá maid váikkuhit dasa ahte lokte árvvu dáin áššiin ja bidjá našunála eiseválddiid rahčat.
Dïhte aaj maahta viehkiehtidh staatusem bijjiedidh daejtie aamhtesidie, jïh nasjovnale åejvieladtjide eevtjedh.
Sámi nissonat leat ollen guhkás go geahččá dásseárvui.
Saemien nyjsenæjjah leah gåhkese båateme mïrrestallemen sisnjelen.
Dan háliidit mii juogadit earáiguin.
Dam sïjhtebe mubpiejgujmie juekedh.
Seammás leat mis ain ollu hástalusat dásseárvosuorggis maid lea dehálaš čalmmustahttit.
Seamma tïjjen dle mijjen annje jïjnjh haestemh mïrrestallemesuerkesne mejtie lea vihkeles våajnoes darjodh.
Oassálasti: Lahttu Sámediggeráđis Vibeke Larsen, tlf. 941 30 116
Meatan sesjovnesne: Saemiedigkieraerien lïhtsege Vibeke Larsen, tell. 941 30 11
Oktavuođaolbmot:
Govlehtallijh:
Faktadieđut sámi gielaid birra / Giella / Sámediggi - Sametinget
Bïevnesh saemien gïeli bïjre / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Faktadieđut sámi gielaid birra
Bïevnesh saemien gïeli bïjre
Árbevirolaččat sámegielat gullet suoma-ugralaš giellajovkui mii fas gullá urálalaš giellajovkui, muhto gielat leat leamašan sirrejuvvon lagamus giellajoavkkuin (Balto-suoma) badjel 3.000 jagi.
Aerpievuekien mietie dle saemien gïele akte bielie dehtie såevmien-ugrihken gïeletjïerteste mij lea dennie uralen gïelefuelhkesne, men dah leah juehkelde orreme sijjen lïhkemes slïektijste (balto-såevmien) vielie goh 3000 jaepieh.
Ođđa dutkamuš čájeha ahte sámegiela giellajoavku lea measta seamma boaris go germánalaš giellajoavku ja measta duppalit boarrásut go romána giellajoavku.
Urrebe dotkemen mietie dle badth dïhte saemien gïeletjïerte unnemes seamma båeries goh dïhte germanen gïeletjïerte, jïh unnemes guektiengierth dan båeries goh dïhte rovmanen gïeletjïerte.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Ávjovárri
NSR
Aili Keskitalo
Phone: +47 971 29 305
Áigeguovdil
Daaletje
Duhtavaš giellalávdegottiin
Kapteejne Sabeltann-appe saemien gïelesne
Sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen lea duhtavaš go giellalávdegoddi čuovvu Sá...
Saemiedigkieraerie 300 000 kråvnah dåårje Ravn Studio AS:se prosjektese Kapt...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Sávvat buori ságastallama
Gïelegaaltije beetnehvierhtieh åådtje
Sámedikki presideanta Aili Keskitalo lea ilus go giellalávdegotti oasserapor...
Saemien Parlamentarihkeles Raerien åvtehke, Tiina Sanila-Aikio lea madtjeles...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Čájet buot áššiid
Vuesieh gaajkesh saakh
Ođđaáiggi sámegielain lea mealgat moalkasut historjá go maid eanas olbmot doivot, ja eai gula dušše suoma-ugralaš giellajoavkkuide.
Dah daajbaaletje saemien gïelh aktem geervebe histovrijem utnieh goh jeanatjommes almetjh vienhtieh, jïh eah leah ajve slïekte såevmien-ugrihken gïeligujmie.
Sámegielain gávdnojit maiddái oasit mat gullet Urala, paleo-skandinávialaš, boares indo-eurohpalaš, báltalaš, slávalaš ja germánalaš gielaide.
Raaktan aaj biehkieh uralen, paleo-skandinavijen, båeries indo-europejen, baltihken, slavihken jïh germanen gïelijste utnieh.
Dát mearkkaša ahte sámegielat leat sihke eurohpalaš ja Oarje asiáhtalaš gielaid maŋisboahttit ja lea máŋgga duhát jagiin gullevašvuohta goappaš kontineanttaide.
Dan åvteste dah dovne europejen jïh jillie-asijen gïelijste båetieh, jïh gellie stoerretjuetie jaepieh ektiedimmiem utnieh gåabpagidie kontinentide.
Sámi giellaguovlu leabbá árbevirolaččat Norgga, Ruoŧa, Suoma ja Ruošša rájáid rastá.
Dïhte saemien gïeledajve lea aerpievuekien mietie stoerre bielieh Nöörjeste, Sveerjeste, Såevmeste jïh Russlaanteste.
Giellarájit eai čuovo riikkarájiid.
Gïeli raasth eah rijhkeraastide fulkh.
Julevsámegiela ja lullisámegiela hubmet Norggas ja Ruoŧas, bihtánsámegiela ja upmisámegiela hupmet dušše Ruoŧas ja lea áibbas jávkan Norggas.
Julevsaemien jïh åarjelsaemien soptsesteminie Nöörjesne jïh Sveerjesne, pijtesaemien jïh upmejesaemien soptsesteminie ajve Sveerjesne, jïh leah nåhkehtamme Nöörjesne.
Davvisámegiela hupmet Norggas, Ruoŧas ja Suomas.
Noerhtesaemien soptsesteminie ajve Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne.
Anársámegiela hubmet dušše Suomas, gielddasámegiela ja darjjesámegiela hubmet dušše Ruoššas, ja nuortalašgiela ges hupmet sihke Suomas ja Ruoššas (ja ovdan nai Norggas).
Enaresaemien soptsesteminie ajve Såevmesne, kildinsaemien jïh tersaemien soptsesteminie ajve Russlaantesne, jïh skoltesaemien soptsesteminie dovne Såevmesne jïh Russlaantesne (jïh aarebi Nöörjesne).
Gieskat gávdnui velá viđat nuortalašgiella Ruoššas namalassii áhkkilsámegiella.
Daan raajan akte vïjhtede saemien luvliesaemien gïele Russlaantesne gååvnesi, man nomme akkalasaemien.
Dát login gielat dagahit guokte váldo giellajoavkku: oarjesámegiella ja nuortasámegiella.
Daah luhkie gïelh göökte åejvietjïerth utnieh: jilliesaemien jïh luvliesaemien.
Oarjesámegiella ja nuortasámegiela váldojoavku vel dagahit njeallje vuollásaš giellajoavkkuid: lulli, davvi, nannán ja Guoládaga.
Jilliesaemien jïh luvliesaemien åejvietjïerte tjåanghkan njieljie nuelietjïerth utnieh: åarjel, noerhte, ellieslaante jïh kola.
Riikkaidgaskasaččat meroštit buot sámegielaid uhkiduvvon, duođaid uhkiduvvon dahje measta jávkan giellan.
Gaskenasjovnale ektiedimmesne dle tjïelkestamme gaajhkh gïelh leah håvhtadihks, ietjmies håvhtadihks jallh mahte nåhkehtamme gïelh.
Uhkiduvvon giellan meroštit dan giella mas mánáidlohku geat giela hupmet njiedjá, duođaid uhkiduvvon giella go leat measta aivve rávisolbmot geat hupmet giela, ja measta jávkan giellan ges dat giella man dušše áibbas soames vuorasolbmot hupmet.
Akte håvhtadihks gïele lea akte gïele gusnie ahkedh vaenebe maanah gïelem soptsestieh, akte ietjmies håvhtadihks gïele lea akte gïele maam mahte ajve geerve almetjh sopsestieh, jïh akte mahte nåhkehtamme gïele ajve naan gille båeries almetjh soptestæjjah åtna.
Norggas leat sámegielat suddjejuvvon earret eará ILO-konvenšuvnna 169, Norgga vuođđolága, Báikenammalága, Sámelága giellanjuolggadusaid ja oahpahuslága bakte.
Saemien gïelh lea vaarjelamme gaskem jeatjah ILO-konvensjovneste 169, Nöörjen maadthlaakeste, Sijjienommelaakeste, Saemielaaken gïelenjoelkedasseste Nöörjesne jïh ööhpehtimmielaaken tjïrrh.
Riikkaidgaskasaččat leat sámegielat suddjejuvvon earret eará davviriikkaid giellajulggaštusa ja European Charter for Regional and Minority Languages bakte.
Gaskenasjovnale dle Eurpean Charter for Regional and Minority Languages jïh noerhtelaanti gïeledeklarasjovne saemien gïelide vaarjelieh.
Lullisámegiella, julevsámegiella ja davvisámegiellat leat dal gielat mat odne eanemusat geavahuvvojit Norggas.
Dah jeenjemes nåhtadamme saemien gïelh Nöörjesne daan biejjien leah åarjelsaemien, julevsaemien jïh noerhtesaemien.
Lullisámi ássanguovlu lea davvin Sáltoduoddara rájes luksa gitta Hedemárkku rádjai.
Åarjelsaemien årromedajve Nöörjesne lea Saltfjellet luvhtie noerhtelisnie Elgåen gåajkoe Hedmaarhkesne åerjielisnie.
Sii ásset bieđgguid viiddis geográfalaš guovllus.
Dah åarjelsaemieh bårrode årroeh aktene stoerre geografeles dajvesne.
Jáhkkimis unnit go bealli lullisápmelaččain geat máhttet gielasteaset.
Aervede unnebe goh lehkiem åarjelsaemijste saemien soptseste.
Lullisámis leat guokte váldosuopmana.
Åarjelsaemien göökte åejviesmaaregh åtna.
Davit lullisámegiella, maiddái gohčoduvvon Sjeltie (Åsele) (Vápste, Gála, Árborde, Bindal, Namdal Norggas, Vápste Deartnas, Vualtjere, Frööstege Ruoŧas)
Noerhte åarjelsaemien, aaj gohtjeme Sjeltie (Vapste, Gaala, Aarborte, Bindaelie, Nåamesje Nöörjesne, Vapsten Dearnesne, Vualtjere, Frööstege Sveerjesne),
Lulit lullisámegiella, maiddái gohčoduvvon Jämtland (guovlu gaskal Snoasa ja Verdal, Muorahkás Norggas, Jiingevaerie (Hotagen), Offerdal, Njaarke, Gálpe, Skalstugan, Såaka ja Härjedalenis Ruoŧas).
Åarjel åarjelsaemien, aaj gohtjeme Jiemhte (dajve Snåasen jïh Verdalen gaskem, Meråker Nöörjesne, Hotagen, Offerdaelie, Njaarke, Kall, Skalstugan, Såaka jïh Härjedalen Sveerjesne).
UNESCO uhkiduvvon gielaid listtus lea lullisámegiella šláddjejuvvon duođaid uhkiduvvon giellan.
UNESCO ’ n læstosne håvhtadihks gïeligujmie, åarjelsaemien akte ietjmies håvhtadihks gïele.
Unnán giellageavaheaddjit ja guhkes gaskkát dagaha gáibideaddjin doaimmahit lullisámi giellabarggu.
Vaenie utnijh jïh stoerre gåhkoeh darjoeh guktie slæjhtoes åarjelsaemien gïelebarkojne gïehtelidh.
Servodat dárbbaša ollu olbmuid geain lea lullisámegielat gelbbolašvuohta.
Siebriedahke almetjh daarpesje mah åarjelsaemien maehtieh.
Nu lea dilli earenoamážiid oahpaheaddjifidnus, oahpponeavvuid ovdánahttimis ja almmolaš hálddahusain ja bálvalusfáluin.
Joekoen lohkehtæjjaj barkoen sisnjelen, evtiedimmie learoevierhtijste jïh byögkeles reeremisnie jïh dïenesjinie.
Upmisámegiela hupme árbevirolaččat Ruovat, Hemnes ja Korgen guovlluin Norgga bealde, ja Ubmieanu rájes Maskaure, Stohkke, Oarje Kikkejaure, Nuorta Kikkejaure rádjai Árjjátluovis ja Árvvesjávrris, Málák, Gran, ja Upmeje guovlluin Deartnás Ruoŧas.
Upmejesaemien soptsestin aerpievuekien mietie Gaalesne, Hemnesisnie jïh Korgenisnie nöörjen bielesne, Upmejejeanoen raejeste, dajvine Maskaure, Ståkke, Jillie Kikkejaure, Luvlie Kikkejaure Aarjepluevesne jïh Arvidsjaevresne, Maalege, Gran jïh Umbyn Dearnesne Sveerjesne.
Ruoŧas leat dušše áibbas moattis geat ain hupmet upmisámegiela ja lea meastá oalát jávkan.
Sveerjesne vaenie soptsestæjjah aajmene, jïh gïele ryöknesåvva goh mahte nåhkehtamme.
Norgga bealde gal upmisámegiella lea oalát jávkan.
Nöörjen bielesne dle upmejesaemien ryöknesåvva goh nåhkehtamme.
UNESCO uhkiduvvon gielaid listtus lea upmisámegiella hui garrasit uhkiduvvon giellan dahje giella mii measta oalát lea jávkan.
UNESCO ’ n læstosne håvhtadihks gïeligujmie dle upmejesaemien gaajh ietjmies håvhtadihks jallh mahte nåhkehtamme.
Norgga bealde lea bihtánsámi giellaguovlu lea davvin Sáltovuona rájes luksa gitta Ruovatvuona rádjai, ja fátmmasta Báidár, Sálat, Oarjelij-Bájdár, Meløy, Rávda, oasi Bådåddjo ja Fuosku suohkaniin.
Pijtesaemien gïeledajve lea nöörjen bielesne Saltenfjovlen noerhtelisnie jïh Ranfjovlen åerjielisnie, jïh lea dah dajvh Beiarn, Saltdal, Gildeskål, Meløy, Rødøy, bielieh Bådåddjoste jïh bielieh Fausken tjïelteste.
Ruoŧa bealde lea bihtánsámi guovlu davit Árvvesjávrri ja davit Árjjátluovi rájes gitta Biŧoneanu rádjai Norrbottens leanas.
Sveerjen bielesne dle dajve Arvidsjauren noerhtelistie jïh Arjepluevien noerhtelisie, Pijtejeanoen raajan Norrbotten leenesne Sveerjesne.
Bihtánsámegiella juhkkojuvvo golmma váldosuopmaniidda.
Pijtesaemien golme åejviesmaaregh.
Davit bihtánsámegiella (Luokta-Mavas, Stohkke).
Noerhte pijtesaemien (Luokta-Mavas, Ståkke).
Guovddáš bihtánsámegiella (Semisjaur-Njarg).
Gaskoeh pijtesaemien (Semisjaur-Njarg).
Lulit bihtánsámegiella (Svaipa).
Åarjel pijtesaemien (Svaipa).
UNESCO uhkiduvvon gielaid listtus lea bihtánsámegiella šláddjejuvvon duođaid uhkiduvvon dahje measta oalát jávkan giellan.
UNESCO ’ n læstosne håvhtadihks gïeligujmie dle pijtesaemien ryöknesovveme goh akte gaajh ietjmies håvhtadihks, jallh mahte nåhkehtamme gïele.
Ruoŧa bealde leat áibbas moadde giellaguoddit, ja sii leat ovttas dutkiiguin ja norggabeale giellaáŋggirdeddjiiguin, bargagoahtán giellaseailluhemiin.
Sveerjen bielesne dle såemies gïeleguedtijh laavenjostosne dotkijigujmie jïh såemies iedtjeladtjigujmie nöörjen bieleste, ektesne pryöveme gïelem beerkedh.
Dán rádjai leat čohkken moadde duhát sáni mat áiggi mielde galget šaddat sátnegirjin.
Daelie joe gellie stoerretjuetie baakoeh tjöönghkeme mah edtjieh baakoegærjine sjïdtedh.
Julevsámi giellaguovlu lea davvin Bálága rájes luksa Sáltoduoddara rádjái, ja fátmmasta earret eará Divttasvuona, Hápmira, Stáiggu, Oarjelii-Foalda suohkaniid ja oasi Fuosku suohkanis i Nuorta-sáltus.
Julevsaemien gïeledajve Nöörjesne lea Ballangen luvhtie noerhtelisnie Saltfjellet gåajkoe åerjielisnie, jïh lea dah dajvh Divtasvuodna, Hamarøy, Steigen, Sørfold jïh bielieh Fausken tjïelteste Noerhte-Saltesne.
Ruoŧa bealde hubmet julevsámegiela lulde Bihtáneanu rájes davás Gáidumeanu rádjai Johkamohki ja Váhčir suohkaniin Norrbotten leanas.
Sveerjen bielesne julevsaemien soptseste Pijtejeanoen raejeste åerjielisnie Kaitumjeanoen raajan noerhtelisnie, Johkemehkien jïh Gällivaren tjïeltine Norrbotten leenesne.
Julevsámegiella juhkkojuvvo njealji váldosuopmaniidda.
Julevsaemien njieljie åejviesmaaregh åtna.
Davit julevsámegiella (Unnačerožis).
Noerhte julevsaemien (Sörkaitum).
Guovddáš julevsámegiella (Sirkásis ja Jåkkågaskas Johkamohkis Ruoŧas, Bálágis, Divttasvuonas, Hápmiris, Stáiggus, Oarjelii-Foaldas ja soames guovlluin Fuoskkus Norgga bealde).
Gaskoeh julevsaemien (Sirkas jïh Jåkkåkaska Johkemehkesne Sveerjesne, Ballangen, Divtasvuodna, Hamarøy, Steigen, Sørfold jïh bielieh Fauskeste Nöörjesne).
Vuovde- julevsámegiella (Váhčiris, Sieres ja Užžás Ruoŧa bealde).
Skåajje julevsaemien (Gällivare, Serri jïh Udtja Sveerjesne).
Lulit julevsámegiella (Duorbun guovllus Ruoŧas).
Åarjel julevsaemien (Tuorpon Sveerjesne).
UNESCO uhkiduvvon gielaid listtus julevsámegiella šláddjejuvvon duođaid uhkiduvvon giellan.
UNESCO ’ n læstosne håvhtadihks gïeligujmie dle julevsaemien ryöknesovveme goh akte ietjmies håvhtadihks gïele.
Seamma ládje go lullisámis, de servodat sakka dárbbaša olbmuid geain lea julevsámegielat gelbbolašvuohta.
Seammalaakan goh åarjelsaemien, dle siebriedahke gellie almetjh daarpesje mah julevsaemien maehtieh.
Davvisámegiella lea sámegielaid gaskkas stuorimus giellajoavku ja sullii 90 % sápmelaččain hupmet eanetlohkogiela.
Noerhtesaemien lea dïhte stööremes gïeletjïerte dejstie saemien gïelijste, jïh medtie 90 % saemijste jienebelåhkoegïelem soptseste.
Norgga bealde hubmet davvisámegiela vuosttažettiin Finnmárkku ja Romssa fylkkain, ja Dielddanuori ja Evenáši suohkaniin Nordlánddas.
Noerhtesaemien åajvahkommes Finnmaarhken jïh Tromsen fylhkine soptseste, jïh tjïeltine Tjeldsund jïh Evenes Nordlaantesne Nöörjen bielesne.
Davvisámegiella juhkkojuvvo njealji váldonsuopmanjoavkkuide.
Noerhtesaemien njieljie åejviesmaaregetjïerth åtna.
Mearrasámegiella - Nuorta mearrasámegiella (Várjjatvuonas ja Lágesvuonas).
Mearoesaemien - Luvlie mearoesaemien (Varangerfjord jïh Laksefjord).
- Guovddáš mearrasámegiella (Riehpovuonas ja Fálesnuoris).
- Gaskoeh mearoesaemien (Reppefjord jïh Kvalsund).
- Oarje mearrasámegiella (Álttávuonas ja Návuonas).
- Jillie mearoesaemien (Altafjord jïh Kvænangen).
Finnmárkku sámegiella - Nuorta-Finnmárku: Ohcejogas, ja muhtun guovlluin Anáris Suomas, Kárášjogas, Porsáŋggus ja Deanus Norggas - Oarje-Finnmárku: Eanodagas, Soađegilis, ja muhtun guovlluin Anáris Suomas, Guovdageainnus, Álttás Norggas)
Finnmaarhkesaemien - Luvliefinnmaarhke: Utsjoki, bielieh Enaristie Såevmesne, Kárásjohke, Porsangere, Deatnu Nöörjesne - Jilliefinnmaarhke: Enontekiö, Sodankylä, bielieh Enaristie Såevmesne, Guovdageaidnu, Alta Nöörjesne)
Durdnossámegiella - Girjásis: Nuorta-davábeale Váhčira, Girjásis Ruoŧas - Oarjjimus oasis Eanodagas Suomas, Ofuohtas Ivgu rádjai, gaskal Ivgubađa ja Ráissa Norggas. - Gárasavvonis: Geaggánvuomis ja Lávnjitvuomis, Ivgus ja Báhccavuonas Norggas.
Tornesaemien - Girjjis: Gällivaren noerhte-luvlielisnie, Nordkaitum Sveerjesne - Enontekiön jilliebielie Såevmesne, Ofoten luvhtie Lyngen gåajkoe, Skibotn jïh Nordreisan gaskem Nöörjesne - Karesuando: Könkämävuoma jïh Lainiovuoma, Lyngen jïh Balsfjord Nöörjesne.
- Čohkkirasas: Sárevuomis, Dálmmas, Gabnás, Leavážis, Gáinnas ja Háhpáránddis Ruoŧas.
- Jokkasjärvi: Saarivuoma, Talma, GabnáLeavnas-Kaalasvuoma, Kalix jïh Haparanda Sveerjesne.
UNESCO uhkiduvvon gielaid listtus lea davvisámegiella šláddjejuvvon uhkiduvvon giellan.
UNESCO ’ n læstosne håvhtadihks gïeligujmie lea noerhtesaemien ryöknesovveme goh akte håvhtadihks gïele.
Máŋgga guovlluin olggobealde sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu lea davvisámegiella ain vártnuhis dilis.
Gelline dajvine reeremedajven ålkolen saemielaaken gïelenjoelkedasside, desnie noerhtesaemien annje akte geerve tsiehkesne.
Nu lea earenoamážit máŋgga mearrasámi guovlluin Romssas ja Finnmárkkus ja márkosámi guovlluin Lulli-Romssas ja Davvi Nordlánddas.
Joekoen gelline mearoesaemien dajvine Tromsesne jïh Finnmaarhkesne, jïh dennie maarkesaemien dajvesne Åarjel-Tromsesne jïh Noerhte Nordlaantesne.
Anárašgiella
Enaresaemien:
Anárašgiela hubmet Anár gielddas suomas (Anárjávrri čázádatguovlluin).
Enaresaemien soptseste Enaren tjïeltesne Såevmesne (Enarejaevrien tjaetsieåeriej bïjre).
UNESCO uhkiduvvon gielaid listtus lea anárašgiella šláddjejuvvon duođai uhkiduvvon giellan.
UNESCO ’ n læstosne håvhtadihks gïeligujmie dle enaresaemien ryöknesovveme goh akte ietjmies håvhtadihks gïele.
Nuortalašgiella
Luvliesaemien
Nuortalašgiella juhkkojuvvo guovtti váldosuopmaniidda.
Luvliesaemien göökte åejviesmaaregh åtna.
Davit nuortalašgiella (Muotkis, Báhčaveajis, Beahcámis) Lulit nuortalašgiella (Suonnjelis, Njuohttejávrri-Sarvvesjávrris) Norggas ásset skoaltasámit Mátta-Várjjat gielddas, vuosttažettiin Njávdámis, muhto maiddái Girkonjárggas ja Báhčaveaileagis.
Noerhte luvliesaemien (Muotka, Paatsjoki, Petsamonkylä) Åarjel luvliesaemien (Suonikylä, Notozero-Girvasozero)
Sii eai leat nu beare gallis ja leat áidna nuortasámi kultuvrra guoddit Norggas.
Tjïerte onne jïh lea dïhte aajnehke guedtije luvliesaemien kultuvreste Nöörjesne.
Nuortasámi ássan Suomas lea Čeavetjávrris ja Njellimis Anárjávrri lahka.
Såevmesne dle luvliesaemieh Sevettijärvisne jïh Nellimesne Enarejaevrien lïhke årroeh.
Nuortalašgiella adnojuvvo jávkan giellan Ruoššas ja leat dušše áibbas moattis geat Norggas hupmet nuortalašgiela.
Luvliesaemien ryöknesåvva goh nåhkehtamme Russlaantesne, jïh ajve naan gille mah luvliesaemien maehtieh Nöörjesne daan biejjien.
UNESCO uhkiduvvon gielaid listtus lea nuortalašgiella šláddjejuvvon duođaid uhkiduvvon giellan.
UNESCO ’ n læstosne håvhtadihks gïeligujmie luvliesaemien lea ryöknesovveme goh akte ietjmies håvhtadihks gïele.
Áhkilsámegiella, gielddasámegiella ja darjjesámegiella
Akkalasaemien, kildijnesaemien jïh tersaemien:
Dáid gielaid hupmet Guoládatnjárggas Ruoššas.
Dejtie gïelide soptsesteminie Kolanjaarkesne Russlaantesne.
Soames dutkit čuoččuhit ahte maŋimus olmmoš guhte humai áhkkilsámegiela jámii 2003:s, ja eará dutkit ges oaivvildit ahte ain gávdnojit soames olbmot geat hupmet giela ja nu lea áhkkilsámegiela eanemus uhkiduvvon giellan Ruoššas.
Muvhth dotkijh jiehtieh dïhte minngemes mij akkalasaemien soptsesti jeemi jaepien 2003, mearan muvhth dotkijh vienhtieh annje naan soptsestæjjah aajmene, jïh gïele lea dan åvteste dïhte tjerkemes håvhtadihks gïele Russlaantesne.
UNESCO uhkiduvvon gielaid listtus lea Guoládat sápmelaččaid giellajoavku šláddjejuvvon hirpmat uhkiduvvon giellan dahje giella mii measta oalát lea jávkan.
UNESCO ’ n rööpses læstosne håvhtadihks gïeligujme dle dah gïelh mah leah kolasaemien gïelietjïerten nuelesne ryöknesovveme goh gaajh ietjmies håvhtadihks, jallh mahte nåhkehtamme gïelh.
Sámi giellajoavkkus lea guhkes dahje oanehis čálahistorjá mii vuolgá das guđe gielas lea sáhka.
Saemien gïeletjïerte aktem guhkies jallh åenehks tjaelemehistovrijem åtna, jïh leah jearohks man gïelen bïjre soptseste.
Vuosttaš girjjit mat ilbme sámegillii lei 1600-logus. 1600-1700- logus sámegielat girjjit čállojedje seamma bustávaiguin go dárogiella ja ruoŧagiella.
Dah voestes gærjah saemiengïelesne bööti 1600-låhkosne. 1600-1700-låhkosne saemien lidteratuvre tjaalasovvi dej seamma bokstavigujmie goh nöörjen jïh sveerjen.
1800-logus bohte soames ođđa bustávat mat leat sámegielain geavahuvvon muhto mat eai leat adnon eará gielain daid seamma guovlluin (omd. dárogielas, ruoŧagielas, suomagielas ja ruoššagielas).
1800-låhkosne såemies orre bokstavh böötin mah leah åtnasovveme dejtie saemien gïelide men eah dejtie jeatjah gïelide seamma dajvine (v.g. nöörjen, sveerjen, såevmien jïh russlaanten gïele).
Guđa sámegielain lea standárdiserejuvvon čállingiella: lullisámegielas, julevsámegielas, davvisámegielas, anárašgielas ja skoaltasámegielas geavahit viiddiduvvon latiinnalaš alfabehta.
Govhte dejstie saemien gïelijste standardiseradamme tjaelemegïelh utnieh: åarjelsaemien, julevsaemien, noerhtesaemien, enaresaemien jïh skoltesaemien væjranamme versjovnh dehtie latijnen alfabeteste nåhtadieh.
Gielddasámegiella ja darjjesámegiella čállojuvvo váidudeaddji kyrillalaš alfabehta mielde.
Kildijnesaemien jïh tersaemien tjaalasuvvieh aktine modifiseradamme kyrillijen alfabetine.
Liige bustávat mat leat anus daid gielain mat atnet latiinnalaš alfabehta leat:
Dah lissiebokstavh mah gïeline åtnasuvvieh aktine væjranamme latijnen alfabetine leah daah:
Davvisámegielas: Áá Čč Đđ Ŋŋ Šš Ŧŧ Žž
Noerhtesaemien: Áá Čč Đđ Ŋŋ Šš Ŧŧ Žž
Gáldu:
Julevsaemien: Áá Ŋŋ
Pekka Sammallahti
Åarjelsaemien: Ïï
Riikkaidgaskasaččat meroštit buot sámegielaid uhkiduvvon, duođaid uhkiduvvon dahje measta jávkan giellan.
Gaskenasjovnaale ektiedimmesne dle tjïelkestamme gaajhkh gïelh leah håvhtadihks, ietjmies håvhtadihks jallh mahte nåhkehtamme gïelh.
Doarju guolásteddjiid geat vuosttaš geardde ostet bivdofatnasa / Mearraealáhusat / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Göölijh dåarjohte mah voestes aejkien göölemevïnhtsem åestieh / Marijne jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Doarju guolásteddjiid geat vuosttaš geardde ostet bivdofatnasa
Göölijh dåarjohte mah voestes aejkien göölemevïnhtsem åestieh
- S ámediggi lea máŋga jagi vuoruhan árjjalaččat doarjut bivdofatnasiid vuosttaš geardde oastima, muitala sámediggeráđđi Silje Karine Muotka.
- Saemiedigkie lea gellie jaepieh eadtjohkelaakan våaroehtamme dåarjoem vedtedh dejtie mah voestes aejkien göölemevïnhtsem åestieh, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Dat lea dannego Sámediggi háliida váikkuhit dasa ahte eanebut álggahit guolásteami, ja go bivdofanas lea divrras, dadjá Muotka.
Daate dan åvteste Saemiedigkie sæjhta viehkiehtidh guktie jienebh göölemisnie aelkieh, jïh dan åvteste dovres vïnhtsem åestedh, Muotka jeahta.
- Erenoamážit lea illudahtti go eanet nuorra guolásteaddjit ohcet doarjaga bivdofatnasa oastimii, dadjá Muotka.
- Joekoen sjollehke jienebh noere göölijh mah dåarjoen bïjre syökoeh juktie göölemevïnhtsem åestedh, Muotka jeahta.
Sámediggi fertet oažžut ohcamiid ovdalgo fanas ostojuvvo.
Saemiedigkie tjuara ohtsemidie dåastodh åvtelen vïnhtsem åasta.
- Lean hui ilus go beasan buktit buriid ođđasiid máŋga guolásteaddjái beassášvahku álggus, dadjá Muotka.
- Manne joekoen geerjene ihke maahta hijven saernieh vedtedh jieniebidie göölijidie aareh påaskevåhkoen, Muotka jeahta.
Dát guolásteaddjit leat ožžon doarjaga sámediggeráđis:
Daah göölijh dåarjoem åådtjeme saemiedigkieraereste:
Stig Arne Johansen (nuorra guolásteaddji), 277 000 ruvdnosaš doarjja oastit bivdofatnasa 2 220 475 ruvdnosaš rámmain, Skártaváhki / Davvinjárga
Stig Arne Johansen (noere göölije) dåarjoe 277 000 kråvnine juktie vïnhtsem skååffedh aktine mierine 2 220 475 kråvnaj raajan, Skarsvåg / Nordkapp
Hjalti Sigurdsson, 200 000 ruvdnosaš doarjja oastit bivdofatnasa 825 906 ruvdnosaš rámmain, Gáŋgaviika / Donjevuotna
Hjalti Sigurdsson, dåarjoe 200 000 kråvnine juktie vïnhtsem skååffedh aktine ållesth mierine 825 906 kråvnine, Gamvik / Mehamn
Nick Roland Pedersen, 21 jagi, 273 000 ruvdnosaš doarjja oastit bivdofatnasa 780 000 ruvdnosaš rámmain, Deatnu
Nick Roland Pedersen, 21 jaepieh, dåarjoe 273 000 kråvnine juktie vïnhtsem skååffedh aktine ållesth mierine 780 000 kråvnine, Tana
Magnar Hemmingsen, 200 000 ruvdnosaš doarjja oastit bivdofatnasa 1 200 000 ruvdnosaš rámmain, Ivgu
Magnar Hemmingsen, dåarjoe 200 000 kråvnine juktie vïnhtsem skååffedh aktine ållesth mierine 1 200 000 kråvnine, Lyngen
Kvitnakken AS Daniel Davidsen bokte, 30 jagi, 200 000 ruvdnosaš doarjja oastit bivdofatnasa 2 700 000 ruvdnosaš rámmain, Gáŋgaviika.
Kvitnakken AS v / Daniel Davidsen, 30 jaepieh, dåarjoe 200 000 kråvnine juktie vïnhtsem skååffedh aktine ållesth mierine 2 700 000 kråvnine, Gamvik.
Eanet dieđuid addá S ámediggeráđđi Silje Karine Muotka, tel. 98 48 75 75
Vielie bïevnesh: Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka, 98 48 75 75
Ain goikeguoli buvttadeapmi rošerejuvvon guolis / Mearraealáhusat / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Annje dorjemasse gejhkiegueleste loedtehkistie / Marijne jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Ain goikeguoli buvttadeapmi rošerejuvvon guolis
Annje dorjemasse gejhkiegueleste loedtehkistie
Sámediggi háliida nannet vuotnaguolásteddjiid vejolašvuođa čollet guliid ja ieža buvttadit goikeguoli.
Saemiedigkieraerie sæjhta fjovlegööliji nuepiem nænnoestehtedh loedtehkh darjodh jïh jïjtje gejhkieguelieh darjodh.
– Mii bargat dál ovttas Biebmobearráigeahčuin nu ahte sáhttá buoridit dienasvejolašvuođaid friija guolásteamis, dadjá ráđđelahttuSilje Karine Muotka.
– Daelie Beapmoevaaksjoeminie ektine barkebe guktie fjovlegööliji baalhkanuepieh maehtieh læssanidh frijje göölemistie, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Biebmobearráigeahču čavgejuvvon buhtisvuođagáibádusat 2013 rájes lea dagahan váddáseabbon ollu guolásteddjiide ieža buvttadit goikeguoli čollejuvvon guolis.
Beapmoevaaksjomen striengkiesåbpoe krïevenassi gaavhtan raajnesvoeten bïjre jaepeste 2013, dle gellie göölijh dåeriesmoerh åådtjeme gejhkieguelieh jïjtje darjodh loedtehkijstie.
Vuohki lea erenoamážit deaŧalaš heaŋgunáigodaga loahpas ja bivvalet dálkkiin.
Daate vuekie lea joekoen vihkeles gævnjasjimmieboelhken minngiegietjesne jïh liemkede vearaldisnie.
Buoret vejolašvuohta seailluhit (goikadit) guoli addá vejolašvuođa buoridit dietnasa go leat vuovdinváttisvuođat varasguollemárkanis.
Stuerebe nuepieh gajhkesjæmman nuepieh vadtah lissiehtamme dïenesth åadtjodh gosse dåeriesmoerh doekeminie fïerskegueliemaarkedisnie.
– Dál lea ollu guolli márkanis.
– Daelie jïjnjh guelieh maarkedesne.
Guolásteapmi lea buorre ja friija, ja dat lea mielddisbuktá váddáset vuostáiváldima.
Daelie hijven jïh frijje gööleme, jïh dan åvteste gïerve sjïdteme guelide dåastodh.
Dál dilis mii lea mielas geahčadit buot vuovdinvejolašvuođaid guolásteddjiide ja sállašiidda.
Gosse naemhtie dle sïjhtebe gaajhkide doekemenuepide göölijidie jïh gueliebivtiemijstie.
Buoret vejolašvuođa ieža buvttadit goikeguoli, dadjá sámediggeráđđi Silje Karine Muotka.
Lissiehtamme nuepieh jïjtje gejhkieguelieh darjodh, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Sámediggi ja Biebmobearráigeahčču galget boahtte vahkus deaivvadit ja ságastallat daid vejolašvuođaid birra mat ođđa njuolggadusain buhtisvuođa birra leat 2013 rájes.
Saemiedigkie jïh Beapmoevaaksjome edtjieh mubpien våhkoen gaavnesjidh juktie nuepide digkiedidh dej orre raajnesvoetenjoelkedassi sisnjeli jaepeste 2013.
Okta fáttáin lea buoridit vejolašvuođa ieža buvttadit goikeguoli nu gohčoduvvon rošerejuvvon guolis.
Akte dejstie aamhtesijstie lea lissiehtamme nuepieh jïjtje gejhkieguelieh darjodh loedtehkijstie.
Dát lea árbevirolaš seailluhanvuohki mii guhká lea geavahuvvon ráhkadit guoli ovdalgo dat heŋgejuvvo.
Daate akte aerpievuekien konserveradimmievuekie maam guhkiem nuhtjeme gævnjasjimen åvtelen.
Rošeren buorida goikeguoli goikadeami ja kvalitehta.
Loedtehkh buerebe gajhkemem jïh lissiehtamme kvaliteetem vadta gejhkieguelide.
– Sihke ealáhussii ja Biebmobearráigehččui lea deaŧalaš ahte buktagis lea buoremus lági mielde buhtisvuohta ja kvalitehta.
– Dovne jieleme jïh Beapmoevaaksjome sijhtieh dam bööremes raajnesvoetem jïh kvaliteetem utnedh dorjesisnie.
Muhto lea dattetge ieš vuosttaldeaddjin ahte dakkár vuogi mii čielgasit addá buoret goikeguollekvalitehta ja buoret dienasvuođu guolásteaddjái, ii leat vejolaš geavahit ođđa buhtisvuođanjuolggadusaid geažil, deattuha Muotka.
Men læjhkan akte paradokse akte vuekie mij tjïelkelaakan buerebe kvaliteetem gejhkiegualan vadta, jïh buerebe baalhkavåarome göölijasse, ij gåaredh nuhtjedh daelie dej orre raajnesvoetenjoelkedassi gaavhtan, Muotka tjïerteste.
Háliida digaštallama ja rávvagiid Sámedikki giellapolitihka birra / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Digkiedimmiem jïh raerieh sæjhta Saemiedigkien gïelepolitihken bïjre / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Háliida digaštallama ja rávvagiid Sámedikki giellapolitihka birra
Digkiedimmiem jïh raerieh sæjhta Saemiedigkien gïelepolitihken bïjre
Sámediggeráđđi ovddida čilgehusa sámegiela birra dievasčoahkkimis cuoŋománus, ja ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma háliida dan oktavuođas oažžut buriid digaštallamiid ja oažžut árvalusaid sámi giellapolitihka birra bargui viidáseappot sámediggedieđáhusain sámegiela birra.
Saemiedigkieraerie aktem buerkiestimmiem buakta saemien gïelen bïjre stoerretjåanghkosne voerhtjen, jïh raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma daan sjïekenisnie hijven digkiedimmieh jïh raerieh sæjhta saemien gïelepolitihken bïjre, dan vijriesåbpoe barkose saemiedigkiebïevnesinie saemien gïelen bïjre.
Čilgehus sámegiela birra lea vuođđun digaštallamii Sámedikki boahtteáiggi giellapolitihka birra.
Buerkiestimmie saemien gïelen bïjre våaromem beaja juktie Saemiedigkien båetije gïelepolitihken bïjre digkiedidh.
Áigodagas čilgehusa ovddideami ja dieđáhusa gaskka lea politihkkáriin, ásahusain ja earáin geat barget sámegielain vejolašvuohta searvat boahtteáiggi giellapolitihka hábmemii.
Dïhte boelhke buerkiestimmien jïh bïevnesen gaskem, dellie dah politihkerh, institusjovnh jïh mubpieh mah saemien gïeline berkieh, nuepiem utnieh meatan årrodh dam båetije gïelepolitihkem hammoedidh.
- Sámediggeráđi mielas lea hui deaŧalaš ahte sámi servodat searvvahuvvo bargui boahtteáiggi giellapolitihka ektui ja doaivu ahte dát vejolašvuohta geavahuvvošii.
- Saemiedigkieraerie tuhtjie joekoen vihkeles dïhte saemien siebriedahke meatan vaaltasåvva barkosne dejnie båetije gïelepolitihkine, jïh gegkeste daate nuepie åtnasåvva.
Mii háliidit diehtit du jurdagiid ja árvalusaid giela ja giellaovddideami birra.
Mijjieh dov åssjaldahkh jïh raerieh gïelen jïh gïeleevtiedimmien bïjre sïjhtebe.
Sámegielas leat ovddabealde ollu hástalusat, ja lea deaŧalaš ahte ráhkaduvvojit buorit strategiijat daid sierra dárbbuid mat leat servodagas dustemii, dadjá ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma.
Saemien gïele gellie haestemi uvte tjåådtje, jïh vihkeles hijven vuekieh dorjesuvvieh juktie dejtie ovmessie daerpiesvoetide dåastodh mejtie siebriedahkesne åtna, raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta.
Sámediggedieđáhus sámegiela birra lea Sámedikki gaskaoapmi barggus viidáseappot sámegiela nannemis ja ovddideamis, ja danne lea deaŧalaš ahte boađášedje buorit rávvagat bargui dieđáhusain.
Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre sæjhta Saemiedigkien dïrreginie årrodh dennie vijriesåbpoe barkosne, juktie evtiedidh jïh saemien gïelem nænnoesåbpoe darjodh, jïh dannasinie vihkeles hijven raerieh båetieh dan barkose bïevnesinie.
Čilgehus mii dál ovddiduvvo válddaha daid váldohástalusaid mat leat giela ektui ja maid birra lea deaŧalaš digaštallat.
Dïhte buerkiestimmie maam daelie buakta, gellie åejviehaestemh gïelen sisnjelen vuesehte, mejtie sæjhta vihkeles årrodh digkiedidh.
Váldoáŋgiruššansuorggit dieđáhusas leat;
Åejvieråajvarimmiesuerkieh buerkiestimmesne leah;
sámegiela geavaheaddjit
utnijh saemien gïeleste
sámegiela geavaheapmi
åtnoe saemien gïeleste
giellafágalaš ovdánahttin
gïelefaageles evtiedimmie
Sámedikki rolla ja váldi giellapolitihkas
Saemiedigkien råålle jïh faamoe gïelepolitihkesne
- Sámegiela boahtteáigi lea dan duohken ahte gávdnojit giela geavaheaddjit ja ahte giela lea vejolaš geavahit máŋggalágan oktavuođain.
- Jis saemien gïele edtja aaj båetijen aejkien veasodh, dle tjuara almetjh gååvnesidh mah gïelem nåhtadieh, seamma aejkien goh utnijh nuepiem utnieh sov gielem nåhtadidh ovmessie tsiehkine.
Gielalaš ovddideapmi lea dárbbašlaš giela nannen- ja suodjalanbarggus, ja lea vealtameahttun deaŧalaš ahte Sámedikki ja eará aktevrraid rolla ja váldi giellapolitihkas čilgejuvvo, oaivvilda sámediggeráđi lahttu Ellinor Marita Jåma.
Gïeleldh evtiedimmie sæjhta daerpies årrodh gosse edtja gïelem gorredidh jïh nænnoesåbpoe darjodh, jïh eevre vihkeles Saemiedigkien jïh jeatjah aktööri råållem jïh faamoem gïelepolitihkesne tjïelkestidh, saemiedigkieraerije Ellinor Marita Jåma buerkeste.
Jåma dadjá viidáseappot ahte hástalusat leat ollu vaikko maŋimuš logijagis lea ovdáneapmi leamaš positiivvalaš, ja lea hui deaŧalaš ahte Sámediggi ráhkada mihttomeriid ja strategiijaid viidáseappo bargui sámegiela ovddidemiin.
Jåma aaj tjierteste dah haestemh stoerre, jalhts dej minngemes luhkiejaepiej dle aktem hijven evtiedimmiem vuajneme, jïh sæjhta joekoen vihkeles årrodh Saemiedigkie ulmieh jïh vuekieh evtede, juktie saemien gïelem vijriesåbpoe evtiedidh.
Sámediggeráđi áigumuššan lea doallat seminára sámegiela birra miessemánus gos maiddái lea vejolašvuohta buktit rávvagiid ja jurdagiid boahtteáiggi giellapolitihka hábmemii.
Saemiedigkieraerie ussjede aktem seminarem öörnedidh saemien gïelen bïjre suehpeden, gusnie aaj gåarede raerie- jïh åssjaldahkigujmie båetedh dan båetije gïelepolitihken bïjre.
Dieđut dan birra bohtet maŋŋá.
Bïevnesh dan bïjre sijhtieh mænngan båetedh.
Sáhttá maiddái addit árvalusaid ja rávvagiid čálalaččat e-poasta čujuhusaide giele@samediggi.no ja giella@samediggi.no.
Sæjhta aaj nuepie årrodh tjaaleldh raerieh seedtedh. E-påaste: giele@samediggi.no og giella@samediggi.no.
Áigeamearri daid buktit lea geassemánu 1. b..
Raerieh tjuerieh båetedh ruffien 1. b. åvtelen.
- Mun sávan buori ja ávkkálaš digaštallama dievasčoahkkimis, ja sávan buohkaide bures boahtima guldalit ságastallama, dadjá ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma loahpas.
- Manne gegkestem akte hijven jïh nuhteligs digkiedimmie sjædta stoerretjåanghkosne, jïh vaajtelem gaajhkesh dovnesh buerie båeteme digkiedimmiem goltelidh, raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma minngemosth jeahta.
Sámediggeráđđi ovddida čilgehusa sámegiela birra dievasčoahkkimis gaskavahkku cuoŋománu 18. b. ja dán čilgehusa birra ságastuvvo maŋŋá borrama duorastaga cuoŋománu 19. b..
Saemiedigkieraerie buerkiestimmiem saemien gïelen bïjre buakta stoerretjåanghkosne gaskevåhkoen, voerhtjen 18. b., jïh lunsjen mænngan duarstan, voerhtjen 19. b., dle buerkiestimmiem digkiedieh.
Dát čilgehus ovddiduvvo dan oktavuođas go leat ráhkadeamen Sámediggedieđáhusas sámegiela birra mii ovddiduvvo dievasčoahkkimii čakčamánus.
Buakta buerkiestimmiem saemien gïelen bïjre Saemiedigkiebïevnesen sjïekenistie saemien gïelen bïjre, maam stoerretjåanghkose buakta skïereden.
Gulahallanolmmoš:
Govlehtallijh:
Deaŧalaš kulturhistorjá / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Vihkeles kultuvrehistovrije / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Deaŧalaš kulturhistorjá
Vihkeles kultuvrehistovrije
Sámediggi lea geassit 2012 fitnan geahččamin 330 vistti “ sámi visttiid identifiseren ja registreren ” prošeavtta oktavuođas.
Giesien 2012 Saemiedigkie 330 gåetieh goerehtamme, prosjekten sjïekenisnie «Identifisering og registrering av samiske bygninger / Damtijimmie jih vihtesjadteme saemien gåetijsteš.
Sámediggi álggahii 2011:s, ovttasráđiid Riikaantikvárain, sámi visttiid registrerenprošeavtta.
Jaepien 2011 Saemiedigkie, laavenjostosne Riksantikvarine, aktem vïhtesjadtemeprosjektem saemien gåetijste eelki.
Bargu lea álggahuvvon oktanaga davvisámi guovllus, márkasámi guovllus ja máttasámi guovllus.
Barkojne nïerhkeme seamma aejkien noerhtesaemien dajvesne, maarkesaemien dajvesne jïh åarjelsaemien dajvesne.
Prošeavtta oktavuođas galget automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon ja veaháš ođđaset sámi visttit identifiserejuvvot, registrerejuvvot ja daid dilli galgá árvvoštallojuvvot.
Prosjekte edtja damtijidh, vïhtesjadtedh jïh vuarjasjidh jïjtsistie vaarjelamme jïh ånnetji urrebe saemien gåetieh.
Geahčadeamit leat čađahuvvot Gaala, Árborde, Skániid, Deanu ja Mátta-Várjjaga gielddain.
Daan giesien goerehtin tjïeltine Gaala, Aarborte, Skånland, Deatnu jïh Åarjel-Varanger.
Sámediggi háliida golmmajagáš prošeavtta bokte registrerehit sámi visttiid mat leat boarráset go 100 jagi go dat leat automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon olles Norggas.
Dan 3-japien prosjekten tjïrrh dle Saemiedigkie sæjhta saemien gåetieh vïhtesjadtedh mah leah båarasåbpoe goh 100 jaepieh, jïh dannasinie jïjtsistie vaarjelamme abpe Nöörjesne.
S ámi kultur- ja máhttoguoddit
Saemien kultuvre jïh daajroeguedtijh
- Boares sámi viesuin leat ollu kvalitehtat main lea deaŧalaš atnit ávviris.
- Båeries saemien gåetieh jïjnjh kvaliteeth utnieh mejtie vihkeles vaarjelidh.
Dat muitalit sámi kultuvrra ja identitehta birra, ja danne lea ge deaŧalaš registreret ja suodjalit sámi visttiid, dadjá prošeaktajođiheaddji Mia De Coninck.
Dah aktem histovrijem saemien kultuvren jïh identiteeten bïjre soptsestieh, jïh dannasinie vihkeles vïhtesjadtedh jïh gorredidh saemien gåetieh, prosjekten åvtehke Mia De Coninck jeahta.
Dáin visttiin lea divrras kulturárbi, ja dat berrejit sihkkarastojuvvot sámi kultur- ja máhttoguoddin, dadjá De Coninck.
Daah gåetieh leah akte vyörtegs kultuvreaerpie, jïh byïroeh gorresovvedh goh saemien kultuvre- jïh daajroeguedtijh, De Coninck jeahta.
Sámedikki prošeaktajođiheaddji Mia De Coninck dadjá ahte sis lei buorre ovttasbargu viessoeaiggádiiguin geahčademiid oktavuođas geassit.
Saemiedigkien prosjekten åvtehke Mia De Coninck jeahta dah aktem hijven laavenjostoem åtneme gåetieaajhterigujmie daan giesien goerehtimmine.
Mii leat gullan ollu miellagiddevaš muitalusaid visttiid birra.
Mijjieh jïjnjh iedtjije histovrijh gåetiej bïjre govleme.
Ja mii leat deaivvadan ollu eaiggádiiguin geat leat atnán ávvira dáin visttiin.
Jïh mijjieh jïjnjh aajhterh gaavnedamme mah daejtie gåetide gorredamme.
Viessoeaiggádiidda sáddejuvvo reive čađahuvvon geahčadeami birra 2012 juovlamánu áiggi.
Gåetieaajhterh sijhtieh prieviem åadtjodh tjirrehtamme goerehtimmien bïjre goeven 2012.
Das ávžžuhit maiddái sin ain atnit ávvira dáin visttiin, maid sáhttá buoremusat dahkat dábálaš geavaheami bokte ja go jeavddalaččat bearráigeahččá ja bajásdoallá daid.
Desnie aaj haestebe jåerhkedh gåetide gorredidh, jïh dam bööremeslaakan dorje iemie åtnojne jïh jaabnan vaaksjominie jih gorredimmine.
Jos lea dárbu divodit vistti, de ferte dan dahkat ovttasráđiid Sámedikkiin.
Jis daerpies gåetiem bueriedidh, edtja dam darjodh Saemiedigkine ektine.
Fitnan geahččamin 330 vistti
Goerehtamme 330 gåetieh
Sámediggi lea lohkan 130 áitti, 70 viesu, 24 náveha, 8 eanakeallára ja 3 goađi.
Saemiedigkie daan mearan ryöokneme 130 buvrieh, 70 gåetieh, 24 fievsieh, 8 moeltetjeallerh jïh 3 derhviegåetieh.
Áittit leat geavahuvvon máŋggalágan ulbmiliidda ja leat huksejuvvon máŋgga láhkai.
Dah buvrieh gelliesåarhts åtnoem åtneme, jïh joekehtslaakan bigkesovveme.
Dat sáhtte leat geahppasat ja ilbmásat dahje lossagat ja lávgalasat.
Dah maehtieh geehpes jïh gæjroeh årrodh jallh leevles jih duvhties.
Dat sáhtte leat biddjojuvvon stoalppuid dahje geađgebelkkuid ala.
Goh juelkiebuvrie jallh gierkiej nelnie tjåadtjodh.
Viesuin ledje vel eanet variašuvnnat, 1, 1 ž dahje 2 gearddi, 2-lanjat, 4-lanjat, dimbbarpanelat dahje eai.
Gåetijste sagki jienebh såarhth, 1, 1 ž jallh 2 etasjh, 2 tjiehtjeligujmie, 4 tjiehtjeligujmie, dïmperegåetie jallh ij.
Buot dát visttit muitalit láhkáseaset sámi ássama guovlluin.
Gaajhkh såarhth gåetieh jïjtselaakan akten saemien baelien bïjre soptsestieh.
Dieđut ja dokumeanttat mat leat čohkkehuvvon dáid visttiid birra galget biddjojuvvot Askeladdenii, mii lea Riikaantikvára kulturmuitodiehtovuđđui.
Edtja daatide jïh tjaatsegidie mejtie tjöönghkeme daej gåetiej bïjre nedtesæjrose Askeladden bïejedh, Riksantikvaren nasjovnaale daatavåarhkoe kultuvremojhtesidie.
Das sáhttá ohcat ja neahttasiidu gávdno dáppe http://www.kulturminnesok.no /.
Maahta daennie nedtesæjrosne ohtsedidh http://www.kulturminnesok.no /
Ohcá eaiggádiid ja inform ánttaid
Aajhterh jïh bievnijh ohtsede
Sámediggi áigu boahtte jagi dahkat geahčademiid Romssas ja máttasámi guovllus.
Mubpien jaepien dle Saemiedigkie sæjhta goerehtimmieh utnedh Tromsesne jïh åarjelsaemien dajvesne.
Eaiggádušat go don boarráset sámi vistti dahje lea máhttu sámi visttiid birra ja háliidat veahkehit, de váldde oktavuođain Sámedikkiin.
Jis datne aajhtere aktede båeries saemien gåeteste, jallh dov lea voenges daajroe saemien gåetiej bïjre jïh sïjhth daejnie viehkiehtidh, maahtah Saemidigkine govlesadtedh.
Sáhttát áinnas sáddet gova ja dieđuid visttiid birra, dadjá prošeaktajođiheaddji Mia De Coninck.
Seedth maaje guvviem jïh bïevnesh gåetiej bïjre, prosjekten åvtehke Mia De Coninck jeahta.
Prošeaktajođiheaddji Mia De Coninck, tel. 78 47 40 23, mobil 90 79 98 19, e-poasta: mia.de.coninck@samediggi.no
Prosjekten åvtehke Mia De Coninck, telj. 78 47 40 23, mobijle 90 79 98 19, e-påaste: mia.de.coninck@samediggi.no
Prošeaktamielbargi Elin Kristina Jåma, tel. 78 47 40 34, mobil 94 82 59 78, e-poasta: elin.kristina.jama@samediggi.no
Prosjekten barkije Elin Kristina Jåma, tell. 78 47 40 34, mobijle 94 82 59 78, e-påaste: elin.kristina.jama@samediggi.no
Sámediggeráđđi doarju rahčamuša guolleresurssaid ovddas davvin / Mearraealáhusat / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Saemiedigkieraerie göölemevierhtiegæmhpoem dåarjohte noerhtene / Marijne jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Sámediggeráđđi doarju rahčamuša guolleresurssaid ovddas davvin
Saemiedigkieraerie göölemevierhtiegæmhpoem dåarjohte noerhtene
Sámediggeráđđi doarju nu gohčoduvvon riddogičči ja gáibádusaid ahte gáddengeatnegasvuođat davvin galget árvvusadnojuvvot, nu mo Stuorradiggi álggos evttohii.
Saemiedigkieraerie dåarjohte dam maam gohtje mearoegaedtiestujmiem jïh krïevenasside deallahtimmiedïedti bïjre noerhtene mejtie tjuara seahkaridh, naemhtie guktie Stoerredigkie aalkoelisnie nænnoesti.
– Guolástusat ja guolástanvuoigatvuohta leat eallima eaktun ja vuođđun sihke ássamii ja ovdáneapmái hui ollu giliin ja čoahkkebáikkiin Davvi-Norggas, cealká sámediggeráđđi Silje Karine Muotka.
– Göölemejielemh jïh göölemereaktah leah dïhte jïjtjehke jieledefaamoe, jïh våaromem biejieh dovne årroemasse jïh evtiedæmman gaajh gelline voenine jïh sijjine Noerhte-Nöörjesne, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Son deattuha ahte vaikke vel leat ge leamaš čavga ja garra muddemat máŋggaid jagiid, de leat dat doaimmat maid guolli ja guolástusat vuolggahit, hui deaŧalaččat.
Dïhte tjïerteste jalhts gelliej jaepiej mænngan striengkies jïh garre sjïehtesjimmiejgujmie, dellie dïhte darjome maam guelie jïh gueliejieleme sjugnede, vihkeles jïh guedtije biehkieh.
- Eahpitkeahttá sáhttá nannet ahte álbmogis, dan bokte go dat lea ássan Davvi-Norgga vuonain ja rittuin, leat vuoigatvuođat iežas lagašguovllu ja Barentsábi guoli geavaheapmái ja hálddašeapmái.
– Tjïelkelaakan maahta vihtiestidh dan åvteste årrojh fjovline jïh mearoegaedtiebealam Noerhte- Nöörjeste orreme, dah reaktah utnieh gueliem nuhtjedh jïh reeredh sijjen voengine jïh Barentsmearosne.
Báikegottiid oktavuohta guolleresurssaide lei mearrideaddjin dan mieđáhussii maid Norga oaččui 1953:s go mii vuittiimet riidoáššis brihttalaš feastonuohttefatnasiiguin ja eiseválddiiguin, dadjá Muotka.
Guktie voenges årrojh lin guelievierhtide nuhtjeme lij dïhte ellen vihkielommes gosse Nöörje jååhkesjimmiem åadtjoeji jaepien 1953, gosse mijjieh rïjtedimmiem vitnimh britiske trååleri vööste jïh åejvieladtji vööste, Muotka jeahta.
Dán riiddu duogáš lei dat go guolástusservodagat ja Norga eai šat háliidan brihttalaš feastonuohttefatnasiid vuonaide.
Dïhte fåantoe daan rïjtedæmman lij göölemesiebriedahkh jïh Nöörje idtjin vielie sïjhth Stoerrebritannijen trååleflååta edtji fjovline gööledh.
1953 duopmu nannii dan ahte ássan, ja guolleresursageavaheapmi rittuin, duddjojit báikkálaš vieruiduvvannjuolggadusaid mat lea guovddážis Haag duopmostuolu mearrádusas.
Dåapmoe jaepeste 1953 vihteste dah årrojh, jïh åtnoe göölemevierhtijste mearoegaedtiebealam, voenges provhkenjoelkedassh sjugniedieh mah leah jarngesne dan sjæjsjalæmman maam Haag-dåapmoestovle darjoeji.
Sámediggi lea barggus guolástusáššiiguin ja Riddoguolástuslávdegotti meannudeamis ožžon čađahuvvot dakkár rievdadusaid ja lasáhusaid Mearraresursaláhkii, Oassálastinláhkii ja Finnmárkkuláhkii mat nannejit báikkálaš eaiggáduššama ja hálddašeami.
Saemiedigkie lea sov barkoen tjïrrh gööleme-aamhtesigujmie jïh Mearoegaedtiemoenehtsen gïetedimmine buektiehtamme jarkelimmieh tjïrrehtidh jïh lissiehtassh åådtjeme Mearoevierhtielaakesne, Meatanårromelaakesne jïh Finnmaarhkeslaakesne mah voenges aajhterevoetem jïh reeremem nænnoestehtieh.
– Feastonuohttefatnasiid álgoálgosaš gáddengeatnegasvuođat gustojit ja galget čađahuvvot mearrádusa sisdoalu vuođu.
- Trååleri voestes deallahtimmiedïedth leah faamosne, jïh edtjieh steeresovvedh nænnoestimmie sisvegen mietie.
Jus gáddegeatnegasvuođat eai čuvvojuvvo, de ferte eriid duoguštit ja addit riddofatnasiidda dainna geatnegasvuođain ahte dat galget gáddejuvvot báikkálaččat, deattuha Muotka.
Dastegh deallahtimmiedïedth eah steeresovvh, tjuara kvotide bååstede giesedh jïh dejtie mearoegaedtieflååtese vedtedh mah dïedtem åadtjoeh voengesne deallahtidh, Muotka tjïerteste.
Háliidit gulahallat boazodoaluin / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Båatsoem govlesadtemasse böörede / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Háliidit gulahallat boazodoaluin
Båatsoem govlesadtemasse böörede
Norgga-ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvdnabarggu oktavuođas bovde sámediggeráđđi dál guoskevaš ealáhusaktevrraid gulahallamii.
Barkoen sjïekenisnie dejnie nöörjen-sveerjen båatsoegåatomekonvensjovnine dle saemiedigkieraerie dejtie sjyöhtehke båatsoeburride govlesadtemasse böörede.
– Bohtosa soahpama oktavuođas leat ealáhusa oainnut ja rávvagat deaŧalaččat sámiid bealis, cealká ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma.
– Jielemen vuajnoeh jïh raerieh leah daerpies jis edtjebe aktem illedahkem åadtjodh man bïjre maahta seamadidh saemien bieleste, raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta.
Norgga-ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvdna vuolláičállojuvvui 2009:s Norgga ja Ruoŧa gaskka, ja dál plánejit Norgga ja Ruoŧa ráđđehusat dohkkehit konvenšuvnna lagaš boahtteáiggis.
Nöörjen-sveerjen båatsoegåatomekonvensjonem jååhkesji Nöörjen jïh Sveerjen gaskem jaepien 2009, jïh nöörjen jïh sveerjen reerenasse soejkesjeminie konvensjovnem ratifiseradidh dan varke gåarede.
- Dan oktavuođas galget Norgga ja Ruoŧa sámedikkit, Norgga boazosápmelaččaid riikasearvi ja Ruoŧa boazosápmelaččaid riikasearvi, bargat viidáseappot dainna áigumušain ahte soahpat konvenšuvnna.
- Daan sjïekenisnie dle Saemiedigkie Nöörjesne jïh Sveerjesne, Nöörjen båatsoesaemiej rïjhkesiebrie jïh Sveerjen saemiej rïjhkesiebrie edtjieh vijriesåbpoe barkedh juktie siemes sjïdtedh konvensjovnen bïjre.
Jos dát proseassa ii buvtte čovdosa, de leat sihke Norgga ja Ruoŧa eiseválddit gergosat dohkkehit ja bidjat fápmui dan konvenšuvnna mii juo lea šiehtaduvvon, čilge ráđđelahttu Jåma.
Dastegh daate prosesse ij illedahkem vedtieh, dle dovne nöörjen jïh sveerjen åejvieladtjh eajhnaduvvieh dam joe åvtese rååresjamme konvensjovnem ratifiseradidh jïh sjïehtesjidh, raerielïhtsege Jåma buerkeste.
Konvenšuvdnabargui lea áigemearrin biddjojuvvon jahki čakčamánu 2012 rájes.
Aktem jaepiem åådtjeme konvensjovnine barkedh, skïereden 2012 raejeste.
- Norgga beale Sámedikkis lea ovddasvástádus jođihit proseassa ja sávvá danne beassat gulahallat guoskevaš orohagaiguin vai bargui sihkkarastojuvvošii buoremus vejolaš proseassa.
- Saemiedigkie Nöörjesne lea diedtem åådtjeme prosessem stuvredh jïh sæjhta dannasinie dej sjyöhtehke sïjtigujmie govlesadtedh juktie aktem hijven prosessem gorredidh barkosne.
Mii bivdit guoskevaš oasálaččaid orohagain váldit oktavuođa minguin jos háliidit gulahallat Sámedikkiin ášši birra, cealká ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma.
Mijjieh birrebe dejtie sjyöhtehke sïjtide mijjine soptsestidh jis sæjhta Saemiedigkine govlesadtedh aamhtesen bïjre, raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta.
Mii bivdit dieđihit midjiide maŋimuštá 15. 11.2012 jos lea háliidehket gulahallat minguin.
Juktie hijvenlaakan åvtese barkedh, dle sïjhtebe bieljelimmiem bååstede utnedh åvtelen 15.11.2012.
Dieđuid ášši birra addá seniorráđđeaddi Ingeborg Larssen, tel 78 47 40 00 dahje på e-poasta:: ingeborg.larssen@samediggi.no.
Bieljelh Seniorraeriestæjjam Ingeborg Larssen, tell 78 47 40 00 jallh e-påaste: ingeborg.larssen@samediggi.no.
Gulahallanolmmoš:
Govlehtallije:
Ođđa digitála sátnegirji almmuhuvvo / Faktadieđut sámi gielaid birra / Giella / Sámediggi - Sametinget
Orre digitaale baakoegærja olkese båata / Bïevnesh saemien gïeli bïjre / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Ođđa digitála sátnegirji almmuhuvvo
Orre digitaale baakoegærja olkese båata
Sámediggi, Divvun ja Sámi Giellatekno Romssa universitehtas almmuhit ođđa digitála sátnegirjji Sátni – báhko – baakoe.
Saemiedigkie, Divvun jïh Sámi Giellateknoe Tromsøen Universiteetesne orre digitaale baakoegærjam Sátni – báhkoe – baakoe olkese vedtieh.
Sátnegirji boahtá risten.no sadjái.
Baakoegærja lea aarebi baakoegærjan aarpere, man nomme lij risten.no.
Sátnegirjjis leat sihke dábálaš sánit ja fágatearpmat.
Baakoegærjesne dovne sïejhme baakoe jïh faageteermh.
Ođđa sátnegirjjis leat eanet sánit go risten.no:s.
Viertiestamme gærjine risten.no, dle daate orre baakoegærja jienebh baakoeh åtna.
Ohcat lea álkit.
Aelhkebe aaj baakoeh ohtsedh.
Geavaheaddjit sáhttet ohcat buot sámegielaide ja dárogillii.
Utnijh maehtieh gaajhkine saemien gïeline ohtsedh jïh aaj nöörjen.
- Dáinna digitála sátnegirjjiin, mii lea nuvttá geavaheapmái, mii sávvat ahte eanebut geavahit sámegiela sihke čálalaččat ja njálmmálaččat, dadjá Sámedikki presideantaAili Keskitalo.
- Daejnie digitaale baakoegærjine, maam gaajhkesh maehtieh nuhtjedh, gegkestem jienebh sijhtieh saemien nuhtjedh dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Dađistaga bardojuvvojit eanet sánit ja tearpmat digitála sátnegirjái, dadjáKeskitalo.
Orre baakoeh jïh teermh sijhtieh båateladtedh dennie digitaale baakoegærjesne, Keskitalo jeahta.
Neahttačujuhus lea:
Nedtesijjie lea:
sátni.
baakoe.
org
org
Divvuna prošeaktajođiheaddji Sjur Nørstebø Moshagen dadjá ahte sii háliidit oažžut dieđuid ruovttoluotta olbmuin, vai sii sáhttet buoridit ja ovddidit sátnegirjji.
Prosjekten åvtehke Divvunisnie Sjur Nørstebø Moshagen jeahta dah sijhtieh bïevnesh bååstede utnedh utniejidie, guktie dah maehtieh baakoegærjam bueriedidh jïh evtiedidh.
Dieđuid ruovttoluotta sáhttá sáddet deike: feedback@divvun.no, ja ođđa terminologiija sáhttá addit neahttabáikkis http://gtsvn.uit.no/termwiki /
Maahta bïevnesh bååstede seedtedh diekie: feedback@divvun.no, jïh lissiehtassh orre teermide maahta vedtedh nedtesijjesne: http://gtsvn.uit.no/termwiki /
Eará gažaldagaid oktavuođas, váldde oktavuođa Divvuniin dás: feedback@divvun.no, dahje čuojahit prošeaktajođiheaddjái Sjur Nørstebø Moshagen tel. +358-505 634 319.
Jis jeatjah gyhtjelassh govlesadth Divvuninie, feedback@divvun.no, jallh ringkh prosjekten åvtehkasse Sjur Nørstebø Moshagen, tell. +358-505 634 319.
Loga eanetSámi giellatekno ja Divvun birra dás:
Lohkh vielie Sámi giellateknon jïh Divvunen bïjre daesnie:
Doarjja álgoveahkkekurssa doallamii boazodoalu / Dearvvašvuohta / Dearvvašvuohta ja sosiála / Sámediggi - Sametinget
Voestesviehkiekuvsjem båatsose dåarjohte / Healsoe / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Doarjja álgoveahkkekurssa doallamii boazodoalu
Voestesviehkiekuvsjem båatsose dåarjohte
Sámediggi juolluda 60 000 ru Helgelándda sámiid searvái álgoveahkkekurssa čađaheapmái boazodolliide ja earáide geat vánddardit ja barget duoddaris.
Saemiedigkie 60 stoerretjuetie kråvnah dåårje Helgeland Samiid Searvise juktie voestesviehkiekuvsjem tjïrrehtidh båatsoealmetjidie jïh mubpide mah vaeresne berkieh jïh fealadieh.
Go eambbogat ožžot oahpu álgoveahkis ja HLR:s, de gáddjojuvvojit eambbogat, dadjá sámediggeráđi lahttuHenrik Olsen.
- Gosse jienebh ööhpehtimmiem åadtjoeh voestesviehkien jïh HLR:n bïjre, dellie jienebh sijhtieh bïerkenidh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Helgelándda sámiid searvi čállá ohcamis ahte boazodoalus leat leamaš máŋga lihkohisvuođa maŋimuš jagiin.
Helgeland Samiid Searvi ohtsemisnie tjaala jienebh ovlæhkoeh orreme båatsosne dej minngemes jaepiej.
Buohkat geat vánddardit ja barget duoddaris duođai dárbbašit álgoveahkkeoahpu.
Akte stoerre daerpiesvoete ööhpehtimmine voestesviehkien sisnjelen gaajhkesidie mah vaeresne berkieh jïh fealadieh.
Helgelándda sámiid searvi háliida ovttasráđiid Akut og Katastrofmedicinsk nammasaš guovddážiin Norrlándda universitehtabuohcciviesus Ubmis, ja Norgga áibmoambulánssain čađahit álgoveahkkekurssa boazodolliid ja birastahtti fierpmádaga várás.
Helgland Sami Searvvi sæjhta laavenjostosne Akut og Katastrofmedicinsk Centruminie Norrlands universiteeteskïemtjegåetesne Upmejisnie, jïh Norsk luftambulansine aktem voestesviehkiekuvsjem tjïrrehtidh båatsoealmetjidie jïh viermide byjreskisnie.
Sámediggeráđi lahttu Henrik Olsen dadjá ahte prošeakta lea deaŧalaš doaibmabidju boazodolliid bargobirrasa ja sihkarvuođa buorideamis, ja danne doarjut prošeavtta 60 000 ruvnnuin, dadjá Olsen.
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta prosjekte lea akte vihkeles råajvarimmie juktie barkoebyjresem jïh jearsoesvoetem bueriedidh båatsoealmetjidie, jïh dan åvteste prosjektem dåarjobe 60 stoerretjuetie kråvnajgujmie, Olsen jeahta.
Doaibmabiju dorjot maiddái Norlándda fylkkasuohkan ja Gjensidige nammasaš vuođđudus.
Nordlaanten fylhketjïelte jïh Gjensidigestiftelsen aaj råajvarimmiem dåarjoehtieh.
Eanet dieđuid addá:
Vielie bïevnesh:
Álgoálbmotnjunuš nammaduvvo ON Nállevealahanlávdegotti presideantan / Riikkaidgaskasaš álgoálbmotovttasbargu / Riikkaidgaskasaš bargu / Sámediggi - Sametinget
Aalkoealmetjeåvtehke nammoehtamme sjædta goh presidente EN:n Raasesïerredimmiemoenehtsasse / Gaskenasjovnaale aalkoealmetjelaavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Álgoálbmotnjunuš nammaduvvo ON Nállevealahanlávdegotti presideantan
Aalkoealmetjeåvtehke nammoehtamme sjædta goh presidente EN:n Raasesïerredimmiemoenehtsasse
Sámedikki presideanta Aili Keskitalo lihkuha Jose Francisco Cali Tzay nammademiin ON Nállevealahanlávdegotti (CERD) presideantan.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo Jose Francisco Cali Tzay:m nammoehtimmine læhkohte goh presidente EN:n Raasesïerredimmiemoenehtsasse (CERD
ON konvenšuvdna nállevealaheami vuostá dohkkehuvvui 1969:s.
EN:n konvensjovne raasesïerredimmien vööste nænnoestamme sjïdti 1969.
Konvenšuvnna ulbmil lea eastadit máilmmi iešguđet čearddalaš joavkkuid vealaheami.
Konvensjovnen ulmie lea joekehts gïetedimmiem heerredidh ovmessie etnihkeles dåehkijste veartenisnie.
Juohke nuppi jagi sáddejit dat riikkat, mat leat vuolláičállán šiehtadusa, raportta ON nállevealahanlávdegoddái.
Fïerhten mubpien jaepien laanth mah leah latjkoem jååhkesjamme, reektehtsh seedtieh EN:n raasesïerredimmiemoenehtsasse.
Dávjá kommišuvdna addá rávvagiid ja mearkkašumiid dasa mo šiehtadus galgá áddejuvvot ja čađahuvvot.
Kommisjovne daamtaj juvnehtimmiejgujmie jïh lahtestimmiejgujmie båetieh guktie edtja latjkoem guarkedh jïh tjïrrehtidh.
Loga eanet CERD birra dás:
Lohkh vielie CERD:n bïjre:
Sámedikki presideanta Aili Keskitalo muitala ahte lea vuosttaš geardde go álgoálbmotnjunuš lea olahan dákkár saji ON-vuogádagas, ja nammadeapmi mearkkaša hui ollu máilmmi álgoálbmogiidda.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo soptseste daelie voestes aejkien akte aalkoealmetjeåvtehke aktem dagkeres posisjovnem åådtjeme EN-systeemen sisnjelen, jïh nammoehtimmie lea joekoen vihkeles aalkoealmetjidie veartenisnie.
Dat lea dan gelbbolašvuođa ja barggu dohkkeheapmin, maid álgoálbmogat dahket olmmošvuoigatvuođaid nannemiin máilmmis.
Daate akte jååhkesjimmie dehtie maahtoste jïh barkoste maam aalkoealmetjh darjoeh juktie almetjereaktide veartenisnie nænnoestehtedh.
- Mii sávvat lihku Jose Francisco Cali Tzay:ii dáinna deaŧalaš bargguin, ja mii doarjut buohkat dán nammadeami, dadjá Keskitalo.
- Mijjieh læhkoehtibie Jose Francisco Cali Tzay:m dejnie vihkeles barkojne, jïh gaajhkesh mijjieh daam nammoehtimmiem dåarjoehtibie, Keskitalo.
Jose Francisco Cali Tzay lea Guatemalas eret ja gullá maya ábmogii.
Jose Francisco Cali Tzay maya-almetjijstie båata, Guatemalesne.
Loga eanetJose Francisco Cali Tzaybirra dás:
Lohkh vielie Jose Francisco Cali Tzay:n bïjre daesnie:
Sámi duodjemearkka ođasmahttin / Duodji / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Orrestimmie Sámi Duodji-mïerhkeste / Duedtie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
- Sámi duodjemearka galgá ođasmahttojuvvot oktasaš sámi bargguin, ja mu mielas dat lea buorre dadjá sámediggeráđđi Silje Karine Muotka.
- Daelie edtja aktem ektiesaemien barkoem darjodh juktie Sámi Duodji-mïerhkem orrestidh, jïh manne tuhtjem daate gaajh hijven, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Sámediggeráđđi lea juolludan 500.000 ru Sámiráđđái bargui maid dat lea álggahan Sámi duoji gálvo- ja kvalitehtamearkka ođasmahttimiin.
Saemiedigkieraerie lea 500.000 kråvnah dåårjeme akten barkose mejnie Saemieraerie lea nïerhkeme juktie vaaroe- jïh. kvaliteetemïerhkem Sámi Duodji orrestidh.
Duodjemearka lea mearka mainna duođaštuvvo ahte buvtta lea buvttaduvvon árbevirolaš sámi vugiid (sámi duodji) mielde.
Duedtiemïerhke akte mïerhke mij edtja vihtiestimmine årrodh daate dorjese lea dorjeme aerpievuekien saemien vuekiej mietie (saemien duedtie).
Mearkka ulbmilin lea muitalit oastái ahte buvtta lea duodji.
Mïerhken aajkoe lea åestijem vuesiehtidh daate dorjese lea duedtie.
Mearka galgá maiddái čájehit ahte buvtta lea kvalititehta dáfus dohkálaš.
Mïerhke edtja aaj vuesiehtidh dorjese lea hijven kvaliteeten mietie.
Sámiráđđi galgá prošeavttas earret eará kártet movt duodjemearka dán rádjai lea doaibman ja de rávvet makkár doaibmabijuid dál fertešii álggahit mearkka ođasmahttima ektui, ja ahte olbmot dieđášedje maid dat mearkkaša.
Saemieraerie edtja prosjektesne gaskem jeatjah tjïelkestidh guktie duedtiemïerhke lea fungeradamme daan raajan juktie juvnehtidh mej råajvarimmiejgujmie lea vihkeles nierhkedh ihke mïerhke edtja orrestamme sjïdtedh, jïh maarkede edtja daejredh mïerhken mïelem.
- Munnje lea erenoamáš deaŧalaš, ja lea buorre go bargu dál galgá čađahuvvot lávga gulahallamiin sámi organisašuvnnaiguin ja duodjeealáhusain miehtá Sámi, ja go áigumuššan lea gulahallat sámiiguin Norgga, Ruoŧa, Suoma ja Ruošša bealde, dadjá Muotka.
- Manne joekoen ååntjestallem, jïh tuhtjem joekoen hijven, daate barkoe daelie dorjesåvva aktene lïhke govlesadtemisnie saemien siebriejgujmie jïh duedtiejielieminie abpe Saepmesne, daate sæjhta jiehtedh saemijste nöörjen, sveerjen, såevmien jïh russlaanten bielesne Muotka jeahta.
Sámi duodjemearka lea doaibman juo 35 jagi, ja mearka lea geavahuvvon miehtá sámi guovllu, dadjá sámediggeráđđi Silje Karine Muotka.
Sámi Duodji-mïerhke lea joe gååvnesamme 35 jaepieh, jïh daate mïerhke lea åtnasovveme abpe saemien dajvesne, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
- Mii sávvat dieđusge ahte dát prošeakta nannešii ja ovdánahtášii duodjemearkka olles Sámis, ja dieinna lágiin livččii mielde buorideamen duoji stáhtusa kvalitehta dáfus vel eanet – ja maiddái gánnáhahttivuođa duodjeealáhusas dan bokte, dadjá Muotka.
- Mijjieh hævvi gegkiestibie daate prosjekte sæjhta duedtiemïerhkem nænnoestehtedh jïh eevtjedh abpe Saepmesne, jïh naemhtie meatan årrodh staatusem vielie lutnjedh duadtan hijven kvaliteeteste - jïh destie aaj dïenestem duedtiejieliemisnie, Muotka jeahta.
Eanet dieđuid addá: Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka, 984 87 576
Vielie bïevnesh: Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka, 984 87 576
Mari Boine searvá girječállioahpu rahpamii / Dáidda – ja kulturbargu / Kultureallin / Sámediggi - Sametinget
Mari Boine tjaelijeööhpehtimmien rïhpestæmman båata / Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Mari Boine searvá girječállioahpu rahpamii
Mari Boine tjaelijeööhpehtimmien rïhpestæmman båata
Sámedikki, Sámi Girječálliid Searvvi ja Sámi Dáiddárráđi oktasaš prošeavttas girječállioahpus lea vuosttas deaivvadeapmi iežas ohppiiguin 26.-28.6 Álttás.
Saemiedigkien, Saemien tjaelijesiebrien jïh Saemien tjiehpiedæjjasiebrien tjåenghkies prosjekte sov voestes studentetjåanghkoem åtna 26. - 28.06 Altesne.
Sámiid násti Mari Boine searvá girječállioahpu rahpamii ja doallá konseartta girječállioahpu ohppiide.
Dïhte åehpies naestie Mari Boine edtja rïhpestimmesne årrodh jïh konsertem hööltie tjaelijestudentide.
Logi oahppi leat álggahan girječállioahpu ja ohppiin lea vuosttas oktasaš deaivvadeapmi geassemánu loahpas Álttás.
Luhkie studenth lea tjaelijelearosne aalkeme jïh learohkh sijjen voestes tjåanghkoem åtna ruffien galhkuvisnie Altesne.
Dát vuosttas deaivvadeapmi álggaha guovttejahkásaš girječállioahpu, man váldoulbmilin lea oažžut nuoraide eanetgirjjálašvuođa sámegillii.
Daejnie tjåanghkojne akte tjaelijelearoe aalka mij edtja göökte jaepieh vaesedh, jïh man åejvieulmie lea vielie lidteratuvrem darjodh saemien gielesne noeride.
Bearjadahkii 26.6 girječállioahppu lea ordnen erenoamáš prográmma, mainna háliida movttiidahttit iežas ohppiid.
Mijjieh aktem sjïere programmem dorjeme bearjadahkese 26.06., jïh dejnie sïjhtebe mijjen learohkh skreejredh.
Mari Boine searvá girječállioahpu rahpamii ja doallá ohppiide ja bovdejuvvon gussiide priváhta konseartta, muitala girječállioahpu prošeaktajođiheaddji Piia Susanna Juuso.
Mari Boine lea meatan learoen rïhpestimmesne jïh aktem privaate konsertem hööltie studentide jïh bööredamme guesside.
Bukt á movtta
Skreejrie
- Mii leat hui movttegat go Mari Boine háliida doarjut min prošeavtta ja atnit stuorra gudnin ahte juste son oassálastá rahpamii.
- Mijjieh joekoen geerjene ihke Mari Boine sæjhta mijjen prosjektem dåarjoehtidh, jïh akte stoerre earoe mijjese raaktan dïhte edtja stïeresne årrodh rïhpestimmesne.
Dát lea hui buorre álgu min ohppui ja Mari Boine gal lea inspirašuvdna ja ovdagovva midjiide buohkaide ja sihkkarit maiddái min ohppiide.
Daate akte hijven aalkoe learose jïh Mari Boine skreejrie jïh lea amma akte åvteguvvie gaajhkide mijjide jïh seapan aaj mijjen studentide.
Mari Boine čájeha iežas ovdamearkkain gosa olmmoš sáhttá beassat čehppodagain ja viššalvuođain ja dán jurdaga mii háliidit ovddidit iežamet ohppiide, muitala girječállioahpu prošeaktajođiheaddji Piia Susanna Juuso.
Mari Boine jïjtje vuesehte man gåhkese fïereguhte maahta båetedh jis tjiehpies jïh vaajtoes, jïh daam åssjaldahkem sïjhtebe mijjen studentide vedtedh, tjaelijelearoen prosjekteåvtehke Piia Susanna Juuso jeahta.
A lmmustahttit girjjiid nuoraide sámegillii
Bæjhkoehtidie gærjah mijjen noeride saemien gielesne.
Girječállioahppu ulbmil lea almmustahttit eanet girjjálašvuođa sámegillii ja erenoamážit nuoraide, geaidda eai leat almmustuvvan nu ollu girjjit sámegillii.
Tjaelijelearoen ulmie lea vielie lidteratuvrem saemien gielesne bæjhkoehtidh, joekoen noeride mah eah dan jïjnjh gærjah saemiengielesne utnieh.
Oahppu galggašii loktet boahttevaš girječálliid gealbbu girjjálašvuođas ja čállimis vai boahtteáiggis sis lea buoret vejolašvuohta čállit giehtačállosiid ja bargat girječállin.
Learoe edtja tjaeliji maahtoem lutnjedh tjaelijevoeten bïjre, juktie dejtie buerebe nuepieh vedtedh manusem tjaeledh jïh tjaeliejinie barkedh båetijen aejkien.
- Juste dákkáraš girječállioahppu ii leat leamaš ovdal mas oahppit ožžot oahpahusa ja juohke oahppi oažžu vel sierra bagadalli gii veahkeha su giehtačállosa hábmemis.
- Ij leah dagkeres ööhpehtimmiem aarebi tjïrrehtamme, gusnie studenth lïerehtimmiem åadtjoeh jïh fïerhte studente sov jïjtse bïhkedæjjam åådtje mij maahta learohkem viehkiehtidh manusem hammoedidh.
Oahpus ii oaččo oahppočuoggáid, muhto oahppit ožžot oahpahusa ja bagadallama gárvet iežaset giehtačállosiid, maid sii galget gárvet oahpu áigge, muitala Juuso.
Studenth eah learoepoengh åadtjoeh, men lïerehtimmiem jïh bïhkedimmiem åadtjoeh jïh maehtieh sijjen manusidie geervehtidh ööhpehtimmesne, Juuso jeahta.
Eanet dieđuid addá Piia Susanna Juuso, prosjekt@samidaiddar.no, tel. +358 44 32 07 233
Vielie bïevnesh åadtjoeh daesnie, Piia Susanna Juuso, prosjekt@samidaiddar.no, tel. +358 44 32 07 233
Loga eambbo:
Lohkh vielie
http://sametinget.no/nordsamisk/Kultureallin/Daidda-ja-kulturbargu/Sami-callioahppu-asahuvvo
http://sametinget.no/sorsamisk/Kultuvrejieleme/Kaaanste-jih-kultuvrebarkoe/Saemien-tjaelijelearoe-tseegkesaavva
Nannet gulahallama gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin / Sámegielaid hálddašanguovlu / Giella / Sámediggi - Sametinget
Govlesadtemem nænnoste tjïelti- jïh fylhkentjïeltigujmie / Reeremedajve saemien gïelide / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Nannet gulahallama gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin
Govlesadtemem nænnoste tjïelti- jïh fylhkentjïeltigujmie
Sámediggepresideanta Aili Keskitalo áigu galledit buot gielddaid ja fylkkagielddaid mat gullet sámegiela hálddašanguvlui.
Saemiedigkien presidente Aili Keskitalo sæjhta tjïeltide jïh fylhkentjïeltide reeremedajvesne vaaksjodh.
Ulbmilin lea ságastallat guovttegielalašvuođa barggu birra.
Aajkoe lea guektiengïelebarkoem digkiedidh.
Sámediggi juolluda 48, 4 miljon ruvnnu guovttegielatvuođa doarjaga gielddaide ja fylkkagielddaide mat leat hálddašanguovllu siskkobealde.
Saemiedigkie 48,4 mill. kråvnah guektiengïelevoetevierhtine dåårje tjïeltide jïh fylhkentjïeltide reeremedajvesne.
- Sihke gielddat ja fylkkagielddat leat dehálaččat giela ovddideamis ja nannemis, go sis lea ovddasvástádus eaŋkilolbmuide fuolahit bálvalusaid ja maid addit sámegillii dáid bálvalusaid, lohká sámediggepresideanta Aili Keskitalo.
- Dovne tjïelth jih fyhlhkentjïelth leah vihkeles evtiedimmiebarkosne jïh barkosne gïelem nænnoestehtedh juktie dej lea dïedte hoksehtimmiem vedtedh fïerhten almetjasse jïh daam hoksehtimmiem saemiengïelesne vedtedh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Sámediggi lea dahkan ovttasbargošiehtadusaid buot hálddašanguovllu gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin guovttegielatvuođaruđaid geavaheami hárrái.
Saemiedigkie lea laavenjostoelatjkoeh dorjeme gaajhki tjïeltigujmie jïh fylhkentjïeltigujmie reeremedajvesne åtnoen bïjre guektiengïelevoetevierhtijste.
Šiehtadusaid čuovvoleami oktavuođas áigu sámediggepresideanta Aili Keskitalo deaivvadit sátnejođiheddjiiguin ja gulahallat gielddaid guovttegielalašvuođa barggu birra.
Juktie daejtie latjkojde vijriesåbpoe vaeltedh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo sæjhta tjïelten åejvide gaavnesjidh juktie guektiengïelevoetebarkoem digkiedidh.
Dii. 13.00 – 15.00: Deanu gielda, ráđđeviesus
Vuelkemesoejesje:
17.01.14.
14.01.14. kl..
Dii. 09.00 – 11.00: Poršáŋgu gielda, ráđđeviesus
13.00 – 15.00: Tana tjïelte, raeriegåetie
17.01.14.
17.01.14. kl..
Dii. 13.30 – 15.30: Kárášjoga gielda, ráđđeviesus
13.30 – 15.30: Karasjok tjïelte, raeriegåetie
07.02.14. Dii. 10.00 – 12.00: Guovdageainnu suohkan, ráđđeviesus
Våhkoen 7 - 10.02.14 - 13.2.14 soejkesjamme tjåanghkoeh daejgujmie: Troms fylhkentjïelte, Kåfjord tjïelte, Lavangen tjïelte, Nordlaanten fylhkentjïelte jïh Tysfjord tjïelte
Váhkku 7 - 10.02.14 - 13.2.14 lea plánen čoahkkimiid: Romssa fylkkasuohkaniin, Gáivuona suohkaniin, Loabága suohkaniin, Nordlánda fylkasuohkanin ja Divtasvuona suohkaniin
Våhkoen 18 – 29.4.14 – 30.4.14 soejkesjamme tjåanghkoeh daejgujmie: Raavrevihken tjïelte, Snåasen tjïelte jïh Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte
Finnmárkku fylkkagielddain maid pláne deaivvadit.
Soejkesje lea tjåanghkoem utnedh Finnmarhken fylhkentjïelte aaj.
Dat áigi ii leat vel šihttojuvvon.
Ij leah annje latjkeme gåessie.
Sámediggepresideanta Aili Keskitalo muitala ahte ovttasbargošiehtadusat gaskal Sámedikki ja gielddaid ja fylkkagielddaid guovttegielalašvuođadoarjaga geavaheamis galget árvvoštallojuvvot boahtte jagi.
Saemiedigkien presidente Aili Keskitalo soptseste laavenjostoelatjkoeh Saemiedigkien jïh tjïelti jïh fylhkentjïelti gaskem åtnoen bïjre guektiengïelevoetevierhtijste edtjieh vuarjasjamme sjïdtedh mubpien jaepien.
Eanet dieđut: Sámediggepresideanta Aili Keskitalo, 971 29 305 dahje gulahallandirektevra Jan Roger Østby, 481 44 696
Vielie bïevnesh Saemiedigkien presidenteste Aili Keskitalo, 971 29 305 jallh govlesadtemen direktööre Jan Roger Østby, 481 44 696
Álgoálbmotnissoniid vealaheapmi ja veahkaváldi sin vuostá ferte bissehuvvot / Sártnit ja artihkkalat / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Sïerredimmie jïh vædtsoesvoete aalkoealmetjenyjseni vööste tjuara nåhkedh / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Álgoálbmotnissoniid vealaheapmi ja veahkaváldi sin vuostá ferte bissehuvvot
Sïerredimmie jïh vædtsoesvoete aalkoealmetjenyjseni vööste tjuara nåhkedh
Ráđđelahttu Silje Karine Muotka oassálastá áigodagas njukčamánu 10.-14. b.. ON nissonkommišuvdnii (CSW.)
Raerielïhtsege Silje Karine Muotka sæjhta boelhken njoktjen 10.-14. b. meatan årrodh EN:n nyjsenekommisjovnesne (CSW.)
New Yorkas.
New Yorkesne.
Dáinna oassálasimiin háliida Sámediggi leat mielde čalmmustahttimin álgoálbmotnissoniid vealaheapmi ja veahkaváldi sin vuostá miehtá máilmmi.
Gosse stïeresne desnie dle Saemiedigkie sæjhta lissiehtamme gaskenasjovnaale fokusem utnedh vædtsoesvoetese jïh sïerredæmman aalkoealmetje-nyjsenijstie abpe veartenisnie.
ON Nissonkommišuvdna lágiduvvo juohke jagi ja lea okta deaŧaleamos riikkaidgaskasaš deaivvadansajiin gos digaštallet nissoniin vuoigatvuođaid ovttadássásašvuođa.
EN:n Nyjsenekommisjovne mij fïerhten jaepien öörnesåvva, lea akte dejstie vihkielommes gaskenasjovnaale tjåanghkoesijjijste juktie nyjseni reaktah jïh mïrrestallemem digkiedidh.
- Sámediggeráđi mielas lea deaŧalaš čalmmustahttit álgoálbmotnissoniid dili go galgá ollašuhttit ON duhátjahkemihtu nieiddaid ja nissoniid várás.
- Saemiedigkieraerie tuhtjie joekoen vihkeles vuartasjidh guktie aalkoealmetjenyjsenæjjah jielieminie gosse barkeminie EN:n stoerretjuetieulmiem nïejtide jïh nyjsenæjjide jaksedh.
Oassálastima bokte Norgga sáttagoddái mii áigut deattuhit máŋga beali mat fuolastuhttet min, cealká ráđđelahttu Muotka.
Gosse stïeresne dennie nöörjen delegasjovnesne sïjhtebe jïjnjem åvtese buektedh mejstie tjoeperdeminie, raerielïhtsege Muotka jeahta.
Veahkaváldi ja duppal vealaheapmi
Vædtsoesvoete jïh guektiengïerth sïerredimmie
Ollu álgoálbmotnissonat ellet dakkár gierdameahttun diliin ahte sis ii leat vejolašvuohta oažžut oahpu, buori etniiddearvvašvuođa, suodjalusa njoammudávddaid vuostá dahje veahkaválddálaš rihkkuma vuostá.
Jïjnjh aalkoealmetjenyjsenæjjah nåake tsiehkiej nuelesne jielieminie gusnie vaallah nuepiem utnieh ööhpehtimmiem vaeltedh, hijven ietniehealsoem åadtjodh, jallh vaarjelimmiem åadtjodh sohti jallh tjuerpies daaresjimmiej vööste.
Álgoálbmotnissonat vásihit maiddái vealaheami sihke čearddalašvuođaset ja sohkabealiset ektui.
Jïjnjh aalkoealmetjenyjsenh aaj sïerredimmiem dååjroeh dovne sijjen jïjtse etnisiteeten bïjre jïh ihke dah leah nyjsenæjjah.
- Álgoálbmotnissoniid vealaheapmi ja veahkaváldi sin vuostá dahká ahte lea hirbmat váttis rievdadit dili buorebun, almmá erenoamáš doaibmabijuid haga.
- Vædtsoesvoete jïh guektiengïerth sïerredimmie aalkoealmetjenyjsenæjjijste darjoeh guktie gaajh gïerve sjædta dan buaratjommesasse jarkelidh, bielelen naan sjïere råajvarimmieh.
Mu oainnu mielde lea deaŧalaš nannet rahčama nissonolbmuid vuoigatvuođaid ovddas.
Mov mïelen mietie dle vihkeles gæmhpoem nyjsenæjjaj reaktaj åvteste lissiehtidh.
Dan mun háliidan deattuhit New Yorkas, cealká Silje Karine Muotka.
Daate lea mij akt maam sïjhtem åvtese buektedh New Yorkesne, Silje Karine Muotka jeahta.
Geafivuođaeastadeapmi
Gæmhpoe giefiesvoeten vööste
Geafivuođaeastadeapmi lea maid okta ON nissonkommišuvnna fáttáin.
Gæmhpoe giefiesvoeten vööste sæjhta aaj akte dejstie aamhtesijstie årrodh EN:n nyjsenekommisjovnesne.
Sullii 5 proseantta máilmmi olbmuin gullet álgoálbmogiidda, muhto sii leat 33 proseantta dain 900 miljon olbmos mat leat buot geafimusat máilmmis.
Aalkoealmetjh leah medtie 5 prosenth veartenen almetjijstie, men leah 33 prosenth dejstie veartenen ellen giefiesommes 900 millijovnh almetjijstie.
Dáin 900 miljon olbmos lea nissonolbmot ja nuorra nieiddat 70 proseantta sis geat ellet hirbmat stuorra geafivuođas.
Dejstie 900 millijovnh almetjijstie dle nyjsenæjjah jïh noere nïejth 70 prosenth dejstie mah tjarke giefiesvoeten nuelesne jielieh.
- Logut čájehit čielgasit mo dilli lea; Álgoálbmotnissonat leat badjelmearálaččat ovddastuvvon máilmmi geafimusaid gaskkas.
- Dah taalh leah tjïelke; Ååpsen jïjnjh aalkoealmetjenyjsenæjjah dej giefiesommes gaskem veartenisnie.
Sin ferte oažžut eret geafivuođas, eahpedoaivvus ja veahkaválddi balu čavga sálvvas.
Dah tjuerieh viehkiem åadtjodh giefiesvoeteste, håjnoesvoeteste jïh vædtsoesvoeten asveste båetedh.
Dan lea vejolaš juksat buoret oahppovejolašvuođaid bokte, nannoset vuoigatvuođasuodjaleami bokte, eanet politihkalaš váikkuhanfámu bokte ja stuorát árvvusatnima bokte nissoolbmuid rolla ektui sihke bargo- ja bearašeallimis, loahpaha ráđđelahttu Muotka.
Dam maahta buektiehtidh jis stuerebe nuepieh vadta ööhpehtæmman, nænnoesåbpoe vaarjelimmie reaktijste, lissiehtamme politihkeles faamoe jïh nyjsenæjjaj råållam tjerkebelaakan seahkaridh dovne barkoejieleden jïh fuelhkien sisnjeli, raerielïhtsege Muotka minngemosth jeahta.
Ráđđelahttu Silje Karine Muotka
Govlehtallije:
Ođđa molssaeaktu sámegielas joatkkaskuvllas / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Orre alternatijve saemiengïelesne jåarhkeskuvlesne / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Ođđa molssaeaktu sámegielas joatkkaskuvllas
Orre alternatijve saemiengïelesne jåarhkeskuvlesne
Sámediggi lea mearridan reviderejuvvon oahppoplánaid sámegielas vuosttašgiellan ja sámegielas nubbingiellan.
Saemiedigkie lea staeriedamme learoesoejkesjh vihtiestamme saemien voestesgïeline jïh saemien mubpiengïeline.
Váldoulbmil revideremiin lea leamaš čielggasmahttit vuođđogálggaid mat leat njálmmálaš gálggat, máhttit lohkat, máhttit čállit, máhttit rehkenastit ja digitála gálggat.
Akte åejvieulmie staeriedæmman lea orreme dejtie vihkelesommes tjiehpiesvoetide tjïelkestidh mah leah njaalmeldh tjiehpiesvoeth, maehtedh lohkedh, maehtedh, tjaeledh, maehtedh ryöknedh jïh digitaale tjiehpiesvoeth.
Giellaoahppu lea eanet deattuhuvvon ja servodatfágalaš mihttomearit leat láivuduvvon.
Daelie stuerebe leavloem gïelelïerehtæmman bïejeme, jïh dah siebriedahkefaageles ulmieh leah vaananamme.
Sámegiella vuosttašgiellan oahppoplána ja sámegiella nubbingiellan oahppoplána leat reviderejuvvon.
Learoesoejkesjh saemien voestesgïeline jïh saemien mubpiengïeline leah staeriesovveme.
Reviderejuvvon oahppoplánat galget váldot atnui skuvlajagis 2013/2014.
Dah staeriesovveme learoesoejkesjh edtjieh åtnosne vaaltasovvedh skuvlejaepien 2013/2014 raejeste.
Reviderejuvvon oahppoplána bidjá deattu ohppiid giellamáhtu ovdáneapmái, nu ahte sii sáhttet geavahit sámegiela sihke njálmmálaččat ja čálalaččat iešguđet oktavuođain ja iešguđetlágan arenain.
Saemien voestesgïeline: Dïhte staeriedamme learoesoejkesje eajhnadåvva learohki gïeledaarjojde evtiedidh, guktie dah maehtieh saemien nuhtjedh dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh ovmessie ektiedimmine jïh ovmessie sijjine.
Oahppoplána lea ožžon čielgaset mihttomeriid ohppiid sátneriggodaga ja giellagelbbolašvuođa ovdánahttimis ja máhttui ja gálggaide teakstahuksemis, grammatihkas ja riektačállimis.
Learoesoejkesje lea tjïelkebe ulmieh åådtjeme juktie learohki baakoeveahkam evtiedidh, jïh daajrojde jïh tjiehpiesvoetide tjaalegebigkemisnie, grammatihkesne jïh reaktatjaeliemisnie.
Sámegiella nubbingiellan:
Saemien mubpiengïeline:
Lea deaŧalaš ahte giellaplána sáhttá váikkuhit dasa ahte eanebut válljejit sámegiela ja olahit giellagelbbolašvuođa mainna šaddet doaibmi guovttegielagat.
Vihkeles gïelesoejkesje maahta viehkiehtidh guktie jienebh saemien veeljieh jïh aktem gïelemaahtoem jeksieh mah learoehkidie funksjovnelle guektiengïeline dorje.
Oahppoplánas leat čielgaset mihttomearit giellaoahppamii, ja aktiivvalaš giellageavaheapmi lea deattuhuvvon vai ohppiid njálmmálaš giella ovdána.
Learoesoejkesje lea tjïelkebe ulmieh lïerehtæmman åådtjeme, jïh leavloem bïejeme gïelem eadtjohkelaakan nuhtjedh jutkie learohki njaalmeldh gïelem evtiedidh.
Reviderejuvvon oahppoplána sámegielas nubbingiellan lea buorebut go ovdal heivehuvvon ohppiide geat álget sámegielain joatkkaoahpahusas go lea ásahuvvon ođđa molssaeaktu, sámegiella 4.
Dïhte staeriedamme learoesoejkesje saemien mubpiengïeline lea buerebelaakan sjïehtedamme dejtie learoehkidie mah saemien jåarhkeskuvlesne aelkieh goh aarebi, dan åvteste akte orre alternatijve lea sjïehtesjamme, saemien 4.
Dat lea daid ohppiid várás geain ii leat leamašan sámegieloahpahus vuođđoskuvllas ja geat háliidit álgit dainna joatkkaskuvllas.
Daate alternatijve lea dejtie learoehkidie mah eah lïerehtimmiem saemiengïelesne maadthskuvlesne åtneme, jïh mah sijhtieh dejnie aelkedh jåarhkeskuvlesne.
Sámegiela dili kárten / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Saemien gïeletsiehkiem goerehtalla / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
16. Guovvamánnu 2012
Saemien gïeletsiehkiem goerehtalla
Mis eai leat buorit logut dan birra gallis hállet, lohket dahje áddejit dan golmma virggálaš sámegiela mat leat Norggas dál.
Daan biejjien ij naan hijven låhkoe gååvnesh man gellie mah soptsestieh, luhkieh jallh guarkah dejtie golme byögkeles saemien gïelide Nøørjesne.
Dáid beivviid sáddejuvvo jearahallanskovvi poasttas 5000 válljejuvvon olbmui geat leat Sámedikki jienastuslogus kárten dihtii sámi álbmoga sámegiela dili ovttaskas olbmuid dásis.
Daej biejjiej akte gïhtjemegoere påastesne båata 5000 vaeljehke almetjidie, mah Saemiedigkien veeljemlåhkosne tjåadtjoeh, juktie saemien gïeletsiehkiem goerehtalledh indivijdedaltesisnie saemien almetji luvni.
- Sámedikki mielas livččii buorre jus olbmot servet iskkadeapmái ja vástidit jearahallanskovi gažaldagaide vai oažžut kártejuvvot gielladili nu ahte sáhttit álggahit doaibmabijuid mat buoridit gielladili iešguđet guovlluin, dadjá sámediggeráđđi Ellinor Marita Jåma.
- Saemiedigkie gegkeste almetjh leah meatan goerehtimmesne, jïh gihtjemegoerem vaestiedieh guktie mijjieh åadtjobe gïeletsiehkiem goerehtalledh, juktie råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah gïeletsiehkiem bueriedieh dejnie ovmessie dajvine, saemiedigkieraerije Ellinor Marita Jåma jeahta.
Dat golbma virggálaš sámegiela davvisámegiella, julevsámegiella ja lullisámegiella gullojit iešguđet guovlluin, ja mii dárbbašit dieđuid sámegielaid geavaheami birra iešguđet guovlluin riikkas.
Dah golme byögkeles saemien gïelh, noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien govlesuvvieh joekehts dajvine, jïh daerpies daajroem utnedh guktie dah saemien gielh åtnasuvvieh laanten ovmessie bieline.
Dutkanásahusat Nordlandsforskning ja Norut Alta iskkadit sámegiela dili riikkaviidosaččat Sámedikki, Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeantta ja Máhttodepartemeantta ovddas.
Stillemen mietie Saemiedigkeste, Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemente jïh Maahtoedepartemente dle dah dotkemeinstitusjovnh Nordlandsforskning jïh Norut Alta aktem nasjovnale saemien gïelegoerehtimmiem tjïrrehteminie daelie.
Maiddái Nordlandsforskninga prošeaktajođiheaddji Karl Jan Solstad ávžžuha buohkaid vástidit geat ožžot dakkár skovi.
Prosjekten åvtehke Nordlandsforskningesne aaj haasta gaajhkesidie mah dagkeres goerem åadtjoeh dam vaestiedidh.
Skovi sáhttá vástidit buot golmma sámegillii dahje dárogillii.
Maahta goerem vaestiedidh gaajhkine saemien gïeline jallh nöörjen gïelesne.
Sáhttá vástidit dainna lágiin ahte deavdit skovi ja dan máhcahit poasttas, dahje logget sisa neahttaskovvái.
Gåarede goeresne vaestididh jïh dam påastesne seedtedh, jallh akten nedten goerese tjaangedh jïh desnie vaestiedidh.
Sámi giellaiskkadeapmi guoská davvisámegiela, julevsámegiela ja lullisámegiela geavaheapmái.
Saemien gïelegoerehtimmie lea åtnoen bïjre noerhtesaemien-, julevsaemien- jïh åarjelsaemien gïelijste.
Bargui gullá earret eará kártet gallis hálddašit sámegiela iešguđet dásis, man muddui sámegiella geavahuvvo, guđe giellaválljemiid váhnemat dahket mánáid ektui ja gallis háliidit oahppat sámegiela.
Stillemisnie edtja gaskem jeatjah goerehtalledh man jïjnjh almetjh mah saemien haalvoeh ovmessie daltesinie, mennie mieresne saemien åtnasåvva, mah gïelh eejhtegh sijjien maanide veeljieh jïh man gellie mah sijhtieh saemien lïeredh.
Dat dieđut mat bohte ovdan giellaiskkadeamis, leat deaŧalaččat go galgá hábmet sámi giellapolitihka ja čađahit doaibmabijuid mat veahkehit gáhttet ja ovddidit sámegielaid.
Dïhte daajroe maam gihtjemegoerehtimmie buakta, lea vihkeles juktie saemien gïelepolitihkem hammoedidh jih råajvarimmejgujmie nïerhkedh mah darjoeh guktie dah saemien gïelh gorresuvvieh jih evtiesuvvieh.
Raporta galgá leat gárvvis cuoŋománus 2012.
Reektehtse edtja gaervies årrodh voerhtjen 2012.
Iskkadeami bohtosat galggašedje leat vuođđun sámi giellapolitihkkii buot dásiin servodagas, dás maiddái stáhta, regiovdna ja gieldda dásis.
Dah illedahkh goerehtimmeste edtja våaroeminie årrodh saemien gïelepolitihkese gaajhkine daltesinie siebriedahkesne, daan nuelesne staateles, regijovnale jïh tjïelten daltesisnie.
- Iskkadeapmi šaddá hui deaŧalaš reaidun Sámedikki viidáset giellabargui.
- Goerehtimmie sæjhta akte joekoen vihkeles dïrrege årrodh Saemiedigkien vijriesåbpoe barkose gïeligujmie.
Bohtosat galget geavahuvvot daid doaibmabijuid hábmemii ja čađaheapmái, mat veahkehit gáhttet ja ovddidit sámegielaid.
Edtja illedahkide nåhtadidh juktie råajvarimmieh hammoedidh jïh råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah darjoeh guktie dah saemien gïelh gorresuvvieh jïh evtiesuvvieh.
Bohtosat galget maiddái geavahuvvot go mii čállit Sámedikki dieđáhusa sámegielaid birra, čilge Jåma.
Vijriesåbpoe edtja illedahkide nåhtadidh juktie Saemiedigkien bïevnesem saemien gïeli bïjre hammoedidh, Jåma buerkeste
Eanet dieđuid addet:
Vielie bïevnesh:
Sámediggeráđđi Ellinor Marita Jåma, tel. 916 13 460 Prošeaktajođiheaddji Karl Jan Solstad, Nordlandsforskning, tel. 75 51 70 21
Saemiedigkieraerije Ellinor Marita Jåma, tell.
Buohkat, geat leat geahččalan čálihit iežaset sisa ja ožžon dieđu ahte “ buot lea vástiduvvon ”, sáhttet dál vástidit elektrovnnalaččat dahje báhpárii.
916 13 460 Prosjekten åvtehke Karl Jan Solstad, Nordlandsforskning, tell.
Gii boahtá sisa Sámediggái ?
Gïeh Saemiedægkan båetieh ?
/ Dieđut / Kampanjeside / Válga ja jienastuslohku / Sámediggi - Sametinget
/ Bïevnesh / Kampanjeside / Veeljeme jïh veeljemelåhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Gii boahtá sisa Sámediggái ?
Gïeh Saemiedægkan båetieh ?
39 áirasa galget válljejuvvot Sámediggái.
Edtja 39 tjïrkijh veeljedh Saemiedægkan.
Go válgalanjat giddejuvvojit, de galget lohkkojuvvot buot jienastagat mat leat addojuvvon ovddalgihtii ja válgabeaivvi.
Gosse veeljemegåetieh steegkieh, edtja gaajhkh åvtelhbodti steemmah jïh steemmah veeljemebiejjeste ryöknedh.
Válgaloahppameanut čađahuvvojit guovtti vuorus.
Veeljemejoekedimmie lea göökte aejkieh.
Vuos galgá mearriduvvot galle áirrassaji juohke bellodagas dahje juohke listtas galgá leat Sámedikkis.
Voestegh edtja sjæjsjalidh man gellie tjïrkijesijjieh fïereguhte krirrie jallh læstoe edtja utnedh Saemiedigkesne.
Dasto ferte mearridit guđe áirasat bellodagas / listtas galget oažžut dáid sajiid (áirasiid válljen).
Dan mænngan tjuara sjæjsjalidh mah kandidaath krirreste / læstoste mah edtjieh daejtie sijjide utnedh (kandidaateveeljeme).
Mandáhtaid juogadeapmi
Joekedimmie mandaatijste
Vuogádat lea vuođđuduvvon dasa ahte áirrassajit galget juogaduvvot gorálaččat bellodagaid / joavkkuid gaskkas dan jienastatlogu vuođul maid juohke válgalista oažžu.
Öörnege lea naemhtie, edtja tjirkijesijjide joekedidh krirriej / dåehkiej gaskem steemmelåhkoen mietie maam fïereguhte veeljemelæstoe åådtje.
Prinsihppa gohčoduvvo gorrelohkoválgan.
Prinsihpe gohtjesåvva forholdveeljeme.
Mandáhtaid juogadeapmi iešguđet listtaid gaskkas dahkkojuvvo seamma matematihkalaš vuogi mielde go stuorradiggeválggas, fylkkadiggeválggas ja gielddastivraválggas.
Mandaatejoekedimme dej ovmessie læstoej gaskem dorjesåvva viehkine dehtie seamma matematihken vuekeste, dovne stoerredigkieveeljemasse, fylhkendigkieveeljemasse jïh tjïelteståvroeveeljemasse.
Vuohki gohčoduvvo muddejuvvon St. Laguë vuohkin.
Vuekie gohtjesåvva St. Laguës vuekie.
Dat mearkkaša ahte iešguđet listta jienastagat vuos juogaduvvojit loguin 1,4 ja dasto loguiguin 3-5-7-9 jna..
Dellie fïereguhte læstoen steemmelåhkoe taalline 1,4 juakasåvva, jïh dan mænngan taalligujmie 3-5-7-9 jnv..
Dáid juogademiid bokte bohtet máŋga logu, nu gohčoduvvon kvotieanttat.
Daejnie juakadimmine gellie taallh båetieh, maam kvotientine gohtje.
Kvotieanttat ordnejuvvojit sturrodaga mielde.
Dah kvotienth stoeredahken mietie öörnesåvva.
Áirrassajit juogaduvvojit daidda listtaide main leat stuorámus kvotieanttat.
Joekede tjirkijesijjide dejtie læstojde mah dejtie stööremes kvotientide utnieh.
Vuosttaš mandáhta manná dan listii, mas lea stuorámus kvotieanta, mandáhta nr. guokte dasa mas lea nubbi stuorámus kvotieanta jna..
Dïhte voestes mandaate jåhta dan læstose mij dam stööremes kvotientem åtna, mandaate nr. göökte disse mij dan mubpie stööremes kvotientem åtna, jnv..
Áirasiid válljen
Kandidaateveeljeme
Go áirrassajit leat juogaduvvon listtaide, de galget áirasat válljejuvvot.
Gosse tjïrkijesijjide læstojde joekedamme, edtja kandidaateveeljemem darjodh.
Dat dáhpáhuvvá dán láhkai:
Dïhte naemhtie dorjesåvva:
Áirasiid válljedettiin lohkkojuvvojit vuos dušše dat namat mat leat vuosttažin jienastanlihpuin.
Kandidaateveeljemisnie voestegh ajve dejtie nommide ryöknoe mah leah nr. 1 steemmeleahpine.
Dat guhte oažžu eanemus jienaid dán lohkamis, válljejuvvo.
Dïhte guhte jeenjemes steemmah åådtje daennie ryöknemisnie veeljesåvva.
Dasto lohkkojuvvojit dat guhte leat nubbin jienastanlihpuin.
Dan mænngan dejtie ryöknoe mah nr. 2 steemmeleahpine.
Dat kandidáhta gii oažžu eanemus jienaid go biddjojuvvojit oktii bohtosat goappašiid lohkamis earret sii geat leat juo válljejuvvo, válljejuvvojit.
Dïhte kandidaate mij jeenjemes steemmah åådtje, gosse tjåanghkan beaja illedahkide gåabpagihtie ryöknemistie, jïh ij meatan vaeltieh dam mij joe lea veeljeme, veeljesåvva.
Nu jotkojuvvo dassážiigo buot áirasat leat válljejuvvon.
Naemhtie gïehtele guktie gaajhkh kandidaath veeljeesovveme.
Jus jienasteaddji rievdadusas jienastanlihpus galgá sáhttit váikkuhit persovdnaválgii, de fertejit badjel beali bellodaga jienasteddjiin leat dahkan rievdadusa seamma kandidáhta ektui.
Ihke veeljiji jarkelimmieh steemmeleahpine edtja maam akt jiehtedh persovneveeljemasse, dle bijjelen lehkie krirrien veeljijijstie lea tjoereme jarkelimmieh darjodh dennie seamma kandidaatesne.
Gulahallančoahkkimat boazodoaluin / Boazodoallu / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Dialogetjåanghkoeh båatsojne / Båatsoe / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Gulahallančoahkkimat boazodoaluin
Dialogetjåanghkoeh båatsojne
Sámediggeráđđi bovde orohagaid gulahallančoahkkimiid digaštallat ja muitalit Sámedikki barggu birra boazodoalloáššiiguin ja oažžut árvalusaid ja cealkámušaid Sámedikki bargui boazodoalloáššiiguin.
Saemiedigkieraerie båatsoesïjtide dialogetjåanghkojde böörede juktie digkiedidh jïh bievnedh guktie Saemiedigkie båatsoe-aamhtesigujmie barka, jïh raerieh åadtjodh Saemiedigkien barkose båatsoe-aamhtesigujmie.
Maŋimus jagiin leat leamaš ollu stuorra ja hástaleaddji áššit boazodollui Norggas.
Dej minngemes jaepiej jïjnjh stoerre jïh haestiedihks aamhtesh orreme båatsose Nöörjesne.
Boazodoallohálddahusa nuppástuhttin, boraspiredilli, boazoguohtunkonvenšuvdnašiehtadallamat, bohccuid vuddjomat togaide ja digaštallamat areálahálddašeami birra leat muhtun dain áššiin mat hástalit sihke Sámedikki ja ealáhusa.
Jarkelimmie båatsoeburriej reeremistie, juvredåeriesmoerh, rååresjimmieh båatsoekonvensjovnen bïjre, ovlæhkoe ruevtieraajrosne jïh digkiedimmieh dajvereeremen bïjre lea naaken dejstie aamhtesijstie mah dovne Saemiedigkiem jïh båatsoem haestieh.
- Sámedikki bargu boazodoalloáššiiguin ferte huksejuvvot buori ovttasbargui ealáhusain.
- Saemiedigkien barkoe båatsoe-aamhtesigujmie tjuara betnesne utnedh aktem hijven laavenjostoem båatsojne.
Dat ahte Sámedikkis galgá leat mealgat čielgaset rolla, eaktuda ahte dat dáhpáhuvvá lagaš ovttasbarggus ieš boazodoaluin.
Jis Saemiedigkie edtja aktem tjïelkebe råållam utnedh dle tjuara aktem lïhke laavenjostoem utnedh båatsojne.
Dat lea duogážin dasa ahte Sámediggi dál bovde buot orohagaid gulahallančoahkkimiidda, dadjá sámediggeráđđi Thomas Åhrengeas lea ovddasvástádus boazodoalloáššiin sámediggeráđis.
Dan åvteste dle Saemiedigkie gaajhkide sïjtide dialogetjåanghkojde böörede, saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta, guhte dïedtem åtna båatsoeaamhtesi åvteste saemiedigkieraeresne.
Ovttasbargu ealáhusain
Laavenjostoe båatsojne
Sámedikkis lea politihkalaš ovddasvástádus boazodoalus mii lea sámi kultuvrra ja servodaga geađgejuolgi.
Saemiedigkien akte politihkeles dïedte båatsoen åvteste goh akte roenegierkie saemien kultuvresne jïh saemien siebriedahkesne.
Sámediggi háliida leat eaktudeaddjin boazodoallopolitihkkii, muhto eaktun dasa lea ahte boazodoallu ieš lea mielde ovddideamen Sámedikki politihka.
Saemiedigkie sæjhta premissedeallahtæjjine årrodh båatsoepolitihkese, men dellie båatsoe jïjtje tjuara viehkiehtidh Saemiedigkien politihkem evtiedidh.
- Mii háliidit ságastallat deaŧalaš hástalusaid birra boazodoaluin, muhto maiddái makkár vejolašvuođat boazodoalus leat ovdánit guoddevaš ealáhussan, seammás go bisuhuvvojit dat nana ruohttasat mat boazodoalus leat sámi kultuvrras, dadjá Åhren.
- Mijjieh sïjhtebe vihkeles haestemh digkiedidh båatsojne, men aaj mah nuepieh båatsoe åtna juktie evtiesovvedh akten monnehke jieliemasse, seamma tïjjen goh dejtie gïengeles roehtside utnehte mejtie båatsoe saemien kultuvresne åtna, Åhrén jeahta.
Sihkkarastit boahtteáiggi
Båetijen aejkien gorredidh
Sámediggeráđđi áigu ovddidit sámediggedieđáhusa boazodoalu birra, mas Sámedikki politihkalaš rolla boazodoalloáššiin guorahallojuvvo dievaslaččat ja čielggasmahttojuvvo.
Saemiedigkieraerie sæjhta aktem saemiedigkiebïevnesem buektedh båatsoen bïjre gusnie sæjhta ellieslaahkan båatsoem vuartasjidh, jïh tjïelkestidh gusnie Saemiedigkien politihkeles sijjie lea båatsoe-aamhtesinie.
Sámedikki mihttomearri lea ahte min bargu galgá leat mielde:
Saemiedigkien ulmie lea mijjen barkoe sæjhta:
Sihkkarastimin boazodollui buriid ja einnostanvejolaš rámmaeavttuid
Hoksedh båatsoe hijven jïh daajroes mierietsiehkieh åådtje
Sihkkarastimin boazodoalu areálavuođu
Båatsoen dajvevåaromem gorredidh
Nannemin boazodoalu ealáhussan
Båatsoem nænnoestehtedh goh jieleme
Rámmaeavttut
Mierietsiehkieh
Sámediggái lea deaŧalaš ahte boazodoalus leat buorit rámmaeavttut.
Saemiedigkie tuhtjie joekoen vihkeles båatsoen leah hijven mierietsiehkieh.
Sámedikkis ii leat dál formálalaš váldi boazodoalloáššiin, muhto das lea konsultašuvdnavuoigatvuohta dákkár áššiin mat gusket sámi servodahkii konsultašuvdnašiehtadusa bokte ráđđehusain.
Daan biejjien ij Saemiedigkie naan byjjes faamoem båatsoe-aamhtesinie utnieh, men rååresjimmiereaktam åtna aamhtesisnie dan saemien siebriedahken bïjre rååresjimmielatjkoen tjïrrh reerenassine.
- Sámediggeráđđi lea oaidnán ahte ollugat leat fuolastuvvan das mo boazodoalu beroštusat váldojuvvojit vuhtii boazodoalu ođđa regionála hálddahusas, ja erenoamážit areálaáššiid ektui.
- Saemiedigkieraerie lea vuajneme jeenjesh tjoeperdeminie gorredimmien åvteste båatsoen ïedtjijste dennie orre regijovnaale reeremisnie båatsoste, jïh joekoen dajve-aamhtesinie.
Midjiide lea deaŧalaš ahte ealáhusa mielváikkuhanvejolašvuohta sihkkarastojuvvon ođđa hálddahusas, ja mii áigut dan čuovvolit boahtteáiggis.
Mijjieh ååntjestallebe jielemen dennie orre reeremisnie gorresåvva, jïh sæjhta daam båetijen aejkien.
Mii háliidit áinnas oažžut orohagaid oainnuid das man láhkai sii vásihit ođđa hálddahusa dađistaga go dat doaibmagoahtá, dadje Åhren.
Mijjieh maaje sïjtijste govlebe dej dååjrehtimmiej bïjre dennie orre reeremisnie gosse dïhte aalka juhtedh daelie, Åhrén jeahta.
Eanet dieđuid addá Sámediggeráđđi Thomas Åhren, 908 39 663
Vielie bïevnesh: Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén, 908 39 663
Arkitektonalaš bealli / Sámediggevisti / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Arkitektovneles guelmie / Saemiedigkiegåetie / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Arkitektonalaš bealli
Arkitektovneles guelmie
Dat stuorra duoddarat eatnamiid ráddjema haga ledje vuolggasadjin geavahit eatnama fáddán.
Dah gaajh stoerre doedterh bielelen dah haemieh mah tjiehtjelh skaepiedieh, lij dïhte våarome juktie giedtiem teemine nåhtadidh.
Skoađas dahje seaidni ráddje ja suodjala buot doaimmaid visttis, seainnit birastahttet ja čohkkejit olbmuid.
Njaltja jallh vïedtje gaajhkide funksjovnide gåetesne gaertjede jïh vaarjele, dah vïedtjh geehtieh jïh almetjidie tjöönghkieh.
Go áibmu lea galmmas dan jiekŋagalbma čuovggas, de galget olbmot dovdat lieggasa ja suoji vistti siste.
Mearan elmie tjåetskemistie lanka dennie gaajh galmes tjoevkesisnie, dle almetjh edtjieh baahkem jïh vaarjelimmiem dååjredh gåetien sisnie.
Olles visti galgá addit signálaid sisgovas mii čielgasit lea ráddjejuvvon dan gievrras luonddus, buollašis, muohttagis.
Abpe gåetie edtja akten sisbielien bïjre prierkiehtidh, mij tjïelkelaakan vååjnoe goh mij akt jeatjah goh dïhte fååmijes eatneme, tjåetskeme, lopme.
Matemáhtalaš geometriija lea ovttačilggolaš ja addá vistái dan árvvu ja goargaivuođa maid dat ánssáša.
Dïhte matematihken geometrije lea tjïelke jïh gåatan aktem rïektes vyörtegsvoetem jïh göögkelesvoetem vadta.
Dat álu olgoseaidni, biras, loktana njuolga dakŋasiin, ja dat rabas seaidneskoađas buktá assosiašuvnnaid olbmo náhkkái, dahje liidnái mii biddjojuvvo birra.
Dïhte vælnjoeh ålkoevïedtje, giedtie, ryöktesth hïngseste tjuedtjele, dïhte njeerpes-ligke spaarravïedtje åssjaldahkh njaltjese vadta, jallh låavtegasse mij njåatseståvva.
Čielga gearddádat olgo- ja sisseinniid gaskka lea geahččaluvvon nanosmahttot dainna ahte vistái galgá mannat njuolga, ja olgo- ja sisgova gaskasaš erohus lea seamma ovttačilggolaš go lávus.
Voejhkelamme dam tjïelke giertiem ålkoebielien jïh sisbielien gaskem veaksahkåbpoe darjodh, dannasinie ryöktesth gåetien sïjse tjaanga, dïhte giertie gaskem ålkone jïh gåetesne lea seamma aktelaaketje goh låavhtgåetesne.
Siskkabealde rahpasa sisgovva, ja latnja orru seamma čielggas ja ovttačilggolaš go lávus.
Gosse gåetien sïjse tjaanga dle sisbielie gaahpode, jïh damta tjiehtjele lea seamma tjïelke jïh aktelaaketje goh aktene låavthgåetesne.
Dievasčoahkkinlatnja, bibliotehka, guhkes feaskkir, čoahkkinlanjat bohtet oidnosii, maiddái oasit olgogovas ráddjejuvvon olgoareálas orrot dego leat sisgova oassin.
Stoerretjåanghkoesavka, gærjagåetie, vaanterdimmiehaalle jïh tjåanhgkoetjiehtjelh vååjnesasse båetieh, jïh aaj bielieh dehtie ålkoebieleste atrijesne vååjnoeh goh akte bielie sisbieleste.
Guhkes feaskárin Guhkes feaskárin čadnojuvvojit sierralágan doaimmat oktii, seammás go dat lea vistti deataleamos latnja.
Vaanterdimmiehaalle dejtie ovmessie darjomesidie ektede, seamma tïjjen goh vaanterdimmiehaalle lea gåetien vihkielommes tjiehtjele.
Das oaidná buot eará doaimmaid, buot eará olbmuid ja lea oktavuohta lundui.
Daestie dejtie jeatjah darjomesidie vuajna, gaajhkide jeatjah almetjidie jïh ektiedimmiem eatneminie åtna.
Dán lanjas sáhttá eahpeformalalaččat ságastallat deatalaš áššiid birra, geometriija geažil sáhttá nuppe geahčen orrut dego dat livččii váccáhat, muhto go eanet lahkona dievasčoahkkinlanja, de govdu guhkes feaskkir masa čáhket eanet olbmot.
Maahta dejtie ovbyjjes, bene vihkeles soptsestallemidie darjodh daennie tjiehtjelisnie, mij geometrijen gaavhtan goh akte vaedtsemesijjie vååjnoe dennie aktene gietjesne, jïh gosse stoerretjåanghkoesavkan lïhkebasse båetieminie dle gemtebe sjædta, jïh dïhte sijjie vietseles tjiehtjielinie sjædta, gusnie steurebe almetjekrirrieh tjaakanieh.
Nuppi gearddis lea rabas galleriija gos sáhttá oaidnit rabas ráddjejuvvon olgoareála, duoddariid, bibliotehka ja dievasčoahkkinlanja.
Vaanterdimmiehaallen baalte akte gaahpoeh gallerije 2. laptesne, daestie maahta vuejnedh dan gaahpoeh atrijese ålkone, doedteri, gærjagåetien jïh stoerretjåanghkoesavkan vööste.
Sámedikkis lávejit leat dievasčoahkkimat njeljii jagis, dalle čoahkkanit buot guovlluid áirasat ja sis leat sierramállet ivdnás gávttit.
Daan baelien dle Saemiedigkie stoerretjåanghkoeh åtna njieljie våhkoeh fïerhten jaepien, jïh dej våhkoej dle tjirkijh gaajhkijste dajvijste gaavnesjieh, gåårveldihkie sijjen klaeriedihks gaptajgujmie.
Jorbamállet feaskkir ja rabas sisgovat leat dego rabas lávdi, buohkat oidnet guđet guimmiideaset ja sii - duppalin oidnet - movt ivdnás olbmot rievdadit vistti ivdnás ja ealli lávdin, maid kontrastan leat viiddis duoddarat olggobealde.
Dïhte jorpe vaanterdimmiehaalle, jïh ihke gåetie dan gaahpode sisnjelde, dle goh akte gaahpoeh scene vååjnoe, gaajhkesh sinsitniem vuejnieh jïh dah – guektiengïerth goerkesisnie – klaeriedihks almetjh gåetiem jeatjatehtieh akten klaeriedihks jïh svihtjije scenese, akte vuestiebielie dejtie stoerre doedteridie ålkone.
Dáidda Feaskára seinniide lea dáiddár Kristin Ytreberg bidjan vuogas sámegiel sátnevádjasiid datneárppuin ja spihkkáriiguin.
Vaanterdimmiehaallen mietie dle tjiehpiedæjja Kristin Ytreberg tjaebpieslaakan jïh hïervenlaakan saemien dïejvesh dorjeme ditnine jïh metalle-naevliejgujmie.
Dát leat ráfálaš govat beahcepanelas, mat rievddadit beaiwáža mielde, ja čuvget máŋggaláhkái seinne vuostá.
Dah goh seadtoes relieffh bietsievïedtjen vööste tjåadtjoeh, jïh jeatjahlaakan vååjnoeh mearan biejjie dan jorpe gåetien bïjre vaanterde, jïh tjoevkese joekehtslaakan vïedtjen vööste guaka.
Dás oažžut bagadussániid, mat leat deatalaččat sámi kultuvrras, ovdal go joavdat dievasčoahkkinlatnjii, ja main čielgasit boahtá ovdan oaivil.
Daesne åådtje dejtie vijsies baakojde lohkedh, mah leah vihkeles saemien kultuvresne, eannan stoerretjåanghkoesavkan sïjse tjaanga, jïh ussjedihks jïh tjyölkehke sov mïelem jeahta.
` Dievasčoahkkinlatnja lea váldovisttis gitta šaldin mii lea siste.
Stoerretjåanghkoesavka lea goh akte jïjtse bielie, åejviegåetine ektine ektiedamme akten måskoes pruvvien baaktoe.
Sámedikki bassi latnja, dievasčoahkkinlantja mii lea nugo dat galgá ge leat, ráddjejuvvon eret riejas - maiddái visuálalaš.
Saemiedigkien aejlies gåetie, stoerretjåanghkoesavka, vååjnoe goh dïhte tjïelke tjiehtjele mij byöroe årrodh, jeatjah gijjijste geerestammme - aaj visuelle.
Lanjas eai leat oppanassiige glásat mas sáhtášii geahččat luonddu, leat dušše alla glásat mat addet čuovgga latnjii, ja boktet dovdduid, leaš dal gaskaija beaivváš dahje bihkkaseavdnjat ja guovssahasat livardit.
Tjiehtjielisnie eah leah naan klaash mej tjïrrh lïj maahteme eatnemem ålkone vuejnedh, akte klaase guhkene bijjene baaja dam fïerhten tïjjen sjïere tjoevkesem båetedh savkan sïjse, jïh murriedimmiem buakta, mejtie lea gaskejijjebiejjie jallh jemhkelde buelije goeksegigujmie.
Smávva lohkančuovggat juohke áirasa beavddis čájehit lagašvuođa dan stuorra lanjas.
Smaave lohkemetjoevkesh fïerhten tjirkijen buertesne dejtie murreds, smaave tjiehtjielidie tjïertestieh daennie gaajh stoerre tjiehtjielisnie.
Ieš latnja lea vuolil jorbbas ja bajil čohkat, ja lea čiekŋalit nájastuvvon.
Dïhte jïjtjehke gåetie lea goh akte vælnjoeh tjeegla maam lea vielie nagkeme juktie foaje ’ m darjodh jïh baaja tjoevkesem gåetien sïjse båetedh.
Dáiddár Hilde Schanke Pedersen lea čiŋahan stuorra betoŋgapláhta stuorra abstrákta govain mas emalja ja golleivdni leat biddjon stuorra siŋkapláhtaide.
Tjiehpiedæjja Hilde Schanke Pedersen lea dam stoerre betongeheallam feegreme aktine fååmijes abstrakte guvvine, gusnie emalje jïh lastegullie leah bïejesovveme stoerre sinkehealline.
Govva assosiere čielgasit sámi kultuvrii, ja vaikko dat lea ge stuoris, de dat ii leat menddo dramáhtalaš dan lanjas, muhto baicce čájeha geainnu lanjas ja buktá ain stuorát magihkalaš dimenšuvnna.
Guvvie tjïelke ektiedimmieh dan saemien kultuvrese vadta, jïh jalhts fååmijes, ij leah læjhkan fer ipmerijhken tjiehtjielisnie, bene otnjegem jïh aktem stuerebe magiske dimensjovnem tjiehtjielasse vadta.
Bibliotehka Bibliotehkas lea oktavuohta olgolatnjii stuorra glássaráiggiid čađa máttás guvlui, bajábealde galleriijas leat dievva girjehildut main leat ollu girjjit.
Gærjagåetie lea klihtine dorjeme, jïh ålkoetjiehtjielinie gårrelge dej stoerre klaaseraejkiejgujmie åerjielasse, jïh gallerijesne bijjielisnie dle jïjnjh hælloeh dieves gærjijste.
Go boahtit sisa vistái, de oaidnit dán hirbmat stuorra lanja, girjjit dievva, ja dievasčoahkkinlatnja oidno fas stuorra glássaráiggiid čađa.
Gosse gåetien sïjse tjaanga dle daate stoerre tjiehtjele vååjnesasse båata, dah gærjah tjiehtjelem dievhtieh, mearan maahta stoerretjåanghkoesavkam vuejnedh akten stoerre klaaseraejkien tjïrrh.
Lohkansajit miehtá seinniid giktalit lohkkiid boahtit.
Lohkemesijjieh klaasi lïhke lohkemasse bööredieh goh gaahpoeh celline munkide.
Čalmmit besset vuoiŋŋastit dan ráfálaš luonddus, ja lohkansajit leat biddjojuvvon rytmálaččat galleriijas.
Dah tjelmieh åadtjoeh liegkedidh dennie seadtoes eatnamisnie, vielie måskoes munkecellah lohkemasse gallerijesne gååvnesieh.
Dearvvašvuođa- ja sosiálaprošeavttat / Dearvvašvuohta ja sosiála / Sámediggi - Sametinget
Healsoe jïh sosijaaleprosjekth / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Dearvvašvuođa- ja sosiálaprošeavttat
Healsoe jïh sosijaaleprosjekth
Ohcanáigemearri: Rábas ohcanáigemearri
Ohtsememierie: Ræhpas
Mihttomearri:
Ulmie:
Buorit ja ovttaárvosaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat sámi álbmogii mas sámi giella ja kultuvra lea vuođđun.
Hijven healsoe jïh seammavyörtegs healsoe- jïh sosijaaledïenesjh saemien årroejidie, mah saemien gielem jïh kultuvrem våaroeminie utnieh.
Ulbmilolahusa eavttut:
Sjïere væhtah juktie ulmiem jaksedh
Prošeaktabohtosat leat implementerejuvvon organisašuvnna / ásahusa plánain.
Prosjekteilledahkh mah leah sjïehtesjamme siebrien / institusjovnen soejkesjevierhkesne
Galle doaimma leat biddjon johtui ovddidit heivehuvvon bálvalusaid sámi pasieanttaide
Låhkoe nïerhkeme råajvarimmijste juktie dïenesjh saemien skïemtjijidie sjïehteladtedh.
Galle metoda- ja fágaovddidanprošeavtta čađahuvvojit.
Låhkoe tjïrrehtamme vuekie- jïh faageevtiedimmieprosjektijste.
Ásahuvvon vuogádagat sámi geavaheaddjiváikkuheapmái
Tseegkeme systeemh ihke saemieh åadtjoeh meatan årrodh sjæjsjalimmieprosessine sijjen bïjre
Lasi duođaštuvvon dieđut sámi álbmoga dearvvašvuođa dili birra
Vielie vihtiestamme daajroe healsoetsiehkiej bïjre saemien årroji luvnie
Galle gelbbolašvuođaloktenprošeavtta leat álggahuvvon sámi pasieanttaid rivttiid ja dárbbuid birra
Låhkoe nïerhkeme maahtoelutnjemeråajvarimmijste saemien skïemtjiji reaktaj jïh daerpiesvoeti bïjre
Ohcamiid árvvoštallan ja vuoruheapmi daid gaskka
Vuarjasjimmie ohtsemijstie jïh våaroehtimmie ohtsemi gaskem
Ohcamat árvvoštallojuvvojit ekonomalaš, márkaniidguoski, teknihkalaš, servodatlaš ávkki, dáiddalaš, fágalaš ja eará guoskevaš beliid vuođul, earret eará leago geavahusas vejolaš čađahit.
Ohtsemh vuarjasjamme sjidtieh ekonomeles, maarkeden, teknihkeles, siebriedahkenåhtoen, kåansteles, faageles jïh jeatjah sjyöhtehke krööhkemi mietie, gaskem jeatjah mejtie ohtsijen lea nuepie prosjektem / råajvarimmiem dæjpeleslaakan tjïrrehtidh.
Ohcamiid árvvoštallamis deattuhuvvojit fágalaš sisdoallu, ámmátlašvuohta ja kvalitehta. Raporterema váilun ovddit áššiin deattuhuvvo.
Gosse ohtsemidie vuarjesje dellie leavloe bïejesåvva faageles sisvegasse, profesjonaliteetese jïh kvaliteetese.
Sámediggi sáhttá viežžat kredihttadieđuid ohcci birra.
Faatoes reekteme aarebi aamhtesinie sæjhta vihkeles årrodh vuarjasjimmesne.
Prošeavttat main leat máŋga ruhtadangáldu vuoruhuvvojit.
Gosse ohtseme gïetesåvva Saemiedigkie maahta vuarjasjidh mejtie ohtsije ekonomeles nuepiem åtna prosjektem / tseegkemem tjïrrehtidh.
Sámediggi sáhttá viežžat kredihttadieđuid ohcci birra.
Saemiedigkie maahta kredihtebïevnesh ohtsijen bïjre veedtjedh.
Meroštallannjuolggadusat:
Aerviedimmienjoelkedassh:
Doarjja meroštallojuvvo vuođustuvvon ohcama ja prošeaktačilgehusa vuođul, eanemusat 500 000 ru..
Dåarjoe aerviedamme sjædta buerkiestamme ohtsemen jïh prosjektebuerkiestimmien mietie, raajan 500 000 kråvnah.
Doarjjaohcan dearvvašvuođa- ja sosiálaprošeavttaide
Dåarjoenjoelkedassh - Healsoe- jïh sosijaaleprosjekth
Giella / Sámediggi - Sametinget
Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Oza doarjaga
Ohtsh dåarjoem
Giella lea dehálaš bealli kultuvrii ja identitehtii.
Gïele akte vihkeles kultuvreguedtije jïh identiteteetemïerhke.
Lea vuođđudeaddji olmmošvuoigatvuohta ahte beassá iežas giela hupmat, ja álgoálbmogiin lea sápmelaččain dasa lassin vel riekti suddjet gielaset.
Akte vihkeles almetjereakta lea nuepiem utnedh sov jïjtse gïelem nåhtadidh, jïh goh aalkoealmetjh dle saemieh lissine reaktam utnieh vielie vaarjelimmiem åadtjodh sov gïeleste.
Ovdal lea dát prinsihppa dulbmojuvvon dáruiduhttinpolitihka bakte.
Aarebi dan vööste eadtjohkelaakan barkeme daaroedehtemepolitihken tjïrrh.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Ávjovárri
NSR
Aili Keskitalo
Phone: +47 971 29 305
Faktadieđut sámi gielaid birra
Bïevnesh saemien gïeli bïjre
Sámegielaid hálddašanguovlu
Reeremedajve saemien gïelide
Sámegiel báikenamat
Saemien sijjienommh
Sámás muinna
Saemesth munnjien
Sámi Giellagáldu
Gïeleteknologije
Lágat ja láhkaásahusat
Laakh jïh mieriedimmieh
Ovttasbargat suohkanlaš eiseválddiiguin ja sin neavvuma bakte viiddidit sámegiela hálddašanguovllu
Reeremedajvem saemien gïelese vijriedidh, raeriestimmien jïh laavenjostoen tjïrrh tjïelten åejvieladtjigujmie
Ahte ásahuvvojit eanet giellalávddit, dakko bakte ahte ásahuvvojit eanet sámi giellaguovddážat seammás go doarjut ovttaskas gielladoaimmaid
Jienebh gïelesijjieh tseegkedh, goh saemien gïelejarngh tseegkedh jïh dåarjoem aktegsråajvaræmman vedtedh
Ahte sámegiella galgá leat ealli giellan maiddái boahtteáiggis, mánáid ja nuoraid vuoruheami bakte
Saemien edtja akte jielije gïele årrodh aaj båetijen biejjien, gosse maanide jïh noeride skreejrie
Vuoigatvuoðat
Reaktah
Sápmelaččat Norggas galget beassat sihkkarastit ja ovdánahttit gielaset, kultuvrraset ja servodateallimiiddiset.
Saemien åålmege Nöörjesne edtja maehtedh sov gïelem, kultuvrem jïh sov siebriedahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh.
Sámegiela hálddašanguovllus lea buohkain riekti oažžut vástádusa sámegillii go váldet oktavuođa báikkálaš almmolaš ásahusain hálddašanguovllu siskkobealde.
Gaajhkesh reaktam utnieh vaestiedassem åadtjodh saemiengïelesne gosse aktine voenges byögkeles åårganine govlehtellieh reeremedajvesne saemien gïelese.
Buohkain lea riekti adnit sámegiela riektevuogádagas.
Gaajhkesh reaktam utnieh saemien nåhtadidh reaktasuerkesne.
Buohkat geat háliidit sámegillii gulahallat hálddašanguovllu báikkálaš ja guovlulaš almmolaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusain, lea riekti oažžut bálvalusa sámegillii.
Gaajhkesh mah sijhtieh saemien nåhtadidh voenges jïh regijovnale byögkeles healsoe- jïh sosijaleinstitusjovnine reeremedajvesne, reaktam utnieh saemiestidh jïh vaestiedassem åadtjodh saemiengïelesne.
(Geahča maiddái Dearvvašvuođa ja sosiálaoasi)
(Vuartesjh aaj Healsoe jïh sosijale)
Sámi mánát geat lea mánáidsuodjalusa fuolahusas lea riekti hubmát eatnigielaset.
Saemien maanah maanavaarjelimmien hoksen nuelesne, reaktam utnieh sov ietniengïelem nåhtadidh.
(Geahča maiddái Dearvvašvuođa ja sosiálaoasi)
(Vuartesjh aaj Healsoe jïh sosijale)
Buohkain lea oktagaslaš vuoigatvuohta oažžut girkolaš bálvalusaid Norgga girku searvegottiin mat leat sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde..
Gaajhkesh reaktam utnieh indivijduelle gyrhkeles dïenesjh saemien gïelesne åadtjodh Dennie nöörjen gærhkoen åålmegisnie reeremedajvesne.
Bargit báikkálaš dahje guovlulaš almmolaš ásahusain hálddašanguovllu siskkobealde lea riekti oažžut virgelobi bálkkáin háhkamis sámegielat gelbbolašvuođa go ásahus dárbbaša dákkár gelbbolašvuođa.
Barkijh aktene voenges jallh regijovnale byögkeles åårganesne reeremedajvesne, reaktam utnieh permisjovnem baalhkine åadtjodh saemien lïeredh, gosse åårgane dagkeres daajroem daarpesje.
Buohkain lea riekti oažžut sámegielat oahpahusa vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas
Gaajhkesh reaktam utnieh lierehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne.
Sámegielaid doaibmaplána
Dahkoesoejkesje saemien gïelide
Ráđđehus lea gárvvistan sámegielaid doaibmaplána.
Reerenasse aktem dahkoesoejkesjem saemien gïelide dorjeme.
Doaibmaplána váldočalmmusteapmi lea láhččet dili nu ahte oažžut eanet sámegielat geavaheddjiid.
Dahkoesoejkesjen åejviefokuse lea sjïehteladtedh låhkoem lissiehtidh dejstie mah saemiestieh.
Dát galgá ollašuhttojuvvot doaibmabijuid bakte mat nannejit sámegielat oahpahusa mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas, ja láhččet eanet sajádagaid gos sámegiella geavahuvvo ja eanet rekruteret ohppiid sámegielat oahpahusaide ja oahpahusaide main sámegiella lea oassin fágasuorggis.
Dam edtja darjodh råajvarimmiej tjïrrh juktie lïerehtimmiem saemien gïelesne nænnoestidh maanagïertesne jïh maadthööhpehtimmesne, sjïehteladtedh jienebh sijjieh tseegkedh gusnie maahta saemiestidh, jïh tjerkebelaakan saemiengïeleldh ööhpehtæmman dåårrehtidh jïh ööhpehtæmman saemien gïeline faagegievlesne.
Njuolggogeaidnu sámegielaid doaibmaplánii:
Laake sijjienommi bïjre:
Giellagáldu oažžu ruhtadeami / Faktadieđut sámi gielaid birra / Giella / Sámediggi - Sametinget
Gïelegaaltije beetnehvierhtieh åådtje / Bïevnesh saemien gïeli bïjre / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Giellagáldu oažžu ruhtadeami
Gïelegaaltije beetnehvierhtieh åådtje
Sámi Parlamentáralaš Ráđi jođiheaddji, Tiina Sanila-Aikio, lea duhtavaš go Sámi Giellagáldu oažžu ruhtadeami Interregas.
Saemien Parlamentarihkeles Raerien åvtehke, Tiina Sanila-Aikio lea madtjeles ihke Saemien Gïelegaaltije beetnehvierhtieh åådtje Interregen tjïrrh.
Dát ruhtadeapmi dahká vejolažžan rájáid rasttildeaddji giellaovttasbarggu, lohká Sanila-Aikio.
Daej beetnehvierhtiejgujmie gåarede dam raastendåareste gïelelaavenjostoem tjïrrehtidh, Sanila-Aikio jeahta.
Terminologiijabargui stuorra dárbu
Joekoen daerpies termebarkojne
Ođđa tearpmat leat sámegiela geavaheami eaktun beaivválaš hállangielas, čálalaš gielas, mediain, sosiálamediain ja visot eará giellageavahanarenain.
Orre teermh leah eevre daerpies jis edtja saemien nuhtjedh aarkebiejjien, tjaaleldh gïelesne, meedijinie, sosijaale meedijinie jïh gaajhkine jeatjah gïelesijjine.
Giellagáldu bargá vuosttažettiin terminologiijain ja normeremiin.
Gïelegaaltije uvtemes teermigujmie jïh normeradimmine barka.
Lulli-, julev-, davvi-, anáraš- ja nuortalašgiela giellajuhkosa galget dohkkehit ja addit ávžžuhusaid ođđa terminologiija geavaheamis.
Gïeleseksjovnh åarjel-, julev-, noerhte-, enare-, jïh luvliesaemien gïelide edtjieh orre teermh jååhkesjidh jïh raerieh vedtedh guktie dejtie nuhtjedh.
Giellagáldu lea Ruoŧa, Suoma ja Norgga sámedikki ovttasbargoprošeakta.
Gïelegaaltije akte laavenjostoeprosjekte saemiedigkide Sveerjesne, Såevmesne jïh Nöörjesne.
- Go gillii riegádit ja sajáiduvvet ođđa tearpmat, de lea vejolaš čađahit maiddái eará gielladoaibmabijuid, dego ovdamearkan buvttadit oahppogirjjiid ja eará oahppomateriálaid iešguđetge sámegillii, dadjá Norgga sámedikki presideanta Aili Keskitalo.
- Gosse orre teermh evtiesuvvieh jïh roehtsem åadtjoeh gïelesne, dellie gåarede aaj jeatjah gïeleråajvarimmieh tjïrrehtidh, goh learoegærjah jïh jeatjah learoevierhtieh darjodh dejnie ovmessie gïeline, nöörjen saemiedigkien presidente Aili Keskitalo jeahta.
Sámegielaid giellaráját eai čuovo riikkarájáid.
Saemien gïeleraasth eah rïjhkeraastide dåeredh.
Ollislaš giellapolitihkka gáibida buori ovttasbarggu riikarájáid rastá.
Akte ållesth gïelepolitihke aktem hijven laavenjostoem kreava rïjhkeraasti dåaresth.
Lulli- ja julevsámegiella hállo sihke Norggas ja Ruoŧas, davvisámegiella dasa lassin maiddái Suomas, anárašgiella hállo dušše Suomas, muhto nuortalašgiella hállo sihke Suomas ja Ruoššas, ja muhtun veardde maiddái Norggas.
Åarjel- jïh julevsaemien dovne Nöörjesne jïh Sveerjesne soptsesuvvieh, noerhtesaemien aaj lissine Såevmesne, enaresaemien ajve Såevmesne soptsesåvva, men luvliesaemien soptsesåvva dovne Såevmesne jïh Russlaantesne, jïh ånnetji aaj Nöörjesne.
Giellagáldu ulbmilin lea sajáiduhttit ovdamearkan lullisámegillii dakkár tearpmaid, maid ipmirdit sihke Norggas ja Ruoŧas.
Gïelegaaltijen ulmie lea dagkerh teermh roehtsine tseegkedh vuesiehtimmien gaavhtan julevsaemien gïelesne, mejtie aaj dovne Nöörjesne jïh Sveerjesne guarka.
- Davviriikkalaš giellaovttasbargu lea dehálaš sámegielaid oktasaš vuođu seailluheami dáfus, vai sámegielat sáhttet geavahuvvot rastá riikkarájáid nu, ahte ráját eai hehtte sámegielagiid gaskasaš gulahallama, dadjá Ruoŧa sámedikki stivrra jođiheaddji Håkan Jonsson.
- Noerhtelaanti gïelelaavenjostoe lea vihkeles jis edtja aktem tjåenghkies våaromem gorredidh dejtie saemien gïelide, guktie saemien gïelh maehtieh åtnasovvedh laanteraasti rastah, jïh raasth eah edtjh heaptojne årrodh govlesadtemasse dej saemien gïeli gaskem, Sveerjen saemiedigkien ståvroen åvtehke Håkan Jonsson jeahta.
Giellagáldu bargá fágalaš áššedovdiorgánan ja fállá giellaveahki sihke rávve sámegielaid geavaheapmái guoski gažaldagain.
Gïelegaaltije akte faageårgaane aamhtesemaahtojne mij dovne gïeleviehkiem faalehte jïh gyhtjelassine saemien gïeleåtnoen bïjre bihkede.
Dát mearkkaša dan, ahte giellageavaheaddjit sáhtte jearrat Giellagáldus rávvagiid ovdamearkan dasa, mo mii nu čállo sámegillii.
Daate sæjhta jiehtedh gïeleutnijh vuesiehtimmien gaavhtan maehtieh Gïelegaaltijem gihtjedh bïhkedimmien bïjre guktie dïhte jïh dïhte saemiengïelesne tjaalasåvva.
Terminologiijabargguid ja normerema lassin ásahusa bargguide gullá maiddái giellagáhtten.
Lissine dan barkose teermigujmie jïh normeradimmine institusjovne aaj gïelegorredimmine barka.
Dasa lassin Giellagáldu bargun lea juohkit dieđuid sámegielaid birra ja sámegiela fágalaš jearaldagain, ja almmuhit giellaáššiid.
Lissine Gïelegaaltije edtja bïevnesh vedtedh saemien gïeli jïh saemienfaageles gyhtjelassi bïjre, jïh gïele-aamhtesh beagkoehtidh.
Bistevaš davviriikkalaš giellaovttasbargoorgána
Ihkuve noerhtelaanti gïelelaavenjoestoeårgaane
Sámegielaid bajimuš mearridanorgána ii sáhte leat dušše prošeakta.
Dïhte bijjemes nænnoestimmieårgaane saemien gïelide ij maehtieh ajve akte prosjekte årrodh.
Prošeakta addá sámedikkiide golbma jagi áiggi láhčit Sámi Giellagáldui bistevaš ruhtadeami.
prosjekte saemiedigkide golme jaepieh vadta akten ihkuve finansieradæmman sjïehteladtedh Saemien Gïelegaaltijistie.
- Sámegielaid dilli lea ain rašši.
- Doh saemien gïelh leah annje akten geerve tsiehkesne.
Danin sámegiella ii sáhte leat dušše prošeakta.
Dan åvteste saemien ij maehtieh ajve akte prosjekte årrodh.
Dál mis lea buorre vejolašvuohta bargat garrasit politihkalaččat riikkaid eiseválddiid ja ráđđehusaid ektui, vai ásahus šaddá bistevažžan, loahpaha Sámi Parlamentáralaš Ráđi jođiheaddji Tiina Sanila-Aikio.
Daelie aktem sjïere nuepiem utnebe politihkeles tjarke barkedh dej staaten åejvieladtji jïh reerenasside vööste ihke gïelegaaltije ihkuve sjædta, Saemien Parlamentarihkeles Raerien åvtehke, Tiina Sanila-Aikio jeahta.
Golmma jagi prošeakta
Golmenjaepien prosjekte
Golmma jahkásaš prošeavtta oppalaš bušeahtta lea birrasii 25,5 miljon ruvnnu (3,1 miljon euro).
Budsjedte daan golmenjaepien prosjektese lea ovrehte 25,5 millijovnh kråvnah (3,1 millijovnh euro).
Mannan vahkus čielggai, ahte Suoma, Ruoŧa ja Norgga sámedikkit ožžot prošektii birrasii 7,5 miljon Norgga ruvnnu (922.439 euro) Interreg doarjaga ja badjelaš 1,3 miljon Norgga ruvnnu (163.415 euro) stáhtalaš IR-doarjaga Norgga stáhtas.
Evteben våhkoen daajroes sjïdti saemiedigkie Såevmesne, Sveerjesne jïh Nöörjesne åadtjoeh medtie 7,5 millijovnh nöörjen kråvnah (922,439 euro) Interreg-dåarjojne prosjektese, jïh ånnetji vielie goh 1.3 millijovnh kråvnah (165.415 euro) staaten IR-dåarjojne nöörjen staateste.
Prošeavtta ruhtadit Interreg V A Davvi Sápmi – oasseprográmma lassin, Lapin liitto, Romssa fylkkasuohkan sihke Norgga, Ruoŧa ja Suoma sámedikkit.
Prosjekte beetnehvierhtie åådtje lissine dan bielieprogrammese Interreg V A Noerhte Saepmie, Lapin liittoste, Tromsen fylhketjïelteste jïh saemiedigkijste Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne.
Prošeakta bistá golbma jagi ja dan jođiha Suoma sámediggi.
Prosjekte golme jaepieh vaasa jïh såevmien saemiedigkie prosjektem stuvrie.
Giellagáldu doaibmagoahtá borgemánu 3. beaivve 2015:s rájes.
Gïelegaaltije aalka juhtedh mïetsken 3. b. 2015 raejeste.
Eanet dieđuid sáhtát jearrat:
Vielie bïevnesh maahtah åadtjodh daejstie:
Tiina Sanila-Aikio, Sámi Parlamentáralaš Ráđi jođiheaddji / Suoma sámedikki ságadoalli +358 50 300 1780
Tiina Sanila-Aikio, Saemien Parlamentarihkeles Raerien / Såevmien saemiedigkien åvtehke +358 50 300 1780
Aili Keskitalo, Norgga sámedikki presideanta +47 971 29 305
Aili Keskitalo, Nöörjen saemiedigkien presidente +47 971 29 305
Håkan Jonsson, Ruoŧa sámedikki stivrra jođiheaddji +46 70-322 83 01
Håkan Jonsson, Sveerjen saemiedigkien ståvroeåvtehke +46 70-322 83 01
Almmuhit earenoamáš fálaldaga / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Aktem sjïere faalenassem bæjhkohte / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Almmuhit earenoamáš fálaldaga
Aktem sjïere faalenassem bæjhkohte
Guovvamánu 6. b. oktavuođas almmuha Sámediggi ođđa fálaldaga buohkaide geat háliidit dieđihit iežaset jienastuslohkui, ja vuosttaš geardde searvat sámediggeválgii.
Goevteden 6. b. sjïekenisnie dle Saemiedigkie sæjhta aktem orre faalenassem bæjhkoehtidh gaajhkesidie mah sijhtieh jïjtjemse veeljemelåhkose tjaalasovvedh, jïh meatan årrodh saemiedigkieveeljemisnie dan ellen voestes aejkien.
– Iluin beasan dieđihit ahte guovvamánu 6. b. rájes lea vejolaš elektrovnnalaččat searvat Sámedikki jienastuslohkui, dadjá Sámediggepresideanta Egil Olli.
– Akte aavoe saarnodh goevten 6. biejjien raejeste dle gåarede Saemiedigkien veeljemelåhkose tjaalasovvedh elektrovneles, saemiedigkiepresidente Egil Olli jeahta.
Ovdal lei dušše báberskoviin vejolaš dieđihit iežas jienastuslohkui, muhto dál šaddá guovvamánu 6. b. rájes vejolaš dieđihit neahta bokte.
Mearan aarebi ajve meehti veeljemelåhkose tjaalasovvedh paehpierisnie, dle gåarede aaj tjaalasovvedh nedten baaktoe goevten 6. b. raejeste.
- Mii leat háliidan álkidahttit vejolašvuođa searvat Sámedikki jienastuslohkui.
- Mijjieh libie sïjhteme aelhkiehtidh dam nuepiem Saemiedigkien veeljemelåhkose tjaalasovvedh.
Dál go šaddá vejolaš elektrovnnalaččat searvat de mii sávvat ahte eanebut sis geat gokčet searvangáibádusaid, válljejit dieđihit iežaset jienastuslohkui ja dan bokte árjjalaččat váldet oasi boahttevaš válggas, dadjá Sámediggepresideanta Egil Olli.
Gosse elektrovneles tjaalasovvemem faalehtibie dle gegkestibie jienebh dejstie mah krïevenasside illieh, veeljieh jïjtjemse tjaalasovvedh jïh eadtjohke meatan sjïdtieh båetije veeljemisnie, saemiedigkiepresidente Egil Olli jeahta.
Sihkar ja beaktil
Jearsos jïh maerele
Elektrovnnalaš čovdosis lea alla sihkarvuođadássi ja lea vuođđuduvvon seamma ID- uskkádahkii mii geavahuvvo olu almmolaš ásahusain.
Dïhte elektrovneles vuekie sæjhta aktem jolle jearsoesvoetedaltesem faalehtidh jïh nuhtjie dam ID-portem maam gellie byögkeles suerkieh nåhtadieh.
ID- uskkádahkii beasat oadjebasat logget sisa juogo MinId, Bank-ID, Buypass dahje Commfides bokte.
ID-porte baaja datnem jearsoeslaakan tjaangedh viehkine daejstie, MinID, Bank-ID, Buypass jallh Commfides.
Gulahallanolmmoš:
Govlehtallije:
Sámediggi bovde duodjekonferánsii ođđajagimánu 27. - 28. b. 2016 / Duodji / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Saemiedigkie duedtiekonferansese böörede tsïengelen 27. – 28. b. 2016 / Duedtie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Sámediggi bovde duodjekonferánsii ođđajagimánu 27. - 28. b. 2016
Saemiedigkie duedtiekonferansese böörede tsïengelen 27. – 28. b. 2016
Sámedikki boahttevaš duodjedieđáhusa oktavuođas bovdet ealáhusdoaimmaheddjiid ja eará berošteddjiid konferánsii Kárášjohkii ođđajagimánu 27.-28. b..
Saemiedigkien båetije duedtiebïevnesen sjïekenisnie jielemeaktöörh jïh jeatjah ïedtjeladtjh bööresuvvieh konferansese Karasjohkesne tsïengelen 27. – 28.
Duodjeealáhusa hástalusat, ja mo Sámediggi sáhttá veahkehit, leat muhtun dain fáttáin maid mii áigut digaštallat.
b. Mah haestemh duedtiejieleme åtna jïh mejnie Saemiedigkie maahta viehkiehtidh leah naaken dejstie aamhtesijstie mejtie edtja digkiedidh.
Konferánssas lea buotbeallásaš ja gelddolaš prográmma.
Konferansen akte gellielaaketje jïh gieltegs programme.
Earret eará lea Sámiid Duojis ja Duojáriid ealáhussearvvis sáhkavuorru duoji birra kulturguoddin ja ealáhussan, višuvnnaid, hástalusaid ja mihttomeriid birra ovddasguvlui.
Gaskem jeatjah siebrieh Sámiid Duodji jïh Duojáriid ealáhussearvi sijhtieh håaledh duedtien bïjre goh kultuvreguedtije jïh jieleme, visjovni, haestemi jïh ulmiej bïjre åvtese.
Sámiráđđi muitala oktasašsámi barggu birra duoji nannemiin, ja Duodjeinstituhtta fas muitala ovddidandoaimmaid birra duojis.
Saemieraerie sæjhta dan ektiesaemien barkoen bïjre bievnedh juktie duedtiem nænnoestehtedh, mearan Duodjeinstituhtta sæjhta maam akt jiehtedh evtiedimmiebarkoen bïjre duedtien sisnjelen.
Viidáseappot váldá duojár Lilian Urheim ovdan fáttá Design ja duodji, ja Jacob Adams fas ságasta duoji riektesuodjalusa birra.
Vytnesjæjja Lilian Urheim sæjhta Hammoedimmien jïh duedtien bïjre soptsestidh mearan Jacob Adams sæjhta duedtien reaktavaarjelimmien bïjre håalodh.
Oassálastiid ovddas, geat bohtet olggobealde Finnmárkku, gokčá Sámediggi mátkki ja orruma 10 olbmo ovddas gitta 5 000 ru rádjai juohke olbmo nammii.
Dejtie mah Finnmaarhken ålkoelistie båetieh Saemiedigkie maaksa fealadimmien jïh årromen åvteste 10 almetjidie gaertjiedamme bæjjese 5000 kråvnide fïerhten almetjen åvteste.
Finnmárkku ássiid ovddas gokčá Sámediggi lunšša ja mállásiid.
Vytnesjæjjide mah Finnmaarhkesne årroeh Saemiedigkie gaskebeapmoen jïh gaskebiejjien åvteste maaksa.
Eanet dieđut ja dieđiheapmi konferánsii leat dás.
Vielie bïevnesh jïh bïeljelimmie konferansese daesnie gaavnh.
Dieđihanáigemearri: 23.12.2015
Bïeljelimmiemierie: 23.12.2015.
Eanet dieđuid addá:
Vielie bïevnesh:
Bovdehus buktit árvalusaid boazodoallopolitihka ektui / Boazodoallu / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Bööredimmie lahtestimmiejgujmie båetedh / Båatsoe / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Bovdehus buktit árvalusaid boazodoallopolitihka ektui
Bööredimmie lahtestimmiejgujmie båetedh
Sámediggeráđđi lea hábmemin ođđa sámediggedieđáhusa boazodoalu birra. Dieđáhusa ulbmil lea čielggasmahttit Sámedikki politihka boazodoalu ektui ja nannet Sámedikki sihke guovddáš politihkalaš aktevran ja guovddáš ovddidanaktevran.
Bïevnesen ulmie lea Saemiedigkien båatsoepolitihkem tjïelkestidh, jïh Saemiedigkiem nænnoestehtedh dovne goh akte vihkeles politihkeles aktööre jïh akte vihkeles evtiedimmieaktööre.
Plána mielde ovddiduvvo dieđáhus Sámediggái meannudeapmái 2016 álggus.
Soejkesjen mietie edtja bïevnesem buektedh Saemiedigkien gïetedæmman aareh 2016.
Politihkkaovddideapmi ja dieđáhusbargu galgá dahkkojuvvot ovttasbarggus boazodoaluin.
Politihkeevtiedimmie jïh bïevnesebarkoe edtja aktene lïhke laavenjostosne årrodh båatsojne.
Sámediggi háliida bovdet orohagaid, siiddaid, organisašuvnnaid, ásahusaid ja ovttaskas olbmuid buktit buot berošteddjiid buktit evttohusaid Sámediggái dán dieđáhusbarggu oktavuođas.
Saemiedigkie båatsoesïjth, sïjth, siebrieh, institusjovnh jïh aktegsalmetjh böörede lahtestimmiejgujmie båetedh bïevnesebarkose.
Sámediggedieđáhusain háliidit hábmet ollislaš ja boahtteáigásaš politihka mas leat čielga mihttomearit mat váikkuhit:
Saemiedigkiebïevnesisnie ulmie lea aktem ållesth politihkem hammoedidh mij lea båetijen aejkien stuvreme tjïelke ulmiejgujmie mah viehkiehtieh:
Nannet boazodoalu ealáhussan ja lasihit ealáhusa árvoháhkama
Båatsoem nænnoestehtedh goh jieleme jïh aarvoesjugniedimmiem båatsosne lissiehtidh
Sihkkarastit boazodoalu riektevuođu
Båatsoen areale- jïh dajvevåaromem gorredidh
Sihkkarastit boazodollui buriid ja einnostanvejolaš rámmaeavttuid
Båatsose hijven jïh daajroes mierietsiehkieh gorredidh
Sihkkarastit boazodoalu giella- ja kulturguoddin
Båatsoem gorredidh goh gïele- jïh kultuvreguedtije
Dieđáhusas galgá maiddái ceavzilvuohta boazodoalus leat guovddáš fáddá.
Bïevnesisnie monnehkevoete båatsosne aaj sæjhta akte vihkeles teema årrodh.
Mii bivdit din oainnuid ceavzilvuođa mihttuid ektui.
Dan åvteste dijjen vuajnoej bïjre birrebe ulmiej bïjre akten monnehke båatsose.
Mielddusin lea Sámediggeráđi lea čilgehus boazodoallopolitihka birra.
Baalte bïejeme lea saemiedigkieraerien reektestimmie båatsoepolitihken bïjre maam digkiedin Saemiedigkien stoerretjåanghkosne ruffien 2015.
Sámedikki dievasčoahkkin lea digaštallan čilgehusa dievasčoahkkimis geassemánus, ja dát lea okta vuolggasajiin viidásit dieđáhusbarggus.
Reektestimmie lea akte dejstie våaroemijstie bïevnesebarkose.
Evttohusaid sáhttá sáddet Sámediggái ovdal 05.09.15, e-poasta bokte čujuhussii: boazodoallu@samediggi.no
Maahta lahtestimmide seedtedh e-påastine diekie boazodoallu@samediggi.no, 5.9.15 åvtelen
Allet čiegat rasismma !
Bievnieh raasismen bïjre !
/ Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
/ Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Allet čiegat rasismma !
Bievnieh raasismen bïjre !
Maŋimuš áiggis lea beaggán medias máŋgii ahte sámit vealahuvvojit rasisttalaččat.
Dan minngemes tïjjen dle jienebh stuhtjh meedijinie orreme trïegkenassen jih raasismen bïjre saemiej vøøste.
- Vašši cealkámušat ja veahkaváldi leat dohkketmeahttun dagut beroškeahttá das makkár ákkaiguin čájehit vaši ja manne geavahit veahkaválddi, cealká Sámedikki presideanta Laila Susanne Vars.
- Ij edtjh lahtestimmieh dieves aassjoste jih vædtsoesvoeteste jååhkesjidh saaht maam buerkiestimmiem åtna dagkari lahtestimmiejgujmie båetedh, jïh vædtsoes dahkoeh mubpiej vööste darjodh, mubpie presideente Laila Susanna Vars jeahta.
- Ii galgga leat nu ahte “ dien mađe ferte gierdat go lea sápmelaš ”.
- Ij edtjh naemhtie årrodh goh «devverde tjuara töölledh gosse lea saemieš.
Sámediggeráđi bealis háliidan mun dadjat ahte mii doarjut sin; geat leat duostilat ja muitalit rasismma birra almmolaččat, go sin vásihusat sáhttet veahkehit earáid geat leat seamma dilis, cealká várrepresideanta Laila Susanne Vars.
Saemiedigkieraerien bieleste sïjhtem mijjen dåarjojne båetedh dejtie mah ååredæjjam vuesiehtieh, dijjieh lidie mavvas jïh dijjen dååjrehtimmieh sijhtieh mubpide viehkiehtidh seamma tsiehkesne, mubpie presideente Laila Susanna Vars jeahta.
- Mii leat maŋimuš áiggis gullan garra muitalusaid sihke beaivválaš rasismma birra ja dan birra ahte sámiid vuostá lea geavahuvvon njulgestaga veahkaváldi danne go sii leat sámit.
- Dan minngemes tïjjen libie isvelihke soptsesth govleme aarhkebiejjien raasismen bïjre, jïh vædtsoesvoete ryöktesth almetji vööste saemien maadtoste.
Mun lean hui suorganan go ná ain dáhpáhuvvá Norggas 2012:s, ja čájeha ahte mis lea ollu ain bargu dan ektui ahte sihkkarastit dan ahte sihke vánhemat ja oahpahusvuogádat oahpahit mánáide ja nuoraide gudnejahttit eará kultuvrraid ja identitehtaid.
Manne alvesadtem dagkerh heannadimmieh annje Nöörjesne heannede jaepien 2012, jïh dïhte vuesehte gaajhkesh mijjieh tjoerebe maam akt darjodh juktie gorredidh dovne eejhtegh jïh mijjen lïerehtimmieöörnege maanide jïh noeride lierieh jeatjah kultuvride jïh almetjidie ååktedh.
Muhto rávisolbmuin lea erenoamáš ovddasvástádus, kulturerohusaid árvvus atnin lea vuođđoárvu min servodagas, cealká várrepresideanta Laila Susanne Vars.
Men geerve almetji akte sjïere dïedte, kultuvrejoekehtsh ååktedh akte vihkielommes aarvoe mijjen siebriedahkesne, mubpie presideente Laila Susanne Vars jeahta.
Várrepresideanta dubme rasisttalaš daguid ja rámiida sin geat dustet muitalit iežaset vásihusaid birra.
Mubpie presideente Vars raasisteles dahkoeh laajhta jïh garmerde dejtie mah sijjen histovrijigujmie åvtese båetieh.
Sámediggeráđđi lea juo váldán oktavuođa Antirasistisk Senteriin ja háliida dál geahčadit mo livččii vejolaš ovttasbargat nu gohčoduvvon beaivválaš rasismma vuostá maid ollu sámit vásihit.
Saemiedigkieraerie joe govlehtalleme Antirasistisk Senter ’ inie jïh sæjhta daelie vuartasjidh mejtie nuepie vielie laavenjostedh juktie gæmhpodh dan, mij gohtjesåvva aarkebiejjien raasismen vööste, maam gellie saemieh dååjrieh.
Suorganan man viiddis rasisma lea
Tjoeperde man jïjnje raasisme lea
Rasisma lea vealaheapmi etnisitehta, álgoriikka dahje liikeivnni mielde.
Raasisme lea fïerhne sïerredimmie mij våaromem åtna etnisiteetesne, mehtie laanteste båata jallh njaltjan klaerie.
Norggas lea rasisma gildojuvvon Straffeloven nammasaš lágas § 135 a ja lágas man namma lea Diskrimineringsloven § 4.
Nöörjesne raasisme luhpehts daej laaki tsegkie, Straffeloven § 135 a jïh Diskrimineringsloven § 4.
- Rasisma ii jávkka iešalddis, ja Sámediggeráđđi lea váldán ovdan Ráđđehusain ahte mii leat suorganan go dan muttos ollu sápmelaččat vásihit vealaheami ja rasismma Norggas odne.
- Raasisme ij jïjtsistie gaatolh, jïh Saemiedigkieraerie lea Reerenassine bæjjese vaalteme mijjieh tjoeperdeminie ihke devverde dan jïjnjh saemieh mah sïerredimmiem jïh raasismen dååjrieh Nöörjesne daan biejjien.
Mii leat evttohan doaibmabijuid, erenoamážit oahpahusa ja diehtojuohkinbarggu ektui.
Mijjieh libie råajvarimmieh raeriestamme, joekoen lïerehtimmien jïh bïevnesebarkoen sisnjeli.
Min mielas lea deaŧalaš ahte máilbmi oažžu diehtit beaivválaš rasismma birra, ja medias lea dan oktavuođas deaŧalaš rolla.
Mijjieh vienhtebe vihkeles gaajhkesh åadtjoeh aarkebiejjien raasismen bïjre daejredh, jïh meedija aktem vihkeles råållam åtna.
Sámediggeráđđi ávžžuha buohkaid váldit oktavuođa Antirasistisk Senteriin jos vásihit rasismma beaivválaččat, dat sáhttá veahkehit váttis dilis, dadjá Laila Susanne Vars loahpas.
Saemiedigkieraerie haasta gaajhkesidie Antirasistisk Senter ’ inie govlehtalledh jis raasismem dååjrieh aarkebiejjien, dah maehtieh viehkiehtidh jis aehpine båata, Laila Susanna Vars minngemosth jeahta.
Dá leat Antirasistisk Sentera rávvagat:
Daesnie dah juvnehtimmieh Antirasistisk Senter ’ istie:
Lea deaŧalaš reageret go rasismma vásiha, ja dan sáhttá dahkat máŋgga láhkai.
Vihkeles maam akt darjodh gosse raasisme vååjnoes, jïh dam maahta gellielaakan darjodh.
Go don leat vásihan rasismma:
Jis raasismen dååjreme:
Antirasistisk Sentera ráđđeaddinkantuvrras lea guhkes áiggi vásihus rasismaáššiiguin.
Antirasistisk Senter ’ en raeriestimmiekontovre guhkies dååjrehtimmiem åtna raasismeaamhtesigujmie.
Sádde e-poastta dahje čuojat 23 13 90 00 vai beasat šiehtadit persovnnalaš ráđđeaddima.
Seedth e-påastem jallh ringkh 23 13 90 00 juktie nåhtedidh persovneles raeriestimmien bïjre.
Dásseárvo- ja vealahusáittardeaddji meannuda áššiid ja addá nuvttá ráđiid vealahusáššiin.
Mïrrestalleme- jïh sierredimmietjirkije aamhtesh gïetede jïh namhtah raeriestimmiem vadta sierredimmieaamhtesinie.
Rasisma neahtas:
Raasisme nedtesne:
Go fuobmát rasisttalaš ovdanbuktimii Interneahtas, de sáhtát dieđihit njuolgga KRIPOS:ii sin cavgilanbálvalusa bokte.
Jis raasisteles lahtestimmieh vueptesth Gaskeviermesne maahtah dam ryöktesth KRIPOS ’ ese reektedh dej raeriedïenesjen tjïrrh.
Rasisttalaš ovdanbuktimiid sáhttá maiddái dieđihit njuolgga moderatoraide digaštallanforain.
Maahtah aaj raasisteles lahtestimmieh ryöktesth moderatovride reektedh digkiedimmiesijjine.
Váldde oktavuođa siiddu ovddasvástideddjiin.
Gaskesadth sæjroen tjåadtjoehtæjjam.
Dain leat dál ollugiin dieđihanboallu heivemeahttun čállosiid várás.
Jïjnjh sæjroeh reektemebåalah utnieh jis ov-sjiehteles stuhtjh båetieh.
Geavat daid !
Nåhtedh dejtie !
Facebook:s leat čielga njuolggadusat dan birra ahte rasisttalaš sisdoallu ii dohkkehuvvo, ja don sáhtát raporteret joavkkuid dahje eará sisdoalu mii du mielas lea rasisttalaš.
Facebook tjïelke bïhkedassh åtna ihke raasisteles sisvege lea luhpehts, jïh datne maahtah dåehkieh jallh jeatjah sisvegem reektedh mejtie vienhth leah raasisteles.
Joavko-siiddu vuolimuččas lea leaŋka mainna sáhttá raporteret joavkku (” rapporter gruppe ”) mainna sáhtát almmá muitalkeahttá gii don leat, raporteret ja vejolaččat ákkastallat manne du mielas berre sihkkut joavkku.
Akte lïenghke dåehkiesæjroen vuelielisnie man nomme lea «rapporter gruppeš, desnie maahtah tjeakoeslaakan reektedh, jïh aaj jis sïjhth buerkiestidh mannasinie datne vienhth dåehkie byöroe destie vaaltasovvedh.
Ollugat eai háliit iežaset man nu sivaid geažil persovnnalaččat seaguhit áššái.
Jïjnjh almetjh eah sïjhth persovneles meatan sjïdtedh ovmessie fåantoej gaavhtan.
Antirasistisk Sentera ektui it dárbbaš almmuhit gii don leat, sii sáhttet váidit ášši politiijaide du ovddas, váldit oktavuođa mediain, váldit oktavuođa web-hoteallain dahje váldit oktavuođa siiddu ovddasvástideddjiin.
Antirasistiske Senter ’ asse maahtah tjeakoes årrodh, dah maehtieh tsiehkieh pollisese bieljelidh dov åvteste, meedijam gaskesadtedh, webhotellem gaskesadtedh jallh sæjroen tjåadtjoehtæjjam gaskesadtedh.
Várrepresideanta Laila Susanne Vars, tel. 977 54 102
Govlehtallije:
Doarjja nuorra guolásteddjiide / Mearraealáhusat / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Dåarjoe noere göölijidie / Marijne jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Doarjja nuorra guolásteddjiide
Dåarjoe noere göölijidie
Sámediggeráđđi lea juolludan 400 000 ru nuorra álggaheddjiide guolástusain.
Saemiedigkieraerie lea 400.000 kråvnah dåårjeme noere tseegkijidie göölemisnie.
guollebivdi Magnus Olsen Návuonas eret ja Stjernøy Kystfiske AS leat goabbá ge ožžon 200 000 ru..
Göölije Magnus Olsen Kvænangeste jïh Stjernøy Kystfiske AS leah fïereguhte 200.000 kråvnah åådtjeme.
- Illudan go Davvi-Norgga nuorat háliidit bargagoahtit guolásteaddjin.
- Sjollehke noerhtenöörjen noerh ïedtjem utnieh göölijinie sjïdtedh.
Ovdáneapmi guolástusain maŋimus jagiid lea dagahan guolásteami hui kapitálagáibideaddjin, erenoamážit álggaheaddji nuoraide.
Dej minngemes jaepiej evtiedimmie lea dorjeme guktie göölijebarkoe jïjnjem kapitaalem daarpesje, joekoen doh noerh mah edtjieh aelkedh.
Mii sávvat ahte doarjagat guhkit áiggi vuollái buoridit rekrutterema ealáhussii, dadjá Silje Karine Muotka.
Mijjieh gegkiestibie dåarjoe edtja skreejrehtidh jienebh noerh gööleminie nierhkieh, Silje Karine Muotka jeahta.
Sámediggeráđđi lea dán vuoru juolludan ruđaid fanasinvesteremiidda.
Saemiedigkieraerie lea daan aejkien vierhtieh dåårjeme vïnhtseåestiemasse.
Muotka deattuha ahte Sámediggeráđđi háliida nannet olles ealáhusa infrastruktuvrra, ja čujuha dasa ahte ealáhusa oassálastit sáhttet maiddái ohcat doarjaga vuostáiváldinrusttegiidda ja bálvalusrusttegiidda olles báikkálaš riddo- ja vuotnaguolásteddjiid várás.
Muotka tjïerteste Saemiedigkieraerie sæjhta abpe jieleden infrastruktuvrem nænnoestehtedh, jïh tjïerteste aktöörh göölemisnie aaj maehtieh dåarjoem ohtsedh tseegkeldahkide mah gueliem dåastoeh jïh hoksehtimmiem vedtieh voenges mearoe- jïh fjovlegöölijidie.
– Min ulbmil lea nannet riddoservodagaid guolástanealáhusa, ja dalle lea midjiide hui deaŧalaš sihkkarastit rekrutterema fidnui.
– Mijjen ulmie lea göölemejielemem nænnoestehtedh mearoegaedtien siebriedahkine, jïh dellie eevre vihkeles mijjese orre göölijh barkose dåårrehtidh.
Muhto nuorra álggaheddjiide lea gáibideaddji sihkkarastit ruhtadeami sihke fatnasii ja eriide.
Men dejtie noere tseegkijidie lea krïevije dovne skïhph jïh kvotah finansieradidh.
Energiija ja minerálat / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget
Energije jïh mineraalh / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Energiija ja minerálat
Energije jïh mineraalh
Sámediggi ii leat hálddašaneiseváldi go lea sáhka mearrideames konsešuvnnaid energiijahuksemiidda ja mineráladoaimmaide.
Saemiedigkie ij naan reeremefaamoem utnieh sjæjsjalimmieh vaeltedh konsesjovni bïjre energijelissiebigkemidie jïh mineraaledarjoemasse.
Lágat mat dákkár doaimmaid regulerejit leat čázádatmuddenláhka, energiijaláhka, čáhceresursaláhka ja minerálaláhka.
Dah laakh mah dagkeres darjomem sjïehtesjieh leah tjaetsiestuvrehtimmielaake, energijelaake, tjaetsievierhtielaake jïh mineraalelaake.
Dáid lágaid hálddašaneiseválddit leat Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhtta ja Minerálahálddašandirektoráhtta.
Dah reeremeåejvieladtjh daejtie laakide leah Norges Vassdrag og Energidirektorat jïh Direktoratet for mineralforvaltning.
Dát lágat leat dehálačča danin go dat muddejit doaimmaid main sáhttá leat stuora váikkuhus sámi kultuvrra luondduvuđđui.
Daah laakh leah vihkeles ihke dah darjomh stuvrehtieh mah maehtieh stoerre ulmiem utnedh saemien kultuvren eatnemevåaroemasse.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Silje Karine Muotka
NSR
silje.karine.muotka@samediggi.no
Phone: +47 984 87 576
Áigeguovdil
Daaletje
Sámediggeráđđi ii hálit Nussirii doaimma
Saemiedigkie luejhtemeluhpiem laajhta Nussirese
Sámediggeráđđi lea dál ovddidan ášši Sámedikki dievasčoahkkimii, dainna ávžž...
Saemiedigkie lea Byjresedirektovraaten nænnoestimmiem laajhteme mij Nussir A...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Sámediggi váidá Nussira luoitinlobi
Saemiedigkien guhkiebasse barkoe Nussir-aamhtesinie
Sámediggi lea váidán Birasgáhttendirektoráhta mearrádusa mii addá Nussir ASA...
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka ij leah madtjeles ihke Byjresedirekto...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Čájet buot áššiid
Vuesieh gaajkesh saakh
Sámediggi bargá lea dál:
Daelie Saemiedigkie daejnie barka:
Bargamiin Sámedikki energiijastrategiijain
Saemiedigkien energijestrategijh
Searvan Finnmárkku fylkka bieggafámu fylkkaoasseplánabargui
Meatan årrodh fylhkenbieliesoejkesjebarkosne biegkefaamose Finnmaarhken fylhkesne
Čađaha gulaskuddamiid ja ráđđádallamiid smávvafápmorusttegiid ja bieggafápmohuksemiid birra
Govlehtimmieh jïh konsultasjovnh smaavefaamoevierhki jïh biegkefaamoebigkemi bïjre
Gulaskuddamin ja ráđđádallamiin fápmojođđasa huksema birra
Govlehtimmieh jïh konsultasjovnh lissiebigkemen bïjre faamoenedteste
Doaibmalobi ohcama ráđđádallamiin ruvkedoaimma ektui Fálesnuori suohkanis
Rååresjimmieh ohtsemen bïjre gïehteldimmiekonsesjovnen bïjre jienemehaevtiegïehteldæmman Kvalsunden tjïeltesne
Čuovvoleames šiehtadusa ruvkedoaimma iskkadanbargguid birra Guovdageainnu suohkanis
Latjkoem fulkesidh goerehtimmiebarkoej bïjre jienemehaevtiegiehteldæmmam Guovdageaidnun tjïeltesne
Golli ja veaikegávdnostumiid šiehtadusain Kárášjogas gielddas
Latjkoe goerehtimmiej bïjre gullie - jïh kåahperegaavnojste Kárásjohken tjïeltesne
Searvan Finnmárkku minerálaforumii
Meatan årrodh Finnmaarhken mineraaleforumisnie
Sámedikki ovddasvástádus Sámediggi ii leat hálddašaneiseváldi čázádatmuddenlága, energiijalága, čáhceresursalága ja minerálalága mielde.
Saemiedigkie ij leah reeremeåejvieladtje tjaetsiestuvrehtimmielaaken, energijelaaken, tjaetsievierhtielaaken jïh mineraalelaaken mietie.
Dáid lágaid mielde eai dattetge sáhte mearridit almmá ráđđádallamiid haga Sámedikkiin.
Læjhkan ij maehtieh sjæjsjalimmieh daej laaki mietie darjodh åvtelen konsultasjovnh Saemiedigkine tjïrrehtamme.
Minerálaáššiin čađaha iežas Sámedikki proseassat njuolga minerálaaktevrraiguin ja vuordá ahte čađahuvvojit šiehtadallamat ovdal go ohcet doaibmalobi.
Mineraale-aamhtesinie dle Saemiedigkie jïjtsh prosessh åtna ryöktesth mineraaleaktöörigujmie, jïh veanhtede rååresjimmieh dorjesuvvieh åvtelen maahta gïehteldimmiekonsensjovni bïjre syökedh.
Du váikkuhanvejolašvuohta Sámi vuoigatvuođalaččaid ja báikegottiid beroštumit ja vuoigatvuođat lea dehálaš vuhtiiváldit mearridanproseassas.
Saemien reaktaaajhteri jïh voenges siebriedahki iedtjh jïh reaktah leah vihkeles gorredidh sjæjsjalimmieprosessesne.
Sámediggi bargá danin dan badjelii ahte čađahuvvojit duohta ráđđádallamat singuin, ja ahte sii bovdejuvvojit vejolaš šiehtadallamiidda huksenfitnodagaiguin.
Dannasinie Saemiedigkie barka ihke vihties konsultasjovnh dejgujmie dorjesuvvieh, jïh dah meatan vaaltasuvvieh rååresjimmine lissiebigkemesïeltigujmie.
Dievasčoahkkima jođihangoddi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Stoerretjåanhgkoen ståvroe / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Dievasčoahkkima jođihangoddi
Stoerretjåanhgkoen ståvroe
Dievasčoahkkima jođihangoddi ráhkada áššelisttu, gohčču čoahkkimiidda ja jođiha Sámedikki dievasčoahkkimiid Sámedikki bargoortnegis mearriduvvon njuolggadusaid mielde.
Stoerretjåanghkoen ståvroe aamhteselæstoem dorje, Saemiedigkien stoerretjåanghkojde gohtje jïh stoerretjåanghkoem stuvrie dej njoelkedassi mietie, Saemiedigkien barkoeöörnegisnie.
Dievasčoahkkinjođihangotti bargun lea earret eará mearridit permišuvdnaohcamušaid, ovddidit mearrádusárvalusaid dievasčoahkkimii áššiin mat gusket Sámedikki bargoortnegii ja dahkat dárbbašlaš mearrádusaid ášševálbmemiid ektui dievasčoahkkimiidda.
Stoerretjåanghkoen ståvroen barkoeh leah permisjovneohtsemh sjæjsjalidh, raeriestimmieh stoerretjåanghkose buektedh dej gyhtjelassi bïjre mah leah Saemiedigkien barkoeöörnegen bïjre, jïh daerpies nænnoestimmieh darjodh aamhtesesoejkesjimmide stoerretjåanghkoen tjåanghkojde.
Jođihangoddi galgá maiddái válljet ovddasteddjiid ja áirasiid čoahkkimiidda ja konferánssaide maidda Sámediggi searvá, ja fuolahit áššebáhpiriid sáddema Sámedikkis mearriduvvon bargoortnega mielde. Dievasčoahkkima jođihangottis lea vihtta lahttu ja válljejuvvojit dievasčoahkkima áirasiid gaskkas.
Ståvroe edtja aaj almetjh jïh tjirkijh parlamentarihkeles tjåanghkojde jïh konferanside nammoehtidh gusnie Saemiedigkie edtja meatan årrodh, jïh aaj aamhtesepaehperh olkese seedtedh dej njoelkedassi mietie mejtie Saemiedigkien barkoeöörnege nænnoste.
Jørn Are Gaski - Jođiheaddji
Storretjåanghkoen ståvrosne vïjhte lïhtsegh mah veeljesuvvieh tjirkijijstie jïh tjirkiji gaskem stoerretjåanghkosne.
Anita Persdatter Ravna - Nubbin jođiheaddji
Anita Persdatter Ravna
Sártnit ja artihkkalat
Håalemh jïh tjaalegh
Dievasčoahkkinjođihangotti lahtuid sártnit, sáhkavuorut ja artihkkalat.
Håalemh, lahtestimmieh jïh tjaalegh stoerretjåanghkoeståvroen lïhtsegijstie.
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Mánáidsuodjalus / Dearvvašvuohta ja sosiála / Sámediggi - Sametinget
Maanavaarjelimmie / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Mánáidsuodjalus
Maanavaarjelimmie
Sámediggi deattuha mánáid vuoigatvuođaid ja ahte sámegiella ja kultuvra galgá vuhtiiváldot mánáin geat leat mánáidsuodjalusa fuolahusas.
Saemiedigkie maanaj reaktah jïh daerpiesvoeth ååktoe gosse lea gorredimmien bïjre saemien gïeleste jïh kultuvreste, maanavaarjelimmien hoksen nuelesne.
Lea nationála eiseválddiid ovddasvástádus fuolahit ahte sámegielat mánát galget beassat áimmahuššat gielaset ja kultuvrraset go leat mánáidsuodjalusa fuolahusas.
Nasjovnale åejvieladtjh diedtem utnieh voernges bihkedassh buektedh, ihke saemien maanah edtjieh sov gïelem jïh sov kultuvrem åadtjodh maanavaarjelimmien hoksen nuelesne.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Gáisi
NSR
henrik.olsen@samediggi.no
Phone: +47 907 75 219
Áigeguovdil
Daaletje
Sámediggi dahká ovttasbargošiehtadusa Norgga biebmoruovttuidservviin.
Laavenjostoelatjkoem dorje Nöörjen foestehïejmesiebrine.
Sámediggi vuolláičállá ovttasbargošiehtadusa Norgga biebmoruovttuidservviin...
Saemiedigkie laavenjostoelatjkoem dorje Nöörjen foestehïejmesiebrine. Latjko...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Čájet buot áššiid
Vuesieh gaajkesh saakh
Mánáidsuodjalanbálvalus lea suohkaniid ovddasvástádus.
Tjïelte diedtem åtna maanavaarjelimmiedïenesjen åvteste.
Mánáidsuodjalanbálvalus galgá earret eará neavvut ja bagadit bearrašiid, čađahit guorahallamiid go ožžot dieđuid mánáid dilálašvuođa birra, mearridit mánáidsuodjalanlága vuođul ja gárvvistit áššiid fylkalávdegotti meannudeapmái.
Maanavaarjelimmiedïenesje edtja gaskem jeatjah raerieh jïh bïhkedimmiem vedtedh fuelhkide, goerehtimmieh darjodh mænngan bïevnesh åådtjeme tsiehkiej bïjre maanaj luvnie, nænnoestimmieh darjodh maanavaarjelimmie-laaken mietie.
Stáhta Mnb-ossodagas lea ovddasvástádus biebmoruovttuin, dustenruovttuin ja mánáidsuodjalanásahusain.
Staate Bufetaten baaktoe lea tjåadtjoehtæjja foestegåetide, beredskapgåetide jïh maanavaarjelimmieinstitusjovnide.
Sámediggi áigu:
Saemiedigkie sæjhta:
Sámi mánáid vuoigatvuođat ja dárbbut áimmahuššat sámi giela ja kultuvrra go leat mánáidsuodjalusa fuolahusas
Saemien maanaj reaktah jïh daerpiesvoeth juktie saemien gïelem jïh kultuvrem gorredidh, maanavaarjelimmien hoksen nuelesne gorresåvva.
Lasihit sámegielat ja kultuvrralaš gelbbolašvuođa ja máhtu seammás go maiddái lea seamma gelbbolašvuohta ja máhttu sámegiela ja kultuvrra birra buot dásiin mánáidsuodjalanbálvalusas.
Vielie maahtoe jïh daajroe saemien gïelesne jïh saemien gïelen jïh kultuvren bïjre gaajhkine daltesinie maanavaarjelimmiedïenesjisnie.
Dát ovddasvástádus gullá bajit dássái fuolahit.
Tjåadtjoehtæjja dan åvteste lea aktene bijjemes daltesisnie.
Sámediggi deattuha mánáid vuoigatvuođaid ja ahte sámegiella ja kultuvra galgá vuhtiiváldot mánáin geat leat mánáidsuodjalusa fuolahusas.
Saemiedigkie maanaj reaktah jïh daerpiesvoeth ååktoe gosse lea gorredimmien bïjre saemien gïeleste jïh kultuvreste, maanavaarjelimmien hoksen nuelesne.
Áltá 2013
Áltá 2013 / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Sámediggi lea bovden álgoálbmotovddasteddjiid miehtá máilmmi riikkaidgaskasaš ja ráhkkaneaddji álgoálbmotkonferensii Áltái, Finnmárkui, geassemánu 8. b rájes 12. b. rádjai 2013.
Saemiedigkie lea aalkoealmetjetjirkijh abpe veartenistie bööredamme akten gaskenasjovnaale jïh ryöjreden aalkoealmetjekonferansese Altesne, Finnmarhke, ruffien 8.- 12. b. 2013.
Áltái vurdojuvvojit boahtit sullii 800 álgoálbmotáirasa, ráđđeaddit, iešguđet dárkojeaddjit ja preassaovddasteaddjit miehtá máilmmi Áltái 2013 geassemánus ráhkkanahttit ON váldočoahkkima máilmmikonferánssa álgoálbmogiid birra New Yorkas 2014:s.
Vuertieminie medtie 800 aalkoealmetjen saadthalmetjh, - raeriestæjjah, ovmessie vïhtesjæjjah jïh tjirkijh preesseste abpe veartenistie Altese båetieh ruffien 2013, juktie ENn generaalekrirrien veartenekonferansese ryöjredidh aalkoealmetji bïjre New York ’ sne 2014.
Web-tv: Áltá 2013 live
Politihkere gïen diedte
Áigeguovdil
Phone: +47 900 26 880
Rahpansárdni Áltá 2013, Sámedikki presideanta Egil Olli
Daaletje
Ráhkis álgoálbmotovddasteaddjit ja eará guossit.
Akte vihkeles nammoehtimmie veartenen aalkoealmetjidie
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Čájet buot áššiid
Vuesieh gaajkesh saakh
Áigumuššan ráhkkaneaddji álgoálbmotkonferánssain Álttás 2013:s lea váikkuhit dasa ahte ovttasbargu lassána, ja identifiseret ja koordineret deaŧalaš čuolbmačilgehusaid ja áššiid mat gusket máilmmi álgoálbmogiidda dan barggus ahte sihkkarastit álgoálbmogiid olmmošvuoigatvuođaid máilmmikonferánssas (UN World Conference on Indigenous Peoples, WCIP) 2014:s.
Ulmie daejnie ryöjreden aalkoealmetjekonferansine Altesne 2013 lea lissiehtamme laavenjostose viehkiehtidh, jïh aaj gaavnedh jïh iktedidh vihkeles dåeriesmoerh jïh aamhtesh veartenen aalkoealmetji gaskem daennie barkosne juktie aalkoealmetji almetjereaktah gorredidh veartenekonferansesne (UN World Conference on Indigenous Peoples, WCIP) jaepien 2014.
Álttá-konferánssa lágideaddjin lea Sámediggi Norggas, ja lea lágideami geavatlaš čađaheaddjin.
Saemiedigkie Nöörjesne lea gåassoehtæjjah Alta-konferansese, jïh lea tjåadtjoehtæjjah dan dæjpeles öörnedimmien åvteste.
Sámedikkis lea lagaš ovttasbargu máilmmiviidosaš álgoálbmogiid koordinerenjoavkkuin (Indigenous Global Coordinating Group - GCG), mii ásahuvvui 2014 máilmmikonferánssa várás.
Saemiedigkie lihke barka dejnie abpeveartenen iktedimmiedåehkine aalkoealmetjidie (Indigenous Global Coordinating Group - GCG), mij tseegkesovvi veartenekonferansen 2014 sjïekenisnie.
GCG:s lea maid ovddasvástádus álgoálbmogiid ráhkkaneaddji konferánssa Áltá 2013 čađaheamis ja sisdoalus.
GCG aaj dïedtem åtna tjïrrehtimmien jïh sisvegen åvteste dennie ryöjreden konferansesne aalkoealmetjidie Altesne 2013.
Konferánsa lea rabas akkrediterejuvvon preassaovddasteddjiide ja dan máilmmi 9 iešguđet álgoálbmotregiovnna áirasiidda, sin ráđđeaddiide ja dárkojeddjiide.
Konferanse lea gaahpode preessen akkrediteradamme tjirkijidie, jïh saadthalmetjidie dejstie 9 ovmessie aalkoealmetjeregijovnijste veartenisnie, dej raeriestæjjah jïh vïhtesjæjjah.
Olles konferánsa sáddejuvvo njuolgga interneahta bokte.
Abpe konferanse ryöktesth seedtesåvva gaskeviermesne.
Eanet dieđut Áltá 2013 birra
Vielie bïevnesh Alta 2013n bïjre
Konferánsaprográmma
Vihkeles svaalhtesh
Oktavuohta Áltá 2013
Bïevnesh preessese
Deaŧalaš leaŋkkat
WCIP 2014 bïjre
Iešsoardimiid eastadeapmi guorahallojuvvo ON álgoálbmogiid bissovaš forumis / Riikkaidgaskasaš álgoálbmotovttasbargu / Riikkaidgaskasaš bargu / Sámediggi - Sametinget
Heerredimmie aemielueseste digkiedamme sjædta EN:n forumisnie aalkoealmetjeaamhtesidie / Gaskenasjovnaale aalkoealmetjelaavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Iešsoardimiid eastadeapmi guorahallojuvvo ON álgoálbmogiid bissovaš forumis
Heerredimmie aemielueseste digkiedamme sjædta EN:n forumisnie aalkoealmetjeaamhtesidie
Sámedikki presideanta Aili Keskitalo searvá álgoálbmogiid bissovaš forumii New York:s cuoŋománu loahpas.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo lea meatan ihkuve forumisnie aalkoealmetjeaamhtesidie New Yorkesne voerhtjen minngiegietjesne.
Nuorat, iežas hávváduhttin ja iežas sorbmen lea okta fáttáin mainna Sámediggi erenoamážit áigu áŋgiruššat dán jagi.
Noerh, jïjtjeirhkeme ïh aemielueseme lea akte dejstie aamhtesijstie mejnie Saemiedigkie ååntjestallajoekoen daan jaepien.
ON álgoálbmogiid bissovaš forum lágiduvvo juohke jagi New York:s.
Fïerhten jaepien EN:n ihkuve forume aalkoealmetjeaamhtsidie New Yorkesne öörnesåvva.
Dán jági sešuvdna lea áigodagas 20.04. - 01.05. 2015.
Daan jaepien sesjovne lea voerhtjen 20. b. raejeste suehpeden 1. b. 2015 raajan.
Sámediggeráđi beales servet Sámedikki presideanta Aili Keskitalo, politihkalaš ráđđeaddi Runar Myrnes Balto ja Sámedikki riikkaidgaskasaš ovddasteaddji John Bernhard Henriksen.
Saemiedigkieraereste presidente Aili Keskitalo jïh raerien göökte politihkeles raeriestæjjah Runar Myrnes Balto jïh John Bernhard Henriksen leah meatan.
Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegotti ovddasta dán jagi Ida Ristiinna Hætta Ophaug.
Saemiedigkien noerepolitihkeles moenehtsistie (SUPU) Ida Ristiinna Hætta Ophaug meatan daan jaepien.
Relevánta sámiide
Sjyöhtehke saemide
Sámedikkis leat ollu fáttát mat beroštahttet.
Jienebh aamhtesh mejgujmie Saemiedigkie ååntjestalla.
Álgoálbmogiid máilmmikonferánssa čuovvoleapmi ja dan 2014 loahppadokumeanta.
Dïhte guhkiebasse barkoe veartenekonferanseste aalkoealmetji bïjre jïh dan galhkuvetjaalege jaepeste 2014.
Fáddá meannuduvvon foruma vuosttaš beaivvi.
Edtja aamhtesem gïetedidh forumen voestes biejjien.
Seamma áiggi dollojuvvo seminára Columbia Univerisitehtas áigodagas 24. – 26.04. máilmmikonferánssa loahppadokumeantta birra masa Sámediggi áigu searvat.
Seamma tïjjen akte seminaare öörnesåvva Columbia University ' sne boelhken voerhtjen 24.-26. b. sisvegen bïjre veartenekonferansen galhkuvetjaalegisnie, gusnie Saemiedigkie sæjhta meatan årrodh.
http://www.columbia.edu/cu/cser/downloads/UiTColumbiaSeminar.pdf Nuppi vahkus meannuduvvo ON álgoálbmotvuoigatvuođaid julggaštusa čađaheapmi masa Sámediggi álo láve searvat.
Mubpien våhkoen edtja tjïrrehtimmiem EN:n bæjhkoehtimmeste aalkoealmetji reaktaj bïjre gïetedidh, jïh iktesth leah sjyöhtehke Saemiedægkan dam goltelidh.
- Sámediggi háliida áinnas diehtit mii jurddašuvvo foruma boahtteáiggi barggu birra, go diibmá almmuhuvvui ahte áigo geahčadit vugiid ja vejolašvuođaid movt ođasmahttit foruma, dadjá Sámedikki presideanta Aili Keskitalo.
- Saemiedigkie aaj aavode daajroem åadtjodh mah åssjaldahkh mah gååvnesieh forumen båetijen barkoen bïjre, dan åvteste dæjman bïeljelin dah sïjhtin vuartasjidh mejtie jeatjah vuekieh jïh nuepieh gååvnesieh forumem orrestidh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Iežas sorbmen ja iežas hávváduhttin
Aemielueseme jïh jïjtjeirhkeme
Bissovaš foruma sešuvnnas lea fáddán nuorat, iežas hávváduhttin ja iežas sorbmen.
Aamhtese daennie sesjovnesne lea noerh, jïjtjeirhkeme jïh aemielueseme.
- Dát lea stuorra váttisvuohta mii erenoamážit čuohcá ollu álgoálbmotservodagaide, ja mii gáibida johtilis doaimmaid maiguin eastadit dán negatiivvalaš ovdáneami.
- Daate akte stoerre dåeriesmoere maam joekoen jïjnjh aalkoealmetjesiebriedahkh dååjroeh, jïh mij varke råajvarimmieh kreava juktie nåake evtiedimmiem heerredidh.
Nuoraid massin lea maiddái servodatváttisvuohta ja buktá stuorra morraša lagamuččaide, dadjá Sámedikki presideanta Aili Keskitalo.
Gosse jielede nåhka dellie dïhte aaj akte siebriedahkedåeriesmoere, jïh akte stoerre vaejvie dejtie mah baetsieh saemien dajvine, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
- Fáddá guoská midjiide ja mii áigut muitalit min vásihusaid iežas hávváduhttima ja iežas sorbmema eastadeami birra, dadjá Keskitalo.
- Aamhtese vihkeles mijjese jïh mijjieh sïjhtebe mijjen dååjrehtimmiej bïjre soptsestidh juktie jïjtjeirhkemem jïh aemieluesemem heerredidh, Keskitalo jeahta.
Loga eambbo dás:
Lohkh vielie:
Sámedikki jienastuslohku 2005 / Jienastuslohku / Kampanjeside / Válga ja jienastuslohku / Sámediggi - Sametinget
Saemiedigkien veeljemelåhkosne 2005 / Veeljemelåhkoe / Kampanjeside / Veeljeme jïh veeljemelåhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Sámedikki jienastuslohku 2005
Saemiedigkien veeljemelåhkosne 2005
Sámedikki jienastuslogus 2005 rájes ledje 12 538 olbmo.
Saemiedigkien veeljemelåhkosne 2005:este lin 12538 almetjh.
Dát geavahuvvui vuođđun áirasiid juohkimii válgabiirriin 2009 válggas.
Dïhte våarome sjidti gåessie mandaath juekedh veeljemegievlide veeljemen 2009 åvteste.
Loahpalaš logu válgabiirriin 2005 válggas gávnnat vuolábealde.
Daesnie vuelelen låhkoeh gaavnh veeljemegievlijste 2005 veeljemen åvteste
7 Davvi-Romsa / Nord-Troms
7 Noerhte-Tromse / Nord-Troms
8 Gaska-Romsa / Midt-Troms
10 Noerhte Noerhtelaante / Nordre Nordland
11 Gaska Nordlánda / Midtre Nordland
11 Gaske Noerhtelaante / Midtre Nordland
13 Lulli-Norga / Sør-Norge
13 Åarjel-Nöörje / Sør-Norge
Sámediggeráđđi oassálastá Rio+20:i / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Saemiedigkieraerie galka meatan årrodh Rio+20:esne / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Sámediggeráđđi oassálastá Rio+20:i
Saemiedigkieraerie galka meatan årrodh Rio+20:esne
Sámediggeráđđi Vibeke Larsen oassálastá máilmminjunuščoahkkimii guoddilis ovdáneami birra áigodagas geassemánu 20-22 b.. Rio de Janeiros Brasilas.
Saemiedigkieraerie Vibeke Larsen galka meatan årrodh EN:n veareldeåvtehketjåanghkosne Rio de Janeirosne Brasijlesne goelken 20-22 b. mij staeries evtiedimmiem dæjpa.
Rio+20 stuorámus ON-konferánsa goassege, ja dohko vurdojuvvojit boahtit badjel 50 000 oassálasti virggálaš lágidemiide.
Rio+20 lea støøremes EN-konferaanse mij gåessiegih orreme, jïh vienhtieh 50.000 almetjh båetieh gieh gelkieh meatan årrodh byjjes øørneminie.
Váldofáddán lea ruoná ekonomiija ja geafivuođa uhcideapmi.
Åejvieaamhtese lea kruana økonomije jïh giefiesvoetem unniedidh.
Ráđđelahttu Vibeke Larsen illuda váldit ovdan álgoálbmotperspektiivva Rio+20:s.
Raerielihtsege Vibeke Larsen ussjede galka aalkoealmetji vuajnoem vååjnesasse bïejedh Rio+20:esne.
- Máilmmi álgoálbmogiin lea guovddáš rolla das ahte seailluhit ekovuogádagaid ja hukset nana bákkálaš ekonomiija.
- Vearelden aalkoealmetjh jarnges rollem utnieh guktie økosystemh tjïrkedh jïh nænnoes voenges økonomijem tseegkedh.
Álgoálbmogat sáhttet fállat čovdosiid boahttevaš guoddilis ovdáneapmái.
Aalkoealmejth maehtieh loetemh faaledh båetije biejji staeries evtiedimmien muhteste.
Eaktun lea ahte álgoálbmogiid vuoigatvuođat eatnamiidda ja resurssaide árvvusadnojuvvojit, ja ahte álgoálbmogiid vuoigatvuohta mearridit iežaset ovdáneami čađahuvvo.
Daerpies dillie ahte aalkoealmetji reaktah eatnemidie jïh vierhtidie dåhkasjehtedh, jïh ahte aalkoealmetji reaktam dåhkasjehtedh sijjen jïjtse evtiedimmiem stuvredh.
Álgoálbmogiid árbedieđuid ja ekovuogádatbálvalusaid dohkkeheapmi ávkkuha bures geafivuođa vuosttaldeamis ja berre leat okta geađgejulggiin ruoná ekonomiijas.
Aalkoealmetji aerpievuekien maahtoeh jïh økosystemedïenesjh dåhkasjehtedh edtja joekoen tjielkes råajvarimmie årrodh gåessie giefiesvoeten vøøste barkedh jïh luvnie årrome akte daejstie tseagkerijstie kruana økønomijisnie.
Viidáseappot lea nissonolbmuid rolla deaŧalaš dasa ahte lihkostuvvat juksamiin ođđa guoddilvuođa mihttomeriid, ja danne mun čalmmustahtán dan ahte nissonperspektiiva galgá nannejuvvot buot dásiin, dadjá sámediggeráđđi Vibeke Larsen.
Nyjsenæjjaj våajnoe lea vihkeles tjuevtenje gåessie orre staeries ulmieh buktiehtidh illedh, jïh dannasine sïjhtem manne galka nyjsenæjjaj vuajnoem nænnoestidh gaajhkne daaltesinie, saemiedigkieraerie Vibeke Larsen jeahta.
Dál lea vássán 20 jagi dan rájes go máilmmiservodat deaivvadii konferánssas birrasa ovdáneami birra, Eco`92 Rios.
Dïhte 20 jaepien juassah veareldesiebriedahke gaavnedamme byjresken jïh evtiedimmien konferaansesne, EcoŠ92 Riosne.
Dalle mearriduvvui dálkkádatkonvenšuvdna, biologalaš šláddjivuođakonvenšuvdna ja Agenda 21. 2002:s dohkkehuvvui Johannesburg-julggaštus.
Daelie daalhkadahkelatkjoem, biologihken gellienvoeten latkjoem jïh Agenda 21:m nænnoestamme. 2002:esne Johannesburg-sjïehtedimmiem nænnostamme.
Vuođđun lea 1987 mannosaš Máilmmikommišuvnna / Brundtlandkommišuvdna mii dadjá ahte guoddilis ovdáneapmi lea ovdáneapmi mii váldá vuhtii dálá dárbbuid almmá bilidit boahttevaš buolvvaid vejolašvuođaid duhtadit iežaset dárbbuid.
Veareldekommisjovnen / Brundtlandkommisjovnen galhkemereektehtsistie 1987:n raejeste våarome båata mij jeahta: «Staeries evtiedimmie lea evtiedimmie mij daanbien daarpoeh dååste jïh ij båetien boelven nuepieh eerjh juktie dah åadtjoeh sijjen daarpoeh krøøhkestidhš.
Doahpagis lea sáhka das mo biras, ekonomiija ja sosiála ovdáneapmi čatnasit lávga oktii.
Dïhte buerkeste guktie byjresken, økonomijen jïh sosiaalen evtiedimmieh gårreldahkesne.
Geafivuođaváttisvuođaid ja birasváttisvuođaid ferte geahččat ovttas, ja birrasa guhkesáiggi vuhtiiváldima ferte árvvoštallat oanehisáiggi ekonomalaš vuhtiiváldima ektui.
Tjeahta vuartasjidh guktie giefesvoetedåeriesmoerh jïh byjreskedåeriesmoerh sinsitniem dijpieh, jïh daerpies vierhtiedidh guhkiem byjreskem krøøhkestidh dan muhteste goh åenehkes aejkien økonomijen krøøhkestidh.
Rio20 + ráhkkaneami oktavuođas leat šiehtadallojuvvon dakkár surggiin go: guoddilvuođa mihttomearit (SDG), ruoná ekonomiija, biebmosihkarvuohta, biologalaš šláddjivuohta, dásseárvu, dearvvašvuohta ja oahppu, mearra, kemikálat ja dálkkádat jna..
Gåessie Rio20 + ryøjrehtidh dillie lea ovmessie aamhtesh dïjveldamme juktie: staeries ulmieh (SDG), kruana økonomije, beapmoevihtiesvoete, biologihken gellienvoete, mïrrestalleme, healso jïh øøhpehtimmie, mearoe, kjemikaalijh jïh daalhkadahke j.n.v..
Dát galgá leat vuođđun Rio+20 loahppadokumeantta / julggaštusa mearrádussii.
Dïhte våaromem dorje juktie galhkemetjaalegem / sjïehtedimmiem nænnoestidh Rio20+:esne.
Stuorra sáttagoddi
Stoerre dåehkie
Sámediggi oassálastá Norgga sáttagoddái maid stáhtaministtar Jens Stoltenberg jođiha.
Saemiedigkie meatan orre Nøørjen dåehkesne man åejvie staateministere Jens Stoltenberg.
Maiddái birasgáhttenministtar, ovddidanministtar, máŋga stáhtačálli ja politihkalaš ráđđeaddi iešguđet departemeanttain, Stuorradikki áirasat, ámmátolbmot ja eaktodáhtolaš organisašuvnnaid ja Norgga siviilaservodaga ovddasteaddjit oassálastet.
Dan lissinie meatan årroeh byjreskevaarjelimmieministere, evtiedimmieministere, ovmessie staatetjaelijh jïh politihken raerijh ovmessie departemeentijstie, Stoerredigkielihtsegh, embeetegoevtesh jïh jijtsen mieleste åårganisasjovni jïh sivijlesiebriedahki lihtsegh Nøørjeste.
- Mun illudan digaštallat guoddilis ovdáneami čovdosiid eará álgoálbmogiiguin, ja stáhta ovddasteddjiiguin, NGO:iguin ja birasáŋggirdeddjiiguin Rio+20:s.
- Manne aavone uvtelassh dijveldidh loetemidie staeries evtiedimmien muhteste jeatjah aalkoealmetjigujmie, jïh jeatjah staaten lihtsegigujmie, NGO:gujmie jïh jeatjah byjreskebarkijigujmie dan mearan gåessie Rio20+.
Mun illudan maiddái doallat sáhkavuoru oalgelágideamis masa Australia stáhtaministtar Julia Gillard lea mu bovden gaskavahku geassemánu 20. b., čilge sámediggeráđđi Vibeke Larsen.
Manne aaj sjuesjedem goh åadjtoem aktem sæjroe-øørnemem lahtestidh mïsse Australijan staateministeere Julia Gillard mannem bøøreme ruffien gaskavahkoen 20. b., saemiedigkieraerie Vibeke Larsen tjielkeste.
Oalgelágideami fáddán lea álgoálbmogiid ja báikegottiid eana- ja mearraguovlluid hálddašeapmi man vuođđun lea biologalaš šláddjivuođa seailluheapmi ja guoddilis geavaheapmi.
Sæjroeøørnemen aamhtese lea guktie aalkoealmetjh jïh voenges siebriedahkh maehtieh eatneme- jïh jaevriedajvh reeredh jih daejtie tjirkedh jïh staries åtnoem tjïrrehtidh biologihken gellienvoeten muhteste.
Viidáseappot lea jurdda ásahit stáhtaid ja álgoálbmogiid gaskasaš fierpmádaga mas sáhttá digaštallat dákkár málliid vásáhusaid ja ovddideami.
Dïhte åssjelmes galka vïjrebe viermiem tseegkedh staati jïh aalkoealmetji gaskemsh gusnie maahta dååjrehtsh jïh dagkeres modelli evtiedimmiem dijveldidh.
- Sámedikki bealis mii čujuhit erenoamážit finnmárkkuláhkii, ja mo Sámedikki ja stáhta eiseválddiid gaskasaš konsultašuvdnašiehtadus geavahuvvo juksan dihtii ovttamielalašvuođa sámi oassálastima oktavuođas hálddašanmálliide sámi guovlluid luondduvuđđosa hárrái, dadjá ráđđelahttu Larsen loahpas.
- Saemiedigkien bieleste sïjhtebe Finnmarken laakese vuesiehtidh, jïh guktie konsultasjovnelatkjoem utnedh Saemiedigkien jïh staaten byjjesfaamoej gaskemsh guktie sjiehtedidh saemieh gelkieh meatan årroeh reerememodellisnie eatnemen muhteste saemien dajvine, raerielihtsege Larsen jeahta minngemes.
Oktavuohta:
Govlehtallije:
Sámedikki ráđđelahttu Vibeke Larsen, tlf. 941 30 116
Saemiedigkieraerije Vibeke Larsen, tlf. 941 30 116
Stáhtabušeahtta beahttašuhttá sakka / Sártnit ja artihkkalat / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Håjnarostoe staatebudsjedteste / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Stáhtabušeahtta beahttašuhttá sakka
Håjnarostoe staatebudsjedteste
Gaskavahku golggotmánu 8. b. bijai ráđđehus ovdan stáhtabušeahttaevttohusa jagi 2015 várás.
Gaskevåhkoen, rïhkeden 8. b. reerenasse sov raeriestimmiem staatebudsjedtese 2015 böökti.
Oktiibuot juolluduvvui 426,5 miljon ruvnnu Sámediggái ja 890 miljovnna sámi áigumušaide.
Ållesth dåarjoeji 426,5 millijovnh kråvnah Saemiedægkan jïh 890 millijovnh saemien åssjelidie.
Presideanta Aili Keskitalo gávnnaha ahte dáinna lágiin leat juolludeamit sámi servodahkii duohtavuođas njiedjan.
Presidente Aili Keskitalo vihteste daate akte tjïelke giehpiedimmiedåarjojne saemien siebriedahkese.
Presideanta Aili Keskitalo lea sakka beahtahallan ráđđehusa stáhtabušeahttaevttohussii.
Presidente Aili Keskitalo lea gaajh håjnoes reerenassen raeriestimmeste staatebudsjedtese.
- Dát lea sámi servodaga gáržžideapmi.
- Daate akte heajjoedimmie dehtie saemien siebriedahkeste.
Kulturdepartemeanta lea geahpedan 4 miljovnna árktalaš eanadollui eanadoallošiehtadusa bokte ja 2 miljovnna boazodoallošiehtadussii.
Kultuvredepartemeente lea 4 millijovnh tjoehpeme saemien plaeride jïh Laanteburriedepartemeente lea tjoehpeme 4 millijovnh arktiske laantebårran laanteburrielatjkoen bijjelen jïh 2 millijovnh båatsoeburrielatjkose.
Dán jagi stáhtabušeahtain čájeha ráđđehus iežas duohta sámepolitihkalaš ámadeaju ii ge illudahte man ge láhkai, cealká presideanta Aili Keskitalo.
Daan jaepien staatebudsjedtine reerenasse sov tjïelke saemiepolitihkeles ååredæjjam vuesehte jïh ibie mijjieh madtjeles gænnah, presidente Aili Keskitalo jeahta.
- Min bušeahttadárbbus jagi 2015 várás čujuheimmet earret eará vihtta suorggi mat dárbbašit eanet áŋgiruššama.
- Mijjen budsjedtedaerpiesvoetesne jaapan 2015 libie gaskem jeatjah tjïertestamme vïjhte suerkieh mah aktem lissie dåarjoehtimmiem daarpesjieh.
Dat leat Sámi Giellagáldu, sámi oahpponeavvut, Bååstede prošeakta ja ođđa visttit Saemien Sijtei ja Beivváš Sámi Našunálateáhterii, cealká presideanta Aili Keskitalo.
Saemien Gïelegaaltije, saemien learoevierhtieh, prosjekte Bååstede jïh orre gåetieh Saemien Sijtese jïh Beivváš Sámi Našunálateáhterasse, presidente Aili Keskitalo jeahta.
Saemien Sijte lea vuordán 9 jagi dainna ahte ráđđehus juolluda ruđaid ođđa vistái Snåasei, ii ge dán jagi dat lean mielde ráđđehusa stáhtabušeahttaevttohusas.
Saemien Sijte lea 9 jaepieh vuarteme ihke reerenasse edtja beetnegh dåarjodh akten orre gåatan Snåasesne, vaallah daan jaepien meatan sjïdti reerenassen raeriestimmesne staatebudsjedtese.
- Ráđđehus rábmo ahte sii áŋgiruššet museavisttiiguin, ja nu dat lea sakka beahttašuhtti vásihit ahte ii vel vuoruhuvvo Saemien Sijte.
- Reerenasse garmerde satne museumegåetieh dåarjohte, dan åvteste gaajh håjnoes vuejnedh Saemien Sijti ikth vielie våålese prioriteradamme sjædta.
Eai ge leat juolluduvvon ruđat dan oahpponeavvoloktemii mii nu sakka dárbbašuvvo.
Vaallah leah beetnegh dåårjeme akten gaajh daerpies learoevierhtielutnjemasse.
Vaikke vel lea ge ná, de oaidná presideanta Keskitalo dattetge ahte Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta lea lokten sámi giellaáŋgiruššama.
Læjhkan presidente Keskitalo vuajna Tjïelte- jïh orrestimmiedepartemeente lea aktem saemien gïeleråajvarimmiem buakteme.
Ráđđehus stáhtabušeahttaevttohusas leat várrejuvvon 2 miljon ruvnnu Sámi Giellagáldui, ja ruđat ođđaásahuvvon sámi giellalávdegotti doibmii.
Reerenassen raeriestimmesne staatebudsjedtese lea 2 millijovnh kråvnah lyjkeme Saemien Gïelegaaltijasse, jïh vierhtieh dan aadtjen tseegkeme saemien gïelemoenehtsasse.
Searvva don nai hutkat ovttas eará mánáiguin ja nuoraiguin miehtá máilmmi / Áltá 2013 / Riikkaidgaskasaš bargu / Sámediggi - Sametinget
Årroeh meatan sjugnedh maanaj-jih noerigujmie ektine abpe veartenistie / Áltá 2013 / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Searvva don nai hutkat ovttas eará mánáiguin ja nuoraiguin miehtá máilmmi
Maanah jïh noerh dejnie tjïjhtje aalkoealmetjeregijovnine bööresuvvieh aktem guvviem seedtedh sijjen nïekedshæhtjoste.
14. Njukčamánnu 2013
Dïhte tjåenghkies vierhkie vååjnoe aalkoealmetje-konferansesne Arktisesne: ÁLTÁ 2013 ruffien.
Oktasaš buvtta čájehuvvo álgoálbmotkonferánssa áiggi: ÁLTÁ 2013. 800 guossi miehtá máilmmi bohtet davás oassálastit konferánssas mas álgoálbmogat ráhkkanit ON máilmmi álgoálbmotkonferánsii.
800 guessieh abpe veartenistie noerhtese båetieh juktie meatan årrodh “ Gaskenasjovnaale ryöjreden aalkoealmetjekonferansesne veartenekonferansese aalkoealmetji bïjre ”
Duogáš
Våarome
800 máná Finnmárkkus ja Frankriikkas leat juo searvan dáiddaprošektii mii lea čájehuvvon Frankriikkas. Dáiddárat Josée Coquelin ja Laila Kolostyák leaba jođihan dan.
800 maanah jïh noerh Finnmarhkeste jïh Frankrijhkeste joe guvvieh seedteme kåansteprosjektese mij aarebi Frankrijhkesne orreme, öörneme tjiehpiedæjjijste Josée Coquelin jïh Laila Kolostyák.
Prošeakta viiddiduvvo ja dál bovdet mánáid ja nuoraid miehta máilmmi sáddet govaid.
Daelie prosjekte jåarhka jïh maanah jïh noerh abpe veartenistie bööresuvvieh.
Govat biddjojit de oktasaš čájáhussan álgoálbmot konferánssas ja dainna sávvat buohkaide bures boahtima.
Dah seedteme guvvieh sijhtieh tjåanghkan bïejesovvedh akten tjåenghkies vearhkan mij aalkoealmetjekonferansen saadthalmetjidie buerie båeteme vaajtele.
Fáddá
Teemah
Mii dárbbašit buohkat suoji, oadjebasvuođa, dohkkejumi ja gullevašvuođa.
Gaajhkh mijjieh vaarjelimmiem, jearsoesvoetem, jååhkesjimmiem jïh ektievoetem daarpesjibie
Suodji gokčá min vuođđodárbbuid.
Akte suaja mijjen vihkielommes daerpiesvoeth vaarjele
Gaskaboddosaš suodji heajos dálkkis.
Akte åvtelhbodti faasoe nåake vearolden vööste
Mánnávuođas orrunbáiki.
Akte tseegkeldahke mijjen maanabaeleste
Ráhkaduvvon vaikko makkár ávdnasis.
Dorjeme iebnijste mah gååvnesieh
Buot dálkkádagain.
Gaajhkine klijmine
Min vuosttaš jurdda ruovttus.
Gaajhkine byjreskinie
Barta bidjá min niegadit.
Hæhtjoe baaja mijjem nïekedidh
Mánát ja nuorat bovdejuvvojit hutkat govaid dain fáttain.
Maanah jïh noerh gaajhkine aalterinie bööresuvvieh sijjen guvvieh teemaj bïjre sjugniedidh
Oaččut ráhkadit gova mas áiggut.
Åadtjoeh jïjtje materijalh jïh teknihkem veeljedh.
Govva galgá leat 15 cm x 15 cm
Gaajhkh guvvieh tjuerieh stoeredahkesne 15 cm x 15 cm årrodh
Áigemearri sáddet lea 26.4. 2013
Seedtememierie lea voerhtjen 26. b. 2013
Sádde govaid deike: ÁLTÁ 2013 ved Mari Bottolfsen, Alta videregående skole, Skoleveien 15, 9510 Alta, Norge.
Mijjieh aavoedibie dijjen guvvieh dåastodh, åvtelhbodti jïjnjh gæjhtoeh
Áŋgiruššá viidáseappot sámi mátkeealáhusain / Máŋggalágan ealáhusdoaibma / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Saemien fealadassem guhkiebasse dåarjohte / Gellielaaketje jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Áŋgiruššá viidáseappot sámi mátkeealáhusain
Saemien fealadassem guhkiebasse dåarjohte
Sámediggeráđđi juolluda 850 000 ruvnnu doarjjan Nordnorsk Reiseliv AS:ii prošektii Sámi Mátkeealáhus 2.0.
Saemiedigkieraerie 850 000 kråvnah dåårje Nordnorsk Reiseliv AS:se prosjektese Samiske Reiseliv 2.0.
Prošeakta galgá loktet sámi mátkeealáhusfitnodagaid gelbbolašvuođa ja eanedit daid buktagiid ja márkanosiid.
Prosjekte edtja maahtoem, dorjesidie jïh maarkedelåhkojde lissiehtidh saemien fealadassesïeltide.
Sámi Mátkeealáhus 2.0 lea dan Sámi Mátkeealáhus prošeavtta joatkka maid Origo Nord lea jođihan áigodagas 2012-2015.
Samisk Reiseliv 2.0 lea akte guhkiebasse barkoe prosjekteste Samisk Reisliv maam Origo Nord lea stuvreme boelhken 2012-2015.
- D at mii lea ođas dán joatkimis, lea ahte sámi mátkeealáhussuorgi dás čadnojuvvo dálá mátkeealáhusbirrasii ja nu beassá ávkkástallat ásahuvvon fierpmádagain, alla mátkefágalaš gelbbolašvuođain ja nana vuovdalankanálain mii sáhttá lokte juohke fitnodaga prošeavttas, dadjá sámediggeráđđi Silje Karine Muotka.
- Dïhte mij lea orre daennie guhkiebasse barkosne lea saemien fealadassesuerkie daesnie ektiedamme sjædta akten daaletje fealadassebyjresen vööste jïh destie gaskesem åådtje aktine tseegkeme viermine, jolle fealadimmiefaageles maahtojne jïh akten nænnoes maarkededoekemekanaalese mah maehtieh fïerhtem sïeltem prosjektesne lutnjedh, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
NordNorsk Reiseliv AS (NNR) vuovdala Davvi-Norgga mátkemearrin našunálalaččat ja riikkaidgaskasaččat.
NordNorsk Reiseliv AS (NNR) lea maarkedefoeresjimmieåårgane Noerhte-Nöörjese goh fealadimmieulmie nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale sijjesne.
Fitnodagas leat 15 bargi kantuvrrain Romssas, Álttás ja Bådåddjos.
Sïelten leah 15 barkijh kontovrine Tromsøesne, Altesne jïh Bådåddjosne.
Sámi Mátkeealáhus 2.0 galgá leat rabas fierpmádat mii fállá gealbudeami buohkaide geat háliidit háhkat ođđa máhtu.
Samisk Reiseliv 2.0 edtja akte gaahpoeh viermie årrodh mij maahtoelutnjemem faalehte gaajhkesidie mah sijhtieh orre daajroem vejtiestidh.
Adnojuvvo deaŧalažžan ahte buot fitnodagat ja eará instánssat main lea erenoamáš beroštupmi fágasuorggis, ožžot fálaldaga searvat rabas čoahkkanemiide nu go semináraide, kurssaide ja konferánssaide.
Åtna goh vihkeles gaajhkh sïelth jïh jeatjah instansh mah sjïere ïedtjem utnieh faagesuarkan maehtieh faalenassem åadtjodh meatan årrodh gaahpoeh tjåanghkojne goh seminaarh, kuvsjh jïh konferansh.
Dakkár fitnodagat dahje ásahusat mat eai leat mielde prošeavttas, fertejit máksit ieža dakkár lágidemiide searvama ovddas.
Sïelth jallh institusjovnh mah eah leah prosjekteguejmieh tjuerieh jïjtje maeksedh jis sijhtieh meatan årrodh öörnedimmesne.
Mátkeealáhusfitnodagat lullisámi guovlluin galget oažžut saji Sámi Mátkeealáhussii 2.0.
Fealadassesïelth åarjelsaemien dajvine edtjieh aktem sijjiem åadtjodh prosjektesne Samisk Reiseliv 2.0.
Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka dadjá ahte mátkeealáhusáŋgiruššamat sámi kultuvrrain fertejit leat vuođđuduvvon eaktivuhtii ja jáhkehahttivuhtii.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta fealadasseråajvarimmieh saemien kultuvresne tjuerieh tjïelkevoetem jïh ussjedammesvoetem våaroeminie utnedh.
– Olles prošeavttas ferte leat sáhka eakti ja jáhkehahtti sámi mátkeealáhusbuktagiin, dadjá Muotka.
– Tjïelke jïh ussjedammes saemien fealadassedorjesh tjuerieh akte rööpses laejkie årrodh abpe prosjekten tjïrrh, Muotka jeahta.
- S ámi mátkeealáhusas lea buorre vejolašvuohta šaddat ollu stuorát ealáhussan sámi guovlluin go dál.
- Saemien fealadasse stoerre nuepiem åtna akte sagke stuerebe jielemem sjïdtedh saemien dajvine goh daan biejjien.
Mii dárbbašit eanet fidnolaš sámi mátkeealáhusoassálastiid geat fállát eakti ja buriid buktagiid maid jearahit riikkaidgaskasaš mátkeealáhusmárkanis, dadjá Muotka.
Mijjieh jienebh profesjonelle fealadasseaktöörh daarpesjibie mah tjïelke hijven dorjesh faalehtieh mej mietie gaskenasjovnaale fealadassemaarkede gihtjie, Muotka jeahta.
Eanet dieđuid addá: S ámediggeráđđi Silje Karine Muotka, 984 87 576
Vielie bïevnesh: Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka, 984 87 576
Loga eanet dás:
Lohkh vielie:
Vuođđoskuvla ja JS / Oahpahus / Sámediggi - Sametinget
Maadthskuvle jïh Jåa / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Oza doarjaga
Ohtsh dåarjoem
Skuvla lea okta dain deháleamos servodatásahusain.
Maadthskuvle jïh Jåa
Das lea vássánáigi doaimma vuođđun ja galgá min ráhkkanahttit dustet boahtteáiggi.
Dïhte lea viedteldihkie dejpelasse jïh edtja mijjem ryöjredidh båetijen beajjan.
Skuvla ja oahpaheaddji daguhit máhto, kultuvrra ja árvvuid nuppi sohkabuolvvas nubbái.
Skuvle jïh lohkehtæjja daajroem, kultuvrem jïh aarvoeh boelveste boelvese sertiestieh.
Gelbbolašvuohta - máhttu - lea servodaga vuođđoveahkkevárri.
Maahtoe lea sibriedahken aalkoevierhtie.
Vuoruheames ja doarjumis skuvlla ja oahpahusa lea danin mearrideaddjin vai sámi servodat galgá ovdánahttojuvvot sápmelaččaid iežaset višuvnnaid, vuoruhemiid ja eavttuid mielde.
Jis dïhte saemien siebriedahke edtja evtiesovvedh saemiej jïjtsh visjovnigujmie, prijoritetigujmie jïh premissigujmie, dle skuvle jïh ööhpehtimmie dïhte ellen vihkielommes.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Silje Karine Muotka
NSR
silje.karine.muotka@samediggi.no
Phone: +47 984 87 576
Áigeguovdil
Daaletje
Dál sáhtat ohcat stipeandda elektruvnnalaččat
Tjåenghkies noerhtelaanti learoesoejkesje saemien learoehkidie
Sámediggi joatká 2016:s juolludit giellamovttidahttinstipeandda ohppiide gea...
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka lea kronihkem tjaaleme tjåenghkies no...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Sávvat lihku Benjamin-bálkkašumiin
Ohtsememierie aerpievuekien daajrose jïh saemien miehtjieåtnose maadthskuvlesne
Sámediggeráđđi sávvá lihku Vuotnasiidda joatkkaskuvlii go lea vuoitán Benjam...
- Sïjhtem måjhtajehtedh nuepien bïjre vierhtieh ohtsedh dåarjoeöörnegistie a...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Čájet buot áššiid
Vuesieh gaajkesh saakh
Sámediggi bargá dan badjelii:
Saemiedigkie sæjhta:
ahte galgá ráhkaduvvot ollislaš oahpahuspolitihkka vuođđooahpahussii ja joatkkaoahpahussii
aktem ållesth saemienööhpehtimmiepolitihkem maadthlïerehtæmman jïh jåarhkeööhpehtæmman evtiedidh
ahte ruovttoluotta máksinmearri sámegielat oahpahussii muddejuvvo nu ahte duohta golut máksojuvvojit
refusjovnemaaksoe saemien gïelelïerehtæmman staeriesåvva guktie dah riektes maaksoeh maaksasuvvieh
ahte giliskuvllat sámi guovlluin galget bisuhuvvot
gaerteneskuvlh saemien dajvine tjåadtjoehtidh
ahte ohppiidlohku geat čađahit joatkkaskuvlla lassána
learohkelåhkoem lissiehtidh mah jåarhkeskuvlem illehtieh
Dát lea mainna dál bargat:
Daelie daejnie barkebe:
Sámediggedieđáhusain oahpu ja oahpahusa birra.
Saemiedigkien bïevnese lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre.
Sámediggi Norggas ii leat dássážii hábmen bajitdási mihttomeriid ollislaš oahpahuspolitihkkii.
Saemiedigkie Nöörjesne lea daan raajan ij naan bijjemes ulmieh evtiedamme akten ållesth ööhpehtimmiepolitihkese.
Muhto Sámediggedieđáhus oahpu ja oahpahusa birra dán dili rievdada.
Saemiedigkien bïevnesinie lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre, Saemiedigkie sæjhta maam akt daejnie darjodh.
Vuosttažettiin danin go oahpahuspolitihkas lea stuorra mearkkašupmi sámi servodahkii ja servodat- ja gealbohuksemis dál ja ovddasguvlui.
Uvtemes dan åvteste ööhpehtimmiepolitihke lea joekoen vihkeles dan saemien siebriedahkese, jïh siebriedahke- jïh maahtoebigkemen gaavhtan, daelie jïh båetijen biejjien.
Váikkuhit dasa ahte oahpahusláhka rávisolbmuidoahpahusláhka, priváhtaskuvllaidláhka ja láhkaásahusat mat gusket sámegiela oahpahussii ođasmahttojuvvojit
Meatan årrodh guktie refusjovne sjædta ööhpehtimmielaakesne, geerveööhpehtimmielaakesne, privaateskuvlelaakesne jïh mieriedimmine saemien lïerehtimmien bïjre
Ođasmahttit oahppoplána man Sámediggi lea mearridan
Learoesoejkesh staeriedidh mejtie Saemiedigkie jååhkesjamme
Sámediggi juohká dieđuid ja rávvagiid sámegielat oahpahusa birra vuođđoskuvllas.
Saemiedigkie beavna jïh bïhkede saemien lïerehtimmien bïjre maadthlïerehtimmien sisnjelen
Sámegielat oahpahus – vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat
Saemien lïerehtimmie – reaktah jïh dïedth
Gáiddusoahpahus:
Maajhööhpehtimmie:
Gáiddusoahpahus ja guosseoahppa lea molssaevttolaš oahpahusvuohki man galgá atnit dušše dalle go dábálaš oahpahus ii sáhtte adnot.
Maajhööhpehtimmie jïh viesehtimmie leah akte alternatijve lïerehtimmievuekie maam edtja ajve nåhtadidh dej veajkoej gosse ij maehtieh sïejhme lïerehtimmiem vedtedh.
Jus skuvlaeaiggádis ii leat oahpaheaddji guhte sáhttá oahpahit sámegillii, de son ferte fállat ohppiide oahpahusa sámegielas dákkár molssaevttolaš oahpahusvugiid bakte.
Skuvleaajhtere, mij ij naan lohkehtæjjam utnieh guhte maahta lïerehtimmiem vedtedh saemiengïelesne, tjuerieh sijjen learohkh lïerehtimmiem saemiengïelesne faalehtidh, viehkine alternatijve lïerehtimmievuekijste.
Odne fállojuvvo sámegielat gáiddusoahpahus sihke vuođđoskuvllain ja joatkkaskuvllain.
Daan biejjien maajhööhpehtimmiem faalehte saemien gïeline dovne maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne.
Oahpahuslága láhkaásahus § 7-1 molssaevttolaš oahpahusvugiid birra, daddjo ahte gáiddusoahpahus lea okta máŋga molssaeavttuin.
Mieriedimmesne ööhpehtimmielaakese § 7 -1 alternatijve lïerehtimmievuekiej bïjre, dle maajhööhpehtimmie akte gellijste alternatijvijste.
Nordlándda Fylkkamannis lea lulli- ja julevsámegiela gáiddusoahpahusa koordinerenovddasvástádus.
Fylhkenålma Nordlaantesne iktedimmiedïedtem åtna åarjel-jïh julevsaemien maajhööhpehtimmien åvteste.
Finnmárkku Fylkkamánnis lea davvisámegiela gáiddusoahpahusa koordinerenovddasvástádus.
Fylhkenålma Finnmaarhkesne iktedimmiedïedtem åtna noerhtesaemien maajhööhpehtimmien åvteste.
Vuoruheames ja doarjumis skuvlla ja oahpahusa lea danin mearrideaddjin vai sámi servodat galgá ovdánahttojuvvot sápmelaččaid iežaset višuvnnaid, vuoruhemiid ja eavttuid mielde.
Maahtoe lea sibriedahken aalkoevierhtie. Jis dïhte saemien siebriedahke edtja evtiesovvedh saemiej jïjtsh visjovnigujmie, prijoritetigujmie jïh premissigujmie, dle skuvle jïh ööhpehtimmie dïhte ellen vihkielommes.
Dievasčoahkkin / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Stoerretjåanghkoe / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Dievasčoahkkin
Stoerretjåanghkoe
Sámedikki dievasčoahkkin lea bajimus orgána ja eiseváldi.
Saemiedigkien stoerretjåanghkoe lea Saemiedigkien bijjemes åårgane jïh faamoe.
Sámediggi heiveha doaimmas daid rámmaide mat leat mearriduvvon lágas Sámedikki ja eará sámi vuoigatvuođaid birra (sámelágas).
Saemiedigkie sov barkoem sjïehtede dej mieriej sisnjeli mah leah vadteme Laakesne Saemiedigkien bïjre jïh jeatjah saemien reaktatsiehkiej bïjre (saemielaake).
Dievasčoahkkin mearrida bargoortnega oktan ja njuolggadusaid buot Sámedikki doaimmaide.
Stoerretjåanghkoe saemiedigkien barkoeöörnegem nænnoste, njoelkedassigujmie jïh bïhkedassigujmie dejtie jeatjah darjoemidie mejtie Saemiedigkie stuvrie.
Dievasčoahkkimat dollojit dábálaččat njelljii jagis, seamma vahkuid go leat lávdegoddečoahkkimat.
Stoerretjåanghkoeh sïejhmemes njieljien aejkien jaepien, seamma våhkoen goh moenehtsetjåanghkoeh.
Mánnodaga ja disdaga leat lávdegoddečoahkkimat, ja dievasčoahkkin gaskavahku bearjadahkii.
Måantan jïh dæjstan leah moenehtsetjåanghkoeh, stoerretjåanghkoe lea gaskevåhkoen raejeste bearjadahken raajan.
2013-2017 áigodahkii lea čuovvovaš bellodagat válljejuvvon Sámediggái:
Veeljemeboelhken 2013-2017 daah krirrieh jïh læstoeh Saemiedigkesne:
Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR)
Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie (NSR)
Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR) ja Sámeálbmotbellodat (SáB) (oktasašlista)
Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie (NSR) jïh Samefolkets parti (SáB) (ektielæstoe)
Bargiidbellodat
Barkoekrirrie
Ovddádusbellodat
Båatsoesaemielæstoe
Olgešbellodat
Åelkies
Nordkalottfolket
Åarjel-Saemiej Gïelh
Ávjovári Dáloniid Listu
Saemieh åerjielisnie
Sámedikki lávdegodde- ja dievasčoahkkimat nuppi jahkebealis 2015:
Saemiedigkien moenehtsetjåanghkoeh jïh stoerretjåanghkoeh mubpien jaepiebielien 2015:
Vahkku 39: čakčamánu 21. – 25. b, lávdegodde- ja dievasčoahkkimat.
Våhkoen 39: skïereden 21. – 25. b., moenehtse- jïh stoerretjåanghkoeh
Vahkku 47: skábmamánu 16. – 20. b, lávdegoddečoahkkimat.
Våhkoen 47: gålkoen 16. – 20. b., moenehtsetjåanghkoeh
Vahkku 49: 30. november – 4. desember, dievasčoahkkin.
Våhkoen 49: gålkoen 30. b. – goeven 4. b., stoerretjåanghkoe
Sámedikki lávdegodde- ja dievasčoahkkinčoahkkimat vuosttaš jahkebealis 2016:
Saemiedigkien moenehtsetjåanghkoeh jïh stoerretjåanghkoeh voestes bielien 2016
Vahkku 9: guovvamánu 29. b. - njukčamánu 4. b. lávdegodde- ja dievasčoahkkinčoahkkimat.
Våhkoe 9: goevten 29. b. - njoktjen 4. b. moenehtse- jïh stoerretjåanghkoeh.
Vahkku 21: miessemánu 23. - 27. b., lávdegoddečoahkkimat (vuosárggas bearjadahkii)
Våhkoe 21: suehpeden 23. - 27. b., moenehtsetjåanghkoeh (måanta– bearjadahke)
Vahkku 23: geassemánu 6. - 10. b., dievasčoahkkinčoahkkimat
Våhkoe 23: ruffien 6. - 10. b. stoerretjåanghkoe
Sámedikki lávdegodde- ja dievasčoahkkinčoahkkimat nuppi jahkebealis 2016:
Saemiedigkien moenehtsetjåanghkoeh jïh stoerretjåanghkoeh mubpien biejjien 2016
Vahkku 39: čakčamánu 26. - 30. b., lávdegodde- ja dievasčoahkkinčoahkkimat
Våhkoe 39: skïereden 26. - 30. b., moenehtse- jïh stoerretjåanghkoeh
Vahkku 47: skábmamánu 21. - 25. b., lávdegoddečoahkkimat (vuosárggas bearjadahkii)
Våhkoe 47: gålkoen 21. - 25. b., moenehtsetjåanghkoeh (måanta – bearjadahke)
Vahkku 49: juovlamánu 5. - 9. b., dievasčoahkkinčoahkkimat
Våhkoe 49: goeven 5. - 9. b., stoerretjåanghkoe
Rávisolbmuid oahpahus / Oahpahus / Sámediggi - Sametinget
Geerveööhpehtimmie / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Rávisolbmuid oahpahus
Geerveööhpehtimmie
Sámegiella lea vuođđudeaddji árvun.
Saemien gïelh akte vihkeles aarvoe.
Sámi iešguđege guovlluin lea ollu rávisolbmot geat ovddeš dáruiduhttima dihte leat massán eatnigielaset.
Dejnie ovmessie bieline Sapmeste dle jïjnjh geerve almetjh mah dan aarebi daaroedehtemepolitihken gaavhtan, sijjen ietniengïelem dasseme.
Dán dili dihte dárbbašuvvo rávisolbmuidoahpahus sámegielas, sihke vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla dásis.
Dan åvteste dle daerpies geerveööhpehtimmine saemiengïelesne, dovne maadthskuvlen jïh jåarhkeskuvlen daltesisnie.
Sámediggi atná dehálažžan láhččet gurssaid otná váhnemiidda mii lea áibbas mearrideaddjin jus giella galgá ovdánahttojuvvot ovddasguvlui.
Saemiedigkie vuajna vihkeles kuvsjh sjïehteladtedh daan beajjetje eejhtegidie, juktie gïelem åvtese evtiedidh.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Silje Karine Muotka
NSR
silje.karine.muotka@samediggi.no
Phone: +47 984 87 576
Sámediggi bargá dan badjelii:
Ulmieh:
Rávis sápmelaččaide geat eai hálddaš sámegiela galgá láhččojuvvot vejolašvuohta háhkat dárbbašlaš vuođđomáhtu heivvolaš oahpahusa bakte.
Edtja sjïehteladtedh ihke geerve saemieh mah eah saemien maehtieh, edtjieh maehtedh daerpies betniedaajroeh skååffedh, sjïehteles lïerehtimmien tjïrrh.
Sámediggi áigu ásahit oahpahusvuogádaga mii addá buot sámi mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide oahpposajádagaid go sii sáhttet ovdánahttit iežaset máhtolašvuođa, giela ja kultuvrra.
Saemiedigkie sæjhta aktem lïerehtimmieöörnegem sjugniedidh mij hijven lïerehtimmiesijjieh vadta gaajhkide saemien maanide, noeride jïh geerve almetjidie juktie daajroem evtiedidh, jïh gïelem jïh kultuvrem guhkiebasse evtiedidh.
Sámediggi lea addán bargun Sámi Allaskuvlii ovdánahttit ja čađahit 5-jagi rávisolbmooahpahusprográmma sámegielas mii galgá leat oassin giellaprográmmas ii-sámegiela hubmi olbmuid várás davvi-, julev- ja lullisámi guovlluin.
Saemiedigkie lea Saemien Jïlleskuvlem stilleme aktem 5-jaepien geervelïerehtimmieprogrammem saemien gïelesne evtiedidh jïh tjïrrehtidh, goh akte bielie aktede gïeleprogrammeste dejtie almetjidie mah eah saemien soptsesth, noerhte, - julev- jïh åarjelsaemien dajvesne.
Rávisolbmooahpahusprográmma galgá heivehuvvot báikkálaš dárbbuide.
Edtja geervelïerehtimmieprogrammem sjïehtesjdih dejtie gietskene daerpiesvoetide.
Giellaoahpahus galgá vuođđuduvvot báikkálaš diliide ja deattuhit báikkálaš variánttaid ja nu seailluhit ja nannet báikkálaš sámi gullevašvuođa.
Gïelelïerehtimmie edtja viedteldihkie årrodh gietskene, jïh dejtie jeereldihkie smaaregïelide krööhkedh, juktie dam gietskene saemien identiteetem gorredidh jïh nænnoestehtedh.
Rávisolbmooahpahusprográmma galget leat čuovvovaš bealit:
Geervelïerehtimmieprogramme lea:
a) Álgogursa 1 sámegielas
a) Saemien 1. aalkoekuvsje
b.) Álgogursa 2 sámegielas
b) Saemien 2. aalkoekuvsje
c) Sámegiela lohkanbadjeoahppu
c) Saemien semestereaamhte
Ulbmil lea ahte 5-jagi giellaprográmma olis álggahuvvojit doaibmabijut man boađusin lea eanet sámegiela geavaheaddjit.
Ulmie lea akten 5-jaepien gïeleprogrammen tjïrrh råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah darjoeh guktie jienebh eadtjohke saemiestæjjah sjidtieh.
Ulbmiljoavkun leat ii-sámegielat hubmi olbmot viiddis geográfalaš guovllus ja earenoamážiid dain guovlluin gos dáruiduhttin eanemusat lea čuohcan.
Ulmiedåehkie lea gaajhkesh mah eah saemesth aktene stoerre geografeles dajvesne, jïh joekoen dejnie dajvine gusnie daaroedehteme stööremes skaaram dorjeme.
Prošeakta sáhttá duođaštit hui positiiva bohtosiid das man galle rávisolbmo leat čađahan sámi giellaoahpahusa ja galle giellaguovddáža leat leamašan mielde prošeavttas.
Prosjekte maahta jïjnjh hijven illedahkh vuesiehtidh, dovne man gellie geerve almetjh mah saemien gïelelïerehtimmiem tjïrrehtamme, jïh man gellie gïelejarngh jïh jeatjah institusjovnh mah leah meatan orreme prosjektesne.
Maŋŋil go rávisolbmuid oahpahusprográmma álggahuvvui de leat leamašan stuorit rekruteren sámegielat oahpuide.
Mænngan geervelïerehtimmieprogramme eelki dle vuajneme jienebh leah aalkeme saemien universiteetine jïh jolleskuvline lohkedh.
Áigumuš lea beassat álggahit gurssaid lulli- ja julevsámi guovlluin, ja Norgga stuorimus gávpogiin.
Ulmie lea kuvsjigujmie nïerhkedh aaj åarjel- jïh julevsaemien dajvesne, jïh dejnie stööremes staarine Nöörjesne.
Gursat galget váikkuhit dasa ahte ii sámegiela hubmi olbmot galget beassat fas hupmagoahtit sámegiela, ja ahte sámegielagat galget oahppat lohkat ja čállit sámegiela.
Dah kuvsjh edtjieh viehkiehtidh guktie dah mah eah maehtieh saemiestidh, nuepiem åadtjoeh gïelem bååstede vaeltedh, jïh dah mah saemien maehtieh edtjieh åadtjodh lïeredh lohkedh tjaeledh saemien.
Maiddái galgá leat vejolašvuohta háhkat lohkangelbbolašvuođa vai galget sáhttit joatkit dábálaš oahpahusaide.
Edtja aaj nuepieh vedtedh studijemaahtoem skååffedh, guktie maahta jåarhkedh sïejhme studijigujmie mænngan.
Dát lea mainna dál bargat:
Daelie daejnie barkebe:
Rávisolbmuid oahppoprográmma “ Giellaprográmma ” čuovvoleapmi
Vijriebasse barkedh gïelelïerehtimmieprogrammine «Gïeleprogrammeš Saemien geervelïerehtimmieprogramme abpe laantese
Oahpahuslága § 4A-1 daddjo ahte rávisolbmuin lea riekti oažžut heivehuvvon vuođđoskuvlaoahpahusa.
Ööhpehtimmielaaken § 4 A -1 tjåådtje geerve almetjh reaktam utnieh sjïehtedamme maadthskuvlelïerehtimmiem åadtjodh.
Rávisolbmuin geain lea riekti oažžut vuođđoskuvlaoahpahusa lea maiddái riekti oažžut neavvagiid ja rávvagiid kártemis iežaset oahppodárbbuid, ja riekti oažžut oahpahusa mii lea heivehuvvon sin gelbbolašvuhtii ja maiddái ovdáneami.
Geerve almetjh mah reaktam utnieh maadthskuvlelïerehtimmiem åadtjodh, aaj reaktam utnieh raeriestimmiem åadtjodh sijjen lïerehtimmiedaerpiesvoetem goerehtalledh, jïh reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh mij lea sjïehtedamme altese maahtose jïh daerpiesvoetese åvtese.
Dás ii gáibiduvvo ahte rávisolbmot galget čađahit oahpahusa olles fágas.
Ij leah naan krïevenassh geerve almetjh tjuerieh lïerehtimmiem tjïrrehtidh ellies faagine.
Viidáset lea rávisolbmuin oahpahuslága § 4A-3 mielde vuoigatvuohta oažžut joatkkaoahpu dan jagi rájes go devdet 25 jagi.
Vijriesåbpoe dle geerve almetjh Ööhpehtimmielaaken § 4A-3 mietie reaktam utnieh jåarhkelïerehtimmiem åadtjodh dehtie jaepeste dah 25 jaepieh illieh.
Joatkkaoahpahusa vuoigatvuohta gullá sidjiide geat leat čađahan vuođđoskuvlla dahje sullásačča, ja geat ovdal eai leat čađahan ja joatkkaskuvlaoahpu.
Dah mah reaktam utnieh jåarhkelïerehtimmiem åadtjodh leah dah mah eah leah jåarhkelïerehtimmiem tjïrrehtamme aarebi.
Rávisolbmot geat čađahit joatkkaskuvlla oahpahusa galget čuovvut dábálaš oahppoplánaid.
Geerve almetjh mah jåarhkelïerehtimmiem vaeltieh edtjieh uvtemes dejtie sïejhme learoesoejkesjidie fulkedh.
Oahpahuslága § 4A-4 mielde geatnegahttojuvvo suohkan ja fylkkasuohkan láhččet vuođđoskuvlaoahpahusa ja joatkkaoahpahusa rávisolbmuide, ja sii sáhttet ávkkástallat oahppolihtuid, dohkkehuvvon neahttaskuvllaid ja earáid geat fállet vuođđoskuvlaoahpu ja joatkkaoahpu vai ollašuhttet geatnegasvuođaideaset fállamis rávisolbmuide oahpahusa.
Jåarhkeööhpehtimmielaaken § 4 A-4 mietie dle tjïelte jïh fylhkentjïelte dïedtem utnieh maadtskuvlelïerehtimmiem jïh jåarhkelïerehtimmiem geerve almetjidie hoksehtidh, jïh dah maehtieh studijesiebrieh, jååhkesjamme nedteskuvlh jïh jeatjebh nåhtadidh, mah faalenassem maadthlïerehtimmien jïh jåarhkelïerehtimmien bïjre vedtieh, juktie sijjen lïerehtimmiedïedtem geerve almetjidie voebnesjidh.
Rávisolbmuin geain lea vuoigatvuohta oažžut joatkkaoahpahusa, lea maiddái riekti oažžut iežaset reálagelbbolašvuođa árvvoštallojuvvot.
Geerve almetjh mah reaktam utnieh jåarhkelïerehtimmiem åadtjodh, reaktam utnieh vuarjasjimmiem åadtjodh sijjen realemaahtoste, jïh maahtoevihtienassem åadtjodh.
Gealboduođaštusa oažžu fylkkasuohkanis.
Fylhkentjïelte edtja maahtoevihtienassem vedtedh.
Máhttodepartemeanta
Maahtoedepartemente
Oahpahusdirektoráhtta
Ööhpehtimmiedirektovraate
Fylkkamánni
Fylhkenålma
Stuoradiggi lea dohkkehan Sámi Oahppolávdegotti (SOL) stáhtadoarjaga vuoigaduvvon oahppolihttun 1976 rávisolbmuidoahpahuslága vuođul.
Saemien Studijemoenehtse (SOL) lea akte jååhkesjamme studijesiebrie Stoerredigkeste, mij edtja dåarjoem åadtjodh staateste, guktie tjåådtje Laakesne geervelïerehtimmien bïjre jaepeste 1976. SOL.
SOL váldoulbmilin lea doaimmahit čuvgehus- ja oahppodoaimmaid sápmelaččaid gaskkas.
’ en åejvieåssjele lea bïevnese- jïh studijedarjomigujmie gïehtelidh saemiej luvnie.
Sámegiella lea vuođđudeaddji árvun.
Saemien gïele akte vihkeles aarvoe.
Sámi iešguđege guovlluin lea ollu rávisolbmot geat ovddeš dáruiduhttima dihte leat massán eatnigielaset.
Dejnie ovmessie bieline Sapmeste dle jïjnjh geerve almetjh mah dan aarebi daaroedehtemepolitihken gaavhtan, sijjen ietniengïelem dasseme.
Sámedikki minerálaveahkki
Saemiedigkien mineraalebïhkedæjja
Politihkalaš ášši: 2010 geassemánu mearridii Sámedikki minerálaveahki mii galgá sihkkarastit ahte sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima beroštumit vuhtiiváldojit iskkademiid, Iskkadanroggamiid ja mineráladoaimmaid oktavuođas árbevirolaš sámi guovlluin.
Politihken aamhtese: Ruffien 2010 dle Saemiedigkie aktem mineraalebïhkedæjjam nænnoesti juktie saemien kultuvrem, jieliemidie jïh siebriedahkejieledem gorredidh rïektes goerehtimmine, gosse pryövenassh vaeltedh jïh mineraalevierhtieh evtiedidh aerpievuekien saemien dajvine.
Minerálaveahkki geavahuvvo ovttasdoaimmaide minerálafitnodagaiguin geain lea áigumuš čađahit minerála iskkademiid ja doaimmaid sámi guovlluin.
Mineraalebïhkedæjja åtnasåvva gosse mineraalesïeltigujmie laavenjostoe, mah sijhtieh goerehtidh jïh mineraalh evtiedidh saemien dajvine.
Stuorradiggi mearridii 2009:s ođđa minerálalága Sámedikki mieđiheami haga, iige mieđiheami daid doaimmaide maid láhkaárvalus galgá muddet.
Stoerredigkie aktem orre mineraalelaakem nænnoesti jaepien 2009, bielelen Saemiedigkie jååhkesjamme, jïh vaallah dejtie darjoemidie gænnah mejtie laakeraeriestimmie sæjhta stuvrehtidh.
Duogáš dása lei go Sámedikki mielas láhkaárvalus ii ollašuhte stáhta álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid sámiid ektui.
Dïhte dan åvteste laake idtji staaten almetjeriekteles åeliedimmieh saemide voebnesjh.
Dat gullá sihke luondduvalljodagaid sihkkarastimii, searvan mearridanproseassaide ja oasi doaimma ávkeárvvus.
Daate dovne gorredimmie vierhtijste, meatan årrodh sjæjsalimmieprosessesne, jïh bieliem åadtjodh darjomen nåhtoeaarvoste.
Sámediggi lea seammás dovddahan ahte sii: ” … háliidit láhkamearrádusaid mat addet vejolašvuođa ávkkástallat minerálavalljodagaid árbevirolaš sámi guovlluin.
Saemiedigkie lea seamma tïjjen tjïertestamme: ” aktem laakem sæjhta mij nuepiem vadta mineraalevierhtide nuhtedh aerpievuekien saemien dajvine.
Sámediggi sávvá láhkamearrádusaid mat dagahit einnostahtti dili buot bealálaččaide ja vejolašvuođa árbevirolaš ja ođđa ealáhusaide bálddalaga doaibmat ”.
Saemiedigkie aktem laakem sæjhta mij lea åvtelhbodti daajroes gaajhkide guejmide, jïh guktie aerpievuekien jïh orre jielemh maehtieh ektesne gïehtelidh ”.
Sámediggi lea badjel 10 jagi bargan ođđa minerálalágain.
Dïhte barkoe orre mineraalelaakine lea ryöhkeme bijjelen 10 jaepieh.
Minerálalágaárvalus lea meannuduvvon Sámedikki dievasčoahkkimin 1997:s, 1999:s, 2003:s, 2008:s ja 2009:s.
Saemiedigken stoerretjåanghkoe lea raeriestimmiem mineraalelaakese gïetedamme jaepiej 1997, 1999, 2003, 2008 jïh 2009.
Sámediggi lea guktii ovddidan oainnustis almmolaš čielggademiide, oktii Ráđđehusa gulaskuddanárvalussii ja golbmii Ráđđehusa láhkaárvalussii.
Saemiedigkie lea lahtestimmine båateme raeriestimmide byögkeles salkehtimmine göökth, govlehtimmieraeriestæmman Reerenasseste ikth, jïh laakeraeriestæmman Reerenasseste gulmh.
2007 ođđajagimánu rájes gitta 2008 geassemánu rádjai ledje ráđđádallamat ođđa minerálalága birra gaskal Sámedikki ja Ealáhus-ja gávpedepartemeanta.
Boelhken tsiengelen 2007 raejeste ruffien 2008 raajan dle lij konsultasjovnh Jieleme-jïh åesiestimmiedepartementen jïh Saemiedigkien gaskem, dan orre mineraalelaaken bïjre.
Ráđđádallamiin vuhttui váilevaš dáhttu čađahit duohta ráđđádallamiid ja gávdnat čovdosiid mat livčče sáhttán adnot vuođđun ovttamielalašvuođa olaheames.
Dah konsultasjovnh vuesiehtin ij lij væljoe reelle konsultasjovnh tjïrrehtidh, juktie raerieh gaavnedh mej bïjre meehti siemes årrodh.
Sámediggi sáddii 2009 giđa raportta ráđđehusa minerálalága árvalusa birra ILO:ii, ON álgoálbmogiid erenoamášdieđiheaddjá ja ON álgoálbmotvuoigatvuođaid áššedovdimekanismmai.
Gïjren 2009 dle Saemiedigkie reektehtsem reerenassen mineraaleraeriestimmien bïjre ILO. ’ se seedti, EN. ’ i sjïerereektijasse aalkoealmetjidie, jïh EN. ’ i Ekspertmekanismese aalkoealmetji reaktide. Dovne ILO.
Sihke ILO ja ON erenoamášdieđiheaddji lea bivdán ráđđehusa farggamusat čađahit ráđđádallamiid Sámedikkiin ja soahpat ođđa lága mii vuhtiiváldá sámiid vuoigatvuođaid buot sámi guovlluin.
’ n jïh EN. ’ i sjïerereektijh leah reerenassem birreme konsultasjovnigujmie Saemiedigkine varki nïerhkedh, juktie aktem laakem åadtjodh mij saemien reaktide gorrede, abpe saemien dajvesne.
Lassin minerálalága álgomearrádusaide de láhka lea hábmejuvvon mineráladoaimma njealji váldodásiid ektui.
Lissine dejtie voestes nænnoestimmide mineraalelaakesne dle dïhte åajvahkommes njieljie åejvieboelhki bïjre bæjjese bigkeme mineraaledarjoemisnie.
Dát dási leat 1) ohcan, 2) ohcanriekti ja vuoruheapmi, 3) rogganriekti ja 4) doaibmalohpi.
Dah leah 1) ohtseme, 2) reakta goerehtidh jïh prijorieteete, 3) reakta mineraalide veedtjedh jïh 4) gïehteldimmiekonsesjovne.
Minerálalága ulbmilin lea ovddidit ja sihkkarastit minerálaresurssaid hálddašeami ja anu mii čuovvu ceavzilis ovdáneami prinsihpaid (§1).
Mineraalelaaken åssjele lea eadtjoestidh jïh gorredidh aktem eensi reeremem jïh åtnoem mineraalevierhtijste, mij lea hijven siebriedahkese, jïh lea prinsihpi mietie akten monnehke evtiedimmien bïjre (§1).
Lágas lea maiddái mearrádus mii namuha makkár beroštumiid galget vuhtiiváldojuvvot minerálavalljodagaid hálddašeami oktavuođas (§ 2).
Laaken aaj akte jïjtse nænnoestimmie dej krööhkemi bïjre mejtie edtja voebnesjidh reeremisnie mineraalevierhtijste (§2).
Láhkamearrádus čielggasmahttá maid lágain áigu olahit, ja makkár dehálaš servodatdoaimmaid láhka galgá čoavdit.
Nænnoestimmie tjyölkehke dorje guktie laake edtja buektiehtidh tsavtshvierhtine årrodh, jïh mah laavenjassh mah leah dah vihkielommes siebriedahkelaavenjassh laake edtja viehkiehtidh loetedh.
§ 2 bustávva b mearrida ahte láhka galgá vuhtiiváldit sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima luondduvuođu.
§ 2 bokstave b vuesehte akte laavenjasse laaken mietie eatnemevåaromem voebnesjidh saemien kultuvrese, jieliemidie jïh siebriedahkejieliedasse.
Lágas lea maiddái sierra mearrádus mas daddjo ahte láhka galgá adnot nu ahte ollašuhttá álbmotrievtti njuolggadusaid álgoálbmogiid ja minoritehtaid birra (§ 6).
Laaken aaj akte jïjtse nænnoestimmie mij nænnoste laake edtja åtnasovvedh almetjereaktan njoelkedassi mietie, aalkoealmetji jïh unnebelåhkoej bïjre (§6).
Dás čujuhuvvo earenoamážiid ON 1966 siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvdnii (SP) ja ILO-konvenšuvdnii nr. 169 álgoálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain (ILO.
Daesnie sjïerelaakan ussjede EN. ’ i konvensjovnem sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre jaepeste 1966 (SP), jïh ILO-konvensjovnem nr. 169 aalkoealmetji jïh tjiertealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine (ILO.
169), muhto maiddái eará álbmotrievttálaš njuolggadusaide.
169), men aaj jeatjah almetjeriekteles njoelkedassh.
Dán oktavuođas leai áigeguovdil nai namuhit álgoálbmotjulggaštussii man ON váldočoahkkin 2007 čakčamánu 13.
Daennie ektiedimmesne sæjhta maereles årrodh aalkoealmetjebæjhkoehtimmiem neebnedh, mij lea nænnoestamme EN.
Beaivvi mearridii.
’ i generalekrirreste skïereden 13. b. 2007.
Oanehis čoahkkáigeassu minerálalága guovddáš mearrádusain go galgá hálddašit ja ávkkástallat daid minerálaid maidda stáhta čuoččuha oamastanrievtti lea:
Akte åenehks buerkiestimmie mineraalelaaken voernges nænnoestimmijste reeremen jïh åtnoen bïjre mineraalijste, mejtie staate veanhta satne lea aajhtere, sæjhta årrodh:
1.
1.
Minerálalága ohcanriekti lea kvalitatiivalaččat gáržžiduvvon ovddeš njuolggadusčállosiid ektui go daddjo ahte ohcan ii galgga dagahit vahágiid.
Ohtsemereakta mineraalelaakesne lea kvalitatijvelaakan gaertjiedamme gosse aarebi njoelkedassigujmie vierteste, dannasinie ohtseme ij edtjh arhkedh.
Seammás lea ohcanriekti kvantitatiivalaččat viiddiduvvon danin go dat dál maiddái guoská eananeaiggádan minerálaide.
Maahta ohtsedh bielelen bigkedh jïh arhkedh, bielelen dajveaajhteren jïh åtnoereakta-aajhteri jååahkesjimmiem.
Ohcan almmá meassamiid ja vahágiid sáhttá čađahuvvot eananeaiggáda ja geavahanvuoigatvuođalačča mieđiheami haga (§§ 8 ja 9).
(§ § 8 jïh 9).
Ohccis lea dattetge dieđihangeatnegasvuohta (§10).
Ohtsije læjhkan aktem bieljelimmiediedtem åtna (§ 10).
2.
2.
Iskkadanvuoigatvuohta minerálaide maidda stáhta čuoččuha oamastanvuoigatvuođa gáibida dohkkeheami stáhtas (§13).
Goerehtimmiereakta mineraalide, mej åvteste staate veanhta satne aajhterereaktam åtna, luhpiem staateste kreava (§13).
Iskkadanvuoigatvuohta buoremus vuoruhemiin lea maiddái eaktun oažžumis rogganvuoigatvuođa.
Goerehtimmiereakta bööremes prijoriteetine aaj akte krieveme jis edtja evtiedimmiereaktam åadtjodh.
Diđošteaddji leat geatnegahtton dieđihit Minerálahálddašandirektoráhttii, eananeaiggádii ja eatnama geavaheaddjái golbma vahku ovdal go bargu álggahuvvo (§18).
Goerehtæjja diedtem åtna Mineraalereeremen direktovratem, dajveaajhterem jïh dajven utnijem bieljelidh, golme våhkoej åvtelen barkojne nearhka (§18).
Iskkadanvuoigatvuođa sisdoallu čatnasa dasa mii lea dárbbašlažžan go galgá iskat leatgo rogganveara minerálat (§19).
Goerehtimmiereaktan sisvege lea ektiedamme disse mij lea daerpies vuarjasjidh, juktie vuarjasjidh mejtie mineraalh gååvnesieh mejtie gåarede evtiedidh (§19).
Ohcci sáhttá dušše čađahit ráddjejuvvon barggu eanangierragis, muhto iskkadanvuoigatvuođa eaiggát sáhttá bovret váimmusčájánasaid ja roggat eatnamii.
Mearan ohtsije ajve maahta såemies barkoeh bijjieskieresne darjodh, dle goerehtimmiereaktan aajhtere maahta kjernepryövenassh bovresjidh jïh raejkieh deavesne kroehkedh.
Viidáset mearkkaša iskkadanvuoigatvuohta dárbbašlaš eatnamiid gos sáhttá čađahit iskkadeami ja iskkadandávviriidda dárbbašlaš vuorkunsaji.
Vijriesåbpoe dle goerehtimmiereakta aaj luhpiem dajvese feerhmie barkoeh darjodh, dan nuelesne våarhkoesijjieh daerpies dalhketjidie.
Meassamat galget dattetge leat ráddjejuvvon ja gaskaboddosaččat eai sáhte čađahuvvot nu ahte iskkadeami mielddisbuktá bistevaš vahágiid.
Dah barkoeh edtjieh læjhkan smaave jïh annjebodts årrodh, jïh ij maehtieh dejtie tjïrrehtidh guktie stoerre skaarah dejstie sjædta.
3.
3.
Rievtti roggat minerálaid doppe gos stáhta čuoččuha oamastanvuoigatvuođa sáhttá mieđihuvvot ohcamuša vuođul dasa geas lea iskkadanriekti buoremus vuoruhusain ja guhte sáhttá veadjehahttit ahte iskkadanguovllus leat gávdnon rogganveara minerálat (§ 29).
Evtiedimmiereakta mineraalide mej åvteste staate veanhta satne aajhterereaktam åtna, ohtsemen mietie vadtasåvva disse mij goerehtimmiereaktam bööremes prijoriteetine åtna, jïh mij maahta tjïelkestidh mineraalh goerehtimmiedajvesne gååvnesieh mejtie gåarede evtiedidh. (§29).
Rogganrievtti eaiggádis lea riekti roggat ja ávkkástallat minerálaid maidda stáhta čuoččuha oamastanvuoigatvuođa (§32).
Evtiedimmiereaktan aajhtere reaktam åtna veedtjedh jïh nåhtoem vaeltedh mineraalijste mej åvteste staate veanhta satne aajhterereaktam åtna (§32).
4.
4.
Go roggá badjel 10.000 m3 minerálaresurssaid gáibiduvvo doaibmalohpi Minerálahálddašandirektoráhtas.
Gïehteldimmiekonsesjovne Mineraalereeremen direktovrateste lea daerpies jis edtja mineraalegaavnoeh evtiedidh mah leah stuerebe goh 10.000 m3.
Doaibmalohpi sáhttá mieđihuvvot dušše dasa geas juo lea rogganriekti.
Maahta ajve gïehteldimmiekonsesjovnem vedtedh disse mij evtiedimmiereaktam åtna.
Konsešuvdnii sáhttet mearriduvvot eavttut (§43).
Maahta krievemh nænnoestidh konsesjovnese (§43).
Lága álgomearrádusain leat njuolggadusat sámi kultuvrra vuhtiiváldima birra (§2) ja ahte láhka galgá geavahuvvot álbmotrievtti álgoálbmogiid ja minoritehtaid njuolggadusaid mielde (§6).
Laaken voestes nænnoestimmieh njoelkedassh vaarjelimmien bïjre saemien kultuvreste utnieh (§2) jïh edtja laakem nåhtadidh almetjereaktan noelkedassi mietie, aalkoealmetji jïh unnebelåhkoej bïjre (§6).
Dát oppalaš mearrádusat eai leat čuovvoluvvon konkrehta njuolggadusain mat dáhkidivčče dákkár čuovvoleami.
Ij leah dejtie sïejhme nænnoestimmide vihties njoelkedassh vadteme, mah aktem dagkeres vaaksjomem gorrede.
Dát guoská vuosttažettiin árbevirolaš sámi guovlluide olggobealde Finnmárkku.
Daate joekoen uvtemes dej aerpievuekien dajvi bïjre Finnmaarhken ålkolen.
Minerálalága § 17 leat earenoamáš njuolggadusat áššemeannudeami birra ja vuhtiiváldimis guoskevaš sámi beroštumiid Finnmárkkus iskkadanrievtti ohcamuša (§17), rogganrievtti (§30), doaibmalobi (§43) ja bággolotnuma (§40) oktavuođas daid minerálaide maidda stáhta čuoččuha oamastanrievtti.
Mineraalelaaken § 17 sjïere njoelkedassh åtna aamhtesegïetedimmien bïjre, jïh maam edtja krööhkestidh gosse lea saemien iedtjeladtji bïjre Finnmaarhkesne, gosse goerehtimmiereaktan bïjre syökoe (§17), evtiedimmiereaktan bïjre (§ 30), gïehteldimmiekonsesjovnen bïjre (§34) jïh ekspropriasjovnen bïjre (§40) mineraalide, mejtie staate veanhta satne lea aajhtere.
Njuolggadus man mielde árvvoštallat ja deattuhit Finnmárkku sámi kultuvrra beroštumiid lea gustovaš maiddái eananeaiggáda minerálaid bággolonisteami oktavuođas.
Dïhte njoelkedasse vuarjasjimmien bïjre, jïh misse edtja leavloem bïejedh gosse edtja saemien kultuvrem krööhkedh Finnmaarhkesne, aaj faamoem åtna ekspropriasjovnen bïjre dajveaajhteren mineraalijste.
§ 17 mearkkaša ahte Finnmárkkus galgá:
§ 17 sæjhta jiehtedh Finnmaarhkesne dle:
son guhte ohca iskkadanrievtti, rogganrievtti ja doaibmalobi ohcat dieđuid njuolgut guoskevaš sámi beroštumiid birra.
ohtsije tjuara bïevnesh skååffedh ryöktesth gïetedamme saemien iedtji bïjre, gosse lea goerehtimmiereaktan, evtiedimmiereaktan jïh gïehteldimmiekonsesjovnen bïjre.
Minerálahálddašandirektoráhtta ohcamušaid gieđahallama oktavuođas sihke árvvoštallat ja mearkkašahtti ládje deattuhit sámi kultuvrra, boazodoalu, ealáhusdoaimma ja servodateallima beroštumiid.
Mineraalereeremen direktovrate tjuara, gosse ohtsemh gïetede, dovne vuarjasjidh jïh stuerebe leavloem bïejedh saemien kultuvrese, båatsose, jieliemidie jïh siebriedahkejieliedasse.
Ohcamuš sáhttá hilgojuvvot jus sámi beroštumiid árvvoštallan čájeha ahte ohcamuša berre hilgut.
Maahta ohtsemh nyöjhkedh jis vååjnoe goh ij dejtie saemien iedtjide krööhkh.
Jus ohcamuš dohkkehuvvo de sáhttet biddjo eavttut ahte dákkár beroštumit galget vuhtiiváldot.
Jis ohtsemem jååhkesje maahta krievedh daejtie krööhkemidie gorredidh.
Minerálahálddašandirektoráhtta ohcamuša gieđahallama oktavuođas láhčit eananeaiggádii, Sámediggái, suohkaniidda ja dan guovllu orohatstivrii ja guovllustivrii vejolašvuođa oainnuset ovddidit ohcamuššii.
Mineraalereeremen direktovrate edtja nuepiem vedtedh dajveaajhterasse, Saemiedægkan, tjïeltide jïh dan sjyöhtehke dajveståvrose jïh båatsoen sïjteståvrose lahtestimmine båetedh gosse ohtsemem gïetede.
Ohcamuš loahpalaččat mearriduvvot departemeanttas jus Sámediggi dahje eananeaiggát vuosttaldit ohcamuša mieđiheami.
departemente edtja ohtsemem sjæsjsjalidh dastegh Saemiedigkie jallh dajveaajhtere nyöjhkoeh ohtsemem jååhkesjidh.
Sámediggái ja eananeaiggádii mieđihuvvot váiddavejolašvuohta jus departemeanta mieđiha ohcamuša.
Saemiedigkie jïh dajveaajhtere nuepiem åadtjoeh klååkedh jis departemente ohtsemem jååhkesje.
Váidda mearkkaša maŋideaddji váikkuhusa mearrádusa fápmuiboahtima ektui.
Dellie klååkeme dorje guktie tjuara vuertedh.
Lága § 17 guoská dušše Finnmárkui.
Laaken § 17 faamoem åtna ajve Finnmaarhkesne.
Mearrádus ii leat čielggas sámiid ráđđádallanrievtti ektui ja dieđuid vuođul friddja mieđihit iskkadanrievtti, rogganrievtti ja doaibmalobi ohcamušaid vuođul.
Nænnoestimmie ij tjïelkelaakan vuesehth saemieh reaktam utnieh rååresjidh jis edtja bievneme jååhkesjimmiem luhpiedæmman åadtjodh mænngan goerehtimmiereaktan, evtiedimmiereaktan jïh giehteldimmekonsesjovnen bïjre syökeme.
Minerálalága § 58:s lea sierra njuolggadus mas daddjo ahte departemeanta láhkaásahusa vuođul sáhttá mearridit lasihuvvon eananeaiggátdivada dasa gii áigu roggat minerálaid Finnmárkkuopmodaga eatnamiin maidda stáhta čuoččuha oamastanrievtti.
Mineraalelaaken § 58 aktem sïiere njolkedassem åtna gusnie tjåådtje departemente mieriedimmien mietie, maahta aktem jollebe dajveaajhteremaaksoem nænnoestidh, juktie mineraalh evtiedidh mej åvteste staate veanhta satne aajhterereaktam åtna Finnmaarhkeneeken dajvesne.
Ráđđehus jurddaša mearrádusain miehtat ILO 169 artihkal 15 nr. 2 gáibádusaid mas daddjo ahte álgoálbmogiin lea riekti oažžut ávkeárvvu go rogget minerálaid maidda stáhta čuoččuha oamastanrievtti.
Nænnoestimmie lea Reerenassen bieleste pryövedh krievemidie mietedh ILO. ’ n 15. artihkelisnie nr. 2, aalkoealmetji reaktaj bïjre, aktem bieliem nåhtoeaarvoste åadtjodh, gosse mineraalh evtede mej åvteste staate veanhta satne aajhterereaktam åtna.
Ráđđehus lea láhkaásahusas mearridan ahte lasihuvvon eananeaiggátdivat man galgá máksit Finnmárkkuopmodahkii lea 0,25% gálvojođu árvvus.
Reerenasse lea laaken mieriedimmesne dam jollebe dajveaajhteremaaksoem Finnmaarhkeneekese nænnoestamme 0,25 % åesiestimmieaarvoste.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Silje Karine Muotka
NSR
silje.karine.muotka@samediggi.no
Phone: +47 984 87 576
Sámi čállioahppu ásahuvvo / Dáidda – ja kulturbargu / Kultureallin / Sámediggi - Sametinget
Saemien tjaelijelearoe tseegkesåvva / Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Sámi čállioahppu ásahuvvo
Saemien tjaelijelearoe tseegkesåvva
Sámi lohkkit háliidit eanet girjjiid sámegillii mat geasuhit nuoraid.
Saemien lohkijh jienebh gærjah saemiengïelesne sijhtieh mejstie noerh eadtjalduvvieh.
Danne álggahit Sámediggi, Sámi Girječálliid Searvi (SGS) ja Sámi dáiddárráđđi (SDR) čállioahpu mii galgá movttiidahttit nuorra čálliid čállit sámegillii.
Dan åvteste Saemiedigkie, Saemien tjaelijesiebreste (SGS), jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerie (SDR) aktem tjaelijelearoem nierhkieh mij edtja noere tjaelijh dåårrehtidh mah saemiengïelesne tjaelieh.
Prošeavtta mihttomearri lea rekrutteret uhcimusat vihtta nuorra čálli čállit sámegillii.
Prosjekten ulmie lea unnemes vïjhte noere tjaelijh dåårrehtidh mah saemiengïelesne tjaelieh.
čállioahppu bistá guokte jagi, dávjjes fierpmádatčoahkkimiiguin, čállinsemináraiguin ja bagademiin hárjánan čálliid ja fágaolbmuid bealis.
Tjaelijelearoe göökte jaaepieh vaasa, jaabnan viermietjåanghkoejgujmie, tjaelemeseminaarigujmie jïh bïhkedimmine maehteles tjaeliejijstie jïh faagealmetjijstie.
Sámediggeráđđi Henrik Olsen dadjá ahte čállioahppu galgá vuosttažettiin ovddidit čállindoaimma, ja loktet boahttevaš čálliid girjjálašvuođa gelbbolašvuođa.
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta tjaelijelearoe edtja skreejrehtidh tjaelijevoetem evtiedidh, jïh dam lidteræære maahtoem lutnjedh båetijen aejkien tjaeliejidie.
- Oassálastit galget ovddidit sin girjjálaš ja dáiddalaš diehtomielalašvuođa, ja háhkat čállifágalaš gelbbolašvuođa vai sis lea buoret vejolašvuohta čállit mánusiid ja doaimmahit čállifidnu boahtteáiggis, dadjá sámediggeráđđi Henrik Olsen.
- Dah mah leah meatan edtjieh sijjen voerkesvoetem lidteratuvren jïh kåansten bïjre evtiedidh, jïh maahtoem åadtjodh goh tjaelije, guktie dah buerebe nuepieh åadtjoeh maanusem evtiedidh jïh tjaeliejinie barkedh båetijen aejkien, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Prošeavtta mihttomearri lea:
Prosjekten ulmie:
Váikkuhit dasa ahte eanet čáppagirjjálašvuohta almmuhuvvo sámegillii nuoraid várás.
Skreejredh guktie jienebh saemiengïelen bæjhkoehtimmieh tjiehpieslidteratuvreste båetieh noeride.
Oassemihttomearit:
Bielieulmieh:
Oččodit nuorra čálliid čállit sámegillii.
Noere tjaelijh dåårrehtidh mah saemiengïelesne tjaelieh
Prošeakta galgá váikkuhit dasa ahte nuorra čállit ožžot duohta vejolašvuođa čállit mánusiid bagadusa, gealbudeami ja fierpmádatčoahkkanemiid bokte.
Prosjekte edtja viehkiehtidh guktie noere tjaelijh rïektes nuepiem åadtjoeh maanusem evtiedidh bïhkedimmien, maahtoeevtiedimmien jïh viermietjåanghkoej tjïrrh.
Oassálastiide lea biddjojuvvon buvttadangáibádus prošeaktaáigodagas dainna mihttomeriin ahte sii galget almmuhit gárvves mánusa.
Dah mah leah meatan krïevenassh utnieh maam akt tjaeledh prosjekteboelhken, jïh ulmie lea gaervies maanusem bæjhkoehtidh.
Oassálastit galget ovddastit máŋga sámi giellaguovllu.
Dah mah meatan edtjieh jieniebistie saemien gïeledajvijste båetedh.
Oažžut uhcimusat 5 nuorra sámi čállit nuoraid várás.
Unnemes 5 noere saemien tjaelijh eevtjedh mah noeride tjaelieh.
Ásahit fierpmádaga gaskal nuorra ja ásahuvvon čálliid.
Viermiem tseegkedh orre jïh daaletje tjaeliji gaskem
Movttiidahttit dakkár máinnasteapmái maid sáhttá geavahit filmmas ja drámas.
Ïedtjem lissiehtidh soptsesh soptsestidh maam maahta filmine jïh draamine nuhtjedh
Sisaváldin čálliohppui dahkkojuvvo sisasáddejuvvon teavstta vuođul ja čilgehusa vuođul manne háliida oassálastit.
Dah mah veeljesuvvieh tjaelijelearose vuarjasjamme sjidtieh dan sïjse seedteme teeksten mietie jïh sijjen skraejrie meatan årrodh.
Ohcci galgá sáddet sisa sullii 10 siidosaš teavstta.
Ohtsije edtja aktem teekstem seedtedh medtie 10 sæjrojne.
Teaksta ii galgga leat almmuhuvvon ovdal.
Ij edtjh teekste bæjhkoehtamme årrodh aarebi.
Ohcci galgá maiddái muitalit iežas čállinhárjáneami birra ja manne son háliida álgit ohppui.
Ohtsije tjuara aaj tjaelemedååjrehtimmien jïh skraejrien bïjre learose bievnedh.
Sámi girječálliidsearvi (SGS), prošeaktajođiheaddji ja Sámedikki hálddahusbargi válljejit prošeavtta oassálastiid.
Barkoedåehkie Saemien tjaelijesiebreste (SGS), prosjekten åvtehke jïh akte barkije Saemiedigkien reeremistie dejtie veeljieh mah åadtjoeh meatan årrodh prosjektesne.
Prošeaktajođiheaddji lea Pia Juuso.
Prosjekten åvtehke lea Pia Juuso.
Sámi girječálliidsearvvis lea ovddasvástádus oahpu fágalaš sisdoalus.
Saemien tjaelijesiebrie dïedtem åtna learoen faageles sisvegen åvteste.
Ohcanáigemearri almmuhuvvo maŋŋeleppos
Ohtsememierie bæjhkoehtamme sjædta mænngan.
Kommentáraid addá: Sámediggeráđđi Henrik Olsen, 907 75 219
Vielie bïevnesh:
Boazodoallohálddašeapmi legitimitehta haga / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Akte båatsoeburriejreereme bielelen luhpiesvoete / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Boazodoallohálddašeapmi legitimitehta haga
Akte båatsoeburriejreereme bielelen luhpiesvoete
Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta ii doahttal Sámedikki ja Norgga boazosápmelaččaid Riikasearvvi (NBR) ákkaid dan vuostá ahte heaittihit boazodoallohálddahusa guovllustivrraid ja ahte Fylkkamanni váldá badjelasas hálddahuskantuvrraid.
Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente ij lahtestimmiem Saemiedigkeste jïh Nöörjen båatsoesaemiej rijhkesiebreste (NBR) krööhkesth, hiejhtemen bïjre båatsoeburriejreeremen dajveståvrojste jïh reeremekontovride Fylhkenålman nualan bïejedh.
- Dan badjelgeahččama maid Sámediggi ja NBR dál vásihit, oainnán mun hui duođalažžan.
- Daate nåake dååsverimmie Saemiedigkie jïh NBR daelie dååjrieh, manne åtnam goh gaajh itjmies.
Rievdadeamit dáhpáhuvvet Sámedikki miela vuostá, dadjá sámediggeráđi miellahttu Ellinor Jåma.
Jarkelimmieh sijhtieh dorjesovvedh bielelen Saemiedigkien jååhkesjimmie, saemiedigkieraerien lïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta.
Dieđitkeahttá Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta dieđihii ođđasiin cuoŋománu 2011 movt boazodoallohálddahus galgá rievdaduvvot.
Bielelen åvtelhbodti bïeljelidh dle Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente vihtiesti aktene saerniesaadtegisnie voerhtjen 2011 guktie båatsoeburriejreereme edtji jorkesidh.
Konsultašuvnnat organiserenrievdadeami birra álge easkka njukčamánu 2012 maŋŋel go departemeanta mieđihii álgit ráđđádallat molssolaš čovdosiid.
Rååresjimmieh öörnedimmiejarkelimmien bïjre eelki easkah njoktjen 2012, mænngan goh departemeente jeehti dah lin vyljehke jeatjah raerieh digkiedidh.
- Sámediggi ja NBR leaba ovddidan vuđolaččat jurddašuvvon gaskaneassohppojuvvon evttohusaid, muhto departemeanta ii leat čájehan soahpandáhtu.
- Saemiedigkie jïh NBR leah gellie raeriestimmieh buakteme mej bïjre dan lin maahteme seamadidh, men departemeente ij leah væljoem vuesiehtamme mijjen gaavnefedtie båetedh.
Mu oainnu mielde sáhttá eahpidit ahte leago departemeanta konsulteren iežas buoremus dáhtu mielde ja dainna ulbmiliin ahte olihit ovttaoaivilvuođa nu go sii leat geatnegahtton, dadjá Ellinor Jåma.
Manne vienhtem mijjieh maehtebe gihtjedh mejtie departemeente lea sov bööremes væljojne rååresjamme, jïh dejnie ulmine sïemes sjïdtedh naemhtie dej dïedte lea, Ellinor Marita Jåma jeahta.
Boazodoallu lea dat áidna kulturvuđot sámi ealáhus, ja lea vuođđoealáhus sámi kultuvrras.
Båatsoe lea dïhte aajnehke kultuvresjïere saemien jieleme, jïh akte roenegierkie saemien kultuvresne.
Badjel 20 jagi lea Stuoradiggi máŋgga dilis dovddahan ahte sámiid politihkalaš mihttomearri lea sirdit eanemus lági mielde mearridanválddi áššiin mat earenoamážit gusket sámi servodaga sámi álbmogii.
Stoerredigkie lea bijjelen 20 jaepieh jïh gellien aejkien jeahteme akte saemiepolitihkeles ulmie dam jeanatjommesem sjæjsjalimmiefaamoste aamhtesisnie sertiestidh mah joekoen leah saemiej bïjre, dan saemien siebriedahkese.
Stáhta lea maid álbmotrievttálaččat geatnegáhtton sihkarastit ahte sámit besset ieža hálddašit ja mearridit iežaset ealáhusain.
Staate aaj almetjerïekteles dïedtem åtna hoksedh saemieh jïjtje åadtjoeh sijjen jïjtsh jielemh reeredh.
- Departemeanta vállje hábmet dakkár boazodoallohálddahusa mii rihkku gustovaš sámepolitihka ja álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid.
- Departemeente veeljie aktem båatoeburriejreeremen hammoedidh mah sïejhme saemiepolitihken jïh almetjerïekteles dïedti vööste strijrieh.
Mii oažžut dakkár boazodoallohálddahusa mas ii leat legitimitehta.
Mijjieh aktem båatsoeburriejreeremen åadtjobe bielelen luhpiesvoete.
Boađusindas lea earret eará dat ahte Sámediggi ferte geassit ruovttoluotta iežas nammaduvvon áirasiid Boazodoallostivrras.
Akte illedahke sæjhta gaskem jeatjah årrodh Saemiedigkie tjuara sov nommedahteme tjïrkijh Båatsoeståvroste vaeltedh.
Hálddahus legitimitehta haga lea eahpebevttolašhálddahus.
Akte reereme bielelen luhpiesvoete lea akte reereme bielelen barkoefaamoe.
Dát rievdadus rihkku áigumuša, dadjá Ellinor Jåma.
Daate jarkelimmie sæjhta dan åvteste aajkoen vööste årrodh, Ellinor Marita Jåma jeahta.
Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta árvalus rievdadit boazodoallolága go guoská guovllustivrra heaittiheapmái, ja maiddai bidjat boazodoallohálddahusa Fylkkamánni vuollái, galgá meannuduvvot Sámedikki dievasčoahkkimis ovdalgo láhkaárvalus biddjo Stuoradikki ovdii.
Saemiedigkie edtja Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten raeriestimmiem jarkelimmien bïjre båatoslaakeste, juktie dajveståvroem hiejhtedh, jïh båatsoereeremem Fylhkenålman nualan bïejedh, gïetedidh åvtelen laakeraeriestimmie Stoerredægkan bïejesåvva.
Oktavuođaolmmoš:
Govlehtallije:
Oktasaš davviriikkalaš oahppoplána sámi ohppiide / Vuođđoskuvla ja JS / Oahpahus / Sámediggi - Sametinget
Tjåenghkies noerhtelaanti learoesoejkesje saemien learoehkidie / Maadthskuvle jïh Jåa / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Oktasaš davviriikkalaš oahppoplána sámi ohppiide
Tjåenghkies noerhtelaanti learoesoejkesje saemien learoehkidie
Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka lea čállán kronihka oktasaš sámi oahppoplána birra.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka lea kronihkem tjaaleme tjåenghkies noerhtelaanti learoesoejkesji bïjre.
Sámi oahppit Norggas, Ruoŧas ja Suomas vásihit seamma hástalusaid.
Saemien learohkh Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne dejtie seamma haestiemidie dååjroeh.
Sámegielat oahpaheaddjit ja sámi oahpponeavvut váilot, ja buot riikkain leat hástalusat oahpahusa organiseremiin.
Lohkehtæjjah fååtesieh mah saemien haalvoeh jïh saemien learoevierhtieh, jïh gaajhkine laantine haestemh guktie edtja lïerehtimmiem öörnedidh.
Oktasaš sámi oahppoplána sáhtášii leat okta oassi čovdosis, muhto mis leat muhtin hehttehusat maid fertet vuos beassat meaddel ovdal dat sáhttá šaddat duohtavuohta.
Akte tjåenghkies saemien learoesoejkesje lij maahteme akte bielie årrodh dehtie vaestiedasseste, men mijjen såemies heaptoeh mejtie tjoerebe rastanidh åvtelen dam buektiehtamme.
Dan dihte go leat stuora erohusat davviriikkaid skuvlavuogádagain, de ožžot sámi oahppit Norggas, Ruoŧas ja Suomas iešguđetlágan fálaldagaid, ja oahpahusas deattuhuvvojit iešguđetlágan áššit.
Dan åvteste stoerre joekehtsh dej noerhtelaanti skuvlesysteemi gaskem, saemien learohkh Nöörjesne, Såevmesne jïh Sveerjesne joekehtsh faalenassh åadtjoeh, jïh lïerehtimmie leavloem beaja joekehts aatide.
Muhtin oahppit eai vállje sámegiela skuvllas go oahpahusa organiseren dahká dan váttisin, ja buot riikkain váilot sámegieloahpaheaddjit ja sámi oahpponeavvut.
Såemies learohkh eah saemien skuvlesne veeljh dan åvteste lïerehtimmie lea öörnedamme naemhtie guktie geerve sjædta dam darjodh, jïh gaajhkine laantine saemienlohkehtæjjah jïh saemien learoevierhtieh fååtesieh.
Oktasaš jurddašeapmi organiserema ektui ja oktasaš oahppoplánat sáhtaše leat mielde čoavdime máŋga hástalusa go de sáhtášeimmet juogadit ja buorebut ávkkástallat resurssaid riikarájiid rastá.
Akte tjåenghkies ussjedimmie öörnedimmien jïh learoesoejkesji bïjre lij maahteme viehkiehtidh jïjnjh haestemh loetedh dan åvteste mijjieh limh maahteme juekedh jïh nåhtoem vierhtijste buerebelaakan nuhtedh laanteraastaj rastah.
Ovttasbargu skuvllaid gaskka dain golmma riikkain šattašii álkit, ja mii sáhtašeimmet ovttasbargat oahpponeavvobuvttademiin ja nu seastán sihke olmmošlaš ja ruđalaš resurssaid.
Laavenjostoe skuvli gaskem dejnie golme laantine sæjhta aelkebe sjïdtedh, jïh mijjieh limh maahteme laavenjostedh learoevierhtieh evtiedidh, jïh dovne almetjen jïh ekonomeles vierhtieh spååreme.
Dát eaktuda gal ahte dáid riikkaid eiseválddit leat mielas dasa ahte sámegieloahpahus lea riggodahkan, ja ahte mii ovttasráđiid vuoitit badjel byrokráhtalaš hehttehusaid.
Daate amma kreava åejvieladtjh dejnie golme laantine leah vyljehke saemiengïelenlïerehtæmman vuartasjidh goh akte aevhkie, jïh mijjieh ektesne åejvieladtji heaptoej bijjelen vitnebe.
Mun ferten gal ovttatmanu čielggadit ahte dát guoská maid Ruoššariikii, go doppe leat maid sámit.
Daate aaj akte aamhtese Russlaantese, dan åvteste saemieh aaj Russlaanten bielesne.
Liikká áiggun dán oktavuođas váldit ovdan daid vejolašvuođaid mat leat davviriikkalaš ovttasbarggus, go dat orro mu mielas vuos leamen eanet olámuttos.
Læjhkan sïjhtem daennie ektiedimmesne dej nuepiej bïjre soptsestidh mah leah aktene laavenjostosne dennie noerhtelaanti bielesne, dan åvteste mov vuarjasjimmien mietie lea gehtiebasse jaksoemieriem daelie aalkoelisnie.
Iešguđet lágat, láhkaásahusat ja oahppoplánat
Joekehts laakh, mieriedimmieh jïh learoesoejkesjh
Lágat, láhkaásahusat ja oahppoplánat sámegieloahpahusas leat iešguđetláganat dán golmma riikkas.
Laakh, mieriedimmieh jïh learoesoejkesjh lïerehtæmman saemien gïelesne leah joekehts dejnie golme laantine.
Ohppiid vuoigatvuođat, fágaid organiseren, diibmolohku, láhkadoahpagat ja oahppoplánat leat iešguđetláganat, ja vel dasa ahte oahppit álget skuvlii iešguđet agis ja eai vácce liikka máŋga jagi vuođđoskuvllas.
Learohki reaktah, öörnedimmie faagijste, tæjmoelåhkoe, laakedïejvesh jïh learoesoejkesjh leah gaajhkh joekehts, jïh lissine dle maanah joekehts aaltarisnie aelkieh jïh eah seamma jïjnjh jaepieh maadthskuvlesne vaedtsieh.
Go oahppit Norggas álget guđajahkásažžan sin logijagi vuođđoskuvlaohppui, de Suomas ja Ruoŧas álget oahppi skuvlii go leat čieža jagi ja vázzet ovcci jagi vuođđoskuvllas.
Learohkh Nöörjesne aelkieh sijjen maadthskuvleööhpehtimmine govhten jaepien båeries mij vaasa luhkie jaepieh, mearan learohkh Såevmesne jïh Sveerjesne aelkieh tjïjhtjen jaepien båeries jïh vaedtsieh uktsieh jaepieh.
Skuvlaeaiggádat leat geatnegahtton addit oahpahusa mii lea riika skuvlavuogádaga ja dohkkehuvvon oahppoplánaid mielde.
Skuvleaajhteri lea dïedte lïerehtimmiem vedtedh mij lea aarvoej mietie laanten skuvlesysteemine jïh jååhkesjamme learoesoejkesjigujmie.
oktasaš davviriikkalaš oahppoplánat fertejit danin leat Suoma, Norgga ja Ruoŧa lágaid ja skuvlavuogádaga mielde.
Tjåenghkies noerhtelaanti learoesoejkesjh tjuerieh dan åvteste aarvoej mietie årrodh laakigujmie jïh skuvlesysteemigujmie Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne.
Iešguđet vuoigatvuođat ja iešguđet gielat
Joekehts reaktah jïh joekehts gïelh
Norggas lea sámi ohppiin individuála vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas gos ihkinassii riikkas sii orrot.
Nöörjesne saemien learohkh jïjtsh reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne saaht gusnie dah laantesne årroeminie.
Jus skuvllain ii leat sámegieloahpaheaddji, de sáhttet oažžut oahpahusa gáiddusoahpaheami bokte.
Dastegh skuvlh eah saemienlohkehtæjjam utnieh, maehtieh lïerehtimmiem vedtedh maajhööhpehtimmien tjïrrh.
Dain logi gielddain mat leat sámegielaid hálddašanguovllus, lea buot ohppiin vuođđoskuvlaagis vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii.
Dejnie luhkie tjïeltine saemien gïelen reeremedajvesne gaajhkh learohkh maadthskuvleaaltarisnie reaktoem utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne jïh saemien gïelen tjïrrh.
Muhtin gielddat hálddašanguovllus leat mearridan ahte oahpahus sámegielas lea geatnegahtton buot ohppiide gielddas.
Muvhth tjïelth reeremedajven sisnjelen leah nænnoestamme lïerehtimmie saemien gïelesne edtja obligatovreles årrodh gaajhkide learoehkidie tjïeltesne.
Suomas ja Ruoŧas ožžot oahppit geat orrot sámi gielddain sámegieloahpahusa muhtin diimmuid vahkkus, ja sámi skuvllain oahpahit sámegillii.
Såevmesne jïh Sveerjesne learohkh mah saemien tjïeltine årroeminie lïerehtimmiem åadtjoeh såemies tæjmoeh våhkoen, jïh saemien skuvline lïerehtimmie lea saemiengïelesne.
Sámi oahppit geat orrot olggobealde sámi gielddaid leat olggobealde sámegieloahpahusa.
Saemien learohkh mah saemien tjïeltiålkoli årroeh leah dan åvteste saemien lïerehtimmien ålkolen.
Giellarájit eai čuovo riikarájiid, muhto leat rastá daid.
Gïeleraasth eah laanti raasth dåeredh, men leah raasti dåaresth.
Norggas ja Ruoŧas lea davvisámegiella, julevsámegiella ja máttasámegiella.
Nöörjesne jïh Sveerjesne utnebe noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien.
Suomas lea davvisámegiella, anársámegiella ja nuortalašgiella.
Såevmesne utnieh noerhtesaemien, enaresaemien jïh luvliesaemien.
Dat mearkkaša ahte riikkain lea okta dahje máŋga oktasaš giela, juoga mii mu mielas berre dahkat ovttasbarggu vejolažžan.
Daate sæjhta jiehtedh doh laanth aktem jallh jienebh tjåenghkies gïelh utnieh, jïh dan åvteste vïenhtem mijjieh byörebe maehtedh laavenjostedh.
Guovttegielalašvuohta
Guektiengïelevoete
Go lágas Norggas čuožžu sámegiella, de lea deattuhuvvon ahte lea sáhka davvisámegielas, julevsámegielas ja máttasámegielas.
Ööhpehtimmielaakesne Nöörjesne lea tjïertestamme saemien lea noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien.
Ohppiin Norggas sáhttá leat sámegiella vuosttašgiellan dahje sámegiella nubbingiellan.
Learohkh Nöörjesne maehtieh saemien voestesgïeline jallh saemien mubpiengïeline utnedh.
Oahppit geat hállet sámegiela válljejit dábálaččat sámegiela vuosttašgiellan.
Learohkh mah saemiestieh veeljieh åajvahkommes saemien voestesgïeline.
Oahppit geat eai máhte sámegiela, sáhttet álgit sámegieloahpahusain vaikko goas skuvlaáigodagas.
Learohkh mah eah saemien maehtieh, maehtieh veeljedh saemienlïerehtimmine aelkedh saaht gåessie skuvletïjjen.
Ruoŧas geavahuvvo doaba sámegiella dan sámegieloahpahusa birra mii lea sámeskuvllain.
Sveerjesne dïejvese saemien åtnasåvva saemienlïerehtimmien bïjre dejnie saemien skuvline.
Muđui geavahuvvo doaba eatnigiella go lea sáhka sámegieloahpahusas sihke Suomas ja Ruoŧas.
Jeatjah gaavhtan dïejvese ietniengïele åtnasåvva dovne Sveerjesne jïh Såevmesne.
Doppe ii leat sámegiella nubbingiellan, muhto sáhttá válljet sámegiela vierisgiellan.
Desnie eah saemien mubpiengïeline utnieh, men maehtieh lïerehtimmiem saemien ammesgïelesne åadtjodh.
Juoga mii lea oktasaš buot sámi ohppiide beroškeahttá guđe riikkas, lea ahte sis lea guovttegielat oahpahus, gos našunalgiella lea bákkolaš.
Naakede mij lea tjåenghkies gaajhkide saemien learoehkidie saaht mennie laantesne, dah guektiengïelen lïerehtimmiem utnieh, desnie gusnie nasjovnaalegïele lea obligatovreles.
Oahppoplánat sámegielas fertejit čuovvut našunalgiela oahppoplána.
Learoesoejkesjh saemiengïelesne tjuerieh learoesoejkesjen aarvoej mietie årrodh nasjovnaalegïelesne.
Norggas lea sámegielfágas ovttas dárogielfágain ovddasvástádus ovddidit sámi ohppiid guovttegielatvuođa, ja oahpahus lea sajáidahtton maid dárogielfága oahppoplánain.
Nöörjesne saemienfaage jïh nöörjenfaage ektesne dïedtem utnieh saemien learohki guektiengïelevoetem evtiedidh, jïh lïerehtimmie lea aaj viedteldihkie nöörjenfaagen learoesoejkesjinie.
Ruoŧas ja Suomas lea sámegieloahpahus lassin dábálaš oahpahussii.
Sveerjesne jïh Såevmesne saemienlïerehtimmie goh akte lissie båata dan sïejhme lïerehtæmman.
Oktasaš málle
Tjåenghkies maalle
Mun evttohan ahte mii ovdánahttit oktasaš málle ja vuođđojurddašeami davviriikkalaš vuosttašgiellaoahppoplánain dárogielas, suomagielas, ruoŧagielas ja sámegielas.
Manne vïenhtem mijjieh edtjebe aktem tjåenghkies maallem jïh maadthussjedimmiem evtiedidh dejnie noerhtelaanti voestesgïelen learoesoejkesjinie nöörjen, såevmien, sveerjen jïh saemien gïelesne.
Buot golmma riikkain lea geatnegasvuohta hábmet skuvlaárgabeaivvi nu ahte sámegieloahpahus šaddá bivnnut ja adno riggodahkan.
Gaajhkh doh golme laanth aktem tjåenghkies dïedtem utnieh skuvlen aarkebiejjiem hammoedidh naemhtie guktie saemienlïerehtimmie fryöjstehke sjædta jïh vuajnalgamme goh akte ræjhkoesvoete.
Dát ferte leat sávahahtti mihttomearri oktasaš oahppoplánabarggus.
Daate tjuara dïhte bijjemes ulmie årrodh dennie barkosne aktine tjåenghkies learoesoejkesjinie.
Mus lea jáhkku dasa ahte dákkár hástalusaid go dás lean válddahan sáhttá čoavdit jus lea dáhttu.
Manne jaahkam dagkerh haestemh mah leah buerkiestamme maehtieh loetesovvedh gosse væljoe lea stïeresne.
Go Sámedikkit ja daid golmma riikkaid eiseválddit čoahkkanit gávdnan dihte čovdosiid, mii sáhttit oažžut sámegiela áŋgiruššama mii buvttiha buoridemiid ja oktasaščovdosiid.
Gosse Saemiedigkieh jïh åejvieladtjh dejnie golme laantine ektesne tjihkedieh dejtie raeride gaavnedh dellie sïjhtebe gujht aktem nænnoestimmiem saemien gïeleste åadtjodh mij bueriedimmieh jïh tjåenghkies raerieh sjugnede.
Go lea dáhttu garvit byrokráhtalaš ja teknihkalaš hehttehusaid, de mii gávdnat čovdosiid.
Gosse væljoe gååvnese åejvieladtji jïh teknihkeles heaptoej baaktoe gaajvedh, dellie raeride gaavnebe.
De ii leat diibmologu ja ahkejoavkkuid heiveheapmi nu stuora hástalus go álggos orro leame.
Dellie sjïehtedimmie tæjmoelåhkoste jïh aalteredåehkijste ij sïjhth dan stoerre haesteme årrodh mij aalkoelisnie govlesåvva.
Loahppaboađus šaddá buoret vejolašvuohta háhkat oahpahusa, oahpponeavvuid ja oahpaheddjiid - ja nannoset sámegieloahpahus go ávkkástallá rájáhis gealbbu.
Illedahke minngemosth sæjhta årrodh ööhpehtimmiem aelhkebelaakan åadtjodh, vielie learoevierhtieh jïh lohkehtæjjah – jïh nænnoestehteme saemienööhpehtimmie viehkine åtnose vaeltedh dam joekoen stoerre maahtoem.
Njulgestaga buoret skuvlaárgabeaivi ja oahppandilli ohppiide, ja min bargu lea láhčit dili dasa.
Raaktan akte buerebe skuvleaarkebiejjie jïh lïerehtimmietsiehkie learoehkidie, jïh mijjen barkoe lea dïssesjïehteladtedh.
Jagi 2013 dáiddáršiehtadus lea válmmas / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Tjiehpiedæjjalatjkoe jaapan 2013 gaervies / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Jagi 2013 dáiddáršiehtadus lea válmmas
Tjiehpiedæjjalatjkoe jaapan 2013 gaervies
Sámediggi ja Sámi dáiddárráđđi soabaiga gaskavahku čakčamánu 26. b. dáiddáršiehtadusa jahkái 2013.
Saemiedigkie jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerie seamadin gaskevåhkoen, skiereden 26. b. tjiehpiedæjjalatjkoen bïjre jaapan 2013.
Šiehtadusas lea 6,52 miljon ruvdnosaš rámma, mii mearkkaša 225 000 ruvdnosaš lassáneapmi jagi 2012 šiehtadusas.
Latjkoen mierie lea 6.52 mill. kråvnah, mij lea akte lissiehtahke 225 000 kråvnine dehtie latjkoste jaepien 2012.
- Lean ilus go dáiddáršiehtadus dál lea vuolláičállojuvvon ja dat čájeha ahte Sámediggi lea nannen sámi dáidaga ja kultuvrra máŋggaid jagiid, cealká ráđđelahttu Vibeke Larsen.
- Sjollehke tjiehpiedæjjalatjkoem jååhkesjamme daelie, jïh dïhte vuesehte Saemiedigkie lea saemien tjeahpoem jïh kultuvrem nænnoesåbpoe dorjeme gellie jaepieh, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
Okta jagi 2013 dáiddáršiehtadusa čuoggáin lea ahte várrejuvvojit ruđat Sámi dáiddárráđi fágalaš barggu nannemii.
Akte dejstie mearhketjijstie tjiehpiedæjjalatjkosne jaapan 2013 lea vierhtieh lyjkesuvvieh juktie dam faageles barkoem Saemien tjiehpiedæjjaraeresne dåarjoehtidh.
500 000 ru várrejuvvo ortnegii fágakonsuleanttaid várás.
500 000,- kråvnah lyjhkesuvvieh akten öörnegasse faagekonsulentigujmie.
Fágakonsuleanttaid deaŧaleamos bargu galgá leat ovddidit sámi čáppagirjjálašvuođa, musihka ja juoigama.
Faagekonsulenti bijjemes barkoe edtja årrodh saemien tjiehpieslidteratuvrem, musihkem jïh vueliem eadtjoestidh.
- Maŋŋá dáiddárkonferánssa mii lágiduvvui árat dán mánus ja mii lihkostuvai bures, mii erenoamáš iluin dál čuovvolit konferánssa konkrehta doaibmabijuiguin ja joatkit dan buori ovttasbarggu mii mis lea dáiddárráđiin, cealká ráđđelahttu Vibeke Larsen.
- Dan joekoen hijven tjiehpiedæjjakonferansen mænngan, mij aarebi daan asken öörnesovvi dle joekoen sjollehke mijjieh daelie vihties råajvarimmiejgujmie båetebe, jïh dam hijven laavenjostoem jåerhkebe tjiehpiedæjjaraerine, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
Viidáseappot leat áššebealit ovttamielalaččat earret eará das:
Vijriesåbpoe dle guejmieh daan bïjre seamadamme:
Ahte njuolggadusat stipeandaortnegiid, sisaoastinortnegiid ja dáiddafoandda várás, ođasmahttojuvvojit ovdalgo jagi 2013 šiehtadallamat álggahuvvojit.
Dah bïhkedassh stipendeöörnegidie, åestemeöörnegidie jöh tjeapoefoentese staeriesuvvieh åvtelen rååresjimmie aalka jaepien 2013.
Ahte dat dáiddárkonferánsa mii lágiduvvui 2012 čavčča, lihkostuvai bures ja ahte dat dáiddárkonferánsa berre lágiduvvot juohke nuppi jagi.
Tjiehpiedæjjakonferanse mij öörnesovvi tjaktjen 2012 lij joekoen hijven, jïh byöroe aktem tjiehpiedæjjakonferansem öörnedidh fïerhten mubpien jaepien.
Ráđđelahttu Vibeke Larsen, tlf: 941 30 116
Govlehtallijh:
Buktet cealkámušaid boahtteáiggi areála ja biraspolitihkkii / Areála / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget
Båetieh raeriejgujmie båetijen aejkien areale- jïh byjresepolitihkese / Areale / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Buktet cealkámušaid boahtteáiggi areála ja biraspolitihkkii
Båetieh raeriejgujmie båetijen aejkien areale- jïh byjresepolitihkese
Sámediggeráđđi galgá galledit iešguđet guovlluid báikkálaš servodagaid oažžun dihte cealkámušaid Sámedikki politihkkii areála ja birassuorggis.
Saemiedigkieraerie edtja guessine mïnnedh ovmessie voenges siebriedahkine juktie raerieh åadtjodh Saemiedigkien politihkese arealen jïh byjresen sisnjeli.
– mii áigut bivdit sámi servviid, ealáhusdoaimmaheddjiid ja fágaolbmuid lagasbirrasis searvat bargui hábmet min politihka dán suorggis, lohká sámediggeráđđi Thomas Åhrén.
– Mijjieh sïjhtebe saemien tjïerth, siebrieh, jielemebarkijh jïh faagealmetjh voengesne bööredidh meatan årrodh mijjen politihkem hammoedidh daennie suerkesne, saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta.
Ráđi mátkkoštallan álgá Rørosas juo guovvamánu 4. beaivvi.
Raerien fealadimmie aalka joe goevten 4. b. Röörosne.
de jotket mátkkoštemiin Guovdageidnui guovvamánu 10. beaivvi, viidáset Evenáššái guovvamánu 11. beaivvi ja loahpahit mátkkoštallama Vuonnabađas guovvamánu 15.
Dan mænngan Guovdageaidnun gåajkoe fealadieh goevten 10. b., Evenesen gåajkoe goevten 11. b. jïh galhkoeh Varangerbotnesne goevten 15.
beaivvi.
b.
Evenáššis galgá sámediggeráđđi maid deaivvadit suohkaniiguin, erenoamážit digaštallat ja oažžut oainnuid dasa ahte movt váldit vára sámi beroštumiin suohkanplánemiin.
Evenesne saemiedigkieraerie edtja aaj joekoen tjïelth gaavnedidh juktie digkiedidh jïh raerieh dåastodh juktie saemien ïedtjh gorredidh tjïeltesoejkesjimmesne.
Buohkat bovdejuvvojit
Gaajhkesh bööresuvvieh
- Mii leat bovden servviid, ealáhusdoaimmaheddjiid ja fágaolbmuid lagasbirrasis searvat, lohká sámediggeráđđi Thomas Åhrén.
- Mijjieh libie saemien tjïerth, siebrieh, jielemebarkijh jïh faagealmetjh voengesne bööredamme meatan årrodh, saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta.
Son illuda oažžut oainnuid dáidda iešguđet áŋgiruššansurggiide boahtte dieđáhusas: hálddašeami ja geavaheami birra mearas ja eanaareálain, suodjalanguovlluid birra, luondduresurssaid ávkkástallama birra, meahcásteami ja árbevirolaš máhtu birra.
Dïhte aavode raerieh dejtie ovmessie barkoesuerkide åadtjodh dennie båetije bïevnesisnie: reereme jïh åtnoe mearoste jïh eatnamistie, vaarjelimmiedajvh, nuhteme eatnemevierhtijste, miehtjieåtnoe jïh aerpievuekien daajroe.
Oainnut mat bohtet čoahkkimiin galget leat dehálaš oassin dieđáhusa máhttovuođus.
Raerieh dejstie tjåanghkojste sijhtieh akte vihkeles bielie årrodh daajroevåaroemistie bïevnesasse.
- Sierra oassin čoahkkinplánain biddjo áigi digaštallat áigeguovdilis áššiid iešguđet sámi báikkálaš servodagain maid mii galledit, lohká Åhren.
- Goh akte jïjtse bielie tjåanghkoesoejkesjistie edtja aaj digkiedidh jïh raerieh vedtedh aamhtesi bïjre mah leah sjyöhtehke daan biejjien dejnie ovmessie voengine mejnie mijjieh guessine mïnnebe, Åhrén jeahta.
Čoahkkimiidda leat bovdejuvvon báikkálaš logaldallit geat galget váikkuhit bidjat fokusa báikkálaš areála- ja birasáššiide gos leat sámi beroštumit.
Voenges håalijh leah bööresovveme juktie fokusem bïejedh voenges areale- jïh byjreseaamhtesidie saemien ïedtjigujmie.
Sámedikki areála ja birasdieđáhus galgá plána mielde meannuduvvot Sámedikki dievasčoahkkimis geassemánu 2016.
Soejkesjen mietie stoerretjåanghkoe edtja Saemiedigkiebïevnesem arealen jïh byjresen bïjre gïetedidh ruffien 2016.
Báikkit maid ráđđi galleda:
Röörose: goevten 4. b. ts.
Røros: Guovvamánu 4. b. dii. 18 til 20.
18 - 20.
Røros Joatkaskuvllas, borahagas
Røros Röörosen jåarhkeskuvlen kantijnesne
Guovdageainnus: Guovvamánu 10. b. dii. 18 til 20.
Guovdageaidnu: goevten 10. b. ts. 18 -20.
Sámi Állaskuvllas, Sáhkaskáiddis
Saemien jïlleskuvle, Sáhkaskáidi
Evenáššis: Guovvamánu 11. b. dii. 18.30 til 20.30.
Evenes: goevten 11. b. ts. 18.30 - 20.30.
Várdobáikkis
Vardobaiki
Vuotnabađas, Unjárggas: Guovvamánu 15. b. dii. 18 til 20.
Varangerbotn: goevten 15. b. ts. 18 - 20.
Sámedikkis kántuvrras nuppi dásis Vuotnabađas
Saemiedigkien kontovresijjie 2. et.
Váldde oktavuođa: Sámediggeráđđi Thomas Åhren, 908 39 663
Govlehtallije: Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén, 908 39 663
Loga eanet:
Lohkh vielie
Sámedikki musihkkajuolludeamit / Dáidda – ja kulturbargu / Kultureallin / Sámediggi - Sametinget
Musihkedåarjoe Saemiedigkeste / Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Sámedikki musihkkajuolludeamit
Musihkedåarjoe Saemiedigkeste
Sámediggeráđđi lea juolludan oktiibuot 2,3 miljon ruvnno musihkkaalmmuhemiide 2014:s.
Saemiedigkie lea 2,3 mill kråvnah dåårjeme musihkebæjhkoehtimmide jaepien 2014.
Dán jagi leat juolludan doarjaga sihke ođđaáigásaš ja árbevirolaš sámi musihkkii.
Daan jaepien dåarjoem vadteme dovne daajbaaletje jïh aerpievuekien saemien musihkese.
Ulbmil musihkkaalmmuhemiiguin lea ovddidit kvalitehtalaččat buori sámi musihka mii lea olahanmuttus buohkaide.
Musihkebæjhkoehtimmiej ulmie lea hijven saemien musihkem eevtjedh mij lea gaajhkesidie.
- Dán jagá ohcamat ja juolludeamit čájehit ahte dáhpáhuvvá ollu gelddolaččaid sámi musihkkasuorggis, ja das leat máŋga šáŋgara, ja máŋga nuorra artistta mat dollet alla dási.
- Daan jaepien ohtsemh jïh bæjhkoehtimmieh vuesiehtieh jïjnje gieltegs heannede saemien musihken sisnjelen, gusnie gellie sjangerh leah meatan, jïh jïjnjh noere artisth mah leah aktene jolle daltesisnie.
Mii leat maid ilus dan buori ovdáneamis mii luođis lea, lohká Olsen.
Mijjieh aaj sjuesjiedibie dejnie hijven evtiedimmine joejken sisnjelen, Olsen jeahta.
Oktiibuot leat 18 almmuheami ožžon doarjaga dán jagi.
Tjåanghkan 18 bæjhkoehtimmieh dåarjoem åådtjeme daan jaepien.
Daid searvvis leat máŋga nuorra artistta.
Daejstie jïjnjh noerh artisth.
Dat guoská earret eará Biru Baby Álttás eret, Katarina Barrrukii ja Marja Helene Fjellheim Mortensenii.
Dej gaskem lea Biru Baby Alteste, Katarina Barruk jïh Marja Helene Fjellheim Mortensson.
Čieža luohtealmmuheami leat maid ožžon doarjaga, ja guokte main leat oskkolaš dovnnat ja guokte almmuheami main lea mánáide musihkka.
Dåarjoe aaj vadtasovveme tjïjhtje joejkebæjhkoehtimmide, göökte bæjhkoehtimmieh religijööse tovnajgujmie jïh göökte bæjhkoehtimmieh maanamusihkine.
- Lea leamaš buorre dássi dán jagá ohcamiin, ja mii leat maid ilus go leat nu máŋggas geat seaguhit luođi árbevirolaš dahje ođđaáigásaš hápmái iežaset musihkas, lohká Sámediggeráđđi Henrik Olsen.
- Akte joekoen hijven daltese orreme daan jaepien ohtseminie, jïh mijjieh aaj geerjene ihke dan jeenjesh mah joejkem meatan vaeltieh aerpievuekien jallh daajbaaletje hammosne sijjen musihkesne, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Oktiibuot ledje ohcamat badjelaš 5 miljon ruvnno ovddas.
Daan jaepien ohtsijeveahka lij ånnetji vielie goh 5 mill kråvnah.
Suohkankonferánsa ii lágiduvvo
Saemiedigkien tjïeltekonferanse lea heajhteme
09. Guovvamánnu 2015
Tjïeltekonferanse goevten 10. – 11. b. 2015 Karasjohkesne
Konferánsa lea auditorias.
Konferanse lea auditovrijisnie
http://tv.samediggi.no
Dæjstan, goevten 10. b.
1. oassi.
1. bielie.
Guovttegielatvuohta suohkansuorggis
Guektiengïelevoete tjïeltesuerkesne
Bures boahtin, Sámediggepresideanta Aili Keskitalo bokte
Buerie båeteme, Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo
Dieđut Sámi giellalávdegotti birra, jođiheaddji Bård Magne Pedersen bokte
Bïevnesh saemien gïelemoenehtsen bïjre, åvtehke Bård Magne Pedersen
Guovttegielatvuohta - otná dilli, hástalusat ja vuordámušat, Sámediggepresideanta Aili Keskitalo bokte
Guektiengïelevoete – daan beajjetje tsiehkie, haestemh jïh veanhtadimmieh, Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo
Sámedikki nuoraidlávdegotti ja vuorrasiidráđi vuordámušat suohkaniidda, SUPU ja vuorrasiidráđi bokte
Saemiedigkien noereraerien jïh voereseraerien veanhtadimmieh tjïeltide, SUPU jïh voereseraerie
Gáfeboddu ja gáhkožat, šattut
Prïhtjege gaahkoejgujmie, muerjieh
Suohkaniid / fylkasuohkaniid vuordámušat ja jurdagat Sámedikki ja giellalávdegotti bargui, Porsáŋggu gieldda ja Snoasa suohkana vuordámušat
Tjïelti / fylhkentjïelti veanhtadimmieh jïh åssjaldahkh Saemiedigkien jïh gïelemoenehtsen barkose, håaleme Porsanger tjïelten jïh Snåasen tjïelten baaktoe
Digaštallan.
Digkiedimmie
Beaiveborran (Sámedikkis)
Beapmoe (Saemiedigkesne)
2. oassi.
2. bielie.
Suohkanođastus
Tjïeltereforme
Ráđđehusa sámi oaidnisadji suohkanođastusas, stádačálli Anne Karin Olli bokte
Reerenassen saemien vuajnoe tjïeltereformesne, staatetjaelije Anne Karin Olli
Áigi gažaldagaide
Gyhtjelassh
Gáfeboddu ja gáhkožat, šattut
Prïhtjege gaahkoejgujmie, muerjieh
Suohkanođastus - Sámi oaidninsajis, ráđđelahttu Ann-Mari Thomassen bokte
Tjïeltereforme – saemien vuajnoe, raerielïhtsege Ann-Mari Thomassen
Sáhkavuorru suohkanođasteami birra, Fylkkamánni Finnmárkkus ja Gáivuona suohkana bokte
Håaleme tjïeltereformen bïjre, Finnmaarhken fylhkenålma jïh Kåfjord tjïelte
Mot váikkuha suohkanođastus sámi guovlluid giela, kultuvrra ja servodateallima ovdáneapmái.
Digkiedimmie. Maam ulmide tjïeltereforme sæjhta åadtjodh gïelen, kultuvren jïh siebriedahkejieleden evtiedimmien gaavhtan saemien dajvine.
Deanu gieldda ja Kárášjoga gieldda jurdagat.
Håaleme Deatnun tjïelten jïh Karasjohken tjïelten baaktoe
Digaštallan.
Digkiedimmie.
Digaštallanjođiheaddji: Loabága suohkana sátnejođiheaddji Erling Bratsberg
Digkiedimmien åvtehke: Lavangen tjïelteåejvie Erling Bratsberg
Vuosttáš beaivvi loahpaheapmi.
Galhkuve 1. biejjie
Gaskavahkku guovvamánu 11. beaivi
Gaskevåhkoen, goevten 11. b.
3. oassi.
3. bielie.
Jurdagat ivttábeaivvis, Aili Keskitalo bokte
Jieleme- jïh siebriedahkeevtiedimmie
Dieđut Dáhttu prošeavtta birra, Ragnhild Dalheim Eriksen, Sámedikki bokte
Bïevnesh Dáhttuprosjekten bïjre, Ragnhild Dalheim Eriksen, Saemiedigkie
Gáfeboddu ja gáhkožat, šattut
Prïhtjege gaahkoejgujmie, muerjie.
Ovdáneami sárgosat sámi servodagas.
Evtiedimmievæhtah saemien siebriedahkine.
Mot barget suohkanat mat lihkostuvvet ?
Maam tjïelth darjoeh mah lyhkesieh ?
Knut Vareide, Telemarksforskning bokte
Knut Vareide, Telemarksforskning.
Beaiveborran (Sámedikkis)
Beapmoe (Saemiedigkesne)
Digaštallan.
Digkiedimmie.
Makkár váikkuhus lea otná ovdáneami sárgosiin ja suohkanođasteapmi sámi guovlluid ealáhus- ja servvodatovdáneapmái boahtte áiggis.
Maam ulmide daan beajjetje evtiedimmievæhtah jïh tjïeltereforme sijhtieh åadtjodh dan båetijen aejkien jieleme- jïh siebriedahkeevtiedimmien gaavhtan saemien dajvine.
Gáfeboddu ja gáhkožat, šattut
Prïhtjege gaahkoejgujmie, muerjieh.
Čoahkkáigeassu (konferánssas ollisladjat), Sámediggepresideanta Aili Keskitalo bokte
Åenehks vaajestimmie abpe konferanseste, Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo
Loahpaheapmi ja ruoktot vuolgin
Galhkuve jïh vualkoe gåetide.
Boahtteiggi kulturpolitihkka / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Båetijen aejkien kultuvrepolitihke / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Boahtteiggi kulturpolitihkka
Båetijen aejkien kultuvrepolitihke
Sámediggi háliida dál dáiddáriin ja kulturbargiin veahki go dál leat hábmegoahtán boahtteáiggi kulturpolitihka.
Saemiedigkie sæjhta raerieh åadjodh tjiehpiedæjjijste jïh kultuvrebarkijijstie, juktie dïhte barkoe kultuvrepolitihkem hammoedidh joe aalkeme.
Čavččabeallái lágida Sámediggi Dáiddárkonferanssa gosa bovdejuvvojit dáiddárat digaštallat, ovdanbuktit oainnuideaset ja čájehit dáidaga.
Tjaktjese dle Saemiedigkie aktem Tjiehpiedæjjakonferansem öörnede mij akte sijjie sjædta raeriejgujmie båetedh, digkiedidh, jïh tjiehpiedæjjah åadtjoeh tjeahpoem vuesiehtidh.
Sámediggi lea bargagoahtán dieđáhusain masa boahtteáiggi kulturpolitihkka galgá hábmejuvvot ja ovdanbuktot.
Saemiedigkie lea aalkeme kultuvrebïevnesem hammoedidh mij edtja otnjegem bïejedh saemiedigkien kultuvrepolitihkese.
Dan olis doallá Sámediggi doaluid, sihke unnibuš ja stuorábuš.
Daan barkoen sjïekenisnie dle tjåanghkoeh öörnesuvvieh gusnie maahta raeriejgujmie båetedh.
Dat stuorámus doalut šaddet Kárášjogas Sámedikki visttis čakčamánus gosa Sámediggi bovde profeššunealla dáiddáriid.
Dïhte stööremes tjåanghkoesijjie Tjiehpiedæjjakonferanse sjædta, mij Saemiedigkien gåetesne Karasjohkesne öörnesåvva skiereden.
- Lea vuosttaš geardde go Sámediggi lágida dáiddárkonferanssa, dadjá ráđđálahttu Vibeke Larsen gean mielas lea máimmi dehálaš gullat profešunealla dáiddáriid oaiviliid.
- Daate lea voestes aejkien Saemiedigkie aktem tjiehpiedæjjakonferansem öörnede, Larsen jeahta, guhte veanhta joekoen vihkeles raerieh åadtjodh dejstie profesjovnelle tjiehpiedæjjijste.
Dan dehálaš bargui háliidivčče Sámediggi nai ahte nu oallugat go vejolaš juogadivčče iežaset oainnuid, sihke kulturbargiid, lágideaddjit ja kulturberošteaddjit.
Daan vihkeles barkose dle Saemiedigkie sæjhta raerieh åadtjodh dan jeenjesistie goh gåarede, kultuvreiedtjeladtjijste, öörnedæjjijste jïh kultuvrebarkijijstie.
- Mii boahtit maiddái finadit iešguđet báikkiin, ja doallat unnit čoahkkimiid vai nu oallugat go vejolaš besset buktit ovdan iežaset oainnuid, luohpa Larsen.
- Mijjieh sïjhtebe aaj bïjre jarkan mïnnedidh, unnebe tjåanghkoeh hööltedh juktie raerieh åadtjodh dan jeenjesistie goh gåarede, raerielïhtsege Vibeke Larsen minngemosth jeahta.
Gosa galget ovddalgihtiijienastagat sáddejuvvot ?
Gåabph edtja dejtie åvtelhbodti steemmide seedtedh ?
/ Bellodagat / Válgábargit / Kampanjeside / Válga ja jienastuslohku / Sámediggi - Sametinget
/ Krirrieh / Veeljemebarkijh / Kampanjeside / Veeljeme jïh veeljemelåhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Gosa galget ovddalgihtiijienastagat sáddejuvvot ?
Gåabph edtja dejtie åvtelhbodti steemmide seedtedh ?
Mielddusin lea biddjojuvvon lista maid gielddat / suohkanat sáhttet geavahit go sii sáddejit ovddalgihtiijienastagaid dan gildii / suohkanii, mii galgá čađahit gaskaboddasaš lohkama sámediggeválggas.
Lissine akte læstoe maam tjïelth maehtieh nuhtjedh gosse edtjieh åvtelhbodti steemmah seedtedh dan tjïeltese mij edtja aktem åvtelhbodti ryöknemem darjodh saemiedigkieveeljemasse.
Leat 56 gieldda / suohkana mat galget čađahit gaskaboddasaš lohkama ieža ja dieđihit dan válgaija.
56 tjïelth edtjieh aktem åvtelbodti ryöknemem darjodh jïjtje, jïh dam reektedh veeljemejïjjen.
Dain eará gielddain / suohkaniin lea válgabiirre lohkanstivra mii čađaha gaskaboddasaš lohkama ja dieđiheami.
Dejtie jeatjah tjïeltide, dle ryöknemeveeljemeståvroe veeljemegievlesne, mij dam åvtelhbodti ryöknemem jïh reektemem dorje.
Loahpalaš lohkama čađahit válgabiirriid lohkangielddat / suohkanat.
Dah ryöknemetjïelth veeljemegievline dam minngemosth ryöknemem darjoeh.
Areála / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget
Areale / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Oza doarjaga
Ohtsh dåarjoem
Sámedikkis lea bajitdási ovddasvástádus oppalaččat čuovvolit ja bagadallat vai buot plánat, čuozahusčielggadeamit ja mearrádusat mat čuvvot plána- ja huksenlága plánaoasi sihkkarastet sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima luondduvuođu.
Saemiedigkie aktem bijjemes diedtem åtna sïejhmelaakan vaaksjoestidh jïh bïhkedidh, ihke gaajhkh soejkesjh, konsekvensesalkehtimmieh jïh nænnoestimmieh, mah leah soejkesje- jïh bigkemelaaken soejkebielien mietie, eatnemevåaromem gorredieh saemien kultuvrese, jieliemidie jïh siebriedahkejieliedasse.
Nu dat boahtá ovdan plána- ja huksenlágas.
Daate lea soejkesje-jïh bigkemelaaken mietie.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
thomas.ahren@samediggi.no
Phone: +47 908 39 663
Áigeguovdil
Daaletje
Buktet cealkámušaid boahtteáiggi areála ja biraspolitihkkii
Båetieh raeriejgujmie båetijen aejkien areale- jïh byjresepolitihkese
Sámediggeráđđi galgá galledit iešguđet guovlluid báikkálaš servodagaid oažžu...
Saemiedigkieraerie edtja guessine mïnnedh ovmessie voenges siebriedahkine ju...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Álggahansáhkavuorru Sámedikki areala ja biraskonferanssas
Saemiedigkiebïevnese areale- jïh byjresepolitihken bïjre - Bööredimmie raeriejgujmie båetedh
Sámediggeráđđelahtu Thomas Åhren rabai Sámedikki Sámedikki areala ja birasko...
Saemiedigkieraerie raerieh sæjhta saemiedigkiebïevnesasse arealen jïh byjres...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Čájet buot áššiid
Vuesieh gaajkesh saakh
Sámediggi áigu:
Saemiedigkie sæjhta:
Dárkilit čuovvut areálahálddašeami ja ávkkástallat vuosttaldanválddi sihkkarastimis sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima.
Arelaereeremem laejhtehkslaakan fulkesidh, jïh vuastalimmiereaktam nåhtadidh juktie saemien kultuvrem, jielemidie jïh siebriedahkejieledem gorredidh.
Buori ládje gulahallat suohkaniiguin geat leat pláneneiseváldin ja nu sihkkarastit ahte sámi beroštumit geavatlaččat vuhtiiváldojuvvojit.
Hijvenlaakan tjïeltigujmie govlehtalledh goh soejkesjeåejvieladtje, juktie gorredidh dah saemien iedtjh fulkesuvvieh rïektesisnie.
Sámediggi dál bargá:
Daelie Saemiedigkie daejnie barka:
Suohkanlaš areálaplánaiguin
Tjïelten arealesoejkesjh
Kulturmuittuid ja bieggafámu fylkaoasseplánaiguin
Fylhkenbieliesoejkesjh kultuvremojhtesidie jïh biegkefaamose
Biebmanrusttegiid sajáiduhttin
Saemiedigkien diedte
Sámedikki ovddasvástádus Sámedikkis lea bajitdási ovddasvástádus čađaheames oppalaš čuovvoleami ja bagadallama iežas plánaveahki ektui.
Saemiedigkie akte bijjemes diedtem åtna sïejhmelaakan vaaksjoestidh jïh bïhkedidh dan jïjtse soejkesjebïhkedæjjan bïjre.
Sámedikki plánaveahki vuođul sii ovddidit dieđuid mat leat dehálačča ja ávkkálačča plánaeiseválddi plánenbargui.
Våaroeminie Saemiedigkien soejkesjebïhkedimmesne, dle Saemiedigkie beavna dan bïjre mij ulmiem åtna soejkesjeåejvieladtji soejkesjimmien gaavhtan.
Sámediggi buktá cealkámušaid dahje sáhttá ovddit váidalusa suohkanplána areálaoassái ja regulerenplánii.
Saemiedigkie lahteste jïh kanne aaj vuastalimmieh buakta tjïeltesoejkesjen arealebealan jïh sjïehtesjimmie-soejkesjasse.
Du váikkuheapmi Fysalaš plánemis lea báikkálaš máhttu ja ipmárdus dehálaš go Sámedikki galgá ášši árvvoštallat ja buktit cealkámušaid. Plána- ja huksenlága mielde leat suohkanat geatnegahttojuvvon álggahit aktiivvalaš doaibmabijuid mat sihkkarastet duohta oassálastima mas ulbmilin lea olahit dieđihuvvon mieđiheami guoskevaš sámi beroštumiin ja báikegottiin.
Saemiedigkie maahta aaj vuastalimmieh buektedh gosse konsesjovneaamhtesh gïetede tjaetsiestuvremelaaken, energijelaaken jïh tjaetsievierhtielaaken mietie, jïh Saemiedigkie maahta krievedh regijovnale soejkesjh Byjresedepartementese vaaltasuvvieh, dastegh dah soejkesjh eah dejtie iedtjide krööhkesth mah leah vihkeles saemien kultuvrese jïh jieliemidie.
Sámedikki plánaveahkki
Dov tsevtseme
Sámediggi mearridii 2010 plánaveahki.
Saemiedigkien barkosne fysiske soejkesjimmine, dle voenges daajroeh jïh goerkesh vihkeles Saemiedigkien vuarjasjimmide jïh lahtestimmide.
Plánaveahkki galgá láhčit dili nu ahte buot plánat, čuozahusčielggadeamit ja mearrádusat plána- ja huksenlága plánaoasi mielde galget sihkkarastit sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima luondduvuođu.
Varki tjïelke vuajnoejgujmie raeriestimmide jïh råajvarimmide båetedh lea joekoen vihkeles jis edtja govlelgidh, jïh ihke Saemiedigkie maahta vuajnoejgujmie guhkiebasse barkedh.
Háliida čielggadit mánáidgárdepolitihka / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Sæjhta maanagïertepolitihkem tjïelkestidh / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Háliida čielggadit mánáidgárdepolitihka
Sæjhta maanagïertepolitihkem tjïelkestidh
Sámediggi lea čállimin dieđáhusa mánáidgárddiid birra main leat sámi mánát.
Saemiedigkie aktem bïevnesem maanagïertiej bïjre saemien maanide tjaelieminie.
Sivvan dasa lea go Sámediggi háliida hábmet bajimus politihka mánáidgárdesuorgái mii galgá leat láidesteaddjin ja čielggadit prinsihpalaš gažaldagaid sámi mánáid mánáidgárdefálaldaga ektui.
Bïevnesen våarome lea Saemiedigkie sæjhta aktem bijjemes politihkem maanagïertesuerkesne evtiedidh, mij sæjhta otjnegem bïejedh jïh prinsihpeles gyhtjelassh tjïelkestidh mah leah maanagïertefaalenassi bïjre saemien maanide.
- Dieđáhus galgá vástidit mánáidgárddi, mánáid, váhnemiid ja sámi servodaga dárbbuide.
- Bïevnese edtja maanagïerten, maanaj, eejhtegi jïh saemien siebriedahken daerpiesvoetide vaestiedidh.
Sámediggi háliida ahte mánáidgárdi sámi mánáid várás galgá leat ovttaiduvvan, geasuheaddji ja hutkkálaš ásahus alla kvalitehtain buot mánáide buoremussan, cealká várrepresideanta Laila Susanne Vars.
Saemiedigkie sæjhta maanagïerte saemien maanide edtja akte sjïehtesjamme, fryöjstehke jïh orreussjeden institusjovne årrodh, jolle kvaliteetine dan bööretjommesasse gaajhkide maanide, mubpie presidente Laila Susanne Vars jeahta.
Várrepresideanta čilge viidáseappot ahte Sámediggi áigu earret eará bearráigeahččat ahte rekrutterejuvvojit eanet pedagogalaš bargit geain lea gelbbolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras.
Mubpie presidente vijriesåbpoe tjïerteste Saemiedigkie gaskem jeatjah sæjhta giehtjedidh guktie dåårrehtimmie pedagogeles barkijijstie læssene, guktie dah maahtoem saemien gïelesne jih kultuvresne utnieh.
Gieđahallá ollu gažaldagaid
Jïjnjh gyhtjelassh gïetede
Mánáidgárdedieđáhusa mihttomearri lea váikkuhit árvvoštallamii ja digaštallamii das mo galgá juksat politihkalaš ulbmiliid buoridan dihtii bajásšaddaneavttuid mánáidgárdefálaldaga bokte.
Maanagïertebïevnesen åssjele lea viehkiehtidh ussjedidh jïh govlesadtedh guktie edtja politihkeles ulmieh jaksedh, juktie buerebe byjjenimmiehtsiehkieh buektiehtidh maanagïertefaalenassen tjïrrh.
- Min áigumuš lea ahte dieđáhus ii galgga dušše válddahit ja ságaškuššat makkár rolla ja politihkalaš váldi Sámedikkis galgá leat mánáidgárdeáššiin.
- Mijjen ulmie lea bïevnese ij edtjh ajve buerkiestidh jïh digkiedidh maam råållide jïh politihkeles faamojde Saemiedigkie edtja maanagïertegyhtjelassine utnedh.
Dieđáhus galgá maiddái čalmmustahttit áŋgiruššansurggiid ja daid hástalusaid mat mis leat go galgat buoridit mánáidgárddiid.
Bïevnese edtja aaj tjelmide bïejedh råajvarimmiesuerkide, jïh våajnoes darjodh dejtie haestiemidie mah gååvnesieh gosse barkeminie maanagïertide bööremeslaakan darjodh.
Dát guoská buot mánáidgárddiide main lea fálaldat sámi mánáide Norggas, čilge várrepresideanta Laila Susanne Vars.
Daate gaajhkide maanagïertide feerhmie mah faalenassem saemien maanide Nöörjesne vedtieh, mubpie presidente Laila Susanne Vars buerkeste.
Háliida evttohusaid ja cealkámušaid
Raerieh sæjhta
Bargu mánáidgárdedieđáhusain galgá leat rabas ja searvvaheaddji proseassa vai sihkkarastojuvvo ahte dieđáhusa mihttomearit ollašuhttojuvvojit.
Dïhte barkoe maanagïertebïevnesinie edtja akte gaahpoeh jïh feerhmeles prosesse årrodh, mij maahta viehkiehtidh gorredidh ulmide bïevnesisnie jaksa.
Sámediggi bovde fylkkamánniid, gielddaid, mánáidgárdebirrasiid, váhnemiid, váhnenfierpmádagaid ja lávdegottiid ja eará ásahusaid geaidda dat guoská, searvat árjjalaččat.
Saemiedigkie sæjhta fylhkenålmah, tjïelth, maanagïertebyjresh, eejhtegh, eejhtegeviermieh jïh moenehtsh jïh jeatjah vihkeles suerkieh bööredidh eadtjohkelaakan meatan årrodh.
Evttohusat ja cealkámušat dieđáhussii sáhttet boahtit digaštallančoahkkimiin, fágaseminárain, jearahallamiin ja jearahallaniskkademiin.
Edtja raerieh bïevnesasse buektedh digkiedimmieforuminie, faageseminarseminaarine, byjrehtimmine jïh gihtjeme-goerehtimmine.
- Mii sámediggeráđis háliidit hástalit sámi servodaga jurddašit minguin ovttas.
- Mijjieh saemiedigkieraeresne sïjhtebe dam saemien siebriedahkem haestedh mijjine ussjedadtedh.
Makkár višuvnnat leat sámi servodagas mánáidgárddi rolla birra mánáid bajásgeassimis, sin giellaovddideamis ja sámi árvvuid gaskkusteamis ođđa buolvvaide ?
Mah vuajnoeh åvtese utnebe saemien siebriedahkesne, gosse lea maanagïerten råållen bïjre maanaj bijjiedimmesne, dej gïeleevtiedimmesne jïh dennie vijriesåbpoe sertiestimmesne saemien aarvojste orre boelvide ?
Dát leat muhtun gažaldagat maidda mii háliidit vástádusa, dadjá várrepresideanta Vars.
Daate lea naakede destie misse mijjieh sïjhtebe raerieh åadtjodh, mubpie presidente Vars jeahta.
Dieđáhus lea 2005 dieđáhusa “ Sámediggeráđi dieđáhus sámi mánáidgárddiid birra ” ođasmahttin ja čuovvola “ Sámi mánáidgárddiid strategalaš plána 2008-2011 ”.
Bïevnese akte staeriedimmie aktede aarebi bïevnesistie jaepeste 2005 ” Sametingsrådets melding om samiske barnehager ” jïh sæjhta soejkesjem ” Strategisk plan for samisk barnehager 2008-2011 ” dåarjedidh.
Oktavuohtadieđut: Várrepresideanta Laila Susanne Vars, tlf. 977 54 102
Vielie bïevnesh: mubpie presidente Laila Susanne Vars, tlf. 977 54 102
Ballá váikkuhusain sámi guovlluid eanadollui / Eanandoallu / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Jåartaburreste bælla saemien dajvine / Jåartaburrie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Ballá váikkuhusain sámi guovlluid eanadollui
Jåartaburreste bælla saemien dajvine
Stáhta fálaldagas eanadoallošiehtadallamiin evttohuvvo geahpedit juolludemiid Sámediggái njeljiin miljon ruvnnuin.
Staaten faalenassesne jåartaburrierååresjimmide raeresteminie dåarjoesertiestimmide Saemiedægkan njieljie millijovnh kråvnajgujmie giehpiedidh.
sámediggeráđđi Silje Karine Muotka ballá ahte dakkár uhcideamis lea stuorra váikkuhusat sámi guovlluid eanadollui.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka bælla akte dagkeres giehpiedimmie maahta stoerre konsekvensh vedtedh jåartabårran saemien dajvine.
- Njealji miljon ruvdnosaš geahpedusas leat stuorra váikkuhusat Sámedikki áŋgiruššamii sámi eanadoaluin, dadjá beahttašuvvan sámediggeráđđi Silje Karine Muotka.
- Akte giehpiedimmie njieljie millijovnigujmie sæjhta stoerre konsekvensh åadtjodh Saemiedigkien råajvarimmide dan saemien jåartaburrien vööste, akte håjnoes saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Sámediggi lei bures jođus doaibmavisttiid ođasmahttimiin, ja Muotka ballá dán barggu bisánit jus evttohuvvon geahpedus čađahuvvo.
Saemiedigkie lij hijvenlaakan aalkeme fievside bueriedidh, jïh Muotka bælla daate barkoe sæjhta tjöödtjestidh jis dïhte raeriestamme giehpiedimmie tjïrrehtamme sjædta.
Son deattuha viidáseappot ahte stáhta fálaldat ii soaba gustovaš davveguovlopolitihkain.
Dïhte aaj tjïerteste staaten faalenasse ij leah dan sïejhme noerhtedajvepolitihken mietie.
- Lassin geahpedussii juolludemiin Sámediggái evttoha stáhta maiddái geahpedusa áŋgiruššamis árktalaš eanadoaluin.
- Lissine dåarjojde Saemiedægkan giehpiedidh, staate aaj raereste råajvarimmide arktiske laanteburresne giehpiedidh.
Das lea negatiiva váikkuhusat sámi guovlluid eanadollui.
Daate sæjhta negatijve konsekvensh åadtjodh jåartabårran saemien dajvine.
Ii ge árktalaš eanadoalu vulos vuoruheapmi soaba mearriduvvon davveguovlopolitihkain, dadjá Muotka.
Vaallah arktiske laanteburriem våålese prioriteradidh sïjhth dan nænnoestamme noerhtedajvepolitihken mietie årrodh, Muotka jeahta.
Eanadoallu lea guhká leamaš okta sámi guovlluid nannoseamos ealáhusain.
Jåartaburrie lea akte dejstie nænnoes jieliemijstie orreme guhkiem saemien dajvine guhkiem.
Erenoamážit smávvadállodoallu lea deaŧalaš sámi kultuvrra ja sámi giliid vuođu bisuheapmái.
Joekoen smaave gaertenh leah vihkeles jis edtja våaromem saemien kultuvrese jïh saemien voenide tjåadtjoehtidh.
Stáhta háliida stuorát dállodoaluid dakko bokte ahte loktet konsešuvdnarájiid earret eará mielkebuvttadandoaluin.
Staate sæjhta stuerebe gaertenh luhpiedidh viehkine konsesjovneraastide lutnjedh gaskem jeatjah mielhkiedorjemassegaertienidie.
Dáinna fálaldagain stáhta oide industriijaeanadoalu bearašeanadoalu ovddabeallái.
Staate, daejnie faalenassine, jarka aktede fuelhkiejåartaburrese akten industrijejåartabårran.
Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka mielas dát sáhttá čuohcat garrasit sámi eanadollui, ii dušše dán jagi, muhto máŋggaid jagiid ovddasguvlui.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka veanhta daate maahta gaajh nåake årrodh saemien jåartabårran, ij ajve daan jaepien, men gelliej jaepiej åvtese.
- Dákkár rievdademiin sáhttá Davvi-Norga šaddat vuoittáhallin dán jagáš eanadoalu loahppameanuin.
- Aktine dagkarinie jarkelimmine Noerhte-Nöörje maahta teehpijinie sjïdtedh daan jaepien laanteburresne.
Mun balan ahte sámi guovlluid eanadoallu ii birge dán gilvvus, loahpaha Muotka.
Manne bïllem jåartaburrie saemien dajvine ij sïjhth bïerkenidh daennie gaahtjemisnie, Muotka minngemosth jeahta.
Fálaldat lea dáppe: http://www.regjeringen.no/upload/LMD/Vedlegg/Statens_tilbud_2014.pdf
Govlehtallije:
Lávdegoddi galgá nannet sámegiela / Faktadieđut sámi gielaid birra / Giella / Sámediggi - Sametinget
Moenehtse edtja saemien gïelem nænnoestehtedh / Bïevnesh saemien gïeli bïjre / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Lávdegoddi galgá nannet sámegiela
Moenehtse edtja saemien gïelem nænnoestehtedh
– Mii fertet nannet sámegielaid ja sihkkarastit buriid bálvalusaid sámi álbmoga várás, dadjá Gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner.
- Mijjieh tjoerebe dejtie saemien gïelide nænnoestehtedh jïh hijven dïenesjh hoksedh dejtie saemien årroejidie, Tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jeahta.
Son lea odne nammadan almmolaš lávdegotti mii galgá geahčadit gustovaš ortnegiid, doaibmabijuid ja njuolggadusaid mat leat sámegielaid várás Norggas.
Daan biejjien dïhte aktem byögkeles moenehtsem tseegki mij edtja gïehtjedidh dejtie reerije öörnegidie, råajvarimmide jïh njoelkedasside dejtie saemien gïelide Nöörjesne.
– Sámegielat leat rašis dilis.
– Saemien gïelh leah prååsehke.
Mii oaidnit ahte njuolggadusat leat unnán heivehuvvon otnáš servodahkii, ja dasto váilu gelbbolašvuohta, dadjá Sanner.
Mijjieh vuejnebe dovne njoelkedassh leah nåake sjïehtedamme daan beajjetje siebriedahkese, jïh maahtoe fååtese, Sanner jeahta.
Sámelága giellanjuolggadusat mearriduvvojedje 1990:s, ja dat muddejit sámegielaid geavaheddjiid vuoigatvuođaid geavahit sámegiela, dalle go sis lea oktavuohta almmolaš eiseválddiide.
Saemielaaken njoelkedassh nænnoestamme sjïdtin jaepien 1990, jïh reaktam stuvrieh dejtie saemien gïeleutniejidie saemien nuhtjedh gosse byögkeles åejvieladtjigujmie govlehtellieh.
Almmolaš suorggi organiseren lea sakka rievdaduvvon dan rájes go giellanjuolggadusat mearriduvvojedje 1990:s.
Byögkeles suerkesne stoerre jarkelimmieh öörnedimmesne orreme mænngan doh gïelenjoelkedassh nænnoestamme sjïdtin jaepien 1990.
Dasa lassin leat ollu sámit fárredan stuorát čoahkkebáikkiide ja gávpogiidda, ja eret dálá sámegiela hálddašanguovllus.
Lissine jïjnjh saemieh jåhteme stuerebe sijjide jïh staaride, jïh olkese saemien gïelen reeremedajven sistie.
Danne lea dárbu ollislaččat árvvoštallat njuolggadusaid sámegielaid birra, ja ovddasvástádusjuogu Sámedikki ja iešguđege almmolaš hálddašeami gaskka.
Dan åvteste daerpies aktine ållesth vuarjasjimmine saemien gïelenjoelkedassijste, jïh vuarjasjidh guktie dïedte lea joekedamme Saemiedigkien jïh byögkeles reeremen ovmessie bieliej gaskem
– Mii fertet ođasmahttit njuolggadusaid ja doaibmabijuid vai dat heivešedje min servodahkii, vai daid livččii álkit geavahit ja rabašedje vejolašvuođa dávgaseappot čovdosiidda, dadjá Sanner.
– Mijjieh tjoerebe njoelkedasside jïh råajvarimmide orrestidh guktie dah mijjen daan beajjetje siebriedahkese sjiehtieh, leah aelhkebe nuhtjedh jïh fleksijbele vuekieh utnieh, Sanner jeahta.
Son oaivvilda ahte dárbbašuvvojit njuolggadusat, ortnegat ja doaibmabijut doarjut gielaid geavaheami ja ovddideami.
Dïhte tjïerteste ihke daerpies njoelkedassigujmie, öörnegigujmie jïh råajvarimmiegujmie mah maehtieh åtnoem jïh evtiedimmiem gïelijste dåarjedidh.
– Mis lea leamaš buorre ovttasbargu Sámedikkiin lávdegotti ásaheami ektui.
Mijjieh aktem lïhke jïh hijven laavenjostoem Saemiedigkine åtneme gosse ryöjrehtamme moenehtsem tseegkedh.
Mun lean ilus go mii oažžut searvat olbmuid geain lea buorre gelbbolašvuohta ja sierralágan vásihusat dán barggus, dadjá Sanner.
Manne geerjene ihke mijjieh almetjh meatan åadtjobe hijven maahtojne jïh joekehts dååjrehtimmine daennie barkosne, Sanner jeahta.
Sámedikki presideanta Aili Keskitalo lea movtta go dál nammaduvvo almmolaš lávdegoddi čielggadit láhkačohkiid, doaibmabijuid ja ortnegiid sámegielaid várás.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo lea geerjene ihke akte byögkeles moenehtse tseegkesåvva daelie mij edtja laakide, råajvarimmide jïh öörnegidie dejtie saemien gïelide salkehtidh.
– Sámediggi vuolggahii dán barggu danin go mii leat oaidnán ahte lea dárbu sihkkarastit ovttaskas olbmuid vuoigatvuođa geavahit sámegiela árgabeaivvis, ovdamearkka dihte mánáidgárddiin, skuvllain, dearvvašvuođa bálvalusaid oktavuođas ja go leat oktavuođas almmolaš hálddahussuorgái oppalaččat.
- Saemiedigkie skraejriem veelti daan barkose dan åvteste mijjieh vuajneme lea daerpies fïereguhten reaktam gorredidh saemien nuhtjedh aarkebiejjien, vuesiehtimmien gaavhtan maanagiertesne, skuvlesne, gosse healsoedïenesjh daarpesje jïh gosse byögkeles etaatigujmie govlehtalla sïejhmelaakan.
Dárbu lea geahčadit maid fertešii dahkat sámegielaid sihkkarastima várás boahtteáiggis, dadjá Keskitalo.
Daerpies gïehtjedidh maam tjuara darjodh juktie dam båetijem aejkiem gorredidh dejtie saemien gïelide, Keskitalo jeahta.
Sámegiela geavaheamis ja máhtus leat erohusat sierra sámi giellaguovlluid gaskka, ja dasto gielddas gildii.
Man jïjnje saemien gïele åtnasåvva jïh man jïjnje daajroe gååvnese saemien gïelen bïjre jeerehte dej ovmessie gïeledajvi gaskem jïh tjïelteste tjïeltese.
Lávdegoddi galgá árvvoštallat dávgasis čovdosiid maid bokte álkiduhttit dili, ja gielddaid sierra hástalusaid ja dárbbu vuođul.
Moenehtse edtja vuarjasjidh fleksijbele vuekieh mah darjoeh guktie aelhkebe sjædta gïelem nuhtjedh, jïh krööhkeste tjïelth joekehts haestemh jïh daerpiesvoeth utnieh.
Lávdegoddi galgá árvalit ortnegiid ja doaibmabijuid mat sáhttet dagahit dan ahte eambbogat oahpašedje ja geavahivčče sámegielaid, ja dieinna lágiin sihkkarastojuvvošedje gielddaide ja eará bálvalusaddiide dakkár bargit geain lea gelbbolašvuohta sámegielain.
Moenehtse edtja leavloem bïejedh öörnegidie jïh råajvarimmide mah maehtieh darjodh jienebh saemien lierieh jïh saemien nuhtjieh, jïh mah destie huksieh tjïelth jïh jeatjebh mah dïenesjh faalehtieh, almetjh saemien gïelemaahtojne utnieh.
Mandáhta maid Sámediggi ja Ráđđehus leat ráhkadan čájeha, ahte dat bargu maid lávdegoddi galgá čađahit lea deaŧalaš ja dárbbašlaš.
Mandaate maam Saemiedigkie jïh Reerenasse leah dorjeme vuesehte daate barkoe maam moenehtse edtja tjïrrehtidh lea vihkeles jïh daerpies.
Gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner ja Sámedikki presideanta Aili Keskitalo sávvaba lávdegoddái lihku bargui.
Tjïelte-jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jïh saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo moenehtsem barkojne læhkoehtieh.
Lávdegottis leat čuovvovaš lahtut:
Moenehtsisnie daah lïhtsegh:
Sis-Finnmárkku diggegotti fáldi Finn Arne Selfors (lávdegotti nubbijođiheaddji), Deatnu
Konstitueradamme fylhkenålma Tromsesne Bård Magne Pedersen (åvtehke), Tromsø Sorentjaelije Sisnjelds Finnmaarhken Digkiereaktesne Finn Arne Selfors (moenehtsen mubpie åvtehke), Deatnu
Lávdegoddi galgá buktit raporttas maŋimuštá guovvamánu 15. b. 2016.
Moenehtse edtja sov reektehtsem deelledh goevten 15. b. 2016 åvtelen.
Sámi guovlluin lea ain fuones ahtanuššan / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Annje vueliedimmie saemien dajvine / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Sámi guovlluin lea ain fuones ahtanuššan
Annje vueliedimmie saemien dajvine
S ámi guovlluin leat ain stuorra hástalusat eretfárremiid ja ođđaásahemiid ektui.
Saemien dajvh annje stoerre haestemh utnieh juhtemen bïjre dajvijste jïh orre tseegkeldahki bïjre.
Dan čájeha raporta maid Telemarksforskning lea dahkan Sámedikki ovddas.
Daate akte reektehtse vuesehte maam Telemarksforskning dorjeme Saemiedigkien åvteste.
Raporta ” Næringsutvikling, innovasjon og attraktivitet.
Reektehtse ” Næringsutvikling, innovasjon og attraktivitet.
Samisk område ” lea dan ealáhusanalysa joatkka maid Telemarkforskning lea ovdal dahkan Sámedikki ovddas.
Samisk område ” (Jieleme-evtiedimmie, innovasjovne jïh fryöjstehkevoete.
Dán raporttas válddahuvvo ahtanuššan sámi guovlluin ássama, bargosajiid, oahppodási, ealáhusovddideami, innovašuvnna ja geasuheami ektui.
Daate reektehtse evtiedimmiem buerkeste saemien dajvesne, gosse årrojh, barkoesijjieh, ööhpehtimmiedaltesem, jielemeevtiedimmiem, innovasjovnem jïh fryöjstehkevoetem måjhtele.
Sámi guvlui gullet 24 gieldda Davvi-Trøndelágas, Norlánddas, Romssas ja Finnmárkkus.
Saemien dajvesne 24 tjïelth Noerhte-Trööndelagesne, Nordlaantesne, Tromsesne jïh Finnmaarhkesne.
Analysa čájeha ahte sámi guovlluid gielddain leat geahppánan olbmot, maiddái 2010:s, dan jagi goas eanaš gielddain Norggas lassánedje olbmot.
Analyse vuesehte tjïelth dennie saemien dajvesne aktem vueliedimmiem almetjelåhkosne utnieh, aaj jaepien 2010, akte jaepie gusnie dah jeanatjommes tjïelth Nöörjesne aktem sjïdtedimmiem almetjeåhkosne utnieh.
Stuorábuš sisafárren lea váidudan olmmošlogu njiedjama sámi guovlluin maŋimuš jagiin, muhto dat ii leat doarvái olmmošlogu ja eretfárrema dássidahttimii.
Læssanamme vaanterdimmie almetjijste jeatjah laantijste leah vueliedimmiem giehpiedamme saemien dajvesne dej minngemes jaepiej, men ij nuekies juktie reakadimmievueliedimmiem jïh juhtemem dajveste jalkesjidh.
Dan oasis Davvi-Norggas mii ii lohkkojuvvo sámi guovlun lea olmmošlohku lassánan.
Dennie bielesne Noerhte-Nöörjeste mij lea saemien dajven ålkolen, desnie almetjelåhkoe sjïdtede.
Bargosajit geahppánit
Vaenebh barkoesijjieh
Das go olmmošlohku njiedjá lea oktavuohta bargosajiid geahppáneapmái.
Daate nåake evtiedimmie almetjelåhkosne lea dannasinie akte vueliedimmie sjïdteme barkoesijjielåhkosne.
Sámi guovllus eai lean nu ollu bargosajit 2010:s go ledje 2000:s, man áigodagas bargosajit riikadásis lassánedje eanet go 11 proseanttain.
Vaenebh barkoesijjieh saemien dajvesne jaepien 2010 goh 2000, akten boelhken gusnie barkoesijjielåhkoe laantesne lea læssanamme vielie goh 11 prosentigujmie.
Davvi-Norgga fylkkkain, earret sámi guovlluin, lea olmmošlohku lassánan gaskal guhtta ja 14 proseantta seamma áigodagas.
Fylhkh Noerhte-Nöörjesne, bielelen dah saemien tjïelth, aktem lissiehtimmiem åtneme govhte jïh 14 prosenti gaskem seamma boelhken.
Sámi guovlluid ealáhusstruktuvran leat ollu vuođđoealáhusat ja industriija.
Dïhte saemien dajve aktem jielemestruktuvrem åtna jïjnjh voestesjielemigujmie jïh industrijine.
Maŋimuš guovtti jagis lea bargosajiid lohku dáin ealáhusain njiedjan eanet go 400:in.
Dej göökte minngemes jaepiej dle barkoesijjielåhkoe daejnie jielieminie vaananamme vielie goh 400 barkoesijjiejgujmie.
- Sámediggi lea mearridan ođđa ealáhusdieđáhusa 2011:s.
- Saemiedigkie aktem orre jielemebïevnesem nænnoestamme 2011.
Váldoulbmilin lea háhkat nana ja juohkelágan ealáhuseallima báikegottiin mii vuođđuduvvo sámi kultuvrii, lundui, ja birrasii ja mii váldá daid vuhtii, ja dieinna lágiin lea vuođđun ealli báikegottiide gos olbmot háliidit ássat, dadjá Sámediggeráđi lahttu Marianne Balto.
Åejvieulmie lea aktem nænnoes jïh gellielaaketje jielemem sjugniedidh mij våaromem åtna saemien kultuvresne, dam saemien kultuvrem, eatnemem jïh byjresem krööhkeste, jïh våaromem beaja jielije voenges siebriedahkide, gusnie almetjh sijhtieh årrodh, saemiedigkieraerije Marianne Balto jeahta.
Mii fertet jorgalahttit dan negatiivvalaš ovdáneami sámi guovlluin, dadjá Balto.
Mijjieh tjoerebe dam nåake evtiedimmiem jarkelidh dejnie saemien dajvine, Balto jeahta.
Unnán ođđaásaheamit ja innovašuvdna
Vaenie orre tseegkeldahkh jïh innovasjovne
Fitnodagaid ovdáneapmi analyserejuvvo NæringsNM: s, mii mihtida fitnodagaid gánnáhahttivuođa, ahtanuššama ja ođđaásahemiid ja dasto ealáhuseallima sturrodaga.
NæringsNM sïelti evtiedimmiem analyserede, jïh sïelti dïenestem, sjïdtedimmien jïh orre tseegkeldahkh möölie, jïh jielemen stoeredahkem.
Máŋgga sámi gielddas lea unnán ealáhuseallin olmmošlogu ektui, ja leat unnán ođđaásaheamit ja gánnáhahttivuohta lea heittot.
Jïjnjh dejstie saemien tjïeltijste vaenie jielemh utnieh viertiestamme almetjelåhkojne, vaenie orre tseegkeldahkh jïh viesjies dïenestem utnieh.
Ollu gielddain leat dattetge fitnodagat mat leat ahtanuššan 2010:s.
Jïjnjh tjïelth læjhkan aktem stoerre låhkoem sïeltijste utnieh, mah sjïdtedimmiem åtneme åesiestimmesne jaepien 2010.
NæringsNM:s oidno ahte eanaš sámi gielddain ollislaččat ii leat nu buorre ovdáneapmi.
Dah jeanatjommes dejstie saemien tjïeltijste tjåanghkan nåake illedahkh vuesiehtieh NæringsNM ’ sne.
Analysa čájeha ahte muhtun gielddain lea dattetge buoret dilli, nugo Deanus ja Evenáššis.
Analyse vuesehte såemies tjïelth ojhte hijvenlaakan darjoeh, goh Deatnu (Tana) jïh Evenássi (Evenes).
Iskkadeapmi čájeha maiddái ahte sámi guovlluid dovdomearkan lea heajos innovašuvdna.
Goerehtimmie aaj vuesehte dah saemien dajvh vaenie innovasjovnem utnieh.
Ovdáneapmi
Evtiedimmie
Telemarksforskning geavaha geasuhanpyramiida ovdáneami válddahallamis.
Telemarksforskning aktem fryöjstehkepyramijdem nåhtede juktie evtiedimmiem buerkiestidh.
Geasuhanpyramiidas čilgejuvvo ovdáneapmi movt dat geasuha golmma dimenšuvnna bokte:
Fryöjstehkepyramijdesne sijjiej evtiedimmiem buerkeste dej fryöjstehkevoeten tjïrrh, golme dimensjovni mietie:
1) Geasuheapmi vuođđoealáhusaid fitnodagain
1) Fryöjstehkevoete sïeltide maadthjielieminie.
2) Movt geasuhit gussiid
2) Fryöjstehkevoete guesside.
3) Movt geasuhit ássanbáikin
3) Fryöjstehkevoete goh årromesijjie.
Sámi guovllus lea sakka vátnon vuođđoealáhusat.
Saemien dajve aktem tjarke vueliedimmiem åtneme maadthjielieminie.
Vuođusealáhussan leat vuođđoealáhusat, industriija ja teknologalaš bálvalusat.
Maadthjielemh leah aalkoejielemh, industrije jïh teknologeles dïenesjh.
Dáid ealáhusaid dovdomearkan lea dat ahte buktagat vuvdojuvvojit nationála dahje riikkaidgaskasaš márkanis.
Dïhte mij lea væhtine daejtie jieliemidie lea dah dorjesh aktene nasjovnale jallh gaskenasjovnale maarkedesne duakasuvvieh.
Sámi guovllus leat hui unnán bargosajit teknologalaš bálvalusain, mii lea ahtanuššama vuođusealáhus.
Saemien dajve joekoen vaenie barkoesijjieh åtna teknologeles dïenesjigujmie, mij lea akte sjïdtije maadthjieleme.
Muhtun gielddain leat dattetge vuođusealáhusat laskan, nugo Divttasvuonas, Fálesnuoris, Ivggus ja Unjárggas.
Såemies tjïelth saemien dajvesne læjhkan sjïdtedimmiem maadthjielieminie utnieh, goh Divtasvuodna (Tysfjord), Fálesnuorri (Kvalsund), Lyngen jïh Unjárga (Nesseby).
Sámi guovllus árbevirolaččat leat leamaš unnán galledanealáhusat.
Aerpievuekien mietie dle saemien dajve vaenie guessiejielemh åtneme.
Ja sámi guovlluin lea oppalaččat stuorra gávpesuođđan.
Akte stoerre tjåenghkies åesiesleakadimmie dejstie saemien dajvijste.
Dát lea dattetge unnon, ja ollu sámi gielddain leat galledanealáhusat lassánan, nugo Raavrhvijkes, Láhpis, Unjárggas, Hápmiris, Snoasas jna..
Daate åesiesleakadimmie ojhte unnebe sjïdteme, jïh jïjnjh saemien tjïelth aktem sjïdtedimmiem utnieh guessiejielieminie, goh Raavrevijhke, Láhppie (Loppa), Unjárga (Nesseby), Hábmer (Hamarøy), Snåase jïh jienebh.
Stuorra váttisvuohta ahtanuššamis sámi gielddain lea geasuheapmi ássama dáfus.
Akte stoerre dåeriesmoere sjïdtedæmman saemien tjïeltine lea årromesijjiej fryöjstehkevoete.
Ollu sámi gielddain fárrejit ollu olbmot eret, ja lea stuorát eretfárren go mii bargosajiid ahtanuššama dáfus lea.
Akte stoerre almetjelåhkoe saemien tjïeltijste jåhta, jïh stuerebe juhteme dajveste goh barkoesijjiesjïdtedimmie edtji årrodh.
Dát mearkkaša fuonit geasuheami ássama dáfus.
Daate aktem vuelege fryöjstehkevoetem årromesijjide vuesehte.
Dattetge mannet muhtun sámi gielddat vuosterávdnjái ja geasuhit sakka, nugo Davvisiida, Ráisavuotna ja Unjárga.
Vihth dle såemies dejstie saemien tjïeltijste mah njuvvien vööste vaedtsieh, jïh jolle fryöjstehkevoetem årromesijjide utnieh, goh Lebesby, Ráisavuotna (Sørreisa) jïh Unjárga (Nesseby).
- Sámi guovlluin leat árvoháhkanvejolašvuođat sámi kultuvrra ja árbevieruid vuođul, muhto dárbu lea stuoris oažžut buriid rámmaeavttuid, dutkama, ođđaásahemiid ja ođđa háhkamiid, dadjá Sámediggeráđi lahttu Marianne Balto.
- Saemien dajvh nuepieh utnieh aarvoesjugniedimmiem buektiehtidh mij våaromem åtna saemien kultuvresne jïh aerpievuekine, men gaajh daerpies hijven mierietsiehkiejgujmie, dotkeminie jïh orre tseegkeldahkigujmie, saemiedigkieraerije Marianne Balto jeahta.
Eanet dieđuid oaččut: go válddát oktavuođa Telemarkforskning prošeaktajođiheddjiin Knut Vareide + 47 98 22 00 04 dahje Sámediggeráđi lahtuin Marianne Balto + 47 480 63 358
Sïjhth vielie bïevnesh: Soptsesth prosjekten åvtehkinie Telemarksforskningesne Knut Vareide + 47 98 22 00 04 jallh Saemiedigkieraerije Marianne Balto +47 480 63 358.
Politihkalaš ášši:
Finnmaarhkekommisjovne
09. ođđajagim 2012
Politihken aamhtese:
Kártemis ja dohkkeheames gávdni vuoigatvuođaid Finnmárkkus.
Finnmaarhken miehtjiesdajvedåapmestovle
Finnmárkku Meahcceduopmostuollu
Finnmaarhken miehtjiesdajvedåapmestovle
Finnmárkku Meahcceduopmostuollu
Finnmaarhken miehtjiesdajvedåapmestovle
Finnmárkku Meahcceduopmostuollu
Finnmaarhken miehtjiesdajvedåapmestovle
Vuoigatvuođanákkut mat čuožžilit maŋŋil go Finnmárkokommišuvdna lea čielggadan guovllu galget ovddiduvvot sierra duopmostuolu ovdii, gohčoduvvon meahcceduopmostuollun.
Edtja ræjhtoeh reaktaj bïjre, mah jijhtieh mænngan Finnmaarhkekommisjovne feelth salkehtamme, akten jïjtse sjïeredåapmestovlese buektedh, man nomme miehtjiesdajvedåapmestovle.
Meahcceduopmostuolu nammada ráđđehus maŋŋil go lea ráđđádallan Sámedikkiin, ja das lea jođiheaddji ja njeallje bistevaš lahttu ja guokte várrelahttu.
Reerenasse Miehtjiesdajvedåapmestovlem nammohte mænngan Saemiedigkine rååresjamme, jïh desnie akte åvtehke njieljie ihkuve lïhtsegigujmie jïh göökte sæjjasadtjigujmie.
Áigemearri doalvvuheames ášši meahcceduopmostuolu ovdii lea 18 mánu maŋŋil go Finnmárkokommišuvdna lea ovddidan raporttastis ja dat lea almmuhuvvon.
Dïhte mierie, juktie ræjhtoeh miehtjiesdajvedåapmestovlese buektedh, lea 18 askh mænngan Finnmaarhkekommisjovnen reektehtse lea vadtasovveme jïh bæjhkoehtamme.
Meahcceduopmostuollu váldá vuođu Finnmárkokommišuvnna raporttas go ášši meannuda.
Miehtjiesdajvedåapmestovle edtja våaromem vaeltedh Finnmaarhkekommisjovnen reektehtsisnie, gosse aamhtesem gïetede.
Meahcceduopmostuolu mearrádus sáhttá guoddaluvvon Alimusriektái.
Maahta dejtie sjæjsalimmide, mejtie miehtjiesdajvedåapmestovle dorje, Jillemesreaktese klååkedh.
Finnmárkokommišuvnna vuosttaš raporta vurdojuvvo gárvvistuvvot sullii 2011-2012 jahkemolsunáigge.
Finnmaarhkekommisjovnen voestes reektehtsh edtjieh gaervies årrodh jaepien 2011 minngiegietjesne 2012 aalkovisnie.
Justiisadepartemeanta ja Sámediggi leat álgán ráđđádallat meahcceduopmostuolu nammadeami birra.
Justisedepartemente jïh Saemiedigkie leah dannasinie aalkeme nammoehtimmien bïjre miehtjiesdajvedåapmestovleste rååresjidh.
Finnmárkoláhka
Finnmaarhkelaake
Finnmárkokommišuvnna ja Finnmárkku Meahcceduopmostuolu láhkaásahus.
Mieriedimmie Finnmaarhkekommisjovnen jïh Finnmaarhken miehtjiesdajvedåapmestovlen bïjre.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Ávjovárri
NSR
Aili Keskitalo
Phone: +47 971 29 305
Girjerádju / Sámediggi - Sametinget
Gærjagåetie / Saemiedigkie - Sametinget
Sámediggi galgá nannet sámiid politihkalaš sajádaga ja ovddidit sámiid beroštumiid Norggas ja bargat dan badjelii ahte sámit sáhttet seailluhit ja ovddidit gielaset, kultuvrraset ja servodagaset.
Saemiedigkie edtja saemiej politihkeles sijjiem veaksahbåbpoe darjodh jïh saemiej iedtjh skreejredh Nöörjesne jïh sjïehteladtedh guktie saemieh maehtieh sov gïelem, sov kultuvrem jïh sov siebriedahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh.
Sámedikki birra
Saemiedigkien bïjre
Válga ja jienastuslohku
Veeljeme jïh veeljemelåhkoe
Stipeanda ja doarjja
Stipendh jïh dåarjoeh
Logge sis BIBSYS:ii
Gærjagåetien bïjre
Sámedikki girjerádju lea Norgga stuorámus girječoakkáldat ja eará ávdnasat sámegillii ja sámiid d...
Saemiedigkien gærjagåetie dam stööremes våarhkoem gærjijste jïh jeatjah materijelleste saemien gï...
Bargit
Barkijh
Oktavuohta
Govlehtallh
Bálvalusat
Dïenesjh
Jos áiggut várret dahje luoikkahit maid nu Sámedikki girjerájus, de fertet registreret iežat girj...
Jis edtja dongkedh jallh löönedh Saemiedigkien gærjagåeteste tjoerh tjaalasovveme löönijinie årro...
Luoikkahišgoađe
Löönijinie sjïdth
Dainna lágiin ođasmahttát luoikkaheami
Naemhtie datne dov löönemem orresth
Mu siidu / Movt ráhkadit beassansáni
Mov sæjroe / Guktie tjeakoesbaakoem darjodh
Girjebáhka luoikkaheapmi
Gærjapaahkh lååjkedæmman
Čoahkkádusat
Våarhkoeh
Sámedikki girjerájus lea sihke rabas ja gitta čoahkkádusat.
Saemiedigkien gærjagåetien dovne ræhpas jïh steegkeldh våarhkoeh.
Mis lea stuorra magasiidna kealláris...
Mijjen akte stoerre magasijne t...
Sierračoahkkádusat
Sjïerevåarhkoeh
Áviisat ja áigečállagat
Plaerieh jïh boelhkeplaerieh
Diehtovuođut
Daatabaash
Diŋgo Sámedikki ávvugirjjiid dákko
Saemien tjaelijelearoe tseegkesåvva
Sámedikki 25 jagi ávvudeami oktavuođas almmuhuvvojedje guokte girjji: Sámediggi 25 jagi ja Sámediggi ja dáidda.
Saemien lohkijh jienebh gærjah saemiengïelesne sijhtieh mejstie noerh eadtjalduvvieh.
Sámi lohkkit háliidit eanet girjjiid sámegillii mat geasuhit nuoraid. Danne álggahit Sámediggi, Sámi Girječálliid Searvi (SGS) ja Sámi dáiddárráđđi (SDR) čállioahpu mii galgá movttiidahttit nuorra čálliid čállit sámegillii.
Dan åvteste Saemiedigkie, Saemien tjaelijesiebreste (SGS), jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerie (SDR) aktem tjaelijelearoem nierhkieh mij edtja noere tjaelijh dåårrehtidh mah saemiengïelesne tjaelieh.
Mii ávžžuhit
Mijjieh juvnehtibie
Sámi bibliografiija
Saemien bibliografije
Norgga sámi bibliografia Ruoŧa sámi bibliografia Suoma sámi bibliografia
Nöörjen saemien bibliografije Sveerjen saemien bibliografije Såevmien saemien bibliografije
Norgga sámi bibliografia
Nöörjen saemien bibliografije
Ruoŧa sámi bibliografia
Sveerjen saemien bibliografije
Suoma sámi bibliografia
Såevmien saemien bibliografije
Sámi girjebusset
Saemien gærjabussh
Deanu / Unjárgga girjebusse Bibliotek og kulturbussen i Nord-Troms Bokbussen Karasjok, Utsjok og Porsanger Bok- og kulturbussen i Sør-Troms Julevsáme girjjebussa Sørsamisk bok- og kultrbuss Davviriikaid oktasaš girjebusse
Gærjagåetiebusse Deatnu / Unjárga Gærjagåetie- jïh kultuvrebusse Noerhte-Tromsesne Gærjabusse Kárásjohka / Utsjok / Porsanger Gærja- jïh kultuvrebusse Tromsesne Julevsaemien gærjabusse Åarjelsaemien gærjabusse / Gærjah Ektienoerhtelaanti gærjabusse
Deanu / Unjárgga girjebusse
Julevsaemien gærjabusse
Davviriikaid oktasaš girjebusse
Åarjelsaemien gærjabusse / Gærjah
Blogga
Ektienoerhtelaanti gærjabusse
Sámi girjerádjubálvalus
Saemien gærjagåetiedïenesje
Sámi girjerádjubálvalus
Saemien gærjagåetiedïenesje
Falástallan / Kultureallin / Sámediggi - Sametinget
Gaarsjelimmie / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Falástallamis lea guovddáš sajádat sámi servodagas.
Sporte jïh gaarsjelimmie aktem vihkeles sijjiem utnieh saemien siebriedahkesne.
Historjjálaččat lea rumašlaš aktivitehta leamašan lunddolaš oassin sámi kultuvrras.
Histovrijen mietie dle fysiske darjome akte iemie bielie orreme dehtie saemien kultuvreste.
Dađistaga go dárbbut leat nuppástuvvan de ollu aktivitehtain lea hápmi ja sisdoallu rievdan, ja dagahit odne falástallama ja aktivitehtaid vuođđun alla falástallandásis ja lášmmohallandásis.
Gosse dah daerpiesvoeth leah jarkelamme iktemearan, dle jïjnjh daejstie darjoemijstie hammoem jïh sisvegem jarkelamme, jïh leah daan biejjien goh akte våarome gaarsjelæmman jïh darjoemidie, dovne dan gaarsjelæmman bijjiegietjesne jïh mosjovnedaltesisnie.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Gáisi
NSR
henrik.olsen@samediggi.no
Phone: +47 907 75 219
Áigeguovdil
Daaletje
Nannejit oktavuođaid
Saemiedigkien kultuvre- jïh gaarsjelimmiestipende
Sámedikki presideanta Aili Keskitalo oasálasttá Arctic Winter Games gilvvuid...
Saemiedigkien kultuvre- jïh gaarsjelimmiestipende noeride vadtasåvva noeride...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Historjjálaš čilgehus sámi valáštallama birra
Gullien åvteste tjuejkieh Alaskesne
Sámediggi lea čállán čilgehusa sámi valáštallama birra, mas guovdilis hástal...
Aejlegen njoktjen 16. b. Arctic Winter Games (AWG) aalka Fairbankesne, Alaska...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Čájet buot áššiid
Vuesieh gaajkesh saakh
Sámediggi bargá dan badjelii:
Saemiedigkie sæjhta:
Ahte sámi falástallanorganisašuvnnat galget leat gergosat organiseret ja láhččet falástallan ja rumašlaš aktivitehtaid buohkaide, ja nu ásahit sajádagaid mat movttiidahttet earenoamážiid mánáid ja nuoraid falástallat.
Saemien gaarsjelimmiesiebrieh edtjieh buektiehtidh öörnedidh jïh sjïehteladtedh gaarsjelæmman jïh fysiske darjoemasse gaajhkesidie, jïh daan tjïrrh sijjieh sjugniedidh mah identiteetem sjugniedieh, joekoen maanide jïh noeride.
Ahte sámi nuorat galget beassat searvat falástallandoaimmaide ovttas eará riikkaid ja guovlluid nuoraiguin, vai sáhttet nannet ja dovdat oktiigullevašvuođa eará álgoálbmotnuoraiguin ja arktalaš olmmoščearddaiguin.
Saemien noerh edtjieh maehtedh meatan årrodh gaarsjelimmesne jeatjah noerigujmie ektine jeatjah laantijste jïh dajvijste, jïh naemhtie ektievoetem nænnoestehtedh jeatjah aalkoealmetjetjiertigujmie jïh arktiske åålmegetjiertigujmie.
Ahte sámi falástallan galgá oažžut stuorit oasi stáhtalaš spealloruđain.
Saemien gaarsjelimmie edtja aktem stuerebe låhkoem staateles spïelevierhtijste åadtjodh
Váikkuhangaskaoamit
Ekonomeles viehkiedïrregh
Sámedikki valáštallan váikkuhangaskaomiid mihttomearrin lea oažžut máŋggabealat valáštallan-doaimmaid.
Dïhte ulmie Saemiedigkien viehkiedïrregigujmie gaarsjelæmman lea gelliesåarhts gaarsjelimmiedarjomh.
Oassemihttomearrin lea viiddis ja buorre valáštallanfálaldat sámi álbmoga várás.
Bielieulmie lea akte gamte jïh hijven gaarsjelimmiefaalenasse dejtie saemien årroejidie.
Sámediggi addá njuolggadoarjaga guovtti čuovvovaš organisašuvdnii mat organiserejit sámi valáštallandoaimmaid: Sámiid Valáštallanlihttu-Norga / Samenes idrettsforbund-Norge (SVL- N) ja Sámi Heargevuodjin-lihttu / Saami Reindeer-Race Federation (SHL).
Saemiedigkie ryöktesth dåarjoem vadta daejtie göökte siebride mah saemien gaarsjelimmiedarjomh öörnedieh: Sámiid Valáštallanlihttu-Norga / Samenes idrettsforbund-Norge (SVL- N) jïh Sámi Heargevuodjin-lihttu / Saami Reindeer-Race Federation (SHL).
Dasa lassin addá Sámediggi doarjaga sámi nuoraid searvamiin sihke valáštallan- ja kulturoassái Arctic Winter Games (AWG) nammasaš doaluin.
Lissine Saemiedigkie dåarjoem vadta ihke saemien noerh åadtjoeh meatan årrodh dovne gaarsjelimmie- jïh kultuvrebielesne dennie Arctic Winter Games (AWG).
Njuolggadoarjagat valáštallamii galget váikkuhit dan ahte sámi valáštallanorganisašuvnnat sáhttet ovddidit valáštallanfálaldaga viidodat- ja njunušdásis.
Dah ryöktesth dåarjoeh gaarsjelæmman edtjieh viehkiehtidh guktie dah saemien gaarsjelimmiesiebrieh maehtieh aktem gaarsjelimmiefaalenassem evtiedidh, dovne gaajhkesidie jïh dejtie mah bijjiegietjesne.
Geargan duodješiehtadusain / Duodji / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Duedtielatjkoe gaervies / Duedtie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Geargan duodješiehtadusain
Duedtielatjkoe gaervies
Bealit duodješiehtadallamiin leat soahpan, ja jagi 2015 šiehtadusa rámma lea 8,1 miljon ru..
Guejmieh duedtierååresjimmide leah seamadamme, jïh latjkoen mierie jaapan 2015 lea 8,1 millijovnh kråvnah.
Sámediggi ja duodjeorganisašuvnnat Sámiid Duodji ja Duojáriid ealáhussearvi dat šiehtadallet duoji ealáhusšiehtadusa, ja Sámediggeráđi Silje Karine Muotka lea duhtavaš šiehtadusain.
Saemiedigkie jïh duedtiesiebrieh Sámiid Duodji og Duojáriid ealáhussearvi jielemelatjkoen bïjre duadtan rååresjieh, jïh Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka lea madtjeles latjkojne.
- Mun lea hui movtta go mii viehka johtilit soabaimet.
- Manne joekoen geerjene mijjieh dan naa varke sïemes sjïdtimh.
Mihttomearrin lea ovddidit duoji ealáhussan nu ahte das lea buoret gánnáhahttivuohta ja iežas dujiid gávpejohtu.
Ulmie lea duedtiem evtiedidh goh akte jieleme lissiehtamme dïenestinie jïh doekeme jïjtsedorjeme vaarojste.
Dás sihkkarastojuvvo duojáriidda ekonomalaš einnostan vejolašvuohta, muitala Muotka.
Daesnie vytnesjæjjaj ekonomeles jearsoesvoete åvtese gorresåvva, Muotka soptseste.
Duodjeorganisašuvnnat háliidit váldit badjelasaset doaibmadoarjjaortnega, muhto ovdal dan sáhttet, de áigot šiehtadusbealit árvvoštallat makkár váikkuhusat sirdimis 1.1.2016 rájes šaddet.
Duedtiesiebrieh sijhtieh öörnegem gïehtelimsdåarjojne jïjtje vaeltedh, men åvtelen numhtie sjædta dellie latjkoeguejmieh sijhtieh konsekvenside vuarjasjidh dastegh dïedtem dan åvteste åadtjoeh 1.1.2016 raejeste.
- Sámediggeráđđi háliida mielas oaidnit dán deaŧalaš barggu bohtosa, ja lea ilus go organisašuvdna háliida váldit badjelasas ovddasvástádusa, dadjá Muotka.
- Saemiedigkieraerie aavode illedahkem vuejnedh dagkaristie vihkeles barkoste, jïh lea geerjene ihke siebrie sæjhta dïedtem vaeltedh, Muotka jeahta.
- Organisašuvnnat leat váillahan duodjeáŋgiruššama kulturealáhussan.
- Siebrieh leah råajvarimmiej mietie gihtjeme mah duedtiem kultuvrejielieminie darjoeh.
Šiehtadusas lea maiddái oassi das ahte Sámediggi háliida álggahit kulturealáhusprošeavtta mas duodji ja sámi kultuvra leat guovddážis, dadjá Muotka loahpas.
Akte bielie latjkoste lea Saemiedigkie sæjhta kultuvrejielemeprosjektem aelkedh gusnie duedtie jïh saemien kultuvre leah vihkeles biehkieh, Muotka minngemosth jeahta.
Ráđđelahttu Silje Karine Muotka, tel. 984 87 576.
Vielie bïevnesh:
Boazodoalu boahtteáigi / Boazodoallu / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Båatsoen båetije aejkie / Båatsoe / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Boazodoalu boahtteáigi
Båatsoen båetije aejkie
Jos Norgga eiseválddit eai fargga dovddas dan ahte boazodoalu stuorámus hástalus lea Norgga boazodoallo-, boraspire- ja areálapolitihka ollislaš váikkuhus ealáhussii, de oažžu dadjat ahte boazodoallu Norggas lea heaittihuvvomin.
Båatsoe Nöörjesne lea rïektesisnie nåhkeminie dastegh nöörjen åejvieladtjh eah varke bæjhkohth dïhte stööremes haesteme jieliemasse lea dïhte tjåenghkies effekte nöörjen båatsoe-, juvre- jïh arealepolitihkeste.
Dan čállá sámediggeráđđi Thomas Åhren kronihkas, mii lea sáddejuvvon mediaide.
Thomas Åhrén, Saemiedigkieraerie
Politihkalaččat lea stuorra ja viiddis ovttamielalašvuohta das ahte boazologu ferte muddet ja geahpedit, vai šattašii dássedeaddu daid guohtoneatnamiid ektui mat duođai leat iešguđege guovlluin.
Doh jeenjemes politihkerh leah badth sïemes båatsoelåhkoe tjuara staeriesovvedh jïh geahpanidh, guktie dïhte dejnie rïektes gåatomevåaroeminie sjeahta fïerhtene dajvesne.
Eanaš boazodoalloguovlluin Norggas lea juo nie.
Dejnie jeanatjommes gåatomedajvine Nöörjesne joe naemhtie.
Dát lea buorre vuolggasadji loktet bohcco deattu, buoridit biergokvalitehta ja nannet gánnáhahttivuođa ealáhusas.
Destie lissiehtamme bearkoeleavloe, buerebe bearkoekvaliteete jïh nænnoesåbpoe dïeneste sjædta jieliemisnie.
Muhto dat ii leat lahkage doarvái.
Men ij leah badth dïhte nuekie gænnah.
Boahtteáiggi boazodoallu lea dássedeattus sihke kultuvrralaš, ekonomalaš ja ekologalaš vuođuin, ja dat gáibida eará lahkoneami go dat mii stáhtas lea leamaš dan rájes go boazodoalloláhka bođii 1978:s.
Båetijen aejkie båatsoe sjeahta dovne dejnie kultuvrelle, ekonomeles jïh ekologeles våaroeminie, jïh aktem jeatjah vuajnoem kreava goh dam maam staate lea åtneme mænngan båatsoelaakem sjïehtesji jaepien 1978.
Sámi boazodoalus lea guhkes historjá, ja dat lea buktán dietnasa ja birgejumi olbmuide čuđiid jagiid.
Saemien båatsoe aktem guhkies histovrijem åtna, jïh baalhkah jïh veasoem vadteme almetjidie gellie tjuetie jaepieh.
Dan rájes go stáhta čavgegođii ealáhusa 1970-logus, lea ollu mannan boastut.
Mænngan staate eelki jielemem tjerkebe gïehtjedidh 1970-låhkoen, jïjnje båajhtode sjïdteme.
Heahttás boazodoallopolitihkka stáhta beales
Båajhtoeh staateles båatsoepolitihke
Boazodoalloláhkaaddima bokte leat sihkkojuvvon ollu siskkáldas muddendoaimmat ealáhusas, earret eará oktasaš guohtoneatnamiid bokte ja boazodolliid gaskka gilvu guohtoneatnamiid alde.
Båatsoeburrielaake lea dorjeme guktie jienebh sisnjeles stuvrehtimmiefunksjovnh jieliemisnie leah nåhkelamme, gaskem jeatjah sjïehtesjimmie ektiegåatomedajvijste jïh akte lissiehtamme gæmhpoe gåatomedajvi bïjre båatsoeburriej gaskemsh.
Stáhta lea seamma áigodagas sakka rievdadan boraspirepolitihka ja - hálddašeami, man boađusin leat buotlágan boraspiret issorasat laskan.
Staate lea seamma boelhken aktem radikale juvrepolitihkem jïh – reeremem sjïehtesjamme, aktine stoerre lissiehtamme juvrelåhkojne goh illedahke.
Orru measta nu ahte Norgga eiseválddit bibmet boraspiriid bohccuiguin ja nie laskadit boraspirelogu.
Maahta mahte vååjnedh goh nöörjen åejvieladtjh bovtsem nuhtjieh juktie gaajhkide juvride bïepmehtidh.
Stáhta politihkka lea dagahan gilvvu vátna guohtoneatnamiid alde, ja stáhta lea dasto fievrridan dakkár boraspirepolitihkka mii goarida ealuid issorasat, ja stáhta lea maiddái fievrridan dakkár servodat- ja ealáhuspolitihkka man bokte dađistaga leat váldán eret ođđa ja stuorra osiid dáláš boazoguohtoneatnamiin.
Seamma tïjjen goh staaten politihke lea gæmhpoem vaenie gåatomedajvi bïjre sjugniedamme, jïh seamma tïjjen aktem juvrepolitihkem sjïehtesjamme mij krievvide tjarke giehpiedamme, staate aaj aktem siebriedahke- jïh jielemepolitihkem åtneme mij ahkedh orre jïh stoerre bielieh dejstie daaletje gåatomedajvijste vaalta.
Norgga eiseválddiid politihka ollislaš váikkuhusat leat buktán stuorámus áitaga boazodollui Norggas, ja mii dál áitá ealáhusa boahtteáiggi.
Nov lea doh tjåenghkies konsekvensh nöörjen åejvieladtji politihkeste mah leah dïhte stööremes aajhtoe båatsose Nöörjesne, jïh mij jielemem håvhtede daelie.
Dan ektui go boazodoallu ballá ealáhusa boahtteáiggis huksemiid ja boraspiriid geažil, de beroštit Norgga eiseválddit eanemusat boazologus.
Juktie mearan båatsoe tjoeperdeminie ihke båetijen aejkien våarome gaatole stoerre bigkedimmiej jïh juvri gaavhtan, dellie nöörjen åejvieladtjh ajve bovtselåhkoem ååntjestellieh.
Dát ii leat boazodoalu mielas jierpmálaš.
Båatsose daate akte paradokse.
Ovdamearka mii govvida dan lea Fiettara orohagas Oarje-Finnmárkkus, gos ráđđehus gieskat lea dohkkehan ruvkedoaimma Nussiris Fálesnuoris, seammás go orohaga boazodoallit leat geatnegahttojuvvon sakka geahpedit bohccuid.
Daate hijven våajnoes sjædta Fiettar båatsoesïjtesne Jillie-Finnmaarhkesne, gusnie reerenasse aadtjen lea gruvadarjomh jååhkesjamme Nussiresne Kvalsundesne, seamma tïjjen goh båatsoeburrieh sïjtesne leah stilleme bovtselåhkoem tjarke giehpiedidh.
Ceavzilvuođa golbma geađgejuolggi
Golme tjoelth monnehkevoetese
Sámediggi lea ollu gerddiid čujuhan ahte dárbbašuvvo ollislaš analyseren ja strategiija ceavzilis boazodoalu mihttomeari juksamii Finnmárkkus.
Saemiedigkie lea gellien aejkien tjïertestamme lea daerpies aktine ållesth analyjsine jïh strategijine juktie ulmiem jaksedh akten monnehke båatsoen bïjre Finnmaarhkesne.
Stáhta eiseválddit rievdadit boazodoallohálddašeami veahážiid mielde almmá vuđolaš evalueremiid ja árvvoštallamiid haga, ja almmá duohta konsultašuvnnaid haga Sámedikkiin ja boazodoaluin.
Staaten åejvieladtjh jarkelimmieh ånnetji ånnetji båatsoereeremisnie darjoeh bielelen eensilaakan evalueradamme jïh vuarjasjamme, jïh bielelen eensilaakan Saemiedigkine jïh båatsojne rååresjamme.
Dát vuohki ii buvtte boazodollui ceavzilvuođa guhkes áiggi badjel.
Daate ij leah reaktoe geajnoe jis edtja aktem monnehke båatsoem åadtjodh guhkiebasse.
Dál 2014:s deattuha ráđđehus ahte áigu ovddidit boazodoalu ulbmillaš márkanguvllot ealáhussan.
Daelie jaepien 2014 reerenasse tjïerteste satne sæjhta båatsoem evtiedidh goh akte rasjovnelle jieleme mij lea maarkedese sjïehtesjamme.
Oažžu jearrat lea go dát ovttabealat áŋgiruššan bahán boazodollui mii lea deaŧaleamos sámi giella- ja kulturguoddi.
Maahta sån gihtjedh mejtie akte dagkeres aktelaaketje råajvarimmie sæjhta båatsoem goerpedehtedh goh akte dejstie uvtemes saemien gïele-jïh kultuvreguedtiejijstie.
Boahtteáiggi, eallinfámolaš ja ceavzilis boazodoallu váldá vuolggasaji kultuvrralaš ceavzilvuođas, mii vuođđuduvvá sohkabuolvvaid čađa boazosápmelaččaid máhttui.
Akte båetijen aejkien, jielije jïh monnehke båatsoe våaromem åtna dennie kultuvrelle monnehkevoetesne, man bïjre båatsoesaemieh daajroem utnieh gelliej boelvi tjïrrh.
Dát máhttu lea vuođđun ekologalaš ja ekonomalaš ceavzilvuhtii boahtteáiggis.
Daate daajroe lea dïhte våarome dan ekologeles jïh ekonomeles monnehkevoetese båetijen aejkien.
Danne ferte gávdnat dássedeattu kultuvrra, ekonomiija ja ekologiija gaskka.
Tjuara gujht balansem gaskem kultuvrem, ekonomijem jïh ekologijem gaavnedh.
Guđe guvlui manná ?
Gåabph geajnoe guhkiebasse jåhta ?
Boazodoalus leat buot vejolašvuođat ovddiduvvot ceavzilis ealáhussan seammás go doallat gitta dain čiekŋalis ruohttasiin mat boazodoalus leat sámi kultuvrras.
Båatsoe gaajhkh nuepieh åtna evtiesovvedh goh akte monnehke jieleme seamma tïjjen goh dejtie roehtside steerie mejtie båatsoe saemien kultuvresne åtna.
Boazodoallu ja sámit ieža fertejit dihkkádit geainnu mii doalvu boahtteáiggi jáhkkui ja optimismma guvlui.
Geajnoe mij optismem jïh jaahkoem vadta båetijen aejkien bïjre, dam tjuara båatsoe jïh dïhte saemien jïjtje nuepiem åadtjodh vaedtsedh.
Ealáhus ja sámi servodat fertejit oažžut vejolašvuođa searvat politihkalaš proseassaide boazodoalu rámmaid ektui Norggas.
Jieleme jïh saemien siebriedahke tjuerieh nuepiem åadtjodh meatan årrodh politihkeles prosessine båatsoen mieride Nöörjesne.
Dušše dieinna lágiin sáhttit mii buohkat searvat čovdosiid ráhkadeapmái ja boahtteáiggi ovddideapmái, nugo mii ieža háliidit.
Ajve naemhtie maehtebe akte bielie sjïdtedh dejstie raerijste jïh akte bielie sjïdtedh dehtie båetije aejkeste mejtie vaajtelibie.
Sámediggeráđđi áigu viidásetovddidit boazodoallopolitihka ođđa sámediggedieđáhusa ráhkadeami bokte boazodoalu birra.
Saemiedigkieraerie sæjhta båatsoepolitihkem vijriesåbpoe evtiedidh aktine orre saemiedigkiebïevnesinie båatsoen bïjre.
Okta Sámedikki duođai stuorámus geatnegasvuođain lea: oččodit boazodollui buriid rámmaeavttuid maiguin sihkkarastojuvvo ovddideapmi ja ceavzilvuohta guhkes áiggi badjel.
Daate lea akte dejstie Saemiedigkien raaktan stoerre dïedtijste: barkedh ihke båatsoe hijven mieriekrïevenassh åtna mij evtiedimmiem jïh monnehkevoetem gorrede guhkiebasse.
Dán barggu áigut mii čađahit ovttas ealáhusain.
Daam barkoem edtjebe darjodh jielieminie ektine.
Mun sávan maiddái ahte ráđđehus oaidná dárbbu ođasmahttit stáhta boazodoallopolitihka, gulahallama ja ovttasdoaibmama bokte sámi servodagain.
Manne aaj gegkestem reerenasse vuajna daerpies aktine orre otnjeginie dennie staateles båatsoepolitihkesne, govlesadtemen jïh aktivyöki barkoen tjïrrh saemien siebriedahkine.
Gievrras dássedeaddu kultuvrra, ekonomiija ja ekologiija gaskka sáhttá ásahuvvot aivve dán bokte.
Ajve naemhtie akte nænnoes balanse tseegkesåvva gaskem kultuvrem, ekonomijem jïh ekologijem.
Sámediggi deaivvada dearvvašvuođaministariin / Dearvvašvuohta / Dearvvašvuohta ja sosiála / Sámediggi - Sametinget
Saemiedigkie healsoeministerem gaavnesje / Healsoe / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Sámediggi deaivvada dearvvašvuođaministariin
Saemiedigkie healsoeministerem gaavnesje
Sámediggi deaivvada Dearvvašvuođaministariin Bent Høie:in odne.
Saemiedigkie healsoeministere Bent Høiem gaavnesje daan biejjien.
Čoahkkima fáddán leat dearvvašvuođa- ja fuolahusfálaldat gielddadearvvašvuođa sámi buhcciide, Sánaga viidásetovddideapmi, sámi dearvvašvuođapárkka ásaheapmi ja stivraáirasiid nammadeapmi regionála ja vuollásaš dearvvašvuođadoaimmahagaide.
Tjåanghkoen aamhtese lea healsoe- jïh hoksefaalenasse saemien skïemtjijidie tjïeltehealsoedïenesjen sisnjelen, vijriesåbpoe evtiedimmie SANKS:ste, tseegkeme saemien healsoepaarhkeste jïh nammoehtimmie ståvroelïhtsegijstie regijovnaale jïh nueliegællan healsoesïeltide.
Dát doaibmabijut leat hui deaŧalaččat sámi álbmogii, dadjá Sámediggeráđđi Henrik Olsen
Daah råajvarimmieh leah joekoen vihkeles dejtie saemien årroejidie, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Sámi bálvalusaid ja dearvvašvuođaásahusaid huksen
Tseegkeme saemien dïenesjijstie jïh healsoeinstitusjovnijste
Sámediggi háliida ahte dearvvašvuođabálvalusat láhččojuvvojit buorebut, erenoamážit lulli- ja julevsámi guovllu sámi álbmogii.
Saemiedigkie buerebe sjïdteladtemem healsoedïenesjijstie sæjhta, joekoen dejtie saemien årroejidie åarjel- jïh julevsaemien dajvesne.
Mii lea fuolastuvvan go suohkaniin ii leat doarvái dihtomielalašvuohta sámi buhcciid dárbbuid ektui, dadjá Sámediggeráđđi Henrik Olsen.
Mijjieh tjoeperdibie tjïelth eah nuekies daajroem utnieh saemien skïemtjiji daerpiesvoeti bïjre, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
- Báikkálaš dearvvašvuođalágádusa ođasmahttima oktavuođas livččii guovllumedisiinnalaš guovddáža ásaheapmi lávki dan guvlui ahte ovddidit dásseárvosaš bálvalusfálaldagaid julevsámi guovllu sámi buhcciide, dadjá Olsen.
- Gosse dam voenges healsoesuerkiem orrestahta dellie tseegkeme Dajvemedisijnen jarngeste sæjhta akte sïlle reaktoe otnjegen vööste årrodh juktie seammavyörtegs dïenesjefaalenassh evtiedidh saemien skïemtjijidie julevsaemien dajvesne, Olsen jeahta.
- Maiddái Sámi dearvvašvuođapárkka huksen livččii deaŧalaš go galgá oažžut ollesárvosaš sámi dearvvašvuođabálvalusa, ja das fertejit sihkkarastojuvvot dássidis ekonomalaš rámmat ja ovdánanvejolašvuođat.
- Tseegkeme Saemien healsoepaarhkeste sæjhta aaj vihkeles årrodh juktie aktem ållesth saemien healsoefaalenassem bæjjese bigkedh, jïh tjuara tjåadtjoen ekonomeles mierieh jïh evtiedimmienuepieh utnedh.
Mii dárbbašit čielga nationála láidestusaid vai mii lihkostuvvat dainna, dadjá Sámediggeráđđi Henrik Olsen.
Mijjieh tjoerebe tjïelke nasjovnaale njoelkedassh utnedh jis edtjebe daejnie lyhkesidh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Sámi dearvvašvuohta boahtteáiggis
Saemien healsoe båetijen aejkien
Barggus ođđa Nationála dearvvašvuođa- ja buohcceviessoplánain lea deaŧalaš ahte Sámediggi váldojuvvo mielde árrat, vai mii sáhttit fuolahit ahte sámi buhcciid dárbbut ja vuoigatvuođat váldojuvvojit mielde buoremus lági mielde, dadjá Olsen.
Dennie barkosne aktine orre Nasjovnaale healsoe- jïh skïemtjegåetiesoejkesjinie lea vihkeles Saemiedigkie meatan vaaltasåvva aareh, guktie mijjieh aktem bööremeslaakan sjïehtesjimmiem hoksebe saemien skïemtjiji daerpiesvoetijste jïh reaktijste, Olsen jeahta.
Sámedikki váikkuhanfápmu regionála ja vuollásaš dearvvašvuođadoaimmahagaid nammademiide lea uhccon.
Saemiedigkie vaenebe faamoem åådtjeme gosse edtja nammoehtidh dejtie regijovnaale jïh nueliegællan healsoesïeltide.
Dat mielddisbuktá uhcit váikkuhanfámu dasa ahte sihkkarastit dásseárvosaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámi álbmogii.
Daate lea meatan faamoem måakoedidh juktie seammavyörtegs healsoe- jïh sosijaaledïenesjh gorredidh saemien årroejidie.
- Mii bivdit dearvvašvuođaministara sihkkarastit Sámediggái nammadanvuoigatvuođa dearvvašvuođadoaimmahagaide, dadjá Sámediggeráđđi Henrik Olsen loahpas.
- Mijjieh birrebe healsoeministerem gorredidh Saemiedigkie nammoehtimmiereaktam åtna healsoesïeltide, saemiedigkieraerie Henrik Olsen minngemosth jeahta.
Háliidit buoridit máhtu veahkaválddi birra lagaš oktavuođain / Sosiála / Dearvvašvuohta ja sosiála / Sámediggi - Sametinget
Sæjhta daajroem lissiehtidh vædtsoesvoeten bïjre lïhke fuelhkine / Sosijaale / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Háliidit buoridit máhtu veahkaválddi birra lagaš oktavuođain
Sæjhta daajroem lissiehtidh vædtsoesvoeten bïjre lïhke fuelhkine
Sámedikki 2015 bušeahtas lea juolluduvvon 450 000 ru prošektii veahkaválddi birra lagaš oktavuođain sámi servodagas.
Saemiedigkien budsjedtesne 2015 lea dåårjeme 450 000,- kråvnah akten prosjektese vædtsoesvoeten bïjre lïhke fuelhkine saemien siebriedahkine.
Prošeakta lea ovttasbargu Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanttain.
Prosjekte akte laavenjostoe Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeentine.
Iskkadeami ulbmilin lea kártet manne sámi servodagas lea veahkaválddálašvuohta lagaš oktavuođain, ja dasto mo ilbmama, eastadeaddji doaibmabijuid ja veahkkedoaibmabijuid sáhtášii buoremusat láhčit sámi álbmoga várás.
Goerehtimmien aajkoe lea goerehtalledh mah faktovrh saemien siebriedahkine mah tsevtsieh man åvteste gååvnese jïh man åvteste vædtsoesvoete dorjesåvva lïhke fuelhkine, jïh guktie maahta bööremeslaakan sjïehteladtedh saemien årroejidie juktie vueptiestidh jïh råajvarimmieh utnedh mah heerredieh jïh viehkiehtieh.
- Sámediggeráđđi háliida leat servodataktevra mii vuostálastá veahkaválddi nissonolbmuid vuostá.
- Saemiedigkieraerie sæjhta akte siebriedahkeaktööre årrodh juktie vædtsoesvoetem nyjsenæjjaj vööste nåhkehtidh.
Mii doaivut dainna oažžut ođđa máhtu das movt veahkkeapparáhta sáhtášii buoremus vejolaš vuogi mielde veahkehit veahkaválddi gillájeddjiid, cealká ráđđelahttu Henrik Olsen.
Daejnie mijjieh gegkiestibie orre daajroem åadtjodh guktie viehkieabparaate maahta dejtie dåastodh mah vædtsoesvoetem dååjreme jïh dam bööremes viehkiem vedtedh, raerielïhtsege Henrik Olsen jeahta.
Veahkaváldi lagaš oktavuođain lea duohta servodatváttisvuohta ja dat lea rihkus.
Vædtsoesvoete lïhke fuelhkine lea akte itjmies dåeriesmoere siebriedahkesne jïh akte meadtoe.
Meroštallojuvvon lea ahte Norggas gillájit veahkaválddi lagaš oktavuođain gaskal 75 000-150 000 olbmo jahkásaččat.
Aerviedamme gaskem 75 000 - 150 000 almetjh Nöörjesne fïerhten jaepien vædtsoesvoetem dåarjoeh lïhke fuelhkine.
Norggas leat measta 10 % nissonolbmuid gaskkas gillán veagalváldima, bealli sis lei vuollel 18 jagi.
Mahte 10 % nyjsenæjjijste Nöörjesne leah seksuelle daaresjimmiem dååjreme, akte lehkie dejstie lij nuerebe goh 18 jaepieh.
Dušše 11% veagalváldimiin váidojuvvojit.
Ajve 11 % gaajhkijste seksuelle daaresjimmijste pollisese bïeljelamme sjidtieh.
- Mis ii leat makkárge sivva jáhkkit ahte dilli livččii earálágan sámi servodagas.
- Ibie maehtieh vïenhtedh daate lea jeatjahlaakan saemien siebriedahkine.
Sámediggi bargá dan ala ahte veahkke- ja doarjjaapparáhtas lea dat giella- ja kulturgelbbolašvuohta mii veahkaválddi gillájeaddjis lea.
Saemiedigkie barkeminie ihke viehkie- jïh dåarjoeabparaate tjuara leerhkehtallijen gïele-jïh kultuvremaahtoem utnedh.
Dát lea erenoamáš deaŧalaš dalle go olmmoš lea rašimus dilis, cealká ráđđelahttu Olsen.
Daate joekoen vihkeles gosse almetje lea goh prååsehkommes, raerielïhtsege Olsen jeahta.
Ráđđelahttu Henrik Olsen deattuha dasto ahte juohkelágan seksuála ja veahkaválddálaš rihkkun sámi nissonolbmuid ja nieiddaid ektui lea dohkketmeahttun.
Raerielïhtsege Henrik Olsen aaj tjïerteste gaajhkh mïedtelimmieh saemien nyjsenæjjijste jïh nïejtijste mah leah seksuelle jïh vædtsoeh, leah luhpehts.
- Mii dárbbašit čielga sámi sáhkaguddiid geat ovdanbuktet dán sáddaga sihke skuvllain, nuoraid birrasiin ja servodatorganisašuvnnain.
- Mijjieh tjïelke saemien håalijh daarpesjibie mah daam dïjrem buektieh dovne skuvlesne, noerebyjresisnie jïh siebriedahken siebrine.
Veahkkeapparáhta ferte čeahpibut jearrat gillájit go nissonolbmot veahkaválddálaš vearradaguid ja duostat gieđahallat dán rašis fáttá.
Viehkieabparaate tjuara væjkalåbpoe sjïdtedh gihtjedh mejtie nyjsenæjjah vædtsoesvoetem dååjroeh, jïh doestedh dan geerve aamhtesen bïjre soptsestidh.
Lea leamaš ja ain lea tabuášši dovddastit ahte veahkaváldi dáhpáhuvvá iežas eallimis ja olbmuid gaskkas geaidda mis lea lagaš oktavuohta.
Aarebi jïh annje akte tabue meatodh almetje daaresjimmieh sov jieliedisnie dååjroe jïh almetji gaskem mejtie lïhke ektiedimmiem åtna.
Goassige ii galgga eahpidit gean sivva lea, ja vearredagus ferte veahkaválddi dahkki guoddit ovddasvástádusa, iige oaffar ieš goassige.
Dan åvteste ij gåessie gænnah tjuerieh naan juerie årrodh, daaresjæjja mij dïedtem åtna, jïh ij gåessie gænnah leerhkehtallije.
Veahkaváldi nissonolbmuid vuostá ii leat priváhtaášši.
Vædtsoesvoete nyjsenæjjaj vööste ij leah akte privaate aamhtese.
Dat lea rihkus maid ferte gieđahallat dađi mielde.
Dïhte akte meadtoe maam aaj tjuara dan mietie gïetedidh.
Veahkaváldi lagaš oktavuođain lea maiddái duohta váttisvuohta dásseárvvu ektui.
Vædtsoesvoete lïhke fuelhkine lea aaj akte itjmies mïrrestallemedåeriesmoere.
Vaikko leat ge seamma ollu nissonolbmot go almmáiolbmot geat vásihit veahkaválddi beallalačča beales, de leat eanaš nissonolbmot geat veagalváldojuvvojit ja nissonolbmot gillájit fasttimus veahkaválddi.
Jalhts seamma jïjnjh nyjsenæjjah goh kaarrh mah vædtsoesvoetem dååjroeh paarrebieleste, dellie jeenjemes nyjsenæjjah mah seksuelle daaresjimmiem dååjroeh jïh dam tjuerpiesommes vædtsoesvoetem dååjroeh.
Lasáhus sámi dásseárvoorganisašuvnnaide
Lissiehtimmie dejtie saemien mïrrestallemesiebride
Doarjja sámi dásseárvoorganisašuvnnaide lea leamaš ohcanvuđot ja seamma dásis ollu jagiid.
Dåarjoe saemien mïrrestallemesiebride lea ohtsijebaseradamme jïh seamma daltesisnie orreme gellie jaepieh.
Danne lea Sámediggeráđđi ilus go lea sáhttán lasihit doarjaga dáid organisašuvnnaide maiddái boahtte jagi bušeahtas.
Saemiedigkieraerie lea dan åvteste geerjene juktie dåarjoem lissiehtidh daejtie siebride aaj mubpien jaepien budsjedtesne.
Dat go doarjja dál lea njuolgadoarjja addá organisašuvnnaide buoret einnostan vejolašvuođa.
Gosse daelie akte ryöktesth dåarjoe sjædta dellie siebrieh aaj vielie daejrieh guktie åvtese sjædta.
- Mii oččodit dakkár dásseárvosaš sámi servodaga gos goappašiin sohkabeliin leat seammalágan vuoigatvuođat, geatnegasvuođat ja vejolašvuođat.
- Mijjieh akten mïrrestalleldh saemien siebriedahken åvteste barkebe seamma reaktajgujmie, dïedtigujmie jïh nuepiejgujmie dovne nyjsenæjjide jïh kaarride.
Sámi dásseárvoorganisašuvnnat leat deaŧalaš aktevrrat dán barggus.
Saemien mïrrestallemesiebrieh leah vihkeles aktöörh daennie barkosne.
Dat ovddidit dásseárvopolitihkalaš áššiid sámi servodagas ja dat hástalit Sámedikki dásseárvoáššiin, dadjá ráđđelahttu Henrik Olsen loahpas.
Dah mïrrestallemepolitihkeles aamhtesh buektieh saemien siebriedahkesne jïh Saemiedigkiem mïrrestallemegyhtjelassi bïjre haestieh, raerielïhtsege Henrik Olsen minngemosth jeahta.
Lágat / Dearvvašvuohta ja sosiála / Sámediggi - Sametinget
Laakh / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Lágat
Laakh
Čujuhusat lágaide mat guoskkahit sámi pasieanttaid rivttiid
Svaaltesh laakide mah saemien pasieenti jïh utnjiji reaktah dijpieh
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Gáisi
NSR
henrik.olsen@samediggi.no
Phone: +47 907 75 219
Láhka Sámedikki Sámedikki ja eará sámi vuoigatvuođaid birra (sámeláhka) § 3-5.
Laake Saemiedigkien jïh jeatjah saemien reaktatsiehkiej bïjre (saemielaake). (barre daaroen) § 3-5.
Viiddiduvvon vuoigatvuohta atnit sámegiela dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggis
Vijriedamme reakta saemien healsoe- jïh sosiaalesektovrem utnedh.
Láhka suohkanlaš dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid birra.
Laake tjïelten healso- jïh hoksehtimmiedïenesji j. j bïjre (healsoe- jïh hoksehtimmiedïenesjelaake).
(dearvvašvuođa ja fuolahusláhka) (dušše dárogillii) § 3-10.
(barre daaroen) § 3-10.
Pasieanttaid ja geavaheddjiid váikkuhanvejolašvuohta ja ovttasbargu eaktodáhtolaš organisašuvnnaiguin
Pasieenti jïh utniji tsevtsemen bïjre jïh laavenjostedh jïjtsh mielen miete organisasjovnigujmie
Láhka pasieanttaid ja geavaheddjiid rivttiid birra (pasieanttaid- ja geavaheaddjivuoigatvuođaláhka) (dušše dárogillii) § 3-5.
Laake pasieenti- jïh utnijereaktaj bïjre (pasieente- jïh utnijereaktalaake). (barre daaroen) § 3-5.
Dieđuid hápmi
Bïevnesi haemie
11,1 miljon ru sámi áigumušaide guovvamánu rájes / Sártnit ja artihkkalat / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
11,1 millijovnh saemien åssjelidie goevten mænngan / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
11,1 miljon ru sámi áigumušaide guovvamánu rájes
11,1 millijovnh saemien åssjelidie goevten mænngan
Sámediggeráđđi lea áigodagas guovvamánu 3. b rájes miessemánu 5. b. rádjai juolludan 11,1 miljon ru sámi áigumušaide.
Saemiedigkieraerie lea boelhken goevten 3. b. raejeste suehpeden 5. b raajan 11,1 millijovnh kråvnah dåårjeme saemien åssjelidie.
Ođđa gründerforum Nuorta-Sálttus, ja sámi dáidaga ja kultuvrra riikkaidgaskasažžan dahkan gullet daidda doaibmabijuide mat leat ožžon doarjaga.
Akte orre gründereforume dajvesne Noerhte-Salten, jïh gaskenasjovnaliseradimmie saemien kåansteste jïh kultuvreste leah naaken dejstie råajvarimmijste mah dåarjoem åådtjeme.
Dat boahtá ovdan Sámedikki raporttas dan birra maid sii leat čađahan ovddit dievasčoahkkima rájes njukčamánus.
Daate våajnoes sjædta Saemiedigkieraerien reektemisnie maam dah leah dorjeme evteben stoerretjåanghkoen mænngan njoktjen.
Ráđđelahttu Ann-Mari Thomassen vuorddaša čearggusmielain maid Nuorta-Sálttu gründerforum – Rággu – buvttiha áigái regiovnnas.
Raerielïhtsege Ann-Mari Thomassen lea gieltege maam dïhte orre gründereforume Noerhte-Saltesne - Rággo, sæjhta dajvesne sjugniedidh.
- Geasuheaddji báikegottit, gosa olbmot háliidit ássat, dárbbašit movttegis ealáhushutkiid ja buriid báikkálaš birrasiid ealáhusovddideapmái.
- Fryöjstehke voenges siebriedahkh, gusnie almetjh sijhtieh årrodh, eadtjohke entreprenöörh jïh hijven voenges byjresh leah daerpies jis edtja jielemem evtiedidh.
Ealáhushutkit geat leat Rággu duogábealde, háliidit láhčit aiddo dasa Nuorta-Sálttus ja prošeakta lea min mielas hui gelddolaš.
Doh gründerh Rággon duekesne sijhtieh raaktan dïsse sjïehteladtedh Noerhte-Saltesne, jïh mijjen mïelen mietie daate prosjekte joekoen gieltege.
Erenoamáš deaŧalaš lea nuorra ealáhushutkiid čalmmustahttit.
Joekoen vihkeles lea fokuse noere entreprenöörskapese.
Thomassen oaivvilda ahte go Rággos čalmmustahttá nuorra ealáhushutkiid Nuorta-Sálttus, de dat nannet prošeavtta erenoamážit, go dat sáhttá veahkkin máhcahit dan soju ahte nuorat ohcalit stuorra gávpogiidda.
Thomassen veanhta Rággon fokuse noere entreprenöörskapese Noerhte-Saltesne maahta akte sjïere faamoe sjïdtedh prosjektese, dan åvteste dïhte maahta viehkiehtidh otnjegem jarkedh dej noerigujmie mah dejtie stoerre staaride juhtieh.
S ámi dáidda ja kultuvra olggos máilbmái
Saemien kåanste jïh kultuvre veartenasse
Viidáseappot lea sámediggeráđđi juolludan doarjaga máŋgga prošektii maid áigumuš lea oahpásmahttit sámi dáidaga ja kultuvrra olgoriikii.
Saemiedigkieraerie aaj jienebh prosjekth dåårjeme mah edtjieh saemien kåanstem jïh kultuvrem ålkoelaantesne åehpiedehtedh.
Sámi dáiddárráđđi lea ožžon doarjaga prošektii Sámi Contemporary in Berlin, Sámi Teáhtersearvi lea ožžon doarjaga Sami Performing Arts Festival in NYC:ii ja Audioland AS lea ožžon doarjaga Sami Culture in Cuba:ii.
Saemien tjiehpiedæjjaraerie lea dåarjoem dååsteme prosjektese Sámi Contemporary in Berlin, Sámi Teáhtersearvi lea dåarjoem dååsteme prosjektese Sami Performing Arts Festival in NYC jïh Audioland As lea dåarjoem dååsteme prosjektese Sami Culture in Cuba.
Dás oainnát buot juolludemiid
Saemiedigkieraerien reektestimmie
Sámediggeráđi dieđáhus
Govlehtallije:
Sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen, tel, +47 900 57 123
Saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen, tell, +47 900 57 123
Doarjja dovddus musihkkáriidda ja easkaálgiide / Dáidda – ja kulturbargu / Kultureallin / Sámediggi - Sametinget
Dåarjoe åehpies musihkeridie jïh orre båatalasside / Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Doarjja dovddus musihkkáriidda ja easkaálgiide
Dåarjoe åehpies musihkeridie jïh orre båatalasside
Sámediggeráđđi lea juolludan 2 155 000,- ru musihkkaalmmuhemiide 2015:s.
Saemiedigkieraerie lea 2 155 000,- kråvnah dåårjeme musihkebæjhkoehtimmide jaepien 2015.
Dán jagi juolludusas lea addojuvvon doarjja sihke ođđaáigásaš ja árbevirolaš almmuhemiide, ja dasto gielddasámi musihka almmuheapmái.
Daan jaepien dåarjosne dåarjoe lea vadtasovveme dovne daajbaaletje jïh aerpievuekien bæjhkoehtimmide, jïh akten bæjhkoehtæmman kildinsaemien musihkine.
- Dán jagi ohcamiin leat leamaš ollu miellagiddevaš prošeavttat, dat leat earret eará luohti dubstep musihkain buohtalastimiin mánáiguin ja nuoraiguin.
- Daan jaepien ohtsemi gaskem lea jïjnjh ïedtjije prosjekth orreme, dovne joejke dubstep ' ine ektine jïh musihke maana- jïh noerigujmie.
Maiddái dán jagi oaidnit ahte ollugat searvvahit luođi árbevirolaš dahje ođđaáigásaš hámis iežaset musihkkii, dán dihte leat mii erenoamážit ilus dadjá ráđđelahttu Henrik Olsen.
Aaj daan jaepien vuejnebe jeenjesh mah joejkem meatan vaeltieh aerpievuekien jallh daajbaaletje hammosne sov musihkesne, jïh mijjieh libie joekoen geerjene dan åvteste, raerielïhtsege Henrik Olsen jeahta.
Oktiibuot lea addojuvvon 15 musihkkaalmmuheapmái ja sin gaskkas geat leat ožžon doarjaga leat dovddus sámi musihkkarat Herborg Rundberg, Ivnniiguin, Mikkel Gaup, Arvvas, Ivvár ja Sáivu, ja dasto árbevirolaš luohti Anders P. Bongoin.
Tjåanghkan libie dåarjoem vadteme 15 musihkebæjhkoehtimmide, jïh dej gaskem mah dåarjoem åådtjeme lea åehpies saemien musihkerh jïh baanth goh Herborg Rundberg, Ivnniguin, Mikkel Gaup, Arvvas, Ivvár jïh Sáivu, jïh Anders P. Bongo aerpievuekien vueline.
Ohcansubmi lei oktiibuot badjelaš 2,9 miljon ru..
Ållesth ohtsemesumme lij ånnetji vielie goh 2,9 millijovnh kråvnah.
- Mii leat hui duhtavaččat viidodagain dán jagi juolludemiin.
- Mijjieh joekoen madtjeles ihke mijjieh dåarjoem vadteme dan gellielaaketje ohtsemidie.
Almmuheamit maid Sámediggi doarju dán jagi leat mielde ovdánahttimin buori ja juohkelágan sámi musihka, ja mun illudan gullat ollu buori musihka boahttevaš jagiin, cealká ráđđelahttu Olsen loahpas.
Doh bæjhkoehtimmieh mejtie Saemiedigkie dåårje daan jaepien viehkiehtieh hijven jïh jeereldihkie saemien musihkem eevtjedh, jïh manne aavodem jïjnjem hijven musihkem govledh jaepiej åvtese, raerielïhtsege Olsen minngemosth jeahta.
Ollislaš geahčastat musihkkajuolludemiin jahkái 2015 gávdno dákko.
Akte ållesth bijjieguvvie gaajhki musihkedåarjoejgujmie jaapan 2015 lea daesnie.
Eanet dieđuid addá:
Vielie bïevnesh:
Luonddušláddjivuohta / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget
Eatnemegellievoete / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Luonddušláddjivuohta
Eatnemegellievoete
Sámediggi ii leat hálddašaneiseváldi luonddušláddjivuođa seailluheames ja geavaheames.
Saemiedigkie ij naan reeremefaamoem utnieh juktie eatnemen gellievoetem gorredidh jïh nåhtadidh.
Luonddušláddjivuođalága mearrádusat galget árvvoštallojuvvot buot mearrádusaid oktavuođas mat sáhttet váikkuhit luonddu šláddjivuođa.
Edtja eatnemen gellievoetelaaken nænnoestimmeh vuarjasjidh gaajhkine sjæjsjalimmine, mah maehtieh gellievoetem eatnamisnie tsevtsedh.
Lága ulbmil lea earret eará sihkkarastimis sámi kultuvrra vuođu, adnit sámi árbevirolaš máhtu hálddašeamis ja deattuhit sámi kultuvrra luondduvuođu buot doaimmaid mat lága vuođul čađahuvvojit.
Laaken ulmie lea gaskem jeatjah våaromem gorredidh saemien kultuvrese, saemien aerpievuekien daajroem våaroemasse bïejedh reeremisnie, jïh eatnemevåaromem krööhkedh saemien kultuvrese, gaajhkine råajvarimmine laaken mietie.
Sámediggi lea gulaskuddanásahussan ja máŋgga áššis ráđđádallanbeallin go ráđđádallá Fylkkamánniin, Luondduhálddašandirektoráhtain ja Birasgáhttendepartemeanttaid lága mielde doaimmaid ja mearrádusaid oktavuođas.
Saemiedigkie lea govlehtimmieåejvieladtje, jïh gelline aamhtesinie råårestallemeguejmie Fylhkenålmine, Eatnemereeremen direktovratine jïh Byjresedepartementine dejtie råajvarimmide jïh sjæjsjalimmide mah leah laaken mietie.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
thomas.ahren@samediggi.no
NSR
Sámediggi bargá dan badjelii ahte
Phone: +47 908 39 663
Árbevirolaš sámi geavaheapmi seailluhuvvo ja ovdánahttojuvvo nu ahte luonddušláddjivuohta seailluhuvvo.
Daaletje
Dál Sámediggi bargá
Orre ståvroelïhtsegh nasjovnaale- jïh vaarjelimmiedajveståvrojne
Guovllusuodjaleami láhkaásahusain (álbmotmeahcci, suodjemeahcci, luonddumeahcci)
Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén lea madtjeles ihke Byjresedepartemeente lea...
Guovdageainnu giđđaloddema láhkaásahusain
Lohkh jienebh
Dihto luonddušlájaid láhkaásahusain (omd. gieddi, jeaggi, vuovdi)
Vuesieh gaajkesh saakh
Vuoruhuvvon šlájaid láhkaásahusain (suodjalit hearkkes šlájaid omd. giljobačča, njála)
Saemiedigkie sæjhta:
Luossabivddu regulereme láhkaásahusain (mearas ja eanuin)
Aerpievuekien saemien åtnoem tjåadtjoehtidh jïh evtiedidh naemhtie guktie dïhte eatnemegellievoetem gorrede.
Suodjaluvvon guovlluid stivrraid ásahemiin
Dam dorje gosse govlehtalla jïh råårestalla staaten åejvieladtjiguejmie mah diedtem utnieh byjresevaarjelimmien åvteste.
Mearrideames hálddašanplánaid álbmotmehciide
Daelie Saemiedigkie daejnie barka:
Sámedikki ovddasvástádus Sámediggi ii leat hálddašaneiseváldi luonddušláddjivuođalága mielde, muhto lea gulaskuddanásahus ja ráđđádallanbealli stáhta birasgáhtteneiseválddiide mearrádusaid ja doaibmabijuid ektui mat sáhttet váikkuhit sámi beroštumiid.
Mieriedimmieh dajvevaarjelimmiej bïjre (nasjovnalepaarhkh, eatnemevaarjelimmie, eatnemereservaate)
Dat dáhpáhuvvá earenoamážiid go galget mearridit luosaid suodjalit ja hálddašit.
Mieriedimmie gïjrelidtemen bïjre tjååtselidie Guovdageaidnusne
Suodjaluvvonguovllustivrrat
Mieriedimmie vaeljehke eatnemeaarhti bïjre (v.g. ientje, pluevie, skåajje).
Konvenšuvnnat, lágat ja láhkaásahusat
Mieriedimmieh prijoriteradamme aarhti bïjre (vaarjelimmie prååsehke aarhtijste, v.g. ohtjegaase (dverggås), svaale)
Sámediggi bargá dan ala ahte árbevirolaš sámi geavahus bi...
Mieriedimmieh sjïehtesjimmien bïjre loesegöölemistie (mearoe jïh jeanoe)
Loga eambbo
Vaarjelimmiedajveståvroeh tseegkedh
Suodjaluvvonguovllustivrrat
Reeremesoejkesjh nasjovnalepaarhkide nænnoestidh
Konvenšuvnnat, lágat ja láhkaásahusat
Saemiedigkien diedte
Sámediggi bargá dan ala ahte árbevirolaš sámi geavahus bi...
Saemiedigkie ij leah reeremeåejvieladtje eatnemegellievoetelaaken mietie, men govlehtimmie-instanse jïh konsultasjovneguejmie staateles byjresevaarjelimmien åejvieladtjigujmie, dejtie sjæjsjalimmide jïh råajvarimmide mah maehtieh saemien iedtjh tsevtsedh.
Loga eambbo
Dov tsevtseme
Suodjaluvvon guovlluid stivrrat
Daelie sïejhme sjïdteme raerieh gaavnedh mah sjïehteledtieh akten voenges eadtjohkevoetese sjæjsalimmieprosessine.
Sámediggi ja Birasgáhttendepartemeanta lea soahpan ásahit...
Daate joekoen heannede gosse lea sjæjsjalimmieh vaarjelimmien jïh reeremen bïjre loeseste.
Sámedikki kultur-ja valáštallanstipeanddat / Falástallan / Kultureallin / Sámediggi - Sametinget
Saemiedigkien kultuvre- jïh gaarsjelimmiestipende / Gaarsjelimmie / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Sámedikki kultur-ja valáštallanstipeanddat
Saemiedigkien kultuvre- jïh gaarsjelimmiestipende
Sámedikki nuoraid kultur-ja valáštallanstipeandda ožžot Ole Mathis Sara Nedrejord, Aslak Ole Eira, Ina-Theres Andrea Sparrok, Sarakka Gaup ja Anne Maia Raanes Sørensen
Saemiedigkien kultuvre- jïh gaarsjelimmiestipende noeride vadtasåvva noeride Ole Mathis Sara Nedrejord, Aslak Ole Eira, Ina-Theres Andrea Sparrok, Sarakka Gaup jïh Anne Maia Raanes Sørensen
Sámedikki kultur- ja valáštallanstipeanda galgá movttiidahttit sámi nuoraid bargat musihkain, dáidagiin, kultuvrrain ja valáštallamiin.
Saemiedigkien kultuvre- jïh gaarsjelimmiestipende edtja noeride skreejredh eadtjaldovvedh musihken, kåansten, kultuvren jïh gaarsjelimmien sisnjeli.
Sámediggi juohká vihtta 25 000 ruvdnosaš stipeandda, ja dat juhkkojuvvojit ohcamiid vuođul.
Vïjhte stipendh vadtasuvvieh, fïereguhte 25 000 kråvnah, jïh stipendh vadtasuvvieh våaroemisnie ohtsemijstie.
Sámediggeráđđi Henrik Olsen dadjá ahte son lea hui sakka jierásmuvvan go ohcciid doaimmat fátmmastit nu viidát.
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta satne lea joekoen madtjeles man gellielaaketje ohtsijh leah.
- Mun háliidan dadjat ahte sámi kultur- ja valáštallaneallimis lea buorre boahtteáigi go ledje nu ollu ohccit ja buorre kvalitehta.
- Sïjhtem jiehtedh dovne låhkoe ohtsemijstie jïh ohtsiji kvaliteete aktem hijven båetijem aejkiem saemien kultuvre- jïh gaarsjelimmiejieliedasse vuesiehtieh.
Mis lei hui váttis válljet vihttasa sin gaskkas, dadjá sámediggeráđđi Henrik Olsen.
Joekoen geerve vïjhte vitnijh veeljedh dej gaskem, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Ole Mathis Sara Nedrejord lea njuikejeaddji ja lea olahan buriid bohtosiid sihke nationála ja riikkaidgaskasaš dásis.
Ole Mathis Nedrejord lea treavkanjulhtjije jïh lea hijven illedahkh åådtjeme dovne daennie laantesne jïh ålkoelaantesne.
Diimmá njuikenáigodagas lei son riikka nubbin buoremus juniornjuikejeaddji.
Dæjmetje jaepien lij laanten mubpie bööremes juniornjulhtjije.
Aslak Ole Eira lea guhkesmátki čuoigi, ja vázzá dál Ráissa čuoiganjoatkkaskuvllas.
Aslak Ole Eira lea eadtjohke tjoejkije, jïh daelie treavkagymnasesne vaadtsa Nordreisesne.
Sus ledje buorit bohtosat Artic Winter Games gilvvuin ja máŋgga eará meašttirčuoigamiin.
Dan lea hijven illedahkh gaahtjemistie Artic Winter Games jïh jieniebistie jeatjah gaahtjemijstie.
Ina-Theres Andrea Sparrok lea govvideaddji.
I na-Theres Andrea Sparrok lea fotograafe.
Son lea duođaštan máttasámi boazodoalu buori ja ealli vuogi mielde.
Dïhte åarjelsaemien båatsoem hijvenlaakan jïh jielijelaakan vuesiehtamme.
Govaid ja teavsttaid bokte juohká son máhtu maiddái sámi giela ja kultuvrra birra, ja movttiidahttá sámi nuoraid ge beroštit govvendáidagis.
Viehkine guvvijste jïh tjaalegijstie dïhte aaj daajroem saemien gïelen jïh kultuvren bïjre geerjehte, jïh jeatjah saemien noerh skreejrie mej ïedtje fotokåanstese.
Sarakka Gaup lea neavttár.
Sarakka Gaup lea dorjehtæjja.
Teáhterdáidaga bokte lea son juo gártadan alccesis guhkes ja juohkelágan vásihusaid.
Teaterekåansten tjïrrh dïhte joe guhkies jïh gellielaaketje dååjrehtimmiem åådtjeme.
Gaup čájeha lávdedáidagis bokte ahte sámi kulturgaskkusteapmi guoskkaha.
Sov scenekåansten tjïrrh Gaup vuesehte saemien kultuvrebïeljelimmie doehtede.
Ferte leat duostil ja geavahit buot searaid dáidagii go galgá lihkostuvvat, ja son doaibmá nuorra sámiid jietnan geat leat ohcamin gullevašvuođa ja ruohttasiiddiset.
Daerpies heartoeh jïh dedikasjovnem utnedh jis edtja kåanstesuerkesne lyhkesidh, jïh dïhte goh akte gïele sjædta noere saemide mah ektiedimmiem jïh jïjtsh roehtsh ohtsedieh.
Anne Maia Raanes Sørensen lea baleahttadánsu.
Anne Maia Raanes Sørensen lea baledtedaanhtsoje.
Son álggahii juo gávcci jahkásažžan karrieara baleahttadánsumis.
Gosse lij gaektsien jaepien båeries dïhte eelki baledtem daanhtsodh.
Sámi kultuvrra sáhttá maiddái dánssa bokte čuvget ja buktit oidnosii.
Daanhtsoen tjïrrh saemien kåanste aaj maahta våajnoes sjïdtedh jïh bæjjese lutnjesovvedh.
Sus lea nana háliidus dánsut, ja háliida leat mielde čájeheamen eará sámi nuoraide ahte dánsumii sáhttá maiddái leat sadji sámi kulturgaskkusteamis.
Dïhte eahtsa daanhtsodh, jïh sæjhta meatan årrodh jeatjah saemien noeride vuesiehtidh daanhtsoe aaj maahta aktem sijjiem utnedh kultuvrebïeljelimmesne.
Son lea oahppamin baleahta Kanadas.
Dïhte baledtem låhka Canadesne.
Raanes Sørensen álgá fidnooahppin ámmátlaš baleahtta kompaniijas, Coastal City Ballet.
Tsïengelen Raanes Sørensen edtja lïerehtæjjine aelkedh aktene profesjovnelle baledtekompanijesne, Coastal City Ballett
Sámediggeráđđi Henrik Olsen dadjá ahte stipeandaoažžut leat buohkat buorrin ovdagovvan sámi nuoraide ja leat sin ambassadevrrat go háliidit áŋgiruššat valáštallamiin ja kultuvrrain.
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta gaajhkh stipendevitnijh leah hijven åvteguvvieh jïh ambassadöörh saemien noeride mah sijhtieh gaarsjelimmine jïh kultuvrine gïehtelidh.
Eanet dieđut: Sámediggeráđđi Henrik Olsen, 907 75 219
Vielie bïevnesh: Saemiedigkieraerie Henrik Olsen, 907 75 219
Sámedikki dieđáhus areála- ja biraspolitihka birra – Bovdehus sáddet árvalusaid / Areála / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget
Saemiedigkiebïevnese areale- jïh byjresepolitihken bïjre - Bööredimmie raeriejgujmie båetedh / Areale / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Sámedikki dieđáhus areála- ja biraspolitihka birra – Bovdehus sáddet árvalusaid
Saemiedigkiebïevnese areale- jïh byjresepolitihken bïjre - Bööredimmie raeriejgujmie båetedh
Sámediggeráđđi háliida oažžut árvalusaid sámediggedieđáhussii areála ja birrasa birra.
Saemiedigkieraerie raerieh sæjhta saemiedigkiebïevnesasse arealen jïh byjresen bïjre.
Áigumuš dieđáhusain lea nannet Sámedikki politihka gažaldagain areála- ja biraslaš hástalusaid oktavuođas maid sámi servodat ferte dustet boahtteáiggis.
Bïevnesen ulmie lea Saemiedigkien politihkem nænnoestehtedh dejnie gyhtjelassine areale- jïh byjreseligke haestemi bïjre mej uvte saemien siebriedahke tjåådtje tïjjen åvtese.
Sámediggeráđđi láhčá govda mielváikkuheapmái ja dieđuid viežžamii dieđáhusbarggus.
Saemiedigkieraerie sjïehteladta jeenjesh åadtjoeh sijjen mïelh buektedh jïh daajroem veedtjedh bïevnesebarkosne.
Vuos galgá čállojuvvot artihkalčoakkáldat guovdilis fáttáid birra areála- ja biraspolitihkas.
Goh akte voestes bielie daennie barkosne edtja aktem tjaalegevåarhkoem darjodh sjyöhtehke teemaj bïjre areale- jïh byjresepolitihkesne.
Máŋga dutki leat bovdejuvvon čállit artihkkaliid mat biddjojuvvojit ovdan fágasemináras skábmamánus 2015:
Jienebh dotkijh leah bööresovveme tjaalegem tjaeledh maam edtjieh beagkoehtieh aktene faageseminaaresne gålkoen 2015:
Areálahálddašeapmi ja areálageavaheapmi - Else Grete Broderstad ja Eva Josefsen
Arealereereme jïh arealeåtnoe - Else Grete Broderstad jïh Eva Josefsen
Mearraareálaid geavaheapmi ja hálddašeapmi - Einar Eythurson ja Camilla Brattland
Åtnoe jïh reereme mearoearealijste - Einar Eythurson jïh Camilla Brattland
Suodjalanguovlohálddašeapmi ja luonddušláddjivuohta - Jan Åge Riseth
Vaarjelimmiedajvereereme jïh eatnemegellievoete - Jan Åge Riseth
Árbediehtu hálddašeamis – Sámi allaskuvlla Árbediehtoprošeakta
Aerpievuekien daajroe reeremisnie – Saemien jïlleskuvle Árbediehtu-prosjekten baaktoe
Artihkalčoakkáldat galgá doaibmat máhttovuođđun ja vuolggahit govda digaštallama sihke guovddáš ja regionála eiseválddiiguin ja sámi báikegottiiguin.
Tjaalegevåarhkoe sæjhta goh daajroevåarome årrodh jïh viehkiehtidh akten gamte digkiedæmman dovne staateles jïh regijovnaale åejvieladtjigujmie jïh saemien voenges siebriedahkigujmie.
Sámediggeráđđi áigu maid nammadit resursajoavkku ii galgá geahčadit lea go dálá hálddašeapmi heivehuvvon meahcásteddjiid dárbbuide.
Saemiedigkieraerie sæjhta aaj aktem vierhtiedåehkiem nammoehtidh mij edtja vuartasjidh mejtie daan beajjetje reereme lea sjïehtedamme dejtie mah miehtjiem nuhtjieh.
Áigumuš lea ahte joavku galgá geiget sierra evttohusaid politihkkaovddideapmái sámi meahccegeavaheamis.
Ulmie lea dåehkie edtja jïjtsh raeriestimmieh politihkeevtiedæmman deelledh saemien miehtjieåtnoen sisnjelen.
Sámediggeráđđi pláne maiddái máŋga gulahallančoahkkima sámi báikegottiiguin ja organisašuvnnaiguin 2016 álggus.
Saemiedigkieraerie aaj jienebh govlesadtemetjåanghkoeh soejkesjeminie saemien voenges siebriedahkigujmie jïh siebriejgujmie 2016 aalkovisnie.
Sámediggeráđđi háliida oažžut árvalusaid deaŧalaš fáddán maid Sámediggedieđáhus berre gieđahallat areála ja birrasa oktavuođas.
Saemiedigkieraerie raerieh sæjhta vihkeles teemaj bïjre mejtie byöroe digkiedidh Saemiedigkiebïevnesisnie arealen jïh byjresen bïjre.
Buohkat ožžot buktit árvalusaid.
Gaajhkesh dovnesh maehtieh raeriejgujmie båetedh.
Árvalusaid sáhttá sáddet deike: biras@samediggi.no
Maahta raeride diekie seedtedh: biras@samediggi.no
Áigumuš lea ovddidit dieđáhusa Sámedikki meannudeapmái jagis 2016.
Soejkesjen mietie dle bïevnese edtja Saemiedigkien gïetedæmman bïejesovvedh jaepien 2016.
Eanet dieđuid addá: Sámediggeráđđi Thomas Åhren, 908 39 663
Vielie bïevnesh: Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén, 908 39 663
Kárten / Eatnan ja resursavuoigatvuođat / Sámediggi - Sametinget
Goerehtalleme / Laante jïh vierhtiereaktah / Saemiedigkie - Sametinget
Álgoálbmotriekti geatnegahttá stáhtaid kártet ja identifiseret álgoálbmogiid oktagaslaš ja oktasaš oamastan- hálddašan- ja geavahanvuoigatvuođaid.
Aalkoealmetjereakta staatide åelede aalkoealmetji indivijduelle jïh tjåenghkies eeke-, aajhtere- jïh åtnoereaktah goerehtalledh jïh damtijidh.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Ávjovárri
NSR
Aili Keskitalo
Phone: +47 971 29 305
Finnmárkolága mearrideami bakte sajáiduvai ortnet man mielde dákkár vuoigatvuođaid identifiseret ja dohkkehit Finnmárkkus.
Gosse finnmaarhkelaakem nænnoesti, dle aktem öörnegem sjïehtesji juktie dagkerh reaktah Finnmaarhkesne damtijidh jïh jååhkesjidh.
Dát bargu lea rievdan riekteproseassan mas lea iežas kártenkommišuvdna mii ovddida raporttaid, soabahit go lea soabatmeahttunvuohta kommišuvnna raportta ektui, nákkuid meannudeapmi sierraduopmostuolus man lea vejolaš guoddalit Alimusriektái.
Daate barkoe lea dannasinie reaktaprosessine sjïdteme, aktine jïjtse goerehtallemekommisjovnine mij reektie, deanahtieh gosse ovgeahpan kommisjovnen reektehtsi bïjre, jïh ov-vaantoeh gïetede sjïeredåapmestovlesne, dejnie nuepine Jillemesreaktese klååkedh.
Dákkár ortnegat eai leat ásahuvvon árbevirolaš sámi guovlluin olggobealde Finnmárkku.
Dagkerh öörnegh eah leah tseegkesovveme dejtie aerpievuekien saemien dajvide Finnmaarhken ålkolen.
Vástideaddji ortnegiid go dat mat lea ásahuvvon Finnmárkkus lea Sámi vuoigatvuođalávdegoddi árvalan maiddái daid guovlluide mat leat olggobealde Finnmárkku.
Saemiereaktamoenehtse lea seammaplïeres öörnegh raeriestamme dejtie dajvide Finnmaarhken ålkolen, goh dah mah Finnmaarhkesne tseegkeme Finnmaarhkelaaken tjïrrh.
Sámediggi bargá dan badjelii ahte:
Saemiedigkie sæjhta:
Ásahuvvo láhka man mielde kártet ja identifiseret sámiid oktasaš ja oktagaslaš vuoigatvuođaid árbevirolaš sámi guovlluin olggobealde Finnmárkku.
Aktem laakem tseegkedh goerehtallemem jïh damtijimmien bïjre saemien tjåenghkies jïh indivijduelle reaktijste, aerpievuekien saemien dajvine Finnmaarhken ålkolen.
Sihkkarastit ahte eatnamat mat dál leat Statskog SF hálddus eai vuvdojuvvo ovdalgo guovllut leat kártejuvvon, ja áimmahuššat sámi kultuvrra vuođu rievdaduvvon areálaanu oktavuođas.
Gorredidh dajvh mejtie Staateskåajje SF åtna, eah doekesovvh eannan dajvide goerehtalleme, jïh våaromem saemien kultuvrese voebnesjidh gosse arealeåtnoem jarkele.
Váikkuhit dasa ahte riekteproseassat mas kártenbargu lea oassin doahttaluvvojit
Viehkiehtidh reaktaprosesside ååktedh mejstie goerehtallemebarkoe lea akte bielie
Sámedikki ovddasvástádus:
Saemiedigkien diedte:
Sámediggi fuolaha ahte bargu kártenlágain joatkašuvvá ja ovdána árbevirolaš sámi guovlluin olggobealde Finnmárkku.
Saemiedigkie barkoem goerehtallemelaakine eadtjoste, aerpievuekien saemien dajvine Finnmaarhken ålkolen.
Ráđđádallamiin dákkár lágaid oktavuođas Sámedikkis lea ovddasvástádus fuolahit ahte lágat leat álbmotrievtti rámmaid siskkobealde.
Saemiedigkie sæjhta konsultasjovnine akten dagkeres laaken bïjre, aktem diedtem utnedh ihke laake lea almetjereaktan mieriej sisnjeli.
Áimmahuššamis iežat vuoigatvuođaid Finnmárkokommišuvnna barggus de lea dehálaš ovddidit duođaštusaid ja dieđuid guovllu anu birra kommišuvdnii.
Juktie dov reaktah gorredidh Finnmaarhkekommisjovnen barkoen tjïrrh, dle vihkeles kommisjovnem viehkiehtidh vihtiestimmiejgujmie jïh daajrojne dajveåtnoen bïjre.
Movt don álggát #sámásmuinna / Artikler / Sámás muinna / Giella / Sámediggi - Sametinget
Guktie aelkedh #saemesthmunnjien / Artikler / Saemesth munnjien / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Movt don álggát #sámásmuinna
Guktie aelkedh #saemesthmunnjien
Vuos fertet viežžat Instagrámma prográmma.
Dïhte voestes maam tjoerh darjodh lea appem Instagram veedtjedh.
Dat lea govvajuogadanprográmma mainna sáhtát juogadit govaid.
Daate akte guvviejuekeme-appe, mij baaja datnem guvvieh juekedh.
Eaktun dasa ahte aiddo fal du govat bohtet mielde kampánnjii, lea ahte dus lea rabas profiila.
Jis raaktan dov guvvieh edtjieh meatan sjïdtedh kampanjesne dle tjoerh aktem gaahpoeh profijlem utnedh.
Dan iskkat iežat heivehemiid vuolde.
Dam tellefovnesne vuajnah innstillinger nuelesne.
Jus it háliit rahpat iežat priváhta profiilla, de sáhtát rahpat lassekonto.
Jis ih sïjhth dov privaate profijlem rïhpestidh dle maahtah aktem lissiekontoem tseegkedh.
Instagrámma prográmma lea nuvttá, nu ahte dat ii mávsse dutnje maidege.
Instagram akte namhtah programme, juktie ih daarpesjh maam maeksedh dan åvteste.
Mo bidjat teavstta govaide ?
Guktie teekstem gåvvan bïejedh ?
Doppe leat máŋga prográmma maid sáhttá viežžat nuvttá sihke Google Play:s ja iTune:s.
Gellie applikasjovnh gååvnesieh mejtie maahtah namhtah veedtjedh dovne sijjine Google Play jïh iTunes.
PicLab ja LineCamera sáhttá maid geavahit.
PicLab jïh LineCamera leah såemies alternatijvh.
Sámi boallobeavdi mobiltelefovnnas
Saemien tastatuvre mobijletellefovnesne
Dađibahábut ii leat sámi boallobeavdi buot telefovnnain vel.
Gaatesjen dle saemien tastatuvre ij gaajhkide tellefovnide gååvnesh annje.
Muhto dattetge leat máŋga vuogi mo sáhttá oažžut sámegielbustávaid mobiillas.
Men gellie såarhts vuekieh maahtah nuhtjedh jis sïjhth noerhtesaemien bokstaavh mobijlesne nuhtjedh.
Android-telefovnnaide gávdno davvisámegiela boallobeavdi.
Akte noerhtesaemien tastatuvre Android-tellefovnide gååvnese.
Scandinavian keybordsáhttá viežžat Google Play:s.
Scandinavian keybord lea sijjesne Google Play.
Jus it háliit geavahit Scandinavian keyboard, de lea maid vejolaš geavahitHrvatski, kroáhtalaš boallobeavddi, mii lea juo du telefovnnas.
Jis ih sïjhth Scandinavian keyboard nuhtjedh maahtah aaj dam kroatiske tastatuvrem Hrvatski nuhtjedh, mij joe dov tellefovnesne.
Doppe leat bustávat áčđšž (go guhká deattát bustávaid acdsz), áidna bustávat mat eai leat doppe, leat ŋŧ.
Dellie åadtjoeh dejtie noerhtesaemien bokstaavine áčđšž (jis guhkiem steerh bokstaavide acdsz), dah aajnehke noerhtesaemien bokstaavh mah fååtesieh leah ŋŧ.
iPhone dahje Nokia telefovnnain ii lea davvisámegiela boallobeavdi.
iPhone jïh Nokia eah naan noerhtesaemien tastatuvrem utnieh.
Nu go Android-telefovnnain, de sáhtát geavahit Hrvatski, kroáhtalaš boallobeavddi, mii lea juo du telefovnnas.
Goh Android-tellefovnine maahtah dam kroatiske tastatuvrem nuhtjedh, Hrvatski, mij joe dov tellefovnesne.
Doppe leat bustávat áčđšž (go guhká deattát bustávaid acdsz), áidna bustávat mat eai leat doppe, leat ŋŧ.
Dellie bokstaavide áčđšž åadtjoeh (jis guhkiem steerh bokstaavine acdsz), dah aajnehke noerhtesaemien bokstaavh mah fååtesieh leah ŋŧ.
Sátnegirjjit telefovnnas
Baakoegærjah tellefovnesne
Eará cavgileamit ja juonat
Jeatjah tipsh jïh raerieh
Mo oažžut sámi boallobeavddi dihtorii:
Guktie noerhtesaemien tastatuvrem daatovrese åadtjodh:
Giellatekno ruovttusiiddus: http://giellatekno.uit.no/doc/infra/docu-keyboard.nno.html lea dárkilit čilgejuvvon mo oažžut sámegiela boallobeavddi dihtorii
Akte veele buerkiestimmie guktie maahtah noerhtesaemien tastatuvrem åadtjodh daatovrese lea Giellateknon gåetiesæjrosne. http://giellatekno.uit.no/doc/infra/docu-keyboard.nno.html
Sámi divvunprográmma:
Saemien staeriedimmieprogramme:
Giellatekno ruovttusiiddus, http://divvun.no/no/index.htm, sáhtát maid viežžat Divvuma, riektečállinreaidu sihke Windows, MacOS, OpenOffice & LibraOffice ja InDesign várás.
Giellateknon gåetiesæjrosne maahtah aaj Divvun veedtjedh, akte staeriedimmiedïrrege dovne systemidie Windows, macOS, OpenOffice & LibraOffice, jïh InDesign. http://divvun.no/no/index.htm
Dasa lassin leat sihke digitála sátnegirjjit, interaktiiva sámegielkurssat ja mášinvuđot jorgalanbálvalus davvisámegielas dárogillii.
Lissine dovne digitaale baakoegærjah jïh interaktijve saemienkuvsjh, jïh noerhtesaemien maasjinejarkoestimmiedïenesje nöörjengïelese.
Máilmmi eanemus dovddus eamiálbmotdutki boahtá Sápmái / Dutkan ja alit oahpahus / Oahpahus / Sámediggi - Sametinget
Veartenen damtasommes aalkoealmetjedotkije Saepmien gåajkoe båata / Dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Máilmmi eanemus dovddus eamiálbmotdutki boahtá Sápmái
Veartenen damtasommes aalkoealmetjedotkije Saepmien gåajkoe båata
AIEC2016, Árktalaš eamiálbmot oahppokonferánssa lágiduvvo Guovdageainnus njukčamánu 14.-17 b. boahtte jagi.
AIEC2016, Arktiske aalkoealmetji ööhpehtimmiekonferanse Guovdageaidnusne öörnesåvva njoktjen 14. – 17. b. mubpien jaepien.
Váldologaldallin lea máilmmi eanemus dovddus eamiálbmotdutki Linda Tuhiwai Smith.
Åejviehåalije lea veartenen damtasommes aalkoealmetjedotkije Linda Tuhiwai Smith.
Linda Tuhiwai Smith girji eamiálbmotdutkama hárrái “ Decolonizing methodologies ” álmmuhuvvui 1999:is.
Linda Tuhiwai Smithen gærja aalkoealmetjedotkemen bïjre “ Decolonizing methodologies ” olkese bööti jaepien 1999.
Girji lea pensum dievva universitehtain birra máilmmi ja jorgaluvvon máŋgga gillii.
Gærja lea pensume gelline universiteetine abpe veartenisnie jïh lea jarkoestamme gellide gielide.
Smith ákkastallá earret eará ahte oarjemáilmmi diehtooaidnu maid lea heivehuvvon oarjemáilmmi stivrenvuohkái ja lea oassin fápmostallamis.
Smith gaskem jeatjah jeahta jillieveartenen daajroevuajnoe lea aaj sjïehtedamme jillieveartenen stuvremevuakan jïh aaj akte bielie faamoereeremistie.
- Smith jurddašeapmi ja máhttu lea movttidahttán olbmuid miehtá máilmmi, ja mun illudan su gullat su dáppe Sámis, lohká Sámedikki presideanta Aili Keskitalo.
- Smithen åssjaldahkh jïh daajroe leah almetjh madtjeldehteme abpe veartenisnie, jïh manne geerjene ihke åadtjoem dam govledh daesnie Saepmesne, Saemiedigkie presidente Aili Keskitalo jeahta.
Linda Tuhiwai Smith boahtá Guovdageidnui AIEC2016 oktavuođas, Arctic Indigenous Education Conference 2016.
Guovdageaidnuse båata AIEC2016 sjïekenisnie, Arctic Indigenous Education Conference 2016.
Sámediggi ja Sámi Allaskuvla lágideaba AIEC2016 njukčamánu 14.-17 b..
Saemiedigkie jïh Saemien jïlleskuvle AIEC2016 öörnedieh njoktjen 14. – 17. b.
Mannan eamiálbmogiid internašunála árktalaš oahpahuskonferánsa lágiduvvui Iqaluitas, Canadas 2012 is, ja dál lea Sámediggi váldán badjelasas dan barggu.
Evtebe arktiske gaskenasjovnaale ööhpehtimmiekonferanse öörnesovvi Iqaluitasisnie Kanadasne jaepien 2012, jïh daelie Saemiedigkie daam barkoem vaalteme.
100 oasseváldi
100 almetjh meatan Konferanse lea gaajhkesidie, men lea uvtemes ussjedamme ööhpehtimmie- jïh dotkemesuarkan, maanagïertedaltesistie dotkemasse.
Ulbmil konferánssain lea juogadit vásáhusaid ja ovdamearkkaid, ja digáštallat hástalusaid eamiálbmot oahpahusas, mánnávuođas gitta alit oahpahusa dássái.
Konferansen ulmie lea dååjrehtimmieh jïh vuesiehtimmieh juekedh, jïh haestemh aalkoealmetji lïerehtimmesne digkiedidh, maanabaeleste jollebe ööhpehtæmman.
Fáddá lea “ Revitaliseren – hástalusat ja ođđa perspektiivvat oahpahusas ”.
Teema lea «Jealajimmie – haestemh jïh orre vuajnoeh lïerehtimmesneš.
Konferánsii vuordit sullii 120 olbmo iešguđet árktalaš guovlluin nugo Sámis, Ruonáeatnan, Canada jna..
Veanhtede medtie 120 almetjh båetieh dejstie joekehts arktiske dajvijste goh Saepmie, Kruanalaante, Kanada jnv..
Váldologaldalli Sámi bealis lea Asta Balto, gii máŋgalot jagi jo lea bargan Sámi pedagogihkain.
Åejviehåalije saemien bieleste lea Asta Balto, mij lea saemien pedagogihkine barkeme gellie jaepieh.
Nannet oahpahusovttasbarggu
Nænnoestehteme lïerehtimmielaavenjostoste
Konferánssa olis lágiduvvo maid ministtarčoahkkin mas lea ulbmil vuolláičállit šiehtadusa mii nanne ovttasbarggu eamiálbmot oahpahusa ektui, earret eará boahttevaš konferánssaid bokte.
Konferansen sjïekenisnie aaj akte ministeretjåanghkoe öörnesåvva man ulmie lea aktem latjkoem jååhkesjidh mij laavenjostoem nænnoestahta aalkoealmetji lïerehtimmien bïjre, gaskem jeatjah konferansi tjïrrh båetijen aejkien.
Čoahkkin lágiduvvo njukčamánu 16.
Tjåanghkoe öörnesåvva njoktjen 16.
B. Dán čoahkkimii servet oahpahusministarat eará árktalaš guovlluin, ja Sámedikki presideanta.
b. Daennie tjåanghkosne ööhpehtimmieministerh leah meatan dejstie jeatjah arktiske dajvijste jïh Saemiedigkien presidente.
Loga eambbo konferánssa neahttasiidus:
Vielie bïevnesh konferansen nedtesæjrojne:
Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Organisašuvdnastruktuvra
Åårganisasjovnestruktuvre
Dievasčoahkkin
Stoerretjåanghkoe
Sámedikki dievasčoahkkin lea bajimus orgána ja eiseváldi.
Saemiedigkien stoerretjåanghkoe lea Saemiedigkien bijjemes åårgane jïh faamoe.
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Dievasčoahkkima jođihangoddi
Stoerretjåanhgkoen ståvroe
Dievasčoahkkima jođihangoddi ráhkada áššelisttu, gohčču čoahkkimiidda ja jođiha Sámedikki dievasčoahkkimiid Sámedikki bargoortnegis mearriduvvon njuolggadusaid mielde.
Stoerretjåanghkoen ståvroe aamhteselæstoem dorje, Saemiedigkien stoerretjåanghkojde gohtje jïh stoerretjåanghkoem stuvrie dej njoelkedassi mietie, Saemiedigkien barkoeöörnegisnie.
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Lávdegottit
Moenehtsh
Buot Sámedikki áirasat leat miellahttun ovtta dain golmma fágalávdegottiin mat meannudit áššiid ja ovddidit mearrádusárvalusaid Sámedikki dievasčoahkkimii.
Gaajhkh Saemiedigkien tjirkijh leah lïhtseginie aktene dejstie golme faagemoenehtsijstie mah aamhtesh gïetedieh jïh raeriestimmieh buektieh Saemiedigkien stoerretjåanghkose.
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Sámedikki váiddalávdegoddi
Saemiedigkien laejhtememoenehtse
Sámediggi lea 2011-s ásahan Sámedikki váiddalávdegotti doarjjaáššiid várás.
Saemiedigkie lea jaepien 2011 Saemiedigkien laejhtememoenehtsem dåarjoeaamhtesidie tseegkeme.
Áigumuš ásahemiin lea sihkkarastit ahte Sámedikki doarjjahálddašeapmi ollašuhttá hálddašanlága gáibádusaid váiddagieđahallama birra.
Aajkoe lij gorredidh Saemiedigkien dåarjoereereme reeremelaaken njoelkedassh illie laejhtemegïetedimmien bïjre.
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Sámediggeráđđi
Saemiedigkieraerie
Sámediggeráđi miellahtuid nammada presideanta, guhte lea ráđi jođiheaddji.
Saemiedigkieraerien lïhtsegh leah nammoehtamme saemiedigkien åvtehkistie, presidente, mij raeriem stuvrie.
Sámediggepresideanta lea válljejuvvon Sámedikki dievasčoahkkima eanetlogus eanetlogu jienaiguin.
Saemiedigkiepresidente lea veeljeme Saemiedigkien stoerretjåanghkoste jïh jienebelåhkoen tjirkijijstie.
Ráđđi doaibmá Sámedikki ráđđehussan, ja ovddasvástida beaivválaš politihkalaš doaimma.
Raerie lea goh Saemiedigkien reerenasse, jïh diedtem åtna dan biejjieladtje politihkeles gïehteldimmien åvteste.
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi (SáNuL) lea ásahuvvon buoridandihti sámi nuoraid vejolašvuođa váikkuheames Sámedikki politihka.
Saemiedigkien noerepolitihkeles moenehtse (SUPU) lea tseegkeme juktie saemien noeri tsevtsemefaamoem veaksahkåbpoe darjodh Saemiedigkien politihkesne.
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Sámedikki vuorrasiidráđđi
Saemiedigkien voereseraerie
Sámediggeráđđi lea nammadan ođđa vuorrasiidráđi.
Saemiedigkieraerie orre voereseraeriem nammohte.
Ráđđeláhttu Henrik Olsen lohka ahte vuorrasiidráđđi galgá leat mielde hábmeme sámedikki vuorrasiidpolitihka.
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta voereseraerie edtja meatan årrodh Saemiedigkien voeresepolitihkem hammoedidh.
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Kulturealáhus / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Kulturejieleme / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Kulturealáhus
Kulturejieleme
Kulturealáhusat leat riikka gelddoleamos ealáhusat ja dat ealáhusat mat sturrot johtilepmosit.
Kultuvrejielemh lea akte dejstie laanten murredsommes jïh verkemes sjïdtije jieliemijstie.
Sámi servodagas dain leat guhkes árbevierut, ja stuorra vejolašvuođat.
Saemien siebriedahkesne daate akte jieleme guhkies aerpievuekiejgujmie, jïh akte jieleme stoerre nuepiejgujmie.
Dál das barget dakkár olbmot miehtá riikka, geat háliidit oažžut áigáiboađu iežaset dáidda- ja kulturovdanbuktimis.
Daan biejjien darjojh abpe laanteste mah sijhtieh aktem gïehtelimmiem sjugniedidh sijjen kåanste- jïh kultuvrebarkoste.
Dáhttu – áŋgiruššan sámi kulturealáhusain
Dáhttu – akte dåarjelimmie saemien kultuvrejieliemasse
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Silje Karine Muotka
NSR
silje.karine.muotka@samediggi.no
Phone: +47 984 87 576
Áigeguovdil
Daaletje
Bovde fitnodatovddideapmái lullisámi guovllus
Sïelteevtiedæmman böörede åarjelsaemien dajvesne
Sámediggi álggaha fitnodatovddideami kulturealáhusa várás lullisámi guovllus...
Saemiedigkie sïelteevtiedimmine kultuvrejieliemasse nearhka åarjelsaemien da...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Sámedikki kulturealáhuskonferánsa
Saemien fealadassem julevsaemien dajvesne dåarjohte
Sámediggi sávvá buohkaide geain lea beroštupmi sámi kulturealáhusain bures b....
Saemiedigkieraerie 228 stoerretjuetie kråvnah dåårje prosjektese saemien fea...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Čájet buot áššiid
Vuesieh gaajkesh saakh
Kulturealáhusaid birra
Kultuvrejielemi bïjre
Sámediggi definere ealáhusa dán láhkai: Priváhta fitnodagat mat buvttadit ja vuvdet kulturbuktagiid gálvo- dahje bálvalushámis.
Saemiedigkien tjïelkestimmie jieliemistie lea naemhtie: Privaate gïehtelimmieh mah darjoeh jïh duekieh kultuvrelle dorjesh goh vaaroeh jallh dïenesjh.
Dát definišuvdna fátmmasta buot smávva ovttaolbmofitnodagaid rájes gitta stuorát fitnodagaid rádjai.
Daate tjïelkestimmie lea gaajhke, smaave gïehtelimmieh aktine almetjinie jïh stuerebe sïelth.
Kulturealáhusoassálastiid eallingeaidnun lea vuovdit iežaset buktagiid márkaniidda ja sii háliidit doaimmahit – dahje doaimmahit dál gánnáhahtti ealáhusa.
Kultuvrejielemeaktöörh sov jieliemassem utnieh doekemistie dorjesijstie akten maarkedese jïh vaajtelieh dejnie gïehtelidh- jallh dejnie daan biejjien gïehtelieh goh akte jieleme mestie dïenestem åadtjoeh.
Oassin dietnasis sáhttet maid leat almmolaš doarjagat dahje eará veahkki.
Bielieh baalhkavåaroemistie maehtieh aaj byögkeles dåarjojste båetedh jallh jeatjah dåarjoste.
Mátkeealáhus adnojuvvo leat sierra ealáhussan, mas sámi kulturelemeanta lea deaŧalaš oassi fitnodaga doaimmas.
Fealadassem åtna goh akte jïjtse jieleme, gusnie saemien kultuvrebiehkieh leah akte vihkeles bielie gïehtelimmien barkoste.
Sámedikki kulturdieđáhusas leat čuovvovaš ulbmilat ja strategiijat biddjojuvvon sámi kulturealáhusaid várás:
Saemiedigkien kultuvrebïevnesinie dle daah ulmieh jïh strategijh bæjjese bïejesovveme saemien kultuvrejieliemasse:
Váldomihttomearri:
Åejvieulmie:
Ceavzilis bargosajit sámi dáidda- ja kulturvuđot ealáhusas
Monnehke barkoesijjieh saemien kåanste-jïh kultuvrejielieminie
Oassemihttomearit:
Bielieulmieh:
Eambbo ruhtajorru ja gánnáheapmi kulturealáhusa doaimmaheddjide
Lissiehtamme åesiestimmie jïh dïeneste kultuvrejielemeaktööri luvnie
Eambbo bargosajit sámi dáidda- ja kulturvuđot ealáhusa olis
Lissiehtamme fasseldimmie saemien kåanste- jïh kultuvrejielemi gaavhtan
Kulturealáhus mas jáhkehahttivuohta ja duohta kultuvra lea guovddážis
Kultuvrejieleme gusnie tjïelkevoete jïh eerlegevoete lea jarngesne
Kulturealáhus huksejuvvon gelbbolašvuođa ala
Kultuvrejieleme maahtoen våaroemisnie
Strategiijat:
Strategijh:
Ovddidit gánnáheami kulturealáhussuorggis
Dïenestem eadtjoestehtedh kultuvrejielemesuerkesne
Lasihit profešunaliserema sámi kulturealáhusas
Profesjovnaliseradimmiem lissiehtidh saemien kultuvrejieliemisnie
Lágidit gávnnadansajiid ja fierpmádagaid kulturealáhusdoaimmaheddjiide
Gaavnedimmiesijjieh jïh viermieh sjïehteladtedh kultuvrejielemeaktööride
Vuolggahit eambbo dutkama sámi kulturealáhusa hárrái
Skreejrehtidh vielie dotkemasse saemien kultuvrejieliemasse
Ovttasbarggus ráđđehusain ja guovlulaš bealálaččaiguin bargat hukset kulturealáhusa oktan ođđa ealáhusgeaidnun sámiide
Reerenassine ektine jïh regijovnaale aktöörigujmie kultuvrejielemem bæjjese bigkedh goh akte dejstie orre jielemegeajnojste saemide
Sámediggi lea 2013:s ráhkadeamen doaibmaplána sámi kulturealáhusaid várás.
Jaepien 2013 Saemiedigkie aktine dahkoesoejkesjinie saemien kultuvrejieliemidie.
Boazodoallu / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Båatsoe / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Oza doarjaga
Ohtsh dåarjoem
Boazodoallu
Båatsoe
Boazodoallu lea hui mávssolaš sámi kultuvrii ja servodateallimii, ja das lea hui stuorra árvu giella-, kultur-, identitehta- ja ealáhusaktevran sámi guovlluin.
Båatsoe lea joekoen vihkeles saemien kultuvren jïh siebriedahkejieleden gaavhtan, jïh joekoen stoerre aarvoem åtna goh gïele- kultuvre-, jïh identiteete- jïh jielemeaktööre saemien dajvine.
Ealáhus lea Hedmárkku rájes Finnmárkui, rastá gielda-, fylka- ja riikarájáid Ruoŧas ja Norggas.
Båatsoe akte jieleme Hedmarhken luvhtie Finnmaarhken gåajkoe, tjïelte- jïh fylhkeraasti dåaresth jïh raasten dåaresth Sveerje-Nöörje.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Silje Karine Muotka
NSR
silje.karine.muotka@samediggi.no
Phone: +47 984 87 576
Áigeguovdil
Daaletje
Bovdehus buktit árvalusaid boazodoallopolitihka ektui
Bööredimmie lahtestimmiejgujmie båetedh
Sámediggeráđđi lea hábmemin ođđa sámediggedieđáhusa boazodoalu birra. Dieđá...
Bïevnesen ulmie lea Saemiedigkien båatsoepolitihkem tjïelkestidh, jïh Saemie...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Boazodoalu boahtteáigi – Sámi čalmmiiguin
Dåarjoe seminaarese Båatsoelaaken jïh almetjereaktan bïjre
Sámediggeráđđi bovde álggahankonferánsii ođđa sámediggedieđáhusa oktavuođas...
Saemiedigkieraerie lea 100 000 kråvnah dåårjeme Gálduse – Aalkoealmetjereakt...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Čájet buot áššiid
Vuesieh gaajkesh saakh
Boazodoallu lea guovddáš sajis sámi kultuvrras, ja dat lea okta erenoamáš ealáhus kultuvrra ektui sámi ealáhusaid gaskkas.
Båatsoe aktem vihkeles sijjiem åtna saemien kultuvresne, goh akte dejstie vaenie kultuvresjïere saemien jieliemijstie.
Sámedikki boazodoallopolitihka vuođđun lea boazodoalu vuoigatvuođaid suodjaleapmi.
Dïhte jïjtjehke våarome Saemiedigkien båatsoepolitihkesne lea båatsoen reaktah gorredidh.
Mii deattuhit maiddái ahte boazodoallu lea deaŧalaš árbevirolaš bearašvuđot ealáhus.
Mijjieh aaj båatsoen aerpievuekiem tjïertestibie goh akte jieleme mesnie abpe fuelhkie lea meatan.
Oktavuođa geažil sámi kultuvrii leage boazodoallu áidnalunddot ealáhus.
Båatsoen ektiedimmie saemien kultuvrese lea man åvteste jieleme dan sjïere.
Okta deaŧaleamos mihttomearri Sámedikki boazodoallopolitihkas lea lávga bátti bisuheapmi ealáhusdoaimma ja kulturdoaimma gaskka.
Akte dejstie vihkielommes ulmijste Saemiedigkien båatsoepolitihkese lea dam lïhke baantem tjåadtjoehtidh jielemen darjomi jïh kultuvren gaskem.
Boazodoalu stuorámus hástalus lea areálaid vátnivuohta ja dat go servodaga beales ohpihii bahkkejit geavahit boazodoalu eatnamiid.
Båatsoen stööremes haesteme lea vaenie dajvh jïh siebriedahke mij ahkedh tjihtede juktie båatsoen dajvide nuhtjedh.
Boazodoalus ferte leat areálavuođđu ceavzilvuođa ja ahtanuššama sihkkarastimii.
Båatsoe tjuara aktem dajvevåaromem utnedh mij monnehkevoetem jïh evtiedimmiem gorrede.
Ráfáidahttojuvvon boraspiriid geažil gillá boazodoallu jahkásaččat ollu vahágiid.
Vaarjelamme juvrh leah man åvteste båatsoe dan stoerre teehpemh åtna fierhten jaepien.
Muhtun guovlluin spedjet nu ollu ahte dat áitá boazodoalu ceavzima.
Muvhtine dajvine dellie dan jïjnjem teehpieh guktie dïhte akte aajhtoe sjædta båatsoen jieliemassen vööste.
Deaŧalaš lea ahte boraspirenállemihttu lea dássedeattus guovlluin gos leat bohccot, ja ahte boazodoallu oažžu buhtadusaid duohta vahágiid ovddas.
Vihkeles aktem veele sjïehtedamme juvreveahkam utnedh dejnie dajvine gusnie jïjnjh bovtsh, jïh båatsoe maaksoem åådtje dej rïektes teehpemi åvteste.
Sámediggi bargá sámi boazodoalu ceavzilvuođa nannemiin.
Saemiedigkie akten monnehke saemien båatsoen åvteste barka.
Ceavzilis ealáhusa oažžut go:
Aktem monnehke jielemem åådtje gosse:
Nannet boazodoalu ealáhussan ja buoridit árvoháhkama ealáhusas
Båatsoem nænnoestahta goh jieleme jïh aarvoesjugniedimmiem jieliemisnie lissehte
Sihkkarastit boazodoalu riektevuođu
Båatsoen reaktavåaromem gorrede
Sihkkarastit boazodollui buriid ja einnostahtti rámmaeavttuid
Gorrede båatsoe hijven jïh daajroes mierietsiehkieh åådtje
Sihkkarastit boazodoalu giella- ja kulturguoddin
Båatsoem gorrede goh gïele- jïh kultuvreguedtije
Boazodoalloguovllut gos lea sámi boazodoallu, geavahit sullii 40 % Norgga eanaareálain, ja dat leat Finnmárkku rájes davvin Engerdal rádjai Hedmárkkus máddin.
Doh båatsoedajvh gusnie saemien båatsojne gïehtelieh leah medtie 40 % Nöörjen laantedajveste, jïh leah Finnmaarhken luvhtie noerhtene Engerdaelien gåajkoe Hedmarhkesne åarjene.
Sámi boazodoallu lea maiddái Trollheimenis mii vuođđuduvvá erenoamáš riektevuđđui.
Saemien båatsoe aaj Trollheimesne mij aktem sjïere reaktavåaromem åtna.
Duottarguovlluin Mátta-Norggas lea boazoservviin boazodoallu, láigošiehtadusaid vuođul.
Vaeriedajvine Åarjel-Nöörjesne aaj daemieskrievvietjïerth mah båatsojne gïehtelieh, leejjemelatjkoej mietie.
Norggas leat guhtta boazodoalloguovllu:
Nöörje lea juakeme 6 båatsoedajvine:
Finnmárku
Nordlaante
Davvi-Trøndeláhka
Noerhte-Trööndelage
Mátta-Trøndeláhka ja Hedmárku
Åarjel-Trööndelage jïh Hedmarhke
Boazosearvvit
Daemieskrievvietjïerth
Sámedikkis ii leat formála ovddasvástádus boazodoalus Norggas.
Saemiedigkie ij dam byjjes dïedtem utnieh båatsoen åvteste Nöörjesne.
Boazodoalu nationála dásis hálddaša Eanadoallodirektoráhta, mii njuolga lea eanadoallo- ja biebmodepartemeantta vuollásaš.
Laanteburriedirektovraate mij lea ryöktesth Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten nuelesne, båatsoem Nöörjesne reerie.
Eanadoallodirektoráhta doaibmá boazodoallostivrra čállingoddin.
Laanteburriedirektovraate lea båatsoeståvroen tjaelemesijjie.
Boazodoalu hálddašeami regionála dásis doaimmahit vihtta davimus fylkkamanni.
Båatsoen regijovnaale reereme lea bïejeme dejtie 5 noerhtemes fylhkenålmide.
Sámediggi nammada golbmasa čieža lahtus boazodoallostivrii.
Båatsoeståvrosne 7 lïhtsegh jïh Saemiedigkie 3 dejstie nammohte.
Sámediggi nammada guoktása guđa lahtus golmma davimus regionála boraspirelávdegoddái Finnmárku / Romsa, Norlánda ja Trøndeláhka.
Saemiedigkie göökte dejstie govhte lïhtsegijstie nammohte dejtie golme noerhtemes regijovnaale juvremoenehtsidie Finnmarhke / Tromse, Nordlaante jïh Trööndelage.
Sámediggi nammada ovtta viđa lahtus Hedmárkku boraspirelávdegoddái.
Saemiedigkie aktem dejstie vïjhte lïhtsegijstie nammohte juvremoenehtsasse Hedmarhkesne.
Vuoigatvuođat:
Reaktah:
Boazodoalloláhka
Båatsoelaake
Dán lága bokte suodjaluvvojit boazodoalu areálat sámi boazoguohtonguovllus, mat leat boazodoalu deaŧaleamos resursavuođđun.
Laake edtja viehkiehtidh båatsoedajvide saemien båatsoedajvesne gorredidh goh båatsoen vihkielommes vierhtievåarome.
Sihke boazodoallorievtti oamasteddjiin, eará vuoigatvuođaoamasteddjiin ja eiseválddiin lea ovddasvástádus areálaid suodjaleamis.
Dovne aajhterh båatsoereakteste, jeatjah reaktaaajhterh jïh åejvieladtjh dïedtem utnieh dajvide gorredidh.
Oaivvilda ahte Listhaug ain sáhttá njulget boasttuvuođa / Boazodoallu / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Veanhta Listhaug annje maahta skaaram davvodh / Båatsoe / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Oaivvilda ahte Listhaug ain sáhttá njulget boasttuvuođa
Veanhta Listhaug annje maahta skaaram davvodh
Sámediggeráđđi Thomas Åhren doalaha Sámedikki moaitámuša boazolohkogeahpedeami prosessii.
Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén tjåadtjohte Saemiedigkien laejhtemem prosessen vööste bovtselåhkoegiehpiedimmine.
Son oaivvilda ahte ollu boazodolliide Finnmárkkus čuohcá máŋgga ráđđehusa oktasaš ráŋggáštanpolitihkka vaikke vel sii leat ge vigiheamit.
Dïhte veanhta jïjnjh båatsoesaemieh Finnmaarhkesne daelie ovsåahtan åadtjoeh damtedh jienebi reerenassi kollektijve bysvehtspolitihkem.
- Sámediggi oaidná dan dárbbu ahte geahpedit boazologu Finnmárkkus, muhto mii oaivvildit ahte proseassa lea geavvan boastut.
- Saemiedigkie vuajna daerpies bovtselåhkoem giehpiedidh Finnmaarhkesne, men mijjieh vïenhtebe daate prosesse lea eevre båastoeh otnjegem vaalteme.
2007:s bođii ođđa boazodoalloláhka, buriid áigumušaiguin ollašuhttit eanet iešstivrejumi.
Jaepien 2007 akte orre båatsoeburrielaake bööti, dej bööremes aajkoejgujmie lissiehtamme jïjtjestuvremem bïjre.
Orohagat ja siiddat galge ieža leat árjjalaččat mielde mearrideamen bajimus boazologu, ja ledje bures álggahan dán barggu ovttas boazodoallostivrrain.
Doh båatsoesïjth edtjin jïjtje eadtjohkelaakan meatan årrodh gosse edtjin dam bijjemes bovtselåhkoem nænnoestidh, jïh lin hijvenlaakan daejnie barkojne nïerhkeme båatsoeburriejståvrojne ektine.
Muhto departemeanta válljii baicce badjelgeahččat boazodoalu, ja nu dat bilidii proseassa, oaivvilda Åhren.
Departemeente buerebh veelji båatsoen aatsolen vuejedh jïh prosessem goerpedehti, Åhrén veanhta.
Åhren oaivvilda dát proseassa dat dagahii dan gilvvohallama mas ollu boazoeaiggádat posisjonerejedje iežaset daid earáid ektui.
Åhrén veanhta daate prosesse aktem gaahtjemem sjugniedi gusnie jïjnjh båatsoesaemieh jïjtjemse biejien sinsitnien vööste.
– Mun oainnu mielde lea deaŧalaš čujuhit dan ahte stáhta boazodoallopolitihkka dat lei mii vuolggahii dan gilvvohallama mas ollugat leat lasihan iežaset boazologu strategalaččat.
Manne vïenhtem vihkeles tjiertestidh ihke lij staaten båatsoepolitihke mij eelki daam gaahtjemem gusnie jïjnjh båatsoesaemieh leah bovtselåhkoem strategeleslaakan lissiehtamme.
Dan lei sáhttit čoavdit áibbas eará láhkai.
Staate lij maahteme daam tsiehkiem eevre jeatjahlaakan loetedh.
Dál gillájit buohkat daid oktasaš ráŋggáštandoaibmabijuid geažil, maid stáhta lea čađahan váidudan dihtii iežaset boasttuárvvoštallamii, deattasta Åhren.
Daelie gaajhkesh læjjadieh kollektijve bysvehtsråajvarimmiej gaavhtan mejtie staate tjïrrehte juktie jïjtse båastoeh vuarjasjimmieh davvodh, Åhrén vihteste.
Son oaivvilda ahte boazodoallopolitihkka lea áibbas endorii geavvan go eai leat ortnegat mat movttiidahttet eaktodáhtolaš geahpedeapmái.
Dïhte veanhta båatsoepolitihke lea tjaajanamme gosse öörnegh eah gååvnesh mah jïjtjevyljehke giehpiedimmiem skreejrieh.
– Politihka reaiddut berrejit leat ollu eanet go dušše spihčá ja áitagat.
– Politihken dïrregeskaavtege byöroe stuerebe årrodh goh svaalije jïh aajhtoeh.
Dál eat dieđe guđe váikkuhusaid geahpedeamit buktet ovttaskasolbmui dahje boazodollui oppalaččat, deattasta Åhren.
Daelie ibie daejrieh mah konsekvensh giehpiedimmie åådtje oktegs almetjidie jallh abpe båatsose, Åhrén vihteste.
- Lihkostuvvi resursahálddašeapmi sorjá das ahte oassálastit leat ieža mielde proseassas.
- Akte læhkoes vierhtiereereme lea jearohke aktöörh jïjtje leah meatan prosessesne.
Deaŧaleamos lea ásahit dássidis čovdosiid main leat bistevaš čovdosat boazolohkoáššái.
Vihkielommes daelie lea stïeres vuekieh gaavnedh mah bovtselåhkoedåeriesmoeride nåhkehtieh.
Ii leat maŋŋit geahčadit mo ovttas boazodoalloealáhusain sáhttá gávdnat luohttámušluovvi vugiid mo geahpedit boazologu, dadjá Åhren.
Ij leah fer seenhte vuejnedh guktie båatsojne ektine maahta jaehkemes vuekieh gaavnedh juktie bovtselåhkoem giehpiedidh, Åhrén jeahta.
Go eanandoalloministtar Sylvia Listhaug evttoha ahte boahtteáiggis galgá buot siidaosiid boazologuid almmuhit, de várre Åhren.
Goh reaksjovne laanteburrieministere Sylvi Listhaugen raeriestæmman mij jeahta båetijen aejkien edtja bovtsetaalide gaajhkide sïjtelåhkojde bæjhkoehtidh, Åhrén aktem vaatnoem åtna.
- Almmuhit juohke boazodoalli boazologu ii leat dakkár maid eambbo sáhttá dahkat.
- Ij saaht-laakan maehtieh bæjhkoehtidh man jïjnjh bovtsh fïereguhte båatsoesaemie åtna.
Dát lea sámi riekteáddejumi čielga rihkkun, ja lea dakkár vuohki maid ii sáhte čađahit ovdalgo lea árvvoštallan váikkuhusaid vuđolaččat.
Daate tjïelkelaakan saemien reaktavuajnoen vööste stræjra jïh ij maehtieh naemhtie darjodh bielelen konsekvenside veelelaakan vuarjasjidh.
Mun oaivvildan ahte dat ii leat dárbbašlaš ge, go hálddahusas han leat dat logut liikká, ja go siidadásis lea rabasvuohta bajimus boazologu ektui.
Manne vïenhtem ij leah darhkh daerpies gænnah, dan åvteste reereme gujht taalide læjhkan åtna, jïh dan åvteste fïerhtene sïjtesne bijjemes bovtselåhkoe damtoes.
Dakkár árvvoštallama oktavuođas bivdit mii Sámedikki bealis konsultašuvnnaid departemeanttain, loahpaha Åhren.
Aktene dagkeres vuarjasjimmesne sïjhtebe Saemiedigkien bieleste konsultasjovni bïjre birredh departemeentine, Åhrén minngemosth jeahta.
Áŋgiruššá sámi oahpponeavvuiguin ja museaiguin / Sártnit ja artihkkalat / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Saemien learoevierhtieh jïh museumh dåarjohte / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Áŋgiruššá sámi oahpponeavvuiguin ja museaiguin
Saemien learoevierhtieh jïh museumh dåarjohte
Jagi 2015 bušeahttaevttohusain háliida Sámediggeráđđi áŋgiruššat boahtteáiggiin ja min oktasaš kulturárbbiin.
Sov raeriestimmine budsjedtese 2015 Saemiedigkieraerie sæjhta båetijem aejkiem jïh mijjen tjåenghkies kultuvreaerpiem dåarjoehtidh.
– Min bušeahttaevttohusas mii leat earret eará válljen vuoruhit sámi mánáid oahpponeavvuid, ja viidáset ovddidit min museaid, dadjá sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen.
– Mijjen raeriestimmesne budsjedtese libie gaskem jeatjah veeljeme saemien maanaj skuvledalhketjh prioriteradidh, jïh mijjen museumh guhkiebasse evtiedidh, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta.
Sámediggeráđđi háliida ealli sámi servodagas, mas giella geavahuvvo buot arenain, mas mis leat nana sámi ásahusat ja máŋggabealat kultureallin.
Saemiedigkieraerie aktem jielije saemien siebriedahkem sæjhta, gusnie gïele gaajhkine sijjine åtnasåvva, gusnie mijjieh nænnoes saemien institusjovnh jïh aktem gellielaaketje kultuvrejieledem utnebe.
Jagi 2015 bušeahttaevttohusain mii joatkit dan barggu ahte nannet sámi servodaga geađgejuolggi.
Budsjedteraeriestimmine jaapan 2015 jåerhkebe maadthgierkide nænnoestehtedh saemien siebriedahkesne.
Sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen váldá ovdan guokte áŋgiruššansuorggi sámediggeráđi jagi 2015 bušeahttaevttohusas.
Saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen göökte vihkeles dåarjoehtimmiesuerkieh åvtese geasa saemiedigkieraerien raeriestimmesne budsjedtese 2015.
Boahtteáigi
Båetijen aejkien
- Buot ovddimusat mii leat válljen áŋgiruššat iežamet boahtteáiggiin.
- Uvtemes libie veeljeme mijjen båetijem aejkiem dåarjoehtidh.
Go mii vuoruhit mánáid oahpponeavvuid, sihke prentejuvvon ja digitála, de mii váikkuhit dasa ahte min mánát ožžot dásseárvosaš gieđahallama ja besset geavahit sámi skuvlagirjjiid.
Gosse maanaj skuvledalhketjh prioriteradibie, dovne trygkeme jïh digitaale, dellie viehkiehtibie guktie mijjen maanah seammavyörtegs gïetedimmiem åadtjoeh jïh åadtjoeh saemien skuvlegærjah nuhtjedh.
Dat lea hui deaŧalaš giela boahtteáigái, ja mánáid ovdáneapmái.
Daate joekoen vihkeles gïelen båetijen aejkien gaavhtan, jïh maanaj evtiedimmien gaavhtan.
Mii eat čoavdde buot dáinna juolludemiin, muhto sámediggeráđđi háliida váldit ovddasvástádusa go stáhta beahttá, dadjáThomassen.
Ibie mijjieh gaajhkem buektehth daejnie dåarjojne, men saemiedigkieraerie sæjhta dïedtem vaeltedh desnie gusnie staate ij dam darjoeh, Thomassen jeahta.
Sámediggeráđđi evttoha juolludit 20, 1 miljon ruvnno oahpponeavvoráhkadeapmái.
Saemiedigkieraerie raereste 20,1 millijovnh kråvnah dåarjodh evtiedæmman learoevierhtijste.
Dat lea 2,5 miljon ruvdnosaš lassáneapmi.
Daate akte lissiehtimmie 2,5 millijovnh kråvnine.
Oktasaš kulturárbi
Tjåenghkies kultuvreaerpie
- Dasto leat mii válljen áŋgiruššat iežamet oktasaš kulturárbbiin.
- Mubpelen libie veeljeme mijjen tjåenghkies kultuvreaerpiem dåarjoehtidh.
Oktasaš sámi kulturárbi lea rikkis, muhto hui ollu das lea čihkkojuvvon arkiivvaide dahje kealláriidda.
Dïhte tjåenghkies kultuvreaerpie lea ræjhkoes, men gaajh jïjnje destie lea våarhkojne jallh tjeallarinie vöörhkeme.
Mii háliidit vuoruhit sámi museaid go lea hui deaŧalaš ahte min kulturárdnii ráhkaduvvojit gelbbolaš lanjat ja visttit gos buohkain lea vejolašvuohta fitnat.
Mijjieh sïjhtebe dejtie saemien museumidie prioriteradidh dan åvteste joekoen vihkeles mijjen kultuvreskaehtieh vyörtegs hïejmh åadtjoeh jïh gaajhkesh åadtjoeh dejtie vuejnedh.
Kulturárbbi bokte mii duddjot Sámi boahtteáigái.
Kultuvreaerpien tjïrrh mijjieh Saepmiem bæjjese bigkebe båetijen aajkan.
Sámi museat leat guhkás bázahallan dáža museaid ektui ekonomalaš ovdáneamis, ja dát lea mielde njulgemin dan bonjuvuođa, dadjáThomassen.
Doh saemien museumh leah eah leah dan gåhkese båateme goh nöörjen museumh ekonomijeevtiedimmesne, jïh daate akte dåarjoe mij edtja dam joekehtsem staeriedidh, Thomassen jeahta.
Sámediggeráđđi evttoha juolludit 31, 6 miljon ruvnno sámi museaide.
Saemiedigkieraerie raereste 31.6 millijovnh kråvnah saemien museumidie dåarjodh.
Dat lea 3, 8 miljon ruvdnosaš lassáneapmi.
Daate akte lissiehtimmie 3, 8 millijovnh kråvnine.
Go ráđđehus lea čuohppan 6 miljovnna vuođđoealáhusaide, de dat lea dagahan bušeahttaproseassa gáibideaddjin.
Reerenassen giehpiedimmine 6 millijovnh kråvnine aalkoejieliemidie, budsjedteprosesse krïevije orreme.
- Dat mearkkaš 6 miljovnna uhcit vuođđoealáhusaide sámi guovlluin, ja lea dieđusge hui váigat, čilge sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen.
- Daate sæjhta jiehtedh 6 millijovnh vaenebe aalkoejieliemidie saemien dajvine, jïh daate hævvi gaajh ovmurrie, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen buerkeste.
Sámediggeráđđi háliida dál bovdet eará bellodagaid ja listtaid Sámedikki govda ovttasbargui bušeahtain, ja sávvá ahte maiddái Sámediggái gáržžes jagis galgá leat vejolaš juksat bušeahttasoahpamuša mii boahtá buorrin sámi servodahkii.
Daelie saemiedigkieraerie sæjhta bööredidh jeatjah krirrieh jïh læstoeh Saemiedigkesne akten gamte laavenjostose budsjedten bïjre, jïh gegkeste jalhts akten gaertjies jaepien Saemiedægkan dellie læjhkan gåarede aktem budsjedteliktesem darjodh mij dam saemien siebriedahkem eevtjie.
Sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen dadjá ahte sámediggeráđđi ovttas plána- ja finánsalávdegottiin vuolgá Stuorradiggái álgogeahčin skábmamánu muitalit sámi servodaga dárbbuid birra.
Saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta saemiedigkieraerie soejkesje- jïh finansemoenehtsinie ektine edtja Stoerredigkien gåajkoe gålkoen aalkoelisnie juktie daerpiesvoeti bïjre saemien siebriedahkesne soptsestidh.
Eanet dieđuid: Sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen, 900 57 123
Vielie bïevnesh: Saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen, 905 57 123
Eanet áŋgiruššan sámi dáiddáriiguin / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Barkoem lissehte saemien tjiehpiedæjjide / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Eanet áŋgiruššan sámi dáiddáriiguin
Barkoem lissehte saemien tjiehpiedæjjide
20. Njukčamánnu 2013
2013 raejeste dle Saemiedigkie aktem orre dåarjoeöörnegem dorjeme mej mietie tjuara syökedh.
Áŋgiruššan sámi dáiddáriiguin lassána ođđa ortnegiin.
Dïhte orre öörnege barkoem lissehte saemien tjiehpiedæjjide.
– Kulturdieđáhusa vuođul mii háliidit buoridit ođđa sámi dáiddáriid rámmaeavttuid, ja váikkuhit dasa ahte sámi dáidaga promoteren lassána riikkaidgaskasaččat, cealká ráđđelahttu Vibeke Larsen.
- Kultuvrebïevnesen mietie dle libie vaajtelamme mierietsiehkide nuerebe saemien tjiehpiedæjjide bueriedidh, jïh viehkiehtidh saemien kåanstem gaskenasjovnaale sijjine åehpiedehtedh, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
Sámediggeráđđi ovddidii sámediggedieđáhusa dáidaga ja kultuvrra birra Sámedikki dievasčoahkkimii guovvamánu 27. b. dán jagi.
Saemiedigkieraerie aktem saemiedigkiebïevnesem kåansten jïh kultuvren bïjre böokti Saemiedigkien stoerretjåanghkose goevten 27. b. daan jaepien.
Dieđáhusas čujuhuvvo ođđa geaidnu boahtteáiggi sámi dáidda- ja kulturpolitihkkii.
Bïevnesisnie aktem orre otnjegem åehpiedahta dan båetijen aejkien saemien kåanste- jïh kultuvrepolitihkese.
- Váldoulbmil lea luovvat dakkár ealli ja máŋggabealat sámi dáidda- ja kultureallima, mas lea buorre kvalitehta ja mii lea buohkaide olámuttus.
- Åejvieulmie lea aktem jielije jïh gellielaaketje saemien kåanste- jïh kultuvrejieledem hijven kvaliteeteste sjugniedidh, maam gaajhkesh maehtieh dååjredh.
Seammás mii háliidit loktet sámi dáidda- ja kulturealáhusaid, mii sáhttá váikkuhit dasa ahte eanet sámi dáiddárat sáhttet birget dainna maid sii ráhkadit, dadjá sámediggeráđđi Vibeke Larsen.
Seamma tïjjen dle aktem lutnjemem sïjhtebe saemien kåanste- jïh kultuvrejieliemidie, mij maahta viehkiehtidh guktie jienebh saemien tjiehpiedæjjah maehtieh jieledh destie maam sjugnedieh, saemiedigkieraerie Vibeke Larsen jeahta.
Ođđa doarjjaortnet lea oassin dán loktemis.
Dïhte orre dåarjoeöörnege lea akte bielie daennie lutnjemisnie.
Vuoruhemiin biddjojuvvo stuorát deaddu dakkár hutkkálaš doaimmaide, mat sáhttet leat mielde ovddideamen sámi ásahusaid ja lunddolaš arenaid.
Jïh dej prijoriteradimmiej gaskem dle aktem stuerebe fokusem åtna orresjugneden darjoemidie, mah edtjieh viehkiehtidh guktie saemien institusjovnh jïh iemie sijjieh evtiesuvvieh.
- Ieš dat doaba hutkáivuohta sáhttá leat eahpečielggas ja dat mii lea hutkkálaš muhtun guovllus, ii dárbbaš leat seamma hutkkálaš eará guovllus.
- Dïhte dïejvese orresjugneden maahta mujvies årrodh, jïh dïhte mij lea orresjugneden aktene dajvesne ij daarpesjh seamma orresjugneden årrodh aktene jeatjah.
Dáinna vuoruhemiin mii geahččalit ovddidit hutkáivuođa ja oažžut ovdan ođđa doaibmafálaldagaid, čilge ráđđelahttu Larsen.
Daejnie prijoriteradimmine voejhkelibie skaepiedihksvoetem eadtjoestidh, jïh orre darjomefaalenassh buektedh, raerielïhtsege Larsen jeahta.
Sámediggi lea maid vuoruhan doarjut nuorra sámi dáiddáriid álggahanstipeanddaiguin.
Saemiedigkie aaj tseegkemedåarjoem noere saemien tjiehpiedæjjide prijoriteradamme.
- Lea oahpis ahte álgit dáiddárin ii leat álo nu álki.
- Nov lea badth daajroes ij leah iktesth aelhkie tjiehpiedæjjine aelkedh.
Danne mii leat oaidnán dárbun ahte ođđa ortnegii galgá maiddái gullat álggahanstipeanda nuorra sámi dáiddáriidda, cealká ráđđelahttu Larsen.
Mijjieh dan åvteste vuajneme daerpies daate orre öörnege aaj aktem tseegkemedåarjoem noere saemien tjiehpiedæjjide åtna, raerielïhtsege Larsen jeahta.
Ođđa ortnet doarju maiddái dakkár arenaid, fierpmádagaid ja ovttasbargoprošeavttaid mat váikkuhit dasa ahte sámi dáidda ja sámi dáiddárat promoterejuvvo eanet riikkaidgaskasaččat ja vuvdojuvvo riikkaidgaskasaš márkanii.
Dïhte orre öörnege aaj sijjieh, viermieh jïh laavenjostoeprosjekth dåårje, mah viehkiehtieh dam gaskenasjovnaale promoteringem jïh eksportem lissiehtidh saemien kåansteste jïh saemien tjiehpiedæjjijste akten gaskenasjovnaale maarkedese.
Ohcanáigemearri lea dán jagi cuoŋománu 1. b..
Ohtsememierie lea voerhtjen 1. b. daan jaepien.
Eanet dieđuid gávnnat min neahttasiiddus www.samediggi.no/Stipeanda-ja-doarjja
Vielie bïevnesh leah mijjen gåetiesæjrosne www.sametinget.no/Stipend-og-tilskudd
Oktavuohtaolbmot:
Govlehtallije:
Etihkalaš njuolggadusa sámi humána biologalaš ávdnasiid várás / Dearvvašvuohta / Dearvvašvuohta ja sosiála / Sámediggi - Sametinget
Etihkeles njoelkedassh saemien humane biologeles materijalese / Healsoe / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Etihkalaš njuolggadusa sámi humána biologalaš ávdnasiid várás
Etihkeles njoelkedassh saemien humane biologeles materijalese
Sámediggi nammada bargojoavkku mii galgá ráhkadit etihkalaš njuolggadusaid sámi humána biologalaš ávdnasiid geavaheami ja hálddašeami várás.
Saemiedigkie aktem barkoedåehkiem tseegkie mij edtja etihkeles njoelkedassh åtnoen jïh reeremen bïjre darjodh saemien humane biologeles materijaleste.
Bargojoavku galgá maiddái árvvoštallat lea go vejolaš listet daid sámi humána biologalaš ávdnasiid mat leat vurkejuvvon iešguđet sadjiide.
Barkoedåehkie edtja aaj vuarjasjidh mejtie gåarede bijjieguvviem darjodh saemien humane biologeles materijaleste mij lea vöörhkeme ovmessie sijjine.
- Bioteknologalaš ovdáneapmi buktá ollu ođđa hástalusaid sámi servodahkii.
- Dïhte bioteknologeles evtiedimmie jïjnjh orre haestemh saemien siebriedahkese vadta.
Ovdáneapmi rahpá vejolašvuođaid sihke buhcciid dikšumis, máhttoovddideamis ja dutkamis.
Evtiedimmie nuepieh vadta dovne skïemtjijebåehtjierdimmien, daajroeevtiedimmien jïh dotkemen sisnjeli.
Áŋgiruššamis leat deaŧalaš váikkuhusat boahttevaš dearvvašvuođabálvalussii, muhto mearrideaddjin lea ahte dat čađahuvvo juridihkalaččat ja etihkalaččat dohkálaš vugiin, dadjá sámediggeráđđi Henrik Olsen.
Dïhte barkoe sæjhta vihkeles årrodh båetijen aejkien healsoedïenesjen gaavhtan, men eevre vihkeles dam juridihkeles- jïh etihkeleslaakan darjodh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
- Mii galgat ieža hálddašit ja oamastit máhtu iežamet genaid (DNA) birra, ja ahte sámi álbmot galgá oktilaččat gulahallat stáhta eiseválddiiguin ja dutkanbirrasiiguin nu ahte sáhttit čuovvolit ja váikkuhit dán ovdáneami, dadjá Olsen.
- Mijjieh tjoerebe jïjtje reeredh jïh daajroem eekedh mijjen jïjtse aerpie-aamhten (DNA) bïjre, jïh saemieh iktemearan tjuerieh staaten åejvieladtjigujmie jïh dotkemebyjresigujmie råårestalledh juktie maehtedh daam evtiedimmiem fulkesidh jïh tsevtsedh, Olsen jeahta.
Bargojoavkkus galget leat sámi dearvvašvuođafágalaš dutkanbirrasa ja juridihkalaš áššedovdiid ovddasteaddjit.
Barkoedåehkie edtja tjirkijh utnedh saemien healsoefaageles dotkemebyjresistie jïh juridihkeles maahtoste.
Bargojoavku galgá geiget barggus maŋimusat jagi geahčen Sámediggeráđđái.
Barkoedåehkie edtja sov barkoem Saemiedigkieraaran deelledh aerebi goh 1 jaepien.
Bargojoavkku mandáhta lea:
Barkoedåehkien mandaate lea:
Árvvoštallat lea go vejolaš ráhkadit listta mii čájeha daid humána biologalaš ávdnasiid, mat dál leat vurkejuvvon.
Vuarjasjidh mejtie gåarede aktem bijjieguvviem darjodh dehtie saemien humane biologeles materijaleste mij lea vöörhkeme daan biejjien.
Dat galgá viidáseappot identifiseret ja problematiseret iešguđet hástalusaid dáid ávdnasiid vurkema ja oamasteami oktavuođas.
Vijriesåbpoe damtijidh jïh digkiedidh ovmessie haestemh vöörhkeminie jïh nuhtjemevoetine daehtie materijaleste.
Visogovas galget maid leat árvvoštallojuvvon guđe etihkalaš čuolbmačilgehusat galget leat mielde njuolggadusain.
Bijjieguvvesne tjuara digkiedidh mah etihkeles dåeriesmoeretjoelmh mah tjuerieh meatan årrodh njoelkedassine.
Joavku galgá maid árvvoštallat makkár juridihkalaš stáhtus dakkár njuolggadusain berre leat.
Dåehkie tjuara aaj digkiedidh maam juridihkeles staatusidie dagkerh njoelkedassh byöroeh utnedh.
Ságaškuššojuvvot galgá maiddái viidáset meannudeapmi ráđđehusas, eará sámedikkiin ja riikkaidgaskasaš álgoálbmotforain.
Tjuara aaj dam vijriesåbpoe gïetedimmiem reerenassesne, dejnie jeatjah saemiedigkine jïh gaskenasjovnaale aalkoealmetjeforuminie ållermaehtedh.
300 000 ru sámi viesu čielggadeapmái Plassjes / Sámi kulturbargoarenat / Kultureallin / Sámediggi - Sametinget
300 000 kr juktie saemien gåetiem Röörosne salkehtidh / Sijjieh saemien kultuvrebarkose / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
300 000 ru sámi viesu čielggadeapmái Plassjes
300 000 kr juktie saemien gåetiem Röörosne salkehtidh
Sámediggeráđđi juolluda 300 duhát ruvnno Aajege – sámi giella- ja gealboguovddážii čielggadit vejolašvuođa ásahit sámi viesu Plassje guvlui.
Saemiedigkieraerie 300 000 kråvnah dåårje Aajegasse – saemien gïele- jïh maahtoejarnge - juktie salkehtidh mejtie lea nuepie saemien gåetiem Röörosendajvesne tseegkedh.
Árrat 1970-logus álggahuvvui bargu ásahit sámi kulturguovddáža Plassjii.
1970-låhkoen aalkoelisnie barkoem eelki juktie pryövedh aktem saemien kultuvrejarngem Röörosne tseegkedh.
Guovllu sámi biras háliidii ásahit arena guovllu sápmelaččaid várás.
Saemien byjrese dajvesne sïjhti aktem sijjiem tseegkedh saemide dajvesne.
Barggu čađahii guovllu sámi biras.
Dïhte saemien byjrese dajvesne daam barkoem juhti.
1996:s nammaduvvui ođđa lávdegoddi dan várás ahte ásahit vuođđudusa buot Plassje sámi guovllu báikkálaš sámi organisašuvnnaid lahtuiguin.
Jaepien 1996 aktem orre moenehtsem nammoehti mij edtji aktem stiftelsem tseegkedh lïhtsegigujmie dejstie saemien siebrijste Röörosensaemien dajvesne.
Dan maŋŋá loahpahuvvo sierra viesu ásaheapmi lullisámi kulturguovddážin Plassjes, ja dan sadjái boahtá doaibmabidjovuđot bargu.
Dan mænngan barkoem heejhtin juktie aktem jïjtse åarjelsaemien kultuvrejarngem tseegkedh, jïh sijjeste eelkin barkoem stuvredh råajvarimmiej vööste.
Njuolgga boađusin viidáset rahčamušas šattai “ Raasten rastah – Lullisámi kulturfestivála ” mii vuođđuduvvui 2002.
Akte ryöktesth illedahke dehtie vijriesåbpoe barkoste lea ” Raasten rastah- åarjelsaemien kultuvrefestivaale ” mij tseegkesovvi jaepien 2002.
Festivála váldoulbmil lea oččodit kultuvrralaš ja sosiála deaivvadansaji lulimus lullisámi regiovnna sápmelaččaide Norgga ja Ruoŧa bealde.
Festivaalen åejvieulmie lea aktem kultuvrelle jïh sosijaale tjåanghkoesijjiem sjugniedidh saemide nöörjen jïh sveerjen bielesne dennie åarjemes dajvesne.
- Plassje lea lullisámi kultuvrra deaŧalaš fápmoguovddáš.
- Röörose akte vihkeles faamoejarnge åarjelsaemien kultuvresne.
Danne lea deaŧalaš viidáseappot ovddidit ja nannet dan sámi infrastruktuvrra mii lea ásahuvvon dakko bokte ahte čohkket gelbbolašvuođa seamma robi vuollái, ja háhkat stuorát saji doaimmaid ja doaibmabijuid čađaheapmái, dadjá sámediggeráđđi Thomas Åhren.
Dan åvteste vihkeles vijriesåbpoe evtiedidh jïh nænnoestehtedh dam saemien infrastruktuvrem mij lea tseegkeme, jïh maahtoem tjöönghkedh akten rehpien nualan, jïh aaj nuepieh vedtedh akten stuerebe sæjjan gusnie maahta darjomh jïh råajvarimmieh tjïrrehtidh, saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta.
Sámediggi ruhtada prošeavtta ovttas fylkkain ja suohkaniiguin, dadjá sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen.
Saemiedigkie beetnegh prosjektese vadta fylhkine jïh tjïeltigujmie ektine, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta.
Prošektii galgá ásahuvvot Stivrenjoavku mas leat mielde olbmot Plassje suohkanis, Lulli-Trøndelága ja Hedmárkku Saemiej Saervie ja Aajege.
Akte stuvremedåehkie edtja prosjektese tseegkesovvedh gusnie tjirkijh Röörosen tjïelteste, Åarjel-Trööndelagen jïh Hedmaarhken Saemiej Saerviste jïh Aajegistie leah meatan.
Aajege galgá leat prošeaktaeaiggát, ja galgá jođihit prošeavtta.
Aajege edtja prosjekten aajhterinie årrodh jïh prosjektem stuvredh.
Sámediggeráđit Ann-Mari Thomassen ja Thomas Åhren dadjaba ahte sámi deaivvadansajit leat deaŧalaččat dasa ahte nannet ja oainnusindahkat sámi giela ja kultuvrra, ja danne juolluda sámediggeráđđi ruđaid čielggadit vejolašvuođa ásahit sámi viesu Plassjii.
Saemiedigkieraerieh Ann-Mari Thomassen jïh Thomas Åhrén jiehtieh saemien tjåanghkoesijjieh leah vihkeles juktie nænnoestehtedh jïh vuesiehtidh dam saemien gïelem jïh kultuvrem, jïh dan åvteste saemiedigkieraerie beetnegh dåårje juktie salkehtidh mejtie lea nuepie saemien gåetiem Röörosne tseegkedh.
Eanet dieđuid addiba:
Vielie bïevnesh:
Sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen, 900 57 123
Saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen, 900 57 123
Sámediggeráđđi Thomas Åhren, 908 39 663
Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén, 908 39 663
Ohcanolahus oahpponeavvuide / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Ij gåessie gænnah dan jeenjesh ohtseme learoevierhtieh darjodh / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Ohcanolahus oahpponeavvuide
Ij gåessie gænnah dan jeenjesh ohtseme learoevierhtieh darjodh
26.
Saemiengïelen learoevierhtieh faatoes gaajhkine faagine jïh gaajhkine daltesinie, dam ööhpehtimmiepolitihken aamhtesem jeenemes dïjveldamme saemien siebriedahkesne daan raajeste goh maahtoelutnjeme-saemien aalkeme.
Geassemánnu 2012
Saemiedigkieraerie lea aadtjegh gaajhkh learoevierhtieohtsemh gïetedamme mah leah båateme jaapan 2012.
Sámediggeráđđi lea gieskat meannudan buot oahpponeavvoohcamiid mat leat boahtán jahkái 2012. Oktiibuot lei várrejuvvon 14,7 miljon ru dábálaš ja erenoamáš oahpponeavvuide, ja mánáidgárddiid oahpponeavvuide, ja Sámediggi oaččui oahpponeavvoohcamiid hui ollu eanet go lei bušeahttarámma 2012:s.
Ållesth 14.7 mill. kråvnajgujmie mejtie lyjkeme sïejhme jïh sjïere learoevierhtide lyjkeme, jïh aaj maanagïerten learoevierhtide, Saemiedigkie learoevierhtieohtsemh åådtjeme mah lea jïjtse budsjedtemieriej bijjelen jaapan 2012.
Oktiibuot ledje ohcamat lagabui 52 miljon ru ovddas.
Dah ållesth ohtsemh lin lïhkebe 52 millijovnh kråvnah.
- Vuosttažettiin illudahttá dat go nu ollu ledje dál ohcamat oahpponeavvuid buvttadeapmái sámi ohppiid várás, ja go leat ollu ohcamat, de lea vejolaš válljet daid buoremus oahpponeavvuid min ohppiide.
- Uvtemesth lea luste gosse daan soe jeenh almetjh sijhtieh learoevierhtieh darjodh saemien learoehkidie, jeenebe ohtsemh darjoeh juktie mijjieh maehtebe dah bööremes learoevierhtieh veeljedh mijjen learoehkidie.
Go jurddašit dan duohta heajos oahpponeavvodili mii sámi ohppiin lea, de šállošit dattetge go leat ferten biehttalit 69 ohcama oktiibuot 109 ohcama gaskkas, dadjá várrepresideanta Láilá Susanne Vars.
Gåessie ussjede magkeres nåekies learoevierhtietsiehkie saemien learohkh utnieh dillie gaatelassjem goh tjiehtebe 69 ohtsem nyöjhkedh 109 ohtsemijstie, mubpie presideente Laila Susanne Vars jeahta.
Sámedikkis lea dan rájes go Sámi oahpahusráđđi biddjojuvvui Sámedikki vuollásažžan 2000:s leamaš ovddasvástádus sierra doarjjaortnegiin sámi oahpponeavvuid ovddideapmái.
Saemiedigkie lea daan raajeste gosse Saemien ööhpehtimmieraerie jïh Saemiedigkie ektesne bïejesovvem jaepien 2000 dïedtem utneme ovmessie dåarjoeöörnegi åvteste juktie saemien learoevierhtieh evtiedidh.
Vuoruheamit leat dan rájes stivren sierra strategalaš oahpponeavvoplánaid mat leat ovddiduvvon árvalusaid vuođul maid mánáidgárddit ja skuvllat guoskevaš guovlluin leat buktán.
Daan raejeste maanagïerth jïh skuvlh daejnie dajvine raerieh vadteme jïh daej raeriej gaavhtan lea ovmessie learoevierhtiesoejkesjh evtiedamme mah stuvrieh maam uvtemesth utnedh.
Dien áigodaga rájes otnáš rádjai leat oahpponeavvuid ráhkadeapmi mannan njozet, ollu čavga ekonomalaš rámmaid dihte Sámedikkis ja kapasitehta váttisvuođaid geažil lágádusain.
Daan raajan soejmetji gåaradamme learoevierhtieh evtiedidh, jïjnjh dan gaavhtan goh Saemiedigkien gaertjies økonomihken mierie jïh aaj dan gaavhtan goh bertemh eah dam buektedh.
Maŋimuš jagiin lea rávnnjáldat dattetge jorgalahtton.
Daej minngemes jaepiej gujht buerebe sjïdteme.
- Mii oaidnit ahte dál leat ollu oahpponeavvočállit ja lágádusat mat háliidit buvttadit oahpponeavvuid.
- Daelie jeenebe learoevierhtietjaelijh jïh bertemh vuejnebe mah sijhtieh learoevierhtieh darjodh.
Dán geažil livččii leamaš vejolaš čoavdit váttis oahpponeavvodili sámi ohppiid ektui govttolaš áiggis.
Dillie maahta daam nåekies learoevierhtietsiehkiem loetedh åenehks aejkien sisnie.
Mii duođai dárbbašit hui nannosit buoridit sámi oahpponeavvobuvttadeami, ja dál luohttit mii ahte ráđđehus váldá bealljái min signálaid ja sihkkarastá Sámediggái dakkár rámmaeavttuid maiguin lea vejolaš čuovvolit áŋgiruššamiid oahpponeavvuiguin, dadjá várrepresideanta loahpas.
Mijjieh gujht eensi lutnjemem daarpesjibie saemien learoevierhtieh darjodh, jïh daelie vïenhtebe reerenasse mijjen åssjalommesh goltele jïh Saemiendigkien mierieh tjirkie juktie learoevierhtieråajvarimmiem dåeriedidh, mubpie presideente Laila Susanne Vars minngemes jeahta.
Sámediggeráđđi čuovvola ášši politihkalaččat.
Saemiedigkieraerie daam aamhtesem dåerede politihken vuekien mietie.
Maŋŋebárgga geassemánu 20. b. ovddiduvvui ášši Máhttodepartemeantta stáhtačállái Elisabet Dahlei, ja vuossárgga geassemánu 25. b. ledje ságastallamat oahpponeavvodili birra Ođasmahttin- ja hálddahusdepartemeantta sámeministariin Rigmor Aasrud:in.
Ruffien dæjstan 20. b. daam aamhtesem daejriehtamme staatetjaeliejasse Elisabet Dahlese Maahtoedepartemeentesne, jïh ruffien måantan 25. b. learoevierhtietsiehkiem dïjveldamme saemienministerinie Rigmor Aasrud:ine Orrestehteme- jïh reeremedepartemeentesne.
Oktavuohtaolmmoš:
Govlehtallije:
Konsultašuvdnašiehtadus / Duogáš / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Konsultasjovnelatjkoe / Sjïeke / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Konsultašuvdnašiehtadus
Saemiedigkie aaj nuepiem åtna jïjtsh aamhtesh bæjjese vaeltedh.
Miessemánu 11. b. 2005 vuolláičáliiga sámi áššiid dalá stáhtaráđđi Erna Solberg ja sámedikki dalá presideanta Sven-Roald Nystø šiehtadusa movt konsultašuvnnat galget doaimmahuvvot stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskka.
Suehpeden 11. b. 2005 dle dan aejkien staateraerije mij diedtem utni saemien aamhtesidie, Erna Solberg jïh dan aejkien saemiedigkiepresidente Sven-Roald Nystø, latjkoem gietedimmievuekiej bïjre vuelietjeelin guktie edtja konsultasjovnide tjïrrehtidh staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem.
Sámediggi dohkkehii šiehtadusa geassemánu 1. b. 2005 mii nannejuvvui gonagaslaš resolušuvnna bokte suoidnemánu 1. b. 2006.
Saemiedigkie latjkoem jååhkesji ruffien 1. b. 2005, jïh gånkan resolusjovnesne nænnoestamme snjaltjen 1. b. 2006.
Konsultašuvdnašiehtadus ii atte Sámediggái biehttalanvuoigatvuođa áššiin mat váikkuhit sámi beroštumiid.
Konsultasjovnelatjkoe ij Saemiedægkan vetoreaktam vedtieh dejnie aamhtesinie mah saemien iedtjh tsevtsieh.
Formálalaš mearrádusaid dahket ain stáhta eiseválddit ja Stuorradiggi.
Annje staaten åejvieladtjh jïh Stoerredigkie dejtie byjjes sjæjsjalimmide vaeltieh.
Ortnet addá baicce Sámediggái váikkuhanfámu ja vejolašvuođa guldaluvvot, mii lea ge maiddái šiehtadusa ulbmilin.
Dennie nubpene bielesne dle öörnege badth Saemiedægkan tsevtsemefaamoem jïh nuepiem vadta govlesovvedh, jïh dïhte aaj dïhte aajkoe latjkojne.
Dalle go lea soahpameahttunvuohta Sámedikki ja stáhta eiseválddiid gaskka, de boahtá dat oidnosii dalle go áššit meannuduvvojit ráđđehusas dahje stuorradikkis.
Desnie gusnie Saemiedigkie jïh staaten åejvieladtjh eah leah sïemes, dellie dïhte vååjnesasse båata gosse reerenasse jïh stoerredigkie aamhtesidie gïetedieh.
1.
1.
láhčit dilálašvuođaid dasa, ahte stáhta eiseválddit ja Sámediggi bohtet ovtta oaivilii, go lea áigomuš ásahit lágaid dahje doaimmaid, mat soitet njuolga váikkuhit sápmelaččaid beroštumiide.
Åssjele Gïetedimmievuekiej åssjele lea: ● viehkiehtidh guktie staaten almetjeriekteles diedte aalkoealmetjigujmie råårestalledh, maereles sjædta ● pryövedh sïemesvoetem buektiehtidh staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem, gosse eajhnadåvva laakh jallh råajvarimmieh sjïehtesjidh mah maehtieh saemien iedtjh ryöktesth tsevtsedh.
láhčit dilálašvuođaid dasa, ahte stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskii ovdána oasálašvuođaperspektiiva, mii nanne sámi kultuvrra ja servodaga.
● sjïehteladtedh evtiedæmman aktede guejmievoeteperspektijveste staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem, mij saemien kultuvrem jïh siebriedahkem veaksahkåbpoe dorje.
ovddidit oktasaš áddejumi sámi servodaga dili ja ovdánahttindárbbu hárrái.
● tjåenghkies goerkesem evtiedidh tsiehkien jïh evtiedimmiedaerpiesvoeten bïjre saemien siebriedahkine.
2.
2.
Konsultašuvdnaprosedyrat gusket ráđđehussii, departemeanttaide, direktoráhtaide ja daid vuollásaš eará doaimmaide.
Barkoesuerkie Konsultasjovnen gïetedimmievuekieh faamoem utnieh reerenassese, departementide, direktovratide jïh jeatjah vuelege gïehteldimmide.
Konsultašuvdnaprosedyrat gustojit áššiin, mat sáhttet váikkuhit sápmelaččaid beroštumiide njuolga.
● Konsultasjovnen gïetedimmievuekieh faamoem utnieh dejnie aamhtesinie mah sijhtieh maehtedh saemien iedtjh ryöktesth tsevtsedh.
Konsultašuvnnaid áššedoaibmaviidodahkii sáhttet gullat iešguđet áššešlájat nu movt lágat, láhkaásahusat, ovttaskas mearrádusat, njuolggadusat, doaimmat ja mearrádusat (omd. stuorradiggedieđáhusain).
Dah råårestallemh sijhtieh ovmessie såarhts aamhtesh feerhmedh, goh laakh, mieriedimmieh, aktegsnænnoestimmie, bïhkedassh, råajvarimmieh jïh sjæjsjalimmieh (v.g. stoerredigkiebïevnesinie).
Konsultašuvdnageatnegasvuohta sáhttá fátmmastit sámikultuvrra buot ideála ja ávnnašlaš hámiid.
● Konsultasjovnediedte maahta saemien kultuvren gaajhkh ideelle jïh materijelle vuekieh feerhmedh.
Áššefáttát soitet leat omd. musihkka, teáhter, girjjálašvuohta, dáidda, media, giella, osku, kulturárbi, ii-materiála vuoigatvuođat ja árbevirolaš máhttu, báikenamat, dearvvašvuođa- ja sosiálasuorgi, mánáidgárddit, oahppu, dutkan, opmodat- ja geavahanvuoigatvuođat, areálaid eará atnui váldin ja areálageavahanáššit, ealáhusovddideapmi, boazodoallu, guolástus, eanadoallu, mineráladoaimmat, bieggafápmu, čáhcefápmu, nana ovdáneapmi, kulturmuitosuodjaleapmi, biogirjásvuohta ja luonddusuodjaleapmi.
Sjyöhtehke aamhtesh maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan årrodh musihke, teatere, lidteratuvre, meedija, gïele, religijovne, kultuvreaerpie, immaterijelle reaktah jïh aerpievuekien daajroe, sijjienommh, healsoe- jïh sosijaale, maanagïerth, ööhpehtimmie, dotkeme, eeke- jïh åtnoereaktah, arealedarjome jïh arealenuhtjemeaamhtesh, jielemeevtiedimmie, båatsoe, gööleme, laanteburrie, mineraalegïehteldimmie, biegkefaamoe, monnehke evtiedimmie, kultuvremojhtesevaarjelimmie, bio-gellievoete jïh eatnemevaarjelimmie.
Áššiin, mat laktásit ávnnaslaš kulturvuđđui, nu mo areálageavaheamis, areálaid eará atnui váldimis ja eanavuoigatvuođain, konsultašuvnnaid geográfalaš doaibmaviidodahkii gullet (árbevirolaš sámi guovllut) Finnmárku, Romsa, Nordlánda ja Davvi-Trøndelága fylka, ja Mátta-Trøndelága gielddat Osen, Roan, Åfjord, Bjugn, Rissa, Selbu, Meldal, Rennebu, Oppdal, Midtre Gauldal, Tydal, Holtålen ja Plassje (Røros), ja Hedmárkku fylkka gielddat Engerdal ja Rendalen, Os, Tolga, Tynset ja Folldal, ja Møre ja Romsdal gielddat Surnadal ja Rindal.
● Aamhtesinie mah leah dan materijelle kultuvrevåaroemasse ektiedamme, goh arealenuhtjemh, arealedarjoeh jïh laantereaktah dle dïhte geografeles konsultasjovndajve (aerpievuekien saemien dajvh) Finnmaarhke, Troms, Nordlaante jïh Noerhte-Trööndelagen fylhkh, jïh dah tjïelth Osen, Roan, Åfjord, Bjugn, Rissa, Selbu, Meldal, Rennebu, Oppdal, Midtre Gauldal, Tydal, Holtålen jïh Röörose Åarjel-Trööndelagen fylhkesne, Engerdal jïh Rendalen, Os, Tolga, Tynset jïh Folldalen tjïelth Hedmaarken fylhkesne, jïh dah tjïelth Surnadal jïh Rindal Møre jïh Romsdaelesne.
Áššiide, mat leat nu oppalaččat, ahte daid navdet váikkuhit olles servodahkii, ii dábálaččat gusto konsultašuvdnageatnegasvuohta.
● Sïejhme aamhtesh mejtie veanhtede sijhtieh abpe siebriedahkem tsevtsedh, eah sïjhth aalkovisnie feerhmeldihkie årrodh konsultasjovnediedteste.
3.
3.
Stáhta eiseválddit galget addit ollislaš dieđuid áigeguovdilis áššiin, mat soitet váikkuhit sápmelaččaide njuolga, ja maiddái relevánta áššiid birra áššemeannudeami buot dásiin.
Bïevnesh ● Staaten åejvieladtjh edtjieh gaajhkh bïevnesh vedtedh sjyöhtehke aamhtesi bïjre mah maehtieh saemide ryöktesth tsevtsedh, jïh sjyöhtehke tsiehkiej bïjre gaajhkine daltesinie gosse aamhtesem gïetedeminie.
4.
4.
Dieđuid, maid stáhta eiseválddit ja Sámediggi addet nubbi nubbái konsultašuvnnaid oktavuođas, sáhttá mearridit ii-almmolažžan, jus dasa lea láhkavuođđu.
Byögkelesvoete ● Edtja maehtedh bïevnesh byögkelesvoeteste vaeltedh, mejtie staaten åejvieladtjh jïh Saemiedigkie gaskemsh juekieh konsultasjovnine, jis reaktavåarome disse gååvnese.
Viiddiduvvon almmolašvuohta galgá praktiserejuvvot.
Edtja meroffentlighet / vieliebyögkelesvoetem nuhtjedh.
Oasálaččaid loahpalaš oaivilat iešguđet áššiid hárrái galget leat almmolaččat.
Guejmiej minngemes vuajnoeh dejnie sjïere aamhtesinie, edtjieh byögkeles årrodh.
5.
5.
Sámi áššiid stáhtačálli ja Sámediggepresideanta galgaba doallat fásta čoahkkima juohke jahkebeali.
Vihties tjåanghkoeh ● Edtja vihties bieliejaepien politihkeles tjåanghkoeh tjïrrehtidh gaskem staateraerijem saemien aamhtesidie jïh Saemiedigkiepresidentem.
Fágastáhtaráđid oassálastet čoahkkimiidda dárbbu mielde.
Faagestaateraerijh leah meatan tjåanghkojne gosse daerpies.
Fásta politihkalaš jahkebeallečoahkkimiin váldet ovdan sámi servodagaid dili ja ovddidandárbbuid, áššiid, mat gusket vuođđoprinsihpaide ja proseassaid, mat leat jođus.
Dejnie vihties bieliejaepien politihkeles tjåanghkojne edtja tsiehkiem jïh evtiedimmiedaerpiesvoetem saemien siebriedahkide digkiedidh, aamhtesh mah leah vihkeles prinsihpen gaavhtan, jïh juhtije prosessh.
Sámediggi ja departemeanttaid gaskasaš sámi áššiid ovttastahttinlávdegoddi galget doallat fásta čoahkkima juohke jahkebeali.
● Edtja vihties bieliejaepien tjåanghkoeh tjïrrehtidh Saemiedigken jïh dan gaske-departementale iktedimmiemoenehtsen gaskem, mij diedtem åtna saemien aamhtesidie.
Čoahkkimiin galgá earret eará čilget čuovvovaš mánuid áigeguovdilis sámepolitihkalaš áššiid.
Dejnie tjåanghkojne edtja gaskem jeatjah saarnodh dej sjyöhtehke saemiepolitihkeles aamhtesi bïjre, dej båetiji aski.
6.
6.
Sámedikkiin galgá konsulteret luohttámušain ja dainna ulbmiliin, ahte evttohuvvon doaimma hárrái bohtet ovtta oaivilii.
Sïejhme nænnoestimmieh konsultasjovnen gïetedimmievuekiej bïjre ● Dah konsultasjovnh Saemiedigkine edtja d åssjelinie jïh ulmine årrodh sïemesvoetem buektiehtidh raeriestamme råajvarimmiej bïjre.
Stáhta eiseválddit galget nu árrat go vejolaš dieđihit Sámediggái, go bohciidit áigeguovdilis áššit, mat soitet váikkuhit sápmelaččaide njuolga, ja guđe sámi beroštumiide ja dilálašvuođaide dat soitet guoskat.
● Staaten åejvieladtjh edtjieh dan varke gåarede Saemiedigkiem bievnedh gosse orre aamhtesigujmie nïerhkieh mah maehtieh saemide ryöktesth tsevtsedh, jïh magkerh saemien iedtjh jïh tsiehkieh mah maehtieh gïetedamme sjïdtedh.
Go Sámediggi lea ožžon dieđu áigeguovdilis áššiin, Sámediggi galgá nu fargga go vejolaš vástidit, háliditgo sii čađahit eambo konsultašuvnnaid.
● Mænngan goh Saemiedigkie bïevnesh sjyöhtehke aamhtesi bïjre åådtjeme, dle Saemiedigkie edtja bååstede bievnedh dan varke goh gåarede jis vaajteles vielie konsultasjovnh tjïrrehtidh.
Sámediggi galgá maid sáhttit váldit ovdan áššiid, main Sámediggi hálida dahkat konsultašuvnnaid.
● Saemiedigkie edtja aaj maehtedh aamhtesh bæjjese vaeltedh mej bïjre Saemiedigkie sæjhta konsultasjovnh tjïrrehtidh.
Jus stáhta eiseválddit ja Sámediggi leat ovtta oaivilis das, ahte čađahit lasi konsultašuvnnaid dihto ášši hárrái, de galget sii ovttasráđiid soahpat konsultašuvnnaid ollašuhttimis, earret eará boahtte gulahallama áiggi ja báikki (omd. čoahkkima, videokonferánssa, telefonoktavuođa, čálalaš materiála lonuhaddama), vástidanáigemeriid, vej.
● Jis staaten åejvieladtjh jïh Saemiedigkie seamadieh jienebh konsultasjovnh tjïrrehtidh akten vihties aamhtesen bïjre, dle edtjieh ektesne pryövedh seamadidh guktie edtjieh konsultasjovnide tjïrrehtidh, dan nuelesne nååhtedidh, (v.g. tjåanghkoeh, video-råårestallemh, tellefovnesne govlehtalledh, tjaaleldh materijalem juekedh), tïjjemierieh bïevnesidie bååstede, mejtie daerpies konsultasjovnh politihkeles daltesisnie utnedh jïh politihkeles gïetedimmievuekie.
politihkalaš dási konsulterendárbbu ja politihkalaš meannudanvuogi. Duođalaš konsultašuvnnaid čađaheapmái ja evttohusaid politihkalaš meannudeapmái galgá várret doarvái áiggi.
Edtja nuekies tïjjem vedtedh juktie reelle konsultasjovnh jïh politihkeles gïetedimmiem raeriestimmijste tjïrrehtidh.
Jus áigeguovdilis ášši galgá gieđahallot Sámedikki dievasčoahkkimis, dan galgá dahkat nu árrat go vejolaš.
Jis Saemiedigkien stoerretjåanghkoe edtja dam sjyöhtehke aamhtesem gïetedidh, dle tjuara dam darjodh dan varke goh gåarede.
Go áššiid dáfus lea vealtameahttun, de galgá sáhttit lágidit eanet konsultašuvdnačoahkkimiid, eaige áššiid galgga loahpahit nu guhká go Sámediggi ja stáhta navdet vejolažžan boahtit ovtta oaivilii.
● Gosse dah aamhtesh dam krievieh edtja sjïehteladtedh ihke maahta jienebh konsultasjovnetjåanghkoeh utnedh, jïh ij edtjh aamhtesigujmie orrijidh dan guhkiem Saemiedigkie jïh staate vienhtieh gåarede seamadidh.
Go áššiid, maid ráđđehus meannuda, ovdanbuktet eará departemeanttaide, maidda ášši guoská, de galgá čielgasit boahtit ovdan man hárrái leat boahtán ovtta oaivilii Sámedikkiin, ja vejolaččat man hárrái eai leat boahtán ovtta oaivilii.
● Dejnie aamhtesinie mah reerenasse gïetede, edtja tjïelke årrodh mej aamhtesi bïjre Saemiedigkine seamadamme, gosse aamhtesem departementide buakta, jïh aaj tjïelke årrodh mej aamhtesi bïjre eah leah siemes sjïdteme.
Proposišuvnnain ja dieđáhusain, maid ovddidit Stuorradiggái, ja main Ráđđehusas lea eará oaivil go Sámedikkis, galget Sámedikki árvvoštallamat ja oaivilat boahtit ovdan.
Proposisjovnine jïh bïevnesinie mah Stoerredægkan åvtese bïejesuvvieh, jïh gusnie reerenasse aktem jeatjah vuajnoem åtna Saemiedigkeste, dle Saemiedigkien vuarjasjimmieh jïh vuajnoeh edtjieh våajnoes årrodh.
7.
7.
Buot stáhta eiseválddiid ja Sámedikki konsultašuvdnačoahkkimiin galgá čállit beavdegirjji.
Protokolle ● Edtja protokollem tjaeledh gaajhkijste konsultasjovnetjåanghkojste staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem.
Beavdegirjjis galgá oanehaččat čilget makkár áššis lea sáhka, oasálaččaid árvvoštallamiid ja oaiviliid, ja loahppajurdaga ášši hárrái.
Protokollesne edtja aktem åenehks buerkiestimmiem darjodh aamhtesen bïjre, guejmiej vuarjasjimmieh jïh mïelh jïh konklusjovne aamhtesisnie.
8.
8.
Gielda- ja guovlodepartemeanta ja Sámediggi ásahit ovttas fágalaš analysajoavkku, mii earret eará sámi statistihka vuođul juohke jagi čállá raportta sámi servodagaid dili ja ovdánansárgosiid birra.
Daerpies salkehtimmieh darjodh / daajroevåaromem utnedh Tjïelte- jïh regijovnedepartemente jïh Saemiedigkie aktem faageles giehtejedimmiedåehkiem ektesne nammoehtieh, mij gaskem jeatjah saemien statistihken sjïekenisnie, aktem fïerhtenjaepien reektehtsem tsiehkien jïh evtiedimmievæhtaj bïjre saemien siebriedahkine buektieh.
Raporta biddjo konsulterema vuođđun konkrehta áššiid oktavuođas, ja go konsulterejit sámi servodagaid ovdánahttindárbbuid hárrái sámi áššiid stáhtaráđi ja Sámediggepresideantta nuppi jahkebeallečoahkkimis.
Reektehtse våaroemasse biejesåvva dejtie konsultasjovnide vihties aamhtesi bïjre jïh konsultasjovnide evtiedimmiedaerpiesvoeti bïjre saemien siebriedahkide, aktene dejstie bieliejaepien tjåanghkojste gaskem staateraerijem saemien aamhtesidie jïh Saemiedigkiepresidentem.
Go stáhta eiseválddit dahje Sámediggi oaivvilda, ahte dárbbašit guorahallamiiguin čohkket fákta- dahje formáladieđuid ja dan láhkai nannet ášši árvvoštallan- dahje mearridanvuođu, de galgá dan ovdanbuktit nu árrat go vejolaš, ja oasálaččat galget konsultašuvdnaproseassas váldit ovdan jearaldagaid guorahallamiid mandáhta birra.
● Gosse staaten åejvieladtjh jallh Saemiedigkie vienhtieh daerpies salkehtimmiejgujmie, juktie faaktavåaromem jallh dam byjjes våaromem vuarjasjimmide jïh sjæjsjalimmide nænnoestidh, edtja dan bïjre bieljelidh dan varke gåarede, jïh dah guejmieh edtjieh gyhtjelassh salkehtimmiemandaaten bïjre konsultasjovneprosessen sïjse buektedh.
Stáhta ja Sámediggi galget geahččalit boahtit ovtta oaivilii sihke mandáhta hárrái, ja dan hárrái gii vejolaš guorahallanbarggu galgá čađahit.
Staate jïh Saemiedigkie edtjieh pryövedh seamadidh dovne mandaaten bïjre, jïh gie edtja salkehtimmiebarkoem darjodh.
Stáhtas ja Sámedikkis lea geatnegasvuohta ovddidit ášši dárbbašlaš dieđuiguin ja ávdnasiiguin, mat guorahallanbarggus dárbbašuvvojit.
Staate jïh Saemiedigkie diedtem utnieh daerpies bïevnesh jïh materijalem buektedh, mah leah daerpies salkehtimmiebarkosne.
9.
9.
Áššiin, main stáhta áigu konsulteret sámi báikkálaš servodagaiguin ja/dahje dihto sámi beroštumiiguin, maidda láhka dahje doaibma veadjá guoskat njuolga, stáhta galgá nu árrat go vejolaš almmuhit guđe beroštumiide / organisašuvnnaide stáhta oaivvilda ášši guoskat, ja ságastallat Sámedikkiin konsultašuvdnaproseassaid ovttastahttima hárrái.
Konsultasjovnh jeatjah gïetedamme saemien ïedtjeladtjigujmie ● Dejnie aamhtesinie gusnie staate soejkesje saemien voenges siebriedahkigujmie råårestalledh, jïh / jallh sjïere saemien iedtjeladtjigujmie mah maehtieh ryöktesth tsevtsiedamme sjïdtedh laakijste jallh råajvarimmijste, dle staate edtja dan varke gåarede bievnedh mah iedtjeladtjh / siebrieh staate veanhta aamhtse gïetede, jïh iktedimmiem konsultasjovneprosessijste Saemiedigkine digkiedidh.
Oassin šiehtadusas dollojuvvo maiddái juohke beallejagis konsultašuvdnačoahkkin stáhta ráđi, geas lea ovddasvástádus sámi áššiin, ja Sámedikki presideantta gaskka.
Goh akte bielie latjkoste dle aaj akte konsultasjovnetjåanghkoe gaskem staateraerijem mij diedtem åtna saemien aamhtesidie jïh saemiedigkiepresidentem, fïerhten bieliejaepien.
Čoahkkimat dollojuvvojit váldoáššis geassemánus ja juovlamánus. Sámedikki presideanta bovde geassemánu čoahkkimii ja stáhtaráđđi fas juovlamánu čoahkkimii.
Åejvienjoelkedassine dah tjåanghkoeh leah ruffien jïh goeven, jïh saemiedigkiepresidente lea tjåadtjoehtæjja ruffietjåanghkoen åvteste jïh staateraerije goevetjåanghkoen åvteste.
Čoahkkimis váldojuvvojit ovdan dakkár áššit mat leat deaŧalaččat ja prinsihpalaččat ja proseassat mat leat jođus.
Tjåanghkosne vihkeles jïh prinsihpeles gyhtjelassh bæjjese vaaltasuvvieh, jïh juhtije prosessh.
Sáhttá maiddái váldit ovdan konkrehta áššiid.
Maahta aaj vihties aamhtesh bæjjese vaeltedh.
Dáin čoahkkimiin čállojuvvo almmolaš beavdegirji.
Tjåanghkojste gaahpoeh byögkeles tjaaleldh tjåanghkoegærja tjaalasåvva.
Dárbbašit politiijaid geain lea gelbbolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Pollisealmetjh ohtsede saemien gïele jïh kultuvremaahtojne / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Dárbbašit politiijaid geain lea gelbbolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras
Pollisealmetjh ohtsede saemien gïele jïh kultuvremaahtojne
Sámediggeráđđi lea guhkes áiggi leamaš fuolas dan geažil go politiijain váilu giella- ja kulturgelbbolašvuohta, mii sáhttá čuohcat sámiid riektesihkarvuhtii.
Saemiedigkieraerie lea guhkiem tjoeperdamme ihke faeties gïele- jïh kultuvremaahtoe pollisesne maahta saemiej reaktajearsoesvoetem gïehpiedidh.
Áššečuolbma lea dál váldojuvvon ovdan Justiija- ja gearggusvuođadepartemeanttain.
Daelie dam dåeriesmoerem bæjjese vaalteme Justise- jïh riejriesvoetedepartemeentine.
- Vaikko vel gávdnošedjege gelbbolaš olbmot geain lea sámi giella- ja kulturgelbbolašvuohta, de lea leamaš hástalussan oažžut sin virgáduvvot sámi guovlluide.
- Aaj desnie gusnie maehteles almetjh saemien gïele- jïh kultuvremaahtojne gååvnesieh dle akte haesteme orreme daejtie barkojde seehtedh saemien dajvine.
Earret earán dan geažil go lea leamaš eahpečielggas movt sin sáhttá vuoruhit virgáibidjanproseassain, čilge Sámedikki presideanta Egil Olli.
Akte dejstie fåantojste mannasinie naemhtie lea dannasinie mujvies orreme guktie edtja dejtie barkoeseehtemisnie prijoriteradidh, saemiedigkiepresidente Egil Olli jeahta.
Olli dadjá dasto ahte Sámediggeráđđi lea háliidan ahte jođáneamos lági mielde boađášedje sadjái njuolggadusat das mainna lágiin vuoruhit dohkálaš sámegielat olbmuid ja olbmuid geain lea kulturgelbbolašvuohta virggiide sámi guovlluin.
Olli aaj jeahta Saemiedigkieraerie lea vaajtelamme bïhkedassh varke båetieh guktie edtja maehteles saemiestæjja almetjh jïh almetjh kultuvremaahtojne barkojde prijoriteradidh saemien dajvine.
Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta lea dál ráhkadan čilgehusa mas dadjet ahte vejolaš lea sihke deattuhit, ja maiddái gáibidit gelbbolašvuođa sámi gielas ja kultuvrras sámi guovlluin dárboiskkadeami mielde.
Justise-jïh riejriesvoetedepartemeente lea daelie aktine tjïelkestimmine båateme gusnie jiehtieh nuepieh dovne leavloem bïejedh, jïh aaj maahtoem saemien gïelesne jïh kultuvresne krïevedh saemien dajvine akten daerpiesvoeteanalysen mænngan.
- Mu illudahttá hui sakka dat go Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta lea guorahallan áššečuolmma duođas ja oaivvilda ahte gelbbolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras sáhttá sihke deattuhuvvot ja gáibiduvvot sámi guovlluin, cealká presideanta Egil Olli.
- Joekoen sjollehke Justise-jïh riejriesvoetedepartemeente lea daam dåeriesmoerem itjmieslaakan vaalteme jïh veanhta saemien dajvine dle maahta saemien gïele- jïh kultuvremaahtose dovne leavloem bïejedh jïh aaj dam krïevedh, presidente Egil Olli jeahta.
Máhttu servodagaid birra gos politiijat barget lea hui deaŧalaš diliid dulkomis, báikegottiide sajáiduvvamis ja vai oažžu rivttes dieđuid.
Daajroe dej siebriedahki bïjre gusnie pollisealmetjh berkieh lea eevre vihkeles juktie tsiehkieh toelhkestidh, åehpies sjïdtedh voenges siebriedahkine jïh reaktoe bïevnesh åadtjodh.
- Nu leage sámiid riektesihkarvuođa doalaheami dihte deaŧalaš ahte politiijain sámi guovlluin lea gelbbolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras, dadjá presideanta Egil Olli loahpas.
- Pollisealmetjh saemien dajvine utnedh, saemien gïele- jïh kultuvremaahtojne lea dan åvteste vihkeles juktie saemiej reaktajearsoesvoetem vaarjelidh, presidente Egil Olli minngemosth jeahta.
Gulahallanolmmoš:
Govlehtallije:
Kulturárbi ruovttolutta / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Bååstedefoeresjimmie saemien kultuvreaerpeste / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Badjel guokte duhát sámi historjjálaš dávvira berrejit buktojuvvot ruovttoluotta sámi museaide.
Byöroe bååstede foeresjidh bijjelen göökte stoerretjuetie histovreles daeverh saemien museumidie.
Dat evttohuvvo čielggadusas mii lea dahkkojuvvon Sámedikki ovddas.
Akte salkehtimmie mij lea dorjesovveme Saemiedigkien åvteste, dam raereste.
Sámediggeráđđi lea mearridan evttohusaid mat bohtet ovdan čielggadusas Bååstede – tilbakeføring av samisk kulturarv, ahte sámi dávviriid mat leat Norgga Álbmotmuseas galgá buktit ruovttoluotta dan guđa museai maid Sámediggi hálddaša.
Saemiedigkieraerie lea raeriestimmide nænnoestamme mah salkehtimmesne Bååstede – tilbakeføring av samisk kulturarv (bååstedefoeresjimmie saemien kultuvreaerpeste) juhtieh, gusnie edtja saemien daeverh mah leah Norsk Folkemuseum ’ sne, bååstede foeresjidh dejtie govhte museumidie Saemiedigkien reeremen nuelesne.
Norgga Álbmotmusea mearridii 2007:s ahte sámi dávviriid sáhttá doalvut ruovttoluotta Sámedikki hálddašeapmái.
Norsk Folkemuseum ’ en nænnoestimmien mietie jaepeste 2007, dle maahta saemien daeverh bååstede foeresjidh Saemiedigkien reeremasse.
Maŋŋá guorrasii Kulturhistorjjálaš musea, mii juridihkalaččat eaiggáda dán oasi čoahkkádusas, dán mearrádussii.
Mænngan dle Kulturhistorisk museum, mij lea juridihkeles aajhtere naakedasse daehtie våarhkoste, daam nænnoestimmiem jååhkesji.
Dál lea bargojoavku, mas leat guoskevaš ásahusaid ovddasteaddjit, buktán čielggadusa mas evttohuvvo ahte oasit sámi čoahkkádusas fievrriduvvojit ruovttoluotta dan guđa museai maid Sámediggi hálddaša.
Daelie akte barkoedåehkie, gusnie tjïrkijh dejstie vihties institusjovnijste leah meatan, aktem salkehtimmiem deelleme mij raereste bielieh dehtie saemien våarhkoste bååstede foeresjidh dejtie govhte museumidie Saemiedigkien reeremen nuelesne.
4500 dávvira
4500 daeverh
Ulbmilin lea ahte measta 4500 sturrosaš sámi dávvirčoahkkádusas fievrriduvvo ruovttoluotta 2000 dávvira sámi museaide.
Dehtie mahte 4500 stoerre våarhkoste saemien daeverijstie, dle ussjede medtie 2000 daeverh bååstede foeresjidh saemien museumidie.
Ovdal go dávviriid sáhttá buktit ruovttoluotta, de ferte daid historjá čohkkejuvvot, ja dávvirat fertejit konserverejuvvot, báhkkejuvvot ja fárrehuvvot.
Bååstedefoeresjimmien åvtelen, dle tjuara daeveri histovrijem tjöönghkedh, dan mænngan dejtie konserveradidh, tsagkedh jïh sertedh.
Dát proseassa váldá áiggi ja lea divrras.
Daate akte guhkies jïh dovres prosesse.
Dasa lassin gáibiduvvo ahte magasiidna- ja čájáhussajit leat museafágalaččat dohkálaččat.
Lissine dle såemies musuemfaageles krievemh magasijne- jïh vuasahtallemetsiehkiej sjiekenisnie.
Otnáš nammii ii deavdde oktage sámi musea dáid gáibádusaid, danne šaddá dárbu divvut magasiidna- ja čájáhuslokálaid.
Daan biejjien dle ij leah guhte dejstie saemien museumijstie mah krievemidie voebnesjieh våarhkojde jïh vuasahtallemesijjide, dannasinie daerpies sjædta dejtie bueriedidh.
- Sámi museain ii leat ruhta dávviriid fievrrideapmái ja danne ferte stáhta ovttas regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin sihkkarastit daid geaseheami ruovttoluotta.
- Doh saemien museumh eah maehtieh bååstedefoeresjimmide maeksedh, jïh dannasinie vihkeles staate, regijovnale jïh voenges åejvieladtjigujmie ektine, beetnehdåarjoem gorrede daan foeresjæmman.
Stáhta lea, Norgga lágaid, nationála mihttomeriid ja riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid mielde, geatnegáhttojuvvon sihkkarastit dan ahte sámit sáhttet hálddašit sin iežaset kulturárbbi.
Staate, nöörjen laaken mietie, nasjovnale ulmiej jïh gaskenasjovnale konvensjovni mietie dïedtem åtna gorredidh saemieh maehtieh sijjen jïjtse kultuvreaerpiem reeredh.
Sámediggi, Norgga Álbmotmusea ja Kulturhistorjjálaš musea fertejit ovttas šiehtadallat ruhtadančovdosiid Norgga eiseválddiiguin, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen.
Saemiedigkie, Norsk Folkemuseum jïh Kulturhistorisk museum tjuerieh ektesne rååresjidh guktie edtja beetnehdåarjoem loetedh nöörjen åejvieladtji vööste, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
Álggahuvvo 2016: s
Maahta aelkedh 2016
Vurdojuvvo ahte bargu gearggahuvvo 2016:s.
Veanhtede daate barkoe bååstedefoeresjimmine lea gaervies 2016.
Áigumuššan lea ahte olbmot sáhttet oaidnit sámi kulturárbbi čájáhusain čuovvovaš sámi museain: Saemien Sijte, Snoasa, Árran julevsáme guovddasj / bihtánsámi musea, Divttasvuonas / Báidáris, Várdobáiki sámi guovddáš, Evenášši, Davviálbmogiid guovddáš, Gáivuonas, Deanu ja Várjjaga museasiida, Unjárggas ja RiddoDuottarMuseat, Kárášjogas.
Åssjaldahke lea vuartasjæjjah maehtieh sov saemien kultuvreaerpiem vuejnedh daejnie saemien museuminie: Saemien Sijte, Snåase, Árran julevsaemien jarnge / pijtesaemien museume, Divttasvuotna / Beiarn, Várdobáiki samiske senter, Evenássi, Senter for nordlige folk, Gaivuotna, Tana og Varanger museumssiida, Unjarga jïh RiddoDuottarMuseat, Karasjohke.
- Sámi oktavuođas šaddá maiddái Bååstede váldigoahtit ovddasvástádusa sámi kulturárbbi hálddašeamis.
- Saemien ektiedimmesne dle Bååstede akte orre kapihtele gosse lea reeremedïedten bïjre saemien kultuvreaerpeste.
Mii jáhkkit ahte áššái lea beroštupmi sihke museafágalaš birrasiin Norggas, Davviriikkain ja riikkaidgaskasaččat, ja go čielggadus čájeha movt ja manne dávviriid berre buktit ruovttoluotta, dadjá Vibeke Larsen loahpas.
Mijjieh vienhtebe iedtje aamhtesasse gååvnese, dovne museumebyjresinie Nöörjesne, Noerhtelaantine jïh gaskenasjovnales, jïh salkehtimmie maahta vuesiehtidh guktie jïh man åvteste byöroe bååstedefoeresjimmiem tjïrrehtidh, Vibeke Larsen minngemosth jeahta.
Loga rapporta dás:
Govlehtallijh:
Vuoittahallet resursagiččus / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Virhtiegæmbpoem teehpie / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
26. Njukčamánnu 2012
Virhtiegæmbpoem teehpie
Sámi museat vuoittahallet dáža museaid ektui.
Saemien museumh teehpieh dej nöörjen museumi vööste.
Dan čájeha raporta maid Cand. oecon. Stein Storsul lea čállán Sámedikki ovddas.
Daate akte reektehtse vuesehte maam Cand.oecon. Stein Storsul Saemiedægkan dorjeme.
Sámi museain leat uhccán resurssat, smávva ja rašis fágabargogottit, hui dohkkemeahttun lanjat ja eahpedohkkálaš ovdáneapmái ekonomalaš rámmain.
Dej saemien museumi vaenie vierhtieh, smaave jïh prååsehke faagedåehkieh, gaajh nåake museumtjiehtjelh jïh ij nuekies lissiehtimmie dejnie ekonomeles mierine.
Sámediggi válddii badjelasas sámi museaid hálddašeami 2002:s.
Saemiedigkie reeremem dejstie saemien museumijstie åadtjoeji jaepien 2002.
Seammás válddii Sámediggi badjelasas ovddasvástádusa stáhta doarjagiid juohkimis dáidda museaide.
Seamma aejkien dle Saemiedigkie dïedtem åadtjoeji staateles dåarjoeh joekedidh daejtie museumidie.
Dál rievdan dáhpáhuvai nationála museaođastusa čađaheami oktavuođas, ja maiddái vuođđo geatnegasvuođaid prinsihpalaš doahttaleami vuođul das ahte álgoálbmogat galget beassat hálddašit iežaset kulturárbbi.
Daate jarkelimmie sjïdti dellie goh dam nasjovnale museumereformem tjïrrehti, jïh aaj goh akte prinsihpeles jeakadimmie dejstie vihkielommes åeliedimmijste, gusnie aalkoealmetjh edtjieh maehtedh sov jïjtse kultuvreaerpiem reeredh.
Cand. oecon. Stein Storsul lea guorahallan sámi museaid dili ja buohtastahttán daid museaid loguiguin mat eai gula Sámedikki hálddašeapmái.
Cand.oecon. Stein Storsul lea tsiehkiem vuartasjamme dejtie saemien museumidie, jïh taallide viertiestamme museumidie Saemiedigkien reeremen ålkolen.
Dá leat guorahallama váldočuoggát.
Daesnie analyjsen åejviemearhketjh.
1. Museat leat rámis das go sii leat sámi kulturárbbi, museaid fágalaš gelbbolašvuođa ja ávnnaslaš ja eahpeávnnaslaš kulturárbbi čoakkáldagaid.
Dah museumh leah garmeres ihke dah gååvnesieh goh akte saemien åejvieroehtse institusjovnijste, juktie gorredidh dam saemien kultuvreaerpiem, dam faageles maahtoem museuminie jïh våarhkoeh daeverijstie jïh immaterijelle kultuvreaerpeste, mejtie reerieh.
2. Museaid vejolašvuođat leat das ahte viidáseappot ovddidit áŋgirušširolla sámi kulturovddideamis, eanet dutkama ja buoret gaskkusteami.
Museumi nuepieh leah aktem tsevtsiedæjjaråållam vijriesåbpoe evtiedidh saemien kultuvrebigkemisnie, vielie dotkemisnie jïh buerebe vuesiehtimmesne.
3. Museain leat smávva ja rašis fágabargogottit ja hui dohkkemeahttun lanjat.
Dah museumh smaave jïh prååsehke faagedåehkieh utnieh, jïh gaajh nåake museumetjiehtjelh.
4. Museat oaivvildit ahte Sámediggi ferte čájehit čielgaset dáhtu ovddasvástádusa duohtandahkamis ja oktiiordnemis ja sámiid iežaset kulturárbbi hálddašanvuoigatvuođas.
Dah museumh utnieh Saemiedigkie tjuara aktem tjïelkebe væljoem vuesiehtidh satne sæjhta dïedtem jïh reaktam saetniedehtedh jïh iktedidh, juktie saemiej jïjtse kultuvreaerpiem reeredh.
5. Museat dárbbašit nannet iežaset fágalaš vuođu dakko bokte ahte ruovttoluotta fievrridit čoakkáldagaid eará museain, čohkket ođđa ávnnaslaš ja eahpeávnnaslaš kulturárbbi, ja nannet ja viiddidit iežaset fágalaš bargogottiid sihke FOU ja gaskkusteami oktavuođas.
Dah museumh daarpesjieh sov faageles våaromem nænnoesåbpoe darjodh repatrieringen tjïrrh (daeverh bååstede sertedh) våarhkojste jeatjah museumijstie, daeverh jïh immaterijelle kultuvreaerpiem orresistie tjöönghkedh, jïh lissiehtidh jïh vijriedidh sijjen faagedåehkieh, dovne FOU. ’ en jïh vuesiehtimmien sisnjeli.
6. Museain lea stuorra dárbu sihkkarastit čoakkáldagaid dakkár visttiin mat leat heivehuvvon magasiinnaide ja čájáhusaide.
Dah museumh aktem gaajh stoerre daerpiesvoetem utnieh våarhkojde buerebelaakan vaarjelidh buerebe gåetine magasijnide jïh vuasahtallemidie.
Dušše ovtta museas lea magasiidna mii lea heivehuvvon dálkkádagaid mielde.
Ajve akte museume klijmastuvreldh magasijnem åtna.
7. Museat dárbbašat nannet sámegielaid árjjalaš museabarggus.
Museum daarpesjieh saemien gïelide nænnoesåbpoe darjodh akten eadtjohke åtnoen tjïrrh museumebarkosne.
8. Museaid mielas sii dárbbašit resurssaid vai sii besset árjjalaččat oassálastit sihke Norgga ja Davviriikkaid kollegamuseaid, universitehtaid, allaskuvllaid ja eará ásahusaid fágalaš fierpmádagaide.
Dah museumh vienhtieh joekoen vihkeles dah vierhtieh utnieh, guktie maehtieh eadtjohkelaakan meatan årrodh faageles nöörjen jïh noerhtelaanti viermine, dovne kollegamuseumidie, universitetide, jïlleskuvlide jïh jeatjah institusjovnide.
9. Sámi museat oaivvildit ahte sii eai leat beassan mielde dan ruđalaš ovdáneapmái mii museasuorggi eará osiin lea leamaš museaođastusa geažil.
Dah saemien museumh vienhtieh dah eah leah åådtjeme meatan årrodh dennie finansijelle evtiedimmesne, goh museumesektovren jeatjah bielieh åtneme museumereformen tjïrrh.
10. Lea bures dovddus ahte lea stuorra dárbu dasa ahte museat buorebut oktiiordnejuvvojit sihke sámi kulturárbbi politihkalaš agenda siskkobealde, ja dasa ahte uhccán resurssat geavahuvvojit buorebut.
Nov lea ojhte jååhkesjamme saemien museumh dovne daarpesjieh buerebe iktedamme sjïdtedh akten politihkeles soejkesjen sisnjelen saemien kultuvreaarpan, jïh vaenie vierhtieh buerebelaakan nåhtadidh.
11. ABM-ovddideami fágalaš čuovvoleapmi (dál Norgga kulturráđđi) raššuduvvui maŋŋágo Sámediggi válddii badjelasas hálddašeami – ain juo ii nu árjjalaš čuovvoleapmi go eará Norgga museaid ektui.
Dïhte faageles vijriesåbpoe barkoe ABM-evtiedimmeste (daan biejjien Nöörjen kultuvreraerie) viesjiesåbpoe sjïdti mænngan goh Saemiedigkie reeremem åadtjoeji – raaktan ij dan eadtjohke dåarjedimmesne goh dej nöörjen museumi vööste.
Suokkardeapmi čájeha ahte máŋga fylkkagieldda ja gieldda leat uhcidan iežaset doarjagiid sámi museaide maŋŋágo Sámediggi válddii badjelasas hálddašanovddasvástádusa.
Analyjse vuesehte jienebh fylhkentjïelth jïh tjïelth leah sijjen vierhtieh giehpiedamme saemien museumidie mænngan Saemiedigkie reeremedïedtem åadtjoeji.
- Mun lean rámis dan barggu geažil maid sámi museat čađahit uhccán resurssaiguin.
- Manne dam barkoem garmerdem maam saemien museumh darjoeh sijjen vaenie vierhtiejgujmie.
Sii doibmet sámi čuovgatoardnan sihke báikkálaččat ja guovlulaččat, ja sii leat deaŧalaš gealboásahusat olles servodahkii.
Dah leah goh tjoelth dovne voenges jïh regijovnale, jïh leah vihkeles maahtoeinstitusjovnh abpe siebriedahkese.
Museain lea deaŧalaš rolla min oktasaš kulturárbbi hálddašeamis ja danne lea šállošahtti go museat vuoittahallet dáža museaid ektui, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen.
Dah museumh aktem vihkeles reeremeråållam utnieh reeremisie mijjen tjåenghkies kultuvreaerpeste, jïh dannasinie nåake dah museumh teehpieh dej nöörjen museumi vööste, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
- Sámi museaid sirdin Sámedikki hálddašeapmái ii lea mielddisbuktán seammá nannema go dan mii lea dáhpáhuvvan Norgga eará museain.
- Sertiestimmie dejstie saemien museumijste Saemiedigkien reeremasse ij leah dam bueriedimmiem buektiehtamme goh jeatjah museumh Nöörjesne åtneme.
Dat ii lean várra áigumuššan go ovddasvástádus sirdojuvvui, ja dat várra rihkku daid riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid mat Norggas leat álgoálbmogiid ektui, dadjá Larsen.
Idtji jallan dam vienhti gosse sertiestimmiem dïedteste darjoeji, jïh nov lea dïhte aaj gaskenasjovnale åeliedimmiej vööste mejtie Nöörje åtna aalkoealmetji vööste, Larsen jeahta.
Ráddelahttu Vibeke Larsen dadjá ahte Sámediggi áigu ain doarjut sámi museaid deaŧalaš barggu, seammás go sámediggeráđđi bidjá ovdan daid dárbbuid maid museat atnet dárbbašlažžan jus galget sáhttit fuolahit sámi kulturárbbi dohkálaččat.
Raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta Saemiedikgie sæjhta jåarhkedh saemien museumi vihkeles barkoem dåarjedidh, seamma aejkien goh saemiedigkieraerie sæjhta daerpiesvoetide buektedh mejtie museumh vuejnieh daerpies jis edtjieh buektiehtidh dam saemien kultuvreaerpiem eensilaakan voebnesjidh.
Dáppe gavnnat rapportta
Reektehtse
Mearraealáhusat / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Marijne jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Mearraealáhusat
Marijne jielemh
Sámedikki lea garrasit vuoruhan bargat gávdnamis čovdosiid mat sihkkarastet mearrasámi guovlluid álbmogii bivdinvuoigatvuođaid.
Saemiedigkie tjarki prijoriteradamme barkoem juktie raerieh gaavnedh mah maehtieh viehkiehtidh reaktam göölemasse gorredidh dejtie årroejidie mearoesaemien dajvine.
Mearrasámi kultuvrra vuođđun lea riddo- ja vuotnabivdu, sihke áidnaealáhussan, muhto maiddái ovttas eará ealáhusaiguin.
Mearoesaemien kultuvre lea fjovle- jïh mearoegaedtiegöölemasse bigkeme, dovne goh jielemegeajnoe oktegimsh, men aaj jeatjah jielemigujmie ektine.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Silje Karine Muotka
NSR
silje.karine.muotka@samediggi.no
Phone: +47 984 87 576
Áigeguovdil
Daaletje
Gáibidit viiddiduvvon bivdoáiggi mearrasámi guolásteddjiide
Guhkebe göölemetïjjem kreava mearoeloesegöölijidie
Sámediggi áigu duorastaga ođđajagimánu 14. b. čađahit politihkalaš konsultaš...
Saemiedigkie edtja duarstan tsïengelen 14. b. politihkeles rååresjimmieh tjïr...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Bivdi oažžu 150 000 ruvnno
150 000 kråvnah Bivdise
Sámediggeráđđi juolluda 150 duhát ruvnno Bivdái, mearrasámi bivdo- ja guolás...
Saemiedigkieraerie 150 tåvsenh kråvnah Bivdise dåårje, mearoesaemien bivteme...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Čájet buot áššiid
Vuesieh gaajkesh saakh
Gustovaš álgoálbmotrievtti vuođđun lea ahte sámiid historjjálaš vuoigatvuođat earret eará riddo- ja vuotnabivdui iežaset ássanguovlluin dohkkehuvvojit.
Daaletje aalkoealmetjereakta våaroeminie åtna saemiej histovreles reaktah jååhkesjidh, gaskem jeatjah mearoegaedtie- jïh fjovlegöölememasse saemiej årromedajvine.
Sámediggi lea maiddái čuoččuhan dan prinsihpa ahte lagasvuohta luondduresurssaide vuođđuda ávkkástallanvuoigatvuođa historjjálaš árbevieru perspektiivvas.
Saemiedigkie aaj jeahteme, lïhkesvoete eatnemevierhtide reeblemereaktam vadta aktene histovrijen perspektijvesne jïh provhkeperspektijvesne.
Sámediggi lea ásahan lagasvuođa- ja sorjjasvuođaprinsihppa stivrejeaddji prinsihppan mearraealáhusaid áŋgiruššama oktavuođas.
Lïhkesovete- jïh jearohksvoete-prinsihpem sjïehtesjamme goh akte stuvrije prinsihpe Saemiedigkien barkosne marijne jieliemidie.
Sámediggi bargá dan badjelii ahte:
Saemiedigkie sæjhta:
sihkkarastit mearrasámi guovlluid álbmogii bivdovuoigatvuođaid
göölemereaktam gorredidh almetjidie mearoesaemien dajvine
ovdánahttit ja lasihit barggahusa mearraealáhusain
fasseldimmiem evtiedidh jïh lissiehtidh marijne jielemi sisnjeli
Jahkásaš bušeahtaid bakte lea Sámediggi ráddjen ruđaid mearraealáhusaide.
Fïerhten-jaepien budsjedti tjïrrh dle Saemiedigkie tsavtshvierhtieh lyjkeme marijne jieliemidie.
Go doarjut fanasháhkamiid, báikkálaš vuostáiváldinrusttegii ođasmahttima ja oaččuhit buvttaovdánahttima mearraealáhusain, de sáhttit bisuhit ja nannet ceavzilis guolástusbirrasiid sámi riddo- ja vuotnaguovlluin.
Gosse dåarjoem vadta skåårvemidie vïnhtsine, bueriedimmieh voenges dåastovesijjijste, jïh dorjeseevtiedimmine viehkiehtidh marijne jielemen sisnjelen, maahta buerebelaakan viehkiehtidh monnehke göölemebyjresh tjåadtjoehtidh jïh veaksahkåbpoe darjodh, saemien mearoegaedtie- jïh fjovlesiebriedahkine.
Vuoigatvuođat:
Reaktah:
Stáhta lea lágalaččat geatnegahttojuvvon láhččet sámiide vejolašvuođa sihkkarastit ja ovdánahttit kultuvrraset.
Staaten akte reaktadiedte saemide nuepieh vedtedh altese kultuvrem gorredidh jïh evtiedidh.
Guolásteapmi vuonain ja riddoriddoguovlluin, ávnnaslaš kulturvuođđun, lea mearrideaddjin ássamii - ja barggahussii miehta rittu sámi báikegottiin.
Gööleme fjovline jïh mearojne, goh akte materijelle kultuvrevåarome, lea vihkeles årrome- jïh fasseldimmien gaavhtan saemien voenges siebriedahkine mearoebealesne.
Sámediggi lea čađat bargan ožžodeames guolleresurssaid nana báikkálaš hálddašeami.
Saemiedigkie lea gaajhki jaepiej tjïrrh barkeme guktie dïhte voenges reereme göölemevierhtijste veaksahkåbpoe sjædta.
Dán leat dahkan vai guolásteddjiide láhččet eanet válddi ja váikkuhanfámu go resurssaid geavaheapmi galgá mearriduvvot.
Dam lea dorjeme juktie göölijidie stuerebe faamoem jïh tsevtsemem vedtedh, gosse edtja vierhtieåtnoem nænnoestidh.
Guovlulaš hálddašeapmi, mas sámit lea mielde mearridemiin, lea álbmotrievtti unnimus standárdda siskkobealde ja álbmotrievtti álgoálbmogiid ja minoritehtaid njuolggadusaid mielde.
Regijovnale reereme, gusnie saemieh leah meatan jïh åadtjoeh meatan årrodh nænnoestidh, sæjhta dej almetjeriekteles unnemesstandardi sisnjeli årrodh, jïh almetjereaktan njoelkedassi mietie aalkoealmetji jïh unnebelåhkoej bïjre.
Hástalus lea, lassin vuoigatvuođaperspektiivii, ulbmillaš gaskaomiid bakte ásahit buoret ekonomalaš rámmaeavttuid fanasveaga ođasmahttimii, bisuhit vuostáiváldinbáikkiid gosa báikkálaš guolásteaddjit sáhttet buktit bivdosállaša ja nannet rekruterema guolleealáhussii.
Haesteme lea, lissine reaktaperspektijvese, ulmiestuvreme tsavtshvierhtieåtnoen tjïrrh, buerebe ekonomeles mierietsiehkieh sjugniedidh orre vïnhtside, tjåadtjoehtidh dåastovesijjiem dejtie mah guelieh deallahtieh, jïh orre göölijh göölemebarkose skååffedh.
Sámi giellaprošeavttaide lea rabas ohcanáigemearri 2015 rájes
Saemien gïeleprosjekth ræhpas ohtsememieriem åtna 2015 raejeste / Reeremedajve saemien gïelide / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
09. Ođđajagimánnu 2015
Saemien gïeleprosjekth ræhpas ohtsememieriem åtna 2015 raejeste
2015 rájes lea ohcanvuđot doarjjaortnegis sámi giellaprošeavttaide rabas ohcanáigemearri.
Dåarjoeöörnege saemien gïeleprosjektide ræhpas ohtsememieriem åtna 2015 raejeste.
Ohcamiid sáhttá sáddet miehtá jagi, ja dat meannuduvvojit dađistaga go bohtet.
Dan åvteste maahta ohtsemidie sïjse seedtedh abpe jaepiem, jïh dah iktemearan gïetesuvvieh.
- Dát rievdadeapmi mielddisbuktá ahte ohccit galget jođáneappot oažžut vástádusa ohcamiidda, nu ahte besset álggahit prošeavttaideaset nu árrat go vejolaš, dadjá sámediggepresideantta Aili Keskitalo.
- Daejnie jarkelimmine ohtsijh sijhtieh vaestiedassem åadtjodh sijjen ohtsemidie verkebe goh aarebi, jïh maehtieh prosjektigujmie nierhkedh dan varke goh gåarede, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Sámediggi lea maid váldán eret vuoruhemiid mat leat leamaš daid maŋemus jagiid, ja árvvoštallat baicca ohcamiid kvalitehta ja báikkálaš dárbbuid ektui.
Saemiedigkie lea aaj båarhte vaalteme doh fïerhten jaepien våaroehtimmieh mah ohtsemidie stuvreme daan raajan. Daelie ohtsemh vuarjasjamme sjidtieh kvaliteeten jïh voenges daerpiesvoeti mietie.
- Dáinna rievdadusain lea mis buoret vejolašvuohta doarjut buriid giellaovddidanprošeavttaid mat leat čadnon daidda dárbbuide mat leat iešguđetge guovllus, dadjá Keskitalo.
- Daejnie jarkelimmine maehtebe aaj hijven gïeleevtiedimmieprosjekth nænnoestehtedh mah leah voenges daerpiesvoetide ektiedamme dejnie ovmessie dajvine, Keskitalo jeahta.
Áŋgiruššan girjjálašvuođain mánáide ja nuoraide / Dáidda – ja kulturbargu / Kultureallin / Sámediggi - Sametinget
Lidteratuvrem maanide jïh noeride dåarjohte / Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Áŋgiruššan girjjálašvuođain mánáide ja nuoraide
Lidteratuvrem maanide jïh noeride dåarjohte
10. Skábmamánnu 2015
Saemiedigkieraerie lea daelie dåarjoem saemien lidteratuvrese dåårjeme jaapan 2015.
Sámediggeráđđi lea dál juolludan doarjaga sámi girjjálašvuhtii 2015:s. Sámediggái bohte ohcamat measta 15 miljon ru ovddas čáppagirjjálašvuođa doarjjaortnegii, ja ollislaš juolludusrámma lea 6,3 miljon ru..
Saemiedigkie ohtsemh åadtjoeji mahte 15 millijovnh kråvnaj åvteste dåarjoeöörnegen bijjelen tjiehpieslidteratuvrese, mearan dïhte ållesth mieriedåarjoe lea 6,3 millijovnh kråvnah.
- Sámi girječállit ja lágádusat buktet ollu buriid prošeavttaid, ja kvalitehta hui ollu prošeavttain duođašta ahte girjjálašvuohta lea lieđđumin.
- Saemien tjaelijh jïh bertemh jïjnjh hijven prosjekth deellieh, jïh kvaliteete gelline daejstie prosjektijste vuesehte aktem lidteratuvrescenam mij bïhtsegeminie.
Dán jagi leat mii erenoamážit válljen vuoruhit girjjálašvuođa nuoraide, ja leat juolludan doarjaga sihke ođđa románaid, diktagirjjiid, govvasárggusráidduid ja fágagirjjiid almmuheapmái, cealká ráđđelahttu Henrik Olsen.
Daan jaepien libie sjïerelaakan veeljeme lidteratuvrem noeride våaroehtidh, jïh mijjieh libie dåarjoem vadteme dovne orre romaanide, diktegærjide, guvvieraajrojde jïh faagegærjide, raerielïhtsege Henrik Olsen jeahta.
Ráđđelahttu Olsen deattuha ahte sii leat válljen áŋgiruššat girjjálašvuođain boarráset mánáid ja nuoraid várás, sihke originálagirjjálašvuođa ja jorgaleami, danne go oaidnit ahte lea stuorra dárbu girjjálašvuhtii sámegillii dán ahkejovkui.
Raerielïhtsege Olsen tjïerteste dah leah veeljeme lidteratuvrem båarasåbpoe maanide jïh noeride dåarjoehtidh, dovne originaalelidteratuvre jïh jarkoestimmie, dan åvteste dah vuejnieh joekoen daerpies lidteratuvrine saemien gïelesne daennie aalteredåehkesne.
- Ođđa sámi nuoraidgirjjálašvuohta váilu ja min mielas lea hui deaŧalaš ahte maiddái sámi mánáide ja nuoraide lea buorre girjjálašvuođa fálaldat sin iežaset eatnigillii.
- Orre saemien noerelidteratuvre fååtese jïh mijjieh utnebe joekoen vihkeles aaj saemien maanah jïh noerh aktem hijven gærjafaalenassem utnieh jïjtsh ietniengïelesne.
Eanet máttasámi girjjit
Jienebh åarjelsaemien gærjah
Earret eará lea Davvi-Trøndelága fylkabibliotehkii juolluduvvon 420 000 ruvdnosaš ohcan bivnnuhis mánáidgirjjiid jorgaleapmái máttasámegillii.
Dej gaskem mah dåarjoem åådtjeme lea Noerhte-Trööndelagen Fylhkengærjagåetie mij 420 000,- kråvnah dåarjojne åådtjeme juktie lyjhkedihks maanagærjah jarkoestidh åarjelsaemien gïelesne.
- Davvi-Trøndelága fylkkagielddas lea ollu jagiid leamaš fokus oažžut girjjiid máttasámegillii, ja dát áŋgiruššan lea juoga maid mii leat válljen doarjut sihke 2014:s ja dán jagi, cealká ráđđelahttu Henrik Olsen.
- Noerhte-Trööndelagen Fylhkengærjagåetie lea gellie jaepieh fokusem åtneme gærjafaalenassem utnedh åarjelsaemien gïelesne, jïh mijjieh libie veeljeme dåarjodh dovne jaepien 2014 jïh daan jaepien, raerielïhtsege Henrik Olsen jeahta.
2015:s lea oktiibuot juolluduvvon 6 302 000 ru sámi girjjálašvuhtii, ja juolluduvvon ohcamiid gaskkas leat girjeprošeavttat sihke davvi-, julev- ja máttasámegillii.
Tjåanghkan libie dåårjeme 6 302 000 kråvnah saemien lidteratuvrese jïh dej ohtsemi gaskem mah dåarjoem åådtjeme lea gærjaprosjekth dovne noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien gïelesne.
Ollislaš geahčastaga juolluduvvon ohcamiin gávnnat dákko.
Akte ållesth læstoe gaajhki ohtsemigujmie mah dåarjoem åådtjeme lea daesnie.
Eanet dieđuid addá:
Vielie bïevnesh:
Gáibidit viiddiduvvon bivdoáiggi mearrasámi guolásteddjiide / Mearraealáhusat / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Guhkebe göölemetïjjem kreava mearoeloesegöölijidie / Marijne jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Gáibidit viiddiduvvon bivdoáiggi mearrasámi guolásteddjiide
Guhkebe göölemetïjjem kreava mearoeloesegöölijidie
Sámediggi áigu duorastaga ođđajagimánu 14. b. čađahit politihkalaš konsultašuvnnaid Dálkkádat- ja birasdepartemeanttain mearraluosa hálddašeamis.
Saemiedigkie edtja duarstan tsïengelen 14. b. politihkeles rååresjimmieh tjïrrehtidh Klijma-jïh byjresedepartemeentine mearoeloesereeremen bïjre.
Sámediggeráđđelahtu Silje Karine Muotka váldá fárrui sihke fágalaš veahki Sámi allaskuvllas ja ealáhusa ovddasteaddji čoahkkimii.
Silje Karine Muotka meatan vaalta dovne faageles maehtelesvoetem Saemien Jïlleskuvleste jïh tjirkijem jieliemistie daan tjåanghkose.
- Dál lea duođai áigi ahte ráđđehus guldala mii mis lea dadjamuš mearraluossabivddu bivdoáiggiid birra.
- Daelie badth reerenasse tjuara goltelidh maam mijjieh jiehtebe göölemetïjji bïjre mearoeloesegöölemasse.
Mii leat bargan badjel gávcci jagi dáinna proseassain, ja bivdoáiggiid gáržžideapmi dán áigodagas lea oalát dohkketmeahttun danne go dat earret eará dagaha dan ahte dákkár bivdui šaddá veadjemeahttun ođđasis rekrutteret, dadjá Muotka.
Daelie libie bijjelen gaektsie jaepieh gïehtelamme daejnie prosessine, jïh ibie maehtieh jååhkesjidh gaertjiedimmieh göölemetïjjesne daan boelhken gaskem jeatjah dan åvteste ij gåaredh orre göölijh dåårrehtidh daan göölemevuakan, Muotka jeahta.
Lávga gulahallan mearraluossabivdiiguin Čakčat 2015:s čohkkii Muotka buot mearraluossabivdoaktevrraid oktasaš čoahkkimii.
Tjaktjen 2015 Muotka gaajhkh mearoeloesegöölijh tjöönghki akten tjåenghkies tjåanghkose.
- Dalle soabaimet mii oktasaš oainnu mearraluossabivdoreguleremiid birra, ja mis lea dál oktasaš vuordámuš ahte juoga dáhpáhuvvá.
- Dellie seamadimh akten tjåenghkies vuajnoen bïjre mearoeloesegöölemestuvrehtimmiej bïjre, jïh daelie gaajhkesh mijjieh veanhtadibie daelie tjuara mij akt heannadidh.
Mii háliidit bivdoáiggi viiddideami min oktasaš cealkámuša mielde, dadjá sámediggeráđđi Silje Karine Muotka.
Mijjieh sïjhtebe göölemetïjje guhkebe sjædta naemhtie guktie tjåådtje mijjen tjåenghkies lahtestimmesne, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
- Mii leat soahpan ahte mii galgat čađahit luossaresurssaid hálddašeami bures, muhto mearraluossabivdit leat ožžon eahpegovttolaš bivdogáržžidemiid, ja jagi 1994 rájes leat luossabivdosajiid lohku mat leat geavahusas eanet go beliin geahppánan.
Mijjieh libie sïemes mijjieh edtjebe loesevierhtiem hijvenlaakan reeredh, men mearoeloesegöölijh leah ååpsen jïjnjh gaertjiedimmieh åådtjeme göölemisnie, jïh 1994 raejeste dle vaenebe goh akte lehkie aajmene dejstie mearoeloesegöölemesijjijste mah leah åtnosne.
Dát mearkkaša maiddái dan ahte luossaresurssaiguin ávkkástallan lea garrasit futnon, dadjá Muotka.
Daate aaj sæjhta jiehtedh nuhteme loesevierhteste lea tjarke geahpanamme, Muotka jeahta.
Deaŧalaš bivdu mearrasámiide - Dáláš reguleremiid geažil lea measta veadjemeahttun bargat mearraluossabivdoealáhusain.
- Daan beajjetje stuvrehtimmiej gaavhtan dle halhta tjalhta mearoegööleminie gïehtelidh goh jieleme.
Dán ferte ráđđehus maiddái áddet.
Dam reerenasse aaj tjuara krööhkestidh.
Ráđđehusa ovddasvástádussii gullá maiddái dat ahte mearrasámi kultuvrras galgá leat ávnnaslaš kulturvuođđu, dadjá sámediggeráđđi Silje Karine Muotka.
Reerenassen dïedte lea aaj aktem materijelle kultuvrevåaromem tjåadtjoehtidh mearoesaemien kultuvrese, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Eanet dieđuid addá: Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka, 984 87 576
Vielie bïevnesh: Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka, 984 87 576
Vuoigatvuođat / Duogáš / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Reaktah / Sjïeke / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Vuoigatvuođat
Reaktah
” Ráđđehus atná iežas sámepolitihka deaŧalaš vuođusin ahte Norggas stáhta álgovuolggalaččat vuođđuduvvui guovtti álbmoga – sámiid ja dážaid – eanaguovllu ala, ja ahte goappašiid álbmogis lea seamma vuoigatvuohta ja seamma gáibádus beassat gárgedit iežas kultuvrra ja giela.
" Goh akte vihkeles våarome sov politihkese dle reerenasse våaroemasse beaja staate Nöörje aalkovistie lea göökte åålmegi dajvesne tseegkesovveme – saemieh jïh nöörjen almetjh – jïh gåabpegh åålmegh dam seamma reaktam jïh seamma krievemem utnieh sov kultuvrem jïh sov gïelem evtiedidh.
Dát prinsihpalaš ovttaárvosašvuohta lea nannejuvvon Vuođđolága §:s 110 A. ”
Daate prinsihpeles seammavyörtegsvoete Maadthlaaken § 110 A tjåådtje. "
Sámedikki doaibma guoskkaha juohkelágan riekteáššiid buot servodatsurggiid siskkobealde.
Saemiedigkie gaajhkesåarhts reaktagyhtjelassh sov darjosne gïetede, gaajhki siebriedahkesuerkiej sisnjeli.
Sámiin leat sierra vuoigatvuođat; indiviida dásis, sierra álbmogin ja álgoálbmogin.
Saemieh ovmessie såarhts reaktah utnieh; goh indivijde, goh jïjtse åålmege jïh goh aalkoealmetje.
Sámiin leat árbejuvvon vuoigatvuođat iežaset árbevirolaš eatnamiidda ja čáziide ja sis lea vuoigatvuohta resurssaide mat leat dáin guovlluin oktasaš ávnnaskeahtes kultuvrra vuođđun.
Saemieh eerpeme reaktah utnieh sijjen aerpievuekien eatneme- jïh tjaetsiedajvide, jïh reaktam vierhtide utnieh dejnie dajvine mah leah dïhte tjåenghkies materijelle kultuvrevåarome.
Vuoigatvuođat gullet maiddái surggiide nugo giella, oahpahus, dearvvašvuohta ja kulturmuittuid hálddašeapmi.
Dah reaktah leah aaj ektiedamme dejtie suerkide goh gïele, ööhpehtimmie, healsoe jïh reereme kultuvremojstesijstie.
Riektevuođđu vuolgá riikkaidgaskasaš álbmotrievttálaččat čadni konvenšuvnnain, siskkáldas norgalaš rievttis ja sámiid dološ vieruin ja riekteáddejumiin.
Daate reaktavåarome gaskenasjovnale almetjerïekteles viedteldihkie konvensjovnine gååvnese, sisnjelds nöörjen reaktesne jïh saemiej provhkine jïh reaktavuajnojne.
Sámi álbmotválljen orgánan Norggas lea Sámedikki mihttomearrin bargat sámiid vuođđo vuoigatvuođaid dohkkehemiin vuođđun sámi kultuvrra, giela ja servodateallima goziheapmái ja nannemii ja sierra sámi árbevieruid bisuheapmái.
Goh saemiej almetjeveeljeme åårgane Nöörjesne, dle Saemiedigkien ulmie lea barkedh guktie saemiej vihkielommes reaktah jååhkesjimmiem åadtjoeh, mij lea akte våarome juktie gorredidh jïh nænnoestidh saemien kultuvrem, gïelem jïh siebriedahkejielemem, jïh ihke dah ovmessie saemien aerpievuekieh gååvnesieh.
Álbmotrievtti ja sámi vuoigatvuođaid oktavuođas lea deaŧalaš čujuhit ahte:
Almetjereaktine jïh saemien reaktajgujmie ektine dle vihkeles tjïertestidh:
Álgoálbmotdoaba ii čatnas sidjiide geat bohte ovddimusat.
Aalkoealmetjedïejvese ij leah ektiedamme dejtie mah voestegh bööti.
Álgoálbmotdoaba ja álgoálbmogiid vuoigatvuođat eai čatnas arkeologalaš duođaštusaide dan ektui geat bohte ovddimužžan.
Aalkoealmetjedïejvese jïh aalkoealmetjereaktah eah leah arkeologeles vihtiestimmide ektiedamme, mah vuesiehtieh gie voestegh bööti.
Álgoálbmogiid vuoigatvuođaide gullet dat vuoigatvuođat mat dain olbmuin geat ovtta guovllus ledje álgoálggus ovdal go stáhtat vuođđuduvvojedje, muhto mat eai dohkkehuvvon ovttaárvosažžan.
Aalkoealmetjereaktah reaktide dejtie almetjidie feerhmieh mah joe lin dajvesne åvtelen nasjovnalestaate tseegkesovvi, bene mah idtjin ååktemem åadtjoeh goh seammavyörtegs.
ILO-konvenšuvnnas nr. 169 álgoálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain čuožžu ahte álgoálbmogat leat:
ILO-konvensjovnesne nr. 169, aalkoealmetji jïh tjiertealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine dle tjåådtje aalkoealmetjh leah
iešmearrideaddji riikkaid álbmogiidda mat adnojuvvojit eamiálbmogin dan dihte go dát álbmogat leat sin maŋisboahttit geat ásse riikkas dahje dan guovllus masa riika gulai, go guovlu váldojuvvui dahje koloniserejuvvui dahje dálá riikkarájit ásahuvvojedje, ja geat juridihkalaš servodatsajisteaset beroškeahttá leat ollásit dahje muhtin muddui seailluhan iežaset sosiála, ekonomalaš, kultuvrralaš ja politihkalaš ásahusaid.
" Almetjh jïjtjeraarehke staatine mah aalkoealmetjinie vuajnalgieh, juktie dah almetjijstie båetieh mah laantesne jallh aktene geografiske dajvesne laanten nuelesne årroejin, dellie gosse vitneme jallh koloniseringe lin, jallh gosse dejtie daaletje staati raastide nænnoesti, jïh saaht mij riekteles sijjide leah, gaajhkh jallh naaken sijjen jïjtsh sosijale, ekonomeles, kultuvrelle jïh polithkeles institusjovnh utniehtamme. "
Sámiin eai leat dakkár sierra vuoigatvuođat mat čuozašedje daid vuoigatvuođaide mat dážain muđui leat.
Saemieh eah sjïere reaktah utnieh mah giehpiedieh naaken dejstie jeatjah nöörjen almetji reaktijste.
Dat go lea álgoálbmot ii mearkkaš dan ahte sis livčče stuorát vuoigatvuohta go earáin eatnamiidda ja čáziide.
Aalkoealmetjinie årrodh ij sïjhth jiehtedh naaken stuerebe reaktam utnieh dajvide jïh tjaatside mubpijste.
Sámiin eai leat eanet vuoigatvuođat go dážain ávkkástallat luondduriggodagaiguin, spiehkastahkan lea boazodoallu, mii árbevirolaččat lea doalahuvvon sámiide Norggas.
Saemieh eah jienebh reaktah utnieh nöörjen almetjijste eatnemevierhtide nuhtedh, bielelen båatsoe, mejnie aerpievuekien mietie, ajve saemieh maahteme gïehtelidh Nöörjesne.
Eará ealáhusain nugo eanadoalus ja guolástusas leat iežaset sierra rievttit sorjjakeahttá kultuvrralaš gullevašvuođas.
Jeatjah jielemh goh laanteburrie jïh gööleme sijjen sjïere reaktah utnieh saaht man kultuvrese ektiedimmiem åtna.
Álgoálbmotrivttiin sihkkarastojuvvo ahte sámiin galget leat seammalágan vejolašvuođat go dážain bargat kultuvrrain, bisuhit sin eallinvuogi ja vejolašvuohta bissut álbmogin maiddái boahtteáiggis.
Aalkoealmetjereaktah gorredieh dah saemieh edtjieh seamma nuepieh åadtjodh goh nöörjen almetjh sov kultuvrem evtiedidh, sov jieledevuekiem tjåadtjoehtidh jïh nuepiem utnedh aktine åålmeginie årrodh aaj båetijen biejjien.
Dán oktavuođas áddejit ollugat boastut go navdet ahte sierra doaibmabijut leat seamma go sierra vuoigatvuođat.
Daesnie jeenjesh vienhtieh sjïere råajvarimmieh leah dïhte seamma goh sjïere reaktah.
Dat go sámi mánáin leat seammalágan vuoigatvuođat go dáža mánáin oahppat eatnigielaset skuvllain ii leat makkárge sierra vuoigatvuohta.
Ij leah naan sjïere reakta saemien maanah edtjieh seamma nuepieh åadtjodh goh nöörjen maanah sov ietniengïelem skuvlesne lïeredh.
Dát vuoigatvuohta vuolgá Oahpahuslága vuođul ja almmá sierra láhkateavstta vealahuvvošedje sámi mánát.
Daate reakta Ööhpehtimmielaakesne tjåådtje, jïh bielelen daam sjïere laaketeekstem dle saemien maanah lin sïerreldihkie sjïdteme.
Dat mii várra sáhttá áddejuvvot sierraláhkai meannudeapmin, ii leat eará go doaibmabidju mii lea dárbbašlaš go ovttaárvosašvuođa, dássásašvuođa ja seammaláganvuođa galggaš sihkkarastit.
Dïhte mij seapan vååjnoe goh joekehts gïetedimmie, ij leah mij akt jeatjebe goh akte råajvarimmie mij lea daerpies juktie seammavoetem, jïh seamma nuepieh gorredidh.
Riikkaidgaskasaš konvenšuvnnat
EN.
ON konvenšuvnnas siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid hárrái 1966:s (SP) leat ollu deaŧalaš ja guovddáš álbmotrievttálaš sámerievtti norpmat.
’ i konvensjovne sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre jaepeste 1966 (SP) jïjnjh vihkeles jïh voernges almetjeriekteles njoelkedassh åtna saemiereaktaj bïjre.
Dát konvenšuvdna lea maiddái heivehuvvon norgga riektái mas lea ovdamunni eará lágaid ektui, gč. olmmošvuoigatvuođalága.
Daate konvensjovne aaj meatan vaaltasovveme nöörjen reaktesne mij jeatjah laaki åvtelen båata, v. almetjereaktalaakine.
Erenoamáš guovddážis lea artihkal 1 mas válddahuvvo álbmoga iešmearridanriekti, artihkkalat 2, 3 ja 26 mat válddahit vealaheami vuostálastima ja artihkal 27 mas nannejuvvo ahte olbmuin geat gullet etnalaš, oskku dahje gielalaš minoritehtaide ii galgga biehttaluvvot vuoigatvuohta bargamis sin iežaset kultuvrrain, dovddasteames sin oskku, dahje geavaheames sin iežaset giela.
Joekoen vihkeles 1. artihkele mij lea almetji reaktaj bïjre jïjtje nænnoestidh, artihkele 2, 3 jïh 26 mij lea ij-sïerredimmien bïjre, jïh artihkele 27 mij vihteste almetjh etnihken, religijööse jallh gïeleldh unnebelåhkojste eah edtjh nyöjhkesovvedh sov jïjtse kultuvrem utnedh, sov jïjtse religijovnem bæjhkodh jallh utnedh, jallh sov jïjtse gïelem nåhtadidh.
Álgoálbmogiid ektui guoská artihkal 27 maiddái ávnnaskeahtes kulturbargui ja árbevirolaš ealáhusdoibmii mii čatnasa eatnamiid ja luondduriggodagaid geavaheapmái.
Aalkoealmetji muhteste, dle artihkele 27 aaj feerhmie dam reaktam materijelle kultuvrese jïh aerpievuekien jielemegïehteldæmman, mij lea åtnose laante- jïh eatnemevierhtijste ektiedamme.
Mearrádus suodjala maiddái luonddulihkahallamiid vuostá guovlluin maid álgoálbmogat geavahit árbevirolaš ealáhusbargui.
Daate nænnoestimmie aaj vaarjelimmiem buakta hearaldehtemi vööste eatnamisnie, dejnie dajvine gusnie aalkoealmetjh aerpievuekien jielemigujmie gïehtelieh.
ON konvenšuvnnas ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođain, 1966:s leat maiddái artihkkalat main lea mearkkašupmi sámerievttálaš áššečuolmmaide.
EN. ’ i konvensjovne ekonomeles, sosijale jïh kultuvrelle reaktaj bïjre jaepeste 1966 (ØSK) aaj artihkelh åtna mah ulmiem utnieh saemieriekteles dåeriesmoerevuajnojde.
Nugo SP ja maiddái ESK leat heivehuvvon olmmošvuoigatvuođaláhkii norgga rievttis ovdamuniin eará lágaid ovddabealde.
Goh SP dle aaj ØSK almetjereaktalaaken tjïrrh meatan vaaltasovveme nöörjen reaktesne jïh jeatjah laaki åvtelen båata.
Artihkal 1 mas válddahuvvo iešmearridanriekti lea seammalágan go SP vuosttaš artihkal.
1. artihkele mij lea reaktan bïjre jïjtse nænnoestidh lea eevre seammaplïeres goh 1. artihkele SP.
Artihkkalis 2 nr 2 ja 13 nannejuvvo ahte stáhtat leat geatnegahttojuvvon dáhkidit ahte vuoigatvuođat mat leat ESL:s duohtan dahkkojuvvojit almmá makkárge vealaheami haga.
’ sne. 2. artihkele nr. 2 jïh 13 vihtiestieh dah staath diedtem utnieh tjirkedh ihke tjïrrehtimmie reaktijste mah leah ØSK. ’ esne, heannede naan såarhts sïerredimmien bielelen.
ON konvenšuvnnas mánáid vuoigatvuođaid birra 1989 (MK) leat guokte vuoigatvuođa main erenoamážit namuhuvvojit álgoálbmotmánáid vuoigatvuođaid.
EN. ’ i konvensjovne maanaj reaktaj bïjre jaepeste 1989 (BK) göökte reaktah åtna mah sjïerelaakan aalkoealmetji reaktah neebnieh.
Artihkal 30 lea measta seammalágan go SP artihkal 27, dainna erohusain ahte álgoálbmot lea čielgasit namuhuvvon MK artihkkalis 30.
30. artihkele lea mahte seammalaakan goh 27. artihkele SP. ’ sne, dejnie joekehtsinie aalkoealmetjh leah sjïerelaakan neebneme BK.
Dát mearrádus ásaha álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid stáhtii sámi mánáid bajásšaddaneavttuid ektui ja sin osku, kultuvrralaš ja gielalaš vuoigatvuođaid hárrái.
’ en 30. artihkelisnie. Daate nænnoestimmie almetjeriekteles åeliedimmieh staatese tseegkie, saemien maanaj byjjenimmietsiehkiej bïjre jïh dej religijööse, kultuvrelle jïh gïeleldh reaktaj bïjre.
Artihkal 17 (d) ásaha geatnegasvuođa stáhtii das ahte dat váikkuha dan ahte mediat váldet sierra vuhtii álgoálbmotmánáid gielalaš dárbbuid.
17. artihkele (d) staatem åelede meedija edtja sjïerelaakan krööhkestidh aalkoealmetjemaanaj gïeleldh daerpiesvoeth.
Mánáidkonvenšuvdna lea nugo SP ja ESK heivehuvvon norgga riektái olmmošvuoigatvuođalága bokte.
Maanakonvensjovne lea goh SP jïh ØSK meatan vaaltasovveme nöörjen reaktesne, almetjereaktalaaken tjïrrh.
ON konvenšuvdna juohkelágan nállevealaheami heaittiheami birra 1965 (NVK) lea guovdileamos álbmotrievttálaš instrumeanta vealahanoktavuođas.
EN. ’ i konvensjovne nåhkehtimmien bïjre gaajhkesåarhts raase-sïerredimmijste jaepeste 1965 (RDK) lea dïhte vihkielommes alemetjeriekteles dïrrege gosse lea sïerredimmien bïjre.
Álgoálbmogiid vealaheapmi gullá NVK vuollái.
Sïerredimmie aalkoealmetjijstie RDK. ’ en nualan båata.
ON nállevealahankomitea aiddostahttá erenoamážit ahte dat go álgoálbmogat masset eatnamiid ja luondduriggodagaid “ kolonisttaide, gávppálaš servviide ja stáhtalaš fitnodagaide ” lea vealaheaddji.
EN. ’ i raasesïerredimmiedåehkie åvtese buakta joekoen aalkoealmetji teehpeme laanteste jïh eatnemevierhtijste “ kolonisereden, kommersielle sïeltide jïh staaten gïehteldimmide ” lea sïerredihks.
Nállevealahankomitea celkkii earret eará Norgga Ráđđehusa finnmárkkuláhka evttohussii ahte ballá das ahte láhkaevttohus mealgat unnida sámi stivrema ja mearrádusválddi eatnamiid ja luondduriggodagaid ektui Finnmárkku fylkkas.
Raase-sïerredimmiedåehkie lahtestimmine bööti gaskem jeatjah Nöörjen Reerenassen raeriestæmman finnmarhkelaakese, gusnie jeahta satne tjoeperde daate laakeraeriestimmie tjarkilaakan saemien giehtjedimmiem jïh sjæjsjalimmiefaamoem giehpede, dejtie dajve- jïh eatnemevierhtide Finnamarhken fylhkesne.
Komitea celkkii ahte Norga ferte geahččalit gávdnat dakkár čovdosiid eanariekteáššiide maid sámi álbmot sáhttá doarjut http://www.universalhumanrightsindex.org/documents/824/490/document/en/pdf/text.pdf
Dåehkie birri Nöörje tjoeri raerieh gaavnedh dejtie gyhtjelasside laantereaktaj bïjre, mej bïjre dah saemieh meehtin seamadidh. http://www.universalhumanrightsindex.org/documents/824/490/document/en/pdf/text.pdf
Čakčamánu 13. b. 2007 mearridii ON váldočoahkkin ON álgoálbmot julggaštusa.
Skïereden 13. b. 2007 dle EN. ’ i generalekrirrie EN. ’ sne bæjhkoehtimmiem nænnoesti aalkoealmetji reaktaj bïjre.
Julggaštusas válddahuvvojit vuoigatvuođat iešmearrideapmái, eatnamiidda ja resurssaide, konsultašuvnnaide friija dieđihuvvon miehtama mielde, kultuvrii, kulturárbái, árbedieđuide, gillii, dearvvašvuhtii ja oahpahussii.
Bæjhkoehtimmie lea reaktaj bïjre jïjtjenænnoestæmman, dajvi jïh vierhtiej bïjre, råårestallemi bïjre akten frijje bievneme jååhkesjæmman, kultuvren jïh kultuvreaerpien bïjre, aerpievuekien daajroej bïjre jïh gïelen, healsoen jïh ööhpehtimmien bïjre.
Julggaštusas dohkkehuvvo čielgasit álgoálbmogiid iešmearridanriekti, nugo sámi álbmoga riekti friija mearridit iežas ekonomalaš, sosiálalaš ja kultuvrralaš ovddideami ja iežas etluondduresurssaid, ja dasto riekti friija mearridit iežaset politihkalaš dili.
Bæjhkoehtimmie vihtieslaakan jååhkesje aalkoealmetjh reaktam utnieh jïjtje nænnoestidh, daan nuelesne saemiej reakta frijjelaakan sov ekonomijen, sosijale jïh kultuvrelle evtiedimmien bïjre nænnoestidh, jïh reakta frijjelaakan sov politihkeles sijjien bïjre nænnoestidh.
Julggaštusas deattuhuvvo maiddái sámiid riekti nannet sin politihkalaš, rievttálaš ja ekonomalaš ásahusaid.
Bæjhkoehtimmie aaj saemiej reaktam tjïerteste sov politihkeles, riekteles jïh ekonomeles institusjovnh nænnoestidh.
ILO-konvenšuvdna nr. 169 álgoálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain, 1989 (ILO.
ILO-konvesjovne nr. 169 aalkoealmetji jïh krirriealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine jaepeste 1989 (ILO.
169) lea guovddáš álbmotriekteinstrumeanta álgoálbmotvuoigatvuođaid hárrái.
169) lea akte vihkeles dïrrege almetjereaktese gosse lea aalkoealmetji reakt naj bïjre.
Konvenšuvnnas válddahuvvojit eanarievttit, bargoeavttut, ámmátoahpahus, dearvvašvuohta ja oahpahus.
Konvensjovne lea laantereaktaj, barkoetsiehkiej, barkoelïerehtimmien, healsoe jïh ööhpehtimmien bïjre.
Konvenšuvnna čiehkageađgin leat konsultašuvnnat ja searvan.
Konsultasjovnh jïh meatan årrodh leah dïhte roenegierkie konvensjovnesne.
Konvenšuvnnas biologalaš eatnatgeardáivuođa birra, 1992 (CBD) lea maiddái mearkkašupmi sámerievttálaš ovdáneapmái, erenoamážit guoská dát artihkkaliidda 8 j og 10 c.
Konvensjovne biologeles gellievoeten bïjre jaepeste 1992 (CBD) aaj sjyöhtehke akten saemieriekteles evtiedimmien gaavhtan, joekoen dah artihkelh 8j jïh 10 c.
Go stáhtas lea geatnegasvuohta suodjalit biologalaš eatnatgeardáivuođa, de galget dat “ doahttalit, suodjalit ja bisuhit máhtolašvuođa, ođđaháhkamiid ja álgoálbmot ja báikkálaš servodaga / álbmoga geavahusa geat ellet árbevirolaš vuogi mielde.
Goh akte lïhtse dejnie staaten åeliedimmine juktie dam biologeles gellievoetem vaarjelidh, dle staath edtjieh “ ååktedh, gorrredidh jïh tjåadtjoehtidh daajroem, orresjugniedimmieh jïh haarjanimmiem aalkoealmetji siebriedahkide, jïh voenges siebriedahkide mah aerpievuekien mietie jielieh ”.
Ovttasbargošiehtadus sámi dáidaga birra vuolláičállojuvvo Oslos / Dáidda – ja kulturbargu / Kultureallin / Sámediggi - Sametinget
Laavenjostoelatjkoe saemien kåansten bïjre jååhkesjamme sjædta Oslosne / Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Ovttasbargošiehtadus sámi dáidaga birra vuolláičállojuvvo Oslos
Laavenjostoelatjkoe saemien kåansten bïjre jååhkesjamme sjædta Oslosne
Sámediggi ja Sámi dáiddárráđđi vuolláičállet ođđa ovttasbargošiehtadusa duorastaga juovlamánu 10.
Saemiedigkie jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerie aktem orre laavenjostoelatjkoem jååhkesjieh duarstan goeven 10.
b.. Oslos.
b. Oslosne.
Beliin lea 2004 rájes leamaš ovttasbargošiehtadus, ja dálá ođđa šiehtadus lea fámus áigodagas 2016-2019.
Guejmieh leah 2004 raejeste aktem laavenjostoelatjkoem åtneme, jïh dïhte orre latjkoe maam daelie jååhkesjamme lea faamosne boelhken 2016-2019.
– Šiehtadus galgá láhčit dasa ahte mis lea máŋggabealat ja rikkis sámi kultureallin boahtteáiggis.
– Latjkoe edtja sjïehteladtedh ihke mijjieh aktem gellielaaketje jïh ræjhkoes saemien kultuvrejieledem utnebe åvtese.
Sámi dáidagis lea stuorra veadju vuođđun sámi servodaga ovdáneapmái, ja šiehtadus galgá vuođđudit einnostanvejolašvuođa sámi kultureallimii, dadjá sámediggeráđđi Henrik Olsen.
Saemien kåanste stoerre nuepiem åtna goh våarome juktie saemien siebriedahkem evtiedidh, jïh latjkoe edtja daajroem tïjjen bïjre åvtese sjugniedidh saemien kultuvrejieliedasse, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
- Dáiddáršiehtaduslea áidnalunddot, ja addá min dáiddáriidda stuorra váikkuhanvejolašvuođa sámi girjjálašvuođa, musihka, govvadáidaga ja filmma boahtteáiggi ovdáneapmái, Olsen.
- Tjiehpiedæjjalatjkoe lea sjïere, jïh mijjen tjiehpiedæjjide stoerre faamoem vadta dan båetijen aejkien evtiedimmien bïjre saemien lidteratuvrese, musihkese, guvvietjeahpose jïh filmese, Olsen jeahta.
Sámedikki presideanta Aili Keskitalo vuolláičállá šiehtadusa Sámedikki bealis.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo latjkoem jååhkesje Saemiedigkien åvteste.
Ada Jürgensen vuolláičállá šiehtadusa Sámi dáiddárráđi bealis.
Ada Jürgensen latjkoem jååhkesje Saemien tjiehpiedæjjaraerien åvteste.
Šiehtadus vuolláičállojuvvo duorastaga juovlamánu 10. b. dii. 11.00 Scandic Victoria hoteallas Oslos.
Latjkoe jååhkesjamme sjædta duarstan, goeven 10. b. ts. 11.00 Scandic Victoria hotellesne Oslosne.
Vuolláičállindilálašvuohta lea rabas buohkaide.
Öörnedimmie lea ræhpas gaajhkesidie.
Eanet dieđuid addá: Sámediggeráđđi Henrik Olsen, 907 75 219
Vielie bïevnesh: Saemiedigkieraerie Henrik Olsen, 907 75 219
Sámi mánát vuoruhuvvojit gáržžes sámediggebušeahtas / Sártnit ja artihkkalat / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Saemien maanah jïh noerh våaroehtamme sjidtieh aktene gaertjies saemiedigkiebudsjedtesne / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Sámi mánát vuoruhuvvojit gáržžes sámediggebušeahtas
Saemien maanah jïh noerh våaroehtamme sjidtieh aktene gaertjies saemiedigkiebudsjedtesne
Sámediggeráđđi almmuha odne iežas bušeahttaevttohusa Sámediggái jahkái 2016. – Ráđđehusa stáhtabušeahttaevttohusas gáržžiduvvojit rámmat sámi servodaga ovddideapmái, konstatere sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen.
Daan biejjien Saemiedigkieraerie bæjhkohte sov budsjedteraeriestimmiem Saemiedægkan 2016. - Reerenassen raeriestimmie staatebudsjedtese gaertjiesåbpoe ekonomeles mierieh vadta juktie saemien siebriedahkem evtiedidh, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen vihteste.
Sámediggeráđi bušeahttaevttohusas Sámediggái 2016:s lea oktiibuot gollorámman 434 miljon ru..
Saemiedigkieraerien budsjedteraeriestimmie Saemiedægkan jaepien 2016 aktem åasamieriem åtna 434 millijovnh kråvnine.
Dat lea 5,6 miljon ru eanet go 2015 reviderejuvvon bušeahtas, muhto go rehkenastá hadde- ja bálkágoargŋuma ektui, de lea bušeahtta duohtavuođas njiedjan 0,5 % go buohtastahttá ovddit jagi bušeahtain.
Daate lea 5,6 millijovnh kråvnah vielie goh staeriedamme budsjedtesne 2015, men viertiestamme åasa- jïh baalhkalissiehtimmine dle daan jaepien budsjedte aktem realgiehpiedimmiem åtna 0,5 prosentine viertiestamme dæjmetje jaepien budsjedtine.
- Bušeahta geažil fertet unnidit doaimmaid sámi servodagas, muđui gal stáhtabušeahtta lea sakka ovdánan.
- Budsjedte aktem giehpiedimmiem vadta darjoeminie saemien siebriedahkesne, naakede mij lea akte tjarke vuestiebielie evtiedimmien vööste dennie jeatjah staatebudsjedtesne.
Muhto mun lean duhtavaš go mii hui gáržžes rámmaid siskkobealde leat nagodan vuoruhit doaibmabijuid nannet sámi giela, erenoamážit mánáid ja nuoraid ektui.
Men manne madtjeles ihke mijjieh gaajh gaertjies mieriej sisnjeli, libie buektiehtamme råajvarimmieh våaroehtidh juktie saemien gïelem nænnoestehtedh, joekoen maanide jïh noeride.
Midjiide lea deaŧalaš láhčit diliid nu ahte mánát galget oahppat eanet sámepolitihka ja demokratiija birra, deattuha Thomassen.
Mijjese lea vihkeles sjïehteladtedh ihke maanah edtjieh vielie saemiepolitihken jïh demokratijen bïjre lïeredh, Thomassen tjïerteste.
Doaibmabidju “ mánáid sámediggi ” evttohuvvo ruhtaduvvot 400 000 ruvnnuin.
Mijjieh råajvarimmiem " maanaj saemiedigkie " raeriestibie 400.000 kråvnajgujmie.
Sámediggi evttoha vuoruhit barggu ahte eanedit vánhemiid logu geat geavahit sámegiela váldogiellan mánáidasaset.
Saemiedigkie raereste barkoem våaroehtidh juktie eejhtegelåhkoem lissiehtidh mah saemien åejviegïeline nuhtjieh sijjen maanide.
Ráđđi evttoha muđui ahte ásahuvvo ođđa giellaarena joatkkaskuvllaid nuoraide geat váldet sámegiela.
Raerie aaj raereste orre gïelesijjieh tseegkedh noeride jåarhkeskuvlesne mah saemien luhkieh.
Juolludus sámi giellaguovddážiidda evttohuvvo lasihuvvot 4 miljon ruvnnuin.
Raerie lea raeriestamme dåarjoem saemien gïelejarngide lissiehtidh 4 millijovnh kråvnajgujmie.
Juolludusat sámi kulturásahusaide evttohuvvojit lasihuvvot 1,7 miljon ruvnnuin.
Dåarjoem saemien kultuvreinstitusjovnide raereste lissiehtidh 1,7 millijovnh kråvnajgujmie.
- Mii leat válljen vuoruhit daid surggiid main dárbu lea stuorámus, ovdamearkka dihtii addit mearkkašahtti lasáhusa lullisámi kulturfestiválii.
- Mijjieh libie veeljeme dejtie suerkide våaroehtidh gusnie daerpiesvoete stööremes, vuesiehtimmien gaavhtan sagke stuerebe lissiehtimmiem vedtedh Åarjelsaemien kultuvrefestivaalese.
Muhto mun dovddastan ahte lea hui gáržžes doaibmanvejolašvuohta 2016 bušeahtas, dadjá Ann-Mari Thomassen.
Men manne boejhkesjem Saemiedigkien budsjedtesne 2016 mijjieh gaajh vaenie dahkoesijjiem utnebe, Ann-Mari Thomassen jeahta.
Thomassen deattuha ahte Sámedikki bušehttii ja sámi servodahkii čuohcá hui ollu ráđđehusa váilevaš dáhttu dohkkehit dárbbuid sámi servodagas.
Thomassen tjïerteste Saemiedigkien budsjedte jïh saemien siebriedahke tjarke tsevtseme sjidtieh reerenassen faatoes væljoste daerpiesvoetide jååhkesjidh saemien siebriedahkesne.
Son čujuha ahte go ráđđehus áigu deattuhit davviguovlluid ja gieldaođastusa, de mielddisbuktá dat eanet hástalusaid ja deattu sámi servodahkii.
Dïhte vuesehte reerenassen faatoes fokuse vierhtienuhtemasse noerhtedajvine jïh tjïeltereforme sæjhta stuerebe haestemh jïh behtjiedimmiem sjugniedidh dan saemien siebriedahken vööste.
- Dát lea earret eará duogážin dasa go Sámediggeráđđi maiddái 2016:s evttoha joatkit davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš álgoálbmotbarggu alla aktivitehta dásis.
- Daate gaskem jeatjah man åvteste Saemiedigkieraerie aaj jaepien 2016 raereste dam jolle darjomedaltesem jåerhkedh noerhtelaanti jïh gaskenasjovnaale aalkoealmetjebarkosne.
Mihttomearrin lea konkretiseret sámiid ja eará álgoálbmogiid vuoigatvuođaid nana searvama bokte riikkaidgaskasaš mearrádusproseassain.
Ulmie lea viehkiehtidh tjïelkestidh saemiej jïh jeatjah aalkoealmetji reaktah gosse eadtjohke meatan gaskenasjovnaale sjæjsjalimmieprosessine.
Mii oaidnit ahte álgoálbmogiid ja sin vuoigatvuođaid ovdáneamis riikkaidgaskasaččat lea konkrehta mearkkašupmi Norgga sámepolitihka ja sámi vuoigatvuođaid ovdáneapmái báikkálaččat gielddain ja sámi ássanguovlluin.
Mijjieh vuejnebe evtiedimmie aalkoealmetji jïh aalkoealmetji reaktide gaskenasjovnaale sijjesne aktem tjïelke ulmiem åtna guktie dïhte nöörjen saemiepolitihke jïh saemien reaktah evtiesuvvieh tjïeltine jïh saemien årromedajvine.
Oktavuohta:
Govlehtallije:
Sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen, tel. + 47 900 57 123
Saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen, tel. +47 900 57 123
Ovttasbargu ja vuoigatvuođačielggadeapmi / Boazodoallu / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Laavenjostoe jïh reaktatjïelkestimmie / Båatsoe / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Ovttasbargu ja vuoigatvuođačielggadeapmi
Laavenjostoe jïh reaktatjïelkestimmie
Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnna bargojoavku geigii njukčamánu 21. b. iežas Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnna rievdadusevttohusa Norgga eanandoallo- ja biebmoministarii Sylvi Listhaugii ja Ruoŧa báikegoddeministarii Eskil Erlandssonii.
Barkoedåehkie nöörjen-sveerjen båatsoekonvensjovnese sov raeriestimmiem jarkelimmide nöörjen / sveerjen båatsoekonvensjovnese deellie bearjadahken, njoktjen 21. b. nöörjen laanteburrie- jïh beapmoeministerese Sylvi Listhaug jïh Sveerjen voeneministere Eskil Erlandsson.
Bargojoavkkus lea Norgga ja Ruoŧa bealde sámedikkiid, Ruoŧa sámiid riikkasearvvi ja Norgga boazosápmelaččaid riikkasearvvi ovddasteaddjit.
Barkoedåehkesne tjirkijh Saemiedigkijste Nöörjesne jïh Sveerjesne, Sveerjen saemiej rïjhkesiebreste jïh Nöörjen båatsoesaemiej rïjhkesiebreste.
Bargojoavkku jođiheaddji lea Ellinor Marita Jåma Norgga bealde Sámedikkis.
Barkoedåehkien åvtehke lea Ellinor Marita Jåma Nöörjen Saemiedigkeste.
Bargojoavku lea gulahallama bokte orohagaiguin ja čearuiguin evttohan ođđa konvenšuvdnateavstta.
Barkoedåehkie lea rååresjimmiej tjïrrh sïjtigujmie nöörjen jïh sveerjen bielesne aktem raeriestimmiem dorjeme akten orre konvensjovneteekstese.
Bargojoavkkus leat stuorra vuordámušat dasa ahte ráđđehusat bidjet bargojoavkku barggu ja evttohusa vuođđun go Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvdna fargga dohkkehuvvo.
Barkoedåehkien lea stoerre veanhtadimmieh ihke reerenassh sijhtieh barkoedåehkien barkoem jïh raeriestimmiem våaroemasse bïejedh akten varke vihtiestæmman nöörjen-sveerjen båatsoekonvensjovneste.
Bargojoavku lea bidjan vuođđun ahte ovttasbargošiehtadusat berrejit leat váldonjuolggadussan gaskal orohagaid ja čearuid.
Barkoedåehkie lea våaroemasse bïejeme laavenjostoelatjkoeh byöroeh åejvienjoelkedassine årrodh nøørjen jïh sveerjen sïjti gaskem.
Sierramielalašvuođa berre vuos geahččalit čoavdit šiehtadallamiid bokte ja dasto vejolaš soabadallamiid bokte Boazoguohtunlávdegotti vehkkiin.
Dastegh ovgeahpan dellie tjuara voestegh pryövedh rååresjidh jïh dan mænngan kanne liktedh viehkine Båatsoegåatomemoenehtsistie.
- Šiehtadallamat main eai leat bohtosat, čovdojuvvojit dakko bokte ahte Boazoguohtunlávdegoddi mearrida guohtunguovlluid, guohtunáiggiid ja boazologu.
- Edtja rååresjimmieh bielelen illedahkh loetedh viehkine Båatsoegåatomemoenehtsistie mij vihteste gusnie edtja gåatodh, gåessie edtja gåatodh jïh man gellie bovtsh edtja årrodh.
Váiddaorgánan doaibmá Ođđasisárvvoštallanlávdegoddi, mii dahká loahpalaš mearrádusa, muitala bargojoavkku jođiheaddji Ellinor Marita Jåma.
Laejhtemeåårgane lea Overprøvings-moenehtse mij dam minngemosth nænnoestimmiem vaalta, barkoedåehkien åvtehke Ellinor Marita Jåma soptseste.
Guohtunvuoigatvuođaid kárten ja sihkkarastin
Goerehtalleme jïh gorredimmie gåatomereaktijste
Nationála boazodoallopolitihkka lea jagiid mielde rievdadan orohagaid ja čearuid guohtunguovlluid.
Nasjovnaale båatsoepolitihke lea jaepieh doekoe nøørjen jïh sveerjen sïjti gåatomedajvh jarkelamme.
Bargojoavkku mielas lea áibbas deaŧalaš boahtteáiggi rádjerasttideaddji boazodollui ahte čađahuvvo vuoigatvuođakárten čielggadit riektevuođu, vai boahtteáiggis sáhttá čoavdit guohtunvuođu almmá stuorra riidduid haga.
Barkoedåehkie vuajna lea eevre daerpies dan båetijen aejkien raastendåaresth båatsoen gaavhtan, aktem reaktagoerehtallemem tjïrrehtidh juktie reaktavåaromem tjïelkestidh, guktie maahta gåatomevåaromem loetedh bielelen naan stoerre ovvaantoeh.
Muhtun doallit eai leat gártadan vieruiduvvan vuoigatvuođa iežaset ođđa guovlluide.
Såemies båatsoealmetjh eah leah provhkereaktam åådtjeme sijjen orre dajvide.
Dát lea deaŧalaš oassi dain hástalusain mat leat leamaš rádjerasttideaddji boazodoalu mihtilmasvuohtan.
Daate akte vihkeles bielie dejstie haestiemijstie mah guhkiem orreme dennie raastendåaresth båatsosne.
- Eahpesihkkaris dilli lea vuolgán nationála politihkas ja dan berre čoavdit dáid guovlluid vuoigatvuođaid almmolaš kártema ja dohkkeheami bokte, dadjá Jåma.
- Nasjovnaale politihke lea dam ovseekerevoetem sjugniedamme jïh byögkeles goerehtalleme jïh jååhkesjimmie reaktijste daejtie dajvide byöroe dam loetedh, Jåma jeahta.
Boraspiret áitet boazodoalu
Juvrh akte aajhtoe båatsose
- Konvenšuvdnaguovllus lea stuorra boraspiremáddodat goappašiid riikkain.
- Akte stoerre juvretjïerte konvensjovnedajvesne gåabpaginie laantine.
Dilli lea áittan goappašiid riikkaid boazodoalu ekonomalaš, ekologalaš ja kultuvrralaš guoddevašvuhtii.
Daelie dïhte akte aajhtoe båatsoen ekonomeles, ekonomeles jïh kultuvrelle monnehkevoeten vööste gåabpaginie laantine.
Boraspiret áitet ollugiid birgenlági, dadjá bargojoavkku jođiheaddji Ellinor Marita Jåma.
Juvrh jieliemassem gellide håvhtadieh, barkoedåehkien åvtehke Ellinor Marita Jåma jeahta.
- Nationála boraspirepolitihkka ferte vuhtiiváldit váikkuhusaid konvenšuvdnaguovllu boazodollui goappašiid riikkain, dadjá Jåma.
- Nasjovnaale juvrepolitihke tjuara konsekvenside båatsose konvensjovnedajvesne gåabpaginie laantine krööhkedh, Jåma jeahta.
Boazodoalloareálaid suodjaleapmi
Vaarjelimmie båatsoen dajvijste
Goappašiid riikkain gosa konvenšuvdna gusto dáhpáhuvvet dávjá sisabahkkemat guohtunguovlluide.
Ahkedh goerpedahkh gåatomedajvine dorjesuvvieh gåabpaginie laantine gusnie konvensjovne lea faamosne.
Sápmelaččaid bealis dát vásihuvvo dego guohtunareálain ii leat rievttálaš ja duohta suodjaleapmi.
Saemien bieleste dle vååjnoe goh gåatomedajvh eah naan vaarjelimmiem utnieh laakine jïh rïektesisnie.
- Lea iešvuosttaldeaddjin go rádjerasttildeaddji boazodoallu vuos sihkkarastojuvvo konvenšuvnna bokte, ja de dasto áitojuvvo eará sisabahkkemiid geažil, dadjá Jåma.
- Sæjhta akte paradokse årrodh jis dïhte raastendåaresth båatsoe gorresåvva konvensjovnen tjïrrh, seamma tïjjen goh dïhte lea håvhtadamme arealegoerpedahkijste jeatjah bielijste, Jåma jeahta.
Viidáset čuovvoleapmi
Vijriesåbpoe barkoe
Sámediggeráđđi Henrik Olsen giitá bargojoavkku barggu ovddas.
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen barkoedåehkiem gæjhta barkoen åvteste.
Son giitá maiddái buot orohagaid ja čearuid mat leat leamaš mielde proseassas.
Dïhte aaj gaajhkide sïjtide nøørjen jïh sveerjen bielesne gæjhta mah leah meatan orreme prosessesne.
- Sámediggeráđđi vuordá dál ahte Ruoŧa ja Norgga ráđđehusat čuovvolit bargojoavkku evttohusaid.
- Saemiedigkieraerie veanhtede doh reerenassh Sveerjesne jïh Nöörjesne barkoedåehkien raeriestimmiejgujmie vijriesåbpoe berkieh.
Lea deaŧalaš ahte mis lea dakkár konvenšuvdna mii fuolaha buot beliid vuoigatvuođaid ja beroštusaid buori vugiin, dadjá sámediggeráđđi Henrik Olsen.
Vihkeles mijjieh aktem konvensjovnem åadtjobe mij gaajhki guejmiej reaktah jïh ïedtjh hijvenlaakan gorredieh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Dá lea bargojoavkku rievdadusevttohus:
Daesnie barkoedåehkien raeriestimmie jarkelimmide:
Loga eanet barggu birra dás: http://www.sametinget.no/Naeringer/Reindrift/Norsk-svensk-reinbeitekonvensjon
Lohkh vielie barkoen bïjre: http://www.sametinget.no/Naeringer/Reindrift/Norsk-svensk-reinbeitekonvensjon
Eanet dieđuid addet:
Vielie bïevnesh:
Bargojoavkku jođiheaddji: Ellinor Marita Jåma, + 47 916 13 460
Barkoedåehkien åvtehke: Ellinor Marita Jåma, + 47 916 13 460
Eatnan ja resursavuoigatvuođat / Sámediggi - Sametinget
Laante jïh vierhtiereaktah / Saemiedigkie - Sametinget
Oza doarjaga
Ohtsh dåarjoem
Eatnan ja resursavuoigatvuođat
Laante jïh vierhtiereaktah
Sámi árbevirolaš anu nugomat bivddu, meahcásteami, boazodoalu ja guolásteami ii leat stáhta dohkkehan vuođđun go sámit leat háhkan vuoigatvuođaid.
Staate ij leah aerpievuekien saemien åtnoem, goh vijreme, lidteme, miehtjiesdajveste vierhtieh veedtjedh, båatsoe jïh gööleme, jååhkesjamme goh våarome reaktah ribledh.
Sápmelaččaid earenoamáš oktasaš atnu iige leat dohkkehuvvon dákkár atnun mii sápmelaččaide vuođđudivččii vuoigatvuođaid.
Dïhte sjïere tjåenghkies åtnoe mejnie saemieh gïehtelamme, ij vaallah jååhkesjamme sjïdteme dagkeres reaktam vedtedh.
Riikkaidgaskasaš riekteovdáneapmi, Norgga duopmostuollomearrádusat ja láhkaproseassat leat dagahan ahte maŋimus jagiid dađistaga leat dohkkehan ahte sápmelaččaid eatnan, čáziid ja valljodagaid árbevirolaš atnu maiddái addá oamastan- ja geavahanvuoigatvuođaid.
Gaskenasjovnale reaktaevtiedimmie, nöörjen sjæjsjalimmieh dåapmestovlesne jïh laakeprosessh Nöörjesne leah dorjeme guktie dej minngemes jaepiej dle ånnetji ånnetji jååhkesjamme aerpievuekien saemien åtnoe laanteste, tjaetsijste jïh vierhtijste, aaj eeke-jïh åtnoereaktah vedtieh.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Ávjovárri
NSR
Aili Keskitalo
Phone: +47 971 29 305
Eananvuoigatvuođat
Laantereaktah
Bivdovuoigatvuohta
Göölemereakta
Sámediggi bargá
Goerehtalleme
Sámiid eatnan- ja resursavuoigatvuođat duohta dohkkehuvvojit.
Aktem reelle jååhkesjimmiem åadtjodh saemiej laante- jïh vierhtiereaktijste.
Kártet vuoigatvuođaid mii maiddái sihkkarastá sámiid oktasaš vuoigatvuođaid.
Aktem goerehtallemem reaktijste utnedh, mah aaj tjåenghkies saemien reaktah gorredieh.
Dakkár riektegova, mii lea dásseárvosaš miehtá árbevirolaš sámi guovllu ja mii sihkkarastá duohta ovttaláhkásašvuođa majoritehta ja minoritehta gaskkas, ja iešguđet sámi guovlluid gaskkas.
Aktem reaktaguvviem utnedh mij lea seammavyörtegs abpe aerpievuekien saemien dajvem, jïh mij vihties hedtiem jienebelåhkoen jïh unnebelåhkoen gaskem gorrede, jïh ovmessie saemien dajvi gaskem.
Eatnamiid ja valljodagaid guhkitáiggi atnu buvttiha oamastan-, hálden- ja geavahanvuoigatvuođaid eatnamiidda ja valljodagaide.
Dïhte åtnoe laanteste jïh vierhtijste guhkiebasse lea goh eeke-, aajhtere-jïh åtnoereaktah laantedajvide jïh vierhtide.
Dat mii vuolggahii Áltá-čázádaga buođđudeami vuostálastimiid lei sápmelaččaid eanan- ja resursavuoigatvuođaid váilevaš dohkkeheapmi.
Akte eevre vihkeles fåantoe dan ræjhtose bigkemen bïjre Alta-tjaetsieåereste, lij dannasinie jååhkesjimmie saemien laante- jïh vierhtiereaktijste fååtesi.
Okta vuostálastimiid bohtosiin lei ahte ráđđehus jagi 1980. s nammadii sámi vuoigatvuođalávdegotti mii galgga čielggadit ” … sámi álbmoga rievttálaš dili eatnamiid ja čáziid geavahan- ja oamastanvuoigatvuođa ektui ”.
Daan ræjhtoen sjïekenisnie dle reerenasse aktem saemiereaktamoenehtsem tseegki jaepien 1980, mij edtji salkehtidh «…..
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ovddidii vuosttaš oassečilgehusas jagi 1997:s ja nubbi oassečilgehusa ges 2007:s.
gyhtjelasside dan saemien åålmegen reaktatsiehkien bïjre gosse lea reaktan, nuhtjemen jïh åtnoen bïjre laanteste jïh tjaetsijsteš.
Dohkkeheames eatnan- ja resursavuoigatvuođaid gullá dasa man vuosttažettiin sáhttá máinnašit priváhta vuoigatvuođadilliin.
Saemiereaktamoenehtse sov voestes raeriestimmine dan bïjre bööti jaepien 1997, jïh dïhte mubpie 2007.
Dát earuhuvvo almmolašrievttálaš doaibmabijuin mat regulerejit čáhce- ja eananresurssaid geavaheami, ja mii maiddái galgá sihkkarastit sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođu.
Daate goh joekehtse byögkelesriekteles råajvarimmijste, mah åtnoem laanteste jïh vierhtijste sjïehtesjieh, jïh mah aaj edtjieh dam materijelle våaromem saemien kultuvrese gorredidh.
Njuolggogeaidnu: NAČ 1997: 4 Sámi kultuvrra luondduvuođđu: http://www.regjeringen.no/nb/dep/jd/dok/nouer/1997/nou-1997-4.html?id=140720
Svaalhtese: NOU 1997: 4 Eatnemevåarome saemien kultuvrese http://www.regjeringen.no/nb/dep/jd/dok/nouer/1997/nou-1997-4.html?id=140720
NAČ 2007: 13 Dat ođđa sámeriekti Sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadeapmi: http://www.regjeringen.no/nb/dep/jd/dok/nouer/2007/nou-2007-13.html?id=491883
NOU 2007: 13 Dïhte orre saemiereakta. Salkehtimmie Saemiereaktamoenehtsistie http://www.regjeringen.no/nb/dep/jd/dok/nouer/2007/nou-2007-13.html?id=491883
Sámediggi bargun lea:
Saemiedigkie:
Leat konsultašuvdnabeallin ráđđehussii oažžumis dohkkehuvvot lága mii sihkkarastá sámiid vuoigatvuođaid eatnamiidda ja resurssaide ja nu ahte lága vuođđun leat olmmošvuoigatvuođat ja historjjálaš geavaheapmi.
Konsultasjovneguejmine reerenassine barka juktie nöörjen laaki tjïrrh saemiej reaktah laantide jïh vierhtide gorredidh, mah våaromem utnieh almetjereaktine jïh histovrijen åtnosne.
Nammadit 3 lahttu 6:a lahttus Finnmárkkuopmodahkii mii hálddaša eatnamiid ja resurssaid Finnmárkkus finnmárkolága vuođul.
3 lïhtsegh 6 lïhtsegijstie nammohte Finnmaarhkeneekesne, mij dajvem jïh vierhtieh Finnmaarhkesne reerie Finnmaarhkelaaken mietie.
Mearridit njuolggadusaid dasa movt galgá árvvoštallat daid váikkuhusaid maid rievdaduvvon geavaheapmi dagaha sámi kultuvrii, boazodollui, meahcásteapmái, ealáhusdoibmii ja servodateallimii.
Bïhkedassh vadta guktie edtja vuarjasjidh guktie saemien kultuvrese, båatsose, miehtjiesdajveåtnose, jieliemasse jïh siebriedahkese sjædta, gosse åtnoem miehtjiesdajveste jarkelamme
Meannudit áššiid main lea sáhka Finnmárkku meahci rievdaduvvon geavaheamis maid Finnmárkkuopmodat ovddida Sámediggái.
Aamhtesh gïetede jarkelamme åtnoen bïjre miehtjiesdajveste Finnmaarhkesne, mejtie Finnmaarhkeneeke Saemiedægkan buakteme.
Ruđaid juohkin Sámi vuoigatvuođaid čuovvoleapmái areálaide ja resurssaide 2015
Vierhtiejoekedimmie - Guhkiebasse barkoe saemien reaktajgujmie arealide jïh vierhtide 2015
Ohcci
Ohtsije
Juolluduvvon doarjja 2015
Dåarjoe 2015
Zorrovuođđudus
Saemien Sijte
Sámeráđđi
Bivdi - Mearoesaemien bivteme- jïh göölemesiebrie
Protect Sápmi vuođđudus
Saemieraerie
Ovttasbargojoavku Kalvvatnan bieggamillorusttegiid vuostá
Laavenjostoedåehkie Kalvvatnan bïegkefaamoevierhkien vööste
Unjárgga gilisearvi
Nesseby voenetjïerte
1000 kulturmuittu gaskal Báhccavuona ja Hámmárfeastta / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
1000 kultuvremojhtesh vïhtesjadteme Balsfjorden jïh Hammerfesten gaskesne / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
1000 kulturmuittu gaskal Báhccavuona ja Hámmárfeastta
1000 kultuvremojhtesh vïhtesjadteme Balsfjorden jïh Hammerfesten gaskesne
Sámediggi lea gávdnan orrunsajiid, bálvvosbáikkiid, hávddiid, bivdorokkiid, boazoáiddiid geađggis ja máŋga eará sámi kulturmuittu Báhccavuona-Hámmárfeastta linnjá guoras.
Saemiedigkie lea årromesijjieh, sjïeledimmiesijjieh, gaelmieh, vijremesvaalkh, giedtieh gierkijste jïh jienebh jeatjah saemien kultuvremojhtesh gaavneme Balsfjord-Hammerfest-linja-bealam.
Dan čájehit Sámedikki registreremat.
Daate Saemiedigkien vïhtesjadtemh vuesehte.
Ollu kulturmuittut sáhttá billašuvvat huksema geažil.
Jïjnjh dejstie kultuvremojhtesijstie maehtieh arhkenidh aktene bigkememisnie.
Sámediggi lea gávdnan orrunsajiid, bálvvosbáikkiid, hávddiid, bivdorokkiid, boazoáiddiid geađggis ja máŋga eará sámi kulturmuittu Báhccavuona-Hámmárfeastta linnjá guoras. Dan čájehit Sámedikki registreremat. Ollu kulturmuittut sáhttá billašuvvat huksema geažil.
Statsnetten konsesjovneohtsemen sjïekenisnie akten orre 420 kV-faamoeledningese Balsfjorden jïh Hammerfesten gaskesne, dle aktem prosjektem Saemiedigkesne nïerki 2010, juktie tjïelkestidh mejtie jïh guktie akte bigkeme sæjhta jïjtsistie vaarjelamme saemien kultuvremojhtesh leajmoedidh.
Statnett ođđa 420-kV fápmolinnjá konsešuvdnaohcama oktavuođas gaskal Báhccavuona ja Hámmárfeastta álggahii Sámediggi 2010:s prošeavtta čielggadan várás guoská go dahje man muddui guoská vejolaš huksen automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvon sámi kulturmuittuide.
Jïjnjh kultuvremojhtesh
Plánejuvvon linnjá manná čađa dakkár guovlluid gos ovdal leat čađahuvvon uhccán dahje eai makkárge kulturmuitoregistreremat.
Dïhte soejkesjamme linja dajvi tjïrrh jåhta gusnie vaenie jallh ij naan kultuvremojhtesh aarebi vïhtesjamme.
Danne lea Sámediggi čađahan báikediđoštallamiid ja registreremiid linnjáspáittu guoras 2010:s, 2011:s ja 2012:s.
Saemiedigkie lea dannasinie goerehtimmieh jïh vïhtesjadtemh tjïrrehtamme linjalaajroebealam jaepiej 2010, 2011 jïh 2012.
Leat gávdnan lagabui 1000 kulturmuittu maidda linnjáhuksen guoská man nu láhkai.
Gaavneme mahte 1000 kultuvremojhtesh mah joekehtslaakan sijhtieh arhkenidh jis linja bigkesåvva.
- Kulturmuittuid lohku lea mearkkašahtti stuoris, dadjá Kjersti Schanche, Sámedikki kulturmuitoregistreremiid prošeaktajođiheaddji.
- Nov lea ålvoes jïjnjh kultuvremojhtesh, Kjersti Schanche jeahta, Saemiedigkien prosjekten åvtehke kultuvremojhtesevïhtesjadtemidie.
Dat ahte kulturmuittut leat maŋŋálagaid linnjáspáittu guoras, čujuha ahte dáin guovlluin leat ollu eanet mearkkat mat duođaštit ovddeš doaimmaid ja ássama, ja dat leat leamaš deaŧalaš sámi geavahanguovllut guhkás maŋás áiggis, dadjá Schanche.
Dan åvteste kultuvremojhtesh leah dan gellie linjalaajroebealam, dle dïhte vuesehte daejnie dajvine dle jïjnjh gïejh dejpeli darjoemijstie jïh årroejijstie gååvnesieh, jïh dah vihkeles saemien åtnoedajvh orreme guhkede gietjeste, Schanche jeahta.
Juohke goalmmát kulturmuitu lea definerejuvvon automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon lága vuođul.
Fïerhte gåalmede kultuvremojhtese lea tjïertestamme goh jïjtsistie vaarjelamme laaken mietie.
Eará kulturmuittuid suodjalusstáhtus ii lea čielggaduvvon dahje dat leat ođđaset áiggis.
Ij leah vaarjelimmiestatusem dejtie jeatjabidie vadteme, jallh dah leah urrebe tïjjeste.
Maiddái dat kulturmuittut main suodjalusstáhtus ii leat čielggaduvvon, sáhttet lagabui guorahallama vuođul čájehuvvot leat automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon.
Aaj kultuvremojhtesh mejtie eah leah vaarjelimmiestatusem åådtjeme, maehtieh jïjtsistie vaarjelamme sjïdtedh aktene lïhkebe goerehtimmesne.
Bálvvosbáikkit.
Sjïeledimmiesijjieh
Kulturmuitošlájain sáhttá namuhit árraniid – main eatnašat gullet goahtesajiide, uraid, čilaid, boazoáiddiid geađggis, loamuid ja bearjasiid, mielkevuorkkáid roggojuvvon eatnama sisa, geađgeoapmaniid, bivdorokkiid, hávddiid, duktasajiid, bihkkahávddiid (vuollegis vuovdeguovlluin), siiddiid ja bálvvosbáikkiid.
Kultuvremojhtesh maehtieh årrodh dållesijjieh – gusnie dah ellen jeanatjommes leah låavthgåetine orreme, vaartoeh, tjeakoes vuetjemesijjieh, giedtieh gierkijste, aallijh jïh faasoeh, mielhkiekrogkh, gierkievuebnieh, vijremesvaalkh, gaelmieh, gåetiesijjieh, derviemæjlah (vuelege skåajjedajvine), siejtieh jïh sjïeledimmiesijjieh.
Máŋgga sajis leat registrerejuvvon dakkár geađgehuksehusat maid doaimma mii eat dieđe.
Gellene lehkesne dle vïhtesjadteme maam akt gierkijste, men ij funksjovnem daejrieh dejtie.
Ollu dain registrerejuvvon kulturmuittuin, erenoamážit badjosiin, duođaštit boazodoalu jagiáiggiid orohagaid dahje duođaštit boazodoalu doaimmaid iešguđet áiggis.
Jïjnjh dejstie vïhtesjadteme kultuvremojhtesijstie, joekoen doedterisnie, maahta årromesijjieh vuejnedh gusnie båatosesaemieh orreme boelhki, jallh vuejnedh desnie lin bovtsigujmie gïehtelamme aarebi.
- Okta dain eanemus mearkkašahtti gávdnosiin lea bálvvosbáiki stuorra, luddejuvvon jiehtanasgeađggi guoras, gosa lei biddjojuvvon guovžža oaiveskálžu skoavdái geađđevuollái.
- Akte dejstie murredsåbpoe gaavnojste lea akte sjïeledimmiesijjie akten stoerre gierhkien lïhke, desnie lij akte åejjienskuvhrie duvreste aktene haevtesne gierkien nuelesne.
Dát gávnnus lea mealgat eret linnjás, ii leat áitojuvvon huksemis, dadjá prošeaktajođiheaddji Kjersti Schanche.
Daate gaavnoe lea naa guhkede linjeste, jïh ij leah bigkemistie håvhtadamme, prosjekten åvtehke Kjersti Schanche jeahta.
Sáhttá billašuvvat
Maahta arhkenidh
Sámediggi lea čujuhan máŋga guovllu gos huksen sáhttá vahágahttit dahje bilidit kulturmuittuid.
Saemiedigkie lea gellie dajvh gaavneme gusnie akte bigkeme maahta skaaroehtidh jallh irhkedh kultuvremojhtesidie.
- Mii leat dál buori proseassas Statnett:in mas mii geahččalit gávdnat čovdosiid das mo vejolaš huksen galgá guoskat uhcimus lági mielde kulturmuittuide, dadjá Schanche.
- Daelie libie aktene hijven prosessesne Statsnettine gusnie mijjieh pryövebe raerieh gaavnedh guktie akte bigkeme edtja dan vaenie kultuvremojhtesh irhkedh goh gåarede, Schanche jeahta.
Dát eaktuda earret eará ahte huksejeaddji ferte dieđihit viidáseappot kulturmuittuid birra buohkaide geat leat bargamin olgun ja bidjat čielga njuolggadusaid dasa mo daid galgá áimmahuššat.
Men dellie bigkije tjuara kultuvremojhtesi bïjre bïevnedh, jïh tjïelke bïhkedassh vedtedh guktie dah edtjieh gorresovvedh, gaajhkide dejtie mah eatnamisnie barkeminie.
Muhto muhtun diliin ii šaddá váttis garvit dispensašuvdnaohcama, mii galgá ovddiduvvot Riikkaantikvárii.
Men muvhti veajkoej sæjhta geerve årrodh aktem dispensajsovneohtsemem slyöhpedh, maam edtja Riksantikvaren gåajkoe seedtedh.
Muhto dalle ferte čađahit lagat iskkademiid / arkeologalaš roggamiid.
Daej veajkoej sæjhta sjyöhtehke årrroh lïhkebe goerehtimmiejgujmie / arkeologeles kroehkemigujmie.
Dán rádjai orru leamen nu ahte dat guoská 4 guvlui, dadjá Schanche.
Daan biejjien dle vååjnoe goh 4 sijjieh lea sjyöhtehke, Schanche jeahta.
Eanet dieđuid addá prošeaktajođiheaddji Kjersti Schanche 784 74 011
Jis vielie bïevnesh sïjhth: Prosjekten åvtehke Kjersti Schanche 784 74 011.
Raporta lea biddjojuvvon mielddusin.
Reektehtse baalte.
Háliida nannet duodjeealáhusa / Duodji / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Sæjhta duedtiejielemem nænnoestehtedh / Duedtie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Háliida nannet duodjeealáhusa
Sæjhta duedtiejielemem nænnoestehtedh
SámediggeráđđiSilje Karine Muotkaháliida árvvoštallat molssaektosaš doarjjaortnegiid dálá árbevirolaš sámi duoji várás.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka sæjhta jeatjah dåarjoeöörnegh vuarjasjidh sijjeste daan beajjetje dåarjoeöörnegh aerpievuekien saemien duadtan.
– Ii lea sáhka geahpedeamis, muhto das ahte geavahit ealáhusruđaid ulbmileappot, dadjáMuotka.
– Ibie sïjhth vaeniedidh, men vierhtide jieliemasse vielie eensilaakan nuhtjedh, Muotka jeahta.
Odne (duorastaga) deaivá sámediggeráđđi Silje Karine Muotka duodjeorganisašuvnnaid ovddasteddjiid digaštaddat hástalusaid ja vásáhusaid dálá duodjedoaibmadoarjjaortnegiin.
Daan biejjien (duarsta) saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka tjirkijh duedtiesiebriej åvteste gaavnesji juktie haestemh jïh dååjrehtimmieh digkiedidh daan beajjetje gïehtelimsdåarjoeöörneginie duadtan.
Čoahkkima vuođđun lei raporta mii almmustahtii moaittehahtti diliid máŋgasa ektui geat leat ožžon dálá doaibmadoarjaga.
Tjåanghkoen våarome lij akte reektehtse mij laejhtehks tsiehkieh vuepteste gelliej dåastoji luvnie daan beajjetje gïehtelimsdåarjoste.
- Mii háliidit leat mielde buorideamen gánnáheami ja ovdáneami ealáhusain main lea árbevirolaš ja iežas buvttaduvvon duodji vuođđun.
- Mijjieh sïjhtebe viehkiehtidh dïenestem sjugniedidh jïh jielemem evtiedidh mij våaroeminie åtna aktem aerpievuekien jïh jïjtsedorjeme duedtiem.
Dađibahábut čájeha raporta ahte mii eat juvssa dan doarvái bures, dálá ortnegiin ja njuolggadusaiguin.
Gaatesjen dle reektehtse vuesehte mijjieh ibie buektehth dam nuekies hijven, daan beajjetje öörneginie jïh njoelkedassigujmie.
Danne mii leat dieđihan duodjeorganisašuvnnaide ahte mii bargagoahtit dainna ahte gávdnat molssaeavttuid dálá ortnegii, dadjá Muotka.
Dan åvteste libie duedtiesiebride bievneme mijjieh prosessine nïerhkebe jeatjah öörnegh gaavnedh sijjeste daan beajjetje öörnege, Muotka jeahta.
Raporta čájeha earret eará ahte stuorra oassi duojáriin geat dál ožžot doaibmadoarjaga, eanet vuvdet viidáseappot dujiid maid sii leat oastán earáin, go árbevirolaš dujiid ja dan maid sii ieža leat duddjon.
Reektehtse gaskem jeatjah vuesehte naa jeenjesh dejstie vytnesjæjjijste mah daan biejjien gïehtelimsdåarjoem dåastoeh, jeenjemasth åesteme dorjesh vijriesåbpoe duekieh, goh jïjtsedorjeme jïh aerpievuekien duedtiem duekieh.
Maiddái rehketdoalut ja vuovdinduođaštusat árvvoštallojuvvojit hui váilevažžan.
Aaj vuarjasjamme reeknehlåhkoetjaeleme jïh doekemevihtiestimmie stoerre vaanoeh utnieh.
Sullasaš guorahallan 2012:s rehketdoallojagi 2010 várás čájehii vástideaddji váilevašvuođaid.
Akte plearoeh tjïrrehtimmie jaepien 2012 reeknehlåhkoejaapan 2011 plearoeh vaanoeh vuesiehti.
Dát háliida Muotka ovddidit ášši digaštallamii Sámedikki dievasčoahkkimis.
Daelie Muotka sæjhta aamhtesem digkiedæmman buektedh Saemiedigkien stoerretjåanghkosne.
- Diehtit mii gal ahte juoga ferte dahkkojuvvot.
- Mijjieh nuekies daejrebe ihke mijjieh tjoerebe maam akt darjodh.
Dál bovdet duodjeorganisašuvnnaid geahčadit guđe molssaeavttut gávdnojit.
Daelie mijjieh duedtiesiebride akten prosessese bööredibie juktie vuejnedh mah alternatijvh mah gååvnesieh.
Mii lea oktasaš mihttomearri ealáhusšiehtadusain.
Mijjen akte tjåenghkies ulmie jielemelatjkojne.
Dat lea ahte nannet daid duojáriid geat háliidit ovddidit iežaset duoji gánnáhahtti ealáhussan, deattuha Moutka.
Amma dejtie vytnesjæjjide nænnoestehtedh mah sijhtieh sov kåanstevætnoem evtiedidh akten jieliemasse mestie dïenestem åådtje, Muotka tjïerteste.
Vuotnaguolástuslávdegoddi nammaduvvon / Mearraealáhusat / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Fjovlegöölememoenehtse nammoehtamme / Marijne jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Vuotnaguolástuslávdegoddi nammaduvvon
Fjovlegöölememoenehtse nammoehtamme
Finnmárkku fylkkagielda, Romssa fylkkasuohkan, Nordlándda fylkkasuohkan ja Sámediggi nammadedje odne iežaset lahtuid Vuotnaguolástuslávdegoddái.
Finnmarhke, Tromse jïh Nordlaanten fylhkentjïelth jïh Saemiedigkie nammoehtin sijjen lïhtsegh Fjovlegöölememoenehtsasse daan biejjien.
- Mii leat duhtavaččat Vuotnaguolástuslávdegotti čoahkádusain.
- Mijjieh joekoen madtjeles lïhtsegigujmie Fjovlegöölememoenehtsisnie.
Čoahkádusa maid mii leat olahan ollu evttohusaid ja buori ráđđádallamiid bokte, dadjet Finnmárkku fylkkasátnejođiheaddji Runar Sjåstad, Romssa fylkkaráđđi Line Miriam Sandberg, Nordlándda fylkkaráđđi Arve Knutsen ja Sámedikki sámediggeráđđi Silje Muotka.
Akte illedahke mijjieh åådtjeme jïjnjh raeriej tjïrrh jïh hijven rååresjimmine sinsitnine, Finnmarhken fylhkentjïelten åejvie Runar Sjåstad jeahta, fylhkenraerie Tromsesne Line Miriam Sandberg, fylhkenraerie Nordlaantesne Arve Knutsen jïh saemiedigkieraerie Silje Muotka Saemiedigkesne.
Vuotnaguolástuslávdegoddi galgá nannet vuotnaguolástusaid hálddašeami erenoamáš deattuhemiin sámi geavaheami.
Fjovlegöölememoenehtse edtja reeremem nænnoestehtedh fjovlegöölemistie, joekoen dïhte saemien åtnoe.
Dat galgá bargat guolástanmuddenáššiiguin, doaibmabijuiguin mat nannejit riddo- ja vuotnaguolásteami, vuotnalinnjáid mearridemiiguin, ja lassi dorskehivvodagaid sturrodagaiguin ja juogademiin rabas joavkkus.
Dïhte edtja aamhtesigujmie barkedh goh göölemestuvrehtimmieh, råajvarimmieh juktie mearoegaedtie- jïh fjovlegöölemem nænnoestehtedh, fjovleraedtieh bïejedh jïh aaj stoeredahkem jïh joekedimmiem lissieveahkese doerskese gaahpoeh dåehkesne.
- Vuotnaguolástuslávdegotti lahtut ovddastit bođuid ja oktasaččat buori ja deaŧalaš gelbbolašvuođa guolásteami, hálddašeami ja servodagaid birra.
- Fjovlegöölememoenehtsen lïhtsegh fïereguhte jïh ektesne aktem hijven jïh vihkeles maahtoem göölemen, reeremen jïh siebriedahken bïjre utnieh.
Danne mis lea buorre jáhku dasa ahte Vuotnaguolástuslávdegoddi váikkuha positiiva ovdáneami riddo- ja vuotnaguolástusas davvin, loahpahit Sjåstad, Sandberg, Knutsen ja Muotka.
Dan åvteste jaehkebe Fjovlegöölememoenehtse sæjhta akte vihkeles dåarjoe årrodh akten positijve evtiedæmman mearoegaedtie- jïh fjovlegöölemistie noerhtene, Sjåstad, Sandberg, Knutsen jïh Muotka minngemosth jiehtieh.
Vuotnaguolástuslávdegotti lahtut nammaduvvojit gitta guovtti jahkái háválassii ja sii válljejit jođiheaddji ieža.
Fjovlegöölememoenehtsen lïhtsegh leah nammoehtamme göökte jaepide, jïh dah jïjtje åvtehkem veeljieh.
Guolástusdirektoráhta regiovdnakantuvrras Finnmárkkus lea čállingoddedoaibma.
Göölemedirektovraaten dajvekontovre Finnmarhke lea tjaelemesijjie.
Fylkkasátnejođiheaddji Runar Sjåstad, Finnmárkku fylkkagielda, tel. 415 52 985
Finnmarhken fylhkentjïelten åejvie Runar Sjåstad, tlf. 415 52 985
Fylkkaráđđi Line Miriam Sandberg, Romssa fylkkasuohkan, tel. 911 30 242
Fylhkenraerie Tromsesne, Line Miriam Sandberg, tlf. 911 30 242
Fylkkaráđđi Arve Knutsen, Nordlándda fylkkasuohkan, tel. 952 97 148
Fylhkenraerie Nordlaantesne, Arve Knutsen, tlf. 952 97 148
Guhte lea nammadan
Fjovlegöölememoenehtse
Lahttu
Nammoehtæjja:
Várrelahttu
Lïhtsege
Finnmárkku fylkkagielda
Sæjjasadtje
Bernt Wilhelmsen (63), Porsáŋgu
Finnmarhken fylhketjïelte:
Romssa fylkkasuohkan
Troms fylhkentjïelte:
Nordlándda fylkkasuohkan
Nordlaanten fylhketjïelte:
Sámediggi
Saemiedigkie:
Doarju duodjegávppiid Inka AS ja Manndalen Husflidlag / Duodji / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Duedtiebovride Inka AS jïh Manndalen Husflidslag dåårje / Duedtie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Doarju duodjegávppiid Inka AS ja Manndalen Husflidlag
Duedtiebovride Inka AS jïh Manndalen Husflidslag dåårje
Sámediggeráđđi lea juolludan doarjaga Inka AS:ii Kárášjogas ja Manndalen Husflidlag:ii Gáivuonas.
Saemiedigkieraerie lea dåarjoem vadteme bovride Inka AS Karasjohkesne jïh Manndalen Husflidslag Kåfjovlesne.
Sámedikkis lea váikkuhangaskaoapmeortnet dakkár doaibmabijuid várás mat veahkehit dakkár báikái bistevaš duodjegávppiid lasihit vuovdima, mat vuvdet sihke iežaset buvttaduvvon gálvvuid ja olggobealde buvttaduvvon gálvvuid.
Saemiedigkieraerie aktem viehkiedïrregeöörnegem åtna råajvarimmide mij edtja doekemem lissiehtidh dejtie duedtiebovride mah leah aktene vihties sijjesne, mah dovne jïjtsedorjeme vaaroeh duekieh jïh vaaroeh duekieh mejtie mubpieh leah dorjeme.
- Inka AS oažžu dán doarjaga maiddái dán jagi, nu dat oažžu 179 500 doarjjan Sámedikkis.
- Inka AS daam dåarjoem aaj daan jaepien åådtje, jïh dan åvteste 179 500 kråvnah dåarjojne dååste Saemiedigkeste.
Manndalen Husflidlag oažžu 175 000 ru..
Manndalen Husflidslag 175 000 kråvnah dååste.
Mun sávan dát bohtá buorrin ja ahte fitnodagaid vuovdin lassána, dadje sámediggeráđđi Silje Karine Muotka.
Manne gegkestem daate dåarjoe viehkine sjædta jïh sïelth jienebem duekieh, saemiendigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
- Dán doarjjaortnega ulbmil lea ahte mii háliidit ahte dakkár fitnodagat main lea bistevaš vuovdinbáiki, galget oažžut buriid eavttuid nu ahte sáhttet bisuhit doaimmaset.
- Dåarjoeöörnegen åssjele lea mijjieh sïjhtebe sïelth mah aktene vihties doekemesijjesne hööltestieh edtjieh hijven nuepieh utnedh juktie sijjen gïehteldimmiem tjåadtjoehtidh.
Danne lean ilus go mii dál doarju guokte nana fitnodaga, loahpaha Muotka.
Dan åvteste geerjene ihke mijjieh dåarjoem vedtebe göökte nænnoes sïeltide, Muotka minngemosth jeahta.
Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka, tel. 984 87 576
Govlehtallije:
Raporta čájeha ahte sámi stoahkanhearvvat váilot / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Saemien stååkegaevnieh fååtesieh, reektehtse vuesehte / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Raporta čájeha ahte sámi stoahkanhearvvat váilot
Saemien stååkegaevnieh fååtesieh, reektehtse vuesehte
Sámediggi lea čađahan prošeavtta kártendihte makkár sámi stoahkanhearvvat ja pedagogalaš ávdnasat gávdnojit mánáidgárddiin gos leat sámi mánát, dát boahtá ovdan raporttas mii dál almmuhuvvo.
Saemiedigkie aktem prosjektem tjïrrehtamme juktie goerehtalledh mij saemien stååkegaevnijste jïh pedagogeles materijelleste gååvnese maanagïertine saemien maanajgujmie, maam daelie aktene reektehtsisnie bæjhkohte.
- Kártema duogážiin lea Sámediggi buktán árvalusa guovtti konkrehta doaibmabidjui, lohká várrepresideanta Laila Susanne Vars, geas lea ovddasvástádus sámi mánáidgárddiide.
- Goh akte illedahke daehtie goerehtallemistie dle Saemiedigkie raeriestimmiejgujmie båateme göökte vihties råajvarimmide, mubpie presidente Laila Susanne Vars jeahta, guhte dïedtem åtna saemien maanagïerti åvteste.
- Olggobealde joavku lea ásahuvvon, mii galgá bidjat johtui ráhkadit sámi “ hupmanpáhka ”.
- Akte byjngetje dåehkie tseegkesovveme, mij edtja nïerhkedh aktem saemien «soptsespaahkemš evtiedidh.
Ulbmil dákkár páhkain lea nannet sámi mánáid hupmančehppodaga.
Ulmie dagkarinie paahkine lea saemien maanaj gïeleldh maehtelesvoetide nænnoesåbpoe darjodh.
Joavkkus leat mánáidgárdebargit iešguđet guovllus riikkas.
Dåehkesne maanagïertebarkijh ovmessie bieleste laanteste.
Nubbi árvalus doaibmabidjui lea ohcanvuđot doarjja, man ulbmil lea ráhkadit olgostoahkanhearvvaid mat čájehit máŋggabealatvuođa sámi kultuvrras, lohká Vars.
Dïhte mubpie raeriestimmie råajvarimmide lea akte dåarjoe man mietie tjuara syökedh, gusnie ulmie lea stååkegaevnieh evtiedidh mejtie edtja ålkone nåhtadidh, jïh mah gellievoetem vuesiehtieh saemien kultuvresne, Vars jeahta.
Sámediggi lea ovdal ožžon dieđuid das ahte gávdnojit unnán sámi stoahkanhearvvat mánáidgárddiin, ja danin lei sávahahtti kártet sihke dan mii gávdno, ja maiddái makkár dárbbut mánáidgárddiin leat sámi stoahkanhearvvaide.
Aarebi dle bieljielimmieh Saemiedægkan båateme, vaenie stååkegaevnieh maanagïertine gååvnesieh, dannasinie lij vaajteles goerehtalledh dovne mij gååvnese, men aaj mah stååkegaevnieh maanagïerth daarpesjieh.
Áigeguovdilis mánáidgárddiid bargit jearahallojuvvo, jearahanskovi bokte, ja oktanuppelogi mánáidgárddis viđa fylkkas leat fitnan galledeame.
Byjrehtalleme barkijh sjyöhtehke maanagïertine, akten gihtjemegoerem tjïrrh, jïh guessine mïnneme tjåanghkan luhkieakte maanagïertide vïjhte fylhkine.
- Kárten čájeha ahte buot mánáidgárddit háliidit eanet sámi stoahkanhearvvaid, ja eanet sámi oahpponeavvuid.
- Goerehtallemen tjïrrh dle våajnoes gaajhkh maanagïerth jienebh saemien stååkegaevnieh sijhtieh, jïh jienebh saemien learoevierhtieh.
Dat mii goahcá mánáidgárddit háhkat eanet sámi stoahkanhearvvaid, lea sihke ruhtadilli, dat mii gávdno márkanis lea divrras, daid lea váttis oažžut áigái, márkanis eai šat gávdno eanet stoahkanhearvvat, loahpaha Laila Susanne Vars.
Dïhte mij maanagïertide heerrede jienebh saemien stååkegaevnieh reebledh lea dovne dïhte ekonomeles bielie, dïhte mij joe maarkedisnie gååvnese lea dovres, jïh ij leah raaktan vielie stååkegaevnieh maarkedisnie, Laila Susanne Vars minngemosth jeahta.
Oktavuođaolmmoš: Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars, tlf. 977 54 102.
Govlehtallije: Saemiedigkien mubpie åvtehke Laila Susanne Vars, tel. 977 54 102.
Kártenraporta sámi stoahkanhearvvain ja pedagogalaš materiálain mánáidgárddiin gos lea sámi mánát
Reektehtse saemien stååkegaevniej jïh pedagogeles materijjelen bïjre maanagïertine saemien maanajgujmie:
Finnmárkku Meahcceduopmostuollu
Finnmaarhken miehtjiesdajvedåapmestovle
Vuoigatvuođanákkut mat čuožžilit maŋŋil go Finnmárkokommišuvdna lea čielggadan guovllu galget ovddiduvvot sierra duopmostuolu ovdii, gohčoduvvon meahcceduopmostuollun.
Edtja ræjhtoeh reaktaj bïjre, mah jijhtieh mænngan Finnmaarhkekommisjovne feelth salkehtamme, akten jïjtse sjïeredåapmestovlese buektedh, man nomme miehtjiesdajvedåapmestovle.
Meahcceduopmostuolu nammada ráđđehus maŋŋil go lea ráđđádallan Sámedikkiin, ja das lea jođiheaddji ja njeallje bistevaš lahttu ja guokte várrelahttu.
Reerenasse Miehtjiesdajvedåapmestovlem nammohte mænngan Saemiedigkine rååresjamme, jïh desnie akte åvtehke njieljie ihkuve lïhtsegigujmie jïh göökte sæjjasadtjigujmie.
Kártemis ja dohkkeheames gávdni vuoigatvuođaid Finnmárkkus.
Goerehtalleme jïh jååhkesjimmie daaletje reaktijste Finnmaarhkesne.
Finnmárkolága mielde lea ásahuvvon kommišuvdna, gohčoduvvon Finnmárkokommišuvdna, mii galgá čielggadit oamastan- ja geavahanvuoigatvuođaid daid eatnamiidda maid Finnmárkkuopmodat hálddaša.
Finnmaarhkelaaken mietie dle aktem kommisjovnem tseegkeme, gohtjeme Finnmaarhkekommisjovne, mij edtja aajhtere-jïh åtnoereaktah salkehtidh dan laantese maam Finnmaarhkeneeke reerie.
Finnmárkokommišuvnna doaibma muddejuvvo sierra láhkaásahusa bakte.
Finnmaarhkekommisjovnen joekehts barkoeh leah jïjtse mieriedimmesne struvrehtamme.
Gilvalit golli Alaskas / Falástallan / Kultureallin / Sámediggi - Sametinget
Gullien åvteste tjuejkieh Alaskesne / Gaarsjelimmie / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Gilvalit golli Alaskas
Gullien åvteste tjuejkieh Alaskesne
16. Njukčamánnu 2014
Aejlegen njoktjen 16.
Sotnabeaivvi njukčamánu 16. b. rahppojuvvojit Arctic Winter Games (AWG.)
b. Arctic Winter Games (AWG) aalka Fairbankesne, Alaska.
Fairbanks:is, Alaskas. Sámediggepresideanta Aili Keskitalo lea mielde ávžumin ja movttiidahttimin sámi valáštalli- ja kulturnuoraid miehtá lágideami.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo sæjhta stïeresne årrodh abpe öörnedimmesne juktie delegasjovnem saemien gaarsjelimmie- jïh kultuvrenoerigujmie åvtese heejjadidh.
- Arctic Winter Games cealkemeahttun buorre lágideapmi mii ovddidan valáštallangilvvohallama, kulturdoaimmaheami ja sosiála lonohallama.
- Arctic Winter Games akte gaajh åajvoeh öörnedimmie mij gaarsjelimmiem, kultuvrem jïh sosijaale ektiedimmiem eevtjie.
Mun illudan sakka beassat leat mielde movttiidahttimin Team Sápmi fiinna nuoraid, cealká presideanta Aili Keskitalo.
Manne tjarke aavodem meatan årrodh dejtie tjaebpies noeride åvtese heejjadidh mah leah Team Saepmesne, presidente Aili Keskitalo jeahta.
Dán jagi gilvvohallamat, mat leat 24. gilvvohallamat historjjás, maidda Team Sápmi searvá, leat čuoigamat ja nieiddaid spábbačiekčamat siste (Five-A-Side).
Doh gaarsjelimmiesuerkieh mej sisnie Team Saepmie edtja meatan årrodh daan jaepien gaahtjemisnie, mij lea dïhte göökteluhkienjealjede histovrijisnie, leah tjoejkeme jïh juelkietjengkere gåetesne (Five-A-Side) nïejtide.
Dasa lassin oassálastá searvi máŋgga kulturlágideapmái.
Lissine dåehkie sæjhta meatan årrodh gelline kultuvreöörnedimmine.
Sotnabeaivve gilvališgohtet spábbačiekčannieiddat golli ja rahpančiekčan lea ruovttuoiddoha Alaska vuostá.
Aejlegen doh juelkietjengkerenïejth aelkieminie gulliem vijredh, jïh rïhpestimmiegæmhpoe lea hïejmefavorihten vööste, Alaska.
Vuossárgga álget čuoigangilvvohallamat.
Måantan tjoejkemegaahtjemh aelkieh.
Dalle galgá maid sámi kultursáttagiin lea vuosttaš loaiddastus.
Dellie aaj doh saemien kultuvresaadthalmetjh edtjieh sijjen voestes vuesiehtimmiem utnedh.
Buohkanassii leat sámi joavkkus 24 čuoigi, ovcci spábbačiekči, guokte kulturdoaimmaheaddji ja 10 jođiheaddji.
Ållesth 24 tjoejkijh, uktsie juelkietjengkeretjïektjijh, göökte kultuvrealmetjh jïh uktsie åvtehkh meatan dåehkesne.
Loga eanet Arctic Winter Games birra sin almmolaš ruovttusiiddus.
Lohkh vielie Arctic Winter Games ’ n bïjre dej byögkeles gåetiesæjrosne.
Plána- ja huksenláhka / Sámedikki plánaveahkki / Areála / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget
Soejkesje- jïh bigkemelaake / Sámedikki plánaveahkki / Areale / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Politihkalaš ášši: Sámediggi mearridii 2010 plánaveahki.
Soejkesje- jïh bigkemelaake
Plána- ja huksenláhka
Soejkesje- jïh bigkemelaake
Plána- ja huksenláhka
Soejkesje- jïh bigkemelaake
Plána- ja huksenláhka
Soejkesje- jïh bigkemelaake
Sámediggi ja Birasgáhttendepartemeanta olaheigga ovttamielalašvuođa 2006-2007 ođđa plána- ja huksenlága ráđđádallamin.
Saemiedigkie jïh Byjresedepartemente råårestallin jïh seamadin akten orre soejkesje- jïh bigkemelaaken bïjre boelhken 2006- 2007.
Láhka bođi fápmui 2009:s.
Laake eelki juhtedh jaepien 2009.
Soames guovddáš bealit plána- ja huksenlágas mat leat dehálačča Sámediggái leat:
Såemies vihkeles biehkieh soejkesje-jïh bigkemelaakesne Saemiedægkan leah:
Das lea sisafievrriduvvon čielga ulbmilmearrádus mas daddjo ahte buot plánemat lága mielde galget sihkkarastit sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima luondduvuođu ja lea dehálaš ovddideapmin.
Aktem tjïelke åssjelenænnoestimmie sjïehtesjamme gusnie tjåådtje, gaajhkh soejkesjimmieh mah laaken mietie edtjieh eatnemevåaromem gorredidh saemien kultuvrese, jieliemidie jïh siebriedahkejieliedasse, leah akte vihkeles sïlle åvtese.
Sámi meahcceealáhusat leat ovttas boazodoaluin dehálaš oassin dás.
Saemien miehtjiesdajvejielemh båatsojne ektine, leah aaj akte bielie daestie.
Sámediggái lea mieđihuvvon vuosttaldanvuoigatvuohta buot areálaplánaide main sáhttá lea mearkkašahtti váikkuhus sámi kultuvrii ja sámi ealáhusdoibmii, juoga mii mearkkaša sámiide duohta vejolašvuođa sihkarastit sámi luondduvuođu.
Saemiedigkie faamoem åådtjeme gaajhkine arealesoejkesjinie vuastalidh mah maehtieh stoerre ulmiem utnedh saemien kultuvrese jïh jieliemasse, jïh dellie aaj gåarede aktem tjïelke saemien tsevtsemem utnedh, juktie dam saemien eatnemevåaromem gorredidh.
Dát mearrádus mearkkaša ahte ráđđádallangeatnegasvuohta čađahuvvo ILO nr 169 art. 6 mielde ja vuoigatvuođa searvamis almmolaš rievttálaš hálddašeapmái go luondduvalljodagat galget geavahuvvot, hálddašuvvot ja seailluhuvvot ILO 169 art. 15(1) mielde.
Daejnie nænnoestimmine dle diedtem åtna konsultasjovnediedtem tjïrrehtidh, ILO 169 6. art. mietie, jïh reaktam åtna meatan årrodh dennie byögkeles, riekteles reeremisnie åtnosne, reeremisnie jïh vaarjelimmesne eatnemevierhtijste, ILO 169 15. art. (1) mietie.
Go lea vuosttaldanváldi de plánaeiseváldi ii dušše galgga árvvoštallat makkár váikkuhus doaibmabijus lea sámi kultuvrii ja ealáhusdoibmii (vrd. plána- ja huksenlága § 3-1 ja finnmárkolága § 4 njuolggadusat), muhti sii galget maiddái oččodit ovttamielalašvuođa Sámedikkiin ráđđádallamiid ja soabahemiid bakte jus Sámediggi vuostálastta doaimma ja ovddida vuosttaldeami.
Gosse faamoem åtna vuastalidh, dle soejkesjeåejvieladtje ij ajve tjoerh vuarjasjidh guktie dah råajvarimmieh saemien kultuvrem jïh jielemem tsevtsieh, (v. soejkesje — jïh bigkemelaakine § 3-1 jïh finnmaarhkelaakine § 4 (Bïhkedassh), men dah tjuerieh aaj pryövedh Saemiedigkine seamadidh råårestallemi jïh liktemi tjïrrh, dej veajkoej Saemiedigkie aktem råajvarimmiem nyöjhkoe aktine vuastalimmine.
Sámedikkis ii leat čielga biehttalusvuoigatvuohta go loahpalaš mearrádus sáhttá guoddaluvvon Birasgáhttendepartemeanta mearrideapmái.
Læjhkan Saemiedigkie ij aktem ellies nyöjhkemereaktam utnieh, juktie dïhte minngemosth nænnoestimmie maahta orre gïetedæmman båetedh Byjresedepartementesne.
Muhto maiddái Birasgáhttendepartemeanta loahppameannudeapmi galgá čađahuvvot maŋŋil go leat ráđđádallan Sámedikkiin.
Men aaj Byjresedepartementen galhkuvegïetedimmiem edtja darjodh mænngan Saemiedigkine råårestalleme.
Man vuođul Sámediggi ovddida váidalusaset galgá Sámediggi ieš ráhkadit.
Saemiedigkie edtja jïjtje våaromem evtiedidh gosse maahta vuastalidh.
Sámedikkis ii leat váldi mearridit plánanjuolggadusaid sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima luondduvuođu sihkkarastima várás.
Saemiedigkie ij faamoem utnieh soejkesjebïhkedassh nænnoestidh juktie eatnemevåaromem saemien kultuvrese, jieliemidie jïh siebriedahkejieliedasse gorredidh.
Dattege ii leat mihkkege mii eastada departemeanta mearrideames dákkár plánanjuolggadusaid.
Læjhkan ij leah mejtegh mah departementem heerredh dagkerh soejkesjebïhkedassh nænnoestidh.
Jus nu dahkko de lea eaktun ahte dákkár njuolggadusat dušše sáhttet mearriduvvon maŋŋil go leat ráđđádallan Sámedikkiin ja ožžon mieđáhusa Sámedikkis.
Saemiedigkien gaavhtan tjuara badth tsihkestehtedh, dagkerh bïhkedassh maahta ajve nænnoestidh mænngan Saemiedigkine råårestalleme, jïh jååhkesjimmiem Saemiedigkeste åådtjeme.
Lága mearrádusaide eai leat váldon mielde ahte eará sámi beroštumiiguin ja báikegottiiguin galggašii ráđđádallat go leat doaimmat mat sin njuolgut sidjiide váikkuhit.
Jeatjah saemien iedtjeladtjh jïh voenges siebriedahken reakta råajvarimmiej bïjre govlelgidh, mah ryöktesth dejtie gïetiedieh, eah leah meatan vaalteme laaken nænnoestimmine.
Lága § 5-1 mearkkašumiin de dattetge deattuhuvvo ahte ILO 169 mielde earenoamáš ovddasvástádus dáid beroštumiid nai aktiivvalaččat geasuhit mielde plánaprosessii.
Mïerhkesjimmine laaken § 5-1 i dle læjhkan tjïerteste akte sjïere diedte gååvnese ILO. ’ n 169 mietie, dejtie eadtjohkelaakan meatan vaeltedh soejkesjeprosessesne.
Boazodoalu areálageavaheami oainnusindahkan ELAR (” Eanandoallu, luonu ja astoáiggeulbmilat, ja boazodoallu ”) areálaulbmilis adnojuvvo dehálažžan danin vai plánaeiseválddiid diđolašvuohta boazodoalu birra buoriduvvo.
Båatsoen arealeåtnoem våajnoes darjodh areaeleåssjelisnie LNFR («Laanteburrie, eatneme jïh eejehtallemeåssjele, jïh aaj båatsoeš) lea aaj joekoen vihkeles, juktie voerkesvoetem båatsoen bïjre lissiehtidh, soejkesjeåejviladtji luvnie.
Dát lea dehálaš dagus boazodoalu eatnamiid suodjaleami ektui.
Daate sæjhta viehkine årrodh juktie vaarjelimmiem båatsoen arealijste veaksahkåbpoe darjodh.
Láhka veaháš gáržžida dálá vejolašvuođa sierralobi bakte spiehkastit plánalága mearrádusain.
Laake såemies gaertjiedimmiem sjïehteladta juktie dispensasjovnh vedtedh nænnoestimmijste, mah leah soejkesjelaaken mietie nænnoestamme.
Dát gáržžida plánekeahtes huksema mii dál dáhpáhuvvá viiddis sierralobi mieđihemiid vuođul, ja mat oktiibuot dagahit stuora ja viiddis sisabahkkemiid sámi guovlluin ja nu maiddái dagaha ahte meahci adnu rievdaduvvo.
Daate nuepiem gaertjede akten soejkesjenamhtah lissiebigkemasse, mij heannede jis jïjnjh dispensasjovnh vadtasuvvieh, jïh mah tjåanghkan leah stoerre bigkemh dajvine, jïh dan åvteste aaj jeatjah åtnoe miehtjiesdajveste sjædta.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
thomas.ahren@samediggi.no
Phone: +47 908 39 663
Sámediggeráđđi oađđá olgun lávvardaga / Sártnit ja artihkkalat / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Saemiedigkieraerie ålkone jïjjede laavadahken / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Sámediggeráđđi oađđá olgun lávvardaga
Saemiedigkieraerie ålkone jïjjede laavadahken
Sámedikki presideanta Aili Keskitalo ja sámediggeráđđi áigot idjadit olgun sotnabeaivve vuostá ija.
Saemiedigkieraerie Aili Keskitalo vaalta meatan dejtie mubpide saemiedigkieraeresne jïh ålkone jïjjede laavadahken jïjjen.
Sii dahket nugo earát miehtá riikka, ja servet kampánjii #nattinaturen maid Norsk Friluftsliv (Norgga Olgoáibmoeallin) organisere.
Dellie dah darjoeh goh joekoen jïjnjh jeatjebh bïjre jarkan laantesne, jïh meatan sjædta kampanjesne #nattinaturen maam Norsk Friluftsliv öörnede.
- Mii oađđit dieđusge lávus, nu movt sámi álbmot lea dahkan don dolaža rájes go mii jođiimet meahcis, muitala Sámedikki presideanta Aili Keskitalo.
- Mijjieh hævvi låavthgåetesne åerebe, mij guhkede gietjeste lea desnie gusnie mijjieh saemieh libie jïjjedamme gosse eatnamisnie fealadamme, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo soptseste.
Sámi kultuvrras lea olggustallan riggudahttán hui sakka eallima.
Dååjresh eatnamisnie utnedh lea akte ræjhkoes gaaltije jieliedisnie saemien kultuvresne.
Dat lea deattuhuvvon gieskat almmuhuvvon dutkanbohtosiin mat čájehit ahte sámi nuorat leat eanemusat árjjalaččat meahcis.
Dam aaj vihtiesti aadtjege dotkemeilledahkine mah vuesiehtin saemien noerh leah væjkalommes gosse lea darjomi bïjre eatnamisnie.
Muhto eallin luonddus mearkkaša sámiide maiddái ollu eanet; namalassii lea dat sámi kulturvuođus.
Men jielede eatnamisnie aaj mij akt stuerebe saemide: gidtjh våarome dan saemien kultuvrese.
Danne leat Sámedikki presideanttas máŋga ákka manne searvat #nattinaturen-kampánjii.
Saemiedigkiepresidente dan åvteste jienebh fåantoeh åtna man åvteste edtja meatan årrodh " nattinaturen- kampanjesne.
- Vuosttažettiin orru mu mielas deaŧalaš ávžžuhit olbmuid vánddardit luonddus psyhkalaš ja fysalaš čálggu dihte.
- Uvtemes tuhtjem vihkeles haestedh almetjidie eatnamisnie årrodh dan psykiske jïh fysiske tryjjesvoeten gaavhtan.
Muhto munnje lea seamma deaŧalaš áŋgiruššat luonddu ceavzilis geavahemiin.
Men mov gaavhtan lea unnemes seamma vihkeles tjïertestidh dam monnehke åtnoem eatnamistie.
Mun háliidan ahte maiddái mu mánáidmánát, ja fas sin mánáidmánát, galget oažžut vejolašvuođa eallit luonddus ja ávkkástallan luonddu riggodagaiguin, joatká Keskitalo.
Manne sïjhtem aaj mov aahkuvh jïh dej aahkuvh vihth, edtjieh nuepiem åadtjodh eatnaminie jieledh jïh eatnemen ræjhkoesvoeteste nuhtedh, Keskitalo jåarhka.
Ceavzilis luondduin ávkkástallan lea árbevirolaš sámi ealáhusaid dovdomearka.
Monnehke åtnoe eatnamistie lea dïhte maam doh aerpievuekien saemien jielemh vuesiehtieh.
Ovdamearkan leat boazodoallu, guolástus, bivdu, muorječoaggin ja eará ávkkástallan.
Goh båatsoe, gööleme, vijreme, möörjeme jïh jeatjah nuhteme.
Muhto Sámedikki presideanta čujuha maiddái ođđa sámi ealáhusain, nugo mátkeealáhusain, lea ceavzilis olggustallan vuođđun.
Men saemiedigkiepresidente aaj tjïerteste doh orre saemien jielemh, goh fealadasse, aktem monnehke ålkoejieledem våaroeminie åtna.
Son váldá ovdan mátkeealáhusaktevrra Gallas, mii veahkeha ráđi geavatlaččat lávvardaga idjadeamis.
Dïhte neebnie fealadasseaktööre Gallas, mij raeriem viehkehte dej dæjpeles aatigujmie laavadahken jïjjedimmine.
- Jos Gallas háliida, de lea das stuorra vejolašvuohta sáhttit buktit bargosajiid sihke sámi kultuvrra ja olggustallama vuođul.
- Jis Gallas dam sæjhta dellie dah aktem stoerre nuepiem åtna barkoesijjieh sjugniedidh mah våaromem utnieh dovne saemien kultuvresne jïh ålkoejieliedisnie.
Ollu mátkkošteaddjit háliidit eakti ja ceavzilis luondduvásihusaid, ja mus lea stuorra jáhkku dasa ahte ođđaáigásaš mátkeealáhusat mat vuođđuduvvojit árbevieruide sáhttet leat deaŧalaččat sámi servodaga boahtteáigái, dadjá Sámedikki presideanta Aili Keskitalo loahpas.
Jïjnjh fealadæjjah ïedtjem utnieh tjïelke jïh monnehke dååjresistie eatnamisnie, jïh manne ojhte vïenhtem akte daajbaaletje fealadasse mij aerpievuekine bigkie maahta joekoen vihkeles sjïdtedh dan saemien siebriedahkese båetijen aejkien, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo minngemosth jeahta.
Dieđut: Sámediggeráđđi idjada Vikas olggobealde Rørosa čakčamánu 5. – 6. b..
Saemiedigkieraerie Vikesne, Röörosen ålkolen, jïjjede skïereden 5.-6.
Presideantta Aili Keskitalo lassin idjadit maiddái sámediggeráđi lahtut Thomas Åhren, Ann-Mari Thomassen, Henrik Olsen ja Silje Karine Muotka olgun.
b. Lissine Aili Keskitalo aaj saemiedigkieraerien lïhtsegh Thomas Åhrén, Ann-Mari Thomassen, Henrik Olsen jïh Silje Karine Muotka meatan.
Norgga Olgoáibmoeallin, mii lea 15 eaktodáhtolaš olggustallanorganisašuvnnaid oktasaš organisašuvdna, lágida #nattinaturen-kampánjja.
Norsk Friluftsliv, akte ektiesiebrie 15 jïjtjevyljehke ålkoejieledesiebride Nöörjesne, mij kampanjen " nattinaturen duekesne tjåådtje.
Nu ollu go 700 politihkkara miehtá riikka leat dieđihan ahte servet kampánjii.
Dan gellie goh 700 politihkerh abpe laanteste leah beavneme dah edtjieh meatan årrodh kampanjesne.
Eanet dieđuid gávnnat dákko: http://www.norskfriluftsliv.no/nattinaturen /
Vielie bïevnesh maahta daesnie gaavnedh: http://www.norskfriluftsliv.no/nattinaturen /
Jos ležžet jearaldagat sámediggeráđi olgun idjadeami birra, de sáhtát váldit oktavuođa Runar Myrnes Balto:in, tel. 97773778.
Jis gyhtjelassh saemiedigkieraerien jïjjedimmine maahta govlesadtedh politihkeles raeriestæjjine Runar Myrnes Balto, tell 97773778.
Háliida evttohasaid Davviriikkalaš sámi dásseárvobálkkašupmái / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Kandidaath vaajtele Noerhtelaanti saemien mïrrestallemebaalhkese / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Háliida evttohasaid Davviriikkalaš sámi dásseárvobálkkašupmái
Kandidaath vaajtele Noerhtelaanti saemien mïrrestallemebaalhkese
Dovddat go gean ge gii lea ovddidan dásseárvvu sámi servodagas ?
Datne naakenem damth mah viehkiehtamme mïrrestallemem buektiehtidh saemien siebriedahkine ?
Su dahje sin háliida Sámei parlamentáralaš ráđđi gudnejahttit Davviriikkalaš sámi dásseárvobálkkašumiin.
Saemien parlamentarihkeles raerie sæjhta maaje dam jallh dejtie earoehtidh Noerhtelaanti saemien mïrrestallemebaalhkine.
- Sámi parlamentáralaš ráđi bealis bovden sámi organisašuvnnaid ja ásahusaid evttohit evttohasaid dán bálkkašupmái, dadjá presideanta Egil Olli.
- Saemien parlamentarihkeles raerien åvteste sïjhtem saemien siebrieh jïh institusjovnh bööredidh raeriestimmiejgujmie båetedh kandidaatide dan baalhkese, presideente Egil Olli jeahta.
- Bargu ovttadássásašvuođain ja dásseárvvuin gaskal nissonolbmuid ja almmáiolbmuid lea dávjá guhkesáiggi bargu masa gáibiduvvo sihke gierdevašvuohta ja duostilvuohta.
- Mïrrestalleminie jïh seammavyörtegsvoetine barkedh nyjsenæjjaj jïh kaarri gaskem lea daamtaj akte guhkies barkoe mij dovne vissjelesvoetem jïh heartoeh kreava.
Danne lea hui deaŧalaš čalmmustahttit ja gudnejahttit dán barggu, joatká Olli.
Dannasinie vihkeles dam barkoem våajnoes darjodh jïh dam earoehtidh, Olli vihth.
Bálkkašumi sáhttet oažžut ovttaskas olbmot, joavkkut, fitnodagat, organisašuvnnat, searvvit, skuvllat dahje eará almmolaš etáhtat mat leat bargan dakkár bargguid, dahje čađahan doaibmabijuid mat leat nannen ja ovddidan dásseárvvu geavatlaččat.
Maahta baalhkam vedtedh aktegsalmetjidie, dåehkide, sïeltide, siebride, tjïertide, skuvlide jallh jeatjah byögkeles etaatide mah leah eadtjohke dagkeres barkosne, jallh mah leah råajvarimmieh tjïrrehtamme mah leah mïrrestallemem eadtjoestamme jïh nænnoesåbpoe dorjeme rïektesisnie.
Bálkkašupmi geigejuvvo dál nuppi geardde.
Daate mubpien aejkien baalhka juakasåvva.
Viđa jagi áigi oaččui Risten Rauna Magga dán bálkkašumi su barggu ovddas sámi gielain, sámi dearvvašvuođabálvalusain ja barggu ovddas eastadit gárrenmirkogeavaheami.
Vïjhten jaepien gietjeste dle Risten Rauna Magga baalhkam åadtjoeji altese barkoen åvteste saemien gïeline, saemien healsoedïenesjh jïh barkoe geeruveåtnoen vööste.
- Dáinna bálkkašumiin háliida Sámi parlamentáralaš ráđđi movttiidahttit eanet áŋgiruššamii ovttadássásašvuođain ja dásseárvvuin gaskal almmáiolbmuid ja nissonolbmuid riikkarájiid rastá sámi servodagas, dadjá Olli.
- Daejnie baalhkine dle Saemien parlamentarihkeles raerie sæjhta skreejredh stuerebe barkose mïrrestalleminie jïh seammavyörtegsvoetine kaarri jïh nyjsenæjjaj gaskem laanteraasti dåaresth, saemien siebriedahkine, Olli jeahta.
Sámi parlamentáralaš ráđi stivra mearrida ieš geat dat galget oažžut bálkkašumi.
Saemien parlamentarihkeles raerien ståvroe sjæjsjele gie baalhkam åådtje.
Dásseárvobálkkašupmi lea dáidda ja ruhtasupmi man árvu lea oktiibuot € 10 000,-.
Mïrrestallemebaalhka lea akte tjeahpoe jïh beetnegh, tjåanghkan dle aarvoe € 10 000.
Bálkkašupmi geigejuvvo ” Menns liv i en samisk kontekst ” - nammasaš konferánssas skábmamánu 1. b..
Sæjhta baalhkam vedtedh konferansesne ” Kaarri jielede aktene saemien ektiedimmesne ” (Menns liv i en samisk kontekst), gålkoen 1.
Romssas.
b. Tromsøsne.
Áigemearri evttohit evttohasaid lea golggotmánu 3. b. 2012.
Dïhte mierie juktie kandidaatigujmie båetedh lea rïhkeden 3. b. 2012.
Evttohusat sáddejuvvojit deike:
Raeriestimmieh seedtesuvvieh Saemiedægkan Nöörjesne:
Dahje deike: samediggi@samediggi.no.
Jallh: samediggi@samediggi.no.
Presideanta Egil Olli, tel. 900 26 880.
Govlehtallije:
Buorre gaskaoapmi rájárasttideaddji boazodollui / Boazodoallu / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Akte hijven dïrrege dan raastendåaresth båatsose / Båatsoe / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Buorre gaskaoapmi rájárasttideaddji boazodollui
Akte hijven dïrrege dan raastendåaresth båatsose
Sámedikki dievasčoahkkin meannuda Norgga ja Ruoŧa gaskasaš boazoguohtonkonvenšuvnna rievdadusevttohusa juovlamánu álggus.
Saemiedigkien stoerretjåanghkoe edtja raeriestimmiem jarkelimmide nöörjen-sveerjen båatsoekonvensjovneste digkiedidh goeven aalkoelisnie.
Sámedikki presideanta Aili Keskitalo dadjá ahte bargojoavkku evttohus lea buorre gaskaoapmi rájárasttideaddji boazodoalu ovddideapmái Norggas ja Ruoŧas.
Saemiedigkiepresidente jeahta barkoedåehkien raeriestimmie lea akte hijven dïrrege juktie dam raastendåaresth båatsoem evtiedidh Nöörjesne jïh Sveerjesne.
2012:s ásahedje Norgga ja Ruoŧa beale sámedikkit, Norgga Boazosámiid Riikasearvi (NBR) ja Ruoŧa Sámiid Riikasearvi (RSR) bargojoavkku mii galggai evttohit rievdadusaid boazoguohtonkonvenšuvdnii.
Jaepien 2012 dah Saemiedigkieh Nöörjesne jïh Sveerjesne, Nöörjen båatsoesaemiej rijhkesiebrie (NBR) jïh Sveerjen saemiej rijhkesiebrie (SSR) aktem barkoedåehkiem tseegkin mij edtji aktem raeriestimmiem buektedh jarkelimmide båatsoekonvensjovnesne.
Norgga beale sámediggi lea jođihan barggu.
Saemiedigkie Nöörjesne lea barkoem stuvreme.
Joavkku jođiheaddji lea ovddeš sámediggeráđi lahttu Ellinor Marita Jåma, Åarjel-Saemiej Gïelh.
Dåehkien aarebi saemiedigkieraerie Ellinor Marita Jåma, Åarjel-Saemiej Gïelh lea dåehkien åvtehke.
Lávga oktavuohta buohkaiguin
Lïhke gaskese gaajhkesigujmie
Buot boazodoalloorohagat maidda ášši guoská Norgga ja Ruoŧa bealde leat bovdejuvvon buktit árvalusaid bargui.
Gaajhkh sjyöhtehke båatsoesïjth nöörjen jïh sveerjen bielesne leah bööresovveme raeriestimmiejgujmie båetedh daan barkose.
Dieđut áššejođu birra ja referáhtat leat biddjojuvvon Norgga beale Sámedikki neahttasiidduide.
Bïevnesh guktie barkoe jåhta jïh bïevnesh tjåanghkojste leah olkese bïejesovveme Nöörjen Saemiedigkien nedtesæjrojne.
Dasa lassin lea lágiduvvon seminára Stjørdalas guoskevaš orohagaid ja sámečearuid várás.
Lissine akte seminaare öörnesovvi Skierdesne dejtie sjyöhtehke båatsoesïjtide Nöörjesne jïh Sveerjesne.
Semináras ságastuvvui bargojoavkku evttohusa birra.
Seminaaresne barkoedåehkien raeriestimmiem digkiedin.
Orohagat ja sámečearut geográfalaš lagašvuođain juhkkojuvvojedje joavkun ja ovttas barge hástalusaid ja ovttasbargovejolašvuođaid birra iežaset guovllus.
Båatsoesïjth Sveerjesne jïh Nöörjesne mah leah sinsitnien lïhke, dåehkine juakasovvin jïh haestemi jïh laavenjostoenuepiej bïjre laavenjostin sijjen dajvesne.
- Bargojoavku man ulbmilin lea leamaš gozihit sámi boazodoalu rádjaguovlluin, ja danne lea leamaš deaŧalaš searvvahit buot beliid bargui, dadjá Sámedikki presideanta Aili Keskitalo.
- Barkoedåehkien ulmie lea orreme dam saemien båatsoem vaarjelidh raastedajvine, jïh dan åvteste lea vihkeles orreme gaajhkide guejmide meatan vaeltedh barkosne, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Almmá viiddis searvama sámiid beales ii livččii lean vejolaš čoavdit hástalusaid rádjaguovlluin, dadjá Keskitalo.
Jis eah gaajhkesh leah meatan dle ij gåaredh dejtie haestiemidie raastedajvine loetedh, Keskitalo jeahta.
Ollu hástalusat
Jïjnjh haestemh
Bargojoavkku barggu bokte lea čielggasmuvvan ahte rájárasttideaddji boazodoalus Norggas ja Ruoŧas leat ovddabealde stuorra hástalusat, nugo omd. váilevaš riektečielggadeamit, boraspirevahágat, areálalihkahallamat ja ođđa konvenšuvdnaguovllut.
Barkoedåehkien barkoen tjïrrh dle tjyölkehke sjïdteme dïhte raastendåaresth båatsoe Nöörjesne jïh Sveerjesne jïjnjh haestemi uvte tjåådtje, v.g. faatoes reaktatjïelkestimmieh, juvreteehpeme, arealegoerpedahkh jïh orre konvensjovnedajvh.
- Konvenšuvdna ii man ge láhkai čoavdde buot daid hástalusaid mat boazodoalus rádjaguovlluin leat ovddabealde.
- Konvensjovne ij badth gaajhkide haestiemidie loeth mej uvte båatsoe tjåådtje raastedajvine.
Danne lea ge deaŧalaš fuomášuhttit dáid hástalusaid birra Norgga ja Ruoŧa stáhta eiseválddiide, ja dan mii áigut ge dahkat, dadjá Keskitalo.
Dan åvteste vihkeles tjoevkesem bïejedh daejtie haestiemidie staateles åejvieladtjide Nöörjesne jïh Sveerjesne, jïh dam sïjhtebe darjodh, Keskitalo jeahta.
Nanne ovttasbarggu
Laavenjostoem nænnoestahta
Bargojoavku evttoha ahte orohagain ja sámečearuin galggašii leat vejolašvuohta ásahit ovttasbargošiehtadusaid maid bokte sáhtášii gozihit geavatlaš hástalusaid rájárasttideaddji boazodoalus, nugo omd areálageavaheamis.
Barkoedåehkie raereste båatsoesïjth gåabpaginie laantine nuepiem utnieh laavenjostoelatjkoej bïjre seamadidh mah maehtieh dejtie praktihkeles haestiemidie vaarjelidh dennie raastendåaresth båatsosne, vuesiehtimmien gaavhtan arealeåtnoe.
Bargojoavku evttoha maiddái nággočoavdin mekanismmaid Norgga ja Ruoŧa beale orohagaid ja sámečearuid gaskka.
Barkoedåehkie aaj raereste vuekieh guktie edtja ovvaantoeh loetedh nöörjen jïh sveerjen båatsoesïjti gaskem.
- Sámi bargojoavkku evttohus lea buorre ja konstruktiiva árvalus Norgga ja Ruoŧa ráđđehusaide, dadjá Keskitalo loahpas.
- Raeriestimmie dehtie saemien barkoedåehkeste lea akte hijven jïh eensi raeriestimmie reerenasside Nöörjesne jïh Sveerjesne, Keskitalo minngemosth jeahta.
Sámediggi háliida du oaivila suohkanođastusa birra ! / Suohkanođastus / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Saemiedigkie sæjhta dov mïelem govledh tjïeltereformen bïjre / Tjïeltereforme / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Sámediggi háliida du oaivila suohkanođastusa birra !
Saemiedigkie sæjhta dov mïelem govledh tjïeltereformen bïjre
Sámediggi bargá aktiivvalaččat ovddidit sápmelaččaid beali suohkanođastusas proseassas.
Saemiedigkie eadtjohkelaakan barka juktie saemiej vuajnojde buektedh tjïeltereformeprosessesne.
Earret eará leat bidjat johtui guorahallama mii guoskkaha muhtun daid fáttaide mat gusket sápmelaččaide suohkanođastusas.
Gaskem jeatjah aktem goerehtimmiem aalkeme mij lea såemies teemaj bïjre mah leah sjyöhtehke saemide prosessesne tjïeltereformine.
Sámediggi bovde dál serviid, organisašuvnnaid, berošteddjiid ja eaŋkilolbmuid buktit oaiviliid sámi beliid birra suohkanođastusa barggus.
Saemiedigkie daelie siebrieh, åårganisasjovnh, ïedtjeladtjh jïh aktegsalmetjh böörede vuajnoejgujmie båetedh aamhtesi bïjre mah leah sjyöhtehke saemide tjïeltereformebarkosne.
- Sámediggái lea dehálaš ahte buot sápmelaččaid oaidnu boahtá ovdán ja danin bivdit buohkaid sáddet e-poastta bokte midjiide oaiviliid ja jurdagiid sámi beliid ja suohkanođastusa birra.
- Saemiedigkie tuhtjie vihkeles gaajhki saemiej vuajnoeh vååjnesasse båetieh, jïh dan åvteste birrebe datne mijjese aktem e-påastem seedth dov vuajnoejgujmie jïh åssjaldahkigujmie aamhtesi bïjre mah leah sjyöhtehke mijjese jïh tjïeltereformese.
Dán ođđa vuogi mielde mii sávvat ahte olbmuide šaddá álki buktit oaiviliid ja jurdagiid njuolga Sámediggái, lohká Sámedikki ráđđeláhttu Ann-Mari Thomassen.
Naemhtie mijjieh sïjhtebe edtja aelhkebe sjïdtedh almetjidie sijjen vuajnoejgujmie jïh åssjaldahkigujmie båetedh ryöktesth Saemiedægkan, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta.
E-poasta ii dárbbaš leat guhkes teaksta, dušše oanehaččat dan birra ahte mii sáhttá leat hástalus suohkanođastusas ja vaikko vel evttohusat čovdosiidda.
Ih daarpesjh jïjnjem e-påastesne tjaeledh, ajve akte åenehks tjaalege dan bïjre mij maahta akte haesteme årrodh tjïeltereformesne, maaje raeriestimmiejgujmie guktie edtja dejtie loetedh.
- Makkár váikkuhusaid sáhttá du mielas suohkanođastus buktit sámegillii, oahpahussii, dearvvašvuođasuorgái dahje areálageavaheapmái ?
- Mah konsekvensh datne vïenhth sjædta saemien gïelese, lïerehtæmman, healsoesuerkien jallh arealeåtnoen sisnjelen tjïeltereformine ?
Makkár rievdadusaid berrešii boahtit suohkanhálddašeamis vai suohkanođastus boađášii buorrin sámi ássiide ?
Mah jarkelimmieh byöroeh årrodh tjïeltereeremisnie guktie tjïeltereforme akte aevhkie sjædta dejtie saemien årroejidie ?
Dá lea muhtun gažaldagat masa háliidivččiimet oažžut vástádusaid, lohká Thomassen.
Daate lea naaken dejstie vaestiedassijste mejtie sïjhtebe vaestiedassem utnedh, Thomassen jeahta.
E-poasta sáhttá sáddet dán e-poasta čujuhussii: kommunereform@samediggi.no.
Maahta e-påastem seedtedh diekie: kommunereform@samediggi.no.
Sámediggi sávvá oažžut e-poasttaid ovdal geassemánu 10. b..
Saemiedigkie e-påastide sæjhta ruffien 10. b. åvtelen.
Eambbo dieđuid Sámedikki barggu birra gávdno dán neahtta siiddus http://www.samediggi.no/Suohkanodastus.
Vielie bïevnesh Saemiedigkien barkoen bïjre gaavnh daennie nedtesæjrosne http://www.samediggi.no/Suohkanodastus.
Eanet dieđut: Sámedikki ráđđeláhttu Ann-Mari Thomassen, 900 57 123
Vielie bïevnesh: Saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen, 900 57 123
Boahtteáiggi areála- ja biraspolitihkka Sámis / Areála / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget
Båetijen aejkien dajve-jïh byjresepolitihke Saepmesne / Areale / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Boahtteáiggi areála- ja biraspolitihkka Sámis
Båetijen aejkien dajve-jïh byjresepolitihke Saepmesne
Sámediggeráđđi háliida árvalusaid / rávvagiid sámi servodagas boahtteáiggi areála- ja biraspolitihkkii.
Saemiedigkieraerie raerieh saemien siebriedahkeste sæjhta akten båetijen aejkien dajve-jïh byjresepolitihkese.
Ráđđi ovddida čilgehusa Sámedikki dievasčoahkkimii juovlamánus.
Saemiedigkieraerie aktem tjïelkestimmiem buakta Saemiedigkien stoerretjåanghkose goeven.
Sámi kultuvra ja ealáhusbargu lea deddojuvvon.
Saemien kultuvre jïh jieleme lea behtjiedimmien nuelesne.
Luondduresurssaide bahkken lassána dađistaga nugo minerálaid, čáhce- ja bieggafámu, ja seammás unnu áddejupmi árbevirolaš sámi eallinvuohkái ja luondduresurssaiguin ávkkástallamii.
Daelie ahkedh jienebh mah eatnemevierhtiej mietie gihtjieh goh mineraalh, tjaetsie- jïh bïegkefaamoe, seamma tïjjen goh ahkedh vaenebh mah goerkesem utnieh aerpievuekien saemien jieledevuekiej åvteste jïh nuhteme eatnemevierhtijste.
Čielga jietna - Sámedikkis ferte leat čielga jietna areála- ja biraspolitihkas.
- Saemiedigkie tjuara aktem tjïelke gïelem utnedh dajve- jïh byjresepolitihkesne.
Danne lea dárbu geahčadit ja árvvoštallat politihkkasuorggi, ja hábmet čielga mihttomeriid ja rámmaid Sámedikki politihkkii jagiin ovddas gulvui, dadjá sámediggeráđđi Thomas Åhren.
Dan åvteste daerpies politihkesuerkiem gïehtjedidh jïh vuarjasjidh, jïh tjïelke ulmieh jïh mierieh Saemiedigkien politihkese hammoedidh jaepiej åvtese, saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta.
Åhren dadjá ahte Sámediggi ferte leat deaŧalaš eavttuidbiddji, váldedoaimmaheaddji ja konsultašuvdnaoasálaš dain áššiin mat gusket areála ja biraslaš hástalusaide mat leat sámi servodaga ovddabealde oanehis ja guhkes áiggi badjel
Åhrén jeahta Saemiedigkie tjuara akte vihkeles premissedeallahtæjja, faamoereerije jïh rååresjimmieguejmie årrodh dejnie gyhtjelassine dajve- jïh byrjeseligke haestemi bïjre mej uvte saemien siebriedahke tjåådtje dovne åeniebasse jïh guhkiebasse.
- Mii galgat searvat mearrádusaide movt min árbevirolaš guovlluid galgá hálddašit boahtteáiggis, danne go dás lea sáhka min boahtteáiggis, dadjá sámediggeráđđi Thomas Åhren.
- Mijjieh edtjebe meatan årrodh sjæjsjalimmieh vaeltedh guktie mijjen aerpievuekien dajvh edtjieh reeresovvedh båetijen aejkien, dan åvteste daate lea mijjen båetijen aejkien bïjre, saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta.
Bovde viiddis mieldeváikkuheapmái
Böörede jeenjesh meatan årrodh
Sámediggeráđi čilgehus areálaid ja birrasa birra ovddiduvvo dievasčoahkkimii juovlamánus, ja lea oassi ođđa areála- ja birasdieđáhusa ráhkadanbarggus, dát dieđáhus galgá bidjat bajimuš ja guhkes áiggi vuoruhemiid Sámedikki politihkkii areála- ja birasáššiin.
Saemiedigkieraerien tjïelkestimmie dajven jïh byjresen bïjre maam stoerretjåanghkose buakta goeven lea akte bielie dehtie barkoste aktine orre dajve- jïh byjresebïevnesinie, Akte bïevnese mij edtja bijjemes jïh guhkiebasse våaroehtimmieh bïejedh Saemiedigkien politihkese dajve- jïh byjresegyhtjelassine.
- Sámediggeráđđi háliida bovdet sihke báikegottiid, organisašuvnnaid, dutkanbirrasiid, gielddaid ja stáhta eiseválddiid ságastallat hástalusaid ja čovdosiid birra mat leat areála- ja biraspolitihkas, dadjá Åhren.
- Saemiedigkieraerie sæjhta dovne voenges siebriedahkh, siebrieh, dotkemebyjresh, tjïelth jïh staateles åejvieladtjh bööredidh meatan årrodh haestemi jïh vaastoej bïjre dajve- jïh byjresepolitihkesne digkiedidh, Åhrén jeahta.
Resursajoavku ja fágaseminára - Mii leat bidjan resursajoavkku mii galgá geahčadit movt meahcceresurssaid dáláš hálddašeapmi lea heivehuvvon meahcásteddjiid dárbbuide, dadjá Åhren.
- Mijjieh aktem vierhtiedåehkiem tseegkeme mij edtja gïehtjedidh guktie daan beajjetje reereme miehtjiesdajvijste lea daerpiesvoetide sjïehtedamme dejtie mah miehtjiesdajvide nuhtjieh, Åhrén jeahta.
Oassin dán barggus lea sámediggeráđđi bovden maiddái iešguđege dutkiid ja máhttobirrasiid čállit artihkkaliid sierra fáttáid birra.
Goh akte bielie daehtie barkoste saemiedigkieraerie aaj ovmessie dotkijh jïh daajroebyjresh bööredamme tjaalegh ovmessie aamhtesi bïjre tjaeledh.
Resursajoavkku ja dutkiid máhttovuođđu galgá doaibmat duogážin ja vuolggasadjin gulahallančoahkkimiidda Sámedikki ja sámi báikegottiid ja organisašuvnnaid gaskka.
Daajroevåarome vierhtiedåehkeste jïh dotkijijstie edtja goh våarome årrodh rååresjimmietjåanghkojde Saemiedigkien jïh saemien voenges siebriedahki jïh siebriej gaskem.
Sámediggi doallá fágaseminára Romssas skábmamánu 25. ja 26. beivviid gos dutkit ovdan buktet iežaset artihkkaliid.
Saemiedigkie aktem faageseminaarem hööltie Tromsøesne gålkoen 25. jïh 26. b gusnie dotkijh sijjen tjaalegh buektieh.
Sámediggeráđđi háliida rávvagiid / árvalusaid fáttáide maid berrešii guorahallat dieđáhusas.
Saemiedigkieraerie sæjhta raerieh aamhtesi bïjre utnedh mejtie byöroe digkiedidh bïevnesisnie.
Buohkat sáhttet addit rávvagiid ja buktit árvalusaid.
Gaajhkesh maehtieh raeriejgujmie båetedh.
Árvalusaid sáhttá sáddet: biras@samediggi.no
Maehtede raeride diekie seedtedh: biras@samediggi.no
Áigumuššan lea ahte dieđáhus ovddiduvvo Sámediggái meannudeapmái 2016:s.
Soejkesjen mietie edtja bïevnesem Saemiedigkien gïetedæmman buektedh jaepien 2016.
Eanet dieđuid addá: Sámediggeráđđi Thomas Åhren, 908 39 663
Vielie bïevnesh: Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén, 908 39 663
Bovdehus buktit cealkámušaid dieđáhussii riikkaidgaskasaš barggu birra / Riikkaidgaskasaš álgoálbmotovttasbargu / Riikkaidgaskasaš bargu / Sámediggi - Sametinget
Bööredimmie raeriejgujmie jïh vuajnoejgujmie båetedh Saemiedigkieraerien bïevnesasse gaskenasjovnaale barkoen bïjre / Gaskenasjovnaale aalkoealmetjelaavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Bovdehus buktit cealkámušaid dieđáhussii riikkaidgaskasaš barggu birra
Bööredimmie raeriejgujmie jïh vuajnoejgujmie båetedh Saemiedigkieraerien bïevnesasse gaskenasjovnaale barkoen bïjre
Sámediggeráđđi áigu ovddidit dieđáhusa mas evttohuvvo politihkka Sámedikki riikkaidgaskasaš bargui.
Saemiedigkieraerie edtja aktem bïevnesem buektedh raeriestimmiejgujmie politihkese Saemiedigkien gaskenasjovnaale barkoen bïjre.
Buohkain lea vejolašvuohta buktit evttohusaid ja cealkámušaid dán dieđáhusa sisdollui.
Gaajhkesh mah sijhtieh, nuepiem utnieh raeriestimmiejgujmie jïh vuajnoejgujmie båetedh daan bïevnesen sisvegasse.
Sámediggi čatná eanaš oasi iežas politihkalaš barggus politihkalaš dieđáhusaide iešguđet fáttáid birra.
Saemiedigkie dam jeanatjommesem sov politihkeles barkoste ektede politihkeles bïevnesinie ovmessie aamhtesi bïjre.
Ovddid dieđáhus riikkaidgaskasaš barggu birra ovddiduvvui 2006:s.
Evtebe bïevnese gaskenasjovnaale barkoen bïjre lij jaepien 2006.
Dan rájes lea ON dohkkehan álgoálbmotvuoigatvuođaid julggaštusa.
Dan mænngan EN bæjhkoehtimmiem aalkoealmetji reaktaj bïjre nænnoestamme.
Norga lea ratifiseren julggaštusa ja lea danne geatnegahttojuvvon čađahit julggaštusa sisdoalu sihke Norgga rievtti, politihka ja doaibmabijuid bokte.
Nöörje lea bæjhkoehtimmiem jååhkesjamme jïh dan åvteste dïedtem åtna sisvegem bæjhkoehtimmesne tjïrrehtidh dovne nöörjen reaktesne, politihkesne jallh råajvarimmiej tjïrrh.
ON álgoálbmogiid máilmmikonferánsa 2014 dohkkehii loahppadokumeantta mas stáhtat dovddastit dáhtu ja háliidusa implementeret ON álgoálbmotvuoigatvuođaid julggaštusa sihke riikkaidgaskasaš ja nationála dásis.
EN:n veartenekonferanse aalkoealmetji bïjre 2014 aktem galhkuvetjaatsegem nænnoesti gusnie staath væljoem jïh håhkoem vihtiestieh EN:n bæjhkoehtimmiem aalkoealmetji reaktaj bïjre sjïehtesjidh dovne gaskenasjovnaale jïh nasjovnaale daltesisnie.
Ođđa dieđáhus riikkaidgaskasaš barggu birra váldá vuođu sámediggeráđi čilgehusas sámi riikkaidgaskasaš barggu birra, mii meannuduvvui dievasčoahkkimis ovdalaččas dán jagi.
Orre bïevnese gaskenasjovnaale barkoen bïjre sæjhta våaroeminie utnedh saemiedigkieraerien reektemisnie saemien gaskenasjovnaale barkoen bïjre, maam stoerretjåanghkosne gïetedin aarebi daan jaepien.
Dieđáhus váldá mielde dan ovdáneami mii lea dáhpáhuvvan riikkaidgaskasaš álgoálbmotbarggus ja álbmotrievttis ovddit dieđáhusa rájes.
Bïevnese sæjhta dam evtiedimmiem sjïehtesjidh mij lea orreme dennie gaskenasjovnaale aalkoealmetjebarkosne jïh aalkoealmetjereaktesne evteben bïevnesen mænngan.
Barggu mihttomearit ja prinsihpat:
Ulmieh jïh prinsihph barkose:
- Dat vuoigatvuođat mat dohkkehuvvojit ON-julggaštusas, leat uhcimus standárddat máilmmi álgoálbmogiid birgejupmái, ja sin gelbbolašvuhtii ja čálgui.
- doh reaktah mejtie jååhkesje EN-bæjhkoehtimmesne leah doh unnemes standaardh jis veartenen aalkoealmetjh edtjieh båetijen aejkien jieledh, jïh dej vyörtegsvoeten jïh tråjjesvoeten gaavhtan.
- Julggaštusa sisdoallu galgá implementerejuvvot daidda lágaide ja geavatlaš politihkkii mii váikkuha sámi álbmogii ja eará álgoálbmogiid árgabeaivái.
- edtja sisvegem bæjhkoehtimmesne sjïehtesjidh laakine jïh praktihkeles politihkesne mah aarkebiejjiem tsevtsieh saemide jïh jeatjah aalkoealmetjidie
Dieđáhusa áŋgiruššansuorggit:
bïevnesen sjïere barkoesuerkieh:
Dál mii oaidnit vihtta váldosuorggi dieđáhusas:
Daan biejjien dellie vïjhte åejviesuerkieh bïevnesisnie åtna:
Sámi ovttasbargu: masa gullet Sámi parlamentáralaš ráđđi, bargu davviriikkalaš sámekonvenšuvnnain ja sápmelaččat geat ásset Ruoššas.
Saemien laavenjostoe: mij lea Saemien parlamentarihkeles raerien bïjre, barkoe noerhtelaanti saemiekonvensjovnine jïh saemieh mah Russlaantesne årroeh
” Davviguovlopolitihkka ”: mii válddaha Barentsovttasbarggu, EU ja Árktalaš ráđi.
” Noerhtedajvepolitihke ”: mij sæjhta Barentslaavenjostoem, EU:m jïh Arktiske raeriem ållermaehtedh.
ON-bargu: ovttasbargu álgoálbmogiiguin, stáhtaiguin ja organisašuvnnaiguin
EN-barkoe: Laavenjostoe aalkoealmetjigujmie, staatigujmie jïh siebriejgujmie
Oktiigullevašvuohta ja ovttasbargu álgoálbmogiiguin: váikkuhit dasa ahte eará álgoálbmogiid dilli buorrána politihkalaš doarjaga bokte, gelbbolašvuođa ja vásáhusaid lonohallama bokte, ja veahkki doaibmabijuide mat ovddidit kapasitehta ja eará prošeavttaide
Solidariteete jïh laavenjostoe aalkoealmetjigujmie: viehkiehtidh guktie tsiehkie jeatjah aalkoealmetjidie buerebe sjædta politihkeles dåarjoen tjïrrh, maahtoem jïh dååjrehtimmieh juekedh, jïh viehkie råajvarimmide mah barkoefaamoem eevtjieh jïh jeatjah prosjekth
Máilmmiviidosaš hástalusat: dakkár bealit mat váikkuhit álgoálbmogiidda, dálkkádatrievdamiidda, ceavzilis ovddideapmái, dearvvašvuođagažaldagaide ja eará bealit.
Abpeveartenen haestemh: tsiehkieh mah aalkoealmetjh tsevtsieh, klijmajarkelimmieh, monnehke evtiedimmie, healsoegyhtjelassh jïh jeatjah tsiehkieh.
Sámediggeráđis leat dán rádjai earret eará leamaš čoahkkimat dakkár sámi organisašuvnnaiguin ja ásahusaiguin go Sámiráđđi, Gáldu, Sámi nissonforum, Mama Sara Education Foundation ja Árran Julevsáme guovdásj.
Saemiedigkieraerie lea daan raajan gaskem jeatjah tjåanghkoeh åtneme saemien siebriejgujmie jïh institusjovnigujmie goh Saemieraerie, Gáldu, Sámi nissonforum, Mama Sara Education Foundation jïh Árran Julevsaemien jarnge.
Ná sáhtát buktit cealkámušaid:
Naemhtie maahtah raeriejgujmie båetedh
Loga sámediggeráđi čilgehusa sámi riikkaidgaskasaš barggu birra ja sádde iežat cealkámušaid e-poasttain Jon Petter Gintalii jon.petter.gintal@samediggi.no ja Inger Johanne Mudeniaii inger.johanne.mudenia@samediggi.no
Lohkh saemiedigkieraerien reekteme saemien gaskenasjovnaale barkoen bïjre jïh seedth dov raerieh e-påasten baaktoe diekie; Jon Petter Gintal, jon.petter.gintal@samediggi.no jïh Inger Johanne Mudenia inger.johanne.mudenia@samediggi.no
Áigemearri sáddet cealkámušaid lea ođđajagimánu 9. b. 2015.
Mierie juktie raerieh seedtedh lea tsïengelen 9. b. 2015.
Sámi ovttasbargu / Riikkaidgaskasaš bargu / Sámediggi - Sametinget
Saemien laavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Sámi ovttasbargu
Saemien laavenjostoe
Sámit leat álgoálbmogat njealji riikkas.
Saemieh akte aalkoealmetje njieljie laantine.
Rádjerasttildeaddji ipmárdus ferte leat oassin sámi servodateallimis.
Dïhte raastendåaresth dimensjovne lea dannasinie akte bielie dehtie saemien siebriedahkejieliedistie.
Sámediggi Norggas lea aktiivvalaččat searvan ovttasbargui davviriikkaid Sámedikkiid gaskkas ja ruoššabeale sámiid organisašuvnnaiguin.
Saemiedigkie Nöörjesne lea eadtjohkelaakan meatan orreme dennie laavenjostosne dej noerhtelaanti saemiedigkiej gaskem, jïh saemien siebriejgujmie Russlaanten bielesne.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Ávjovárri
NSR
Aili Keskitalo
Phone: +47 971 29 305
Áigeguovdil
Daaletje
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Čájet buot áššiid
Vuesieh gaajkesh saakh
Sámediggi bargá dán badjelii:
Saemiedigkie sæjhta:
Viiddis ovttasbargu sápmelaččaid gaskkas riikkarájáid rastá
Aktem vijries laavenjostoem utnedh saemiej gaskem laantenraasti rastah.
Ahte sámiid álbmotválljen ásahusat besset iežaset ovddastit riikkaidgaskasaš mearridanproseassaide main lea njuolga váikkuhus sápmelaččaide ja álgoálbmogiidda.
Saemien almetjeveeljeme åårganh åadtjoeh jïjtjemem årrodh gaskenasjovnale sjæjsjalimmeprosessine, mah ryöktesth ulmiem utnieh aalkoealmetjidie jïh saemide.
Ahte nannet Sámi parlamentáralaš ráđi sajádaga sámi servodaga ovdánahttimis Davviriikkain ja Ruoššas.
Saemien parlamentarihkeles raerien råållam veaksahkåbpoe darjodh, juktie daam saemien siebriedahkem evtiedidh Noerhtelaantine jïh Russlaantesne
Sámi parlamentáralaš ráđđi Sámedikkit Suomas, Ruoŧas ja Norggas leat ásahan oktasaš ovttasbargoásahusa, Sámi parlamentáralaš ráđi.
Saemien parlamentarihkeles raerie Dah saemiedigkieh Såevmesne, Sveerjesne jïh Nöörjesne aktem tjåenghkies laavenjostoeåårganem tseegkeme, Saemien paralmentarihkeles raerie.
Ráđđi lea Sámedikkiid gaskasaš institušonaliserejuvvon ovttasbargu dakkár áššit mat gusket sápmelaččaide máŋgga stáhtain dahje sápmelaččaide oktan álbmogiin.
Raerie akte vihties laavenjostoe saemiedigkiej gaskem, dejnie aamhtesinie mah saemide gïetedieh gelline staatine, jallh saemide goh akte åålmege.
Čálligoddedoaibma lea dan Sámedikki hálddus geasa ráđi presideanta gullá.
Dïhte saemiedigkie mij presidentem åtna lea aaj tjaelijesijjie.
Sámi parlamentáralaš ráđđi lea ođđa ja dehálaš ásahusain ovddasguvlui Davviriikkalaš ovttasbarggus, mas maiddái lea guovddáš sajádat riikkaidgaskasaš oktavuođain.
Saemien paralmentarihkeles raerie sæjhta akte vihkeles åårgane årrodh dennie orre noerhtelaanti laavenjostosne åvtese, jïh sæjhta aaj ulmiem utnedh aktene gaskenasjovnale ektiedimmesne.
Danin lea dehálaš ahte ráđis leat buori ovttasbarganeavttut ja ovdánanvejolašvuođat
Dannasinie vihkeles raerie hijven laavenjostoenuepieh jïh evtiedimmienuepieh åtna.
Sámi parlamentáralaš ráđis ii leat sierra čállingoddi mas lea gelbbolašvuohta ja coakci leat aktiivvalaš aktevran riikkaidgaskasaččat.
Saemien paralmentarihkeles raerie ij jïjtse tjaelijesijjiem utnieh, jïjtse maahtojne jïh jïjtse barkoefaamojne juktie eadtjohke aktöörine årrodh gaskenasjovnales.
Sámedikkis Norggas leat eará Sámedikkiid ektui mealgat eanet resurssat ja leat nu buoret vejolašvuođat bargat sámiid vuoigatvuođaáššiiguin Davviriikkain.
Saemiedigkie nöörjen bielesne, viertiestamme dej saemiedigkiejgujmie dejnie jeatjah noerhtelaantine, jienebh vierhtieh åtna, jïh dan åvteste dle Saemiedigkie Nöörjesne stuerebe nuepieh åtna saemien reaktajgujmie Noerhtelaantine barkedh.
Ovttas Sámedikkiiguin Suomas ja Ruoŧas lea danin dehálaš ahte Sámediggi Norggas lea dihtomielalaš bargamis ja vuhtiiváldimis oktasaš sámi álgoálbmotbeliid.
Saemiedigkiejgujmie ektine Såevmesne jïh Sveerjesne lea dannasinie vihkeles Saemiedigkie Nöörjesne voerkeslaakan gaajhkesaemien aalkoealmetjeiedtjh gorrede.
Sámeráđđi Sámeráđđi lea sámiid oktasaš kulturpolitihkalaš ja politihkalaš institušuvdna danin go dat lea Suoma, Norgga, Ruoŧa ja Rušša Federašuvnna sámiid organisašuvnnaid ovttasbargoásahus.
Saemieraerie Saemieraerie akte ektiesaemien kultuvrepolitihkeles jïh politihkeles institusjovne, dannasinie dïhte akte laavenjostoeåårgane dejtie saemien siebride Såevmesne, Nöörjesne, Sveerjesne jïh Dennie Russiske Føderasjovnesne.
Riikkaidgaskasaččat gohčoduvvo Sámeráđđi NGO organisašuvdnan, non-governmental organization.
Gaskenasjovnale dle Saemieraerie gohtjesåvva goh akte NGO, non-governmental organization.
Sámiráđi váldoulbmilin lea áimmahuššat sámiid oktasaš beroštumiid, nannet sámiid oktiigullevašvuođa riikkarájáid rastá ja bargat nu dan badjelii ahte sápmelaččat maiddái boahttevuođas dohkkehuvvojit oktan álbmogin.
Raerien bijjemes ulmie lea saemiej iedtjh gorredidh goh akte åålmege, saemiej ektievoetem raasti rastah veaksahkåbpoe darjodh, jïh barkedh ihke saemieh aaj båetijen biejjien byjhkesjimmiem åadtjoeh goh akte åålmege.
Sámeráđđi lea hui dehálaš ja dohkkehuvvon álgoálbmotaktevra riikkaidgaskasaččat.
Saemieraerie akte joekoen vihkeles jïh hijven jååhkesjamme aalkoealmetjeaktööre gaskenasjovnale.
Sámeráđis lea alla gelbbolašvuohta ja viiddis riikkaidgaskasaš fierpmádat.
Saemieraerie dovne jolle maahtoem jïh gamte gaskenasjovnale viermiem åtna.
Sámediggi ja Sámeráđđi ovttasbarget soames riikkaidgaskasaš áššesurggiin, ja leat goabbatlágan rollat nu ahte nubbi dievasmahttá nuppi.
Saemiedigkie jïh Saemieraerie såemies gaskenasjovnale aamhtesesuerkine laavenjostoeh, jïh ånnetji joekehts råållah utnieh, mah jeenjemasth sinsitniem dåarjelieh.
Danin adnojuvvo dehálažžan ahte dát joatkašuvvá ja ovdánahttojuvvo.
Vihkeles daate jåarhka jïh vijriesåbpoe evtiesåvva.
Sámediggi ovttasbargá maiddái eará sámi- ja álgoálbmotorganisašuvnnaiguin, ásahusaiguin ja fierpmádagaiguin mat barget rájáid rastá.
Saemiedigkie laavenjostoe jïh barka aaj jeatjah saemien – jïh aalkoealmetjen siebriejgujmie, institusjovnigujmie jïh viermiejgujmie ektine, mah raasti rastah berkieh.
Diehtolonohallan ja hutkás ovttasbargu eaktodáhtolaš organisašuvnnaiguin ja ásahusaiguin lea mearrideaddjin jus galgat joksat gosage sámi posišuvnnain riikkaidgaskasaš dásis.
Bïevnesh juekedh jïh akte skaepiedihks ektiebarkoe dej jïjtjevyljehke siebriejgujmie jïh institusjovnigujmie sijhtieh eevre vihkeles årrodh juktie saemien posisjovnh åadtjodh dennie gaskenasjovnale sijjesne.
Sámediggeráđđi áigu nannet boahttevaš gulahallama ja ovttasbargama dáid iešguđetlágan ásahusaiguin, ja maiddái ođđa ásahusaiguin.
Saemiedigkie sæjhta dam båetije dialogem jïh laavenjostoem veaksahkåbpoe darjodh dej ovmessie åårganigujmie, aaj orre institusjovnigujmie.
Ráđis lea 15 lahttu main viđas gullet norggabeallái, njealjis ruoŧabeallái, njealjis suomabeallái ja guovttis ruoššabeallái.
Raeresne 15 lïhtsegh, vïjhte nöörjen bieleste, njieljie sveerjen bieleste, njieljie såevmien bieleste jïh göökte russlaanten bieleste.
Loga eanet Sámeráđi birra dás.
Lohkh vielie Saemieraerien bïjre daesnie.
Ruoššabeale sámit Sámit ruoššabealde eai leat vuos ožžon sierra álbmotválljen orgána.
Saemieh russlaanten bielesne Saemieh russlaanten bielesne eah aktem jïjtse almetjeveeljeme åårganem utnieh daan mearan.
Lea dehálaš váikkuhit ja nannet Ruošša sámiid vejolašvuođaid seailluheames ja ovdánahttimis iežaset giela, kultuvrra ja servodateallima.
Vihkeles viehkiehtidh guktie saemieh Russlaantesne buerebe nuepieh åadtjoeh sov gïelem, kultuvrem jïh siebriedahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh.
Ruoššabeale sámiide lea láhččojuvvo sadji Sámi parlamentáralaš ráđđái.
Saemieh russlaanten bielesne aktem gïelem åådtjeme Saemien parlamentarihkeles raeresne.
Ovddasguvlui lea dehálaš nannet sin váikkuhusa dán forumas.
Guhkiebasse dle iemie dej tsevtsemem vijriesåbpoe evtiedidh daennie forumisnie.
Sámediggeráđi oppalaš mihttomearrin lea láhččet vejolašvuođa álgoálbmogiidda vai ieža sáhttet álggahit servodatovdánahttindoaimmaid iežaset guovlluin ja báikegottiin Davviguovlluin, ja nu sihkkarastet vuođu iežaset kultuvrralaš doaimmaide.
Saemiedigkieraerien akte sïejhme ulmie viehkiehtidh sjïehteladtedh ihke aalkoealmetjh jïjtje råajvarimmiegujmie nïerhkieh siebriedahkeevtiedimmien gaavhtan, jïjtsh dajvine jïh voenges siebriedahkine noerhtedajvine, juktie dam materijelle våaromem sov kultuvredarjoemidie gorredidh.
Fuolkevuohta lea árbevirolaččat hui nanus álgoálbmotservodagain.
Dah baanth sliekti gaskem aalkoealmetji siebriedahkine lea aerpievuekien mietie gaajh nænnoes.
Nissonolbmot leat guovddážis dán oktavuođas ja adnojuvvojit dávjá leamen deháleamos árbevieruid- ja giellaguoddit.
Dah nyjsenæjjah lea vihkeles daennie ektiedimmesne jïh daamtaj ryöknesuvvieh goh dah vihkielommes aerpievuekie- jïh gïeleguedtjïh.
Doaibmabijuin mat leat heivehuvvon nissonolbmuide lea danin dávjá positiiva váikkuhus álgoálbmotservvodagaide.
Råajvarimmieh nyjsenæjjide sijhtieh dannasinie hijven årrodh abpe aalkoealmetjesiebriedahken gaavhtan.
Sámediggi Ruoŧa bealde Ruoŧa beale Sámediggi ásahuvvui 1993:s.
Saemiedigkie Sveerjesne Saemiedigkie Sveerjesne tseegkesovvi 1993.
Sámediggi Suoma bealde Suomas ásahuvvui sámeáššiide Sámi parlameanta 1973:s.
Saemiedigkie Såevmesne Såevmesne akte moenehtse saemien aamhtesidie tseegkesovvi 1973.
Maŋŋágo Norgga ja Ruoŧa beale sámedikkit ásahuvvojedje, rievdaduvvui dat maid sámediggin 1996:s.
Mænngan saemiedigkide tseegkeme Nøørjesne jïh Sveerjesne, moenehtse saemiedigkine sjïdti 1996.
Oaččo nuvttá giehtabátti, boallomearkka, ja sátnegirjjáža / Sámás muinna / Giella / Sámediggi - Sametinget
Åadtjoeh namhtah gïetebaantem, båaloem jïh baakoegærjetjem / Saemesth munnjien / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Diŋgonskovvi
Dongkemegoere
Vállje buktaga
Veeljh dorjesem
Namma ja čujuhus
Nomme jïh adresse
Duođaš diŋgojumi
Nænnosth dongkemem
Giitu diŋgomis !
Baakoegærjetje
Sátnegirjjáš
Åarjelsaemien båaloe
Davvisámegiella boallomearka
Åarjelsaemien gïetebaante stoeredahke onne
Oarjelsámegiella giehtabáddi sturrodat unni
Åarjelsaemien gïetebaante stoeredahke stoerre
Oarjelsámegiella giehtabáddi sturrodat stuoris
Julevsaemien gïetebaante stoeredahke stoerre
Jus háliidat oažžut eanet go ovtta gáhppálaga válljejuvvon buktagis / buktagiin, de almmut dása galle háliidat juohke buktaga nammii.
Dastegh datne sïjhth vielie goh aktem utnedh dehtie veeljeme dorjesistie / dejstie veeljeme dorjesijstie, dievhtieh man gellie daesnie.
Gierdomátkedoarjagis lea rabas ohcanáigi.
Fealadimmiedåarjoen lea ræhpas ohtsememierie.
Musihkkaalmmuhemiin lea ohcanáigemearri 01.06.2015.
Musihkebæjhkoehtimmiej ohtsememierie lea 01.06.2015.
Mihttomearri:
Ulmie:
Sámi musihkka mas lea buorre kvalitehta ja lea eanet guldaleddjiide álki gávdnat.
Saemien musihke hijven kvaliteeteste maam jienebh goltelæjjah åadtjoeh goltelidh
Gáibádus ohcama sisdollui ja hápmái:
Krïevenassh ohtsemen sisvegasse jïh hammose:
Ohcan galgá čállojuvvon Sámedikki ohcanskovvái, ja galgá beaiváduvvon ja vuolláičállojuvvon.
Ohtseme edtja tjaalasovveme årrodh Saemiedigkien ohtsemegoeresne, jïh edtja daatovem jïh nommevæhtam utnedh.
Sus guhte vuolláičállá ohcama, ferte leat fátmadus geatnegahttit fitnodaga / institušuvnna.
Dïhte guhte ohtsemasse sov nommevæhtam beaja, tjuara luhpiem utnedh dïedtem bïejedh sïeltese / institusjovnese.
Ohcci lea geatnegahttojuvvon almmuhit Sámediggái buot dáid dieđuid mat dárbbašuvvojit ohcama meannudeapmái, maiddái dieđuid vejolaš eará almmolaš doarjagiid birra.
Ohtsije dïedtem åtna gaajhkh bïevnesh Saemiedægkan vedtedh mah leah daerpies juktie ohtsemem gïetedidh, aaj bïevnesh jeatjah byögkeles dåarjoen bïjre.
Čálalaš soahpamuš artista ja lágideaddji gaská galgá mielddusin ohcamis.
Tjaaleldh latjkoe artisten jïh öörnedæjjan gaskem tjuara ohtsemen baalte bïejesovvedh.
Artista honorára gáibádus galgá boahtit ovdan soahpamušas.
Artisten honoraarekrïevenassh edtjieh latjkosne tjåadtjodh.
Čuovvovaš doaibmabijuide sáhttá ohcat doarjaga:
Maahta dåarjoem ohtsedh daejtie råajvarimmide:
Artistahonoráraid ja mátkedoarjaga sámi artisttaide ja kulturbargiide
Artistehonoraare jïh vuelkemedåarjoe saemien artistide jïh kultuvrebarkijidie
Badjerádji čájálmasmátkedoarjagis lea 50 000 ru..
Jeenjemes dåarjoe fealadæmman lea 50 000 kråvnah.
Doarjja gokčá goluid mat lunddolaččat leat čájálmasmátkedoaimmas, dakko bokte:
Dåarjoe lea daejtie maaksojde mah iemielaakan fealadimmien nualan båetieh, daan nuelesne:
- Márkanfievrredeapmi
- Maarkedebïevneme / promoteradimmie
- Mátkegolut / orostallan / biebmu
- Vuelkememaaksoeh / årrome / beapmoe
- Teknihkalaš golut
- Teknihken maaksoeh
- Golut jitnii ja čuvgii
- Åasah tjoejese jïh tjoevkese
Doarjja ovttaskaskonsearttaide lea10 000 ru. rádjai.
Aktegs konserth dåarjoem åadtjoeh 10 000,- kråvnaj raajan.
Doaibmabidju galgá čađahuvvot ja ruhtaduvvot ovttas lágideddjiin.
Edtja råajvarimmiem tjirrehtidh jïh finansieradidh öörnedæjjine ektine.
Artistahonorára ja mátkedoarjja sámi artisttaide ja kulturbargiide:
Artistehonoraare jïh vuelkemedåarjoe saemien artistide jïh kultuvrebarkijidie:
Honorára galgá ruhtaduvvot ovttas lágideddjiin.
Edtja honoraarem finansieradidh öörnedæjjine ektine.
Sámedikki honoráraoassi sáhttá badjerádjái dahkat 50 % ráddjejuvvon bajás 15 000.- ru. rádjai.
Saemiedigkien låhkoe honoraareste maahta jeenjemes 50 % årrodh, gaertjiedamme bæjjese 15 000 kråvnaj raajan.
Dasa lassin sáhttá juolludit mátkedoarjaga, meroštallon bajás 10 000.- ru. rádjai.
Lissine maahta vuelkemedåarjoem vedtedh, gaertjiedamme bæjjese 10 000 kråvnaj raajan.
Áššemeannudanáigi:
Aamhtesegïetedimmieboelhke:
Ohcci sáhttá vuordit vástádusa ohcamii 3 mánu maŋŋel go mii leat ožžon ohcama, gč. hálddašanlága § 11.
Ohtsije maahta vaestiedassem ohtsemasse veanhtadidh 3 askh mænngan ohtseme lea mijjese båateme, v. reeremelaaken § 11.
Gaskkaboddosaš diehtu hálddašanáššis sáddejuvvo ovtta mánu siste dan rájes go ohcan lea boahtán Sámediggái.
Åvtelhbodti bïevnese reereme-aamhtesisnie seedtesåvva åvtelen aktem askem mænngan ohtsemem dååsteme.
Gulahallanolbmot:
Govlehtallijh:
Doarjjaohcanskovvi
Ohtseme
Doarjjanjuolggadusat luođi ja sámi musihka várás
Njoelkedassh ohtsemebaseradamme dåarjoe joejkese jïh saemien musihkese
Kulturealáhusat lassánit eanemusat sámi guovlluin / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Kultuvrejielemh saemien dajvine læssanieh / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Kulturealáhusat lassánit eanemusat sámi guovlluin
Kultuvrejielemh saemien dajvine læssanieh
Barggolašvuohta lassána kulturealáhusain sámi guovlluin.
Fasseldimmie kultuvrejielieminie læssene dejnie saemien dajvine.
Dan čájeha raporta maid Telemarkforsking lea čállán Sámedikki ovddas.
Akte reektehtse daam vuesehte maam Telemarkforskning Saemiedægkan dorjeme.
Raporta čájeha ahte lassáneapmi lea leamaš stuorámus vásáhus- ja doaibmafitnodagain ja beroštusorganisašuvnnain.
Reektehtse vuesehte lissiehtimmie lea stööremes orreme dååjrese- jïh darjomesïeltine jïh iedtjeåårganisasjovnine.
Barggolašvuohta lea lagabui duppalastojuvvon ja lea stuorát lassáneapmi go riikkaoasis ja Norggas muđui, čájeha Telemarksforsking raporta.
Fasseldimmie lea mahte guektiengïerth sjïdteme jïh akte stuerebe lissiehtimmie goh jeatjah gaavhtan laantebielesne jïh Nöörjesne, Telemarhkedotkemen reektehtse vuesehte.
Sámi guovlluin barget 594 olbmo iešguđet kulturvirggiin.
Dejnie saemien dajvine dle 594 almetjh ovmessie kultuvrebarkoej sisnjeli berkieh.
Dain barget 204 medias, 110 barget iešguđetlágan dáiddalaš bargguiguin, 228 olbmo barget kulturgaskkustemiin, omd. musea- ja girjerádjobargin, ja 52 olbmo barget dáiddaoahpahemiin kulturskuvllas dahje sullasaš sajiin.
204 dejstie meedijan sisnjelen berkieh, 110 ovmessie tjeahpoebarkoejgujmie berkieh, 228 almetjh kultuvrebieljielimmine berkieh, v.g. museumisnie jïh gærjagåetine, jïh 52 almetjh tjeahpoelïerehtimmine berkieh kultuvreskuvlesne jallh plearoeh berkieh.
Norgga kulturindeaksa
Norsk kulturindeks / Nöörjen kultuvrelæstoe
Norgga kulturindeaksa addá jahkásaš visogova kulturfálaldagain ja kulturdoaimmain Norgga gielddain, regiovnnain ja fylkkain.
Nöörjen kultuvrelæstoe (norsk kulturindeks) akte læstoe kultuvredarjomigujmie nöörjen tjïeltine, dajvine jïh fylhkine fïerhten jaepien.
Indeaksa vuođđuduvvo dieđuide máŋgga almmolaš etáhtas, beroštusorganisašuvnnas ja searvvis.
Læstoe våaromem åtna bïevnesistie gellie byögkeles etaatijste, iedtjieåårganisasjovnijste jïh siebrijste.
Dán raporttas bidjá Telemarksforsking ovdan bohtosiid ja dárkilis dieđuid sámi gielddain.
Daennie reektehtsisnie Telemarhkedotkeme illedahkh jïh sjïere tsiehkieh åehpiedahta dejtie saemien tjïeltide.
Dáiddárgielda
Tjiehpiedæjjatjïelte
Oktiibuot 96 dáiddára orrot sámi guovlluin, čájeha Telemarksforsking raporta.
Ållesth dle 96 tjiehpiedæjjah saemien dajvine årroeh, Telemarhkedotkemen reektehtse vuesehte.
Dat vástida guovtti dáidárii juohke duhát ássis, dávjodat mii lea sullii bealli riikkagaskamearis.
Daate lea seamma goh göökte tjiehpiedæjjah fïerhten tåvsene årroejasse, dah tjiehpiedæjjah daesnie ovrehte lehkine dan sååkehke årroeh goh laanten gaskemedtie.
Dáiddáriid lohku sámi guovlluin lea lassánan 6 proseanttain maŋimus jagi.
Tjiehpiedæjjalåhkoe saemien dajvine lea læssanamme 6 % dan minngemes jaepien.
Riikkadásis ii leat dáiddárdávjodat lassánan.
Abpe laantesne dle tjiehpiedæjjah eah leah sååkehkåbpoe sjïdteme.
Sámi guovlluid gielddain lea Guovdageaidnu dat stuorra dáiddárgielda.
Dejstie tjïeltijste saemien dajvine, dle Guovdageaidnu dïhte stööremes tjiehpiedæjjatjielte.
Doppe leat 30 dáiddára mii mearkkaša 10,2 juohke duhát ássis, nappo okta proseanta ássiin, ja sii leat lahttun ovtta dahje máŋgga dáiddárorganisašuvnnas.
Daesnie ållesth 30 tjiehpiedæjjah, mij lea seamma goh 10,2 fïerhten tåvsene årroejasse, amma akte prosente årroejijste lea lïhtseginie aktene jallh jienebinie tjiehpiedæjjaåårganisasjovnine.
Dušše Guovdageainnus leat 17 musihkkára ja komponistta, čieža neavttára ja guhtta visuála dáiddára.
Guovdageaidnusne oktegh 17 musihkerh jïh musihkedarjojh, tjïjhtje dorjehtæjjah jïh govhte visuelle tjiehpiedæjjah.
Guovdageaidnu lea goalmmát stuorámus dáiddárgielda Norggas.
Guovdageaidnu lea öörnedamme goh tjiepiedæjjatjïelte nommere golme Nöörjesne.
- Raporta lea deaŧalaš máhttovuođđu Sámedikki bargui kulturdieđáhusain, dadjá ráđđelahttu Marianne Balto.
- Reektehtse akte vihkeles daajroevåarome sjædta gosse Saemiedigkien kultuvrebïevnesinie barka, raerielïhtsege Marianne Balto jeahta.
Son dadjá ahte okta sivain lassáneapmái kulturealáhusain, lea Sámedikki doarjjaortnegat.
Akte fåantoe man åvteste kultuvrejielemh læssanamme lea Saemiedigkien dåarjoeöörnegh, Balto jeahta.
Eanet dieđuid addá:
Jis vielie bïevnesh sïjhth:
Norgga kulturindeavssa prošeaktajođiheaddji lea Bård Kleppe.
Norsk kulturindeksen (Nöörjen kultuvrelæstoe) prosjekten åvtehke lea dotkije Bård Kleppe.
Suinna sáhttá váldit oktavuođa telefovnnas 911 97 543 dahje e-poasttas kleppe@tmforsk.no.
Maahta dejnie soptsestidh tellefovnesne 911 97 543 jallh e-påastesne kleppe@tmforsk.no
Bivdovuoigatvuohta / Eatnan ja resursavuoigatvuođat / Sámediggi - Sametinget
Göölemereakta / Laante jïh vierhtiereaktah / Saemiedigkie - Sametinget
Bivdovuoigatvuohta
Göölemereakta
Láhkadeames ja dohkkeheames sámiid vuoigatvuođaid meara luođuresurssaide lea leamašan dehálaš áššiin Sámediggái gitta Sámedikki ásaheami rájes.
Akte laakenænnoestimmie jïh jååhkesjimmie saemiej reaktijste dejtie jielije marijne vierhtide akte vihkeles aamhtese orreme Saemiedægkan, dehtie miereste Saemiedigkie tseegkesovvi.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Ávjovárri
NSR
Čájet buot áššiid
Phone: +47 971 29 305
Sámediggi bargá oažžumis:
Saemiedigkie sæjhta:
Vuoigatvuođaid guolásteapmái álbmotrievtti ja historjjálaš anu vuođul ollásit dohkkehuvvojit lágain
Reakta mij våaromem åtna almetjereaktesne jïh histovrijen åtnosne, ållesth jååhkesjimmiem åådtje laakine
Beassat mielde mearrideames guollevalljodagaid hálddašeami
Edtja meatan årrodh gosse sjæjsjalimmieh vaaltasuvvieh reeremisnie guelievierhtijste
Ahte bivdovuoigatvuođaid kárten čađahuvvo maiddái olggobealde Finnmárkku
Maahta aaj goerehtallemem göölemereaktijste darjodh Finnmaarhken ålkolen
Sámediggi bargá dál dan badjelii ahte:
Daelie Saemiedigkie daejnie barka:
Doarjja maid Sámediggi lea ovddidan láhkamearridan árvalussii guolástanvuoigatvuođaid birra ja das sihkkarastimis guolásteami sámi kultuvrra resursavuođđun čuovvoluvvo láhkaproposišuvnna ovddideami bakte Stuorradiggái, ja ahte Stuorradiggi dohkkeha guolástanvuoigatvuođa álbmotrievtti ja historjjálaš anu vuođul.
Dïhte jååhkesjimmie maam Saemiedigkie lea raeriestimmine laakenænnoestimmide vadteme, göölemereaktan bïjre jïh gorredimmien bïjre göölemistie goh vierhtievåarome saemien kultuvrese, aktine laakeproposisjovnine fulkesamme sjædta Stoerredigkesne, jïh Stoerredigkie göölemereaktam jååhkesje mij våaromem åtna almetjereaktesne jïh histovrijen åtnosne.
Láhkaproposišuvnna čuovvoleamis gárvvistuvvo láhkaásahus guolástanvuoigatvuođaid birra.
Mieriedimmieh laakeproposisjovnesne göölemereaktan bïjre.
Bargamis finnmárkolágain ledje konkrehta guolástusmearrádusat dehálaš fáttát go Sámediggi ráđđádalai Justiisalávdegottiin.
Gosse Finnmaarhkelaakine barki dle vihties göölemenænnoestimmieh lin akte vihkeles teema rååresjimmine justisemoenehtsinie.
Finnmárkolága meannudeami boađus lei ahte Stuoradiggi mearridii ahte:
Dïhte illedahke gïetedimmeste Finnmaarhkelaakeste lij Stoerredigkie nænnoesti:
Evttoh. O. nr.80 (2004-2005) eanetlogu mearkkašumis daddjui ahte ” gažaldagat mat gusket sámi guovlluin mearraguolásteami vuoigatvuođaide ja hálddašeapmái lea viidát ja máŋgga geardde čielggaduvvon, earenoamážiid 1990-2001 áigodagas ”.
Innst. O. nr.80 (2004-2005) dle jienebelåhkoe tjïertesti " gyhtjelasse reaktan bïjre jïh reereme mearoegöölemistie saemien årromedajvine leah gelline salkehtimmine orreme, joekoen boelhken 1990-2001 ".
Eanetlohku celkkii viidáset ahte ” eanetlogu oaivila mielde ii [sáhte] hilgut ahte leat gávdnojit láidesteamit sihke álbmotrievttis ja Norgga rievttis ahte earenoamážiid vuhtiiváldit guolásteami mearrasámi guovlluin guolástanhálddašeami hábmema ja doaimmaheami oktavuođas.
Jienebelåhkoe vijriesåbpoe vuesiehti " jienebelåhkoen mielen mietie ij [maehtieh] nyöjhkedh raerieh gååvnesieh, dovne almetjereaktesne jïh nöörjen reaktesne, joekoen göölemem mearoesaemien dajvine krööhkedh gosse göölemereeremem evtede, jïh guktie dïhte dorjesåvva.
Dálá dili ektui ii leat čielggaduvvon movt dát beroštumit beaktileamos vuogi mielde galget vuhtiiváldojuvvot doaibmi guolástushálddašeamis ”.
Gosse daan beajjetje sjyöhtehke tsiehkine vierteste, dle ij leah læjhkan vihtieslaakan salkehtamme guktie maahta daejtie krööhkemidie bööremeslaakan jïh radtjoesommes gorredidh dennie juhtije göölemereeremisnie ".
Ráđđehus bivdii Guolástus- ja riddodepartemeanta fuolahit ahte Stuorradikki ávžžuhusmearrádus čuovvoluvvo.
Reerenasse Gööleme-jïh mearoedepartementem stilli hoksehtidh ihke Stoerredigkien maedteme-nænnoestimmie fulkesamme sjïdti.
Maŋŋil go lei ráđđádallan Sámedikkiin nammadii Guolástus- ja riddodepartemeanta áššedovdilávdegotti – Riddolávdegotti – mii prinsihpalaš vuođu mielde galgá čielggadit sápmelaččaid ja earáid guolástanvuoigatvuođaid ábis olggobealde Finnmárkku.
Konsultasjovni mænngan Saemiedigkine, dle Gööleme- jïh mearoedepartemente aktem ekspertemoenehtsem tseegki – Mearoegaedtiemoenehtse – juktie prinsihpen våaroemisnie salkehtidh saemiej jïh mubpiej reaktam mearosne gööledh Finnmaarhken ålkolen.
Riddoguolástanlávdegoddi ovddidii čielggadusastis, NAČ 2008: 5 Guolástanvuoigatvuohta ábis olggobealde Finnmárkku.
Mearoegaedtiemoenehtse sov salkehtimmiem böökti, NOU 2008: 5 Reakta göölemasse mearosne Finnmaarhken ålkolen.
Láhkadeames ja dohkkeheames sámiid vuoigatvuođaid meara luođuresurssaide lea leamašan dehálaš áššiin Sámediggái
Akte laakenænnoestimmie jïh jååhkesjimmie saemiej reaktijste dejtie jielije marijne vierhtide akte vihkeles aamhtese orreme Saemiedægkan.
Riddoguolástanlávdegotti
Mearoegaedtiemoenehtsistie
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Guolásteami báikkálaš hálddašeapmi Deanus
Voenges reereme göölemistie Deatnusne
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Guolásteami báikkálaš hálddašeapmi Deanus
Voenges reereme göölemistie Deatnusne
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Oktavuohta Áltá 2013 / Áltá 2013 / Riikkaidgaskasaš bargu / Sámediggi - Sametinget
Govlehtallh Alta 2013 / Áltá 2013 / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
08. Njukčamánnu 2013
Saemiedigkie lea gåassoehtæjjah konferansese Alta 2013 jïh lea teknihkeles öörnedæjja.
Dasa lassin lea Sámedikkis ovddasvástádus kulturprográmmas ja side-events-dáhpáhusain konferánssa áiggi.
Lissine dle Saemiedigkie aaj dïedtem åtna kultuvreprogrammen åvteste jïh side-events konferansesne.
Sámediggi fállá oppalaš dieđuid konferánssa birra ja addá konkrehtat dieđuid konferánssa geavatlaš čađaheami birra.
Saemiedigkie maahta siejhme bïevnesh konferansen bïjre faalehtidh, jïh tjïelke bïevnesh konferansen dæjpeles tjïrrehtimmien bïjre.
Jus háliidat dieđuid sisdoalu ja proseassa birra ovdal konferánssa ja konferánssa áiggi, de váldde oktavuođa riikkaidgaskasaš koordinerenjoavkkuin (Indigenous Global Coordinating Group).
Ønsker du informasjon om innhold og prosess før og under konferansen, kan du kontakte Jis bïevnesh sïjhth sisvegen jïh prosessen bïjre konferansen åvtelen jïh konferansesne, maahtah dejnie gaskenasjovnaale iktedimmiedåehkine (Indigenous Global Coordinating Group) govlehtalledh.
John B. Henriksen Riikkaidgaskasaš ovddasteaddji john.henriksen@samediggi.no
Govlehtallijh
Hege Fjellheim Vuoigatvuođaid ja riikkaidgaskasaš áššiid ossodatdirektevra +47 78 47 40 47 hege.fjellheim@samediggi.no
Hege Fjellheim Goevtesedirektööre reaktide jïh gaskenasjovnaale aamhtesidie +47 78 47 40 47 hege.fjellheim@samediggi.no
Pål Hivand, gulahallanráđđeaddi +47 932 46 605 pal.hivand@samediggi.no
Preessegovlehtallijh
Oktavuohta GCG
Govlehtallh GCG
Álgoálbmogiid riikkaidgaskasaš koordinerenjoavkkus (GCG) leat máilmmi iešguđet álgoálbmotregiovnnaid ovddasteaddjit.
Aalkoealmetji gaskenasjovnaale iktedimmiedåehkie (GCG) tjirkijh åtna ovmessie aalkoealmetjeregijovnijste veartenisnie.
GCG neahttasiidu
Ž GCGn nedtesæjroe
GCG Facebook-siidu
Ž GCGn Facebook-sæjroe
GCGs preassagulahallit
GCGn preessegovlehtallijh
Giellagáhtten, normeren ja tearbmabargu sámigielain / Faktadieđut sámi gielaid birra / Giella / Sámediggi - Sametinget
Gïele-gorredimmie, normeringe jïh teermebarkoe saemien gïeline / Bïevnesh saemien gïeli bïjre / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Giellagáhtten, normeren ja tearbmabargu sámigielain
Gïele-gorredimmie, normeringe jïh teermebarkoe saemien gïeline
Sámi Giellagáldu čohkke sámegiela áššedovdiid ja bovde giellageavaheddjiid seminárii Sajosii, Anárii golggotmánu 6. beaivve ságastallat, makkár hástalusat leat njealji sámegiela giellagáhttemis, normeremis ja tearbmabarggus.
Saemien Gïelegaaltije lea maahtoeladtjh tjöönghkeme saemien gïeline jïh böörie gïelenuhtjijh seminarijasse Sajos:ne, Enare:isnie golken 6 b. Seminarejisnie edtja digkiedidh magkeres nuepieh / dåeriesmoerh nieljie saemien gïelh utnieh gïele-gorredimmiej-, normeringi- jïh teermebarkoej sisnie.
Seammás lea erenoamáš vejolašvuohta beassat gullat njealji sierra sámegiela.
Ij gellien aejkien nuepiem utnedh nieljieh saemien gïelh åadtjodh govledh.
Giellaseminára oktavuođas čalmmustahtto sámedikkiid golmma jahkásaš rájáid rasttildeaddji giellaovttasbargoprošeavtta álggaheapmi.
Gïele-seminarije lea aalkovem saemiedigkiej golmejaepien krïensi-rastah gïele-ektiebarkoeprosjeektese.
Seminára rahpá Suoma Sámedikki ságadoalli Tiina Sanila-Aikio.
Såevmien saemiedigkie-presideente Tiina Sanila-Aikio edtja seminarijem rïhpestidh.
Giellagáldu – joatkkaprošeavtta álggahanseminára lea rabas buohkaide.
Rïhpestimmie-seminarije Gïelegaaltijen prosjekteese lea rïhpesh gaajhkesidie.
Oassálastit mákset ieža mátke-, orrun- ja boradangoluid.
Dah mah edtjieh meatan årrodh tjoeverh jïjtjh sijjen vuelkeme-, jïjjedimmie- jïh beapmoe-åaside maeksedh.
Seminára dulkojuvvo sámegielain suoma- ja ruoŧagillii.
Seminarijem såevmien jïh sveerjen gïelese jarkoestieh.
Bures boahtin !
Buerie båeteme !
Báiki: Solju - Sajos, Anár 6.10.2015
Programme:
Prográmma:
9.30 Prïhtjege
10.15 Norgga Sámedikki presideantta Aili Keskitalo
10.15 Nöörjen Saemiedigkie-presideente Aili Keskitalo
10.30 Eino Koponen: Giellagáhttema prinsihpaid heivehallan nuortalašgillii
10.30 Eino Koponen: Prinsijph gïele-gorredimmesne jïh guktie sjïehtesjidh skoltesaemien gïelese.
11.10 Johanna Ijäs: Davvisámegiela goallossánit ja daid čállin
11.10 Johanna Ijäs: Laavkeme-baakoeh noerhtesaemien gïelesne jïh guktie dejtie tjaala.
12.30 Boradeapmi
12.30 Aeredsbiejjie-beapmoe
13.30 Petter Morottaja: Mot anárašgiela galgá gáhttet ?
13.30 Petter Morottaja: Guktie Enare-saemien gorredidh ?
14.10 Svenn-Egil K. Duolljá: Giellaoahpalaš njuolggadusat julevsámegiela giellanormerema vuođđun
14.10 Svenn-Egil K. Duolljá: Grammatihke-njoelkedassh julevsaemien gïelenormeringe våaroemistie
14.50 Marko Marjomaa: Giellagáldu - prošeakta
14.50 Marko Marjomaa: Gïelegaaltije – prosjeekte
15.00 Loahpahus
15.00 Orrijimmie
Sámi Giellagáldu lea sámi álbmoga oktasaš ja seammás bajimuš fágalaš áššedovdi ja mearridanorgána sámegielaide guoski gažaldagain.
Saemien Gïelegaaltije lea saemien almetji bijjemes faageorgane dovne jïllemes nännoestimmie byjjesfaamoem åtna mej bïjre aamhtside mah saemien gïeli bïjre.
Sámi Giellagáldu fállá giellaveahki ja rávve giellageavaheddjiid sámegielaid geavaheapmái guoski áššiin.
Saemien gïelegaaltije faala gïeleviehkiem mejgujmie gyhtjelassh vaestiedidh jïh raerieh vedtedh gïele-nuhtjijidie.
Sámi Giellagáldu bargguide gullá terminologiijabargguid ja normerema lassin maiddái giellagáhtten.
Saemien gïelegaaltijen laavenjassine aaj terminologije-barkoe, gïelenormeringh jïh gïele-gorredimmieh.
Dasa lassin Giellagáldu juohká dieđuid sámegielaid birra ja sámegiela fágalaš áššiin.
Diss-vielie edtja Gïelegaaltije bievnedh saemien gïeli bïjre dovne faagegyhtjelassh dan bïjre.
Giellagáldu - joatkkaprošeavtta ruhtadit Interreg V Davvi Sápmi – oasseguovlu, Lapin liitto, Romssa fylkkasuohkan sihke Norgga, Ruoŧa ja Suoma Sámedikkit.
Gïelegaaltijen prosjeektem Interreg V Nord biehkiedajve Sápmi, Lapin liitto, Troms:n Fylkentjïelte jïh Nöörjen, Sveerjen jïh Såevmien saemiedigkide maeksieh.
Prošeavtta jođiha Suoma Sámediggi.
Såevmien Saemiedigkie prosjektem lijrie.
Sávvá Riikkaidgaskasaš Sámi Filbmainstituhttii bures boahtima / Mediaid / Kultureallin / Sámediggi - Sametinget
Gaskenasjovnaale filmeinstituhtem buerie båeteme vaajtele / Meedijah / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Sávvá Riikkaidgaskasaš Sámi Filbmainstituhttii bures boahtima
Gaskenasjovnaale filmeinstituhtem buerie båeteme vaajtele
Sámediggi doarju evttohusa ahte ođđasis organiseret Internašunála Sámi Filbmaguovddáža Guovdageainnus Riikkaidgaskasaš Sámi Filbmainstituhttan.
Saemiedigkie raeriestimmiem dåarjohte akten orre öörnedimmien bïjre Gaskenasjovnaale Filmejarngeste Guovdageaidnusne akten Gaskenasjovnaale Saemien Filmeintituhtese.
Cuoŋománu 7. b. doallá Internašunála Sámi Filbmaguovddáš Guovdageainnus liige váldočoahkkima. Guovdageainnus Riikkaidgaskasaš Sámi Filbmaguovddáš
Voerhtjen 7. b. Gaskenasjovnaale Saemien Filmejarnge Guovdageaidnusne sjïere generaalekrirriem hööltie.
Den 07. april holder Internasjonalt Samisk Filmsenter i Kautokeino ekstraordinær generalforsamling. Internašunála Sámi Filbmaguovddáš Guovdageainnus ásahuvvui jagis 2009, ja galgá dál ođđasis organiserejuvvot filbmainstituhttan.
Gaskenasjovnaale Saemien Filmejarnge Guovdageaidnusne tseegkesovvi jaepien 2009, jïh daelie jarnge edtja orresistie öörnesovvedh akten filmeinstituhtese.
Sámediggeráđđi Henrik Olsen dadjá ahte Sámediggi galgá fárrui eaiggátbealde ođđa riikkaidgaskasaš sámi filbmainstituhttii ja dainna lágiin doarjut davviriikkalaš sámi filbmabuvttadeami ovddidanbarggu.
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta Saemiedigkie edtja aajhterebealan båetedh dennie orre gaskenasjovnaale saemien filmeinstituhtesne jïh naemhtie evtiedimmiebarkoem noerhtelaanti saemien filmedorjemassine dåarjoehtidh.
- Sámi filbma lea deaŧalaš dasa ahte nannet sámegiela ja sámi kultuvrra, ja danne háliida Sámediggi leat mielde nannemin sámi oanehis-, dokumentára- ja guhkesfilmmaid ovddidanbarggu, sihke kvalitehta ja kvantitehta dáfus, dadjá ráđđelahttu Henrik Olsen.
- Saemien filme lea vihkeles juktie saemien gïelem jïh kultuvrem nænnoestehtedh, jïh Saemiedigkie sæjhta dan åvteste meatan årrodh saemien åenehks-, dokumentaare jïh spïelefilmh evtiedidh, dovne gosse kvaliteeten jïh kvantiteeten bïjre, raerielïhtsege Henrik Olsen jeahta.
Riikkaidgaskasaš sámi filbmainstituhtta šaddá deaŧalaš reaidun dán bargui, dadjá Olsen.
Gaskenasjovnaale Saemien Filmeinstituhte sæjhta akte vihkeles dïrrege årrodh daennie barkosne, Olsen jeahta.
Sámediggeráđđi Henrik Olsen dadjá ahte go Sámi Filbmaguovddáš Guovdageainnus rievdada riikkaidgaskasaš sámi filbmainstituhttan, de lea stuorát vejolašvuohta oažžu instituhta bargui riikkaidgaskasaš ruhtadeami.
Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta gosse Saemien Filmejarnge Guovdageaidnusne dorjesåvva akten gaskenasjovnaale saemien filmeinstituhtese dellie sæjhta stuerebe nuepie årrodh gaskenasjovnaale beetnehvierhtieh åadtjodh instituhten barkoste.
- Mii sávvat nannoset davviriikkalaš ovttasbarggu sámi filbmabuvttadeamis boahtteáiggis.
- Mijjieh gegkiestibie akte nænnoesåbpoe noerhtelaanti laavenjostoe sjædta saemien filmedorjemassen bïjre båetijen aejkien.
Min mihttomearri lea sihkkarastit ahte sámi álbmot oažžu buorre ja govda filbma- ja dokumentárafálaldaga iežamet gillii, dadjá Olsen.
Mijjen ulmie lea hoksedh saemien vuartasjæjjah aktem hijven jïh gamte faalenassem åadtjoeh filmijste jïh dokumentaarijste mijjen jïjtse gïelesne, Olsen jeahta.
Erenoamáš deaŧalaš lea ahte mii oažžut eanet filmmaid mánáid ja nuoraid várás.
Joekoen vihkeles mijjieh jienebh filmh åadtjobe maanide jïh noeride.
Eanet dieđuid addá:Sámediggeráđđi Henrik Olsen, 907 75 219
Vielie bïevnesh:Saemiedigkieraerie Henrik Olsen, 907 75 219
Loga eanet: http://www.isf.as /
Lohkh vielie: http://www.isf.as /
Givssideapmi – mii fertet álgit iežaineamet / Julggaštus givssideami vuostá / Oahpahus / Sámediggi - Sametinget
Irhkeme - tjoerebe jïjtjenæjnene aelkedh / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Givssideapmi – mii fertet álgit iežaineamet
Silje Karine Muotka, saemiedigkieraerie
Givssideapmi lea stuorra servodatváttisvuohta, maiddái sámi servodagas.
Irhkeme akte stoerre dåeriesmoere siebriedahkesne, aaj saemien siebriedahkine.
Persovnnalaččat jáhkán mun ahte okta vejolaš doaibmabidju lea bidjat fuomášumi alccesis.
Jïjtje vïenhtem akte råajvarimmie mejnie maahta aelkedh lea tsåatskelesvoetem jïjtjemh vööste stuvredh.
Mii rávisolbmot rollamodeallan.
Mijjieh geerve almetjh goh råållamaallh.
Iežas ohcii geahččamis sáhttá leat nana váikkuhus ja guhkes áiggi doaibmabidju givssideami vuostá.
Jïjtse oksen uvte sööpedh maahta akte guhkies råajvarimmie årrodh irhkemen vööste mij hijven illedahkh vadta.
Eanaš oahpaheaddjit, skuvllat ja vánhemat váldet máná ovdáneami ja oahppama duođas.
Doh ellen jeanatjommes lohkehtæjjah, skuvlh jïh eejhtegh maanaj evtiedimmiem jïh lïerehtimmiem itjmieslaakan vaeltieh.
Danne lea eanaš ohppiin buorre dilli skuvllas ja astoáiggis.
Dan åvteste dah jeanatjommes learohkh hijvenlaakan utnieh skuvlesne jïh eejehtallemisnie.
Dattetge diehtit mii váimmusteamet ahte buot oahppit eai fuomášuvvo dahje guldaluvvo, ja ahte ollugat gillájit givssideami ja loavkideami.
Læjhkan dle mijjieh dan veele daejrebe fer jïjnjh learohkh eah vuajnelgh jallh govlelgh, jïh fer jïjnjh learohkh irhkemem jïh narrahtimmiem dåårjoeh.
Iskkadeamit čájehit ahte sámi mánáin lea stuorát riska gártat loavkiduvvot.
Goerehtimmieh vuesiehtieh saemien maanah aktem stuerebe vaahram utnieh narrahtihks dåemiedimmiem dååjredh.
Mus lea nana jáhkku dasa ahte mii rávisolbmot sáhttit jorgalahttit dan, konkrehta ja eaŋkilis daguid bokte.
jarkedh, jis vihties jïh aelhkie aath darjobe.
Ollugat mis leat dušše oanehis áiggi ovttas bearrašiin beaivválaččat.
Gallesh mijjeste ajve åenehks bodth utnebe ektesne goh fuelhkie aarkebiejjien.
Mis lea vejolašvuohta háleštit boradettiin ja áiggis go leat ovttas vahkkoloahpaid.
Gosse buertiebealesne tjahkasjibie jïh gosse ektesne hïeljine dellie astebe soptsestidh.
Mii fertet mánáid dihte jurddašit bures makkár fáttáid birra mii ságastallat málesbeavddi guoras.
Mijjen maanaj gaavhtan dle byörebe hijvenlaakan ussjedidh mej aamhtesi bïjre mijjieh åajvahkommes soptsestibie gosse buertiebealesne tjahkasjibie.
Sáhttá háleštit dan birra mii lea geavvan dan beaivvi.
Mijjieh dagke soptsestibie dan bïjre maam dååjreme daan biejjien.
Dahje sáhttá hállát áššiid birra nugo ovdamearkka dihte gieldaválgga ja politihkkariid birra, dahje min ođđa ránnjáid birra dahje máilmmipolitihka birra.
Jallh maehtebe soptsestidh vuesiehtimmien gaavhtan tjïelteveeljemen jïh politihkeri bïjre, jallh mijjen orre kraannaj bïjre jallh veartenepolitihken bïjre.
Vaikko mii eat leat ge dihtomielalaččat, de sirdit mii árvvuid min mánáide.
Jalhts mijjieh ibie dam vïenhth, dellie mijjieh mijjen aarvoeh sertiestibie mijjen maanide.
Hállat go mii buori earáid birra, vai eat ?
Mijjieh hijvenligke soptsestibie jallh mij ?
Mánát speadjalastet min árvvuid, miellaguottuid, ovdagáttuid ja oainnuid eanet go mii rávisolbmot oppa jurddašit ge.
Maanah mijjen aarvoeh, mïelh, vaanesovmh jïh vuajnoeh vuesiehtieh vielie goh mijjieh goh geerve almetjh vienhtieh.
Deaŧalaš lea diehtit ahte mii rávisolbmot sáhttit ollu váikkuhit givssideami, loavkideami ja hárdima unnideami dušše dan bokte go leat dihtomielalaččat miellaguottuid birra – ovdamearkka dihte borranbeavddis.
Vihkeles daejredh mijjieh geerve almetjh maehtebe hijvenlaakan viehkiehtidh irhkemem, narrahtimmieh jïh daaresjimmiem giehpiedidh, jis ajve måjhtajibie mah mïelh mijjieh buektebe - vuesiehtimmien gaavhtan buertiebealesne. "
“ Giehta mii vuhtoda geahtu, stivre máilmmi ” daddjojuvvo.
Gïete mij gïerhkemem suvtehte, veartenem stuvrie " lea jeahtasovveme.
Dat ferte mearkkašit dan ahte rávisolbmot sáhttet fievrridit árvvuid maiguin gudnejahttin, ovttaárvosašvuohta, gierdavašvuohta ja dohkkejupmi ovdánahttojuvvojit.
Daate tjuara jiehtedh mijjieh geerve almetjh maehtebe aarvoeh sertiestidh mah seahkarimmiem, seamma- aarvoem, goerkesadtemem jïh jååhkesjimmiem eevtjieh.
Skuvllas ja mánáidgárddis leat buot rávisolbmot rollamodeallat.
Skuvlesne jïh maanagiertesne gaajhkh geerve almetjh råållamaallh.
Ii dušše mánáidgárdeoahpaheaddji, assisteanta dahje oahpaheaddji, muhto maiddái viessohoaiddár ja bassit, ja dieđusge dearvvašvuođadivššárat.
Ij ajve maanagïertelohkehtæjja, klahke jallh lohkehtæjjah, men aaj vaeptiemïestere jïh dah mah bissieh, jïh ij goh unnemes healsoesåjhterh.
Ollu oktavuođain oidnet sii ohppiid geain ii leat nu buorre dilli skuvllas dahje ruovttus.
Gelliej veajkoej dah learohkh vuejnieh mah eah dan hijven skuvlesne jïh gåetesne utnieh.
Sierranas sivaid geažil eai vállje buot gielddat vuoruhit dearvvašvuođadivššárfálaldaga dahje geahpedit dahje rievdadit eará rávisolbmuid leahkima skuvllain, mánáidgárddiin ja astoáiggefálaldagas.
Joekehts fåantoej gaavhtan dle såemies tjïelth veeljieh healsoesåjhterefaalenassem giehpiedidh, jallh giehpiedieh man gellie jïh man guhkiem doh geerve almetjh edtjieh skuvline, maanagiertine jïh eejhtallemefaalenassine årrodh.
Dalle lea čielggas maiddái ahte vejolaš rollamodeallat ja fuolahusolbmot geahpeduvvojit mánáin geat sin dárbbašit.
Dellie byöroe aaj daejredh dellie råållamaallide jïh hoksealmetjidie giehpede dejtie maanide mah sjïere hoksem daarpesjieh.
Mánáin lea ovddasvástádus das movt sii láhttejit guđet guimmiideasetguin.
Maanaj lea dïedte guktie dah sinsitnien vööste dåemiedieh.
Mis rávisolbmuin lea dattetge ovddasvástádus bagadit máná ja nuorra olbmuid.
Mijjieh geerve almetjh læjhkan dïedtem utnebe maanide jïh noeride bïhkedidh.
Dat mearkkaša dan ahte mis ii leat dušše ovddasvástádus cuiggodit dohkketmeahttun láhttenvugiid, muhto maiddái rámiidit sin geat čájehit gierdavašvuođa ja olmmošlašvuođa guđet guimmiidasaset.
Daate sæjhta jiehtedh mijjieh ibie ajve dïedtem utnieh vesties dåemiedimmiem staeriedidh maam, men aaj dejtie girmedh gosse goerkesadtemem jïh goerkesem mubpide almetjidie vuesiehtidh.
Dohkketmeahttun ja loavkašuhtti láhttenvuohki neahtas, giehtatelefovnnain ja sosiála mediain oažžu dávjá fuomášumi.
Vesties jïh narra-Stihke dåemiedimmie gedtesne, mobijlesne jïh sosijaale meedijinie daamtaj stoerre tsåatskelesvoetem åådtje.
Mun oaivvildan ahte mis lea ovddasvástádus maiddái bagadit mánáid ja nuoraid sosiála mediaid geavaheamis positiivvalaš ja konstruktiivvalaš vuogi mielde.
Manne vïenhtem mijjieh aaj dïedtem utnebe maanide jïh noeride bïhkedidh guktie edtja dejtie sosijaale meedijidie nuhtjedh hijven jïh sjiehteleslaakan.
Dovddahit ahte lea buorre searvvahit earáid ja ahte lea buorre jos sii čájehit sosiála oamedovddu.
Soptsestidh ihke hijven mubpide meatan vaeltedh, jïh joekoen hijven jis baahkoe vaajmoem vuesiehtieh.
Sámediggi lea ollu jagiid searvan givssideami eastadanbargui, riikaviidosaš barggu bokte givssideami eastadanmanifeasttain.
Saemiedigkie lea gellie jaepieh guejmine orreme barkosne irhkemen vööste, dan laantenvijries barkoen tjïrrh Manifeeste irhkemen vööste.
Dán jagi kampánjavahkku – čájet beroštumi – álggahuvvo 40. vahkus ja vuođđuduvvá bargui mii ovdal lea dahkkojuvvon.
Daan jaepien kampanjevåhkoe - Darjoeh joekehtsem - aalka våhkoen 40 - bigkie dan barkose mij lea aarebi dorjesovveme.
Kampánja galgá čájehit movt mii buohkat sáhttit beroštit, háhkan dihte ustitvuođa, váikkuhit searvvaheami ja eastadit givssideami.
Kampanje edtja vuesiehtidh guktie fïereguhte mijjeste maahta aktem joekehtsem darjodh, juktie vienevoetem sjugniedidh, feerhmeminie viehkiehtidh jïh irhkemem heerredidh.
Mun ávžžuhan sihke mánáid, nuoraid ja rávisolbmuid: doaibmat buoremus rollamodeallan.
Mov haesteme dovne maanide, noeride jïh geerve almetjidie: årrode dejtie bööremes råållamaallide.
Leage rámis das gii don leat.
Årrode aktem maam maahta girmedh.
Leage ustit.
Årrode voelpe.
Árvoháhkanprográmma / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Aarvoesjugniedimmieprogramme / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Oza doarjaga
Ohtsh dåarjoem
Árvoháhkanprográmma
Aarvoesjugniedimmieprogramme
Sámedikki árvoháhkanprográmma váldomihttomearrin lea lasihit árvoháhkama ođasteaddji buohtalasealáhusaid ja sámi mátkeealáhusaid bakte.
Dïhte bijjemes ulmie saemiedigkien aarvoesjugniedimmieprogrammine lea aarvoesjugniedimmiem lissiehtidh innovatijve jielemekombinasjovnine jïh saemien fealadassesne.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Silje Karine Muotka
NSR
silje.karine.muotka@samediggi.no
Phone: +47 984 87 576
Lotnolasvuohta iešguđetge ealáhusaid gaskkas lea vierru mii lea leamašan áibbas dábálaš sámi servodagain.
Kombinasjovnh joekehts jielemi gaskem lea akte aerpievuekie mij lea sïejhme orreme saemien siebriedahkine.
Dákkár ealáhusheiven dagaha vejolažžan biđget riska máŋgga ealáhusdoaimmaide gaskkas.
Akte dagkeres jielemesjïehtedimmie nuepieh vadta vaahram burredh jienebh gïehteldimmide.
Bearrašat sáhttet lasihit dinenvejolašvuođaid go ožžot dietnasa máŋggaid ealáhusdoaimmain.
Fuelhkie sæjhta sov dïenesjenuepieh lissiehtidh gosse baalhkah jienebh gïehteldimmijste åådtje.
Ollu sámeguovlluin váilot resurssat nugomat smávva eatnamat, smávva earit sihke guolástanealáhusas ja eanandoalus.
Gellie saemien dajvine vierhtieh fååtesieh, goh arealh, smaave kvotah dovne göölemisnie jïh jåartaburresne.
Buohtalastin eará ealáhusaiguin dagaha vejolažžan ain orrut dakkár guovlluin gos eai livčče doarvái valljodagat áidnaealáhusas birget.
Kombinasjovne jeatjah giehteldimmiejgujmie dorje guktie gåarede dajvine årrodh gusnie ij lij gåaradamme årrodh jis ajve aktem gïehteldimmiem åtneme.
Prográmma álggahuvvui jagi 2008 ja doaibmabijut árvaluvvojit jahkásaččat Sámedikki bušeahtas.
Programme eelki jaepien 2008 jïh råajvarimmieh meatan vaaltasuvvieh fïerhten jaepien Saemiedigkien budsjedtesne.
Prográmma ekonomalaš rámma lea 8,5 miljovnna ruvnno.
Programmen ekonomeles mierie lea 8,5 mill. kråvnah.
Buohtalasealáhusaid ja sámi mátkeealáhusaid árvoháhkanprográmma mihttomearrin lea:
Aarvoesjugniedimmieprogramme jielemekombinasjovnide jïh saemien fealadassese ulmine åtna:
Buoridit álggaheddjiid gelbbolašvuođa
Maahtoem lissiehtidh tseegkiji luvnie
Nannet duoji neavvunbálvalusa
Bïhkedimmiedïenesjem duedtesne veaksahkåbpoe darjodh
Rekruteret nuoraid duodjeealáhussii
Noerh duedtiejieliemasse dåårrehtidh
Buoridit rámmaeavttuid meahcceealáhusaide
Mierietsiehkide bueriedidh miehtjiesdajvejieliemidie
Čalmmustahttit buohtalasealáhusdoaimma
Kombinasjovnegïehteldimmiem profileradidh
Lasihit ahtanuššama sámi mátkeealáhusain
Sjïdtedimmiem lissiehtidh saemien fealadassesne
Oaččuhit mearraealáhusaid lunddolaš oassin sámi mátkeealáhusain
Marijne jielemh sjïehtesjidh goh akte iemie bielie saemien fealadasseste
Lasihit njuorjobivddu vai báikkálaš guollenálli buorrána.
Nåervieveahkam giehpiedidh juktie kvaliteetem bueriedidh dejtie voenges gueliesåarhtide
Preassaoktavuođat / Preassadieđáhusat / Sámediggi - Sametinget
Preessegovlehtallijh / Preessebïevnesh / Saemiedigkie - Sametinget
Preassaoktavuođat
Preessegovlehtallijh
Váldde oktavuođa dainna fágaovttadagain mii buoremusat sáhttá vástidit du gažaldagaide.
Gaskesadth daam faagegoevtesem mij bööremes vuekien mietie maahta dov gyhtjelassh vaestiedidh.
Oppalaš gažaldagaid sáhttá sáddet Sámedikki gulahallanossodahkii (GUL).
Maahta sïejhme gyhtjelassh govlesadtemegoevtesasse seedtedh (GUL).
Direktevra
Goevtesedirektöörh
Tommy Somby
Govlesadtemegoevtese
Hálddahusossodat
Reeremegoevtese
Giellaossodat
Gïelegoevtese
Bajásšaddan- ja oahppahusossodat
Byjjenimmien jïh lïerehtimmien goevtese
Ealáhus - kultur - ja dearvvašvuođaossodat
Jielemen, kultuvren jïh healsoen goevtese
Kulturmuito-, areála- ja birasossodat
Goevtese kultuvremojhtesh, areale jïh byjrese
Vuoigatvuođa- ja riikkaidgaskasašossodat
Goevtese reaktah jïh gaskenasjovnaale gyhtjelassh
Randi Romsdal Balto
Stoerretjåanghkoestaabe
Dievasčoahkkinstába
Govlesadtemegoevtese
Fágajođiheaddji / Webdoaimmaheaddji
Govlesadtemen direktööre
Gulahallanráđđeaddi
Faageåvtehke / Wedredaktööre
Gulahallanráđđeaddi
Raeriestæjja govlesadteme
Sámediggeráđđi
Raeriestæjja govlesadteme
Aili Keskitalo
Saemiedigkieraerie
Presideanta (NSR)
Presidente (NSR)
Ráđđelahttu (NSR)
Raerielïhtsege (NSR)
Ráđđelahttu (NSR)
Raerielïhtsege (NSR)
Ráđđelahttu (NSR)
Raerielïhtsege (NSR)
Ráđđelahttu (NSR)
Raerielïhtsege (NSR)
Politihkalaš ráđđeaddi
Stoerretjåanghkoen ståvroe
Dievasčoahkkinjođihangoddi
Åvtehke (Barggijbelludahka)
Jođiheaddji (Bargiidbellodat)
Anita Persdatter Ravna
Nubbinjođiheaddji (NSR)
Mubpie åvtehke (NSR)
Marie Therese Nordsletta Aslaksen
Samer sørpå / Saemieh åerjielisnie
Sámit lulde
NSR
Mathis Nilsen Eira
NSR
Sámegiel báikenamat / Giella / Sámediggi - Sametinget
Saemien sijjienommh / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Sámegiel báikenamat
Saemien sijjienommh
Ovddasvástideaddji politihkkár
Sijjienommelaake faamoem åtna abpe saemien gïeledajvesne.
Ávjovárri
Politihkere gïen diedte
Aili Keskitalo
NSR
aili.keskitalo@samediggi.no
Phone: +47 971 29 305
Láhka gáibida ahte báikenamat čállojit riekta ja ahte čállojit sámegielat čálamearkkaiguin.
Laaken mietie dle saemien nomme edtja iktegisth voestegh tjåadtjodh sjiltine saemien reeremedajvesne.
Láhkaásahusas maiddái árvaluvvo ahte suohkanat sáhttet válljet čállit sámegielat báikenamma ovddemussii galbbain dain guovlluin mat eai gula sámegiela hálddašanguvlui.
Mieriedimmesne dle aaj raeriestamme tjïelte maahta veeljedh dam saemien nommem voestegh utnedh sjiltine aaj aktene dajvesne mij ij leah meatan saemien reeremedajveste.
Sámegielat báikenamat maid gili bistevaš orru olbmot dahje gillái gullevaš ealáhusat beaivválaččat geavahit, galget geavahuvvot almmolaš galbbain, kárttain jnv. (§9).
Saemien sijjienommh mah almetjijstie åtnasuvvieh mah sijjesne iktegisth årroeh, jallh jielemen gaavhtan sïejhme ektiedimmiem sæjjanutnieh, edtjieh byögkelesvoeteste åtnasovvedh sjiltine, kaarhtine jnv. (§ 9).
Nammakonsuleantabálvalus
Nommekonsulentedïenesje:
Báikenammalága § 11 addá Sámediggái válddi nammadit sámi báikenamma oaivadeddjiid.
Sijjienommelaake § 11 Saemiedægkan faamoem vadta konsulenth nammoehtidh saemien sijjienommide.
Báikenammanevvohat ásahuvvui 1991:s seammás go báikenammaláhka fápmuibiddjui.
Nommekonsulentedïenesje tseegkesovvi jaepien 1991 gosse sijjienommelaake faamoem åadtjoeji Nöörjesne.
Dalle nammadedje máŋga báikenammaoaivadeddjiid, earret eará sámegielat ja suomagielat báikenamaide.
Jienebh nommekonsulentedïenesjh tseegkesovvin, gaskem jeatjah saemien jïh såevmien nommide.
Báikenammaoaivadeddjiin lea fágalaš ovddasvástádus buktit neavvagiid dasa movt báikenamat almmolašvuođas galget čállojuvvot.
Dah nommekonsulenth dam faageles dïedtem utnieh tjaelemevuekiej bïjre raeriestidh, mejtie edtja byögkeles ektiedimmesne nåhtadidh.
Sámi guovlu Norggas lea gielalaččat juhkkojuvvon golmma oassái, nu ahte lullisámi guovllus báikenamaid čállinnorbma čuovvu lullisámi riektačállima, julevsámi guovllus julevsámi riektačállima ja davvisámi riektačállima ges davvisámi guovllus.
Sijjienommelaakesne dle saemien dajve Nöörjesne golme gïeledajvine juakasovveme, guktie åarjelsaemien dajvesne dle sijjienommide normerede åarjelsaemien tjaelemevuekien mietie, julevsaemien dajvesne julevsaemien tjaelemevuekien mietie, jïh noerhtesaemien dajvesne noerhtesaemien tjaelemevuekien mietie.
Davvisámegiella: Jonny Inge Nutti
Noerhtesaemien: Jonny Inge Nutti
Lullisámegiella: Ole Henrik Magga
Åarjelsaemien: Ole Henrik Magga
Báikenammaláhka
Laake sijjienommi bïjre
Áššemeannudanvuohki sámegielat báikenammaáššiid gieđahallamis:
Aamhtesgïetedimmie saemien sijjienommi bïjre:
Soames ovddida nammaášši báikenammalága vuođul.
Naaken aktem nommeaamhtesem bæjjese vaalta laaken mietie sijjienommi bïjre.
§ 5 vuosttaš lađđasis mearriduvvo gii sáhttá ovddidit nammaášši.
§ 5 voestes lïhtse jeahta gie maahta aktem nommeaamhtesem bæjjese vaeltedh.
Ášši sáddejuvvo
Aamhtese seedtesåvva
Mearridanásahussii (lága § 5 nuppi ja goalmmát lađđasis mearriduvvo gii guđege báikenama ektui lea mearridanásahus).
Nænnoestimmieåårganese. (§ 5 mubpie jïh gåalmede lïhtse laakesne jeahta mij lea nænnoestimmieåårgane mah nommide).
Mearridanásahus gárvvista ášši ja čohkke buot gávdni dieđuid.
Nænnoestimmieåårgane aamhtesem soejkesje gaajhki gaavnoes bïevnesigujmie.
Ášši sáddejuvvo
Aamhtese seedtesåvva
Gulaskuddamii guovtti mánu gulaskuddanáigemeriin.
Govlehtæmman, gusnie govlehtimmiemierie lea göökte askh.
Suohkan fuolaha ahte buohkat geain lea gulaskuddanriekti besset buktit cealkámuša, ja sádde ášši
Tjïelte hokse gaajhkesh mah govlehtimmiereaktam utnieh åadtjoeh lahtestimmine båetedh, jïh dam seedtie
Sámi báikenammanevvohahkii gii neavvu movt báikenamma galgá čállojuvvot.
saemien nommekonsulentedïenesjasse mij tjaelemevuekien bïjre raereste.
Nammakonsuleantabálvalusas lea guokte mánu áigemearri máhcahit ášši
Nommekonsulentedïenesje göökte askh åtna åvtelen aamhtesem seedtie
Mearridanásahussii mii ášši mearrida.
nænnoestimmieåårganese, mij nænnoestimmiem dorje.
Mearrádus sáddejuvvo suohkanii, mii almmuha mearrádusa báikenammalága § 6 njuolggadusaid mielde (oktan váidinvejolašvuođa dieđuin mii lea § 10 mielde).
Nænnoestimmie tjïeltese seedtesåvva, mij nænnoestimmiem bæjhkohte dej njoelkedassi mietie § 6 laakesne (gusnie beavna laejhtemenuepien bïjre § 10 mietie).
Mearrádus sáddejuvvon maiddái Sámi nammakonsuleantabálvalussii, eará almmolaš ásahusaide mat geavahit nama iežaset bálvalusain, ja maiddái
Nænnoestimmie aaj Saemien nommekonsulentedïenesjasse seedtesåvva, jeatjah byögkeles åårganidie mah edtjieh nommem nåhtadidh dïenesjisnie, jïh diekie
Sámegielat báikenamat neahtas
Saemien sijjienommh nedtesne
Statens Kartverk bargá ovdánahttimis ođđa bálvalusaid neahtas, ja dál lea rahppon vejolašvuohta ohcat sámegielat báikenamaid.
Statens Kartverk orre dïenesjh nedtesne evtiedeminie, jïh daelie maahta saemien sijjienommi mietie syökedh.
Norgesglasset lea ohcanvuđot Norggakárta.
Norgesglasset akte Nöörjen kaarhte gusnie gåarede ohtsedh.
Das lea vejolašvuohta sirddašit kárttain, ohcat adreassaid, earáhuhttit koordináhtaid ja unnidit ja stuoridit válljejuvvon guovllu.
Dïhte dutnjien nuepiem vadta kaarhtine svihtjedh, adressi mietie syökedh, koordinatsett transformeradidh jïh zoomadidh åvtese jïh bååstede sjyöhtehke sijjine.
Don sáhtát ohcat badjel 450 000 báikenamaid ja sullii 23 000 sámegielat báikenamaid Norggas ja kártavuogádat čájeha ohccojuvvon báikenama kárttas.
Datne maahtah ohtsedh vielie goh 450 000 sijjienommh jïh medtie 23 000 saemien sijjienommh Nöörjesne, jïh seamma tïjjen nommem reaktoe sijjesne åadtjodh kaarhtesne.
Viidáset sáhtát ohcat luoddanamaid Norggas nu ahte luoddanamma sajádat čájehuvvo kárttas.
Vijriesåbpoe maahtah gaata-adressh ohtsedh Nöörjesne guktie dah våajnoes sjidtieh aktene kaarhtebielesne.
Norgesglasset ođđa gáhppálagas ja kárta skuvllain leat betaveršuvnnat, mii mearkkaša ahte dat eai leat loahpalaččat gárvvistuvvon, ja ahte hápmi ja doaibma sáhttá dieđekeahttá rievdaduvvot.
Dïhte orre Norgesglasset jïh kaarhte skuvlesne lea beta-versjovnh, dïhte sæjhta jiehtedh dah leah evtiedimmesne, jïh dannasinie maahta dejtie jarkelidh jïh orre funksjovnh dejtie bïejedh, bielelen dan bïjre bïeljelidh.
Norgesglasset ođđa gáhppálat
Norgesglasset, orre versjovne.
Kárta skuvllas betaveršuvdna
Kaarhte skuvlesne betaversjovne.
Doarju sámi mátkeealáhusaid julevsámi guovllus / Kulturealáhus / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Saemien fealadassem julevsaemien dajvesne dåarjohte / Kulturejieleme / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Doarju sámi mátkeealáhusaid julevsámi guovllus
Saemien fealadassem julevsaemien dajvesne dåarjohte
Sámediggeráđđi juolluda 228 duhát ruvnno doarjjan prošektii sámi mátkeealáhusat julevsámi guovllus.
Saemiedigkieraerie 228 stoerretjuetie kråvnah dåårje prosjektese saemien fealadasse julevsaemien dajvesne.
Julevsámi guovllus leat uhccán sámi mátkeealáhusat.
Ij leah jïjnje saemien fealadasseste julevsaemien dajvesne.
Prošeavtta ulbmil lea ásahit uhcimusat golbma fitnodaga ovdal 2016.
Prosjekten ulmie lea unnemes golme sïelth tseegkedh 2016 åvtelen.
Árran áigu rekrutteret sámi ealáhusálggaheddjiid áŋgiruššat sámi mátkeealáhusaiguin, ásahit deaivvadansajiid ja vuolggahit ovdáneami julevsámi guovllus.
Árran sæjhta saemien tseegkijh dåårrehtidh mah sijhtieh saemien fealadassine nierhkedh, tjåanghkoesijjieh tseegkedh jïh evtiedimmiem sjugniedidh julevsaemien dajvesne.
Sámediggeráđi guovttos Silje Karine Muotka ja Ann-Mari Thomassen dadjaba ahte prošeakta lea gelddolaš ja danne juolluda ráđđi 228 duhát ruvnno dán prošektii.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jïh Ann-Mari Thomassen jiehtieh prosjekte lea gieltegs jïh dan åvteste raerie 228 stoerretjuetie kråvnah prosjektese dåårje.
- Kulturealhusat leat riikka gelddoleamos ealáhusat ja dat ealáhusat mat sturrot johtilepmosit, ja mii vuordit ollu ođđa álggahemiid, dadjá sámediggeráđđiSilje Karine Muotka.
- Kultuvrejielemh lea akte dejstie laanten gieltegommes jïh sjïdtije jieliemijstie, jïh mijjieh gegkiestibie jïjnjh orre tseegkemh sjidtieh, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
- Sámediggi bargá dan badjelii ahte mis galgá leat nana ja buotbeallásaš ealáhuseallin.
- Saemiedigkieraerie akten nænnoes jïh gellielaaketje jielemen åvteste barka.
Dakkár kulturealáhusat mat leat vuođđuduvvon sámi kultuvrii, lundui ja birrasii, sáhttet šaddat deaŧalaš ealáhussan oluu sámi báikegottiide, dadjá sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen.
Kultuvrejielemh mah saemien kultuvrem, eatnemem jïh byjresem betnesne utnieh maehtieh vihkeles jielemh sjïdtedh gellide saemien voenges siebriedahkide, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta.
Sámediggi lea dál bargamin strategiijain mo eanedit barggolašvuođa sámi kulturealáhusain ja lea earret eará ásahan guokte fitnodatovddidanprográmma Finnmárkui ja Romsii.
Daelie saemiedigkieraerie aktine strategijine barkeminie juktie fasseldimmiem saemien kultuvrejielieminie lissiehtidh, jïh gaskem jeatjah göökte sïelteevtiedimmieprogrammh tseegkeme Finnmaarhkesne jïh Tromsesne.
Loga eanet dás:
Lohkh vielie:
Eanet dieđuid addiba:
Vielie bïevnesh:
Sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen, 900 57 123
Saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen, 900 57 123
Historjá / Duogáš / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Histovrije / Sjïeke / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Davvikalohtas leat sámit ássan ja leamaš sierra álbmogin iežaset gielain, árbevieruiguin ja ealáhusheivehemiiguin ollu ovdalgo nationála stáhtat ásahuvvojedje.
Noerhtekalottesne saemieh vyöseme goh akte åålmege, jïjtsh gïeline, jïjtsh aerpievuekiejgujmie jïh jielemesjïehtedimmiejgujmie guhkiem åvtelen dah nasjovnaalestaath tseegkesovvin.
Maŋŋá go ráját gessojuvvojedje, de šadde sámit sierra álbmogin njealji sierra stáhtas: Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas.
Mænngan raaste bïejesovvi jaepien 1751, dle saemieh akte åålmege sjïdti årromedajvigujmie njieljine staatine: Nöörje, Sveerje, Såevmie jïh Russlaante.
Sámiid árbevirolaš guovllut lea Guoládatnjárgga rájes davvenuortan gitta Engerdala rádjai Mátta-Norggas ja Idre rádjai Mátta-Ruoŧas.
Saemiej aerpievuekien dajvh leah Kolanjaarken luvhtie noerhteluvlene, Engerdaelien gåajkoe Åarjel-Nöörjesne, jïh Eajran gåajkoe Åarjel-Sveerjesne.
Dát guovlu gohčoduvvo Sápmin.
Daan dajven saemien nomme lea Saepmie / Saemien eatneme.
Dáruiduhttin
Daaroedehteme
1800-logus šaddá dađistaga eanet lassáneaddji dihtomielalašvuohta norgga našuvnna hárrái.
1800-låhkoen dle akte ahkedh stuerebe voerkesvoete sjædta dan nöörjen nasjovnen bïjre.
Norga oaččui vuođđolágas 1814:s ja oalle ollu iehčanasvuođa ja dalle álggahuvvui norgga našuvnna huksen.
Nöörje sov maadthlaakem åadtjoeji 1814, mestie gaajh jïjtjeraarehke sjïdti, jïh dan mænngan aaj dïhte nöörjen nasjovnebigkeme eelki.
1848:s čuoččuha ráđđehus ja stuorradiggi ahte stáhta lea eaiggáduššan Finnmárkku eatnamiid don doloža rájes.
Jaepien 1848 dle reerenasse jïh stoerredigkie jiehtieh staate lij aajhterinie orreme Finnmaarhken dajveste, joe dejpelistie.
Vuođustussan dasa lea leamaš ahte guovllus leat ássan “ johtti sápmelaččat ”, ja johtaleddjiin ii lean makkárge oamastanriekti.
Buerkiestimmie lij “ gilkije saemieh ” mah vuesiehtin dejtie juhtije saemide, lin dajvesne orreme, jïh dïhte åtnoe juhtiemistie idtji saemide naan eekereaktam vedtieh.
Norgga eiseválddit regulerejedje maiddái čavga vejolašvuođa bargat eanadoaluin.
Dah nöörjen åejvieladtjh aaj striengkieslaakan sjïehtesjin gïeh åadtjoejin jåartam eekedh.
Maŋŋá 1888 besse dušše norgalaččat ja ruoŧŧilaččat oastit eatnama Norggas ja norgga stáhtalahttun sáhtte beassat dušše dat olbmot geat máhtte dárogiela.
Mænngan 1888 dle ajve nöörjen jïh svïenske almetjh meehtin dajvem ribledh Nöörjesne, jïh ajve dah mah meehtin dam nöörjen gïelem soptsestidh, åadtjoejin nöörjen staatenårroejinie sjïdtedh.
1902:s mearridii Stuorradiggi ođđa eanavuovdinlága.
Jaepien 1902 dle Stoerredigkie orre jåartadoekemelaakem Finnmaarhkese nænnoesti.
Dan lágas čuožžu ahte dušše norgga stáhtalahtut sáhtte oastit eatnama, ja deaŧalaš lei vuovdit eatnama sidjiide geat ávkkástalle dainna eanadoallin ja olmmožin ” … som kunne tale, lese og skrive det Norske Sprog og benytte det til daglig Brug ” (geat máhtte hállat, lohkat ja čállit dárogiela ja geavahit dan beaivválaččat).
Daennie laakesne dle tjåådtje ajve nöörjen staatenårrojh meehtin åestiejinie årrodh, jïh edtji tjïertestidh dah mah åadtjoejin dajvem åestedh lij nohtese jåartaburrine, jïh “ meehtin soptsestidh, lohkedh jïh tjaeledh dam Nöörjen gïelem jïh dam biejjieladtje Nåhtadidh ”.
Láhka gustui jahkái 1965.
Laake lij faamosne jaepien 1965 raajan.
Dáruiduhttinpolitihkka nanosmuvvá nuppi máilmmisoađi rádjai.
Daaroedehtemepolitihke veaksahkåbpoe sjædta 2. veartenedåaroen raajan.
1924:s dadjá earret eará parlamentáralaš skuvlakommišuvdna ahte ” Samisk åndsliv og kultur er noe som ikke finnes. Hele folkets egenart og begavelse peker ikke i den retning ” (Sámi vuoigŋaduodji ja kultuvra ii gávdno.
Jaepien 1924 gaskem jeatjah akte parlamentarihkeles skuvlekommisjovne jeahta “ Saemien voejkenen jielede jïh kultuvre leah naakede mij ij gååvnesh.
Olles álbmoga mihtilmasvuohta ja attáldat čujuhit dan guvlui).
Abpe åålmegen sjïerevoete jïh tjiehpiesvoete eah dan haaran tjuvtjedh ”.
Maŋŋá nuppi máilmmisoađi nohkagoahtá dáruiduhttinpolitihkka.
2. veartenedåaroen mænngan dle daaroedehtemepolitihke lea nåhkedeminie.
Dát bissu goittotge imašlaš guhká.
Nov amma læjhkan dle guhkiem staatnehkahta.
Maŋŋá nuppi máilmmisoađi rievddai oaidnu čearddalaš minoritehtaide.
Dïhte vuajnoe gïelen jïh etnihkeles unnebelåhkojde jorkesi mubpien veartenedåaroen mænngan.
Riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođabargu dagahii ahte álbmotrievttálaš šiehtadusat dohkkehuvvojedje sihke Eurohpás ja ON:s.
Gaskenasjovnaale almetjereaktabarkoen gaavhtan dle almetjerïekteles latjkoeh nænnoestamme sjïdtin dovne Europejesne jïh ENsne.
Dát váikkuhii maiddái norgga eiseválddiid guottuide minoritehtaid ektui, ja erenoamážit sápmelaččaide.
Dïhte aaj tsevtsi guktie nöörjen åejvieladtjh unnebelåhkojde vööjni, jïh joekoen saemide.
Dát bođii almmolaččat ovdan Norgga bealis 1948:s go Samordningsnemnda for skoleverket (skuvladoaimmahaga heivehanlávdegoddi) ovddidii máŋga evttohusa dainna áigumušain ahte heivehit skuvlafálaldaga sámemánáide.
Nöörjen byögkelesvoeteste daate våajnoes sjïdti jaepien 1948, gosse Skuvlevierhkien iktedimmemoenehtse jïjnjh raeriestimmieh böökti juktie skuvlefaalenassem saemien maanide sjïehtedidh.
Dát lávdegoddi evttohii ahte sámegiella galggai oažžut eanet saji oahpahussii, ovttas sámi kulturhistorjjáin ja sámi ruovttufidnuin.
Daate moenehtse sïjhti saemien gïele edtji aktem gamte sijjiem åadtjodh ööhpehtimmesne, saemien kultuvrehistovrijine jïh saemien hïejmebarkojne ektine.
Daid doaibmabijuid gaskkas, mat čađahuvvojedje dahje álggahuvvojedje heivehanlávdegotti rávvaga vuođul, lei risttalašvuođagirjjit guovtti gillii ja sámegieloahpahus Romssa oahpaheaddjiskuvllas 1953 rájes.
Dej råajvarimmiej gaskem mejgujmie nïerhki jallh mejtie eelki Iktedimmiemoenehtsen juvnehtimmien mietie, lij jupmelesvoetegærjah guektiengïerth gïeline, jïh saemienööhpehtimmiem Tromsøn Lohkehtæjjaskuvlesne 1953 raejeste.
1956:s nammaduvvui Sámekomitea (lávdegoddi čielggadit sámeáššiid).
Jaepien 1956 Saemiemoenehtse (moenehtse mij edtji saemien gyhtjelassh salkehtidh) nammoehtamme sjïdti.
Lávdegotti evttohus geigejuvvui 1959:s, ja adnojuvvo minoritehtapolitihkalaš jorggiheapmin.
Moenehtsen raeriestimmie maam böökti jaepien 1959, ryöknesåvva goh akte unnebelåhkoepolitihkeles jarkememierie.
Álggahusas čujuhuvvo dasa ahte minoritehtaáššit lea šaddan eanet áigeguovdilat:
Raeriestimmien aalkovisnie tjïerteste unnebelåhkoegyhtjelassh lin sjyöhtehkåbpoe sjïdteme:
Minoritehtagažaldagat ledje miehtá máilmmi šaddan mealgat eanet buolli áššin go ovdal, ja vaikke vel min riikkas ii lean sáhka das ahte sámi minoritehta lei dulbmojuvvon seamma láhkai go ollu eará sajiin máilmmis, de lei čielggas ahte min guovllus maid ledje dahkkojuvvon boasttuvuođat.
“ Unnebelåhkoegyhtjelassh lin sjyöhtehkåbpoe sjïdteme abpe veartenisnie goh aarebi, jïh jalhts mijjen laantesne idtji maehtieh akten dïedtesimmien bïjre soptsestidh dejstie saemijste seamma laakan goh jeatjah lehkesne veartenisnie, dle lij naa tjïelke mijjen luvnie aaj fiejlieh dorjesovveme.
Nu dát guoská ge dan skuvlapolitihkkii mii lei čađahuvvon gitta nuppi máilmmisoađi rádjai (Sámekomitea evttohusa 6. s).
Naemhtie goh skuvlepolitihken bïjre mijjen jaepietjuetien, eevre mubpien veartenedåaroen raajan ". (Saemiemoenehtsen raeriestimmie, s.6.)
Lávdegoddi oinnii iežas bargun ahte gávdnat njuolggadusaid ja ulbmila eiseválddiid politihkkii sápmelaččaid ektui mat sáhtte nannet sámi minoritehta ekonomalaččat, sosiálalaččat ja kultuvrralaččat (19. s).
Moenehtse vööjni sov barkoe lij “ bïhkedassh jïh aktem ulmiem gaavnedh åejvieladtji politihkese saemiej vööste, mah maehtieh dam saemien unnebelåhkoem ekonomeles, sosijaale- jïh kultuvrellelaakan nænnoestehtedh ” (s.19).
Evttohusas ovddiduvvo dakkár vuođđooaidnu mii dojii dáruiduhttinpolitihka.
Raeriestimmesne aktem maadthvuajnoem böökti mij daaroedehtemepolitihkem vuastali.
Lávdegoddi oaivvildii ahte Norgga sámepolitihkka berrešii nannet sápmelaččaid joavkun, ovddidit árvvusatnima olmmošjoavkkuid gaskkas ja čađahit ekonomalaš ja sosiála doaibmabijuid dainna áigumušain ahte heivehit sámi eallinvuogi ođđaáigái ja eanet ovttaiduhttima Norgga servodahkii.
Moenehtse vïenhti nöörjen saemiepolitihke byöri ulmine utnedh saemide nænnoestehtedh goh dåehkie, seahkarimmiem sjïdtedehtedh almetjedåehkiej gaskem jïh ekonomeles jïh sosijaale råajvarimmiejgujmie nïerhkedh juktie saemien jieledevuekiem daajbaaletje darjodh, jïh saemide buerebelaakan sjïehtesjidh nöörjen siebriedahkese.
Positiiva ovddut adnojuvvojedje dárbbašlažžan dasa ahte juksat ovttalágan vuoigatvuođaid sápmelaččaid ja dážaid gaskkas.
Positijve sjïere aevhkieh vuajnalgi goh daerpies, juktie seamma reaktah åadtjodh saemiej jïh nöörjen almetji gaskem.
Evttohusa deaŧalaš árvalus lei sierra sámi guovllu nannema, gos earret eará galge gustot sierra njuolggadusat sámegiela stáhtusa dáfus, sihke skuvllas ja almmolaš hálddahusas.
Akte vihkeles raeriestimmie lij aktem jïjtse saemien dajvem nænnoestehtedh, gusnie gaskem jeatjah edtji sjïere njoelkedassh årrodh saemien gïelen staatusen bïjre, dovne skuvlesne jïh byögkeles reeremisnie.
Lávdegotti ággan lei ahte dakkár guovddášguovlu gávdnui juo.
Moenehtse tjïelkesti akte dagkeres dajve joe gååvnesi.
Eiseválddiid sámepolitihka ulbmilin fertii leat sámiid nannen joavkun.
Dïhte ulmie åejvieladtji saemiepolitihkese lij badth saemide veaksahkåbpoe darjodh goh dåehkie.
Komitea oaivvildii ahte positiivvalaš sierra ovddut leat dárbbašlaččat go galgá juksat seamma vuoigatvuođaid sámiid ja dážaid gaskka.
Moenehtse vïenhti positijve sjïere aevhkieh lin daerpies, juktie seamma reaktah buektiehtidh saemiej jïh nöörjen almetji gaskem.
Ráđđehus ii čuovvolan Sámekomitea evttohusaid dieđáhusastis Stuorradiggái 1963:s.
Reerenasse idtji Saemiemoenehtsen raeriestimmiejgujmie vielie darjoeh sov bïevnesisnie Stoerredægkan jaepien 1963.
Ráđđehus ii dahkan oainnu sámiid ektui čearddalaš minoritehtan, muhto baicce gohčodii sápmelaččat “ sámegielat dážan ”.
Reerenasse idtji sïjhth naan mïelem utnedh saemiej bïjre goh unnebelåhkoe, sijjeste dle saemiej bïjre soptsesti goh “ saamastallije nöörjen almetjh ”.
Ráđđehus aiddostahtii dasto ahte sámi kultuvrra suodjaleami ulbmil Norggas lea individuála válljen.
Reerenasse aaj tjïertesti dïhte ulmie saemien kultuvrem Nöörjesne vaarjelidh, edtji jïjtjeraarehke veeljemisnie årrodh.
Maŋŋil 1970-logu dohkkehuvvojit sápmelaččat Norggas minoritehtan veahážiid mielde.
1970-låhkoe doekoe dle ojhte aalka jååhkesjidh saemieh leah unnebelåhkoe Nöörjesne.
Oahpahus sámegielas nannejuvvui riektin 1967:s ja sámi gymnasa bođii seamma jagi Kárášjohkii.
Jaepien 1967 dle vihtiesti ööhpehtimmie saemien gïelesne lij akte reakta, jïh akte saemien gymnase Karasjohkesne tseegkesovvi seamma jaepien.
1973:s ásahuvvui kulturguovddáš Sámi Instituhtta Guovdageidnui.
1973 dle kultuvrejarnge Sámi Instituhtta tseegkesovvi Guovdageaidnusne.
Dat lea maŋŋá ovddiduvvon čielggadan- ja dutkaninstituhttan.
Mænngan dle dïhte salkehtimmie- jïh dotkemeinstituhtine evtiesovvi.
Ođđa sámepolitihkka
Orre saemiepolitihke
1960 ja 1970 logus lassána dađistaga ođđa sámi sohkabuolvva gaskkas dihtomielalašvuohta ja radikaliseren.
1960- jïh 70 låhkoen dle voerkesvoete jïh radikaliseringe læssanieh dej nuerebe saemiej luvnie.
Sámeášši šaddá maiddái eanet álgoálbmotáššin.
Dïhte saemien aamhtese aaj jiene-jienebe aalkoealmetjeaamhtesinie sjædta.
Sámi organisašuvnnat bargagohtet árjjalaččat ja searvagohtet riikkaidgaskasaš álgoálbmotbargui earret eará Álgoálbmogiid máilmmiráđi (WCIP) bokte.
Dah saemien siebrieh eadtjohkelaakan barkin juktie meatan årrodh dennie gaskenasjovnaale aalkoealmetjebarkosne, gaskem jeatjah gosse Vearteneraerie aalkoealmetjidie (WCIP) tseegkesovvi jaepien 1975.
Dáruiduhttinpolitihkka mii lei bistán 1800 logu beallemutto rájes lei alimusas Álttá stuimmiid áigge.
Daaroedehtemepolitihke mij lij jåhteme 1800-låhkoen minngiegietjien raejeste, lij goh stööremes dan tïjjen gosse ovvaantoe lij Altesne.
Dát stuibmi álggii dalle go Stuorradiggi 1978:s mearridii dulvadit Álttá-Guovdageainnu eanu ja hukset elfápmostašuvnna.
Akte ovvaantoe mij eelki jaepien 1978, gosse Stoerredigkie nænnoesti Alta-Guovdageaidnu-tjaetsieåeriem deepmesjidh juktie faamoestasjovnem bigkedh.
Dát buvttihii ollu vuostálastima, akšuvnnaid ja miellačájáhusaid sihke sámiid ja biraspolitihkalaš lihkadusaid beales.
Daan sjïekenisnie dle gellie gïrremh, aksjovnh jïh demonstrasjovnh sjïdtin, dovne saemijste jïh dehtie byjresepolitihkeles bieleste.
Olles Áltá-ášši manai ollu roasuid čađa, earret eará lei nealgudeapmi Stuorradikki olggobealde 1979:s ja 1981:s ja stáhtaministara kantuvra váldojuvvui háldui 1981:s.
Abpe Alta-aamhtesen tjïrrh lij gellie neavroeh, gaskem jeatjah nealkomestreejke Stoerredigkien ålkolen 1979 jïh 1981, jïh okkupasjovne staateministeren kontovreste 1981.
Gižžu lei alimusas dalle go 600 politiija bohte čorget sámeleairra ja váldit eret olbmuid geat ledje čanadan iežaset gittalagaid Savvonis Álttás ođđajagimánu 15. b. 1981.
Dïhte gæmhpoe jallatjommesem jaksa gosse 600 pollisealmetjh dam sijjiem sjeakoejin gusnie saemieh hööltestin, jïh lïenghkedåehkiem Stillesne röönji tsïengelen 15. b. 1981.
Dát Áltá-ášši vásihus attii Norgga eiseválddiide dárbbu sierra gulahallat sámi organisašuvnnaiguin ja váldit daiguin oktavuođa.
Dah dååjrehtimmieh Alta-aamhtesistie darjoeji guktie dah nöörjen åejvieladtjh daarpesjin jïjtje soptsestidh jïh råårestalledh saemien siebriejgujmie.
Eiseválddit vásihedje ahte vejolašvuohta ja dáidu stivret sámiid lei garrasit hedjonan, seammás go dat movt Norga meannudii iežas álgoálbmogin bovttii beroštumi riikkaidgaskasaččat.
Dah åejvieladtjh dååjrin ij lij vielie nuepie, jïh ij lij seamma aelhkie saemiej bijjelen stuvredh, seamma aejkien goh dïhte gaskenasjovnaale veartene aaj tjalmahti guktie Nöörje sov aalkoealmetjh gïetedi.
Áltá-ášši bijai áigeráji Norgga sámepolitihkkii.
Alta-aamhtese aktem tïjjeraastem mïerhkesje Nöörjen saemiepolitihkesne.
Sápmelaččat eai dohkkehuvvon dušše minoritehtan, muhto maiddái álgoálbmogin.
Saemieh jååhkesjimmiem åadtjoejin eah ajve goh unnebelåhkoe, men aaj goh aalkoealmetje Nöörjesne.
Dalle go stuibmi stáhtaeiseválddiid ja sámiid gaskka lei vearrámus 1980-81:s, de lei dárbu politihkalaččat miehtat sámi vuoigatvuođaid ektui.
Gosse ræjhtoe staaten åejvieladtji jïh saemiej gaskem lij goh stööremes jaepiej 1980-81, dellie lij daerpies politihkeles byjhkesjimmiejgujmie saemien reaktaj bïjre.
Dát dagahii dan ahte ráđđehus ja sámi organisašuvnnat sohpe ahte dát galget čielggaduvvot lagabuidda.
Reerenasse jïh saemiesiebrieh dan mænngan seamadin daate edtji dorjesovvedh lïhkebe salkehtimmiej mietie.
Golggotmánu 10. b. 1980 nammadii Ráđđehus Sámi vuoigatvuođalávdegotti ja Sámi kulturlávdegotti dustet sámiid gáibádusaid.
Reerenasse Saemiereaktamoenehtsem jïh Saemiekultuvremoenehtsem nammoehti juktie saemiej krïevenassi gaavnefedtie båetedh rïhkeden 10. b. 1980.
1984:s geigii Sámi vuoigatvuođalávdegotti vuosttaš oassečielggadusa, “ Sámiid riektedili birra ”, ja dat bijai vuođu Stuorradikki mearrádussii 1987:s Sámelága hárrái (Láhka Sámedikki ja eará sámi riektidiliid hárrái).
Saemiereaktamoenehtse åehpiedehti sov voestes bielieraeriestimmiem “ Saemiej reaktatsiehkien bïjre ” 1984. Dïhte våaroeminie sjïdti Stoerredigkien nænnoestæmman 1987 Saemielaaken bïjre (Laake Saemiedigkien jïh jeatjah saemien reaktatsiehkiej bïjre).
Sámeláhka bijai rievttálaš vuođu Sámedikki ásaheapmái.
Saemielaake dam rïekteles våaromem sjugniedi juktie Saemiedigkien tseegkedh.
Válga vuosttaš Sámediggái čađahuvvui čakčamánus 1989, ja Gonagaslaš majestehta Gonagas Olav V rabai vuosttáš Sámedikki golggotmánu 9. b. 1989 Kárášjogas.
Dïhte voestes veeljeme Saemiedægkan lij skïereden 1989, jïh H.M Gånka Olav V. dam voestes Saemiedigkiem rïhpesti rïhkeden 9. b. 1989 Karasjohkesne.
2007 – 2013 Egil Olli (Bargiidbellodat)
Saemiedigkiepresidenth
10 miljon ru sámi kultuvrii skábmamánu rájes / Sártnit ja artihkkalat / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
10 millijovnh saemien kultuvrese gålkoen mænngan / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
10 miljon ru sámi kultuvrii skábmamánu rájes
10 millijovnh saemien kultuvrese gålkoen mænngan
Sámediggeráđđi lea juolludan oktiibuot 21,9 miljon ru doarjjan árbedieđu, dearvvašvuođa, ealáhusaid, giela ja máhtu oktavuođas áigodagas skábmamánu 2014 rájes dán jagi guovvamánu rádjai.
Saemiedigkieraerie lea tjåanghkan 21,9 millijovnh kråvnah dåårjeme aerpievuekien daajroen, healsoen, jielemen, gïelen jïh daajroen sisnjeli boelhken gålkoen 2014 jïh goevten daan jaepien.
Birrasii 10 miljon ru lea juolluduvvon kultursuorgái, earret eará leat addán doarjaga ollu CD- almmuhemiide ja girjealmmuhemiide.
Dah leah ovrehte 10 millijovnh kultuvresuarkan vadteme, daan nuelesne dåarjoe geellide CD- jïh gærjabæjhkoehtimmide.
Dat boahtá ovdan Sámediggeráđi raporteremis dan birra maid leat dahkan mannán dievasčoahkkima rájes juovlamánus.
Daam maahta vuejnedh Saemiedigkieraerien reektemisnie dan bïjre maam dah leah dorjeme dan evteben stoerretjåanghkoen mænngan goeven.
- Mii leat juolludan doarjaga olles 18 ođđa CD-almmuheapmái.
- Mijjieh dåarjoem vadteme 18 orre CD-bæjhkoehtimmide.
Ohcciid gaskkas leat dovddus namat earret eará Felgen Orkester ja Elin Kåven, muhto maiddái leat juolludan gelddolaš almmuhemiide árbevirolaš luođi siskkobealde, cealká sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen.
Dåastoji gaskem gaavnebe åehpies nommh goh Felgen Orkester jïh Elin Kåven, men aaj jïjnjh gieltegs bæjhkoehtimmieh aerpievuekien vuelien sisnjelen, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta.
Doarjja lea maiddái addojuvvon 31 girjealmmuheapmái davvi-, julev- ja máttasámegillii.
Dåarjoe aaj vadtasovveme 31 gærjabæjhkoehtimmide noerhte-, julev - jïh åarjelsaemien.
Doarjja Romssa universitehtii
Dåarjoe Uit:se
Dasto lea Romssa universitehta Finnmárkku fakultehta ožžon doarjaga golmma sierra prošektii nu go veahkaváldi lagaš gaskavuođain, álgoálbmogat ja sosiála bargu, dasto leat addán doarjaga kártet makkár eallinhástalusaid vásiha boazodoalli geas leat dearvvašvuođaváttisvuođat go váldá oktavuođa NAV:in.
Finnmarksfakultetet Tromsøen Universiteetesne aaj dåarjoem dååsteme golme joekehts prosjektide mah bæjjese vaeltieh vædtsoesvoetem lïhke fuelhkine, aalkoealmetjh jïh sosijaale barkoe, jïh goerehtalleme dejstie jieledehaestiemijstie mejtie akte båatsoealmetje healsoedåeriesmoerigujmie dååste gosse NAV:ine gaskesadta.
Sámediggeráđđi háliida nannet rabasvuođa Sámedikki doarjjahálddašeami ektui, ja áigu danne almmolašvuhtii dieđihit doarjjaruđaid geavaheami juohke sámediggeráđi dieđáhusas Sámedikki dievasčoahkkimii.
Saemiedigkieraerie sæjhta vielie ræhpas årrodh Saemiedigkien dåarjoereeremen bïjre, jïh sæjhta dan åvteste åtnoem dåarjoevierhtijste bæjhkoehtidh fïerhtene reektestimmesne saemiedigkieraereste Saemiedigkien stoerretjåanghkose.
Geahčastat buot juolludemiin gávdno dákko.
Bijjieguvvie gaajhki dåarjoejgujmie daesnie.
Oktavuohta:
Govlehtallije:
Sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen, tel, +47 900 57 123
Saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen, tell, +47 900 57 123
Viiddis áŋgiruššamat sámegielain / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Vijries råajvarimmie saemien gïelide / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Viiddis áŋgiruššamat sámegielain
Vijries råajvarimmie saemien gïelide
Sámediggeráđđi lea meannudan 2012 giellaohcamiid.
Saemiedigkieraerie lea gïeleohtsemh gïetedamme 2012:n åvteste.
Bohte Ohcamat badjel 16 miljon ru ovddas, ja bušeahttarámma lei sullii 9 miljon ru. – Sámediggeráđđi lea hui duhtavaš go nu ollu ohcamat leat boahtán iešguđet lágán giellaprošeavttaide, dat čájeha ahte leat ollu áŋgiruššamat sámegielaid nannema ja ovddideami oktavuođas, cealká Sámediggeráđi lahttu Ellinor Marita Jåma.
Ohtsemh båateme medtie 16 milljobnh kr åvteste, læjhkan dïhte budsjettemïerie orreme medtie 9 mill. – Saemiedigkieraerie lea joekoen madtjeles goh daan soe jeenjesh leah dåarjoem ohtseme ovmessie gïeleprosjektide, jïh dïhte stoerre eadtjohkevoetem vuesehte saemiengïelide nænnoestidh jïh evtiedidh, saemiedigkieraerie Ellinor Marita Jåma jeahta.
- Go ledje nu ollu ohccit, de lea issoras garra bargu vuoruhit ollu buriid ohcamiid gaskka.
- Lij geerve barkoe veeljedh daejstie buerie ohtsemijistie, dan dïehre goh daan soe jeenh ohtsemh.
Sámediggeráđi mielas lea leamaš deaŧalaš vuoruhit dakkár doaibmabijuid mat nannejit sámegielaid geavaheami, ja doaibmabijuid mat erenoamážit leat ávkin mánáide ja nuoraide, deattasta Sámediggeráđi lahttu Jåma viidáseappot.
Saemiedigkieraerien mielen mietie vihkeles råajvarimmieh veeljedh mah darjoeh juktie saemiengïelide utnedh, jïh råajvarimmieh mah leah hijven maanide jïh noeride, saemiedigkieraerie Jåma vijrebe buerkeste.
Mátta- ja julevsámegielat guovddážis
Åarjelsaemien jïh julevsaemien jarngesne
Sámediggeráđi lahttu Ellinor Marita Jåma mielas lea hui illudahtti go bohte doarjjaohcamat giellabargui eanaš guovlluin Sámis.
Saemiedigkieraerie Ellinor Marita Jåma tuhtjie dihte luste goh jeenh ohtsemh båateme gïelebarkoen gaavhtan jeenemes lehkijste Saepmeste.
- Go Sámediggeráđđi ain deattuha ovddidit mátta- ja julevsámegielaid, de illudahttá dat go bohtet dađistaga eanet ohcamat mátta- ja julevsámi guovllus, dadjá ráđđelahttu Jåma.
- Goh saemiedigkieraerie åarjelsaemien jïh julevsaemien vihkeles åtna dillie sjollehke govledh jeenebh ohtsemh båetieh åarjelsaemien jïh julevsaemien dajveste, raerielihtsege Jåma jeahta.
Ođđa teknologiija geavaheapmi sámegiela ovdánahttimii ja nannemii
Orre teknolåågijem utnedh juktie saemien gïelide evtiediedh jïh nænnoestidh
Dán jagi lea addojuvvon doarjja ollu prošeavttaide mat áigot ovddidit applikašuvnnaid buot golmma sámegillii, ja maid sáhttá geavahit mobiltelefovnnain ja neahttabreahtain.
Daan jaepien dåarjoem vadteme jeenh prosjektide mah gelkieh apps:h (applikasjovnh) evtiedidh gaajhkide 3 saemien gïelide mejtie utnedh mobijletelefovnine jïh nedtepreejrine.
Ohcamat dákkár prošeavttaide eai leat ovdal boahtán. Go leat applikašuvnnat mobiilas ja lohkanbreahtas, de sáhttá oahpahallat ođđa sániid ja geahččaladdat iežas sámegielmáhttu.
Gåessie applikasjovnh utnedh mobijline jïh nedtepreejrine dle maahta orre baakoeh lïeredh jïh jïjtse maahtoem gïehtjedidh saemien gïeli muhteste.
- Sámediggeráđi mielas lea deaŧalaš geavahišgoahtit ođđa teknologiija sámegielaid nannemii ja suodjaleapmái.
- Saemiedigkieraerie vuajna dïhte joekoen vihkeles årre teknolåågijem utnedh guktie saemien gïelide nænnoestidh jïh tjirkedh.
Čájeha ahte olbmot liikojit hui bures geavahit applikašuvnnaid giellaoahpahusas.
Applikasjovnh mejtie utnedh gïeleööhpehtimmien muhteste leah dïrregh mah leah aelhkie utnedh.
Go dál ovddiduvvojit applikašuvnnat sámegielaide lea juoga maid mii ilus doarjut dadjá Sámediggeráđi lahttu Ellinor Marita Jåma.
Daelie goh galka applikasjovnh evtiedidh saemien gïelide dle mijjieh daam dåarjobe hævvi, saemiedigkieraerie Ellinor Marita Jåma jeahta.
Doarjja lea addojuvvon maiddái jietnasátnelista applikašuvnnaide, dat leat dárogillii ja máttasámegillii, dárogillii ja julevsámegillii ja dárogillii ja davvisámegillii.
Libie aaj dåarjoem vadteme tjoejebaakoelæsoe-applikasjovh evtiedidh, dah leah daaroen jïh åarjelsaemien, daaroen jïh julevsaemien jïh daaroen jïh noerhtesaemien.
Sátnelisttat galget ráhkaduvvot mobiilatelefovdnii ja neahttabreahttai, ja dat leat heivehuvvon máŋggalágan joavkkuide.
Galka baakoelæstoeh darjodh mobijletelefovnen jïh nedtepreejren åvteste, jïh daejtie sjiehtjesjidh ovmessie dåehkide.
Dát veahkeha sin, geat háliidit oahppat sámegiela.
Dah leah aevhkie daejtie mah sïjhtieh saemien lïeredh.
Sátnelisttain leat sánit ja daid mearkkašumit.
Baakoelæstoej baakoeh jïh baakoej sisvege.
Daid sáhttá geavahit maiddái veahkkin riektačállimii buot golmma sámegillii.
Maahta aaj daejtie viehkine utnedh staaran tjaeledh gaajhkine 3 saemien gïeline.
Giellaarenat ja giellaleairrat
Gïelarenah jïh gïelebiesie
Dán jagi nugo maiddái diibmá lea ohccojuvvon ruhta easkkaálgi kursii sámegielas, joatkkakursii, giellalávgumii ja giellabeassái mat leat heivehuvvon sihke nuoraide ja rávisolbmuide.
Daen jaepien lea dåarjoem ohtseme saemien alkoekuvsjide, jåarkhkekuvsjide, gïelelaavkose jïh gïelebeasan metjie sjiehtesjamme dovne noeride jïh geerve almetjidie.
Doarjja lea maiddái addojuvvon sierra ohcamiidda maid ulbmilin lea ovdánahttit sámegielaid máŋgga arenas ja ođđa giellaarenain.
Lea aaj dåarjoem vadteme ovmessie ohtsemidie mah gelkieh saemien gïelide evtiedidh jeenh jïh orre gïelearenine.
- Giellaarenat leat deaŧalaččat sámegielaid nannen- ja ovddidanbarggus.
- Gïelarenah leah vihkeles stuhtje barkoste saemien gïelide evtiedidh jïh nænnoestdih.
Mánát, nuorat ja rávisolbmot dárbbašit arenaid gos besset gullat giela ja geavahit dan, dát guoská erenoamážit dakkár guovlluide gos giella lea leamaš rašši.
Maanah, noereh jïh geerve almetjh arenah daarpesjieh gusnie gïele govloe, jïh utnesåvva, dïhte joekoen vihkeles dajvine gåessie gïele hiejjies tsiehkesne orreme.
Sámediggi lea vuoruhan giellalávgumiid ja giellabeasiid doarjuma, ja go dađistaga eambbogat ohcet doarjaga dán lágan leairraide illudahttá.
Saemiedigkie gïelelavkoeh jïh gïelebiesieh åtna vihkeles gïelen gaavhtan jïh sjollehke vuejnedh ahte jiene-jienebe dåarjoem ohtsieh dagkeres biesiem utnedh.
Čájeha ahte dán lágan doaibmabijuin lea buorre beaktu ja danne lea Sámediggeráđđi hui movtta go ohcamat leat lassánan, cealká Sámediggeráđi lahttu Ellinor Marita Jåma loahpas.
Dagkeres råajvarimmieh hijvenlaakan juhtien jïh Saemiedigkieraerie dannasinie fejjene gåessie ohtsemh læssanamme, saemiedigkieraerie Ellinor Marita Jåma jeahta.
Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma, tlf. 916 13 460.
Govlehtallijh:
Eanandoallu / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Jåartaburrie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Eanandoallu
Jåartaburrie
Eanandoalus lea dehálaš sajádat go lea sáhka ovddideames ealli báikegottiid ja sámi kultuvrra.
Jåartaburrie aktem joekoen vihkeles råållam åtna juktie jielije voenh jïh saemien kultuvrem evtiedidh.
Ealáhusas leat odne stuorra hástalusat dan ektui go nu ollugat heitet eanandoaluin ja ođđa rekruterema ektui.
Daan biejjien jieleme stoerre haestemh åtnah dannasinie akte stoerre låhkoe jåartaburrine orrije jïh gille jåartaburrine aalka.
Ealli báikegottit leat buoremus dáhkádussan sihkkarastimis sámi kultuvrra ja giela.
Saemiedigkie sæjhta jåartaburriem vaarjelidh jïh evtiedidh goh akte vihkeles kultuvreguedtije jïh fasseldæjja.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
Silje Karine Muotka
NSR
silje.karine.muotka@samediggi.no
Phone: +47 984 87 576
Áigeguovdil
Daaletje
Lábbá- ja sávzabuktagiid viidáseappot ráhkadeapmi
Jåarhkeevtiedimmie dorjesijstie laampeste jïh sïrveste
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Ballá váikkuhusain sámi guovlluid eanadollui
Jåartaburreste bælla saemien dajvine
Stáhta fálaldagas eanadoallošiehtadallamiin evttohuvvo geahpedit juolludemii...
Staaten faalenassesne jåartaburrierååresjimmide raeresteminie dåarjoeserties...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Čájet buot áššiid
Vuesieh gaajkesh saakh
Sámedikki áigumuššan lea seailluhit ja ovdánahttit eanadoalu dehálaš kulturguoddin ja barggaheaddjin.
Jielije voenh lea dïhte bööremes tjirkeme juktie saemien kultuvrem jïh gïelem gorredidh jïh evtiedidh.
Danin lea stuorra hástalussan Sámediggái oažžut guovddáš eiseválddiid guldalit Sámedikki eanandoalu ovdáneami ektui Sámi guovlluin.
Dannasinie akte stoerre haesteme Saemiedægkan govlehtoevedh nöörjen åejvieladtjijste dejnie gyhtjelassine mah evtiedimmiem jåartaburreste tsevtsieh saemien dajvine.
Sámediggi bargá dan badjelii:
Saemiedigkie sæjhta:
Ahte leat dohkálaš juridihkalaš ja ekonomalaš rámmaeavttut
Maereles juridihkeles jïh ekonomeles mierietsiehkieh utnedh
Ahte gánnihahttivuohta vuođđoealáhusain buorrána
Dïenestem bueriedidh aalkoejielieminie
Ahte lea buorre rekruteren
Hijven dåårrehtimmiem buektiehtidh
Ahte sohkabealdássádat buorrána
Buerebe balanse tjoeli gaskem buektiehtidh
Ahte boraspirepolitihkka vuhtiiváldá sámi ealáhusaid
Juvrepolitihkem utnedh mij saemien jielemh krööhkeste
Mii áigut joksat iežamet mihttomeriid go bargat dan badjelii ahte:
Mijjieh sïjhtebe mijjen ulmieh jaksedh daejnie:
Areálat ja veahkkevárit sihkkarastojuvvojit
Arealh jïh vierhtieh gorredidh
Mii beassat váikkuhit eanandoallopolitihka
Jåartapolitihkem tsevtsedh
Láhččet vuođđoávdnasiid muohkadeami
Sjïehteladtedh juktie ïebnesh vijriesåbpoe evtiedidh
Ásahuvvojit buori ortnegiid buolvadatsirdimiidda
Viehkiehtidh guktie hijven öörnegh tseegkesuvvieh gosse boelveste boelvese serteste
Lasihit nissonolbmuidlogu
Viehkiehtidh guktie stuerebe nyjsenelåhkoe sjædta
Sihkkarastit meahcásteddjiide meahcceresurssaid
Gorredidh guktie miehtjiesdajvebarkijh luhpiem åadtjoeh vierhtide miehtjiesdajvesne
Min ovttasbargoguoimmit:
Mijjen laavenjostoeguejmieh:
Innovašuvdna Norga hálddaša giliovdánahttinruđaid mat sáhttet juhkkojuvvot háhkamiidda árbevirolaš eanandoalus ja lassiealáhusain, ja álggahandoarjjan ja fitnodatovdáneapmái lassiealáhusain
Innovasjovne Nöörje (Innovasjon Norge) evtiedimmievierhtide voenide reerie, mejtie maahta skåårvemidie vedtedh aerpievuekien laanteburresne jïh lissiejielieminie, jïh aaj tseegkijedåarjose jïh sïelteevtiedæmman lissiejieliemasse.
Fylkkamánni eanandoalloossodat galgá dieđuid, hálddašeami, gaskaomiid ja báikkálaš heivehuvvon doaibmabijuid bakte váikkuhit dasa ahte nationála eanandoallopolitihkka čađahuvvo.
Fylhkenålmaj laanteburriegoevtesh edtjieh viehkiehtidh guktie dïhte nasjovnale laanteburriepolitihke tjïrrehtåvva viehkine bïevnesistie, reereme tsavtsvierhtijste jïh voenges sjïehtedamme råajvarimmijste.
Suohkaniin lea vuosttaš linjjá bálvalanovddasvástádus eanandoalu ektui
Dah tjïelth leah tjåadtjoehtæjjah goh voesteslinjedïenesje laantebårran
Boanddaidsearvvit Norgga Boanddaidsearvi ja Norgga Boanddaid- ja Smávvadálolaččaid searvi leat šiehtadallanbealit go Stáhtain šiehtadallet jahkásaš eanandoallošiehtadusa.
Dah båantasiebrieh Norges Bondelag jïh Norsk Bonde-og Småbrukerlag leah rååresjimmieguejmieh Staatine dan fïerhten jaepien jåartaburrielatjkoen bïjre.
Šiehtadus mudde rámmaeavttuid eanandollui.
Latjkoe jåartaburrien mierietsiehkide sjïehtede.
Gulaskuddan: Duodjeealáhusa doaibmadoarjaga rievdadeami birra / Duodji / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Govlehtimmie: Jarkelimmien bïjre gïehtelimsdåarjoste duedtiejieliemasse / Duedtie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Gulaskuddan: Duodjeealáhusa doaibmadoarjaga rievdadeami birra
Govlehtimmie: Jarkelimmien bïjre gïehtelimsdåarjoste duedtiejieliemasse
Sámediggi lea bidjan ovdan ruovttusiidui gulaskuddannotáhta mii válddaha doaibmadoarjjaortnega iešguđet molssaeavttuid.
Saemiedigkie lea aktem govlehtimmienotaatem olkese bïejeme ovmessie alternatijvi bïjre akten gïehtelimsdåarjoeöörnegasse gåetiesæjrose.
Gulaskuddanáigemearrin lea biddjojuvvon borgemánnu 8. b..
Govlehtimmiemierie lea mïetsken 8. b.
Buoret čohkkándilálašvuođat sápmelaččaide geat leat giddagasas / Sosiála / Dearvvašvuohta ja sosiála / Sámediggi - Sametinget
Buerebe sovnedimmie saemien faangkide / Sosijaale / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Buoret čohkkándilálašvuođat sápmelaččaide geat leat giddagasas
Buerebe sovnedimmie saemien faangkide
SámediggeráđđiSilje Karine Muotkajáhkká ahte sii geat čohkkájit giddagasain ožžot buoret árbabeaivvi maŋŋágo doaibmagoahtá ođđa doaibmaplána buori ja dásseárvosaš čohkkáma várás.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka veanhta dah saemieh mah faangkegåetine tjahkasjieh sijhtieh aktem buerebe sovnedimmiem åadtjodh mænngan goh dïhte orre råajvarimmiesoejkesje bööti akten hijven jïh seammavyörtegs sovnedimmien bïjre.
Doaibmaplána sihkkarastá ahte sii geat čohkkájit giddagasain ožžot dieđuid sámegillii ja ahte sidjiide šaddá álkit geavahit sámegiela giddagasas.
Råajvarimmiesoejkesje gorrede dah faangkh hijven bïevnesh saemiengielesne åadtjoeh, jïh edtja aelhkebe sjïdtedh saemien nuhtjedh gosse faangkegåetesne tjahkesjeminie.
Máŋggas geat ovdal leat leamaš giddagasas, leat váldán oktavuođa Sámedikkiin ja muitalan heajos diliid birra giddagasas.
Jienebh aarebi faangkh leah Saemiedigkine govlesadteme, jïh nåake sovnedimmien bïjre reekteme.
Earret eará eai beasa hupmat sámegiela giddagasas.
Gaskem jeatjah dah eah åadtjoeh saemiestidh mearan sovnedeminie.
Ollugiid mielas dat dagaha giddagasas čohkkáma losibun.
Jeenjesh dan åvteste tuhtjieh sovnedimmie lievlebe sjædta.
Bargojoavku nammaduvvon
Barkoedåehkie tseegkesovveme
Justiisadepartemeantta ja Kriminalomsorgens sentrale forvaltning (KSF) gohččuma vuođul lea bargojoavku guorahallan giddagasas čohkkámin ja dubmejuvvon sápmelaččaid dilálašvuođaid giddagasas.
Stillemen mietie Justijsedepartemeenteste jïh Kriminaalehoksen byögkeles reeremistie (daaroen KSF) akte barkoedåehkie lea vuartasjamme guktie sovnedimmie lea dejtie saemien faangkide jïh dejtie mah dåapmoem åådtjeme.
Loahppajurdda lea hui čielggas; sápmelaččat geat čohkkájit giddagasain, fertejit oažžut vuoigatvuođaideaset ollašuhttojuvvot.
Konklusjovne lij joekoen tjïelke; saemien faangkh tjuerieh sijjien reaktah åadtjodh.
Sámegiela ja sámi kultuvrra čalmmustahttin
Fokuse saemien gïelese jïh kultuvrese
Maŋŋá raportta ráhkadii Sámediggi ovttas Kriminalomsorgen:in (kriminálafuolahusain) doaibmaplána dainna áigumušain ahte buoridit dili.
Reektehtsen mænngan Saemiedigkie aktene laavenjostosne Kriminaalehoksine aktem råajvarimmiesoejkesjem darjoeji juktie sovnedimmiem bueriedidh.
Loga doaibmaplána giddagasas čohkkámin ja dubmejuvvon sápmelaččaid várás
Lohkh tiltaksplanen for samiske innsatte og domfelte (råajvarimmiesoejkesjem saemien faangkide jïh dejtie mah dåapmoem åådtjeme) (nöörjen)
Vuosttáš vuorus lea kriminálafuolahus vuoruhan diehtojuohkima ovdal ráŋggáštusčađaheami, diehtojuohkima ráŋggáštusčađaheami oktavuođa ja dihtojuohkima gallededdjiide.
Aalkovisnie kriminaalehokse lea våaroehtamme bïevnesh faangkide åvtelen dah bysvehtsem tjirrehtieh, bïevnesh faangkide mearan bysvehtsem tjïrrehteminie jïh bïevnesh guesside.
Jorgaleamit leat biddjojuvvon Romssa ja Čáhcesullo giddagasaid neahttasiidduide.
Dah jarkoestimmieh leah gåetiesæjrojne Tromsøen jïh Vadsøen faangkegåetine.
Dásseárvosaš čohkkándilit
seammavyörtegs sovnedimmienuepieh
Sámediggeráđđi Silje KarineMuotka lea duhtavaš buriin ovttasbargguin davvi regiovnna kriminálafuolahusain.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka lea madtjeles dejnie hijven laavenjostojne kriminaalehoksen regijovnine noerhte.
- Lea deaŧalaš ahte sápmelaččat geat čohkkájit giddagasain, eai dovdda dan ahte sii fertejit gillát duppal ráŋggáštusa.
- Vihkeles saemien faangkh eah damth dah guektiengierts bysvehtsem åadtjoeh.
Doaibmabijut leat mielde láhčimin dásseárvosaš čohkkándiliid, dadjá sámediggeráđđi Silje Karine Muotka.
Dah råajvarimmieh viehkiehtieh seammavyörtegs sovnedimmievuekieh sjugniedidh, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta,
Čáhcesullo giddagas lágida ovttas Várjjat sámi museain čájáhusa giddagasas mii čalmmustahttá sámi historjjá ja kultuvrra hui bures.
Vadsøen faangkegåetesne akte vuasahtalleme aktene laavenjostosne Varangeren saemien museuminie, mij saemien histovrijem jïh kultuvrem hijvenlaakan vuesehte.
- Dát lea buorre ovdamearka dasa mo sámegiella ja sámi kultuvra sáhttá čájehuvvot maiddái giddagasas, dadjá Muotka.
- Daate hijvenlaakan vuesehte guktie saemien gïele jïh kultuvre maehtieh våajnoes dorjesovvedh aaj sovnedimmesne, Muotka jeahta.
Loga eanet Kriminálafuolahusa birra: http://www.kriminalomsorgen.no /
Lohkh vielie Kriminaalehoksen bïjre: http://www.kriminalomsorgen.no /
Eanet dieđuid addet:
Vielie bïevnesh:
SámediggeráđđiSilje Karine Muotkatel.984 87 576, ráđđeaddi Liss-Ellen Ramstad 784 74 000 ja Kriminálafuolahusa davvi regiovnna regiovdnadirektevraJorid Midtlyng tel.9111264.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka 984 87 576, Liss-Ellen Ramstad 784 74 000 jïh regijovnedirektööre Kriminaalehoksen regijovnesne noerhte Jorid Midtlyng tell.
Julggaštus givssideami vuostá
Manifeeste irhkemen vööste
Buot gielddat, fylkkagielddat ja almmolaš doaimmaid jođiheaddjit ožžo cuoŋománus bovdehusa searvat árjjalaččat dán jagi áŋggirdeapámi " Rávesolbmot duddjojit ustivuođa – ovttas ", maid Julggaštus givssideami vuostá lágida.
Gaajhkh tjïelth, fylhkentjïelth jïh åvtehkh byögkeles darjoeminie aktem bööredimmieprieviem åadtjoejin voerhtjen, juktie eadtjohkelaakan meatan årrodh daan jaepien kampanjesne Geerve almetjh vïenevoetem sjugniedieh - ektesne, maam Manifeeste irhkemen vööste öörnede.
Mii dáhpáhuvvá du gieldda, du skuvllas dahje du bargosajis ?
Mij heannede dov tjïeltesne, dov skuvlesne jallh barkoesijjesne ?
Silje Karine Muotka
Politihkere gïen diedte
Áigeguovdil
NSR
Givssideapmi – mii fertet álgit iežaineamet
Phone: +47 984 87 576
Pers....
Daaletje
Buohkain lea vuoigatvuohta beassat eallit givssideami haga
Plakaategaahtjemen vitnije lea nommehtamme
Silje Karine Muotka lohkkičálus. Mii buohkat diehtit mo sáhttá geavvat. Unohi...
Kampanjen sjïekenisnie Manifeeste irhkemen vööste Saemiedigkie heesti saemie...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Čájet buot áššiid
Lohkh jienebh
(Geahča mildosa).
Vuesieh gaajkesh saakh
14. Njukčamánnu 2013
WCIP2014: ENn veartenekonferanse aalkoealmetji reaktaj bïjre / Áltá 2013 / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
2010:s mearridii ON váldočoahkkin čađahit máilmmikonferánssa álgoálbmogiid birra New Yorkas 2013:s.
Jaepien 2010 ENn generaalekrirrie nænnoesti aktem veartenekonferansem aalkoealmetji bïjre tjïrrehtidh New Yorksne 2014.
Konferánsa Alta 2013 lea riikkaidgaskasaš álgoálbmotservodaga ráhkkaneapmi máilmmikonferánsii.
Konferanse Alta 2013 lea dïhte gaskenasjovnaale aalkoealmetjesiebriedahken ryöjredimmie veartenekonferansese.
Máilmmikonferánsa álgoálbmogiid vuoigatvuođaid birra lágiduvvo čakčamánu 22. ja 23. b. 2014 New Yorkas, jo doppe leat guokte dievasčoahkkinsešuvnna, birrabeavddekonferánssat ja lávdedigaštallan.
Veartenekonferanse aalkoealmetji reaktaj bïjre öörnesåvva skïereden 22. jïh 23. b. 2014 New York ’ sne, gusnie göökte stoerretjåanghkoeboelhkh, buertienbïjrebekonferansh jïh akte paneledigkiedimmie.
Ulbmil Ulbmilin máilmmikonferánssain 2014 álgoálbmogiid birra lea juogadit perspektiivvaid ja buoremus geavada stáhtaid ja regiovnnaid gaskkas go guoská álgoálbmotvuoigatvuođaid čađaheapmái ON julggaštusa vuođul álgoálbmotvuoigatvuođaid birra.
Åssjele Veartenekonferansen aajkoe aalkoealmetji bïjre 2014 lea vuajnoeh jïh bööremes vuekieh staati gaskem jïh regijovnine juekedh gosse lea realiseradimmien bïjre aalkoealmetji reaktijste ENn bæjhkoehtimmien mietie aalkoealmetji reaktaj bïjre.
Interaktiiva gulaskuddanproseassa Ovdal geassemánu 2014 galgá čađahuvvot interaktiiva gulaskuddanproseassa mas álgoálbmogat, ON orgánat, duktan- ja oahppoásahusat, olmmošvuoigatvuođaorganisašuvnnat, álbmotválljen áirasat, siviila servodat ja nationálastáhtat ávžžuhuvvojit ovddidit árvalusaid ja mearkkašumiid máilmmikonferánssa ráhkkaneapmái.
Interaktijve govlehtimmieprosesse Ruffien 2014 åvtelen akte interaktijve govlehtimmieprosesse edtja öörnesovvedh gusnie haasta aalkoealmetjh, ENn åårganh, dotkeme- jïh ööhpehtimmieinstitusjovnh, almetjereaktasiebrieh, aalmetjeveeljeme almetjh, sivijle siebriedahkem jïh nasjovnaalestaath raeriestimmiejgujmie ryöjredimmide båetedh veartenekonferansese.
Álgoálbmotvuoigatvuođaid doaibmaplána ON váldočoahkkima juovlamánu 21. b. 2010 mannosaš mearrádusa vuođul (A / RES/65/198), galgá máilmmikonferánssa boađusin leat doaibmavuđot plána nannen dihtii máilmmi álgoálbmogiid vuoigatvuođaid.
Dahkoesoejkesje aalkoealmetji reaktide Nænnoestimmien mietie goeven 21. b. 2010 ENn generaalekrirresne (A / RES/65/198), dle veartenekonferanse edtja aktem soejkesjem buektedh gusnie dahkoeh gååvnesieh juktie reaktide veartenen aalkoealmetjidie nænnoestehtedh.
Válde oktavuođa
Govlehtallh Saemiedigkie jïh aalkoealmetji abpeveartenen iktedimmiedåehkie (Global Coordinating Group / GCG)
Bivdá elliiddearvvašvuođa gearggusvuođa nannejuvvot davvin / Eanandoallu / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Nænnoesåbpoe riejriesvoeten bïjre birrie kreekehealsose noerhtene / Jåartaburrie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
Bivdá elliiddearvvašvuođa gearggusvuođa nannejuvvot davvin
Nænnoesåbpoe riejriesvoeten bïjre birrie kreekehealsose noerhtene
Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka háliida elliiddearvvašvuođa gearggusvuođa nannejuvvot davvin.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka nænnoesåbpoe kreekehealsoeriejriesvoetem sæjhta noerhtene.
Dál son ávžžuha eanandoalloministara Sylvi Listhaug veahkehit nannet Šibitdoavtterinstituhta doaimmaid davvin.
Daelie dïhte laanteburrieministere Sylvi Listhaugem dåarjoen bïjre maadta juktie Veterinærinstituhten darjomem noerhtene nænnoestehtedh.
– Ráđđehusa davviguovlopolitihkka ja dálkkádatrievdamat dagahit eanet dárbbu gearggusvuhtii elliiddearvvašvuođa ja biebmosihkarvuođa ektui davvin.
– Reerenassen noerhtedajvepolitihken jïh klijmajarkelimmiej gaavhtan leah daerpies lissiehtamme riejriesvoetine kreekehealsoen jïh beapmoejearsoesvoeten bïjre noerhtene.
Norggas leat ráját Supmii, Ruŧŧii ja Ruššii davvin, ja lassánana rádjajohtaleapmi buvttiha eanet hástalusaid, deattuha Muotka.
Nöörjen raasth Såevmien, Sveerjen jïh Russlaanten vööste noerhtene, jïh dïhte lissiehtamme valkese raasti rastah stuerebe haestemh sjugnede, Muotka tjïerteste.
Muotka ballá ahte uhcit gelbbolašvuohta ja návccat Šibitdoavtterinstituhta ossodagas Rommas čuohcá Biebmobearráigehččui davvin, mii geavaha instituhta bálvalusaid.
Muotka bælla giehpiedamme maahtoe jïh barkoefaamoe Veteninærinstituhten goevtesisnie Tromsøesne sæjhta nåake sjïdtedh Beapmoevaaksjomen darjoemasse noerhtene, goh utnije instituhten dïenesjijstie.
Son ballá ahte boađusin šaddá uhcit biebmooadjebasvuohta.
Dïhte bælla konsekvense giehpiedamme beapmoejearsoesvoete sjædta.
Šibitdoavtterinstituhta stivra mearridii njukčamánus heaittihit Romssa ossodaga ja uhcidit doaimmaid Harstadas.
Njoktjen Veterinærinstituhten ståvroe sjæjsjali goevtesem orrijidh Tromsøesne jïh barkoem giehpiedidh Harstadesne.
– Romssa Šibitdoavtterinstituhtta lea háhkan deaŧalaš gelbbolašvuođa boazodoalu ja árktalaš eanandoalu ektui.
– Veterinærinstituhte Tromsøesne lea vihkeles maahtoem båatsoen jïh arktiske laanteburrien bïjre bæjjese bigkeme.
Erenoamážit boazodoalu ektui oaidnit dál juo ahte dálkkádatrievdamiin leat hástalusat go ođđa šaddo- ja divrešlájat bohtet.
Joekoen båatsoen bïjre joe daelie vuejnebe doh klijmajarkelimmieh haestemh sjugniedieh orre sjædtoe- jïh åhtehtsh-aarhtigujmie.
Danne lea stuorra mearkkašupmi riikkaoassái das ahte Šibitdoavtterinstituhta doaimmat nannejuvvojit.
Laantebielien gaavhtan dle dan åvteste joekoen vihkeles Veterinærinstituhten darjomh læssanieh.
Ođđa duodjeealáhusšiehtadus jagi 2014 várás sohppojuvvon / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Sïemes akten orre jielemelatjkoen bïjre duadtan 2014 / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Ođđa duodjeealáhusšiehtadus jagi 2014 várás sohppojuvvon
Sïemes akten orre jielemelatjkoen bïjre duadtan 2014
Ođđa duodjeealáhusšiehtadus jagi 2014 várás lea sohppojuvvon.
Daelie seamadamme akten orre jielemelatjkoen bïjre duadtan jaapan 2014.
2014 šiehtadus lea 9,4 miljon ruvnno stuoris.
Latjkoe jaapan 2014 lea 9,4 millijovnh kråvnine.
Profiila lea rievdaduvvon das ahte doaibmat passiiva doaibmadoarjjaortnegiid vuođul dasa ahte doaibmat eanet ovdánanvuđot duodjin – lean ilus go dáinna lágiin rievdá, dadjá sámediggeráđđi Marianne Balto.
Profijle lea jarkelamme passijve gïehtelimsdåarjoeöörnegijstie vielie evtiedimmiestuvreme duadtan – manne joekoen geerjene akten dagkeres jarkelimmien åvteste, saemiedigkieraerie Marianne Balto jeahta.
- Lean duhtavaš go duodjeorganisašuvdna lea mielas vuoruhit vuovdin- ja vuovdalandoaibmabijuid, dadjá sámediggeráđđi Marianne Balto.
- Manne madtjeles ihke duedtiesiebrie tuhtjie hijven doekeme- jïh maarkedoekemeråajvarimmieh prijoriteradidh, saemiedigkieraerie Marianne Balto jeahta.
Dát sáhttá rahpat ođđa márkaniid ja addit vejolašvuođa ođđa buktagiidda, dadjá Balto.
Dïhte maahta orre maarkedh rïhpestidh jïh orre dorjesh sjugniedidh, Balto jeahta.
2014:s lea duojáriin vejolaš hospiteret dakkár eará duojáriid luhtte, geain lea erenoamáš gelbbolašvuohta duddjomis.
Jaepien 2014 vytnesjæjja nuepiem utnieh jeatjah vytnjesjæjjaj luvnie årrodh mej sjïere maahtoe duedtiedorjemassen sisnjelen.
Sámediggeráđđi lea máŋga jagi vuoruhan gealbudeami duodjeealáhusas.
Saemiedigkieraerie lea gellie jaepieh maahtoelutnjemem duedtiejielemen sisnjelen prijoriteradamme.
Šiehtadanbealit leat Sámediggi, Sámiid duodji ja Duojáriid ealáhussearvi.
Latjkoeguejmieh leah Saemiedigkie, Sámiid duodji jïh Duojáriid ealáhussearvi.
Kulturmuittut / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget
Kultuvremojhtesh / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Oza doarjaga
Kultuvremojhtesh
Sámediggi lea 2001 rájes leamašan oppa Norgga sámi kulturmuittuid hálddašaneiseváldi.
Saemiedigkie lea reeremeåejvieladtjine orreme saemien kultuvremojhtesi åvteste abpe Nöörjesne mænngan 2001.
Sámi kulturmuittut gávdnojit dálá sámi ássanguovlluin, Hedemárkku rájes davás gitta Finnmárkku rádjai.
Saemien kultuvremojhtesh leah gaavnoes daan beajjetje saemien årromedajvine, Hedmaarhken luvhtie åarjene, Finnmaarhken gåajkoe noerhtene.
Ovddeš áiggi sámi ássama ja geavahanguovllu rádji lea leamašan guhkit lulás ja oarjjás go odne.
Aarebi dah saemieh årroejin jïh dajvh nåhtadin vielie åarjebe jïh jilliebasse.
Mii gávdnat sámi kulturmuittuid maiddai dáin guovlluin.
Mijjieh saemien kultuvremojhtesh aaj daesnie gaavnebe.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
thomas.ahren@samediggi.no
Phone: +47 908 39 663
Áigeguovdil
Daaletje
Sámi kulturmuittut, min árbi boahtteáigái
Dåarjoeh saemien kultuvremojhtesevaarjelæmman
Sámediggeráđđi bovde kulturmuitokonferánsii Guovdageidnui njukčamánu 11.-12...
Vuesiehtimmie saemien dåaroehistovrijistie, goerehtalleme saemien kultuvregï...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Miljonbealle Sää ' msijdd / nuortalaš gillái
Jïjnjh orre saemien kultuvremojhtesh Balsfjovlen jïh Hammerfesten gaskesne
Sámediggi lea várren 500 000 ru jagi 2015 bušeahtas Njávdáma nuortalaš gili...
Juktie Statnett lea soejkesjamme aktem orre straejmieledningem Balsfjovlen j...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Čájet buot áššiid
Vuesieh gaajkesh saakh
Mat leat sámi kulturmuittut ?
Mij lea saemien kultuvremojhtesh ?
Kulturmuitoláhka čilge kulturmuittuid ná ” buotlágan bázahusat ja dahje ahte sáhttá vuohtit olmmošlaš doaimma min fysalaš birrasis, dákko bakte báikkit maidda historjjálaš dáhpáhusat, osku dahje árbevierut čatnasit ”.
Kultuvremojhteselaaken mietie dle kultuvremojhtesh «gaajhkh gïejh almetji darjoemijstie mijjen fysiske byjresisnie, daan nuelesne sijjieh gusnie histovrijen heannadimmieh orreme, jallh leah jaahkose jallh aerpievuakan ektiedamme.
Kulturbirrasiin oaivvilduvvo guovlu gos leat kulturmuittut mat leat oassin stuorit oktavuođas.
Kultuvrebyjresh leah dajvh gusnie kultuvremojhtesh leah akte bielie aktede stuerebe elliesvoeteste jallh ektiedimmeste.
Dat sáhttá leat boazosámi goahti- dahje lávvosadji ja gárdesaddji, bivdorusttegat oktan bivdorokkiiguin, čilat ja luovit, mearrasámi dállodoalut gos lea orrunviessu, návstu ja mearrabuvri, dahje jávri mas leat hávdesullot ja oaffarbáikkit.
Maahta akte båatsoesaemien gåetie-jallh låavthgåetiesijjie jallh giedtieaevjie årrodh, vijremesvaalkh, vuetjemesijjieh jïh bearkoevåarhkoeh, akte mearoesaemien sijjie gåetiejgujmie, naevstine jïh mearoebåvvine, jallh akte jaevrie gaelmiesååligujmie jïh sjïelesijjiejgujmie.
Kulturbiras sáhttá leat guovlu gos leat leamašan historjjálaš dáhpáhusat, oskui dahje árbevieruide gullevaš dáhpáhusat, iige danin dárbbaš leat olbmuid mii eanadaga lea váikkuhan.
Akte kultuvrebyjrese maahta aaj dajvh årrodh gusnie histovrijen heannadimmieh orreme jallh leah jaahkose jallh aerpievuakan ektiedamme, jïh dannasinie ij leah iktegisth akte eatneme maam almetjh tsevtseme.
Kulturmuitolága bakte galget kulturmuittuid ja kulturbirrasiid gáhttet vai šaddet leat máhtolašvuođa, vásáhusaid ja identitehta gáldun, ja čuovvovaš áiggu geavahanresursan.
Kultuvremojhteselaaken tjïrrh dle edtja kultuvremojhtesh jïh kultuvrebyjresh vaarjelidh goh gaaltijh daajroen, dååjresen jïh identiteeten gaavhtan, jïh goh båetijen aejkien åtnoevierhtie.
Sámi kulturmuittut fysalaččat duođaštit ahte sámit leat leamašan ja ássan dan guovllus seammás go leat dehálačča identitehta- ja vuoigatvuođaperspektiivvas.
Saemien kultuvremojhtesh leah fysiske væhtah mah vuesiehtieh saemieh desnie orreme, jïh leah vihkeles idtentiteeten jïh reaktaj gaavhtan.
Bargoviidodat:
Barkoesuerkie:
Mii leat areálaáššiin gulaskuddanásahus seamma go fylkkasuohkanat ge
Mijjieh govlehtimmieinstanse arealeaamhtesinie seammalaakan goh fylhkentjïelth
Mii bagadallat ráfáidahtton ja gáhttenárvosaš visttiid eaiggádiid
Mijjieh bïhkedibie aajhteridie saemien gåetijste mah leah vaarjelamme, jïh mejtie maahta vaarjelidh
Mii registreret, gaskkustit ja fuolahat sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasa
Mijjieh vïhtesjadtebe, öörnedibie jïh gorredibie saemien kultuvremojhtesh jïh kultuvrebyjresh
Mii duođaštat sámi kulturhistorjjá ja árbedieđuid
Mijjieh saemien kultuvrehistovrijem jïh aerpievuekiedaajroem vihtiestibie
Mii hábmet hálddašanplánaid
Mijjieh reeremesoejkesjh stealladibie
Areálapolitihka mihttomearit:
Arealepolitihken ulmie:
Sámi guovlluid areálaid ja resurssaid ceavzilis ávkkástallan, mas sámi historjá ja sámi árvvut leat vuođđun.
Monnehke nuhteme arealijste jïh vierhtijste saemien dajvine, mij våaromem åtna saemien histovrijesne jïh saemien aarvojne.
Kulturmuitopolitihka mihttomearit:
Kultuvremojhtesepolitihken ulmieh:
Gáhttet, seailluhit ja oainnusindahkat sámi kulturmuittuid ja – birrasa
Saemien kultuvremojhtesh jïh byjresh vaarjelidh, gorredidh jïh våajnoes darjodh
Nannet máhtu sámi árbevieruid ja historjjá birra ja sámi kulturmuittuid gáhttema ja seailluheami vuođđu
Daajroem saemien aerpievuekien jïh histovrijen bïjre veaksahkåbpoe darjodh, jïh aaj våaromem juktie saemien kultuvremojhtesh gorredidh jïh vaarjelidh
Hálddašit sámi kulturmuittuid sámi historjjá ja árvvuid vuođul
Saemien kultuvremojhtesh reeredh mah våaromem utnieh jïjtse histovrijsne jïh jïjtsh aarvojne
Doaibmabijut:
Råajvarimmieh:
Registreremis sámi kulturmuittuid fealtabargu bakte
Saemien kultuvremojhtesh vïhtesjadtedh feeltebarkoen tjïrrh
Duođaštit sámi kulturhistorjjá ja árbedieđuid sahkkehallama bakte
Saemien kultuvrehistovrijem jïh aerpievuekien daajroem vihtiestidh gihtjehtimmiej tjïrrh
Ovttasbargat guovddáš, guovlulaš ja báikkálaš eiseválddiiguin ja oasálaččaiguin
Voernges, regijovnale jïh voenges åejvieladtjigujmie jïh aktöörigujmie laavenjostedh
Doarjjaortnegat
Dåarjoeöörnegh
Movt mii dáinna bargat
Guktie daejnie barkebe
Areálahálddašeapmi
Arealereereme
Sámi kulturmuittut mat leat badjel 100 jagi leat automáhtalaččat ráfáiduhtton. Nu lea maiddái visttiiguin.
Saemien kultuvremojhtesh mah leah båarasåbpoe goh 100 jaepieh lea jïjtsistie vaarjelamme, aaj gåetieh.
Automáhtalaš ráfáiduhtton kulturmuittut lea automáhtalaččat ráfáiduhtton buotlágan doaimmaid vuostá mat vahágahttet dahje billistit, sirdet, rievdadit, jávkadit dahje daid eahpegudnijahttit, nugomat visuálalaččat.
Jïjtsistie vaarjelamme kultuvremojhtesh aktem jïjtsistie vaarjelimmiem utnieh gaajhki råajvarimmiej vööste mah maehtieh leajmoedidh jallh slahtjehtidh, jallh sertemen, jeatjahtehtemen, gaptjemen jallh vesties skeemmemen vööste, aaj visuelle skeemmeme.
Sámediggái galgá sáddejuvvot ohcamuš go dákkár meassamat sáhttet deaividit.
Saemiedigkie tjuara ohtsemem åadtjodh jis edtja dagkaridie darjojde darjodh.
Geavatlaččat dát mearkkaša buotlágan huksendoaimmat ja meassamat eatnamis dahje automáhtalaš ráfáiduhttot visttiin.
Rïektesisnie daate lea gaajhkesåarhts lissiebigkemedarjoeh jïh darjoeh miehtjiesdajvesne jallh aktene jïjtsistie vaarjelamme gåetesne.
Jus plánejuvvon doaibma rihkku dahje čuohcá kulturmuittuide, de hálddahus dábálaččat ovddida váidalusa.
Jis akte soejkesjamme råajvarimmie lea aktene ovvaantosne kultuvremojhtesigujmie, dle badth reereme sæjhta nyöjhkedh.
Hukseheaddji sáhttá ohcat sierralobi suodjalanmearrádusas.
Råajvarimmien aajhtere maahta dispensasjovnen bïjre syökedh vaarjelimmienænnoestimmijste.
Áššis Sámediggi ovddida rávvaga Riikkaantikvárii, guhte lea dispaeiseváldi, jus doaibma dattege sáhttá čađahuvvot dihto eavttuid vuođul.
Dellie Saemiedigkie maahta Riksantikvarem raeriestidh, mij lea dispensasjovneåejvieladtje, jis læjhkan maahta råajvarimmiem darjodh såemies krievemigujmie.
Dihto eavttut sáhttet leat ahte roggan, dahje ráfáiduhtton viesu divodeapmi galgá čađahuvvot antikváralaš prinsihpaid mielde.
Dagkerh krievemh maehtieh årrodh kroehkeme åvtelen barkoe aalka, jallh tjuara aktem vaarjelamme gåetiem bueriedidh antikvariske prinsihpi mietie.
Dat mearkkaša unnimus lági mielde ja dušše dat oassi mii lea vaháguvvon galgá sáhttit eret molsut, ja dan sadjái maid eret molsu, galgá seammalágan ávnnas adnot.
Dellie tjuara dan vaenie jïh ajve irhkeme iebnh målsodh jïh tjuara seammasåarhts iebnem vihth nåhtadidh.
Sámediggi doaimmaha iežas fuolahanprošeavttaid Riikaantikvára doarjagiiguin.
Saemiedigkie jïjtsh gorredimmieprosjekth jåhta dåarjoejgujmie Riksantikvareste.
Mis leat maiddái doarjjaortnegat dákkár prošeavttaide, mas ee. dávvirvuorkkát ja kulturmuittuid eaiggádat ja geavaheaddjit leat olahusjoavku.
Mijjen aaj dåarjoeöörnegh dagkaridie prosjektide, gusnie ulmiedåehkie gaskem jeatjah lea museumh jïh aajhterh jïh utnijh kultuvremojhtesijstie.
Kulturmuitoláhka addá Sámediggái vejolašvuođa čađahit dárbbašlaš doaibmabijuid ” dikšumis ja áiccalmahttimis ” automáhtalaš ráfáiduhtton kulturmuittuid.
Kultuvremojhteselaake luhpiem vadta Saemiedægkan daerpies råajvarimmieh darjodh, juktie «gorredidh jïh vuesiehtidhš jïjtsistie vaarjelamme kultuvremojhtesh.
Dákkár doaibmabijut sáhttet fátmmastit šaddodatdivššu, fysihkalaš láhčen nugomat galben ja kulturbálgát, ja ođasteapmi, ođđasit huksemis ja sirdimis ráfáiduhtton visttiid.
Dagkerh råajvarimmieh maehtieh årrodh vegetasjovnem jurjedh, sjiltigujmie jïh kultuvrebaalkajgujmie sjïehteladtedh, jïh bueriedidh, bæjjese bigkedh orresistie jïh vaarjelamme gåetieh sertedh.
Jus earát áigot čađahit dikšun- ja gaskkustandoaimmaid, de dat ferte čađahuvvot ovttasráđiid kulturmuitohálddahusain.
Jis jeatjebh sijhtieh råajvarimmieh tjïrrehtidh jurjemen jïh vuesiehtimmien gaavhtan, dle tjuerieh dan bïjre kultuvremojhtesereereminie rååresjidh.
Maŋimus jagiid lea Sámediggi čađahan máŋggaid registrerenprošeavttaid Fylkkamánni ovddas.
Dej minngemes jaepiej dle Saemiedigkie gellie vïhtesjadtemeprosjekth åtneme, mejtie Fylhkenålma stilleme darjodh.
Duogáš lea Fylkkamánni bargu ráhkadeames hálddašanplánaid álbmotmehciide ja suodjaluvvon guovlluide.
Dïhte våarome lea fylhkenålman barkoe reeremesoejkesjh darjodh nasjovnalepaarhkide jïh vaarjelimmiedajvide.
Fealtabargu lea čađahuvvon daid guovlluin mat ovdalis unnán leat iskojuvvon, nugomat viiddis duottarguovlluin.
Feeltebarkoe dejnie dajvine dorjesovveme gusnie åvtelhbodti ij dan jïjnjem goerehtamme, goh stoerre vaerieh.
Dát lea dagahan mealgadis ođđa registreremiid ja eanet dieđuid das movt sámiid leat dákkár guovlluid geavahan.
Dehtie barkoste jïjnjh orre vïhtesjadtemh sjïdteme, jïh vielie daajroe dan saemien åtnoen bïjre dagkarijstie dajvijste.
Lágat
Laakevierhtieh
Sámedikki hálddašaneiseváldi fápmudus lea vuođđuduvvon kulturmuitolága ja plána- ja huksenlága bakte:
Saemiedigkien reeremefaamoe reaktavåaromem åtna kultuvremojhteselaakesne jïh soejkesje-jïh bigkemelaakesne:
Plána- ja huksenláhka
Kultuvremojhteselaake
Guovddáš ovttasbargoguoimmit
Soejkesje-jïh bigkemelaake
Fylkkasuohkanat
Vihkeles laavenjostoeguejmieh
Riikkaantikvára
Fylhkentjïelth
Fylkkamánni
Fylhkenålma
Boazodoallohálddahus
Båatsoeburriejreereme
Suohkanat
Tjïelth
NTNU Dieđalašmusea
Govlehtallh mijjine:
Sámedikki kulturmuitohálddahusas leat ovddasteaddjit buot Sámedikki kontorbáikkiin.
Saemiedigkien kultuvremojhtesereereme lea gaajhkine saemiedigkien kontovrine.
Juohke sámi guovlluin gávdnojit maiddái vistesuodjaleami fágaovddasvástideaddjit.
Aaj akte faagetjåadtjoehtæjja gåetievaarjelimmien åvteste lea fïereguhtene dejstie saemien dajvijste.
Hálddahusas barget arkeologat ja bargit geain lea earenoamáš gelbbolašvuohta sámi kulturmuittuid ja sámi historjjá ja giela ektui.
Reeremisnie arkeologh jïh barkijh berkieh mah sjïere maahtoem saemien kultuvremojhtesi bïjre utnieh, jïh aaj saemien histovrijen jïh gïelen bïjre.
Romssa kantuvra, Olmmáivákkis:
Kontovre Nordlaante, Drag:
Nordlándda kantuvra, Ájluovttas:
Kontovre åarjelsaemien dajve, Snåase:
Vistesuodjaleami fágaovddasvástideaddji:
Faagetjåadtjoehtæjja gåetievaarjelimmien åvteste:
Sámi kulturmuittut fysalaččat duođaštit ahte sámit leat leamašan ja ássan dan guovllus seammás go leat dehálačča identitehta- ja vuoigatvuođaperspektiivvas.
Saemien kultuvremojhtesh leah fysiske væhtah mah vuesiehtieh saemieh desnie orreme, jïh leah vihkeles idtentiteeten jïh reaktaj gaavhtan.
Árval giellabálkkašumi vuoiti / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Moenh gïelesjïelen vitnijem ! / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Árval giellabálkkašumi vuoiti
Moenh gïelesjïelen vitnijem !
Gii dahje mii berrešii oažžut Sámedikki giellamovttiidahttinbálkkašumi dán jagi ?
Gie jallh mij galka Saemiedigkien gïeleskreejremesjïelem åadtjodh dan jaepien ?
Sámediggi juohká bálkkašumi juohke njealját jagi.
Saemiedigkie sjïelem juaka fearhnen njealjede jaepien.
Bálkkašumi sáhttá oažžut ovttaskas olmmoš dahje dakkár ásahus, prošeakta dahje organisašuvdna, mii / gii lea bidjan ollu návccaid nannet, ovddidit ja seailluhit sámegiela.
Sjïere almetje jallh sïelte, prosjekte jallh organisasjovne maehtieh daam åadtjodh, mij / gie lea jeenem barkeme saemien gïelem nænnoestidh, evtiedidh jïh vaarjelidh.
Sámediggeráđi lahtut ja Sámedikki bargit eai sáhte oažžut bálkkašumi.
Ih gåaredh sjïelem vedtedh Saemiedigkien lïhtsegidie jallh reeremasse.
Bálkkašupmi lea 50.000 ruvnnu ja dáiddadiploma.
Sjïele r. 50.000, - jïh kåanstediplovmem åtna.
Juohkehaš sáhttá evttohit, gii berrešii vuoitit giellamovttiidahttinbálkkašumi.
Gaajhkesh maehtieh raeriem juhtedh gie jallh mij byöroe gïeleskreejremesjïelem vitnedh.
Ákkastala oanehaččat árvalusat čálalaččat ja sádde dan Sámedikki giellaossodahkii ovdal njukčamánu 15. beaivvi.
Tjaelieh åenehks tjaalegem uvtelassi muhteste jïh seedth dam Saemiedigkien gïelegoevtesasse eannan njoktjen 15. b.
Sámediggeráđđi mearrida, gii oažžu bálkkašumi.
Saemiedigkieraerie mierede gie galka sjïelem åadtjodh.
Sámedikki geassemánu dievasčoahkkima oktavuođas.
Galka gïeleskreejremesjïelem juekedh Saemiedigkien dïevestjåanghkosne ruffien.
Buoremus plakáhtas givssideami vuostá lea 10 000 ruvdnosaš árvu / Julggaštus givssideami vuostá / Oahpahus / Sámediggi - Sametinget
Bööremes plakaate irhkemen vööste man aarvoe 10 000 kråvnah / Manifeeste irhkemen vööste / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Buoremus plakáhtas givssideami vuostá lea 10 000 ruvdnosaš árvu
Bööremes plakaate irhkemen vööste man aarvoe 10 000 kråvnah
Vuosttal givssideami, ja vuoitte 10 000 ruvnnu !
Soptsesth irhkemen vööste jïh vitnh 10 000 kråvnah !
Sámediggi addá 10 000 ruvnnu dan skuvlii dahje skuvlaluohkkái, mii ráhkada buoremus plakáhta givssideami vuostá.
Saemiedigkie 10 000 kråvnah vadta dan skuvlese jallh skuvleklaassese mij dam bööremes plakaatem irhkemen vööste dorje.
Plakáhta ferte sáddejuvvot midjiide maŋimustá golggotmánu 24. b..
Plakaate tjuara mijjese seedtesovvedh rïhkeden / golken 24. b. åvtelen.
Plakáhta galgá geavahuvvot Sámedikki barggus givssideami vuostá.
Plakaate sæjhta åtnasovvedh Saemiedigkien barkosne irhkemen vööste.
- Sámediggi lea searvan nationála givssidaneastadanmanifestii ja searvá nuppi gearddi dán jagi.
– Saemiedigkie lea guejmie dennie nasjovnaale kampanjesne Manifeeste irhkemen vööste, jïh daate lea mubpien jaepien Saemiedigkie lea meatan.
Dán jagi háliidit mii hástalit sámi mánáid ja nuoraid váikkuhit kampánjii.
Daan jaepien sïjhtebe saemien maanide jïh noeride haestedh meatan årrodh kampanjesne.
Givssideami biehttaleapmi ferte leat oassi mis, oassi das geat mii leat, deattuha Sámediggeráđi lahttu Silje Karine Muotka.
Ijje irhkemasse jiehtedh tjuara akte bielie mijjeste sjïdtedh, akte bielie giejstie libie, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka tjïerteste.
Son oaivvilda ahte ii leat doarvái bargat dušše kampánjjaiguin ja prošeavttaiguin givssideami eastadeami ja vealaheami ektui.
Dïhte veanhta ij leah nuekies kampanjigujmie jïh prosjektigujmie juktie irhkemem jïh trakasseradimmiem heerredidh.
Muotka deattuha ahte givssidaneastadanbargu ferte oidnot árgabeaivvis skuvllain ja astoáiggearenain.
Muotka tjïerteste anti-irhkemebarkoe tjuara våajnoes årrodh aarkebiejjien skuvline jïh jeatjah lehkesne.
Danne háliida son áŋggirdahttit mánáid ja nuoraid dán jagi kampánjjas.
Dan åvteste sæjhta maanide jïh noeride skreejrehtidh daan jaepien kampanjesne.
10.000 ruvdnosaš vuoitu manná dan skuvlaluohkkái mii ovdal golggotmánu 24. b. ráhkada buoremusat giktaleaddji plakáhtta.
Vitnije baalhkeste, mij lea 10.000 kråvnah, lea dïhte skuvleklaasse mij rïhkeden / golken 24. b. åvtelen dam eadtjajommes plakaatem dorje.
- Vuoitoplakáhtta geavahuvvo Sámedikki givssidaneastadanbarggus nationála dásis ja báikkálaččat.
– Vitnjieplaakate sæjhta åtnasovvedh Saemiedigkien barkosne irhkemen vööste abpe laantesne jïh voengesne.
Dán jagi nugo ovddit jagiin ge searvat mii nationála kampánjii givssidaneastadanmanifestii, ja mii háliidit ahte skuvllat gos leat sámi oahppit, čađahit sierra doaimmaid.
Daan jaepien goh aarebi jaepiej libie meatan dennie nasjovnaale kampanjesne Manifeeste irhkemen vööste, jïh mijjieh jïjtsh darjomh sïjhtebe skuvline saemien learohkigujmie.
Vuoitoplakáhtta šaddá deaŧalaš márkanfievrridanoassi dan oktavuođas, deattuha Muotka.
Vitnijeplakaate sæjhta akte vihkeles biehkie sjïdtedh juktie kampanjem våajnoes darjodh, Muotka tjïerteste.
- Mii ávžžuhit skuvlaluohkáid searvat dán bargui.
– Mijjieh skuvleklaassh haestebe meatan årrodh daennie barkosne.
Givssidaneastadanbargu lea deaŧalaš bargu, ja dát lea hui buorre vuohki movt skuvlaluohkáid oažžut váldit ovdan dán fáttá.
Irhkemen vööste barkedh lea akte vihkeles barkoe, jïh daate akte hijven vuekie skuvleklaasside daam aamhtesem bæjjese vaeltedh.
Mii fertet eastadit givssideami beaivválaččat, dadjá Ánná Káisá Partapuoli, gii lea Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegotti jođiheaddji.
Tjoerebe irhkemen vööste barkedh fïerhten biejjien, Ánná Káisá Partapuoli jeahta, Saemiedigkien noerepolitihkeles moenehtsen åvtehke.
Givssidaneastanmanifeasta lea nationála áŋgiruššan givssideami eastadeamis áigodagas 2011-2014.
Manifeeste irhkemen vööste lea akte nasjovnaale barkoe irhkemen vööste boelhken 2011-2014.
Kampánja lea Ráđđehusa, Gielddaid guovddášlihtu, Oahpahuslihtu, Skuvllaid riikkasearvvi, Vuođđoskuvlla vánhenlávdegotti ja Mánáidgárddiid vánhenlávdegotti gaskasaš ovttasbargu, ja buohkat dáin leat vuolláičállán manifeastta.
Kampanje akte laavenjostoe daej gaskem, Reerenasse, KS., Ööhpehtimmiesiebrie, Skuvli laantesiebrie, Eejhtegemoenehtse maadthlïerehtæmman jïh Eejhtegemoenehtse maanagiertide, mah gaajhkesh leah manifeetem jååhkesjamme.
Sii leat geatnegahttojuvvon bargat buori ja searvvaheaddji bajásšaddan- ja oahppanbirrasa ektui nu ahte ii álggage dohkkehit givssideami.
Gaajhkh dovnesh lea dïedtem vaalteme juktie akten hijven jïh feerhmeles byjjenimmie- jïh lïerehtimmiebyjresen åvteste barkedh gusnie ij leah naan goerkesadteme irhkemasse.
Ohcanáigemearri árbedihtui ja sámi meahccegeavaheapmái vuođđoskuvllas. / Vuođđoskuvla ja JS / Oahpahus / Sámediggi - Sametinget
Ohtsememierie aerpievuekien daajrose jïh saemien miehtjieåtnose maadthskuvlesne / Maadthskuvle jïh Jåa / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Ohcanáigemearri árbedihtui ja sámi meahccegeavaheapmái vuođđoskuvllas.
Ohtsememierie aerpievuekien daajrose jïh saemien miehtjieåtnose maadthskuvlesne
- Háliidan muittuhit vejolašvuođa ohcat doarjaga doarjjaortnegis árbediehtu ja sámi meahccegeavaheapmi vuođđoskuvllas.
- Sïjhtem måjhtajehtedh nuepien bïjre vierhtieh ohtsedh dåarjoeöörnegistie aerpievuekien daajroe jïh saemien miehtjieåtnoe maadthskuvlesne.
Ohcanáigemearri lea guhkiduvvon miessemánu 1. b. 2015 rádjái, lohká sámediggeráđđi Silje Karine Muotka.
Ohtsememierie lea guhkiedamme suehpeden 1. b. 2015 raajan, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
- Dát ortnet lea hui gelddolaš mii addá vejolašvuođa bidjat fokusa árbedihtui ja sámi meahccegeavaheapmái vuođđoskuvllas, lohká sámediggeráđđi.
- Daate akte gieltegs öörnege mij nuepieh vadta tjelmide bïejedh aerpievuekien daajrose jïh saemien miehtjieåtnose maadthskuvlesne, saemiedigkieraerie jeahta.
Mii háliidit eanet ohcamiid ortnegii, buot guovlluin, muhto áinnas maid lulli- ja julevsámi guovlluin.
Mijjieh jienebh ohtsemh öörnegasse sïjhtebe, gaajhkijste dajvijste, men maaje aaj åarjel- jïh julevsaemien dajvijste.
- Lea dehálaš ahte árbediehtu ja sámi meahccegeavaheapmi oahpahuvvo boahttevaš buolvvaide.
- Vihkeles aerpievuekien daajroe jïh saemien miehtjieåtnoe sertiestamme sjædta båetije boelvide.
Dáinna doarjjaortnegiin lea vejolaš skuvllaide oažžut liibba bargat árbedieđuin ja sámi meahccegeavahemiin doarjagiin maid dábálaš suohkanbušeahtta ja skuvlaeaiggáda vuoruheapmi ii govčča.
Daate dåarjoeöörnege nuepiem vadta ihke skuvlh åadtjoeh aerpievuekien daajrojne jïh saemien miehtjieåtnojne barkedh gosse dåarjoem åadtjoeh maam sïejhme tjïelten budsjedth jïh skuvleaajhteri våaroehtimmieh eah maeksieh.
Ná sáhttet oahppit oažžut hui árvvolaš oahpu sámi historjjás, árbevieruin ja servodateallimis.
Naemhtie learohkh maehtieh aktem åajvoeh daajroem åadtjoeh saemien histovrijen, aerpievuekiej jïh siebriedahkejieleden bïjre.
Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka, tel. 984 87 576
Govlehtallije:
Doarjjaovdamearkkat mat juolluduvvojedje 2014:s:
Såemies ohtsemh mah dåarjoem åadtjoejin jaepien 2014:
Billávuon a bajasšaddaguovddáš
Billavuoná bajasšaddaguovddaš / Billefjord mearoesaemien byjjenimmiejarnge
Billávuona bajásšaddanguovddáš lea ožžon 250 000 ru. doarjaga čađahit prošeavtta luondduresurssat biebpmu várás; ráhkadit biepmu ja máistagiid lunddolaš vuođđoávdnasiin / urtasiin luonddus.
Billefjordh mearoesaemien byjjenimmiejarnge lea 250 000 kråvnah dåarjojne åådtjeme juktie prosjektem eatnemevierhtieh bårretehtemasse tjïrrehtidh; beapmoeh jïh krodth darjodh dejstie sjædtojste mejtie eatnamisnie gaavnebe.
Prošeavtta oktavuođas lea ohcci bidjan boađusulbmila ahte oahppit ja oahpaheaddjit galget oažžut lasi gelbbolašvuođa geavahit lagasbirrasa lunddolaš ávkkástallan arenan ja ráhkadit máistagiid, guobbariid, murjjiid ja oahppat láibut bárkoláibbi ovttas mearrasámi kultuvrra vuođđoávdnasiiguin.
Prosjekten tjïrrh ohtsije lea illedahkeulmine åtneme learohkh jïh lohkehtæjjah edtjieh maahtoem lissiehtidh voengem nuhtjedh goh akte iemie sijjieh dorjesh eatnamisnie gaavnedh, jïh krodth, goebperh jïh muerjieh eatnamistie nuhtjedh, jïh lïeredh baarhkoelaejpiem bååhkesjidh naavradahkigujmie ektine mearoesaemien kultuvreste.
Deanu Sámeskuvla lea ožžon 230 000 ru. doarjaga čađahit iešguđetgelágan doaimmaid ovddidit sámegiela, sámi identitehta ja árbevirolaš sámi máhtu ja meahccegeavaheami skuvllas.
Deanu Saemieskuvle lea 230 000 kråvnah dåarjojne åådtjeme juktie ovmessie råajvarimmieh tjïrrehtidh mah edtjieh saemien gïelem, saemien identiteetem jïh aerpievuekien saemien daajroem jïh miehtjieåtnoem skuvlesne evtiedidh.
Seammás galgá prošeakta fievrredit viidáseappot árbedieđu vuorrasit buolvvas nuorat bulvii.
Prosjekte edtja seamma tïjjen aerpievuekien daajroem sertiestidh dehtie båarasåbpoe boelveste nuerebe boelvese.
Guovdageainnu mánáidskuvla lea ožžon 120 000 ru. doarjaga čađahit iešguđetgelágan doaimmaid ovddidit sámegiela, sámi identitehta ja árbevirolaš sámi máhtu ja meahccegeavaheami skuvllas.
Guovdageaidnu maanaskuvle lea 120 000 kråvnah dåarjojne åådtjeme juktie ovmessie råajvarimmieh tjïrrehtidh mah edtjieh saemien gïelem, saemien identiteetem jïh aerpievuekien saemien daajroem jïh miehtjieåtnoem skuvlesne evtiedidh.
Earet eará galgá skuvla hukset darfegoađi mii galgá doaibmat oahpahusbáikin olggobealde skuvlalanja ja doaibmat arenan sámegiellávgumii ja giellaoahpaheapmái.
Skuvle edtja gaskem jeatjah derhviegåetiem bigkedh gåabph maahta ööhpehtimmiem klaassetjiehtjielistie vaeltedh, jïh akte sijjie årrodh saemien gïelebeasan jïh gïelelïerehtæmman.
Eará árbevirolaš doaimmat mat galget čađahuvvot dán prošeavtta oktavuođas, leat earet eará luondduresurssaid háhkan, murren ja muoraid čohkken, sistti dikšun, murjen, nuohttun / fierbmun, láibun sámegáhkuid darfegoađis, sávzzaullu beaskideapmi ja ivdnen, rievssatbivdin ja gárdun.
Jeatjah aerpievuekien darjomh mejtie edtjieh daan prosjektese ektiedidh leah gaskem jeatjah vierhtieh veedtjedh eatnamistie, moereskåajje jïh moerem risjnedh, dueljiem / skåerriem darjodh, möörjedh, viermine gööledh, sjïjlelaejpieh bissedh derhviegåetesne, ålloem stealladidh jïh feerpedh ålloste sïrveste, rïeksegh lidtedh jïh rïeksegh gïeledh.
Tårnet skuvla, Mátta Várjjaga gielda
Tårnet skuvle, Åarjel Varangeren tjïelte
Tårnet skuvla Mátta Várjjaga gielddas lea ožžon 23 400 ru. doarjaga hukset lávu ja / dehe luovi mii lea ráhkaduvvon muoras ja mii galgá geavahuvvot olgoskuvlabáikin mii lea heivehuvvon doaibmahehttejuvvon olbmuide.
Tårnet skuvle Åarjel Varangeren tjïelte lea 23 400 kråvnah dåarjojne åådtjeme juktie låavthgåetiem tseegkedh moereste maam edtjieh nuhtjedh goh ålkoeskuvle jïh mij sjeahta dejtie learoehkidie mah leah svihtjemeheaptoes.
Tårnet skuvla lea maid čađahan prošeavtta (2012) mas lei namma ” skuvla kulturguoddin mearrasámi kultuvrra ja vuotnaguolásteami ektui ”.
Tårnet skuvle aaj prosjektem åtneme (2012) man nomme " skuvle goh kultuvreguedtije mearoesaemien kultuvrese jïh mearoegöölemasse ".
Prošeavtta ulbmil lea nannet ohppiid mearrasámi ruohttasiid ja ovddidit mearrasámi kultuvrra.
Prosjekten ulmie lea learohki mearoesaemien maadtoem nænnoestehtedh jïh mearoesaemien kultuvrem eevtjedh.
Dát prošeakta lea fátmmastan ja bargan ovttas iešguđetgelágan joavkkuiguin ja servviiguin gilis ja eará resursaolbmuiguin.
Daate prosjekte lea feerhmeme jïh laavenjostoe ovmessie tjïerti- jïh siebriejgujmie voenesne jïh jeatjah vierhtiealmetjigujmie.
Dán prošeavtta positiivva vásáhusaid vuođul ovttas ovttasbargoguimmiiguin háliida skuvla dál álggahit prošeavtta 1. – 4. luohká dásis nu ahte buot skuvlla oahppit besset leat mielde oahpahusas 1. luohká rájes.
Dej hijven dååjrehtimmiej gaavhtan dehtie sjyöhtehke prosjekteste laavenjostoeguejmiejgujmie, skuvle sæjhta daelie aktine prosjektine nierhkedh learoehkidie 1.-4. daltesasse, naemhtie guktie gaajhkh learohkh åadtjoeh meatan årrodh lïerehtimmesne 1. daltesen raejeste.
- Sádde ohcama ovdal miessemánu 1. b. 2015 ja atte din ohppiide vejolašvuođa gazzat oahpu olggobealde skuvlalanja, dadjá sámediggeráđđi Silje Karine Muotka.
- Seedtede ohtsemem suehpeden 1. b. 2015 åvtelen jïh vedtede dijjen learoehkidie nuepiem skuvlem utnedh klaassetjiehtjelen ålkolen, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
Eanet gánnáhahtti sámi kultuvra / Kulturealáhus / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget
Lissiehtamme dïeneste / Kulturejieleme / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
10. Ođđajagimánnu 2014
Lissiehtamme dïeneste
Sámediggi ásaha álggahanoahpahusa ja ovdánahttidoaimmaid sámi kulturealáhusaide ja eará fitnodagaide sámi guovlluin.
Saemiedigkie tseegkijelïerehtimmine jïh evtiedimmieråajvarimmiejgujmie aalka saemien kultuvrejieliemasse jïh jeatjah sïeltide saemien dajvine.
Mii leat guhkesáiggi rámmaeavttuid dahkan skáhppojeddjiiguin mat galget veahkehit Sámedikki dáinna bargguin.
Guhkies mierielatjkoeh leah dorjesovveme deallahtæjjajgujmie mah edtjieh Saemiedigkiem daejnie viehkiehtidh.
– Mun lean ilus go mii dál ovttasbarggus eanet doaibmaválddálaš gávpelágádusaiguinmat sáhttet fállat fitnodatálggahanoahpahusa ja ovdánahttindoaimmaid sámi kultur- ja ealáhusaktevrraide, lohká sámediggeráđđi Silje Muotka.
- Manne geerjene ihke mijjieh daelie jienebi maehteles sïeltigujmie maehtebe tseegkijelïerehtimmiem jïh evtiedimmieråajvarimmieh faalehtidh saemien kultuvrese jïh jielemeaktööride, saemiedigkieraerie Silje Muotka jeahta.
Šiehtadusat ja ovttasbargu Sámediggi lea dahkan šiehtadusa gávpelágádusaiguin Kreativ Industri, Bedriftskompetanse ja Consis praktihkalaš čađaheami birra dán áŋgiruššamis.
Saemiedigkie lea latjkoeh dorjeme sïeltigujmie Kreativ Industri, Bedriftskompetanse jïh Consis, guktie edtja dam praktihkeles barkoem darjodh.
Dása gullet álggahanoahpahus, ovdánahttindoaimmat, bagadallan ja fierpmádathuksen kultur- ja ealáhusaktevrraide sámi guovlluin.
Daate feerhmie tseegkijelïerehtimmiem, evtiedimmieråajvarimmieh, bïhkedimmiem jïh viermiebigkemem kultuvrese jïh jielemeaktööride saemien dajvine.
Osiid kulturáŋgiruššamis galgat čađahit ovttasbarggus sámi ásahusain dahje eará báikkálaš ovdánahttinaktevrrain.
Bielieh kultuvrebarkoste edtja laavenjostosne darjodh aktine saemien institusjovnine jallh jeatjah gietskies evtiedimmieaktöörine sijjesne.
Idealisma Okta sámi kulturealáhusa dovdomearkkain lea ahte dat lea nanu idealisma nala huksejuvvon, dávjá váilu fidnolaš doaimmaheapmi ja dávjá lotnolasat eará ealáhusain.
Naakede destie mij lea våajnoes saemien kultuvrejielemesuerkesne lea dïhte lea stuvreme aktede nænnoes idealismeste, daamtaj bielelen profesjovnelle giehteldimmie jïh daamtaj jeatajh jielemigujmie ektine.
Ollu kulturaktevrrain ii leat gelbbolašvuohta doaimmahusa ealáhusbealis.
Jïjnjh kultuvreaktöörh fer vaenie maahtoem utnieh jielemebielien bïjre darjoemistie.
Dása gullet jurdda- ja gávpeovdánahttin, ekonomalaš gelbbolašvuohta, buvttaovdánahttin ja márkanastinstrategiijat.
Daate maahta gaajhke årrodh goh åssjaldahke- jïh sielteevtiedimmie, eknomeles maahtoe, dorjeseevtiedimmie jïh maarkedestrategijh.
– Hástalussan šaddá nannet sámi kulturaktevrraid, vai sis lea iešdovdu ja máhttu olahit máilbmái iežaset buktagiiguin, lohká Silje Muotka.
– Haesteme lea saemien kultuvrejielemeaktöörh nænnoestehtedh, guktie dah jïjtjejearsoesvoetem jïh daajroem utnieh veartenem vaeltedh sijjen dorjesigujmie, Silje Muotka jeahta.
Liige áŋgiruššan Sámi kulturealáhusaid áŋgiruššan, álggahanoahpahus ja fitnodatovdánahttin bohtet leat lassin nannet áŋgiruššama mii Sámedikkis lea das mii dál juo gávdno sámi dáidaga, kultuvrra ja ealáhusaid ektui.
Dïhte barkoe saemien kultuvrejielieminie, tseegkijelïerehtimmine jïh sïelteevtiedimmine sæjhta akte lissiehtamme barkoe årrodh dehtie joe gamtoe barkoste maam Saemiedigkie åtna saemien kåanstese, kultuvrese jïh jieliemasse.
Dát boahtá váikkuhit vel eanet dasa ahte nannet min váldomihttomeari olaheami, mii lea nana ja máŋggabealat ealáhusat mat leat vuođđun ealli báikegottiide gos olbmot háliidit orrut.
Daate sæjhta mijjen åejvieulmiem tjerkebe nænnoestehtedh mij lea akte nænnoes jïh gellielaaketje jieleme mij våaromem beaja monnehke voenges siebriedahkide gusnie almetjh sijhtieh årrodh.
– Sámedikkis lea niehku ahte sámi buktagat ja erenoamážit kulturbuktagat ollejit viidábut go odne.
- Saemiedigkien akte visjovne lea saemien dorjesh jïh joekoen kultuvredorjesh edtjieh jienebh jaksedh goh daelie.
Mii háliidit ahte erenoamážit sis guđet barget kulturealáhusain galget leat buoremus eavttut olahit viidábut márkaniin iežaset buktagiiguin, lohká sámediggeráđđi Silje Muotkaloahpas.
Mijjieh sïjhtebe dah mah joekoen kultuvrejielemigujmie gïehtelieh edtjieh dejtie bööremes nuepieh utnedh sagke stuerebe maarkedh jaksedh sijjen dorjesigujmie, saemiedigkieraerie Silje Muotka minngemosth jeahta.
Kulturmáhttu lea deaŧalaš gárrendikšumis / Sosiála / Dearvvašvuohta ja sosiála / Sámediggi - Sametinget
Kultuvredaajroe lea vihkeles geeruvevoetehoksesne / Sosijaale / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Kulturmáhttu lea deaŧalaš gárrendikšumis
Kultuvredaajroe lea vihkeles geeruvevoetehoksesne
Ráđđehus ja doarjjabellodagat ledje bovden maŋŋebárgga miessemánu 26. b. gulahallančoahkkimii, gosa Sámediggeráđđi searvvai ja buvttii árvalusaid.
Reerenasse jïh dåarjoekrirrieh akten råårestallemetjåanghkose bööredin dæjstan suehpeden 26. b. akten lissiehtahkesoejkesjen bïjre geeruvevoetese, gusnie Saemiedigkieraerie lij stïeresne jïh håaloeji.
Ráđđelahttu Henrik Olsen gesii ovdan dan man deaŧalaš lea buorre kulturgelbbolašvuohta sihke eastadeamis ja dikšumis.
Raerielïhtsege Henrik Olsen sov håalemisnie jeehti ihke vihkeles hijven kultuvremaahtoem utnedh dovne heerredimmesne jïh båehtjierdimmesne.
- Buorre kulturgelbbolašvuohta lea hui deaŧalaš dalle go eastadan- ja dikšunfálaldat ovddiduvvo, dadjá ráđđelahttu Henrik Olsen.
- Joekoen vihkeles hijven kultuvremaahtoem utnedh gosse edtja heerredimmie- jïh båehtjierdimmiefaalenassem evtiedidh, raerielïhtsege Henrik Olsen jeahta.
Son čujuha viidáseappot dasa ahte dutkan čájeha ahte nuoraid nana sámi identitehta suodjala gárrenmirkkuid boasttugeavaheami vuostá.
Dïhte aaj tjïerteste dotkeme vuesehte akte nænnoes saemien identiteete noeri luvnie båastoeh geeruvevoeteåtnoen vööste vaarjele.
- Mis lea máhttu das ahte sámi nuorat juhket unnit go majoritehta álbmot, muhto ollu eará surggiin lea mis menddo unnán máhttu das makkár gárrenávdnasiid sámi nuorat ja rávisolbmot geavahit.
- Mijjieh daejrebe saemien noerh vaenebe juvkieh goh jienebelåhkoen årrojh, men gelline suerkine mijjen fer vaenie daajroe saemien noeri jïh geerve almetji åtnoen bïjre ovmessie såarhts geeruvevoetevierhtijste.
SANAG:is (Sámi nationála gealboguovddáš – psykalaš dearvvašvuohta ja gárrendikšun) lea buorre fálaldat mii lea heivehuvvon sámi álbmoga giella- ja kulturduogážii.
SANKS (Saemien nasjovnaale maahtoejarnge - psykiske healsoevaarjelimmie jïh geeruvevoete) aktem hijven faalenassem åtna mij lea sjïehtedamme saemien årroji gïele- jïh kultuvremaadtose.
Dattetge lea deaŧalaš ahte sis geat galget sáddet pasieanttaid lea máhttu das ahte SÁNAG gávdno ja man deaŧalaš sin gelbbolašvuohta lea.
Læjhkan vihkeles dah mah skïemtjijidie guhkiebasse seedtieh daajroem utnieh SANKS gååvnese jïh man vihkeles dej maahtoe lea.
Dán birra muittuhii sámediggeráđđi ráđđehusa earret eará.
Daate lij akte dejstie tsiehkijste maam saemiedigkieraerie reerenassem måjhtajehti.
- Okta suorgi man birra mis lea unnán máhttu lea maiddái makkár mearkkašupmi dáruiduhttimis ja stigmatiseremis lea leamaš sámi álbmogii.
- Akte suerkie man bïjre vaenie daajroem utnebe lea guktie daaroedehteme jïh stigmatiseradimmie leah saemien årrojh tsevtseme.
Sámiin leat traumat mat váikkuhit min psykalaš dearvvašvuhtii ja dan birra dárbbašuvvo máhttu, dadjá sámediggeráđđi Henrik Olsen.
Saemieh vaejvieh kråahpesne utnieh mah mijjen psykiske healsoem tsevtsieh jïh dan bïjre lea daerpies daajroem utnedh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen tjïerteste.
Ráđđehus áigut lanseret nannudanplánaid čakčat.
Reerenasse sæjhta lissiehtahkesoejkesjidie bæjhkoehtidh daan tjaktjen.
Gulahallanolmmoš:
Govlehtallije:
Sámi mánáid ja nuoraid dárbbut eai fuolahuvvo / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Saemien maanaj jïh noeri daerpiesvoeth eah gorresovvh / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Sámi mánáid ja nuoraid dárbbut eai fuolahuvvo
Saemien maanaj jïh noeri daerpiesvoeth eah gorresovvh
Sámediggeráđđi Vibeke Larsenmoaitá dan go ráđđehus ii háliit digaštallat doaibmabijuid mat eastadivčče veahkaválddi ja seksuálalaš rihkkumiid sámi mánáid ja nuoraid vuostá.
Saemiedigkieraerie Vibeke Larsen lea laejhtehks ihke reerenasse ij sïjhth råajvarimmieh digkiedidh mah edtjieh vædtsoesvoetem jïh seksuelle daaresjimmieh heerrredidh saemien maanaj jïh noeri vööste.
– Lea deaŧalaš fuolahit sámi mánáid vuoigatvuođaid giela ja kultuvrra ektui dakkár strategiijain, dadjá sámediggeráđđi Vibeke Larsen.
– Vihkeles saemien maanaj reaktah gïelese jïh kultuvrese gorresuvvieh dagkarinie strategijine, saemiedigkieraerie Vibeke Larsen jeahta.
Almmá dán fuolaheami haga vahágahttojuvvojit sámi mánát ja nuorat.
Jis ibie daam gorredibie dle saemien maanaj jïh noerh maehtieh dejtie sjïdtedh mah mïrhtoem læjjadieh.
Sámediggeráđi mielas lea deaŧalaš ahte dat sámi mánát ja nuorat, geat vásihit seksuálalaš rihkkumiid ja veahkaválddi, ožžot buoremus vejolaš veahki.
Saemiedigkieraerie tuhtjie joekoen vihkeles saemien maanah jïh noerh mah seksuelle daaresjimmieh jïh vædtsoesvoetem dååjrieh edtjieh dam bööremes viehkiem åadtjodh goh gåarede.
Danne lea Sámediggi guhkit áiggi bargan nannet sámegiela ja sámi kulturgelbbolašvuođa Mánáidviesus, mas lea ovddasvástádus jearahallat daid mánáid ja nuoraid, geat leat vásihan seksuálalaš rihkkumiid ja veahkaválddi.
Saemiedigkie lea dan åvteste guhkiem barkeme juktie saemien gïelem jih kultuvremaahtoem nænnoestehtedh institusjovnesne Barnehus, mij dïedtem åtna maanah jïh noerh byjrehtalledh, mah seksuelle daaresjimmiem jïh vædtsoesvoetem dååjreme.
Mii leat maid ovttasbargagoahtán Justiisadepartemeanttain lokten dihtii máhtu veahkaválddi birra sámi servodaga lagaš gaskavuođain.
Mijjieh aaj aktem laavenjostoem aalkeme Justijsedepartemeentine juktie daajroem vædtsoesvoeten bïjre lissiehtidh lïhke ektiedimmine saemien siebriedahkesne.
- Danne lea sakka šállošahtti go Sámedikki dáhttu konsulteret Ráđđehusain dan birra ahte ráhkadit strategiija seksuálalaš rihkkumiid ja veahkaválddi birra mánáid vuostá, hilgojuvvui.
- Dan åvteste joekoen ovlæhkoes Saemiedigkien vaajtelasse Reerenassine råårestalledh juktie aktem strategijem seksuelle daaresjimmiej jïh vædtsoesvoeten bïjre darjodh maanaj vööste, pruskiehtamme sjïdti.
Ággan hilgumii geavahuvvo ahte dás ii leat sámi servodagas olus beroštupmi, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen.
Buerkiestimmie lij daate idtji naan stoerre ïedtjem utnieh saemien almetjidie, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
- Sámedikki bargui sámi mánáid vuoigatvuođaiguin, dát lea lávki maŋos guvlui.
- Saemiedigkien barkose saemien maanaj reaktajgujmie, daate akte sïlle bååstede.
Midjiide lea deaŧalaš ahte veahkaváldi ja seksuálalaš rihkkumat sámi mánáid vuostá ii galgga dohkkehuvvot ii álggage, ja galgá leat mielde go deaŧalaš strategiijat ráhkaduvvojit áššái, dadjá Larsen.
Mijjieh ibie naan goerkesassem utnieh vædtsoesvoetese jïh seksuelle daaresjimmide saemien maanaj vööste, jïh sïjhtebe meatan årrodh vihkeles strategijh darjodh daennie aamhtesisnie, Larsen jeahta.
Strategiija lea Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanta, Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta, Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta ja Máhttodepartemeanta ráhkadan.
Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeente, Healsoe- jïh hoksedepartemeente, Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeente jïh Maahtoedepartemeente leah strategijem dorjeme.
Sámediggeráđđi Vibeke Larsen lea sádden reivve stáhtaráđđái Inga Marthe Thorkildsen čalmmustahttin dihtii sámi mánáid ja nuoraid dárbbuid strategiijas.
Saemiedigkieraerie Vibeke Larsen lea prieviem seedteme staateraaran, Inga Marthe Thorkildsen juktie saemien maanaj jïh noeri daerpiesvoeth våajnoes darjodh strategijesne.
Gulahalli: Sámediggeráđđi Vibeke Larsen, 941 30 116
Jis vielie bïevnesh sïjhth, Saemiedigkieraerie Vibeke Larsen, 941 30 116
Sámi álbmotbeaivi ja našuvnnalaš dovdomearkkat / Duogáš / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Åålmegebiejjie jïh nasjovnaale symbovlh / Sjïeke / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Sámi álbmotbeaivi ja našuvnnalaš dovdomearkkat
Åålmegebiejjie jïh nasjovnaale symbovlh
Guovvamánu 6. b. b. virggálaš leavgabeaivi Norggas ja čalmmustahttojuvvo miehtá riikka sámi álbmotbeaivin.
Goevten 6. b. lea byögkeles saevegebiejjie Nöörjesne jïh abpe laantesne heevehte dam biejjiem goh saemiej åålmegebiejjie.
Ollu dáhpáhusat ja govastagat čatnasit dán beaivái.
Jïjnjh heannadimmieh jïh symbovlh leah ektiedamme daan beajjan.
Sámediggeráđđi čalmmustahttá beaivvi go lea mielde doaluin miehtá riikka.
Saemiedigkieraerie biejjiem heevehte juktie dah leah stïeresne gellene lehkesne laantesne.
Vuolimusas dán siiddus leat ávkkálaš leaŋkkat mat addet eanet dieđuid álbmotbeaivvi birra.
Vuartesjh vöölemes sæjrosne juktie nuhteligs svaalhtesh gaavnedh åålmegebiejjien bïjre.
Beaivi čalmmustahttojuvvo vuosttaš sámi riikkačoahkkima muitun mii dollojuvvui Metodistagirkus Troanddimis 1917:s.
Daate biejjie dam voestes saemien rïjhketjåanghkoem heevehte mij lij Metodistegærhkosne Tråantesne jaepien 1917.
Lei vuosttaš gearddi go sápmelaččat ledje čoahkkanan bargat oktasaš sámi áššiiguin rastá nationálastáhta riikkarájiid.
Daate lij voestes aejkieh saemieh lin tjåanghkenamme juktie tjåenghkies saemien aamhtesi åvteste barkedh nasjovnaalestaati raasti rastah.
Beaivi ávvuduvvui vuosttašgeardde 1993:s.
Jaepien 1993 lij voestes aejkien biejjiem heevehti.
Deaŧalaš govastat guovvamánu 6. b. ávvudeamis lea leavga.
Saemien saevege Akte vihkeles symbovle heevehtimmesne goevten 6. biejjeste lea saevege.
Sámi leavga lea buot sápmelaččaid oktasaš leavga, beroškeahttá das guđe riikkas sii orošit.
Saemien saevege lea tjåenghkies gaajhkide saemide, saaht mennie laantesne dah årroeh.
Leavgga dohkkehii 13.
13.
Davviriikkalaš sámekonferánsa Åres, Ruoŧas, borgemánu 15. b. 1986:s, ja dan lea hábmen sámi dáiddár Astrid Båhl Ivgubađas Romssas.
Noerhtelaanti saemiekonferanse mij lij Ååresne, Sveerjesne saevegem jååhkesji mïetsken 15. b. 1986, jïh dïhte saemien tjiehpiedæjja Astrid Båhl Skibotneste, Tromsesne lea dam evtiedamme.
Váldofáddá lea vižžojuvvon meavrresgáris ja lullisámi Anders Fjellner divttas «Beaivvi bártnitš.
Åejviemotijve lea gievreste veedtjeme jïh dikteste ” Biejjien baernieh ” maam åarjelsaemie Anders Fjellner lea tjaaleme.
Dán divttas govvida Fjellner sápmelaččaid beaivvi bárdnin ja mánu nieidan.
Daennie diktesne Fjellner saemide vuesehte goh biejjien baernie jïh asken daktere.
Rukses beallegierdu govasta beaivváža ja alit beallegierdu govasta mánu.
Gievlie akte biejjie (rööpses bieliegievlie) - jïh askesymbovle (plaave bieliegievlie).
Virggálaččat dohkkehuvvon govastat Sámi leavga dohkkehuvvui 2003:s Norggas virggálaččat daid rievdadusaid bokte mat dahkkojuvvojedje Sámelágas ja Lágas levgema birra gieldda almmolaš visttiin.
Byögkeles jååhkesjamme symbovle Jaepien 2003 saemien saevege byögkeles jååhkesjamme sjïdti Nöörjesne jarkelimmiej tjïrrh Saemielaakesne, jïh Laakesne saevegen bïjre tjïelti byögkeles gåetine.
Stuorradiggi fápmudii seammás Sámedikki mearridit láhkaásahusaid leavgga geavaheami birra.
Stoerredigkie faamoem vedti Saemiedægkan mieriedimmieh nænnoestidh saevegeåtnoen bïjre.
Sámediggi dohkkehii dan miessemánu 27. b. 2004:s.
Saemiedigkie dam nænnoesti suehpeden 27. b. 2004.
Leavggas lea virggálaš stáhtus, muhto dat ii leat dakkár nationálaleavga mii álbmotrievttálaččat ja stáhtarievttálaččat ovddasta gonagasriikka Norgga.
Saevegen lea byjjes statuse, men ij leah akte åålmegesaevege mij almetjerïekteles jïh staaterïekteles gånkarïjhke Nöörjem voebnesje.
Sámi álbmotlávlla Sámi álbmotlávlla, Sámi soga lávlla, lea dikta maid Isak Saba čálii, čállojuvvon ja almmuhuvvon aviisii Sagai Muittalægje jagis 1906.
Saemien åålmegelaavlome Saemien åålmegelaavlome, Saemiej laavlome, lea akte dikte maam Isak Saba lea tjaaleme jïh maam bæjhkoehti Sagai Muittalægjesne jaepien 1906.
Sámekonferánssas Åres 1986:s dohkkehuvvui sámi álbmotlávlla.
Saemiekonferansesne Ååresne jaepien 1986 laavlomem nænnoesti goh saemien åålmegelaavlome.
Arne Sørli bija nuohta diktii, ja šuokŋa dohkkehuvvui 15.
Arne Sørli melodijem darjoeji, jïh melodijem jååhkesjin dennie 15.
Sámekonferánssas Helssegis 1992:s.
Saemiekonferansesne Helsinkisnie jaepien 1992.
Teaksta lea jorgaluvvon davvisámegielas daid eará sámegielaide.
Teekste lea jarkoestamme noerhtesaemien gïeleste dejtie jeatjah saemien gielide.
Doahpaga “ nasjonaldag ” geavaheapmi Go guovvamánu 6. b. mearriduvvui sámi álbmotbeaivin sámekonferánssas 1992:s, de lei mearrádus sámegillii ja doaba «sámi álbmotbeaiviš geavahuvvui.
Åtnoe dïejvesistie “ nasjonaldag ” Gosse saemiekonferanse jaepien 1992 nænnoesti goevten 6. b. edtja saemiej åålmegebiejjine årrodh, daate nænnoestimmie lij saemiengïelesne, jïh dïejvese ” sámi álbmotbeaivi ” åtnasovvi, jallh saemiej åålmegebiejjie åarjelsaemien gïelesne.
Rievttes jorgaleapmi dárogillii lea “ samisk / samenes nasjonaldag ”.
Gosse dam reaktoelaakan nöörjengïelese jarkoste dle samenes nasjonaldag sjædta.
Muhtun dárogieljorgalusain lea «samefolkets dagš geavahuvvon, dannego sámi mearkkaša samisk, álbmot mearkkaša folk ja beaivi mearkkaša dag.
Muvhtine nöörjen jarkoestimmine lea maahteme vuejnedh ” samefolkets dag ”, dan åvteste saemiej lea samenes, åålmege lea folk jïh biejjie lea dag.
Sámekonferánssa ruoŧagieljorgalusas geavahuvvui doaba «samernas nationaldagš.
Sveerjen jarkoestimmesne saemiekonferanseste dïejvese ” samernas nationaldag ” åtnasovvi.
Doahpagat «samefolkets dagš ja «samisk folkedagš leat cieggan eahpeaiddolaš jorgalemiid geažil ja muhtumassii dannego muhtumat leat atnán doahpaga «nasjonaldagš nággovuložin.
Dah nöörjen dïejvesidie ” samefolkets dag ” jïh ” samisk folkedag ” leah tseegkesovveme dan åvteste dah jarkoestimmieh eah leah dan veele orreme, jïh aaj dan åvteste såemies dam dïejvesem ” nasjonaldag ” åtneme goh kontroversielle.
Sámekonferánsa bijai dattetge vuođđun ahte sámit lea okta álbmot (našuvdna) ja ahte našuvdnadoahpaga geavaheapmi danne ii eaktut sierra stáhta.
Saemiekonferanse badth våaroemasse bïeji saemieh akte åålmege (nasjon) jïh åtnoe nasjovnedïejvesistie ij tsihkestehtieh aktem jïjtse staatem.
Sihke sámekonferánsa (maŋŋá Samiráđđi) ja davviriikkaid sámedikkit geavahit virggálaččat doahpaga «nasjonaldagš.
Dovne saemiekonferanse (mænngan Samerådet) jïh dah noerhtelaanti saemiedigkieh dam dïejvesem ” nasjonaldag ” byögkeleslaakan nuhtjieh.
Loga eanet dan birra dáppe:
Lohkh vielie dan bïjre daejnie svaalhtesinie
Ávkkálaš resurssat mánáidgárddiide, skuvllaide ja earáide
Nuhteligs vierhtieh maanagïertide, skuvlide jïh mubpide
Heaittihetnot hálddašanguovllu / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Hiejhtieh reeremedajvem / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
20. Skábmamánnu 2012
Hiejhtieh reeremedajvem
Sámediggeráđi dieđáhus sámegielaid birra leat viimmat válmmas ja galgá ovddiduvvot skábmamánu dievasčoahkkimii.
Saemiedigkieraerien bïevnese saemien gïelen bïjre lea saahtah gaervies jïh edtja dam stoerretjåanghkose buektedh gålkoen.
Dieđáhusas evttohuvvo earret eará ahte sámegiela hálddašanguovlu galgá heaittihuvvot ja ahte sámelága giellanjuolggadusat galget gustot buot sápmelaččaide miehtá Norgga.
Bïevnesisnie raereste gaskem jeatjah saemien reeremedajvem hiejhtedh, jïh saemielaaken gïelenjoelkedassh edtjieh faamoem utnedh gaajhkide saemide abpe Nöörjesne.
- Hálddašanguovlu, nu mot dat dál doaibmá, mielddisbuktá ahte sápmelaččain leat iešguđet vuoigatvuođat geavahit sámegiela sorjavaččat das gos sii ásset.
- Reeremedajve, guktie dïhte lea daan biejjien, dorje guktie saemieh joekehts reaktah utnieh saemien nåhtadidh, jearohke gusnie årroeminie.
Min mielas dát vealla lea dohkkemeahttun ja danne mii evttohit ahte sámegiela hálddašanguovlu heaittihuvvo, cealká ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma.
Mijjieh vienhtebe daate ij leah reaktoe jïh raeriestibie dannasinie reeremedajvem saemien gïelese hiejhtedh, raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta.
Sámelága giellanjuolggadusat deattastit ahte sámegiella ja dárogiella leat ovttaárvosaš gielat.
Saemielaaken gïelenjoelkedassh vihtiestieh saemien jïh nöörjen leah seammavyörtegs gïelh.
ILO-konvenšuvdna nr. 169 nanne ovttaskas sápmelačča vuoigatvuođa oahppat ja geavahit iežas giela.
ILO-konvensjovne mr. 169, vihteste fïerhten saemien reaktam sov gïelem lïeredh jïh nåhtadidh.
Norga lea dohkkehan dán konvenšuvnna, ja nu dat lea geatnegahttojuvvon láhčit diliid almmolaš bálvalusaide sámegillii gielddalaš, fylkkagielddalaš ja eará almmolaš hálddašeamis.
Nöörje lea daam konvensjovnem ratifiseradamme, jïh naemhtie dïedtem åtna byögkeles dïenesjh sjïehteladtedh saemien gïelesne tjïelten, fylhkentjïelten jïh jeatjah byögkeles reeremisnie.
- Mii oaivvildit ahte sámegielagiin galgá leat seamma vuoigatvuohta beassat geavahit sámegiela go dárogielagiin lea geavahit dárogiela, cealká ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma.
- Mijjieh vienhtebe gaajhkh mah saemiestieh edtjieh seamma reaktah utnedh saemien gïelem nåhtadidh goh dah mah nöörjen soptsestieh, raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta.
Deaŧalaš ahte giella oidno
Vihkeles aktine våajnoes gïeline
Iskkadeamit čájehit ahte servodatovdáneapmi, stuorra fárremiin gávpogiidda, dagaha ahte eanet ja eanet sápmelaččat ásset sámegiela hálddašanguovllu olggobeallái.
Goerehtimmieh vuesiehtieh siebriedahken evtiedimmie, aktine daamtaj stuerebe låhkoe almetjijstie mah staaride juhtieh, dorje guktie sagki jienebh saemieh saemien gïelen reeremedajven ålkolen orrijieh.
Danne ferte nannet ovttaskasa vuoigatvuođa beassat geavahit sámegiela go lea oktavuohta almmolaš hálddašemiin beroškeahttá ássanbáikkis.
Dan åvteste dle daerpies eevtjedh fïereguhten reaktam saemien nåhtadidh gosse byögkelesvoetine govlehtellieh, saaht gusnie årroeminie.
- Mun oaivvildan ahte sámegiella, almmolaš giellan, galggašii ollu eanet geavahuvvot almmolaš hálddašeamis ja ahte almmolaš dieđut galggašedje juhkkojuvvot maiddái sámegillii.
- Manne vïenhtem saemien, goh byögkeles gïele, byöroe sagki jienebem åtnasovvedh byögkeles reeremisnie, jïh byögkeles bïevnesh byöroeh aaj saemien gïelesne årrodh.
Dát lea deaŧalaš sihke danne vai ovttaskasa giellavuoigatvuođat sihkkarastojuvvojit beroškeahttá ássanbáikkis, muhto maiddái vai sámegiella Norggas boahtá oidnosii ja adnojuvvo árvvus, dadjá ráđđelahttu Jåma.
Daate lea vihkeles dovne juktie fïerhten almetjen gïelereaktah gorredidh, men aaj saemien våajnoes darjodh jïh saemien gïelese Nöörjesne aarvoem vedtedh, raerieslïhtsege Jåma jeahta.
Hástalusat
Haestemh
Gielladieđáhusas boahtá maid ovdan ahte viiddiduvvon vuoigatvuohta beassat geavahit sámegiela go lea oktavuohta almmolašvuođain, sáhttá buvttihit hástalusaid iešguđet gildii.
Gïelebïevnesisnie aaj tjåådtje akte vijriedamme reakta saemien nåhtadidh byögkelesvoetine, maahta haestemh sjugniedidh såemies tjïeltide.
- Čoavddusin dáidda hástalusaide sáhttet leat earuhuvvon njuolggadusat.
- Maahta raeriem gaavnedh daejtie haestiemidie joekehts njoelkedassigujmie.
Muhtun áibbas guovddáš giellavuoigatvuođat fertejit dattetge gustot olles riikii, nu go giellavuoigatvuođat ovdaskuvlamánáide, vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas ja sámegillii, vuoigatvuohta dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaide sámegillii, vuoigatvuohta fuolahit riektesihkkarvuođa iežas gillii ja vuoigatvuohta girkolaš bálvalusaide sámegillii, čilge ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma.
Såemies eevre vihkeles gïelereaktah tjuerieh faamoem utnedh abpe laantesne. Goh gïelereaktah aarhskuvlemaanide, reakta ellies lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne, reakta healsoe- jïh hoksedïenesjh åadtjodh saemien gïelesne, reakta jearsoesvoetem gorredidh jïjtse gïelesne jïh reakta gyrhkeles dïenesjh åadtjodh saemien gïelesne, raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma buerkeste.
Loahpas čujuha Jåma dasa ahte Sámedikki bajimus mihttomearri lea ahte eanebut ožžot lága bokte vuoigatvuođa beassat geavahit iežaset eatnigiela, sámegiela, beroškeahttá das guđe gielddas sii ásset.
Minngemosth dle Jåma tjïerteste Saemiedigkien bijjemes ulmie lea jienebh aktem laakeviedteldihkie reaktam åadtjoeh sijjen ietniengïelem saemien nåhtadidh, saaht mennie tjïeltesne dah årroeminie.
Gielladieđáhus biddjojuvvo ovdan Snåsa Hoteallas, duorastat skábmamánu 22. b..
Bæjhkohte gïelebievnesem Snåasen Hotellesne, duorastat gålkoen 22.
Almmuheami oktavuođas galgá maiddái lágiduvvot semináraš sámegiela birra.
b. Bæjhkoehtimmien sjïekenisnie aaj akte ohtjeseminaare sjædta saemien gïelen bijre.
Dievaslaš prográmma boahtá ovdan dás, ja buohkat leat buresboahtin oassálastit.
Ållesth programme lea daesnie, jïh gaajhkesh dovnesh buerie båeteme meatan årrodh.
Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma, tlf. 916 13 460.
Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre (2012).pdf
Mii ávžžuhit / Girjerádju / Sámediggi - Sametinget
Mijjieh juvnehtibie / Gærjagåetie / Saemiedigkie - Sametinget
Mii ávžžuhit
Mijjieh juvnehtibie
Sámi bibliografiija
Saemien bibliografije
Nationalbiblioteket hálddaša Sámi bibliografiija Norggas.
Saemien bibliografije Nöörjesne reeresåvva Nasjonalgærjagåeteste.
Maiddái Ruoŧas ja Suomas ráhkaduvvojit sámi bibliografiijat.
Aaj Sveerjesne jïh Såevmesne saemien bibliografijh dorjesuvvieh.
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Sámi girjebusset
Saemien gærjabussh
Sámediggi Norggas juolluda jahkásaččat doarjagiid girjebusseháhkamiidda ja - jođiheapmái sámi ássanguovlluin Norggas.
Saemiedigkie Nöörjesne fierhten jaepien dåarjoem vadta skåårvemidie jïh gïehteldæmman gærjabussijste saemien årromedajvine Nöörjesne.
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Dán neahttabáikki lea Romssa fylkkagirjerádju ásahan diehtojuohkinbálvalussan mii galgá veahkehit girjeráju Romssas diehtit mii ain almmuhuvvo sápmelaččaid ja sámi diliid birra, ja sámi girjjálašvuođas, musihkas ja filmmas.
Tromsen fylhkengærjagåetie lea daam nedtesijjiem tseegkeme goh akte bïevnesedïenesje mij edtja gærjagåetide Tromsesne viehkiehtidh vaaksjoehtidh jïh orre saernieh åadtjodh orre bæjhkoehtimmiej bïjre saemiej jïh saemien tsiehkiej, saemien lidteratuvren, musihken jïh filmi bïjre.
Logo eambbo
Lohkh jienebb
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Stipeanda alit ohppui / Stipeanda ja doarjja / Dutkan ja alit oahpahus / Oahpahus / Sámediggi - Sametinget
Stipenden bïjre jollebe ööhpentæmma / Stipeanda ja doarjja / Dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Stipeanda alit ohppui
Stipenden bïjre jollebe ööhpentæmma
Sáhtát oažžut stipeandda jus leat studeanta čuovvovaš oahpuin 2016:s.:
Datne maahtah stipendem åadtjodh jis datne studente aktene daejstie studijinie jaepien 2016:
Alit oahppu mátta-, julev-, dahje davvisámegielas
Jollebe ööhpehtimmie åarjel-, julev- jallh noerhtesaemien gïelesne
Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjioahppu
Saemien maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmie
Eará mánáidgárdeoahpaheaddjioahppu studeanttaide geain lea eksámen / loahppaárvosátni sámegielas vuosttaš dahje nubbigiellan joatkkaskuvllas, dahje sullasaš dásis
Jeatjah maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmie studentide illeme eksameninie / galhkuvekarakterine saemien gïelesne 1. jallh 2. gïeline jåarhkeööhpehtimmeste jallh plearoeh njieptjeste
Sámi oahpaheaddjioahppu
Saemien lohkehtæjjaööhpehtimmie
Oahpaheaddjioahppu 5.-10. cehkiide – master – davvisámegielas vierisgiellan
Lohkehtæjjaööhpehtimmie 5.-10. daltese – maastere- noerhtesaemien ammesgïeline
Eará oahpaheaddjioahppu studeanttaide geain lea eksámen / loahppaárvosátni sámegielas 1. dahje 2. giellan joatkkaskuvllas, dahje sullasaš dási.
Jeatjah lohkehtæjjaööhpehtimmie studentide illeme eksameninie / galhkuvekarakterine saemien 1. jallh 2. gïeline jåarhkelïerehtimmeste jallh plearoeh njieptjeste
Bachelor buohccidivššus studeanttaide geain lea eksámen sámegielas 1. dahje 2. giellan joatkkaskuvllas, dahje sullasaš dási
Bachelor skïemtjesujhtemisnie studentide illeme eksameninie saemien gïelesne 1. jallh 2. gïeline jåarhkelïerehtimmeste jallh plearoeh njieptjeste.
Gii sáhttá ohcat stipeandda ?
Gie maahta stipendem ohtsedh ?
Studeanttat Norgga allaskuvllain ja universitehtain.
Studenth jïlleskuvline jïh universiteetine Nöörjesne.
Studeanttat geat leat Norgga álbmotregistaris sáhttet dasa lassin oažžut stipeandda oahpuide sámegielas Suoma ja Ruoŧa allaskuvllain ja universitehtain.
Studenth mah leah almetjeregisterisnie Nöörjesne maehtieh lissine stipendem studijidie åadtjodh saemien gïeline jïlleskuvline jïh universiteetine Såevmesne jïh Sveerjesne.
Stipeandda sturrodat:
Stipendi stoeredahke:
3 000 ru oahpuide main leat gaskal 10 ja 14 oahppočuoggá lohkanbajis
kr 3 000 studijidie gaskem 10 jïh 14 studijepoengh fierhten boelhken
5 000 ru oahpuide main leat gaskal 15 ja 29 oahppočuoggá lohkanbajis
kr 5 000 studijidie gaskem 15 jïh 29 studijepoengh fïerhten boelhken
10 000 ru oahpuide main leat uhhcimusat 30 oahppočuoggá lohkanbajis
kr 10 000 studijidie unnemes 30 studijepoengigujmie fïerhten boelhken
Stipeandanjuolggadusain alit oahpu várás, gávdnojit sierra mearrádusat stipeandda raporterema, dárkkisteami, ruovttoluotta máksima ja stipeandda sihkkuma birra, earret eará:
Stipendenjoelkedassine jollebe ööhpehtæmman jïjtsh nænnoestimmieh gååvnesieh reektemen, gïehtjedimmien, bååstedemaaksoen jïh hiejhtemen bïjre stipendeste, gaskem jeatjah:
Galgá buktojuvvot duođaštus čađahuvvon eksámenis giđđalohkanbajis maŋimusat 01.10 bušeahttajagis.
Edtja vihtiestimmiem deelledh eksamene lea illeme gïjreboelhkese åvtelen 01.10. budsjedtejaepien
Galgá buktojuvvot duođaštus čađahuvvon eksámenis čakčalohkanbajis maŋimusat 01.02. maŋit jagis.
Edtja vihtiestimmiem deelledh eksamene lea illeme tjaktjeboelhkese åvtelen 01.02 minngeben jaepien.
Stipeanda- ja alitoahppodoarjagiid njuolggadusat 2016
Dåarjoenjoelkedassh stipendese jollebe ööhpehtæmman 2016
Suodjaluvvonguovllustivrrat / Luonddušláddjivuohta / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget
Vaarjelimmiedajveståvrojne / Eatnemegellievoete / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Suodjaluvvonguovllustivrrat
Vaarjelimmiedajveståvrojne
Ortnet báikkálaš álbmotmeahccestivrraiguin, mii ásahuvvui 2010:s, lea ovtta láhkai dego Norgga álgoálbmotrievttálaš geatnegasvuođaid čađaheapmi álgoálbmogiid luondduresurssaid searvama, hálddašeami ja suodjaleami oktavuođas sin guovlluin.
Öörnege voenges nasjovnaalepaarhkeståvroejgujmie, mij tseegkesovvi jaepien 2010, lea akte vuekie Nöörjen aalkoealmetjerïekteles dïedth illedh ihke aalkoealmetjh edtjieh meatan årrodh eatnemevierhtide nuhtjedh, reeredh jïh vaarjelidh sijjen dajvine.
Ortnegiin addojuvvo sámi beroštumiide ja báikkálaš beroštumiide mieldeváikkuheami hálddašeamis.
Öörnege baaja saemien ïedtjeladtjh jïh voenges ïedtjeladtjh meatan årrodh reeremisnie.
Konvenšuvnnat, lágat ja láhkaásahusat
Konvensjovnh, laakh jïh mieriedimmieh vaarjelimmiesoejkesjebarkoen bïjre
Sámediggi bargá dan ala ahte árbevirolaš sámi geavahus bisuhuvvo ja ovddiduvvo maiddái suodjalanguovlluin dainna lágiin ahte luonddugirjáivuohta suodjaluvvo.
Saemiedigkie barka ihke aerpievuekien saemien åtnoe tjåadtjoehtamme sjædta jïh evtiesåvva aaj vaarjelimmiedajvine, naemhtie guktie dïhte eatnemen gellievoetem gorrede.
Barggus leat čuovvovaš riikkaidgaskasaš konvenšuvnnat, lágat ja šiehtadusat deaŧalaččat Sámediggái
Daennie barkosne daah minngebe gaskenasjovnaale konvensjovnh, laakh jïh latjkoeh vihkeles Saemiedægkan
Sámedikki ovddasteaddjit suodjalanguolostirraide
Saemiedigkien tjirkijh vaarjelimmiedajveståvrojne
Sámediggi lea nammadan 39 lahtu buohkanassii 20 álbmotmeahcce- ja suodjalanguovlostivrraide.
Saemiedigkie lea 39 tjirkijh nammoehtamme ållesth 20 nasjovnaalepaarhke- jïh vaarjelimmiedajveståvrojne.
Dat lahtut maid Sámediggi nammada álbmotmeahccestivrraide ovddastit sámi beroštumiid iežaset persovnna bokte stivrras.
Dah lïhtsegh mejtie Saemiedigkie nasjovnaalepaarhkeståvrojde nammohte, leah saemien ïedtjeladtji åvteste goh jïjtse almetje ståvrosne.
Sii ovddastit sámi álbmoga stivrras danne go Sámediggi lea sin nammadan, muhto sii eai doaimma Sámedikki ovddas stivrras, dat mearkkaša dan ahte Sámedikkis ii leat makkárge gohččunváldi sin guovdu.
Dah leah tjirkijh saemien almetji åvteste ståvrosne dan åvteste dah leah nammoehtamme Saemiedigkeste, men eah leah Saemiedigkien åvteste ståvrosne, d. s. j. Saemiedigkie ij naan bïhkedimmiefaamoem utnieh dej bijjelen.
Sii leat válljejuvvon stivrii danne go Sámediggi oaivvilda ahte sii gozihit sámi beroštumiid buori ja ollislaš vuogi mielde stivrabarggus.
Dah leah ståvrose veeljesovveme dan åvteste Saemiedigkie veanhta dah sijhtieh saemien ïedtjh hijvenlaakan jïh ellieslaakan gorredidh ståvroebarkosne.
Gulahallančoahkkin sámi heahtedieđihanbálvalusa birra / Dearvvašvuohta / Dearvvašvuohta ja sosiála / Sámediggi - Sametinget
Rååresjimmietjåanghkoe saemien neavroebievnemedïenesjen bïjre / Healsoe / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Gulahallančoahkkin sámi heahtedieđihanbálvalusa birra
Rååresjimmietjåanghkoe saemien neavroebievnemedïenesjen bïjre
Disdaga cuoŋománu 29. b. deaivvada Sámediggeráđđi Henrik Olsen Servodatsihkarvuođa- ja gearggusvuođadirektoráhta ovddasteddjiiguin, 110- guovddážiin Hámmárfeasttas, Romssa ja Sálttu suohkaniiguin ja suohkaniiguin sámegiela hálddašanguovllus.
Dæjstan voerhtjen 29. b. saemiedigkieraerie Henrik Olsen tjirkijh gaavnesje Siebriedahkejearsoesvoeten jïh riejriesvoeten direktovraateste, Hammerfesten, Tromsøen jïh Lyngen 110-sentraaleste, jïh tjirkijh tjïeltijste saemien gïelen reeremedajvesne.
Čoahkkima fáddá lea sámi heahtedieđihanbálvalus.
Tjåanghkoen aamhtese lea aktem saemien neavroebievnemedïenesjem tseegkedh.
- Lea stuora váttisvuohta ahte sámegielat dieđiheaddjit heahteguovddážiidda eai ipmirduvvo, dahje ahte sámegielat báikenamat ipmirduvvojit boastut nu ahte buollinčáskadeaddjit sáddejuvvojit boasttu čujuhussii.
- Akte stoerre dåeriesmoere gosse neavroesentraalh eah guarkah gosse saemiestæjjah ringkijh neavroesentraalide ringkieh, jallh neavroesentraalh eah saemien sijjienommh reaktoe guarkah guktie dah jamhkelæjjide båajhtoeh adressese seedtieh.
Dát lea mielddisbuktán eahpesihkarvuođa álbmogii, ja dovdo riskan heggii ja dearvvašvuhtii, lohká sámediggeráđđi Henrik Olsen.
Daate lea ovseekerevoetem sjugniedamme årroji luvnie, mah tuhtjieh daate akte vaahra jieliedasse jïh healsose, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Nu go Sámediggi oaidná, de ii doaimma heahtedieđiheapmi ja dieđiheapmi muđui doarvái bures sámegielat geavaheddjiide, nu guhká go ii leat vejolaš dieđihit sámegillii, dahje ahte dieđiheapmi mielddisbuktá eanet áigegeavaheami gaskal dieđiheami ja olggosvuoddjáma.
Saemiedigkien mïelen mietie dle neavroebievneme jïh bïeljelimmie eah leah nuekies hijven dejtie saemien utniejidie daan biejjien, dan guhkiem ij gåaredh saemien gïelesne bïeljelidh, jallh bïeljelimmie saemiengielesne dorje guktie guhkebem vaasa bïeljelimmien jïh vualkajimmien gaskem.
Hástaleaddji bargu
Akte haestiedihks barkoe
Disdatčoahkkimis suohkaniiguin ja heahteguovddážiiguin lea iešguđet aktevrrain vejolašvuohta ovdanbuktit hástalusaid ja vejolaš doaibmabijuid sihke 100- guovddáža bealis ja suohkaniid bealis.
Tjåanghkosne dæjstan tjïeltigujmie jïh neavroesentraaligujmie doh ovmessie aktöörh nuepiem utnieh haestemh jïh råajvarimmieh buektedh dovne 110-sentaali bieleste jïh tjïelti bieleste.
- Midjiide lea dehálaš ahte gávdno našunála gearggusvuohta mii maid duste sápmelaččaid dárbbu ja vuoigatvuođaid.
- Mijjieh tuhtjebe vihkeles aktem nasjovnaale riejriesvoetem utnedh mij aaj saemien daerpiesvoeth jïh reaktah krööhkeste.
Lea dehálaš sihkkarastit dohkálaš ja buori bálvalusa sámi álbmogii, lohká Henrik Olsen.
Vihkeles aktem eensi jïh hijven dïenesjem gorredidh dejtie saemien årroejidie, Henrik Olsen jeahta
Son mieđiha ahte dát sáhttá leat hástaleaddjin.
Dïhte mietehte daate maahta haestiedihks årrodh
- Ásaheapmi ja doaimmaheapmi buollin- ja gádjunbálvalusain, ja heahtedieđihanbálvalusat, leat suohkaniid ovddasvástádus, ja buot orro čájeheame ahte ná boahtá maid leat boahtteáiggis.
- Praedtie- jïh åabpemesuerkiem tseegkedh jïh juhtedh, aaj neavroebievnemesentraalh, lea akte dïedte tjïeltide, jïh vååjnoe goh naemhtie sjædta aaj båetijen aejkien.
Dat mielddisbuktá ahte heahteguovddážat maidda gullet suohkanat sámegiela hálddašanguovllus, leat geatnegahtton váldit vuostá sámegielat dieđiheddjiid.
Daate sæjhta jiehtedh gaajhkh neavroesentraalh gusnie tjïelth saemien gïelen reeremedajven sisnjelen leah meatan, dïedtem utnieh saemiestæjjah ringkijh dåastoehtidh.
Heahtedieđihanbálvalusa organiseren boahtteáiggis ferte maid váldit vuhtii dán, vaikko orro leame hástaleaddji bargun
Akte öörnedimmie båetijen aajkan neavroebievnemedïenesjistie tjuara aaj dam gorredidh, jalhts vååjnoe goh akte haestiedihks barkoe.
Oktavuohtaolmmoš:
Govlehtallije:
Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Sámediggeráđđi
Saemiedigkieraerie
Sámediggeráđi miellahtuid nammada presideanta, guhte lea ráđi jođiheaddji.
Saemiedigkieraerien lïhtsegh leah nammoehtamme saemiedigkien åvtehkistie, presidente, mij raeriem stuvrie.
Sámediggepresideanta lea válljejuvvon Sámedikki dievasčoahkkima eanetlogus eanetlogu jienaiguin.
Saemiedigkiepresidente lea veeljeme Saemiedigkien stoerretjåanghkoste jïh jienebelåhkoen tjirkijijstie.
Ráđđi doaibmá Sámedikki ráđđehussan, ja ovddasvástida beaivválaš politihkalaš doaimma.
Raerie lea goh Saemiedigkien reerenasse, jïh diedtem åtna dan biejjieladtje politihkeles gïehteldimmien åvteste.
Sámediggeráđđi ovddida mearrádusárvalusaid dievasčoahkkimii áššiin mat gusket Sámedikki bušeahta juogadeapmái, árvala doaibmabijuid čuovvovaš jagi stáhtabušehttii, Sámedikki jahkedieđáhusa, Sámedikki doarjjaortnegiid váldonjuolggadusaid ja eará áššiid maid Sámediggeráđi iešheanalis árvvoštallama mielde berrešii ovddidit.
Saemiedigkie raeriestimmieh buakta stoerretjåanghkose mah leah joekedimmien bïjre Saemiedigkien budsjedteste, råajvarimmieh båetijen jaepien staatebudsjedtese, Saemiedigkien jaepiebïevnese, åejviebïhkedassh Saemiedigkien dåarjoeöörnegidie jïh jeatjah aamhtesh mah akten jïjtjeraarehke vuarjasjimmien mænngan Saemiedigkieraeresne, byöroeh gïetedæmman bæjjese vaaltasovvedh.
Dasa lassin ovddida Sámediggeráđđi dieđáhusaid sierra politihkkasurggiin dárbbu mielde, ja máŋgga suorggis lea maiddái vejolašvuohta ášši loahpalaččat mearridit.
Lissine dle Saemiedigkieraerie bieljelimmieh buakta ovmessie politihkesuerkine daerpiesvoeten mietie, jïh gelline suerkine aaj nuepiem åtna minngemosth nænnoestimmieh darjodh.
Samediggeráđi álginjulggaštus - Válgaáigodahkii 2013-2017
Veeljemeboelken 2013 - 2017 dle:
2013-2017 válgaáigodahkii lea ráđi lahttut:
Saemiedigkieraerien tjåanghkoesoejkesje 2014
Vahkku 4: ráđđečoahkkin Kárášjogas
Våhkoen 4: raerietjåanghkoe Karasjohkesne
Vahkku 13: ráđđečoahkkin Guovdageainnus
Våhkoen 13: raerietjåanghkoe Guovdageaidnusne
Vahkku 17: ráđđečoahkkin Plassjes
Våhkoen 17: raerietjåanghkoe Röörosne
Vahkku 26: ráđđečoahkkin Kárášjogas
Våhkoen 26: raerietjåanghkoe i Karasjohkesne
Vahkku 34: ráđđečoahkkin Geassesullos
Våhkoen 34: raerietjåanghkoe Sommarøyesne
Vahkku 42: ráđđečoahkkin Kárášjogas
Våhkoen 42: raerietjåanghkoe Karasjohkesne
Vahkku 43: ráđđečoahkkin Troanddimis
Våhkoen 43: raerietjåanghkoe Tråantesne
Vahkku 50: ráđđečoahkkin Oslos
Våhkoen 50: raerietjåanghkoe Oslosne
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Politihkalaš ovddasvástádussuorggit ráđis
Politihkeles dïedtesuerkieh raeresne
Sámeidkki presideanta Keskitalo ja Sámediggeráđi eará lahtut leat válljen ja juogadan politihkalaš ovddasvástádussurggiid gaskaneaset.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jïh doh mubpieh lïhtsegh Saemiedigkieraeresne leah tjïelkestamme jïh joekedamme dejtie politihkeles dïedtesuerkide sijjen gaskem.
Dás oainnát guđe ráđđelahtus lea ovddasvástádus guđe politihkalaš suorggis.
Daesnie gaavnh mah raerielïhtsegh mah dïedtem utnieh dejtie ovmessie suerkide.
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Sártnit ja artihkkalat
Håalemh jïh tjaalegh
Sámedikki presideantta ja Sámediggeráđi eará lahtuid sártnit, sáhkavuorut ja artihkkalat.
Håalemh jïh tjaalegh saemiedigkiepresidenteste jallh Saemiedigkieraerien mubpijste lïhtsegijstie.
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Sámediggevisti / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget
Saemiedigkiegåetie / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Sámediggevisti
Saemiedigkiegåetie
H. M. Gonagas Harald V rabai ođđa sámediggevistti almmolaččat skábmamánu 2. b. 2000.
H. M. Gånka Harald V. Saemiedigkiegåetiem Karasjohkesne byögkeleslaakan rïhpesti gålkoen 2. b. 2000.
Sámediggevisttis lea Norgga bealde sápmelaččaid álbmotválljen orgána ja Sámedikki hálddahus.
Saemiedigkiegåetesne dïhte saemiej almetjeveeljeme krirrie, jïh Saemiedigkien reereme Nöörjesne.
Vistti leaba tevdnen siviilaarkiteavtta guovttos Stein Halvorsen ja Christian Sundby, geat njukčamánus 1996 vuittiiga arkiteaktagilvvu čuoládagain 69,3˚ DAVVI.
Dah sivijlearkitekth Stein Halvorsen jïh Christian Sundby lægan gåetiem guvviedamme, mah njoktjen 1996 arkitektegaahtjemem vitnin dejnie faamoebaakojne 69,3 o NORD.
Oktiibuot ledje dieđihan 116 gilvaleaddji, ja 48 evttohusa bohte.
Ållesth dle 116 mah lin meatan gaahtjemisnie, jïh dejstie 48 raeriestimmieh böötin.
Huksenbarggut álggahuvvojedje borgemánus 1998, ja vuođđogeađggi bijai Stuorradikki presideanta Kirsti Kolle Grøndahl geassemánus 1999.
Mïetsken 1998 dle bigkemebarkoem eelkin, jïh ruffien 1999 dle stoerredigkiepresidente Kirsti Kolle Grøndahl maadthgierkiem bïeji.
Visti lea hábmejuvvon vuollegis beallegierdun guovtti gearddis gos lea Sámi sierrabibliotehka, resepšuvdna, čoahkkinlanjat ja sullii njealjelogi kantuvrra.
Gåetie goh akte bieliegievlie göökte laptine gusnie Saemiedigkien gærjagåetie, dåastoesijjie, tjåanghkoetjiehtjelh jïh medtie njieljieluhkie kontovrh.
Nuppe geahčen beallegierddu lea lávvohápmásaš dievasčoahkkinlatnja sámi álbmotválljen orgána čoahkkimiid várás.
Bieliegievlien gietjesne Saemiedigkien stoerretjåanghkoesavka mij låavthgåetine vååjnoe, jïh desnie dah tjåanghkoeh saemiej almetjeveeljeme krirresne.
Sámediggevisti lea vuosttažettiin dan politihkalaš ja rievttálaš stáhtusa konkrehta govastahkan, mii sápmelaččain lea álbmogin.
Saemiedigkiegåetie lea uvtemes akte vihties væhta dan politihkeles jïh riekteles staatusasse maam saemieh utnieh goh akte åålmege.
Sámediggevisti ollašuhttá buot govttolaš gáibádusaid ođđaáigásaš parlameantavistái.
Saemiedigkiegåetie gaajhkh eensi krievemh voebnesje akten daajbaaletje parlamentegåatan.
Sámedikki dievasčoahkkinlanjas, auditorias ja buot čoahkkinlanjan leat digitála dulkonrusttegat.
Saemiedigkien stoerretjåanghkoesavka, auditovrije jïh gaajhkh tjåanghkoetjiehtjelh digitaale toelhkedïrregh utnieh.
Preassas ja mediain leat sierra lanjat, ja lea vejolaš TV ja radio bokte sáddet Sámedikki dievasčoahkkimiid.
Preesse jïh meedijah jïjtsh tjiehtjelh utnieh, jïh desnie sjïehteladteme guktie gåarede raadijove- jïh tv ’ sne seedtedh saemiedigkietjåanghkojste.
Vistti obbaviidodat lea 5 300 njealjehasmehtera ja prošeaktagolut ledje 128.710.000 ru jagis 2000.
Gåetien ållesth stoeredahke lea 5 300 kvadraatemeeterh jïh prosjekten maaksoe lij 128-710.000 kr. jaepien 2000.
Dutkan ja alit oahpahus / Oahpahus / Sámediggi - Sametinget
Dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Oza doarjaga
Ohtsh dåarjoem
Dutkan ja alit oahpahus
Dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie
Dutkan ja áŋgiruššamis alit oahpahusa lea dehálaš seailluheames, nannemis ja ovdánahttimis sámi servodaga.
Dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie leah vihkeles gorredimmien, nænnoestimmien jïh evtiedimmien gaavhtan dehtie saemien siebriedahkeste.
Sámedikki mielas dárbbašuvvo dutkanvuođustuvvon máhtolašvuohta go bargat bajásšaddan- ja oahpahuspolitihkain.
Saemiedigkie vuajna daerpies daajroem dotkemistie utnedh gosse byjjenimmie- jïh lïerehtimmiepolitihkine barka.
Maiddái lea dehálaš ovdánahttit sámegiela dutkangiellan.
Vihkeles saemien dotkemegïeline evtiedidh.
Lea maiddái dehálaš láhččet ja movttiidahttit eanet sápmelaččaid válljet dutkanámmáha ja dutkat iežas servodagas.
Aaj vihkeles sjïehteladtedh jïh jienebh saemieh skreejrehtidh dotkijinie sjïdtedh, jïh jïjtse siebriedahkesne dotkedh.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Politihkere gïen diedte
thomas.ahren@samediggi.no
Phone: +47 908 39 663
Áigeguovdil
Daaletje
Máilmmi eanemus dovddus eamiálbmotdutki boahtá Sápmái
Veartenen damtasommes aalkoealmetjedotkije Saepmien gåajkoe båata
AIEC2016, Árktalaš eamiálbmot oahppokonferánssa lágiduvvo Guovdageainnus nju...
AIEC2016, Arktiske aalkoealmetji ööhpehtimmiekonferanse Guovdageaidnusne öör...
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Loga eambbo
Lohkh jienebh
Čájet buot áššiid
Vuesieh gaajkesh saakh
Mii maiddái atnit dehálažžan ovdánahttimis stuorit ja stáđđáset fágabirrasiid sámi dutkama ja alit oahpahusa várás, mas áimmahuššet ollislaš sámi geahččanguovllu.
Mijjieh aaj vuejnebe vihkeles stuerebe jïh vielie staabijle faagebyjresh evtiedidh saemien dotkemasse jïh jollebe ööhpehtæmman, gusnie akte saemien ållesth perspektijve gorresåvva.
Ovdánahttimis Sámi allaskuvla álgoálbmotuniversiteahttan lea oassin dán mannolagas.
Akte bielie daennie prosessesne sæjhta årrodh Saemien jilleskuvlem aalkoealmetjeuniversiteetine evtiedidh.
Seammás lea guovddášbargun oažžumis sámi perspektiivva oassin buot alit oahpahusain Norggas.
Seamma tïjjen sæjhta vihkeles årrodh dam saemien perspektijvem sjïehtesjidh gaajhkine jollebe ööhpehtimmine Nöörjesne.
Sámediggi ieš ii doaimmat dutkama, muhto oaidná man dehálaš dutkama máhtolašvuohta sihke olggobealde ja siskkobealde lea sámi servodahkii.
Saemiedigkie ij jïjtse dotkeminie gïehtelh, men vuajna dïhte daajroe maam dotkeme vadta lea vihkeles dovne saemien siebriedahkesne jïh ålkolen.
Sámediggi bargá dan badjelii:
Saemiedigkie sæjhta:
Ahte buot alit oahpahus ja dutkan vuhtiiváldá sámi perspektiivva
Gaajhke jollebe ööhpehtimmie jïh dotkeme dam saemien perspektijvem gorrede
Ahte ásahuvvo bistevaš sámi dulkonoahpu oahppofálaldat
Aktem ihkuve studijefaalenassem tseegkedh saemien toelhkeööhpehtimmien sisnjelen
ahte Sámi Allaskuvla ovdánahttojuvvo álgoálbmotuniversiteahttan
Saemien Jilleskuvle aalkoealmetjeuniversiteetine evtiesåvva
Maiddái lea dehálaš ovdánahttit sámegiela dutkangiellan.
Vihkeles saemien dotkemegïeline guhkiebasse evtiedidh.
Lea maiddái dehálaš láhččet ja movttiidahttit eanet sápmelaččaid válljet dutkanámmáha ja dutkat iežas servodagas.
Aaj vihkeles sjïehteladtedh jïh jienebh saemieh skreejrehtidh dotkijinie sjïdtedh, jïh jïjtse siebriedahkesne dotkedh.
Fuolastuvvan fálaldagaid geažil lullisámi buhcciide / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget
Tjoeperde faalenasseste åarjelsaemien skïemtjijidie / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Fuolastuvvan fálaldagaid geažil lullisámi buhcciide
Tjoeperde faalenasseste åarjelsaemien skïemtjijidie
Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma lea fuolastuvvan fálaldagaid geažil psykalaš dearvvašvuođasuodjalusas lullisámi guovllu buhcciide ja bivdá Davvi Dearvvašvuođa váldit vuhtii ahte sis lea nationála ovddasvástádus buot sámiin Norggas, maiddái lullisámi guovllus.
Raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma faalenasseste psykiske healsoevaarjelimmien sisnjelen tjoeperde skïemtjijidie åarjelsaemien dajvesne, jïh birrie Healsoe Noerhte måjhtelidh dah aktem nasjovnale dïedtem gaajhki saemiej åvteste Nöörjesne utnieh, aaj åarjelsaemien dajvesne.
- SÁNAG lea huksen áidnalunddot giella- ja kulturgelbbolašvuođa sámi áššiin, mii maiddái berre boahtit lullisápmelaččaide buorrin, čujuha ráđđelahttu Jåma viidáseappot.
- SANKS aktem sjïere gïeleldh jïh kultuvrelle maahtoem bæjjese bigkeme saemien gyhtjelassi sisnjeli, mij aaj byöroe nåhtojne båetedh åarjelsaemide, raerieslïhtsege Jåma vihth tjïerteste.
Álgoálbmotgeatnegasvuođaid vuođul lea buot sápmelaččain Norggas vuoigatvuohta oažžut heivehuvvon dearvvašvuođafálaldaga mas lea giella- ja kulturgelbbolašvuohta.
Aalkoealmetji åeliedimmiej mietie dle gaajhkh saemieh Nöörjesne edtjieh sjïehteladteme healsoefaalenassem utnedh gïele- jïh kultuvremaahtojne.
Dán vuođul dat ásahuvvui ge SÁNAG.
Daennie våaroemisnie dle SANKS akten baelien tseegkesovvi.
- Sámediggeráđđi ii dohkket goassege kvalitehta dáfus heajut fálaldaga SÁNAG:s lullisámi buhcciide.
- Saemiedigkieraerie ij gåessie gænnah sïjhth aktem nåakebe faalenassem SANKS ’ este jååhkesjidh åarjelsaemien skïemtjijidie.
Áiggun dán ášši váldit ovdan Ráđđehusain konsultašuvnnaid bokte, ja bivddán Davvi Dearvvašvuođa váikkuhit dakkár čovdosii, mas maiddái lullisámi buohccit ožžot diksofálaldaga SÁNAG:s, cealká Ellinor Marita Jåma.
Manne sïjhtem daam aamhtesem bæjjese vaeltedh Reerenassinie rååresjimmiej tjïrrh, jïh bïrrem Healsoe Noerhtem viehkiehtidh raerieh gaavnedh guktie aaj åarjelsaemien skïemtjijh aktem båehtjierdimmiefaalenassem SANKS ’ en tjïrrh åadtjoeh, Ellinor Marita Jåma jeahta.
Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma čujuha loahpas dasa ahte Davvi Dearvvašvuohta berre leat doarjjan SÁNAG:ii dán barggus, ja oaidnit man mávssolaš dikšofálaldat lea maiddái lullisámi buhcciide.
Minngemosth dle raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma tjïerteste Healsoe Noerhte byöroe dåarjoehtæjjine årrodh SANKS ’ ese daennie barkosne, jïh vuejnedh man vihkeles akte båehtjierdimmiefaalenasse lea aaj åarjelsaemien skïemtjijidie.
Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma, tel. 916 13 460
Govlehtallije:
Dearvvat Giellaambassadevrraid !
Åahpenh Gïele-ierieguedtijigujmie !
Min 24 ambassadevrra presenterejuvvo 2013 kaleandaris.
Mijjen jåvlekalendere 2013 lij akte åehpiedehteme dejstie 24 gïele-ierieguedtiejijstie.
Juovlamánu 4.
Goeven 4.
b Namma: Naima Khan Nergård Ahki: Aiddo deavdán 18 jagi Ássanbáiki: Váhčir, Ruoŧa bealde Bargu: Váccán goalmmát jagi joatkkaskuvllas Mo dovddat iežat odne: Mus lea ollu bargu muhto lean muđui ilus
b Nomme: Naima Khan Nergård Aaltere: Aadtjen 18 jaepieh illeme Årromesijjie: Gällivare, Sveerjen bielesne Barkoe: Gåalmeden jaepien jåarhkeskuvlesne Guktie datnine daan biejjien: Mov lea jïjnje darjodh, men badth geerjene
Juovlamánu 5.
Goeven 5.
b Namma: Ánde Trosten Ahki: 23 Orrunsadji: Deatnu Bargu: Vikára / studeanta Makkár mokta dus lea odne: Hui buorre !
b Nomme: Ánde Trosten Aaltere: 23 Årromesijjie: Deatnu Barkoe: Sæjjasadtjebarkije / studente Guktie datnine daan biejjien: Hijven !
Juovlamánu 6.
Goeven 6.
b Namma: Inga Maja Eira Hætta Ahki: 17 Orrunsadji: Áltá Skuvla: Álttá joatkkaskuvla Makkár mokta dus lea odne: Lean hui ilus, go viimmat lea juovlamánnu !
b Nomme: Inga Maja Eira Hætta Aaltere: 17 Årromesijjie: Alta Skuvle: Alta jåas Guktie datnine daan biejjien: Joekoen geerjene, juktie saahtan lea goeve !
Juovlamánu 7.
Goeven 7.
b Namma: Ánná Káisá Eriksen Partapuoli Ahki: 19 Orrunsadji: Ušlu / Skánit Bargu: studeanta Makkár mokta dus lea odne: lihkolaš ja virkui
b Nomme: Ánná Káisá Eriksen Partapuoli Aaltere: 19 Årromesijjie: Oslo / Skånland Barkoe: Studente Guktie datnine daan biejjien. Geerjene jïh eadtjohke
Juovlamánu 8.
Goeven 8.
b Namma: Durra-Lásse Lars-Juhana Johan Ahki: 25 Orrunsadji: Guovdageaidnu / Romsa Bargu: Studeanta Makkár mokta dus lea odne: Movtet ja ilolaš !
b Nomme: Durra-Lásse Lars-Juhana Johan Aaltere: 25 Årromesijjie: Guovdageaidnu / Tromsø Barkoe: Studente Guktie datnine daan biejjien: Geerjene jïh madtjeles !
Juovlamánu 9.
Goeven 9.
b Namma: Sara Mariell Anti Ahki: 17 Orrunsadji: Kárášjohka Bargu: Studeanta Makkár mokta dus lea odne: Lean hirbmat movttet odne !
b Nomme: Sara Mariell Anti Aaltere: 17 Årromesijjie: Karasjohke Barkoe: Studente Guktie datnine daan biejjien: Joekoen geerjene daan biejjien !
Juovlamánu 10.
Goeven 10.
b Namma: Melissa Annie Fofonoff Ahki: 17 Orrunsadji: Girkonjárga Skuvla: Oahppi Girkonjárgga joatkkaskuvllas Makkár mokta dus lea odne: Lean movttet, ja illudan juovllaide
b Nomme: Melissa Annie Fofonoff Aaltere: 17 Årromesijjie: Kirkenes Skuvle: Learohke Kirkenes JÅAS Guktie datnine daan biejjien: Manne aavone jïh aavodem jåvlide
Juovlamánu 11.
Goeven 11.
b Namma: Emmi Alette Danielsen Ahki: 17 jagi Orrunsadji: Røros Bargu: Gjøsvika buohcciviessu, Vitus apotek Røros ja dasa lassin vázzá dearvvašvuođadivššárskuvlla Røros joatkkaskuvllas ollesáiggis.
b Nomme: Emmi Alette Danielsen Aaltere: 17 år Årromesijjie: Røros Barkoe: Gjøsvika skïemtjegåetie, Vitus apoteke Røørose jïh lissine elliestïjjen healsoefaagebarkijelinjam vaadtsam Röörosen jåarhkeskuvlesne.
Makkár mokta dus lea odne: Mus lea buorre dilli, loavttán bures áiggi skuvllain ja liikon orrut Rørosas.
Guktie datnine daan biejjien: Hijven, skuvlesne tråjjedem jïh eahtsam Röörosne årrodh.
Juovllat leat nu somás áigi
Jåvle dan murreds.
Juovlamánu 12.
Goeven 12.
b Namma: Silje Somby Ahki: 17 jagi Orrunsadji: Alta, eret Guovdageainnus Bargu: Giellaambassadevra, oahppi joatkaskuvllas Makkár mokta dus lea odne: Movttet go viimmat lea juovlamánnu.
b Nomme: Silje Somby Aaltere: 17 jaepieh Barkoe: Gïeleierieguedtije, learohke jåarhkeskuvlesne Årromesijjie: Alta, Guovdageaidnuste båatam Guktie datnine daan biejjien: Geerjene juktie dellie maaje jåvleaske.
Illudan vuolgit lieggariikii
Aavodem åerjielasse vuelkedh
Juovlamánu 13.
Goeven 13.
b Namma: Helge Aslaksen Ravna Ahki: 20 Orrunsadji: Oslo Bargu: Jusstudeanta ja pikkolo Makkár mokta dus lea odne: Mus lea beaktilis beaivi lohkansálas odne, ja dovddan iežan oalle viššalin
b Nomme: Helge Aslaksen Ravna Aaltere: 20 Årromesijjie: Oslo Barkoe: Jusstudente jïh hotelletrïengke Guktie datnine daan biejjien: Hijven biejjiem lohkemesavkesne åtneme, jïh domtem naa eadtjohke.
Juovlamánu 14.
Goeven 14.
b Namma: Marit-Sofie Mathisen Jahki: 17 Orrunsadji: Reahpin, Unjárggas eret.
b Nomme: Marit-Sofie Mathisen Aaltere: 17 Årromesijjie: Reahpin, Nesseby.
Orun dál hybelis skuvlla bealde, Girkonjárggas.
Daelie gåetieluhpesne årroem skuvlen lïhke Kirkenesne.
Bargu: Studeanta Girkonjárga joatkkaskuvllas, nubbi jagi studiespesialisering. Makkár mokta dus lea odne: Lean buorre mielas odne, ja illudan hui ollu juovllaide !:)
Barkoe: Studente Kirkenes jåarhkeskuvlesne, mubpie jaepie studijegoerehtimmesne Guktie datnine daan biejjien: Geerjene, jïh jåvlide tjarke aavodem !
Juovlamánu 15.
Goeven 15.
b Namma: Viktor Inge Paulsen Ahki: 21 Orrunsadji:Ájluokta (Divtasvuodna) Bargu: Sámediggeáirras Makkár mokta dus lea odne: Hui váibbas, muđui gulul ja miholaš.
b Nomme: Viktor Inge Paulsen Aaltere: 21 Årromesijjie: Drag (Tysfjord) Barkoe: Saemiedigkietjirkije Guktie datnine daan biejjien: Gaajh nahkeren, men seadtoes jïh jïjtjejearsoes årrodh.
Juovlamánu 16.
Goeven 16.
b Namma: Tuva Svendsen Ahki: 19 Orrunsadji: Kárášjohka / Romsa Bargu: studeanta Makkár mokta dus lea odne: Juste odne lea hušša.
b Nomme: Tuva Svendsen Aaltere: 19 Årromesijjie: Karasjohke / Tromsø Barkoe: Studente Guktie datnine daan biejjien: Raaktan daan biejjien ånnetji raessesne.
Mus lea ruovttueksámen maid galggan addit sisa.
Mov lea hïejme-eksamene maam edtjem deelledh.
Dakkaviđe go dat lea dahkkon de boađán dovdat olu geahppu ja hui ilus.
Gosse dïhte lea gaervies dle sïjhtem gaajh feejjene
Juovlamánu 17.
Goeven 17.
b Namma: Ellen-Sara Sparrok Ahki: 16 jagi Orrunsadji Aarborte Mun lean studeanta.
b Nomme: Ellen-Sara Sparrok Aaltere: 16 jaepieh Årroemesijjie: Aarborte Barkoe: Lohkem.
Váccán valáštallansuorggi Muoffies.
Gaarsjelimmielinjam vadtsam Måehvesne.
Odne mus lea hirbmat buorre dovdu.
Guktie datnine daan biejjien: Daan biejjien leam eevre madtjeles.
Illudan juovllaide ja go šaddá friddja
Aavodem jåvlide jïh eejehtallemasse.
Juovlamánu 18.
Goeven 18.
b Namma: Jon-Christer Mudenia Ahki: 18 jagi Orrunsadji: Gárdat, Deanus Bargu: Studeanta Makkár mokta dus lea odne: Illudeamen ahte boahtá doarvái muohta vuoi beasan ravget skohtera johtui ja dollet meahccái.
b Nomme: Jon-Christer Mudenia Aalterer: 18 år Årromesijjie: Gárdat, Tana Barkoe: Studente Guktie datnine daan biejjien: Geerjene ihke nuekies lopme båata juktie manne maahtam skovterine bæjjese vaaran vuelkedh.
Juovlamánu 19.
Goeven 19.
b Namma: Maja Søøfe Larsen Ahki: 18 jagi Orrunsadji: Snåase Bargu: Studeanta Makkár mokta dus lea odne: Odne dovddan iežan ilus, go viimmat lea juovlamánnu ja juovllat lahkonit.
b Nomme: Maja Sööfe Larsen Aaltere: 18 jaepieh Årromesijjie: Snåase Barkoe: Studente Guktie datnine daan biejjien: Daan biejjien geerjene, juktie daelie maaje goeve jih jåvle geatskeneminie
Juovlamánu 20.
Goeven 20.
b Namma: Ánne Márget Somby Ahki: 17 Orrunsadji: Báhkiljohka Bargu: Vázzán skuvlla Mo don dovddat iežat otne: veahá váibbas, viimmat bearjadat !
b Nomme: Ánne Márget Somby Aaltere: 17 Årromesijjie: Báhkiljohka Barkoe: Skuvlesne vaadtsam Guktie datnine daan biejjien: Ånnetji nahkeren, saahtah bearjadahke !
Juovlamánu 21.
Goeven 21.
b Namma: Ellen Magdalena A. Sara Orrunbsadji: Leavdnja Ahki: 15 Bargu: Studeantta Makkár mokta lea dus odne: hui buorre
b Nomme: Ellen Magdalena A. Sara Årromesijjie: Leavdnja Aaltere: 15 Barkoe: studente Guktie datnine daan biejjien: Joekoen hijven
Juovlamánu 22.
Goeven 22.
b Namma: Hilje Kristoffer Jåma Ahki: 17 Ássanbáiki: Raavrhvijhke Bargu: Váldá Gråanghke joatkkaskuvllas dearvvašvuođafágabargioahpu, ja muhtumin bargá buohcciruovttus.
b Nomme: Hilje Kristoffer Jåma Aaltere: 17 Årromesijjie: Raavrevihke Barkoe: Healsoefaagebarkijasse lohkem Kråangken jåarhkeskuvlesne, jïh ånnetji skïemtjegåetesne barkem.
Muđui politihkalaččat doaimmalaš / árjjalaš.
Aaj politihkeles eadtjohke.
Makkár mokta dus lea odne: Mu mielas lea veaháš gelddolaš.
Guktie datnine daan biejjien ? Ånnetji dearkoes.
Illudan sakka juovlalupmui ja ruoktot beasan borrat buori biepmu.
Aavodem jåvlide jïh eejehtallemasse jïh gåatan njaelkies beapmose.
Šaddá somá deaivvadit bearrašiin.
Luste goh fuelhkie gaavnesjieh
Juovlamánu 23.
Goeven 23.
b. Namma: Linn Birgitte Njuolla Ahki: 16 jagi Orrunbáiki: Girkonjárga Bargu: Oahppi Girkonjárgga joatkkaskuvllas Makkár mokta lea odne: Buorre, illudan hirbmadit juovllaide !
b Nomme: Linn Birgitte Njuolla Aaltere: 16 jaepieh Årromesijjie: Kirkenes Barkoe: Studente Kirkenes jåarhkeskuvlesne Guktie datnine daan biejjien: Hijven, jïh jïjnjem aavodem jåvlide !
Juovlamánu 24.
Goeven 24.
b Namma: Mikkel Rasmus Logje (Lojji Gárena Áillu Mihkkal) Orrunsadji: Láhpoluoppal / Guovdageaidnu Ahki: 22 Bargu: Vuođđoskuvlaoahpaheaddjistudeanta Makkár mokta dus lea odne: Oalle buorre mokta.
b Nomme: Mikkel Rasmus Logje Årromesijjie: Láhpoluoppal / Guovdageaidnu Aaltere: 22 Barkoe: Lohkehtæjjaskuvlestudente Mennie bïevsterisnie daan biejjien ? Naa hijven bïevsterisnie.
Šaddá buorre geargat eksameniiguin ja váldit juovlaluomu !
Aavodem eksamenidie illedh jïh jåvle-eejehtallemem vaeltedh !
Bibliotehka birra / Girjerádju / Sámediggi - Sametinget
Gærjagåetien bïjre / Gærjagåetie / Saemiedigkie - Sametinget
Sámedikki girjerádju lea Norgga stuorámus girječoakkáldat ja eará ávdnasat sámegillii ja sámiid diliid birra máŋgga gillii.
Saemiedigkien gærjagåetie dam stööremes våarhkoem gærjijste jïh jeatjah materijelleste saemien gïelesne åtna jïh saemien tsiehkiej bïjre gelline gïeline.
Bibliotehka lea rabas buohkaide.
Gærjagåetie lea ræhpas gaajhkesidie.
Sámi sierrabibliotehka ásaheapmi álggahuvvui 1950-jagiin. 1962:s oaččui Kárášjoga álbmotbibliotehka erenoamáš ovddasvástádusa ráhkadit sámičoahkkádusa ja fállat sámi bibliotehkafálaldaga olles sámi álbmogii ja earáide.
Tseegkeme Saemien sjïeregærjagåeteste eelkie1950-låhkoej. Jaepien 1962 Karasjohka almetjegærjagåetie aktem sjïere dïedtem åadtjoeji aktem saemien våarhkoem tseegkedh juktie saemien gærjagåetiedïenesjem vedtedh gaajhkide saemide jïh mubpide.
Čoahkkádus lei álggos Kárášjoga álbmotbibliotehka ossodahkan.
Aalkoelisnie våarhkoe lij akte goevtese Karasjohken almetjegærjagåetien nuelesne.
1983 rájes lea ossodat leamaš sierra stáhtaruhtaduvvon bibliotehka - Sámi sierrabibliotehka.
1983 raejeste goevtese akte jïjtse gærjagåetie sjïdti - Sámi sierrabibliotehka / Saemien sjïeregærjagåetie, beetnehdåarjojne staateste.
Dat sirdojuvvui Sámedikki vuollásažžan jagis 2000 ja oaččui ođđa nama Sámedikki girjerádju.
Jaepien 2000 Saemien sjïeregærjagåetie Saemiedægkan sertiestovvi jïh nommem Saemiedigkien gærjagåetie åadtjoeji.
Girjerájus lea dál guovddáš sadji sámediggevisttis Kárášjogas.
Gærjagåetien akte åajvoeh sijjie saemiedigkiegåetesne Karasjohkesne daan biejjien.
Sámedikki girjerádju galgá nannet ja ovddidit bibliotehkafálaldaga sámi álbmoga várás.
Saemiedigkien gærjagåetie edtja akte gærjagåetie årrodh mij edtja gærjagåetiefaalenassem nænnoestehtedh jïh dam evtiedidh dejtie saemien årroejidie.
Dat galgá doaibmat sámi girjjálašvuođa ja sámi bibliotehkabálvalusa gelbbolašvuođaguovddážin, ja leat Sámedikki politihkkariid ja bargiid hálddašangirjerádjun.
Gærjagåetie edtja akte maahtoejarnge årrodh saemien lidteratuvrese jïh saemien gærjagåetiedïenesjasse, jïh akte reeremegærjagåetie Saemiedigkien politihkeridie jïh barkijidie.
Sámedikki girjerájus galgá leat dievasleamos čoahkkádus sámi girjjálašvuođas ja eará ávdnasiin sámegilli ja sámi diliid birra guđe gillii ihkinassii.
Saemiedigkien gærjagåetie edtja dam elliesommes våarhkoem saemien lidteratuvreste jïh jeatjah materijaaleste utnedh saemien gïeline jïh saemien tsiehkiej bïjre saaht man gïele.
Čoahkkádus galgá leat oahpis eará bibliotehkaide ja ovttaskas luoikkaheddjiide ja leat daid olámuttus.
Jeatjah gærjagåetieh jïh löönijh edtjieh nuepiem utnedh våarhkoste löönedh jïh åehpies årrodh dejnie.
Girjerádju láve oažžut Nationála bibliotehkas girjjiid ja dokumeanttaid mat leat almmuhuvvon Norggas main olles teaksta dahje oasit das leat sámegillii, bággoaddima lága mielde gč. “ Lov om
Gærjagåetie jienebh låhkoeh gærjijste åasta guktie jeatjah gærjagåetieh maehtieh gærjavåarhkoem löönedh jïh dejtie sijjen utniejidie löönedidh.
Pliktavlevering ”.
Gærjagåetie dïedtedeellemem dååste Nasjonal-gærjagåeteste.
Bákkus addojuvvon girjjit galget rájaduvvot agibeaivve.
Edtja dïedtedeelleme gærjah vöörhkedh ihkuven aajkan.
Bargit
Barkijh
Fágajođiheaddji
Faageåvtehke
Sierrabibliotehkára
Sjïeregærjagåetiebarkije
Oktavuohta
Tjaelije
9730 Kárášjohka
Govlehtallh
24. Čakčamánnu 2014
Aalkoehåaleme WCIP 2014
Sámedikki presideanta Aili Keskitalo lei okta ON váldočoahkkima álgoálbmotvuoigatvuođaid máilmmikonferánssa rahpama álggaheddjiin čakčamánu 22. b..
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo lij akte dejstie aalkoehåalijijstie rïhpestimmesne EN:n generaalekrirrien veartenekonferanseste aalkoealmetji reaktaj bïjre skïereden 22.
Dás sáhtát lohkat presideantta sáhkavuoru (lea dušše eŋgelasgillii).
b. Daesnie maahtah presidentem håalemem lohkedh (ajve eengelsken gïelesne).
ON neahtta-tv lea bádden su sáhkavuoru.
Jis sïjhth håalemem vuartasjidh maahtah dam darjodh EN:n nedte-tv:sne.
Sáhkavuorru lea sullii tiibmabeali báddema álggu rájes.
Håaleme lea medtie bieliemubpien tæjmoen saadtegisnie.
Sámedikki Nussir-ášši čuovvoleapmi / Energiija ja minerálat / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget
Saemiedigkien guhkiebasse barkoe Nussir-aamhtesinie / Energije jïh mineraalh / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Sámedikki Nussir-ášši čuovvoleapmi
Saemiedigkien guhkiebasse barkoe Nussir-aamhtesinie
Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka ii leat duhtavaš dainna go Birasdirektoráhta lea addán Nussir ASA:i luoitinlobi Riehppovutnii.
Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka ij leah madtjeles ihke Byjresedirektovraate lea Nussir ASA:se luejhtemeluhpiem vadteme Repparfjovlesne.
– Lean cealkán ahte dát lea máilmmimeašttirgilvvohallan fuollameahttunvuođas, ja dat dakkár válddahus maid mun doarjjun ollásit, dadjá Silje Karine Muotka.
– Manne leam jeahteme daate dam vïerremassem vuesehte dah eah dïedtem vaeltieh, jïh dïhte akte buerkiestimmie manne abpe mov vaajmoste tjåadtjohtem, Silje Karine Muotka jeahta.
Sámediggeráđi árvvoštallan lea ahte Birasdirektoráhta ii leat buktán ovdan daid negatiiva biraslaš váikkuhusaid.
Saemiedigkieraerie lea vuarjasjamme Byjresedirektovraate ij leah dejtie nåake byjreseligke konsekvenside våajnoes dorjeme.
Ráđđi eahpida maid dan servodatekonomalaš árvvoštallama mii dahkkojuvvo ja oaivvilda ahte eai álgoálbmotvuoigatvuođat ge leat doarvái bures vuhtiiváldojuvvon dáin árvvoštallamiin.
Raerie aaj gyhtjelassh åtna dan siebriedahkeekonomeles vuarjasjæmman mij dorjesåvva, jïh veanhta ij akt aalkoealmetjereaktide nuekieslaakan krööhkestamme daejnie vuarjasjimmine.
- Mun oaivvildan ahte dát álggaha guhkes barggu sihke birasvuhtiiváldima ektui ja dan ektui ahte sámi beroštusat vuhtiiváldojuvvojit riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid vuođul.
- Manne vïenhtem daate lea dïhte aalkove akten guhkies prosessese juktie dovne byjresen åvteste barkedh jïh ihke saemien ïedtjh gorresuvvieh gaskenasjovanaale åeliedimmiej mietie.
Mii álggahit dainna ahte sáddet váidaga luoitinlohpái, ja joatkit dainna ahte ovddidit ášši Nussira birra Sámedikki njukčamánu dievasčoahkkimii.
Mijjieh aelkebe luejhtemeluhpiem laejhtedh jïh jåerhkebe aamhtesem buektedh Nussiren bïjre Saemiedigkien stoerretjåanghkose njoktjen.
Háliidan oažžut nana mearrádusa Sámedikkis, dadjá Muotka.
Manne aktem nænnoes nænnoestimmiem Saemiedigkesne sïjhtem, Muotka jeahta.
Sámediggeráđđi áigu čađahit čuovvovaš proseassa Nussir-áššis lagas boahtteáiggis:
Saemiedigkieraerie daam prosessem Nussir-aamhtesen bïjre soejkesje åvtese:
Váidda Birasdirektoráhta luoitinlohpái golmma mánu siste maŋŋágo mearrádus almmuhuvvui.
Byjresedirektovraaten nænnoestimmiem luejhtemeluhpien bïjre laejhtedh eannan golme våhkoeh mænngan nænnoestimmie åehpies dorjesovvi.
Váiddameannudeami dahká Dálkkádat- ja birasdepartemeanta.
Laejhtemegïetedimmie dorjesåvva Klijma- jïh byjresedepartemeenteste.
Gohččut čoahkkimii Nussir ASA:in fitnodaga ja Sámedikki gaskasaš áigumuššiehtadusa vuođul, dainna áigumušain ahte sáhttá go juksat ovttamielalašvuođa vai ii.
Tjåanghkose gohtjedidh Nussir ASA:ine dan intensjovnelatjkoen mietie mij lea dorjesovveme sïelten jïh Saemiedigkien gaskem, dejnie aajkojne vihtiestidh mejtie maahta sïemes sjïdtedh jallh ij.
Ovddidit Nussir-ášši Sámedikki njukčamánu 2016 dievasčoahkkimii.
Aamhtesem buektedh Nussiren bïjre Saemiedigkien stoerretjåanghkose njoktjen 2016.
- Jáhkán ain ahte váldá guhkes áiggi ovdal loahpalaš mearrádusa dahkkojuvvo Nussir-áššis, ja doppe leat máŋga formálalaš áššemeannudangeainnu prošeakta ferte čađa ovdal luoitinlobi duohtandahkama, dadjá Muotka.
- Manne vïenhtem fïnkese goske akte minngemosth nænnoestimmie Nussiresne dorjesåvva, jïh prosjekte tjuara jienebi byjjes aamhtesegïetedimmieåeriej tjïrrh åvtelen maahta dam saetniedehtedh, Muotka jeahta.
(Silje Karine Muotka jođiha Sámediggeráđi barggu Nussir-áššiin.
(Silje Karine Muotka saemiedigkieraerien barkoem stuvrie gyhtjelassigujmie Nussiren bïjre.
Sámedikki presideanta Aili Keskitalo lea dieđihan ahte son lea bealálaš áššis go su oappás lea eaiggátvuohta fitnodaga vuolleskáhppojeaddjái.
Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jïjtjemse inhabijle åtna åabpeben aajhterevoeten gaavhtan aktene vueliedeallahtæjjesne sïeltese.
Bealátvuođaárvvoštallama sáhtát lohkat dás).
Maahtah habiliteetevuarjasjimmiem daesnie lohkedh).
Áltá 2013: info pressii / Áltá 2013 / Riikkaidgaskasaš bargu / Sámediggi - Sametinget
Alta 2013: bïevnesh preessese / Áltá 2013 / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Áltá 2013: info pressii
Alta 2013: bïevnesh preessese
08. Njukčamánnu 2013
Gaajhkh journalisth mah luhpiem sijhtieh dan gaskenasjovnaale, ryöjreden aalkoealmetjekonferansese FinnmarhkehaallesneAlta 2013 tjuerieh akkrediteringem utnedh.
Oassálastin lea nuvttá ja akkrediteren addojuvvon dađistaga nu guhká go mii nákcet, muhto dainna ráddjejumiin ahte eanemusat njealjis juohke medias ožžot akkrediterema.
Namhtah meatan årrodh jïh akkrediteringe ikte-mearan vaadtasåvva dan gåhkese sijjie gååvnese, men ajve raajan njieljie tjirkijh fïerhtede medijumeste sijjiem åadtjoeh.
Preassalatnja Rahppojuvvo sierra preassalatnja mas leat árppohis fierpmádat, bargostašuvnnat ja njuolggosáddagat konferánsaguovddážis.
Preessetjiehtjele Akte jïjtse preessetjiehtjele tseegkesåvva gusnie frijje nedtevierhkie, barkoestasjovnh jïh ryöktesth saadtegh konferansejarngeste.
Lea maid vejolaš geavahit várrejuvvon sajiid ieš konferánsalanjas.
Luhpie aaj vadtasåvva mïerhkesjamme sijjide jïjtjehke konferansesavkesne.
Preassalatnja lea rabas sotnabeaivvi geassemánu 9. b. dii. 12.00 rájes ja dasto juohke beaivvi konferánssa áiggi gaskal 08.00 ja 07.00.
Preessetjiehtjele gaahpode aejlegen, ruffien 9. b. ts.12.00 raejeste jïh dan mænngan fïerhten biejjien konferansesne 08.00-07.00.
Preassagulahallit Geahča geat dat leat preassagulahallin Sámedikkis ja máilmmiviidosaš koordinerenjoavkkus.
Preessegovlehtallijh Vuartesjh læstoem gusnie Saemiedigkien jïh iktedimmiedåehkien preessegovlehtallijh.
Fálaldat neahtas Olles konferánsa streamejuvvo njuolgga neahtas, ja báddemat lágiduvvojit dađistaga.
Faalenasse nedtesne Abpe konferanse streamine seedtesåvva nedtesne, bæjjese vaaltasåvva jïh iktemearan olke bïejesåvva.
Dokumeanttat, resolušuvnnat ja eará čálalaš ávdnasat ráhkaduvvojit dađistaga ja lágiduvvojit nehttii.
Tjaatsegh, resolusjovnh jïh jeatjah tjaalaldahkh mah konferansesne dorjesuvvieh nedtesne bïejesuvvieh guktie aelhkie sjædta dejtie gaavnedh.
Veahkki Sámedikki gulahallanossodat lea olámuttus miehtá konferánssa ja sáhttá veahkehit preassalahtuid.
Viehkiehtæjjah jïh viehkie Saemiedigkien kommunikasjovnegoevtese lea stïeresne abpe konferansesne goh viehkie preessen lïhtsegidie.
Neahtta ja sosiála mediat
Nedte jïh sosijaale meedijah
Facebook: World Conferanse on Indigenous Peoples 2014 Twitter: @wcip2014 Sámediggi: www.sametinget.no/Alta2013 Hashtags Twitteris: #wcip2014 og #alta2013
Facebook: World Conferanse on Indigenous Peoples 2014 Twitter: @wcip2014 Saemiedigkie: www.sametinget.no/Alta2013 Hashtags Twitter ’ isnie: #wcip2014 og #alta2013
Áltá 2013 lágiduvvo Finnmarkshallenis Álttás.
Alta 2013 öörnesåvva Finnmarhkehaallesne Altesne.
Eanet dieđuid hálla birra ja daid fasilitehtaid birra mat doppe leat, addá beaivválaš jođiheaddji Tommy Hæggernæs, tel. +47 908 77 868 dahje Sámedikki gulahallandirektevra Jan Roger Østby, tel. + 47 481 44 696.
+47 908 77 868 jallh Saemiedigkien kommunikasjovnedirektöörine Jan Roger Østby, tell. + 47 481 44 696.
Sámegiella nanostuvva - Sametinget
Gïelekampanje aalka - Sametinget
Sámegiella nanostuvva
Gïelekampanje aalka
Giellaávžžuhusdoaibmaráđđi lea otne doallan vuosttaš čoahkkima Sámedikkis.
Gïelekampanjeraerie sov voestes tjåahkoem daan biejjien saemiedigkesne åtneme.
Giellaávžžuhusdoaibma álggahuvvo Ávžžuhusdoaibmaráđđi lea vuosttaš čoahkkimis ságastallan dehálaš fáttáid birra dego sámegiellaoahpahus, giellapolitihkka ja giela geavaheapmi servodagas.
Kampanjeraerie sov voestes tjåahkosne vihkeles aamhtesh digkiedamme, goh ööhpiedimmieh saemien gïelesne, gïelepolitihkh jih gïelenuhtjemem ektievuekesne.
Seminára
eminarijume
Ávžžuhusdoaibmaráđđi áigu doallat seminára fáttáin Gádjut giela 2008 álgogeažis.
Kampanjeraerie soejkesje seminarijumem 2008 aalkosne utnedh, mejnie teemine
Statusloktaneapmi
Daltese-bäjjanimmie
Okta dain deháleamos doaimmain mainna ráđđi ferte bargat lea geahččalit rievdadit miellaguottuid go guoská sámegiela geavaheapmái.
Akte dejstie vihkelommes aamhtesijstie maam raerien lea, attityde-värrhtoedimmiem öörnedh gåessie saemien gïelem nuhtjedh.
- Mii háledit oaidnit ahte giela status loktana, deattuha Joseph Fjellgren gii lea evttohuvvon ságadoallin ávžžuhusdoaibmaráđis.
- Mijjieh sïjhtebe daltese-bäjjanimmiem saemien gïelesne vuejnedh, Joseph Fjellgren dam jeahta, giem aaj raeriestamme sjïdteme goh kampanjeraerien åejvie.
Joseph Fjellgren lea leamaš doaimmalaš Sáminuoras ja jođihan prošeavtta Mijjen Giele ulbmiliin ođđasislihkkastahttit orjješsámegiela.
Joseph Fjellgren lea Sáminuorra ’ sne eadtjalgehteme orreme jih prosjektem
Ođđasislihkkandoaibma
Gïele-jieliehtimmie
- Mii háledit bargat dan ovdii ahte sámegiella galgá oažžut diehttelaš saji juohkelágán dásis sámeservodagas.
- Mijjieh sïjhtebe barkedh guktie saemien edtja tjarke sijjiem åadtjodh gaajhkene daltesinie dennie saemien ektievuekesne.
Lea giela ođđasislihkkandoaibma, čilge Fjellgren.
Dïhte jis gïele-jieliehtimmien bïjre lea, Fjellgren bïhkede.
Ávžžuhusdoaibma ráđi lahtut leat Per Jonas Parffa (Sámiid oahpahusguovddáš), Mikael Vinka (Upmeje universitehta), Monica Sandström (Sámeskuvlastivra), Joseph Fjellgren ja Britt Inger Tuorda (goappašagat válljejuvvon sámediggestivrras).
Kampanjeraeresne leah Per Jonas Parffa (Saemie-ööhpehtimmie jarnge), Mikael Vinka (Upmejen universiteete), Monica Sandström (Saemieskuvlen ståvroe), Joseph Fjellgren jih Britt Inger Tuorda (gåabpegh saemiedigkien ståvroste veeljesåvveme).
Oktavuohta
Gaskesadtemasse
Joseph Fjellgren, mobil 070-600 86 90
Joseph Fjellgren, tel. 070-600 86 90
Nominera pristagare till Gollegiella (Kopia) - Sametinget
GULLIEGÏELE – Noerhtelaanti saemien gïelebaalhka - Sametinget
Evttot evttohasa Gollegiela giellabálkášupmái
GULLIEGÏELE – Noerhtelaanti saemien gïelebaalhka
GOLLEGIELLA - Davviriikkalaš sámi giellabálkkašupmi geigejuvvo čakčat 2014. Dus lea vejolašvuohta evttohit gelbbolaš bálkkašumi vuoiti !
GULLIEGÏELE – Noerhtelaanti saemien gïelebaalhka govhteden aejkien vadtasåvva tjaktjen 2014 dennie fïerhten jaepien tjåanghkosne saemieministeri jïh saemiedigkiepresidenti gaskem Helsinkesne.
Giellabálkkašupmi addojuvvo ovttaskas olbmui dahje organisašuvdnii Norggas, Ruoŧas, Suomas dahje Ruoššas sámegiela ovddideamis.
Gïelebaalhka vadtasåvva aktegsalmetjidie jallh åårganisasjovnide Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jallh Russlaantesne mah saemiengïelen evtiedimmien åvteste berkieh.
Giellabálkkašumi leat ásahan sámeáššiin vástideaddji ministarat Norggas, Ruoŧas ja Suomas ovttas dáid riikkaid sámediggepresideanttaiguin.
Gulliegïele - Noerhtelaanti saemien gïelebaalhka – lea tseegkesovveme ministerijstie mej dïedte saemien aamhtesi åvteste jïh saemiedigkiepresidentijste Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne.
Bálkkašupmi geigejuvvo juohke nuppi jagi ja dat juhkkojuvvui vuosttaš geardde jagi 2004.
Baalhka vadtasåvva fïerhten mubpien jaepien, voestes aejkien lij 2004.
Bálkkašumi sturrodat lea 15 000 euro.
Gïelebaalhkan stoeredahke lea 15 000 euro.
Giellabálkkašumi ulbmil Giellabálkkašumi ulbmilin lea váikkuhit sámegiela ovddideapmái, gárggiidahttimii ja seailluheapmái Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas.
Gïelebaalhkan ulmie Gïelebaalhkan ulmie lea saemiengïelen evtiedimmiem jïh vaarjelimmiem tsevtsedh Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne.
Gii sáhttá oažžut bálkkašumi ?
Gie maahta baalhkam åadtjodh ?
Giellabálkkašupmi juhkkojuvvo ovttaskas olbmuide, joavkkuide, servviide ja ásáhusaide geat leat bidjan erenoamáš návccaid ovddidit sámegiela čálalaččat, njálmmálaččat dahje eará láhkái. Giellabálkkašupmi sáhttá addojuvvot iešguđetlágan bargguid vuođul.
Gïelebaalhka vadtasåvva aajnehke almetjidie, dåehkide, åårganisasjovnide, siebride jïh institusjovnide mah leah åajvoehlaakan tjaaleldh, njaalmeldh jallh jeatjah barkoen tjïrrh saemiengïelen evtiedimmien jallh vaarjelimmien åvteste barkeme.
Bálkkašumi sáhttá juhkkojuvvot eanet go ovtta vuoitái.
Gåarede baalhkam juekedh jienebi baalhkavitniji gaskem.
Evttot kandidáhtat !
Raeresth dov kandidaatem !
Ovttaskas olmmoš, joavkkut, searvvit, ásáhusat ja eiseválddit Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas sáhttet evttohit kandidáhtaid jagi 2014 giellabálkkašupmái.
Almetjh, åårganisasjovnh, institusjovnh jïh reerenassh Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne bööresuvvieh kandidaath raeriestidh daan jaepien gïelebaalhkese 2014.
Sádde evttohusat bálkkašumi vuoitin oktan čálalaš ákkastallamiin, mii sáhttá leat eanemusat 1-2 siiddu, maŋimustá miessemánu 30. beaivve 2014 čujuhussii:
Dijjieh tjoerede baalhkavitnijem tjaaleldh raeriestidh, aktine bïhkedassine mij jeenjemes lea 1-2 sæjroeh jïh dam daan adressese seedtedh suehpeden 30. b. 2014 åvtelen:
Gollegiella - árvvoštallanlávdegoddi Sámediggi / Saamelaiskäräjät SAJOS 99870 Anár / Inari, Finland FIN-99870 ANÁR FINLAND
Govlehtallemebïevnesh vuarjasjimmiemoenehtsasse: Gollegiella – vierhtiedimmiemoenehtse Sámediggi / Saamelaiskäräjät SAJOS 99870 Anár / Inari, Finland
info@samediggi.fi
Tel. +358 108 393 100
Tel: +358108393100
E-påaste: info@samediggi.fi
Sápmi ja EU - Sametinget
Saepmie jïh EE - Sametinget
EO-leavga.
EE-saevege.
Govva: Eurohpalaš ovttastat
Guvvie: Europan Ektiedimmie.
Sápmi ja EO
Saepmie jïh EE
EO:a guovlluguovdasaš politihka ulbmil lea lasihit ruđalaš ja sosiálalaš oktiigullevašvuođa gaskal miellahttoriikkaid ja unnidit guovlluguovdasaš eahpedássálašvuođa ja erohusaid ruđalaš ovdáneamis.
EE:n regijovnepolitihken ulmie lea ekonomije jïh sosijale ektievoete lïhtsege-laanti gaskoeh stueriedidh jïh regijovne ov-balanse jïh mij joekehts ekonomijen övtiedimmesne lea unniedidh.
Ođđa prográmmaáigodagas 2007-2013 ruhtaduvvojit guovlluguovdasaš struktuvrafoandaprográmmat sullii 8,4 milj. ruvnnuin EO-ruhtan.
Provgramh-boelhken 2000-2006 nuelesne EE medtie 195 miljardh euroh struktuvrh-fåantide vedti.
Dasalassin bohtet náššuvnnalaš ruhtadeamit seammá stuora summiin.
Abpe Sveerjese medtie 19 miljardh kråvnah lissine sjïdti.
” Sápmelaš beavdegirji ” Sámit eamiálbmogin lea sierra sadji eará unnitlogujoavkkuid ektui Eurohpas.
Saemiej lea aalkoe-almetjinie sjïere daltese jeatje unnebelåhakoe-dåehkiej vuestie.
Ruoŧa ja Suoma searvansoahpamušgirjiis EO:ai gávdno searvanáššegirji mii gohčoduvvo ” sápmelaš beavdegirji ”.
Sveerjen jïh Såevmien gaskese-dïedte EE:ese lea gaskese-tjaalege gåhtjoen ” saemien buertiegärja ”.
Soahpamušgirjjis gávdnojit čilgehusat beavdegirjjiide mat leat čadnon konstitušuvdnii, e.e. addendum 2 áššegirjái CIG 86/04.
Tjaalegisnie buerkiestimmieh leah buertiegärjaj bïjre, mah leah bïejeme konstitusjovnese, jeatjebigujmie lea addendume 2 tjaatsegasse CIG 86/04.
Das gávdno čuovvovaš čilgehus sámi álbmoga birra:
Desnie daate buerkiestimmie saemiej bïjre:
b.. Čilgehus sámi álbmoga birra Bearráigeahčuin artihkkaliidda 59 ja 60 beavdegirjjis searvansoahpamusgirji ja searvanáššegirjjiid birra Gonagasriikka Danmárkku … Suoma republihka ja Gonagasriikka Ruoŧa várás dovddasta konferánsa geatnegasvuođaid ja dahkamušaid mat Ruoŧas ja Suomas leat sámi álbmoga ektui náššuvnnalaš ja gaskariikkalaš rievtti mielde.
b. Buerkiestimmie saemiej bïjre Krööhkestimmine artikeli 59:esne jïh 60:esne buertiegärjesne gaskese-buertiegärjaj jïh gaskese-tjaalegi bïjre Gåangkarïjke Danmarkese, … Republihke Såevmie jïh Gåangkarïjke Sveerje konferanse byjhke aelide jïh lååjkesdahkide mejtie Sveerje jïh Såevmie saemiej vuestie nasjovne jïh gaskenasjovne reaktoej mietie åtna.
Konferánsa gávnnaha ahte Ruoŧŧa ja Suopma leaba nannosit mearridan ahte seailluhit ja ovddidit sámi álbmoga birgenvejolašvuođaid, giela, kultuvrra ja eallinvuogi ja bearráigeahččat ahte sámi kultuvra ja sámiid birgejupmi leat sorjjavaččat primára dienasgáldduin nugo boazodoallu sápmelaš árbevirolaš guovlluin.
Konferense jååhkesje Sveerje jïh Såevmie hov leah nännoestamme dah tjuerieh saemiej jielemasse-nuepieh, gïele, kultuvre jïh jïelemevuekie vaarjelidh jïh övtiedidh jïh aaj krööhkestidh ahte primäre jieleme-aajegh goh båatsoe-jieleme leah maadth-repmie saemien kultuvrese jïh saemiej jielemassese tradisjovne dajvesne.
Sierra EO-prográmmat Sámediggi lea dan rájis go Ruoŧŧa searvvai miellahttun EO:as aktiivvalaččat bargan sierra prográmmaiguin sámi guovlui ceggendihte ruđalaš eavttuid šaddamii ja bargguide kultuvra- ja fitnodatossodagas.
Saemiedigkie lea männgan Sveerje EE:en sïjse veedtsi eadtjohke-laakan sjïere EE-programigujmie saemiedajvese barkeme juktie ekonomije nuepieh sjïdtemen jïh ientemen åvteste stueriedidh kultuvren jïh jielemassen sektovri sisnie.
Sámi EO-prográmmat, Ulbmil 2 ja Interreg III A, maid Sámediggi ovddasvástidii áigodagas 2000-2006 leat ollislaččat juohkan 141 565 644 ruvnnu ovdánahttinprošeavttaide.
Saemien Eu-provgrammh, Ulmie 1 jïh Interreg III A, mah lin Saemiedigkien dïedte boelhken 2000-2006 ” joekedin ” 252 miljovnh kråvnah.
Doarjagat EO:a struktuvrafoanddain gáibidedje náššuvnnalaš almmolaš mielruhtadeami 35-50 %:ain prošeavttaid ollislaš goluin.
Jis edtja dåarjoeh EE:n struktuvre-fåanthijste åadtjodh, dle tjoerh nasjovne dåarjoem utnedh mij lea gaske 35-50 procenth abpe projekten åeseste.
Prográmmaáigodat 2007-2013 Áigodagas 2007-2013 leat Ulbmil 2-prográmma ja Báikegoddeprográmma (mii goitge ii leat struktuvrafoandaprográmma) muhtin muddui boahtan Ulbmil 1-prográmma sadjái.
Regijovne myndigheth, tjielh jïh lokale saemien aktörh leah sijjen barkosne konkrete övtidimmie-projektine EE-provgrammi sisnie sinsitnide geatskanamme.
Sámiin eai leat šat iežas mearridanjoavkkut. Dan sadjái Sámediggi nammada ovddasteddjiid bearráigeahččolávdegottiide.
Saemien instistusjovnh, sïjth, siebrieh, stiftelsh jïh jeatjah aktörh tjabrehtovveme beetneh-vierhtieh sijjen projektide ohtsedidh jeatjijstie goh sijjen tradisjovne dåarjoe-kanaalijste.
Interreg-prográmmat ellet viidáset rievdademiin ahte sámi guovlu lea stuorrun ja ii leat šat juhkojuvvon máŋggaid prográmmaide.
Mij destie sjïdteme lea stuerebe laavenjosteme tjieltigujmie jïh regijovne jïh staaten myndighetigujmie.
Eanet ovttasdoaibma Guovlluguovdasaš eiseválddit, gielddat ja báikkálaš sámi fuolaheaddjit leat lahkonisgoahtán nuppiid barggus konkrehtalaš ovdánahttinprošeavttaiguin EO-prográmmaid ráma siskkobealde.
Ulmie
Mihttomearri Váldo mihttomearri sámi EO-prográmmaiguin lea ahte nannet ja ovddidit sámi kultuvrra ja sámi servodateallima.
Åejjie-ulmie saemien EE-provgrammide lea saemien kultuvre jïh siebredahkh-jieleme nännoestidh jïh övtiedidh.
Hástalus lea nannet ja seailluhit árbevirolaš ealáhusheiveheami ja seammás hábmet eavttuid ovddidandihte ođđa eallinávccalaš doaimmaid.
Pryöveme lea tradisjovne jieleme-sjïehtesjimmie nännoestidh jïh gorredidh jïh seamma aejkien nuepieh orre jieliestïerhke darjomh skaepiehtidh.
Guhkilmas ulbmil lea sierranas ja ovddiduvvon sámi fitnodateallin mii vuođusta luonddubirrasis, kultuvrras ja árbevierus.
Ulmie guhkies våårjosne lea juekeme jïh övtiedamme saemien jielemasse mij tseegkeme lea iktiedimmesne byjresken, kultuvren jïh tradisjovnen gaskoeh.
Lea dehálaš doarjut ja ovddidit árbevirolaš sámi máhtu, alit oahpahusa ja dutkama mat leat heivejuvvon sámi dilálašvuođaide.
Vihkeles tradisjovne saemien maahtoe nuhtjedh jïh övtiedidh, jïh jillebe ööhpehtimmie jïh doedtkeme mij samiej tsiehkide sjïehtedidh.
Mii lea dáhpáhuvvan dan rájis go Eallinbiras dohkkehuvvui borgemánus 2009 ?
Mij deahpadamme männgan Jielemebyjresem dååhkasjehti mïetsken 2009 ?
- Sametinget
- Sametinget
Mii lea dáhpáhuvvan dan rájis go Eallinbiras dohkkehuvvui ?
Mij deahpadamme männgan Jielemebyjresem dååhkasjehti ?
Lea vássán eanet go guokte jagi dan rájis go Sámediggi dohkkehii Eallinbirasprográmma.
Daelie guhkebem enn göökte jaepide juassah Saemiedigkie Jïelemebyjreseprogrammem dååhkasjahti.
Dás lea čoahkkáigeassu mii lea dáhpáhuvvan Eallinbirasbarggus dan rájis go dohkkehuvvui 2009.
Daesnie åeniedimmie man bïjre mij Jïelemebyjresebarkosne deahpadamme 2009:n männgan gåessie dååhkasjahti.
Eallinbirrasis lea stivrenjoavku mii lea vuoruhan eallinbirasprográmmas áigodahkii 2009-2011.
Jielemebyjrese ståvroedåehkiem åtna mij veeljeme mejtie åvtemes bïejedh jielemebyjreseprogrammesne boelhkese 2009-2011.
Golbma oasseulbmila mearriduvvojedje vai galgá duohtandahkat dan oppalaš ulbmila:
Golme nuelienuepieh bïjre nännoesti juktie maehtedh dejtie bijjemes nuepide jaksedh:
Nanu eallinbiras
Nännoes jielemebyjrese
Árbevirolaš diehtu ja
Dejpeladtje maahtoe jih
Dássadas ovdáneapmi (gos ođđaáigasaš ja árbevirolaš diehtu ovttastahtto).
Balanseereme öövtiedimmie (ektiedasse daaletje jih dejpeladtje maahtojste).
Mii leat bargan daiguin golbma oasseulbmiliiguin máŋgga ládje ja máŋga ulbmiljoavkkuiguin, sihke iežamet vuolggahemiid bokte ja maid geahččalanprošeavtta ruhtadeami bokte j. n. a. Dás vuolil vuosehit dan rukses láiggi mii lea láidestan barggu dássážii.
Mijjieh dej golme nuelieulmiejgujmie ovmese vuekiejgujmie barkeme, dovne jïjtjemh råajvarimmiej tjïrrh jih dan tjïrrh mijjieh vïerhtieh pilotprojektide vedteme j. v. n. Daennie vuelnie vuesiehtibie dam rööpses laejkiem man mietie libie barkeme.
Árbediehtu
Árbediehtu
Čuovvovaš doaimmat leat čadnon Eallinbirrasii ja árbedihtui:
Daejtie darjomidie leah Jielemebyjrese jih árbediehtu:se viedteldahkesne dorjesovveme:
Geahččalanprošeakta boazodoalus Loga eanet
Pilotprojekth båatsoejieliemasse
Boahtteáigekonferánsa Liksjoes
Båetijebiejjiehkonferanse Liksjosne
Plána Sámedikki boahttevaš strategalaš bargguin árbedieđuin lea dahkkon
Soejhkesjimmiem Saemiedigkien båetijen strategijes barkojde árbediehtu:ine tjaalasovveme
Ovttasbargoprošeakta Sámedikki ja CBM ” Boazu indikáhtorin ” gaskkas lea bidjon johtui.
Ektiebarkoeprosjekte Saemiedigkien jih CBM ” Renen som indikator ” gaskemsh aalkeme.
Prošeavttas guokte diehtooktiibidjama galget buktot ovdan, okta akademalaš dutkama birra ja okta árbevirolaš dieđu birra.
Prosjektesne edtja göökte maahtoetjaalegh tjaaledh, akte mij aakademiken dotkemen bïjre jih akte mij dejpelatjen maahtoen bïjre.
Dain galgá dahkkot analysa vai oažžu ovtta syntesa mii sáhttá addit viidábut ja čielgaseappot gova bohcco váikkuhusas eatnamiidda.
Dejstie edtja dle aanalysem darjodh juktie syntesem åadtjodh mij maahta gamtebe jih tjïelkebe guvviem vedtedh guktie bovtsh eatnemen tsevtsieh jih doehtieh.
Traineeprográmma Buolvas buolvvaj gullo dán prošektii.
Traineeprogramme Buolvas buolvvaj biehkie daennie programmeste.
Bargu nuoraiguin
Barkoe noerigujmie
Eallinbirrasis Sámediggi bargá nuoraiguin sierra ládje, eanemus ná láhkái:
Jielemebyjreseprosjektesne Saemiedigkie ovmese vuekiejgujmie noerigujmie barka, v.g.:
Ovttasbargguin Sáminuorain.
Ektiebarkoe Sámi Nuorat:ine
Lahka ovttasbargu Jåhkåmåhke gielddain Jokkmokk Winter Conference bargguin
Johkemehkien tjïelte lïhke barkedh Johkemehkien Daelvie Konferansen bïjre
Váldit mielde nuoraidovddasteddjiid bargojoavkkuide, referánsajovkkuide
Noerh barkoe- jih reeferensdåehkine meatan vaeltedh
Eallinbirrasa nanusmahttin sámi servodagas
Barkedh guktie Jielemebyjrese saemien siebredahkese sjiehtesje
Čákkit lea bargojoavkku namma gos sierra formálalaš ja eahpeformálalaš jođiheaddjit sámi servodagas bovdehuvvojedje bargat áššiin got mii implementeret Eallinbirrasa ja Eallinbirrasa váldo prinsihpaid sierra joavkkuin ja organisašuvnnain sámi servodagas.
Čákkit lea barkoedåehkie misse bööri ovmese formelle jih informelle åajvaladtjh saemien sïebredahkeste meatan årrodh barkedh gyhtjelassine guktie Jielemebyjreskem jih dan bijjemes prinsijph måedtie-såårts dåehkine jih åårganisasjovnine saemien siebredahkesne bïejedh jih sjïehtesjidh.
Implementeren lea juo álgán muhto plána joatkašuhtti bargui lea maid bukton ovdan Sara Larssonis.
Implementeringem joe aalkeme jih Sara Larsson aaj soejhkesjimmiem dorjeme båetijen barkose.
Sámedikki politihkkarat ja jođiheapmi galget maid meannudit dán plána ovddosguvlui.
Soejhkesjimmiem daelie vuertieminie Saemiedigken politihkerh jih åejviedåehkie edtjieh vielie dejnie barkedh.
Boahtteáigekonferánsa Liksjoes 2010 ja Aerviesjaevries 2011 Sámediggi bovdii sárdnideddjiid geat sáhtte movttiidahttit ja buktit ođđa jurdagiid ságastallamiin árbevirolaš dieđu, giela, (de) koloniserema sohkabealrollaid ja iežá fáttaid birra.. Beroštupmi konferánssas leai stuorat ja árvvoštallan vuosehii ahte oasseváldit ledje oalle positiivvalaččat lágideapmái. Evttohusat joatkašuhtti bargui boahtteáige konferánsii gávdno.
Båetijebiejjieh-konferanse Liksjosne 2010 jih Aerviesjaevresne 2011 Saemiedigkie håaloestäjjah bööri gieh maehtiejin skreejrehtidh jih orre åssjalommoeh buektedh soptsestimmide mej bïjre dejpeladtje maahtoej, gïeli, (de) koloniseringen, könsroller j. v. Konferansese stoerre ïedtjh jih vïhtestimmiem vuesiehti dah gieh meatan orreme hov vïenhtin ålvas buerie öörnege.
Sámedikki čállingoddi
Saemiedigkien kaanslije
Doaimmat bargovehkii mii lea čadnon Eallinbirrasii
Barkoe barkijigujmie gieh Jielemebyjresasse viedteldahkesne:
Bargiidbeaivvit Bihtámis miessemánus 2010 fáttain Eallinbiras
Barkijhbiejjieh Piteå:sne suehpeden 2010 mej teema Jielemebyjreske
Boahtteáigekonferánssat Liksjoes ja Aerviesjaevries
Båetija biejjieh-konferanse Liksjosne jih Aerviesjaevresne
Sámedikki njuolga dálkkádat ja birasváikkuhus: Plána buktit ovdan birasjođihanvuogádagaid Sámediggái lea váldon ovdan.
Saemiedigkien direekte klimate jih byjresketsevtseme: Soehjkiesjimmie tjaaleme guktie byjreskeåvtehkesysteeme (daaaroen: miljöledningssystem) åvtese bïejedh.
Birasjođihanvuogádat lea láhkagáibádus.
Laake byjreskeåvtehkesysteeme kriebpesje.
Ášši lea jođiheamis vuordime mearrádusa ja čađaheami !
Gyhtjelassem åejviehdåehkien luvnie vuertieminie nännoestimmien bïjre jih dorjesovveme sjidtedh.
Moadde bargi leat oasselastán gurssas " Dialog för naturvård ".
Naakenh barkijh kuvsjesne Dialog för naturvård:sne meatan orreme.
Arbetsstipendier till samiska författare D - Sametinget
Arbetsstipendier till samiska författare Å - Sametinget
Bargostipeanddat sámi čálliide
Barkoestipendijumh saemien tjaelijidie
Sámedikki kulturráđđi háleda movttidahttit sámi čáppagirjjálašvuođa olggosaddima Ruoŧas.
Saemiedigkien kultuvreraerie säjhta saemien litteratuvre-låhkojde sveerjesne skreejrehtidh jïh dan dïehte barkoestipendijumh saemien tjaelijide byjjehtidh, fïerhten 50.000 kr..
Sámedikki kulturráđđi juohká dal vihtta bargostipeandda á 50 000 ruvnnu sámi čálliide.
Kultuvreraerie säjhta nuepieh jïenebh saemide vedtedh, stipendijumem ohtsedidh, jïh ij leah daelie naan
Kulturráđđi háleda addit eanet sámiide vejolašvuođa ohcat stipeandda ja danin váldá eret ovdalaš olggusaddingáibádusa.
krïebpesje, goh arebi publisereme maam. Mohte dïhte ohtsije tjoevere tjaeledh naaken dejnie saemien
Eaktu lea ahte ohcci galgá čállit sámegillii ja leahkit doaimmalaš Ruoŧas.
smaarehgïeline jïh svöörjesne edtja darjoemisnie årrodh.
Maŋemus ohcanbeaivi lea 1 b. skábmamánus 2008.
Minngemes ohtsemebiejjie lea rahkan 1 b. 2008.
Ohcanskovvi gávdno olgešspálttas.
Kultuvregïetedallije Anna Sarri, teel.
Jus leat jearaldagat: Kulturgieđahalli Susanne Idivuoma, tel. 0980-780 57 dehe sadjásaš kulturgieđahalli Anna Sarri, tel. 0980-780 37 dehe kulturráđi ságadoalli Per Gustav Labba, tel. 073-817 71 02.
kultuvregïetedallije Susanne Idivuoma, teel. nr. 0980-780 57, jallh
SÁMEGIELA ÁRVOVUOĐĐU... 6
Tjïertestimmieh... 6
NAŠUVNNALAŠ LÁHKAMEARRÁDUSAT... 6 RIIKKAIDGASKASAŠ KONVENŠUVNNAT JA JULGGAŠTUSAT... 8 SÁMEDIKKI STIVRENDOKUMEANTA GIELA DÁFUS... 9
Gaskenasjovnaale konvensjovnh jïh bæjhkoehtimmieh... 9
Ovttasbargošiehtadusat guovttegielalašvuođadoarjagiid geavaheami birra... 9 Ovttasbargošiehtadusat fylkkasuohkaniiguin... 10 Davviriikkalaš ovttasbargu – Sámi parlamentáralaš ráđđi... 10 OVDDASVÁSTÁDUSJUOHKU SÁMEGIELA DÁFUS... 10 Sámediggi... 10
Laavenjostoelatjkoeh åtnoen bïjre guektiengïelevierhtijste... 10
Sámi giellaguovddážat... 11 Departemeanttat... 11 Fylkkamánni... 12 Suohkanat ja fylkkasuohkanat... 12 MÁHTTOVUOĐĐU... 12
Saemien gïelejarngh... 12
MÁHTTU IEŠGUĐETGE GIELLADILIID BIRRA... 15 Davvisámi eanetloguguovlu... 15 Davvisámi unnitloguguovllut... 15 Julevsámi giellaguovlu... 16 Lullisámi giellaguovlu... 16
Noerhtesaemien jienebelåhkoedajve... 17
Nuortalašsámi ja bihtánsámi giellaguovllut... 16 Sámegiella gávpogiin... 17 MÁHTTU ALMMOLAŠ SÁMI GIELLAPLÁNEMA BIRRA... 17 MÁHTTU ALMMOLAŠ GIELLAPLÁNEMA BIRRA SKANDINÁVIA OLGGOBEALDE... 18 GUOVDDÁŠ HÁSTALUSAT... 18
Noerhtesaemien unnebelåhkoedajvh... 17
ÁŊGIRUŠŠANSUORGI 2: SÁMEGIELA RÁMMAEAVTTUT... 24
2
ÁŊGIRUŠŠANSUORGI 3: GIELLAGEAVAHEADDJIT... 29 ÁŊGIRUŠŠANSUORGI 4: SÁMEGIELA GEAVAHEAPMI... 32
Barkoesuerkie 3: Gïeleutnijh... 32
EKONOMALAŠ JA HÁLDDAHUSLAŠ VÁIKKUHUSAT... 35
Barkoesuerkie 4: Åtnoe saemien gïeleste... 35
Ii mihkkege
ij mejtegh
Ii mihkkege nu čiekŋalit seaillo olbmuid luhtte go eatnigiella mii jurdagiid luvve lebbe miellamet ja liniidahttá eallinvuogi
goh ietniengïele
Álggahus
och lenar
Dáinna dieđáhusain áigu Sámediggi ovddidit bajimus dási politihka sámegiela birra, mii galgá čujuhit ja čielggadit prinsihpalaš áššiid sámegiela geavaheami ja ovddideami olis.
Saemiedigkie sæjhta daejnie bïevnesinie aktem bijjemes politihkem buektedh saemien gïelen bïjre; mij edtja otnjegem vuesiehtidh jïh prinsihpeles gyhtjelassh tjïelkestidh åtnoen jïh evtiedimmien bïjre saemien gïeleste.
Sámedikki váldomihttu sámegiela ovddideami oktavuođas lea lasihit giellageavaheddjiid logu ja loktet sámegiela geavaheami.
Saemiedigkien åejvieulmie juktie saemien gïelem evtiedidh lea utnijelåhkoem lissiehtidh, jïh åtnoem lissiehtidh saemien gïeleste.
Jus dáid ulbmiliid galgá olahit, de lea dárbbašlaš čielggadit válddi ja ovddasvástádusjuogu Sámedikki ja ráđđehusa gaskka.
Juktie daejtie ulmide jaksedh dle daerpies faamoesuerkide jïh dïedtejoekedimmiem tjïelkestidh Saemiedigkien jïh reerenassen gaskem.
Dákkár čielggadeapmi mielddisbuktá ahte lágat ja rámmaeavttut árvvoštallojuvvojit ja rievdaduvvojit.
Gosse edtja naemhtie tjïelkestidh dle tjuara laakh jïh mierietsiehkieh gïehtjedidh jïh jarkelidh.
Dát lea dán dieđáhusa váldofokus.
Daate åejviefokusem åtna daennie bïevnesisnie.
Sámediggedieđáhus sámegiela birra sisttisdoallá hástalusaid, ulbmiliid ja strategiijaid 4 áŋgiruššansuorggis;
Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre haestemh, ulmieh jïh strategijh ållermaahta, 4 barkoesuerkiej sisnjeli;
Ovddasvástádus sámegillii
Dïedte saemien gïelen åvteste
Sámegiela rámmaeavttut
Mierietsiehkieh saemien gïelese
Giellageavaheaddjit
Gïeleutnijh
Sámegiela geavaheapmi
Åtnoe saemien gïeleste
Sápmelaččaid iešmearridanvuoigatvuohta iežamet giela, kultuvrra ja eallinvuogi hárrái lea nannejuvvon našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš lágain.
Saemiej reakta jïjtje nænnoestidh mijjen gïelen, mijjen kultuvren jïh jieledevuekien bïjre lea vihtiestamme nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale laakine.
Dát mielddisbuktá ahte sámi álbmogis lea vuoigatvuohta mearridit guđe guvlui boahttevaš giellapolitihkka galgá mannat.
Daate sæjhta jiehtedh saemiej lea reakta otnjegem nænnoestidh dan båetijen aejkien gïelepolitihkese.
Mis lea maid vuoigatvuohta oahppat ja geavahit sámegiela.
Mijjen aaj reakta lïerehtimmiem åadtjodh jïh saemien gïelem nåhtadidh.
Vaikko gávdnojit našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš mearrádusat, de lea ain stuora lávki giellageavahanvuoigatvuođa ja dan duohta vejolašvuođa gaskka ahte geavahit ja ovddidit giela servodagas.
Jalhts nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale nænnoestimmieh gååvnesieh, dle læjhkan akte guhkies sïlle gaskem dam reaktam gïelem nåhtadidh, jïh dam tjïelke nuepiem gïelem nåhtadidh jïh gïelem evtiedidh siebriedahkesne.
Sámediggedieđáhus sámegiela birra čilge ja ságaškuššá makkár rolla ja politihkalaš váldi Sámedikkis galgá leat giellagažaldagain.
Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre buerkeste jïh digkede maam råållide jïh politihkeles faamojde Saemiedigkie edtja gïelegyhtjelassine utnedh.
Lea dárbu čielgaset ovddasvástádusjuhkui, buoret oktiiheiveheapmái doaibmabijuid dáfus ja buriid reaidduide boahttevaš giellavuoruheami dáfus.
Daerpies aktine tjïelkebe joekedimmine dïedteste, buerebe iktedimmie råajvarimmijste jïh hijven dïrregh dan båetije gïelebarkose.
Go Sámelága giellanjuolggadusat bohte fápmui 1992:s, nannejuvvui maiddái lágas guđet suohkanat galge leat mielde sámegiela hálddašanguovllus.
Gosse saemielaaken gïelenjoelkedassh eelkin juhtedh 1992, dle aaj laakine vihtesti mah tjïelth mah edtjin meatan sjïdtedh saemien gïelen reeremedajvesne.
Ráddjejuvvon mearri suohkanat leat váldojuvvon mielde dán guvlui, ja dát suohkanat leat geatnegahtton bálvalit iežas álbmoga sámegillii.
Akte onne låhkoe tjïeltijste lea meatan daennie dajvesne, jïh daah tjïelth dïedtem utnieh sijjen årroejidie saemien gïelesne hoksehtidh.
Dat ahte sámelága giellanjuolggadusat dušše gusket hálddašanguovllu suohkaniidda, lea iešalddis stuora hástalus danne go dát ii atte sámegielat álbmogii Norggas ovttalágan vuoigatvuođaid geavahit ja oahppat sámegiela.
Nov lea akte stoerre haesteme saemielaaken gïelenjoelkedassh ajve tjïeltide reeremedajvesne feerhmie, dan åvteste dah saamastallije årrojh Nöörjesne eah seamma reaktam utnieh nåhtadidh jïh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
Seammás čájehit iešguđetlágan evalueremat ja kártemat ahte suohkanat eai ollásit nagot doallat iežaset geatnegasvuođa fállat bálvalusaid guovtti gillii.
Seamma tïjjen dle ovmessie vuarjasjimmieh jïh goerehtallemh vuesiehtieh dah tjïelth eah ellieslaaken nahkesjh sijjen dïedtem illedh guektiengïeleldh dïenesji bïjre.
Ássanminstara rievdan ja ođđa suohkaniid fátmmasteapmi sámegiela hálddašanguvlui maŋemus jagiid čájeha ahte lea dárbu ođasmahttit sámelága giellanjuolggadusaid.
Jarkelimmie årromeguvveste jïh sjïehtesjimmie orre tjïeltijste saemien gïelen reeremedajvese dej minngemes jaepiej, vuesehte daerpies saemielaaken gïelenjoelkedasside staeriedidh.
Dieđáhus gieđahallá dán čuolmma ja nanne ahte almmolaš hálddašeapmi lea stáhta ovddasvástádus ja ahte sámegielat álbmogis lea vuoigatvuohta oažžut bálvalusaid sámegillii beroškeahttá gos orrot.
Bïevnese daam dåeriesmoerem digkede, jïh vihteste byögkeles reereme akte staateles dïedte, jïh dah mah saemiestieh reaktam utnieh hoksehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne, saaht gusnie årroeminie.
Dát mielddisbuktá ahte sámelága giellanjuolggadusat galget gustot miehtá riikka.
Daate sæjhta jiehtedh saemielaaken gïelenjoelkedassh edtjieh abpe laantem feerhmedh.
Sámediggedieđáhus luohpá dálá hálddašanmodeallas ja oaidná baicca daid suohkaniid mat leat mielde dálá hálddašanguovllus ovttasbargoguoibmin sámegiela nannen- ja ovddidanbarggus.
Saemiedigkiebïevnese daan beajjetje reerememaallem heajhta, jïh buerebh vuajna dah tjïelth mah leah reeremedajvesne daan biejjien, goh laavenjostoeguejmieh eevtjemisnie jïh evtiedimmesne saemien gïeleste.
Dát mearkkaša ahte leat guovttesuorat ovddasvástádusjuohku, gos Stáhtas lea ovddasvástádus almmolaš bálvalusaide ja nu maiddái ekonomalaš ja hálddahuslaš ovddasvástádus das ahte suohkanat, fylkkasuohkanat ja almmolaš ásahusat bálvalit sámegielat álbmoga sámegillii.
Daate sæjhta jiehtedh dïedte guektelen juakasåvva, gusnie Staate dïedtem åtna byögkeles dïenesji åvteste jïh naemhtie daam ekonomeles jïh reereles dïedtem åtna ihke tjïelth, fylhkentjïelth jïh byögkeles institusjovnh dejtie saamastallije årroejidie saemiengïelesne hoksehtieh.
Sámedikkis lea ovddasvástádus ovddidit sámegiela, ja oaidná dárbbu nannet ovttasbarggu ja resurssaid sámegiela ovddidanbarggus iešguđetge dásiin servodagas.
Saemiedigkien lea dïedte saemien gïelem evtiedidh, jïh vuajna daerpies laavenjostoem jïh vierhtide eevtjedh, juktie gïelem evtiedidh ovmessie daltesinie siebriedahkesne.
Dát rievdadus mielddisbuktá dárbbu lávdegoddái mas lea mandáhtta čielggadit ja evttohit rievdadusaid lágain, válddiin ja ovddasvástádussurggiin mat gusket sámegillii
Daejnie jarkelimmine dle daerpies sjædta aktine moenehtsinie, man mandaate lea salkehtidh jïh jarkelimmieh raeriestidh laakine jïh faamoe- jïh dïedtesuerkesne saemien gïelen sisnjelen.
Váilevaš ekonomalaš, olmmošlaš ja hálddahuslaš resurssat leat stuora hástalussan sámegiela nannema barggus.
5 Gosse ekonomeles, almetjen jïh reereles vierhtieh fååtesieh, dle dïhte akte stoerre haesteme gosse barkeminie saemien gïelem eevtjedh.
Dát leat rámmaeavttut mat fertejit leat sajis vai sáhttit sihkkarastit sámegiela boahtteáiggi.
Daate lea mierietsiehkieh mah tjuerieh stïeresne årrodh jis edtja maehtedh saemien gïelen båetije aejkiem gorredidh.
Dieđáhus ságaškuššá dáid hástalusaid ja láhčá dili politihkkii mii galgá fuolahit ahte višuvnnat ja mihttomearit sámegiela nannema ja ovddideami dáfus álggahuvvojit.
Bïevnese daejtie haestiemidie digkede, jïh aktem politihkem soejkesje mij edtja viehkiehtidh visjovnigujmie jïh ulmiejgujmie nïerhkedh, juktie saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh.
Sámedikki ja Sámedikki giellapolitihka váldoulbmil sámegiela ovddideami olis lea lasihit sámegiel geavaheddjiid logu.
Saemiedigkien åejvieulmie jïh Saemiedigkien gïelepolitihke juktie saemien gïelem evtiedidh, lea låhkoem lissiehtidh dejstie mah saemien nåhtadieh.
Lea áibbas dárbbašlaš sámegiela boahtteáigái ahte sámegielagiid lohku lassána.
Eevre vihkeles saemien gïelen båetijen aejkien gaavhtan, saemiengïeleldh almetjh læssanieh.
Dieđáhus váldá vuođu dain iešguđetge giellaguovlluin ja dain dárbbuin mat gielas leat vai dat seailu, nanosmuvvá ja ovddiduvvo dain guovlluin.
Bïevnesen våarome lea dah ovmessie gïeledajvh jïh dah daerpiesvoeth gïele åtna juktie gorredidh, eevtjedh jïh gïelem evtiedidh dejnie ovmessie dajvine.
Dasto lea dehálaš ahte gávdnojit duohta vejolašvuođat geavahit giellamet máŋgga servodatsuorggis.
Aaj vihkeles tjïelke nuepieh gååvnesieh mijjen gïelem nåhtadidh jienebh siebriedahkesuerkine.
Sámegiela geavaheapmi iešguđetge dásiin servodagas ferte lasihuvvot, ja lea mearrideaddji ahte eanet ásahusat váldet ovddasvástádusa lasihit sámegiela geavaheami.
Tjuara åtnoem saemien gïeleste lissiehtidh ovmessie daltesinie siebriedahkesne, jïh eevre vihkeles jienebh institusjovnh dïedtem vaeltieh ihke saemien vielie åtnasåvva.
Sámegiela dilli lea iešguđetlágan, ii dušše gielaid gaskkas, muhto maiddái siskkáldasat gielain.
Saemien gïelen tsiehkie lea joekehts, ij ajve gïeli gaskem men aaj gïeli sisnjeli.
Dát dahká ahte fertejit leat iešguđetlágan strategiijaid sámegiela nannemii ja ovddideapmái.
Dan åvteste tjuara ovmessie strategijh utnedh juktie eevtjedh jïh evtiedidh saemien gïelem.
Jus galgá háhkat eambbo máhtu daid iešguđetge gielladiliid birra, ja nu maiddái deaivat buorebut strategiijaiguin, de lea dárbu jeavddalaččat kártet giela dili.
Juktie vielie daajroem skååffedh dej ovmessie gïeletsiehkiej bïjre, jïh naemhtie buerebelaakan dej ovmessie strategijigujmie lyhkesidh, dle daerpies aktine jaabne goerehtalleminie guktie lea gïeline.
Sámediggedieđáhus sámegiela birra lea boađus proseassas mii Sámedikkis lea.
Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre lea illedahke aktede prosesseste Saemiedigkesne.
Bargu dáinna dieđáhusain álggii stuora giellakonferánssain maid Sámediggi lágidii Romssas miessemánus 2011.
Bïevnesinie nïerhki aktine stoerre gïelekonferansine, maam Saemiedigkie öörnedi Tromsøsne suehpeden 2011.
Konferánssas ledje logaldallit iešguđetge servodatsurggiin ja attii buori vuođu dieđáhusbargui.
Konferansesne håalijh ovmessie siebriedahkesuerkijste, jïh konferanse akte hijven våarome sjïdti bïevnesen barkose.
Miessemánu ja geassemánu 2012 mielde lea Sámediggeráđđi doallan máŋga rabas čoahkkima gos leat boahtán evttohusat dieđáhussii.
Suehpeden jïh ruffien 2012 dle Saemiedigkieraerie jienebh gaahpoeh tjåanghkoeh åtneme, gusnie raerieh bïevnesasse båateme.
Leat maiddái boahtán čálalaš evttohusat dieđáhussii ovttaskas olbmuin, ásahusain ja organisašuvnnain.
Aaj tjaaleldh raerieh bïevnesasse båateme almetjijstie, institusjovnijste jïh siebrijste.
Sámediggeráđis ja Sámedikki dievasčoahkkimis lea leamaš viiddis politihkalaš digaštallan.
Akte gamte politihkeles digkiedimmie orreme Saemiedigkieraeresne jïh Saemiedigkien stoerretjåanghkosne.
Sámediggeráđđi ovddidii čilgehusa sámegiela birra áššis 18/12 Sámedikki dievasčoahkkimii.
Saemiedigkieraerie aktem tjïelkestimmiem böökti saemien gïelen bïjre aamhtesisnie 18/12, Saemiedigkien stoerretjåanghkose.
Dát lea vuođđun Sámediggedieđáhussii sámegiela birra.
Dïhte lea våarome Saemiedigkiebïevnesasse saemien gïelen bïjre.
Jahkásaš vuoruheamit ja doaibmabijut galget boahtit ovdan Sámedikki bušeahtas ja jahkedieđáhusa boađusolaheamis.
Fïerhten jaepien prijoriteradimmieh jïh råajvarimmieh edtjieh våajnoes årrodh Saemiedigkien budsjedtesne, jïh illedahkesne jaepiebïevnesisnie.
Oktasaš ipmárdusa dihte lea dehálaš čielggadit muhtun doahpagiid mat leat guovddážis dán dieđáhusas.
Juktie dam seamma goerkesem utnedh, dle vihkeles såemies dïejvesh tjïelkestidh mah sijhtieh vihkeles årrodh bïevnesisnie.
Danne háliidit čielggadit movt mii ipmirdit dáid doahpagiid.
Mijjieh sïjhtebe dannasinie tjïertesidh guktie mijjieh daejtie dïejvesidie guarkebe.
Eatnigiella: Dán dieđáhusas geavahuvvo doaba dan vuosttaš giela birra maid lea oahppan ruovttus.
Ietniengïele: Daennie bïevnesisnie nåhtadamme dan voestes gïelen bïjre maam gåetesne lïereme.
Sáhttet maiddái leat máŋga eatnigiela jus lea oahppan máŋga giela oktanis.
Maahta aaj jienebh ietniengïelh utnedh dastegh jienebh gïelh seamma tïjjen lïereme.
Eará báikkiin máilmmis (ovdamearkka dihte nuorta-asiáhtalaš riikkain) geavahuvvo eatnigiella dan čearddalaš joavkku giela birra masa gullá, beroškeahttá giellamáhtus.
Jeatjah lehkesne veartenisnie (vuesiehtimmien gaavhtan luvlie-asiatiske laantine) ietniengïele åtnasåvva goh dïejvese dan gïelese dan etnihkeles dåahkan mestie almetje båata, saaht guktie gïelemaahtoe lea.
Vuosttašgiella: Njálmmálaš, vejolaččat maiddái čálalaš, váldogiella.
Voestesgïele: Njaalmeldh, kanne aaj tjaaleldh, åejviegïele.
Oahpahusoktavuođas geavahuvvon dan giela birra maid vállje váldogiellan.
Lïerehtimmesne åtnasovveme dan gïelen bïjre mij åejviegïeline veeljesåvva.
Nubbegiella: Giella mii ii leat olbmo vuosttašgiella, muhto maid oahppá dahje lea oahppan dakkár birrasis gos dábálaččat geavahuvvo beaivválaš giellan.
Mubpiengïele: Gïele maam akte almetje ij voestesgïeline utnieh, men maam lïereminie jallh lïereme aktene byjresisnie gusnie almetjh dam biejjieladtje gïeline nåhtadieh.
Nubbegiella sáhttá maid mearkkašit buot gielaid mat eai leat vuosttašgielat, dát mearkkaša sihke nubbegiella ja amasgiella.
Mubpiengïele maahta aaj fïerhne gïele årrodh mij ij leah almetjen voestesgïele, dsj. dovne mubpiengïele jïh ammesgïele.
Giellaguoddit: Čeahpes giellageavaheaddjit mat geavahuvvojit resursaolmmožin giellaoahppama oktavuođas.
Gïeleguedtijh: Væjkeles gïeleutnijh mah vierhtiealmetjinie åtnasuvvieh gïelelïerehtimmesne.
Giellaarenat: Giellasosiologalaš doaba mii geavahuvvo báikkiid dahje ásahusaid birra gos giella lea anus.
Gïelesijjieh: Gïelesosiologeles dïejvese, nåhtadamme sijjiej jallh institusjovni bïjre gusnie gïele åtnasåvva.
Giellaguovlu: Giellageográfalaš doaba mii čilge giela leavvama.
Gïeledajve: Gïelegeografeles dïejvese mij dajvem buerkeste gusnie akte gïele åtnasåvva.
Eanetloguguovlu: Guovlu gos eanetlohku álbmogis geavaha sámegiela beaivválaš giellan.
Jienebelåhkoedajve: Dajve gusnie jienebelåhkoe årroejijstie saemien biejjieladtje nåhtede.
Guovttegielat: Olmmoš gii lea šaddan bajás guvttiin vuosttašgielain ja gii hálddaša goappašat gielaid ovtta bures, dahje olmmoš gii iežas árgabeaivvis geavaha guokte giela ja identifisere iežas goappašat gielaiguin, vaikko giellamáhttu ii leat seamma buorre goappašat gielain.
Guektiengïeleldh: Akte almetje guhte göökte voestesgïeligujmie byjjenamme, jïh mah gåabpegh gïelh seamma hijven haalvoeh, jallh akte almetje guhte sov aarkebiejjien göökte gïelh nåhtede jïh jïjtjemse gåabpaginie damtije, jalhts gïelehaalveme ij leah seamma hijven gåabpaginie gïeline.
Máŋggagielalaš: Olmmoš gii lea šaddan bajás guvttiin dahje máŋggain gielain ja gii identifisere iežas dáiguin gielaiguin ja/dahje olmmoš gii identifisere iežas máŋggain gielain ja geavaha máŋga giela iežas árgabeaivvis, vaikko giellamáhttu ii leat seamma buorre buot gielain.
Gelliegïeleldh: Akte almetje guhte gööktine jallh jienebh gïeligujmie byjjenamme, jïh mij jïjtjemse daej gïeligujmie damtije jïh / jallh akte almetje mij jïjtjemse damtije jienebh gïeligujmie jïh jienebh gïelh nåhtede sov aarkebiejjien, jalhts gïelehaalveme ij leah seamma hijven gaahkine gïeline.
Sámegiela árvovuođđu
Aarvoevåarome saemien gïelese
Sámegiella lea vuođđoárvu sámi servodagas.
Saemien gïele akte maadthaarvoe saemien siebriedahkesne.
Danne lea giela suddjen ja viidáset ovddideapmi dehálaš ii ge dárbbaš čilgejuvvot eará ládje.
Gorredimmie jïh vijriesåbpoe evtiedimmie gïeleste lea dannasinie jïjtsisnie vihkeles, jïh ij leah daerpies dam buerkiestidh jeatjah fåantojne.
Čielga mearka giela stuora mearkkašumis lea ahte čanastat sámegillii lea mearrideaddji go galgá čálihit iežas Sámedikki jienastuslohkui.
Akte tjïelke vihtiestimmie man åvteste gïele dan vihkeles, lea saemien gïele lea daerpies jis edtja jïjtjemse tjaeledh Saemiedigkien veeljemelåhkose.
Sámegiella lea okta min kultuvrra vuođđogeđggiin vaikko buohkat eai máhte giela.
Saemien lea akte dejstie maadthbiehkijste mijjen kultuvresne, jalhts eah gaajhkesh gïelem haalvoeh.
Dát lea giella maid mis lea riekti nannet ja ovddidit sihke bealisteamet indiviidan ja servodagas.
Dïhte akte gïele maam mijjieh reaktam utnebe eevtjedh jïh evtiedidh, dovne mijjen luvnie goh almetje jïh siebriedahkesne.
Dát riekti guoská beroškeahttá man bures guhtege mis odne máhttá giela.
Daate reakta faamoem åtna saaht man hijven fïereguhte mijjeste gïelem haalvoe.
Riekti min iežamet gillii lea árvu mii lea vuođđun olles gielladieđáhussii.
Reakta mijjen gïelese lea akte aarvoe mij lea våarome abpe gïelebïevnesasse.
Buohkaide geat máhttet sámegiela, lea stuora árvu beassat sámástit nu olu oktavuođain go vejolaš maiddái bearraša ja lagasbirrasa olggobealde, nu go ovdamearkka dihte almmolaš kantuvrraiguin, dearvvašvuođabálvalusain, skuvllain, girkuin ja riektedoaimmahagain.
Gaajhkesidie mah gïelem maehtieh, dle akte stoerre aarvoe saemien nåhtadidh dan gelline tsiehkine goh gåarede aaj fuelhkien jïh voengen ålkolen, goh byögkeles kontovrinie, healsoesuerkesne, skuvlesne, gærhkosne jïh reaktasuerkesne.
Lea iešalddis árvu go min giella čalmmustahttojuvvo servodagas.
Akte aarvoe gosse mijjen gïele våajnoes dorjesåvva siebriedahkesne.
Go giella geavahuvvo máŋgga iešguđetge oktavuođas, de dasa addo oinnolaš árvu seamma ládje go eará gielaide.
Gosse akte gïele åtnasåvva jïjnjh ovmessie tsiehkine, dle disse aktem våajnoes aarvoem vadta, seammalaakan goh jeatjah gïelh.
Dákkár oinnolaš dásseárvu gielaid gaskkas lea seammás mearkan ahte álbmogiid gaskkas lea dásseárvu.
Dagkeres våajnoes seammavyörtegsvoete gïeli gaskem lea seamma tïjjen akte guvvie dan seammavyörtegsvoetese almetji gaskem.
Vaikko mii dávjá hupmat sámegiela birra dego oktan giellan, de leat Norgga beale sápmelaččain árbečanastagat viđa iešguđetge sámegillii.
Jalhts mijjieh daamtaj saemien ållermaahta goh akte gïele, dle nöörjen raastebielesne saemieh mah aerpievuekien ektiedimmiem utnieh vïjhte joekehts saemien gïelide.
Dát vihtta giela leat nuortalašgiella, davvisámegiella, julevsámegiella, bihtánsámegiella ja lullisámegiella.
Daah vïjhte gïelh leah luvliesaemien, noerhtesaemien, julevsaemien, pijtesaemien jïh åarjelsaemien.
Čanastat ovtta dán viđa gillii sámi girjáivuođas ovddasta árvvu sápmelaččaide, ja dát árvu lea ge maid vuođđun gielladieđáhussii.
Ektiedimmiem utnedh akten daejstie gïelijste daennie saemien gellievoetesne lea akte aarvoe saemide, daate aarvoe lea aaj akte våarome daan gïelebïevnesasse.
Rámmat
Mierieh
Našuvnnalaš láhkamearrádusat
Nasjovnaale laakh
Sámegiella lea sámi kultuvrra vuođđogeađgi.
Saemien gïele lea maadhtgierkie saemien kultuvresne.
Mii sápmelaččat leat eamiálbmot ja minoritehta Norggas, ja sámegiella ja sámi kultuvra dárbbašit ge erenoamáš suodjalusa vai ain sáhttá seailut ja ovdánit.
Mijjieh saemieh akte aalkoealmetje jïh akte unnebelåhkoe Nöörjesne, jïh saemien gïele jïh saemien kultuvre dan åvteste aktem sjïere vaarjelimmiem daarpesjieh jis edtjieh annje stååresjidh jïh evtiesovvedh.
Norgga stáhta leat geatnegahtton láhčit diliid nu ahte sápmelaččat sáhttet sihkkarastit ja ovddidit gielaset.
Nöörjen staate dïedtem åtna sjïehteladtedh ihke saemieh maehtieh sijjen gïelem gorredidh jïh evtiedidh.
Dát geatnegasvuođat, mat leat čállojuvvon lágaide ja konvenšuvnnaide, leat reaiddut maid Sámediggi geavaha go deaivvada guovddáš eiseválddiiguin, suohkaniiguin, fylkkasuohkaniiguin ja eará beliiguin geaiguin mii ovttasbargat.
Dah dïedth, mah leah vihtiestamme laakine jïh konvensjovnine leah dïrregh mejtie Saemiedigkie nåhtede gosse dovne åejvieladtjigujmie, tjïeltigujmie, fylhkentjïeltigujmie jïh jeatjah aktöörigujmie rååresjibie.
Vuođđolága § 110 a geatnegahttá Norgga stáhta láhčit diliid nu ahte sámegiella sáhttá seailut ja ovdánit.
Maadthlaaken § 110 a dïedtem vadta nöörjen staatese sjïehteladtedh ihke saemien gïele maahta gorresovvedh jïh evtiesovvedh.
Láhka Sámedikki ja eará sámi vuoigatvuođaid birra (sámeláhka) bođii fápmui 1989:s ja dan ulbmil lea láhčit diliid nu ahte sámi álbmot Norggas sáhttá sihkkarastit ja ovddidit iežas giela, iežas kultuvrra ja servodateallima.
7 Laake Saemiedigkien jïh jeatjah saemien reaktatsiehkiej bïjre (saemielaake) faamoem åadtjoeji 1989 jïh dan åssjele lea sjïehteladtedh ihke saemieh Nöörjesne maehtieh sijjen gïelem, sijjen kultuvrem jïh siebriedahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh.
Láhka konkretisere daid váldoprinsihpaid sisdoalu maid Vuođđolága § 110 nanne.
Laake sisvegem tjïelkeste dejnie bijjemes prinsihpine mejtie Maadthlaake § 110 tseegkie.
Sámelága giellanjuolggadusat bohte fápmui 1992:s ja leat čilgejuvvon 3. kapihttalis, sámegiela birra.
Saemielaaken gïelenjoelkedassh faamoem åadtjoeji 1992 jïh leah vihtiestamme 3. kapihtelisnie, saemien gïele.
Go sámelága giellanjuolggadusat mearriduvvojedje, nannejuvvui maiddái lágas ahte Kárášjohka, Guovdageaidnu, Unjárga, Porsáŋgu, Deatnu ja Gáivuotna galget sámegiela hálddašanguvlui mielde.
Gosse saemielaaken gïelenjoelkedasside nænnoesti, dle aaj laaken tjïrrh vihtiesti dah tjïelth Kárásjohka (Karasjok), Guovdageaidnu (Kautokeino), Unjárga (Nesseby), Porsángu (Porsanger), Deatnu (Tana) jïh Gáivuotna (Kåfjord) edtjin meatan sjïdtedh saemien gïelen reeremedajvesne.
Go Divttasvuona suohkan váldojuvvui mielde 2006:s, rievdaduvvui láhka nu ahte hálddašanguovlu dál lea mearriduvvon láhkamearrádusa bokte.
Gosse Divtasvuodnan (Tysfjord) tjïelte meatan sjïdti 2006, dle laakem jarkeli, guktie daelie reeremedajve lea mieriedimmien tjïrrh vihtiestamme.
Maŋŋel leat Snoasa ja Loabát suohkanat váldojuvvon mielde hálddašanguvlui, ja Røyrvik boahtá mielde 1.1.2013.
Mænngan Snåase jïh Loabát (Lavangen) meatan sjïdteme reeremedajvesne, jïh Raavrevijhke meatan sjædta 1.1.2013.
Sámelága giellanjuolggadusat (1992) addet sámegiela hálddašanguovllu álbmogii vuoigatvuođa váldit oktavuođa almmolaš ásahusaiguin ja oažžut vástádusa sámegillii dahje dárogillii nu movt ieš háliida.
Saemielaaken gïelenjoelkedassh (1992) årroejidie saemien gïelen reeremedajvesne reaktam vedtieh byögkeles instansigujmie govlehtalledh jïh vaestiedassem åadtjodh saemien jallh nöörjen gïelesne, jïjtsh gïelemaahtoej tsegkie.
Vuoigatvuohta guoská sihke njálmmálaš ja čálalaš gulahallamis.
Reakta faamoem åtna dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh govlehtimmide.
Vuoigatvuohta ii gusto dain oktavuođain go hálddašanorgána ieš váldá oktavuođa.
Reakta ij faamoem utnieh dej veajkoej reeremedajve jïjtje skraejriem vaalta govlehtalledh.
Buot almmuheamit almmolaš orgánain hálddašanguovllus mat gusket olles álbmogii dahje oassái álbmogis, galget almmuhuvvot sihke dárogillii ja sámegillii.
Gaajhkh bæjhkoehtimmieh byögkeles åårganijste reeremedajvesne, mah leah gaajhkesidie jallh naakenidie årroejijstie, edtjieh dovne nöörjen jïh saemien årrodh.
Sámelága § 3-5 addá viiddiduvvon vuoigatvuođa geavahit sámegiela go gulahallá dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusain.
Saemielaaken § 3-5 aktem vijriedamme reaktam vadta saemien nåhtadidh gosse healsoe-jïh sosijaaledïenesjinie govlehtalla.
Dát mielddisbuktá ahte visot dearvvašvuođa- ja sosiálaásahusat mat váldet vuostá pasieanttaid sámegiela hálddašanguovllu suohkaniin, leat geatnegahtton bálvalit pasieanttaid sámegillii.
Daate sæjhta jiehtedh gaajhkh healsoe- jïh sosijaalinstusjovnh mah skïemtjijh dåastoeh tjïeltijste saemien gïelen reeremedajven sisnjelen, dïedtem utnieh skïemtjijdie saemien gïelesne hoksehtidh.
Pasieantavuoigatvuođalága § 3-5 mii addá pasientii vuoigatvuođa oažžut dieđuid ovttaskas eavttuid vuođul, ja lága § 4-2 mieđihanhámi gáibádusa birra, leat maid áigeguovdilis mearrádusat.
Skïemtjijereaktalaaken § 3-5, mij skïemtjijasse reaktam vadta bïevnesh åadtjodh mah leah indivijduelle tsiehkide sjïehtedamme, jïh laaken § 4-2 krïevenassen bïjre luhpiehtimmien vuakan, leah aaj sjyöhtehke nænnoestimmieh.
Sámi pasieanttaid vuoigatvuohta geavahit sámegiela hálddašanguovllus lea maid deattuhuvvon ođđa suohkanlaš dearvvašvuođa- ja fuolahuslágas: 3 – 10.4 lađas: “ Suohkanat sámegiela hálddašanguovllus galget fuolahit ahte sámi pasieanttaid dahje geavaheddjiid dárbu heivehuvvon bálvalusaide galgá deattuhuvvot bálvalusa hábmedettiin ”.
Saemien skïemtjiji reaktah saemien gïelem reeremedajvesne nåhtadidh, leah aaj vihtiestamme aktene orre tjïelten healsoe jïh hokselaakesne: 3 – 10. 4 lïhtse: " Tjïelth saemien gïelen reeremedajvesne edtjieh hoksedh saemien skïemtjiji jallh utniji daerpiesvoeth sjïehteladteme dïenesjh åadtjodh, krööhkestamme sjidtieh gosse dïenesjem haamode ".
Sámelága § 3-6 addá juohkehažžii vuoigatvuođa oažžut oktagaslaš girkolaš bálvalusaid sámegillii.
Saemielaaken § 3-6 fïereguhtese reaktam vadta indivijduelle gyrhkeles dïenesjh åadtjodh saemien gïelesne.
Dát mearkkaša sielumorašteami, gástta, vihaheami ja rihpaid.
Goh sealoehokse, skylleme, provre jïh aejlies maalestahke.
Báhpat geat virgáduvvojit hálddašanguvlui, fertejit čađahit sámegiel giellaoahpahusa jus ovdalaččas eai máhte sámegiela.
Hearrah mah barkoem åadtjoeh reeremedajven sisnjelen, tjuerieh saemien gïelelïerehtimmiem tjïrrehtidh jis eah åvtelhbodti saemien maehtieh.
Girku galgá maiddái ovddidit sámegiela hálddašanguovllu olggobealde.
Gærhkoe edtja aaj saemien gïelem skreejrehtidh reeremedajven ålkolen.
Girkolága § 24 čuodjá ná: “ Girkočoahkkin galgá suddjet ja ovddidit sámi girkoeallima [..] ”.
Gærhkoelaaken § 24 jeahta: " Gærhkoetjåanghkoe edtja vaarjelidh jïh skreejrehtidh saemien gærhkoejieledem [..] ".
Sámelága § 3-7 guoská báikkálaš dahje regionálalaš orgána bargiid vuoigatvuhtii oažžut oahppovirgelobi bálkkáin háhkat sámegiel máhtu, go orgánas lea dárbu dákkár máhttui.
Saemielaaken § 3-7 lea barkiji bïjre mah aktene voenges jallh regijovnale åårganesne berkieh, jïh mah reaktam utnieh ööhpehtimmiepermisjovnem baalhkine åadtjodh juktie daajroem ribledh saemien gïelesne, gosse åårgane dagkeres daajroem daarpesje.
Oahpahusláhka (1998) nanne ovttaskas olbmo vuoigatvuođa oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii.
Ööhpehtimmielaake (1998) vihteste fïereguhten reaktam ellies lierehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
Sámegiela hálddašanguovllus (oahpahuslágas gohčoduvvo “ sámi guovlun ”) lea buot ohppiin vuoigatvuohta oahpahussii Máhttolokten Sámi mielde, ja sis lea vejolašvuohta válljet sámegiela oahpahusgiellan.
Saemien gïelen reeremedajvesne (ööhpehtimmielaakesne ållermaahteme goh «saemien dajvhš) gaajhkh learohkh reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh Maahtoelutnjemen Saemien mietie, jïh dej lea nuepie saemien lïerehtimmiegïeline veeljedh.
Oahppit sáhttet maid válljet dárogiela oahpahusgiellan, ja ovttastahttit dán oahpahusain sámegielas.
Learohkh maehtieh aaj nöörjen lïerehtimmiegïeline veeljedh, aktanamme lïerehtimmine saemien gïelesne.
Suohkaniin mat leat olggobealde hálddašanguovllu, lea ohppiin dušše vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas oktagaslaš vuođuin.
Tjïeltine mah leah reeremedajven ålkolen, desnie learohkh ajve reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne indivijduelle våaroemisnie.
Jus galgá oažžut oahpahusa sámegillii, de fertejit unnimusat 10 oahppi suohkanis gáibidit dan, ja dát vuoigatvuohta bistá nu guhká go leat unnimusat guhtta oahppi vel joavkkus.
Jis edtja ellies lierehtimmiem saemien gïelesne åadtjodh, dle unnemes 10 learohkh tjïeltesne tjuerieh dam krievedh, jïh reakta dagkeres lïerehtæmman ryöhkoe dan guhkiem unnemes govhte learohkh aajmene dåehkesne.
Oahppit leat dás, lága mielde, definerejuvvon sin mánnán geat sáhttet čálihit iežaset Sámedikki jienastuslohkui.
Learohkh leah daesnie, laaken mietie, buerkiestamme goh maanah almetjijstie mah maehtieh jïjtjemse tjaeledh Saemiedigkien veeljemelåhkose.
Láhka mánáidgárddiid birra (2006) deattuha ahte suohkanis lea ovddasvástádus das ahte mánáidgárdefálaldat mánáide sámi guovllus (sámegiela hálddašanguovllus) lea huksejuvvon sámi giela ja kultuvrra vuođul.
8 Laake maanagïerti bïjre (2006) tjïerteste tjïelte dïedtem åtna ihke maanagïertefaalenasse maanide saemien dajvine (saemien gïelen reeremedajvesne) saemien gïelem jïh kultuvrem betnesne åtna.
Sámi sisdoallu mánáidgárddiin olggobealde hálddašanguovllu lea mihá heajubut fuolahuvvon.
Dïhte saemien sisvege maanagïertine reeremedajven ålkolen lea sagki viesjiehtåbpoe stuvrehtamme.
Dáppe galget suohkanat láhčit dili nu ahte sámi mánát sáhttet sihkkarastit ja ovddidit iežaset giela ja iežaset kultuvrra.
Daesnie tjïelth edtjieh sjïehteladtedh ihke saemien maanah maehtieh sijjen gïelem jïh sijjen kultuvrem gorredidh jïh evtiedidh.
Sámi mánát olggobealde hálddašanguovllu leat definišuvnna mielde sin mánát geain unnimusat nubbi váhnen sáhttá čálihit iežas Sámedikki jienastuslohkui.
Saemien maanah reeremedajven ålkolen leah buerkiestamme goh maanah unnemes aktine eejhteginie mij maahta jïjtjemse tjaeledh Saemiedigkien veeljemelåhkose.
Láhkaásahus bearráigeahččoláhkaásahusa ja biebmoruoktoláhkaásahusa rievdadeami birra mii bođii fápmui miessemánu 1. beaivvi 2012, deattuha dan vuoigatvuođa mii sámegielat mánáin geat orrot hálddašanguovllus lea doalahit iežaset giela fuolahussirdima oktavuođas.
Mieriedimmie jarkelimmien bïjre vaaksjomemieriedimmesne jïh foestehïejmemieriedimmesne mij faamoem åadtjoeji suehpeden 1. b. 2012, tjïerteste dam reaktam saamastallije maanah utnieh jïh mah reeremedajvesne årroeh, sijjen gïelem gorredidh hoksesertiestimmine.
Láhkaásahusa rievdadeapmi mielddisbuktá ahte dál ferte aktiivvalaččat jearrat fuolahuvvojit go máná kultuvrralaš ja gielalaš vuoigatvuođat go biddjojuvvo biebmoruktui dahje mánáidsuodjalusásahussii.
Dan åvteste mieriedimmieh leah jarkelamme, dle tjuara daelie gihtjedh mejtie maanaj kultuvrelle jïh gïeleldh reaktah gorresuvvieh gosse foestehïejmese jallh maanavaarjelimmie-institusjovnesne sertiestuvvieh.
Ferte láhčit dili nu ahte mánná sáhtát ovddidit sihke iežas giela ja iežas kultuvrra.
Tjuara sjïehteladtedh ihke maana maahta dovne sov gïelem jïh kultuvrem evtiedidh.
Báikenammaláhka (1990) galgá sihkkarastit ahte sámi báikenamat vuhtii váldojuvvojit našuvnnalaš láhkamearrádusaid ja riikkaidgaskasaš šiehtadusaid ja konvenšuvnnaid mielde.
Sijjienommelaake (1990) edtja saemien sijjienommide krööhkedh nasjovnaale laaki jïh gaskenasjovnaale latjkoej jïh konvensjovni mietie.
Báikenammalága láhkaásahus § 7 nanne ahte jus báikenamas lea máŋggagielat namma, de galget buot gielat mat geavahuvvojit guovllus geavahuvvot luoddagalbbas.
Sijjienommelaaken mieriedimmie § 7 vihteste dastegh akte sijjienomme jienebegïeleldh nommh åtna, dle edtja gaajhkide gïelide, mah åtnasuvvieh dennie sjyöhtehke dajvesne, sjiltine nåhtadidh.
Báikenammalága ulbmil lea váldit vára báikenamain kulturmuitun, addit daidda praktihkalaččat heivvolaš čállinvuogi ja veahkkin oahpásnuhttit namaide ja aktiivvalaččat geavahit namaid.
Åssjele dejnie laakine sijjienommi bïjre lea sijjienommh kultuvremojhtesinie gorredidh, sijjienommide aktem tjaelemevuekiem vedtedh mij lea sjïehteles, jïh viehkiehtidh guktie nommh damtoes sjidtieh jïh eadtjohkelaakan åtnasuvvieh.
Báikenammalága mielde sáhttet almmolaš orgánat, dálloeaiggádat, báikkálaš organisašuvnnat main lea čanastat guvlui ja nammakonsuleanttat álggahit nammaášši.
Laaken mietie sijjienommi bïjre, dle byögkeles åårganh, gaerteneaajhterh, voenges siebrieh mah ektiedimmiem dajvese utnieh, jïh nommekonsulenth maehtieh nommeaamhtesem aelkedh.
Suohkaniin lea mearridanváldi earret eará almmolaš čujuhusaid, čoahkkebáikkiid, gáhtaid ja almmolaš visttiid namaid dáfus.
Tjïelti lea reakta nommh nænnoestidh, gaskem jeatjah byögkeles påastesijjide, tjåahkesijjide, gaatide jïh byögkeles gåetide.
Stáhta kártadoaimmahat mearrida luonddunamaid ja eará namaid mat eai boađe ovdan báikenammalágas dahje láhkaásahusain.
Staaten Kaarhtevierhkie eatnemenommh jïh jeatjah nommh nænnoste, mah eah sijjienommelaakesne jallh mieriedimmine tjåadtjoeh.
Departemeanttas lea mearridanváldi suohkannamaid dáfus.
Departemeenten lea nænnoestimmiereakta tjïeltenommide.
Lágas čuožžu čielgasit ahte sámi namat maid olbmot geavahit geat orrot fásta dahje geain leat ealáhusčanastagat báikái, daid galget almmolaš eiseválddit dábálaččat geavahit kárttain, galbbain, registariin oktan vejolaš dárogiel namain.
Laakesne tjïelkelaakan tjåådtje saemien nommh mejtie almetjh nåhtadieh, mah abpe tïjjen årroeh jallh jielemen gaavhtan ektiedimmiem utnieh sæjjan, dejtie byögkelesvoete edtja kaarhtine, sjiltine jïh registerinie nåhtadidh, kanne nöörjen nommine ektine.
Galbbain dahje kárttain ja sullasaččain gos geavahuvvo eambbo go okta namma, mearrida mearridanorgána movt namat galget leat maŋŋálaga.
Sjiltine jallh kaarhtine jïh plearoeh, gusnie vielie goh aktem nommem nåhtede, dle nænnoestimmieåårgane nænnoste mennie öörnegisnie nommh edtjieh årrodh.
Go mearrida movt namat galget leat maŋŋálaga, de galgá váldit vuhtii giellageavaheami báikkis.
Gosse öörnegem nænnoste edtja dajven gïeleåtnoem krööhkedh.
Sámegiela hálddašanguovllus galget namat leat maŋŋálaga nu ahte sámegiella lea álggos, ja de dárogiella ja kvenagiella.
Saemien gïelen reeremedajvesne öörnege lea saemien, nöörjen jïh kveenen.
Sámediggi nammada sámi báikenamaid báikenammakonsuleanttaid.
Saemiedigkie sijjienommekonsulenth nammohte saemien sijjienommide.
Riikkaidgaskasaš konvenšuvnnat ja julggaštusat
Gaskenasjovnaale konvensjovnh jïh bæjhkoehtimmieh
Vuoigatvuohta eatnigillii lea vuođđo olmmošvuoigatvuohta.
Reakta ietniengïelese lea akte vihkeles almetjereakta.
Juohke sápmelaččas lea vuoigatvuohta oahppat ja geavahit sámegiela.
Fïerhten saemien lea reakta lïerehtimmiem åadtjodh jïh saemien nåhtadidh.
Našunálastáhta Norga lea geatnegahttán iežas sihke rievttalaččat ja politihkalaččat suddjet ja ovddidit min giela danin go mii leat eamiálbmot.
Nasjovnaalestaate Nöörje lea dïedtem vaalteme, dovne reaktan mietie jïh politihkeles, mijjen gïelem vaarjelidh jïh skreejrehtidh, dan åvteste mijjieh aalkoealmetjh.
Mánáidkonvenšuvdna lea inkorporerejuvvon Norgga lágaide ja manná ovdalii go Norgga lágat.
Maanakonvensjovne lea nöörjen laakine sjïehtesjamme, jïh dan gaavhtan nöörjen laaki uvte båata.
Mánáidkonvenšuvnnas lea sierra artihkal eamiálbmotmánáid birra, artihkal 30; “ Mánáin, geat gullet minoritehtii dahje eamiálbmogii, lea vuoigatvuohta ovttas earáiguin iežas joavkkus atnit ávkki iežas kultuvrras, oskkus ja iežas gielas ”.
Maanakonvensjovnen akte jïjtse tjaalege aalkoealmetjemaanaj reaktaj bïjre, artihkele 30; " Maanah mah lïhtseginie aktene unnebelåhkosne jallh aalkoealmetjisnie reaktam utnieh mubpiejgujmie ektine sov dåehkesne, aevhkieh utnedh sov kultuvreste, religijovneste jïh jïjtse gïeleste. "
ON konvenšuvdna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra lea váldon mielde Norgga láhkii olmmošvuoigatvuođalága bokte.
EN. ’ en konvensjovne sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre lea meatan vaalteme nöörjen reaktesne almetjereaktalaaken tjïrrh.
Artihkal 27 cealká ahte: “ dain stáhtain gos gávdnojit čearddalaš, oskkolaš dahje gielalaš minoritehtat, eai galgga sii geat gullet daidda, manahit vuoigatvuođa ovttas earáiguin joavkkus gudnejahttit iežaset kultuvrra, dovddastit ja doaimmahit iežaset oskku, dahje geavahit iežas giela ”.
Artihkele 27 vihteste: " dejnie staatine gusnie etnhikeles, religijööse jallh gïeleldh unnebelåhkoeh, dle dah mah leah dejstie, eah edtjh sijjen reaktam dassedh, jeatjah lïhtsegigujmie sijjen dåehkeste, jïjtse kultuvrem eevtjedh, jïjtse religijovnem bæjhkodh jïh utnedh, jallh jïjtse gïelem nåhtadidh. "
Dát konvenšuvdna manná ovdalii jus šaddet vuostálasvuođat Norgga eará lágaid mearrádusaid hárrái.
Daate konvensjovne jeatjah nænnoestimmiej uvte båata jis ij leah nöörjen nænnoestimmiej mietie.
ILO-konvenšuvnnas nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešbirgejeaddji stáhtain leat artihkkalat mat sihke nannejit eamiálbmogiid vuoigatvuođa suddjet ja ovddidit iežaset giela ja ovttaskas olbmuid vuoigatvuođa oahppat ja geavahit iežaset giela.
9 ILO-konvensjovne nr. 169 aalkoealmetji jïh tjïertealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine artihkelh åtna mah dovne vihtiestieh aalkoealmetji reaktam sijjen gïelem gorredidh jïh evtiedidh, jïh fierhten almetjen reaktam sov gïelem lïeredh jïh nåhtadidh.
Artihkal 28 čuodjá: “ Galget ovddiduvvot doaibmabijut mat suddjejit ja ovddidit guoskevaš olbmuid álgovuolggalaš giela ovdáneami ja geavaheami ”.
Artihkele 28 jeahta " Edtja råajvarimmieh gaavnedh juktie gorredidh jïh evtiedimmiem jïh åtnoem eevtjedh dejstie voestes gïelijste daejtie almetjidie. "
Eurohpálaš šiehtadus regiovdna- dahje minoritehtagielaid birra galgá suddjet minoritehtagielaid nu ahte Eurohpá kultuvrra girjáivuohta ceavzá.
Europejen sjïehtedimmie regijovne- jallh unnebelåhkoegïeli bïjre åssjelinie åtna unnebelåhkoegïelh vaarjelidh, juktie gellievoetem europejen kultuvresne utniehtidh.
Artihkal 7 geatnegahttá našunálastáhtaid čađahit konkrehta doaibmabijuid suddjen dihte minoritehtagielaid nu ahte dat bohtet oidnosii sihke politihkas, lágain ja geavatlaččat.
Artihkele 7 stillie nasjovnaalestaatide vihties råajvarimmieh tjïrrehtidh juktie unnebelåhkoegïelh gorredidh, guktie dah våajnoes sjidtieh dovne politihkesne, laakine jïh åtnosne.
ON Eamiálbmotjulggaštus artihkal 13 nanne dan vuoigatvuođa mii mis sápmelaččain lea eamiálbmogin ealáskahttit, geavahit, ovddidit ja sirdit iežamet giela boahtte bulvii.
EN. ’ en Aalkoealmetjebæjkoehtimmie artihkele 13 vihteste dam reaktam mijjieh saemieh goh aalkoealmetjh utnieh mijjen gïelem jealajehtedh, nåhtadidh, evtiedidh jïh sertiestidh minngebe boelvese.
Dát artihkal nanne maiddái sápmelaččaid vuoigatvuođa eamiálbmogin geavahit dulkka go deaivvada almmolaš bálvalusaiguin.
Daate artihkele aaj vihteste dam reaktam saemieh goh aalkoealmetjh utnieh toelhkem nåhtadidh gosse byögkeles dïenesjigujmie govlehtellieh.
Norga lea vuolláičállán julggaštusa, ja Sámediggi oaidná dán julggaštusa rievttalaččat geatnegahttin Norgii.
Nöörje deklarasjovnem jååhkesjamme, jïh Saemiedigkie daam bæjhkoehtimmiem åtna goh rïekteles vïedteldihkie Nöörjese.
Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna evttohus lea ráhkaduvvon álbmotrievttalaš geatnegasvuođaid vuođul mat Norgga, Ruoŧa ja Suoma stáhtain leat sápmelaččaid ektui eamiálbmogin.
Raeriestimmie Noerhtelaanti saemiekonvensjovnese lea dorjesovveme dej almetjerïekteles dïedti sjïekenisnie, mejtie Nöörje, Sveerje jïh Såevmie saemiej åvteste utnieh goh aalkoealmetjh.
Konvenšuvdnaevttohus dohkkeha min iešmearridanvuoigatvuođa ja ulbmil lea ahte ovttasbargu min gaskka oktan álbmogin galgá álkidahttojuvvot riikkarájiid rastá.
Konvensjovneraeriestimmie jååhkesje mijjen reaktam jïjtje nænnoestidh, jïh ulmine åtna ektiedahkoe mijjen gaskemsh goh akte almetje, edtja aelhkebe sjïdtedh laanteraasti dåaresth.
Davviriikkalaš ekspeartajoavku maid Norgga, Ruoŧa ja Suoma stáhtat ja sámedikkit leat nammadan buvttii 2005:s ovttajienalaš evttohusa Davviriikkalaš sámekonvenšuvdnii.
Jaepien 2005 akte noerhtelaanti ekspertedåehkie, misse staath jïh saemiedigkieh Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne tjïrkijh nammoehtamme, sov tjåenghkies raeriestimmiem böökti akten noerhtelaanti saemiekonvensjovnese.
Kapihtal III lea sámi giela ja kultuvrra birra.
Kapihtele III lea saemien gïelen jïh kultuvren bïjre, jïh lea mijjen reaktan bïjre gorredidh, evtiedidh jïh saemien gïelem nåhtadidh.
Dás lea min vuoigatvuođa birra suddjet, ovddidit ja geavahit sámegiela.
Daesnie aaj ållermaahta dam reaktam mijjieh utnebe mijjen aerpievuekien daajrojde gorredidh, jïh reakta dotkemasse jïh ööhpehtæmman.
Dás lea maiddái dat vuoigatvuohta mii mis lea váldit vára iežamet árbevirolaš máhtus dutkamii ja ohppui.
Daelie konvensjovnerååresjimmieh aalkeme jïh dah edtjieh illehtamme årrodh eannan vïjhte jaepieh vaaseme.
Sámedikki stivrendokumeanta giela dáfus
Saemiedigkien stuvremetjaatsegh gïelen bïjre
Sámediggeráđi politihkalaš vuođđu lea Sámediggeráđi doaimma duogážin válgaáigodagas.
Saemiedigkieraerien politihkeles våarome, våaroeminie sjædta Saemiedigkieraerien barkose veeljemeboelhken.
Sámediggeráđđi heiveha dán vuođu bušeahttaevttohussii.
Saemiedigkieraerie daam våaromem budsjedteraeriestimmesne sjïehtesje.
Sámedikki bušeahtta mearrida gaskaoapmegeavaheami giellaovddideami dáfus.
Saemiedigkien budsjedte stuvrie guktie edtja tsavtshvierhtide nåhtadidh gïeleevtiedimmien sisnjelen.
Ekonomalaš váikkuhangaskaoamit gielas leat guovttegielatvuođadoarjagat suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda, njuolggo doarjagat sámi giellaguovddážiidda ja ohcanvuđot giellaprošeaktaruđat.
Ekonomeles tsavtshvierhtieh gïelen sisnjelen leah guektiengïeledåarjoe tjïeltide jïh fylhkentjïeltide, ryöktesth dåarjoe saemien gïelejarngide, jïh gïeleprosjektevierhtieh mej bïjre tjuara syökedh.
Sámediggi várre maid ruđaid oanehit prošeavttaide maid Sámediggi ieš álggaha.
Saemiedigkie aaj vierhtieh åenehks prosjektide lyjke mejtie Saemiedigkie jïjtje aalka.
Sámediggi hálddaša dasa lassin eará gaskaomiid mat maid ovddidit giela, nu go doarjaga oahpponeavvuide, sámi girjjálašvuhtii, oahppostipeanddaid jna..
Saemiedigkie lissine jeatjah tsavtshvierhtieh reerie mah aaj gïelem skreejrieh, goh dåarjoe learoevierhtide, saemien lidteratuvre, ööhpehtimmiestipendh jnv..
Ovttasbargošiehtadusat guovttegielatvuođadoarjagiid geavaheami birra
Laavenjostoelatjkoeh åtnoen bïjre guektiengïelevierhtijste
Guovttegielatvuođadoarjagat leat stuorámus doarjjapoasta maid Sámediggi hálddaša, ja lea ge dat deháleamos gaskaoapmi mii Sámedikkis lea sámegiela ovddideapmái.
Guektiegïeledåarjoe lea dïhte stööremes dåarjoepåaste Saemiedigkie reerie, jïh lea dannasinie Saemiedigkien vihkielommes tsavtshvierhtie juktie saemien gïelem evtiedidh.
2008:s čađahuvvui Sámedikki gohččuma mielde evalueren guovttegielatvuođadoarjagiid hárrái.
Jaepien 2008 dle Saemiedigkien stillemen mietie, aktem vuarjasjimmiem guektiegïelevoetedåarjoste tjïrrehti.
Evaluerema duogážin lei ahte Sámediggi háliida oažžut gova das movt suohkanat ja fylkkasuohkanat geavahit guovttegielatvuođadoarjaga.
Saemiedigkie sïjhti vuejnedh guktie tjïelth jïh fylhkentjïelth guektiengïelevoetedåarjoem nåhtadieh.
Evalueren galggai maiddái sáhttit geavahuvvot vuođđun guovttegielatvuođadoarjaga juolluduseavttuid rievdadanbarggus.
Edtji aaj vuarjasjimmiem nåthadidh goh akte våarome gosse edtjin aelkedh guektiengïeledåarjoen joekedimmienjoelkedasside jarkelidh.
Evalueren čájehii ahte olu suohkanat maiddái geavahedje ruđaid giellaovddideapmái, vaikko guovttegielatvuođadoarjja lea gaskaoapmi mii galgá suohkaniidda addit návccaid ollašuhttit sámelága giellanjuolggadusaid.
Vuarjasjimmie vuesiehti jïjnjh tjïelth aaj vierhtide gïeleevtiedæmman nåhtadin, jalhts guektiengïeledåarjoe akte tsavtshvierhtie mij edtja tjïeltide viehkiehtidh saemielaaken gïelenjoelkedassh illedh.
Giellaovddidanbargu lea dattetge sihke dohkkehuvvon ja sávvojuvvon Sámedikki bealis.
Saemiedigkie læjhkan gïeleevtiedimmiebarkoem dovne jååhkesjamme jïh vaajtelamme.
Evalueren čájehii maid ahte suohkanat háliidit lagat ovttasbarggu Sámedikkiin doarjjageavaheami olis.
Vuarjasjimmie aaj vuesiehti tjïelth aktem lïhkebe laavenjostoem Saemiedigkine sïjhtin vierhtieåtnoen
Evalueren buvttii evttohusaid das movt sáhttá meroštallat guovttegielatvuođadoarjaga, muhto deattuhii seammás ahte Sámediggi dán barggus ferte doalahit lagas ovttasbarggu suohkaniiguin.
10 bïjre. Vuarjasjimmie raeriestimmieh böökti guktie meehti guektiengïeledåarjoem aerviedidh, men seamma tïjjen tjïertesti Saemiedigkie tjuara aktem lïhke laavenjostoem utnedh tjïeltigujmie daennie barkosne.
Maŋŋel evaluerema álggahii Sámediggi barggu rievdadit juolluduseavttuid ja meroštallat guovttegielatvuođadoarjaga, ja ođđa njuolggadusat guovttegielatvuođadoarjagii mearriduvvojedje 2011:s.
Vuarjasjimmien mænngan dle Saemiedigkie nïerhki joekedimmienjoelkedasside jïh aerviedimmiem guektiengïeledåarjoste jarkelidh, jïh orre bïhkedassh guektiengïeledåarjose nænnoestin 2011.
Dan oktavuođas ráhkaduvvui ovttasbargošiehtadus Sámedikki ja ovttaskas suohkana / fylkkasuohkana gaskka doarjjageavaheami birra.
Daan sjïekenisnie dle laavenjostoelatjkoeh vierhtieåtnoen bïjre dorjesovvin Saemiedigkien jïh fïereguhten tjïelten / fylhkentjïelten gaskem.
Ovttasbargošiehtadusat vuolláičállojuvvojedje guovvamánus 2012.
Laavenjostoelatjkojde jååhkesjin goevten 2012.
Šiehtadus váldá vuođu dain geatnegasvuođain mat suohkaniin / fylkkasuohkaniid leat sámelága giellanjuolggadusaid mielde.
Latjkoej våarome lea dah dïedth mejtie tjïelth / fylhkentjïelth utnieh saemielaaken gïelenjoelkedassi mietie.
Dasa lassin lea dat bargu maid suohkanat / fylkkasuohkanat dahket nannet ja ovddidit sámegiela, formaliserejuvvon dan bokte ahte šiehtadusas maid lea ovddidanoassi.
Lissine dle aaj dam barkoem vihtiestamme, maam tjïelte / fylhkentjïelte dorje juktie skreejredh jïh evtiedidh saemien gïelem, juktie latjkosne aaj akte evtiedimmiebielie.
Šiehtadus čuovvoluvvo jahkásaš čoahkkimiiguin sihke hálddahuslaččat ja politihkalaš dásis.
Edtja latjkoejgujmie vijriesåbpoe barkedh fïerhtenjaepien tjåanghkoejgujmie, dovne reeleles jïh politihkeles daltesisnie.
Ovttasbargošiehtadusat fylkkasuohkaniiguin
Laavenjostoelatjkoeh fylhkentjïeltigujmie
Sámediggi lea ráhkadan ovttasbargošiehtadusa fylkkasuohkaniiguin sámi guovllus.
Saemiedigkie lea laavenjostoelatjkoeh dorjeme fylhkentjïeltigujmie saemien dajvesne.
Šiehtadusaid bajimus ulbmil lea nannet ja čalmmustahttit sámi kultuvrra, giela ja servodateallima.
Dïhte bijjemes åssjele latjkoejgujmie lea saemien kultuvrem, gïelem jïh siebriedahkejieledem eevtjedh jïh våajnoes darjodh.
Ovttasbargošiehtadus sisttisdoallá giellagažaldagaid ja geatnegahttá lotnolasvuhtii ja ovttasbargui ja konkrehta doaibmabijuide suddjen ja nannen dihte sámegiela fylkkain.
Laavenjostoelatjkoeh leah gïelegyhtjelassi bïjre jïh gåabpatjahkide dïedtem vedtieh sinsitnine laavenjostedh vihties råajvarimmiej bïjre, juktie saemien gïelem gorredidh jïh eevtjedh fylhkine.
Ovttasbargošiehtadusa čuovvuleapmi ii leat doaibman nu bures go sáhttá.
Ij leah buektiehtamme laavenjostoelatjkojde tjïrrehtidh bööremeslaakan.
Danne lea Sámediggi álggahan barggu ođasmahttit ja álkidahttit ovttasbargošiehtadusaid.
Saemiedigkie lea dannasinie aalkeme laavenjostoelatjkojde staeriedidh jïh dejtie aelhkebe darjodh.
Vuosttažin lea ovttasbargošiehtadus Finnmárkku fylkkasuohkaniin mii vurdojuvvo gárvvistuvvot guovvamánu álggus 2013.
Dïhte voestes lea Finnmarhken fylhkentjïelten laavenjostoelatjkoe, maam veanhtede lea gaervies staeriedamme 2013 aalkoevisnie.
Jus dát bargu lihkostuvvá, de háliida Sámediggi jođihit barggu viidáseappot eará fylkkasuohkaniidda.
Dastegh daate barkoe lyhkeste, dle Saemiedigkie sæjhta barkoem jåerhkedh jienebh fylhkentjïeltide.
Davviriikkalaš ovttasbargu – Sámi parlamentáralaš ráđđi
Noerhtelaanti laavenjostoe – Saemien parlamentarihkeles raerie
Sámi parlamentáralaš ráđđi (SPR) gieđahallá áššiid mat gusket sápmelaččaide riikkarájiid rastá.
Saemien parlamentarihkeles raerie (SPR) aamhtesh gïetede mah leah tjåenghkies gaajhkide saemide laanteraasti rastah.
Davviriikkalaš ovttasbargu sámegiela hárrái lea 2012 rádjái čuovvoluvvon Sámi giellalávdegotti (SGL) bealis, mii lea SPR vuollásaš orgána.
Saemien gïelemoenehtse (SGM), akte åårgane SPR. ’ en nuelesne, lea noerehtelaanti laavenjostojne saemien gïelen bïjre barkeme 2012 raajan.
Sámi giellalávdegotti mandáhtta nogai 31.12.2011.
Saemien gïelemoenehtsen mandaate orriji 31.12.2011.
Das lea leamaš mearridanváldi sámi normerengažaldagain ja lea bargan tearbmaovdánahttimiin.
Dah nænnoestimmiefaamoem åtneme saemien normeradimmiegyhtjelassine, jïh aaj terminologijeevtiedimmine barkeme.
Lea dárbu nanu Davviriikkalaš ovttasbargui gos sáhttá ságaškuššat ja ovddidit giellapolitihkalaš ja giellafágalaš áššiid.
Daerpies aktine nænnoes noerhtelaanti laavenjostojne, gusnie maahta digkiedidh jïh tjïrrehtidh gïelepolitihkeles jïh gïelefaageles aamhtesh.
Lea maid dehálaš sámi čállingiela normeremii ahte mis lea doaibmi Davviriikkalaš giellaorgána.
Aaj vihkeles normeradimmien gaavhtan saemien tjaalegegïeleste, mijjieh aktem noerhtelaanti gïeleåårganem utnebe mij hijvenlaakan jåhta.
Sámi parlamentáralaš ráđđi (SPR) lea guhká oaidnán dárbbu nannet giellaovttasbarggu vai tearbma- ja normerenbargu šattašii beaktileabbo.
Saemien parlamentarihkeles raerie (SPR) lea guhkiem vuajneme daerpies aktine nænnoes gïelelaavenjostojne, ihke terminologije- jïh normeradimmiebarkoe edtja buerebe sjïdtedh.
Geassemánus 2012 mearridii SPR nannet giellafágalaš ovttasbarggu dan bokte ahte bidjat johtui Interreg-ruhtaduvvon álggahanprošeavtta Sámi giellagáldu – Davviriikkalaš sámegiela resursaguovddáš.
Ruffien 2012 dle SPR nænnoesti dam gïelefaageles laavenjostoem eevtjedh, jïh aktem prosjektem eelki, Saemien gïelegaaltije - Noerhtelaanti vierhtiejarnge saemien gïelide, akte tseegkemeprosjekte maam Interreg maaksa.
Sámi giellagáldu álggahanprošeavttas lea 1 1/2 jagi prošeaktaáigodat mii álgá 01.01.2013 ja loahpahuvvo 30.06.2014.
Tseegkemeprosjekte Saemien gïelegaaltije edtja 1 ž jaepieh vaasedh jïh aalka 01.01.2013, jïh orrije 30.06.2014.
Dán áigodagas galgá huksejuvvot buorre ovttasbargoforum iešguđetge sámegielaid dáfus, ja galgá bargojuvvot dan ala ahte guovddáš šaddá bistevaš ortnegin 01.07.2014 rájes.
Daan boelhken edtja aktem hijven laavenjostoeforumem tseegkedh dejtie ovmessie saemien gïelide, jïh barkedh guktie jarnge akte ihkuve öörnege sjædta 01.07.2014 raejeste.
Sámi giellagáldu galgá vuosttažettiin bargat ovddidit sámegiela, tearpmaid, gielladikšuma ja diehtojuohkima álbmogii giellafágalaš áššiid birra.
Saemien gïelegaaltije edtja aalkoelisnie barkedh saemien gïeleevtiedimmine, terminologijine, gïelegorredimmine jïh almetjidie bïevnedh gïelefaageles gyhtjelassi bïjre.
Ovddasvástádusjuohku sámegiela dáfus
Dïedtejoekedimmie saemien gïelen sisnjelen
Olu almmolaš ásahusat leat mielde mearrideamen sámegiel áššiid.
Jïjnjh byögkeles suerkieh leah stïeresne guvvesne gosse edtja nænnoestimmieh darjodh mah leah saemien gïelen bïjre.
Suohkaniin, fylkkasuohkaniin, fylkkamánniin, direktoráhtain, departemeanttain, Sámedikkis, Ráđđehusas ja Stuoradikkis lea buohkain ovddasvástádus sámegillii guoski barggus.
Dovne tjïelth, fylhkentjïelth, fylhkenålmah, direktovraath, deparatemeenth, Saemiedigkie, Reerenasse jïh Stoerredigkie dïedtem utnieh saemien gïeline barkedh.
Sámediggi
Saemiedigkie
Sámelága § 3-12 mielde galgá Sámediggi bargat suddjet ja viidáset ovddidit sámegiela Norggas.
Saemielaaken § 3-12 mietie dle Saemiedigkie edtja saemien gïelem Nöörjesne vaarjelidh jïh vijriesåbpoe evtiedidh.
Sámediggi lea sápmelaččaid álbmotválljen orgána ja lea njunušáššedovdi sámegiela ovddideamis ja nannemis Norggas.
Saemiedigkie lea saemiej almetjeveeljeme åårgane, jïh lea dïhte uvtemes eksperte juktie evtiedidh jïh eevtjedh saemien gïelem Nöörjesne.
Dát dahká Sámedikki lunddolaš ovttasbargoguoibmin eará aktevrraide geat maid barget sámegielain, sihke našuvnnalaččat ja davviriikkalaččat / riikkaidgaskasaččat.
Dannasinie Saemiedigkie iemie laavenjostoeguejmine sjædta jeatjah aktööridie mah aaj saemien gïeline berkieh, dovne nasjovnaale daltesisnie jïh noerhtelaanti / gaskenasjovnaale daltesisnie.
Ovttasbargu sáhttá leat sihke formálalaš ovttasbargošiehtadusaid hámis, dahje eahpeformálalaš dialogačoahkkimiid hámis j.e..
Laavenjostoe maahta dovne byjjes årrodh, goh laavenjostoelatjkoeh, jallh ovbyjjes goh rååresjimmietjåanghkoeh jallh plearoeh.
Áššiin mat gusket sámi álbmogii, lea Sámediggi dat ásahus mainna guovddáš eiseválddit gulahallet.
Aamhtesinie mah leah saemien årroji bïjre, dle voernges åejvieladtjh Saemiedigkine råårestellieh.
Sámediggi juolluda jahkásaččat guovttegielatvuođadoarjaga suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda mat leat mielde sámegiela hálddašanguovllus.
Fïerhten jaepien Saemiedigkie guektiengïelevierhtieh tjïeltide jïh fylhkentjïeltide joekede mah leah meatan saemien gïelen reeremedajvesne.
Dát ruđat mannet vuosttažettiin gokčat lassigoluid mat suohkaniin ja fylkkasuohkaniin leat guovttegielat bálvalusfálaldagaid geažil.
Daah vierhtieh åajvahkommes juhtieh dejtie lissiemaaksojde mejtie tjïelth jïh fylhkentjïelth utnieh, jis edtjieh buektiehtidh guektiengïeleldh dïenesjh vedtedh.
Dasa lassin juolluda Sámediggi njuolggo doarjagiid sámi giellaguovddážiidda.
Lissine dle Saemiedigkie ryöktesth dåarjoem vadta saemien gïelejarngide.
Sámedikki bušeahta ráddjejuvvon ruhtadili geažil ii leat dássážii leamaš vejolaš juolludit eambbo go 5-600.000 ruvnno guđege giellaguovddážii.
Dan åvteste vaenie vierhtieh Saemiedigkien budsjedtesne, dle ij leah buektiehtamme vielie goh 5-600.000 kråvnah vedtedh fïerhten gïelejarngese daan mearan.
Danne mannet ruđat vuosttažettiin doaibmabargguide, ja giellaguovddážat leat buoremuddui prošeaktaruđaid duohken vai sáhttet bargat giellaovddidemiin.
Dan åvteste vierhtieh åajvahkommes gïehteldæmman juhtieh, dle gïelejarngh prosjektevierhtieh daarpesjieh juktie gïeleevtiedimmine gïehtelidh.
Sámegiela geavaheami nannema ja lasiheami dihte lea Sámediggi máŋggaid jagiid almmuhan ruđaid giellaprošeavttaide.
Juktie eevtjedh jïh lissiehtidh åtnoem saemien gïeleste, dle Saemiedigkie gellie jaepieh vierhtieh bæjhkoehtamme gïeleprosjektide.
Doarjjaortnega ulbmiljoavku lea sámi álbmot.
Dåarjoeöörnegen ulmiedåehkie lea saemien årrojh.
Ohcamat dáidda ruđaide leat lassánan olu, ja vurdojuvvo ain lassánit.
Akte stoerre lissiehtimmie ohtsemelåhkosne orreme daejtie vierhtide, jïh veanhtede daate vielie læssene.
Dát čájeha ahte dárbu gielladoaimmaide sámi servodagas lea stuoris.
Daate vuesehte gaajh daerpies gïeleråajvarimmiejgujmie saemien siebriedahkesne.
Lea buorre go dađistaga bohtet eambbo ohcat lullisámi guovllus, ja lea mearkkašanveara ahte Divttasvuona suohkan lea daid suohkaniid searvvis hálddašanguovllus mat proseanttaid mielde leat ožžon eanemus ohcamiid dohkkehuvvot áigodagas 2008-2010.
Hijven jienebh ohtsemh åarjelsaemien dajveste båeteledtieh, jïh tjuara aaj krööhkestidh Divtasvuodnan tjïelte lea dej tjïelti gaskem reeremedajvesne, mij prosentesne dåarjoem åådtjeme jeenjemes ohtsemidie, boelhken 20082010.
Bohtet unnán ohcamat sámi eanetloguguovlluin Finnmárkkus.
Vaenie ohtsemh saemien jienebelåhkoedajvijste Finnmarhkesne båetieh.
Sámediggi lea evalueregoahtán giellaprošeavttaid ohcanvuđot doarjjaortnega.
Saemiedigkie aktem vuarjasjimmiem aalkeme dejstie dåarjojste gïeleprosjektide, mej bïjre tjuara syökedh.
Mii háliidit diehtit nannejit go prošeaktaruđat sámegiela, lasihit go sámegiela geavaheami ja olaha go doarjjaortnet sámi álbmoga.
Mijjieh sïjhtebe daejredh mejtie gïeleprosjektevierhtieh saemien gïelem eevtjieh, mejtie saemien gïeleåtnoem lissiehtieh, jïh mejtie dåarjoeöörnege saemien årroejidie jaksa.
Mii vuordit maiddái oažžut gova das movt doarjjaoažžu geavaha doarjaga, ja movt ortnet hálddašuvvo.
Mijjieh aaj veanhtadibie aktem guvviem åadtjodh guktie dåarjoedåastojh dåarjoem nåhtadieh, jïh guktie öörnege reeresåvva.
Evalueren guoská Sámedikki doarjagiid giellaprošeavttaide áigodagas 2007-2011, ja dat gárvvistuvvo 2013 álggus.
Vuarjasjimmie edtja dej dåarjoej bïjre årrodh mah Saemiedigkie gïeleprosjektide vadteme boelhken 2007-2011, jïh sæjhta gaervies årrodh 2013 aalkoelisnie.
Báikenammalága § 11 addá Sámediggái válddi nammadit sámi báikenammakonsuleanttaid.
Sijjienommelaaken § 11 Saemiedægkan faamoem vadta konsulenth nammoehtidh saemien sijjienommide.
Nammakonsuleanttain leat fágalaš ovddasvástádus rávvet makkár čállinvugiid galgá evttohit geavahit almmolaš oktavuođas.
Nommekonsulenth dam faageles dïedtem utnieh raeriestidh magkeres tjaelemevuekieh mejtie edtja byögkelesvoetesne nåhtadidh.
Sámi giellaguovddážat
Saemien gïelejarngh
Dál gávdnojit 11 sámi giellaguovddáža mat ožžot vuođđodoarjaga Sámedikkis; Sámi giella- ja kulturguovddáš Porsáŋggus Isak Saba guovddáš Unjárggas, Deanu giellagáddi Deanus, Álttá sámi giellaguovddáš Álttás, Sámi giellaguovddáš Gáivuonas, Gáisi giellaguovddáš Romssas, Ástavuona giellagoahtie Loabagis, Várdobáiki Evenáššis, Árran julevsáme guovdasj Divttasvuonas, Gïelem nastedh Snoasas ja Aajege giele- jih maahtoejarnge Rørosas.
Daan biejjien 11 saemien gïelejarngh mah maadthdåarjoem Saemiedigkeste åadtjoeh; Sámi gïella- ja kulturguovddáš Porsangusne, Isak Saba guovddáš Unjargesne, Deanu gïellagáddi Deatnusne, Álttá sámi gïellaguovddáš i Altesne, Sámi gïellaguovddáš Gáivuotnesne, Gáisi gïellaguovddáš Tromsøsne, Ástavuona gïellagoahtie Lobátesne, Várdobáiki i Evenaššesne (Evenes), Árran julevsáme guovdasj Divtasvuodnesne, Gïelem nastedh Snåasesne og Aajege gïele- jïh maahtoejarnge Röörosesne.
Sámediggeráđđi lea 2013 bušeahtas evttohan ahte Gïeleaernie Røyrviikas ja Omasvuona giellaguovddáš galget oažžut njuolggo doarjaga Sámedikkis 2013 rájes.
Saemiedigkieraerie lea budsjedtesne 2013 raeriestamme Gïeleaernie Raavrevijhkesne, jïh Storfjord gïelejarnge ryöktesth dåarjoem Saemiedigkeste åadtjoeh 2013 raejeste.
Giellaguovddážat leat ásahuvvon báikegotti ávžžuhemiin ealáskahttin dihte sámegiela.
Voenges byjresh leah skraejriem vaalteme gïelejarngh tseegkedh juktie saemien gïelem jealajidh.
Sámi giellaguovddážat leat hui mávssolaččat ja dehálaččat sámegielaid oahpahusas, čalmmustahttimis ja nannemis báikkálaččat.
Saemien gïelejarngh leah joekoen vihkeles jïh leah stoerre viehkie lïerehtimmesne, jïh ihke saemien gïelh edtjieh våajnoes jïh nænnoesåbpoe sjïdtedh voengesne.
Departemeanttat
Departemeenth
Kulturdepartemeanttas lea bajimus ovddasvástádus hábmet, dulkot ja ovddidit giellapolitihkalaš ulbmiliid Norggas.
Kultuvredepartemeente dam bijjemes dïedtem åtna haamoedidh, toelhkestidh jïh gïelepolitihkeles ulmieh Nöörjesne buektedh.
Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanttas (OHD) lea ovddasvástádus hálddašit sámelága giellanjuolggadusaid ja ovttastahttit ráđđehusa barggu Eurohpálaš soahpamušain regiovdna- dahje minoritehtagielaid birra.
Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente (ORD) dïedtem åtna saemielaaken gïelenjoelkedassh reeredh, jïh reerenassen barkoem iktedidh dejnie europejen sjïehtedimmine regijovne-jallh unnebelåhkoegïelide.
Sis lea sierra doarjjapoasta sámegiela doaibmabijuide.
Dej akte jïjtse dåarjoepåaste saemien gïeleråajvarimmide.
Buot departemeanttat galget dasa lassin váldit giellapolitihkalaš beliid vuhtii go hábmejit ja čađahit iežaset sektorpolitihka.
Gaajhkh departemeenth edtjieh lissine gïelepolitihkeles tsiehkieh krööhkestidh gosse haamoedieh jïh tjïrrehtieh sijjen sektovrepolitihkem.
Bargo- ja searváidahttindepartemeanta ovddidii Sámegiela doaibmaplána 2009:s.
Barkoe- jïh ektiedimmmiedepartemeente dahkoesoejkesjem saemien gïelide böökti 2009.
Dat lea ráhkaduvvon ovttasbarggus Sámedikkiin ja eará guoskevaš departemeanttaiguin.
Dam darjoeji rååresjimmesne Saemiedigkine jïh jeatjah departemeentigujmie ektine.
Doaibmaplána bajimus ulbmil lea láhčit diliid oadjebas boahtteáigái sámegielaide Norggas.
Dïhte bijjemes ulmie dahkoesoejkesjinie lea sjïehteladtedh akten jearsoes båetijen aajkan dejtie saemien gïelide Nöörjesne.
Doaibmaplána doaibmá 5 jagi ja dat nanne geas lea ovddasvástádus čađahit doaibmabijuid mat leat mearriduvvon plánas, ja maiddái movt doaibma galgá organiserejuvvot ja ruhtaduvvot.
Dahkoesoejkesje 5 jaepieh ryöhkoe, jïh vihteste gïeh dïedtem utnieh råajvarimmide tjïrrehtidh mah leah nænnoestamme soejkesjisnie, daan nuelesne guktie råajvarimmie öörnesåvva jïh gie maaksa.
OHD:s lea koordinerenovddasvástádus plánii.
ORD iktedimmiedïedtem åtna soejkesjen åvteste.
Sámedikkis lea ovddasvástádus ja mielovddasvástádus olu doaibmabijuide.
Saemiedigkien leah dïedte jïh meatandïedte gellie råajvarimmiej åvteste.
Plána ođasmahttojuvvo jahkásaččat.
Fïerhten jaepien soejkesjem orrestahta.
Fylkkamánni
Fylhkenålma
Jus muhtun orgána ii čuovo mearrádusaid mat leat sámelága giellanjuolggadusain, de sáhttá son geasa ášši čuohcá njuolga váidit dán.
Dastegh akte åårgane ij nænnostimmide saemielaaken gïelenjoelkedassine jeakedh, dle dïhte maahta, man bïjre aamhtese ryöktesth lea, dam laejhtedh.
Fylkkamánni lea váiddaorgána váidagiid dáfus mat gusket suohkana dahje fylkkasuohkana orgánaide.
Fylhkenålma lea klååkemeåårgane klååkojde mah leah tjïelten jallh fylhkentjïelten åårgani bïjre.
Suohkanat ja fylkkasuohkanat
Tjïelth jïh fylhkentjïelth
Suohkaniin lea guovddáš rolla barggus nannet sámegiela buot guovlluin gos sápmelaččat orrot.
Tjïelti barkoe lea joekoen vihkeles juktie saemien gïelem eevtjedh, gaajhkine dajvine gusnie saemieh årroeh.
Sámegiela ovddasvástádus lea goabbatlágan suohkaniidda mat leat siskkobealde dahje olggobealde sámegiela hálddašanguovllu.
Dïedte saemien gïelen åvteste leah joekehts dejtie tjïeltide mah leah saemien gïelen reeremedajven sisnjelen jallh ålkolen.
Sámegiela hálddašanguovllus leat dál 9 suohkana: Kárášjohka, Guovdageaidnu, Deatnu, Porsáŋgu ja Unjárga Finnmárkkus, Gáivuotna ja Loabát Romssas, Divttasvuotna Nordlánddas ja Snoasa DavviTrøndelágas.
Saemien gïelen reeremedajvesne 9 tjïelth daan biejjien: Kárásjohke, Guovdageaidnu, Deatnu, Porsangu jïh Unjárga Finnmarhkesne, Gáivuotna jïh Loábat Tromsesne, Divtasvuodna Nordlaantesne jïh Snåase Noerhte-Trööndelagesne.
Dasa lassin gullet Finnmárkku, Romssa, Nordlándda ja Davvi-Trøndelága fylkkasuohkanat hálddašanguvlui.
Lissine aaj Finnmarhke, Tromse, Nordlaante jïh Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelth meatan reeremedajvesne.
2013 rájes lea maiddái Røyrvik suohkan Davvi-Trøndelágas mielde hálddašanguovllus.
2013 raejeste aaj Raavrevijhken tjïelte Noerhte-Trööndelagesne meatan reeremedajvesne.
Sámegiela hálddašanguovllus galget sámegiella ja dárogiella leat dássálaga sámelága 3. kapihttala mielde.
Saemien jïh nöörjen edtjieh seammavyörtegs årrodh reeremedajvesne, saemielaaken 3. kapihtelen mietie.
Dát mearkkaša ahte dáid suohkaniid ássiin lea viiddiduvvon vuoigatvuohta geavahit sámegiela go deaivvadat almmolaš orgánaiguin ja ahte suohkaniin lea erenoamáš ovddasvástádus fállat bálvalusaid ja dieđuid sámegillii.
Daate sæjhta jiehtedh årrojh mah daejnie tjïeltine årroeh vijriedamme reaktah utnieh saemien nåhtadidh gosse byögkeles åårganigujmie govlehtellieh, jïh tjïelti akte sjïere dïedte dïenesjh jïh bïevnesh saemien gïelesne faalehtidh.
Go suohkan váldojuvvo mielde hálddašanguvlui, de váldojuvvo maiddái fylkkasuohkan mielde.
Gosse akte tjïelte meatan sjædta reeremedajvesne dle aaj fylhkentjïelte meatan sjædta.
Fylkkasuohkaniin leat seamma geatnegasvuođat go hálddašanguovllu suohkaniin.
Fylhkentjïelth dah seamma dïedth utnieh goh tjïelth reeremedajvesne.
Sápmelaččain olggobealde hálddašanguovllu eai leat seamma vuoigatvuođat geavahit sámegiela dahje oažžut bálvalusaid sámegillii go deaivvadit almmolašvuođain.
Saemieh mah reeremedajven ålkolen årroeh, eah dah seamma reaktah utnieh saemien nåhtadidh jallh reaktam dïenesjh åadtjodh saemien gïelesne, gosse byögkelesvoetine govlehtellieh.
Pasieanta- ja geavaheaddjivuoigatvuođaláhka nanne gal sámegielagiid vuoigatvuođa oažžut dieđuid sámegillii, muhto láhka iešalddis ii leat doarvái sihkkarastit ahte sámegielat pasieanttat besset geavahit sámegiela go galget gulahallat dearvvašvuođabálvalusain.
Maaje dle skïemtjije- jïh utnijereaktalaake vihteste saamastallije almetjen reaktah bïevnesh åadtjodh saemien gïelesne, men laake oktegh ij leah nuekies juktie gorredidh saamastallije skïemtjijh åadtjoeh saemiestidh gosse healsoedïenesjinie govlehtellieh.
Oahpahusláhka addá sámegielat mánáide ja nuoraide vuoigatvuođa oahppat sámegiela skuvllas, muhto ráddjejumit lágas ja praktihkalaš hástalusat hehttejit addimis dohkálaš buori fálaldaga buot mánáide.
Ööhpehtimmielaake reaktam vadta saamastallije maanide jïh noeride, lïerehtimmiem saemiengïelesne åadtjodh skuvlesne, men gaertjiedimmieh laakesne jïh dæjpeles haestemh aktem hijven faalenassem heerredieh gaajhkide maanide.
Buot suohkanat leat plána- ja huksenlága mielde geatnegahtton plánet iežaset doaimma nu ahte dat sihkkarastá sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima luondduvuođu, muhto ii dát láhka ge leat doarvái sihkkarastit sámegielagiid vuoigatvuođa oahppat dahje geavahit giela.
13 siebriedahkejieliedasse, men vaallah daate laake lea nuekies gænnah jis edtja gorredidh saamastalliji reaktam gïelem lïeredh jallh gïelem nåhtadidh.
Geahča maiddái 2. kapihttala, Našuvnnalaš lágat.
Vuartesjh aaj 2. kapihtelem, Nasjovnaale laakh.
Máhttovuođđu
Daajroevåarome
Gávdnojit olu ođđaset dutkanbarggut, raporttat, čielggadeamit ja evalueremat sámegiela birra servodagas.
Såemies urrebe dotkemebarkoeh, reektehtsh, salkehtimmieh jïh vuarjasjimmieh gååvnesieh saemien gïelen bïjre siebriedahkesne.
Máhttu dáin bargguin váldojuvvo mielde viidáset giellaplánemis ja politihkkahábmemis.
Dennie vijriesåbpoe gïelesoejkesjimmesne jïh politihkehaamoedimmesne dle daajroe daejstie barkojste meatan vaaltasåvva.
Sáhttá goitge leat veaháš soaittáhat mii lea iskojuvvon – ja mii ii leat iskojuvvon.
Læjhkan maahta ånnetji debpelen dohkoe årrodh maam goerehtamme – jïh ij goerehtamme.
Danne leat namuhuvvon barggut hui ávkkálaččat, muhto eai doarvái giellapolitihka máhttovuođđun.
Dah neebneme barkoeh leah dannasinie joekoen nuhteligs, men ij nuekies goh daajroevåarome gïelepolitihkese.
Danne váldá dát dieđáhus maid vuođu eambbo eahpeformálalaš vásáhusain viidát surggiin vai sáhttá hábmet nu buori giellapolitihka go vejolaš.
Dannasinie dle daate bïevnese aaj sæjhta dejtie vielie ovbyjjes dååjrehtimmide nåhtadidh aktede vijriesåbpoe suerkeste, jïh naemhtie aktem bööremeslaakan gïelepolitihkem evtiedidh.
Erenoamášraportevrra James Anaya raporta eamiálbmogiid olmmošvuoigatvuođaid ja vuođđofriddjavuođaid birra, mii bođii 2011:s, lea dehálaš oassi dán dieđáhusa máhttovuođus.
Sjïerereektije James Anayasen reektehtse almetjereaktaj jïh vihkielommes frijjevoeti bïjre aalkoealmetjidie, mij bööti 2011, lea akte vihkeles bielie daajroevåaroemistie daan bïevnesasse.
Erenoamášraportevrra raporta Norgga, Ruoŧa ja Suoma sápmelaččaid birra čujuha erenoamážit dan duođalaš dillái mas sámegielat leat.
Sjïerereektijen reektehtse saemiej bïjre Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne tjuvtjede joekoen dan geerve tseahkan dejtie saemien gïelide.
Erenoamážit julev- ja lullisámegiella namuhuvvojit áitojuvvon giellan.
Joekoen julev- jïh åarjelsaemien neebnesåvva goh håvhtadihks gïelh.
Mii eat dieđe juste man oallugat máhttet hupmat, čállit, lohkat dahje ipmirdit sámegiela odne.
Ibie eevre veele daejrieh man jïjnjh almetjh mah maehtieh soptsestidh, tjaeledh, lohkedh jallh guarkedh saemien daan biejjien.
Áidna vuohki oažžut sihkkaris logu das, lea jearrat buohkain Norggas.
Dïhte aajnehke vuekie aktem vihties taallem åadtjodh, lea gaajhkesidie Nöörjesne gihtjedh.
Ovddeš áiggiid dahke ge juste dán álbmotlohkamiid olis.
Dejpeli raaktan dam darjoeji almetjeryöknemi tjïrrh.
Dát leat heaitán lohkamis álbmoga skoviid deavdima bokte, danne ii leat ge vejolaš gávnnahit sámegielagiid logu dáinna vugiin.
Daelie almetjeryöknemigujmie orrijamme viehkine goeredievhtemistie, jïh dan gaavhtan ij vielie gåaredh daejredh man jïjnjh almetjh mah saemiestieh naemhtie.
Dat statistihkalaš materiála mii mis lea dál, leat dieđut mánáidgárdemánáid ja skuvlamánáid birra geain lea sámegiel fálaldat.
Dïhte statistihkeles materijale maam mijjieh daelie utnebe lea læstoeh mah vuesiehtieh man gellie maanagïertemaanah jïh skuvlelearohkh mah saemien gïelefaalenassem åadtjoeh.
Raporta Sámi logut muitalit 5 almmuhuvvon 2012:s čájeha ovdáneami 2005 rájes 2011 rádjái.
Reektehtse Samiske tall forteller 5 (Saemien taallh soptseste 5) jaepeste 2012, evtiedimmiem vuesehte 2005 raejeste 2011 raajan.
Logut čájehit ahte lohku mánáin geat ožžot sámegiel fálaldaga mánáidgárddis lea njiedjan 925 rájes 823 rádjái.
Taallh vuesiehtieh maanalåhkoe saemien faalenassine maanagïertesne ånnanamme, 925 maanijste 823 maanide.
Vuođđoskuvlaohppiid lohku geain lea sámegiella vuosttašgiellan lei 2011:s 940, mii lea birrasiid 6 % unnit go 2005/2006 skuvlajagi.
Jaepien 2011 lij 940 maadthskuvlelearohkh saemien voestesgïeline, akte ovrehte 6 % ånnanimmie skuvlejaepien 2005/2006 mænngan.
Vuođđoskuvlaohppiid lohku geain lea sámegiella nubbegiellan lei lohku 1213, mii lea 41 % unnit go dalle go Máhttolokten álggahuvvui 2006:s.
Maadthskuvlelearoehkide saemien mubpiengïeline taalle lij 1213, akte 41 % ånnanimmie mænngan Maahtoelutnjemem sjïehtesji jaepien 2006.
Joatkkaskuvllaid statistihkka čájeha ahte 267 oahppis lei sámegiella vuosttašgiellan 2011/2012 skuvlajagi fágasuorggis, mii lea 41 % eambbo go 2008/2009:s.
Jåarhkeskuvlen statistihke vuesehte 267 learohkh saemien voestesgïeline utnin faagegievlesne skuvlejaepien 2011/2012, akte 41 % lissiehtimmie 2008/2009 mænngan.
Seammás lassánii maiddái ohppiidlohku geain lea sámegiella nubbegiellan, 152 rájes 206 rádjái.
Seamma tïjjen dle learohkelåhkoe saemien mubpiengïeline læssani, 152 learoehkijste 206 learoehkidie.
2000 čađahii dalá Sámi giellaráđđi iskkadeami mii meroštalai galle olbmo máhttet sámegiela man nu dásis Norggas.
Jaepien 2000 dle dan aejkien Saemien gïeleraerie aktem goerehtimmiem tjïrrehti mij aerviedi man gellie almetjh mah aktene jallh mubpene daltesisnie saemien meehtin Nöörjesne.
Iskkadeami raporta čilgii maid sámegiela geavaheami iešguđetge servodatoktavuođain.
Reektehtse goerehtimmeste aaj buerkiesti guktie saemien åtnasovvi ovmessie siebriedahketsiehkine.
Vihtta jagi maŋŋel čađahii Torkel Rasmussen iskkadeami davvisámegiela geavaheami birra Norggas ja Suomas, ja son rehkenasttii galle giellageavaheaddji leat.
Vïjhte jaepieh mænngan dle Torkel Rasmussen aktem goerehtimmiem darjoeji åtnoen bïjre noerhtesaemien gïeleste Nöörjesne jïh Såevmesne, jïh dïhte aerviedimmieh gïeleutnijelåhkoen bïjre darjoeji.
Goappašat iskkadeamit konkluderejit dainna ahte sámegielagiid lohku Norggas lea birrasiid 25 000.
Gåabpegh daah goerehtimmieh vihtiestieh medtie 25 000 saemiengïeleldh almetjh Nöörjesne.
Sii leat sámegielagat dan dásis ahte juobe ipmirdit ge dábálaš sámegiel ságastallama.
Nordlandsforskning jïh Norut Alta leah stillemen mietie Saemiedigkeste, Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeenteste (ORD) jïh Maahtoedepartemeenteste (MD.)
Nordlandsforskning ja Norut Alta leat Sámedikki, Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeantta (OHD) ja Máhttodepartemeantta (MD) ovddas čađahan Sámi giellaiskkadeami 2012.
Saemien gïelegoerehtimmiem 2012 tjïrrehtamme.
Iskkadeami ulbmil lei gávnnahit man oallugat máhttet guđege sámegiela njálmmálaččat ja čálalaččat, ahkečoakkádusa, guđiin oktavuođain geavahit giela ja man muddui sámegiella geavahuvvo iešguđetge oktavuođain.
Goerehtimmien åssjele lij daejredh man gellie mah aktem dejstie saemien gïelijste haalvoeh njaalmeldh jïh tjaaleldh, mennie aalterisnie dah, gåessie gïelem nåhtadieh jïh mennie mieresne saemien gïele åtnasåvva ovmessie tsiehkine.
Sámi giellaiskkadeapmi 2012 čájeha ahte leat hui stuora erohusat giellamáhtus, geavahanarenain ja giellaguottuin sihke gielaid gaskkas ja iešguđetge guovlluid gaskkas riikkas.
Saemien gïelegoerehtimmie 2012 vuesehte joekoen stoerre joekehtsh gïelemaahtojne, åtnoesijjine jïh
Giella lea nanus hálddašanguovllus Finnmárkkus ja Divttasvuonas, ja lea arvat rašit Loabágis, Gáivuonas ja Snoasas.
Gïele nænnoes reeremedajvesne Finnmarhkesne jïh Divtavuodnesne jïh sagki viesjiehtåbpoe Loabátesne, Gáivuotnesne jïh Snåasesne.
Njálmmálaš giella lea nannoseamos vuorraset buolvvas.
Njaalmeldh gïele lea veaksahkommes dej båarasommes almetji luvnie.
Sii unnán seaguhit gielaid, muhto sis lea heajut čállin- ja lohkanmáhttu.
Dah eah gïelide dan jiïnjem pleenth, men eah leah dan væjkele tjaeledh jïh lohkedh.
Nuorat máhttet buorebut lohkat ja čállit sámegiela, muhto sis lea heajut njálmmálaš giella.
Dah noerh leah væjkalåbpoe lohkedh jïh tjaeledh saemien, men dej akte viesjiehtåbpoe njaalmeldh gïele.
Sámegiella geavahuvvo eanemusat ruovttuin, vuođđoealáhusain ja oahpahussuorggis.
Vååjnoe goh saemien jeenjemes hïejmesne, aalkoejielieminie jïh lïerehtimmiesuerkesne åtnasåvva.
Mánáidgárddiin ja skuvllain orro leame mihá stuorát rolla giellaovdáneamis go ovdal.
Vååjnoe goh maanagïerte jïh skuvle aktem sagki stuerebe råållam gïeleevtiedimmesne utnieh goh aarebi.
Muhtun guovlluin lea skuvla áidna báiki gos sámegiella geavahuvvo.
Muvhtene lehkesne dle skuvle dïhte aajnehke sijjie gusnie saemien åtnasåvva.
Iskkadeapmi čájehii maiddái ahte oallugat dovdet ahte sii máhttet veaháš sámegiela, muhto eai máhte nu olu ahte dustet geavahit giela.
Goerehtimmie aaj vuesehte jïjnjh almetjh tuhtjieh dah ånnetji saemien maehtieh, men ij goh nuekies juktie doestedh gïelem nåhtadidh.
Boahtá maid ovdan ahte oallugat háliidit oahppat eambbo sámegiela.
Vuajna aaj jeenjesh sijhtieh viele saemien lïeredh.
Dáid gaskkas lea stuora potensiála lasihit giellageavaheddjiid logu.
Dej gaskem akte stoerre nuepie gååvnese gïeleutnijelåhkoem lissiehtidh.
Oadjebas rámmat nu ahte eanebut dustet geavahišgoahtit sámegiela ja buoret vejolašvuođat giellaoahppamii leat dehálaš čoavddasánit vai sii álggáše sámástit.
Jearsoes mierieh guktie jienebh duestieh aelkedh saemien nåhtadidh, jïh buerebe nuepieh gïelelïerehtimmiem åadtjodh, sijhtieh vihkeles tjoevtenjebaakoeh årrodh jis edtja skreejredh dejtie aelkedh saemiestidh.
Giellaiskkadeami 2012 mielde lea váilevaš sámegiel oahppofálaldat dávjjimus sivva dasa go oahppit eai oačču sámegiel oahpahusa, vaikko leat ge vuoigatvuođat.
Gïelegoerehtimmien 2012 mietie, dle vaanoe lïerehtimmiefaalenassijste saemien gïelesne dïhte daamtajommes fåantoe mannasinie learohkh eah lïerehtimmiem åadtjoeh saemien gïelesne daan biejjien, jalhts reaktah utnieh.
Dat dieđut maid váhnemat ožžot sámegiel giellaoahpahusa vuoigatvuođa birra orrot leame hui iešguđetláganat.
Vååjnoe goh dah bïevnesh, mejtie eejhtegh reaktan bïjre saemien gïelelierehtæmman åadtjoeh, leah gaajh jeereldihkie.
Mii diehtit ahte vuođđoskuvlaohppiid lohku geain lea sámegiella vuosttašgiellan lea oalle dásset, muhto ohppiidlohku geain lea sámegiella nubbegiellan njiedjá.
Daejrebe låhkoe maadthskuvlelearohkijstie mej saemien voestesgïeline lea naa jiebne, men låhkoe learohkijstie mej saemien mubpiengïeline, ånnene.
Sámediggi váldá dán duođas, ja danne galgá ge Sámediggedieđáhus oahpu ja oahpahusa birra ollislaččat guorahallat lágaid ja rámmaid mat regulerejit sámegiel oahpu.
Saemiedigkie dam tjarke ååktoe, jïh dan åvteste Saemiedigkiebïevnesisnie lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre, aktem ållesth tjïrrehtimmiem bieljelamme laakijste jïh mierijste, mah saemien lïerehtimmiem stuvrehtieh.
Raporta ” Langs lange spor – om samisk forskning og høyere utdanning ” (Butenschøn-lávdegotti čielggadeapmi), nanne dehálašvuođa ovddidit sámegiela dutkangiellan, ja cealká ahte dutkanásahusat fertejit dovdat ovddasvástádusa ovddidit kursafálaldagaid sámegillii buot dásiin.
Reektehtse, «Langs lange spor – om samisk forskning og høyere utdanningš (Butenschøn-moenehtsen salkehtimmie), tjïerteste vihkeles saemien dotkemegïeline evtiedidh, jïh vihteste dotkemeinstitusjovnh tjuerieh daejredh dej lea dïedte kuvsjefaalenassh saemien gïelesne evtiedidh gaajhkine daltesinie.
Raporta čujuha viidáseappot ahte rekrutteren sámi alit oahpahussii ja dutkamii álgá árrat – mánáidgárddis, vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas.
Vijriesåbpoe dle reektehtse tjïerteste dåårrehtimmie saemien jollebe ööhpehtæmman jïh dotkemasse aareh aalka – maanagïertesne, maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne.
Sámediggi doarju lávdegotti oainnu ahte sámegielat dutkan ferte leat vuođđun go galgá ovddidit sámegiela fágagiellan, ja ahte fágagiella lea oassin sámegiela huksemis ollislaš, ja nu maiddái servodatguoddi giellan.
Saemiedigkie aaj sïemes moenehtsinie mij veanhta saemiengïeleldh dotkeme lea vihkeles jis edtja aktem saemien faagegïelem evtiedidh, jïh faagegïele lea akte bielie saemien gïeleevtiedimmeste, goh akte ållesth, jïh dan tjïrrh akte siebriedahkeguedtije gïele.
Dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis lea váttis fidnet gelbbolaš sámegielat bargiid, vel sámegiela hálddašanguovllus nai.
Vååjnoe geerve maehteles saemiengïeleldh barkijh skååffedh Healsoe- jïh sosijaalesuarkan, aaj saemien gïelen reeremedajvesne.
Fálaldat sáhttá maid vásihuvvot goabbat ládje; dearvvašvuođabálvalusa bealis dovdet ahte láhččojuvvo buorre sámegiel fálaldat, muhto geavaheaddjit eai dovdda dan seamma.
Maahta aaj faalenassem joekehtslaakan dååjredh; healsoedïenesje åtna satne aktem hijven saemien faalenassem sjïehteladta, mearan utnijh eah dam tuhtjh.
Sámegielagat leat unnit duhtavaččat dearvvašvuođabálvalusaiguin danne go vásihit váttisvuođaid gulahallamiin.
Saemiengïeleldh almetjh eah leah madtjeles healsoedïenesjigujmie juktie dah tsagkesh dååjrieh goerkesadtedh.
Vaikko ii leat dokumentašuvdna das, de sáhttá jurddašit ahte eará suorggit nu go politiija, riektelágádus ja rihkolašvuođafuolahus maid sáhttet vásihit sullasaš diliid mat bohciidit váilevaš giella- ja kulturmáhtus.
Bielelen vihtiestimmiem dan bïjre utnedh, dle maahta ussjedidh jeatjah suerkieh goh pollise, reaktasuerkie jïh kriminalehokse aaj maehtieh plearoeh tsiehkieh utnedh, dan åvteste gïele- jïh kultuvremaahtoe fååtese.
Lea stuora dárbu sámegiel álgooahpahussii rávisolbmuid várás.
Joekoen daerpies aalkoelïerehtimmine saemien gïelesne geerve almetjidie.
Giellaiskkadeapmi čájeha ahte olbmot háliidit oahppat iežaset báikkálaš birrasis ja ahte dán lassin berrejit ásahuvvot hupmanjoavkkut dahje sámástanarenat.
Gïelegoerehtimmie vuesehte almetjh lïerehtimmiem sijhtieh jïjtse voengesne, jïh lissine byöroe soptsestimmiedåehkieh jallh jeatjah sijjieh utnedh gusnie maahta saemiestidh.
Giellaguoddit leat stuora resursa mat geavahuvvojit unnán giellaoahpahusas sihke mánáid ja rávisolbmuid dáfus.
Gïeleguedtijh akte stoerre vierhtie mij fer vaenie gïelelierehtimmesne åtnasåvva, dovne maanide jïh geerve almetjidie.
Lea dárbu oažžut eambbo máhtu sámegiela gielladili birra danne go das sáhttá leat mearkkašupmi giellaplánemii.
Daerpies vielie daajroem utnedh guktie lea saemien gïelen bïjre, dan åvteste dïhte vihkeles gïelesoejkesjimmien gaavhtan.
Jus galgá oažžut dákkár máhtu, de ferte áigges áigái kártet gielladili.
Juktie dagkeres daajroem åadtjodh dle daerpies daamtaj goerehtalledh guktie lea gïeline.
Ovdamearkka dihte leat árbevirolaš ealáhusat leamaš dehálaš giellaarenat gos giella lea leamaš nanus.
Vuesiehtimmien gaavhtan dle aerpievuekien jielemh akte vihkeles gïelesijjie orreme gusnie gïele nænnoes orreme.
Muhto mis lea unnán dokumentašuvdna das movt gielladilli lea dál dáin ealáhusain.
Men mijjieh vaenie vihtiestimmiem utnebe guktie gïeline daejnie jielieminie daan biejjien.
Almmolaš bálvalusfálaldat sámegielat álbmogii ii leat doarvái, ja dađistaga eanebut dieđihit ahte sii eai leat duhtavaččat.
15 Vuajna dïhte byögkeles dïenesjefaalenasse saemiengïeleldh almetjidie ij leah nuekies, jïh jienebh jiehtieh dah eah leah madtjeles.
Giellaiskkadeapmi 2012 duođašta ahte lea ain stuora dárbu fágaolbmuide geain lea sámegiel máhttu.
Gïelegoerehtimmie 2012 vihteste annje gaajh daerpies faagealmetjigujmie saemien gïelemaahtojne.
Norut Alta lea OHD ovddas 2012:s kárten sámi perspektiivva suohkansuorggis.
Norut Alta lea stillemen mietie ORD ’ ste, aktem goerehtallemem tjïrrehtamme dehtie saemien perspektijveste tjïeltesuerkesne.
Dát kárten čájeha maid ahte ii ovttage suohkanis oppalohkái leat sámi perspektiiva vuođđun suohkana doaimmas.
Daate goerehtalleme aaj vuesehte ij naan tjïelth ållesthlaakan aktem saemien perspektijvem våaromasse bïejeme tjïelten barkosne.
Eai dat ge suohkanat gos sámegiella lea beaivválaš giellan, geavat sámegiela čálalaččat nu erenoamáš olu.
Vaallah dejnie tjïeltine gænnah gusnie saemien gïele akte biejjieladtje gïele, dan jïjnje tjaaleldh saemien åtnasåvva.
Sámegiella ja dárogiella eai leat dássálaga hálddašangiellan, ja olu áššemeannudeamis ja plánabarggus čađahuvvo dušše dárogillii.
Saemien jïh nöörjen eah leah mïrrestalleldh goh reeremegïelh, jïh jïjnje dehtie aamhtesegïetedimmeste jïh soejkesjebarkoste lea ajve nöörjen gïelesne.
Olu suohkanat vásihit maid ahte leat unnán olbmot geat váldet oktavuođa sámegillii, mii raportta mielde čájeha ahte sámegiella ii vuos vásihuvvo almmolaš giellan.
Jïjnjh tjïelth aaj dååjrieh vaenie almetjh saemien gïelesne govlehtellieh, jïh reektehtsen mietie dle daate vuesehte annje almetjh eah saemien dååjrh goh akte byjjes jallh byögkeles gïele.
Sámi giellaiskkadeapmi 2012 čujuha ahte ovttasbargu suohkaniid, giellaguovddážiid, eará sámi ásahusaid dahje organisašuvnnaid gaskka lea dehálaš vai sámegiel bargu manašii jođáneappot.
Saemien gïelegoerehtimmie 2012 vuesehte laavenjostoe gaskem tjïelth, gïelejarngh, jeatjah saemien institusjovnh jallh siebrieh leah vihkeles jis edtja saemien gïelebarkoem eadtjoestidh.
Hástalus lea ahte ii ovttasge leat bajimus ovddasvástádus álggahit ja oktiiheivehit dákkár ovttasbarggu.
Akte haesteme gosse ij guhte aktem bijjemes dïedtem åtna aelkedh jïh iktedidh dagkeres laavenjostoem.
Norut Alta lea Sámedikki ovddas 2012:s evalueren sámi giellaguovddážiid mat ožžot vuođđodoarjaga Sámedikkis.
Stillemen mietie Saemiedigkeste dle Norut Alta jaepien 2012 aktem vuarjasjimmiem tjïrrehtamme dejstie saemien gïelejarngijste mah maadthdåarjoem Saemedigkeste åadtjoeh.
Sámi giellaguovddážat leat ásahuvvon iešguđetge áigodagaid, ja leat ovdánan iešguđetge ládje dain iešguđetge sámi birrasiin.
Saemien gïelejarngh leah tseegkesovveme joekehts boelhkine, jïh joekehtslaakan evtiesovveme, ovmessie saemien byjresinie.
Dát mearkkaša ahte hástalusat giellanannema dáfus rievddadit guovllus guvlui.
Daate sæjhta jiehtedh haestemh leah joekehts dajveste dajvese, guktie edtja saemien gïelem eevtjedh.
Giellaguovddážiin leat iešguđetlágan hástalusat sihke organiserema dáfus, ekonomalaš resurssaid dáfus ja bargiid rekrutterema dáfus geain lea giella- ja kulturmáhttu.
Gïelejarngh ovmessie haestemh utnieh dovne öörnedimmine, ekonomeles vierhtiejgujmie jïh barkijh dåårrehtidh gïele- jïh kultuvremaahtojne.
Eanas giellaguovddážiin leat čállinkurssat mat leat deháleamos ceavzinvuođđun guovddážiidda, ja kurssat leat maŋemus jagiid nannejuvvon dainna ahte leat šaddan gealboovddideaddjin oktan oahppočuoggáiguin.
Dah ellen jeenjemes gïelejarngh gïelekuvsjh utnieh goh akte sijjen vihkielommes tsegkijste, jïh dej minngemes jaepiej dle kuvsjide bueriedamme, juktie dah maahtoem vedtieh studijepoengigujmie.
Giellaguovddážiin leat maid olu kultuvrralaš ja identitehtaovddideaddji doaimmat, gos giella unnit dahje eanet lea dat mii guoddá buot.
Gïelejarngh aaj jïjnjh kultuvrelle jïh identiteetesjugneden darjomh utnieh, gusnie gïele vielie jallh vaenebe åtnasåvva.
Eará vuoruheamit sáhttet rievddadit guovddážis guovddážii, nu go bargu mánáid ja nuoraid ektui mánáidgárddi ja skuvlla siskkobealde ja olggobealde, gáiddusoahpahus, árbevirolaš máhtu čohkken ja dokumenteren.
Jeatjah darjomh maehtieh jarngeste jarnegese jeerehtidh, goh barkoe maanaj jïh noeri vööste skuvlen jïh maanagierten sisnie jïh ålkolen, maajhööhpehtimmie, tjöönghkeme jïh vihtiestimmie aerpievuekien daajroste.
Norut Alta evaluerenraporta evttoha olu doaibmabijuid movt buoridit giellaguovddážiid bargoeavttuid.
Norut Altan vuarjasjimmiereektehtse gellie raeriestimmieh råajvarimmide buakta, juktie gïelejarngi barkoetsiehkieh bueriedidh.
Ovdamearkkat leat eambbo ruhtadeapmi doibmii ja ásahit fásta ruhtadeami giellakurssaide.
Vuesiehtimmien gaavhtan lissiehtamme beetnehdåarjoe gïehteldæmman, jïh ihkuve beetnehdåarjoem gïelekuvsjide sjïehtesjidh.
Dát dagašii álkibun rekrutteret ja doalahit bargiid geain lea giellamáhttu.
Dellie lij sïjhteme aelhkebe årrodh barkijh gïelemaahtojne dåårrehtidh jïh utniehtidh.
Lea maid dehálaš deattuhit čohkket árbevirolaš máhtu mii ain gávdno dain guovlluin gos giellaguovddážat doibmet.
Aaj vihkeles dam aerpievuekien daajroem ribledh mij annje gååvnese dejnie dajvine gusnie gïelejarngh sijjen barkojne gïehtelieh.
Giellaguovddážat berrejit maid geavahit resurssaid háhkat rutiinnaid mat mihtidit man duhtavaččat geavaheaddjit leat, ja berre leat aktiivvalaš ja dihtomielalaš rekrutteren goappaš sohkabeliid dáfus giellaguovddáža doaimmaide.
Gïelejarngh byöroeh aaj vierhtieh nåhtadidh juktie vuekieh sjïehtesjidh mah utniji madtjelesvoetem möölieh, jïh eadtjohkelaakan jïh voerkeslaakan dovne kaarrh jïh nyjsenæjjah dåårrehtidh gïelejarngi darjoemidie.
Viidáseappot evttohuvvo ahte giellaguovddážat roahkka sáhtáše boahtit eambbo oidnosii maiddái sámi birrasiid olggobealde.
Raereste aaj akte aevhkie jis gïelejarngh maehtieh vielie våajnoes sjïdtedh, aaj dej saemien byjresi ålkolen.
Okta evttohus lea fállat sámi giella- ja kulturkurssaid eará ulbmiljoavkkuide guovllus.
Akte raeriestimmie lea kuvsjh faalehtidh saemien gïelesne jïh kultuvresne jeatjah ulmiedåhkide sov dajvesne.
Raporta lea dehálaš vuođđu Sámedikki ovttasbargui giellaguovddážiiguin.
Reektehtse akte vihkeles våarome Saemiedigkien laavenjostosne gïelejarngigujmie.
Máhttu iešguđetge gielladiliid birra
Daarjoe ovmessie gïeletsiehkiej bïjre
Sámegiella Norggas lea odne oalle iešguđetge lágan servodatlaš dilis.
Guktie lea saemien gïeline Nöörjesne daan biejjien lea naa joekehts dejnie ovmessie siebriedahketsiehkine.
Dát dahká ahte sáhttá leat váttis gávdnat oktasaš strategiijaid.
Dan åvteste maahta geerve årrodh tjåenghkies strategijh gaavnedh.
Danne ferte váldit vuođu dan guoskevaš giellaguovllu dilis, ja de hábmet strategiijaid dan vuođul.
Tjuara dannasinie vuartasjidh guktie gïeletsiehkie lea dennie sjyöhtehke gïeledajvesne, jïh destie strategijh gaavnehtidh.
Dan vuođul maid diehtit sámegiela dili birra odne, sáhttá leat ávkkálaš bargat guđain iešguđetge diliin:
Destie maam mijjieh saemien gïeletsiehkien bïjre daejrebe daan biejjien, dle maahta nuhteligs årrodh govhte joekehts tsiehkieh vuartasjidh:
Davvisámi eanetloguguovlu
Noerhtesaemien jienebelåhkoedajve
Davvisámi eanetloguguvlui gullet suohkanat Finnmárkkus mat leat mielde sámegiela hálddašanguovllus.
Noerhtesaemien jienebelåhkoedajve lea tjïelth Finnmarhkesne mah leah meatan saemien gïelen reeremedajvesne.
Davvisámegiella lea dat sámegiella mas leat eanemus giellageavaheaddjit, ja oallugat sis orrot hálddašanguovllu siskkobealde.
Noerhtesaemien lea dïhte gïele man jeenjemes gïeleutnijh, jïh akte stoerre bielie dejstie reeremedajven sisnjelen orre.
Sámegiella lea árbevirolaččat leamaš nanus dáin guovlluin, ja lea beaivválaš giella mii geavahuvvo sihke priváhta ja almmolaš oktavuođain.
Saemien gïele lea aerpievuekien mietie nænnoes orreme daejnie dajvine, jïh lea akte biejjieladtje gïele mij åtnasåvva dovne privaate jïh byögkeles ektiedimmesne.
Dát giellaguovlu oidnojuvvo sámi giellaovddideami resursaguovlun.
Maahta dam gïeledajvem utnedh goh akte vierhtiedajve saemien gïeleevtiedæmman.
Giellaiskkadeapmi 2012 čájeha dattetge ahte nuorat muitalit ahte sii eai máhte njálmmálaš giela nu bures go vuorraseappot.
Gïelegoerehtimmie 2012 badth vuesehte dah noerh jiehtieh dah eah dam njaalmeldh gïelem seamma hijven haalvoeh goh dah båarasåbpoeh.
Sii geavahit maid eambbo dárogiela go ovdal.
Dah aaj vielie nöörjen sopsestieh goh aarebi.
Iskkadeapmi čájeha ahte mihá eambbo nuorat máhttet čállit sámegiela dál go ovdal, seammás geavahuvvo sámegiella unnán čálalaš hálddašangiellan.
Goerehtimmie vuesehte daan biejjien jienebh noerh goh aarebi maehtieh saemien tjaeledh, seamma tïjjen saemien vaenie åtnasåvva goh akte tjaaleldh reeremegïele.
Vuorraset buolva muitala ahte sis lea buoremuddui buorre sátneriggodat ja máhttet árbevirolaš sámi terminologiija.
Dah båarasåbpoeh jiehtieh dah ojhte aktem ræjhkoes baakoeveahkam utnieh, jïh aerpievuekien saemien terminologijem haalvoeh.
Vaikko oallugat máhttet sámegiela dán guovllus, lea goitge dárbu eambbo vuoruhit gielladikšuma ja buoridit dihtomielalašvuođa sámegiela geavaheami birra.
Jalhts jïjnjh almetjh saemien haalvoeh daennie dajvesne, dle læjhkan daerpies aktine stuerebe gïelegorredimmiebarkojne jïh voerkesvoetem lissiehtidh saemien gïeleåtnoen bïjre.
Davvisámi unnitloguguovllut
Noerhtesaemien unnebelåhkoedajvh
Davvisámi unnitloguguovllut leat riddoguovllut Finnmárkkus, Romssas ja Nordlánddas gos árbevirolaččat leat hupman sámegiela.
Noerhtesaemien unnebelåhkoedajvh leah mearoedajvh Finnmarhkesne, Tromsesne jïh Nordlaantene gusnie aerpievuekien mietie saemien soptesestamme.
Dáin guovlluin leat olu hástalusat.
Daah dajvh gellie haestemi uvte tjåadtjoeh.
Giella lea hearkkit go eanetloguguovllus, erenoamážit giliin gos dáruiduhttinpolitihkka lei garas.
Gïele viesjiehtåbpoe desnie goh jienebelåhkoedajvesne, joekoen lea naemhtie dejnie voenine gusnie daaroedehtemepolitihke tjerkebe orreme.
Giella geavahuvvo unnán beaivválaččat ja ruovttugiellan.
Gïele vaenie åtnasåvva biejjieladtje jïh hïejmesne.
Leat unnán dahje váilot arenat gos sámegiella geavahuvvo, ja leat ráddjejuvvon oahpahusvejolašvuođat.
Gille jallh ij naan sijjieh gusnie maahta saemiestidh, jïh gille lïerehtimmienuepieh.
Sámegiella čalmmustahttojuvvo unnán ja das lea unnán stáhtus.
Saemien gïele ij leah dan våajnoes, jïh vuelehks staatusem åtna.
Danne ferte sámegiella nannejuvvot dáin guovlluin dan bokte ahte addojuvvo sámegiel oahpahus, ahte ásahuvvojit sámástanarenat, ahte bohtet resursaolbmot ja ahte sámegiella čalmmustahttojuvvo eambbo.
Daejnie dajvine tjuara dannasinie saemien gïelem eevtjedh lïerehtimmien tjïrrh, sijjieh tseegkedh gusnie saemiestidh, vierhtiealmetjh dåårrehtidh jïh saemien gïelem buerebelaakan våajnoes darjodh.
Muhtun suohkanat dáin guovlluin leat mielde sámegiela hálddašanguovllus.
Muvhth tjïelth daejnie dajvine leah saemien gïelen reeremedajvesne.
Dáid suohkaniid álbmogis lea stuorát vuoigatvuohta oažžut oahpahusa ja geavahit sámegiela go álbmogis olggobealde hálddašanguovllu.
Almetjh daejnie tjïeltine stuerebe reaktah utnieh lïerehtimmiem åadtjodh jïh saemien nåhtadidh, goh almetjh reeremedajven ålkolen.
Hástalus lea dattetge ahte suohkaniin váilu gelbbolašvuohta ja resurssat ollašuhttit gáibádusaid.
Men daesnie akte haesteme dan åvteste daah tjïelth maahtoem jïh vierhtieh fååtesieh juktie krievemidie illedh.
Suohkaniin olggobealde hálddašanguovllu leat ráddjejuvvon geatnegasvuođat sámegiel fálaldagaid dáfus.
Tjïelth reeremedajven ålkolen gaertjiedamme dïedth utnieh faalenassen bïjre saemien gïelesne.
Váldohástalus lea láhčit diliid nu ahte dat vuoigatvuođat mat álbmogis leat oahppat ja geavahit sámegiela, ollašuhttojuvvojit.
Åejviehaesteme daesnie lea sjïehteladtedh ihke årroji reakta lïerehtidh jïh nåhtadidh saemien gïelem illesuvvieh.
Julevsámi giellaguovlu
Julevsaemien gïeledajve
Julevsámi giellaguovlu manná Bállahis davvin Sáltoduoddarii lullin.
Julevsaemien gïeledajve lea Ballangen luvhtie noerhtene Saltfjellet gåajkoe åarjene.
Dát lea oalle unna geográfalaš guvlloš mii dahká vejolažžan ovttastahttit doaibmabijuid ja doalahit lagas ovttasbarggu iešguđetge beliid gaskka.
Daate akte naa onne geografeles dajve mij nuepieh vadta råajvarimmieh ektesne juhtedh, jïh akte lïhke laavenjostoe dej ovmessie aktööri gaskem.
Julevsámegielagat leat oalle čoahkis Divttasvuona ja Hápmira suohkaniin Nordlánddas.
Jïjnjh saemieh mah julevsaemien soptsestieh Divtasvuodnan jïh Hamarøyen tjïeltine Nordlaantesne årroeh.
Giellasirdima dáfus buolvvaid gaskkas lea ovdamunni go lea dákkár čoahkkádus.
Gïelesertiestimmien gaavhtan boelvi gaskem dle akte aevhkie gellie saemieh seamma sijjesne årroeh.
Giellaiskkadeapmi 2012 čájeha ahte oallugat dálá váhnemiin gaskal 30 ja 40 jagi eai máhte sámegiela.
Gïelegoerehtimmie 2012 vuesehte jïjnjh dejstie daan beajjetje eejhtegijste gaskem 30 jïh 40 jaepieh, eah saemien maehtieh.
Dát dahká giellasirdima váhnemis mánnái váttisin.
Dellie geerve sjædta gïelem sertiestidh eejhtegijstie maanide.
Mánát leat baicca ožžon vejolašvuođa oahppat julevsámegiela sámi mánáidgárddis, ja oallugat leat dál vuosttaš- dahje nubbegiellaoahppit vuođđo- ja joatkkaskuvllas.
Men maanah nuepiem åådtjeme julevsaemien lïeredh saemien maanagïertesne, jïh daelie jienebh voestes- jallh mubpiengïelelearohkh maadth- jïh jåarhkeskuvlesne.
Giellaiskkadeapmi čájeha ahte julevsámegielas lea nanu doarjja mánáidgárddis ja Árran julevsámi guovddážis.
Gïelegoerehtimmie vuesehte julevsaemien gïele aktem nænnoes dåarjoem åtna maanagïerten jïh gïelejarngen tjïrrh, Arran julevsaemien jarngesne.
Mánáidgárdi lea bargan garrasit rekrutteret ohppiid sámegielat luohkáide Ájluovtta vuođđoskuvllas ja viidáseappot sámegiel oahpahussii joatkkaskuvllas.
Maanagïerte lea væjkele orreme learohkh saemiengïeleldh klaasside dåårrehtidh maadthskuvlesne Dragesne, jïh vijriebasse saemienööhpehtæmman jåarhkeskuvlesne.
Leat mihá unnit olbmot geat hupmet julevsámegiela go davvisámegiela.
17 Ij leah dan jeenjesh mah julevsaemien soptsestieh goh noerhtesaemien.
Go leat nu unnán giellageavaheaddjit, de váikkuha dat julevsámegiela dillái.
Gosse dan gille gïeleutnijh dle dïhte dam julevsaemien gïeletsiehkiem tsevtsie.
Go leat unnán giellageavaheaddjit julevsámi giellaguovllus, lea váilevašvuohta sámegielat resurssaid dáfus hui čielggas.
Juktie dan gille gïeleutnijh julevsaemien gïeledajvesne dle tjïelkelaakan vuajna saemiengïeleldh vierhtieh fååtesieh.
Julevsámegiela nannenbarggus lea Divttasvuona suohkan hui dehálaš danne go dát lea áidna suohkan julevsámi guovllus mii lea mielde sámegiela hálddašanguovllus.
Juktie julevsaemien gïelem eevtjedh dle Divtasvuodnan tjïelte aktem vihkeles råållam åtna, juktie dïhte lea aajnehke tjïelte julevsaemien dajvesne mij lea saemien gïelen reeremedajvesne.
Sámediggi oaidná dárbbašlažžan ahte julevsámi guovllu suohkaniin ja sámi ásahusain lea lagat ovttasbargu.
Saemiedigkie vuajna daerpies tjïelth jïh saemien institusjovnh julevsaemien dajvesne aktem lïhkebe laavenjostoem utnieh.
Lullisámi giellaguovlu
Åarjelsaemien gïeledajve
Lullisámi giellaguovlu lea geográfalaččat viiddis guovlu mii manná Sáltoduoddaris davvin gitta Elgåi lullin.
Åarjelsaemien dajve akte geografeles stoerre dajve, Saltfjellet luvhtie noerhtene Elgåen gåajkoe åarjene.
Dán guovllus leat máŋga fylkkasuohkana ja máŋggat suohkanat.
Jienebh fylhkh jïh gellie tjïelth leah daennie dajvesne.
Dál ii gávdno makkárge stuorát báikkálaš servodat gos giella lea váldo beaivválašgiella.
Daan biejjien ij leah naan stuerebe voenges siebriedahke gusnie åarjelsaemien lea dïhte stööremes biejjieladtje gïele.
Dát sáhttá leat hehttehussan giellasirdimii.
Daate maahta akte heaptoe årrodh gïelesertiestimmesne.
Giellageavaheaddjit gulahallet baicca stuora fierpmádagas mas leat fuolkkit ja ealáhus, ja gielas lea stuora mearkkašupmi identitehtaguoddin dán dilis.
Men gïeleutnijh gaskesem utnieh stoerre viermine slïektigujmie jïh jielemen tjïrrh, jïh gosse naemhtie dle gïele gaajh vihkeles sjædta goh identiteeteguedtije.
Dat stuora geográfalaš guovlu dahká ahte lullisámegiella lea áibbas erenoamáš dilis gielladoaimmaid ovttastahttima, ovddasvástádusjuogu, oahpahusfálaldagaid ja resurssaid dáfus.
Dïhte stoerre geografeles dajve dorje guktie åarjelsaemien gïele lea aktene eevre sjïere tsiehkesne gosse edtja gïeleråajvarimmieh, dïedtejoekedimmiem, lïerehtimmiefaalenassh jïh vierhtieh iktedidh.
Olu almmolaš ásahusat leat searvvis mearrádusaid dáfus mat gusket lullisámegillii, ja danne lea dárbu čielgaseappot juohkit ovddasvástádusa daid gaskka.
Jïjnjh byögkeles suerkieh leah stïeresne dej nænnoestimmiej bïjre mah leah åarjelsaemien gïelen bïjre, jïh dannasinie daerpies aktine tjïelkebe dïedtejoekedimmine dej gaskem.
Livččii dehálaš ahte muhtumis lea bajimus ovddasvástádus lullisámegillii ja ovddasvástádus ovttastahttit gielladoaibmabijuid.
Sæjhta vihkeles årrodh naaken aktem bijjemes dïedtem åarjelsaemien gïelen åvteste åtna, jïh dïedtem åtna gïeleråajvarimmieh iktedidh.
Stuora hástalus dán guovllus lea váilevaš gelbbolašvuohta sámi giela ja kultuvrra hárrái almmolaš hálddašeamis ja ahte leat olu iešguđetlágan ásahusat maiguin galgá gulahallat.
Daennie dajvesne akte stoerre haesteme maahtoe saemien gïelesne jïh kultuvresne fååtese byögkeles reeremisnie, jïh ihke tjuara jïjnjh ovmessie institusjovnigujmie råårestalledh.
Lullisámegiella lea leamaš ealáskahttinproseassas, ja dál leat dađistaga eambbo mánát geat ožžot lullisámegiel oahpahusa.
Åarjelsaemien gïele aktene jieliehtimmieprosessesne orreme, jïh daelie daamtaj jienebh maanah mah lïerehtimmiem åadtjoeh åarjelsaemien gïelesne.
Dattetge ii leat lullisámegiella beaivválašgiella olu báikkiin, ja leat ráddjejuvvon vejolašvuođat sámástit.
Åarjelsaemien ij leah læjhkan akte biejjieladtje gïele gellene lehkesne, jïh vaenie nuepieh saemien gïelem soptsestidh.
Gávdnojit hui unnán arenat gos lullisámegiella geavahuvvo, ja váilot hui olu resursaolbmot.
Gille sijjieh gusnie åarjelsaemien nåhtadidh, jïh stoerre vaanoe vierhtiealmetjijstie.
Nuortalaš ja bihtánsámi giellaguovllut
Luvliesaemien jïh pijtesaemien gïeledajve
Nuortalašgiela leat árbevirolaččat hupman dan guovllus mii dál lea Mátta-Várjjat gielda Norggas, ja guoskevaš guovlluin Ruoššas ja Suomas.
Luvliesaemien lea aerpievuekien mietie soptsesovveme daaletje Åarjel-Varangeren tjïeltesne Nöörjesne, lissine dejtie baalte dajvine Russlaantesne jïh Såevmesne.
Bihtánsámegiela leat árbevirolaččat hupman osiin Nordlándda fylkkas ja guoskevaš guovlluin Ruoŧa bealde ráji.
Pijtesaemien lea aerpievuekien mietie soptsesovveme bieline Nordlaanten fylhkesne jïh baalte dajvine sveerjen raastebielesne.
Nuortalašgiella ja bihtánsámegiella leat earaláganat go dat eará sámegielat vuosttažettiin danne go leat hirbmat unnán giellageavaheaddjit dain árbevirolaš guovlluin Norggas.
Luvliesaemien jïh pijtesaemien jïjtjemse dejstie jeatjah saemien gïelijste joekehtieh, uvtemes dan åvteste gaajh vaenie gïeleutnijh dejnie aerpievuekien dajvine Nöörjesne.
Dáin gielain ii addojuvvo oahpahus guđege vuođđoskuvllas Norggas, eai ge gávdno mánáidgárddit gos dát gielat gaskkustuvvojit.
Ij naan maadthskuvle Nöörjesne lïerehtimmiem faalehte daejnie göökte gïeline, jïh ij naan maanagïerte gusnie daejtie gïelide soptseste.
Bihtánsámegielas ii leat makkárge standardiserejuvvon riektačállin, mii dahká váttisin geavahit giela čálalaččat.
Pijtesaemien ij naan standardiseradamme staeriestjaelemem utnieh, jïh dannasinie geerve gïelem tjaeliemisnie nåhtadidh.
Nuortalašgielas gávdno dohkkehuvvon riektačállin, ja Suoma bealde ráji leat skuvllat mat oahpahit nuortalašgiela.
Luvliesaemien jååhkesjamme staeriestjaelemem åtna, jïh skuvlh såevmien raastebielesne lïerehtimmiem vedtieh luvlesaemien gïelesne.
Go goappašat gielain leat juogalágan giellabirrasat guoskevaš rádjeguovlluin, de lea ovttasbargu riikkarájiid rastá dehálaš ovddidan dihte dán guokte sámegiela Norggas.
Juktie gåabpegh gïelh aktem vihties gïelebyjresem utnieh dejnie baalte raastedajvine, dle vihkeles aktine laavenjostojne laanteraasti rastah, juktie daejtie göökte saemien gïelide Nöörjesne skreejrehtidh.
Bihtánsámegiela ja nuortalašgiela nannemis lea vuosttažettiin dárbbašlaš dahkat veaháš vuođđobarggu, nu go dokumenteret ja kártet dálá dili gielaid dáfus.
Jis edtja pijtesaemien jïh luvlesaemien eevtjedh, dle badth daerpies såemies betniebarkoem darjodh, goh daan beajjetje gïeletsiehkiem vihtiestidh jïh goerehtalledh.
Dán sáhttá buoremusat dahkat ovttasbarggus báikkálaš birrasiiguin ja ásahusaiguin main lea gielladieđalaš gelbbolašvuohta.
Dam maahta bööremeslaakan darjodh akten laavenjostoen tjïrrh voenges byjresi jïh institusjovni gaskem mah gïelefaageles maahtoem utnieh.
Giellabargu sáhttá lihkostuvvat dušše dalle go servodagat maidda guoská leat mielde doarjume barggu.
Maahta ajve gïelebarkojne lyhkesidh jis voenges siebriedahkh aaj leah sïemes dan bïjre.
Sámedikki deháleamos strategiija viidáset barggus bihtánsámegielain ja nuortalašgielain lea ge danne háhkat dieđuid das maid bihtánsápmelaččat ja nuortalaččat Norggas háliidit vuoruhuvvot giellabarggus.
Saemiedigkien vihkielommes strategije dennie vijriesåbpoe barkosne pijtesaemien jïh luvlesaemien gïeline, sjædta dannasinie govledh maam pijtesaemieh jïh luvliesaemieh Nöörjesne jïjtje sijhtieh prijoriteradidh gïelebarkosne.
Ovttasbargu Sámedikki, báikkálaš sámi servviid ja dan guovtti ásahusa gaskka, Duoddara ráffe ja Nuortasámi musea, lea lunddolaš.
Akte laavenjostoe Saemiedigkien, voenges saemiesiebriej jïh dej göökte institusjovni gaskem, Duoddará ráffe jïh Østsamisk museum, sæjhta iemie årrodh.
Sámegiella gávpogiin
Saemien staarine
Dađistaga eambbo sápmelaččaid fárrejit eret árbevirolaš sámi ássanguovlluin.
Ahkedh jienebh saemieh dejstie aerpievuekien saemien årromedajvijste juhtieh.
Leat erenoamážit stuora gávpogat mat dustejit olu sápmelaččaid.
Joekoen dah stoerre staarh jïjnjh saemieh dåastoeh.
Dát lea áibbas ođđa dilli sámegillii, dakkár dilli mii gáibida sierra strategiija.
Daate akte eevre orre tsiehkie saemien gïelese, akte tsiehkie mij aktem jïjtse strategijem kreava.
Eretfárrejeaddjit árbevirolaš sámi guovlluin Norggas mannet dál gávpogiidda, ja sisafárrejeaddjit guovlluide fas bohtet eambbo ja eambbo olgoriikkas.
Daelie juhtieminie dejstie aerpievuekien saemien dajvijste Nöörjesne staari gåajkoe, mearan juhteme dajvi gåajkoe lea daamtajåbpoe ålkoelaantijste.
Jus sámegiella boahtteáiggis galgá sirdojuvvot buolvvas bulvii, de lea dárbbašlaš ásahit ođđa ásahusaid ja ođđa vuogádaga gávpogiidda gosa (olu) sápmelaččat fárrejit.
Dastegh edtja saemien boelveste boelvese sertiestidh båetijen aejkien, dle sjædta daerpies orre institusjovnh jïh orre vuekiem tseegkedh dejnie staarine gåabph (jïjnjh) saemieh juhtieh.
Mii diehtit ovdamearkka dihte Cymru / Wales guovllus ahte doppe váldet vuhtii dan eret- ja sisafárrema mii dáhpáhuvvá árbevirolaš kymrigielat guovlluin go čađahit giellaplánema.
Mijjieh daejrebe vuesiehtimmien gaavhtan Cymru ’ ste / Wales, dah krööhkieh dam olkese- jïh sïjsejuhtemem mij lea dejnie aerpievuekien dajvine gusnie kymriske soptseste, gosse gïelesoejkesjimmine gïehtelieh.
Váldohástalus lea ahte gávpogiin šaddá sámegiella minoritehtagiella eai ge gávdno árbevirolaš arenat gos sáhttá sámástit.
Åejviehaesteme gosse saemien akte unnebelåhkoegïele staarine sjædta, jïh aerpievuekien sijjieh eah gååvnesh gusnie gïelem nåhtadidh.
Danne lassána gávpogiin dárbu giellaarenaide ja oahpahusvejolašvuođaide.
Dan åvteste daerpies ahkedh jienebh gïelesijjiejgujmie jïh lïerehtimmienuepiejgujmie staarine.
Lea ovttaskas suohkana ovddasvástádus láhčit diliid sámegiela oahpahussii ja ovddideapmái, ja nu sáhttá ge šaddat soaittáhat makkár fálaldagat addojuvvojit ovttaskas suohkanis.
Fïereguhten tjïelten lea dïedte sjïehteladtedh ihke nuepie sjædta lïerehtimmiem åadtjodh jïh saemien gïelem evtiedidh, jïh dannasinie dle maahta debpelen dohkoe sjïdtedh mah faalenassh mah vadtasuvvieh fïerhtene tjïeltesne.
Sámediggi lea gulahallame gávpotsuohkaniiguin Álttáin, Romssain ja Osloin ovttasbargošiehtadusa birra nannet sámi giela ja kultuvrra.
Saemiedigkie staaretjïeltigujmie Alta, Tromsø jïh Oslo laavenjostoelatjkoej bïjre govlehtalleminie, juktie saemien gïelem jïh kultuvrem eevtjedh.
Dát lea buorre, muhto seammás eai atte dákkár šiehtadusat gávpoga sámi álbmogii seamma vuoigatvuođaid go mat sámegiela hálddašanguovllu álbmogis leat.
Daate hijven, seamma aejkien goh dagkerh latjkoeh eah sïjhth saemien årroejidie daejnie staarine dejtie seamma reaktide vedtedh, mejtie almetjh saemien gïelen reeremedajven sisnjelen utnieh.
Danne lea dehálaš nannet álbmoga vejolašvuođaid ja vuoigatvuođaid geavahit sámegiela gávpogiin.
Dannasinie daerpies årroji nuepieh jïh reaktah eevtjedh, guktie dah åadtjoeh saemien staarine nåhtadidh.
Máhttu almmolaš sámi giellaplánema birra
Daajroe byögkeles saemien gïelesoejkesjimmien bïjre
Stuorámus bargu maid Norgga eiseválddit leat dahkan almmolaš sámi giellaplánema dáfus, lea mearridit sámelága giellanjuolggadusaid 1990:s ja ásahit sámegiela hálddašanguovllu 1992 rájes.
Dïhte stööremes dahkoe maam nöörjen åejvieladtjh leah dorjeme byögkeles saemien gïelesoejkesjimmien sisnjelen, lij saemielaaken gïelenjoelkedassh nænnoestidh 1990, jïh saemien gïelen reeremedajvem sjïehtesjidh 1992 raejeste.
Sámelága giellanjuolggadusat ja ortnet sierra hálddašanguovlluin leat dehálaš reaiddut giellanannema barggus.
Saemielaaken gïelenjoelkedassh jïh öörnege aktine sjïere reeremedajvine leah vihkeles dïrregh gosse edtja gïelem eevtjedh.
Dát reaiddut fertejit geavahuvvot.
Tjuara daejtie dïrregidie nåhtadidh.
NIBR Álttás čađahii 2000:s geavaheaddjiiskkadeami guovttegielat bálvalusaid hárrái sámegiela hálddašanguovllus.
Jaepien 2000 NIBR Altesne aktem utnijegoerehtimmiem guektiengïeleldh dïenesji bïjre darjoeji saemien gïelen reeremedajven sisnjelen.
Dát iskkadeapmi guoskkaha diliid nu go dat ledje duhátjagi molsumis.
Daate goerehtimmie vuesehte guktie lij stoerretjuetiemålsomen.
Sámi instituhtta evaluerii sámelága giellanjuolggadusaid 2006/07:s.
Saemien instituhte aktem vuarjasjimmiem saemielaaken gïelenjoelkedassijste tjïrrehti 2006/2007.
Evaluerema lei Kultur- ja girkodepartemeanta diŋgon.
Kultuvre- jïh gærhkoedepartemeente lij daam vuarjasjimmiem dongkeme.
Evalueren konkluderii ahte sámelága giellanjuolggadusat leat doaibman bures sámegiela stáhtusa hárrái, vaikko leat stuora rievddadeamit das movt láhka čuvvojuvvo.
Vuarjasjimmie vihteste saemielaaken gïelenjoelkedassh leah hijven orreme saemien gïelen staatusen gaavhtan, jalhts stoerre jeerehtsh guktie laakem tjïrrehte.
Sámegiela dilli olggobealde hálddašanguovllu gal ii leat buorre, ja evalueren konkludere dainna ahte hálddašanguovlu ferte viiddiduvvot.
Ij leah dan hijven tsiehkieh saemien gïelese reeremedajven ålkolen, jïh vuarjasjimmie vihteste reeremedajve tjuara væjranidh.
Evalueren evttohii maid ásahit “ ealáskahttinlávdegotti ” sámegielaid hárrái, danne go láhka ii akto nagot ealáskahttit sámegiela guovlluin gos odne lea áigojuvvon.
Vuarjasjimmmie aaj raeriesti aktem ” jealajimmiemoenehtsem ” tseegkedh saemien gïelide, juktie laake oktegh ij leah nuekies jis edtja saemien gïelem jealajidh dejnie dajvine gusnie gïele håvhtadihks daan biejjien.
Wencke Brenna girji Samene i rettssystemet 2005:s buktá ođđa dieđu sámegiela geavaheami birra Finnmárkku riektevuogádagas ja movt sápmelaččat vásihit diliid.
Wencke Brennan gærja Samene i rettssystemet jaepeste 2005 orre daajroem buakta guktie reaktasuerkie Finnmarhkesne saemien gïelem nåhtede, jïh guktie saemieh daam dååjreme.
Eará stuorát bargguid dáfus, mat leat dahkkojuvvon sámegiela ja giellaplánema birra maŋŋel 2000, namuhit mii Inger Marie Gaup Eira čielggadeami Sámegiella Davviriikkain – stáhtus- ja domenačielggadeapmi 2001:s ja Torunn Pettersena ja Johanne Gaup čielggadeami almmolaš sámi diehtojuohkinbálvalusa birra, dat maid 2001:s.
Jeatjah stuerebe barkoeh leah dorjesovveme saemien gïelen jïh gïelesoejkesjimmien bïjre 2000 mænngan, jïh dej gaskem neebnebe Inger Marie Gaup Eiran salkehtimmiem Samisk språk i Norden – Status og domeneutredning jaepeste 2001, jïh Torunn Pettersen jïh Johanne Gaupen salkehtimmie byögkeles saemien bïevnesedïenesjen bïjre, aaj jaepeste 2001.
Sámediggi lea ovdal ráhkadan raporttaid sámegiela birra servodagas.
Saemiedigkie aarebi reektehtsh dorjeme saemien gïelen bïjre siebriedahkesne.
Áiggis maŋŋel 2000 namuhit mii Sámedikki giellastivrra guovtti raportta, Sámegiela geavaheapmi 2004:s ja 2008:s ja Sámediggeráđi čilgehusa sámi giela birra, Sámegiella lea čaffat !
Jaepien 2000 raejeste neebnebe dejtie göökte reekehtsidie Saemiedigkien gïeleståvroste, Bruken av samisk språk, jaepijste 2004 jïh 2008, jïh Saemiedigkieraerien bïevnese saemien gïelen bïjre Sámegïella lea čaffat !
Samisk er tøft !
Samisk er tøft !
2004:s.
jaepeste 2004.
Ruoŧa ráđđehus buvttii 2006:s almmolaš čielggadeami (RÁČ) mii guoskkahii erenoamážit lullisámegiela boahttevaš dili Ruoŧas.
19 Sveerjen reerenasse aktem byögkeles salkehtimmiem (SOU) böökti jaepien 2006,mij sjïerelaakan dam båetijen aejkien tsiehkiem åarjelsaemien gïelese Sveerjesne digkiedi.
Oasi das mii digaštallojuvvo doppe lullisámegiela dili birra, sáhttá maid buohtastahttit Norgga beale diliiguin.
Naakede destie maam desnie digkede åarjelsaemien tsiehkien bïjre, maehtebe aaj nöörjen tsiehkide sertiestidh.
Buot barggut mat bajábealde leat namuhuvvon, muitalit veaháš giellaplánenvásáhusaid birra sámi guovlluin maŋemus logi jagiid, ja dát girjjálašvuohta lea lunddolaš oassi Sámediggedieđáhusa máhttovuođus sámegiela birra.
Gaajhkh dah barkoeh mah leah bijjielisnie neebneme, jiehtieh maam akt dej dååjrehtimmiej bïjre gïelesoejkesjimmine saemien dajvine dej minngemes luhkie jaepiej, jïh daah tjaalegh leah akte iemie bielie daajroevåaroemistie Saemiedigkiebïevnesasse saemien gïelese.
Máhttu almmolaš giellaplánema birra Skandinávia olggobealde
Daajroe byögkeles gïelesoejkesjimmien bïjre Skandinavijen ålkolen
Sámediggi áigu iežas giellapolitihkas maiddái váldit oahpa giellaplánemis mii dáhpáhuvvá eará máŋggagielat guovlluin.
Saemiedigkie sæjhta sov gïelepolitihkesne aaj lïeredh guktie gïelesoejkesjimmine barkeme jeatjah gelliegïeleldh dajvine.
Leat vuosttažettiin eamiálbmogiid ja gielalaš minoritehtaid vásáhusat eará demokráhtalaš riikkain maid lea álkimus sirdit alcceseamet.
Eeremasth dle dååjrehtimmieh aalkoealmetjijste jïh gïeleldh unnebelåhkojste jeatjah demokrateles staatine mah leah aelhkemes mijjese sertiestidh.
Māorigiela dilli, mii lea Aotearoa / Ođđa Selándda eamiálbmotgiella, ja kymrigiela dilli Cymrus / Walesas Stuorabritánnias leat ovdamearkkat main sáhttá viežžat oahpa Sápmái.
Guktie lea gïeline māori, mij lea aalkoealmetjegïele Aotearoasne / New Zealand, jïh kymriske gïeline Cymru ’ sne / Wales Stoerrebritannijesne gåarede maam akt lïeredh Saepmesne.
Dán oktavuođas čujuhit artihkkalii “ Te Kōhanga Reo.
Maehtebe daan sjïekenisnie vuesiehtidh tjaalegasse “ Te Kōhanga Reo.
Māori Language Revitalization ” 2001:s ja girjái Welsh in the Twenty-First Century 2010:s.
Māori Language Revitalization ” jaepeste 2001, jïh gærjese Welsh in the Twenty-First Century jaepeste 2010.
Vuosttažis mii mearkkašit erenoamážit man dehálaččat mánáidgárddit leat leamaš buoremuddui lihkostuvvan māorigiela ealáskahttimis Aotearoas / Ođđa Selánddas.
Dennie voestes neebneme barkosne vuejnebe ojhte man vihkeles maanagïerth leah orreme dennie daan mearan læhkoes jieljiehtimmesne gïeleste māori, Aotearoa ’ sne / New Zealand.
Dan maŋibus mearkkašit mii deattu mii biddjo eret- ja sisafárremii mii dál dáhpáhuvvá árbevirolaš kymrigielat guovlluin Cymrus / Walesas.
Dennie minngemes barkosne krööhkebe dam iedtjem maam olkese- jïh sïjsejuhteme åådtje, mij daelie aerpievuekien kymriske gïeledajvine Cymru ’ sne / Wales heannedemine.
Dát lea maid dakkár ášši mii ferte digaštallojuvvot sámi oktavuođain.
Daate lea mij akt maam aaj tjuara digkiedidh saemien tsiehkesne.
Guovddáš hástalusat
Dah uvtemes haestemh
Giella lea čielgasit sihke priváhta ja almmolaš ášši.
Gïele lea ojhte dovne akte privaate jïh akte byögkeles aamhtese.
Sámegiela boahtteáigi lea dan duohken man olu guhtege mis geavaha sámegiela lunddolaš gulahallanreaidun nu olu oktavuođain go vejolaš, ja movt servodat láhčá diliid nu ahte dat galgá leat vejolaš.
Guktie saemien gïeline sjædta båetijen aejkien lea gidtjh guktie fïereguhte mijjeste saemien nåhtede goh akte iemie govlesadtemegïele, jïh guktie siebriedahke sjïehteladta ihke daate edtja gåaradidh.
Sámegiela suddjemis, nannemis ja ovddideamis leat olu hástalusat maid ii sáhte dušše Sámedikkis čoavdit.
Gosse edtja gorredidh, eevtjedh jïh saemien gïelem evtiedidh, dle jïjnjh haestemi uvte tjåådtje mejtie Saemiedigkie oktegh ij buektehth loetedh.
Lea sáhka sihke servodatdiliin, giela ovddasvástádusjuogus ja válddis ja buriin rámmaeavttuin buot dásiin servodagas.
Daate dovne siebriedahketsiehkiej, dïedtejoekedimmien jïh faamoen bïjre gïelen sisnjelen, jïh hijven mierietsiehkiej bïjre gaajhkine daltesinie siebriedahkesne.
Giellapolitihkka lea máŋgga dáfus guoskkahan ovttaskas olbmo vuoigatvuođa geavahit ja oahppat sámegiela.
Gellien aejkien dle gïelepolitihke orreme fïerhten almetjen reaktan bïjre saemien nåhtadidh, jïh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
Viidáset barggus nannet ja ovddidit sámegiela ferte deattuhit makkár dárbbut gielas leat jus galgá nannejuvvot ja ovdánit.
Juktie eevtjedh jïh evtiedidh saemien gïelem guhkiebasse, sæjhta badth daerpies årrodh fokusem utnedh dejtie daerpiesvoetide gïele daarpesje.
Jus galgá sihkkarastit giela boahtteáiggi, de lea mearrideaddji mearkkašupmi das ahte sámegiel geavaheddjiid lohku lassána.
Juktie gïelen båetijen aejkiem gorredidh, dle eevre daerpies jienebh aelkieh saemien nåhtadidh.
Barggus joksat Sámedikki mihtu ahte lasihit sámegiela geavaheddjiid, leat olu hástalusat maid lea dárbu čilget dárkileappot.
Jis edtja Saemiedigkien ulmiem jaksedh jienebh utniji bïjre saemien gïeleste, dle mijjen jïjnjh haestemh mejtie lea daerpies lïhkebe ållermaehtedh.
Sámegiela stuorámus hástalusat leat:
Dah bijjemes haestemh saemien gïelese:
Ovddasvástádusjuohku ja váldi giellaáššiin
Dïedtejoekedimmie jïh faamoe gïelegyhtjelassine
Sámegiela rámmaeavttut
Saemien gïelen mierietsiehkieh
Sámegiela geavaheaddjit
Utnijh saemien gïeleste
Almmolaš hálddašeapmi
Byögkeles reereme
Iešguđetlágan gielladilit
Joekehts gïeletsiehkieh
Duohta vejolašvuođat geavahit sámegiela
Tjïelke nuepieh saemien nåhtadidh
Ovddasvástádusjuohku ja váldi giellaáššiin
Dïedtejoekedimmie jïh faamoe gïelegyhtjelassine
Leat olu ja iešguđetlágan ovddasteaddjit mielde sámegillii guoski áššiin.
Jïjnjh jïh joekehts aktöörh leah meatan guvvesne gosse saemien gïelen bïjre.
Dát sáhttá dagahit unnán kontinuitehta, váilevaš ovttastahttima doaibmabijuid dáfus, eahpesihkkaris ovddasvástádusjuogu ja ipmárdusa ovttaskas giellageavaheaddjái.
Dan åvteste maahta onne kontinuiteete sjïdtedh, iktedimmie råajvarimmijste fååtese, jïh fïereguhte gïeleutnije jueriedisnie sjædta dïedten jïh nuepiej bïjre.
Dákkár dilli ii leat buorre sámegiela ovddideami dáfus, ja lea ge dárbu buorebut čielggadit ovddasvástádus- ja rollajuogu.
Akte dagkeres tsiehkie ij leah maereles gosse edtja saemien gïelem evtiedidh, jïh sæjhta daerpies årrodh aktine tjïelkebe dïedte- jïh råållajoekedimmine.
Sámegiella lea okta sámi servodaga vuođđoáššiin, ja Sámediggi berre sápmelaččaid álbmotválljen orgánan leat čielgaset ovddasteaddji giellapolitihkas, ja das berre leat olu stuorát váldi giellaáššiin go odne lea.
Saemien gïele lea akte dejstie maadthbiehkijste saemien siebriedahkesne, jïh Saemiedigkie byöroe goh saemiej almetjeveeljeme åårgane, akte tjïelkebe aktööre gïelepolitihkesne årrodh, jïh sagki stuerebe faamoem gïelegyhtjelassine utnedh goh daan biejjien.
Sámedikki duohta váikkuheapmi giellaáššiin lea dehálaš sámegiela boahtteáigái.
Saemiedigkien tjïelke faamoe gïelegyhtjelassine lea vihkeles saemien båetijen aejkien gaavhtan.
Sámedikkis lea odne unnán váldi giellaovddidanbarggus servodagas, ja lea unnán váikkuheapmi almmolaš giellaplánemis.
Daan biejjien Saemiedigkien onne faamoe gïeleevtiedimmiebarkosne siebriedahkesne, jïh onne faamoe byögkeles gïelesoejkesjimmesne.
Sámedikkis lea gal ráđđádallansoahpamuša bokte vejolašvuohta ráđđádallat áššiin mat gusket sámi álbmogii, muhto dát ii leat doarvái sihkkarastit sámegiela boahtteáiggi.
Konsultasjovnelatjkoen tjïrrh dle Saemiedigkie maaje nuepiem åtna aamhtesi bïjre rååresjidh mah leah saemien årroji bïjre, men daate ij leah nuekies juktie saemien gïelen båetije aejkiem gorredidh.
Sámegiela rámmaeavttut
Mierietsiehkieh saemien gïelese
Váilevaš ekonomalaš, hálddahuslaš ja olmmošlaš resurssat leat stuora hástalussan sámegiela nannema barggus.
Juktie ekonomeles, reereles jïh almetjen vierhtieh fååtesieh, dle dïhte akte stoerre haesteme gosse edtja saemien gïelem eevtjedh.
Váilevaš giellagelbbolašvuohta buot servodatsurggiin lea stuorámus hehttehus sámegiela geavaheapmái, oahpaheapmái ja ovddideapmái.
Gaajhki siebriedahkesuerkiej sisnjeli dle vaanoe gïelemaahtoste dïhte stööremes heaptoe jis edtja nåhtadidh, lïerehtimmiem åadtjodh jïh saemien gïelem evtiedidh.
Dát sáhttá leat juogo njálmmálaš ja/dahje čálalaš giellagelbbolašvuohta, muhto maiddái fágagiellagelbbolašvuohta sámegielagiid gaskkas.
Maahta årrodh dan åvteste dovne njaalmeldh jïh / jallh tjaaleldh gïelemaahtoe fååtese, men aaj faagegïeleldh maahtoe saemiengïeleldh almetji luvnie fååtese.
Buriid rámmaeavttuid haga lea sámegiela nannema ja ovddideami višuvnnain ja buriin mihttomeriin unnán árvu.
Jis ij hijven mierietsiehkieh utnieh dle visjovnh jïh hijven ulmieh eevtjemen jïh evtiedimmien bïjre saemien gïeleste, sijhtieh onne aarvoem utnedh.
Sámegiela geavaheaddjit
Utnijh saemien gïeleste
Okta dain deháleamos eavttuin sámegiela boahtteáiggi sihkkarastimis lea ahte gávdnojit olbmot geat geavahit giela.
Akte dejstie vihkielommes krïevenassijste juktie saemien gïelen båetije aejkiem gorredidh, lea almetjh gååvnesieh mah gïelem nåhtadieh.
Geavaheddjiid ahkečoahkkádus lea hui guovddáš ášši, ja lea dehálaš ahte mánáidlohku geat ožžot sámegiel oahpahusa lassána.
Gïeleutniji aaltere akte vihkeles faktovre, jïh vihkeles learohkelåhkoe mij lïerehtimmiem åådtje saemien gïelesne, læssene.
Dát mielddisbuktá ahte giellasirdin buolvvaid gaskkas ferte nannejuvvot.
Daate sæjhta jiehtedh gïelesertiestimmie boelveste boelvese tjuara buerebe sjïdtedh.
Eanebut fertejit válljet sámegiela ruovttugiellan, váhnemat fertejit válljet sámegiela mánáid vuosttašgiellan skuvllas, ja dasto fertejit buohkat geat háliidit oažžut vejolašvuođa oahppat sámegiela.
Jienebh tjuerieh saemien hïejmegïeline veeljedh, eejhtegh tjuerieh saemien voestesgïeline sijjen maanide veeljedh skuvlesne, jïh ij goh unnemes dle gaajhkesh mah sijhtieh, tjuerieh nuepiem åadtjodh saemien lïeredh.
Dát mielddisbuktá ahte maiddái sii geat eai leat sápmelaččat ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela.
Dellie aaj laedtieh tjuerieh nuepiem åadtjodh saemien lïeredh.
Almmolaš hálddašeapmi Sámegiella mii lea almmolaš giella ferte geavahuvvot almmolaš hálddašeamis mihá eambbo, ja almmolaš dieđut fertejit maid addot sámegillii.
Dan åvteste saemien akte byögkeles gïele, dle byögkeles reereme tjuara vielie saemien nåhtadidh, jïh byögkeles bïevnesh tjuerieh aaj saemien gïelesne årrodh.
Dát lea dehálaš sihke sihkkarastin dihte ovttaskas olbmuid giellavuoigatvuođaid, muhto maiddái čalmmustahttin ja árvvus atnin dihte sámegiela Norggas.
Daate vihkeles dovne fïerhten almetjen gïelereaktah gorredidh, men aaj gïelem våajnoes darjodh jïh saemien gïelese Nöörjesne aarvoem vedtedh.
Sámelága giellanjuolggadusat sihkkarastet ovttaskas olbmo vuoigatvuođa geavahit ja oahppat sámegiela dihto geográfalaš guovlluid siskkobealde.
Saemielaaken gïelenjoelkedassh gorredieh fïerhten almetjen reaktam saemien nåhtadidh, jïh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne såemies geografeles dajvi sisnjeli.
Dát mielddisbuktá ahte sámi álbmogis leat iešguđetlágan vuoigatvuođat geavahit sámegiela, dan duohken gos sii orrot.
Gosse naemhtie dle saemien årrojh joekehts reaktah åadtjoeh saemien nåhtadidh, jearohke gusnie årroeminie.
Dákkár vealaheapmi ii leat dohkálaš.
Akte dagkeres joekehtsgïetedimmie ij leah reaktoe gænnah.
Servodatovdáneapmi gos dađistaga eanebut fárrejit gávpogiidda dagaha ahte ain eanet sápmelaččat fárrejit olggobeallái sámegiela hálddašanguovllu.
Siebriedahken evtiedimmie, aktine daamtaj stuerebe låhkoe almetjijstie mah staaride juhtieh, dorje guktie sagki jienebh saemieh orrijieh saemien gïelen reeremedajven ålkolen.
Danne lea dárbu guorahallat hálddašanmodealla sihkkarastin dihte ovttaskas olbmo vuoigatvuođa geavahit sámegiela go deaivvada almmolaš hálddahusain.
Dannasinie daerpies reerememaallem staeriedidh juktie gorredidh fïerhte almetje reaktam åådtje saemien nåhtadidh byögkeles reereminie.
Iešguđetlágan gielladilli
Joekehts gïeletsiehkieh
Sámegiela dilli rievddada guovllus guvlui.
Guktie lea saemien gïeline lea joekehts dajveste dajvese.
Sámegiella juhkkojuvvo máŋgga gillii, ja dain leat hui iešguđetlágan hástalusat.
Saemien gïele lea juakeme jienebh gïeline, jïh gaajh joekehts haestemi uvte tjåådtje.
Danne fertejit doaibmabijut heivehuvvot daid iešguđetge gielaid dárbbuide.
Tjuara dannasinie råajvarimmide sjïehtedidh gïeli joekehts daerpiesvoetide.
Dákkár dilli gáibida máhtu ja dieđuid daid iešguđetge dárbbuid birra mat dain iešguđetge guovlluin leat.
Gosse lea naemhtie dle daajroe jïh bïevnesh daerpies dej ovmessie daerpiesvoeti bïjre, mah leah dejnie ovmessie dajvine.
Dákkár máhtu ferte háhkat buriid kártemiid ja analysaid bokte.
Tjuara dagkeres daajroem skååffedh hijven goerehtallemi jïh analysi tjïrrh.
Dán rádjái eai leat čađahuvvon nie dárkilis guorahallamat eat ge leat lihkostuvvan háhkat doarvái buori dokumentašuvnna gielladiliid birra servodagas.
Daan mearan dle ij dagkerh veele goerehtimmieh dorjeme, jïh ij leah buektiehtamme nuekies hijven vihtiestimmiem skååffedh gïeletsiehkien bïjre siebriedahkesne.
Dát lea stuora hástalus sámegiela nannema viidáset barggus.
Daate akte stoerre haesteme gosse edtja saemien gïelem eevtjedh.
Duohta vejolašvuođat geavahit sámegiela
Tjïelke nuepieh saemien gïelem nåhtadidh.
Lea stuora hástalus go váilot duohta vejolašvuođat geavahit ja oahppat sámegiela.
Akte stoerre haesteme gosse rïektes nuepieh fååtesieh saemien nåhtadidh, jïh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
Sámegiela almmolaš geavaheami lassin dárbbašit mii buriid giellaarenaid sámegiela várás.
Lissine dan byögkeles åtnose saemien gïeleste, dle daarpesjibie hijven gïelesijjieh saemien gïelese sjïehtesjidh.
Sámegiela geavaheddjiidlogu lassáneapmi lea dan duohken ahte lea vejolaš geavahit sámegiela buot servodatsurggiin ja buot oktavuođain.
Juktie aktem lissiehtimmiem åadtjodh saemien gïeleutnijijstie dle tjuara nuepie årrodh saemien nåhtadidh gaajhkine siebriedahken suerkine, jïh iktegisth.
Lea maid stuora váilevašvuohta iešguđetlágan sámegielat fálaldagaid dáfus mánáide ja nuoraide.
Aaj jïjnjh ovmessie saemiengïeleldh faalenassh maanide jïh noeride fååtesieh.
Eanas sámegielagat leat doaibmi guovttegielagat, oallugat maiddái máŋggagielagat.
Dah ellen jeanatjommes mah saemiestieh leah funksjovnelle guektiengïeleldh, jeenjesh aaj gelliegïeleldh.
Jus galgá suddjet ja viidáset ovddidit sámegiela servodagas mii lea buoremuddui ovttagielat, de gáibiduvvo máhttu ja dihtomielalašvuohta das movt buoremusat sáhttá láhčit diliid sámegiela geavaheapmái.
Juktie saemien gïelem gorredidh jïh vijriesåbpoe evtiedidh aktene aktengïeleldh domineradamme siebriedahkesne, dle daajroem jïh voerkesvoetem daarpesjibie guktie mijjieh bööremeslaakan maahta sjïehteladtedh saemien gïelem nåhtadidh.
Dušše giela aktiivvalaš geavahemiin sáhttá sámegiella seailut min deháleamos árbevirolaš kulturoassin ja seammás ovdánit nu ahte dainna sáhttá gulahallat buot daid ođđa áššiid birra mat áigges áigái bohciidahttet rievdamiid maiddái sámi servodagas.
Ajve eadtjohkelaakan gïelem nåhtadidh, maehtebe saemien utniehtidh goh mijjen vihkielommes aerpievuekien kultuvrebiehkie, jïh seamma tïjjen gïelem evtiedidh guktie maehtebe gaajhki orre bïjre soptsestalledh mah jaabnan jarkelimmieh sjugnedieh, aaj saemien siebriedahkesne.
Guovttegielat servodagas gos nubbi giella lea áitojuvvon minoritehtagiella lea erenoamáš hástalus maiddái majoritehtagielagiidda geat fertejit bargat maid sáhttet vai minoritehtagiella sáhttá geavahuvvot nu olu oktavuođain go vejolaš.
Aktene guektiengïeleldh siebriedahkesne gusnie dïhte akte gïele lea akte håvhtadihks unnebelåhkoegïele, dle akte sjïere haesteme aaj dejtie mah jienebelåhkoegïelem soptsestieh, viehkiehtidh guktie unnebelåhkoegïele maahta åtnasovvedh dan jïjnjem goh gåarede.
Majoritehtagielat gii oahppá sámegiela, juobe nu ge bures ahte sáhttá čuovvut dábálaš ságastallama, dahká guovttegielagii álkibun válljet sámegiela.
Sæjhta aelhkebe årrodh dejtie guektiengïeleldh almetjidie saemien veeljedh jis akte jienebelåhkoegïeleldh almetje saemien leara, unnemes dan jïjnje goh satne maahta meatan årrodh aktene sïejhme soptsestimmesne.
Áŋgiruššansuorggit
Barkoesuerkieh
Sámedikki váldomihttu sámegiela ovddideamis lea lasihit geavaheddjiid logu ja lasihit sámegiela geavaheami.
Saemiedigkien åejvieulmie juktie saemien gïelem evtiedidh, lea utnijelåhkoem jïh gïeleåtnoem lissiehtidh.
Jus galgá olahit dáid mihtuid, de lea dárbu čielggadit válddi ja ovddasvástádusjuogu Sámedikki ja ráđđehusa gaskka.
Jis edtja daejtie ulmide jaksedh dle sæjhta daerpies årrodh faamoesuerkieh jïh dïedtejoekedimmiem tjïelkestidh Saemiedigkien jïh reerenassen gaskem.
Gielladieđáhus čielggada njeallje vuođđo áŋgiruššansuorggi sámegiela nannemis ja ovddideamis.
Gïelebïevnese njieljie vihkeles barkoesuerkieh digkede juktie saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh.
Dát leat ovddasvástádus sámegillii, sámegiela rámmaeavttut, giellageavaheaddjit ja sámegiela geavaheapmi.
Dah leah dïedte saemien gïelen åvteste, mierietsiehkieh saemien gïelese, gïeleutnijh jïh åtnoe saemien gïeleste.
Áŋgiruššansuorgi 1: Ovddasvástádus sámegillii
Barkoesuerkie 1: Diedte saemien gïelen åvteste
Sámediggi oaidná govttolažžan čielggadit Sámedikki ja ráđđehusa ovddasvástádusjuogu sámi giellapolitihka hábmemis.
Saemiedigkie åtna maereles dïedtejoekedimmiem tjïelkestidh Saemiedigkien jïh reerenassen gaskem gosse saemien gïelepolitihkem haamode.
Sámediggi oaidná guovttesuorat juogu ovddasvástádusa ja geatnegasvuođaid gaskka.
Saemiedigkie sæjhta dïedtide guektelen juekedh.
Stuoradikkis ja ráđđehusas lea láhkahábmenovddasvástádus mii sihkkarastá ovttaskas sámegielagii vuoigatvuođa geavahit sámegiela, ja Sámedikkis fas lea ovddasvástádus ovddidit sámegiela.
Stoerredigkie jïh reerenasse dïedtem utnieh laaken mietie, gorredidh guktie fïerhte saamastallije almetje reaktam åådtje saemien gïelem nåhtadidh, mearan Saemiedigkie dïedtem åtna saemien gïelem evtiedidh.
Sámedikkis lea ovddasvástádus ovddidit sámegiela
Saemiedigkie dïedtem åtna saemien gïelem evtiedidh
Oassin sápmelaččaid iešmearrideamis iežamet giela, iežamet kultuvrra ja servodateallima dáfus galgá Sámedikkis leat duohta váldi giellapolitihkas.
Dan åvteste saemieh edtjieh meatan årrodh jïjtje nænnoestidh gïelen, kultuvren jïh siebriedahkejieleden bïjre, dle Saemiedigkie edtja tjïelke faamoem utnedh gïelepolitihkesne.
Sámegiella lea juoga maid sápmelaččat ieža fertejit hálddašit.
Saemien gïele lea naakede mij saemieh jïjtje tjuerieh reeredh.
Sámedikkis galgá leat ovddasvástádus ovddidit sámegiela, mii mielddisbuktá ahte Sámedikkis lea ovddasvástádus hábmet sámi giellapolitihka Norggas.
Saemiedigkie edtja dïedtem utnedh saemien gïelem evtiedidh, jïh daate sæjhta jiehtedh Saemiedigkien lea dïedte saemien gïelepolitihkem Nöörjesne haamoedidh.
Dákkár váldi lea mearrideaddji jus galgá sihkkarastit sámegiela boahtteáiggi.
Akte dagkeres faamoe lea eevre vihkeles jis edtja saemien gïelen båetije aejkiem gorredidh.
St. dieđ. nr. 28:s (2007-2008) nannejuvvo ahte Sámediggi, sápmelaččaid ovddasteaddji álbmotválljen orgána, lea deháleamos eaktobiddji sámepolitihka dáfus.
St. bïevn. nr. 28 (2007-2008) vihteste, Saemiedigkie, goh tjïrkije saemiej almetjeveeljeme åårganen åvteste, lea saemiepolitihken vihkielommes premissedeallahtæjja.
Sámedikkis ferte leat duohta váikkuhanváldi buot surggiin mat leat dehálaččat sámi servodahkii.
Saemiedigkie tjuara tjïelke faamoem utnedh gaajhkine suerkine mah leah vihkeles dan saemien siebriedahkese.
Sámediggi oaidná sámegiela oktan min deháleamos árvvuin ja dat guoská olles sámi álbmogii.
Saemiedigkie åtna saemien gïele lea akte mijjen vihkielommes aarvojste, jïh leah vihkeles gaajhkide saemide.
Lea dárbu ollislaš ja bajit dási giellapolitihkkii das movt nannet ja ovddidit sámegiela iešguđetge servodatsurggiin.
Daerpies aktine ållesth jïh bijjemes gïelepolitihkine, guktie edtja saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh ovmessie siebriedahkesuerkine.
Sámediggedieđáhus sámegiela birra bidjá eavttuid dan bargui.
Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre premissh beaja daan barkose.
Dát mielddisbuktá ahte ferte leat čielga juohku Sámedikki ja Ráđđehusa ovddasvástádusa ja válddi gaskka.
Dan åvteste dle tjuara akte tjïelke juekeme årrodh dïedte- jïh faamoesuerkeste Saemiedigkien jïh Reerenasse gaskem.
Ráđđehus lea geatnegahtton sihkkarastit ovttaskas olbmo vuoigatvuođa geavahit sámegiela almmolaš hálddašeamis, dieđáhusaid buktit dárogillii ja sámegillii ja sihkkarastit ahte almmolaš dieđut ja skovit gávdnojit sihke dárogillii ja sámegillii.
Reerenasse dïedtem åtna gorredidh fïerhte almetje reaktam åådtje saemien gïelem nåhtadidh gosse byögkeles reereminie govlesadta, bæjhkoehtidh dovne nöörjen jïh saemien gïelesne, jïh gorredidh byögkeles bïevnesh jïh goerh leah nöörjen jïh saemien gïelesne.
Nu lea Ráđđehusas bajimus ovddasvástádus das ahte stáhtalaš ja suohkanlaš ásahusat devdet iežaset geatnegasvuođaid ja addet ovttaskas giellageavaheaddjái almmolaš bálvalusaid ja fálaldagaid sámegillii.
Naemhtie Reerenasse dam bijjemes dïedtem åtna ihke staateles jïh tjïelten institusjovnh sijjen dïedth illieh, jïh byögkeles dïenesjh jïh faalenassh saemien gïelesne vadta fïerhten gïeleutnijasse.
Sámedikkis galgá leat ovddasvástádus ovddidit sámegiela ja hábmet sámi giellapolitihka Norggas.
Saemiedigkie edtja dïedtem utnedh saemiem gïelem evtiedidh, jïh saemien gïelepolitihkem Nöörjesne haamoedidh.
Jus Sámedikkis galgá leat duohta bajimus ovddasvástádus sámegiela ovddideamis, de fertejit muhtun eavttut leat sajis.
Ihke Saemiedigkie edtja aktem tjïelke bijjemes dïedtem utnedh evtiedimmien åvteste saemien gïeleste, dle jïjnjh tsiehkieh tjuerieh stïeresne årrodh.
Lea dárbu sihke lasihit ekonomalaš rámmaid, sirdit válddi ja guorahallat lágaid.
Daerpies dovne lissiehtamme ekonomeles mieriejgujmie, sertiestimmie faamoste jïh laakide staeriedidh.
Sámedikkis galgá leat guovddáš rolla dán barggus, ja evttoha ahte ásahuvvo sámi almmolaš lávdegoddi (saOU / SáAL) mas leat ráđđehusa ja Sámedikki ovddasteaddjit mielde.
Saemiedigkie edtja aktem vihkeles råållam utnedh daennie barkosne, jïh raereste akte saemien byögkeles moenehtse tseegkesåvva (SaOU) tjïrkijigujmie reerenasseste jïh Saemiedigkeste.
Dán lávdegottis ferte leat mandáhtta čielggadit ja ráhkadit evttohusaid movt rievdadit lágaid ja válddi das mii guoská sámegillii.
Daate moenehtse tjuara mandaatem utnedh salkehtidh jïh jarkelimmieh laakine jïh faamosne raeriestidh, mah leah saemien gïelen bïjre.
Viidáseappot ferte lávdegoddi guorahallat rámmaeavttuid, ovddasvástádusdili ja sámi gielladoaimmaid oktiiheiveheami ja ovddidit rievdadusevttohusaid.
Moenehtse tjuara aaj mierietsiehkide, dïedtem jïh iktedimmiem saemien gïeleråajvarimmijste vuartasjidh, jïh raeriestimmieh buektedh jarkelimmide.
Dát eaktuda ahte Sámediggi hábme lávdegotti mandáhta.
Tsihkestahta Saemiedigkie mandaatem dorje moenehtsasse.
Mihttu:
Ulmie:
Sámedikkis lea ovddasvástádus ovddidit sámegiela ja hábmet Norgga sámi giellapolitihka
Saemiedigkie dïedtem åtna saemien gïelem evtiedidh jïh saemien gïelepolitihkem Nöörjesne
Oassemihttu:
Bielieulmie:
Reviderejuvvon ekonomalaš rámmat, váldi ja lágat mat gusket sámegillii
Staeriedamme ekonomeles mierieh, faamoe jïh laakh mah leah saemien gïelen bïjre
Strategiija:
Strategijh:
Nammadit sámi almmolaš lávdegotti mii čielggada lágaid, válddi, rámmaeavttuid ja
Aktem saemien byögkeles moenehtsem tseegkedh mij laakide, faamoem, mierietsiehkieh jïh
ovddasvástádusjuogu sámegiela dáfus.
dïedtejoekedimmiem salkehte, mah leah saemien gïelen bïjre.
Ovddasvástádusjuohku ja gielladoaibmabijuid oktiiheiveheapmi
Dïedtejoekedimmie jïh iktedimmie gïeleråajvarimmijste
Sámegiella lea okta sámi servodaga vuođđoelemeanttain ja Sámediggi sápmelaččaid álbmotválljen orgánan ferte leat čielga ovddasteaddji giellapolitihkas ja das ferte leat mihá stuorát váldi giellaáššiin go dál lea.
Saemien gïele lea akte dejstie maadthbiehkijste saemien siebriedahkesne, jïh Saemiedigkie edtja goh saemiej almetjeveeljeme åårgane akte tjïelke aktööre årrodh gïelepolitihkesne, jïh sagki stuerebe faamoem gïelegyhtjelassine utnedh goh daan biejjien.
Lea áibbas čielga dárbu ahte muhtumis lea bajimus ovddasvástádus sámi giellaovddideamis, ja doaibmabijuid oktiiheiveheamis.
Nov lea eevre daerpies naaken aktem bijjemes dïedtem åtna saemien gïeleevtiedimmien åvteste, jïh råajvarimmieh iktedidh.
Dál leat olu iešguđetlágan ovttasteaddjit main leat iešguđetlágan doaimmat ja ovddasvástádus sámegiela hárrái, muhto ii ovttasge leat ovddasvástádus ovttastahttit daid iešguđetge gielladoaibmabijuid.
Daan biejjien gellie aktöörh ovmessie laavenjassh jïh dïedtesuerkieh utnieh saemien gïelen sisnjelen, men ij guhte dïedtem utnieh dejtie ovmessie gïeleråajvarimmide iktedidh.
Dát dagaha eahpečielga dili, ja lea hui vahát sámegiela ovdáneapmái.
Destie akte mujvies tsiehkie sjædta, jïh lea gaajh nåake saemien gïeleevtiedimmien gaavhtan.
Sámediggi oaidná dárbbu dasa ahte ovddasvástádus oktiiheiveheami ja doaibmabijuid ovttastahttima dáfus dain iešguđetge giellaguovlluin formaliserejuvvo.
Saemiedigkie vuajna daerpies dïedtem vihtiestidh juktie råajvarimmieh iktedidh dej ovmessie gïeledajvi sisnjeli.
Sámediggi vásiha ahte dat iešguđetge giellaguovllut ohcalit lagat ovttasbarggu Sámedikkiin.
Saemiedigkie vuajna dah ovmessie gïeledajvh aktem lïhkebe laavenjostoem Saemiedigkine ohtsedieh.
Dát dárbu lea erenoamáš čielggas lullisámi giellaguovllus.
Daate daerpiesvoete lea joekoen tjyölkehke åarjelsaemien gïeledajvesne.
Lullisámi álbmot orru bieđgguid ja šaddá olu ovddasteddjiiguin gulahallat sámegiela birra.
Åarjelsaemieh bårrode årroeh, jïh tjuerieh gellie aktöörigujmie laavenjostedh saemien gïelen bïjre.
Sihke suohkanat, fylkkasuohkanat ja fylkkamánnit barget veahkkin ja dain leat iešguđetlágan rollat lullisámegiela nannema barggus.
Dovne tjïelth, fylhkentjïelth jïh fylhkenålmah leah meatan jïh dej leah ovmessie råållah saemien gïelebarkosne.
Dát sáhttá dagahit ahte lea unnán ovttastahttin ja unnán kontinuitehta barggus.
Dan åvteste maahta nåake iktedimmie jïh kontinuiteete faalenassine sjïdtedh.
Stuora hástalus dán suorggis lea maid dat go almmolaš hálddašeamis váilot olbmot geain lea gelbbolašvuohta lullisámi gielas ja kultuvrras.
Akte stoerre haesteme daennie suerkesne lea byögkeles reereme ij maahtoem utnieh åarjelsaemien gïelen jïh kultuvren bïjre.
Lea lunddolaš ahte Sámedikkis lea bajimus ovddasvástádus gielladoaibmabijuid oktiiheiveheamis ja ovddasvástádusjuogus.
Iemie Saemiedigkie dam bijjemes dïedtem åtna gïeleråajvarimmieh iktedidh jïh dïedtem joekedidh.
Ráđđehusa sámegielaid doaibmaplána 2009-2013 áigodahkii sisttisdoallá olu buriid doaibmabijuid ja lea leamaš ávkkálaš reaidu barggus nannet ja ovddidit sámegiela.
Reerenassen dahkoesoejkesje saemien gïelese boelhken 2009 -2013 jïjnjh hijven råajvarimmieh åtna, jïh akte nuhteligs dïrrege orreme juktie saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh.
Sámediggi oaidná dattetge dárbbu eambbo ollislaš giellapolitihkkii mii fátmmasta olles servodaga.
Saemiedigkie gujht vuajna daerpies aktine ållesth gïelepolitihkine mij abpe siebriedahkem feerhmie.
Doaibmaplána barggu olis lea Sámediggi ovttasbargan muhtun departemeanttaiguin.
Gosse dahkoesoejkesjinie barkeme dle Saemiedigkie såemies departemeentigujmie laavenjosteme.
Dat iešguđetge departemeanttat fertejit háhkat stuorát gelbbolašvuođa sámi diliid ja sámegiela birra.
Dah ovmessie departemeenth tjuerieh stuerebe maahtoem saemien tsiehkiej jïh saemien gïelen bïjre ribledh.
Nu go dilli lea dál, de eai nagot guovddáš eiseválddit hábmet ollislaš giellapolitihka sámegiela hárrái.
Guktie lea daan biejjien, dle voernges åejvieladtjh eah dåhkesjh aktem ållesth gïelepolitihkem saemien gïelese buektiehtidh.
Lea dehálaš ahte dat iešguđetge departemeanttat álget guoddit eambbo ovddasvástádusa ja ožžot čielgaset rolla sámegiela barggu dáfus.
Vihkeles dah ovmessie departemeenth aktem stuerebe dïedtem jïh tjïelkebe råållam åadtjoeh saemien gïelebarkoen sisnjelen.
Jus ráđđehusa sámegielaid doaibmaplána galgá čuovvoluvvot, de ferte Sámediggedieđáhus sámegielaid birra biddjot vuođđun.
Jis edtja reerenassen dahkoesoejkesjem saemien gïelese tjïrrehtidh, dle Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre tjuara våaroeminie årrodh.
Gielladoaimmat buoret ovttastahttinbarggus lea sámi ásahusain guovddáš rolla.
Gosse edtja gïeleråajvarimmide buerebelaakan iktedidh, dle saemien institusjovnh aktem vihkeles råållam utnieh.
Jus galgá ráhkadit buriid ovdánanvejolašvuođaid dain iešguđetge giellaguovlluin, de dárbbaša Sámediggi ásahusaid main leat čielga ovddasvástádusdoaimmat.
Juktie hijven evtiedimmienuepieh sjugniedidh dejnie ovmessie gïeledajvine, dle Saemiedigkie institusjovnh daarpesje, tjïelke dïedtelaavenjassigujmie.
Ovddasvástádusa formálalaš juohkin ferte mielddisbuktit ahte ásahusat ožžot buriid rámmaeavttuid nu ahte dain lea vejolašvuohta hukset bajás iežaset kapasitehta ja gelbbolašvuođa váldit badjelasaset dán ovddasvástádusa.
Akte byjjes joekedimmie dïedteste tjuara jiehtedh institusjovnh hijven mierieh åadtjoeh, guktie dej lea nuepie sijjen barkoefaamoem jïh maahtoem bæjjese bigkedh, juktie daam dïedtem vaeltedh.
Ásahusain ferte leat dárbbašlaš váldi gozihit ahte giellabarggu organiseren guovllus addá nu buriid bohtosiid go sáhttá.
Institusjovnh tjuerieh daerpies faamoem utnedh gïehtjedidh ihke dajven öörnedimmie gïelebarkoste dejtie bööremes illedahkide vadta.
Mihttu:
Ulmie:
Sámedikkis lea bajimus ovddasvástádus sámegiela doaibmabijuid ovddasvástádusjuogus ja
Saemiedigkie dam bijjemes dïedtem åtna dïedtem joekedidh jïh råajvarimmieh iktedidh
oktiiheivehanbarggus
saemien gïelen sisnjelen
Oassemihttu:
Bielieulmie:
Lea čielga ovddasvástádusjuohku sámegiela barggus dain iešguđetge giellaguovlluin
Akte tjïelke dïedtejoekedimmie saemien gïelebarkoen sisnjelen dejnie ovmessie gïeledajvine
Strategiija:
Strategijh:
Ovttasbargat suohkaniiguin, sámi ásahusaiguin ja organisašuvnnaiguin juohkit
Tjïeltigujmie, saemien institusjovnigujmie jïh siebriejgujmie dïedtejoekedimmien bïjre
ovddasvástádusa das movt ovttastahttit ja oktiiheivehit gielladoaimmaid dain iešguđetge giellaguovlluin
laavenjostedh, juktie gïeleråajvarimmieh iktedidh dejnie ovmessie gïeledajvine.
Govva das movt sámegiela dilli lea
Tsiehkien bïjre saemien gïelide
Buorre giellapolitihkka ferte váldit vuođu dain iešguđetge diliin main giella lea, ja dán ii sáhte dahkat almmá buriid duogášdieđuid ja kártemiid haga.
Hijven gïelepolitihke tjuara dejtie ovmessie gïeletsiehkide krööhkedh, jïh ij maehtieh dam darjodh bielelen hijven betniedaajroe jïh goerehtallemh.
Daid iešguđetge gielladiliid áigges áigái kárten sáhttá ge leat ávkkálaš reaidu.
Sæjhta dannasinie nuhteligs årrodh dejtie ovmessie gïeletsiehkide daamtaj goerehtalledh.
Gielladoaimmaid dáfus lea maid dehálaš ahte leat ortnegat mat addet gova áigges áigái das movt sámegiella geavahuvvo iešguđetge guovlluin.
Gïeleråajvarimmiej gaavhtan aaj vihkeles öörnegh utnedh mah aktem juhtije guvviem vadta saemien gïeleåtnoste ovmessie suerkine.
Dál gávdno dušše statistihkalaš govva das movt oahpahusgiella válljejuvvo skuvllain.
Daan biejjien maahta ajve statistihkesne vuejnedh mah lïerehtimmiegïelh mah skuvlesne veeljesuvvieh.
Seammalágan registreren ovdamearkka dihte das galle sámegielaga leat bálvalusásahusain ja man muddui sámegiella geavahuvvo áššemeannudeamis, livččii maid ávkkálaš.
Akte seammaleejnes vïhtesjadteme, vuesiehtimmien gaavhtan man gellie mah dïenesjeinstitusjovnine saemiestieh, jïh man jïjnjem saemien aamhtesegietedïmmesne nåhtede, sæjhta aaj nuhteligs årrodh.
Lea maid dárbu dutkat eambbo dán suorggi.
Aaj daerpies vielie dotkeminie daan suerkien sisnjelen.
Dan oktavuođas leat Sámi allaskuvla ja Sámi statistihka analysajoavku guovddáš ovddasteaddjit dan lagasvuođa geažil mii sis lea sámi giellabirrasiidda.
Daan sjïekenisnie Saemien jolleskuvle jïh analysedåehkie saemien statihkese vååjnoeh goh sjyöhtehke aktöörh, juktie dej lea lïhkesvoete dejtie saemien gïelebyjresidie.
Sámegielaid servodatdili fágalaš analysas Norggas sáhttá leat ávkkálaš geavahit UNESCO vuogi analyseret gielladiliid.
Aktene faageles analysesne siebriedahketsiehkijste saemien gïelese Nöörjesne, maahta nuhteligs årrodh UNESCO ’ n vuekiem nåhtadidh juktie gïeletsiehkide analyseradidh.
Organisašuvdna lea ráhkadan reaiddu mainna sáhttá árvvoštallat man gievra dahje hearki dihto giella lea.
Åårganisasjovne aktem dïrregem dorjeme juktie vuarjasjidh man nænnoes jallh hiejjehts akte gïele lea.
Dáinna reaidduin sáhttá differensieret daid iešguđetge sámegielaid, ja sáhttá maid veahkkin árvvoštallat erohusaid das man nanus giella lea iešguđetge geográfalaš guovlluin.
Daate dïrrege maahta dej ovmessie saemien gïeli gaskem joekehtidh, jïh aaj viehkine årrodh vuarjasjidh man nænnoes jallh hiejjehts gïele lea dejnie joekehts geografeles dajvine.
Mihttu:
Ulmie:
Buorre giellaplánen mii váldá vuođu buriin, áigges áigái kártemiin ja fágalaš analysain
Hijven gïelesoejkesjimmie, man våarome leah hijven, juhtije goerehtallemh jïh faageles
Strategiija:
Strategije:
Bargat dan ala ahte Sámi statistihka analysajoavku oažžu resurssaid jeavddalaččat kártet ja
Barkedh ihke analysedåehkie saemien statistihkese vierhtieh åådtje juktie jaabnan
analyseret sámegiela dili ja ovdáneami Norggas
goerehtalledh jïh analyseradidh tsiehkiem jïh evtiedimmiem saemien gïelese Nöörjesne
Sámegielaid bearráigeahččo- ja váiddaorgána
Vaaksjome- jïh klååkemeåårgane saemien gïelide
Sámelága giellanjuolggadusat galget sihkkarastit ahte ovttaskas olbmo lágas nannejuvvon vuoigatvuohta geavahit sámegiela go deaivvada almmolašvuođain, devdojuvvo.
Aajkoe saemielaaken gïelenjoelkedassigujmie lea gorredidh dam aktegs almetjen reaktam saemien nåhtadidh gosse byögkelesvoetine govlehtalla.
Vásáhusat čájehit ahte vaikko gávdnojit dát njuolggadusat, de ovttaskas olbmot vásihit njuolggadusrihkkumiid, ja ahte sin oktagaslaš vuoigatvuođat eai doahttaluvvo.
Dååjrehtimmieh vuesiehtieh jalhts daah njoelkedassh gååvnesieh, dle såemies almetjh dååjrieh njoelkedassh dååjeluvvieh, jïh dej indivijduelle reaktah eah illesovvh.
Odne lea fylkkamánni váiddaorgána sámelága giellanjuolggadusaid dáfus jus váidda guoská suohkanlaš dahje fylkkasuohkanlaš orgánaide.
Daan biejjien fylhkenålma klååkemeåårgane saemien gïelenjolkedasside dastegh klååkeme lea tjïelten jallh fylhkentjïelten åårgani bïjre.
Dát lea dakkár ámmát mii ii leat doaibman nu go lei jurddašuvvon.
Daate akte funksjovne mij ij leah aajkoen mietie jåhteme.
Fylkkamánni ii oaččo báljo ovttage váidaga, seammás go medias dávjá boahtá ovdan ahte ovttaskas olbmuid vuoigatvuođat eai leat devdojuvvon.
Fylhkenålma mahte ij naan klååkoeh dååste, seamma aejkien goh meedija daamtaj soptseste almetjh eah sijjen reaktah åadtjoeh.
Orro leame váttis ovttaskas olbmuide diehtit geainna galget váldit oktavuođa jus áigot váidit, ja fylkkamánniid bealis biddjojit beare unnán resurssat čuovvut dán váiddaortnega.
Vååjnoe goh almetjh eah daejrieh giese edtjieh klååkedh, jïh fylhkenålmah fer vaenie vierhtieh nåhtadieh juktie daam klååkemeöörnegem tjïrrehtidh.
Dasa lassin ii leat fylkkamánniin makkárge bearráigeahččodoaibma giellanjuolggadusaid hárrái.
Lissine dle fylhkenålman ij naan vaaksjomefunksjovne gïelenjoelkedasside.
Sámelága giellanjuolggadusaid rihkkun ii mielddisbuvtte makkárge váikkuhusaid dasa gii rihkku njuolggadusaid.
Jis naaken meadtam dorjeme saemielaaken gïelenjoelkedassi vööste, dle satne ij laejhtemem åadtjoeh.
Dát lea mielddisbuktán sávakeahtes dábiid mat dagahit ahte ovttaskas olbmuid vuoigatvuođat eai devdojuvvo.
Dan åvteste almetjh eah sijjen reaktah åadtjoeh, jïh daate akte ovvaajteles tsiehkie.
Dilli lea hui vahát giela sajádahkii servodagas, ja sáhttá áiggi vuollái dagahit ahte bohtosat mat leat olahuvvon lága bokte, njeidojuvvojit.
Daate joekoen nåake gïelen sijjien gaavhtan siebriedahkesne, jïh maahta guhkiebasse dejtie illedahkide goerpedehtedh mejtie laaki tjïrrh åådtjeme.
Sámediggi dáhttu ahte ovttaskas olbmo vuoigatvuohta geavahit sámegiela galgá sihkkarastojuvvot ja oaidná dárbbu dárkkistit sihke váiddaortnega ja árvvoštallat dárbbu bearráigeahččoortnegii.
Saemiedigkie sæjhta fïerhten almetjen laakeviedteldihkie reakta saemien nåhtadidh gorresåvva, jïh vuajna daerpies dovne klååkemeöörnegem gïehtjedidh, jïh mejtie daerpies aktine vaaksjomeöörneginie.
Jus galgá sáhttit fuolahit ovttaskas olbmo vuoigatvuođa geavahit sámegiela, de lea dárbu oinnolaš váiddaorgánii, ja bearráigeahččoorgánii mii bearráigeahččá almmolaš etáhtaid.
Jis edtja gorredidh fïereguhten reaktam saemien gïelem nåhtadidh, dle daerpies aktine våajnoes klååkemeåårganine, jïh akte vaaksjomeåårgane mij dejtie byögkeles etaatide vååksje.
Sámediggi oaidná ahte seamma orgána sáhttá fuolahit goappašat rollaid, ja evttoha ahte ásahuvvo bearráigeahččo- ja váiddaorgána sámelága giellanjuolggadusaid ektui.
Saemiedigkie vuajna seamma åårgane maahta gåabpagidie råållide utnedh, jïh raereste akte vaaksjome
Dákkár orgána mandáhta hábmedettiin galgá Sámedikkis leat guovddáš rolla ja galgá buktit evttohusaid movt váidda- ja bearráigeahččodoaibma galgá hálddašuvvot.
dagkeres åårganese darjodh, dle Saemiedigkie edtja vihkeles råållam utnedh, jïh tsevtsedh guktie edtja klååkeme- jïh vaaksjomefunksjovnem reeredh.
Bearráigeahččo- ja váiddaorgána ferte leat oidnosis nu ahte ovttaskas olmmoš diehtá geainna galgá váldit oktavuođa, ja ahte orgána bearráigeahččá almmolaš ásahusaid.
25 Vaaksjome- jïh klååkemeåårgane tjuara våajnoes årrodh guktie fïereguhte daajra giejnie edtja govlehtalledh, jïh åårgane tjuara byögkeles institusjovnh eadtjohkelaakan vaaksjodh.
Sámediggedieđáhusas oahpahusa ja oahpu birra digaštallojuvvo dárbu čielggadit Sámedikki rolla sámi mánáid ja nuoraid oahppovuoigatvuođa áittardeaddjin, ja Sámedikki rolla bearráigeahččoorgánan sámi oahpahusáššiid dáfus.
Saemiedigkiebïevnesisnie lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre digkedeminie ihke lea daerpies Saemiedigkien råållam tjïelkestidh, goh tjïrkije saemien maanaj jïh noeri ööhpehtimmiereaktese, jïh Saemiedigkien råålla goh vaaksjovmeåårgane saemien lïerehtimmiegyhtjelasside.
Livččii lunddolaš geahčadit dán guokte proseassa oktilaččat.
Sæjhta iemie årrodh daejtie prosesside ektesne vuejnedh.
Mihttu:
Ulmie:
Aktiivvalaš bearráigeahččo- ja váiddaorgána sámelága giellanjuolggadusaid dáfus
Akte eadtjohke vaaksjome- jïh klååkemeåårgane saemielaaken gïelenjoelkedasside
Strategiija:
Strategijh:
Ráhkadit mandáhta sámelága giellanjuolggadusaid bearráigeahččo- ja váiddaorgánii
Mandaatem darjodh vaaksjome- jïh klååkemeåårganese saemielaaken gïelenjoelkedasside
Áŋgiruššansuorgi 2: Sámegiela rámmaeavttut
Barkoesuerkie 2: Mierietsiehkieh saemien gïelese
Jus galgá sihkkarastit sámegiela boahtteáiggi, de leat máŋggat rámmaeavttut mat fertejit leat sajis.
Juktie båetije aejkiem saemien gïelese gorredidh, dle såemies mierietsiehkieh tjuerieh stïeresne årrodh.
Buriid mihttomeriid sámegiela hárrái ii sáhte olahit jus eai leat doarvái ekonomalaš ja olmmošlaš návccat.
Ij maehtieh hijven ulmieh saemien gïelese jaksedh bielelen nuekies ekonomeles jïh almetjen vierhtieh.
Eavttut nu go giellafágalaš ovdáneapmi, giellabarggu organiseren ja rámmat fertejit maid leat sajis jus galgá sihkkarastit buori giellaovdáneami.
Tsiehkieh goh gïelefaageles evtiedimmie, öörnedimmie gïelebarkoste jïh mierieh tjuerieh aaj stïeresne årrodh, juktie hijven gïeleevtiedimmiem gorredidh.
Sámegiela nannema ja ovddideami barggus lea dehálaš earuhit ovttaskas olbmo vuoigatvuođa geavahit sámegiela, ja daid iešguđetge dárbbuid mat sámegielain leat jus galget ovdánit viidáseappot.
Gosse edtja saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh, sæjhta vihkeles årrodh joekehtidh gaskem fiereguhten reaktam saemien gïelem nåhtadidh, jïh dah ovmessie daerpiesvoeth mejtie saemien gïelh utnieh jis edtjieh vijriesåbpoe evtiesovvedh.
Lea govttolaš geahčadit oktagaslaš giellavuoigatvuođaid almmolaš bálvalusfálu ektui, ja sámegiela ovdáneapmi ges ferte vuođđuduvvot daidda dárbbuide mat gielas leat dain iešguđetge giellaguovlluin.
Sæjhta maereles årrodh dejtie indivijduelle gïelereaktide byögkeles dïenesjigujmie ektine vuejnedh, mearan evtiedimmie saemien gïeleste tjuara gïelen daerpiesvoeth dejnie ovmessie gïeledajvine våaroeminie utnedh.
Sámelága giellanjuolggadusat ja hálddašanmodeallat
Saemielaaken gïelenjoelkedassh jïh reerememaallh
Sámedikki vuolggasadji lea vuoigatvuohta mii buot sámegielagiin lea geavahit iežaset giela.
Saemiedigkien våarome lea dïhte reakta jïjtse gïelem nåhtadidh, maam gaajhkh saemiestæjjah utnieh.
Juohke sámegielagis galgá leat vuoigatvuohta geavahit sámegiela go deaivvada almmolašvuođain beroškeahttá gos orru.
Fïerhte saemiestæjja edtja reaktam utnedh saemien nåhtadidh gosse byögkelesvoetine govlehtalla, saaht gusnie årroeminie.
Odne lea dušše dan álbmogis mii orru suohkaniin mat leat mielde sámegiela hálddašanguovllus main lea dát vuoigatvuohta, danne go sámelága giellanjuolggadusat gustojit dušše dáidda suohkaniidda.
Daan biejjien dle ajve dah mah tjïeltine årroeh, mah leah saemien gïelen reeremedajvesne, mah daejtie reaktide utnieh, juktie saemielaaken gïelenjoelkedassh ajve dejtie tjïeltide feerhmieh.
Danne lea dárbu ođasmahttit sámelága giellanjuolggadusaid, nu ahte fátmmastit olles riikka.
Dannasinie daerpies aktine staeriedimmine saemielaaken gïelenjoelkedassijste, guktie dah abpe laantem feerhmieh.
Almmolaš hálddašeapmi lea stáhtalaš ovddasvástádus mii lea nannejuvvon gustovaš lágain.
Byögkeles reereme akte staateles dïedte mij lea vihtiestamme laakine.
Go sámeláhka cealká ahte sámegiella ja dárogiella leat dásseárvosaš gielat, de berrejit buot sámegielagiin leat seammalágan vuoigatvuođat geavahit sámegiela go dárogielagiin lea dárogiela dáfus.
Juktie saemielaake vihteste saemien jïh nöörjen leah seammavyörtegs gïelh, dle gaajhkh saemiestæjjah byöroeh seamma reaktah utnedh saemien nåhtadidh, goh dah mah nöörjen soptsestieh.
ILOkonvenšuvdna nr. 169 nanne ovttaskas olbmo vuoigatvuođa oahppat ja geavahit iežas giela.
ILO-konvensjovne nr. 169, vihteste dam reaktam almetjh utnieh juktie sijjen gïelem lïeredh jïh gïelem nåhtadidh.
Norga lea ratifiseren dán konvenšuvnna, ja nappo lea ge geatnegahtton láhčit almmolaš bálvalusaid sámegillii suohkanlaš, fylkkasuohkanlaš ja eará almmolaš hálddašeamis.
Nöörje daam konvensjovnem ratifiseradamme, jïh naemhtie dïedtem åtna byögkeles dïenesjh saemien gïelesne sjïehteladtedh tjïelten, fylhkentjïelten jïh jeatjah byögkeles reeremisnie.
Dálá njuolggadusaid ođasmahttin mearkkašivččii ahte sámelága giellanjuolggadusat gustogohtet miehtá riikka, eai ge ráddjejuvvo ovttaskas guovlluide.
Akte staeriedimmie daan beajjetje njoelkedassijste sæjhta jiehtedh saemielaaken gïelenjoelkedassh abpe laantem feerhmieh, jïh eah leah gaertjiedamme ajve såemies dajvide.
Dákkár rievdadus mielddisbuvttášii maiddái váikkuhusaid dálá hálddašanguvlui.
Akte dagkeres jarkelimmie aaj konsekvensh åådtje daan beajjetje reeremedajvese.
Sámediggi diehtá ahte Ráđđehus dál lea bargame geahčadit sámelága giellanjuolggadusaid ja árvvoštallá boahttevaš hálddašanmodeallaid.
Saemiedigkie daajra daelie Reerenasse saemielaaken gïelenjoelkedassh digkedeminie, jïh båetijen aejkien reerememaallh vuarjesje.
Sámediggi oaidná ahte dákkár árvvoštallan lea dárbbalaš danne go gielladilli ja ássanminsttar leat rievdan, ja go ođđa suohkanat leat váldon mielde hálddašanguvlui.
Saemiedigkie vuajna daerpies aktine dagkarinie digkedimmine dan åvteste gïeletsiehkie jïh årromemaalle jarkelamme, jïh aaj dan åvteste orre tjïelth leah meatan sjïdteme reeremedajvesne.
Boahttevaš hálddašanmodealla ferte váldit daid iešguđetlágan gielladiliid vuhtii jus galgá sáhttit seailluhit ja ovddidit giela daid dárbbuid mielde mat dain iešguđetge giellaguovlluin leat.
26 jis edtja buektiehtidh gorredidh jïh evtiedidh gïelem dej daerpiesvoeti mietie, mah leah dejnie ovmessie gïeledajvine.
Okta váikkuhus das go sámelága giellanjuolggadusat rievdaduvvojit gustot miehtá riikka, lea ahte šaddá dárbu ráhkadit differensierejuvvon njuolggadusaid.
Dan åvteste saemielaaken gïelenjoelkedassh jorkesieh guktie dah abpe laantem feerhmieh, dle daerpies joekehts njoelkedassigujmie.
Sámediggi oaidná ahte sáhttá šaddat hástaleaddjin muhtun suohkaniidda Norggas bálvalit iežas sámegielat álbmoga sámegillii.
Saemiedigkie vuajna såemies tjïelth Nöörjesne sijhtieh haestemem åadtjodh sijjen saamastallije årrojidie saemien gïelesne hoksehtidh.
Danne lea dárbu ođđa hálddašanmodellii mii boahtá dálá sámegiela hálddašanguovllu sadjái.
Dannasinie daerpies aktine orre reerememaalline mij daan beajjetje reerememaallen sijjeste båata.
Go mii dán oktavuođas hupmat hálddašanmodealla birra, de guoská dát almmolaš bálvalusaide sámegillii maid Sámediggi oaidná almmolaš ovddasvástádussan.
Gosse mijjieh daesnie reerememaallen bïjre soptsestibie, dle daate byögkeles dïenesji bïjre saemien gïelesne, mejtie Saemiedigkie åtna lea byögkelesvoeten dïedte.
Sámediggi jurddaša guovttesuorat hálddašanmodealla.
Saemiedigkie aktem reerememaallem vuajna mij lea guektelen juakeme.
Lea govttolaš ahte dat suohkanat mat odne leat mielde sámegiela hálddašanguovllus, galget čuovvut ovtta láhkamearrádusa.
Sæjhta maereles årrodh dah tjïelth mah daan biejjien leah saemien gïelen reeremedajvesne, leah akten njoelkedassen nuelesne.
Dát suohkanat galget leat giellaresursasuohkanat gos sámegielat álbmogis lea viiddiduvvon vuoigatvuohta sámástit ja oažžut bálvalusaid sámegillii.
Daah tjïelth goh gïelevierhtietjïelth sjidtieh, gusnie saemien årrojh tjuerieh stuerebe reaktah utnedh saemien nåhtadidh jïh dïenesjh åadtjodh saemien gïelesne.
Eará suohkanat galget maid čuovvut sámelága giellanjuolggadusaid, muhto daidda ii galgga leat seamma viiddis láhkamearrádus.
Gaajhkh jeatjah tjïelth aaj sijhtieh saemielaaken gïelenjoelkedassi nuelesne årrodh, men eah seamma vijries reaktah njoelkedassine utnieh.
Muhtun áibbas guovddáš giellavuoigatvuođat fertejit guoskat olles riikii.
Såemies eevre vihkeles gïelereaktah tjuerieh faamoem utnedh abpe laantesne.
Dát leat ovdaskuvlamánáid giellavuoigatvuođat, vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii, vuoigatvuohta oažžut dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámegillii, vuoigatvuohta gozihit riektesihkarvuođa iežas gillii ja vuoigatvuohta oažžut girkolaš bálvalusaid sámegillii.
Goh gïelereaktah aarhskuvlemaanide, reakta lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne, reakta healsoe- jïh hoksedïenesjh åadtjodh saemiengïelesne, gorredimmie reaktajearsoesvoeteste jïjtse gïelesne jïh reakta gyrhkeles dïenesjh åadtjodh saemien gïelesne.
Dákkár guovttesuorat modealla mielddisbuktá dárbbu lasi ekonomalaš resurssaide ja danne lea ge dárbbašlaš ahte sihke giellaresursasuohkanat ja eará suohkanat sihkkarastojuvvojit rámmajuolludusaid sámegielat bálvalusaide stáhtabušeahta bokte.
Akte dagkeres maalle guektelen juakeme, dorje guktie daerpies sjædta lissiehtamme vierhtiejgujmie, jïh daerpies dovne gïelevierhtietjïelth jïh gaajhkh jeatjah tjïelth mieriesertiestimmieh åadtjoeh saemiengïeleldh dïenesjidie staatebudsjedten bijjelen.
Sámediggi oaidná giellaresursasuohkaniid dehálaš ovttasbargoguoibmin barggus nannet sámegiela báikkálaččat.
Saemiedigkie åtna gïelevierhtietjïelth goh vihkeles laavenjostoeguejmieh gosse edtja saemien gïelem voenges dajvesne eevtjedh.
Sámediggi lea vuolláičállán ovttasbargošiehtadusaid buot suohkaniiguin mat leat mielde hálddašanguovllus, guovttegielatvuođadoarjagiid geavaheami birra.
Saemiedigkie lea laavenjostoelatjkoeh dorjeme gaajhki tjïeltigujmie mah leah meatan reeremedajvesne, guktie edtja guektiengïelevierhtide nåhtadidh.
Sámediggi oaidná dárbbu ahte suohkanat barget aktiivvalaččat nannet ja ovddidit sámegiela suohkaniin.
Saemiedigkie vuajna daerpies tjïelth eadtjohkelaakan berkieh juktie eevtjedh jïh evtiedidh saemien gïelem tjïeltine.
Guovttegielatvuođadoarjja maid Sámediggi hálddaša, galgá geavahuvvot ovddidandoarjjan giellaresursasuohkaniidda.
Sæjhta guektiengïeledåarjoem, maam Saemiedigkie reerie, nåhtadidh goh akte evtiedimmiedåarjoe gïelevierhtietjïeltide.
Ovttasbargošiehtadusaid bokte giellaresursasuohkaniiguin galgá Sámediggi ja ovttaskas suohkan oažžut vejolašvuođa álggahit doaibmabijuid dan gielladili vuođul mii ovttaskas suohkanis lea.
Laavenjostoelatjkoej tjïrrh gïelevierhtietjïeltigujmie dle Saemiedigkie jïh fïerhte tjïelte sijhtieh nuepieh åadtjodh råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah leah fierhten tjïelten gïeletseahkan sjïehtedamme.
Lea Sámedikki mihttu ahte eambbo suohkanat gos lea sámi álbmot šaddet giellaresursasuohkanin.
Saemiedigkien ulmie lea jienebh tjïelth saemien årrojigujmie gïelevierhtietjïeltine sjidtieh.
Mihttu:
Ulmie:
Sámegielat álbmogis lea duohta vejolašvuohta geavahit sámegiela go deaivvada almmolaš
Dah saamastallije årrojh tjïelke nuepieh utnieh saemien nåhtadidh gosse byögkeles reereminie
hálddašemiin
Bielieulmieh
Sámelága giellanjuolggadusat galget gustot miehtá riikka
Saemielaaken gïelenjoelkedassh abpe laanten feerhmieh
Sámi giellaresursasuohkanat barget aktiivvalaččat ovddidit sámegiela
Saemien gïelevierhtietjïelth eadtjohkelaaken berkieh juktie saemien gïelem evtiedidh
Strategiijat:
Strategijh:
Oassálastit aktiivvalaččat Sámi giellanjuolggadusaid ođasmahttinbarggus
Eadtjohkelaakan meatan årrodh Saemielaaken gïelenjoelkedassh staeriedidh
Sihkkarastit buriid rámmaeavttuid giellaresursasuohkaniidda
Hijven mierietsiehkieh gorredidh gïelevierhtietjïeltide
Ekonomalaš rámmat
Ekonomeles mierieh
Lea hástalus Sámediggái, suohkaniidda, giellaguovddážiidda, skuvllaide ja eará ásahusaide mat barget sámegielain go váilot doarvái ekonomalaš návccat.
Dan åvteste nuekies ekonomeles vierhtieh eah gååvnesh dle dïhte akte haesteme dovne Saemiedægkan, tjïeltide, gïelejarngide, skuvlide jïh jeatjah institusjovnide mah saemien gïeline berkieh.
Sámediggi oaidni ahte sámegiella ferte dál vuoruhuvvot eambbo buot servodatsurggiin.
Saemiedigkie veanhta daelie akte stuerebe barkoe tjuara dorjesovvedh saemien gïeline gaajhkine siebriedahkesuerkine.
Dát lea áibbas mearrideaddji jus gielas galget leat buorit ovdánanvejolašvuođat.
Daate eevre vihkeles jis gïele edtja hijven evtiedimmienuepieh utnedh.
Dálá rámmajuolludeamit eai leat doarvái buorit, ja Sámediggi oaidná dárbbu eambbo vuoruhit sámegielat fálaldagaid servodagas, sihke fágaolbmuid rekrutterema ja oahpaheami dáfus ja sámegielat fálaldagaid hábmema dáfus.
Dan beajjetje mieriesertiestimmieh eah leah nuekies, jïh Saemiedigkie vuajna daerpies saemiengïeleldh faalenassh tjarke eevtjedh siebriedahkesne, dovne faagealmetjh dåårrehtidh jïh lïerehtidh, jïh saemiengïeleldh faalenassh evtiedidh.
Jus sirdá válddi ja ovddasvástádusa ovddidit sámegiela Sámediggái, de bohciida dárbu eambbo rámmajuolludemiide Sámediggái.
Akte sertiestimmie faamoste jïh dïedteste Saemiedægkan, juktie saemien gïelem evtiedidh, sæjhta krïevedh sagki stuerebe mieriesertiestimmieh Saemiedægkan.
Sámediggi disponere 2012:s 65 miljovnna ruvnno sámegillii.
Saemiedigkie 65 millijovnh kråvnah saemien gïelese åtna jaepien 2012.
Dáin leat 53 miljovnna njuolgga doarjagat suohkaniidda, fylkkasuohkaniidda ja sámi giellaguovddážiidda.
Dejstie 53 millijovnh leah ryöktesth dåarjoe tjïeltide, fylhkentjïeltide jïh saemien gïelejarngide.
Loahppa 12 miljovnna leat várrejuvvon iešguđetge prošeavttaide maid Sámediggi álggaha, ja ohccivuđot ortnegiidda.
Dah aajmene 12 millijovnh leah ovmessie prosjektide mejgujmie Saemiedigkie nïerhkeme, jïh öörnegidie mej bïjre tjuara syökedh.
Sámediggi oažžu jahkásaččat ohcamiid sullii duppalit dán supmi ovddas.
Fïerhten jaepien Saemiedigkie ohtsemh dååste ovrehte guektiengïerti åvteste.
Bohtet ohcamat olu buriid prošeavttaide, muhto go leat olu ohccit, de ferte čavga vuoruhit.
Jïjnjh hijven prosjekth, men dannasinie dan jeenjesh ohtsedieh dle tjuara striengkieslaakan prijoriteradidh.
Sámediggi addá maid doarjagiid sámi čáppagirjjálašvuođa almmuheapmái, oahpponeavvobuvttadeapmái ja eará gillii guoski doaimmaide.
Saemiedigkie aaj dåarjoem vadta bæjhkoehtæmman saemien tjiehpieslidteratuvreste, learoevierhtiedorjemassese jïh jeatjah gïeleråajvarimmide.
Maiddái dáidda doarjjaortnegiidda bohtet hirbmat olu ohcamat, ja fertejit čavga vuoruhuvvot.
Daah dåarjoeöörnegh aaj jïjnjh ohtjsijh utnieh, jïh tjuara striengkieslaakan prijoriteradidh.
Suohkanat ja fylkkasuohkanat mat leat sámegiela hálddašanguovllus mielde leat jahkásaččat ožžon sullii 45 miljovnna ruvnno guovttegielatvuođadoarjaga.
Tjïelth jïh fylhkentjïelth saemien gïelen reeremedajvesne leah fïerhten jaepien medtie 45 millijovnh kråvnah guektiengïeledåarjojne åådtjeme.
Dát leat ruđat mat juolluduvvojit suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda sihkkarastin dihte guovttegielat bálvalusaid.
Daate lea vierhtieh mah tjïelth jïh fylhkentjïelth åadtjoeh juktie guektiengïeleldh dïenesjh gorredidh.
Dát leat rámmajuolludeamit maid Sámediggi jahkásaččat oažžu stáhtas.
Daate lea mieriesertiestimmieh mejtie Saemiedigkie staateste åådtje fïerhten jaepien.
Guovttegielatvuođadoarjja ii leat lassánan oppalaš haddegoargŋuma mielde servodagas.
Guektiengïeledåarjoe ij leah læssanamme dejnie sïejhme åasalissiehtimmine siebriedahkesne.
Sámediggi oažžu jahkásaččat raporttaid ja bušeahttadárbbu suohkaniin ja fylkkasuohkaniin.
Saemiedigkie fïerhten jaepien reektehtsh jïh budsjedtedaerpiesvoeth tjïeltijste jïh fylhkentjïeltijste dååste.
Erenoamážit suohkanat dieđihit dárbbu lassi doarjagii.
Joekoen tjïelth reektieh dah lissiehtamme vierhtieh daarpesjieh.
Sámedikki evttohus ahte sámelága giellanjuolggadusat galget gustot miehtá riikka, bohtet mielddisbuktit váikkuhusaid suohkaniidda mat leat mielde hálddašanguovllus, ja suohkaniid ja fylkkasuohkaniid guovttegielatvuođadoarjagii.
Saemiedigkien raeriestimmie mij jeahta saemielaaken gïelenjoelkedassh abpe laantem feerhmieh, sæjhta konsekvensh åadtjodh tjïeltide reeremedajvesne jïh guektiegïeledåarjose tjïeltide jïh fylhkentjïeltide.
Sámediggi oaivvilda ahte rámmajuolludeamit sámegielat bálvalusaide fertejit mannat njuolga stáhtas suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda.
Saemiedigkien mïelen mietie dle mieriesertiestimmieh saemiengïeleldh dïenesjidie tjuerieh ryöktesth tjïeltide jïh fylhkentjïeltide staateste juhtedh.
Duohta goluid kárten guovttegielat bálvalusfálu oktavuođas ferte leat vuođđun go mearrida rámmajuolludemiid.
Akte goerehtalleme dejstie riektes maaksojste guektiengïeleldh dïenesjidie, tjuara våarome årrodh gosse edtja mieriesertiestimmide nænnoestidh.
Sámediggi oaidná dárbbašlažžan ahte sámegiella nannejuvvo ja ovddiduvvo giellaresursasuohkaniin.
Saemiedigkie vuajna daerpies saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh gïelevierhtietjïeltine.
Sámediggi áigu nannet sámegiela dáin suohkaniin giellaovddidanruđaid bokte.
Daejnie tjïeltine Saemiedigkie sæjhta saemien gïelem eevtjedh gïeleevtiedimmievierhtiej tjïrrh.
Dát dahkkojuvvo guhkesáiggi ovttasbargošiehtadusaid bokte suohkaniiguin gos mihtut biddjojit giela dárbbuid mielde ovttaskas suohkanis.
Daam edtja darjodh guhkies laavenjostoelatjkoej tjïrrh tjïeltigujmie, gusnie gïelen daerpiesvoete ulmiem beaja fïerhtene tjïeltesne.
Fertejit álggahuvvot doaibmabijut suohkana álbmoga hárrái ja mat nannejit sámegiela geavaheami, mat lasihit giellageavaheddjiid logu ja čalmmustahttet sámegiela servodagas.
Tjuara råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah leah tjïelten årroji vööste stuvreme, jïh mah åtnoem saemien gïeleste eevtjieh, gïeleutnijidie lissiehtieh jïh saemien gïelem våajnoes darjoeh siebriedahkesne.
Juolludeamit maid odne oažžut stáhtas dušše fal guovttegielat bálvalusfállui, galget mannat sámegiela ovddideapmái ja doaibmabijuide mat ovddidit giellaovdáneami giellaresursasuohkaniin.
Dah sertiestimmieh mijjieh daan biejjien staateste guektiengïeleldh dïenesjidie dåastobe, edtjieh ajve evtiedæmman saemien gïeleste jïh darjoemidie årrodh mah gïeleevtiedimmiem skreejrieh gïelevierhtietjïeltine.
Sámi giellaguovddážat barget buori barggu lagasbirrasiin ja mielddisbuktet olu doaimmaid giellakurssaid bokte ja sámegiela arenan.
Saemien gïelejarngh aktem stoerre barkoem voengesne darjoeh, dah gellie gïelekuvsjh öörnieh jïh leah sijjieh saemien gïelese.
Sámi giellaguovddážat dieđihit jahkásaš raporttaid ja bušeahttadárbbuid bokte ahte lea stuora dárbu eambbo doaibmabijuide mat nannejit sámegiela.
Saemien gïelejarngh bievnieh fïerhten jaepien reektehtsi jïh budsjedtedaerpiesvoeti tjïrrh, ihke daerpies jienebh råajvarimmiejgujmie juktie saemien gïelem eevtjedh.
Giellaguovddážat čujuhit maiddái dasa ahte lea unnán ekonomalaš einnostus.
Gïelejarngi mïelen mietie dle dah eah daejrieh guktie dej ekonomeles tsiehkie lea åvtese.
Einnostahtti ekonomiija lea eaktun giellaguovddážiid doaimmas.
Akte daajroes ekonomije åvtese lea eevre daerpies juktie gïelejarngide juhtedh.
Giellaguovddážiid ekonomalaš dilli ferte nannejuvvot dovdomassii jus galgá buoridit sin vejolašvuođa ráhkadit guhkesáiggi plánaid báikkálaš servodaga dárbbuid mielde.
Tjuara gïelejarngi ekonomijem tjarki lissiehtidh guktie dah nuepieh åadtjoeh guhkiebasse soejkesjidh, siebriedahken daerpiesvoeti mietie.
Dát čujuhuvvo maid sámi giellaguovddážiid evalueremis.
Dam aaj vuarjasjimmesne dejstie saemien gïelejarngijste tjïerteste.
Sámediggi lea gearggus geahčadit maid mii sáhttit dahkat buoridan dihte giellaguovddážiid ekonomalaš dili, muhto oaivvildit ahte maiddái earát, nu go suohkanat, fylkkasuohkanat ja guovddáš eiseválddit, fertejit váldit stuorát ovddasvástádusa sihkkarastit giellaguovddážiid ekonomiija.
Saemiedigkie sæjhta vuartasjidh maam mijjieh maehtebe darjodh juktie gïelejarngi ekonomeles tsiehkiem bueriedidh, men veanhta aaj jeatjebh, goh tjïelth, fylhkentjïelth jïh voernges åejvieladtjh, tjuerieh aktem stuerebe dïedtem vaeltedh juktie gïelejarngi ekonomijen gorredidh.
Sámediggi dárbbaša buriid ja aktiivvalaš ovttasbargoguimmiid sámegiela nannema ja ovddideami barggus dain iešguđetge giellaguovlluin, nu go ovdamearkka dihte sámi giellaguovddážiid, mat dahket hui buori barggu lagasbirrasiin.
28 Saemiedigkie tjuara hijven jïh eadtjohke laavenjostoeguejmieh utnedh gosse edtja saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh dejnie ovmessie gïeledajvine, vuesiehtimmien gaavhtan saemien gïelejarngh mah aktem nænnoes barkoem voengesne darjoeh.
Muhto eai buot guovlluin gos sápmelaččat orrot leat ásahuvvon giellaguovddážat.
Men gïelejarngh eah leah tseegkesovveme gaajhkine dajvine gusnie saemieh årroeh.
Sámediggi oaidná maid dehálažžan ovttasbargat eará sámi ásahusaiguin ja nannet daid nu ahte álggahuvvojit doaibmabijut mat nannejit sámegiela miehtá Sámi.
Saemiedigkie aaj vuajna vihkeles laavenjostedh jeatjah saemien institusjovnigujmie jïh dejtie eevtjedh, guktie dah råajvarimmieh aelkieh mah saemien gïelem eevtjieh abpe Saepmesne.
Lea dehálaš ahte sámi ásahusaid giellagelbbolašvuohta nannejuvvo ja ahte šaddet nanu sámegielat fágabirrasat máŋgga guovllus.
Sæjhta vihkeles årrodh gïelemaahtoem saemien institusjovnine eevtjedh, guktie nænnoes faagebyjresh saemien gïelesne sjidtieh gellene lehkesne.
Dát bohciidahtášii lassi doaimmaid ja buoret čalmmustahttima sámegiela hárrái.
Daate sæjhta vielie darjomh sjugniedidh jïh gïele vielie våajnoes sjædta.
Go vuordit ahte sámi ásahusat galget váldit stuorát ovddasvástádusa sámegiela ovddideamis, de ferte maid váldit vuhtii ahte sámegielas váilot sánit ja tearpmat olu ođđa servodatsurggiin.
Gosse mijjieh veanhtadibie saemien institusjovnh edtjieh aktem stuerebe dïedtem vaeltedh saemien gïeleevtiedimmien åvteste, tjuara aaj måjhtelidh saemien gïele baakoeh jïh terminologijem fååtese, jïjnjh orre siebriedahkesuerkiej sisnjeli.
Gáibiduvvo ahte fágabargit fertejit oažžut resurssaid mat addet sidjiide vejolašvuođa bargat gielain.
Dan åvteste faagebarkijh tjuerieh vierhtieh åadtjodh ihke dah maehtieh gïeline barkedh.
Lea dehálaš ahte sámi ásahusain leat rámmaeavttut mat dahket ahte sii sáhttet fuolahit dán ovddasvástádusa dohkálaš vugiin.
Vihkeles saemien institusjovnh mierietsiehkieh utnieh mah darjoeh guktie dah maehtieh daam dïedtem hijvenlaakan vaeltedh.
Sámediggi lea gearggus váldit dán ovddasvástádusa, muhto gáibida maiddai ahte guovddáš eiseválddit váldet ovddasvástádusa dás.
Saemiedigkie sæjhta dam dïedtem vaeltedh, men kreava voernges åejvieladtjh aaj tjuerieh dïedtem dan åvteste vaeltieh.
Leat álggahuvvon olu buorit fálaldagat ja doaibmabijut iešguđetge ovddasteddjiid bealis mat dál barget prošeavttaid vuođul.
Ovmessie aktöörh leah jïjnjh hijven faalenassh jïh råajvarimmieh aalkeme, mah daan biejjien leah prosjekth.
Dát leat doaibmabijut mat leat buktán buriid bohtosiid ja maidda ferte sihkkarastit bistevaš ruhtadeami.
Daate lea råajvarimmieh mah hijven illedahkh vadteme, jïh mah tjuerieh ihkuve beetnehdåarjoem åadtjodh.
Mii namuhit dás muhtun ovdamearkkaid.
Sïjhtebe daesnie naan vuesiehtimmieh neebnedh.
Rávisolbmuidoahpahusprográmma Sámi allaskuvllas lea addán olu rávisolbmuide vejolašvuođa oahppat giela.
Geervelïerehtimmieprogramme Saemien jolleskuvlen tjïrrh, jïjnjh geerve almetjidie nuepiem vadteme gïelem lïeredh.
Dát prošeakta ferte jotkojuvvot fásta ruhtademiin nu ahte ain eanebut ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela.
Tjuara daam prosjektem ihkuve beetnehdåarjojne jåerhkedh, guktie jienebh nuepiem åadtjoeh saemien lïeredh.
Lullisámi giellabeassi lea prošeakta maid Nordlándda fylkkamánni ja Sámeskuvlastivra Ruoŧas leat álggahan.
Åarjelsaemien gïelebiesie lea akte prosjekte Nordlaanten Fylhkenålman jïh Saemieskuvleståvroen tjïrrh Sveerjesne.
Giellabeasit ja giellalávggut leat leamaš beaktilis doaibmabijut giellaoahpahusa nannemis.
Gïeliebiesieh jïh gïelelaavkomh leah gaajh hijven råajvarimmieh orreme juktie gïelelïerehtimmiem eevtjedh.
Sámediggedieđáhusas oahpahusa ja oahpu birra namuhuvvo maid dehálašvuohta oažžut fásta ruhtadeami giellalávgguide.
Saemiedigkiebïevnesisnie lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre neebnesåvva aaj man vihkeles ihkuve beetnehdåarjoe lea gïelebieside.
Vásáhusat lullisámi guovllus čájehit ahte mánát ja nuorat ohppet sámegiela mihá jođáneappot go oassálastet dákkár giellabesiin.
Dååjrehtimmieh åarjelsaemien dajveste vuesiehtieh maanah jïh noerh saemien verkebe lierieh gosse meatan dagkarinie gïelebiesine.
Leat olu vejolašvuođat, erenoamážit rádjeguovlluin, ávkkástallat oahpaheaddjiresurssaiguin Ruoŧas ja Suomas, ja oktiiheivehit giellabeassečoagganemiid.
Jïjnjh nuepieh, joekoen raastedajvine, lohkehtæjjavierhtieh Sveerjeste jïh Såevmeste veedtjedh, jïh gïelebiesieh iktedidh.
Dát berre leat fásta fálaldat ja gáibida ekonomalaš resurssaid.
Daate byöroe ihkuve faalenassh årrodh jïh ekonomeles vierhtieh kreava.
Ulbmil:
Ulmie.
Sámegielas leat buorit ekonomalaš rámmaeavttut
Saemien gïele hijven ekonomeles mierietsiehkieh åtna
Lassi rámmajuolludeamit stáhtas sámegiela ovddideapmái
Lissiehtamme mieriesertiestimmieh staateste juktie saemien gïelem evtiedidh
Rámmajuolludeamit sámegielat bálvalusaide njuolga stáhtas suohkaniidda ja
Mieriesertiestimmie saemiengïeleldh dïenesjidie ryöktesth tjïeltese jïh fylhkentjïeltese staateste
Strategiijat:
Strategije:
Ásahit sámi almmolaš lávdegotti mii čielggada lágaid, válddi, rámmaeavttuid ja
Aktem saemien byögkeles moenehtsem tseegkedh mij laakh, faamoem, mierietsiehkieh jïh
ovddasvástádusjuogu sámegiela dáfus
dïedtejoekedimmiem salkehte saemien gïelen bïjre.
Bearráigeahččat ahte suohkaniid ja fylkasuohkaniid golut guovttegielat bálvalusaide
Stilledh akte goerehtalleme dorjesåvva tjïelti jïh fylhkentjïelti maaksojste, guektiengïeleldh
kártejuvvojit
dïenesji åvteste
Láhčit dili dasa ahte lihkostuvvan gielladoaibmabijut bohtet fásta doibmii
Sjïehteladtedh ihke hijven gïeleråajvarimmieh mah prosjektine aalkeme, ihkuve
Olmmošlaš návccat
Almetjen vierhtieh
Váilevaš giellagelbbolašvuohta lea stuora hástalus buot servodatsurggiin.
Gaajhkine siebriedahkesuerkine dle akte stoerre haesteme gïelemaahtoe fååtese.
Erenoamážit oahpahussuorggis, dearvvašvuođasuorggis, riektesuorggis ja girkus lea dát leamaš okta dain stuorámus hástalusain sámegiela ovddidanbarggus.
Joekoen lïerehtimmiesuerkien, healsoesuerkien, reaktasuerkien jïh gærhkoen sisnjeli, daate akte dejstie stööremes haestiemijstie orreme saemien gïelebarkosne.
Máŋga suohkana hálddašanguovllus leat rahčan deavdit iežaset geatnegasvuođaid sámelága giellanjuolggadusaid hárrái danne go váilot olmmošlaš návccat.
Jienebh tjïelth reeremedajvesne dåeriesmoerh åtneme sijjen dïedth illedh saemielaaken gïelenjoelkedassi mietie, dan åvteste almetjen vierhtieh gååvnesieh.
Go sámelága giellanjuolggadusat ođasmahttojuvvojit, maid Sámediggi evttoha gustogoahtit miehtá riikka, de boahtá dovdot bures ahte váilot sámegielat fágaolbmot.
Aktene staeriedimmesne saemielaaken gïelenjoelkedassijste, gusnie Saemiedigkie raereste dah abpe laantem feerhmieh, dle sæjhta joekoen vuejnedh saemiengïeleldh faagealmetjh fååtesieh.
Ollislaš vuoruheapmi rekrutteret sámegielat bargiid ja fállat sámegiel oahpahusa studeanttaide ja fágabargiide šaddá áibbas dárbbašlaš jus galgá nákcet gokčat boahttevaš dárbbuid servodagas.
Akte ållesth barkoe juktie saemiengïeleldh barkijh dåårrehtidh, jïh lïerehtimmiem saemien gïelesne faalehtidh studentide jïh faagebarkijdie, leah eevre daerpies jis edtja båetijen aekien daerpiesvoeth siebriedahkesne illedh.
Okta sivva das go sámegiella ii geavahuvvo hálddašeamis, lea ahte sámegielat bargiin váilu sámi fágaterminologiija ja hárjáneapmi geavahit sámegiela iežaset barggus.
Akte fåantoe mannasinie saemien ij reeremisnie åtnasovvh lea dannasinie barkijh mah saemiestieh eah dam saemien faageterminologijem utnieh, jïh haarjanimmiem fååtesieh saemien barkosne nåhtadidh.
Dát mearkkaša ahte oahpahusásahusat fertejit maid guoddit ovddasvástádusa das mii guoská sámegielat studeanttaid oahpaheapmái.
Dan åvteste dle ööhpehtimmieinstitusjovnh aaj tjuerieh dïedtem åadtjodh saamastallije studenth ööhpehtidh.
Studeanttat fertejit oažžut vejolašvuođa oahppat sámegiel fágaterminologiija nu ahte sáhttet geavahišgoahtit sámegiela iežaset barggus maŋŋel go gerget oahpuin.
Studenth byöroeh nuepiem åadtjodh saemien faageterminologijem lïeredh, guktie dah buektiehtieh saemien nåhtadidh sijjen barkosne ööhpehtimmien mænngan.
Dárbu sámegielat gelbbolašvuhtii lea stuoris ii dušše almmolaš ja suohkanlaš bálvalusaid dáfus, muhto maiddái sosiála ja kultuvrralaš fálaldagaid dáfus mat leat servodagas.
Ij leah ajve daerpies saemiengïeleldh maahtojne dej byögkeles jïh tjïelten dïenesji sisnjeli, men aaj sosijaale jïh kultuvrelle faalenasi sisnjeli siebriedahkesne.
Media, girjjálašvuohta ja gulahallan leat suorggit gos gáibiduvvo sámegiel gelbbolašvuohta jus galgá sáhttit ovdánahttit sámegielat fálaldagaid.
Meedija, lidteratuvre jïh govlesadteme leah suerkieh gusnie daerpies saemiengïeleldh maahtojne, juktie saemiengïeleldh faalenassem evtiedidh.
Lea erenoamáš dehálaš mánáid giellaovdáneapmái ahte gávdnojit sámegielat fálaldagat media, girjjálašvuođa ja kultuvrra dáfus.
Joekoen vihkeles maanaj gïeleevtiedimmien gaavhtan hijven saemiengïeleldh faalenassh gååvnesieh, meedijan, lidteratuvren jïh kultuvren sisnjeli.
Lea dárbbašlaš ahte sámegielagat rekrutterejuvvojit iešguđetlágan virggiide, vai giellagelbbolašvuohta sihkkarastojuvvo daidda iešguđetge servodatsurggiide.
Daerpies saemiengïeleldh almetjh ovmessie barkojde dåårrehtidh, juktie naemhtie gïelemaahtoem gorredidh dejnie ovmessie gïelesuerkine.
Butenschøn-lávdegotti čielggadeapmi deattuha maid dehálašvuođa ovddidit sámegiela dutkangiellan, ja cealká ahte dutkanásahusat fertejit dovdat ovddasvástádusa ráhkadit sámegiel kursafálaldagaid buot dásiide.
Butenschønmoenehtsen salkehtimmie tjïerteste ihke vihkeles saemien dotkemegïeline evtiedidh, jïh vihteste dotkemeinstitusjovnh tjuerieh sijjen dïedtem vaeltedh kuvsjefaalenassh evtiedidh saemien gïelesne gaajhkine daltesinie.
Sámediggi doarju maid lávdegotti oainnu ahte sámegielat dutkan ferte leat vuođus go galgá ovddidit sámegielat fágagiela, ja ahte fágagiella lea mielde sámegiela huksemis dievaslaš, ja nu maiddái servodatguoddi, giellan.
Saemiedigkie lea sïemes moenehtsen vuajnojne mij jeahta saemiengïeleldh dotkeme lea vihkeles juktie saemien faagegïelem evtiedidh, jïh faagegïele lea akte bielie gïeleevtiedimmeste, guktie gïele akte ållesth gïele sjædta mij siebriedahkesne sjeahta.
Mihttu:
Ulmie:
Sámegiel gelbbolašvuohta buot servodatsurggiin
Saemien gïelemaahtoe gaajhki siebriedahkesuerkiej sisnjeli
Strategiijat:
Strategijh:
Bargat buoridit sámegielat bargiid rekrutterema
Jienebh saamastallije barkijh dåårrehtidh
Bargat ovddidit sámegiela fágagiellan
Saemien faagegïeline evtiedidh
Bargat buoridit oahpahusa sámegielas ja sámegillii dutkama ja alit oahpahusa dáfus
Lissiehtamme lïerehtimmie saemiengïelesne dotkemen jïh jollebe ööhpehtimmien sisnjelen
Giellafágalaš ovdáneapmi
Gïelefaageles evtiedimmie
Ovddidit tearpmaid ja giellateknologalaš reaidduid leat dehálaš rámmaeavttut sámegillii.
Evtiedimmie terminologijeste jïh gïeleteknologeles dïrregijstie leah vihkeles saemien gïelen gaavhtan.
Giellafágalaš ovdáneapmi ferte čuovvut servodatovdáneami, ja lea dárbu ráhkadit dađistaga ođđa tearpmaid.
Dïhte gïelefaageles evtiedimmie tjuara evtiedimmiem siebriedahkesne dåeriedidh, jïh daerpies orre terminologijem iktemearan evtiedidh.
Tearbmaráhkadeami buoremus vuođđu lea go ođđa sániid ráhkadeapmi vuolgá iešguđetge fágasurggiid dárbbuin ja sávaldagain, ovdamearkka dihte go mekanihkkafágalaš ja giellafágalaš máhttu časkojuvvo oktii tearbmaráhkadanbarggus.
Dïhte bööremes våarome terminologijeevtiedæmman, lea gosse evtiedimmie orre baakojste daerpiesvoetijste jïh vaajtelijstie båata dejstie ovmessie faagesuerkijste, vuesiehtimmien gaavhtan gosse mekanihkefaageles jïh gïelefaageles daajroe ektesne berkieh terminologijeevtiedimmine.
Lea áibbas dárbbašlaš ráhkadit tearpmaid buot servodatsurggiin jus giela galgá sáhttit geavahit dain iešguđetge fágasurggiin.
Eevre daerpies terminologijem evtiedidh gaajhki siebriedahkesuerki sisnjeli, ihke edtja maehtedh gïelem nåhtadidh dej ovmessie faagesuerkiej sisnjeli.
Váilevaš tearpmat mielddisbuktet stuora hástalusaid odne.
Juktie terminologije fååtese dle dïhte stoerre haestemh sjugnede daan biejjien.
Dát lea erenoamáš duođalaš lulli- ja julevsámegielas.
30 julevsaemien gïelese.
Lea dehálaš čohkket árbevirolaš sániid ja dadjanvugiid ja báikenamaid danne go dát sisttisdollet árbevirolaš máhtu mas ferte váldit vára.
Aerpievuekien baakoeh, soptestimmievuekieh jïh sijjienommh tjöönghkedh leah vihkeles dan åvteste dej lea aerpievuekien daajroe maam tjuara gorredidh.
Giellateknologalaš čovdosat leat ávkkálaččat ja buorit veahkkeneavvut sihke giela geavaheapmái ja oahppamii.
Gïeleteknologeles dïrregh leah nuhteligs jïh hijven viehkievierhtieh dovne gïeleåtnoen jïh gïelelïerehtimmien gaavhtan.
Buorit giellateknologalaš reaiddut leat dehálaččat sámegiela nannemis ja ovddideamis.
Hijven gïeleteknologeles dïrregh sijhtieh vihkeles årrodh juktie saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh.
Mánát ja nuorat geavahit ođđa teknologiija hui aktiivvalaččat ja lea stuora viidodat sihke digitála reaidduid ja prográmmagálvvu dáfus.
Maanah jïh noerh leah gaajh eadtjohke utnijh orre teknologijste, gelliesåarhts dïrregigujmie jïh programmevaaroejgujmie.
Dát váikkuha mánáid giellageavaheami, danne lea dehálaš ahte dát maid gávdnojit sámegillii.
Daah maanaj gïeleåtnoem tsevtsedieh, dan åvteste dle vihkeles daah aaj saemien gïelesne gååvnesieh.
Dát guoská sihke prográmmaide, spealuide ja sullasaččaide, ja mátketelefovnnaide, dihtoriidda, muhto maiddái buriid digitála deaivvadanbáikkiide gos gulahallan sáhttá leat sámegillii.
Dovne programmh, spïelh jïh plearoeh mobijletellefovnide jïh daatamaasjinide, men aaj hijven digitaale tjåanghkoesijjieh gusnie maahta saemien gïelesne soptsestidh.
Buorit sosiála neahttabáikkit gos gulahallan sáhttá leat sámegillii, sáhttet leat dehálaš giellaarenat erenoamážit mánáide ja nuoraide geat orrot dakkár báikkiin gos muđui leat unnán arenat gos sáhttá sámástit.
Hijven sosijaale nedtesijjieh gusnie maahta saemiengïelesne soptsestidh maehtieh vihkeles gïelesijjieh årrodh, joekoen dejtie maanide jïh noeride mah sijjine årroeh gusnie jeatjah gaavhtan leah vaenie saemien gïelesijjieh.
Sámi bustávat iešguđetge diehtobásain bohciidahttet hástalusaid earret eará sámi báikenamaid registreremiin.
Saemien væhtah ovmessie daatabaasine haestemh sjugniedieh gaskem jeatjah gosse edtja saemien sijjienommh vïhtesjadtedh.
Lea dárbu ovddidit teknologiija sihke diehtobásaid, GPS, applikašuvnnaid ja eará dakkáriid oktavuođas vai šaddá álkit geavahit sámegiel bustávaid doppe.
Daerpies gelliesåarhts teknologeles evtiedimmine, goh daatabaasah, GPS, applikasjovnh jïh jeatjah, guktie aelhkie sjædta saemien væhtah dejnie nåhtadidh.
Ollislaš giellapolitihkka mielddisbuktá maiddái buori rádjerasttildeaddji ovttasbarggu.
Akte ållesth gïelepolitihke aaj aktem hijven raastenrastah laavenjostoem kreava.
Oktasaš tearbmaráhkadeapmi ja normeren lea dehálaš go galgá sihkkarastit oktasaš vuođu sámegillii.
Tjåenghkies terminologijeevtiedimmie jïh normeradimmie leah vihkeles juktie dam tjåenghkies våaromem gorredidh saemien gïelese.
Livččii hui vahát jus sámegielat rievddaše iešguđetge guvlui, dat sáhttá dagahit gulahallanváttisvuođaid riikkarájiid rastá.
Sæjhta joekoen ovlæhkoes årrodh jis saemien gïelh fïereguhten haaran evtiesuvvieh, juktie dellie maahta dåeriesmoerh sjïdtedh laanti dåaresth govlesadtedh.
Sámediggi lea olu jagiid addán doarjagiid tearbmaprošeavttaide ja árbevirolaš sániid ja báikenamaid čohkkemii.
Saemiedigkie lea gellie jaepieh dåarjoem vadteme terminologijeprosjektide, jïh aerpievuekien baakoeh jïh sijjienommh tjöönghkedh.
Mii leat maiddái siskkáldasat bargan sámi tearbmaovddidemiin, ja mis lea olu jagiid leamaš sierra joavku mii bargá báikenamaiguin ja tearpmaiguin.
Sisnjelds libie aaj saemien terminologijeevtiedimmine barkeme, jïh gellie jaepieh aktem jïjtse suerkiem åtneme mij sijjienommigujmie jïh terminologijine barka.
Dát lea mielddisbuktán ahte mii leat ožžon oalle viiddis sámegiel terminologiija.
Dannasinie buektiehtamme naa jïjnjem terminologijem saemiengïelesne evtiedidh.
Ovdal go dát sáhttet geavahuvvot ovdamearkka dihte oahppogirjjiin, de dat fertejit sihkkarastojuvvot kvalitehta dáfus.
Åvtelen dah maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan learoegærjine åtnasovvedh, dle tjuara dej kvaliteetem gorredidh.
Sámediggi vuoruha Davviriikkalaš ovttasbarggu vai tearpmaid sáhttá geavahit riikkarájiid rastá.
Saemiedigkie sæjhta noerhtelaantigujmie laavenjostedh, ihke terminologije maahta laanteraasti rastah åtnasovvedh.
Mihttu lea ahte tearbmaráhkadeapmi, kvalitehtasihkkarastin ja normeren ferte dahkkojuvvon Davviriikkalaš ovttasbarggus mas lea sihke fága- ja giellagelbbolašvuohta.
Veanhta terminologijeevtiedimmie, kvaltiteetegorredimmie jïh normeradimmie aktene noerhtelaanti laavenjostosne dorjesuvvieh, gusnie dovne faage- jïh gïelemaahtoe.
Buorit giellateknologalaš čovdosat sámegiela dáfus
Hijven gïeleteknologeles dïrregh saemien gïelese
Sámegiel terminologiija buot servodatsurggiin
Saemien terminologije gaajhkine siebriedahkesuerkine
Sámi báikenamat registrerejuvvojit ja čalmmustahttojuvvojit
Saemien sijjienommh vïhtesjadteme jïh våajnoes dorjeme
Árbevirolaš sánit ja dadjanvuogit leat dokumenterejuvvon ja almmuhuvvon
Aerpievuekien baakoeh jïh dïejvesh leah vihtiestamme jïh åahpenamme
Teknologalaš čovdosat mat leat heivehuvvon sámegiel bustávaide
Teknologeles dïrregh mah leah sjïehteladteme saemien væhtide
Strategiijat:
Strategijh:
Bargat dan ala ahte gávdno buorre sámegiel tearbma- ja sátnediehtobása, giellafágalaš ja
Viehkiehtidh guktie akte hijven saemien terminologije- jïh baakoedaatabaase gååvnese akten
giellateknologalaš birrasiid ovttasbarggu bokte
laavenjostoen tjïrrh gïelefaageles jïh gïeleteknologeles byjresigujmie
Bargat dan ala ahte ođđa teknologiija ja digitála reaiddut leat heivehuvvon ja ráhkaduvvon maiddái
Barkedh ihke teknologije jïh digitaale dïrregh leah sjïehtedamme jïh evtiedamme aaj saemien
sámegillii
gïeleveeljemasse
Nannet sámegiel tearbmaráhkadanbarggu
Barkoem eevtjedh saemien terminologijeevtiedimmine
Garraseappot bargat čohkket árbevirolaš máhtu ja sámi báikenamaid
Barkoem eevtjedh juktie aerpievuekien daajroem jïh saemien sijjienommh tjöönghkedh
Áŋgiruššansuorgi 3: Giellageavaheaddjit
Barkoesuerkie 3: Gïeleutnijh
Okta Sámedikki mihtuin lea lasihit sámegiel geavaheddjiid logu.
Akte dejstie Saemiedigkien ulmijste lea låhkoem lissiehtidh saemien gïeleutnijijistie.
Olu geavaheaddjit ii leat iešalddis mihkkege sihkarvuođaid das ahte giella ovdána ja ceavzá, muhto geavaheddjiid ahkečoahkkádus gal lea dehálaš.
Akte stoerre utnijelåhkoe ij leah læjhkan akte garantije ihke akte gïele edtja evtiesovvedh jïh guhkiebasse jieledh, vuestelen dle gïeleutniji aaltereplaantege vihkeles.
Jus leat valjit vuoras giellageavaheaddjit, de dat ii dárbbaš mearkkašit ahte sámegiel geavaheddjiid lohku lassána.
Ij leah seekere akte stoerre låhkoe båarasåbpoe gïeleutnijijstie sæjhta låhkoem lissiehtidh gïeleutnijijstie.
Barggus lasihit giellageavaheddjiid logu leat golbma ášši dehálaččat; sirdin buolvvaid gaskka, sámegielat mánáidgárddit ja buorre giellaoahpahus.
Gosse edtja låhkoem gïeleutnijijstie lissiehtidh dle golme faktovrh vihkeles; sertiestimmie boelvi gaskem, saemiengïeleldh maanagïerth jïh hijven gïelelïerehtimmie.
Giellasirdin ruovttus
Gïelesertiestimmie hïejmesne
Sámedikki ulbmil lea lasihit giellageavaheddjiid logu nannen ja ovddidan dihte giela.
Saemiedigkien ulmie lea låhkoem lissiehtidh gïeleutnijijstie, jïh naemhtie gïelem eevtjedh jïh evtiedidh.
Giellageavaheaddjit dat hábmejit servodaga dárbbuid.
Dah mah gïelem nåhtadieh, dah aaj daerpiesvoetide sjugniedieh siebriedahkesne.
Dát boahtá leat dehálaš maiddái boahtteáiggis.
Daate sæjhta vihkeles årrodh aaj båetijen aejkien.
Hástalus lea oažžut ovttaskas olbmo válljet sámegiela.
Haesteme lea fïereguhtem skreejredh saemien gïelem veeljedh.
Ii Sámediggi ii ge eará almmolaš ásahus sáhte stivret ovttaskas olbmo priváhta giellageavaheami.
Vaallah Saemiedigkie gænnah jallh naan jeatjah byögkeles suerkie maehtieh fïerhten almetjen privaate gïeleåtnoem stuvredh.
Nu galgá ge dieđusge leat.
Edtja hævvi numhtie årrodh.
Vaikko almmolašvuohta ii sáhte stivret ovttaskas olbmo válljejumiid, de lea dehálaš láhčit diliid nu ahte priváhta giellaválljemat leat dakkár válljemat main leat duohta molssaeavttut.
Jalhts byögkelesvoete ij maehtieh fïereguhten almetjen veeljemem stuvredh, dle vihkeles sjïehteladtedh ihke dah privaate gïeleveeljemh, veeljemh sjidtieh tjïelke alternatijvigujmie.
Ferte gávdnot dakkár vuogádat gos sámegiela sirdin mánáide vuosttašgiellan lea oadjebas válljejupmi.
Tjuara aktem öörnegem utnedh gusnie jearsoes sjædta saemien voestesgïeline sertedh sijjen maanide.
Sámegiella ferte leat dakkár giella maid servodat atná árvvus; sámegiel máhttu ferte adnojuvvot dehálaš gelbbolašvuohtan servodagas.
Saemien tjuara akte gïele årrodh maam siebriedahke ååktoe; siebriedahke tjuara utnedh daajroe saemien gïelesne lea akte vihkeles maahtoe.
Dát lea danne go dat giella maid vállje priváhta beaivválašgiellan ruovttus šaddá giela boahtteáiggi deháleamos fáktor.
Daate dan åvteste dïhte privaate veeljeme aarkebiejjien gïeleste hïejmesne lea dïhte vihkielommes faktovre gïelen båetijen aejkien gaavhtan.
Giela eahpeformálalaš sirdin buolvvaid gaskkas lea deháleamos dáhkádus ealli sámegillii.
Ovbyjjes sertiestimmie gïeleste boelveste boelvese lea dïhte vihkielommes garantije akten jielije saemien gïelese.
Seamma ládje go lea ovttaskas olbmo duohken válljet beaivválašgiela ruovttus, de lea ovttaskas olbmo ovddasvástádus geavahit sámegiela iešguđetge oktavuođain.
Seamma tïjjen goh fïereguhte edtja aarkebiejjien gïelem hïejmesne veeljedh, dle aaj fïereguhten dïedte saemien nåhtadidh ovmessie tsiehkine.
Lea juohke ovtta ovddasvástádus seailluhit, ovddidit ja sirdit giela boahtte bulvii.
Fïereguhten akte dïedte gorredidh, evtiedidh jïh gïelem sertiestidh mubpien boelvese.
Lea dehálaš ahte buohkat váldet ovddasvástádusa ja geavahit sámegiela buot oktavuođain.
Vihkeles gaajhkesh dïedtem vaeltieh, jïh saemien nåhtadieh gaajhkine tsiehkine.
Lea maid dárbbašlaš ahte sii geat máhttet giela bures, mannet ovdagovvan ja leat dihtomielalaččat sámegiela geavaheami dáfus buot oktavuođain.
Aaj daerpies dah mah gïelem hijvenlaakan haalvoeh, leah hijven åvteguvvieh jïh iktegisth saemien soptsestieh.
Leat dákkár ovdagovat geat movttiidahttet ja hásttuhit geavahit giela, ja seammás buoridit oktasaš dihtomielalašvuođa giellageavaheami birra.
Dagkerh åvteguvvieh mubpide skreejrieh saemien nåhtadidh, jïh dellie aaj dïhte tjåenghkies voerkesvoete gïeleåtnoen bïjre læssene.
Mihttu:
Ulmie:
Sámegiella sirdojuvvo buolvvas bulvii ruovttuin
Saemien gïele sertieståvva boelveste boelvese hïejmesne
Strategiijat:
Strategijh:
Movttiidahttit váhnemiid válljet sámegiela ruovttugiellan.
Eejhtegidie skreejredh saemien hïejmegïeline veeljedh
Bargat dan ala ahte sámegiela válljen ruovttugiellan vásihuvvo ávkkálaš ja árvvolaš
Barkedh ihke dah mah saemien hïejmegïeline veeljieh, tuhtjieh daate akte nuhteligs jïh
válljejupmin.
vyörtegs veeljeme.
Giellasirdin olggobealde ruovttu
Gïelesertiestimmie hïejmen ålkolen
Sámegielat mánáidgárddit ja buorre giellaoahpahus skuvllas leat dehálaš gaskaoamit go galgá doarjut sámegielat mánáid giellaovdáneami.
Saemiengïeleldh maanagïerth jïh hijven gïelelïerehtimmie skuvlesne leah vihkeles tsavtshvierhtieh juktie gïeleevtiedimmiem saemiengïeleldh maanaj luvnie dåarjoehtidh.
Sámegiella mánáidgárddiin ja skuvllain gieđahallojuvvo guovtti eará sámediggedieđáhusas, ja danne eat áiggo dás čiekŋudit dáid servodatásahusaid rollii.
Saemien gïele maanagïertesne jïh skuvlesne gïetesåvva gööktine jeatjah saemiedigkiebïevnesinie, jïh dan åvteste ibie edtjh dan veele daej siebriedahken institusjovni råållaj bïjre soptsestidh.
Sámegiela dáfus mánáidgárddiin ja skuvllain áigut goitge deattuhit dehálašvuođa das ahte dat mánát geain lea sámegiella ruovttugiellan, besset ovdánahttit gielaset viidáset mánáidgárddi ja skuvlla bokte.
Gosse lea saemien gïelen bïjre maanagïertesne jïh skuvlesne sïjhtebe læjhkan tjïertestidh, dah maanah mah saemien hïejmegïeline utnieh, åadtjoeh sijjen gïelem vijriesåbpoe evtiedidh maangïerten jïh skuvlen tjïrrh.
Mánáidgárddit ja skuvllat fertejit gávnnahit metodaid mat sihkkarastet ahte dát duođai dahkkojuvvo.
Maanagïerte jïh skuvle tjuerieh vuekieh gaavnedh juktie gorredidh daate raaktan heannede. Gaskem jeatjah maahta dam darjodh jis
Dán sáhttá earret eará dahkat dan bokte ahte dihtomielalaččat válljet mánáidgárdemodeallaid ja oahpahusmodeallaid daidda iešguđetge sámegiel ohppiidjoavkkuide.
32 sjïere maanagïertemaallh jïh lïerehtimmiemaallh veeljie ovmessie learohkedåehkide saemien gïelesne.
Čujuhuvvo Sámediggedieđáhussii oahpahusa ja oahpu birra gos dát ášši maiddái digaštallojuvvo.
Vuesiehtibie Saemiedigkien bïevnesasse lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre, gusnie aaj daam dåeriesmoerem digkede.
Olu sámi bearrašiin odne ii leat sámegiella ruovttugiellan eai ge dat sáhte oahpahit sámegiela beaivválašgiellan mánáidasaset.
Jïjnjh saemien fuelhkieh eah saemien hïejmegïeline utnieh, jïh eah buektehth saemien sertiestidh goh aarkebiejjien gïele sijjen maanide.
Stuora oassin sis sávvet goitge ahte sin mánát galget oažžut sámegiel oahpahusa.
Jïjnjh dejstie sijhtieh læjhkan dej maanah edtjieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
Diliin gos váhnemat ieža eai máhte sámegiela, šaddet mánáidgárddit ja skuvllat erenoamáš dehálaš giellagaskkusteaddjit.
Dej veajkoej eejhtegh eah jïjtje saemien maehtieh, dle maanagïerte jïh skuvle joekoen vihkeles gïelesertiestæjjah sjidtieh.
Mii diehtit vásáhusaid vuođul Aotearoas / Ođđa Selánddas ahte mánáidgárddit leat leamaš dehálaččat dan buoremuddui lihkostuvvan maorigiela ealáskahttimis.
Daejrebe dååjrehtimmijste Aotearoa ’ ste / New Zealand, maanagïerth vihkeles orreme dennie daan mearan læhkoes jealajimmesne gïeleste māori.
Norggas oaidnit maid ahte suohkaniin olggobealde sámegiela hálddašanguovllu leat sámi mánáidgárddit mat rekrutterejit ohppiid váldit oahpu sámegielas ja sámegillii.
Nöörjesne aaj vuejnebe tjïeltine saemien gïelen reeremedajven ålkolen, dle daah learohkh mah saemien maanagïertine orreme, mah lïerehtimmiem vaeltieh saemien gïelesne.
Danne lea dehálaš nannet sámi mánáidgárddiid nu ahte dat sáhttet leat buorit giellaoahppanarenat mánáide.
Dannasinie vihkeles dejtie saemien maanagïertide eevtjedh, guktie dah maehtieh hijven gïelelïerehtimmiesijjieh årrodh maanide.
Jus galgá lasihit sámegielagiid logu, de lea dehálaš ahte maiddái olbmot geat eai leat sápmelaččat sáhttet válljet sámegiel oahpahusa mánáidgárddis ja skuvllas.
Juktie maehtedh låhkoem lissiehtidh dejstie mah saemiestieh, dle aaj vihkeles laedtieh aaj nuepieh åadtjoeh lïerehtimmiem saemiengïelesne veeljedh maanagïertesne jïh skuvlesne.
Dakkár dilis go váhnemat eai huma sámegiela, gáibida giellaoahpahus erenoamáš doarjaga lagasbirrasis, ja lea hui mearrideaddji fáktor ahte gávdnojit arenat gos mánát ožžot giellamovttiidahttima ja doarjaga giellaoahpahusas.
Dej veajkoej eejhtegh eah saemesth, dle gïelelïerehtimmie nænnoes dåarjoem voengesne daarpesje, jïh eevre vihkeles sijjieh gååvnesieh gusnie maanah gïeleskreejremem jïh dåarjoem åadtjoeh gïelelïerehtimmesne.
Vásáhusat čájehit ahte sámegiel oahpahus nubbegiellan ii leat doarvái jus galgá joksat guovttegielatvuođa mihtu.
Dååjrehtimmieh vuesiehtieh lïerehtimmie saemien mubpiengïeline ij leah nuekies jis edtja ulmiem jaksedh guektiengïelevoeten bïjre.
Fertejit gávdnot giellaarenat olggobealde mánáidgárddi ja skuvlla sihkkarastin dihte doallevaš giellaoahpahusa.
Tjura gïelesijjieh evtiedidh maanagïerten jïh skuvlen ålkolen juktie nuekies gïelelierehtimmiem gorredidh.
Nanu oahpahusmodeallat sámegiel oahpahusas vuosttašgiellan
Nænnoes lïerehtimmiemaallh lïerehtæmman saemien voestesgïeline
Mánát geain lea sámegiella nubbegiellan leat doaibmi guovttegielagat
Maanah mej saemien mubpiengïeline leah funksjovnelle guektiengïeleldh
Eambbosat geat eai leat sápmelaččat ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela
Jienebh laedtieh nuepiem åadtjoeh saemien lïeredh
Strategiijat:
Strategijh:
Ovddidit nanu oahpahusmodeallaid sámegiel oahpahussii vuosttaš- ja nubbegiellan
Nænnoes lïerehtimmiemaallh evtiedidh lïerehtæmman saemien voestes- jïh mubpiengïeline
Doarjut barggu oažžut eambbo ja ođđa giellaarenaid
Jienebh jïh orre gïelesijjieh evtiedidh
Sámi álgooahpahus rávisolbmuide
Saemien aalkoelïerehtimmie geerve almetjidie
Dáruiduhttinpolitihka geažil leat olu rávisolbmot geat eai leat oahppan sámegiela.
Daaroedehtemepolitihken gaavhtan dle jïjnjh geerve saemieh mah eah leah saemien lïereme.
Sámegiela álgooahpahus rávisolbmuide lea dárbbašlaš ja dehálaš sámegiela ovddideapmái.
Aalkoelïerehtimmie saemien gïelesne geerve almetjidie lea daerpies jïh vihkeles juktie saemien gïelem evtiedidh.
Vai rávisolbmot sáhttet váldit oasi sámegiela viidáset ovddideamis, de fertejit ieža máhttit giela.
Ihke geerve almetjh edtjieh maehtedh meatan årrodh saemien gïelem sertiestidh, dle tjuerieh jïjtje gïelem maehtedh.
Sámi giellaiskkadeapmi 2012 čájeha ahte lea beroštupmi oahppat sámegiela.
Saemien gïelegoerehtimmie 2012 vuesehte iedtje gååvnese saemien lïeredh.
Beroštupmi lea stuorámus sin gaskkas geat lohket ahte sii juogo “ ipmirdit dušše ”, “ máhttet veaháš ” dahje “ máhttet sámegiela ”.
Iedtje lea stööremes dej gaskem mah jiehtieh dah " ajve guarkah ", " ånnetji maahta " jallh " saemien maahta ".
Sis muitala sullii bealli ahte sii háliidit oahppat eambbo sámegiela.
Dej gaskem dle ovrehte akte lehkie jeahta dah sijhtieh vielie saemien lïeredh.
Sin gaskkas geat eai máhte veahášge sámegiela, lea beroštupmi veaháš vuollelis, 40 % sis árvvoštallet oahppat sámegiela áiggi vuollái.
Dej gaskem mah eah saemien guarkah gænnah, desnie iedtje ånnetji unnebe, daesnie 40 % mah vuarjasjieh saemien lïeredh mænngan.
Jus mii galgat joksat mihtu oažžut eambbo sámegiel geavaheddjiid ja buoret vejolašvuođa geavahit sámegiela, de fertejit maiddái olbmot geat eai leat sápmelaččat oahppat sámegiela.
Dastegh edtjebe ulmiem jaksedh jienebh gïeleutniji bïjre jïh lissiehtamme nuepieh saemien nåhtadidh, dle aaj laedtieh tjuerieh nuepiem åadtjodh saemien lïeredh.
Rávisolbmuid álgooahpahus ferte heivehuvvot eará ládje go mánáid ja nuoraid oahpahus.
Tjuara aalkoelïerehtimmiem geerve almetjidie jeatjahlaakan sjïehteladtedh goh lïerehtimmie maanide jïh noeride.
Dávjá lea rávisolbmuin bearaš ja bargu.
Geerve almetjh daamtaj fuelhkiem jïh ihkuve barkoem utnieh.
Sámi giellaiskkadeapmi 2012 čájeha ahte badjel 30 % lohket ahte oahpahus ruovttubáikkis lea eaktu jus galget nákcet čađahit sámegiel oahpahusa.
Saemien gïelegoerehtimmie 2012 vuesehte bijjelen 30 % jiehtieh lïerehtimmie hïejmesijjesne lea eevre daerpies jis edtjieh buektiehtidh lïerehtimmiem vaeltedh saemien gïelesne.
Eará dehálaš eavttut mat fertejit leat sajis, lea vejolašvuohta váldit álgooahpahusa ja vuollegis gollodássi.
Jeatjah vihkeles tsiehkieh mah tjuerieh stïeresne årrodh lea nuepie aalkoelïerehtimmiem vaeltedh, jïh vuelege maaksoeh.
Sámediggi ruhtada viđa jagi sámegiela rávisolbmuidoahpahusprográmma, man Sámi allaskuvla jođiha.
Saemiedigkie aktem vïjhtenjaepien saemien geervelïerehtimmieprogrammem maaksa, maam Saemien jolleskuvle jåhta.
Prošeakta čađahuvvo dainnalágiin ahte Sámi allaskuvla ovttasbargá giellaguovddážiiguin fállat sámegiel álgooahpahusa rávisolbmuide.
33 aalkoelïerehtimmiem saemien gïelesne faalehtidh geerve almetjidie.
Sámi allaskuvla lea ráhkadan oahppoplánaid maid kurssat čuvvot, ja lágida logaldalliid.
Saemien jolleskuvle lea studijesoejkesjh dorjeme kuvsjide, jïh håalijh faalehte.
Maŋŋel kurssa sáhttet studeanttat váldit eksámena Sámi allaskuvllas.
Kuvsjen mænngan dle studenth maehtieh eksamenem vaeltedh Saemien jolleskuvlesne.
Sámi allaskuvla lea maiddái fágalaččat bagadallan giellaguovddáža bargiid.
Saemien jolleskuvle aaj faageles bïhkedimmiem vadteme barkijidie gïelejarngine.
Prošeakta lea bohciidahttán mávssolaš vásáhusa, ja sáhttá lohkat ahte dat lea lihkostuvvan.
Prosjekte vyörtegs dååjrehtimmieh vadteme, jïh åtna dam goh læhkoes.
Romssa universitehtas lea maid sullasaš ovttasbargu muhtun giellaguovddážiiguin.
Universiteete Tromsøsne aaj aktem plearoeh laavenjostoem tseegkeme såemies gïelejarngigujmie.
Daid buriid bohtosiid duogáš orro leame dat go álbmot beassá váldit sámegiel kurssa ruovttubáikkis, seammás go sii leat studeanttat geat váldet eksámena allaskuvllas / universitehtas ja ožžot oahppočuoggáid dan ovddas.
Vååjnoe goh dah hijven illedahkh leah båateme dan åvteste almetjh åadtjoeh saemienkuvsjem vaedtsedh hïejemesijjesne, seamma tïjjen goh dah leah studenth mah eksamenem jolleskuvlesne / universiteetesne vaeltieh, jïh studijepoengem dan åvteste åadtjoeh.
Go dán mállet rávisolbmuidoahpahus lea nu bures lihkostuvvan, de ferte dákkár ovttasbargguide sihkkarastit fásta ruhtadeami.
Dan åvteste daate såarhts geervelïerehtimmie dan hijven orreme, dle tjuara tjirkedh dagkerh laavenjostoeh ihkuve beetnehdåarjoem åadtjoeh.
Sámegiela suddjema ja ovddideami barggus lea dehálaš ahte gávdnojit fásta ja einnostahtti fálaldagat gos rávisolbmot ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela.
Juktie gorredidh jïh evtiedidh saemien gïelem dle vihkeles ihkuve jïh daajroes faalenassh gååvnesieh gusnie geerve almetjh nuepiem åadtjoeh saemien lïeredh.
Oahppolihtut leat dehálaš rávisolbmuidoahpahusarenat.
Studijesiebrieh leah vihkeles geervelïerehtimmiesijjieh.
Dat leat juo máŋggaid jagiid bargan giella- ja kulturoahpahusain.
Dah joe gellie jaepieh gïele- jïh kultuvrelïerehtimmine gïehtelamme.
Sámediggi oaidná ahte dáin boahtá ain leat dehálaš rolla sámi giela ja kultuvrra ovddideamis.
Saemiedigkie vuajna daah sijhtieh annje vihkeles årrodh saemien gïele- jïh kultuvrebarkosne.
Sin rolla lea erenoamáš dehálaš go galgá ráhkadit arenaid gos sámegiella sáhttá geavahuvvot iešguđetge kursaoktavuođain.
Joekoen sijjieh sjugniedidh gusnie maahta saemien nåhtadidh ovmessie kuvsjine.
Sámediggi oaidná dárbbu nannet maiddái sin doaimma vai sáhttá bisuhit máŋggabealat kursafálaldagaid ja giellaarenaid.
Saemiedigkie vuajna daerpies aaj dej barkoem eevtjedh juktie gelliesåarhts kuvsjefaalenassh jïh gïelesijjieh utniehtidh.
Heivehit sámegiel álgooahpahusa rávisolbmuide doppe gos olbmot orrot
Sjïehteladteme aalkoelïerehtimmie saemien gïelesne geerve almetjide desnie gusnie almetjh
Eanebut geat eai leat sápmelaččat ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela
Jienebh laedtieh nuepiem åadtjoeh saemien lïeredh
Strategiijat:
Strategijh:
Bargat dan ala ahte oahppoásahusaid ja giellaguovddážiid ovttasbargui sihkkarastojuvvojit
Barkedh ihke laavenjostoe ööhpehtimmieinstitusjovni jïh gïelejarngi gaskem hijven
buorit rámmaeavttut.
mierietsiehkieh åådtje
Bargat dan ala ahte sámi oahppolihtuide sihkkarastojuvvojit buorit rámmaeavttut
Barkedh ihke saemien studijesiebrieh hijven mierietsiehkieh åadtjoeh
Giellaguddiin lea dehálaš rolla giellageavaheddjiid logu lasiheamis.
Gïeleguedtijh aktem vihkeles råållam utnieh gosse edtja låhkoem lissiehtidh gïeleguedtijijstie.
Sámi giellaguddiin lea mávssolaš máhttu sámegiela birra, mainna lea dárbu ávkkástallat sámegiela ovdánahttinbarggus.
Saemien gïeleguedtijh vyörtegs daarjoem utnieh saemien gïelen bïjre, jïh daerpies dam daajroem nåhtadidh gosse edtja saemien gïelem evtiedidh.
Olu vuorrasat máhttet njálmmálaš sámegiela hui bures, sis lea stuora sátneriggodat ja leat doalahan sámi huksejumi gielas.
Jïjnjh båeries almetjh leah joekoen væjkele soptsestidh, stoerre baakoeveahkam utnieh jïh dam saemien gïelevuekiem gorredamme.
Dat mii dábálaččat earuha giellaguoddi ja dakkára gii lea oahppan giela eambbo formálalaš vugiin skuvllas, lea ahte giellaguoddi gullá ja diehtá makkár sániid ja dadjanvugiid galgá geavahit dihto dilis.
Dïhte mij joekehte aktem gïeleguedtijem jïh aktem mij gïelem vielie byjjeslaakan lïereme skuvlen tjïrrh, lea gïeleguedtije gåvla jïh daajra mah baakoeh jïh dïejvesh mejtie satne edtja vihties tsiehkine nåhtadidh.
Jus galgá sihkkarastit giela boahtteáiggi, de lea dehálaš ahte nu oallugat go vejolaš ohppet giela sirdima bokte giellaguddiin.
Juktie gïelen båetijen aejkien gorredidh dle vihkeles dan jïjnjh almetjh goh gåarede gïelem lierieh gïeleguedtijijstie.
Giellaguoddit leat stuora resursa mii berre geavahuvvot mihá eambbo, sihke oahpahusas, dutkamis ja nuoraid ja vuorrasiid ovttastallamis.
Gïeleguedtjïh akte stoerre vierhtie maam byöroe vielie nåhtadidh, dovne lïerehtimmien jïh dotkemen sisnjeli, jïh ektiedahkosne noeri jïh voeresi gaskem.
Giellaguddiin árbevirolaš sámi ealáhusain nu go eanandoalus, boazodoalus, meahcásteamis ja guolásteamis lea dehálaš máhttu sámegiela, sámi árbevieruid ja árvvuid birra.
Gïeleguedtijh aerpievuekien saemien jielemi sisnjeli, goh jåartaburrie, båatsoe, miehtjie jïh gööleme vihkeles daajroem utnieh saemien gïelen, aerpievuekien jïh aarvoej bïjre.
Giella lea árbevirolaččat leamaš nanus vuođđoealáhusain, ja dat iešguđetge ealáhusat leat leamaš dehálaš sámegiela ja árbevirolaš máhttosirdima guoddit.
Gïele lea aerpievuekien mietie nænnoes orreme aalkoejielemi sisnjeli, jïh dah ovmessie jielemh aktem joekoen vihkeles råållam åtneme goh guedtijh saemien gïeleste jïh aerpievuekien daajroesertiestimmeste.
Dán dáfus ii leat vuođđoealáhusaid giella dehálaš dušše sámi giellaovdáneapmái, muhto lea maiddái dehálaš árbevirolaš sámi árvvuid ja máhtu sirdimis.
Naemhtie dle gïele aalkoejielemi sisnjeli ij ajve vyörtegs saemien gïeleevtiedimmien gaavhtan, men aaj vihkeles juktie aerpievuekien saemien aarvoeh jïh daajroeh guhkiebasse sertiestidh.
Dán oktavuođas lea hui mávssolaš ahte árbevirolaš sámi ealáhusaid rolla giellaoahppanarenan suddjejuvvojit ja ovddiduvvojit, nu ahte giella ja dehálaš árvvut seilot ja sáhttet dolvojuvvot viidáseappot boahtteáigái.
Daan sjïekenisnie dle joekoen vihkeles gorredidh jïh evtiedidh dam råållam aerpievuekien saemien jielemh utnieh goh gïelelïerehtimmiesijjieh, guktie maahta gïelem jïh vihkeles aarvoeh gorredidh jïh sertiestidh båetijen aejkien.
Mihttu:
Ulmie:
Giellaguoddit geavahuvvojit aktiivvalaččat sirdit giela sihke formálalaš ja eahpeformálalaš arenain.
Gïeleguedtijh eadtjohkelaakan åtnasuvvieh juktie gïelem sertiestidh, dovne byjjes jïh ovbyjjes
Strategiijat:
Strategijh:
Giellaguoddit geavahuvvojit aktiivvalaš resursan giellaoahpahusas ja iešguđetge giellaarenain
Gïeleguedtijh åtnasuvvieh goh eadtjohke vierhtie gïelelïerehtimmesne jïh ovmessie gïelesijjine
Bargat dan ala ahte skuvllat ja mánáidgárddit ovttasbargagohtet eambbo árbevirolaš
Barkedh ihke skuvlh jïh maanagïerth maehtieh vielie aerpievuekien jielemigujmie
ealáhusaiguin giellasirdinarenaid dáfus.
laavenjostedh gïelesertiestimmiesijjiej bïjre.
Áŋgiruššansuorgi 4: Sámegiela geavaheapmi
Barkoesuerkie 4: Åtnoe saemien gïeleste
Duohta vejolašvuođat geavahit sámegiela almmolaš ja priváhta oktavuođain lea erenoamáš dehálaš barggus lasihit sámegiela geavaheami.
Rïektes nuepieh saemien nåhtadidh byögkeles jïh privaate tsiehkine leah joekoen vihkeles gosse barkeminie åtnoem saemien gïeleste lissiehtidh.
Odne eai leat doarvái olu sámegielat fálaldagat servodagas, ja giellageavaheaddjit vásihit ahte sin vejolašvuohta geavahit sámegiela ráddjejuvvo.
Daan biejjien ij leah nuekies saemiengïeleldh faalenassh siebriedahkesne, jïh gïeleutnijh dååjrieh dah eah dan gellie nuepieh utnieh saemien nåhtadidh.
Dát lea dakkár dilli masa Sámediggi ii berre duhtat.
Saemiedigkie ij leah madtjeles daejnie tsiehkine.
Lea dehálaš giela boahtteáigái ahte sámegiela geavaheapmi lassána dovdomassii buot servodatsurggiin.
Vihkeles gïelen båetijen aejkien gaavhtan saemien gïele tjarke læssene gaajhkine siebriedahkesuerkine.
Dihtomielalaš jurddašeapmi sámegiela geavaheami birra
Voerkes åtnoe saemien gïeleste
Eanas sámegielat rávisolbmot leat guovtte- dahje máŋggagielagat.
Dah ellen jeenjemes saemiengïeleldh geerve almetjh leah guektien- jallh gelliegïeleldh.
Dakkár giellabirrasis gos majoritehtagiela geavaheapmi álkit vuoitá, lea dárbu nannet máhtu ja dihtomielalašvuođa giellaválljema birra.
Aktene gïelebyjresisnie gusnie jienebelåhkoegïele dïhte veakasahkommes sjædta, desnie daerpies daajroem jïh voerkesvoetem gïeleveeljemen bïjre eevtjedh.
Lea mearrideaddji sámegiela boahtteáigái ahte guovttegielat vállje geavahit sámegiela nu olu diliin go vejolaš.
Eevre vihkeles dan saemien gïelen båetijen aejkien gaavhtan, dïhte guektiengïeleldh almetje veeljie saemien nåhtadidh dan gelline tsiehkine goh gåarede.
Vai álkidahtášii giellaválljema, de lea maid hui mávssolaš ahte ovttagielat majoritehtagielagat čájehit ipmárdusa guovttegielaga giellaválljemii.
Juktie gïeleveeljemem aelhkebe darjodh dle aaj joekoen vihkeles dïhte aktengïeleldh almetje mij jienebelåhkoegïelem soptseste, guarka mannasinie dïhte guektiengïeleldh almetje dam aktem gïelem veeljie.
Jus giellaválljen álo vuolgá das ahte buohkat geat guldalit galget sáhttit ipmirdit, de gal vejolašvuohta geavahit sámegiela unnu sakka.
Dastegh edtja iktegisth dam gïelem veeljedh maam gaajhkesh guarkah, dle ij dan jïjnjh nuepieh sjïdth saemien nåhtadidh.
Sihkkarastin dihte sámegiela boahtteáiggi, ferte giella válljejuvvot ja geavahuvvot ruovttugiellan ja sirdojuvvot buolvvas bulvii.
Juktie saemien gïelen båetijen aejkiem gorredidh, dle tjuara gïelem veeljedh jïh dam hïejmesne nåhtadidh jïh dam boelveste boelvese sertiestidh.
Lea maid dárbbašlaš ahte giella geavahuvvo máŋgga arenas servodagas.
Aaj daerpies gïele åtnasåvva jienebinie sijjine siebriedahkesne.
Dát gáibida buori servodatplánema, ja eambbo barggu sihke almmolašvuođas ja priváhta ásahusain ja maiddái ovttaskas giellageavaheaddjis.
Dellie tjuara siebriedahkem hijvenlaakan soejkesjidh, jïh dovne byögkeles jïh privaate institusjovnh, jïh aaj fïereguhte gïeleutnije tjuerieh sijjen barkoem lissiehtidh.
Lea dárbu buoridit dihtomielalašvuođa das man dehálaš lea geavahit sámegiela máŋgga oktavuođas.
Tjuara tjerkebe vuerkiehtidh ihke vihkeles saemien nåhtadidh jienebinie tsiehkine.
Ovttaskas giellageavaheaddji, politihkkárat, ásahusat ja almmolaš hálddašeapmi fertejit válljet geavahit sámegiela.
Fïereguhte gïeleutnije, politihkerh, institusjovnh jïh byögkeles reereme tjuerieh veeljedh saemien nåhtadidh.
Ovttaskas giellageavaheaddjis lea stuora ovddasvástádus, muhto Sámediggi áigu maid duvdit eambbo ovddasvástádusa ásahusaide ja politihkkáriidda.
Fïereguhten gïeleutnijen akte stoerre dïedte, men Saemiedigkie sæjhta aaj stuerebe dïedtem bïejedh institusjovnide jïh politihkeridie.
Sámi ásahusat ja politihkkárat leat ovdagovat sámi servodagas ja sis lea stuora váikkuhanváldi.
Saemien institusjovnh jïh politihkerh leah åvteguvvieh saemien siebriedahkesne jïh stoerre faamoem utnieh.
Sii fertejit buorebut dovdat ja diehtit iežaset ovddasvástádusa ja geavahit giela mihá eambbo ja eambbo oktavuođain, seammás go sis ferte leat eambbo dihtomielalašvuohta gielladikšuma birra.
Dah tjuerieh sijjen dïedtem buerebe sjåahkedh jïh saemien vielie nåhtadidh, jïh jienebinie tsiehkine, jïh seamma aejkien aktem stuerebe goerkesem gïelegorredimmien bïjre utnedh.
Dát mearkkaša ahte maiddái Sámediggi ferte eambbo deattuhit sámegiela geavaheami iežas beaivválaš doaimmas.
Daate sæjhta jiehtedh Saemiedigkie aaj tjuara tjerkebe leavloem bïejedh saemien gïelese sov biejjieladtje barkosne.
Medias lea erenoamáš dehálaš rolla gielladábiid álggaheamis.
Meedija aktem joekoen vihkeles råållam åtna goh gïelevæjsere.
Eambbo dihtomielalašvuohta sámegiela geavaheami birra livččii mielde lokteme giela stáhtusa.
Voerkesvoete åtnoen bïjre saemien gïeleste sæjhta viehkiehtidh gïelen staatusem bijjiedidh.
Sámegiella ferte leat dakkár giella maid sihke ovttaskas olbmot ja ásahusat geavahit aktiivvalaččat.
Saemien tjuara akte gïele årrodh maam dovne fïerhte almetje jïh institusjovnh nåhtadieh.
Dát sihke lasiha sámegiela geavaheami ja lokte giela stáhtusa ja árvvu.
Daate sæjhta åtnoem lissiehtidh saemien gïeleste, jïh gïelen staatusem jïh aarvoen bijjiedidh.
Dán oktavuođas lea maid dehálaš deattuhit ahte sápmelaččat geat eai leat beassan oahppat sámegiela, fertejit ražastit váldit giela ruovttoluotta.
Daan sjïekenisnie dle vihkeles tjïertestidh saemieh mah eah leah åådtjeme saemien lïeredh, tjuerieh aktem barkoem darjodh juktie gïelem bååstede vaeltedh.
Sámediggi háliida eambbo fokusa das man dehálaš lea oahppat giela rávisolmmožin.
Saemiedigkie sæjhta tjerkebe tjïertestidh ihke lea vihkeles gïelem lïeredh geerve aalterisnie.
Sámediggi ii sáhte stivret ovttaskas olbmuid priváhta giellageavaheami, muhto Sámediggi bargá dan ala ahte gávdnojit buorit vejolašvuođat giellaoahppamii ja buorit giellaarenat.
35 gïeleåtnoem stuvredh, men Saemiedigkie sæjhta barkedh ihke hijven gïelelïerehtimmienuepieh jïh hijven gïelesijjieh gååvnesieh.
Mihttu:
Ulmie:
Sámegiella geavahuvvo aktiivvalaččat buot servodatsurggiin
Saemien gïele eadtjohkelaakan åtnasåvva gaajhkine siebriedahkesuerkine
Oassemihttu:
Bielieulmie:
Buorit guottut sámegiela geavaheapmái
Akte positijve vuajnoe åtnose saemien gïeleste
Strategiijat:
Strategijh:
Ovttasráđiid ásahusaiguin ja organisašuvnnaiguin ovddidit eambbo dihtomielalašvuođa das
Institusjovnigujmie jïh siebriejgujmie ektine stuerebe voerkesvoetem tseegkedh ihke lea
man dárbbašlaš lea geavahit sámegiela sihke njálmmálaččat ja čálalaččat.
daerpies saemien nåhtadidh, dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh
Bargat dan ala ahte ásahusat ja organisašuvnnat buoridit iežaset sámi giella- ja kulturmáhtu.
Barkedh ihke institusjovnh jïh siebrieh sijjen maahtoem saemien gïelesne jïh kultuvresne
Sámi giellaguovddážat
Saemien gïelejarngh
Sámi giellaguovddážiin lea hui dehálaš rolla sámegiela ovdánahttimis.
Saemien gïelejarngh aktem vihkeles råållam utnieh juktie saemien gïelem evtiedidh.
Dat leat erenoamáš dehálaččat lagasbirrasii ja ovddidit olu doaimmaid iežaset guovlluin.
Dah leah joekoen vihkeles voengese, jïh jïjnjh darjomh sjugniedieh sijjen dajvine.
Giellaguovddážat leat Sámedikki deháleamos ovttasbargoguimmiid searvvis dain iešguđetge giellaguovlluin.
Gïelejarngh leah akte dejstie Saemiedigkien vihkielommes laavenjostoeguejmijste dejnie ovmessie gïeledajvine.
Giellaguovddážiid hástalus lea ahte váilot einnostahtti rámmaeavttut.
Gïelejarngide akte haesteme gosse eah mierietsiehkide åvtese daejrieh.
Giellaguovddážiid evalueren maid Norut Alta čađahii 2012 giđa, duođašta ahte lea dárbu lasi ekonomalaš ja olmmošlaš návccaide.
Dïhte vuarjasjimmie gïelejarngijste, maam Norut Alta darjoeji gïjren 2012, vuesehte daerpies lissiehtamme ekonomeles jïh almetjen vierhtiejgujmie.
Sámediggi deattuha buoret ovddasvástádusjuogu ja oktiiheiveheami gielladoaibmabijuid dáfus, ja oaidná dan oktavuođas ahte giellaguovddážat leat lunddolaš ovttasbargoguoimmit.
Saemiedigkie aktem buerebe dïedtejoekedimmiem jïh iktedimmiem gïeleråajvarimmijste sæjhta, jïh daan sjïekenisnie gïelejarngide vuajna goh iemie laavenjostoeguejmieh.
Sámi giellaguovddážiin lea stuora potensiála viidáset ovddidit sámegiela.
Saemien gïelejarngh stoerre nuepieh utnieh saemien gïelem vijriesåbpoe evtiedidh.
Sámediggi lea ovdal čuvgen dárbbu lasihit čáppagirjjálašvuođa, oahpponeavvuid, giellateknologalaš reaidduid buvttadeami, ja oaidná lagas oktavuođa giellaguovddážiid huksemiin.
Saemiedigkie aarebi tjïelkestamme ihke daerpies aktine lissiehtamme dorjemassine tjiehpieslidteratuvreste, learoevierhtijste jïh gïeleteknologeles dïrregijstie, jïh vuajna daam aktene lïhke ektiedimmesne gïelejarngigujmie.
Dát mielddisbuktá dárbbu lagat ovttasbargui giellaguovddážiid ja oahpahusásahusaid gaskka.
Dellie gïelejarngh jïh lierehtimmieinstitusjovnh aaj daarpesjieh vielie laavenjostedh.
Lea maid dárbu lagat ovttasbargui giellaguovddážiid ja árbevirolaš ealáhusaid gaskka vai sáhttá ovddidit ja nannet árbevirolaš máhtu ja tearbmageavaheami.
Aaj daerpies aktine lïhkebe laavenjostojne gaskem gïelejarngh jïh aerpievuekien jielemh, juktie evtiedidh jïh eevtjedh åtnoem aerpievuekien daajroste jïh terminologijste.
Sámediggi oaidná giellaguovddážiid lunddolaš ovddasteaddjin barggus ahte ásahit ođđa ja ovddidit viidáseappot daid giellaarenaid mat juo gávdnojit sámegiela dáfus.
Saemiedigkie åtna gïelejarngh goh iemie aktöörh juktie orre gïelejarngh tseegkedh, jïh daaletje gïelesijjieh saemien gïelese vijriesåbpoe evtiedidh.
Dat materiála maid giellaguovddážat ráhkadit giellaoahpahusa váste, lea mávssolaš ja berre mihá eambbo almmuhuvvot ja biddjojuvvot maiddái earáide olámuddui.
Doh learoevierhtieh mejtie gïelejarngh lea gïelelïerehtæmman evtiedamme, stoerre aarvoem utnieh jïh byöroeh olkese båetedh guktie gaajhkesh maehtieh dejtie nåhtadidh.
Neahttaportála Ovttas.no lea lunddolaš báiki gosa sáhttá čohkket maiddái giellaguovddážiid materiálaid ja almmuhemiid.
Nedteportale Ovttas.no lea akte iemie sijjie aaj gïelejarngi materijellese jïh bæjhkoehtimmide.
Mihttu:
Ulmie:
Aktiivvalaš ja ceavzilis sámi giellaguovddážat
Eadtjohke jïh jielijes saemien gïelejarngh
Strategiijat:
Strategijh:
Geahčadit ovttas giellaguovddážiiguin makkár rolla dain lea sámegiela viidáset ovddideamis
Gïelejarngine ektine vuartasjidh maam dah maehtieh darjodh juktie saemien gïelem
Bargat dan ala ahte giellaguovddážiidda sihkkarastojuvvojit fásta, einnostahtti
Barkedh ihke gïelejarngh ihkuve jïh daajroes beetnehdåarjoeöörnegh åadtjoeh.
ruhtadanortnegat
Gïelesijjieh
Dehálaš eaktu jus sámegiella galgá seailut ja viidáset ovdánit, lea ahte gávdnojit giellaarenat gos gielat duođai geavahuvvojit.
Jis saemien gïele edtja gorresovvedh jïh vijriesåbpoe evtiesovvedh dle gïelesijjieh tjuerieh gååvnesidh gusnie gïelh raaktan åtnasuvvieh.
Sáhttá leat váttis joksat ulbmila ahte sámegiella galgá leat beaivválašgiella jus gielaid ii leat vejolaš geavahit árgabeaivvis, go deaivvada almmolaš hálddašemiin dahje go gulahallá máilmmiin.
Ij maehtieh intensjovnide jaksedh akten saemien gïelen bïjre mij edtja aarkebiejjien gïeline årrodh, dan guhkiem ij gåaredh gïelide nåhtadidh aarkebiejjien jieliedisnie, gosse byögkelsvoetine govlesadta jallh mubpiejgujmie govlehtalla.
Olu báikkiin ii leat sámegiella lunddolaš oassi árgabeaivvis, ja gávdnojit unnán arenat gos giella geavahuvvo.
Gellene lehkesne saemien gïele ij leah akte iemie bielie aarkebiejjien jieliedistie, jïh vaenie sijjieh gååvnesieh gusnie gïele åtnasåvva.
Giellaarenat leat dehálaš reaiddut deaivvadanbáikkiid lágideamis gos sámegiella gullo ja oidno.
Gïelesijjieh leah vihkeles dïrregh juktie gaavnedimmiesijjieh sjugniedidh, gusnie maahta saemien govledh jïh vuejnedh.
Dát lea erenoamáš dehálaš guovlluin gos sámegiella ii leat majoritehtagiella.
Joekoen vihkeles daejnie dajvine gusnie saemien ij leah jienebelåhkoegïele.
Ferte láhčit diliid duohta sámegiela geavaheapmái servodagas arenaid ja deaivvadanbáikkiid bokte mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide.
Tjuara sjïehteladtedh guktie maahta saemien eensilaakan nåhtadidh siebriedahkesne, goh sijjieh jïh gaavnedimmiesijjieh maanide, noeride jïh geervide.
Giellabeasit leat čájehuvvon beaktilis doaibman giellaoahpahusa nannemis.
Gïelebiesieh leah hijven råajvarimmieh orreme juktie gïelelïerehtimmiem eevtjedh.
Vásáhusat lullisámi guovllus čájehit ahte mánát ja nuorat ohppet sámegiela jođáneappot go oassálastet dákkár giellabesiin.
Dååjrehtimmieh åarjelsaemien dajveste vuesiehtieh maanah jïh noerh saemien verkebe lierieh gosse gïelebiesine orreme.
Mánáide ja nuoraide geat ožžot sámegiel oahpahusa skuvllas almmá makkárge erenoamáš gielalaš doarjaga haga lagasbirrasis, lea giellalávgun áibbas mearrideaddji buori giellaovdáneami dáfus.
Maanide jïh noeride mah lïerehtimmiem saemiengïelesne åadtjoeh skuvlesne, bielelen naan sjïere gïeleldh dåarjoe voengesne, dle gïelebiesie eevre vihkeles gïeleevtiedimmien gaavhtan.
Dákkár fálaldagat leat odne prošeaktavuđot fálaldagat eai ge addojuvvo fásta fálaldahkan.
Daan biejjien dagkerh faalenassh leah prosjekti tjïrrh, jïh eah leah ihkuve faalenassh.
Lea dárbu árvvoštallat berre go giellalávgun gođđojuvvot oassin dábálaš oahpahusfálaldagas ja váldojuvvot mielde gustovaš rámmaide.
Sæjhta daerpies årrodh vuarjasjidh mejtie gïelebiesieh byöroeh meatan vaaltasovvedh goh akte bielie dehtie sïejhme lïerehtimmiefaalenasseste, jïh meatan vaaltasovvedh nænnoestamme mierine.
Dát guoskkahuvvo maiddái Sámediggedieđáhusas oahpahusa ja oahpu birra.
Dam aaj Saemiedigkiebïevnesisnie lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre digkede.
Mihttu:
Ulmie:
Máŋggabealat giellaarenat sámegiela dáfus
Gelliesåarhts gïelesijjieh saemien gïelese
Strategiijat:
Strategijh:
Bargat dan ala ahte ráhkaduvvojit buorit giellaarenat mat doibmet gielalaš doarjjan lagasbirrasis
Barkedh ihke hijven gïelesijjieh evtiesuvvieh mah leah goh gïeleldh dåarjoe voengesne
Sámegiela čalmmustahttit almmolašvuođas
Saemien gïelem våajnoes darjodh byögkeles tjiehtjielisnie
Sámegiela čalmmustahttin dáhpáhuvvá čálagiela bokte.
Saemien våajnoes sjædta tjaalegegïelen tjïrrh.
Danne lea dehálaš láhčit diliid eambbo čállingiela geavaheapmái.
Dannasinie vihkeles sjïehteladteh lissiehtamme åtnose tjaalegegïeleste.
Vaikko áramus sámi čállagat leat máŋga čuođi jagi boarrásat, de lea sámegiela čálagiela aktiivvalaš geavaheapmi sámegielat álbmoga gaskkas oalle ođđa fenomena mii leavvagođii vuos lohkangiellan maŋŋel oskkolaš teavsttaid almmuheami.
Jalhts dah båarasommes tjaalegh saemien gïelesne leah gellie tjuetien jaepien båeries, dle akte naa orre fenomene dah saamastallije almetjh eelkin tjaaleldh saemien nåhtadidh, voestegh goh lohkemegïele mænngan dah religijööse tjaalegh olkese böötin.
1970-jagiin lassánišgođii sámegielat girjjálašvuohta dovdomassii, muhto easka dalle go sámegiella šattai oahpahusgiellan vuođđoskuvllas, bođii buoret vuođđu aktiivvalaččat geavahit sámegiel čálagiela sihke lohkan- ja čállingiela.
1970- låhkoen raejeste dle akte stoerre lissiehtimmie saemiengïeleldh lidteratuvreste eelki, men easkah gosse saemien ööhpehtimmiegïeline sjïdti maadthskuvlesne, dle akte buerebe våarome sjïdti saemien tjaalegegïeline nåhtadidh, dovne goh lohkeme- jïh tjaelemegïele.
Go bohte sierra sámi oahppoplánat buot skuvlafágaide 1990-logu loahpageahčen, de oaččui sámegiel čálagiela ovdáneapmi ođđa vuoimmi mii attii ohppiide buori vuođu geavahit sámegiela čálalaččat.
Gosse jïjtsh saemien learoesoejkesjh gaajhkide skuvlefaagide sjïehtesji 1990-låhkoen minngiegietjesne, dle saemien tjaalegegïeleevtiedimmie aktem orre skraejriem åadtjoeji, mij learoehkide aktem hijven våaromem vedti saemien tjaaleldh nåhtadidh.
Sámegiela čalmmustahttima hástalusaid ferte árvvoštallat oalle oanehis čálagiellahistorjjá ektui skuvlaoktavuođas, ja maiddái stuora erohusaid ektui daid iešguđetge giellajoavkkuid gaskka.
Saemien gïelem våajnoes darjodh lea akte haesteme dan åvteste tjaalegegïelen histovrije lea naa åenehks skuvleektiedimmesne, jïh naa stoerre joekehtsigujmie dejtie ovmessie gïeledåehkide.
Sámegiela čalmmustahttin lea sihke mihttu ja reaidu.
Saemien gïelem våajnoes darjodh lea dovne akte ulmie jïh akte vierhtie.
Galbbaid, dáiddalaš cealkámušaid, dokumeanttaid, ruovttusiidduid ja tekstema bokte galgá giella boahtit oidnosii.
Gïele våajnoes sjædta sjiltadimmien, tjeahpoen, tjaatsegi, hïejmesæjroej jïh teekstadimmien tjïrrh.
Oinnolaš giella lea vuođđo veahkkeneavvu giellaoahpahusas, seammás go maiddái addá gillii eambbo stáhtusa.
Akte våajnoes gïele lea akte vihkeles viehkievierhtie gïelelïerehtimmesne, seamma tïjjen dle gïele aaj stuerebe staatusem åådtje.
Sámi báikenamaid geavaheapmi ja čalmmustahttin lea dehálaš giella- ja kulturovddideaddji doaibmabidju.
37 Saemien sijjienommh nåhtadidh jïh våajnoes darjodh leah akte vihkeles gïele- jïh kultuvreskreejrije råajvarimmie.
Lea dehálaš systemáhtalaččat registreret ja čohkket sámi báikenamaid, erenoamážit guovlluin gos sámi báikenammamateriálat leat unnán čohkkejuvvon.
Vihkeles saemien sijjienommh öörneldihkie vïhtesjadtedh jïh tjöönghkedh, joekoen dejnie dajvine gusnie jïjnjh saemien nommh fååtesieh.
Dán oktavuođas lea dehálaš hukset bajás sámi nammafágalaš arkiivva gos nammamateriálat leat álkit olámuttos.
Daan sjïekenisnie dle vihkeles aktem saemien nommefaageles våarhkoem tseegkedh, guktie alhkie sjædta nommide gaavnedh.
Media ja girjjálašvuohta váikkuhit giela, danne lea dehálaš ahte almmuhuvvo sámi girjjálašvuohta mas lea sihke buorre giella ja mii seammás lea heivehuvvon ahkejovkui ja mii movttiidahttá eambbo lohkamii.
Meedija jïh lidteratuvre gïelem tsevtsieh, dannasinie vihkeles saemien lidteratuvre olkese båata mij dovne hijven gïelem åtna, jïh seamma tïjjen lea aalteredåahkan sjïehtedamme jïh lohkemelastoem skreejrie.
Medias lea dehálaš rolla servodagas, ja nu lea ge das stuora ovddasvástádus sihke čalmmustahttima dáfus, buori giellageavaheami dáfus, ja ahte addojuvvo fálaldat mii lea mielde ovddideame ja nanneme giellageavaheami.
Meedijan råålla lea vihkeles siebriedahkesne, jïh dan åvteste aktem stoerre dïedtem åtna gïelem vuesiehtidh, hijven gïelem nåhtadidh, jïh faalenassh vedtedh mah gïeleåtnoem skreejrieh jïh eevtjieh.
Filmmat mánáide ja nuoraide leat dehálaš giellagaskkusteaddjit.
Filmh maanide jïh noeride leah vihkeles bieljelæjjah gïeleste.
Filmmat main geavahuvvo sámegiella ja filmmat main lea sámegiel teaksta leat ge danne dehálaččat mánáid giellaovdáneapmái.
Filmh saemien gïeleveeljeminie jïh filmh saemien teeksteveeljeminie sijhtieh dannasinie vihkeles årrodh maanaj gïeleevtiedimmien gaavhtan.
Sámediggi oaidná dárbbu ovttasbargat Davviriikkalaččat Sámi parlamentáralaš ráđi ja Davviriikkalaš sámeministariid bokte vai sámegiella oažžu stuorát saji tv-kanálain, dvd-filmmain ja interneahttasiidduin mat leat ráhkaduvvon mánáid ja nuoraid váste.
Saemiedigkie vuajna daerpies aktine noerhtelaanti laavenjostojne, Saemien paralmentarihkeles raerien jïh noerhtelaanti saemieministeri tjïrrh, ihke saemiein gïele stuerebe sijjiem åådtje tv-kanaaline, dvd-filmine jïh gaskeviermiesæjrojne mah leah maanide jïh noeride sjïehtedamme.
Mihttu:
Ulmie:
Sámegiella geavahuvvo ja lea oidnosis buot arenain servodagas
Saemien gïele åtnsåvva jïh lea våajnoes gaajhkine sijjine siebriedahkesne
Strategiijat:
Strategijh:
Bargat eambbo čalmmustahttit sámi giela ja kultuvrra
Saemien gïelem jïh kultuvrem vielie våajnoes darjodh
Almmuhit eambbo girjjálašvuođa, aviissaid ja áigečállagiid sámegillii
Vielie lidteratuvre, jienebh plaerieh jïh tjaalegh saemien gïelesne
Geavahit eambbo čálalaš sámegiela digitála mediain
Vielie tjaaleldh saemien gïele digitaale meedijinie.
Ekonomalaš ja hálddahuslaš váikkuhusat
Ekonomeles jïh reereles konsekvensh
Dát dieđáhus čuvge daid dárbbuid ja hástalusaid mat servodagas leat, ja evttoha čovdosiid mat sáhttet buoridit sámegiela dili.
Daate bïevnese daerpiesvoetide jïh haestiemidie tjoevkede mah siebriedahkesne gååvnesieh, jïh raeriestimmieh buakta mah edtjieh tsiehkiem saemien gïelese bueriedidh.
Dáinna dieđáhusain, ja buriin gulahallamiin guovddáš eiseválddiiguin, vuordá Sámediggi ahte ekonomalaš rámmat sámegiela ovddideapmái Norggas lasihuvvo dovdomassii.
Viehkine daehtie bïevnesistie, jïh akten hijven dijalogen tjïrrh voernges åejvieladtjigujmie, dle Saemiedigkie veanhtede dah ekonomeles mierieh saemien gïeleevtiedæmman Nöörjesne tjarke læssanieh.
Sámedikkis lea stuora jáhkku dasa ahte guovddáš eiseválddit dustejit daid mihtuid mat leat biddjon, nu ahte Sámediggi ja eará ovddasteaddjit ožžot daid ekonomalaš ja hálddahuslaš rámmaid mat dárbbašuvvojit jus galgá loktet sámegiela stáhtusa ja geavaheami.
Saemiedigkie ojhte veanhta dah voernges åejvieladtjh mietieh dejtie ulmide mah leah bïejesovveme, guktie Saemiedigkie jïh jeatjah aktöörh dejtie ekonomeles jïh reereles mieride åadtjoeh mah leah daerpies jis edtja staatusem jïh åtnoem saemien gïeleste bijjiedidh.
Sámediggi ipmirda ahte dát dieđáhus evttoha stuora rievdadusaid.
Saemiedigkie ojhte daajra daate bïevnese stoerre jarkelimmieh kreava.
Lágat fertejit rievdaduvvot, váldi ja ovddasvástádus ferte čielggaduvvot.
Tjuara laakh jarkelidh, faamoem jïh dïedtem tjïelkestidh.
Seammás fertejit ekonomalaš resurssat lasihuvvot, nu go juo lea namuhuvvon.
Seamma tïjjen dle ekonomeles vierhtieh tjuerieh læssanidh, goh joe neebneme.
Dat rievdadusat maid Sámediggi dás evttoha, mielddisbuktet ahte máŋga lága mat addet giellavuoigatvuođaid sámegielagiidda fertejit rievdaduvvot.
Dah jarkelimmieh mejtie Saemiedigkie daesnie raereste, jarkelimmieh sjugniedieh jienebinie laakine, mah joekehts gïelereaktah vedtieh saamastallije almetjidie.
Dát mearkkaša maiddái ahte sihke Sámedikki ja eará ovddasteddjiid váldi rievdaduvvo.
Aaj akte jarkelimmie faamosne sjædta, dovne Saemiedægkan jïh jeatjah aktööride.
Dát lea stuora bargu mii gáibida dárkilis guorahallama.
Daate akte stoerre barkoe mij aktem veele gïehtjedimmiem kreava.
Danne lea Sámediggi evttohan ahte nammaduvvo sámi almmolaš lávdegoddi (SaOU / SáAL) mas leat Ráđđehusa ja Sámedikki ovddasteaddjit.
Dannasinie Saemiedigkie raeriestamme aktem byögkeles moenehtsem tseegkedh (SaOU), lïhtsegigujmie Reerenasseste jïh Saemiedigkeste.
Dán lávdegottis ferte leat mandáhtta čielggadit ja evttohit rievdadusaid sámegillii guoski lágain ja válddis.
Daan moenehtsen mandaate tjuara årrodh salkehtidh, jïh raeriestimmieh buektedh jarkelimmiej bïjre laakine jïh faamosne mah leah saemien gïelen bïjre.
Viidáseappot ferte lávdegoddi guorahallat rámmaeavttuid, ovddasvástádusdili ja sámegiel doaibmabijuid oktiiheiveheami ja evttohit rievdadusaid.
Vijriesåbpoe dle moenehtse tjuara mierietsiehkide, dïedtem jïh iktedimmiem saemien gïeleråajvarimmijste gïehtjedidh, jïh raeriestimmieh buektedh jarkelimmide.
Dát eaktuda ahte Sámediggi hábme lávdegotti mandáhta.
Tsihkestahta Saemiedigkie mandaatem dorje moenhtsasse.
Dieđáhus čuovvoluvvo Sámedikki jahkásaš bušeahtaid bokte gos ovttaskas mihtuid doaibmabijut vuoruhuvvojit.
Saemiedigkien fïerhten jaepien budsjedten tjïrrh sæjhta bïevnesinie vijriesåbpoe barkedh, gusnie sæjhta råajvarimmieh prijoriteradidh dej sjïere ulmiej nuelesne.
Sámediggeráđđi áigu árvvoštallat ráhkadit doaibmaplánaid muhtun áŋgiruššansurggiide.
Saemiedigkieraerie sæjhta vuarjasjidh dahkoesoejkejsh darjodh muvhtide barkoesuerkijste.
Dieđáhusas lea guhkesáigásaš perspektiiva ja lea lunddolaš geahčadit dieđáhusa golmma-njealji jagi geahčen fas, gávnnahan dihte lea go Sámediggi joksan daid mihtuid mat leat biddjon dieđáhusas.
Bïevnesen akte guhkies perspektijve, jïh sæjhta iemie årrodh bïevnesem gïehtjedidh golme- njieljie jaepiej mænngan juktie vuarjasjidh mejtie Saemiedigkie lea dejtie ulmide jakseme mejtie bïevnesasse bïejeme.
Girjjálašvuohta
1. Grunnloven.
2.
2.
Sámeláhka.
Sameloven.
LOV 1987-06-12 nr 56: Láhka Sámedikki ja eará sámi riektediliid birra.
LOV 1987-06-12 nr 56: Lov om Sametinget og andre samiske rettsforhold
3.
3.
Oahpahusláhka.
Opplæringslova.
Láhka vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa birra.
Lov om grunnskolen og den vidaregåande opplæringa
4.
4.
Mánáidgárdeláhka.
Barnehageloven.
LOV 2005-06-17 nr 64: Láhka mánáidgárddiid birra
LOV 2005-06-17 nr 64: Lov om barnehager
6.
6.
Láhkaásahus bearráigeahččoláhkaásahusa rievdadeami birra mánáid hárrái geat leat mánáidsuodjalusásahusin fuolahusa ja divššu dihte http://lovdata.no/cgi-wift/wiftldles?doc=/app/gratis/www/docroot/ltavd1/filer/sf20120315-0227.html&emne=barneverninstitusjon*&
Forskrift om endring i forskrift om tilsyn med barn i barneverninstitusjoner for omsorg og behandling http://lovdata.no/cgi-wift/wiftldles?doc=/app/gratis/www/docroot/ltavd1/filer/sf20120315-0227.html&emne=barneverninstitusjon*&
7.
7.
Báikenammaláhka.
Stadnamnlova.
LOV 1990-05-18 nr 11: Láhka báikenamaid birra
LOV 1990-05-18 nr 11: Lov om stadnamn
8.
8.
ON konvenšuvdna mánáid vuoigatvuođaid birra.
FNs konvensjon om barnets rettigheter.
(ON mánáidkonvenšuvdna) Ovttastuvvon našuvnnat mearridan skábmamánu 20. beaivvi 1989.
(FNs barnekonvensjon) Vedtatt av De forente nasjoner 20. november 1989.
Norga ratifiseren ođđajagemánu 8. beaivvi 1991.
Ratifisert av Norge 8. januar 1991.
Ođasmahttojuvvon jorgaleapmi 2003 oktan lassibeavdegirjjiiguin.
Revidert oversettelse mars 2003 med tilleggsprotokoller.
9.
9.
ON riikkaidgaskasaš konvenšuvdna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra.
FNs internasjonale konvensjon om sivile og politiske rettigheter.
Ovttastuvvon našuvnnat mearridan juovlamánu 16. beaivvi 1966.
Vedtatt av De forente nasjoner 16. desember 1966.
Norga ratifiseren čakčamánu 13. beaivvi 1972.
Ratifisert av Norge 13. september 1972.
Bođii fápmui njukčamánu 23. beaivvi 1976.
Trådte i kraft 23. mars 1976.
10.
10.
ILO-konvenšuvdna nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešmearrideaddji stáhtain.
ILO-konvensjon nr. 169 om urfolk og stammefolk i selvstendige stater.
ILO generálakonferánsa mearridan geassemánu 27. beaivvi 1989.
Vedtatt av ILOs generalkonferanse 27. juni 1989.
Norga ratifiseren geassemánu 20. beaivvi 1990.
Ratifisert av Norge 20. juni 1990.
Bođii fápmui čakčamánu 5. beaivvi 1991.
Trådte i kraft 5. september 1991. http://www.regjeringen.no/nb/dep/fad/tema/samepolitikk/midtspalte/ilokonvensjon-nr169-om-urbefolkninger-o.html?id=451312
11.
11.
Eurohpálaš soahpamuš regiovdna- dahje minoritehtagielaid birra.
Europeisk pakt for regions- eller minoritetsspråk.
Eurohpáráđđi mearridan 1992.
Vedtatt av Europarådet i 1992.
Norga ratifiseren 1993.
Ratifisert av Norge i 1993.
Bođii fápmui njukčamánu 1. beaivvi 1998.
Trådte i kraft 1. mars 1998. http://conventions.coe.int/treaty/en/Treaties/Html/148.htm (Engelsk versjon)
jorgalus - ii almmolaš)
oversettelse - ikke offisiell)
12.
12.
ON julggaštus eamiálbmotvuoigatvuođaid birra.
FNs erklæring om urfolks rettigheter.
ON generálačoahkkin mearridan čakčamánu 13. beaivvi 2007.
Vedtatt av FNs generalforsamling 13. september 2007.
13.
13.
Davviriikkalaš sámekonvenšuvdna.
Nordisk samekonvensjon.
Evttohus Suoma-Norgga-Ruoŧa-Sámi ekspeartajoavkkus golggotmánu 26. beaivvi 2005.
Utkast fra finsk-norsk-svensk-samisk ekspertgruppe 26. oktober 2005.
14.
14.
Sámediggeráđi politihkalaš vuođđudusjulggaštus.
Sametingsrådets politiske tiltredelseserklæring.
Sámedikki eanetlogu ráđi politihkalaš vuođđu áigodagas 2009-2013. http://www.sametinget.no/Om-Sametinget/Organisasjonsstruktur/Sametingsraadet
Politisk plattform for flertallsrådet i Sametinget for perioden 2009-2013. http://www.sametinget.no/Om-Sametinget/Organisasjonsstruktur/Sametingsraadet
15.
15.
Sámediggi (2012): Sámedikki bušeahtta 2012.
Sametinget (2012): Sametingets budsjett 2012.
16.
16.
Sámediggi (2011): Ođđa meroštallannjuolggadusat guovttegielatvuođadoarjagiid juolludeapmái (ášši SP 11/11)
Sametinget (2011): Nye tildelingskriterier for tildeling av tospråklighetsmidlene (sak SP 11/11)
17.
17.
Ovttasbargošiehtadus Sámedikki ja suohkaniid ja fylkkasuohkaniid gaskka guovttegielatvuođaruđaid geavaheami birra 2012. http://www.sametinget.no/Dokumenter
http://www.sametinget.no/Dokumenter
18.
18.
Ovttasbargošiehtadus Sámedikki ja fylkkasuohkaniid gaskka. http://www.sametinget.no/Dokumenter
Samarbeidsavtale mellom Sametinget og fylkeskommuner http://www.sametinget.no/Dokumenter
19.
19.
Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta (2011): Sámegielaid doaibmaplána (2009-2013).
Fornyings-, administrasjons- og kirkedepartementet (2011): Handlingsplan for samiske språk (2009-2013).
http://www.regjeringen.no/nb/dep/fad/tema/samepolitikk/samiske_sprak/handlingsplanfor-samiske-sprak-.html?id=563658
http://www.regjeringen.no/nb/dep/fad/tema/samepolitikk/samiske_sprak/handlingsplanfor-samiske-sprak-.html?id=563658
21.
21.
Sámi allaskuvla (2012): Sámi logut muitalit 5.
Sámi allaskuvla (2012): Samiske tall forteller 5.
Raport1/2012.
Raport1/2012.
Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla.
Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla.
http://www.sametinget.no/Dokumenter
http://www.sametinget.no/Dokumenter
23.
23.
Rasmussen, Torkel (2005): Jávohuvvá ja ealáska.
Rasmussen, Torkel (2005): Jávohuvvá ja ealáska.
Davvisámegielagiid demografiija ja buolvvaidgaskasaš sirdaseapmi Norggas ja Suomas.
Davvisámegïelagiid demografiija ja buolvvaidgaskasaš sirdaseapmi Norggas ja Suomas.
Romsa: Romssa universitehta 24.
24.
Solstad, Karl Jan (red.) (2012): Samisk språkundersøkelse 2012.
Solstad, Karl Jan (red.) (2012): Samisk språkundersøkelse 2012.
NF-rapport nr. 9/2012.
NF-rapport nr. 9/2012.
Budeajju:Nordlandsforskning http://www.sametinget.no/Dokumenter
Bodø:Nordlandsforskning http://www.sametinget.no/Dokumenter
26.
26.
Angell, E, Varsi Balto, A. M., Josefsen, E, ja Pedersen, P, og Nygaard, V (2012): Kartlegging av samisk perspektiv i kommunesektoren.
Angell, E, Varsi Balto, A. M., Josefsen, E, og Pedersen, P, og Nygaard, V (2012): Kartlegging av samisk perspektiv i kommunesektoren.
Rapport 2012:5.
Rapport 2012:5.
Áltá: Norut.
Alta: Norut.
27.
27.
Nygaard, V, Varsi Balto, A. M, Solstad, M, Solstad, K. J (2012): Evaluering av samiske språksentre 2012.
Nygaard, V, Varsi Balto, A. M, Solstad, M, Solstad, K. J (2012): Evaluering av samiske språksentre 2012.
Raport 2012:6.
Raport 2012:6.
Áltá:Norut.
Alta:Norut.
http://www.sametinget.no/Dokumenter
http://www.sametinget.no/Dokumenter
29.
29.
Andersen, Svanhild ja Strömgren, Johan (2007): Sámelága giellanjuolggadusaid evalueren.
Andersen, Svanhild ja Strömgren, Johan (2007): Sámelága gïellanjuollggadusaid evalueren.
Guovdageaidnu: Sámi instituhtta.
Guovdageaidnu: Sámi instituhtta.
http://www.regjeringen.no/upload/KKD/Kultur/Evaluering%20av%20samelovens%20spr % C3%A5kregler.pdf
http://www.regjeringen.no/upload/KKD/Kultur/Evaluering%20av%20samelovens%20spr % C3%A5kregler.pdf
31.
31.
Eira, Inger Marie Gaup (2001): Samisk språk i Norden - Status og domeneutredning.
Eira, Inger Marie Gaup (2001): Samisk språk i Norden - Status og domeneutredning.
Utredning nr. 3 2001.
Utredning nr. 3 2001.
Guovdageaidnu: Sámi Instituhtta / Nordisk Samisk Institutt
Guovdageaidnu: Sámi Instituhtta / Nordisk Samisk Institutt
32.
32.
Pettersen, Torunn ja Johanne Gaup (2001): Kartlegging og utredning av offentlige samiske informasjonstjenester.
Pettersen, Torunn og Johanne Gaup (2001): Kartlegging og utredning av offentlige samiske informasjonstjenester.
Guovdageaidnu: Sámi Instituhtta / Nordisk Samisk Institutt.
Guovdageaidnu: Sámi Instituhtta / Nordisk Samisk Institutt.
http://www.samit.no/Elekdok_Utred2001-01_Sami_Off_Info.pdf
http://www.samit.no/Elekdok_Utred2001-01_Sami_Off_Info.pdf
33.
33.
Sámedikki giellastivra (2004).
Sametingets språkstyre (2004).
Bruken av samiske språk.
Bruken av samiske språk.
Undersøkelse.
Undersøkelse.
Guovdageaidnu: Sámediggi
Guovdageaidnu: Sametinget
34.
34.
Sámedikki giellastivra (2008).
Sametingets språkstyre (2008).
Bruken av samiske språk.
Bruken av samiske språk.
Undersøkelse.
Undersøkelse.
Guovdageaidnu: Sámediggi.
Guovdageaidnu: Sametinget.
35.
35.
Sámediggi (2004).
Samediggi (2004).
Sámegiella lea čaffat !
Sámegïella lea čaffat !
Sámediggeráđi dieđáhus sámegiela birra.
Sámediggeráđi dieđáhus sámegïela birra.
Kárášjohka: Sámediggi.
Kárášjohka: Sámediggi.
39.
39.
St. dieđ. nr. 28 (2007-2008) Samepolitikken.
St. meld. nr. 28 (2007-2008) Samepolitikken.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta
Arbeids- og inkluderingsdepartementet
Vaikko goas sáhttá vaikko mii dáhpáhuvvat.
Gåess ’ akt maahta maam akt deahpadidh
Ale vajálduhte suddjet iežat hiv, hepatit B, gonorrea ja ieža
Aellieh åajaldehtieh vaarjelidh hiv:en, hepatit B:en, gonorrén vööste jïh aaj jeatjah seksuellen laanestamme infeksjovnide gåessie
seksuálalaččat njommodávddaid go leat olgoriikkas.
datne leah ålkoerïjhkesne.
Váldde álo mielde iežat kondomaid reaissus.
Vaeltieh åålegh dov jïjtje kondovmh meatan feelemisnie.
Sáhttá leahkit váttis
Maahta gïerve kondovmidie
gávdnat kondomaid iežá riikkain.
gaavnedh / åestedh jeatjah laantine.
Buorre mátki !
Utnieh murrie feelemem !
Ovttasbargu eaktodáhtolaš organisašuvnnaiguin
Jïjtjevyljehkeorganisasjovnine laavenjosteme
Udir.no - Oahpahusláhču: Dássi 6
Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 6
Oahpahusláhču: Dássi 6
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 6
Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 6. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.
Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie 6. daltesisnie barkedh.
Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearri duohtandahkko oahppoulbmilis, sisdoalus ja bargovugiin, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpahusa sáhttá heivehit juohke ovttaskas oahppái.
Daesnie våajnoes guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine, sisvegisnie jïh barkoevuekine, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie maahta ööhpehtimmiem sjïehteladtedh dan aktegh learoehkasse.
Dađistagaárvvoštallan ja gielladomeanat leat oassin dagus.
Vuarjasjimmie iktemeran jïh daajroes gïelesuerkieh leah akte bielie dehtie soejkesjistie.
Dát ovdamearka válddahallá doaimma mas vállje árgabeaivválaš dili geavaheames govaid ja/dahje doaimmaid.
Daate vuesiehtimmie akte darjome gusnie aktem biejjieladtje tsiehkiem veeljie, jïh ovmessie guvvieh jïh / jallh darjomh nåhtede.
Gelbbolašvuođamihttomearit
Maahtaldahkeulmie
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
máhttit beaivválaš dili sániid
baakoeh utnedh guktie maahta beajjetji aamhtesi bïjre soptsestidh
guldalit, ipmirdit ja oassálastit spontánalaš ságastallamiin
goltelidh, guarkedh jïh jïjtjh aaj soptsestidh
ságastallat oahpes ja áigeguovdilis fáttáid birra
soptsestidh åehpies jïh byögkeles aamhtesi bïjre
Eará relevánta gelbbolašvuođamihttomearit
Jeatjah sjyöhtehke maahtoeulmieh
Oahppomihttomearit
Lïerehtimmieulmieh
Mihttomearrin lea ahte oahppis galgá lea sátneriggodat mii lea doarvái beaivválaš dilálašvuođaide.
Ulmie lea learohke edtja aktem baakoeveahkam nåhtadidh mij dejtie biejjieladtje tsiehkide sjeahta.
Dát mearkkaša ahte oahppi galgá máhttit:
Dïhte sæjhta jiehtedh learohke edtja maehtedh:
viiddidit sátneriggodagas go oahppá ođđa doahpagiid beaivválaš dilálašvuođa birra
sov biejjieladtje baakoeveahkam lissiehtidh gosse lahtesh leara mah leah dan biejjieladtje tseahkan ektiedamme
atnit oahppan sániid
lïereme baakoeh nåhtadidh
ráhkadit cealkagiid dihto fáttá birra
raajesh darjodh aktine sisveginie akten veeljeme aamhtesasse
muitalit gova birra mii gullá dihto fáddái
maam akt soptsestidh akten guvvien bïjre akten veeljeme aamhtesasse
ipmirdit ja vástidit gažaldagaid
gyhtjelassh guarkedh jïh vaestiedidh
Ulbmilolahusa eavttut
Væhtah juktie ulmide jaksedh
Gelbbolašvuođamihttomearri, oahppomihttomearri ja eavttut oahppoulbmiliid olahit berre almmuhit ohppiide.
Tjuara maahtoeulmieh, lïerehtimmieulmieh jïh væhtah juktie lïerehtimmieulmide jaksedh, åehpies darjodh learoehkidie.
Oahpaheaddji ferte njálmmálaččat duohtandahkat eavttuid ohppiide.
Lohkehtæjja tjuara dejtie væhtide njaalmeldh buerkiestidh learoehkidie.
Dat sáhttet juogo heŋgejuvvot oaidnima ládje klássalanjas dahje oassin bargoplánas.
Dah maehtieh våajnoes årrodh klaassen tjiehtjielisnie, jallh akte bielie årrodh barkoesoejkesjistie.
Jus eavttut čállojuvvojit, nugomat bargoplánii, de sáhttet váhnemat / ovddasteaddjit searvat bargui.
Jis væhtah tjaalaldihkie, vuesiehtimmien gaavhtan barkoesoejkesjisnie, dah eejhtegh / eejhtegi åvteste maehtieh meatan årrodh barkosne.
Eavttut oahppoulbmiliid olahit sáhttet govviduvvot sierra skovis.
Maahta væhtide, juktie lïerehtimmieulmide jaksedh, aktene goeresne buektedh.
Dás adnojit árvosánit nuoraidskuvlla ja joatkkaskuvlla várás.
Daesnie karakterh nåhtede noereskuvlese jïh jåarhkeskuvlese.
Oahppomihttomearri
Lïerehtimmieulmieh
Árvosáni dássi 2
Karakteredaltese 2
Árvosáni dássi 3 - 4
Karakteredaltese 5-6
Oahppi galgá máhttit:
Learohke edtja maehtedh:
viiddidit sátneriggodaga soames árgabeaidilálas- vuođaid birra.
baakoeveahkam vijriedidh naan biejjieladtje tsiehkiej bïjre
Oahppi máhttá soames dain dábáleamos sániid dihto fáttá birra.
Learohke maahta såemies dejstie siejhmemes biejjieladtje baakojde, akten vihties aamhtesen bïjre
Oahppis lea oalle buorre sátneriggodat dihto fáttá birra.
Learohken akte naa hijven baakoeveahka akten vihties aamhtesen birje
Oahppis lea hui buorre sátneriggodat dihto fáttá birra.
Learohken akte joekoen hijven baakoeveahka akten vihties aamhtesen bïjre.
atnit sániid maid lea oahppan
lïereme baakoeh nåhtadidh
Oahppi máhttá soames oahppan sániid atnit.
Learohke maahta naan lïereme baakoeh nåhtadidh
Oahppi máhttá ollu oahppan sániid atnit.
Learohke maahta jïjnjh lïereme baakoeh nåhtadidh
Oahppi máhttá hui bures atnit oahppan sániin.
Learohke joekoen jïjnjh lïereme baakoeh hijvenlaakan maahta.
hábmet cealkagiid dihto fáddái main lea molssaevttolaš sisdoallu
raajesh darjodh aktine jeereldihkie sisvegisnie, akten veeljeme aamhtesasse
Oahppi máhttá hábmet álkes cealkagiid dihto fáttá birra.
Learohke maahta aelhkie raajesh darjodh akten veeljeme aamhtesasse.
Oahppit máhttet hábmet máŋga cealkaga dihto fáttá birra.
Learohke maahta jïjnjh raajesh darjodh akten veeljeme aamhtesasse.
Oahppi máhttá hábmet cealkagiid dihto fáddái mas lea rikkis ja dárkilis giella.
Learohke maahta raajesh darjodh aktine jeereldihkie jïh tjïelke gïeline, akten veeljeme aamhtesasse.
muitalit juoida válljejuvvon fáttá gova birra
maam akt akten guvvien bïjre soptsestidh akten veeljeme aamhtesasse
Oahppi máhttá eaŋkilsániiguin muitalit maid son govas oaidná.
Learohke maahta aktegh baakoejgujmie soptsestidh maam vuajna aktene guvvesne
Oahppi máhttá muitalit gova birra cealkagiin.
Learohke maahta akten guvvien bïjre soptsestidh raajesigujmie.
Oahppi máhttá muitalit gova birra máŋggaid cealkagiiguin ja girjás cealkkahuksen.
Learohke maahta akten guvvien bïjre soptsestidh jïjnjh raajesigujmie, jïh raajesidie jeereldihkie darjodh.
ipmirdit gažaldagaid ja daid vástideames
gyhtjelassh guarkedh jïh dejtie vaestiedidh
Oahppi máhttá gažaldagaid vástidit eaŋkilsániiguin.
Learohke maahta gyhtjelassh vaestiedidh aktegh baakoejgujmie
Oahppi máhttá vástidit gažaldagaid olles cealkagiin.
Learohke maahta gyhtjelassh vaestiedidh ellies jiehtegigujmie.
Oahppi máhttá dárkilit vástidit gažaldagaid olles cealkagiiguin.
Learohke maahta gyhtjelassh veelelaakan vaestiedidh, ellies raajesigujmie.
Dát skovvi sáhttá leat árvvoštallanságastallamiid vuođđun gaskal oahppi ja oahpaheaddji.
Daate goere maahta akte hijven våarome årrodh vuarjasjimmiesoptsestallemidie lohkehtæjjan jïh learohken gaskem.
Skovvi sáhttá maiddái leat oassin barggus duođaštt juohke oahppi gelbbolašvuođa.
Goere maahta aaj meatan årrodh gosse edtja fïerhten learohken maahtoem tjaaleldh vihtiestidh.
Oahppodoaimmat
Lïerehtimmiedarjomh
Dát ovdamearka čájeha movt oahppit válljejit fáttá mii lea oassin skovis Beaivválaš dilálašvuođat.
Daate vuesiehtimmie vuesehte guktie learohkh aamhtesem veeljieh mah leah meatan goeresne Biejjieladtje tsiehkieh.
Oahpaheaddji sáhttá maiddái ovdalgihtii mearridit dihto fáttá mainna oahppit barget.
Lohkehtæjja maahta aaj åvtelhbodti aktem vihties aamhtesem moenedh mejnie learohkh berkieh.
Dán oahppandoaimmas lea gáhkken / láibun fáddán.
Daennie lïerehtimmiedarjomisnie aamhtese lea bååhkesjimmie.
Oahppodoaibma juhkkojuvvo iešguđetlágan doaimmaide, sihke praktihkalaš ja teorehtalaš.
Lïerehtimmiedarjome juakasåvva ovmessie darjominie, dovne dæjpeles jïh teoretihkeles.
Lea dehálaš ahte oahppodoaimmat molsašuvvet.
Vihkeles dah lïerehtimmiedarjomh leah gellielaaketje.
Danin sáhttá dát čađahuvvot stašuvdnabargun.
Dannasinie maahta dam tjïrrehtidh goh sijjiebarkoe.
Oahpaheaddji mearrida man guhkes áiggi ja maid oahppit galget bargat guđege stašuvnnas.
Dellie lohkehtæjja muana man guhkiem learohkh edtjieh fïerhtene sijjesne årrodh, jïh maam edtjieh darjodh fïerhtene sijjesne.
Stašuvnnat sáhttet leat gos oahppit galget lohkat sihke jaskadit ja jitnosit, jurddašit, hupmat, digaštallat, sárgut ja čállit.
Maahtah sijjieh årrodh gusnie learohkh edtjieh dovne reegkes gïeline jïh sjeavohtslaakan lohkedh, ussjedidh, digkiedidh, guvviedidh jïh tjaeledh.
Dát skovvi čájeha soames ovdamearkka makkár beaivválaš dilálašvuođa oahpaheaddji sáhttá válljet oahppodoaimmas.
Daate goere vuesehte såemies vuesiehtimmieh biejjieladtje tsiehkiejgujmie, mejtie lohkehtæjja maahta veeljedh nåhtadidh lïerehtimmiedarjomisnie.
Neahttabáikkiin mat leat árvaluvvon, leat ollu fiinna govat maid sáhttá ávkkástallat.
Jïjnjh tjaebpies guvvieh gååvnesieh dejnie raeriestamme nedtievierhtine.
oahpásmahttit ja govvidit iežan earáide
- åehpiedehteme jïh buerkiestamme jïjtjestanne
bearaš
- fuelhkie
biktasat
- vaarjoeh
biebmoeallit
- lyjhkeds-kreeke
rumaš ja dearvvašvuohta
- kråahpe jïh healsoe
hápmi
- guelmie
boahttevaš fidnu
- båetije barkoe
Skuvla, olbmát ja astoáigi:
Skuvle, voelph jïh eejehtalleme:
oahpásmahttit ja govvidit olbmáid
- åehpiedehteme jïh buerkiestimmie voelpijste
skuvla, skuvlabargu, fága, diibmoplána
- skuvle, skuvlebarkoe, faagh, tæjmoesoejkesje
vahkobeaivvit iešguđetge doaimmaid oktavuođas
- våhkoebiejjeh ektiedimmesne ovmessie darjomigujmie
falástallan ja eará astoáiggedoaimmat
- gaarsjelimmie jïh jeatjah darjomh eejhtallemisnie
diibmu
- tsåahka
Mu lagasbiras:
Mov lihke byjrese:
mu ássodat ja viessodávvirat
- gåetie jïh mij dan sisnie
sámi biebmu ja biebmokultuvra
- saemien beapmoe jïh beapmoekultuvre
gáfedagas finadit
- prïhtjhgåetesne mïnnedh
fievrrut
- fealadimmievuekieh
oastit dahje várret billeahtaid
- vuelkemeleahpah åestedh jallh dongkedh
árbevierut, vierut, eallinvuogit
- vuekieh, daepieh, jielemevuekieh
allabasit (juovllat, beassážat jna..)
- bissiebiejjieh (jåvle, påaske jv..)
musihkka, girjjálašvuohta ja filbma
- musihke, lidteratuvre jïh filme
sámi historjá
- saemien histovrije
sámi njálmmálaš muitalanárbevierut; máidnasat, álbmotmuitalus, juoigan
- saemien njaalmeldh soptsestimmievuekie; heamture, vaajese, vuelie
giellaguovllu álbmot
- gïeledajven årrojh
Jahki:
Jaepie
kaleandar, vahkobeaivvit, mánut, jahkodagat
- biejjielåhkoe, våhkoebiejjieh, askh, jaepieboelhkh
dálki
- vearolde
iešguđetlágan doaimmat jagis, luomus ja mat gullet ealáhusaide
- darjomh jaepesne, eejehtallemisnie jïh jieliemidie ektiedamme
iešguđetlágan doaimmat nugomat murjen, bivdu, miessemearkun, njuovadeapmi, guolásteapmi
- ovmessie darjomh goh tjöönghkeme, vijreme, miesiemierhkesjimmie, leekedimmie, gööleme
Muitalusat ja historjját
Soptsesh jïh vaajesh
Oahpaheaddji almmuha fáttá lohkamis oanehis historjjá mii gullá fáddái.
Lohkehtæjja aamhtesinie aalka, jïh aktem åenehks soptsesem jallh aktem vaajesem låhka mij lea ektiedamme disse.
Ohppiide máŋgejuvvo historjá ja sii galget vuolláisárgut ođđa sániid ja doahpagiid.
Learohkh aktem kopijem åadtjoeh soptsesistie, jïh aktem sievem biejieh orre baakoej jïh lahtesi nualan.
Nu oahppit oahpásmuvvet ođđa sániiguin ja doahpagiiguin mat dan fáddái gullet.
Dah learohkh naemhtie åadtjoeh åehpies sjïdtedh dej orre baakoejgujmie mah leah aamhtesasse ektiedamme.
Oahpaheaddji gažada ohppiid lohkkojuvvon teavstta vuođul, ja oahppit vástidit.
Lohkehtæjjah gyhtjelassh tjaalegistie gihtjie, jïh learohkh vaestiedieh.
Oahpaheaddji sáhttá maiddái atnit goartta / govaid mat gullet fáddái, ja oahppit galget válddahallat goarttaid / govaid.
Lohkehtæjja aaj maahta ovmessie kåarhth / guvvieh ektiedamme aamhtesasse nåhtadidh, jïh learohkh edtjieh kåarhtide / guvvide buerkiestidh.
Go oahpaheaddji ságastallá ohppiiguin fáttá birra, de son ferte leat nu dárkil go vejolaš.
Gosse lohkehtæjja aamhtesen bïjre soptseste learoehkigujmie, satne tjuara dan tjïelke årrodh goh gåarede.
Jeara áinnas ná: Gii dá lea ?
Gihtjh goh naemhtie: Gie daate ?
Mii dát lea ?
Gusnie daate ?
Mii govas dáhpáhuvvá ?
Mij guvvesne heannede ?
Mii doaimmaid lea mii dáhpáhuvvá ?
Mij daate darjome ?
Manin dán dahket ?
Mannasinie daam dorje ?
Masa ávkin go ná barget ?
Mij aevhkide daam darjodh ?
Mii dáhpáhuvvá ?
Mij heannede ?
Lea dehálaš ahte dát dáhpáhuvvá áigeortnega mielde jus mat vállje láibuma.
Vihkeles daate lea öörnegen mietie, jis vuesiehtimmien gaavhtan bååhkesjimmiem veeljie.
Dalle ferte álggahit ráhkkanemiin, joatkit váldodoaimmain ja dasto loahpahemiin ja bohtosiin.
Dellie tjuara dejne soejkesjimmine aelkedh, jåarhkedh tjïrrehtimmine dehtie åejviedahkojste jïh galhkuvinie jïh illedahkine orrijidh.
Loahpadettiin sáhttet oahppit bájuhit historjjá áigeortnega mielde álggus lohppii.
Minngemes learohkh maehtieh heannadimmien bïjre soptsestidh aalkovistie galhkuvasse.
Ovdamearka: Goarta Thomas láibu:
Vuesiehtimmie: Kåarhte Tåamma bååhkesje:
Govven: Ina Beate Somby, Báhpajávrri skukvla.
Guvvie: Ina Beate Somby, Prestvannet skuvle.
VØL-skovvi
VØL-goere
Maŋŋil go oahpaheaddji lea lohkan ja muitalan fáttá birra, galget oahppit deavdit VØL-skovi. (V mearkkaša maid oahppit dihtet.
Gosse lohkehtæjja lohkeme jïh soptsestamme aamhtesen bïjre, learohkh edtjieh aktem VØL-goerem dievhtedh.
Ø-ráidui čállet oahppit man birra háliidit eanet oahppat.
Vuartesjh kaptihtelem vuelielisnie, vuarjasjimmen bïjre.
Govat ja goarttat
Guvvieh jïh kåarhth
Oahpaheaddji atná goarttaid mas leat iešguđetlágán govat.
Lohkehtæjja kåarhth åtna ovmessie guvviejgujmie.
Goarttat čájehit iešguđetlágan vearbbaid ja substantiivvaid mat gullet fáddái.
Dah kåarhth maehtieh dovne ovmessie vearbh jïh substantijvh vuesiehtidh, mah ektiedimmiem utnieh dan aamhtesasse.
Goarttat vuogáidahttojuvvojit iešguđet ivdnekodaid mielde, omd. sáhttet vearba goarttain leat alit ravdaivdni, dahje giddet govaid alit báhpirii.
Kåarhtide öörnegen mietie beaja ovmessie klaeriekodaj mietie, vuesiehtimmien gaavhtan vearbh maehtieh kåarhth plaave mierine årrodh, jallh maahta guvvide lïjmesjidh plaave paehpierasse.
Eará sátneluohkáin nugomat substantiivvain ja adjektiivvain leat eará ivdnekodat.
Jeatjah baakoeklaassh goh substantijve jïh adjektijve, jeatjah klaeriekodah utnieh.
Lea dehálaš ahte vearbbat leat infinitiiva hámis ja substantiivat ges nominatiiva hámis.
Vihkeles dah vearbh leah vuesiehtimmien gaavhtan infinitijvesne, jïh substantijvh leah nominatijvesne.
Adjektiivvat sáhttet leat sihke predikatiiva ja attribuhtta hámis.
Dah adjektijvh maehtieh dovne årrodh predikatijven jïh attributijven haamosne.
Ivdnekodat dagahit ahte oahppit earuhit iešguđetge sátneluohkáid.
Dah klaeriekodah viehkiehtieh learoehkidie dejtie ovmessie baakoeklaasside joekedidh.
Oahppit sáhttet atnit goarttaid go leat grammatihka oahppamin.
Learohkh maehtieh kåarhtide utnedh gosse grammatihkem lïerieh.
Oahppit ráhkadit cealkagiid ja viiddidit e.e. sojaheames vearbbaid, substantiivvaid ja pronomeniid.
Learohkh raajesh darjoeh jïh sojjehtimmiem væjranieh vearbijste, substantijvijste jïh pronomenijstie.
Ovdamearka: goarttat iešguđet ivnnis
Vuesiehtimmie: kåarhth ovmessie klaerine
Govven: Ina Beate Somby, Báhpajávrri skuvla.
Guvvie: Ina Beate Somby, Prestvannet skuvle.
Oahpaheaddji gávdná ja/dahje ráhkada fáddái heivvolaš riibma, sátnestullama dahje divtta.
Lohkehtæjja aktem sjïehteles rïjmem, raajroem jallh diktem aamhtesasse gaavna / dorje.
Oahppit ožžot dan máŋgejuvvot.
Learohkh dam goh kopijem åadtjoeh.
Teaksta sáhttet heŋget seaidnái dahje távvalii vai oahppit dan bures oidnet.
Teekstem maahta aaj vïedtjese / taavlese gævnjoestidh guktie dïhte våajnoes learoehkidie.
Ovdamearka: Mii dát lea ?
Vuesiehtimmie: Mij daate ?
Govven: Ina Beate Somby, Báhpajávrri skuvla.
Guvvie: Ina Beate Somby, Prestvannet skuvle.
Oahpaheaddji gávdná vuogas lávlaga mii heive fáddái.
Lohkehtæjja aktem laavlomem gaavna mij aamhtesasse sjeahta.
Ohppiide lávlla máŋgejuvvo vai sii dan vurkejit lávlunmáhppii.
Learohkh aktem kopijem åadtjoeh laavlomistie maam maahta biejedh akten sjïere laavlomemaabpese.
Lávllateaksta sáhttá maiddái máŋget A3-árkii ja heŋget seaidnái / távvalii.
Laavlomem maahta aaj kopijeredh akten A3-paehpierasse, jïh vïedtjese / taavlese gævnjoestidh.
Oahppit galget oahppat lávlaga ja dan lávlut.
Learohkh laavlomem lïerieh jïh dam laavloeh.
Ovdamearka: lávlla
Vuesiehtimmie: laavlome
Govven: Ina Beate Somby, Báhpajávrri skuvla.
Guvvie: Ina Beate Somby, Prestvannet skuvle.
Oahppit čállet ođđa sániid ja doahpagiid lotus-skovvái.
Learohkh orre baakoeh jïh lahtesh dievhtieh aktene lotus-goeresne.
Lotus-skovvái leat bidjan iešguđetlágan ivnniid ja sátneklássaid.
Lotusgoerem mïerhkesjamme ovmessie klaeriejgujmie jïh baakoeklaassigujmie.
Oahppit galget čállit skovvái sániid ivdnekodaid mielde.
Learohkh baakojde disse dievhtieh dej ovmessie klaeriej mietie.
Omd. galget vearbbat čállojuvvot alit ivdnejuvvon osiide ja iešguđet substantiivvat iešguđet ivdnejuvvon osiide nugomat biebmogálvvut ja gievkkanreaiddut.
Vuesiehtimmien gaavhtan edtja vearbide biejedh dejtie plaave sijjide, jïh ovmessie substantijvh dejnie ovmessie sijjine, vuesiehtimmien gaavhtan beapmojde jïh tjöövkedirregidie.
Maŋŋil go oahppit leat sániid čállán lotus-skovvái, de galget skovvái čállojuvvon sániid vuođul ráhkadit cealkaga.
Gosse learohkh lotusgoerem deavhteme, edtjieh raajesh darjodh viehkine goereste.
Cealkagat sáhttet leat sihke čálalaččat ja njálmmálaččat.
Maahta raajesidie dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh darjodh.
Ovdamearka: lotus-skovvi
Vuesiehtimmie: lotusegoere
Sálttit
Jaavvoe
Sohkar
Lihtie
Fierrunmášiidna
Vanilje-dijnege
- ávdnasat
- iebnh
- reaiddut
- dirregh
Omman
Voeje
Niibi
Nejpie
Mun galggan...
Manne edtjem …
Láibut
Bissedh
Dahkansánit
Bååhkesjidh
Goikadit
Sjeakodh
Gáhkket
Maejstedh
Vuordit
Vuertedh
Borramuš
Bissedh
Gávppašit
Byöpmedidh
Ráhkkanit
Åesiestidh
Sátnebáŋku
Soejkesjidh
Oahppit čállet ođđa sániid sátnegirjái.
Learohkh dejtie orre baakojde akten baakoegærjetjasse tjaelieh.
Sii sáhttet maiddái čállit sániid bábersiidui dahje dihtorii.
Dah aaj maehtieh baakojde våålese aktene paehpierisnie tjaeledh, jallh PC-esne.
Álgos čállet sámegielat sáni gurutbeallái ja dárogielat sáni olgešbeallái.
Voestegh dam saemien nommem tjaelieh, jïh dan mænngam dam nöörjen.
Oahppit máhccot árkka nu ahte sámegielat sánit leat nuppi bealde ja dárogielat ges nuppi bealde.
Learohkh paehperem maahtsoestieh, guktie dah saemien baakoeh leah dennie aktene bielesne jïh dah nöörjen dennie mubpene.
Oahppit hárjehallet ođđa sániid juogo akto dahje ovttas nuppi ohppiin.
Learohkh oktebisnie jallh aktine jeatjabinie dejtie orre baakojde haarjanieh.
Oahppi cuoigu dan sáni man nubbi dadjá, ja nubbi ges vástida leago riekta.
Akte learohke soermem steerie dan baakose mij jeahtasåvva, jïh dïhte mubpie giehtjede mejtie staaran.
Oahpaheaddji ráhkada goarttaid mas leat iešguđet sánit, dahje oahppit čállet sániid smávit báberlihpuide.
Lohkehtæjja kåarhth dorje ovmessie baakoejgujmie mah learohkh åadtjoeh, jallh learohkh baakojde tjaelieh smaave paehpieridie.
Dađistaga go oahppit muitet sániid bajil, sii sáhttet goarttaid / sániid vuorkut.
Gosse dah learohkh baakojde åejjesne lïerieh, maehtieh kåarhtide / baakojde akten burhtjen sijse biejedh.
Nu dađistaga ain čoagganit eanet ođđa sánit vuorkái.
Ahkedh jienebe-jienebh orre baakoeh burhtjesne.
Lea dehálaš ahte oahppit geardduhit ođđa sániid ja ohppet daid systemáhtalaččat atnit nu ahte sin sátneriggodat lassána.
Vihkeles learohkh dejtie orre baakojde repeterieh jïh lïerieh eensilaakan, guktie dej baakoeveahka stuerebe sjædta.
Ovdamearka: sánit čoavddarieggáin
Vuesiehtimmie: baakoe tjoevtjenereagkine
Govven: Ina Beate Somby, Báhpajávrri skuvla.
Guvvie: Ina Beate Somby, Prestvannet skuvle.
Speallu
Spïelh
Oahppit sáhttet atnit iešguđetlágan spealuid mat fáddái gullet.
Learohkh maehtieh ovmessieh spïelh utnedh, ektiedamme aamhtesasse.
Oahpaheaddji ráhkada spealuid main lea iešguđetge dássi.
Daate gellielaaketjem vadta lïerehtimmiedarjomisnie.
Dát sáhttet leat iešguđetlágan breahttaspealut, geardun, muitu, domino, árpobreahtta, bingo ja breahtta bivttascivzzan main leat iešguđetge dásit: govva-govva, govva-sátni ja sátni-sátni.
Lohkehtæjja ovmessie spïelh darjoeh, såemies aelhkie jïh såemies geerve: guvvie-guvvie, guvvie-baakoe jïh baakoe-baakoe.
Ovdamearka: bingo, geardun, civzzabreahtta, brehttaspeallu
Vuesiehtimmie: bingo, loop, bastesepreejre, daabloe
Govven: Ina Beate Somby, Báhpajávrri skuvla.
Guvvie: Ina Beate Somby, Prestvannet skuvle
Bargogihppagat
Barkoegærjetjh
Oahpaheaddji ráhkada gihppaga mas leat bargobihtát mat gullet fáddái.
Lohkehtæjja gærjetjem dorje ovmessie barkoelaavenjassigujmie dan aamhtesasse.
Álgogeahčen duohtandahkkojit oahppanulbmilat ja ođđa sánit ja doahpagat maid oahppit galget oahppat.
Dah lïerehtimmieulmieh jïh orre baakoeh jïh lahtesh mah learohkh edtjieh lïeredh leah våajnoes aalkovisnie.
Teavsttat sáhttet iešguđet guhkkodagas ja šlájas.
Dah tjaalegh maehtieh joekehts gåhkoejgujmie årrodh, jïh ovmessie teekste-såarhtigujmie.
Bargobihtáin sáhttá leat iešguđetge dásit, nugomat ivdnenbihtát, čállit sániid ja cealkagiid govaide ja čállit muitalusa ja ruvttohasain bargat.
Dah laavenjassh maehtieh dovne geerve jïh aelhkie årrodh, goh klaeriedidh, baakoe jïh raajesh tjaeledh guvvide, jïh soptsesem tjaeledh jïh kroessebaakoem dievhtedh.
Oahppit čállet muitalusa govvii.
Learohkh aktem soptsesem tjaala akten gåvvan.
Jus joavku lea stuoris, sáhttá oahpaheaddji válljet gova ja dan heaŋgut ovddabeallai dihtora.
Jis dåehkie stoerre, lohkehtæjja maahta aktem guvviem veeljedh jïh dam PC-en uvte gævnjastidh.
Oahppit galget vuoruid mielde čállit muitalusa govvii.
Learohkh edtjieh soptsesem tjaeledh våaroej våaroej.
Oahpaheaddji sáhttá álggahit historjjá, ja oahppit jotket vuoruid mielde čállimis oasi muitalusas govvii.
Lohkehtæjja maahta soptsesem aelkedh, jïh learohkh jåerhkieh akti akti maam akt dan gåvvan tjaeledh.
Juohke áidna oahppi čállá oasis.
Learohkh tjaelieh ånnetji fïereguhte.
Nubbi oahppi ii dárbbaš dan mielde čállit maid earát ovdalis leat čállán.
Fïerhte learohke ij badth daarpesjh krööhkedh maam dah jeatjah learohkh tjaaleme.
Go buot oahppit leat čállán oasis, čállá oahpaheaddji muitalusa báhpirii.
Gosse gaajhkh learohkh maam akt tjaaleme, lohkehtæjja soptsesem olkese tjaala.
Oahpaheaddji lohkka historjjá jitnosit ohppiide ja heaŋgu dan seaidnái.
Lohkehtæjja soptsesem learohkidie låhka jïh dam vïedtjese gævnjeste.
Oahppit sáhttát maid ieža lohkat historjjá.
Naan learohkh maehtieh soptsesem jïjtje lohkedh.
Oahppit atnet interneahta gávdnamis eanet dieđuid fáttá birra dahje gávdnamis sámi biepmoráhkadan neavvaga.
Learohkh edtjieh gaskeviermiem nåhtadidh juktie vielie bïevnesh aamhtesen bïjre gaavnedh, jallh vuesiehtimmien gaavhtan aktem bïhkedassem saemien beapmose gaavnedh.
Heivehuvvon oahpahus
Sjïehtedamme lohkehtimmie
Dát oahppodoaibma ferte heivehuvvot ohppiid dáiddolašvuhtii.
Tjuara daam lïerehtimmiedarjomem sjïehtedidh learohki maehtelesvoetide.
Lea dehálaš geasuhit buot ohppiid mielde ságastallamii.
Vihkeles gaajhkh learohkh meatan sjïdtieh soptsestellieh.
Go oahppit máhttet daddját eaŋkil sániid ja cealkagiid, de sii vásihit ahte sii máhttet.
Jis learohkh maehtieh aelhkie baakoeh jïh lahtesh jiehtedh, dah sïjhtieh damtedh dah dam haalvoeh.
Hupman dássejuvvo ohppiid máhtolašvuođa ektui.
Soptsestimmem sjïehteladta learohki maahtoen mietie.
Oahpaheaddji jearrá ja oahppit vástidit.
Lohkehtæjja gihtjie jïh learohkh vaestiedieh.
Jus oahppit máhttet fáttá bures, de sii hástaluvvojit eará ládje ja dárkileappot jearrat ja vástidit.
Jis learohkh aamhtesem veelelaakan maehtieh, tjuara dejtie haestedh jeatjah jïh geervebe gyhtjelassigujmie jïh vaestiedassigujmie.
Oahppit sáhttet čállit fáttá birra juogo giehtačállosiin dahje dihtorii.
Learohkh maehtieh aaj aamhtesen bïjre gïetine jallh PC-esne tjaeledh.
Lea vejolaš atnit iešguđetlágan lotus-skoviid.
Nuepie lea gellie-såarhts lotusgoerh nåhtadidh.
Muhtun skoviin leat hárvvit ja stuorit rubrihkat, ja muhtun skoviin leat máŋga smávit rubrihkat.
Muvhth vaenie jïh stoerre rubrihkh utnieh, jïh muvhth jïjnjh smaave rubrihkh utnieh.
Lotusskoviin main lea hárvvit rubrihkat lea ohppiide vejolašvuohta sárgut govaid ja govastagaid.
Lotusgoerine vaenie rubrihkigujmie, dah learohkh maehtieh guvvieh jïh symbolh guvviedidh.
Oahppit sáhttet maiddái eará sajis viežžat govaid ja daid liibmet skovvái.
Learohkh maehtieh aaj guvvieh bietskiedidh jïh dejtie goerese lïjmesjidh.
Eará vejolašvuohta lea ahte oahpaheaddji sáhttá máŋget govaid árkii.
Molsehthlaakan lohkehtæjja maahta skannedh jïh kopijeredh guvvide aktene paehpierisnie.
Oahppit ieža mearridit skovi sisdoalu.
Dah learohkh jïjtje åadtjoeh goeren sisvegem moenedh.
Lea vejolaš ráhkadit iešguđetlágan sátnebáŋkkuid.
Nuepie lea gelliesåarhts baakoebaanghkh darjodh.
Okta ovdamearkan lea bidjat sáni ja gova gortii ja dan lamineret ja bidjat latnjarieggái.
Akte vuesiehtimmie lea dejtie orre baakojde kåarhtine lamineredh dej baakoejgujmie jïh guvviejgujmie, jïh kåarhtide akten tjoevtenjereagkese biejedh.
Oahppit sáhttet maiddái ráhkadit sátnebáŋkku iežas máhppii dihtoris.
Learohkh maehtieh aaj baakoebaanghkem darjodh aktene jïjtse maabpesne PC-esne.
Lea dehálaš ahte oahpahus molssašuvvá ja bargovuorut eai beare guhkit.
Dannasinie dah barkoeboelhkh eah tjoerh fer guhkies sjïdtedh.
Oahpaheaddji ferte lágidit oahpahusa nu ahte movttiidahttá ohppiid oahppat ja muitit maid leat oahppan.
Lohkehtæjja tjuara ööhpehtimmiem öörnedh guktie dïhte lïerehtimmiem evtede jïh skreejrie.
Dárkuma bakte sáhttá oahpaheaddji gávnnahit makkár oahppandoaimmaiguin oahppit liikojit bargat, ja mii buoremusat movttiidahttá oahppama.
Vuartasjimmiem tjïrrh lohkehtæjja maahta gaavnehtidh mej lïerehtimmiedarjomigujmie learohkh bööremes lyjhkoeh barkedh, jïh mestie jeenjemes lïerieh.
Oahppit galget oažžut barggu maid hálddašit.
Learohkh edtjieh laavenjassh åadtjodh mejtie haalvoeh.
Danin berre oahpaheaddji ráhkadit bargobihtáid ja doaimmaid mat leat heivehuvvon ohppiid dáiddolašvuhtii.
Dannasinie lohkehtæjja tjuara laavenjassh jïh darjomh darjodh våaroeminie learohki maehtelesvoetine.
Oahppit eai oahpa seamma jođánit, ja soapmásat dárbbašit guhkit áiggi go maid earát dahket.
Learohkh berkieh lïerehtimmine gellielaaketje, jïh joekehts tijjem nåhtadieh.
Oahpaheaddji galgá láhčit oahpahusa nu ahte heiveha sisdoalu ja bargovugiid buot ohppiide.
Lohkehtæjja edtja ööhpehtimmiem sjïehteladtedh gosse sisvegem jïh barkoevuekide sjïehtede gaajhkide learoehkidie.
Juohke oahppi oppalaš duogáš váikkuha oahppi oahppamii.
Learohkh joekehts lïerehtimmieaevhkieh utnieh, mah lïerehtimmiem tsevtsiedieh.
Ovdamearkka dihte sáhttá vuohki movt oahppostoffa ovdanbiddjo ohppiide váikkuhit movt ja man ollu oahppi oahppá.
Dïhte maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh guktie lohkehtæjja learoeaamhtesem åehpiedahta.
Danin lea dehálaš ahte leat valljis bargobihtát ja doaimmat ja spealut mat leat láhččojuvvon fáttá ja dási mielde.
Dannasinie vihkeles gelliesåarhts laavenjassh jïh darjomh jïh spïelh utnedh, veesmeme aamhtesen jïh daltesen mietie.
Dát galget leat gávdnamis oahpahuslanjas.
Daate edtja gaavnoes årrodh ööhpehtimmietjiehtjielisnie.
Oahppit sáhttet ieža válljet iešguđetlágan bihtáid mat leat dárkilat, ulbmilaččat ja rávvejeaddjin hábmejuvvon.
Learohkh maehtieh joekehts laavenjassh veeljedh mah leah vihties, aktine tjïelke ulmine, jïh jïjtjebihkeden.
Dávjá šaddá oahpaheaddji ieš daid ráhkadit danin go gávdnojit nu unnán oahpponeavvut sámegillii.
Daamtaj lohkehtæjja jïjtje tjuara dejtie darjodh ihke vaenie learoeaamhtesh gååvnesieh saemiengïelesne.
Oahpaheaddji sáhttá kártet ohppiid oahppaneavttuid vai vuohkeválljen heivehuvvo ohppiid buoremus oahppaneavttuide.
Lohkehtæjja maahta learohki nuepiem lïerehtæmman goerehtalledh, jïh dam veeljeme vuekiem learoehkidie sjïehtedidh, juktie dah bööremeslaakan lïerieh.
Nu oahpahus velá heivehuvvo ohppiide, ja sii ovdánahttojuvvojit fágalaččat oahppoulbmila / gelbbolašvuođamihttomeari mielde.
Naemhtie ööhpehtimmie sjædta sagki buerebe learoehkidie, jïh dah faageleslaakan skearkagieh, lïerehtimmieulmien / maahtoeulmien mietie.
Oahpaheaddji ferte čuovvut ohppiid oahppama eavttuid, vuogi movt sii ohppet ja oahppan- ja ovdánahttinproseassa.
Lohkehtæjja tjuara giehtjedidh magkeres våarome learohke åtna lïerehtæmman, guktie dïhte leara, jïh lïerehtimmie- jïh evtiedimmieprosessem.
Oahpaheaddji galgá čađat diehtit maid oahppit áiggis áigái máhttet ja dan mielde láhčit oktagaslaš hárjehallandahkosa ohppiide.
Lohkehtæjja tjuara daejredh maam learohkh iktegisth maehtieh, jïh dan mænngan evtiedidh jïh dåarjedidh aktem sjïere haarjanimmie-soejkesjem learoehkidie.
Listu vuolábealde čájeha makkár oahppodoaimmaiguin oahppit liikojit bargat ja mat buoremusat movttiidahttet oahppama:
Dïhte læstoe nuelesne vuesehte mej lïerehtimmiedarjomigujmie learohkh lyjhkoeh barkedh, jïh mah lïerehtimmiem bööremes skreejrieh.
Visuala oahppit liikojit
Auditive learohkh lyjhkoeh
lohkat ja čállit, geahččat filmma, sárgut, bargat bargogirjjiin ja govvidit jurddakártta
- lohkedh tjaeledh, filmem vuartasjdih, guvviedidh, barkoegærjetjigujmie barkedh jïh åssjaldahkekaarhtese guvvieh darjodh
govaid ja sániid
- guvvieh jïh baakoeh
guldalit, digaštallat, hupmat iežainis dahje earáiguin ja jitnosit lohkat
- goltelidh, digkiedidh, jïjtsinie jallh jeatjabigujmie soptsestidh jïh reegkes gïeline lohkedh
Taktiila oahppit liikojit
Taktile learohkh lyjhkoeh
Kinestetihka (motorihkalaš) oahppit liikojit
Kinestetiske learohkh lyjhkoe
guoskkahit diŋggaid, giehtabarggu, dihtoriin bargat, ráhkadit seaidneplakáhtaid, speallat, čállit, čuohpadit ja liibmet
- aath doehtedidh, gïetigujmie barkedh, pc-ine barkedh, vïedtjeplakath darjodh, spealadidh, tjaeledh, bietskiedidh jïh lïjmesjidh
bargat latnjarieggáin ja árpobreahtain
- tjoevtenjereagkine jïh laejkiepreejrine barkedh
lihkadit ja olleš rupmaša atnit, speallat iešguđetlágan spealuid, teáhterneaktima ja praktihkalaš barggu
- svïhtjedh jïh abpe kråahpem nåhtadidh, ovmessie spïelh spealadidh, teaterem spealadidh jïh dæjpeles barkoe
seaidne- ja láhttespealuid
- vïedtje jïh guelpiespïele
Árvvoštallan
Faagem vïerhtiedidh
Oahppit galget árvvoštallat dan maid sii duođai máhttet ja maid sii leat oahppan.
Learohkh edtjieh vuarjasjidh maam dah raaktan maehtieh jïh haalvoeh, jïh maam lïereme.
Gávdnat vástádusa dasa, galget oahppit čállit VØL-skovi.
Juktie dam gaavnehtidh, learohkh maehtieh aktem VØL-goerem dievhtedh.
Skovi galget oahppit čállit ovdalgo álggahit oahppodoaimma.
Learohkh maehtieh goerem dievhtedh åvtelen lïerehtimmiedarjomem aelkieh.
Gelbbolašvuođamihttomearri, oahppomihttomearri ja dovdomearkkat dahje eavttut galgá almmuhit ohppiide ja galget oidnot bargoplánas ja klássalanjas, omd. seaidneplakáhtas.
Tjuara maahtoeulmide, lïerehtimmieulmide jïh væhtide åehpies darjodh learoehkidie, jïh dah tjuerieh våajnoes årrodh barkoesoejkesjisnie jïh klaassen tjiehtjielisnie, vuesiehtimmien gaavhtan aktene vïedtjeplakatesne.
Lea dehálaš ahte oahpaheaddji njálmmálaččat aiddostahttá dovdomearkkaid ja eavttuid ohppiide.
Vihkeles lohkehtæjja njaalmeldh learoehkidie buerkeste guktie dah væhtah leah.
Lea maiddái dehálaš ahte čilge mat dát duođaid leat.
Aaj vihkeles dah leah tjïelke.
Dovdomearkkaid sáhttá čilget iešguđege dásis, nugomat:
Maahta væhtide buerkiestidh ovmessie daltesinie, vuesiehtimmien gaavhtan:
Don leat álgán Don máhtát eanemus adnon beaivválaš sániid mat gullet fáddái.
Datne aalkeme Datne maahtah naaken dejstie sïejhmemes biejjieladtje baakojste aamhtesen bïjre.
Don máhtát atnit soames oahppan sániid.
Datne maahtah naan lïereme baakoeh nåhtadidh.
Don máhtát hábmet álkes cealkagiid fáttá birra ja searvat daid birra ságastallat.
Datne maahtah aelhkie raajesh aamhtesen bïjre darjodh, jïh dejtie nåhtadidh soptsestimmine.
Don máhtát gažaldagaid vástidit eaŋkilsániiguin.
Datne maahtah gyhtjelassh vaestiedidh aktegh baakojne.
Don leat bures mátkái joavdan Dus lea oalle buorre sátneriggodat fáttá birra.
Datne stodtetjem båateme Dov akte naa hijven baakoeveahka aamhtesen bïjre.
Don máhtát atnit máŋga oahppan sániid.
Datne maahtah jïjnjh lïereme baakoeh nåhtadidh.
Don máhtát hábmet cealkagiid mas lea sisdoallu ja searvat ságastallamii fáttá birra.
Datne maahtah raajesh darjodh sisvegisnie, jïh meatan årrodh aamhtesen bïjre soptsestidh.
Don máhtát vástidit gažaldagaid olles cealkagiiguin.
Datne maahtah gyhtjelassh vaestiedidh ellies raajesigujmie.
Don leat joavdan guhkas Dus lea dán fáttás buorre sátneriggodat.
Datne gåhkese båateme. Dov akte hijven baakoeveahka aamhtesen bïjre.
Don máhtát bures atnit hui ollu oahppan sániid.
Datne maahtah joekoen jïjnjh lïereme baakoeh hijvenlaakan nåhtadidh.
Don máhtát hábmet cealkagiid rikkis ja dárkilis gielain ja searvat spontána ságastallamii fáttá birra.
Datne maahtah raajesh darjodh aktine jeereldihkie jïh tjïelke gïeline, jïh meatan årrodh gosse dastegh aamhtesen bïjre soptseste.
Don vástidat gažaldagaid dievaslaččat ja olles cealkagiiguin.
Datne gyhtjelassh veelelaakan vaestedh jïh ellies raajesigujmie.
Vuođđogálggat
Faagen maadth maahtoeh
Máhttit ovdanbuktit njálmmálaččat: Njálmmálaš doaibma lea guovddážis dán ovdamearkkas.
Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Dïhte njaalmeldh darjome lea dïhte åejviedarjome daennie vuesiehtimmesne.
Máhttit ovdanbuktit čálalaččat: Oahppit galget sámegillii sátnádit deavdimis VØL - ja lotusskovi oahppandoaimmas.
Maehtedh sov tjaaleldh daajroeh buektedh: Learohkh tjaelieh gosse VØL - jïh lotusgoerh dievhtieh lïerehtimmiedarjomisnie.
Máhttit lohkat: Álgimis fáttáin bargat sáhttá sihke oahpaheaddji ja/dahje oahppit lohkat iežaset teavsttaid.
Maehtedh lohkedh: Gosse aamhtesinie aalka, dovne lohkehtæjja jïh / jallh learohkh maehtieh sjïehteles tjaalegh lohkedh.
Máhttit rehkenastit: Praktihkalaš barggus nugomat láibuma bakte, atnit ja geardduhit oahppit doahpagiid mat gullet sámi lohkan- ja rehkenastinvuohkái.
Maehtedh ryöknedh: Dæjpeles barkoen tjïrrh goh bååhkesjimmie, dah learohkh lahtesh nåhtadieh jïh repeterieh, mah leah saemien ryöknemevuekesne.
Máhttit atnit digitála reaidduid: oahppit atnet dihtormášiinna bargobihtá čálalaš oassái.
Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Dah learohkh PC. ’ em nåhtadieh gosse edtjieh laavenjassese tjaeledh.
Sii gávdnet govaid interneahtas, dahje sii čállet teavstta eará govvii.
Dah guvvieh gaskeviermesne gaevnieh, jallh akten jeatjah gåvvan tjaelieh.
Gáiddusoahpahus
Maajhööhpehtimmie
Dát ovdamearka heive bures gáiddusoahpahussii danin go oahppodoaibma deattuha njálmmálaš giellaanu.
Daate vuesiehtimmie hijvenlaakan maajhööhpehtæmman sjeahta ihke daate lïerehtimmiedarjome tjïerteste gïelem njaalmeldh nåhtadidh.
Dalle šaddá oahpaheaddji ovdalgihtii gávnnahit makkár bargovuogit dása buoremusat heivejit.
Dellie lohkehtæjja åvtelhbodti tjuara gaavnehtidh mah barkoevuekieh bööremes sjïehtieh.
Oahpaheaddji sáhttá ráhkadit iešguđetlágan goarttaid, spealuid ja bargobihtáid mat sáddejuvvojit ohppiide.
Lohkehtæjja maahta ovmessie kåarhth, spïelh jïh barkoelaavenjassh darjoh mah learoehkidie seedtesuvvieh.
Oahppi ja oahpaheaddji sáhttiba humadit fáttá birra seammásgo oahppi čuohpada muitogoarttaid.
Learohke jïh lohkehtæjja maehtieh aamhtesen bïjre soptestidh mearan learohke vuesiehtimmien gaavhtan mojhtese-kåarhtide bietskede.
Gielladomeanat
Gïelesuerkie
Jus lea heivvolaš čađahit praktihkalaš barggu dáinna fáttain bargamis, nugomat láibut dahje málestit, de sáhttá doaibma dahje gievkkan leat gielladomeanan.
Jis maereles maam akt dæjpeles darjodh dejnie aamhtesinie, goh bååhkesjidh jallh beapmoeh jurjiehtidh, dellie darjome jallh tjöövke maahta akte gïelesuerkie årrodh.
Breahttaspeallu dahje seaidneplakáhtta fáttá birra sáhttá maiddái leat gielladomeanan.
Akte dabloe jallh vïedtjeplakate aamhtesen bïjre, maahta aaj akte gïelesuerkie årrodh.
Dalle gulahallan breahttaspealu dahje seaidneplakáhtain bargama oktavuođas čađahuvvo sámegillii.
Dellie sæjhta ajve saemiestidh dabloen jallh plakaten bïjre.
2005 Sara: Joatkke ain.
Learoevierhtieh
Iđut 2008 Nan Persen: Láibbážat.
Raeriestimmieh tjaalegi bïjre
Neahttaresurssat
Nedtevierhtieh
Udir.no - Fuolkenamahusat
Udir.no - Laahkoeh
Fuolkenamahusat
Laahkoeh
Ceahkki: 2. jahkeceahkki Fádda: Sogat / Fuolkit Áigi: golbma gitta viđa diibmui
Daltese: 2. jaepiedaltese
Álggahus
Aalkoe
Dát oahpahusláhču lea ovdamearkka movt bargat gelbbolašvuođamihttomeriin 1. ja 2. jahkeceahkis.
Daate øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie maahtoeulmine 1. jïh 2. jaepiedaltesinie barka.
Dás galgá sohkanamahusaiguin bargat.
Daate lea barkoe laahkoej bïjre.
Gelbbolašvuođamihttomearit sáhttet konkretiserejuvvot oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin joksat gelbbolašvuođamihttomeriid.
Maahta maahtoeulmide tjyølkehke darjodh lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
Oahpahusláhču čájeha heivvolaš bargovugiid, movt vuođđogálggaid integrere bargui ja movt oahpaheaddji sáhttá heivehit oahpahusa ohppiide ja árvvoštallat sin dađistaga.
Øøhpehtimmiesoejkesje sjyøhtehke barkoevuekieh vuesehte, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem learoehkidie sjïehtede, jïh dejtie vuarjesje iktemearan.
Das lea maid ovdamearka movt oahppit árvvoštallet iežaset ja guhtet guoimmiset barggu.
Daesnie aaj vuesiehtimmieh guktie learohkh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjieh.
Máhttoloktema ML06 gelbbolašvuođamihttomearit
Maahtoeulmie 2. jaepiedaltesen mænngan
Gelbbolašvuođamihttomearit 2. jahkeceahki maŋŋel Árbevirolaš máhttu Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmie lea learohke edtja maehtedh
gohčodit iežas lagas fulkkiid fuolkenamahusaiguin ja diehtit maid sátni gáibmi mearkkaša
laahkoeh dan lihke maadtoeladtjese nåhtadidh jïh soptsestidh mij neebne lea
Eará heivvolaš gelbbolašvuođamihttomearit 4.
Jeatjah sjyøhtehke maahtoeulmieh 4. jaepiedaltesen mænngan
Jahkeceahki maŋŋel Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
geavahit iešguđetlágan dajaldagaid dilálašvuođaid mielde
ovmessie njaalmeldh dïejvesh nåhtadidh, ovmessie tsiehkide sjïehtedamme
Oahppanulbmilat
Lïerehtimmieulmie
Gelbbolašvuođamihttomearit leat konkretiserejuvvon oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus olahit gelbbolašvuođamihttomeriid.
Maahtoeulmiem tjyølkehke dorjeme lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmiem jaksedh.
Oahppi galgá máhttit
Learohke edtja maehtedh
- geavahit doahpagiid bearaš, eadni, áhčči, viellja, oabbá, áhkku, áddjá, vilbealit / oambealit, muoŧŧá / goaski / siessá ja eanu / čeahci / eahki - čilget gáimmi doahpaga mearkkašumi
dïejvesidie fuelhkie, tjidtjie, aehtjie, vïelle, åabpa, aahka, aajja, aajkohke, seasa jïh jyøne nåhtadidh
Vuođđogálggat
Vihkielommes maehtelesvoeth
Máhttit lohkat mearkkaša dás máhttit fuolkenamahusaid lohkat.
Maehtedh lohkedh lea daesnie maehtedh laahkojde lohkedh.
Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit mearkkaša dán oktavuođas ipmirdit ja máhttit dadjat fuolkenamahusaid.
Maehtedh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh lea daesnie laahkojde guarkedh jïh jiehtedh.
Máhttit čálalaččat ovdanbuktit mearkkaša dás ahte máhttá čállit muhtin fuolkenamahusaid.
Maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh lea daesnie naan laahkoeh tjaeledh.
Máhttit geavahit digitálalaš reaidduid mearkkaša dás čállit fuolkenamahusaid dihtorii ja geavahit digitála reaidduid dán bargui.
Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh lea daesnie laahkoeh daatovrisnie tjaeledh jïh digitale dïrregh nåhtadidh gosse daejnie barka.
Ráhkkaneapmi
Soejkesjimmieh
Oahpaheaddji álgá iskát makkár fuolkenamahusaid oahppit máhttet, ja dihtet go buohkat ja máhttet go geavahit rievttes fuolkenamahusaid.
Lohkehtæjja aalka goerehtidh mah laahkoeh learohkh maehtieh, jïh mejtie gaajhkesh daejrieh jïh maehtieh dejtie reaktoe laahkojde nåhtadidh.
Lea dehálaš ahte oahpaheaddji ovdalgihtii jurddaša makkár fuolkenamahusaid sáhttá geavahit ohppiid ektui.
Vihkeles lohkehtæjja åvtelhbodti ussjede mah laahkoeh dah learohkh maehtieh nåhtadidh.
Muhtumin berre dát fáddá geavahuvvot oppalaš dásis danne go ferte vuhtiiváldit ovttaskas ohppiid.
Muvhten aejkien tjuara aamhtesem siejhmelaakan gïetedidh, juktie aktegslearohkh krøøhkestidh.
Muital guovddáš doahpagiid nugo eadni, áhčči, viellja, oabbá, áhkku, áddjá, muoŧŧá / goaski / siessá ja eanu / čeahci / eahki ja huma dáid birra ohppiiguin.
Øøhpehth dah voernges dïejvesh goh tjidtjie, aehtjie, vïelle, åabpa, aahka, aajja, jyøne, jiekie, tsietsie, seasa, gåeskie, maake, muahra, jijmie jïh aajkohke, jïh soptsesth dej bïjre learohkigujmie.
Oahpahuslážut
Lïerehtimmiedarjomh
1.
1.
Muitalit iežaset birra Divtte ohppiid njálmmálaččat muitalit iežaset birra, bearraša birra ja eará lagas fulkkiid.
Baajh learoehkidie njaalmeldh jïjtse bïjre soptsestidh, sov fuelhkie jïh lihke maadtoeladtjh.
Lea dehálaš oažžut buot ohppiid mielde ságastallamii.
Vihkeles gaajhkide learoehkidie meatan åadtjodh soptsestimmesne.
De sáhttet sii oahppat čállit fuolkenamahusaid.
Dan mænngan maehtieh lïeredh laahkojde tjaeledh.
Nannen dihte sátnegovaid de sáhttet oahppit sárgut govaid dahje liibmet govaid mat govvidit sániid.
Juktie baakoeguvvide nænnoestidh dah learohkh maehtieh guvviedidh jallh fotoh lïjmesjidh mah baakojde sjïehtesjieh.
2.
2.
Ráhkadit álkkes fuolke- / sohkamuora (vižžon Sámegiela 2) Dá lea muorra mas lea njeallječiegat rámma.
Aktem aelhkie boelvemoerem darjodh
Das lea sadji sárgumii dahje oahppi govvii ja oahppi nammii bajimussii.
Daesnie guvvie aktede moereste aktine mierine, gusnie sijjie akten gåvvan learoehkistie jïh learohken nomme bijjemes.
Vuolit dásis lea sadji sárgumiidda dahje váhnemiid / ovddasteddjiid govvii ja nammii.
Njieptjine vuelebe lea sijjie guvvide jïh nommide eejhtegijstie / dejstie mah eejhtegi åvteste.
Vuolemus ráiddus lea sadji ges sárgumiidda dahje govaide ja ádjáid / áhkuid namaide.
Dennie vuelemassjen njieptjesne lea sijjie guvvide jïh nommide aahkeste gon aajjeste.
Molssaeaktun lea čuohpadit govaid aviissain ja bláđiin ja ráhkadit máhkašbearraša / fantasiija bearraša.
Akte alternatijve lea guvvieh plaerijste jïh våhkoeplaerijste bietskiedidh, jïh aktem ussjedamme fuelhkiem / heamtuvrefuelhkiem darjodh.
Gáldu: Samegiella 2-bagadallan
Gaaltije: Saemien 2-bïhkedimmie
Heivehuvvon oahpahus
Sjïehtedamme lohkehtimmie
Buot oahppit barget álgoálggus seammá bargobihtáin, heiveheapmi boahtá das maid oahppit ja oahpaheaddjit válljejit.
Gaajhkh learohkh aalkovistie seamma laavenjassine berkieh, bene joekehtse lea dejnie veeljeminie learohke jïh lohkehtæjjah darjoeh.
Soapmásat barget ovdamearkka dihte dušše mottiin doahpagiin lagamus bearraša birra, earát ges barget eanet doahpagiiguin ja fuolkesániiguin oppalaččat.
Muvhth berkieh, vuesiehtimmien gaavhtan naan gille dïejvesigujmie dennie ellen lihkemes fuelhkesne, mearan mubpieh jïjnjh dïejvesigujmie jïh laahkojgujmie berkieh siejhmelaakan.
Oahpahuslážut fertejit heivehuvvot ohppiid gálggaide.
Tjuara lïerehtimmiedarjomem sjïehtedidh learohki maehtelesvoetide.
Ovdamearkka dihte máhttet muhtin oahppit geavahit doahpagiid dušše njálmmálaččat, earát ges máhttet sihke njálmmálaččat ja čálalaččat geavahit daid.
Vuesiehtimmien gaavhtan naan learohkh ajve laahkojde njaalmeldh nåhtadieh, mearan jeatjebh maehtieh dejtie dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh nåhtadidh.
Loga eambbo heivvehuvvon oahpahusa birra dás.
Lohkh vielie sjïehtedamme lohkehtimmien bïjre daesnie
Árvvoštallan
Vuarjasjimmie
Dađistaga- árvvoštallan Oahppit sáhttet oažžut njálmmálaš ja/dahje čálalaš dađistaga-árvvoštallama.
Learohkh maehtieh njaalmeldh jïh / jallh tjaaleldh vuarjasjimmiem iktemearan åadtjodh.
Váldde vuođu oahppanulbmiliin.
Vaeltieh våaromem lïerehtimmieulmine.
Lea dehálaš addit ohppiide dieđu mii muitala maid sii máhttet, ja mainna fertejit eambbo bargat ja movt sii dán sáhttet dahkat buoremus lági mielde.
Vihkeles bïevnesh bååstede vedtedh learoehkidie maam dah haalvoeh, mejnie dah tjuerieh vielie barkedh jïh guktie dah bøøremeslaakan maehtieh dam darjodh.
Oahppit árvvoštallet iežaset ja guhtet guoimmiset Lassin oahpaheaddji dađistaga-árvvoštallamii sáhttet oahppit árvvoštallat iežaset ja guhtet guoimmiset.
Learohkh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjieh Lissine dam vuarjasjimmiem iktemearan lohkehtæjjeste, learohkh maehtieh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjidh.
Dá lea ovdamearka maid oahppit sáhttet geavahit go árvvoštallet iežaset, ja go galget ruovttoluottadieđu addit guhtet guoimmiset.
Daesnie akte vuesiehtimmie maam learohkh maehtieh nåhtadidh gosse jïjtjemse vuarjasjieh, jïh gosse edtjieh sinsætnan bïevnesh bååstede vedtedh.
Namma: Dahton: Ceahkki:
Nomme: Biejjie: Daltese:
Oahppanulbmil
Lïerehtimmieulmie
Dán mun in máhte nohka bures
Im daam nuekies hijven maehtieh
Dán mun máhtán
Daam maahtam
Dán mun máhtán hui bures
Daam hijven maahtam
Dadjat bearašláhtuid namaid
nommem jiehtedh fuelhkien lïhtsegidie
Čilget maid gáibmi-sátni mearkkaša
ulmiem buerkiestidh dïejvesistie neebne
Deavdde fuolkenamahusaid mat heivejit ovdal oahppit geavahit dán skovi.
Dievhtieh sjyøhtehke laahkoeh aarebi learohkh goerem nåhtadieh.
Čállit sániid mu bearraša birra
Baakoeh mov fuelhkien bïjre tjaeledh
Dán in máhte mun
Im daam buektehth
Dán mun máhtán oalle bures
Daam naa hijven buektehtem
Dán máhtán hui bures
Daam hijven maahtam
Eadni
Åabpa
Áhčči
Vïelle
Áhkku
Aahka
Nordsamisk: HERMANSEN, JAN OLE.:
Saemiedigkien plaakath: Laahkoe BULL, ELLA HOLM 1980: Åarjelsaemien 2.
Fuolkelávlla “ Bearašspeallu. ”
Spïele gærjese Åarjelsaemien 2.
Spill fra Ája språksenter, Kåfjord kommune.
BULL, ELLA HOLM 1998: Laavlomh maanide.
http://www.kafjord.kommune.no/beara-speallu.329557-21590.html
Indre Billefjord: Iđut. Vuesiehtimmien gaavhtan laavlome: Manne aahkan aahkove
Udir.no - Davvisámegiella Dássi 5-7
Udir.no - Daltese 5-7
Dássi 1
Daltese 1
Dássi 2
Daltese 2
Dássi 3
Daltese 3
Dássi 4
Daltese 4
Dássi 5
Daltese 5
Dássi 6
Daltese 6
Dássi 7
Daltese 7
Dássi 8
Daltese 8
Dássi 9
Daltese 9
Dássi 10
Daltese 10
Gelbbolašvuođamihttomeriid oahppoplánas gávnnat dáppe http://www.udir.no/grep
Maahtoeulmieh learoesoejkesjistie daesnie, http://www.udir.no/grep
Oahpahusdaguide ovdamearkkat
Vuesiehtimmieh lohkehtimmiesoejkesjidie
Oahpahusdagus: Dássi 5
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 5
Oahpahusdagus: Dássi 6
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 6
Oahpahusdagus: Dássi 7
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 7
Udir.no - Movt ráhkadit skovi mainna galgá hárjehallat sániid sojahit
Udir.no - Ryøknemeaarke – goere juktie baakoesojjehtimmiem haarjanidh
Movt ráhkadit skovi mainna galgá hárjehallat sániid sojahit
Ryøknemeaarke – goere juktie baakoesojjehtimmiem haarjanidh
Jus oahpaheaddji ráhkada guoros dokumeantta mállen, de sáhttá dan geavahit maŋŋel ráhkadit sullasaš hárjehusaid.
Jis lohkehtæjja aktem gåaroes tjaatsegem vøørhkie goh maalle, satne maahta dam nåhtadidh juktie seammaleejns haarjanimmieh mænngan darjodh.
Go galgá guoros málle ráhkadit masa deavdá maŋŋel, de sáhttá geavahit vurkenvejolašvuođa Lagre som -> fiilamálle: Regneark-mal.
Juktie akte gåaroes maallem darjodh maam edtja mænngan dievhtedh, dle vøørhkemenuepie Lagre som -> filtype: Regneark-mal åtnasåvva.
1. Raba rehkenastinprográmmas ođđa guoros bargogirjji.
Dievhtieh daerpies bïevnesh celline.
2. Deavdde dárbbašlaš dieđuid lanjaide.
b. Raajroe 2 edtja gåaroes årrodh.
c. Latnja A3: Dá lea dat latnja masa oahppit čállet namaset.
c. CelleA3: Daate akte sijjie gusnie learohke sov nommem tjaala.
Oahppit čállet latnjii B3.
Learohkh sijjen nommh tjaelieh celline B3.
Dán ruvttu oažžu áinnas ivdnet.
Maahta maaje daam daabloem klaeriedidh.
d. Latnja D3: Dása čállá dáhtona jus háliida.
d. CelleD3: Daesnie biejjiem tjaala jis vaajteles.
Geavat áinnas doaimma (fuŋkšuvnna) ‘ Sett inn dato ’.
Nåhtedh maaje funksjovnem ’ Sett inn dato ’.
Dan gávdná leavggas ‘ Sett inn ’.
Dïhte lea faanen nuelesne ” Sett inn. ”.
e. Gurgalus 4 lea guoros.
e. Raajroe 4 gåaroes.
Jus oahpaheaddji lea hárjánan geavaheaddji, de sáhttá dán maid sihkkut.
Jis lohkehtæjja tjiehpies utnije, maahta aaj dam laahpehtidh.
De sáhttá 5. gurgalusa allodaga heivehit.
Dïhte maahta raajroejalloem 5. raajrosne sjïehtesjidh.
f. Latnja A5: Čále dasa “ Guđe vearbba galggat sojahit ? ”
f. CelleA5: Bïejh raajesem ” Maam vaerbide edtjh sojjehtidh ? ”
Čále vearbba infinitiivahámi latnjii D3.
Tjaelieh infinitijvehaamoem vaerbeste maam edtja sojjehtidh cellesne D3.
Sáhttá ivdnet ruvttu masa vearba čállojuvvo.
Maahta maaje daabloem vaerbine klaeriedidh.
g. Ráiddu C galgá maŋŋel čiehkat.
g. Edtja kolonnem C mænngan tjiekedh.
Dan dihte ii ábut čállit dasa maidege maid ohappit galget oaidnit. Maŋŋel čilgejuvvo movt ráiddu čiehká.
Dannasinie ij tjoerh aamhth, mejtie edtja mænngan learoehkidie vuesiehtidh, daennie daablosne tjaeledh.
Dál boahtá dat mii eanemus gullá hárjehusbarggu ráhkadeapmái. 1.
Daelie dïhte båata mij raaktan lea sjyøhtehke daan haarjanæmman.
Merke lanjaid A6 og E16 gaskkas.
Mïerhkesjh cellide A6 jïh E16 gaskem.
Vállje ” Kantlinjer ”, ja bija buot lanjaid birra ravdasázuid.
Veeljh ” Kantlinjer ”, jïh bïejh raedtiesievh gaajhki celli bïjre.
Dalle lea álkit ohppiide ja oahpaheaddjái oaidnit gosa mii ge gullá. 2.
Dellie aelhkebe learoehkidie jïh lohkehtæjjese vuejnedh mij lea mij.
Heivet ráiddu govdodaga nu ahte heivejit teavsttaid guhkkodagaide.
Sjïehtedh kolonnegamtoeh guktie dah tjaalegegåhkojde sjïehtieh.
Dán sáhttá bargat sihke ovdal ja maŋŋel go lea deavdán eará ruvttuid.
Dam maahta darjodh dovne aarebi barkojne nïerhkie jallh mænngan.
3. Ráidu 6 adno bajilčállagiidda mat galget ohppiid tabealla bajimusas:
Raajroe 6 åtnasåvva dejtie bijjietjaalegidie goeresne, maam learohkh edtjieh dievhtedh: a. Celle A6 gåaroes b. CelleB6: Tjaelieh ” Presens ” jallh ” Preteriume ” jallh aktem jeatjah baakoem mij vaerben tijjem buerkeste.
b.. Latnja B6: Čále “ Preseansa ” dahje “ Preterihtta ” dahje eará sániid mat čilgejit vearbaáiggi.
c. CelleC6: Tjaelieh ” Faasite ” jallh aktem jeatjah sjïehteles baakoem.
c. Latnja C6: Čále “ Fasihtta ” dahje eará vuogas sáni. Dán ráiddu eai oainne oahppit, bajilčála lea eanas ráhkadeaddji váste.
Eah edtjh learohkh daam raajroem vuejnedh, bijjietjaalege lea uvtemes disse mij tjaala.
d. Latnja D6: Čále “ Boađus ”.
d. CelleD6: Tjaelieh ” Illedahke ”.
e. Latnja E6: Čále ” Čuoggát ”.
e. CelleE6: Tjaelieh ” Poengh ”
4. Deavdde persovnnalaš pronomeniid vulosguvlui A-ráidui.
Dievhtedh dejtie persovneles pronovmenidie ahkedh våålese kolonnesne A.
5. Ráidu B:ii dat galget oahppit čállit.
Kolonne B lea dïhte kolonne gusnie learohkh edtjieh tjaeledh.
Dát galgá leat guoros. 6.
Dïhte edtja gåaroes årrodh.
Ráidu C lea fasihtta.
Kolonne C lea faasite.
Oahpaheaddji čállá dasa rievttes vearbasojahusaid.
Lohkehtæjja dejtie reaktoe vaerbesojjehtimmide tjaala.
Dát adno vuođđun go addá oahppái dieđu lea go čállán riekta vai ii.
Daate goh våarome åtnasåvva dejtie bïevnesidie bååstede learoehkidie.
Lea hirbmat dehálaš ahte fasihtta lea riekta.
Eevre vihkeles faasite reaktoe.
7. Ráidu D lea hápmoráidu.
Kolonne D lea formelkolonne.
Dasa čállo dát hápmu latnjii D7: = HVIS (Buorre ! "
Daesnie daam formelem tjaala cellesne D7: = HVIS(B7=C7;"Hijven ! ”
; " Geahččal oktii vel. ")
; ” Pryøvh ikth vielie. ")
8. Álkidan dihte barggu, de sáhttá oahpaheaddji máŋget D7-lanja ja liibmet čuovvovaš gurgalusaide D-ráiddus.
Juktie dam verkebe darjodh dle lohkehtæjja maahta kopijeredh cellem D7 jïh dejnie minngebe raajrojne lïjmesjidh kolonnesne D.
9. Ráidu E: Dás oažžu oahppi ovtta čuoggá rievttes vástádusas, 0 čuoggá vearu vástádusa ovddas.
Kolonne E: Daesnie learohke aktem poengem åådtje fïere guhten reaktoe vaestiedassen åvteste, 0 poenge jis båajhtoeh vaestiedasse.
Dát lea válljejuvvon vai lea álki ráhkadit hámu.
Daam veeljeme juktie formelem aelhkie darjodh.
Hápmu: = HVIS (B7=C7;1;0) 10.
Bïejh tjåanghkan kolonnide E ’ sne, formele: = SUMMER (E6:E22)
Bija oktii E-ráiddu čuoggáid, hápmu: = SUMMER (E7:E15) 11.
Tjiekh kolonnem C gosse kolonnem mïerhkesjh.
Čiega ráiddu C. Merke ráiddu, deaddil dasto C ráiddu bajimusas.
Diedtieh C kolonnem bijjielisnie.
Ráiddus galgá de rievdat ivdni.
Dellie kolonne edtja klaeriem målsodh.
Doala njuola kolonna siste.
Steerh maarkørem kolonnen sisnie.
Olgeš-deaddil ja vállje ‘ Skjul ’. 12.
Diedtieh åelkiesbielesne jïh veeljh ” Skjul ”.
Don sáhtát maid lásset lanjaid vai eai rievdda.
Maahtah aaj ceellh leesedh.
Fáddá:
Aamhtese:
Namma: Dahton:
Nomme: Biejjie:
Kártengeahččaleapmi rehkenastimis
Goerehtallemepryöve ryöknedimmesne
3. ceahkki
daltesasse
Oahpaheaddjibagadus 2015
Bïhkedimmie lohkehtæjjide 2015
Davvisámegillii
Åarjelsaemien
Sisdoallu
Sisvege
1 GEAHČČALEAMI BIRRA 3 Sierra beroštumi rádji 4 Maid mihtida 3. jahkeceahki kártengeahččaleapmi rehkenastimis ?
1. PRYÖVEN BÏJRE... 3 Tjoeperdimmieraaste... 4 Maam goerehtallemepryöve ryöknedimmesne 3. daltesasse möölehte ?...
4 Mo geavahit bohtosiid vuođđun viidásit oahpaheamis ?
4 Guktie illedahkide nuhtjedh goh våarome dan vijriesåbpoe lïerehtæmman ?... 6 2.
6 2 OVDAL GEAHČČALEAMI 7 Diehtu váhnemiidda / ovddasteddjiide 8 Diehtu ohppiide 8 3 GEAHČČALEAMI ČAĐAHEAPMI 8 4 GEAHČČALEAMI MAŊŊIL 10 Čuovvoleapmi ohppiin geat leat sierra beroštumi ráji vuolábealde 10 Doahpagiid ja máhtolašvuođaid ovdánahttin 12 Lohkan 14 Lohkodoahpagat 15 Lohkoráidu ja lohkolinnjá 18 Rehkenastin 20 Ohppiidportreahtat – Adam, Lena ja Biijá 22 Adam – jur vuolábealde sierra beroštumi ráji 23 Lena - Ollu vuollelis sierra beroštumi ráji 24 Bijjá - ollu bajábealde sierra beroštumi ráji 25 Bohtosiid čuovvoleapmi oahpaheaddjijoavkkus 26 Skuvlajođiheaddji ovddasvástádus 27 Eanet dieđut ja resurssat 27 Evttohuvvon lassi lohkamuššii 28
MEARAN TJÏRREHTEMINIE... 9 4. PRYÖVEN MÆNNGAN... 10 Dåarjelimmie learoehkijstie tjoeperdimmieraasten nuelesne... 10 Evtiedimmie goerkesistie jïh tjiehpiesvoetijste... 12 Ryökneme... 14 Taaledïejvesh... 17 Taaleraajroe jïh taalesïeve... 19 Ryöknedimmie... 22 Learohkeportrehth - Aanta, Ealla jïh Jonna... 25 Aanta ånnetji tjoeperdimmieraasten nuelesne... 25 Ealla – guhkene tjoeperdimmieraasten nuelesne... 27 Jonna - guhkene tjoeperdimmieraasten bijjelen... 28 Vïjriesåbpoe barkoe illedahkijste lohkehtæjjadåehkesne... 29 5. Skuvleåvtehken dïedte... 29 6. Bïevneseraerieh jïh sjyöhtehke vierhtieh... 30 Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre... 31
Ođas jagi 2014 rájes
Orre jaepeste 2014
Jagi 2014 rájes čađahuvvojit ođđa reviderejuvvon kártengeahččaleamit lohkamis ja rehkenastimis 1.-3. jahkeceahkkái.
Jaepeste 2014 orre, orrestahteme giehtjedimmieh tjïrrehtuvvieh, lohkemem jïh ryöknedimmiem 1. – 3. daltesisnie goerehtalledh.
Geahččalemiin lea ođđa hápmi ja muhtun bargobihttáhámit ja sisdoalut geahččalemiin leat rievdaduvvon ovddit geahččalemiid ektui.
Dah pryövh aktem orre guelmiem åådtjeme, jïh såemies laavenjassehammoeh jïh sisvege pryövine leah jarkelamme, viertiestamme dej aarebi pryövigujmie.
Ulbmil ođđa geahččalemiiguin lea earuhit buorebut ohppiid vuolábealde ja bajábealde sierra beroštumi ráji.
Ulmie dej orre pryövigujmie lea buerebelaakan learohki gaskem joekehtidh mah tjoeperdimmieraasten bijjelen jïh nuelesne.
Geahččaleamit galget maiddái addit eanet dieđuid ohppiid birra geat rahčet.
Doh pryövh edtjieh aaj jienebh bïevnesh vedtedh dej viesjies learohki bïjre.
Dain leat danne ollu álkes bargobihtát eaige mihtit ulbmilolahusa oahppoplánaid ektui ohppiide geat eai raža.
Dan åvteste dah sijhtieh jïjnjh aelhkie laavenjassh utnedh, jïh eah sïjhth ulmiejaksemem möölehtidh, viertiestamme learoesoejkesjinie dejtie veaksehke learoehkidie. Goerehtallemepryövh
Kártengeahččalemiin lea eallináigi 5 jagi ovdalgo reviderejuvvojit, ja seamma geahččaleapmi čađahuvvo dan dihte vihtta jagi maŋŋálagaid.
Sæjroe medtie vïjhte jaepieh jielieh åvtelen dah staeriesuvvieh, jïh dïhte seamma pryöve dan åvteste tjïrrehtamme sjædta vïjhte jaepiej iktemearan.
GEAHČČALEAMI BIRRA
1. PRYÖVEN BÏJRE
Dát bagadus lea čállon dutnje geas leat oahppit geat galget čađahit 3. jahkeceahki kártengeahččaleami rehkenastimis.
Daate bïhkedimmie lea tjaaleme dutnjien gïen learohkh mah edtjieh goerehtallemepryövem ryöknedimmesne tjïrrehtidh 2. daltesisnie.
Ulbmil geahččalemiin lea fuomášit ohppiid geat dárbbašit liige čuovvoleami vai ožžot buoret vuođu viidásit bargui rehkenastima vuođđo máhtolašvuođain.
Pryöven aajkoe lea learohkh damtijidh mah lissie dåarjelimmiem daarpesjieh juktie aktem buerebe våaromem åadtjodh dan guhkiebasse barkose dej uvtemesth tjiehpiesvoetigujmie ryöknedimmesne.
Bagadusas leat rávvagat ja dieđut dasa maid galggašii bargat ovdal geahččaleami, geahččaleami čađaheamis ja maŋŋil geahččaleami.
Bïhkedimmesne raerieh jïh bïevnesh dan bïjre maam byöroe darjodh åvtelen, mearan jïh mænngan pryövide tjïrrehtamme.
Bagadusa maŋemus oassi, mas leat rávvagat maid galgá bargat maŋŋil geahččaleami čađaheami, čilge mo bohtosiid sáhttá geavahit daid ohppiid čuovvoleapmái geat leat sierra beroštumi ráji vuolábealde.
Minngemes bielie bïhkedimmeste lea guktie maahta illedahkide nuhtjedh juktie dejtie learoehkidie vijriesåbpoe dåarjelidh mah akten tjoeperdimmieraasten nuelesne skååredieh. Datne maahtah vielie pryöven bïjre lohkedh
Geahččaleami birra sáhtát maiddái lohkat dieđuid Oahpahusdirektoráhta neahttasiidduin (www.udir.no)
Ööhpehtimmiedirektovraaten nedtesæjrojne (www.udir.no).
Mii lea ulbmil geahččalemiin ?
GOEREHTALLEMEPRYÖVI BÏJRE Mij lea pryöven aajkoe ?
Kártengeahččaleamit galget almmustahttit leat go oahppit geat eai leat oahppan dárbbašlaš máhtolašvuođaid álgooahpahusas.
Goerehtallemepryövh edtjieh vueptiestidh mejtie leah learohkh mah eah leah daerpies tjiehpiesvoeth aalkoelierehtimmesne vejtiestamme.
Geahččaleami bohtosat galget veahkehit oahpaheddjiid ja skuvlajođiheddjiid identifiseret ohppiid geat leat vuolábealde ” sierra beroštumi ráji ” ja geat dárbbašit liige čuovvoleami.
Illedahkh pryöveste edtjieh lohkehtæjjide jïh skuvleåvtehkem viehkiehtidh learohkh damtijidh mah leah akten tjoeperdimmieraasten nuelesne jïh mah lissie dåarjelimmiem daarpesjieh.
Geahččalemiid dieđuid ferte geahččat searválagaid eará dieđuiguin mat skuvllas leat ohppiid birra.
Tjuara bïevnesh pryövijste ektesne vuejnedh jeatjah
Jus muhtun oahppi geahččaleami bohtosat čájehit váilevaš doabaipmárdusa ja / dahje rehkenastinmáhtolašvuođa, de sáhttá leat dárbu eanet kártemii ovdalgo oahppi oažžu liige čuovvoleami.
bïevnesigujmie learohken bïjre mejtie skuvle åtna. Dastegh pryöveilledahkh akten learoehkasse vuesiehtieh learohken leah faatoes diejvesegoerkese jïh / jallh ryöknemetjiehpiesvoeth, maahta
Maid mihtida geahččaleapmi ?
daerpies årrodh vielie goerehtalledh åvtelen learohke lissie dåarjelimmiem åådtje.
Kártengeahččaleapmi galgá iskat man muddui oahppi doabaipmárdus ja vuođđomáhtolašvuođat leat dan ektui mii oahppoplánain lea mihttun vuođđo máhtolašvuohtan guhtege fágas.
Maam goerehtallemepryövh möölehtieh ? Goerehtallemepryövh edtjieh goerehtidh mennie mieresne learohki diejvesegoerkese jïh maadthtjiehpiesvoeth leah learoesoejkesjen ulmiej mietie dejtie uvtemesth tjiehpiesvoetide dennie sjyöhtehke faagesne.
Geahččaleamis leat ollu álkes bargobihtát ja addá danne unnán dieđu ohppiid birra geat máhttet buot dahje measta buot bargobihtáid.
vadta dej learohki bïjre mah gaajhkide jallh mahte gaajhkide laavenjasside buektiehtieh.
Áidna maid sáhttit dadjat ohppiid birra geat leat máhttán ollu dahje visot bargobihtáid lea ahte sis lea doarvái máhtolašvuohta vuođđun viidásit oahpahussii, muhto diehtit unnán man ollu sii rievttimielde máhttet.
Dïhte aajnehke maam mijjieh maehtebe dej learohki bïjre jiehtedh mah jïjnjem jallh gaajhkem buektiehtieh, lea dah nuekies tjiehpiesvoeth utnieh goh våarome dan guhkiebasse lierehtæmman,
Dainna lágiin lea kártengeahččalemiin erohus nationála geahččalemiin main leat maiddái váttis bargobihtát ja mat addet dieđuid ohppiin buot máhtolašvuođa dásiin.
men mijjieh vaenie daejrebe man jïjnjem dah raaktan maehtieh. Naemhtie goerehtallemepryövh nasjovnaale pryövijste joekehtieh gusnie aaj gierve laavenjassh, jïh bïevnesh learohki bïjre vedtieh
Fertejit go buot oahppit čađahit geahččaleami ?
gaajhkine daltesinie.
2. jahkeceahkis galget buohkat váldit geahččaleami.
Gaajhkh learohkh 3. daltesisnie edtjieh pryövem tjïrrehtidh.
Oahppit geat leat buohccit geahččaleami čađahanbeaivvi, dahje leat eret eará sivaid dihte, galget beassat váldit geahččaleami maŋŋil.
Learohkh mah leah skiemtjine pryövebiejjien, jallh jeatjah gaatoem utnieh, edtjieh nuepiem åadtjodh pryövem vaeltedh akten jeatjah biejjien.
Eanet dieđut das geat eai dárbbaš váldit geahččaleami leat čađaheami njuolggadusain Re t ning s linjer for gjennomføring.
Bïevnesh luejhtiehtimmien bïjre lea lihkebe buerkiestamme njoelkedassine Retningslinjer for gjennomføring.
Sáhttá go geahččaleami heivehit ohppiide ?
Learohkh maehtieh sjïehteladtemem åadtjodh ?
Skuvllas lea ovddasvástádus ahte oahppit geat dárbbašit heivehusaid maiddái sáhttet čađahit kártengeahččaleami.
Skuvle dïedtem åtna ihke learohkh mah sjiere sjïehteladtemem daarpesjieh aaj maehtieh goerehtallemepryövem tjïrrehtidh.
Heiveheapmi sáhttá leat earret eará ahte čađahit geahččaleami smávit joavkkuin, dahje čađahit geahččaleami okto, dahje ahte leat bottut.
Sjïehteladteme maahta vuesiehtimmiem gaavhtan årrodh pryövem darjodh aktene onne dåehkesne, dam oktegh darjodh, jallh jienebi eejehtimmiejgujmie.
Skuvla ii sáhte ráhkadit sierra ortnegiid mat sáhttet váikkuhit ohppiid bohtosiidda nugo veahkkeneavvuid geavaheamit dahje eanet áigi juohke siiddu čađaheapmái.
Skuvle ij maehtieh jijtsh öörnegh darjodh mah maehtieh learohkeilledahkide tsevtsedh, goh
Skuvlajođiheaddji ferte árvvoštallat ovttaskas oahppi dárbbuid sierra heiveheapmái.
Skuvleåvtehke tjuara vuarjasjidh fïerhten learohken daerpiesvoeth sjïere sjïehteladtemasse.
Geas lea ovddasvástádus kártengeahččaleami čađaheapmái ?
Gie dïedtem åtna goerehtallemepryövide tjïrrehtidh ?
Skuvlajođiheaddjis lea bajimus ovddasvástádus láhčit dili nu ahte oahppit oassálastet geahččaleami čađaheamis.
Skuvleaajhtere dam bijjemes dïedtem åtna sjïehteladtedh ihke gaajhkh learohkh meatan tjïrrehtimmesne.
Sierra beroštumi rádji
Tjoeperdimmieraaste
Kártengeahččalemiin lea sierra beroštumi rádji dan váste ahte galgá identifiseret ohppiid geat dárbbašit liige čuovvoleami ovdánahttit lohkodoahpagiid ja rehkenastinmáhtolašvuođaid.
Goerehtallempryöven akte tjoeperdimmieraaste guktie mijjieh maehtebe learohkh damtijidh mah lissie dåarjelimmiem daarpesjieh jis edtjieh aktem hijven taalegoerkesem
Sierra beroštumi rádji mearriduvvo go buohtastahttet bohtosiid ohppiidjoavkkus mat sáhttet leat ovddasteaddjin vuosttaš gearddi go geahččaleami čađahit.
jïh hijven ryöknedimmietjiehpiesvoeth evtiedidh. Tjoeperdimmieraastem aerviedibie gosse illedahkide akten sjiehteles learohkedåahkan viertiestibie, voestes aejkien pryövem tjïrrehtibie.
Rádji biddjo nu ahte lea dat poeaŋŋa dahje unnit poeaŋŋa go mii lea riikkadásis 20 proseantta ohppiin geat leat ožžon heajumus bohtosiid.
Raaste bïejesåvva naemhtie guktie dah viesjiehtommes 20 prosenth learoehkijstie abpe laantesne seamma jïjnjh, jallh vaenebh poengh goh
Sierra beroštumi rádji almmuhuvvo loahpageahčen borgemánu 2014.
tjoeperdimmieraastem utnieh.
Gaskaboddosaš sierra beroštumi ráji gávdná dieđihanskovis oasis Instruksjon for gjennomføring Vurderingsveiledning mii lea almmuhuvvon neahttabáikkis PAS.
Datne aktem åvtelhbodti raastem gaavnh vïhtesjadtemegoeresne tjaaleginie Instruksjon for gjennomføring jïh Vurderingsveiledning mah leah bæjhkoehtamme PAS:sne.
Gaskaboddosaš ja loahpalaš sierra beroštumi rájis ii dáidde ollu erohus.
Seapan ij sïjhth stoerre joekehtse årrodh dej åvtelhbodti jïh minngemosth tjoeperdimmieraasti gaskem.
Sierra beroštumi ráji ii ábut atnit áibbas čavga rádjin.
Ij tjoerh tjoeperdimmieraastem vuejnedh goh akte vihties raaste.
Muhtun oahppit geat leat juste bajábealde sierra beroštumi ráji, dárbbašit maiddái liige čuovvoleami.
Såemies dejtie learoehkijstie dåehkesne mah leah eevre tjoeperdimmieraasten bijjelen sijhtieh aaj lissie
Dasa lassin sáhttá oahpaheaddji vásihit ahte oahppit ožžot poeaŋŋaid jur vuolábealde dahje sierra beroštumi ráji lahkosis, vaikko ovdalaš áicamat oahppis eai leat čájehan váilevaš máhtolašvuođaid.
dåarjelimmiem daarpesjidh. Lissine lohkehtæjja maahta dååjredh akte learohke tjoeperdimmieraasten nuelesne jallh eevre lïhke skåårede, seamma tïjjen goh aarebi vïhtesjimmieh learoehkijstie maam akt jeatjebem vuesehte.
Danne lea dehálaš geavahit veahkkin eará dieđuid oahppi birra su viidásit čuovvoleamis.
Dan åvteste vihkeles jeatjah jïh aarebi bïevnesh krööhkedh mejtie learohki bïjre åtna dennie vijriesåbpoe
Maid mihtida 3. jahkeceahki kártengeahččaleapmi rehkenastimis ?
Maam goerehtallemepryöve ryöknedimmesne 3. daltesasse möölehte ?
Kártengeahččaleapmi galgá geavahuvvot kártet rehkenastima vuođđo máhtolašvuohtan, ráddjejuvvon ohppiid lohkoipmárdussii ja rehkenastinmáhtolašvuhtii 1.
Edtja goerehtallemepryövem nuhtjedh juktie ryöknedimmiem goerehtalledh goh uvtemesth tjiehpiesvoeth, gaertjiedamme learohki taalegoerkesasse jïh ryöknedimmietjiehpiesvoetese.
Ulbmil geahččalemiin lea identifiseret ohppiid geain lea váilevaš doabaipmárdus ja geain leat váilevaš lohkan- ja rehkenastinmáhtolašvuođat.
Pryöven aajkoe lea learohkh damtijidh mej viesjies goerkese jïh viesjies ryökneme- jïh ryöknedimmietjiehpiesvoeth. Pryöve lea gårredamme
Geahččaleapmi váldá vuođu rehkenastima definišuvnnas ja progrešuvdnačilgehusas Rammeverk for grunnleggende ferdigheter 2 oahppoplána gelbbolašvuođamihtus 3.
tjïelkestimmesne jïh progresjovnebuerkiestimmesne ryöknedæmman tjaalegisnie Rammeverk for grunnleggende ferdigheter jïh maahtoeulmine jïh learoesoejkesjisnie.
Geahččaleapmi lea ráhkaduvvon dakkárin ahte galgá addit eanemus dieđuid ohppiid birra geaid čuoggát leat sierra beroštumi ráji lahkosis.
Pryöve lea evtiesovveme juktie jeenjemes bïevnesh learohki bïjre vedtedh mah leah tjoeperdimmieraasten lïhkebisnie.
Lea dehálaš diehtit ahte oahppit vuolábealde ráji sáhttet hui iešguđet ládje máhttán geahččaleami ja sis sáhttet iešguđetlágan rahčamušat.
Vihkeles daejredh learohkh mah leah tjoeperdimmieraasten nuelesne maehtieh gaajh joekehts aath buektiehtidh, jïh joekehts
Danne lea dárbbašlaš ovttaskas oahppi bohtosiid árvvoštallat searválaga eará dieđuiguin oahppi birra, ovdal go mearrida maid berre viidásit bargat.
Sæjroe aatigujmie tjabredh. Dan åvteste daerpies illedahkide vuarjasjidh fïerhten learoehkasse jeatjah bïevnesi vööste learohken bïjre, åvtelen sjæjsjalimmieh vaaltah dan guhkiebasse barkoen bïjre.
Dehálaš lea daid ohppiid váhnemiidda - geat dárbbašit čuovvoleami, ovddidit makkár bohtosat ja rávvagat sidjiide leat, nu ahte váhnemat sáhttet doarjut mánáideaset ovdánahttima matematihka vuođđo máhtolašvuođain.
Sæjhta doh ellen jeanatjommes learohkh mejtie goerehtallemepryöve damtije, dåarjelidh mierien sisnjelen sjïehtedamme lïerehtimmeste. Læjhkan naan gille learohkh mejtie byöroe vijriesåbpoe salkehtidh, juktie daerpiesvoeth vuarjasjidh sjïereööhpehtimmine.
Eanas ohppiid maid kártengeahččaleamit áiccalmahttet, sáhttá čuovvolit heivehuvvon oahpahusa rámma siskkobealde.
Vuelielisnie akte vuarjasjimmie dorjesåvva mah aspekth dejnie uvtemesth tjiehpiesvoetine ryöknedimmesne mejtie maahta pryövesne möölehtidh. Learohkh mah
Muhtun ohppiid berre guorahallat viidáseappot, iskat leago dárbu sierraoahpahussii.
tjoeperdimmieraasten nuelesne skååredieh leah aktene vuelege daltesisnie.
Vuođđo máhtolašvuođat rehkenastimis leat juhkkojuvvon njealji máhtolašvuođasuorgái:
Doh uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne leah juakeme njieljie tjiehpiesvoetesuerkine:
Dovdat ja čilget lea 1. dásis čilgejuvvon ná: “ Dovdá konkrehta diliid mat sáhttet čovdojuvvot rehkenastimiin, ja ráhkada gažaldagaid daidda ”.
• Damtijidh jïh buerkiestidh 1. njieptjesne lea buerkiestamme goh «Damtije vihties tsiehkieh mejtie maahta ryöknedimmesne loetedh, jïh gyhtjelassh dejtie dorješ.
Lunddolaš lea dan čatnat dilálašvuođaide mat siskkildit loguid ja sturrodagaid.
Iemie daam dejtie tsiehkide viedtedh mah taalh jïh stoeredahkh meatan utnieh. 2.
3. jahkeceahkkái mearkkaša dat máhttit ráhkadit rievttes rehketvuogi dilálašvuođain mat čilgejuvvojit illustrašuvnnaiguin, ovdamearka dihte rehkenastit man ollu guokte diŋgga mákset oktii.
daltesasse sæjhta jiehtedh reaktoe ryöknedimmievuekiem hammoedidh dejtie tsiehkide mah buerkiestamme sjidtieh guvvijste, goh ryöknedidh mennie åesesne göökte daeverh tjåanghkan sjidtieh.
Sáhttá maiddái leat nu álki go ipmirdit ahte čieža eappela (beallekonkrehta / sárgosat) sáhttet ovddastit (lohko) symbola 7, dahje sáhttit buohtastahttit guokte ovddasteaddji seamma lohkui (ovdamearka dihte lohkosymbola ja konkrehtaid).
(taale) symbovline 7, jallh maehtedh göökte representasjovnh seamma taalese viertiestidh (vuesiehtimmien gaavhtan taalesymbovlh jïh konkreeth).
Geavahit ja ávkkástallat lea 1. dásis čilgejuvvon ná: “ Geavaha álkes strategiijaid lohkat ja juogustit hivvodagaid ja geometralaš hámiid.
• Nuhtjedh jïh gïetedidh lea 1. njieptjesne buerkiestamme goh “ aelhkie strategijh nuhtjie gosse edtja ryöknedh, veahkah jïh geometrijen goerh klassifiseradidh.
Rehkenastá álkes rehketbihtáid iešguđetlágan vugiiguin.
Aelhkie aerviedimmieh dorje joekehtslaakan ”.
3. jahkeceahki geahččaleamis lea lunddolaš ráddjet dan máhttui geavahit strategiijaid loguidlohkamis ja juogustit hivvodagaid ja sáhttit čađahit aritmehtalaš rehkenastimiid (sihke gárvvisin biddjon ja ii gárvvisin biddjon bargobihtáid).
Pryövese 2. daltesasse lea iemie daam gaertjiedidh jïh ajve strategijh nuhtjedh ryöknemasse jïh klassifiseradæmman veahkijste, jïh maehtedh aritmetriske aerviedimmieh tjïrrehtidh (dovne bæjjese bïejeme jïh ij bæjjese bïejeme laavenjassh).
Suokkardit ja árvvoštallat leat čilgejuvvon ná: “ Mearridit leago boađus vástádus gažaldahkii mas jerrojuvvui ”.
• Ussjedalledh jïh vuarjasjidh lea buerkiestamme goh «Sjæjsjele mejtie akte illedahke
Dien lea dábálaččat ohppiide hui gáibideaddji árvvoštallat “ ii-njálmmálaš ” dilálašvuođas ja dat dahká ila stuora rievddademiin ohppiid gaskkas makkár máhttu sis lea hámuhit čálalaččat.
lea vaestiedasse gyhtjelassese mij gihtjesovviš. Aervede krïevije sjædta learoehkasse daam vuarjasjidh aktene «ij-njaalmeldhš tsiehkesne, jïh sæjhta fer gïerve årrodh learoehkasse dam tjaaleldh darjodh.
Danne dat oassi ii árvvoštallojuvvo.
Dan åvteste ij sïjhth dam aspektem vuarjasjidh.
Kommunikašuvdna lea čilgejuvvon ná: “ Geavaha iešguđetlágan veahkkeneavvuid čilget álkes rehkenastimiid ”.
• Govlesadteme lea buerkiestamme goh «ovmessie viehkiedïrregh nuhtjie juktie
Kártengeahččalemiid rámmaplánaid mielde eai galgga geahččaleamis mihtidit ohppiid máhtuid čállimis ja lohkamis.
Mierievierhkesne goerehtallemepryövide tjåådtje dah pryövh eah edtjh learohki maahtoem tjaeliemisnie jïh lohkemisnie möölehtidh.
Kommunikašuvnna eai danne árvvoštala das, muhto dat mihtiduvvo eahpenjuolgadit: Go oahppit čovdet geahččaleamis bargobihtáid, de fertejit sii geavahit matematihkalaš symbolaid riekta nu ahte earát maid ipmirdit maid sii leat bargan.
Dan åvteste ij sïjhth govlesadtemem vuarjasjidh, men sæjhta dam ovryöktesth vuarjasjidh. Gosse learohkh laavenjasside pryövesne luetieh, tjuerieh
Oahppit kommuniserejit go čállet loguid ja symbolaid.
Learohkh govlesedtieh viehkine taalh jïh symbovlh tjaeledh.
Eanas bargobihtát leat ráhkaduvvon suorgái Geavahit ja ráhkadit.
Dah jeenjemes laavenjassh leah evtiedamme suarkan Nuhtjedh jïh gïetedidh.
Aspektii Dovdat ja čilget leat maiddái ráhkaduvvon bargobihtát.
Aaj laavenjassh evtiedamme aspektese Damtijidh jïh buerkiestidh.
Dasa lassin leat ráhkaduvvon muhtun bargobihtát mat isket vuođđo doabaipmárdusa mii lea dárbbašlaš eaktun matematihka vuođđo máhtolašvuođaid ovdánahttimis.
Lissine lea evtiedamme såemies laavenjassh mah vihkielåbpoe dïejvesegoerkesem teestadieh, mij lea daerpies jis
3. jahkeceahki kártengeahččalemiid bargobihtáid sáhttá juohkit njealji temái:
Maahta laavenjasside goerehtallemepryövesne 3. daltesasse njieljie teemine juekedh:
Loguid lohkan temá mearkkaša máhttit lohkat struktuvrralaš ja eahpestruktuvrralaš hivvodagaid, lohkagoahtit viidásit muhtun logus (sihke bajásguvlui ja vulosguvlui), ja máhttit lohkat guvttiin-ja guvttiin, viđáin-ja viđáin ja nu ain viidásit.
• Ryöknemetjiehpiesvoeth leah maehtedh struktuvreradamme jïh ovstruktuvreradamme veahkah lohkedh, guhkiebasse lohkedh akten saaht man taalen raejeste (dovne bæjjese jïh våålese), jïh maehtedh ryöknedh gööktine jïh gööktine, vïjhtine jïh vïjhtine jïh naemhtie vijriesåbpoe.
Lohkodoahpagiid temá mearkkaša ipmirdit guovddáš doahpagiid nugo stuorit go, unnit go, lohku ovdal, lagamus lohku ja nu ain.
• Taaledïejvese leah maehtedh vihkeles dïejvesh guarkedh goh stuerebe goh, unnebe goh, taale åvtelen, lïhkemes taale jïh naemhtie vijriesåbpoe. Edtja aaj
Dasa gullá maiddái máhttit čatnat oktii galle-leat rievttes symbolii, ja ipmirdit ja geavahit sadjevuogádaga 4.
maehtedh låhkoem symbovlese ektiedidh jïh posisjovnesysteemem guarkedh jïh dam nuhtjedh.
Lohkoráidu ja lohkolinnjá temá sisdoallá ahte galgá nákcet bidjat loguid lohkolinnjái, galgá diehtit loguid gaskka, galgá čatnat lohkomeari dasa man ollu leat, ja geavahit dan ovdamearka dihte sirret loguid sturrodaga mielde.
• Taaleraajroe jïh taalesïeve leah maehtedh taalh taalesïevese bïejedh, taali gåhkoen bïjre gaskemsh, maehtedh låhkoem ektiedidh veahkide jïh dam nuhtjedh juktie vuesiehtimmien gaavhtan taalh veesmedh stoeredahken mietie.
Rehkenastinmáhtolašvuohta temá siskkilda máhtu geavahit gelbbolašvuođa loguid ja meriid birra ovttas strategiijaiguin nu ahte sáhttá čoavdit gárvvisin biddjon ja ii biddjon bargobihtáid (artimetihkas).
bïjre strategijigujmie ektine juktie bæjjese bïejeme jïh ij bæjjese bïejeme laavenjassh loetedh (aritmetihkesne).
Mo geavahit bohtosiid vuođđun viidásit oahpaheamis ?
Guktie illedahkide nuhtjedh goh våarome dan vijriesåbpoe lïerehtæmman ?
Buot árvvoštallamiid maid addá ohppiide dađimielde go oahpaha sin, gohčodit dađistagaárvvoštallamin ja dat galget ovddidit oahppama.
Gaajhkh vuarjasjimmieh mah jaabnan lïerehtimmesne vadtasuvvieh, jaabnanvuarjasjimmie gohtjesåvva, jïh edtja lïerehtimmiem eevtjedh.
Buot ohppiin lea riekti dasa, ja lea dehálaš ahte oahppit ipmirdit daid mihtuid mat vurdojuvvojit sin oahpaheamis.
Gaajhkh learohkh edtjieh dam utnedh, jïh vihkeles learohkh guarkah mah lïerehtimmieulmieh mejtie
Dehálaš lea ahte oahpaheaddjit geavahit dieđuid geahččalemiid bohtosiin heivehit ohppiid oahpahusa ovddosguvlui ohppiid oahppandárbbuid mielde.
veanhtedeminie dah edtjieh jaksedh. Vihkeles lohkehtæjjah bïevnesh pryöveilledahkijste nuhtjieh juktie dam vijriesåbpoe lïerehtimmiem sjïehtedidh learohki lïerehtimmiedaerpiesvoeti mietie.
Buorre dađistaga-árvvaštallan gohčoduvvo maiddái Vurdering for læring / Árvvoštallan oahpaheami várás, ja njeallje prinsihpa leat guovddážis go geavaha geahččalemiid bohtosiid viidásit barggus.
Hijven jaabnanvuarjasjimmie aaj gohtjesåvva Vuarjasjimmie lïerehtæmman, jïh njieljie prinsihph leah jarngesne gosse illedahkide pryöveste nuhtjie dan vijriesåbpoe barkose.
Čuovvovaš prinsihpat leat čilgejuvvon oahpahuslága láhkaásahusas, 3. kap..
Daah prinsihph leah buerkiestamme mieriedimmesne ööhpehtimmielaakese, kap. 3.
Ohppiid oahppaneavttuid sáhttá nannet jus oahppit
Lij aaj maahteme tjaeledh luhkietaalesysteeme jallh
ipmirdit maid sii galget oahppat ja mii sis vurdojuvvo.
sijjieaarvoesysteeme. Learoesoejkesje sijjieaarvoesysteemem nuhtjie.
ožžot responssa ja besset gullat makkár kvalitehta sin barggus dahje olahusas lea.
NJIELJIE PRINSIHPH Maahta learohki lierehtimmienuepieh nænnoestehtedh dastegh learohkh 1. guarkah maam edtjieh lieredh, jïh mij lea veanhtadamme dejstie
ožžot rávvagiid movt sáhttet buorebut bargat.
2. bïevnesh bååstede åadtjoeh mah dejtie soptsestieh kvaliteeten bïjre barkose jallh maam dorjeme
oassálastet iežaset oahppamis earret eará nu ahte árvvoštallet iežaset barggu ja ovdáneami.
3. raerieh åadtjoeh guktie dah maehtieh buerebe sjïdtedh
Dehálaš poeaŋŋa lea: Makkár mihtui d galggan ola hit, man muttus mun lean daid mihtuid ektui, ja mo galggan mun ollet dohko ?
4. leah meatan jïjtse lierehtimmiebarkosne, gaskem jeatjah jïjtse barkoem jïh evtiedimmiem vuarjasjidh
Oahppit galget ipmirdit maid sii galget oahppat ja mii sis vurdojuvvo
Akte vihkeles gyhtjelasse lea: Mah ulmieh edtjem jaksedh, gusnie leam viertiestamme daej ulmiejgujmie, jïh guktie edtjem dohkoe båetedh ?
Go bargá geahččalemiiguin ja árvvoštallamiin, de lea dehálaš ahte oahppit dihtet mii sis vurdojuvvo ja manne sin árvvoštallet.
Learohkh edtjieh guarkedh maam edtjieh lïeredh, jïh mij lea veanhtadamme dejstie Gosse pryövigujmie jïh vuarjasjimmine barkah dellie vihkeles learohkh daejrieh man åvteste dah vuarjasjamme sjidtieh, jïh mij lea veanhtadamme dejstie.
Oahppit fertejit maid diehtit manne lea dehálaš bargat rehkenastimiin vuođđo máhtolašvuohtan.
Learohkh tjuerieh daejredh man åvteste vihkeles ryöknedimmine barkedh goh akte uvtemesth tjiehpiesvoete.
Ságastala ohppiiguin mii lea geahččaleami ulbmil, ja maid geahččaleapmi galgá mihtidit.
Soptsesth
Muital ohppiide sin bargguid birra ja rávve mo viidásit sáhttet bargat
dan åvteste learohkigujmie aajkoen bïjre pryövine, jïh maam pryöve möölehte.
Árvvoštallan- ja čuovvolanbarggus lea guovddáš oassi addit ohppiide fágalaš dieđuid sin barggus.
Vedtieh bïevnesh bååstede jïh raerieh geajnoen bïjre guhkiebasse Faageles bïevnesh bååstede leah akte vihkeles bielie vuarjasjimmie- jïh dåarjelimmiebarkoste.
Dat galget muitalit makkár kvalitehta sin barggus dahje doaimmas lea ja galgá sisdoallat rávvagiid ja bagadusaid mo oahppit sáhttet bargat buorebut.
Daah edtjieh kvaliteeten bïjre barkosne soptsestidh jallh guktie learohke dam haalveme, jïh edtja dovne raerieh jïh bïhkedimmiem vedtedh guktie learohkh maehtieh buerebe sjïdtedh.
Geahččaleami bohtosat ja dieđut sáhttet addit dutnje gova oahppi máhtuin, ja das mainna oahppi berre bargat eanet.
destie maam learohkh haalvoeh, jïh mejnie dah tjuerieh vielie barkedh.
Dieid dieđuid berret geahččat ovttas eará dieđuiguin mat dus leat oahppi birra ovdalaččas, ja dan berre geavahit dialogas ohppiiguin ja váhnemiiguin.
Datne byörh daam bïevnesem ektesne vuejnedh jeatjah bïevnesigujmie mejtie åtnah learohki bïjre aarebistie, jïh byöroe dialogesne learohkigujmie jïh eejhtegigujmie åtnasovvedh.
Oaččo ohppiid searvat árvvoštallamii
Vaeltieh learoehkidie meatan Datne byörh learoehkidie meatan vaeltedh gosse pryövem gïehtjedh mænngan. Gosse
Ohppiid berre oažžut searvat geahččalemiid árvvoštallamii.
learoehkidie gihtjh maam dah vienhtieh dah leah buektiehtamme, jïh mejnie byöroeh vielie haarjanidh, dellie dah maehtieh aelkedh sijjen jïjtsh lïerehtimmien bïjre ussjedieh.
Go jearahallá ohppiin maid sii doivot sii leat máhttán bargat, ja mainna galggaše eanet bargat, de sáhttá ohppiid oažžut suokkardallat iežaset máhtolašvuođas.
Mænngan illedahkide gïehtjedamme, maahta nuhteligs årrodh baajedh learoehkidie meatan årrodh sijjen vaestiedassi bïjre ussjedidh, jïh soejkesjidh maam dah maehtieh
Maŋŋil go bohtosiid lea geahčadan, de sáhttá leat ávkkálaš ohppiiguin searválaga suokkardallat sin vástádusaid ja plánet movt oahppit sáhttet buorebut bargat.
darjodh juktie buerebe sjïdtedh. Learohki jïjtsevuarjasjimmieh maehtieh dutnjien vihkeles bïevnesh vedtedh maam dah
Ohppiid árvvoštallamat iežaset barggus sáhttet addit dehálaš dieđuid das mii sin mielas lea váttis, ja mainna sii galggaše eanet bargat.
tuhtjieh gïerve, jïh mejnie tjuerieh vielie barkedh.
Iežasárvvoštallan sáhttá maiddái dahkat ohppiid eanet diđolažžan iežaset gelbbolašvuođas rehkenastimis.
Jïjtsevuarjasjimmie maahta aaj viehkine årrodh ihke learohkh aktem tjïelkebe guvviem åadtjoeh jïjtsh maahtoen bïjre ryöknedimmesne.
Movt sáhtán ráhkkanahttit ohppiid geahččaleapmái ja geahččaleami ulbmiliidda ?
• Guktie edtjem illedahkide nuhtjedh juktie maehtedh faageles sjyöhtehke
Movt galggan geavahit bohtosiid vai sáhtán addit fágalaš relevánta árvvoštallamiid ruovttoluotta mat ovddidit viidásit oahppama ?
bïevnesh bååstede vedtedh mah dam guhkiebasse lïerehtimmiem eevtjieh ?
Movt oaččun ohppiid searvat bargat viidáseappot bohtosiiguin ?
• Guktie edtjem learoehkidie meatan vaeltedh dennie guhkiebasse barkosne
Movt oahppit sáhttet searvat iežaset barggu árvvoštallamii ?
• Guktie learohkh maehtieh meatan årrodh sijjen jïjtsh barkoem vuarjasjidh ?
OVDAL GEAHČČALEAMI
2. PRYÖVEN ÅVTELEN
Kártengeahččaleami čađahan bagadussii Instruksjon for gjennomføring lea dehálaš oahpásmuvvat bures ovdal čađahanbeaivvi.
Åvtelen pryöve dorjesåvva, lea vihkeles datne lea veelelaakan goerehtamme bïhkedassem Instruksjon for gjennomføring.
Dan gávnnat PAS:s.
Daam gaavnh PAS:sne.
Dat instruksa sisdoallá dan maid oahpaheaddji galgá dadjat ohppiide ovdal geahččaleami ja geahččaleami čađahettin.
Bïhkedimmesne tjåådtje maam learohke edtja learoehkidie jiehtedh pryöven åvtelen jïh mearan pryöve dorjesåvva.
Dasa lassin čilgejuvvojit das čađaheami rámmat.
Lissine tjïrrehtimmien mierieh aaj buerkiestamme sjidtieh.
Kártengeahččaleapmi galgá čađahuvvot guovtti vuorus.
Edtja goerehtallemepryövem tjïrrehtidh gööktine boelhkine.
Vuoruid gaskkas galgá ohppiin leat boddu.
Boelhki gaskem learohkh edtjieh eejehtimmiem utnedh.
Dat lea danne go oahppit geain leat oahppanváttut dávjá váibet eanet go oahppit geain eai leat dakkár hástalusat.
sæjloesåbpoe sjïdtedh goh dah veaksehke learohkh.
Buot oahppit galget beassat čájehit kártengeahččaleamis maid sii máhttet, ja ahte boasttu vástádusaid sivva ii leat dat go leat váiban.
Vihkeles gaajhkh learohkh åadtjoeh vuesiehtidh maam maehtieh goerehtallemepryövesne, jïh båajhtoeh vaestiedassh eah leah syjlemen gaavhtan.
Geahččaleapmegihppagis lea merkejuvvon gokko galggašii bisánit bottus.
Pryöveheeftesne lea mïerhkesjamme gåessie pryöve byöroe årrodh.
Dat lea dušše láidehus, muhto ávžžuhit ahte eai váldde bottu maŋŋil.
Daate ajve bihkeden, men mijjieh juvnehtibie eejehtimmie ij seejnebe vaaltasovvh.
Bottu guhkkodat galggašii leat unnimusat 10 minuhta, áinnas borranboddu dahje fitnan olggu ovddas.
Eejehtimmie byöroe årrodh unnemes 10 minudth, maaje beapmojne jallh ålkone.
Geahččaleami sáhttá maiddái juohkit guovtti skuvlabeaivái.
Maahta aaj pryövem juekedh gööktine skuvlebiejjine.
Oktiibuot almma bottu haga lea geahččaleami čađahanáigi sullii 60 minuhta 5.
Tjåanghkan pryöve sæjhta vaasedh medtie 60 minudth, dellie eejehtimmie ij leah meatan.
Ovdal geahččaleami lea dehálaš ahte sihke oahppit ja sin váhnemat / ovddasteaddjit leat ožžon dieđuid kártengeahččaleami birra ja dan čađaheami ulbmila.
Pryövetjïrrehtimmien åvtelen lea vihkeles dovne learohkh jïh eejhtegh goerehtallemepryövem demtieh jïh daejrieh man åvteste dam tjïrrehte.
Diehtu váhnemiidda / ovddasteddjiide
Bïevnesh eejhtegidie
Oahpahusdirektoráhta lea ráhkadan diehtojuohkingihppaga váhnemiidda / ovddasteddjiide man namma lea: ” Informasjon om kartleggingsprøver, våren 2015 ”.
Ööhpehtimmiedirektovraate aktem bïevnesetjaalegem dorjeme eejhtegidie man nomme: «Bïevnesh goerehtallemepryövi bïjre, gïjren 2015 š.
Váhnemiid diehtojuohkingihpa sáddejuvvo ohppiid mielde ruovttuide ja dan galggašii maiddái sáhttit viežžat skuvlla ruovttusiiddas dahje oahpahusneahttabáikkis.
gåetiesæjrosne jallh lïerehtimmiesijjesne.
Gihpa lea jorgaluvvon sámegillii (davvi, lulli- ja julevsámegillii) ja eŋgelasgillii.
Tjaalege lea jarkoestamme saemien gïelese (noerhte-, åarjel- jïh julevsaemien.
Daid sáhttá viežžat pdf-fiilan Oahpahusdirektoráhta ruovttusiiddus.
Maahta dejtie våålese leessedh goh pdf-fijlh Ööhpehtimmiedirektovraateen gåetiesæjroste.
Gihpa almmuhuvvo buori áiggis ovdal kártengeahččaleamit lohkamis ja rehkenastimis galget čađahuvvot.
Tjaalege olkese båata guhkiem åvtelen learohkh edtjieh goerehtallemepryövide lohkemisnie jïh ryöknedimmesne darjodh.
Diehtu ohppiide
Bïevnesh learoehkidie
Oahppit galget oažžut dieđuid kártengeahččalemiid birra dalle go váhnengihppagat juhkkojuvvojit ohppiide.
Learohkh edtjieh bïevnesh åadtjodh goerehtallemepryövi bïjre seamma tïjjen goh tjaalege eejhtegidie vadtasåvva.
Lea dehálaš ahte geavahat buori áiggi čilget mii kártengeahččaleapmi lea, manne galgá dakkár geahččaleapmi, ja mo geahččaleapmi galgá čađahuvvot.
Vihkeles datne buerie astoem åtnah buerkiestidh mij akte goerehtallemepryöve lea, man åvteste dijjieh edtjede dagkeres pryövem utnedh jïh guktie pryöve edtja tjïrrehtamme sjïdtedh.
Mun lean
GÏEHTJEDIMMIELÆSTOE LOHKEHTÆJJESE TJÏRREHTIMMIEN ÅVTELEN Manne tïjjem vadteme pryövem tjïrrehtidh
várren áiggi geahččaleami čađaheapmái
gïehtjedamme bihkedimmiem jïh bïhkedasside juktie pryövem tjïrrehtidh
lohkan ovdagihtii oahpaheaddjibagadusa ja geahččaleami instruksa
hokseme eejhtegh bïevnesetjaalegem åådtjeme jïh bïevnesh åådtjeme
doaimmahan váhnemiidda diehtogihppaga geahččaleami birra ja dieđu geahččaleami čađaheami ja čuovvoleami birra.
tjïrrehtimmien jïh dåarjelimmien bïjre
ságastallan ohppiiguin dan birra ahte geahččaleapmi galgá leat veahkkin oahpaheaddjái addit ohppiide nu buori oahpahusa go vejolaš
lohkehtæjja maahta learoehkidie dan bööremes lierehtimmiem vedtedh
várren áiggi maŋŋil geahččaleami ovttaskas oahppi bohtosiid árvvoštallamii ja čuovvoleapmái
tïjjem vadteme tjïrrehtimmien mænngan juktie maehtedh vuarjasjidh jïh
Instruksa mii čilge movt galggat ráhkkanit ja čađahit geahččaleami, lea almmuhuvvon dárogillii namain Instruksjon for gjennomføring geahččaleamivuogádaga fierpmádagas, Prøveadministrasjonssystemet (PAS), https://pas.udir.no.
Pryövereeremesysteemesne (PAD.) ((https://pas.udir.no) gaavnh Instruksjon for gjennomføring mij buerkeste guktie datne edtja pryövem tjïrrehtidh, jïh mah ryöjredimmieh
Doppe gávnnat maiddái bohtosiidčilgehusa / fasihta mii čilge movt galggat divvut geahččalemiid.
mejtie tjoerh darjodh pryöven åvtelen.
Skuvlla rektor galgá ordnet nu ahte beasat PAS:i.
Daesnie aaj vuarjasjimmiebïhkedimmiem gaavnh mij buerkeste guktie edtja pryövide staeriedidh.
Don fertet lohkat ja oahpásmuvvat bures instruksii, Instruksjon for gjennomføring, buori áiggis ovdal kártengeahččaleami čađaheami ohppiiguin.
Datne tjoerh veele lohkedh jïh gïehtjedidh Instruksjon for gjennomføring guhkiem åvtelen
Dus ferte leat alddát geahččaleami gihpa klássalanjas maid geavahat veahkkin bagadallamis.
datne goerehtallemepryövem tjïrrehth learohkigujmie. Datne tjoerh aktem jïjtse pryöveheeftem meatan utnedh klaassetjiehtjielasse maam nuhtjh, Instruksjonine ektine.
Dasa lassin dárbbašat diimmu mainna geahčat áiggi.
Lissine aktem tsåahkam daarpesjh mij tïjjem vaalta, tjöödtjesthtsåahka.
Geahččaleami instruksas čuožžu man guhkes áigi ohppiin lea guhtege siiddu bargobihtáid bargamii.
Dennie tjaalegisnie Instruksjon tjåådtje man guhkiem learohkh edtjieh utnedh laavenjasside
Jus diktá ohppiid bargat nu guhká go sii háliidit, de nákcejit maiddái oahppit geat bargat eahpevuogálaččat čoavdit bargobihtáid riekta.
loetedh fïerhtene sæjrosne. Dastegh baaja learoehkidie dan guhkiem gïehtelidh goh jïjtje sijhtieh, learohkh ovmaereles strategijigujmie sijhtieh buektiehtidh laavenjasside staaran darjodh.
Dat leat oahppit geaid geahččaleapmi galgá gávdnat go váilevaš strategiijaovdáneapmi lea stuorimus prediktora vejolaš matematihkkaváttuide maŋŋil.
Sæjroe matematihketsagkesh mænngan åadtjoeh.
Danne ferte čuovvut dárkilit áigemeriid mat leat instruksas.
Dan åvteste tjoerh veelelaakan fulkesidh tïjjemieride bïhkedassesne.
Vuollelis gávnnat dieđuid dan birra mo galgá dulkot ja čuovvolit kártengeahččalemiid bohtosiid.
Vuelielisnie bïevnesh gaavnh guktie edtjh toelhkestidh jïh dåarjelidh illedahkide goerehtallemistie.
Kártentgeahččaleapmi mihtida guokte máhtolašvuođasuorggi rehkenastima vuođđo máhtolašvuođain.
Göökte tjiehpiesvoetesuerkieh dejnie uvtemesth tjiehpiesvoetine ryöknedimmesne möölesuvvieh goerehtallemepryövesne.
Dovdat ja čilget sisdoallá oahppi máhtolašvuođa identifiseret dilálašvuođaid maidda gullet logut ja sturrodagat.
mejtie learohke maahta tsiehkieh damtijidh mah taalh jïh stoeredahkh meatan utnieh.
Geahččaleami bargobihtát čilgejit čielga dilálašvuođaid maid sáhttá čoavdit rehkenastima bokte.
Laavenjassh pryövesne buerkiestieh vihties tsiehkieh mejtie maahta loetedh viehkine ryöknedimmeste.
Oahppit fertejit ipmirdit ahte logut čatnasit dilálašvuođaide, ja sii fertejit máhttit ráhkadit mentála modealla matematihkalaš oktavuhtii, ovdamearka dihte oastit ja vuovdit.
maehtedh aktem mentaale maallem darjodh dan matematihkeles ektiedæmman, vuesiehtimmien gaavhtan åestedh jïh doekedh.
Geavahit ja ráhkadit sisdoallá máhtu válljet strategiijaid váttisvuohtačoavdimii.
Nuhtjedh jïh gïetedidh lea strategijh veeljedh juktie dåeriesmoerh loetedh.
Geahččaleapmi mihtida ohppiid máhtu geavahit álkes strategiijaid hivvodagaid juohkimii ja juogusteapmái ja álkes rehkenastimii.
Pryöve möölehte guktie learohke maahta aelhkie strategijh nuhtjedh gosse veahkah juaka jïh klaassifiserede, jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh.
Ohppiid rehkenastima vuođđomáhtolašvuođaid mihtideapmái leat ráhkaduvvon bargobihtát njealji temás: Lohkan, lohkodoahpagat, lohkoráidu ja lohkolinnjá ja rehkenastin.
Juktie learohki uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne möölehtidh, laavenjassh leah evtiesovveme njieljie teemaj sisnjeli: Ryökneme, taalegoerkese, taaleraajroe jïh taalesïeve
Buot dát njeallje temá čilgejuvvojit vuollelis.
jïh ryöknedimmie. Fïereguhte dejstie njieljie teemijste goerehtallemepryövesne åehpiedehteme sjædta vuelielisnie.
Juohke temái govviduvvo ohppiid ovdáneapmi ja dás leat maiddái ovdamearkkat ohppiin.
Fïereguhten teemese learohki evtiedimmiem buerkeste, jïh såemies vihties learohkevuesiehtimmieh vadtasuvvieh.
Dás čilgejuvvojit maiddái hástalusat mat sáhttet leat ohppiin geat rahčet guhtege temá siskkobealde, ja dás leat evttohusat aktivitehtaide mat sáhttet veahkehit ohppiid birget daiguin hástalusaiguin.
muvhth raeriestimmieh darjoemidie vadtasuvvieh mah maehtieh learoehkidie viehkiehtidh dejtie haestiemidie haalvedh.
Maŋŋelis temáid leat čilgehusat golmma oahppis (ohppiidportreahtat) geain leat hui iešguđetlágan bohtosat.
Teemaj mænngan buerkiestimmieh golme learoehkijstie gaavnh (learohkeportrehth) gaajh joekehts illedahkigujmie goerehtallemepryövesne.
Dat portreahtat leat čállon dan vuođul maid muhtun oahppit leat vástidan go oasálaste kártengeahččalemiid ráhkadeamis.
Daah portrehth leah tjaalasovveme learohki vaestiedassi mietie mah lin meatan evtiedimmesne goerehtallemepryöveste.
Portreahtat muitalit maid oahppit leat čájehan ahte sii máhttet ja maid eai máhte geahččaleamis.
Portrehth soptsestieh maam learohkh leah vuesiehtamme dah haalvoeh jïh eah haalvoeh
Juohke ohppiidportreahtas lea árvalus mo sáhttá viidásit čuovvolit oahppi.
pryövesne. fïerhten learohkeportrehtese raeriestimmieh vadtasuvvieh juktie guhkiebasse learohkem dåarjelidh.
Čuovvoleapmi ohppiin geat leat sierra beroštumi ráji vuolábealde
Dåarjelimmie learoehkijstie tjoeperdimmieraasten nuelesne
Kártengeahččaleapmi rehkenastimis deattuha lohkoipmárdusa ja rehkenastin máhtolašvuođa.
Goerehtallemepryöve ryöknedimmesne fokusem åtna taalegoerkesasse jïh ryöknedimmietjiehpiesvoetese.
Dat leat dárbbašlaš vuođđogeađggit rehkenastima vuođđomáhtolašvuođaid oahppamis ja matematihka oahppamis.
Daate lea daerpies bigkemegierkieh juktie vihkielommes tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne vejtiestidh jïh matematihkem lïeredh. Edtja illedahkem
Bohtosat 3. jahkeceahki matematihka kártengeahččaleamis galget geavahuvvot vuolggasadjin ságastallamii ohppiiguin ja váhnemiiguin go pláne mo galgá čuovvolit oahppu.
goerehtallemepryöveste ryöknedimmesne 2. daltesasse åtnasovvedh goh våarome akten soptsestæmman learoehkinie jïh eejhtegigujmie, juktie dam guhkiebasse dåarjelimmiem learoehkistie soejkesjidh.
Ovttas sáhttibehtet vuoruhit movt ovddosguvlui bidjabehtet oahppomihtuid barggus.
Ektesne dijjieh maehtede bæjjese bïejedh våaroehtamme lïerehtimmieulmieh dan guhkiebasse barkose.
Ságastallet movt oahppi sáhttá olahit mihtuid maid bidjabehtet.
maahta jaksedh dejtie ulmide mah bïejesuvvieh.
Dehálaš lea bidjat deattu muhtun moatti, realisttalaš mihttui hávális.
Vihkeles fokusem utnedh naan gille ulmide fïerhten aejkien, mejtie maahta jaksedh.
Ohppiid vuolábealde sierra beroštumi ráji galgá čuovvolit
Edtja learohkh tjoeperdimmieraasten nuelesne guhkiebasse dåarjelidh
Oahpaheaddji ferte dieđihit váhnemiidda kártengeahččalemiid bohtosiin jus oahppi bohtosat leat vuolábealde sierra beroštumi ráji ja nu dárbbašit liige čuovvoleami
Lohkehtæjja tjuara eejhtegidie bïevnedh illedahki bïjre goerehtallemepryövesne jis
Oahppit geat leat juste bajábealde sierra beroštumi ráji, sáhttet maiddái dárbbašit čuovvoleami
Learohkh mah eevre tjoeperdimmieraasten bijjelen skååredieh, maehtieh aaj
Guhtege oahppi bohtosiid ferte geahččat ovttas eará dieđuiguin oahppi birra
Tjuara illedahkide akten learoehkasse ektesne vuejnedh jeatjah bïevnesigujmie
Go dulko ohppiidvástádusaid, de lea dehálaš geahččat geahččaleami ollislaččat.
Gosse learohkevaestiedasside toelhkeste lea vihkeles abpe pryövem ektesne vuejnedh.
Leage várrogas ovtta bargobihtá vástádusa vuođul dadjat maidege.
Årroeh våårege illedahkh toelhkestidh ajve aktede vaestiedasseste aktene laavenjassesne.
Sáhttá ollu dieđuid oažžut jus guorahallá olles oahppi gihppaga.
Maahta jïjnjh bïevnesh gaavnedh jis learohken abpe heeftem gïehtjede.
Geahča bliántamearkkaid lohkolinnjáin ja figuvrrain, geahča maiddái notáhtaid dahje liigečállosiid maid oahppi soaitá čálistan márggaide dahje sierra báhpirii.
Vuartesjh gusnie plæjjohkemïerhkh taalesïevine jïh goerine, vuartesjh aaj notaatine jallh gusnie learohke tjaaleme sæjroebieline jallh jïjtse paehpierisnie.
Dat sáhttet addit lassi dieđuid das mo oahppi jurddaša.
Daate maahta lissiebïevnesh vedtedh guktie learohke ussjede.
Jus eahpidat, huma ohppiin ja jeara sus muitá go mo son jurddašii.
måjhta guktie ussjedi.
Geahččaleami berre mannat čađa ovttaskas ohppiiguin geain leat bohtosat juste bajábealde dahje vuolábealde sierra beroštumi ráji.
Byöroe pryövem aktine aktine learoehkinie gïehtjedidh mij lea eevre tjoeperdimmieraasten bijjelen jïh nuelesne. Vuarjesjh mejtie learohkh tjoeperdimmieraasten nuelesne aevhkiem
Árvvoštala leago ohppiide vuolábealde sierra beroštumi ráji ávkkálaš mannat olles geahččaleami čađa.
utnieh abpe pryövem gïehtjedidh. Veeljh dej veajkoej muvhth sæjroeh mejtie learoehkinie ektine vuartesjh.
Vejolaččat sáhttá válljet muhtun siidduid maid manná čađa ohppiin, dat galggaše leat siiddut maid sisdoallu lea lagamusas oahppi ovdánandási.
Daate byöroe sæjroeh sisveginie årrodh mah leah learohken lïhkemes evtiedimmiesovnen sisnjelen. Akte learohke mij guhkede tjoeperdimmieraasten nuelesne
Ohppiide geat ožžot čuoggáid ollu vuollelis sierra beroštumi ráji (geahča Lena portreahta) sáhttá dovdot váivin jus oahpaheaddji bláđe olles geahččaleami čađa ja nu oidnojit buot bargobihtát maid ii leat máhttán dahje vástidan.
skåårede (vuartesjh portrehtem Jåvveste), maahta tuhtjedh gïerve jis lohkehtæjja abpe heeften tjïrrh plaerede jïh satne åådtje gaajhkide laavenjasside vuejnedh mejtie ij leah buektiehtamme jallh ij vaestiedamme.
Danne sáhttá leat vuogas válljet dušše moadde siiddu maid geahčada searválaga ohppiin.
Dellie maahta buerebe årrodh naan gille sæjroeh veeljedh mejtie learoehkinie ektine gïehtjede.
Go geahčada geahččaleami olles klássain, de sáhttá válljet geahččaleamis muhtun temáid dahje siidduid maiguin sáhttá bargat ovttas.
Juktie pryövem vijriesåbpoe gïehtjedidh aktene ellies klaassesne maahta såemies teemah jallh sæjroeh pryövesne veeljedh mejgujmie gaajhkesh maehtieh ektesne barkedh.
Muitte ahte lea maiddái vejolaš ráhkadit “ kurssa ” ohppiiguin daidda dihto doahpagiidda dahje máhtolašvuođaide maiguin buohkat joavkkus rahčet.
Mujhtieh gåarede «kuvsjemš darjodh learohkedåehkiejgujmie juktie sjïere dïejvesigujmie jallh tjiehpiesvoetigujmie guhkiebasse barkedh, mejgujmie gaajhkh learohkh dåehkesne tjabreminie.
Dat sáhttá mearkkašit ahte okta oahppi lea mielde ovtta kurssas, muhtun eará oahppi soaitá mielde máŋgga kurssas.
Dellie kanne akte learohke meatan aktene kuvsjesne, mearan akte jeatjah learohke lea meatan jieniebinie kuvsjine.
Evttohusat gažaldagaide ohppiide sierra beroštumi vuolábealde
Raeriestimmie gyhtjelasside learoehkidie tjoeperdimmieraasten nuelesne: Maahtah munnjien vuesiehtidh dam sæjroem pryövesne datne tuhtjïh lij lustemes ?
Ledje go muhtun bargobihtát maid don it ipmirdan mo galget bargat ?
Mah laavenjassh desnie mejtie idtjïh guarkah guktie edtjh loetedh ?
Makkár bargobihtát ledje váddásat ?
Mah laavenjassh lin gïerve ?
Makkár bargobihtáid manai bures bargat ?
Mah laavenjassh lij aelhkie darjodh ?
Evttohusat gažaldagaide ohppiide go bargá olles luohkáin maŋŋil geahččaleami:
Raeriestimmie gyhtjelasside learoehkidie gosse barkeminie pryöven mænngan ellies klaassine:
Maid jáhkkibehtet mii galgat gávdnat dáinna siidduin ?
Sæjroe
Mo sáhttit jurddašit go galgat čoavdit dán bargobihtá ?
Guktie maehtebe ussjedidh juktie daam laavenjassem loetedh ?
Oahppit vuolábealde sierra beroštumi ráji geavahit dávjá guhkes áiggi danne go sis leat eahpevuogálaš strategiijat, heajos doabaipmárdusat, dahje beare viiddis dárkkistanstrategiijat.
Learohkh tjoeperdimmieraasten nuelesne daamtaj guhkiem tïjjem nuhtjieh dan åvteste dej leah ovmaereles strategijh, viesjies dïejvesh jallh fer vijries gïehtjedimmiestrategijh.
Daid dáhttut fuobmát kártengeahččalemiiguin, ja danne čađahit geahččaleami áigemeriiguin ja veahkkeneavvuid haga.
Mijjieh sïjhtebe daam goerehtallemepryövine vueptiestidh, jïh dan åvteste pryövem tjïrrehtibie tïjjemieriejgujmie jïh bielelen viehkiedïrregh.
Maŋŋil go geahččaleapmi lea divvojuvvon, de sáhttá láhčit ohppiide vejolašvuođa bargat bihtáid maid eai vástidan geahččaleamis.
Mænngan pryövem staeriedamme, maahta
Jus nu, de divo vuos geahččaleami, ja divtte dasto ohppiid muosis bargat loahppa bargobihtáid ivdnebliánttain.
Staeredh boekte pryövem voestegh, jïh baajh dan mænngan learoehkidie raeffesne tjahkasjidh jïh dejtie mubpide laavenjasside loetedh klaerieplæjjohkinie.
De gal ožžot geavahit veahkkeneavvuid.
Daelie maehtieh maaje viehkiedïrregh nuhtjedh.
Oahppit leat juo gullan bagadusa ja sáhttet geahččat ovdamearkkaid geahččaleamis.
bïhkedassem govleme jïh maehtieh vuesiehtimmide pryövesne vuartasjidh.
Máŋgasiidda lea dat doarvái dasa ahte nagodit iešheanalaččat bargat bihtáiguin mat leat báhcán.
Jeenjesidie ij leah daate nuekies ihke dah buektiehtieh jïjtjeraarehke barkedh dej jeatjah laavenjassigujmie.
Oahppit EAI oaččo divvut boasttu vástádusaid.
Learohkh EAH luhpiem åadtjoeh båajhtoeh vaestiedassh staeriedidh.
Ohppiide geat rahčet ii leat nu ollu ávki bargat iešheanalaččat geahččaleami bargobihtáiguin, ja nu ii ávžžuhuvvo sidjiide dat bargovuohki.
Gaajh viesjies learohkh sijhtieh vaenie nåhtoem utnedh jïjtjeraarehke laavenjassigujmie pryövesne barkedh, jïh dan åvteste ibie dam raeresth.
Okta vuohki lea ahte oahppi ovttas oahpaheddjiin bargá bargobihtáid maid son ii ollen geahččaleamis.
Akte nuepie lea learohke lohkehtæjjine ektine, dejtie laavenjasside dorje mejtie satne idtji asth pryövesne darjodh.
De lea oahpaheaddjis buorre vejolašvuohta jearrat čuovvolahttingažaldagaid ja nu oažžut liige dieđuid das maid oahppi ii ipmir, ja mainna son rahčá.
Dellie lohkehtæjja nuepiem åådtje jienebh gyhtjelassh gihtjedh jïh lissie bïevnesh åadtjodh man bïjre learohke guarka, jïh mejnie tjabreminie.
Dat sáhttá leat vuosttaš oassi oahppi viidásit kártemis.
Daate maahta voestes lïhtse årrodh dennie guhkiebasse goerehtallemisnie.
Doahpagiid ja máhtolašvuođaid ovdánahttin
Evtiedimmie goerkesistie jïh tjiehpiesvoetijste
Digaštallet oahppá go oahppi álggos doahpagiid ovdalgo máhtolašvuođaid, dahje máhtolašvuođaid ovdal go doahpagiid, vai ohppet go daid buohtalaga.
Digkedeminie mejtie goerkese evtiesåvva tjiehpiesvoeti åvtelen, tjiehpiesvoeth goerkesen åvtelen, jallh mejtie dah sinsitnien baalte evtiesuvvieh.
Jáhku mielde dat ovdánit buohtalaga.
Hævvi vienth dah sinsitnien baalte evtiesuvvieh.
Oahppit geat eai hálddaš lohkodoahpagiid nu bures rahčet dávjá lohkamiin ja lohkorehkenastimiin.
Learohkh viesjies taaledïejvesigujmie daamtaj viesjies tjiehpiesvoeth utnieh
Oahppit geat rahčet lohkat dávjá eai ipmir nu bures doahpagiid mat čatnasit loguide.
Learohkh mah tjabreminie ryöknedh, daamtaj viesjies dïejvesegoerkesem utnieh ektiedamme taalide.
Ohppiin leat juo doahpagat ja máhtolašvuođat go sii álget skuvlii.
Learohkh dïejvesh jïh tjiehpiesvoeth meatan utnieh gosse skuvlese båetieh.
Árra giellaovdánemiin ja lohkamiin leat sii háhkan dehálaš gelbbolašvuođa mii lea vuođđun vuođđo máhtolašvuođaide rehkenastimis ja dasa ahte oahppat matematihka.
Aareh gïeleevtiedimmien jïh ryöknemen tjïrrh dah leah vihkeles maahtoem vejtiestamme mij våaroeminie sjædta tjiehpiesvoetide ryöknedimmesne jïh matematihkem lïeredh.
Ipmárdus doahpagiidda nugo ovdamearka dihte stuorit go, eanet, dahje lohkosánit ja lohkanmáhtolašvuođat leat reaiddut viidásit oahppamii.
Goerkese ektiedamme dïejvesidie goh vuesiehtimmien gaavhtan stuerebe goh, vielie, jallh taalebaakoeh jïh ryöknemetjiehpiesvoeth leah dïrregh dan guhkiebasse lïerehtæmman.
Juo skuvlaálgima áiggi sáhttet oahpaheaddjit áicat ahte ohppiin leat iešguđetlágan gelbbolašvuođat.
Joe skuvleaalkoven lohkehtæjjah maehtieh vïhtesjidh learohkh joekehts maahtoem utnieh.
Muhtun oahppit eai máhte lohkat meaddel viđá kardinála ipmárdusain, muhtun oahppit ges máhttet adderet loguid 0-100 gaskkas.
Mearan muvhth learohkh eah maehtieh vielie goh vïjhtese ryöknedh kardinaale goerkesinie, mubpieh learohkh maehtieh taalh tjåanghkan bïejedh suerkesne 0 – 100.
Skuvllas sáhttá áicat matteuseffekta, erohus ohppiid gaskkas stuorru árra skuvlajagiid.
Skuvlesne maahta aktem matteuseffektem vïhtesjidh, joekehtse learohki gaskem sjïdtede dej voestes skuvlejaepiej.
Ulbmil kártengeahččalemiiguin lea fuobmát erohusaid nu ahte sáhttá bargat dihtomielalaččat ovddidit doabaipmárdusa ja rehkenastimáhtolašvuođa ohppiin geat rahčet eanemusat.
maahta voerkeslaakan barkedh dïejvesegoerkesem jïh ryöknemetjiehpiesvoetide lissiehtidh dej viesjiehtommes learohki luvnie.
Ii leat dušše okta geaidnu háhkat vuođđo máhtolašvuođaid rehkenastimis – ohppiin lea individuella ovdáneapmi, muhto leat muhtun oktasašvuođat maiddái.
Ij leah akte geajnoe dejtie vihkielommes tjiehpiesvoetide ryöknedimmesne – learohkh sjïere evtiedimmieh utnieh, men såemies tjåenghkies væhtah.
Jus oahppit galget šaddat čeahpit rehkenastit, de fertejit leat guokte vuođđo ášši sajis: sii fertejit máhttit lohkat sihkkarit ja geabbilit, ja sis fertejit leat nanu lohkodoahpagat.
Ihke learohkh edtjieh væjkele sjïdtedh ryöknedidh, dellie göökte maadthgierkieh tjuerieh stïeresne årrodh: dah tjuerieh maehtedh jearsoeslaakan jïh fleksijbele ryöknedidh, jïh dah tjuerieh hijven
Vuosttaš jagiid skuvllas lea vuđolaš bargu lohkanaktivitehtaiguin hui dehálaš ohppiid ovdáneapmái.
taalegoerkesem utnedh. Learohki evtiedimmien gaavhtan lea joekoen vihkeles veele barkedh learohki ryöknemedarjomigujmie dej voestes jaepiej skuvlesne.
Lohkan lea dárbbašlaš ohppiid lohkoipmárdusa ovddideapmái, dasa lassin geavahit oahppit ollu lohkanstrategiijaid bargobihtáid čoavdimii.
Ryökneme lea daerpies juktie learohki taalegoerkesem evtiedidh, lissine learohkh jeenjemasth ryöknemestrategijh nuhtjieh laavenjasseloetemisie.
Eanas oahppit ohppet dađistaga beaktileabbo ja geabbileabbo strategiijaid dađimielde go šaddet čeahpibut lohkat ja háhket buoret lohkoipmárdusa.
vielie effektijve jïh fleksijbele strategijh evtiedidh mearan væjkalåbpoe sjidtieh ryöknedh, jïh buerebe taalegoerkesem åadtjodh.
Muhtun ohppiid ovdáneapmi bisána, dainna oaivvilduvvo ahte sii jotket geavahit álkes strategiijaid (geahča Rehkenastin vuollelis).
Såemies learohkh tjöödtjestieh, dah jåerhkieh aelhkie strategijh nuhtjedh (vuartesjh Ryöknedimmie vuelielisnie).
Dat oahppit sáhttet oažžut matematihkkaváttuid.
Daah learohkh leah vaahresne matematihketsagkesh evtiedidh.
Danne lea dehálaš veahkehit ohppiid ovdánit viidásit ovttageardánis ja ovttamállet lohkanstrategiijain beaktileabbo strategiijaide ja geabbileabbo strategiijageavaheapmái.
Dan åvteste vihkeles learoehkidie
Davviriikkain earuhit erenoamáš matematihkkaváttuin ja dábálaš matematihkkaváttuin.
guhkiebasse viehkiehtidh naive jïh rigide ryöknemestrategijijste, vielie effektijve strategijide jïh akten vielie fleksijbele strategijeåtnose.
Dávjá geavahit doahpagiid gáržžes ja viiddis definišuvnna (geahča ovdamearka dihte Lunde, 2008).
Daamtaj dïejvesh gietskies jïh gamte definisjovne åtnasuvvieh (vuartesjh vuesiehtimmien gaavhtan Lunde 2008).
Muhtun ohppiin geat rahčet matematihkain, leat erenoamáš matematihkkaváttut.
Såemies dejstie learoehkijstie mah matematihkine tjabreminie, sjïere matematihketsagkesh utnieh.
Erenoamáš matematihkkaváttuid čatnet ovdamearka dihte muitinváttuide, kognitiivafáktoriidda dahje abstrakšuvdnaváttuide (Holm, 2002).
faktoridie jallh abstraksjovnetsagkesidie (Holm, 2002).
Ohppiide geain leat erenoamáš matematihkkaváttut berre árvvoštallat lea go dárbu liige čuovvoleapmái maiddái olggobealde heivehuvvon oahpahusa vrd oahpahuslága.
Dejtie learoehkidie sjïere matematihketsagkesigujmie, byöroe vuarjasjidh mejtie daerpies lissie dåarjelimmiem aaj mierien ålkolen sjïehtedamme lïerehtimmeste, ööhpehtimmielaaken mietie.
Johtočálus F-04-13 geatnegahttá skuvlla árvvoštallat oahpahusa doaibmama ovdalgo vuolggaha ášši PPT:I ja vejolaččat erenoamáš oahpahusa mearrádussii.
Prievien mietie F-04-13 skuvle dïedtem åtna nåhtoem lïerehtimmeste vuarjasjidh, åvtelen PPD:se
Dakkár árvvoštallamis sáhttá kártengeahččaleami geavahit oassin.
Goerehtallemepryöve maahta meatan årrodh aktene dagkeres vuarjasjimmesne.
Lassin ohppiide geain leat erenoamáš váttut matematihkas, de dáidet maiddái leat oahppit geain leat dábálaš váttut matematihkas.
Gelline skuvline sæjhta naan learohkh årrodh mah utnieh dam maam mijjieh gåhtjobe sïejhme matematihketsagkesh.
Lunde (2008) mielde mearkkaša dat ahte lea váilevaš oktavuohta oahppi kognitiiva doaibmama, oahpahusa ja eará fáktoriid gaskkas mat váikkuhit oahpahussii, ja ahte dat váilevašvuohta hehtte oahppi oahppamis matematihka.
Lunden mietie (2008) dellie sæjhta akte ovreakta årrodh gaskem learohken kognitijve fungeradimmiem, ööhpehtimmiem jïh jeatjah faktovrh mah lïerehtimmiem tsevtsieh, jïh daate ovreakta jeenjemasth learohken
Muhtun ohppiin geat leat ožžon bohtosiid vuolábealde sierra beroštumi ráji leat dábálaš matematihkkaváttut.
Muvhth dejstie learoehkijstie mah tjoeperdimmieraasten nuelesne skååredieh, sïejhme matematihketsagkesh utnieh.
Daidda ohppiide galgá plánet doaibmabijuid heivehuvvon oahpahusa siskkobealde oassin árra doaimmain.
Dejtie learoehkidie edtja råajvarimmieh soejkesjidh mierien sisnjelen sjïehtedamme lïerehtimmeste, goh akte lïhtse aareh råajvarimmesne. Learohkh sïejhme
Dábálaš matematihkkaváttuid dovdomearkkat leat heajos doabaipmárdus ja ovttageardánis ja rievddakeahtes strategiija geavaheapmi.
matematihketsagkesigujmie daamtaj viesjies dïejvesegoerkesem, jïh naive jïh rigide strategijeåtnoem utnieh.
Danne go heajos strategiijageavaheapmi addá heajos vuođu viidásit oahppamii, de dat sáhttá addit váttisvuođaid matematihkain maŋŋel skuvlaáigodagas jus ii bija johtui doaibmabijuid (geahča ovdamearka dihte Lunde, 2008 dahje Ostad, 2008 ja 2010).
Lunde, 2008 jallh Ostad, 2008 jïh 2010).
Kártengeahččaleami vuosttaš oassi (ovdal bottu) mihtida eanas doabaipmárdusa ja lohkanmáhtolašvuođa.
Voestes bielie goerehtallemepryöveste (eejehtimmien åvtelen) åajvahkommes dïejvesegoerkesem jïh ryöknemetjiehpiesvoeth möölehte.
Geahččaleami nubbi oassi mihtida eanas lohkorehkenastima (adderema, subtraherema ja multiplikašuvnna).
Mubpie bielie pryöveste åajvahkommes taaleryöknedimmiem möölehte (addisjovne, subtraksjovne jïh multiplikasjovne).
Oahppit geat rahčet geavahit dávjá lohkanstrategiijaid go galget čoavdit bargobihtáid lohkorehkenastimis.
Viesjies learohkh daamtaj ryöknemestrategijh nuhtjieh juktie laavenjassh loetedh taaleryöknedimmesne.
Vai galgá daid ohppiid fuomášit, de lea juohke siidui biddjon áigemearri.
Sæjroe fïerhte sæjroe aktem tïjjemieriem åådtjeme.
Áigemearri lea biddjon nu ahte oahppit geat geavahit eahpevuogálaš ja unnán beaktilis strategiijaid, eai árvvu mielde nákce geargat buot bargobihtáiguin siiddus mearriduvvon áigái.
Tïjjemierie lea bïejesovveme naemhtie guktie learohkh mah ovmaereles jïh nåake effektijve strategijh nuhtjieh, eah sån sïjhth gaervies sjïdtedh gaajhki laavenjassigujmie sæjrosne tïjjemierien sisnjelen.
Geahččaleami vuosttaš oasis lea eanet áigi bargat bihtáid.
Voestes bielesne pryöveste tïjjemierie guhkebe.
Ohppiid doaba ja máhtolašvuođa ovddidemiin lea dehálaš bargat buohtalaga.
Vihkeles parallellelaakan barkedh learohki dïejvesidie jïh tjiehpiesvoeth evtiedidh.
Oahppit geat rahčet eanemus dárbbašit geavahit eanet áiggi
Doh viesjiehtommes learohkh daarpesjieh guhkiem gïehtelidh
ovdánahttit lohkodoahpagiid (ovdamearka dihte lagamus lohku, sirret loguid ja lihka ollu)
taale, taalh veesmedh jïh seamma jïjnjh)
bargat olles lohkoguovlluin 0-100: dat lea dehálaš vai ipmirda mo sadjevuogádat lea huksejuvvon ovttežiiguin ja logežiiguin
• abpe barkoesuerkesne 0-100 barkedh: daate lea vihkeles juktie guarkedh guktie posisjovnesysteeme lea bæjjese bigkeme aktigujmie jïh luhkiejgujmie
bargat lohkoguovlluin 0-1000, vai buorebut ipmirda sadjevuogádaga
• taalesuerkesne 0-1000 barkedh, juktie daajroem vijriedidh posisjovnesysteemen bïjre
háhkat alcces strategiijageavaheami mii čatnasa addišuvdnii: oahppit geat rahčet dárbbašit veahki ja doarjaga sirdit strategiijas mas lohket-buot strategiijai mas lohket-viidáseappot, ja dađistaga geavahišgoahtit máhtuset loguid birra ja lohkofáktáid vuođđun rehkenastimis.
viehkiem jïh dåarjoem daarpesjieh juktie vaedtsedh «gaajhkem ryöknedhš- strategijijste, «guhkiebasse-ryöknedhš strategijide, jïh mænngan aelkedh daajroeh nuhtjedh taali jïh taalefaaktaj bïjre goh våarome ryöknedæmman
háhkat alcces strategiijageavaheami mii čatnasa subtrakšuvdnii: sirdit lohkanstrategiijain dasa ahte geavahišgoahtá rehkenastimii vuođđun máhtuid mat oahppis leat loguid birra ja lohkofáktáid
ryöknemestrategijijste, juktie daajroeh nuhtjedh taali jïh taalefaaktaj bïjre goh våarome ryöknedæmman
bargat konkrehtaiguin ja čatnat daid joavkolohkamii vai dat lea vuođđun ipmirdit multiplikašuvnna
• konkreetigujmie barkedh jïh daam dåehkieryöknemasse ektiedidh goh våarome juktie multiplikasjovnem guarkedh
3. ceahki oahppit geat rahčet buot eanemusat dárbbašit ain beassat bargat lohkanaktivitehtaiguin, buohtastahttit hivvodagaid ja čatnat hivvodagaid lohkosymbolaide.
Dah ellen viesjiehtommes learohkh 3. daltesisnie annje daarpesjieh ryöknemedarjomigujmie barkedh, veahkah viertiestidh jïh veahkam taalesymbovlese
Temát vuollelis ja ohppiidportreahtat evttohit mo sáhttá joatkit bargat ohppiiguin.
Teemah vuelielisnie jïh learohkeportrehth såemies raeriestimmieh vedtieh dan guhkiebasse barkose learoehkidie
Evttohus lassi lohkamuššii
Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
Lohkan
Ryökneme
Buorit lohkanmáhtolašvuođat leat hui dehálaččat ovddidit lohkoipmárdusa, rehkenastinmáhtolašvuođaid ja makkár strategiijaid vállje go čoavdá bargobihtáid.
Hijven tjiehpiesvoeth ryöknemisnie leah joekoen vihkeles juktie taalegoerkesem, ryöknedimmietjiehpiesvoeth jïh strategijh evtiedidh mah leah laavenjasseloetemasse ektiedamme.
Oahppit dárbbašit vuođđo ipmárdusa viđa prinsihpas vai galget šaddat čeahpes (lohko) lohkkit:
Juktie væjkele ryöknijh sjïdtedh dle learohkh aktem uvtemesth goerkesem vïjhte prinsihpijste daarpesjieh. Learohkh tjuerieh taaleraajroem maehtedh (taali nommh)
Oahppit fertejit máhttit lohkoráiddu (loguid namaid) ja diehtit ahte loguin lea dihto vuorru (ordinalitehta).
jïh daejredh taalh aktem vihties öörnegem utnieh (ordinaliteete).
Sii fertejit maiddái ipmirdit okta-ja-okta korresponderema, dainna oaivvilduvvo ahte juohke diŋga lohkko okte ja dušše okte, ja ahte ii leat dadjamuš makkár vuorus diŋggaid lohká.
Dah tjuerieh aaj guarkedh aktese aktese- korrespondansem guarkedh, daate sæjhta jiehtedh fïerhte aate ajve ikth ryöknesåvva, jïh ij sïjhth maam jiehtedh mennie öörnegisnie aatide ryöknoe.
Dasa lassin ferte oahppi oahppat ahte lea maŋemus lohku mii ovddasta hivvodaga maid lea lohkan (kardinalitehta).
Lissine learohkh tjuerieh lïeredh dïhte minngemes taale dïhte, mij lea dam abpe veahkam maam
Ii leat vejolaš vástidit gažaldaga “ man galle ” jus ii ipmir kardinála aspeavtta.
ryökneme (kardinaliteete).
Dan ohppet eanas oahppit ovdal go álget skuvlii.
Ij gåaredh gyhtjelassh vaestiedidh goh «man jïjnješ bielelen dam
Oahppiovdamearka
Sæjroe kardinaale aspektem guarkedh.
Niillasis leat beavddis guokte logeža, okta viđeš ja golbma ruvdnobihtá.
Learohkevuesiehtimmie Daanen uvte göökte luhkieh, akte vïjhte jïh golme kråvnah.
Niillas cegge logi suorpma seammás go lohká ovtta ja ovtta logi rádjái.
Daane luhkie soermh sov uvte steerie mearan akti akti ryöknoe goske låhkan båata.
Dasto son joatká seammás go bidjá vulos ovtta ja ovtta suorpma, gitta 20 rádjái.
Dle jåarhka mearan akti akti soermem «vïbpeldeš goske 20 båata.
Son bisána, dolle ovtta gieđa bajás mas leat suorpmat badjin, ja joatká lohkat 21,22,23,24,25.
Dïhte tjöödtjeste, aktem gietem bæjjese steerie soermigujmie geerjehtamme jïh guhkiebasse ryöknoe 21, 22, 23, 24, 25. Dle dejtie
De son cuige golmma ruvdnobihttái ja lohka 26, 27, 28.
golme kråvnide tjuvtjede jïh ryöknoe 26, 27, 28.
Liisá luohkká lea bargame lohkoráidduiguin.
Klaasse taaleraajroejgujmie barka.
Oahpaheaddji čállá távvalii 5, 10, 15, 20.
Lohkehtæjja 5, 10, 15, 20 taavlesne tjaala.
Liisá lohká viidáseappot.
Læjsa edtja guhkiebasse ryöknedh.
Son lohká 5, 10, 15, 20, 30, 40.
Dïhte ryöknoe 5, 10, 15, 20, 30, 40.
Niillas čájeha ahte máhttá lohkat ruovderuđaid, muhto son ii geavat strukturerejuvvon joavkkuid nu ahte lohka logi ja vihtta oktanis.
Daane vuesehte satne maahta beetnegidie ryöknedh, men ij dejtie öörneldihkie dåehkide nuhtjh juktie luhkine jïh vïjhtine ryöknedh.
Seammás čájeha Niillas ahte nagoda lohkat nu ahte ii seahkán.
Seamma tïjjen Daane vuesehte satne buektehte öörnegem steeredh ryöknemisnie.
Liisá ii nákce dovdat minstara lohkoráiddus maid oahpaheaddji čállá távvalii.
Læjsa ij buektehth taalemöönsterem damtijidh maam lohkehtæjja taavlesne tjaala.
Son soittii geahččan dušše maŋemus lohkui.
Mejtie dïhte ajve dam minngemes taalem vuartesje.
Ovdalgo oahppit leat ipmirdan mo lohkovuogádagat leat huksejuvvon, logežiiguin ja ovttežiiguin, de orrot logut eavttuid haga dušše muhtun lohkun ja jietnan.
Åvtelen learohkh leah guarkeme guktie taalesysteeme lea bæjjese bigkeme luhkiejgujmie jïh aktigujmie, taalh sijhtieh årrodh taalh jïh tjoejh mah eah naan mïelem utnieh.
Logut 11-20 eai čuovo dábálaš njálmmálaš minstara (guoktelogi-okta, guoktelogi – guokte...,njealljelogi-okta, njealljelogiguokte, jna), muhto dain lea iežaset logihkalaš struktuvra.
dam sïejhme njaalmeldh möönsterem utnieh (göökteluhkie akte, göökteluhkie göökte, njieljieluhkie akte njieljieluhkie göökte jnv) men aktem jïjtse logiske struktuvrem utnieh.
Vai oahppit galget fuobmát oktavuođaid ja minstariid lohkoráidduin, de lea dehálaš ahte oahppit barget loguiguin gitta čuođi rádjái.
Juktie ektiedimmieh jïh möönsterh taaleraajrojne vueptiestidh lea vihkeles learohkh taaligujmie berkieh tjuetien raajan.
Buorre lohkoipmárdus loguide gitta 100 rádjái mearkkaša ahte oahppit máhttet lohkat viidásit (sihke bajás- ja vulosguvlui), logežiid, guokte ja guokte, vihtta ja vihtta ja logežiiguin ja logežiiguin vaikko makkár guovttesiffar logus.
Hijven taalegoerkese taalide 100 raajan sæjhta
Buorre lohkoipmárdus veahkeha oahppi lohkat oktii iešguđetlágan strukturerejuvvon joavkkuid, nugo Niillas geahččala.
Hijven taalegoerkese learoehkidie viehkehte tjåanghkan ryöknedh ovmessie struktuvreradamme dåehkieh, naemhtie goh Daane voejhkele.
Niillas lohká ovttežiid mielde, muhto oahppi geas lea buorre lohkoipmárdus sáhttá váldit vuođu das ahte guokte logeža lea seamma go guoktelogi, ja lohkat 20, 25, 28.
leah göökteluhkie, jïh ryöknedh 20, 25 jïh 28.
Buori lohkoipmárdussii gullá maiddái diehtu das ahte joavkkuid ii dárbbaš lohkat mearriduvvon vuoruid mielde.
Gosse hijven taalegoerkesem åtna edtja aaj daejredh dåehkieh eah tjoerh ryöknesovvedh akten vihties öörnegen mietie.
Ollu oahppit geavahit suorpmaid go lohket, mii doaibmá nuorra agis buorrin strategiijan.
Evtiedimmie ryöknemetjiehpiesvoetijste Jïjnjh learohkh soermide nuhtjieh gosse ryökneminie, mij lea akte hijven strategije noere aaltarisnie.
Lohkan suorpmaiguin sáhttá maiddái leat juoga maid oahppit dahket vai čatnet oktii dan mii lea konkrehta dainna mii lea abstrákta.
Soermine ryöknedh maahta aaj mij akt årrrodh maam learohkh darjoeh juktie dam konkrete jïh dam abstrakte aktanidh.
Oahppit dábálaččat dađistaga heitet lohkamis suorpmaiguin ja álget lohkat jitnosit, nivkkuhit ja lohket dahje lohket mentála lohkolinnjáin 2.3. ceahkis.
Siejhme learohkh ånnetji ånnetji orrijieh soermine ryöknedh goske aelkieh njaalmeldh ryöknedh,
Dat dahká oahppái álkibun geavahit rehkenastinstrategiijaid maiguin rehkenastet oaivvis – mii lea vuođđun matematihka gelbbolašvuhtii.
Dellie aelhkebe sjædta learoehkasse åejjieryöknemestrategijh nuhtjedh - mij lea dïhte våarome matematihken maahtose. Learohkh ahkedh jearsoesåbpoe sjidtieh dej
Oahppit šaddet dađistaga oadjebasabut prinsihpaide mat leat loguidlohkamis, nugo namuhuvvon badjelis, ja sii šaddet sihkkareappot ja dárkileappot go sii hárjehallet dan bargat.
Sæjroe prinsihpigujmie ryöknemasse mah leah bijjielisnie neebneme, jïh jearsoesåbpoe jïh veelebe sjidtieh gosse dejtie nuhtjieh.
Oahppit ohppet dađistaga lohkat sihke bajásguvlui ja vulosguvlui, guvttiin ja guvttiin, viđain ja viđain ja logežiin ja logežiin.
Mænngan learohkh lierieminie dovne bæjjese jïh våålese ryöknedh, gööktine jïh gööktine, vïjhtine jïh vïjhtine jïh luhkine jïh luhkine.
Vásáhusat maid oahppit háhket go lohkamiin čovdet váttisvuođaid ja bargobihtáid, dahket ahte sii ohppet bajil lohkofáktáid, nugo ovdamearka dihte ahte 2 + 3 lea vihtta.
Dååjrehtimmieh learohkh åadtjoeh gosse ryöknoeh juktie dåeriesmoerh jïh laavenjassh loetedh, dejtie viehkiehtieh taalefaaktah automatiseradieh, goh vuesiehtimmien gaavhtan2 + 3 lea vïjhte.
Váilevaš ipmárdus lohkamis sáhttá hehttet lohkoipmárdusa ovdáneami.
Faatoes goerkese ryöknemistie maahta akte heaptoe årrodh juktie taalegoerkesem evtiedidh.
Heajos lohkanmáhtolašvuohta sáhttá čujuhit matematihkkaváttuide maŋitáiggi.
Nåake ryöknemetjiehpiesvoeth leah ektiedamme minngebidie tsagkesidie ryöknedimmine.
Vaikko mánát geain leat matematihkkaváttut dávjá máhttet ja ipmirdit lohkama deháleamos prinsihpaid, nugo ovdamearka dihte lohkoráiddu ja ovttas oktii korrenspondánsa, de sis sáhttá leat váttisvuohta ipmirdit ahte ii leat dehálaš makkár vuoru mielde diŋggaid lohká.
prinsihpide ryöknemisnie, vuesiehtimmien gaavhtan taaleraajroe jïh akti akti korrespondanse, maehtieh dåeriesmoerh utnedh guarkedh ij leah vihkeles mennie öörnegisnie dah ryöknoeh.
Dat lea váilevaš ipmárdus ja máhtolašvuohta lohkamis.
Daate aktem faatoes goerkesem jïh tjiehpiesvoetem vadta ryöknemistie.
Ovdalgo sáhttá čuovvolit barggu, de lea dehálaš oažžut eanet dieđuid das mo oahppi lohká loguid, go dat mii boahtá ovdan kártengeahččaleamis.
Geajnoe guhkiebasse Åvtelen dïhte guhkiebasse barkoe maahta aelkedh, lea vihkeles vielie daajroem åadtjodh guktie learohke ryöknoe goh dam maam goerehtallemepryöve maahta vedtedh. Gosse
Dilálašvuođas mas lea njuolggo gulahallan ohppiin sáhttá áicat mo oahppi čoavdá lohkanbargobihtáid ja ságastit dan birra maid oaidná.
oktegh learoehkinie maahta vïhtesjidh guktie learohke ryöknemelaavenjassh luetieh, jïh soptsestidh dan bïjre maam vuajna.
Man guhkás máhttá oahppi lohkat ?
Man gåhkese learohke maahta ryöknedh ?
Nagoda go oahppi lohkat vaikko ii geavat veahkkin suorpmaid dahje guoskkahallama eará diŋggaide ?
Learohke maahta öörnegem steeredh ryöknemisnie bielelen soermide nuhtjedh jallh daeverh
Máhttá go oahppi lohkat iežas siste ?
Learohke maahta sov sisnjielisnie ryöknedh ?
Máhttá go oahppi lohkat bajás guvlui ja vulos guvlui muhtun logus, lohkat logežiid, čuđežiid, lohkat guokte ja guokte, vihtta ja vihtta, logi ja logi mielde ja nu ain ?
Learohke maahta bæjjese jïh våålese ryöknedh saaht man taaleste, luhkiej bijjelen ryöknedh, tjuetiej bijjelen, ryöknedh gööktine jïh gööktine, vïjhtine jïh vïjhtine, luhkine jïh luhkine jïh naemhtie guhkiebasse ?
Divtte oahppi čilget ja jeara čuovvolangažaldagaid.
Baajh learohkem buerkiestidh jïh gihtjh gyhtjelassh.
Ságastallama bokte oažžu dieđuid mo oahppi jurddaša, ja makkár ipmárdus oahppis lea lohkolohkamii.
guktie learohke ussjede jïh guktie learohke ryöknemem guarka.
Ulbmil ságastallamiin lea addit oahppái diđolašvuođa iežas lohkanmáhtolašvuođain ja mainna son galgá bargat viidásit vai šaddá sihkkareabbo lohkkin.
Soptsestimmien aajkoe lea learoehkasse daajroem vedtedh jïjtse ryöknemetjiehpiesvoeti bïjre, jïh mejnie edtja guhkiebasse barkedh juktie væjkele ryöknijinie sjïdtedh.
Siskkil áinnas váhnemiid ohppiid čuovvoleapmái.
Vaeltieh maaje eejhtegidie meatan juktie learohkem dåarjelidh.
Oahppi ferte oažžut vejolašvuođa bargat lohkamiin sihke lohkat eahpestruktuvrralaš ja struktuvrralaš joavkkuiguin.
Learohke tjuara nuepiem åadtjodh dovne ov-öörneldihkie jïh öörneldihkie dåehkieh ryöknedh.
Geavat áinnas doarjjan lohkamii konkrehtaid (ovdamearka dihte ruovderuđaid), lohkolinnjá (mas leat mearkkat ja guoros lohkolinnjá) ja čuđeškártta.
Nuhtjedh maaje daeverh, taalesïevem (mïerhkigujmie jïh gåaroes taalesïevine) jïh tjuetiekaarhtem juktie
ipmárdussii lohkolinnjá ja ipmirdit lohkoráiddu struktuvrra (geahča temáid Lohkodoahpagat ja Lohkoráidu ja lohkolinnjá).
ryöknemem dåarjoehtidh. Ulmie lea learohke edtja aktem jïjtse sisnjeles taalesïevem tseegkedh jïh struktuvrem guarkedh taaleraajrosne (vuartesjh teemide Taaledïejvesh jïh Taaleraajroe jïh taalesïeve).
(Loguid) Lohkan geavahuvvo dávjá strategiijan čoavdit bargobihtáid ja praktihkalaš váttisvuođaid.
Ryökneme daamtaj åtnasåvva goh strategije juktie laavenjassh jïh praktihkeles dåeriesmoerh loetedh.
Ollu oahppit jotket geavahit álkes lohkanstrategiijaid čoavdit addišuvdna, subtrakšuvdna ja multiplikašuvdna bargobihtáid.
Jïjnjh learohkh jåerhkieh aelhkie ryöknemestrategijh nuhtjedh juktie addisjovne-, subtraksjovne- jïh multiplikasjovnelaavenjassh loetedh.
Dan birra lea eanet temás Rehkenastin.
Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
Evttohusat viidásit lohkamuššii
Tjaelije jïh berteme leah tjaalasovveme lidteratuvrelæstosne tjaalegen minngiegietjesne.
Lohkodoahpagat
Taaledïejvesh
Buorre ipmárdus matematihkka doahpagiin lea okta deháleamos eavttuin ovddidit vuođđo máhtolašvuođaid rehkenastimis.
Hijven goerkese matematihkeles dïejvesijstie lea akte dejstie vihkielommes krïevenassijste juktie dejtie uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne evtiedidh. Dïejvesh goh
Doahpagat nu go ovdamearka dihte galle, stuorimus, eanemus, unnit, guokte unnit, man ollu, gaskkas, vuolde ja bajábealde leat dehálaš doahpagat giellaovdáneapmái oppalaččat ja oahppi matematihkka giela ovdáneapmái erenoamážit.
vuesiehtimmien gaavhtan låhkoe, stööremes, jeenjemes, vaenebe, göökte unnebe, man gellie, gaske, nuelesne jïh bijjelen leah vihkeles dïejvesh mah leah ektiedamme gïeleevtiedæmman sïejhmelaakan, jïh evtiedæmman learohki matematihkeles gïeleste sjïerelaakan.
Doahpagiid ferte čatnat loguide, sihke lohkosymbolaide ja lohkosániide.
Tjuara dïejvesidie taalide ektiedidh, dovne taalesymbovlh jïh taalebaakoeh.
Mánát ohppet vásáhusa bokte go lohket ovdamearka dihte ahte vihtta lea juste ovtta eanet go njeallje.
Dååjrehtimmien tjïrrh ryöknemisnie maanah lierieh vuesiehtimmien gaavhtan vïjhte lea veele akte vielie goh njieljie.
Vihtta lea stuorit go golbma, guokte lea unnit go njeallje ja nu ain.
Vïjhte stuerebe goh golme, göökte vaenebe goh njieljie jïh numhtie vijriebasse.
Lohkodoahpagiid oahppama álgu lea ipmirdišgoahtit doahpagiid maid ovdalis leat namuhan, maid eanas oahppit dahket go álget skuvlii.
Evtiedimmie taaledïejvesijstie aalka dïejvesidie bijjielisnie guarkedh, naakede dah jeanatjommes learohkh darjoeh gosse skuvlem aelkieh.
Dasa lassin fertejit oahppit ipmirdit kvantitehta, dat mearkkaša ahte logut čujuhit dihto hivvodagaide.
Lissine learohkh tjuerieh kvantiteetem guarkedh, daate sæjhta jiehtedh taalh veahkide vuesiehtieh.
Dávjá lea giellageavaheapmi čatnon lohkui ja loguidmeannudeapmái gitta das makkár dilálašvuođas lea sáhka, ja dat sáhttá leat hástalus ohppiide.
soptsestibie, naakede mij maahta stoerre haestemh årrodh learoehkidie.
Stuora logus ovdamearka dihte ii leat álo čielga sturrodat.
Akte stoerre taale lea vuesiehtimmien gaavhtan ij naan tjïelke stoeredahke.
Muhtomin lea stuora lohku okta millijovdna.
Muvhten aejkien dle akte stoerre taale akte millijovne.
Eará oktavuođas sáhttá logi leat stuora lohku.
Muvhten aejkien luhkie maahta akte stoerre taale årrodh.
Buorit lohkodoahpagat ohppiin mearkkaša maiddái ahte galget ipmirdit ja máhttit geavahit iešguđetlágan vugiid barggus.
Hijven taaledïejvese lea aaj maehtedh guarkedh jïh nuhtjedh ovmessie soptsestimmievuekieh.
Okta valljodat mas leat vihtta eahppela sáhttá almmuhuvvot go čállá sáni “ vihtta ”, vihtta sázu | | | | | dahje lohkosymbola 5.
Maahta aktem veahkam vïjhte eeplajgujmie vuesiehtidh viehkine baakojste «vïjhteš, vïjhte sïevijste | | | | | jallh taalesymbovleste 5. Learohkh aaj tjuerieh
Oahppit galget maiddái máhttit ovddasteddjiid gaskkas dulkot.
maehtedh vuesiehtimmiejgujmie jarkoestidh.
Loguin leat iešvuođat.
Taali leah jïjtsevoeth.
Guokte logu maid bidjá oktii, šaddet ođđa lohkun.
Göökte taalh mah tjåanghkan bïejesuvvieh, akte orre taale sjidtieh.
Sáhttá gávdnat erohusa guovtti logus jus geassá nuppi logu nuppis.
Datne maahtah joekehtsem göökti taali gaskem gaavnedh gosse dam aktem taalem dehtie mubpijste geasa.
Loguid sáhttá juohkit ja geardut.
Maahta taalh guektelen juekedh jïh guektiengïerth darjodh.
Anja bidjá oktii 8 ja 9 ja čállá 71 čállingirjái.
Learohkevuesiehtimmie Tanja 8 jïh 9 tjåanghkan beaja jïh tjaala 71 gærjesne tjaala.
Trines ja Kaijas lea logeš ja njeallje ruvdnobihtá ja leaba jođus gávpái.
Krihke jïh Kaarije aktem luhkiestuhtjem jïh njieljie kråvnastuhtjh utnieh jïh edtjieh bovresne mïnnedh.
Soai galgaba juogadit ruđa gaskaneaskka seamma ollu goabbáige.
Dah edtjieh beetnegidie seammalaakan sijjen gaskem juekedh.
Trine lea eahpesihkar mo dan galgá juohkit.
Krïhke lea jueriedisnie guktie edtjieh dam darjodh.
Jus son addá olbmái ruvdnobihtáid, de soaitá sutnje šaddat váivi go oažžu unnit ruđa.
Jis voelpese kråvnide vadta, kanne håjnoes sjædta dan åvteste vaenemes åådtje.
Klássa bargá sadjeárvvuiguin ja hukse loguid unifix-birccuiguin.
Klaasse sijjieaarvojne barkeminie jïh taalh unifix-klåbpoejgujmie bigkie.
Oahpaheaddji jearrá Juhánis diehtá go son galle logeža leat 34:s.
Lohkehtæjja Jåhham gihtjie mejtie dïhte daajra man gellie luhkieh lea taalesne 34.
Juhána vástádus lea guokte logeža ja okta njealljenuppelogeš.
Jåhha vaestede taalesne 34 göökte luhkieh jïh akte luhkienjieljie.
Čállá go Anja loguid jorggu guvlui ?
Tanja daamtaj taalide molse ?
Dábálaččat dihtet 3. ceahki oahppit mo loguid galgá čállit.
Sïejhmemes learohkh 3. daltesisnie daejrieh guktie mijjieh taalh tjaelebe.
Muhtun oahppit geain lea dysleksi rahčet lohkanguovlluin go sii lohket ja čállet loguid.
Muvhth learohkh dysleksijinie lohkemehaerine tjabreminie gosse luhkieh jïh taalh tjaelieh.
Deattuheapmi das mo mii čállit loguid sáhttá leat veahkkin ohppiide.
Fokusem utnedh guktie mijjieh taalh tjaelebe, maahta viehkine årrodh learoehkidie.
Trine ii fuobmá ahte logeža sáhttá juohkit smávit joavkkuide.
Krïhke ij vuejnieh luhkie maahta juakasovvedh unnebe dåehkine.
Livčče go son leamaš eahpesihkar jus soai livččiiga galgan juogadit logi ruvnno ?
Lij sïjhteme jueriedisnie årrodh dastegh dah edtjin luhkie kråvnah juekedh ?
Buori lohkoipmárdussii lea vuođđun buorre ipmárdus sadjevuogádagas, loguid huksehusas ja loguid siffariid árvvus.
goerkesasse posisjovnesysteemeste bigkie, guktie taalh leah bæjjese bigkeme jïh aarvoe sifferijstie taalesne.
Ohppiide lea maiddái ávkkálaš juohkit loguid iešguđet ládje.
Aaj lijsie learoehkidie taalide joekehtslaakan juekedh.
Dađistaga go dat máhttu ovdána, de eai geahča šat logu 23 dušše 23 ovttadahkan, muhto maiddái oktiibidjamin 20 ja 3 gaskkas, dahje 2 logešjoavkku ja 3 ovtteža gaskkas.
Mænngan gosse daate goerkese evtiesåvva, taale 23 ij sïjhth vielie vuajnalgidh goh 23 ektievoeth, men aaj goh akte ektiedimmie dejstie göökte bielijste 20 jïh 3, jallh 2 luhkiedåehkieh jïh 3 akth.
Juhán máhttá juohkit 34 joavkkuide, ja son máhttá muitalit árvvu guhtege joavkkus vaikko joavkojuohkin ii dárbbu dihte leat seamma ládje go juohkin lea sadjevuogádagas.
Jåhha maahta 34 dåehkine juekedh, jïh maahta aarvoem jiehtedh fïerhten dåahkan, bielelen dïhte dåehkiebïejeme sjeahta dejnie joekedimmine posisjovnesysteemesne.
Oahpaheaddji berre čuovvolit Juhána vástádusa jearaldagain máhttá go son juohkit 34 eará ládje, dahje sáhttá go 14 juhkkojuvvot logežiid ja ovttežiid mielde.
Lohkehtæjja byöroe Jåhhan vaestiedassine vijriesåbpoe barkedh jïh gihtjedh mejtie dïhte maahta taalem 34 jeatjahlaakan juekedh, jallh mejtie 14 maahta juakasovvedh luhkine jïh aktine.
Leago Juhán ipmirdan bargobihtá boastut, vai rahčá go son sadjeárvvuiguin ?
Jåhha laavenjassem båajhtode guarkeme, jallh tjabreminie sijjie-aarvojne ?
Ohppiide geat eai nu bures ipmir loguid huksehusa (logežat ja ovtteža), šaddet bargobihtát nugo 70 + __ = 72 lihka gáibideaddjin go 34 + ___ = 72.
akth) laavenjassh goh 70 + __ = 71 seamma krievije årrodh goh 34 + __ = 72.
Geabbilis lohkodoahpagat leat áibbas dárbbašlaččat jus galget sáhttit rehkenastit beaktilit máŋggasiffar loguiguin.
Fleksijbele taaledïejvese lea eevre daerpies jis edtja maehtedh radtjoeslaakan ryöknedidh taaligujmie mej jienebh sifferh.
Oahppit geat rahčet ipmirdit ja geavahit sadjevuogádaga, deaividit stuora hástalusaid go sii galget rehkenastit addišuvnna ja subtrakšuvnna máŋggasiffar loguiguin.
Learohkh mah tjabreminie goerkesinie jïh åtnojne posisjovnesysteemeste, sijhtieh stoerre haestemh dåastodh gosse edtjieh addisjovnine jïh subtraksjovnine ryöknedidh taaligujmie mej jienebh sifferh.
Lohkodoahpagiid ovdánahttin álgá árra giellaovdánemiin ja vásáhusain maid háhket loguid lohkamiin.
Evtiedimmie taalediejvesijstie Evtiedimmie taaledïejevesijstie aalka aareh gïeleevtiedimmine jïh dåårjehtimmieh ryökneminie.
Ohppiid sátneriggodat ovdána, ja gielalaš doahpagat čadnojit matematihkalaš oktavuođaide ja sisdoaluide.
Learohki baakoevåarhkoe evtiesåvva, jïh gïelediejvesh gårrelgieh matematihkeles ektiedimmide jïh sisvegasse.
Dađistaga čatnet oahppit loguid hivvodagaide.
Mænngan learohkh aelkieh taalh veahkide ektiedidh.
Go oahppit álggos oidnet loguid, de sii atnet daid oktan ollislašvuohtan, ja sii čujuhit logu olles hivvodahkii beroškeahttá galle siffara logus leat.
Gosse learohkh voestes aejkien taalide dåastoeh, dah taalese vuejnieh goh akte elliesvote, jïh taalem abpe veahkese ektede saaht man gellie sifferh taale åtna.
Siffarat máŋggasiffar loguin eai mearkkaš sierra maidege ohppiide, ja sii eai geavat sadjevuogádaga lohkat dahje almmuhit ahte dihto siffar čujuha dihto árvui.
Fiereguhte siffere taaline mej jienebh sifferh ij naan mïelem utnieh learoehkidie, jïh dah eah posisjovnesysteemem nuhtjieh juktie lohkedh jallh soptsestidh fiereguhte siffere aktem aarvoem vuesehte.
Aitto go sii leat ipmirdišgoahtán sadjevuogádaga, lea ohppiin doarvái gelbbolašvuohta geavahit loguid geabbilit.
Easkah gosse dah aktem goerkesem posisjovnesysteemeste evtiedamme, learohkh nuekies maahtoem utnieh taalide fleksijbeleslaakan nuhtjedh. Daelie maehtieh taalem
Sii sáhttet dál juohkit logu ovttažiidda ja logežiidda, sii dihtet makkár árvu iešguđetge siffarat ovddastit, ja sii oidnet olles logu supmin osiin.
juekedh aktine jïh luhkine, daejrieh mah aarvoeh dah ovmessie sifferh utnieh, jïh abpe taalese vuejnieh goh summe dejstie bielijste.
De lea ohppiin buorre vuođđu ovdánahttit alcceseaset vugiid lohkorehkenastimii (máŋggasiffar loguiguin) ja oahppat ja ipmirdit njealji rehkenastinvugiid algoritmmaid.
Dellie learohkh aktem hijven våaromem utnieh jijtsh vuekieh evtiedidh taaleryöknedæmman (taaligujmie mej jienebh sifferh), jïh vejtiestidh jïh guarkedh algoritmidie dejtie njieljie ryöknedimmiesåarhtide.
Ollu oahppit geat rahčet oahppat lohkodoahpagiid, atnet loguid vaikko man stuorisin, ja ovttadimenšunála lohkoráidun main siffariin ii leat makkárge sierra mearkkašupmi.
Jïjnjh dejstie learoehkijste mah tjabreminie taalediejvesh evtiedidh, taalide vuejnieh goh akte guhkies, aktedimensjovnale taaleraajroe gusnie dah sifferh taaline eah naan
Dasa lea váikkuhus ahte šaddá váttis lohkat, čállit ja rehkenastit máŋggasiffar loguiguin.
Goh akte konsekvense dle gïerve sjædta lohkedh, tjaeledh jïh nuhtjedh stoerre taalh.
Oallugat dain ohppiin geavahit álkes lohkanstrategiijaid nugo lohkat-visot-strategiijaid (geahča temá Rehkenastin vuollelis).
Learohkh viesjies taalegoerkesinie sijhtieh aktem viesjies våaromem utnedh gosse edtjieh ryöknedidh taaligujmie jienebi sifferigujmie. Jïjnjh dejstie learoehkijstie aelhkie ryöknemestrategijh nuhtjieh goh
Bargu viidásit
«gaajhkem ryöknedhšstrategijh (vuartesjh teemam Ryöknedimmie vuelielisnie).
Ohppiide geat rahčet eanemusat sáhttá álggahit viidásit kártema iskat oahppi ipmárdusa sániin nugo stuorimus, unnimus, eanemus, unnimus.
Geajnoe guhkiebasse Dejtie viesjiehtommes learoehkidie dïhte guhkiebasse barkoe maahta aelkedh learohki baakoegoerkesem goerehtalledh goh stööremes, unnemes, jeenjemes, vaenemes.
Geahččal maiddái gávnnahit man stuora loguid oahppi máhttá govahallat ja čatná konkrehta hivvodagaid daidda.
Voejhkelh aaj gaavnehtidh man stoerre taalh learohkh maehtieh sov uvte vuejnedh jïh
Eanas ohppiide vuolábealde sierra beroštumi ráji lea dehálaš beassat hárjehallat lohkat ja čállit stuora loguid.
Dejtie jeanatjommes learoehkidie tjoeperdimmieraasten nuelesne lea vihkeles haarjanidh lohkedh jïh tjaeledh stoerre taalh.
Ollu ohppiide lea stuora gaska das ahte máhttit lohkat 23 rádjái dasa ahte ipmirdit ahte 23 lea seamma go 2 logeža ja 3 ovtteža.
Gellide learoehkidie akte stoerre sïlle taalese 23 ryöknedh goske guarka taale 23, 2 luhkieh jïh 3 akth åtna.
Oahppit dárbbašit ollu ja máŋggalágan hástalusaid mat čatnasit siffarárvui.
Learohkh jïjnjh jïh gelliesåarhts haestemh daarpesjieh ektiedamme siffere-aarvose.
Konkrehtamateriála mii bidjá fokusa loguid juohkimii logežiidda ja ovttežiidda (abakus 6, unifix-birccut, ruđat, ja nu ain) sáhttá geavahit loguid ráhkadeapmái.
Konkretiseradimmiematerijelle mij fokusem åtna taalh juekedh luhkine jïh aktine (abakus, unifix-klåbpoeh, beetnegh jïh numhtie vijriebasse) maahta åtnasovvedh
Daid seammá lohkohivvodagaid berre maiddái sárgut ja čállit addišuvdnan.
taalh bigkedh. Byöroe aaj doh seamma taaleveahkah guvviedidh jïh tjaeledh goh addisjovne.
Čuđeškárta sáhttá geavahuvvot loguid struktuvrra guorahallamii.
Akte tjuetiekaarhte maahta åtnasovvedh juktie taali struktuvrem goerehtidh.
Go guorahallá mii dáhpáhuvvá go njuike bajás guvlui ja vulos guvlui ja fitnjut, de sáhttá dat addit ohppiide ipmárdusa loguid huksehusas.
Gosse goerehte mij heannede gosse bæjjese, våålese jïh lajtode njulhtjie, learohkh maehtieh goerkesem vejtiestidh guktie taalh leah bæjjese bigkeme.
Lea dehálaš ahte oahppit molsot geavahit iešguđetlágan representašuvdnahámiid.
Vihkeles learohkh ovmessie vuesiehtimmievuekiej gaskem målsoeh.
Jus fokusere logežiid ja ovttežiid dušše rehkenastin ja čállinoktavuođain, de šaddá fokus eanas dušše bargobihttáčoavdimii.
Jis fokusem åtna luhkide jïh aktide ajve gosse edtja maam akt ryöknedidh jïh stuhtjh bæjjese bïejedh, fokuse fer jïjnjem stuvresåvva laavenjasside loetedh. Dïhte vaenebh nuepieh vadta hijven
Dat addá unnit vejolašvuođaid ovdánahttit buori doabaipmárdusa.
dïejvesegoerkesem evtiedidh.
Evttohus lassi lohkamuššii
Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
Alle teller, oassi B sadjevuogádaga birra
• Alle teller, bielie B posisjovnesysteemen bïjre
GLSM, kapihtal 5
• GLSM, kapihtele 5
Lohkoráidu ja lohkolinnjá
Taaleraajroe jïh taalesïeve
Lea hui dehálaš ahte oahppit dovdet bures lohkoráiddu.
Joekoen vihkeles learohkh hijven daajroem utnieh taaleraajroem bïjre.
Dat siskkilda ahte oahppit máhttet namaid loguin ja dihtet struktuvrra lohkoráiddus.
Daate sæjhta jiehtedh learohkh taali nommide jïh struktuvrem taaleraajrosne maehtieh.
Dasa lassin fertejit oahppit leat oadjebasat loguid sirremis sturrodagaide, jorbet loguid ja dovdat loguid dihto gaskkaid.
Lissine learohkh tjuerieh jearsoes årrodh taalh veesmedh stoeredahken mietie, taalh jorpesjidh jïh daejrieh
Dađistaga háhket oahppit mentála lohkolinnjá mii sáhttá geavahuvvot bargobihttáčoavdimii.
Mænngan learohkh sijhtieh aktem mentaale taalesïevem tseegkedh maam maehtieh nuhtjedh laavenjasseloetemisnie.
Kártengeahččaleamis vuhtto dat das go oahppit beaktilit sáhtte bidjat loguid ja hivvodagaid rievttes sadjái lohkolinnjás, ja ahte máhttet identifiseret ovdamearka dihte lagamus logeža.
Goerehtallemepryövesne daate våajnoes sjædta gosse learohkh radtjoeslaakan maehtieh taalh jïh veahkah reaktoe sæjjan taalesïevese bïejedh, jïh maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan dam lïhkemes
Matematihkkaoahpaheamis geavahit dávjá iešguđetlágan lohkolinnjáid čájehit lohkoráiddu struktuvrra ja mii lea veahkkeneavvun lohkorehkenastimis.
Matematihkeööhpehtimmesne daamtaj ovmessie taalesïevh nuhtjie juktie struktuvrem vuesiehtidh taaleraajrosne jïh goh viehkiedïrrege taaleryöknedimmesne.
Jus galgá sáhttit geavahit lohkolinnjá geabbilit rehkenastimis, de gáibiduvvo ohppiin buorre lohkoipmárdus.
Juktie maehtedh taalesïevem fleksijbeleslaakan ryöknedæmman nuhtjedh, lea eevre daerpies learohke hijven taalegoerkesem utnieh.
De sáhttet oahppit geavahit lohkolinnjá vulos- ja bajás guvlui, ja geavahit mearkkaid linnjás ovdamearka dihte dasa ahte lohket viidásit 10:s.
Dellie learohkh maehtieh svihtjedh bæjjese jïh våålese taalesïevesne, jïh mïerhkesjimmide nuhtjedh sïevesne, vuesiehtimmien gaavhtan viehkine guhkiebasse ryöknedh taaleste 10.
Máhtte galgá merket gokko 23 lea lohkolinnjás mas leat dušše logežat merkejuvvon.
Learohkevuesiehtimmie Meehte edtja mierhkesjidh gusnie 23 lea aktene taalesievesne gusnie ajve dah luhkieh leah mïerhkesjamme.
Son bidjá mearkka juste gasku 20 ja 30 gaskii.
Dïhte mïerhkem beaja 20 jïh 30 gaskoeh.
Lásse dadjá ahte 400 lea lagamus čuđeš 315:i.
Gåstan klaasse barkeminie dïejvesinie lihkemes taale.
Ante beavdái lea darvehuvvon lohkolinnjá maid son geavaha veahkkin lohkorehkenastimis.
Aanta aktem taalesievem dibrehtamme sov buertesne maam viehkine åtna taaleryöknedimmesne.
Son galgá rehkenastit 15 – 3.
Dïhte edtja ryöknedidh 15 – 3.
Ánte bidjá suorpma 15 nala ja dadjá okta.
15 jïh jeahta akte.
Dasto sirdá suorpma vulosguvlui lohkolinnjás ja lohká guokte go cuige 14, ja golbma go son cuige 13.
Dle taalesieven våålese svæhtja jïh ryöknoe göökte mearan taalese 14 tjuvtjede, jïh golme mearan taalese 13 tjuvtjede.
Máhte merken sáhttá čájehit ahte son lea eahpesihkar lea go 23 lagabus 20 vai 30, iige oro áibbas ipmirdan loguid mearriduvvon gaska.
Dejnie mïerhkesjimmine maam Meehte dorje, maahta vååjnedh goh dïhte lea jueriedisnie mejtie 23 lea lïhkemes 20 jallh 30, jïh ij eevre guarkah taali gåhkoem gaskemsh.
Heajos ipmárdus lohkolinnjás sáhttá danne go oahppi álo lohká 0 rájes ovtta ja ovtta bajás guvlui dassážii go olle lohkui masa galggai lohkat.
Jeatjah væhtah viesjies taalegoerkesasse taalesïeveste maahta årrodh learohke iktesth taaleste 0 ryöknoe, jïh bæjjese ryöknoe aktine aktine juktie reaktoe taalem gaavnedh
Lásse rahčá doahpagiin lagamus-lohku.
Gåsta tjabreminie dïejvesinie lïhkemes taale.
Son doaivu ahte lagamus lohku álo lea stuorit lohku.
Dïhte veanhta lïhkemes taale iktesth akte stuerebe taale.
Ollu oahppit rahčet gielalaš doahpagiiguin nugo lagamus ja unnimus.
Jïjnjh learohkh tjabreminie gïeledïejvesigujmie goh lïhkemes jïh vaenebe.
Oahpaheamis ferte bidjat fokusa sihke gielalaš ja matematihkalaš doahpagiidda.
Ööhpehtimmesne tjuara fokusem utnedh dovne gïeledïejvesidie jïh dejtie matematihkeles dïejvesidie.
Ánte rahčá oaidnit loguid lohkolinjjás mat sáhttet ovddastit barggu maid son galgá bargat
Aanta tjabreminie taalesïeven mietie svihtjedh gosse edtja dam barkoem darjodh (15 – 3).
(15-3). Ánte dárbbaša doarjaga máhttit geavahit lohkolinnjá veahkkeneavvun lohkorehkenastimis.
Aanta dåarjoem daarpesje juktie maehtedh taalesïevem nuhtjedh goh viehkiedïrrege taaleryöknedæmman.
Lohkoráiddu ipmárdusa ovdánahttin
Evtiedimmie goerkesistie taalesïeveste
Lohkoráiddu ja lohkolinnjá ipmirdeapmi álgá dainna go oahppá lohkosániid ja lohkosymbolaid ja makkár vuorus dat galget leat.
Goerkese taaleraajroste jïh taalesieveste aalka gosse leara taalebaakojde, taalesymbovlide jïh mennie öörneginie dah tjåadtjoeh.
Dat máhttu vuolgá loguidlohkamis.
Daate lea daajroe ryöknemen bïjre.
Dađistaga ipmirdit oahppit man stuora intervállat loguid gaskkas leat, nugo ahte buot viđežat leat guovtti logeža juste gaskkas.
Mænngan learohkh aelkieh guarkedh man stoerre intervallh taali gaskem, goh gaajhkh vïjhth leah gaskoeh doh göökte minngebe luhkieh. Dah guarkah 23 leah
Sii ipmirdit ahte 23 lea lagabus 20 go 30.
lihkebe 20 goh 30.
Sii ipmirdit maiddái ahte okta segmentta lohkolinnjás sáhttá álgit eará loguin go 0, ja ahte sáhttet leat eará juogut go 1.
Dah aaj guarkah akte segmente aktede taalesieveste maahta jeatjah taaligujmie aelkedh goh 0, jïh dïhte maahta jeatjahlaakan juakeme årrodh goh 1.
Oahppit geavahit máhtuset lohkoráiddu birra loguid árvvuid birra vai dihtet gosa galget bidjat loguid lohkolinnjás.
Learohkh maehtieh nuhtjedh daajroem taaleraajroen jïh taali aarvoen bïjre juktie vaaksjoehtidh jïh taalh taalesievese bïejedh.
Dađistaga ovdánahttet oahppit mentála lohkolinnjá maid sáhttet geavahit lohkat vulos- ja bajás guvlui ja bargobihtáid čoavdimii (eanet dan birra Rehkenastin temás).
Mænngan learohkh sijhtieh aktem mentaale taalesievem evtiedidh maam maehtieh nuhtjedh gosse edtjieh bæjjese jïh våålese ryöknedh jïh laavenjassh loetedh (vielie dan bïjre Ryöknedimmesne).
Viidásit ovdáneapmi mielddisbuktá ahte oahppi ovdána das ahte máhttá lohkolinnjá bajás- ja vulosguvlui atnit dasa ahte álgá lohkolinnjá geabbilit geavahit čoavdit bargobihtáid.
Vijriesåbpoe evtiedimmie sæjhta jiehtedh learohkh ij ajve bæjjese jïh våålese svihtjh taalesievesne men aelkieh taalesievem fleksijbeleslaakan nuhtjedh dåeriesmoereloetemisnie.
Oahppit geavahit mentála lohkolinnjá go sirrejit loguid sturrodaga mielde.
Learohkh dam mentaale taalesievem nuhtjieh gosse taalh stoeredahken mietie veesmieh.
Go sii dovdet lohkolinnjá struktuvrra, de sii sáhttet geavahit dan mearridit guovtti logu gaskka, ovdamearka dihte lea go 18 lagabus 15 vai 20.
Gosse struktuvrem taalesievesne demtieh, maehtieh dam nuhtjedh juktie gåhkoem jiehtedh göökte taali gaskem, vuesiehtimmien gaavhtan mejtie 18 leah lihkemes 15 jalh 20.
Mentála lohkolinnjá ovdánahttin lea gitta das ahte oahppi beassá bargat sihke smávva ja stuora loguiguin.
Dastegh learohkh edtjieh aktem mentaale taalesievem evtiedidh
Bargu viidásit
dah tjuerieh barkedh dovne smaave jïh stoerre taaligujmie.
Viidásit barggu ohppiiguin sáhttá álggahit guorahallamiin man bures oahppit dovdet lohkoráiddu.
Geajnoe guhkiebasse Maahta dam guhkiebasse barkoem aelkedh viehkine goerehtidh man hijven daajroe learohke taaleraajrose åtna.
Ovdamearka dihte sáhttá ohppiid geat rahčet eanemusat diktit lohkát viidásit muhtun logus, sihke bajás guvlui ja vulos guvlui.
vuesiehtimmien gaavhtan baajedh learoehkidie guhkiebasse ryöknedh saaht man taalen raejeste, dovne bæjjese jïh våålese.
Buot ohppiide sierra beroštumi ráji vuolábealde berre álgit kártengeahččalemiid bargobihtáiguin ja diktit oahppi čilget mo son lea sirren loguid sturrodaga mielde ja mo lea mearridan man stuora interválla guovtti logu gaskkas lea.
Gaajhkide learoehkidie tjoeperdimmieraasten nuelesne byöroe våaromem vaeltedh dejnie laavenjassine goerehtallemepryövesne jïh baajedh learohkem buerkiestidh guktie dïhte lea taalh stoeredahken mietie veesmeme, jïh
Iskka maiddái makkár lohkosturrodagaid oahppit sáhttet bidjat lohkolinnjái.
Goerehth aaj mah taalestoeredahkh learohke maahta taalesïevide bïejedh.
Geahča lohká go oahppi ovtta ja ovtta dassážii olle lohkui gosa galggai, vai geavaha go oahppi mearkkaid lohkolinnjás.
Vuartesjh mejtie learohke ryöknoe akti akti vaajteles taalen raajan, jallh mejtie learohke mïerhkesjimmide taalesïevesne nuhtjie.
Man ollu gaskamearkkaiguin ferte merken lohkolinnjá ovdalgo oahppi sáhttá bidjat logu rievttes sadjái ?
Man fïjne juekeme tjuara taalesïevesne årrodh ihke learohke edtja maehtedh taalem reaktoe sæjjan bïejedh ?
Viidásit barggus sáhttá diktit oahppi vásihit lohkolinnjá geavaheami (main leat mearkkat iešguđet ládje), bidjat loguid lohkolinnjái, lohkat loguid ja lohkat bajás guvlui ja vulos guvlui lohkolinnjás, áinnas iešguđetlágan intervállaiguin.
mïerhkesjimmiejgujmie), taalh taalesïevese bïejedh, taalh lohkedh bæjjese jïh våålese taalesïevesne, maaje ovmessie intervalligujmie.
Go oahppit barget loguid sirremiin sturrodagaid mielde dahje lagamus loguid gávdnamiin, de sii fertejit geavahit iežaset mentála lohkolinnjá.
Gosse learohkh barkeminie taalh stoeredahken mietie jallh lïhkemes taalem gaavnedh, tjuerieh sov jïjtse mentaale taalesïevem nuhtjedh.
Sáhttá leat stimulerejeaddji oahppi ovdáneapmái jus bargá konkrehtaiguin sihke fysalaš lohkolinnjá vehkiin ja dan haga.
Maahta learohki evtiedimmiem skreejredh jis barkeminie dagkeri konkreetigujmie dovne viehkine aktede fysiske taalesïeveste jïh bielelen.
Ohppiide sáhttá leat álkibut ipmirdit loguid ja lohkorehkenastima go geavahit ollu konsekveantta visuála representašuvdnahámiid nugo lohkolinnjá.
maahta aelhkebe darjodh learoehkasse taalide jïh taaleryöknedimmiem guarkedh.
Dakkár representašuvdnahámiid lea dehálaš čatnat matematihkalaš symbolaide.
Vihkeles dagkerh vuesiehtimmievuekieh ektiedamme sjidtieh dejtie matematihkeles symbovlide.
Lohkolinnjáid geavaheapmi luohkkálanjain sáhttá stimuleret oahppi háhkat alcces mentála lohkolinnjá maid son sáhttá geavahit lohkorehkenastimis.
Åtnoe taalesïevijste klaassetjiehtjielisnie maahta learohkem skreejredh jïjtse mentaale taalesïevh evtiedidh mejtie maahta taaleryöknedimmesne nuhtjedh.
Ánte rahčá geavahit lohkolinnjá beavddis nalde riekta.
Aanta tjabreminie taalesïevem nuhtjedh maam buertesne åtna, reaktoelaakan.
Sutnje lea dehálaš ipmirdit sihke manne ja mo sáhttá geavahit veahkkeneavvuid ja representašuvnnaid.
Vihkeles dïhte guarka dovne man åvteste jïh guktie mijjieh viehkiedïrregh jïh vuesiehtimmieh nuhtjebe.
Kártengeahččaleapmi ii iská máhttá go oahppi geavahit lohkolinnjá veahkkeneavvun lohkorehkenastimis.
Goerehtallemepryövesne ibie goerehth mejtie learohke maahta taalesïevem viehkiedïrreginie nuhtjedh taaleryöknedimmesne.
Lohkolinnjá sáhttá leat buorre veahkkeneavvun matematihka vuođđo máhtolašvuođaid oahppamis.
viehkiedïrrege årrodh gosse vejtesteminie dah uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne.
Geahča evttohuvvon lassi lohkamušaid vuollelis.
Vuartesjh raeriestimmieh vielie lohkemen bïjre vuelielisnie.
Evttohusat lassi lohkamušaide
Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
Dyskalkulia, Kapihtal lohkovuogádaga birra
• Dyskalkulia, kapihtele taalesysteemen bïjre
Buriid rehkenastingelbbolašvuođaid háhkamis lea dehálaš ahte lea bures oahppan lohkodoahpagiid ja lohkoráiddu.
Juktie hijven ryöknedimmietjiehpiesvoeth åadtjodh lea vihkeles hijven taalegoerkesinie jïh daajroem utnedh taaleraajroem bïjre.
Eaktun oahppat buriid rehkenastinstrategiijaid lea ahte ipmirda loguid juohkima logežiidda ja ovttežiidda, dovdat logešolbmáid (ja eará lohkoolbmáid) ja máhttit duppalastit ja juohkit beliin.
Guarkedh guktie taalh juakasuvvieh luhkine jïh aktine, daajroem utnedh luhkievoelpi bïjre (jïh jeatjah taalevoelph), maehtedh taalide guektiengïerth darjodh jïh taalide gööktine juekedh leah vihkeles jis edtja maehtedh hijven
Viidásit leat buorit lohkanmáhtut ja lohkan bajás guvlui ja vulos guvlui gitta čuođi rádjái guovddáš oassi lohkorehkenastin máhtolašvuođa vuođus.
ryöknedimmiestrategijh evtiedidh. Hijven ryöknemetjiehpiesvoeth jïh ryökneme bæjjese jïh våålese taalese tjuetie aaj akte vihkeles bielie dehtie våaroemistie tjiehpiesvoetide taaleryöknedimmesne.
Ollu oahppit rahčet addišuvnnain ja subtrakšuvnnain.
Jïjnjh viesjies learohkh addisjovnine jïh subtraksjovnine tjabreminie.
Dutkan čájeha ahte subtrakšuvdna lea erenoamáš váttis.
Dotkeme vuesehte subtraksjovne lea joekoen gïerve.
Dasa lea ollu sivvan ahte ohppiin lea heajos doabaipmárdus.
Daate jeenjemasth dan åvteste daah learohkh viesjies dïejvesegoerkesem utnieh.
Oahppit geat rahčet geavahit dávjá ovttageardánis ja rievddakeahtes strategiijaid go galget čađahit rehkenastimiid dego Ánná ovdamearkkas vuollelis.
Viesjies learohkh daamtaj naive jïh rigide strategijh nuhtjieh juktie aerviedimmieh darjodh, naemhtie goh Aanna vuesiehtimmesne vuelielisnie. Dah
Sii lohket baicca eai ge rehkenaste.
ryöknoeh sijjeste ryöknedidh.
Sivvan dasa dáidá leat oktavuođain lohkodoahpagiid, lohkama ja lohkofáktáid bajiloahppama gaskkas.
Daate hævvi vienth dan åvteste lea ektiedimmieh gaskem taaledïejvesh, ryökneme jïh automatiseradimmie taalefaaktijste.
Ánná lohká álggos golbma suorpma gurut gieđas.
Learohkevuesiehtimmie 3 + 5 = ____ Aanna voestegh golme soermh gårroehgietesne ryöknoe.
De son lohká vihtta suorpma gurut gieđas.
Dan mænngan vïjhte soermh åelkiesgietesne ryöknoe.
Loahpas son lohká buot suorpmaid ja oažžu gávcci.
Minngemes gaajhkide soermide ryöknoe jïh gaektsie åådtje.
Iŋgá “ deavdá ” olles logežii go vuos rehkenastá 17 + 3.
17 + 5 = ___ Læsja aktem ellies luhkiem «deavhtaš gosse ryöknede 17 + 3.
De son diehtá ahte guokte báhce viđežis, ja ahte supmi lea 22.
Dellie daajra göökte aajmene vïjhteste, jïh summe lea 22.
Mihkkal lohká bajásguvlui guđežis gávnnahan dihte man ollu gaska lea guđeža ja 15 gaskkas.
15 – 6 = ___ Mihka bæjjese ryöknoe taaleste 6 juktie joekehtsem gaavnedh gaskem govhte jïh 15.
Go son lohká 1 go doallá badjin guhtta suorpma, de su vástádus gaskkas šaddá logi.
Dan åvteste dïhte 1 ryöknoe gosse govhte soermh bæjjese steerie, dïhte gaavnehte joekehtse lea luhkie.
Ánná strategiija gohčoduvvo “ lohkat-buot ” - strategiijan.
Aannan strategije gohtjesåvva «gaajhkem-ryöknedhš-strategije.
Nu ádjána, ja oahppit geat rahčet lohkamiin sáhttet jođánit lohkat boastut.
Dïhte guhkiem vaasa, jïh dejtie viesjies ryöknijidie varke gåarede båajhtode ryöknedh.
Lohkat-buot strategiijat lea maiddái heajos vuohki lohkat go oahppit galget bargat máŋggasiffar loguiguin.
eah leah dan maereles gosse learohkh edtjieh taaligujmie barkedh mej jienebh sifferh.
Oahppit geat leat oahppan lohkofáktáid, dihtet ahte supmi golmmas ja viđas lea gávcci.
Learohkh mah leah taalefaaktah vejtiestamme, daejrieh golme jïh vïjhte lea gaektsie.
Iŋgá geavaha máhtuidis loguid ektui ja lohkanstrategiijaid ektui go čoavdá bargobihtá.
Læjsa sov daajroeh taali jïh ryöknemestrategiji bïjre nuhtjie juktie laavenjassem loetedh.
Son diehtá ovdamearka dihte ahte loguid sáhttá juohkit joavkkuide.
Dïhte daajra vuesiehtimmien gaavhtan taalh maehtieh dåehkine juakasovvedh.
Mihkkal geavaha “ lohkat-bajásguvlui ” strategiija čoavdit substrakšuvdnabargobihtáid.
Mihka aktem «bæjjese-ryöknedhš-strategijem nuhtjie juktie subtraksjovnelaavenjassh loetedh.
Dat sáhttá leat buorre strategiija jus dan geavaha searválaga lohkofáktáiguin.
Daate maahta akte hijven strategije årrodh dastegh dïhte åtnasåvva taalefaaktajgujmie ektine.
Mihkkal rahčá geavahit strategiija riekta.
Mihka tjabreminie strategijem reaktoelaakan nuhtjedh. Jïjnjh
Ollu oahppit geat rahčet boastudit go geavahit lohkanstrategiijaid, juogo danne go lohket boastut, dahje danne go rahčet geavahit strategiijaid.
viesjies learohkh båajhtode darjoeh gosse ryökneme-strategijh nuhtjieh, juktie dah båajhtode ryöknoeh jallh dah tjabreminie strategijem nuhtjedh.
Oahpahusa mihttu lea ovdánahttit ohppiid lohkanstrategiijain rehkenastinstrategiijaide.
Ööhpehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh ryöknemestrategijijste ryöknedimmiestrategijide vaedtsedh.
Dasa lassin lea dehálaš ahte oahppit ohppet bajil lohkofáktáid.
Lissine vihkeles learohkh taalefaakta automatiseradieh.
Go oahppit ohppet lohkofáktáid de geahpida dat rehkenastima ohppiide dainna lágiin ahte kognitiiva noađđi njiedjá go oahppi de ii dárbbaš geavahit návccaid lohkamii.
ryöknedimmiem aelhkebe darjoeh learoehkidie juktie dïhte kognitijve maajsoe vaanene dan åvteste learohkh slyöhpoeh tïjjem jïh faamoem nuhtjedh ryöknemisnie.
Bahá lea maid vajálduhttit maid lea juo lohkan, ja mii lei vel báhcán lohkat, jus ovdamearka dihte galgá rehkenastit 25 + 13 logiin suorpmaiguin.
Aaj aelhkie bijjieguvviem dassedh dan bïjre maam lea ryökneme, jïh mij aajmene ryöknedh, jis edtja vuesiehtimmien gaavhtan ryöknedidh 25 + 13 luhkie soermine. Jis akte learohke nåake
Jus muhtun oahppi rehkenastá hejot kártengeahččaleami addišuvdna ja subtrakšuvdna bihtáin, de sáhttá dat mearkkašit ahte oahppis leat heajos rehkenastinstrategiijat, ovdamearka dihte ahte oahppi geavaha “ lohkat-buot ” - strategiija addišuvdna bargobihtáin.
dorje sæjrojne addisjovnine jïh subtraksjovnine goerehtallemepryövesne, maahta vååjnedh goh learohken leah viesjies ryöknedimmiestrategijh, vuesiehtimmien gaavhtan learohke nuhtjie «gaajhkem-ryöknedhš-strategijh addisjovnelaavenjassine.
Áigemearri dain siidduin lea biddjon nu ahte diekkár heajos strategiijageavaheapmi galggašii dagahit ahte oahppi ii háhppet bargat buot bargobihtáid.
Tïjjemierie daejnie sæjrojne lea naemhtie bïejesovveme guktie viesjies strategijeåtnoe sæjhta sån darjodh learohke ij hïnnh gaajhkide laavenjasside darjodh.
Ohppiid strategiijaid lea dehálaš kártet, danne go strategiijaovdáneapmi lea hui dehálaš oahppi rehkenastinmáhtolašvuođaid ovdáneamis.
Vihkeles learohki strategijh goerehtalledh, dan åvteste strategijeevtiedimmie lea joekoen vihkeles
Rehkenastinstrategiijaid ovdánahttin
evtiedimmien gaavhtan learohki ryöknedimmietjiehpiesvoetijste.
Oahppit ohppet dábálaččat vuos “ lohkat-buot ” ” - strategiijaid addišuvdnii ja de dađistaga “ lohkat-viidásit ” “ lohkat-viidásit ” - strategiijaid.
Evtiedimmie ryöknedimmiestrategijijste «Gaajhkem-ryöknedhš-strategijijste addisjovnese lea sïejhme learohkh ånnetji ånnetji «guhkiebasse-ryöknedhš-strategijh lierieh.
Álggos sáhttá dat leat nu ahte lohket viidásit dan logus maid leat addán álggos, muhto dađistaga galggaše oahppit lohkat viidásit dan stuorimus logus.
Aalkoelisnie maahta årrodh guhkiebasse dehtie taaleste ryöknedh mij lea neebnesovveme voestegh, men ånnetji ånnetji learohkh byöroe guhkiebasse ryöknedh dehtie stööremes taaleste.
Dat leat rasjonála strategiijat, ja lohkagoahtit viidásit stuorimus logus lea beaktilleppot ja geabbileappot go “ lohkat-buot ” - strategiija.
Daate lea rasjovnelle strategijh, jïh guhkiebasse ryöknedh dehtie stööremes taaleste lea vielie
Dađistaga go oahppit leat gártadan vásáhusaid lohkamis, de sii muitigohtet ahte 3 + 5 lea gávcci, ja vurkejit dan lohkofáktán maid maŋŋil sáhttet viežžat guhkesáiggemuittus.
Mænngan goh learohkh leah jijnjh dååjrehtimmieh dorjeme ryökneminie, sijhtieh mujhtedh 3 + 5 lea gaektesie, jïh daam vöörhkedh goh akte taallefaakta maam maehtieh mænngan veedtjedh guhkiesmojhtesistie.
Mihttu lea ahte oahppit galget geavahit lohkofáktáid searválaga beaktilis lohkanstrategiijaiguin čoavdit bargobihtáid.
Ulmie lea learohkh edtjieh taalefaaktem nuhtjedh effektijve ryöknemestrategijigujmie ektine, juktie laavenjassh loetedh.
De sáhttet 8 + 7 ovdamearka dihte čoavdit nu ahte oahppi jurddaša 8 + 7 lea ovtta eanet go 7 + 7, nappo 15.
Dellie learohke maahta 8 + 7 vuesiehtimmien gaavhtan loetedh gosse satne ussjede 8 + 7 lea akte
Oahppit ohppet maiddái strategiijaid daidda eará rehkenastinmálliide.
Learohkh aaj strategijh evtiedieh dejtie mubpide ryöknedimmiesåarhtide.
Ollu oahppit geavahit “ lohkat bajásguvlui ” ” - dahje lohkat vulosguvlui ” - strategiijaid subtrakšuvdna rehkenastimis.
Jïjnjh learohkh «bæjjese-ryöknedhš - jallh «våålese-ryöknedhš-strategijh nuhtjieh
“ Lohkat vulosguvlui ” - strategiijat leat hui gáibideaddji go dat gáibidit ahte lohká guokte ráiddu oktanagas: Ferte lohkat vulosguvlui ovtta logus nuppi lohkui ja seammás lohkat dan lohkui mas galgá vulosguvlui lohkagoahtit.
Sæjroe ryöknemem kreava göökte raajrojste seamma tïjjen: Tjuara våålese ryöknedh dehtie aktede taaleste dan måbpan, jïh seamma tïjjen bæjjese ryöknedh dam låhkoem maam edtja våålese ryöknedh.
Muhtun oahppit čovdet subtrakšuvdna bihtáid dainna lágiin ahte gesset veahážiid mielde ain hávális.
Muvhth learohkh subtraksjovnelaavenjassh luetieh viehkine bååstede giesedh «ånnetji ånnetjiš.
Dađistaga máhttigohtet oahppit čoavdit subtrakšuvdnabargobihtáid nu ahte čovdet álkibut váttisvuođa ja geavahit dan vuolggasadjin gávdnat vástádusa bargobihttái, dahje nu ahte geavahit sihke lohkofáktáid ja strategiijaid.
Mænngan learohkh sijhtieh maehtedh subtraksjovnelaavenjassh loetedh viehkine aktem aelhkebe dåeriesmoerem loetedh jïh dam goh våaroeminie nuhtjedh juktie vaestiedassem gaavnedh dan voestes
Ollu oahppit ipmirdit multiplikašuvnna dainna lágiin ahte dat lea geardduhuvvon addišuvdna ja ahte multiplikašuvdnabargobihtáid sáhttá čoavdit bajásguvlui lohkamiin, juogo joavkkuid mielde lohkamiin dahje suorpmaiguin lohkat ovtta ja ovtta. Bargu
Jïjnjh learohkh guarkah multiplikasjovnem goh mubpesth addisjovne jïh multiplikasjovnelaavenjassh loetedh viehkine ryöknedh, dåehkieryökneminie jallh akti
multiplikašuvdnatabeallaiguin sáhttá veahkehit ohppiid muitit lohkofáktáid nugo ahte 4 x 6 = 24.
Multiplikasjovnetabelligujmie barkedh maahta learoehkidie viehkiehtidh taalefaaktah vöörhkedh, goh 4 x 6 = 24.
Ollu oahppit dárbbašit maiddái veahki ipmirdit ahte dat mearkkaša ahte 24 seammás sáhttá faktoriserejuvvon i 4 x 6:s.
Jïjnjh learohkh viehkiem daarpesjieh guarkedh seamma tïjjen dle 24 maahta faktovrisedamme sjïdtedh goh 4 x 6.
Váilevaš strategiijaovdáneapmi lea nannoseamos prediktáhtor matematihkkaváttuide maŋitáiggi.
Faatoes strategijeevtiedimmie lea dïhte veaksahkommes prediktovre dejtie minngebe matematihketsagkesidie.
Dat mearkkaša ahte go muhtun oahppi joatká geavahit “ lohkat-buot ” ” - strategiijaid go eará oahppit leat juo geavahišgoahtán “ lohkat-viidásit ” “ lohkat-viidásit ” - strategiija ja lohkofáktá-máhtuset, de lea dat várrehus.
Daate sæjhta jiehtedh gosse akte learohke jåarhka «gaajhkem-ryöknedh š--strategijh nuhtjedh, gosse jeatjah learohkh lea aalkeme «guhkiebasse-ryöknedhš-strategijh jïh taalefaakta-daajroem nuhtjedh, daate akte vaahravæhta.
Jáhku mielde oahppi ii leat ovdánan vuođđo rehkenastinmáhtolašvuođain nu go vuordit, ja oahppi sáhttá oažžut oppalaš matematihkkaváttuid.
Daate learohke sån ij dam evtiedimmiem utnieh dejstie uvtemesth ryöknedimmietjiehpiesvoetijste mejtie veanhtadibie, jïh learohke maahta sïejhme
Oahppit geain leat matematihkkaváttut rahčet eanet go eará oahppit lohkamiin gávdnat vástádusa álkes addišuvdnabargobihtáide (supmi guovtti logus vuollil logi).
matematihketsagkesh evtiedidh. Learohkh matematihketsagkesigujmie tjabreminie aaj vielie goh mubpieh learohkh ryökneminie juktie vaestiedassh gaavnedh aelhkie addisjovnelaavenjassine (summe göökte taalijste unnebe goh luhkie).
Dat erohus lassána agi mielde.
Daate joekehtse læssene gosse båarasåbpoe sjædta.
Movt bargat ovddos guvlui
Geajnoe guhkiebasse Dan vijriesåbpoe dåarjelimmien gaavhtan lea daerpies goerehtalledh guktie learohke
Go viidásit galgá čuovvolahttit ohppiid de lea dárbbašlaš kártet mo oahppit čovdet addišuvdna- ja subtrakšuvdnabargobihtáid, sihke čállon bargobihtáid ja bargobihtáid mat leat muhtun konteavsttas.
addisjovne- jïh subtraksjovnelaavenjassh luetieh, dovne bæjjese bïejeme laavenjassh jïh laavenjassh aktine kontekstine.
Jus oahppi lohká loguid, mo dasto lohká oahppi ?
Dastegh learohke ryöknoe, guktie learohke ryöknoe ?
Geavaha go oahppi seamma čoavdinvuogi (lohkanstrategiija) buot bargobihtáin ?
Learohke seamma loetemevuekiem (ryöknemestrategije) nuhtjie gaajhkine laavenjassine ?
Makkár lohkofáktáid máhttá oahppi ?
Mah taalefaaktah learohke maahta ?
Sáhttá leat ávkkálaš veahkehit oahppi oahppat bajil lohkofáktáid.
Maahta akte aevhkie årrodh learohkem viehkiehtidh taalefaaktah automatiseradidh.
Bargoáigi mii biddjo dasa, galggašii leat oalle oanehaš.
Dah boelhkh mah daan barkose bïejesuvvieh, byöroeh naa åenehks årrodh.
Stoahkanhárjehallan, nugo bircospealut, dahje eará spealut mat leat heivehuvvon lohkofáktáid hárjehallamii dihto lohkoguovlluin, sáhttet geavahuvvot ohppiid movttiideapmái.
Haarjanimmie goh stååkedimmie, goh teernegespïele, jallh jeatjah spïelh mah leah sjïehteladteme taalefaaktah aktene vihties taalesuerkesne haarjanidh, maehtieh åtnasovvedh juktie
Ohppiide berre leat čielggas mii lea aktivitehtaid ulbmil.
skraejriem lissiehtidh learohken luvnie. Darjomen aajkoe byöroe tjïelke årrodh learoehkasse.
Oahppit galggaše maiddái oažžut vejolašvuođa oahppat bajil lohkofáktáid mat muitalit differánssa loguid gaskkas, ovdamearka dihte ahte 5 – 2 = 3, ja ahte 5 – 3 = 2.
Learohkh byöroeh aaj nuepiem åadtjodh taalefaaktah automatiseradidh mah differansi bïjre soptsestieh taali gaskem, vuesiehtimmien gaavhtan 5 – 2 = 3 jïh 5 – 3 = 2.
Dakkár ipmárdus addá maiddái ohppiide eanet máhtu loguid gaskasaš oktavuođain.
Dagkeres daajroe sæjhta aaj learoehkidie vielie daajroem vedtedh ektiedimmiej bïjre taali gaskem.
Oallugat hárjehallet loguid gearduntabeallas.
Jeenjesh jïjnjem haarjeneminie taaline geartoehtimmietabellesne.
Muitte ahte sáhttá leat stuora veahkkin ohppiide maŋŋil skuvlavázzimis ahte veahkeha sin maiddái máhttit gearduntabealla “ maŋos guvlui ”, dat mearkkaša ahte sii maiddái ohppet lohkofáktáid nugo ahte 21 lea seamma go golmma geardde čieža.
viehkine årrodh learoehkidie mænngan skuvletïjjen jis dejtie aaj lïerehte geartoehtimmietabellen bååstede maehtedh, daate sæjhta jiehtedh dah aaj taalefaaktah lierieh goh 21 lea seamma goh golme tjïjhtje aejkieh.
Oahpaheaddji sáhttá veahkehit oahppi oahppagoahtit máŋggalágan ja beaktilis strategiijaid ja geavahanguovlluid ja ahte daid besset geahččaladdet sihke unnán ja ollu doarjagiin.
Lohkehtæjja maahta learohkem åvtese viehkiehtidh akten jeereldihkie jïh radtjoes strategijeåtnoen vööste, viehkine strategijh vuesiehtidh jïh guktie dah åtnasuvvieh.
Go galgá veahkehit oahppi ovddidit strategiijaid, de ferte oahpahus heivehuvvon dasa ahte veahkeha oahppi ovdánit boahtte ceahkkái.
tjuara ööhpehtimmiem sjïehteladtedh naemhtie guktie dïhte learohkem viehkehte minngeben daltesasse.
Jus oahppi geavaha ” lohkat-buot ” - strategiija, de ferte mihttu vuos leat ahte veahkehit oahppi lohkanstrategiijai mas oahppi lohká viidáseappot.
Dastegh learohke aktem «gaajhkem-ryöknedhš-strategijem nuhtjie, dellie dïhte mubpie ulmie tjuara årrodh learohkem viehkiehtidh akten ryöknemestrategijen vööste gusnie learohke guhkiebasse ryöknoe.
Ovdamearka dihte sáhttá oahppi dovdat stuorimus ja unnimuslogu addišuvdnabargobihtáin.
Maahta vuesiehtimmien gaavhtan
Oahppi ferte beassat hárjehallat, álgit stuorimus logus ja suorpmaiguin lohkat veahkkin dan mađe go dat unnimus lohku ovddasta.
Learohke tjuara haarjanidh dehtie stööremes taaleste aelkedh jïh viehkine soermijste ryöknedh dam låhkoem maam dïhte unnemes taale lea.
Ovdamearka dihte sáhttá 3 + 5 =__čoavdit nu ahte gávdná stuorimus logu (5) ja dan unnimus logu (3).
Vuesiehtimmien gaavhtan maahta 3 + 5 = __ loetedh viehkine dam stööremes taalem (5) jïh dam unnemes taalem (3) gaavnedh.
Oahpaheaddji cuige ja dadjá stuorimus lohku (5) ja lohká viidásit suorpmaiguin 6,7,8.
Lohkehtæjja tjuvtjede jïh jeahta dam stööremes taalem (5) jïh guhkiebasse ryöknoe golme soermine 6, 7, 8.
Subtrakšuvdna lea hui gáibideaddji ohppiide geat rahčet.
Subtraksjovne lea gaajh krïevije dejtie viesjies learoehkidie.
Ohppiide dáidá álkimus álgit “ lohkat bajás guvlui ” - strategiijaiguin go barget intervállaiguin loguid gaskkas.
Hævvi vienth aelhkemes learoehkidie aelkedh «bæjjese ryöknedhš-strategijigujmie juktie intervalligujmie barkedh
Geavat áinnas konkretiserenmateriála nu ahte oahppi sáhttá oaidnit ahte differánsa golmma ja viđa gaskkas lea guokte go guokte oažžu golbma lea vihtta.
taali gaskem. Nuhtjh maaje konkretiseradimmiematerijellem guktie learohkh maehtieh vuejnedh differansem gaskem golme jïh vïjhte lea göökte, dan åvteste göökte plusse golme lea vïjhte.
Evttohus lassi lohkamuššii
Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
Ohppiidportreahtat – Adam, Lena ja Biijá
Learohkeportrehth - Aanta, Ealla jïh Jonna
Vuolábealde leat golbma ohppiidportreahta mat govvidit maid muhtun oahppit vuolábealde, ollu vuolábealde ja ollu bajábealde sierra beroštumi leat máhttán geahččaleamis.
Vuelielisnie golme learohkeportrehth gaavnh mij vuesehte maam akte learohke nuelesne, guhkene nuelesne jïh guhkiem bijjelen tjoeperdimmieraastem leah pryövesne buektiehtamme.
Ohppiidportreahtat leat čállon dan vuođul mo golbma oahppi barge geat ledje mielde ođđa kártengeahččalemiid geahččaladdamis.
Dah learohkeportrehth leah golme learohkh mah lin meatan gosse dejtie orre goerehtallemepryövide pryövin.
Vástádusminstar, boasttuvástádusat ja strategiijat maid sáhttá áicat, leat geavahuvvon čujuhussan doabaipmárdussii dahje rehkenastimáhtolašvuhtii.
Guktie lin vaestiedamme, båajhtoeh vaestiedassh jïh strategijh mejtie maahta vïhtesjidh, leah åtnasovveme goh signaalh dïejvesegoerkesen
Adam – jur vuolábealde sierra beroštumi ráji
Aanta ånnetji tjoeperdimmieraasten nuelesne
Adama vástádusat čájehit ahte son máhttá lohkat ja geassit supmi ovttadagain ja hivvodagain mat leat juhkkojuvvon joavkkuide.
Aantan vaestiedassh vuesiehtieh dïhte ryöknemem jïh summeradimmiem haalvoe ektievoetijste jïh veahkijste dåehkine.
Son máhttá maiddái konkrehta hivvodagaid juohkit beliin.
Dïhte maahta aaj vihties veahkah guektelen
Go son oaidná loguid ja hivvodagaid main leat stuora golmmasiffar logut, de orru son eahpesihkar.
Sæjroe juekedh. Gosse taalh jïh veahkah dååste mah leah stoerre taali bïjre golme sifferigujmie, maahta vååjnedh goh dïhte lea vielie jueriedisnie.
Adamis soitet unnán vásáhusat rehkenastit stuora loguid oaivvis.
Dagke Aanta vaenie dååjrehtimmiem åtna stoerre taaligujmie åejjesne ryöknedidh.
Das soaitá maiddái Adamii beare ollu maid galgá atnit jurdagis, go loguin leat máŋga siffara maiguin son galgá bargat.
Maahta sån årrodh fer jïjnje sjædta Aantese steeredh gosse sjædta jïjnjh sifferh taaline mejtie edtja gïetedidh.
Adam čájeha ahte son máhttá čatnat oktii loguid ja hivvodagaid rievttes sadjái lohkolinnjás, maiddái stuora loguid.
Aanta vuesehte satne maahta taalh jïh veahkah reaktoe sæjjan ektiedidh taalesïevese, aaj stoerre taalh.
Su vástádusain vuhtto ahte Adam máhttá mearridit makkár logeš dahje čuđeš lea lagamusas muhtun logu go gaska lea unni.
luhkide jallh tjuetide akte taale lea lïhkemes gosse gåhkoe lea onne.
Jus lohku lea gasku muhtun interválla gaskkas, de lea dat eanet hástaleaddji sutnje.
Dastegh taale lea gaskoeh aktene intervallesne, daate akte stoerre haesteme dïsse.
Adam máhttá sirret loguid riekta ráidun, muhto son rahčá lohkat eará ládje go okta ja okta dahje guokte ja guokte.
Aanta maahta taalh reaktoe öörnegen mietie veesmedh, men tjabreminie jeatjahlaakan ryöknedh goh aktine aktine jallh gööktine gööktine.
Su vástádusminsttar geahččaleamis čájeha ahte son belohahkii hálddaša sajádatvuogádaga.
Dah vaestiedassemöönsterh pryövesne vuesiehtieh posisjovnesysteeme lea ånnetji stïeresne Aantan luvnie.
Son lea ovdamearka dihte vástidan riekta máŋga bargobihtás mas galggai mearridit loguid siffariid árvvu.
Dïhte vuesiehtimmien gaavhtan
Muhtun oahppit nagodit mearridit siffarárvvu guovttesiffar loguid go systemáhtalaččat jurddašit logeš gurutbeallai ja ovtteš olgešbeallai, vaikko eai ipmirge doahpaga siffarárvu.
reaktoelaakan jienebh laavenjassh vaestiedamme gusnie edtja aarvoen nænnoestidh sifferidie taaline. Muvhth learohkh buektiehtieh siffere-aarvoem nænnoestidh taaline göökte sifferigujmie, gosse iktegisth ussjedieh luhkieh gårroehbealan jïh akte
Adama oahpaheaddji sáhttá ságastit Adamiin bargobihtáid birra iskan dihte mo son jurddaša.
Aantan lohkehtæjja maahta Aantine soptsestidh daej laavenjassi bïjre juktie gaavnehtidh guktie dïhte ussjede
Adam máhttá adderen ja subtraheret okta- ja guovttesiffar loguiguin guovllus 0-20, muhto ii guovllus 20-100.
Aanta maahta adderadidh jïh subtraheradidh taalh aktine jïh göökte sifferigujmie suerkesne 0-20, men ij suerkesne 20–100.
Bargobihtáin main leat stuora logut šaddá siffar logešsajis boastut.
Laavenjassine stoerre taaligujmie siffere luhkiesijjesne båajhtode sjædta.
Dat sáhttá čujuhit dasa ahte Adam geahččala geavahit máhtus loguid birra bargobihtá čoavdimii, muhto son rahčá logešrasttidemiiguin.
Maahta vååjnedh goh Aanta pryövoe daajroem taali bïjre nuhtjedh laavejasside loetedh, men tjabreminie luhkiesertiestimmiejgujmie. Maahta aaj
Adam soaitá maiddái lohkame vástádusa.
årrodh dan åvteste Aanta ryöknoe.
Joanis lohkkái lea álki čoavdit bargobihtáid guovllus 0-20.
Akten spaajhte ryöknije lea aelhkie laavenjassh loetedh suerkesne 0-20.
Ollu oahppit geavahit sihke lohkofáktáid ja lohkanstrategiijaid go čovdet bargobihtáid main leat stuora logut.
Jïjnjh learohkh dovne taalefaaktah jïh ryöknemestrategijh nuhtjieh gosse laavenjassh luetieh stuerebe taaligujmie.
Dat čujuha geabbilis strategiijageavaheapmái.
Daate aktem fleksijbele strategijeåtnoem vuesehte.
Eai leat makkárge sázut dahje ruccisteamis Adama geahččaleami gihppagis mat sáhttet addit dieđu mo son lea čoavdán bargobihtáid.
Ij naan sïevh jallh mïerhkh Aantan heeftesne mah maehtieh bïevnesh vedtedh
Go galgá gávnnahit dan de ferte oahpaheaddji ságastit Adamiin su strategiijageavaheami birra.
Juktie dam gaavnehtidh lohkehtæjja tjuara Aantine soptsestidh dan strategijeåtnoen bïjre.
Adam soaitá ovdánahttime geabbileappot strategiijaid, muhto dárbbaša eanet doarjaga.
Dagke Aanta lea evtedeminie vielie fleksijbele strategijh, men vielie dåarjoem daarpesje.
Vástádusat geahččaleamis sáhttet čájehit ahte Adam lea ipmirdan lohkoráiddu struktuvrra, muhto ahte son rahča dan geavahit bargobihtáin.
Vaestiedassh pryövesne maahta vuesiehtidh Aanta lea struktuvrem taaleraajrosne guarkeme, men tjabreminie dam nuhtjedh juktie laavenjassh loetedh.
Vástádusminstarat čájehit maiddái ahte Adamis lea unnán ipmárdus Lea-merkii, ja ahte son unnán máhttá geavahit relašuvnnaid loguid gaskkas bargobihtáid čoavdimii.
Aaj vaestiedassemöönsterh mah vuesiehtieh Aanta onne goerkesem åtna seammavoetevæhtan bïjre, jïh ajve onnemasth maahta ektiedimmieh nuhtjedh taali
Adama geahččaleami ollislaš govva lea ahte son bargá mekánalaččat.
gaskem juktie laavenjassh darjodh.
Dat sáhttá čujuhit ahte oassi vuođđo doabaipmirdeamis váilu.
Dam maam maahta pryöveste vuejnedh lea Aanta mekanihkeles barka.
Dan ferte geahččat ovttas Adama strategiijageavahemiin go pláne mo son galgá bargat ovddos guvlui.
Maahta vååjnedh goh bielieh dehtie uvtemesth dïejvesegoerkesistie fååtese. Maahta daam ektesne vuejnedh Aantan strategijeåtnojne gosse edtja geajnoem
Adama bargu viidásit
guhkiebasse soejkesjidh.
Adam lea máhttán ollu kártengeahččaleamis, muhto su vástádusat čujuhit váilevaš doabaipmárdussii ja strategiijageavaheapmái mii dahká ahte son gártá vuolábeallai sierra beroštumi ráji.
Aanta lea jïjnjem buektiehtamme goerehtallemepryövesne, men altese vaestiedassh vuesehte vaanoej gaavhtan dïejvesegoerkesisnie jïh strategijeåtnosne dle dïhte
Lunddolaš lea geavahit kártengeahččaleami bohtosiid ovttas eará dieđuiguin go galgá láhčit dili su viidásit bargui vuođđo máhtolašvuođaiguin rehkenastimis.
tjoeperdimmieraasten nualan båata. Iemie illedahkem nuhtjedh goerehtallemepryöveste jeatjah bïevnesigujmie ektine juktie sjïehteladtedh dan guhkiebasse barkose uvtemesth tjiehpiesvoetigujmie ryöknedimmesne.
Oahpaheaddji berre čađahit čuovvolahttinságastallama Adamiin čielggadit gažaldagaid maid leat jearran teavsttas bajábealde.
Lohkehtæjja byöroe aaj aktem soptsestimmiem darjodh Aantine mænngan, juktie gyhtjelasside teekstesne bijjielisnie tjïelkestidh.
Adama sáhttá dárbbašit bargat čuovvovaš áššiiguin dan vuođul mii su geahččaleamis bođii ovdan:
Mænngan Aantan pryövem gïehtjedamme dle dïhte daarpesje vielie barkedh daejnie:
Loguiguin guovllus 100 gitta 1000
• suerkesne 100 - 1000
Sadjevuogádagain ja siffarárvvuiguin
• posisjovnesysteeme jïh siffere-aarvoe
Lohkat logi ja logi, áinnas lohkolinnjáin mat leat juhkkon iešguđet ládje.
• luhkine jïh luhkine ryöknedh, maaje ektiedamme taalesïevide joekehts joekedimmine
Doahpagiin lagamus-lohku čatnon bargui lohkolinnjás ja jorbemiin logežii ja čuđežii
• dïejvese lïhkemes taale ektiedamme barkose taalesïevine jïh jorpesjimmie låhkan jïh tjuatan
Juohkit ja bidjat oktii loguid iešguđet ládje, ovdamearka dihte 8 = 4 + 4 dahje 5 + 3 ja nu ain
• taalh juekedh jïh tjåanghkan bïejedh joekehtslaakan, vuesiehtimmien gaavhtan 8 = 4+4 jallh 5+3 jïh vijriebasse
Oaiverehkenastinstrategiijat addišuvnnas ja subtrakšuvnnas, ovdamearka dihte deavdit logežii ja bajiloahppan lohkofáktáid
• åejjieryöknedimmiestrategijh addisjovnesne jïh subtraksjovnesne, vuesiehtimmien gaavhtan dievhtedh låhkan, jïh automatiseradimmie taalefaaktijste
Addišuvdna ja subtrakšuvdna logeš-rasttidemiiguin ja cuvkemiin, konkrehtaiguin, báhpiris ja oaivvis.
• Addisjovne jïh subtraksjovne luhkiesertiestimmine jïh lotneminie,
Lea dehálaš ahte oahpaheaddjit čájehit Adamii maid son máhttá.
konkreetigujmie, paehpierisnie jïh åejjesne Vihkeles lohkehtæjja Andream vuesehte maam dïhte maahta.
Oahpaheaddji, Adam ja váhnemat berrejit ságastit ovttas maid Adam galgá bargat eanet, nu ahte son ipmirda maid son galgá oahppat ja manne.
Lohkehtæjja, Aanta jïh dan eejhtegh byöroeh ektesne soptsestidh mejnie Aanta edtja vielie barkedh, guktie dïhte guarka maam satne edtja lïeredh jïh mannasinie.
Son soaitá sáhttit álgit bargat lohkanhárjehallamiin, dainna sáhttet váhnemat ja Adam bargat searválagaid.
Kanne barkoe maahta vielie ryöknemehaarjanimmine aelkedh, naakede man bïjre eejhtegh jïh Aanta maehtieh
Dehálaš lea Adama maiddái siskkildit su iežas ovdáneami árvvoštallamii.
laavenjostedh. Vihkeles Aanta aaj meatan vaaltasåvva juktie sov jïjtse evtiedimmiem vuarjasjidh.
Nákce go son lohkat logežiid ja logežiid maŋŋil go lea hárjehallan dainna, dahje dárbbaša go son eanet hárjehallama dasa ?
Buektehte luhkine jïh luhkine ryöknedh mænngan dïsse vielie haarjanamme, jallh daerpies vielie haarjanimmine ?
Lena - Ollu vuollelis sierra beroštumi ráji
Ealla – guhkene tjoeperdimmieraasten nuelesne
Lena lea máhttán unnán kártengeahččaleamis.
Ealla lea gaajh vaeniem buektiehtamme goerehtallemepryövesne.
Danne eat dieđe man ollu Lena máhttá.
Dan åvteste vaenie daejrebe maam Ealla maahta.
Siidduin mat sisdollet (loguid) lohkama, lohkolinnjáid ja rehkenastima, leat ollu bargobihtát vástitkeahttá.
Dejnie sæjrojne mah lin ryöknemen, taalesïevi jïh ryöknedimmien bïjre, jïjnjh laavenjassh mejtie ij leah vaestiedamme.
Lena bargá njozet.
Ealla soejmi barka.
Dat sáhttá čujuhit dasa ahte Lena geavaha unnán beaktilis strategiijaid go čoavdá bargobihtáid.
Maahta årrodh dan åvteste Ealla nåake strategijh nuhtjie juktie laavenjasside loetedh.
Lena geahččaleamis leat ollu mearkkat mat addet dieđuid mo son bargá.
Jïjnjh gïejh Eallan pryövesne mah bïevnesh vedtieh guktie dïhte barka.
Mearkkat objeavttain ja lohkolinnjáin čájehit ahte son lohká ovtta ja ovtta go galgá gávdnat lohkomeari logežiin mat leat juhkkojuvvon joavkkuide ja mat leat rievttes sajádagat lohkolinnjás.
Mïerhkh daeveridie jïh taalesïevine vuesiehtieh dïhte akti akti ryöknoe juktie låhkoem gaavnedh
Orru nu ahte Lena rahčá geavahit lohkolinnjá ovddasteaddjin lohkoráidui, ja ahte son ii ipmir intervállaid juoguid.
Maahta vååjnedh goh Ealla tjabreminie taalesïevem nuhtjedh goh akte representasjovne taaleraajrose, jïh ij guarkah joekedimmiem intervalline.
Son rahčá sirret loguid riekta ráidui ja čájeha unnán ipmárdusa siffarárvvuide ja sadjevuogádahkii.
Dïhte tjabreminie taalh veesmedh öörnegen mietie jïh onne goerkesem vuesehte siffere-aarvose jïh posisjovnesysteemese.
Lena lihkostuvvá lohkorehkenastimiin mas leat smávva logut ja hivvodagat, muhto dakkaviđe go leat stuora hivvodagat dahje šaddet logešrasttideamit, de eai leat sus doarvái gelbbolašvuođat.
Ealla lyhkese taaleryöknedimmine smaave taaligujmie jïh veahkine, men dan varke veahkah stoerre sjidtieh jallh luhkiesertiestimmie sjædta, ij nuekies tjiehpiesvoeth utnieh.
Go son galgá rehkenastit stuora loguiguin, de son geavaha marggáid geahččaleamis ja bidjá dasa rehketbihtá.
Gosse edtja stoerre taaligujmie ryöknedidh, dïhte maargem pryöven baalte nuhtjie jïh ryöknedimmiestuhtjem bæjjese beaja.
Lena čállá loguid badjálaga njulges gurutravddain.
Ealla taalide tjaala sinsitnien nualan rïekte maargine gårroehbielesne.
Dat čujuha dasa ahte son ii ipmir sadjeárvvu danne go čuđežat ja ovttežat de bohtet seamma “ sadjái ”.
Vååjnoe goh dïhte ij guarkah sijjie-aarvoem dan åvteste tjuetieh jïh akth seamma sæjjan båetieh.
Go nie lea bidjan bihtá, de čujuha dat maiddái dasa ahte Lena rehkenastá mekánalaččat.
Akte dagkeres bæjjesebïejeme aaj vuesehte Ealla
Dutkamat čájehit ahte ollu mánát rehkenastet mekánalaččat, ja ahte máŋggalágan boasttuvástádusat addišuvdna- ja subtrakšuvdnabargobihtáin sáhttet čatnasit mekánalaš rehkenastimii.
mekanihkeles ryöknede. Dotkeme vuesehte jïjnjh maanah mekanihkeles ryöknedieh, jïh maahta jïjnjh såarhts båajhtoeh vaestiedassh addisjovne- jïh subtraksjovnelaavenjassine dan mekanihkeles ryöknedæmman ektiedidh.
Lena ii leat máhttán ovttage subtrakšuvdnabihtáin.
Ealla ij naaken dejstie subtraksjovnelaavenjassijste buektehth.
Su vástádusat leat “ smávva logut ”.
Altese vaestiedassh leah «smaave taalhš.
Muhtun oahppit geat rahčet jáhkket ahte subtrakšuvdnabargobihtáin lea unna logoš vástádussan, mii lea boasttuipmárdus.
Såemies viesjies learohkh vienhtieh subtraksjovnelaavenjassh aktem onne taalem vaestiedassine utnieh, mij leah eevre båajhtode.
Lena rahčá maiddái juohkit beallái.
Ealla aaj tjabreminie guektelen juekedh.
Son soaitá árvidit, dahje soaitá geahččalit lohkat vulošguvlui.
Dagke moenede, dagke voejhkele våålese ryöknedh.
Dákko lea dárbu eanet kártemii.
Daesnie daerpies
Lena bargu viidásit
vielie goerehtalleminie.
Lenas leat heajos vuođđo máhtolašvuođat rehkenastimis.
Eallan geajnoe guhkiebasse Ealla viesjies uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne åtna.
Son lea máhttán hui unnán kártengeahččaleamis ja lea ollu vuolábealde sierra beroštumi ráji.
Dïhte vaenie buektiehtamme goerehtallemepryövesne jïh lea guhkene tjoeperdimmieraasten nuelesne.
Su vástádusat addet unnán dieđu das maid son máhttá, makkár boasttuipmárdusat sus leat, geavaha go son álkes ja seamma rievddakeahtes strategiijaid vai váilot go sus strategiijat.
Altese vaestiedassh mijjese vaenie bïevnesh vedtieh maam maahta, maam båajhtode guarka, mejtie aelhkie jïh rigide strategijh åtna jallh mejtie strategijh fååtese.
Ollu orru čujuheame dasa ahte Lenas leat váilevaš lohkodoahpagat.
Vååjnoe goh Eallan lea viesjies taaledïejvese.
Lena lohkoipmárdusa ja rehkenastinmáhtolašvuođaid lea dárbu eanet kártet ovdalgo sáhttá bidjat doaibmabijuid johtui.
Daerpies vielie goerehtalleminie Eallan taalegoerkesistie jïh ryöknedimmietjiehpiesvoetijste åvtelen maahta råajvarimmiejgujmie aelkedh. Akte nuepie
Okta vejolašvuohta lea geavahit 1. ceahki dahje 2. ceahki kártengeahččalemiid laboratiivalaččat.
lea goerehtallemepryövem nuhtjedh 1. daltesasse jallh 2. daltesasse laboratijvelaakan.
Dainna lágiin beasašii Lena bargat bargobihtáiguin mat leat lagabut dan maid son hálddaša.
Naemhtie Ealla maahta laavenjassigujmie barkedh mah leah lïhkebe dam maam haalvoe.
Oahpaheaddji berre áicat Lena dan gaskkas go son bargá bargobihtáiguin, ja jearrát mo son jurddaša.
Lohkehtæjja byöroe Eallam vïhtesjidh mearan laavenjassigujmie barka, jïh gihtjedh guktie ussjede.
De beassá Lena čájehit maid son máhttá, seammás go dat addá oahpaheaddjái vejolašvuođa háhkat dieđu makkár ipmárdus Lenas lea.
Dellie Ealla åådtje vuesiehtidh maam satne maahta, seamma tïjjen goh
Ságastallamis sáhttá oahpaheaddji čájehit Lenai maid son (Lena) máhttá, ja mo dat sáhttá leat vuolggasadji viidásit oahppamii.
Soptsestimmesne lohkehtæjja maahta Eallese vuesiehtidh maam dïhte maahta, jïh guktie dïhte maahta våaroeminie årrodh dan guhkiebasse lïerehtæmman.
Lena beassá seammás leat mielde bidjame oahppomihtuid viidásit bargui.
Ealla maahta seamma tïjjen meatan årrodh lïerehtimmieulmieh bïejedh dan guhkiebasse barkose.
Sáhttá árvvoštallat galgá go Lena guorahallat viidásit go váldá vuolggasaji kártengeahččalemiin, viidásit kártemis, luohkkálatnjaáicamis ja ságastallamis Lenain ja su váhnemiiguin.
Goerehtallemepryöven mietie, vielie goerehtalleme, vïhtesjimmie klaassetjiehtjielisnie jïh soptsestimmieh Ealline jïh altese eejhtegigujmie maahta vuarjasjidh mejtie edtja Eallam
Dan proseassas lea lunddolaš siskkildat skuvlla erenoamášpedagogalaš resurssaid ja oktavuođaid.
Daennie prosessesne lea iemie skuvlen sjïerepedagogeles vierhtieh jïh govlehtæjjah meatan vaeltedh.
Bijjá - ollu bajábealde sierra beroštumi ráji
Jonna - guhkene tjoeperdimmieraasten bijjelen
Bijjá bohtosat leat ollu bajábealde sierra beroštumi ráji, ja su geahččaleamis oaidnit ahte son lea máhttán bargat measta buot kártengeahččaleamis.
Jonna lea guhkene tjoeperdimmieraasten bijjelen jïh vuesehte satne dam ellen jeanatjommesem buektehte goerehtallemepryövesne.
Son lohká ovttadagaid, juohká joavkkuide, juohká ja geassá supmiide loguid ja hivvodagaid.
Dïhte ektievoeth ryöknoe, dåehkine beaja, juaka jïh taalh jïh veahkah tjåanghkan beaja.
Bijjá geavaha lohkolinnjá bures ja merke riekta loguid ja hivvodagaid árvvuid.
Jonna taalesïevem hijven nuhtjie jïh mïerhkem beaja reaktoe aarvose taalide jïh veahkide.
Son sirre loguid riekta ráidun, deavdá válmmasin lohkoráidduid main leat iešguđetlágan intervállat ja jorbe lagamus logežii ja čuđežii.
veesmie, taaleraajroeh illie ovmessie intervalligujmie jïh jorpesje lïhkemes låhkan jïh tjuatan.
Kártengeahččaleamis čájeha Biijá ahte son ipmirda ja máhttá geavahit sadjevuogádaga ja siffarárvvu bargobihttáčoavdimis.
Goerehtallemepryöve vuesehte Jonna guarka jïh maahta posisjovnesysteemem jïh siffereaarvoem nuhtjedh laavenjasseloetemisnie.
Dat boahtá ovdan ovdamearka dihte addišuvdna ja subtrakšuvdna bargobihtáin.
Daate vuesiehtimmien gaavhtan våajnoes sjædta laavenjassine addisjovnine jïh subtraksjovnine.
Biijá bargu viidásit
Jonnan geajnoe guhkiebasse Jonnan illedahkh eah maamkh soptsesth man hijven tjiehpiesvoeth dïhte åtna
Bijjá bohtosat eai muital maidege man buorit máhtolašvuođat sus leat rehkenastimis, ja daid ii sáhte dan dihte geavahit nu ahte muitala sutnje mo son galggašii viidásit bargat.
ryöknedimmesne, jïh ij gåaredh dejtie nuhtjedh juktie bïevnesh bååstede vedtedh dan vijriesåbpoe barkoen bïjre.
Bijjá lea nákcen measta visot kártengeahččaleamis ja čájeha ahte son geavaha strategiijaid mat leat beaktilat áiggi ektui.
Jonna lea dam jeanatjommesem buektiehtamme goerehtallemepryövesne jïh vuesehte satne strategijh nuhtjie mah leah effektijve
Sus lea leamaš buorre áigi geahččaleamis ja lea sárgon olu marggáide dan bottus go son lea vuordán boahtte bargobihtá.
Sæjroe tïjjeåtnoen sjïekenisnie. Dïhte astoem åtneme pryövesne jïh jïjnjem maargine guvviedamme mearan dam mubpiem laavenjassem vuarteme.
Geahččaleami bohtosiid vuođul diehtit unnán man nannosat ja geabbilat su máhtolašvuođat leat.
Man stabijle jïh fleksijbele altese tjiehpiesvoeth leah, ibie jïjnjem daejrieh illedahki mietie pryövesne.
Oahpaheaddji ferte danne geavahit eará dieđuid Bijjá birra go pláne su viidásit barggu klássalanjas.
Lohkehtæjja tjuara dan åvteste jeatjah bïevnesh Jonnan bïjre nuhtjedh juktie dam guhkiebasse
Soaitá vejolaš iskat man máŋggalágan strategiijaid Bijjá geavaha go rehkenastá máŋggasiffar loguiguin.
Dagke gåarede goerehtidh man gelliesåarhts strategijh Jonna nuhtjie ryöknedimmesne taaligujmie jienebh sifferigujmie.
Bohtosiid čuovvoleapmi oahpaheaddjijoavkkus
Vïjriesåbpoe barkoe illedahkijste lohkehtæjjadåehkesne
Vuođđo máhtolašvuođat leat siskkilduvvon fágaid gelbbolašvuođamihtuide.
Dah uvtemesth tjiehpiesvoeth leah maahtoeulmine faagide sjïehtesjamme.
Kártengeahččalemiid čuovvoleapmi lea dehálaš buot oahpaheddjiide ceahkis.
Vijriesåbpoe barkedh goerehtallemepryövine lea vihkeles gaajhkide lohkehtæjjide daltesisnie.
Jahkeceahkki sáhttá doallat čoahkkáigeassima ja ságastallama geahččalemiid bohtosiid birra ovttas - ja rastá luohkáid / ohppiidjoavkkuid.
Daltese maahta tjåanghkan giesedh jïh soptsestidh pryöven illedahki bïjre ektesne – jïh
Nu sáhttá badjelgeahčastaga oažžut eaŋkilohppiin sihke bajábealde ja vuolábealde sierra beroštumi ráji, ja ollislaččat jahkeceahkis.
Naemhtie maahta aktem bijjieguvviem åadtjodh aktegslearohki bïjre mah leah tjoeperdimmieraasten nuelesne, jïh abpe daltesen bïjre.
Leat go skuvllas máŋga dahje moadde oahppi sierra beroštumi ráji vuolábealde ?
Skuvlen jïjnjh jallh vaenie learohkh tjoeperdimmieraasten nuelesne ?
Leat go mis oahppit skuvllas mat sulastahttet Lena ?
Skuvlesne naan learohkh mah leah goh Ealla ?
Gávdnojit go bargobihtát maid ii oktage dahje maid dušše moadde oahppi luohkás leat nákcen.
Gååvnese laavenjassh mejtie ij guhte jallh ajve naan gille learohkh klaassesne leah buektiehtamme.
Maid dat muitala oahpahusa birra ?
Maam dïhte ööhpehtimmien bïjre soptseste ?
Galgat go plánet doaibmabijuid olles jahkeceahkkái ?
soejkesjidh abpe daltesasse ?
Ovtta ohppiidjovkui ?
Akten sjïere learohkedåahkan ?
Eaŋkiloahppái ?
Akten sjïere learoehkasse ?
Dat berre leat mihttun digaštallat movt sáhttá bargat ovttas ceahkis, ja mainna berre bargat eanet iešguđetge fágain.
Byöroe akte ulmie årrodh digkiedidh guktie maahta ektesne barkedh daltesisnie, jïh mejnie byöroe vielie barkedh dejnie ovmessie faagine.
Skuvlajođiheaddji ovddasvástádus
5. Skuvleåvtehken dïedte
Dá čájehuvvo oanehaččat mii lea skuvlajođiheaddji ovddasvástádus ovdal, čađahettiin ja maŋŋel geahččaleami.
Daesnie akte aelhkie bijjieguvvie mej åvteste skuvleåvtehke dïedtem åtna, tjïrrehtimmien åvtelen, mearan jïh mænngan.
Skuvlajođiheaddji galgá:
Skuvleåvtehke edtja:
OVDAL GEAHČČALEAMI
ÅVTELEN MEARAN MÆNNGAN
lohkan Retningslinjer for gjennomføring ja lohkan oahpaheaddjebagadusa
- lohkedh Retningslinjer for gjennomføring (Njoelkedassh tjirrehtæmman) jïh åahpenamme bïhkedimmiejgujmie lohkehtæjjide
fuolahit ahte skuvlla oahpaheaddjit dovdet oahpaheaddjibagadusa sisdoalu
- hoksedh skuvlen lohkehtæjjah sisvegem demtieh lohkehtæjjabïhkedimmine
fuolahit ahte skuvlla kártengeahččalemiid čađaheapmi čuovvu njuolggadusaid mat leat dasa Retningslinjer for gjennomføring
- hoksedh tjïrrehtimmie goerehtallemepryövijste lea njoelkedassi mietie mah leah vadteme njoelkedassine Retningslinjer for gjennomføring
iskat leat go boahtán “ dehálaš dieđut neahttasiidui www.udir.no
- daejredh mij iktesth tjåådtje daesnie www.udir.no, «viktige meldingerš nuelesne
fuolahit ahte váhnemat leat ožžon dieđu čađaheami birra, ja ahte váhnengihpa dahje diehtu eaktodáhtolaš geahččalemiin lea juhkkojuvvon buori áiggis ovdal geahččaleami.
- hoksedh eejhtegh bïevnesh åådtjeme tjïrrehtimmien bïjre, jïh eejhtegetjaalege jallh bïevnesetjaalege jïjtjevyljehke pryövi bïjre olkese vadtasuvvieh guhkiem tjïrrehtimmien åvtelen
- leat olámuttus oahpaheddjiide jus sii dárbbašit veahki ja doarjaga
- stïeresne årrodh lohkehtæjjide gosse viehkiem jïh dåarjoem daarpesjieh tjïrrehtimmiem soejkesjidh
čađahettiin
- hoksedh skuvlh paahkh
čuovvolahttit bohtosiid skuvladásis báikkálaš ovdánahttinbarggus
- lohkehtæjjide dåarjoehtidh gosse pryövide tjïrrehteminie
láhčit dili nu ahte oahpaheaddjit čuovvolit ohppiid sierra beroštumi rájis ja dan vuolábealde.
- sjïehteladtedh ihke lohkehtæjjah learohkh dåarjelieh tjoeperdimmieraasten nelnie jïh nuelesne
fuolahit ahte daid ohppiid váhnemat geain leat bohtosat sierra beroštumi rájis dahje dan vuolábealde ožžot dieđu bohtosiin ja makkár viidásit doaibmabijut leat, ja ahte dan gehččet ovttas eará áššáigullevaš árvvoštallandieđuiguin mat oahpaheddjiin leat ovdalaččas
eejhtegh tjoeperdimmieraasten nelnie jïh nuelesne bïevnesh bååstede åadtjoeh illedahki bïjre jïh bïevnesh vijriesåbpoe råajvarimmiej bïjre, jïh daate ektesne vuajnelge jeatjah sjyöhtehke vuarjasjimmiebïevnesigujmie mejtie lohkehtæjjah aarebistie åtna
Eanet dieđut ja resurssat
6. Bïevneseraerieh jïh sjyöhtehke vierhtieh
GEAHČČALEAMI JA ÁRVVOŠTALLAMA BIRRA
PRYÖVENASSEN JÏH VUARJASJIMMIEN BÏJRE
Gos gávnnan eanet dieđuid geahččaleami ja árvvoštallama birra ?
Sæjroe Gusnie vielie bïevnesh gaavnem vuarjasjimmien jïh pryövi bïjre ?
Árvvoštallan: www.udir.no
Vuarjasjimmie daesnie www.udir.no
Mii lea skuvlajođiheaddji bargu kártengeahččalemiiguin ?
Mah leah skuvleåvtehken laavenjassh goerehtallemepryövigujmie ?
Gos gávnnan instruksaoasi geahččaleami čađaheapmái ?
Gusnie bïhkedimmiebieliem gaavnem juktie maehtedh pryövem tjïrrehtidh ?
Gos sáhtán lohkat eanet fáttás árvvoštallan oahpaheami várás ?
Gusnie maahtam vielie lohkedh
Árvvoštallan oahppama várás (Vurdering for læring) gávdno dárogillii dáppe: www.udir.no/vfl
vuarjasjimmien bïjre lïerehtæmman ? Vuarjasjimmie lïerehtæmman daesnie www.udir.no/vfl
Maid oahppit galget máhttit vuođđo máhtolašvuođain ?
Maam learohkh edtjieh maehtedh
Máhttoloktema oahppoplána:
dejstie uvtemesth tjiehpiesvoetijste ?
Mat leat rehkenastima vuođđo máhtolašvuođat ja mo galgá daid ovddidit ?
Mah leah uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknemisnie, jïh guktie dah evtiesuvvieh ?
Vuođđogálggaid / máhtolašvuođaid rámmaráhkadus
Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
Gos gávnnan eanet resurssaid ja
Sæjroe
materiála ohppiid viidásit čuovvoleapmái ?
Lindenskov, L og Weng, P (2013).
Evttohuvvon lassi lohkamuššii
Matematikvanskeligheder.
Dárogielat girjjálašvuohta
Dansk psykologisk forlag.
Ruoŧa- ja dánskagielat girjjálašvuohta
Gåabpaginie gærjine raeriestimmie vijriesåboe goerehtallemasse jïh ööhpehtimmiedarjomh
Eŋgelasgielat girjjálašvuohta
Emerson, J., & Babtie, P. (2010).
Eará dárogielat resurssat
The Dyscalculia assessment.
Skuvla sáhttá maiddái veardidit diŋgot áigečállaga Tangenten
London: Continuum. Jeatjah nöörjengïelen vierhtieh
(http://www.caspar.no/tangenten.php).
Skuvle maahta aaj vuarjasjidh dongkedh plaeriem Tangenten (http://www.caspar.no/tangenten.php).
Ollu ovdalaš artihkkalat leat lágádusa ruovttusiiddus PDF-fiilan.
Jïjnjh aarebi tjaalegh gååvnesieh goh PDFfijlh bertemen gåetiesæjrosne.
Geahča ovdamearka dihte nr. 2 2003 mas lea tema álgooahpahus.
Vuartesjh vuesiehtimmien gaavhtan nr. 2 2003 teemine aalkoelïerehtimmie.
Evttohus lassi lohkamuššii skuvlajođiheaddjái
Sæjroe
Joavku: Eksáminandda nr..
Skuvle: Dåehkie: Eksaminande nr..
Fágakoda Bargobihtá nr..
Faagekode Laavenjasse nr..
1 Árvosátni 2 Árvosátni 3- 4 Árvosátni 5 – 6 Kommentára lea eaŋkilis / muhtin muddui vástádus oanehisvástádus-oassái
1 Karaktere 2 Karakterh 3- 4 Karakterh 5 – 6 Lahtestimmieh
lea buori muddui relevánta vástádus
lea aelhkies / ånnetje sjyöhtehke vaestiedasse
lea dárkilis ja relevánta vástádus
Lea jeenjemasth sjyöhtehke vaestiedasse
lea eaŋkilis / muhtin muddui relevánta vástádus guhkes-
vaestiedasse guhkiesvaestiedassebielese
vástádusoassái čájeha ahte lea muhtin muddui
ånnetje goerkesem jïh åtnoem lissiehtamme tjaalegijstie vuesehte
ipmirdan ja geavahan mielddusteavsttaid
vaestiedasse guhkievaestiedassebielese
oanehisvástádusoassái lea buori muddui relevánta vástádus
goerkesem jïh åtnoem lissiehtamme tjaalegijstie vuesehte
oanehisvástádusoassái lea vuđolaš ja relevánta vástádus
Lea veele jïh sjyöhtehke vaestiedasse åenehksvaestiedassebielese
guhkesvástádusoassái čájeha ahte lea ipmirdan ja geavahan mielddusteavsttaid
lea elliesåbpoe jïh sjyöhtehke vaestiedasse guhkievaestiedasse
guhkesvástádusoassái čájeha ahte lea ipmirdan ja geavahan mieldddusteavsttaid
bielese goerkesem jïh jïjtjeraarehke åtnoem lissiehtamme tjaalegijstie vuesehte
iešheanalaččat
byjjes maeh-teles
lea eaŋkilt hábmejuvvon čájeha ahte lea muhtin muddui
voeth: lea aelhkies dorjesovveme
čanastus gaskkal cealkagiid ja teakstaosiid
vuesehte såemiesmearan ektiemimmiem raajesi jïh boelhki gaskem
čájeha ahte hálddaša muhtin muddui hábmennjuolggadusaid čájeha ahte hálddaša muhtin muddui
vuesehte dïhte såemiesmearan ortografijem jïh væhtabiejemem haalva
ortografiija ja gaskamearkkaid earuha gaskkal sitáhta ja iežas
sitaati jïh jïjtjedorjeme tjaalegi gaskem joekehtahta jïh gaaltijidie neebnie
buktaga ja čujuha gálduide lea čielgasit hábmejuvvon, buriin ja ulbmillaš sátneriggodagain
lea tjïelke dorjesovveme, hijven jïh maereles baakoeveahkine
čájeha ahte lea buorre čanastus gaskkal cealkagiid ja teakstaosiid
vuesehte hijven ektiedimmiem raajesi jïh boelhki gaskem
čájeha ahte hálddaša hábmennjuolggadusaid buori muddui čájeha ahte hálddaša buori muddui
vuesehte dïhte jeenjemasth ortografijem jïh væhtabiejemem haalva
ortografiija ja gaskameakkaid čalmmustahttá sitáhta ja čujuha
sitaath tsiehkesje jïh gaaltijide vuesehte
čorgadit gálduide lea čielgasit ja dárkilit hábmejuvvon, ulbmillaš ja girjás sátneriggodagain
lea tjïelke jïh veele dorjesovveme, maereles jïh gellielaaketje baakoeveahkine
čájeha ahte lea hui buorre čanastus gaskkal cealkagiid ja teakstaosiid, ja lea girjás giella
vuesehte dan hijven ektiedimmiem raajesi jïh boelhki gaskem jïh
čájeha ahte hálddaša hábmennjuolggadusaid
jeereldihkie gïeline vuesehte dïhte hammoevierhkem haalva
čájeha ahte hálddaša ortografiija ja gaskamearkkaid
vuesehte dïhte ortografijem jïh væhtabiejemem haalva
čalmmustahttá sitáhta ja čujuha gálduide čorgadit ja dárkilit
sitaath tsiehkesje jïh gaaltijidie veelelaakan vuesehte
lea muhtin muddui temáhtalaš čanastus ja eaŋkilis struktuvra selveha fágalaš fáttáid, kommentere
dasse lea ånnetje tematihkeles ektiedimmiem jïh aelhkies struktuvrem åtna faageles aamhtesh tjïelkeste,
dahje ákkastallá eaŋkilit vuhtto ahte vuođđogiella báidná
aelhkieslaakan lahteste jallh argumenterade
jorgaluvvon giela, sihke sánis sátnái jorgaleami ja sátneortnega dáfus čujuha muhtin mihtilmasvuođaide
vuajna jarkoestamme gielem baakoste baakose jarkoestamma jïh baakoeöörnegen mietie
teavsttain geavaha eaŋkilis fágagiela Eksámenvástádusas lea temáhtalaš čanastus ja ulbmillaš struktuvra selveha fágalaš fáttáid, kommentere
aelhkie faagegïelem åtna lea tematihkeles ektiedimmiem jïh maereles struktuvrem åtna faageles aamhtesh tjïelkeste,
dahje ákkastallá čorgadit jorgala ja heiveha teavstta buori
tjïelkelaakan lahteste jallh argumenterade
muddui lunddolaš giellan selveha mihtilmasvuođaid teavsttain
tjaalegem jeenjemasth jarkoste jïh sjïehtede hijven gïeline sjïere væhtah tjaaleginie tjïelkeste
geavaha ulbmillaš fágagiela Eksámenvástádusas lea temáhtalaš čanastus ja čielga, ulbmillaš struktuvra selveha fágalaš fáttáid, kommentere
maereles faagegïelem åtna lea tematihkeles ektiedimmiem jïh tjïelke, maereles struktuvrem åtna faageles aamhtesh tjïelkeste,
dahje ákkastallá čorgadit ja dárkilit jorgala ja heiveha teavstta vuogas,
tjïelkelaakan jïh veele lahteste jallh argumenterade
lunddolas ja njuovžilis giellan selveha dárkilit mihtilmasvuođaid
tjaalegem jarkoste jïh sjïehtede veele jïh gellielaaketje gïeline sjïere væhtah tjaaleginie tjïelke
teavsttain geavaha dárkilis ja ulbmillaš fágagiela
tjïelkeste veele jïh maereles faagegïelem åtna
Informatiiva, ákkastalli ja resonnerejeaddji teavsttat
Bievnijes, argumetereles jïh ussjeden tjaalegh
1 Árvosátni 2
Karakterh 5 – 6 Lahtestimmieh
Árvosátni 3 – 4
Bievnijes,
lea muhtin muddui temáhtalaš
Aktem tjïelke tematihkeles ektiedimmiem jïh hijven
rejeaddji teavsttat
argumentereles jïh ussjeden tjaalegh
čanastus ja eaŋkilis struktuvra selveha fágalaš fáttáid eaŋkilit
tematihkeles ektiedimmiem jïh aelhkie struktuvrem åtna Faageles aamhtesh aelhkie
bájuha muhtin muddui váldooainnu
tjïelkeste Åejvievuajnoem
ákkastallá muhtin muddui
argumenterade Aelhkie ussjede
leat muhtin ovdamearkkat ja / dahje momeanttat
Naan vuesiehtimmieh jïh / jallh momenth meatan åtna
leat muhtin čoahkkáigeasut dahje eaŋkilis loahppaárvalusat
Lea maam akt tjåanghkan geasa jallh aelkies
čájeha veaháš reflekšuvnna geavaha gálduid muhtin muddui
konklusjovnh åtna Ånnetje refleksjovnem vuesehte
relevánta vugiin (jus geavaha) lea temáhtalaš čanastus ja
Gaaltijeåtnoem vuesehte (jis dam nuhtjie)
ulbmillaš struktuvra selveha fágalaš fáttáid buori muddui čorges vugiin
ektiedimmiem jïh naan tjïelke struktuvrem åtna Faageles aamhtesh tjïelkeste
hámuha váldooainnu
Åejvievuajnoem dorjesåvva
ákkastallá áššálaččat
Vuajnoeh eensi argumenterade
resonnere čielgasit, nákce ságaškuššat fáttá čorges vugiin
Tjïelkes ussjede, maehtelesvoetem vuesehte
leat áššáigullevaš ovdamearkkat ja / dahje momeanttat
Sjyötehke vuesiehtimmieh jïh / jallh momenth åtna
hábme čoahkkáigeasuid dahje loahppaárvalusaid
Tjåanghkan giesemh dorjesåvva jallh konklusjovnh åtna
lea oalle buorre dahje buorre reflekšuvdnadássi geavaha gálduid relevánta ja
Såemiesmearan jallh hijven refleksjovnem vuesehte
dárkkistahtti vugiin (jus geavaha) lea čielga temáhtalaš čanastus,
Åtnoem sjyötehke gaaltijijstie vuesehte (jis dam nuhjtjie)
ulbmillaš ja buorre struktuvra selveha fágalaš fáttáid relevánta, čalmmus ja čorges
struktuvrem åtna Faageles aamhtesh tjïelkeste sjyötehke, tjïelke jïh maereles
vugiin hámuha váldooainnu čielgasit ja dárkilit
vuekine Åejvievuajnoem tjïelkes jïh veele
ákkastallá áššálaččat, viidát ja iešheanalaččat
dorjesåvva Vuajnoeh eensi, vïjries jïh
resonnere čielgasit, nákce ságaškuššát fáttá áššálaččat ja máŋggabealis
jïjtjeraarehke argumenterade Tjïelkes ussjede, maehtelesvoetem vuesehte
leat áššáigullevaš ovdamearkkat ja / dahje momeanttat main lea
aamhtesem eensi jïh gellielaaketje vuekine digkede
buorre viidodat hábme aiddostahtti čoahkkái - geasuid dahje loahppaárvalusaid
Sjyötehke vuesiehtimmieh jïh / jallh moenth åtna mejtie maereles
lea allá reflekšuvdnadássi, čájeha iešheanalašvuođa
Tjåanghkan giesemh tjïelke dorjesåvva jallh konsklusjovnh
geavaha gálduid kritihkalaččat, dárkkistahtti vugiin ja iešheanalaččat (jus geavaha)
åtna Jolle refleksjovnedaltesem åtna, jïjtjeraarehkevoetem vuesehte
Árvvo- šteapmi,
Jïjtjeraarehe åtnoem sjyötehke vuesehte (jis dam nuhtjie)
oanehis ja guhkes
Tjåenghkies vuarja-sjimmie åenehks jïh guhkies vaestie
teaksta Obbalaččat čájeha oahppivástádus
dimmjste Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte
vuollegis gelbbolašvuođa fágas Obbalaččat čájeha oahppivástádus
vuelege maahtoem faagesne Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte naa
Obbalaččat čájeha oahppivástádus
hijven jallh hijven maahtoem faagesne.
oalle buori gelbbolašvuođa fágas dahje buori gelbbolašvuođa fágas
Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte dan
hui buori gelbbolašvuođa fágas dahje erenoamáš buori gelbbolašvuođa
hijven jallh joekoen hijven maahtoem faagesne.
Árvosátneevttohus:
Karaktereraeriestimmie:
Analiisa, dulkon, buohtastahttin
Analyseradimmieh, toelhkestimmieh jïh viertiestimmieh 1 Karaktere 2
1 Árvosátni 2 Árvosátni 3 – 4 Árvosátni 5 -6 Kommentára Analiisa, dulkon ja
Karakterh 3 – 4 Karakterh 5 -6 Lahtestimmieh
čujuha muhtin váikkuhangaskaomiide
Tjuvhtehte såemies viehkiedïrregh tjaalegisnie
selveha muhtin váikkuhangaskaomiid ja čájeha
toelhkestimmieh jïh viertiestimmieh
teavsttas čujuha muhtin beliid
Tjuvhtehte naan bielide argumentasjovnine jïh
ákkastallamis ja hastalanvugiid geavaheami
apellehammoej åtnoem tjuvhtehte naan bielide
čujuha muhtin beliide temás / aigumušas / váldooainnus
teemesne / dïjresne / åejvievuajnosne
reflektere teavstta hárrái eaŋkilis vugiin
tjaalegh aelhkies vuekine ussjede naan vuarjasjimmieh åtna
leat muhtin árvvoštallamat
naan bielieh tjaaleginie
selveha ja árvvoštallá váikkuhangaskaomiid ja čájeha mo
vierteste aelhkies faagegïelem åtna
dat doibmet teavsttas selveha čielgasit ákkasteami,
ånnetje gïeleldh /
hástalanvugiid geavaheami ja daid doaimma
kultuvrehistovrijes ektiedimmiem damta gaaltijeåtnoem vuesehte (jis
selveha čielgasit temá / aigumuša / váldooainnu
nuhtijie) Digkede såemies viehkiedïrregh jïh såemiesmearan tjaalegisnie
buohtastahttá muhtin beliid teavsttain geavaha eaŋkilis fágagiela
vuesehte guktie dejtie utnedh Digkede åejvietsiehkieh argumentasjovnine jïh
dovdá veaháš gielalaš / kulturhistorjjálaš oktavuođa
apellehammoej åtnoem teemam / dïjrem /
geavaha gálduid muhtin muddui relevánta vugiin (jus geavaha)
åejvievuajnoem digkede
muhtin muddui mo dat doibmet teavsttas selveha ákkasteami váldoosiid ja
tjaalegh faageles sjyötehke vuekine ussjede vuarjasjimmieh åtna jïh
hástalanvugiid geavaheami
vuajnoeh tjïelkeste tjaalegh vierteste tjïelke vuekine
reflektere teavsttaid hárrái fágalaš áššálaš vugiin
sjyötehke faagegïelem åtna
leat árvvoštallamat ja vuođuštuvvon oaivilat
tjaalegem gïeleldh /
buohtastahttá teavsttaid čorgadit geavaha relevánta fágagiela
kultuvrehistovrijes ektiedæmman buakta åtnoem sjyötehke gaaltijistie
bidjá teavstta gielalaš / kulturhistorjjálaš oktavuhtii
vuesehte (jis nuhtjie) Digkede jïh vuarjesje viehkiedïrregh jïh vuesehte guktie
geavaha gálduid relevánta ja dárkkistahtti vugiin (jus geavaha)
dejtie tjaalegisnie tsevtsieh Digkede tjïelke argumentasjovnine,
reflektere teavsttaid hárrái fágalaš áššáigullevaččat ja iešheanalaččat
apellehammoej åtnoem jïh guktie dej tsevtsieh
leat iešheanalaš árvvoštallamat ja vuođuštuvvon oaivilat
teemam / dïjre / åejvievuajnoem tjïelke digkede
buohtastahttá teavsttaid girjás vugiin geavaha dárkilis ja relevánta fágagiela
tjaalegh faageles sjyötehke jïh jïjtjeraarehke vuekine ussjede jïjtjeraarehke vuarjasjimmieh åtna
bidjá teavstta čorgadit gielalaš / kulturhistorjjálaš oktavuhtii geavaha gálduid kritihkalaččat,
jïh vuajnoeh tjïelkeste tjaalegh vierteste gellielaaketje
dárkkistahtti vugiin ja iešheanalaččat (jus geavaha)
vuekine veele jïh sjyötehke faagegïelem åtna
Árvvo- steapmi: oanehis ja guhkes
tjaalegem gïeleldh /
teaksta Obbalaččat čájeha
gaaltijijstie vuesehte (jis nuhtjie) Tjåenghkies vuarjasjimmie åenehks jïh guhkies vaestie
oahppivástádus vuollegis gelbbolašvuođa fágas
dimmjste Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte vuelege maahtoem faagesne
Obbalaččat čájeha oahppivástádus oalle buori gelbbolašvuođa fágas dahje
Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte naa hijven jallh hijven maahtoem
buori gelbbolašvuođa fágas Obbalaččat čájeha oahppivástádus hui buori gelbbolašvuođa fágas dahje erenoamáš buori gelbbolašvuođa
faagesne. Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte dan hijven jallh joekoen hijven maahtoem
fágas
faagesne.
Árvosátneevttohus:
Karaktereraeriestimmie:
Kreatiiva teavsttat
Skaepiedihks tjaalegh
Kreativa teavsttat:
Skaepiedihks tjaalegh:
lea struktuvra mii buori muddui heive ulbmilii ja fáddái
Struktuvrem åtna mij jeenjemasth ulmine jïh aamhtesinie latjkesisnie
geavaha muhtin eaŋkilis gielalaš váikkuhangaskaomiid
naan aelhkies gïeleldh viehkiedïrregh åtna
čájeha veaháš gielalaš hutkáivuođa
naan gïeleldh skaepiedihksvoetetm
čájeha ahte lea válljen muhtin ovdamearkkaid ja / dahje
vuesehte vuesehte naan vuesiehtimmieh jïh / jallh
oaidninguovlluid čajeha muhtin muiddui
åssjaldahkh pryövoe aelhkies vuekine
gielalaš / kulturhistorjjálaš máhtu (jus lea relevánta) geavaha muhtin muddui
vuesehte (jis sjyötehke) lissietjaalegh nuhtjie aelhkies vuekine
mielddusteavsttaid lea struktuvra mii heive ulbmilii ja fáddái
Struktuvrem åtna mij ulmine jïh aamhtesinie latjkesisnie
geavaha gielalaš váikkuhangaskaomiid dihtomielalaččat
gïeleldh viehkiedïrregh voerkes vuekine åtna
čájeha gielalaš hutkáivuođa
gïeleldh skaepiedihksvoetem vuesehte
čájeha hutkáivuođa ovdamearkkaiguin ja / dahje
skaepiedihksvoetem vuesehte vuesiehtimmine jïh / jallh
oaidninguovlluin čujuha ja geavaha gielalaš /
gïeleldh / kultuvrehistovijes maahtoem vuesehte (jis
kulturhistorjjálaš máhtu (jus lea relevánta) geavaha mielddusteavsttaid
sjyhtehke) lissietjaalegh nuhtjie jïjtjeraarehken vuekine
iešheanalaččat lea iesheanalaš hápmi, ja lea struktuvra mii heive ulbmilii ja fáddái
Jïjtjeraarehke hammode, jïh struktuvrem åtna mij ulmine jïh aamhtesinie latjkesisnie
geavaha váikkuhangaskaomiid dihtomielalaččat ja suokkardeami vugiin
viehkiedïrregh åtna goerehte jïh voerkes vuekine geavaha
čájeha gielalaš hutkáivuođa ja lea persuvnnalaš giella
gïeleldh skaepiedihksvoetem vuesehte jïh persovneles gïelem
čájeha hutkáivuođa ja originálitehta ovdamearkkaiguin
åtna skaepiedihksvoetem jïh originalitetem vuesehte
ja / dahje oaidninguovlluin čujuha ja reflektere
vuesiehtimmine jïh / jallh vuajnojne
gielalaš / kulturhistorjjálaš máhtu hárrái (jus lea relevánta) geavaha mielddusteavsttaid
gïeleldh / kultuvrehistovijes maahtoem vuesehte jïh ussjede
kreatiivvalaččat ja iešheanalaččat
dan bïjre (jis sjyötehke) lissietjaalegh nuhtjie jïjtjeraarehken jïh skaepiedihks
Árvvo- šteapmi: Oanehis- ja
vuekine
guhkes- teaksta Obbalaččat čájeha oahppivástádus
Tjåengh-kies vuarja-sjimmie åenehks jïh guhkies vaestie
vuollegis gelbbolašvuođa fágas Obbalaččat čájeha oahppivástádus
dimmjste Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte vuelege maahtoem faagesne
Obbalaččat čájeha oahppivástádus
Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte naa hijven jallh hijven maahtoem
oalle buori gelbbolašvuođa fágas dahje buori gelbbolašvuođa fágas
faagesne. Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte dan hijven jallh joekoen hijven maahtoem
hui buori gelbbolašvuođa fágas dahje erenoamáš buori gelbbolašvuođa fágas
faagesne.
Árvosátneevttohus:
Karaktereraeriestimmie:
Ceahkki: 3.- 4. jahkeceahkki Fádda: muitalus Áigi: 3-5 diimmu
Daltese: 3. -4. jaepiedaltese Aamhtese: soptsese Tijje: 3 – 5 tæjmoeh
Álggahus
Aalkoe
Dát oahpahusláhču lea okta ovdamearka dasa movt 3. ja 4. jahkeceahkis sáhttá bargat.
Daate øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie 3. jïh 4. jaepiedaltesinie barka.
Gelbbolašvuođamihttomeriid sáhttá konkretiseret oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus olahit gelbbolašvuođamihttomeriid.
Maahta maahtoeulmide tjyølkehke darjodh lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
Oahpahuslážus leat heivvolaš bargovuogit, movt vuođđogálggat integrerejuvvojit ja movt oahpaheaddji oahpahusa heiveha ohppiide ja árvvoštallá sin.
Øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte sjyøhtehke barkoevuekieh, guktie vihkieslommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem sjïehtede learoehkidie jïh dejtie iktemearan vuarjesje.
Dás lea ovdamearka iežas árvvoštallamii ja movt guhtet guoimmiset árvvoštallet.
Daesnie akte vuesiehtimmie jïjtsevuarjasjæmman jïh vuarjasjimmie sinsitneste..
Dat oahpahusláhču lea dan birra movt čállit muitalusaid ja dát ii govčča olles vuosttaš gelbbolašvuođamihttomeari.
Daate øøhpehtimmiesoejkesje lea guktie edtja soptsesh tjaeledh, jïh ij abpe dam voestes maahtoeulmiem feerhmh.
Máhttoloktema ML06 gelbbolašvuođamihttomearit
Maahtoeulmie LM06-S
Gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahki maŋŋel Čálalaš gulahallan Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Maahtoeulmie 4. jaepiedaltesen mænngan
čállit muitalusaid, divttaid, reivviid ja áššeteavsttaid
soptsesh, dikth, prievieh jïh aamhtesetjaalegh tjaeledh
ordnet teavsttaid bajilčállagiin, álggahusain ja loahpahusain
tjaalegh bijjietjaaleginie, aalkovinie jïh galhkuvinie øørnedidh
Oahppanulbmilat
Lïerehtimmieulmieh
Gelbbolašvuođamihttomearit leat konkretiserejuvvon oahppanulbmiliin, mat leat ceahkkin dasa ahte olahit daid gelbbolašvuođamihttomeriid.
Maahtoeulmide tjyølkehke dorjeme lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh
Oahppi galgá máhttit
galhkuvem tjaeledh
- plánet muitalusa - ráhkadit bajilčállaga muitalussii - čállit álggu - čállit váldooasi - čállit loahpa - čállit olles cealkagiid - geavahit čuoggá ja jearaldatmearka - čállit stuora álgobustáva namaide ja mearkkaid maŋŋel.
stoerre åvtebokstaavem nommine jïh væhtaj minngesne tjaeledh
Vuođđogálggat
Vihkielommes maehtelesvoeth
Máhttit lohkat: Oahppit lohket muitalusaset njuovžilit, ollislaččat, dadjet sániid riekta ja lunddolaš intonašuvnnain.
Maehtedh lohkedh: Learohkh sov soptsesem galkojne, ahkedh, reaktoe jiehteginie jïh iemie intonasjovnine soptseste.
Máhttit čálalaččat ovdanbuktit: Oahppit čállet muitalusa ja bidjet deattu oahppanulbmilidda.
Maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh: Learohkh aktem soptsesem tjaelieh jïh tjierteste dam maam lïerehtimmieulmieh tjïelkesieh.
Máhttit geavahit digitála reaidduid: Oahppit hárjánit geavahit čállinprográmma go čállet muitalusaset.
Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh: Learohkh haarjanimmiem åadtjoeh tjaelemeprogrammem nåhtadidh gosse sijjen soptsesh tjaelieh.
Máŋgga oahppái lea eanet miellagiddevaš ja movttiidahtti čállit digitálalaččat go gieđain čállit báhpirii.
Jïjnjh learoehkidie lea gïeltegsåbpoe jïh eadtjahkåbpoe digitalelaakan tjaeledh goh gïetine.
Lea álkit ohppiide rievdadit ja buoridit teavstta go čállet dihtoriin.
Aelhkie learoehkidie tjaalegem staeriedidh jïh bueriedidh gosse pc ’ sne tjaelieh.
Ráhkkaneapmi
Soejkesjimmieh
Oahpaheaddji čállá muitalusa mii šaddá modeallan dasa movt muitalusa ráhkadit, ja lohká dan ohppiide.
Lohkehtæjja aktem soptsesem tjaala mij maalline sjædta guktie aktem soptsesem tjaala, jïh dam learoehkidie låhka.
Muitalus maid oahppi lea čállán, sáhttá maid geavahuvvot jus dat deavdá oahppanulbmiliid gáibádusaid.
Maahta aaj aktem soptsesem nåhtadidh maam akte learohke tjaaleme, jis dïhte lea lïerehtimmieulmiej krievemi mietie.
Álggat barggu dainna ahte ráhkadat muitalusaid mat movttiidahttet ja addet čállinmovtta ohppiide.
Aelkieh dam barkoem soptsesh darjodh naemhtie guktie learoehkidie skreejrieh, jïh dejtie tjaeleme-aavoem vadta.
Soames oahppit oalgguhuvvojit go dihtet ahte soames galgá lohkat dahje guldalit su muitalusa.
Såemies learohkh skraejriem åadtjoeh gosse daejrieh naaken edtjieh soptsesem lohkedh jallh goltelidh.
Sii oidnet ahte sin barggus lea ávki, ja de šaddá suohttaseabbo.
Dellie dååjrieh barkoe aktem aajkoem åtna, jïh tjaeleme ulmiem åådtje.
Vállje fáttáid maidda oahppit liikojit, dahje divtte sin válljet fáttá.
Veeljh aamhtesh mah seapan sïjhtieh learoehkidie feengkedh, jallh baajh dejtie aamhtesem jïjtje veeljedh.
Oahppit sáhttet čohkkát rieggás ja fárrolaga ráhkadit njálmmálaš muitalusa.
Learohkh maehtieh aktene gievlesne tjahkasjidh jïh aktem njaalmeldh soptsesem ektesne darjodh.
Vurrolaga ráhkada juohkehaš ovtta cealkaga.
Dah fiereguhten raajesem våaroej våaroej jiehtieh.
Oahpahuslážut
Soptsesem tjaeledh
Čállit muitalusa Álggos ráhkadit oahppit fárrolaga jurddakártta.
Voestegh learohkh aktem åssjaldahkekaarhtem ektesne darjoeh.
Sii ožžot veahá jurddašanáiggi ja de buktet evttohusaid.
Dah åadtjoeh ånnetji ussjedidh jïh dan mænngan raeriestimmiejgujmie båetieh.
Oahpaheaddji čállá távvalii idéaid, ja oahppit de válljejit dáin evttohusain man birra guhtege áigu čállit.
Lohkehtæjja åssjaldahkide taavlesne tjaala, jïh learohkh jïjtje veeljieh man bïjre dah sïjhtieh tjaeledh dejstie raeriestimmijste.
Oahppit ráhkadit de jurddakártta ieža ja geavahit dan go plánejit muitalusa sisdoalu.
Learohkh åssjaldahkekaarhth jïjtje darjoeh jïh dam nåhtadieh gosse sisvegem soejkesje sijjen soptsesinie.
Dehálaš oasit sáhttet leat olbmuid namat, báiki, áigi ja dáhpáhus.
Vihkeles biehkieh maehtieh årrodh almetji nommh, sijjie, tijje jïh heannadimmieh.
De maŋŋel álget oahppit čállit muitalusa juogo gieđain ja dahje dihtoriin.
Dan mænngan learohkh aelkieh soptsesem tjaeledh, gïetine jallh pc ’ sne.
Eará vuogit - Oahpaheaddji addá golbma dahje vihtta sáni mat galget leat muitalusas, nugo ovdamearkka dihte geassi, lávggodit, oaggut, beana ja gállit.
Lohkehtæjja golme jallh vijhte baakoeh learoehkidie vadta mah edtjieh meatan årrodh soptsesisnie, vuesiehtimmien gaavhtan giesie, laavkodh, gøøledh, bïenje jïh gaeledh.
- Oahppit evttohit sánit mat čállojit távvalii, ja mii šaddá dego sátnebáŋkun gos sii besset válljet sániid.
Learohkh baakoeh raeriestieh mah taavlesne tjaalasuvvieh jïh daate baakoebaanghkine sjædta mestie frijjelaakan veeljieh.
- Oahpaheaddji čájeha govvosa dahje juogalágan diŋgga / diŋggaid mat galget muitalusas fárus.
Lohkehtæjja aktem gaagkoem åehpiedahta jallh aktem jallh jienebh daeverh vuesehte, mah edtjieh meatan årrodh soptsesisnie.
- Oahppit čállet muhtin fáttá birra, maid oahpaheaddji diehtá berostahttá oallugiid.
Learohkh aktede vihties aamhtesistie tjaelieh, man bïjre lohkehtæjja daajra jïjnjh learohkh iedtjem utnieh.
- Oahppit ožžot ovtta namahusa.
Learohkh aktem bijjietjaalegem åadtjoeh.
- Oahppit ožžot álggu.
Learohkh aktem aalkovem åadtjoeh.
- Oahpaheaddji čájeha ohppiide gova man mielde sii čállet muitalusa.
Lohkehtæjja aktem guvviem learoehkidie vuesehte, misse learohkh edtjieh aktem soptsesem tjaeledh.
- Oahpaheaddji ja oahppit čuohpadit govaid aviissain ja bláđiin.
Lohkehtæjja jïh learohkh guvvieh plaerijste jïh våhkoeplaerijste bietskiedieh.
Oahppit válljejit ovtta gova dahje vuorbádit / gesset gova mii šaddá muitalusa vuođđun.
Learohkh aktem guvviem veeljieh jallh aktem guvviem sigkieh mij våaroeminie sjædta soptsesasse.
- Oahppit geahčadit govaid govvagirjjiin (govvaráidduid) ja čállet muitalusa daid vuođul.
Learohkh guvvide guvvieraajrojne vuartasjieh jïh aktem soptsesem tjaelieh dejstie guvvijste.
- Oahpaheaddji lohká muhtin muitalusa álggu, ja oahppit čállet viidáseappot dán muitalusa.
Lohkehtæjja aalkovem aktene soptsesisnie låhka jïh learohkh vijriebasse tjaelieh.
Loga dán birra eambbo Wirkola &Baal dahje Susegg ja eará sullasaš girjjiin.
Lohkh vielie dan bïjre daesnie, Wirkola &Baal jallh Susegg el.
- Oahppit lohket muitalusaid vai ožžot inspirašuvnna, dahje oahpaheaddji lohká jitnosit muitalusa.
Learohkh heamtuvrh luhkieh goh skraejrie, jallh lohkehtæjja heamtuvrh dejtie låhka.
- Oahpaheaddji lohká muitalusa ja oahppit geavahit dán modeallan dahje inspirašuvdnan čállit iežaset muitalusa.
Lohkehtæjja aktem soptsesem tjaala, jïh learohkh dam maalline jallh skraejrine nåhtadieh juktie aktem jïjtse soptsesem tjaeledh.
Heivehuvvon oahpahus
Sjïehtedamme lohkehtimmie
Lea dehálaš oažžut buot ohppiid ságastallamii searvat mas lea sáhka muitalusa birra, nu ahte sii leat ráhkkanan ja ovdanbuktán plána ovdal go álget čállit.
Vihkeles buektiehtidh guktie gaajhkh learohkh meatan sjïdtieh soptsesen bïjre soptestalledh, juktie dah aktem soejkesjem dorjeme jïh bieljelamme aarebi nïerhkieh tjaeledh.
Go oahppit ráhkadit jurddakárta, sáhttá oahpaheaddji sin veahkehit gávdnat sániid ja ráhkadit cealkagiid.
Gosse learohkh aktem åssjaldahkekaarhtem darjoeh, lohkehtæjja maahta dejtie viehkiehtidh baakoeh gaavnedh jïh raajesh darjodh.
Loguid bidjat jurddakártta sániide sáhttá leat ávkin go galgá muitit guđe ortnegis jurdagat galget leat muitalusas.
Maahta viehkine årrodh taallh baakojde bïejedh ååsjaldahkekaarhtesne, juktie mujhtedh mennie vuerpesne åssjaldahkh edtjieh båetedh soptesisnie.
Cealkagiid čállit govvaráiddu govaide sáhttá leat ávkin struktureret muitalusa.
Maahta viehkine årrodh raajesh guvvide tjaeledh aktene guvvieraajrosne, juktie aktem soptsesem øørnegen mietie tjaeledh.
Oahppi sáhttá áinnas álggos sárgut muitalusa, ja de easka čállit.
Learohke maahta badth aaj soptsesem voestegh guvviedidh, jïh dan mænngan sijjen guvvide tjaeledh.
Soames oahppit soitet dárbbašit veahki cealkagiid hábmet dahje cealkagiid hukset go leat bargame muitalusain.
Muvhth learohkh sïjhtieh viehkiem daarpesjidh raajesh darjodh jallh raajesh haamoedidh, gosse soptsesinie barkeminie.
Muhtin oahppit hálddašit ja háliidit čállit guhkes muitalusaid ja sáhttet bargat dainna seammá muitalusain guhká, ja eará oahppit ges soitet de álgit ođđa ja eará bargobihtáiguin.
Muvhth learohkh haalvoeh jïh lastoem utnieh guhkies soptsesh tjaeledh, jïh maehtieh dejnie seamma soptsesinie guhkiem gïehtelidh, mearan muvhth learohkh orre jïh jeatjah laavenjassigujmie nïerhkieh.
Soames oahppit ges sáhttet čállit máŋga muitalusa.
Muvhth learohkh maehtieh jienebh soptsesh tjaeledh.
Jus oahppi lea čállán hui oanehis muitalusaža, de sáhttá oahpaheaddji máŋget dán ja de čuohpadit dan lunddolaš osiide ja liibmet ođđa árkii dan nu ahte šaddá gaska muhtin sajiin.
Jis learohke aktem joekoen åenehks soptsesem tjaaleme, lohkehtæjja maahta kopijem destie vaeltedh, iemie biehkine bietskiedidh jïh lïjmesjidh aktene orre paehpierisnie, gaskine såemies vihties sijjine.
Ja de sáhttá oahppi čállit eambbo cealkagiid daidda guoros sajiide nu ahte šaddá eambbo ollislaš muitalus.
Dle learohke maahta jienebh raajesh lissiehtidh juktie aktem elliesåbpoe soptsesem åadtjodh.
Dán lea hui álki dahkat jus oahppi čállá dihtoriin.
Dam maahta hævvi varki darjodh jis learohke pc ’ sne tjaala.
Árvvoštallan
Vuarjasjimmie
Dađistaga- árvvoštallan Oahppit galget oažžut oktilis bagadallama čálidettiin, ja oahppanulbmilat galget leat vuođđun bagadallamii.
Learohkh edtjieh ahkedh bïhkedimmiem åadtjodh tjaelemebarkosne, jïh lïerehtimmieulmieh edtjieh våaroeminie årrodh bïhkedæmman.
Oahpaheaddji movttiidahttá ohppiid čállit dainna go addá konkrehta evttohusaid dahje diktá ohppiid ságastallama bokte evttohit evttohusaid.
Lohkehtæjja madtjeldahta learoehkidie tjaeledh, gosse vihties raeriestimmieh vadta, jallh baaja learohkem raeriestimmiejgujmie båetedh gosse soptsestimmesne.
Lea dehálaš dasa bidjat fuomášumi mii muitalusas lea buorre, nugo ovdamearkka dihte ahte muitalusas lea bajilčála, álgu ja loahppa, ja ahte oahppi doalaha fáttá dahje ahte muitalus lea bures ovttastuvvon / ahte lea rukses árpu muitalusas.
Vihkeles tjuvtjiedidh disse mij lea hijven soptsesisnie, vuesiehtimmien gaavhtan soptsese aktem bijjietjaalegem, aalkovem jïh galhkuvem åtna, learohke aamhtesasse tsååptse, jallh akte røøpses laejkie abpe soptsesisnie.
Oahppi de joatká daiguin osiiguin mat lea buorit muitalusas.
Learohke vijriebasse bigkie disse maam bæjjese lutnjie goh hijven.
Oahpaheaddji addá maid oahppái dieđu dan birra maid oahppi sáhttá bargat vai buorida muitalusa, nugo ovdamearkka dihte čállit eambbo bienaid váldooasis, muitit loahpa dahje geahččat leat go namain stuora álgobustávva ja váilot go eará mearkkat.
Lohkehtæjja aaj bïevnesh bååstede vadta maam learohke maahta darjodh juktie soptsestem bueriedidh, vuesiehtimmien gaavhtan jienebh biehkieh meatan vaeltedh åejviebielesne, galhkuvem mujhtedh jallh soptsesem ikth vielie vuejnedh juktie væhtah bïejedh, jïh stoerre åvtebokstaavem punktumen minngesne bïejedh.
Oahppi árvvoštallet iežaset ja guhtet guoimmiset Lassin oahpaheaddji dađistaga-árvvoštallamii sáhttet oahppit árvvoštallat iežaset ja guhtet guoimmiset.
Lissine dam vuarjasjimmiem iktemearan lohkehtæjjeste, learohkh maehtieh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjidh.
Dá lea ovdamearka skovvái maid oahppit sáhttet geavahit go árvvoštallet iežaset.
Daesnie akte såarhts goere maam learohkh maehtieh nåhtadidh gosse jïjtjemse vuarjasjieh.
Dát skovvi sáhttá maid geavahuvvot go oahppit árvvoštallet guhtet guoimmiset.
Maahta daam goerem aaj nåhtadidh gosse learohkh edtjieh bïevnesh bååstede vedtedh sinsætnan.
“ Don ” biddjo de “ mun ” sadjái.
Dellie datne sijjeste manne åtnasåvva.
Dáhton:
Biejjie:
Oahppanulbmilat
Lïerehtimmieulmie
Dán in máhte nohka bures
Im daam nuekies hijven maehtieh
Dán máhtán
Daam maahtam
Dán máhtán hui bures
Daam joekoen hijven maahtam
Mun máhtán plánet muitalusa go geavahan jurddakárta.
Maahtam soptsesem soejkesjdih viehkine åssjaldahkekaarhteste.
Mun máhtán čállit muitalusa mas lea bajilčála, álgu, dáhpáhus ja loahppa.
Maahtam soptsesem tjaeledh bijjietjaaleginie, aalkovinie, heannadimmine jïh galhkuvinie.
Mun máhtán olles cealkagiid čállit.
Maahtam ellies raajesh tjaeledh.
Mun máhtán geavahit čuoggá ja jearaldatmearkka.
Maahtam punktumem jïh gihtjemevæhtam nåhtadidh.
Mun máhtán čállit stuora ovdabustáva namaide ja mearkkaid maŋŋel.
Maahtam stoerre åvtebokstaavem nommesne tjaeledh jïh væhtaj minngesne.
En ny litteraturdidaktikk.
Vierhtieh
Udir.no - Oahpahusláhču: Dássi 5
Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 5
Oahpahusláhču: Dássi 5
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 5
Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 5. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.
Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie 5. daltesisnie barkedh.
Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearri duohtandahkko oahppoulbmilis, sisdoallu ja bargovuogit, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpahusa sáhttá heivehit juohke ovttaskas oahppái.
Daesnie våajnoes guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine, sisvegisnie jïh barkoevuekine, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie maahta ööhpehtimmiem sjïehtedidh dan aktegh learoehkasse.
Dađistagaárvvoštallan ja gielladomeanat leat oassin láhčimis.
Vuarjasjimmie iktemearan, gïelesuerkieh jïh maajhööhpehtimmie akte bielie dehtie soejkesjistie.
Okta sámegiela 2 ja 3 hástalusain lea oaččuhit ohppiid doaibmi njálmmálaš sámegielagin.
Akte dejstie haestemijstie Saemien 2 jïh 3 lea maanide skreejredh dam saemien gïelem eadtjohkelaakan njaalmeldh nåhtadidh.
Dát ovdamearka čájeha movt oahppit sáhttet hupmat dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja lunddolaš siivvu, beaivválaš gielladilálašvuođaid birra.
Daate vuesiehtimmie vuesehte guktie learohkh maehtieh vearolden, væhtah vearolden bïjre, lopmen jïh daelhkien bïjre soptsestidh, mah leah iemie, biejjieladtje gïeletsiehkieh.
Gelbbolašvuođamihttomearit
Maahtaldahkeulmie
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit giela aktiivvalaččat iešguđetlágan gielladilálašvuođain ja iešguđetlágan oktavuođain ja doaimmain
gïelem joekehts gïeletsiehkine jïh darjomi tjïrrh iedtjeleslaakan utnedh.
ipmirdit ja geavahit loguid geavatlaš dilálašvuođain
Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit doahpagiid mat čilgejit dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu
baakoeh utnedh mejtie veareldem, veareldevæhtide, lopmem jïh daelhkiem buerkiestieh
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat ja čállit iešguđetlágan šáŋra teavsttaid
teeksth lohkedh jïh tjaeledh joekehts sjaangerine
Eará relevánta gelbbolašvuođamihttomearit
Jeatjah sjyöhtehke maahtoeulmieh
Oahppanulbmilat
Lïerehtimmieulmieh
Oahpahusláhču ii álot fátmmas olles gelbbolašvuođamihttomeari.
Ööhpehtimmiesoejkesje ij iktegisth ellies maahtoeulmieh faarhmesth.
Gelbbolašvuođamihttomearit leat duohtandahkko oahppoulbmilis.
Maahtoeulmieh leah tjïelkestahteme lïerehtimmieulmine, mah tjïelke jiehtieh maam edtja lïeredh.
Oahppomihttomearri lea okta lávki gelbbolašvuođamihttomeari ollašuhttima guvlui.
Lïerehtimmieulmieh akte sïlle guktie maahtoeulmide jaksedh.
Mihttomearrin lea ahte oahppit galget atnit giela aktiivvalaččat iešguđet gielladilálašvuođain main galget atnit doahpagiid mat čilgejit dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu.
Dïhte ulmie lea learohkh edtjieh gïelem eadtjohkelaakan nåhtadidh ovmessie gïeletsiehkine, gusnie aaj lahtesh goh vearolde, væhtah vearolden bïjre, lopme jïh daelhkie leah meatan.
Dát mearkkaša ahte oahppit galget máhttit:
Daate sæjhta jiehtedh learohke edtja maehtedh:
ipmirdit doahpagiid jahkodagaid, dáhtoniid, mánuid ja jagiid birra (geardduheapmi maid 4. dásis ohppe)
lahtesh guarkedh jaepieboelhki, biejjiej (daatove), aski jïh jaepiej bïjre (repetisjovne 4. daltesistie)
ipmirdit doahpagiid dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja iešguđege jahkodaga siivvu birra
lahtesh guarkedh vearolden, væhtah vearolden bïjre, lopmen jïh daelhkien bïjre dejnie ovmessie jaepieboelhkine
njálmmálaččat atnit doahpagiid jahkodagaid, dáhtoniid, mánuid, jagi, dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja jahkodagaid siivvu birra
lahtesh nåhtadidh jaepieboelhki, biejjiej, aski, jaepiej, vearolden, væhtah vearolden bïjre jïh lopmen jïh daelhkien bïjre njaalmeldh jaepien tjïrrh, våaroeminie jaepieboelhkine
atnit loguid go mihtidit galle mm ja cm lea arván- ja borgan, ja mihtidit temperatuvrraid guovtti vahkus čakčat ja dálvet ja hupmat dálke- ja temperatuvrramihtidemiid birra lohkosániiguin, ortnetadjektiivvaiguin ja mihtidandoahpagiin.
taallh nåhtadidh gosse ebrie-jïh lopmeveahkah möölieh mm jïh cm, jïh temperatuvrh göökte våhkojne tjaktjege jïh daelvege, jïh vearolden jïh temperatuvremöölegi bïjre soptsestidh viehkine taallijste, öörnegetaallijste jïh lahtesijstie möölegen bïjre.
(oahppit čohkkejit, šláddjejit ja čohkkejit dieđuid tabeallaide ja stoalpodiagrámmii ja hupmet čohkkejuvvon dieđuid birra.
(Learohkh tjöönghkieh, veesmieh jïh guvviedieh daatah tabellinie jïh sööjledijagrammine, jïh dan bïjre soptsestieh.
Áigeguovdilin sáhttá bidjat earuhuvvon oahppomihttomeari daid ohppiide geain juo lea buorre máhttu fáttá birra.)
Daate maahta aaj akte joekehtehteme lïerehtimmieulmie årrodh dejtie learoehkidie mah joe hijven daajroem aamhtesen bïjre utnieh).
árvvoštallat njálmmálaš giellaanu daid eavttuid mielde mat leat čállojuvvon vuolábealde
vuarjasjidh dam njaalmeldh darjomem dejstie væhtijste mah leah buerkiestamme vuelielisnie
Dás leat deattuhan ahte ráhkaduvvo autenttalaš bargobihttá.
Leavloem biejeme aktem eensi laavenjassem darjodh.
Oahppit galget duođaštit máhtolašvuođaset go ráhkadit dálkedieđáhusa mas čuovvovaš bealit leat namuhuvvon: dálki, dálkemearka, muohta ja siivu.
Daesnie learohkh edtjieh sov maahtoem vuesiehtidh gosse vearoldebïevnesh darjoeh, gusnie akte jallh jienebh daejstie aatijste meatan: vearolde, væhtah vearolden bïjre, lopme jïh daelhkie.
Nu oahppit sáhttet ávkkástallat háhkan máhtolašvuođa juste nu movt duohta eallimis šaddet.
Dellie dah nuepiem åadtjoeh daajroem seammalaakan nåhtadidh goh dennie rïektes jieliedisnie.
Dálkedieđáhusat sáhttet áinnas leat earáláganin, ráhkaduvvot hutkáivuođain, go dat maid gullat radios dahje oaidnit televišuvnnas.
Vearoldebievnese maahta badth jeatjahlaakan årrodh, vielie hæhtadihks goh mijjieh raadijovesne govlebe jallh tv ’ esne vuejnebe.
Oahppodoaimmat mat leat čadnojuvvon oahppoulbmiliidda dahket dan buktaga vuođu maid oahppit galget buvttadit, namalassii dálkedieđáhusaid.
Lïerehtimmiedarjomh ektiedamme lïerehtimmieulmide våaromem biejieh dan dorjemassese, daesnie vearoldebïevnesh, mejtie learohkh edtjieh darjodh.
Eavttut joksat oahppoulbmiliid mihttomeriid
Væhtah juktie ulmide jaksedh ektiedamme lïerehtimmieulmide
Oahppit galget dovdat gelbbolašvuođamihttomeriid, oahppomihttomeriid ja eavttuid go galgá mihtuid joksat.
Learohkh tjuerieh maahtoeulmide, lïerehtimmieulmide jïh væhtide juktie ulmide jaksedh, damtedh.
Muital ja ságastala singuin mihttomeriid birra.
Buerkesth jïh digkedh dam njaalmeldh dejgujmie.
Mihttomearit galget leat oinnolaččat klássalanjas ja leat oassin bargoplánas.
Dah ulmieh maehtieh våajnoes årrodh klaassen tjiehtjielisnie, jïh akte bielie årrodh dehtie barkoesoejkesjistie.
Jus leat čállojuvvon bargoplánii, de sáhttet váhnemat / ovddasteaddjit searvat bargui.
Jis dah leah barkoesoejkesjisnie, eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste, maehtieh meatan årrodh barkosne.
Oahppit berrejit searvat ráhkadit eavttuid.
Learohkh byöroeh meatan årrodh væhtide evtiedidh.
Dat dagaha eaiggátvuođa ja oktasaš ipmárdusa dasa man dehálaš lea deattuhit kvaliteahta barggus maid galget doaimmahit.
Dellie dah aktem aajhterevoetem åadtjoeh, jïh aktem tjåenghkies goerkesem barkoen vuekien bïjre, maam edtjieh darjodh.
Jus sii servet dán bargui, de iešárvvoštallan šaddá beaktilet ja sii ohppet eanet.
Jis dah meatan orreme prosessesne, dïhte jïjtsevuarjasjimmie sæjhta radtjoesåbpoe sjïdtedh, jïh dah jienebem lïerieh.
Ohppiide šaddá álkibun ipmirdit maid oahpaheaddji lea árvvoštallan ja manin sii leat olahan dihto bohtosa.
Aelhkebe sjædta learohkidie guarkedh maam lohkehtæjja vuarjasjamme, jïh mannasinie dah aktem vihties illedahkem jakseme.
Dán ovdamearkkaš čilgejuvvojit alla mihttoolahusa eavttuid evttohus.
Daennie vuesiehtimmesne raeriestimmieh buerkeste dejtie væhtide juktie aktem jolle ulmiem jaksedh.
Oahpaheaddji ja oahppit sáhttet árvvoštallat leat go dát eavttut gustovaččat dan bargui maid sii galget bargat, ja heivehit daid iežaset bargui.
Lohkehtæjja jïh learohke maehtieh vuarjasjidh mejtie daah væhtah raaktan tjïelkestieh maam edtjieh darjodh, jïh dejtie barkoen mietie sjïehtedidh.
Dasto ráhkaduvvojit eavttut eará dásiide.
Dan mænngan evtede væhtah dejtie jeatjah daltesidie.
Oahppit berrejit leat mielde hábmemis eavttuid buot dásiide.
Dah learohkh byöroeh meatan årrodh væhtide evtiedidh gaajhkide daltesidie.
Skovis vuolábealde atnit dásiid vuollegis, gaskamuddosaš ja alla mánáidskuvla dássái ja árvosániid nuoraidskuvlii ja joatkkaskuvlii.
Goeresne vuelielisnie dah daltesh vuelegs, gaskoeh jïh jolle åtnasuvvieh maanadaltesasse, jïh karakterh noereskuvlese jïh jåarhkeskuvlese.
Tabealla sáhttá álkidahttit vuođđoskuvlla várás go joatkkaskuvlla.
Maahta goerem aelhkebe darjodh maadthskuvlese goh jåarhkeskuvlese.
Ohppiide sáhttá eavttuid almmuhit eará vuogi bakte go tabealla.
Maahta aaj væhtide jeatjahlaakan learoehkidie åehpiedehtedh goh aktene goeresne.
Alla ulbmilolahusa eavttuid ovdamearkkat:
Vuesiehtimmieh væhtajgujmie juktie jolle ulmiem jaksedh:
Oahppomihttomearri
Lïerehtimmieulmie
Gaskamuddosaš
Gaskoeh
Oahppi galgá máhttit:
Learohke edtja maehtedh
ipmirdit doahpagiid dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja iešguđege jahkodagaid siivvu birra
lahtesh vearolden, vearoldevæhtaj, lopmen jïh daelhkien bïjre guarkedh dejnie ovmessie jaepieboelhkine
Dus lea hui buorre sátneriggodat dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu birra.
Dov akte joekoen hijven baakoeveahka vearolden, vearoldevæhtaj, lopmen jïh daelhkien bïjre.
atnit dáid doahpagiid dávjá miehta jagi jahkodagaid mielde
daejtie lahtesidie nåhtadidh abpe jaepiem, våaroeminie jaepieboelhkine
Don anát dáid doahpagiid iešguđet oktavuođain ja veardádalat ja sátnerikkisvuođain čilget dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu jahkodagaid mielde.
Datne daejtie lahtesidie ovmessie tsiehkine nåhtedh jïh vearoldem, vearoldevæhtah, lopmem jïh daelhkiem veele jïh joekehtslaakan buerkesth
atnit loguid mihtideames man galle mm ja cm lea arván- ja borgan ja temperatuvrra mihtideames guokte vahku čakčat ja dálvet ja hupmat dálkemihtidemiid birra lohkosániiguin, ortnetloguiguin ja mihtidandoahpagiiguin
taallh nåhtadidh gosse ebrie- jïh lopmeveahkah mm jïh cm möölie, jïh temperatuvrh göökte våhkojne tjaktjege jïh daelvege, jïh vearoldemöölegi jïh temperatuvri bïjre soptsestidh viehkine taallijste, öörnegetaallijste jïh möölegelahtesijstie
Don máhtát atnit loguid, lohkosániid, ortnetloguid ja mihtidandoahpagiid go mihtidat galle mm dahje cm lea arván ja borgan.
Datne maahtah taallh, öörnegetaallh jïh möölegelahtesh nåhtadidh gosse ebrie- jïh lopmeveahkah mm jïh cm möölh.
Don máhtát hupmat dálkki ja temperatuvrraid birra.
Datne maahtah vearolden jïh temperatuvren bïjre soptsestidh
ráhkadit dálkedieđáhusaid ja daid njálmmálaččat ovdanbuktit skuvlla oahppanvuođus jietnafiilan
vearoldebievnesh darjodh jïh dejtie njaalmeldh åehpiedehtedh skuvlen lïerehtimmiesijjesne viehkine tjoejefijlijste
Don máhtát ráhkadit iežat dálkedieđáhusaid ja máhtát maiddái atnit doahpagiid bures ja dárkilit.
Datne maahtah jïjtsh vearoldebievnesh darjodh jïh lahtesidie joekehtslaakan jïh veele nåhtadidh.
Don ovdanbijat dálkedieđáhusa buori sátnejođuin ja buori jietnadagain.
Datne vearoldebievnesem soptseste aktine tjïelke gïeline
Skovvi galgá leat oahpaheaddji dađistagaárvvoštallama ja oahppi iešárvvoštallama vuolggasadjin.
Goere maahta våaroeminie årrodh dovne akten vuarjasjimmie barkoen nuelesne maam lohkehtæjja dorje, jïh learohki jïjtsevuarjasjimmie.
Skovi sáhttá maiddái atnit oahppiságastallama vuođđun dahje ovdánahttinságastallama vuođđun gaskal oahpaheaddji, oahppi ja váhnema / ovddasteaddji.
Goere maahta aaj våaroeminie årrodh akten learohkesoptsestæmman jallh evtiedimmiesoptsestæmman lohkehtæjjan, eejhtegi / eejhtegi åvteste jïh learohken gaskem.
Oahppodoaimmat
Lïerehtimmiedarjomh
Dán oasis gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid dasa movt son sáhttá bargat olahit 5. dási gelbbolašvuođamihttomeriid; sisdoalu ja oahppodoaimmaid, vuođđogálggaid, heivehuvvon oahpahusa, gáiddusoahpahusa ja dađistagaárvvoštallama.
Daesnie lohkehtæjja vuajna guktie satne maahta maahtoeulmine barkedh 5. daltesisnie; sisvege jïh lïerehtimmiedarjomh, vihkielommes maehtelesvoeth, sjïehtedamme lohkehtimmie, maajhööhpehtimmie jïh vuarjasjimmie iktemearan.
Lea heivvolaš jus oahppit sáhtaše bargat fáttáin jagi áigodagaid mielde, omd. čakčat, dálvet, giđđat ja jus earenoamáš dálkedilli dáhpáhuvvá goas nu skuvlajagis.
Akte aevhkie jis learohkh maehtieh aamhtesinie barkedh boelhkine, abpe jaepiem, vuesiehtimmien gaavhtan, tjaktjege, daelvege jïh gijrege, jïh gosse sjïere tsiehkieh sjïdtieh vearoldisnie, skuvlejaepesne.
Ovdamáhtut
Åvtedaajroeh
Eaktun lea ahte oahppit máhttet vuođđodoahpagiid dálkki ja siivvu birra.
Akte daerpiesvoete learohkh dejtie vihkielommes lahtesidie vearolden jïh daelhkien bïjre maehtieh.
Doahpagat geardduhuvvojit juohke bargoáigodaga álggus mas lea fáddán.
Maahta dejtie lahtesidie repeteredh fïerhten barkoeboelhken åvtelen, daejnie aamhtesinie.
Eaktuduvvo maiddái ahte oahppit máhttet lohkosániid ja ortnetloguid.
Tsiehkestahta vijriebasse dah learohkh taallide jïh öörnegetaallide daejrieh.
Daid sáhttá geardduhit go áigodagas aktiivvalaččat atnit kaleandara.
Dejtie maahta repeteredh gosse biejjielåhkoem / kalenderem eadtjohkelaakan nåhtede boelhken.
Geahča 2. dási, mas válddahit árgabeaispealu.
Vuartesjh aaj 2. daltesem, desnie aktem våhkoebiejjiespïelem buerkeste.
Čalmmustahte ohppiide movt dáhtoniid dadjá sámegillii.
Tjïertesth guktie biejjieh (daatovh) saemiengïelesne jeahtasuvvieh.
Gávdnojit máŋggalágan bircospealut maid sáhttá atnit geardduheames / oahppamis lohkosániid ja ortnetloguid.
Jienebh teernegespïelh gååvnesieh mejtie maahta nåhtadidh juktie taallide jïh öörnegetaallide repeteredh / lïeredh.
Álkimus vuohki lea bircut ja jitnosit dadjat dan logu maid bircu čájeha.
Aelhkemes aktem teernegem hajkedh jïh dam taallem jiehtedh maam dïhte vuesehte.
Oahppit sáhttet atnit máŋga birccu oktanaga, adderet birccuid loguid, ja dadjat vástádusa sámegillii.
Learohkh maehtieh jienebh teernegh seamma aejkien hajkedh, taallide lissiehtidh jïh vaestiedassem saemiengïelesne jiehtedh.
Atnui váldit ođđa doahpagiid
Orre lahtesh sjïehtesjidh
Govva- ja sátnelotto, sátnebiŋgo, sátnegeardun ja máŋga doaimma sáhttet adnot vai oahppat ja adnui váldit ođđa doahpagiid.
Maahta spïelh goh guvvie-jïh baakoelotto, baakoebingo, loop jïh jienebh darjomh nåhtadidh juktie orre lahtesh sjïehtesjidh.
Dálkelottogoarta sáhttá adnot sihke geardduheames ja viiddideames sátneriggodaga.
Maahta vearoldelotto-kåarhtem nåhtadidh dovne repetisjovnese jïh baakoeveahkam lissiehtidh.
Govven: Elin Fjellheim, Elgå skuvle
Guvvie: Elin Fjellheim, Elgå skuvle
Cavgileapmi movt oahppit sáhttet geardduhit ja oahppat ođđa sániid, geahča artihkkala sátneoahppama birra ja artihkkala oahppanstrategiija birra eaŋgalasgiela bagadusas.
Edtja raerieh gaavnedh guktie learohkh maehtieh repeteredh jïh orre baakoeh lïeredh, vuartesjh artihkelem ordlæring jïh artihkelem læringsstrategier, bïhkedimmesne eengelsken gïelese.
Oahppanvugiid válddaheapmi
Buerkiestimmie lïerehtimmievuekijste
Visuala oahppit liikojit
Visuelle learohkh lyjhkoeh
Auditiiva oahppit liikojit
Auditive learohkh lyjhkoeh
- lohkat ja čállit, geahččat filmma, sárgut, bargat bargogirjjiiguin ja govvidit jurddakártta
- lohkedh tjaeledh, filmem vuejnedh, guvviedidh, barkoeheeftigujmie barkedh jïh åssjaldahkekaarhtese guvvieh darjodh
- govaid ja sániid
- guvvieh jïh baakoeh
- guldalit, digaštallat, hupmat iežainis dahje earáiguin ja jitnosit lohkat
- goltelidh, digkiedidh, jïjtsinie jallh jeatjabigujmie soptsestidh jïh reegkes gïeline lohkedh
Taktiila oahppit liikojit
Taktile learohkh lyjhkoeh
Kinestetihka (motorihkalaš) oahppit liikojit
Kinestetiske learohkh lyjhkoeh
- guoskkahit diŋggaid, giehtabarggu, dihtoriin bargat, ráhkadit seaidneplakáhtaid, speallat, čállit, čuohpadit ja liibmet
- aath doehtedidh, gietigujmie barkedh, pc ’ ine barkedh, vïedtjeguvvieh darjodh, spealadidh, tjaeledh, bietskiedidh jïh lïjmesjidh
- bargat čoavddarieggáin ja árpobreahtain
- barkedh tjoevtenjereagkine jïh laejkiepreejrine
- lihkadit ja olleš rupmaša atnit, speallat iešguđetlágan spealuid, teáhterneaktima ja praktihkalaš barggu
- svihtjedh jïh abpe kråahpem nåhtadidh, ovmessie spïelh spealadidh, teaterem spealadidh jïh dæjpeles barkoe
- seaidne- ja láhttespealuid
- vïedtje- jïh guelpiespïelh
Eanet oahppodoaimmat
Vielie lïerehtimmiedarjomh
Ane kaleandara oktan dálke- ja siivogoarttaiguin maid oahppit darvvihit kaleandarii.
Nåhtedh aktem biejjielåhkoem / kalenderem vearolde-jïh daelhkiekåarhtigujmie mejtie learohkh biejjielåhkose dibriehtieh.
Oahppit atnet dan ja hupmet dan beaivvi dálkki birra jus lea vejolaš.
Learohkh daam nåhtadieh jïh soptsestieh dan sjyöhtehke vearolden bïjre fïerhten biejjien, jis gåarede.
Dálke- ja siivogoarttaid sáhttet oahppit dađistaga ráhkadit, atnit máŋgga geardde ja čuovvovaš áigodaga ođastit dieđuiguin seamma fáttás.
Dah learohkh aaj maehtieh vearolde-jïh daelhkiekåarhth ahkedh darjodh, dejtie vihth nåhtadidh jïh vielie kåarhth darjodh mubpien boelhken, seamma aamhtesinie.
Sisafievrrideames ođđa doahpagiid sáhttá dahkat máŋgga ládje, nugomat seaidnespealu bakte.
Sjïehtesjimmie dejstie orre lahtesijstie maahta gellielaakan darjodh, vuesiehtimmien gaavhtan vïedtjespïeline.
Ráhkat goartta juohke ođđa doahpagii.
Darjoeh aktem kåarhtem fïereguhten lahtesasse.
Nuppi bealde čállojuvvo doaba dárogilli ja nuppi bealde ges sámegillii.
Dennie aktene bielesne baakoe saemiengïelesne tjaalasåvva jïh dennie mubpene nöörjengïelesne.
Heaŋggo goarttaid seaidnái.
Gævnjoeh kåarhtide akten vïedtjese.
Oahpaheaddji dahje oahppi lohká doahpaga sámegillii, eará oahppit ohcet seainnis dan doahpaga dárogillii, viehkalit dohko ja doaškalit goartta, omd čurotdoškkonin.
Lohkehtæjja jallh akte learohke aktem kåarhtem saemiengïelesne låhka, dah learohkh dam nöörjen baakoem vïedtjesne ohtsedieh, disse vaerrieh jïh kåarhtem tsaepmieh, vuesiehtimmien gaavhtan aktine tjovrehke-tsaepmijinie.
Doahpagiid sáhttá hárjehallat dárogielas sámegillii.
Maahta aaj lahtesidie lïerehtidh nöörjengïeleste saemiengïelese.
Goarttaid sáhttá maiddái leabbut láhttái.
Maahta aaj kåarhtide gualpan biejedh.
Rievdadala !
Darjoeh gellielaakan !
Geahča maiddái 6. ja 7. dásiid gos oahppovugiid válddahallat.)
Vuartesjh aaj 6. jïh 7. daltesem, gusnie lïerehtimmievuekide lïhkiebasse buerkeste.
Govven: Ina Beate Somby, Báhpajávrri skuvla
Guvvie: Ina Beate Somby, Prestvannet skuvle
Dás sáhttet oahppit
Daesnie learohkh maehtieh
oahppat sámiid gávcci jahkodagaid birra
saemiej gaektsie jaepieboelhki bïjre lïeredh
lohkat ja hupmat áigeguovdilis teavsttaid birra
sjyöhtehke tjaalegi bïjre lohkedh jïh soptsestidh
bovdet váhnemiid muitalit dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu birra Nubbi vejolašvuohtan lea ahte oahppit sáhttet finadit soapmása guossis ja sin jearahallan dán birra.
båeries almetjh bööredidh vearolden, vearoldevæhtaj, lopmen jïh daelhkien bïjre soptsestidh Molsehthlaakan learohkh maehtieh guessine minnedh naakenidie jïh dejtie dan bïjre gihtjehtidh.
Dálkemearkkat ovdal ja dál – leatgo seammaláganat ?
Vearoldevæhtah daelie jïh aarebi – dah seamma ?
Leatgo dálkemearkkat rievdan dálkkádatrievdamiid geažil ?
Vearoldevæhtah maam jorkesamme, klijmajorkestimmiej mænngan ?
Dát gažaldagat sáhttet leat fágaidrasttideaddji fáddán sámegiela 2 ja luonddufágas / servodatfágas.
Dah leah gyhtjelassh mejtie maahta bæjjese vaeltedh aktene dåaresthfaageles aamhtesisnie Saemien 2 jïh eatnemelearosne / siebriedahkefaagesne.
oahppit galget dárkut dálkki ja siivvu ain guokte vahku hávis golbmii – njelljii jagis ja hupmat maŋimus beivviid dálkki birra Dat doaibmá sihke geardduheames ja oahppamis ođđa doahpagiid oktavuođas.
vearoldem jïh daelhkiem giehtjedidh göökte våhkoeh, golme njieljie aejkieh jaepien tjïrrh, jïh dej minngemes biejjiej vearolden bïjre soptsestidh Dïhte sjædta dovne goh repetisjovne jïh lïerehtimmie orre lahtesijstie.
ráhkat mihtidanstašuvnnaid mat mihtidit temperatuvrra, njuoskkadaga, guokte vahkkosaš áigodagas.
möölegesijjieh darjodh mah temperatuvrem jïh ebrien / lopmem möölieh aktene boelhkesne mij lea göökte våhkoeh
dárkut ja válddahit dálkki ja temperatuvrra juohke beaivvi sierra skovvái man heaŋgut klássalatnjii. Čohkkejuvvon dieđuid vuođul ráhkaduvvo nugomat temperatuvrra statistihkka jna. ja jurddašuvvon dálkedieđáhus bargoáigodaga loahpas.
vearoldem jïh temperatuvrem giehtjedidh jïh buerkiestidh fïerhten biejjien jïjtsh goerine mejtie gævnjoe klaassen tjiehtjielisnie Daate våaroeminie sjædta aktem statistihkem darjodh temperatuvren bïjre j. v., jïh aktem ussjedamme vearoldebïevnesem barkoeboelhken minngiegietjesne.
guokte ja guokte oahppi dahje joavkkus galget hupmat dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu birra
sinsitnine göökti göökti jallh dåehkine soptsestidh vearolden, vearoldevæhtaj, lopmen jïh daelhkien bïjre
atnit spealu oktan earáiguin ja ráhkadit sámegielat boaluid dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu birra. Guokte ja oahppi searválaga joavkun.
spïelem Jeatjah baakoejgujmie / Med andre ord nåhtadidh jïh dabloeh darjodh vearoldinie, vearoldevæhtajgujmie, lopmine jïh daelhkine saemiengïelesne Göökti göökti seamma giertesne.
Nubbi vállje boalu ja muitala nubbái mii bollui lea čállojuvvon.
Dïhte akte aktem dabloem vaalta jïh buerkeste don måbpan mij dablosne tjåådtje.
Son galgá muitalit eará sániiguin go dat mat leat čállojuvvon bollui.
Dïhte edtja jeatjah baakoeh nåhtadidh goh dablosne tjåådtje.
Dán galget mearreáiggis dahkat.
Dam edtja darjodh akten vihties tijjen nuelesne.
Nubbi galgá dasto geahččalit fáhtet dan maid nubbi geahččala muitalit, ja sámegilli dan čilget.
Dïhte mubpie edtja pryövedh gaavnehtidh maam dïhte meatanspïelije buerkeste, jïh dam saemiengïelesne jiehtedh.
Dás galget buohkat čilget sániid sámegillii.
Daesnie gaajhkesh tjuerieh baakojde saemiengïelesne buerkestidh.
Go mearreáiggis galgá čilget, de lea dehálaš muitalit nu ahte nubbi ipmirda.
Ihke tjuara skodtedh vihties tijjen nuelesne, dellie vihkielommes goerkelidh.
Dalle eai nu sakka deattut ahte buot maid muitalit lea 100% riekta.
Jïh gaajhke ij tjoerh 100 % reaktoe årrodh.
Deháleamos lea geahččalit háhkat nu ollu boaluid go vejolaš, ja ahte gulahallan šaddá leat eahpeallaáiggálažžan.
Vihkielommes sjædta dan jïjnjh dabloeh skååffedh goh gåarede, jïh luste sjædta soptsestidh.
Dán spealu sáhttá atnit buotlágan fáttáide.
Daam spïelem maahta nåhtadidh ovmessie aamhtesinie.
Oahpaheaddji ja/dahje oahppit sáhttet ráhkadit nu ollu boaluid go fal háliidit.
Daesnie lohkehtæjja jïh / jallh learohke maahta darjodh dan jïjnjh dabloeh dah sïjhtieh.
Govven: Elin Fjellheim, Elgå skuvle
Guvvie: Elin Fjellheim, Elgå skuvle
ráhkadit dálkedieđáhusa juohke daid njealji jahkodagaide Dálkedieđáhus almmuhuvvo jietnafiilan skuvlla oahppanlávddis, dahje bloggas dahje skuvlla ruovttusiiddus.
aktem vearoldebïevnesem darjodh mij lea fïereguhten njieljien jaepieboelhken bïjre Learohkh edtjieh vearoldebïevnesem tjoejefijline åehpiedehtedh skuvlen lïerehtimmiesijjesne, aktene bloggesne jallh skuvlen gåetiesæjrosne.
Gearddut dán máŋgga geardde olles skuvlajagis.
Darjoeh dam gellie aejkieh abpe jaepiem.
Livččii vuogas jus sáhtašii beaivválaččat hárjehallat guovtti – golmma vahkkosaš áigodaga.
Akte aevhkie lij orreme mejtie buektiehtamme daam haarjanidh fïerhten biejjien aktem boelhkem, göökte golme våhkoeh.
Jus dan ii leat vejolaš čađahit, de hárjehallat juohke vejolaš diimmuin (sámegieldiimmus, ja eará vejolaš diimmuid sámegielat oahpaheddjiin).
Jis ij dam buektehth, dellie tjuara fïerhten sjïehteles tæjmoen haarjanidh (saemientæjmoe, jïh kanne aaj jeatjah tæjmoeh saemienlohkehtæjjine).
Heivehuvvon oahpahus
Sjïehtedamme lohkehtimmie
Jus leat oahppit geat eai máhte dálke- ja siivodoahpagiid, de ferte daid oahpásmahttit ohppiide, ja áigodaga álggus daiguin bargat.
Dastegh learohkh mah eah naan vearolde- jïh daelhkielahtesh maehtieh, tjuara dejtie buerkiestidh, jïh tjuara dejgujmie barkedh boelhken aalkovisnie.
Dan seamma ferte dahkat lohkosániiguin, ortnetloguiguin ja millimehter ja centimehter mihtidandoahpagiiguin.
Seamma lea taalli, öörnegetaalli jïh möölegelahtesi millimeetere jïh centimeetere bïjre.
Dan sáhttá dahkat govva- ja sátnelotto, dálkebiŋgo bakte jna..
Dam maahta darjodh viehkine guvvie-jïh baakoelottoste, vearoldebingoste jnv..
Oahppit geain lea buorri njálmmálaš sátneriggodat dálkki ja siivvu birra, sáhttet veahkehit earáid geat eai máhte nu ollu go álget fáttáin bargat.
Learohkh, mah aktem hijven njaalmeldh baakoeveahkam utnieh vearolde-jïh daelhkietsiehkiej bïjre, maehtieh viehkiehtidh dejtie learohkidie mah vaenebe maehtieh gosse aamhtesinie aalka.
Sáhttá vaikko sidjiide addit ovddasvástádusa ráhkadeames unnit oahpahusláhčosa fáttá birra.
Mejtie dah maehtieh diedtem åadtjodh aktem ööhpehtimmiesoejkesjem darjodh aamhtesen bïjre.
Sii sáhttet oažžut ovddasvástádusa dálkedieđáhusain bargamis, govvidit dieđuid tabeallain ja stoalpodiagrámmain jnv..
Dah maehtieh aktem sjïere diedtem åadtjodh vearoldebievnesi åvteste, guvvieh darjodh daatide goerine jïh sööjledijagrammine jnv..
Oahppit sáhttet maiddái oažžut bargun gávdnat eanet dieđuid dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu birra go lagasbirrasa vuorasolbmuid jearahallamis.
Maahta aaj learohkidie stilledh jienebh bïevnesh vearolden, vearoldevæhtaj, lopmen jïh daelhkien bïjre veedtjedh, gosse båeries almetjh dennie lïhke byjresisnie gihtjieh.
Gáiddusoahpahus
Maajhööhpehtimmie
Dás lea ovdamearka movt gáiddusoahpahusa sáhttá buohtalastit interaktiiva oahppanvuođuin.
Daesnie buerkeste aktem vuesiehtimmiem guktie maahta maajhööhpehtimmiem aktanidh aktine interaktijve lïerehtimmiesijjine.
Ráhkkaneapmái gáiddusoahpahussii ja bargui gáiddusoahpahusdiimmuid gaskkas adno oahppanvuođđu.
Juktie maajhööhpehtæmman soejkesjidh, jïh maajhööhpehtimmieboelhki gaskem barkedh, lïerehtimmiesijjiem nåhtede.
Dás oažžu oahpaheaddji maiddái dieđuid ahte leatgo oahppit bargan bihtáid mat leat almmuhuvvon, ja oahpaheaddji sáhttá árvvoštallat vástádusaid iežas raporttaid bakte mat ráhkaduvvojit oahppanvuođus.
Daesnie lohkehtæjja aaj bååstedebïevnesh åådtje mejtie learohkh laavenjasside dorjeme mah leah olkese biejesovveme, jïh lohkehtæjja jïjtje maahtah vuarjasjidh vaestiedasside jïjtsh reektehtsinie mah dorjesuvvieh lïerehtimmiesijjesne.
Dán ovdamearkkas adno e.e. teakstameannudanprográmma ja lohkomeannudanprográmma lassin videokonferánsarusttegiidda.
Daennie vuesiehtimmesne teekstegietedimmieprogrammem jïh ryökneme-aarhkem nåhtadamme, lissine videoråårestalleme-dirregh.
Dás evttohuvvojit oahppodoaimmat mas gáiddusoahpahus ja oahppanvuođđu buohtalastojuvvojit:
Daesnie akte raeriestimmie lïerehtimmiedarjomigujmie, gusnie maajhööhpehtimmiem jïh interaktijve lïerehtimmiesijjiem aktene:
Gáiddusoahpahusdiimmut Oahpaheaddji oahpaha oahppái doabafáttá goabbat guvlui gulahallama bakte ohppiin, nugomat videokonferánsa bakte.
Maajhööhpehtimmietæjmoe Lohkehtæjja learoehkasse aamhtesen lahtesi bïjre buerkeste aktene guaktegh soptsestallemisnie learohkinie, vuesiehtimmien gaavhtan video-råårestalleme
Oahppit barget iešheanalaččat Oahppit geardduhit dábálaš ja beaivválaš dálkedoahpagiid.
Learohkh jïjtjeraarehke berkieh Learohkh repeterieh dej sïejhmemes biejjieladtje lahtesidie vearolden bïjre.
Geahččat sátnelisttuid.
Buerkesth baakoelæstojde.
Doaimmat dasto interaktiiva sátneruossalasa mii lea oahppanvuođus.
Darjoeh dan mænngan dam interaktijve kroessebaakoelaavenjassem mij lea lïerehtimmiesijjesne.
Oahppit geardduhit soames ortnetloguid Hangman bakte, ja sii geardduhit mánuid interaktiiva sátneruossalasbarggu bakte mii lea gávdnamis oahppanvuođus.
Learohkh vijriebasse såemies dejstie öörnegetaallijste repeterieh viehkine Hangman ’ istie, jïh askide repeterieh viehkine interaktijve kroessebaakoelaavenjasseste lïerehtimmiesijjesne.
Loahppabargu Oahpaheaddji sáhttá dárkkistit leatgo bargobihtáin bargan ja barggu árvvoštallat ovdal čuovvovaš logaldallama.
Minngiebarkoe Lohkehtæjja maahta vuejnedh mejtie barkoem dorjeme jïh dam vuarjasjidh mubpien tæjmoen åvtelen
Gáiddusoahpahusdiibmu Oahppit jotket bargamis fáttáin.
Maajhööhpehtimmietæjmoe Learohkh vijriebasse aamhtesinie berkieh.
Sisafievrrit ođđa doahpagiid.
Sjïehtedh orre lahtesh.
Oahppit lohket teavstta fáttá birra, ja humadit gaskaneaset teavstta birra.
Learohkh aktem tjaalegem aamhtesen bïjre luhkieh, jïh ektesne soptsestieh dan bïjre.
Oahppit barget iešheanalaččat Sii máŋgii lohket teavstta ja guldalit jietnafiilla mii lea gávdnamis oahppanvuođus.
Learohkh jïjtjeraarehke berkieh Dah tjaalegem ikth vielie luhkieh jïh tjoejefijlem goltelieh, mij lea lïerehtimmiesijjesne.
Oahppit barget ođđa doahpagiiguin ja fáttáiguin gálgamis interaktiiva oahppanvuođu bargobihtáid ja guldalandiktáhta.
Learohkh dej orre lahtesigujmie jïh aamhtesinie berkieh gosse interaktijve laavenjassh darjoeh jïh diktatem goltelieh lïerehtimmiesijjesne.
Loahppabargu Oahpaheaddji sáhttá dárkkistit leatgo bargobihtáin bargan ja barggu árvvoštallat ovdal čuovvovaš logaldallama.
Minngiebarkoe Lohkehtæjja maahta vuejnedh mejtie barkoem dorjeme, jïh dam vuarjasjidh mubpien tæjmoen åvtelen.
Ruovttubáikeskuvla Oahppit ožžot veahki ruovttubáikki skuvllas ja ceggejit mihtidanstašuvnna skuvlii.
Hiejmeskuvlesne Learohkh viehkiem åadtjoeh sov hiejmeskuvleste jïh aktem möölegesijjiem bæjjese biejieh skuvlen ålkoelisnie.
Sii lohket bohtosiid ja čállet daid loggii nu dávjá go oahppit ja gáiddusoahpahusa oahpaheaddji dan leat lihtodan.
Dah illedahkide luhkieh, jïh dejtie låggen sijse tjaelieh dan daamtaj goh learohkh jïh maajhööhpehtimmielohkehtæjja seamadieh.
Gáiddusoahpahusdiibmu Oahppit jotket bargamis fáttáin.
Maajhööhpehtimmietæjmoe Learohkh vijriebasse berkieh aamhtesinie.
Sii atnet ođđa oahppan doahpagiid humadeames ja ráhkadeames dálkedieđáhusa.
Dah dejtie orre lahtesidie nåhtadieh soptsestimmine, jïh aktem vearoldebïevnesem soejkesjïeh.
Oahpaheaddji addá ohppiide dálkedieđáhusa ovdamearkka.
Lohkehtæjja aktem vuesiehtimmiem learoehkidie vadta, guktie akte vearoldebïevnese lea.
Oahppit bargat iešheanalaččat Sii čállet dálkedieđáhusa man sáddejit gáiddusoahpahusa oahpaheaddjái.
Learohke jïjtjeraarehke barka Dah aktem vearoldebïevnesem tjaelieh maam maajhööhpehtimmielohkehtæjjese seedtieh.
Teaksta čállojuvvo oahppanvuđđui.
Tjaalege leessesåvva lïerehtimmiesæjjan.
Gáiddusoahpahusdiibmu Oktasaččat lohket ja dárkkistit čállojuvvon dálkedieđáhusa.
Maajhööhpehtimmietæjmoe Vuartesjh dam tjaalaldihkie vearoldebïevnesem ektesne.
Barggu buktimis Oahppit buktet dálkedieđáhusa jietnafiilan oahppanvuđđui.
Deelleme Learohkh vearoldebïevnesem deellieh aktene tjoejefijlesne lïerehtimmiesijjesne.
Oahppanvuođus sáhttá ráhkaduvvot dálkedieđáhus dihto guovllu ovddas.
Maahta aaj aktem vihties sijjiem darjodh vearoldebïevnesidie lïerehtimmiesijjesne.
Geahččaleapmi Oahppanvuođus galgá ráhkaduvvot geahččaleapmi.
Pryövenasse Maahta aktem pryövenassem darjodh lïerehtimmiesijjesne.
Ovdamearkka dihte válljenvejolaš geahččaleapmi.
Vuesiehtimmien gaavhtan jienebeveeljemepryövenasse.
Oahpaheaddji árvvoštallá sihke dálkedieđáhusa ja geahččaleami.
Lohkehtæjja dovne vearoldebïevnesem jïh pryövenassem vuarjesje.
Árvvoštallan Digitála máhpat sáhttet leat heivvolaš árvvoštallanvuohkin.
Vuarjasjimmie Daesnie digitale maabpah maehtieh sjïehteles vuarjasjimmievuekie årrodh.
Dalle gessojit oahppit mielde árvvoštallanbargui sihke gasku bargoproseassas ja go oahppibuvtta lea gárvvis.
Dellie learohke eadtjohkelaakan meatan sjïdtieh vuarjasjimmiebarkosne dovne iktemearan, jïh gosse learohken dorjese gaervies.
Digitála máhpat sáhttet biddjot oahppanvuođu sisa.
Maahta digitale maabpah lïerehtimmiesæjjan biejedh.
Iešárvvoštallama bakte, oahpaheaddjiárvvoštallama ja ohppiidgaskasaš árvvoštallan dihto eavttuid vuođul de sáhttet oahppibarggut buoriduvvot ja viiddiduvvot.
Jïjtsevuarjasjimmien, lohkehtæjjavuarjasjimmien jïh vuarjasjimmien learohki gaskemsh tjïrrh, vihties væhtaj mietie, maahta learohkebarkojde bueriedidh jïh vijriedidh.
Oahpaheaddji sáhttá maiddái oassin dađistagaárvvoštallamis ráhkadit ovda- ja loahppageahččalemiid oahppanvuođus.
Lohkehtæjja maahta aaj, goh akte bielie dehtie vuarjasjimmeste iktemearan, åvte-jïh minngiepryövenassh darjodh lïerehtimmiesijjesne.
Geahča sierra teakstabihtá árvvoštallama birra vuollelis.
Vuartesjh aaj aktem jïjtse boelhkem vuarjasjimmien bïjre vuelielisnie.
Oahppanvuođu eará atnu
Jeatjah åtnoe lïerehtimmiesijjeste
Gáiddusoahpahusoahpaheaddji sáhttá ráhkadit blogga oahpahusvuđđui.
Maajhööhpehtimmielohkehtæjja maahta aktem bloggem darjodh lïerehtimmiesijjesne.
Blogga sáhttá leat sierra gielladomeanan.
Blogge maahta akte jïjtse gïelesuerkie årrodh.
Oahppit máŋggaid skuvllain sáhttet nugomat ovtta áigodaga bloggas čálašit dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu birra iežaset ruovttubáikkis.
Learohkh jienebh skuvlijste maehtieh akten boelhken vearolden, vearoldevæhtaj, lopmen jïh daelhkien bïjre bloggedh sov hiejmesijjesne.
Máŋga oahppi sáhttet ovttasbargat čállimis wiki dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu birra beroškeahttá gos oahppit orrot.
Jienebh learohkh maehtieh aaj laavenjostedh aktem wiki ' m tjaeledh vearolden, vearoldevæhtaj, lopmen jïh daelhkien bïjre, saaht gusnie learohkh årroeminie.
Geahča sierra artihkkala gos leat eanet gielladomeana ovdamearkkat.
Vuartesjh jïjtse tjaalegem vielie vuesiehtimmiejgujmie gïelesuerkine.
Vuođđogálggat
Faagen maadth maahtoeh
Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Njálmmálaš gálggat leat guovddáš doaimmat dán ovdamearkkas.
Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Dïhte njaalmeldh maehtelesvoete lea dïhte åejviedarjome daennie vuesiehtimmesne.
Máhttit ovdanbuktit čálalaččat: Dálkedárkumat hábmejuvvojit čálalaččat ja heŋgejuvvojit seaidnái klássalanjas.
Maehtedh sov tjaaleldh daajroeh buektedh: Tjaaleldh vuartasjimmieh vearolden bïjre darjoeh, jïh dejtie klaassen tjiehtjielisnie gævnjoeh.
Čálalaš dárkumat dahkkojit njálmmálaš čilgehusa vuođul, ja oahppit sáhttet gaskaneaset molssodit čállimis dárkumiid.
Dah learohkh dejtie tjaaleldh vuartasjimmide darjoeh akten njaalmeldh lohkehtimmien mænngan, jïh learohkh maehtieh vuartasjimmieh vearolden bïjre tjaeledh fïereguhten aejkien.
Gáiddusoahpahusoahppit hábmejit dálkedárkumiid / dálkedieđáhusaid čálalaččat oahpaheaddjái.
Maajhööhpehtimmielearohkh vuartasjimmieh / bïevnesh vearolden bïjre tjaelieh lohkehtæjjese.
Máhttit lohkat: Oahppit lohket teavsttaid, omd. artihkkaliid ja gihppagiid, dálkki- ja siivvu ja dálkemearkkaid birra.
Maehtedh lohkedh: Learohkh tjaalegh luhkieh, vuesiehtimmien gaavhtan tjaalegh jïh gærjetjh, vearolden, daelhkien jïh vearoldevæhtaj bïjre.
Dáid heive fáttáid álgimis bargat ja gasku go leat bargan fáttáin.
Dïhte aaj sjeahta goh akte aalkoe aamhtesasse jïh iktemearan aamhtesisnie.
Heivvolaš lohkanbihtáid sáhttet oahppit lohkat ruovttus.
Learohkh maehtieh aaj sjyöhtehke lohkemestuhtjh gåetesne lohkedh.
Máhttit rehkenastit: Praktihkalaččat bargamis skuvlla mihtidanstašuvnnas oahppit geardduhit lohkosániid ja mihtidanovttadagaid millimehter ja centimehter.
Maehtedh ryöknedh: Dæjpeles barkoen tjïrrh, skuvlen vearoldemöölegesijjesne, dah learohkh taallide jïh möölege-ektievoetide millimeetere jïh centimeetere repeterieh.
Sii sáhttet maiddái hárjehallat rehkenastimis millimehteris centimehterii.
Dah maehtieh aaj haarjanidh millimeeterem centimeeterasse jeatjahtehtedh.
Oahppit sáhttet oahppat / geardduhit ortnetloguid birra go hupmet, vuosttaš, nuppi, viđát beaivvi mihtidemiid birra jna..
Learohkh maehtieh öörnegetaallide lïeredh / repeteredh gosse soptsestieh voestes, mubpien, vïjhteden biejjien bïjre jnv. dejtie möölegidie.
Máhttit atnit digitála reaidduid: Ráhkadeames dálkedieđáhusa mii galgá almmuhuvvot internehttii, de oahppit ohppet atnit mp3-čuojanas, báddet ja velánai divvut jiena dihtormášiinnas ja dasto almmuhit jietnafiilla nehttii dan mielde makkár čoavddus sis lea, omd. oahppanvuođđu, blogga, ruovttusiidu.
Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Gosse aktem vearoldebïevnesem darjoeh, maam edtjieh gaskeviermesne åehpiedehtedh, dah learohkh lïerieh mp3-spïelerem nåhtadidh, pc ’ en sijse spealadidh, jïh amma aaj staeriedidh jïh tjoejefijlem nedtese biejedh jis gåarede, vuesiehtimmien gaavhtan lïerehtimmiesijjie, blogge, gåetiesæjroe.
Árvvoštallan
Faagem vïerhtiedidh
Árvvoštallan mii lea ovdamearkkain, galgá leat oahppanmovttiideaddjin.
Dïhte vuarjasjimmie dejnie vuesiehtimmine edtja lïeremem skreejredh.
Eavttut oahppomihttomeriid joksat galget leat oahppásat ohppiide dalle go álget bargat.
Dah væhtah juktie lïerehtimmieulmide jaksedh, edtjieh daajroes jïh gaavnoes årrodh learoehkidie barkoen aalkovisnie.
Okta vuohki movt čađahit dađistagaárvvoštallama / ovddasguvlui dieđuid addimis vuosehuvvo dás vuolábealde:
Guktie maahta vuarjasjimmiem barkoen nuelesne / bïevnesh åvtese vedtedh våajnoes vuelielisnie:
Don galggat máhttit:
Datne edtjh maehtedh:
ipmirdit ja atnit loguid praktihkalaš dilálašvuođain
taallh guarkedh jïh nåhtadidh dæjpeles tsiehkine
Don máhtát: atnit lohkosániid
Datne maahtah: Taallide nåhtadidh
Hárjehala: oahppat ortnetloguid vai daid sáhtát atnit seamma aktiivvalaččat go lohkosániid
Haarjenh: öørnegetaallh lïeredh guktie datne maahtah dejtie nåhtadidh seamma eadtjohkelaakan goh taallide
Dasto anát ortnetloguid go galggat eará oahppái muitalit dán mánu beivviid.
dan mænngan öörnegetaallide nåhtedh gosse edtjh akten learoehkasse biejjiej bïjre soptsestidh daan asken
atnit sániid mat čilgejit dálkki
baakoeh nåhtadidh mah vearoldem buerkiestieh
Don máhtát: ollu dain deháleamos doahpagiid dálkki birra
Datne maahtah: Jïjnjh dejstie vihkielommes lahtesijstie vearolden bïjre
Hárjehala: nuppi oahppái muitalit ovddit, ivttá ja otná beaivvi dálkki.
Haarjenh: Akten learoehkasse soptsestidh guktie vearolde lij evtebe biejjien, jååktan jïh daan biejjien
Guldal go eará oahppi muitala dán áigodaga dálkki birra.
Goltelh learohkem gosse satne vearolden bïjre seamma boelhken soptseste.
Veahket guhtet guoimmideattet gávdnat sániid maŋimus beivviid dálkki birra.
Viehkehth sinsitniem jienebh baakoeh gaavnedh vearolden bïjre daej biejjiej
Máhppaárvvoštallan
Maabpavuarjasjimmie
Gávdnojit máŋggalágan máhpat, omd. bargomáhppa / proseassamáhppa ja ovdanbuktinmáhppa / árvvoštallanmáhppa.
Gelliesåarhts maabpah gååvnesieh, vuesiehtimmien gaavhtan barkoemaabpa / prosessemaabpa jïh åehpiedehtememaabpa / vuarjasjimmiemaabpa.
Bargomáhppii bidjet bargobihtáid maiguin oahppi galgá bargat gárvves buktaga rádjái.
Barkoemaabpesne barkoeh biejesuvvieh mejgujmie learohke barka goske dorjese gaervies.
Árvvoštallanmáhppii bidjet gárvves buktagat ja ohppiid iežaset jurdagat bargguset ja buktagiiddiset birra.
Vuarjasjimmiemaabpesne dïhte gaervies dorjese biejesåvva ektine learohken åssjalommesigujmie barkoej jïh dorjesi bïjre.
Geahča maiddái gáiddusoahpahusa gokko digitála máhpat lea namuhuvvon.
Vuartesjh aaj maajhööhpehtimmien nuelesne, gusnie digitale maabpah neebneme.
Áigeguovdilis gažaldagat leat: Maid lean oahppan ?
Sjyöhtehke gyhtjelassh daesnie leah: Maam lïereme ?
Makkár mihtuid lean joksan ?
Mah ulmieh jakseme ?
Masa lean čeahppi ?
Mejnie leam væjkele ?
Maid šattan buoridit ?
Maam tjoerem bueriedidh ?
Mainna berren eanet bargat ?
Mejnie byörem vielie barkedh ?
Movt berren bargat ovddasguvlui ?
Guktie byörem vijriebasse barkedh ?
Iešárvvoštallan
Jïjtsevuarjasjimmie
Álggadettiin fáttáin bargat, galget oahppit čállit logga ja dohko merket daid doahpagiid maid máhttet fáttá birra ja doahpagiid maid háliidivčče oahppat.
Goh aalkoe daan aamhtesasse, dah learohkh maehtieh aktem låggem tjaeledh dej lahtesigujmie dah aamhtesen bïjre maehtieh, jïh lahtesh dah sïjhtieh lïeredh.
Sii sáhttet maiddái čállit dálkemearkkaid maid dovdet ja dihtet.
Dah aaj maehtieh vearoldevæhtah buerkiestidh, mejtie daejrieh.
Oahppi berre maiddái árvvoštallat bargguidis gasku áigodaga, ovdamearkka dihte: Maid máhtán ?
Learohke byöroe aaj sov barkoem vuarjasjidh itkemearan, vuesiehtimmien gaavhtan: Maam maahtam ?
Maid berren eanet hárjehallat ?
Misse tjoerem vielie haarjanidh ?
Movt barggan ?
Guktie dam darjoem ?
Go fáttáin leat geargan, čállá oahppi ođđa logga masa mearku maid lea oahppan oahppanmihttomeriid mihttojoksama eavttuin.
Gosse aamhtesem galhkeme, learohkh aktem orre bloggem tjaelieh man bïjre dah lïereme, viehkine dejstie væhtijste juktie lïerehtimmien ulmide jaksedh.
Oahppit galget loggii čállit maid sii leat bargan, maid leat oahppan ja leigo váttis ja manne jus nu lei.
Learohkh byöroeh aaj låggesne tjaeledh maam dorjeme, maam lïereme, mejtie lij geerve jïh mannasinie.
Sii berrejit jurddašit dan ektui movt sii buoremusat ohppet sániid, doahpagiid ja fáttá sisdoalu.
Dah byöroeh ussjedalledh guktie orre baakoeh, lahtesh jïh aamhtesesisvegem bööremeslaakan lïerieh.
Dasa lassin oahpaheaddji maiddái árvvoštallá ja addá dieđu ohppiide.
Lissine lohkehtæjja vuarjesje, jïh bïevnesem learoehkidie vadta.
Oahppit sáhttet maiddái ovttas jurddašit.
Dah learohkh maehtieh aaj ektesne ussjedalledh.
Ovda- ja loahppageahččaleapmi
Åvte- jïh minngiepryövenasse
Eará molssaeaktun lea ráhkadit fáddái ovdageahččaleami.
Akte jeatjah alternatijve lea aktem åvtepryövenassem darjodh aamhtesen bïjre.
Dan sáhttá geardduhit maŋŋil go oahppi lea čađahan fáddáoasi.
Dam maahta ikth vielie darjodh gosse learohkh aamhtesem tjïrrehtamme.
Geahččaleami sáhttá atnit vuođđun árvvoštallamis sihke oahppi ja oahpaheaddji.
Dovne learohke jïh lohkehtæjja maahta pryövenassem våarominie vuarjasjæmman nåhtadidh.
Go dađistagaárvvoštallan lea čađahuvvon, berre láhččojuvvot áigi ohppiide buoridit bargama vai eanet oahppá.
Gosse vuarjasjimmiem iktemearan illeme, learohkh byöroeh astedh barkoem bueriedidh juktie lïerehtimmiem lissiehtidh.
Aagård, Anita Dunfjeld, Larsen, Tone Marie: Baalka, Davvi Girji OS., 2001
Andersson, Elsa: Soptsesh, Saemieskuvlen-ståvroe, 1988
Nordsamisk: Kåven, Brita m.fl..:
Bergsland, Knut: Gåebrehki soptsesh, Smååjvehkh s. 89-90, Universitetsforlaget, 1987
Sámi-Dáru Sátnegirji / Samisk-Norsk ordbok, Davvi Girji OS., 1995
Bull, Ella Holm: Ovmese veareldh, Universitetsforlaget, 1985
Solbakk, Aage: Geografiija 8, Davvi Girji OS.
Bull, Ella Holm: Laavlomh maanide, CD.
, 1999.
, 1997: Gusnie aske
Fátmmasta maiddái sámi dálkemearkkaid ja áigemeroštallama.
Jaahkenelkien, Aanna: Goltelidh jïh soptsestidh, Daasta Berteme, 1993
Áigeguovdilis neahttabáikkit:
Jaahkenelkien, Aanna: Luste lohkedh, Samisk utdanningsråd, 1996
www.udir.no – Geahča vuolábealde: Vállje fáttá – loahppageahččaleapmi vuođđoskuvllas – ovdamearkkalaš barggut ja loahppageahččaleami bargobihtát máhttoloktema várás; Loahpageahččalanbargobihtát 2008.
Teksthefte Sørsamisk som 2. språk, eksamen 2004: Naestieh, Dejpeladtje jaahkoeh (s. 8), Skiedtje mij sijhti askem tjååhpedehtedh (s. 10), Askedibie (s. 13)
Váldde oktavuođa skuvlaeaiggádiin, oažžumis beassansáni.
Persen, Åge: Bovve biejjie jïh våhkoeh ryøknoe
www.ealat.org
Julevsaemien:
Udir.no - Oppalaš girjjalašvuohta ja oahppostoffa
Udir.no - Sïejhme lidteratuvre jïh learoevierhtieh
Oppalaš girjjalašvuohta ja oahppostoffa
Sïejhme lidteratuvre jïh learoevierhtieh
Oppalaš girjjalašvuohta
Sïejhme lidteratuvre
Boine, Liv Tone: Gielas Gillii Mielas Millii 6, Mediagirji, Davvi Girji 1998
Åarjelsaemien
Bongo, Marit: ” Sámi biepmut jagi 2000 ”.
Skuvlegærjah jih faagegærjah:
Edström, Prost, Holmberg, Utsi: Čuoja čáppa litna jietna, Sámi šuoŋat, Davvi Girji os, 1995.
Brooks, Felicity jih Litchfield, Jo: Låhkoe, Idut, 2006
Einarsen, Heidi Guttorm: Searvva fal !
Bull, Ella Holm: Laavlomh maanide, Idut, 1998.
Davvi girji 2005
Sanghefte og cd
Fjellheim, Frode: juoigama vuođul, Vuolie Forlag, 2005
Bull, Ella Holm, Jacobsen, Anna: Guktie derhvie-gåetiem tseegkedh, Davvi Girji o. s., 1994
Gaup, Elisabeth Utsi: Suga, suga su, DAT.
Bull, Ella Holm: Jielije saemien.
, 1997. Kan kjøpes på: http://www.dat.net/main.html
Voestes gærja, Samisk Utdanningsråd 1996
Gaup, Karen Ellen: Girjjo-Gárjjo, Muitalusat, máidnasat, sátnevádjasat, árvádusat ja diiddat, Davvi Girji, 2001
Bull, Ella Holm: Jielije saemien.
Hætta, Inga Laila- Hætta Skarvik, Inga: Ruoktumet, Davvi Girji, 1996.
Mubpie gærja, Samisk Utdanningsråd 1996
Hætta / Kristensen: Čuovvul dál !
Bull, Ella Holm: Ovmese veareldh, Universitetsforlaget, 1985
Davvi girji.
Bull, Ella Holm: Åarjel-saemien 1, Davvi Girji OS.
2007
, 1998
Kåven, Brita m.fl..:
Bull, Ella Holm: Åarjel-saemien 3, Davvi Girji OS., 2005
Sámi-Dáru Sátnegirji / Samisk-Norsk ordbok, Davvi Girji OS.
Bull, Ella Holm: Åarjel-saemien 4, Davvi Girji OS.
, 1995
, 1995
Lukkari, Pekka: Lavlagak II, Helsseg, 1963.
Bull, Ella Holm: Åarjel-saemien 5, Davvi Media o. s., 1986/86
Meløy: Giella Sámis.
Bull, Ella Holm: Åarjel-saemien 6, Idut 2000
Davvi media a. s. 1989
Bull, Ella Holm: Dejpeladtje muvhth vätnoeh jih vuekieh, Samernas utbildningscentrum, 2001
Persen, Nan: Eappelgáhkku. Iđut 2008
Dunfjeld, Anne-Lise: Juvrh jïh gïejh daelvege, Dialecta 2004
Persen, Nan: Láibbážat. Iđut 2003
Dunfjeld, Anne-Lise: Kreekh gaertienisnie, Dialecta 2004
Sara: Joatkke ain.
Fjellgren, Laila: Laavloeh, Sameskolkanseliet, Jokkmokk, 1996.
Davvi girji 2006
Gaski, Harald jïh Kappfjell, Lena: Saemien tjaelijh, Calliid Lágádus, 2006
Sálbmagirji, Verbum, Oslo, 1996.
Jaahkenelkien, Aanna: Luste lohkedh, Samisk utdanningsråd, 1996 Hefte og kassett.
Sálbmagirji II.
Jåma, Albert; Joma, Liv Karin, Granefjell, Aasta Joma: Gorredh gïelem – Barkoegærja !
, Verbum, 2005.
, Fylkesmannen i Nordland 2004
Solbakk, Aage: Geografiija 8, Davvi Girji OS.
Palismaa, Maaren: Gïele lea faamoe, Davvi Girji OS.
, 1999
, 2002
Árvvut, árvo, vierhtie, sámi árvvutr: Verdikommisjonen, red. Edel Hætta Eriksen, Davvi Girji 2003
Persen, Nan, Paanne-laejpieh, Idut, 2006
www.ealat.org
Persen, Åge: Bovve biejjie jïh våhkoeh ryøknoe
www.logas.no
Persen, Åge: Tijje
www.lohkan.no
Persen, Åge: Tijje barkoe-gærja
www.davvin.no
Utsi, Gun M.:
www.e-skuvla.no
Gïelemaahtotje – Liten grammatikk, Sijti Jarnge 2006
www.infonuorra.no
, Samisk utdanningsråd, 1990
http://www.avvir.no
Aagård, Anita jih Larsen, Tone Marie: Baalka, Davvi Girji os 2002
http://www.nrk.no/sami
Tjïehpieslidteratuvre - Gærjah
http://www.galdu.org
Aesuvpen soptsesh, Idut 2006
http://www.galdu.org/web/index.php?sladja=25&vuolitsladja=11&vuolitvuolitsladja=2&giella1=nor
Andersson, Elsa: Soptsesh, Saemieskuvlen-ståvroe, 1988
CD Suga, suga, su., DAT., 1997
Bakke, Aslaug: Dihte orre bijle, Idut 1996
Sáhttá oastit dáppe: http://www.dat.net/main.html
Bross, Helena: Voejeme gåatesne, Saemienskuvlen ståvroe, 1995
Filbma: Min mors hemmelighet. Ellen-Astri Lundby, Sonar Film DA 2009
Bergström, Gunilla: Buerie jijje Aalfone, Sameskolstyrelsen
Filbma: Fjellfinnhua, Guro Saniola Bjerk, SaniolaProductions / GuroSaniola Bjerk 2010
Birkeland, Kirsti: Staaloeh vienhtieh aske lea dålle, J. W. Cappelens Forlag as 2002
Davvisámegillii
Bok og kassetter
Boine, Liv Tone: Gielas Gillii Mielas Millii 6, Mediagirji, Davvi Girji 1998
Bull, Ella: Tsååbpe-niejten jih tsååbpe-baernien bijre, Jårgalæddji Å. s., 1984
Bongo, Marit: ” Sámi biepmut jagi 2000 ”. Fagtrykk Alta 2000
Clevin, Jørgen: Jaahke jïh Joakime, H. Aschehoug & Co, Oslo 1975
Edström, Prost, Holmberg, Utsi: Čuoja čáppa litna jietna, Sámi šuoŋat, Davvi Girji os, 1995.
Croser, Josephine, Vassiliou, Stella: Goh Ealla laejresne dabran, Gan forlag 2001
Einarsen, Heidi Guttorm: Searvva fal ! Davvi girji 2005
Gaebpien, Gåsta / Kappfjell, Gustav: Gaaltije, DAT.
Fjellheim, Frode: juoigama vuođul, Vuolie Forlag, 2005
Gaski, Harald jïh Kappfjell, Lena: Saemien tjaelijh, Calliid Lágádus, 2006
Gaup, Elisabeth Utsi: Suga, suga su, DAT.
Graham, Amanda: Gaske-jijjen jemhkielisnie, Gan forlag 2001
, 1997. Kan kjøpes på: http://www.dat.net/main.html
Jaahkenelkien, Aanna: Don jih daan bijre I, Daasta berteme 1997
Gaup, Karen Ellen: Girjjo-Gárjjo, Muitalusat, máidnasat, sátnevádjasat, árvádusat ja diiddat, Davvi Girji, 2001
Jaahkenelkien, Aanna: Don jih daan bijre II.
Hætta, Inga Laila- Hætta Skarvik, Inga: Ruoktumet, Davvi Girji, 1996.
, Daasta berteme 1998
Hætta / Kristensen: Čuovvul dál !
Jaahkenelkien, Aanna: Don jih daan bijre III.
Davvi girji.
, Daasta berteme 2000
2007
Hætta, Susanne: Akten biejjien Aannine, Idut, 2007
Kåven, Brita m.fl..:
Lindgren, Barbro, Eriksson, Eva: Maaxen raajhpese, Saemieskuvlen ståvroe 1997
Sámi-Dáru Sátnegirji / Samisk-Norsk ordbok, Davvi Girji OS., 1995
Lindgren, Barbro, Eriksson, Eva: Maaxen njaptja, Saemieskuvlen ståvroe 1997
Lukkari, Pekka: Lavlagak II, Helsseg, 1963.
Lindgren, Barbro, Eriksson, Eva: Maaxen beeretje, Saemieskuvlen ståvroe 1997
Meløy: Giella Sámis. Davvi media a. s. 1989
Moses, Brian, Hedström, Marcus: Manne billem, Saemieskuvlen ståvroe, 1997
Persen, Nan: Eappelgáhkku. Iđut 2008
Moses, Brian, Hedström, Marcus: Manne måeresne, Saemieskuvlen ståvroe, 1997
Persen, Nan: Láibbážat.
Nejne, Sagka: Ovmese vaajesh, Sameskolstyrelsen, 1998
Iđut 2003
Olofsson, Christer: Gåessie dah jeatjebh åerieminie, naemhtie soptsesovvin Jïjnjevaereste, Gullers Förlag, 2007
Sara: Joatkke ain.
Rasmussen, Torkel, Helander, Liisa: Mejtie sånn jåvle-aajja daan jaepien båata ?
Davvi girji 2006
, Davvi Girji OS.
Sálbmagirji, Verbum, Oslo, 1996.
Rustad, Kjersti Lunde: Dåeredh Ingriden, Jåhhan jih govsen gåajkoe, Landbruksforlaget, 1996
Sálbmagirji II., Verbum, 2005.
Sárgon, Sollaug og Aslaksen, Inger-Lise: Åvlan aarke-biejjie, Iđut 2007
Solbakk, Aage: Geografiija 8, Davvi Girji OS.
Seierstad, Inger: Deblie, Saemien Ööhpehtimmieraerie 1998
, 1999
Seierstad, Inger: Gaahtoen tjovketje, Saemien Ööhpehtimmieraerie 1999
Árvvut, árvo, vierhtie, sámi árvvut: Verdikommisjonen, red. Edel Hætta Eriksen, Davvi Girji 2003
Seierstad, Inger: Guffa, Saemien Ööhpehtimmieraerie 1999
http://www.nrk.no/sami
Seierstad, Inger: Jåvvan gærjetje, Saemien Ööhpehtimmieraerie 1999
http://www.galdu.org/web/index.php?sladja=25&vuolitsladja=11&vuolitvuolitsladja=2&giella1=nor
Seierstad, Inger: Laadtege-sualadæjja, Saemien Ööhpehtimmieraerie 1998
, DAT., 1997
Skåra, Eva: Orre tjielke, Idut 1997
Sáhttá oastit dáppe: http://www.dat.net/main.html
Vangberg, Åasta: Tjaangh gåatan
Film: Fjellfinnhua, Guro Saniola Bjerk, SaniolaProductions / GuroSaniola Bjerk 2010
Wolde, Gunilla: Tåamma bigkie, Jårgalæddji Å. s, 1985
Skuvlagirjjit / - gihppagat / fágagirjjit / - gihppagat:
Wolde, Gunilla: Tåamma bååhkesje, Jårgalæddji Å. s, 1985
Teakstagihppagat eksamena váras: Lullisámegialla 1. og 2. giellan
Wolde, Gunilla: Tåamma dåakteren gåajkoe vaadtsa, Jårgalæddji Å. s, 1985
Váldde oktavuođa skuvlaeaiggadin oažžut čoavddasáni.
Wolde, Gunilla: Tåamma gaahtojne reejrie, Jårgalæddji Å. s, 1985
Dábálaš girjjalašvuohta – Girjjit ja gihppagat:
Wolde, Gunilla: Tåamma gon Krihkeh, Jårgalæddji Å. s, 1985
Bull, Ella Holm: Jåvle-laavlomh, Idut, 1996. Sanghefte og cd
Wolde, Gunilla: Tåamma jeatjh vaarjoeh tsaaka, Jårgalæddji Å. s, 1985
Cappelen, Bodil: Pingvinjen Povje, Davvi Girji os 1993
Wolde, Gunilla: Tåamma laavkoeminie, Jårgalæddji Å. s, 1985
Eira, Marit Gaup m.fl.: Aanna gon Birjeh
Wolde, Gunilla: Tåamma olkese vaadtsa, Jårgalæddji Å. s, 1985
Guttorm, Marit, Skals, Dagny: Maarja, Saemien øøhpehtimmieraerie, 1986
Wolde, Gunilla: Tåamma sjeakoeminie, Jårgalæddji Å. s, 1985
Hætta, Inga Laila, Hivand, Aino: Tjoejhke, Gan forlag 2002
Wolde, Gunilla: Tåamma bååhkesje, Jårgalæddji Å. s, 1985
Hætta, Inga Laila, Hivand, Aino: Maadtege haadtohte, Gan forlag 2002
Åarjel-saemieh, Viesterviellien Pøøvle: Dah golme åerpenh, årbok 1982/83
Mienna, Jens Martin: Væssj-Bualehke, Davvi Girji OS 2005
Tjaalegh bijbelistie, gærjetjh, tjoejegærjah:
Olsen, Inger Margrethe, Helander, Liisa: Saajve-Læjsa, Davvi Girji o.s., 1995
Dihte åårmege saamarite, Nøørjen Bijbelesaervie / Det norske bibelselskap, 1995
Vars, Elle Márja: Tjaebpemes låvnadahke, Idut 2004
Bientie, Anne-Grethe Leine: Vadtese. Saernie Kristusen bïjre, Idut 2008
Biibalteavsttat, - gihppagat, - jietnagirjjit:
Maarhkosen vaentjele. Jupmelen rijhke lea gietskesne, Nøørjen Bijbelesaervie / Det norske bibelselskap (bok og kassetter), 1993
Dárogiel sálbmagirjjis (Den norske salmeboka) leat sálmmat sihke lulli-, julev ja davvisámegillii.
Taylor, Kenneth N.: Mov voestes Bijbele man guvvieh, International Bible Society, Europe 1999
Sátnegirjjit ja grámmatihkka:
Baakoegærjah jih grammatihke:
Bergsland, Knut: Sydsamsik grammatikk, Davvi Girji o.s..
Bergsland, Knut jïh Magga, Lajla Mattsson: Åarjel-saemien-daaroen baakoegærja, Sydsamisk-norsk ordbok, Idut, 2. opplag 2007
, 2. utgave 1994
Kraannan maanah, Minimedia, 2010
Plakáhtat:
VHS:
Sámedikki sohkaplakáhtta
Govnebuatska – jih giemhpes viehkiehtæjja, Norsk filminstitutt
Sámedikki plakahttaráiddut:
Saemien tsiehkie – 13, ditniebarkoe, Det norske filminstituttet, 1984
Interneahttbáikkit:
Plakath:
www.bamma.no
- Laahkoeh
www.ealat.org
- Daelvievaarjoeh
http://skuvla.info/index-n.htm (Sámi skuvlahistorjá - internehttahámis)
- Jaevrien-guelie, Saelhtien-guelie
www.sami.uit.no /
- Maelie-goervh
www.skolverket.se/sb/d/2164/a/12213;jsessionid=EF70A4A55522E8C8109AD3912BAD6245 (Europealaš giellaportfolio – ruoŧagillii)
Gaskeviermiesvaalhtesh:
www.infonuorra.no
www.learoevierhtieh.no
www.samediggi.no
www.glosboken.se
Udir.no - Oahpahusláhču: Dássi 8
Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 8
Oahpahusláhču: Dássi 8
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 8
Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 8. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.
Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie 8. daltesisnie barkedh.
Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearri duohtandahkko oahppoulbmiliin, sisdoallu ja bargovuogit, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpahus sáhttá heivehuvvot juohke ovttaskas oahppái. Dađistaga-árvvoštallan ja gielladomeanat leat oassin dagus.
Daesnie våajnoes guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine, sisvegisnie jïh barkoevuekine, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh jïh guktie maahta ööhpehtimmiem dan aktegh learoehkasse sjïehtedidh.
Gelbbolašvuođamihttomearit
Maahtaldahkeulmie
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit giela eanet ja eanet iešguđetlágan dilálašvuođain ja atnigoahtit ođđa sániid ja dajaldagaid
gïelem utnedh joekehts tsiehkine, jïh orre baaakoeh åtnose vaeltedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ságastallat bargoeallima ja fidnuid birra
barkoejieleme jïh barkoej bïjre soptsestidh
selvehit movt ođđa tearpmat šaddet dahje ráhkaduvvojit
buerkiestidh guktie orre tearmh båetieh jïh guktie dejtie darjodh
Oahpahusdagus ii álot fátmmas olles gelbbolašvuođamihttomeari.
Ööhpehtimmiesoejkesje ij iktegisth ellies maahtoeulmieh faarhmesth.
Gelbbolašvuođamihttomearit lea duohtandahkkon oahppoulbmilis.
Maahtoeulmieh leah tjïelkestahteme lïerehtimmieulmine.
Oahppoulbmilat leat lávkin gelbbolašvuođamihttomeari ollašuhttimis.
Lïerehtimmieulmieh akte sïlle juktie maahtoeulmide jaksedh.
Eará relevánta gelbbolašvuođamihttomearit
Jeatjah sjyöhtehke maahtoeulmieh
Oahppoulbmilat
Lïerehtimmieulmieh
Barggu ulbmilin lea ahte oahppit galget oahppat ođđa sániid ja doahpagiid.
Barkoen ulmie lea learohkh edtjieh orre baakoeh jïh lahtesh lïeredh.
Sii galget oahppat fitnonamahusaid ja máhttit hupmat fitnu iešvuođa birra.
Dah edtjieh lahtesh barkoej bïjre lïeredh, jïh maehtedh ovmessie barkoej bïjre soptsestidh.
Dát mearkkaša ahte oahppi galgá máhttit:
Dïhte sæjhta jiehtedh learohkh edtjieh maehtedh:
ráhkadit ođđa tearpmaid gustovaš njuolggadusaid vuođul
orre teermh darjodh gaavnoes njoelkedassijste
ovdanbuktit áššiset njálmmálaččat earáide
njaalmeldh sov aamhtesem mubpide åehpiedehtedh
hupmat fitnuid ja bargoeallima birra
soptsestalledh barkoej jïh barkoejielemen bïjre
gárvvistit gažaldagaid ovdanbidjamii
gyhtjelassh soejkesjidh akten åehpiedehtemasse
Eavttut berrejit ráhkaduvvot ovttasráđiid ohppiiguin.
Tjuara væhtide darjodh laavenjostosne learohkigujmie.
Ulbmilolahusa ja gelbbolašvuođamihttomeari ollašuhttin
Væhtah juktie maahtoeulmide jaksedh
Árvvoštallama ovdamearkan
Vuesiehtimmie vuarjasjæmman
Gelbbolašvuođa-mihttomearri
Maahtoeulmieh
Oahpahusa mihttomearrin lea ahte oahppi galgá máhttit
Ööhpehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
hupmat fitnuid ja bargoeallima birra
barkoen jïh barkoejielemen bïjre soptsestidh
Oahppi álkidit máhttá hupmat moatti fitnuid birra iežas oahppomannolaga siskkobealde.
Learohke maahta göökte barkoej bïjre soptsestidh jïjtse ööhpehtimmie-geajnoen sisnjelen aelhkieslaakan
Oahppi máhttá hupmat muhtun fitnuid ja bargoeallimiid birra iežaset oahppo-mannolagas e.e. muitalit, čilget ja vástidit gažaldagaid.
Learohke maahta såemies barkoej jïh barkoejielemen bïjre soptsestidh jïjtse ööhpehtimmie-geajnoen sisnjelen, gosse soptseste, buerkeste jïh gyhjtelassh vaestede
Oahppi máhttá hupmat máŋggaid fitnuid ja bargoeallimiid birra e.e. válddahallat, čilget, ságastallat ja jearrat ja vástidit gažaldagaid.
Learohke maahta jïjnjh barkoej jïh barkoejielemi bïjre soptsestidh, gosse tjïelkeste, buerkeste, digkede jïh gyhtjelassh gihtjie jïh vaestede
čilget movt ođđa tearbmat ihtet dahje ráhkaduvvojit
buerkiestidh guktie orre baakoeh jijhtieh jallh dorjesuvvieh
Oahppi dovdá ja máhttá čilget movt muhtun tearpmat leat šaddan.
Learohke maahta damtijidh jïh buerkiestidh guktie naan teermh jæjhteme
Oahppi máhttá čilget movt iešguđetlágan tearpmat leat šaddan.
Learohke maahta buerkiestidh guktie jïjnjh ovmessie teermh jæjhteme
Oahppi máhttá čilget movt máŋga ja iešguđetlágan tearpmat leat šaddan, maiddái jorgaluvvon tearpmat.
Learohke maahta tjïelkestidh guktie jïjnjh teermh jæjhteme, aaj jarkoestamme baakoeh.
Oahppi máhttá dan ávkkástallat ja ráhkadit ođđa tearpmaid.
Learohke maahta dam nuhtjedh jïh orre teermh darjodh.
dávjjibut atnit giela iešguđet dilálašvuođain ja adnui váldit ođđa sániid ja dajahusaid
gïelem jiene-jienebem nåhtadidh ovmessie tsiehkine, jïh orre baakoeh jïh lahtesh åtnose vaeltedh
Oahppi atná giela muhttomin.
Learohke gïelem nåhtede såemies aejkien
Oahppi dovdá sániid mat leat sátnegirjjis.
Learohke baakoeh baakoegærjesne damtije
Oahppi soames háve atná ođđa sániid ja dajaldagaid.
Learohke såemies aejkien orre baakoe lahtesh nåhtede
Oahppi atná giela soames dilálašvuođain.
Learohke gïelem nåhtede naan joekehts tsiehkine
Oahppi máhttá gávdnat ja atnit sániid mat leat sátnegirjjis.
Learohke maahta baakoeh gaavnedh baakoegærjesne jïh baakoeh baakoegærjeste nuhtjedh
Oahppi dávjá atná ođđa sániid ja dajahusaid.
Learohke daamtaj jienebh orre baakoeh jïh lahteseh nåhtede.
Oahppi atná giela aktiivvalaččat máŋga ja iešguđetlágan dilálašvuođain.
Learohke gïelem eadtjohkelaakan nåhtede jïjnjh ovmessie tsiehkine.
Oahppi máhttá sátnegirjjis ohcat relevánta sániid ja daid aktiivvalaččat atnit.
Learohke maahta sjyöhtehke baakoeh baakoegærjesne gaavnedh, jïh dejtie eadtjohkelaakan nåhtadidh.
Oahppi dađistaga atná hui ollu ođđa sániid ja dajaldagaid.
Learohke ahkedh jïjnjh orre baakoeh jïh lahtesh nåhtede.
Oahppodoaimmat
Lïerehtimmiedarjomh
Ovdabargu
Åvtebarkoe
Ovdalgo oahppit bargagohtet, sáhttá oahpaheaddji ovdanbidjat soames dábálaš fitnuid ja soames árbevirolaš sámi ealáhusaid ovdamearkkaid.
Åvtelen learohkh barkojne aelkieh, lohkehtæjja maahta åehpiedehtedh naan sïejhme barkoeh, jïh naan dejpeladtje saemien barkoeh.
Oahppodoaibma
Lïerehtimmiedarjome
Divtte oahppi válljet fitnu mii su mielas lea geasuheaddjin, dahje fitnu maid ovdalažžas dovdá.
Baajh learohkem aktem barkoem veeljedh mejnie satne sïjhteme barkedh, jallh akte barkoe mij lea åehpies learoehkasse.
Oahppi berre čállit sániid ja dajahusaid maid son juo máhttá.
Learohke byöroe baakoeh jïh lahtesh våålese tjaeledh mejtie joe maahta.
Nu son geardduha sániid mat šaddet vuođđun bargui ovddasguvlui.
Daate repetisjovnem jïh våaromem vadta dan vijriebasse barkose.
Oahppit galget jurddašit mii sin mielas livččii ávkkálaš oahppat.
Learohkh ussjedellieh mij lea aevhkie lïeredh.
Sii galget atnit sátnegirjji.
Dah maehtieh baakoegærjam nåhtadidh.
Gii sáhttá sidjiide leat veahkkin gávdnamis áigeguovdilis sániid ja dajahusaid ?
Gie maahta viehkine årrodh sjyöhtehke baakoeh jïh lahtesh gaavnedh ?
Sáhttá leat ávkkálažžan ovttasbargat Sámedikki giellabargiiguin jus sánit / doahpagat šaddet ráhkaduvvot / heivehuvvot.
Maahta aaj aevhkies årrodh aktem laavenjostoem tseegkedh Saemiedigkien gïelekonsulentigujmie jis tjuara baakoeh / lahtesh darjodh / sjïehtedidh.
Dasto ferte oahpaheaddji muitalit makkár njuolggadusaid mielde ráhkaduvvojit ođđa sámegielat tearpmat.
Dan mænngan lohkehtæjja byöroe njoelkedasside buerkiestidh guktie orre baakoeh dorjesuvvieh saemiengïelesne.
Veaháš veahki sáhttá gávdnat dáppe: giella.
Såemies viehkie daesnie: gïella.
org.
org.
Sátnebáŋku
Baakoebaanghke
Oahppit berrejit alcceseaset ráhkadit sátnebáŋkku.
Learohke byöroe aktem baakoebaanghkem darjodh jïjtsasse.
Sátnebáŋku sáhttá máŋgga ládje doaibmat.
Baakoebaanghkem maahta gellielaakan nåhtadidh.
Oahpaheaddji sáhttá veahkehit ohppiid ráhkadit sátnebáŋkku earenoamáš fáttáide, nugomat earenoamáš fidnui dahje earenoamáš falástallamii.
Lohkehtæjja maahta veeljedh baajedh learohkh baakoebaanghkem darjodh sjïere aamhtesidie, vuesiehtimmien gaavhtan ektiedamme akten sjïere barkose, jallh akten sjïere gaarsjelæmman.
Sátnebáŋkku sáhttá maiddái čatnat daguide, dáhpáhusaide ja vásáhusaide jnv..
Baakoebaanghke maahta aaj dahkojde, heannadimmide, dååjresidie jnv. ektiedidh.
Sátnebáŋkkus berrejit leat sánit mat leat dehálaččat dan fáddái mainna oahppit barget.
Baakoebaanghkesne byöroe baakoeh årrodh mah leah vihkeles dan aamhtesasse mejnie learohkh berkieh.
Sániid berrejit alfabehta mielde vurkejuvvot.
Baakoeh byöroeh alfabeten mietie årrodh.
Joatkke čállimis sátnebáŋkui sániid dađistaga go ođđa sánit ihtet.
Jåarhkh læstojne gosse orre baakoeh båateledtieh.
Oahpaheaddji sáhttá áinnas ruođuid sisa čállit dárogielat jorgalusa.
Lohkehtæjja maahta badth tjaeledh dej nöörjen nommh parentesesne.
Listui sáhttá oahpaheaddji maŋábeallái sáni vuođđohámi čállit sáni sojaheami dahje dássemolsuma, nugomat: bargat (rg-rgg) – gjøre, arbeide máhttu (htt-ht) – kunnskap, ferdighet seastit (sesttii) – spare
Læstosne lohkehtæjja maahta maadth-haamoej minngesne lissiehtidh guktie dah vokalh jorkesuvvieh gosse vearbh, substantijvh jallh adjektijvh sojjedibie, vuesiehtimmien gaavhtan: vaedtsedh - vaadtsa gåetie - gåatan onne - unnebe
Oanehis ovdamearka mii gullá fidnofáddái:
Åenehks vuesiehtimmie ektiedamme dan aamhtesasse barkoeh:
Fidnu / Yrke
Gïrsebiejije
Advokáhta – advokat
Skiemtjesåjhtere
Veahkkedivššár - hjelpepleier
Viehkiesåjhtere
Oahppu / Utdanning
Ööhpehtimmie
Boarrásiidsiida - gamlehjem
Jollebe ööhpehtimmmie
Dearvvašvuođaguovddáš - helsesenter
Barkoesijjieh
Skuvla – skole
Voeresegåetie
Sátnekárta
Baakoekaarhte
Eará vejolašvuohta lea álggos válljet sáni ja das ráhkadit ođđa sáni, n. g. sátnekárta.
Akte jeatjah nuepie lea baakoem veeljedh goh våarome orre baakoeh darjodh, dagkeres baakoekaarhte.
Man stuorisin dan galgá ráhkadit, berre heivehuvvot oahppi dárbui.
Byöroe learohken daerpiesvoetese sjïehtedidh man gellie baakoeh læstose beaja.
bargguhisvuohta – arbeidsledighet bargoeallin – arbeidsliv bargodilli – arbeidforhold bargokantuvra – arbeidskontor bargomiella – arbeidslyst bargosadji – arbeidsplass bargiidbellodat – arbeiderpartiet
barkije
bargguheapme – arbeidsløs, arbeidssky
barkoe-vedtije
barggolaš – arbeidssom
barkoetsiehkie
bargi – arbeidende
barkoekrirrie
Oahpaheaddji berre maiddái vuosehit ohppiide movt sii metodalaččat berrejit bargat sátnegirjjiin ja sátnelisttuiguin.
Lohkehtæjja byöroe aaj learohkidie vuesiehtidh guktie dah byöroeh baakoegærjajgujmie jïh baakoelæstoejgujmie barkedh.
Sámegielas gávdnojit máŋga sátnegirjji, ja muhtumin ohcat máŋggaid sátnegirjjiin ovdalgo gávdná sáni man ohcá.
Jïjnjh baakoegærjah gååvnesieh saemiengïelesne, jïh muvhten aejkien tjuara ovmessie baakoegærjine vuejnedh juktie baakoem gaavnedh man mietie ohtsede.
Oahppit berrejit oahppat sátnegirjjiid atnit.
Tjuara learoehkidie lïeredh baakoegærjah nåhtadidh.
Go oahppi ohcá sáni sámegillii, ferte son diehtit guđe sátneluohkkái sátni gullá, ja oahppat dovdat movt sátneluohká oanideapmi adno sátnegirjjis, nugomat: s. = substantiiva ja v. = vearba.
Gosse learohke aktem baakoem saemiengïelesne ohtsede, tjuara baakoen baakoeklaassem daejredh, jïh baakoegærjan åeniedimmiem baakoeklaasseste damtijidh, vuesiehtimmien gaavhtan: s. = substantijve jïh v. = vearbe.
Lea ávkkálaš iskat čilgehusa dáru-sámi sátnegirjjis dárkkisteames sáni ja sisdoalu ovttavásttolašvuođa.
Maahta aaj aevhkies årrodh giehtjedidh guktie buerkiestamme aktene daaroen-saemien baakoegærjesne, juktie giehtjedidh mejtie ektiedimmie baakoen jïh sisvegen gaskem.
Dát lea earenoamážiid dalle go oahppi álggos ohcá dárogielat sáni.
Dïhte aaj vihkeles gosse learohke voestegh dam nöörjen baakoem ohtsede.
Dás sáhttá meattáhus deaividit jus ii iskka sáni mearkkašumi sámi-dáru sátnegirjjis.
Daesnie maahta fieljh årrodh jis ij baakoen ulmiem giehtjedh aktene saemien-nöörjen baakoegærjesne.
Earret eará sáhttet leat máŋga sáni, ja dat leat girjái čállojuvvon alfabehta mielde.
Maahta ojhte jienebh baakoeh årrodh, jïh dellie dah alfabeten mietie tjåadtjoeh.
Stuora dáru-sámi sátnegirjjis sátnái " gå " čállojuvvo vuosttaš sátnin: deavirdit, mii mearkkaša vázzit nu ahte juolggit gessojit.
Learohkh mahtieh spielem " Baakoebingo " nåhtadidh gosse baakoeh lïerieminie:
Oahppit sáhttet atnit " Sátnebiŋgo " spealu sátneoahppama oktavuođas:
Guvvie: Jan Arne Varsi
Oahppit sáhttet ohcat ođđasiid ja áigeguovdilis dáhpáhusaid válljejuvvon fitnu birra.
Learohkh maehtieh saernieh jïh sjyöhtehke heannadimmieh ohtsedidh, ektiedamme dan veeljeme barkose.
Dasto sii sáhttet gaskaneaset ságastallat fitnu birra.
Dan mænngan learohkh maehtieh ektesne soptsestidh barkoen bïjre.
Guokte ja guokte oahppi sáhttiba bargat ovttas ja nubbi sáhttá nuppis jearrat maid son bargá.
Dah maehtieh göökti göökti barkedh, jïh vuesiehtimmien gaavhtan aelkedh gihtjedh mejnie dïhte mubpie barka.
Oahppit galget njálmmálaččat ovdanbidjat válljejuvvon fitnu.
Learohkh edtjieh altese barkoeh njaalmeldh åehpiedehtedh.
Oahppit galget njálmmálaččat ovdanbidjat fitnuideaset klássas eará ohppiide ja oahpaheaddjái, ja dát šaddá leat vuođđun ságastallamii klássas ja fágaoahpaheddjiin.
Learohkh barkoem åehpiedehtieh dejtie jeatjah learoehkidie klaassesne jallh lohkehtæjjese, jïh daate våaromem vadta akten orre soptsestæmman klaassesne jallh faagelohkehtæjjine.
Eará doaimmat
Jeatjah darjomh
Jus vejolaš, sáhttet oahppit fitnat sámegielaga luhtte válljejuvvon fitnus ja su jearahallat.
Jis gåarede, learohkh maehtieh aktem saemiestæjjam aktene vaeljehke barkosne vaaksjodh, jïh dam gihtjehtidh.
Jearahallama sáhttá áinnas báddet nugomat mp3-báddenrusttegii.
Gihtjehtimmiem maahta mp3-spielerasse bæjjese vaeltedh jallh plearoeh.
Bargamis jearahallamiin maŋŋil bádden sáhttá dahkkot máŋgga láhkái.
Maahta minngiebarkoem gellielaakan darjodh.
Heivehuvvon oahpahus
Sjïehtedamme lohkehtimmie
Oahppit sáhttet viiddidit sátneriggodagaset váldo muittuhansániid vehkiin.
Learohkh maehtieh altese baakoeveahkam lissiehtidh viehkine tjoevtenjebaakojste.
Maid dárbbaša dán fáttá birra gulahallamis ?
Maam daarpesje gosse edtja dan aamhtesen bïjre soptsestalledh ?
Dás sáhttet oahppit adnit digitála jurddakártta fáttá hábmemis.
Daesnie learohkh maehtieh digitale åssjaldahkekaarhtem nåhtadidh juktie aamhtesem öörnegasse biejedh.
Oahppit geat dárbbašit eanet hástaleaddji barggu, sáhttet čállit sátnečilgehusaid sámegillii.
Learohkh mah vielie haestiedihks barkoem daarpesjïeh, maehtieh baakoebuerkiestimmide saemiengïelesne tjaeledh.
Oahppit sáhttet maiddái atnit iešguđetge govaid vuolggasadjin ja humadit dan birra mii lea relevántan dilálašvuhtii.
Learohkh maehtieh aaj ovmessie guvvieh nåhtadidh goh våarome, guktie dah maehtieh soptsestidh dan bïjre mij lea sjyöhtehke dan vihties tseahkan.
Oahppit sáhttet adnit giehtatelefovnna, mp3-čuojanasa ja báddenrusttega dahje sullásačča ja báddái lohkat sániid ja dajahusaid maid maŋŋil sáhttet guldalit.
Learohkh maehtieh mobijletellefovnem, mp3-spielerem jallh maam akt jeatjebem nåhtadidh mejnie gåarede bæjjese vaeltedh, jïh baakoeh jïh lahtesh lohkedh mejtie maahta mænngan goltelidh.
Dat nanne sátneoahppama.
Dïhte maahta baakoelïerehtimmiem nænnoestidh.
Go oahppit barget iehčanassi, de oahpaheaddji sáhttá leat ságastallan guoibmin.
Gosse learohkh oktegh berkieh, lohkehtæjja maahta soptsestimmieguejmine årrodh.
Oahpaheaddji berre ráhkadit vástideaddji ovdanbidjama barggu birra vai oahppit hárjánit buktit gažaldagaid ovdanbidjamii.
Lohkehtæjja byöroe aaj aktem seammaplïeres åehpiedehtemem darjodh akten barkoen bïjre, guktie learohkh haarjanimmiem åadtjoeh gyhtjelassh darjodh akten åehpiedehtemasse.
Oahpaheaddji heiveha ovdanbidjama ohppiid dássái.
Lohkehtæjja åehpiedehtemem sjïehtede learohki daltesasse.
Árvvoštallan
Faagen vïerhtiedidh
Dađistaga-árvvoštallama vuođđun berrejit leat eavttut mat gullet oahppoulbmiliidda.
Vuarjasjimmie iktemeran byöroe våaromem vaeltedh dejnie væhtine mah leah lïerehtimmieulmide ektiedamme.
Ráhkat áinnas eavttuid ovttas ohppiiguin.
Darjoeh amma væhtide laavenjostosne learohkigujmie.
Digaštala singuin makkár strategiijat dat viiddidit sátneriggodaga.
Digkedh dejgujmie guktie edtja stuerebe baakoeveahkam åadtjodh.
Dás galget oahppit ieža árvvoštallat: Mii munnje lasiha sátneriggodaga ?
Daesnie learohkh jïjtje tjuerieh vuarjasjidh: Mij munnjien stuerebe baakoeveahkam vadteme ?
Muital ohppiide makkár sánit ohppiin leat sátnebáŋkkus ja maiddái ođđa sánit mat leat vurkejuvvon vuorkái ođđa tearbmaráhkadanvuogi mielde.
Bievnieh bååstede dej baakoej bïjre mah learohkh baakoebaanghkesne utnieh, jïh aaj dej baakoej bïjre learohkh dorjeme dej vuekiej mietie orre baakoeh darjodh.
Diehtu galgá leat veahkkin oahppiide muitaleames maid sii hálddašit ja mainna šaddet eanet bargat ovddasguvlui.
Bååstedebievnese edtja saarnodh maam learohkh haalvoeh, jïh guktie dah byöroeh vijriebasse barkedh.
Mearkkašumiide ovdamearkan
Vuesiehtimmie: bååstedebievnese
Don galggat máhttit:
Datne edtjh maehtedh:
hupmat bargoeallima ja fitnuid birra
barkoejielemen jïh barkoej bïjre soptsestidh
Mii lea buorre: Don muitalit máŋga relevánta fitnuid birra iežat oahpahuslážus.
Mij lea hijven: Datne soptsestih jïjnjh sjyöhtehke barkoej bïjre dov ööhpehtimmiegeajnosne Datne murreds gyhtjelassh gihtjih barkoejielemen bïjre
Don hábmejit miellagiddevaš gažaldagaid bargoeallima birra.
Maam maahtah bueriedidh: Datne maahtah vielie soptsestidh aevhkiej jïh heaptoej bïjre dejnie barkojne, mej bïjre soptsesth.
dađistaga eanet ja eanet atnit giela iešguđet dilálašvuođain ja váldit atnui ođđa sániid ja dajaldagaid
jiene-jienbem gïelem nåhtadidh ovmessie tsiehkine, jïh orre baakoeh jïh lahtesh åtnose vaeltedh
Mii lea buorre: Don dávjá anát giela aktiivvalaččat.
Mij lea hijven: Datne gïelem eadtjohkelaakan nåhtedh.
Mun mearkkašan ahte don dávjá válddát atnui ođđa sániid ja dajaldagaid.
Manne govlem datne ahkedh orre baakoeh jïh lahtesh åtnose vaaltah.
Dál don máhtát máŋga fitnonamahusaid.
Daelie jïjnjh barkoenommh maahtah.
Maid sáhtát buoridit: Don sáhtát sátnebáŋku sániid hárjehallamis dadjat ja muitit ja atnit aktiivvalaččat.
Maam maahtah bueriedidh: Datne maahtah jienebidie dejstie baakojste baakoebaanghkesne haarjanidh, jïh dejtie eadtjohkelaakan nåhtadidh.
Iešárvvoštallan:
Jïjtsevuarjasjimmie:
Dás leat soames ovdamearkka dasa movt oahppi sáhttá iežas árvvoštallat.
Daesnie naan vuesiehtimmieh guktie learohkh maehtieh jïjtsevuarjasjimmiem darjodh.
1.
1.
Mu fidnoválljejupmi:
Mov veeljeme barkoesuerkeste:
Mainna lihkostuvven go galgen válddahallat fitnu ?
Mejnie lyhkesim gosse barkoem buerkiestim ?
Maid berren rievdadit ?
Maam byörem jarkelidh ?
Mii váilu čilgehusas ?
Mij fååtese buerkiestimmesne ?
Maid berren lasihit ?
Maam byörem lissiehtidh ?
Movt lihkostuvven vuođuštit iežan fidnoválljejumi ?
Guktie lyhkesim barkoeveeljemem buerkiestidh ?
Nagodan go ovdanbuktit jurddašeami dan ektui ahte leago dát fidnu relevántan munnje ?
Buektehtem åssjaldahkh buektedh mejtie barkoe sjyöhtehke munnien ?
2.
2.
Oahppi čállá dađistaga áigeguovdilis mihttomeriid skovvái ja árvvoštallá iežas.
Learohkhe sjyöhtehke ulmieh ahkedh goeresne tjaala, jïh jïjtjemse vuarjesje.
Mihttomearri:
Ulmie:
Dán máhtán veaháš:
Daam ånnetji maahtam:
Dán máhtán oalle bures:
Daam naa hijven maahtam:
Dán máhtán hui bures:
Daam joekoen hijven maahtam:
3.
3.
Sátnebáŋku
Baakoebaanghke
Ohppiid sátnebáŋku galgá leat digitála hámis.
Learohki baakoebaanghke maahta badth digitale årrodh.
Dat sáhttá leat máhppan man oahppit juogo ieža árvvoštallet dahje ovttas oahpaheddjiin.
Dïhte maahta goh maabpa årrodh, jih maam learohkh oktegh jallh ektine lohkehtæjjine vuarjesje.
Makkár sániid leat oahppit oahppan ?
Mah baakoeh learohkh lïereme ?
Makkár sániid lea váttis oahppat ?
Mah baakoeh geerve lïeredh ?
Maid sáhttá oahppi dahkat vai oahppá váttes sániid ?
Maam learohke maahta darjodh juktie dejtie geerve baakojde lïeredh ?
Maid berre oahppi máhpas rievdadit ?
Maam learohke byöroe jarkelidh maabpesne ?
Vuođđogálggat
Faagen maadth maahtoeh
Máhttit ovdanbuktit njálmmálaččat: Njálmmálaš gálga lea dán ovdamearkka guovddáš doaibma.
Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Dïhte njaalmeldh maehtelesvoete dïhte åejviedarjome daennie vuesiehtimmesne.
Máhttit atnit digitála reaidduid: Oahppit ávkkástallet digitála sátnegirjjiid, risten.no, ja statistihka fitnuid oktavuođas, ssb.no.
Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Learohkh digitale baakoegærjah, risten.no, jïh statistihkem barkoej bïjre, ssb.no nåhtadieh.
Oahppit atnet digitála ovdanbidjanprográmma (Open Office Impress, Powerpoint dahje sullasaš ovdanbidjanprográmmaid).
Learohkh digitale åehpiedehtemeprogrammem nåhtadieh (Open Office Impress, Powerpoint jallh plearoh åehpiedehtemeprogramme).
Ráhkadeames digitála sátnebáŋku ja sátnekártta sii atnet Open Office Writer, Word dahje sullásaš teakstameannudanprográmmaid, ja sii ráhkadit digitála jurddakártta.
Dah baakoebaanghkem jïh baakoekaarhtem darjoeh Open Office Writer ’ isnie, Word ’ esne jallh plearoeh teekstegietedimmieprogrammesne, jïh digitale åssjaldahkekaarhtem darjoeh.
Máhttit ovdanbuktit čálalaččat: Viiddiduvvon sátneriggodat lea buorre vuođđun go ieš galgá ráhkadit teavsttaid.
Maehtedh sov tjaaleldh daajroeh buektedh: Stuerebe baakoeveahka aktem hijven våaromem vadta gosse edtja jïjtsh tjaalegh tjaeledh.
Oahppit čállet sátnelisttuid.
Learohkh baakoelæstoeh tjaelieh.
Máhttit lohkat: Lohkan ja guldaleapmi leat čoavddan ođđa vásáhusaide.
Maehtedh lohkedh: Lohkeme jïh goltelimmie leah tjoevtenje orre dååjresidie.
Gáiddusoahpahus
Maajhööhpehtimmie
Dát ovdamearka heive bures gáiddusoahpahussii.
Daate vuesiehtimmie hijvenlaakan maajhtööhpehtæmman sjeahta.
Dalle šaddá oahpaheaddji maiddái ráhkadit ovdanbidjama fitnu birra vai oahppi sáhttá ráhkkanit jearrat gažaldagaid dasa.
Dellie lohkehtæjja aaj maahta aktem åehpiedehtemem darjodh aktede barkoste, guktie learohke åådtje gyhtjelassh disse soejkesjdih.
Oahppi sáhttá oahpaheaddjái ovdanbidjat dan fitnu maid lea válljen.
Learohke maahta sov barkoeveeljemem åehpiedehtedh lohkehtæjjese, jïh lohkehtæjja aktem barkoem åehpiedahta.
Dat sáhttá maiddái viiddiduvvot eanet fitnuiguin dahje iešguđet dilálašvuođaiguin mat gullet dihto fidnui.
Maahta aaj vijriedidh jienebi barkoejgujmie jallh ovmessie tsiehkiejgujmie ektiedamme akten barkose.
Gielladomeanat
Gïelesuerkieh
Dás sáhttá girjerájus adnot gielladomeanan.
Daesnie maahta gærjagåetiem jïh / jallh gærjagåetien barkijem gïelesuerkine nåhtadidh.
Jus bargi lea sámegielat, de son sáhttá leat gulahallanolmmoš ja veahkehit gávdnat dieđuid fitnuid birra.
Jis gærjagåetien barkije saemeste, satne maahta govlehtæjjine årrodh, jïh viehkiehtidh bïevnesh barkoej bïjre gaavnedh.
Šiehtat ahte gulahallan ollásit galgá leat sámegillii.
Seamadidie gaajhkesh edtjieh ajve saemiestidh.
Jus lea sámegielat oahppobagadalli dahje ráđđeaddi, berre son oassálastit dán barggu.
Jis studije-bihkedæjja jallh raeriestæjja saemiestieh, byöroe dam meatan vaeltedh barkosne.
Dás sáhttá addit oppalaš dieđuid oahpahusa, fitnuid ja bargoeallima birra.
Maahta sïejhme bïevnesh vedtedh ööhpehtimmien, barkoej jïh barkoejielemen bïjre.
Jus leat unnán eará sámegielat bargit skuvllas go oahpaheaddji, de sáhttá ráhkadit gielladomeana plakáhta dahje fitnonamahusaid birra.
Jis vaenie saemiegïelen almetjh skuvlen lohkehtæjjan ålkolen, maahta aktem gïelesuerkiem stealladidh barkoenommigujmie akten plakaten bïjre.
Plakáhtta lea vuođđun buot gulahallamii dán bargu oktavuođas, ja buot gulahallan dáhpáhuvvá sámegillii.
Edtja sinsitnine soptsestidh man bïjre plakatesne vuejnieh, jïh ajve saemiestidh.
org
Learoevierhtieh
Udir.no - Gámasuoinnit
Udir.no - Suejnieh
Ceahkki: 5.-7. jahkeceahkki Fáddá: árbevirolaš barggut
Aamhtese: aerpievuekien barkoeh
Álggahus
Aalkoe
Dát oahpahusláhču lea ovdamearka dasa movt sáhttá bargat 5.- 7. jahkecehkiin.
Daate øøhpehtimmiesoejkesje barkoem vuesehte 5.-7. jaepiedaltesisnie.
Gelbbolašvuođamihttomearit sáhttet konkretiserejuvvot oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus joksat gelbbolašvuođamihttomeriid.
Maahta maahtoeulmide tjyølkehke darjodh lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
Oahpahusláhču čájeha heivvolaš bargovugiid, movt vuođđogálggaid ovttastahttit bargui ja movt oahpaheaddji heiveha oahpahusa ohppiide ja movt árvvoštallá sin dađistaga.
Øøhpehtimmiesoejkesje sjyøhtehke barkoevuekieh vuesehte, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem sjïehtede learoehkidie jïh dejtie iktemearan vuarjesje.
Mearkkaš ahte okta oahpahusláhču ii álo govčča olles gelbbolašvuođamihttomeari.
Vueptesth akte øøhpehtimmiesoejkesje ij iktegisth abpe maahtoeulmiem feerhmh.
Dát ovdamearka čájeha movt oahppit ohppet atnit sánit ja doahpagiid go suinniid čuhppet ja dikšot daid.
Daate vuesiehtimmie vuesehte guktie learohkh lïerieh baakoeh jïh dïejvesjh nåhtadidh gosse suejnieh tjoehpeminie jïh suejniem tjåhkoeminie.
Dát láhču sáhttá adnot inspirašuvdnan ja mállen eará doaimmaide nugo oaggumii, guliid dikšumii, oapmedállodollui ja fanassnihkkemii ja nu ain.
Maahta soejkesjem nåhtadidh goh skraejrie jïh maalle jeatjah såarhts darjomidie goh gøøleme, gueliebarkoe, gaertenebarkoe jïh vinhtsebigkeme j. v.
Máhttoloktema ML06 gelbbolašvuođamihttomearit
Maahtoeulmie 7. jaepiedaltesen mænngan
Gelbbolašvuođamihttomearit 7. jahkeceahki maŋŋel Árbevirolaš máhttu Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Aerpievuekien maahtoe Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
geavahit árbevirolaš bargguide čadnon sániid ja doahpagiid ja ságastallat mii birgejupmi lea
baakoeh jïh dïejvesh nåhtadidh mah leah ektiedamme aerpievuekien barkojde jïh soptsestalledh mij bïerkenidh lea
Eará relevánta gelbbolašvuođamihttomearit, 7. jahkeceahki maŋŋel Čálalaš gulahallan (sámegielfágas) Oahpahusa mihtomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Tjaaleldh gaskesadteme (saemienfaage)
ovdánahttit iežas čállosa jurdagis gárvves buvttan, ja árvvoštallat teavstta ovdáneami responssa vuođul
jïjtse tjaalegem evtiedidh åssjaldahkeste dorjesasse, jïh tjaalegen evtiedimmiem vuarjasjidh våaroemisnie responseste
geavahit heivvolaš gálduid ja diehtogirjjiid barggadettiin teavsttaiguin
gaaltijh jïh bïevnesegærjah nåhtadidh gosse tjaalegigujmie berkieh
geavahit digitála reaidduid čállinproseassas ja interaktiivateavsttaid buvttadeamis
digitale tjaelemedïrregh nåhtadidh tjaelemebarkojne jïh gosse interaktijve tjaalegh dorje
árvvoštallat iežas ja earáid teavsttaid
jïjtsh jïh mubpiej tjaalegh vuarjasjidh
Njálmmálaš gulahallan (sámegielfágas) Oahpahusa mihtomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Njaalmeldh gaskesadteme (saemienfaage) Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
ovdandivvut fágaáššiid njálmmálaččat veahkkeneavvuiguin dahje haga
aktem faageaamhtem åehpiedehtedh viehkiedïrregigujmie jallh bielelen
geavahit dihtomielalaččat sámegielsániid ja dajaldagaid
saemien baakoeh jïh dïejvesh voerkeslaakan nåhtadidh
Luonddufága Olmmoš luonddus Oahpahusa mihtomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Eatnemefaage Almetje eatnamisnie Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
plánet ja searvat luondduriggodagaid ávkkástallamis, muitalit šáljaid birra maid ávkkástallojit ja ságastallat manne ávdnasiid čoaggin dahpahuvva luonddu fenomenaid mielde
soejkesjidh jïh meatan årrodh eatnemen vierhtijste nuhtjedh, aarhti bïjre soptsestidh mah åtnasuvvieh, jïh soptsestidh mannasinie eatnamistie vierhtieh veedtjie vihties boelhken
Duodji ja designa Atnuduodji ja designa Oahpahusa mihtomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Duedtie jïh designe Duedtie åtnoen gaavhtan jïh designe Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
viežžat ávdnasiid ja daid dikšut duddjonávdnasiin ja árvvoštallat váikkuhusaid ceavzilis ovdánahttimii, birrasa ja árvolassáneami ektui
iebnh veedtjedh jïh dejtie duedtie-iebnine darjodh jïh illedahkh monnehke evtiedæmman, byjresasse jïh aarvoesjugniedæmman vuarjasjidh
Oahppanulbmilat
Lïerehtimmieulmie
Gelbbolašvuođamihttomearit leat konkretiserejuvvon oahppanulbmiliin, ja oahppanulbmilat leat ceahkkin dasa ahte joksat gelbbolašvuođamihttomeriid.
Maahtoeulmide tjyølkehke dorjeme lïerehtimmieulmine, jïh lïerehtimmieulmieh leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
Oahppi galgá máhttit - geavahit sániid maid lea oahppan - govaid vuođul ságastallat fáttá birra - muitalit fáddá birra - vástidit fáddá birra gažaldagaid - jearahit gažaldagaid fáddá birra - čállit govaide teavstta fáddá birra
tjaalegem tjaeledh guvvide aamhtesen bïjre
Vuođđogálggat
Vihkielommes maehtelesvoeth
Máhttit lohkat: Oahppit lohket fáddá birra teavsttaid.
Maehtedh lohkedh: Learohkh tjaalegh aamhtesen bïjre luhkieh
Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Oahppit geavahit sánit ja cealkagiid mat gullet árbevirolaš bargguide relevánta oktavuođain, ja ahte sii geardduhit, ságastallet ja čoahkkáigesset fáttá.
Maehtedh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh: Learohkh baakoeh jïh dïejvesjh nåhtadieh mah leah gårredamme aerpievuekien barkojde sjyøhtehke ektiedimmine, jïh dah vaajestieh, aamhtesen bïjre soptsestellieh jïh aamhtesem tjåanghkan giesieh.
Máhttit čálalaččat ovdanbuktit: Oahppit čállet fáktadieđuid fáddá birra ja čállet teavsttaid govaide.
Maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh: Learohkh riektesh aamhtesen bïjre tjaeliestieh, jïh tjaalegh guvvide tjaelieh.
Máhttit digitála reaidduid geavahit: Oahppit čállet čállinprográmmii ja geavahit digitála govvenapparáhta.
Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh: Learohkh aktene tjaelemeprogrammesne tjaelieh jïh digitale kaameram nåhtadieh.
Ráhkkaneapmi
Soejkesjimmieh
Oahpaheaddji lohká ođđa sánit ja cealkagiid / dadjanmálliid suidnema birra.
Lohkehtæjja naan orre baakoej jïh dïejvesi bïjre soptseste mah leah ektiedamme aamhtesasse suejnieh.
Ođđa sániid sáhttá máŋgga ládje oahpahit, nugo ovdamearkka dihte go geavaha govva- ja sátnelotto ja sátnebiŋgo jna..
Maahta orre dïejvesh joekehtslaakan lïerehtidh, vuesiehtimmien gaavhtan guvvie-jïh baakoelotto ’ m jïh baakoe-bingo ’ m nåhtadidh.
Evttohusaid movt oahppit sáhttet oahppat ođđa sániid, geahča sátneoahpama birra artihkkala og oahppanstrategiijaid birra artihkkala eŋgelasgiela oahppoplána bagadeamis.
j. v. Juktie raerieh gaavnedh guktie learohkh maehtieh orre baakoeh lïeredh, vuartesjh artihkele baakoelïeremen bïjre jïh artihkele lïerehtimmiestrategiji bïjre bïhkedimmesne dan learoesoejkesjasse eengelsken gïelesne.
Oahpaheaddji sáhttá jitnosit lohkat teavstta gámasuinniid birra ohppiide, ja sii de hupmet ovttas sisdoalu, sániid ja doahpagiid birra.
Lohkehtæjja maahta aktem tjaalegem lohkedh suejniej bïjre learoehkidie, mah ektesne soptsestieh sisvegen, baakoej jïh dïejvesi bïjre.
Geahča ahte teavsttain leat iešguđet dássi das man váddásat leat.
Lohkehtæjja jïh learohkh gyhtjelassh tjaalegasse gihtjieh, jïh learohkh dejtie vaestiedieh.
Okta resursaolmmoš sáhttá boahtit ja muitalit movt suidnet gámasuinniid ja movt daid dikšu.
Akte vierhtiealmetje maahta båetedh soptsestidh guktie suejnieh tjuahpa jïh tjohke.
Oahppit jearahallet dán olbmo.
Learohkh daam almetjem gihtjehtieh.
Heive bures ja lea ávkin jus resursaolmmoš lea mielde čađat dán proseassas.
Hijven sjeahta jïh sæjhta joekoen nuhteligs årrodh vierhtiealmetjh meatan utnedh abpe barkosne.
Oahppit gávdnet iešguđet šlájaid suinniin govaid interneahtas ja/dahje girjjis mas leat šattuid govat ja čállet daid birra.
Learohkh guvvieh gaevnieh ovmessie såarhts suejnijste gaskeviermesne jïh / jallh sjædtoegærjine jïh dej bïjre tjaelieh.
Oahppit gehččet filmma Med sennagress i støvlene.
Learohkh dam filmem Med sennagress i støvlene vuejnieh.
Bargun maŋŋel filmma sáhttá leat ahte oahppit ságastallet filmma sisdoalu birra, ja muitalit man birra dát lea.
Goh minngiebarkoe learohkh soptsestieh filmen sisvegen bïjre, jïh sisvegem vaajestieh.
Ovdalgihtii lea oahpaheaddji ohcan reaidduid maid dárbbašit olgodoaimmaide.
Lohkehtæjja åvtelhbodti gaavna dejtie dalhketjidie mah leah daerpies dan barkose ålkone.
Oahppit ja/dahje oahpaheaddji govve dan botta go oahppit barget olgun.
Learohkh jïh / jallh lohkehtæjja guvvieh vaeltieh mearan learohkh ålkone berkieh.
Govat galget geavahuvvot bargguide
Edtja guvvide minngiebarkosne nåhtadidh.
Oahpahusdoaimmat
Lïerehtimmiedarjome
1.
1.
Suidnet (Čuohppat suinniid) Olles proseassas lea dehálaš ahte oahpaheaddji geavaha rievttes namahusaid reaidduin, buktagiin ja proseassain.
Abpe barkosne lea vihkeles lohkehtæjja dejtie reaktoe nommide nåhtede dïrregidie, dorjesidie jïh ovmessie barkojde.
Oahppit maid galget dáid doahpagiid geavahit go barget.
Learohkh edtjieh aaj dejtie nommide nåhtadidh gosse barkeminie.
Oahpaheaddji muitala gos sáhttá gávdnat gámasuinniid.
Lohkehtæjja soptseste gusnie maahta suejniem gaavnedh.
Gámasuidnensajis čájeha oahpaheaddji iešguđetge sorttaid ja čájeha ja čilge movt suidnet galgá.
Suejnie-tjuahpesne lohkehtæjja ovmessie såarhth vuesehte jïh vuesehte jïh buerkeste guktie suejniem tjuahpa.
Oahpaheaddji hušku suinniid ja ráhkada bonjaldagaid / čanada.
Lohkehtæjja suejniem tsaapma jïh dam tjomhpine beaja.
Ja barggadettiin muitaluvvo ja čilgejuvvo ohppiide mii geavvá, ja movt galgá dahkkot.
Abpe tijjen learoehkide soptseste jïh buerkeste maam dorje, jïh guktie.
Maŋŋel besset oahppit ieža geahččalit.
Mænngan learohkh åadtjoeh jïjtje pryøvedh.
Go oahppit leat geargan suinniid čuohppame ja bonjaldagaid ráhkadeame, de oahpaheaddji čájeha ja muitala movt šluvgá suinniid.
Gosse learohkh gaervies tjoehpedh jïh tjomhpine bïejedh, dle lohkehtæjja vuesehte jïh buerkeste guktie tjohke.
Go dán leat bargan, de fertejit heŋget daid goikat.
Gosse learohkh tjohkeme, tjuara suejniem gajhkedidh.
Go gámasuoinnit leat goikan, de oahpaheaddji čájeha movt gámasuinniid bilgáda.
Gosse suejnie gajhkedamme, dle lohkehtæjja vuesehte guktie suejniem pruvnelde.
Maŋŋel besset oahppit ieža geahččalit bilgádit suinniid.
Mænngan learohkh åadtjoeh jïjtje pryøvedh pruvnieldidh.
Dan botta go oahppit barget praktihkalaš bargguid, vázzá oahpaheaddji birra ja hupma ohppiiguin barggu birra maid barget, vai oahppit ožžot hárjáneami doahpagiid atnit ja muitalit bargguid birra.
Mearan learohkh barkeminie, dle lohkehtæjja bïjre jarkan vaadtsa jïh fïereguhtine soptseste dan bïjre learohke dorje, guktie learohkh haarjanimmiem åadtjoeh dïejvesidie nåhtadidh jïh baakoeh bïejedh darjomidie.
Oahppit humadit gaskaneaset barggadettiin, ja movttiidahttojuvvojit jearahit guhtet guoimmiset barggu birra ja vástidit.
Learohkh sinsitnine soptsestieh mearan barkeminie, jïh edtja dejtie madtjeldehtedh sinsitniem gihtjedh jïh vaestiedidh gosse barkeminie.
2.
2.
Maŋŋel bargu skuvllas Go oahppit galget čállit govaide, dat sáhttá dahkkot máŋgga ládje.
Gosse learohkh edtjieh guvvide tjaeledh, maahta daam joekehtslaakan darjodh.
Oahppit barget iehčanassii, guovttis ja guovttis dahje joavkkuin.
Learohkh oktegh berkieh, gøøkti gøøkti jallh dåehkine.
Oahppit válljejit movt sii áigot gieđahallat ja ovdanbuktit sisdoalu.
Learohkh veeljieh guktie sïjhtieh aamhtine barkedh jïh aamhtem åehpiedehtedh.
Sii geavahit govaid maid oahpaheaddji dahje oahppit leat govven.
Dah guvvide nåhtadieh mah dah, jallh lohkehtæjja vaalteme.
Oahppit sárgot proseassa ja čállet govaide teavstta.
Learohkh barkoem guvviedieh jïh tjaalegem tjaelieh guvvide.
Dán sáhttet njálmmálaččat ovdanbuktit luohkkái.
Dam maehtieh klaassese njaalmeldh åehpiedehtedh.
Jus oahppit háliidit ráhkadit digitála historjjá, de sáhttet govat skánnejuvvot ja biddjojit ovdanbuktinprográmmii.
Jis learohkh sïjhtieh digitale soptsesem darjodh, maahta guvvide skannadih jïh akten åehpiedehtemeprogrammen sijse bïejedh.
Eambbo bargobihtát ohppiide: - Sii ráhkadit seaidneáviissa mas lea teaksta govain.
Dah viedtjeplaeriem darjoeh tjaalegigujmie guvvide.
- Sii ráhkadit digitála muitalusa mas geavahit ovdanbuktinprográmma.
Dah aktem digitale soptsesem darjoeh viehkine åehpiedehtemeprogrammeste.
Sii válljejit govaid, čállet teavsttaid govaide, bidjet govaid dasa ja lohket teavstta daidda.
Dah guvvieh veeljieh, tjaalegh guvvide tjaelieh, guvvide daatovren sijse bïejieh jih tjaalegem luhkieh dejtie.
Dán sáhttet loahpas čájehit stuora šearbmas earáide luohkás.
Minngemosth maahta dam dejtie mubpide klaassesne vuesiehtidh.
- Sii ráhkadit govvaovdanbuktima gos geavahit ovdanbuktinprográmma.
Dah guvvieåehpiedehtemem darjoeh jïh aktem åehpiedehtemeprogrammem nuhtjieh.
- Sii ráhkadit girjji báberhámis dahje dihtoris ja bidjet govaid ja čállet teavstta daidda.
Dah gærjam paehpierisnie jallh pc ’ sne darjoeh, jïh guvvieh dan sijse bïejieh jïh tjaalegh dejtie tjaelieh.
Heivehuvvon oahpahus
Sjïehtedamme lohkehtimmie
Oahppit sáhttet čállit dušše sáni ja cealkagiid govaide dahje juo guhkebuš teavstta.
Learohkh maehtieh dovne aktegs baakoeh jallh raajesh tjaeledh guvvide, jallh guhkebe tjaalegidie.
Bargohivvodat ja leaktu sáhttá leat iešguđet ládje.
Barkoeveahka jïh man varke edtja barkedh maahta jeereldihkie årrodh.
Soames oahppit sáhttet bidjat váldodeattu bargobihtáid njálmmálaččat ovdanbuktit.
Muvhth learohkh maehtieh sov åejviebarkoem njaalmeldh åehpiedehtedh.
Gáiddusoahpahus
Maajhøøhpehtimmie
Dás lea erenoamáš dehálaš gulaskuddat dán ahte leat go ohppiin soames sin lagasbirrasis geainna sáhttet ságastallat fáttá birra dahje gean sáhttet jearahallat.
Daesnie joekoen vihkeles govledh mejtie learohke naaken sov voenges byjresisnie åtna mejnie maahta aamhtesen bïjre soptsestidh, jallh maahta gihtjehtidh.
Dát oahpahusláhču sáhttá čadnot hospiteren oahpahussii.
Daam øøhpehtimmiesoejkesjem maahta akten guessieviesehtæmman sjïehtedidh.
Hospiterenoahpahus lea dat áigodat go oahppi geas lea gáiddusoahpahus sámegiela fágas, hospitere dan skuvllas gos gáiddusoahpahus oahpahuvvo.
Guessieviesehtimmie lea dïhte boelhke learohkh mah maajhøøhpehtimmiem saemiengïelesne utnieh, leah guessine dejnie skuvline mestie øøhpehtimmiem åadtjoeh.
Lea dábálaš ahte buohkat dahje oahppijoavkkut geat čuvvot gáiddusoahpahusa, bohtet oktanis hospiterenoahpahussii.
Siejhme gaajhkesh, jallh dåehkieh learoehkijstie mah maajhøøhpehtimmiem åadtjoeh, seamma boelhken båetieh guessieviesehtæmman.
Hospiterenáigodagas leat oahppit mielde dain bargguin ja govvejit.
Guessieviesehtimmesne dah learohkh leah meatan barkosne jïh guvvieh vaeltieh.
Maŋŋebárgu / loahppa bargu sáhttá dahkat go oahpaheaddji ja oahppi deaivvadeaba fas neahta bokte.
Maahta minngiebarkoem mænngan darjodh gosse learohke jïh lohekhtæjja vihth nedtesne gaavnesjieh.
Geahpedit gulahallama oahpaheaddji ja oahppi gaskkas lea ovdamunnin ahte dokumeanttat juogaduvvojit oktasaš digitála fierpmádagas.
Juktie gaskesadtemem aelhkebe darjodh lohkehtæjjan jïh learohken gaskem, dle akte aevhkie tjaatsegidie aktene lïerehtimmiesijjesne juekedh.
Árvvoštallan
Vuarjasjimmie
Oahppit ožžot dađistaga bagadallama čálidettiin, ja oahppanulbmilat leat vuolggasadjin bagadeapmái.
Vuarjasjimmie iktemearan Learohkh ahkedh bïhkedimmiem åadtjoeh tjaelemebarkosne, jïh dah lïerehtimmieulmieh leah våarome bïhkedæmman.
Lea dehálaš ahte oahpaheaddji deattuha teavsttas dán mii lea positiivvalaš, vai oahppit besset dainna viidáseappot bargat.
Vihkeles lohkehtæjja bæjjese lutnjie dïhte mij lea hijven tjaalegisnie, jïh vielie dejnie barka.
Go dasa bidjá deattu, de oahppit doalahit dán fáddái ja teaksta heive bures govvii dahje govaide.
Dagkerh hijven aath maehtieh årrodh learohke jïjtjemse aamhtesasse høølteste, jallh tjaalege hijvenlaakan guvvese jallh guvvide sjeahta.
Sáhttá leat ahte oahppi lea čeahppi guhkes cealkagiid čállit, čeahppi mearkkaid bidjat nugo čuoggá ja jearaldatmearka ja čállá stuora ovdabustáva mearkkaid maŋŋel.
Maahta årrodh learohke lea væjkele ellies raajesh tjaeledh, lea væjkele væhtah goh punktum jïh gihtjemevæhtam mujhtedh, jïh stoerre åvtebokstaavem daej væhtaj minngesne tjaala.
Oahpaheaddji addá ruovttoluottadieđu movt maid sáhttá buoridit teavstta.
Lohkehtæjja bïevnesh bååstede vadta mejnie learohke maahta barkedh juktie tjaalegem bueriedidh.
Oahpaheaddji sáhttá movttiidahttit oahppit čállit dainna go addá konkrehtalaš ruovttoluottadieđuid das maid sii hálddašit ja mainna berrejit bargat eambbo.
Lohkehtæjja maahta learoehkidie madtjeldehtedh tjaeledh, jïh dejtie vihties bïevnesh bååstede vedtedh man bïjre haalvoeh, jïh mejnie dah byøroeh vielie barkedh jïh guktie.
Oahppit árvvoštallet iežaset ja guhtet guoimmiset Lassin oahpaheaddji dađistaga- árvvoštallamii sáhttet oahppit árvvoštallat iežaset ja guhtet guoimmiset.
Learohkh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjieh. Lissine dam vuarjasimmiem iktemearan lohkehtæjjeste, learohkh maehtieh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjidh.
Skovvi, [ovdanbuktin] sáhttá adnot sihke iežas árvvoštallat, guhtet guoimmiset bargguid árvvoštallamii ja oahpaheaddji ruovttoluottadieđiheapmái.
Goere maahta åtnasovvedh dovne goh jïjtsevuarjasjimmie, vuarjasjimmie sinsitneste jïh bïevnesh bååstede lohkehtæjjeste.
Iežas árvvoštallamii ovdamearka
Naemhtie jïjtsevuarjasjimmie maahta årrodh
Sánit ja dajaldagat
Baakoeh jïh lahtesh
Mun ipmirdan sáni go gulan dahje logan dan
Guarkam baakoem gosse dam govlem jallh lohkem
Mun máhtán čilget sáni mearkkašumi
Maahtam baakoen ulmiem buerkiestidh
Mun máhtán geavahit sáni cealkagis
Maahtam baakoem raajesisnie nåhtadidh
Čuohppat gámasuinniid (suidnet)
suejnieh tjoehpedh
Bonjaldagaid ráhkadit
suejnieh tjomhpine bïejedh
Šluvgit gámasuinniid
suejnieh pruvnieldidh
Bilgádit gámasuinniid
tjahkeme, tjåhkome (mejnie suejniem tjåhkodh)
Oahppanulbmilat
Lïerehtimmieulmie
Dán in máhte nohkka bures
Im daam nuekies hijven maehtieh
Dán máhtán
Daam maahtam
Dán máhtán hui bures
Daam joekoen hijven maahtam
Mun máhtán atnit ođđa sánit.
Maahtam orre baakoeh nåhtadidh
Mun máhtán ságastallat gámasuinniid birra go geahčan govaid.
Maahtam suejniej bïjre soptsestidh gosse guvvieh vuajnam
Mun máhtán muitalit gámasuidnenbarggu birra.
Maahtam suejniebarkoen bïjre soptsestidh
Mun máhtán vástidit gámasuidnema birra gžaldagaid.
Maahtam gyhtjelassh suejniej bïjre vaestiedidh.
Mun máhtán jearrat gážaldagai gámasuidnema birra.
Maahtam gyhtjelassh gihtjedh suejniej bïjre.
Mun máhtán čállit teavstta govaide mat čájehit suidnen barggu.
Maahtam tjaalegem tjaeledh guvvide mah suejniebarkoem vuesiehtieh.
Dávvisámegillii
Vierhtieh
SARA, JOHN ISAK 2008 (1989): Gámasuidnen. 2. deaddileapmi.
BULL, ELLA HOLM 2001: Dejpeladtje muvhth vätnoeh jih vuekieh.
Kárášjohka: Davvi Girji.
Jokkmokk: Samernas utbildningscentrum.
1. geardde almmuhuvvon: Kárášjohka: Davvi media, 1989.
FJÄLLGREN, LAILA - ANDERSSON, ELSA 1983: Mujtesh. Sameskolstyrelsen.
Lullisámegillii
Filme: Suejnie-tjuahpesne
Dárogillii
Nøørjen
Udir.no - Oahpahusláhču: Dássi 4
Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 4
Oahpahusláhču: Dássi 4
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 4
Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 4. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.
Daesnie lohkehtæjja vuajna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie 4. daltesisnie barkedh.
Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearri aiddostahttojuvvo oahppoulbmilis, sisdoallu ja bargovuogit, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpahus sáhttá heivehuvvot juohke ovttaskas oahppái.
Daesnie vuesehte guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine, sisvegisnie jïh barkoevuekine, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie maahta lïerehtimmiem dan aktegh learoehkasse sjïehtedidh.
Dađistaga árvvoštallan ja gielladoaimmat ja gáiddusoahpahus leat oassin dagus.
Vuarjasjimmie iktemearan, gïelesuerkieh jïh maajhööhpehtimmie akte bielie dehtie soejkesjistie.
4. dássi lea 3. dási loahpaheaddji dássi.
Daltese 4 lea dïhte minngemes daltese saemien 3.
Okta sámi 2 ja 3 hástalusain lea oažžut ohppiid aktiivvalaččat sámástit.
Akte dejstie haestemijstie Saemien 2 jïh 3 lea learoehkidie skreejredh saemien eadtjohkelaakan nåhtadidh.
Vuolábealde aiddostahttojuvvojit oahppoplána 4 dási gelbbolašvuođamihttomearit mat oktiibuot dorjot njálmmálaš gulahallama.
Vuelielisnie maahtoeulmide learoesoejkesjen 4. daltesistie åehpiedahta, mah tjåenghkies njaalmeldh govlesadtemem dåarjedieh.
Dát ovdamearkan čájeha dráma ja rollaspealu bakte movt oahppit sáhttet humadit sámi árbevirolaš ealáhusaid birra.
Daate vuesiehtimmie vuesehte draaman jïh råållespïelen tjïrrh, guktie learohkh maehtieh dejpeladtje jielemi bïjre saemiestidh.
Ovdamearkkas lea njálmmálaš gulahallan guovddážis.
Dïhte åejviefokuse vuesiehtimmesne lea njaalmeldh govlesadteme.
Dán bagadallamis leat válljen deattuhit gelbbolašvuođamihttomearrin searvat ságastallamii sámi árbevirolaš ealáhusaid birra.
Veeljeme daam maahtoeulmiem meatan vaeltedh, meatan årrodh soptsestidh saemien dejpeladtje jielemi bïjre daennie bïhkedimmesne.
Duogážiin lea oahppoplána hástaleaddji 4. dási gelbbolašvuođamihttomearri.
Dïhte dannasinie daate akte haestiedihks maahtoeulmie 4. daltesisnie learoesoejkesjisnie.
Gelbbolašvuođamihttomearit
Maahtaldahkeulmie
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit sátnehivvodaga mii dárbbašuvvo árgabeaivválaš dilis
baakoelåhkoem utnedh guktie maahta fïerhten beajjetji tsiehkine saemiestidh
ovdanbuktit drámáin, rollaneavttašemiin ja improviseremiin
draaman jïh dåemiedimmien tjïrrh åvtese buektedh
geavahit loguid áiggi ja dáhtoniid muitaleamis
Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
oassálastit ságastallamis sámi árbevirolaš ealáhusaid birra
soptsestidh saemien jielemi bïjre
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
čállit teavsttaid mat muitalit, válddahallet dahje almmuhit čálli áddejumiid
teeksth tjaeledh mah våajnoeh jïh mïelh soptsestieh jïh buerkiestieh
ovdanbuktit iežas teavsttaid earáide
jïjtsh teeksth mubpide åvtese buektedh
Oahpahusdagus ii álo fátmmas olles gelbbolašvuođamihttomeari.
Ööpehtimmiesoejkesje ij iktegisth abpe maahtoeulmiem faarhmesth.
Gelbbolašvuođamihttomearit leat aiddostahttojuvvon oahppoulbmilis.
Dah maahtoeulmieh leah tjïelkestahteme lïerehtimmeulmine.
Oahppomihttomearri lea lávkin gelbbolašvuođamihttomeari ollašuhttima guvlui.
Dah lïerehtimmieulmieh akte sïlle juktie maahtoeulmide jaksedh.
Oahppanulbmilat
Lïerehtimmieulmie
Mihttomearrin lea ahte ohppiin galgá leat doarvái sátneriggodat vai árgabeaivvis birge, mas maiddái sámi árbevirolaš ealáhusat leat oassin.
Ulmie lea learohkh edtjieh aktem baakoeveahkam nåhtadidh mij biejjieladtje tsiehkine sjeahta, gusnie aaj akte dejstie saemien dejpeladtje jieliemijstie learohki lïhke dajvesne lea meatan.
Dát mearkkaša ahte oahppi galgá máhttit:
Dïhte sæjhta jiehtedh learohkh edtjieh maehtedh:
viiddidit sátneriggodaga go oahppá doahpagiid mat gullet árgabeaivválaš dillái ja sámi árbevirolaš ealáhussii
dam biejjieladtje baakoeveahkam lissiehtidh gosse lahtesh lïerieh mah leah dan biejjieladtje tseahkan ektiedamme, jïh akten saemien dejpeladtje jieliemasse
oahppat soames sániid mat gullet sámegielat lohkan- ja rehkenastinvuohkái
naan baakoeh lïeredh mah leah saemien ryöknemevuakan ektiedamme
atnit árgabeaivválaš giela árbevirolaš ealáhusa birra mii gullá konkrehta dillái
dam biejjieladtje gïelem nåhtadidh ektiedamme akten saemien dejpeladtje jieliemasse, mij lea akten vihties tsiehkien bïjre
čállit unnit rollaspealu mii govvida ealáhusa doaimmaid ja doahpagiid
aktem råållespïelem tjaeledh heannadimmiejgujmie jïh lahtesigujmie mah leah jieliemasse ektiedamme
neaktit rollaspealu
råållespïelem tjïrrehtidh
árvvoštallat njálmmálaš doaimma daid eavttuid vuođul mat vuolábealde namuhuvvojit
dam njaalmeldh darjomem vuarjasjidh dejstie væhtijste mah leah buerkiestamme vuelielisnie
Guovddážis dás lea ahte lea autenttalaš dilli man govvidit.
Tjïertestamme aktem rïektes laavenjassem sjugniedidh.
Oahppit galget čájehit gelbbolašvuođaset go ráhkadit ja nektet rollaspealu mii govvida árbevirolaš ealáhusa árgabeaivválaš dilálašvuođaid.
Daesnie learohkh edtjieh sov maahtoem vuesiehtidh, gosse aktem råållespïelem biejjieladtje tsiehkiej bïjre darjoeh jïh tjïrrehtieh, aktene dejpeladtje saemien jieliemisnie.
Nu ožžot oahppit vejolašvuođa atnit gelbbolašvuođaset ja gielaset juste nu movt árgabeaivvis duođaid dahkko.
Dellie learohkh nuepiem åadtjoeh daajroem jïh gïelem nåhtadidh seammalaakan goh dennie rïektes jieliemisnie.
Oahppodoaimmat mat gullet oahppomihttomeriide leat dan buktaga, rollaspealu vuođđun maid oahppit galget buvttadit.
Dah lïerehtimmiedarjomh ektiedamme lïerehtimmieulmide våaromem biejieh dan dorjemassese, råållespïele, maam learohkh edtjieh darjodh.
Dás leat váldán vuođu dálá lullisámi boazodoalloealáhusas.
Daesnie veeljeme våaromem vaeltedh daan-beajjetje båatsosne, åarjelsaemien dajvesne.
Boazodoalloealáhus doaimmahuvvo miehtá Sámi.
Båatsoe lea abpe Saemien eatnamisnie.
Maiddái lea seamma áigeguovdiliin vuođu váldit eará árbevirolaš sámi ealáhusain nugomat guolásteamis, eanandoalus, duojis / duedtie ja eará meahcceealáhusain ja buohtalasealáhusain.
Seamma sjyöhtehke våaromem vaeltedh jeatjah dejpeladtje saemien jieliemisnie goh gööleme, jåartaburrie, duedtie jïh jeatjah miehtjiejielemh jïh aktanimmiejielemh.
Mihttomeriid ollašuhttit
Ulmieh jaksedh
Gelbbolašvuođamihttomearit maid dovdomearkan lea mihttomeriid ollašuhttin ja oahppomihttomearri galgá aiddostahttojuvvot ohppiide.
Tjuara dejtie maahtoeulmide dej væhtajgujmie guktie ulmide jaksedh, jïh lïerehtimmieulmide dej væhtajgujmie guktie ulmide jaksedh, learoehkidie åehpiedehtedh.
Oahpásmahte ohppiide oahppomihttomeriid ja singuin njálmmálaččat dan birra ságastala.
Buerkesth jïh digkedh daam njaalmeldh dejgujmie.
Mihttomearit galget leat oinnolaččat klássalanjas, ja/dahje dat sáhttet leat oassin bargoplánas.
Dah ulmieh maehtieh våajnoes årrodh klaassen tjiehtjielisnie, jïh / jallh dah maehtieh akte bielie årrodh dehtie barkoesoejkesjistie.
Jus dovdomearkkat ja eavttut čállojuvvojit, nugomat bargoplánii, de sáhttet ohppiid váhnemat / ovddasteaddjit searvat bargui.
Jis væhtah tjaalasuvvieh, vuesiehtimmien gaavhtan barkoesoejkesjisnie, dellie eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste, maehtieh meatan årrodh barkosne.
Oahppomihttomeriid eavttuid sáhttá skovis govvidit.
Maahta raeriestimmieh lïerehtimmieulmiej væhtaj bïjre aktene goeresne vuesiehtidh.
Dás atnit alla, gaskamuddosaš ja vuollegis meriid mánáiddássái ja árvosániid nuoraidskuvlii ja joatkkaskuvlii.
Daesnie dah daltesh jolle, gaskoeh jïh vuelegs maanadaltesasse åtnasuvvieh, jïh karakterh noereskuvlese jïh jåarhkeskuvlese.
Tabealla sáhttá ráhkadit álkibun vuođđoskuvlii go joatkkaskuvlii.
Maahta tabellem aelhkebe darjodh maadthskuvlese goh jåarhkeskuvlese.
Dát ovdamearka vuhtiiváldá dan vejolašvuođa ahte skovi sáhttá atnit nuoraidskuvllas ja joatkkaskuvllas sámegiela 3 (1-4 dássái).
Daate vuesiehtimmie krööhkeste dïhte aaj maahta noereskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne åtnasovvedh Saemien 3 (daltese 1-4).
Oahppanulbmilat
Lïerehtimmieulmie
Gaska- muddosaš / (3-4)
Gaskoeh/(3-4)
Oahppi galgá máhttit:
Learohke edtja maehtedh:
viiddidit beaivválaš sátneriggodaga go oahppá doahpagiid mat govvidit beaivválaš dili ja dán ealáhussii
dam biejjieladtje baakoeveahkam lissiehtidh gosse lahtesh leara mah leah ektiedamme dan biejjieladtje tseahkan jïh daan jieliemasse
Don máhtát soames sániid ja doahpagiid mat gullet beaivválaš dilálašvuođaide.
Datne maahtah naan baakoeh jïh lahtesh nåhtadidh mah biejjieladtje tsiehkine sjïehtieh
Don máhtát soames sániid ja doahpagiid mat gullet dán ealáhussii.
Datne maahtah naan baakoeh jïh lahtesh nåhtadidh ektiedamme daan jieliemasse
Don máhtát oalle ollu sániid ja doahpagiid mat čilgejit beaivválaš dilálašvuođa.
Datne maahtah naa jïjnjh baakoeh jïh lahtesh nåhtadidh mah biejjieladtje tsiehkine sjïehtieh
Don máhtát oalle ollu sáni ja doahpaga mat gullet dán ealáhussii.
Datne maahtah naa jïjnjh baakoeh jïh lahtesh nåhtadidh ektiedamme daan jieliemasse
Don máhtát hui ollu sániid ja doahpagiid mat čilgejit beaivválaš dilálašvuođaid.
Datne maahtah joekoen jïjnjh baakoeh jïh lahtesh nåhtadidh mah biejjieladtje tsiehkine sjïehtieh
Don máhtát hui ollu sániid ja doahpagiid mat gullet dán ealáhussii.
Datne maahtah joekoen jïjnjh baakoeh jïh lahtesh nåhtadidh ektiedamme daan jieliemasse
oahppat soames sániid mat gullet sámegielat lohkan- ja rehkenastin- vuohkái
såemies baakoeh lïeredh mah leah saemien ryökneme-vuekesne.
Don leat oahppan soames sáni ja doahpaga mat gullet sámi lohkan- ja rehkenastin- vuohkái.
Datne naan baakoeh lïereme mah leah saemien ryöknemevuekesne
Don leat oahppan máŋga sáni mat gullet sámi lohkan- ja rehkenastin- vuohkái ja máhtát daid atnit iešguđet dilálašvuođain.
Datne jienebh baakoeh lïereme mah leah saemien ryöknemevuekesne, jïh maahtah dejtie nåhtadidh naan ovmessie tsiehkine.
Don leat oahppan ollu sániid mat gullet sámi lohkan- ja rehkenastin- vuohkái ja máhtát daid atnit iešguđet oktavuođain.
Datne jïjnjh baakoeh lïereme mah leah saemien ryöknemevuekesne, jïh maahtah dejtie nåhtadidh jïjnjh ovmessie tsiehkine.
čállit smávit rollaspealu mas lea doahpagat ja govvida dán ealáhusa doaimma
aktem onne råållespïelem tjaeledh heannadimmie-gujmie jïh lahtesigujmie mah leah jieliemasse ektiedamme
Don čálát soames rollaid smávit rollaspellui, ja válddát mielde soames doahpaga mat gullet dán ealáhussii.
Datne naan råållah tjaalah akten råållespïelese, jïh meatan vaaltah såemies lahtesh jieliemasse ektiedamme.
Don čálát soames rollaid smávit rollaspellui, ja govvidat duohta dilálašvuođa ja anát soames doahpaga mat gullet dán ealáhussii.
Datne råållah tjaalah akten onne råållespïelese, jïh meatan vaaltah aktem rïektes heannadimmiem jïh såemies lahtesh jieliemasse ektiedamme
Don čálát soames rollaid rollaspellui, ja govvidat duohta dilálašvuođa ja anát doahpagiid mat gullet dán ealáhussii.
Datne råållah tjaalah akten råållespïelese, jïh meatan vaaltah aktem rïektes heannadimmiem jïh jïjnjh lahtesh jieliemasse ektiedamme
neaktit rollaspealu njálmmálaš dialogain
råållespïelem tjïrrehtidh njaalmeldh dijalogigujmie
Don neavttat soames daid dialogain masa ledjet ráhkkanan.
Datne såemies dejstie dijalogijste jeahtah maam soejkesjamme
Don neavttát dialogaid maid ledjet oahppan dán rollaspealus, ja dagat dan bures.
Datne dijalogide, mejtie datne soejkesjamme, hijvenlaakan jeahtah
Don neavttát rollaspealu dialogaid lunddolaš ja buori ládje.
Datne dijalogide råållespïelesne iemielaakan jïh hijvenlaakan jeahtah.
Dás heive ahte oahppit ohppet sámegielat lohkan- ja rehkenastivuogi, vaikko dat gullá ge 6. dássái.
Daesnie sjeahta learohkidie ånnetji buerkiestidh saemien ryöknemevuekien bïjre, jalhts dïhte edtja 6. daltesisnie årrodh.
Ovdamearkka dihte sáhttá čoahkkeloguin lohkat olbmuid (gööktesh, golmesh, njealjesh jna. – guokte, golbma, njeallje olbmo fárrolaga), bohccuid (gööktege, golmege, njealjege jna. – guokte, golbma, njeallje bohcco fárrolaga) ja čorraga sturrodat (bïrhketje, stuhtje, ealoe jna. – smávit čora, 8-12 ealli) ja oassin olles ealus (čora / eallu) sáhttet leat áigeguovdilis doahpagat.
Vuesiehtimmien gaavhtan maahta tjöönghkemetaallh almetjidie (gööktesh, golmesh, njealjesh jnv. – göökte, golme, njieljie almetjh ektesne) bovtsh (gööktege, golmege, njealjege jnv. – göökte, golme, njieljie bovtsh ektesne) jïh krievviestoeredahkh (bïrhketje, stuhtje, ealoe jnv. – onne krievvie 8-12 bovtsijste) jïh akte stuhtje aktede krievveste, sjyöhtehke lahtesh årrodh.
Buot sámi árbevirolaš ealáhusain gávdnojit lohkan- ja rehkenastinvuogit maid sáhttá sisafievrridit dán ovdamerkii.
Gaajhkine saemien dejpeladtje jielieminie leah ryöknemevuekieh mejtie maahta meatan vaeltedh daennie vuesiehtimmesne.
Skovvi galgá leat sihke oahpaheaddji oahpahusa várás ja oahppi iešárvvoštallama várás.
Goere maahta våarominie årrodh dovne lohkehtæjjan vuarjasjæmman iktemearan, jïh learohki jïjtsevuarjasjæmman.
Skovi sáhttá maiddái atnit oahppiságastallama vuođđun dahje ovdánahttinságastallan gaskal oahpaheaddji, ohppiid ja váhnemiid / ovddasteddjiid.
Goere maahta aaj våarominie årrodh akten learohkesoptsestæmman, jallh akten evtiedimmiesoptsestæmman lohkehtæjjan, learohken jïh eejhtegi / eejhtegi åvteste gaskem.
Oahppandoaimmat
Lïerehtimmiedarjomh
Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid dasa movt son sáhttá bargat gelbbolašvuođamihttomeriin 4. dásis; sisdoallu ja oahppandoaimmat, vuođđogálggat, heivehuvvon oahpahus, gáiddusoahpahus ja gasku árvvoštallan.
Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie barkedh 4. daltesisnie; sisvege jïh lïerehtimmiedarjomh, vihkielommes maehtelesvoeth, sjïehtedamme lohkehtimmie, maajhööhpehtimmie jïh vuarjasjimmie iktemearan.
Ovdamáhtut
Åvtedaajroe
Lea eaktun ahte oahppit buori muddui máhttet árgabeaivválaš doahpagiid ja ahte leat oahppan lohkosániid ja ortnetloguid.
Tsiehkestahta learohkh naa jïjnjem maehtieh dejstie biejjieladtje lahtesijstie, jïh taallh jïh öörnegetaallh lïereme.
Ovdal oahpahusdahkosa sáhttá leat ávkkálaš ja vuogas geardduhit árgabeaivválaš doahpagiid ja loguid.
Ööhpehtimmien åvtelen maahta maereles årrodh dejtie daerpies biejjieladtje lahtesidie jïh taallide vuartasjidh ikth vielie.
Ođđa doahpagiid álggaheapmi
Orre lahtesh sjïehtesjidh
Oahpaheaddji digaštallá deháleamos sániid ja doahpagiid.
Lohkehtæjja dejtie vihkielommes baakojde jïh lahtesidie buerkeste.
Geahča dás ođđa goarttaid ovdamearkka mas leat ođđa sánit ja doahpagat:
Daesnie göökte kåarhth vuajnah orre baakoe-jïh lahtesigujmie:
Govven: Elin Fjellheim, Elgå skuvle
Guvvie: Elin Fjellheim, Elgå skuvle
Dasto sáhttet oahppit oahppat eanemus guovddáš doahpagiid iešguđetlágan doaimmaid bakte, ovdamearkka dihte sátnegeardun, sátnebordin seaidnespeallu ja rumašspeallu (kroppskrøll).
Dan mænngan learohkh maehtieh dejtie vihkielommes lahtesidie lïeredh ovmessie darjomi tjïrrh, vuesiehtimmien gaavhtan baakoe-loop, baakoe-pussel, vïedtjespïele jïh kråahpe-kröll.
Válddaheames oahppanvugiid
Buerkiestimmie lïerehtimmievuekijste
Visuala oahppit liikojit
Visuelle learohkh lyjhkoeh
Auditiiva oahppit liikojit
Auditive learohkh lyjhkoeh
- lohkat ja čállit, geahččat filmma, sárgut, bargat bargogirjjiin ja govvidit jurddakártta
- lohkedh tjaeledh, filmem vuejnedh, guvviedidh, barkoeheeftigujmie barkedh jïh åssjaldahkekaarhtese guvvieh darjodh
- govaid ja sániid
- guvvieh jïh baakoeh
- guldalit, digaštallat, hupmat iežainis dahje earáiguin ja jitnosit lohkat
- goltelidh, digkiedidh, jïjtsinie jallh jeatjabigujmie soptsestidh jïh reegkes gïeline lohkedh
Taktiila oahppit liikojit
Taktile learohkh lyjhkoeh
Kinestetihkka oahppit liikojit
Kinestetiske learohkh lyjhkoeh
- guoskkahit diŋggaid, giehtabarggu, dihtoriin bargat, ráhkadit seaidneplakáhtaid, speallat, čállit, čuohpadit ja liibmet
- aath doehtedidh, gïetigujmie barkedh, pc ’ ine barkedh, vïedtjeplakath darjodh, spealadidh, tjaeledh, bietskiedidh jïh lïjmesjidh
- bargat čoavddarieggáin ja árpobreahtain
- tjoevtenjereagkine jïh laejkiepreejrine barkedh
- lihkadit ja olleš rupmaša atnit, speallat iešguđetlágan spealuid, teáhterneaktima ja praktihkalaš barggu
- svihtjedh jïh abpe kråahpem nåhtadidh, ovmessie spïelh spealadidh, teaterem spealadidh jïh dæjpeles barkoe
- seaidne- ja láhttespealuid
- vïedtje- jïh guelpiespïelh
Cavgileapmin dasa movt oahppit sáhttet geardduhit ja maiddái oahppat ođđa sániid, geahča artihkkala sátneoahppama birra ja artihkkala oahppanstrategiijaid birra eaŋgalasgielat bagadusas.
Edtja raerie gaavnedh guktie learohkh maehtieh repeteredh jïh orre baakoeh lïeredh, vuartesjh artihkelem ordlæring jïh artihkelem læringsstrategier bïhkedimmesne eengelsken gïelese.
Ávkkástala dan álgun mii heive oahppijovkui.
Nåhtedh goh sjïehtesjimmie, dïhte mij learohkedåahkan sjeahta
Bovde soames lagasbirrasa olbmo ohppiide muitalit báikkálaš muhtin árbevirolaš sámi ealáhusa birra.
Baajh naakenem dehtie lïhkes dajveste akten voenges saemien dejpeladtje jielemen bïjre soptsestidh
Ane vuođđun dan go klássaoahppit finadedje árbevirolaš ealáhusdoalli guossis oahppamis su ealáhusa birra.
Vaeltieh våaromem akten aejkien dijjieh lidh guessine naakeni luvnie, mah dejpeladtje jielemigujmie gïehtelieh
Bija ohppiid lohkat oanehis ja álkes fáktadieđuid ohppiid lagasbirrasa sámi árbevirolaš ealáhusa birra.
Baajh learoehkidie åenehks jïh aelhkies rïektesetjaalegh lohkedh akten saemien dejpeladtje jielemen bïjre, learohken lïhkes dajveste
Rollaspeallu lea okta vugiin ohppiide movt ealáskahttit gielaset.
Råållespïeline maahta learoehkidie skreejredh altese saemien gïelem soptsestidh.
Rollaspealus ii leat ” ieš oahppi ” guhte hupmá, go dat lea rolla maid neaktá.
Aktene råållespïelesne ij leah " learohke jïjtje " mij soptseste, bene dïhte akte råålle.
Nu sáhttá buorebut jávkadit ohppiin olahusbalu jus ballet hupmamis boastut.
Dellie ij leah seamma vaarege, jïh learohke slyöhpoe billedh satne båajhtoelaakan soptseste.
Go oahppit ráhkadit rollaspealu, de lea jurddašuvvondilli man galget neaktit.
Gosse learohkh råållespïelem darjoeh, dellie aktem ussjedamme tsiehkiem utnieh.
Ovdamearka
Vuesiehtimmie
Mii deaivvadit rátkkagárddis
Mijjieh raarhkosne gaavnesjibie
Ráhkat govvadaga mii dili govvida Gos leat mii ?
Darjoeh aktem guvviem heanndimmeste Gusnie libie ?
Movt lea guovlu gos lehpet ? Govvidit luonddu, olbmuid jna..
Guktie daesnie vååjnoeBuerkiestimmie eatnamistie, almetjijste jnv..
Gos leat mii ?
Gusnie libie ?
Movt lea guovlu gos lehpet ?
Guktie daesnie vååjnoe
Govvidit luonddu, olbmuid jna..
Buerkiestimmie eatnamistie, almetjijste jnv..
Makkár olbmot leat báikkis ?
Mah almetjh stïeresne ?
Geahča rollagoartta
Vuartesjh råållekåarhtem
Rollagoarta:
Råållekåarhte:
Gii mun lean ?
Gie manne ?
- olmmoš - gaskavuohta earáide spealus - sohkavuohta - bargoolmmái - veahkeheaddjin
- almetje - ektiedimmie jeatjabidie spïelesne - slïekte - barkoevoelpe - viehkie
Iešvuohta Ane adjektiivvaid go muitalat Ovdamearka: Mun lean ilus, siivui, suhtus jnv..
Jïjtsevoete Nåhtedh adjektijvem buerkiestidh Vuesiehtimmie: Manne geerjene, gïemhpes, måarehks j.n.v.
Mii dáhpáhuvvá jurddašuvvon dilálašvuođas ?
Mij heannede dennie ussjedamme tsiehkesne ?
Ovdamearka Dálvi
Vuesiehtimmie Daelvie
Čohkken gárdái
Geadtan tjöönghkedh
Bargu gárddis
Barkoe giedtesne
Dás sáhttá earuhit ohppiid ovdamáhtolašvuođa mielde.
Daesnie maahta joekehtehtedh learohki åvtedaajroej mietie.
Áigeguovdilin lea ovdamearkan rátkin, njuovadeapmi ja lohkan.
Sjyöhtehke lea vuesiehtimmien gaavhtan raarhkoe, leekedimmie jïh ryökneme.
Lea dehálaš ahte oahppit oahpásmuvvet rollaiguin maid galget neaktit ja nu sin oadjudit.
Vihkeles dah learohkh åehpies sjïdtieh sijjen råållajgujmie, guktie dah jearsoes sjïdtieh.
Ráhkat dialoga juohke dilálašvuhtii.
Darjoeh dijalogh fïerhten tseahkan.
Divtte ohppiid ráhkadit dilálašvuođaid mat leat áigeguovdilat.
Baajh learohkidie heannadimmieh darjodh mah maehtieh sjyöhtehke årrodh.
Buohkat sáhttet oktanaga searvat spellui, muhto dan sáhttá maiddái čađahit seamma lanjas iešguđege ” hupmanstašuvnnain ” mat de doibmet dege sierra gielladomeanan.
Gaajhkesh maehtieh meatan årrodh spïelesne seamma aejkien, bene maahta aaj dam darjodh seamma tjiehtjielisnie ovmessie " soptsestimmiesijjine ", mah maehtieh goh jïjtsh gïelesuerkieh årrodh.
Loga eanet gielladomeanaid birra sierra artihkkalis.
Lohkh vielie gïelesuerkiej bïjre aktene jïjtse tjaalegisnie.
Hupmanstašuvdna 1 Ránnjáorohagas boahtá olmmoš geahčadit leatgo sis mastan bohccuid deike.
Soptsestimmiesijjie 1 Akte almetje kraannatjielteste båata jïh sæjhta krievviem gïehtjedh juktie vuejnedh mejtie sijjen bovtsh desnie.
Dovdaba go soai goabbat guoimmiska ovdalaččas ?
Dah guaktah sinsitniem aarebistie damtijægan ?
Soai buorástahttiba goabbat guoimmiska, muitaleaba geat soai leaba ja gos boahtiba.
Dah sinsitniem buarastehtieh, jïjtjemse åehpiedehtieh jïh soptsestieh gubpede båetieh.
Soai buorástahttiba goabbat guoimmiska, muitaleaba geat soai leaba ja gos boahtiba.
Dah sinsitniem buarastehtieh, jïjtjemse åehpiedehtieh jïh soptsestieh gubpede båetieh.
Maid soai lohkaba goabbat guoibmáseaska ?
Maam sinsætnan jiehtieh ?
Govven: Elin Fjellheim, Elgå skuvle
Guvvie: Elin Fjellheim, Elgå skuvle
Goalmmát olmmoš boahtá ja jearrá ságaid guohtuma birra, ja movt geassi ja čakča lea leamašan jnv..
Akte gåalmede almetje tjaanga jïh gåatomen bïjre gihtjie, guktie giesie tjaktje orreme jnv..
Hupmanstašuvdna 2 Guokte eaiggáda humadeaba makkáraš ja gean bohccot lea čohkkejuvvon mat gullet ránnjáorohahkii.
Soptsestimmiesijjie 2 Göökte almetjh soptsesteminie mah / gien bovtsh kraannasijteste mah tjåenghkies.
Hupmanstašuvdna 3 Soames olbmot čippustit dollagáttis ja hupmet árgabeaivválaš dilálašvuođaid birra
Soptsestimmiesijjie 3 Såemies almetjh dållebealesne tjahkasjieh jïh biejjieladtje aati bïjre soptsestieh.
Govven: Elin Fjellheim, Elgå skuvle
Guvvie: Elin Fjellheim, Elgå skuvle
Ná sáhttá dilálašvuođa sirdit hupmanstašuvnnas hupmanstašuvdnii, ja ođđa dilit čuožžilit dárbbu mielde.
Naemhtie abpe tsiehkie maahta jeatjahlaakan sjïdtedh soptsetimmiesijjeste soptsestimmiesæjjan, jïh orre ussjedamme heannadimmieh sjïdtieh daerpiesvoeten mietie.
Dát leat vuođđogeađggit mat viiddidit giellaanu.
Daah leah bigkemegierkieh mah gïeleåtnoem lissiehtieh.
Vállje galle olbmo galget searvat rollaspellui, dan mielde galle oahppi leat sámegieldiimmuin.
Veeljh man gellie almetjh mah edtjieh meatan årrodh råållespïelesne, mestie man gellie learohkh saemientæjmojne.
Oahpaheaddji sáhttá maiddái searvat vai leat eanet oassálastit.
Lohkehtæjja maahta aaj meatan årrodh juktie jienebh meatan sjïdtieh.
Vuolábealde olmmoš- ja hupmanstašuvdnagoartta evttohus, maidda oahppit čállet dieđuid.
Vuelielisnie akte raeriestimmie almetje-jïh soptsestimmiesijjiekåarhtide, mah learohkh dievhtieh.
Olmmoš 1
Almetje 1
Namma: Ahki: Gii mun lean: Iešvuohta / luondu: Sohkavuohta / bargoolmmái / bargoveahkki / eará gaskavuohta:
Nomme: Aaltere: Gie manne: Jïjtsevoete Slïekte / barkoevoelpe / barkoeviehkie / jeatjah ektiedimmie:
Olmmoš 2
Almetje 2
Namma: Ahki: Gii mun lean: Iešvuohta / luondu: Sohkavuohta / bargoolmmái / bargoveahkki / eará gaskavuohta:
Nomme: Aaltere: Gie manne: Jïjtsevoete Slïekte / barkoevoelpe / barkoeviehkie / jeatjah ektiedimmie:
Gos: Gii: Doaibma: Man birra hupmet:
Gusnie: Gieh: Heannadimmie: Dan bïjre soptsestieh:
Gos: Gii: Doaibma: Man birra hupmet:
Gusnie: Gieh: Heannadimmie: Dan bïjre soptsestieh:
Seamma málle sáhttá atnit ráhkadeames rollaspealu eará sámi árbevirolaš ealáhusaide nugomat:
Maahta seamma vuekiem jïh maallem nåhtadidh råållespïelem darjodh jeatjah dejpeladtje saemien jielemi bïjre goh:
mearraguolásteapmái
mearoegööleme
luossaguolásteapmái
loesegööleme
eanandollui
jåartaburrie
bivdui- ja meahcásteapmái
vijreme jïh lidteme
eará meahcceealáhusaide
jeatjah miehtjiejielemh
buohtalasealáhusaide
aktanimmiejielemh
Juohke áidna dáin ealáhusain sáhttet doaibmat sámegielat domeanan, gos oahppit sáhttet fitnat, ja das ráhkadit rollaspealu.
Fïereguhte dejstie jieliemistie maahta goh saemiengïelen suerkieh årrodh, mejtie dah learohkh maehtieh guessine mïnnedh, jïh mestie maehtieh aktem råållespïelem darjodh.
Rollat / rollaspeallu doaibmá maiddái gielladomeanan.
Dah råållah / rållespïele aaj goh gïelesuerkieh sjïdtieh.
Geahča sierra artihkkala gielladomeanaid birra gos gávdnat eanet ovdamearkkaid.
Vuartesjh sjïere artihkelem gusnie vielie vuesiehtimmieh gïelesuerkiej bïjre.
Rollaspeallu sáhttá maiddái viiddiduvvot nu ahte šaddá storyline-prošeavtta vuolggasadjin.
Maahta aaj råållespïelem stueriedidh jïh våaroeminie årrodh akten storyline-prosjektese.
Heivehuvvon oahpahus
Sjïehtedamme lohkehtimmie
Earut válljemis rollaspellui heivvolaš viidodaga, omd. manlágán olbmot ja galle hupmanstašuvnna galget, ohppiidlogu, ohppiid ovdamáhtolašvuođa ja sin agi ektui.
Joekehtehth gosse aktem sjïehteles stoeredahkem råållespïelese veeljh, vuesiehtimmien gaavhtan magkeres almetjh jïh man gellie soptsestimmiesijjieh, mestie man gellie learohkh, learohki åvtedaajroeh jïh dej aaltere.
Go oahppit ieža leat mielde čállimis rollaid, de sii atnet dan máhtolašvuođa maid sii leat háhkan.
Gosse learohkh jïjtje leah meatan råållah tjaelieh, dah sïjhtieh altese lïereme daajroeh nåhtadidh.
Dalle lea oahpaheaddji bargun addit ohppiide heivehuvvon hástalusaid.
Dellie lohkehtæjjan barkoe sjædta sjïehtedamme haestemh vedtedh learoehkidie.
Hupmanstašuvnnaid lohku sáhttá viiddiduvvot.
Maahta jienebh soptsestimmiesijjieh lissiehtidh.
Ovdamearkka dihte sáhttá ráhkaduvvot hupmanstašuvdna gosa mátkkošteaddjit (turisttat) bohtet.
Vuesiehtimmien gaavhtan maahta aktem soptsestimmiesijjiem darjodh gusnie turisth jallh jeatjebh guessine båetieh.
Das sáhttá čohkket dieđuid báikki historjjá ja árbevieruid birra.
Daesnie maahta sijjien histovrijen jïh dejpeladtje vuekiej bïjre bievnedh.
Dát hupmanstašuvdna heive ohppiide geain lea nannoset sámegielat máhtolašvuohta, ja boarráset ohppiide geat čuvvot sámegiella 3 oahppoplána.
Daate soptsestimmiesijjie sjeahta dejtie learoehkidie mah leah ånnetji veaksahkåbpoe saemiestidh, jïh båarasåbpoe learohkh mah learoesoejkesjem saemien 3 dåeriedieh.
Gáiddusoahpahus
Maajhööhpehtimmie
Rollaspealu čađaheames gáiddusoahpahussan sáhttá leat hástaleaddjin, muhto ráhkkanemiin dat lea vejolaš.
Maahta ånnetji geervebe årrodh råållespïelem tjïrrehtidh maajhööhpehtimmesne, bene jis soejkesje dle gåarede.
Oasseváldiid lohkku sorjasa dasa movt oahpahus organiserejuvvo ja leago vejolašvuohta máŋgasiidda searvat jietna- ja govvakonferánsii, mii mearkkaša máŋga oahppi oahpahit oktanaga.
Man gellie learohkh mah edtjieh meatan årrodh sæjhta jearohks årrodh guktie ööhpehtimmiem öörnedamme, jïh mejtie jienebh maehtieh meatan årrodh råårestallemisnie, dïhte sæjhta jiehtedh jienebh learohkh ööhpehtimmiem åadtjoeh seamma aejkien.
Seamma olbmos sáhttet leat máŋga rolla.
Seamma almetje maahta aaj jienebh råållah utnedh.
Dat mii gáržuda lea ahte ovddabealde govvenrusttega gáržu lihkadanvejolašvuohta.
Dah gaertjiedimmieh leah mejtie gåarede svïhtjedh kaameran uvte, ihke sijjie unnebe sjædta.
Maiddái gáiddusrusttega teknihkkalaš čoavddus váikkuha ja dat man jođánit rusttet sáhttá sáddet gova ja jiena.
Aaj jearohks guktie maajhdirregen teknihke lea, jïh man varki sertiestimmie tjoejeste / guvveste jåhta.
Maiddái gáibida buoret searvedovddu go rollaspealus galggaše seamma báikkis / lávddis, muhto leat iešguđet báikkiin.
Tjuara vielie dorjehtalledh aktene råållespïelesne gosse edtja seamma sijjesne årrodh råållespïelesne, bene joekehts sijjine tjahkasjidh.
Ráhkkaneapmi rollaspellui lea seammago mii dábálaš klássalanjas dáhpáhuvvá.
Dah soejkesjimmieh råållespïelese sïjhtieh seamma årrodh goh klaassen tjiehtjielisnie.
Movt rollaspeallu čađaha, vuolgá das movt lea organiserejuvvon ja manlágánat rusttegat leat.
Gosse lea tjïrrehtimmien bïjre råållespïeleste, sæjhta jearohks årrodh guktie lea öörnedamme, jïh magkeres dirregh.
Jus rollaspealus lea dušše okta oahppi ja oahpaheaddji mielde, de šaddá rollaspeallu dása heivehuvvot, omd. nu ahte oahppi ja oahpaheaddji goabbánai neaktiba eanet rollaid.
Jis ajve akte lohkehtæjja jïh akte learohke meatan, tjuara råållespïelem sjïehtedidh disse, vuesiehtimmien gaavhtan learohke jïh lohkehtæjja tjoerijægan jienebh råållah spealadidh.
Doppe gos lea vejolašvuohta atnit jietna- ja govvakonferánssa, lea vejolaš eambbosiidda searvat.
Desnie gusnie jienebh maehtieh meatan årrodh råårestallemisnie, desnie jienebh maehtieh meatan årrodh spealadidh.
Nubbi eará molssaeaktun sáhttá leat ahte gáiddusoahpahusoahppi sáhttá leat tv-fitnodaga bargi guhte galgá muitalit dihto dáhpáhusa sámi árbevirolaš ealáhusas.
Akte jeatjah alternatijve maahta årrodh maajhööhpehtimmielearohke maahta aktem barkijem årrodh aktede tv-sielskeste, jïh edtja reektedh aktede vihties heannadimmeste, aktene dejpeladtje jieliemisnie.
Jus leat guokte oahppi, de sáhttá nubbi jearahallat nuppi oahppi fáttá birra.
Jis göökte learohkh, dïhte akte maahta dam nubpiem gihtjehtidh aamhtesen bïjre.
Das sáhttá gáiddusoahpahusa govvenrusttet máhkaš leat tv-govvenrusttet, ja oahpaheaddji lea prográmma geahčči.
Dellie maajhööhpehtimmiekaamera maahta tv-kaamerinie årrodh, jïh lohkehtæjja maahta dam årrodh mij programmem vuartesje.
Vuođđogálggat
Faagen maadth maahtoeh (Vihkielommes maehtelesvoeth)
Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Njálmmálaš doaibma lea guovddáš doaibma dán ovdamearkkas, earenoamážiid gulahallamis earáiguin.
Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Dïhte njaalmeldh maehtelesvoete lea dïhte åejviedarjome daennie vuesiehtimmesne, joekoen jeatjabigujmie soptsestalledh.
Máhttit čálalaččat ovdanbuktit: oahppit čállet vuorrosániid rollaspellui.
Maehtedh sov tjaaleldh daajroeh buektedh: Learohkh jiehtegh råållespïelese tjaelieh.
Máhttit lohkat: Fáddái go ráhkkana, sáhttá leat áigeguovdilin gávdnat ja lohkat teavstta mii lea heivehuvvon sámegiela 2 ja 3 ohppiidjovkui.
Maehtedh lohkedh: Goh akte aalkoe aamhtesasse, lea sjyöhtehke aktem tjaalegem gaavnedh jïh lohkedh, mij lea learohkedåahkan Saemien 2 jïh 3 sjïehtedamme.
Máhttit rehkenastit: Oahpahusdagus deattuha rehkenastinmáhtolašvuođaid, sihke oppalaš ja ealáhuslaš rehkenastima.
Maehtedh ryöknedh: Lïerehtimmiesoejkesje ryöknememaehtelesvoeth meatan vaalta, dovne sïejhme jïh sjïere jieliemidie.
Omd. bohccuid lohkamis sáhttá bohccuid lohkanvuogi oahppat ja oahppat eallosturrodaga doahpagiid.
Vuesiehtimmien gaavhtan gosse bovtsem ryöknoe, dellie dïhte nuepieh vadta bovtsen ryöknemevuekide nåhtadidh, jïh såemies lahtesh lïeredh krievvien stoeredahki bïjre.
Eará sámi árbevirolaš ealáhusain lea maiddái sin ealáhusalaš lohkanvuohki man sáhttá ávkkástallat dán ovdamearkkas.
Dah jeatjah saemien dejpeladtje jielemh aaj sijjen sjïere ryöknemevuekiem utnieh, maam maahta meatan vaeltedh vuesiehtimmesne.
Máhttit atnit digitála reaidduid: Lea heivvolaš ráhkadit rollagoarttaid ja lohkanstašuvnnaid dihtoriin.
Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Daesnie sjeahta råållekåarhth jïh soptsestimmiesijjieh darjodh viehkine daatiste.
Oahppamis vuorrodajaldagaid sáhttá ávkkástallat dihtora, mp3-čuojanasa, giehtatelefovnna jna..
Maahta jiehtegidie jiehtedh viehkine daatiste, mp3-spïeleristie, mobijletellefovneste jnv..
Ohppiide šaddá álkibun buoridit dajahusaid dadjama ja árvvoštallat iežaset árjja go sáhttet gullat iežaset vuorrodajaldagaid.
Sjædta aelkebe learoehkidie vuasahtallemasse haarjanidh, jïh jïjtjemse vuarjasjidh gosse maehtieh jïjtjemse goltelidh.
Árvvoštallan
Faagem vïerhtiedidh
Árvvoštallan mii lea ovdamearkkain galgá leat oahppanovddideaddjin go ožžot dieđuid vássán ja boahtti doaimmaid birra ja mat movttiidahttet ja dahket ohppiid diđolažžan.
Dïhte vuarjasjimmie vuesiehtimmine edtja lïerehtimmiem evtiedidh bååstedebievnesi / åvtese-bievnesigujmie, mah skreejrieh jïh voerkelieh.
Oahppanulbmilit eaktun galgá leat oahpis ja olámuttos ohppiide dalle go álggahit barggu.
Lïerehtimmieulmien væhtah edtjieh åehpies jïh gaavnoes årrodh learoehkidie baarkoen aalkovisnie.
Okta vuohki movt čađahit gaskaárvvoštallama ja maid / movt bargat ovddasguvlui čájehit das vuolábealde.
Vuelelen vuajna guktie maahta vuarjasjimmiem barkoen nuelesne / åvtesebievnesh vedtedh.
Don galggat:
Datne edtjh:
atnit sániid mat govvidit beaivválaš dilálašvuođaid
baakoeh nåhtadidh mah biejjieladtje tsiehkine sjïehtieh
Don máhtát: Don ipmirdat maid mii dadjat ja máhtát eaŋkilsániiguin vástidit.
Datne maahtah: Datne guarkah man bïjre mijjieh soptsestibie jïh maahtah aktegh baakojne vaestiedidh
Berret hárjehallat: Hárjehala hupmat almmá ovdalgihtii ráhkkanemiin.
Haarjenh: Haarjenh baakoem vaeltedh bielelem gaajhkem åvtelhbodti soejkesjidh.
Dađistaga oahpat atnit iežat oahppan sániid ja doahpagiid jurddaškeahttá.
Ånnetji mænngan sïjhth jïjtsistie soptsestidh dej baakoejgujmie datne maahtah.
Geahččal atnit ođđa sániid olles cealkagiin iige dušše eaŋkilsániiguin vástidit.
Voejhkelh dejtie orre baakojde ellies jiehteginie nåhtadidh, jïh ih ajve aktegh baakojne vaestiedidh.
čađaheames rollaspealu njálmmálaš vuorrodajaldagaiguin
råållespïelem tjïrrehtidh njaalmeldh jiehtegigujmie
Don máhtát: Don čájehat ahte máhtát eanas vuorrodajaldagaid.
Datne maahtah: Datne vuesehth datne dejtie jeanatjommes jiehtegh maahtah
Berret hárjehallat: Hárjehala nu ahte oahpat rolla bures, ja neavtte dego livččii duođas dáhpáhuvvamin.
Haarjenh: Lïerh råållem hijvenlaakan, jïh jielieh jïjtjemdh råållesne.
Logga árvvoštallanvuohkin
Lågge goh vuarjasjimmievuekie
Dás čájehuvvo logga árvvoštallanvuohkin.
Daesnie låggem åehpiedahta goh vuarjasjimmievuekie.
Logga dahje oassi das berre čállojuvvot sámegillii.
Lågge jallh bielieh destie byöroe saemiengïelesne tjaalasovvedh.
Earut ohppiid sámegielmáhtu ektui.
Joekehtehth mestie man jïjnje saemien dah learohkh maehtieh.
Joavkologga 1, álginlogga Dát joavkologga adno ovdalgo bargagoahtá rollaspealu ráhkadeames ja čađaheames.
Dåehkielågge 1, aalkoelågge Daam dåehkielåggem nåhtede åvtelen aalka råållespïelem darjodh jïh tjïrrehtidh.
Logga sáhttá maiddái adnot oktagaslaš loggan.
Maahta aaj låggem nåhtadidh goh oktegimse lågge.
Das čilgejuvvo geat lea mielde, ja mii fáddán lea.
Daesnie buerkeste gieh meatan, jïh mij aamhtesidie lea.
Das govvidit dálá dilli ja mii mihttomearrin lea.
Aaj aktem buerkiestimmiem vaadta tsiehkien jïh ulmien bïjre.
Bargovuogit čállojuvvojit maiddái.
Guktie edtja barkedh aaj buerkeste.
Oahpaheaddji árvvoštallan ja mearkkašumit leat oassin.
Vuarjasjimmieh jïh lahtestimmieh lohkehtæjjeste aaj daesnie.
Dán ovdamearkkas sáhttá atnit joavkologga 1 dáppe http://www.lex.no/vurdering.
Daennie vuesiehtimmesne maahta 1. dåehkielåggem nåhtadidh daesnie, svaalhtese.
Joavkologga 2, bargo- / dađistagalogga Bargo- / dađistagalogga govvida dili, bargovugiid ja árvvoštallama lassin oahpaheaddji mearkkašumiide.
Dåehkielågge 2, lågge iktemearan Daate lågge akte lågge iktemearan mij tsiehkiem, barkoevuekieh jïh vuarjasjimmiem buerkeste, lissine lohkehtæjjan lahtesidie.
Dát logga sáhttá maiddái leat oktagaslaš loggan. Geahča www.lex.no/vurdering.
Daate lågge maahta aaj akte oktegimse lågge årrodh, vuartesjh www.lex.no/vurdering.
Jus joavkobargu bistá guhkit áiggi, de sáhttá heivvolažžan čállit máŋga dađistagalogga dađistaga go bargu ovdána.
Jis dåehkiebarkoe guhkiem vaasa, maahta maereles årrodh jienebh låggh ikteearan tjaeledh.
Joavkologga 3, loahppalogga Maŋŋil go rollaspeallu lea čađahuvvon, sáhttá proseassa ja bohtosa čoahkkáigeasu čállit loggii, ovttaskas oahppái dahje olles jovkui.
Dåehkielågge 3, galhkuvelågge Gosse råållespïelem tjïrrehtamme, maahta prosessem jïh illedahkem aktene låggesne tjaeledh, oktegimse jallh dåehkesne.
Dás sáhttá čoahkkáigeassit nugomat bargojuogu ja ovttasbarggu, muhto deattuhit galgá giellamáhtu ja oahppoulbmilat.
Daesnie maahta barkoejoekedimmiem, laavenjostoem jnv. tjaeledh, bene edtja åajvahkommes gïelemaahtoem jïh lïerehtimmieulmide vuartasjidh.
Oahpaheaddji čállá loahpas loahppamearkkašumi.
Lohkehtæjja minngedsgeatjan aktem lahtestimmiem vadta.
Iešárvvoštallan
Jïjtsevuarjasjimmie
Molssaevttolaččat sáhttet oahppit iežaset barggu árvvoštallat daid árvvoštallaneavttuid mielde mat ovdanbohtet tabeallas vuolábealde, ja atnit seamma graderema go mii atno Eurohpálaš giellapássas (ESP).
Molsehthlaakan learohkh maehtieh jïjtjemse vuarjasidh dej vuarjasimmievæhtaj mietie, mah leah tabellesne neebneme vuelielisnie, jïh nuhtedh seamma graderinge goh dennie Europeisk språkpass (ESP).
Dán máhtán
Manne dam maahtam
veaháš
ånnetji
oalle bures
joekoen hijven
Oahppit galget árvvoštallat daid oahppoulbmiliid maid sii hálddašit čuovvovaš tabealla bakte:
Learohkh maehtieh vuarjasjidh dejtie lïerehtimmieulmide dah haalvoeh daennie goeresne:
Čilgehus
Buerkiestimmie
Dán máhtán veaháš: Dáhton
Manne daam ånnetji maahtam: Biejjie
Dán máhtán oalle bures: Dáhton
Manne daam naa hijven maahtam: Biejjie
Dán máhtán hui bures:
Manne daam joekoen hijven maahtam:
Dáhton
Biejjie
Mun máhtán hupmat beaivválaš dilálašvuođaid birra.
Manne maahtam soptsestidh biejjieladtje tsiehkiej bïjre.
Mun máhtán hupmat árbevirolaš ealáhusa birra mainna leat bargan.
Manne maahtam dan dejpeladtje jielemen bïjre soptsestidh mejnie mijjieh barkeme.
Mun máhtán sániid mat gullet sámegielat lohkan- ja rehkenastinvuohkái.
Manne baakoeh maahtam mah leah saemien ryöknemevuekesne.
Mun máhtán čállit vuorrodajaldagaid rollaspellui.
Manne maahtam jiehtegh tjaeledh akten råållespïelese.
Mun máhtán vuorrodajaldagaid ja čađahan rollaspealu njálmmálaš vuorroságastallamin.
Manne jiehtegidie maahtam jïh råållespïelem tjïrrehtem njaalmeldh jiehtegigujmie.
Árvvoštaladettiin iežaset, de sáhttet oahppit árvvoštallat makkár ođđa doahpagiid sii leat oahppan.
Goh akte bielie jïjtsevuarjasjimmeste, learohkh maehtieh vuarjasjidh mah orre lahtesh dah leah lïereme.
Geahča čihččet dásis dán skovi viiddiduvvon anu birra.
Vuartesjh aaj 7. daltesem juktie dam goerem vielie nåhtadidh.
Mun dárbbašan veahki dán sáni mearkkašumi ipmirdit.
Manne viehkiem daarpesjem daan baakoen ulmiem guarkedh.
Mun doaivvun ahte dieđan sáni mearkkašumi.
Manne vienhtem guarkam daan baakoen ulmiem.
Mun dieđán sáni mearkkašumi.
Manne daan baakoen ulmiem guarkam.
Oahpaheaddji geahččá oahppi iešárvvoštallama ovttas ohppiiguin ja buktá su árvvoštallamiid njálmmálaččat ja/dahje čálalaččat.
Gosse vuarjasjimmiem iktemearan dorjeme, learohkh byöroeh astedh barkoem bueriedidh, juktie lïerehtimmiem lissiehtidh.
Go dađistagaárvvoštallan lea čađahuvvon, berrejit ohppiide láhččojuvvot áigi buorideames barggusteaset vai buorida oahppanvejolašvuođaid.
Bovtsen Guelmieh, Sijti Jarnge, 1994 Várjavuonna, Meara ávkástallan, Isak Saba guovdás, 2009
Udir.no - Davvisámegiella Dássi 1-4
Udir.no - Daltese 1-4
Dássi 1
Daltese 1
Dássi 2
Daltese 2
Dássi 3
Daltese 3
Dássi 4
Daltese 4
Dássi 5
Daltese 5
Dássi 6
Daltese 6
Dássi 7
Daltese 7
Dássi 8
Daltese 8
Dássi 9
Daltese 9
Dássi 10
Daltese 10
Gelbbolašvuođamihttomeriid oahppoplánas gávnnat dáppe http://www.udir.no/grep
Maahtoeulmieh learoesoejkesjistie daesnie, http://www.udir.no/grep
Oahpahuslážuide ovdamearkkat
Vuesiehtimmieh lohkehtimmiesoejkesjidie
Oahpahusláhču: Dássi 1
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 1
Oahpahusláhču: Dássi 2
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 2
Oahpahusláhču: Dássi 3
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 3
Oahpahusláhču: Dássi 4
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 4
Udir.no - Čilgehus oaivadussii
Udir.no - Buerkiestimmie bihkedæmman
Čilgehus oaivadussii
Buerkiestimmie bihkedæmman
Neavvagat ja ovdamearkkat bargamis sámegiela nubbingiela oahppoplánain
Raerieh jïh vuesiehtimmieh gosse barkeminie Learoesoejkesjinie saemien mubpiegïeline
Oahppoplána gelbbolašvuođamihttomearit lea juhkkojuvvon logi dássái.
Learoesoejkesjen maahtoeulmie lea joekedamme luhkie daltesinie.
Oaivádus oainnusmahttá soames gelbbolašvuođamihttomeriid ja buktá ovdamearkkaid dasa movt sáhttá bargat oahppodoaimmaiguin, heivehuvvon oahpahusain, vuođđudeaddji gálggaiguin, gielladomeanaiguin ja buot logi dásiin árvvoštallan.
Bihkedimme tjïelkestahta såemies maahtoeulmieh, jïh vuesiehtimmieh vadta guktie maahta lïerehtimmiedarjomigujmie barkedh, sjïehtedamme lohkehtimmie, vihkielommes maehtelesvoeth, gïelesuerkieh jïh vuarjasjimmie gaajhkide dejtie luhkie daltesidie.
Oahpaheaddjit ja skuvllat sáhttet atnit oaivádusa báikkálaš oahppoplánabargui ja konkrehta oahpahusdahkosiin.
Learohkh jïh skuvlh maehtieh bihkedimmiem nåhtadidh voenges learoesoejkesjebarkosne, jïh goh tjïelke ööhpehtimmiesoejkesjh.
Ovdamearkka dihte leat 1-4 dásis Heivehuvvon oahpahusas ovdamearkkat movt oahpahusdagus sáhttá heivehuvvot iešguđet ahkásaččaide danin go ohppiin dávjá lea iešguđetge vuolggadássi fágas beroškeahttá guđe ahkeluohkkái gullet.
Vuesiehtimmien gaavhtan sæjhta daltesidie 1-4, Sjïehtedamme lohkehtimmien nuelesne, vuesiehtimmieh årrodh guktie maahta ööhpehtimmiesoejkesjidie sjïehtedidh dejtie ovmessie aalteredåehkide, ihke learohkh daamtaj maehtieh jeereldihkie aalkoevåaromem faagesne utnedh, saaht mennie daltesisnie lea.
Oahppoplána váldomihttomearrin lea ahte fága sámegiella nubbingiellan okta dárogiela fágain, láhčá ohppiide vuođu šaddat doaibmi guovttegielagiin.
Akte åejvieulmie learoesoejkesjisnie dïhte faage saemien mubpiegïeline, ektine faagine nöörjen, våaroemem beaja ihke dah learohkh edtjieh funksjovnelle guektiengïeline sjïdtedh.
Dat mearkkaša ahte oahppit galget movttiidahttojuvvot ja šaddat gielalaš oadjebasat ahte árgabeaivvis válljejit sámegiela gulahallangiellan.
Dïhte sæjhta jiehtedh learohkh edtjieh skraejriem åadtjodh jïh jearsoes sjïdtedh saemien veeljedh goh gaskesadtemegïele, aaj aarkebiejjien.
Oaivádus čájeha ovdamearkkaid main Njálmmálaš gulahallan ja Dihtomielalašvuohta giela ja kultuvrra birra váldooasit leat vuođđun.
Bihkedimmie vuesiehtimmieh vuesehte mah våaroemem utnieh dejnie åejviesuerkine Njaalmedh gaskesadteme jïh Gielen jïh kultuvren bïjre daejredh.
Oaivádus ii fátmmas buot oahppoplána gelbbolašvuođamihttomeriid.
Bihkedimmie ij amma gaajhkh maahtoeulmieh gænnah faarhmesth learoesoejkesjisnie.
Vuođđudeaddji gálggat
Vihkielommes maehtelesvoeth
Vuođđudeaddji gálgan nugomat máhttit njálmmálaččat báhkkodit sámegillii, ii leat diehttelassan ohppiide sámegiella nubbingiela fágas.
Akte vihkielommes maehtelesvoete goh sov njaalmeldh daajroem njaalmeldh buektedh saemiengielesne, ij naan buajhkoesvoete dejtie learoehkidie faagesne saemien mubpiegïeline.
Oaivadusas leat oahpaheaddjái neavvagat, vuogádatcavgileamit ja ovdamearkkat mat sáhttet leat veahkkin láhčamis dili vai oahppit ohppet sámegiela hupmat.
Bihkedimmie lohkehtæjjese raerieh, vuekieh jïh vuesiehtimmieh vadta, mah maehtieh viehkine årrodh gosse edtja sjïehteladtedh dah learohkh lïerieh iemielaakan saemiestidh.
Dihtomielalašvuohta giela ja kultuvrra birra
Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
Lea dehálaš kártet giela dili ja árvvu skuvllas, oppalaččat suohkanis ja fylkkas.
Vihkeles gïelen tsiehkiem jïh staatusem goerehtalledh skuvlesne, tjïeltesne sïejhmelaakan, jïh fylhkesne.
Giellaoahpahusdárbu rievddada iešguđetge guovlluid mielde.
Gïelelohkehtimmien daerpiesvoeth sïjhtieh jeereldihkie årrodh dejnie ovmessie dajvine.
Ovdamearkka dihte lea vejolaš ahte máŋga oahpaheaddji ovttas čađahit iskkadeami, dahje oahppit dan dahket doppe gos lea vejolaš.
Vuesiehtimmien gaavhtan, jienebh lohkehtæjjah maehtieh ektesne aktem goerehtimmiem darjodh, jallh learohkh dam tjïrrehtieh desnie gusnie gåarede.
Kártemis sáhttá fuomášit domeanaid (giellaarenaid) gos sámegiella lea nanus ja mii sáhttá leat ávkkálaš reaidun giellaoahpahusas.
Goerehtalleme maahta vuesiehtidh dejtie suerkide (gïelesijjieh) gusnie saemien nænnoes, jïh mah maehtieh aevhkies dirregh årrodh gïelelohkehtimmesne.
Lea maiddái vejolaš ásahit iežas sámegielat arenaid, nugomat guovlluid, lanjaid, olbmuid, doaimmaid dahje áigodaga.
Aaj gåarede jïjtsh saemiengïelen suerkieh tseegkedh, goh dajvh, tjiehtjelh, almetjh, darjomh jallh boelhkh.
Geahča muđui sierra artihkkala gielladomeanaid birra.
Vuartesjh aaj jïjtse artihkelem gïelesuerkiej bïjre.
Sáhttá maiddái atnit Eurohpalaš Giellapearpma (ESP) kártenbarggus.
Maahta aaj Europeisk Språkperm (ESP) nåhtadidh gosse goerehtalleminie barkeminie.
Kártema bakte sáhttet oahppit válddahit guđe sámegielat dásis sii leat, ja movt sii sáhttet gielalaččat ovdánit.
Goerehtallemen tjïrrh learohkh maehtieh buerkiestidh mennie daltesisnie dah leah saemien gïelesne, jïh guktie dah maehtieh sov gïelem evtiedidh.
Skuvllain main leat unnán oahppit juohke klássadásis, sáhttet ráhkadit ođasmahtti plána smávvaskuvladássái, gaskadássái ja nuoraiddássái main fáttát sámegiella 2 ja 3 leat oassin.
Skuvlh mah vaenie learohkh utnieh fïerhtene klaassedaltesisnie, maehtieh aktem jårreden soejkesjem darjodh smaaveskuvledaltesasse, gaskedaltesasse jïh noeredaltesasse, gusnie dah aamhtesh Saemien 2 jïh 3 leah meatan.
Ođasmahttima bakte sáhttet buot oahppit joavkkus bargat seamma fáttáin.
Akten jårredimmien tjïrrh, gaajhkh learohkh maehtieh dåehkesne barkedh seamma aamhtesinie.
Dán oahpaheaddji earuha ja heiveha ohppiid agi ja ovdalgihtii máhtu ektui.
Lohkehtæjja joekehte mestie man båeries learohke lea, jïh mah åvtedaajroeh learohke åtna.
Nu sáhttet oahppit ovttasbargat ja čađahit oahppandoaimmaid ovttas.
Naemhtie learohkh maehtieh laavenjostedh jïh lïerehtimmiedarjomh ektesne darjodh.
Mii diehtit ahte ollu oahppit oahpahuvvojit gáiddusoahpahusa bakte, ja dat sáhttá leat hástaleaddjin.
Dåårjehtimmien mietie, jïjnjh learohkh lohkehtimmiem maajhööhpehtimmien baaktoe åadtjoeh, jïh dïhte maahta haestiedihks årrodh.
Soames dásiin lea gáiddusoahpahus lagabui čilgejuvvon.
Såemies dejnie daltesinie lea maajhööhpehtimmiem lïhkebe buerkiestamme.
Oaivadusas lea sierra oassi ovdáneami birra.
Bihkedimmien akte jïjtse bielie evtiedimmien bïjre.
Dat govvida movt giellaovdáneapmi leat jurddašuvvon čadnot gelbbolašvuođamihttomeriide mat leat oaivádusas.
Dïhte vuesehte guktie ussjedamme gïeleevtiedimmiem maahtoeulmide ektiedidh, mah leah bihkedimmesne.
Oaivádus lea ráhkaduvvon dainna ulbmiliin ahte galgá sáhttit adnot buot sámi guovlluin.
Bihkedimmiem dorjeme naemhtie guktie maahta dam nåhtadidh gaajhkine saemien dajvine.
Soames oktavuođain šaddá oahpaheaddji heivehit ávdnasiid ja oahpponeavvuid báikkálaš dilálašvuođaide.
Muvhten aejkien lohkehtæjja tjuara materijellem jïh learoevierhtieh sjïehtedidh voenges tsiehkiej mietie.
Sámi oahpponeavvodilli ii ollenge leat dohkálaš, muhto oaivádussii leat čohkkejuvvon dieđut gávdni oahpponeavvuid birra.
Ij leah learoevierhtietsiehkie saemien gïelesne gaajh hijven, bene bihkedimmesne aaj akte læstoe gaavnoes learoevierhtiej bïjre.
Oaivádus sisttisdoallá obanassiige ollu konkrehta oahppodoaimma ovdamearkkaid.
Bihkedimmesne ållesth jïjnjh tjïelke vuesiehtimmieh lïerehtimmiedarjomidie.
Ollu dain doaimmain sáhttet čađahuvvot buot dásiin.
Jïjnjh dejstie darjomijstie maahta darjodh gaajhkine daltesinie.
Nu oaivadusas leat gávdnamis konkrehta oahppodoaimma rávvagat.
Naemhtie bihkedimmie aaj maahta tjïelke raerieh vedtedh lïerehtimmiedarjomidie.
Oahppit sáhttet iešguđetlágan prográmmaiguin oalle álkit ráhkadit čáppa digitála ovdanbidjamiid.
Joekehts programmigujmie learohkh maehtieh hijven digitale vuasahtallemh darjodh, aelhkie dïrregigujmie.
Bargu heive buot agiide.
Daate barkoe sjeahta gaajhkine jaepiedaltesinie.
Dási ja hivvodaga sáhttá heivehit ceahkkái ja ovttaskas oahppái.
Maahta man jïjnjem jïh njieptjiem daltesasse jïh dan aktegs learoehkasse sjïehtedidh.
Oahpaheaddji ferte ieš máhttit geavahit dábálaččamus bargovugiid ovdal go bargagoahtá ohppiiguin.
Lohkehtæjja tjuara haalvedh dejtie voemeluktie nåhtadamme funksjovnide aarebi satne barkojne learohkigujmie nearhka.
Jus oahppit leat apmasat bargovuohkái, de berrejit álggos ráhkadit ovttas govvamuitalusaža.
Jis learohkh ovnohkens barkoevuekine, dah byøroeh aktem åenehks fotsoptsesem ektesne voestegh darjodh.
Oahpaheaddji čájeha, čilge ja bagadallá.
Lohkehtæjja vuesehte, buerkeste jïh bïhkede.
Dasto sáhttet oahppit iehčaneaset geahččaladdat.
Dan mænngan learohkh maehtieh oktemierien voejhkelidh.
Govvamuitalusaid sáhttá dađistaga ráhkadit guhkkin, máŋggageardánin ja dasa sáhttá bidjat fágalaš sisdoalu.
Fotosoptsesh maehtieh mænngan guhkies jïh geerve sjïdtedh, jïh aktem faageles sisvegem utnedh.
NB !
NB !
Muitte ohppiiguin ságastallat govaid ja gálduid geavaheami birra.
Mujhtieh learohkigujmie soptsestidh guvviereaktaj jïh gaaltijeåtnoen bïjre.
Reaiddut - pc mas lea jietnakoarta - mikrofovdna - digitála govvenapparáhtta - govat - prográmma mainna sáhttá ovttastahttit jienaid, govaid, videoid ja teavsttaid. (Dákkár prográmma lea dávjá juo dihtoris, ja gávdnojit maid nuvttáprográmmat.)
programmevaaroe maam maahta nåhtadidh juktie tjoejem, guvvieh, video jïh tjaalegh aktanidh (Akte dagkeres programme lea daamtaj pc ’ ine, jïh namhtah programmh aaj gååvnesieh.)
- govvaredigerenprográmma.
guvviestaeriedimmieprogramme.
(Jus ii gávdno juo dihtoris govvaredigerenprográmma, de gávdnojit máŋga nuvttáprográmma maid sáhttá dihtorii viežžat.)
(Jis ij leah programmevaaroe bïejesovveme guvviegïetedæmman daatovrisnie, dle jïjnjh namhtah programmh gååvnesieh mejtie maahta våålese leessedh.)
Bargovuohki Oahppit čállet teavstta ja ráhkadit dasa govaid, dahje sii čállet teavstta govaide.
Learohkh aktem tjaalegem tjaelieh jïh disse illustrasjovnem bïejieh, jallh dah tjaalegh guvvide tjaelieh.
Sii bidjet sisa jienaid, lohket sisa teavstta ja/dahje bidjat dasa musihka.
Dah tjoejem disse bïejieh, tjaalegem luhkieh jïh / jallh musihkem lissiehtieh.
Teavsttat sáhttet leat máidnasat, divttat, lávlagat dahje iežaset muitalusat.
Dah tjaalegh maehtieh heamtuvrh, dikth, laavlomh jïh jïjtsh soptsesh årrodh.
Govvamuitalusaid sáhttá geavahit dalle go oahppit áigot ovdanbuktit juoidá earáide.
Dah maehtieh faagetjaalegh tjaeledh, faageaamhth øørnedidh jïh vuartasjimmieh jallh barkoevuekiem vihtiestidh.
Bargojohtu
Barkoevuekie
Oahpaheaddji mearrida, dahje oahppit mearridit govvamuitalusa šáŋŋera ja fáttá.
Lohkehtæjja muana, jallh learohkh sjaangerem jïh aamhtesem veeljieh fotosoptsesasse.
Oahppit govvejit, sárgot dahje ohcet govaid interneahtas.
Learohkh guvvieh vaeltieh, guvviedieh jallh guvvieh nedtesne gaevnieh.
Oahpaheaddji sáhttá maid addit sidjiide muhtin govaid maid gaskkas válljedit.
Lohkehtæjja maahta badth aaj dejtie naan guvvieh vedtedh, mej gaskem maehtieh veeljedh.
Oahppit ráhkadit vuosttaš ja maŋemus siiddu.
Learohkh voestes jïh minngemes sæjroem darjoeh.
Dán sáhttá dahkat alcces prográmmii, sárgunprográmmas dahje ovdanbuktinprográmmas.
Dam maahta darjodh jïjtjehke programmesne, akte guvviedimmieprogrammesne jallh aktine åehpiedehtemedïrreginie.
Jus geavahit sárgunprográmma dahje ovdanbuktinprográmma, de fertejit vurket fiillaid govvaformáhttii dego jpg dahje jpeg.
Jis guvviedimmieprogrammem jallh åehpiedehtemedïrregem nåhtadieh, tjuerieh fijlide vøørhkedh guvvieformatesne goh jpg jallh jpeg.
Ovdasiiddus sáhttá leat omd. girječálli namma.
Åvtesæjrosne edtja vuesiehtimmien gaavhtan tjaalegetjaelijen nomme årrodh.
Das sáhttá maid govva mii govvida fáttá dahje buktá beroštumi fáddái.
Daesnie maahta aaj akte guvvie årrodh goh illustrasjovne aamhtesasse, jallh mij iedtjem skreejrie disse.
Maŋemus siiddus galgá leat govvamuitalusa ráhkadeaddji namma.
Minngemes sæjrosne edtja tjåadtjodh gieh fotosoptsesem dorjeme.
Das galget maid leat gáldočujuhusat.
Desnie edtja aaj tjåadtjodh gusnie gaaltijh gaavneme.
Oahppit fertejit muitit sihke musihka, teavstta ja govaid.
Learohkh tjuerieh dovne musihkem, tjaalegh jïh guvvieh mujhtedh.
Oahppit čállet dahje bidjet sisa teavsttaid ja bidjet govaid.
Learohkh tjaelieh jallh lïjmesjieh tjaalegem, jïh guvvieh disse bïejieh.
Sii lohket teavstta báddái, bidjet jiena ala ja bidjet sisa musihka.
Dah tjaalegem luhkieh, tjoejh lissiehtieh jïh musihkem bïejieh.
Govaid heivehit vuohkkasit oktii.
Dah sertiestimmieh darjoeh.
Loahpas ráhkadit oahppit waw-fiilla.
Minngemosth learohkh waw-fijlem darjoeh.
Oahppit čájehit iežaset govvamuitalusa guhtet guimmiidasaset.
Learohkh fotosoptsesidie sinsætnan vuesiehtieh.
Sii sáhttet maid čájehit daid váhnmemiidda geat fitnet luohkás.
Dah maehtieh aaj dejtie vuesiehtidh gosse eejhtegh guessine klaassesne..
Oahpaheaddji árvvoštallá gárvves govvamuitalusa.
Lohkehtæjja vuarjesje dam gaervies fotosoptsesem.
Jus oahppit geavahit govvámuitalusa oahppamii, de ferte maid fágalaš sisdoallu árvvoštallojuvvot.
Jis learohkh fotosoptsesem lïerehtimmiebarkosne nåhtadieh, maahta aaj dam faageles sisvegem vuarjasjidh.
Govvamuitalus sáhttá adnot árvvoštallat oahppi riektačállin- ja sátneriggodat-ovdáneami sámegielfágas.
Akte fotosoptsese maahta aaj våaroeminie årrodh juktie learohken reaktoetjaelemem jïh baakoeveahkam saemienfaagesne vuarjasjidh.
Vuollelis lea skovvi man sáhttá atnit dađistaga-árvvoštallamii.
Nuelesne akte goere maam maahta nåhtadidh vuarjasjimmesne iktemearan.
Válljejuvvon mihtut galget govvidit barggu ovdáneami.
Dah ulmieh mah leah veeljeme, edtjieh progresjovnem barkosne vuesiehtidh.
Dás sáhttá oahpaheaddji čuovvut oahppi ovdáneami.
Daesnie lohkehtæjja maahta learohki evtiedimmiem fulkedh.
Oahppit sáhttet maid geavahit skovi go árvvoštallet iežaset ja guhtet guoimmiset.
Learohkh maehtieh goerem nåhtadidh gosse jïjtjemse jallh sinsitniem vuarjasjieh.
Árvvoštallan
Vuarjasjimmie
Oahppi máhttá
Learohke maahta
govvet digitála govvenapparáhtain
guvvieh vaeltedh digitale kaamerinie
sirdit govaid govvenapparáhtas dihtorii
datamaskin guvvieh sertedh aktede kaameristie akten daatovrasse
gávdnat fas iežas govaid dihtoris
sov guvvieh pc ’ sne gaavnedidh
čállit sisa teavsttaid
tjaalegh daatovrisnie tjaeledh
báddet jienaid digitála reaidduiguin
tjoejem bæjjese vaeltedh digitale viehkiedïrregigujmie
bidjat sisa teavstta ja govaid
tjaalegem jïh guvvieh tsaekedh
plánet govvamuitalusa mas leat govat, čállojuvvon teavsttat, jienat ja musihkka
aktem fotosoptsesem soejkesjidh gusnie guvvieh, tjaeleme tjaalegh, tjoeje jïh musihke
ráhkadit govvamuitalusa mas leat govat, čállojuvvon teavsttat, jienat ja musihkka, ja bidjat daid vuohkkasit oktii
fotosoptsesem darjodh gusnie guvvieh, tjaeleme tjaalegh, tjoeje jïh musihke, jïh dam tjåanghkan bïejedh guktie hijven sertiestimmieh sjïdtieh
dokumenteret fuomášumiid dahje bargoproseassa
vuartasjimmieh jallh aktem barkoevuekiem vihtiestidh
ovdanbuktit fágalaš barggu
faageaamhth åehpiedehtedh
Udir.no - Fágaartihkkala disposišuvdna
Udir.no - Disposisjovne akten faageartihkelasse
Fágaartihkkala disposišuvdna
Disposisjovne akten faageartihkelasse
Fáddá
Aamhtese
Mu váldoáigumuš artihkkaliin lea:
Mov åejvieulmie artihkelinie lea:
Bajilčála
Bijjietjaalege
Álgu
Aalkove
Álgu galgá boktit beroštumi, muitalit mii fáttá čuolbma lea ja movt áigu čoavdit čuolmma.
Aalkove edtja iedtjem gåaskodh, soptsestidh mij lea aamhtesen dåeriesmoeretsiehkie, jïh guktie datne sïjhth dam buektiehtidh.
Váldooassi
Åejviebielie
Čále čoavddasániid ja fáddádajaldagaid maid háliidat čatnat tekstii.
Tjaelieh tjoevtenjebaakoeh aamhteselahtesi bïjre mejtie sïjhth tjaalegisnie nåhtadidh.
Čále loahpa artihkkalii.
Tjaelieh galhkuvem artihkelasse.
Maid leat gávdnan ?
Maam gaavnehtamme ?
Leat go vástidan maid álggus leat čállán ahte áiggut iskat ?
Datne vaestiedamme dam maam tjeelih datne sïjhtih goerehtidh aalkovisnie ?
Udir.no - Gielladomeanat
Udir.no - Gïelesuerkieh
Gielladomeanat
Gïelesuerkieh
Sámis lea máŋgga dáfus eahpevárddus gielladilálašvuohta.
Gïeletsiehkie Saemien dajvesne lea gellielaakan mujvies.
Oallugat máhttet hupmat giela muhto eai čállit.
Jeenjesh maehtieh soptsestidh bielelen maehtedh tjaeledh.
Oallugat ipmirdit giela muhto eai máhte hupmat.
Jeenjesh gïelem guarkoeh bielelen dam maehtedh soptsestidh.
Oallugat háliidit oahppat giela.
Jeenjesh sïjhtieh gïelem lïeredh.
Seammás leat geográfalaš erohusat.
Seamma aejkien lea geografeles joekehtsvoeth.
Guovddáš, sámi guovlluin gulat sámegiela juohke sajis, ja eará guovlluin ges leat soames bearrašat geat hupmet sámegiela.
Voernges, saemien dajvine saemien gaajhkem lehkiem govlh, bene såemies sijjine saemeste ajve naan gille fuelhkine.
Oahpahusa oktavuođas lea hástalus oažžut mánáid ja nuoraid njálmmálaččat gulahallat ja doaibmi guovttegielagin.
Lohkehtimmesne lea dah haestemh uvtemes maanide jïh noeride skreejredh njaalmeldh gaskesadtedh jïh funksjovnelle guektiengïeline sjïdtedh.
Dalle sii dárbbašit buori sajádagaid, olbmuid ja dilálašvuođaid go gullet ja atnet giela.
Dellie daarpesjieh hijven sijjieh, almetjh jïh tsiehkieh juktie gïelem dåastodh jïh dam nåhtadidh.
Oaivádusas dát gohčoduvvo gielladomeanan.
Dam gohtje daennie bihkedimmesne goh gïelesuerkieh.
Lea duođaštuvvon máilmmi máŋggagielat servodagain ahte ohppiide geain eanetlohkogiella lea vuosttašgiellan, eai oahpa hupmat unnitlohkogiela go dušše ožžot soames diimmu vahkkui unnitlohkogiela oahpahusa.
Vihtiestamme jienebegïelen siebriedahkijste, gaajhkine bieline veartenistie, dejtie learoehkidie mah jienebelåhkoegïelem voestesgïeline utnieh, dellie eah naan tæjmoeh våhkoen nuekies jis dah edjtieh unnebelåhkoegïelem lïeredh goh eadtjohke gïele.
Dát modealla lea juo adnojuvvon sámegiela nubbingiellaoahpahusas, ja adno vel odnege.
Daam maallem nåhtadamme mubpiegïelelohkehtimmesne saemien gïelesne, jïh dam annje daan biejjien nåhtede.
Dát gohčoduvvo rašes oahpahusmodeallan, ja modealla meroštallojuvvo eastadit skuvlla šaddamis giellamolsunreaidun.
Daate akte viejhkies lohkehtimmiemaalle, jïh tjuara badth dannasinie daam maallem goh aktem heaptoem vuejnedh, jis skuvle edtja akte radtjoes dirrege sjïdtedh jis edtja gïeleåtnoem målsodh.
(Todal, 2002).
(Todal, 2002).
Earenoamáš mearkkašahtti lea dát lullisámi guovllus gos leat mealgat eanet nubbingielat go vuosttašgielat oahppit.
Dam veelelaakan dennie åarjelsaemien dajvesne vuajna, mij jienebh mubpiegïelelearohkh utnieh goh voestesgïelelearohkh.
Jus galgá seailluhit ja nannet sámegiela nubbingiellaoahpahusa bakte, berre ohppiide fállat nannoset guovttegielat modeallaid nu movt eará riikkat Eurohpás lágidit nubbingiela oahpahusa báikilaš unnitlohkogielagiidda.
Edtjebe saemien vaarjelidh jïh nænnoestidh viehkine mubpiegïeleööhpehtimmeste, learohke tjuara faalenassem åadtjodh nænnoesåbpoe guektiegïelen maallijste, naemhtie guktie jeatjah laanth Europesne mubpiegïelelohkehtimmiem öörnedieh dejtie aalkoealmetji unnebelåhkoegïelide.
Buot buoremus lea buot fágain oahpahus čađahuvvo sámegillii.
Dïhte mij lea bööremes lea lohkehtimmiem åadtjodh gaajhkine faagine saemien gïelesne.
Olggobeale sámegiela hálddašanguovlluid leat unnán skuvllat mat dán leat čađahan e.e. sámegieloahpahusa árbevirolaš lágideami dihte, ja go váilot sámegielat oahpaheaddjit, leat unnán sámegielat fágaoahpponeavvut ja unnán oahppit juohke skuvllas.
Dej saemien gïelereeremedajvi ålkoli lea vaenie skuvlh mah dam tjïrrehtamme, ihke saemienlohkehtimmie båeries vuekien mietie öörnesåvva, vaenie lohkehtæjjah mah saemiestieh, vaenie learoevierhtieh saemiengïelesne faagine, jïh vaenie learohkh fïerhtene skuvlesne.
Dattetge lea vejolaš lágidit oahpahusa nannoset giellalávgunmodealla mielde go mii odne dahkko, mii mearkkaša ahte viiddida sámegielat domeanaid báikkálaš eavttuid vuođul.
Læjhkan gåarede lohkehtimmiem öörnedidh akten nænnoesåbpoe gïelebiesiemaallen mietie goh daan biejjien, dsj. dejtie saemiengïelen suerkide vijriedidh dejstie voenges tsiehkijste.
Gielladomeanaid ovdamearkkat
Vuesiehtimmieh; gïelesuerkieh
Sáhtášii skuvllas bierggastit sámi lanja gos leat sámi stohkosat, girjjit, musihkka, biktasat, duodji ja eará dávvirat, nugomat lávvu latnjačiegas ja lávvu olgun.
Maahta aktem tjiehtjelem öörnedidh goh akte saemien tjiehtjele, savka, skuvlesne, saemien stååkegaevniejgujmie, gærjah, musihke, vaarjoeh, duedtie jïh jeatjah dirregh, goh låavth-gåetie aktene roenesne jïh låavth-gåetie ålkone.
Latnja ja lávvu adno jeavddalaččat.
Tjiehtjele jïh låavth-gåetie åtnasuvvieh jaabnan.
Go oahppit leat dán lanjas, de hupmet duššefal sámegiela ja dárbbu mielde jávohisgiela vehkiin.
Gosse learohkh desnie, dah ajve saemiestieh, meatan jallh bielelen kråahpen gïeline.
Sii galget mannat olggos lanjas jus galget dárogillii maidege jearrat.
Dah tjuerieh olkese vaedtsedh jis edtjieh nöörjen gïelesne gihtjedh.
Ohppiide sáhttá maiddái lágiduvvot bistevaš sámegielat muitalanboddu ja oahpaheaddji dušše hupmá sámegiela ja sáhttá muitalettiin ohppiide vuosehit sániid mearkkašumi govaiguin.
Learohkh aaj maehtieh aktem vihties soptsestimmiebodtetjem utnedh, gusnie lohkehtæjja ajve saemeste jïh kanne vuesehte baakoej ulmiem guvviejgujmie gosse soptseste. ”
Jus dárogiela šaddet hupmat de ferte “ doaimma gaskkalduhttit ”.
Time out ” sjædta jis edtja daaroestidh.
Jus latnja ii leat skuvllas, de sáhttá ráhkadit plakáhta, dahje sáhttet atnit eará govastagaid go dábálaš latnja adno gielladomeanan dahje sámegielat latnjan.
Dejtie mah eah aktem tjiehtjelem utnieh, maahta plakatem darjodh, jallh maahta jeatjah væhtah nåhtadidh gosse tjiehtjelem gïelesuerkine jallh saemiengïelen tjiehtjielinie nåhtede.
Eará ovdamearkan movt sáhttá hábmet sámegielat sajádaga dahje gielladomeana lea ávkkástallat vuorasolbmuid dahje eará resursaolbmuid gos oahppit dávjá sáhtaše finadit.
Akte jeatjah vuekie aktem saemiengïelen sijjiem jallh aktem gïelesuerkiem darjodh, lea båeries almetjh jallh jeatjah saemiengïelen almetjh nåhtadidh, gusnie learohkh maehtieh guessine minnedh jaabnan.
Resursaolbmot sáhtaše maiddái finadit ohppiid guossis skuvllas.
Molsehthlaakan dah maehtieh learohki luvnie guessine mïnnedh skuvlesne.
Dákkár deaivvadeamis sáhttá praktihkkalaš doaimmaid ávkkástallat, nugomat sámi biepmuid, duoji dahje luođi, lávlagiid / sálbmajoavkkuid jna..
Daesnie maehtieh dæjpeles darjomh nåhtadidh goh våarome gaskesasse, vuesiehtimmien gaavhtan saemien beapmoe, duedtie jallh vuelie, laavlome / saalmedåehkieh jallh plearoeh.
Vuolábealde leat gielladomeana ovdamearkkat mat nannejit sámi ohppiid giellaoahpahusa.
Vuelielisnie lea vuesiehtamme naan gïelesuerkieh mah sïjhtieh meatan årrodh gïeleööhpehtimmiem nænnoestidh dejtie saemien learoehkidie.
Beaktilastit giellaoahpahusa sámi ohppiide, de berre oahpaheaddji oahpahusa lágidit nu ahte oahppit sáhttet ávkkástallat eanemus dain domeanain mat vuolábealde namuhuvvojit.
Juktie bööremes illedahkem åadtjodh gïelelohkehtimmeste, lohkehtæjja byöroe dam öörnedidh naemhtie guktie dah learohkh dan jïjnjh suerkieh goh gåarede åadtjoeh mah leah vuelielisnie neebneme.
Olbmuide gullevaš gielladomeanat:
Gïelesuerkieh almetjidie ektiedamme:
oahpaheaddjit
lohkehtæjjah
Sámegielat oahpaheaddjit leat juohke áidna skuvlla deháleamos gielladomeanat.
Dah saemiengïelen lohkehtæjjah leah dah vihkielommes gïelesuerkieh fïerhtene skuvlesne.
Sii berrejit čađat hupmat sámegiela.
Dah byöroeh voejhkelidh iktegisth saemiestidh.
Jus lea vejolaš ávkkástallat guokteoahpaheaddjivuogádaga, de sáhttá nubbi hupmat sámegiela skuvladiimmuin ja nubbi ges molssodit goappaš gielaid gaskkas.
Dastegh gåarede göökte lohkehtæjjah utnedh, akte dejstie lohkehtæjjijste maahta ajve saemiestidh tæjmojne, jïh dïhte mubpie maahta gåabegh gïelh nåhtadidh.
eará báikkálaš sámegielat resursaolbmot, vuorrásat ja earát geat sáhttet bagadallat dahje vuosihit
jeatjah voenges vierhtiealmetjh mah saemiestieh, voeres jïh jeatjebh mah maehtieh bihkedidh jallh vuesiehtidh
Dávjá leat báikkálaš birrasis sámegielat resursaolbmot.
Daamtaj jienebh vierhtiealmetjh gååvnesieh mah saemiestieh dennie voenges byjresisnie.
Ávkkástala sin čehppodaga nu jođánit ja dávjá go vejolaš, omd. čeahpes duojáriid, muitaleddjiid, duottarolbmuid, artisttaid ja 1.-gielat ohppiid.
Vaeltieh dejtie meatan dan varke dïhte gåarede, jïh dan daamtaj goh gåarede, vuesiehtimmien gaavhtan tjiehpies vytnesjæjjah, soptsestæjjah, vaerien almetjh, artisth jïh 1. gïelenlearohkh.
Lea dehálaš ahte resursaolbmuiguin šiehttá ahte sii dušše hupmet sámegiela.
Vihkeles tjïelke latjkoeh dej vierhtiealmetjigujmie darjodh, ihke dah ajve saemiestieh.
Muital ja čilge manin.
Buerkesth mannasinie dah edtjieh dam darjodh.
Muđui sáhttá dáhpáhuvvat ahte sii válljejit dárogiela go fuomášit ahte oahppit eai ipmir.
Dah maehtieh aelhkielaakan aelkedh daaroestidh gosse vueptiestieh learohkh eah guarkah.
Oahpaheaddji ja resursaolbmot sáhttet ovdalgihtii šiehtadit movt diekkár diliid galget hálddašit.
Lohkehtæjja jïh vierhtiealmetjh maehtieh åvtelhbodti seamadidh maam edtjieh darjodh gosse naemhtie sjædta.
boarráset oahppit skuvllas
båarasåbpoe learohkh skuvlesne
Boarráset ohppiid berre movttiidahttit gaskaneaset sámástit ja ovttas nuorabut ohppiiguin skuvllas.
Byöroe båarasåbpoe learoehkidie skreejredh saemiestidh sinsitnine jïh nuerebe learoehkigujmie ektine skuvlesne.
Boarráset oahppit sáhttet maiddái leat veahkkin oahpaheames nuorat ohppiid jus oahpahus lágiduvvo nu ahte dat lea ávkin goappaš ahkásaš ohppiide.
Maahta båarasåbpoe learohkh meatan vaeltedh lohkehtimmesne nuerebe learoehkijstie, jis soejkesje naemhtie guktie gåabpegh paarhth aevhkiem utnieh destie.
Nu dat lea oassin boarráset ohppiid oahpahusas.
Dellie daate akte bielie sjædta dehtie båarasåbpoe learohki lohkehtimmeste.
sámi figuvrrat ja biktasat
saemien gaagkoeh jïh vaarjoeh
Rollastoagus adnojit sámi figuvrrat ja/dahje biktasat.
Råållestååkedimmesne saemien gaagkoeh jïh / jallh vaarjoeh åtnasuvvieh.
Oahppit nektet sámegielaga rolla dakkaviđe go dát adno.
Learohkh akten saemiengïelen råållen sijse tjaengieh dan varke daate åtnasåvva.
Dát sáhttet lea sámi figuvrrat mat govvidit spábbačiekči, giehtaspáppastalli, biilavuoddji, doaktára, guolásteddjiid, boazosápmelačča jna..
Maahta saemien gaagkoeh årrodh goh juelkietjengkerespielijh, gïetetjengkerespielijh, vuejijh, dåakterh, göölijh, båatsoealmetjh jv..
Oahppit galget sámástit dan rolla ektui maid nektet.
Learohke edtja saemiestidh ovgoh satne lea dïhte råålle maam åådtjeme.
oahppit eará skuvllain ja ustitklássain
learohkh jeatjah skuvlijste jïh voelpeklaassijste
Ávkkástala sosiála mediaid.
Nåhtedh sosijale meedijah.
Oahppit čálašit jeavddalaččat sámegillii.
Learohkh chattedieh jaabnan saemiengïelesne.
Sii sáhttet fágalaččat ovttasbargat, ovdamearkka dihte sii sáhttet čállit digitála wiki soames fáttá birra sámegillii.
Dah maehtieh aaj laavenjostedh faagen bïjre, vuesiehtimmien gaavhtan maehtieh aktem digitale wiki ’ m tjaeledh akten aamhtesen bïjre saemiengïelesne.
eará olbmot
jeatjah almetjh
Bibliotekára, oahppobagadalli ja eará sámegielat olbmot skuvllas sáhttet leat veahkkin.
Gærjagåetien barkije, studijebihkedæjja jïh jeatjah saemiengïelen almetjh skuvlesne maehtieh meatan årrodh.
Báikkiide gullevaš gielladomeanat:
Gïelesuerkieh ektiedamme sæjjan:
Lea dehálaš ahte lea sierra latnja mii olles skuvlajagis adno sámegiela oahpahussii.
Vihkeles aktem jïjtse klaassetjiehtjelem utnedh gusnie saemienlohkehtimmie edtja abpe jaepiem årrodh.
Lanjas sáhttet buot sámi reaiddut vurkkoduvvot.
Daesnie maahta dejtie saemien materijellide tjaavhkodh.
Giellaoahpahusa ohppiidbargguid ja plakáhtaid sáhttá heaŋgut seaidnái iige dárbbaš gilvalit earáiguin seaidnesaji oažžumis.
Learohki barkoeh jïh plakath gïelelohkehtimmesne maehtieh viedtjine gævnjasjidh bielelen sijjien bïjre gæmhpodh.
Omd. sáhttá mearridit ahte klássalanjas dihto čiehka lea čielga sámegielat domeana.
Maahta aktem roenem klaassetjiehtjielisnie tjïertestidh goh akte ållesth saemiengïelen suerkie.
Oahpaheaddji ja oahppit šiehtadit movt ja man ládje gulahallan klássalanjas galgá leat.
Lohkehtæjja jïh learohkh seamadieh gusnie jïh guktie dah edtjieh gaskesadtedh klaassetjiehtjielisnie.
sierra čiehka ja seaidnesadji oahppi dábálaš klássalanjas
jïjtse roene jïh viedtje learohki sïejhme klaassetjiehtjielisnie
Lea dehálaš oainnusindahkat sámegiela (ja kultuvrra) dan klássalanjas gos oahppi eanas áiggi lea.
Vihkeles saemien gïelem (jïh kultuvrem) våajnoes darjodh dennie klaassetjiehtjielisnie gusnie learohke lea daamtajommes.
Sámegielat oahppibarggut jna. heŋgejuvvojit seaidnái klássalanjas.
Saemiengïelen learohkebarkoeh j. v gævnjeste.
oktasaš borranáiggit skuvllas
ektesne byöpmedidh skuvlesne
Jus vejolaš, de livččii vuogas ahte buot sámegielat ohppiin lea boradanboddu oktanaga, ovdamearkka dihte oktii vahkus ja ahte sámegielat oahpaheaddji maiddái searvá.
Dastegh gåarede, dellie hijven jis gaajhkh dah saemiengïelen learohkh skuvlesne maehtieh ektesne byöpmedidh, vuesiehtimmien gaavhtan akten biejjien våhkoen, gusnie aaj lohkehtæjja saemiengïelesne meatan.
Dát lea vuogas ja heivvolaš vejolašvuohta hárjehallat beaivválaš sámegiela.
Dïhte akte hijven nuepie dam aarkebiejjiesaemien nåhtadidh.
definerejuvvon olgoguovlu
tjïertestamme sijjie ålkome
Jus oassi olgoguovllus sáhttá definerejuvvot sámegielat guovlun, de dat lea ávkkálaš.
Jis maahta naakedem dehtie sijjeste ålkone tjïertestidh goh akte saemiengïelen sijjie, dellie dïhte aevhkies.
lávvu / darfegoahti
låavthgåetie / derhviegåetie
Skuvlla lahka sáhttá cegget lávu.
Maahta aktem låavthgåetiem tseegkedh skuvlen lihkebisnie.
Das sáhttá sámegiela oahpahus jeavddalaččat čađahuvvot.
Daesnie maahta lohkehtimmiem saemiengïelesne jaabnah utnedh.
Eará oahppit sáhttet maiddái ávkkástallat goađi sámi fáttáid oktavuođas.
Jeatjah learohkh maehtieh aaj gåetiem nåhtadidh gosse saemien aamhtesigujmie berkieh.
Nu sii positiivvalaččat vásihit sámivuođa, nugomat sámi biepmuid, muitalusaid ja luđiid.
Naemhtie dah maehtieh hijven dååjrehtimmieh åadtjodh dan saemien bïjre, vuesiehtimmien gaavhtan saemien beapmoe, soptsestimmieh jïh vuelieh.
olgoskuvla
skuvle ålkone
Lágit olgoskuvlla sámi lagasbirrasis, ovdamearkka dihte lahka sámi árbevirolaš ealáhusaid ja/dahje doaimmaid.
Öörnedh skuvlem ålkone dennie saemien lïhke byjresisnie, vuesiehtimmien gaavhtan ektiedamme saemien dejpeladtje jieliemidie jïh / jallh darjomidie.
Gávpotskuvllat main leat sámi oahppit sáhttet gávdnat ja atnit oktasaš meahcce- dahje luonddubáikki gávpoga lagasbirrasis.
Staareskuvlh saemien learohkigujmie maehtieh gaavnedh jïh nåhtadidh aktem tjåenghkies skåajje- jallh eatnemesijjiem staaren lïhke byjresisnie.
Dat sáhttá leat ohppiid oktasaš giellašilljun gos sii soames háve skuvlajagis barget áigeguovdilis fáttáin.
Daesnie learohkh maehtieh aktem tjåenghkies gïelesijjiem utnedh sjyöhtehke aamhtesigujmie såemies aejkien jaepesne.
oahpahusboddu
eejehtimmieh
Moddii váhkkui lágit oahpahusbottu sámegielat doaimmaiguin ja stohkosiiguin.
Öörnedh såemies eejehtimmieh våhkoen saemiengïelen darjomigujmie jïh stååkedimmiejgujmie.
digitála oahppama vuođđu
sijjie digitale lierehtæmman
Skuvllat sáhttet viiddidit sámegielat digitála oahppanvuođu man sáhttá interaktiivalaččat atnit.
Dah skuvlh maehtieh saemiengïelen digitale lierehtimmiesijjieh öörnedh mah maehtieh interaktijve-laakan åtnasovvedh learohkigujmie.
gáiddusoahpahus
maajhööhpehtimmie
Jus báikkálaš skuvllas eai leat sámegielat oahpaheaddjit, sáhttá ohppiide jeavddalaččat fállat gáiddusoahpahusa videokonferánssa bakte.
Learohkh mah eah saemiengïelen lohkehtæjjah dennie voenges skuvlesne utnieh, maehtieh maajhööhpehtimmiem jaabnan åadtjodh videoråårestallemi tjïrrh.
báikkit gos barget árbevirolaš ealáhusaiguin
sijjieh gusnie dejpeladtje jielemigujmie giehtele
Dán oktavuođas sáhttá leat áigeguovdilin lágidit gallestallamiid, skuvlamátkkiid ja leairaskuvlla.
Maahta sjyöhtehke årrodh guessieh åadtjodh, skuvlefealadimmiejgujmie jïh laajroeskuvligujmie.
Nu besset oahppit deaivvadit eará sámegielagiiguin, ja oahppat veaháš árbevirolaš sámi ealáhusaid birra.
Naemhtie learohkh maehtieh jienebh råakedh mah saemiestieh, jïh ånnetji dejpeladtje jielemi bïjre lïeredh.
Lea dehálaš šiehtadit resursaolbmuiguin ahte sii galget dušše fal sámegiela hupmat.
Vihkeles tjïelke latjkoeh darjodh vierhtiealmetjigujmie juktie dah ajve saemiestieh.
Čilge sidjiide manin.
Buerkesth mannasinie dah edtjieh dam darjodh.
Muđui dávjá dáhpáhuvvá ahte dárogillii čilgestit jus oahppit eai ipmir.
Dah sijhtieh aelhkielaakan aelkedh daaroestidh gosse vueptiestieh learohkh eah guarkah.
Oahpaheaddji ja resursaolbmot sáhttet ovdalgihtii šiehtadit movt bargat jus diekkár dilli čuožžila.
Lohkehtæjja jïh vierhtiealmetjh maehtieh åvtelhbodti seamadidh maam edtjieh darjodh gosse naemhtie sjædta.
Fágii gullevaš gielladomeanat:
Gïelesuerkieh ektiedamme faagide
Mađi eanet oahpaheaddji hupmá, dađi buoret dat lea.
Gosse lohkehtæjja jïjnjem saemiestieh, dellie dïhte hijven.
Dattetge ferte oahpaheaddji dárkkistit ahte oahppit ipmirdit maid son sidjiide gaskkusta.
Læjhkan lohkehtæjja tjuara daejredh mejtie learohkh guarkah mij jeahtasåvva.
Oahpaheaddji ii berre jorgalit eanet go dušše dan mii lea dárbbašlaš, vai oahppit ipmirdit ahte lea ávkkálaš sámegiela oahppat.
Lohkehtæjja ij byörh jarkostidh vielie goh daerpies, guktie learohke guarka lea aevhkies saemien lïeredh.
Atnimis sámegiela seammás go barget praktihkkalaš fágain lea hui ávkkálaš giellaoahpahusa oktavuođas.
Dïhte aktanimmie saemien gïele jïh dæjpeles faagh lea joekoen nuhteligs gïelelohkehtimmesne.
Vai buorebut ipmirdit, lea giellaatnu praktihkalaš doaimmas dehálaš, ovdamearkka dihte biepmostallama, duddjoma ja lášmmohallama oktavuođas.
Maahta jïjnjem dehtie goerkesimmeste dæjpeles darjomidie ektiedidh, goh jurjiehtimmie, vytnjesjimmie jïh vitnedimmie.
Musihkas lea juoiganbádji okta ovdamearka.
Akte vuesiehtimmie lea joejkesijjiem utnedh musihkesne.
Mađi eanet praktihkalaš fágaid oahpahus čađahuvvo sámegillii, dađi buoret lea.
Buerebe gosse dan jïjnjem goh gåarede lea saemiengïelesne dejnie dæjpeles faagine.
Doaibma ja giella dárbbašeaba goabbat guoimmiska.
Darjomh jïh gïele sinsitniem viehkiehtieh
duedtie / duodji
duedtie
biebmu ja dearvvašvuohta
beapmoe jïh healsoe
lášmmohallan
vitnedimmie
musihkka
musihke
servodatfága
siebriedahkefaage
Ollu servodatfágaoahpahusas sáhttá čađahit sámegillii.
Maahta jïjnjem dehtie lohkehtimmeste siebriedahkefaagesne saemiengïelesne utnedh.
Dat duođai buorida ohppiid sátneriggodaga.
Dïhte sæjhta learohki baakoeveahkam nænnoestidh.
Dat maiddái veahkeha ohppiid sámegiela atnit máŋgga dilálašvuođain sihke árgabeaivvis ja vássán áiggis.
Learoehkidie aaj viehkehte gosse saemien nåhtede jienebh tsiehkine mah sjyöhtehke, dovne aarkebiejjien jïh åvtelbaelien.
Earenoamážit sáhttá oahppoplána sámi momeanttaid čađahit sámegilli.
Joekoen maahta dejtie saemien tsiehkide learoesoejkesjisnie saemiengïelesne darjodh.
Lea ávkkálaš bargat rehkenastimin vuođđudeaddji gálgan ja matematihkain sámegillii, nugomat hivvodaga, hámi, sajádaga ja veardádaddama.
Aevhkies ryökneminie barkedh goh akte vihkielommes maehtelesvoete jïh matematihke saemiengïelesne, vuesiehtimmien gaavhtan veahka, haamoe, svihtjeme rommesne jïh mohtedimmie.
Árbevirolaš sámi rehkenastin sáhttá maiddái leat sierra fáddán.
Maahta aaj dejpeladtje saemien ryöknemem meatan vaeltedh goh aamhtese.
Sámi ornamentihkka heive bures hámi ja geometriija oktavuođas.
Dïhte saemien tjaalehtjimmie haamoen jïh geometrijen nuelesne sjeahta.
Matematihkka ja duddjon sáhttá lágiduvvot fágaidrastideaddjin.
Maahta matematihkem jïh vytnjesjimmiem dåaresthfaageles darjodh.
Ollu luonddufágaoahpahusas sáhttá čađahit sámegillii.
Jïjnje dehtie lohkehtimmeste eatnemefaagesne maahta saemiengïelesne årrodh.
Dat bures viiddida ohppiid sátneriggodaga.
Dïhte sæjhta viehkiehtidh learohki baakoeveahkam nænnoestidh.
Dat maiddái veahkeha ohppiid atnit sámegiela máŋgga dilálašvuođain.
Dïhte viehkehte learohkidie saemien vielie tsiehkine nåhtadidh.
oktasašvuohta teorehtalaš fágain
tjåenghkies dejtie vielie teoretihkeles faagide
Dás sáhttá leat ávkkálažžan oahppašuhttimis ođđa fáttá dárogillii.
Maahta aevhkies årrodh aktem orre teemam jallh orre aamhtesem nöörjengïelesne aelkedh.
Seammás oahppašuhttit ođđa sámi doahpagiid mat gullet fáddái.
Orre saemien lahtesh mah leah aamhtesasse ektiedamme seamma aejkien sjiehtesje.
Dasto oahpaheaddji hupmá sámegillii ja jorgala jus lea dárbbašlaš vai oahppit ipmirdit.
Dan mænngan lohkehtæjja saemien nåhtede jïh jarkoste jis daerpies goerkesimmien gaavhtan.
Geahča eanet Øzerkas (2006-2).
Lohkh vielie dan bïjre daesnie, Øzerk (2006-2)
Maiddái lea dehálaš ahte oahppit skuvlajagis buvttadit sámegielat " buktagiid " máŋggaid fágain, áinnas fágaidrasttideaddjin ja digitála.
Aaj vihkeles learohkh abpe jaepiem saemiengïelen ” dorjesh ” darjoeh jienebh faagine, amma dåaresthfaageles jïh digitale.
eará fágat, prošeavttat ja fáttát
jeatjah faagh, prosjekth jïh teemah
Oahppit sáhttet fágaidgaskasaččat ja/dahje prošeavttalaččat bargat sámi fáttáiguin sámegillii.
Learohkh maehtieh dåaresthfaageles barkedh jïh / jallh prosjektesne dejnie saemien teemajgujmie saemiengïelesne.
Fáttálaš sámi-dáru sátnelisttut
saemien-daaroen baakoelæstoeh teemaj bïjre
Sátnelisttut fáttáid mielde sáhttet ráhkaduvvot ja adnot veahkkin doahpagiid- ja sániid oahppama oktavuođas.
Maahta baakoelæstoeh teemaj bïjre darjodh jïh dejtie viehkine utnedh lahtese- jïh baakoelïerehtimmesne.
Áigodahkii gullevaš gielladomeanat:
Gïelesuerkieh ektiedamme tijjese:
Sámegieloahpahus gullevaš áigodahkii
saemienlohkehtimmie ektiedamme tijjese
Jus sámegiella adno oahpahusgiellan, de sámegiela atnu mearriduvvo vahku diibmoplána mielde.
Jis saemien lohkehtimmiegïeline nåhtede, sæjhta åtnoem saemiengïeleste tijjese dibrehtidh, abpe våhkoen tæjmoesoejkesjisnie.
Maiddái lea vejolaš lágidit skuvlabeaivvi nu ahte oahppit gullet sámegiela dihto áigái beaivvis, ovdamearkka dihte juohke iđida.
Aaj gåarede skuvlebiejjiem öörnedidh naemhtie guktie dah learohkh saemien dåastoeh vihties tijjen, abpe biejjiem, vuesiehtimmien gaavhtan fïerhten aereden.
Gielladomeanat mat gullet sámi govastagaide:
Gïelesuerkieh ektiedamme saemien væhtide:
galbbat ja dábálaš dieđut skuvllas
skilth jïh sïejhme bïevnesh skuvlesne
Sámi guovlluin sáhttet skuvllat galbet sámegillii sihke skuvlavistti siskkobealde ja olggobealde.
Skuvlh saemien dajvine maehtieh skiltadidh saemiengïelesne, dovne ålkone jïh gåetesne.
plakáhtat
guvvieh
leavga / beavdeleavga
saevege / buertiesaevege
Jus skuvllas eai leat sierra ráddjejuvvon gielladomeanat, de sáhttá govastagaid adnit giellamearkan.
Dastegh tjïertestamme gïelesuerkieh eah skuvlesne gååvnesh, maahta saemien væhtah nåhtadidh goh signalh.
Ovdamearkka dihte go beavdeleavggaža bidjá beavddi nala, de buot dáhpáhuvvá sámegilli.
Vuesiehtimmien gaavhtan maahta akte buertiesaevege mij buartan biejesåvva, vuesiehtidh daelie gaajhke edtja saemiengïelesne årrodh.
Oahppit sáhttet čoahkkanit fáddáplakáhta gurrii, ja šiehttat ahte sii dušše hupmet sámegiela.
Learohkh maehtieh tjåanghkanidh akten teemaplakaten bïjre jïh seamadidh dah edtjieh ajve saemiestidh.
Gielladeaivvadeamit:
Gïeletjåanghkoeh
giellalávgun giellabeasi rámmaid mielde
gïelebiesie / gïelelaavkoe
Oahppit berrejit skuvlajagis oassálastit gielladeaivvademiide main njálmmálaš sámegielat gulahallan lea guovddážis.
Learohkh byöroeh abpe jaepien meatan årrodh gïeletjåanghkojne, gusnie saemien, njaalmeldh gaskesadteme lea fokusisnie.
Doalut:
Öörnedimmieh:
guovvamánu 6. beaivi
goevten 6. biejjien
Ráhkkanit ja čađahit Sámi álbmotbeaivvi doaluid.
Saemiej åålmegebiejjiem soejkesjidh jïh tjïrrehtidh
eará doalut
jeatjah öörnedimmieh
Oahppit sáhttet lágidit eará doaluid skuvlajagi mielde.
Learohkh maehtieh jeatjah öörnedimmieh öörnedidh skuvlejaepien.
Sii sáhttet bovdet vuoras sámegielagiid fáddádiimmuide skuvllas.
Dah maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan båeries saemiestæjjah bööredidh teematæjmoej gåajkoe.
Eará:
Jeatjah:
DVD-at sámegillii
’ h saemiengïelesne
ovttasbargu NRK-Sámeradioin
laavenjostoe NRK-saemieraadijovinie
sámegielat girječoakkáldagat
saemien gærjavåarhkoeh
sámegielat sátneruvttohasat, árvádusat, govvaráiddut
saemien kroessebaakoeh, mojnesjimmieh, guvvieseerijh
digitála govva / video / jietna
digitale guvvie / video / tjoeje
Mađi eanet girjjit leat gávdnamis, dađi eanet lohket sámegillii.
Gosse jienebh gærjah gååvnesieh, dellie gujht veanhta jienebh saemiengïelesne luhkieh.
Sátneruvttohasa sáhttá dihtoris ráhkadit.
Kroessebaakoe dorjesåvva daatine.
Dasa gávdnojit nuvtta dihtorprográmmat.
Maahta namhtah programh nåhtadidh.
Oahppit ráhkadit govvaráidduid / video teavsttain.
Learohkh guvvieseerijh / video ’ m teekstine darjoeh.
Dan sáhttá dahkat buot fágain.
Dam maahta darjodh gaajhkine faagine.
Filbma, speallu jna..
Filme; spïelh jv..
Juoigan, sámi mánáidlávlagat, sámi musihkka, sálmmat, sámi muitalusat jna..
Vuelie, saemien maanalaavlomh, saemien musihke, saalmh, saemien soptsesh jv..
Sámi mánáidfilmmat ja mánáid-tv prográmmat.
Saemien maanafilmh jïh programmh maana-TV ’ esne
Ruovttus:
Gåetesne:
vánhemat, ovddasteaddjit, oarbinat, áhkut / ádját ja eará fuolkkit
eejhtegh, dah mah eejhtegi åvteste, åerpenh, aahka gon aajjah jïh jeatjah fuelhkie
plánša mas lea alfabehta ja teaksta mii gullá iešguđet fáttáide sáddejuvvo oahppi mielde ruoktot man galget seaidnái darvvihit
skuvle gåetide plakath seedtie alfabetine jïh teekstine mah leah ektiedamme ovmessie teemide, juktie dejtie gåetesne gævnjastidh
Čilget ohppiide geainna ruovttus sáhttet sámástit.
Viehkehth learohkidie guktie dah voerkes sjïdtieh giejnie dah maehtieh saemiestidh gåetesne.
Dát lea dehálaš giellaoahppanbáikin danin go váhnemat, oarbinat, ja eará fuolkkit sáhttet movttiidahttit oahppat sámegiela ja danin go oahppit sáhttet earáiguin sámástit maŋŋil skuvlaáiggi.
Dïhte akte vihkeles sijjie gïelelierehtæmman dovne ihke eejhtegh, åerpenh jïh jeatjah fuelhkie maehtieh learoehkidie skreejredh saemien lïeredh, jïh juktie learohkh maehtieh jienebigujmie saemiestidh skuvletijjen ålkolen.
Vaikko leat ollu váhnemat geat eai ollásit hálddaš sámegiela, de eatnasat máhttet veaháš.
Jalhts jïjnjh eejhtegh eah ållesth saemien soptsesth, dah jeanatjommes maehtieh ånnetji saemien.
Buohkat berrejit sámástit, beroškeahttá gielladási.
Gaajhkesh byöroeh nåhtadidh dam maam maehtieh, saaht mennie daltesisnie leah.
Sámegielat doaimmat
saemiengïelen darjomh
Vuogasin livččii váhnemiiguin šiehtadit ahte maiddái sii sáhtáše lágidit sámegielat doaimmaid ovttas ohppiiguin, nugomat oktii mánus.
Voejhkelh eejhtegigujmie seamadidh guktie dah aaj maehtieh såemies saemiengïelen darjomh öörnedidh learohkigujmie ektine, vuesiehtimmien gaavhtan ikth asken.
Lea dehálaš ahte váhnemat duođai atnet fuola mánáid guovttegielat oahpahusas.
Vihkeles dah eejhtegh leah eadtjohke maanaj guektiengïelen lohkehtimmesne.
olbmát
voelph
doaimmat
darjomh
girjjit
gærjah
áigečállagat (Š, Nuorat, Samefolket)
plaerieh (Avvir, Sagat, Snåsningen, Daerpies Dierie
aviissat (Ávvir, Ságat, Snåsningen, Daerpies Diere)
Dah kanne voelph utnieh mah maehtieh saemiestidh, jïh saemiengïelen gærjah, plaerieh jïh askeplaerieh gååvnesieh, jïh maahta learoehkidie skreejredh lohkemasse.
Doalut ja čoahkkimat báikkálaš sámeservviiguin
Öörnedimmieh jïh tjåanghkoeh voenges saemiesiebrine
Sámeservviid doaluin ja čoahkkimiin sáhttá deaivvadit sámegielagiiguin.
Råakh saemiestæjjah saemiesiebrien öörnedimmine jïh tjåanghkojne.
Hástal sámeservviid meannudit sámegiela ealáskahttima sierra fáddán, ja ásahit bistevaš sajádagaid gos oahppit ja rávisolbmot sáhttet deaivvadit ja searválagaid bargat, nugomat biepmuid ráhkadt, duddjot ja speallat spealuid.
Haestedh saemiesiebride jealajimmiem saemiengïeleste bæjjese vaeltedh goh aamhtese, jïh vihties sijjieh tseegkedh gusnie learohkh jïh geerve almetjh maehtieh gaavnesjidh maam akt ektesne darjodh, vuesiehtimmien gaavhtan jurjiehtimmie, vytnjesjimmie jïh spïelh spealadidh.
Jus galgá lihkostuvvát giellalávgunmodeallaiguin namuha Øzerk (2006) čuovvovaš dehálaš dagaldagaid:
Juktie lyhkesidh gïelebiesiemaalline Øzerk (2006) daejtie vihkeles faktovridie neebnie:
doarjaga báikkálaš servodagas
dåarjoe dehtie voenges siebriedahkeste
doarjaga skuvlajođiheddjiin, hálddahusbargiid ja politihkalaš mearrideddjiin
dåarjoe skuvlen åvtehkistie, dah reerijen barkijh jïh dah mah politihkeles sjæjsjalimmieh vaeltieh
doarjaga váhnemiin
eejhtegi dåarjoe
gelbbolaš oahpaheaddjit, mearkaša oahpaheaddjit geain lea pedagogalaš duogáš ja guovttegielat gelbbolašvuohta
væjkeles lohkehtæjjah, dsj. lohkehtæjjah pedagogeles maadtojne jïh guektiengïelen maahtojne
gávdnojit buorit oahpponeavvut
hijven learoevierhtieh utnedh
áigi oahpaheddjiide ráhkadit ja heivehit oahppoávdnasiid iešguđetge gielaide
lohkehtæjjah tijjiem åadtjoeh lohkehtimmievierhtieh evtiedidh jïh sjïehtesjidh ovmessie gïeline
ahte oahpaheddjiide geažosáigge leat lassioahpahusvejolašvuođat
ahkedh jåarhkeööhpehtimmienuepieh lohkehtæjjide
Nana guovttegielat oahpahusmodealla vuođđun vuolgá juo mánáidgárddis.
Dïhte våarome akten nænnoes guektiengïelen lohkehtimmiemaallese joe maanagiertesne biejesåvva.
Buorre sámegieloahpahus mánáidgárddis, nugomat giellabeasi bakte, lea ávkkálaš go galgá fállat nana giellalávgunmodealla skuvllas.
Hijven saemiengïelen lohkehtimmie maanagiertesne, vuesiehtimmien gaavhtan akten gïelebiesiemaallen tjïrrh, lea vihkeles jis edtja maehtedh aktem nænnoes gïelebiesiemaallem faalehtidh skuvlesne.
Don sáhtát lohkat eanet giellabeasi modealla ja nana ja rašes oahpahusmodeallaid birra dáppe Todal (2002), Todal (2007), Øzerk (2006-1) ja Øzerk (2006-2).
Datne maahtah vielie gïelebiesiemaallen bïjre lohkedh, jïh nænnoes jïh viejhkies guektiengïelen lohkehtimmiemaalli bïjre daesnie, Todal (2002), Todal (2007), Øzerk (2006-1) jïh Øzerk (2006-2).
Rávvejuvvon girjjálašvuohta
Juvnehtamme lidteratuvre
Geavatlaš láhččojuvvon girjjit maid oahpaheaddji sáhttá ávkkástallat beaivválaš giellaoahpahusas:
Dæjpeles gærjah mejtie lohkehtæjja maahta aevhkine utnedh dennie biejjieladtje gïelelohkehtimmesne:
Eará ávkkálaš girjjálašvuohta guovttegielatvuođa ja gielladomeanaid birra:
Jeatjah aevhkies lidteratuvre ektiedamme guektiengïelen lohkehtæmman jïh gïelesuerkide:
Geahča muđui oppalaš girjjálašvuođalisttu gos lea eará áigeguovdilis girjjit.
Vuartesjh aaj dam sïejhme lidteratuvrelæstoem gusnie jienebh sjyöhtehke gærjah.
Udir.no - Báikenamat
Udir.no - Sijjienommh
Báikenamat
Sijjienommh
Ceahkki: 3. dahje 4. jahkeceahkki Fádda: Oahppat báikkalaš, sámi báikenamaid
Daltese: 3. jallh 4. jaepiedaltese
Áigi: Vihtta oahpahusdiimmu
Aamhtese: voenges, saemien sijjienommh lïeredh
Álggahus
Aalkoe
Dát oahpahusláhču lea ovdamearka dasa movt 4. jahkeceahkis bargá.
Daate øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie maahta barkedh 4. jaepiedaltesisnie.
Ane muittus ahte oahpahusláhču ii álohii govčča olles gelbbolašvuođamihtomeari.
Vueptesth øøhpehtimmiesoejkesje ij iktegisth abpe maahtoeulmiem feerhmh.
Gelbbolašvuođamihtomearri sáhttá konkretiserejuvvot oahppanulbmilin, mii lea ceahkki barggus olahit gelbbolašvuođamihttomeriid.
Maahta maahtoeulmide tjyølkehke darjodh lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
Oahpahusláhču čájeha heivvolaš bargovugiid, movt vuođđogálggaid ovttastahttá bargui ja movt oahpaheaddji heiveha oahpahusa ohppiide ja movt sin dađistaga árvvoštallá.
Øøhpehtimmesoejkesje sjyøhtehke barkoevuekieh vuesehte, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem learoehkide sjïehteladta jïh dejtie iktemearan vuarjesje.
Das leat maid ovdamearkkat movt oahppit sáhttet árvvoštallat iežaset ja guhtet guoimmiset bargguid.
Daesnie aaj raeriestimmieh jïjtsevuarjasjæmman jïh vuarjasjimmie sinsitneste.
Ovdamearka čajeha movt oahppit sáhttet bargat vai ohppet sámi báikenamaid lagasguovllus dahje Sámis.
Vuesiehtimmie vuesehte guktie learohkh maehtieh barkedh saemien sijjienommh lïeredh voengesisnie jallh Saepmesne.
Dán barggus sáhttá ja berre oahpaheaddji fágaidrasttideaddji bargat dainna ahte ovttastáhtta sámegiela ja servodatfága.
Daennie barkosne lohkehtæjja maahta jïh byøroe dåaresthfaageles barkedh gosse øøhpehtimmiem saemienfaagesne jïh siebriedahkefaagesne tjåanghkan gårrede.
Lea maiddai vejolaš čatnat luonddufága fáddái.
Gåarede aaj eatnemefaagem aamhtesasse ektiedidh.
Oahpahusláhču sáhttá heivehuvvot 3. jahkeceahkkái jus dat heive báikkálaš oahppoplána ektui.
Maahta øøhpehtimmiesoejkesjem 3. daltesasse sjïehtedidh jis dan voenges learoesoejkesjen mietie sjeahta.
Oahpaheaddji sáhttá sihke oanidit ja guhkidit bargoáiggi evttohuvvon áiggi ektui.
Lohkehtæjja maahta barkoetijjem dovne åeniedidh jïh guhkiedidh viertiestamme dejnie raeriestamme tijjeåtnojne.
Jus oahppit barget fágaidrasttideaddjit dáinna fáttáin, de dárbbašit eambbo áiggi go jus dušše sámegielas barget fáttáin.
Jis learohkh dåaresthfaageles aamhtesinie berkieh, dle sæjhta daerpies årrodh guhkebe tijjem nåhtadidh, enn jis ajve saemiengïeline berkieh.
Máhttoloktema ML06 gelbbolašvuođamihttomearit
Maahtoeulmie LM06-S
Gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahkkai
Maahtoeulmie 4. jaepiedaltesen mænngan
Árbevirolaš máhttu Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Aerpievuekien maahtoe: Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
ságastallat báikkálaš sámi báikenamaid ja daid mearkkašumiid birra ja buohtastahttit daid dárogiel ja earágiel báikenamaiguin
soptsestalledh voenges saemien sijjienommi bïjre jïh dej ulmie, jïh nøørjen jïh jeatjah sijjienommigujmie viertiestidh jis dagkerh gååvnesieh
geavahit árbevirolaš muitalusaid iežas barggus
aerpievuekien soptsesh nåhtadidh jïjtse barkosne
Čálalaš gulahallan Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
gávdnat fáttáid iežas čállinbargguide girjerádjosis ja Interneahtas, ja ráhkadit, vurket ja viežžat fas teavsttaid digitála reaidduid geavahemiin
aamhtesh gaavnedh jïjtsh tjaeleme-jïh barkoelaavenjasside gærjagåetesne jïh gaskeviermesne jïh sjugniedidh, vøørhkedh jïh vihth tjaalegh veedtjedh viehkine digitale dïrregijstie
Giella geavahusas Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
Eará relevánta gelbbolašvuođamihttomearit
soptsestidh man bïjre jienebegïelevoete sæjhta jiehtedh
Jus vállje ovttastahttit servodatfága ja sámegiela, de heivejit dát gelbbolašvuođamihttomearit:
Jis lohkehtæjja veeljie siebriedahkefaagem øøhpehtimmiesoejkesjasse ektiedidh, dle daah maahtoeulmieh sjyøhtehke:
Servodatfága - Sámi oahppoplána gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahki maŋŋel
Maahtoeulmie 4. jaepiedaltesen mænngan siebriedahkefaagesne – Saemien learoesoejkesje
Geografiija Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Geografije Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
válddahit eanadathámiid, geavahanguovlluid ja báikkiid, suokkardemiin eanadagaid ruovttu ja skuvlla lahka ja atnit sámegiel ja dárogiel namahusaid daidda
eatnemem, åtnoedajvh jïh sijjieh buerkiestidh gosse eatnemem skuvlen jïh hiejmen voengesisnie goerehte, jïh saemien jïh nøørjen lahtesh nåhtadidh dejtie
dovdát historjjálaš luottaid iežas lagasbirrasis, ja guorahallat báikkálaš čoakkáldagaid ja muitomearkkaid.
histovrijen giejh jïjtse voengesisnie damtijidh jïh voenges våarhkoeh jïh mojhtesemïerhkh goerehtidh
Oahppanulbmilat
Lïerehtimmieulmie
Gelbbolašvuođamihttomearit leat konkretiserejuvvon oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin olahit gelbbolašvuođamihttomeriid.
Maahtoeulmide tjyølkehke dorjeme lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
Oahppi galgá máhttit
Learohke edtja maehtedh
- gávdnat báikenamaid ja čilget daid - ságastit duovdda- ja čázádat-namahusaid ja báikenamaid birra - buohtastahttit sámi ja dárogiela báikenamaid - čállit fáktačállosa mas leat báikenamat mielde - ohcat ja geavahit dieđuid maid viežžá interneahtas
eatnemelaahtesi bïjre soptsestidh jïh lahtesh tjaetsieåeriej jïh sijjienommi bïjre
Vuođđogálggat
Vihkielommes maehtelesvoeth
Máhttit lohkat mearkkaša dás ahte oahppit lohket báikenamaid kárttain, teavsttain ja registariin.
Maehtedh lohkedh sæjhta daesnie jiehtedh learohkh sijjienommh luhkieh kaarhtine, tjaaleginie jïh registerinie.
Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit mearkkaša dán oahpahuslážus ahte oahppit servet ságastallamii báikenamaid, eanadat- ja čázádatnamahusaid birra.
Maehtedh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh sæjhta daennie øøhpehtimmiesoejkesjisnie jiehtedh learohkh leah meatan soptsestieh sijjienommi bïjre, jïh lahtesh eatnemen jïh tjaetsieåeriej bïjre.
Sii jearahallet earáid vai ožžot dieđuid, ja ovdanbuktet dieđuid maid sii leat gávdnan báikenamaid birra.
Dah sinsitniem gihtjieh juktie bïevnesh veedtjedh, jïh åehpiedehtieh maam sijjienommi bïjre gaavnehtamme.
Máhttit čálalaččat ovdanbuktit mearkkaša dás ahte oahppit čallet fáktačállosiid mas báikenamat leat mielde.
Maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh sæjhta daesnie jiehtedh learohkh riektese-tjaalegh tjaelieh gusnie sijjienommh leah meatan.
Máhttit rehkenastit mielddisbuktá dás ahte oahppit geavahit kárta-koordináhtaid go ohcet báikenamaid kárttain.
Maehtedh ryøknedh sæjhta daesnie jiehtedh learohkh kaarhte-koordinatovrh nåhtadieh gosse sijjienommh kaarhtine ohtsedieh.
Jus dárbu de sáhttet sii maid oahpásnuvvat UTM-posišuvnnaide.
Jis daerpies dah aaj maehtieh åahpenidh UTM-posisjovnigujmie.
Máhttit geavahit digitála reaidduid mearkkaša dás ahte oahppit geavahit interneahta gávdnat heivvolaš neahttasiidduid, geavahit digitála kárttaid dieđuid ja geavahit dáid dieđuid čállinprográmmas.
Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh sæjhta daesnie jiehtedh learohkh gaskeviermiem nåhtadieh juktie aktem sjyøhtehke nedtesæjroem gaavnedh, bïevnesh digitale kaarhtijste veedtjieh jïh bïevnesidie aktene tjaelemeprogrammesne nåhtadieh.
Ráhkkaneapmi
Soejkesjimmieh
Oahpaheaddji ja oahppit berrejit ovdal dahje oktanis go barget báikenamaiguin maid bargat sámegiela eanadatnamahusaiguin.
Lohkehtæjja jïh learohkh byøroeh åvtelhbodti jallh gosse sijjienommigujmie barkeminie, aaj saemien eatneme-jïh tjaetsieåerielahtesigujmie barkedh.
Dalle ožžot oahppit dárkilet gova das movt sámi báikenamat leat ráhkaduvvon.
Dellie learohkh aktem elliesåbpoe guvviem åadtjoeh guktie dah saemien sijjienommh leah bæjjese bigkeme.
Guovlluin gos gávdnojit ollu báikenamat sámegillii, lea lunddolaš ahte oahppit álggos barget iežaset lagasbirrasa namaiguin.
Dejnie dajvine gusnie jïjnjh sijjienommh saemiengïelesne lea iemie learohkh voestegh nommigujmie voengesisnie berkieh.
Sáhttet iežaset ássangili namaide oahpásnuvvat.
Dellie maehtieh voestegh åahpenidh nommigujmie dennie voenesne gusnie årroeminie.
Jus oahppit ásset guovllus gos lea váttis gávdnat sámegiel báikenamaid, sáhttá bargat stuora eanadagaid (omd. váriid, gáissáid, vumiid) ja čáhcádagaid (omd. eanuid, jogaid, vuonaid) namaiguin.
Jis learohkh aktene dajvesne årroeh gusnie geerve saemien sijjienommh gaavnedh, dah maehtieh lahtesigujmie eatnamisnie jïh tjaetsieåerine barkedh, vuesiehtimmien gaavhtan vaerieh, tjahkh, vuemieh, jeanoeh jïh fjovlh.
Báikkit sáhttet leat lahka iežaset ássanguovllu dahje eará oahpes guovllus.
Dah sijjieh maehtieh dej årromesijjien lihkebisnie årrodh jallh aktene jeatjah dajvesne maam demtieh.
Sáhttá leat váhnemiid dahje áhkuid ja ádjáid riegádanguovlu, dahje eará guovlu gosa oahppi dovdá gullevašvuođa.
Maahta eejhtegi jallh aahkan aajjan reakedssijjie årrodh, jallh akte jeatjah dajve gusnie learohke roehtsh åtna.
Guovlluin gos lea váttis gávdnat sámegiel báikenamaid, berre oahpaheaddji ráhkkanan dasa ahte soaitá šaddat oahppái veahkkin ohcat báikenamaid maid galgá oahppat.
Dajvine gusnie geerve saemien sijjienommh gaavnedh, lohkehtæjja byøroe daejredh satne tjuara learoehkidie viehkiehtidh sijjienommh gaavnedh mejtie edtjieh lïeredh.
Lea maid vejolaš heivehit barggu dainnalágiin ahte váldá viidát sámeguovlluid dovddus báikenamaid dahje sámegiel gávpotnamaid, omd. Čáhcesuolu, Skánit, Bådåddjo, Divtasvuodna, Ájluokta, Aarborte, Snåase.
Aaj gåarede barkoem sjïehtedidh, jïh sijjienommh jallh saemien staarenommh stuerebe saemien dajvijste, vuesiehtimmien gaavhtan Vadsø, Båddådjo, Dievtasvuotna, Drag, Aarborte jïh Snåase.
Oahppanlážut
Tjïrrehtimmie
Čađaheapmi - Oahpaheaddji čilge ohppiide mat barggu mihttomearit leat, ja muitala sidjiide mainna sii galget bargat.
Lohkehtæjja learoehkidie buerkeste mij barkoen ulmie lea, jïh dejtie soptseste mejnie edtjieh barkedh.
- Ovttas namuhit oahppit nu galle sámi báikenama go fuobmájit, juogo iežaset lagasbirrasis, boazoorohagas dahje eará sámi guovlluin.
Learohkh ektesne neebnieh sijjienommh dah måjhtajieh jïjtse voengesisnie, aktene sijtesne jallh aktene jeatjah saemien dajvesne.
- Oahpaheaddji ráddje ovttas ohppiiguin guđe guovllu / guđiiguin guovlluiguin galget bargat.
Lohkehtæjja learoehkigujmie ektine geerelieh man dajven / mej dajvi bïjre dah edtjieh tjielkelaakan barkedh.
- Juohke oahppi vállje ovttasráđiid oahpaheddjiin ovtta báikenama man birra ohcá eambbo dieđuid:
Fiereguhte learohke aktem sijjienommem veeljie akteraeresne lohkehtæjjine man bïjre satne edtja vielie gaavnehtidh.
Guđe nama vállje oahppi ?
- Maam nommide learohke veeljie ?
Movt daddjo ja čállojuvvo namma ?
- Guktie daate nomme jeahtasåvva jïh tjaalasåvva ?
Maid namma mearkkaša ?
- Mij lea nommen ulmie ?
Makkár eanan / čázádat dát lea ?
- Magkeres eatneme jallh tjaetsieåerie daate ?
Maid mearkkaša eanadat-/čázádat-namahus ?
- Mij lea eatneme-jallh tjaetsieåerielahtesen ulmie ?
Manne lea ožžon dakkár nama (jus dasa gullá muitalus dahje čilgehus) ?
- Mannasinie sijjie daam nommem åådtjeme ?
- Jus lea váttis čilget mas dihto báikenamma vuolgá, de sáhttá maid guorahallat leat go eará báikenamat main lea seamma álgu dahje loahppa.
Dastegh geerve buerkiestidh mestie akte vihties nomme båata, learohkh aaj maehtieh goerehtidh mejtie jeatjah sijjienommh gååvnesieh mah seamma aalkoem jallh gïetjiem utnieh.
Dávjá leat jávrriin, jogain dahje váriin mat leat lahkalagaid seamma álgooassi namas ja nu diehtá ahte báikkit leat lahkalagaid.
Daamtaj jaevrieh, jeanoeh jallh vaerieh mah leah sinsitnien lihkesadtje, seamma voesteslïhtsem utnieh. Destie daajra dah sijjieh leah sinsitnien lihkesadtje.
- Oahppit ohcet dieđuid báikenama birra iešguđet gálduin:
Learohkh bïevnesh ohtsedieh sijjienommen bïjre ovmessie gaaltijinie.
Oahppit ohcet ja čohkkejit girjjiin dieđuid.
- Learohkh ohtsedieh jïh bïevnesh tjøønghkieh gærjijste.
Oahppit jearahit báikenama birra olbmuin geat dovdet báiki.
- Learohkh gihtjehtieh naakenem mij leah joekoen åehpies dajvesne, sijjienommen bïjre.
Jearahallama sáhttet juogo báddet dahje filbmet.
Dah maehtieh tjoejebaantese bæjjese vaeltedh jallh filmadidh gihtjehtimmiem.
Sii čállet čilgehusa jearahallama vuođul.
Dah buerkiestimmiem tjaelieh dejstie bïevnesijstie mejtie gihtjehtimmesne åadtjoejin.
Oahppit gávdnet báikenama kárttas, juogo digitála dahje báberhámis.
- Learohkh sijjienommem kaarhtine gaevnieh, paehpierisnie jallh digitale.
Čujuhusas www.statkart.no gávdno norggakártta, mas leat maid sámegillii namat.
Adressesne www.statkart.no Nøørjen kaarhth gusnie saemien sijjienommh aaj tjåadtjoeh.
Oahppit sáhttet maid ohcat eará interneahttasiidduid main lea kárta.
Learohkh maehtieh aaj jeatjah sæjrojne ohtsedidh gusnie kaarhth gaskeviermesne.
Dáid kárttaid sáhttet oahppit čálihit báhpirii ja merket gokko báiki lea.
Learohkh maehtieh dejtie digitale kaarhtide olkese tjaeledh paehpierisnie, jïh dam sjyøhtehke sijjienommem kaarhtesne mierhkieh.
Oahppit čállet fakta-čállosa báikenama birra.
- Learohkh aktem riektese-tjaalegem tjaelieh sijjienommen bïjre.
Oahppit govvejit báiki, dahje gávdnet dán báikki gova dahje sárgot báikki.
Vielie barkoe - Learohke guvviem vaalta sijjeste, aktem guvviem destie gaavna jallh sijjiem guvvede.
Oahppi ráhkada báikenama birra oanehis čállosa masa bidjá kártta ja gova.
- Learohke aktem åenehks tjaalegem sijjienommen bïjre tjaala.
Oahppit sáhttet ráhkadit oktasaš gihppaga mas leat buot čállosat báikenamaid birra.
Maahta kaarhtem jïh guvviem tjaalegen sijse bïejedh.. - Learohkh maehtieh aktem tjåenghkies heeftem darjodh gaajhkijste sijjienommetjaalegijstie.
Báikenamaid teavsttaid sáhttá seaidnái heŋget vai buohkat besset daid lohkat.
- Maahta aaj sijjienommetjaalegidie viedtjese gævnjodh, juktie gaajhkesh maehtieh dejtie lohkedh.
Oahppit ráhkadit oanehis jietnafiilla mas muitalit báikenama birra.
- Learohkh aktem åenehks tjoejestuhtjem darjoeh gusnie sijjienommen bïjre soptsestieh.
Dán bidjet ovdanbuktinprográmmii oktan govain ja kárttain.
Dam akten åehpiedehtemeprogrammese bïejieh, guvvine jïh kaarhtine ektine.
Oahppit ja oahpaheaddji ságastallet ovttas dan birra maid leat gávnnahan.
Lohkehtæjja learohkigujmie soptseste mej bïjre dah gaavnehtamme.
Guhtege oahppi muitala iežas báikenama birra.
Dellie fïerhte learohke ånnetji sov sijjjienommen bïjre soptseste.
Maŋŋel jearrá oahppi earáin gažaldagaid dan birra maid leat muitalan.
Dan mænngan learohkh sinsitniem gihtjieh dan bïjre maam soptsestamme.
Heivehuvvon oahpahus
Sjïehtedamme lohkehtimmie
Oahppi ja oahpaheaddji válljeba bargomálle mii heive ovttaskas oahppái, geahča evttohusaid čađaheami-oasis.
Learohke jïh lohkehtæjja barkoevuekieh veeljieh mejtie dan aktegs learoehkasse sjïehtieh, vuartesjh raeriestimmieh Tjïrrehtimmien nuelesne.
Soapmásat ollejit bargat máŋggain báikenamain, sihke lagas ja gáidan, ja iešguđet ládje.
Muvhth sïjhtieh ryøhkedh jienebh sijjienommigujmie barkedh, dovne voengesisnie jïh maajesisnie, jïh aaj joekehtslaakan.
Muhtin oahppit barget eanaš njálmmálaš bargobihtáiguin, ja earát ges čállet nugo báikenamaid, čilgehusaid ja fakta-čállosiid.
Muvhth learohkh bøøremeslaakan dej njaalmeldh laavenjassigujmie berkieh, mearan muvhth gaajhkem tjaelieh, goh sijjienommh, buerkiestimmieh jïh riektes-tjaalegh.
Árvvoštallan
Vuarjasjimmie
Dađistaga-árvvoštallan Oahpaheaddji addá ohppiide njálmmálaš ja/dahje čálalaš dađistaga-árvvoštallama.
Vuarjasjimmie iktemearan Lohkehtæjja learoehkidie njaalmeldh jïh / jallh tjaaleldh vuarjasjimmiem vadta iktemearan.
Vuođu sáhttá váldit oahppanulbmiliin.
Vaeltieh våaromem lïerehtimmieulmine.
Lea dehálaš addit dieđu oahppái maid vuođul son sáhttá bargat ovdánit fágalaččat.
Ovmessie buerkiestimmieh ulmiejaksoste Dah vuesiehtimmieh dejtie golme voestes lïerehtimmieulmide vuesiehtieh.
Ovdamearkkat mihttomeriid joksama dovdomearkkaide:
Lïerehtimmie-ulmie Learohke edtja maehtedh
Oahppan-ulbmilat
Aalkovisnie
Oahppi galgá máhttit
Evtiedimmesne
Álgodásis
Maehteles
Ovdaneame
Joekoen maehteles
Gelbbolaš
aktem sjyøhtehke
Erenoamaš buorre
sijjienommem gaavnedh
Máhtit
Lohkehtæjja aktem
válljet báikenama
sijjienommem
Oahpa-headdji evttoha oahppái báikenama.
learoehkasse
Oahppi
Learohke aktem
vállje báikenama máŋgga molssaeavtti gaskas.
sijjienommem veeljie
Oahppi
Learohke aktem
vállje ovttasráđiid oahpaheaddjin báikenama.
sijjienommem veeljie
Oahppi
akteraeresne
vállje
lohkehtæjjine
iešheanalis heivvolaš báikenama.
Learohke aktem
Oahpppi
sjyøhtehke
čilget báikenama
sijjienommem
Oahppi dovdá báikenama.
oktemierien veeljie
Oahppi čilge báikenama váldosisdoalu.
aktem sijjienommem
Oahppi gávdná eará báikenamaid main lea sullasaš namahus.
buerkiestidh
Oahppi máhttá čilget makkár lađđasat leat báikenamas.
Learohke sijjienommem
Oahppi čilge mas báikenamma lea vuolgán.
Learohke åejviesisvegem buerkeste sijjienommesne
Oahppi gávdná eará báikenamaid mat gullet oktii dáinna báikenamain.
Learohke jeatjah sijjienommh gaavna gusnie seamma lahtesem nåhtadamme
Oahppi čilge manne báikkis lea dákkár namma.
Learohke soptseste mah lïhtsh sijjienomme åtna
Oahppi muitala maid báikenama álgolađas muitala báikki birra.
Learohke buerkeste mestie sijjienomme båata
Oahppi máhttá čilget maid namahus muitala báikki birra ja oppalaččat dákkár eanadagaid birra
Learohke jeatjah sijjienommh gaavna mah iemielaakan sjïehtieh daejnie sijjienommine ektine
Ságastallá eanadat /
Learohke buerkeste mannasinnie sijjie daam nommem åtna
čázádat-namahusa birra
Learohke buerkeste maam sijjienommen voestes lïhtse, sijjien bïjre sopteste
Oahppi muitala leago báikenama eanadat vai čázádat
Learohke buerkeste maam lahtese soptseste daan sijjien bïjre sjierelaakan, jïh siejhmelaakan dagkari sijjiej bïjre
Máhttá eará báikenamaid bokte čilget namahusa
eatneme- jïh tjaetsieåerie-
čilget
lahtesi bïjre soptsestidh
muhtin
Learohke soptseste
muddui makkár
mejtie sijjienomme
dán
lea akte eatneme
lágan eanan /
jallh akte tjaetsieåerie
čázádat lea.
Learohke lahtesem buerkeste viehkine sijjienommeste
Oahppi geavaha báikenamaid ovdamearkan.
Learohke buerkeste guktie daate såarhts eatneme jallh tjaetsieåerie lea, jïh buerkeste mij leah daej sijjiej væhta
Oahppi máhttá čilget namahusa oppalaš dásis, degomat makkár jávri lea.
Learohke sijjienommh vuesiehtimmine nåhtede
Oahppi buohtastahttá eará sullasaš namahusaiguin, omd. ládduin.
Learohke lahtesem siejhmelaakan buerkeste, v.g. mij akte jaevrie lea
Oahppi čilge makkár vissis báiki lea eanadat-namahusaid vuođul.
Learohke jeatjah seammaplïeres lahtesigujmie vierteste, v.g. tjonne, lovhtje
Iežas árvvoštallat dahje guhtet guimmiideaset árvvoštallat Dá lea ovdamearka movt oahppi sáhttá iežas árvvoštallat dahje oahppit sáhttet guhtet guoimmiset bargguid árvvoštallat.
Learohke buerkeste guktie akte vihties sijjie vååjnoe, mehtie eatneme- lahtesistie dïhte båata
De lonuha dušše mun sáni duinna sániin.
Learohkh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjieh
Oahppanulbmilat
Lïerehtimmieulmie
Dán in máhte doarvái bures
Im dam nuekies hijven maehtieh
Dán máhtán
Dam maahtam
Dán máhtán hui bures
Dam joekoen hijven maahtam
Mun máhtán čilget báikenama maid lean válljen.
Maahtam sijjienommem buerkiestidh maam veeljeme.
Mun máhtán muitalit makkár lađđasat / oasit báikenamas leat.
Maahtam soptsestidh mah lïhtsh jallh biehkieh mah leah sijjienommesne.
Mun máhtán čilget maid báikenama iešguđet lađđasat muitalit báikki birra.
Maahtam buerkiestidh mah ovmessie lïhtsh sijjienommesne sijjien bïjre soptseste.
Mun máhtán ovdamearkan muitalit eará báikenamaid mat lunddolaččat gullet oktii dáinna báikenamain.
Maahtam vuesiehtimmieh jeatjah sijjienommine vedtedh mah iemielaakan ektesne sjïehtieh daejnie sijjienommine.
Mun máhtán čilget lea go báikenamma eanadat vai čázádat.
Maahtam buerkiestidh mejtie akte sijjienomme lea akte eatneme jallh akte tjaetsieåerie.
Mun máhtán govahallat makkár eanadat dahje čázádat lea oaidnit.
Maahtam mov uvte vuejnedh guktie eatneme jallh tjaetsieåerie vååjnoe.
Mun máhtán čilget maid namahus muitala.
Maahtam buerkiestidh maam eatnemelahtese soptseste.
Mun máhtán muitalit mii lea oktasaš báikkiin main lea seamma eanadatnamahus
Maahtam buerkiestidh mij lea tjåenghkies dejtie sijjide seamma eatnemelahtesinie.
Dáppe gávdná olles Norgga kárttaid, dain leat maid sámegillii čállojuvvon báikenamat: www.statkart.no
Daesnie kaarhth gaavna abpe Nøørjeste gusnie sijjienommh aaj saemiengïelesne: š statkart.no
Dáppe gávdnojit eanas dárogielnamat, muhtin sámi namat leat registrerejuvvon.
Daesnie jeanatjommes nøørjen sijjienommh, bene såemies saemien nommh aaj vihtesjadteme.
Siidu lea ollásit dárogillii:: http://www.kartiskolen.no /
Sæjroe ajve nøørjen gïelesne:
Dáppe gávdná máŋgga guovllu báikenamaid miehtá Norgga.
Daesnie sijjienommh gaavna gellede lehkeste abpe Nøørjesne.
Sámegielnamat leat juhkkojuvvon fylkkaid ja suohkaniid mielde: http://no.wikipedia.org/wiki/Kategori:Lister_over_samiske_navn http://wapedia.mobi/no/Kategori:Lister_over_samiske_navn http://www.infonuorra.no/samiske-stedsnavn/179-samiske-stedsnavn.html http://www.infonuorra.no/samisk-sprak/6-samiske-stedsnavn.html
Saemien sijjienommh leah fylhki jïh tjielti mietie joekedamme:
Dáppe sáhttá čállit báikenamaid sisa ja oažžu daid vástideaddji nama eará gielaide: http://giellatekno.uit.no/cgi/geo.sme.html
Daesnie maahta sijjienommh tjaeledh jïh dejtie seammaleejns nommide jeatjah gïeline åadtjodh: http://giellatekno.uit.no/cgi/geo.sme.html
Eará namat: http://skuvla.info/ssh-baiki-n.htm.
Jeatjah nommh: http://skuvla.info/ssh-baiki-n.htm.
Sámi báikenamat Svahken Sijte: http://primusweb.no/things/kart-som-viser-samiske-stedsna/NF/NF.13366-001/image/121253
Saemien sijjienommh Svahken Sijtesne: http://primusweb.no/things/kart-som-viser-samiske-stedsna/NF/NF.13366-001/image/121253
Dieđut 1/2008. Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla, Sámi dutkaninstituhtta ISRAELSSON, PER MARTIN - NEJNE, SAGKA 2008: Svensk-sydsamisk Sydsamisk-svensk ordbok och ortnamn.
ISRAELSSON, PER MARTIN - NEJNE, SAGKA 2008: Svensk-sydsamisk Sydsamisk-svensk ordbok och ortnamn.
Daaroen-åarjelsaemien Åarjelsamien-daaroen baakoegärja jih sijjenommh.
Daaroen-åarjelsaemien Åarjelsamien-daaroen baakoegärja jïh sijjenommh.
Kiruna: Saemiedigkie / Sametinget.
Kiruna: Saemiedigkie / Sametinget.
BERGSLAND, KNUT - MAGGA, LAJLA MATTSSON 2007: Åarjel-saemien-daaroen baakoegærja.
BERGSLAND, KNUT - MAGGA, LAJLA MATTSSON 2007: Åarjel-saemien-daaroen baakoegærja.
Sydsamisk-norsk ordbok.
Sydsamisk-norsk ordbok.
[Indre Billefjord:] Iđut, 2. opplag.
[Indre Billefjord:] Iđut, 2. opplag.
MAGGA, LAJLA MATTSSON 2009: Norsk-sydsamisk ordbok.
MAGGA, LAJLA MATTSSON 2009: Norsk-sydsamisk ordbok.
Daaroen-åarjelsaemien baakoe-gærja.
Daaroen-åarjelsaemien baakoe-gærja.
[Indre Billefjord:] Iđut.
[Indre Billefjord:] Iđut.
Dieđut jagi 2015 nationála geahččalemiid birra - váhnemiidda
Bïevnesh nasjovnale pryövenassi bïjre 2015 – eejhtegidie
Manne nationála geahččaleamit ?
Mannasinie nasjovnale pryövenassh utnebe ?
Ulbmil nationála geahččalemiiguin lea árvvoštallat ja ovdánahttit ohppiid vuođđogálggaid lohkamis, rehkenastimis ja eŋgelasgiellafágas.
Nasjovnale pryövenassi ulmie lea learohki maadthmaahtoem lohkemisnie, ryöknemisnie jïh englaanten gïele faagesne vuarjasjidh jïh evtiedidh.
Geahččaleamit lohkamis ja rehkenastimis eai leat geahččaleamit fágain dárogiella ja matematihkka, muhto lohkamis ja rehkenastimis vuođđogálgan fágaid rastá.
Lohkeme- jïh ryöknemepryövenassh eah leah pryövenassh faagine daaroen jïh matematihke, men lohkeme jïh ryökneme maadthmaahtojne faagi dåaresth.
Geahččaleamit eŋgelasgielas čalmmustahttet lohkanipmárdusa, sátneriggodaga ja grammatihka.
Pryövenasse englaantengïelesne vuartesje lohkemeguarkoem, baakoelåhkoem jïh grammatihkem.
Geat galget čađahit guđiid geahččalemiid ?
Gie edtja pryövenasside tjïrrehtidh ?
Nationála geahččaleamit čađahuvvojit 5., 8. ja 9. ceahkis.
Nasjovnale pryövenassh 5., 8. jïh 9. daltesinie tjïrrehte.
Oahppit 5. ja 8. ceahkis galget čađahit nationála geahččalemiid lohkamis, rehkenastimis ja eŋgelasgielas.
Learohkh 5. jïh 8. daltesinie edtjieh nasjovnale pryövenassh lohkemisnie, ryöknemisnie jïh englaanten gïelesne tjïrrehtidh.
Oahppit 9. ceahkis galget čađahit nationála geahččalemiid lohkamis ja rehkenastimis.
Learohkh 9. daltesisnie edtjieh nasjovnale pryövenassh tjïrrehtidh lohkemisnie jïh ryöknemisnie.
Dát geahččaleamit leat seamma go 8. ceahkis nu ahte skuvllat sáhttet buohtastahttit 8. ceahki bohtosiid 9. ceahki ektui seamma jagi.
Dah pryövenassh seamma goh 8. daltesinie guktie skuvlh maehtieh 8. daltesi illeldahkh mohtedieh illeldahkide 9. daltesistie seamma jaepesne.
Oahppit 5., 8. ja 9. ceahkis geain lea davvi-, lulli- dahje julevsámegiella vuosttašgiellan galget čađahit nationála geahččalemiid lohkamis sámegillii.
Learohkh 5., 8. jïh 9. daltesinie noerhte-, åarjel- jïh julevsaemien voestesgïeline edtjieh nasjovnale pryövenassh tjïrrehtidh lohkemisnie saemiengïelesne.
Dát oahppit galget maid čađahit nationála geahččalemiid rehkenastimis sámegillii.
Dah learohkh edtjieh aaj nasjovnale pryövenassh ryöknemisnie saemiengïelesne tjïrrehtidh.
Váldonjuolggadus lea ahte buot oahppit galget oassálastit.
Åejvienjoelkedasse gaajhkh learohkh edtjieh meatan årrodh.
Oahppit geain lea vuoigatvuohta oažžut earenoamášoahpaheami dahje vuoigatvuohta oažžut earenoamáš dárogieloahpahusa, sáhttet luvvejuvvot nationála geahččalemiin.
Learohkh gïeh reaktam utnieh sjïereööhpehtæmman jallh reaktam sjïere daaroenööhpehtæmman, maehtieh luajhtasovvemem åadtjodh nasjovnale pryövenassijste.
Dát oahppit eai galgga automáhtalaččat oažžut luvvema. Sii sáhttet luvvejuvvot jus lea čielggas ahte geahččalemiid bohtosat eai mearkkaš nu olu sin viidáset ohppui.
Dah maehtieh ajve luajhtasovvemem åadtjodh jis eevre tjïelkes pryövenasseilleldahke ij dej vijrebe ööhpehtimmiem tsevtsieh.
Vaikko oahppis lea vuoigatvuohta luvvemii, sáhttá oahppi ieš dahje su vanhemat liikká mearridit ahte oahppi galgá čađahit geahččaleami.
Jïlhts learohke reaktam åtna luajhtasovvemem åadtjodh, maahta learohke jïjtje jallh dan eejhtegh læjhkan sjæjsjalidh learohke edtja pryövenassem tjïrrehtidh.
Makkár bargobihtáid galget oahppit čoavdit ?
Magkerh laavenjassh edtjieh learohkh darjodh ?
Geahččaleamit rehkenastimis ja eŋgelasgielas leat elektrovnnalaš geahččaleamit, ja geahččaleamit lohkamis leat báberhámis.
Pryövenassh ryöknemisnie jïh englaanten gïelesne leah elektrovneles pryövenassh, mearan pryövenassh lohkemisnie leah paehperepryövenassh.
Geahččaleamit sisttisdollet iešguđetlágan teavsttaid, govaid ja bargobihtáid gažaldagaiguin.
Pryövenassine ovmessie teksth, guvvieh jïh laavenjassh gyhtjelassigujmie.
Oahppit vástidit rabas bargobihtáid ja máŋggaválljenbargobihtáid.
Learohkh vaestiedieh gaahpoeh laavenjasside jïh gellieveeljemelaavenjasside.
Rabas bargobihtáin galgá oahppi vástidit iežas sániiguin dahje loguiguin, ja máŋggaválljenbargobihtát mearkkašit ahte oahppi galgá válljet ovtta vástádusa máŋgga molssaeavttuid gaskka.
Gaahpoeh laavenjasside edtjieh learohkh jïjtje baakoejgujmie jallh taaligujmie vaestiedidh, mearan gellieveeljemelaavenjassine edtja learohkh aktem vaestiedassem veeljedh gellijste.
Geahččaleamit leat oktiibiddjon álkis, gaskamuddosaš ja váttis bargobihtáiguin vai addet dieđuid ohppiid gálggaid birra buot dásiin.
Pryövenassesne dovne aelhkies, gaskoeh jïh geerve laavenjassh jïh bïevnesh vedtedh learohken gaajhkine maehtelesvoete-njieptjine.
Oahpahusdirektoráhta neahttasiidduin, www.udir.no leat ovdamearkkat bargobihtáin mat geavahuvvojit nationála geahččalemiin.
www.udir.no’sne vuesiehtimmieh gååvnesieh laavenjassijste mejtie nasjovnale pryövenassine nuhtjedh.
Doppe leat maid diimmá elektrovnnalaš nationála geahččaleamit eŋgelasgielas ja rehkenastimis.
Daesnie aaj dæjman elektrovneles nasjovnale pryövenassh englaanten gïelesne jïh ryöknemisnie.
Bohtosiid geavaheapmi
Illeldahki åtnoe
Oahpaheaddji galgá oahppái ja váhnemiidda dieđihit go geahččalemiid bohtosat leat gárvát.
Learohke jïh eejhtegh edtjieh bïevnesh åadtjodh lohkehtæjjeste illeldahki bïjre gosse dah illeldahkh pryövenassijste riejries.
Bohtosat eai galgga geavahuvvot árvosániid bidjamii, muhto vuođđun go galgá árvvoštallat mainna oahppi berre bargat eambbo.
Eah edtjh dejtie illeldahkide nuhtjedh gosse karakteerem vedtedh, men edtja våaromem vedtedh vuarjasjidh mejnie learohke tjuara tjarkebe barkedh.
Bohtosiid galgá geahččat ovttas eará dieđuiguin ohppiid birra ja geavahuvvot heivehuvvon oahpahus- ja dađistaga-árvvoštallanbarggus.
Dah illeldahkh edtjieh ektesne vuartasjidh jeatjah bïevnesigujmie learohki bïjre jïh barkojne sjïere ööhpehtimmine jïh vuarjasjimmine.
Skuvla sáhttá muitalit dan birra movt sii barget go galget čuovvolit du máná bohtosiid.
Skuvle maahta bievnedh guktie dah berkieh dov maanan illeldahkigujmie.
Leat dušše oahpaheaddjit ja skuvla mat besset oaidnit bohtosiid oahppidásis.
Dïhte ajve lohkehtæjjah jïh skuvle mah dejtie illeldahkide daejrieh learohkedaltesisnie.
Skuvllas ja oahpaheddjiin lea jávohisvuođageasku ovttaskasoahppi geahččalemiid bohtosiid ektui.
Skuvle jïh lohkehtæjjah sjeavohthvoetedïedtem utnieh dan aajnehken learohken pryövenassen illeldahki bïjre.
Goas čađahuvvojit geahččaleamit 2015 čavčča ?
Gåessie pryövenasside tjaktjen 2015 tjïrrehtieh ?
8. ja 9. ceahkkái čađahuvvojit nationála geahččaleamit čakčamánu 15. b. rájes golggotmánu 9. b. rádjái.5.
8. jih 9. daltesisnie nasjovnale pryövenassh tjïrrehtieh skïereden 15. b raejeste golken 9. b raajan.5.
ceahkkái čađahuvvojit nationála geahččaleamit golggotmánu 13. b. rájes golggotmánu 23.
daltesisnie pryövenassh tjïrrehtieh golken 13. b raejeste golken 23. b raajan.
Udir.no - Bajásgeassinvuogit Sámis, Máidnasat
Udir.no - Bijjiedimmievuekieh Saepmesne, Heamtuvrh
Bajásgeassinvuogit Sámis, Máidnasat
Bijjiedimmievuekieh Saepmesne, Heamtuvrh
Oahpahuslážuid ovdamearkkat
Vuesiehtimmieh øøhpehtimmesoejkesjidie
Ceahkki
Daltese
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh maahtoe
Árbevirolaš máhttu
Aerpievuekien daajroe
Stávvaliiguin bargat
Barkoe lïhtsigujmie
Fuolkenamahusat
Soptsese
Báikenamat
Sijjienommh
Diktamuitalus Vuoruhanskovvi DHO-skovvi
Diktesoptsese gaarkenotaate DSL-goere
Artihkkall Čálalaš prošeaktabargu
Artihkele Tjaaleldh prosjekte
Doahpagat boazodoalus
Dïejvesh mah båatsosne åtnasuvvieh
Hearvasáhka
Håaleme
Bajásgeassinvuogit Sámis, Máidnasat
Bijjiedimmievuekieh Saepmesne Heamtuvrh
Lohkanstrategiijat
Lohkemestrategijh
Sámi soga lávlla ja Norgga nášunallávlla, juoiganárbevierru ja luohti
Saemiej laavlome jïh Nøørjen nasjovnalelaavlome Vuelien aerpievuekie jïh vuelie daan biejjien
Jorgalit / heivehit dárogielas sámegillii
Nøørjen gïeleste saemien gïelese jarkoestidh
Sámi máidnasat ja eamiálbmogiid máidnasat
Saemien heamtuvrh jïh aalkoealmetji heamtuvrh
Árbevirolaš máhttu
Aerpievuekien daajroe
Bajásgeassinvuogit Sámis
Bijjiedimmievuekieh Saepmesne
Udir.no - Oahpahusláhču: Dássi 7
Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 7
Oahpahusláhču: Dássi 7
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 7
Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 7. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.
Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie 7. daltesisnie barkedh.
Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearit aiddostahttojuvvojit oahppoulbmilis, sisdoalus ja bargovugiin, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpahus sáhttá heivehuvvot juohke ovttaskas oahppái.
Daesnie våajnoes guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine, sisvegisnie jïh barkoevuekine, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie maahta ööhpehtimmiem dan aktegh learoehkasse sjïehtedidh.
Dađistagaárvvoštallan ja gielladomeanat leat oassin láhčimis.
Vuarjasjimmie iktemearan, jïh daajroes gïelesuerkieh akte bielie dehtie soejkesjistie.
Gelbbolašvuođamihttomearit
Maahtaldahkeulmie
Njálmmálaš gulahallan
Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
buvttadit iešguđetlágan áigumušaide teavsttaid ja geavahit iešguđetlágan váikkuhangaskaomiid teakstabarggus
jïjtsh teeksth joekehts ulmide darjodh joekehts vierhtiejgujmie gosse teekstigujmie barka
geavahit digitála reaidduid iežas teakstabarggus
digiale vierhtieh utnedh gosse tjaeledh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
válddahallat movt giella rievddada dili, áiggi ja báikki mielde
buerkiestidh guktie gïele jorkese tsiehkine, tïjjine jïh sijjine
Lea hástaleaddjin ráhkadit oahpahusdahkosa mii fátmmasta olles gelbbolašvuođamihttomeriid.
Haestiedihks aktem ööhpehtimmiesoejkesjem darjodh mij ellies maahtoeulmieh faarhmeste.
Danin leat gelbbolašvuođamihttomearit aiddostahttojuvvon oahppomihttomearis.
Dannasinie maahtoeulmide tjyölkehke dorjeme lïerehtimmieulmine.
Oahppomihttomearit leat lávkin gelbbolašvuođamihttomeriid ollašuhttima guvlui.
Lïerehtimmieulmieh akte sïlle juktie maahtoeulmide jaksedh.
Oahppomihttomearit
Lïerehtimmieulmieh
Mihttomearrin lea ahte oahppi galgá máhttit:
Ulmie lea, learohkh edtjieh maehtedh:
dovdát movt giellaválljen iešguđet dilálašvuođain sáhttá adnot gaskaoapmin. Dán ovdamearkkas galget oahppit ráhkadit máinnus- dahje vuovdalanplakáhta.
damtijidh guktie joekehts baakoeh ovmessie tsiehkine maehtieh tsavtshvierhtine åtnasovvedh Daennie vuesiehtimmesne learohkh edtjieh aktem reklame- jallh doekemesplakatem darjodh.
Danin ferte giella leat positiiva ja láhččojuvvon oasti / vuostáiváldi guvlui.
Dannasinie baakoeh tjuerieh buerie årrodh, jïh åestijasse / dåastojasse sjïehtedh.
plánet muitaleaddji teavstta jurddakártta ja sisdoalloráhkadusa vuođul
soptsesten tjaalegem soejkesjidh viehkine åssjaldahkekaarhteste jïh disposisjovneste
čállit teavstta gielalaš gaskaomiiguin
aktem tjaalegem gïelen tsavtshvierhtiejgujmie tjaeledh
atnit govalaš gaskaomiid mat dagahit ahte mánus dahje plakáhta šaddá geasuheaddjin
tsavtshvierhtieh viehkine guvvijste nåhtadidh, mah dorje guktie reklame jallh plakate fryöjstoe
ovdanbidjat máidnosa njálmmálaččat eará ohppiide ja oahpaheaddjá Molssaevttolaš vuohki lea ahte oahppit sáhttet buktagii ráhkadit njálmmálaš máinnusteami ja dan geahččalit fáluhit eará ohppiide.
reklamem åehpiedehtedh njaalmeldh dejtie jeatjah learoehkidie jïh lohkehtæjjese Molsehthlaakan learohkh maehtieh aktem njaalmeldh reklamebiehketjem dorjesasse darjodh, juktie pryövedh dam dejtie jeatjah learoehkidie doekedh.
Árvvoštallaneavttut govviduvvon skovis:
Vuarjasjimmievæhtah aktene goeresne:
Oahppi galgá máhttit:
Learohkh edtjieh maehtedh:
oaidnit movt giellaválljen iešguđet dilálašvuođain sáhttá adnot gaskaoapmin
vuejnedh guktie maahta joekehts baakoeh ovmessie tsiehkine tsavtshvierhtine nåahtadidh
Oahppi máhttá dovdát movt giellaválljen sáhttá adnot gaskaoapmin.
Learohke maahta damtijidh guktie maahta joekehts baakoeh tsavtshvierhtine nåhtadidh
Oahppi galgá máhttit buktit ovdamearkkaid dasa movt giellaválljen sáhttá adnot gaskaoapmin.
Learohke maahta vuesiehtimmieh vedtedh guktie maahta joekehts baakoeh tsavtshvierhtine nåhtadidh.
Oahppi máhttá čilget movt giellaválljen sáhttá adnot gaskaoapmin.
Learohke maahta buerkiestidh guktie maahta joekehts baakoeh tsavtshvierhtine nåhtadidh.
plánet muitaleaddji teavstta
aktem soptsesten tjaalegem soejkesjidh
Oahppi máhttá plánet álkes teavstta
Learohke maahta aktem aelhkie tjaalegem soejkesjidh
Oahppi máhttá plánet muitaleaddji teavstta.
Learohke maahta aktem soptsesten tjaalegem soejkesjidh.
Oahppi máhttá plánet ja buoridit muitaleaddji teavstta.
Learohke maahta aktem soptsesten tjaalegem soejkesjidh jïh bueriedidh.
čállit teavstta čálalaš gaskaomiiguin
tjaalegem tjaeledh gïelen tsavtshvierhtiej-gujmie
Oahppi máhttá muhtin muddui molssodit sátneanu ja nu riggodahttit gielas.
Learohke maahta såemies mearan gïelem jeerehtidh
Oahppi máhttá adnit soames gielalaš gaskaomiid ja riggodahttit gielas veaháš.
Learohke maahta muvhth gïelen tsavtshvierhtieh nåhtadidh jïh naemhtie gïelem ånnetji jeerehtidh.
Oahppi máhttá adnit máŋga gielalaš gaskaomiid ja nu vuohkkasit rievdadallat gielas.
Learohke maahta jienebh gïelen tsavtshvierhtieh nåhtadidh jïh gïelem eensilaakan jeerehtidh.
atnit govalaš gaskaomiid mat dagahit máidnosa dahje plakáhta geasuheaddjin
tsavtshvierhtieh viehkine guvvijste nåhtadidh mah darjoeh guktie reklame jallh plakate fryöjstoe
Oahppi máhttá gávdnat ja atnit soames govalaš gaskaomiid.
Learohke maahta gaavnedh jïh nåhtadidh naan tsavtshvierhtieh viehkine guvvijste.
Oahppi máhttá gávdnat ja atnit soames buori, govalaš gaskaomiid.
Learohke maahta gaavnedh jïh nåhtadidh naan hijven tsavtshvierhtieh viehkine guvvijste.
Oahppi sáhttá gávdnat ja atnit máŋga buori, govalaš gaskaomiid.
Learohke maahta gaavnedh jïh nåhtadidh jienebh hijven tsavtshvierhtieh viehkine guvvijste.
ovdanbidjat máidnosa njálmmálaččat eará ohppiide ja oahpaheaddjái
reklamem åehpiedehtedh njaalmeldh dejtie jeatjah learoehkidie jïh lohkehtæjjese
Oahppi ovdanbidjá máidnosa álkes gielain nu ahte máinnusteapmi ipmirduvvo.
Learohke reklamem åehpiedahta aktine aelhkie gïeline, jïh naemhtie guktie båvroe tjïelke.
Oahppi ovdanbidjá máidnosa buori ládje álkes ja bures ipmirdahtti gielain.
Learohke reklamem hijvenlaakan åehpiedahta aktine aelhkie, bene guarkoes gïeline.
Oahppi bures ovdanbidjá máidnosa njuvžilis ja girjás gielain.
Learohke reklamem hijvenlaakan åehpiedahta jïh tjïelke jïh gellielaaketje gïeline.
Dákkár skovvi sáhttá leat buorre árvvoštallanságastallamiidda vuođđun gaskal oahppi ja oahpaheaddji.
Akte dagkeres goere maahta akte hijven våarome årrodh dejtie vuarjasjimmiesoptsestimmide lohkehtæjjan jïh learohken gaskem.
Skovvi sáhttá maiddái leat oassin juohke áidna oahppi gelbbolašvuođa čálalaš duođašteamis, ovdamearkan jahkebealárvvoštallama duođaštussan juovllaide dahje geassái.
Goere maahta aaj meatan årrodh gosse edtja fïerhten learohken maahtoem tjaaleldh vihtiestidh, vuesiehtimmien gaavhtan goh vihtiestimmie bielejaepievuarjasjimmesne jåvlese jallh geasan.
Oahppodoaimmat
Lïerehtimmiedarjomh
Oahppit ráhkadit máinnustan- dahje vuovdalanplakáhta.
Learohkh aktem reklame-jallh doekemesplakatem darjoeh.
Sii mearridit makkár gálvvu máinnustan- dahje vuovdalanplakáhtta galgá fállat.
Dah muenieh man dorjesen bïjre reklame-jallh doekemesplate edtja årrodh, jïh giese lea ussjedamme.
Oahpaheaddji sáhttá veahkehit buktimis árvalusaid ja jurdagiid.
Lohkehtæjja maahta raeriestidh jïh åssjaldahkh vedtedh.
Oahppit šaddet ieža ohcat duogášdieđuid vuovdingálvvu birra vai máinnus šaddá nu realisttalaš go vejolaš.
Learohkh tjuerieh daajroem dorjesen bïjre gaavnedh, guktie reklame dan staeries sjædta goh gåarede.
Sii sáhttet omd. ávkkástallat interneahta.
Vuesiehtimmien gaavhtan maehtieh gaskeviermiem nåhtadidh.
Oahppit ráhkadit jurddakártta mas válddahallet buktaga iešguđet vearbbaid ja adjektiivvaid anu bakte.
Learohkh aktem åssjaldahkekaarhtem darjoeh, gusnie dorjesem buerkiestieh ovmessie vearbigujmie jïh adjektijvigujmie.
Oahppit čohkkejit govaid ja sániid iešguđet áigečállagiin ja ráhkadit govvádusa.
Learohkh guvvieh jïh baakoeh tjöönghkieh ovmessie plaerijste, jïh aktem montasjem darjoeh.
Sii ovdanbidjet govvádusa olles jovkui.
Dah sov montasjem åehpiedehtieh abpe dåahkan.
Oahpaheaddji čállá omd. távvalii daid adjektiivvaid maid oahppit lea čállán, ja čájeha ahte adjektiivvat sáhttet leat sihke vuođđohámis ja attribuhttan.
Lohkehtæjja tjaala vuesiehtimmien gaavhtan taavlese dejtie adjektijvide learohkh nåhtadieh, jïh vuesehte adjektijvh maehtieh dovne maadth-haamosne jïh attributijvesne årrodh.
Leatgo dat positiivan dahje negatiivan ?
Dah hijven jallh nåake ?
Gávdnojit go eará sánit mat buorebut heivejit ?
Mah jeatjah baakoeh vielie sjïehteles ?
Leatgo erohusat adjektiivvain daid máidnosiin mat leat jurddašuvvon nieiddaide go dain mat leat bártniide ?
Akte joekehtse reklamen adjektijveåtnosne mij lea niejtide ussjedamme / baernide ussjedamme ?
Oahppit galget bargat gávdnat ja atnit ođđa sániid máinnus- dahje vuovdalanplakáhttii.
Learohkh edtjieh orre baakoeh gaavnedh jïh nåhtadidh dan reklame- jïh doekemesplakatese.
Ulbmilin lea ahte ohppiid sátneriggodat galgá buorránit, omd. sátnegirjjis ohcamis sániid.
Ulmie lea learohkh edtjieh aktem stuerebe baakoeveahkam åadtjodh, vuesiehtimmien gaavhtan gosse baakoegærjam nåhtadieh.
Sii berrejit aktiivvalaččat atnit sátnegirjji vai gávdnet sáni mearkkašumi.
Dah tjuerieh baakoegærjam eadtjohkelaakan nåhtadidh juktie baakoen ulmiem gaavnedh.
Oahpaheaddji veahkeha ohppiid válljemis sániid maid sii čállet skovvái.
Lohkehtæjja viehkehte learoehkidie baakoeh veeljedh mejtie dievhtieh goerese.
Skovis oaidnit ahte ipmirdit go oahppit sániid vai dárbbašit go veahki vai ipmirdit daid mearkkašumi.
Goere vuesehte mejtie learohkh baakojde guarkah, jallh viehkiem daarpesjïeh dejtie guarkedh.
Mun dárbbašan veahki ipmirdit dán sáni mearkkašumi:
Manne viehkiem daarpesjem daan baakoen ulmiem guarkedh:
Mun doaivvun ahte dovdan dán sáni mearkkašumi:
Manne vienhtem daajram daan baakoen ulmiem:
Mun dieđán maid dát sátni mearkkaša:
Manne daajram daan baakoen ulmiem:
Oahppit geahččaladdet ja čállet máinnus- dahje vuovdalanplakáhta dihtorii teakstameannudanprográmmain.
Learohkh gellielaakan voejhkelieh, jïh reklame-jallh doekemesplakatem pc-esne tjaelieh viehkine teekstegietedimmieprogrammijste.
Sii isket gaskavuođa gova ja teavstta gaskkas go gehččet gáibidit go soames govat earenoamáš giellaanu.
Dah pryövoeh guktie tsiehkie sjædta teeksten jïh guvvien gaskemsh, gosse vuartasjieh mejtie såemies guvvieh aktem sjïere baakoeh krievieh.
Oahppit ovdanbidjet máidnosa ja deattuhit ovttastusa gaskal hámiid, ivnniid ja teavsttaid ja iešguđetlágan čáppačállima.
Learohkh reklamem åehpiedehtieh, jïh tjïertestieh dam ektiedimmiem haamoej, klaeriej jïh tekstuvri gaskem, jïh ovmessie såarhts tjiehpiestjaelemigujmie.
Sii sáhttet adnit photostory govva- ja jietnaprográmma, sisa lohkat teavstta ja tekstii heivehit govaid ja musihka.
Dah maehtieh photostory ’ m nåhtadidh, gusnie teekstem luhkieh jïh sjïehteles guvvieh jïh musihkem nåhtadieh.
Loahpas galget oahppit njálmmálaččat ovdanbidjat gárvves buktaga jovkui ja heaŋgut máinnus- dahje vuovdalanplakáhta seaidnái.
Learohkh edtjieh minngemes dorjesem åehpiedehtedh dåahkan njaalmeldh, jïh reklame-jallh doekemesplakatem vïedtjese gævnjastidh.
Go lea sáhka válljemis oahppodoaimmain, ferte oahpaheaddji váldit vuođu das mii skuvllas juo gávdno.
Gosse lea veeljemen bïjre lïerehtimmiedarjomijstie, lohkehtæjja tjuara krööhkedh mij skuvlesne gååvnese.
Dát doaimmat eai gáibit nu ollu rámmafáktoriin.
Daah darjomh eah stoerre mieriefaktovrh krievh.
Danin lea ollásit vejolašvuohta válljet eanet doaimmaid.
Dannasinie gujht gåarede jienebh dejstie darjomijstie veeljedh.
Oahppit liikojit bargat rievddadeaddji doaimmaiguin mat eai leat nu áddjás bargun.
Learohkh daamtaj lyjhkoeh barkedh gelliesåarhts darjomigujmie, mah eah dan guhkiem ryöhkh.
Muhtun doaimmat sáhttet ovttaskas ohppiid movttiidahttit oahppat.
Muvhth learohkh maehtieh jienebem lïeredh dejstie darjomijstie.
Dávjá oahppit ieža dihtet mainna sii liikojit bargat, ja goas sii buoremusat ohppet.
Daamtaj learohkh eah jïjtje daejrieh mejnie bööremes lyjhkoeh giehtelidh, jïh gåessie bööremes lïerieh.
Oahpaheaddji sáhttá áicat makkár doaimmat doibmet buoremusat ohppiide, ja dan mielde heivehit oahpahusa juohkehažžii.
Lohkehtæjja maahta jïjtje giehtjedidh mah darjomh mij bööremes sjeahta learoehkidie, jïh dan mænngan ööhpehtimmiem sjïehteladtedh dan aktegasse.
Oahpahusa ulbmiliin lea ahte oahppit ohppet.
Ööhpehtimmien ulmie lea learohkh lïerieh.
Lea dehálaš ahte oahpahus ii leat beare ovttageardán, baicca rievdadallat bargama.
Vihkeles ööhpehtimmie ij fer aktelaaketje sjïdth, bene barkoem jeerehte.
Muhtun oahppit ohppet buoremusat humadettiin, earát ges rumašlihkademiin.
Muvhth learohkh bööremes lïerieh gosse soptsestieh. Muvhth bööremes lïerieh gosse svïhtjieh jïh kråahpem nåhtadieh.
Soapmásat ohppet go gieđaiguin barget, ja earát geahččamis dahje áicamis.
Såemies bööremes lïerieh gosse soermide nåhtadieh, mearan jeatjebh bööremes lïerieh gosse vuejnieh jïh giehtjedieh.
Dávjá buohtalastit máŋga dáin oahpahanvugiin.
Daamtaj jienebh dejstie lïerehtimmievuekijste åtna.
Válljemis doibmii oahppohámi sáhttá maiddái váldit mielde bargoplánii.
Lïerehtimmievuekiem veeljedh darjomasse, maahta aaj vuesiehtimmien gaavhtan meatan årrodh barkoesoejkesjisnie.
Dás sáhttet oahppit vástidit guđe oahpahanvuohki sin mielas lei buoremus.
Daesnie learohkh maehtieh bååstede bievnedh mij lïerehtimmievuekide dah bööremes lyjhkin.
Iešguđet oahppandoaimmat mat leat namuhuvvon skovis vuolábealde, gokčet iešguđet oahppohámiid.
Dah ovmessie lïerehtimmiedarjomh mah lea goeresne vuelielisnie, ovmessie lïerehtimmievuekieh faarhmestieh.
Doaibma
Darjome
Oahppi buoremusat oahppá go:
Learohke bööremes leara gosse:
Visuala oahppit
Visuelle learohkh
ráhkadit máinnus- dahje vuovdalanplakáhta
reklame-jallh doekemesplakatem darjodh
lohká, čállá, ráhkada listtuid, ráhkada čoahkkáigeasu, govvida jurdagiid, gávdná govaid / govastagaid, tevdne, kárte, geahččá lohkogovaid, iská, ráhkada visuála govadaga / jurddakártta ja tevdne
lohkedh, tjaeledh, læstoeh darjodh, iktedidh, åssjaldahkide guvvieh darjodh, guvvieh / væhtah gaavnedh, guvviedidh, goerehtalledh, guvvieh vuartasjidh, goerehtidh, aktem visuelle vuesiehtimmiem / åssjaldahkekaarhtem darjodh jïh guvviedidh
Auditiiva oahppit
Auditijve learohkh
logaldallat, ovdanbidjat, jitnosit lohkat ja ráhkadit govvamuitalusa
håaledh, soptsestidh, reegkes gïeline lohkedh jïh photostory darjodh
muitalit, čilget, ráhkkanit logaldallamii, geardduhit, báddet, njálmmálaččat dulkot, jitnosit lohkat, guldalit, muitalit eará oahppái, válddahit, ovdanbuktit, digaštallat ja earáid hástalit
soptsestidh, buerkiestidh, håalemem soejkesjidh, repeteredh, sijse spealadidh, njaalmeldh toelhkestidh, reegkes gïeline lohkedh, goltelidh, mubpien leareohkasse soptsestidh, buerkiestidh, lahtestidh, digkiedidh jïh mubpide haestedh
Kinestetihka (motorihkalaš) oahppit / taktiila oahppit
Kinestetiske learohkh / Taktile learohkh
tevdne, čállá, hábme, dramatisere, ráhkada, hukse, govvida, konstruere, oahpaha earáid, ruossu, ráhkada govvamuitalusa, čájeha, čállá notáhta, guoskkaha, hábme, ráhkada modealla, čuohppá ja liibme
guvviedidh, tjaeledh, haamoedidh, dorjehtidh, sjugniedidh, bigkedh, darjodh, mubpide ööhpehtidh, kroessh biejedh, photostory darjodh, vuesiehtidh, notath vaeltedh, doehtedidh, maallem darjodh, bietskiedidh jïh lïjmesjidh
Heivehuvvon oahpahus
Sjïehtedamme lohkehtimmie
Muhtun ohppiide sáhttá leat hástaleaddjin go šaddet válljet galget go ráhkadit máinnus- dahje vuovdalanplakáhta.
Maahta haestiedihks årrodh såemies dejtie learoehkidie gaavnehtidh mejtie edtjieh reklame- jallh doekemesplakatem darjodh.
Oahpaheaddji šaddá veahkehit rávvet.
Lohkehtæjja tjuara viehkiehtidh raeriestidh.
Go oahppi galgá čállit jurddakártta, sáhttá oahpaheaddji veahkehit gávdnat sániid ja hábmemis cealkagiid.
Gosse learohke edtja åssjaldahkekaarhtem dievhtedh, lohkehtæjja maahta dejtie viehkiehtidh baakoeh gaavnedh jïh raajesh darjodh.
Oahppit maiddái tevdnejit.
Learohkh maehtieh aaj dievhtedh gosse guvviedieh.
Sii válljejit ieža makkárin plakáhtta galgá leat.
Dah jïjtje veeljieh guktie plakate edtja årrodh.
Muhtun ohppiide sáhttá leat hástaleaddjin gávdnamis mii doaimma váldooassi lea.
Maahta haestiedihks årrodh såemies dejtie learoehkidie gaavnehtidh mannasinie daam darjomem darjoeh.
Jus oahppit besset bargat doaimmain mii rievddada ja lea miellagiddevaš, de doaibma movttiidahttá ohppiid oahppat.
Jis learohkh åadtjoeh aktine darjominie barkedh mij lea jeereldihkie jïh murreds, dellie learohke aaj maam destie leara.
Bargu ferte danin heivehuvvot ohppiid dássái.
Tjuara dan åvteste barkoem sjïehtedidh learohki daltesasse.
Árvvoštallan
Faagem vïerhtiedidh
Dađistaga-árvvoštallama vuođđun berrejit leat eavttut mat gullet oahppoulbmilii.
Daennie bihkedimmesne libie veeljeme dam baakoem vuarjasjidh nåhtadidh sijjeste vïerhtiedidh.
Oahpaheaddji ferte ohppiide vástidit ahte leago sin válljen realisttalaš ja čađahahtti ja singuin ságastallat dan birra maid sii galget ráhkadit ja gos gávdnat ávkkálaš dieđuid.
Lohkehtæjja byöroe learoehkidie bååstede bievnedh mejtie gåarede tjïrrehtidh dam dorjesem maam veeljeme, jïh dejgujmie digkiedidh maam edtjieh darjodh, jïh gusnie dah maehtieh aevhkie bïevnesh gaavnedh.
Oahpaheaddji berre maiddái dieđihit ohppiide makkár sániid ja doahpagiid sii bures hálddašit.
Lohkehtæjja byöroe aaj bååstede bievnedh mah baakoeh jïh lahtesh learohkh haalvoeh.
Leatgo omd. adjektiivat positiiva, ja sáhttet go dat adnot gaskaoapmin dán oktavuođas ?
Mah adjektijvh hijven, jïh maahta dejtie tsavtshvierhtine nåhtadidh daennie sjiekenisnie ?
Hálddašit go oahppit atnit jurddakártta veahkkegaskaoapmin čállimii ?
Learohkh haalvoeh ååsjaldahkekaarhtem nåhtadidh goh akte viehkiedirrege gosse tjaelieh ?
Oahpaheaddji sáhttá maiddái addit dieđuid vássán ja boahtti dili birra ohppiidságastallama bakte.
Lohkehtæjja maahta aaj bïevnesh bååstede / åvtese learoehkidie vedtedh learohkesoptsestimmine.
Muital mii lea buorre, ja šiehtat ohppiiguin mainna šaddet eanet bargat.
Soptsesth mij lea hijven, jïh seamedh learohkigujmie mejnie dah tjuerieh vielie barkedh.
Buvtte mearkkašumiid das makkár govaid sii leat válljen.
Bïevnieh bååstede veeljemen bïjre guvvijste.
Gos sii gávdne govaid ?
Gusnie learohkh guvvide gaavnin ?
Manin válljejedje juste dan gova / daid govaid ?
Mannasinie daam guvviem / daejtie guvvide veeljin ?
Heive go teaksta govvii ?
Teektse gåvvan sjeahta ?
Leago realisttalaš ja áigeguovdilis teaksta ?
Akte tjïelke jïh sjyöhtehke teekste ?
Leatgo realisttalaš ja áigeguovdilis govat ?
Tjïelke jïh sjyöhtehke guvvieh ?
Ráhkat bargoplánaid main máhcahatvástádusskovvi ruossunvejolašvuohta lea mielde.
Darjoeh barkoesoejkesjh gusnie akte bååstedebievnesegoere, jïh gusnie learohkh edtjieh kroessem biejedh.
Dás oahppit iežaset árvvoštallet.
Daesnie learohkh jïjtjemse vuarjesjieh.
Sii gávnnahit maid sii hálddašit ja mainna ain bargat ovddasguvlui.
Dah gaavnehtieh maam haalvoeh, jïh mejnie dah byöroeh vijriebasse barkedh.
Oahpaheaddji buktá njálmmálaš máhcahatmearkkašumiid barggadettiin.
Lohkehtæjja njaalmeldh bååstedebïevnesem vadta itkemearan.
Maŋŋilgo oahppit leat iežaset árvvoštallan, sáhttá oahpaheaddji mearkkašit dan mainna šaddet ain eanet bargat ovddasguvlui.
Gosse learohkh jïjtjemse vuarjasjamme, lohkehtæjja maahta jiehtedh mejnie dah daarpesjïeh vielie barkedh.
Ohppiide lea dalle juoga man guvlui faŋuhit.
Learohkh edtjieh åadtjodh man mietei sïlledidh.
Seammás sis galgá leat vejolašvuohta lihkostuvvat.
Seamma aejkien edtjieh nuepiem utnedh lyhkesidh.
Dat dagaha ahte sii šaddet eanet diđolaččat iežaset oahppama hárrái.
Naemhtie dah aaj buerebelaakan jïjtse lïeremen sjåahkoeh.
Oahppoulbmil
Lïerehtimmieulmie
Dán máhtán veaháš:
Daam ånnetji maahtam:
Dán máhtán oalle bures:
Daam naan hijven maahtam:
Dán máhtán hui bures:
Daam joekoen hijvenlaakan maahtam:
Oahpaheaddji: Dán fertet buoridit:
Lohkehtæjja. Daam maahtah bueriedidh:
Vuođđogálggat
Faagen maadth maahtoeh
Máhttit ovdanbuktit njálmmálaččat: Oahppit ságastallet ulbmila, eavttuid ja ulbmiloláhusa birra ja máinnus- dahje vuovdalanplakáhta birra.
Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Learohkh soptsestieh ulmiej bïjre, væhtaj bïjre guktie ulmide jaksedh, jïh reklame- jallh doekemesplakaten sisvegen bïjre.
Sii ovdanbidjet máinnus- dahje vuovdalanplakáhtta.
Dah reklame- jallh doekemesplakatem njaalmeldh åehpiedehtieh.
Máhttit ovdanbuktit čálalaččat: Oahppit ráhkadit jurddakártta.
Maehtedh sov tjaaleldh daarjoeh buektedh: Learohkh åssjaldahkekaarhth darjoeh.
Sii čállet máinnus- dahje vuovdalanplakáhta.
Dah reklame-jallh doekemesplaktem tjaelieh jïh darjoeh.
Máhttit lohkat: Oahppit lohket máinnus- dahje vuovdalanplakáhta.
Maehtedh lohkedh: Learohkh reklame- jallh doekemesplakatem luhkieh.
Máhttit rehkenastit: Matemáhtalaš doahpagat leat dárbbašlaččat go galgá ipmirdit loguid, hivvodaga ja hatti go barget máinnus- dahje vuovdalanplakáhtain.
Maehtedh ryöknedh: Lahtesh matematihken bïjre leah daerpies edtja taallh, veahkam jïh åasam guarkedh gosse reklame-jallh doekemesplakatine barka.
Máhttit atnit digitála reaidduid: Dihtormášiidna sáhttá adnot bargobihtá čálalaš oassái.
Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Maahta PC. ’ em nåhtadidh dej tjaaleldh barkoejgujmie.
Dás sáhttet oahppit gávdnat máinnus- dahje vuovdalanplakáhtaid ovdamearkkaid mat leat neahtas ja daid atnit inspirašuvdnan iežaset bargguin.
Daesnie learohkh maehtieh vuesiehtimmieh gaavnedh jeatjah reklame-jallh doekemesplakatide nedtesne, jïh dejtie iedtjine utnedh jïjtse barkosne.
Ohppiid bargun lea ráhkadit sullásaččaid sámegillii.
Learohki barkoe lea maam akt seammaplïeres saemiengïelesne darjodh.
Sii sáhttet atnit ohcanmohtoriid interneahtas, ja sii sáhttet govaid doppe gávdnat.
Dah maehtieh aaj ovmessie ohtsememotovrh gaskeviermesne nåhtadidh, jïh maehtieh guvvieh gaavnedh.
Gáiddusoahpahus
Maajhööhpehtimmie
Dát ovdamearka heive bures gáiddusoahpahussii.
Daate vuesiehtimmie hijvenlaakan sjeahta maajhööhpehtæmman.
Oahpaheaddji šaddá ráhkadit bargoneavvaga man mielde oahppit barget.
Lohkehtæjja tjuara aktem barkoebuerkiestimmiem darjodh man mietie learohkh berkieh.
Sii sáhttet ovdanbidjat gárvves máinnus- dahje vuovdalanplakáhta oahpaheaddjái.
Dah maehtieh dam gaervies reklame-jallh doekemesplakatem sov lohkehtæjjese åehpiedehtedh.
Gielladomeanat
Gïelesuerkie
Gárvves máinnus- dahje vuovdalanplakáhttii sáhttá ráhkaduvvot gielladomeana.
Maahta aktem gïelesuerkiem darjodh dan gaervies reklame-jallh doekemesplakaten sjiekenisnie.
Dalle buot gulahallan go barget máinnus- dahje vuovdalanplakáhtain dáhpáhuvvá sámegillii.
Dellie sæjhta ajve saemiestidh reklame-jallh doekemesplakaten bïjre.
Davvi girji 2000
Learoevierhtieh
Sisdoallu
daltesasse
Ođas jagi 2014 rájes
Åarjelsaemien
Jagi 2014 rájes čađahuvvijit ođđa reviderejuvvon kártengeahččaleamit lohkamis ja rehkenastimis 1.-3. jahkeceahkkái.
1. PRYÖVEN BÏJRE... 3 Tjoeperdimmieraaste... 5 Maam goerehtallemepryöve ryöknedimmesne 1. daltesasse möölehte ?...
Geahččalemiin lea ođđa hápmi ja muhtun bargobihttáhámit ja sisdoalut leat rievdaduvvon ovddit geahččalemiid ektui.
MEARAN TJÏRREHTEMINIE... 10 4. PRYÖVEN MÆNNGAN... 10 Dåarjelimmie learoehkijstie tjoeperdimmieraasten nuelesne... 11 Evtiedimmie goerkesistie jïh tjiehpiesvoetijste... 13 Ryökneme... 15 taalesïeve)....
Ulbmil ođđa geahččalemiiguin lea earuhit buorebut ohppiid vuolabealde ja bajábealde sierra beroštumi ráji.
Dah pryövh aktem orre guelmiem åådtjeme, jïh såemies laavenjassehammoeh jïh sisvege pryövine leah jarkelamme,
Geahččaleamit galget maiddái addit eanet dieđuid ohppiid birra geat rahčet.
Doh pryövh edtjieh aaj jienebh bïevnesh vedtedh dej viesjies learohki bïjre.
Dain leat danne ollu álkes bargobihtát eaige mihtit ulbmilolahusa oahppoplánaid ektui ohppiide geat eai raža.
Dan åvteste dah sijhtieh jïjnjh aelhkie laavenjassh utnedh, jïh eah sïjhth ulmiejaksemem möölehtidh,
Kártengeahččalemiin lea eallináigi 5 jagi ovdalgo reviderejuvvojit, ja seamma geahččaleapmi
Goerehtallemepryövh medtie vïjhte jaepieh jielieh åvtelen dah staeriesuvvieh, jïh dïhte seamma pryöve dan åvteste tjïrrehtamme sjædta vïjhte jaepiej iktemearan.
čađahuvvo dan dihte vihtta jagi maŋŋalagaid.
Sæjroe
1.
1.
GEAHČČALEAMI BIRRA
PRYÖVEN BÏJRE
Dát bagádus lea čállon dutnje geas leat oahppit geat galget čađahit 1. jahkeceahki kártengeahččaleami rehkanastimis.
Daate bïhkedimmie lea tjaaleme dutnjien gïen learohkh mah edtjieh goerehtallemepryövem ryöknedimmesne tjïrrehtidh 1. daltesisnie.
Ulbmil geahččalemiin lea fuomášit ohppiid geat
Pryöven aajkoe lea
dárbbašit liige čuovvoleami vai ožžot buoret vuođu viidásit bargui rehkenastima vuođđo máhtolašvuođain.
learohkh damtijidh mah lissie dåarjelimmiem daarpesjieh juktie aktem buerebe våaromem åadtjodh dan guhkiebasse barkose dej uvtemesth tjiehpiesvoetigujmie ryöknedimmesne.
Bagadusas leat rávvagat ja dieđut dasa maid galggašii bargat ovdal geahččaleami, geahččaleami čađaheamis ja maŋŋil geahččaleami. Bagadusa maŋemus
Bïhkedimmesne raerieh jïh bïevnesh dan bïjre maam byöroe darjodh åvtelen, mearan jïh
oassi, mas leat rávvagat maid galgá bargat maŋŋil geahččaleami čađaheami, čilge mo bohtosiid sáhttá geavahit daid ohppiid čuovvoleapmái geat leat sierra beroštumi ráji vuolábealde.
mænngan pryövide tjïrrehtamme. Minngemes bielie bïhkedimmeste lea guktie maahta illedahkide nuhtjedh juktie dejtie learoehkidie vijriesåbpoe dåarjelidh mah akten tjoeperdimmieraasten nuelesne skååredieh. Datne maahtah vielie pryöven bïjre lohkedh
Geahččaleami birra sáhtát maiddái lohkat dieđuid Oahpahusdirektoráhta neahttasiidduin (www.udir.no)
Ööhpehtimmiedirektovraaten nedtesæjrojne (www.udir.no).
KÁRTENGEAHČČALEMIID BIRRA Mii lea ulbmil geahččalemiin ?
GOEREHTALLEMEPRYÖVI BÏJRE Mij lea pryöven aajkoe ?
Kártengeahččaleamit galget almmustahttit leat go oahppit geat eai leat oahppan dárbbašlaš máhtolašvuođaid álgooahpahusas.
Goerehtallemepryövh edtjieh vueptiestidh mejtie leah learohkh mah eah leah daerpies tjiehpiesvoeth aalkoelïerehtimmesne vejtiestamme.
Geahččaleami bohtosat galget veahkehit oahpaheddjiid ja skuvlajođiheddjiid identifiseret ohppiid geat leat vuolábealde ” sierra beroštumi ráji ” ja geat dárbbašit liige čuovvoleami.
Illedahkh pryöveste edtjieh lohkehtæjjide jïh skuvleåvtehkem viehkiehtidh learohkh damtijidh mah leah akten tjoeperdimmieraasten nuelesne jïh mah lissie dåarjelimmiem daarpesjieh.
Geahččalemiid dieđuid ferte geahččat searválagaid eará dieđuiguin mat skuvllas leat ohppiid birra.
Tjuara bïevnesh pryövijste ektesne vuejnedh jeatjah bïevnesigujmie learohken bïjre mejtie skuvle åtna.
Jus muhtun oahppi geahččaleami bohtosat čájehit váilevaš doabaipmárdusa ja / dahje rehkenastinmáhtolašvuođa, de sáhttá leat dárbu eanet kártemii ovdalgo oahppi oažžu liige čuovvoleami.
Dastegh pryöveilledahkh akten learoehkasse vuesiehtieh learohken leah faatoes dïejvesegoerkese jïh / jallh ryöknemetjiehpiesvoeth, maahta daerpies årrodh vielie goerehtalledh åvtelen learohke lissie dåarjelimmiem åådtje.
Maid mihtida geahččaleapmi ?
Maam goerehtallemepryövh möölehtieh ?
Kártengeahččaleapmi galgá iskat man muddui oahppi doabaipmárdus ja vuođđomáhtolašvuođat leat dan ektui mii oahppoplánain lea mihttun vuođđo máhtolašvuohtan guhtege fágas.
Goerehtallemepryövh edtjieh goerehtidh mennie mieresne learohki dïejvesegoerkese jïh maadthtjiehpiesvoeth leah learoesoejkesjen ulmiej mietie dejtie uvtemesth tjiehpiesvoetide dennie sjyöhtehke faagesne.
Geahččaleamis leat ollu álkes bargobihtát ja addá danne unnán dieđu ohppiid birra geat máhttet buot dahje measta buot bargobihtáid.
Pryövesne jïjnjh aelhkie laavenjassh, jïh dan åvteste vaenie bïevnesh vadta dej learohki bïjre mah gaajhkide jallh mahte gaajhkide laavenjasside buektiehtieh.
Áidna maid sáhttit dadjat ohppiid birra geat leat máhttán ollu dahje visot bargobihtáid lea ahte sis lea doarvái máhtolašvuohta vuođđun viidásit oahpahussii, muhto diehtit unnán man ollu sii rievttimielde máhttet.
Dïhte aajnehke maam mijjieh maehtebe dej learohki bïjre jiehtedh mah jïjnjem jallh gaajhkem buektiehtieh, lea dah nuekies tjiehpiesvoeth utnieh goh våarome dan guhkiebasse lïerehtæmman, men mijjieh vaenie daejrebe man jïjnjem dah raaktan maehtieh.
Dainna lágiin lea kártengeahččalemiin erohus nationála geahččalemiin main leat maiddái váttis bargobihtát ja mat addet dieđuid ohppiin buot máhtolašvuođa dásiin.
Naemhtie goerehtallemepryövh nasjovnaale pryövijste joekehtieh gusnie aaj gïerve laavenjassh, jïh bïevnesh learohki bïjre vedtieh gaajhkine daltesinie.
Fertejit go buot oahppit čađahit geahččaleami ?
Gaajhkh learohkh tjuerieh pryövem vaeltedh ?
1. jahkeceahkkái lea geahččaleapmi eaktodáhtolaš, muhto jus skuvla dahje suohkan mearridit ahte skuvlla oahppit galget čađahit kártengeahččaleami, de galget buot oahppit ceahkis čađahit geahččaleami.
Pryöve 1. daltesasse lea jïjtjevyljehke, men dastegh skuvle jallh tjïelte sjæjsjele learohkh skuvlesne edtjieh goerehtallemepryövem tjïrrehtidh, dellie gaajhkh learohkh daltesisnie pryövem tjïrrehtidh.
Oahppit geat leat buohccit geahččaleami čađahanbeaivvi, dahje leat eret eará sivaid dihte, galget beassat váldit geahččaleami maŋŋil.
Learohkh mah leah skiemtjine pryövebiejjien, jallh jeatjah gaatoem utnieh, edtjieh nuepiem åadtjodh pryövem vaeltedh akten jeatjah biejjien.
Eanet dieđut das geat eai dárbbaš váldit geahččaleami leat čađaheami njuolggadusain Retningslinjer for gjennomføring.
Bïevnesh luejhtiehtimmien bïjre lea lïhkebe buerkiestamme njoelkedassine Retningslinjer for gjennomføring.
Sáhttá go geahččaleami heivehit ohppiide ?
Learohkh maehtieh sjïehteladtemem åadtjodh ?
Skuvllas lea ovddasvástádus ahte oahppit geat dárbbašit heivehusaid maiddái sáhttet čađahit kártengeahččaleami.
Skuvle dïedtem åtna ihke learohkh mah sjïere sjïehteladtemem daarpesjieh aaj maehtieh goerehtallemepryövem tjïrrehtidh.
Heiveheapmi sáhttá leat earret eará ahte čađahit geahččaleami smávit joavkkuin, dahje čađahit geahččaleami okto, dahje ahte leat bottut.
Sjïehteladteme maahta vuesiehtimmiem gaavhtan årrodh pryövem darjodh aktene onne dåehkesne, dam oktegh darjodh, jallh jienebi eejehtimmiejgujmie.
Skuvla ii sáhte ráhkadit sierra ortnegiid mat sáhttet váikkuhit ohppiid bohtosiidda nugo veahkkeneavvuid geavaheamit dahje eanet áigi juohke siiddu čađaheapmái.
Skuvle ij maehtieh jïjtsh öörnegh darjodh mah maehtieh learohkeilledahkide tsevtsedh, goh viehkiedïrregh nuhtjedh jallh lissie tïjjem nuhtjedh fïerhtene sæjrosne.
Skuvlajođiheaddji ferte árvvoštallat ovttaskas oahppi dárbbuid sierra heiveheapmái.
Skuvleåvtehke tjuara fïerhten learohken daerpiesvoeth sjïere sjïehteladtemasse vuarjasjidh.
Geas lea ovddasvástádus kártengeahččaleami čađaheapmái ?
Gie dïedtem åtna goerehtallemepryövide tjïrrehtidh ?
Skuvlajođiheaddjis lea bajimus ovddasvástádus láhčit dili nu ahte oahppit oassálastet geahččaleami čađaheamis.
Skuvleaajhtere dam bijjemes dïedtem åtna sjïehteladtedh ihke gaajhkh learohkh meatan tjïrrehtimmesne.
Sierra beroštumi rádji
Sæjroe
Kártengeahččalemiin lea sierra beroštumi rádji dan váste ahte galgá identifiseret ohppiid geat dárbbašit liige čuovvoleami ovdánahttit lohkodoahpagiid ja rehkenastinmáhtolašvuođaid.
4/32 damtijidh mah lissie dåarjelimmiem daarpesjieh jis edtjieh aktem hijven taaledïejvesem jïh hijven ryöknedimmietjiehpiesvoeth evtiedidh.
Sierra beroštumi rádji mearriduvvo go buohtastahttet bohtosiid ohppiidjoavkkus mat sáhttet leat ovddasteaddjin vuosttaš gearddi go
Tjoeperdimmieraastem aerviedibie gosse illedahkide akten sjïehteles learohkedåahkan viertiestibie, voestes aejkien pryövem
geahččaleami čađahit.
tjïrrehtibie.
Rádji biddjo nu ahte lea dat poeaŋŋa dahje unnit poeaŋŋa go mii lea riikkadásis 20 proseantta ohppiin geat leat ožžon heajumus bohtosiid.
Raaste bïejesåvva naemhtie guktie dah viesjiehtommes 20 prosenth learoehkijstie abpe laantesne seamma jïjnjh, jallh vaenebh poengh goh tjoeperdimmieraastem utnieh.
Sierra beroštumi rádji almmuhuvvo loahpageahčen borgemánu 2015.
Tjoeperdimmieraastem sïjhtebe bæjhkoehtidh mïetsken 2015 minngiegietjesne.
Gaskaboddosaš sierra beroštumi ráji gávdná dieđihanskovis oasis Instruksjon for gjennomføring
Datne aktem åvtelhbodti raastem gaavnh vïhtesjadtemegoeresne bïhkedassesne Instruksjon for gjennomføring jïh Vurderingsveiledning mah leah bæjhkoehtamme PAS:sne. Seapan ij
Vurderingsveiledning mii lea almmuhuvvon neahttabáikkis PAS. Gaskaboddosaš ja loahpalaš sierra beroštumi rájis ii dáidde ollu erohus.
sïjhth stoerre joekehtse årrodh dej åvtelhbodti jïh minngemosth tjoeperdimmieraasti gaskem.
Sierra beroštumi ráji ii ábut atnit áibbas čavga rádjin.
Ij tjoerh tjoeperdimmieraastem vuejnedh goh akte vihties raaste.
Muhtun oahppit geat leat juste bajábealde sierra beroštumi ráji, dárbbašit maiddái liige čuovvoleami.
Såemies dejstie learoehkijstie dåehkesne mah leah ånnetji tjoeperdimmieraasten bijjelen sijhtieh aaj lissie dåarjelimmiem daarpesjidh.
Dasa lassin sáhttá
Lissine lohkehtæjja maahta dååjredh akte learohke tjoeperdimmieraasten nuelesne jallh eevre lïhke skåårede, seamma tïjjen goh aarebi
oahpaheaddji vásihit ahte oahppit ožžot poeaŋŋaid jur vuolábealde dahje sierra beroštumi ráji lahkosis, vaikko ovdalaš áicamat oahppis eai leat čájehan váilevaš máhtolašvuođaid.
vïhtesjimmieh learoehkijstie maam akt jeatjebem vuesehte.
Danne lea dehálaš geavahit veahkkin eará dieđuid oahppi birra su viidásit čuovvoleamis.
Dan åvteste vihkeles jeatjah jïh aarebi bïevnesh krööhkedh mejtie learohki bïjre åtna dennie vijriesåbpoe dåarjelimmesne.
Maid mihtida 1. jahkeceahki kártengeahččaleapmi rehkenastimis ?
Maam goerehtallemepryöve ryöknedimmesne 1. daltesasse möölehte ?
Kártengeahččaleapmi galgá geavahuvvot kártet rehkenastima vuođđo máhtolašvuohtan, ráddjejuvvon ohppiid lohkoipmárdussii ja rehkenastinmáhtolašvuhtii. Ulbmil
Edtja goerehtallemepryövem nuhtjedh juktie ryöknedimmiem goerehtalledh goh uvtemesth tjiehpiesvoeth, gaertjiedamme learohki taalegoerkesasse jïh ryöknedimmietjiehpiesvoetese.
geahččalemiin lea identifiseret ohppiid geain lea váilevaš doabaipmárdus ja geain leat váilevaš lohkan- ja rehkenastinmáhtolašvuođat.
Pryöven aajkoe lea learohkh damtijidh mej viesjies goerkese jïh viesjies ryökneme- jïh ryöknedimmietjiehpiesvoeth.
Geahččaleapmi váldá vuođu rehkenastima definišuvnnas ja progrešuvdnačilgehusas Rammeverk for grunnleggende ferdigheter oahppoplána gelbbolašvuođamihtus.
Pryöve lea gårredamme tjïelkestimmesne jïh progresjovnebuerkiestimmesne ryöknedæmman tjaalegisnie Rammeverk for grunnleggende jïh maahtoeulmine jïh learoesoejkesjisnie.
Geahččaleapmi lea ráhkaduvvon dakkárin ahte galgá addit eanemus dieđuid ohppiid birra geaid čuoggát leat sierra beroštumi ráji lahkosis.
Pryöve lea evtiedamme juktie jeenjemes bïevnesh learohki bïjre vedtedh mah leah tjoeperdimmieraasten lïhkebisnie.
Lea dehálaš diehtit ahte oahppit
Vihkeles daejredh learohkh mah leah
vuolábealde sierra beroštumi ráji sáhttet hui iešguđet ládje máhttán geahččaleami ja sis sáhttet iešguđetlágan rahčamušat.
tjoeperdimmieraasten nuelesne maehtieh gaajh joekehts aath buektiehtidh, jïh joekehts aatigujmie tjabredh.
Danne lea dárbbašlaš ovttaskas oahppi bohtosiid árvvoštallat searválaga eará dieđuiguin oahppi birra, ovdal go mearrida maid berre viidásit bargat.
Dan åvteste daerpies illedahkide vuarjasjidh fïerhten learoehkasse jeatjah bïevnesi vööste learohken bïjre, åvtelen sjæjsjalimmieh vaaltah dan guhkiebasse
Dehálaš lea daid ohppiid váhnemiidda - geat dárbbašit čuovvoleami, ovddidit
barkoen bïjre. Vihkeles illedahkh jïh raerieh dan geajnoen bïjre guhkiebasse aaj eejhtegidie vadtasuvvieh dejtie learoehkidie mah lissie dåarjelimmiem daarpesjieh, guktie eejhtegh maehtieh jïjtsh maanan evtiedimmiem dåarjoehtidh dejstie uvtemesth tjiehpiesvoetijste ryöknedimmesne.
makkár bohtosat ja rávvagat sidjiide leat, nu ahte váhnemat sáhttet doarjut mánáideaset ovdánahttima matematihka vuođđo máhtolašvuođain.
Sæjhta doh ellen jeanatjommes learohkh mejtie goerehtallemepryöve damtije, dåarjelidh mierien sisnjelen sjïehtedamme lïerehtimmeste. Læjhkan naan gille learohkh mejtie
Eanas ohppiid maid kártengeahččaleamit áiccalmahttet, sáhttá čuovvolit heivehuvvon oahpahusa rámma siskkobealde.
5/32 tjiehpiesvoetine ryöknedimmesne mejtie maahta pryövesne möölehtidh.
Muhtun ohppiid berre guorahallat viidáseappot, iskat leago dárbu sierraoahpahussii.
Learohkh mah tjoeperdimmieraasten nuelesne skååredieh leah aktene vuelege daltesisnie. Pryöve lea
Vuođđo máhtolašvuođat rehkenastimis leat juhkkojuvvon njealji máhtolašvuođasuorgái:
Doh uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne leah juakeme njieljie tjiehpiesvoetesuerkine:
• Dovdat ja čilget lea 1. dásis čilgejuvvon ná: “ Dovdá konkrehta diliid mat sáhttet čovdojuvvot rehkenastimiin, ja ráhkada gažaldagaid daidda ”.
• Damtijidh jïh buerkiestidh 1. daltesisnie lea buerkiestamme goh «Damtije vihties
Lunddolaš lea dan čatnat dilálašvuođaide mat siskkildit loguid ja sturrodagaid.
Iemie daam dejtie tsiehkide viedtedh mah taalh jïh stoeredahkh meatan utnieh.
1. jahkeceahkkái mearkkaša dat máhttit ráhkadit rievttes rehketvuogi dilálašvuođain mat čilgejuvvojit illustrašuvnnaiguin, ovdamearka dihte rehkenastit man ollu guokte diŋgga mákset
2. daltesasse sæjhta jiehtedh reaktoe ryöknedimmievuekiem hammoedidh dejtie tsiehkide mah buerkiestamme sjidtieh guvvijste, goh ryöknedidh mennie åesesne göökte daeverh tjåanghkan sjidtieh. Maahta aaj mij akt dan aelhkie årrodh goh
oktii. Sáhttá maiddái leat nu álki go ipmirdit ahte čieža eappela (beallekonkrehta / sárgosat) sáhttet ovddastit (lohko) symbola 7, dahje sáhttit buohtastahttit guokte ovddasteaddji seamma lohkui (ovdamearka dihte lohkosymbola ja konkrehtaid).
guarkedh tjïjhtje eeplah (bieliekonkreeth / guvvie) maahta vuesiehtidh (taale) symbovline 7, jallh maehtedh göökte representasjovnh seamma taalese
• Geavahit ja ávkkástallat lea 1. dásis čilgejuvvon ná: “ Geavaha álkes strategiijaid lohkat ja juogustit hivvodagaid ja geometralaš hámiid. Rehkenastá álkes
• Nuhtjedh jïh gïetedidh lea 1. njieptjesne buerkiestamme goh “ aelhkie strategijh
www.udir.no/Lareplaner/Finn-lareplan/#matematikk rehketbihtáid iešguđetlágan vugiiguin.
nuhtjie gosse edtja ryöknedh, veahkah jïh geometrijen goerh klassifiseradidh. Aelhkie aerviedimmieh dorje joekehtslaakan ”.
1. jahkeceahki geahččaleamis lea lunddolaš ráddjet dan máhttui geavahit strategiijaid loguidlohkamis ja juogustit hivvodagaid ja
Pryövese 1. daltesasse lea iemie daam gaertjiedidh jïh ajve strategijh nuhtjedh ryöknemasse jïh klassifiseradæmman
sáhttit čađahit aritmehtalaš rehkenastimiid (sihke gárvvisin biddjon ja ii gárvvisin biddjon bargobihtáid).
veahkijste, jïh maehtedh aritmetriske aerviedimmieh tjïrrehtidh (dovne bæjjese bïejeme jïh ij bæjjese bïejeme laavenjassh).
• Suokkardit ja árvvoštallat leat čilgejuvvon ná: “ Mearridit leago boađus vástádus
• Ussjedalledh jïh vuarjasjidh lea buerkiestamme goh «Sjæjsjele mejtie akte illedahke lea vaestiedasse gyhtjelassese mij gihtjesovviš.
gažaldahkii mas jerrojuvvui ”. Dien lea dábálaččat ohppiide hui gáibideaddji árvvoštallat “ ii-njálmmálaš ” dilálašvuođas ja dat dahká ila stuora rievddademiid ohppiid gaskkas makkár máhttu sis lea hámuhit čálalaččat.
Aervede krïevije sjædta learoehkasse daam vuarjasjidh aktene «ij-njaalmeldhš tsiehkesne, jïh sæjhta fer gïerve årrodh learoehkasse dam tjaaleldh darjodh.
Danne dat oassi ii árvvoštallojuvvo.
Dan åvteste ij sïjhth dam
• Kommunikašuvdna lea čilgejuvvon ná: “ Geavaha iešguđetlágan veahkkeneavvuid čilget álkes rehkenastimiid ”.
• Govlesadteme lea buerkiestamme goh «ovmessie viehkiedïrregh nuhtjie juktie aelhkie aerviedimmieh darjodhš.
Kártengeahččalemiid rámmaplánaid mielde eai galgga
Dan åvteste ij sïjhth govlesadtemem vuarjasjidh, men sæjhta dam ovryöktesth
Kommunikašuvnna eai danne árvvoštala das, muhto dat mihtiduvvo eahpenjuolgadit: Go oahppit čovdet geahččaleamis bargobihtáid, de fertejit sii geavahit matematihkalaš symbolaid riekta nu ahte earát maid ipmirdit maid sii leat bargan. Oahppit
vuarjasjidh Gosse learohkh laavenjasside pryövesne luetieh, tjuerieh matematihkeles symbovlh reaktoe nuhtjedh guktie mubpieh maehtieh guarkedh maam dah leah dorjeme.
kommuniserejit go čállet loguid ja symbolaid.
Learohkh govlesedtieh viehkine taalh jïh symbovlh tjaeledh.
Eanas bargobihtát leat ráhkaduvvon suorgái Geavahit ja ráhkadit.
Dah jeenjemes laavenjassh leah evtiedamme suarkan Nuhtjedh jïh gïetedidh.
Aspektii Dovdat ja čilget leat maiddái ráhkaduvvon bargobihtát.
Aaj laavenjassh evtiedamme aspektese Damtijidh jïh buerkiestidh.
Dasa lassin leat ráhkaduvvon muhtun bargobihtát mat isket vuođđo doabaipmárdusa mii lea dárbbašlaš eaktun matematihka vuođđo máhtolašvuođaid ovdánahttimis.
såemies laavenjassh mah vihkielåbpoe dïejvesegoerkesem teestadieh, mij lea daerpies jis edtja maehtedh doh uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne evtiedidh.
1. jahkeceahki kártengeahččalemiid bargobihtáid sáhttá juohkit njealji temái:
Maahta laavenjasside goerehtallemepryövesne 1. daltesasse njieljie teemine juekedh:
• Loguidlohkan temá mearkkaša máhttit lohkat struktuvrralaš ja eahpestruktuvrralaš hivvodagaid, lohkagoahtit viidásit muhtun logus (sihke bajásguvlui ja vulosguvlui), ja máhttit lohkat guvttiin-ja guvttiin, viđáin-ja viđáin ja nu ain viidásit.
• Ryöknemetjiehpiesvoeth leah maehtedh struktuvreradamme jïh ovstruktuvreradamme veahkah ryöknedh, guhkiebasse ryöknedh akten saaht man
• Lohkodoahpagiid temá mearkkaša ipmirdit guovddáš doahpagiid nugo stuorit go, unnit go, lohku ovdal, lagamus lohku ja nu ain.
• Taaledïejvesh leah maehtedh vihkeles dïejvesh guarkedh goh stuerebe goh, unnebe goh, taale åvtelen, lïhkemes taale jïh naemhtie vijriesåbpoe.
Dasa gullá maiddái máhttit čatnat oktii galle-leat rievttes symbolii, ja ipmirdit ja geavahit sadjevuogádaga.
Edtja aaj maehtedh låhkoem symbovlese ektiedidh jïh posisjovnesysteemem guarkedh jïh
• Lohkoráidu ja lohkolinnjá temá sisdoallá ahte galgá nákcet bidjat loguid lohkolinnjái, galgá diehtit loguid gaskka, galgá čatnat lohkomeari dasa man ollu
• Taaleraajroe jïh taalesïeve leah maehtedh taalh taalesïevese bïejedh, taali gåhkoen bïjre gaskemsh, maehtedh låhkoem ektiedidh veahkide jïh dam nuhtjedh juktie vuesiehtimmien gaavhtan taalh veesmedh stoeredahken mietie.
leat, ja geavahit dan ovdamearka dihte sirret loguid sturrodaga mielde.
• Ryöknedimmietjiehpiesvoeth lea maehtedh daajroem nuhtjedh taali jïh veahkaj
• Rehkenastinmáhtolašvuohta temá siskkilda máhtu geavahit gelbbolašvuođa loguid ja meriid birra ovttas strategiijaiguin nu ahte sáhttá čoavdit gárvvisin biddjon ja ii biddjon bargobihtáid (artimetihkas).
bïjre strategijigujmie ektine juktie bæjjese bïejeme jïh ij bæjjese bïejeme laavenjassh loetedh (aritmetihkesne).
Mo geavahit bohtosiid vuođđun viidásit oahpaheamis ?
Guktie illedahkide nuhtjedh goh våarome dan vijriesåbpoe lïerehtæmman ?
dađistagaárvvoštallamin ja dat galget ovddidit oahppama.
Gaajhkh vuarjasjimmieh mah jaabnan lïerehtimmesne vadtasuvvieh, jaabnanvuarjasjimmie gohtjesåvva, jïh edtja lïerehtimmiem eevtjedh.
Buot ohppiin lea riekti dasa, ja lea dehálaš ahte oahppit ipmirdit daid mihtuid mat vurdojuvvojit sin oahpaheamis.
Gaajhkh learohkh edtjieh dam utnedh, jïh vihkeles learohkh lïerehtimmien ulmieh guarkah, mej vööste dah edtjieh barkedh.
Dehálaš lea ahte oahpaheaddjit geavahit dieđuid geahččalemiid bohtosiin heivehit ohppiid oahpahusa ovddosguvlui ohppiid oahppandárbbuid mielde.
Vihkeles lohkehtæjjah bïevnesh pryöveilledahkijste nuhtjieh juktie dam vijriesåbpoe lïerehtimmiem sjïehtedidh learohki lïerehtimmiedaerpiesvoeti mietie.
Buorre dađistaga-árvvaštallan gohčoduvvo maiddái Vurdering for læring / Árvvoštallan oahpaheami várás, ja njeallje prinsihpa leat guovddážis go geavaha geahččalemiid bohtosiid viidásit barggus.
Hijven jaabnanvuarjasjimmie aaj gohtjesåvva Vuarjasjimmie lïerehtæmman, jïh njieljie prinsihph leah jarngesne gosse illedahkide pryöveste nuhtjie dan vijriesåbpoe barkose.
Čuovvovaš prinsihpat leat čilgejuvvon oahpahuslága láhkaásahusas,3.kap.
Daah prinsihph leah buerkiestamme mieriedimmesne ööhpehtimmielaakese, kap. 3.
NJEALLJE PRINSIHPA Ohppiid oahppaneavttuid sáhttá nannet jus oahppit
NJIELJIE PRINSIHPH Maahta learohki lïerehtimmienuepieh nænnoestehtedh dastegh learohkh
• ipmirdit maid sii galget oahppat ja mii sis vurdojuvvo.
1. guarkah maam edtjieh lïeredh, jïh mij lea veanhtadamme dejstie
• ožžot responssa ja besset gullat makkár kvalitehta sin barggus dahje olahusas
2. bievnesh bååstede åadtjoeh mah dejtie soptsestieh kvaliteeten bïjre barkose jallh maam dorjeme
• ožžot rávvagiid movt sáhttet buorebut bargat.
3. raerieh åadtjoeh guktie dah maehtieh buerebe sjïdtedh
• oassálastet iežaset oahppamis earret eará nu ahte árvvoštallet iežaset barggu
4. leah meatan jïjtse lïerehtimmiebarkosne, gaskem jeatjah jïjtse barkoem jïh evtiedimmiem vuarjasjidh
Dehálaš poeaŋŋa lea: Makkár mihtuid galggan oláhit, man muttus mun lean daid mihtuid ektui, ja mo galggan mun ollet dohko ?
Akte vihkeles gyhtjelasse lea: Mah ulmieh edtjem jaksedh, gusnie leam viertiestamme daej ulmiejgujmie, jïh guktie edtjem dohkoe båetedh ?
Oahppit galget ipmirdit maid sii galget oahppat ja mii sis vurdojuvvo
sijjieaarvoesysteeme. Learoesoejkesje sijjieaarvoesysteemem nuhtjie
Go bargá geahččalemiiguin ja árvvoštallamiin, de lea dehálaš ahte oahppit dihtet mii sis vurdojuvvo ja manne sin árvvoštallet.
7/32 vuarjasjamme sjidtieh, jïh mij lea veanhtadamme dejstie.
Oahppit fertejit maid diehtit manne lea dehálaš bargat rehkenastimiin vuođđo máhtolašvuohtan.
Learohkh tjuerieh daejredh man åvteste vihkeles ryöknedimmine barkedh goh akte uvtemesth tjiehpiesvoete.
Ságastala ohppiiguin mii lea geahččaleami ulbmil, ja maid geahččaleapmi galgá mihtidit.
Soptsesth dan åvteste learohkigujmie aajkoen bïjre pryövine, jïh maam pryöve möölehte.
Árvvoštallan- ja čuovvolanbarggus lea guovddáš oassi addit ohppiide fágalaš dieđuid sin barggus.
Vedtieh bïevnesh bååstede jïh raerieh geajnoen bïjre guhkiebasse Faageles bïevnesh bååstede leah akte vihkeles bielie vuarjasjimmie- jïh dåarjelimmiebarkoste.
Dat galget muitalit makkár kvalitehta sin barggus dahje doaimmas lea ja galgá sisdoallat rávvagiid ja bagadusaid mo oahppit sáhttet bargat buorebut.
Daah edtjieh kvaliteeten bïjre barkosne soptsestidh jallh guktie learohke dam haalveme, jïh edtja dovne raerieh jïh bïhkedimmiem vedtedh guktie learohkh maehtieh buerebe
Geahččaleami bohtosat ja dieđut sáhttet addit dutnje gova oahppi máhtuin, ja das mainna oahppi berre bargat eanet.
sjïdtedh. Illedahkh jïh bïevnesh pryöveste maehtieh dutnjien aktem guvviem vedtedh destie maam learohkh haalvoeh, jïh mejnie dah tjuerieh vielie barkedh.
Dieid dieđuid berret geahččat ovttas eará dieđuiguin mat dus leat oahppi birra ovdalaččas, ja dan berre geavahit dialogas ohppiiguin ja váhnemiiguin.
Datne byörh daam bïevnesem ektesne vuejnedh jeatjah bïevnesigujmie mejtie åtnah learohki bïjre aarebistie, jïh byöroe dialogesne learohkigujmie jïh eejhtegigujmie åtnasovvedh.
Oaččo ohppiid searvat árvvoštallamii Ohppiid berre oažžut searvat geahččalemiid árvvoštallamii.
Vaeltieh learoehkidie meatan Datne byörh learoehkidie meatan vaeltedh gosse pryövem gïehtjedh mænngan.
Go jearahallá ohppiin maid sii doivot sii leat máhttán bargat, ja mainna galggaše eanet bargat, de sáhttá ohppiid oažžut suokkardallat iežaset máhtolašvuođas.
Gosse learoehkidie gihtjh maam dah vienhtieh dah leah buektiehtamme, jïh mejnie byöroeh vielie haarjanidh, dellie dah maehtieh aelkedh sijjen jïjtsh lïerehtimmien bïjre ussjedieh.
Maŋŋil go bohtosiid lea geahčadan, de sáhttá leat
Mænngan illedahkide gïehtjedamme, maahta nuhteligs årrodh baajedh learoehkidie
ávkkálaš ohppiiguin searvalaga suokkardallat sin vástádusaid ja plánet movt oahppit sáhttet buorebut bargat.
meatan årrodh sijjen vaestiedassi bïjre ussjedidh, jïh soejkesjidh maam dah maehtieh darjodh juktie buerebe sjïdtedh.
Ohppiid árvvoštallamat iežaset barggus sáhttet addit dehálaš dieđuid das mii sin mielas lea váttis, ja mainna sii galggaše eanet bargat.
Learohki jïjtsevuarjasjimmieh maehtieh dutnjien vihkeles bïevnesh vedtedh maam dah tuhtjieh gïerve, jïh mejnie tjuerieh vielie barkedh.
Iežasárvvoštallan sáhttá maiddái dahkat ohppiid eanet diđolažžan iežaset gelbbolašvuođas rehkenastimis.
Jïjtsevuarjasjimmie maahta aaj viehkine årrodh ihke learohkh aktem tjïelkebe guvviem åadtjoeh jïjtsh maahtoen bïjre ryöknedimmesne.
Movt ráhkkanahttit ohppiid geahččaleami ulbmiliidda ?
Guktie edtjem learoehkidie ryöjrehtidh aajkose pryövine ?
Movt galggan geavahit bohtosiid vai sáhtán addit fágalaš relevanta
Guktie edtjem illedahkide nuhtjedh juktie maehtedh faageles sjyöhtehke
árvvoštallamiid ruovttoluotta mat ovddidit viidásit oahppama ?
bievnesh bååstede vedtedh mah dam guhkiebasse lïerehtimmiem eevtjieh ?
Movt mun sáhtán seavadahttit oahppi viidásit bargui bohtosiiguin ?
barkosne illedahkigujmie ?
Movt oahppit sáhttet searvat iežaset barggu árvvoštallamii ?
Guktie learohkh maehtieh meatan årrodh sijjen jïjtsh barkoem vuarjasjidh ?
2.
2.
OVDAL GEAHČČALEAMI
PRYÖVEN ÅVTELEN
Kártengeahččaleami čađahan bagadussii Instruksjon for gjennomføring lea dehálaš oahpásmuvvat bures ovdal čađahanbeaivvi.
Åvtelen pryöve dorjesåvva, dle vihkeles datne lea veelelaakan goerehtamme bïhkedassem Instruksjon for gjennomføring.
Dan gávnnat PAS:s.
Daam gaavnh PAS:sne.
Dat instruksa sisdoallá dan maid oahpaheaddji galgá dadjat ohppiide ovdal geahččaleami ja geahččaleami čađhettiin.
Bïhkedimmesne tjåådtje maam learohke edtja learoehkidie jiehtedh pryöven åvtelen jïh mearan pryöve dorjesåvva.
Dasa lassin čilgejuvvojit das čađaheami rámmat.
Lissine tjïrrehtimmien mierieh aaj buerkiestamme sjidtieh.
Kártengeahččaleapmi galgá čađahuvvot guovtti vuorus.
Edtja goerehtallemepryövem tjïrrehtidh gööktine boelhkine.
Vuoruid gaskkas galgá ohppiin leat boddu.
Boelhki gaskem learohkh edtjieh eejehtimmiem utnedh.
Dat lea danne go oahppit geain leat oahppanváttut dávjá váibet eanet go oahppit
Dïhte dan åvteste dah viesjies learohkh daamtaj maehtieh sæjloesåbpoe sjïdtedh goh dah veaksehke learohkh.
geain eai leat dakkár hástalusat.
Sæjroe
Dat lea dušše láidehus, muhto ávžžuhit ahte eai váldde bottu maŋŋelis dan.
Daate ajve bihkeden, men mijjieh juvnehtibie eejehtimmie ij seejnebe vaaltasovvh.
Bottu guhkkodat galggašii leat unnimusat 10 minuhta, áinnas borranboddu dahje fitnan olggu ovddas.
Eejehtimmie byöroe årrodh unnemes 10 minudth, maaje beapmojne jallh ålkone.
Geahččaleami sáhttá maiddái juohkit guovtti skuvlabeaivái.
Maahta aaj pryövem juekedh gööktine skuvlebiejjine.
geahččaleami čađahanáigi sullii 60 minuhta.
Tjåanghkan pryöve sæjhta vaasedh medtie 60 minudth, dellie eejehtimmie ij leah meatan.
Ovdal geahččaleami lea dehálaš ahte sihke oahppit ja sin váhnemat / ovddasteaddjit leat ožžon dieđuid kártengeahččaleami birra ja dan čađaheami ulbmila.
Pryövetjïrrehtimmien åvtelen lea vihkeles dovne learohkh jïh eejhtegh goerehtallemepryövem demtieh jïh daejrieh man åvteste dam tjïrrehte.
Diehtu váhnemiidda / ovddasteddjiide
Bïevnesh eejhtegidie
Oahpahusdirektoráhta lea ráhkadan diehtojuohkigihppaga váhnemiidda / ovddasteddjiide man namma lea: ” Informasjon om kartleggingsprøver, våren 2015 ”.
Ööhpehtimmiedirektovraate aktem bïevnesetjaalegem dorjeme eejhtegidie man nomme: «bïevnesh goerehtallemepryövi bïjre, gïjren 2015 š. Bïevnesetjaalege eejhtegidie
Váhnemiid diehtojuohkingihpa sáddjejuvvo ohppiid mielde ruovttuide ja dan galggašii maiddái sáhttit viežžat skuvlla ruovttusiiddas dahje oahpahusneahttabáikkis.
seedtesåvva gåatan learohkigujmie jïh byöroe lissine våålese vaaltasovvedh skuvlen gåetiesæjrosne jallh lïerehtimmiesijjesne.
Gihpa lea jorgaluvvon sámegillii (davvi, lulli- ja julevsámegillii) ja eŋgelasgillii.
Tjaalege lea jarkoestamme saemien gïelese (noerhte-, åarjel- jïh julevsaemien.
Daid sáhttá viežžat pdf-fiilan Oahpahusdirektoráhta ruovttusiiddus.
Maahta dejtie våålese leessedh goh pdf-fijlh Ööhpehtimmiedirektovraateen gåetiesæjroste.
Gihpa almmuhuvvo buori áiggis ovdal kártengeahččaleamit lohkamis ja rehkenastimis galget čađahuvvot.
Tjaalege olkese båata guhkiem åvtelen learohkh edtjieh goerehtallemepryövide lohkemisnie jïh ryöknedimmesne darjodh.
Diehtu ohppiide
Bïevnesh learoehkidie
Oahppit galget oažžut dieđuid kártengeahččalemiid birra dalle go váhnengihppagat juhkkojuvvojit ohppiide.
Learohkh edtjieh bïevnesh åadtjodh goerehtallemepryövi bïjre seamma tïjjen goh tjaalege eejhtegidie vadtasåvva.
kártengeahččaleapmi lea, manne galgá dakkár geahččaleapmi, ja mo geahččaleapmi galgá čađahuvvot.
Vihkeles datne astoem åtnah buerkiestidh mij akte goerehtallemepryöve lea, man åvteste dijjieh edtjede dagkeres pryövem utnedh jïh guktie pryöve edtja tjïrrehtamme sjïdtedh.
Ovdal geahččaleami čađaheami sáhtát oahpasnuhttit ohppiid geahččaleamidilálašvuhtii.
Tjïrrehtimmien åvtelen maahtah sjïehteladtedh ihke learohkh edtjieh åahpenidh jïjtjehke pryövetsiehkine.
Oahpahusdirektoráhta ruovttusiiddus (www.udir.no) leat geahččaleamit almmuhuvvon.
Ööhpehtimmiedirektovraaten gåetiesæjrosne (www.udir.no) akte
Dan geahččaleami sáhttibehtet čađahit ráhkkaneapmin kártengeahččalemiide, hárjehallat intruksaid ja bargobihtáid vástideami.
laavenjasse lea bæjhkoehtamme. Dijjieh maehtede daam laavenjassem tjïrrehtidh goh akte ryöjredimmie goerehtallemepryövese, juktie haarjanidh bïhkedassem åadtjodh jïh laavenjassh vaestiedidh.
Oahppit galggaše oažžut dieđu ahte galget bures
Learohkh byöroeh bïeljelimmiem åadtjodh veele goltelidh, raaktan dam darjodh maam lohkehtæjja jeahta, jïh vuertedh dan mubpien laavenjassese
guldalit oahpaheaddji ja dahkat nu go son sihtá, ja vuordit mannamis nuppi dassážii ožžot dieđu.
Dïhte aajkoe daejnie haarjanimmine ij leah haarjanidh pryövese, men haarjanidh pryövem utnedh.
Oahpaheaddji sáhttá das maiddái čilget ahte sus ii leat lohpi veahkehit sin bargobihtáiguin go sis lea dat albma kártengeahččaleampi.
Dellie aaj maahtah nuepiem nuhtjedh learoehkidie buerkiestidh lohkehtæjja ij luhpiem utnieh dejtie laavenjassigujmie viehkiehtidh gosse dah edtjieh dam eensi goerehtallemepryövem
Albma kártengeahččalemiid ii galgga geavahit hárjehallamii.
utnedh. Ij edtjh dam jïjtjehke goerehtallemepryövem nuhtjedh haarjanimmesne.
OAHPAHEADDJI DÁRKKISTANLISTU OVDAL GEAHČČALEAMI Mun lean várren áiggi geahččaleami čađaheapmái lohkan ovdagihtii oahpaheaddjibagadusa ja geahččaleami instruksa doaimmahan váhnemiidda diehtogihppaga geahččaleami birra ja dieđu
gïehtjedamme bïhkedimmiem jïh bïhkedasside juktie pryövem tjïrrehtidh
geahččaleami čađaheami ja čuovvoleami birra.
tjïrrehtimmien jih dåarjelimmien bïjre
ságastallan ohppiiguin dan birra ahte geahččaleapmi galgá leat veahkkin
lohkehtæjja maahta learoehkidie dan bööremes lïerehtimmiem vedtedh
oahpaheaddjái addit ohppiide nu buori oahpahusa go vejolaš várren áiggi maŋŋil geahččaleami ovttaskas oahppi bohtosiid árvvoštallamii ja
tijjem vadteme tjïrrehtimmien mænngan juktie maehtedh vuarjasjidh jïh
čuovvoleapmái
illedahkide fïere guhten learoehkasse dåarjelidh
3.
3.
GEAHČČALEAMI ČAĐAHEAPMI Instruksa mii čilge movt galggát rahkkanit ja čađahit geahččaleami, lea almmuhuvvon
MEARAN TJÏRREHTEMINIE
dárogillii namain Instruksjon for gjennomføring geahččaleamivuogádaga fierpmádagas, Prøveadministrasjonssystemet (PAS), https://pas.udir.no.
Pryövereeremesysteemesne (PAS.) ((https://pas.udir.no) gaavnh Instruksjon for gjennomføring mij buerkeste guktie datne edtja pryövem tjïrrehtidh, jïh mah ryöjredimmieh mejtie tjoerh darjodh pryöven åvtelen.
Doppe gávnnat maiddái bohtosiidčilgehusa / fasihta mii čilge movt galggát divvut geahččalemiid.
Daesnie aaj vuarjasjimmiebïhkedimmiem gaavnh mij buerkeste guktie edtja pryövide staeriedidh.
Don fertet lohkat ja oahpasmuvvat bures instruksii, Instruksjon for gjennomføring, buori áiggis ovdal kártengeahččaleami čađaheami ohppiiguin.
Datne tjoerh veele lohkedh jïh gïehtjedidh Instruksjon for gjennomføring guhkiem åvtelen datne goerehtallemepryövem tjïrrehth learohkigujmie.
Dus ferte leat alddát
Datne tjoerh aktem jïjtse
geahččaleami gihpa klássalanjas maid geavahat veahkkin bagadallamis.
pryöveheeftem meatan utnedh klaassetjiehtjielasse maam nuhtjh, Instruksjonine ektine.
Dasa lassin dárbbašat diimmu mainna geahčat áiggi.
Lissine aktem tsåahkam daarpesjh mij tïjjem vaalta, tjöödtjesthtsåahka.
Geahččaleami instruksas čuožžu man guhkes áigi ohppiin lea guhtege siiddu bargobihtaid bargamii.
Dennie tjaalegisnie Instruksjon tjåådtje man guhkiem learohkh edtjieh utnedh laavenjasside loetedh fïerhtene sæjrosne.
Jus diktá ohppiid bargat nu guhká go sii háliidit, de nákcejit maiddái oahppit geat bargat eahpevuogálaččat čoavdit bargobihtáid
Dastegh baaja learoehkidie dan guhkiem gïehtelidh goh jïjtje
riekta.
sijhtieh, learohkh ovmaereles strategijigujmie sijhtieh buektiehtidh laavenjasside staaran darjodh.
Dat leat oahppit geaid geahččaleapmi galgá gávdnat go váilelvaš strategiijaovdáneapmi lea stuorimus prediktora vejolaš matematihkkaváttuide maŋŋil.
Daah leah learohkh mejtie pryöve edtja vueptiestidh dan åvteste faatoes strategijeevtiedimmie lea dïhte veaksahkommes prediktovre dastegh learohkh matematihketsagkesh mænngan åadtjoeh.
Danne ferte čuovvut dárkilit áigemeriid mat leat instruksas.
Dan åvteste tjoerh veelelaakan fulkesidh
Vuollelis gávnnat dieđuid dan birra mo galgá dulkot ja čuovvolit kártengeahččalemiid bohtosiid.
Vuelielisnie bïevnesh gaavnh guktie edtjh toelhkestidh jïh dåarjelidh illedahkide goerehtallemistie.
Dovdat ja čilget sisdoallá oahppi máhtolašvuođa identifiseret
Göökte tjiehpiesvoetesuerkieh möölesuvvieh dejnie uvtemesth
dilálašvuođaid maidda gullet logut ja sturrodagat.
Damtijidh jïh buerkiestidh leah mejtie learohke maahta tsiehkieh damtijidh mah taalh jïh stoeredahkh meatan utnieh.
Geahččaleami bargobihtát čilgejit čielga dilálašvuođaid maid sáhttá čoavdit rehkenastima bokte.
Laavenjassh pryövesne buerkiestieh vihties tsiehkieh mejtie maahta loetedh viehkine ryöknedimmeste.
Oahppit fertejit ipmirdit ahte logut čatnasit dilálašvuođaide, ja sii fertejit máhttit ráhkadit mentála modealla matematihkalaš oktavuhtii, ovdamearka dihte oastit ja vuovdit.
Learohkh tjuerieh guarkedh taalh tseahkan gårrelgieh, jïh tjuerieh
Geavahit ja ráhkadit sisdoallá máhtu válljet strategiijaid váttisvuohtačoavdimii.
maehtedh aktem mentaale maallem darjodh dan matematihkeles ektiedæmman, vuesiehtimmien gaavhtan åestedh jïh doekedh.
Geahččaleapmi mihtida ohppiid máhtu geavahit álkes
Nuhtjedh jïh gïetedidh lea strategijh
strategiijaid hivvodagaid juohkimii ja juogusteapmái ja álkes rehkenastimii.
10/32 darjodh.
Ohppiid rehkenastima vuođđomáhtolašvuođaid mihtideapmái leat ráhkaduvvon bargobihtát njealji temás: Lohkan, lohkodoahpagat, lohkoráidu ja lohkolinnjá ja rehkenastin.
Juktie learohki uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne möölehtidh, laavenjassh leah evtiesovveme njieljie teemaj sisnjeli: Ryökneme, taalegoerkese, taaleraajroe jïh taalesïeve jïh ryöknedimmie.
Buot dát njeallje temá čilgejuvvojit vuollelis.
Fïereguhte dejstie njieljie teemijste goerehtallemepryövesne
Juohke temái govviduvvo ohppiid ovdáneapmi ja dás leat maiddái ovdamearkkat ohppiin.
Fïereguhten teemese learohki evtiedimmiem buerkeste, jïh såemies vihties learohkevuesiehtimmieh vadtasuvvieh.
Dás čilgejuvvojit maiddái hástalusat mat sáhttet leat ohppiin geat ráhčet guhtege temá siskkobealde, ja dás leat evttohusat aktivitehtaide mat sáhttet veahkehit ohppiid birget daiguin hástalusaiguin.
Vijriesåbpoe haestemh buerkeste mejtie viesjies learohkh dåastoeh fïerhten teeman sisnjelen, jïh
Maŋŋelis temáid leat čilgehusat golmma oahppis (ohppiidportreahtat) geain leat hui iešguđetlágan bohtosat.
muvhth raeriestimmieh darjoemidie vadtasuvvieh mah maehtieh learoehkidie viehkiehtidh dejtie haestiemidie haalvedh.
vástidan go oasálaste kártengeahččalemiid ráhkadeamis.
Teemaj mænngan buerkiestimmieh golme learoehkijstie gaavnh (learohkeportrehth) gaajh joekehts illedahkigujmie goerehtallemepryövesne.
Portreahtat muitalit maid oahppit leat čájehan ahte sii máhttet ja maid eai máhte geahččaleamis.
Portrehth soptsestieh maam learohkh leah vuesiehtamme dah haalvoeh, jïh eah haalvoeh pryövesne.
Juohke ohppiidportreahtas lea árvalus mo sáhttá viidásit čuovvolit oahppi.
Fïerhten learohkeportrehtese raeriestimmieh vadtasuvvieh juktie guhkiebasse
Mo čuovvolit ohppiid geat leat sierra beroštumi ráji vuolábealde Kártengeahččaleapmi rehkenastimis deattuha lohkoipmárdusa ja rehkenastin
Dåarjelimmie learoehkijstie tjoeperdimmieraasten nuelesne
máhtolašvuođa. Dat leat dárbbašlaš vuođđogeađggit rehkenastima vuođđomáhtolašvuođaid oahppamis ja matematihka oahppamis.
Goerehtallemepryöve ryöknedimmesne fokusem åtna taalegoerkesasse jïh ryöknedimmietjiehpiesvoetese.
Bohtosat 1. jahkeceahki matematihka kártengeahččaleamis galget geavahuvvot vuolggasadjin ságastallamii
Edtja illedahkem goerehtallemepryöveste ryöknedimmesne 1. daltesasse åtnasovvedh goh våarome akten
ohppiiguin ja váhenmiiguin go pláne mo galgá čuovvolit oahppu.
soptsestæmman learoehkinie jïh eejhtegigujmie, juktie dam guhkiebasse dåarjelimmiem learoehkistie soejkesjidh.
Ovttas sáhttibehtet vuoruhit movt ovddosguvlui bidjabehtet oahppomihtuid barggus.
Ektesne dijjieh maehtede bæjjese bïejedh våaroehtamme lïerehtimmieulmieh dan guhkiebasse barkose.
Ságastallet movt oahppi sáhttá oláhit mihtuid maid bidjabehtet.
maahta jaksedh dejtie ulmide mah bïejesuvvieh.
Dehálaš lea bidjat deattu muhtun moatti, realisttalaš mihttui hávális.
Vihkeles fokusem utnedh naan gille ulmide fïerhten aejkien, mejtie maahta jaksedh.
BOHTOSIID ČUOVVOLEAPMI Ohppiid vuolábealde sierra beroštumi rájiid galgá čuovvolit Oahpaheaddji ferte dieđihit váhenmiidda kártengeahččalemiid bohtosiin jus oahppi bohtosat leat vuolábealde sierra beroštumi ráji ja nu
Edtja learohkh tjoeperdimmieraasten nuelesne guhkiebasse dåarjelidh Lohkehtæjja tjuara eejhtegidie bievnedh illedahki bïjre goerehtallemepryövesne jis vååjnoe goh learohke lea tjoeperdimmieraasten nuelesne, jïh dan gaavhtan lissie dåarjelimmiem daarpesje
dárbbašit liige čuovvoleami Oahppit geat leat juste bajabealde sierra beroštumi ráji, sáhttet maiddái
Learohkh mah eevre tjoeperdimmieraasten bijjelen skååredieh, maehtieh aaj guhkiebasse dåarjelimmiem daarpesjidh
dárbbašit čuovvoleami Guhtege oahppi bohtosiid ferte geahččat ovttas eará dieđuiguin ohppi
Tjuara illedahkide akten learoehkasse ektesne vuejnedh jeatjah bïevnesigujmie
birra Go dulko ohppiidvástádusaid, de lea dehálaš geahččat geahččaleami ollislaččat.
Gosse learohkevaestiedasside toelhkeste lea vihkeles abpe pryövem ektesne vuejnedh.
Leage várrogas ovtta bargobihtá vástádusa vuođul dadjat maidege.
Årroeh våårege illedahkh toelhkestidh ajve aktede vaestiedasseste aktene laavenjassesne.
Sáhttá ollu dieđuid oažžut jus guorahallá olles oahppi gihppaga.
Maahta jïjnjh bïevnesh gaavnedh jis learohken abpe heeftem gïehtjede.
Geahča bliánttamearkkaid lohkolinnjáin ja figuvrrain, geahča maiddái notáhtaid dahje liigečállosiid maid oahppi soaitá čálistan márggaide dahje sierra báhpirii.
plæjjohkemïerhkh taalesïevine jïh goerine, vuartesjh aaj notaatine jallh gusnie learohke
Dat sáhttet addit lassi dieđuid das mo oahppi jurddaša.
11/32 måjhta guktie ussjedi.
Geahččaleami berre mannat čađa ovttaskas ohppiiguin geain leat bohtosat juste bajabealde dahje vuolábealde sierra beroštumi ráji.
Byöroe pryövem aktine aktine learoehkinie gïehtjedidh mij lea eevre tjoeperdimmieraasten bijjelen jïh nuelesne.
Árvvoštala leago ohppiide vuolábealde
Vuarjesjh mejtie learohkh tjoeperdimmieraasten nuelesne aevhkiem
sierra beroštumi ráji ávkkálaš mannat olles geahččaleami čađa.
utnieh abpe pryövem gïehtjedidh.
Vejolaččat sáhttá válljet muhtun siidduid maid manná čađa ohppiin, dat galggaše leat siiddut maid sisdoallu lea lagamusas oahppi ovdánandási.
Veeljh dej veajkoej muvhth sæjroeh mejtie learoehkinie ektine vuartesjh. Daate byöroe sæjroeh sisveginie årrodh mah leah learohken lïhkemes evtiedimmiesovnen sisnjelen.
Ohppiide geat ožžot čuoggáid ollu vuollelis sierra beroštumi ráji (geahča Lena portreahta) sáhttá dovdot váivin jus oahpaheaddji bláđe olles
Akte learohke mij guhkede tjoeperdimmieraasten nuelesne skåårede (vuartesjh portrehtem Maarjeste), maahta tuhtjedh gïerve jis lohkehtæjja abpe
geahččaleami čađa ja nu oidnojit buot bargobihtát maid ii leat máhttán dahje vástidan.
heeften tjïrrh plaerede jïh satne åådtje gaajhkide laavenjasside vuejnedh mejtie ij leah buektiehtamme jallh ij vaestiedamme.
Danne sáhttá leat vuogas válljet dušše moadde siiddu maid geahčada searvalaga ohppiin.
Dellie maahta buerebe årrodh naan gille sæjroeh veeljedh mejtie learoehkinie ektine gïehtjede.
Go geahčada geahččaleami olles klássain, de sáhttá válljet geahččaleamis muhtun temáid dahje siidduid maiguin sáhttá bargat ovttas.
Juktie pryövem vijriesåbpoe gïehtjedidh aktene ellies klaassesne maahta såemies teemah jallh sæjroeh pryövesne veeljedh mejgujmie gaajhkesh maehtieh ektesne barkedh.
Muitte ahte lea maiddái vejolaš ráhkadit “ kurssa ” ohppiiguin daidda dihto doahpagiidda dahje máhtolašvuođaide maiguin buohkat joavkkus rahčet.
Mujhtieh gåarede «kuvsjemš darjodh learohkedåehkiejgujmie juktie sjïere dïejvesigujmie jallh tjiehpiesvoetigujmie guhkiebasse barkedh, mejgujmie gaajhkh learohkh dåehkesne
Dat sáhttá mearkkašit ahte okta oahppi lea mielde ovtta kurssas, muhtun eará oahppi soaitá mielde máŋgga kurssas.
tjabreminie. Dellie kanne akte learohke meatan aktene kuvsjesne, mearan akte jeatjah learohke lea meatan jieniebinie kuvsjine.
Evttohusat gažaldagaide ohppiide sierra beroštumi ráji vuolábealde Sáhtát go čájehit dan siiddu geahččaleamis mii du mielas lei buot
Raeriestimmie gyhtjelasside learoehkidie tjoeperdimmieraasten nuelesne:
suohttaseamos ?
Maahtah munnjien vuesiehtidh dam sæjroem pryövesne datne tuhtjih lij lustemes ?
Ledje go muhtun bargobihtát maid don it ipmirdan mo galget bargat ?
Mah laavenjassh desnie mejtie idtjih guarkah guktie edtjh loetedh ?
Makkár bargobihtát ledje váddásat ?
Mah laavenjassh lin gïerve ?
Makkár bargobihtáid manai bures bargat ?
Mah laavenjassh lij aelhkie darjodh ?
Evttohusat gažaldagaide ohppiide go bargá olles luohkain maŋŋil geahččaleami: Maid jáhkkibehtet mii galgat gávdnat dáinna siidduin ?
Maan dijjieh vienhtede mijjieh pryövebe gaavnedh daejnie sæjrojne ?
Mo sáhttit jurddašit go galgat čoavdit dán bargobihtá ?
Guktie maehtebe ussjedidh juktie daam laavenjassem loetedh ?
Oahppit vuolábealde sierra beroštumi ráji geavahit dávjá guhkes áiggi danne go sis leat eahpevuogálaš strategiijat, heajos doabaipmrádusat, dahje beare viiddis
Learohkh tjoeperdimmieraasten nuelesne daamtaj guhkiem tïjjem nuhtjieh dan åvteste dej leah ovmaereles strategijh, viesjies dïejvesh jallh fer vijries gïehtjedimmiestrategijh.
dárkkistanstrategiijat. Daid dáhttut fuobmát kártengeahččalemiiguin, ja danne čađahit geahččaleami áigemeriiguin ja veahkkeneavvuid haga.
Mijjieh sïjhtebe daam goerehtallemepryövine vueptiestidh, jïh dan åvteste pryövem tjïrrehtibie tïjjemieriejgujmie jïh bielelen viehkiedïrregh.
Maŋŋil go geahččaleapmi lea divvojuvvon, de sáhttá láhčit ohppiide vejolašvuođa bargat bihtáid maid eai vástidan
Mænngan pryövem staeriedamme, maahta
geahččaleamis.
sjïehteladtedh ihke learohkh åadtjoeh laavenjasside loetedh mejtie idtjin vaestedh gosse pryövem tjïrrehtin.
Jus nu, de divo vuos geahččaleami, ja divtte dasto ohppiid muosis bargat loahppa bargobihtáid ivdnebliánttain.
Staeredh boekte pryövem voestegh, jïh baajh dan mænngan learoehkidie raeffesne tjahkasjidh jïh dejtie mubpide laavenjasside loetedh klaerieplæjjohkinie.
De gal ožžot geavahit veahkkeneavvuid.
Daelie maehtieh maaje viehkiedïrregh nuhtjedh.
Oahppit leat juo gullan bagadusa ja sáhttet geahččat ovdamearkkaid geahččaleamis.
bïhkedassem govleme jïh maehtieh vuesiehtimmide pryövesne vuartasjidh.
Máŋgasiidda lea dat doarvái dasa ahte nagodit iešheanalaččat bargat bihtáiguin mat leat báhcán.
Jeenjesidie ij leah daate nuekies ihke dah buektiehtieh jïjtjeraarehke barkedh dej jeatjah laavenjassigujmie.
Oahppit EAI oaččo divvut boasttu vástádusaid.
Learohkh EAH luhpiem åadtjoeh båajhtoeh vaestiedassh staeriedidh.
Ohppiide geat rahčet ii leat nu ollu ávki bargat iešheanalaččat geahččaleami bargobihtaiguin, ja nu ii ávžžuhuvvo sidjiide dat bargovuohki.
Gaajh viesjies learohkh sijhtieh vaenie nåhtoem utnedh jïjtjeraarehke laavenjassigujmie pryövesne barkedh, jïh dan åvteste ibie dam raeresth.
Okta vuohki lea ahte oahppi
Sæjroe
Dat sáhttá leat vuosttaš oassi oahppi viidásit kártemis.
12/32 dennie guhkiebasse goerehtallemisnie.
Doahpagiid ja máhtolašvuođaid ovdánahttin
Evtiedimmie goerkesistie jïh tjiehpiesvoetijste
Digaštallet oahppá go oahppi álggos doahpagiid ovdalgo máhtolašvuođaid, dahje máhtolašvuođaid ovdal go doahpagiid, vai ohppet go daid buohtalaga.
Digkedeminie mejtie goerkese evtiesåvva tjiehpiesvoeti åvtelen, tjiehpiesvoeth goerkesen åvtelen, jallh mejtie dah sinsitnien baalte evtiesuvvieh.
Jáhku mielde dat ovdánit buohtalaga.
Hævvi vienth dah sinsitnien baalte evtiesuvvieh.
Oahppit geat eai hálddaš lohkodoahpagiid nu bures rahčet dávjá lohkamiin ja lohkorehkenastimiin.
Learohkh viesjies taaledïejvesigujmie daamtaj viesjies tjiehpiesvoeth utnieh ryöknemisnie jïh taaleryöknedimmesne.
Oahppit geat rahčet lohkat dávjá eai ipmir nu bures doahpagiid mat čatnasit loguide.
Learohkh mah tjabreminie ryöknedh, daamtaj viesjies dïejvesegoerkesem utnieh ektiedamme taalide.
Ohppiin leat juo doahpagat ja máhtolašvuođat go sii álget skuvlii.
Learohkh dïejvesh jïh tjiehpiesvoeth meatan utnieh gosse skuvlese båetieh.
Árra giellaovdánemiin ja lohkamiin leat sii háhkan dehálaš gelbbolašvuođa mii lea vuođđun vuođđo
Aareh gïeleevtiedimmien jïh ryöknemen tjïrrh dah leah vihkeles maahtoem vejtiestamme mij
máhtolašvuođaide rehkenastimis ja dasa ahte oahppat matematihka.
våaroeminie sjædta tjiehpiesvoetide ryöknedimmesne, jïh matematihkem lïeredh.
Ipmárdus doahpagiidda nugo ovdamearka dihte stuorit go, eanet, dahje lohkosánit ja lohkanmáhtolašvuođat leat reaiddut viidásit oahppamii.
Goerkese ektiedamme dïejvesidie goh vuesiehtimmien gaavhtan stuerebe goh, vielie, jallh taalebaakoeh jïh ryöknemetjiehpiesvoeth leah dïrregh dan guhkiebasse lïerehtæmman.
Juo skuvlaálgima áiggi sáhttet oahpaheaddjit áicat ahte ohppiin leat iešguđetlágan gelbbolašvuođat.
Joe skuvleaalkoven lohkehtæjjah maehtieh vïhtesjidh learohkh joekehts maahtoem utnieh.
Muhtun oahppit eai máhte lohkat meaddel viđá kardinála ipmárdusain, muhtun oahppit ges máhttet adderet loguid 0-100 gaskkas.
Mearan muvhth learohkh eah maehtieh vielie goh vïjhtese ryöknedh kardinaale goerkesinie, mubpieh learohkh maehtieh taalh tjåanghkan bïejedh suerkesne 0 – 100.
Skuvllas sáhttá áicat
Skuvlesne maahta aktem matteuseffektem vïhtesjidh, joekehtse learohki gaskem sjïdtede
matteuseffekta, erohus ohppiid gaskkas stuorru árra skuvlajagiid.
dej voestes skuvlejaepiej.
Ulbmil kártengeahččalemiiguin lea fuobmát erohusaid nu ahte sáhttá bargat dihtomielalaččat ovddidit doabaipmárdusa ja rehkenastimáhtolašvuođa ohppiin geat rahčet eanemusat.
Goerehtallemepryövi aajkoe lea joekehtsh vueptiestidh, guktie maahta voerkeslaakan barkedh dïejvesegoerkesem jïh ryöknemetjiehpiesvoetide lissiehtidh dej viesjiehtommes learohki luvnie.
Ii leat dušše okta geaidnu háhkat vuođđo máhtolašvuođaid rehkenatimis – ohppiin lea individuealla ovdáneapmi, muhto leat muhtun oktasašvuođat maiddái.
Ij leah akte geajnoe dejtie vihkielommes tjiehpiesvoetide ryöknedimmesne – learohkh sjïere evtiedimmieh utnieh, men såemies tjåenghkies væhtah.
Jus oahppit galget šaddat čeahpit rehkenastit, de fertejit leat guokte vuođđo ášši sajis: sii fertejit máhttit
Ihke learohkh edtjieh væjkele sjïdtedh ryöknedidh, dellie göökte maadthgierkieh tjuerieh stïeresne årrodh: dah
lohkat sihkkarit ja geabbilit, ja sis fertejit leat nanu lohkodoahpagat.
tjuerieh maehtedh jearsoeslaakan jïh fleksijbele ryöknedidh, jïh dah tjuerieh hijven taaledïejvesem utnedh.
Vuosttaš jagiid skuvllas lea vuđolaš bargu lohkanaktivitehtaiguin hui dehálaš ohppiid ovdáneapmái.
Learohki evtiedimmien gaavhtan lea joekoen vihkeles veele barkedh learohki ryöknemedarjomigujmie dej voestes jaepiej skuvlesne. Ryökneme lea
Lohkan lea dárbbašlaš ohppiid lohkoipmárdusa ovddideapmái, dasa lassin geavahit oahppit ollu lohkanstrategijiaid bargobihtaid čoavdimii.
daerpies juktie learohki taalegoerkesem evtiedidh, lissine learohkh jeenjemasth ryöknemestrategijh nuhtjieh laavenjasseloetemisie.
Eanas oahppit ohppet dađistaga beaktileabbo ja geabbileabbo strategijiaid dađimielde go šaddet čeahpibut lohkat ja
Dah jeanatjommes learohkh sijhtieh vielie effektijve jïh fleksijbele strategijh evtiedidh mearan væjkalåbpoe sjidtieh ryöknedh, jïh buerebe taalegoerkesem åadtjodh.
Muhtun ohppiid ovdáneapmi bisána, dainna oaivvilduvvo ahte sii jotket geavahit álkes strategiijaid (geahča Rehkenastin vuollelis).
Såemies learohkh tjöödtjestieh, dah jåerhkieh aelhkie strategijh nuhtjedh (vuartesjh Ryöknedimmie vuelielisnie).
Dat oahppit sáhttet oažžut matematihkkaváttuid.
Daah learohkh leah
ovttageardánis ja ovttamállet lohkanstrategiijain beaktileabbo strategijjaide ja geabbileabbo strategiijageavaheapmái.
vaahresne matematihketsagkesh evtiedidh. Dan åvteste vihkeles learoehkidie guhkiebasse viehkiehtidh naive jïh rigide ryöknemestrategijijste, vielie effektijve strategijide jïh akten vielie fleksijbele strategijeåtnose.
Davviriikkain earuhit erenoamáš matematihkkaváttuin ja dábálaš matematihkkaváttuin.
Noerhtelaantine joekehtibie sjïere jïh sïejhme matematihketsagkesi gaskem.
Dávjá geavahit doahpagiid gáržžes ja viiddis definišuvnna (geahča ovdamearka dihte Lunde, 2008) Muhtun ohppiin geat rahčet matematihkain, leat erenoamáš matematihkkaváttut.
Daamtaj dïejvesh gietskies jïh gamte definisjovne åtnasuvvieh (vuartesjh vuesiehtimmien gaavhtan Lunde 2008).
Erenoamáš matematihkkaváttuid čatnet ovdamearka dihte
Såemies dejstie learoehkijstie mah matematihkine tjabreminie, sjïere
muitinváttuide, kognitiivafaktoriidda dahje abstrakšuvdnaváttuide (Holm, 2002).
Dam ektede nåakebe mujhtesefunksjovnese, kognitijve faktovridie jallh abstraksjovnetsagkesidie (Holm, 2002).
Ohppiide
Dejtie learoehkidie sjïere
Dán teavstta referánssat leat evttohuvvon lassi lohkamušaid listus.
lohkemen bïjre
geain leat erenoamáš matematihkkaváttut berre árvvoštallat lea go dárbu liige čuovvoleapmái maiddái olggobealde heivehuvvon oahpahusa vrd oahpahuslága.
Sæjroe
Johtočálus F-04-13 geatnegahttá skuvlla árvvoštallat oahpahusa doaibmama ovdalgo vuolggaha ášši PPT:I ja vejolaččat erenoamáš oahpahusa mearrádussii.
13/32 mietie F-04-13 skuvle dïedtem åtna nåhtoem lïerehtimmeste vuarjasjidh, åvtelen PPD:se vuesehte, jïh eventuelle nænnoestimmie sjïereööhpehtimmien bïjre.
Dakkár árvvoštallamis sáhttá kártengeahččaleami geavahit oassin.
Goerehtallemepryöve maahta meatan årrodh aktene dagkeres vuarjasjimmesne.
Lassin ohppiide geain leat erenoamáš váttut matematihkas, de dáidet maiddái leat oahppit geain leat dábálaš váttut matematihkas.
sïejhme matematihketsagkesh.
Lunde (2008) mielde mearkkaša dat ahte lea váilevaš oktavuohta oahppi kognitiiva doaibmama, oahpahusa ja eará fáktoriid
Lunden mietie (2008) dellie sæjhta akte ovreakta årrodh gaskem learohken kognitijve fungeradimmiem, ööhpehtimmiem jïh jeatjah faktovrh mah lïerehtimmiem tsevtsieh, jïh daate ovreakta jeenjemasth learohken
gaskkas mat váikkuhit oahpahussii, ja ahte dat váilevašvuohta hehtte oahppi oahppamis matematihka.
matematihkelïerehtimmiem heerrede.
Muhtun ohppiin geat leat ožžon bohtosiid vuolábealde sierra beroštumi ráji leat dábálaš matematihkkaváttut.
Muvhth dejstie learoehkijstie mah tjoeperdimmieraasten nuelesne skååredieh, sïejhme matematihketsagkesh utnieh.
Daidda ohppiide galgá plánet doaibmabijuid
Dejtie learoehkidie edtja råajvarimmieh soejkesjidh mierien sisnjelen sjïehtedamme lïerehtimmeste, goh akte lïhtse aareh råajvarimmesne. Learohkh sïejhme
Dábálaš matematihkkaváttuid dovdomearkkat leat heajos doabaipmárdus ja ovttageardánis ja rievddakeahtes strategiija geavaheapmi.
matematihketsagkesigujmie daamtaj viesjies dïejvesegoerkesem, jïh naive jïh rigide strategijeåtnoem utnieh.
Danne go heajos strategiijageavaheapmi addá heajos vuođu viidásit oahppamii, de dat sáhttá addit váttisvuođaid matematihkain maŋŋel
Juktie ovmaereles strategijeåtnoe nåake våaromem vadta dan guhkiebasse lïerehtæmman, daate maahta tsagkesh vedtedh matematihkine mænngan skuvletïjjen dastegh råajvarimmieh eah vadtasovvh (vuartesjh vuesiehtimmien gaavhtan
skuvlaáigodagas jus ii bija johtui doaibmabijuid (geahča ovdamearka dihte Lunde, 2008 dahje Ostad, 2008 ja 2010).
Lunde, 2008 jallh Ostad, 2008 jïh 2010).
Kártengeahččaleami vuosttaš oassi (ovdal bottu) mihtida eanas doabaipmárdusa ja
Voestes bielie goerehtallemepryöveste (eejehtimmien åvtelen) åajvahkommes dïejvesegoerkesem jïh ryöknemetjiehpiesvoeth möölehte. Mubpie bielie pryöveste
lohkanmáhtolašvuođa. Geahččaleami nubbi oassi mihtida eanas lohkorehkenastima (adderema, subtraherema ja multiplikašuvnna).
åajvahkommes taaleryöknedimmiem möölehte (addisjovne jïh subtraksjovne).
Oahppit geat rahčet geavahit dávjá lohkanstrategiijaid go galget čoavdit bargobihtáid lohkorehkenastimis.
Viesjies learohkh daamtaj ryöknemestrategijh nuhtjieh juktie laavenjassh loetedh taaleryöknedimmesne.
Vai galgá daid
Juktie dejtie learoehkidie vueptiestidh dle fïerhte sæjroe aktem
ohppiid fuomášit, de lea juohke siidui biddjon áigemearri.
tïjjemieriem åådtjeme.
Áigemearri lea biddjon nu ahte oahppit geat geavahit eahpevuogálaš ja unnán beaktilis strategiijaid, eai árvvu mielde nákce geargat buot bargobihtáiguin siiddus mearriduvvon áigái.
Tïjjemierie lea bïejesovveme naemhtie guktie learohkh mah ovmaereles jïh nåake effektijve strategijh nuhtjieh, eah sån sïjhth gaervies sjïdtedh gaajhki laavenjassigujmie sæjrosne tïjjemierien sisnjelen.
Geahččaleami vuosttaš oasis lea eanet áigi bargat bihtáid.
Voestes bielesne pryöveste tïjjemierie guhkebe.
Ohppiid doaba ja máhtolašvuođa ovddidemiin lea dehálaš bargat buohtalaga.
Vihkeles parallellelaakan barkedh learohki dïejvesidie jïh tjiehpiesvoeth evtiedidh.
Oahppit geat rahčet eanemus dárbbašit geavahit eanet áiggi
Doh viesjiehtommes learohkh daarpesjieh guhkiem gïehtelidh:
• Lohkanaktivitehtat: lohkat ovddos guvlui ja maŋos guvlui, lohkat viidásit muhtun logus ja nu ain.
• ryöknemedarjomigujmie: åvtese jïh bååstede ryöknedh, guhkiebasse ryöknedh aktede vihties taaleste jïh numhtie vijriesåbpoe
• Buohtastahttit hivvodagaid: gos lea eanemus ?
• veahkah viertiestidh; gusnie jeenjemes ?
Gos unnimus ?
Gusnie vaenemes ?
• Čatnat hivvodagaid lohkosymbolaide, hivvodagaid juohkit joavkkuide
• veahkah taalesymbovlide aktanidh, veahkah dåehkine bïejedh
• Bargat olles lohkoguovlluin 0-20, iige dušše lohkoguovllus 10: dat lea dehálaš rahkkanahttit oahppi ipmirdit mo sadjevuogádat lea huksejuvvon ovttežiiguin ja logežiiguin
• barkedh abpe taalesuerkesne 0-20, jïh ij ajve taalesuerkesne 0 -10; daate lea vihkeles juktie guarkedh guktie posisjovnesysteeme lea bæjjese bigkeme
• Ovdánahttit iežas strategiijageavaheami: oahppit geat rahčet dárbbašit veahki ja doarjaga ovdánit “ lohkat-buot ” - strategiijas “ lohkat
aktigujmie jïh luhkiejgujmie
viidásit ” strategiijai
• jïjtse strategijeåtnoem evtiedidh: viesjies learohkh viehkiem jïh dåarjoem daarpesjieh juktie vaedtsedh «gaajhkem ryöknedhš- strategijijste, «guhkiebasseryöknedhš strategijide
• Temát vuollelis ja ohppiidportreahtat evttohit mo sáhttá joatkit bargat
Doh teemah vuelielisnie jïh learohkeportrehth såemies raeriestimmieh vedtieh learohki guhkiebasse barkose.
ohppiiguin.
Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
Evttohus lassi lohkamuššii
Sæjroe
Lohkan
Ryökneme
Buorit lohkanmáhtolašvuođat leat hui dehálaččat ovddidit lohkoipmárdusa, rehkenastinmáhtolašvuođaid ja makkár strategiijaid vállje go čoavdá bargobihtáid.
Hijven tjiehpiesvoeth ryöknemisnie leah joekoen vihkeles juktie taalegoerkesem, ryöknedimmietjiehpiesvoeth jïh strategijh evtiedidh mah leah laavenjasseloetemasse ektiedamme.
Oahppit dárbbašit vuođđo ipmárdusa viđa prinsihpas vai galget šaddat čeahpes (lohko) lohkkit: Oahppit fertejit máhttit lohkoráiddu (loguid namaid) ja diehtit ahte loguin lea dihto vuorru
Juktie væjkele ryöknijh sjïdtedh dle learohkh aktem uvtemesth goerkesem
(ordinalitehta).
vïjhte prinsihpijste daarpesjieh.
Sii fertejit maiddái ipmirdit okta-ja-okta korresponderema, dainna oaivvilduvvo ahte juohke diŋga lohkko okte ja dušše okte, ja ahte ii leat dadjamuš makkár vuorus diŋggaid lohká.
Dah tjuerieh aaj aktese aktese- korrespondansem guarkedh, daate sæjhta jiehtedh fïerhte aate ajve ikth ryöknesåvva, jïh ij sïjhth maam jiehtedh mennie öörnegisnie aatide ryöknoe. Lissine
Dasa lassin ferte oahppi oahppat ahte lea maŋemus lohku mii ovddasta hivvodaga maid lea lohkan (kardinalitehta).
learohkh tjuerieh lïeredh dïhte minngemes taale dïhte, mij lea dam abpe veahkam maam ryökneme (kardinaliteete).
Ii leat vejolaš vástidit gažaldaga “ man galle ” jus ii ipmir kardinála aspeavtta. Dan ohppet eanas oahppit ovdal go álget
Ij gåaredh gyhtjelassh vaestiedidh goh «man jïjnješ bielelen dam kardinaale aspektem guarkedh.
Oahppiovdamearka Janne galgá lohkat muorrabihtáid mat leat guhpan beavddis.
Learohkevuesiehtimmie Sagka birresåvva aktem tjomhpem daabloejgujmie ryöknedh.
Oahpaheaddji lea bidjat 17 fiskes čuoggá su ovddabeallái.
Lohkehtæjja 17 viskes daabloeh bïejeme sov uvte.
Janne hoigada ovtta ja ovtta muorrabihtá sierra
Sagka aktem aktem daabloem doehtede jïh dam ånnetji miehtjede mearan dam ryöknoe.
seammás go lohká dan. Son lohká vuosttaš logi bihtá váttisvuođaid haga, de son lea eahpesihkár ovdalgo lohká oktanuppelogáda, dasto son bisána, ja lea hui eahpesihkár.
Dïhte dejtie voestes luhkie daabloeh ryöknoe bielelen naan dåeriesmoerh, dle vuarta ånnetji åvtelem dam luhkievoestes daabloem ryöknoe, jïh dle tjöödtjeste, eevre båasarimmesne.
Omar ovddabealde lea logiruvdno, guokte vihttaruvnno ja guokte ruvdnobihtá.
Pieren uvte akte luhkie, akte vïjhte jïh göökte kråvnah.
Omar geaigguha logi suorpma ja lohká ovtta ja ovtta logi rádjái.
Piere luhkie soerm sov uvte steerie mearan akti akti ryöknoe goske låhkan båata.
Son bisána, ja geige ovtta gieđa suorpmaid, ja lohkágoahtá viidásit 11, 12, 13, 14, 15. De son cuige guovtti
Dïhte tjöödtjeste, akte gïetem bæjjese steerie soermigujmie geerjehtamme jïh guhkiebasse ryöknoe 11, 12, 13, 14, 15.
ruvdnobihttá ja lohká 16, 17.
Dellie tjuvtjede dejtie göökte kråvnide jïh ryöknoe 16, 17.
Janne ii dovdda lohkoráiddu namaid dahje sadjevuogádaga struktuvrra.
Sagka ij gaajhkide nommide taaleraajrosne jallh struktuvrem posisjovnesysteemesne damth.
Son dárbbaša eanet hárjehallat lohkat.
Dïhte vielie haarjanimmiem daarpesje ryöknedh.
Jannes soitet váilevaš lohkodoahpagat (geahča temá Lohkodoahpagat vuollelis).
taalegoerkesem utnedh (vuartesjh teemam Taaledïejvese vuelielisnie).
Omar čájeha ahte máhttá lohkat ruovderuđaid, muhto son ii
Piere vuesehte satne maahta beetnegidie ryöknedh, men ij dejtie öörneldihkie dåehkide nuhtjh juktie luhkine jïh vïjhtine ryöknedh.
Seammás Omat čájeha ahte máhttá doallat ortnegis dan maid lea lohkame.
Seamma tïjjen Piere vuesehte satne buektehte öörnegem steeredh ryöknemisnie.
Ovdalgo oahppit leat ipmirdan mo lohkovuogádagat leat huksejuvvon, logežiiguin ja ovttežiiguin, de orrot logut eavttuid haga dušše lohkun ja jietnan.
Evtiedimmie ryöknemetjiehpiesvoetijste Jïjnjh learohkh soermide nuhtjieh gosse ryökneminie, mij lea akte hijven strategije noere aaltarisnie.
Logešrasttideapmi sáhttá leat váttis máŋgga oahppái, nugo Jennii ovdamearkkas badjelis.
Soermine ryöknedh maahta aaj mij akt årrrodh maam learohkh darjoeh juktie dam konkrete jïh dam abstrakte aktanidh.
Dasa lassin sáhttet logut 11-20 leat erenoamáš hástaleaddji. Dat logut eai čuovo dábálaš njálmmálaš minstara
Sïejhme learohkh ånnetji ånnetji orrijieh soermine ryöknedh goske aelkieh njaalmeldh ryöknedh,
(guoktelogi-okta, guoktelogi – guokte...,njealljelogi-okta, njealljelogi-guokte, jna), muhto dain lea iežaset logihkalaš struktuvra.
«nijhkemeryöknedhš jallh aktene mentaale taalesïevesne ryöknedh 2.–3. daltesisnie.
Ohppiide geat rahčet sáhttá leat buorre goansta hárjehallat erenoamážit daiguin loguiguin, sihke lohkosániid ja struktuvrra.
Dellie aelhkebe sjædta learoehkasse åejjieryöknemestrategijh nuhtjedh – mij lea dïhte
Vai oahppit galget fuobmát oktavuođaid ja minstariid lohkoráidduin, de lea dehálaš ahte oahppit barget loguiguin gitta čuođi rádjái.
Mænngan learohkh lierieminie dovne bæjjese jih våålese ryöknedh, gööktine jïh gööktine, vïjhtine jïh vïjhtine jïh luhkine jïh luhkine.
mearkkaša ahte oahppit máhttet lohkat viidásit (sihke bájas ja vulos), logežiid, guokte ja guokte, vihtta ja vihtta ja logežiiguin ja logežiiguin vaikko makkár guovttesiffar logus.
Dååjrehtimmieh learohkh åadtjoeh gosse ryöknoeh juktie dåeriesmoerh jïh laavenjassh loetedh, dejtie viehkiehtieh taalefaaktah automatiseradieh, goh
Lohkanmáhtolašvuođa ovdánahttin Ollu oahppit geavahit suorpmaid go lohket, mii doaibmá nuorra agis buorrin strategiijan.
vuesiehtimmien gaavhtan 2+3 lea vïjhte.
Lohkan suorpmaiguin sáhttá maiddái leat juoga maid oahppit dahket vai čatnet oktii dan mii lea konkrehta dainna mii lea abstrakta.
Faatoes goerkese ryöknemistie maahta akte heaptoe årrodh juktie taalegoerkesem evtiedidh.
Oahppit dábálaččat dađistaga heitet lohkamis suorpmaiguin ja álget lohkat jitnosit, nivkkuhit ja lohket dahje lohket mentála lohkolinnjain 2.-3. ceahkis.
Nåake ryöknemetjiehpiesvoeth leah ektiedamme minngebidie tsagkesidie ryöknedimmine.
Dat dahká oahppái álkibun geavahit
Jalhts maanah
rehkenastinstrageiijaid maiguin rehkenastet oaivvis – mii lea vuođđun matematihka gelbbolašvuhtii. Oahppit šaddet dađistaga oadjebasabut prinsihpaide mat leat loguidlohkamis, nugo namuhuvvon badjelis, ja sii šaddet sihkkareappot ja dárkileappot go sii hárjehallet dan bargat.
matematihketsagkesigujmie daamtaj maehtieh jih guarkah dejtie vihkielommes prinsihpide ryöknemisnie, vuesiehtimmien gaavhtan taaleraajroe jih akti akti korrespondanse, maehtieh dåeriesmoerh utnedh guarkedh ij leah vihkeles mennie öörnegisnie dah ryöknoeh. Daate aktem faatoes goerkesem jïh tjiehpiesvoetem vadta ryöknemistie.
Oahppit ohppet dađistaga lohkat sihke bajasguvlui ja vulosguvlui, guvttiin ja guvttiin, viđain ja viđain ja logežiin ja logežiin.
Åvtelen learohkh leah guarkeme guktie taalesysteeme lea bæjjese bigkeme luhkiejgujmie jïh aktigujmie, taalh sijhtieh årrodh taalh jïh tjoejh mah eah naan mïelem utnieh.
Vásáhusat maid oahppit háhket go lohkamiin čovdet váttisvuođaid ja bargobihtáid, dahket ahte sii ohppet bajil lohkofáktaid, nugo ovdamearka dihte ahte 2 + 3 lea vihtta.
Luhkiesertiestimmieh maehtieh gïerve årrodh gellide learoehkidie, naemhtie goh Sagkese vuesiehtimmesne bijjielisnie.
Váilevaš ipmárdus lohkamis sáhttá hehttet lohkoipmárdusa ovdaneami.
Lissine taalh 11-20 maehtieh joekoen haestiedihks årrodh.
Heajos lohkanmáhtolašvuohta sáhttá čujuhit mahtematihkkaváttuide maŋitáiggi. Vaikko
Daah taalh eah dam «sïejhmeš njaalmeldh möönsterem utnieh (göökteluhkie akte, göökteluhkie göökte, njieljieluhkie akte njieljieluhkie göökte jnv) men aktem jïjtse logiske
mánát geain leat matematihkkaváttut dávjá máhttet ja ipmirdit lohkama deháleamos prinsihpaid, nugo ovdamearka dihte lohkoráiddu ja ovttas oktii korrenspondása, de sis sáhttá leat váttisvuohta ipmirdit ahte ii leat dehálaš makkár vuoru mielde diŋggaid lohká.
struktuvrem utnieh. Maahta væjsehke årrodh joekoen daejnie taaline haarjanidh dej viesjiehtommes learohkigujmie, dovne taalebaakoeh jïh struktuvre. Vihkeles learohkh åadtjoeh taalh bæjjese tjuatan ryöknedh guktie dah maehtieh ektiedimmieh jïh möönsterh vueptiestidh taaleraajrojne.
Dat lea váilevaš ipmárdus ja máhtolašvuohta lohkamis.
Guhkiebasse learohkh edtjieh hijven taalegoerkesem
Bargu viidáseappot
evtiedidh.
Ovdal go sáhttá čuovvolahttit oahppi viidásit bargguiguin, de lea dehálaš oažžut eanet dieđuid mo oahppi lohká, go dan mii lea boahtán ovdan kártengeahččaleamis.
Geajnoe guhkiebasse Åvtelen dïhte guhkiebasse barkoe maahta aelkedh, lea vihkeles vielie daajroem åadtjodh guktie learohke ryöknoe goh dam maam goerehtallemepryöve maahta vedtedh.
Njuolggo gulahallamis ohppiin sáhttá oahpaheaddji áicat mo oahppi čoavdá lohkan bargobihtáid, ja
Gosse oktegh learoehkinie maahta vïhtesjidh guktie learohke ryöknemelaavenjassh luetieh, jïh
beassá ságastallat dan birra maid áicá.
soptsestidh dan bïjre maam vuajna.
Man guhkás máhttá oahppi lohkat ?
Man gåhkese learohke maahta ryöknedh ?
Máhttá go oahppi lohkat iežas siste ?
Learohke maahta sov sisnjielisnie ryöknedh ?
Máhttá go oahppi lohkat vulos guvlui ja bajas guvlui vaikko makkár logus lohkoguovllus 0-20.
våålese ryöknedh saaht man taaleste, taalesuerkesne 0-20.
Viidásit oahppamii lea ohppiide ovdamunnin máhttit lohkat logežiid meaddel, lohkat guokte ja guokte, logi ja logi hávális ja nu ain.
Akte aevhkie dan lïerehtæmman guhkiebasse, learohkh maehtieh luhkiej bijjelen ryöknedh, ryöknedh gööktine jïh gööktine, luhkine jïh luhkine jïh naemhtie guhkiebasse ?
Oahpaheamis berre leat mihttun bargat ulbmillaččat daid ohppiid lohkanmáhtolašvuođain geat rahčet eanemus.
Byöroe akte ulmie årrodh ulmiestuvreldh ryöknemetjiehpiesvoetigujmie barkedh dejtie viesjies learoehkidie.
Go oahppit besset hárjehallat lohkat 20 rájes 100 rádjái, de sáhttá
Åadtjodh haarjanidh ryöknedh taaleste 20 taalese 100 maahta learoehkidie goerkesem vedtedh taali struktuvri bïjre naemhtie goh barkedh suerkesne 0 – 20 ij vedtieh, dan
dat addit ohppiide ipmárdusa loguid struktuvrrain nu mo ii dáhpáhuva jus bargá dušše 0 ja 20 gaskksa, go dan intervállas lea juohke logus ođđa namma.
åvteste daennie intervallesne fïerhte taale orre nommem åtna.
Divtte oahppi čilget ja jeara čuovvolangažaldagaid.
Baajh learohkem buerkiestidh jïh gihtjh gyhtjelassh.
Ságastallama bokte háhká diđolašvuođa das mo oahppi jurddaša, ja mo oahppi ipmirda loguid lohkama.
Soptsestimmien tjïrrh daajroem åådtje guktie learohke ussjede jïh guktie learohke ryöknemem guarka.
Siskkil áinnas váhnemiid ohppiid čuovvoleapmái.
Soptsestimmien aajkoe
Oahppis ferte leat vejolašvuohta beassat bargat lohkamiin sihke
Sæjroe
iistrukturerejuvvon ja strukturerejuvvon joavkkuin.
Learohke tjuara nuepiem åadtjodh dovne ovöörneldihkie jïh öörneldihkie dåehkieh ryöknedh.
Geavat áinnas konkrehtaid, lohkolinnjá (main leat merkejumit ja guoros lohkolinnjá) ja čuđeskártta doarjjan lohkamii.
Nuhtjedh maaje daeverh, taalesïevem (mïerhkigujmie jïh gåaroes taalesïevine) jïh tjuetiekaarhtem juktie ryöknemem dåarjoehtidh.
Mihttu lea ahte oahppi háhka alcces mentála lohkolinnjá, ja ipmirda lohkoráiddu struktuvrra (geahča temáid Lohkodoahpagat ja Lohkoráidu ja lohkolinnjá.)
Ulmie lea learohke edtja aktem jïjtse sisnjeles taalesïevem tseegkedh jïh struktuvrem guarkedh taaleraajrosne (vuartesjh teemide Taaledïejvesh jïh Taaleraajroe jïh
Lohkama geavahit dávjá strategiijan čoavdit bargobihtáid ja praktihkalaš váttisvuođaid.
Ryökneme daamtaj åtnasåvva goh strategije juktie laavenjassh jïh praktihkeles dåeriesmoerh loetedh.
Ollu oahppit jotket geavahit eaŋkilis lohkanstrategiijaid go galget čoavdit addišuvdna- ja subtrakšuvdnabargobihtáid.
Jïjnjh learohkh jåerhkieh aelhkie ryöknemestrategijh nuhtjedh juktie addisjovne- jïh subtraksjovnelaavenjassh loetedh.
Eanet dan birra temás Rehkenastin.
Daam ållermaahteme teeman nuelesne Ryöknedimmie.
Evttohus lassi lohkamuššii
Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
Lohkodoahpagat
Taaledïejvesh
Buorre ipmárdus matematihkka doahpagiin lea okta deháleamos eavttuin ovddidit vuođđo máhtolašvuođaid rehkenastimis.
Hijven goerkese matematihkeles dïejvesijstie lea akte dejstie vihkielommes krïevenassijste juktie dejtie uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne evtiedidh.
Doahpagat nu go ovdamearka dihte galle, stuorimus, eanemus, unnit, guokte unnit, man ollu, gaskkas, vuolde ja bajábealde leat dehálaš doahpagat giellaovdáneapmái oppalaččat ja oahppi matematihkka giela ovdáneapmái
Dïejvesh goh vuesiehtimmien gaavhtan låhkoe, stööremes, jeenjemes, vaenebe, göökte vaenebe, man
erenoamážit.
gellie, gaske, nuelesne jïh bijjelen leah vihkeles dïejvesh mah leah ektiedamme gïeleevtiedæmman sïejhmelaakan, jïh evtiedæmman learohki matematihkeles gïeleste sjïerelaakan.
Doahpagiid ferte čatnat loguide, sihke lohkosymbolaide ja lohkosániide.
Tjuara dïejvesidie taalide ektiedidh, dovne taalesymbovlh jïh taalebaakoeh.
Mánát ohppet vásáhusa bokte go lohket ovdamearka dihte ahte vihtta lea juste ovtta eanet go njeallje.
Dååjrehtimmien tjïrrh ryöknemisnie maanah lierieh vuesiehtimmien gaavhtan vïjhte lea veele akte vielie goh njieljie.
Vihtta lea stuorit go golbma, guokte lea unnit go njeallje ja nu ain.
Vïjhte stuerebe goh golme, göökte vaenebe goh njieljie jïh numhtie vijriebasse.
Lohkodoahpagiid oahppama álgu lea ipmirdišgoahtit doahpagiid maid ovdalis leat namuhan, maid eanas oahppit dahket go álget skuvlii.
Evtiedimmie taaledïejvesijstie aalka dïejvesidie bijjielisnie guarkedh, naakede dah jeanatjommes learohkh darjoeh gosse skuvlem aelkieh.
Dasa lassin fertejit oahppit ipmirdit kvantitehta, dat mearkkaša ahte logut čujuhit dihto hivvodagaide.
Lissine learohkh tjuerieh kvantiteetem guarkedh, daate sæjhta jiehtedh taalh veahkide vuesiehtieh.
Dávjá lea
Daamtaj gïeleåtnoe ektiedamme taalide jïh taalegïetedæmman, lea tsevtseme destie man bïjre
giellageavaheapmi čatnon lohkui ja loguidmeannudeapmái gitta das makkár dilálašvuođas lea sáhka, ja dat sáhttá leat hástalus ohppiide.
soptsestibie, naakede mij maahta stoerre haestemh årrodh learoehkidie.
Stuora logus ovdamearka dihte ii leat álo čielga sturrodat.
Akte stoerre taale lea vuesiehtimmien gaavhtan ij naan tjïelke stoeredahke.
Muhtomin lea stuora lohku okta millijovdna.
Muvhten aejkien dle akte stoerre taale akte millijovne.
Eará oktavuođas sáhttá logi leat stuora lohku.
Muvhten aejkien luhkie maahta akte stoerre taale årrodh.
Buorit lohkodoahpagat ohppiin mearkkaša maiddái ahte galget ipmirdit ja máhttit geavahit iešguđetlágan vugiid barggus.
Hijven taaledïejvese lea aaj maehtedh guarkedh jïh nuhtjedh ovmessie soptsestimmievuekieh.
Okta valljodat mas leat vihtta eahppela sáhttá almmuhuvvot go čállá sáni “ vihtta ”, vihtta sázu | | | | | dahje lohkosymbola 5.
Maahta aktem veahkam vïjhte eeplajgujmie vuesiehtidh viehkine baakojste «vïjhteš, vïjhte sïevijste | | | | | jallh taalesymbovleste 5.
Oahppit galget maiddái máhttit ovddasteddjiid gaskkas dulkot.
Learohkh aaj tjuerieh
Guokte logu maid bidjá oktii, šaddet ođđa lohkun.
maehtedh vuesiehtimmiej gaskem jarkoestidh.
Sáhttá gávdnat erohusa guovtti logus jus geassá nuppi logu nuppis. Loguid sáhttá juohkit ja geardut.
Tjaelije jïh berteme leah tjaalasovveme lidteratuvrelæstosne tjaalegen minngiegietjesne.
Oahppiovdamearka
17/32 dehtie mubpijste geasa.
Luohkká lea leamaš olgun ja lea coggan rássái sarridiid.
Learohkevuesiehtimmie Klaasse ålkone orreme jïh sirrieh goejese tsagkeme.
Dál sii galget gávnnahit man ollu sarridiid sii leat čoaggán.
Daelie edtjieh gaavnehtidh man gellie sirrieh dah leah tjöönghkeme.
Anja lea gávnnahan ahte son lea ovtta rássái coggan 17 sarriha.
Tanja lea gaavnehtamme dïhte 17 sirrieh åtna sov aktene goejesne.
Son čállá duhtavaččat čállingirjásis 71.
Madtjeles 71 våålese tjaala sov gærjesne.
Luohkká bargá sadjevuogádagain ja hukse loguid unifix-birccuiguin.
Klaasse sijjieaarvojne barkeminie jïh taalh unifix-klåbpojste bigkie.
Oahpaheaddji sihtá Nigá hukset 14.
Lohkehtæjja Kræstam birrie 14 bigkedh.
Nigá ráhkada rukses logeža ja bidjá njeallje birccu ruoksada nala vai čájeha ahte 14:s lea okta logeš ja njeallje ovtteža.
Kræsta aktem rööpesem luhkiem dorje jïh njieljie plaave klåbpoeh beaja dej rööpses klåbpoej nille juktie vuesiehtidh taale 14 aktem luhkiem
Jus galgá háhkat dieđu ipmirda go Anja sadjevuogádaga ja dušše čállá boastut,
jïh njieljie akth åtna.
Girječálli ja lágádus lea almmuhuvvon girjjálašvuođalistus loahpageahčen dán dokumeanttas.
Tanja ij konvensjovnide guarkah juktie taalh tjaeledh, gidtjh dah akth leah åelkiesbielesne jïh luhkieh gårroehbielesne.
vai ii go son ipmir sadjeárvvu, de ferte guorahallat maid Anja jurddaša, ja manne son čállá 71 iige 17.
muvhtine ? Juktie maehtedh sjæjsjalidh mejtie Tanja posisjovnesysteemem guarka jïh «ajveš båajhtode tjaala, jallh mejtie ij sijjie-aarvoem guarkah, tjuara goerehtidh maam Tanja ussjede, jïh man åvteste dïhte 71 tjaala sijjeste 17.
Muhtun oahppit geain lea dysleksia rahčet lohkanguovlluin go sii lohket ja
Muvhth learohkh dysleksijine lohkemehaerine tjabreminie gosse luhkieh jïh taalh tjaelieh.
čállet loguid. Ohppiide sáhttá leat ávkkálaš jus bidjá dokusa dasa mo galgá čállit loguid.
mijjieh taalh tjaelebe, maahta viehkine årrodh learoehkidie.
Buriide lohkadoahpagiidda lea vuođđun buorre ipmárdus sadjevuogádagas, loguid huksehusas ja loguid siffariid árvvus.
Hijven taaledïejvese akten hijven goerkesasse posisjovnesysteemeste bigkie, guktie taalh leah bæjjese bigkeme jïh aarvoe sifferijstie taalesne.
Dađistaga go dat ipmárdus ovdána, de eai geahča šat logu 12 dušše 12 ovttadahkan, muhto maiddái ovttasteapmin guovtti oasis 10 ja 2, dahje 1 logešjoavku ja 2 ovtteža.
Gosse daate goerkese ahkedh evtiesåvva, taale 12 ij sïjhth ajve vuajnalgidh goh 12 ektievoeth, men aaj goh akte ektiedimmie dejstie göökte bielijste 10 jïh 2, jallh 1 luhkiedåehkie jïh 2 akth.
Nigá máhttá juohkit 14 ovtta logešjovkui ja njeallje ovttežii.
Kræsta maahta 14 juekedh akten luhkiedåahkan jïh njieljie akth.
Oahpaheaddji sáhttá ovdamearka dihte čuovvolahttit Nigá vástádusa nu ahte sihtá su čilget luohkkái mo son jurddašii, ja manne njeallje leat eará ivnnis go logeš.
vuesiehtimmien gaavhtan Kræstan vaestiedassem dåarjelidh jïh dam birredh klaassese buerkiestidh guktie lij ussjedamme, jïh man åvteste njieljie lea aktene jeatjah klaeresne goh luhkie.
Geabbilis lohkodoahpagat leat dárbbašlaš eavttut jus galgá sáhttit rehkenastit beaktilis máŋggasiffarloguiguin dalle go daiguin álget.
Fleksijbele taaledïejvese lea eevre daerpies jis edtja maehtedh radtjoeslaakan ryöknedidh taaligujmie mej jienebh sifferh gosse dejgujmie aalka.
Danne lea dehálaš bargat vuođđo
Dan åvteste vihkeles dejnie uvtemesth dïejvesegoerkesinie jïh taaledïejvesigujmie barkedh dej viesjiehtommes learohkigujmie voestes daltesisnie.
Dat bargu čatnasa maiddái lohkamii (geahča temá Lohkan vuollelis).
(vuartesjh teemam Ryökneme vuelielisnie).
Oahppit geat rahčet ipmirdemiin ja sadjevuogádaga geavahemiin, deaividit stuora hástalusaid go galget rehkenastigoahtit addišuvnnain ja subtrakšuvnnain máŋggasiffar
Learohkh mah tjabreminie posisjovnesysteemem guarkedh jïh nuhtjedh, sijhtieh stoerre haestemh dåastodh gosse
loguiguin.
Sæjroe
Lohkodoahpagiid ovdanáhttin Lohkodoahpagiid ovdánahttin álgá árra giellaovdáneamiin ja vásáhusain maid háhket loguid lohkamiin.
18/32 ryökneminie.
Ohppiid sátneriggodat ovdána, ja gielalaš doahpagat čatnojit matematihkalaš oktavuođaide ja sisdoaluide.
Learohki baakoevåarhkoe evtiesåvva, jïh gïeledïejvesh gårrelgieh matematihkeles ektiedimmide jïh sisvegasse.
Dađistaga čatnet oahppit loguid hivvodagaide.
Mænngan learohkh aelkieh taalh veahkide ektiedidh.
Go oahppit álggos oidnet loguid, de sii atnet daid oktan ollislašvuohtan, ja sii čujuhit logu olles hivvodahkii beroškeahttá galle siffára logus leat.
Gosse learohkh voestes aejkien taalide dåastoeh, dah taalese vuejnieh goh akte elliesvote, jïh taalem abpe veahkese ektede saaht man gellie sifferh taale åtna.
Siffárat máŋggasiffár loguin eai mearkkaš sierra maidege ohppiide, ja sii eai geavat sadjevuogádaga lohkat dahje almmuhit ahte dihto siffár čujuha dihto árvui.
Fïereguhte siffere taaline jienebh sifferigujmie ij naan mïelem utnieh learoehkidie, jïh dah eah posisjovnesysteemem nuhtjieh juktie lohkedh jallh soptsestidh fïereguhte siffere aktem aarvoem vuesehte.
Áitto go sii leat ipmirdišgoahtán sadjevuogádaga, lea ohppiin doarvái gelbolašvuohta geavahit loguid geabbilit.
Easkah gosse dah aktem goerkesem posisjovnesysteemeste evtiedamme, learohkh
Sii sáhttet dál juohkit logu ovttažiidda ja
nuekies maahtoem utnieh taalide fleksijbeleslaakan nuhtjedh.
logežiidda, sii dihtet makkár árvu iešguđetge siffárat ovddastit, ja sii oidnet olles logu supmin osiin.
hijven våaromem utnieh jïjtsh vuekieh evtiedidh taaleryöknedæmman (taaligujmie mej
De lea ohppiin buorre vuođđu ovdánahttit alccaseaset vugiid lohkorehkenastimii (máŋggasiffár loguiguin) ja oahppat ja ipmirdit njealji
jienebh sifferh), jïh vejtiestidh jïh guarkedh algoritmidie dejtie njieljie
rehkenastinvugiid algoritmaid.
ryöknedimmiesåarhtide.
Ollu oahppit geat rahčet oahppat lohkodoahpagiid, atnet loguid vaikko man stuorisin, ja ovttadimenšunála lohkoráidun main siffáriin ii leat makkárge sierra mearkkašupmi.
Jïjnjh dejstie learoehkijste mah tjabreminie taaledïejvesh evtiedidh, taalide vuejnieh
Dasa lea váikkuhus ahte šaddá váttis lohkat, čállit ja rehkenastit máŋggasiffár
lohkedh, tjaeledh jïh nuhtjedh stoerre taalh. Learohkh viesjies taalegoerkesinie
loguiguin.
sijhtieh aktem viesjies våaromem utnedh gosse edtjieh ryöknedidh taaligujmie jienebi sifferigujmie.
Oallugat dain ohppiin geavahit álkes lohkanstrategiijaid nugo lohkat-visotstrategiijaid (geahča teamá Rehkenastin vuollelis).
Jïjnjh dejstie learoehkijstie aelhkie ryöknemestrategijh nuhtjieh goh «gaajhkem ryöknedhšstrategijh (vuartesjh teemam Ryöknedimmie vuelielisnie).
Bargu viidáseappot Barggu ovddos guvlui sáhttá álggahit kártemiin ohppiid ipmárdusa doahpagiin nugo stuorimus, unnimus, eanemus, unnimus.
Geajnoe guhkiebasse Maahta dam guhkiebasse barkoem aelkedh viehkine goerehtalledh guktie learohkh guarkah baakoeh goh stööremes, unnemes, jeenjemes jïh vaenemes. Voejhkelh aaj
Geahččal maiddái gávnnahit man stuora loguid oahppi nákce govahallat masa čatná konkrehta hivvodaga.
gaavnehtidh man stoerre taalh learohkh maehtieh sov uvte vuejnedh, jïh mïsse maehtieh aktem vihties veahkam ektiedidh.
Lea dehálaš ahte oahppit rahčet maiddái besset hárjehallat čállit ja lohkat čállojuvvon loguid 10 rájis 20 rádjái.
Vihkeles aaj viesjies learohkh åadtjoeh haarjanidh lohkedh jïh tjaeledh taalh 10 raejeste 20 raajan.
Ollu ohppiide lea guhkes gaska das ahte lohkat 14 radjái dasa ahte ipmirdit ahte 14 sisdoallá 1 logeža ja 4 ovtteža.
Gellide learoehkidie akte stoerre sïlle taalese 14 ryöknedh goske guarka taale 14, 1 luhkiem jïh 3 akth åtna.
Oahppit dárbbašit máŋga ja máŋggalágan hástalusaid mat
Learohkh jïjnjh jïh gelliesåarhts haestemh daarpesjieh ektiedamme siffere-aarvose.
čatnasit siffarárvvuide. Konkretiserenmateriála mii fokusa dasa ahte galgá deavdit logeža ja molsut, sáhttá veahkehit oahppi ipmirdišgoahtit siffarárvvu (ovdamearka dihte abakus ja ruđaid).
dievhtedh jïh låtnodh, maahta learohkem viehkiehtidh aelkedh siffere-aarvoem guarkedh (vuesiehtimmien gaavhtan abakus jïh beetnegh).
Dađistaga berrejit oahppit maiddái háhkat hárjáneami hukset loguid ovttežiiguin ja logežiiguin (dasa sáhttá geavahit ovdamearka dihte base-logi materiála dahje
Mænngan aaj learohkh byöroeh dååjrehtimmiem åadtjodh taalh bigkedh aktijste jïh luhkijste (dïsse maahta
unifixbirccuid).
vuesiehtimmien gaavhtan nuhtjedh baase-luhkiematerijellem jallh unifix-klåbpoeh).
Daid seamma lohkohivvodagaid berre maiddái sárgut ja čállit addišuvdnan.
Byöroe aaj dejtie seamma taaleveahkide guvviedidh jïh tjaeledh goh addisjovne.
Čuđeškárta sáhttá geavahuvvot loguid struktuvrra guorahallamii.
Akte tjuetiekaarhte maahta åtnasovvedh juktie taali struktuvrem goerehtidh. Gosse goerehte
Go guorahallá mii dáhpáhuvvá go njuke bajas guvlui, vulos guvlui ja doarrás, de sáhttet oahppit háhkat ipmárdusa loguid huksehusas.
Sæjroe
Dehálaš lea ahte oahppit molsot geavaheamis iešguđet lágan ovddasteaddjihámiid.
Vihkeles learohkh ovmessie vuesiehtimmievuekiej gaskem målsoeh.
Jus bidjá deasttu logežiidda dahje ovttežiidda rehkenastima ja rehketbihtáid bidjama oktavuođas, de šaddá maiddái deaddut bargobihtáidčoavdimii.
Jis fokusem åtna luhkide jïh aktide ajve gosse edtja maam akt ryöknedidh jïh stuhtjh bæjjese bïejedh, fokuse fer jïjnjem stuvresåvva laavenjasside loetedh.
Dat daguha unnit
Dïhte vaenebh nuepieh vadta hijven
vejolašvuođaid ovdánahttit doabaipmárdusa.
dïejvesegoerkesem evtiedidh.
Evttohus lassi lohkamuššii
Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
• Alle teller, B oassi sadjevuogádaga birra
• Alle teller, bielie B posisjovnesysteemen bïjre
• GLSM, kapihtal 5
• GLSM, kapihtele 5
Lohkoráidu ja lohkolinnjá
Taaleraajroe jïh taalesïeve
Lea hui dehálaš ahte oahppit dovdet bures lohkoráiddu.
Joekoen vihkeles learohkh hijven daajroem utnieh taaleraajroem bïjre.
Dat siskkilda ahte oahppit máhttet namaid loguin ja dihtet struktuvrra lohkoráiddus.
Daate sæjhta jiehtedh learohkh taali nommide jïh struktuvrem taaleraajrosne maehtieh.
Dasa lassin fertejit oahppit leat
Lissine learohkh
oadjebasat loguid sirremis sturrodagaide, jorbet loguid ja dovdat loguid dihto gaskkaid.
tjuerieh jearsoes årrodh taalh veesmedh stoeredahken mietie.
Dađistaga háhket oahppit mentála lohkolinnjá mii sáhttá geavahuvvot bargobihttáčoavdimii.
Mænngan learohkh sijhtieh aktem mentaale taalesïevem tseegkedh maam maehtieh nuhtjedh laavenjasseloetemisnie.
Kártengeahččaleamis vuhtto dat das go oahppit beaktilit sáhtte
Goerehtallemepryövesne daate våajnoes sjædta gosse learohkh radtjoeslaakan maehtieh taalh jïh veahkah reaktoe sæjjan bïejedh taalesïevesne.
bidjat loguid ja hivvodagaid rievttes sadjái lohkolinnjás, ja ahte máhttet identifiseret ovdamearka dihte lagamus logeža.
Matematihkeööhpehtimmesne daamtaj ovmessie taalesïevh nuhtjie juktie struktuvrem vuesiehtidh taaleraajrosne jïh goh viehkiedïrrege taaleryöknedimmesne. Juktie maehtedh
Jus galgá sáhttit geavahit lohkolinnjá geabbilit rehkenastimis, de gáibiduvvo ohppiin buorre lohkoipmárdus.
taalesïevem fleksijbeleslaakan ryöknedæmman nuhtjedh, lea eevre daerpies learohke hijven taalegoerkesem utnieh.
De sáhttet oahppit geavahit lohkolinnjá vulos- ja bajás guvlui, ja geavahit mearkkaid linnjás ovdamearka dihte dasa ahte lohket viidásit 10:s.
Dellie learohkh maehtieh svihtjedh bæjjese jïh våålese taalesïevesne, jïh mïerhkesjimmide nuhtjedh sïevesne, vuesiehtimmien gaavhtan viehkine guhkiebasse ryöknedh taaleste 10.
Emil galgá merket gokko 13 lea lohkolinnjás mas dušše logežat leat merkejuvvon.
Learohkevuesiehtimmie Eebre edtja mïerhkem bïejedh gusnie 13 lea aktene taalesïevesne gusnie ajve dah luhkieh mïerhkesjamme.
Son bidjá mearkka juste gasku 10 ja 20 gaskii.
Dïhte mïerhkem beaja 10 jïh 20 gaskoeh.
Emila merken sáhttá čujuhit dasa ahte son lea eahpesihkár lea go 13 lagabus 10 go 20, ja ii ge oro ipmirdeame loguid mearriduvvon gaska.
Dïhte mïerhkesjimmie maam Eebre dorje, maahta vååjnedh goh dïhte lea jueriedisnie mejtie 13 lea lïhkebe 10 jallh 20, jïh ij rikti guarkah taali gåhkoem gaskemsh.
Heajos ipmárdus lohkolinnjás vuolgá dávjá váilevaš lohkoipmárdusas.
Viesjies goerkese taalesïeveste lea daamtaj ektiedamme viesjies taalegoerkesinie. Jeatjah væhtah
Eará mearkkat heajos lohkolinnjá ipmárdussii sáhttet leat ahte oahppi lohká 0 rájes ja lohká ovtta ja ovtta bajás guvlui dassái olle rievttes lohkui
viesjies goerkesasse taalesïeveste maahta årrodh learohke iktesth ryöknoe 0 raejeste jïh aktine aktine bæjjese ryöknoe juktie reaktoe taalem gaavnedh taalesïevesne.
Ánte rahčá oaidnit loguid lohkolinnjás ovddasteaddjin dan bargui maid son galgá doaimmahit (15 – 3). Ánte dárbbaša veahki geavahit lohkolinnjá veahkkeneavvun lohkorehkenastimii.
Aanta dåarjoehtimmiem daarpesje juktie maehtedh taalesïevem nuhtjedh goh viehkiedïrrege taaleryöknedæmman.
Lohkoráiddu ipmirdusa ovdánahttin Lohkoráiddu ja lohkolinnjá ipmirdeapmi álgá dainna go oahppá lohkosániid ja lohkosymbolaid ja makkár vuorus dat galget leat.
Evtiedimmie goerkesistie taalesïeveste Goerkese taaleraajroste jïh taalesïeveste aalka gosse leara taalebaakojde, taalesymbovlide jïh mennie öörneginie dah tjåadtjoeh.
Dat máhttu vuolgá loguidlohkamis.
Daate lea daajroe ryöknemen bïjre.
Dađistaga ipmirdit oahppit man stuora intervállat loguid gaskkas leat, nugo ahte buot viđežat leat guovtti logeža juste gaskkas.
Mænngan learohkh aelkieh guarkedh man stoerre intervallh taali gaskem, goh gaajhkh vïjhth leah gaskoeh doh göökte minngebe luhkieh. Dah guarkah 23 leah
Sii ipmirdit ahte 23 lea lagabus 20 go 30.
lïhkebe 20 goh 30.
Sii ipmirdit maiddái ahte okta segmentta lohkolinnjás sáhttá álgit eará loguin go 0, ja
Dah aaj guarkah akte segmente aktede taalesïeveste maahta jeatjah taaligujmie aelkedh goh 0, jïh dïhte maahta jeatjahlaakan juakeme årrodh goh 1.
ahte sáttet leat eará juogut go 1. Oahppit geavahit máhtuset lohkoráiddu birra loguid árvvuid birra vai dihtet gosa galget bidjat loguid lohkolinnjás.
Learohkh maehtieh nuhtjedh daajroem taaleraajroen jïh taali aarvoen bïjre juktie vaaksjoehtidh, jïh taalh taalesïevese bïejedh.
Dađistaga ovdánahttet oahppit mentála lohkolinnjá maid sáhttet geavahit lohkat vulos- ja baja guvlui ja bargobihtáid čoavdimii (eanet dan birra Rehkenastin temás).
Mænngan learohkh sijhtieh aktem mentaale taalesïevem evtiedidh maam maehtieh nuhtjedh gosse edtjieh bæjjese jïh våålese ryöknedh jïh laavenjassh loetedh (vielie dan bïjre Ryöknedimmesne).
Viidásit ovdáneapmi mielddisbuktá ahte oahppi ovdána das ahte máhttá lohkolinnjá bajas- ja vulosguvlui atnit dasa ahte álgá lohkolinnjá geabbilit geavahit čoavdit bargobihtáid.
bæjjese jïh våålese svihtjh taalesïevesne men aelkieh taalesïevem fleksijbeleslaakan nuhtjedh dåeriesmoereloetemisnie.
Oahppit geavahit mentála lohkolinnjá go sirrejit loguid sturrodaga mielde.
Learohkh dam mentaale taalesïevem nuhtjieh gosse taalh stoeredahken mietie veesmieh.
ovdamearka dihte lea go 18 lagabus 15 vai 20.
Gosse struktuvrem taalesïevesne demtieh, maehtieh dam nuhtjedh juktie gåhkoem jiehtedh göökte taali gaskem, vuesiehtimmien gaavhtan mejtie 18 leah lïhkemes 15 jalh 20.
Mentála lohkolinnjá ovdánahttin lea gitta das ahte oahppi beassá bargat sihke smávva ja stuora loguiguin.
dah tjuerieh barkedh dovne smaave jïh stoerre taaligujmie.
Bargu viidáseappot Viidásit barggu ohppiiguin sáhttá álggahit guorahallamiin man bures oahppit dovdet lohkoráiddu.
Geajnoe guhkiebasse Maahta dam guhkiebasse barkoem aelkedh viehkine goerehtidh man hijven daajroe learohke taaleraajrose åtna.
Ovdamearka dihte sáhttá ohppiid geat rahčet eanemusat diktit lohkát viidásit muhtun logus, sihke bajás guvlui ja vulos guvlui.
Vuesiehtimmien gaavhtan maahta aelkedh baajedh learohkem guhkiebasse ryöknedh aktede saaht mehtie taaleste, dovne bæjjese jïh
vuolábealde berre álgit kártengeahččalemiid bargobihtáiguin ja diktit oahppi čilget mo son lea sirren loguid sturrodaga mielde ja mo lea mearridan man stuora interválla guovtti logu gaskkas lea.
våålese. Vaeltieh våaromem laavenjassine goerehtallemepryövesne, jïh baajh learohkem buerkiestidh guktie satne taalh stoeredahken mietie veesmie.
Iska maiddái makkár lohkosturrodagaid oahppit sáhttet bidjat lohkolinnjái.
Goerehth aaj mah taalestoeredahkh learohke maahta taalesïevide bïejedh.
Geahča lohká go oahppi ovtta ja ovtta dassážii olle lohkui gosa galggai, vai geavaha go oahppi mearkkaid lohkolinnjás.
Vuartesjh mejtie learohke ryöknoe akti akti vaajteles taalen raajan, jallh mejtie learohke mïerhkesjimmide taalesïevesne nuhtjie.
Man ollu gaskamearkkaiguin ferte merken lohkolinnjá ovdalgo oahppi sáhttá bidjat logu rievttes sadjái ?
Man fïjne juekeme tjuara taalesïevesne årrodh ihke learohke edtja maehtedh taalem reaktoe sæjjan bïejedh ?
Viidásit barggus sáhttá diktit oahppi vásihit lohkolinnjá
Guhkiebasse maahta aaj
geavaheami (main leat mearkkat iešguđet ládje), bidjat loguid lohkolinnjái, lohkat loguid ja lohkat bajás guvlui ja vulos guvlui lohkolinnjás, áinnas iešguđetlágan intervállaiguin.
baajedh learohkem dååjrehtimmiem åadtjodh ovmessie taalesïevh nuhtjedh (ovmessie mïerhkesjimmiejgujmie), taalh taalesïevese bïejedh, taalh lohkedh bæjjese jïh våålese taalesïevesne, maaje ovmessie intervalligujmie.
Go oahppit barget loguid sirremiin sturrodagaid mielde dahje lagamus loguid gávdnamiin, de sii fertejit geavahit iežaset mentála lohkolinnjá.
Vijries jïh iktegisth åtnoe visuelle vuesiehtimmievuekijste goh taalesïeve, dorje guktie aelhkebe sjædta learoehkasse taalh jïh taaleryöknedimmiem guarkedh.
Sáhttá leat stimulerejeaddji oahppi ovdáneapmái jus bargá konkrehtaiguin sihke fysalaš lohkolinnjá vehkiin ja dan haga.
Vihkeles dagkerh vuesiehtimmievuekieh gårrelgieh dejtie matematihkeles symbovlide.
Ohppiide sáhttá leat álkibut ipmirdit loguid ja lohkorehkenastima go geavahit ollu
Åtnoe taalesïevijste
Lohkolinnjáid geavaheapmi luohkkálanjain sáhttá stimuleret oahppi háhkat alcces mentála lohkolinnjá maid son sáhttá geavahit lohkorehkenastimis.
klaassetjiehtjielisnie maahta learohkem skreejredh jïjtse mentaale taalesïevh evtiedidh mejtie maahta taaleryöknedimmesne nuhtjedh.
Ánte rahčá geavahit lohkolinnjá beavddis
Aanta tjabreminie taalesïevem nuhtjedh
nalde riekta.
Sæjroe
Kártengeahččaleapmi ii iská máhttá go oahppi geavahit lohkolinnjá veahkkeneavvun lohkorehkenastimis.
Goerehtallemepryövesne ibie goerehth mejtie learohke maahta taalesïevem viehkiedïrreginie nuhtjedh taaleryöknedimmesne.
Lohkolinnjá sáhttá leat buorre veahkkeneavvun matematihka vuođđo máhtolašvuođaid oahppamis.
Taalesïeve maahta akte hijven viehkiedïrrege årrodh gosse vejtesteminie dah uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne.
Geahča evttohuvvon lassi lohkamušaid vuollelis.
Vuartesjh raeriestimmieh vielie lohkemen bïjre vuelielisnie.
Evttohusat lassi lohkamušaide
Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
• Dyskalkulia, kapihtal lohkovuogádaga birra
• Dyskalkulia, kapihtele taalesysteemen bïjre
Buriid rehkenastingelbbolašvuođaid háhkamis lea dehálaš ahte lea bures oahppan lohkodoahpagiid ja lohkoráiddu.
Juktie hijven ryöknedimmietjiehpiesvoeth åadtjodh lea vihkeles hijven taalegoerkesem jïh daajroem utnedh taaleraajroem bïjre.
Eaktun oahppat buriid rehkenastinstrategiijaid lea ahte ipmirda loguid juohkima logežiidda ja ovttežiidda, dovdat logešolbmáid (ja eará lohkoolbmáid) ja máhttit duppalastit ja juohkit beliin. Viidásit leat buorit lohkanmáhtut ja
Guarkedh guktie taalh juakasuvvieh luhkine jïh aktine, daajroem utnedh luhkievoelpi bïjre (jïh jeatjah taalevoelph), maehtedh taalide guektiengïerth darjodh jïh taalide gööktine juekedh leah vihkeles jis edtja maehtedh hijven
lohkan bajás guvlui ja vulos guvlui gitta čuođi rádjái guovddáš oassi lohkorehkenastin máhtolašvuođa vuođus.
ryöknedimmiestrategijh evtiedidh. Hijven ryöknemetjiehpiesvoeth jïh ryökneme bæjjese jïh våålese taalese tjuetie aaj akte vihkeles bielie dehtie våaroemistie tjiehpiesvoetide taaleryöknedimmesne.
Ollu oahppit rahčet addišuvnnain ja subtrakšuvnnain.
Jïjnjh viesjies learohkh addisjovnine jïh subtraksjovnine tjabreminie.
Dutkan čájeha ahte subtrakšuvdna lea erenoamáš váttis.
Dotkeme vuesehte subtraksjovne lea joekoen gïerve.
Dasa lea ollu sivvan ahte ohppiin lea heajos doabaipmárdus.
Daate jeenjemasth dan åvteste daah learohkh viesjies dïejvesegoerkesem utnieh.
Oahppit geat rahčet geavahit dávjá ovttageardánis ja rievddakeahtes strategiijaid go galget čađahit rehkenastimiid dego Ánná ovdamearkkas vuollelis. Sii lohket baicca eai ge
Viesjies learohkh daamtaj naive jïh rigide strategijh nuhtjieh
rehkenaste.
Dah ryöknoeh sijjeste ryöknedidh.
Sivvan dasa dáidá leat oktavuođain lohkodoahpagiid, lohkama ja lohkofáktáid bajiloahppama gaskkas.
Daate hævvi vienth dan åvteste lea ektiedimmieh gaskem taaledïejvesh, ryökneme jïh automatiseradimmie taalefaaktijste.
Ánná strategiija gohčoduvvo “ lohkat-buot ” - strategiijan.
7 + 5 = ___ Læsja aktem ellies luhkiem «deavhtaš gosse ryöknede 7 + 3.
Nu ádjána, ja oahppit geat rahčet lohkamiin sáhttet jođánit lohkat boastut.
Dellie daajra göökte aajmene vïjhteste, jïh summe lea 12.
Lohkat-buot strategiijat lea maiddái heajos vuohki lohkat go oahppit galget bargat máŋggasiffar loguiguin.
Aannan strategije gohtjesåvva «gaajhkem-ryöknedhš-strategije.
Oahppit geat leat oahppan lohkofáktáid, dihtet ahte supmi golmmas ja viđas lea gávcci.
Dïhte guhkiem vaasa, jïh dejtie viesjies ryöknijidie varke gåarede båajhtode ryöknedh.
Dakkár dieđuid maid lea čađa oahppan sáhttá álkit viežžat guhkesáigge muittus.
Gaajhkem-ryöknedh strategijh eah leah dan maereles gosse learohkh edtjieh taaligujmie barkedh mej jienebh sifferh.
Line geavaha máhtuidis loguid birra ja rehkenastinstrategiijain go čoavdá bargobihtá.
Learohkh mah leah taalefaaktah vejtiestamme, daejrieh golme jïh vïjhte lea gaektsie.
Son diehtá ovdamearka dihte ahte loguid sáhttá juohkit joavkkuide.
Learohke maahta automatiseradamme daajroem aelhkieslaakan guhkiesmojhtesistie veedtjedh.
Oahpahusa mihttu lea ovdánahttit ohppiid lohkanstrategiijain rehkenastinstrategiijaide.
22/32 Ööhpehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh ryöknemestrategijijste ryöknedimmiestrategijide vaedtsedh.
Dasa lassin lea dehálaš
Lissine vihkeles learohkh taalefaaktah automatiseradieh.
ahte oahppit ohppet bajil lohkofáktáid. Go oahppit ohppet lohkofáktáid de geahpida dat rehkenastima ohppiide dainna lágiin ahte kognitiiva noađđi njiedjá go oahppi de ii dárbbaš geavahit návccaid lohkamii.
Automatiseradamme taalefaaktah ryöknedimmiem aelhkebe darjoeh learoehkidie, juktie dïhte kognitijve maajsoe vaanene dan åvteste learohkh slyöhpoeh tïjjem jïh faamoem nuhtjedh ryöknemisnie.
Bahá lea maid vajálduhttit maid lea juo lohkan, ja mii lei vel
Aaj aelhkie bijjieguvviem dassedh dan bïjre
báhcán lohkat, jus ovdamearka dihte galgá rehkenastit 25 + 13 logiin suorpmaiguin.
maam lea ryökneme, jïh mij aajmene ryöknedh, jis edtja vuesiehtimmien gaavhtan ryöknedidh 25 + 13 luhkie soermine.
Jus muhtun oahppi rehkenastá hejot kártengeahččaleami addišuvdna ja subtrakšuvdna bihtáin, de sáhttá dat mearkkašit ahte oahppis leat heajos rehkenastinstrategiijat, ovdamearka dihte ahte oahppi geavaha “ lohkat-buot ” - strategiija addišuvdna bargobihtáin.
Jis akte learohke nåake dorje sæjrojne addisjovnine jïh subtraksjovnine goerehtallemepryövesne, maahta vååjnedh goh learohken leah viesjies ryöknedimmiestrategijh, vuesiehtimmien gaavhtan learohke nuhtjie «gaajhkem
Áigemearri dain siidduin lea biddjon nu ahte diekkár heajos strategiijageavaheapmi galggašii dagahit ahte oahppi ii háhppet bargat buot bargobihtáid.
Tïjjemierie daejnie sæjrojne lea naemhtie bïejesovveme guktie viesjies strategijeåtnoe sæjhta sån darjodh learohke ij hïnnh gaajhkide laavenjasside darjodh.
Ohppiid strategiijaid lea dehálaš kártet, danne go strategiijaovdáneapmi lea hui dehálaš oahppi rehkenastinmáhtolašvuođaid ovdáneamis.
Vihkeles learohki strategijh goerehtalledh, dan åvteste strategijeevtiedimmie lea joekoen vihkeles evtiedimmien gaavhtan learohki ryöknedimmietjiehpiesvoetijste.
Rehkenastinstrategiijaid ovdánahttin Oahppit ohppet dábálaččat vuos “ lohkat-buot ” ” - strategiijaid addišuvdnii ja de dađistaga “ lohkat-viidásit ” “ lohkat-viidásit ” - strategiijaid.
Evtiedimmie ryöknedimmiestrategijijste «Gaajhkem-ryöknedhš-strategijijste addisjovnese lea sïejhme learohkh ånnetji ånnetji «guhkiebasse-ryöknedhš-strategijh lierieh.
Dat leat rasjonála strategiijat, ja lohkagoahtit viidásit stuorimus logus lea beaktilileappot ja geabbileappot go “ lohkat-buot ” - strategiija.
Aalkoelisnie maahta årrodh guhkiebasse dehtie taaleste ryöknedh mij lea neebnesovveme voestegh, men ånnetji ånnetji learohkh byöroe guhkiebasse ryöknedh dehtie stööremes taaleste.
Dađistaga go oahppit
Daate lea
leat gártadan vásáhusaid lohkamis, de sii muitigohtet ahte 3 + 5 lea gávcci, ja vurkejit dan lohkofáktán maid maŋŋil sáhttet viežžat guhkesáiggemuittus.
rasjovnelle strategijh, jïh guhkiebasse ryöknedh dehtie stööremes taaleste lea vielie effektijve jïh fleksijbele goh akte «gaajhkem-ryöknedhš-strategije.
Mihttu lea ahte oahppit galget geavahit lohkofaktaid searvalaga beaktilis lohkanstrategiiaiguin čoavdit bargobihtáid.
Ulmie lea learohkh edtjieh taalefaaktem nuhtjedh effektijve ryöknemestrategijigujmie ektine juktie laavenjassh loetedh.
De sáhttet 8 + 7 ovdamearka dihte čoavdit nu ahte oahppi jurddaša 8 + 7 lea ovtta eanet go 7 + 7, nappo 15.
Dellie learohke maahta 8+7 vuesiehtimmien gaavhtan loetedh gosse satne ussjede 8+7 lea akte vielie goh 7+7, amma 15.
Oahppit ohppet maiddái strategiijaid daidda eará rehkenastinmálliide.
Learohkh aaj strategijh evtiediedh dejtie mubpide ryöknedimmiesåarhtide.
Ollu oahppit geavahit “ lohkat bajasguvlui ” ” - dahje lohkat vulosguvlui ” - strategiijaid subtrakšuvdna rehkenastimis.
Jïjnjh learohkh «bæjjese-ryöknedhš - jallh «våålese-ryöknedhš-strategijh nuhtjieh subtraksjovnese.
“ Lohkat vulosguvlui ” - strategiijat leat hui gáibideaddji go dat gáibidit ahte lohká guokte ráiddu oktanagas: Ferte lohkat vulosguvlui ovtta logus nuppi lohkui
«Våålese-ryöknedhš-strategijh leah krïevije dan åvteste dïhte
ja seammás lohkat dan lohkui mas galgá vulosguvlui lohkagoahtit.
ryöknemem kreava göökte raajrojste seamma tïjjen: Tjuara våålese ryöknedh dehtie aktede taaleste dan måbpan, jïh seamma tïjjen bæjjese ryöknedh dam låhkoem maam edtja våålese ryöknedh.
Muhtun oahppit čovdet subtrakšuvdna bihtáid dainna lágiin ahte gesset veahážiid mielde ain hávális.
Muvhth learohkh subtraksjovnelaavenjassh luetieh viehkine bååstede giesedh «ånnetji ånnetjiš.
Dađistaga máhttigohtet oahppit čoavdit subtakšuvdnabargobihtáid nu ahte čovdet álkibut váttisvuođa ja geavahit dan vuolggasadjin gávdnat vástádusa bargobihttái, dahje nu ahte geavahit sihke lohkafáktaid ja strategiijaid.
subtraksjovnelaavenjassh loetedh viehkine aktem aelhkebe dåeriesmoerem loetedh jïh dam goh våaroeminie nuhtjedh juktie vaestiedassem gaavnedh dan voestes laavenjassese, jallh aktem aktanimmiem nuhtjedh taalefaaktijste jïh strategijijste.
Váilevaš strategiijaovdáneapmi lea nannoseamos prediktáhtor mahtematihkkaváttuide maŋitáiggi.
Faatoes strategijeevtiedimmie lea dïhte veaksahkommes prediktovre dejtie minngebe matematihketsagkesidie.
Dat mearkkaša ahte go muhtun oahppi joatká geavahit “ lohkat-buot ” - strategijaid go eará oahppit leat juo geavahišgoahtán
Daate sæjhta jiehtedh gosse akte learohke jåarhka «gaajhkem-ryöknedh š--strategijh nuhtjedh, gosse jeatjah learohkh lea aalkeme
“ lohkatviidásit ” - strategija ja lohkofáktá-máhtuset, de lea dat várrehus.
«guhkiebasse-ryöknedhš-strategijh jïh taalefaakta-daajroem nuhtjedh, daate akte vaahravæhta.
Jáhku mielde oahppi ii leat ovdánan vuođđo rehkenastinmáhtolašvuođain nu go vuordit, ja oahppi sáhttá oažžut oppalaš matematihkkaváttuid.
Daate learohke sån ij dam evtiedimmiem utnieh dejstie uvtemesth
Dat erohus lassána agimielde.
Sæjroe
Mo bargat ovddosguvlui
Daate joekehtse læssene gosse båarasåbpoe sjædta.
Go viidásit galgá čuovvolahttit ohppiid de lea dárbbašlaš kártet mo oahppit čovdet addišuvdna- ja subtrakšuvdnabargobihtáid, sihke čállon bargobihtáid ja bargobihtáid mat leat muhtun konteavsttas.
Geajnoe guhkiebasse Dan vijriesåbpoe dåarjelimmien gaavhtan lea daerpies goerehtalledh guktie learohke addisjovne- jïh subtraksjovnelaavenjassh luetieh, dovne bæjjese bïejeme laavenjassh jïh laavenjassh aktine kontekstine.
Jus oahppi lohká loguid, mo dasto lohká oahppi ? Geavaha go
Dastegh learohke ryöknoe, guktie learohke ryöknoe ?
oahppi seamma čoavdinvuogi (lohkanstrategiija) buot bargobihtáin ?
Learohke seamma loetemevuekiem (ryöknemestrategije) nuhtjie gaajhkine laavenjassine ?
Makkár lohkofáktáid máhttá oahppi ?
Mah taalefaaktah learohke maahta ?
Sáhttá leat ávkkálaš veahkehit oahppi oahppat bajil lohkofáktáid.
Maahta akte aevhkie årrodh learohkem viehkiehtidh taalefaaktah automatiseradidh.
Bargoáigi mii biddjo dasa, galggašii leat oalle oanehaš.
Dah boelhkh mah daan barkose bïejesuvvieh, byöroeh naa åenehks årrodh.
Stoahkanhárjehallan, nugo bircospealut, dahje eará spealut mat leat heivehuvvon lohkofáktáid hárjehallamii dihto lohkoguovlluin, sáhttet geavahuvvot ohppiid movttiideapmái.
Haarjanimmie goh stååkedimmie, goh teernegespïele, jallh jeatjah spïelh mah leah sjïehteladteme
Ohppiide berre leat čielggas mii lea aktivitehtaid ulbmil.
Darjomen aajkoe byöroe tjïelke årrodh learoehkasse.
Oahppit galggaše maiddái oažžut vejolašvuođa oahppat bajil lohkofáktáid mat muitalit differánssa loguid gaskkas, ovdamearka dihte ahte 5 – 2 = 3, ja ahte 5 – 3 = 2.
Lohkehtæjja maahta learohkem åvtese viehkiehtidh akten jeereldihkie jïh radtjoes strategijeåtnoen vööste, viehkine strategijh vuesiehtidh jïh guktie dah åtnasuvvieh.
Dakkár ipmárdus addá maiddái ohppiide eanet máhtu loguid gaskasaš oktavuođain. Oallugat
Learohke daarpesje dovne ovmessie strategijh jïh åtnoesuerkieh vuejnedh jïh dejnie
hárjehallet loguid gearduntabeallas.
haarjanidh jeereldihkie viehkine.
Muitte ahte sáhttá leat stuora veahkkin ohppiide maŋŋil skuvlavázzimis ahte veahkeha sin maiddái máhttit gearduntabealla “ maŋos guvlui ”, dat mearkkaša ahte sii maiddái ohppet lohkofáktáid nugo ahte 21 lea seamma go golmma geardde čieža.
Juktie learohkem viehkiehtidh strategijem evtiedidh tjuara ööhpehtimmiem sjïehteladtedh naemhtie guktie dïhte learohkem viehkehte minngeben daltesasse.
Oahpaheaddji sáhttá veahkehit oahppi oahppagoahtit máŋggalágan ja beaktilis strategiijaid ja geavahanguovlluid ja ahte daid besset geahččaladdet sihke unnán ja ollu
Dastegh learohke aktem «gaajhkem-ryöknedhš-strategijem nuhtjie, dellie dïhte mubpie ulmie tjuara årrodh learohkem viehkiehtidh akten ryöknemestrategijen
doarjagiin.
vööste gusnie learohke guhkiebasse ryöknoe.
Go galgá veahkehit oahppi ovddidit strategiijaid, de ferte oahpahus heivehuvvon dasa ahte veahkeha oahppi ovdánit boahtte ceahkkái.
Maahta vuesiehtimmien gaavhtan learohkem lïerehtidh dam stööremes jïh unnemes taalem damtijidh aktene addisjovnestuhtjesne.
Jus oahppi geavaha ” lohkat-buot ” - strategiija, de ferte mihttu vuos leat ahte veahkehit oahppi lohkanstrategiijai mas oahppi lohká viidáseappot.
Learohke tjuara haarjanidh dehtie stööremes taaleste aelkedh jïh viehkine soermijste ryöknedh dam låhkoem maam dïhte unnemes taale lea.
Ovdamearka dihte sáhttá 3 + 5 =__čoavdit nu ahte gávdná stuorimus logu (5) ja dan unnimus logu (3).
Vuesiehtimmien gaavhtan maahta 3 + 5 = __ loetedh viehkine dam stööremes taalem (5) jïh dam unnemes taalem (3) gaavnedh.
Oahpaheaddji cuige ja dadjá stuorimus lohku (5) ja lohká viidásit suorpmaiguin 6,7,8.
Lohkehtæjja tjuvtjede jïh jeahta dam stööremes taalem (5) jïh guhkiebasse ryöknoe golme soermine 6, 7, 8.
Subtrakšuvdna lea hui gáibideaddji ohppiide geat rahčet.
Subtraksjovne lea gaajh krïevije viesjies learoehkidie.
Ohppiide dáidá álkimus álgit “ lohkat bajás guvlui ” - strategiaiguin go barget intervállaiguin loguid gaskkas. Geavat áinnas
Hævvi vienth aelhkemes learoehkidie aelkedh «bæjjese ryöknedhš-strategijigujmie juktie intervalligujmie barkedh
konkretiserenmateriála nu ahte oahppi sáhttá oaidnit ahte differánsa golmma ja viđa gaskkas lea guokte go guokte oažžu golbma lea vihtta.
taali gaskem. Nuhtjh maaje konkretiseradimmiematerijellem guktie learohkh maehtieh vuejnedh joekehtsem gaskem golme jïh vïjhte lea göökte, dan åvteste göökte plusse golme lea vïjhte.
Evttohus lassi lohkamuššii
Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
Ohppiidportreahtat – Ovllá, Márjá ja Ánná
Sæjroe
Vuolábealde leat golbma ohppiidportreahta mat govvidit maid muhtun oahppit vuolábealde, ollu vuolábealde ja ollu bajábealde sierra beroštumi ráji leat máhttán geahččaleamis.
24/32 guhkene nuelesne jïh guhkene bijjelen tjoeperdimmieraastem leah pryövesne buektiehtamme. Dah learohkeportrehth leah golme learohkh mah lin meatan gosse dejtie orre goerehtallemepryövide pryövin.
Ohppiidportreahtat leat čállon dan vuođul mo golbma oahppi barge geat
Guktie lin vaestiedamme, båajhtoeh vaestiedassh jïh
Vástádusminsttár, boasttuvástádusat ja strategiijat maid sáhttá áicat, leat geavahuvvon čujuhussan doabaipmárdussii dahje rehkenastimáhtolašvuhtii.
strategijh mejtie maahta vïhtesjidh, leah åtnasovveme goh signaalh dïejvesegoerkesen jallh ryöknedimmietjiehpiesvoeten bïjre.
Ovllá – jur vuolábealde sierra beroštumi ráji
Åvla – eevre tjoeperdimmieraasten nuelesne
Ovllá vástádusat orrot čájeheame ahte son rahčá lohkat.
Åvlan vaestiedassh vuesehte dïhte tjabreminie ryöknedh.
Sihke dalle go son lohká ovtta ja ovtta, ja dalle go son lohká hivvodagaid mat leat juhkkojuvvon joavkkuide.
Dovne gosse akti akti ryöknoe, jïh gosse veahkah dåehkine ryöknoe.
Dasa lassin son orru eahpesihkár doahpagiin “ lihka ollu ”.
Lissine maahta vååjnedh goh dïhte lea jueriedisnie dïejvesen bïjre «seamma jïjnjhš.
Bliánttamearkkat Ovlla geahččaleami gihppagis čájehit ahte son láve geavahit ovtta strategiija mas merke figuvrraid mat leat kategoriserejuvvon ja lohkkon, muhto lea vejolaš ahte son ii hálddaš dan strategiija ollásit.
Plæjjohkemïerhkh Åvlan pryöveheeftesne vuesiehtieh satne pryövoe aktem strategijem nuhtjedh gusnie goerh mïerhkesje mah lea kategoriseradamme jïh ryökneme, men seapan ij dïhte dam strategijem ellieslaakan
Ovllá čájehat ahte son máhttá lohkat bajasguvlui ovttain ja ovttain ja bidjat loguid ja hivvodagaid rievttes sadjái lohkolinnjás.
Åvla vuesehte satne maahta ryöknedh bæjjese aktine aktine jïh taalh jïh veahkah bïejedh reaktoelaakan taalesïevese.
buohtastahttit hivvodagaid mat leat biddjon joavkkuide, ja son máhttá sirret loguid sturrodaga mielde.
dïhte aaj buektehte dam stööremes veahkam gaavnedh gosse edtja veahkah dåehkine viertiestidh, jïh maahta taalh stoeredahken mietie veesmedh.
Ovllás leat baicca váttisvuođat lohkat vulosguvlui ja guvttiin ja guvttiin.
Åvla vuestelen dåeriesmoerh åtna våålese ryöknedh jïh gööktine gööktine.
Dat sáhttá čujuhit dasa ahte son lea eahpesihkár lohkoráiddu ektui.
Vååjnoe goh dïhte annje lea ånnetji jueriedisnie taalesïevese.
Addišuvdna- ja subtrakšuvdnabargobihtát leat váddásat Ovllái.
Addisjovne- jïh subtraksjovnelaavenjassh leah gïerve Åvlese.
Dat gusto sihke biddjon bargobihtáide ja bargobihtáide muhtun konteavsttas mat eai leat biddjon.
Dovne bæjjese bïejeme laavenjassh jïh ij bæjjese bïejeme laavenjassh aktene kontekstesne.
Ovlla lea vástidan boastut buot addišuvdnabargobihtáin main vástádus lea stuorit go logi, dasa
Åvla båajhtoeh
lassin son ii leat vástidan máŋga rehkenastin bargobihtá.
vaestiedassh åådtjeme gaajhkide addisjovnelaavenjasside gusnie vaestiedasse lea stuerebe goh luhkie, lissine dle ij leah jienebh dejstie ryöknedimmielaavenjassijste vaestiedamme.
Dat sáhttá čujuhit dasa ahte sus leat heajos ja áigeáddjás rehkenastinstrategiijat.
Maahta vååjnedh goh dïhte viesjies ryöknedimmiestrategijh åtna jïh mah fïnkesieh.
Son soaitá geavahit “ lohkat-buot ” strategijaid ?
Dagke dïhte «gaajhkem-ryöknedhšstrategijh nuhtjie ?
Son soaitá maiddái geavahit lohkanstrategiijaid mas son lohká suorpmaid, ja ahte dat ii leat doarvái bargobihtáin main leat logut stuoribut go galle suorpma leat. Ovlla
Maahta aaj årrodh dïhte
iige oro oahppan bajil ollu lohkofáktáid, ja sus orru maiddái heajos ipmárdus Leat-merkii.
Maahta aaj vååjnedh goh Åvla lea automatiseradamme vaenie taalefaakta, jïh viesjies goerkesem åtna seammavoetevæhteste.
Ovllá lea máhttán ollu kártengeahččaleamis, ja jus jurddaša nugo lávejit sáhttit máhttogeahččalemiin, de lea ártet ahte Ovlla lea sierra beroštumi ráji vuolábealde go son
Åvlan geajnoe guhkiebasse Åvla lea jïjnjem buektiehtamme goerehtallemepryövesne, jïh jis ussjede guktie daamtaj dorje sïejhme daajroepryövine, sæjhta rovnege vååjnedh Åvla lea tjoeperdimmieraasten nuelesne gosse dan jïjnjh reaktoe vaestiedassh åtna.
lea vástidan nu ollu riekta. Goitge go geahččá olles Ovllá geahččaleami, de son sáhttá dárbbašit bargat dáiguin:
Læjhkan, tjïrrehtimmien mænngan Åvlan pryöveste, dïhte tjuara vielie barkedh daejnie:
• Vuođđodoahpagiiguin nugo seamma mađe.
• uvtemesth dïejvesh goh seamma jïjnjh.
Daid berre geahččat ovttas konkrehtaiguin, beallekonkrehtaiguin ja symbolaiguin.
Byöroe daesnie konkreeth, bieliekonkreeth jïh symbovlh viertiestidh.
Bargu berre addit Ovllái vejolašvuođa ovdánahttit ipmárdusa Leat-mearkii.
• ryöknemehaarjanimmie: bæjjese jïh våålese ryöknedh, guhkiebasse ryöknedh
• Lohkanhárjehallan: lohkat bajás guvlui ja vulos guvlui, lohkat viidáseappot muhtun logus, lohkat guokte ja guokte, lohkat hivvodagaid joavkkuin (logežat, viđežat, ovttažat) ja lohkat čuođi rádjái.
vihties taalijste, gööktine gööktine ryöknedh, veahkah dåehkine ryöknedh (luhkieh, vïjhth jïh akth) jïh tjuatan ryöknedh
• Logut guovllus 10-20: vuosttažettiin ovddidan dihte buriid lohkodoahpagiid ja
• taalh suerkesne 10 – 20: eeremasth aktem hijven taaledïejvesem evtiedidh juktie
ipmirdišgoahtit sadjevuogádaga-logeš ovtteš sadji
svihtjedh akten goerkesen vööste posisjovnesysteemeste - luhkie jïh aktesijjie
• Ovdánahttin iežas strategijageavaheami: oahppit geat rahčet dárbbašit veahki ja doarjaga ovdánit lohkat-buot-strategiijas “ lohkat-viidásit ” strategiijai
Sæjroe
Lea dehálaš ahte oahpaheaddji čájeha Ovllai maid son (Ovllá) máhttá.
«guhkiebasse-ryöknedhš-strategijide Vihkeles lohkehtæjja Åvlam vuesehte maam dïhte maahta.
Oahpaheaddji, Ovllá ja su váhnemat galggaše ságastallat ovttas maid Ovlla galggašii bargat eanet, nu ahte son ipmirda maid son galgá oahppat ja manne.
Lohkehtæjja, Åvla jïh dan eejhtegh byöroeh ektesne soptsestidh mejnie Åvla edtja vielie barkedh, guktie dïhte guarka
sáhttet váhnemat ja Ovlla bargat ovttas.
Dagke barkoe maahta vielie ryöknemehaarjanimmine aelkedh, naakede man bïjre eejhtegh jïh Åvla maehtieh laavenjostedh.
Lea dehálaš ahte Ovlla siskkilduvvo iežas ovdáneami árvvoštallamii dain áššiin.
Vihkeles Åvla aaj meatan vaaltasåvva juktie sov jïjtse evtiedimmiem vuarjasjidh daejnie suerkine. Buektehte
Nagoda go son lohkat buorebut maŋosguvlui vaikko makkár logus ?
buerebe bååstede ryöknedh saaht mehtie taaleste ?
Nagoda go son bargat stuorit loguiguin go ovdal, maŋŋil go lea hárjehallan dan, vai dárbbaša go son hárjehallat vel eanet ?
Buektehte stuerebe taaligujmie barkedh goh aarebi mænngan dïsse vielie haarjanamme, jallh daerpies vielie haarjanimmine ?
Márjá – ollu vuolábealde sierra beroštumi ráji
Maarja - guhkene tjoeperdimmieraasten nuelesne
Márjá ii leat máhttán bargat go moadde bargobihtá kártengeahččaleamis.
Maarja lea ajve naan gille laavenjassh buektiehtamme goerehtallemepryövesne.
Son čájeha ahte sus lea váttisvuohta lohkat objeavttaid mat leat eanet go 10 hivvodagain, ja lohkat bajás guvlui dahje vulos guvlui guovllus 10-20. Son rahčá maiddái gozihit iežas lohkama go lea
dïhte vuesehte satne dåeriesmoerh åtna daeverh ryöknedh gosse jienebh goh 10 veahkine, jïh bæjjese jallh våålese ryöknedh suerkesne 10 – 20. dïhte aaj tjabreminie jïjtse ryöknemem vaaksjodh jïh daejredh maam ryökneme. Maarja buektehte taalesymbovlh taalen 10
Márjá nagoda bidjat rievttes sadjái lohkolinnjái lohkosymbolaid vuollel 10, muhto son ii nákce bidjat hivvodagaid lohkolinnjái.
nuelesne reaktoe sæjjan taalesïevese bïejedh, men ij buektehth veahkah taalesïevese ektiedidh.
Dat soaitá sivvan manne Márjá rahčá sirret loguid lassáneaddji ráidun.
Daate kanne man åvteste Maarja tjabreminie taalh veesmedh sjïdtije öörnegisnie.
Son iige nákce identifiseret stuorimus hivvodaga go galgá buohtastahttit hivvodagaid mat leat juhkkojuvvon
Vaallah buektehth dam stööremes veahkam damtijidh gosse edtja jienebh veahkah dåehkine viertiestidh.
joavkkuide. Dat sáhttá čujuhit Márjjás leat váilevaš ipmárdusa lohkoráiddus ja maiddái heajos doabaipmárdusa.
goerkesem åtna taalesïeveste, lissine viesjies dïejvesegoerkesasse.
Su vástádusat addišuvdna- ja subtrakšuvdnabargobihtáin sáhttet čujuhit ahte Márjá ii hálddaš addišuvnna ja subtrakšuvnna, ii smávva loguiguin ge.
Vaestiedassh addisjovne- jïh subtraksjovnelaavenjasside maahta vuesiehtidh Maarja ij addisjovnem jïh subtraksjovnem haalvoeh, ij smaave taalh gænnah. Naemhtie dovne
Ii ge bargobihtáin mat leat biddjon ii ge bargobihtáin mat leat muhtun konteavsttas.
bæjjese bïejeme laavenjasside jïh laavenjasside kontekstesne.
Márjá dáidá ain geavahit lohkanstrategiijaid go čoavdá rehkenastinbargobihtáid.
Seapan Maarja annje ryöknemestrategijh nuhtjie gosse ryöknedimmielaavenjassh dorje.
Go son rahčá lohkamiid, de daguha dat ahte Márjá dávjá oažžu boasttu vástádusa.
Dan åvteste dïhte tjabreminie ryöknedh, dellie Maarja daamtaj båajhtoeh vaestiedassh åådtje.
Márjjá bargu viidásit Eat dieđe doarvái ollu maid Márjá máhttá nu ahte sáhttit plánet sutnje čuovvolahttin bargguid, jus su galgá veahkehit de lea dárbu eanet kártet su.
Maarjan geajnoe guhkiebasse Ibie nuekie daejrieh maam Maarja haalvoe juktie dåarjelimmiem jïh dam guhkiebasse barkoem soejkesjidh, dan åvteste sæjhta daerpies årrodh vielie goerehtalleminie juktie Maarjam viehkiehtidh.
Márjá lea čájehan ahte son máhttá veaháš lohkoguovllus 0-10.
Maarja lea vuesiehtamme satne maam akt maahta taalesuerkien 0- 10 sisnjelen.
Doppe son máhttá lohkat ja bidjat lohkosymbolaid lohkolinnjái.
Daesnie maahta ryöknedh jïh bïejedh taalesymbovlh taalesïevese.
Márjjá geahččaleapmi čájeha sus heajos lohkoipmárduas ja heajos
Pryöve vuesehte Maarja viesjies taalegoerkesem jïh viesjies ryöknedimmietjiehpiesvoeth åtna.
rehkenastinmáhtolašvuođaid. Dat daguha sutnje stuora váttisvuođaid háhkat vuođđo máhtolašvuođaid rehkenastimis.
Dan åvteste sæjhta stoerre dåeriesmoerh utnedh dejtie uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne vejtiestidh.
Márjjá oahpaheaddji árvala sutnje ja su váhnemiidda ahte sii sáhttet bargat muhtun siidduid kártengeahččaleamis laboratiivalaččat.
Maarjan lohkehtæjja raereste Maarjese jïh eejhtegidie såemies bielieh goerehtallemepryöveste laboratijvelaakan nuhtjedh.
Dat mearkkaša ahte oahpaheaddji várre áiggi nu ahte Márjá beassá bargat daiguin siidduiguin geahččaleamis dego dat livčče oassi oahppomateriálas.
Daate sæjhta jiehtedh lohkehtæjja sæjhta astoem vedtedh Maarjese guktie dïhte maahta daejnie pryövine barkedh ovgoh lij akte lïerehtimmiematerijelle.
Dan gaskkas go Márjá čoavdá bargobihtáid áicá oahpaheaddji ja jearrá
Mearan Maarja laavenjasside dorje, lohkehtæjja sæjhta vïhtesjidh jïh gyhtjelassh gihtjedh.
Makkár strategiijaid geavaha Márjá ?
Mah strategijh Maarja nuhtjie ? Man gåhkese maahta
Man guhkás máhttá son lohkat ?
ryöknedh ?
Máhttá go son lohkat vulos guvlui ?
Maahta våålese ryöknedh ?
Makkár lohkofáktáid lea son oahppan bajil ?
Mah taalefaaktah dïhte automatiseradamme.
Go geahččaleami geavaha nie, de sáhttá oahpaheaddji maiddái iskat maid Márjá nákce
Gosse pryöve naemhtie åtnasåvva, lohkehtæjja maahta aaj goerehtidh maam Maarja buektehte gosse satne viehkehte.
Dat addá buoret vuođu plánet doaibmabijuid.
soejkesjidh.
Oahpaheaddji oažžu maiddái vuođu ságastallamii Márjjáin dan birra maid son máhttá, ja
Daate aaj våaromem vadta Maarjine soptsestidh dan bïjre maam dïhte
mo dat sáhttá leat vuođđun viidásit oahppamii.
Sæjroe
Go váldá vuolggasaji kártengeahččaleamis, viidásit kártemis, luohkkálatnjaáicamis ja ságastallamis Márjjáin ja su váhnemiiguin, de sáhttá árvvoštallat berre go PPT guorahallat su.
Goerehtallemepryöven mietie, vijriesåbpoe goerehtalleme, vïhtesjimmie klaassetjiehtjielisnie jïh Maarjine jïh altese eejhtegigujmie soptsestidh, maahta vuarjasjidh
Dán proseassas lea lunddolaš siskkildit maiddái skuvlla erenoamáš pedagogalaš resurssaid ja oktavuođaid.
Daennie prosessesne lea iemie skuvlen sjïerepedagogeles vierhtieh jïh govlehtallijh meatan vaeltedh.
Ánná – ollu bajabealde sierra beroštumi ráji
Aanna - guhkene bijjelen tjoeperdimmieraastem
Ánná leat máhttán measta visot kártengeahččaleamis ja lea ollu bajabealde sierra beroštumi ráji.
Aanna lea dam ellen jeanatjommesem buektiehtamme goerehtallemepryövesne jïh lea guhkene bijjelen tjoeperdimmieraastem.
Son čájeha ahte máhttá lohkat hivvodagaid mat leat juhkkojuvvon joavkkuide ja máhttá kategoriseret ja lohkat objeavttaid vuollil 20.
dïhte vuesehte satne maahta veahkah dåehkine ryöknedh jïh kategoriseradidh jïh daeverh ryöknedh nuelelen 20. dïhte aaj buektehte
Son máhttá maiddái bidjat lohkosymbolaid ja hivvodagaid rievttes sadjái lohkolinnjás, ja sirret loguid
taalesymbovlh jïh veahkah reaktoe sæjjan bïejedh taalesïevese, taalh sjïdtije öörnegisnie veesmedh jïh taaleraajroeh ållesth darjodh mah bæjjese, våålese jïh gööktine gööktine ryöknoe.
lassáneaddji ráidun ja čállit gárvvisin lohkoráidduid main lohkkojuvvo bajás guvlui, vulos guvlui ja guvttiin ja guvttiin, Ánná čájeha ahte son maiddái máhttá adderet ja subtraheret lohkoguovllus 0-15, sihke biddjon bargobihtáid ja bargobihtáid muhtun konteavsttas, ja son nákce oaidnit lohkoolbmažagaid guovllus 0-10.
Aanna aaj vuesehte satne maahta adderadidh jïh subtraheradidh taalesuerkine 0-15, dovne bæjjese bïejeme laavenjassh jïh laavenjassh kontekstesne, jïh dïhte
Ánná bargu viidásit Dán kártengeahččaleami vuođul ii sáhte dadjat maidege Ánná lohkoipmárdusa ja rehkenastinmáhtolašvuođaid birra, dahje mainna son dárbbaša bargat eanet.
Aannan geajnoe guhkiebasse Daehtie goerehtallemepryöveste ibie maehtieh maam jiehtedh Aannan taalegoerkesen jïh ryöknedimmietjiehpiesvoeti bïjre, jallh mejnie dïhte daarpesje vielie barkedh.
Dan maid sáhttit dadját lea ahte Ánnás eai vuhtto vuođđo váilevašvuođat dihto temáin geahččaleamis.
maam maehtebe jiehtedh lea Aanna ij vuesehth satne naan vihkeles vaanoeh åtna naan vihties
Ánná viidásit čuovvoleapmái ferte leat vuođđun eará diehtu su máhtuin.
Guhkiebasse dåarjelimmie Aanneste tjuara darjodh jeatjah bïevnesistie.
Ánná soaitá oažžut bargat eanet loguiguin guovllus 0-100.
Dagke Aanna maahta vielie barkedh taaligujmie suerkesne 0-100.
De sáhttiba Ánná ja
Gosse Aanna åådtje stoerre taaligujmie
Go Ánná beassá bargat stuora loguiguin de oaidná maiddái bargá go son álkes lohkanstrategiijaiguin lohkorehkenastimis, ja berre go su ovdánahttimis bidjat deattu strategiijaovdánahttimii.
barkedh sæjhta aaj våajnoes sjïdtedh mejtie dïhte aelhkie ryöknemestrategijh nuhtjie gosse taaleryöknedimmine barka, jïh mejtie dïhte vijriesåbpoe barkoe byöroe fokusem bïejedh strategijgeevtiedæmman.
Bohtosiid čuovvoleapmi oahpaheaddjijoavkkus Vuođđo máhtolašvuođat leat siskkilduvvon fágaid gelbbolašvuođamihtuide.
Vijriesåbpoe barkoe illedahkijste lohkehtæjjadåehkesne
Kártengeahččalemiid čuovvoleapmi lea dehálaš buot oahpaheddjiide ceahkis.
Vijriesåbpoe barkedh goerehtallemepryövine lea vihkeles gaajhkide lohkehtæjjide daltesisnie. Daltese
Jahkeceahkki sáhttá doallat čoahkkáigeassima ja ságastallama geahččalemiid bohtosiid birra ovttas - ja rastá luohkáid / ohppiidjoavkkuid.
maahta tjåanghkan giesedh jïh soptsestidh pryöven illedahki bïjre ektesne – jïh klaassi / learohkedåehkiej dåaresth.
Nu sáhttá badjelgeahčastaga oažžut eaŋkilohppiin sihke bajábealde ja vuolábealde sierra beroštumi ráji, ja ollislaččat
Naemhtie maahta aktem bijjieguvviem åadtjodh aktegslearohki bïjre mah leah tjoeperdimmieraasten nuelesne, jïh abpe daltesen bïjre.
jahkeceahkis. Leat go skuvllas máŋga dahje moadde oahppi sierra beroštumi ráji vuolábealde ?
Skuvlen jïjnjh jallh vaenie learohkh tjoeperdimmieraasten nuelesne ? Skuvlesne naan
Leat go mis oahppit skuvllas mat sulastahttet Lena ?
learohkh mah leah goh Maarja ?
Gávdnojit go bargobihtát maid ii oktage dahje maid dušše moadde oahppi luohkás leat nákcen.
Gååvnese laavenjassh mejtie ij guhte jallh ajve naan gille learohkh klaassesne leah buektiehtamme.
Maid dat muitala oahpahusa birra ?
Maam dïhte ööhpehtimmien bïjre soptseste ?
Galgat go plánet doaibmabijuid olles jahkeceahkkái ?
Edtjebe råajvarimmieh soejkesjidh abpe daltesasse ?
Ovtta ohppiidjovkui ?
Akten sjïere learohkedåahkan ?
Eaŋkiloahppái ?
Akten sjïere learoehkasse ?
Dat berre leat mihttun digaštallat movt sáhttá bargat ovttas ceahkis, ja mainna berre bargat eanet iešguđetge fágain.
Byöroe akte ulmie årrodh digkiedidh guktie maahta ektesne barkedh daltesisnie, jïh mejnie byöroe vielie barkedh dejnie ovmessie faagine.
Skuvlajođiheaddji ovddasvástádus
Sæjroe
Dá čájehuvvo oanehaččat mii lea skuvlajođiheaddji ovddasvástádus ovdal, čađahettiin ja maŋŋel geahččaleami.
27/32 åvtelen, mearan jïh mænngan.
Skuvlajođiheaddji galgá:
Skuvleåvtehke edtja:
OVDAL GEAHČČALEAMI GEAHČČALEAMIS GEAHČČALEAMI MAŊŊIL
ÅVTELEN MEARAN MÆNNGAN
- lohkan Retningslinjer for gjennomføring ja lohkan oahpaheaddjebagadusa
- lohkeme Retningslinjer for gjennomføring (njoelkedassh tjïrrehtæmman) jïh åahpenamme bïhkedimmiejgujmie lohkehtæjjide
- fuolahit ahte skuvlla oahpaheaddjit dovdet oahpaheaddjibagadusa sisdoalu
- hoksedh skuvlen lohkehtæjjah sisvegem demtieh lohkehtæjjabïhkedimmine
- fuolahit ahte skuvlla kártengeahččalemiid čađaheapmi čuovvu njuolggadusaid mat leat dasa Retningslinjer for
- hoksedh tjïrrehtimmie goerehtallemepryövijste lea njoelkedassi mietie mah leah vadteme njoelkedassine Retningslinjer for gjennomføring
- iskat leat go boahtán
- daejredh mij iktesth tjåådtje daesnie www.udir.no, «Viktige meldingerš nuelesne
- leat olámuttus oahpaheddjiide jus sii dárbbašit veahki ja doarjaga čađahettiin
- hoksedh eejhtegh bïevnesh åådtjeme tjïrrehtimmien bïjre, jïh eejhtegetjaalege jallh bïevnesetjaalege jïjtjevyljehke pryövi bïjre olkese vadtasuvvieh guhkiem tjïrrehtimmien åvtelen
- čuovvolahttit bohtosiid skuvladásis báikkálaš ovdánahttinbarggus
- stïeresne årrodh lohkehtæjjide gosse viehkiem jïh dåarjoem daarpesjieh tjïrrehtimmiem soejkesjidh
- láhčit dili nu ahte oahpaheaddjit čuovvolit ohppiid sierra beroštumi rájis ja dan vuolábealde.
- lohkehtæjjide dåarjoehtidh gosse pryövide tjïrrehteminie
- fuolahit ahte daid ohppiid
- illedahkide skuvledaltesisnie fulkesidh dennie gïetskene evtiedimmiebarkosne
“ dehálaš dieđut neahttasiidui
- sjïehteladtedh ihke lohkehtæjjah learohkh dåarjelieh tjoeperdimmieraasten nelnie jïh nuelesne
- fuolahit ahte váhnemat
- hoksedh learohki eejhtegh
váhnemat geain leat bohtosat sierra beroštumi rájis dahje dan vuolábealde ožžot dieđu bohtosiin ja makkár viidásit doaibmabijut leat, ja ahte dan gehččet ovttas eará áššáigullevaš árvvoštallandieđuiguin mat oahpaheddjiin leat ovdalaččas
tjoeperdimmieraasten nelnie jïh nuelesne bïevnesh bååstede åadtjoeh illedahki bïjre jïh bïevnesh vijriesåbpoe råajvarimmiej bïjre, jïh daate ektesne vuajnelge jeatjah sjyöhtehke vuarjasjimmiebïevnesigujmie mejtie lohkehtæjjah aarebistie åtna
leat ožžon dieđu čađaheami birra, ja ahte váhnengihpa dahje diehtu eaktodáhtolaš geahččalemiin lea juhkkojuvvon buori áiggis ovdal geahččaleami.
paahkh dååsteme pryöveheeftajgujmie jïh gïehtjedidh låhkoe jïh gïele leah reaktoe
Eanet dieđut ja resurssat
Bïevneseraerieh jïh sjyöhtehke vierhtieh
GEAHČČALEAMI JA ÁRVVOŠTALLAMA BIRRA
PRYÖVEN JÏH VUARJASJIMMIEN BÏJRE
Gos gávnnan eanet dieđuid geahččaleami ja árvvoštallama birra ?
Gusnie vielie bïevnesh gaavnem vuarjasjimmien jïh pryövi bïjre ?
Árvvoštallan: www.udir.no
Vuarjasjimmie daesnie www.udir.no
Mii lea skuvlajođiheaddji bargu kártengeahččalemiiguin ?
Mah leah skuvleåvtehken laavenjassh goerehtallemepryövigujmie ?
Njuolggadusat kártengeahččaleami čađaheapmái
Njoelkedassh tjïrrehtæmman goerehtallemepryövijste http://www.udir.no/Vurdering/Kartlegging-gs/Artikler kartlegging --- retningslinjer-ogrettleiing-til-skoleeigarar-og-skoleleiarar / Kartleggingsprover
geahččaleami čađaheapmái ?
Gusnie bïhkedimmiebieliem gaavnem juktie maehtedh pryövem tjïrrehtidh ?
Prøveadministrasjonssystemet (PAS)
Pryövenassereeremesysteeme (PAS)
Gos sáhtán lohkat eanet fáttás árvvoštallan oahpaheami várás ?
Gusnie maahtam vielie lohkedh vuarjasjimmien bïjre
Árvvoštallan oahppama várás (Vurdering for læring)
Vuarjasjimmie lïerehtæmman daesnie www.udir.no/vfl
gávdno dárogillii dáppe: www.udir.no/vfl
UVTEMESTH TJIEHPIESVOETI BÏJRE RYÖKNEDIMMESNE
Maid oahppit galget máhttit vuođđo máhtolašvuođain ?
Maam learohkh edtjieh maehtedh
Máhttoloktema oahppoplána: www.udir.no/lareplaner/kunnskapsloftet /
Learoesoejkesje Maahtoelutnjemasse www.udir.no/lareplaner/kunnskapsloftet /
Mat leat rehkenastima vuođđo máhtolašvuođat ja mo galgá daid ovddidit ?
Mah leah vihkielommes tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne, jïh guktie dah evtiesuvvieh ?
Vuođđogálggaid rámmaráhkadus
Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
www.udir.no/Lareplaner/Forsok-ogpagaendearbeid/Lareplangrupper/Rammeverkforgrunnleggende-ferdigheter / Gos gávnnan eanet resurssaid ja materiála ohppiid viidásit
Dansk psykologisk forlag. Gåabpaginie gærjine raeriestimmieh vijriesåbpoe goerehtallemasse jïh ööhpehtimmiedarjomh.
čuovvoleapmái ?
Eengelskegïelen lidteratuvre
Lassi lohkamuš
London: Continuum.
Udir.no - Artihkkal, čálalaš prošeaktabargu
Udir.no - Artihkele, Tjaaleldh prosjekte
Artihkkal, čálalaš prošeaktabargu
Artihkele, Tjaaleldh prosjekte
Oahpahuslážuid ovdamearkkat
Vuesiehtimmieh øøhpehtimmesoejkesjidie
Ceahkki
Daltese
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh maahtoe
Árbevirolaš máhttu
Aerpievuekien daajroe
Stávvaliiguin bargat
Barkoe lïhtsigujmie
Fuolkenamahusat
Soptsese
Báikenamat
Sijjienommh
Diktamuitalus Vuoruhanskovvi DHO-skovvi
Diktesoptsese gaarkenotaate DSL-goere
Artihkkall Čálalaš prošeaktabargu
Artihkele Tjaaleldh prosjekte
Doahpagat boazodoalus
Dïejvesh mah båatsosne åtnasuvvieh
Hearvasáhka
Håaleme
Bajásgeassinvuogit Sámis, Máidnasat
Bijjiedimmievuekieh Saepmesne Heamtuvrh
Lohkanstrategiijat
Lohkemestrategijh
Sámi soga lávlla ja Norgga nášunallávlla, juoiganárbevierru ja luohti
Saemiej laavlome jïh Nøørjen nasjovnalelaavlome Vuelien aerpievuekie jïh vuelie daan biejjien
Jorgalit / heivehit dárogielas sámegillii
Nøørjen gïeleste saemien gïelese jarkoestidh
Sámi máidnasat ja eamiálbmogiid máidnasat
Saemien heamtuvrh jïh aalkoealmetji heamtuvrh
Čálalaš prošeakta
Tjaaleldh prosjekte
Earenoamášpedagogalaš veahkki viđa minuhtas – dutnje gii leat vánhen
– dutnjien tjidtjie jallh aehtjie
Jus du mánás lea earenoamáš hástalusat, de sáhttá sus leat vuoigatvuohta oažžut earenoamášpedagogalaš veahki.
Jis dov maana sjïere dåeriesmoerh åtna, maahta dïhte reaktam sjïerepedagogeles veahkan utnedh.
Mánás sáhttá leat vuoigatvuohta oažžut veahki riegádeami rájes, ja beroškeahttá lea go mánáidgárddis vai ii
Maana maahta reaktam veahkan utnedh reakadimmien raejeste,
Earenoamášpedagogalaš veahkki sáhttá ovdamearkka dihte leat hárjehallan, arvvosmahttin dahje doarjja sidjiide geat barget mánáidgárddis.
Sjïerepedagogeles viehkie maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh saavredh, skreejrehtidh jallh dåarjoeh dejtie gïeh maanajgïertesne berkieh.
Don gii leat vánhen,
Viehkie edtja dov maanan
galggat álo oažžut rávafálaldaga.
daerpiesvoetine sjïehtedidh.
Veahkki galgá leat heivehuvvon du máná dárbbuide.
Jis datne jallh jeatjah gie dov maanam damtedh, dov maanan evtiedimmiem tjomperdidh, edtjieh tjïelte jïh PP-dïenesje vuarjasjidh jïh rååresjidh maam dov maana daarpesje.
Jus don dahje muhtin eará gii dovdá du máná, fuolastuvat iežat máná ovdáneamis, galgá suohkan ja PP-bálvalus árvvoštallat ja neavvut maid mánná dárbbaša.
Åvteli dov maana sjïerepedagogeles viehkiem åadtjodh, tjuara tjïelte ajne nænnoestimmiem nænnoestidh.
Ovdal go du mánná oažžu earenoamášpedagogalaš veahki, ferte suohkan dahkat eaŋkilmearrádusa.
Mij dïhte sæjhta jiehtedh
Maid mearkkaša Pedagogalaš-psykologalaš bálvalus (PP-bálvalus) Bálvalus mii neavvu suohkaniid dan birra movt heivehit mánáide geain leat earenoamáš dárbbut.
Pedagogihken-psykologihken dïenesje (PP-dïenesje) Dïenesje mij raerieh tjïeltide vadta sjïehtedimmiej bïjre maanide sjïere daerpiesvoetine.
Áššedovdi árvvoštallan Dokumeanta PP-bálvalusas mii čájeha dárbbaša go mánná earenoamášpedagogalaš veahki, ja mas neavvu makkár fálaldaga mánná, vánhemat dahje mánáidgárdi berre oažžut.
Maehteles vuarjasjimmie Tjaatsege PP-dïenesjistie mij vuesehte jis maana sjïerepedagogeles viehkiem daarpesje, jïh mij rååresje mah faaleldahkh maanam, eejhtegh jallh maanajgïertem byöroe åadtjodh.
Eaŋkilmearrádus Reive suohkanis mas čuožžu lea go mánás vuoigatvuohta oažžut earenoamášpedagogalaš veahki vai ii, ja mii veahkki galgá leat.
Prievie tjïelteste mij jeahta jis maana reaktam åtna sjïerepedagogeles viehkiem jallh ij dam utnieh, jïh mij viehkie.
Don sáhtát álo váidalit eaŋkilmearrádusa.
Datne iktegisth maahtah nænnoestimmiem laejhtedh.
Maid sáhtán mun vuordit suohkana bealis ?
Maam maahtam tjïelteste veanhtadidh ?
Sii galget
Dah edtjieh
• váldit du searvái ja jearrat dus ovdal mearridit áššiin mat gusket du mánnái
• datnem gihtjedh jïh galkh meatan sjïdtedh åvteli dah maam akt nænnoste dov maanan bïjre
• árvvoštallat dárbbaša go du mánná earenoamášpedagogalaš veahki • bivdit PP-bálvalusa čađahit áššedovdi árvvoštallama jus don dan siđat, dahje jus suohkan dahje mánáidgárdi oaivvilda ahte mánná dárbbaša earenoamášpedagogalaš veahki
• vuarjasjidh jis dov maana sjïerepedagogeles viehkiem daarpesje
• dahkat eaŋkilmearrádusa mii muitala galgá go mánná oažžut
• pp-dïenesjem gihtjedh faageles vuarjasjimmiem darjodh jis datne dam sïjhth, jallh jis tjïelte jallh maanajgïerte mielieh maana sjïerepedagogeles viehkiem daarpesje
earenoamášpedagogalaš veahki vai ii, ja mii veahkki galgá leat
• akte nænnoestimmiem nænnoestidh mij jeahta jis maana edtja sjïerepedagogeles viehkiem åadtjodh jallh ij dam åadtjoeh, jïh mij viehkie.
• addit mánnái earenoamášpedagogalaš veahki nu movt lea čilgejuvvon eaŋkilmearrádusas
• maanese sjïerepedagogeles viehkiem vedtedh guktie nænnoestimmesne buerkiestamme
• bearráigeahččat ahte ráhkaduvvo čálalaš raportta earenoamášpedagogalaš veahki
• geehtestidh tjaaleldh reektesem dorjesovvedh dan sjïerepedagogeles viehkien bïjre jïh maanan evtiedimmine fïerhten jaepien
Maid sáhtán mun dahkat ?
Maam maahtam darjodh ?
Don gii leat vánhen
Datne tjidtjie jallh aehtjie
• sáhtát gáibidit ahte suohkan iská dárbbaša go du mánná earenoamášpedagogalaš veahki
• maahtah krïevedh tjïelte goerehte jis dov maana sjïerepedagogeles viehkiem daarpesje
• galggat leat searvvis ja miehtat ovdal go suohkan bivdá PP-bálvalusa guorahallat du máná
• galka meatan sjïdtedh jïh jååhkesjidh åvteli tjïelte PP-dïenesjem gihtjie jis dov
• galggat leat searvvis ja miehtat ovdal suohkan mearrida ahte du mánná galgá oažžut earenoamášoahpaheami
• galka meatan sjïdtedh jïh jååhkesjidh åvteli tjïelte nænnoste dov maana edtja sjïerepedagogeles viehkiem åadtjodh
• galggat oažžut čálalaš árvvoštallama okte jagis veahki birra maid du mánná oažžu ja movt du mánná ovdána
• galka tjaaleldh reektesem åadtjodh fïerhten jaepien viehkien bïjre maam dov
• sáhtát váidalit jus du mánná ii oaččo earenoamášpedagogalaš veahki
• maahtah laejhtedh jis ij dov maana sjïerepedagogeles viehkiem åadtjoeh
• sáhtát váidalit veahki sisdoalu, čađaheami dahje organiserema
• maahtah sisvegem, tjïrrehtimmiem jallh viehkien öörnemem laejhtedh
Mun áiggun diehtit eambbo !
Sïjhtem jijnebe daejredh !
Don sáhtát lohkat eambbo earenoamášpedagogalaš veahki birra dán báikkis: www.udir.no/tidliginnsats ja www.fug.no.
Maahtah vielie sjïerepedagogeles viehkien bïjre lohkedh www.udir.no/tidliginnsats
Dát dieđut leat dušše dárogillii.
jïh www.fubhg.no.
Udir.no - Oahpahusláhču: Dássi 10
Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 10
Oahpahusláhču: Dássi 10
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 10
Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 10. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.
Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie 10. daltesisnie barkedh.
Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearri duohtandahkko oahppoulbmiliin, sisdoallu ja bargovuogit, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpahus sáhttá heivehuvvot juohke ovttaskas oahppái. Dađistaga- árvvoštallan ja gielladomeanat leat oassin dagus.
Daesnie vuesehte guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine, sisvegisnie jïh barkoevuekine, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie maahta ööhpehtimmiem dan aktegh learoehkasse sjïehtedidh.
Dát oahpahusláhču guoskkaha dan movt sáhttá bargat vai alcces háhká viiddis sátneriggodaga ja movt dan atná iešguđet njálmmálaš rollain.
Daate ööhpehtimmiesoejkesje vuartesje guktie maahta aktem gamte baakoeveahkam dåårrehtidh, jïh guktie dam dejnie ovmessie njaalmeldh råålline nåhtede.
Gelbbolašvuođamihttomearit
Maahtaldahkeulmie
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
hálddašit ollu sániid ja ovdanbuktit njálmmálaččat máŋggaládje ja heivvolaččat dilálašvuhtii
buerie baakoelåhkoem utnedh guktie joekehtslaakan ovmessie tsiehkine soptsestidh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
čilget movt gielat ja kultuvrrat Sámis deaivvadit ja gilvalit ja movt iežas giella ja kultuvra váikkuhuvvo ja rievdá go lea oktavuohta earáiguin
bïhkedidh guktie gïelh jïh kultuvrh Saepmesne gaavnedieh, jïh guktie jïjtsh gïele jïh kultuvre evtede jïh jorkese jeatjebigujmie
Oahpahusláhču ii álo govčča olles gelbbolašvuođamihttomeriid.
Ööhpehtimmiesoejkesje ij iktegisth ellies maahtoeulmieh faarhmesth.
Danin leat gelbbolašvuođamihttomearit duohttandahkkon oahppomihttomearis.
Dah maahtoeulmieh leah tjïelkestahteme lïerehtimmieulmine.
Oahppomihttomearit lea lávkin olahit gelbbolašvuođamihtuid.
Dah lïerehtimmieulmieh akte sïlle juktie maahtoeulmide jaksedh.
Eará relevánta gelbbolašvuođamihttomearit
Jeatjah sjyöhtehke maahtoeulmieh
Oahppanulbmilat
Lïerehtimmieulmieh
Oahppoulbmilat duohttandahkkojit iešguđet dilálašvuođain maid oahppit válljejit.
Tjïelkestahta lïerehtimmieulmide lïhkebe dejnie ovmessie tsiehkine mah learohkh jïjtje veeljieh.
Dás čájehuvvojit soames oppalaš oahppoulbmilat, ja oahppodoaimmas čájehuvvojit eanet konkrehta ovdamearkkat.
Daesnie naan sïejhme lïerehtimmieulmieh vuesehte, jïh lïerehtimmiedarjomisnie tjïelkebe vuesiehtimmieh våajnoes.
Oahppi galgá:
Learohke edtja maehtedh:
hálddašit viiddis sátneriggoda
aktem stoerre baakoeveahkam haalvedh
máhttit ovdanbuktit dilálašvuođa mielde
soptsestidh naemhtie guktie tseahkan sjeahta
máhttit čilget guovttegielatvuođa ja giellaovdáneami
guektiengïelevoetem jïh gïeleevtiedimmiem buerkiestidh
árvvoštallaneavttuid ovdamearkkat, njálmmálaš gelbbolašvuohta
Vuesiehtimmieh: vuarjasjimmievæhtah, njaalmeldh maahtoe
Oahppoulbmil
Lïerehtimmieulmieh
Dán máhtán veaháš:
Daam ånnetji maahtam:
Dán máhtán oalle bures:
Daam naa hijven maahtam:
Dán máhtán hui bures:
Daam joekoen hijven maahtam:
Don galggat:
Datne edtjh:
hálddašit viiddis sátneriggodaga
aktem stoerre baakoeveahkam haalvedh
Mus lea gáržžes sátneriggodat.
Mov baakoeveahka onne.
Mus lea oalle buorre sátneriggodat.
Mov akte naa stoerre baakoeveahka.
Mus lea buorre sátneriggodat.
Mov akte joekoen hijven baakoeveahka
máŋggabealat ja dilálašvuođa mielde
jeereldihkie soptsestidh, jïh naemhtie guktie tseahkan sjeahta
Mun muhtin muddui máhtán ovdanbuktit mii dilálašvuhtii heive.
Maahtam ånnetji soptsestidh naemhtie guktie tseahkan sjeahta
ovdanbuktit dilálašvuođa ektui.
Maahtam soptsestidh naemhtie guktie tseahkan sjeahta jïh naa veele.
Mun bures ja dárkilit máhtán
Maahtam joekoen jeereldihkie soptsestidh, jïh naemhtie guktie tseahkan sjeahta
ovdanbuktit dilálašvuođa ektui.
Lïerehtimmiedarjomh
Oahppodoaimmat
Åvtebarkoe
Ovdabargu
Bielie 1
1. oassi a) Juohke oahppi ráhkada golbma gažaldaga guhtege ovdamearkka dihte giela birra.
a) Baajh fïereguhte learohke golme gyhtjelassh darjodh, vuesiehtimmien gaavhtan gïeli bïjre.
Dat dagaha fáttá áigeguovdilin.
Daate viehkehte aamhtesem sjyöhtehke darjodh.
Dárbbu mielde sáhttá oahpaheaddji veahkehit ohppiid gažaldagaiguin: Sáhtát go namuhit soames dain gielain maid beaivválaččat gulat ?
Jis daerpies, lohkehtæjja maahta learoehkidie gyhtjelassigujmie viehkiehtidh: Maahtah naan gïelh neebnedh mah aarkebiejjien dåastoeh ?
Man dávjá beaivválaččat sámástat ?
Man daamtaj saemesth fïerhten biejjien ?
Manin lea sámegiella dehálaš ?
Mannasinie saemien vihkeles ?
b.) Oahppit guldalit musihka, geahčadit govaid jna..
b) Baajh learoehkidie musihkem goltelidh, guvvieh vuartasjidh jallh plearoeh.
Sii čállet jurdagiiddiset ja dovdduideaset ja čállet omd. vearbbaid, substantiivvaid ja adjektiivvaid.
Dah sijjen åssjaldahkh jïh domtesh våålese tjaelieh, jïh tjaelieh vuesiehtimmien gaavhtan vearbe, substantijve jïh adjektijve.
c) Ráhkat sátnespealu ovdalgo váldodoaibma álggahuvvo.
c) Darjoeh aktem baakoespïelem åvtelen åejviedarjome aalka.
Spealu ulbmilin lea ahte oahppit galget čilget sániid ja doahpagiid anikeahttá váldosáni.
Spïelesne edtja baakoeh jïh lahtesh buerkiestidh bielelen jïjtjehke åejviebaakoem nåhtadidh.
Ráhkat goartta mas leat sánit mat gullet oahppoulbmilii čilget movt gielat ja kultuvrrat dálá Sámis / Sábme / Saepmie deaivvadit ja hástaluvvojit, ja movt iežas giella ja kultuvrra ovdána ja rievdá ovttasdoaibmamis eará gielaiguin ja kultuvrraiguin.
Darjoeh kåarhth baakoejgujmie mah leah ektiedamme learoesoejkesjeålman buerkiestidh guktie gïelh jïh kultuvrh daan beajjetje Saemien eatnamisie gaavnesjieh jïh tsööpkesuvvieh, jïh guktie jïjtse gïele jïh kultuvre evtiesuvvieh jïh jorkesieh ektine jeatjabigujmie.
Goarttaide čállojuvvon sánit galget leat duššefal sámegillii.
Dah baakoeh kåarhtine edtjieh ajve saemiengïelesne årrodh.
Guđe sániid vállje doibmii, heivehuvvo ohppiide.
Mah baakoeh dan darjomasse veeljie, sjïehtede learoehkidie.
Goarttaid sáhttá áinnas lamineret vai sáhttet jeavddalaččat adnot.
Maahta badth kåarhtide lamineredh, dellie gåarede dejtie jaabnan nåhtadidh.
Sátneovdamearkkat maid sáhttá goarttaide čállit:
Daesnie vuesiehtamme naan baakoeh mah maehtieh kåarhtine årrodh:
Identitehta (Identitet)
Laavenjostoe
Ovttasbargu (Samarbeid)
Daaroehtimmie
Dáruiduhttin (Fornorsking)
Åejvieladtjh
Eiseválddit (Myndigheter)
Govlesadteme
Gulahallan (Kommunikasjon)
Daesnie kåarhtigujmie vuesiehtamme noerhtesaemien:
Dá govviduvvon goarttaiguin:
Guvvie: Jan Arne Varsi
2. oassi Hárjehallamis ráhkadit gažaldagaid, de sáhttá jearrančoavdaga atnit.
Juktie haarjanidh gyhtjelassh darjodh maahta gihtjemetjoevtenjem nåhtadidh.
Jearrančoavdda doaibmá nu ahte vástádus almmuhuvvo, ja vástádussii galget dasto oahppit de ráhkadit gažaldaga.
Aktene gihtjemetjoevtenjisnie dellie vaestiedassem jeahta, jïh dle learohkh edtjieh gyhtjelassh darjodh vaestiedassese.
Oahpaheaddji sáhttá ráhkadit gárvves skoviid maid jeavddalaččat atná oahpahusdoaimmain.
Lohkehtæjja maahta gaervies goerh darjodh mejtie jaabnan nåhtede lïerehtimmiedarjominie.
Ovdamearka Vástádus Sámediggi, ja gullevaš gažaldagat sáhttet leat:
Vuesiehtimmie Vaestiedasse Saemiedigkie, jïh sjïehteles gyhtjelassh maahta årrodh:
Mii lea sajáiduvvan Kárášjohkii ?
Mij lea Karasjohkesne ?
Mii rahppui almmolaččat jagi 1989 ?
Maam byjjeslaakan rihpesti 1989 ?
Sámediggi
Saemiedigkie
Mas leat 39 áirasa ?
Mij 39 tjirkijh åtna ?
Mas lea Egil Olli presideantan ?
Guvvie: Jan Arne Varsi
Oahppodoaibma
Lïerehtimmiedarjomh
Gárvet jearahallama
Gihtjehtimmiem darjodh
Jearahallat
Gihtjehtidh
Jearahallot
Gihtjelgidh
Bájuhit jearahallama sisdoalus
Aktede gihtjehtimmeste soptsestidh
Oahppit galget ráhkkanahttit jearahallama, jearahallat ja bájuhit jearahallama váldosisdoalu.
Learohkh edjtieh aktem gihtjehtimmiem soejkesjidh, dam tjïrrehtidh jïh åejviesisvegem destie saarnodh.
Barggu bakte galget oahppit leat diđolažžan ja diehtit movt gulahallandilálašvuohta váikkuha giela.
Gosse daejnie barkeminie learohkh edtjieh vuerkiehtidh guktie govlesadtemetsiehkie gïelem tsevtsede.
Man birra galget oahppit jearahit ?
Man bïjre edtjieh learohkh gihtjedh ?
Movt galget jearrat ?
Guktie edtjieh gihtjedh ?
Maid berrejit dahkat vai ovdanbuktet doarvái dárkilit ?
Maam tjuerieh darjodh juktie nuekies veele soptsestidh ?
Ráhkat iešguđet rollaid ohppiide, dahje divtte sin leat mielde válljet ja hábmet rollaid.
Darjoeh ovmessie råållah learoehkidie, jallh baajh dejtie meatan årrodh veeljedh, jïh råållah haamoedidh.
Ovdamearkka dihte sáhttá leat mánná sámi / dáru mánáidgárddis dahje rávis sápmelaš guhte rávisolmmožin lea oahppan sámegiela.
Vuesiehtimmien gaavhtan, akte learohke maahta akte maana årrodh aktene saemien / nöörjen maanagiertesne, jallh akte geerve saemie mij saemien lïereme goh geerve.
Sii sáhttet maiddái jearahit nuoraid nu gohčoduvvon leaikasániid birra, dahje sáhttet jearahit omd. áhku dáruiduhttima birra.
Aktem noerem maahta gihtjehtidh åtnoen bïjre dagkerh slang-baakojste, jallh maahta aktem aahkam gihtjehtidh daaroehtimmien bïjre.
Heivehuvvon oahpahus
Sjïehtedamme lohkehtimmie
Ohppiid geat leat ovdánahttán buori giela ja doabaáddejumi, sáhttá ávžžuhit jearahallama čađahit almmá atnit giehtačállosa veahkkin.
Learohkh mah aktem hijven evtiedamme gïelem jïh lahteseabparatem utnieh, dejtie maahta haestedh gihtjehtimmiem tjïrrehtidh viehkine dan vaenie tjaaleme gyhtjelassijste goh gåarede.
Ohppiide geat dárbbašit veahki, sáhttá ráhkadit gárvves hábmejuvvon ja čállojuvvon gažaldagaid.
Dejtie learoehkide mah viehkiem daarpesjieh maahta ållesth gyhtjelassh darjodh åvtelhbodti.
Oahppit sáhttet filbmet dahje vuorkut jearahallamiid dihtorii digitála hámis mainna dasto sáhttet viidáset bargat.
Learohkh maehtieh filmadidh jallh gihtjehtimmide digitale-laakan sijse spealadidh goh våarome dan vijriebasse barkose.
Oahppit sáhttet jearahallat eará ja nuorat ohppiid.
Learohkh maehtieh aaj maanah vuelege skuvledaltesisnie gihtjehtidh.
Dat gáibida maid heivehuvvon giela.
Dïhte aaj sjïehtedamme gïelem kreava.
Ohppiid geat bures máhttet bargat, sáhttá hástalit ráhkadit reportáša jearahallamis man sáhttá sáddet juogo TVŠas dahje radios.
Maahta dejtie learoehkidie haestedh, mah laavenjassem hijvenlaakan haalvoeh aktem reportasjem darjodh gihtjehtimmeste, mij edtja seedtesovvedh raadijovesne jallh tv-esne.
Ohppiid geat bures máhttet sámegiela, sáhttá hástalit lohkat ja muitimit sátnevádjasiid.
Maahta dejtie learoehkidie haestedh mah hijvenlaakan saemiestieh, vaajesh lohkedh jïh måjhtajidh.
Árvvoštallan
Faagem vïerhtiedidh
Dávisteami ovdamearkkat:
Vuesiehtimmieh: bååstedebïevnesh:
Gelbbolašvuođamihttomearit Oahpahusa ulbmilin lea ahte oahppi galgá máhttit
Maahtoeulmieh Ööhpehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
čilget movt gielat ja kultuvrra dálá Sámis / Sábme / Saepmie deaivvadit ja hástaluvvojit …
buerkiestidh guktie gïelh jïh kultuvrh daan beajjetje Saemien eatnamisnie gaavnesjieh jïh tsööpkesuvvieh
Mii lea buorre: Don gávnnat buori ovdamearkkaid dasa movt gielat ja kultuvrrat deaivvadit ja hástaluvvojit Sámis / Sábme / Saepmie, earenoamážit gaskal sápmelaččaid ja dážaid.
Mij lea hijven: Datne hijven vuesiehtimmieh gaavnh guktie gïele jïh kultuvre gaavnesjieh jïh tsööpkesuvvieh Saemien eatnamisnie, joekoen saemiej jïh daaroej gaskem.
Maid sáhtát buoridit: Don berret gávdnat ovdamearkkaid dasa movt gielat ja kultuvrrat iešguđet sámi guovlluid sápmelaččaid gaskkas deaivvadit ja hástaluvvojit.
Maam maahtah bueriedidh: Datne byöroeh vuesiehtimmieh gaavnedh guktie gïelh jïh kultuvrh saemiej gaskemsh dejnie joekehts saemiej dajvine gaavnesjieh jïh tsööpkesuvvieh.
hálddašit viiddis sátneriggodaga ja ovdanbuktit njálmmálaččat molsudeaddjái ja dilálašvuođa mielde
aktem stoerre baakoeveahkam haalvedh, jïh sov njaalmeldh daajroeh jeerehtslaakan buektedh, jïh naemhtie guktie tseahkan sjeahta
Maid sáhtát buoridit: Don sáhtát buorebut dárkilahttit gielat go jarahallama galggat bájuhit.
Mij hijven: Datne aktem stoerre baakoeveahkam haalvoeh Maam maahtah bueriedidh: Datne maahtah gïelem buerebe jeerehtidh gosse gihtjehtimmeste refererh.
Iešárvvoštallan
Jïjtsevuarjasjimmie
Dás leat soames ovdamearkka movt oahppit sáhttet čađahit iešárvvoštallama:
Daesnie naan vuesiehtimmieh guktie learohkh maehtieh jïjtsevuarjasjimmiem darjodh:
Iežan jearahallama:
Mov gihtjehtimmie:
Makkár gažaldagain lei buorre ja dárkilis giella ?
Mah gyhtjelassh hijven jïh jeereldihkie gïelem utnin ?
Maid mun in ipmirdan vástádusain ?
Maam idtjim vaestiedassijste guarkah ?
Mii lei dás maid šadden ođđasit oažžut čilgejuvvot ?
Maam daarpesjim ikth vielie govledh ihke guarkedh ?
Oahppi sáhttá válddahit iežas ovdáneami.
Learohke maahta sov evtiedimmiem buerkiestidh.
Oahppit galget árvvoštallat maid sii duođai máhttet ja hálddašit ja maid sii leat oahppan.
Learohkh edtjieh vuarjasjidh maam dah raaktan maehtieh jïh haalvoeh, jïh maam lïereme.
Gávdnamis vástádusa dása sáhttet oahppit deavdit VØL-skovi.
Juktie dam gaavnehtidh learohkh maehtieh aktem VØL-goerem dievhtedh.
Skovi galget oahppit deavdit ovdalgo álget oahppandoaimmain.
Learohkh goerem dievhtieh åvtelen lïerehtimmiedarjominie aelkieh.
Vuođđogálggat
Faagen maadth maahtoeh
Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Njálmmálaš doaibma lea guovddážis dán ovdamearkkas.
Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Dïhte njaalmeldh maehtelesvoete lea dihte åejviedarjome daennie vuesiehtimmesne.
Máhttit čálalaččat ovdanbuktit: Oahppit hábmejit gažaldagaid.
Maehtedh sov tjaaleldh daajroeh buektedh: Learohkh gyhtjelassh darjoeh.
Sii dađistaga čállet vástádusaid gažaldagaide, ja sii čállet referáhta.
Dah vaestiedassh tjaelieh gyhtjelasside ahkedh, jïh referath tjaelieh.
Gielladomeanat
Gïelesuerkieh
Dán láhčui galgá oahpaheaddji geahččalit gávdnat ságastallanbeali boarrásiidsiiddas, nuoraidklubbas, gáffádagas, dollagáttis, johkagáttis ja sullásaš báikkis gos gávdnat sámegielat olbmuid.
Daan soejkesjasse lohkehtæjja maahta pryövedh almetjh gaavnedh mah saemiestieh voeresegåetine, noeredåehkine, prihtjhgåetine, dållebealesne, jeanoebealesne jallh plearoeh sijjine, mejgujmie dah learohkh maehtieh soptsestidh.
Ovdalgihtii berre lihtodit hupmat dihto fáttá dahje čuolbmabeali birra.
Seamadidie soptsestidh akten vihties aamhtesen jallh vihties dåeriesmoeren bïjre.
Hupman galgá čađahuvvot sámegillii.
Edtjieh ajve saemiestidh.
Jus klássalanjas leat, de sáhttá sámi leavggaža bidjat beavddi / oahpaheaddjibeavddi nala.
Jis ajve klaassen tjiehtjelem nåhtede, maahta aktem saemien saevegem utnedh maam buartan / lohkehtæjjabuartan beaja.
Nu guhka go sámi leavga lea beavddi nalde de galget buohkat hupmat sámegiela.
Dellie gaajhkesh saemiestieh dan guhkiem saevege bijjene.
Gávnos (s. 1-25)
Learoevierhtieh
Udir.no - Doahpagat boazodoalus
Udir.no - Dïejvesh mah båatsosne åtnasuvvieh
Doahpagat boazodoalus
Dïejvesh mah båatsosne åtnasuvvieh
Ceahkki: 8.-10. jahkeceahkki Fáddá: Doahpagat boazodoalus Áigemearri: 6 diimmu skuvllas ja ovtta beaivvi oahppomátki gárdái
Daltese: 8.-10. jaepiedaltese Aamhtesh: dïejvesh båatsosne Tijje: 6 tæjmoeh skuvlesne jïh aktem biejjiem aktene giedtesne
Álggahus
Aalkoe
Oahpaheaddji gávdná dás ovdamearkkaid mo sáhttá láhčit oahpahusa vai ollášuhttá 10. jahkeceahkki gelbbolašvuođamihttomeriid.
Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta øøhpehtimmiem sjïehteladtedh guktie learohkh maahtoeulmide 10. jaepiedaltesisnie jeksieh.
Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomeriid sáhttá konkretiseret oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus joksat gelbbolašvuođamihttomeriid.
Daennie øøhpehtimmiesoejkesjisnie dle vuesiehtamme guktie maahta maahtoeulmide tjyølkehke darjodh lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
Oahpahuslážus leat heivvolaš bargovuogit, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpaheaddji sáhttá oahpahusa heivehit juohke ovttaskas oahppái.
Øøhpehtimmiesoejkesjisnie sjyøhtehke barkoevuekieh, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem sjïehtede learoehkidie jïh dejtie iktemearan vuarjesje.
Dát oahpahusláhču lea ovdamearkan movt oahppit sáhttet bargat vai ohppet doahpagiid mat adnojit boazodoalus.
Daate øøhpehtimmiesoejkesje lea akte vuesiehtimmie guktie learohkh maehtieh barkedh dïejvesh lïeredh mah leah sjyøhtehke båatsosne.
Seammá málle sáhttá heivehit eará fáttáide go bargá árbevirolaš máhtuin, ovdamearkka dihte guolástemiin ja eanandoaluin.
Seammalaakan maahta daam soejkesjem sjïehteladtedh jeatjah aamhtesidie gosse aerpievuekien daajrojne barka, vuesiehtimmien gaavhtan gøøleme jïh jåartaburrie.
Máhttoloktema ML06 gelbbolašvuođamihttomearit
Maahtoeulmie LM06-S
Gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki maŋŋel Árbevirolaš máhttu Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Maahtoeulmie 10. jaepiedaltesen mænngan
geavahit sániid, doahpagiid ja dadjanvugiid mat gusket lundui.
baakoeh, dïejvesh jïh lahtesh nåhtadidh mah leah eatnamasse ektiedamme
Čálalaš gulahallan Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
ovdanbuktit dárkilit ja geavahit girjás ja máŋggabealat sátneriggodaga iešguđetlágan teavsttain
jïjtjemse veele tjïelkesidh, jïh jeereldihkie jïh gellieligke baakoejgujmie ovmessie såarhts tjaaleginie
Eará relevánta gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki maŋŋel Njálmmálaš gulahallan Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Jeatjah sjyøhtehke maahtoeulmieh 10. jaepiedaltesen mænngan
čađahit eaŋkilis logaldallamiid, ovdanbuktimiid, muitaleaddji lohkamiid, rollaneavttašemiid ja dramatiserema, heivehuvvon iešguđetlágan vuostáiváldiide.
aelhkie håalemh, åehpiedehtemh, toelhkestien lohkemem, råållespïelh jïh dramatiseringem tjïrrehtidh, ovmessie dåastojidie sjïehtedamme
Oahppanulbmilat
Lïerehtimmieulmie
Gelbbolašvuođamihttomearit leat konkretiserejuvvon oahppanulbmiliidda, mat leat ceahkkin barggus joksat gelbbolašvuođamihttomeriid.
Maahtoeulmide tjyølkehke dorjeme lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
Go fádda lea boazodoallu, galget oahppit máhttit - Geavahit sámegieldoahpagiid go hupmet bohcco ja boazodoalu birra - Geavahit sámegieldoahpagiid go čállet bohcco ja boazodoalu birra
dejtie sjyøhtehke, saemien dïejvesidie nåhtadidh gosse bovtsen jïh båatsoen bïjre soptsestieh
Vuođđogálggat
Vihkielommes maehtelesvoeth
Máhttit lohkat: Oahppit lohket fágateavstta boazodoalu birra girjjiin ja interneahtas, ja lohket sin iežaset teavsttaid Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Oahppit gullet ja geavahit doahpagiid skuvllas ja gárddis.
Maehtedh lohkedh: Learohkh faagetjaalegh bovtsen jïh båatsoen bïjre luhkieh gærjine jïh gaskeviermesne, jïh sijjen jïjtsh tjaalegh luhkieh.
Sii humadit ealáhusa olbmuiguin.
Dah almetjigujmie båatsosne soptsestieh.
Sii ovdanbuktet joavkku barggu skuvllas sihke guđet guimmiidasaset ja váhnemiidda.
Dah dåehkien barkoem skuvlesne åehpiedehtieh, dovne sinsætnan jïh eejhtegidie.
Máhttit rehkenastit: Go oahppit leat gárddis, sáhttet rehkenastit sullii galle bohcco ain hávil bidjet gárdái, gallii girdnejit ja man ollu miesit leat ain hávil.
Maehtedh ryøknedh: Gosse learohkh giedtesne, aerviedieh ovrehte man gellie bovtsh geadtan tsaekieh fïerhten aejkien, man gellie aejkieh bovtside geadtan tsaekieh, jïh man gellie miesieh desnie fïerhten aejkien.
Jos gárddis lea almmolaš boazolohkan de heive dan čuovvut ja oahppat movt ja manin dat dáhpáhuvvá.
Jis byøgkeles bovtseryøkneme, dle sjeahta dam fulkedh jïh lïeredh guktie, jïh mannasinie dam dorje.
Máhttit digitála reaidduid geavahit: Oahppit čállet dihtoriin, bidjat digitála govaid / filmma bargobihtáid ektui.
Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh: Learohkh daatamaasjinesne tjaelieh jïh digitale guvvieh jïh / jallh filmem barkose bïejieh.
Ráhkkaneapmi
Soejkesjimmieh
Barggu váldoulbmil lea viiddidit ohppiid sátneriggodaga mii guoská boazodollui.
Daan barkoen åejvieulmie lea dah learohkh orre dïejvesh lïerieh mah leah båatsose ektiedamme, guktie dah sov baakoeveahkam vijredieh.
Go oahppit galget oahppat doahpagiid, de fertejit guldalit, oaidnit, ipmirdit, dadjat ja geavahit doahpaga máŋgga oktavuođain, sihke njálmmálaččat ja čálalaččat.
Gosse learohkh edtjieh orre dïejvesh lïeredh tjuerieh goltelidh, vuejnedh, guarkedh, jiehtedh jïh dïejvesem nåhtadidh gelline tsiehkine, dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh.
Go oahppit barget doahpagiiguin, de heive geavahit DHO- skovi go oahpaheaddji kártet maid oahppit máhttet boazodoalu birra, makkár doahpagiid sii máhttet ja maid háliidit oahppat.
Daesnie sjeahta DSL-goerem nåhtadidh gosse lohkehtæjja edtja goerehtalledh maam learohkh båatsoen bïjre daejrieh, mah dïejvesh dah demtieh jïh maam sïjhtieh daejredh.
Go oahppit leat bargamin fáttá doahpagiiguin sáhttet sii geavahit vuoruhanskovi.
Gosse learohkh aamhtesen dïejvesigujmie berkieh, maehtieh gaarkenotaatem nåhtadidh.
Heivvolaš doahpagat sáhttet leat doahpagat dáid birra / dáidda gullevaččat
Sjyøhtehke dïejvesh maehtieh dïejvesh årrodh
boazodoallu
båatsoen bïjre
bohcco guolga oaivvis ja gorudis
bovtsen klaeriej bïjre åejjesne jïh kråahpesne
bohcco ahki
bovtsen aalteren bïjre
bohcco čoarvvit
bovtsen tjåerviej bïjre
čoarvenamahusat
tjåervien haamoen bïjre
váris- ja njiŋŋelasboazu
hurries- jïh minngeles
miesit
miesiej bïjre
bohccobealljemearkat
miesieh mïerhkesjimmien bïjre
bohccobealljemearka sánit
mïerhken nejpiegieji bïjre
Oahpaheaddji čilge
Lohkehtæjja buerkeste
Oanehaččat movt mearkun čađahuvvo
guktie miesieh mïerhkesje
Bealljemearkkaid dábáleamos namahusaid
nejpiegieji siejhmemes lahtesh
Oaivi ja goruda guolgaivnniid namahusaid
dïejvesh goelken klaeride åejjesne jïh kråahpesne
Varris ja njiŋŋálas agi mielde
dïejvesh hurries- jïh minngelesbovtside aalteren mietie
Čoarvvi namahusaid mielde
tjåervien dïejvesh
Oahpaheaddji ferte ovdalgihtii ohcat dieđuid orohaga birra gosa oahppit leat mannamin.
Lohkehtæjja tjuara åvtelhbodti bïevnesh gaavnedh dan sijten bïjre maam learohkh edtjieh vaaksjodh.
Oahpaheaddji rávve gos ja geas fidnejit dieđuid maid leat ohcamin, ovdamearkka dihte neahttačujuhusaide, girjegálduide ja resursaolbmuide boazodoalus.
Lohkehtæjja raereste gusnie maehtieh bïevnesh gaavnedh, vuesiehtimmien gaavhtan nommh gærjine jïh nedtesæjrojne, jïh giejnie maahta nuhteligs årrodh gaskesadtedh, vuesiehtimmien gaavhtan naaken båatsosne.
Oahppandoaimmaide
Lïerehtimmiedarjomh
Oahppan galgá dáhpáhuvvat sihke skuvllas ja gardde luhtte.
Lïerehtimmie edtja dovne skuvlesne jïh giedtiebealesne årrodh.
Oahppit barget joavkkuin.
Learohkh dåehkine berkieh.
Joavkkut sáhttet bargat dán seamma, dahje válljet dahje oažžut fáttá juohke joavku.
Gaajhkh dåehkieh maehtieh dejnie seamma barkedh, jalllh veeljieh jallh åadtjoeh aktem fïereguhten aamhtesem.
Joavkobargu lea ohppiide sosiála hárjehallan, ja sii ožžot vejolašvuođa geavahit doahpagiid maid ohppet, go ságastallet.
Dåehkiebarkoen tjïrrh learohkh sosijale haarjanimmiem åadtjoeh, jïh nuepiem åadtjoeh dïejvesidie nåhtadidh mejtie lïerieh, gosse sinsitnine soptsestellieh.
Joavkkut čohkkejit sin fáttá birra dieđuid lagamus siiddas.
Dåehkieh bïevnesh gaevnieh sijjen aamhtesen bïjre dennie gïetskemes sijtesne.
Sii fitnet gárdde luhtte, čuvvot maid sii barget, noterejit, sárgot ja govvejit.
Dah aktem giedtiem vaaksjoeh, barkoem fulkieh, tjaeliestieh, guvviedieh jïh guvvieh vaeltieh.
Sii jearahallet boazodolliid ja eará resursaolbmuid.
Dah båatsoealmetjh jïh jeatjah vierhtiealmetjh gihtjieh.
Sii berrejit ráhkkanan ovdalgihtii maid áigot jearrat sis.
Dah byøroeh soejkesjidh maam edtjieh gihtjedh.
Dása sáhttá geavahit DHO- skovi dieđuid.
Daesnie maehtieh mieride DSL-goereste nåhtadidh.
Oahppit hárjánit geavahit doahpagiid go humadit ealáhusa olbmuiguin.
Learohkh haarjanimmiem åadtjoeh dïejvesidie nåhtadidh gosse almetjigujmie soptsestieh båatsosne.
Oahppit lohket fáttá birra girjjiin ja interneahtas.
Learohkh aamhtesen bïjre gærjine jïh gaskeviermesne luhkieh.
Skuvllas čállá juohke joavku iešguđege fáttá dieđuid vuođul mat leat čohkkejuvvon siiddas / gárddis ja čálalaš gálduid vuođul.
Skuvlesne fïereguhte dåehkie tjaala dejstie bïevnesijstie mejtie giedtesne tjøønghkeme, jïh våaroeminie dejstie tjaaleldh gaaltijijstie.
Loahpas bidjet buot joavkkuid čállosiid ja govaid oktii fáddábargun, dahje buot bidjo seaidneáviisan.
Minngemosth gaajhkh dåehkien tjaalegh jïh guvvieh tjåanghkan bïejesuvvieh akten tjåenghkies aamhteseheeftese, jallh gaajhkem beaja goh aamhteseplaerie viedtjese.
Joavkkut ovdanbuktet iežaset barggu.
Dah dåehkieh jïjtse barkoem åehpiedehtieh.
Ovdamearkkat bargguide
Daesnie naan laavenjassh
Joavku A – miessemearkun: Movt čađahuvvo mearkun ?
Dåehkie A- miesieh mïerhkesjidh Guktie miesieh mïerhkesje ?
Gárddis galget oahppit čohket dieđuid movt miessemearkun dáhpáhuvvá das rájes go buktet bohccuid gárdái gitta go luitet daid.
Giedtiebealesne learohkh edtjieh bïevnesh tjøønghkedh guktie miesieh mïerhkesje, dehtie raejeste bovtsem geadtan tsaaka goske bovtsem giedteste luajhta.
Sii sáhttet áinnas jearahallat, govvedit ja sárgut dan birra.
Dah maehtieh gihtjedh, guvvieh vaeltedh jïh maaje aaj guvviedidh.
Skuvllas galget oahppit čállit, sárgut ja čájehit govaid bokte movt miessemearkun dáhpáhuvvá das rájes go bohccuid buktet gárdái gitta go luitet daid.
Skuvlesne learohkh edtjieh tjaeledh, guvviedidh jïh vuesiehtidh viehkine guvvijste guktie miesieh mïerhkesje, dehtie raejeste bovtsem geadtan tsaaka goske bovtsem giedteste luajhta.
Oahppit geavahit diehtomielalaččat sámegiel nama ¨husaid.
Dah dejtie saemien lahtesidie nåhtadieh voerkeslaakan.
Joavku Á – bealljemearkkat: Garddis galget oahppit čohkket siidda boazodoallobearrašiid bealljemearkkaid.
Giedtesne learohkh edtjieh mïerhkh tjøønghkedh mah leah sijten båatsoealmetjidie jïh dej fuelhkide.
Oahppit galget sárgut sin mearkkaid ja čállit guđe mearkka guhtege eaiggáda.
Dah edtjieh dej mïerhkh guvviedidh jïh tjaeledh mïerhken aajhteren nomme.
Oahppit jearahallet bealljemearkkaid sániid, omd. mii lea hoaŋka, bihttá / ceahkkes / biehkki, rastá / gaskat / náhppa jna..
Learohkh gyhtjelassh gihtjieh mah leah bovtsen nejpiegieji bïjre, vuesiehtimmien gaavhtan mij namhpe, skaarja, kruehkie, tsiehkie, govre, sloeptje, snïjre, saerkie, voelese lea.
Govve áinnas mearkkaid.
Dah guvvieh vaeltieh mïerhkijste.
Skuvllas galget oahppit čállit, sárgut ja čájehit govaid bokte boazodoallobearrašiid bealljemearkkaid.
Skuvlesne learohkh edtjieh tjaeledh, guvviedidh jïh vuesiehtidh viehkine guvvijste, mïerhkh sijten båatoealmetjidie jïh dej fuelhkide.
Sii galget čilget sániiguin juohke mearkka ja geavahehket diehtomiela ¨laččat sámegielnamahusaid.
Dah buerkiestidh fïerhtem mïerhkem baakoejgujmie jïh saemien lahtesh voerkeslaakan nåhtadieh.
Joavku B – Oaivvi ja goruda guolgaivnnit: Gárddis galget oahppit jearahit, sárgut ja govvet bohcco oaivvi ja goruda guolgaivnniid.
Giedtesne learohkh edtjieh gihtjedh, guvviedidh jïh guvvieh vaeltedh goelken klaerijste bovtsen åejjesne jïh kråahpesne.
Gorut guolgaivdni sáhttá leat muzet, čuoivvat, jievja, gabba, guvgesmuzet jna..
Goelken klaerieh kråahpesne maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan årrodh tjeehpes, klovse, jovje, såarhta, båavjoeh
Ovdamearkkat oaivvi guolgaivdnái: čáhppesnjunni, gabbaoaivi, girjeoaivi, gálbbenjunni, gáidánjunni.
Naan vuesiehtimmieh guktie goelken klaerieh, bovtsen åejjesne buerkeste: staelie-njuenie, tjööse, lijnie-gaaloe, dervie-njuenie
Skuvllas galget oahppit čállit, sárgut ja čájehit govaid bokte bohcco oaivvi ja goruda guolgaivnniid.
Skuvlesne learohkh edtjieh tjaeledh, guvviedidh jïh vuesiehtidh viehkine guvvijste goelken klaerieh bovtsen åejjesne jïh kråahpesne.
Ja sii galget geavahit dihtomiela ¨laččat sámegielnamahusaid.
Dah edtjieh saemien lahtesh nåhtadidh voerkeslaakan gosse buerkestieh.
Joavku C – Varris ja njiŋŋálas agi mielde
Dåehkie b – Hurries jïh minngeles aalteren mietie
Gárddis galget oahppit jearahit, sárgut ja govvet sihke varris ja njiŋŋálas bohccuid sámegielnamahusaid agi birra.
Giedtesne gaajhkh learohkh edtjieh gihtjedh, guvviedidh jïh guvvieh vaeltedh hurriesbovtseste jïh minngelesbovtseste joekehts aalterinie.
Sii galget geavahit daid gullevaš doahpagiid go jearahallet.
Dah edtjieh dejtie saemien lahtesidie nåhtadidh gyhtjelassine.
miessi, čearpmat, vuonjal, varit, vuobis / vuorsu, sarvvis, áldu, rotnu
Daesnie naan sjyøhtehke baakoeh miesie, tjorme, voenjele, horhtje, vueperes sarva, sarva, aaltoe, råtnoe.
Skuvllas galget oahppit čállit / čilget, sárgut ja čájehit govaid bokte varris ja njiŋŋálas bohccuid sámegielnamahusaid agi mielde.
Skuvlesne learohkh edtjieh tjaeledh, guvviedidh jïh vuesiehtidh viehkine guvvijste, lahtesh hurries- jïh minngelesbovtside aalteren mietie.
Sii galget geavahit dihtomiela ¨laččat sámegielnamahusaid.
Dah edtjieh saemien lahtesh voerkeslaakan nåhtadidh.
Joavku Č – Čoarvvi mielde: Gárddis galget oahppit jearahit bohccuid čoarvenamahusaid birra, ja sárgut ja govvet bohccuid main leat iešguđetlágan čoarvvit.
Dåehkie d - Tjåervien mietie Giedtesne learohkh edtjieh gihtjedh, guvviedidh jïh guvvieh vaeltedh bovtsen aevsijste jïh bovtsijste tjåervine.
Ovdamearkkat sániin leat nugo buikosággi, nulpu, nálat, sággi / sággečoarvi, geardočoarvi jna..
Naan sjyøhtehke baakoeh leah bisseme-tjåervie / klaahka-tjåervie, geartoe-tjåervie / stråmhpoe-tjåervie, söökes tjåervie, sleajvoeh, haame, njalpe-tjåervie, goenere.
Skuvllas galget oahppit čállit / čilget, sárgut ja čájehit govaid bokte bohccuid čoarvenamahusaid.
Skuvlesne learohkh edtjieh tjaeledh, buerkiestidh, guvviedidh jïh vuesiehtidh viehkine guvvijste dah ovmessie lahtesh aevside jïh bovtsh ovmessie tjåerviejgujmie.
Suu galget geavahit dihtomiela ¨laččat sámegielnamahusaid.
Dah edtjieh saemien lahtesh voerkeslaakan nåhtadidh.
Loahppabargu: Oahppit sáhttet - Ohppiid čálalaš bargguid čohkket gihpan maid buot oahppit fidnejit - Seaidneaviissa ráhkadit - Logaldallat miel ohppiide - Govvačájáhusa doallat - Ráhkadit čájáhusa mas leat galbbat main leat dieđut - Čilget eará ohppiide maid sii leat oahppan, dán dahket joavkkuid mielde stašuvnnain - Neaktima bokte ovdanbuktit bargguideaset
dejtie tjaaleldh barkojde aktene heeftesne tjøønghkedh, maam gaajhkh learohkh åadtjoeh
Heivehuvvon oahpahus
guvvieh vuesiehtidh
Oahpaheaddji bagadallá ohppiid nu ahte sii válljejit bargguid maid hálddašit, ja nu ovdánahttet ođđa máhttu.
Lohkehtæjja learoehkidie bïhkede, guktie dah laavenjassh veeljieh mejtie haalvoeh, jïh guktie orre daajroem evtiedieh.
Lea vejolaš heivehallat bargguid nu ahte eai gáibit seamma ollu, ja sihke hivvodaga ja man guhka ádjána bargguin sáhttá maid heivehit.
Daesnie gåarede dovne geerve jïh aelhkie laavenjassh utnedh, jïh maahta dovne veahkam jïh driektem joekehtidh.
Dán heiveha ovttaskas ohppiid mielde.
Man gellie dïejvesh jïh man geerve dah edtjieh årrodh sjïehtede dan aktegs learoehkasse.
Soapmásat háliidit bargat eanaš njálmmálaš gielain, ja earát ges máhttet giela bures sihke njálmmálaččat ja čálalaččat.
Muvhth sïjhtieh jeanatjommes dejnie njaalmeldh gïeline barkedh, mearan jeatjebh maehtieh jïjtjemse hijvenlaakan lahtesidh, dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh.
Soames oahppit dárbbašit ges lasi hástalusaid ja sáhttet oažžut ovddasvástádusa jearahallat eambbo resursaolbmuid ja muitalit maid sii gávnnahit eará ohppiide, joavkkuide ja luohkkái.
Muvhth learohkh vielie haestemh daarpesjieh jïh mahtieh diedtem åadtjodh jienebh vierhtiealmetjh gihtjehtidh jïh jeatjabidie soptsestidh maam gaavnehtamme aktegs learoehkidie, dåehkide jïh klaassese.
Gáiddusoahpahus
Maajhøøhpehtimmie
Dát oahpahusláhču ja fáddá heive bures gáiddusoahpahusa hospiterenáigái.
Daate øøhpehtimmiesoejkesje jïh aamhtese sjeahta gosse maajhøøhpehtimmielearohkh leah guessine skuvlesne.
Hospiterenáigi lea dat áigi go ohppiin geain dábálaččat lea gáiddusoahpahus sámegiel fágas, hospiterejit dan skuvllas gos gáiddusoahpahus lea.
Guessievåhkoe lea dïhte boelhke gosse learohkh mah maajhøøhpehtimmiem utnieh faagesne saemien, leah guessine dennie skuvlesne gubpede maajhøøhpehtimmiem åadtjoeh.
Lea dábálaš ahte buohkat dahje oahppijoavkkut geain lea gáiddusoahpahus bohtet oktanis hospiterenskuvlii.
Siejhme gaajhkesh jallh dåehkieh learoehkijstie mah maajhøøhpehtimmiem utnieh, seamma tijjen guessievåhkose båetieh.
Hospiterenáiggis leat oahppit mielde doaimmain gárddis, humadit olbmuiguin ealáhusas ja govvejit.
Guessievåhkosne learohkh leah meatan dejnie darjominie giedtesne, almetjigujmie båatsosne soptsestieh jïh guvvieh vaeltieh
Loahppabarggu sáhttá dahkat go oahppi ja oahpaheaddji fas deaivvadeaba neahtas.
Maahta minngiebarkoem mænngan darjodh gosse lohkehtæjja jïh learohkh vihth nedtesne gaavnesjieh.
Árvvoštallan
Vuarjasjimmie
Prošeaktabarggu árvvoštallanskovvi
Daah vuarjasjimmiegoerh sjïehtieh
Čálalašbarggu árvvoštallan
Vuarjasjimmiegoere åehpiedehtemasse
Čállinprošeavtta árvvoštallanskovvi
Vuarjasjimmiegoere tjaaleldh barkose
Njálmmálaš gáldut - Jearahallat boazodolliid - Jearahallat eará olbmuid geat dovdet ealáhusa
Vierhtieh
Kárášjohka: Davvi Girji OS.
Njaalmeldh gaaltijh
EIRA, NILS ISAK 1984: Boazobargi giella.
Båatsoealmetjh
Guovdageaidnu: Sámi instituhtta.
Mubpieh mah båatsoem demtieh
EIRA, NILS ISAK 1994: Bohccuid luhtte.
Tjaaleldh gaaltijh UTSI, GUN MARGRETH 1994: Bovtsen guelmieh.
Guovdageaidnu: DAT
[Hattfjelldal:] Sijti Jarnge.
KÅVEN, BRITA - JERNSLETTEN, JOHAN - NORDAL, INGRID - EIRA, JOHN HENRIK - SOLBAKK, AAGE 1995: Sámi – dáru sátnegirji.
BERGSLAND, KNUT - MAGGA, LAJLA MATTSSON 2007 (1993): Åarjelsaemien-daaroen baakoegærja.
Samisk-norsk ordbok.
Sydsamisk-norsk ordbok.
Kárášjohka: Davvi Girji o.s..
[Indre Billefjord:] Iđut.
DAVVI GIRJI OS.
2. opplag.
2008 (2000): Stor Norsk-samisk ordbok.
MAGGA, LAJLA MATTSSON 2009: Norsk-sydsamisk ordbok.
Dáru – sámi sátnegirji.
Daaroen-åarjelsaemien baakoegærja.
2. Opplag.
[Indre Billefjord:] Iđut.
[Kárásjohka:] Davvi Girji os.
Kiruna: Saemiedigkie (Sametinget).
DANELL, ÖJE - GAARE, ELDAR - NIEMINEN, MAURI - WARENBERG, KRISTINA 1997: Boazoguohtoneatnamiid šattut.
Bull, Ella Holm: Åarjel-saemien 4.-n.
Oslo: Landbruksforlaget
Davvi girji OS., 1995
Neahttasiiddut Interneahtas gávdnat dieđuid iešguđet siidduin.
Gaskeviermesne bïevnesh gaavnebe ovmessie sæjrojne.
Dáppe gávnnat maid boazomearkkaid: http://www.reindrift.no/index.gan?id=300&subid=0 www.ealat.org www.bamma.no
Daesnie aaj bovtsen mierhkh gaavnh: http://www.reindrift.no/index.gan?id=300&subid=0 www.ealat.org www.bamma.no
Sámegiella vuosttašgiellan: bagadeaddji nationála gelbbolašvuođa olahusa dovdomearkkat loahppaárvvoštallamii 10. jahkeceahki maŋŋel
Saemien voestesgïeline: bïhkeden nasjovnaale væhtah ulmiejaksemasse galhkuvevuarjasjæmman 10. daltesen mænngan
Gelbbolašvuođa olahusa dovdomearkkat válddahit gelbbolašvuođa kvalitehta fágas.
Væhtah ulmiejaksemasse kvaliteetem faagemaahtosne buerkeste.
Dovdomearkkat leat hábmejuvvon fága váldoosiid rastá ja oahppoplána gelbbolašvuođamihttomeriid vuođul.
Væhtah leah hammoedamme faagen åejviesuerkiej dåaresth, jïh våarome lea maahtoeulmieh learoesoejkesjisnie.
Dan dihte ferte dovdomearkkaid geavahit ovttas oahppoplánain.
Dan åvteste tjuerieh learoesoejkesjinie ektine åtnasovvedh.
Gelbbolašvuođa olahusa dovdomearkkat leat jurddašuvvon veahkkin go galgá árvvoštallat oahppi ollislaš gelbbolašvuođa fágas.
Væhtah ulmiejaksemasse edtjieh viehkine årrodh gosse edtja learohken tjåenghkies maahtoem faagesne vuarjasjidh.
Loahppaárvosátni galgá albmanahttit dan gelbbolašvuođa mii oahppis lea fágas go oahpahus loahpahuvvo.
Galhkuvekaraktere edtja dam maahtoem vuesiehtidh maam learohke faagesne åtna gosse lïerehtimmie galhka.
Dovdomearkkat leat hábmejuvvon dainna lágiin ahte galgá sáhttit heivehit ja konkretiseret.
Væhtah leah hammoedamme naemhtie guktie dah edtjieh nuepieh vedtedh konkretiseradidh jïh sjïehtedidh.
Sáhtát lohkat eambbo árvvoštallama birra Oahpahusdirektoráhta siidduin: www.udir.no/Vurdering/Standpunktvurdering-i-fag /
Maahtah vielie vuarjasjimmien bïjre lohkedh Ööhpehtimmiedirektovraaten nedtesæjrojne: www.udir.no/Vurdering/Standpunktvurdering-i-fag /
Dovdomearkkat leat juhkkojuvvon guovtti oassái: sámegiella vuosttašgiellan njálmmálaš ja sámegiella vuosttašgiellan čálalaš.
Væhtah leah gööktine bieline juakeme: saemien voestesgïeline njaalmeldh jïh saemien voestesgïeline tjaaleldh.
Váldooassi giella, kultuvra ja girjjálašvuohta lea mielde goappaš osiin.
Åejviesuerkie gïele, kultuvre jïh lidteratuvre lea meatan vaaltasovveme daejnie göökte bieline.
Dovdomearkkat leat hábmejuvvon golmma dásis.
Væhtah leah hammoedamme golmine daltesinie.
Tabealla ferte lohkat horisontálalaččat oaidnin dihte progrešuvnna daid iešguđet dásiid gaskka ja vertikálalaččat oaidnin dihte oahppi ollislaš gelbbolašvuođa.
Tjuara tabellem vealan lohkedh juktie progresjovnem dej ovmessie daltesi gaskem lohkedh jïh, tseagkan juktie learohken tjåenghkies maahtoem gaavnedh.
Árvosátni 2
SAEMIEN VOESTESGÏELINE - NJAALMELDH
Oahppi...
Learohke …
- bájuha muhtin muddui máhtu, muitala ja albmanahttá iežas oaiviliid teavsttaid ja muhtin fágalaš fáttaid birra iešguđet njálmmálaš gulahallamiin
- såemies daajroem vaajeste, jïjtse mïelh soptseste tjaalegi jïh såemies faageles aamhtesi bïjre ovmessie tsiehkine gosse mubpiejgujmie soptseste
- bájuha teavsttaid váldosisdoalu, muitala hámi ja čilge oahpes váikkuhangaskaomiid mo dat váikkuhit lohkkái
- åejviesisvegem tjaaleginie vaajeste, hammoen bïjre soptseste jïh åehpies viehkiedïrregh buerkeste
- guldala ja oassálastá muhtin muddui ságastallamiin ja digaštallamiin ja albmanahttá iežas oaiviliid
- goltele jïh såemiesmearan lea meatan soptsestimmine jïh digkiedimmine jïh jïjtse mïelh soptseste
- addá máhcaheami earáide ja vuođušta muhtin muddui iežas oaiviliid iežas ja earáid bargguid birra muhtin fágalaš eavttuid vuođul
- bïevnesh bååstede vadta jïh såemiesmearan jïjtse mïelh buerkeste jïjtse jïh mubpiej barkoen bïjre faageles krïevenassi mietie
- ovdanbuktá muhtun fágaáššiid maid lea muhtin muddui heivehan vuostáiváldiide ja máhttá geavahit muhtin digitála reaidduid ovdanbuktimis
- såemies faageaamhtesh åehpiedahta mah såemiesmearan leah dåastoejasse sjïehtedamme, jïh maahta aelhkies digitaale dïrregh nuhtjedh åehpiedehtiemisnie
- gávdná dieđuid muhtin gálduin ja bájuha daid
- bïevnesh gaavna jïh vaajeste såemies gaaltijijstie
- geavaha áddehahtti giela ja muhtin dábálaš grammáhtalaš doahpagiid ja doahpagiid teakstamáhtus gulahallandilálašvuođain maidda lea ráhkkanan
- aktem buajhkoes gïelem jïh aelhkies dïejvesh grammatihkeste jïh teekstedaajroste nuhtjie soejkesjamme tsiehkine gosse mubpiejgujmie soptseste
Oahppi...
Learohke …
- čájeha máhtu, čilge ja reflektere teavsttaid ja fágalaš fáttáid birra iešguđet njálmmálaš gulahallamiin
- daajroem vuesehte, buerkeste jïh tjaalegi jïh faageles teemaj bïjre ussjede ovmessie tsiehkine gosse mubpiejgujmie soptseste
- bájuha sisdoalu ja buohtastahttá ja reflektere muhtin beliid teavsttain, selveha muhtin váikkuhangaskaomiid ja vuođušta oaiviliiddis dan birra mo dat váikkuhit lohkkái
- sisvegem vaajeste jïh såemies bielieh tjaaleginie vierteste jïh dej bïjre ussjede, jïh jïjtse mïelh tjïelkeste jïh buerkeste guktie såemies viehkiedïrregh tsevtsieh
- guldala ja oassálastá ságastallamiin ja digaštallamiin ja vuođušta oaiviliiddis ja ovdandivvu muhtin áššáigullevaš dieđuid
- goltele jïh lea meatan soptsestimmine jïh digkiedimmine jïh jïjtse mïelh buerkeste jïh såemies sjyöhtehke bïevnesh åehpiedahta
- addá vuođuštuvvon máhcaheami earáide ja árvvoštallá beliid iežas ja earáid bargguin fágalaš eavttuid vuođul
- veele tjïelkestamme bïevnesh bååstede vadta jïh bielieh jïjtse jïh mubpiej barkoste vuarjesje faageles krïevenassi mietie
- ovdanbuktá máŋggabealálaš fágaáššiid maid lea heivehan vuostáiváldiide ja sisdollui ja máhttá geavahit iešguđet lágan digitála reaidduid ja mediaid
- jeereldihkie faageaamhtesh åehpiedahta mah leah dåastoejasse jïh sisvegasse sjïehtedamme, jïh maahta ovmessie digitaale dïrregh jïh meedijh åehpiedehtiemisnie nuhtjedh
- gávdná ja geavaha relevánta dieđuid iešguđet gálduin, ja vuođušta gáldoválljema
- sjyöhtehke bïevnesh ovmessie gaaltijijstie gaavna jïh nuhtjie, jïh tjïelkeste man åvteste gaaltijidie nuhtjeme
- geavaha girjás giela ja muhtin dábálaš doahpagiid grammatihkas ja teakstamáhtus iešguđet gulahallandilálašvuođain
- aktem jeereldihkie gïelem jïh såemies dïejvesh grammatihkeste jïh teekstedaajroste nuhtjie ovmessie tsiehkine gosse mubpiejgujmie soptseste
Oahppi...
Learohke …
- geavaha áššáigullevaš máhtu, čiekŋuda, reflektere ja bargá iešheanalaččat teavsttaiguin ja fágalaš fáttáiguin máŋggabealálaš gulahallamiin
- sjyöhtehke bïevnesh nuhtjie, veelebelaakan tjïelkeste, tjaalegi jïh faageles aamhtesi bïjre ussjede jïh dejgujmie jïjtjeraarehke barka jeereldihkie njaalmeldh tsiehkine, gosse mubpiejgujmie soptseste
- bájuha sisdoalu, guorahallá, dulko ja buohtastahttá teavsttaid iešguđetge perspektiivvas ja selveha váikkuhangaskaomiid geavaheami ja guorahallá mo dat váikkuhit lohkkái
- sisvegem vaajeste, tjaalegh vuarjesje, toelhkeste jïh vierteste ovmessie vuajnojste, jïh tjïelkeste guktie viehkiedïrregh åtnasuvvieh jïh ussjede guktie dah tsevtsieh
- guldala kritihkalaččat ja oassálastá ságastallamiin ja digaštallamiin, vuođušta oaiviliiddis áššáigullevaš dieđuiguin ja ákkastallá áššálaččat
- laejhtehkslaan goltele jïh lea meatan soptsestimmine jïh digkiedimmine, jïjtse mïelh tjïelkeste sjyöhtehke bïevnesigujmie jïh aamhtesen åvteste argumenterede
- addá konstruktiivvalaš máhcaheami earáide ja árvvoštallá iežas ja earáid bargguid fágalaš eavttuid ja teaksta- ja giellamáhtu vuođul
- nuhteligs bïevnesh bååstede vadta, jïh jïjtse jïh mubpiej barkoem vuarjesje faageles krïevenassi mietie, jïh teekstedaajroen jïh gïeledaajroen mietie
- ovdanbuktá relevánta ja máŋggabealálaš fágaáššiid struktuvrralaččat ja iešheanalaččat, heivehuvvon sisdollui, dillái, vuostáiváldiide ja mediaide, ja máhttá geavahit digitála reaidduid ja mediaid mat heivejit fágaáššiid ovdandivvumii
- sjyöhtehke jïh jeereldihkie faageaamhtesh åehpiedahta öörnegen mietie jïh jïjtjeraarehke, sjïehtedamme sisvegasse, tseahkan, dåastoejasse jïh meedijasse, jïh maahta digitaale dïrregh jïh meedijh nuhtjedh mah sjiehtieh gosse edtja faageaamhtesh åehpiedehtedh
- gávdná, guorahallá ja geavaha relevánta dieđuid ulbmillaččat ja kritihkalaččat ja vuođušta gáldoválljema
- sjyöhtehke bïevnesh gaavna, nuhtjie jïh dej bïjre ussjede maereleslaakan jïh laejhtehkslaakan, jïh buerkeste man åvteste gaaltijidie veeljeme
- geavaha dárkilis giela ja hálddaša doahpagiid grammatihkas ja teakstamáhtus iešguđet gulahallandilálašvuođain
- aktem veele gïelem nuhtjie jïh dïejvesh grammatihkeste jïh teekstedaajroste ovmessie tsiehkine nuhtjie gosse mubpiejgujmie soptseste
Árvosátni 2
SAEMIEN VOESTESGÏELINE - TJAALELDH
Oahppi...
Learohke …
- hábme teavsttaid mat muhtin muddui leat heivehuvvon ulbmilii ja rievdada iežas teavsttaid máhcahemiid ja eavttuid vuođul
- tjaalegh hammode mah såemiesmearan leah åssjelasse sjïehtedamme jïh jïjtse tjaalegh jarkele raeriej jïh krïevenassi mietie
- lohká ja bájuha teavsttaid váldosisdoalu ja muitala váldofáttá muhtin šáŋŋeriid teavsttain, čujuha muhtin vejolaš dulkomiidda
- låhka jïh åejviesisvegem vaajeste tjaaleginie jïh åejvieteeman bïjre soptseste tjaaleginie muvhtine sjangerinie, jïh vuesehte guktie gåarede dejtie toelhkestidh
- čállá iešguđetlágan teavsttaid main lea muhtin muddui struktuvra ja leat muhtin muddui heivehuvvon ulbmilii, vuostáiváldái ja mediai ja albmanahttá iežas oaiviliid, dovdá ja geavaha muhtin váikkuhangaskaomiid
- ovmessie såarhts tjaalegh tjaala såemies struktuvrine jïh mah såemiesmearan leah åssjelasse, dåastoejasse jïh meedijumese sjïehtedamme, jïh jïjtse mïelh soptseste, såemies viehkiedïrregh damta jïh nuhtjie
- gávdná ja sitere gálduid ja čujuha muhtin muddui gálduide maid geavaha ja ráhkada eaŋkilis gáldolisttu
- gaavna, vaajeste jïh såemiesmearan gaaltijidie vuesehte jïh aelhkies gaaltijelæstoem dorje
- albmanahttá čálalaččat ovttageardánis cealkkahuksehusain ja teakstačatnamiin ja hálddaša muhtin muddui ortografiija ja čállinnjuolggadusaid
- tjaala aelhkies raajesigujmie jïh teekstegårredimmine, jïh såemiesmearan ortografijem jïh tjaelemenjoelkedassh haalvoe
Oahppi...
Learohke …
- pláne ja hábme teavsttaid mat leat heivehuvvon ulbmilii, hukse sisdoalu ja rievdada iežas teavsttaid máhcahemiid ja eavttuid vuođul
- tjaalegh soejkesje jïh hammode mah leah åssjelasse sjïehtedamme, sisvegem vijrede jïh jïjtse tjaalegh buerede raeriej jïh krïevenassi mietie
- lohká iešguđetgelágan šáŋŋeriid ja bájuha sisdoalu, čilge ja guorahallá teavsttaid fáttáid, gaskkusta muhtin vejolaš dulkomiid
- tjaalegh låhka ovmessie sjangerinie jïh sisvegem vaajeste, buerkeste jïh teemaj bïjre tjaaleginie ussjede, jïh soptseste guktie gåarede dejtie toelhkestidh
- čállá iešguđetlágan teavsttaid main lea buori muddui struktuvra ja leat heivehuvvon ulbmilii, vuostáiváldái ja mediai, ovdanbuktá muhtin ákkaid ja čilge iežas oaiviliid iešguđetgelágan teavsttain ja fáttáin, dovdá ja geavaha dábáleamos váikkuhangaskaomiid
- ovmessie såarhts tjaalegh tjaala tjïelke struktuvrine jïh mah leah åssjelasse, dåastoejasse jïh meedijumese sjïehtedamme, såemies argumenth soptseste jïh jïjtse mïelh buerkeste joekehts tjaalegi jïh teemaj bïjre, sïejhme viehkiedïrregh damta jïh nuhtjie
- referere ja sitere gálduid ja máhttá muhtin muddui siskkildit dieđuid iežas teavsttain, maid sáhttá dárkkistit ja ráhkada gáldolisttu
- gaaltijh vaajeste jïh maahta åajvahkommes bïevnesidie meatan vaeltedh jïjtse tjaaleginie, jïh naemhtie guktie lohkije maahta dejtie gaavnedh, jïh gaaltijelæstoem dorje
- albmanahttá čálalaččat heivvolaš cealkkahuksehusain, teakstačatnamiin ja dárkilis sátneriggodagain ja hálddaša deháleamos ortografiija ja hápmeoahpa
- tjaala sjïehtedamme raajesigujmie, teekstegårredimmine jïh veele baakoeveahkine, jïh åajvahkommes ortografijem haalvoe
Oahppi...
Learohke …
- pláne ja hábme teavsttaid mat leat heivehuvvon ulbmilii, ovdánahttá sisdoalu, árvvoštallá ja rievdadallá iežas teavsttaid giella- ja teakstamáhtu ja máhcahemiid ja eavttuid vuođul
- tjaalegh soejkesje jïh hammode mah leah sjïehtedamme åssjelasse, sisvegem evtede, jïjtse tjaalegh vuarjesje jïh buerede gïele- jïh teekstedaajroen mietie, jïh raeriej jïh krïevenassi mietie
- lohká, iešguđetgelágan šáŋŋeriid, bájuha sisdoalu, gávdná ja geavaha áššáigullevaš dieđuid teavsttain, čielggada ja guorahallá iešheanalaččat teavsttaid fáttáid ja gaskkusta vejolaš dulkomiid
- tjaalegh låhka ovmessie sjangerinie, sisvegem soptseste, sjïehteles bïevnesh tjaaleginie gaavna jïh nuhtjie, veelebe buerkeste jïh teemaj bïjre tjaaleginie ussjede jïjtjeraarehke våaroemisnie, jïh soptseste guktie gåarede dejtie toelhkestidh
- čállá iešguđetlágan teavsttaid main lea buorre struktuvra ja mat leat čielgasit heivehuvvon ulbmilii, vuostáiváldái ja mediai, vuođušta oaiviliid ulbmilaččat ja kritihkalaččat ja geavaha heivvolaš váikkuhangaskaomiid
- ovmessie såarhts tjaalegh tjaala hijven struktuvrine jïh mah tjïelkelaakan leah åssjelasse, dåastoejasse jïh meedijumese sjïehtedamme, jïjtse mïelh maereleslaakan jïh laejhtehkslaakan buerkeste jïh sjiehteles viehkiedïrregh nuhtjie
- geavaha relevánta gálduid ulbmillaččat ja kritihkalaččat, ja earuha siskkildeami, refererema ja siterema čállosis, nu ahte lea vejolaš dárkkistit gálduid ja ráhkada ollislaš gáldolisttu
- sjïehteles gaaltijh nuhtjie maereleslaakan jïh laejhtehkslaakan, maahta joekehtidh gaskem integreradimmiem, vaajestimmiem jïh siteradimmiem gaaltijijstie barkosne, naemhtie guktie lohkije maahta dejtie gaavnedh, jïh ellies gaaltijelæstoem dorje
- albmanahttá čálalaččat deaivilis ja dárkilis sátneriggodagain ja hálddaša máŋggabealat cealkkahuksehusa ja iešguđetlágan teakstačatnanhámiid ja hálddaša ortografiija, giellaoahpa ja čállinnjuolggadusaid
- veele jïh sjïehteles baakoeveahkine tjaala, jeereldihkie raajesebigkemem jïh ovmessie såarhts teekstegårredimmievuekieh haalvoe, jïh ortografijem jïh tjaelemenjoelkedassh haalvoe
Udir.no - Diktamuitalus, vuoruhanskovvi, DHO-skovvi
Udir.no - Diktesoptsese, gaarhkenotaate, DSL-goere
Diktamuitalus, vuoruhanskovvi, DHO-skovvi
Diktesoptsese, gaarhkenotaate, DSL-goere
Oahpahuslážuid ovdamearkkat
Vuesiehtimmieh øøhpehtimmesoejkesjidie
Ceahkki
Daltese
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh maahtoe
Árbevirolaš máhttu
Aerpievuekien daajroe
Stávvaliiguin bargat
Barkoe lïhtsigujmie
Fuolkenamahusat
Soptsese
Báikenamat
Sijjienommh
Diktamuitalus Vuoruhanskovvi DHO-skovvi
Diktesoptsese gaarkenotaate DSL-goere
Artihkkall Čálalaš prošeaktabargu
Artihkele Tjaaleldh prosjekte
Doahpagat boazodoalus
Dïejvesh mah båatsosne åtnasuvvieh
Hearvasáhka
Håaleme
Bajásgeassinvuogit Sámis, Máidnasat
Bijjiedimmievuekieh Saepmesne Heamtuvrh
Lohkanstrategiijat
Lohkemestrategijh
Sámi soga lávlla ja Norgga nášunallávlla, juoiganárbevierru ja luohti
Saemiej laavlome jïh Nøørjen nasjovnalelaavlome Vuelien aerpievuekie jïh vuelie daan biejjien
Jorgalit / heivehit dárogielas sámegillii
Nøørjen gïeleste saemien gïelese jarkoestidh
Sámi máidnasat ja eamiálbmogiid máidnasat
Saemien heamtuvrh jïh aalkoealmetji heamtuvrh
Udir.no - Jorgalit / heivehit dárogielas sámegillii
Udir.no - Nøørjen gïeleste saemien gïelese jarkoestidh
Jorgalit / heivehit dárogielas sámegillii
Nøørjen gïeleste saemien gïelese jarkoestidh
Ceahkki: Jo3 - studerenráhkkanahtti oahppoprográmma ja lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii - fidnofágalaš oahppoprográmmaide Fáddá: jorgalit dárogielat teavsttaid sámegillii Áigi: gávcci oahpahusdiimmu
Daltese: Jåa3 – studiejryøjrien øøhpehtimmieprogramme jïh lissiebigkeme siejhme studiemaahtose barkoefaageles øøhpehtimmieprogrammide
Álggahus
Aalkoe
Dát oahpahusláhču lea ovdamearkan dasa movt oahppit sáhttet bargat joksat gelbbolašvuođamihttomeriid.
Daate øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie learohkh maehtieh barkedh juktie maahtoeulmide jaksedh.
Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomeriid sáhttá konkretiseret oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus joksat gelbbolašvuođamihttomeriid.
Daesnie vuesehte guktie maahta maahtoeulmide tjyølkehke darjodh lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
Oahpahusláhču čájeha heivvolaš bargovugiid, movt dáidda ovttastahttá vuođđogálggaid ja movt oahpaheaddji heiveha oahpahusa ohppiide ja sin árvvoštallá dađistaga.
Øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte sjyøhtehke barkoevuekieh, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem learoehkidie sjïehtede, jïh dejtie iktemearan vuarjesje.
Oahpahusláhču lea ovdamearkan dasa movt oahppit sáhttet bargat vai ožžot gelbbolašvuođa ja hárjáneami jorgalit ja heivehit eará čálliid teavsttaid dárogielas sámegillii.
Øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie learohkh maehtieh barkedh juktie maahtoem jïh haarjanimmiem åadtjodh jarkoestidh jïh mubpiej tjaalegh sjïehtedidh, nøørjen gïeleste saemien gïelese.
Máhttoloktema ML06 gelbbolašvuođamihttomearit
Maahtoeulmie LM06-S
Gelbbolašvuođamihttomearit Jo 3 studerenráhkkanahtti oahppoprográmma- ja lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii- fidnofágalaš oahppoprográmma maŋŋel Čálalaš gulahallan Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit:
Maahtoeulmie Jåa3 mænngan – studijeryøjrien øøhpehtimmieprogramme jïh lissiebigkemen mænngan siejhme studijemaahtose – barkoefaageles øøhpehtimmieprogramme
jorgalit ja heivehit earáid čállin teavsttaid dárogielas sámegillii
mubpiej tjaalegh jarkoestidh jïh sjïehteladtedh, nøørjen gïeleste saemien gïelese
Oahppanulbmilat
Lïerehtimmieulmie
Gelbbolašvuođamihttomearit leat konkretiserejuvvon oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus joksat gelbbolašvuođamihttomeriid.
Maahtoeulmide tjyølhkehke dorjeme lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
Oahppi galgá máhttit
Learohke edtja maehtedh
lohkat ja čiekŋudit vuođđotekstii vai bures ipmirda sisdoalu ovdal go jorgališgoahtá
lohkedh jïh veele tjaalegen sisveginie åahpanidh, juktie hijven daajroem åadtjodh eannan aalka jarkoestidh
čilget manne ii sáhte iige galgga jorgalit njuolga sánis sátnái
buerkiestidh mannasinie ij edtjh, jallh maehtieh baakoej baakoej ryøktesth jarkoestidh
hálddašit suorggideami bures
baakoehaamoedimmieh hijvenlaakan haalvedh
máhttit sániid ráhkadit sámegillii
orre baakoeh saemiengïelesne darjodh
máhttit jorgalit fágateavsttaid ja čáppagirjjálaš teavsttaid
jarkoestimmieh haalvedh faagetjaalegijstie, jïh tjiehpieslidterære tjaalegijstie
Vuođđogálggat
Vihkielommes maehtelesvoeth
Máhttit lohkat: Oahppit geavahit iešguđetlágan lohkanstrategiijaid go lohket fágateavsttaid ja čáppagirjjálaš teavsttaid vai ožžot buori sisdoalloipmárdusa.
Maehtedh lohkedh: Learohkh ovmessie lohkemestrategijh nåhtadieh gosse faagetjaalegh jïh tjiehpieslidterære tjaalegh luhkieh, juktie hijven daajroem åadtjodh dej sisvegi bïjre.
Sii ráhkadit sátnelisttuid báhpirii ja nehttii.
Dah baakoelæstoeh luhkieh paehpierisnie jïh nedtesne.
Oahppit lohket sihke iežaset ja earáid jorgalan teavsttaid.
Learohkh tjaalegh luhkieh mejtie dah leah jarkoestamme, dovne jïjtsh jïh mubpiej.
Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Oahppit ságastallet teavsttaid birra maid leat jorgaleame, ja árvvoštallet iešguđetlágan čovdosiid.
Maehtedh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh: Learohkh soptsestieh dej tjaalegi bïjre mejtie jarkoestieh, jïh ovmessieh vuekieh digkiedieh.
Máhttit čálalaččat ovdanbuktit: Oahppit jorgalit dárogielat teavsttaid sámegillii ja čállá sámi jorgalusa.
Maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh: Learohkh nøørjen gïeleste saemien gïelese jarkoestieh jïh dam saemien låhkoem tjaelieh.
Oahppandoaimmat
Lïerehtimmiedarjomh
Oahpaheaddji álggaha fáttá muitalettiin teavsttaid jorgaleami ja heiveheami birra.
Lohkehtæjja aamhtesem åehpiedahta jïh soptseste jarkoestimmien jïh sjïehteladtemen bïjre tjaalegijstie.
Oahppit ságastallet dán birra ja muitalit iežaset vásáhusaid ja oaiviliid.
Learohkh dan bïjre soptsestieh, jïh jïjtsh dååjrehtimmieh jïh mielh buektieh.
Skuvllas sáhttet galbbat jorgaluvvon dárogielas sámegillii.
Sjilth skuvlesne maehtieh jarkoestamme årrodh nøørjen gïeleste saemien gïelese.
Jus leat, de oahppit suokkardit galbbaid ja ságastallet sániid birra mat leat adnon.
Jis naemhtie dle learohkh sjiltide vuartasjieh jïh soptsestieh dej nåhtadamme baakoej bïjre.
Leat go oahppit ovttaoaivilis jorgaleapmái ?
Learohkh siemes jarkoestimmesne ?
Leat gos sis eará evttohusat ?
Dej jeatjah raeriestimmieh ?
Oahppit ákkastallet iežaset evttohusaid.
Learohkh sijjen raeriestimmieh buerkiestieh.
Jus eai gávdno galbbat mat leat jorgaluvvon sámegillii, de sáhttet oahppit digaštallat manne nu lea.
Jis ij naan sjilth leah jarkoestamme saemien gïelese, learohkh maehtieh digkiedidh mannasinie naemhtie.
Oahppit buohtastahttet dárogielat ja sámegielat teavsttaid ja ságastallet giela birra mii lea aviisabajilčállagiin, almmuhusain, máidnosiin, bovdehusain, láhkačállosiin ja plakáhtain.
Learohkh tjaalegh nøørjen jïh saemien gïelesne viertiestieh, jïh gïelen bïjre soptsestieh vuesiehtimmien gaavhtan plaeriej bijjietjaaleginie, annonsinie, reklamine, bøøredimmine, laaketjaaleginie jïh plaakatine.
Oahpaheaddji ohcá oanehis, ovttageardánis dárogielteavstta.
Lohkehtæjja aktem åenehks, aelhkie nøørjen tjaalegem gaavna.
Fáddá sáhttá roahkka leat oahpis ohppiide ovdalaččas.
Aamhtese maahta maaje åehpies årrodh learoehkidie aarebistie.
Oahppit lohket teavstta vuđolaččat ja barget iehčaneaset muhtin minuhta dán jorgalit sámegillii.
Learohkh tjaalegem veele luhkieh, jïh såemies minudth berkieh dam saemiengïelese jarkoestidh oktemierien.
Dasto jorgalit oahppit dan ovttas.
Dan mænngan learohkh dam ektesne jarkoestieh.
Čállet buot távvalii.
Tjaelieh gaajhkem taavlesne.
Oahppit sáhttet čállit seamma girjjiidasaset.
Learohkh maehtieh dam seamma tjaalegem tjaeledh sijjen gærjine.
Bija ohppiid barggadettiin digaštallat iešguđet evttohusaid ja čovdosiid.
Baajh learoehkidie ovmessie raeriestimmieh jïh vuekieh digkiedidh gosse barkeminie.
Oahppit ságastallet dan birra manne lea hástaleaddji bargu jorgalit dárogielas sámegillii.
Learohkh ektesne soptsestieh mannasinie maahta akte geerve barkoe årrodh nøørjen gïeleste saemien gïelese jarkoestidh.
Oahpaheaddji ságastallá ohppiiguin dan birra ahte lea dehálaš dovdat sisdoalu dan teavsttas maid galget jorgalit.
Lohkehtæjja learohkigujmie soptseste man vihkeles lea tjaalegen sisvegem damtedh maam edtjieh jarkoestidh.
Sii fertejit maid diehtit mii teavstta ulbmil lea.
Dah aaj tjuerieh tjaalegen åssjelem daejredh.
Ulbmil lea ahte jorgalusa sisdoallu / áigumuš lea seamma go vuođđočállosis.
Ulmie lea jarkoestimmie edtja åadtjodh / utnedh seamma sisvegem / dijrem goh maadth-tjaalege.
Oahpaheaddji ja/dahje oahppit ohcet dárogielat teavsttaid maid sáhttet jorgalit.
Lohkehtæjja jïh / jallh learohkh naan nøørjengïelen tjaalegh gaavnedieh, mejtie sjiehtieh jarkoestidh.
Oahppit sáhttet válljet sihke fágagirjjálaš ja čáppagirjjálaš teavsttaid gaskkas.
Learohkh maehtieh tjaalegh veeljedh, dovne faagetjaalegh jïh tjiehpieslidterære tjaalegh.
Oahppit ráhkadit sátnelisttu man atnet jorgalettiin.
Learohkh aktem baakoelæstoem darjoeh maam nåhtadieh gosse jarkoestieh.
Dát dagaha álkibun muitit sániid, ja sihkkarastá ahte oahppit atnet seamma sáni juohke háve go dihto sáni jorgalit.
Dellie aelhkebe sjædta baakojde mujhtedh, jïh learohkh dejtie seamma baakojde nåhtadieh fïerhten aejkien dah aktem vihties baakoem jarkoestieh.
Oahppit jorgalit hearvasága dárogielas sámegillii. Sáhttá omd. viežžat LEX Sápmi-girjjis.
Learohkh aktem håalemem jarkoestieh nøørjeste saemien gïelese.
Maŋŋel sáhttet buohkat buohtastahttit iežaset jorgalusa girjji jorgalusain. Oahppit ságastallet erohusaid birra, árvvoštallet daid ja ákkastallet iežaset oaiviliid.
Mænngan gaajhkesh maehtieh sov jarkoestimmiem viertiestidh jïh joekehtsi bïjre soptsestidh, dejtie vuarjasjidh jïh sijjen vuajnoeh buerkiestidh.
Oahpaheaddji ohcá dárogieldivttaid mat leat jorgaluvvon ja heivehuvvon sámegillii.
Lohkehtæjja såemies nøørjen dikth gaavna mah leah jarkoestamme jïh sjïehtedamme saemien gïelese.
Oahppit lohket divttaid ja suokkardit dárogieldivtta ja sámegieldivtta sisdoaluid.
Learohkh diktide luhkieh jïh sisvegem viertiestieh nøørjen jïh saemien låhkosne.
Sii ságastallet sániid birra ja heivehemiid birra mat leat dahkkon.
Dah ektesne soptsestieh baakoej bïjre jïh sjïehtedimmiej bïjre mah leah veeljeme.
Dasto jorgalit oahppit ieža dárogieldivttas sámegillii.
Dan mænngan learohkh jïjtje aktem diktem jarkoestieh saemien gïelese.
Oahppit lohket iežaset divttaid guhtet guimmiidasaset ja ságastallet heivehemiid birra.
Learohkh sijjen dikth sinsætnan luhkieh jïh sjïehtedimmiej bïjre soptsestieh mejtie dorjeme.
Oahppit sáhttet maid čállit dárogillii divtta ja jorgalit ja heivehit dan sámegillii.
Learohkh maehtieh jïjtje diktem nøørjen gïelesne tjaeledh jïh dam jarkoestidh jïh sjïehteladtedh saemien gïelese.
Guovttis ja guovttis sáhttiba goabbat guoimmiska divttaid jorgalit ja maŋŋel ságastallat ovttas bohtosa birra.
Gøøkti gøøkti maehtieh sinsitnien dikth jarkoestidh jïh guaktegh illedahken bïjre soptsestidh mænngan.
Barggu loahpas sáhttet oahppit guorahallat makkár hástalusat sis leat leamaš, ja maid sii leat oahppan.
Goh galhkuve dan barkose, learohkh maehtieh sopsestidh mah haestemh dah dååsteme, jïh maam lïereme.
Heivehuvvon oahpahus
Sjïehtedamme lohkehtimmie
Teavsttaid maid oahppit galget jorgalit, sáhttet leat iešguđetláganat váddodaga dáfus vai buot oahppit sáhttet bargat teavsttaiguin maid sii nákcejit jorgalit, ja seammás addet vejolašvuođa veahá ražastit.
Dah tjaalegh mejtie learohkh edtjieh jarkoestidh maehtieh dovne geerve jïh aelhkie årrodh, guktie gaajhkh learohkh maehtieh tjaalegigujmie barkedh mejtie maehtieh haalvedh, jïh mah seamma aejkien dejtie nuepieh vedtieh misse akt silledidh.
Oahppit sáhttet bargat joavkkus surggiidemiiguin.
Learohkh maehtieh baakoehaamoedimmiejgujmie barkedh dåehkine.
Oahppit sáhttet de veahkáhallat nubbi nuppi ja oahppat guhtet guoimmistis.
Dellie learohkh maehtieh sinsitniem viehkiehtidh jïh sinsitneste lïeredh.
Muhtin oahppit dárbbaši lasi hástalusaid.
Muvhth learohkh maehtieh lissiehaestemh åadtjodh.
Muhtin dadjanmálliid ja sátnevádjasiid sáhttá leat váttis jorgalit, omd. “ Buoret jođi go oru ”.
Maahta akte haesteme årrodh såemies sjiere lahtesh jïh vaajesh jarkoestidh.
Gáiddusoahpahus
Maajhøøhpehtimmie
Lea dehálaš ahte oahppit besset nu ollu go vejolaš hárjehallat njálmmálaččat diimmuin.
Vihkeles learohkh dan jïjnje njaalmeldh haarjanimmiem åadtjoeh goh gåarede tæjmojne.
Buot mii leat čilgejuvvon oahpahuslážus, sáhttá hárjehallat njálmmálaččat.
Gaajhkem, maam lea soejkesjimmesne buerkiestamme, maahta njaalmeldh darjodh.
Čálalaš bargguid sáhttet oahppit ruovttus bargat, ja sáhttet bargguideaset njálmmálaččat ovdanbuktit oahpaheaddjái.
Learohkh maehtieh dam tjaaleldh barkoem gåetiebarkojne darjodh, jïh dah maehtieh barkoem njaalmeldh soptesetidh lohkehtæjjese.
Jus leat eambbo go okta oahppi gáiddusoahpahusas, de sáhttet guldalit nubbi nuppiid ja digaštallat guhtet guimmiineaset lassin oahpaheaddjái.
Jis jienebh goh akte learohke leah meatan maajhøøhpehtimmesne, maehtieh sinsitniem goltelidh jïh sinsitnine digkiedidh jïh aaj lohkehtæjjine.
Suorggideamit ja doahpagat leat dehálaččat dán barggus.
Baakoehaamoedimmieh jïh dïejvesh leah vihkeles daennie barkosne.
Árvvoštallan
Vuarjasjimmie
Oahpaheaddji árvvoštallá ohppiid njálmmálaččat dahje čálalaččat dađistaga go leat bargame oahppanulbmiliiguin.
Lohkehtæjja learoehkidie njaalmeldh jallh tjaaleldh vuarjasjimmiem vadta gosse lïerehtimmieulmiejgujmie barkeminie.
Oahpaheaddji áiccada ja ságastallá ohppiiguin dalle go sii leat lohkame teavstta masa galget oahpásmuvvat ja dađistaga jorgalit.
Lohkehtæjja vuartesje jïh learohkigujmie soptseste gosse tjaalegem luhkieh, juktie sisveginie åahpenidh åvtelen jarkoestimmine nïerhkieh.
Atnet go ávkkálaš lohkanstrategiijaid ?
Maereles lohkemestrategijh nåhtadieh ?
Ipmirdit go teavstta sisdoalu ?
Guarkoeh man bïjre tjaalege ?
Oahpaheaddji bagadallá.
Lohkehtæjja bïhkede.
Oahpaheaddji addá ohppiide dieđuid barggadettiin, sihkkarastin dihte ahte sii ipmirdit bargobihtá ulbmila ja movt sii berrejit bargat.
Lohkehtæjja bïevnesh bååstede vadta learoehkidie, juktie tjirkedh dah laavenjassen aajkoem guarkoeh, jïh guktie byøroeh barkedh.
Oahpaheaddji ferte maid gávnnahit gehččet go oahppit sáni hávális ja daid jorgalit njuolga, vai nákcejit go oaidnit ollisvuođa ja heivejit jorgalusa nu ahte teavstta sisdoallu ja áigumuš bohtet čielgasit ovdan.
Dïhte byøroe gaavnehtidh mejtie learohkh baakoste baakose vuartasjieh jïh dejtie ryøktesth jarkoestieh, jallh mejtie buektiehtieh elliesvoetem ussjedidh jïh jarkoestimmiem sjïehtedidh, guktie sisvege / dijre hijvenlaakan åvtese båata.
Oahpaheaddji árvvoštallá hálddašit go suorggideami bures, maid fertejit eambbo hárjehallat ja movt dán sáhttá / berre bargat.
Lohkehtæjja vuartesje mejtie learohkh baakoehaamoedimmieh haalvoeh, jïh mejtie maehtieh baakoeh saemiengïelesne darjodh.
Válmmasin jorgaluvvon teavstta giela sáhttá maid árvvoštallat.
Learohkh bïevnesh bååstede åadtjoeh dan bïjre dah haalvoeh, jïh misse byøroeh vielie haarjanidh, jïh guktie maehtieh / byøroeh dam darjodh.
Sáhttá geahčadit riektačállima, cealkkahuksema, cealkagiid guhkkodaga ja giela njuovžilvuođa.
Maahta reaktoetjaeleme årrodh, guktie raajesidie bæjjese bigkeme jïh raajesi gåhkoe jïh galkoe gïelesne.
Dán árvvoštallanskovi sáhttá geavahit: Árvvoštallanskovvi čálalaš bargu Muitte maid ahte oahapheaddji galgá árvvoštallat man muddui oahppit leat joksan gelbbolašvuođamihttomeari.
Mujhtieh aaj lohkehtæjja edtja vuarjasjidh mennie mieresne learohkh maahtoeulmiem jakseme.
Oahppit galge maid diđolaččat guđe gelbbolašvuođa leat hukseme.
Learohkh tjuerieh voerkes årrodh mah maahtoeh dah haarjeneminie.
Man muddui nákcejit oahppit jorgalit ja heivehit earáid čállin teavsttaid dárogielas sámegillii ?
Mennie mieresne learohkh haalvoeh jarkoestidh jïh sjïehtedidh sinsitnien tjaalegh nøørjen gïeleste saemien gïelese ?
Mat leat iešguđet hálddašandásiid dovdomearkkat ?
Mah væhtah dah joekehts haalvemenjieptjieh utnieh ?
Udir.no - Oahpahusláhču: Dássi 9
Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 9
Oahpahusláhču: Dássi 9
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 9
Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 9. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.
Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie barkedh 9. daltesisnie.
Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearit duohttandahkkojit oahppoulbmiliin, sisdoallu ja bargovuogit, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpahus sáhttá heivehuvvot juohke ovttaskas oahppái.
Daesnie våajnoes guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine, sisvegisnie jïh barkoevuekine, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie maahta ööhpehtimmiem dan aktegh learoehkasse sjïehtedidh.
Dađistaga-árvvoštallan ja gielladomeanat leat oassin láhčimis.
Vuarjasjimmie iktemearan, jïh daajroes gïelesuerkieh akte bielie dehtie soejkesjistie.
Gelbbolašvuođamihttomearit
Maahtaldahkeulmie
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
digaštallat, ákkastallat ja albmanahttit iežas oaiviliid ja jurdagiid
digkiedidh, dïejveldidh jïh jïjtsh våajnoeh jïh mïelh åvtese buektedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
digaštallat ođđasiid ja áigeguovdilis dáhpáhusaid Sámis
saernieh jïh byögkeles soptsesh Saepmesne digkiedidh
geavahit mediaid iežas giellabarggus
medijah utnedh gosse jïjtjh gïeline barkedh
Oahppoulbmilat
Lïerehtimmieulmieh
Dán barggu ulbmiliin lea ahte oahppit galget oahppat áššálaččat digaštallat ja iežaset oaiviliid ovddidit.
Barkoen ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh saernieh digkiedidh eensilaakan, jïh maehtedh jïjtsh mielh buektedh.
Bargamis dáinna fáttain ávžžuhuvvojit oahppit ráhkadit sátnebáŋkku dahje jurddakártta, geahča ovdamearkka 8. dásis.
Juvnehte dah learohkh aktem baakoebaanghkem darjoeh, jallh aktem baakoekaarhtem aamhtesasse, vuartesjh vuesiehtimmiem 8. daltesisnie.
Dát mearkkaša ahte oahppi galgá máhttit:
Dïhte sæjhta jiehtedh learohke edtja maehtedh:
čállit čoavddasániid ášši sisdoalu ektui
tjoevtenjebaakoeh tjaeledh ektiedamme aamhtesen sisvegasse
áigeguovdilis ášši bájuhit dárkilit ja čilgejeaddjin
veelelaakan bievnedh aktede sjyöhtehke aamhtesistie
vuođuštit oainnus áššálaččat
sov mielem buerkiestidh eensilaakan
vuođuštit oainnus iežas árvvuid vuođul
sov mielem buerkiestidh jïjtsh aarvoej mietie
atnit iešguđetlágan adjektiivvaid riggodahttit giela
ovmessie adjektijvh nåhtadidh juktie gïelem vielie gellielaaketje darjodh
Ráhkat áinnas eavttuid ovttasráđiid ohppiiguin.
Darjoeh badth væhtide laavenjostosne learohkigujmie.
Árvvoštallama ovdamearka:
Vuesiehtimmie vuarjasjæmman:
Oahppoulbmilat
Lïerehtimmie-ulmie
Oahppi máhttá:
Learohke maahta:
čállit čoavddasániid ášši sisdoalu ektui
tjoevtenje-baakoeh tjaeledh ektiedamme aamhtesen sisvegasse
Oahppi čállá soames čoavddasáni.
Learohke naan tjoevtenjebaakoeh tjaala
Oahppi čállá máŋga guovddáš čoavddasáni.
Learohke jïjnjh vihkeles tjoevtenje-baakoeh tjaala
Oahppi čállá eanas čoavddasániid mat leat áigeguovdilat ja guovddážis.
Learohke dah ellen jeenjemes tjoevtenje-baakoeh tjaala mah maehtieh sjyöhtehke jïh vihkeles årrodh
áigeguovdilis ášši bájuheames dárkilit ja čilgejeaddjin
maehtedh tjïelke jïh veelelaakan aktede aamhtesistie bievnedh
Oahppi bájuha veaháš ášši sisdoalus.
Learohke ånnetji beavna aamhtesen sisvegistie
Oahppi bájuha ášši váldosisdoalu.
Learohke aamhtesen åejviesisvegen bïjre beavna.
Oahppi bájuha ášši ekonomalaččat, dárkilit ja čilgejeaddjin.
Learohke aamhtesen bïjre beavna ekonomeles, tjïelke jïh veele.
áššálaš vuogi mielde máhttit ákkastallat oainnuset
maehtedh sov mielem eensilaakan buerkiestidh
Oahppi máhttá belohahkii
Learohke maahta sov mielem ånnetji eensilaakan buerkiestidh
Oahppi máhttá áššálaččat čilget oainnus.
Learohke maahta sov mielem eensilaakan buerkiestidh
Oahppi bájuha ášši ekonomalaččat, dárkilit ja čilgejeaddjin.
Learohke maahta sov mielem buerkiestidh jïh nænnoestidh eensilaakan
máhttit ákkastallat oaiviliiddas iežas árvvuid vuođul
maehtedh sov mielem buerkiestidh jïjtsh aarvoej mietie
Oahppi máhttá áššálaččat veaháš dadjat oaiviliiddis birra.
Learohke maahta maam akt sov mielen bïjre jiehtedh, jïjtsh aarvoej mietie.
Oahppi máhttá čilget iežas oaiviliid árvvuidis vuođul.
Learohke maahta sov mielem buerkiestidh jijtjsh aarvoej mietie.
Oahppi máhttá čilget iežas oainnu árvvuidis vuođul ja dan ektui áššálaččat digaštallat.
Learohke maahta sov mielem tjïelkestidh jïjtsh aarvojste, jïh dam nåhtadidh aktene eensi digkiedimmesne
máhttit atnit iešguđetlágan adjektiivvaid vai riggodahttá giela
ovmessie adjektijvh nåhtadidh juktie gïelem jeerehtidh
Oahppi máhttá moadde adjektiivva adnit go iežas oaiviliid čilge.
Learohke maahta göökte adjektijvh nåhtadidh juktie sov mielh buerkiestidh
Oahppi máhttá atnit soames adjektiivvaid vai dárkilit čilge iežas oaiviliid.
Learohke maahta naan adjektijvh nåhtadidh juktie sov mielh tjïelkelaakan buerkiestidh.
Oahppi máhttá atnit máŋga adjektiivva iežas oainnuid čilgemis hui dárkilit.
Learohke maahta jienebh adjektijvh nåhtadidh juktie sov mielh joekoen tjïelkelaakan buerkiestidh.
Oahppodoaimmat
Lïerehtimmiedarjomh
Oahppit galget mediain gávdnat áigeguovdilis ođasášši mii guoská Sápmái.
Learohkh edtjieh aktem sjyöhtehke saerniem gaavnedh Saemien eatnamisnie meedijeste.
Sii sáhttet válljet ođasášši mii lea juogo áviissas, áigečállagis, interneahtas, radios, tvŠs dahje eará sajis.
Dah maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan aktem aamhtesem veeljedh aktede plaereste, våhkoeplaereste, gaskeviermeste, raadijoveste, tv-este jallh plearoeh.
Oahppit lohket ášši birra álggos ja dasto čállet čoavddasániid.
Learohkh aamhtesen bïjre luhkieh jïh tjoevtenjebaakoeh tjaelieh.
Čoavddasániid vuođul galget oanehaččat bájuhit ášši sisdoalu.
Dejstie tjoevtenjebaakojste dah aktem åenehks referatem tjaelieh aamhtesen sisvegen bïjre.
Dasto galget muitalit iežaset oainnu dan áššái.
Dan mænngan edtjieh soptsestidh sov vuajnoen bïjre aamhtesasse.
Viidáset galget oahppit digaštallat fáttá birra.
Vijriebasse learohkh edtjieh meatan årrodh aktene digkiedimmesne aamhtesen bïjre.
Maŋŋil digaštallama, sáhttet oahppit čállit čoahkkáigeasu.
Mænngan aamhtesem digkiedamme, learohkh maehtieh aktem tjaalegem darjodh goh iktedimmie.
Dahje sii sáhttet lohkiidreivve čállit.
Jallh dah maehtieh aktem lohkijetjaalegem tjaeledh.
Oahppit berrejit atnit adjektiivvaid go čilgejit oainnuset áššái, áinnas eanet ollašuvvin go buorre / heitot.
Dah learohkh byöroeh adjektijvh nåhtadidh juktie buerkiestidh maam dah tuhtjieh saernien bïjre, amma vielie tjaeledh enn hijven / nåake.
Ávkkálaš sániid ovdamearkkat: miellagiddevaš, hástaleaddjin, čilgejeaddjin, somá, ahkidis, gelddolaš, vuorddekeahttá, jáhkkemeahttun jna..
Daah baakoeh gujht aevhkies: murreds, haestiedihks, bievnedihks, lustes, ovrovne, bååhperihks, ovjaehkeles jnv..
Dat dagaha ahte oahppit ohppet maiddái ákkastallat oainnuset áššái.
Vijriebasse learohkh aaj lïerieh buerkiestidh mannasinie dam tuhtjieh.
Gávnna heivehuvvon siidduid áviissain jna. dán doibmii.
Gaavnh sjïehteles sæjroeh plaerijste jallh plearoeh dan darjomasse.
Dá ovdamearkkat Ávvir áviisasiidduin:
Daesnie naan sæjroeh dehtie plaereste Ávvir:
Eará oahppodoaimmat
Guvvie: Jan Arne Varsi
20 gažaldaga ođasášši birra
20 gyhtjelassh akten saernien bïjre
Dát doaibma sulastahttá tv- dahje radioprográmma 20 spørsmål.
Daate darjome lea goh tv-jallh raadijoveprogramme 20 gyhtjelassh.
Oahpaheaddji dahje oahppi vállje soames ođasášši.
Lohkehtæjja jallh learohke aktem saerniem ohtsede.
Dat galgá leat juogo olbmo dahje dáhpáhusa birra.
Dïhte maahta akten almetjen jallh heannadimmien bïjre årrodh.
Okta jearrá, ja son sáhttá dušše vástidit juo dahje ii.
Akte gihtjie, jïh dam maam gihtjie, ajve åådtje jaavoe jallh ijje vaestiedidh.
Son guhte jearrá, galgá geahččalit oažžut rivttes vástádusa, nuppiin sániin rivttes ođđasa, ovdalgo buot 20 gažaldagaid lea jearran.
Dïhte mij gihtjie, edtja pryövedh reaktoe vaestiedassem gaavnedh, daesnie reaktoe saernie, aarebi gaajhkh gyhtjelassh gihtjeme.
Sámegillii lea dát ávkkálaš stoagus danin go gažaldagain ja vástádusain lea seamma vearba ja dan sáhttá ohppiiguin hárjehallat:
Saemiengïelen gaavhtan daate akte aevhkies darjome ihke gyhtjelasse jïh vaestiedasse seamma vearbem utnieh, jïh dam maahta haarjanidh learoehkigujmie:
Er det en mann ?
Akte ålma ?
– Ja / nei. Lea go dievdoolmmoš ?
– Jaavoe / ijje Saemien soptseste ?
Hupmá go sámegiela ? – de hupmá / ii huma.
- Dïhte soptseste / ij soptsesth
Davvisámegielas leat oalle ollu jietnafiillat gávdnamis.
Noehtesaemien gïelesne jïjnjh tjoejefijlh sjïdteme.
Julevsámegillii ja lullisámegilli eai vuos gávdno nu ollu, muhto veaháš gal.
Luvlesaemien jïh åarjelsaemien eah dan jïjjh utnieh, bene muvhth gååvnesieh.
Čađahit dán láhčima gáibiduvvojit čuovvovaš prográmmat: iTunes, Media Player, Mp3-čuojanas, Audacity ja jietnabáddenprográmma.
Juktie daam soejkesjem tjïrrehtidh tjuara daejtie programmide nåhtadidh: iTunes, Media Player, Mp3-spielere, Audacity jïh programmh mejgujmie tjoejem bæjjese vaalta.
Viečča iTunes prográmma.
Leessh iTunes våålese.
Dán prográmmas sáhttá diŋgot radio- ja tv-prográmmaid n. g. podkastan.
Programmesne maahta raadijove jïh tv-programh dongkedh akten dagkeres podkast ’ en baaktoe.
Nugomat Izu dahje ođđasit.
Vuesiehtimmien gaavhtan Izu jïh Oddasat.
Go prográmma lea viežžan, de sáhttá jietnafiillaid vurket ovdamearkan mp3-čuojanassii, dahje sáhttá dihtormášiinnas daid geahččat ja guladit.
Gosse programmide våålese leesseme, maahta dejtie akten mp3-spielerasse sertedh, jallh maahta vuejnedh jïh goltelidh programmide daatesne.
Jus leat CDŠat, de daid sáhttá dihtormášiinnas čuojahit.
Jis cd-h åtna, maahta dejtie daatovrisnie nåhtadidh.
Oahppit sáhttet jietnafiillaid dahje TV-prográmmaid vuođul ieža ráhkadit reportášaid jna..
Learohkh maehtieh dejstie tjoejefijlijste jallh tv-programmijste jïjtje reportasjh jallh plearoeh darjodh.
Oahppit sáhttet ráhkadit iežaset jietnafiillaid jietnačuojahanprográmmain, mat gávdnojit buot dihtomášiinnain.
Learohkh maehtieh jïjtsh tjoejefijlh darjodh tjoejespealadimmieprogrammi baaktoe, mah leah gaajhkine daatamaasjinine.
Oahppit sáhttet maiddái ráhkadit iežaset jietnafiillaid mp3-čuojanasain.
Learohkh maehtieh aaj jïjtsh tjoejefijlh darjodh mp3-spielerisnie.
Audacity prográmmain sáhttá jietnafiillaid oanidit jus ii áiggo visot adnit dahje rievdadit jietnafiillaid dan ektui maid galgá atnit.
Programmesne Audacity maahta tjoejefijlh bietskiedidh, jis ij sïjhth gaajhkem nåhtadidh.
Jietnafiillat maid oahppit ráhkadit sáhttet leat gárvves buktagat maid oahpaheaddji sáhttá árvvoštallat.
Dah tjoejefijlh, mejtie dah learohkh darjoeh, maehtieh gaervies dorjesh årrodh, mejtie lohkehtæjja vuarjesje.
Árvvoštallan
Faagem vïerhtiedidh
Oahpaheaddji berre addit dieđuid ja mearkkašumiid ohppiide válljejuvvon ášši ja dan áigeguovdilvuođa birra.
Lohkehtæjja byöroe bååstede learoehkasse bievnedh learohki veeljeme aamhtesen bïjre, jïh man sjyöhtehke aamhtese lea.
Digaštala áinnas ohppiiguin dan birra movt sii gávdne juste dan ášši ja manin juste dan válljejedje.
Digkedh aaj learohkigujmie guktie dah dam sjyöhtehke aamhtesem gaavnin, jïh mannasinie dam veeljin.
Divtte ohppiid iežaset sániiguin muitalit maid sii leat oahppan go dáinna osiin leat bargan.
Baajh learoehkidie jïjtje soptsestidh maam barkosne lïereme.
Dađistaga-árvvoštallamis sáhttá oahpaheaddji buktit mearkkašumiid eavttuid vuođul jus daid ovdalgihtii leat lihtodan.
Vuarjasjimmesne iktemearan lohkehtæjja maahta bååstedebïevnesh vedtedh våaroemisnie dejstie væhtijste mej bïjre åvtelhbodti seamadamme.
Divtte ohppiid árvvoštallat makkár árvvuid ášši ovddida, ja makkár árvvuid ieš oahppi deattuha.
Baajh learohkh jïjtje vuarjasjidh mah aarvoeh aamhtese skreejrie, jïh mah aarvoeh learohkh jïjtje tjïerteste.
Muital iešguđet árvvuid erohusaid, ja manin iešguđetlágan árvvut na sáhttet ilbmat beroškeahttá oainnu.
Bievnieh learoehkidie mij joekehts aarvoeh, jïh guktie aarvoeh maehtieh joekehtslaakan vååjnedh, ovmessie vuajnoen mietie.
Dieđuid ja mearkkašumiid ovdamearkkat:
Vuesiehtimmieh, bïevnesh bååstede:
Gelbbolašvuođamihttomearit
Maahtoeulmie
Oahpahusa mihttomearrin lea ahte oahppi galgá máhttit:
Ööhpehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh:
digaštallat, ákkastallat ja ovddidit iežas ipmárdusaid ja oaiviliid
digkiedidh, buerkiestidh jïh jïjtsh mielh jïh vuajnoeh buektedh
Mii lea buorre: Don oaččut čielgasit ovdan iežat oaivila. Mu mielas don bures ákkastalat iežat oainnuid ovddas.
Mij hijven: Datne tjïelkelaakan dov mielem buaktah Manne tuhtjem datne dov vuajnoeh hijvenlaakan buerkesth Maam maahtah bueriedidh: Datne maahtah dov mielh buektedh vielie jeereldihkie baakoejgujmie
Maid sáhtát buoridit: Don sáhtát dárkilahttit oaiviliiddát girjábut sátneanu bakte.
saernieh jïh sjyöhtehke heannadimmieh digkiedidh Saemien eatnamisnie
digaštallat ođđasiid ja áigeguovdilis dáhpáhusaid Sámis
Mij hijven: Datne aktem sjyöhtehke saerniem gaavnih.
Mii lea buorre: Don gávdnet relevánta ođđasa.
Datne aamhtesen bïjre eensilaakan soptseste.
Don bájuhat ášši bures.
Maam maahtah bueriedidh.
Maid sáhtát buoridit: Don sáhtašit vel buoret oainnusindahkat áššái iešguđetge oainnuid ja oaiviliid.
Jïjtsevuarjasjimmie lïerehtimmieulmeste
Oahppoulbmila iešárvvoštallan Dá lea ovdamearka dasa movt oahppit sáhttet iežas árvvoštallat:
Daesnie akte vuesiehtimmie guktie learohkh maehtieh jïjtjemse vuarjasjidh:
Don galggat máhttit:
Datne edtjh maehtedh:
Dán máhtán veaháš:
Daam ånnetji maahtam:
Dán máhtán oalle bures:
Daam naa veele maahtam:
Dán máhtán hui bures:
Daam joekoen hijven maahtam:
áššái čállit čoavddasániid
tjoevtenjebaakoeh akten aamhtesasse tjaeledh
bájuhit ášši čilgejeaddjin ja dárkilit
veele jïh tjïelkelaakan aktede aamhtesistie bievnedh
ákkatallat oainnut áššálaččat ja iežat árvvuid vuođul
dov vuajnoem buerkiestidh eensilaakan jïh aarvoej mietie
Heivehuvvon oahpahus
Sjïehtedamme lohkehtimmie
Muhtun ohppiide sáhttá leat hástaleaddjin gávdnat mii ášši váldosisdoallun lea ja dan bájuhit njálmmálaččat.
Maahta nuekie haestiedihks årrodh muvhtide learoehkidie aamhtesen åejviesisvegem gaavnedh, jïh dan bïjre soptsestidh.
Teaksta berre heivehuvvot ohppiid dássái.
Byöroe tjaalegem sjïehtedidh learohki daltesasse.
Muhtun ohppiide sáhttá leat doarvái go gávdnet ovtta ákka teavsttas.
Muvhtide learoehkidie maahta nuekie årrodh aktem mielem gaavnedh.
Dan sii oanehaččat ovdanbidjet njálmmálaččat.
Dam åenehkslaakan njaalmeldh åehpiedehtieh.
Oahppit sáhttet oažžut veahki cealkagiid hábmemis.
Learohkh maehtieh viehkiem åadtjodh raajesh darjodh.
Ovdamearkka dihte sáhttá oahpaheaddji vuosehit ohppiide soames ovdamearkkaid movt sii álggahit ákkastallat oaiviliiddiset ovddas: Mu mielas … Álggaálggus mu mielas … Ášši váldobealli lea … Viidáset oaivvildan ahte … Dat mii dán áššis lea buorre, lea ahte … Dan maid in liiko, lea ahte … Dat mii lea miellagiddevažžan lea ahte …
Vuesiehtimmien gaavhtan lohkehtæjja maahta learoehkidie naan vuesiehtimmieh vedtedh guktie maahta aelkedh aktem vuajnoem buerkiestidh: Manne tuhtjem …. Uvtemes tuhtjem …. Åejviepoenge aamhtesisnie lea….Vijriebasse vienhtem …. Dïhte mij lea hijven aamhtesinie lea … Dam im lyjhkh lea …. Dïhte mij lea murreds lea ….
Soames háve sáhttá leat dárbbašlažžan oahppi veahkehit gávdnat miehte- dahje vuostáákkaid áššái.
Muvhten aejkien maahta daerpies årrodh learohkem viehkiehtidh mielh gaavnedh mah leah akten aamhtesen mietelen jïh vuestelen.
Oahpaheaddji sáhttá diktit oahppi gávdnat ášši mas teaksta lea sihke sámegillii ja dárogillii, vai oahppit geat dárbbašit liige veahki dan sáhttet gávdnat dárogielat teavsttas.
Lohkehtæjja maahta baajedh learohkem aktem aamhtesem gaavnedh mij tjåådtje dovne saemien jïh nöörjen gïelesne, guktie learohkh mah vielie viehkiem daarpesjieh, maehtieh viehkiem åadtjodh dehtie nöörjen tjaalegistie.
Oahppit sáhttet ieža jođihit digaštallama ja leat čoahkkinjođiheaddjin.
Learohkh maehtieh digkiedimmiem stuvredh jïh jïjtje stavrine årrodh.
Muhtun ohppiide dáidá leat váttisin oainnuideaset ovdanbuktit.
Muvhtide learoehkidie maahta geerve årrodh jïjtsh mielh buektedh.
Oahppit sáhttet atnit vuođđun dihto dilálašvuođa dahje rolla go sii galget mearridit ja čilget oaiviliiddiset, omd. go dihtora atnet skuvlabargguide: Makkár ovdamunit ja hehttehusat leat dihtora atnimis skuvlabargui ?
Learohkh maehtieh våaromem vaeltedh aktene vihties tsiehkesne jallh råållesne, gosse satne edtja vuajnoeh tjïelkestidh jïh buerkiestidh, vuesiehtimmien gaavhtan pc-åtnoen bïjre skuvlebarkosne: Mah aevhkieh jïh viesjiesvoeth leah gosse pc-em skuvlebarkosne nåhtede ?
Mii lea du oaivil ?
Maam datne vienhth ?
Oahppit sáhttet ráhkkanit geahččat ođassáddagiid ja guldalit sámi ođđasiid.
Learohkh maehtieh åvtelhbodti disse haarjanidh gosse saernieh vuartasjieh jallh saemien saernieh goltelieh.
Guldaleames ođđasiid sii galget mearkut ja čállit gaskal guokte ja logi sáni, sániid maid sii ovdalažžas dovdet ja sániid mat leat áibbas apmasat sidjiide.
Dah edtjieh göökteste, luhkie baakojde krööhkestidh mejtie edtjieh baakoeh våålese tjaeledh mejtie ånnetji demtieh, jallh baakoeh mah eevre ovnohkens.
Muhtun oahppit rahčet nubbingiela movttiidemiin.
Såemies learohkh skraejrine dåårreseminie, mubpiegïelesne.
Vai bargu šaddá suohttaseabbon de sáhttá atnit Photostory prográmma.
Jis Photostory ’ m nåhtede, barkoe maahta lustebe sjïdtedh.
Dalle sáhttet oahppit ieža govvet ja daid atnit oanehis muitalussaide vuođđun, ja man sii njálmmálaččat galget ovdanbidjat.
Dellie learohke maahta såemies guvvieh jïjtje vaeltedh, jïh dejtie nåhtadidh aktem åenehks vaajesem darjodh, maam njaalmeldh åehpiedahta.
Photostory lea nuvttá ja álkes prográmma atnit, ja dasa lea vejolaš teavstta liibmet go vuos govaid lea dasa bidjan.
Photostory namhtah, jïh aelhkie nuhtedh, jïh maahta teekstem guvvide lijmesjidh.
Vuođđogálggat
Faagen maadth maahtoeh
Máhttit ovdanbuktit njálmmálaččat: Dán ovdamearkkas lea njálmmálaš doaibma guovddážis.
Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Njaalmeldh soptsestalleme lea dïhte åejviedarjome daennie vuesiehtimmesne.
Máhttit atnit digitála reaidduid: Oahppit galget máhttit interneahtas ohcat dieđuid ášši birra.
Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Dah learohkh edtjieh maehtedh gaskeviermesne sjyöhtehke bïevnesh ohtsedidh, ektiedamme aamhtesen sisvegasse.
Sii sáhttet maiddái atnit jurddakártta vuogáidahttimis ákkaid ja árvvuid.
Dah aaj maehtieh åssjaldahkekaarhtem nåhtadidh juktie vuajnoeh jïh aarvoeh öörnegen mietie buektedh.
Dat sáhttá leat ovdanbidjamii vuolggasadjin.
Dïhte maahta våaroeminie årrodh akten åehpiedehtemasse.
Máhttit ovdanbuktit čálalaččat: Oahppit čállet čoavddasániid ja referáhta, vuogáidahttet loahppajurdagiid ja čállet ákkaid go digaštallan čađahuvvo.
Maehtedh sov tjaaleldh daajroeh buektedh: Learohkh tjoevtenjebaakoeh jïh referatem tjaelieh, åssjaldahkh öörnegen mietie biejieh, jïh vuajnoeh våålese tjaelieh gosse digkedeminie.
Gáiddusoahpahus
Maajhööhpehtimmie
Dát ovdamearka heive bures gáiddusoahpahussii.
Daate vuesiehtimmie hijvenlaakan maajhööhpehtæmman sjeahta.
Oahppit sáhttet čuovvut seamma láhčima go dan mii bajábealde čilgejuvvo.
Learohkh maehtieh seamma soejkesjem dåeriedidh goh bijjielisnie buerkiestamme.
Vejolaččat sáhttet oahppit ráhkadit tv-reportáša.
Jallh learohkh maehtieh aktem tv-reportasjem darjodh.
Sii ovdanbidjet ášši, ja oahpaheaddji sáhttá leat ođaslohkkin studios.
Dah aamhtesem åehpiedehtieh, jïh lohkehtæjja maahta saernielohkehtæjjine årrodh studijovesne.
Ođaslohkki jearrá reportáris guhte vástida.
Saernielohkehtæjja reporterem gihtjie, mij vaestede.
Sáhttá maiddái rievdadit nu ahte oahppi lea ođaslohkki studios ja oahpaheaddji reportárin.
Dam maahta aaj båastode darjodh.
Gielladomeanat
Gïelesuerkie
Sámi ođđasiid oktavuođas sáhttá ráhkadit gielladomeana.
Maahta aktem gïelesuerkiem darjodh ektiedamme saemien saerniejgujmie.
Dasa sáhttet gullat nugomat sámegielat áviissat, radio- ja tv-sáddagat dahje ođassiiddut interneahtas.
Maahta saemien plaerieh, raadijove- jïh tv-saadtegh jallh saerniesæjroeh gaskeviermesne årrodh.
Oahppit sáhttet jeavddalaččat oanehaččat muitalit ođasáššiin.
Baajh learoehkidie jaabnan saernijste saarnodh åenehkslaakan.
Buot gulahallan čađahuvvo sámegillii.
Edtja aajve saemiengïelesne soptsestidh.
Sara, Elen Ragnhild: Joatkke ain, Davvi Girji 2006 Somby, Liv Inger: Gielas Gillii Mielas Millii 6, Mediagirji, Davvi Girji 1998 http://avvir.no http://lotta.yle.fi/srwebanar.nsf/sivut/ovdasiidu2004 http://nrk.no/sami http://nrk.no/podkast http://galdu.org
Learoevierhtieh
Oahpaheddjiide
Lohkehtæjjide
Mo geavahit našuvnnalaš geahččalemiid oahppama neavvun ?
Guktie nasjovnale pryövenassh nåhtadidh goh dïrrege lïerehtæmman ?
Ođđa vejolašvuođat čuovvolit
Orre nuepieh dan vijriesåbpoe barkose
Dál sáhtát jođáneabbo go ovdal oažžut eanet dieđuid du oahppijoavkku bohtosiid birra.
Daelie nuepiem åtnah vielie bïevnesh åadtjodh dov learohkedåehkien illedahki bïjre verkebe goh aarebi.
Áigumuššan lea ahte oanehis áiggi maŋŋil geahččalančađaheami sáhtát atnit daid bohtosiid oahpaheami heiveheapmái ja muitalit ohppiide ja fuolaheddjiide dáid bohtosiid birra.
Aajkoe lea datne ånnetji mænngan learohkh pryövenasside tjïrrehtamme, maahtah illedahkide nåhtadidh juktie lohkehtimmiem sjïehtedidh, jïh learohkidie jïh eejhtegidie illedahki bïjre bievnedh. PAS.
Veaháš maŋŋil čađaheami beasat PAS:s álkes analysanevvui mas lea
’ esne datne sïjhth varke tjïrrehtimmien mænngan aktem aelhkie joekehtimmiedïrregem åadtjodh goh akte
rehkenastinárka, mii muitala dutnje:
ryöknemeaarke, mij datnem beavna daan bïjre:
- maid juohke bargamuš mihtida
- maam fïerhte laavenjasse möölie
- gallis máhtte bargamušaid našuvnnalaččat ja du oahppijoavkkus (váttisvuođamuttu)
- man gellie mah laavenjasside buektiehtin nasjovnale jïh dov learohkedåehkesne (geervevoete)
- guđe fágaide sáhttá laktit geahččalemiid lohkamis ja rehkenastimis
- mejtie faagide dah laavenjassh pryövenassine lohkemisnie jïh ryöknemisnie maehtieh gårresovvedh
- guđe mahtodagas bargamušat leat - du oahppijoavkku bohtosiid našuvnnalaš dási ektui - boddosaš čuoggárájáid birgendásiide Daid bohtosiid maid oaččut dán neavvu anedettiin ii galgga raporteret, muhto atnit du oahppijoavkku pedagogalaš čuovvoleamis.
- maam hammojde laavenjassh utnieh - dov learohkedåehkien illedahkh, viertiestamme nasjovnale daltesinie
Juohke geahččaleami ođđa oahpaheaddjibagadallamiin sáhtát lohkat maid galggat dahkat čađaheami ovdal, botta ja maŋŋil.
Dejnie orre lohkehtæjjabïhkedimmine dan aktegs pryövenassese, maahtah lohkedh maam edtjh darjodh åvtelen, gosse dejtie darjoeminie jïh tjïrrehtimmien mænngan.
Dás leat geavatlaš rávvagat mo sáhtát bohtosiid čuovvolit.
Daesnie dæjpeles raerieh åadtjoeh guktie datne maahtah illedahkigujmie vijriesåbpoe barkedh.
Bagadallamiin leat maiddái máŋggalágan evttohusat resurssaide ja lohkamiidda mat laktašuvvet lohkama ja rehkenastima gálggaide ja eŋgelasgiela fága osiide, mat soitet leat ávkkálaččat skuvlla visot oahpaheddjiide.
Bïhkedimmine aaj ovmessie raeriestimmieh gaavnh vierhtiej jïh lohkemesaamhti bïjre ektiedamme maehtelesvoetide lohkemisnie jïh ryöknemisnie jïh bieline eengelskefaageste mah maehtieh nuhteligs årrodh gaajhkide lohkehtæjjide skuvline.
Mo atnit geahččalemiid oahppama árvvoštallanbarggus ?
Guktie pryövenasside nåhtadidh barkosne vuarjasjimmine lïerehtæmman ?
Njeallje prinsihpa leat dehálaččat oahppama árvvoštallanbarggus.
Joekoen njieljie prinsihph mah leah vihkeles gosse vuarjasjimmine lïerehtæmman barkeminie.
Dát leat guovddáš prinsihpat maiddái geahččalemiid barggus.
Daah prinsihph aaj vihkeles gosse pryövenassigujmie barkeminie.
Prinsihpat leat dutkanvuđot ja sáhttet laktojuvvot bargobotta árvvoštallamii, mii
Dah prinsihph våaromem utnieh dotkemisnie jïh maahta dejtie ektiedidh daesnie-jïh daelievuarjasjæmman
lea čilgejuvvon oahpahuslága láhkaásahusas.
mij lea buerkiestamme ööhpehtimmielaaken mieriedimmesne.
Ohppiid oahppaneavttuid sáhttá nannet jus sii:
Maahta learohki nuepieh lïeredh dåarjedidh jis dah:
1) áddejit maid galget oahppat, ja mii sis vurdojuvvo 2) ožžot máhcahemiid mat muitalit sidjiide sin barggu dahje olahusa kvalitehta birra
1) guarkah maam edtjieh lïeredh, jïh maam veanhtede dejstie 2) bïevnesh bååstede åadtjoeh mah dejtie barkoen kvaliteeten jallh haalvemen bïjre soptsestieh
3) rávvejuvvojit mo sáhttet čeahpput 4) servet iežaset oahppanbargui earret eará nu ahte árvvoštallet bargguset ja ahtanuššameaset
3) raerieh åadtjoeh guktie maehtieh jïjtjemse bueriedidh 4) leah meatan vaaltasovveme jïjtse lierehtimmiebarkosne, gaskem jeatjah jïjtse barkoem jïh jïjtse evtiedimmiem vuarjasjdih
Oahppit galget áddet maid galget oahppat ja mii sis vurdojuvvo
Learohkh edtjieh guarkedh maam edtjieh lïeredh jïh maam dejstie
Go barggat geahččalemiiguin ja árvvoštallamiin, de lea dehálaš ahte oahppit dihtet manne sii árvvoštallojit, ja mii sis vurdojuvvo.
veanhtede Gosse datne pryövenassigujmie jïh vuarjasjimmine barkh, dle vihkeles learohkh daejrieh mannasinie dah vuarjasjamme sjidtieh, jïh maam dejstie veanhtede.
Háleš danne ohppiiguin geahččaleami áigumuša birra, ja maid dat mihtida.
Soptsesth dannasinie learohkigujmie pryövenassen aajkoen bïjre, jïh maam dïhte möölie.
Muital ohppiide ahte áigumuššan lea atnit bohtosiid oaidnin dihtii man muttus sii leat, nu ahte sáhtát sin veahkehit ovddasguvlui.
Soptsesth learoehkidie aajkoe lea illedahkide nåhtadidh juktie vuejnedh gusnie dah tjåadtjoeh, guktie datne maahtah dejtie guhkiebasse viehkiehtidh.
Muhtin ohppiide soaitá geahččalanvuohki leat amas.
Muvhtide learoehkidie dle pryövenassevuekie maahta ovnohkens årrodh.
Ráhkkanahte danne ohppiide dasa mii sis lea vuordimis, nu ahte sáhttet dovdat oadjebasvuođa.
Soptsesth dannasinie learoehkidie maam edtjieh darjodh, guktie dah maehtieh jearsoes domtedh.
Muital ohppiide mo galget vástidit iešguđet bargamušaid, maid galget dahkat jus eai ádde muhtin bargamuša, ja man guhkes áigi lea geahččaleapmái.
Soptsesth learoehkidie guktie dah edtjieh vaestiedidh ovmessie laavenjassesåarhtide, maam edtjieh darjodh jis eah aktem laavenjassem guarkh, jïh man guhkiem dah åadtjoeh pryövenassine gïehtelidh.
Ráhkkanahte ohppiid dasa ahte sáhttet oažžut bargamušaid maid eai nákce vástidit.
Soptsesth learoehkidie dah maehtieh laavenjassh åadtjodh mejtie eah buektehth vaestiedidh.
Ane áinnas daid ovdamearkkaid mat leat Oahpahusdirektoráhta neahttasiidduin.
Nåhtedh maaje vuesiehtimmielaavenjasside Ööhpehtimmiedirektovraten nedtesæjrosne.
Dáid dieđuid sáhtát laktit dasa maid juo dieđát ohppiid birra.
Vedtieh bïevnesh jïh raerieh bååstede geajnoen bïjre guhkiebasse
Dieđuid sáhttá vel atnit háleštallamii ohppiiguin ja Ovttasbargu bargoskihpáriiguin vuođđogálggaid hárrái
Maahta vuarjasjimmiem nåhtadidh juktie learoehkidie bïevnesh bååstede vedtedh mah dejtie kvaliteeten bïjre barkosne jallh haalvemen Laavenjostoe barkoevoelpigujmie vihkielommes maehtelesvoeti bïjre
Vuođđogálggat lohkamis ja rehkenastimis leat integrerejuvvon buot fágaid gealbomihtuin.
Dah vihkielommes maehtelesvoeth lohkemisnie jïh ryöknemisnie leah meatan vaaltasovveme maahtoeulmine gaajhkine faagine.
Vaikke gálggat fágain bohtet máŋgga láhkai ovdan, de leat bohtosat guoskevaččat buot oahpaheddjiide eai ge dušše oahpaheddjiide dárogielas ja matematihkas.
Jalhts maehtelesvoeth lea joekehtslaakan tjïertestamme faagine, dle illedahkh sijhtieh sjyöhtehke årrodh gaajhkide lohkehtæjjide jïh ij ajve learoehkidie nöörjen gïelesne jïh matematihkesne.
Nannen dihtii vuođđogálggaid visot fágain, de lea ávkkálaš ahte oahpaheaddjijoavku daid cehkiin mat čađahit geahččalemiid, ovttas analyserejit ja digaštallet geahččalemiid bohtosiid.
Juktie dejtie vihkielommes maehtelesvoetide nænnoesåbpoe darjodh gaajhkine faagine, dle sæjhta joekoen hijven årrodh jis gaajhkh lohkehtæjjah dejnie daltesinie mah pryövenasside tjïrrehtieh, ektesne joekehtieh jïh digkiedieh pryövenasseilledahkide.
Go ovttas čoahkkáigeassá geahččaleami bohtosiid, de sáhttá oahpaheaddjijoavku oaidnit mas oahppit bures birgejit, ja mainna
Gosse pyövenassi illedahki bïjre ektesne soptsestieh, dle gaajhkh lohkehtæjjah åadtjoeh daejredh maam learohkh hijvenlaakan haalvoeh, jïh mejnie dah byöroeh vielie barkedh
iešguđet fágain fertejit bargat eanet.
dejnie ovmessie faagine.
Háleš bargoskihpáriiddátguin
Soptsesth dov barkoevoelpigujmie
• Oaidnit go bohtosiin minstariid dahje sojuid ?
• Mah mijjieh maallh jallh otnjegh illedahkine vuejnebe ?
• Leat go mis eará dieđut mat nannejit dahje láivudit bohtosiid ?
• Mijjen jeatjah bïevnesh mah nænnoestieh jallh nåhkehtieh illedahkide ?
• Digaštallet mo áigubehtet čuovvolit daid ohppiid geat leat olu vulobealde dahje olu bajábealde gaskameari.
• Digkiedidie guktie dijjieh sïjhtede dejtie learoehkidie dåarjedidh mah leah guhkene gaskemedtien nuelelen jallh guhkene gaskemedtien bijjelen.
• Maid dahket du bargoskihpárat go galget ohppiideaset čuovvolit ?
• Maam dov barkoevoelph darjoeh gosse edtjieh sijjen learohkh dåarjedidh ?
Eanet dieđuid árvvoštallama ja geahččalemiid birra oainnát dás www.udir.no
Vielie bïevnesh vuarjasjimmien jïh pryövenassi bïjre gaavnh daesnie www.udir.no
Udir.no - Árvvoštallansskovvi čálalaš bargui
Udir.no - Vuarjasjimmie tjaaleledh barkoe
Árvvoštallansskovvi čálalaš bargui
Vuarjasjimmie tjaaleledh barkoe
Bargu:
Laavenjasse:
Oahppi namma:
Learohken nomme:
Árvvoštallaneavttut:
Vuarjasjimmievæhtah:
Ulbmiliid joksan:
Ulmiejaksoe:
Dáinna berret bargat, ná berret dahkat:
daejnie byørh vielie barkedh, jïh byørh naemhtie darjodh
gaska- muddosaš
Vuelege
bajilčála
Gaskoe
álggahus
Bigkeme:
váldooassi
bijjietjaalege
loahppa
aalkove
Sisdoallu:
Sisvege:
Bargui vástádus
sjaangerevæhtah
Šáŋŋerdovdomearkkat
vaerbesojjehtimmie
vearbasojaheapmi
reaktoetjaeleme
riektačállin
væhtabïejeme
mearkkaid bidjan
jeereldihkie baakoeh
buorre cealkkahuksehus
hijven raajesebigkeme
Eará:
Jeatjah:
Udir.no - Sámi máidnasat ja eamiálbmogiid máidnasat
Udir.no - Saemien heamtuvrh jïh aalkoealmetji heamtuvrh
Sámi máidnasat ja eamiálbmogiid máidnasat
Saemien heamtuvrh jïh aalkoealmetji heamtuvrh
Ceahkki: Jo3 – studerenráhkkanahtti oahppoprográmma ja lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii – fidnofágalaš oahppoprográmmaide Fáddá: sámi máinnasteapmi ja eará eamiálbmogiid máinnasteapmi Áigi: gaskal gávcci ja logi oahpahusdiimmu
Daltese: Jåa3 – studijeryøjrien øøhpehtimmieprogramme jïh lissiebigkeme siejhme studijemaahtose baarkoefaageles øøhpehtimmieprogrammide
Álggahus
Aalkoe
Dát oahpahusláhču lea ovdamearkan dasa movt oahppit sáhttet bargat joksat namuhuvvon gelbbolašvuođamihttomeriid.
Daate øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie learohkh maehtieh barkedh juktie maahtoeulmide jaksedh, mah leah nuelesne neebneme.
Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomeriid sáhttá konkretiseret oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus joksat gelbbolašvuođamihttomeriid.
Daesnie vuesehte guktie maahta maahtoeulmide tjyølkehke darjodh lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
Oahpahusláhču čájeha heivvolaš bargovugiid, movt dáidda ovttastahttá vuođđogálggaid ja movt oahpaheaddji heiveha oahpahusa ohppiide ja sin árvvoštallá dađistaga.
Øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte sjyøhtehke barkoevuekieh, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem sjïehtede learoehkidie jïh dejtie iktemearan vuarjesje.
Oahpahusláhču čájeha movt oahppit sáhttet buohtastahttit guovtti eámiálbmoga máinnastanvuogi.
Øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie learohkh maehtieh gøøkte aalkoealmetji soptsestimmievuekieh viertiestidh.
Máhttoloktema ML06 gelbbolašvuođamihttomearit
Maahtoeulmie LM06-S
Gelbbolašvuođamihttomearit Jo2- studerenráhkkanahtti oahppoprográmma maŋŋel, ja lasáhusa oppalaš studerengelbbolašvuhtii- fidnofágalaš oahppoprográmma maŋŋel Árbevirolaš máhttu Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Maahtoeulmie Jåa2 mænngan – studijeryøjrien øøhpehtimmieprogramme jïh lissiebigkemen mænngan siejhme studijemaahtose – barkoefaageles øøhpehtimmieprogramme
selvehit sámi máinnasteami
saemien soptsestimmieaerpievuekiem buerkiestidh
muitalit muitalusaid geavahettiin sámi máinnasteami elemeanttaid
heamtuvrh soptsestidh gosse biehkieh saemien soptsestimmieaerpievuekeste nåhtadieh
buohtastahttit sámi máidnasiid eará eamiálbmogiid ja eará kultuvrraid máidnasiiguin
saemien heamtuvrh viertiestidh jeatjah aalkoealmetji heamtuvrigujmie, jïh heamtuvrigujmie jeatjah kultuvrijste
Oahppanulbmilat
Lïerehtimmieulmie
Gelbbolašvuođamihttomearit leat konkretiserejuvvon oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus joksat gelbbolašvuođamihttomeriid.
Maahtoeulmide tjyølkehke dorjeme lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
Oahppi galgá máhttit
Learohke edtja maehtedh
selvehit sámi máinnasteami / muitaleami iešvuođaid
saemien soptsestimmieaerpievuekien bïjre soptsestidh
čilget guovddáš doahpagiid mat gullet sámi máinnastanárbevirrui
vihkeles dïejvesh buerkiestidh mah leah saemien soptsestimmieaerpievuekesne
bájuhit / muitalit máidnasa mas leat sámi iešvuođat
aktem heamtuvrem vaajestidh mij sjiere saemien væhtah åtna
čállit muitalusa mii lea sámi vuohkái
aktem heamtuvrem gaavnedh mij lea tjielke saemien
gávdnat sullásašvuođaid / erohusaid sami máidnasis ja inuihtta máidnasis
seammavoeth jïh joekehts gaavnedh akten saemien heamtuvren jïh akten jeatjah heamtuvren gaskem
Vuođđogálggat
Vihkielommes maehtelesvoeth
Máhttit lohkat: Oahppi galgá lohkat iešguđetlágan máidnasiid, muitalusaid, diiddaid ja eará lohkanbihtáid mat gullet fáddái.
Maehtedh lohkedh: Learohkh ovmessie heamtuvrh, soptsesh, dïejvesh jïh jeatjah tjaalegh luhkieh mah leah aamhtesisnie.
Sii lohket guokte maidnasa maid galget buohtastahttit.
Dah gøøkte heamtuvrh luhkieh mah leah våarome viertiestæmman.
Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Oahppit galget njálmmálaččat ovdanbuktit máidnasa.
Maehtedh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh: Learohkh aktem heamtuvrem njaalmeldh soptsestieh.
Máhttit čálalaččat ovdanbuktit: Oahppit galget čállit máidnasa, ja sii čállet iešvuođaid go buohtastahttet iešguđet kultuvrraid máidnasiid.
Maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh: Learohkh aktem heamtuvrem tjaelieh, jïh sjiere væhtah tjaeliestieh, gosse heamtuvrh ovmessie kultuvrijste viertiestieh.
Máhttit geavahit digitála reaidduid: Oahppit čállet máidnasa dihtorii ja divodit iežaset čállosa maŋŋel go oahpaheaddji ja/dahje mieldeoahppit leat addán čálalaččat dieđu.
Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh: Learohkh aktem heamtuvrem daatovrisnie tjaelieh, jïh sov tjaalegem staeriedieh mænngan lohkehtæjja jïh / jallh dah mubpieh learohkh aktem tjaaleldh bïevnesem bååstede vadteme.
Sii galget ráhkadit skovi man mielde buohtastahttet iešguđet kultuvrraid máidnasiid.
Dah maehtieh aktem goerem darjodh, juktie heamtuvrh ovmessie kultuvrijste viertiestidh.
Oahppandoaimmat
Lïerehtimmiedarjomh
Oahpaheaddji álggaha fáttá árbevirolaš sámi máidnasa muitalemiin. Oahppit sáhttet maid guldalit báddejuvvon máidnasa.
Lohkehtæjja aamhtesem åehpiedahta gosse aktem aerpievuekien saemien heamtuvrem soptseste, jallh satne baaja learoehkide aktem tjoejebaantem goltelidh dagkarinie heamtuvrinie.
Oahppit ságastallet maid sii dihtet sámi máinnasteami iešvuođaid birra.
Learohkh ektesne soptsestieh maam dah daejrieh dej sjiere væhtaj bïjre saemien soptsestimmieaerpievuekesne.
Oahpaheaddji čilge ahte sámegielas ii leat nu buorre earuhit namahusaid ja dárkilit meroštallat mii lea máinnas ja mii lea muitalus.
Lohkehtæjja buerkeste saemien aerpievuekesne ij leah iktegisth aelhkie lahtesi gaskem juekedh, jïh aktem sjiere buerkiestimmiem darjodh mij lea heamtuvre jïh mij lea soptsese.
Dasto oahpaheaddji logaldallá eamiálbmogiid girjjálašvuođas historjjálaš perspektiivvas.
Dan mænngan lohkehtæjja aalkoealmetji lidteratuvren bïjre soptseste aktene histovrijen perspektijvesne.
Oahppit gehččet ovtta dahje eanet filmmaid.
Learohkh aktem jallh jienebh filmh vuartasjieh.
Lea vejolaš luoikkahit DVD:id Sámedikki oahpponevvohagas, Guovdageainnus.
Gåarede DVD løønedh Saemiedigkien learoevierhtiejarngeste, Guovdageaidnusne.
Oahppit ságastallet filmmaid sisdoalu birra.
Learohkh ektesne filmi sisvegi bïjre soptsestieh.
Oahppit ságastallet makkár dovdomearkkat ja iešvuođat máidnasis leat, ja čállet oktasaš listtu mas namuhit dovdomearkkaid.
Learohkh ektesne soptsestieh mah væhtah akte saemien heamtuvre åtna, jïh aktem tjåenghkies læstoem væhtajgujmie tjaelieh.
Oahppit čállet dáid dovdomearkkaid vuođul ieža máidnasiid.
Dej væhtajgujmie goh våarome, learohkh jïjtsh heamtuvrh tjaelieh.
Sii hárjehallet muitalit dáid máidnasiid ja muitalit nuppi oahppái, jovkui dahje olles luohkkái.
Dah haarjanieh heamtuvride lohkedh, jïh dah akten mubpien learoehkasse soptsestieh, akten dåahkan jallh abpe klaassese.
Oahppit guldalit guhtet guimmiideaset máidnasiid ja addet ruovttoluotta dieđu nuppiide das maid sii mearkkašedje máidnasis: Guđet dovdomearkkat ledje mielde máidnasis, ja guđiid elemeanttaid sii dovdet sámi máinnasteapmin.
Learohkh sinsitnien heamtuvridie goltelieh, jïh sinsætnan bïevnesh bååstede vedtieh mah væhtah dah vueptiestin, jïh mah væhtah dah vueptiestieh saemien soptsestimmieaerpievuekeste.
Oahppit lohket sámi máidnasa ja inuihttamáidnasa ja buohtastahttet dáid. Máinnasevttohusat (váldon girjjis Mearragátti muitalusat)
Learohkh aktem saemien jïh aktem heamtuvrem aktede jeatjah kultuvreste luhkieh, dan mænngan dejtie viertiestieh.
Oahppit ráhkadit skovi man geavahit go buohtastahttet sámi máidnasiid eará eamiálbmogiid máidnasiiguin.
Learohkh aktem goerem darjoeh maam nåhtadieh gosse saemien heamtuvrh jeatjah aalkoealmetji heamtuvrigujmie viertiestieh.
Skovis galget golbma kolonna.
Goeresne golme kolonnh.
Gurut kolonnii čállet mii lea dábálaš sámi máidnasiin.
Gårroeh kolonnesne tjaelieh mij lea sjiere saemien heamtuvride.
Olgeš kolonnii čállet mii lea dábálaš dan árbevierus mainna áigot buohtastahttit.
Åelkies kolonnesne tjaelieh mij lea sjiere dan aerpievuakan mejnie viertiesteminie.
Gasku čállet dan mii lea oktasaš dán guovtti kultuvrras.
Gaskoeh kolonnesne learohkh tjaelieh mij lea tjåenghkies dejtie gøøkte kultuvride.
Sáhttá ivnniin merket olgeš ja gurut kolonnain daid čuoggáid mat leat erenoamážat dán dihto kultuvrra muitalanárbevierus.
Dïhte mij lea aajmene goh sjiere akten kultuvrese, dam maahta klaerine mïerhkesjidh dennie gårroeh jïh åelkies kolonnesne.
Heivehuvvon oahpahus
Sjïehtedamme lohkehtimmie
Máidnasat maid oahppit galget lohkat sáhttet leat iešguđet guhkit ja iešguđet váddásat.
Dah heamtuvrh mejtie learohkh luhkieh, maehtieh dovne åenehks jïh guhkies årrodh jïh geerve jïh aelhkie.
Muhtimat sáhttet leat oahppásat ja earát fas apmasat ohppiide.
Muvhth åehpies jïh muvhth orre learoehkidie.
Lea álkkit álggahit oahpes máidnasiin go amas máidnasiin dalle go oahppit galget máinnastit, buohtastahttit ja ieža čállit máidnasiid.
Aelhkebe våaromem vaeltedh åehpies heamtuvrine sijjeste heamtuvrh mah leah ammes, gosse learohkh edtjieh soptsestidh, viertiestidh jïh heamtuvrh jïjtje tjaeledh.
Muhtin oahppit čállet veahá sámi máinnasteami birra, earát čilgejit dárkilit iešvuođaid mat leat eanemus guovdilat.
Såemies learohkh ånnetji saemien soptsestimmieaerpievuekien bïjre soptsestieh, mearan mubpieh dejtie vihkielommes væhtide veelelaakan tjïelkestieh.
Muhtin oahppit hutket máidnasa mii lea sihke sisdoalu ja hámi dáfus hui lahka muhtin máidnasa maid dovdet ovdalaččas dahje maid leat easka lohkan.
Muvhth learohkh heamtuvrh gaavnehtieh mah sisvegisnie jïh bigkemisnie leah mahte seammalaakan goh akte heamtuvre maam aarebistie demtieh, jallh aadtjen lohkeme.
Earát fas luovvanit ovttaskas máidnasiin ja hutket áibbas ođđa máidnasa mii goitge heive šáŋŋerii ja sámi máinnastanárbevirrui.
Mubpieh loevenieh aktegsheamtuvreste jïh svihtjedieh sjaangeren sisnie, seamma aejkien goh tjyølkehke saemien aerpievuakan bigkieh.
Oahppit válljejit ieža geaiddai ja gallásii sii máinnasit máidnaseaset.
Learohkh jïjtje veeljieh man gellie jïh giese dah sïjhtieh heamtuvrh soptsestidh.
Muhtimiid mielas lea oadjebasamus muitalit dušše oahpaheaddjái dahje ovtta eará oahppái.
Muvhth tuhtjieh bøøremes ajve lohkehtæjjese jallh akten mubpien learoehkasse soptsestidh.
Earát liikojit go leat eambbo guldaleaddjit.
Mubpieh buerebe tråjjedieh gosse jienebh goltelieh.
Muhtin oahppit muitalit máŋga máidnasa ja máŋgga eará eamiálbmoga máidnasa ja buohtastahttet eanet máidnasiid.
Muvhth learohkh jienebh heamtuvrh luhkieh jïh heamtuvrh jienebh aalkoealmetjijstie, jïh aktine stuerebe vaeljehkinie viertiestieh, goh våarome.
Lassin njálmmálaš máinnasteapmái, sáhttet muhtimat dramatiseret máidnasa.
Lissine heamtuvrh njaalmeldh soptsestidh, naaken maehtieh heamtuvrem dramatiseradidh.
Gáiddusoahpahus
Maajhøøhpehtimmie
Dát oahpahusláhču heive bures gáiddusoahpahussii, go oahppit galget máinnastit, ságastallat máidnasiid birra ja buohtastahttit máidnasiid.
Daate øøhpehtimmiesoejkesje hijvenlaakan sjeahta maajhøøhpehtæmman juktie learohkh edtjieh soptsestidh, heamtuvri bïjre soptsestalledh jïh heamtuvrh viertiestidh.
Oahpaheaddji šaddá guldaleaddjin, ságastallan- ja / dahje digaštallanguoibmin.
Lohkehtæjja goltele, soptseste jïh digkede learohkigujmie.
Oahpaheaddji oažžu buori vejolašvuođa oahpahit ja diktit oahppi hárjehallat árbevirolaš doahpagiid ja sániid.
Lohkehtæjja nuepiem åådtje lïerehtidh, jïh baajedh learohkem haarjanidh aerpievuekien baakojde jïh dïejvesidie.
Árvvoštallan
Vuarjasjimmie
Dađistaga-árvvoštallan Oahpaheaddji addá ohppiide njálmmálaš ja/dahje čálalaš dađistaga-árvvoštallama.
Vuarjasjimmie iktemearan Lohkehtæjja learoehkidie njaalmeldh jïh / jallh tjaaleledh vuarjasjimmiem iktemearan vadta.
Lea mávssolaš addit responssa ohppiide vai sii dihtet maid ja movt galget bargat vai ain ovdánit fáttás.
Vihkeles responsem learoehkidie vedtedh guktie dah daejrieh mejnie edtjieh barkedh juktie sijjen maahtoem evtiedidh.
Go oahppit čállet máidnasiid, de ožžot vuosttaš čállosii responssa.
Dah aaj raeriem daarpesjieh guktie edtjieh dåemiedidh.
Sii bohtet diehtit mii lea buorre, ja ožžot neavvagiid movt sáhttet ain bargat máidnasiin.
Gosse learohkh heamtuvrh tjaelieh, responsem åadtjoeh akten voesteslåhkose.
Vuođu váldibehtet dovdomearkalisttus.
Vaeltieh våaromem læstosne væhtajgujmie.
Maid lea oahppi váldán mielde ?
Maam learohke meatan åådtjeme ?
Mii váilu ?
Mij fååtese ?
Ohpaheaddji sáhttá geavahit Árvvoštallanskovvi: Prošeaktabargu- njálmmálaš ovdanbuktin ja Árvvoštallanskovvi: Guhkesčálus árvvoštaladettiin.
Lohkehtæjja maahta daejtie goeride vuarjasjimmesne iktemearan nåhtadidh:
Dát heivejit maid dalle go oahppit galget iežaset dahje guhtet guoimmiset árvvoštallat.
Dah aaj sjïehtieh gosse learohkh edtjieh jïjtjemse jallh sinsitniem vuarjasjidh.
Iežasárvvoštallan dahje guhtet guoimmiset árvvoštallan Dá lea ovdamearka maid oahppit sáhttet geavahit go iežaset galget árvvoštallat, ja / dahje go galget addit dieđuid guhtet guoibmáseaset.
Jïjtsevuarjasjimmie jallh vuarjasjimmie sinsitneste Daesnie akte vuesiehtimmie maam learohkh maehtieh nåhtadidh gosse edtjieh jïjtjemse vuarjasjdih, jïh / jallh gosse edtjieh responsem sinsætnan vedtedh.
Sii árvvoštallet maid hálddašit ja maid sáhttet / berrejit bargat joksan dihte buoret gelbbolašvuođa.
Dah vuarjasjieh maam haalvoeh, jïh maam maehtieh / byøroeh darjodh juktie jollebe maahtoem jaksedh.
Dahton:
Biejjie:
Oahppanulbmilat
Lïerehtimmieulmie
Dán in máhte doarvái bures
Im daam nuekies hijven maehtieh
Dán máhtán
Daam maahtam
Dán máhtán hui bures
Daam joekoen hijven maahtam
selvehit sámi máinnasteami / muitaleami iešvuođaid
saemien soptsestimmieaerpievuekien bïjre soptsestidh
čilget guovddaš doahpagiid mat gullet sámi máinnastanárbevirrui
vihkeles dïejvesh buerkiestidh mah leah saemien soptsestimmieaerpievuekesne
bájuhit / muitalit máidnasa mas leat sámi iešvuođat
aktem heamtuvrem sjiere saemien væhtajgujmie vaajestidh
čállit máidnasa mii heive sámi máinnasin
aktem heamtuvrem tjaeledh mij vååjnoe goh sjiere saemien
gávdnat sullásašvuođaid ja erohusaid sámi máidnasis ja inuihtta máidnasis
seammavoeth jïh joekehtsh gaavnedh akten saemien heamtuvren jïh akten jeatjah heamtuvren gaskem
S. 23-24.
Vierhtieh
Indre Billefjord: Iđut. Eventyret “ Áfruvvá ” lea vuosttaš geardde almmuhuvvon girjjis: Friis, J. A. 1871: Eventyr og Folkesagn.
BIRKELAND, KIRSTI 2002: Staaloeh vienhtieh aske lea dålle.
Christiania: Cammermeyer
[Oslo:] J. W. Cappelens Forlag as
BULL, ELLA HOLM - BERGSLAND, KNUT 1993: Lohkede saemien.
BULL, ELLA HOLM - BERGSLAND, KNUT 1993: Lohkede saemien.
Kárášjohka: Davvi Girji o.s.., 2. utgave.
Kárášjohka: Davvi Girji o. s., 2. utgave.
(girji ja jietnabáttit)
(gærja jïh kaassedth)
Dáid oažžu luoikkahit Sámedikki oahpponevvohagas Guovdageainnus:
QVIGSTAD, JUST KNUD 1996: Aarporten jïh Åarjel-smaaregen soptsesh.
Gánda ja Golleloddi (DVD. 97)
2. utgave.
Njieljie åålmeg-heamturh.
[Kautokeino:] Samisk utdanningsråd.
Saemiedigkie 2002 (unna girjjáš ja cd)
Njieljie åålmeg-heamturh, Saemiedigkie, 2002 (onne gærja jïh cd.)
“ Máret áhkku muitala ”. Buvttadeapmi: NRK Sámi Radio 1991 28 min.
Govnebuatska – jïh giemhpes viehkiehtæjja, Norsk filminstitutt
(Samedikki oahpponevvohagas DVD 130)
Karijuse jïh Baktuse, Statens filmtilsyn, åarjelsamien gïelese 1996, video jïh heefte
" Máret áhkku muitala muitalusa ".
Lopmegaahtoe, Statens filminstitutt, Saemien Øøhpehtimmieraerie 1999, video jïh heefte
Buvttadeapmi: NRK Sámi Radio 1991.
Gaallabaernieh, videjove golme åarjelsaemien Gaallabaerniej bïjre, Ninne Film AS 2004
Udir.no - Oahpahusláhču: Dássi 3
Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 3
Oahpahusláhču: Dássi 3
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 3
Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 3. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.
Daesnie lohkehtæjja vuesehte guktie maahta gåalmeden maahtoeulmien mietie barkedh.
Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearri duohtandahkko oahppoulbmiliin, sisdoaluin ja bargovugiiguin, movt ovttaiduhttit vuođđogálgga ja movt oahpahusa sáhttá heivehit juohke ovttaskas oahppái.
Daesnie lohkehtæjja vuesehte guktie maahtoeulmiem, sisvegem jïh barkoevuekiem lohkehtimmesne sjïehtesjidh. Guktie maadthmaahtoem sjïehtede jïh guktie lohkehtimmiem learoehkidie sjïehtesjadtedh.
Dađistaga árvvoštallan ja gielladoaimmat leat oassin dán fáttás.
Daerpies dellie iktemearan vuarjasjidh, jïh gïele lea vihkeles dennie barkosne.
Vuođđomáhtut Oahppit máhttet sámegielat doahpagiid ja sániid árgabeaibiepmuid birra ja sáhttet hupmat árgabeaibiepmuid birra.
Åvtetje maahtoeh Learohkh joe maehtieh sïejhme fïerhtenbeajjetje baakoeh saemiengïelesne, jïh aaj maehtieh beapmoej bïjre soptsestalledh.
Gelbbolašvuođamihttomearit
Maahtaldahkeulmieh
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmen ulmieh leah; learohkh gelkieh
oassálastit ságastallamiin árgabeaivválaš diliid
soptsestidh fïerhten beajjetji aamhtesi bïjre
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit biepmu, biebmogálvvuid ja biebmoráhkadeami doahpagiid ja ságastit sámi borramušaid birra
baakoeh beapmoeh jïh jurjiehtimmiem utnedh jï soptseatalledh saemien beapmoej bïjre
Oahpahusdagus ii álot fátmmas olles gelbbolašvuođamihttomeari.
Ij ööhpehtimmiesoejkesje abpe dam maahtoeulmiem jaksh.
Gelbbolašvuođamihttomearit leat aiddostahttojuvvon oahppoulbmilis.
Maahtoeulmieh leah lïerehtimmieulmide sjïehtesjadteme.
Oahppomihttomearri lea lávkin gelbbolašvuođamihttomeari ollašuhttima guvlui.
Lïerehtimmieulmieh leah barre akte vuekie guktie buektiehtidh maahtoeulmide jaksedh.
Oahppanulbmilat
Lïerehtimmieulmieh
Oahppit galget máhttit hupmat iežaset árgabeaidáhpáhusaid birra, nugomat biebmoelliid, ávkeelliid, biepmoráhkadeami, vuođđoávdnasiid, biđisteami ja sámi biepmuid birra.
Learohkh gelkieh maehtedh fïerhten beajjetje aamhtesi bïjre soptsestidh, vuesiehtimmien gaavtan: Lyjhkedskreeki, dåarjelekreeki, beapmoej, njoetske beapmoej, jurjiehtimmien jïh saemien beapmoej bïjre.
Oahppit galget maiddái máhttit:
Learohkh gelkieh aaj maehtedh:
ipmirdit ja atnit sámegielat namaid biebmoelliid ja ávkeelliid birra ja atnit daid sámegielat namaid
saemien baakoeh lyjhkedskreeki jïh dåarjelekreeki bïjre guarkedh jïh ovmessie saemien nommh dïsse nuhtjedh.
muitalit, lávlut, juoigat ja/dahje hupmat iežas ja earáid biebmoelliid ja ávkeelliid birra
jïjtse jallh jeatjabi dåarjelekreeki jïh lyjhkedskreeki bïjre laavlodh, joejkedh jïh / jallh soptsestidh.
hupmat iešguđet vuođđoávdnasiid birra, nugomat bierggu, guoli ja murjjiid birra, ja soames sámi biebmošlájaid birra ja málesteami birra
soptsestidh bearkoej, - gueliej jïh muerjiej bïjre jïh naan saemien beapmoej bïjre jïh guktie galka dejtie saemien vuekien mietie jurjiehtidh.
hupmat dan birra movt vuođđoávdnasat árbevirolaččat leat ávkkástallojuvvon ja movt daid dál ávkkástallet
soptsestidh guktie lea njoetske beapmoeh aerpievoeten mietie åtneme, jïh guktie maahta orresth-laakan daelie jurjiehtidh.
Oahpaheaddji berre čállit oahppoulbmiliid vahkkoplánii dahje áigodatplánii ja muitalit ohppiide ja váhnemiidda buori áiggis ovdalgo álget fáttáin.
Lohkehtæjja tjoevere lïerehtimmieulmide våhkoesoejkesjisnie jallh tæjmoesoejkesjesisnie tjaeledh, jïh learoehkidie jïh gåetide soptsestidh lïerehtimmien åvtelen.
Iešguđet oahppoulbmilat fertejit čielgasit boahtit ovdan, ja oahppit galget daid máhttit atnit iežaset árvvoštallamis
Dejtie ovmessie lïerehtimmieulmide tjoeverieh eensilaakan buerkiestidh, guktie learohkh åadtjoeh dejtie jïjtsevuarjasjimmesne aaj nuhtjedh.
Oahppodoaimmat
Lïerehtimmiedarjomh
Praktihkalaš barggut Oahppit sáhttet mielde váldit biebmoelliideaset dalle go oahpahus lea olgun dahje sáhttet maiddái olgobeaivái bovdet bearraša / olbmáid geain leat biebmoeallit.
Darjodh Learohkh maehtieh lyjhkedskreekide meatan vaeltedh gosse edtjieh ålkone årrodh jallh fuelhkiem / voelph lyjhkedskreekine bööredh gosse dagkeres biejjiem skuvlesne utnieh.
Oahppit galget guovttelágan mállása málestit.
Learohkh göökte ovmessie beapmoeh dajvijste jurjiehtieh.
Sii sáhttet omd. goikadit sámi hillagáhku, murjet dahje ráhkadit guollemállása dahje biergomállása.
Maehtieh gaahkoem bååhkesjidh, muerjieh tjöönghkedh jallh gueliem / bearkoem jurjiehtidh.
Jus vejolaš sáhttet oahppit bovdet skuvlii áhku / ádjá ja/dahje eará vuorraset olbmuid go dáinna osiin barget.
Jis nuepiem utnieh learohkh maehtieh sijjen aahka gon aajjam jallh jeatjah voeres almetjh bööredidh dahkoe.
Bija ohppiid válddahit málestanbarggu ja árvvoštallat mállása maid sii leat málestan.
Baajh learohkh jurjiehtimmiem buerkiestidh, jïh jïjtjh beapmojde vuarjasjidh mearan barkeminie.
Eará oahppandoaimma ovdamearkkat
Jeatjah lohkehtimmiedarjomh.
Loggačállin muitalusain Oahppit čállet iežaset dahje earáid biebmoelliid birra ja sámegilli muitalit maid sii leat čállán.
Learohkh låggem tjaelieh jïjtsh jallh jeatjah dåarjelekreekibïjre jïh sinsitnide saemien soptsestidh man bïjre leah tjaaleme.
Speallangoarttat Ráhkat speallangoarttaid mas leat biebmoelliid namat ja govat.
Darjoeh speale-kåarhth gusnie guvvie jïh nomme lyjhkedskreekide.
Goarttaid sáhttá lamineret.
Kåarhtide maehtieh lamineredh.
Spealut sáhttet omd. leat govva- ja nammalottot.
Spealesne maahta guvvieh jïh nommh årrodh.
Molssaeaktun sáhttá leat nu ahte son guhte máhttá dadjat ealli nama (bussa, beana dahje heasta jna.), oažžu dan ealli goartta.
Vuesiehtimmien gaavhtan; gie dïhte maahta jiehtedh: gaahtoe, bïenje jallh hierkie åådtje kåarhtem utnedh.
Oahppi guhte lea ožžon eanemus goarttaid, lea vuoitán spealu.
Dïhte learohke mij jeenjemes kåarhth åtna, dïhte spealem vitnie.
Sámi biebmoriemut Lágit biebmoriemuid skuvllas, omd sámi álbmotbeaivvi.
Jurjehth saemien beapmoeh skuvlesne. Dam maahta jurjiehtidh saemien åålmege-bijjien.
Dát gáibida ahte oahppit ovttasbarget eará klássaiguin, oahpaheddjiiguin, skuvlla jođiheddjiiguin, váhnemiiguin ja sámi biebmočehpiiguin.
Tjoeveridie dellie ektese-vyöki barkedh, lohkehtæjjah jïh åvtehkh skuvlesne, eejhtegh jïh almetjh mah leah maehteles saemien beapmoejgujmie.
Oahppit galget oahppat muitit nugomat biebmoelliid ja ávkeelliid namaid.
Learohkh gelkieh voejhkelidh mujhtedh baakoeh jïh nommh dåarjelekreeki jïh lyjhkedskreeki bïjre.
Ráhkat áinnas skovi man oahppit galget váldit mielde ruoktot ja deavdit ovttas váhnemiiguin dahje eará fulkkiiguin.
Darjoeh aktem soejkesjem gosse learohkh maehtieh gåetesne eejhtegigujmie jïh jeatjah fuelhkie- jallh slïektigujmie dievhtedh dejtie baakojde.
Siđa ohppiid heaŋgut skovi vuogas ja heivvolaš sadjái ruovttus.
Jiehtieh learoehkidie dah edtjieh gåetesne gævnjoestidh dam soejkesjem guktie våajnoes.
Juste seammalágan skovvi darvvihuvvo seaidnái skuvllas.
Guelmedh dam soejkesjem, jïh skuvlesne aaj gævnjoestidh.
Oahppit galget guhtet guimmiideaset muitalit maid skovvái leat čállán, omd. ” beana-vielppis- Čebo- Cugo ”.
Baajh learohkh sinsitnide goltelidh mij soejkesjisnie tjåådtje.
Árvvoštallan
Faagem vïerhtiedidh
Oahppit galget logga čállit iešárvvoštallamis ja nu gulahallat oahpaheddjiin vai eará oahppit eai oainne eaige gula árvvoštallama.
Learohkh maehtieh låggem tjaeledh goh jïjtsevuarjasjimmie, jallh lohkehtæjjine soptsestalledh. Eah guhte jeatjah åadtjoeh vuarjasjimmiem lohkedh.
Dán sáhttet álgogillii čállit.
Dam maahta voestesgïelesne tjaeledh.
Ovdamearka 1 Logga
Voestes vuesiehtimmie Lågge
Čilge barggu.
Barkoem buerkiestidh
Maid hálddašin ?
Maam buektiehtim ?
Mii lei váttisin ?
Mij lij geerve ?
Ovdanbukten go eará ládje ?
Provhkim jeatjah vuekiem goh edtjim tjïertestidh ?
Movt sáhtán nuppe háve dahkat ?
Guktie maahtam mubpien aejkien darjodh ?
Čuovvovaš fáttá mihttomearrin lea:...
Ulmieh båetije aamhtesasse:...
Ovdamearka 2 Oahppit ruossuhit daid oahppomihttomeriid maid hálddašit.
Mubpie vuesiehtimmie Learohkh kroessem tjaeliestieh duejtie lïerehtimmieulmide mejtie joe maehtieh.
Dán ferten oahppat vai olahan oahppomihttomeriid:
Daam tjoeverem lïeredh guktie buerebe-laakan lïerehtimmieulmide jaksem:
Dán máhtán veaháš:
Ånnetji maahtam:
Dáhton
Mij biejjide
Dán máhtán bures: Dáhton
Hijven maahtam: Mij biejjide
sánit ja doahpagat maid berren máhttit go human dáid birra:
baakoeh jïh dïejvesh mah leah daerpies maehtedh gosse dan bïjre soptsestem:
sámi biepmut ja iešguđetlágan vuođđoávdnasat
lyjhkedskreeki jïh dåarjelekreeki bïjre
erohus gaskal biebmoelliid ja ávkeelliid
saemien beapmoej jïh ovmessie njoetske beapmoej bïjre
fievrredit máhtu dáid birra:
maahtoen bïjre deanahtidh:
biebmoelliid ja ávkeelliid
lyjhkedskreeki jïh dåarjelekreeki bïjre
málesšlájaid ja vuođđoávdnasiid
beapmoej jïh njoetske beapmoej bïjre
eará vugiid movt sáhtán ovdanbuktit:
jeatjah vuekiem provhkedh gosse tjïertestidh:
atnit rupmaša ja gieđaid
kråahpem jïh gïeth nuhtjedh
gávdnat eará sániid
jeatjah baakoeh gaavnedh
sániid goallostit oktii
göökte baakoeh ektiedidh
rievdadit sániid dárus
daaroen baakoeh saemiengïelese darjodh.
jearrat jus juoga lea eahpečielggas
jis im guarkah dellie gihtjedh
iežas giela njulget
jïjtjemem staeriedidh
joatkit humadeami:
soptsestallemem utnedh:
ovdanbuktit nu ahte ii beare dávjá ferte ohcat sániid
im daarpesjh baakoeh daamtaj ohtsedidh gosse tjïertestem
atnit olles ja ipmirdahtti cealkagiid
soptsestidh guktie goerkesæmman båateme
loahpahit humadeami
soptsestallemem orrijidh
Heivehuvvon oahpahus
Sjïehtedamme lohkehtimmie
Go lea sáhka málesteami ja láibuma birra, de rievddada man ollu oahppit birgejit veahkihaga ohppiid iešguđet ahkedásiid mielde.
Gosse jurjiehtidh jïh bååhkesjidh, maahta maahtoeulmide fïerhten learoehkasse joekehts klaassedaltesasse jeatjhlaakan darjodh.
Lea vejolaš čađahit fágaidgaskasaš ovttasbarggu nugomat Luonddufága ja Biebmu ja dearvvašvuođa fágaid gaskkas. Muhto guovddážis dás lea dat movt ohppiid giellaatnu lea.
Maahta ektese-vyöki jeatjah aamhtesigujmie barkedh, vuesiehtimmien gaavhtan eatnemefaagine jïh beapmoe- jïh healsoefaagine, bene gïele dïhte mij lea dïhte vihkielommes, jïh dïhte mij galka vååjnesisnie årrodh.
Vuođđogálggat
Faagen maadth maahtoeh
Máhttit ovdanbuktit čálalaččat ja njálmmálaččat: Oahppit galget sániid ja dajahusaid biebmoelliid, ávkeelliid ja sámi biepmuid ja vuođđoávdnasiid birra.
Maehtedh njaalmeldh jïh tjaaleldh tjïertestidh: learohkh maehtieh baakoeh jïh dïejvesh tjaeledh lyjhkedskreeki bïjre, dåarjelekreeki bïjre, saemien beapmoej bïjre jïh njoetske beapmoej bïjre.
Go oahppit málestit, de sáhttet muitalit maid sii dahket sihke eará ohppiide ja oahpaheaddjái.
Gosse learohkh beapmoeh jurjiehtieh, dellie edtjieh soptsestalledh jeatjah learohkigujmie jïh lohkehtæjjine mejnie leah gïehteleminie.
Sii sáhttet nugomat čilget movt biebmu neaktá, máistu ja hakso.
Dah maehtieh dellie beapmoem buerkiestidh guktie vååjnoe, guktie domtoe jïh guktie hopsoe.
Máhttit lohkat: Oahppit galget máhttit lohkat sániid, doahpagiid ja olles cealkagiid dan birra maid bargá go leat biebmoeallit ja ávkeeallit ja go málesta.
Maehtedh lohkedh: Learohkh gelkieh baakoeh, dïejvesh jïh ellies raajesh lohkedh guktie lyjhkedskreekide jïh dåarjelekreekide geehtedidh, jïh guktie beapmoeh jurjiehtidh.
Máhttit rehkenastit: Bija ohppiid rehkenastit man ollu máksá go lea biebmoealli.
Maehtedh ryöknedh: Baajh learoehkidie ryöknedh man dovres sjædta lyjhkedskreekem utnedh.
Skuvlla oahppit sáhttet ráhkadit málestanbušeahta mii čájeha man ollu vahkus atnet málesteapmái skuvllas ja ruovttus.
Dah maehtieh budsjedtem darjodh gosse skuvlesne, beapmoejurjiehtimmesne. Dah maehtieh aaj åadtjodh ryöknedh man jïjnje akte fuelhkie beapmojde åtna akten våhkoen.
Máhttit atnit digitála reaidduid: Divtte ohppiid interneahta fierpmádagas ohcat sámegielat doahpagiid ja sániid biebmoelliide ja borramuššii.
Maehtedh digitale vierhtiem nuhtjedh: Baajh learoehkidie gaskeviermiem nuhtjedh jïh saemien baakoeh kreekde jïh beapmojde ohtsedidh.
Geahča Gávnos, Sametingenes hjemmesider, giella.
Veartesjh Gávnos, Saemiedigkiej gåetiesæjrojne, giella.
org ja risten.no.
org jïh risten.no.
Ráhkat teakstaovdamearkkaid, ja divtte ohppiid ohcat ja dovdat ealli- ja biebmonamahusaid teavsttas ohcanboaluin.
Nuhtjh teekstevuesiehtimmiem, jïh baajh learoehkidie kreeke- jïh beapmoebaakoeh ohtsedidh dennie teekstesne. Nuhtjh daam ohtsedimmie-taastem.
Gielladomeanat
Gïelesuerkie
Go lea sáhka sámi biebmoráhkadeamis, de sáhttá málesteapmi leat okta gielladoameanain.
Gosse saemien beapmoeh jurjiehtidh, dellie lea dïhte aaj barre goh gïelesuerkie.
Go oahppit málestit sámi biebmu, de galggaše áinnas hupmat sámegiela.
Gosse learohkh saemien beapmoeh jurjiehtieh, gelkieh dellie barre saemiestidh.
Edström, Prost, Holmberg, Utsi: Čuoja čáppa litna jietna, Sámi šuoŋat, Davvi Girji os, 1995.
Learoevierhtieh
Sámi biebmu – Samisk mat, neavvagat, iešguđege gáldut, ovdamearkkat:
Sámi biebmu – Saemien beapmoeh, bihkedassh, ovmessie gaaltijh, vuesiehtimmien gaavhtan:
Bongo, Marit. 2000. ” Samisk mat år 2000 ”.
Julevsaemien beapmoebihkedassegærjah
Persen, Nan: Guollemális. Iđut ja Davvi Stádaped 2009.
Åarjelsaemien beapmoebihkedassegærjah
Beanastallan – hundespill, lea almmuhuvvon davvisámegillii ja galgá ilbmat lullisámegillii, almmuhan lea Davvi Girji OS.
Beanastallan – bienjespeale, lea noerhtesaemien gïelesne jïh aaj åarjelsaemien båata, bæjhkoehtæjja lea Davvi Girji OS.
/ Anne Jannok Eira / Anne Marit G. Eira 2008:
/ Anne Jannok Eira / Anne Marit G. Eira 2008:
Skuvla
Skuvle
Joavku:
Tjïerte
Eksáminándda nr..
ELLIESVOETE
Bihtá nr..
Lahtestimmieh
Oahppi vástádus oppalaččat:
Learohken vaestiedasse elliesvoetine
Gulahallan
Gaskesadteme
Vástádus bargobihttái
Vaestiedasse laavenjassese
Giella, formálalaš diehtu / máhttu
Gïele, formellen maahtoe
Teakstaipmárdus
Teksteguarkeme
Hápmeoahppa
ÅENEHKS TEKSTE
Sátneriggodat
Lahtestimmieh
Sitáhtaid ja gálduid merken
Faagen temam buerkiestidh
Selvehit fágalaš temá
Analyse, faagegïele, jïjtje vuajnoeh
Váikkuhangaskaoamit
GUHKIES TEKSTE
Iežas árvvoštallamat
Lahtestimmieh
Reflekšuvdna ja iešheanalašvuohta
Refleksjovne jïh jïjtjeraarehke
Váikkuhangaskaomiid geavaheapmi
Guktie vierhtieh utnedh
Áššálaš ákkasteapmi
Aamhtesem digkiedidh
Teakstaipmárdus
Teksteguarkeme
Váikkuhangaskaoamit teavsttas
Faagegïele
Iežas árvvoštallamat
Jijtje vuajnoeh
Árbevirolaš máhttu ja giella geavaheamis
Aerpien maahtoe jïh g
Selvehit, árvvoštallat, buohtastahttit ja ságaškuššat giellaáššiid ja áššiid mat gullet árbevirolaš máhttui
Buerkiestidh, vierhtiedidh, mohtedidh jïh gïeleldh jïh kulturellen tsiehkieh rååresjidh
Selvehit fágalaš temáid
Faagen aamhtesh buerkiestidh
Sitáhtaid ja gálduid merken
Sitath jïh gaaltijh mearhkodh
Árvosátneárvalus:
Karakteere-uvtelasse:
Udir.no - Oahpahusláhču: Dássi 1
Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 1
Oahpahusláhču: Dássi 1
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 1
Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat gealbomihttomeriin 1. dásis.
Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmiem gaavna guktie maahta maahtoeulmide voestes daltesisnie jaksedh.
Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearit oainnusmahttojuvvojit oahppoulbmiliin, sisdoalu ja bargovuogit, movt vuođđogálggat ovttaiduvvet ja movt oahpahus sáhttá heivehuvvot ovttaskas oahppái.
Daesnie vuesehte guktie maahtoeulmiem, sisvegem jïh barkoevuekiem lohkehtimmieulmide sjïehtesjidh. Daesnie aaj vuesehte guktie maadthmaahtojde maahta sjïehtesjidh jïh guktie dejtie fïereguhten learohken lohkehtæmman sjïehtesjadtedh.
Dađistaga árvvoštallan ja gielladoaimmat leat oassin dagus.
Vuarjasjimmie iktemearan sjædta, jïh gïelesuerkieh leah dellie vihkeles dejnie barkojne.
Áigodat: skuvlaálgin čakčat (Eaktuduvvo ahte oahppit máhttet lohkat ja čállit.)
Gåessie: Gosse skuvle aalka (ij lohkehtæjja vuertieh learohke galka maehtedh lohkedh jïh tjaeledh.)
Gelbbolašvuođamihttomearit
Njaalmeldh gaskesadteme
Njálmmálaš gulahallan Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
dovdat álkis, árgabeaivválaš dili sániid, namaid, doahpagiid ja oanehis cealkagiid
aelhkies baakoeh, nommh, jïh åenehks raajesh beajjetji tsiehkine maehtedh
Giella- ja kulturdiđolašvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
muosáhit ja dovdat giela luđiid, lávlagiid, sálmmaid, álkis muitalusaid, máidnasiid, govaid, spealuid, tv-prográmmaid ja digitála reaidduid bokte
dååjrehtalledh jïh gïelem aajhtsedh vuelien, laavlomi, saalmi, aelhkies soptsestimmiej, vaajesi, guvviej, speali, tv-programmi jïh digitale vierhtiej tjïrrh.
Oahpahusdagus ii álot fátmmas olles gelbbolašvuođamihttomeari.
Ij barre daejnie lohkehtimmiebarkojne dam maahtoeulmiem jaksh.
Gelbbolašvuođamihttomearri oainnusmahttojuvvo oahppoulbmilis, mas daddjo maid galgá oahppat.
Dah maahtoeulmieh åvtese båetieh lïerehtimmieulmine, mah tjïelke buerkiestieh maam learohke galka lïeredh.
Oahppoulbmil lea lávki gelbbolašvuođamihttomeriid ollašuhttima guvlui.
Lïerehtimmieulmie lea barre goh akte sille guktie buektiehtidh maahtoeulmide jaksedh.
Eará relevánta gelbbolašvuođamihttomearit
Jeatjah sjyöhtehke maahtoeulmieh
Oahppoulbmilat
Lïerehtimmieulmieh
Oahppit galget máhttit dovdat sániid ja dajaldagaid beaivválaš doaimmain ovdamearkka dihte iežas ja bearraša birra.
Learohkh gelkieh fïerhtenbeajjetje baakoeh jïh dïejvesh damtedh v.g. guktie maehtieh sov bïjre jïh fuelhkien bïjre soptsestalledh.
Oahppit galget maiddái máhttit:
Learohkh gelkieh maehtedh:
dearvvahit (buorástahttit) sámegillii ja iežas oahpásmahttimis earáide
Buarastehtedh jïh sov bïjre soptsestidh.
dovdat lagamus bearraša sohkavuođanamahusaid ja skuvlaklássa ohppiid ja skuvlla nama
Lïhkemes fuelhkien nommh, skuvlem jïh daltesem damtedh.
dovdat / máhttit juoigat oahpes luođi, sohkalávlaga (omd. ” Eatni eadni lea mu áhkku ”), eará sámi lávlaga dahje sámi sálmma
Åahpenidh åehpies vueline jïh dam laavlodh, fuelhkie-laavlomem (v.g: " Manne aahkan aahkuve ") jallh jeatjah åehpies laavlomem jallh saalmem saemiengïelesne laavlodh.
Oahpaheaddji čállá oahppoulbmiliid nugomat vahkoplánii dahje áigodatplánii ja dieđuid dan birra ohppiide ja váhnemiidda buori áiggis ovdal go dagus álgá.
Lohkehtæjja lohkehtimmieulmiem våhkoesoejkesjasse jallh tæjmoesoejkesjasse tjaala. Learoehkidie jïh eejhtegidie dan bïjre soptseste, aarebi dam lohkehtimmiem aalka.
Iešguđet oahppoulbmilat galget čielgasit oainnusmahttojuvvot, ja oahppit galget daid atnit iežas árvvoštallamis.
Dah ovmessie lïerehtimmieulmieh tjoeverieh tjïelkelaakan åvtese båetedh guktie learohkh maehtieh dejtie jïjtse vuarjasjimmesne nuhtjedh.
Gelbbolašvuođa bargočilgehussan - diehtit, dahkat, ipmirdit.
Akte barkoetjïertestimmie maahtoen bïjre – daejredh, darjodh, guarkedh.
Luoikkahuvvon Fjørtoft, Henning girjjis: Effektiv planlegging og vurdering.
Lööneme daestie, Fjørtoft, Henning: Effektiv planlegging og vurdering.
Rubrikker og andre verktøy for lærere.
Rubrikker og andre verktøy for lærere, Fagbokforlaget 2009
Máhtolašvuođat
Maahtoeh
oahppat ja máhttit atnit doahpagiid eadni, áhčči, nieida, bárdni, viellja, oabbá ja áhkku ja áddjá sámegillii.
Lïeredh baakoeh: tjidtjie, aehtjie, nïejte, baernie, vïelle, åabpa jïh aahka gon aajja saemiengïelesne.
Gálggat
Maehteles
máhttit atnit doahpagiid ja máhttit juoigat ja lávlut lávlaga dahje sálmma sámegillii
Maehtedh jiehtegidie nuhtjedh jïh aaj maehtedh laavlodh, joejkedh jïh saalmide laavlodh saemiengïelesne.
Ipmárdus
Goerkesimmie
máhttit čilget doahpagiid, luohtedajahusaid ja lávllateavstta sisdoalu
Maehtedh jiehtegen sisvegem buerkiestidh jïh aaj vuelien jïh laavlomen sisvegem jeatjabidie buerkiestidh.
Oahppodoaimmat
Lïerehtimmiedarjomh
Oahppit galget oahppat sámegillii dearvvahit ja galget buorástahttit guhtet guoimmiset ja oahpaheaddji ja dadjat bures.
Learoehkidie ööhpehtidh guktie edtjieh sinsitnide jïh lohkehtæjjam buarastehtedh jïh Buaregh jiehtedh.
Dasto galget guokte ja guokte oahppi oahppat goabbat guoimmisteaskka dearvvahit go geardduhit dán cealkaga: Bures, mu namma lea XXXX.
Dan mænngan edtjijægan gööktesi-gööktesi sinsitniem buarastehtedh jïh ikth vielie jiehtedh: Buaregh mov nomme xxx.
Dás sáhttá oahpaheaddji atnit sámi giehtadohkáid mat guhtet guoimmiset dearvvahit ja buorástahttet.
Daesnie edtjijægan sinsitniem buarastehtedh.
Loahpas galget buot oahppit guhtet guoimmisteaset dearvvahan ja buorástahttán.
Minngemes gaajhkh learohkh edtjieh sinsitnide buarastehtedh.
Dá lea ovdamearka movt giehtadohkáin sáhttá dearvvahit ja buorástahttit:
Daesnie vuesehte guktie edtja gïete-dåahkajgujmie buarastehtedh:
Vuosttaš vahku galget juohke diimmus njálmmálaččat hárjehallat dadjat klássaohppiid ja skuvlla sámegielat namaid.
Njaalmeldh lïeredh dejtie saemien nommide klaassesne jïh skuvlen nommem fïerhten tæjmoen voestes våhkoen.
Nuppi vahku rájes ja áigodaga lohppii geardduhit namaid juohke nuppi diimmu.
Ikth vielie jiehtedh fïerhten mubpien tæjmoen daan lïerehtimmieboelhken.
Oahppamis luđiid, lávlagiid ja sálmmaid de sáhttá atnit CD skearru, interneahta dahje ovttasbargat báikkálaš goarain dahje lávlunjoavkkuin.
Gosse edtja lïeredh joejkedh, laavlodh jïh saalmh laavlodh maahta cd:m, gaskeviermiem jallh siebriedahken laavlomedåehkesne laavlodh.
Ohppiide sáhttá addit teavsttaid dahje jietnafiilla ruovttubargun.
Learohkh maehtieh aaj teekstem jallh tjoejefijlem åadtjodh goh leaksojne gåetesne.
Váhnemat dahje earát lávlot sidjiide ja singuin ovttas.
Eejhtegh jallh jeatjebh dejgujmie ektine tjoeverieh laavlodh.
Eará oahpahandoaimmaide evttohusat
Vielie lïerehtimmiedarjomh.
1.
1.
Oahppit ovttasbarget 2-4 oahppi sturrosaš joavkkuin.
Nomme jïh laahkoespeale 2-4 learohkh ektesne barkeminie.
Ráhkat spealu speallanplána sárgumis, ja sárggo luotta mii juhkkojuvvo 48 njealječiegagiidda.
Guvvedh aktem spealem gusnie 48 mierieh.
Vuosttaš guđa njeallječiegaide galget čállit sámegielat ovdanamaid ja goargguid.
Dejnie voestes govhte mierine, voestes- jïh minngienommh edtjieh saemiegïelesne tjåadtjodh.
Oahpaheaddji ja váhnemat / earát sáhttet veahkehit.
Lohkehtæjjah jïh eejhtegh / jeatjebh maehtieh viehkiehtidh.
Njeallječiegaide, 7-12, čállit iešguđet agiid.
Mubpene mïerietjåanghkosne 7-12 ovmessie taalh edtjieh tjåadtjodh mah vuesiehtieh man båeries lea.
Njeallječiegaide 13-18 čállit iešguđet sámegielat báikenamaid.
Mierine 13-18 ovmessie sijjienommh edtjieh tjåadtjodh.
Veahkkin sáhttá atnit sámegielat kártta dahje interneahta.
Nuhtjh saemien kaarhtem jallh gaskeviermiem.
Njeallječiegaide 19-24 čállit bearašsániid nugomat nieida, bárdi, eadni, áhčči, ja áhkku ja áddjá.
Mierine 19-24 fuelhkiebaakoeh edtjieh tjåadtjodh, vg. nïejte, baernie, tjidtjie, aehtjie, aahka gon aajjah.
Njeallječiegaide 25-30 čállit fitnuid.
Mierine 25-30 edtja tjåadtjodh mejnie almetjh barkeminie / gïehteleminie.
Njeallječiegaide 31-36 čállit astoáiggedoaimmaid.
Mierine 31-36 edtja tjåadtjodh guktie almetjh eejehtellieh.
Njeallječiegaide 37-42 čállit su iešvuođaid.
Mierine 37-42 edtja tjåadtjodh guktie almetjh leah, v.g. faavroes, siegkies, j. j
Njeallječiegaide 43-48 čállit sámegielat favorihttasániid.
Mierine 43-48 buerie baakoeh saemien edtjieh tjåadtjodh.
Oahppit čállet suohttaseamos dahje sámegielat sániid maid dássážii leat oahppan. ”
Learohkh tjaelieh dejtie lustemes baakoeh mejtie leah dan raajan lïereme. "
Mun dajan áinnas … (jeg sier gjerne …) ”
Manne naemhtie jeahtam … "
Dát lea bircospeallu.
Daate speale lea teernege-speale.
Dás galgá háhkat identitehta ja dasa deavdit earálágán dieđuid.
Datne edtjh identitetem gaavnedh jïh ovmessie saetniesvoetigujmie lissiehtidh.
Go juohkehaš lea olahan ovtta molssaeavttu guđege guovllus (8 guovllu) dan mielde guđe njealječiegagii gárttai bircuma vuođul, de galgá juohkehaš muitalit makkár identitehta son lea spealus ožžon: nama, gos orru dahje dieđuid bearraša birra jna..
Gosse gaajhkesh aktem aamhtesem fïereguhtede dajveste åådtjeme (8 ovmessie dajvh) gubpene leah orreme, edtjieh dellie sinsitnine soptsestidh dan identiteten bïjre maam leah åådtjeme: Guktie nomme lea, gusnie årroeminie jïh aaj fuelhkien bïjre soptsestidh.
Várut ahte oahppit álot ožžot dan iešvuođa man ožžot go vuosttaš geardde jovdet ođđa guvlui.
Geehth guktie learohkh iktegisth daam maahtoem åadtjoeh gosse dam voestes dajvem jeksieh.
Oahppit miellagovvádusa vuođul ráhkadit speallanplána ja gávnnahit spellui vuogas nama.
Learohkh tjoeverieh ussjedidh gosse spealesoejkesjem darjoeh, jïh sjïehteles nommem dïsse bïejedh.
Go buohkat leat čađahan iežaset speallangeainnu, de oahppit sáhttet lonuhit spealuid earáiguin ja nu dađistaga ožžot ođđa identitehtaid.
Gosse gaajhkesh jïjtsh spealem spealadamme dellie gelkieh spealedablide låtnodh guktie iktegisth orre identitetem åadtjoeh.
2.
2.
Ráhkadit álkes sohkamuora
Guktie laahkoe-moerem darjodh
Dá lea govva mas lea soahki njealječiegagiiguin (rámmaiguin) masa sáhttá bidjat oahppi nama ja gova bajimussii.
Daesnie lea guvvie moereste gusnie njealjeskaavtegen mierieh, gusnie guvvie jïh nomme learoehkijstie bijjielisnie sjïehtieh.
Nuppi dásis ges váhnemiid nama ja gova.
Daltesen vuelielisnie guvvieh jïh nommh aehtjie gon tjidtjeste sjïehtieh.
Vuolimus dásis lea sadji bidjat áhku ja ádjá nama ja gova.
Vuelemassjen daltesisnie guvvieh jïh nommh aahka gon aajjeste sjïehtieh.
Árvvoštallan
Faagem vïerhtiedidh
Ovdamearka 1 Logga Vaikko dát lea iežas árvvoštallan, de sáhttá logga maiddái adnot oahpaheddjiin gulahallamis nu ahte earát eai gula ja/dahje sáhte lohkat árvvoštallama.
Voestes vuesiehtimmie Lågge Jalhts daate lea jïjtsevuarjasjimmie, maahta daam låggem aaj nuhtjedh gosse edtja lohkehtæjjajgujmie soptsestalledh, guktie eah jeatjebh åadtjoeh goltelidh jïh / jallh lohkedh dam vuarjasjimmiem.
Oahppit sáhttet čállit dan gillii mii sis lea vuosttašgiellan.
Learohkh maehtieh voestesgïelesne tjaeledh.
Nuorat oahppit sáhttet oažžut veahki váhnemiin / ovddasteddjiin dahje oahpaheaddjis:
Maanah maanaskuvlesne maehtieh viehkiem eejhtegijstie jallh lohkehtæjjijste åadtjodh.
Čilge barggu.
Barkoem buerkiestidh
Mainna lihkostuvven ?
Maam buektiehtim ?
Mii lei váttis ?
Mij lij geerve ?
Atnen go eará vugiid báhkkodeapmái ?
Mejtie jeatjah vuekiem nuhtjim goh edtjim tjïertestidh ?
Ovdamearka 2 Oahppit galget ruossut oahppoulbmiliid maid hálddašit.
Mubpie vuesiehtimmie Learohkh kroessem tjaeliestieh duejtie lïerehtimmieulmide mah joe maehtieh.
Dán šattan oahppat vai olahan oahppoulbmiliid:
Daam tjoeverem lïeredh guktie lïerehtimmieulmiem jaksedh:
Dán máhtán veaháš:
Ånnetje maahtam:
Dáhton
Mij biejjide
Dán máhtán bures:
Daam hijven maahtam:
Dáhton
Mij biejjide
sánit ja dajahusat mat leat ávkkálaččat go human:
Baakoeh jïh dïejvesh mejtie aevhkine maehtedh gosse dan bïjre soptsestem:
iežan birra
mov bïjre
iežan lagamus bearraša birra
mov lïhkemes fuelhkie.
dajahusat:
Dïejvese:
dearvvahan / buorástahttán
buarastehtedh
iežan birra muitalan earáide
mov bïjre soptsestidh
gaskkustit máhtu lagamus bearraša birra:
Maahtoe jïh lïhkemes laahkoen bïjre soptsestidh:
dovdat lagamus bearraša namaid
nommem jïh gietskemes laahkoem damtedh.
čilget sohkadoahpagiid earáide
jeatjabidie laahkoen bïjre buerkiestidh
dovdat ja ipmirdit skuvlla klássa ohppiid namaid
damtedh jïh guarkedh skuvlen nommem jïh daltesem.
lávlut álkes sámi sohkalávlaga
aelhkies saemien laahkoelaavlomem laavlodh.
atnit eará vugiid gulahallat earáiguin:
Jeatjah vuekiem nuhtjedh gosse tjïertestidh:
atnit rupmaša ja gieđaid
kråahpem jïh gïetide nuhtjedh
gávdnat eará sániid
orre baakoeh gaavnedh
ovttastahttit sániid
göökte baakoeh ektiedidh
rievdadit ja atnit dáru sániid vai hupman ii bisán
orrestidh aelkedh jïh daaroen gïelem nuhtjedh guktie ij soptsestimmie edtjh gaarvanidh.
jearrat jus juoga lea eahpečielggas
gihtjedh jis maam joem lea plarhkan.
iežan buorideames
jïjtjemem staeriedidh.
dábálaš ságastallan earáiguin:
Aelhkies soptsestallemem utnedh:
hupmat ja gulahallat álkes cealkagiiguin
aelhkies raajesh maahtam soptsestidh.
máhttit loahpahit ságastallama
maahtam orrijidh soptsestidh
Diehtun ovddasguvlui
Åvtese vuejnedh
Don sáhtát eanet hárjehallat … (oahpaheaddji čállá dan mii lea áigeguovdilin.)
datne maahtah jienebem lïeredh … (Lohkehtæjja tjaala mij dïhte maahta årrodh.)
Skovvi mas leat eavttut mihttomeriid ollašuhttit, adno dađistaga árvvoštallamis, dat mearkkaša ahte oahppi dađistaga iežas árvvoštallá.
Dam soejkesjem guktie ulmide jaksedh, galka lïerehtimmesne utnedh. Daate vïhnesje learohke lea jïjtjemse vuarjasjamme.
Muital oahppái mii sus dađistaga vurdojuvvo, omd. ahte oahppi guovtti vahku geahčen galgá máhttit dihto sániid ja doahpagiid sohkačujuhusaid oktavuođas.
Soptsesth learoehkasse maam lea vuertieminie, vg: learohke galka göökte våhkoen mænngan, baakoeh jïh dïejvesh slïektenommi bïjre maehtedh.
Dađistaga sáhttá oahpaheaddji iskat ahte máhttá go oahppi luođi, lávlaga dahje sálmma mearriduvvon áigemeari siskkobealde.
Lohkehtæjja maahta aaj seamma sïenten vuartasjidh mejtie learohkh maehtieh aktem vueliem joejkedh, aktem laavlomem laavlodh jallh aktem saalmem laavlodh.
Rávisolmmoš lohká skovi ohppiide, ja sii sáhttet dađistaga válljet ja ruossut man dásis sii iežaset mielas leat.
Geerve almetje dam soejkesjem learoehkidie låhka, jïh dah maehtieh jïjtje kroessem bïejedh duejtie lïerehtimmieulmide mah vienhtieh maehtieh.
Heivehuvvon oahpahus
Sjïehtedamme lohkehtimmie
Heivehuvvon oahpahusa oktavuođas nuoramus ohppiide lea heivvolaš ovdalgihtii dárkkistit ohppiid sámegielmáhtu.
Gosse lohkehtimmiem nööremes learoehkidie sjiehtesjadtedh, dellie hijven voestegh vuartasjidh maam dah joe maehtieh.
Dán sáhttá oahpaheaddji dahkat go ovdalgihtii humada juohke váhnemiin / ovddasteddjiin ja dasto juohke áidna ohppiin.
Lohkehtæjja maahta voestegh eejhtegigujmie soptsestidh, jïh mænngan learoehkinie soptsestidh.
Vállje omd. gova soames bearrašis ovdamearkan, ja iská maid oahppi áibbas álggus máhttá.
Nuhtjh aktem guvviem fuelhkeste jïh voejhkelh vuartasjidh maam learohke aalkovistie maahta.
Molssaeaktun sáhttá leat ahte oahpaheaddji muitala oanehis historjjá sámegilli ja iská man ollu oahppit ipmirdit.
Lohkehtæjja maahta aelhkies, åenehks vaajesem saemiengïelesne lohkedh, jïh nimhtie goerehtidh man jïjnje learohke maahta.
Ohppiide geat ovdalgihtii eai leat oahppan sámegiela, lea dehálaš láhčit diimmuid nu ahte leat geasuheaddjin ja movttiideaddjin.
Dejtie learoehkidie, mah eah naan saemiegïelem lïereme, lea vihkeles tæjmojde lustestalledh.
Ane konkrehta diŋggaid veahkkin nugomat dohkáid, stohkosiid ja sámi konkrehta diŋggaid, nugomat suohpana, lávžži, rággasa jna. ja muitalusaid, riibma, sátnestullán, luđiid ja lávlagiid.
Nuhtjh dåahkah jïh stååkedh, jïh saemien tjåenieh jïh daeverh goh låavthgåetie, soehpenje j. j. jïh heamture, rïjme, vuelie jïh laavlome.
Lávlla Oaivi, oalgi, čibbi ja juolgesuorbma sámegilli sáhttá lávlot ja áđđestallat molssašuddi leahtuin, sihke hui jođánit ja hui njozet.
Laavlome goh åejjie, åelkie, boelvh jïh tjiehtjerh saemien maahta laavlodh dovne varki jïh soejmetjilaakan.
Go leat oahppit geat álget sámegielain nubbin giellan, sámegiella 2 ja 3 nuoraidskuvllas ja joatkkaskuvllas, ferte oahppostoffa heivehuvvot sidjiide.
Dejtie learoehkidie, mah aelkieh saemien lïeredh mubpiengïeline, saemien 2 jïh saemien 3 noereskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne, lohkehtæjja tjoevere lohkehtimmiem learoehkasse sjïehtesjadtedh.
Ovdamearkka dihte sáhttá bovdet guossin nuorra sámegielagiid klássii, ja oahppit sáhttet dearvvahit sin ja muitalit iežaset birra sidjiide ja guhtet guimmiidasaset (omd. bovdet sámi ofelaččaid).
Vg. klaasse maahta noere saemieh bööredidh, jïh learohkh maehtieh buarastehtedh jïh sijjen bïjre soptsestidh.(vg. Nuhtjh dam saemien baakoem åehpies).
Lávlla ovdamearkkat sáhttet leat sámi raplávlagat ja juoiganšuoŋat nugomat givssideami, iešluohttámuša ja identitehta birra.
Klaasse maahta aaj saemien rap laavlodh jïh joejkelaavlome maahta nïrrehtimmiem, jïjtjedomtesem jïh identitetem nænnoestidh.
Namma- ja sohkaspeallu heive maiddái bures boarráset ohppiide geat sáhttet oažžut viiddiduvvon sisdoalu, omd. fitnuid ja astoáiggeberoštumiid birra jna..
Nomme- jïh laahkoespealh aaj båarasåbpoe learoehkidie sjïehtieh, guktie maahta spealem vijriedidh, v.g. mejnie leah barkeminie, maam darjoeh gosse eejehtellieh j. j.
Vuođđogálggat
Faagen maadth maahtoeh
Máhttit báhkkodit čálalaččat ja njálmmálaččat: Čálalaš ovdanbuktima eat vuordde vuos, muhto sin geat juo máhttet čállit, lea vejolaš movttiidahttit sámegillii čállit doahpagiid lagamus fulkkiid birra.
Maehtedh tjaaleldh jïh njaalmeldh tjïertestidh: Ij lohkehtæjja vuertieh learohkh gelkieh maehtedh tjaeledh. Lohkehtæjja maahta dejtie, mah joe maehtieh tjaeledh, eadtjalgehtedh nommide tjaeledh dej sijjen lïhkemes slïekten bïjre saemiengïelesne.
Divtte ohppiid álggos gullat doahpagiid ja dasto ieža daid geardduhit.
Baajh learohkh goltelidh dejtie nommide jïh mænngan ikth vielie jiehtedh.
Oahpaheaddji sáhttá njálmmálaš ovdabuktimis iskat movt oahppit ipmirdit doahpagiid.
Lohkehtæjja maahta aaj njaalmeldh baakoegoerkesimmiem learoehkidie gaavnedh.
Máhttit lohkat: Vuos eat vuordde ahte oahppit galget máhttit lohkat sámegielat fuolkenamahusaid, muhto sii geat juo máhttet lohkat, berre movttiidahttit lohkat eanemus vuođđudeaddji doahpagiid.
Maehtedh lohkedh: Ij lohkehtæjja vuertieh learohkh gelkieh maehtedh lohkedh dej saemien slïektenommide. Dah mah joe maehtieh lohkedh, dejtie lohkehtæjja eadtjalgahta maadthbaakojde lohkedh.
Máhttit rehkenastit: Divtte ohppiid lohkat galle oarbinačča ja áhkut / ádját leat iežaset bearrašis ja guhtet guoimmiset bearrašiin. Oahppit barget ovttas guokte dahje stuorit joavkun ge.
Maehtedh ryöknedh: Baajh learohkh ryöknedh sov åerpenh, aahka gon aajjah, sov fuelhkiem jïh sinsitnien fuelhkide, gööktesi-gööktesi jallh stuerebe dåehkine.
Máhttit atnit digitála reaidduid: Divtte ohppiid atnit interneahta ja iešguđet neahttabáikkis ohcat sámi fuolkevuođanamahusaid.
Maehtedh digitale vierhtieh nuhtjedh: Baajh learohkh gaskeviermiem nuhtjedh guktie åadtjoeh ohtsedidh saemien slïektebaakoeh dejstie ovmessie gaskeviermiesijjijste.
Geahča Gávnos, Sámedikkiid neahttasiidduid, giella.
Vuajnah: Gávnos, Saemiedigkiej gåetiesæjrojne, giella.
org, risten.no.
org, risten.no.
Gielladomeanat
Gïelesuerkie
Dán fáttás sáhttet oahppit oahppodiimmu / beaivvi vuosttaš 5–10 minuvttaid hárjehallat dearvvahallamis earáid ja oanehaččat muitalit iežas birra sámegillii.
Daejnie aamhtesisnie learohkh maehtieh dejnie voestes 5-10 minuhtine tæjmoste saavredh buarastehtedh jïh sov bïjre soptsestidh.
Dien oktavuođas sáhttet oahppit čuožžut. Čuččodettiin galgá buot maid dadjet, leat sámegillii.
Learohkh maehtieh tjåadtjodh soptsestidh, mearan tjåadtjoeminie gelkieh barre saemiestidh.
Elisabeth Utsi Gaup: Suga, suga su.
Learoevierhtieh
, DAT. http://www.dat.net/main.html
Ella Holm Bull: Laavlomh maanide
Máidnot Hearrá, Skuvlasálbmagirji, Verbum, 1995.
Ovmessie gaaltijh låggetjaelemen bïjre, goh:
K ártengeahččaleapmi rehkenastimis
Goerehtallemepryöve ryöknedimmesne
ceahkki
daltesasse
Oahpaheaddjibagadus 2015
Bïhkedimmie lohkehtæjjide 2015
Bokmerke er ikke definert.
Åarjelsaemien
Maid mihtida 2. jahkeceahki kártengeahččaleapmi rehkenastimis ?...
1. PRYÖVEN BÏJRE... 3 Tjoeperdimmieraaste... 4 Maam goerehtallemepryöve ryöknedimmesne 2. daltesasse möölehte ?...
4 Oahppit galget ipmirdit maid sii galget oahppat ja mii sis vurdojuvvo... 7 Muital ohppiide sin bargguid birra ja rávve mo viidásit sáhttet bargat... 7 Oaččo ohppiid searvat árvvoštallamii... 7 OVDAL GEAHČČALEAMI... 9 Diehtu váhnemiidda / ovddasteddjiide... 9 Diehtu ohppiide... 9 GEAHČČALEAMI ČAĐAHEAPMI... 11 GEAHČČALEAMI MAŊŊIL... 12 Čuovvoleapmi ohppiin geat leat sierra beroštumi ráji vuolábealde... 12 Doahpagiid ja máhtolašvuođaid ovdánahttin... 15 Lohkan... 16 Lohkodoahpagat... 18 Lohkoráidu ja lohkolinnjá... 21 Rehkenastin... 23 Ohppiidportreahtat – Áile, Joavnna ja Marcus... 25 Áile - jur vuolábealde sierra beroštumi ráji... 26 Joavnna – ollu vuolábealde sierra beroštumi ráji... 27 Marcus – ollu bajábealde sierra beroštumi ráji... 28 Bohtosiid čuovvoleapmi oahpaheaddjijoavkkus... 29 Skuvlajođiheaddji ovddasvástádus... 29 Eanet dieđut ja resurssat... 30 Lassilohkamuš... 31
MEARAN TJÏRREHTEMINIE... 10 4. PRYÖVEN MÆNNGAN... 10 Dåarjelimmie learoehkijstie tjoeperdimmieraasten nuelesne... 11 Evtiedimmie goerkesistie jïh tjiehpiesvoetijste... 13 Ryökneme... 15 Taaledïejvesh... 17 Taaleraajroe jïh taalesïeve... 20 Ryöknedimmie... 22 Learohkeportrehth – Andrea, Jåvva jïh Meehte... 25 Andrea – eevre tjoeperdimmieraasten nuelesne... 25 Jåvva – guhkene tjoeperdimmieraasten nuelesne... 27 Meehte guhkene bijjelen tjoeperdimmieraastem... 28 Vijriesåbpoe barkoe illedahkijste lohkehtæjjadåehkesne... 29 5.
Ođas jagi 2014 rájes
Skuvleåvtehken dïedte... 30 6.
Jagi 2014 rájes čađahuvvojit ođđa reviderejuvvon kártengeahččaleamit lohkamis ja rehkenastimis 1.- 3. jahkeceahkkái. Geahččalemiin lea ođđa hápmi ja muhtun bargobihttáhámit
Orre jaepeste 2014 Jaepeste 2014 orre, orrestahteme giehtjedimmieh tjïrrehtuvvieh, lohkemem jïh ryöknedimmiem 1. – 3. daltesisnie goerehtalledh.
ja sisdoalut geahččalemiin leat rievdaduvvon ovddit geahččalemiid ektui.
Dah pryövh aktem orre guelmiem åådtjeme, jïh såemies laavenjassehammoeh jïh sisvege pryövenassine leah jarkelamme, viertiestamme dej aarebi pryövigujmie.
Ulbmil ođđa geahččalemiiguin lea earuhit buorebut ohppiid vuolábealde ja bajábealde sierra beroštumi ráji.
Ulmie dej orre pryövigujmie lea buerebelaakan learohki gaskem joekehtidh mah tjoeperdimmieraasten bijjelen jïh nuelesne.
Geahččaleamit galget maiddái addit eanet dieđuid ohppiid birra geat rahčet. Dain leat danne
Doh pryövh edtjieh aaj jienebh bïevnesh vedtedh dej viesjies learohki bïjre.
ollu álkes bargobihtát eaige mihtit ulbmilolahusa oahppoplánaid ektui ohppiide geat eai raža.
Dan åvteste dah sijhtieh jïjnjh aelhkie laavenjassh utnedh, jïh eah sïjhth ulmiejaksemem möölehtidh, viertiestamme learoesoejkesjinie dejtie veaksehke learoehkidie.
Kártengeahččalemiin lea eallináigi 5 jagi ovdalgo reviderejuvvojit, ja seamma geahččaleapmi čađahuvvo dan dihte vihtta jagi maŋŋálagaid.
Goerehtallemepryövh medtie vïjhte jaepieh jielieh åvtelen dah staeriesuvvieh, jïh dïhte seamma pryöve dan åvteste tjïrrehtamme sjædta vïjhte jaepiej iktemearan.
2. siidu 34 siiddus kártengeahččaleami rehkenastimis.
Daate bïhkedimmie lea tjaaleme dutnjien gïen learohkh mah edtjieh goerehtallemepryövem ryöknedimmesne tjïrrehtidh 2. daltesisnie.
Ulbmil geahččalemiin lea fuomášit ohppiid geat dárbbašit liige čuovvoleami vai ožžot buoret vuođu viidásit bargui rehkenastima vuođđo máhtolašvuođain. Bagadusas leat rávvagat ja dieđut dasa maid galggašii bargat ovdal geahččaleami, geahččaleami čađaheamis ja maŋŋil geahččaleami. Bagadusa maŋemus
Pryöven aajkoe lea learohkh damtijidh mah lissie dåarjelimmiem daarpesjieh juktie aktem buerebe våaromem åadtjodh dan guhkiebasse barkose dej uvtemesth tjiehpiesvoetigujmie ryöknedimmesne.
oassi, mas leat rávvagat maid galgá bargat maŋŋil geahččaleami čađaheami, čilge mo bohtosiid sáhttá geavahit daid ohppiid čuovvoleapmái geat leat sierra beroštumi ráji vuolábealde.
Bïhkedimmesne raerieh jïh bïevnesh dan bïjre maam byöroe darjodh åvtelen, mearan jïh mænngan pryövide tjïrrehtamme.
Geahččaleami birra sáhtát maiddái lohkat dieđuid Oahpahusdirektoráhta
Minngemes bielie bïhkedimmeste lea guktie maahta illedahkide nuhtjedh juktie dejtie learoehkidie vijriesåbpoe dåarjelidh mah akten
neahttasiidduin (www.udir.no)
Datne maahtah vielie pryöven bïjre lohkedh Ööhpehtimmiedirektovraaten nedtesæjrojne (www.udir.no).
KÁRTENGEAHČČALEMIID BIRRA
Sæjroe 3
Mii lea ulbmil geahččalemiin ?
GOEREHTALLEMEPRYÖVI BÏJRE Mij lea pryöven aajkoe ?
Kártengeahččaleamit galget almmustahttit leat go oahppit geat eai leat oahppan dárbbašlaš máhtolašvuođaid álgooahpahusas.
Goerehtallemepryövh edtjieh vueptiestidh mejtie leah learohkh mah eah leah daerpies tjiehpiesvoeth aalkoelïerehtimmesne vejtiestamme. Illedahkh pryöveste edtjieh
Geahččaleami bohtosat galget veahkehit oahpaheddjiid ja skuvlajođiheddjiid identifiseret ohppiid geat leat vuolábealde ” sierra beroštumi ráji ” ja geat dárbbašit liige čuovvoleami.
lohkehtæjjide jïh skuvleåvtehkem viehkiehtidh learohkh damtijidh mah leah akten tjoeperdimmieraasten nuelesne jïh mah lissie dåarjelimmiem daarpesjieh.
Geahččalemiid dieđuid ferte geahččat searválagaid eará dieđuiguin mat skuvllas leat ohppiid birra.
Tjuara bïevnesh pryövijste ektesne vuejnedh jeatjah bïevnesigujmie learohken bïjre mejtie skuvle åtna.
Jus muhtun oahppi geahččaleami bohtosat čájehit váilevaš doabaipmárdusa ja / dahje rehkenastinmáhtolašvuođa, de sáhttá leat dárbu eanet kártemii ovdalgo oahppi oažžu liige čuovvoleami.
Dastegh pryöveilledahkh akten learoehkasse vuesiehtieh learohken leah faatoes dïejvesegoerkese jïh / jallh ryöknemetjiehpiesvoeth, maahta daerpies årrodh vielie goerehtalledh åvtelen learohke lissie dåarjelimmiem åådtje.
Maid mihtida geahččaleapmi ?
Maam goerehtallemepryövh möölehtieh ?
Kártengeahččaleapmi galgá iskat man muddui oahppi doabaipmárdus ja vuođđomáhtolašvuođat leat dan ektui mii oahppoplánain lea mihttun vuođđo máhtolašvuohtan guhtege fágas.
Goerehtallemepryövh edtjieh goerehtidh mennie mieresne learohki dïejvesegoerkese jïh maadthtjiehpiesvoeth leah learoesoejkesjen ulmiej mietie dejtie uvtemesth tjiehpiesvoetide dennie sjyöhtehke faagesne.
Geahččaleamis leat ollu álkes bargobihtát ja addá danne unnán dieđu ohppiid birra geat máhttet buot dahje measta buot bargobihtáid.
Pryövesne jïjnjh aelhkie laavenjassh, jïh dan åvteste vaenie bïevnesh vadta dej learohki bïjre mah gaajhkide jallh mahte gaajhkide laavenjasside buektiehtieh.
Áidna maid sáhttit dadjat ohppiid birra geat leat máhttán ollu dahje visot bargobihtáid lea ahte sis lea doarvái máhtolašvuohta vuođđun viidásit oahpahussii, muhto diehtit unnán man ollu sii rievttimielde máhttet.
Dïhte aajnehke maam mijjieh maehtebe dej learohki bïjre jiehtedh mah jïjnjem jallh gaajhkem buektiehtieh, lea dah nuekies tjiehpiesvoeth utnieh goh våarome dan guhkiebasse lïerehtæmman, men mijjieh vaenie daejrebe man jïjnjem
Dainna lágiin lea kártengeahččalemiin erohus nationála geahččalemiin main leat maiddái váttis bargobihtát ja mat addet dieđuid ohppiin buot máhtolašvuođa dásiin.
dah raaktan maehtieh. Naemhtie goerehtallemepryövh nasjovnaale pryövijste joekehtieh gusnie aaj gïerve laavenjassh, jïh bïevnesh learohki bïjre vedtieh gaajhkine daltesinie.
Fertejit go buot oahppit čađahit geahččaleami ?
Gaajhkh learohkh tjuerieh pryövem vaeltedh ?
2. jahkeceahkis galget buohkat váldit geahččaleami.
Gaajhkh learohkh 2. daltesisnie edtjieh pryövem tjïrrehtidh.
Oahppit geat leat buohccit geahččaleami čađahanbeaivvi, dahje leat eret eará sivaid dihte, galget beassat váldit geahččaleami maŋŋil.
Learohkh mah leah skïemtjine pryövebiejjien, jallh jeatjah gaatoem utnieh, edtjieh nuepiem åadtjodh pryövem vaeltedh akten jeatjah biejjien.
Eanet dieđut das geat eai dárbbaš váldit geahččaleami leat čađaheami njuolggadusain Retningslinjer for gjennomføring.
Bïevnesh luejhtiehtimmien bïjre lea lïhkebe buerkiestamme njoelkedassine Retningslinjer for gjennomføring.
Sáhttá go geahččaleami heivehit ohppiide ?
Learohkh maehtieh sjïehteladtemem åadtjodh ?
Skuvllas lea ovddasvástádus ahte oahppit geat dárbbašit heivehusaid maiddái sáhttet čađahit kártengeahččaleami.
Skuvle dïedtem åtna ihke learohkh mah sjïere sjïehteladtemem daarpesjieh aaj maehtieh goerehtallemepryövem tjïrrehtidh.
Heiveheapmi sáhttá leat earret eará ahte čađahit geahččaleami smávit joavkkuin, dahje čađahit geahččaleami okto, dahje ahte leat bottut.
Sjïehteladteme maahta vuesiehtimmiem gaavhtan årrodh pryövem darjodh aktene onne dåehkesne, dam oktegh darjodh, jallh jienebi eejehtimmiejgujmie.
Skuvla ii sáhte ráhkadit sierra ortnegiid mat sáhttet váikkuhit ohppiid bohtosiidda nugo veahkkeneavvuid geavaheamit dahje eanet áigi juohke siiddu čađaheapmái.
Skuvle ij maehtieh jïjtsh öörnegh darjodh mah maehtieh learohkeilledahkide tsevtsedh, goh viehkiedïrregh nuhtjedh jallh lissie tïjjem nuhtjedh fïerhtene sæjrosne.
Skuvlajođiheaddji ferte árvvoštallat ovttaskas oahppi dárbbuid sierra heiveheapmái.
Skuvleåvtehke tjuara fïerhten learohken daerpiesvoeth sjïere sjïehteladtemasse vuarjasjidh.
Geas lea ovddasvástádus kártengeahččaleami čađaheapmái ?
Gie dïedtem åtna goerehtallemepryövide tjïrrehtidh ?
Skuvlajođiheaddjis lea bajimus ovddasvástádus láhčit dili nu ahte oahppit oassálastet geahččaleami čađaheamis.
Skuvleaajhtere dam bijjemes dïedtem åtna sjïehteladtedh ihke gaajhkh learohkh meatan tjïrrehtimmesne.
3. siidu 34 siiddus
Tjoeperdimmieraaste
Kártengeahččalemiin lea sierra beroštumi rádji dan váste ahte galgá identifiseret ohppiid geat dárbbašit liige čuovvoleami ovdánahttit lohkodoahpagiid ja rehkenastinmáhtolašvuođaid.
Goerehtallempryöven akte tjoeperdimmieraaste guktie mijjieh maehtebe learohkh damtijidh mah lissie dåarjelimmiem daarpesjieh jis edtjieh aktem hijven taalegoerkesem
geahččaleami čađahit.
Sæjroe 4 / 35 jïh hijven ryöknedimmietjiehpiesvoeth evtiedidh.
Rádji biddjo nu ahte lea dat poeaŋŋa dahje unnit poeaŋŋa go mii lea riikkadásis 20 proseantta ohppiin geat leat ožžon heajumus bohtosiid.
Tjoeperdimmieraastem aerviedibie gosse illedahkide akten sjïehteles learohkedåahkan viertiestibie, voestes aejkien pryövem tjïrrehtibie. Raaste bïejesåvva naemhtie guktie dah viesjiehtommes 20 prosenth
Sierra beroštumi rádji almmuhuvvo loahpageahčen borgemánu 2015.
Tjoeperdimmieraastem sïjhtebe bæjhkoehtidh mïetsken 2015 minngiegietjesne.
Gaskaboddosaš sierra beroštumi ráji gávdná dieđihanskovis oasis Instruksjon for gjennomføring Vurderingsveiledning mii lea almmuhuvvon neahttabáikkis PAS.
Datne aktem åvtelhbodti raastem gaavnh vïhtesjadtemegoeresne bïhkedassesne Instruksjon for gjennomføring jïh Vurderingsveiledning mah leah bæjhkoehtamme PAS:sne.
Gaskaboddosaš ja loahpalaš sierra beroštumi rájis ii dáidde ollu erohus.
Seapan ij sïjhth stoerre joekehtse årrodh dej åvtelhbodti jïh minngemosth tjoeperdimmieraasti
Sierra beroštumi ráji ii ábut atnit áibbas čavga rádjin.
Ij tjoerh tjoeperdimmieraastem vuejnedh goh akte vihties raaste.
Muhtun oahppit geat leat juste bajábealde sierra beroštumi ráji, dárbbašit maiddái liige čuovvoleami.
Lissine lohkehtæjja maahta dååjredh akte learohke tjoeperdimmieraasten nuelesne jallh eevre lïhke skåårede, seamma tïjjen goh aarebi vïhtesjimmieh learoehkijstie maam akt jeatjebem vuesehte.
Dasa lassin sáhttá
Dan åvteste vihkeles jeatjah
Danne lea dehálaš geavahit veahkkin eará dieđuide oahppi birra su viidásit čuovvoleamis.
jïh aarebi bïevnesh krööhkedh mejtie learohki bïjre åtna dennie vijriesåbpoe dåarjelimmesne.
Maid mihtida 2. jahkeceahki kártengeahččaleapmi rehkenastimis ?
Maam goerehtallemepryöve ryöknedimmesne 2. daltesasse möölehte ?
ráddjejuvvon ohppiid lohkoipmárdussii ja rehkenastinmáhtolašvuhtii.
Edtja goerehtallemepryövem nuhtjedh juktie ryöknedimmiem goerehtalledh goh uvtemesth tjiehpiesvoeth, gaertjiedamme learohki taalegoerkesasse jïh ryöknedimmietjiehpiesvoetese.
Ulbmil geahččalemiin lea identifiseret ohppiid geain lea váilevaš doabaipmárdus ja geain leat váilevaš lohkan- ja rehkenastinmáhtolašvuođat.
dïejvesh jïh viesjies ryökneme- jïh ryöknedimmietjiehpiesvoeth.
Geahččaleapmi váldá vuođu rehkenastima definišuvnnas ja progrešuvdnačilgehusas Rammeverk for grunnleggende ferdigheter
Pryöve lea gårredamme tjïelkestimmesne jïh progresjovnebuerkiestimmesne ryöknedæmman tjaalegisnie Rammeverk for grunnleggende ferdigheter jïh maahtoeulmine jïh learoesoejkesjisnie.
Geahččaleapmi lea ráhkaduvvon dakkárin ahte galgá addit eanemus dieđuid ohppiid birra geaid čuoggát leat sierra beroštumi ráji lahkosis.
Pryöve lea evtiedamme juktie jeenjemes bïevnesh learohki bïjre vedtedh mah leah tjoeperdimmieraasten lïhkebisnie.
Lea dehálaš diehtit ahte oahppit vuolábealde sierra beroštumi ráji sáhttet hui iešguđet ládje máhttán geahččaleami ja sis sáhttet iešguđetlágan rahčamušat.
Vihkeles daejredh learohkh mah leah tjoeperdimmieraasten nuelesne maehtieh gaajh joekehts aath buektiehtidh, jïh joekehts
Danne lea dárbbašlaš ovttaskas oahppi bohtosiid árvvoštallat searválaga eará dieđuiguin oahppi birra, ovdal go mearrida maid berre viidásit
aatigujmie tjabredh. Dan åvteste daerpies illedahkide vuarjasjidh fïerhten learoehkasse jeatjah bïevnesi vööste learohken bïjre, åvtelen sjæjsjalimmieh vaaltah dan guhkiebasse barkoen bïjre.
bargat.
ryöknedimmesne dåarjoehtidh.
Dehálaš lea daid ohppiid váhnemiidda - geat dárbbašit čuovvoleami, ovddidit makkár bohtosat ja rávvagat sidjiide leat, nu ahte váhnemat sáhttet doarjut mánáideaset ovdánahttima matematihka vuođđo máhtolašvuođain.
mierien sisnjelen sjïehtedamme lïerehtimmeste. Læjhkan naan gille learohkh mejtie byöroe vijriesåbpoe, juktie vuarjasjidh mejtie daerpies sjïereööhpehtimmine.
Eanas ohppiid maid kártengeahččaleamit áiccalmahttet, sáhttá čuovvolit heivehuvvon oahpahusa rámma siskkobealde.
Vuelielisnie akte vuarjasjimmie dorjesåvva mah aspekth dejnie uvtemesth tjiehpiesvoetine ryöknedimmesne mejtie maahta pryövesne möölehtidh.
Muhtun ohppiid berre guorahallat viidáseappot, iskat leago dárbu sierraoahpahussii.
Learohkh mah tjoeperdimmieraasten nuelesne skååredieh leah aktene vuelege daltesisnie. Pryöve lea
4. siidu 34 siiddus
daan daltesasse sjïehtedamme.
• Dovdat ja čilget lea 1. dásis čilgejuvvon ná: “ Dovdá konkrehta diliid mat sáhttet
Doh uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne leah juakeme njieljie tjiehpiesvoetesuerkine:
čovdojuvvot rehkenastimiin, ja ráhkada gažaldagaid daidda ”.
• Damtijidh jïh buerkiestidh 1. njieptjesne lea buerkiestamme goh «Damtije vihties tsiehkieh mejtie maahta ryöknedimmesne loetedh, jïh gyhtjelassh dejtie dorješ.
Lunddolaš lea dan čatnat dilálašvuođaide mat siskkildit loguid ja sturrodagaid.
Iemie daam dejtie tsiehkide viedtedh mah taalh jïh stoeredahkh meatan utnieh.
2. jahkeceahkkái mearkkaša dat máhttit ráhkadit rievttes rehketvuogi dilálašvuođain mat čilgejuvvojit illustrašuvnnaiguin, ovdamearka dihte rehkenastit man ollu guokte diŋgga mákset oktii.
2. daltesasse sæjhta jiehtedh reaktoe ryöknedimmievuekiem hammoedidh dejtie tsiehkide mah buerkiestamme sjidtieh guvvijste, goh ryöknedidh mennie åesesne göökte daeverh tjåanghkan sjidtieh.
Sáhttá maiddái leat nu álki go ipmirdit ahte čieža eappela
Maahta aaj mij akt dan aelhkie årrodh goh guarkedh tjïjhtje eeplah (bieliekonkreeth / guvvie) maahta vuesiehtidh
(beallekonkrehta / sárgosat) sáhttet ovddastit (lohko) symbola 7, dahje sáhttit buohtastahttit guokte ovddasteaddji seamma lohkui (ovdamearka dihte lohkosymbola ja konkrehtaid).
(taale) symbovline 7, jallh maehtedh göökte representasjovnh seamma taalese viertiestidh (vuesiehtimmien gaavhtan taalesymbovlh jïh konkreeth).
• Geavahit ja ávkkástallat lea 1. dásis čilgejuvvon ná: “ Geavaha álkes strategiijaid
• Nuhtjedh jïh gïetedidh lea 1. njieptjesne buerkiestamme goh “ aelhkie strategijh
lohkat ja juogustit hivvodagaid ja geometralaš hámiid.
nuhtjie gosse edtja ryöknedh, veahkah jïh geometrijen goerh klassifiseradidh.
Rehkenastá álkes rehketbihtáid iešguđetlágan vugiiguin.
Aelhkie aerviedimmieh dorje joekehtslaakan ”.
2. jahkeceahki geahččaleamis lea lunddolaš ráddjet dan máhttui geavahit strategiijaid loguidlohkamis ja juogustit hivvodagaid ja sáhttit čađahit aritmehtalaš rehkenastimiid (sihke gárvvisin biddjon ja ii gárvvisin
Pryövese 2. daltesasse lea iemie daam gaertjiedidh jïh ajve strategijh nuhtjedh ryöknemasse jïh klassifiseradæmman veahkijste, jïh maehtedh aritmetriske aerviedimmieh tjïrrehtidh (dovne bæjjese
biddjon bargobihtáid).
bïejeme jïh ij bæjjese bïejeme laavenjassh).
• Suokkardit ja árvvoštallat leat čilgejuvvon ná: “ Mearridit leago boađus vástádus gažaldahkii mas jerrojuvvui ”.
• Ussjedalledh jïh vuarjasjidh lea buerkiestamme goh «Sjæjsjele mejtie akte illedahke lea vaestiedasse gyhtjelassese mij gihtjesovviš.
Dien lea dábálaččat ohppiide hui gáibideaddji árvvoštallat “ ii-njálmmálaš ” dilálašvuođas ja dat dahká ila stuora rievddademiid ohppiid gaskkas makkár máhttu sis lea hámuhit čálalaččat.
Aervede krïevije sjædta learoehkasse daam vuarjasjidh aktene «ij-njaalmeldhš tsiehkesne, jïh sæjhta fer gïerve årrodh learoehkasse dam tjaaleldh darjodh.
Danne dat oassi ii
Dan åvteste ij sïjhth dam
árvvoštallojuvvo.
aspektem vuarjasjidh.
• Kommunikašuvdna lea čilgejuvvon ná: “ Geavaha iešguđetlágan veahkkeneavvuid čilget álkes rehkenastimiid ”.
• Govlesadteme lea buerkiestamme goh «ovmessie viehkiedïrregh nuhtjie juktie aelhkie aerviedimmieh darjodhš.
Kártengeahččalemiid rámmaplánaid mielde eai galgga geahččaleamis mihtidit ohppiid máhtuid čállimis ja lohkamis.
Mierievierhkesne goerehtallemepryövide tjåådtje dah pryövh eah edtjh learohki maahtoem tjaeliemisnie jïh lohkemisnie möölehtidh.
Kommunikašuvnna
Dan åvteste ij sïjhth govlesadtemem vuarjasjidh, men sæjhta dam ovryöktesth
eai danne árvvoštala das, muhto dat mihtiduvvo eahpenjuolgadit: Go oahppit čovdet geahččaleamis bargobihtáid, de fertejit sii geavahit matematihkalaš symbolaid riekta nu ahte earát maid ipmirdit maid sii leat bargan. Oahppit
vuarjasjidh. Gosse learohkh laavenjasside pryövesne luetieh, tjuerieh matematihkeles symbovlh reaktoelaakan nuhtjedh guktie mubpieh maehtieh guarkedh maam dah leah dorjeme.
kommuniserejit go čállet loguid ja symbolaid.
Learohkh govlesedtieh viehkine taalh jïh symbovlh tjaeledh.
Eanas bargobihtát leat ráhkaduvvon suorgái Geavahit ja ráhkadit.
Dah jeenjemes laavenjassh leah evtiedamme suarkan Nuhtjedh jïh gïetedidh.
Aspektii Dovdat ja čilget leat maiddái ráhkaduvvon bargobihtát.
Aaj laavenjassh evtiedamme aspektese Damtijidh jïh buerkiestidh.
Dasa lassin leat ráhkaduvvon muhtun bargobihtát mat isket vuođđo doabaipmárdusa mii lea dárbbašlaš eaktun matematihka vuođđo máhtolašvuođaid ovdánahttimis.
Lissine lea evtiedamme såemies laavenjassh mah vihkielåbpoe dïejvesegoerkesem teestadieh, mij lea daerpies jis
2.
edtja maehtedh doh uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne evtiedidh.
jahkeceahki Kártengeahččalemiid bargobihtáid sáhttá juohkit njealji temái:
Maahta laavenjasside goerehtallemepryövesne 2. daltesasse njieljie teemine juekedh:
• Loguidlohkan temá mearkkaša máhttit lohkat struktuvrralaš ja eahpestruktuvrralaš hivvodagaid, lohkagoahtit viidásit muhtun logus (sihke bajás guvlui ja vulos guvlui),
• Ryöknemetjiehpiesvoeth leah maehtedh struktuvreradamme jïh
ja máhttit lohkat guvttiin-ja-guvttiin, viđáin-ja-viđáin ja nu ain viidásit.
ovstruktuvreradamme veahkah ryöknedh, guhkiebasse ryöknedh akten saaht man taalen raejeste (dovne bæjjese jïh våålese), jïh maehtedh ryöknedh gööktine jïh gööktine, vïjhtine-jïh-vïjhtine jïh naemhtie vijriesåbpoe.
5. siidu 34 siiddus oktii galle-leat rievttes symbolii, ja ipmirdit ja geavahit sadjevuogádaga.
Edtja aaj maehtedh låhkoem symbovlese ektiedidh jïh posisjovnesysteemem guarkedh jïh dam nuhtjedh.
• Lohkoráidu ja lohkolinnjá temá sisdoallá ahte galgá nákcet bidjat loguid lohkolinnjái, galgá diehtit loguid gaskka, galgá čatnat lohkomeari dasa man ollu
• Taaleraajroe jïh taalesïeve leah maehtedh taalh taalesïevese bïejedh, taali gåhkoen bïjre gaskemsh, maehtedh låhkoem ektiedidh veahkide jïh dam nuhtjedh juktie
leat, ja geavahit dan ovdamearka dihte sirret loguid sturrodaga mielde.
vuesiehtimmien gaavhtan taalh veesmedh stoeredahken mietie.
• Rehkenastinmáhtolašvuohta temá siskkilda máhtu geavahit gelbbolašvuođa loguid ja meriid birra ovttas strategiijaiguin nu ahte sáhttá čoavdit gárvvisin biddjon ja ii biddjon bargobihtáid (aritmetihkas).
• Ryöknedimmietjiehpiesvoeth lea maehtedh daajroem nuhtjedh taali jïh veahkaj
Mii geavahit tearpma sadjevuogádat (posisjonssystemet). Molssaeaktun livčče sáhttán čállit logešvuogádat
bïjre strategijigujmie ektine juktie bæjjese bïejeme jïh ij bæjjese bïejeme laavenjassh loetedh (aritmetihkesne).
dahje sadjeárvovuogádat (plassverdisystemet) Oahppoplána geavaha sadjeárvovuogádaga.
Guktie illedahkide nuhtjedh goh våarome dan vijriesåbpoe lïerehtæmman ?
6. siidu 34 siiddus dađistagaárvvoštallamin ja dat galget ovddidit oahppama.
Gaajhkh vuarjasjimmieh mah jaabnan lïerehtimmesne vadtasuvvieh, jaabnanvuarjasjimmie gohtjesåvva, jïh edtja lïerehtimmiem eevtjedh.
Buot ohppiin lea riekti dasa, ja lea dehálaš ahte oahppit ipmirdit daid mihtuid mat vurdojuvvojit sin oahpaheamis.
Gaajhkh learohkh edtjieh dam utnedh, jïh vihkeles learohkh guarkah mah lïerehtimmieulmieh mejtie veanhtedeminie dah edtjieh jaksedh.
Dehálaš lea ahte oahpaheaddjit geavahit dieđuid geahččalemiid bohtosiin heivehit ohppiid oahpahusa ovddos guvlui ohppiid oahppandárbbuid mielde.
nuhtjieh juktie dam vijriesåbpoe lïerehtimmiem sjïehtedidh learohki lïerehtimmiedaerpiesvoeti mietie.
Buorre dađistaga-árvvoštallan gohčoduvvo maiddái Vurdering for læring / Árvvoštallan oahpaheami várás, ja njeallje prinsihpa leat guovddážis go geavaha geahččalemiid bohtosiid viidásit barggus.
Hijven jaabnanvuarjasjimmie aaj gohtjesåvva Vuarjasjimmie lïerehtæmman, jïh njieljie prinsihph leah jarngesne gosse illedahkide pryöveste nuhtjie dan vijriesåbpoe barkose.
Čuovvovaš prinsihpat leat čilgejuvvon oahpahuslága láhkaásahusas, 3. kap..
Daah prinsihph leah buerkiestamme mieriedimmesne ööhpehtimmielaakese, kap. 3.
NJEALLJE PRINSIHPA Ohppiid oahppaneavttuid sáhttá nannet jus oahppit 1. ipmirdit maid sii galget oahppat ja mii sis vurdojuvvo.
NJIELJIE PRINSIHPH Maahta learohki lïerehtimmienuepieh nænnoestehtedh dastegh learohkh 1. guarkah maam edtjieh lïeredh, jïh mij lea veanhtadamme dejstie
2. ožžot responssa ja besset gullat makkár kvalitehta sin barggus dahje olahusas lea.
2. bïevnesh bååstede åadtjoeh mah dejtie soptsestieh kvaliteeten bïjre barkose jallh maam dorjeme
3. ožžot rávvagiid movt sáhttet buorebut bargat.
3. raerieh åadtjoeh guktie dah maehtieh buerebe sjïdtedh
4. oassálastet iežaset oahppamis earret eará nu ahte árvvoštallet iežaset barggu
4. leah meatan jïjtse lïerehtimmiebarkosne, gaskem jeatjah jïjtse barkoem jïh evtiedimmiem vuarjasjidh
Dehálaš poeaŋŋa lea: Makkár mihtuid galggan olahit, man muttus mun lean daid mihtuid ektui, ja mo galggan mun ollet dohko ?
Akte vihkeles gyhtjelasse lea: Mah ulmieh edtjem jaksedh, gusnie leam viertiestamme daej ulmiejgujmie, jïh guktie edtjem dohkoe båetedh ?
Oahppit galget ipmirdit maid sii galget oahppat ja mii sis vurdojuvvo
Mijjieh teermem posisjovnesysteeme nuhtjebe. Lij aaj maahteme tjaeledh luhkietaalesysteeme jallh
Oahppit fertejit maid diehtit manne lea dehálaš bargat rehkenastimiin vuođđo máhtolašvuohtan.
sijjieaarvoesysteeme.
Ságastala ohppiiguin mii lea geahččaleami ulbmil, ja maid geahččaleapmi galgá mihtidit.
Learoesoejkesje sijjieaarvoesysteemem nuhtjie.
Muital ohppiide sin bargguid birra ja rávve mo viidásit sáhttet bargat
Sæjroe 7 / 35
Árvvoštallan- ja čuovvolanbarggus lea guovddáš oassi addit ohppiide fágalaš dieđuid sin barggus. Dat galget muitalit makkár kvalitehta sin barggus dahje doaimmas lea ja galgá sisdoallat rávvagiid ja bagadusaid mo oahppit sáhttet bargat buorebut.
Learohkh edtjieh guarkedh maam edtjieh lïeredh, jïh mij lea veanhtadamme dejstie Gosse pryövigujmie jïh vuarjasjimmine barkah dellie vihkeles learohkh daejrieh man åvteste dah vuarjasjamme sjidtieh, jïh mij lea veanhtadamme dejstie.
Geahččaleami
Learohkh tjuerieh daejredh man
bohtosat ja dieđut sáhttet addit dutnje gova oahppi máhtuin, ja das mainna oahppi berre bargat eanet.
åvteste vihkeles ryöknedimmine barkedh goh akte uvtemesth tjiehpiesvoete.
Dieid dieđuid berret geahččat ovttas eará dieđuiguin mat dus leat oahppi birra ovdalaččas, ja dan berre geavahit dialogas ohppiiguin ja váhnemiiguin.
Soptsesth dan åvteste learohkigujmie aajkoen bïjre pryövine, jïh maam pryöve möölehte.
Oaččo ohppiid searvat árvvoštallamii
Vedtieh bïevnesh bååstede jïh raerieh geajnoen bïjre guhkiebasse Faageles bïevnesh bååstede leah akte vihkeles bielie vuarjasjimmie- jïh
Ohppiid berre oažžut searvat geahččalemiid árvvoštallamii.
dåarjelimmiebarkoste.
Go jearahallá ohppiin maid sii doivot sii leat máhttán bargat, ja mainna galggaše eanet bargat, de sáhttá ohppiid oažžut
Illedahkh jïh bïevnesh pryöveste maehtieh dutnjien aktem guvviem vedtedh destie maam learohkh haalvoeh, jïh mejnie dah tjuerieh vielie barkedh.
suokkardallat iežaset máhtolašvuođas.
Vaeltieh learoehkidie meatan Datne byörh learoehkidie meatan vaeltedh gosse pryövem gïehtjedh mænngan. Gosse
Maŋŋil go bohtosiid lea geahčadan, de sáhttá leat ávkkálaš ohppiiguin searválaga suokkardallat sin vástádusaid ja plánet movt oahppit sáhttet buorebut bargat.
learoehkidie gihtjh maam dah vienhtieh dah leah buektiehtamme, jïh mejnie byöroeh vielie haarjanidh, dellie dah maehtieh aelkedh sijjen jïjtsh lïerehtimmien bïjre ussjedieh.
Ohppiid árvvoštallamat iežaset barggus sáhttet addit dehálaš
Mænngan illedahkide gïehtjedamme, maahta nuhteligs årrodh baajedh learoehkidie meatan årrodh sijjen vaestiedassi bïjre ussjedidh, jïh soejkesjidh maam dah maehtieh
7. siidu 34 siiddus
darjodh juktie buerebe sjïdtedh.
• Movt ráhkkanahttit ohppiid geahččaleami ulbmiliidda ?
• Guktie edtjem learoehkidie ryöjrehtidh aajkose pryövine ?
• Movt galggan geavahit bohtosiid vai sáhtán addit fágalaš relevánta
• Guktie edtjem illedahkide nuhtjedh juktie maehtedh faageles sjyöhtehke
árvvoštallamiid ruovttoluotta mat ovddidit viidásit oahppama ?
bïevnesh bååstede vedtedh mah dam guhkiebasse lïerehtimmiem eevtjieh ?
• Movt mun sáhtán searvadahttit oahppi viidásit bargui bohtosiiguin ?
• Guktie edtjem learoehkidie meatan vaeltedh dennie guhkiebasse barkosne
• Movt oahppit sáhttet searvat iežaset barggu árvvoštallamii ?
• Guktie learohkh maehtieh meatan årrodh sijjen jïjtsh barkoem vuarjasjidh ?
8. siidu 34 siiddus oahpásmuvvat bures ovdal čađahanbeaivvi.
Åvtelen pryöve dorjesåvva, dle vihkeles datne lea veelelaakan goerehtamme bïhkedassem Instruksjon for gjennomføring.
Dan gávnnat PAS:s.
Daam gaavnh PAS:sne.
Dat instruksa sisdoallá dan maid oahpaheaddji galgá dadjat ohppiide ovdal geahččaleami ja geahččaleami čađahettiin.
Sæjroe 8 / 35 learohke edtja learoehkidie jiehtedh pryöven åvtelen jïh mearan pryöve dorjesåvva.
Dasa lassin čilgejuvvojit das čađaheami rámmat.
Lissine tjïrrehtimmien mierieh aaj buerkiestamme sjidtieh.
Kártengeahččaleapmi galgá čađahuvvot guovtti vuorus.
Edtja goerehtallemepryövem tjïrrehtidh gööktine boelhkine.
Vuoruid gaskkas galgá ohppiin leat boddu.
Boelhki gaskem learohkh edtjieh eejehtimmiem utnedh.
Dat lea danne go oahppit geain leat oahppanváttut dávjá váibet eanet go oahppit geain eai leat dakkár hástalusat.
Dïhte dan åvteste dah viesjies learohkh daamtaj maehtieh sæjloesåbpoe sjïdtedh goh dah veaksehke learohkh.
Buot oahppit galget beassat čájehit kártengeahččaleamis maid sii máhttet, ja ahte boasttu vástádusaid sivva ii leat dat go leat váiban.
Vihkeles gaajhkh learohkh åadtjoeh
Geahččaleapmegihppagis lea merkejuvvon gokko galggašii bisánit bottus.
Pryöveheeftesne lea mïerhkesjamme gåessie pryöve byöroe årrodh.
Dat lea dušše láidehus, muhto ávžžuhit ahte eai váldde bottu maŋŋil.
Daate ajve bïhkeden, men mijjieh juvnehtibie eejehtimmie ij seejnebe vaaltasovvh.
Bottu guhkkodat galggašii leat unnimusat 10 minuhta, áinnas borranboddu dahje fitnan olggu ovddas.
Eejehtimmie byöroe årrodh unnemes 10 minudth, maaje beapmojne jallh ålkone.
Geahččaleami
Maahta
sáhttá maiddái juohkit guovtti skuvlabeaivái.
aaj pryövem juekedh gööktine skuvlebiejjine.
Oktiibuot almma bottu haga lea geahččaleami čađahanáigi sullii 60 minuhta.
Tjåanghkan pryöve sæjhta vaasedh medtie 60 minudth, dellie eejehtimmie ij leah meatan.
Ovdal geahččaleami lea dehálaš ahte sihke oahppit ja sin váhnemat / ovddasteaddjit leat ožžon dieđuid kártengeahččaleami birra ja dan čađaheami ulbmila.
Pryövetjïrrehtimmien åvtelen lea vihkeles dovne learohkh jïh eejhtegh goerehtallemepryövem demtieh jïh daejrieh man åvteste dam tjïrrehte.
Diehtu váhnemiidda / ovddasteddjiide
Bïevnesh eejhtegidie
Oahpahusdirektoráhta lea ráhkadan diehtojuohkingihppaga váhnemiidda / ovddasteddjiide man namma lea: ” Informasjon om kartleggingsprøver, våren 2015 ”.
Ööhpehtimmiedirektovraate aktem bïevnesetjaalegem dorjeme eejhtegidie man nomme: «Bïevnesh goerehtallemepryövi bïjre, gïjren 2015 š. Bïevnesetjaalege eejhtegidie
Váhnemiid diehtojuohkingihpa sáddejuvvo ohppiid mielde ruovttuide ja dan galggašii maiddái sáhttit viežžat skuvlla ruovttusiiddas dahje oahpahusneahttabáikkis.
seedtesåvva gåatan learohkigujmie jïh byöroe lissine våålese vaaltasovvedh skuvlen gåetiesæjrosne jallh lïerehtimmiesijjesne.
Gihpa lea jorgaluvvon sámegillii (davvi, lulli- ja julevsámegillii) ja eŋgelasgillii.
Tjaalege lea jarkoestamme saemien gïelese (noerhte-, åarjel- jïh julevsaemien.
Daid sáhttá viežžat pdf-fiilan Oahpahusdirektoráhta ruovttusiiddus.
Maahta dejtie våålese leessedh goh pdf-fijlh Ööhpehtimmiedirektovraateen gåetiesæjroste.
Gihpa almmuhuvvo buori áiggis ovdal kártengeahččaleamit lohkamis ja rehkenastimis galget čađahuvvot.
Tjaalege olkese båata guhkiem åvtelen learohkh edtjieh goerehtallemepryövide lohkemisnie jïh ryöknedimmesne darjodh.
Diehtu ohppiide
Bïevnesh learoehkidie
Oahppit galget oažžut dieđuid kártengeahččalemiid birra dalle go váhnengihppagat juhkkojuvvojit ohppiide.
Learohkh edtjieh bïevnesh åadtjodh goerehtallemepryövi bïjre seamma tïjjen goh tjaalege eejhtegidie vadtasåvva.
Lea dehálaš ahte geavahat buori áiggi čilget mii kártengeahččaleapmi lea, manne galgá dakkár geahččaleapmi, ja mo geahččaleapmi
Vihkeles datne astoem åtnah buerkiestidh mij akte goerehtallemepryöve lea, man åvteste dijjieh edtjede dagkeres pryövem utnedh jïh guktie pryöve edtja tjïrrehtamme sjïdtedh.
Ohppiid bargoáigi geahččaleami osiide lea ovdal bottu 17, 5 minuhta ja 13,5 minuhta maŋŋil bottu. Dasa
Barkoetïjje learoehkdie dejnie göökte bieline pryöveste lea 16 minudth eejehtimmien åvtelen jïh 12
lassin boahtá áigi bagadusaide ja nu ain.
Lissine tïjje vadtasåvva bïhkedimmieh vedtedh jïh numhtie vijriesåbpoe.
9. siidu 34 siiddus
Sæjroe 9 / 35
várren áiggi geahččaleami čađaheapmái
GÏEHTJEDIMMIELÆSTOE LOHKEHTÆJJESE TJÏRREHTIMMIEN ÅVTELEN Manne tïjjem vadteme pryövem tjïrrehtidh
lohkan ovdagihtii oahpaheaddjibagadusa ja geahččaleami instruksa
gïehtjedamme bïhkedimmiem jïh bïhkedasside juktie pryövem tjïrrehtidh
doaimmahan váhnemiidda diehtogihppaga geahččaleami birra ja dieđu
hokseme eejhtegh bïevnesetjaalegem åådtjeme jïh bïevnesh åådtjeme
geahččaleami čađaheami ja čuovvoleami birra.
tjïrrehtimmien jïh dåarjelimmien bïjre
ságastallan ohppiiguin dan birra ahte geahččaleapmi galgá leat veahkkin
learohkigujmie soptsestamme daate pryöve edtja viehkine årrodh ihke
oahpaheaddjái addit ohppiide nu buori oahpahusa go vejolaš
lohkehtæjja maahta learoehkidie dan bööremes lïerehtimmiem vedtedh
várren áiggi maŋŋil geahččaleami ovttaskas oahppi bohtosiid árvvoštallamii ja
tïjjem vadteme tjïrrehtimmien mænngan juktie maehtedh vuarjasjidh jïh
čuovvoleapmái
3. MEARAN TJÏRREHTEMINIE
10. siidu 34 siiddus dárogillii namain Instruksjon for gjennomføring geahččalemiidvuogádaga fierpmádagas, Prøveadministrasjonssystemet (PAS), https://pas.udir.no.
Pryövereeremesysteemesne (PAS.)
Doppe gávnnat maiddái bohtosiidčilgehusa / fasihta mii čilge movt galggat divvut geahččalemiid.
((https://pas.udir.no) gaavnh Instruksjon for gjennomføring mij buerkeste guktie datne edtja pryövem tjïrrehtidh, jïh mah ryöjredimmieh mejtie tjoerh darjodh pryöven åvtelen.
Skuvlla rektor galgá ordnet nu ahte beasat PAS:i.
Daesnie aaj vuarjasjimmiebïhkedimmiem gaavnh mij buerkeste guktie edtja pryövide staeriedidh.
Don fertet lohkat ja oahpásmuvvat bures instruksii, Instruksjon for gjennomføring, buori áiggis ovdal kártengeahččaleami čađaheami ohppiiguin.
Datne tjoerh veele lohkedh jïh gïehtjedidh Instruksjon for gjennomføring guhkiem åvtelen datne goerehtallemepryövem tjïrrehth learohkigujmie.
Dus ferte leat alddát
Datne tjoerh aktem jïjtse
geahččaleami gihpa klássalanjas maid geavahat veahkkin bagadallamis.
pryöveheeftem meatan utnedh klaassetjiehtjielasse maam nuhtjh, Instruksjonine ektine.
Dasa lassin dárbbašat diimmu mainna geahčat áiggi.
Lissine aktem tsåahkam daarpesjh mij tïjjem vaalta, tjöödtjesthtsåahka.
Jus diktá ohppiid bargat nu guhká go sii háliidit, de nákcejit maiddái oahppit geat bargat eahpevuogálaččat čoavdit bargobihtáid riekta.
Dennie tjaalegisnie Instruksjon tjåådtje man guhkiem learohkh edtjieh utnedh laavenjasside loetedh fïerhtene sæjrosne.
Dat leat oahppit geaid geahččaleapmi galgá gávdnat go váilevaš
Dastegh baaja learoehkidie dan guhkiem gïehtelidh goh jïjtje
strategiijaovdáneapmi lea stuorimus prediktora vejolaš matematihkkaváttuide maŋŋil.
Daah leah learohkh mejtie pryöve edtja vueptiestidh dan åvteste faatoes strategijeevtiedimmie lea dïhte veaksahkommes prediktovre dastegh learohkh matematihketsagkesh mænngan åadtjoeh.
Danne ferte čuovvut dárkilit áigemeriid mat leat instruksas.
Dan åvteste tjoerh veelelaakan fulkesidh
11. siidu 34 siiddus bohtosiid.
tïjjemieride bïhkedassesne.
Kártengeahččaleapmi mihtida guokte máhtolašvuođasuorggi rehkenastima vuođđo máhtolašvuođain.
tjiehpiesvoetine ryöknedimmesne goerehtallemepryövesne.
Dovdat ja čilget sisdoallá oahppi máhtolašvuođa identifiseret dilálašvuođaid maidda gullet logut ja sturrodagat.
Damtijidh jïh buerkiestidh leah mejtie learohke maahta tsiehkieh damtijidh mah taalh jïh stoeredahkh meatan utnieh.
Geahččaleami bargobihtát čilgejit čielga dilálašvuođaid maid sáhttá čoavdit rehkenastima bokte.
Laavenjassh pryövesne buerkiestieh vihties tsiehkieh mejtie maahta loetedh viehkine ryöknedimmeste.
Oahppit fertejit ipmirdit ahte logut
Learohkh tjuerieh guarkedh taalh tseahkan gårrelgieh, jïh tjuerieh
čatnasit dilálašvuođaide, ja sii fertejit máhttit ráhkadit mentála modealla matematihkalaš oktavuhtii, ovdamearka dihte oastit ja vuovdit.
maehtedh aktem mentaale maallem darjodh dan matematihkeles ektiedæmman, vuesiehtimmien gaavhtan åestedh jïh doekedh.
Geavahit ja ráhkadit sisdoallá máhtu válljet strategiijaid váttisvuođačoavdimii.
Nuhtjedh jïh gïetedidh lea strategijh
strategiijaid hivvodagaid juohkimii ja juogusteapmái ja álkes rehkenastimii.
Pryöve möölehte guktie learohke maahta aelhkie strategijh nuhtjedh gosse veahkah juaka jïh klaassifiserede, jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh.
Ohppiid rehkenastima vuođđomáhtolašvuođaid mihtideapmái leat ráhkaduvvon bargobihtát njealji temás: Lohkan, lohkodoahpagat, lohkoráidu ja lohkolinnjá ja
Juktie learohki uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne möölehtidh, laavenjassh leah evtiesovveme njieljie teemaj sisnjeli: Ryökneme, taalegoerkese, taaleraajroe jïh taalesïeve
rehkenastin.
jïh ryöknedimmie.
Buot dát njeallje temá čilgejuvvojit vuollelis.
Fïereguhte dejstie njieljie teemijste goerehtallemepryövesne åehpiedehteme sjædta vuelielisnie.
Juohke temái govviduvvo ohppiid ovdáneapmi ja dás leat maiddái ovdamearkkat ohppiin.
Fïereguhten teemese learohki evtiedimmiem buerkeste, jïh såemies vihties learohkevuesiehtimmieh vadtasuvvieh.
Dás čilgejuvvojit maiddái hástalusat mat sáhttet leat ohppiin geat rahčet guhtege temá siskkobealde, ja dás leat
Vijriesåbpoe haestemh buerkeste mejtie viesjies learohkh dåastoeh fïerhten teeman sisnjelen, jïh
evttohusat aktivitehtaide mat sáhttet veahkehit ohppiid birget daiguin hástalusaiguin.
muvhth raeriestimmieh darjoemidie vadtasuvvieh mah maehtieh learoehkidie viehkiehtidh dejtie haestiemidie haalvedh.
Maŋŋelis temáid leat čilgehusat golmma oahppis (ohppiidportreahtat) geain leat hui iešguđetlágan bohtosat.
Teemaj mænngan buerkiestimmieh golme learoehkijstie gaavnh (learohkeportrehth) gaajh joekehts illedahkigujmie goerehtallemepryövesne.
Dat portreahtat leat čállon dan vuođul maid muhtun oahppit leat
Portrehth soptsestieh maam learohkh leah vuesiehtamme dah haalvoeh, jïh eah haalvoeh
Portreahtat muitalit maid oahppit leat čájehan ahte sii máhttet ja maid eai máhte geahččaleamis.
pryövesne.
Juohke ohppiidportreahtas lea árvalus mo sáhttá viidásit čuovvolit oahppi.
Fïerhten learohkeportrehtese raeriestimmieh vadtasuvvieh juktie guhkiebasse learohkem dåarjelidh.
Čuovvoleapmi ohppiin geat leat sierra beroštumi ráji vuolábealde
Dåarjelimmie learoehkijstie tjoeperdimmieraasten nuelesne
Kártengeahččaleapmi rehkenastimis deattuha lohkoipmárdusa ja rehkenastin máhtolašvuođa.
Goerehtallemepryöve ryöknedimmesne fokusem åtna taalegoerkesasse jïh ryöknedimmietjiehpiesvoetese.
Dat leat dárbbašlaš vuođđogeađggit rehkenastima
Daate lea daerpies bigkemegierkieh juktie vihkielommes tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne vejtiestidh jïh matematihkem lïeredh. Edtja illedahkem
vuođđomáhtolašvuođaid oahppamis ja matematihka oahppamis. Bohtosat 2. jahkeceahki matematihka kártengeahččaleamis galget geavahuvvot vuolggasadjin ságastallamii ohppiiguin ja váhnemiiguin go pláne mo galgá čuovvolit oahppu.
goerehtallemepryöveste ryöknedimmesne 2. daltesasse åtnasovvedh goh våarome akten soptsestæmman learoehkinie jïh eejhtegigujmie, juktie dam guhkiebasse dåarjelimmiem learoehkistie soejkesjidh.
Ovttas sáhttibehtet vuoruhit movt ovddos guvlui bidjabehtet oahppomihtuid barggus.
Ektesne dijjieh maehtede bæjjese bïejedh våaroehtamme lïerehtimmieulmieh dan guhkiebasse barkose.
Ságastallet movt oahppi
Soptsestidie ektesne guktie learohke
sáhttá olahit mihtuid maid bidjabehtet.
Vihkeles fokusem utnedh naan gille ulmide fïerhten aejkien, mejtie maahta jaksedh.
Dehálaš lea bidjat deattu muhtun moatti, realisttalaš mihttui hávális.
vååjnoe goh learohke lea tjoeperdimmieraasten nuelesne, jïh dan gaavhtan lissie dåarjelimmiem daarpesje
Ohppiid vuolábealde sierra beroštumi rájiid galgá čuovvolit Oahpaheaddji ferte dieđihit váhnemiidda kártengeahččalemiid bohtosiin jus oahppi bohtosat leat vuolábealde sierra beroštumi ráji ja nu dárbbašit liige čuovvoleami Oahppit geat leat juste bajábealde sierra beroštumi ráji, sáhttet maiddái dárbbašit čuovvoleami Guhtege oahppi bohtosiid ferte geahččat ovttas eará dieđuiguin oahppi birra
Learohkh mah eevre tjoeperdimmieraasten bijjelen skååredieh, maehtieh aaj guhkiebasse dåarjelimmiem daarpesjidh
Go dulko ohppiidvástádusaid, de lea dehálaš geahččat geahččaleami ollislaččat.
Gosse learohkevaestiedasside toelhkeste lea vihkeles abpe pryövem ektesne vuejnedh.
Leage várrogas ovtta bargobihtá vástádusa vuođul dadjat maidege.
Årroeh våårege illedahkh toelhkestidh ajve aktede vaestiedasseste aktene laavenjassesne.
Sáhttá ollu dieđuid oažžut jus
Maahta jïjnjh bïevnesh gaavnedh jis learohken abpe heeftem gïehtjede.
12. siidu 34 siiddus sierra báhpirii.
plæjjohkemïerhkh taalesïevine jïh goerine, vuartesjh aaj notaatine jallh gusnie learohke tjaaleme sæjroebieline jallh jïjtse paehpierisnie.
Dat sáhttet addit lassi dieđuid das mo oahppi jurddaša.
Daate maahta lissiebïevnesh vedtedh guktie learohke ussjede.
Jus eahpidat, huma ohppiin ja jeara sus muitá go mo son jurddašii.
Jis jueriedisnie, soptsesth learoehkinie jïh gihtjh mejtie learohke måjhta guktie ussjedi.
Geahččaleami berre mannat čađa ovttaskas ohppiiguin geain leat bohtosat juste bajábealde dahje vuolábealde sierra beroštumi ráji.
Byöroe pryövem aktine aktine learoehkinie gïehtjedidh mij lea eevre tjoeperdimmieraasten bijjelen jïh nuelesne.
Árvvoštala leago ohppiide vuolábealde sierra beroštumi ráji ávkkálaš mannat olles geahččaleami čađa.
Vuarjesjh mejtie learohkh tjoeperdimmieraasten nuelesne aevhkiem
lagamusas oahppi ovdánandási.
utnieh abpe pryövem gïehtjedidh.
Ohppiide geat ožžot čuoggáid ollu vuollelis sierra beroštumi ráji (geahča Lena portreahta) sáhttá dovdot váivin jus oahpaheaddji bláđe olles geahččaleami čađa ja nu oidnojit buot bargobihtát maid ii leat máhttán dahje vástidan.
Veeljh dej veajkoej muvhth sæjroeh mejtie learoehkinie ektine vuartesjh. Daate byöroe sæjroeh sisveginie årrodh mah leah learohken lïhkemes evtiedimmiesovnen sisnjelen. Akte learohke mij guhkede tjoeperdimmieraasten nuelesne
Danne sáhttá leat vuogas válljet dušše moadde siiddu maid geahčada searválaga ohppiin.
Dellie maahta buerebe årrodh naan gille sæjroeh veeljedh mejtie learoehkinie ektine gïehtjede.
Go geahčada geahččaleami olles klássain, de sáhttá válljet geahččaleamis muhtun temáid dahje siidduid maiguin sáhttá bargat ovttas.
Juktie pryövem vijriesåbpoe gïehtjedidh aktene ellies klaassesne maahta såemies teemah jallh sæjroeh pryövesne veeljedh mejgujmie gaajhkesh maehtieh ektesne barkedh.
Dat sáhttá mearkkašit ahte okta oahppi lea mielde ovtta kurssas, muhtun
Mujhtieh gåarede «kuvsjemš darjodh learohkedåehkiejgujmie juktie sjïere dïejvesigujmie
eará oahppi soaitá mielde máŋgga kurssas.
jallh tjiehpiesvoetigujmie guhkiebasse barkedh, mejgujmie gaajhkh learohkh dåehkesne tjabreminie.
Evttohusat gažaldagaide ohppiide sierra beroštumi ráji vuolábealde
Raeriestimmie gyhtjelasside learoehkidie tjoeperdimmieraasten nuelesne:
Sáhtát go čájehit dan siiddu geahččaleamis mii du mielas lei buot suohttaseamos ?
Maahtah munnjien vuesiehtidh dam sæjroem pryövesne datne tuhtjih lij lustemes ?
Ledje go muhtun bargobihtát maid don it ipmirdan mo galget bargat ?
Mah laavenjassh desnie mejtie idtjïh guarkah guktie edtjh loetedh ?
Makkár bargobihtát ledje váddásat ?
Mah laavenjassh lin gïerve ?
Makkár bargobihtáid manai bures bargat ?
Mah laavenjassh lij aelhkie darjodh ?
Evttohusat gažaldagaide ohppiide go bargá olles luohkain maŋŋil geahččaleami:
Raeriestimmie gyhtjelasside learoehkidie gosse barkeminie pryöven mænngan ellies klaassine:
Maid jáhkkibehtet mii galgat gávdnat dáinna siidduin ?
Maam dijjieh vienhtede mijjieh pryövebe gaavnedh daejnie sæjrojne ?
Mo sáhttit jurddašit go galgat čoavdit dán bargobihtá ?
Guktie maehtebe ussjedidh juktie daam laavenjassem loetedh ?
Oahppit vuolábealde sierra beroštumi ráji geavahit dávjá guhkes áiggi danne go sis leat eahpevuogálaš strategiijat, heajos doabaipmárdusat, dahje beare viiddis dárkkistanstrategiijat.
Learohkh tjoeperdimmieraasten nuelesne daamtaj guhkiem tïjjem nuhtjieh dan åvteste dej leah ovmaereles strategijh, viesjies dïejvesh jallh fer vijries gïehtjedimmiestrategijh.
Daid dáhttut fuobmát kártengeahččalemiiguin, ja danne čađahit
Mijjieh sïjhtebe daam goerehtallemepryövine vueptiestidh, jïh dan åvteste pryövem tjïrrehtibie
geahččaleami áigemeriiguin ja veahkkeneavvuid haga.
tïjjemieriejgujmie jïh bielelen viehkiedïrregh.
Maŋŋil go geahččaleapmi lea divvojuvvon, de sáhttá láhčit ohppiide vejolašvuođa bargat bihtáid maid eai vástidan geahččaleamis.
Mænngan pryövem staeriedamme, maahta sjïehteladtedh ihke learohkh åadtjoeh laavenjasside loetedh mejtie idtjin vaestedh gosse
loahppa bargobihtáid ivdnebliánttain.
Sæjroe 12 / 35 pryövem tjïrrehtin.
De gal ožžot geavahit veahkkeneavvuid.
Daelie maehtieh maaje viehkiedïrregh nuhtjedh.
Oahppit leat juo gullan bagadusa ja sáhttet geahččat ovdamearkkaid geahččaleamis.
bïhkedassem govleme jïh maehtieh vuesiehtimmide pryövesne vuartasjidh.
Máŋgasiidda lea dat doarvái dasa ahte nagodit iešheanalaččat bargat bihtáiguin mat leat báhcán.
Jeenjesidie ij leah daate nuekies ihke dah buektiehtieh jïjtjeraarehke barkedh dej jeatjah laavenjassigujmie.
Oahppit EAI oaččo divvut boasttu vástádusaid.
Learohkh EAH luhpiem åadtjoeh båajhtoeh vaestiedassh staeriedidh.
Ohppiide geat rahčet ii leat nu ollu ávki bargat iešheanalaččat geahččaleami bargobihtáiguin, ja nu ii ávžžuhuvvo sidjiide dat bargovuohki.
Gaajh viesjies learohkh sijhtieh vaenie nåhtoem utnedh jïjtjeraarehke laavenjassigujmie pryövesne barkedh, jïh dan åvteste ibie dam raeresth.
Okta vuohki lea ahte oahppi
Akte nuepie lea learohke lohkehtæjjine ektine, dejtie laavenjasside dorje mejtie satne idtji asth pryövesne darjodh.
13. siidu 34 siiddus dieđuid das maid oahppi ii ipmir, ja mainna son rahčá.
Dellie lohkehtæjja nuepiem åådtje jienebh gyhtjelassh gihtjedh jïh lissie bïevnesh åadtjodh man bïjre learohke guarka, jïh mejnie tjabreminie.
Dat sáhttá leat vuosttaš oassi oahppi viidásit kártemis.
Daate maahta voestes lïhtse årrodh dennie guhkiebasse goerehtallemisnie.
14. siidu 34 siiddus máhtolašvuođaid ovdal go doahpagiid, vai ohppet go daid buohtalaga.
Digkedeminie mejtie goerkese evtiesåvva tjiehpiesvoeti åvtelen, tjiehpiesvoeth goerkesen åvtelen, jallh mejtie dah sinsitnien baalte evtiesuvvieh.
Jáhku mielde dat ovdánit buohtalaga.
Hævvi vienth dah sinsitnien baalte evtiesuvvieh.
Oahppit geat eai hálddaš lohkodoahpagiid nu bures rahčet dávjá lohkamiin ja lohkorehkenastimiin.
Learohkh viesjies taaledïejvesigujmie daamtaj viesjies tjiehpiesvoeth utnieh
doahpagiid mat čatnasit loguide.
ryöknemisnie jïh taaleryöknedimmesne.
Ohppiin leat juo doahpagat ja máhtolašvuođat go sii álget skuvlii.
Learohkh dïejvesh jïh tjiehpiesvoeth meatan utnieh gosse skuvlese båetieh.
Árra giellaovdánemiin ja lohkamiin leat sii háhkan dehálaš gelbbolašvuođa mii lea vuođđun vuođđo máhtolašvuođaide rehkenastimis ja dasa ahte oahppat matematihka.
Aareh gïeleevtiedimmien jïh ryöknemen tjïrrh dah leah vihkeles maahtoem vejtiestamme mij våaroeminie sjædta tjiehpiesvoetide ryöknedimmesne, jïh matematihkem lïeredh.
Ipmárdus doahpagiidda nugo ovdamearka dihte stuorit go, eanet, dahje lohkosánit ja lohkanmáhtolašvuođat leat reaiddut viidásit oahppamii.
Goerkese ektiedamme dïejvesidie goh vuesiehtimmien gaavhtan stuerebe goh, vielie, jallh
Juo skuvlaálgima áiggi sáhttet oahpaheaddjit áicat ahte ohppiin leat iešguđetlágan gelbbolašvuođat.
taalebaakoeh jïh ryöknemetjiehpiesvoeth leah dïrregh dan guhkiebasse lïerehtæmman.
Muhtun oahppit eai máhte lohkat meaddel viđá kardinála ipmárdusain, muhtun oahppit ges máhttet adderet loguid 0-100 gaskkas.
Joe skuvleaalkoven lohkehtæjjah maehtieh vïhtesjidh learohkh joekehts maahtoem utnieh.
Skuvllas sáhttá áicat
Skuvlesne maahta aktem matteuseffektem vïhtesjidh, joekehtse learohki gaskem sjïdtede dej voestes skuvlejaepiej.
matteuseffekta, erohus ohppiid gaskkas stuorru árra skuvlajagiid.
Goerehtallemepryövi aajkoe lea joekehtsh vueptiestidh, guktie
Ulbmil kártengeahččalemiiguin lea fuobmát erohusaid nu ahte sáhttá bargat dihtomielalaččat ovddidit doabaipmárdusa ja rehkenastimáhtolašvuođa ohppiin geat rahčet eanemusat.
maahta voerkeslaakan barkedh dïejvesegoerkesem jïh ryöknemetjiehpiesvoetide lissiehtidh dej viesjiehtommes learohki luvnie.
Ii leat dušše okta geaidnu háhkat vuođđo máhtolašvuođaid rehkenastimis – ohppiin lea individuella ovdáneapmi, muhto leat muhtun oktasašvuođat maiddái.
Ij leah akte geajnoe dejtie vihkielommes tjiehpiesvoetide ryöknedimmesne – learohkh sjïere evtiedimmieh utnieh, men såemies tjåenghkies væhtah.
Jus oahppit galget šaddat čeahpit rehkenastit, de fertejit leat guokte vuođđo ášši sajis: sii fertejit máhttit lohkat sihkkarit ja geabbilit, ja sis fertejit leat nanu lohkodoahpagat.
Ihke learohkh edtjieh væjkele sjïdtedh ryöknedidh, dellie göökte maadthgierkieh tjuerieh stïeresne årrodh: dah tjuerieh maehtedh jearsoeslaakan jïh fleksijbele ryöknedidh, jïh dah tjuerieh hijven
Lohkan lea dárbbašlaš ohppiid lohkoipmárdusa ovddideapmái, dasa lassin geavahit oahppit ollu lohkanstrategiijaid bargobihtáid čoavdimii.
taaledïejvesem utnedh. Learohki evtiedimmien gaavhtan lea joekoen vihkeles veele barkedh learohki ryöknemedarjomigujmie dej voestes jaepiej skuvlesne.
Eanas oahppit ohppet dađistaga beaktileabbo ja geabbileabbo strategiijaid dađi mielde go šaddet čeahpibut lohkat ja háhket buoret lohkoipmárdusa.
Ryökneme lea daerpies juktie learohki taalegoerkesem evtiedidh, lissine learohkh jeenjemasth ryöknemestrategijh nuhtjieh laavenjasseloetemisie.
Muhtun ohppiid ovdáneapmi bisána, dainna oaivvilduvvo
Dah jeanatjommes learohkh sijhtieh
ahte sii jotket geavahit álkes strategiijaid (geahča Rehkenastin vuollelis).
Såemies learohkh tjöödtjestieh, dah jåerhkieh aelhkie strategijh nuhtjedh (vuartesjh Ryöknedimmie vuelielisnie). Daah learohkh leah
Dat oahppit sáhttet oažžut matematihkkaváttuid.
Sæjroe 13 / 35 vaahresne matematihketsagkesh evtiedidh.
Danne lea dehálaš veahkehit ohppiid ovdánit viidásit ovttageardánis ja ovttamállet lohkanstrategiijain beaktileabbo strategiijaide ja geabbileabbo strategiijageavaheapmái.
Dan åvteste vihkeles learoehkidie guhkiebasse viehkiehtidh naive jïh rigide ryöknemestrategijijste, vielie effektijve strategijide jïh akten vielie fleksijbele strategijeåtnose.
Davviriikkain earuhit erenoamáš matematihkkaváttuin ja dábálaš matematihkkaváttuin.
Noerhtelaantine joekehtibie sjïere jïh sïejhme matematihketsagkesi gaskem.
Dávjá geavahit doahpagiid gáržžes ja viiddis definišuvnna (geahča ovdamearka dihte
Daamtaj dïejvesh gietskies jïh gamte definisjovne åtnasuvvieh (vuartesjh vuesiehtimmien gaavhtan
Lunde, 2008) Muhtun ohppiin geat rahčet matematihkain, leat erenoamáš matematihkkaváttut.
Lunde 2008). Såemies dejstie learoehkijstie mah matematihkine tjabreminie, sjïere matematihketsagkesh utnieh.
Erenoamáš matematihkkaváttuid čatnet ovdamearka dihte muitinváttuide, kognitiivafáktoriidda dahje abstrakšuvdnaváttuide (Holm, 2002).
Dam ektede nåakebe mujhtesefunksjovnese, kognitijve faktoridie jallh abstraksjovnetsagkesidie (Holm, 2002).
Ohppiide geain leat erenoamáš matematihkkaváttut berre árvvoštallat lea go dárbu liige
Dejtie learoehkidie sjïere matematihketsagkesigujmie, byöroe vuarjasjidh mejtie daerpies lissie dåarjelimmiem aaj
čuovvoleapmái maiddái olggobealde heivehuvvon oahpahusa vrd oahpahuslága.
mierien ålkolen sjïehtedamme lïerehtimmeste, ööhpehtimmielaaken mietie.
Johtočálus F-04-13 geatnegahttá skuvlla árvvoštallat oahpahusa doaibmama ovdalgo vuolggaha ášši PPT:I ja vejolaččat erenoamáš oahpahusa mearrádussii.
Prievien mietie F-04-13 skuvle dïedtem åtna nåhtoem lïerehtimmeste vuarjasjidh, åvtelen PPD:se vuesehte, jïh eventuelle nænnoestimmie sjïereööhpehtimmien bïjre. Goerehtallemepryöve
Dakkár árvvoštallamis sáhttá kártengeahččaleami geavahit oassin.
maahta meatan årrodh aktene dagkeres vuarjasjimmesne.
Lassin ohppiide geain leat erenoamáš váttut matematihkas, de dáidet maiddái leat oahppit geain leat dábálaš váttut matematihkas.
Gelline skuvline sæjhta naan learohkh årrodh mah utnieh dam maam mijjieh gåhtjobe sïejhme matematihketsagkesh.
Lunde (2008) mielde mearkkaša dat ahte
Lunden mietie (2008) dellie sæjhta akte ovreakta årrodh
Dán teavstta referánssat leat evttohuvvon lassi lohkamušaid listus.
gaskem learohken kognitijve fungeradimmiem, ööhpehtimmiem jïh jeatjah faktovrh mah lïerehtimmiem tsevtsieh, jïh daate ovreakta jeenjemasth learohken matematihkelïerehtimmiem heerrede.
15. siidu 34 siiddus matematihka. Muhtun ohppiin geat leat ožžon bohtosiid vuolábealde sierra beroštumi ráji leat dábálaš matematihkkaváttut.
Muvhth dejstie learoehkijstie mah tjoeperdimmieraasten nuelesne skååredieh, sïejhme matematihketsagkesh utnieh. Dejtie
Daidda ohppiide galgá plánet doaibmabijuid heivehuvvon oahpahusa siskkobealde oassin árra doaimmain.
learoehkidie edtja råajvarimmieh soejkesjidh mierien sisnjelen sjïehtedamme lïerehtimmeste, goh akte lïhtse aareh råajvarimmesne.
Dábálaš matematihkkaváttuid dovdomearkkat leat heajos doabaipmárdus ja ovttageardánis ja rievddakeahtes strategiija geavaheapmi.
Learohkh sïejhme matematihketsagkesigujmie daamtaj viesjies dïejvesegoerkesem, jïh naive jïh rigide strategijeåtnoem utnieh.
Danne go heajos strategiijageavaheapmi addá
Juktie ovmaereles strategijeåtnoe nåake våaromem vadta dan
heajos vuođu viidásit oahppamii, de dat sáhttá addit váttisvuođaid matematihkain maŋŋel skuvlaáigodagas jus ii bija johtui doaibmabijuid (geahča ovdamearka dihte Lunde, 2008 dahje Ostad, 2008 ja 2010).
guhkiebasse lïerehtæmman, daate maahta tsagkesh vedtedh matematihkine mænngan skuvletïjjen dastegh råajvarimmieh eah vadtasovvh (vuartesjh vuesiehtimmien gaavhtan Lunde, 2008 jallh Ostad, 2008 jïh 2010).
Kártengeahččaleami vuosttaš oassi (ovdal bottu) mihtida eanas doabaipmárdusa ja lohkanmáhtolašvuođa.
Voestes bielie goerehtallemepryöveste (eejehtimmien åvtelen) åajvahkommes dïejvesegoerkesem jïh ryöknemetjiehpiesvoeth möölehte.
Geahččaleami nubbi oassi mihtida eanas lohkorehkenastima (adderema, subtraherema ja multiplikašuvnna).
Mubpie bielie pryöveste åajvahkommes taaleryöknedimmiem möölehte (addisjovne jïh subtraksjovne).
Vai galgá daid
Viesjies
ohppiid fuomášit, de lea juohke siidui biddjon áigemearri.
Juktie dejtie learoehkidie vueptiestidh dle fïerhte sæjroe aktem tïjjemieriem åådtjeme.
Áigemearri lea biddjon nu ahte oahppit geat geavahit eahpevuogálaš ja unnán beaktilis strategiijaid, eai árvvu mielde nákce geargat buot bargobihtáiguin siiddus mearriduvvon áigái. Geahččaleami vuosttaš
Tïjjemierie lea bïejesovveme naemhtie guktie learohkh mah ovmaereles jïh nåake effektijve strategijh nuhtjieh, eah sån sïjhth gaervies sjïdtedh gaajhki
oasis lea eanet áigi bargat bihtáid.
laavenjassigujmie sæjrosne tïjjemierien sisnjelen.
Ohppiid doaba ja máhtolašvuođa ovddidemiin lea dehálaš bargat buohtalaga.
Vihkeles parallellelaakan barkedh learohki dïejvesidie jïh tjiehpiesvoeth evtiedidh.
Oahppit geat rahčet eanemus dárbbašit geavahit eanet áiggi
Doh viesjiehtommes learohkh daarpesjieh guhkiem gïehtelidh:
• Lohkanaktivitehtat: lohkat ovddos guvlui ja maŋos guvlui, lohkat viidásit muhtun
• ryöknemedarjomigujmie: åvtese jïh bååstede ryöknedh, guhkiebasse ryöknedh aktede vihties taaleste jïh numhtie vijriesåbpoe
logus ja nu ain
Gusnie vaenemes ?
• Buohtastahttit hivvodagaid: gos lea eanemus ?
Dah referansh mah daennie tjaalegisnie vadtasuvvieh, læstosne gaavnh raeriestimmiejgujmie vielie
Gos lea unnimus ?
lohkemen bïjre
• Čatnat hivvodagaid lohkosymbolaide, hivvodagaid juohkit joavkkuide
• veahkah taalesymbovlide aktanidh, veahkah dåehkine bïejedh
• Bargat olles lohkoguovllus 0-100, iige dušše lohkoguovllus 0-10: dat lea dehálaš vai ipmirda mo sadjevuogádat lea huksejuvvon ovttežiiguin ja logežiiguin
• barkedh abpe taalesuerkesne 0-100, jïh ij ajve taalesuerkesne 0 -10; daate lea
• Ovdánahttit alcces strategiijageavaheami: oahppit geat rahčet dárbbašit veahki ja doarjaga go galget ovdánit “ lohkat-buot ” ” - strategiijas “ lohkat-viidásit ” “ lohkat-viidásit ” - strategiijai
• jïjtse strategijeåtnoem evtiedidh: viesjies learohkh viehkiem jïh dåarjoem daarpesjieh juktie vaedtsedh «gaajhkem ryöknedhš- strategijijste, «guhkiebasseryöknedhš strategijide Learohkeportrehth såemies raeriestimmieh
Elevportrettene gir noen forslag til det videre arbeidet for elevene.
vedtieh learohki guhkiebasse barkose.
Evttohus lassi lohkamuššii
Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
Lohkan
Ryökneme
Buorit lohkanmáhtolašvuođat leat hui dehálaččat ovddidit lohkoipmárdusa, rehkenastinmáhtolašvuođaid ja makkár strategiijaid vállje go čoavdá bargobihtáid.
Hijven tjiehpiesvoeth ryöknemisnie leah joekoen vihkeles juktie taalegoerkesem, ryöknedimmietjiehpiesvoeth jïh strategijh evtiedidh mah leah laavenjasseloetemasse ektiedamme.
Oahppit dárbbašit vuođđo ipmárdusa viđa prinsihpas vai galget šaddat čeahpes (lohko) lohkkit:
Juktie væjkele ryöknijh sjïdtedh dle learohkh aktem uvtemesth goerkesem vïjhte prinsihpijste daarpesjieh.
Oahppit fertejit máhttit lohkoráiddu (loguid namaid) ja diehtit ahte loguin lea dihto vuorru (ordinalitehta).
Learohkh tjuerieh taaleraajroem maehtedh (taali nommh) jïh daejredh taalh aktem vihties öörnegem utnieh (ordinaliteete).
Sii fertejit maiddái ipmirdit okta-ja-okta korresponderema, dainna oaivvilduvvo ahte juohke diŋga lohkko okte ja dušše okte, ja ahte ii leat dadjamuš makkár
Dah tjuerieh aaj aktese aktese- korrespondansem guarkedh, daate sæjhta jiehtedh fïerhte aate ajve ikth
16. siidu 34 siiddus “ man galle ” jus ii ipmir kardinála aspeavtta.
ryöknesåvva, jïh ij sïjhth maam jiehtedh mennie öörnegisnie aatide ryöknoe.
Dan ohppet eanas oahppit ovdal go álget skuvlii.
Lissine learohkh tjuerieh lïeredh dïhte minngemes taale dïhte, mij lea dam abpe veahkam maam ryökneme (kardinaliteete).
Oahppiovdamearka
kardinaale aspektem guarkedh.
Jenni galgá lohkágoahtit 38 rájes.
Learohkevuesiehtimmie Jenny birresåvva guhkiebasse ryöknedh taaleste 38.
Son lohká golbmalogigávcci, golbmalogiovcci, golbmalogilogi... Son bisána, ii oro diehtime šat veahášge mo de galgá.
Dihte ryöknoe golmeluhkiegaektsie, golmeluhkieuktsie, golmeluhkieluhkie.. … Dïhte tjöödtjeste, tjïelke båasarimmesne.
Joreha ovddabealde leat guokte logeža, okta viđeš ja golbma ruvdnobihtá.
Daanen uvte göökte luhkieh, akte vijhte jïh golme kråvnah.
Joret doallá logi suorpma ovddabealde ja lohká ovtta ja ovtta gitta logi rádjái.
Daane luhkie soermh sov uvte steerie mearan akti akti ryöknoe goske låhkan båata.
De son joatká seammás go bidjá
Dle jåarhka mearan akti
vulos ovtta ja ovtta suorpma, gitta 20 rádjái.
akti soermem «vïbpeldeš goske 20 båata.
Son bisana, dolle ovtta gieđa bajas mas leat suorpmat badjin, ja joatká lohkat 21,22,23,24,25.
Dihte tjöödtjeste, aktem gietem bæjjese steerie soermigujmie geerjehtamme jïh guhkiebasse ryöknoe 21, 22, 23, 24, 25.
De son cuige golmma ruvdnobihtáide ja lohká 26, 27, 28.
Dle dejtie golme kråvnide tjuvtjede jïh ryöknoe 26, 27, 28.
Jenni ii dovdda buot namaid lohkoráiddus iige struktuvrraid sadjevuogádagas.
Jenny ij gaajhkide nommide taaleraajrosne jallh struktuvrem posisjovnesysteemesne damth.
Son dárbbaša eanet hárjehallama lohkamis.
Dïhte vielie haarjanimmiem daarpesje ryöknedh.
Jennis sáhttá maiddái leat heajos ipmárdus lohkodoahpagiidda (geahča vuollelis temá Lohkodoahpagat).
Jenny maahta sån aaj viesjies taalegoerkesem utnedh (vuartesjh teemam Taaledïejvese vuelielisnie).
Joret čájeha ahte son máhttá
Daane vuesehte satne maahta beetnegidie ryöknedh, men ij dejtie öörneldihkie dåehkide nuhtjh juktie luhkine jïh vïjhtine ryöknedh.
lohkat ruvdnobihtáid, muhto son ii geavat strukturerejuvvon joavkkuid lohkat logežiiguin ja ovttežiiguin.
steeredh ryöknemisnie.
Ovdalgo oahppit leat ipmirdan mo lohkovuogádagat leat huksejuvvon, logežiiguin ja ovttežiiguin, de orrot logut eavttuid haga dušše lohkun ja jietnan.
Jïjnjh learohkh soermide nuhtjieh gosse ryökneminie, mij lea akte hijven strategije noere aaltarisnie.
Logešrasttideapmi sáhttá leat váttis máŋgga oahppái, nugo Jennii ovdamearkkas badjelis.
Soermine ryöknedh maahta aaj mij akt årrrodh maam learohkh
Dasa lassin sáhttet logut 11-20 leat erenoamáš hástaleaddji.
darjoeh juktie dam konkrete jïh dam abstrakte aktanidh.
Dat logut eai čuovo dábálaš njálmmálaš minstara
Sïejhme learohkh ånnetji ånnetji orrijieh soermine ryöknedh goske aelkieh njaalmeldh ryöknedh, «nijhkemeryöknedhš jallh aktene mentaale taalesïevesne ryöknedh 2. – 3. daltesisnie.
(guoktelogi-okta, guoktelogi – guokte...,njealljelogi-okta, njealljelogi-guokte, jna), muhto dain lea iežaset logihkalaš struktuvra.
Dellie aelhkebe sjædta learoehkasse åejjieryöknemestrategijh nuhtjedh - mij lea dïhte våarome matematihken maahtose.
Ohppiide geat rahčet sáhttá leat buorre goansta hárjehallat erenoamážit daiguin loguiguin, sihke lohkosániid ja struktuvrra.
Learohkh ahkedh jearsoesåbpoe sjidtieh dej prinsihpigujmie ryöknemasse mah leah bijjielisnie neebneme, jïh jearsoesåbpoe jïh veelebe sjidtieh gosse dejtie nuhtjieh.
Vai oahppit galget fuobmát oktavuođaid ja minstariid lohkoráidduin, de lea dehálaš ahte oahppit
Mænngan learohkh lierieminie dovne bæjjese jïh våålese ryöknedh, gööktine jïh gööktine, vïjhtine jïh vïjhtine jïh luhkine jïh luhkine.
barget loguiguin gitta čuođi rádjái.
Faatoes goerkese ryöknemistie maahta akte heaptoe årrodh juktie taalegoerkesem evtiedidh.
Buorre lohko ipmárdus loguide gitta 100 rádjái mearkkaša ahte oahppit máhttet lohkat viidásit (sihke bájas ja vulos), logežiid, guokte ja guokte, vihtta ja vihtta ja logežiiguin ja logežiiguin vaikko makkár guovttesiffar logus.
Nåake ryöknemetjiehpiesvoeth leah ektiedamme minngebidie tsagkesidie ryöknedimmine.
Lohkanmáhtolašvuođa ovdánahttin
Jalhts maanah
Ollu oahppit geavahit suorpmaid go lohket, mii doaibmá nuorra agis buorrin strategiijan.
matematihketsagkesigujmie daamtaj maehtieh jïh guarkah dejtie vihkielommes prinsihpide ryöknemisnie, vuesiehtimmien gaavhtan taaleraajroe jïh akti akti korrespondanse, maehtieh dåeriesmoerh utnedh guarkedh ij leah vihkeles mennie öörnegisnie dah ryöknoeh.
Lohkan suorpmaiguin sáhttá maiddái leat juoga maid oahppit dahket vai čatnet oktii dan mii lea konkrehta dainna mii lea abstrákta.
Daate aktem faatoes goerkesem jïh tjiehpiesvoetem vadta ryöknemistie.
Oahppit dábálaččat dađistaga heitet lohkamis suorpmaiguin ja álget lohkat jitnosit, nivkkuhit ja lohket dahje lohket mentála lohkolinnjáin 2.3. ceahkis.
Åvtelen learohkh leah guarkeme guktie taalesysteeme lea bæjjese bigkeme luhkiejgujmie jïh aktigujmie, taalh sijhtieh årrodh taalh jïh tjoejh mah eah naan mïelem utnieh.
Dat dahká oahppái álkibun geavahit rehkenastinstrategiijaid maiguin rehkenastet oaivvis – mii lea vuođđun matematihka gelbbolašvuhtii.
Luhkiesertiestimmieh maehtieh gïerve årrodh gellide learoehkidie, naemhtie goh Jennyse vuesiehtimmesne bijjielisnie.
Oahppit šaddet dađistaga oadjebasabut prinsihpaide mat leat loguidlohkamis, nugo namuhuvvon badjelis, ja sii šaddet sihkkareappot ja dárkileappot go sii hárjehallet dan bargat.
Lissine taalh 11-20 maehtieh joekoen haestiedihks årrodh.
Oahppit ohppet dađistaga lohkat sihke bajásguvlui ja vulosguvlui, guvttiin ja guvttiin, viđain ja viđain ja logežiin ja logežiin.
Daah taalh eah dam sïejhme njaalmeldh mönsterem utnieh (göökteluhkie akte, göökteluhkie göökte, njieljieluhkie akte njieljieluhkie göökte jnv) men aktem jïjtse logiske
Vásáhusat maid oahppit háhket go lohkamiin čovdet váttisvuođaid ja bargobihtáid, dahket ahte sii ohppet bajil lohkofáktáid, nugo ovdamearka dihte ahte 2 + 3 lea vihtta.
struktuvrem utnieh. Maahta væjsehke årrodh joekoen daejnie taaline haarjanidh dej viesjiehtommes learohkigujmie, dovne taalebaakoeh jïh struktuvre.
Váilevaš ipmárdus lohkamis sáhttá hehttet lohkoipmárdusa ovdáneami.
Juktie ektiedimmieh jïh möönsterh taaleraajrojne vueptiestidh lea vihkeles learohkh taaligujmie berkieh tjuetien raajan.
Heajos lohkanmáhtolašvuohta sáhttá čujuhit matematihkkaváttuide maŋitáiggi.
Hijven taalegoerkese taalide 100 raajan sæjhta jiehtedh learohkh maehtieh
Vaikko mánát geain leat matematihkkaváttut dávjá máhttet ja ipmirdit lohkama deháleamos prinsihpaid, nugo ovdamearka dihte lohkoráiddu ja ovttas oktii korrenspondánsa, de sis sáhttá leat váttisvuohta ipmirdit ahte ii leat
guhkiebasse ryöknedh (dovne bæjjese jïh våålese), luhkiej bijjelen, gööktine gööktine, vïjhtine vïjhtine jïh luhkine luhkine saaht man taalen raejeste göökte sifferigujmie.
Bargu viidásit Ovdalgo sáhttá čuovvolit barggu, de lea dehálaš oažžut eanet dieđuid das mo oahppi lohká loguid, go dat mii boahtá ovdan kártengeahččaleamis.
Geajnoe guhkiebasse Åvtelen dïhte guhkiebasse barkoe maahta aelkedh, lea vihkeles vielie daajroem åadtjodh guktie learohke ryöknoe goh dam maam goerehtallemepryöve maahta vedtedh.
Dilálašvuođas mas lea njuolggo
Gosse oktegh learoehkinie maahta vïhtesjidh guktie learohke ryöknemelaavenjassh luetieh, jïh
gulahallan ohppiin sáhttá áicat mo oahppi čoavdá lohkanbargobihtáid ja ságastit dan birra maid oaidná.
soptsestidh dan bïjre maam vuajna.
Man guhkás máhttá oahppi lohkat ?
Man gåhkese learohke maahta ryöknedh ?
Nagoda go oahppi lohkat vaikko ii geavat veahkkin suorpmaid dahje guoskkahallama eará diŋggaide ?
Learohke maahta öörnegem steeredh ryöknemisnie bielelen soermide nuhtjedh jallh daeverh doehtedidh ?
Máhttá go oahppi lohkat iežas siste ?
Learohke maahta sov sisnjielisnie ryöknedh ?
Máhttá go oahppi lohkat bajás guvlui ja vulos guvlui muhtun logus, lohkat logežiid,
Learohke maahta bæjjese jïh våålese ryöknedh saaht man taaleste, luhkiej bijjelen ryöknedh, tjuetiej bijjelen, ryöknedh
čuđežiid, lohkat guokte ja guokte, vihtta ja vihtta, logi ja logi mielde ja nu ain ?
gööktine jïh gööktine, vïjhtine jïh vïjhtine, luhkine jïh luhkine jïh naemhtie guhkiebasse ?
Divtte oahppi čilget ja jeara čuovvolangažaldagaid.
Baajh learohkem buerkiestidh jïh gihtjh gyhtjelassh.
Ságastallama bokte oažžu dieđuid mo oahppi jurddaša, ja makkár ipmárdus oahppis lea lohkolohkamii.
Soptsestimmien tjïrrh daajroem åådtje guktie learohke ussjede jïh guktie learohke ryöknemem guarka.
Ulbmil ságastallamiin lea addit oahppái diđolašvuođa iežas lohkanmáhtolašvuođain ja mainna son galgá bargat viidásit
lea learoehkasse daajroem vedtedh jïjtse ryöknemetjiehpiesvoeti bïjre, jïh mejnie edtja guhkiebasse barkedh juktie væjkele ryöknijinie sjïdtedh.
Siskkil áinnas váhnemiid ohppiid čuovvoleapmái.
Vaeltieh maaje eejhtegidie meatan juktie learohkem dåarjelidh.
Oahppi ferte oažžut vejolašvuođa bargat lohkamiin sihke lohkat eahpestruktuvrralaš ja struktuvrralaš joavkkuiguin.
Learohke tjuara nuepiem åadtjodh dovne ov-öörneldihkie jïh öörneldihkie dåehkieh ryöknedh.
Geavat áinnas doarjjan lohkamii konkrehtaid (ovdamearka dihte ruovderuđaid), lohkolinnjá (mas leat mearkkat ja guoros lohkolinnjá) ja čuđeškártta.
Nuhtjedh maaje daeverh, taalesïevem (mïerhkigujmie jïh gåaroes taalesïevine) jïh tjuetiekaarhtem juktie
ipmárdussii lohkolinnjá ja ipmirdit lohkoráiddu struktuvrra (geahča temáid Lohkodoahpagat ja Lohkoráidu ja lohkolinnjá).
ryöknemem dåarjoehtidh. Ulmie lea learohke edtja aktem jïjtse sisnjeles taalesïevem tseegkedh jïh struktuvrem guarkedh taaleraajrosne (vuartesjh teemide Taaledïejvesh jïh Taaleraajroe jïh taalesïeve).
(Loguid) Lohkan geavahuvvo dávjá strategiijan čoavdit bargobihtáid ja praktihkalaš váttisvuođaid.
Ryökneme daamtaj åtnasåvva goh strategije juktie laavenjassh jïh praktihkeles dåeriesmoerh loetedh.
Ollu oahppit jotket geavahit álkes lohkanstrategiijaid čoavdit addišuvdna, subtrakšuvdna ja multiplikašuvdna bargobihtáid.
Jïjnjh learohkh jåerhkieh aelhkie ryöknemestrategijh nuhtjedh juktie addisjovne- jïh subtraksjovnelaavenjassh loetedh.
Dan birra lea eanet temás Rehkenastin.
Daam ållermaahteme teeman nuelesne Ryöknedimmie.
Evttohusat viidásit lohkamuššii
Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
Lohkodoahpagat
Taaledïejvesh
Buorre ipmárdus matematihkka doahpagiin lea okta deháleamos eavttuin ovddidit vuođđo máhtolašvuođaid rehkenastimis.
Hijven goerkese matematihkeles dïejvesijstie lea akte dejstie vihkielommes krïevenassijste juktie dejtie uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne evtiedidh.
Doahpagat nu go ovdamearka dihte galle, stuorimus,
Dïejvesh goh vuesiehtimmien gaavhtan låhkoe, stööremes, jeenjemes, vaenebe, göökte vaenebe, man gellie, gaske, nuelesne jïh bijjelen leah vihkeles dïejvesh mah leah ektiedamme gïeleevtiedæmman sïejhmelaakan, jïh evtiedæmman learohki matematihkeles gïeleste
eanemus, unnit, guokte unnit, man ollu, gaskkas, vuolde ja bajábealde leat dehálaš doahpagat giellaovdáneapmái oppalaččat ja oahppi matematihkka giela ovdáneapmái erenoamážit.
sjïerelaakan. Tjuara dïejvesidie taalide ektiedidh, dovne taalesymbovlh jïh taalebaakoeh.
Doahpagiid ferte čatnat loguide, sihke lohkosymbolaide ja lohkosániide.
Dååjrehtimmien tjïrrh ryöknemisnie maanah lierieh vuesiehtimmien gaavhtan vïjhte lea veele akte vielie goh njieljie.
Mánát ohppet vásáhusa bokte go lohket ovdamearka dihte ahte vihtta lea juste ovtta
Vïjhte stuerebe goh golme, göökte vaenebe goh njieljie jïh
eanet go njeallje.
numhtie vijriebasse.
Lohkodoahpagiid oahppama álgu lea ipmirdišgoahtit doahpagiid maid ovdalis leat namuhan, maid eanas oahppit dahket go álget skuvlii.
Evtiedimmie taaledïejvesijstie aalka dïejvesidie bijjielisnie guarkedh, naakede dah jeanatjommes learohkh darjoeh gosse skuvlem aelkieh. Lissine learohkh tjuerieh
Dasa lassin fertejit oahppit ipmirdit kvantitehta, dat mearkkaša ahte logut čujuhit dihto hivvodagaide.
kvantiteetem guarkedh, daate sæjhta jiehtedh taalh veahkide vuesiehtieh.
Dávjá lea giellageavaheapmi čatnon lohkui ja loguidmeannudeapmái gitta das makkár dilálašvuođas
Daamtaj gïeleåtnoe ektiedamme taalide jïh taalegïetedæmman, lea tsevtseme destie man bïjre soptsestibie, naakede mij maahta stoerre haestemh årrodh learoehkidie.
Girjji čálli ja lágadusa almmuhit girjjálašvuođalistus dokumeantta loahpa geahčen.
Akte stoerre taale lea vuesiehtimmien gaavhtan ij naan tjïelke stoeredahke. Muvhten aejkien dle akte
18. siidu 34 siiddus leat stuora lohku.
stoerre taale akte millijovne.
Buorit lohkodoahpagat ohppiin mearkkaša maiddái ahte galget ipmirdit ja máhttit geavahit iešguđetlágan vugiid barggus.
Hijven taaledïejvese lea aaj maehtedh guarkedh jïh nuhtjedh ovmessie soptsestimmievuekieh. Maahta aktem veahkam vïjhte eeplajgujmie vuesiehtidh viehkine
Okta valljodat mas leat vihtta eahppela sáhttá almmuhuvvot go čállá sáni “ vihtta ”, vihtta sázu | | | | | dahje lohkosymbola 5. Oahppit galget maiddái
Tjaelije jïh berteme leah tjaalasovveme lidteratuvrelæstosne tjaalegen minngiegietjesne.
máhttit ovddasteddjiid gaskkas dulkot.
Learohkh aaj tjuerieh maehtedh vuesiehtimmiej gaskem jarkoestidh.
Loguin leat iešvuođat.
Taali leah jïjtsevoeth.
Guokte logu maid bidjá oktii, šaddet ođđa lohkun.
Göökte taalh mah tjåanghkan bïejesuvvieh, akte orre taale sjidtieh.
Sáhttá gávdnat erohusa guovtti logus jus geassá nuppi logu nuppis.
Datne maahtah joekehtsem göökti taali gaskem gaavnedh gosse dam aktem taalem dehtie mubpijste geasa.
Loguid sáhttá juohkit ja geardut.
Maahta taalh guektelen juekedh jïh guektiengïerth darjodh.
Luohkká lea leamaš olgun ja lea coggan rássái sarridiid.
Learohkevuesiehtimmie Klaasse ålkone orreme jïh sirrieh goejese tsagkeme.
Dál sii galget gávnnahit man ollu sarridiid sii leat čoaggán.
Daelie edtjieh gaavnehtidh man gellie sirrieh dah leah tjöönghkeme.
Anja lea gávnnahan ahte son lea ovtta rássái coggan 17 sarriha.
Tanja lea gaavnehtamme dihte 17 sirrieh åtna sov aktene goejesne.
Son čállá duhtavaččat čállingirjásis 71.
Madtjeles 71 våålese tjaala sov gærjesne.
Klássa bargá sadjeárvvuiguin ja hukse loguid unifix-birccuiguin.
Klaasse sijjieaarvojne barkeminie jïh taalh unifix-klåbpojste bigkie.
Oahpaheaddji jearrá Juhánis diehtá go son galle logeža lea 34:s.
Lohkehtæjja Jåhham gihtjie mejtie dïhte daajra man gellie luhkieh lea taalesne 34.
Juhána vástádus lea guokte logeža ja okta njealljenuppelogeš.
Jåhha vaestede taalesne 34 göökte luhkieh jïh akte luhkienjieljie.
Anja ii dovdda loguid čállima konvenšuvnna, ahte ovttežat galget olgešbealde ja logežat galget gurutbealde.
Tanja ij konvensjovnide guarkah juktie taalh tjaeledh, gidtjh dah akth leah åelkiesbielesne jïh luhkieh gårroehbielesne.
Čállá go son álo ovttežiid gurutbeallái, vai dáhpáhuvvá go dat dušše muhtomin ?
Dïhte iktesth aktide gårroehbielesne tjaala, jallh ajve muvhtine ?
Jus galgá háhkat dieđu ipmirda go Anja sadjevuogádaga ja dušše čállá boastut, vai ii go son ipmir sadjeárvvu, de ferte guorahallat maid Anja jurddaša, ja manne son čállá 71 iige 17.
«ajveš båajhtode tjaala, jallh mejtie ij sijjie-aarvoem guarkah, tjuara goerehtidh maam Tanja ussjede, jïh man åvteste dïhte 71 tjaala sijjeste 17.
Muhtun oahppit geain lea dysleksiija rahčet lohkanguovlluin go sii lohket ja
Muvhth learohkh dysleksijine lohkemehaerine tjabreminie gosse luhkieh jïh taalh tjaelieh.
čállet loguid. Ohppiide sáhttá leat ávkkálaš jus bidjá fokusa dasa mo galgá čállit loguid.
Fokusem utnedh guktie mijjieh taalh tjaelebe, maahta viehkine årrodh learoehkidie.
Buori lohkoipmárdussii lea vuođđun buorre ipmárdus sadjevuogádagas, loguid huksehusas ja loguid siffariid árvvus.
Hijven taaledïejvese akten hijven goerkesasse posisjovnesysteemeste bigkie, guktie taalh leah bæjjese bigkeme jïh aarvoe sifferijstie taalesne.
Ohppiide lea maiddái ávkkálaš juohkit loguid iešguđet ládje.
Gosse daate goerkese ahkedh
Dađistaga go dat máhttu ovdána, de eai geahča šat logu 23 dušše 23 ovttadahkan, muhto maiddái oktiibidjamin 20 ja 3 gaskkas, dahje 2 logešjoavkku ja 3 ovtteža gaskkas.
evtiesåvva, taale 23 ij sïjhth ajve vuajnalgidh goh 23 ektievoeth, men aaj goh akte ektiedimmie dejstie göökte bielijste 20 jïh 3, jallh 2 luhkiedåehkieh jïh 3 akth.
Juhán máhttá juohkit 34 joavkkuide, ja son máhttá muitalit árvvu guhtege joavkkus vaikko
Jåhha maahta 34 dåehkine juekedh, jïh maahta aarvoem jiehtedh fïerhten dåahkan, bielelen dïhte dåehkiebïejeme sjeahta dejnie joekedimmine posisjovnesysteemesne. Lohkehtæjja
joavkojuohkin ii dárbbu dihte leat seamma ládje go juohkin lea sadjevuogádagas. Oahpaheaddji berre čuovvolit Juhána vástádusa jearaldagain máhttá go son juohkit 34 eará ládje, dahje sáhttá go 14 juhkkojuvvot logežiid ja ovttežiid mielde.
byöroe Jåhhan vaestiedassine vijriesåbpoe barkedh, jïh gihtjedh mejtie dïhte maahta taalem 34 jeatjahlaakan juekedh, jallh mejtie 14 maahta juakasovvedh luhkine jïh aktine.
Leago Juhán ipmirdan bargobihtá boastut, vai rahčá go son sadjeárvvuiguin ?
Jåhha laavenjassem båajhtode guarkeme, jallh tjabreminie sijjie-aarvojne ?
Ohppiide geat eai nu bures
Dejtie learoehkidie mah viesjies goerkesem utnieh guktie taalh leah bæjjese bigkeme (luhkieh jïh
ipmir loguid huksehusa (logežat ja ovtteža), šaddet bargobihtát nugo 70 + __ = 72 lihka gáibideaddjin go 34 + ___ = 72.
akth) laavenjassh goh 70 + __ = 71 sijhtieh seamma krïevije årrodh goh 34 + __ = 72.
Geabbilis lohkodoahpagat leat áibbas dárbbašlaččat jus galget sáhttit rehkenastit beaktilit máŋggasiffar loguiguin.
Fleksijbele taaledïejvese lea eevre daerpies jis edtja maehtedh radtjoeslaakan ryöknedidh taaligujmie mej jienebh sifferh.
Oahppit geat rahčet ipmirdit ja geavahit sadjevuogádaga, deaividit stuora hástalusaid go sii galget rehkenastit addišuvnna ja subtrakšuvnna máŋggasiffar loguiguin.
Learohkh mah tjabreminie posisjovnesysteemem guarkedh jïh nuhtjedh, sijhtieh stoerre haestemh dåastodh gosse edtjieh addisjovnine jïh subtraksjovnine ryöknedidh taaligujmie mej jienebh sifferh.
19. siidu 34 siiddus lohkamiin.
Evtiedimmie taaledïejvesijstie
Ohppiid sátneriggodat ovdána, ja gielalaš doahpagat čadnojit matematihkalaš oktavuođaide ja sisdoaluide.
matematihkeles ektiedimmide jïh sisvegasse.
Dađistaga čatnet oahppit loguid hivvodagaide.
Mænngan learohkh aelkieh taalh veahkide ektiedidh.
Go oahppit álggos oidnet loguid, de sii atnet daid oktan ollislašvuohtan, ja sii čujuhit logu olles hivvodahkii beroškeahttá galle siffara logus leat.
Gosse learohkh voestes aejkien taalide dåastoeh, dah taalese vuejnieh goh akte elliesvote, jïh taalem abpe veahkese ektede saaht man gellie sifferh taale åtna.
Siffarat máŋggasiffar loguin eai mearkkaš sierra maidege ohppiide, ja sii eai geavat sadjevuogádaga lohkat dahje almmuhit ahte dihto siffar čujuha dihto árvui.
sifferh ij naan mïelem utnieh learoehkidie, jïh dah eah posisjovnesysteemem nuhtjieh juktie lohkedh jallh soptsestidh fïereguhte siffere aktem aarvoem vuesehte.
Áitto go sii leat ipmirdišgoahtán sadjevuogádaga, lea ohppiin doarvái gelbbolašvuohta geavahit loguid geabbilit.
Easkah gosse dah aktem goerkesem posisjovnesysteemeste evtiedamme, learohkh nuekies maahtoem utnieh taalide fleksijbeleslaakan nuhtjedh.
Sii sáhttet dál juohkit logu ovttežiidda ja logežiidda, sii dihtet makkár árvu iešguđetge siffarat ovddastit, ja sii oidnet olles logu supmin osiin.
Daelie maehtieh taalem juekedh aktine jïh luhkine, daejrieh mah aarvoeh dah ovmessie sifferh utnieh, jïh abpe
De lea ohppiin buorre vuođđu ovdánahttit alcceseaset vugiid lohkorehkenastimii (máŋggasiffar loguiguin) ja oahppat ja ipmirdit njealji rehkenastinvugiid algoritmmaid.
taalese vuejnieh goh summe dejstie bielijste. Dellie learohkh aktem hijven våaromem utnieh jïjtsh vuekieh evtiedidh taaleryöknedæmman (taaligujmie mej jienebh sifferh), jïh vejtiestidh jïh guarkedh algoritmidie dejtie njieljie ryöknedimmiesåarhtide.
Ollu oahppit geat rahčet oahppat lohkodoahpagiid, atnet loguid vaikko man stuorisin, ja ovttadimenšunála lohkoráidun main siffariin ii leat makkárge sierra mearkkašupmi.
Jïjnjh dejstie learoehkijste mah tjabreminie taaledïejvesh evtiedidh, taalide vuejnieh goh akte guhkies, aktedimensjovnale taaleraajroe gusnie dah sifferh taaline eah naan mïelem utnieh fïereguhtene haeresne.
Dasa lea váikkuhus ahte šaddá váttis lohkat, čállit ja rehkenastit máŋggasiffar loguiguin.
Goh akte konsekvense dle gïerve sjædta lohkedh, tjaeledh jïh nuhtjedh stoerre taalh.
Oallugat dain ohppiin geavahit álkes lohkanstrategiijaid nugo lohkat-visot-strategiijaid (geahča temá Rehkenastin vuollelis).
Learohkh viesjies taalegoerkesinie sijhtieh aktem viesjies våaromem utnedh gosse edtjieh ryöknedidh taaligujmie jienebi sifferigujmie.
Bargu viidásit Kártet oahppi ipmárdusa sániiguin nugo stuorimus, unnimus (sturrodat), eanemus, unnimus (hivvodat) sáhttá leat álgu viidásit barggus oahppi čuovvoleamis. Geahččal
«gaajhkem ryöknedhšstrategijh (vuartesjh teemam Ryöknedimmie vuelielisnie).
maiddái gávnnahit man stuora loguid oahppi máhttá govahallat ja čatnat konkrehta hivvodaga dasa.
Voejhkelh aaj gaavnehtidh man stoerre taalh learohkh maehtieh sov uvte vuejnedh, jïh mïsse maehtieh aktem vihties veahkam ektiedidh.
Lea dehálaš ahte oahppit besset hárjehallat lohkat ja čállit stuora loguid.
tjaeledh stoerre taalh.
Ollu ohppiide lea stuora gaska das ahte máhttit lohkat 23 rádjái dasa ahte ipmirdit ahte 23 lea seamma go 2 logeža ja 3 ovtteža.
Gellide learoehkidie akte stoerre sïlle taalese 23 ryöknedh goske guarka taale 23, 2 luhkieh jïh 3 akth åtna.
Oahppit dárbbašit ollu ja máŋggalágan hástalusaid mat čatnasit siffarárvui.
Learohkh jïjnjh jïh gelliesåarhts haestemh daarpesjieh ektiedamme
Konkrehtamateriála mii bidjá fokusa loguid juohkimii logežiidda ja ovttežiidda (abakus, unifix-birccut, ruđat, ja nu ain) sáhttá geavahit loguid ráhkadeapmái.
siffere-aarvose. Konkretiseradimmiematerijelle mij fokusem åtna taalh juekedh luhkine jïh aktine (abakus, unifix-klåbpoeh, beetnegh jïh numhtie vijriebasse) maahta åtnasovvedh taalh bigkedh.
Daid seammá lohkohivvodagaid berre maiddái sárgut ja čállit addišuvdnan.
Byöroe aaj doh seamma taaleveahkah guvviedidh jïh tjaeledh goh addisjovne.
Čuđeškárta sáhttá geavahuvvot loguid struktuvrra guorahallamii.
Akte tjuetiekaarhte maahta åtnasovvedh juktie taali struktuvrem goerehtidh.
Go guorahallá mii dáhpáhuvvá go njuike bajás guvlui ja vulos guvlui ja fitnjut, de sáhttá dat addit ohppiide ipmárdusa loguid huksehusas.
Gosse goerehte mij heannede gosse bæjjese, våålese jïh lajtode njulhtjie, learohkh maehtieh goerkesem vejtiestidh guktie taalh leah bæjjese bigkeme.
Lea dehálaš ahte oahppit molsot geavahit iešguđetlágan representašuvdnahámiid.
Vihkeles learohkh ovmessie vuesiehtimmievuekiej gaskem målsoeh.
Jus fokusere logežiid ja ovttežiid dušše rehkenastin ja čállinoktavuođain, de šaddá fokus
Jis fokusem åtna luhkide jïh aktide ajve gosse edtja maam akt ryöknedidh jïh stuhtjh bæjjese bïejedh,
eanas dušše bargobihttáčoavdimii.
konkretiseradamme sjidtieh.
Dat addá unnit vejolašvuođaid ovdánahttit buori doabaipmárdusa.
Dïhte vaenebh nuepieh vadta hijven dïejvesegoerkesem evtiedidh.
Evttohus lassi lohkamuššii
Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
• Alle teller, B oassi sadjevuogádaga birra
• Alle teller, bielie B posisjovnesysteemen bïjre
• GLSM, kapihtal 5
• GLSM, kapihtele 5
Vállje modealla mas lea sadji ovcci kuvlii mat leat dihto sajiin nu ahte rasttideamit dahkkojit konkrehtan.
• Matematikk på småskoletrinnet, kapihtelh 3 jïh 6
Lohkoráidu ja lohkolinnjá
Taaleraajroe jïh taalesïeve
Lea hui dehálaš ahte oahppit dovdet bures lohkoráiddu.
Joekoen vihkeles learohkh hijven daajroem utnieh taaleraajroem bïjre.
Dat siskkilda ahte oahppit máhttet namaid loguin ja dihtet struktuvrra lohkoráiddus.
Daate sæjhta jiehtedh learohkh taali nommide jïh struktuvrem taaleraajrosne maehtieh.
Dasa lassin fertejit oahppit leat oadjebasat loguid sirremis sturrodagaide, jorbet loguid ja dovdat loguid dihto gaskkaid.
Lissine learohkh
Dađistaga háhket oahppit mentála lohkolinnjá mii sáhttá geavahuvvot bargobihttáčoavdimii.
Mænngan learohkh sijhtieh aktem mentaale taalesïevem tseegkedh maam maehtieh nuhtjedh laavenjasseloetemisnie.
Kártengeahččaleamis vuhtto dat das go oahppit beaktilit sáhtte bidjat loguid ja hivvodagaid rievttes sadjái lohkolinnjás, ja ahte máhttet identifiseret
Goerehtallemepryövesne daate våajnoes sjædta gosse learohkh radtjoeslaakan maehtieh taalh jïh veahkah reaktoe
ovdamearka dihte lagamus logeža.
sæjjan bïejedh taalesïevesne.
Matematihkkaoahpaheamis geavahit dávjá iešguđetlágan lohkolinnjáid čájehit lohkoráiddu struktuvrra ja mii lea veahkkeneavvun lohkorehkenastimis. Jus galgá sáhttit geavahit
Matematihkeööhpehtimmesne daamtaj ovmessie taalesïevh nuhtjie juktie struktuvrem vuesiehtidh taaleraajrosne jïh goh viehkiedïrrege taaleryöknedimmesne.
lohkolinnjá geabbilit rehkenastimis, de gáibiduvvo ohppiin buorre lohkoipmárdus.
Juktie maehtedh taalesïevem fleksijbeleslaakan ryöknedæmman nuhtjedh, lea eevre daerpies learohke hijven taalegoerkesem utnieh.
De sáhttet oahppit geavahit lohkolinnjá vulos- ja bajás guvlui, ja geavahit mearkkaid linnjás ovdamearka dihte dasa ahte lohket viidásit 10:s.
Dellie learohkh maehtieh svihtjedh bæjjese jïh våålese taalesïevesne, jïh mïerhkesjimmide nuhtjedh sïevesne, vuesiehtimmien gaavhtan viehkine
Oahppiovdamearka
guhkiebasse ryöknedh taaleste 10.
Fatima galgá sirret golbma logu lassáneami mielde.
Learohkevuesiehtimmie Ealla edtja golme taalh veesmedh sjïdtije öörnegisnie.
Son čállá 23, 14 ja 19.
Dïhte tjaala 23, 14 jïh 19.
Máhtte galgá merket gokko 23 lea lohkolinnjás mas leat dušše logežat merkejuvvon.
Meehte edtja mïerhkesjidh gusnie 23 lea aktene taalesïevesne gusnie ajve dah luhkieh leah mïerhkesjamme.
Son bidjá mearkka juste gasku 20 ja 30 gaskii.
Dïhte mierhkem beaja 20 jïh 30 gaskoeh.
Ante beavdái lea darvehuvvon lohkolinnjá maid son geavaha veahkkin lohkorehkenastimis.
Aanta aktem taalesïevem dibrehtamme sov buertesne maam viehkine åtna taaleryöknedimmesne.
Son galgá rehkenastit 15 – 3.
Dihte edtja ryöknedidh 15 – 3.
Ánte bidjá suorpma 15 nala ja dadjá okta.
15 jïh jeahta akte.
Dasto sirdá suorpma vulosguvlui lohkolinnjás ja lohká guokte go cuige 14, ja golbma go son cuige 13.
Dle taalesïeven våålese svæhtja jïh ryöknoe göökte mearan taalese 14 tjuvtjede, jïh golme mearan taalese 13 tjuvtjede.
Fatima rahčá loguid čállima konvenšuvnnaiguin.
Ealla konvensjovnigujmie tjabreminie juktie taalh tjaeledh.
41 čállá muhtomin 14.
Muvhtine 41 tjaalasåvva goh 41 jïh muvhtine goh 14.
Dasa lassin jáhkká son ahte lohku mas lea 9 lea stuora lohku.
Lissine Ealla veanhta taalh sifferinie 9 leah stoerre taalh.
Dat sáhttá mearkkašit ahte Fatimas leat
Maahta
váilevaš lohkodoahpagat iige leat háhkan mentála lohkolinnjá.
vååjnedh goh Ealla viesjies taalegoerkesem åtna, jïh ij leah aktem mentaale taalesïevem tseegkeme.
Máhte merken sáhttá čájehit ahte son lea eahpesihkar leago 23 lagabus 20 vai 30, iige oro áibbas ipmirdan loguid mearriduvvon gaskkas.
Dejnie mïerhkesjimmine maam Meehte dorje, maahta vååjnedh goh dïhte lea jueriedisnie mejtie 23 lea lïhkemes 20 jallh 30, jïh ij eevre guarkah taali gåhkoem gaskemsh.
Heajos ipmárdus lohkolinnjás sáhttá danne go oahppi álo lohká 0 rájes ovtta ja ovtta bajás guvlui dassážii go olle lohkui masa galggai lohkat.
væhtah viesjies taalegoerkesasse taalesïeveste maahta årrodh learohke iktesth taaleste 0 ryöknoe, jïh bæjjese ryöknoe aktine aktine juktie reaktoe taalem gaavnedh
Ánte rahčá oaidnit loguid lohkolinnjás mat sáhttet ovddastit barggu maid son galgá bargat (15-3).
Aanta tjabreminie taalesïeven mietie svihtjedh gosse edtja dam barkoem darjodh (15 – 3).
Ánte dárbbaša doarjaga máhttit geavahit lohkolinnjá veahkkeneavvun lohkorehkenastimis.
Aanta dåarjoehtimmiem daarpesje juktie maehtedh taalesïevem nuhtjedh goh viehkiedïrrege taaleryöknedæmman.
Lohkoráiddu ja lohkolinnjá ipmirdeapmi álgá dainna go oahppá lohkosániid ja lohkosymbolaid ja makkár vuorus dat galget leat.
Evtiedimmie goerkesistie taalesïeveste Goerkese taaleraajroste jïh taalesïeveste aalka gosse leara taalebaakojde, taalesymbovlide jïh mennie öörneginie dah tjåadtjoeh.
Dat máhttu vuolgá loguidlohkamis.
Daate lea daajroe ryöknemen bïjre.
Dađistaga ipmirdit oahppit man stuora intervállat loguid gaskkas leat, nugo ahte buot viđežat leat guovtti logeža juste gaskkas.
Mænngan learohkh aelkieh guarkedh man stoerre intervallh taali gaskem, goh gaajhkh vïjhth leah gaskoeh doh göökte minngebe luhkieh. Dah guarkah 23 leah
Sii ipmirdit ahte 23 lea lagabus 20 go 30.
lïhkebe 20 goh 30.
Sii ipmirdit maiddái ahte okta segmentta lohkolinnjás sáhttá álgit eará loguin go 0, ja ahte sáhttet leat eará juogut go 1.
Dah aaj guarkah akte segmente aktede taalesïeveste maahta jeatjah taaligujmie aelkedh goh 0, jïh dihte maahta jeatjahlaakan juakeme årrodh goh 1.
Dađistaga ovdánahttet oahppit mentála lohkolinnjá maid sáhttet geavahit lohkat vulos- ja bajá guvlui ja bargobihtáid čoavdimii (eanet dan birra Rehkenastin temás).
Mænngan learohkh sijhtieh aktem mentaale taalesïevem evtiedidh maam maehtieh nuhtjedh gosse edtjieh bæjjese jïh våålese ryöknedh jïh laavenjassh loetedh (vielie dan bïjre Ryöknedimmesne).
Viidásit ovdáneapmi mielddisbuktá ahte oahppi ovdána das ahte máhttá lohkolinnjá bajás- ja vulosguvlui atnit dasa ahte álgá lohkolinnjá geabbilit geavahit čoavdit bargobihtáid.
Vijriesåbpoe evtiedimmie sæjhta jiehtedh learohkh ij ajve bæjjese jïh våålese svihtjh taalesïevesne men aelkieh taalesïevem fleksijbeleslaakan nuhtjedh dåeriesmoereloetemisnie.
Oahppit geavahit mentála lohkolinnjá go sirrejit loguid sturrodaga mielde.
Learohkh dam mentaale taalesïevem nuhtjieh gosse taalh stoeredahken mietie veesmieh.
Go sii dovdet lohkolinnjá struktuvrra, de sii sáhttet geavahit dan mearridit guovtti logu gaskka, ovdamearka dihte lea go 18 lagabus 15 vai 20.
Gosse struktuvrem taalesïevesne demtieh, maehtieh dam nuhtjedh juktie gåhkoem jiehtedh göökte taali gaskem, vuesiehtimmien gaavhtan mejtie 18 leah
Mentála lohkolinnjá ovdánahttin lea gitta das ahte oahppi beassá bargat sihke smávva ja stuora loguiguin.
lïhkemes 15 jalh 20. Dastegh learohkh edtjieh aktem mentaale taalesïevem evtiedidh dah tjuerieh barkedh dovne smaave jïh stoerre taaligujmie.
Bargu viidásit Viidásit barggu ohppiiguin sáhttá álggahit guorahallamiin man bures oahppit dovdet lohkoráiddu.
Geajnoe guhkiebasse Maahta dam guhkiebasse barkoem aelkedh viehkine goerehtidh man hijven daajroe
Ovdamearka dihte sáhttá ohppiid geat rahčet eanemusat diktit lohkát viidásit muhtun logus, sihke bajás guvlui ja vulos guvlui. Buot ohppiide sierra beroštumi ráji
learohke taaleraajrose åtna. Vuesiehtimmien gaavhtan maahta aelkedh baajedh learohkem guhkiebasse ryöknedh aktede saaht mehtie taaleste, dovne bæjjese jïh våålese.
vuolábealde berre álgit kártengeahččalemiid bargobihtáiguin ja diktit oahppi čilget mo son lea sirren loguid sturrodaga mielde ja mo lea mearridan man stuora interválla guovtti logu gaskkas lea.
Vaeltieh våaromem laavenjassine goerehtallemepryövesne, jïh baajh learohkem buerkiestidh guktie satne taalh stoeredahken mietie veesmie, jïh intervallem gaavna
Iska maiddái makkár lohkosturrodagaid oahppit sáhttet bidjat lohkolinnjái.
Goerehth aaj mah taalestoeredahkh learohke maahta taalesïevide bïejedh.
Geahča lohká go oahppi ovtta ja ovtta dassážii olle lohkui gosa galggai, vai geavaha go oahppi mearkkaid lohkolinnjás.
Vuartesjh mejtie learohke ryöknoe akti akti vaajteles taalen raajan, jallh mejtie learohke mïerhkesjimmide taalesïevesne nuhtjie.
Man ollu gaskamearkkaiguin ferte merken lohkolinnjá ovdalgo oahppi sáhttá
Man fïjne juekeme tjuara taalesïevesne årrodh
bidjat logu rievttes sadjái ?
Sæjroe 21 / 35 ihke learohke edtja maehtedh taalem reaktoe sæjjan bïejedh ?
Viidásit barggus sáhttá diktit oahppi vásihit lohkolinnjá geavaheami (main leat mearkkat iešguđet ládje), bidjat loguid lohkolinnjái, lohkat loguid ja lohkat bajás guvlui ja vulos guvlui lohkolinnjás, áinnas iešguđetlágan intervállaiguin.
Guhkiebasse maahta aaj baajedh learohkem dååjrehtimmiem åadtjodh ovmessie taalesïevh nuhtjedh (ovmessie mïerhkesjimmiejgujmie), taalh taalesïevese bïejedh, taalh lohkedh bæjjese jïh våålese
Go oahppit barget loguid sirremiin sturrodagaid mielde dahje lagamus loguid gávdnamiin, de sii fertejit geavahit iežaset mentála lohkolinnjá.
taalesïevesne, maaje ovmessie intervalligujmie.
Ohppiide sáhttá leat álkibut ipmirdit loguid ja lohkorehkenastima go geavahit ollu konsekveantta visuála representašuvdnahámiid nugo lohkolinnjá.
Vijries jïh iktegisth åtnoe visuelle vuesiehtimmievuekijste goh taalesïeve, dorje guktie aelhkebe sjædta learoehkasse taalh jïh taaleryöknedimmiem guarkedh.
Dakkár representašuvdnahámiid lea dehálaš čatnat matematihkalaš symbolaide.
Vihkeles dagkerh vuesiehtimmievuekieh gårrelgieh dejtie matematihkeles symbovlide.
Lohkolinnjáid geavaheapmi luohkkálanjain sáhttá stimuleret oahppi háhkat alcces mentála lohkolinnjá
Åtnoe taalesïevijste klaassetjiehtjielisnie maahta learohkem skreejredh jïjtse mentaale taalesïevh evtiedidh mejtie maahta taaleryöknedimmesne nuhtjedh.
maid son sáhttá geavahit lohkorehkenastimis.
Aanta tjabreminie taalesïevem nuhtjedh
Ánte rahčá geavahit lohkolinnjá beavddis nalde riekta.
maam buertesne åtna, reaktoelaakan.
Sutnje lea dehálaš ipmirdit sihke manne ja mo sáhttá geavahit veahkkeneavvuid ja representašuvnnaid.
Vihkeles dïhte guarka dovne man åvteste jïh guktie mijjieh viehkiedïrregh jïh vuesiehtimmieh nuhtjebe.
Kártengeahččaleapmi ii iská máhttá go oahppi geavahit lohkolinnjá veahkkeneavvun lohkorehkenastimis.
Goerehtallemepryövesne ibie goerehth mejtie learohke maahta taalesïevem viehkiedïrreginie nuhtjedh taaleryöknedimmesne.
Lohkolinnjá sáhttá leat buorre veahkkeneavvun matematihka vuođđo máhtolašvuođaid oahppamis.
Taalesïeve maahta akte hijven viehkiedïrrege årrodh gosse vejtesteminie dah uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne.
Geahča evttohuvvon lassi lohkamušaid vuollelis.
Vuartesjh raeriestimmieh vielie lohkemen bïjre vuelielisnie.
Evttohusat lassi lohkamušaide
Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
• Dyskalkulia, Kapihtal lohkovuogádaga birra
• Dyskalkulia, kapihtele taalesysteemen bïjre
22. siidu 34 siiddus lohkodoahpagiid ja lohkoráiddu.
Juktie hijven ryöknedimmietjiehpiesvoeth åadtjodh lea vihkeles hijven taalegoerkesem jïh daajroem utnedh taaleraajroem bïjre.
Eaktun oahppat buriid rehkenastinstrategiijaid lea ahte ipmirda loguid juohkima logežiidda ja ovttežiidda, dovdat logešolbmáid (ja eará lohkoolbmáid) ja máhttit duppalastit ja juohkit beliin.
aktine, daajroem utnedh luhkievoelpi bïjre (jïh jeatjah taalevoelph), maehtedh taalide guektiengïerth darjodh jïh taalide gööktine juekedh leah vihkeles jis edtja maehtedh hijven ryöknedimmiestrategijh evtiedidh.
Viidásit leat buorit lohkanmáhtut ja
Hijven ryöknemetjiehpiesvoeth jïh ryökneme bæjjese jïh våålese taalese tjuetie aaj akte vihkeles bielie dehtie våaroemistie tjiehpiesvoetide
lohkan bajás guvlui ja vulos guvlui gitta čuođi rádjái guovddáš oassi lohkorehkenastin máhtolašvuođa vuođus.
taaleryöknedimmesne.
Ollu oahppit rahčet addišuvnnain ja subtrakšuvnnain.
Jïjnjh viesjies learohkh addisjovnine jïh subtraksjovnine tjabreminie.
Dutkan čájeha ahte subtrakšuvdna lea erenoamáš váttis.
Dotkeme vuesehte subtraksjovne lea joekoen gïerve.
Dasa lea ollu sivvan ahte ohppiin lea heajos doabaipmárdus.
Daate jeenjemasth dan åvteste daah learohkh viesjies
rehkenaste.
dïejvesegoerkesem utnieh.
Sivvan dasa dáidá leat oktavuođain lohkodoahpagiid, lohkama ja lohkofáktáid bajiloahppama gaskkas.
Viesjies learohkh daamtaj naive jïh rigide strategijh nuhtjieh juktie aerviedimmieh darjodh, naemhtie goh Aanna vuesiehtimmesne vuelielisnie.
Oahppiovdamearka
Dah ryöknoeh sijjeste ryöknedidh.
3 + 5 = ____ Anna lohká álggos golbma suorpma gurut gieđas.
Learohkevuesiehtimmie 3 + 5 = ____ Aanna voestegh golme soermh gårroehgietesne ryöknoe.
De son lohká vihtta suorpma gurut gieđas.
Dan mænngan vïjhte soermh åelkiesgïetesne ryöknoe.
Loahpas son lohká buot suorpmaid ja oažžu gávcci.
Minngemes gaajhkide soermide ryöknoe jïh gaektsie åådtje.
17 + 5 = ___ Lin “ deavdá ” olles logežii nu ahte rehkenastá 17 + 3.
Læsja aktem ellies luhkiem «deavhtaš gosse ryöknede 17 + 3.
De son diehtá ahte guokte báhce viđežis, ja ahte supmi lea 22.
Dellie daajra göökte aajmene vïjhteste, jïh summe lea 22.
Mihkkal lohká bajásguvlui guđežis gávnnahan dihte man ollu gaska lea guđeža ja 15 gaskkas.
15 – 6 = ___ Mihka bæjjese ryöknoe taaleste 6 juktie joekehtsem gaavnedh gaskem govhte jïh 15.
Go son lohká 1 go doallá badjin guhtta suorpma, de su vástádus gaskkas šaddá logi.
Dan åvteste dihte 1 ryöknoe gosse govhte soermh bæjjese steerie, dïhte gaavnehte joekehtse lea luhkie.
Ánná strategiija gohčoduvvo “ lohkat-buot ” - strategiijan.
Aannan strategije gohtjesåvva «gaajhkem-ryöknedhš-strategije.
Nu ádjána, ja oahppit geat rahčet lohkamiin sáhttet jođánit lohkat boastut.
Dïhte guhkiem vaasa, jïh dejtie viesjies ryöknijidie varke gåarede båajhtode ryöknedh.
Lohkat-buot strategiijat lea maiddái heajos vuohki lohkat go oahppit galget bargat máŋggasiffar loguiguin.
Gaajhkem-ryöknedh strategijh eah leah dan maereles gosse learohkh edtjieh taaligujmie barkedh mej jienebh sifferh.
Oahppit geat leat oahppan
Learohkh mah leah taalefaaktah vejtiestamme, daejrieh golme jïh vïjhte lea gaektsie.
Iŋgá geavaha máhtuidis loguid ektui ja lohkanstrategiijaid ektui go čoavdá bargobihtá.
Læjsa sov daajroeh taali jïh ryöknemestrategiji bïjre nuhtjie juktie laavenjassem loetedh.
Son diehtá ovdamearka dihte ahte loguid sáhttá juohkit joavkkuide.
Dïhte daajra vuesiehtimmien gaavhtan taalh maehtieh dåehkine juakasovvedh.
Mihkkal geavaha “ lohkat-bajásguvlui ” strategiija čoavdit substrakšuvdnabargobihtáid.
Mihka aktem «bæjjese-ryöknedhš-strategijem nuhtjie juktie subtraksjovnelaavenjassh loetedh.
Dat sáhttá leat buorre strategiija jus dan geavaha searválaga lohkofáktáiguin.
Daate maahta akte hijven strategije årrodh dastegh dïhte åtnasåvva taalefaaktajgujmie ektine.
Mihkkal rahčá geavahit strategiija riekta.
Mihka tjabreminie strategijem reaktoelaakan nuhtjedh.
Ollu oahppit geat rahčet boastudit go geavahit lohkanstrategiijaid, juogo danne go lohket boastut, dahje danne go rahčet geavahit
Jïjnjh viesjies learohkh
strategiijaid. Oahpahusa mihttu lea ovdánahttit ohppiid lohkanstrategiijain rehkenastinstrategiijaide.
båajhtode darjoeh gosse ryökneme-strategijh nuhtjieh, juktie dah båajhtode ryöknoeh jallh dah tjabreminie strategijem nuhtjedh.
Dasa lassin lea dehálaš ahte oahppit ohppet bajil lohkofáktáid.
Lissine vihkeles learohkh taalafaaktah automatiseradieh.
Go oahppit ohppet lohkofáktáid de geahpida dat rehkenastima ohppiide dainna lágiin ahte kognitiiva noađđi njiedjá go oahppi de ii dárbbaš geavahit návccaid lohkamii. Bahá lea maid vajálduhttit
Automatiseradamme taalefaaktah ryöknedimmiem aelhkebe darjoeh learoehkidie, juktie dïhte kognitijve maajsoe vaanene dan åvteste learohkh slyöhpoeh tïjjem jïh faamoem nuhtjedh
maid lea juo lohkan, ja mii lei vel báhcán lohkat, jus ovdamearka dihte galgá rehkenastit 25 + 13 logiin suorpmaiguin.
ryöknemisnie. Aaj aelhkie bijjieguvviem dassedh dan bïjre maam lea ryökneme, jïh mij aajmene ryöknedh, jis edtja vuesiehtimmien gaavhtan ryöknedidh 25 + 13 luhkie soermine.
Jus muhtun oahppi rehkenastá hejot kártengeahččaleami addišuvdna ja subtrakšuvdna bihtáin, de sáhttá dat mearkkašit ahte oahppis leat heajos
Jis akte learohke nåake dorje sæjrojne addisjovnine jïh subtraksjovnine goerehtallemepryövesne, maahta vååjnedh goh learohken leah viesjies
23. siidu 34 siiddus
ryöknedimmiestrategijh, vuesiehtimmien gaavhtan learohke nuhtjie «gaajhkem-ryöknedhšstrategijh.
Áigemearri dain siidduin lea biddjon nu ahte diekkár heajos strategiijageavaheapmi galggašii dagahit ahte oahppi ii háhppet bargat buot bargobihtáid.
Tïjjemierie daejnie sæjrojne lea naemhtie bïejesovveme guktie viesjies strategijeåtnoe sæjhta sån darjodh learohke ij hïnnh gaajhkide laavenjasside darjodh.
Ohppiid strategiijaid lea dehálaš kártet, danne go strategiijaovdáneapmi lea hui dehálaš oahppi rehkenastinmáhtolašvuođaid ovdáneamis. Áigemearri dain siidduin lea biddjon nu ahte
Vihkeles learohki strategijh goerehtalledh, dan åvteste strategijeevtiedimmie lea joekoen vihkeles evtiedimmien gaavhtan learohki ryöknedimmietjiehpiesvoetijste.
diekkár heajos strategiijageavaheapmi galggašii dagahit ahte oahppi ii háhppet bargat buot bargobihtáid.
Evtiedimmie ryöknedimmiestrategijijste «Gaajhkem-ryöknedhš-strategijijste addisjovnese lea sïejhme learohkh ånnetji ånnetji «guhkiebasse-ryöknedhš-strategijh lierieh. Aalkoelisnie maahta årrodh guhkiebasse
Álggos sáhttá dat leat nu ahte lohket viidásit dan logus maid leat addán álggos, muhto dađistaga galggaše oahppit lohkat viidásit dan stuorimus logus.
dehtie taaleste ryöknedh mij lea neebnesovveme voestegh, men ånnetji ånnetji learohkh byöroe guhkiebasse ryöknedh dehtie stööremes taaleste. Daate lea
Dat leat ratjonála strategiijat, ja lohkagoahtit viidásit stuorimus logus lea beaktilileappot ja geabbileappot go “ lohkat-buot ” - strategiija.
Sæjroe 23 / 35 rasjovnelle strategijh, jïh guhkiebasse ryöknedh dehtie stööremes taaleste lea vielie effektijve jïh fleksijbele goh akte «gaajhkem-ryöknedhš-strategije.
Dađistaga go oahppit
Mænngan goh learohkh leah jïjnjh dååjrehtimmieh dorjeme ryökneminie, sijhtieh mujhtedh 3 + 5 lea
leat gártadan vásáhusaid lohkamis, de sii muitigohtet ahte 3 + 5 lea gávcci, ja vurkejit dan lohkofáktán maid maŋŋil sáhttet viežžat guhkesáiggemuittus.
gaektsie, jïh daam vöörhkedh goh akte taallefaakta maam maehtieh mænngan veedtjedh guhkiesmojhtesistie.
Mihttu lea ahte oahppit galget geavahit lohkofáktáid searválaga beaktilis lohkanstrategiijaiguin čoavdit bargobihtáid.
Ulmie lea learohkh edtjieh taalefaaktem nuhtjedh effektijve ryöknemestrategijigujmie ektine, juktie laavenjassh loetedh.
De sáhttet 8 + 7 ovdamearka dihte čoavdit nu ahte oahppi
Dellie learohke maahta 8 + 7 vuesiehtimmien gaavhtan loetedh gosse satne ussjede 8 + 7 lea akte vielie goh 7 + 7, amma 15.
Oahppit ohppet maiddái strategiijaid daidda eará rehkenastinmálliide.
Learohkh aaj strategijh evtiedieh dejtie mubpide ryöknedimmiesåarhtide.
Ollu oahppit geavahit “ lohkat bajásguvlui ” ” - dahje lohkat vulosguvlui ” - strategiijaid subtrakšuvdna
Jïjnjh learohkh «bæjjese-ryöknedhš - jallh «våålese-ryöknedhš-strategijh nuhtjieh subtraksjovnese.
rehkenastimis.
maam edtja våålese ryöknedh.
čovdet subtrakšuvdna bihtáid dainna lágiin ahte gesset veahážiid mielde ain hávális.
Muvhth learohkh subtraksjovnelaavenjassh luetieh viehkine bååstede giesedh «ånnetji ånnetjiš.
Dađistaga máhttigohtet oahppit čoavdit subtrakšuvdnabargobihtáid nu ahte čovdet álkibut váttisvuođa ja geavahit dan vuolggasadjin gávdnat vástádusa bargobihttái, dahje nu ahte geavahit sihke lohkofáktáid ja strategiijaid.
Mænngan learohkh sijhtieh maehtedh subtraksjovnelaavenjassh loetedh viehkine aktem aelhkebe dåeriesmoerem loetedh jïh dam goh våaroeminie nuhtjedh juktie vaestiedassem gaavnedh dan voestes laavenjassese, jallh aktem aktanimmiem nuhtjedh taalefaaktijste jïh strategijijste.
Váilevaš strategiijaovdáneapmi lea nannoseamos prediktáhtor matematihkkaváttuide maŋitáiggi.
Faatoes strategijeevtiedimmie lea dïhte veaksahkommes prediktovre dejtie minngebe matematihketsagkesidie.
Dat mearkkaša ahte go muhtun oahppi joatká geavahit “ lohkat-buot ”
Daate sæjhta jiehtedh gosse akte learohke jåarhka «gaajhkem-ryöknedh š--strategijh nuhtjedh, gosse jeatjah learohkh lea aalkeme «guhkiebasse-ryöknedhš-strategijh jïh taalefaakta-daajroem nuhtjedh, daate akte
strategiijaid go eará oahppit leat juo geavahišgoahtán “ lohkatviidásit ” - strategiija ja lohkofáktá-máhtuset, de lea dat várrehus.
vaahravæhta.
Jáhku mielde oahppi ii leat ovdánan vuođđo rehkenastinmáhtolašvuođain nu go vuordit, ja oahppi sáhttá oažžut oppalaš matematihkkaváttuid.
Daate learohke sån ij dam evtiedimmiem utnieh dejstie uvtemesth ryöknedimmietjiehpiesvoetijste mejtie veanhtadibie, jïh learohke maahta sïejhme matematihketsagkesh evtiedidh.
Oahppit geain leat matematihkkaváttut rahčet eanet go eará oahppit lohkamiin gávdnat vástádusa álkes addišuvdnabargobihtáide
Learohkh matematihketsagkesigujmie tjabreminie aaj vielie goh mubpieh learohkh ryökneminie juktie vaestiedassh gaavnedh aelhkie addisjovnelaavenjassine (summe göökte taalijste unnebe goh luhkie).
(supmi guovtti logus vuollil logi). Dat erohus lassána agimielde.
Daate joekehtse læssene gosse båarasåbpoe sjædta.
Bargu viidásit Go viidásit galgá čuovvolahttit ohppiid de lea dárbbašlaš kártet mo oahppit čovdet addišuvdna- ja subtrakšuvdnabargobihtáid, sihke čállon bargobihtáid ja bargobihtáid mat
Geajnoe guhkiebasse Dan vijriesåbpoe dåarjelimmien gaavhtan lea daerpies goerehtalledh guktie learohke addisjovne- jïh subtraksjovnelaavenjassh luetieh, dovne bæjjese bïejeme laavenjassh jïh
24. siidu 34 siiddus máhttá oahppi ?
Mah taalefaaktah learohke maahta ?
Sáhttá leat ávkkálaš veahkehit oahppi oahppat bajil lohkofáktáid.
Maahta akte aevhkie årrodh learohkem viehkiehtidh taalefaaktah automatiseradidh.
Bargoáigi mii biddjo dasa, galggašii leat oalle oanehaš.
Dah boelhkh mah daan barkose bïejesuvvieh, byöroeh naa åenehks årrodh.
Stoahkanhárjehallan, nugo bircospealut, dahje eará spealut mat leat heivehuvvon lohkofáktáid hárjehallamii dihto lohkoguovlluin, sáhttet
stååkedimmie, goh teernegespïele, jallh jeatjah spïelh mah leah sjïehteladteme taalefaaktah aktene vihties taalesuerkesne haarjanidh, maehtieh åtnasovvedh juktie skraejriem lissiehtidh learohken luvnie. Darjomen aajkoe byöroe tjïelke årrodh
geavahuvvot ohppiid movttiideapmái.
learoehkasse.
Ohppiide berre leat čielggas mii lea aktivitehtaid ulbmil.
Sæjroe 24 / 35
Oahppit galggaše maiddái oažžut vejolašvuođa oahppat bajil lohkofáktáid mat muitalit differánssa loguid gaskkas, ovdamearka dihte ahte 5 – 2 = 3, ja ahte 5 – 3 = 2.
Learohkh byöroeh aaj nuepiem åadtjodh taalefaaktah automatiseradidh mah differansi bïjre soptsestieh taali gaskem, vuesiehtimmien gaavhtan 5 – 2 = 3 jïh 5 – 3 = 2.
Dakkár ipmárdus addá maiddái ohppiide eanet máhtu loguid gaskasaš oktavuođain.
Dagkeres daajroe sæjhta aaj learoehkidie vielie daajroem vedtedh ektiedimmiej bïjre taali gaskem.
Oallugat hárjehallet loguid gearduntabeallas. Muitte ahte sáhttá leat stuora veahkkin ohppiide
Lohkehtæjja maahta learohkem åvtese viehkiehtidh akten jeereldihkie jïh radtjoes strategijeåtnoen vööste, viehkine strategijh vuesiehtidh jïh guktie dah åtnasuvvieh.
maŋŋil skuvlavázzimis ahte veahkeha sin maiddái máhttit gearduntabealla “ maŋos guvlui ”, dat mearkkaša ahte sii maiddái ohppet lohkofáktáid nugo ahte 21 lea seamma go golmma geardde čieža.
Learohke daarpesje dovne ovmessie strategijh jïh åtnoesuerkieh vuejnedh, jïh dejnie haarjanidh jeereldihkie viehkine.
Oahpaheaddji sáhttá veahkehit oahppi oahppagoahtit máŋggalágan ja beaktilis strategiijaid ja geavahanguovlluid ja ahte daid besset geahččaladdet sihke unnán ja ollu doarjagiin.
Juktie learohkem viehkiehtidh strategijem evtiedidh tjuara ööhpehtimmiem sjïehteladtedh naemhtie guktie dïhte learohkem viehkehte minngeben daltesasse.
Go galgá veahkehit oahppi ovddidit strategiijaid, de ferte oahpahus
Dastegh learohke aktem «gaajhkem-ryöknedhš-strategijem nuhtjie,
Jus oahppi geavaha ” lohkat-buot ” - strategiija, de ferte mihttu vuos leat ahte veahkehit oahppi lohkanstrategiijai mas oahppi lohká viidáseappot.
dellie dïhte mubpie ulmie tjuara årrodh learohkem viehkiehtidh akten ryöknemestrategijen vööste gusnie learohke guhkiebasse ryöknoe.
Ovdamearka dihte sáhttá oahppi dovdat stuorimus ja unnimus logu addišuvdnabargobihtáin.
Maahta vuesiehtimmien gaavhtan learohkem lïerehtidh dam stööremes jïh unnemes taalem damtijidh aktene
Oahppi ferte beassat hárjehallat, álgit stuorimus logus ja suorpmaiguin lohkat veahkkin dan mađe go dat unnimus lohku ovddasta.
addisjovnestuhtjesne. Learohke tjuara haarjanidh dehtie stööremes taaleste aelkedh jïh viehkine soermijste ryöknedh dam låhkoem maam dïhte unnemes taale lea.
Ovdamearka dihte sáhttá 3 + 5 =__čoavdit nu
Vuesiehtimmien gaavhtan maahta 3 + 5 = __ loetedh viehkine dam stööremes taalem (5)
ahte gávdná stuorimus logu (5) ja dan unnimus logu (3).
jïh dam unnemes taalem (3) gaavnedh.
Oahpaheaddji cuige ja dadjá stuorimus lohku (5) ja lohká viidásit suorpmaiguin 6,7,8.
Lohkehtæjja tjuvtjede jïh jeahta dam stööremes taalem (5) jïh guhkiebasse ryöknoe golme soermine 6, 7, 8.
Evttohus lassi lohkamuššii
Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
Ohppiidportreahtat – Áile, Joavnna ja Marcus
Learohkeportrehth – Andrea, Jåvva jïh Meehte
Vuolábealde leat golbma ohppiidportreahta mat govvidit maid muhtun oahppit vuolábealde, ollu vuolábealde ja ollu bajábealde sierra beroštumi ráji leat máhttán
Vuelielisnie golme learohkeportrehth gaavnh mij vuesehte maam akte learohke nuelesne, guhkene nuelesne jïh guhkene bijjelen tjoeperdimmieraastem leah pryövesne buektiehtamme.
25. siidu 34 siiddus boasttuvástádusat ja strategiijat maid sáhttá áicat, leat geavahuvvon čujuhussan doabaipmárdussii dahje rehkenastimáhtolašvuhtii.
strategijh mejtie maahta vïhtesjidh, leah åtnasovveme goh signaalh dïejvesegoerkesen jallh ryöknedimmietjiehpiesvoeten bïjre.
Áile - jur vuolábealde sierra beroštumi ráji
Andrea – eevre tjoeperdimmieraasten nuelesne
Áile geahččaleapmi čájeha ahte son geavaha dakkár strategiija ahte juohká osiide ja lohká figuvrraid.
Andrean pryöve vuesehte dïhte aktem strategijem nuhtjie juktie goerh kategoriseradidh jïh dejtie ryöknedh.
Son merkesta figuvrraid go lohká.
Dïhte mïerhkem beaja goeride mearan ryökneminie.
Seammás dáhpáhuvvá ahte son lohká ovtta beare unnán.
Seamma tïjjen heannede dïhte aktem fer vaeniem ryöknoe.
Dat sáhttá mearkkašit ahte Áile rahčá birget iežas strategiijain.
Maahta vuejnedh goh Andrea tjabreminie sov jïjtse strategijem haalvedh.
Áiles orru unnán oahppu lohkoráiddu birra.
Maahta vååjnedh goh Andrea viesjies daajroem taalesïeven bïjre åtna.
Go geahččá su geahččaleami, de oaidná das bliánttamerkemiid lohkolinjjáin mat čujuhit dasa ahte Áile lohká bajás guvlui ovtta ja ovtta.
Gosse altese pryövem vuartesje, maehtebe plæjjohkemïerhkh vuejnedh taalesïevesne, jïh dïhte
Áile ii čájet buriid máhtuid diehtit beaktilit dan maid galgá gávdnat lohkolinnjás, son maiddái lohká 0 rájes iige geavat struktuvrra mii lea addon.
Andrea viesjies maehtelesvoetem vuesehte radtjoeslaakan taalesïevesne vaaksjoehtidh, dïhte iktesth taaleste 0 ryöknoe jïh ij dam vadteme struktuvrem nuhtjh.
Dat leage várra sivvan manne son ii leat geargan bargat buot bargobihtáid áigemeari siskkobealde.
Daate aaj seapan man åvteste dïhte ij leah hïnneme gaajhkh
sadjevuogádaga ektui ja movt logežiid ja ovttežiid juohku lea.
Maahta vååjnedh goh Andra lea jueriedisnie posisjovnesysteemen bïjre jïh guktie edtja luhkieh jïh akth juekedh.
Sus lea maiddái váttisvuohta sirret loguid sturrodaga mielde go logut leat stuoribut go 20, juoga mii čájeha ahte sus váilot máhtut ovttaskas logu sajádagas eará loguid ektui.
Dïhte aaj dåeriesmoerh åtna taalh veesmedh stoeredahken mietie gosse taalh stuerebe goh 20, mij maahta vååjnedh goh dïhte daajroem fååtese taali sijjien bïjre gaskemsh. Aktene
Ovtta bargobihtás mas rievttes vástádus lea 27, lea Áile čállán 77.
laavenjassesne, gusnie vaestiedasse lea 27, Andrea tjaaleme 67.
Dat sáhttá leat mearka giellaváttisvuođaide, danne go dárogillii tjuesju (27) sáhttá seahkánit sju sju (7 7).
Daate maahta akte væhta årrodh gïeledåeriesmoerine, juktie göökteluhkietjïjhtje (27) maahta lotnesovvedh taaline govhteluhkietjïjhtje (67).
Áile rahčá lohkat bargobihtáin main ii galgga lohkat ovttain.
Andrea tjabreminie laavenjassine ryöknedh gusnie ij aktine ryöknh.
Son ii leat vástidan máŋgga bargobihttái, mii sáhttá čujuhit dasa ahte son ii ipmir minstara mii lea bargobihtáid loguin.
Jienebh laavenjassh mejtie ij leah vaestiedamme, jïh maahta vååjnedh dïhte ij mönsterem guarkah maam taalh
Áiles lea maiddái váttisvuohta lohkat hivvodagaid mat leat juhkkojuvvon joavkkuide ruovderuđaiguin (viđežiiguin ja logežiiguin) go supmi lea badjel 40.
laavenjassesne darjoeh. Andrea aaj dåeriesmoerh åtna dåehkieveahkah ryöknedh beetnegigujmie (vïjhth jïh luhkieh) gosse veahka lea bijjelen 40.
Dat sáhttá mearkkašit ahte Áiles lea váttisvuohta ráidolohkamiin ja lohkat hivvodagaid mat leat juhkkojuvvon.
Maahta vååjnedh goh Andrea dåeriesmoerh åtna raajroeryöknedh jïh veahkah dåehkine ryöknedh.
Máhttu lohkat guokte ja guokte, vihtta ja vihtta, ja logi ja logi lea dárbbašlaš vai leat
Maehtedh ryöknedh gööktine jïh gööktine, vïjhtine jïh vïjhtine, luhkine jïh luhkine lea daerpies jis edtja radtjoes ryöknemestrategijh utnedh, jïh maehtedh taalemöönsterh damtijidh.
beaktilis lohkanstrategiijat ja vai galgá máhttu dovdat lohkominstariid.
Andrea vuesehte satne buektehte dam stööremes aarvoem gaavnedh gosse tjuara jienebh veahkah viertiestidh.
Áile čájeha ahte son nagoda gávdnat stuorimus árvvu go máŋga hivvodaga buohtastahttojuvvojit.
bigkeme beetnehdåehkijste.
Áile máhttá álkis biddjon addišuvdna- ja subtrakšuvdnabargobihtáid oalle bures.
Andrea aelhkie bæjjese bïejeme addisjovne- jïh subtraksjovnelaavenjassh buektehte naa hijvenlaakan.
Seammás go bargobihtát main lea addišuvdna ja subtrakšuvdna čatnon kontekstii, leat váddáseabbo Áilii.
Seamma tïjjen goh laavenjassh addisjovnine jïh subtraksjovnine kontekstesne leah gïervebe Andrease.
Son soaitá gitta das ahte rehketbihttá ferte biddjon jus galgá nagodit čoavdit dan.
Mejtie lea daerpies dah ryöknedimmiestuhtjh leah neebneme jis edtja buektiehtidh dejtie loetedh.
Orru nu ahte Áiles leat unnán lohkofáktat ja geavaha álkes strategiijaid, ja dat dahká
Maahta vuejnedh goh Andrea vaenie taalefaakta åtna jïh aelhkie strategijh nuhtjie, jïh daate taaleryöknedimmiem krïevije dorje
lohkorehkenastima gáibideaddjin Áilii.
Andrease.
Áile bargu viidásit Áile lea máhttán ollu kártengeahččaleamis, ja sáhttá jurddašit nugo dávjá jurddašit dábálaš máhtolašvuođageahččalemiin, de orru ártet ahte Áile lea sierra beroštumi ráji vuolábealde go sus leat nu máŋga rievttes vástádusa.
Andrean geajnoe guhkiebasse Andrea lea jïjnjem buektiehtamme goerehtallemepryövesne, jïh jis ussjede goh daamtaj dorje sïejhme daajroepryövine, sæjhta rovnege vååjnedh Andrea lea tjoeperdimmieraasten nuelesne gosse dan jïjnjh reaktoe vaestiedassh åtna. Læjhkan, mænngan Andrean
Goitge go lea guorahallan su geahččaleami, de dárbbaša Áile bargat eanet:
pryövem gïehtjedamme, dle dïhte daarpesje vielie barkedh daejnie:
• Lohkamiin: lohkat maŋos guvlui ja viidásit mearriduvvon loguin, lohkat hivvodagaid mat leat juhkkojuvvon (guokte ja guokte, vihtta ja vihtta, logi ja logi).
• Ryökneme: bååstede ryöknedh jïh guhkiebasse vihties taali raejeste, ryöknedh veahkah dåehkine (göökti göökti, vïjhti vïjhti, luhkiej luhkiej).
26. siidu 34 siiddus loguid juohkin, siffarárvvu ja lohkoárvvu.
posisjovnesysteemem guarkedh – luhkiesijjie jïh aktesijjie, juekeme taalijste, siffere-aarvoe jïh taale-aarvoe.
• Strategiijageavahemiin: ovdánahttit beaktileabbo strategiijaid lohkamis ja rehkenastimis (Lohkat-viidásit strategiijaid)
• Strategijeåtnoe: juktie radtjoesåbpoe strategijh ryöknemisnie jïh ryöknedimmesne evtiedidh (guhkiebasse ryöknedh-strategijh)
Lea dehálaš ahte oahpaheaddji čájeha Áiliii maid son máhttá.
Vihkeles lohkehtæjja Andream vuesehte maam dïhte maahta, jïh gaajhkem maam buektiehtamme pryövesne.
Oahpaheaddji, Áile ja váhnemat berrejit ságastit ovttas maid Áile galgá bargat eanet, nu ahte son ipmirda maid son galgá oahppat ja manne.
Lohkehtæjja, Andrea jïh dan eejhtegh byöroeh ektesne
Son soaitá sáhttit álgit bargat lohkanhárjehallamiin, dainna sáhttet váhnemat ja Áile bargat searválagaid.
Kanne barkoe maahta vielie ryöknemehaarjanimmine aelkedh, naakede man bïjre eejhtegh jïh Andrea maehtieh laavenjostedh.
Dehálaš lea Áile maiddái siskkildit su iežas
Vihkeles Andrea
ovdáneami árvvoštallamii.
aaj meatan vaaltasåvva, juktie sov jïjtse evtiedimmiem vuarjasjidh daejnie suerkine.
Nákce go son lohkat logežiid ja logežiid maŋŋil go lea hárjehallan dainna, dahje dárbbaša go son eanet hárjehallama dasa ?
taaligujmie barkedh goh aarebi mænngan dïsse vielie haarjanamme, jallh daerpies vielie haarjanimmine ?
Joavnna – ollu vuolábealde sierra beroštumi ráji
Jåvva – guhkene tjoeperdimmieraasten nuelesne
Joavnna leat máhttán dušše moadde bargobihtá geahččaleamis.
Jåvva ajve naan gille laavenjassh buektiehtamme pryövesne.
Son čájeha ahte máhttá bidjat kategoriijaide ja lohkat eahpeordnejuvvon objeavttaid 15 rádjái, ja son čájeha ahte
Dïhte vuesehte satne maahta kategoriseradidh jïh ryöknedh ov-öörneldihkie daeverh taalese 15 raajan, jïh vuesehte satne ånnetji guarka taalesïeveste.
Joavnna vástádusminstarat čájehit ahte sus lea váilevaš lohkanmáhtolašvuohta, ahte son ii máhte lohkat sihkkarit viidáseappot 15 rájes.
taaleste 15.
Son rahčá maiddái lohkat vulos guvlui.
Dïhte aaj tjabreminie våålese ryöknedh.
Bliántamearkkat objeavttain maid sáhttá lohkat, orru nu ahte Joavnna lohká ovtta ja ovtta go son galgá lohkat konkrehtaid mat leat
Plæjjohkemïerhki mietie dejnie daeverinie mejtie edtja ryöknedh, maahta vååjnedh goh Jåvva akti akti ryöknoe gosse satne edtja daeverh ryöknedh mah leah dåehkine bïejeme luhkie luhkie.
juhkkojuvvon logešjoavkkuide.
Jåvva vuesehte dam maam gohtje aelhkie jallh naive strategijh.
Joavnna čájeha daid maid gohčodit álkes dahje ovttageardánis strategiijan.
Dah guhkiem fïnkesieh.
Dat leat hui áiggeáddjit.
Daate lea seapan
Dat dáidá leat sivvan manne son ii leat geargan bargat buot bargobihtáid mat siskkildit lohkat strukturerejuvvon hivvodagaid.
man åvteste dïhte ij leah hïnneme gaajhkh laavenjassh darjodh gusnie edtja struktuvreradamme veahkah ryöknedh.
Orru maiddái jáhkehahtti ahte Joavnna ipmirda boastut bargobihtáid main galgá sárgut “ lihka ollu ” ja/dahje Lea-mearka ipmirdeami.
guvviedidh, jïh maahta årrodh guktie dïhte dïejvesem «seamma jïjnjhš guarka jïh / jallh seammavoetevæhtam guarka.
Muhtun vástádusat Joavnnas čájehit ahte son ii ipmir ahte logut leat huksejuvvon logežiiguin ja ovttežiiguin.
Såemies Jåvvan vaestiedassijste vuesehte satne ij guarkah taalh leah bæjjese bigkeme luhkijste jïh aktijste.
De šaddá váttis sirret
Dellie gïerve sjædta taalh veesmedh sjïdtije öörnegisnie jallh veahkah viertiestidh.
Máŋgga siiddus geahččaleamis lea Joavnna vástidan boastut muhtun bargobihtáid, ja muhtumiid ii leat vástidan.
båajhtode vaestiedamme muvhtine laavenjassine, mearan mubpieh laavenjassh ij leah vaestiedamme.
Danne eat dieđe man bures Joavnna máhttá sadjevuogádaga, loguid saji earáid
Dan åvteste ibie daejrieh man jïjnjem Jåvva maahta posisjovnesysteemen bïjre, taali sijjieh gaskemsh, jallh dïejvesh goh «lïhkemes taaleš, «lehkieš jïh «seamma
ektui, dahje doahpagiid nugo “ lagamus lohku ” ja “ lihka máŋga ”.
jïjnjhš.
Joavnnas leat čielgasit váilevaš rehkenastinmáhtolašvuođat.
Tjïelke Jåvvan leah viesjies ryöknedimmietjiehpiesvoeth.
Son ii leat máhttán ovttage addišuvdna ja subtrakšuvdna bargobihtá, ii biddjon bargobihtáid iige bargobihtáid mat leat
Ij leah naaken dejstie laavenjassijste buektiehtamme addisjovnine jallh subtraksjovnine, mejtie lea bæjjese
konteavsttas.
bïejeme laavenjassh, jallh laavenjassh aktene kontekstesne.
Son rahčá maiddái bargobihtáiguin main galgá lohkat juhkkojuvvon hivvodagaid.
Dïhte aaj tjabreminie laavenjassigujmie gusnie edtja veahkah ryöknedh dåehkine.
Dán geahččaleami vuođul lea veadjemeahttun maidege Joavnna addišuvdna ja subtrakšuvdna máhtuin.
Daan pryöven mietie ij gåaredh jiehtedh gænnah maam Jåvva maahta addisjovnen jïh subtraksjovnen bïjre.
lohkofáktát ja unnán rehkenastinstrategiijat.
Jåvvan goerehtallemepryöveste maehtebe vihtiestidh Jåvva vuesehte satne viesjies taalegoerkesem, vaenie vöörhkeme taalefaaktah jïh vaenie ryöknemestrategijh åtna.
Joavnna bargu viidásit Diehtit hui unnán maid Joavnna máhttá.
Jåvvan geajnoe guhkiebasse Mijjieh gaajh vaeniem daejrebe maam Jåvva maahta.
Joavnna lea čájehan ahte son máhttá veaháš siskkobealde lohkoguovllu 0-15.
Jåvva lea vuesiehtamme satne maam akt maahta taalesuerkien 0-15 sisnjelen.
Das máhttá lohkat ja kategoriseret, lohkat guokte ja guokte, buohtastahttit hivvodagaid ja sirret loguid sturrodaga mielde.
Daesnie maahta ryöknedh jïh kategoriseradidh, ryöknedh gööktine gööktine, veahkah viertiestidh jïh taalh stoeredahken mietie.
Olggobealde dan
Dïhte aaj
lohkoguovllu čájeha Joavnna hui unnán lohkoipmárdusa.
vuesehte satne goerkesem fååtese posisjovnesysteemen bïjre jïh viesjies taalegoerkesem.
Son čájeha váilevaš ipmárdusa sadjevuogádagas ja heajos lohkodoahpagiid.
Lissine Jåvva vuesehte satne ryöknedimmietjiehpiesvoeth fååtese suerkesne 0-10, dovne addisjovnesne jïh subtraksjovnesne.
Dasa lassin čájeha Joavnna ahte sus váilot rehkenastinmáhtolašvuođat guovllus 0-10 sihke addišuvnnas ja subtrakšuvnnas.
Ibie nuekie daejrieh maam Jåvva haalvoe juktie dåarjelimmiem jïh dam guhkiebasse barkoem soejkesjidh, dan åvteste sæjhta daerpies årrodh vielie goerehtalleminie juktie Jåvvam viehkiehtidh.
27. siidu 34 siiddus árvala Joavnnai ja su váhnemiidda geavahit 1. jahkeceahki kártengeahččaleami laboratiivalaččat.
goerehtallemepryövem 1. daltesasse laboratijvelaakan nuhtjedh.
Dat mearkkaša ahte son áigu várret áiggi nu ahte Joavnna sáhttá bargat dainna geahččalemiin dego dat livčče oahpponeavvu.
Daate sæjhta jiehtedh lohkehtæjja sæjhta astoem vedtedh Jåvvese guktie dïhte maahta daejnie pryövine barkedh ovgoh lij akte lïerehtimmiematerijelle.
Dan gaskkas go Joavnna čoavdá bargobihtáid, áicá oahpaheaddji ja jearrá gažaldagaid.
Mearan Jåvva laavenjasside dorje, lohkehtæjja sæjhta vïhtesjidh jïh gyhtjelassh gihtjedh.
Makkár strategiijaid geavaha Joavnna ?
Mah strategijh Jåvva nuhtjie ?
Man guhkás máhttá son lohkat ?
Man gåhkese
Máhttá go son lohkat vulos guvlui ?
maahta ryöknedh ?
Makkár
Maahta våålese ryöknedh ?
lohkofáktáid lea son oahppan bajil.
Mah taalefaaktah dïhte automatiseradamme.
Go geahččaleami geavaha dáinna lágiin, de sáhttá oahpaheaddji maiddái oaidnit maid Joavnna máhttá go oahpaheaddji lea doarjjan.
Gosse pryöve naemhtie åtnasåvva, lohkehtæjja maahta aaj goerehtidh maam Jåvva buektehte gosse satne viehkehte. Daate sæjhta buerebe
Dat addá buoret vuođu plánet doaibmabijuid.
våaromem vedtedh råajvarimmieh soejkesjidh.
Dat addá maiddái vuođu ságastallamii Joavnnain dan birra maid son máhttá ja movt dat sáhttá dahkat vuolggasaji viidásit oahppamii.
Daate aaj våarome vadta Jåvvine soptsestidh dan bïjre maam satne maahta, jïh guktie dïhte maahta våaroeminie sjïdtedh dan vijriesåbpoe lïerehtæmman.
Joavnna beassá leat mielde bidjame oahppomihtuid viidásit bargui.
Jåvva maahta meatan årrodh lïerehtimmieulmieh bïejedh dan vijriesåbpoe barkose.
Go váldá vuođđun kártengeahččaleami, viidásit kártema, luohkkálatnjaáicama ja ságastallama Joavnnain ja su váhnemiiguin, de sáhttá árvvoštallan galgá go PPT
Goerehtallemepryöven mietie, vijriesåbpoe goerehtalleme, vïhtesjimmie klaassetjiehtjielisnie jïh Jåvvine jïh altese eejhtegigujmie soptsestidh, maahta vuarjasjidh
guorahallat Joavnna.
mejtie PPD edtja Jåvvam salkehtidh.
Dán proseassas lea lunddolaš siskkildit skuvlla erenoamášpedagogalaš resurssaid ja oktavuođaid.
Daennie prosessesne lea iemie skuvlen sjïerepedagogeles vierhtieh jïh govlehtallijh meatan vaeltedh.
Marcus – ollu bajábealde sierra beroštumi ráji
Meehte guhkene bijjelen tjoeperdimmieraastem
Marcusa bohtosat leat ollu bajábealde sierra beroštumi ráji ja čájehit ahte son máhttá measta buot kártengeahččaleamis.
Meehte lea guhkene tjoeperdimmieraasten bijjelen jïh vuesehte satne dam ellen jeanatjommesem buektehte goerehtallemepryövesne.
Son čájeha ahte máhttá kategoriseret ja lohkat objeavttaid, beallekonkrehtaid ja juhkkojuvvon hivvodagaid, vaikko leat bliántamearkkat geahččaleamis mat sáhttet čujuhit ahte son lohká ovttadagaid mat leat juhkkon logežiidda
Dïhte vuesehte satne maahta kategoriseradidh jïh daeverh, bieliekonkreeth jïh veahkah dåehkine ryöknedh, jalhts plæjjohkemïerhkh pryövesne mah maehtieh vuesiehtidh satne ektievoetide öörnedamme luhkine ryöknoe, akti akti. Seamma tïjjen dle vååjnoe goh varke jïh jearsoeslaakan
ovtta ja ovtta mielde.
ryöknoe.
Seammás son orru lohkame jođánit ja sihkkarit.
Vååjnoe goh Meehte taalesïevem haalvoe.
Son máhttá oaidnit loguid eará loguid ektui ja sirre loguid lassáneaddji ráidui.
vuejnedh jïh taalh veesmedh sjïdtije öörnegisnie.
Marcusa vástádusain vuhtto ahte son ipmirda ahte lohku lea juhkkojuvvon logežiidda ja ovttežiidda ja ahte son dovdá siffariid árvvu.
Meehten vaestiedassi mietie dle vååjnoe goh dïhte guarka taalh leah juakeme luhkine jïh aktine, jïh damta sifferi aarvoem.
Marcus lea sihkar addišuvdna ja subtrakšuvdna bihtáin, sihke dain maid leat konteavsttas dahje eai, ja sus leat dušše moadde boasttuvuođa dain bargobihtáin.
Meehte addisjovnem jïh subtraksjovnem haalvoe, dovne kontekstine jïh bielelen kontekste, jïh ajve akte göökte fiejlieh åtna daejnie laavenjassine.
Marcusa bargu viidásit Marcusa bohtosat eai muital maidege man buorit máhtolašvuođat sus leat rehkenastimis, ja daid ii sáhte dan dihte geavahit go galgá sutnje muitalit mo galgá bargat ovddos guvlui.
Meehten geajnoe guhkiebasse Meehten illedahkh eah maamkh soptsesth man hijven tjiehpiesvoeth dïhte åtna ryöknedimmesne, jïh ij gåaredh dejtie nuhtjedh juktie bïevnesh bååstede vedtedh dan vijriesåbpoe barkoen bïjre.
Marcus lea ollu bajábealde sierra beroštumi ráji iige sus vuhtto heajos lohkoipmárdus eaige váilevaš rehkenastimáhtolašvuođat. Son iige čájet makkárge vuođđo
Meehte lea guhkene bijjelen tjoeperdimmieraastem jïh ij væhtah vuesehth dïhte viesjies taalegoerkesem jallh viesjies ryöknedimmietjiehpiesvoeth
váilvevašvuođaid ovttage dihto temás geahččaleamis.
åtna. Ij gænnah vuesehth dïhte naan uvtemesth vaanoeh utnieh naan sjïere teemaj sisnjeli pryövesne.
Marcusa viidásit čuovvoleapmi ferte váldit vuolggasaji eará dieđuin.
Vijriesåbpoe dåarjelimmie Meehteste tjuara jeatjah bïevnesijstie darjodh.
Marcusa geahččaleamis leat unna mearkkat dan ektui ahte sus eai leat beaktilis strategiijat go son bargá juhkkojuvvon hivvodagaiguin.
Meehten pryöve aktem onne væhtam vadta dïhte ij naan radtjoes strategijh utnieh gosse veahkajgujmie dåehkine barka.
Ovdalii go lohkat logežiid lohká son daid ovttežiid.
Sijjeste luhkieh ryöknedh, dïhte dejtie goh akth ryöknoe.
Oahpaheaddji soaitá diktit Marcusa bargat eanet joavkolohkamiin seammás go bagadallá.
Dagke lohkehtæjja maahta baajedh Meehtem vielie dåehkieryökneminie barkedh
ektui.
bïhkedimmien nuelesne.
28. siidu 34 siiddus
Vijriesåbpoe barkoe illedahkijste lohkehtæjjadåehkesne
Kártengeahččalemiid čuovvoleapmi lea dehálaš buot oahpaheddjiide ceahkis.
Vijriesåbpoe barkedh goerehtallemepryövine lea vihkeles gaajhkide lohkehtæjjide daltesisnie.
Jahkeceahkki sáhttá doallat čoahkkáigeassima ja ságastallama geahččalemiid bohtosiid birra ovttas - ja rastá luohkáid / ohppiidjoavkkuid.
Daltese maahta tjåanghkan giesedh jïh soptsestidh pryöven illedahki bïjre ektesne – jïh klaassi / learohkedåehkiej dåaresth.
Nu sáhttá badjelgeahčastaga oažžut eaŋkilohppiin sihke bajábealde ja vuolábealde sierra beroštumi ráji, ja ollislaččat
Naemhtie maahta aktem bijjieguvviem åadtjodh
jahkeceahkis.
aktegslearohki bïjre mah leah tjoeperdimmieraasten nuelesne, jïh abpe daltesen bïjre.
Leat go skuvllas máŋga dahje moadde oahppi sierra beroštumi ráji vuolábealde ?
Skuvlen jïjnjh jallh vaenie learohkh tjoeperdimmieraasten nuelesne ?
Leat go mis oahppit skuvllas mat sulastahttet Lena ?
Skuvlesne naan learohkh mah leah goh Jåvva ?
Gávdnojit go bargobihtát maid ii oktage dahje maid dušše moadde oahppi luohkás leat
Gååvnese laavenjassh mejtie ij guhte jallh ajve naan gille learohkh klaassesne leah buektiehtamme.
nákcen. Maid dat muitala oahpahusa birra ?
Maam dïhte ööhpehtimmien bïjre soptseste ?
Galgat go plánet doaibmabijuid olles jahkeceahkkái ?
Edtjebe råajvarimmieh soejkesjidh abpe daltesasse ?
Ovtta ohppiidjovkui ?
Akten sjïere learohkedåahkan ?
Eaŋkiloahppái ?
Akten sjïere learoehkasse ?
Dat berre leat mihttun digaštallat movt sáhttá bargat ovttas ceahkis, ja mainna berre bargat eanet iešguđetge fágain.
Byöroe akte ulmie årrodh digkiedidh guktie maahta ektesne barkedh daltesisnie, jïh mejnie byöroe vielie barkedh dejnie ovmessie faagine.
Skuvlajođiheaddji ovddasvástádus
5. Skuvleåvtehken dïedte
Dá čájehuvvo oanehaččat mii lea skuvlajođiheaddji ovddasvástádus ovdal, čađahettiin ja maŋŋel geahččaleami.
Daesnie akte aelhkie bijjieguvvie destie mej åvteste skuvleåvtehke dïedtem åtna, tjïrrehtimmien åvtelen, mearan jïh mænngan.
Skuvlajođiheaddji galgá:
Skuvleåvtehke edtja:
OVDAL GEAHČČALEAMI GEAHČČALEAMIS MAŊŊIL GEAHČČALEAMI
ÅVTELEN MEARAN MÆNNGAN
29. siidu 34 siiddus oahpaheaddjebagadusa
- lohkedh Retningslinjer for gjennomføring (Njoelkedassh tjïrrehtæmman) jïh åahpenamme bïhkedimmiejgujmie lohkehtæjjide
- fuolahit ahte skuvlla oahpaheaddjit dovdet oahpaheaddjibagadusa sisdoalu
- hoksedh skuvlen lohkehtæjjah sisvegem demtieh lohkehtæjjabïhkedimmine
- fuolahit ahte skuvlla kártengeahččalemiid čađaheapmi čuovvu njuolggadusaid mat leat dasa
- hoksedh tjïrrehtimmie goerehtallemepryöveste lea njoelkedassi mietie mah leah vadteme njoelkedassine Retningslinjer for gjennomføring
- iskat leat go boahtán
- daejredh mij iktesth tjåådtje daesnie www.udir.n o, «viktige meldingerš nuelesne
ovdánahttinbarggus
- hoksedh eejhtegh bïevnesh åådtjeme tjïrrehtimmien bïjre, jïh eejhtegetjaalege jallh bïevnesetjaalege jïjtjevyljehke pryövi bïjre olkese vadtasuvvieh guhkiem tjïrrehtimmien åvtelen
- láhčit dili nu ahte oahpaheaddjit čuovvolit ohppiid sierra beroštumi rájis ja dan vuolábealde.
- stïeresne årrodh lohkehtæjjide gosse viehkiem jïh dåarjoem daarpesjieh tjïrrehtimmiem soejkesjidh
- fuolahit ahte daid ohppiid
- hoksedh skuvlh paahkh dååsteme
“ dehálaš dieđut neahttasiidui
- lohkehtæjjide dåarjoehtidh gosse pryövide tjïrrehteminie
- fuolahit ahte váhnemat
- illedahkide skuvledaltesisnie fulkesidh dennie gïetskene evtiedimmiebarkosne
leat ožžon dieđu čađaheami birra, ja ahte váhnengihpa dahje diehtu eaktodáhtolaš geahččalemiin lea juhkkojuvvon buori áiggis ovdal geahččaleami.
- sjïehteladtedh ihke lohkehtæjjah learohkh dåarjelieh tjoeperdimmieraasten nelnie jïh nuelesne
sii dárbbašit veahki ja doarjaga čađahettiin
- hoksedh learohki eejhtegh
váhnemat geain leat bohtosat sierra beroštumi rájis dahje dan vuolábealde ožžot dieđu bohtosiin ja makkár viidásit doaibmabijut leat, ja ahte dan gehččet ovttas eará áššáigullevaš árvvoštallandieđuiguin mat oahpaheddjiin leat ovdalaččas
tjoeperdimmieraasten nelnie jïh nuelesne bïevnesh bååstede åadtjoeh illedahki bïjre jïh bïevnesh vijriesåbpoe råajvarimmiej bïjre, jïh daate ektesne vuajnelge jeatjah sjyöhtehke vuarjasjimmiebïevnesigujmie mejtie lohkehtæjjah aarebistie åtna
Eanet dieđut ja resurssat
Sæjroe 30 / 35 pryöveheeftajgujmie, jïh gïehtjedidh låhkoe jïh gïele leah reaktoe
GEAHČČALEAMI JA ÁRVVOŠTALLAMA BIRRA
6. Bïevneseraerieh jïh sjyöhtehke vierhtieh
Gos gávnnan eanet dieđuid geahččaleami ja árvvoštallama birra ?
PRYÖVENASSEN JÏH VUARJASJIMMIEN BÏJRE Gusnie vielie bïevnesh gaavnem vuarjasjimmien jïh pryövi bïjre ?
Árvvoštallan: www.udir.no
Vuarjasjimmie daesnie www.udir.no
Mii lea skuvlajođiheaddji bargu kártengeahččalemiiguin ?
Mah leah skuvleåvtehken laavenjassh goerehtallemepryövigujmie ?
Njuolggadusat kártengeahččaleami čađaheapmái
Gusnie bïhkedimmiebieliem gaavnem juktie maehtedh
Gos gávnnan instruksaoasi geahččaleami čađaheapmái ?
pryövem tjïrrehtidh ?
Prøveadministrasjonssystemet (PAS)
Pryövnassereeremesysteeme (PAS.
Gos sáhtán lohkat eanet fáttás árvvoštallan oahpaheami várás ?
Gusnie maahtam vielie lohkedh vuarjasjimmien bïjre lïerehtæmman ?
Árvvoštallan oahppama várás (Vurdering for
Vuarjasjimmie lïerehtæmman daesnie
læring) gávdno dárogillii dáppe: www.udir.no/vfl
UVTEMESTH TJIEHPIESVOETI BÏJRE RYÖKNEDIMMESNE
Maid oahppit galget máhttit vuođđo máhtolašvuođain ?
Maam learohkh edtjieh maehtedh
www.udir.no/lareplaner/kunnskapsloftet / Mat leat rehkenastima vuođđo máhtolašvuođat ja mo galgá daid ovddidit ?
dejstie uvtemesth tjiehpiesvoetijste ? Learoesoejkesje Maahtoelutnjemasse www.udir.no/lareplaner/kunnskapsloftet /
Vuođđogálggaid / máhtolašvuođaid rámmaráhkadus
Mah leah uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknemisnie, jïh guktie dah evtiesuvvieh ?
www.udir.no/Lareplaner/Forsok-ogpagaendearbeid/Lareplangrupper/Rammeverkforgrunnleggende-ferdigheter / Gos gávnnan eanet resurssaid ja
Mierievierhkie uvtemesth tjiehpiesvoetide www.udir.no/Lareplaner/Forsok-ogpagaendearbeid/Lareplangrupper/Rammeverkforgrunnleggende-ferdigheter / Gusnie maahtam jienebh vierhtieh jïh materijellem gaavnedh juktie learohkidie dåarjelidh ?
materiála ohppiid viidásit čuovvoleapmái ?
Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
Lassilohkamuš
Sæjroe 32 / 35
Dárogielat girjjálašvuohta
Matematikvanskeligheder.
31. siidu 34 siiddus
Dansk psykologisk forlag.
Eará dárogielat resurssat Matematihkkaguovddáš / Matematikksenteret “ Alle teller “ (www.matematikksenteret.no).
Jeatjah nöörjengïelen vierhtieh Matematikksenteret “ Alle teller “ (www.matematikksenteret.no).
Neahttabáiki www.matematikk.org Skuvla sáhttá maiddái veardidit diŋgot áigečállaga Tangenten (http://www.caspar.no/tangenten.php).
Nedtesijjie www.matematikk.org Skuvle maahta aaj vuarjasjidh mejtie edtja dongkedh plaeriem Tangenten (http://www.caspar.no/tangenten.php).
Ollu ovdalaš artihkkalat leat lágádusa ruovttusiiddus PDF-fiilan.
Jïjnjh aarebi tjaalegh gååvnesieh goh PDFfijlh bertemen gåetiesæjrosne.
Geahča ovdamearka dihte nr. 2 2003 mas lea tema
Vuartesjh vuesiehtimmien gaavhtan nr 2. 2003 teemine aalkoelïerehtimmie.
álgooahpahus.
Sæjroe 33 / 35
32. siidu 34 siiddus
Sæjroe 34 / 35
Udir.no - Davvisámegiella Dássi 8-10
Udir.no - Daltese 8-10
Dássi 1
Daltese 1
Dássi 2
Daltese 2
Dássi 3
Daltese 3
Dássi 4
Daltese 4
Dássi 5
Daltese 5
Dássi 6
Daltese 6
Dássi 7
Daltese 7
Dássi 8
Daltese 8
Dássi 9
Daltese 9
Dássi 10
Daltese 10
Gelbbolašvuođamihttomeriid oahppoplánas gávnnat dáppe http://www.udir.no/grep
Maahtoeulmieh learoesoejkesjistie daesnie, http://www.udir.no/grep
Oahpahuslážuide ovdamearkkat
Vuesiehtimmieh lohkehtimmiesoejkesjidie
Oahpahusláhču: Dássi 8
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 8
Oahpahusláhču: Dássi 9
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 9
Oahpahusláhču: Dássi 10
Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 10
Dieđut Pedagogalaš – psykologalaš bálvalusa birra
Bïevnesh Pedagogeles-psykologeles dïenesjen bïjre
Pedagogalaš-psykologalaš bálvalus (PP-bálvalus)
Pedagogeles- psykologeles dïenesje (PP-dïenesje)
Pedagogalaš-psykologalaš bálvalus (oaniduvvo dávjá PPB dahje PP-bálvalus) lea gieldda dahje fylkagieldda rávvenbálvalus.
Pedagogeles-psykologeles dïenesje (daamtaj åeniedamme PPT jallh PP-dïenesje) lea akte tjïelten jallh fylhkentjïelten dïenesje mij raerieh vadta.
Dan olis veahkehit mánáid, nuoraid ja ráves olbmuid, geain leat váttisvuođat ovdánemiin, dahje geain lea váttis oahppandilli.
Dïhte edtja maanide, noeride jïh geerve almetjidie viehkiehtidh mah sijjen skearkagimmesne tjabreminie, jallh aktem geerve lïerehtimmietsiehkiem utnieh.
PP-bálvalusa olis galget ee. rávvet ja bagadit mánáidgárddiid ja skuvllaid dan hárrái mo láhčit dilálašvuođaid mánáide / nuoraide, geat dárbbašit heivehuvvon fálaldaga.
PP-dïenesje edtja g. j. maanide jïh skuvlide raeriestidh jïh bïhkedidh guktie dah edtjieh maanide / learoehkidie sjïehteladtedh mah dam daarpesjieh.
PP-bálvalus galgá veahkehit skuvllaid heivehit oahpahusa ohppiide, geain leat erenoamáš dárbbut.
PP-dïenesje edtja skuvlide viehkiehtidh lïerehtimmiem buerebelaakan sjïehteladtedh learoehkidie mej sjïere daerpiesvoeth.
PP-bálvalus lea jávohisvuođageatnegasvuođa vuollásaš.
PP-dïenesje sjeavohtsvoetedïedtem åtna.
almmolašvuhtii, eaige addojuvvo ovddos guvlui váhnemiid dohkkeheami haga.
Bïevnesh maanan / learohken bïjre eah edtjh byögkeles årrodh, jïh eah mubpide vadtasovvh jis eejhtegh eah leah dam jååhkesjamme.
Máná / oahppi dieđuid seailluhit sierra journálas / máhpas, mii meannuduvvo Diehtobearráigeahču njuolggadusaid vuođul.
Bïevnesh maanan / learohken bïjre vöörhkesuvvieh aktene jïjtse journalesne / maabpesne bïhkedassi mietie mejtie Daatavaaksjome vadteme.
Maid PP-bálvalus bargá ?
Maam PP-dïenesje dorje ?
PP-bálvalus guorahallá, rávve ja bagada mánáid, nuoraid ja ráves olbmuid hárrái, geaid hástalussan leat
PP-dïenesje salkehte, raereste jïh bïhkede maanaj, noeri jïh geerve almetji bïjre mah haestemh utnieh daan bïjre
• giella- ja hállanváttisvuođat • oppalaš oahppanváttisvuođat dahje váttisvuođat dihto fágain • lohkan- ja čállinváttisvuođat • matematihkkaváttisvuođat • konsentrerenváttisvuođat • sosiála ja emotionála váttisvuođat
• sïejhme learoetsagkesh jallh faagetsagkesh
• láhttenváttisvuođat • oaidnin- ja gullanváttisvuođat
• lohkeme- jïh tjaelemetsagkesh
Mo váhnen váldá oktavuođa PP-bálvalusain ?
• matematihketsagkesh
Ovdal go válddát oktavuođa PP-bálvalusain, berret háleštit dearvvašvuođastašuvnna / mánáidgárddi / skuvlla bargiiguin dan birra, man ektui leat
• sosijaale jïh emosjovnelle tsagkesh
fuolastuvvan iežat máná beales.
• tsagkesh vuejnedh jïh govledh
Badjel 15-jahkásaš oahppit sáhttet maid ieža gulahallat PPbálvalusain.
Learohkh bijjelen 15 jaepieh maehtieh aaj PP-dïenesjinie soptsestidh.
PP-bálvalus sáhttá maid veahkehit ráves olbmuid, geat háliidit vuođđoskuvlaoahpu.
PP-dïenesje maahta aaj geerve almetjh viehkiehtidh mah sijhtieh maadthskuvlelïerehtimmiem vaeltedh.
Sihke olbmot ja ásahusat (mánáidgárdi, skuvla ja earát) sáhttet nama haga gulahallat PPbálvalusain ja jearrat ráđi.
Dovne almetjh jïh institusjovnh (maanagïerte, skuvle jïh mubpieh) maehtieh tjeakoeslaakan soptsestidh jïh raerien mietie gihtjedh PP-dïenesjen luvnie.
Jos dárbbašuvvo eanet veahkki PP-bálvalusas, de sáhttá máná / oahppi čujuhit PP-bálvalussii.
Dastegh daerpies vielie viehkine PP-dïenesjistie, maahta maanam / learohkem saehtedh PPdïenesjasse.
Čujuheapmi dahkkojuvvo dábálaččat sierra čujuhanskoviin, geahča iežat gieldda / fylkkagieldda ruovttusiiddus.
Saehteme PP-dïenesjasse dorjesåvva sïejhmemes aktene saehtemegoeresne, vuartesjh dov tjïelten / fylhkentjïelten gåetiesæjrosne.
Váldde oktavuođa mánáidgárddiin / skuvllain, dat sáhttet
Soptsesth maanagïertine / skuvline juktie viehkiem åadtjodh saehtemegoerem dievhtedh.
Earát, geat sáhttet čujuhit PP-bálvalussii:
Mubpieh mah maehtieh PP-dïenesjasse saehtedh:
• Mánáidgárdi, skuvla ja ráves olbmuid oahpahus.
• Maanagïerte, skuvle jïh geervelïerehtimmie
• Dearvvašvuođastašuvdna ja buohcceviessu, go váhnemat dasa mihtet, jos mánná / oahppi ii leat vel deavdán 15 jagi.
• Healsoestasjovne jïh skïemtjegåetie mænngan eejhtegh jååhkesjamme, dastegh maana / learohke ij leah 15 jaepieh illeme.
Oahppi dahje váhnemat sáhttet gáibidit skuvlla dahkat dárbbašlaš guorahallamiid ja dan láhkai gávnnahit dárbbašago oahppi erenoamáš oahpahusa, ja vejolaččat makkár oahpahusa oahppi dárbbaša.
Learohke jallh eejhtegh maehtieh krievedh skuvle daerpies goerehtimmieh dorje juktie gaavnehtidh mejtie learohke sjïereööhpehtimmiem daarpesje, jïh mah såarhts lïerehtimmie learohke daarpesje.
Mo PP-bálvalus bargá ?
Guktie PP-dïenesje barka ?
PP-bálvalus bargá ovttas ee. mánáidgárddiiguin ja skuvllaiguin, ja heiveha fálaldaga máná / oahppi eavttuide ja dárbbuide.
PP-dïenesje laavenjostoe gaskem jeatjah maanagïertigujmie jïh skuvligujmie juktie faalenassem sjïehteladtedh learohken nuepiej jïh daerpiesvoeti mietie.
PP-bálvalusa áššemeannudeami sáhttá juohkit golmma muddui:
Maahta aamhtesegïetedimmiem PP-dïenesjasse golme boelhkine juekedh:
1.
1.
Guorahallan Go PP-bálvalus oažžu čujuheami, de lea dábálaš gulahallat váhnemiiguin ja
Salkehtimmie Gosse PP-dïenesje saehtemem dååste, dle sïejhme govledh misse eejhtegh, laavenjostosne maanagïertine jïh skuvline, viehkiem daarpesjieh.
mánáidgárddiin ja skuvllain dan hárrái, masa sii háliidit veahki. Ságastallamiin / jearahallamiin, dárkumiin ja iskkademiin PP-bálvalus háhká dieđuid,
Soptsestimmien / byjrehtallemen, vïhtesjimmien jïh goerehtimmien tjïrrh PP-dïenesje aktem dan ållesth guvviem åådtje dejstie nuepijste jïh daerpiesvoetijste maana / learohke åtna.
Guorahallama lágidit mánáidgárddis, skuvllas dahje PP-bálvalusa lanjain.
Salkehtimmie dorjesåvva maanagïertesne, skuvlesne jallh PPdïenesjen tjiehtjielinie.
2.
2.
Áššedovdi árvvoštallan / ávžžuhus Guorahallama vuođul PP-bálvalus čállá áššedovdi árvvoštallama (čálalaš raportta),
Aamhtesemaehteles vuarjasjimmie / raeriestimmie Salkehtimmien sjïekenisnie dle PP-dïenesje aktem aamhtesemaehteles vuarjasjimmiem dorje (tjaaleldh reektehtse) jïh juvnehte kanne aktem sjïehteladtemem maanagïertesne jallh lïerehtimmietsiehkesne, mij våaroeminie åtna maanan / learohken nuepieh.
PPB addá áššedovdi ávžžuhusa.
PP-dïenesje aamhtesemaehteles raeriem vadta.
Dábáleamos suorggit leat vuollái skuvlaahkásaš mánáid erenoamášpedagogalaš veahkki ja ohppiid erenoamášoahpahus.
Dah sïejhmemes suerkieh leah vuarjasjimmie sjïerepedagogeles viehkeste maanide skuvleaalteren nuelesne, jïh sjïereööhpehtimmie learoehkidie.
3.
3.
PP-bálvalus sáhttá čuovvulit dan láhkai, ahte dat rávve / bagada váhnemiid,
Dåarjoehtimmie PP-dïenesje maahta dåarjoehtimmiem vedtedh viehkine raerijste / bïhkedimmeste eejhtegidie, barkijidie maanagïertesne jïh lohkehtæjjide skuvlesne.
mánáidgárddi bargiid ja skuvlla oahpaheddjiid. PP-bálvalus sáhttá lágidit doarjjaságastallamiid ohppiin, ja vejolaččat árvvoštallat viidáseappot čujuheami.
PP-dïenesje maahta dåarjoesoptsestimmieh vedtedh dan aktegs learoehkasse, jïh dah maehtieh sån aaj vijriesåbpoe saehtemem vuarjasjidh.
PP-bálvalusa barggu vuođđun lea oahpahusláhka, ee. dát paragráfat:
PP-dïenesjen barkoe lea nænnoestamme ööhpehtimmielaakesne, g, j daejnie paragraafine:
Udir.no - Matematihka 2 T ja 2 P oahppoplána
Udir.no - Learoesoejkesje matematihkesne 2 T jïh 2 P
Matematihka 2 T ja 2 P oahppoplána
Learoesoejkesje matematihkesne 2 T jïh 2 P
Máhttodepartemeanta mearridan láhkaásahussan 21.06.2013
Vihtiestamme goh mieriedimmie Maahtoedepartemeenteste 21.06.2013
Ulbmil
Ulmie
Matematihkka lea oassi min máilmmiviidosaš kulturárbbis.
Matematihke lea akte bielie mijjen veartenevijries kultuvreaerpeste.
Olbmot leat doloža rájes geavahan ja ovdánahttán matematihka systematiseret vásáhusaid, válddahit ja áddet oktavuođaid luonddus ja servodagas ja suokkardit máilmmi.
Almetje lea iktegisth matematihkem nuhtjeme jïh evtiedamme juktie dååjrehtimmieh öörnegen mietie bïejedh, ektiedimmieh eatnamisnie jïh siebriedahkesne buerkiestidh jïh guarkedh, jïh veartenerommem goerehtidh.
Eará inspirašuvdnagáldu ovdánahttit fága lea leamaš ahte olbmot iešalddis leat beroštan bargat matematihkain.
Akte jeatjah skraejriegaaltije juktie faagem evtiedidh lea almetje lea aavoedamme matematihkine barkedh jïjtsinie.
Fága guoská olu guovddáš servodatsurggiide nu go medisiidnii, ekonomiijii, teknologiijii, kommunikašuvdnii, energiijahálddašeapmái ja huksendoaimmaide.
Faage lea stïeresne gelline vihkeles siebriedahkesuerkine, goh medisijne, ekonomije, teknologije, govlesadteme, energijereereme jïh bigkemisnie.
Danne lea nana matematihkkagelbbolašvuohta eaktun servodaga ovdánahttimii.
Nænnoes maahtoe matematihkesne lea dan åvteste eevre daerpies gosse edtja siebriedahkem evtiedidh.
Aktiivvalaš demokratiija dárbbaša olbmuid geat máhttet guorahallat, áddet ja kritihkalaččat árvvoštallat kvantitatiiva dieđuid, statistihkalaš analysaid ja ekonomalaš prognosaid.
Akte eadtjohke demokratije årrojh daarpesje mah maehtieh lïeredh, guarkedh jïh laejhtehkslaakan vuarjasjidh jïjnjh bïevnesh, statistiske analyjsh jïh ekonomeles aerviedimmieh.
Nu lea matematihkkagelbbolašvuohta dárbbašlaš go galgá áddet ja sáhttit váikkuhit proseassaid servodagas.
Naemhtie dle maahtoe matematihkesne daerpies juktie guarkedh jïh maehtedh prosessh siebriedahkesne eadtjoestidh.
Matematihkkagelbbolašvuohta mearkkaša geavahit čuolbmačoavdima ja modellerema analyseret ja nuppástuhttit čuolmma matematihkalaš hápmái, čoavdit dan ja árvvoštallat man gustovaš čoavddus lea.
Matematihkeles maahtoe sæjhta jiehtedh dåeriesmoereloetemem jïh hammoedimmiem nuhtjedh juktie dåeriesmoerem analyjseradidh jïh jarkelidh akten matematihkeles hammose, dam loetedh jïh vuarjasjidh man reaktoe vaestiedasse lea.
Dás leat maiddái gielalaš bealit, nu go gaskkustit, ságastallat ja resoneret ideaid.
Daate aaj gïelebielieh åtna, goh leerehtidh, soptsestidh jïh ussjedidh åssjaldahki bïjre.
Eanaš matematihkalaš doaimmain mii geavahit veahkkeneavvuid ja teknologiija.
Dejnie jeanatjommes matematihkeles darjoeminie nuhtjeminie viehkiedïrregh jïh teknologijem.
Sihke máhttit geavahit ja árvvoštallat iešguđet veahkkeneavvuid, ja diehtit daid ráddjehusaid birra, leat dehálaš oasit fágas.
Dovne maehtedh nuhtjedh jïh vuarjasjidh ovmessie viehkiedïrregh jïh damtedh gusnie dah maehtieh åtnasovvedh, leah vihkeles bielieh faageste.
Matematihkkagelbbolašvuohta lea dehálaš reaidu ovttaskas olbmui, ja fága sáhttá leat vuođđun viidáset oahpu váldimii ja bargoeallimii ja astoáigedoaimmaide oassálastimii.
Maahtoe matematihkesne lea akte vihkeles dïrrege fïereguhtese, jïh faage maahta våaromem bïejedh juktie vielie ööhpehtimmiem vaeltedh faagesne jïh meatan årrodh barkoejieliedisnie jïh darjoeminie eejehtallemisnie.
Matematihkka lea vuođđun stuorra oassái min kulturhistorjjás ja logihkalaš jurddašeami ovdánahttimis.
Matematihke lea betnesne stoerre bieline mijjen kultuvrehistovrijeste jïh juktie logiske ussjedimmiem evtiedidh.
Nu lea fágas guovddáš rolla álbmotoahpas ja váikkuha identitehtii, jurddašanvuohkái ja iešáddejupmái.
Naemhtie dle faage aktem vihkeles råållam åtna dennie sïejhme skearkagimmesne dan åvteste dïhte identiteetem, ussjedimmievuekiem jïh jïjtjegoerkesem tsevtsie.
Matematihkkafága skuvllas lea mielde ovdánahttimin matematihkkagelbbolašvuođa maid servodat ja ovttaskas olbmot dárbbašit.
Matematihkefaage skuvlesne viehkehteminie dam matematihkeles maahtoem evtiedidh maam siebriedahke jïh fïereguhte almetje daarpesje.
Olahan dihtii dán, de fertejit oahppit beassat bargat sihke praktihkalaččat ja teorehtalaččat.
Jis edtjieh dam jaksedh dle learohkh tjuerieh nuepiem åadtjodh dovne praktihkeles jïh teoretihkeles barkedh.
Oahpahusas barget sihke suokkardemiin, stoahkamiin, hutkás ja čuolbmačoavdi doaimmaiguin ja gálgahárjehallamiin.
Lïerehtimmie lea dovne goerehtidh, stååkedidh, sjugniedidh jïh dåeriesmoerh loetedh darjoeminie jïh tjiehpievoetehaarjanimmesne.
Praktihkalaš geavahusas oaidnit ávkki matematihkas reaidofágan.
Praktihkeles åtnosne dle matematihke vuesehte dïhte lea akte nuhteligs dïrregefaage.
Skuvlabarggus ávkkástallá fága guovddáš ideaid, hámiid, struktuvrraid ja oktavuođaid.
Skuvlebarkosne nuhtjeminie vihkeles åssjaldahkh, hammoeh, struktuvrh jïh ektiedimmieh faagesne.
Ohppiid ferte hástalit kommuniseret matematihka čálalaččat, njálmmálaččat ja digitálalaččat.
Tjuara learoehkidie haestedh matematihkine barkedh tjaaleldh, njaalmeldh jïh digitaalelaakan.
Ferte láhčit diliid nu ahte sihke nieiddat ja gánddat ožžot buriid vásáhusaid matematihkkafágas, mat hábmejit buriid guottuid ja nana fágagelbbolašvuođa.
Tjuara sjïehteladtedh ihke dovne nïejth jïh baernieh jïjnjh dååjrehtimmieh matematihkefaagine åadtjoeh, mah positijve vuajnoeh jïh aktem nænnoes faagemaahtoem sjugniedieh.
Ná láhčá vuođu eallinagi oahppamii.
Naemhtie akte våarome bïejesåvva akten lïerehtæmman mij abpe jieledem ryöhkoe.
Fága lea juhkkojuvvon váldoosiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit.
Faage lea öörnedamme åejviesuerkine mejtie maahtoeulmieh leah hammoedamme.
Váldooasit dievasmahttet guhtet guoimmiset, ja daid ferte geahččat oktilaččat.
Åejviesuerkieh sinsitniem lissiehtieh jïh tjuerieh ektesne vuajnalgidh.
Fága oahppoplánas leat guokte variántta.
Göökte joekehtsh learoesoejkesjh faagesne.
Oahppoplána 2 T lea eanet teorehtalaš, ja oahppoplána 2 P fas lea eanet praktihkalaš.
Learoesoejkesje 2 T lea vielie teoretihkeles, mearan learoesoejkesje 2 P lea vielie praktihkeles.
Goappašat variánttat addet oppalaš studerengelbbolašvuođa ovttas oktasašfágain Jo1:ža matematihkain (matematihkka 1 T dahje 1 P).
Gåabpegh learoesoejkesjh sïejhme studijemaahtoem vedtieh ektiefaagine matematihke ektine daltesisnie Jåa1 (matematihke 1 T jallh 1 P).
Váldoosiid bajilgovva:
Bijjieguvvie åejviesuerkiejgujmie
Oktasašfága
Åejviesuerkieh
Váldooassi
Geometrije
Kombinatorihkka ja jáhkehahttivuohta
Kombinatorihke jïh aarvehtse
Kultuvra ja modelleren
Kultuvre jïh hammoedimmie
Logut ja algebra praktihkas
Taalh jïh algebra rïektesisnie
Statistihkka
Hammoedimmie
Funkšuvnnat praktihkas
Funksjovnh rïektesisnie
Logut ja algebra praktihkas
Taalh jïh algebra rïektesisnie
Logut ja algebra-váldooassi galgá ovdánahttit lohkoáddejumi ja máhtu das mo logut ja lohkogieđahallan doibmet vuogádagain ja minstariin.
Åejviesuerkie taalh jïh algebra lea taalegoerkesem evtiedidh, jïh daajroem åadtjodh guktie taalh jïh taalegïetedimmie leah meatan systeemine jïh maalline.
Loguiguin sáhttá kvantifiseret dohkiid ja sturrodagaid.
Taaligujmie maahta jiehtedh man jïjnje lea mestie akt jïh stoeredahkh.
Loguide gullet sihke olles logut, cuovkkat, desimálalogut ja proseanttat.
Taalh leah dovne ellies taalh, bröökh, desimaaletaalh jïh prosente.
Algebra skuvllas generalisere lohkorehkenastima dan bokte ahte bustávat dahje eará symbolat ovddastit loguid.
Algebra skuvlesne lea sïejhme taaleryökneme, dan åvteste bokstaavh jallh jeatjah symbovlh leah seamma goh taalh.
Dat dahká vejolažžan válddahit ja analyseret minstariid ja oktavuođaid.
Dïhte nuepiem vadta maallh jïh ektiedimmieh analyjseradidh.
Algebra geavahuvvo maiddái eará váldoosiid oktavuođas.
Algebra aaj åtnasåvva dej jeatjah åejviesuerkiejgujmie ektine.
Geometriija skuvllas mearkkaša earret eará analyseret guovtte- ja golmmadimenšunálat govvosiid iešvuođaid ja ráhkadit konstrukšuvnnaid ja meroštallamiid.
Geometrije skuvlesne lea gaskem jeatjah jïjtsevoeth analyjseradidh guektien- jïh golmendimensjovnaale goerine, jïh konstruksjovnh jïh aerviedimmieh darjodh.
Dalle studere dynámalaš proseassaid nu go speadjalastima, joraheami ja sirdáseami.
Daesnie goerehte dynamihkeles prosessh goh speejjeldimmie, jårredimmie jïh sertiestimmie.
Váldooassi fátmmasta maiddái dan ahte čađahit ja válddahit sajusteami ja sirdima.
Åejviesuerkesne edtja aaj buerkiestidh mennie sijjesne mij akt lea, jïh gåabph mij akt sertieståvva.
Statistihkka, jáhkehahttivuohta ja kombinatorihkka
Statistihke, aarvehtse jïh kombinatorihke
Statistihkkii gullá plánet, čohkket, organiseret, analyseret ja ovdanbuktit dataid.
Statistihke lea soejkesjidh, tjöönghkedh, öörnedidh, analyjseradidh jïh daatah åehpiedehtedh.
Dataanalysii gullá válddahit datamateriála oppalaš iešvuođaid.
Ana-jyjsesne daatijste dle edtja sïejhme væhtah buerkiestidh daatamaterijaaleste.
Árvvoštallat ja kritihkalaččat guorahallat bohtosiid ja dataovdanbuktimiid lea dehálaš statistihkas.
Vuarjasjidh jïh laejhtehkslaakan vuejnedh konklusjovnide jïh daatide lea vihkeles statistihkesne.
Jáhkehahttivuođarehkenastimis čállá lohkun man stuorra jáhkehahttivuohta lea ahte dáhpáhus dáhpáhuvvá.
Aarvehtseryöknemisnie taalh beaja man stoerre hille lea akte heannadimmie edtja heannadidh.
Kombinatorihkas bargá systemáhtalaš vugiiguin gávnnahit loguid, ja dát lea dávjá dárbbašlaš jus galgá sáhttit rehkenastit jáhkehahttivuođaid.
Kombinarotihkesne barkeminie systematihkeles vuekiejgujmie guktie maahta taalh gaavnedh, jïh dïhte daamtaj daerpies jis edtja maehtedh aarvehtsem aerviedidh.
Kultuvra ja modelleren
Kultuvre jïh hammoedimmie
Kultuvra ja modelleren-váldooassi addá badjeperspektiivva matematihkkafágas.
Åejviesuerkie kultuvre jïh hammoedimmie aktem bijjemes perspektijvem vedtieh faagese matematihke.
Váldooassi válddaha fága logalaš struktuvrra ja čájeha fága historjjá ja kultuvrralaš rolla.
Åejviesuerkie dam logiske struktuvrem faagesne buerkeste, jïh histovrijem jïh dam kultuvrelle råållam faagese vuesehte.
Modelleren lea fága vuođđoproseassa, mas vuolggasadjin lea juoga mii duođaid gávdno.
Hammoedimmie akte vihkeles prosesse faagesne, gusnie våarome lea mij akt mij raaktan gååvnese.
Dát válddahallo matematihkalaččat modeallan mii gieđahallo, ja dan bohtosat dulkojuvvojit álgodili vuođul.
Dam matematihkeleslaakan buerkeste aktine maalline mij gïertesåvva, jïh illedahke destie toelhkestamme sjædta tjoevkesisnie dehtie voestes tsiehkeste.
Funkšuvnnat praktihkas
Funksjovnh rïektesisnie
Funkšuvdna válddaha rievdama dahje ovdáneami sturrodagas mii čielgasit sorjá nuppis.
Akte funksjovne jarkelimmiem jallh evtiedimmiem buerkeste aktede stoeredahkeste mij lea jearohke aktede mubpeste, aktelaaketje.
Funkšuvnnaid sáhttá geavahit ráhkadit matematihkalaš modeallaid praktihkalaš oktavuođain.
Maahta funksjovnh nuhtjedh juktie matematihkeles maallh darjodh praktihkeles ektiedimmijste.
Funkšuvnnat praktihkas-váldooasis lea sáhka geavahit funkšuvnnaid válddahit ja analyseret árgabeai- ja bargoeallindilálašvuođaid.
Åejviesuerkie funksjovnh rïektesisnie lea funksjovnh nuhtjedh juktie buerkiestidh jïh analyjseradidh tsiehkieh aarkebiejjeste jïh barkoejieliedistie.
Diibmolohku
Man gellie tæjmoeh
Tiibmalohku lea almmuhuvvon 60-minuhta ovttadahkan.
Tæjmoeh leah 60-minudten ektievoetine
Vuođđogálggat
Jåa2: 84 tæjmoeh
Vuođđogálggat leat integrerejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriide gos dat leat mielde ovdánahttimin fágagelbbolašvuođa ja leat maid oassin das.
Vihkeles tjiehpiesvoeth lea sjïehtesjamme maahtoeulmine, gusnie dah evtiedimmien viehkiehtieh jïh lea akte bielie faagemaahtoste.
Matematihkas áddejuvvojit vuođđogálggat ná:
Matematihkesne guarka vihkeles tjiehpiesvoeth naemhtie:
Njálmmálaš gálggat matematihkas mearkkašit duddjot matematihkkaáddejumi guldaleami, hállama ja ságastallama bokte.
Njaalmeldh tjiehpiesvoeth matematihkesne sæjhta jiehtedh mïelem sjugniedidh viehkine goltelidh, håaledh jïh soptsestidh matematihken bïjre.
Dát mearkkaša duddjot áddejumi, gažadit ja ákkastallat geavahettiin sihke eahpeformálalaš giela, aiddolaš fágaterminologiija ja doahpagiid.
Dellie tjuara jïjtse mïelem utnedh, gyhtjelassh gihtjedh jïh argumenteradidh viehkine dovne ovbyjjes gïeleste, veele faageterminologijine jïh dïejveseåtnojne.
Dát mearkkaša searvat ságastallamiidda, muitalit ideaid ja ságaškuššat matematihkalaš čuolmmaid, čovdosiid ja strategiijaid earáiguin.
Sæjhta jiehtedh meatan årrodh soptsestimmine, åssjelh buektedh jïh matematihken dåeriesmoerh, raerieh jïh strategijh digkiedidh mubpiejgujmie.
Njálmmálaš gálggaid ovdáneapmái matematihkas vuolgá matematihka birra ságastallamis ja ovdána kompleaksa fágalaš fáttáid ovdanbuktimii ja ságaškuššamii.
Evtiedimmie njaalmeldh tjiehpiesvoetijste matematihkesne lea dovne meatan årrodh soptsestimmine matematihken bïjre jïh ellies faageles aamhth åehpiedehtedh jïh digkiedidh.
Dasto gullá ovdáneapmái álkes matematihkalaš giela geavaheamis ovdánit aiddolaš fágaterminologiija ja ovdanbuktinvugiid ja aiddolaš doahpagiid geavaheapmái.
Evtiedimmie lea aaj aelkedh aktem aelhkie matematihkeles gïelem nuhtjedh, jïh mænngan veele faageterminologijem jïh lahtestimmievuekieh jïh veele dïejvesh nuhtjedh.
Máhttit čállit matematihka mielddisbuktá válddahit ja čilget jurddašanvuogi ja bidjat sániid fuomášumiide ja ideaide.
Maehtedh tjaeledh matematihkesne sæjhta jiehtedh buerkiestidh jïh tjïelkestidh aktem åssjaldahkem jïh baakoeh bïejedh dïsse maam vueptiestamme jïh åssjaldahkide.
Dát mearkkaša geavahit matematihkalaš symbolaid ja formálalaš matematihkalaš giela čoavdit čuolmma ja ovdanbuktit čovdosiid.
Dellie tjuara maehtedh matematihkeles symbovlh darjodh jïh dam byjjes matematihkeles gïelem maehtedh, juktie dåeriesmoerh loetedh jïh raerieh åehpiedehtedh.
Dasto mearkkaša dát ráhkadit tevnnegiid, sárgosiid, govvosiid, gráfaid, tabeallaid ja diagrámmaid mat leat heivehuvvon vuostáiváldái ja dilálašvuhtii.
Vijriesåbpoe sæjhta jiehtedh guvvieh, skissah, goerh, graafh, tabellh jïh dijagrammh darjodh juktie jïjtsh åssjaldahkh jïh jïjtse lïeremem evtiedidh.
Čállin matematihkas lea reaidu ovdánahttit iežas jurdagiid ja oahppama. Čállinovdáneapmi matematihkas vuolgá álkes ovdanbuktinvugiin ja ovdána dađistaga formálalaš symbolagiela ja aiddolaš fágaterminologiija geavaheapmái.
Tjaelemeevtiedimmie matematihkesne lea aelkedh aelhkie lahtestimmievuekieh nuhtjedh goske ånnetji ånnetji aalka aktem byjjes symbovlegïelem jïh aktem veele faageterminologijem nuhtedh.
Dasto gullá ovdáneapmái álkes matematihkkafágalaš dilálašvuođaid válddaheamis ja systematiseremis ovdánit ollislaš kompleaksa oktavuođaid ákkastallamii.
Vijriesåbpoe dle edtja aelkedh buerkiestidh jïh öörnegen mietie bïejedh aelhkie tsiehkieh matematihkefaageles sisveginie goske maahta aktem ellies argumentasjovnem bæjjese bigkedh ellies ektiedimmiej bïjre.
Máhttit lohkat matematihka mearkkaša áddet ja geavahit symbolagiela ja ovdanbuktinvugiid hábmet oaiviliid teavsttain árgabeaieallimis ja bargoeallimis ja maiddái matematihkkafágalaš teavsttain.
Maehtedh lohkedh matematihkesne sæjhta jiehtedh guarkedh jïh nuhtjedh symbovlegïelem jïh lahtestimmievuekieh juktie mïelem sjugniedidh teekstine aarkebiejjeste jïh barkoejieliedistie jïh aaj matematihkefaageles teeksth.
Matematihkkafágii gullet ovttastuvvon teavsttat main leat matematihkalaš ovdanbuktimat, gráfat, diagrámmat, tabeallat, symbolat, hámut ja logalaš jurddašeapmi.
Matematihkefaage tjåanghkan bïejeme tjaalegh åtna gusnie matematihkeles vuekieh, graafh, dijagrammh, tabellh, symbovlh, formelh jïh logiske ussjedimmieh.
Lohkan matematihkas mearkkaša rátkit dieđuid, analyseret ja árvvoštallat hámiid ja sisdoalu ja čoahkkáigeassit dieđuid teavsttaid iešguđet elemeanttain.
Lohkeme matematihkesne sæjhta jiehtedh bïevnesh veesmedh, analyjseradidh jïh vuarjasjidh hammoem jïh sisvegem jïh bïevnesh tjåanghkan giesedh ovmessie biehkijste tjaaleginie.
Lohkanovdáneapmi matematihkas vuolgá dieđuid gávdnamis ja geavaheamis teavsttain main lea álkes symbolagiella, ja ovdána oaivila gávdnamii kompleaksa fágateavsttain main lea váttes symbolagiella ja doabageavaheapmi ja daid reflekteremii.
Lohkemeevtiedimmie matematihkesne aalka bïevnesh tjaaleginie aelhkie symbovlegïeline gaavnedh jïh dejtie nuhtjedh goske mïelem gaavna jïh ussjede ellies faagetjaalegi bïjre gïerve symbovlegïeline jïh dïejveseåtnojne.
Máhttit rehkenastit vuođđogálgan mearkkaša geavahit symbolagiela, matematihkalaš doahpagiid, vuogádagaid ja iešguđet strategiijaid čuolbmačoavdimii ja suokkardallamiidda main vuolggasadjin leat sihke praktihkalaš árgabeaidilálašvuođat ja matematihkalaš čuolmmat.
Maehtedh ryöknedh goh vihkeles tjiehpiesvoete sæjhta jiehtedh symbovlegïelem, matematihkeles dïejvesh, darjomevuekieh jïh jeereldihkie strategijh nuhtjedh juktie dåeriesmoerh loetedh jïh goerehtidh mij våaroeminie åtna dovne dæjpeles, biejjieladtje tsiehkine jïh matematihkeles dåeriesmoerine.
Dát mearkkaša dovdát ja válddahit dilálašvuođaid main matematihkka lea oassin, ja geavahit matematihkalaš metodaid gieđahallat čuolmmaid.
Dellie tjuara damtijidh jïh buerkiestidh tsiehkieh gusnie matematihke lea meatan, jïh matematihkeles vuekieh nuhtjedh gosse edtja dåeriesmoerh gïetedidh.
Oahppi ferte maiddái gulahallat ja árvvoštallat man gustovaččat čovdosat leat.
Learohke tjuara aaj govlesadtedh jïh vuarjasjidh man reaktoe dah vaestiedassh leah.
Rehkenastinovdáneapmi matematihkas vuolgá loguid vuođđoáddejumis ja dovdámis ja čuolmma čoavdimis álkes dilálašvuođaid vuođul ja ovdána váttes, kompleaksa čuolmmaid analyseremii ja čoavdimii iešguđet strategiijaid ja metodaid geavahemiin.
Ryöknemeevtiedimmie matematihkesne aalka vihkeles taalegoerkesinie jïh damtijidh jïh dåeriesmoerh loetedh aelhkie tsiehkijste goske maahta analyjseradidh jïh loetedh gelliesåarhts ellies dåeriesmoerh jeereldihkie strategijigujmie jïh vuekiejgujmie.
Dat mearkkaša dađistaga eanet geavahit iešguđet veahkkeneavvuid rehkenastimis, modelleremis ja gulahallamis.
Edtja aaj jienebh jienebh ovmessie viehkiedïrregh nuhtjedh aerviedimmine, hammoedimmesne jïh govlesadtemisnie.
Digitála gálggat matematihkas mearkkaša geavahit digitála reaidduid oahppamii spealuid, suokkardallama, visualiserema ja ovdanbuktima bokte.
Digitaale tjiehpiesvoeth matematihkesne sæjhta jiehtedh digitaale dïrregh nuhtjedh lïerehtæmman spïeli, goerehtimmien, visualiseringen jïh åehpiedehtemen tjirrh.
Das lea maiddái sáhka dovdat, geavahit ja árvvoštallat digitála reaidduid meroštallamiidda, čuolbmačoavdimiidda, simuleremiidda ja modelleremiidda.
Edtja aaj damtedh, nuhtjedh jïh vuarjasjidh digitaale dïrregh aerviedimmide, dåeriesmoereloetemasse, simuleradæmman jïh hammoedæmman.
Dasto mearkkaša dát gávdnat dieđuid, analyseret, gieđahallat ja ovdanbuktit dieđuid ulbmillaš reaidduiguin, ja leat kritihkalaš gálduide, analysaide ja bohtosiidda.
Edtja aaj bïevnesh gaavnedh, daatah analyjseradidh, gïetedidh jïh åehpiedehtedh maereles dïrregigujmie, jïh laejhtehks årrodh gaaltijidie, analyjside jïh illedahkide.
Digitála gálggaid ovdánahttin mearkkaša bargat ovttastuvvon digitála teavsttaiguin mat šaddet dađistaga váddáseabbun.
Evtiedimmie digitaale tjiehpiesvoetine sæjhta jiehtedh tjåanghkan bïejeme tjaalegigujmie barkedh mah ahkedh elliesåbpoe sjidtieh.
Dasto mearkkaša dát dađistaga buorebut oaidnit makkár ávki digitála reaidduin lea oahppamii matematihkkafágas.
Edtja aaj ahkedh vielie vueptiestidh dam aevhkiem digitaale dïrregh utnieh lïerehtimmien gaavhtan matematihkefaagesne.
Gelbbolašmihttomearit 2 T maŋŋil
Maahtoeulmieh 2 T mænngan
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
selvehit vektoriid geometralaš gova njuollan duolbadasas ja meroštallat vektoriid supmi, differánssa ja skalarbuktaga ja loguid ja vektoriid buktaga
buerkiestidh dam geometrihkeles guvviem vektovrijste goh njoelh planeetesne jïh summem, joekehtsem jïh skalarproduktem aerviedidh vektovrijste jïh produktem taalijste jïh vektovrijste
rehkenastit duolbadasa vektoriiguin mat leat čállon koordináhtahápmái, meroštallat guhkkodagaid, gaskkaid ja čiegaid vektorrehkenastimiin ja mearridit goas guokte vektora leat paralleallat dahje ortogonálat
vektovrigujmie plaanetesne ryöknedh mah leah tjaaleme koordinaatehammosne, gåhkoeh, geavtah jïh skaavhtegh vektovreryökneminie aerviedidh, jïh sjæjsjalidh gåessie göökte vektovrh leah parallelle jallh ortogonale
tevdnet ja válddahit gevlliid paramehterhámis ja meroštallat dákkár gevlliid russenčuoggá
guvviedidh jïh buerkiestidh gåevieh parameeterhammosne jïh aerviedidh gusnie dagkerh gåevieh sinsitniem kroessedieh
Kombinatorihkka ja jáhkehahttivuohta
Kombinatorihke jïh aarvehtse
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
selvehit ja geavahit doahpagiid sorjjasmeahttun ja evttolaš jáhkehahttivuođa, geavahit Bayesa cealkaga guovtti dáhpáhussii ja árvvoštallat ja dulkot bohtosiid
buerkiestidh jïh nuhtjedh dïejvesidie ovjearohke jïh jearohke aarvehtsh, Bayes ’ en raajesem göökte heannadimmine nuhtjedh, jïh illedahkide vuarjasjidh jïh toelhkestidh
meroštallat jáhkehahttivuođa ordnejuvvon válljosiin ruovttoluottabidjamiin dahje dan haga, ja ordnetkeahtes válljosiin ruovttoluottabidjama haga
aarvehtsem aerviedidh aktene öörnedamme vaeljehkisnie bååstedebïejeminie jïh bielelen, jïh aktene ov-öörnedamme vaeljehkisnie bielelen bååstedebïejeme
rehkenastit binomalaš ja hypergeometralaš jáhkehahttivuođain ja dovdát ja modelleret dákkár juoguid iešguđet dilálašvuođain
binomiske jïh hypergeometriske aarvehtsinie ryöknedh jïh damtijidh jïh hammoedidh dagkerh joekedimmieh ovmessie tsiehkine
Kultuvra ja modelleren
Kultuvre jïh hammoedimmie
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
analyseret teorehtalaš ja praktihkalaš čuolmmaid, gávdnat minstariid ja struktuvrraid iešguđet dilálašvuođain ja válddahit oktavuođaid matematihkalaš modeallaid vehkiin
analyjseradidh teoretihkeles jïh praktihkeles dåeriesmoerh, maallh jïh struktuvrh gaavnedh ovmessie tsiehkine, jïh ektiedimmieh buerkiestidh viehkine matematihkeles maallijste
suokkardit matematihkalaš modeallaid, buohtastahttit iešguđet modeallaid ja árvvoštallat maid dieđuid modeallat sáhttet addit, ja man gustovaččat leat, ja makkár ráddjehusat dain leat
matematihkeles maallh goerehtidh, ovmessie maallh viertiestidh jïh vuarjasjidh magkeres bïevnesh maallh maehtieh vedtedh, jïh gusnie dah faamoem utnieh jïh gusnie dah eah faamoem utnieh
geavahit digitála reaidduid suokkardallamis, modeallahábmemis ja ovdanbuktimis
digitaale dïrregh nuhtjedh goerehtimmesne, maallebigkemisnie jïh åehpiedehtiemisnie
gávdnat, árvvoštallat ja ovdanbuktit ovdamearkkaid matematihka máŋggakultuvrralaš historjjás ja ságaškuššat makkár mearkkašupmi matematihkas lea luonddudiehtagis, teknologiijas, servodateallimis ja kultuvrras
gaavnedh, vuarjasjidh jïh åehpiedehtedh vuesiehtimmieh matematihken jienebekultuvrelle histovrijeste, jïh digkiedidh maam ulmide matematihke åtna eatnemedaejreme, teknologijese, siebriedahkejieliedasse jïh kultuvrese
Gelbbolašvuođamihttomearit 2 P maŋŋil
Maahtoeulmieh 2 P mænngan
Logut ja algebra praktihkas
Taalh jïh algebra rïektesisnie
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
rehkenastit standárdahápmásaš poteanssaiguin ja loguiguin main leat positiiva ja negatiiva eksponeanttat, ja geavahit dán praktihkalaš oktavuođain
Lutnesigujmie jïh taaligujmie ryöknedh standardehammosne positijve jïh negatijve eksponentigujmie, jïh dam praktihkeles ektiedimmine nuhtjedh
rehkenastit proseanttaiguin ja stuorrunfáktoriiguin, dahkat suksessiiva reantomeroštallamiid ja rehkenastit praktihkalaš bargobihtáid main lea eksponentiála stuorrun
prosentine jïh lissiehtimmiefaktovrine ryöknedh, suksessijve reente-aerviedimmieh darjodh jïh praktihkeles laavenjassh ryöknedh eksponentielle lissiehtimmine
Statistihkka
Statistihke
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
plánet, čađahit ja árvvoštallat statistihkalaš guorahallamiid
soejkesjidh, tjirrehtidh jïh vuarjasjidh statistihkeles goerehtimmieh
meroštallat ja ságaškuššat guovddášmihtuid ja bieđgoulbmiliid
aerviedidh jïh digkiedidh sentraale-ulmieh jïh geerjehtimmieulmieh
meroštallat ja selvehit kumulatiiva ja relatiiva frekveanssa, ovdanbuktit dataid tabeallain ja diagrámmain ja ságaškuššat iešguđet dataovdanbuktimiid ja makkár áddejumiid dat sáhttet addit
aerviedidh jïh buerkiestidh kumulatijve jïh relatijve frekvensem, vuesiehtidh daatah tabelline jïh dijagrammine, jïh digkiedidh ovmessie daatavuesiehtimmieh jïh maam vuajnojde dah maehtieh vedtedh
sirret dieđuid joavkkuide ja meroštallat ja ságaškuššat joavkkuide sirrejuvvon datamateriála guovddášmihtuid
daatah öörnedidh jïh sentraale-ulmieh digkiedidh akten öörnedamme daatamaterijellese
geavahit rehkenastinárkkaid statistihkalaš meroštallamiin ja ovdanbuktimiin
ryökneme-aarhkh nuhtjedh statistihkeles aerviedimmine jïh åehpiedehteminie
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
mihtidit praktihkalaš iskosiin ja hábmet matematihkalaš modeallaid oidnojuvvon dataid vuođul
möölehtimmieh darjodh praktihkeles goerehtimmine, jïh matematihkeles maallh formuleradidh våaroemisnie dejstie vïhtesjamme daatijste
analyseret praktihkalaš čuolmmaid mat gusket beaivválaš eallimii, ekonomiijii, statistihkkii ja geometriijii, gávdnat minstariid ja struktuvrraid iešguđet dilálašvuođain ja válddahit sturrodagaid oktavuođaid matematihkalaš modeallaid vehkiin
praktihkeles dåeriesmoerh analyjseradidh mah leah ektiedamme aarkebeajjan, ekonomijese, statistihkese jïh geometrijese, maallh jïh struktuvrh gaavnedh ovmessie tsiehkine jïh ektiedimmieh buerkiestidh stoeredahki gaskem viehkine matematihkeles maallijste
suokkardit matematihkalaš modeallaid, buohtastahttit iešguđet modeallaid mat válddahit seamma praktihkalaš dili, ja árvvoštallat makkár dieđuid modeallat sáhttet addit, ja man gustovaččat leat, ja makkár ráddjehusat dain leat
matematihkeles maallh goerehtidh, ovmessie maallh viertiestidh mah seamma praktihkeles tsiehkiem buerkiestieh, jïh vuarjasjidh mah bïevnesh maallh maehtieh vedtedh, jïh mennie suerkesne dah leah luhpies jïh mah gaertjiedimmieh dah utnieh
geavahit digitála reaidduid suokkardallamis, modeallahábmemis ja ovdanbuktimis
digitaale dïrregh nuhtjedh goerehtimmesne, maallebigkemisnie jïh åehpiedehtemisnie
Funkšuvnnat praktihkas
Funksjovnh rïektesisnie
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit digitála reaidduid guorahallat polynomafunkšuvnnaid, ruohtasfunkšuvnnaid, poteansafunkšuvnnaid ja eksponentiálafunkšuvnnaid kombinašuvnnaid mat válddahit praktihkalaš dilálašvuođaid, ja meroštallat nullačuoggá, ekstremálačuoggá ja russenčuoggá, ja gávnnahit gaskamearálaš stuorrunleavttu ja momentána stuorrunleavttu sulliiárvvuid
digitaale dïrregh nuhtjedh juktie goerehtidh aktanimmieh polynomfunksjovnijste, roehtsefunksjovnijste, potensefunksjovnijste jïh ekspenentialfunksjovnijste mah praktihkeles tsiehkieh buerkiestieh, viehkine jiehtedh gusnie nullepunkte, ekstremalpunkte jïh kroessedimmiepunkte, jïh gaskemedtien sjïdtedimmiedrïektem jïh geatskanimmie-aarvoeh momentane sjïdtedimmiedrïektese gaavnedh
geavahit funkšuvnnaid modelleret, ságaškuššat ja analyseret praktihkalaš oktavuođaid
funksjovnh nuhtjedh juktie hammoedidh, digkiedidh jïh analyjseradidh praktihkeles ektiedimmieh
Árvvoštallan fágas
Faagem vierhtiedidh
Matematihkka oktasašfága 2 T ja 2 P
Matematihke ektiefaage 2 T jïh 2 P
Loahppaárvvoštallama mearrádusat:
Bïhkedassh galhkuvevuarjasjæmman:
Oppalašárvosáni árvvoštallan
Galhkuvevuarjasjimmie
Ortnet
Jaepiedaltese
Oahppit galget oažžut ovtta oppalašárvosáni.
Learohkh edtjieh aktem galhkuvekarakterem utnedh.
Eksámen ohppiide
Eksamene learoehkidie
Ortnet
Jaepiedaltese
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot čálalaš dahje njálmmálaš eksámenii.
Learohkh maehtieh tjaaleldh jallh njaalmeldh eksamenese geasalgidh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.
Tjaaleldh eksamene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta byögkeles sijjesne.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Eksámen privatisttaide
Jaepiedaltese
Ortnet
Jåa2 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh
Privatisttat galget váldit čálalaš eksámena. Eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.
Privatisth edtjieh tjaaleldh eksamenem vaeltedh, Eksamene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta byögkeles sijjesne.
Árvvoštallama oppalaš mearrádusat leat oahpahuslága láhkaásahusas.
Dah sïejhme bïhkedassh vuarjasjimmien bïjre lea vihtiestamme ööhpehtimmielaaken mieriedimmesne.
Konvenšuvdna Norgga ja Ruoŧa gaskka rádjerasttildeaddji boazodollui
mah tjïelkestamme saemieh aalkoealmetjinie leah dovletjistie elties bovtside juhtiehtamme raastah dam mij daelie lea raaste Nøørjen jïh Sveerjen gaskem,
Norgga ja Ruoŧa ráđđehusat, mat dan olis go sápmelaččat leat eamiálbmot geat boazodoaluin leat álgoáiggiid rájes rasttildan ealuiguin dan ráji mii dálá áiggis lea riikkarádjin Norgga ja Ruoŧa gaskka, mat vuhtiiváldet rádjesoahpamuša vuosttaš lasáhusa (kodicilla) golggotmánu 7. ja 18. b. 1751, mii nanne sápmelaččaid vuoigatvuođa johtit bohccuiguin nuppi riikii ja doppe ávkkáštallat vuoigatvuođaid dološ vieruid mielde, mat vuhtiiváldet ahte dokumeantta 3 vuođul sámi álbmoga birra, mii lei mielddusin dan dokumentii mii láidii Ruoŧa searvat Eurohpalaš uniovdnii, leat dat gullevaš áššebealit dohkkehan Ruoŧa geatnegasvuođaid sámi álbmoga ektui náššuvnnalaš ja internáššuvnnalaš rievtti vuođul, mat, nu guhká go boazosápmelaččat goappaš riikkain eallinvuogi ja ealáhusa seailluheami dihtii dárbbašit rádjerasttildeaddji boazodoalu, áigot doalahit ja seammás láhčit dilálašvuođa dása, leat ovttaoaivilis čuovvovačča hárrái:
mah raastetraktaten voestes kodicillem krøøhkestieh mij jaepeste 1751 golken 7. jïh 18. biejjien, mij dåhkasjahta saemide reaktah nubpien rïjhkese bovtsine juhtedh jïh dejtie debpene reaktah båeries saemien vuekiej mietie,
Kapihtal 1.
Aartigkele 1
Dát konvenšuvdna guoská rádjerasttildeaddji boazodollui Norgga ja Ruoŧa gaskka.
Daate konvensjovne lea dan raastenbijjelen båatsose Nøørjen jïh Sveerjen gaskem.
Konvenšuvnna mearrádusat gusket orohahkii dahje orohaga boazodoallái ja čerrui dahje čearu boazodoallái.
Konvensjovnen jiehtegh leah båatsoesïjtese jallh båatsoesïjten båatsoeburride jïh saemiensïjtese jallh saemiensïjten båatsoeburride.
Konvenšuvnna ulbmil lea ovddidit ja ovdánahttit ovttasbarggu riikkaid gaskka, orohagaid ja čearuid gaskka ja ovttaskas boazodolliid gaskka vai guohtuneatnamat geavahuvvojit vugiin mii addá guhkilmasvuođa ekologalaš, ekonomalaš ja kultuvrralaš nana boazodollui goappaš riikkain.
Konvensjovnen ulmie lea rïjhki gaskem ektiebarkoem eevtjedh jïh evtiemdidh, båatsoesijti jïh saemiensijti gaskem jïh båatsoeburriej gaskem dovne guktie gåatomem utniehtidh gåhkaldahken økologijes, økonomijes jïh kultuvreguedtijes båatsose gåabpaginie rïjhkine.
Konvenšuvdna galgá adnojuvvot nu ahte ii hehtte ođđa heivvolaš doallovugiid boazodoalus mat čuvvot lunddolaš servodatovdáneami.
Konvensjovnem galka utnedh guktie eah orre åtnoes båatsoebarkoevuekieh tsagkesth mah aalme sïebredahken evtiemdimmeste sjidtieh.
Rádjerasttildeaddji boazodoallu galgá čuovvut vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid mat leat náššuvnnalaš rievttis dan riikkas gos boazodoaluin bargá, jus eará ii leat daddjojuvvot dán konvenšuvnnas.
Raastenbijjelen båatsoe galka reaktaj jïh dïedti gujmie rååresjidh mah naasjovnen reaktaj nuelelen dennie rïjhkesne gusnie dïhte båatsoe, jis ij leah mij jeatjah daan konvensjovnen mietie.
Náššuvnnalaš eiseváldi nuppis dán guovtti riikkas, mii veardádallá galgá go addojuvvot lohpi álggahit doaimma guovlui mii dán konvenšuvnna mielde sáhttá adnojuvvot rádjerasttildeaddji boazodollui, galgá veardádallamis fuolahit vai guovlu nu guhkás go lea vejolaš suodjaluvvo doaimmaid vuostá mat dettolaččat sáhttet váddudit boazodoalu dán guovllus.
Naasjovnen åejvieh aktene rïjhkesne, mah vuartasjieh mejtie råajvarimmiem luhpiemdidh aktene dajvesne mij daan konvensjovnen mietie raastenbijjelen båatsose nuhtjesåvva, dah gelkieh vierhtiedidh dan guhkie gåarede dam dajvem geehtedh råajvarimmiej vuestie mah maehtieh dajven båatsoem tsagkestidh.
Jus dákkár doibmii goitge addojuvvo lohpi, de galgá riika fuolahit ahte boazoguohtundárbbut dáhkiduvvojit dahje, jus dát ii leat vejolaš, máksit ekonomalaš buhtadusa náššuvnnalaš rievtti mielde.
Jis lïjhke råajvarimmiem luhpiemdidh, dellie rïjhke tjirkie nuekies gåatomem jaksedh jallh, jis ij gaegnedh, dellie naasjovnen reaktaj mietie økonomije-åasam maeksedh.
Konvenšuvnna čađaheapmái galget ásahuvvot guokte bistevaš orgána, oktasaš goappaš riikkaide; hálddašanorgána, Norgga-ruoŧa guohtunlávdegoddi (Guohtunlávdegoddi) ja dárkkistangoddi, Norgga-ruoŧa dárkkistangoddi (Dárkkistangoddi).
Konvensjovnem tjïrrehtidh dellie gøøkte tjirkes åårganh tseegkesovvedh, gåabpagidie rïjhkide aktesne; akte reeremeåårgane, NøørjenSveerjen gåatomemoenehtse (Gåatomemoenehtse), jïh akte njååhtjedimmieåårgane, Nøørjen-Sveerjen njååhtjedimmiemoenehtse (Njååhtjedimmiemoenehtse).
Orohagat ja čearut sáhttet nuppi riikka eatnamiid atnit boazodollui nu movt daddjojuvvo sierra beavdegirjjis (guovlobeavdegirjjis) mii lea dán konvenšuvnnas mielddusin (1. mielddus).
Båatsoesïjte jïh saemiensïjte maahta dajvh båatsose nuhtjedh dennie nubpene rïjhkesne nimhtie guktie dïhte sjïere protokolle vuesehte (dajveprotokolle) mij daan konvensjovnese lissine (Lissie 1).
Orohat ja čearru sáhttá dahkat ovttasbargosoahpamuša mii spiehkasta guovlobeavdegirjjis.
Båatsoesïjte jïh saemiensïjte maahta ektiebarkoen bïjre mååhtedimmiem tjaeledh mij dajveprotokolleste sveehkie.
Dát soahpamuš sáhttá duššefal fátmmastit daid vuoigatvuođaid mat gullojit boazodollui ja guoskat duššefal guovlluide mas unnimustá nuppi šiehtadusosolaččas lea vuoigatvuohta bargat boazodoaluin náššuvnnalaš lágaid mielde dahje dán konvenšuvnna mielde.
Dagkeren mååhtedæmman barre reaktaj bïjre mah båatsose viedteldh jïh dajvi bïjre gubpene vaenemes akten lotjkehtæjjese reaktah båatsoem utnedh naasjovne laaki mietie jallh daan konvensjovnen mietie.
Ovttasbargosoahpamuš ii galgga mielddisbuktit dettolaš váttisvuođa eará guoskevaš beroštumiide.
Ektiebarkoemååhtedimmie ij galkh jeatjebi ïedtjide tsagkesinie sjidtedh.
Soahpamuš berre sisttisdoallat govttolas eretcealkineavttuid.
Mååhtedæmman byøroeh sjïehteles krïebpesjimmieh guktie destie maehtedh loetedh.
Ovttasbargosoahpamuša galgá Guohtunlávdegoddi dohkkehit ovdalgo lea dohkálaš.
Båatsoemoenehtse ektiebarkoemååhtedimmiem dåhkasjahta edtja tjirkes sjidtedh.
Soahpamuša gieđahallamis galgá lávdegoddi geahččat bearrái ahte soahpamuš boahtá ávkin konvenšuvnna ulbmila ollašuhttimii 2. artihkkala mielde.
Mearan mååhtedimmiem gïetede dellie moenehtse gïehtjede guktie mååhtedimmie konvensjovnen ulmiem jaksa dan 2. aartigkelen mietie.
Lávdegoddi sáhttá ovdalgo dohkkeha soahpamuša, addit earáide go šiehtadusosolaččaide vejolašvuođa buktit cealkámuša áššái.
Aerebi goh mååhtedimmiem dåhkasjehtedh dellie moenehtse maahta jeatjabidie goh mååhtedæjjide nuepiem vedtedh dam åadtjodh lahtestidh.
Dán konvenšuvnna mearrádusat gustojit nu guhkás go dat leat heivejit guovlluide mat fátmmastuvvojit ovttasbargošiehtadusain mat leat dohkkehuvvon goalmmát oasi mielde.
Daan konvensjovnen jiehtegh leah dan guhkie sjiehtieh dejtie dajvide mah ektiebarkoemååhtedimmiej nuelesne mah gåalmede boelhketjen mietie dåhkasjahteme.
Jus soahpamuš loahpahuvvo, de boahtá guovlobeavdegirji fápmui.
Jis mååhtedimmie loevene, dellie dajveprotokolle håsvede.
Guohtunguovllut mat leat čállojuvvon guovlobeavdegirjái dahje ovttasbargosoahpamušaide eai mearkkaš makkárge oaivilváldima eaige leat stáhtaid oaivilat das man viidát vieruiduvvan riekti fátmmasta.
Dah gåatomedajvh mah dajveprotokollesne moenesuvvieh jallh ektiebarkoemååhtedimmine, dah eah nænnosth jallh eah jiehtieh guktie staath vuejnieh man vyjrehke dah daamtesreaktah.
Dat mielddisbuktá ahte konvenšuvdna ii váikkut vieruiduvvan rievtti boazoguohtumii mii nuppi riikka boazodolliin lea nuppi riikkas.
Dïhte dellie jeahta konvensjovne ij daamtesreaktaj gåatomereaktide dijph mah båatsoesaemieh aktede rïjhkeste nubpene rïjhkesne utnieh.
Áššegeahččaleapmi das man viidát vieruiduvvaon riekti manná ii gáržžiduvvo ge dasto dán konvenšuvnnas, muhto dat dahkkojuvvo priváhtarievtti mielde Norggas guhkesáigge eanangeavaheami vuoigatvuođa hárrái ja Ruoŧas guhkesáigge eanangeavaheami vuoigatvuođa hárrái.
Gyhtjelassh njååhtjedidh man vyjrehke dah daamtesreaktah eah dah dellie konvensjovnen raejeste vaenebh sjidth, menh Nøørjesne privatereaktaj gaavhtan guhkiesaejkien åtnoevuekiej mietie jïh Sveerjesne dovletjereaktaj mietie.
Jus geatge oaivvildit alddineaset leat vieruiduvvan riekti boazoguohtumii nuppi riikkas olggobealde daid guovlluid mat guovlobeavdegirjjis leat mearriduvvon, de sáhttet cegget ášši duopmostullui dán riikkas vai ášši geahččaluvvo.
Jis guhte veanhta nubpene rïjhkesne sutnjien daamtesreaktah gåatoemasse jeenebinie dajvine goh dajveprotokollese tjaalasovveme, dellie maahta aamhtesem dan rïjhken dåapman uvte tseegkedh sov aamhtesem åadtjodh gïehtjedidh.
Dakkár áššeceggen galgá ovddiduvvot guoskevaš diggegoddái Norggas ja diggeriektái Ruoŧas.
Dagkerem aamhtesegïehtjedimmiem almetjen digkiereaktaj uvte Nøørjesne tsegkesåvva jïh almetjen digkiereaktaj uvte Sveerjesne.
Jus riektevuoimmálaš duomuin čájehuvvo ahte nuppi riikka boazodoallis lea vuoigatvuohta boazoguohtumii nuppi riikkas, de duopmu manná ovdalii dán konvenšuvnna.
Jis faamoje dåapman tjïrrh vuesehte båatsoeburrien aktede rïjhkeste leah reaktah nubpene rïjhkesne gåatoehtidh, dellie dåapma daan konvensjovnen uvte båata.
Nubbi riika galgá fuolahit vai boazodoallit geaidda guoská, ožžot vejolašvuođa atnit ávkin dán vuoigatvuođa dahje jus dát ii leat vejolaš, ožžot ekonomalaš buhtadusa náššuvnnalaš rievtti mielde.
Dïhte nubpie rïjhke geehtie guktie moeneme båatsoeburrieh nuepiem åadtjoeh reaktide nuhtjedh jallh jis ij buektehth, dellie naasjovnen reaktaj mietie økonomije-åasah åadtjodh.
Kapihtal 2.
Kaapitele 2.
Rádjerasttildeaddji boazodoalu sierra vuoigatvuođat
Sjïere reaktah dan raastenbijjelen båatsose
Vuosttaš rádješiehtadusa kodicilla golggotmánu 7. ja 18. beivviid 1751 ii bija, riikkaráji rasttildeamis, eará noađuhemiid rádjerasttildeaddji boazodollui eará go dat mat daddjojit kodicillas.
Raastetraktaten voestes kodicille jaepien 1751 golken 7. jïh 18., dillie goh rïjhkeraasten bijjelen fearadidh, ij jeatjah maajsojde rïhpesth dan raastenbijjelen båatsose enn goh dejtie mah kodicillese tjaalasovvin.
Dán konvenšuvnna vuođul galgá duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta gustot buot dain diliin mat namuhuvvojit dán artihkalis ja 10. artihkalis.
Daan konvensjovnen mietie galka tollen-, skaehtien- jïh maaksoen namhtah sjidtedh dejtie tsiehkide mah daennie aartigkelisnie jïh 10. aartigkelisnie moeneme.
2. nuppi riikkas dain guovlluin mat adnojit 6. dahje 7. artihkkaliid mielde ja njuolggadusaid mielde mat gustojit riikka iežas boazodolliide,
Dïhte gie daan konvensjovnen mietie båatsoem nubpene rïjhkesne åtna dïsse leah reaktah 1. mearan båatsoebarkojne raasten rastah juhtedh jïh nubpene rïjhkesne årrodh
3. jus dárbbašuvvo boazodoalu atnui galgá duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta gustot nuppi riikkas, fievrridit ja, siskkobealde daid njuolggadusaid mat gustojit riikka iežas boazodolliide atnit
2. nubpene rïjhkesne dennie åtnoedajvesne 6. jïh 7. aartigkelen mietie, dej seamma njoelkedassi mietie mah rïjhken jïjtse båatsoeburride, a. båatsoen gaavhtan moerh jïh ïebneh vaeltedh b. tseagkerh jïh gåetieh tseagkodh mah båatsose daerpies c. vïjredh jïh gøøledh 3. jis båatsose daerpies, jïh tollen-, skaehtien- jïh maaksoej namhtah, dan nubpien rïjhkese meatan vaeltedh jïh, dej seamma njoelkedassi mietie mah rïjhken jïjtse båatsoeburride, nuhtedh a. bïenjh, hierkieh jallh jeatjah juvrh b. daerpies deerpegh, båatsoevierhkieh, bovtsese gåatomes, dirregh jïh ïebneh edtjedh tseagkerh tseagkodh jïh dåvvodh j. j. c. vaeknieh jïh boenegh d. radiosaadtojh- jïh dåastojh e. motovredoenehkh jïh laantemotovredoenehkh f. båatsose maam jeatjah daerpies
f. eará dárbbašlaš biergasiid.
Aartigkele 10
1.
Dïsse gie daan konvensjovnen mietie raastenbijjelen båatsojne gïehtele, dïsse leah stilleme: 1.
Geažotbeallji dahje dovdameahttun boazu fuolahuvvo daid mearrádusaid mielde mat gustojit dan riikkas gos boazu lea.
Geahtjoes bovtsh jallh bovtsh ammes mïerhkine dellie dejtie bovtside gïetedalledh dej njoelkedassi mietie dennie laantesne bovtsh leah.
2.
2.
Eallibohccot ja njuvvojuvvon bohccot ja boazobuktagat iežas atnui sáhttet fievrriduvvot nuppi riikii mas duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta galgá gustot.
Jielije bovtsh jïh heanteme bovtsh jïh bovtseste mij jeatjah jïjtsen åtnose maahta dan nubpien rïjhkese saahtesjidh tollen-, skaehtien- jïh maaksoej namhtah.
3.
3.
Bohccuid sáhttá njuovvat nuppi riikkas ja dasto fievrridit ruovttoluotta ruovtturiikii mas duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta galgá gustot.
Bovtsh maahta nubpene rïjhkesne leekedh jïh mænngan bååstide dan hïejmerïjhkese saahtesjidh tollen-, skaehtien- jïh maaksoej namhtah.
4.
4.
Bohccuid sáhttá njuovvat nuppi riikkas ja vuovdit daid doppe dan riikka sisafievrridan- ja vuovdinmearrádusaid mielde.
Bovtsh maehtieh nubpene rïjhkesne leekesovvedh jïh doekesovvedh dan rïjhken sïjsesaehtemen jïh doekesovvemen jiehtegi mietie.
5.
5.
Unnit meari bohccuid sáhttá spiehkkasemiin njuovvat nuppi riikkas ja vuovdit doppe mas duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta galgá gustot, jus vissásit lea soameheapmi fievrridit bohccuid ruovtturiikii.
Såemies aejkien vaenebh bovtsh maehtieh nubpene rïjhkesne leekesovvedh jïh debpene doekesovvedh tollen-, skaehtien- jïh maaksoej namhtah, jis ij goh sjïehth bovtside bååstide hïejmerïjhkese saahtesjidh.
6.
6.
Bohccuid fievrrideapmi mohtorfievrruin riikkaid gaskka sáhttá dahkkojuvvot mohtorfievrruin mii lea dohkkehuvvon dán lágán fievrrideapmái juoppá riikkain.
Bovtsh motovredoenehkigujmie rïjhki gaskem saahtesjidh dellie dam darjodh doenehki gujmie mah aktene rïjhkesne dagkeren saahtesjæmman dåhkasjahteme.
Kapihtal 3.
Kaapitele 3.
Norgga-ruoŧa guohtunlávdegoddi
Nøørjen-Sveerjen gåatomemoenehtse
Guohtunlávdegottis galget leat vihtta lahtu geat nammaduvvojit njealji jahkái.
Gåatomemoenehtsisnie gelkieh vïjhte lïhtsegh mah njieljie jaepide moenesuvvieh.
Goabbatge riikka ráđđehusat nammadit guokte lahtu, mas nuppis sudnos galgá leat nana máhtolašvuohta boazodoalu birra ja nammaduvvo riikka boazoealáhusa árvalusa mielde.
Reerenassh gøøkte lïhtsegh jïjtjh veeljieh, giejstie akten leah jïjnjh båatsoedaajroeh jïh rïjhken båatsoejielemen raeriestimmien mietie moenesåvva.
Dasa lassin galget ráđđehusat ovttasráđiid, Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid árvalusa mielde, nammadit ovtta lahtu gii galgá leat lávdegotti jođiheaddjin.
Reerenassh ektesne dovne gelkieh, Nøørjen jïh Sveerjen saemiedigkiej raeriestimmien mietie, aktem lïhtsegem moenehtsen åvtoehkinie moenedh.
Juohke lahttui nammaduvvo persovnnalaš várrelahttu seammá eavttuiguin go váldolahttu.
Fïerhten lïhtsegasse persovne sijjiesadtje mij moenesovveme seamma dan mietie mij lïhtsegasse håsvede.
Jođiheaddji várrelahttu lea Guohtunlávdegotti nubbinjođiheaddjin.
Åvtohken sijjiesadtje lea Gåatomemoenehtsen nubpieåvtohke.
2. guohtunáiggiid
Aartigkele 12
Dasa lassin sáhttá Guohtunlávdegoddi maiddái mearridit
Jis ij leah dajveprotokollese tjaalasovveme dellie dejtie dajvide mah protokolleste dijpesuvvieh, dejtie Gåatomemoenehtse maahta nænnoestidh 1. mij båatsoesijtide jallh saemiensijtide mij maahta dajvem nuhtedh 2. gåatometijjeh 3. jollemes bovtselåhkoem.
4. johtimiid čađaheami
Gåatomemoenehtse maahta dovne nænnoestidh 4. guktie juhtemem øørnedh 5. bovtsi tjåanghkoej jïh raarhkoej bïjre 6. sjïere jiehtegh bæjroehtæmman jïh ryøjnesjæmman 7. sveehkemh dajveprotokollen jiehtegijstie 8. ektiebarkoemååhtedimmien dåhkasjehtemem 7. aartigkelen mietie 9. lahtestimmiem 13. aartigkelen mietie 10. maaksoem 24. aartigkelen mietie 11. dïedth jïh råajvarimmieh 25. jïh 26. artigkeli mietie 12. konvensjovnemaaksoem 27. aartigkelen mietie 13. vierhtijste maaksoeh dejstie maakseme konvensjovnebeetnegijstie 28. aartigkelen mietie 14. guktie konvensjovnegeerestahkh vaenebem sirtedh Gåatomemoenehtse galka raastenbijjelen båatsoen evtiedimmiem vuartasjidh jïh fïerhten jaepien rïjhki reerenasside dååjrehtidh.
5. ealuid čohkkema ja rátkima
Aartigkele 13
6. sierra bearráigeahččan- ja guođohanmearrádusaid
Gåabpegi rïjhki jarngen, lïhkesdajven jïh byjresken åejvieh, dah edtjieh Gåatomemoenehtsistie lahtesem darhkelidh aerebi goh riektes åejvieh nænnoestimmiem dåhkasjehtieh mij maahta raastenbijjelen båatsoem dijpedh.
8. dohkkehit ovttasbargosoahpamuša 7. artihkkala mielde
Saemien ïedtjide dagkeres govlehtimmie ij konsultasjovnedïedtem orrijehtieh dan mearan dagkeres dïedte lea naasjovnen jïh gaskenaasjovni reaktaj mietie.
10. buhtadusa 24. artihkkala mielde
Aartigkele 14
13. ruđaid olggosmáksit sisamáksojuvvon konvenšuvdnadivadis 28. artihkkala mielde
Gåatomemoenehtse nænnoestimmieh jeenebelåhkojne nænnoste (aalme jeenebelåhkoe).
14. veahá sirdit saji gokko konvenšuvdnaáiddit galget ceaggát
Jis seammagïelelåhkoe dellie åvtohken gïele nænnoste.
Guohtunlávdegoddi galgá čuovvut rádjerasttildeaddji boazodoalu ovdáneami ja jahkásaččat dieđihit riikkaid ráđđehusaide.
Gåatomemoenehtse maahta dåhkasjehtedh gosse åvtohke jïh vaenemes akte lïhtsege fïerhtede rïjhkeste lea dåhkasjehtemisnie meatan.
Goappaš riikkaid guovddáš, guovllulaš ja báikkálaš eiseválddit galget vieččahit cealkámuša Guohtunlávdegottis ovdalgo gustovaš eiseváldi dahká mearrádusaid mat sáhttet guoskkahit rádjerasttildeaddji boazodoalu.
Aamhtesebuektiehtæmman, jallh dïedtedarjoemasse 25. aartigkelen voestes boelhketjen mietie jïh 26. aartigkelen voestes boelhketjen mietie, dellie åvtohke maahta oktegh nænnoestidh.
Dán lágan gulaskuddan ii dušsindaga ráđđádallangeatnegasvuođa sámi beroštumiid hárrái nu guhká go dán geatnegasvuođa vuođus lea náššuvnnalaš dahje internáššuvnnalaš riekti.
Aartigkele 15
Guohtunlávdegotti mearrádusat galget leat eanetlohkomearrádusat (dábálaš eanetlohku). Jus jienasteamis ii leat ovttasge eanetlohku, de mearrida jođiheaddji jietna.
Gåatomemoenehtsen nænnoestimmiem maahta tjïrrehtehtedh jalts nænnoestimmie lea Njååhtjedimmiemoenehtsasse seedtesovveme.
Áššeráhkkaneamis, dahje lágalaš gohččumiid gárvvisteamis 25. artihkkala vuosttaš oasi mielde ja 26. artihkkala vuosttaš oasi mielde sáhttá jođiheaddji akto mearridit.
Gåatomemoenehtse maahta læjhkan jiehtedh ij galkh nænnoestimmiem tjïrrehtehtedh aerebi goh klååkemebiejjieh vaaseme.
Guohtunlávdegotti dahkan mearrádusat sáhttet biddjojuvvot fápmui vaikko mearrádus váidaluvvo Dárkkistangoddái.
Njååhtjedimmiemoenehtse maahta jiehtedh ij galkh klååkesovveme nænnoestimmiem tjïrrehtehtedh aerebi goh klååkemem minngemosth nænnoestamme.
Dárkkistangoddi sáhttá mearridit ahte váidaluvvon mearrádus ii galgga fápmuiduvvvat ovdalgo váidalus lea loahpalaččat mearriduvvon.
Aartigkele 16
Áššeosolaččat dahje earát geaidda mearrádus čuohcá sáhttet váidalit Guohtunlávdegotti mearrádusaid Dárkkistangoddái.
Gåatomemoenehtsen nænnoestimmiem maahta Njååhtjedimmiemoenehtsasse klååkedh aktede bieleste jallh destie mij nænnoestimmeste dijpesåvva.
Mearrádusaide, maid lea vejolaš váidalit, gusto njeallje-vahkkosaš váidináigemearri dan beaivvi rájes go mearrádus lea vuostáiváldojuvvon.
Nænnoestæmman mij maahta klååkesovvedh dïsse njieljie klååkemevåhkoeh dehtie biejjeste nænnoestimmiem dååsteme.
Váidalus galgá leat ollen Guohtunlávdegoddái ovdal dán áigemeari.
Klååkeme tjuara dejnie våhkojne Gåatomemoenehtsasse seedtesovvedh.
Jus váidalus olle ilá maŋŋit, galgá Guohtunlávdegoddi hilgut váidalusa.
Jis klååkeme dan mænngan båata dellie Gåatomemoenehtse galka klååkemem girvedh.
Kapihtal 4.
Kaapitele 4.
Norgga-ruoŧa dárkkistangoddi
Nøørjen-Sveerjen Njååhtjedimmiemoenehtse
Dárkkistangottis galget leat vihtta lahtu geat nammaduvvojit njealji jahkái.
Njååhtjedimmiemoenehtsisnie gelkieh vïjhte lïhtsegh mah njieljie jaepide moenesuvvieh.
Ráđđehusat nammadit guokte lahtu goabbáge ja nuppis sudnos galgá leat nana máhtolašvuohta boazodoalu birra ja nammaduvvot riikka boazoealáhusa árvalusa mielde ja nuppis galgá leat duopmárgelbbolašvuohta.
Dah reerenassh gøøkte lïhtsegh jïjtjh muenieh, giejstie akten leah jïjnjh båatsoedaajroeh jïh rïjhken båatsoejielemen raeriestimmeste moenesåvva jïh dan nubpien leah døøpmememaahtoeh.
Dasa lassin galget ráđđehusat ovttasráđiid, Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid árvalusa mielde, nammadit ovtta lahtu gii galgá leat dárkkistangotti jođiheaddjin.
Reerenassh ektesne dovne gelkieh, Nøørjen jïh Sveerjen saemiedigkiej raeriestimmeste, lïhtsegem moenedh gie moenehtsen åvtohke.
Jođiheaddji galgá leat duopmár dahje galgá leat nana duopmárhárjánupmi.
Åvtohke galka doemesjæjjine årrodh jallh dan leah vyjrehke doemesjedååjrehtsh.
Juohke lahttui nammaduvvo persovnnalaš várrelahttu seamma eavttuiguin go váldolahttui.
Fïerhten lïhtsegasse persovne sijjiesadtje moenesåvva seamma dan mietie mij lïhtsegasse håsvede.
Jođiheaddji várrelahttu lea Dárkkistangotti nubbinjođiheaddjin.
Åvtohken sijjiesadtje lea Njååhtjedimmiemoenehtsen nubpieåvtohke.
Dárkkistangotti mearrádusat galget leat eanetlohkomearrádusat (dábálaš eanetlohku).
Njååhtjedimmiemoenehtse nænnoestimmieh jeenebelåhkojne nænnoste (aalme jeenebelåhkoe).
Jus jienasteamis ii leat ovttasge eanetlohku, de mearrida jođiheaddji jietna.
Jis seammagïelelåhkoe dellie åvtohken gïele nænnoste.
Dárkkistangoddi lea mearrádusfámolaš go buot lahtut oassálastet mearrádusas.
Njååhtjedimmiemoenehtse maahta dåhkasjehtedh gosse gaajhkh lïhtsegh leah gïetedimmesne meatan.
Áššeráhkkaneami dáfus sáhttá jođiheaddji akto mearridit.
Aamhtesebuektiehtæmman dellie åvtohke oktegh maahta dåhkasjehtedh.
Dárkkistangotti mearrádusa konvenšuvdnadivada hárrái 27. artihkkala mielde, sáhttá son gii lea geatnegahttojuvvon máksit konvenšuvdnadivada, badjelduolbmamiid dihte mat dahkkojuvvojit Norggas váidalit diggegoddái ja Ruoŧas váidalit ášši Leanariektái Norrbottena leanas.
konsesjovnemaaksoen bïjre 27. aartigkelen mietie maahta destie gie konvensjovnemaaksoem åådtjeme, gosse Nøørjesne meadtaladteme dellie digkiereaktese seedtesovvedh, jïh Sveerjesne Läänereaktese Norrbottenen läänesne klååkesovvedh.
Dasa lassin ii sáhte doalvut Dárkkistangotti mearrádusaid diggegoddái dahje váidalit Leanariektái.
Dan bijjelen ij goh maehtieh Njååhtjedimmiemoenehtsen nænnoestimmie digkiereaktese seedtesovvedh jallh Läänereaktese klååkesovvedh.
Stevnnegii dahje váidalussii gusto njealljevahkkosaš váidináigemearri dan beaivvi rájes go mearrádus lea vuostáiváldojuvvon.
Dehtie biejjeste nænnoestimmiem dååsteme dellie njieljie klååkemevåhkoeh.
Stevnnet dahje váidalus galgá leat ollen diggegoddái dahje Leanariektái Norrbottena leanas ovdal dán áigemeari.
Steebne jallh klååkeme tjuara dejnie våhkojne digkiereaktese seedtesovvedh jallh Läänereaktese Norrbottenen läänesne.
Jus stevnnet dahje váidalus lea ollen ilá maŋŋit, galgá duopmostuollu hilgut váidalusa.
Jis steebne jallh klååkeme dan mænngan båata, dellie dåapmastovle galka dam girvedh.
Kapihtal 5.
Kaapitele 5.
Norgga-ruoŧa guohtunlávdegotti ja Norgga-ruoŧa dárkkistangotti oktasaš mearrádusat
Ektiejiehtegh Nøørjen-Sveerjen gåatomemoenehtsasse jïh Nøørjen-Sveerjen Njååhtjedimmiemoenehtsasse
Guohtunlávdegoddi ja Dárkkistangoddi galget áššiid gieđahallamis leat iešheanalaččat eaige váldit ovttage osolačča beali.
Gåatomemoenehtse jïh Njååhtjedimmiemoenehtse galka ov-vïedteldh jïh ij guhten åvteste aamhtesidie gïetedidh.
Guohtunlávdegotti dahje Dárkkistangotti dahkan mearrádusat sáhttet fápmui biddjojuvvot iešguđege riikkas seammá njuolggadusaid mielde go riekteválddálaš duopmu náššuvnnalaš duopmostuolus.
Gåatomemoenehtsen jallh Njååhtjedimmiemoenehtsen nænnoestimmie lea dïedtevåarome fïerhtene rïjhkesne seamma njoelkedassi mietie goh faamoje dåapmah.
Náššuvnnalaš duopmostuolu mearrádus 18. artihkkala goalmmát oasi mielde sáhttá fápmui biddjojuvvot váidi ruovtturiikkas seammá njuolggadusaid mielde go riekteválddálaš duopmu.
Naasjovnen dåapmastovlen nænnoestimmie 18. aartigkelen gåalmede boelhketjen mietie maahta klååkijen hïejmerïjhkesne tjïrrehtehtedh seamma njoelkedassi mietie goh faamoje dåapmah.
Guohtunlávdegoddi ja Dárkkistangoddi bidjet johtui daid iskkademiid ja guorahallamiid mat leat dárbbašlaččat vai sáhttet doaimmahit dán konvenšuvnna mielde mearriduvvon bargguid.
Gåatomemoenehtse jïh Njååhtjedimmiemoenehtse gïehtjedimmieh jïh goerehtallemh tjïrrehtehtieh mah daerpies edtjedh laavenjasside darjodh mah daan konvensjovnese biejesovveme leah.
Guohtunlávdegoddi ja Dárkkistangoddi sáhttet njuolga váldit oktavuođa eiseválddiiguin goappaš riikkain ja bivdit sin veahki.
Gåatomemoenehtse jïh Njååhtjedimmiemoenehtse maehtieh driekte gåabpegi rïjhki åejvide gåhtjodh viehkiem barkose åadtjodh.
Dárbbu mielde sáhttet goappaš lávdegottit atnit áššedovdiid veahkkin sierra guorahallanbargguide.
Jis daerpies dellie moenehtsh maehtieh daajroeladtjh sjïere goerehtimmiebarkose utnedh.
Guohtunlávdegotti ja Dárkkistangotti lahtut, áššedovdit ja olbmot geat gullet lávdegottiid čállingottiide sáhttet rasttildit riikkaráji gokko heive lávdegottiid bargguid dáfus, mas duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta galgá gustot, ja fievrridit fárusteaset dárbbašlaš biergasiid.
Gåatomemoenehtsen jïh Njååhtjedimmiemoenehtsen lïhtsegh, daajroeladtjh jïh almetjh moenehtsi tjaeliehtimmiesijjine maehtieh raasten rastah vuelkedh dagkoe gusnie bøøremes moenehtsi barkose jïh, tollen-, skaehtien- jïh maaksoej namhtah, daerpies deerpegh meatan vaeltedh.
Guohtunlávdegotti ja Dárkkistangotti njuolggadusat leat dán konvenšuvnnas mielddusin (2. mielddus).
Gåatomemoenehtsen jïh Njååhtjedimmiemoenehtsen njoelkedassh leah daan konvensjovnen bealese biejesovveme. (Lissie 2)
Guohtunlávdegoddi ja Dárkkistangoddi ráhkadit iešguđege bušeahttaevttohusa juohke jagi.
Gåatomemoenehtse jïh Njååhtjedimmiemoenehtse jïjtsh raeriestimmiem fierhtenjaepien budsjedtese beaja.
Bušeahtaid dohkkehit ráđđehusat.
Reerenassh budsjedtem nænnoestieh.
Golut juogaduvvojit ovttamađe goappaš riikkaide.
Rïjhkide seamma jïjnjh beetneh-åasah.
Ráđđehusat mearridit ovttasráđiid rehketdoallo- ja rehketdoallodárkkistanvugiid.
Reerenassh ektesne jiehtieh guktie reeknemem jïh revisjovnem tseegkedh.
Kapihtal 6.
Kaapitele 6.
Mearrádusat bohccuid ruovttoluotta fievrrideami ja badjelduolbmamiid birra
Jiehtegh guktie bovtsh bååstide saahtodh jïh meadtoej bïjre
Jus orohaga dahje čearu bohccot orrot nuppi riikkas vaikko konvenšuvdna ii atte dan vejolašvuođa, dahje iežas riikka orohaga dahje čearu bohccot orrot dakkár guovllus gos ii leat lohpi konvenšuvnna mielde, de galgá orohat dahje čearru farggamusat máhcahit bohccuid ruovttoluotta lobálaš guohtunguovlluide.
Jis bovtsh akten rïjhken båatsoesïjteste jallh saemiensïjteste leah nubpene rïjhkesne konvensjovnen våaromen namhtah, jallh jis bovtsh jïjtsen rïjhken båatsoesïjteste jallh saemiensïjteste leah aktene dajvesne konvensjovnen vuestie, dellie båatsoesïjte jallh saemiensïjte galka bovtside bååstide luhpehts gåatomedajvese varki juhtiehtidh.
Ovdalgo bohccuid doalvu ruovttoluotta de galgá, jus lea vejolaš, dieđihuvvot daidda orohagaide dahje čearuide maidda guoská.
Aerebe goh bovtside juhtehte dellie jeatjah båatsoesïjtem jallh saemiensïjtem dan bïjre bieljielidh.
Rátkimat dahje miessemearkumat eai goitge oaččo lágiduvvot jus buori áiggis ii leat dieđihuvvon daidda orohagaide dahje čearuide maidda guoská.
Ij goh maehtieh bovtsh raerhkedh jallh miesieh mïerhkesjidh jis ij åvtelen nubpiem båatsoesïjtem jallh saemiensïjtem dan bïjre bieljelh.
Orohat dahje čearru galgá, maŋŋel rátkimiid farggamusat doalvut bohccuid lobálaš guohtunguovlui jus gullevaš áššeosolaččat eai leačča soahpan earaládje gaskaneaset.
Båatsoesïjte jallh saemiensïjte galka, raarhkoen mænngan, bovtsem varki juhtiehtidh luhpehts dajvese jis ij mij jeatjah mååhtedimmesne mååhtedæjjaj gaskem.
Jus orohat dahje čearru mii lea ožžon dihtosii rátkimiid birra, ii boađe, ja jus bohccuid ii sáhte máhcahit ruovttoluotta mealgat liigebarggu haga, de sáhttá dat orohat dahje dat čearru gii doaimmaha rátkimiid, njuovvat bohcco ja vuovdit dan boazoeaiggáda nammii.
Jis bieljielimmie båatsoesïjte jallh saemiensïjte ij leah raarhkosne meatan jïh jis ij buektehth bovtsem bååstide heaptohth saahtodh, dellie dïhte raerhkieminie båatsoesïjte jallh saemiensïjte maahta bovtsem leekedh jïh dåårrehtidh båatsoeburrien reeknemen åvteste.
Jus eai leat soahpamuša bokte mearridan eará, de galgá orohat dahje čearru máksit buhtadusa sutnje gii fuolaha ja fievrrida bohccuid ruovttoluotta.
Jis ij mij jeatjah mååhtedimmien mietie dellie båatsoesïjte jallh saemiensïjte dïsse maaksa gie bovtsem geehtie jïh bååstide juhtehte.
Nu maiddái galgá boazoeaiggát máksit njuovvan- ja vuovdingoluid.
Båatsoeburrie dovne leekemen jïh doekemen åvteste maaksa.
Go lea sierramielalašvuohta buhtadusa sturrodagas, de mearrida Guohtunlávdegoddi dán.
Jis ov-sïemes maaksoen bïjre dellie Gåatomemoenehtse dam nænnoste.
Jus orohat dahje čearru ii fievrrit bohccuid ruovttoluotta nu movt 24. artihkkalis daddjojuvvo, de sáhttá Guohtunlávdegoddi, go son gii lea vaháguvvan dahje gillá heittotvuođa gáibida dan, addit gohččuma orohahkii dahje čerrui mearriduvvon áigái doalvut bohccuid eret.
Jis båatsoesïjte jallh saemiensïjte ij bovtsem bååstide juhtehth nimhtie guktie 24. aartigkele jeahta, dellie Gåatomemoenehtse maahta, krïebpesjimmien mænngan gie destie slearese, båatsoesïjtem jallh saemiensïjtem stilledh bovtsem debpelde vaeltedh sjïere moeneme biejjien åvtelen.
Jus gohččun ii čuvvojuvvo, de mearrida Guohtunlávdegoddi gii galgá sáhttit juogo fievrridit bohccuid ruovttoluotta dahje njuovvat ja vuovdit daid boazoeaiggáda nammii.
Jis ij stillemem dåeredh dellie Gåatomemoenehtse jeahta gie maahta bovtsem bååstide juhtiehtidh jallh dam leekedh jïh doekedh båatsoeburrien reeknemen åvteste.
Lávdegoddi sáhttá mearridit ahte dákkár doaimmat galget fuolahuvvot riikka ovddasvástideaddji eiseválddi bokte dahje orohaga ja čearu bokte mii lea váldán badjelasas čađahit dákkár doaimma.
Moenehtse maahta nænnoestidh ihkie dagkerh råajvarimmieh maehtieh rïjhken riektes åejvijste dorjesovvedh jallh båatsoesïjteste jallh saemiensïjteste mij dagkerem barkoem sjijsjeme.
Ruovttoluotta máhcahangoluid galgá máksit dat gullevaš orohat dahje čearru mii lea ožžon gohččosa dan dahkat vuosttaš lađđasa vuođul.
Dah maaksoeh edtjedh bååstide juhtiehtidh dejtie dïhte rïektes båatsoesïjte jallh dïhte rïektes saemiensïjte maaksa mij stillemem åådtjeme voestes lïhtsen mietie.
Njuovvan- ja vuovdingoluid galgá boazoeaiggát máksit.
Leekemen jïh doekemen åvteste dellie båatsoeburrie maaksojde maaksa.
Ruhta mii báhcá njuovvamis ja vuovdimis gullá boazoeaiggádii.
Dïhte mij leekemistie doekemistie åebrelen sjædta dam dïhte båatsoeburrie åådtje.
Boazoeaiggát, orohat dahje čearru gii ii čuovo mearrádusaid mat dán konvenšuvnnas leat mearriduvvon dahje ii čuovo mearrádusa man Guohtunlávdegoddi dahje Dárkkistangoddi lea dahkan, sáhttá Guohtunlávdegottis oažžut gohččuma mearriduvvon áigái dahkat dahje guođđit dahkamis dihto doaimma.
Båatsoeburrie, båatsoesïjte jallh saemiensïjte mij ij daan konvensjovnen jiehtegh dåeredh jallh nænnoestimmieh Gåatomemoenehtsistie jallh Njååhtjedimmiemoenehtsistie bieljielamme, dïhte maahta Gåatomemoenehtsistie stillesovvedh sjïere biejjien åvtelen ovmessie råajvarimmieh darjodh jallh gajvedh.
Gohččumis sáhttá bággosáhkku mearriduvvot.
Stillemasse maahta dïedtemaaksoem biejedh.
Jus lea heivvolaš, sáhttá bággosáhku mearriduvvot jotkkolaččat.
Jis nimhtie sjeahta dellie iktemierien dïedtemaaksoe maahta biejesovvedh.
Go mearrida bággosáhku sturrodaga galgá vuhtiiváldit dan vahága mii sáhttá čuožžilit jus gohččun ii čuvvojuvvo, ekonomalaš diliid sus gii galgá čuovvut gohččuma ja maiddái eará dilálašvuođaid.
Gosse dïedtemaaksoen stuaroem nænnoestidh dellie dam krøøhkestidh mejtie maahta slearasidh jis ij dïedtem dåeredh, guktie økonomije tsiehkie dïsse gie dïedtem galka dåeriedidh, jïh dovne guktie jeatjah tsiehkieh.
Guohtunlávdegoddi galgá, jus gohččun ii čuvvojuvvo, mearridit makkár ruhtasubmi loahpalaččat galgá máksojuvvot ja goas maŋemus máksináigi lea.
Gåatomemoenehtse galka, jis dïedtem ij dåeredh, minngemosth maeksemestuaroem nænnoestidh jïh gåessie minngemes maeksedh.
Guohtunlávdegoddi sáhttá mearridit ahte boazoeaiggát, orohat dahje čearru galgá máksit konvenšuvdnadivada lobihis guođoheami geažil jus nuppi riikka bohccot orrot nuppi riikkas vaikko konvenšuvdna ii atte dan vejolašvuođa, dahje jus iežas riikka bohccot orrot guovllus gos ii leat lobálaš leat konvenšuvnna mielde.
Gåatomemoenehtse maahta nænnoestidh båatsoeburrie, båatsoesïjte jallh saemiensïjte galka konvensjovnemaaksoem luhpehth gåatomen åvteste maeksedh jis bovtsh aktede rïjhkeste leah nubpene rïjhkesne konvensjovnevåaromen namhtah, jallh jis bovtsh jïjtsh rïjhkeste leah dajvesne konvensjovnen vuestie.
Go veardádallá konvenšuvdnadivada sturrodaga, de galgá vuhtiiváldit earret eará dan vahága man rihkkumuš lea mielddisbuktán ja guoskevačča vejolašvuođa eastadit rihkkumuša.
Gosse konvensjovnemaaksoen stuaroem vierhtiedidh dellie vuesehten gaavntan krøøhkestidh guktie meadtaladteme jïh guktie almetjen nuepie meadtaladtemem heerredidh.
Jus leat earenoamáš ákkat, de sáhttá konvenšuvdnadivada sihkkut oalát.
Jis sjïere sjïekeh, dellie konvensjovnemaaksoe maahta luajhtasovvedh.
Jus bággosáhkku lea loahpalaččat mearriduvvon 26. artihkkala goalmmát oasi mielde, de ii sáhte gáibidit konvenšuvdnadivada dan rihkkumuša ovddas mii gohččumii gullá.
Jis dïedtemaaksoem minngemosth nænnoestamme 26. aartigkelen gåalmede boelhketjen mietie, dellie ij maehtieh konvensjovnemaaksoem biejedh dan meadtaladtemen åvteste mij jov dïedtese.
Konvenšuvdnadivada galgá máksojuvvot njealji vahku siste dan beaivvi rájes go mearrádus lea dahkkojuvvon.
Konvensjovnemaaksoem maeksedh eannan njieljie våhkoeh vaaseme dan nænnoestimmien biejjien raejeste.
Bággosáhkku ja konvenšuvdnadivat 26. ja 27. artihkkaliid mielde galgá mearriduvvot velggolačča náššuvnnalaš ruhtašlájain.
Dïedtemaaksoem jïh konvensjovnemaaksoem 26. jïh 27. artigkeli mietie galka skålhtijen naasjovnen valutese biejedh.
Bággosáhkku ja konvenšuvdnadivat galgá máksojuvvot Guohtunlávdegoddái ja adnojuvvot buhtadussan dan orohahkii dahje dan čerrui mii lea vaháguvvan rihkkumuša geažil, ja muđui nai doaimmaide mat leat rádjerasttildeaddji boazodoalu buorrin.
Dïedtemaaksoem jïh konvensjovnemaaksoem galka Gåatomemoenehtsasse maeksedh jïh beetnegidie dan båatsoesïjtese jallh saemiensïjtese vedtedh misse meadtaladteme, jïh dovne råajvarimmide mah raastenbijjelen båatsose hïjven.
Guohtunlávdegottis lea ovddasvástádus bággosáhku ja konvenšuvdnadivada oaččuhit sisa.
Gåatomemoenehtsasse lea dïedte dïedtemaaksoem jïh konvensjovnemaaksoem krïebpesjidh.
Kapihtal 7.
Kaapitele 7.
Sierra mearrádusat
Sjïere jiehtegh
Go sisačáliha boazomearkka, galgá geahččat bearrái ahte mearka lea earálágan go dohkkehuvvon boazomearkkat guoskevaš guovllus nuppi riikkas.
Gosse bovtsemïerhkem tjaeliehtidh dellie geehtedh jyøtjedahta jeatjah mïerhkijste dennie dajvesne dennie nubpene rïjhkesne.
Goappaš riikkaid mearkačálihaneiseválddit galget gulaskuddat nuppi riikka mearkačálihaneiseválddiin ovdalgo boazomearka sisačálihuvvo.
Tjaeliehtimmien åejvieh aktene rïjhkesne tjaeliehtimmien åejvieh nubpene rïjhkesne govlehte aerebi goh bovtsemïerhkem tjaelehte.
Jus Guohtunlávdegoddi dahje Dárkkistangoddi lea dahkan mearrádusa man vuođul sáhtášii ovddidit buhtadusášši jus dakkár mearrádus livččii mearriduvvon náššuvnnalaš eiseválddiin, de lea sus geasa mearrádus čuohcá vuoigatvuohta cegget ášši lávdegottiid vuostá náššuvnnalaš lága mielde.
Jis Gåatomemoenehtse jallh Njååhtjedimmiemoenehtse lea nænnoestimmiem nænnoestamme mij maahteme maeksemegoerehtæmman våaroeminie sjidtedh jis dagkerem nænnoestimmiem naasjovne åejvijste nænnoestamme, dellie dïhte guhte mij nænnoestimmeste dijpesåvva dan leah reaktah moenehtsi vuestie goerehtimmiem biejedh naasjovne laaken mietie.
Ášši mii guoská soapmása vuoigatvuođaidgáržžideapmái sáhttá čuoččaldahttojuvvot dan riikkas gos vuoigatvuođat gáržžiduvvojit.
Goerehtimmie mij guhten reaktavaeniedimmien bïjre maahta dennie rïjhkesne tseegkesovvedh gusnie reaktah vaenebh sjidtieh.
Eará jearaldagain sáhttá ášši ovddiduvvot ruovtturiikka duopmostullui.
Jeatjah gyhtjelassine maahta goerehtimmiem dåapmastovli uvte hïejmerïjhkesne tseegkedh.
Jus nuppi riikkas rievdaduvvo boazodoalu organiseren dahje almmolaš hálddašeapmi mii mielddisbuktá ahte riektesubjeavttas masa dát konvenšuvdna guoská, rievdá namahus dahje organiserenvuohki, galget konvenšuvnna mearrádusat gustot daidda riektesubjeavttaide mat bohtet daid ovddibuid sadjái.
Jis aktene rïjhkesne båatsoen øørnegem jeatjahtehtieh jallh byjjes reeremem guktie reaktasubjekte mij daennie konvensjovnesne jeatjah nommem åådtje jallh jeatjah øørnegehammoem, dellie konvensjovnen jiehtegh nuhtjesovvedh dejtie reaktasubjektide mah leah dej åvteste mah lin aerebi.
Guoskevaš riikka ráđđehus galgá dieđihit dakkár rievdadusaid birra nuppi riikka ráđđehussii, Guohtunlávdegoddái ja Dárkkistangoddái.
Akten rïjhken reerenasse nubpien rïjhken reerenassesse dagkeri jeatjahtehtemi bïjre bæjhkohte jïh dovne Gåatomemoenehtsasse jïh Njååhtjedimmiemoenehtsasse.
Kapihtal 8.
Kaapitele 8.
Fápmuiboahtin ja gustonáigodat
Faamoehkinie båetedh jïh håsvedimmieraejie
Go dát konvenšuvdna fápmuiduvvá, de ii galgga šat gustot beavdegirji juovlamánu 13. beaivvi 1971 Norgga ja Ruoŧa gaskka mii guoská daid boazoáiddiid ceggemii ja ortnegisdoallamii mat mannet muhtin sajiin riikkaráji guora (Davvi-Trøndelága ja Lulli- Trøndelága fylkkain ja Jämtlándda leanas).
Gosse daate konvensjovne faamose båata, dellie protokolle Nøørjen jïh Sveerjen gaskem dehtie jaepeste 1971 jåvlhasken 13. biejjeste bovtsegeerestahki tseagkomen jïh dåvvomen bïjre såemies gohkeldahkine rïjhkeraasten mietie (Noerhte-Trøøndelaagen jïh ÅarjelTrøøndelaagen fylhkine jïh Jïemteläänesne), dïhte dellie orrije.
Dát konvenšuvdna galgá dohkkehuvvot ja boahtá fápmui golbmalogi beaivvi maŋŋil go áššeosolaččat leat dieđihan gaskaneaset čálašeami bokte ahte náššuvnnalaš konstitušunála ášševuogit fápmudeami hárrái leat devdojuvvon.
Daam konvensjovnem dåhkasjehtedh jïh dïhte faamose båata luhkie-golme biejjieh mænngan goh mååhtedæjjah tjaalesigujmie sinsitnide bæjhkoehtamme ihke dah naasjovne konstitusjovne barkoeh faamoehkasse båetedh dah tjïrrehtamme leah.
Dárogielat ja ruoŧagielat teavsttat gustojit dássálaga.
Nøørjen jïh Sveerjen teeksth leah seamma faamojne.
Konvenšuvdna galgá jorgaluvvot davvisámegillii, julevsámegillii ja lullisámegillii.
Konvensjovnem galka noerhtesaemien, luvlesaemien jïh åarjelsaemien gielide jarkoestidh..
Konvenšuvdna lea fámus golbmalogi jagi dan rájes go álgá gustot.
Konvensjovne lea faamojne luhkie-golme jaepieh dehtie biejjeste gåessie faamoehkasse båata.
Jus konvenšuvdna ii loahpahuvvoš maŋemusat vihtta jagi ovdal dán áigodaga, de dat gusto velá logi jagi ja galgá maŋŋil guhkiduvvot logi jahkái hávális jus ii oktage dan celkkeš eret guokte jagi ovdalgo logijagi-áigodat vássá.
Jis ij konvensjovne noelesovvh minngemes vijhte jaepieh dan boelhken minngiegietjien åvtelen, dellie luhkie vielie jaepieh håsvede jïh dan mænngan vihth luhkie jaepieh, jis ij noelesovvh minngemes gøøkte jaepieh dan vaeseme luhkiejaepieboelhken minngiegietjien åvtelen.
Udir.no - Dárogiella ohppiide geain lea sámegiella vuosttašgiellan - oahppoplána
Udir.no - Learoesoejkesje nöörjen gïelesne learoehkidie mej saemien voestesgïeline
Dárogiella ohppiide geain lea sámegiella vuosttašgiellan - oahppoplána
Learoesoejkesje nöörjen gïelesne learoehkidie mej saemien voestesgïeline
Máhttodepartemeanta mearridan láhkaásahussan 21.08.13
Vihtiestamme goh mieriedimmie Maahtoedepartemeenteste 21.08.13
Ulbmil
Ulmie
Dárogiella ohppiide geain lea sámegiella vuosttašgiellan lea fága kulturáddejupmái, gulahallamii, oahppahábmemii, identitehtaovdánahttimii ja iežas ja earáid kultuvrra árvvusatnima ovddideapmái.
Faage nöörjen dejtie learoehkidie mej saemien voestesgïeline lea akte faage kultuvregoerkesen, govlesadtemen, skearkagimmien jïh identiteeteevtiedimmien bïjre, jïh seahkarimmiem evtiedidh jïjtse jïh mubpiej kultuvrese.
Mánát ja nuorat geain lea sámegiella vuosttašgiellan, bajásšaddet servodagas gos guovtte- ja máŋggagielalašvuohta ja kultuvrralaš girjáivuohta báidnet árgabeaivvi.
Maanah jïh noerh saemien voestesgïeline aktene siebriedahkesne byjjenieh gusnie göökte- jïh jienebegïelevoete jïh kultuvrelle gellievoete leah akte bielie aarkebiejjeste.
Aktiivvalaš servodatoassálastin eaktuda ahte hálddaša giela ja teavstta.
Jis edtja eadtjohkelaakan meatan årrodh siebriedahkesne dle tjuara gïelem jïh tjaalegh haalvedh.
Oahpahus galgá láhčit diliid nu ahte oahppit ovdánahttet gelbbolašvuođa dáru gielas ja kultuvrras ja ráhkkanahttit sin ovttaárvosaččat oassálastit skuvllas, servodateallimis ja bargoeallimis.
Lïerehtimmie edtja sjïehteladtedh juktie maahtoem evtiedidh nöörjen gïelesne jïh kultuvresne, jïh ryöjredidh guktie daah learohkh maehtieh seammavyörtegs meatan årrodh skuvlesne, siebriedahken jieliedisnie jïh barkoejieliedisnie.
Dárogielfága galgá ovttas sámegielfágain reidet vuođu ohppiid doaibmi guovttegielalašvuođa ovdánahttimii ja addit ohppiide máhtu ja áddejumi dain servodagain maidda ieža gullet.
Nöörjenfaage edtja saemienfaagine ektine våaromem bïejedh guktie learohkh åadtjoeh sijjen funksjovnelle guektiengïelevoetem evtiedidh, jïh darjoem jïh goerkesem vedtedh dej siebriedahki bïjre mejstie dah akte bielie.
Dainna lágiin sáhttá dárogielfága ovddidit diđolaš ja máhtolaš guottuid dáru ja sámi gielaid ja kultuvrraid ovttaláganvuođaide ja erohusaide.
Naemhtie nöörjenfaage maahta aktem voerkes goerkesem evtiedidh, mij daajroste båata, dejstie hedtijste jïh joekehtsijstie nöörjen jïh saemien gïelen jïh kultuvren gaskem.
Dárogielfága galgá veahkehit áddet iežas giellaoahppama ja ovdánahttit ohppiid giella- ja teakstagelbbolašvuođa heivehuvvon ohppiid návccaide ja eavttuide.
Nöörjenfaage edtja daajroem vedtedh jïjtse gïelelïerehtimmien bïjre jïh viehkiehtidh learohki gïelemaahtoem evtiedidh, dej maehtelesvoeti jïh nuepiej mietie fïereguhte learohke åtna.
Njálmmálaš gálggat, čállin- ja lohkangealbu leat iešalddis mihttomearrin ja addá dárbbašlaš vuođu áddejupmái ja eallinagi oahppamii.
Njaalmeldh tjiehpiesvoeth, lohkeme- jïh tjaelememaahtoe lea dovne akte ulmie jïjtsinie jïh akte daerpies våarome jis edtja guarkedh jïh abpe jieledem lïeredh.
Fága galgá láhčit diliid nu ahte oahppit ohppet geavahit dárogiela aktiivvalaččat, sihke njálmmálaččat ja čálalaččat, ja ohppet dádjadit dálá servodaga teakstagirjáivuođas.
Faage edtja sjïehteladtedh ihke learohkh buektiehtieh nöörjen eadtjohkelaakan nuhtjedh, dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh, jïh maehtieh dejnie gelliesåarhts tjaaleginie vaaksjoehtidh mah siebriedahkesne gååvnesieh daan biejjien.
Dasa lassin galgá fága arvvosmahttit ovdánahttit buriid lohkanstrategiijaid ja kritihkalaš jurddašeami.
Faage edtja Lissine skreejredh hijven lïerehtimmievuekieh evtiedidh jïh laejhtehkslaakan ussjedidh.
Dat galgá maid movttiidahttit lohkan- ja čállinmiela ja buriid lohkan- ja čállindábiid.
Edtja aaj skreejredh guktie learohke lastoem åådtje lohkedh jïh tjaeledh, jïh guktie learohke hijven lohkeme- jïh tjaelemevoeth åådtje.
Fága vuođđun lea teakstadoaba mii fátmmasta njálmmálaš, čálalaš ja ovttastuvvon teavsttaid, mas čála, jietna ja govat doibmet ovttas.
Faage akten tjaalegedïejvesasse bigkie mij njaalmeldh, tjaaleldh jïh tjåanghkan bïejeme tjaalegh feerhmie, gusnie tjaeleme, tjoejh jïh guvvieh ektesne spielieh.
Dáru ja sámi girjjálašvuohta ja eará kultuvrraid, erenoamážit eará eamiálbmotkultuvrraid, girjjálašvuohta galgá vuolggahit vásáhusaid, reflekterema ja árvvoštallama ja hástalit ohppiid kulturáddejumisteaset.
Nöörjen jïh saemien lidteratuvre jïh lidteratuvre jeatjah kultuvrijste, joekoen jeatjah aalkoealmetjekultuvrijste, edtjieh viehkiehtidh guktie learohkh dååjrieh, ussjedieh jïh vuarjasjieh, jïh learoehkidie haestedh dej kultuvregoerkesisnie.
Sámegiel- ja dárogielfágain leat ollu oktasaš elemeanttat, ja danne lea lagaš ovttasbargu dáid fágaid olis dehálaš.
Dah faagh saemien jïh nöörjen jïjnjh tjåenghkies biehkieh utnieh, jïh dan åvteste vihkeles aktine lïhke laavenjostojne daej göökte faagi bïjre.
Dárogieloahpahusas galget oahppit arvvosmahttojuvvot suokkardit giela ja teavstta iešguđetlágan ovttasdoaibmandiliin mat vuolggahit reflekterema ja analyserema, hutkáivuođa ja estehtalaš hervvohallama.
Nöörjenlïerehtimmesne edtja learoehkidie skreejredh gïelem jïh tjaalegh goerehtidh gelliesåarhts ektiebarkoetsiehkine mah baejieh learoehkidie ussjedidh, analyjseradidh, skaepiedihks jïh estetihkeles årrodh.
Oahpahusa bokte sáhttet oahppit vásihit iežaset ja earáid ođđa rollain, main sáhttet movttiidahttit ja hástalit guhtet guimmiideaset ja oahppat giela geavaheami bokte.
Lïerehtimmien tjïrrh learohkh maehtieh jïjtjemse jïh mubpieh råakedh orre råålline, gusnie dah maehtieh skreejredh jïh haestedh sinsitniem, jïh gïelem lïeredh åtnoen tjïrrh.
Dárogieloahpaheapmi 13 jagi skuvlamannolaga mielde galgá addit ohppiide gielalaš iešluohttámuša mii addá buori vuođu aktiivvalaš servodat- ja bargoeallimii.
Lïerehtimmie nöörjen gïelesne dan 13-jaepien skuvlebaelien tjïrrh edtja saemienlïerehtimmine ektine, meatan årrodh learoehkidie dam gïelejearsoesvoetem vedtedh mij aktem hijven våaromem vadta jis edtja eadtjohkelaakan meatan årrodh siebriedahke- jïh barkoejieliedisnie.
Fága lea juhkkojuvvon váldoosiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit.
Faage lea åejviesuerkine öörnedamme mej sisnie maahtoeulmieh leah dorjesovveme.
Váldooasit dievasmahttet guhtet guoimmiset, ja daid ferte geahččat oktilaččat.
Åejviesuerkieh sinsitniem lissiehtieh jïh tjuerieh ektesne vuajnalgidh.
Fága lea oktasašfága joatkkaoahpahusa buot oahppoprográmmaide.
Faage akte ektiefaage gaajhkide ööhpehtimmieprogrammide jåarhkeööhpehtimmesne.
Oahpahus galgá danne leat eanemus lági mielde relevánta ohppiide ja heivehuvvot iešguđet oahppoprográmmaide.
Edtja dan åvteste lïerehtimmiem dan sjyöhtehkelaakan darjodh goh gåarede learoehkidie, viehkine lïerehtimmiem sjïehtedidh dejtie ovmessie ööhpehtimmieprogrammide.
Dárogielas leat gelbbolašvuođamihttomearit maŋŋil vuođđoskuvlla 2., 4., 7. ja 10. jahkecehkiid ja maŋŋil joatkkaoahpahusa Jo1:ža, Jo2:ža ja Jo3:ža studerenráhkkanahtti oahppoprográmmaid.
Faage nöörjen maahtoeulmieh åtna 2., 4., 7. jïh 10 jaepiedaltesen mænngan maadthskuvlesne, jïh Jåa1, Jåa2 jïh Jåa3 mænngan studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammesne jåarhkelïerehtimmesne.
Fidnofágalaš oahppoprográmmain leat gelbbolašvuođamihttomearit maŋŋil Jo2:ža ja maŋŋil oppalaš studerengelbbolašvuođa lasáhusa.
Barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammesne lea maahtoeulmie Jåa2 mænngan jïh lissiebigkemen mænngan sïejhme studijemaahtose.
Váldoosiid bajilgovva:
Bijjieguvvie åejviesuerkijste:
Váldooasit
Jaepiedaltese
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh govlesadteme
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh govlesadteme
Giella, girjjálašvuohta ja kultuvra
Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh govlesadteme
Njálmmálaš gulahallan-váldooasis lea sáhka guldalit ja hállat iešguđet oktavuođain.
Åejviesuerkie njaalmeldh govlesadteme lea maehtedh goltelidh, håaledh jïh soptsestidh joekehts ektiedimmine.
Njálmmálaš gulahallan lea dehálaš ođđa gielaid oahppamis.
Njaalmeldh govlesadteme lea vihkeles gosse edtja orre gïelh lïeredh.
Joatkkaoahpahusas gullá maiddái ovdánahttit vuođđomáhtu dulkomis sámegielas dárogillii.
Jåarhkeööhpehtimmesne edtja aaj dam vihkielommes toelhkestimmiemaahtoem saemien gïeleste nöörjen gïelese evtiedidh.
Guldaleapmi lea aktiivvalaš dahku mas oahppi galgá oahppat ja áddet go fihtte, dulko ja árvvoštallá earáid cealkámušaid.
Goltelidh lea akte eadtjohke darjome gusnie learohke edtja lïeredh jïh guarkedh viehkine toelhkestidh, viertiestidh jïh vuarjasjidh maam mubpieh jiehtieh.
Ráhkkanan njálmmálaš ovdanbuktima ja spontána njálmmálaš ovttasdoaibmama bokte galgá oahppi ovdánahttit dáiddu gulahallat earáiguin, ja dovddahit máhtu, jurdagiid ja ideaid main lea girjás sátneriggodat iešguđet šáŋŋeriin.
Viehkine soejkesjidh maam edtja njaalmeldh soptsestidh, jïh faahketji njaalmeldh mubpiejgujmie laavenjostedh, learohke edtja maehtelesvoetem evtiedidh mubpiejgujmie govlesadtedh, jïh daajroem, åssjaldahkh jïh åssjalommesh buektedh jeereldihkie baakoejgujmie ovmessie sjangerinie.
Njálmmálaš gulahallan fátmmasta maiddái heivehit giela, ovdanbuktinvugiid ja gaskkustanvuogi gulahallandilálašvuhtii.
Njaalmeldh govlesadteme lea aaj gïelem, soptsestimmiehammoeh jïh soptsestimmievuekieh govlesadtemetseahkan sjïehtedidh.
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh govlesadteme
Čálalaš gulahallan-váldooasis lea sáhka máhttit čállit ja lohkat dárogiela.
Tjaaleldh govlesadteme lea nöörjen lohkedh jïh nöörjen tjaeledh.
Oahpahus fátmmasta vuosttaš lohkan- ja čállinoahpahusa ja viidásat lohkan- ja čállingealbbu oktilit ovdánahttima miehtá skuvlamannolaga.
Lïerehtimmie dam voestes lohkeme- jïh tjaelemelïerehtimmiem jïh dam vijriesåbpoe evtiedimmiem lohkeme- jïh tjaelememaahtoste feerhmie, aktene ahkedh evtiedimmesne abpe lïerehtimmien tjïrrh.
Lohkanoahpahus galgá arvvosmahttit oahppi miela ja dáiddu lohkat ja čállit, ja mearkkaša ahte oahppi galgá lohkat iešguđetlágan teavsttaid, sihke oahppama ja vásiheami nammii.
Lïerehtimmie lohkemisnie edtja learohki lastoem jïh maehtelesvoetem skreejredh lohkedh tjaeledh, jïh sæjhta jiehtedh learohke edtja joekehts tjaalegh lohkedh, dovne lïeremen jïh dååjresen gaavhtan.
Lohkkojuvvon teavsttat galget seammás veahkehit oahppi šaddat diđolažžan iežas ovdáneamis lohkkin ja čállin, ja veahkehit ovdánahttit diđolaš oktavuođa dáru ja sámi čálakultuvrra ovttaláganvuođaide ja erohusaide.
Dah lohkeme tjaalegh edtjieh seamma aejkien viehkiehtidh guktie learohke voerkes sjædta sov jïjtse evtiedimmien bïjre goh lohkije jïh tjaelije, jïh aktem voerkes tsiehkiem evtiedidh hedtide jïh joekehtsidie nöörjen jïh saemien tjaelemekultuvren gaskem.
Čállin mearkkaša ovdanbuktit, gieđahallat ja gaskkustit jurdagiid ja oaiviliid iešguđetlágan teavsttain ja šáŋŋeriin.
Tjaeleme lea maehtedh åssjaldahkh jïh mïelh soptsestidh, gïetedidh jïh govlesadtedh ovmessie tjaaleginie jïh sjangerinie.
Ovttastuvvon teavsttat leat lunddolaš oassin teavsttain maid oahppit galget lohkat ja hábmet.
Tjåanghkan bïejeme tjaalegh leah akte iemie bielie dejstie tjaalegijstie learohkh edtjieh lohkedh jïh hammoedidh.
Buorre čálalaš gulahallan eaktuda buori sátneriggodaga, gálggaid hábmet teavstta, dovdat čállingielalaš njuolggadusaid ja dáiddu heivehit teavstta ulbmilii ja vuostáiváldái.
Jis edtja hijvenlaakan tjaaleldh govlesadtedh, dle daerpies aktine hijven baakoeveahkine, daajroeh jïh tjiehpiesvoeth grammatihken jïh reaktoetjaelemen bïjre utnedh, jïh maehtedh maereles tjaalegh darjodh mah leah åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme.
Giella, girjjálašvuohta ja kultuvra
Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
Giella, girjjálašvuohta ja kultuvra-váldooasis lea sáhka dáru giella- ja teakstakultuvrras, ja das leat sámi, davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš perspektiivvat.
Åejviesuerkie Gïele, kultuvre jïh lidteratuvre lea nöörjen gïele- jïh tjaalegekultuvren bïjre, jïh saemien noerhtelaanti jïh gaskenasjovnaale perspektijvh åtna.
Oahppit galget ovdánahttit iešheanalaš áddejumi dáru gielas ja girjjálašvuođas, ja áddet mo giella ja teaksta lea rievdan áiggi mielde ja mo ain rievdá.
Learohkh edtjieh aktem jïjtjeraarehke goerkesem nöörjen gïeleste jïh lidteratuvreste evtiedidh, jïh daajroem åadtjodh guktie gïele jïh tjaalegh leah jorkesamme tïjje doekoe, jïh annje lea jarkelimmesne.
Váldooassi galgá addit máhtu giela birra vuogádahkan ja giellageavaheami birra, ja galgá arvvosmahttit ohppiid ovdánahttit diđolaš oktavuođa iežas máŋggagielatvuhtii.
Åejviesuerkie edtja viehkiehtidh guktie learohkh daajroem åadtjoeh gïelen bïjre goh systeeme jïh gïele åtnosne, jïh edtja learoehkidie skreejredh aktem voerkes vuajnoem evtiedidh sijjen jïjtsh jienebegïelevoeten bïjre.
Oahppit galget lohkat ja reflekteret stuorra ja máŋggabealat válljosa boarrásat ja ođđasat teavsttaid iešguđet šáŋŋeriin ja iešguđet mediain.
Learohkh edtjieh lohkedh jïh ussjedalledh jïjnjh jïh gelliesåarhts båarasåbpoe jïh urrebe tjaalegi bïjre ovmessie sjangerinie jïh ovmessie meedijijstie.
Dasa lassin galget dovdat dáru teakstahistorjjá árbevieruid buohtastahtti perspektiivvas gaskal dálá áiggi ja ovdalis áiggiid ja eará teakstaárbevieruid impulssaid olis.
Lissine edtjieh saemien aerpievuekiej bïjre åahpenidh saemien tjaalegehistovrijesne, jïh vuajnojde viertiestidh daaletje jïh åvtetje tïjjen gaskem, jïh tjoevkesisnie skraejrijste jeatjah tjaalege-aerpievuekijste.
Diibmolohku
Man gellie tæjmoeh
Tiibmalohku lea almmuhuvvon 60-minuhta ovttadahkan
Tæjmoelåhkoe lea 60-minudten ektievoetine:
1.–7. jahkeceahkit: 570 tiimma
1.–7. jaepiedaltese: 570 tæjmoeh
8.–10. jahkeceahkit: Molssaeaktu 1: 279 tiimma
8.–10. jaepiedaltese Alternatijve 1: 279 tæjmoeh
Molssaeaktu 2: 222 tiimma
Alternatijve 2: 222 tæjmoeh
Molssaeaktu 1: go ii vállje vierisgiela / gielalaš čiekŋudeami
Alternatijve 1: bielelen ammesgïele / gïelen goerehtimmie
Molssaeaktu 2: go vállje vierisgiela / gielalaš čiekŋudeami
Alternatijve 2: ammesgïeline / gïelen goerehtimmine
Vuođđogálggat
Jåa2: 45 tæjmoeh
Vuođđogálggat leat integrerejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriide gos dat leat mielde ovdánahttimin fágagelbbolašvuođa ja leat maid oassin das.
Vihkeles tjiehpiesvoeth lea maahtoeulmine sjïehtesjamme gusnie dah viehkiehtieh faagemaahtoem evtiedidh, jïh mestie dah akte bielie.
Dárogielfágas áddejuvvojit vuođđogálggat ná:
Guarka vihkeles tjiehpiesvoeth nöörjen gïelesne naemhtie:
Njálmmálaš gálggat dárogielas lea duddjot áddejumi guldaleami, ságastallama ja hállama bokte, ja máhttit heivehit giela ulbmilii ja vuostáiváldái.
Njaalmeldh tjiehpiesvoeth nöörjen gïelesne lea mïelem sjugniedidh viehkine goltelidh, soptsestidh jïh håaledh, jïh maehtedh gïelem sjïehtedidh åssjelasse jïh dåastoejasse.
Njálmmálaš gálggaid ovdánahttin dárogielas eaktuda systemáhtalaččat bargat njálmmálaš šáŋŋeriiguin ja strategiijaiguin dađistaga ain eanet kompleaksa guldalan- ja hállandilálašvuođain.
Evtiedimmie njaalmeldh tjiehpiesvoetijste nöörjenfaagesne aktem öörneldihkie barkoem tsihkestahta njaalmeldh sjangerigujmie jïh strategijigujmie, ahkedh gïervebe goltelimmie- jïh soptsestimmietsiehkine.
Dát mearkkaša máhttit plánet ja ovdanbuktit iešguđetlágan njálmmálaš ovdanbuktimiid ja geavahit njálmmálaš giela dađistaga ain deaivileappot ja nyanserejuvvon ságastallamiin ja earálágan njálmmálaš teavsttain, vaikko gáibádusat njálmmálaš giellagelbui eai leat nu garrasat go ohppiide geain lea dárogiella vuosttašgiellan.
Dellie tjuara maehtedh soejkesjidh jïh gelliesåarhts njaalmeldh åehpiedehtemh darjodh, jïh dam njaalmeldh gïelem nuhtjedh ahkedh veelebe jïh vielie jeereldihkie gosse soptsesteminie jïh jeatjah såarhts njaalmeldh tjaaleginie, jalhts dah krïevelassh njaalmeldh gïelemaahtose eah leah seamma stoerre goh learoehkidie nöörjen voestesgïeline.
Dát mearkkaša dasto guldalit aktiivvalaččat, ja áddet ja ságastallat dárogielfágalaš fáttáid, čuolmmaid ja teavsttaid mat šaddet ain guhkit ja váddásat.
Vijriesåbpoe edtja eadtjohkelaakan goltelidh, jïh guarkedh jïh soptsestidh nöörjenfaaleles aamhtesi bïjre, jïh aaj dåeriesmoeri jïh tjaalegi bïjre mah guhkebe jïh gïervebe sjidtieh.
Máhttit čállit dárogiela lea ovdanbuktit iežas ulbmillaččat ja gulahallat earáiguin čállingiela geavaheami bokte.
Maehtedh tjaeledh saemien gïelesne lea maereleslaakan tjaeledh jïh mubpiejgujmie govlesadtedh viehkine tjaelemegïeleste.
Dát leat maiddái vuohki ovdánahttit ja struktureret ideaid ja jurdagiid ja vuohki oahppat.
Aaj akte vuekie åssjelh jïh åssjaldahkh evtiedidh jïh öörnedidh, jïh akte lïeremevuekie.
Čállit teavsttaid máŋggalágan šáŋŋeriin šearpmas ja báhpáris lea suorgi masa sámegiel- ja dárogielfágas oktasaččat lea erenoamáš ovddasvástádus.
Tjaalegh tjaeledh gelliesåarhts sjangerinie sjeermesne jïh paehpierisnie lea akte suerkie man åvteste saemienfaage jïh nöörjenfaage ektesne aktem sjïere dïedtem utnieh.
Dát mearkkaša máhttit plánet, hábmet ja gieđahallat dađistaga ain eanet kompleaksa teavsttaid mat leat heivehuvvon ulbmilii ja vuostáiváldái, vaikko gáibádusat čálalaš giellagelbui eai leat seamma garrasat go ohppiide geain lea dárogiella vuosttašgiellan.
Dïhte sæjhta jiehtedh buektiehtidh tjaalegh soejkesjidh, hammoedidh jïh gïetedidh mah dovne aelhkie jïh gïerve, jïh maereles gïeline mij lea åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme, jalhts dah krïevenassh tjaaleldh gïelemaahtose eah leah seamma stoerre goh learoehkidie nöörjen voestesgïeline.
Čálalaš gálggaid ovdánahttin dárogielas eaktuda systemáhtalaččat bargat formálalaš čállingálggaiguin, teakstamáhtuin ja iešguđet čállinstrategiijaiguin.
Evtiedimmie tjaaleldh tjiehpiesvoetijste saemien gïelesne sæjhta jiehtedh öörnegen mietie barkedh byjjes tjaelemetjiehpiesvoetigujmie, tjaalegedaajrojne jïh ovmessie tjaelemestrategijigujmie.
Máhttit lohkat dárogiela lea duddjot oaivila teavsttain iešguđetlágan šáŋŋeriin dálá áiggis ja ovdalis áiggis.
Maehtedh lohkedh nöörjen gïelesne lea mïelem sjugniedidh tjaalegijstie ovmessie sjangerinie daaletje jïh åvtetje tïjjeste.
Dát mearkkaša beroštuvvat teavsttaide ja áddegoahtit eará olbmuid jurdagiid, eallima, vásáhusaid ja hutkáivuođa, ja hárjehit gálggaid buohtastahttit iešguđet áiggiid ja kultuvrraid teavsttaid.
Dellie tjuara ïedtjem vuesiehtidh tjaalegidie, jïh daajroem åadtjodh guktie jeatjah almetjh ussjedieh, jielieh, dååjrieh jïh sjugniedieh, jïh tjiehpiesvoetem evtiedidh tjaalegh viertiestidh ovmessie tïjjijste jïh ovmessie kultuvrijste.
Dát mearkkaša dasto máhttit háhkat dieđuid ja áddet iešguđetlágan teavsttaid jurdagiid ja ovdanbuktimiid šearpmas ja báhpáris, ja máhttit leat kritihkalaš ja iešheanalaš lohkkojuvvon teavsttaid ektui.
Vijriesåbpoe tjuara bïevnesh gaavnedh jïh guarkedh guktie mubpieh ussjedamme jïh tjaaleme ovmessie såarhts tjaaleginie sjeermesne jïh paehpierisnie, jïh maehtedh laejhtehks jïh jïjtjeraarehke årrodh dejtie tjaalegidie mejtie lohkeme.
Lohkangálggaid ovdánahttin dárogielfágas eaktuda ahte oahppit lohket dávjá ja olu, ja ahte sii barget systemáhtalaččat lohkanstrategiijaiguin mat leat heivehuvvon lohkanulbmilii ja fága iešguđet teavsttaide.
Evtiedimmie lohkemetjiehpiesvoetijste nöörjenfaagesne tsihkestahta learohkh daamtaj jïh jïjnjem luhkieh, jïh öörnegen mietie lohkemestrategijigujmie berkieh mah leah aajkose lohkeminie sjïehtedamme, jïh ovmessie såarhts tjaalegigujmie faagesne.
Ovdáneapmi álgá vuođđodekodemis ja álkes teavsttaid áddemis dasa ahte máhttit áddet, dulkot, reflekteret ja árvvoštallat dađistaga eanet kompleaksa teavsttaid iešguđet šáŋŋeriin.
Evtiedimmie aalka dejnie voestes avkodinginie jïh aelhkie tjaalegh guarkedh, goske maahta guarkedh, toelhkestidh jïh vuarjasjidh ahkedh gïervebe tjaalegh ovmessie sjangerinie.
Máhttit rehkenastit dárogielas lea dulkot ja áddet dieđuid teavsttain main leat logut, sturrodagat dahje geometralaš govvosat.
Maehtedh ryöknedh nöörjen gïelesne lea bïevnesh toelhkestidh jïh guarkedh tjaaleginie gusnie taalh, stoeredahkh jallh geometrihkeles goerh.
Dát mearkkaša máhttit árvvoštallat, reflekteret ja kommuniseret ovttastuvvon teavsttaid main leat gráfalaš ovdanbuktimat, tabeallat ja statistihkat.
Edtja aaj maehtedh vuarjasjidh, ussjedidh jïh govlesadtedh tjåanghkan bïejeme tjaalegi bïjre, goh grafihkeles guvvieh, tabellh jïh statistihke.
Rehkenastingálggaid ovdánahttin dárogielfágas mearkkaša duddjot ollislaš oaivila dađistaga váttásmuvvi teavsttain main iešguđet ovdanbuktinvugiid ferte geahččat oktilaččat.
Evtiedimmie ryöknemetjiehpiesvoetijste nöörjenfaagene sæjhta jiehtedh aktem ellies mïelem sjugniedidh ahkedh gïervebe tjaaleginie, gusnie ovmessie soptsestimmievuekieh tjuerieh ektesne vuajnalgidh.
Digitála gálggat dárogielas leat máhttit geavahit digitála reaidduid, mediaid ja resurssaid háhkat ja gieđahallat dieđuid, hábmet ja redigeret iešguđetlágan teavsttaid ja gulahallat earáiguin.
Digitaale tjiehpiesvoeth nöörjen gïelesne lea digitaale dïrregh, meedijh jïh vierhtieh nuhtjedh, juktie bïevnesh gaavnedh jïh dejtie gïetedidh, ovmessie såarhts tjaalegh sjugniedidh jïh staeriedidh, jïh mubpiejgujmie govlesadtedh.
Dán oktavuođas lea dehálaš máhttit árvvoštallat ja geavahit gálduid dihtomielalaččat.
Daan sjïekenisnie vihkeles maehtedh gaaltijh vuarjasjidh jïh dejtie voerkeslaakan nuhtjedh.
Digitála gálggaid ovdánahttin lea oassin lohkan- ja čállinoahpahallamis dárogielfágas, ja mearkkaša gávdnat, geavahit ja dađistaga árvvoštallat ja čujuhit digitála gálduide čálalaš ja njálmmálaš teavsttain, ja ieš buvttadit dađistaga eanet kompleaksa teavsttaid.
Evtiedimmie digitaale tjiehpiesvoetijste lea akte bielie lohkeme- jïh tjaelemelïerehtimmeste nöörjenfaagesne, jïh sæjhta jiehtedh digitaale gaaltijh gaavnedh, nuhtjedh jïh ånnetji ånnetji aaj vuarjasjidh jïh dejtie digitaale gaaltijidie vuesiehtidh tjaaleldh jïh njaalmeldh tjaaleginie, jïh ånnetji ånnetji aaj jïjtje gïervebe tjaalegh darjodh.
Dasto mearkkaša dát ovdánahttit máhtu dahkkivuoigatvuođa ja personsuodjalusa birra, ja leat kritihkalaš ja iešheanalaš iešguđetlágan gálduid ektui.
Vijriesåbpoe edtja maehtedh daajroem evtiedidh aalkoereaktan jïh persovnevaarjelimmien bïjre, jïh aktem laejhtehks jïh jïjtjeraarehke vuajnoem utnedh ovmessie såarhts digitaale gaaltijidie.
Gelbbolašvuođamihttomearit 2. jahkeceahki maŋŋil
Maahtoeulmie 2. jaepiedaltesen mænngan
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
guldalit, stoahkat ja geahččaladdat dárogiela jietnadagaiguin, stávvaliiguin, sániiguin, riimmain, ritmmain ja intonašuvnnain ja buohtastahttit dárogiela ja sámegiela jietnadagaid
goltelidh, stååkedidh jïh haarjanidh nöörjen gïeletjoejigujmie, baakoetjomhpigujmie, baakoejgujmie, rijmigujmie, jievkehtimmine jïh intonasjovnine, jïh nöörjen jïh saemien gïeletjoejh viertiestidh
guldalit, áddet ja addit álkes dieđuid
goltelidh, guarkedh jïh aelhkieh bïevnesh vedtedh
dovdát álkes sániid, namaid, doahpagiid ja álkes cealkagiid mat gusket beaivválaš dilálašvuođaide
aelhkie baakoeh, nommh, dïejvesh jïh aelhkie raajesh guarkedh mah leah aarkebiejjien tsiehkiej bïjre
dearvvahit, giitit, jearahit ja vástidit álkes jearaldagaide
buarastehtedh, gijhtedh, gihtjedh jïh aelhkie gyhtjelassh vaestiedidh
laktit oktii álkes sániid oanehis cealkkan
aelhkie baakoeh tjåanghkan bïejedh åenehks raajesidie
lohkat ja geavahit loguid gulahallamis
ryöknedh jïh taalide nuhtjedh govlesadtemisnie
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat stuorra ja smávva deaddiluvvon bustávaid
stoerre jïh smaave trygkeme bokstaavh lohkedh
lohkat álkes teavsttaid ja ságastallat daid dáhpáhusaid birra
aelhkie tjaalegh lohkedh jïh heannadimmien bïjre dejnie soptsestidh
ságastallat jietnadagaid ja bustávaid gaskavuođa, hállangiela ja čállingiela gaskavuođa ja dárogiela ja sámegiela ovttaláganvuođaid ja erohusaid birra
ektiedimmien bïjre soptsestidh gïeletjoejen jïh bokstaaven gaskem, soptsestimmiegïelen jïh tjaelemegïelen gaskem jïh joekehtsi jïh hedtiej bïjre nöörjen jïh saemien gaskem
geavahit stuorra ja smávva bustávaid ja geahččaladdat sániiguin, sihke iežas giehtačállosiin ja dihtoriin
smaave jïh stoerre bokstaavh tjaeledh, jïh baakoejgujmie eksperimenteradidh gosse gïetine tjaala jïh tastatuvresne
bargat hutkkálaččat sárgumiin ja čállimiin lohkama oktavuođas
skaehpiedihkslaakan barkedh guvviedimmine jïh tjaelieminie gosse lohkeminie
Giella, girjjálašvuohta ja kultuvra
Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ságastallat dárogiela birra ja makkár dilálašvuođain geavaha dárogiela ja sámegiela
nöörjen gïelen bïjre soptsestidh jïh mennie tsiehkine nöörjen jïh saemien nåhtede
ságastallat lávlagiid, hoahkamiid, divttaid, máidnasiid ja muitalusaid sisdoalu birra
sisvegen bïjre soptsestidh laavloeminie, raajrojne, diktine, heamturinie jïh soptsesinie
Gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahki maŋŋil
Maahtoeulmie 4. daltesen mænngan
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
guldalit earáid, áddet álkes ságastallamiid iežas vásáhusain ja oassálastit daidda
mubpide goltelidh, guarkedh jïh meatan årrodh aelhkie soptsestimmine dan bïjre maam jïjtje dååjreme jïh dååjrehtamme
geavahit sátnehivvodaga mii gokčá beaivválaš diliid
aktem baakoeveahkam nuhtjedh mij biejjieladtje tsiehkieh feerhmie
ovdanbuktit álkes teavsttaid
aelhkie tjaalegh åehpiedehtedh
loguiguin almmuhit hattiid, hivvodagaid ja sturrodagaid
taalh nuhtjedh juktie åasah, veahkah jïh stoeredahkh jiehtedh
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat čáppagirjjálašvuođa ja fágateavsttaid mánáid várás ja albmanahttit iežas oaiviliid teavsttaid birra
tjiehpieslidteratuvrem jïh faagetjaalegh maanide lohkedh, jïh jïjtsh mïelh tjaalegi bïjre buektedh
dovdát ja geavahit álkes gielalaš váikkuhangaskaomiid nugo geardduheami ja kontrástta
damtijidh jïh nuhtjedh aelhkie gïeleviehkiedïrregh goh mubpesth jiehtedh jïh vuestiebielie
gávdnat dieđuid teavsttain šearpmas dahje báhpáris sániid ja illustrašuvnnaid ovttastemiin
bïevnesh gaavnedh viehkine baakoeh jïh guvvieh aktanidh tjaaleginie sjeermesne jïh paehpierisnie
čállit álkes válddahalli ja muitaleaddji teavsttaid
aelhkie tjaalegh tjaeledh mah buerkiestieh jïh soptsestieh
gávdnat girjerádjosis ja Interneahtas áššiid iežas lohkamii ja čállimii
gærjagåetiem jïh gaskeviermiem nuhtjedh juktie aamhth gaavnedh jïjtse lohkemasse jïh tjaeliemasse
Giella, girjjálašvuohta ja kultuvra
Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ságastallat dáru ja sámi gielaid ja kultuvrraid iežas vásáhusaid vuođul ja buohtastahttit daid
nöörjen jïh saemien gïelen jïh kultuvren bïjre soptsestidh jïh dejtie viertiestidh jïjtse dååjrehtimmiej mietie
ovdanbuktit jurdagiid giela, persovnnaid ja dáhpáhusaid birra iešguđet áiggiid ja kultuvrraid beaivválaš eallima teavsttain ja čáppagirjjálašvuođa teavsttain
åssjaldahkh buektedh gïelen, almetji jïh heannadimmien bïjre tjaaleginie aarkebiejjeste jïh tjiehpieslidteræære tjaaleginie ovmessie baelijste jïh kultuvrijste
Gelbbolašvuođamihttomearit 7. jahkeceahki maŋŋil
Maahtoeulmie 7. daltesen mænngan
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
guldalit earáid, ovdanbuktit ja ákkastallat iežas oaiviliid ja respekteret earáid oaiviliid
mubpide goltelidh, jïjtsh mïelh buektedh jïh buerkiestidh, jïh seahkarimmiem vuesiehtidh mubpiej mïelide
dárogillii muitalit iežas sániiguin dárogiel ja sámegiel muitalusaid ja njálmmálaš ovdanbuktimiid váldosisdoalu
nöörjengïelesne jïjtse baakoejgujmie åejviesisvegem vaajestidh soptsesinie jïh njaalmeldh åehpiedehteminie nöörjengïelesne jïh saemiengïelesne
áddet veahá ruoŧagiela ja dánskkagiela
ånnetji guarkedh gosse naaken sveerjen jïh daanske gïelem soptseste
doaibmat iešguđet rollain drámádoaimmaid, jitnositlohkama ja ovdanbuktima bokte
ovmessie råållah haalvedh draamadarjoeminie, lohkeminie jïh åehpiedehteminie
geavahit musihkalaš albmanemiid ja govaid ovdanbuktimiin
musihken vuekieh jïh guvvieh nuhtjedh gosse maam akt soptseste jïh åehpiedahta
geavahit heivvolaš sátnehivvodaga muitalit iežas vásáhusaid birra, ovdanbuktit dovdduid ja iežas oaiviliid ja ságastallat álkes fágalaš fáttáid birra
aktem sjiehteles baakoeveahkam nuhtjedh juktie jïjtse dååjresi jïh dååjrehtimmiej bïjre soptsestidh, domtesh jïh jïjtse mïelh buektedh jïh aelhkie faageles teemaj bïjre soptsestidh
albmanahttit valuhta, mihtuid ja deattu birra
valutan, möölegi jïh væktoen bïjre soptsestidh
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat čáppagirjjálašvuođa teavsttaid ja áššeprosateavsttaid, ja ságastallat sisdoalu ja iežas lohkanvásáhusaid birra
tjiehpieslidteræære tjaalegh jïh aamhteseprovsatjaalegh lohkedh, jïh sisvegen jïh jïjtse lohkemedååjresi bïjre soptsestidh
lohkat ja ságastallat álkes teavsttaid dan dárogiel giellahámis mas ohppiin ii leat čálalaš oahpahallan
lohkedh jïh soptsestidh aelhkie tjaalegi bïjre dennie nöörjen gïelehammosne mesnie learohke ij lïerehtimmiem utnieh
čujuhit teavstta váldobeliide ja čoahkkáigeassit daid
ussjedidh jïh tjåanghkan giesedh åejviebiehkide aktene tjaalegisnie
hálddašit dávjá geavahuvvon sániid ortografiija ja gaskamerkema dábáleamos njuolggadusaid
ortografijem haalvedh dejnie baakojne mah jeenjemes åtnasuvvieh, jïh dah sïejhmemes njoelkedassh væhtabïejemasse haalvedh
čállit teavsttaid main lea čielga fáddá, ja duddjot oktavuođa cealkagiid ja teakstabihtáid gaskii
tjaalegh tjaeledh tjïelke teemine, jïh ektiedimmiem sjugniedidh raajesi jïh boelhki gaskem
ovdanbuktit vásáhusaid ja beroštumiid muitaleaddji, válddahalli ja reflekterejeaddji teavsttain
dååjrehtimmieh jïh ïedtjh buektedh tjaaleginie mah soptsestieh, buerkiestieh jïh ussjedieh
geavahit digitála gálduid ja reaidduid hábmet ovttastuvvon teavsttaid main leat hyperčanastagat ja girjás estehtalaš váikkuhangaskaoamit
digitaale gaaltijh jïh dïrregh nuhtjedh juktie tjåanghkan bïejeme tjaalegh darjodh hyperkoplingigujmie jïh jeereldihkie estetihkeles viehkiedïrregigujmie
Giella, girjjálašvuohta ja kultuvra
Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ságastallat guovtte- ja máŋggagielalašvuođa birra iežas birrasa gielladiliid vuođul
guektien- jïh jienebegïelevoeten bïjre soptsestidh dej gïeletsiehkiej mietie jïjtse byjresisnie
ságastallat dárogiela iešguđet variánttaid birra
ovmessie såarhts nöörjen gïeli bïjre soptsestidh
čilget njálmmálaš ja čálalaš giela muhtun erohusaid
naan joekehtsh buerkiestidh njaalmeldh jïh tjaaleldh gïelen gaskem
válddahit giellaoahpa ja teakstamáhtu doahpagiid bokte mo teavsttat leat huksejuvvon, ja ságastallat dárogiela ja sámegiela erohusaid birra
buerkiestidh guktie tjaalegh leah bæjjese bigkeme viehkine dïejvesijstie grammatihkeste jïh tjaalegedaajroste, jïh joekehtsi bïjre soptsestidh nöörjen jïh saemien gaskem
ovdanbuktit iežas oainnuid vissis meari dárogiel mánáid- ja nuoraidgirjjálašvuođa persovnnaid, juona ja temá hárrái
jïjtsh mïelh åehpiedehtedh almetji, heannadimmien jïh teeman bïjre såemies maana-jïh noerelidteratuvresne nöörjen gïelesne
geavahit iešguđet hápmásaš digitála sátnegirjjiid ja bábirsátnegirjjiid
ovmessie såarhts baakoegærjah nuhtjedh digitaale jïh paehpierisnie
Gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki maŋŋil
Maahtoeulmie 10-daltesen mænngan
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
guldalit, čoahkkáigeassit váldosisdoalu ja gávdnat relevánta dieđuid njálmmálaš teavsttain
goltelidh, åejviesisvegem tjåanghkan giesedh jïh sjyöhtehke bïevnesh olkese giesedh njaalmeldh tjaaleginie
ovdanbuktit iežas doaibmi sátneriggodagain mii lea heivehuvvon vuostáiváldái ja ulbmilii
funksjovnelle baakoeveahkine soptsestidh, dåastoejasse jïh åssjelasse sjïehtedamme
dárogillii njálmmálaččat refereret dárogiel ja sámegiel sártniid ja logaldallamiid
njaalmeldh nöörjengïelesne vaajestidh håalemijstie nöörjen jïh saemien gïelesne
searvat digaštallamiidda vuođuštuvvon oaiviliiguin ja áššálaš ákkastallamiin
digkiedimmine meatan årrodh mïeligujmie mah buerkiestieh, jïh eensi argumentasjovnine
válddahit loguid ja eará dieđuid gráfalaš ovdanbuktimiid
grafihkeles åehpiedehtemh taalijste jïh jeatjah daatijste buerkiestidh
ovdanbuktit fágaáššiid relevánta terminologiijan ja digitála reaidduid ja mediaid ulbmillaš geavahemiin
faageaamhtesh åehpiedehtedh sjyöhtehke terminologijine jïh maereles åtnojne digitaale dïrregijstie jïh meedijijstie
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat ja analyseret iešguđetlágan teavsttain iešguđet šáŋŋeriin ja median dárogillii ja ođđadárogillii ja gaskkustit vejolaš dulkojumiid
lohkedh jïh analyjseradidh gelliesåarhts tjaalegh ovmessie sjangerinie jïh meedijinie gærjagïelesne jïh orregïelesne, jïh ovmessie såarhts toelhkestimmienuepieh buektedh
lohkat álkes teavsttaid ruoŧa- ja dánskkagillii ja muitalit ja kommenteret sisdoalu
aelhkie tjaalegh lohkedh sveerjen jïh danske gïelesne jïh sisvegem vaajestidh jïh lahtestidh
ovdanbuktit iežas doaibmi sátneriggodagain ja hálddašit hápmeoahpa deháleamos njuolggadusaid
funksjovnelle baakoeveahkine soptsestidh jïh vihkeles njoelkedassh hammoevierhkesne haalvedh
dovdát váikkuhangaskaomiid humora, ironiija, kontrásttaid, buohtastahttimiid, symbolaid ja gielalaš govaid
viehkiedïrregidie lustesvoete, ironije, vuestiebielieh, viertiestimmieh, symbovlh jïh gïeleguvvieh damtijidh
čállit hutkás, čuvgejeaddji, reflekterejeaddji ja ákkastalli teavsttaid iešguđet ovdamearkateavsttaid minstariid vuođul
skaepiedihks, bievnije, ussjeden jïh argumentereden tjaalegh tjaeledh maalli mietie ovmessie vuesiehtimmietjaalegijstie
áddet ja dulkot dieđuid ovttastuvvon teavsttaid máŋgga ovdanbuktinvuogis
guarkedh jïh toelhkedh bïevnesh jieniebistie lahtestimmievuekijste aktene tjåanghkan bïejeme tjaalegisnie
Giella, girjjálašvuohta ja kultuvra
Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
selvehit manne Norggas leat guokte almmolaš giela, ja digaštallat mo dárogiella ja sámegiella leat váikkuhan nubbi nubbái
buerkiestidh man åvteste göökte byögkeles gïelh Nöörjesne, jïh digkiedidh guktie nöörjen jïh saemien leah sinsitniem tsevtseme
čilget manne Norggas leat guokte ovttaárvosaš dárogiel giellahámi, ja ságastallat Norgga dálá gielladebáhta birra
buerkiestidh man åvteste göökte mïrrestalleldh nöörjen gïelehammoeh, jïh soptsestidh gïeledigkiedimmien bïjre Nöörjesne daan biejjien
ságastallat girjjálašvuođa, teáhtera ja filmma hámi, sisdoalu ja ulbmila birra
hammoen, sisvegen jïh åssjelen bïjre soptsestidh lidteratuvresne, teaterisnie jïh filmesne
reflekteret mo árvvut, jurddašanvuogit ja govahallamat ovdanbuktojuvvojit dáru ja sámi teavsttain ja teavsttain mat leat jorgaluvvon eará gielain
ussjedalledh guktie aarvoeh, ussjedimmievuekieh jïh åssjaldahkh våajnoes dorjesuvvieh nöörjen jïh saemien tjaaleginie jïh jarkoestamme tjaalegisnie jeatjah gïelijste
Gelbbolašvuođamihttomearit maŋŋel Jo1 – studerenráhkkanahtti oahppoprográmma ja Jo2 – fidnofágalaš oahppoprográmma
Maahtoeulmie Jåa1 mænngan
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
guldalit earáid ákkastallama ja čájehit rabasvuođa dasa, ja geavahit relevánta ja áššálaš ákkaid digaštallamiin
goltelidh jïh eerlegevoetem vuesiehtidh mubpiej argumentasjovnese, jïh sjiehteles jïh eensi argumenth nuhtjedh digkiedimmine
guldalit ja áddet dieđuid ruoŧa- ja dánskkagillii ja refereret daid
goltelidh, guarkedh jïh vaajestidh bïevnesh sveerjen jïh daanske gïeleste
hálddašit iešguđet rollaid ságastallamiin, digaštallamiin, drámátiseremiin ja ovdanbuktimiin
ovmessie råållah haalvedh soptsestimmine, digkiedimmine, dramatiseradimmine jïh åehpiedehteminie
geavahit iežas oahppoprográmma fágamáhtu ja fágaterminologiija ságastallamiin, digaštallamiin ja ovdanbuktimiin skuvlla, servodaga ja bargoeallima birra
faagedaajroem jïh faageterminologijem nuhtjedh jïjtse ööhpehtimmieprogrammeste soptsestimmine, digkiedimmine jïh åehpiedehtieminie skuvlen, siebriedahken jïh barkoejieleden bïjre
geavahit ovdanbuktimiin máhtu retorihkalaš appellašuvdnahámiid birra
daajroem nuhtjedh retorihkeles appellehammoej bïjre åehpiedehteminie
kombineret auditiiva, čálalaš ja visuála ovdanbuktinvugiid ja geavahit iešguđetlágan digitála reaidduid ovdanbuktimiin
auditijve, tjaaleldh jïh visuelle soptsestimmievuekieh aktanidh, jïh ovmessie digitaale dïrregh nuhtjedh åehpiedehteminie
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat vissis meari dálááigásaš teavsttaid, čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosa girjedárogillii, ođđadárogillii ja teavsttaid mat leat jorgaluvvon sámegielas, ja reflekteret sisdoalu, hámi ja ulbmila birra
såemies tjaalegh, tjiehpieslidteratuvrem jïh aamhteseprovsam lohkedh daajbaaletje tïjjeste gærjagïelesne, orregïelesne jïh mah leah jarkoestamme saemien gïeleste, jïh ussjedidh sisvegen, hammoen jïh åssjelen bïjre
selvehit áššeprosateavsttaid ákkastallama
argumentasjovnem buerkiestidh aamhteseprovsatjaaleginie
čállit hutkás, čuvgejeaddji ja ákkastalli teavsttaid mat leat heivehuvvon ulbmilii ja vuostáiváldái
skaepiedihks, bievnije jïh argumentereden tjaalegh tjaeledh mah leah åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme
ságaškuššat mo iešguđet gielalaš váikkuhangaskaoamit doibmet ja geavahit muhtumiid dain iežas teavsttain
digkiedidh guktie ovmessie gïeleviehkiedïrregh leah, jïh naaken dejstie nuhtjedh jïjtse tjaaleginie
heivehit giela ja ovdanbuktinvugiid iešguđet čállindilálašvuođaide skuvllas, servodagas ja bargoeallimis
gïelem jïh soptsestimmievuekieh sjïehtedidh ovmessie tjaelemevuekide skuvlesne, siebriedahkesne jïh barkoejieliedisnie
ovdamearkateavsttaid minstariid vuođul čállit teavsttaid main lea fáddá ja fágaterminologiija mii lea heivehuvvon iežas oahppoprográmmii
tjaalegh tjaeledh teemine jïh faageteerminologijine mah leah sjïehtedamme jïjtse ööhpehtimmieprogrammese, maallen mietie ovmessie vuesiehtimmietjaalegijstie
geavahit iešguđetlágan estehtalaš ovdanbuktinvugiid ovttastuvvon teavsttain
ovmessie estetihkeles soptsestimmievuekieh nuhtjedh tjåanghkan bïejeme tjaaleginie
geavahit digitála reaidduid iežas teavsttaid almmuheapmá
digitaale dïrregh nuhtjedh gosse edtja jïjtse tjaalegh bæjhkoehtidh
háhkat, árvvoštallat ja geavahit fágaáššiid digitála gálduin go bargá iežas teavsttaiguin, ja čuovvut personsuodjalusa ja dahkkivuoigatvuođa njuolggadusaid
veedtjedh, vuarjasjidh jïh faageaamhth nuhtjedh digitaale gaaltijijstie gosse jïjtse tjaalegigujmie barka, jïh njoelkedassh steeredh almetjevaarjelimmien jïh aalkoereaktan bïjre
Giella, girjjálašvuohta ja kultuvra
Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
selvehit iešguđet gielaid ja kultuvrraid mat leat Norggas ja Sámis dán áigge, ja mo iežas giella ja iežas kultuvra ovdánit ja rivdet ovttasdoaimmadettiin earáiguin
buerkiestidh ovmessie gïelh jïh kultuvrh Nöörjesne jïh Saepmesne daan biejjien, jïh guktie jïjtse gïele jïh jïjtse kultuvre evtiesuvvieh jïh jorkesieh mubpiejgujmie ektine
ságaškuššat kulturdeaivvademiid ja kulturvuostálasvuođaid ja geavahit vuolggasadjin vissis meari dálááigásaš teavsttaid
kultuvretjåanghkoeh jïh kultuvre-ovvaantoeh digkiedidh mah våaromem utnieh såemies daaletje tjaaleginie
dulkot ja árvvoštallat ovttastuvvon teavsttaid sisdoalu, hámi ja ulbmila ovttasdoaibmama
toelhkestidh jïh vuarjasjidh ektiespïelem gaskem sisvegem, hammoem jïh åssjelem tjåanghkan bïejeme tjaaleginie
Gelbbolašvuođamihttomearit maŋŋel Jo2 – studerenráhkkanahtti oahppoprográmma
Maahtoeulmie Jåa2 mænngan
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
dárogillii refereret njálmmálaš sámegiel teavsttaid árgabeaidiliin ja áššiin mat gusket skuvlii
nöörjen gïelesne vaajestidh njaalmeldh saemien tjaalegh biejjieladtje tsiehkiej jïh aamhtesi bïjre mah leah skuvlen bïjre
geavahit máhtu retorihkalaš appellašuvdnahámiid birra digaštallamiin ja ovdanbuktimiin
daajroem nuhtjedh retorihkeles appellehammoej bïjre digkiedimmine jïh åehpiedehteminie
geavahit iežas prográmmafága fágamáhtu ovdanbuktimiin ja digaštallamiin
faagedaajroem nuhtjedh jïjtse programmefaagijste åehpiedehteminie jïh digkiedimmine
ovdanbuktit dárogielfágalaš fáttáid ja digaštallat ovdanbiddjon ášši
nöörjenfaageles aamhtesh åehpiedehtedh jïh digkiedidh dam buakteme aamhtem
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat iešguđet šáŋŋeriid girjedárogiel ja ođđadárogiel teavsttaid ja analyseret teavsttaid vai sáhttá oaivvildit juoidá dain gažaldagain mat teavsttain bohtet ovdan, ja árvvuin maid dat ovddastit
tjaalegh lohkedh gærjagïelesne jïh orregïelesne ovmessie sjangerinie, jïh tjaalegidie analyjseradidh juktie maehtedh mïelem utnedh gyhtjelassi bïjre mah bæjjese vaaltasuvvieh jïh dej aarvoej bïjre
čállit teavsttaid main lea čielga ulbmil, buorre struktuvra ja oktavuohta
tjaalegh tjaeledh tjïelke aajkojne, hijven struktuvrine jïh ektiedimmine
čállit hutkás, čuvgejeaddji ja ákkastalli teavsttaid, čilgehusaid, girjjálašvuođa dulkomiid, ságaškuššamiid ja eará vihkkedalli teavsttaid
skaepiedihks, bievnije jïh argumentereden tjaalegh, salkehtimmieh, lidteræære toelhkestimmieh, digkiedimmieh jïh jeatjah ussjeden tjaalegh tjaeledh
Giella, girjjálašvuohta ja kultuvra
Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
selvehit Norgga gielladebáhta ja giellapolitihka 1800-logus
nöörjen gïeledigkiedimmiem jïh gïelepolitihkem buerkiestidh 1800-låhkoen
čilget ákkastallama áššeprosateavsttain retorihkkamáhtu geavaheami bokte
argumentasjovnem buerkiestidh aamhteseprovsatjaaleginie viehkine daajroem nuhtjedh retorihken bïjre
myhtaid ja álbmotdiktema muitalanvugiiguin ja árvvuiguin buohtastahttit vissis meari dálááigásaš teavsttaid muitalanvugiid ja árvvuid
soptsestimmievuekieh jïh aarvoeh viertiestidh såemies daaletje tjaaleginie soptsestimmievuekiejgujmie jïh aarvoejgujmie vaajesinie jïh almetjediktadimmesne
buohtastahttit mo ” dážavuohta ” ja ” sámevuohta ” boahtá ovdan sámi ja dáru girjjálašvuođa teavsttain
viertiestidh guktie «dïhte saemienš jïh «dïhte nöörjenš vååjnesasse båetieh tjaaleginie saemien jïh nöörjen lidteratuvreste
lohkat vissis meari guovddáš norgga ja muhtun eurohpálaš teavsttaid gaskaáiggis gitta romantihkka-áiggi rádjai, bidjat daid kulturhistorjjálaš oktavuhtii ja kommenteret hámi ja sisdoalu
såemies vihkeles nöörjen jïh såemies europejen tjaalegh lohkedh gaske-aaltaristie jïh dovne romantihkem, dejtie akten kultuvrehistovreles ektiedæmman bïejedh jïh hammoem jïh sisvegem lahtestidh
analyseret sisdoalu ja árvvoštallat váikkuhangaskaomiid geavaheami teavsttain mat leat vižžon iešguđet digitála mediain
sisvegem analyjseradidh jïh åtnoem viehkiedïrregijstie vuarjasjidh tjaaleginie mah leah veedtjeme ovmessie digitaale meedijijstie
čujuhit gálduide ja árvvoštallat daid áigeguovdilis fágalaš oktavuođain
gaaltijidie vuesiehtidh jïh gaaltijh vuarjasjidh sjyöhtehke faageles ektiedimmine
Gelbbolašvuođamihttomearit maŋŋel Jo3 - Studerenráhkkanahtti oahppoprográmma
Maahtoeulmie Jåa3 mænngan
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
guldalit ja árvvoštallat iešguđet mediaid njálmmálaš teavsttaid ákkastallama ja oaivvildit juoidá sisdoalu ja hámi birra
goltelidh jïh vuarjasjidh argumentasjovnem njaalmeldh tjaaleginie ovmessie meedijinie, jïh mïelem utnedh sisvegen jïh hammoen bïjre
dárogillii refereret sámegiel njálmmálaš teavsttaid áššiid birra mat gusket báikkálaš servodahkii
nöörjen gïelesne vaajestidh saemien njaalmeldh tjaalegh aamhtesi bïjre mah leah gietskies siebriedahken bïjre
ovdanbuktit iežas nana sátneriggodagain ja buori giellageavahemiin mii lea heivehuvvon ulbmilii ja vuostáiváldái
jeereldihkie baakoeveahkine jïh hijven gïeleåtnojne soptsestidh mah leah åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme
fágaterminologiija ja ollislaš ákkastallama vehkiin ságaškuššat fágalaš fáttáid
faageles aamhtesh digkiedidh viehkine faageterminologijeste jïh ållesth argumentasjovneste
bidjat oktii ja ovdanbuktit ráddjejuvvon čáppagirjjálašvuođa prográmma
tjåanghkan bïejedh jïh aktem gaertjiedamme tjiehpieslidteræære programmem åehpiedehtedh
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat vissis meari dálááigásaš teavsttaid ja ságaškuššat mo dát teavsttat gielalaččat ja temáhtalaččat leat min áiggi ektui
såemies tjaalegh daaletje tïjjeste lohkedh, jïh digkiedidh guktie daah tjaalegh gïeline jïh teemine leah daan tïjjen bïjre
ovdanbuktit iežas nana sátneriggodagain ja buori giellageavahemiin, ja hálddašit deháleamos gielalaš hápmegáibádusaid
jeereldihkie baakoeveahkine jïh hijven gïeleåtnojne soptsestidh, jïh vihkeles gïelen hammoekrïevenassh haalvedh
čállit girjjálašvuođa dulkomiid ja retoralaš analysaid, hutkás teavsttaid ja vihkkedalli teavsttaid maid vuolggasadjin leat dárogielfágalaš teavsttat
lidteræære toelhkestimmieh jïh retorihkeles analyjsh tjaeledh, skaepiedihks jïh ussjeden tjaalegh tjaeledh mah våaromem utnieh nöörjenfaageles tjaaleginie
čállit čuvgejeaddji teavsttaid, čilgehusaid ja ságaškuššamiid main leat čielga ulbmil, buorre struktuvra ja áššálaš dieđut
bievnije tjaalegh, salkehtimmieh jïh digkiedimmieh tjaeledh tjïelke aajkojne, hijven struktuvrine jïh eensi bïevnesigujmie
kritihkalaččat ja dárkkistahtti láhkai geavahit gálduid ja hálddašit digitála gáldočujuhemiid
gaaltijh laejhtehkslaakan nuhtjedh mejtie gåarede mænngan gïehtjedidh jïh digitaale gaaltijevuesiehtimmiem haalvedh
Giella, girjjálašvuohta ja kultuvra
Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
selvehit iešvuođaid vissis meari dárogielsuopmaniin ja reflekteret beliid birra mat sáhttet váikkuhit suopmaniid ovdáneapmái
sjïere væhtah såemies nöörjen smaaregïeline tjïelkestidh jïh tsiehkiej bïjre ussjedidh mah maehtieh evtiedimmiem smaaregïeleste tsevtsedh
selvehit Norgga gielladebáhta ja giellapolitihka jagis 1900 rájes dálá áigái
nöörjen gïeledigkiedimmiem jïh gïelepolitihkem tjïelkestidh 1900 raejeste jïh daan raajan
digaštallat dáruiduhttinpolitihka váikkuhusaid sámi guovlluin
konsekvensh digkiedidh daaroedehtemepolithkeste dejnie saemien dajvine
ovdanbuktit vissis meari jorgaluvvon ja originála davviriikkalaš teavsttaid
såemies noerhtelaanti tjaalegh åehpiedehtedh mah leah jarkoestamme jïh mah leah orre
analyseret, dulkot ja buohtastahttit vissis meari guovddáš norgga ja muhtun riikkaidgaskasaš teavsttaid iešguđet girjjálašvuođa árbevieruin romantihka áiggis gitta dálá áigái, ja bidjat daid kulturhistorjjálaš oktavuhtii
analyjseradidh, toelhkestidh jïh viertiestidh såemies nöörjen jïh såemies gaskenasjovnaale tjaalegh ovmessie lidteræære aerpievuekijste romantihkeste jïh daan beajjan, jïh dejtie akten kultuvrehistovreles ektiedæmman bïejedh
analyseret ja árvvoštallat retorihka doahpagiiguin iešguđet áššeprosašáŋŋeriid teavsttaid
dïejveseapparaatem retorihkeste nuhtjedh juktie analyjseradidh jïh vuarjasjidh tjaalegh ovmessie aamhteseprovsasjangerinie
Gelbbolašvuohta oppalaš studerengelbbolašvuhtii – fidnofágalaš oahppoprográmmaid maŋŋil
Maahtoe lissiebigkemen mænngan sïejhme studijemaahtose – barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
dárogillii refereret njálmmálaš sámegiel teavsttaid árgabeaidiliin ja áššiin mat gusket skuvlii
nöörjen gïelesne vaajestidh njaalmeldh saemien tjaalegh biejjieladtje tsiehkiej jïh aamhtesi bïjre mah leah skuvlen bïjre
geavahit máhtu retorihkalaš appellašuvdnahámiid birra digaštallamiin ja ovdanbuktimiin
daajroem nuhtjedh retorihkeles appellehammoej bïjre digkiedimmine jïh åehpiedehteminie
geavahit iežas prográmmafága fágamáhtu ovdanbuktimiin ja digaštallamiin
faagedaajroem nuhtjedh jïjtse programmefaageste åehpiedehteminie jïh digkiedimmine
ovdanbuktit dárogielfágalaš fáttáid ja digaštallat ovdanbiddjon ášši
nöörjenfaageles teemah åehpiedehtedh jïh digkiedidh dam buakteme aamhtem
guldalit ja árvvoštallat iešguđet mediaid njálmmálaš teavsttaid ákkastallama ja oaivvildit juoidá sisdoalu ja hámi birra
goltelidh jïh vuarjasjidh argumentasjovnem njaalmeldh tjaaleginie ovmessie meedijinie, jïh mïelem utnedh sisvegen jïh hammoen bïjre
dárogillii refereret sámegiel njálmmálaš teavsttaid áššiid birra mat gusket báikkálaš servodahkii
nöörjen gïelesne vaajestidh saemien njaalmeldh tjaalegh aamhtesi bïjre gietskies siebriedahken bïjre
ovdanbuktit iežas nana sátneriggodagain ja buori giellageavahemiin mii lea heivehuvvon ulbmilii ja vuostáiváldái
jeereldihkie baakoeveahkine jïh hijven gïeleåtnojne soptsestidh mah leah åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme
fágaterminologiija ja ollislaš ákkastallama vehkiin ságaškuššat fágalaš fáttáid
faageles teemah digkiedidh viehkine faageterminologijeste jïh ållesth argumentasjovneste
bidjat oktii ja ovdanbuktit ráddjejuvvon čáppagirjjálašvuođa prográmma
tjåanghkan bïejedh jïh åehpiedehtedh aktem gaertjiedamme tjiehpieslidteræære programmem
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat iešguđet šáŋŋeriid girjedárogiel ja ođđadárogiel teavsttaid ja analyseret teavsttaid vai sáhttá oaivvildit juoidá dain gažaldagain mat teavsttain bohtet ovdan, ja árvvuin maid dat ovddastit
tjaalegh lohkedh gærjagïelesne jïh orregïelesne ovmessie sjangerinie, jïh tjaalegidie analyjseradidh juktie maehtedh mïelem utnedh gyhtjelassi bïjre mah bæjjese vaaltasuvvieh, jïh dej aarvoej bïjre
čállit teavsttaid main lea čielga ulbmil, buorre struktuvra ja oktavuohta
tjaalegh tjaeledh tjïelke aajkojne, hijven struktuvrine jïh ektiedimmine
čállit hutkás, čuvgejeaddji ja ákkastalli teavsttaid, čilgehusaid, girjjálašvuođa dulkomiid, ságaškuššamiid ja eará vihkkedalli teavsttaid
skaepiedihks, bievnije jïh argumentereden tjaalegh, salkehtimmieh, lidteræære toelhkestimmieh, digkiedimmieh jïh jeatjah ussjeden tjaalegh tjaeledh
lohkat vissis meari dálááigásaš teavsttaid ja ságaškuššat mo dát teavsttat gielalaččat ja temáhtalaččat leat min áiggi ektui
såemies tjaalegh lohkedh daaletje tïjjeste jïh digkiedidh guktie daah tjaalegh gïeline jïh teemine leah mijjen tïjjen bïjre
ovdanbuktit iežas nana sátneriggodagain ja buori giellageavahemiin, ja hálddašit deháleamos gielalaš hápmegáibádusaid
jeereldihkie baakoeveahkine jïh hijven gïeleåtnojne soptsestidh, jïh vihkeles gïelen hammoekrïevenassh haalvedh
čállit girjjálašvuođa dulkomiid ja retoralaš analysaid, hutkás teavsttaid ja vihkkedalli teavsttaid maid vuolggasadjin leat dárogielfágalaš teavsttat
lidteræære toelhkestimmieh jïh retorihkeles analyjsh tjaeledh, skaepiedihks tjaalegh jïh ussjeden tjaalegh tjaeledh mah våaromem utnieh nöörjenfaageles tjaaleginie
čállit čuvgejeaddji teavsttaid, čilgehusaid ja ságaškuššamiid main leat čielga ulbmil, buorre struktuvra ja áššálaš dieđut
bievnije tjaalegh, salkehtimmieh jïh digkiedimmieh tjaeledh tjïelke aajkojne, hijven struktuvrine jïh eensi bïevnesigujmie
kritihkalaččat ja dárkkistahtti láhkai geavahit gálduid ja hálddašit digitála gáldočujuhemiid
gaaltijh laejhtehkslaakan nuhtjedh jïh naemhtie guktie gåarede dejtie mænngan gïehtjedidh jïh digitaale gaaltijevuesiehtimmiem haalvedh
Giella, girjjálašvuohta ja kultuvra
Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
selvehit Norgga gielladebáhta ja giellapolitihka 1800-logus
nöörjen gïeledigkiedimmiem jïh gïelepolitihkem tjïelkestidh 1800-låhkoen
čilget ákkastallama áššeprosateavsttain retorihkkamáhtu geavaheami bokte
argumentasjovnem buerkiestidh aamhteseprovsatjaaleginie viehkine daajroem nuhtjedh retorihken bïjre
buohtastahttit vissis meari dálááigásaš teavsttaid muitalanvugiid ja árvvuid myhtaid ja álbmotdiktema muitalanvugiiguin ja árvvuiguin
soptsestimmievuekieh jïh aarvoeh viertiestidh såemies tjaaleginie daehtie tïjjeste soptsestimmievuekiejgujmie jïh aarvoejgujmie vaajesinie jïh almetjediktadimmesne
buohtastahttit mo “ dážavuohta ” ja “ sámevuohta ” boahtá ovdan sámi ja dáru girjjálašvuođa teavsttain
viertiestidh guktie «dïhte saemienš jïh «dïhte nöörjenš vååjnesasse båetieh tjaaleginie saemien jïh nöörjen lidteratuvreste
lohkat vissis meari guovddáš norgga ja muhtun eurohpálaš teavsttaid gaskaáiggis gitta romantihkka-áiggi rádjai, bidjat daid kulturhistorjjálaš oktavuhtii ja kommenteret hámi ja sisdoalu
såemies vihkeles nöörjen jïh såemies europejen tjaalegh lohkedh gaske-aaltaristie jïh dovne romantihkem, dejtie akten kultuvrehistovreles ektiedæmman bïejedh jïh hammoem jïh sisvegem lahtestidh
analyseret sisdoalu ja árvvoštallat váikkuhangaskaomiid geavaheami teavsttain mat leat vižžon iešguđet digitála mediain
sisvegem analyjseradidh jïh åtnoem vuarjasjidh viehkiedïrregijstie tjaaleginie mah leah veedtjeme ovmessie digitaale meedijijstie
čujuhit gálduide ja árvvoštallat daid áigeguovdilis fágalaš oktavuođain
vuesiehtidh gaaltijidie jïh gaaltijh vuarjasjidh sjyöhtehke faageles ektiedimmine
selvehit iešvuođaid vissis meari dárogielsuopmaniin ja reflekteret beliid birra mat sáhttet váikkuhit suopmaniid ovdáneapmái
tjïelkestidh sjïere væhtah såemies nöörjen smaaregïeline, jïh tsiehkiej bïjre ussjedidh mah maehtieh evtiedimmiem smaaregïeleste tsevtsedh
selvehit Norgga gielladebáhta ja giellapolitihka jagis 1900 rájes dálá áigái
nöörjen gïeledigkiedimmiem jïh gïelepolitihkem tjïelkestidh 1900-låhkoen raejeste jïh daan beajjan
digaštallat dáruiduhttinpolitihka váikkuhusaid sámi guovlluin
konsekvensh daaroedehtemepolithkeste digkiedidh dejnie saemien dajvine
ovdanbuktit vissis meari jorgaluvvon ja originála davviriikkalaš teavsttaid
såemies noerhtelaanti tjaalegh åehpiedehtedh mah leah jarkoestamme jïh mah lea orre
analyseret, dulkot ja buohtastahttit vissis meari guovddáš norgga ja muhtun riikkaidgaskasaš teavsttaid iešguđet girjjálašvuođa árbevieruin romantihka áiggis gitta dálá áigái, ja bidjat daid kulturhistorjjálaš oktavuhtii
analyjseradidh, toelhkestidh jïh viertiestidh såemies nöörjen jïh såemies gaskenasjovnaale tjaalegh ovmessie lidteræære aerpievuekijste romantihkeste jïh daan mearan, jïh dejtie akten kultuvrehistovreles ektiedæmman bïejedh
analyseret ja árvvoštallat retorihka doahpagiiguin iešguđet áššeprosašáŋŋeriid teavsttaid
dïejveseapparaatem retorihkeste nuhtjedh juktie analyjseradidh jïh vuarjasjidh tjaalegh ovmessie aamhteseprovsasjangerinie
Árvvoštallan fágas
Faagem vierhtiedidh
Loahppaárvvoštallama mearrádusat:
Nænnoestimmieh galhkuvevuarjasjæmman_
Ortnet
Jaepiedaltese
10. jahkeceahkki
10. jaepiedaltese
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta čálalaš árvosáni dárogielas ja ovtta njálmmálaš árvosáni.
Learohkh edtjieh göökte galhkuvekarakterh utnedh, akte nöörjen tjaaleldh jïh akte nöörjen njaalmeldh.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat
Jåa2 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Oahppit galget oažžut ovtta oppalašárvosáni.
Learohkh edtjieh aktem galhkuvekarakterem utnedh.
Jo3 lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii
Jåa3 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta čálalaš árvosáni dárogielas ja ovtta njálmmálaš árvosáni.
Learohkh edtjieh göökte galhkuvekarakterh utnedh, akte nöörjen tjaaleldh jïh akte nöörjen njaalmeldh
Go fága bistá máŋga jagi, de galgá dušše addit oppalašárvosátneárvvoštallama bajimus dásis mii oahppis lea fágas.
Gosse faage jienebh jaepieh vaasa, edtja ajve galhkuvekarakterem vedtedh dennie bijjemes daltesisnie maam learohke faagesne åtna.
Eksámen ohppiide
Eksamene learoehkidie
Ortnet
Jaepiedaltese
10. jahkeceahkki
10. jaepiedaltese
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot ovtta čálalaš eksámenii dárogielas.
Learohkh maehtieh tjaaleldh eksamenese geasalgidh nöörjen gïelesne.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.
Tjaaleldh eksamene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta byögkeles sijjesne.
Oahppit sáhttet maiddái vuorbáduvvot njálmmálaš eksámenii dárogielas.
Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenese nöörjen gïelesne geasalgidh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat
Jåa2 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot čálalaš eksámenii dárogielas.
Learohkh maehtieh tjaaleldh eksamenese geasalgidh nöörjen gïelesne.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Tjaaleldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Oahppit sáhttet maiddái vuorbáduvvot njálmmálaš eksámenii dárogielas.
Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenese nöörjen gïelesne geasalgidh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Eksámen fátmmasta olles fága (90 tiimma).
Eksamene abpe faagem feerhmie (90 tæjmoeh).
Jo3 lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii
Jåa3 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot ovtta čálalaš eksámenii dárogielas.
Learohkh maehtieh akten eksamenese geasalgidh nöörjen gïelesne.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.
Tjaaleldh eksamene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta byögkeles sijjesne.
Oahppit sáhttet maiddái vuorbáduvvot njálmmálaš eksámenii dárogielas.
Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenese geasalgidh nöörjen gïelesne.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Eksámen fátmmasta olles fága (309 tiimma).
Eksamene abpe faagem feerhmie (309 tæjmoeh).
Eksámen privatisttaide
Jaepiedaltese
10. jahkeceahkki
10. jaepiedaltese
Geahča rávisolbmuid vuođđoskuvlaoahpahusa gustovaš ortnega.
Vuartesjh sïejhme öörnegem maadthskuvlelïerehtæmman geerve almetjidie.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat
Jåa2 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Privatisttat galget váldit čálalaš eksámena dárogielas.
Privatisth edtjieh tjaaleldh eksamenem vaeltedh nöörjen gïelesne.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Tjaaleldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Dasa lassin galget privatisttat váldit njálmmálaš eksámena dárogielas.
Privatisth edtjieh lissine njaalmeldh eksamenem vaeltedh nöörjen gïelesne.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Eksámen fátmmasta olles fága (90 tiimma).
Eksamene abpe faagem feerhmie. (90 tæjmoeh).
Jo3 lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii
Jåa3 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh
Privatisttat galget váldit ovtta čálalaš eksámena dárogielas.
Privatisth edtjieh aktem tjaaleldh eksamenem nöörjen gïelesne vaeltedh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.
Tjaaleldh eksamene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta byögkeles sijjesne.
Dasa lassin galget privatisttat váldit njálmmálaš eksámena dárogielas.
Lissine privatisth edtjieh njaalmeldh eksamenem vaeltedh nöörjen gïelesne.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Eksámen fátmmasta olles fága (309 tiimma).
Eksamene abpe faagem feerhmie (309 tæjmoeh).
Árvvoštallama oppalaš mearrádusat leat mearriduvvon oahpahuslága láhkaásahusas.
Dah sïejhme nænnoestimmieh vuarjasjimmien bïjre lea vihtiestamme ööhpehtimmielaaken mieriedimmesne.
SÁMEGIELA ~ČIEKŊUDEAPMI - OAHPPOPLÁNA
SAEMIEN GÏEHTJEDIMMIE - LEAROESOEJKESJE
Fága ulbmil
Faagen ulmie
Sámegiela čiekŋudeapmi lea huksejuvvon seamma fágalaš vuođu ja seamma árvovuođu ala go sámegielfága.
Saemien gïehtjedimmie seamma faagen våaromem jïh seamma aarvoevåaromem goh saemienfaagen.
Oahpahus galgá láhčit dilálašvuođaid fágalaš čiekŋudeapmái ja leat veahkkin ovdánahttit identitehta, ainovdánahttit gielalaš ja kultuvrralaš gelbbolašvuođa sámegielas ja movttiidahttit gulahallat ja ovttasbargat rastá giellarájiid Sámis.
Ööhpehtimmie edtja sjïehteladtedh faagen gïehtjedæmman jïh meatan årrodh identitetem skearkagidh, gïelem jïh kulturelle maahtaldahkem saemien evtiedidh jïh gaskesadtemem jïh ektiebarkoem eevtjedh gïeleraajoej bijjelen Saepmesne.
Dát mearkkaša hálddašit giela iešguđetlágan arenain, dovdat iežas giela ja ipmirdit ahte giella adno iešguđetládje iešguđetlágan dilálašvuođain.
Dellie edtja gïelem joekehtslaakan maehtedh, jïjtse gïelem guerkiehtidh jïh goerkesidh gïelem joekehtslaakan åtna.
Ipmárdusa bokte das movt servodatnuppástusat váikkuhit sámegillii, galgá čiekŋudanfága arvvosmahttit beroštumi gillii ja gielladikšumii ja movttiidahttit ja addit oahppái eambbo iešluohttámuša geavahit giela aktiivvalaččat.
Goerkesimmien tjïrrh guktie siebredahke saemiengïelem dæjpa, gïehtjedimmmiefaage edtja gïelem eevtjedh jïh hoksedh jïh eadtjaldovvedh gïelem utnedh.
Viiddis gielalaš ja kultuvrralaš gelbbolašvuohta sáhttá váikkuhit dasa ahte oahppit buorebut máhttet servvoštallat sihke iežas ja eará kultuvrra olbmuiguin rabasvuođain, gierdilvuođain ja árvvusatnimiin.
Vijries gïeleldh jïh kulturelle maahtaldahke maahta meatan årrodh sjïehteladtedh guktie buerebelaakan jeatjabidie jïjtse kultuvresne jïh dan ålkolen vuavkasjidh, guarkedh, jïh krööhkedh.
Ipmirdit earáid ságaid ja máhttit ovdanbuktit iežas oaiviliid lea deaŧalaš oassi ovttaskas olbmo giellagelbbolašvuođas.
Guarkedh maam jeatjah jiehtieh jïh maehtedh jïjtsh åssjelh åvtese buektedh lea vihkeles biehkie muvhti gïelemaahtaldahkese.
Ođđaáigásaš servodagas lea dárbbašlaš máhttit hálddašit iešguđet mediaid ja teavsttaid main leat ollu iešguđetlágan oasit biddjon oktii, nugo čála, jietna ja govva ja seammás oaidnit oktavuođaid giela ja árbemáhtu gaskkas.
Daalteje siebredahkesne daerpies maehtedh joekehts medijidie jïh ektienamme teekstide goh tjaalegh, tjoejenassh jïh guvvieh jïh seamma sienten vuejnedh guktie gïele jïh aarvoemaahtoe iktede.
Sámegiela čiekŋudeapmi galgá leat njálmmálaš ja čálalaš gulahallama arenan iešguđet mediaid geavahemiin.
Gïehtjedimmie saemien edtja sijjie årrodh njaalmeldh jïh tjaaleldh gaskesadtemasse joekehts medijah utnedh.
Sámegiela čiekŋudeapmi galgá ainovdánahttit ohppiid njálmmálaš ja čálalaš gálggaid, movttiidahttit lohkat ja buvttadit teavsttaid ja geavatlaččat ja hutkkálaččat geavahit giela máŋggagielalaš servodagas.
Gïehtjedimmie saemien edtja learohki njaalmeldh jïh tjaaleldh maahtoem evtiedidh, lohkemem jïh teekstetjaelemem skreejrehtidh jïh gelliegïeleldh siebredahkesne eadtjaldovvedh gïelem utnedh.
Bargu iešguđetlágan teavsttaiguin ja iešguđetlágan gulahallanvugiiguin galgá ovddidit kritihkalaš jurddašeami, estehtalaš dovdaga ja návcca dádjadit ođđaáigásaš mediaduohtavuođas.
Joekehts teekstigujmie joekehtslaakan barkedh edtja meatan årrodh kritihke åssjaldahkh jïh estetihke vååjnoem vijriebasse evtiedidh jïh maahtoem vedtedh daaletje medijan aarkesne veasodh.
Fága galgá ovddidit ipmárdusa ja kritihkalaš árvvoštallama iežas giellaovdáneamis ja dahkat ohppiid diđolaš oasseváldin iežaset oahppanproseassas.
Faage edtja kritihke vierhtiedimmiem jïjtse gïeleevtiedimmeste evtiedidh jïh learohkidie vuerkiehtidh guktie jïjtjene lïeremisnie skearkagieh.
Fága lea juhkkojuvvon váldoosiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit.
Faage lea åejvieboelhkine juakaldihkie, guktie maahtaldahkeulmine tjaaleme.
Váldooasit dievasmahttet nuppit nuppiid ja fertejit gehččojuvvot oktavuohtan.
Åejvieboelhkh ektesne govlesuvvieh.
Bajilgovva váldoosiin:
Åejvieboelhkh:
JahkeceahkkiVáldooasit 8.-10. Guorahallat giela geavahusasGiella ja gulahallan
JaepietsiehkiehÅejvieboelhkh 8.-10. Gïelem utnedhGïele jïh gaskesadteme
Guorahallat giela geavahusas
Gïelem utnedh
Váldosuorgi guorahallat giela geavahusas válddaha oktavuođa gaskkal giellavuogádaga ja giellageavahusa.
Åejvieboelhkesne gïelem utnedh edtja gïehtjedidh guktie gïele åtnalgåvva jïh guktie gïele bigkesovveme.
Váldosuorgái gullá guorahallat sámegiela, mas guovddáš oasit leat iežas giellageavaheapmi, dálá áiggi giella ja movt giella geavahuvvo iešguđet dilálašvuođain ja konteavsttain.
Åejvieboelhkesne edtja saemien gïelem goerehtalledh gusnie vihkeles aamhtesh jïjtjene gïeleåtnosne, daaletjegïelesne jïh guktie gïeleåtnoe beajjetji tsiehkine lea.
Dása gullá maid geahččat gielaid komparatiiva čalmmiiguin, movt sámegiella nuppástuvvá áiggi mielde ja movt mediat váikkuhit sámegiela.
Aaj komparatijve tjelmine gïelem edtja gïehtjedidh, guktie gïele jorkese jïh guktie medija saemien deadta.
Jorgaleapmi ja dulkon gaskkal sámegiela ja eará gielaid gullá maid váldosuorgái.
Daennie åejvieboelhkesne aaj edtja jarkoestidh jïh toelhkestidh saemien jïh jeatjah gïeli gaskem.
Váldosuorgi giella ja gulahallan galgá ainovdánahttit njálmmálaš ja čálalaš gulahallama, lohkan- ja čállingelbbolašvuođa.
Åejvieboelhkesne gïele jïh gaskesadteme edtja gïelem vijriebasse evtiedhdh dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh gaskesadteme, lohkeme- jïh tjaelememaahtaldahkem.
Váldosuorggi guovddážis lea ipmirdit, árvvoštallat ja smiehttat njálmmálaš ja čálalaš ovdanbuktinhámiid ja ieš ráhkadit ja ovdanbuktit iešguđetlágan teavsttaid.
Åejvieboelhken jarngesne edtja goerkesidh, vierhtiedidh jïh ussjedadtedh njaalmeldh jïh tjaaleldh vuekiej mietie jïh jïjtje joekehts teektsh darjodh jïh åvtese buektedh.
Dat sisttisdoallá máŋggabealat teavsttaid main jietna, čála ja govat ovttas duddjojit ollislaš oaivila.
Daesnie ektiedamme teeksth gusnie tjoejenassh, tjaeleme jïh guvvieh ållesth åssjaldahke sjædta.
Váldosuorgái gullet ovdanbuktinhámit nugo girjjit, teáhter, filmmat, aviissat, musihkkavideot ja ođđa digitála ovdanbuktinhámit.
Daennie åejvieboelhkesne aaj gærjah, teatere, filme, plaerieh musihkevidejovh jïh orre digitale vierhtieh meatan.
Fága diibmolohku
Man gellie tæjmoe
Diibmolohku lea almmuhuvvon 60-minuvtta ovttadahkan.
Man gellie tæjmoeh leah 60 minuhti mietie tjaalasovveme:
8.-10. jahkecehkiin: 227 diimmu
8.–10. jaepietsiehkine 227 tæjmoeh
Vuođđogálggat fágas
Faagen maadth maahtoeh
Vuođđogálggat leat integrerejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriide gos dat leat mielde ovdánahttime fágagelbbolašvuođa ja leat maid oassin das.
Maadth maahtoeh leah maahtaldahkeulmine tjaalasovveme, gusnie galka evtiedidh lïeredh jïh galka boelhkine faagemaahtaldahkine årrodh.
Sámegiela čiekŋudeamis ipmirduvvojit vuođđogálggat ná:
Learoesoejkesjisnie saemien gïejhtjedimmine daah maahtaldahkeulmieh leah:
Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit sámegiela čiekŋudeamis mearkkaša máhttit guldalit, hupmat ja árvvoštallat ságastallamiid osiid máŋggabealat ságastallandilálašvuođas.
Maehtedh soptsestidh saemien gïehtjedimmesne, dellie galka goltelidh jïh soptsestidh jïh soptsestimmietsiehkiem vierhtiedidh gosse mubpiejgujmie soptsestidh.
Dan ferte máhttit go galgá gulahallat earáiguin sihke servvoštallamis, bargoeallimis ja almmolaš eallimis.
Dïhte lea maadtojne gosse mubpiejgujmie soptsestidh, dovne gosse almetjigujmie ektesne lea, barkosne jïh byjjes tsiehkine lea.
Hupman ja guldaleapmi leat olmmošlaš vuođđodoaimmat mat ovdánit systemáhtalaš oahpahemiin iešguđetlágan njálmmálaš šáŋraid ja doaimmaid bokte.
Goltelidh jïh soptsestidh leah almetji maadtoedarjomh, mejtie galka faagesne, saemien voestes gïeline, joekehts njaalmeldh sjaangeri jïh darjomi vieken evtiedidh.
Máhttit čálalaččat ovdanbuktit sámegiela čiekŋudeamis mearkkaša máhttit ovdanbuktit jurdagiiddis iešguđetlágan šáŋrain ja ollu teakstahámiid siskkobealde.
Maehtedh tjaeledh saemien gïehtjedimmesne, dellie galka joekehts sjaangerine jïh gellie joekehts teeksth tjaeledh.
Čálalašvuohta servodagas lassána, earenoamážit digitála gulahallanvugiid ovdáneami geažil.
Maehtedh tjaeledh daerpies daaletje sïebredahkesne, sjïere daelie gosse jienebh digitale gaskesadtemevuekieh evtede.
Gáibádus hálddašit čálalaš ovdanbuktima iešguđet šáŋrain lea sturron.
Daelie aaj krïebpesjimmie stuerebe sjïdteme edtja maehtedh joekehtslaakan tjaeledh.
Čállin lea vuohki ovdánahttit ja hábmet fuomášumiid ja jurdagiid, muhto maid gulahallanmálle ja oahppanvuohki.
Gosse tjaeledh dellie eajhnide jïh åssjalommesidie evtede jïh öörnie, badth aaj sjïehteles gaskesadtemevuekieh jïh barkoevuekie guktie lïeredh.
Máhttit lohkat sámegiela čiekŋudeamis lea oassi praktihkalaš giellagelbbolašvuođas ja mielddisbuktá ahte máhttá lohkat ipmárdusain, guorahallat ja smiehttat ain eanet gáibideaddji teavsttaid.
Maehtedh lohkedh saemien gïehtjedimmesne, lea akte bielie eensi gïelemaahtaldahkese. Dellie tjoevere guarkedh, gïehtjedidh jïh ussjedadtedh gosse barkoes teeksth låhka.
Lohkan ovdánahttá kulturipmárdusa ja addá vásáhusaid ja vejolašvuođa ipmirdit iežas ja servodaga.
Lohkeme kultuvregoerkesimmiem evtede jïh dååjrehtsh jïh nuepieh vadta jïjtjemse jïh siebredahkem guarkedh.
Máhttit rehkenastit sámegiela čiekŋudeamis mearkkaša oppalaš doabaovdánahttin, resoneren ja váttisvuođaid čoavdin.
Maehtedh ryöknedh saemien gïehtjedimmesne, dellie galka galka orre baakoeh lïeredh, jïermestalledh jïh dåeriesmoerh tjuevtedh.
Dat sisttisdoallá ipmárdusa hámis, vuogádagas ja komposišuvnnas.
Daerpies dellie guarkedh mij dïhte hammoe, struktuvre jïh komposisjovne lea.
Ipmirdandihte máŋggabealat teavsttaid ja áššeprosa lea deaŧalaš bargat gráfalaš ovdanbuktimiiguin, tabeallaiguin ja statistihkain.
Jis ektienamme teekstide jïh aamhteseprovsah guarkedh, dellie vihkeles grafihken vuesiehtimmieh, tabellh jïh statistihkeh guarkedh.
Máhttit geavahit digitála reaidduid sámegiela čiekŋudeamis lea dárbbašlaš jus galgá hálddašit máŋggabealat teakstahámiid ja ovdanbuktimiid.
Maehtedh digitale viehkiehvierhtieh saemien gïehtjedimmesne leah daerpies jis ektienamme teekstehammoeh jïh lahtesh guarkedh.
Dát rahpá ođđa oahppanarenaid ja addá ođđa vejolašvuođaid lohkan- ja čállinoahpahusas, teavsttaid ráhkadeamis, komponeremis ja divodeamis.
Digitale maahtoe orre lïerehtimmievuekieh buakta jïh aaj orrre nuepieh lohkeme- jïh tjaelemeööpehtæmman vadta, gosse galka teekstsh darjodh jïh jeatjahtehtedh.
Dán oktavuođas lea deaŧalaš ovdánahttit kritihkalaš árvvoštallandáiddu ja diđolaš gáldogeavaheami.
Daesnie vihkeles eensilaakan gaaltijide vierhtiedidh jïh laejhtedh gosse dejtie galka utnedh.
Digitála reaidduid geavaheapmi sáhttá maid doarjut ja ovdánahttit ohppiid gulahallangálggaid ja ovdanbuktimiid.
Digitale vierhtieh maahta learohken gaskesadtememaahtoem jïh vuesiehtimmiem dåarjodh jïh evtiedidh.
Fága gelbbolašvuođamihttomearit
Faagen maahtaldahkeulmieh
Gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki maŋŋel
Maahtaldahkeulmieh 10. jaepietsiehkiej mænngan
Guorahallat giela geavahusas
Gïehtjedimmie gïelem utnedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
plánet, čađahit ja ovdandivvut iskkadeami das movt mánát ja nuorat geavahit sámegiela ja movt iešguđet ahkejoavkkut geavahit giela iešguđetládje
soejkesjidh, tjïrrehtidh jïh goerehtallemem åvtese buektedh gusnie vuesiehtieh guktie maanah jïh noerh saemien utnieh jïh guktie gïelem utnieh dej ovmessie jaepiedåehkine
suokkardit movt teknologiija ja servodatnuppástusat váikkuhit sámegiela ja giela geavahusa ja ságaskuššat árbemáhtu mearkkašumi dálá servodagas
goerehtalledh guktie teknologije jïh siebredahken jeatjahtahtemh saemien jïh gïelem åtnoem dæjpa jïh dïejveldidh mij dïhte aerpiemaahtoeh daaletje siebredahkesne
ovdandivvut sátnevádjasiid ja gielalaš govahallamiid sámegillii ja buohtastahttit eará gielaiguin, ja ságastallat movt dákkár dajaldagat sáhttet ovddastit iešguđet jurddašanvugiid
baakoeraajesh jïh guvvielaaketje lahtesh åvtese buektedh saemien jïh vuertasjidh mij dïhte joekehtse saemien jïh jeatjah gïeli gaskem, jïh soptsestidh guktie dagkerh lahtesh maehtieh joekehts åssjaldahkh vuesiehtidh
buohtastahttit čálalaš sámegiela sániid ja grammáhtalaš hámiid hupmangielain ja ovdandivvut buohtastahttima bohtosiid
tjaaleldh saemien baakoeh jïh grammatihke hammoh soptsestimmie gïeline viertiestidh jïh barkoem åvtese buektedh
geahččaladdat dulkomiin ja jorgalemiin sámegiela ja eará gielaid gaskkas ja ságastallat movt oaivil rievdá sátneválljema ja konteavstta dáfus
voejhkelidh toelhkestidh jïh jarkoestidh saemien jïh jeatjah gïeli gaskem jïh soptsestidh guktie jiehtege dan mietie jorkesåvva
geahččaladdat iešguđetlágan njálmmálaš ja čálalaš ovdanbuktinhámiiguin iešguđet šáŋrain
voejhkelidh joekehts njaalmeldh jïh tjaaleldh lahtesh joekehts sjaangerinie
ovdandivvut dihto meari sániid ja dajaldagaid mat leat ovttaláganat ja iešguđetláganat iešguđet sámegielain
åvtese buektedh måedtie baakoeh jïh lahtesh mah seamma jïh joekehts dah ovmessie saemiengïeline
dokumenteret ja árvvoštallat iežas ovdáneami bargguin guorahallat giela geavahusas
vihtesjidh jïh vïertiestidh jïjtjene evtiedimmiem gosse barka goerehtalla gïelen åtnoem
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat ja ovdandivvut dihto meari iežasválljen teavsttaid
lohkedh jïh åehpiedehtedh måedtie teeksth maam jïjtje veeljeme
gaskkustit iežas filbma-, teáhter- ja musihkkamuosáhusaid ja árvvoštallat váikkuhangaskaomiid geavaheami
åvtese buektedh jïjtje domtesem filmeste, teateristie jïh musihkeste jïh vierhtiej åtnoem viertiestidh
gaskkustit ja kommenteret mediaáššiid iežasválljen mediain ja ráhkadit iežas áššiid iešguđetlágan mediaide
åvtese buektedh jïh lahtestidh medijabihkeds medijijstie maam jïjtje veeljeme jïh jïjtje bihkeds joekehts medijidie darjodh
ovdanbuktit prográmma mii lea ovttastuvvon iešguđetlágan ovdanbuktinhámiiguin iežas dahje earáid teavsttaid vuođul
åvtese buektedh ektienamme programmem joekehts lahtesistie maam jïjtjene jallh jeatjaj teekstijste vaalteme
digitála reaidduid bokte ráhkadit ja ovdandivvut máŋggabealat teavsttaid maid vuolggan leat girječálli barggut
evtiedidh jïh åehpiedehtedh ektienamme teeksth tjaelijijstie digitale vierhtiejgujmieutvikle
buohtastahttit ja árvvoštallat sámegiel neahttasajiid máŋggagielalašvuođa, geavahanvugiid, diehtoávkki ja designa dáfus
viertiestidh jïh vierhtiedidh saemien nedtebielieh gelliegieleldh, dej åtnoevuekieh jïh bïevnesevierhtijste jïh designem
árvvoštallat gáldogeavaheami sisdoalu, dahkkivuoigatvuođa ja persovdnagáhttema dáfus
vierhtiedidh gaaltijh åtnoe, dej sisvegh, aalkoereakta jïh persovnevaarjelimmie
dokumenteret ja árvvoštallat iežas ovdáneami teakstabargguin
vihtesjidh jïh vierhtiedidh jïjtjene evtiedimmiem gosse teekstigujmie barka
Árvvoštallan fágas
Faagem vierhtiedidh
Loahppaárvvoštallama mearrádusat:
Nænnoestimmieh guktie faagem vierhtiedidh:
Oppalašárvosáni árvvoštallan
Elliesvïhnesjimmie
JahkeceahkkiVuohki 10. jahkeceahkkiOahppit galget oažžut ovtta oppalašárvosáni.
JaepietsiehkiehÖörnege 10. jaepietsiehkesneLearohkh gelkieh elliesvïhnesjimmieh åadtjodh.
Eksámen - oahppit
Eksamene learoehkidie
JahkeceahkkiVuohki 10. jahkeceahkkiOahppit sáhttet vuorbáduvvot njálmmálaš eksámenii.
JaepietsiehkiehÖörnege 10. jaepietsiehkesneLearohkh maehtieh aktem njaalmeldh eksamenem åadtjodh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
JahkeceahkkiVuohki 10. jahkeceahkkiGeahča rávisolbmuid vuođđoskuvlaoahpahusa gustovaš ortnega.
JaepietsiehkiehÖörnege 10. jaepietsiehkesneVuartesjh guktie maadthskuvlelohkehtimmie geerve almetjidie öörnesovveme.
Árvvoštallama oppalaš mearrádusat leat oahpahuslága láhkaásahusas.
Dah daamts nænnoestimmieh guktie vierhtiedidh leah ööhpehtimmielaakesne tjaalasovveme.
OVDASÁTNI
Tijje ektesne soptsestalledh
Buot váhnemat háliidit mánáideaset ovdánit positiivvalaččat, ja skuvla lea deaŧalaš mielveahkki dán barggus.
Dovne hiejme jih skuvle daerpies learohki lieremen jih øvtiedimmien gaavhtan
Váhnenkonferánsa lea aiddo dat deaivvadansadji gos dákkár ovttasbarggu sáhttá duddjot máná / oahppi ektui.
Hiejmen jih skuvlen ektesvuekiebarkoe learohken lieremen jih øvtiedimmien gaavhtan
Dán gihppagis geavahat ovdánanságastallan-sáni váhnenkonferánsasáni sajis.
Eejhtege-digkiedimmie-sijjie lea vihkeles ektesvuekiebarkoen gaavhtan maanese / learohkese.
Ovdánanságastallan-sátni deattuha mii dát ságastallamiid lea; mo oahppi doaibmá, oahppá ja ovdána.
Øvtiedimmiesoptsestalleme buerebe sieveste man bijre digkiedidh, guktie maana verveste, leara jih øvtiedimmiem jaksa.
Vuođđoskuvlla váhnenlávdegoddi almmustahttá Ságastallanáigigihppaga vai dat livččii reaidun buoridit ruovttu ja skuvlla ovttasbarggu.
Eejhtegi-moenehtse maadth-skuvlesne daam tjaalegem Tijje ektesne soptsestalledh buakta, juktie vaajtele ektesvuekie-barkoem hiejmen jih skuvlen gaskems bueriedidh.
Váhnenkonferánsa lea okta deaŧaleamos sajiin gos máná ektui sáhttá duddjot ovttasbarggu.
Soptsestalleme eejhtegigujmie lea bøøremes gosse ektesvuekie-barkoem åvtese juhtiehtidh.
Gihpa lea čállojuvvon sihke váhnemiid ja oahpaheaddjiid várás.
Tjaalege sjeahta dovne eejhtegi jih lohkehtæjjide.
Gihppagis geavahat váhnen-sáni go oaivvildat sihke váhnemiid ja fuolaheaddjiid.
Tjaalegisne leah eejhtegh provhkesovveme dovne riektes eejhtegidie bijre, mohte aaj maanaj jeatjaj viehkietæjjaj bijre (foresatte).
Ságastallanáiggi leat Horddalánddas Osa gieldda oahpaheaddjit ja váhnemat ráhkadan.
Tjaalege Tijje ektesne soptsestalledh lea tjaalasovveme lohketæjjijse jih eejhtegijsti Osen tjieltesne, Hordalaantesne.
Osa gielda lea máŋggaid jagiid hábmen vugiid ahte mo bagadit ja árvvoštallat oahppiid.
Osen tjielte lea gellie jaepieh barkeme aamhtsigujmie mah maehtieh viehkine årrodh gosse learohkidie buerkiestidh jih vierhtiedidh.
Ovttas Fusa gielddain lea prošeaktajoavku ráhkadan reaiddu mo systemáhtalaččat árvvoštallat árvosániid haga (VUK).
Ektesvuekie-barkojne Fusan tjieltine lea provsjekte-dåehkie dirregem øvtiedamme mij maahta barkojde vierhtiedidh karakteri namtegh (VUK).
Dán gihppagis leat geavahan VUK-prošeavtta materiála.
Daennie tjaalegisnie leah dievjesh VUK- en provsjekteste meatan.
Oahppit árvvoštallojit árvosániid haga miehtá vuođđoskuvlla áigodaga.
Learohkh edtjieh vierhtiedimmiem åadtjodh namtegh karakterh abpe våaromelierehtimmesne.
Golbma maŋimuš vuođđoskuvlajagi ja joatkkaskuvllas árvvoštallojit oahppit maiddái árvosániid vuođul.
Golme minngemes jaepieh maadth-skuvlesne jih jåarhkeskuvlesne edtjieh learohkh karakterh lissine åadtjodh.
Árvvoštallanreaiddu VUK geavahit buot skuvllat dán guovtti gielddas ja lea hui deaŧalaš oassi ovdánanságastallamiin.
Vierhtiedimmie-dirregh mejtie VUK-e åtnose vaalteme gaajhkine skuvline dej gøøkte tjieltine, leah vihkeles viehkieh øvtiedimmiesoptsestallemasse.
Dát gihpa láidesta ovdánanságastallama sisdollui.
Daate gærjetje lea åenehks tjilkeme sisvegasse øvtiedimmiesoptsestallemasse.
Mii sávvat ahte gihpa movttiidahttá váhnemiid ja oahpaheaddjiid, ja duddjo buori ságastallanvuođu ja ovttasbarggu oahppi ektui.
Vaajtelibie daate gærjetje maahta dovne eejhtegidie jih lohketæjjide eadtjalgehtedh buerie bihkedimmieh soptsestallemen bijre åadtjodh jih aaj ektesvuekie-barkoem bueriedidh.
FUG (VVL) giitá čálli-guoktá oahpahusinspektevrra Kåre Lutro ja Søfteland skule (Søftelanda skuvlla) adjunkta Marianne Vangsnesa.
FUG-e sæjhta øøhpehtimmie-åejviem Kåre Lutroem jih adjunktem Marianne Vangsnesem, Søftelaanten skuvlesne, gie aaj tjaelije orreme, gijhtedh barkoen åvteste.
FUG giitá maiddái Kristin ja Bjørn Halvor Haukelanda, Lill-Karin Wallema ja Per Olav Søråsa, geat leat rávvagiid buktán sisdoalu ektui.
FUG-e aaj sæjhta Kristin jih Bjørn Halvor Haukelandem, Lill- Karin Wallem jih Per Olav Søråsem gijhtedh gieh aaj sisvegasse viehkiem vadteme.
Vuođđoskuvlla váhnenlávdegoddi Geassemánnu 2005
Eejhtegi-moenehtse maadth-skuvlesne Ruffien 2005
Árvvoštallan ja bagadeapmi
Jienebh saernieh VUK-bijre: www.vuk.no
Mii maŋŋelaš čilget mo dán sáhttá dahkat.
MAADTH-VÅAROME
Vuođđoskuvlla njuolggadusaid § 3-2 dadjá earret eará ná skuvlla ja ruovttu ovttasbarggu birra:
Vierhtiedimmie jih bihkedimmie
- Skuvla galgá doallat buori oktavuođa váhnemiiguin.
Gaskems-lohkehtæjja dihte åejvie-diedtem åtna øvtiedimmiesoptsestallemasse bøøredh.
Gulahallanoahpaheaddji galgá
Dihte edtja aaj eejhtegigujmie digkiedidh guktie sisvege ektesvuekiebarkoen soptsestallemasse bøøremes sjædta.
unnimusat guktii jagis doallat ráhkkanahtton ja struktuvrralaš ságastallama singuin.
Åvtesbaakoe maadth-skuvlese § 3-2 daam jeahta skuvlen jih hiejmen barkoen gaskems: Skuvle edtja buerie gaskesem eejhtegigujmie utnedh.
Ságastallamis galgá gulahallanoahpaheaddji earret eará muitalit man muttus oahppi lea daid ulbmiliid ektui mat leat oahppoplánas ja mo oahppi bargá beaivválaččat.
Gaskems-lohkehtæjja edtja gøøkten aejkien jaepesne dej gujmie soptsestidh jih bieljelidh guktie learohken tjøødth-sijje lea learoeplaanen vuepsien mietie jih guktie learohke biejjegi barka.
Ságastallama galgá čoahkkáigeassit vai ee. šaddá ovttaoaivilvuohta das maid sii erenoamážit galget deattuhit boahttevaš barggus.
Lohkehtæjja edtja minngemes byjjehtidh man bijre soptsestamme jih nimhtie eejhtegigujmie siemes sjidtedh guktie learohke edtja vijriebasse barkedh, maahtoem tjøønghkedh.
Go oahppi deavdá 12 jagi, de sus lea vuoigatvuohta oassálastit.
Gosse learohke luhkie gøøkten jaepien båeries, dellie jijtje maahta dåeriedidh øvtiedimmiesoptsestallem goltelidh.
Dábálaččat lea lunddolaš ja ávkkálaš ahte oahppi ieš lea mielde ovdánanságastallamis.
Eeremes lea aevhkies jis learohke meatan, mohte naan aejkien lea soptsestalleme ajve eejhtegi jih lohkehtæjjaj gaskems daerpies.
Muhtumin sáhttet leat sivat manne dušše oahpaheaddji ja váhnemat fertešedje sierranassii ságastallat ovttas.
Vihkeles dagkeres mååhtedimmien bijre aeriebistie siemes sjidtedh.
Dan sii ovdagihtii šiehtadit. Go mii dán gihppagis geavahat ovdamearkkaid dasa mo ovdánanságastallamat galggašedje leat, de dain leat sihke oahppi, váhnemat ja oahpaheaddji rehkenaston oasseváldin.
Gosse daate gærjetje vuesehte guktie dagkeres øvtiedimmiesoptsestallemh maehtieh årrodh, dellie mijjen vuajnoen mietie daerpies dovne learohke, eejhtegh jih lohkehtæjja meatan.
Oahppi, oahpaheaddji ja váhnemiid gaskasaš ovdánanságastallamii ferte bures ráhkkanit.
Daerpies lea øvtiedimmiesoptsestallemem learohken, lohkehtæjjan jih eejhtegi gaskems eensi-laakan soejkesjidh.
Go buohkat dákkár deaivvadeamis galget dovdat iežaset dássálaga, de fertejit buohkat dovdat ságastallama sisdoalu.
Jis gaajhkesh edtjieh tjåangkosne damtedh seamma vierhtegisnie, dellie vihkeles soptsestallemen sisvege gaajhkesidie damtoes.
Datte ii berre ságastallan dollot nu čavgadit ahte ii šatta šat vejolaš coggalit gaskii dárbbašlaš áššiid.
Læjhkan lea daerpies aaj nuepiem åadtjodh orre aamhtsh åvtese guedtedh jis gieh sijhtieh.
Juohke oahppis lea vuoigatvuohta bagaduvvot ja árvvoštallot dan 10 jagis go vázzet vuođđoskuvlla.
Gaajhkh learohkh reaktam utnieh bihkedimmiem jih vierhtiedimmiem åadtjodh luhkieh jaepieh mearan maadth-skuvlesne.
Dát bagadus ja árvvoštallan galgá muitalit veahá mo oahppi doaibmá fágalaččat ja sosiálalaččat, ja makkár bargovugiid oahppi hálddaša.
Daate bihkedimmie jih vierhtiedimmie edtja såårnedh guktie learohke faagigujmie skuvlesne barka, guktie dej jeatja learohki ektesne jih magkeres barkoedirregh provhka.
Ságastallamis galget maiddái ovttas gávnnahit mo sin ovttasbargu galgá ain joatkašuvvat.
Soptsestalleme edtja aaj byjjehtiidh guktie barkoem bijjiebasse lutnjedh.
Vuođđoskuvlla njuolggadusaid § 3-1 ja § 3-3 dadjet earret eará árvvoštallama hárrái ná:
Åvtesbaakoe maadth-skuvlese §3-1 jih §3-3 aaj daam jeahta vierhtiedimmien bijre: Maanah-skuvlesne edtja skuvle vierhtiedidh namtegh karakterh.
- Mánáidskuvllas galgá skuvla árvvoštallat dušše árvosániid haga. Nuoraidskuvllas
Noereskuvlesne edtja learohke lissine karakterh ovmese faagine åadtjodh jih aaj væhtah mah vuesiehtieh guktie sjyøkemisnie jih guktie dåemedimmie jeatja learohki ektine.
galgá oahppi lassin árvvoštallamii árvosániid haga, oažžut fágaárvosániid ja ortnet- ja láhttaárvosániid.
Girmeme øvtiedimmiem åvtese juhtehte jih vihkeles lea diedtem learohki haalvedimmiej nualan biejedh gosse faagi- ektesvuekiebarkoe jih aaj dirregh barkojse buerie.
Danin go rábmi ovdánahttá olbmo, de lea deaŧalaš oahppái dovdat ahte son máhttá ja sáhttá sihke dasa mii gullá fágalaš ja sosiálalaš gelbbolašvuhtii ja bargovugiid geavaheapmái.
Læjhkan gosse soptsestalleme vuejnemetsiehkeste learohkidie bøøremes sijjan beaja, tjoeveribie aaj learohkidie eevtjedh geervebe aamhtsigujmie barkedh.
Vaikko vel álggahettiin ságastalloge oahppiid nana beliid birra, de ferte maiddái ságastallat daid áššiid birra mat oahppái leat hástalussan.
Lissine aaj tjoeveribie vierhtiedidh guktie barkoem learohkidie sjiehtesjadtedh jih gaervies biejedh.
Maiddái ferte árvvoštallat man láhkai oahpaheaddji ja váhnemat galget dustet hástalusaid ja mo daid čuovvolit.
Lohketæjjah jih eejhtegh tjoeverieh nimhtieh ektesne råajvarimmieh tseagkodh.
Ovdánanságastallamis fertejit leat ovttaoaivilis das makkár mihttomeriid galget juksat boahtte áigodagas.
Øvtiedimmiesoptsestallemisnie tjoeverieh siemes sjidtedh magkerh vuepsieh leah vihkelommes båetije tijjen.
Dán sáhttet ráhkadit čálalaš šiehtadussan skuvlla, oahppi ja ruovttu gaskii.
Dihte maahta tjaaleld mååhtedimmie skuvlen, lohkehtæjjan jih hiejmen gaskems årrodh.
Dákkár šiehtadus sáhttá sisttisdoallat oahppi, oahpaheaddji ja váhnemiid mihttomeriid.
Dagkeres mååhtedimmie maahta vuepsiem vuesiehtidh dovne learohkese, lohkehtæjjese jih eejhtegidie.
(Geahča šiehtadusovdamearkka s. 13)
(Vuartesjh dagkeres mååhtedimmiem 13.
RÁHKKANEAPMI
RYØJREDIMMIE
Ovdánanságastallama sáhttá ráhkkanahttit ja organiseret máŋggaláhkai.
Sjiere modellh gååvnesieh gosse øvtiedimmiesoptsestalleminie barkedh.
Makkáraš vuogi dal jo vállješ, de lea deaŧalaš sihkkarastit ahte ovdánanságastallan duddjo ovttasbarggu oahppi, váhnemiid ja skuvlla gaskii.
Seamma maam veeljh, dellie vihkeles buekiehtidh ektesvuekiebarkoem learohki, eejhtegi jih skuvlen gaskems.
Váhnemat ja skuvla Sihkkarastin dihtii buori ovttasbarggu, de sáhtášii ovdánanságastallan leat ovdamearkka dihtii váhnenčoahkkimis fáddán.
Gosse buerie ektesvuekiebarkoem øvtiedidh, dellie dihte maahta eejhtegitjåangkosne aamhtse årrodh.
Doppe sáhttet sihke oahpaheaddji ja váhnemat árvalit mii ságastallamis galgá dáhpáhuvvat.
Desnie maehtieh dovne lohkehtæjja jih eejhtegh aamhtsh nebnedh mah maehtieh vuesiehtidh maan bijre digkiedidh.
Oahpaheaddji sáhttá maiddái sáddet ságastallančállosa masa váhnemiid hástala čállit daid áššiid maid háliidit váldit ovdan. Go oahpaheaddji oažžu
Gosse lohkehtæjja tjaalegem bååstide dååste, dellie maahta digkiedimmiem fiere guhtese sjiehtesjadtedh.
Sáhttá maiddái leat ávkkálaš jearahit váhnemiid ovdánanságastallama birra.
Gyhtjelassh-giehtjedimmie eejhtegidie aaj maahta aevhkies årrodh.
Iskkadeamis sáhttá ovdamearkka dihtii jearrat:
Gyhtjelassh maehtieh naemhtie årrodh:
• Mii galggašii leat ovdánanságastallama fáddán ?
• Man bijre soptsestalledh ?
• Gallii galggašedje skuvla ja váhnemat deaivvadit skuvlajagis ?
• Man gellie tjåangkoeh daerpies skuvlen jih eejhtegi gaskems skuvlejaepesne ?
• Man guhká galggašii ságastallan bistit ?
• Man guhkies soptsestalleme daerpies ?
• Geat galggašedje oassálastit ságastallamis ?
• Gieh gelhkieh soptsestallemisnie meatan ?
1: Oahppi ja oahpaheaddji / ráhkkaneapmi 2: Oahppi / váhnemat - ráhkkanit ruovttus 3: Ovdánanságastallan, masa buohkat leat bures ráhkkanan.
1: Lerohke jih lohkehtæjja / ryøjredimmie 2: Learohke / eejhtegi - ryøjredimmie gåetesne 3: Øvtiedimmiesoptsestalleme, gusnie gaajhksh meatan NOMME: DAJVE: KRØØHKESTIMMIE JIH TOLERANSE GUKTIE: Alvas lihke Gellien aejkien Naan aejkien Sveekes Mierhke Manne vissjeles dejtie guhth daerpies Manne dåarjoem jih vaarjelem dejtie guhth daarpesjieh Mov goerkesimmie jeatjabidie reaktam vadta jijtjedh aarvoeh utnedh Mov goerkesimmie jeatja dåemiedimmide krøøhkeste
Oahppi ja oahpaheaddji
Learohke jih lohkehtæjja
Mánáidskuvllas vedjet jo oahppit leat dan mađe rávvásat ahte sáhttet oassálastit ovdánanságastallama ráhkkaneamis.
Naan learohkh maana-skuvlesne maehtieh meatan gosse ryøjredimmine øvtiedimmiesoptsestalleminie giehtelidh.
Nuoraidskuvllas leat luohkkáráđđečoahkkimii várrejuvvon sierra diimmut, mat sáhttet geavahuvvot dánlágan ráhkkanemiide.
Noerskuvlesne sjiere tæjmoeh dagkeres barkojse.
Man birra háliidit oahppit ságastallat ?
Man bijre sijhtieh learohkh digkiedidh ?
Ovttasráđiid oahpaheaddjiin sáhttet gávnnahit heivvolaš fáttáid.
Lohkehtæjjan ektesne maehtieh sjiehteles aamhtsh gaavnedh.
5. ja 8. cehkiid oahppit oaivvildit ovdánanságastallama birra earret eará dán:
Learohkh 5. jih 8 daltesisnie ikth næmhtie såårneme øvtiedimmiesoptsestallemen bijre:
• Oahppi ferte beassat oassálastit ovdánanságastallamis,
• Learohkh tjoeverieh meatan. Dah leah jarngesne
sutnje han dat gullá.
tjåadtjoeminie.
• Deaivvadeapmi galggašii bistit unnimusat 30
• Vaenemes 30 minudth daerpies guktie gaajhksh
minuhta, amas šaddat doapmamuš, ja buohkat besset hállat.
åadtjoeh soptsestidh
• Buorre lea beassat ráhkkanit ságastallamii.
• Hijven åadtjodh aeriebistie daejredh man bijre
• Deaŧalaš lea beassat iežas buohtastahttit
• Vihkeles jijtjenæjnene mohtedidh jih ij duj
iežainis, iige geainnage earáin.
jeatjebigujmie
• Somá lea buriid sániid gullat oahpaheaddjis.
• Luste gosse lohkehtæjja girmie
• Heahpat gal lea gullat go oahpaheaddji rábmo
• Ånnetji jarparostibie gosse lohkehtæjja girmie,
mu, muhto somá gal maid lei !
mohte luste aaj !
• Deaŧalaš lea ságastallat das mii lea positiiva,
• Hijven buerie aamhtsij bijre soptsestidh, mohte
das mii manná bures, muhto olmmoš han ferte maid duoddut gullat dan mii lea heittot.
daerpies nebnedh mij nåake aaj
• Čoddagis dovdo go ságastallat dan birra mii ii leat nu vuogas.
• Tjovve bååktjege gosse nåake aamhtsi bijre soptsestidh
Go oahppi diehtá mii ságastallamis galgá dáhpáhuvvat, de dat buktá oadjebasvuođa.
Tjarkadiksvoete learohkese båata jis learohke aeriebistie daajra man bijre soptsestidh.
Oahppiságastallamis, oahpaheaddji ja oahppi gaskasaš ságastallamis, sáhttiba ráhkkanit ovdánanságastallamii.
Nimhtie dagkeres ryøjredimmieh daerpies.
Das sáhttá oahppi oažžut veahki mo galgá iežas árvvoštallat sihke fágalaš ja sosiálalaš ovdáneami hárrái, ja mo son hálddaša iešguđetlágan bargovugiid.
Nimhtie aaj learohke viehkiem åådtje jijtje vierhtiehtidh guktie faagigujmie barka, guktie dåemiedimmie jeatja almetji ektesne jih guktie barkoejgujmie giehtele.
Ságastallamis galggašeigga maid ságastit das maid oahppi oaivvilda iežas oahppama hárrái.
Vihkeles aaj dagkeres øvtiedimmiesoptsestallemh goltelidh jih åadtjodh daejredh maam learohke jijtjh-lieremen bijre muana.
Lea go mihkkege mii galggašii leat earáláhkai skuvllas dahje ruovttus, vai oahppan ja ovdáneapmi buorránivčče ?
Mejtie mij jeatja daerpies skuvlesne jallh gåetesne guktie learoe jih maahtoe buerebe sjædta ?
Oahppi ja oahpaheaddji ráhkkaneaba mo dán galggašii buktit ovdan ovdánanságastallamis.
Learohke jih lohkehtæjja maehtiegan digkiedidh guktie bievnesidie åvtese guedtedh gosse øvtiedimmiesoptsestalleme.
Ovttas sáhttiba hábmet ođđa mihttomeriid maid oahppi galgá boahtte áigodagas juksat.
Ektesne maehtiegan siemes sjidtedh guktie orre vuepsieh jaksedh båetije tijjen.
Dánlágan oahppioassálastin sáhttá leat movttiidahtti.
Nimhtie åadtjodh meatan årrodh jih rååresjidh, lea buerie skreejehtimmien gaavhtan.
Go oahppi šaddá boarrásat, de sáhttá leat ávkkálaš geavahit fágalaš ja sosiálalaš ovdáneami iešárvvoštallanskovi.
Gosse learohke bårasåbpoe, dellie nuhteligs jijtsh-vierhtiedimmie-sjeemam provhkedh faagi gaavhtan jih aaj vuejnedh guktie altese dåemiedimmie jeatja almetji ektine.
Devdojuvvon skovvi lea buorre doarjja go oahpaheaddjiin ságastallá.
Dagkeres sjeema lea aevhkies gosse lohkehtæjjine soptsestalledh.
Dánlágan skovi sáhttá maiddái geavahit ovdánanságastallamis.
Jeatjh-laaketje sjeema aaj nuhteligs øvtedimmiesoptsestallemasse.
Oahppi ja váhnemat
Learohke jih eejhtegh
Go oahppi ja váhnemat dovdet ságastallama sisdoalu, de sáhttet maiddái ráhkkanit deaivvadeapmái.
Gosse soptsestallemen sisvege daajroes, dellie aelhkie gosse tjåangkoe.
Ráhkkaneami álkidahttin dihtii sáhttá oahpaheaddji sáddet čállosa mas jearrá mo oahppi lea ovdánan maŋimuš áiggi.
Viehkie aaj maahta årrodh jis lohkehtæjja tjaalegem sedtie gusnie gyhtjelassh learohken øvtiedimmien bijre minngemes tijjen.
Sáhttá omd. jearrat:
Gåarede gihtjedh:
• Guđe fágaid orut iežat mielas hálddašeamen bures ?
• Magkeres faagh dutnjien aelhkemes ?
• Makkár bargovugiide liikot ?
• Guktie bøøremes dutnjien barkedh ?
• Geainna ovttastalat skuvllas ?
• Giejnie leah skuvlesne ektine ?
• Maid don liikot bargat friddjabottuin ?
• Maam bøøremes lyjhkh darjodh gosse liegkese ?
Go ovdánanságastallan ráhkkanahtto, de dat sihkkarastá ahte ságastallan geavahuvvo dasa mii lea deaŧaleamos; ovdánahttit oahppi ja movttiidahttit su hálddašit daid hástalusaid mat bohtet su guovdu skuvlaáiggis.
Øvtiedimmie-soptsestallemidie eensilaakan ryøjredh leah joekoen vihkeles gosse learohkide eevtjedh jih reesedh haestiedimmide skuvlesne dåastodh.
Go bures lea ráhkkanan, de dat duddjo positiiva vuordámušaid ja oadjebasvuođa daidda geat galget deaivvadit.
Buerie ryøjredimmieh daerpies vuartoej gaavhtan jih nimhtie aaj tjarkadiksvoetem gaajhkside vedtedh.
ORGANISEREN JA VUOĐĐU
Guktie darjodh jih rammah disse
Bovdehus
Bøøreme
Muhtun skuvllain dollet ain ovdánanságastallamiid eahketbeaivve dahje eahkedis, muhto eanet ahte eanet skuvllat geahččalit doallat ságastallamiid beaivet.
Naan skuvlh ennje voejhkelieh øvtiedimmiesoptsestallemidie gaske-biejjien mænngan jallh iehkedi utnedh, mohte gellie skuvlh daelie voejhkelieh dejtie biejjegi juhtiehtidh.
Sihke oahpaheaddji ja váhnemat fertejit iežaset geahččalit heivehaddat nu ahte ovttas gávnnahit heivvolaš ságastallanáiggi.
Lohkehtæjja jih eejhtegh åadtjoeh jijtje veeljedh gosse sjeahta.
Muhto skuvllas lea geatnegasvuohta láhčit dili nu ahte buot váhnemat sáhttet Ovdánanságastallama bovdehus ferte sáddejuvvot ruovttuide buori áiggis.
Mohte skuvlen diedte lea nimhtie sjiedtesjadtedh guktie gaajhksidie sjeahta båetedh.
Juohke oahppi sáhtášii ieš bovdet váhnemiiddis.
Gunvorese jih Hansese Tijje ektesne soptsestalledh.
Ovttasráđiid oahpaheaddjiin gávnnaheaba heivvolaš áiggi ja sáddeba persovnnalaš bovdehusa ruoktot.
Dah gieh edtjieh gaavnedidh leah: eejhtegh, learohke jih gaskemes lohkehtæjja. Buerie båateme !
Eará háviid sáhttá gis leat ávkkáleamos sáddet oktasaš bovdehusa luohká váhnemiidda masa sáhttet merket heivvolaš áiggi.
Gåarede aaj learohkh jijtje lohkehtæjjan ektine bøøremidie tjaelieh gosse sjiehteles tijjem gaavneme, jih jijtje altese eejhtegidie bøørieh.
Nugo ovdalaččas namuhuvvon, de lea dál dábálaš ahte oahppi oassálastá ságastallamis 2. dahje 3. luohká rájes.
Guktie aerbi moeneme, dellie maanah maehtieh dåeriedidh gosse 2. - 3. klaassesne vaedtsieminie.
Ávkkálaš lea go oahppi ieš beassá oassálastit, muhto ollesolbmuin soaitá muhtumin leat dárbu ságastallat sierra.
Vihkeles learohkh åadtjoeh dåeriedidh, mohte naan aejkien lea aaj daerpies eejhtegh åadtjoeh lohkehtæjjine soptsestidh maanaj namhtegh.
Veadjá dahkat buori jos ollesolbmot deaivvadit oktii jagis mánáid haga.
Dihte maahta akten aejkien jaepesne deahpadidh.
Muhtun váhnemiid oaivilat dasa ahte geat galggašedje oassálastit ságastallamis:
Naaken eejhtegijstie daam jiehtieh gieh meatan:
• Dáidá leat buorre muhtumin deaivvadit maiddái mánáid haga.
• Hijven jis maanah eah fierhten aejkien dåeredh
• Álkit lea ságastallat váttes áššiid birra mánáid gulakeahttá.
• Jis man geerve bijre soptsestalledh, dellie buerebh gosse eah maanah meatan
• Muhtun háviid háliidivččiimet ságastallat dakkár áššiid birra maid mánát
• Naan aejkien vaajtelibie aamhtsi bijre digkiedidh namtegh maanah
eai galggašii gullat.
• Hijven jis maanah meatan.
• Buorre go oahppi lea mielde, dalle sii sáhttet gullat sihke buriid ja heajos
Dellie åadtjoeh govledh mij buerie jih mij nåake
• Buoremus dieđuid oažžu dalle go buohkat leat das: oahppi, váhnemat ja
• Saerniestimmieh bøøremes sjidtieh jis gaajhkesh dovnesh meatan, dovne
oahpaheaddji.
learohke, eejhtegh jih lohkehtæjja
Bovdehusas berre oidnot mii ovdánanságastallama sisdoallu lea ja geat galget deaivvadit.
Bøøremisnie tjoevere tjåadtjodh mij soptsestallemen sisvege jih gieh meatan.
Latnja
Tjiehtjele
Luohkkálatnja lea heivvolaš sadji oahpaheaddjái, oahppái ja váhnemiidda deaivvadit.
Klaassen tjiehtjele hijven sjeahta gosse lohkehtæjja, learohke jie eejhtegh gaavnedieh.
Dáidá leat buorre deaivvadit máná bargolanjas ja oaidnit su bargosaji, tevnnegiid ja eará oahppibargguid.
Buerie leah gaavnedidh desnie gusnie learohke barka, vuejnedh barkoesijjiem, guvvieh jih aaj barkoeh jeatja learohkijstie.
Sáhtášii maid geavahit eará lanjaid doallat ovdánanságastallama, omd. joavkolanja dahje skuvlagirjerádjosa.
Gåarede aaj jeatja tjiehtjielisnie årrodh gosse øvtiedimmiesoptsestalleme, v.g. dåehkie- tjiehtjele jallh gærjagåetie.
Latnja ferte bures heivet ságastallat vuđolaččat ja muosálaččat.
Dihte mij daerpies leah åadtjodh raeffesne tjahkasjidh.
Beroškeahttá lanjas, de lea lunddolaš organiseret ságastallama nu ahte váhnemat, oahppi ja oahpaheaddji čohkkájit seamma beavddi birra.
Semma magkeres tjiehtjele, daerpies leah eejhtegh, lohkehtæjja seamma buertien bijre tjahkasjieh.
Geavatlaš bealli galgá čájehit ahte ságatallanguimmežat galget dovdat iežaset ovttaárvosažžan.
Dihte vuesehte gaajhkesh dovnesh seamma vierhtiegisnie.
Áigi
Tijje
Ovdánanságastallama ii galgga heittot áigi ja hoahppu stivret.
Buerie astoe lea daerpies gosse soptsestalledh.
Buohkat galget beassat hállat.
Gaajhkesh dovnesh tjoeverieh åadtjodh jiehtedh maam sijhtieh.
Loahpahettiin de ferte leat áigi čoahkkáigeassit ságastallama ja hábmet mihttomeriid boahtte áigodahkii.
Tjåangkoen minniegietjesne lea daerpies moenedh man bijre soptsestamme jih vuepside vuesiehtidh båetije tijjese.
Olu váhnemat háliidit geavahit unnimusat 30 minuhta dánlágan ságastallamiidda.
Gellie eejhtegh vaajtelieh vaenemes 30 minudth dagkeres soptsestæmman.
Iskkadeapmi váhnemiid gaskkas muitala maid muhtumat oaivvildit ságastallanáiggis:
Akten giehtjelimmesne naan eejhtegh daam jiehtieh tijjen bijre:
• Guhkidehket ságastallama 30 minuhttii, de ii dárbbaš ballat
• Vijredh soptsestallemem guktie 30 minudth sjædta. Nimhtie ibie daarpesjh
geavaheames menddo guhkes áiggi, ja oahpaheaddjit eai dárbbaš maŋŋánit
billedh tijje åenehks sjædta jih lohkehtæjjah eah daarpesjh jeatja barkose seente båetedh.
• Sávvet guhkebuš áiggi go 30 minuhta
• Hijven jis tijje guhkebe 30 minudtijstie.
• Go buohkat galggažit ollet dadjat maidege, de lea dárbu unnimusat 30
• Jis gaajhksh edtjieh maam joem jiehtedh, dellie 30 minudth daerpies.
Jođiheaddjit
Åvtehki barkoe
Dávjjimusat lea lunddolaš ahte oahpaheaddji jođiha ságastallama.
Daamhts lea aevkies jis lohkehtæjja dihte soptsestallemem juhtehte.
Ságastallama ráhkkanettiin sáhttá oahpaheaddji ja oahppi šiehtadit goabbá galgá maid váldit ovdan, ja soaitá vel oahppi ieš sáhttit váldit ovddasvástádusa jođihit muhtun ságastallanosiid.
Soejkesjimmesne maehtiegan learohke jih lohkehtæjja siemes sjidtedh gieh edtja dejtie ovmese aamhtside juhtiehtidh. Nimhtie aaj learohken diedte sjædta juhtiehtæjjine årrodh.
Oahpaheaddjit geat leat geahččalan oahppijođiheami, leat vásihan ahte dat lea hui ávkkálaš oahppi ovdáneapmái, muhto dat gis mielddisbuktá ahte ráhkkananbargu guhku sihke oahppái ja oahpaheaddjái.
Lohkehtæjjah gieh leah dagkeres diedtem learohkide vadteme, leah voeredamme man vihkeles lea buerie tijjem utnedh jih soejkesjimmijgujmie eensi-laakan barkedh.
SÁGASTALLAMA SISDOALLU
SOPTSESTALLEMEN SISVEGE
Maŋosgeahčasteapmi
Bååstide vuartasjidh
Ovdánanságastallan galgá leat ráhkkanahtton deaivvadeapmi skuvlla ja ruovttu gaskka, ja deaivvadeami fáttát fertejit leat mearriduvvon.
Skuvlh jih hiejmh tjoeverieh ektesne dagkeres tjåanghkoeh soejkesjiidh jih aaj veeljedh magkeres aamhtsh desnie digkiedidh.
Sáhttá leat vuogas álggahettiin geahčastit mihttomeriid maid mannan deaivvadeamis mearridedje.
Hijven soptstallemem aelkiehtidh jih bååstide vuartasjidh magkeres vuepsieh minngemes tjåanghkosne.
Mo lea ovdáneapmi leamaš maŋimuš áigodagas ?
Guktie øvtiedimmie orreme ?
Lea go oahppi juksan šihttojuvvon mihttomeriid ?
Mejtie sån lea learohke vuepside jakseme ?
Leat go mihttomearit leamaš ávkkálaččat dasa mo oahppi lea doaibman ja ovdánan ?
Lin vuepsieh nuhteles learohken øvtiedæmman ?
Oahppi, váhnemat ja oahpaheaddji árvvoštallet bohtosiid, ja bidjet fas ovttas ođđa mihttomeriid boahttevaš áigodahkii.
Learohke, eejhtegh jih lohkehtæjja vuepside giehtjedieh jih siemes sjidtieh magkeres orre vuepsieh båetije tijjese daerpies.
Ovdánanmihttomearit
Øvtiedimmie-vuepsieh
Vuođđoskuvllas leat olu oktasaš oahpahusmihttomearit, sihke fágalaččat ja sosiálalaččat.
Maadth-skuvlesne gellie seamma vuepsieh øøhpehtimmesne daerpies, dovne dåemiedimmie jeatja almetji ektesne jih faagi gaskems.
Mihttomearit čilgejit maid oahppi galgá oahppat iešguđet dásis.
Vuepsieh vuesiehtieh maam learohkh edtjieh lieredh ovmese daltesisnie.
Ovdánanságastallamis ferte de geahčadit maid oahppi hálddaša.
Øvtiesoptsestallemisnie lea daerpies vuartasjidh maam learohke haalvoe.
Maid oahppi ieš oaivvilda ?
Maam learohke jijtje veanhta ?
Ovttas oahpaheaddjiinis ja váhnemiidisguin sáhttá oahppi bidjat ođđa mihttomeriid olahit.
Lohkehtæjjan jih eejhtegi ektesne maahta orre vuepsieh soejkesjidh.
Mihttomearit galget bidjat oahppái gáibádusaid, muhto maiddái oahpaheaddjái ja váhnemiidda čuovvolit.
Vuepsieh edtjieh maam joem learohkiste kriebpesjidh, mohte learohke edtja aaj viehkiem lohkehtæjjeste jih eejhtegijstie åadtjodh.
Ovdánanmihttomeari galgá sáhttit mihtidit, ja oahppi ja váhnemat fertejit skuvlla váccidettiin diehtit ahte lea go mihttomearri olámuttos.
Øvtiedimmie-vuepsidie leah daerpies mietestidh, jih learohke jih eejhtegh tjoeverieh jaepien tjirrh vierhtiehtidh mejtie learohken nuepie vuepside jaksedh.
Mihttomearri
Vuepsie
Oassemihttomeriid
Måadts vuepsieh (v.g.)
• Oahppi doallá
• Learohke eensi-laakan barka aamhtsigujmie mah gajhksidie dijpieh
šiehtadusaid Ovdánanmihttomearit fertejit čatnasit dihto fágaide dahje dihto bargobihtáide maid oahppi galgá dahkat.
• Learohke dorje maam luhpiedamme Øvtiedimmie-vuepsieh maehtieh sjiere faagide jallh aamhtside veadtaldihkie årrodh.
Mihttomearit sáhttet maiddái čatnasit bargovugiide ja máhttimii dahje sosiálalaš doaibmamii, nugo máhttit earáiguin ovttastallat.
Vuepsieh maehtieh moenedh guktie aamhtsigujmie barkedh, jallh vuesiehtidh buerie ektesvuekiebarkoem jeatja learohki ektine.
Geavaheadnot mat ovttasbarggu ovdánanovdamearkan.
Vuesiehtimmien gaavhtan maehtibie ektesvuekiebarkoem vuartasjidh.
Máhttit hálddašit ovttasbarggu lea deaŧalaš dasa mo oahppi doaibmá sihke fágalaččat ja sosiálalaččat, sihke skuvllas ja bargoeallimis go dat áigi boahtá.
Daam eensi-laakan haalvedh lea vihkeles jih vuesehte guktie learohke verveste faagigujmie jih aaj guktie altese dåemiedimmie lea, dovne skuvlesne jih barkoe-jieliemisnie.Skuvlesne edtja learohke akti vøøki barkedh dovne akten learohkijnie jih aaj dåehkine.
Skuvllas oahppi galgá bargat ovttas earáiguin, sihke guvttiid guvttiid ja joavkkuin.
Desnie edtjieh lieredh orre barkoevuekieh v.g. barkoeprovsjektine.
Danin lea áibbas dárbbašlaš máhttit ovttasbargat.
Nimhtie leah dagkeres barkoeh joekoen vihkeles.
Guđet oassemihttomearit fertejit devdojuvvot duddjot buori ovttasbarggu ?
Magkeres måadts vuepsieh daerpies gaervies jis ektesvuekiebarkoeh edtjieh buerie sjidtedh ?
Maiddái oahppiide ja váhnemiidda lea hui deaŧalaš diehtit mat leat dihto ovdánanmihttomeari oassemihttomearit.
Vihkeles leah learohkese jih eejhtegidie daejredh dagkeres måadts vuepsieh bijre gosse øvtedimmie vuepsiej vøøste barkeminie.
Oahppi galgá oahppat dovdat maid ovttasbargu-doaba mearkkaša, ja de oažžut veahki oaidnit mo son doaibmá mihttomeriid ektui.
Learohke tjoevere daejredh guktie bøøremes akti vøøki barkedh jih viehkiem åadtjodh vuejnedh guktie jijtje verveste gosse dagkarinie barkojne giehtele.
Ovdánanmihttomearit galget heivehuvvot juohke oahppái.
Daerpies øvtiedimmie-vuepside sjiehtesjadtedh fiereguhten maanese.
Oahppit geat rahčet, sáhttet dovdat váttisin jos sin buohtastahttet oahppiiguin geat leat čeahpit.
Maanide mah tjabrieh leah nåake jis mohtedieh maanajgujmie mah væjkelåbpoe skuvlesne.
Jos oktasaš mihttomearit ja oassemihttomearit deattuhuvvojit menddo sakka, de sáhttet oahppit dovdat iežaset heajubun, ja dat sáhttá goazahit ovdáneami.
Jis jijnje soptsestalleme vuepsij bijre sjædta, dellie learohkh maehtieh damtedh eah dah buektedh darjodh maam sijhtieh, jih nimhtie minngesne baetsieh.
Ovdánanságastallamis galgá boahtit ovdan mo oahppi doaibmá ja mo ovdáneapmi lea oahppi návccaid ektui.
Soptsestalleme edtja vuesiehtidh gusnie learohkh tjåadtjoeminie lierehtimmesne jih man gååhkese maahta lieremisnie jaksedh.
Ovdánanságastallan galgá leat deaivvadeapmi mas oahppi movttáska bargat juvssahahtti ovdánamihttomeriid olahit.
Øvtiedimmiesoptsestalleme edtja learohkide eevtjedh barkojne jaksedh man gååhkese buektehte.
Oahppi gelbbolašvuohta
Learohken daajroe
Skuvlla mihttomearri lea ovttas ruovttuin ovdánahttit oahppiid gelbbolašvuođa máŋgga dáfus, mas olmmoš ieš lea guovddážis.
Skuvlen vuepsieh edtjieh eejhtegi ektine learohken daajroem vijriebasse juhtiehtidh guktie abpe almetje vååjnose båata.
Oahppan mearkkaša ahte oahppi galgá hukset máhtolašvuođa iešguđet fágas.
Skuvlesne edtjieh dovne learohkh lieredh jih tråjjadidh.
Lassin máhttit muitalit ođđa dieđuid, de galgá oahppi máhttit jurddašit iešheanalis ja geavahit dán máhtolašvuođa skuvlabargguin, ruovttus ja boahttevaš bargoeallimis.
Lieremisnie edtja learohke maahtoem fierhtene faagesne tjøøngkedh, dam åvtese guedtedh dovne skuvlesne, gåetesne jih aaj mænngan barkoe-jieliemisnie.
Dánáigge oahppit ožžot stuorát ovddasvástádusa iežaset oahppamii ja ovdáneapmái.
Daelie learohke diedtem jijtse lieremisnie jih øvtiedimmesne åtna.
Dađistaga eanet skuvllat geavahišgohtet bargoplánaid, bargovuogi mii mearkkaša ahte oahppi eanet ferte ieš ráhkkanahttit ja gergehit bargobihtáid.
Gellie jih gellebh skuvlh daelie barkoe-plaanh nuhtjieh, barkoevuekieh mah learohkeste kriebpesje jijtje soejkesjidh jih barkoe-aamhtsigujmie giehtelidh.
Dalle oahppit dárbbašit máhttit geavahit máŋggalágan bargovugiid ja bargomálliid.
Nimhtie learohke maahtoem daarpesje ovmese barkoevuekiej jih metovdi bijre.
Oahppi dárbbaša maid máhttit oaidnit mo son doaibmá.
Learohke aaj tjoevere daejredh guktie satne verveste.
Maid mearkkaša váldit ovddasvástádusa iežas oahppamii ?
Guktie diedtem jijtse lieremen åvteste guadta ?
Dat sáhttá leat deaŧalaš gažaldat digaštallat oahppiin ja váhnemiiguin ovdánanságastallamis.
Dan gyhtjelassen bijre vihkeles digkiedidh gosse øvtiedimmiesoptsestalleme.
Mo oahppi orru iežas mielas váldimin ovddasvástádusa iežas oahppamii ?
Maam learohke dan bijre jijtje veanhta ?
Lassin fágalaš ovdáneapmái ja bargovugiid oahppamii, de galgá oahppi maiddái máhttit ja diehtigoahtit mo son doaibmá earáiguin ovttas.
Lissine dan faage-øvtiedæmman jih barkoemetodide, edtja learohke aaj maahtoem øvtiedidh jih aaj daajroem tjøønghkedh guktie jeatja almetji ektine verviestidh.
Loaktimis sáhttá oaidnit mo oahppi doaibmá sosiálalaččat.
Daam maahtoem edtja learohke provhkedh gosse jeatja almetji ektine jih aaj ekti vøøki barkosne.
Danin leage deaŧalaš jearrat oahppis ahte mo sus lea skuvllas.
Vihkeles aaj gihtjedh mejtie learohke skuvlesne tråjjede.
Dovdá go iežas oadjebassan luohkká- ja skuvlabirrasis ?
Mejtie tjarkadiksvoete learohkese skuvlesne, dovne klaassesne jih skuvlen byjresisnie ?
Dovdá go oahppi ahte oahpaheaddjit ja eará oahppit atnet árvvus su ?
Guktie mejtie lohkehtæjjah jih skuvlevoelpetjh satnem eensi ?
Lea go oahppi čeahppi árvvusatnit earáid ?
Mejtie learohke dejtie jeatjabidie vierhtede ?
Fágalaš ovdáneapmi
Faagen øvtiedimmie
Go fágalaš nanusmahttimis lea sáhka, de ferte álgit bargat das mo oahppi doaibmá iešguđet fágas.
Gosse faagi bijre digkiedidh, dellie vihkeles vuartasjidh gusnie learohken tjøødthsijjie ovmese faagine.
Ovdánanságastallamis fertejit oahppi ja váhnemat oažžut diehtit man muttus oahppi lea máhtolašvuođa dáfus dihto fága mihttomeriid ja oassemihttomeriid ektui.
Soptsestallemisnie leah learohkese jih eejhtegidie vihkeles saerniestimmiem vedtedh guktie daejredh magkeres jih man gååhkese learohke jakseme ovmese vuepsine.
Mánáidskuvllas boahtá dát oidnosii go oahppi árvvoštallojuvvo árvosániid attekeahttá.
Maadth-skuvlesne lea dagkeres saerniestimmieh namhtegh tjaaleld karakterh.
Nuoraidskuvllas ovttaskasbargobihtát ja termiidnaárvosánit addet muhtun muddui dieđu man muddui oahppi hálddaša fága.
Noereskuvlesne åadtjoeh tjaaleld vierhtiedimmieh aajne aamhtsine jih vierhtiedimmieh ovmese boelhkefaagine jih nimhtie saernieh vedtedh learohken faage-tjøødthsijjien bijre.
Seamma deaŧalaš lea árvosániid lassin maiddái čilget bohtosiid dárkileappot ja bagadit.
Læjhkan lea vihkeles tjaaleld vierhtiedimmij bijre soptsestidh jih aaj buerkiestimmieh man gaavhtan nimhtie.
Dá lea ovdamearka mo sámegiel oahpaheaddji árvvoštallá nuoraidskuvlla oahppi:
Vuesiehtimmie gaavhtan lea daesnie dijre meatan daaroen lohkehtæjjeste learohkese noereskuvlesne:
Dus leat ollu buorit dieđut teavsttastat girječálli birra.
Dov leah vihkeles saernieh tjaelijen bijre dov teekstesne.
Buorre go leat siteren girjjiin ja dan maid čálli ieš lea dadjan.
Hijven aaj tjaalegh meatan gærjijste jih maam tjaalije jijtje jeahteme.
Teaksta lea guhkkodaga dáfus buorre, ja don hálddašat juohkima bures.
Teekste lea guhkies jih datne aaj tjaalegem juakeme sjiehteles boelhketjigujmie.
Buorre !
Hijven !
Dus leat muhtun čállinmeattáhusat, ja don fertet erenoamážit bargat dássemolsumiin.
Naan læhkiem båajhtode tjaaleme, jih datne tjoeverh kommaj njoelkedassigujmie barkedh.
Lean čálistan moadde mearkkašumi ravdii.
Manne leam tjaalegigujmie sæjrosne vihtesjamme.
Loga daid ja geahča kursagirjjis s. 14.
Lohkh dejtie jih vuartsjh kuvsjegærjesne s.140 Mujhtieh aaj væhtah gosse gieh maam joem jeahta.
Geavat njálmmálaš giela gullat dássemolsuma.
Daate joekoen vihkeles jis learohkese geerve sjiere faagi- jallh faagetsiehkine barkedh.
Dát lea erenoamáš deaŧalaš jos oahppi atná muhtun fága dahje fágasuorggi váttisin.
Soejkesjimmien jih raeriestimmien tjirrh learohke tjoevere åadtjodh daejredh maam joem darjodh jih guktie altese lierehtimmiem jih øvtiedimmiem bueriedidh.
• Bijat go mihttomeriid
• Dov jijtjedh vuepsieh lieremasse ?
• Lea go dus buot
• Dov dirregh meatan mah daerpies ?
• Barggat go buot
• Datne dam darjoeh ?
OVDDASVÁSTÁDUS IEŽAT OAHPPAMII (II.)
DIEDTE JIJTJEDH LIEREMASSE (II.)
(ovdamearka)
(v.g.)
• Leat go ráhkkanan skuvlabargui ?
• Datne ryøjredh skuvle
• Leat go fuolalaš oahpahusas ?
• barkojse ?
Čilgemiid ja bagadallama vuođul beassá oahppi diehtit maid son sáhttá bargat buoridit iežas oahppama ja ovdáneami.
• Datne våårkehke gosse øøhpehtimmie ?
Lea go oahppis omd. váttisvuođat fágain, vai ii go son bargga doarvái buoridit bohtosiid ?
Mejtie learohkese geerve faagigujmie barkedh jallh aeblehts ?
Maid oahppi ieš oaivvilda ?
Maam learohke jijtje veanhta ?
Sáhttá go skuvlla oahpahusa ja veahki heivehit buorebut ?
Mejtie øøhpehtimmie jih viehkie skuvlesne maahta buerebe sjidtedh ?
Dáid gažaldagaiguin sáhttá leat ávkkálaš bargat ovdánanságastallamis.
Dageres gyhtjelassi bijre leah vihkeles digkiedidh gosse øvtiedimmiesoptsestalleme.
Mađe boarrásat oahppi lea, dađe buorebut máhttá ieš oaidnit mo son doaibmá.
Joe båarasåbpoe learohke lea, buerebe daejredh maam jijtje veanhta.
Maiddái lea ávkkálaš geahčadit mo váhnemat sáhttet veahkehit máná ovdánit.
Nuhteles aaj vuejnedh guktie eejhtegh maehtieh viehkiehtidh øvtiedimmiem stuvredh.
Sosiálalaš ovdáneapmi
Øvtiedimmie sosiale aamhtsi gaavhtan
Skuvllas leat máŋga njuolggadus- ja norbmačoakkáldaga maid skuvla háliida ahte oahppi olaha ja doahttala.
Skuvlesne gellie njoelkedassh jih tsevtsiedimmieh mah edtjieh learohkem buerie øvtiedæmman lutnjedh.
Dánlágan njuolggadus- ja norbmačoakkáldagat duddjojit buriid guottuid ja daid vuođul hábmejuvvo oadjebas skuvlabiras ja daid galggašedje oahppi, váhnemat ja skuvla ráhkadit ovttas.
Dagkeres aamhtsh leah øvtiedimmie-våarome jih daerpies gosse learohkese tjarkadiks-voetem vedtedh. Learohke, eejhtegh jih skuvle tjoeverieh ekti-vøøki barkedh jis nimhtie buektiehtidh.
Oahppi ferte oahppat mo su láhttenvuogit ja dagut váikkuhit eará oahppiide ja luohkká- ja skuvlabirrasii.
Learohke tjoevere daejredh guktie altse dåemiedimmie dejtie jeatja learohkide, klaassem jih skuvlen learoe-sijjiem tsevtsede.
Deaŧalaš lea ahte oahppi oahppá bidjat rájáid go son dovdá ahte son ii adnojuvvo árvvus.
Vihkeles aaj learohke rasth tseegkie gosse ij krøøhkestimmiem dåastoeh.
Nugo ovdalaččas namuhuvvon, de fágalaš ja sosiálalaš ovdáneapmi dáhpáhuvvá ovttasdoaibmama ja ovttasbarggu máhtolašvuođa vuođul.
Guktie aerebi nebneme leah akti vøøki darjome jih ektesvuekiebarkoe vihkeles dovne learohken dåemiedæmman jeatja almetji ektine jih aaj faage-barkojse.
Árvvusatnin ja gierdilvuohta leat eará doahpagat mat čatnasit dása. Maid doahpagat mearkkašit ?
Krøøhkestimmie jih siemes-voete leah jeatja goerkesh maam joem dan bijre jiehtieh.
Ja mo sáhttá oahppi doaibmat bures ja ovdánit árvvusatnima ja gierdilvuođa dáfus ?
Guktie maahta learohke verviestidh jih buerie øvtiedimmiem åadtjodh bihkedimmien tjirrh ?
Doahpagiid ferte oassemihttomeriid vuođul čielggadit ja ovdamearkkaid bokte čilget.
Dievesjh tjoeverieh vuesihtæmman båetedh måadtesh vuepsiej tjirrh.
Maiddái dás sáhtášii geavahit árvvoštallanskovi.
Daesnie aaj gåarede vierhtiedimmiesjeema provhkedh.
Guđiid ovdánanmihttomeriid sáhttá oahppi geahččalit olahit go lea sáhka árvvusatnimis ja gierdilvuođas ?
Magkeres øvtiedimmievuepsieh bøøremes learohkese gosse krøøhkestimmiem jih toleransem øvtiedidh ?
Ságastallama čoahkkáigeassin ja ođđa ovdánanmihttomearit
Soptsestallemem tjåanghkan biejedh jih orre øvtiedimmievuepsieh moenedh
Bures ráhkkanahtton ovdánanságastallama čoahkkáigeasus biddjojit fágalaš ja sosiálalaš ovdánanmihttomearit boahtte áigodaga várás.
jih siemes-voetem jeatja almetji ektesne vusehte Vuapsetjh (v.g..):
• Oahppi dohkkeha earáid
• Learohke bueriesvoetem
iešvuođalágiid Čoahkkáigeassu sáhttá leat sihke njálmmálaččat ja čálalaččat, muhto jos mihttomearit ležžet deaŧalaččat oahppi boahttevaš ovdáneapmái, de daid galggašii čállit.
Mij soptsestallemistie båata maahta dovne njalmeld jih tjaaleld årrodh, mohte jis vuepsieh vihkeles learohken vijriebasse øvtiedæmman dellie bøørieh tjaaleld årrodh.
Go jo lea sáhka oahppi ovdáneamis, de son ferte aktiivvalaččat leat mielde válljemin ovdánanmihttomeriid, maiddái daid mat galget leat čálalaččat.
Daate learohken øvtiedimmien bijre jih dan gaavhtan bøøroe jijtje meatan jih veeljedh magkeres øvtiedimmievuepsieh vihkeles jih magkeres edtjieh tjaaleld årrodh.
Mihttomearit fertejit leat dušše moadde ja konkrehta.
Eah man gellie vuepsieh daerpies.
Dábálaččat lea doarvái guovtti golmma mihttomearis.
Daamtaj leah gøøkte, golme vuepsieh nuekies.
Dalle lea álkit buohkaide oaidnit ahte olaha go oahppi mihttomeriid vai ii.
Dellie aaj aelhkebe vuejnedh mejtie learohke vuepside jakseminie vuj ij.
Šiehtadusa mihttomearri sáhttá maiddái leat ahte oahpaheaddji ja/dahje váhnemat váruhit mihttomeriid olahit.
Mååhtedimmijne aaj maehtieh vuepsieh meatan mejtie lohkehtæjja jih / jallh eejhtegh maehtieh dåarjodh.
Oahppi, váhnemat ja skuvla juogadit ovddasvástádusa
Guktie diedtem learohken, eejhtegi jih skuvlen gaskems juekedh.
Čoahkkáigeasedettiin lea lunddolaš boahtit ovttaide ahte geas lea váldoovddasvástádus váruhit ahte iešguđet mihttomearri olahuvvo.
Vuepsiej digkiedimmesne leah vihkeles siemes sjidtedh gien åejvie-diedte dejtie ovmese vuepside.
Ovddasvástádus galggašii juogaduvvot oahppi, skuvlla ja váhnemiid gaskka.
Bøøremes lea diedtem juekedh learohken, skuvlen jih eejhtetegi gaskems.
Áigodaga mihttomeriid čuovvoleapmi
Guktie diedtide vijriebasse juhtiehtidh.
Guovtti ovdánanságastallama gaskkas sáhttá leat ávkkálaš ahte ságastallanguimmežat doalahit oktavuođa ja gaskkohagaid addet dieđuid mo dat orru mannamin.
Tijje dej øvtiedimmiesoptsestallemi gaskems, kriebpesje gaajhkesijstie gieh meatan, ihke sinsitnine soptsestallieh jih nimhtie såårnieh guktie øvtiedimmie jåhta.
Dan sáhttá dahkat čálalaččat oahppibargguid oktavuođas, oahppiidságastallama oktavuođas, e-poastta dahje telefuvnna bokte.
Dagkeres såårneme maahta vadtasovvedh tjaaleld learohken barkojse, njalmeld learohkese, e-påastesne jallh teelefovnesne.
ERENOAMÁŠ HÁSTALUSAT
SJIERE HAESTIEDIMMIEH
Mánát bohtet skuvlii iešguđetlágan dárbbuiguin ja vásáhusaiguin.
Maanaj guhth sjiere mievriestimmieh Mannah skuvlese båetieh ovmese daerpies-voeti jih dååjrehtsigujmie.
Láhčin dihtii dili buoremus lági mielde juohkehažžii, de lea deaŧalaš ahte váhnemat addet skuvlii dieđuid máná birra.
Jis buerie edtja sjidtedh dejtie ovmese learohkide, dellie vihkeles eejhtegh saerniestimmieh maanaj bijre vedtieh.
Muhtun mánáin sáhttet leat erenoamáš váttisvuođat fágaid dáfus, ja earáin gis váttisvuođat doaibmat sosiálalaččat.
Naaken maanah tsagkesh utnieh faagi gaavhtan jih jeatjebidie nåake jeatjebi ektine verviestidh.
Go oahppis lea heajos gullu dahje heajos oaidnu, de dat sáhttá dagahit ahte ii loavtte, oahpa iige ovdán.
Madtan-laakan govledh jih vuejnedh aaj maahta dåeriesmoerine sjidtedh trååjjemen, lieremen jih øvtiedimmien gaavhtan.
Buorre gulahallan ja dialoga ruovttu ja skuvlla gaskka sáhttá eastadit dán dáhpáhuvvamis.
Buerie saerniestimmieh hiejmen jih skuvlen gaskems maehtieh dagkeres tsagkesh mievriestidh.
Skuvla lea geatnegas heivehit oahpahusa juohke oahppái.
Skuvlen lea tjællohke barkoe øøhpehpehtimmiem ovmese learohkide sjidtesjadtedh.
Ožžot go ovdamearkka dihtii searalaš ja čeahpeslohkki mánát doarvái hástalusaid skuvllas ?
Meijtie sih jijtjh-reerehke- jih maanah mah veaksehke lohkemisnie eensi haestiedimmieh fierhten biejjien skuvlesne åadtjoeh ?
Soahpameahttunvuođat ja daid čoavdin
Tsælloeh - tsagkesh-gietedalleme
Ovdánanságastallan galggašii leat positiivvalaš dáhpáhus oahppái, oahpaheaddjái ja váhnemiidda ja mas váldoáššin lea oahppi máhttin ja ovdáneapmi.
Øvtiedimmie-soptsestalleme edtja buerie soptsestimmiem learohken, lohkehtæjjan jih eejhtegi gaskems vedtedh, gusnie learohken haalvedimmieh jih buerie øvtiedimmieh jarngesne tjåadtjoeh.
Ii dat mearkkaš ahte ii galgga ságastallat váttisvuođaid birra, muhto soahpameahttunvuođaid berre čoavdit sierra deaivvademiin.
Læjhkan lea vihkeles tsagkesi bijre digkiedidh, mohte dejtie bøøremes buerie-bealan lutnjedh sjiere tjåanghkojne.
Datte leat muhtun soahpameahttunvuođat dakkárat ahte daid dárbbaša aiddo dalle čoavdit.
Naaken tsagkesh læjhkan dan vihkeles guktie daerpies dej bijre dallah soptsestidh.
Ovdánanságastallama ferte dalle maŋidit eará hávvái.
Øvtiedimmie-soptsestalleme dellie mænngan buerebe sjeahta.
Oahppi ja váhnemat eai galgga dárbbašit atnit issorassan boahtit ovdánanságastallamii, muhto boahtit dohko buriid vuordámušaiguin.
Eah edtjieh eejhtegh jallh learohke kråvvadidh øvtiedimmie-soptsestallemasse båetedh, mohte tjiertestidh buerie vuartoejgujmie båetedh.
Ovdánanságastallan ja unnitlogugielat mánát
Øvtiedimmie-soptsestalleme jih minoritetij-gielen learohkh
Skuvlii álget iešguđege riikka ja kultuvrra mánát.
Sjire laantijste jih kultuvrijstie maanah skuvlese båetieh.
Máŋggakultuvrrat servodat lea addán midjiide máŋggakultuvrrat skuvlla ja nu maiddái riggásat skuvlabeaivvi.
Gellien kultuvri ektievoete lea gelliekultuvre skuvlem vadteme jih nimhtie aaj jeatja fierhten-beajjetje skuvlem.
Skuvlla ja ruovttu ovttasbargui leat boahtán ođđa hástalusat.
Ektesvuekiebarkoe lea jeatjh-laakan sjidteme jih jeatja haestimmieh båateme.
Skuvla gehččojuvvo iešguđetláhkai kultuvrras kultuvrii.
Skuvlen vååjnoe skuvleste skuvlese lea joekehth ovmese kultuvrijstie.
Norggas lea šaddagoahtán dáhpin ahte lea lagas ovttasbargu váhnemiid ja skuvlla gaskka, muhto eará kultuvrrain eai leat skuvllas ja ruovttus lagaš oktavuođat.
Nøørjesne lea buerie ektesvuekiebarkoe eejhtegi jih lohkehtæjjaj gaskems orreme, mohte gellieh kultuvrijsnie leah stoerre gåhkoe skuvlen jih hiejmen gaskems.
Hástalussan šaddá duddjot buori ovttasbarggu ja ovttaárvosaš gulahallama ságastallanguimmežiid gaskii, muhto dat lea dárbbašlaš sihkkarastit oahppái buori ovdáneami.
Sjidtesjadtedh guktie buerie ektesvuekiebarkoe jih soptsestalleme seamma vierhtegasse båata, lea naan aejkien geerve, mohte daerpies jis øvtiedimmieh edtjieh learohkidie bøøremes sjidtedh.
Muhtun kultuvrrain eai leat hárjánan deaivvadit skuvllain, ja váhnemat dovdet iežaset oahpaheaddji vuollásažžan.
Naakeninie kultuvrijsnie ij leah naan siejme vuekie tjåanghkoem skuvlen jih hiejmen gaskems utnedh jih eejhtegh lohkehtæjjam krøøhkestieh.
Dalle sáhttá leat váttis duddjot buori gulahallama.
Nimhtie maahta geerve sjidtedh buerie soptsestallemem gaskems buektiehtidh.
Danne šaddáge dárbbašlaš geavahit vugiid oadjudit sin dánlágan deaivvademiide.
Jearsoesvoetem tjåanghkosne tseegkedh lea vihkeles.
Go olmmoš lea smáđáhkes ja olmmošaddjái, de dalle leat buorit eavttut ahte ságastallan lihkostuvvá.
Aaj vihkeles eejhtegidie vietseles- laakan soptsestidh, arhpem vuesiehtidh jih aaj goerkesadtedh leah daerpies jis buerie tjåanghkoe.
Oahpaheaddjái lea deaŧalaš geahččalit áddet máná ja váhnemiid kultuvrralaš duogáža.
Lohkehtæjja tjoevere maanam jih eejhtegi kultuvre-vuekide guarkedh.
Muhtun háviid ferte dušše dohkkehit ahte šaddá eambbo diehtojuohkin go ságastallan.
Naan aejkien sån jienebe saerniestimmie sjædta jih vaenebe soptsestalleme gaskems.
Eará riikii dahje eará kultuvrii gullevaš olbmos sáhttet leat giellaváttisvuođat mat sáhttet goazahit gulahallama.
Tsagkesh gielen gaavhtan jeatja laanteste jallh jeatja kultuvreste båetedh, maahta soptsestallemem geerve darjodh.
Mánáin ja váhnemiin geat aiddo leat fárren Norgii, leat dieđusge stuorát váttisvuođat áddet buot mii dáhpáhuvvá birrasis go sidjiide geat leat orron dáppe moadde jagi.
Stuerebe dåeriesmoerh sjidtieh maanide jih eejhtegidie mah adtjegh Nøørjese båateme ennh dejtie guhth daesnie naan jaepieh orreme.
Skuvla ferte váldit ovddasvástádusa ja háhkat dulkka váhnemiidda geat dan dárbbašit.
Skuvlen diedte lea tåalhkem eejhtegidie skåårvedh jis daerpies.
Vásáhusat čájehit ahte lea jierpmálaš geavahit dulkkaid ságastaladettiin sihke singuin geat leat oanehis áigge ássan riikkas ja singuin geat leat ássan dáppe guhká.
Dååjrehtimmie vuesehte jiermijes tåalhkem provhkedh dejtie guhth adtjegh diekie båateme, mohte aaj dejtie guhth daesnie guhkiem orreme.
Deaŧalaš lea ahte buot váhnemat ožžot daid dieđuid maid galget, ja ahte sis lea vejolašvuohta jearahit ja addit skuvlii dieđuid.
Vihkeles leah saerniestimmieh eejhtegidie vedtedh, jih aaj nimhtie eejhtegijstie gyhtjelassh åadtjodh jih skuvlese saerniestidh mij daerpies.
Eatnigielaoahpaheaddji sáhttá leat ressursan ja ovttasbargoguoibmin oahpaheaddjái, oahppái ja váhnemiidda, muhto son datte ii galggašii geavahuvvot dulkan ovdánanságastallamis.
Lohkehtæjja guhth gieline barkeminie maahta buerie maelmine lohkehtæjjese, learohkese jih eejhtegidie årrodh, mohte ij leah sjiehteles jallh daerpies dam tåalhkine provhkedh gosse øvtiedimmiesoptsestalleme.
OVDÁNANSÁGASTALLAMA MOLSAŠUVVAN
JOEKEHTS ØVTIEDIMMIESOPTSESTALLEM
Ságastallanhámádat molsašuvvá jagis nubbái
Jeatjh-laaketje bievnesh akte jaepieboelhkeste måbpan
Sihke sisdoalu ja organiserema dáfus sáhttá ovdánanságastallan molsašuvvat ovtta luohkás nubbái.
Sisvege jih guktie soptsestallemem stuvredh maahta joekehts årrodh klaasseste klaassese.
Maiddái skuvllaid gaskkas sáhttet leat erohusat.
Dej ovmese skuvli gaskems aaj maehtieh stoerre joehkets årrodh.
Beroškeahttá luohkás dahje skuvllas, de galgá ruoktu ja skuvla ovttasbargat ovdánanságastallamiid dáfus.
Seamma guktie, læjhkan edtjieh hiejmh jih skuvlh ekti vøøki barkedh øvtiedimmie-soptsestallemigujmie.
Ságastallamis lea lunddolaš deattuhit iešguđetlágan fáttáid dan mielde man luohkás oahppi lea.
Soptsestallemisnie lea vihkeles sjiere aamhtsigujmie barkedh desnie gusnie learohken faage-tjøødth-sijjie.
Ságastallamat rivdet maiddái go oahppi álgá nuoraidskuvlii.
Soptsestallemh aaj jeatjh-laakan sjidtieh gosse learohke noereskuvlese båata.
Lassin daidda osiide mat ovdal leat deattuhuvvon, de ođđa ságastallanfáddán šaddá árvvoštallat maiddái árvosániiguin.
Lissine aamhtside mej bijre aerebi soptsestamme, karakterh båetieh. Dihte orre aamhtse soptsestallemasse sjædta.
Iešguđetlágan vuogit
Ovmese joekehtsh
Skuvllas lea dáhpin ahte sosiálalaš doaibman lea guovddážis mánáidskuvllas, ja fágalaš ovdáneapmi lea gis deaŧalaš nuoraidskuvllas.
Jis dihte edtja deahpadidh, dellie vihkeles giehtjedidh guktie learohke verveste dovne faagigujmie jih jeatja almetji ektine.
Ovdánanságastallamiid váldoášši lea ahte olmmoš ieš galgá leat guovddážis.
Fierhten aejkien lea vihkeles digkiedidh jih govledh guktie learohke verveste jeatja almetji ektine.
Go dan galgá oažžut áigái, de ferte deattuhit mo oahppi doaibmá sihke sosiálalaččat ja fágalaččat.
Læjhkan lea vihkeles soptsestalledh dej aamhtsi bijre mah dovne learohkem jih eejhtegidie dijpieh.
Ii datte dárbbaš buot fáttáid guoskkahit juohke ságastallamis, muhto deattuhit daid fáttáid mat leat lunddolaččat aiddo dan áigodahkii.
øøhpehtæmman utnieh, jih nimhtie diedtem skuvline juekieh ?
Ovtta ságastallamis sáhttet guovddášfágat nugo sámegiella ja matematihkka leat fáddán, eará háve gis sáhttá deattuhit geavatlaš ja estehtalaš fágaid.
skuvlevaedtsemem tsevtsiedidh jis datne leah eejhtege-gaskese, lihtsege eejhtegiraeresne, FAU-esne jallh ektesvuekiemoenehtsisnie / ståavrosne ?
Bargovuogit sáhttet maiddái leat ovdánanságastallama fáddán.
øøhpehtimmiem goerkesen jih alkoetsiehkien mietie åadtjodh
Mo oahppi doaibmá sosiálaččat, galggašii leat juohke ovdánanságastallama fáddá.
• gaajhkh learohkh reakam utnieh fysisk - jih
Vaikko vel fáttát sáhttet ja galggašedje molsašuvvat ságastallamis ságastallamii, de lea deaŧalaš ahte oahppi ja váhnemat dovdet ahte dat mii sin mielas lea deaŧaleamos, lea maiddái áššin ságastallamis.
psykososialt byjresisnie årrodh mij healsoem, trååjjedahkem jih øøhpehtimmiem åvtese guedtieh ?
Go ságastallamii lea bures ráhkkanahtton ja gulahallan doaibmá bures, de dat sihkkarastá ahte buohkaide dahká ságastallan buori.
Moenehtse edtja vaarjelidh eejhtegi jih learohki iedtjh skuvlen-ektievoetesne jih barkedh guktie buerie ektesvuekie-barkoe skuvlen jih hiejmen gaskems sjædta.
Ráđđehus bijai giđđat 2008 ovdan St. dieđáhusa nr. 28 (2007-2008) Sámepolitihkka.
Saemielaaken gïelenjoelkedassh tjïrrehtidh... 43 Råajvarimmie 28.
Dieđáhus čilge viidát deháleamos hástalusaid mat Ráđđehusas leat politihkastis sámi servodahkii.
Jiehteghbaakoehgærja starne- jïh såjhtoedïenesjimmesne utnedh... 49 Råajvarimmie 37.
Dieđáhusas celkojuvvo ahte sámegielaid dilli lea bahá.
Kaarhtedimmie jïh evtiedimmie saemien baakoegærjah... 58
Ráđđehus mearridii danne ráhkadit sámegielaid doaibmaplána.
Avijse Snåsningen: Avijsesæjtoeh åarjelsaemiengïelesne... 64 Råajvarimmie 63.
Maŋimuš logiid jagiid leat arvat doaibmabijut álggahuvvon nannen ja ovddidan dihtii sámegielaid servodaga máŋgga suorggis.
Daarpoe dotkeme- jïh maahtoe- evtiedimmie... 67 Råajvarimmie 65. Dotkememaahtoem bigkedh åarjelsaemien jïh julevsaemien gïelesne... 68 Råjvarimmie 66.
Dáin doaibmabijuin máŋga doibmet bures, ja leat dagahan dan ahte sámegielat leat ožžon nannosat saji servodahkii.
Dotkeme- jïh faage / vierhtiehjarnge... 68 saemien statistihke... 69
Muhtun sámi guovlluin sámegiella lea beaivválaš gulahallangiella.
Jeenjh dejstie råajvarimmijste hijven juhtieh, jïh dejstie saemiengïelh tjerkebe posisjovnem siebredahkesne åadtjoeji.
Guđege olbmo giellamáhttu buorrána lunddolaččat beaivválaš ovttastallamis eará giellageavaheaddjiiguin.
evtiedimmie fïerhten almetjen gïelemaahtoste iemeles sjædta gosse fïerhtenbeajjetje ektieåtnoe jeatjah gïeleutnijgujmie.
Dát guovllut leat dehálaš resurssat sámegiela ovdáneapmái Norggas.
Daah dajvh leah vihkeles vierhtieh saemiengïelen evtiedimmien åvteste Nöörjesne.
Seammás lea nu, ahte eanet sámegielalaš olbmot jávket go sii guđet bohtet sin sadjái, erenoamážit sámegiela hálddašanguovllu olggobealde.
seamma-aejkien jïjnjebe gïeleguedtijh jaameme goh reakasovveme, joekoen saemiengïelen reeremedajven ålkoelisnie.
Ain váilot ollu sámegielalaš bargit almmolaš ja bođolaš surggiin.
eenje vaenie saemiengïeleldh barkijh byjjes jïh privaten sektovrinie.
Danne lea dárbu eambbo áŋgiruššat ovddidit sámegielaid.
Dïhte lea dan gaavhtan daerpies saemiengïelide tjïrkedh.
Ráđđehus áigu dáinna doaibmaplánain bidjat vuođu viiddis ja guhkesáigásaš doaimmaide mat galget ovddidit sámegielaid beroškeahttá surggiid rájáin ja hálddahusdásiin.
Reerenasse sæjhta dan dahkoesoejkesjen tjïrrh våaromem bïejedh vijries jïh guhkiesmïeresne barkoen åvteste saemiejgïelide sektovrij jïh reeremedaltesij dåeresth.
Ulbmil lea ahte Norggas nu šaddá sámegielaide dorvvolaš vuođđu boahtteáigái.
Ulmie lea våaromem bïejedh juktie jearsoes båetije biejjiej saemiengïelide Nöörjesne.
Julevsámi ja oarjilsámi guovlluin lea gielladilli erenoamáš váttis.
Julevsaemien jïh åarjelsaemien dajvine lea gïeletsiehkie joekoen aejhteme.
Danne lea dárbu ahte mii bidjat searaid sihkkarastit ahte julevsámegiella ja oarjilsámegiella šaddet ealli geavahan-, ovttastallan- ja máhttogiellan maiddái boahttevaš buolvvaidege.
Dïhte lea dan gaavhtan daerpies mijjieh joekoen barkoem dejtie gïelide darjodh guktie julevsaemiengïelem jïh åarjelsaemiengïelem tjïrkedh goh jielije åtnoe-, gaskesadteme- jïh maahtoegïelh aaj båetije boelvide.
Máŋga departemeantta leat searvan doaibmaplána bargui.
Jeenjh departementh leah gïetelds-soejkesjinie barkeme.
Mis lea leamaš viiddis gulahallan Sámedikkiin ja mii leat joavdan ovttamielalašvuhtii doaibmaplána hárrái ráđđádallamiin.
Mijjen lij dialoge saemiedigkine jïh gïeteldssoejkesjem sïemedi konsultasjovnij tjïrrh.
Midjiide leat maid boahtán árvalusat sierranas birrasiin.
Mijjieh libie aaj ovmessie lehkeste jiehtesh åådtjeme.
Doaibmaplána váldoulbmil lea láhčit dilálašvuođaid nu, ahte sámegielaid aktiivvalaš geavaheaddjit lassánit.
gïeteldssoejkesjen åejviefokuse lea våaromem bïejedh juktie låhkoem iedtjeles saemiengïeleutnijigujmie jieniedidh.
Dan galgá šaddat vejolaš duohtan dahkat dainna lágiin ahte sámegiela oahpahus nannejuv- vo mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas, ja ahte lágiduvvojit eanet joregat main lea vejolaš geavahit sámegiela, ja dasto vel dainna lágiin ahte návccat biddjojuvvojit oaččuhit eanebuid váldit sámegielalaš oahpu ja oahpu mas sámegiella lea fágan.
Daate galka råajvarimmiej tjïrrh darjodh juktie saemiengïelen ööhpehtimmiem maanajgïertesne jïh maadthööhpehtimmesne tjïrkedh, dorjesåvva jeenjh arenah tseegkedh gusnie saemeste jïh tjerkebe barkedh saemiengïeleldh ööhpehtæmman jïh ööhpehtæmman saemiengïele faagegïevlesne skreejrehtidh.
Go ráđđehus bidjá eambbo návccaid almmolaš suorggi sámegillii, de háliida nannet guđege sámi olbmo vejolašvuođa áddehallat nuppiiguin sáme- gillii.
stuerebe åvtemieren tjïrrh saemiengïelem byjjes sektovrinie reerenasse sæjhta fïerhten almetjen nuepiem tjïrkedh guktie maahta guarkasovvedh jïh saemiengïelesne guarkadidh.
Mun dieđán ahte ollugat vásihit dan, ahte eai beasa geavahit iežaset vuoigatvuođa sámástit go sis lea dahkamuš almmolaš hálddahusain ja dearvvasvuođalágádusain – dannego ii oktage sáhte sin bálvalit sámegillii.
Manne gujht daajram jeenjh demtieh dah eah maehtieh dej reaktam saemiestidh nuhtjedh gosse byjjes reereminie jïh starnesåjhtojne gaskesadtedh – juktie ij oktegh maehtieh dejtie saemiengïelesne viehkiehtidh.
Dán dili mii dáhttut ovttasráđiid buoridit.
Daate evtiedimmie tjoerebe jarkedh ektine barkojne.
Sámedikki sámegiellaiskkadeamit ja sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallan maid čájehit ahte ain leat ollu hástalusat mat fertejit čovdojuvvot ovdalgo sámelága giellanjuolggadusaid mearrádusat leat ollašuhttojuvvvon ollásit.
Manne dan geerjene juktie reerenasse revidereme nasjovnalebudsjedtesne lea evtiedamme jieniedidh dåarjoeh saemiedægkan juktie Lavangen tjïelte
Dárbu sáhttá leat maid geahčadit sámelága giellanjuolggadusaid riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaideamet čuovggas.
8 «Gïeteldssoejkesjen åejviefokuse lea våaromem bïejedh juktie låhkoem iedtjeles saemien gïeleutnijigujmie jienedidh... š
Ráđđehus danne áigu geahčadit sámelága giellanjuolggadusaid.
Dag Terje Andersen Foto:scanpix
Mun lean hui ilus go ráđđehus ođastuvvon nationálabušeahtas lea árvalan stuorrudit juolludeami Sámediggái, vai Loabága suohkanii lea vejolaš šaddat sámegiela hálddašanguovllu láhttun golg- gotmánu 1. beaivvi 2009 rájis
maahta saemien gïelen reeremedajvese båetedh golken 1. 2009.
Go sámegielat eambbo oidnojit ja gullojit almmolaš báikkiin, nugo min sávaldat lea, de galget leat buohkaide olámuttus.
Maahta aaj daarpoeh saemielaaken gïelenjoelkedassh vuartjasjidh tjoevkesisnie mijjen internasjovnalen åeliedimmieh.
Ulbmil lea ahte sámegielat galget ovdánit servodaga nannejeaddji oassin, ja daidda galgá leat sadji ovdánit buot servodaga surggiin.
Reerenasse sæjhta dan våaromisnie tjïrrehtimmiem saemielaaken gïelenjoelkedasside darjodh.
Mun dieđán ahte sámit ollu barggu dahket nannen dihtii sámgiela sihke bearrašiin, báikegottiin, mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas, sámi giella- ja kulturguovddážiin, ja sámi organisašuvnnain ja ásahusain.
Tjïelkes munnjien jeenjh barkoeh saemien bieleste darjoeji juktie saemiengïelem tjïrkedh dovne fuelhkesne, byjressiebredahkesne, maanajgïertine jïh maadthööhpehtimmesne, saemien gïele- jïh kultuvrejarngine, jïh saemien åårganisasjovnine jïh institusjovnine.
Ain ovddas guvlui lea mearrideaddji dehálaš ahte sámit ieža geavahit gieldaideaset viššalit.
Dïhte vihkeles saemieh eadtjohkelaakan saemiestieh.
Sámegielaid nannenbargu gáibida guhkesáigásaš ja bissovaš rahčamušaid servodaga eanaš surggiin, ja dat ferte joatkit guhkit áiggi.
Barkoe juktie saemiengïelem tjïrkedh krievie guhkiesmïeresne jïh jaabnan barkoem jeenjemes sektovresuerkine, jïh tjuara prosessem tïjjesne årrodh.
Doaibmaplána váld- dahallá danne ráđđehusa barggu guhkibuš áiggi ulbmiliid, namalassii nannet sámegielaid boahtteáigái.
gïeteldssoejkesje buerkeste dan gaavhtan aaj jeenjh guhkiesmïeresne ulmieh reerenassen barkoej åvteste dah saemiengïelh tjïrkedh båetije aejkien.
Dát ulbmilat leat vuođđun plánaáigodaga doaibmabijuid joatkevaš čađaheapmái.
Dah ulmieh sijhtieh våaromem årrodh vijrebe evtiedimmien åvteste råajvarimmeste soejkesjeboelhkesne.
VIIDDIS JA GUHKESÁIGÁSAŠ ÁŊGIRUŠŠAN SÁMEGIELAIGUIN
viJRies Jïh gUhKiesMïeResNe BARKoe sAeMieJ gïeLiDe
Ráđđehusa politihka bajimuš ulbmil sámegielaid ávkin lea láhčit nu, ahte Norggas lea oadjebas boahtteáigi sámegielaide – davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii.
Biejjies ulmie Reerenassen politihke samiej gïelide våaromem darjodh juktie jearsoes båetije biejjiej saemien gïelh Nöörjesne – noerhtesaemiengïele, julevsaemiengïele jïh åarjelsaemiengïele.
Dehálaš ulbmil lea buoridit sámegielalaš olbmuid loguid.
vihkeles ulmie lea gïeleutnijh jienedieh.
Dat gáibida viiddis ja guhkesáigásaš áŋgiruššama buot servodatsurggiin.
Daate krievie vijries jïh guhkiesmïeresne barkoem gaajhkine siebredahkesuerkine.
Ráđđehus áigu doaibmaplánaáigodaga bidjat dakkár vuođu mas lea vejolaš buorebut áŋgiruššat sámegielaiguin sierranas servodatsurggiin – erenoamážit oahpahallamiin, oahpahusas, almmolaš bálvalus- ja fuollafálaldagain, ja vel geavahit ja oidnosii buktit sámegielaid almmolaš oktavuođain.
Reerenasse sæjhta barkoesoejkesjeboelhkesne våaromem darjodh tjerkebe barkedh dah saemien gïelh ovmessie siebredahkesuerkine – joekoen lïerehtimmie, ööhpehtimmie, byjjes dïenesjimmie- jïh håksoevadteme, jïh åtnoe jïh vååjnesasse saemiengïelem byjjes tsiehkine.
Sámegielaid oadjebas boahtteáiggi eaktun lea ahte daid árvodássi buorrána ja ahte daid geavaheaddjiide ja eiseválddiide guđege dásis bohtet oidnosii ásahuvvon giellavuoigatvuođat.
Jis gïelij båetije biejjieh jearsoes sjïdtieh voestegh tjoevere gïelij statush evtiedidh, jïh aaj vååjnesasse gïelij reaktah mah gååvnesieh dovne gïeleutnijidie jïh reeremidie ovmese daltesinie.
Sámegiella ferte dikšojuvvot buot joregiin main sámit leat ja deaivvadit, ja danne lea dehálaš čalmmustahttit sámegielaid joregiid ja daid geavaheaddjiid deaivvadanbáikkiid.
saemien gïele tjuara gaajhkine areninie nuhtjedh gusnie saemieh gaavnedieh jïh råekieh, dan gaavhtan vihkeles saemiej gïelij arenidie jïh gaavnedimmiesijjide gïehtjedidh.
Sámegielaid oadjebas boahtteáigi eaktuda maid ahte guhtege sápmelaš geahččala nanusmahttit ja buoridit iežas sámegiela máhtu, geavahit sámegiela nu ollu dilálašvuođain go sáhteš, ja oahpahit sámegiela mađe muddui lea vejolaš ođđa buolvvaide.
Jearsoes båetije biejjieh saemien gïelide aaj fïerhten saemien jijtse saemiengïelen maahtoem tjïrkedh jïh evtiedidh, gïelem nuhtjedh, jïh dan gåhkese guktie maahta saemiengïelem båetije boelvese vedtedh.
Jos sámegielaid boahtteáigi galggaš leat oadjebas, de gáibiduvvo ahte gielddat ja báikegottit suodjalit ja viššalit geavahit sámegiela iežaset guovlluin dainna fuolain, ahte sámegiela lea vejolaš bures oahpahit mánáidgárddiin, vuođđoskuvllain ja joatkkaskuvllain, ja dainnage fuolain ahte vánhemiidda ja eará rávesolbmuide maid leat buorit vejolašvuođat oahppat sámegiela.
Jearsoes båetije biejjiej saemien gïelide dellie tjoevere aaj tjïelth jïh byjressïebredahkh vaarjelidh jïh åtnoem saemiengïeline dej dajvine jieniedidh, buerie tsiehkieh skaepedidh saemien gïelen ööhpehtimmide maanajgïertine, maadthskuvline jïh jåerhkeskuvline, jïh buerie tsiehkieh darjodh saemiengïelen ööhpehtimmide eejhtegidie jïh jeatjah geerve almetjidie.
Dasto báikegottit berrejit deattuhit dehálažžan lágidit sámegielalaš joregiid mánáide, nuoraide ja rávesolbmuide, ja fállat dakkár gielddalaš bálvalusaid sámi álbmogii, main vuođus lea sámi giella- ja kulturmáhttu.
Aaj byöroeh byjresïebredahkh vuartasjidh jïh sijjieh skaepiedidh gusnie maanah, noerh jïh geervh maehtieh saemiestidh jïh tjïeltij faalaldahkh saemide saemien gïelen jïh kultuvren våaroemisnie.
Sámegielalaš galbbat galget leat gielddavisttiid sihke olggobealde ja siskkobealde, ja máŋggagielat geaidnogalbbat váikkuhit dasa ahte sámegiellage lea oidnosis báikkálaš servodagain.
skilth saemiengïelesne tjïelten gåetiej ålkoelisnie jïh dej sisnie jïh gelliengïelide geajnoeskilth öövtiedieh saemiengïelh byjressïebredahkesne vååjnesasse jïh vuesiehtieh saemiengïelem gååvnese.
Sámegielaid oadjebas boahtteáigi eaktuda álššalaččat áŋgiruššama julevsámegielain ja oarjilsámegielain, vai dát gielat bissot ealli giellan maiddái boahtteáiggige.
Jearsoes båetije biejjiej saemien gïelide dellie tjoevere tjerkebe barkedh julev- jïh åarjelsaemiengïelide, juktie dah maehtiejægan jielije gïelide aaj båetije biejjien årrodh.
Dainnago dáin giellaguovlluin sámit orrot bieđgguid ja leat unnitlogus stuorát álbmoga ektui, de sin joavkkuide lea erenoamáš váttes hástalus fas ealáskahttit gielaset.
Juktie barras årroeh jïh vaenie saemieh dan jeenjebelåhkoen almetjij muhteste dejnie dajvine, dej tjïertij lea joekoen dåeriesmoere skreejrehtimmiebarkojne.
Nu lea dilli erenoamážit oarjilsámi guovlluin.
Joekoen daennie åarjelsaemiendajvesne.
Oarjilsámit ja julevsámit leat unnitlogut olles sámi servodagas.
Åarjelsaemieh jïh julevsaemieh leah unnebelåhkoeh saemien siebredahkesne.
Danne lea dárbu ahte sii buohkat geain lea ovddasvástádus sámegielain, bidjet erenoamáš searaid dáid gielaid nanusmahttimii.
Dan gaavhtan daerpies gaajhkh giej leah dïedte saemiengïelide joekoen barkoem darjodh dejtie gorredidh.
Nuortalašgiela / golttágiela ja bihtánsámegiela várás áŋgiruššan ferte mearkkašit ahte álggahuvvojit báikkálaš ja rádjarasttideaddji giellaprošeavttat maid vuođđun lea dáid gielaid duohtadilli.
Barkoe luvle / skoltesaemiengïeline jïh pihtesaemiengïeline tjuara byjres jïh raastijbijjies gïeleprovsjekth aelkedh mah daaletjen tsiehkiem dejtie gïelide jåerkieh.
Odne ii leat jáhkehahtti atnit dáid gielaid ealli giellan sierranas servodatsurggiin nugo lea vejolaš dahkat davvisámegiela, oarjilsámegiela ja julevsámegiela dáfus.
Daen biejjien ij leah realistihken dejtie gïelide vuartasjidh goh jielije gïelh ovmese siebredahkensuerkide seammalaakan goh noerhte-, åarjel- jïh julevsaemiengïelide.
Ráđđehusa barggus ovddidan dihtii sámegielaid Norggas leat čuovvovaš bajimuš ulbmilat:
10 Reerenassen barkoe saemien gïelijgujmie Nöörjesne lea dah bijjies ulmieh:
• Sámegielat davvisámegiella, julevsámegiella ja oarjilsámegiella galget ovddiduvvot ja leat ealli gielat maiddái boahtteáiggige
• Saemiengïelh noerhtesaemiengïele, julevsaemiengïele jïh åarjelsaemiengïele edtjieh gorredidh jïh jieleme gïelh aaj båetije biejjieh årrodh
• Sámegielat galget ovddiduvvot ja oinnosmahttojuvvot
• Saemien gïelh edtjieh evtiedidh jïh vååjnesasse båetedh
• Buohkain galgá leat vuoigatvuohta oahppat sámegiela
• Gaajhkh edtjieh reaktah utnedh saemien gïelem lïerehtidh
• Sámegielalašvuođa vuoigatvuođat galget nannejuvvot ja gulahuvvot
• Saemiengïelij reaktah gelkieh nænnoestidh jïh bæjkoehtidh
• Duon golmma sámegillii, davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii, galget leat ovttaárvosaš ovdánanvejolašvuođat
• Dah golme saemien gïelh, noerhtesaemiengïele, julevsaemiengïele jïh åarjelsaemiengïele, gelkieh seammaleejns gorredimmienuepieh.
• Almmolaš ásahusat galget diđolaččat geavahit sámegielaid, sihke davvisámegiela, julevsámeagiela ja oarjilsámegiela
• Byjjes institisjovnh edtjieh voerkes årrodh dej saemiengïelijes åtnoste, dovne noerhtesaemiengïele, julevsaemiengïele jïh åarjelsaemiengïele.
• Máhttu Norgga sámegielaid birra galgá buoriduvvot ja seailluhuvvot boahtteáigái
• Maahtoe saemiengïelijgujmie Nöörjesne galka gorredidh jïh båetije biejjieh gorredidh.
Politihkalaš vuođđu Ráđđehusbellodagaid politihkalaš vuođđu – Soria Moria-julggaštus – almmuha ulbmilin dakkár sámepolitihka čađaheami, mii lea ávkin sámi álbmogii, nu ahte sámi gielas, kultuvrras ja servodateallimis lea sihkkaris boahtteáigi Norggas.
Reerenassepartijij politihken våarome – Soria Moriabæjhkoehtimmie – ulmie jeahtasovveme saemiepolitihkem uvtiedidh mij galka abpe saemien åålmegem dïenedh guktie saemiengïele, kultuvre jïh siebredahkejielije gelkieh vihties båetije biejjiej Nöörjesne årrodh.
St. dieđáhusas nr. 28 (2007-2008) Sámepolithkka ráđđehus lea dovddahan ahte sámegielat galget leat ealli gielat.
St. bïevnesisnie nr. 28 (2007-2008) Saemiepolitihke Reerenasse jeahteme saemiengïele galka jielije gïelem årrodh.
Sámegielaid galgá leat vejolaš geavahit servodaga buot joregiin, ja sámegiela geavaheapmi galgá buoriduvvot buot servodatjoregiin.
galka maehtedh gaajhkine siebredahkeareninie saemiestidh jïh saemiengïelen åtnoe byjjes tjiehtjelisnie galka jienedidh.
Stuorradiggedieđáhusas nannejuvvo dasto vela ahte sámi gillii ja kultuvrii guoski hástalusat galget ollašuvvat dainna lágiin ahte almmolaš ásahusaid ovddasvástádus ja rolla buoriduvvo sámi geavaheaddjiid várás dakkár guovdilis čálgodoaimmain go dearvvasvuođas, fuolas ja oahpahusas.
stoerredigkiebïevnese aaj jeahta saemiepolitihken haestemh gïelide jïh kultuvridie tjoelmedin tjuara loevenidh byjjesen dïedtem gorredidh dejtie gieh saemiestieh dej jarnges bueriefaalaldahkij sïjse goh starne, syjhteme jïh ööhpehtimmie.
Dat gáibida aktiiva politihka mii váldá mielde oassin sámegielalaš ja sámekultuvrralaš viidodaga almmolaš bálvalusaide ja fálaldagaide.
voestegh tjoevere iedtjeles politihkem jis saemiengïeleldh jïh kulturen perspektijvem bïejedh byjjes dïenesjinie jïh faalaldahkine.
St. dieđáhusas nr. 35 (2007-2008) Mål og meining ráđđehus lea árvalusvuođđun hábmen ollislaš giellapolitihka.
St. bïevnesisnie nr. 25 (2007-2008) Ulmieh jïh mïelh reerenasse våaroemem vuesehte guktie ellies gïelepolitihkem haamode.
Gielladieđáhusa ollislaš viidodat mearkkaša ahte sámegiela boahtteáigái sihkkarastin maid gullá bajimuš giellapolitihkalaš ovddasvástádussii oassin.
elliesperspektijve gïeledïjresne vuesehte jearsoes båetije biejjiej saemien gïelide gorredidh aaj bielie bijjieöörneme gïelepolitijhken dïedteste.
Bargu sámegiela ovddidemiin lea danne maiddái oppalaš giellapolitihkalaš hástalus, iige duššefal dábálaš sámepolitihkalaš hástalus.
Lissine jarnges saemiepolitijhken hasteme årrodh lea dan gaavhtan barkoe saemien gïelide aaj sïejhme gïelepolitijhken haesteme.
Sámegielat, erenoamážit unnibuš gielat, leat ollu váddát dilis go Norgga riikkagiella.
saemiengïelh, jïh joekoen unnebe saemiengïelh, leah jeenjebe aejhteme tsiehkesne goh daaroen nasjovengïeleste.
Giellajápmu lea duođalaš áitta duoidda unnibuš sámegielaide.
gïelejaame lea darhkan dejtie unnemes saemiengïelide aajhtoe.
Muhto vel davvisámegiellage čilgejuvvo áitojuvvon giellan riikkaidgaskasaš oktavuođain.
Mohte aaj noerhtesaemiengïele rijhkigaskem tsiehkesne aaj gohtjesovvi aejhteme gïelem.
Go giellajámu lea áigumuš hehttet, de gáibiduvvo čavgadat ja ulbmálat ja dárkilit plánejuvvon áŋgiruššan.
Jis gïelejaamen vööste barkedh dellie krievie tjerkebe jïh jeenjh ålman jïh systematijhkeles barkedh.
Gielladieđáhusas celkojuvvo ahte ráđđehusa barggu ulbmil lea ráhkadit vuođu ođđa sámi giellapolitihkkii mas lea strategalaš ja ollislaš viidodat sámegillii ja sámi servodahkii.
gïelebïevnesisnie tjåådtje Reerenasse sæjhta barkedh våaroemem biejedh orre saemien gïelepolitijhkese strategijen jïh ellies perspektijvinie saemien gïelide jïh siebredahkem.
Dát doaibmaplána gullá dán bargui oassin.
Daate gïeteldssoejkesje lea bielie dehtie barkoste.
St. dieđáhusas nr. 23 (2007-2008) Språk bygger broer namahuvvojit doaibmabijut mat gullet ollislaš giellaoahpahuspolitihkkii man vuođđun lea olbmo oppa eallima viidodat ja máŋggagielalašvuođa viidodat.
St. bïevnesisnie nr 23 (2007-2008) Gïelh pruvvieh bigkieh jeahtasåvva råajvarimmieh elliesvoeten gïeleööhpehtimmiepolitihke jielijeguhkie jïh gelliegïeleldh perspektijvesne.
Mánáidgárddit dat leat heivvoleamos joregat go doaibmabijuid ulbmil lea movttiidahttit olbmo jo mánnán oččodit sámegiela.
Maanajgïerte lea bööremes arena gïeleskreejresråajvarimmieh maanatjidie.
Departemeanta oaidná dárbun árvvoštallat giellakártema ja giellamovttiidahttima reaidduid ja vugiid kvalitehta, vai lea vejolaš gávnnahit mo lea buoremus ovddidit sámegiela.
Departemente vuajna daarpoeh dïrregij kvalitetem vierhtiedidh jïh aaj vuekieh gïelekaarhtedimmiem jïh gïeleskreejehtimmiem vierhtiedidh guktie nuepie sjædta hijven praksisem evtiedidh.
Dasto čilgejuvvo sámegiela sadji maiddái vuođđooahpahusasge, ja departemeanta atná iežas hástalussan sihkkarastit oahppiide oktagaslaš vuoigatvuođa oahppat sámegiela, ee. atnit fuola das ahte leat fidnemis dohkálaččat oahppan oahpaheaddjit ja ahte ráhkaduvvojit ja buvttaduvvojit buorit sámegielalaš oahpponeavvut.
vijrebe jeahtasåvva saemiengïelh maadthööhpehtimmesne, jïh deepartemente vuajna dïhte goh haestemem learohkij individuellen reakta saemiengïelelïerehtæmman tjïrkedh, g. j. kvalisiferijen lohkehtæjjah gaavnedh jïh geehteste buerie saemien learoevierhtieh sjïdtieh evtiedidh jïh dorjesovvedh.
Departemeanta ulbmáda buoridit gáiddosoahpahusa fálaldagaid ja gulahit jeavddalaččat ahte oahppiin lea vuoigatvuohta oažžut sámegiela oahpahusa.
Departemente sæjhta maajhööhpehtimmiefaalaldahkem evtiedidh jïh daamtaj learohkij reaktajgujmie saemiengïeleööhpehtæmman saarnodh.
Stuorradiggedieđáhus válddahallá dasto universitehtaid ja allaskuvllaid giellafágaid.
stoerredigkiebïevnese jeahtasåvva gïelefaagh universitetinie jïh jïlleskuvline.
Sámegielalaš dutkamat ja sámegielalaš oahpaheaddjioahpahusat leat Norggas dehálaš eavttut go galgat seailluhit ja ovddidit sámegielaid ja sámekultuvrra, ja nu maiddái riikkarájáid rastá.
saemiengïeleldh lohkemh jïh saemiengïeleldh lohkehtæjjaööhpehtimmieh lea vihkeles gosse saemien gïelide jïh kultuvridie Nöörjesne gorredidh jïh evtiedidh, jïh aaj rijhkij raastij dåaresth.
Dehálaš lea erenoamážit atnit muittus unnibuš sámegielaid, julevsámegiela ja oarjilsámegiela, ja stuorradiggedieđáhusas čujuhuvvo dasa ahte viggamušaide oččodit oahppiid ohcat dáidda oahpuide ferte leat stuorra deaddu buot ásahusain main lea dat ovddasvástádus dán suorggis.
Joekoen vihkeles vuartasjidh dah unnebe saemien gïelh, julevsaemiengïele jïh åarjelsaemiengïele, jïh stoerredigkiebïevnesisnie
St. dieđáhusas nr. 31 (2007-2008) Kvalitet i skolen ráđđehus deattuha ahte lea dárbu árrat vuoruhit guovdilis vuođđogálggaid.
St. bïevnesisnie nr. 31 (2007-2008) Kvalitete skuvlesne reerenasse jeahtasåvva dïhte daerpies voestes sæjjan bïejedh evtiedimmiem jarnges maadth maahtoeh aarehke uvtemesth biejesovvedh.
Vai sáhttá sihkkarastit juohke oahppái vuogádatlaš čuovvoleami vuosttamuš skuvlajagiid, de departemeanta áigu geatnegahttit skuvllaid kártet oahppiid lohkančehppodaga sin skuvlavázzima vuosttamuš golbma jagi.
guktie systematijhken dåeriedimmie fïerhtem learohkem tjïrkedh dej voestes jaepiej departemente sæjhta obligatorijen kaarhtedimmiem darjodh lohkemedaajromistie 1.-3. daltesinie.
Departemeanta áigu álggahit bissovaš vuogádaga mas oahpaheaddjit sáhttet oažžut lasi oahpu.
Departemente sæjhta stinkes systemem aatskadidh vijrebasse ööhpehtimmie lohkehtæjjide.
Stáhta ruhtada lohkansajiid dihto oahpaheaddjilohkui ja fállá gielddaide geavahit dáid oapposajiid.
staate ööhpehtimmiesijjide maaksa lohkehtæjjalåhkoem jïh tjïeltide faalaldahkem vadta dejtie lohkemesijjide utnedh.
Buot easkkavirgáduvvon rektoriid várás galgá álggahuvvot master-dássásaš oahppofálaldat skuvlajođiheamis.
Masterööhpehtimmie skuvlejuhtietimmiem gaajhkide orre rektovridie daajrohte.
Stáhta máksá lohkansajiid goluid.
staate lohkemesijjiej åvteste Maaksa.
Ráđđehus áigu daid skuvllaid ja skuvlaeaiggádiid várás main leat erenoamáš hástalusat, buoridit kvalitehtaárvvoštallama vuogádaga ja vuoruhit skuvllaid ja skuvlaeaiggádiid vástesaš rávvagiid.
Reerenasse sæjhta vijrebasse systemem evtiedidh kvalitetenvierhtiedimmiem jïh bïhkedimmiem skuvlide jïh skuvleaajhteridie joekoen haestemijgujmie prioriteredh.
St. dieđáhus nr. 11 (2008-2009) Læreren – rollen og utdanningen namaha sámi oahpaheaddjioahpahusa sierra.
St. bïevnesisnie nr. 11 (2008-2009) Lohkehtæjja – råalle jïh ööhpehtimmie saemien lohkehtæjjaööhpehtimmien sjïere ållermaehteme.
Ráđđehus árvala máŋga doaibmabiju maiguin galggašii leat álkit oažžut eanebuid váldit sámi oahpaheaddjioahpu, ja ollu dakkárge doaibmabijuid mat movttiidahttet eanebuid váldit sámegiela fágan mii lea oassin sin norgalaš oahpaheddjioahpus.
Reerenasse uvtede jeenjh råajvarimmieh våaromem bïejedh guktie skreejrehtimmie saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman jienede jïh råajvarimmieh guktie jeenjesh saemiengïelem lohkedh aktem dejstie faagijste dej nöörjen lohkehtæjjaööhpehtimmesne.
Stuorradiggedieđáhus čujuha maid dasa ahte dat ásahusat mat fállet oahpu sámegielas, fertejit buorebut bargat ovttasráđiid, dasgo dakkár ovttasbarggus leat ollu geavatkeahtes vejolašvuođat.
stoerredigkiebïevnesisnie aaj vuesehte dïhte lea daerpies lihkebe ektiebarkoe institusjovnij gaskem mejtie ööhpehtimmiem aktem dejstie saemien gïelijste faelieh, juktie dagkeres ektiebarkosne lea ov-utnemen nuepieh.
Riektevuođđu Arvat riikkaidgaskasaš konvenšuvnnain mat leat unnitloguid ja álgoálbmogiid birra, leat mearrádusat gielaid gáhttema birra.
Jeenjh gaskerijhkij konvensjovnij unnebelåhkoej jïh aalkoealmetjij bïjre leah nænnoestimmieh gïelEN:en konvensjovne sivijlen jïh politijhken reaktaj bïjre vuesehte guktie Nöörjen barkoe saemiengïelide galka årrodh.
ILO-konvenšuvdna nr. 169 cealká ee. artihkkalis 28 ahte «Doaibmabijut galget álggahuvvot mat seailluhit ja ovddidit dan álbmoga gielaid geavaheami mas lea sáhka.
evaarjelimmiej bïjre. iLo-konvensjovne nr. 169 jeahta gaskem jeahtjebem artihkelisnie 28 ” edtja råajvarimmieh darjodh juktie åvtanimmiem jïh åtnoem gorredidh jïh evtiedidh dej åålmegij aalkoegïelh ”.
š. Maiddái ONa konvenšuvdnage siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra láidesta Norgga barggu sámegielain.
Aaj
Eurohparáđđi mearridii jagi 1992 Eurohpalaš lihttu regiuvdna- dahje unnitlohkogielaid birra (European Charter for Regional or Minority Languages) áigumušain gáhttet unnitlohkogielaid, vai eurohpalaš kultuvra bisošii ovttastuvvan ja šláddjes kultuvran.
Dïhte europeijen pakte regijovnen- jallh unnebelåhkoegïelh (european Charter for Regional or Minority Languages) lij mïeredamme jaepien 1992 europaraereste dejnie ulmine unnebelåhkoegïelh vaarjelidh, guktie europijen kultuvre gorrede ektine jïh gellienlaaktje kultuvre.
Lihttu geatnegahttá nationálastáhtaid čađahit čielga doaibmabijuid seailluhan dihtii regionála- ja unnitlohkogielaid, nu ahte dat bohtet oidnosii sihke politihkas, lágain ja geavadis.
Pakte nasjovnalstaath åeliede stinkes råajvarimmieh tjïrrehtidh regijovnalen- jïh unnebelåhkoegïelh gorredidh, guktie dah vååjnesasse sjïdtieh dovne politihkesne, laakevedtemisnie jïh aarkbiejjietjisnie.
Lihtu oassi II mearrida arvat dehálaš ulbmiliid ja vuođđojurdagiid stáhtaid geatnegasvuođa birra nannet unnitlohkogielaid gáhttema.
Boelhke ii paktesne jeahta jeenjh vihkeles ulmieh jïh prinsibph gosse dej staatij plikth unnebelåhkoegïeli vaarjelimmiem tjïrkedh.
Unnitlohkogielaidlihtu oassi III siskkilda viidát ja dárkilat njuolggadusaid mat čielgasit geatnegahttet eiseválddiid sierranas surggiin, ee. dakkár surggiin go oahpahusas, riektelágádusas ja almmolaš hálddahusas.
Boelhke iii Unnebelåhkoegïelepaktesne jeahta jeenjh dijpemh jïh veele njoelkedassh mej stinkes plikth reeremidie ovmessie suerkine, g. j. ööhpehtimmesne, reaktaöörnegisnie jïh byjjesreeremisnie.
Norggas lihtu oassi III lea fámuiduvvan davvisámegiela várás.
Nöörjen åvteste lea bolhke iii noerhtesaemiengïelem dijpeme.
Maŋŋágo Snoasa suohkan ja Divttasvuona suohkan leat váldojuvvon mielde sámegiela hálddašanguvlui, de Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu árvvoštallat galgágo lihtu oassi III gustot maiddái oarjilsámegillii ja julevsámegilliige.
Dan mænngan snåasen tjïelte jïh Divtasvuodnan tjïelte reeremedajvese saemien gïelide böötigan Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta vierhtiedidh jis åarjelsaemien jïh julevsaemien aaj edtjijægan bolhke iii paktesne dijpedh.
Norga bijai ovdan iežas goalmmát raportta njukčamánus 2005.
Nöörje dan gåalmede reekteme njoktjen 2005 vadtasovvi.
Eurohparáđi resolušuvdna das mo Norga lea čuovvolan Unnitgielaidlihtu jagi 2007 rájis, buktá čielga árvalusaid čuovvovaš čuoggáiguin:
europaraerieresolusjovne Nöörjen dåariedimmien Unnebelåhkoegïelepakte jaepeste 2007 vadta stinkes juvnehtimmieh dejtie båetije tsiehkide:
• Norga ferte buoridit julevsámegielas ja oarjilsámegielas oahpponeavvoráhkadeami ja dáid gielaid oahpaheaddjiid oahpahusa
• Nöörje tjuara dan barkoem tjïrkedh dan muhteste learoevierhtieh faaledh jïh ööhpehtæjjah ööhpehtidh julev- jïh åarjelsaemiengïelesne.
• Norga ferte sihkkarastit ahte sosiála- ja dearvvasvuođaásahusat mat leat sámi hálddašanguovllus, fállet bálvalusaid sámegillii
• Nöörje tjuara nænnoestidh sosijale- jïh starneinstitusjovnh saemiengïelereeremedajvine mah dïenesjimmieh saemiengïelesne faelieh.
• Norga ferte sihkkarastit ahte álbmotregistaris ja eará almmolaš registariin ja ásahusain lea vejolaš geavahit sámi čállinmearkkaid
• Nöörje tjuara nænnoestidh åålmehregistere jïh jeatjah byjjes registerh jïh institusjovnh dåarjoeh åtnoem saemien væhtajde.
Eurohparáđi áššedovdi lávdegoddi deattasta ahte julevsámegiella ain lea rašis dilis.
europaraerien ekspertemoenehtse sïevedi julevsaemiengïele joe lea saajrohts tsiehkine. Åar
Oarjilsámegiela dáfus áššedovdi lávdegoddi dadjá ahte dát giella lea erenoamáš hearkkes dilis ja ahte dan giela várás lea dárbu álggahit ájitkeahttá doaibmabijuid amas giella duššat Norggas.
12 jelsaemiengïelen bïjre ekspertemoenehtse jeahta daate gïele lea joekoen saajrohts tsiehkine jïh dan gaavhtan daarpesje dallegh råajvarimmieh jis gïele galka Nöörjesne jieledh.
Dárbu lea ulbmálaččat doarjut giela ja hutkat ođđa čovdosiid mat heivejit oarjilsámegiela erenoamáš dillái.
Daarpoeh lea ulmieriekteme dåarjoe jïh innovatijven vaestiedassh åarjelsaemiengïelen joekoen tsiehkine sjïehtesjidh.
Lávdegoddi deattuha dasto dehálažžan ahte Norga ovttasbargá ruoŧŧilaš eiseválddiiguin buoridan dihtii oarjilsámiid dili.
Moenehtse sïevede man vihkeles sveerjen reeremidie ektesne barkedh åarjelsaemien tsiehkieh dåarjodh.
Norgga njealját raporta gárvánii geasset 2008.
Nöörjen njealjeden reekteme lij giesien 2008 gaervies.
Eurohparáđđi ii vel leat meannudan dan gárvásii miessemánus 2009.
europaraerie ij ennje dam gïetedallh suehpeden 2009.
Riikkalaš lágain Vuođđolága § 110 a vuođđuda stáhta geatnegasvuođa lágidit dili nu ahte sámi álbmot sáhttá «sihkkarastit ja ovddidit gielas, kultuvrras ja servodateallimisš.
Nasjovnalen laakevedtemisnie tseegkie Maadthlaaken § 110 a pliktem staatese tsiehkiejvåaroemem bïejedh guktie saemien åålmege maahta ” dej gïelem, dej Kultuvrem jïh dej siebredahkejielemem tjïrkedh jïh evtiedidh ”.
Dát dat ee. lei vuođđun go sámeláhkii lasihuvvui ođđa kapihtal 3 giela birra jagi 1990.
Daate jeatjebem gaskem våaroemisnie dorje saemielaaken åådtji orre kapihtele 3 gïelij bïjre jaepien 1990.
Njuolggadusat fámuiduvve ođđajagemánu 1. b. 1992, ja leat dainna lágiin doaibman 17 jagi.
Dah njoelkedassh tsiengelen 1. 1992 dijpesovvin jïh leah 17 jaepiej tjïrrh juhteme.
Sámelága § 1-5 nanne ahte sámegiella ja dárogiella leat ovttaárvosaš gielat, ja ahte dat galget leat ovttadássásaččat sámelága goalmmát kapihttala mearrádusaid vuođul.
saemielaaken § 1-5 jeahta saemien jïh daaroen lægan mïrrestalleme gïelh, jïh dah edtjieh mïrrestalleme årrodh njoelkedassij mietie saemielaaken kapihtele 3.
Muhtun mearrádusat leat ráddjejuvvon sámegiela hálddašanguvlui, ja muhtun mearrádusain fas eai leat dakkár geográfalaš ráddjejumit.
Muvhth njoelkedassh saemiengïelen reeremedajvh dijpieh, jïh muvhth eah leah geografijen raedtieh.
Muhtun mearrádusat leat erenoamážit gielddaid várás, ja muhtumat fas gustojit maiddái stáhtalaš ja guvllolaš eiseválddiide.
Muvhth njoelkedassh joekoen tjïeltide dijpieh, jïh muvhth aaj staaten jïh regijovnalen reeremidie dijpieh.
Láhka cealká ee. ahte lágat ja láhkaásahusat mat erenoamážit gusket oppa sámi álbmogii dahje sámi álbmoga osiide, galget jorgaluvvot sámegillii.
Laake jeahta jeatjeben gaskem laakh jïh njoelkedassh joekoen iedtjh abpe jallh bielieh saemien åålmegistie, edtja åarjelsaemiengïelese jarkoestidh.
Sámelága giellanjuolggadusat addet riikkaássiide gielalaš vuoigatvuođaid mat doibmet go sis lea dahkamuš almmolaš orgánaiguin.
saemielaaken gïelenjoelkedassh vedtieh otnegidie gïeleldh reaktah gosse ovmese byjjes organidie gaavnedieh.
Dat giellanjuolggadusat gustojit njuolggadusaid, almmuhusaid ja skoviid jorgaleapmái sámegillii, vuoigatvuhtii oažžut vástádusa sámegillii, viiddiduvvon vuoigatvuhtii geavahit sámegiela riektelágádusas, viiddiduvvon vuoigatvuhtii geavahit sámegiela dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggis, oktagaslaš girkolaš bálvalusaide, vuoigatvuhtii oažžut oahpahallanvirgelobi ja vuoigatvuhtii oažžut sámegiela oahpahusa.
Dïhte lea njoelkedassh jarkoestidh, bæjkoehtimmieh jïh goerh saemiengïelese, reakta vaestiedassh saemiengïelesne, væjranamme åtnoe saemiengïelesne reaktaöörnegisnie, væjranamme reakta saemiengïelem utnedh starne- jïh sosijalesuerkesne, individuellen gærhkods faalaldahkh, reakta ööhpehtimmiepermisjovnese jïh reakta saemiengïeline ööhpehtæmman.
Sámegiela hálddašanguovlu fátmmasta Kárášjoga, Unjárgga, Porsáŋggu ja Deanu gielddaid ja Guovdageainnu suohkana Finnmárkkus, Gáivuona suohkana Romssa fylkkas, Divttasvuona suohkana Nordlánddas, ja Snoasa suohkana Davvi-Trøndelágas.
Saemiengïelen reeremedajve leah tjïelth Karasjohke, goevtegeajnoe, Nesseby, Porsangere jïh Deatnu Finnmarkesne, Kåfjorde Tromsesne, Divtasvuodna Noerhtelaantesne jïh snåase Noerhte-Trøndelagesne.
Loabága suohkan Romssa fylkkas lea ohcan beassat sámegiela hálddašanguvlui.
Lavangen tjïelte Tromsesne lea ohtseme sæjhta saemien gïelen reeremedajven meatan årrodh.
Maŋŋágo Snoasa suohkan ja Divttasvuona suohkan šadde sámegiela hálddašanguvlui, de leat sámelága giellanjuolggadusat viiddiduvvon gustot maiddái oarjilsámegillii ja julevsámegillii.
Dan mænngan daajroehtamme snåasen tjïeltem jïh Divtasvuodnan tjïeltem lea saemielaaken gïelenjoelkedassh væjradamme aaj åarjelsaemiengïelem jïh julevsaemiengïelem dæjpa.
Dat mearkkaša ahte dain gielddain / suohkaniin ja guvllolaš ja stáhtalaš eiseválddiin mat leat dain hálddašanguovllu osiin main dát gielat geavahuvvojit, lea ovddasvástádus giellalága njuolggadusaid čađaheamis guđege giela dáfus.
Destie båata tjïelth jïh regijovnalen jïh staaten reeremh dan bielem reeremedajveste maam dej gïelh dæjpa, lea dïedte laaken njoelkedassij mietie tjïrrehtidh dej gïelide.
Lágat ja láhkaásahusat mat erenoamážit gusket oppa sámi álbmogii dahje sámi álbmoga osiide, galget jorgaluvvot sámegillii.
Laakh jïh njoelkedassh mej lea joekoen iedtjh abpe jïh bielieh saemien åålmegistie edtja saemiengïelese jarkoestidh.
Sámelága giellakapihttala mearrádusat leat unnimusgáibádusat.
Njoelkedassh saemielaaken gïelekapihtelisnie lea maam unnemes krievie.
Dat mearkkaša ahte buot almmolaš orgánat ávžžuhuvvojit váldit vuhtii sámegiela geavaheaddjiid, maiddái guhkkelii go maid lága njuolggadusat gáibidit ja hálddašanguovllu ráddjejupmi geatnegahttá.
Destie båata gaajhkh byjjes åårganh haestede saemiengïelij utnijh krööhkestidh, jïh aaj laaken njoelkedassh jïh reeremedajven raedtiej ålkoelisnie.
Buori hálddašandábis čuovvu ahte čálalaš oktavuođaváldimii mii lea sámegillii, galgá vástádusge leat sámegillii, maiddái dakkár dáhpáhusain main lága mielde ii leat geatnegasvuohta dasa.
hijven reeremevuekie jeahta tjaaleldh bieljeldimmieh saemien gïelesne, saemien gïelesne vaestede, aaj gosse ij laaken mietie leah plikte dejtie.
Sámegiela oahpahusa lágalaš vuođđu leat sámeláhka ja oahpahusláhka.
Dïhte reaktan våarome ööhpehtimmie saemien gïelesne lægan saemielaake jïh ööhpehtimmielaake.
Maŋŋágo sámegiela hálddašanguovlu viiddiduvvui nu, ahte dat dál fátmmasta suohkaniid mat leat oarjilsámi ja julevsámi guovlluin, de ipmirduvvo doaba ” sámegiella ” siskkildit davvisámegiela, oarjilsámegiela ja julevsámegiela.
13 Dan mænngan saemiengïelereeremedajve væjradi aaj tjïelth åarjelsaemien jïh julevsaemien dajvine, dellie jiehtege ” saemien gïele ” noerhte-, åarjel- jïh julevsaemiengïeline guarkedh.
Seamma definišuvdna lea maid oahpahuslágasge (§ 6-1).
seamma definisjovne lea ööhpehtimmielaakesne (§6-1).
Sámelága § 3-8 cealká ahte ” juohkehaččas lea vuoigatvuohta oahppat sámegiela ”.
saemienlaaken § 3-8 aaj jeahta ” fïeren guhten lea reakta ööhpehtæmman saemien gïelesne ”.
Dat gusto sihke sámiide ja dážaide.
Daate dovne saemieh jïh daatjh dæjpa.
Eará guovdilis láhka lea mánáidgárdeláhka, mii mearrida gielddaid ovddasvástádusa lágidit fálaldagaid sámi mánáide.
Jeatjah voernges laakh lea laake maanajgïertide mij tjïelten dïedtiem debreldahta faalaldahkem saemien maanide öörnedh lea presisereme.
Duopmostuolloláhka čujuha sámelága mearrádusaide go sámegiela geavaheamis lea sáhka.
Dåapmestovlelaake vuesehte saemielaaken njoelkedasside gosse saemien gïelen åtnoem dæjpa.
Báikenammaláhka galgá sihkkarastit sámi báikenamaid riikkalaš lágaid ja riikkaidgaskasaš soahpamušaid ja konvenšuvnnaid mielde.
sijjienommelaake galka tjïrkedh saemien sijjienommh nasjovnalen laakevierhken mietie jïh aaj gaskirijhkij latjkoeh jïh konvensjovnh.
Dearvvasvuođalágat muddejit dearvvasvuođabálvalusa doaimmahusaid, bargiid ja dearvvasvuođabálvalusaid geavaheaddjiid gaskavuođaid.
starnelaakevedteme tjoehpedæsta tsiehkiem starnedïenesjen barkoej, barkijij jïh starnedïenesjen utnijij gaskem.
Dearvvasvuođarievttálaš hálttis gusto dakkár gáibádus, ahte diehtojuohkin galgá leat ipmirdahtti beroškeahttá giellanjuolggadusaid ráddjejumis, ja sámegielalaš bálvalusfálaldagat maid leat dehálaččat rivttes ja dárbbašlaš iskkadeami ja dálkkodeami geažil, gč. omd. pasieantavuoigatvuođalága.
starnereaktaj vuajnoste krieveme lea guarkoes bïevnesh seamma man gïelenjoelkedassh jiehtieh, jïh dïenesjefaalaldahke saemien gïelesne lea vihkeles aaj destie daarpoe rïektes jïh darpies goerehtimmie jïh gïetedimmie, vuartesjh vuesiehtimmien gaavhtan pasientereaktalaakese.
Geatnegasvuohta gáhttet sámegielaid Buot almmolaš doaimmahusain lea ovddasvástádus váldit vuhtii sámegielaid geavaheaddjiid iežaset bargosurggiin suorgeovddasvástádusa vuođđojurdaga mielde.
gaajhkh byjjes båarkarimmiej leah dïedte saemien gïelen utnijidie krööhkestidh dej barkoej sisnie suerkiedïedteprinsibpen mietie.
Buot almmolaš orgánat maidda sámelága goalmmát kapihttala giellanjuolggadusat gusket, leat geatnegasat gozihit ahte sámelága giellanjuolggadusat čuvvojuvvojit.
gaajhkh byjjes åårganh saemienjoelkedassh saemielaaken kapihtele 3 dijpesuvvieh, dej leah dïedte dah njoelkedassh saemielaakesne dåeriedidh.
Dán doaibmaplána doaibmabidjooasis čilgejuvvo dárkileappot makkár ovddasvástádusoktavuođat leat omd. oahpahussuorggis ja dearvvasvuođasuorggis.
Dïhte lea råajvarimmieboelhkesne destie gïetedimssoejkesjistie lihkebe goerehtamme dïedtetsiehkiej åvteste j.g. ööhpehtimmiej- jïh starnesuerkine.
Sámedikkis lea ja galgá áin leat erenoamáš guovdilis rolla sámegiela bargguin.
saemiedigkien lea jïh galka dan lea joekoen voernges sijjie barkojne saemien gïelesne.
Norgga eiseválddit eai dattetge sáhte sirdit alddiineaset Sámediggái bajimuš ovddasvástádusa sámegielas.
Nöörjen reeremh eah maehtieh bijjies dïedtem saemien gïelesne saemiedægkan juhtedh.
Álo lea stáhtalaš ovddasvástádus bidjat dárbbašlaš rápmaeavttuid sámegiela gáhttejupmái ja ovddideapmái.
Dïhte åålegh lea staaten dïedte daerpies rammatsiehkiej muhteste juktie saemien gïelh maehtieh vaarjelidh jïh evtiedidh.
Sámedikkis okto ii sáhte lea ovddasvástádus sámegiela ovddideami lágideamis.
ij saemiedigkie maehtieh oktegh årrodh dïedtine juktie våaromem bïejedh saemien gïelij eevtiedæmman.
Sámegiela joatkevaš ovdáneapmi sorjá máŋgga oasálačča áŋgiruššamis, ja das lea maiddái gielddain / suohkaniin ja fylkkagielddain / suohkaniinge guovdilis doaibma.
ovmessie aktöörh daarpesjieh, gusnie aaj tjïelth jïh fylhketjïelth lea voernges sijjie.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanttas lea ovddasvástádussan oktii heivehit ráđđehusa sámepolitihka.
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartementen lea ektiedimmiedïedte reerenassen saemiepolitihke.
Sámegiella lea erenoamáš guovdil sámi kultuvrra, ealáhusaid ja servodaga dábálaš ovddideamis.
gïelen doedtelimmie sïejhme eevtiedimmen muhteste saemien kultuvre, jielemh jïh siebredahke lea dan voernges.
Bargo- ja servadahttindepartemeanta lea danne maŋimuš logiid jagiid álggahan arvat doaibmabijuid sámegiela dihtii.
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente lea dan gaavhtan dej minngemes luhkiejaepiej miedtie aalkeme ovmessie råajvarimmieh saemien gïelese.
Dainnago Bargo- ja searvadahttindepartemeanttas lea leamaš guovdilis rollan sámegiela gáhtten- ja ovddidanbargu, de sámelága giellanjuolggadusaid formála ovddasvástádus galgá sirdojuvvot Kultur- ja girkodepartemeanttas Bargo- ja searvadahttindepartementii.
Destie Barkoe- jïh ektiedimmiedepartementen voernges sijjie barkojne saemien gïelem tjïrkedh jïh evtiedidh, dïhte formellen dïedte saemielaaken gïelenjoelkedassh gærhkoe- jïh gærhkoedepartemensteste Barkoe- jïh ektiedimmiedepartementese jåhta.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta goziha dasto sámelága kapihttala 3 njuolggadusaid ollašuhttima.
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente dan mænngan gïehtjede tjïrrehtimmiem njolkedassijste saemielaaken kapihtele 3.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta šaddá maid dan mielde váldit badjelasas ovddasvástádussan oktiiordnet Norgga geatnegasvuođaid čuovvolit unnitlohkogielaidlihtu mearrádusaid.
Dan mietie Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente åådtje dïedtem ektine bïejedh dåeriedimmiem Nöörjen åelieh unnebelåhkoegïelepakten mietie.
Dainnago Kultur- ja girkodepartemeanta lea giellapolitihkalaš ovddasvástideaddji departemeanta, de das lea bajimuš ovddasvástádus ollislaš ja surggiidrasttideaddji giellapolitihkas.
Kultuvre- jïh gærhkoedepartementen lea goh gïelepolitijhken dïedteles faagedepartemente dïhte bijjies dïedte ellies jïh suerkiebijjiedijpeme gïelepolitijhke.
Bođolaš doaimmahusaide eai guoskka sámelága giellanjuolggadusat.
ij saemielaaken gïelenjoelkedassh prijvaten båarkarimmide dijpieh.
Maŋimuš jagiid mii leat dattetge oaidnán ahte muhtun organisašuvnnat ja fitnodagat leat váldán atnui sámegiela, omd. namaide, almmuhusaide, diehtojuohkimii neahtas ja gihppagiin.
Dej minnngemes jaepiej læjhkan vööjnimh muvhth åårganisasjovnh jïh eantemh leah saemien gïelem åtneme, vuesiehtimmien gaavhtan nommh, byjjehtsh, bïevnesh gaskeviermesne jïh tjaaleginie.
Muhtumat leat maid virgádan sámegielalaš bargiid guđet sáhttet bálvalit sámegielalaš geavaheaddjiid.
Muvhth aaj saemiengïeleldidie barkoem vedtieh saemien åesiestæjjah gïetedidh.
Ráđđehus atná dan lunddolaš čuovvumuššan das, go sámegiella lea ožžon nannosat sajádaga.
Reerenasse veanhta daate iemeles destie saemien gïele tjerkebe årrodh.
Sámedikki bargu sámegielain Sámelágas lea § 3-12 Sámi giellabargguid organiseren, ja dan mielde Sámediggi galgá bargat nu, ahte gáhtte ja ovddida sámegielaid Norggas.
saemielaaken mietie § 3-12 Saemien gïelebarkoen öörneme galka saemiedigkie barkedh vaarjelimmien jïh vijrebe eevtiedimmien muhteste saemien gïelide Nöörjesne.
Dasto cealká láhka ahte Sámediggi galgá ráhkadit raportta Gonagassii juohke njealját jagi, mas sámegielaid dilli Norggas čilgejuvvo.
vijrebe laakesne tjåådtje saemiedigkie fïrhten njealjeden jaepie reektehtimmiem gånkese dorje saemien gïelij tsiehkiej bïjre Nöörjesne.
Sámediggi várre juohke jagi ruđaid maid sáhttá juogadit sierranas doaibmabijuide mat nannejit ja ovddidit sámegielaid Norggas.
saemiedigkie fïerhten jaepien vierhtieh beaja mah maahta ovmessie råajvarimmide saemien gielh
Jahkái 2009 dat supmi lea unnibuš go 60 milj. ruvnnu.
Jaepien 2009 lea mahte 60 mill. kråvnah.
Ruđat mannet sámegiela hálddašanguovllu gielddaide ja fylkkagielddaide, giellaguovddážiidda ja sierranas prošeaktaohcciide.
Dah vierhtieh tjïeltide jïh fylhketjïelide saemiengïelen reeremedajvesne juhtieh, gïelejarngidie jïh ovmessie provsjektide.
Jagi 2008 rájis geavahuvvo maid oassi Sámeálbmotfoandda1 vuoittus giellaovddideaddji doaibmabijuide.
Jaepeste 2008 aaj bieliem mestie saemieåålmegen fåanteste gïele-evtiedimmieråajvarimmide.
Lassin Sámediggi hálddaša doarjagiid mat leat mánáidgárdefálaldagaid, oahpponeavvuid ja stipeanddaid várás.
Dan lissine saemiedigkie gïetede dåarjoeh maanajgïertefaalaldahkie, learoevierhtide jïh stipendide.
Juolludeapmi mii lea sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu gielddaid ja fylkkagielddaid várás, máksojuvvo jahkásaččat dihto Sámedikki mearridan eavttuid mielde.
Dåarjoe tjïeltide / fylhkentjïeltide saemielaaken gïelenjoelkedassh reeremedajvine jaapetjen olkese maeksedh njoelkedassij mietie.
Dát ruđat galget gokčat lassegoluid mat gielddain leat guovttegielalaš gieldan.
Dah dåarjoeh edtjieh guektiengïeleldh tjïeltij jeanadamme maaksoeh dåarjodh.
Sámediggi galgá gozihit dáid ruđaid geavaheami, ja gielddat ja fylkkagielddat sáddejit jahkásaččat dieđáhusa ruhtageavaheamis Sámediggái.
saemiedigkie edtja dåarjoej åtnoem gïetjedidh, jïh tjïelth / fylhketjïelth fïerhten jaepien saemiedægkan reektedieh.
Jahkái 2009 leat várrejuvvon 42,75 milj. ruvnnu.
Jaepien 2009 lea 42,75 mill kråvnah.
Sámediggi áigu ođasmahttit juolludaneavttuid jagi 2010 bušeahta oktavuođas.
saemiedigkie sæjhta vadtemenjoelkedassh revideredh gosse 2010 jaepien budsjettem gïetede.
Norgga sámedikkis lea giellastivra mii lea giellafágalaš áššiin Sámediggeráđi rávvejeaddji orgána.
saemidigkien Nöörjesne lea gïeleståvre mij lea rååresjimmie åårgane gïeleldhfaagen gyhtjelassine saemiedigkieraaran.
Giellastivrras leat lahtut geat ovddastit davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjilsámegiela guovlluid.
gïeleståvroen lïhtsegh noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien dajvijste.
Lahtut davviriikkalaš orgánii Sámi giellalávdegoddái (SGL) válljejuvvojit giellastivrra láhtuid gaskkas.
Lïhtsegh noerhtelaantij åårganasse saemien gïelemoenehtse (sgM) veeljie lihtsegistie gïeleståvrosne.
SGL lea Sámi parlamentáralaš ráđi mearridanorgána mii galgá bargat sámi giellaáššiiguin ja ovddidit sámegiela čálalaččat ja njálmmálaččat.
sgM lea saemien parlamentarijen raerie mïeredammeåårgane gyhtjelassine mejnie saemien gïelem dijpieh, jïh edtja saemien gïelh dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh evtididh jïh åvtanidh.
Lassin Sámi giellalávdegoddi juohká dieđuid riikkaid giellaorgánaide, ja earáide.
Dan lissine saemien gïeleraerie laantij gïeleåårganidie, jïh jeatjidie bïevnese.
Sámedikki barggut mat leat sámegiela terminologiijas ja normeremis čađahuvvojit ovttasráđiid Sámi giellalávdegottiin.
saemiedigkien laavenjassh terminologijen jïh saemien gïelem normeredh sgM:en ektine barkedh.
Sámi giellalávdegotti doaibma lea ee. dohkkehit sámegielaide tearpmaid ja normeremiid.
sgM:en laavenjasse lea g. j. termh dåhkasjehtedh jïh saemien gïelem normeredh.
Sámi giellalávdegottis leat golbma tearbmajoavkku, davvisámegillii, oarjilsámegillii ja julevsámegillii, ja dain leat fágaolbmot guđet bohtet golmma sámedikkis ja guđege sámegiela guovllus.
sgM:n leah golme termedåehkieh, akte noerhtesaemiengïelesne, akte åarjelsaemiengïelesne jïh akte julevsaemiengïelesne jïh dej lihtsegh lea faagealmetjh dejstie golme saemiedigkijste jïh gïelealmetjh dejstie ovmessie gïeledajvijste.
Maiddái normerema várásge Sámi giellalávdegottis leat giellajoavkkut máin lea giellafágalaš máhttu, maiddái riikkarájáid rastá.
Aaj normeridie lea sgM gïeletdåehkieh mïsse gïelefaageldh maahtoem raastij bijjelen.
Dat mearkkaša ahte giellafágalaš bargu čađahuvvo oktilaččat buot sámegielain ja davviriikkalaš dásis.
gïelefaagen barkoe eejnegen abpesaemien daltesisnie / noerhtijlaantij daltesisnie.
Sámedikkis lea sátnebáŋku, Risten.no, mii siskkilda muhtun sámi terminologiijaid.
saemiedigkien baakoedaatabaanghke, Risten.no, man sisvege muvhth saemien terminologije.
Sámedikkis lea maid ovttasbargu Bargo- ja searvadahttindepartemeant- tain ja Máhttodepartemeanttain ” Divvun ” nammasaš prošeavtta oktavuođas – mas galget ráhkaduvvot golmma sámegillii divodanprográmmat (geahča doaibmabiju 58).
saemiedigkie Barkoe- jïh ektiebiejemedepartementine jïh Maahtoedepartementine ektesne barka “ Divvun ” – korrektuvreprovgrammem saemien gïelide evtiedidh (vuartesjh råajvarimmie 58).
Sámediggi nammada báikenammakonsuleanttaid ja rávve mo sámegielalaš báikenamat galget geavahuvvot ja mo báikenammaláhka galgá hálddašuvvot.
saemiedigkie sijjienommhkonsuvlenth nommehte jïh åtnoem saemien sijjienommeijgujmie bïhkede jïh sijjienommhlaakem reerie.
Sámedikkis leat odne golbma báikenammakonsuleantta guđet rávvejit mo Norggas galget čállit sámegielalaš báikenamaid.
saemiedigkien daelie golme nommekonsuvlenth gieh edtjieh rååresjidh guktie saemien sijjienommh Nöörjesne galka tjaeledh.
Nammakonsuleanttain lea ovddasvástádus davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjilsámegiela guovlluin.
Nommehkonsuvlentij dïedte noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien gïeledajvidde.
Jagi 2009 ožžot 10 sámi giellaguovddáža doarjagiid Sámedikkis.
Jaepien 2009 10 saemien gïelejarngh åadtjoeh dåarjoeh saemiedigkeste.
Giellaguovddážiid doaibmamuš lea ealáskahttit, seailluhit ja nanusmahttit sámi giela ja kultuvrra.
gïelejarngij funksjovne lea saemien gïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh, gorredidh jïh tjïrkedh.
Giellaguovddážiid bargguide gullá ovddidit ja buoridit oahpahusdoaibmabijuid mat leat sámi giela, kultuvrra ja ealáhusaid várás, ja juohkit dieđuid sámi kultuvrra birra.
Laavenjassine ööhpehtimmieråajvarimmieh saemien gïelesne, kultuvrisnie jïh jielemisnie evtiedidh jïh tjïrkedh jïh aaj saemien kultuvren bïjre bïevnesidh.
Giellaguovddážat lágidit juohkelágan kurssaid, nugo sámegielas mánáid stoahkangiellan, sámegiela gielddabargiid várás, ja duojis.
gïelejarngh ovmessie kuvsjh öörnin v.g. saemien stååkedimmiegïeline, saemien ööhpehtimmie tjïeltij barkijidie jïh vätnoekuvsjh.
Giellaguovddážat leat guovlluineaset sámi álbmoga deaivvadansajit, ja danne dat leat dehálaš ásahusat sámegiela nannemis ja ovddideamis.
gïelejarngh leah aaj gaavnedimmiesijjieh saemien åålmegidie dajvesne, jïh dan gaavhtan vihkeles institusjovne edtja saemien gïeliem tjïrkedh jïh eevtiedidh.
Sámediggi juohká doarjagiid sámi mánáidgárddiide maid njuolggadusaide lea čállojuvvon ahte mánáidgárdi atná vuođđunis sámi giela ja kultuvrra.
saemiedigkie dåarjoeh saemien maanajgïertide vadta mej leah njoelkedassij mietie jeahta maanajgïerte saemien gïelem jïh kultuvrem bigkie.
Sámedikkis leat maid doarjagat ovttaskas mánáid oahpahussii dáža mánáidgárddiin, gč. válddahallama dán doaibmaplána doaibmabidjooasis.
saemiedigkien leah aaj dåarjoeh gïeleööhpehtæmman maanese nöörjen maanajgïertine, vuartesjh råajvarimmebielesne daennie gïetedimmiesoejkesjisnie.
Sámediggi doallá jahkásaš fierpmádatčoahkkimiid mánáidgárddiid sierranas bargiidjoavkkuide, ee. jođiheaddjiide, giellabargiide ja almmáiolbmuide.
saemiedigkie jaapetjen viermievïerhketjåanghkoem öörnie ovmessie dåehkide barkijstie saemien maanajgïertine, v.g. dah åejvieh, gïelebarkijh jïh almah gieh berkieh maanajgïertesne.
Sámediggi juolluda doarjagiid oahpponeavvuide mat leat heivehuvvon sámi mánáidgárdemánáide.
saemiedigkie dåarjoeh vadta learoevierhtide saemien maanajgïerten maanide sjiehtedamme. Jeenjh learoevierhtiej jïh
Oahpponeavvuid ja Sámedikki oahpahussuorggi rolla dáfus, geahča doaibmabidjooasi.
Fåanten ulmie lea råajvarimmieh dåarjodh mah saemien gïelem jïh kultuvrem tjïrkedh jïh skreejrehtidh.
Sámediggi juolluda stipeandda oahppiide geain lea sámegiella fágan joatkkaskuvllas.
saemiedigkie dåarjoeh learohkidie saemien gïele faagegïevlesne jåarhkeskuvlesne vadta.
Lassin Sámediggi lea vuođđudan stipeanddaid alit oahpahusa várás, gč. doaibmabidjooasi.
Dan lissine lea saemiedigkie stipendh jollebe ööhpehtæmman tseegkeme, g. j råajvarimmiebealan.
Diehtojuohkin / láidestus vuoigatvuođaid birra: Sámediggái bohtet álbmogis arvat jearaldagat das, makkár vuoigatvuođat guđege olbmos leat go sus lea dahkamuš almmolaš ásahusaiguin.
Bievnesh / bïhkedimmie reaktaj bïjre: saemiedigkie åådtje jeenjh gyhtjelassh åålmegijstie mah reaktah fïerhten almetjen lea gosse byjjes reeremasse gaavnede.
Ovddimusas leat gažaldagat vuoigatvuođas oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii, ja gos oahppit sáhttet oažžut dán vuoigatvuođa ollašupmái.
voestes lea gyhtjelasse mij reakta ööhpehtimmie saemien gïelesne, jïh gusnie fïerhte learohke dam reaktam åådtje.
Seamma gažaldaga jerret maid vánhemat geat háliidit bidjat mánáset mánáidgárdái ja dáhttot ahte mánnái das leat fálaldagat mat leat heivehuvvon su gillii ja kultuvrii.
seamma gyhtjelasse båata eejhtegijstie gieh edtjieh dej maanah maanajgeartan jïh sijhtieh maana åådtje dan maanajgïertefaalaldahkem dan gïelese jïh kultuvrasse sjïehtede.
Sámedikkis ii leat mihkkege formála válddiid bagadit gielddaid / skuvla- ja mánáidgárdeeaiggádiid, muhto sáhttá daid bagadit mánáidgárddi lážáldaga ja skuvlla oahpahusa hárrái.
ij saemiedigkien leah formellen reereme tjïeltide / skuvle- jïh maanajgïerteaajhteridie instrueredh, mohte maahta dejtie bïhkedidh guktie dah maehtieh dej barkoem åårganiseredh maanajgïertesne jïh ööhpehtimmiem skuvlesne.
Sámediggi juohká dieđuid vánhemiidda das maid sii sáhttet dahkat čoavdin dihtii ášši.
saemiedigkie aaj eejhtegidie bïevnese guktie dah maehtieh tjoelmh loevenidh.
Sámediggái bohtet muhtun gažaldagat olbmo vuoigatvuođaid birra oažžut bálvalusaid sámegillii dearvvasvuođalágádusas, riektelágádusas ja girkus, ja maiddái gažaldagaid dulkoma birra sierranas oktavuođain.
saemiedigkie aaj åådtje gyhtjelassh reaktaj bïjre dïenesjimmiejgujmie starnefaalaldahkesne, rektafaalaldahkesne jïh gærhkosne, jïh aaj gyhtjelassh toelhkemen birje ovmessie tsiehkesne.
Ollu gielddat ja ásahusat bovdejit Sámedikki doallat diehtojuohkinčoahkkimiid, logaldallamiid ja dakkáraččaid sámegiela birra.
Jeenjh tjïelth jïh institusjovnh saemiedigkiem böörieh bïevneshtjåanghkoem öörnedh, lohkemh jïh seammasåårts saemien gïeline.
Lassin addojuvvojit ollu dieđut ja rávvagat čálalaččat ja telefovnnas.
Dan lissine jïjnjh bïevnesh jïh bïhkedimmieh tjaaleldh jïh telefovnine vadta.
Gielddat, skuvllat, mánáidgárddit ja giellaguovddážat leat dat mat dávjjimusat váldet oktavuođa Sámediggái.
Tjïelth, skuvlh, maanajgïerth jïh gïelejarngh leah dejtie gieh daamhtaj saemiedigkiem bieljelieh.
Oktavuođa váldet Sámediggái maid čállit, mediat ja eará giellageavaheaddjit, omd. terminologiija birra, báikenamaid birra, ja dan birra, mo galggašii nannet ja ovddidit sámegiela sierranas ásahusain.
saemiedigkie aaj tjaelijh, medija jïh jeatjah gïeleutnijh bïhkede v.g. terminologijen, sijjienommij bïjre jïh guktie maahta saemien gïelem tjïrkedh jïh evtiedidh ovmessie institusjovnine.
Sámediggi lea dahkan ovttasbargansoahpamuša Finnmárkku fylkkagielddain, Romssa fylkkasuohkaniin ja Nordlándda fylkkasuohkaniin, ja maiddái ovttasbargansoahpamuša ovttain fylkkasuohkaniin oarjilsámeguovllus.
saemiedigkie lea sïemedammelatjkoem tjaaleme Finnmarken, Tromsen, Noerhtelaanten fylhketjïeltijgujmie, jïh sïemedammelatjkoem jeenjh fylhketjïeltijgujmie åarjelsaemien dajvesne.
Dáid soahpamušaid ulbmil lea ee. nannet sámi giela ja kultuvrra.
Dah latjkoej leah g. j. intensjovne saemien gïelem jïh kultuvrem tjïrkedh.
Sámedikki čielga árvalusat dán doaibmaplána bargui bohtet ovdan doaibmaplána doaibmabidjooasis.
saemiedigkien konkreten åssjelh barkojne gïetedimmiesoejkesjinie vååjnesaasse råajvarimmiebealan gïetedimmiesoejkesjisnie.
Doaibmaplána barggu ja čuovvoleami organiseren Bargo- ja searvadahttindepartemeanta jođiha sámegiela doaibmaplána barggu.
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente barkoen åvtehke gïeteldssoejkesjinie saemien gïelem.
Doaibmaplána lea ráhkaduvvon ovttasráđiid Sámedikkiin, ja dan bargui leat maid searvan earáge áššáigullevaš departemeanttat.
gïeteldssoejkesje lea saemiedigkien ektesne dorjeme jïh jeatjah departementij gujmie.
Sámediggepresideanta ja bargo- ja searvadahttinministtar soabaiga jahkebeallásaš ráđđádallančoahkkimis miessemánu 2008, ahte doaibmaplána bargu galgá álggahuvvot dakkaviđe, ja ahte ráđđehusa ja Sámedikki sámegiellabarggut heivehuvvojit oktii.
saemiedigkiepresidente jïh barkoe- jïh ektiedimmieministere dennie bieliejaapetjen konsultasjovnetjåanghkosne suehpeden 2008 siemedigan barkoe gïetedimssoejkesjinie dallegh aalka, jïh reerenassen jïh saemiedigkien barkoe saemien gïelesne ektiedeminie.
Doaibmaplána barggu botta leat leamaš bissovaš oktavuođat ja ráđđádallamat, ja loahpalaš ráđđádallančoahkkimat dollojuvvojedje sihke hálddahuslaš ja politihkalaš dásis njukčamánu 31. b. ja čuoŋománu 17. b. 2009.
Dah gaskesadtigan jïh sopstalligan abpe tïjjem barkojne gïeteldssoejkesjem berkigan, jïh minngemes konsultsjovnstjåanghkoeh lin dovne reeremen jïh politihken daltesinie njoktjen 31. jïh voerhtjen 17.-n 2009.
Sámegiela doaibmaplána bargoproseassas Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea doallan čoahkkimiid fylkkamánniiguin, fylkkasuohkaniiguin, gielddaiguin, skuvllaiguin, ásahusaiguin, giella- guovddážiiguin ja eará sámi giellabirrasiiguin ja dutkanbirrasiiguin.
Prosessinie barkojne gïeteldssoejkesjem saemien gïelem evtiedidh lij Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente tjåanghkojne orreme fylhkemanniejgujmie, fylhketjïeltijgujmie, tjïeltijgujmie, skuvlijgujmie, institusjovnijgujmie, gïelejarngijgujmie, jeatjah saemien gïelebyjreskigujmie jïh dotkemebyjreskinie.
Departemeanta lea maid ožžon arvat čálalaš árvalusaid, sihke almmolaš doaimmahusain, organisašuvnnain ja oktagasain.
Departemente lea aaj jeenjh tjaaleldh lahtesimmieh åådtjeme, dovne byjjes barkarimmijste, åårganisasjovnijste jïh almetjistie.
Doaibmaplána galgá doaibmat vihtta jagi.
gïeteldssoejkesje edtja 5 jaepiej juhtedh.
Guhtege departemeanttas, mii lea čállojuvvon doaibmabiju ovddasvástideaddjin, lea ovddasvástádus doaibmabiju čađaheamis, dasge mo doaibmabidju galgá organiserejuvvot ja ruhtaduvvot.
Fïerten departementen mij lea tjaalasovveme goh dïedteles råajvarimmide lea dïedte dam tjïrrehtidh, dan nualan guktie råajvarimmieh åårganiseredh jïh maeksedh.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu plánaáigodaga oktii heivehit ulbmiliid čuovvoleami ja ovddideami ja doaibmaplána doaibmabijuid.
Barkoe- jïh ektiebïejemedepartemente sæjhta dåeriedimmiem ektiedidh jïh ulmiej jïh råajvarimmiej evtiedimmie gïetedimssoejkesjisnie soejkesjeboelhken mietie.
Dat bargu galgá čađahuvvot ovttasráđiid Sámedikkiin, ja go lea dárbu, de departemeanta ráđđádallá Sámedikkiin.
saemiedigkine gaskesadta guktie barkoe jåhta, jïh jis daerpies konsultasjovnh saemiedigkine tjïrrehte.
Daid doaibmabijuid čađaheapmi ja viidodat maid doaibmaplána válddahallá, šaddet heivehuvvot jahkásaš bušeahttaárvalusaide ja dasa mo Stuorradiggi daid meannuda.
Tjïrrehtimmie jïh råajvarimmiej dijpemh gïetedimssoejkesjinie buerkiestamme galka jaapetjen budsjetteuvtelasside sjïehtedidh jïh guktie stoerredigkie dejtie gïetede.
Áigumuš lea ráhkadit jahkásaš dilleraporttaid.
Ulmie lea jaapetjen statusereektesh darjodh.
Sámegiella gullá suoma-ugralaš giellajovkui.
16 saemien såevmien-ugrijen gïeletjïertese govlesåvva.
Sámástit sihke Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas.
Nöörjesne, sveerjesne, såevmesne jïh Russlantesne saemeste.
Buohkanassii leat logi sierranas sámi suopmana dahje giela, ja giellaráját rasttidit riikkarájáid.
Luhkie ovmessie saemien smaareh-tjïerth vuj gïelh gååvnesieh, jïh gïeleraasth rijhkeraastij dåeresth juhtieh.
Guorahallamis maid Sámi ealáhus- ja guorahallanguovddáš čađahii jagi 20002 Sámi giellaráđi ovddas, meroštallet ahte leat sullii 25 000 sámegielalačča Norggas.
goerehtimmie maam saemien jieleme- jïh goerehtimmiejarnge jaepien 2000 darjoeji saemie gïeleraaran, desnie aervedi saemien gïeleutnijh medtie 25 000.
Sullii bealli sis sihke sámástit, lohket ja čállet sámegillii, ja bealli fas sis máhttet dušše hállat.
Medtie bielie dejtsie dovne soptsestieh, luhkieh jïh tjaelieh saemien gïelesne, mearan dah jeatjah saemiestieh.
Váttis lea dárkilit meroštallat man stuorra lohku lea guđege sámegielas, muhto davvisámegiella lea eahpitkeahttá viidámus sámegiella Norggas.
geerve jiehtedh man gellieh dah ovmessie gïelh saemiestieh, mohte noerhtesaemiengïele lea tjïelkes jeenjemes vijriedahkesne dejstie saemien gïelijste Nöörjesne.
Julevsámegielas ja oarjilsámegielas leat jáhkkimis unnit go duhát geavaheaddji.
Julev- jïh åarjelsaemiengïelij muhteste lea vaeniehkåbpoe goh tåvsene utnijh.
Viehka unnán olbmot odne máhttet nuortalašgiela / golttágiela ja bihtánsámegiela Norggas.
Dan vaenesh gieh luvlesaemien / skoltesaemien jïh pihtesaemien daenbijjien Nöörjesne.
Nuortalašgiella / golttágiella lea odne Mátta-Várjjaga gielddas.
Dïhte luvlesaemien / skoltesaemien dajve lea daenbiejjien Åarjel-varangeren tjïeltesne.
Sámi giellalávdegotti addin dieđuid mielde leat Norggas hárvves olbmot guđet hálddašit nuortalašgiela / golttágiela eatnigiellan.
Noerhtelaantij saemien gïelemoenehtesten mietie lea vaenesh almetjh Nöörjesne giej luvlesaemien / skoltesaemien ietniegïeline saemiestieh.
Eanaš nuortalaččat / golttálaččat orrot Suomas ja Ruoššas, main giella ain geavahuvvo.
Jeenjemes luvlesaemieh / skoltesaemieh såevmesne jïh Russlaantesne årroeminie, gusnie ennje saemiestieh.
Davvisámegiella hállojuvvo eanaš Finnmárkku fylkkas ja Romssa fylkkas, ja Dielddanuori ja Evenášši suohkaniin Nordlánd- das.
Norhtesaemiengïele voesteges Finnmarken jïh Tromsen fylhkine soptsestieh, jïh tjïeltine Tjeldsund jïh evenes Noerhtelaantesne.
Norggas julevsámi giellaguovlu lea Nordlándda fylkkas, ja dat ollá máddin Sáltovuonas davás Bálága suohkanii.
Julevsaemien gïeledajve Nöörjesne lea Noerhtelaanten fylhkesne mij saltenvoene åarjeste jïh Ballangen tjïeltese noerhtelisnie.
Divttasvuotna lea odne dat suohkan mas eanaš julevsámegielalaččat orrot.
Divtasvuodne tjïeltesne leah jeenjemes julevsaemiengïeleldh utnijh.
Bihtánsámi biras lea odne suohkaniin Sálttus, Báidaris ja Bodeaju ja Fuoskku osiin.
Pihtesaemien byjreske daenbiejjien lea joekoen jarnges tjïeltine saltdal, Beiarne jïh bielieh Bodø:ste jïh Fauske:ste.
Norggas oarjilsámi giellaguovlu ollá davvin Sáltoduoddaris máttás Engerdálii Hedmárkui, ja oarjilsámit orrot bieđgguid unna servodagažiin.
Åarjelsaemien gïeledajve Nöörjesne saltvaereste noerhtelistie eengerdaalan hedmarkesne åarjese jïh desnie jïjnjh onne voenh.
UNESCO áitojuvvon gielaid rukses listtus davvisámegiella lea luohkkáduvvon áitojuvvon giellan, ja oarjilsámegiella ja julevsámegiella leat fas luohkkáduvvon bahás áitojuvvon giellan.
17 UNesCo:en rööpses læstosne aejhteme gïelide lea noerhtesaemiem aejhteme gïeline gohtjesovveme, mearan åarjel- jïh julevsaemien lea joekoen aejhteme gïelh gohtjesovveme.
Nuortalašgiella / golttágiella, bihtánsámegiella ja upmesámegiella leat luohkkáduvvon jápma giellan Norggas.
Luvlesaemien / skoltesaemien, pihtesaemien jïh upmejesaemien leah nåhkedamme gïelh gohtjesovveme.
Sivva manne oarjilsámegiella adnojuvvo bahás áitojuvvon giellan, lea dat go eanaš oarjilsámegielalaš olbmot leat ádjá ja áhku buolvvas.
Man gaavhtan åarjelsaemien gïele joekoen aejhteme gïeline gohtjesåvva dïsse dah gieh åarjelsaemien jeenjemes saemiestieh lea aahka- gon aajjaboelve.
Viehka unnán mánát ohppet giela, ja ain hárvvibut leat sii guđet hállet giela.
Dan vaenie maanah gïelem lierieh, jïh vaenebe iedtjeles gïeleutnijh.
Julevsámegiela dáfus, de celkojuvvo ahte dušše unna mánnálogoš ohppet sámegiela ja hirbmat hárvásat hállet giela.
Man gaavhtan julevsaemiengïele aejhteme vaenie maanah gïelem lierieh jïh dan vaenie iedtjeles gïeleutnijh.
Nuorat giellageavaheaddjit leat doaŋggit hállat giela ja válljejit danne geavahit skandinávialaš giela.
Nööremes gïeleutnijij onne maahtoe saemiengïelesne jïh sijhtieh skandinavijen gïelem soptsestidh.
Sámegiella lea nannoseabbo dain guovlluin main giella lea leamaš bissánkeahttá gulahallan- ja ovttastallangiellan.
saemien tjerkebe lea dajvine gusnie lea ovtsööpkeme kontinuitetem orreme saemiengïeline ektiebarkeme- jïh gaskesadtemegïeline.
Dás lea sáhka ovddimusat davvisámegielalaš guovlluin mat leat sámegiela hálddašanguovllus Finnmárkkus.
Daate voesteges dej noerhtesaemien dajvine gïelereeremedajvesne saemien gïelesne Finnmarkesne.
Dáin guovlluin leat ollu mánát geain sámegiella lea ruovttugiellan jogo oktogiellan dahje nubbi ruovttugiellan dárogiela dahje eará giela bálddas.
Dej dajvine leah jeenjh maanah gieh gåetesne saemiestieh akten gïeleldh vuj guektiegïeleldh saemien-daaroen / jeatjah gïelh mah eah leah saemiengïele.
Sámegiella lea oluide beaivválaš gulahallan- ja ovttastallangiella dáin guovlluin.
saemien lea jeenjesh aarkbeajjetjen ektiebarkeme- jïh gaskesadtemegieline daejnie dajvine.
Sámegiella lea maid oinnolaš báikegottiin ollu eanebut go eará sámi guovlluin.
saemien lea aaj vååjnesasse byjreskedajvesne tjerkebe goh jeatjah saemien dajvijste.
Dát sámegielalaš birrasat leat leamaš ja leat ain dálge dehálaš resurssat davvisámegiela ovdáneapmái maiddái earáge davvisámegiela guovllud osiinge, ja daid rolla lea dehálaš kultuvrralaš ja gielalaš bissovašvuhtii oppa sámi servodagas.
Dah saemiengïeleldh byjreskh lin jïh leah vihkeles sijjieh kultuvrellen jih gïeleldh kontinuiteten åvteste ellies saemien siebredahkesne.
Davvisámegiela guovllus leat mearrasámi ja márkosámi guovllut erenoamážit gillán dáruiduhttindeattu.
Noerhtesaemien dajvesne lea mearoesaemien jïh markasaemien dajvh joekoen saajrehts daaroedimmiedïedtese.
Ollu dáin guovlluin giellamolsunproseassa lea ollen viehka guhkás.
Jeenjh dejstie dajvijste lea gïelemålsomeprosesse guhkie jåhteme.
Dáin guovlluin ferte jáhkkit sámegiela ain mannat maŋás, go dain leat unnán mánát geain lea sámegiella ruovttugiellan.
Tjuara aerviedidh saemien gïele ennje unniedeminie dejnie dajvine, gosse lea vaenie maanah gieh gåetesne saemiestieh.
Go gielalaš bissovašvuohta boatkana buolvvas bulvii, de dat dagaha ahte máŋga mearrasámi ja márkosámi suopmana leat jávkamin.
gosse kontinuitetem gaarvani gïeleldh boelveste boelvese jåhteme destie båata jeenjh dejstie mearoesaemien jïh markasaemien smaarehtjïerth gaarvaneminie.
Maŋimuš logiid jagiid leat dattetge rahčan ealáskahttit kultuvrra ja giela máŋgga mearrasámi guovllus ja márkosámi guovlluin.
Minngemes jaepiej lea iedtjeles kultuvrellen jïh gïeleldh skreejrehtimmiem orreme jeenjh mearoesaemien dajvine jïh markasaemien dajvine.
Go Gáivuona suohkan šattai sámegiela hálddašanguovllu oassin, de dat lea ollu váikkuhan dasa, ahte sámegiella lea ovdánan guovllus.
gosse Kåfjord tjïelte saemiengïelen reeremedajvesese meatan lij lea dan vihkeles saemien gïelen evtiedimmie dennie dajvesne.
Julevsámegiela ja oarjilsámegiela dáfus, de dat leat maŋimuš logiid jagiid ovdánan veaháš.
gosse julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelh dej leah minngemes luhkiejaepiej tjïrrh muvhtene evtiedimmiem orreme.
Mánáidgárddit leat vuođđuduvvon main oarjilsámegiella dahje julevsámegiella lea váldogiella, ja máŋga oahppi dál ožžot oahpahusa jogo oarjilsámegielas dahje oarjilsámegillii, dahje jogo julevsámegielas dahje julevsámegillii.
Maanajgïerth gusnie åarjelsaemien jïh julevsaemien åejviegïeline lea tseegkeme jïh jeenjebe learohkh åarjel- jïh julevsaemiengïelesne ööhpehte.
Dattetge fertet dadjat ahte sámegiella odne lea rašis dilis dáin guovlluin.
Læjhkan tjuara jiehtedh saemien gïele viesjies sijjiem dejnie dajvine.
Dáin guovlluin leat unnán báikegottit main sámegiella lea oinnolaš oassi olbmuid beaivválaš gulahallan- ja ovttastallangielas, ja unnán bearrašiin lea sámegiella ruovttugiellan.
Dan vaenie gïelesiebredahkh gååvnesieh dejnie dajvine gusnie saemiengïele lea vååjnoes bielie aarkbeajjetjen ektiebarkeme- jïh gaskesadtemegïeline jïh vaenieh fuelhkieh gieh gåetesne saemiestieh.
Dainnago sámegiela bissovašvuohta beaivválaš giellan lea boatkanan, de ollu mánát ja nuorat geat oahpahallet sámegiela, eai gula sámegiela olbmuid gulahallangiellan eai iežaset bearrašiin eaige iežaset báikegottisge.
gosse kontinuitetem gaarvani saemiengïele aarkbeajjetjen gïeline destie båata jeenjh maanah jïh noerh gieh ööhpehtimmiem saemien gïelesne åadtjoeh eah gaavnh saemien goh ektiebarkemegïeline ij gåetesne jïh ij byjressiebredahkesne.
Dat čuohcá guđege oahpahalli sátnevárrái ja giellahálddašandovdui.
Destie båata oktegen evtiedimmie baakoedaajroe jïh dan damtesh gïelem maehtedh.
Nuortalaš ja bihtánsámegielalaš birrasiin leat dovddahan beroštumi ealáskahttit nuortalašgiela ja bihtánsámegiela.
18 Luvle- jïh pihtesaemien byjreskijstie iedtjh vuesiehtieh skreejrehtimmiem dovne luvlesaemien jïh pihtesaemien.
Nuortalašgielas / golttágielas lea nannosat giellabiras Suoma bealde rájá go Norgga bealde rájá.
Luvlesaemien / skoltesaemien lea tjerkebe gïeleldh byjreske såevmien bielesne.
Bihtánsámegiela dáfus, de dilli lea nu ahte leat hirbmat unnán hállit Ruoŧa bealde.
Pihtesaemien gïeleutnijh lea dan vaenie dovne sveerjen bielesne.
Sámegielaid iskkadeamit
Goerehtimmieh saemien gïelij bïjre
Raporttas guovttegielalašvuođa birra sámegiela hálddašanguovllu gielddain, maid Gielda- ja guovlodepartemeanta ráhkadahtii jagi 20024, bođii ovdan ahte leat stuorra erohusat hálddašanguovllus ee. gielddaid sámegielalaš bargiid loguid dáfus: Kárášjogas ja Guovdageainnus badjelaš 80 % Deanus 48 % Unjárggas 40 % Gáivuonas 26 % ja Porsáŋggus 21 %.
Reektemisnie guektiengïelijvoete tjïeltine saemiengïelen reeremedajvesne Tjïelten- jïh regijovnaldepartemente jaepien 2002 tjaaleme, dellie vööjnie stoerre joekehts reeremedajven sisnie gaskem jeatjaben man gellieh tjïeltenbarkijh saemiestieh: Karajohkesne jïh guovdageajnosne medtie 80 pst.., Deatnosne 48 pst., Nessebyesne 40 pst.., Kåfjordesne 26 pst. jïh Porsangerisnie 21 pst..
Sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallan maid Davviriikkaid sámi instituhtta čađahii Kultur- ja girkodepartemeantta ovddas jagi 20075, čájehii ahte eanaš almmolaš orgánat maid sámelága giellanjuolggadusat geatnegahttet, eai dievvasii ollašuhte lága gáibádusaid.
vuartasjimmiem saemielaaken gïelenjoelkedassijste Noerhten saemie institudte darjoeji maam Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente lij laavenjasse-åejvie jaepien 2007 vuesiehti jeenjemes byjjes åårganh mah dijpieh saemielaaken gïelenjoelkedassh eah laakan krieveme ellies dijpieh.
Deba ii leatge sámegiela hálddašanguovllu olbmuide sihkkarastojuvvon vuoigatvuohta geavahit sámegiela dan muddui go giellanjuolggadusat mearridit.
Dan gaavhtan ij åålmege saemiengïelen reeremedajvesne reaktah åadtjoeh tjïrrehtidh saemien gïelen åtnose byjjes åårganidie gaskesadta gïelenjoelkedassij mietie.
Dainnago Divttasvuona suohkan ja Snoasa suohkan bohte mielde hálddašanguvlui maŋŋágo namahuvvon iskkadallamat čađahuvvojedje, de eai leat vel logut mat muitalit galle sámegielalaš bargi leat dáin suohkaniin.
Dan gaavhtan Tysfjorden tjïelte jïh snåasen tjïelte aaj ligan reeremedajvese meatan gosse goerehtimmiem tjïrrehtamme, dellie annjebodts ij naan låhkoe gååvnesh man gellieh barkijh dennie tjieltine saemiestieh.
Maiddái Sámedikki giellaiskkadeamitge čájehit ahte buohkanassii sámegiela geavaheapmi lea unni almmolaš etáhtain, muhto sodju lea dasa ahte sámegiella geavahuvvo eambbo gielddalaš doaimmahusain go stáhtalaš ja fylkkagielddalaš doaimmahusain.
Aaj saemiedigkien gïelegoerehtimmieh vuesiehtin saemien gïelen åtnoem byjjes etatine tjåanghkan vuartasjamme lea onne, mohte tendense vuesehte saemien jeenjebe tjïelten barkarimmieh saemiestieh goh staaten jïh fylhkentjïelten båarkarimmieh.
Sámedikki iskkadeapmi jagi 2008 čájeha ahte eai leat stuorra nuppástusat sámegiela geavaheamis ovddeš iskkademiid ektui dain guovlluin main iskkadeamit leat čađahuvvon.
saemiedigkien goerehtimmie jaepien 2008 vuesehte ij leah stoerre jeatjadehtemh saemien gïelen åtnoem dejnie dajvine gusnie goerehtamme enn aerebe goerehtimmijste.
Mánáidgárddit ja vuođđooahpahus Jagi 2008 ledje 41 sámi mánáidgárddi Norggas, main ledje sullii 950 sámi máná.
Jaepien 2008 lin 41 saemien maanajgïerth Nöörjesne medtie 950 maanah.
Eanaš mánáidgárddit leat Finnmárkkus.
Jeenjemes dejstie Finnmarkesne.
Sámi mánáidgárddiid lohku lea maŋimuš jagiid bisson viehka dássidit.
samien maanajgïertij låhkoeh lea seammalaakan dej minngemes jaepiej.
Sámi mánát guđet leat dáža mánáidgárddiin, sáhttet oažžut fálaldahkan oahpahallat sámegiela.
saemien maanah nöörjen maanajgïertesne maehtieh faalaldahkem saemiengïeleööhpehtämman åadtjodh.
Dát fálaldat leat lassánan maŋimuš jagiid.
Daate faalaldahke lea minngemes jaepiej jïenedamme.
Jagi 2008 ožžo 19 dáža mánáidgárddi main leat sámi mánát, doarjagiid lágidit sámegiela oahpahusa.
Jaepien 2008 åadtjoejin 19 nöörjen maanajgïerth saemien maanajgujmie dåarjoem saemiengïeleööhpehtæmman.
Skuvlajagi 2008-2009 lea 1043 oahppis oahpahus sámegielas vuosttasgiellan, ja 1474 oahppi ožžot oahpahusa sámegielas nubbegiellan (2 dahje 3).
skuvlejaepien 2008-2009 leah 1043 learohkh ööhpehtimmie saemiengïele voestesgïeline, mearan 1474 åadtjoeh ööhpehtimmiem saemiengïele mubpien gïeline (2 jallh 3).
Eanaš oahppit, 2339, ohppet davvisámegiela.
Jeenjemes dejstie learohkijstie, 2239, åadtjoeh noerhtesaemiengïelen ööhpehtimmiem.
Sis 997 oahppis lea davvisámegiella vuosttasgiellan.
Dejstie leah 997 noerhtesaemiengïele voestesgïeline.
77 oahppi ohppet julevsámegiela; sis 27 oahppis julevsámegiella lea vuosttasgiella, ja 101 oahppi ohppet oarjilsámegiela.
77 learohkh åadtjoeh julevsaemiengïelen ööhpehtimmiem; dejstie 27 julevsaemiegïele voestesgïeline, mearan 101 learohkh åarjelsaemiengïelen
Sis 19 oahppis lea oarjilsámegiella vuosttasgiellan.
19 ööhpehtimmiem åadtjoeh. Dejstie 19 learohkij åarjelsaemiengïele voestes gïeline.
Unnán nuppástusat leat mannan skuvlajagi ektui.
ohtje jeatjahdehteme jis doen skuvlejaepiem mohtede.
Dalle 1027 oahppi ohppe sámegiela vuosttasgiellan, ja 1515 oahppi ohppe sámegiela nubbegiellan (2 ja 3).
Dillie lin 1027 learohkh gieh åadtjoejin ööhpehtimmiem saemiengïele voestes gïeline, mearan 1515 åadtjoejin ööhpehtimmiem saemiegïele mubpie gïeline (2 jïh 3).
Skuvlajagi 2007-2008 ožžo 2354 oahppi oahpahusa davvisámegielas, ja sis 984 oahppi ohppe dan vuosttasgiellan.
skuvlejaepesne 2007-2008 lin 2354 ööhpehtimmiem noerhtesaemiengïelesne, dejstie 984 voestesgïeline.
79 oahppi ožžo oahpahusa julevsámegielas; sis 25 oahppi ohppe julevsámegiela vuosttasgiellan.
79 learohkh åadtjoejin ööhpehtimmiem julevsaemiengïelesne; dejstie 25 julevsaemingïele voestesgïeline.
109 oahppi ožžo oahpahusa oarjilsámegielas, sis 18 ohppe dan vuosttasgiellan.
109 åadtjoejin ööhpehtimmie åarjelsaemien, dejstie 18 voestesgïeline.
Joatkkaoahpahusas skuvlajagi 2006-2007 ledje 285 oahppi ja fidnooahppi guđet ožžo oahpahusa sámegielas.
Jåerhkeskuvlen ööhpehtimmesne lij skuvlejaepien 2006-2007, 285 learohkh jallh barkoelearohkh giej lin ööhpehtimmiem saemiengïelesne.
Dát lea veaháš hedjoneapmi skuvlajagi 2005-2006 ektui, go dalle ledje 305 oahppi ja 5 fidnooahppi geain lei oahpahus sámegielas.
Jaepeste 2005/05 unnedi, dellie 305 learohkh jïh barkoelearohkh lin ööhpehtimmie saemiengïelesne.
Čieža fylkkasuohkanis oahppit ožžot oahpahusas sámegielas joatkkaskuvllain ja golmma bođolaš skuvllas.
saemien ööhpehtimmie jåarhkeskuvline tjïjhtje fylhketjïeltine jïh golme privaten skuvline.
Eanaš oahppit / fidnooahppit ožžot oahpahusa sámegielas Finnmárkkus (139) ja Romssas (92).
Jeenjemes learohkh / barkoelearohkh Finnmarkesne (139) jïh Tromsesne (92) jïh Noehtelaantesne (38, dejstie 23 noerhtesaemien, 11 julevsaemien jïh njieljie åarjelsaemien) mearan oslosne jaepien 2007 lin golme jïh Akershusesne akte gie åadtjoeji saemien ööhpehtimmiem.
Nordlánddasge ožžot oahpahusa sámegielas (38 oahppis 23 ohppet davvisámegiela, 11 julevsámegiela ja 4 oarjilsámegiela), ja Oslos fas ledje jagi 2007 golbma oahppi guđet ohppe sámegiela, ja Akershusas okta oahppi.
hedmarkesne, Åarjel-Trøndelagesne jïh Noerhte-Trøndelagesne åarjelsaemien ööhpehtimmie, gusnie göökte, göökte jïh gaektsie learohkh.
«Samiske tall forteller 1 š – komentejuvvon statistihkka jagi 2008 maid Sámi statistihka fágalaš guorahallanjoavku lea ráhkadan, čájehit ahte daid vuođđoskuvlaoahppiid lohku geain lea sámegiella fágan, duppalastojuvvui dan 17 jagis, mat vásse 1990 rájis 2007 rádjai.
saemien taalh soptsestin 1 – lahtesamme statistihkem 2008 Faageldh analysetjïerteste saemien statistihke vuesehte taalide maadthskuvlelearohkh saemien faagegievlesne lin guektien gïerth stuerebe sjïdteme dej 17 minngemes jaepiej 1990-2007.
Dát deattuha ahte beroštupmi lassána das ahte mánát galget oažžut oahpahusa sámegielas.
Daate sïevede jienedamme iedtjh saemiengïelen ööhpehtimmie maanide.
Seammás fágalaš analysajoavku deattuha ahte maŋimuš guovtti jagis sámegiela oahpahalliid buohkanas lohku lea njeadjan mealgat – 3055 oahppis skuvlajagi 2005-2006 gitta 2542 oahppái skuvlajagi 2007-2008.
seammaseents sïevede faageldh analysetjïerte dej gööktij minngemes jaepiej ellies tjåanghkan learohkelåhkoe saemiengïeline unnede – 3055:ste skuvlejaepien 2005-2006 2542:se skuvlejaepien 2007-2008.
Čilgehus dasa lea várra ahte fágaplána ” sámi giella ja kultuvra ” heaittihuvvui jagi 2006, muhto fágalaš guorahallanjoavku oaivvilda leat siva divaštallat nubbegiellaeavttuidge erenoamážit.
Dam maahta buerkiestidh faagesoejkesje ” saemien gïele jïh kultuvre ” jaepien 2006 gaarvani, mohte faageldh analysetjïerten mïelen mietie tjuara mubpiengïelen tsiehkieh joekoen digkiedidh.
Sámegiela dáfus vuosttasgieallan, de fágalaš analysajoavku čujuha dasa ahte mii várra leat juksamin daid oahppiid bajimuš logu guđet sáhttet válljet sámegiela vuosttasgiellan otnáš fálaldagaid ja ortnegiid mielde.
gosse saemien voestesgïeline dæjpa faageldh analysetjïerte vuesehte maahta taatjem jakesedh man gellieh maehtieh saemiengïele voestesgïeline daenbeajjetjen faalaldahken jïh öörnegen mietie.
Oarjilsámegiela dáfus, de oahppiid lohku lea njiedjan 123 oahppis jagi 2005-2006 gitta 105 oahppái jagi 2008-2009.
gosse åarjelsaemien gïelem dæjpa lea learohkij låhkoe vaenedamme 123:ste jaepien 2005-2006 105:se jaepien 2008-2009.
Daid oarjilsámegiela oahppiid lohku guđet ohppet oarjilsámegiela vuosttasgiellan, lea dattetge njealjegeardásaččat sturron 11 jagis.
Låhkoe learohkh åarjelsaemien voestesgïeline lea njieljien gïerth jienedamme dah minngemes luhkieakte jaepiej.
Julevsámegiela dáfus, de oahppiid lohku lea njiedjan 88 oahppi rájis skuvlajagi 2005-2006 gitta 79 oahppi rádjai jagi 2008-2009.
gosse julevsaemien dæjpa lea learohkij låhkoe unnedamme 88:ste skuvlejaepien 2005-2006 79:se jaepien 2008-2009.
Daid oahppiid lohku guđet ohppet julevsámegiela vuosttasgiellan, lea dattetge sturron 18 oahppis gitta 25 oahppái logi jagis.
Låhkoe learohkh julevsaemien voestesgïeline lea jienedamme 18:ste 25:se luhkien jaepien.
Gávpotsuohkaniin oahppiidlogu lassáneapmi lea leamaš 415 % 17 jagis.
gosse staaretjïelth dæjpa lea jienedimmie 415 prosente 17 jaepiej mietie.
HUMBOLDT-UNIVERSITEHTA DAVVI-EUROHPA INSTITUHTTA, MII.
Learohkh saeMieNgïeLiNe MaadthskuvLesNe 2002-2008.
LEA BERLIINNAS, jođiha bihtánsámegiela ja upmesámegiela duođaštanprošeavtta (Ume and Pite Saami Documentation Project).
saemiej låhkoe soptseste i. lahtestimmie statistihkem 2008. saemien jïlleskuvle, reektese 2/2008samiske tall forteller 1. Kommentert
Odne hállet 10-15 olbmo bihtánsámegiela, ja eatnašat sis orrot Ruoŧas.
statistikk 2008. samisk høgskole, rapport 2/2008.
Vuođđudus áigu hukset bihtánsámi guovddáža.
st. bïev. nr.28 (2007-2008) saemiepolitihke
MAKKÁR VÁSÁHUSAT LEAT GIELLAEALÁSKAHTTIMIS EARÁ RIIKKAIN
DÅÅJReTiMMieh gïeLesKReeJRehTiMMMiNe JeATJAh LAANTiDe
Máilmmis leat máŋga duhát giela, ja dat lohku sorjá das maid mii oaivvildit gielain, ja stáhtat eai leat go badjelaš guokte čuođi.
veartenisnie gellieh tåvsenh gïelh gååvnesieh, dam jearohks guktie gïelem guarkedh, mearan ajve medtie gööktetjuetie staath gååvnesieh.
De dalle lea čielggas ahte eanaš dáin máilmmi gielain eai leat stáhtain eanetlohkogielat.
Dan gaavhtan jeenjemes veartenengïelh eah leah jeenjebelåhkoe gïelh staatesne.
Stuorra oassi dain gielain mat eai leat stáhtagielat, leat unnit eanet áitojuvvon gielat.
Jeenjemes dejstie gïelijste mej eah leah jïjtse staate, leah aejhteme gïelh.
Dat mearkkaša ahte giellamolsašupmi dáhpáhuvvá unnitlohkogielas stáhta eanetlohkogillii bearrašiin ja báikkálaš servodagain main olbmot árbevirolaččat leat geavahan unnitlohkogiela.
Jis naemhtie jiehtedh gïelemålsome sjïdteminie unnebelåhkoegïeleste staaten jeenjebelåhkoe gïelese fuelhkidie jïh byjrreskinie mejtie unnebelåhkoengïelem utnin.
Dainnago unnitlohkogiella hárvvibut ja hárvvibut sirdašuvvá lunddolaččat buolvvas bulvii ruovttuin, de áiggi mielde dađistaga unnu daid olbmuid lohku guđet máhttet gielaset dievas eatnigiellan.
gosse ij unnebelåhkoegïele boelveste boelvese gåetesne guhkiem juhtieh, vaenesh gïelem maanabaeleste utnieh.
Jos giellamolsašupmi dáhpáhuvvá almmá mange caggama haga, de loahpas ii báze ii oktage eatnigielalaš olmmoš.
Jis gïelemålsomem sjïdteminie vuastalimmehts, minngeme ij naan gïeleutnije gååvnesh.
Dakkár giellamolsašupmái mii gávdnat siva erenoamážit dan duohtadilis, ahte eanaš álgoálbmogiid unnitlohkogielat leat árbevirolaččat gielat main lea unnán árvu.
Buerkiestimmie dïsse gïelemålsomasse mijjieh gaavnebe jeenjemes unnebelåhkoegïelh leah aerpievuekien vueliestatusegïelh.
Dán áiggi lea dábálaš ahte dáid gielaid hállit hálddašit guokte giela, go earret eatnigielaset sii hállet maiddái stáhta eanetlohkogiela.
Daajbaaletje sïejhme dej gïelij utnijh leah guektiegïelhutnijh, dovne ietniegïelem jïh staaten jeenjebelåhkoegïelem maehtieh.
Guovttegielalaš vánhemat sáhttet válljet goappá giela soai galgaba oahpahit mánáidasaska ruovttus.
guektiengïelij eejtegh maehtieh gïelem veeljedh mejnie maanajgujmie gåetesne utnedh.
Dakkár dilis láve dat giella vuoittahallat mas lea unnimus árvu, namalassii dávjjimusat unnitlohkogiella.
sïejhme lea gïele man lea vueliehkommes statuse dasseme, jeenjemes tsiehkesne unnebelåhkoegïele.
Ealáskahttin
skreejrehtimmie
Áitojuvvon unnitgiellaservodagain leat dávjá fámut mat vuostálastet giellamolsuma unnitlohkogielas eanetlohkogillii.
Aejhteme unnebelåhkoegïelesiebredahkesne gååvnese faamoeh mah vaajtelieh gïelemålsomem dåastoehtidh unnebelåhkoegïeleste jeenjebelåhkoegïelese.
Sii geain lea dakkár vuosteháhku giellamolsumii, oaivvildit ahte guovttegielalašvuohta ii galgga leat gaskaboddosaš dilli, mas olbmot hilgut iežaset eatnigiela eanetlohkogiela dihtii.
Dah gieh dam vaajtelieh, ussjedieh ij guektiengïelevoete edtjh restiedimmiestadujume årrodh gïeleste gïelese.
Guovttegielalašvuohta galgá joatkit buolvvas bulvii.
guektiengïelevoete edtja boelveste boelvese juhtedh.
Vai dat lea vejolaš, de lea dárbu buoridit unnitlohkogiela árvodási nu ollu servodatsurggiin go vejolaš, ja vai unnitlohkogiela lea olbmuide dohkálaš válljet.
Atlasinie maahta ohtsedh gellien ovmessie kriterij mietie, jïh dah aejhteme gïelh lea öörneme vïjhte daltesinie: ov-vihties gïelh, defintijve aejhteme gïelh, eensi aejhteme gïelh, joekoen aejhteme gïelh jïh jaame / nåhkehdamme gïelh. www. unesco.no
Jos giellamolsun lea joavdan dan muddui ahte ii šat leat vejolaš dahje lea váttis vánhemiidda oahpahit dan mánáidasaset, de mánáidgárddit ja skuvla šaddet dađe dehálat giellajoregin main vel lea vejolaš sidjiide nannet unnitlohkogiela sajádaga, geat dan háliidit.
Jis gïelemålsome lea dan guhkie båateme ihke ij gåeredh jallh geerve eejhtegidie gïelem maanide vedtedh, maanajgïerte jïh skuvle vihkelåbpoe gïeledomeninie sjïdtieh jïh dejtie maahta barkedh gosse unnebelåhkoegïelij statusem tjïrkedh.
Dan barggu, mas ulbmil lea nanusmahttit áitojuvvon unnitlohkogielaid ja jorgalahttit giellamolsašuvvama, mii sáhttit gohčodit gielalaš ealáskahttimin.
Dïhte barkoe aejhteme unnebelåhkoegïelh tjïrkedh jïh gïelemålsomem jarkedh, maehtebe gïeleldh skreejrehtimmiem gåhtjodh.
1960- ja 1970-jagiid rájis dálážii mii leat vásihan máŋga gielalaš ealáskahttinlihkadusa máilmmi miehtá.
1960- jïh 1970-låhkoej raejeste jïh daanbaaletjen raajan mijjieh libie jeenjh gïeleldh skreejrehtimmiejåhtemh veartenen bïjre jarkan vuajneme.
Ieš alddis lea čielggas ahte áitojuvvon unnitlohkogielaid ealáskahttimii leat buoremus vejolašvuođat lihkostuvvat rikkis ja demokráhtalaš servodagain.
Numhtie lea skreejrehtimmie aejhteme unnebelåhkoegïelijiste lea bööremes tsiehkieh ræjhkoe jïh demokratijen siebredahkesne.
Árra ja oahpes ovdamearka oarje-eurohpalaš giellaealáskahttimis lea dattetge riika mii daid áiggiid lei geafes stáhta.
Aarebi jïh beagkoes vuesiehtimmie gïeleskreejrehtimmiste Jille-europesne læjhkan lea maam dillie lij giefies staate.
Maŋŋágo ledje luovus beassan Stuorrabritánnias 1920-logus ođđa irlándalaš stáhta vuoruhii ealáskahttit iragállálaš giela dehálažžan.
Frïjjedorjemen mænngan stoerrebritanniaste 1920-låhkosne dellie dïhte orre irsken staate seahkari irsk-gælijengïelen skreejrehtimmiem.
Ruovttugiellan iragiela geavahii dušše unna unnitlogoš 1920-logus, muhto symbolan iralaš našuvdnii eiseválddit atne dán giela hui dehálažžan.
gåetiegïeline irsken gïele onne unnebelåhkoe dam 1920-låhkosne utnin, mohte goh symbovle irsken staatese dellie gïele gaajh vihkeles reeremidie.
Ovdal iragiella lei leamaš eanetlohkogiella sullos, muhto allaárvosaš eaŋgalasgiella lei njuohkánahttán iragiela, nu ahte šattai dihto guovlluin dušše ruovttugiellan.
Aerebi lij irskegïele jeenjebelåhkoegïele såålesne, mohte jïlleprestisjegïele englaantengïele lij irskem våålese deadteme minngemes ajve naan dajvine gåetiegïeline utnin.
Nuorra iralaš stáhta almmolaš politihkka lei ahte iragiella galgá ealáskahttojuvvot buot iralaččaid ruovttugiellan riikka miehtá.
Dïhte byjjes politihke dan noere irsken staatesne jeehti irskegïele edtji skreejrehtidh gåetiegïelese irijidie abpe laantesne.
Dat ii lihkostuvvan, muhto dainnago oahpahusvuogádagas lea sadji iragillii, de odne dili mielde viehka stuorra oassi iralaččain máhttet iragiela.
idtji dïhte gåeredh, mohte irskegïelen sijjie ööhpehtimmiesystemisnie lea daen biejjien jeenjh gieh maehtieh irskegïelem soptsestidh.
Maŋimuš jagiid leat iragielalaš skuvllat mat oahpahit giellalávgomálle mielde iragiela, lassánan dađistaga.
Minngemes jaepiej irskegïeleldh maadthskuvlh mej leah gïelelaavkomehaemesne jeanadamme.
Dáid skuvllaid gielalaš bohtosat leat buorebut go iragiela árbevirolaš oahpahusa bohtosat.
Dan gïeleldh raaran skuvline lea buerebe goh aerpievuekien irskeööhpehtimmeste.
Iragiella lea dattetge spiehkastat dainnago hárve stáhta dáhttu dahkat áitojuvvon unnitlohkogiela iežas boahtteáigásaš váldogiellan.
irskegïele læjhkan ij leah daamts juktie eah dah staath sïjhth aejhteme unnebelåhkoegïelem darjodh staaten båetije åejviegïelese.
Giellaealáskahttima ovdamearkkat
vuesiehtimmieh skreejrehtimmeste
Sámepolitihkalaš ja giellafágalaš birrasat leat eanaš bargan ovttasráđiid golmmalágan olgoriikkalaš giellaservodagaiguin.
Dah saemien politihken jïh gïelefaagen byjreskh leah joekoen ektesne barkeme golme gïelesiebredahkijgujmie ålkoelaantesne.
Vuos lea leamaš guhkes árbevierru bargat ovttas eará suoma-ugralaš giellaservodagaiguin gielladieđalaš suorggis.
voesteges lea guhkiem tradisjovne gïeledaajroen barkoe jeatjah såevmienugrijen gïelesiebredahkigujmie.
Nuppádassii, de sámi politihkárat leat 1970-logu rájis bargan ovttas álgoálbmotpolitihkáriiguin máilmmi miehtá.
Mubpien lea saemien politihkerh 1970-låhkoste jeatjah iemiealmetjigujmie abpe veartenistie ektesne barkeme.
Goalmmádassii, de sámi ásahusain lea 1990-logu rájis leamaš dihtolágan giellapedagogalaš ovttasbargu Eurohpa unnitlohkosaš giellajoavkkuiguin, guđet eai ane iežaset álgoálbmogin.
gåalmeden lea saemien institusjovnh 1990-låhkoen raejeste muvhth gïelepedagogijhkeds ektiebarkoem sjisjneldh gïeleunnebelåhkoejgujmie europesne dorjeme, sjisjneldh unnebelåhkoeh mah eah jïjtje jiehtieh dah leah iemiealmetje.
Dás namahan moadde ovdamearkka giellaealáskahttimis mii lea dáhpáhuvvan álgoálbmogiin ja eurohpalaš unnitlohkosaš čearddain.
Daesnie galka neebnesovvedh naan vuesiehtimmieh skreejrehtimmie iemiealmetjinie jïh sjisjneldh europeijen unnebelåhkojne.
Ovdamearkkat álgoálbmotgielaid ealáskahttimis Álgoálbmogiin erenoamážit ruonáeatnanlaččat ja maorit guđet orrot Aotearoas / Ođđa Zealánddas, leat dahkan ollu nanusmahttin dihtii iežaset gielaid, ja Ruonáeatnamis ii báljo leat vejolaš gohčodit inuihttagiela áitojuvvon giellan šat.
Vuesiehtimmie iemiealmetjegïelem skreejrehtidh iemiealmejti gaskem lea joekoen kruanalaanten almetjh jïh maōrijenh Aotearoesne / New Zealaantesnie jeenjh dorjeme guktie dej gïelide tjïrkedh, jïh Kruanalaantesne maahta inutegïele jallan aejhteme gïelem gåhtjodh.
Dihto áiggi ruonáeatnama giella orui vuoittahallamin dánskkagillii, ja maōrigiela mii lea Aotearoas / Ođđa Zealánddas, áitá ain eaŋgalasgiella, mii lea eanetlohkogiella.
Kruanalaantegïele muvhten aejkien daanskegïeleste aejhteme, jïh maōrigïele Aotearoesne / New Zealaantesne ennje aejhteme jeenjebelåhkoegïele englaanten gïeleste.
1980-logus čuožžilii mánáidgárdelihkadus maōriálbmogis mii lea Aotearoas / Ođđa Zealánddas.
1980-låhkosne maanajgïertejåhteme bööti maōrialmetjinie Aotearoesne / New Zealaantesnie.
Maōri-giella lea polynesalaš giella maid olbmot hálle Aotearoas / Ođđa Zealánddas ovdalgo eaŋgalasalbmát ihte dohko.
Maōrigïele lea polynesijen gïele maam soptsestin aotearoesne / New Zealaantesnie åvteli englaanten almetjh doekoe böötin.
Mánáidgárdelihkadusa ulbmil lei oahpahit maōri-kultuvrra ja maōri-giela nuoramus mánáide.
22 maōrikultuvrem jïh maōrigïelem nööremes maanide vedtedh.
Dat dáhpáhuvai dakkár dilis mas hui unnán mánát gulle gielaset ruovttus.
Dïhte lij gosse dan vaenie maanah gïelem gåetesne govlin.
Eatnašat sis guđet máhtte maorigiela ledje dalle badjel 50 jagi boarrásat, ja eaŋgalasgiella lei šaddan beaivválaš giellan eanaš maoribearrašiin, muhto ii buot bearrašiin gal.
Jeenjemesh gïeh maōrigïelem meehtin lin dillie båarasåbpoe goh vïjhteluhkien jaepien båeries, jïh englaanten gïele aarkgïeline jeenjemesh maōrifuelhkieh utnin, mohte ij lin gaajhkesh.
Aotearoas / Ođđa Zealánddas háliidus lei ahte nuoramus mánát galge beassat leat boarrásat olbmuid luhtte guđet máhtte maorigiela eatnigiellan.
Aotearoesne / New Zealaantesnie sïjhtin nööremes maanah dej voeres almetjigujmie giej maōrigïele ietniegïeline, dah galkin ektesne årrodh.
Dan sii čađahedje ođđavugiid hutki mánáidgárddiin, main namma lei Te Kōhanga Reo.
Dam tjïrrehtin orredarjomh maanajgïertine maam gåhtjoejin Te Khanga Reo.
Te Kōhanga Reo lea maōrigiella, ja mearkkaša ” giellabeassi ”.
Te Kōhanga Reo lea maōri jïh lea ” gïelebiesie ”.
Giellabesiin galge hállat duššefal maorigiela, ja vuorrasat maori-gielalaččat galge mánáidgárddis bargat ja leat mánáid gielalaš ovdagovvan.
gïelebiesesne edtji ajve maōriem soptsestidh, jïh dah voereh gieh maōristin edtjin desnie årrodh jïh barkedh jïh gïeleldh åvteguvvieh maanide årrodh.
Maid sii čađahedje giellabesiin Aotearoas / Ođđa Zealánddas, ii lea prinsihpalaččat mihkkege ođđasiid.
Maam gïelebïesine Aotearoesne / New Zealaantesnie dorje, ij lij dan orre.
Eará báikkiin máilmmis ledje jo ovddežis sihke giellalávgománáidgárddit ja giellalávgoskuvllat.
Jeatjah sijjieh veartenisnie lin aerebi dovne gïelebiesiemaanajgïerth jïh gïelelaavkomeskuvlh.
Mii lei ođas dáin giellabesiin, lei dat go sii dáinna lágiin oahpahedje dakkár álgoálbmotgiela mii lei nu vuollegis árvvus ja rašis dilis go jo sáhtii leat.
Dïhte mij lij orre dej gïelebiesiejgujmie dah dan vuekesne iemiealmetjigïelem buakteme man lij dan vuelie statuse jïh lij dan viesjehke siebredahkesne goh maōri.
Giellabesiid erenoamášvuohta lea datge ahte dat deattuhit dehálažžan oahpahit mánáide árbevirolaš kultuvrra.
Joekoen lij gïelebiesieh aaj aerpievuekien kultuvrem aaj maanajgujmie juekin.
Te Kōhanga Reo lea hirbmat bures lihkostuvvan, ja hui ollu maorimánát leat álggu rájis, namalassii 1980-logu rájis, beassan mánnán leat giellabeassemánáidgárddis.
Te Kōhanga Reo dan hijven sjïdtji, jïh ålvas jeenjh maōrimaanah lin aalkovistie 1980-låhkoen gïelebiesiemaanajgïerte orreme.
Dađistaga leat maid ráhkadan skuvlavuogádaga mas maōrigiella geavahuvvo skuvlafágaid oahpahusgiellan.
Dan mænngan lij aaj skuvlesystemem bigkeme gusnie maōri ööhpehtimmiegïeline utnieh skuvlefaagine.
Giellabeassemánáidgárddiid mánát sáhttet álgit daidda skuvllaide, ja dainna lágiin buoridit iežaset giellahálddašeami gitta allaskuvladássái.
Maanah gïelebiesiemaanajgïerteste maahta desnie aelkedh, jïh dej göökte gïelh eevtidieh jïlleskuvledaltesasse.
Allaskuvllatge leat main geavahit maorigiela.
Aaj jïlleskuvlh gååvnesieh mah maōrim utnieh.
Maiddái Hawaii-sulluinge lea dakkár lihkadus mii lea ráhkadan vuogádaga mii sulastahttá dasa mii lea Aotearoas / Ođđa Zealánddas.
Aaj hawaii:sne jåhtemem gååvnese maam seammahaemesne systemem dorjeme goh Aotearoesne / New Zealaantesnie.
Hawaii-sulluid boares (eaŋgalasgiela ovdalaš) giella lea maid polynesalaš giella.
Båeries (englaanten gïelen åvteli) gïele hawaii:sne aaj polynesijen gïele.
Hawaii-lihkadus ii leat viidánan nu ollu go Aotearoa dahje Ođđa Zealándda lihkadus.
hawaii:en jåhteme ij leah dan vijries goh dïhte Aotearoesne / New Zealaantesnie.
Lihkadus Te Kōhanga Reo lea leamaš viehka mávssolaš ovdamearka eará álgoálbmogiidda das mii guoská giela ealáskahttimii.
Jåhteme Te Kōhanga Reo lea vihkeles vuesiehtimmie orreme jeatjah iemiealmetjidie gosse sïjhtin gïelem skreejrehtidh.
Maōritge (guđet orrot rikkis ja demokráhtalaš stáhtas) leat árjjalaš oasálastit álgoálbmotkonferánssain ja giellakonferánssain main sii muitalit iežaset bargguid birra maiguin ealáskahttet gielaset.
Maōrijh (gieh ræjhkoes jïh demokratijen staatesne årroeminie) aaj leah iedtjeles lïhtsegh iemealmetjikonferasninie jïh gïelekonferasinie gusnie dah bïevnesin dej barkoej bïjre gïelem skreejrehtidh.
Te Kōhanga Reo lea dan geažil viehka dovddus eará álgoálbmogiidda.
Te Kōhanga Reo lea dan gaavhtan beagkoes jeatjah iemiealmetjinie.
Oarje-Eurohpasge leat máŋga čearddalaš giela mat leat seamma dilis go sámegiellage Skandinávias, vaikko dát giellajoavkkut eai čilgejuvvo álgoálbmogin.
Vuesiehtimmie europeijen unnebelåhkoegïelem skreejrehtidh Aaj Jillie-europesne jeenjh sjisjnelds gïelh gååvnesieh mah leah seamma tsiehkesne goh saemiengïele skandinavijisnie, mohte dah gïeletjïerth eah iemiealmetjem gåhtjesåvva.
Dáin gielain leat omd. báskalašgiella ja katalánagiella maid eahpitkeahttá nanusmuvvan Espánnjas Franco-stivrra gahččama maŋŋá 1970-logus. Stuorrabritánnias leat 1960-logu rájis rahčan ealáskahttit kymrigiela Walesas, ja maŋŋá maiddái geallagiela Skotlánddas.
Dejstie gïelijste leah vuesiehtimmien gaavhtan baskijegïele jïh katalanijengïele tjïrkeme spanijisnie Franco-regimen mænngan 1970-låhkosne. stoerrebritannijisnie lea 1960-låhkoen mietie stoerre barkoem dorjeme kymrijegïelem skreejrehtidh Walesinie, jïh dan mænngan aaj gælijegïele skottlaantesne.
Muhto dan botta go skotlándda geallagiella lea viehka stuorra deattu vuolde, de giela ealáskahttin bures orru lihkostuvvamin Walesas.
Mearan skotsk-gælijen gïele lea vaejvie tsiehkesne, maahta jeahtasovvedh skreejrehtimmiem Walesinie hijven jåhta.
Sihke skotlándda geallagiella ja kymrigiella leat keltalaš gielat, muhto dat leat gielladieđalaččat viehka sierraláganat, maiguin hállit eai eisege gulahala gaskaneaset.
Dovne skotsk-gælijen jïh kymrijegïele lea keltijen gïelh, mohte dej leah lingvistihken vuekesne stoerre joekehts jïh eah dah sinsitniem guarkah.
Guktuid gielaid áitá eaŋgalasgiella.
gåabpah gïelh lea aejhteme englaanten gïeleste.
Ovddeš áiggi olbmot hálle kymrigiela Walesa miehtá, ja ovdalaš go eaŋgalasalbmát bohte Stuorrabritánniai, de kymrigiella geavahuvvui ain viidát guovllus.
Kymrije lea aerebi abpe Walesinie soptsestamme, jïh åvteli englaanten almetjh stoerrebritanniasse böötin, lij vijrebe dajvesne soptsestamme.
Jagi 1901 álbmotlohkan čáhjehii ahte Walesa álbmogis bealli hálai kymrigiela.
gosse jaepien 1901 almetjh ryökni dellie bieliem Walesinie kymrijem soptsestin.
Okcilogi jagi maŋŋá, jagi 1991, walisalaččain 19 % máhtte gielaset.
Uktsieluhkie jaepiej mænngan, jaepien 1991, lij 19 pst. walijsiste gïelem meehtin.
Logut čájehit viiddis giellamolsuma vaikko lohkamis eai váldojuvvoše vuhtii olbmot guđet fárrejit Eaŋgalánddas.
Dah taalh vuesiehtieh vijries gïelemålsomem orreme jïh dah gieh englaanteste doekoe juhtien eah lin meatan.
1960-logu rájis olbmot guđet beroštit kymrigiela boahtteáiggis, leat jođihan árjjalaš áŋgiruššama ealáskahttin dihtii giela.
1960-låhkoste almetjh gieh kymrijen båetije biejjiej seahkarin, iedtjeles kampanjem gïelem skreejrehtidh dorjeme.
Vuos lei doarru oidnosii buktin dihtii giela (omd. kymrigielalaš báikenamaid oažžuma dihtii geaidnogalbbaide ja kárttaide), dasto vuoigatvuođa dihtii geavahit giela servodaga buot surggiin.
voestes lij gæmhpoe gïelem vååjnesasse bïejedh (vuesiehtimmien gaavhtan kymrijen sijjienommh geajnoeskiltine jïh kaarhtine), dan mænngan reaktide gïelem utnedh gaajkine siebredahkesuerkine.
Maiddái mediagiellage lea leamaš doarruma guovddážis, omd. lea ásahuvvon sierra kymrigielalaš TV-kanála.
Medijen gïele lij aaj gæmhpoedajve, vuesiehtimmien gaavhtan lea jïjtse kymrijegïeleldh Tvkanalem tseegkeme.
Dát visot lea leamaš hirbmat dehálaš buoridan dihtii unnitlohkogiela árvvu ja dainna lágiin bissehit ruovttuid giellamolsuma kymrigielas eaŋgalasgillii.
gaajhkh lin vihkeles unnebelåhkoegïelen statusem bijjenidh jïh aaj gïelemålsomem kymrijste eenglaanten gïelese gåetide dåastoehtidh.
Muhto stuorámus doarru lea leamaš skuvllas.
Mohte dïhte stoerre gæmhpoe lij skuvlesne.
Kymrigiella lea odne buohkaid geatnegas fága guđet vázzet vuođđoskuvlla Walesas.
Kymrijeggïele lea daenbiejjien obligatorijen faage gaajhkide maadthskuvlesne Walesinie.
Daidda oahppiide guđet eai hála kymrigiela ruovttuin, lea vejolaš válljet máŋggalágan giellalávgoskuvllaid, main kymrigiella lea oahpahusgiella muhtun fágain dahje buot fágain.
23 gïelelaavkomeskuvlem veeljedh, gusnie kymrijegïele lea ööhpehtimmiegïele naan, jallh gaajhkh, faagine.
Dat ollu resurssat mat leat geavahuvvon kymrigillii Walesas, leat buktán bohtosiid.
Dah stoerre vierhtieh mah kymrijegïelem Walesinie provhkeme, destie buerebe sjïdti.
Jos mii atnit álbmotlohkamiid gáldun, de mii oaidnit ahte kymrigielalaččaid lohku dál vuosttamuš geardde čuođi jagis lea lassánišgoahtán.
Jis almetjiryökneme gaaltijinie åtna, dellie vuajna taalem kymrijeutnijh lea voestes aejkien tjuetie jaepesne aalkeme jienedidh.
Jagi 2001 álbmotlohkamis álbmogis 21 % dieđihedje iežaset kymrigielalažžan.
Almetjiryöknemisnie jaepien 2001 lij 21 pst. mah jeehtin dah kymrijegïelem maehtieh.
Giela boahtteáigái lea erenoamáš dehálaš ahte nuorain stuorát proseantaoassi go gaskaleamos buolvvas máhttet hállat kymrigiela.
Jis gïelen båetije biejjiej vuajna lea joekoen vihkeles dej noerij gaskem lea prosentenvuekesne jeenjebe goh gaskegenerasjovnisnie gieh maehtieh kymrijegïelem soptsestidh.
Dán ovdáneami lei vejolaš oaidnit jo jagi 1991 álbmotlohkamis.
Dïhte lij eevtiedimmie maam meehti vuejnedh joe almetjiryökneminie jaepien 1991.
Kymrigiela ovdáneami Walesas ii leat vejolaš eará láhkai čilget go árjjalaš ealáskahttinbarggu ja diđolaš almmolaš giellaplánema boađusin.
Kymrijegïelen tjijreme Walesinie ij maehtieh jeatjah vuekesne buerkiestidh goh dïhte iedtjeles skreejrehtimmiebarkoste båata jïh voerkes byjjes gïelerååresjeminie.
Vásáhusaid geavaheapmi ođđa dillái
Boelveste boelvese vierhtieh
Áitojuvvon gielaid ovdamearkan namahuvvui iragiella, ruonáeatnangiella, báskalašgiella, katalánagiella, maorigiella, hawaii-giella, skotlándda geallagiella ja kymrigiella.
goh vuesiehtimmeh aejhteme gïelh lea daesnie neebnesovveme irskengïele, kruanalaantengïele, baskijengïele, katalnijengïele, maōri, hawaii, skotskgælijengïele jïh kymrijengïele.
Buot dáin giellaservodagain čađahit árjjalaš ealáskahttinbargguid.
gaajhkine gïelesiebredahkine lea iedtjeles skreejrehtimmiebarkoem dorjeme.
Gielladilit leat sierraláganat, iige leat vejolaš mekánalaččat geavahit vásáhusaid sámeguovlluin.
ovmessie tsiehkieh, jïh ij oktegh dååjrehtsistie maehtieh saemiengïelese mekanijhken vuekesne darjodh.
Muhto buot dáid giellaservodagaid oktasaš dovdomearka orru leamen dat, ahte ealáskahttinbarggus leat deattuhan giela mánáidgárddiin ja skuvllain.
Mohte ektine gaajhkide dejtie gïelesiebredahkide lea skreejrehtimmiebarkosne gïelem maanajgïertine jïh skuvline vihkeles utnin.
Giellabeassemánáidgárddit ja giellalávgoskuvllat leat dehálaččat.
gïelebiesiemaanajgïerth jïh gïelelaavkomeskuvlh leah jarnges.
Giela oidnosii buktin ja dan árvvu buorideapmi galget sihkkarastit ahte vánhemat ain oahpahit iežaset unnitlohkogiela mánáidasaset.
vååjnesasse jïh statusem lutnjedh galka tjïrkedh eejhtegh jåerhkedh unnebelåhkoengïelem maanide vedtedh.
Mánáidgárddit ja skuvllat galget dalle oahpahit mánáide giela go vánhemat eai nákce dan dahkat vaikko vel sii háliidivčče.
Maanajgïerth jïh skuvlh gelkieh gïelem vedtedh gosse eejhtegh dam sijhtieh, mohte eah maehtieh.
Árvaluvvon ođđa láhka nationála unnitloguid ja unnitlohkogielaid birra Ruoŧas
Uvtelasse orre laake nasjovnellen unnebelåhkoej jïh onnelåhkoej gïelij bïjre Sveerjesne
Ruoŧŧilaš ráđđehus lea ođđajagemánu 29. b. 2009 geigen Láhkaráđđái ođđa árvaluvvon lága nationála unnitloguid ja unnitlohkogielaid birra.
Sveerjen reerenasse tsiengelen 29.-n biejjien 2009 orre uvtelassem laake nasjovnellen onnelåhkoej jïh onnelåhkoegïelij bïjre Laakeraaran vedti.
Árvalusas leat čuovvovaš váldooasit sámegiela hárrái:
Uvtelassen sisvege leah dah åejvietsiehkieh saemie gïelen bïjre:
Sámegiela, meänkieli ja suomagiela hálddašanguovlu galgá viiddiduvvot.
saemien gïelen, meänkieli jïh såevmien gïelen reeremedajve galka vijriedidh.
Sámegiela hálddašanguovlu viiddiduvvo 13 suohkaniin – mat leat Árvesjávri, Berg, Härjedalen, Likšu, Málát, Suorsa, Storuman, Strömsund, Upmi, Vualčir, Åre, Älvdalen ja Östersund.
saemien gïelen reeremedajve 13 tjïeltide vijrede – Arvidsjaur, Berg, härjeldalen, Lycksele, Malå, sorsele, storuman, strömsund, Umeå, vilhelmina, Åre, Älvdalen jïh Östersund.
Ovdalis gullet Árjjatluovvi, Jiellevárri, Johkamohkki ja Giron hálddašanguvlui.
Aarebistie lin Arjegplog, gällivare, Jokkmokk jïh Kiruna reeremedajvesne.
Láhkaárvalusas leat njuolggadusat suomagiela, meänkieli ja sámegiela geavahanvuoigatvuođa birra, go olbmos lea eiseválddiiguin ja duopmostuoluiguin dahkamuš.
Laakeuvtelassen sisvege njoelkedassh reaktide såevmiengïelem, meänkieliem jïh saemiengïelem utnedh reereminie jïh dåapmestovline.
Dasto leat láhkaárvalusas mearrádusat suomagiela, meänkieli ja sámegiela birra mánáidgárddiin ja boarrásiidfuolas.
Aaj laakenuvtelassen sisvege nænnoestimmieh såevmien gïelen, meänkielien jïh saemiengïelen bïjre maanajgïertine jïh voeresehåksojne.
Mánáidgárddiid dáfus gielddat galget fállat vánhenolbmuide guđet sihtet dan, dakkár mánáidgárdái saji mas olles doaibma dahje oasit doaimmas čađahuvvojit jogo suomagillii, meängillii dahje sámegillii.
gosse maanajgïerth dæjpa tjïelte galka faaledh åelide mejtie gihtjedh sijjiem maanajgïertesne gusnie abpe jallh bielieh darjoemistie lea såevmiengïelesne, meänkielesne jallh saemiengïelesne.
Boarrásiidfuola hárrái árvaluvvo nuppástus sosiálabálvalusláhkii, mas daddjo ahte suohkan galgá bargat dan badjelii ahte leat bargit geain lea suomagiela, meängiela dahje sámegiela máhttu, go dasa lea dárbu boares olbmuid fuolas.
gosse voeresehåksoeh dæjpa uvtese jeatjahdehtemem sosijaldïenesjelaakesne man sisvege tjïelte galka barkedh barkijh gååvnesieh gieh maehtieh såevmiengïelem, meänkieliem jallh saemiengïelem gusnie daerpies gosse voeresh hoksedh.
Geaidnolágádus oažžu bargun eambbo galbet unnitlohkogielalaš báikenamaid.
geajnoevierhke åådtje barkoem jienedidh sov barkoem onnelåhkoejgïeleldh sijjienommh vuesiehtidh.
Stáhtalaš ja gielddalaš eiseválddit ávžžuhuvvojit gáhttet unnitlohkogielalaš báikenamaid ja buktit unnitlohkogielaid oidnosii geaidnogalbbain ja eará mearkkain.
staaten jïh tjïeltij reeremh haestesåvva onnelåhkoegïeleldh sijjienommh vaarjelidh jïh unnebelåhkoegïelide vååjnesasse mïerhkemen jïh skiltemen tjïrrh.
Suomagiela, meänkieli ja sámegiela hálddašanguovllu viiddideapmái biddjojuvvojit 50 milj. ruvnnu, mat mannet stáhtadoarjjan áššáigullevaš gielddaide.
Reeremedajven vijredæmman såevmiengïelem, meänkieliem jïh saemiengïelem 50 milljovnh kråvnah dejtie tjïeltide staatedåarjominie åadtjoeh.
Guokte sámi giellaguovddáža ásahuvvojit oarjilsámi guvlui, namalassii Luvlieluspái ja Deardnái.
göökte saemien gïelejarngh tseegkesuvvieh åarjelsaemien dajvesne, Luvlieluspesne jïh Dearnesne.
Ruoŧa sámediggi lea ráđđehusa gohččosa mielde ráhkadan jagi 2008 giellagiehtagirjji gielddaid ja eiseválddiid várás: www.samediggi.se/4009 Giellagiehtagirjji ulbmil lea oidnosii buktit sámegiela ja buoridit bargiid sámegiela máhtu, muhto maiddái oaččuhit álbmoga eambbo geavahit sámegiela go sis lea dahkamuš eiseválddiiguin.
saemiedigkie sveerjesne åadtjoeji barkoem reeremasseste gïelegïetegærjam jaepien 2008 tjïeltide jïh reeremidie tjaaleme www.samediggi.se/4009.
Giellagiehtagirjjis leat čielga árvalusat dasa, makkár vuogi mielde sámegiela bargu galgá doaimmahuvvot gielddas, ja giellaprográmmaide ja doaibmaplánaide mállet.
Ulmie gïelegïetegærjine lea saemien gïelem vååjnesasse jïh saemiengïelemaahtoem barkijidie jienedidh, jïh aaj åålmegen saemiengïeleåtnoem jienedidh gosse reeremidie gaskesadta.
Dasto lea das vel formulára gielladili kártema várás.
gïelegïetegærjesne stinkes uvtelassh guktie maahta saemiengïelem tjïelten daltesisnie barkedh, haemieh gïeleprogrammidie jïh gïeteldssoejkesjh.
MOATTI BUOLVVA ÁIGGI leat čuđiid mielde gielat jávkan.
24 Ulmieh, haestemh, guhkiesmïeresne strategijh jïh råajvarimmieh
Ulbmilat, hástalusat, guhkesáigásaš strategiijat ja doaibmabijut
LïeReDh:
Nannet oahpahusa davvi-, julev- ja oarjilsámegielas ja - gillii buot dásiin
Ööhpehtimmiem tjïrkedh noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne
Bearaš lea deháleamos joret mas bidjat vuođu mánáid gielalaš ovdáneapmái.
Fuelhkie lea vihkeles arena våaromem biejedh maanan gïeleldh ïevtiedämman.
Ollu sámi mánát ožžot álggu rájis jo sámegiela eatnigiellan – ollu sámi mánát maid ožžot guokte eatnigiela, sámegiela ja ovtta eará giela, dávjjimusat dárogiela.
Jeenjh saemien maanah åadtjoeh aalkuvistie saemiengïelem ietniengïeline – jeenjh saemien maanah aaj åadtjoeh göökte ietniengïelh, saemiengïele jïh gïele mij ij leah saemiengïele, daamtemes daaroengïele.
Muhtun vánhemat eai dattetge hálddaš sámegiela eaige dan geažil sáhte oahpahit mánáidasaset sámegiela eatnigiellan.
Naan eejhtegh eah saemesth jïh dan åvteste eah maehtieh maanide saemiestidh saemiengïelem ietniengïeline.
Sámegielaid ealáskahttinbarggus lea dat giellabargu maid mánáidgárddit ja skuvllat dahket, erenoamáš dehálaš, gč. kapihttala Makkár vásáhusat leat giellaealáskahttimis eará riikkain.
saemiej gïeleskreejremisnie lea gïelebarkoe mij maanajgïertine jïh skuvline joekoen vihkeles v. d. kapihtele gusnie jeatjaj laantij gïeleskreejremem dååjrehtallin.
Giellabeassemánáidgárddit ja giellalávgoskuvllat leat dehálaččat.
gïelebiesiemaanajgïerth jïh gïelelaavkoemeskuvlh leah jarnges.
Mánáidgárddiin ja skuvllain lea dehálaš bargun oahpahit sámegiela mánáide dain dáhpáhusain main vánhemat ieža eai máhte sámegiela, muhto háliidit ahte sin mánát galget šaddat sámegielalažžan.
Maanajgiertij jïh skuvlij lea vihkeles laavenjasse gïelem maanide vedtedh gosse eejhtegh sïjhtieh maanah saemiestidh, mohte eah maehtieh saemiestidh.
Mánáidgárdi lea dehálaš go mánát galget oahppat sámegiela buori ovttasdoaibmangiellan.
Maanajgïerte lea vihkeles maanah gelkieh maehtedh buerie saemien ektiebarkoegïelem evtiedidh.
Dain guovlluin main sámegiella ii leat olbmuid ovttastallangiella, lea erenoamáš dehálaš bidjat vuođu máná sámegielalaš ovdáneapmái jo mánáidgárddis.
Dajvesne gusnie ij saemiengïele leah ektiebarkoegïele lea joekoen vihkeles våaromem biejedh maanaj saemiengïeleldh evtidæmman maanajgïertesne.
Danne lea dehálaš ahte dilálašvuođat láhččojuvvojit nu, ahte lea vejolaš buoridit sámi mánáidgárdefálaldagaid ja mánáidgárddiid sisdoalu davvisámi, julevsámi ja oarjilsámi guovlluin ja maiddái stuoribuš gávpogiinge.
Dan gaavhtan vihkeles våaromem biejedh guktie faalaldahkem saemien maanajgïerth tjïrkedh jïh aaj kvalitete maanajgïertesne noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelij dajvine jïh dovne stuerebe staarine.
Go mánát skuvlaáiggi miehtá ožžot oahpahusa sámegielas ja sámegillii, de dat buorida sin sámegiela máhtu, ja dat válmmašta sin searvat sámi servodahkii dievasgielalažžan.
Ööhpehtimmie saemiengïelesne abpe skuvletïjjen tjïrrh saemien maanaj maahtoem saemien gïelesne evtiede jïh dejtie ryöjrehtidh saemien sïebredahkesne meatan årrodh goh elliesvierhties gïeleutnijh.
Ulbmil lea sihkkarastit fálaldaga oažžut sámegiela vuođđooahpahusa sidjiide geain lea vuoigatvuohta dasa sihke davvisámi, julevsámi ja oarjilsámi guovlluin.
Ulmie lea faalaldahkem tjïrkedh maadthööhpehtimmie saemien gïelesne gaajhkide giej leah reakta dovne noerhte-, julev-, jïh åarjelsaemiengïelesne.
Oahpahusa vuođus galget leat buorit válljodatárvvoštallamat.
Ööhpehtimmie galka buerie kvalitetevierhtiemminie bigkedh.
Buorit sámi oahpponeavvut mearkkašit ollu dán oktavuođas.
Buerie saemien learoevierhtieh lea vihkeles dan mïeresne.
Jáhkku lea ahte oahpahusa válljodat ja buorre diehtojuohkin sámegiela oahpahusfálaldagaid birra, váikkuhit dasa man olut válljejit sámegiela skuvlaáiggi miehtá.
Kvalitete ööhpehtimmesne jïh buerie bïevnesh saemienööhpehtimmien faalaldahkij bïjre aervede lea buerie tsevtseme mestie man gellieh gieh saemiengïelem veeljedh ellies skuvletïjjesne.
Nu orru leamen, ahte viehka ollu sámi oahppit heitet oahpahallamis sámegiela go heitet mánáidgárddis ja álget skuvlii, go guđđet mánáidskuvlla ja álget nuoraidskuvlii, ja go guđđet vuođđoskuvlla ja álget joatkkaskuvlii.
vååjnoes goh relatijven jeenjh saemien learohkh gaarvanieh maanajgïerten jïh skuvlen gaskem, maanadaltesen jïh noeredaltesen, jïh maadthskuvlen jïh jåerhkeskuvlen gaskem. Reektehtimmie ektiebarkoeprosjektistie Nöörjen maanaj-ierieguedtije
Jagi 2008 mannosaš raporta mii lea Norgga mánáidáitara, Ruoŧa mánáidáitara ja Suoma mánáidáitara ovttasbargoprošeavttas, man namma lea Sámi mánáid ja nuoraid vuoigatvuohta mieldeváikkuhussii ja dadjamuššii, čájeha ahte sihke oahpponeavvodilli, oahpaheaddjidilli ja skuvlajođihangotti miellaguottut leat dehálaš váikkuheaddji bealit mat sáhttet čilget manne nu ollu oahppit heitet oahpahallamis sámegiela.
25 jïh sveerjen jïh såevmien maanaj-ierieguedtijh gaskem Reakta laavenjjassese jïh govleldehtemasse saemiej maanide jïh noeride jaepeste 2008, vuesehte dovne learoevierhtiehtsiehkie, lohkehtæjjine jïh skuvleåvtohken vuajnoe leah vihkeles faktovrh mestie maahta bïhkedidh man gaavhtan dan jeenjh ööhpehtimmeste gaarvanieh.
Vai nanusmuvvá vuođđu oaččuhit olbmuid válljet dakkár fidnooahpu mas sámegielalaš máhttu dárbbašuvvo, de lea dehálaš ahte oahppiin leat sámegielas buorit oahpahallanfálaldagat skuvlaáiggi miehtá.
våaromem tjïrkedh skreejrehtimmiem ööhpehtæmman barkojde gusnie saemiengïeleldh maahtoem daarpesjieh, lea vihkeles learohkij buerie faalaldahkh saemienööhpehtimmiem ellies skuvletïjjen tjïrrh.
Go dilálašvuođat láhččojuvvojit nu, ahte mánáid vánhemat ja earátge guđet leat mánáid birra, ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela seammás go mánát ieža oahpahallet sámegiela mánáidgárddis ja skuvllas, de mánná sáhttá oažžut doarjaga iežas giellaoahpahallamii.
gosse sjiehtesje guktie eejhtegh jïh jeatjah maanan bïjre åadtjoeh nuepiem saemiengïelem lïeredh seammasienten goh maanah saemiengïelem lierieh maanajgïertesne jïh skuvlesne, maahta maanam dan gïeleööhpehtimmesne dåarjodh.
Go báikegottiin ja gávpogiin leat dakkár deaivvadanbáikkit main lea lunddolaš sámástit, det datge váikkuhit dasa ahte sámegiella sáhttá šaddat lunddolaš servvoštallangiellan.
gaavnemesijjieh byjressïebredahkine jïh staarine gusnie iemeles saemiestidh aaj sjyöhtehkevoete juktie saemiengïele iemeles ektiebarkoegïelem sjædta.
Dehálaš lea oaččuhit olbmuid váldit alit oahpu davvisámegielas, julevsámegielas ja oarjilsámegielas, ja earáge oahpuid main lea dárbu máhttit sámegiela, vai huksejuvvo sámegielas diehtovuođđu servodahkii, ja vai bargoaddit fidnejit bargiid geain lea buorre sámegiela máhttu.
skreejrehtimmie jillebe ööhpehtæmman noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne jïh jeatjah ööhpehtæmman gusnie daerpies saemiengïelen maahtoe, lea vihkeles ihke maahtoevåaromem bigkedh saemiengïelesne siebredahkesne jïh juktie barkoevedtijh edtjieh maehtedh saemiegïeleldh barkijh skreejrehtidh giej lea hijven saemiengïelen maahtoe.
Nuorat berrejit diehtojuohkimiin ja dieđuiguin mat leat sidjiide addojuvvon sámegiela oahpahallanvejolašvuođaid birra, movttiiduvvat válljet sámegiela oahpu.
Dah noerh byöroeh bïevnesinie jïh maahtojne dah nuepieh maam saemiengïelen ööhpehtimmie vadta, skreejrehte guktie ööhpehtimmiem saemien gïelesne veeljedh.
Dasto lea dehálaš ahte leat buorit ja ovddalgihtii árvidahtti fálaldagat oahppiide, guđet vejolaččat háliidit váldit alit oahpu davvisámegielas, julevsámegielas ja oarjilsámegielas.
vijresåbpoe vihkeles hijven jïh bueriesoejkesjamme faalaldahkh jïllebe ööhpehtæmman noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne.
Sámelaga § 3-8 nanne ahte juohkehaččas lea vuoigatvuohta beassat oahpahallat sámegiela.
saemielaaken § 3-8 jeahta gaajhkij lea reakta saemiengïelen ööhpehtæmman.
Áigumuš lea addit buohkaide guđet dan háliidit, oáhpahusa sámegielas – jogo davvisámegielas, julevsámegielas dahje oarjilsámegielas.
Ulmie lea, maahta gaajhkide faaledh dejtie gieh saemiengïelen ööhpehtimmiem sijhtieh – noerhtesaemiengïele, julevsaemiengïele jïh jallh åarjelsaemiengïele.
Čuovvovaš čuoggát galget láidestit joatkevaš bargguid dán suorggis:
Daate edtja vuesiehtidh dan båetije evtiedimmie daennie suerkesne
• Lágidit nu, ahte eanet mánát ožžot sámegielalaš mánáidgárdefálaldagaid
• Öörnedh guktie jeenjebh maanah åadtjoeh saemien maanajgïertefaalaldahkem
• Lágidit nu, ahte mánáidgárddis mánát árrat movttiidahttojuvvojit geavahit sámegiela
• Öörnedh guktie aareh gïeleskreejreme maanajgïerten tjïrrh
• Lágidit nu, ahte buot oahppit guđet dan háliidit, besset oahppat sámegiela
• Öörnedh guktie gaajhkh learohkh gieh dam sijhtieh åadtjoeh saemiengïelen ööhpehtimmiem
• Lágidit nu, ahte oahpahusas lea vejolaš dahkat erenoamáš áššiid julevsámegiela ja oarjilsámegiela oahpaheamis.
• Öörnedh guktie joekoen barkoe julevsaemiengïelen jïh åarjelsaemiengïelen ööhpehtimmiem darjodh
• Lágidit nu, ahte leat buorit rápmaeavttut sámegiela oahpahallamii
• Öörnedh hijven rammatsiehkieh saemienööhpehtimmesne
• Lágidit nu, ahte oahpahus sámegielas ja sámegillii lea buorre
• Öörnedh hijven kvalitetem saemien ööhpehtimmesne
• Movttiidahttit oahppiid joatkit sámegielain nuoraidskuvllas ja joatkkaskuvllas
• Learohkidie skreejrehte juktie saemien noeredaltesinie jïh jåerhkeskuvlesne jåerhkedh
• Lágidit nu, ahte eanet ja buoret oahpponeavvut leat oahpahusas sámegielas ja sámegillii
• Learoevierhtieh saemien ööhpehtimmesne tjïrkedh
• Lágidit nu, ahte eanet sámegielalaččat sáhttet váldit ovdaskuvlaoahpaheaddji oahpu ja oahpaheaddji oahpu
• Öörnedh guktie jeenjebh saemiengïeleldh aarhskuvle- jïh lohkehtæjjah ööhpehtidh
• Lágidit nu, ahte mánáidgárddiid ja skuvllaid oahpaheaddjit ožžot lasseoahpu ja joatkkaoahpu sámegielas
• Öörnedh guktie mænngan- jïh vijrebeööhpehtimmie saemiengïelesne lohkehtæjjide aarskuvlesne jïh skuvlesne
• Lágidit nu, ahte mánáide, nuoraide ja rávesolbmuide lea álki oažžut fálaldagaid oahppat sámegiela
• Öörnedh guktie aelhkies faalaldahkem gaavnedh saemiengïeleööhpehtimmie maanide, noeride jïh geervide
• Buoridit rávesolbmuide fálaldagaid oahppat davvisámegiela, julevsámegieal ja oarjilsámegiela
• Geerveööhpehtimmiefaalaldahkem tjïrkedh noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne
• Lágidit nu, ahte bearrašatge sáhttet oahpahallat davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjilsámegiela.
• Nuepieh fuelhkiedåeriedimmesne tjïrkedh ööhpehtimmesne noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne
Sámi mánáidgárdefálaldagat
saemie maanajgïertefaalaldahke
Gielddaid geatnegasvuohta sihkkarastit sámi mánáide dakkár mánáidgárdefálaldaga mainna sin giella ja sin kultuvra nanusmuvvá, boahtá čielgasit ovdan mánáidgárdelága paragráfas 8: “ Gieldda ovddasvástádus lea atnit fuola das, ahte sámi guovlluin sámi mánáid vástesaš mánáidgárdefálaldaga vuođus leat sámi giella ja kultuvra.
Tjïeltij dïedte saemien maanaj maanajgïertefaalaldahkem tjïrkedh gusnie dej gïele jïh kultuvre nænnoestidh, lea presisereme maanajgïertelaakesne § 8: ” Tjïelten dïedte lea saemien maanide maanajgïertefaalaldahkem saemien dajvesne saemien gïeline jïh kultuvrinie årrodh.
Eará gielddain galget dilálašvuođat láhččojuvvot nu, ahte sámi mánát sáhttet sihkkarastit ja ovddidit iežaset giela ja kultuvrra. ”
Dejnie jeatjah tjïeltine edtjieh dah tsiehkieh ryöjrehtidh juktie saemien maanah maehtieh dej gïelem jïh kultuvrem tjïrkedh jïh evtiedidh. ”
Mánáidgárdelága § 2 deattuha ahte mánáidgárdi galgá vuhtii váldit sámi mánáid giela ja kultuvrra: “ Sámi mánáidgárddiide lea dakkár eaktu, ahte dain galget leat bargit guđet dovdet sámi giela ja kultuvrra. ”
Maanajgïertelaaken § 2 vuesehte maanajgïerte edtja saemien maanaj gïelem jïh kultuvrem krööhkestidh: ” saemien maanajgïertesne voestegh tjoevere barkijh årrodh gieh saemien gïelem jïh kultuvrem demtieh.
Odne leat iešguđetlágan sámi mánáidgárddit.
Daenbiejjien ovmessie saemien maanajgïerth gååvnesieh.
Máŋga mánáidgárddi geavahit sámegiela beaivválaš giellan.
Jeenjh maanajgïerth utnieh saemiengïelem aarkbeajjetjengïeline.
Eará mánáidgárddiin leat sihke sámegiella ja dárogiella gulahallangielat, ja nuppiin fas dušše dárogiella.
Jeatjaj leah dovne saemiengïele jïh daaroengïele goh åtnoegïele jïh naan ajve daaroegïele.
Máŋgga dáža mánáidgárddis leat sierranas sámi ossodagat.
Jeenjh daaroen maanajgïertij lea jïjtsh saemien goevtesh.
Bearašmánáidgárdditge leat, main lea sámi ossodat / ruoktu.
Aaj fuelhkiemaanajgïertij lea saemiengoevtese / gåetie.
Dat, go ovttat mánáidgárddi mánáin lea erohus sámegiellamáhtus, lea stuorra hástalus go áigumuš lea nannet sámegiela.
26 maahtoe lea ovmessie daltesienie seamma maanajgïertesne lea haesteme barkosne saemiengïelem nænnoestidh.
Mánáidgárddi sisdoalu ja doaimmaid rápmaplána cealká ahte “ (..)
Rammasoejkesje maanajgïerten sisvege jïh barkoe jeahta ” (..)
sámi mánát dárbbašit doarjuma vai nagadit seailluhit ja ovddidit gielaset ja kultuvrraset beroškeahttá das gos sii orrot riikkas. ”
saemien maanah daarpesjieh dåarjoem dej gïelem jïh kultuvrem gorredidh jïh evtiedidh seamma gusnie laantesne dah årroeminie. ”
Sámediggi juolluda ruđaid Máhttodepartemeant- ta bušeahtas doarjjan sámi mánáidgárddiide, pedagogalaš ávdnasiid ráhkadeapmái, giellaoahpahussii ja diehtojuohkin-, ovddidan- ja rávvendoaimmaide mat leat sámi mánáidgárddiin ja mánáidgárddiin main leat sámi mánát.
saemiedigkie dåarjoeh vadta Maahtoedepartementen budsjetteste dåarjojde saemien maanajgïertide, pedagogijhken learoevierhtide, gïeleööhpehtimmide jïh bïevnesh-, evtiedimie- jïh bïhkedimmiebarkojde saemien maanajgïertine jïh maanajgïertine saemien maanajgujmie.
Sámediggi bargá ovttasráđiid fylkkamánniiguin mánáidgárdesuorggis.
saemiedigkie ektine fylhkemaennijgujmie barka maanajgïertesuerkesne.
Sámediggi lea ráhkadan strategalaš plána sámi mánáidgárddiid várás áigodahkii 2008-2011.
saemiedigkie lea strategijen soejkesjem saemien maanajgïertide 2008-2011 dorjeme.
Sámedikki ulbmil lea oaččuhit sámi mánáidgárddiide dakkár jođiheami, mas sámi giella ja kultuvra leat guovddážis.
saemiedigkien ulmie lea saemien maanajgïerth åvtese buektedh gusnie saemien gïelen jïh kultuvren evtiedimmiem jarngesne årrodh.
Sámediggi danne áigu dán plánaáigodaga vuoruhit sámegiela, mánáid vuoigatvuođaid, guđege oasálaččaid ovttasbarggu, máhttobuorideami ja fierpmádathuksema, pedagogalaš ávdnasiid, rekruhttema ja diehtojuohkima ja rávvema.
saemiedigkie sæjhta dan gaavhtan dan soejkesjeboelhkesne barkoe uvtemesth biejesåvva saemien gïelem tjïrkedh, maanaj reaktajgujmie, ektiebarkojne ovmessie gieh meatan, maahtoelutnjeminie jïh viermietseegkeminie, pedagogijhken viehkievierhtine, skreejrehtimminie, dotkeminie jïh bïevnesimmine jïh bïhkedimminie.
Sámediggi áigu dán áigodaga árvvoštallat sámi mánáidgárddiid doarjagiid.
saemiedigkie sæjhta daam boelhkem vuartasjimmiem darjodh dåårjoste saemien maanajgïertide.
Fylkkamánni bidjá johtui mánáidgárdepolitihka stáhtalaš doarjagiid hálddašemiinis, mánáidgárdelága geatnegasvuođaiguin ja gielddaid rávvemiin.
Fylhkemaennie maanajgïertepolitihkem aatskede staaten dåarjoeh reeredh, laavenjassh maanajgïertelaaken mietie jïh tjïeltide bïhkedidh.
Fylkkamánni oktii heiveha ja bidjá johtui ovddidanbargguid gielddain ja mánáidgárddiin, ja lágida ovttasráđiid Sámedikkiin sámi mánáidgárdekonferánssaid.
Fylhkemaennie evtiedimmiebarkoem tjïeltine jïh maanajgïertine ektiedidh jïh eevtjedh jïh saemiedigkie ektine barkedh saemien maanajgïertekonferaansh öörnedh.
Fylkkamánni juohká dieđuid vuoigatvuođaid ja fálaldagaid birra, ee. daid mánáidgárdefálaldagaid birra mat leat sámi mánáid várás.
Fylhkemaennie reaktide jïh faalaldahkide bïevnese, g. j. maanajgïertefaalaldahke saemienmaanide.
Máhttodepartemeanttas lea bajimuš ovddasástádus mánáidgárdesuorggis válljodaga buorideamis, ja dan stivremis ja ruhtadeamis.
Maahtoedepartemenen lea bijjemes dïedte kvalitetem evtiedidh jïh maanajgïertesektovren ståvroem jïh finasieremem.
Departemeanta juolluda ruđaid Sámediggái kapihttalis 231, poasttas 50.
Departemente saemiedægkan vierhtieh vadta kap. 231, påaste 50.
Departemeanta bargá ovttas Sámedikkiin daid ráđđehusa doaibmabijuid čuovvoleamis mat leat ráđđehusa strategiijain mat galget buoridit máhtu ja rekruhttema mánáidgárdesuorgái.
Departemente saemiedigkien ektesne barka råajvarimmidie reerenassen strategijh maahtoe-evtiedimmiem jïh skreejrehtimmiem maanajgïertesuerkesne darjedh.
Doaibmabidju 1.
Råajvarimmie 1.
Diehtojuohkin mánáidgárdefálaldagaid ásaheami birra sámi mánáid várás
Bïevnesh maanajgïertefaala-ldahkem saemien maanide
Diehtojuohkin vuoigatvuođaid ja fálaldagaid birra sámi mánáid várás: Buoret dieđut berrejit addojuvvot daid mánáidgárdefálaldagaid birra mat leat sámi mánáid várás, sihke daid mánáid várás guđet leat sámi mánáidgárddiin, ja daid várás guđet leat dáža mánáidgárddiin.
Reaktah jïh faalaldahkh saemien maanide bïevnese: Byöroe buerebe bïevnesh maanajgïertefaalaldahkh saemien maanide vadtasovvedh, dovne maanide saemien maanajgïertesne jïh aaj saemien maanide nöörjen maanajgïertesne.
Máhttodepartemeanta galgá ovttasráđiid Sámedikkiin juohkit dieđuid vánhemiidda, gielddaide ja mánáidgárdeeaiggádiidda sámi mánáid vuoigatvuođaid birra, ja dange birra makkár fálaldagat ja doarjjaortnegat leat odne.
Maahtoedepartemente edtja saemiendigkien ektesne barkedh eejhtegidie, tjïeltide jïh maanajgïerteaajhteridie bïevnese saemien maanaj reaktajgujmie jïh magkerh faalaldahkh jïh dåarjoeöörnegh mah gååvnesieh.
Diehtojuohkin gielddaide: Sámediggi áigu ráhkadit láidestusgihppaga sámi mánáidgárddiid vástesaš sierra doarjagiid birra, ja das galget maid leat dieđut das makkár doarjagat leat dárogielalaš mánáide guđet leat sámi mánáidgárddiin.
27 gaajhkide tjïeltide bïevnese: saemiedigkie sæjhta bïhkedimmiem darjodh joekoen dåarjoem saemien maanajgïertide, jïh dan sïjse bïevnesh faalaldahkine nöörjen maanide saemien maanajgïertesne.
Departemeanta galgá juohkit gihppaga.
Departemente galka bïhkedimmiem distribueredh.
Departemeanttas, fylkkamánniin ja Sámedikkis lea oktasaš ovddasvástádus ávžžuhit gielddaid ja mánáidgárdeeaiggádiid ásahit mánáidgárdefálaldagaid sámi mánáide.
Departementen, fylhkemaenniej jïh saemiedigkien ektiedïedte tjïeltide jïh maanajgïerteaajhteridie haestedh maanajgïertefaalaldahkem saemien maanide tseegkedh.
Doaibmabidju 2.
Råajvarimmie 2.
Máhttobuorideapmi mii čalmmustahttá giela
Maahtoe- evtiedimmie gïelem vuartesje
Stuorra hástalus lea gávdnat sámegielalaš mánáidgárdebargiid.
stoerre haesteme saemiengïeleldh maanajgïertebarkijh skreejrehtidh.
Máhttodepartemeanta lea ráhkadan sierra Strategiija mo gávdnat ovdaskuvlaoahpaheaddjiid mánáidgárdái 2007-2011, mas leat jahkásaš doaibmabidjoplánat.
Maahtoedepartemente lea jïjtse Strategije aarhskuvlelohketæjjah maanajgeartan skreejrehte 2007-2011, råajvarimmiesoejkesjh fïerhten jaepien.
Strategiijas deattuhuvvo ahte “ mánáidgárddiin main leat sámi mánát, dárbbašuvvojit bargit geain lea sámegielalaš máhttu ”.
strategijesne sïevede ” maanajgïertine saemien maanajgujmie lea daerpies barkijh gieh saemiestieh ”. Aaj St. biev.
Maiddái St. dieđáhus nr. 23 (2007-2008) Giella hukse šaldiid deattuha dárbbašlažžan ahte sámi mánáidgárddiin ja mánáidgárddiin main leat sámi mánát, leat bargit guđet dovdet sámi giela ja kultuvrra.
nr. 23 (2007-2008) Gïelh pruvvieh bigkieh daarpoeh tjiertestidh ihke saemien maanajgïertine jïh maanajgïertine saemien maanajgujmie barkijh gååvnesidh gieh saemiengïelem jïh kultuvrem demtieh.
Máhttodepartemeanta áigu álššaleappot geahččalit gávdnat eanet ovdaskuvlaoahpaheaddjiid mánáidgárddiide, daid mielde maid sámegielalaš ovdaskuvlaoahpaheaddjiid, gč. doaibmabijuid mat leat St. dieđáhusas nr. 23.
Maahtoedepartemente sæjhta barkoem tjïrkedh ihke jeenjebh aarhskuvlelohkehtæjjah maanajgïertide skreejrehtidh, dovne saemiengïeleldh aarhskuvlelohkehtæjjah, v. d. råajvarimmieh st. bïev. nr. 23.
Máhttodepartemeanta lea álggahan sierra máhttostrategiija, ja dan namma lea Máhttu mánáidgárddis – strategiija mo buoridit máhtu mánáidgárdesuorggis 2007-2010.
Maahtoedepartemen lea jïjtse maahtoestrategijem Maahtoe maanajgïertesne – strategije maahtoeevtiedimmiem maanajgïertesuerkesne 2007-2010 aalkeme.
Deattuhuvvon lea ahte “ sámi mánát fertejit oažžut veahki seailluhit gielaset ”.
Lea tjierkedamme samien maanah tjuara dåarjoeh åadtjodh dej gïelem gorredidh.
Máhttodepartemeanta lea ángiruššanáigodahkii 2007-2010 várren ruđaid máhttobuoridandoaibmabijuide.
Maahtoedepartementen vierhtieh maahtoe-tseegkemasse.
Mánáidgárdeeaiggát sáhttá ohcat stáhtalaš máhttobuoridanruđaid gielddaid bokte.
Maanajgïerteaajhterh maehtieh staaten maahtoevierhtieh ohtsedh tjïeltij tjïrrh.
Dehálaš lea ahte gielddat ja bođolaš mánáidgárdeeaiggádat movttiidahttet sámi mánáidgárddiid ja mánáidgárddiid máin leat sámi mánát, ohcat dakkár ruđaid.
vihkeles tjïelth jïh privaten maanajgïerteaajhterh saemien maanajgïertide jïh maanajgïertide saemien maanide skreejrehtidh dejtie vierhtide ohtsedh, joekoen gïelesuerkesne.
Máhttodepartemeanta áigu bidjat ruđaid daid bargiid giellamáhtu buorideapmái, guđet leat sámi mánáidgárddiin ja mánáidgárddiin main leat sámi mánát.
Maahtoedepartemente sæjhta vierhtieh bïejedh eevtiedæmman barkijij gïelemaahtoem saemien maanajgïertesne jïh maanajgïerth saemien maanajgujmie.
Departemeanta áigu ovttasráđiid Sámedikkiin čilget doaibmabijuid dárkileappot.
Departemente sæjhta saemiedigkien ektsne råajvarimmieh tseegkedh.
Vai sámi mánáidgárddit sáhttet addit buori giellaoahpu, de lea eaktu ahte mánáidgárdebargit máhttet sámegiela ja geavahit dan viššalit.
Jis hijven gïeleööhpehtimmiem vedtedh voestegh tjoevere dah barkijh saemien maanajgïertine maehtedh saemiengïelem jïh saemiestidh.
Dehálaš lea ahte mánáidgárdeeaiggát addá bargiidasas vejolašvuođa oahppat sámegiela.
vihkeles maanajgïerteaajhterh dej barkijidie nuepieh vedtieh saemiengïeleldh maahtoem åådtjodh.
Giella lea kulturcaggi ja áibbas guovdilis reaidu sámi árvvuid ja máhtuid seailluheamis.
gïele lea kultuvreguedtije jïh jarnges gosse saemien vierhtieh jïh maahtoem vijrebe guedtedh.
Mánáidgárdeeaiggádat fertejit aktiivvalaččat geahččalit háhkat sámegielalaš bargiid go almmuhit mánáidgárdevirggiid.
Maanajgïerteaajhterh tjuerieh iedtjeles ohtsedh barkijidie gieh saemiestieh gosse barkijh ohtsedh.
Erenoamáš dehálaš lea ahte bargiin leat buorit dieđut ja buorre máhttu sierranas árbevirolaš doaimmaid birra, ja ahte sáhttet oahpahit nuorabuidda sániid ja doahpagiid mat leat lunddolaččat dihtolágan dilálašvuođaide.
Joekoen vihkeles dah barkijh hijven maahtoem utnieh ovmessie tradisjovnen darjomij bïjre jïh maehtieh baakoeh jïh jiehtegh lïerehtidh mah leah iemeles ovmessie tsiehkine.
Jos bargiin lea váillálaš máhttu, de mánáidgárdi berre árvvoštallat geavahit olggobealde máhtolaš olbmuid.
Jis eah barkijh maahtoem utnieh, maanajgïerte byöroe vierhtiedidh jeatjah vierhtieh ålkoelistie veedtjedh.
Dárbu lea maid ahte mánáidgárdi lea diđolaš sámegiela ealáskahttimis, ja ahte das lea čielga ulbmil dasa, mo áigu bargat sámegiela ealáskahttimiin.
Aaj daerpies maanajgïerte våårhkehke jïh dan leah tjïelkes ulmieh guktie gïeleskreejrehtimmine barkedh.
Vuogit mat váldojuvvojit atnui, sorjájit ee. báikkálaš dilálašvuođain ja guovllu gielladilis.
Mah vuekieh utnieh, g. j. byjresken tsiehkieh jïh dajven gïeletsiehkie sinsitniem jearohks.
Dárbu lea ahte mánáidgárddit jeavddalaččat árvvoštallet iežaset vugiid oahpahit sámegiela.
Daerpies maanajgïerth jaabnan dej jïjtsh barkoem saemien gïeleööhpehtimmine vierhtedieh.
Mánáidgárddit berrejit oidnosii buktit sámegiela, sihke iežaset dokumeanttaiguin ja galbbaiguin
Dah maanajgïerth byöroeh saemien gïelem vååjnesasse biejedh, dovne jïjtsh paehperh jïh skilth.
Guovttegielalašvuođas lea sáhka das, ahte olmmoš hálddaša guokte giela seamma bures.
guektiengïelevoete lea gåabpatjahkem gïelem dan hijven fuamahkahta guktie gåarede.
Guovttegielalaš mánáidgárddiin / ossodagain, main lea sihke sámegiella ja dárogiella, bargit fertejit geavahit arvat strategiijaid, vugiid ja vuođđojurdagiid, vai mánáin ovdána guovttegielalašvuođa diđolašvuohta, ja amaset álo garvit sámegiela gulahallangiellan go leat dárogielalaš olmmoš dahje dáro-sámegielalaš olmmoš das.
guektiengïeleldh maanajgïertine / goevtesinie gusnie dovne saemiestidh jïh daaroestidh, barkijh tjuerieh ovmessie strategijh nuhtjedh, vuekieh jïh prinsibph guktie maanaj guektiengïeleldh vuarkoem evtiedidh, guktie eah dah eejnegen daarosth goh gaskesadtemegïele jis dah jeatjah daaroestieh jallh saemie- jïh daaroestieh.
Sámegiela oahpaheami várás sámi mánáidgárddiin ja mánáidgárddiin main leat sámi mánát, lea dárbu bargat ovddidemiin ja ráhkadit ovddidanmálliid.
Daerpies hov leah evtiedimmiebarkoem jïh haemieevtiedimmiem gïeleööhpetimmide saemien
Doaibmabidju 3.
Råajvarimmie 3.
Pedagogalaš ávdnasiid ráhkadeapmi
Pedagogijhken viehkieviertieh eevtiedidh
Dakkár pedagogalaš ávdnasat váilot mat heivešedje sámi mánáide ja mánáidgárddiide, ja mat livčče ávkin mánáidgárddi giellabargui.
vaenie pedagogijhken viehkievierhtieh saemien maanide jïh saemien maanajgïertide sjïehtesjamme gååvnesieh mah maehtieh gïelebarkoem maanajgïertesne dåarjodh.
Mánáidgárddi sisdoalu ja doaimmaid rápmaplána čuovvoleapmin Máhttodepartemeanta lea ráhkadan iešguđetlágan fáddágihppagiid; ja daid gaskkas lea maid fáddágihpa sámi kultuvrra birra mánáidgárddis.
Mestie rammesoejkesje maanajgïerten sisvege jïh laavenjassh båetieh, Maahtoedepartemente lea ovmessie teemagærjetjh dorjeme; dovne teemagærjetje saemienkultuvrem maanajgïertesne.
Gihppagat leat juogaduvvon riikka buot mánáidgárddiide.
gærjetjh lea gaajhkide maanajgïertide laantesne seedteme.
Jagi 2009 galgá ráhkaduvvot gihpa giellabirrasa ja giellamovttiidahttima birra.
Jaepien 2009 mietie galka aaj gærjetjem gïelebyjrese jïh gïeleskreejrehtimmine darjodh.
Gihpa galgá jorgaluvvot sámegillii.
gærjetje saemiengïelese jarkoestidh.
Máhttodepartemeanta áigu maid jorgalahttit mánáidgárddi sisdoalu ja doaimmaid rápmaplána julevsámegillii ja oarjilsámegillii.
Maahtoedepartemente aaj galka gïelesoejkesjem maanajgïerten sisvege jïh laavenjassh julev- jïh åarjelsaemiengïelese jarkoestidh.
Lassin departemeanta áigu ráhkadahttit jietnafiilla davvisámegillii jorgaluvvon rápmaplánas.
Lissine departemente sæjhta tjoejefïjlem darjodh noerhtesaemiengïelen jarkostamme rammesoejkesjistie.
Departemeanta áigu maid árvvoštallat nu dahkat maid julevsámegiela ja oarjilsámegiela várás.
Departemente sæjhta aaj vierhtiedidh seammaleejns åarjel- jïh julevsaemiengïelesne.
Sámediggi lea ovttasráđiid Máhttodepartemeanttain válmmašteamen láidestusgihppaga mii čujuha man guvlui mánáidgárddiid sisdoallu galgá doalvut sámegiela ja sámi kultuvrra.
saemiedigkie Maahtoedepartemenetinie ektiebarka bïhkedimmiem orrijidh maam edtja vuesiehtidh mah maehtieh maanajgïerten sisvege årrodh gosse saemien gïele- jïh kultuvre-eevtiedimmiem dijpedh.
Stuorra mearkkašupmi lea das go mánáidgárdi ja skuvla barget ovttasráđiid vai sámi mánát sáhttet vásihit bissovašvuođa giellaovdáneamis.
ektiebarkoe jïh aktemïere maanajgïerten jïh skuvlen gaskem lea vihkele guktie saemien maanah edtjieh åadtjodh aktemïerem gïeleöövtiedimmesne dååjrehtidh.
Máhttodepartemeanta áigu jorgalahttit davvisámegillii láidestusgihppaga “ Fra eldst til yngst.
Maahtoedepartemente sæjhta åadtjodh bïhkedimmiem ” voeresistie nööremasse.
Samarbeid og sammenheng mellom barnehage og skole ”. Dasto árvvoštallojuvvo galgágo dat jorgalahttojuvvot julevsámegillii ja oarjilsámegillii.
ektiebarkoe jïh aktemïere maanajgïerten jïh skuvlen gaskem ” julev- jïh åarjelsaemiengïelese jarkoestidh.
Láidestusgihpa šaddá leat dehálaš reaidu bargui mii galgá sihkkarastit ahte sámi mánát ja sin vánhemat vásihit buori sirdáseami dan guovtti ásahusa gaskka.
Bïhkedimmie maahta vihkeles dïrregh årrodh tjïrkedh barkoem guktie saemien maanah jïh eejhtegh dååjrehtieh hijven restiedimmiem dej göökti institusjavne gaskem.
Máhttodepartemeanta galgá ráhkadit láidestusávdnasiid giellamovttiidahttima birra vánhemiid várás geain leat mánát kontántadoarjaga agis.
Maahtoedepartemente edtja bïhkedimmieviehkievierhtieh darjodh gïeleskreejrehtimminie eejhtegidie maanajgujmie riektemaaksoeaalterisnie.
Departemeanta áigu jorgalahttit ávdnasiid davvisámegillii. Dasto árvvoštallojuvvo galgágo jorgaluvvot julevsámegillii ja oarjilsámegillii.
Departemente sæjhta åadtjodh viehkievierhtide noerhtesaemiengïelese jarkoestidh, dan mænngan julev- jïh åarjelsaemiengïelese.
Mánáidgárddiide, mánáidgárdeeaiggádiidda ja gildii mánáidgárdeeiseváldin lea dehálaš oažžut dieđuid mat sáhttet álššaiduhttit ja movttiidahttit bargat gielain mánáidgárddis vai mánáid giellamáhttu buorrána.
Maanajgïertide, maanajgïerteaajhteridie jïh tjïeltide goh maanajgïertereereme, lea vihkeles bïevnesh jaksoes mïeresne maam maahta gïelebarkojne maanajgïertesne skreejrehtidh jïh skreejredh.
Máhttodepartemeanta áigu lágidit nu, ahte buriid giellaovddideaddji doaibmabijuid (maiddái sierranas giellalávgoprošeavttaid) dieđut ja vásáhusat biddjojuvvojit departemeantta iežas neahttasiidduide, ođasreiven ja eará heivvolaš kanálaid bokte, vai dat dieđut ollet gielddaide ja mánáidgárddiide.
Maahtoedepartemente sæjhta våaromem biejedh bïevnesh- jïh dååjrehtallemeseejjeme hijven gïeleevtiedimmiebarkojne (aaj ovmessie gïelelaavkomeprosjekth) departementen jïjtse viermiesæjtosne, bïevneshprievine jïh jeatjah sjiehteles kanalij tjïrrh bïevnesh tjïeltide jïh maanajgïertide haasene.
Vuođđooahppofálaldat sámegielas ja sámegillii
Maadthööhpehtimmiefaalaldahke saemiengïelesne
Máhttodepartemeanta galgá fuolahit ahte lágat ja vuođđooahppofálaldaga čađaheapmi bissu álbmotrievttálaš rámaid siskkobealde, ja aktiivvalaččat gozihit láhkageavaheamis daid juridihkalaš ja politihkalaš geatnegasvuođaid maid Norga lea váldán badjelasas dohkkehettiinis ILO-soahpamuša nr. 169 ja ON-julggaštusa álgoálbmogiid vuoigatvuođaid birra.
Maahtoedepartemente edtja öörnedh juktie laakevadteme jïh guktie dam utnedh lea åålmehreaktelds rammij sisnjelen, jïh iedtjeles juridijhken jïh politijhken åelieh meala mah Nöörje lea iLo-konvensjovnine nr. 169 vaalteme jïh eN-bæjhkoehtimmien bïjre unnebelåhkoeåålmegen reaktah reaktaåtnosne.
Oahpahusláhka dat mearrida vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla oahpahusa.
Dïhte lea ööhpehtimmielaake mij maadthskuvlen jïh jåerhkeskuvlen ööhpehtimmiem stuvrie.
Oahpahuslága § 6-2 earuha vuođđoskuvladásis surggiid mat gullet sámegiela hálddašanguovllu siskkobeallái, ja surggiid mat gullet olggobeallái.
Ööhpehtimmielaake § 6-2 joekehtsem dorje maadthskuvlendaltesisnie suerkien gaskem mij lea gïelereeremedajven sisnie jïh gïelereeremedajven ålkoelisnie.
Hálddašanguovllu siskkobealde buohkain guđet leat vuođđoskuvlaagis, lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii.
gïelereeremedajven sisnie lea gaajhkide maadthskuvlen aalterinie reakta ööhpehtæmman saemiengïelesne.
Juohke gielddas mii lea sámelága hálddašanguovllu olggobealde, fertejit leat unnimusat logi oahppi guđet háliidit oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii, ovdalgo sis lea vuoigatvuohta oažžut dakkár oahpahusa, eaige sin joavkkus galgga leat unnit go guhtta oahppi.
gïelereeremendajven ålkoelisnie lea veenemes luhkie learohkh tjïeltesne gieh sijhtieh reakta ööhpehtæmman saemiengïelesne dan guhkiem veenemes govhte learohkh tjïertesne.
Dain guovlluin mat leat sámegiela hálddašanguovllu olggobealde, vuođđoskuvlla ahkásaš sámiin lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas.
Dajvh mah leah saemiengïelereeremedajven ålkoelisnie saemiej maadthskuvlen aalterinie reakta ööhpehtæmman ajve saemiengïelem åadtjoeh.
Dain dáhpáhusain main ii leat vejolaš addit oahpahusa skuvlalanjas oahpaheaddji bokte, lágat rahpet vejolažžan ” molssaeavttot oahpahanvugiid geavahit ”.
Dah tsiehkieh gusnie ij maehtieh lohkehtæjja klaassetjiehtjelisnie ööhpehtidh, laakevedtije
Geavadis dat mearkkaša omd. gáiddosoahpahusa.
rihpese ” molsehthlaakan haemieh ööhpehtimmide ”.
Oahpahuslága paragráfas 6-3 leat mearrádusat sámi joatkkaoahpahusa birra.
Ööhpehtimmielaaken § 6-3 leah nænnoestimmieh saemienjåerhkeööhpehtimmien bïjre.
Das celkojuvvo ahte ” sámiin guđet leat joatkkaoahpahusas, lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas ”.
Daesnie tjåådtje ” saemieh jåerhkeskuvlen ööhpehtimmesne lea reakta ööhpehtæmman saemiengïelesne. ”
Dain dáhpáhusain main ii leat vejolaš dan oahppái fállat skuvlaoahpahussan, de lea vejolaš geavahit ee. gáiddosoahpahusa.
gusnie ij maehtieh dam fïerhten skuvlesne vedtedh maahta v.g. maajhööhpehtimmiem nuhtjedh.
Lassin dasa mearrádus cealká ahte ” dihto skuvllat galget fállat oahpahusa sámegielas dahje sámegillii, dahje erenoamáš sámefágain mat joatkkaoahpahusas gullet dihto kurssaide dahje dihto joavkkuide.
Lissine nænsåemies skuvlh edtjieh ööhpehtimmiem saemiengïelesne faaledh jallh joekoen saemien faagine jåerhkeskuvlen ööhpehtimmesne naan kuvsjide jallh sjïere tjïertide.
Fylkkasuohkan sáhttá muđuidge fállat dakkár oahpahusa ”.
Fylhketjïelte aaj maahta dagkere ööhpehtimmiem faaledh. ”
Ovddasvástádus sámegiela oahpahusas lea juhkkojuvvon máŋgga eiseváldái:
Dïedte saemien ööhpehtimmide lea jeenjide juakeme.
• Gielddain / fylkkagielddain lea ee. ovddasvástádus mánáidgárdefálaldagaid ja vuođđooahpahusa plánemis, lágideamis ja čađaheamis.
• Tjïeltij / fylhketjïeltij lea dïedte g. j. maanajgïertefaalaldahkh jïh maadthööhpehtimmiem rååresjidh, sjiehtesjidh jïh tjïrrehtidh.
• Fylkkamánniin lea ee. ovddasvástádus bearráigeahčus ja lobálašvuođagoziheamis, váiddaáššiin, diehtojuohkimis ja bagadallamis, lágaid ja njuolggadusaid čuovvoleamis ja fámuiduhttimis, ja doarjagiid oktii ordnet ja juogadit.
• Fylhkemaennij lea dïedte g. j. gïehtjedimmie jïh laakijesvoetevaaksjome, klååkemeaamhtesh, bïevnesh jïh bïehkedimmie, laakh jïh njoelkedassh implementeredh jïh gïehtjedidh jïh dåarjoeh koordineredh jïh juekedh.
• Oahpahusdirektoráhtas lea ee. ovddasvástádussan dieđihit ja fámuiduhttit Máhttoloktema – Sámegiela bálddalas oahppoplánaid, ráhkadit bagadallamiid dábálaš fágaide, viežžat bearráigeahču raporttaid, hálddašit Sámedikki juolludemiid oahpahussii sámegielas ja sámegillii, ja ovddideaddji doaibmabijuide mat leat stáhtabušeahta olis, ja válmmaštit guovdilis eksámeniid sámegielas vuosttasgiellan ja nubbegiellan.
• Ööhpehtimmiedirektoraten g. j. lea dïedte parallellen learoesoejkesjh bïevnesidh jïh implementeredh Maahtoelutnjemem – saemien, bïhkedimmieh restiedimmien faagh darjodh, gïhtjedimmiereektesh veedtjedh, dåarjoeh saemiedægkan reeredh, ööhpehtæmman saemiengïelesne jïh eevtiedimmieråajvarimmide juekedh staatebudsjetten tjïrrh jïh jarngesne vadteme eeksamenh saemien voestes- jïh mubpiegïeline darjodh.
Ollu dán barggus čađahuvvo ovttasráđiid Sámedikkiin.
Jeenjh barkojste saemiedigkien ektesne barkedh.
• Máhttodepartemeanttas lea ee. ovddasvástádussan ráhkadit lágaid ja mearridit láhkaásahusaid, ráhkadit sámegiela viidodat- ja resursaplánaid ja earáge sierra oahppoplánaid, mearridit fága- ja diibmojuogu, ja leat suorggis bajimuš dieđiheaddji ja čađahit konsultašuvnnaid Sámedikkiin.
• Maahtoedepartementen dïedte g. j. laakh darjodh jïh njoelkedassh nænnoestidh, stuaremh- jïh vierhtiehsoejkesjh saemiengïelesne jïh jeatjah joejkoen learoesoejkesjinie, faage- jïh tæjmoejuakadimmie, bijjies bïevnesh aamhtesidie jïh konstultasjovnh saemiedigkine.
Sámediggi mearrida sámegiela oahppoplánaid vuođđoskuvlii ja joatkkaskuvlla oahpahussii, ja oahppoplánaid joatkkaoahpahusa erenoamáš sámi fágaide, ja Sámediggi ráhkada maid láhkaásahusaid riikkalaš oahppoplánaid sisdollui § 2-3 ja § 3-4 vuođul, main leat gohččosat das, ahte galgá oahpahuvvot sámi álbmotjoavkku, giela, kultuvrra ja servodateallima birra, gč. oahpahuslága § 6-4.
saemiedigkie learoesoejkesjh saemien gïelesne maadthskuvlen jïh jåarhkeskuvlen ööhpehtimmesne jïh learoesoejkesjh joekoen saemien faagide jåarhkeskuvlen ööhpehtimmesne, jïh saemiedigkie aaj njoelkedassh vadta sisvegen bïjre nasjovnen learoesoejkesjinie § 2-3 jïh § 3-4:n mietie, mejtie stillieh ööhpehtimmien bïjre saemien åålmegij, gïelij, kultuvrij jïh siebredahkejielemij bïjre v. l. ööhpehtimmielaake § 6-4. saemiedigkie jïjtsh evtiedimmieh dorje, jïh darjohte jïh aalka råajvarimmieh dan jïjtsh politihken våaromen nelnie suerkesne.
Sámediggi čađaha suorggis iežas vuoruhusaid, ja ráhkada ja álggaha doaibmabijuid iežas politihka mielde.
saemiedigke læjhkan mïrrestalleme konsultasjovnepartere staaten reeremidie jïh gåabpegh tjuerieh ohtsedh siemes vaestiedassh.
Sámediggi lea ovttadássásaš ráđđádallanoasálaš stáhtalaš eiseválddiiguin, ja goappašat bealit leat geatnegasat gávdnat ovttamielalaš čovdosiid.
Learohkh giej lea joekoen reakta ööhpehtæmman saemiengïelesne, maahta maadth- jïh jåarhkeskuvlen ööhpehtimmesne veeljedh dah 4 kombinasjovnh learoesoejkesjistie daaroen- jïh saemiengïelesne:
Oahppit geain lea oktagaslaš vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas, sáhttet vuođđoskuvla- ja joatkkaskuvlaoahpahusas válljet čuovvovaš njeallje kombinašuvnna dárogiela ja sámegiela oahppoplánain:
Learoesoejkesje daaroen learohkidie saemien voestes gïeline Learohkij reakta frijjevaalteme ööhpehptimmie jïh viehtiedimmie daaroen lïhkesgïele.
Dat oahppit geain sámegiella lea vuosttasgiella dahje nubbegiella, eai leat geatnegasat válljet vierisgiela / gielalaš čiekŋudeami vuođđoskuvllas ja vierisgiela joatkkaskuvlla oahpahusas, muhto sis lea vuoigatvuohta oažžut dakkár oahpahusa jos sihtet dan.
30 Learohkidie giej saemien voestes- vuj mubpiengïeline ij leah obligatorijen ammesgïeline / gïeleldh gïengelobpese maadthskuvlesne jïh ammesgïeline ööhpehtimmie jåarhkeskuvlesne, mohte dah maehtieh dam krievedh jïs dam sijhtieh.
Skuvlaeaiggát sáhttá maid fállat oahpahusa sámegielas vierisgiela oahppoplána mielde.
skuvleaajhtere maahta aaj faaledh ööhpehtimmiem saemiengïelesne Learoesoejkesje ammesgïeline.
Oahppit guđet ožžot oahpahusa sámegielas vierisgiela oahppoplána mielde, besset oahpahusas ja árvvoštallamis dárogielas oalgegiellan.
Learohkh gieh åadtjoeh ööhpehtimmiem Learoesoejkesje ammesgïeline, eah leah frijjevaalteme ööhpehtimmeste jïh vierhtiedimmeste daaroen lïhkesgïelesne.
Dárogiela ja sámegiela oahpahusa ferte geahčadit ovttas dainnago dárogiellafága “ addá ” diimmuid sámegiellafágii.
Ööhpehtimmie daaroen jïh saemien tjuara ektesne vuartasjidh juktie daaroenfaage ” vadta ” tæjmoeh saemienfaagese.
Fágain sámegiella ja dárogiella leat ollu oktasaš oasit, ja danne lea dehálaš ahte lea lagaš ovttasbargu dán guovtti fága gaskkas, gč. ulbmiliid mat leat oahppoplánas “ sámegiella vuosttasgiellan ” ja ulbmiliid mat leat oahppoplánas “ dárogiella oahppiide geain sámegiella lea vuosttasgiella ”.
Dah faagh saemien jïh daaroen leah jijnjh ektie-elementh, jïh dan gaavhtan vihkeles lihke ektiebarkoe dej göökti faagij gaskem, v. d. ulmide learoesoejkesje saemiengïele voestesgïeline jïh ulmide learoesoejkesje daaroen learohkidie giej saemien voestesgïeline.
Skuvllaide ja skuvlaeaiggádiidda lea stuorra hástalus plánet ja organiseret oahpahusa dárogielas ja sámegielas, erenoamážit skuvllain mat leat sámegiela hálddašanguovllu olggobealde.
Rååresjimmieh jïh åårganiseremh ööhpehtimmie daaroen jïh saemien lea haestemh skuvlide jïh skuvleaajhteridie, joekoen dejtie skuvlide saemiengïelen reeremedajven ålkoelisnie.
Dat áššit galget čađahuvvot mearriduvvon diibmologuin ja mearriduvvon oahppoplánaid vuođul, ja seammás galget oahppiid vuoigatvuođat oažžut heivehuvvon oahpahusa váldojuvvot vuhtii, gč. oahpahuslága § 1-3.
Dïhte edtja årrodh nænnoestamme tæjmoelåhkoen mietie jïh dåhkasjehteme learjoesoejkesjidie, seammaleejns reakta sjïehtesjamme ööhpehtæmman, m. d. Ööhpehtimmielaaken § 1-3, galka evtiedidh.
Sámegiela oahpahusa plánen ja heiveheapmi lea hástaleaddji oahpaheaddjiide.
Rååresjimmieh jïh sjïehtedimmieh ööhpehtæmman lea haestemh lohkehtæjjide.
Juohke ahkedásis sáhttet leat oahppit guđet hállet sámegiela njuovžilit, oahppit guđet máhttet veahá sámegiela hállat ja oahppit guđet eai máhte maidege, muhto háliidit oahpahusa sámegielas.
Fïerhten jaepiedaltesisnie maahta learohkh årrodh gieh saemiestieh, learohkh gieh maehtieh saemiengïelem jïh learohkh gieh eah maehtieh saemiestidh, mohte sijhtieh dam lïeredh.
Oahpahus galgá heivehuvvot buohkaide.
Ööhphtimmie galka gaajhkidie sjïehtedidh.
«Samiske tall forteller 1 – komentejuvvon statistihkka jagi 2008 š maid Sámi statistihka fágalaš guorahallanjoavku lea ráhkadan, muitaluvvo ahte sámegiela oahppiid lohku lea njiedjan nubbegiellafágas ja ahte livččii sivva divaštallat erenoamážit nubbegiellafága eavttuid.
Saemien låhkoeh soptseste 1 – lahtestimmieh statistihke 2008 Faagen analysetjïerteste saemien statistihke tjåådtje unniedimmie learohkijlåhkoe saemiengïelesne lea mubpiengïelefaagese båateme jïh dan gaavhtan maahta dah tsiehkieh digkiedidh joekoen mubpiengïelefaagem.
Dakkár divaštallamis lea dárbu geahčadit oahppiid ollislaš bargonoađi ja skuvlla ja oahpaheaddjiid eavttuid heivehit oahpahusa daidda oahppiide.
Daennie digkiedimmesne tjuara vuartasjidh learohkij ellies barkoem jïh skuvlij jïh lohkehtæjjaj tsiehkieh ööhpehtimmiem sjïehtedidh learohkidie.
Eavttut maid lea dárbu divaštallat ja árvvoštallat, leat ee.
Dah tsiehkieh mah tjuara digkiedidh jïh vierhtiehtidh lea g. j.:
• oahppoplána ja diibmolohku dárogielas (vuosttasgiellan) daidda oahppiide geain lea sámegiella nubbegiellan
- Learoesoejkesje jïh tæjmoelåhkoem daaroen (voestesgïeline) learohkh saemien mubpiengïeline
• oahpahusa organiseren ja plánen
- guktie ööhpehtimmiem åårganiseredh jïh rååresjidh
• sámegiela oahpaheami ruhtadeapmi
- guktie ööhpehtimmiem saemiengïelesne maeksedh
• oahpaheaddjiid veahkkeneavvut (láidestagat jna..)
- viehkievierhtieh lohkehtæjjide (bïhkedimmieh j.n.v..)
Ortnega berrejit árvvoštallat.
Öörnegem byöroe vuartasjidh.
Dárbu livččii geahčadit mo oahppoplána ja diibmologut dárogielas doibmet.
Byöroe vuartasjidh guktie learoesoejkesje jïh tæjmoelåhkoeh daaroen jåhta.
Bohtosiid vuođul berre boahtteáigásaš heiveheapmi árvvoštallojuvvot.
Dan våaromisnie byöroe sjïehtedimmiem digkiedidh.
Gielddat ja fylkkagielddat ožžot jahkásaččat sierra merkejuvvon doarjaga sámegiela oahpahussii, namalassii sámegillii vuosttasgiellan ja nubbegiellan.
Tjïelth jïh fylhkentjïelth jaapetjen dåastoehtin mïerhkeme dåarjoe saemienööhpehtæmman, j. n.j ööhpehtimmie voestes- jïh mubpien gïeline.
Doarjjaruđat galget veahkehit ruhtadit sámegiela oahpahusa vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla sámi mánáide.
Dah dåarjoeh edtjieh öövtiedidh maeksedh juktie saemiengïeleööhpehtimmie vadtasåvva saemien learohkidie maadthskuvlesne jïh jåerhkeskuvlesne.
Doarjjaruđat galget dasto veahkehit buoridit oahpaheaddjiid máhtu sámegielas ja sámi kultuvrras.
Dåarjoe edtja aaj öövtiedidh lohkehtæjjaj maahtoem tjïrkedh saemien gïelesne jïh kultuvrisnie.
Gielddain ja fylkkagielddain lea geatnegasvuohta addit oahpahusa sámegielas daidda oahppiide geain oahpahuslága mielde lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas.
Tjïeltij jïh fylhketjïeltij dïedte lea ööhpehtimmiem vedtedh saemiengïelesne dejtie learohkidie giej ööhpehtimmielaaken mietie reakta ööhpehtæmman saemien gïelesne.
Oahpahusdirektoráhta lea geigen doarjjaortnega árvvoštallama departementii jagi 2008. Máhttodepartemeanta háliida ahte dat galgá čuovvoluvvot sierra dan dáfus ahte das árvvoštallojuvvo boađusjuksan, ja ahte dat buohtastahttojuvvo suomagiela doarjjaortnegiin.
Dåarjoeöörnegem lij vierhtiedamme Ööhpehtimmiedirektorateste jaepien 2008 jïh reektehtimmie destie lea daelie Maahtoedepartementesne vierhtedeminie.
Departemeanta lea guhkebuš áiggi vuohttán duhtameahttunvuođa doarjaga sturrodahkii.
Departemente lea guhkiem govleme dåarjoen stuaradahkem klååkemh.
Máhttodepartemeanta áigu dan váldit árvvoštallamii jahkásaš bušeahttaproseassaid oktavuođas.
Maahtoedepartemente sæjhta dam vierhtiedidh gosse jaapetjen busjedteprossesijgujmie barkedh.
Dárbu lea deattastit ahte oahppiid vuoigatvuođat bissot beroškeahttá doarjagiid sturrodagain, ja ahte gielddat fertejit bargat dan badjelii ahte addojuvvo dakkár fálaldat mas lea buorre válljodat, nu ahte oahpahusa ulbmilat ollašuvvet.
Tjuara sïevedidh learohkij reakta lea stinkes seamma man dåarjoen stuaradahke jïh dah tjïelth tjuerieh ektesne barkedh juktie hijven faalaldahke vadtasåvva guktie ööhpehtimmien ulmieh jaksa.
Doaibmabidju 4.
Råajvarimmie 4.
Kártet mo oahppit árvvoštallet sámegiela oahpahusa
guktie st. bïev.
Nugo čujuhuvvo St. dieđáhusas nr. 28 (2007-2008) Sámepolitihkka, de máŋgga suorggis váilot dieđut das mii duođaid dáhpáhuvvá skuvlla árgabeaivvis.
nr. 28 (2007-2008) saemiepolitihke, lea vaenie maahtoe maam skuvleaarkebiejjien deahpede jeenjh suerkine. J.g. vuajna ellies learohkelåhkoem gie saemiengïelem veelji lea vaeni
Earret eará oaidnit ahte daid oahppiid ollislaš lohku guđet válljejit sámegiela fágan, lea njiedjan veahá maŋŋágo Máhttolokten álggahuvvui, ja sin lohku guđet válljejit sámegiela rievddalda fylkkain.
31 damme Maahtoelutnjemen mænngan, mohte syökemh saemien lohkedh fylhkij gaskij joekehtedtieh.
Oahpahusdirektoráhta áigu čađahit kártema oažžun dihtii buoret duogášdieđuid das, man muddui oahppit ožžot ollašuhttojuvvot iežaset vuoigatvuođaid beassat oahppat sámegiela, ja das mo oahppit ieža árvvoštallet oahpahusa.
Ööhpehtimmiedirektorate sæjhta kaartedimmiem darjodh juktie buerebe våaromemaahtoem åadtjodh guktie dah learohkh dej reaktah ööhpehtæmman saemiengïelesne åadtjoeh, jïh guktie dah learohkh jïjtsh ööhpehtimmiem vierhtiedieh.
Ulbmil lea ee. oažžut buoret vuođu mas čađahit vejolaš nuppástusaid sámegiela oahpahusas, vai dat buorebut duhtada oahppiid oahpahusdárbbuid.
Destie j.g. båata stuerebe våaromem åådtjadh jis såjhtsh jeatjahdimmieh saemienööhpehtimmesne tjuara darjodh juktie dïhte maahta buerebe learohkij ööhpehtimmiedaarpoeh dåastoehtidh.
Doaibmabidju 5.
Råajvarimmie 5.
Oahppoplánaid láidestusat
Learoesoejkesjij bïhkedimmieh
Láidestusat galget hábmejuvvot nu ahte dat buktet oidnosii mo lea vejolaš čađahit bures heivehuvvon oahpahusa.
Bïhkedimmieh edtjieh haemiedidh guktie dah vuesiehtieh guktie maahta dååjrehtidh hijven sjïehtedamme ööhpehtimmiem.
Fágaid oahppoplánaid láidestus ii galgga gokčat olles oahppoplána, muhto čájehit ovdamearkkaiguin mo oahpahusa lea vejolaš plánet ja čađahit, ja vel mo oahppiid lea vejolaš árvvoštallat guđege dásis.
Bïhkedimmie learoesoejkesjidie faagh ij edtjh ellies årrodh abpe learoesoejkesjinie, mohte vuesiehtimmieh vadta guktie ööhpehtimmiem rååresjidh jïh tjïrrehtidh jïh guktie learohkh maahta ovmessie daltesinie vierhtiehtidh.
Láidestusat berrejit addit čielga ovdamearkkaid das mo máhttoulbmiliidda lea vejolaš bidjat čielga sisdoalu buot dásiin, ja ovdamearkkaid buot dásiid gaskasaš ovdánemiin.
Bïhkedimmieh byöroeh vedtedh stinkes vuesiehtimmieh guktie maahtoeulmide stinkes sisvegem vadta gaajhkh daltesinie jïh vuesiehtimmieh progresjovnine gaajhkh daltesij gaskem.
LK06-S vástesaš láidestusat hábmejuvvojit seamma láhkai go LK06 vástesaš láidestusat, namalassii ahte dain leat rávvagat doaibmamuščállosiin maid Máhttodepartemeanta lea sádden Oahpahusdirektoráhtii.
Bïhkedimmieh LM-06s:se haemede seammavuekine goh bïhkedimmieh LK06:se, d. m. j. laavenjassij mietie prievesne Maahtoedepartementeste Ööhpehtimmiedirektoratese.
Láidestus galgá leat veahkki sámegiela ja dárogiela oahpahusa organiseremii, nu ahte oahppit ožžot dan oahpahusa masa sis lea vuoigatvuohta gustojeaddji lágaid ja njuolggadusaid mielde.
Bïhkedimmie edtja dåarjodh ööhpehtimmiem saemien jïh daaroen åårganiseredh guktie learohkh åadtjoeh dam ööhpehtimmiem krievemen mietie laakij jïh njoelkedassij mietie.
Vuoruhuvvot berrejit láidestusat sámegillii vuosttasgiellan ja sámegillii nubbegiellan.
Bïhkedimmie saemien voestesgïeline jïh saemien mubpiengïeline byöroe uvte bïejedh.
Oahpahusdirektoráhtas lea ovddasvástádus ráhkadit láidestusaid ovttasráđiid Sámedikkiin.
Ööhpehtimmiedirektoraten lea åejviedïedte bïhkedimmieh darjoeh, saemiedigkien ektine.
Áigumuš lea ahte láidestusat sámegillii vuosttasgiellan ja sámegillii nubbegiellan galget leat válbmasat 15.05.2010.
Ulmie lea bïhkedimmie saemien voestesgïeline jïh saemien mubpiengïeline galka riejries årrodh 15.05.2010. Barkoe dej jeatjajgujmie nænnoeste
Duoid eará láidestusaid ráhkadeami mearridit Sámediggi ja Oahpahusdirektoráhta ovttasráđiid.
Dïedte: Ööhpehtimmiedirektorate Saemiedigkien ektesne Tïjjeperspektijve: 2010-2012
Doaibmabidju 6.
Råajvarimmie 6.
Bearráigeahčču das mo gielddat ja fylkkagielddat čađahit oahppiid vuoigatvuođa oažžut oahpahusa sámegielas
mien reakta ööhpehtæmman saemiengïelesne
Oahpahusdirektoráhta ja fylkkamánnit gozihit gielddaid geatnegasvuođaid ja oahppiid vuoigatvuođaid oahpahuslága mielde.
Ööhpehtimmiedirektorate jïh fylhkemaennieh gïehtjedieh tjïeltij tjælloeh jïh learohkij reaktah ööhpehtimmielaaken mietie.
Dat maid guoská oahpahussii sámegielas ja sámegillii.
Daate aaj ööhpehtimmiem saemien gïelesne dæjpa.
Máhttodepartemeanta lea dáhtton Oahpahusdirektoráhta jagi 2009 čađahit bearráigeahču das mo gielddat ja fylkkagielddat čuovvolit daid vuoigatvuođaid mat sámi oahppiin leat oahpahuslága mielde, maiddái makkár oahpponeavvut leat oahppiide.
Maahtoedepartemente lea gihtjeme jis Ööhpehtimmiedirektorate jaepien 2009 gïehtjedimmiem tjïrrehte guktie tjïelth jïh fylhketjïelth saemien learohkij reaktah ööhpehtimmielaaken mietie dåarjoeh, aaj learohkij learoevierhtide.
Sámediggi galgá váldojuvvot mielde bearráigehččui.
saemiedigkie galka gïethjedimmiebarkosne mealtan årrodh.
Doaibmabidju 7.
Råajvarimmie 7.
Gáiddosoahpahusa fierpmádat
viermievïerhke
Ollu gielddat barget ovttasráđiid sámegiela oahpaheamis gáiddosoahpahanneavvuiguin.
Jeenjh tjïelth ektesne berkieh ööhpehtimmie saemien gïelesne maajehööhpehtimmien viehkine.
Fylkkamánniid bargu daid oahpaheaddjiid fierpmádagain, guđet doaimmahit gáiddosoahpahusa, berre buoriduvvot, ja guvllolaš čoahkkaneamit berrejit ovttasráđiid allaskuvllaiguin lágiduvvot oahpaheaddjiid várás.
Fylhkemaenniej barkoe viermievïerhkine lohketæjjide gieh maajehööhpehtimmine berkieh byöroe eevtiedidh, jïh byöroe regijovnalen tjåanghkoeh lohkehtæjjide öörnedh jïlleskuvlijgujmie ektesne barkedh.
Daid oahpaheaddjiid várás guđet doaimmahit gáiddosoahpaheami sámegielas, galgá vuođđuduvvot fierpmádat.
Dïhte edtja viermievïerhkem tseegkedh lohketæjjide gieh maajehööhpehtimmine saemien gïelesne berkieh.
Oahpahusdirektoráhta oažžu doaibman heivehit dakkár fierpmádaga.
Dïedtije: Ööhpehtimmiedirektorate / Fylhkemaennieh / jïlleskuvlh Tïjjeperspektijve: 2009-2010
Doaibmabidju 8.
Råajvarimmie 8.
Ovttasbargu Ruoŧain sámegiela oahpahusas
pehtimmien
Čakčat 2005 ja giđđat 2006 ledje oktavuođat ruoŧŧilaš ja norgalaš departemeanttain main lea ovddasvástádus sámegiela oahpahusas, ja sii galge divaštallat oarjilsámegiela vuođđooahpahusa rádjaguovlluin.
Tjaktjen 2005 jïh gïjren 2006 bieljelin sveerjen jïh nöörjen departementh mej saemien ööhpehtimmien dïedte åarjelsaemien maadthskuvleööhpehtimmiem raastedajvine digkiedidh.
Sámi mánáin Ruoŧas eai leat dakkár vuoigatvuođat go sámi mánáin Norggas.
eah saemien maanaj sveerjesne leah seamma reakta goh saemien maanaj Nöörjesne.
Oahppit ožžot fálaldaga oahpahallat sámegiela eatnigiellan, muhto eai leat ráhkaduvvon sierra oahppoplánat sámi oahppiid várás.
Dah learohkh åadtjoeh faalaldahkem saemien ietniegïeline, mohte ij leah learoesoejkesjh saemien learohkidie eevtididh.
Čoahkkimiin ee. árvaluvvui ahte guktot riikkat galget iskat makkár vejolašvuođat ja hehttehusat leat lágain dasa mii guoská ovttasbargui vuođđoskuvlaoahpahusas riikkarájáid rastá.
Dellie lij g. j. mïeredamme gåbpatjahkh laanth edtjigan dah nuepieh goerehtidh jïh såajhtsh dåeriesmoerh mah njoelkedassine gååvnesieh gosse ektiebarkoe maadthööhpehtimmine raastij bijjelen.
Čielggas lea dattetge ahte dás lea jurisdikšuvdnaváttisvuohta masa ii leat álki gávdnat buori čovdosa.
Tjïelkes lea jurisdisksjovnedåeriesmoerem gååvnese mij ij naan aelhkie vaestiedassem gååvnesh.
Dat guoská ee. dasa goappá riikkas galgá leat váldi riikkarájá rasttideaddji geavatlaš oahpahusas, go muhtun dáhpáhusainhan lea sierramielalašvuohta oahpahusfálaldaga sisdoalus ja/dahje fálaldagaid ruhtadeamis.
Dïhte j.g. mij laantide edjta reeremem utnedh gosse raastij bijjelen ööhpehtidh, muvhth tsiehkine ov-sieme laantij gaskem ööhpehtimmiefaalaldahken bïjre jïh / vuj maaksemem faalaldahkide tjualma.
Dát hástalusat leat boahtán ovdan ođđa sámekonvenšuvnna bargguid mielde.
haestemh barkose orre saemiekonvensjovine bieljeldi.
Dehálaš lea sáhttit bargat ovttas riikkarájáid rastá, erenoamážit das mii guoská oarjilsámegiela ja julevsámegiela oahpahussii ja ovddideapmái.
vihkeles maehtedh ektesne barkedh raastij dåeresth, joekoen gosse ööhpehtimmiem jïh eevtiedimmiem åarjel- jïh julevsaemiengïelide dæjpa.
Máhttodepartemeanta áigu dattetge váldit oktavuođa Ruŧŧii vai fas sáhttet divaštallat makkár vejolašvuođat leat gávdnat čovdosiid maiguin oahppit ávkašuvvet guktuid riikkain.
Maahtoedepartemente sæjhta sveerjem bieljelidh jïh vihth digkiedidh mah nuepieh dej leah gosse vaestiedassh gaavnedh maam learohkidie gåabpatjahkine laantine hijven årrodh.
Doaibmabidju 9.
Råajvarimmie 9.
Ovttasbargu Suomain sámegiela oahpahusas
ektiebarkoe såevmine lea skuvlide sirmesne jïh Utsjohkesne orreme ektine ööhpehtimminie göökth våhkosne.
Ovttasbargu Suomain lea eanaš leamaš Sirpmá ja Ohcejoga skuvllain, main lea leamaš oktasaš oahpahus guktii vahkus.
Dïedtije: Ööhpehtimmiedirektorate / Fylhkemaennieh Noerhtelaantesne, Tromsesne jïh Finnmarkesne.
Ulbmil lea joatkit ovttasbarggu.
Tïjjeperspektijve: 2009
Sámi oahpponeavvut
saemiej learoevierhtieh
Daid ekonomalaš rámaid siskkobealde mat leat stáhtabušeahtas sámi oahpponeavvuide, Sámedikkis lea ovddasvástádus hálddašit ja vuoruhit rámaid siskkobealde.
saemiedigkien lea dej ealamadtjen stillemh maam disposisjovnesne staaten budsjetten tjïrrh saemien learoevierhtide, diedte dej vierhtieh gïetede jïh rammen sisnie evtiedidh.
Ain váilot ollu oahpponeavvut oarjilsámegielas, julevsámegielas ja davvisámegielas mat livčče ráhkaduvvon Máhttoloktemii – Sámegilli.
ennje vaenie learoevierhtieh åarjel-, julev- jïh noerhtesaemiengïelesne mah leah evtiedamme Maahtoelutnjeme – saemien mietie.
Okta hástalus lea gávdnat doarvái oahppogirječálliid almmá “ vieččakeahttá menddo ollu ” fágabargiid skuvllain.
Aktem haestemistie learoevierhtietjaelieh gaavnedh jïh eah dam skuvleste vaeltieh.
Sámedikki oahpponeavvoráhkadeami strategalaš plánas 2009-20 leat vuoruhuvvon oahpponeavvut oarjilsámegillii, julevsámegillii ja davvisámegillii árvalusaid mielde mat leat boahtán guđege giela guovllu mánáidgárddiin ja skuvllain.
Saemiedigkien strategijen soejkesje learoevierhtieöövtiedæmman 2009-2012 lea learoevierhtieseahkarimmieh dorjeme åarjel-, julev- jïh noerhtesaemiengïelesne mestie lea maanajgïerteste jïh skuvleste dajvine båateme.
Vai lea sihkkar ahte oahpponeavvut jovdet guđege oahppái, de strategiijain lea maiddái dat jurdda ahte oahpponeavvut galget leat nuvttá.
guktie tjïrkedh learoevierhtieh fïerhten learoehkasse båetieh, strategije lea dah learoevierhtieh edtjieh namhtah årrodh.
Sámediggi lea álggahan ovddasmanni prošeavtta Divttasvuona suohkanii, ja ulbmil lea ovddidit Áiluovtta skuvlla julevsámegiela oahpponeavvuid ráhkadeami resursaskuvlan.
saemidigkie lea aalkeme pilotprovsjekte Tysfjorden tjïeltesne, gusnie ulmie lea Drage skuvlem eevtiedidh vierhtieskuvlese learoevierhtie-eevtiedimmie julevsaemiengïelesne.
Dán ovddasmanni prošeavtta vásáhusat šaddet váldojuvvot vuhtii maiddái resursaskuvllaid ráhkadeapmái máiddái oarjilsámi ja davvisámi guovlluide.
Dah dååjrehtsh daestie pilotprovsjektijste maahta nuhtjedh jïh vierhtieskuvlh dovne åarjel- jïh noerhtesaemien dajvine evtiedidh.
Doaibmabidju 10.
Råajvarimmie 10.
Sámegielalaš oahpponeavvut – daid buvttadeapmi, fuolaheapmi geavaheaddjiide ja jorgaleapmi
Saemien learoevierhtieh –
Máŋgga oktavuođas leat čalmmustahttán sámegiela oahpponeavvuid váilivuođa.
produsjovne, distribusjovne jïh jarkoestimmie
Máhttodepartemeantta gohččuma mielde Oahpahusdirektoráhta lea ovttasráđiid Finnmárkku fylkkamánniin čađahan kártema das makkár oahpponeavvut dál leat davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii, maid lea vejolaš geavahit Máhttoloktema - Sámegiela oktavuođas, ja kártema dasge makkár oahpponeavvut váilot guđege fágii / fáddái ja dássái.
vaenie saemien learoevierhtieh vååjnesisnie orreme ovmessie tsiehkine. Laavenjasse Maahtoedepartementeste lea Ööhpehtimmiedirektorate ektesne Fylhkemaennie Finnmarkesne barkeme kaarhtedimmine mah learoevierhtieh gååvnesieh noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne mah maehtieh Maahtoelutnjeme
Kárten čájeha ahte ain dárbbašuvvojit ollu sámegiela oahpponeavvut mat heivejit Máhttoloktemii – Sámegillii.
Kaarhtedimmie vuesehte ennje stoerre daarpoe saemien learoevierhtieh Maahtoelutnjeme – Saemien sjïehtesjamme.
Giđđat jagi 2009 vuođđuduvvo oktasaš bargojoavku man bargun šaddá buktit árvalusaid dakkár doaibmabijuide mat beavttálmahttet sámi oahpponeavvuid buvttadeami.
Dïedtije: Saemiedigkie / Ööhpehtimmiedirektorate Tïjjeperspektijve: Dåehkie gïjren 2009 tseegkie
Doaibmabidju 11.
Råajvarimmie 11.
Sámegiela oahpahusa vuoigatvuođa ja geatnegasvuođa diehtojuohkindoaibmabijut Ráhkaduvvon / heivehuvvot galget buoret dieđut vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid birra mat gullet sámegiela oahpahussii, ja sámegiela oahpponeavvuid birra.
Dïhte galka barkohte / våaromem bïejedh buerebe bïevnesh reaktaj jïh tjælloej bïjre saemien ööhpehtæmman, jïh aaj saemien learoevierhtieh.
Dát dieđut galget leat fylkkagielddaide, gielddaide ja vánhemiidda ja oahppiide.
Bievnesh edtjieh fylhketjïeltide, tjïeltide, eejhtegidie jïh learohkidie årrodh.
Dieđuin galgá deattuhuvvot ahte skuvlaeaiggát válddedettiin oahppiid skuvlii galgá váldit čielgasa das, galgágo oahppái sámegiela oahpahus.
Bïevnesisnie galka sïevedidh skuvleaajhtere, gosse learohkh skuvlen sïjse vaeltedh, byöroe bïevnesh learohken bïjre veedtjedh jis learohke edtja saemiengïeleööhpehtimmiem utnedh.
Dát gusto sihke oahppi skuvliiálgimii, skuvlamolsumii ja go son sirdá ođđa oahpahusdássái.
Daate dæjpa dovne gosse skuvlem aelkedh, gosse skuvlem målsodh jïh gosse ovmessie daltesij gaskem ööhpehtimmesne juhtedh.
Dakkár diehtojuohkin guoská maid rávesolbmuid oahpahussii.
Dagkerh bïevnesh aaj geerveööhpehtæmman årrodh.
Diehtojuohkin berre ráhkaduvvot nu ahte heive nehttii, ja diehtogihpan.
Bïevnesh byöroe vearman sjïehtesjidh, jïh tjaaleginie.
Dieđut galget fuolahuvvot sámi guovlluid olggobealláige.
Dïedtije: Ööhpehtimmiedirektorate / Fylhkemaennieh / Saemiedigkie Tïjjeperspektijve: Mïetsken 2009
Giliskuvllat Dakkár báikkit mat gohčoduvvojit boaittobeallin riikkalaš oktavuođain, leat dávjá sámi guovddášguovllut ja buorit joregat main lea vejolaš seailluhit sámegiela, kultuvrra ja servodateallima.
sijjieh mah gåhtjoesuvvieh raedtine nöörjen tsiehkesne, leah daamhts saemien voerngedajvh jïh hijven arenah saemien gïelem, kultuvrem jïh siebredahkenjielemem gorredidh.
Vuođđo- ja joatkkaskuvllat leat Máhttoloktema – Sámegiela geažil geatnegasat addit buori oahpahusa man vuođđun lea sámegiella, sámi kultuvra ja sámi servodateallin.
Maadth- jïh jåarhkeskuvlh tjuerieh Maahtoelutnjeme – saemien tjïrrh vedtedh kvalitetelds hijven ööhpehtimmiem man våaroemisnie saemien gïele, kultuvre jïh siebredahkejielemh.
Giliskuvllain leat, go leat lahka ealli sámi servodagaid ja árbevirolaš ealáhusaid, buot vejolašvuođat duođaid fállat dakkár buori oahpahusa.
voeneskuvlij lea, dej lihkesvoete jielije saemien siebredahkese jïh aerpievuekien jielemidie, buerie nuepieh dagkerh ööhpehtimmiem darjodh.
Oahpahus ja bajásšaddan sámegielalaš birrasis addet guđege oahppái buriid vejolašvuođaid ovdánit sámegielas nu ahte dat šaddá lunddolaš geavahusgiellan.
Ööhpehtimmie jïh byjjenimmie saemiengïeleldh byjreskinie vadta buerie nuepieh fïerhten learohke dan saemien gïelem evtiedidh iemeles åtnoegïelese.
Resursaolbmuidge lea álkit geavahit oahpahussii go skuvla lea sámi báikegottis.
Dïhte aaj aelkebe vierhtiehalmetjh gaavnedh jïh utnedh byjreskesiebredahkesne ööhpehtæmman gosse skuvle lea byjreskesiebredahkesne.
Jos giliskuvllat heaittihuvvojit, jogo davvisámi, julevsámi dahje oarjilsámi guovllus, de dakkár heaittiheamit sáhttet funet čuohcit sámi servodagaid giellaovdáneapmái ja nu maiddái oppa sámi servodahkiige.
voeneskuvlh orrijin, dovne noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien dajvine, destie maahta negatijven gïeleeevtiedæmman årrodh dejnie saemien siebredahkine jïh aaj abpe saemien siebredahkesne.
Giliskuvllaid heaittiheapmi sáhttá dagahit dan ahte olbmot fárrejit eret sámi gilážiin.
Jis voeneskuvlem orrije dellie almetjh maehtieh voeneste juhtedh.
Dainna lágiin áitojuvvojit unna sámegielalaš servodagažat mat leat dehálaččat sámegiela seailumii.
Daate smaave saemiengïeleldh siebredahkh aajhta mah leah vihkeles gosse saemien gïelem gorrede.
Eretfárremat sáhttet dagahit dan ahte bajásšaddi buolva massá lagašvuođa báikkálaš servodahkii, lundui ja árbevirolaš ealáhusaide ja daidda gullevaš terminologiijaide, ja dieđuid daid birra.
Jis destie juhtedh dellie dïhte båetije boelve dan lihkesvoete jïh maahtoe byjreskesiebredahken, eatnemen jïh aerpievuekien jielemij bïjre dassanieh jïh terminologijen dïsse sjïehtesjamme.
Gielddain ja fylkkagielddain lea ovddasvástádus almmolaš skuvlastruktuvrras.
Dïhte lea tjïeltij jïh fylhkentjïeltij diedte byjjes skuvlestruktedh.
Ráđđehus ii sáhtte mearridit mo gielddaid ja fylkkagielddaid skuvlastruktuvra galgá leat, go dat lea gielddaid iešstivrema oassi.
Reeransse ij maehtieh jiehtiedh guktie skuvlestruktuvre tjïeltine jïh fylhketjïeltine galka årrodh, daate bielie tjïelten jïjtjestuvremisnie.
Seammás gielddain ja fylkkagielddainge lea ovddasvástádus váldit vuhtii sámiid riikkaidgaskasaš geatnegavuođaid vuđul.
seamma aejkien aaj tjïeltij jïh fylhkentjïeltij dïedte gaskirijhken latjkoen mietie saemiej muhteste.
Diđolašvuohta das berre mearkkašit ahte sámi guovlluin eai galgga buoril heaittihit giliskuvllaid, eaige oppanassiige vuđolaš guorahallamiid haga.
Jis dej bïjre vuarkoes årrodh dellie geervebe voenenskuvlh orrijidh saemien dajvine jïh ij maehtieh dam darjodh åvteli dam goerehtidh.
Dátge lea ovdamearka dakkár áššiin main Sámediggi sámelága vuođul berre oažžut vejolašvuođa dovddahit iežas oaiviliid.
Daate lea aaj vuesiehtimmie aamhtese mejnie saemiedigkie saemielaaken mietie byöroe åadtjodh dan mïelesne jiehtedh.
Dattetge lea ovddasvástádus gielddain addit bures heivehuvvon oahpahusfálaldagaid, maiddái sámegielasge ja/dahje sámegilliige, dain skuvllain maidda oahppit sirdojuvvojit.
gukt ’ amma tjïeltij dïedte lea hijven sjïehtesjamme ööhpehtimmiefaalaldahkem, aaj saemien gïelesne, dejtie skuvlide gosse learohkh juhtieh.
Muhtun dáhpáhusain sáhttet maiddái báikkálaš dilálašvuođat lea dakkárat, ahte stuorát skuvla sáhtášii addit buoret fálaldaga sámegielas.
såemies aejkien maahta aaj byjres tsiehkieh darjodh nuepiem kvalitatijven buerebe faalaldahkem saemien gïelesne stuerebe skuvlesne. Daate tjura byjreskinie vierhtiehtidh.
Dan sáhttet buoremusat árvvoštallat báikegottiin.
Dah aaj meehtin vaestiedidh jïh soptsestalledh saemiengïelesne.
Sámediggi dáhttu dán doaibmaplána oktavuođas ahte ráđđehus galgá árvvoštallat juolludit merkejuvvon ruđaid giliskuvllaide mat oahpahit sámegiela ja/dahje sámegillii.
saemiedigkie sæjhta dan mïeresne daejnie gïetedimssoejkesjinie reerenasse edtja vierhtiehtidh mïerhkeme dåarjoem voeneskuvlide vedtedh mah ööhpehtimmiem saemien gïelesne vedtieh.
Ráđđehus ii ane dan gánnáhahttin, muhto čujuha dasa ahte Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea váldán álgaga lagat ovttasbargui Gielddaid guovddášlihtuin ja Sámedikkiin das mii guoská gielddaid sámepolitihkkii, ja dasa gullet maid fáddán gielddaid mearridan rápmaeavttut sámegiela fálaldagaide.
Reerenasse ij vïenhth dïhte sjïehtedimmie, mohte vuesehte Barkoe- jïh ektiebiejemedepartemente lea eevtiedamme lihkebe ektiebarkoem Ks:ine jïh saemiedigkine saemiepolitihken bïjre tjïeltine, gusnie aaj tjieltij mïerenænnoestimmieh saemien faalaldahkide maahta teemam årrodh.
Rávesolbmuid giellaoahpahus ja alfabehtten
Gïeleööhpehtimmie jïh alfabetisereme geervide
Rávesolbmuid vuođđooahpahusa dáfus jurddašuvvo eará láhkai go mánáid ja nuoraid dáfus das mii guoská vuoigatvuhtii oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii.
gosse maadthööhpehtimmie geervide, reaktam vierhtede ööhpehtæmman saemiengïelesne ovmese vuekesne enn maanaj jïh noerij åvteste.
Dábálaččat berre rávis sápmelaš guhte dárbbaša vuođđoskuvlaoahpahusa, oažžut oahpahusa sámegielas.
Jis geerve almetjh edtjieh ööhpehtimmiem saemiengïelesne, lea iemeles dah leah saemieh, jïh sïejhme byöroe jååhkesjidh gosse geerve saemie ööhpehtimmiem saemiengïelesne krievedh jïh maadthskuvleööhpehtimmiem daarpesjidh.
Sámelága § 3-8 čilge vuoigatvuođa oažžut oahpahusa sámegielas.
saemielaaken § 3-8 reaktaj bïjre ööhpehtæmman saemien gïelesne jiehtedh.
Dás lea dattetge eará áššis sáhka go dáin vuoigatvuođain mat čuvvot oahpahuslágas, ja dán lága mearrádusa eavttuin celkojuvvo ee. ahte «Vuoigatvuohta mearkkaša ahte juohkehaš sáhttá gáibidit beassat čađahit dárbbašlaš rávesolbmuidkurssa sámegielas eatnigiellan rávesolbmuid oahpahusa gustojeaddji njuolggadusaid mieldeš.
Daate ij leah seammalaakan goh dah reaktah mestie ööhpehtimmielaakeste båetieh, jïh dåajvoehtimmieh dïsse njoelkedassese tjåådtje g. j. ” Reaktan meitie gaajhkem maehtieh krievedh relevante geerveööhpehtimmiem tjïrrehtidh saemien gïelesne ietniegïeline dej dååjrehts njoelkedassij mietie geerveööhpehtimmien muhteste ”.
Rávesolbmuid oahpahussii sámegielas ii leat sierra juolludeapmi.
ij leah jïjtse dåarjoe ööhpehtæmman saemien gïelesne geervide.
Golut fertejit gokčojuvvot gielddaid ja fylkkagielddaid rámaid siskkobealde, ja dakkár fálaldagaid lágideapmi lea guđege gieldda / fylkkagieldda iežas ovddasvástádus.
Dah åasah tjuerieh tjïeltij jïh fylhketjïeltij mïerij sisnie maeksedh, jïh faalaldahkem sjiehtedidh lea fïerhten tjïelten / fylhketjïelten dïedte.
Danne lea dehálaš ahte dat vuoruhit oahpahusruđaid njuolggadusaid ja oahpahusdárbbuid vuođul.
Dan gaavhtan vihkeles dah uvte bïejieh ööhpehtimmievierhtieh njoelkedassij jïh ööhpehtimmiedaarpoej mietie.
Sii guđet háliidit rávesolbmuidoahpahusa, fertejit ieža dieđihit iežaset oahpahusdárbbuid.
Dah gieh geerveööhpehtimmiem sijhtieh, tjuerieh jïjtje dej ööhpehtimmiedaarpoeh bieljelidh.
Oahpahus lea nuvttá ja galgá čuovvut gustojeaddji oahppoplánaid.
Ööhpehtimmie namhtah jïh edtja dååjrehts learoesoejkesjh dåerididh.
Gielddat / fylkkagielddat sáhttet addit oahppolihtuide doaibman lágidit oahpahusa jogo vuođđoskuvlla dahje joatkkaoahpahusa dásis.
Tjïelth / fylhketjïelth maehtieh lohkemesiebridie vedtedh barkoem ööhpehtimmiem vedtedh dovne maadthskuvlen jïh jåarhkeskuvlen ööhpehtimmien suerkesne.
Dallege oahpahus galgá leat nuvttá oasseváldiide.
Ööhpehtimmie edtja dellie aaj namhtah lihtsegidie årrodh.
Jos oahppolihtut baicce lágidit oahpahusa vuođđoskuvlla ja/dahje joatkkaskuvlla dásis almmá mange soahpahmuša gielddain dahje fylkkagielddain, de gáibiduvvo kursadivat.
Jis lohkemesiebrieh vedtieh ööhpehtimmiem maadthskuvlen jïh / jallh jåarhkeskuvlen ööhpehtimmien suerkesne jïh ij leah latjkoem tjïeltine jallah fylhketjïeltine, dellie kuvsjemaaksoe kreavasåvva.
Dalle maid váldojuvvo kursadivat go oahppolihtut lágidit kurssaid eará fágain ja fáttáin, ee. sámegielas.
Aaj kuvsjemaaksoem vaalta gosse lohkemesiebrieh åårganiserieh kuvsjh jeatjah faagesne jïh aamhtesinie, j.g. saemiengïelesne.
Guokte sámi oahppolihtu leat, Sámi oahppolávdegoddi ja Mearrasámi oahppolihttu, ja sin váldoulbmil lea bargat oahpahusa lágidemiin sámegielas ja sámi kulturárbbis.
göökte saemien lohkemesiebrieh, saemien lohkememoenehtse jïh Mearoesaemien lohkemesiebrie, giej åejvieulmie barkedh saemien gïelesne jïh kultuvreaerpesne ööhpehtidh.
Rávesolbmuid 5-jahkásaš oahpahusprográmma sámegielas
Råajvarimmie 12. 5-jaepiej geerveööhpehtimmie- provgramme saemiengïelesne
Sámediggi ja Sámi allaskuvla leat soahpan ráhkadit ja čađahit rávesolbmuid 5-jahkásaš oahpahusprográmma buot sámi giellaguovlluin.
saemiedigkie jïh saemien jïlleskuvle lea latjkanamme latjkanimmiem eevtiedimmien jïh tjïrrehtimmien 5-jaepiej saemien geerveööhpehtimmieprovgramme gaajhkh saemien gïeledajvine.
Rávesolbmuid oahpahusprográmma ulbmiljoavku leat buot sámit guđet eai máhte sámegiela ja orrot bieđgguid viiddis guovllus.
35 geerveööhpehtimmieprovgrammen ulmietjïerte lea gaajhkh saemieh gieh eah saemiesth vijries geografijen dajvesne.
Doaibmabijut álggahuvvojit erenoamážit dain guovlluin maidda dáruiduhttinpolithkka lea čuohcán bahámusat.
Dah råajvarimmieh leah joekoen dejtie gusnie daaroestimmiepolitihke jeenjemes arhki.
Ráves sámit ožžot oahphusfálaldaga davvisámegielas, julesámegielas dahje oarjilsámegielas.
geerve saemieh åadtjoeh ööhpehtimmiefaalaldahkem noerhtesaemiengïelesne, julev- vuj åarjelsaemiengïelesne.
Ulbmil lea ahte sámit galget váldit iežaset giela ruovttoluotta ja ahte sámegiela dilli galgá buorránit go eanebut dan hállagohtet.
Ulmie lea saemieh edtjieh dej gïelem bååstede vaeltedh jïh saemiengïelem lutnjedh gosse jeenjebh saemiestieh.
Buot sámi giellabirrasat galget váldojuvvot mielde dán bargui.
gaajhkh saemiengïelevoengh edtjieh dejnie barkedh.
Dat mearkkaša ahte sámi giellaguovddážat, gielddat ja eará oasálaččat giellabirrasiin galget ovttasráđiid ja lahkalagaid bargat.
Destie båata saemien gïelejarngh, tjïelth jïh jeatjah gïelevoengine edtjieh lihkes ektiebarkedh.
Sámi allaskuvla oažžu ovddasvástádussan prošeavtta geavatlaš čađaheami.
saemien jïlleskuvle dïedtem åådtje praktijhkeles tjïrrehtimmie prosjektine.
Doaibmabiju ruhtada Sámediggi Sámi Álbmotfoandda ruđaiguin.
Dïedte: Saemiedigkie Tïjjeperspektijve: 2009-2014
Doaibmabidju 13.
Råajvarimmie 13.
Kártet eatnigielalaš analfabetismma ja rávesolbmuid dárbbu oažžut oahpahusa sámegielas
pehtimmiem saemiengïelesne geervide
Sámdiggi fállá ovttasráđiid Sámi allaskuvllain sámegiela oahpahusa rávesolbmuide viđajahkásaš oahpahusprográmmain.
saemiedigkie faala, saemiej jïlleskuvle ektesne, saemienööhpehtimmiem geervide vïjhtejaepiej ööhpehtimmieprovgrammen tjïrrh.
Oažžun dihtii eanet dieđuid dárbbuid birra, de Máhttodepartemanta ovttasráđiid Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain áigu álggahit guorahallanbarggu mainna ulbmil lea oažžut sámi álbmogis logu sis guđet njálmmálaččat máhttet eatnigielaset, muhto guđet eai máhte lohkat ja čállit.
guktie jeenjh daajroem åådtje daarpoej bïjre sæjhta Maahtoedepartemente Barkoe- jïh ektiebiejemedepartementen ektesne goerehtimmiebarkoem aelkedh man ulmie gïehtjedidh man gellieh ietniegïeleanalfabeth gååvnesieh (d. m. j. almetjh gieh saemiestieh, mohte eah lohkh jïh tjaelieh saemiengïelesne) saemien åålmegisnie.
Guorahallan galgá maid kártet daid sámiid geain leat unnán dahje váillálaš sámegiela gálggat.
goerehtimmie aaj gïehtjede saemieh giej viesjieh jallh ij naan saemien gïelemaahtoe.
Viggamuš ii leat oažžut áibbas dárkilis logu dain olbmuin guđet gullet dáidda joavkkuide, muhto guorahallan galgá čájehit váillálaš lohkan- ja čállindáiddu viidodaga, ja árvvoštallat oahpahusdárbbuid.
ij ulmie leah ellies kaarhtedimmiem man gellieh almetjh dan tjïertij sisnie, mohte goerehtimmie edtja vedtedh guvviem destie, jïh ööhpehtimmiedaarposte vierhtiedimmiem vedtedh.
Almmuhuvvot galgá čielggadan- / dutkanbargu mii dievas barggu ektui bistá jahkebeali rájis beannot jagi rádjai.
Bïevneste goerehtimmie- / dotkemelaavenjassem mïeresne akte aktebielie jaepievïerhke.
Sámediggi galgá bovdejuvvot searvat dán bargui.
saemiedigkie böörie barkose mealtan årrodh.
Doaibmabidju 14.
Råajvarimmie 14.
Rávesolbmuid alfabehttenprošeakta Romssa fylkkas
Alfabetiseremeprovsjekte geer-vide Tromsesne
Romssa fylkkasuohkan áigu álggahit alfabehttenprošeavtta fylkka rávesolbmuid várás.
Tromsen fylhketjïelte sæjhta alfabetiseremeprovsjekten aelkedh geervide fylhkesne.
Prošeavtta ulbmil lea ahte oasseváldit galget movttiidahttojuvvot formaliseret iežaset sámegiela máhtu, nu ahte sii sáhttet geavahit sámegiela sihke njálmmálaččat ja čálalaččat.
Provsjekten ulmie lea dah lïhtsegh edtjieh skreejrehtidh dej maahtoem saemiengïelesne formaliseredh, guktie dah maehtieh dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh saemiestidh.
Áigumuš lea ahte Romssa fylkkas oahppoguovddážat viđa guđa báikkis čađahit kurssaid.
Ulmie lea lohkemejarngh vïjhte, govhte ovmessie sijjieh Tromsen fylhkesne kuvsjh tjïrrehtidh.
Prošeakta namahuvvo Sámedikki ja Romssa fylkkasuohkana ovttasbargansoahpamušas.
Provsjekte sïemelatjkosne saemiedigkien jïh Tromsen fylhketjïelten gaskem neebnesåvva.
Dasto galgá vel rahppojuvvot neahttasadji prošeavtta oasseváldiid várás, mas sii friddja sáhttet geavahit gielaset ja gulahallat guhtet guimmiideasetguin ja prošeaktajođiheaddjiin.
stipene maahta ohtsejidie saemien gïelem lohkedh universiteten- jïh jïlleskuvledaltesisnie jïh ohtejidie saemien gïeleööhpehtimmine jåehkeskuvlesne barka.
Alit oahpahus ja rekruhtten
Jïllebe ööhpehtimmie jïh skreejreme
Dárbu lea nannet dutkama ja lohkamiid sámegielas ja sámegillii.
Daarpoe lea dotkemem jïh lohkemem saemiengïelesne tjïrkedh.
Sámi allaskuvla lea guovdilis ásahus sámi dutkanmáilmmis, ja das lea ovddeš Davviriikkaid Sámi Instituhtta dutkanossodat.
saemiej jïlleskuvle lea voernges institusjovne saemien dotkemeveartenisne, jïh mij aarebi lij Noerhte saemien institudtine goh dotkemegoevtese.
Romssa universitehta lea ožžon riikkalaš ovddasvástádusa sámi dutkamis ja oahpahusas Norggas.
Universitete Tromsesne lea åådtjeme dan nasvjonellen dïedtem saemien dotkemen jïh ööhpehtimmien åvteste Nöörjesne.
Sámi dutkamaiid guovddáš, mii lea Romssa universitehtas, bargá nannen dihtii universitehta buohkanas dutkan- ja oahpahusdoaimmaid mat gusket sámiid ja álgoálbmogiid dilálašvuođaide.
Jarnge saemien lohkeme Universitete Tromsesne barka universiteten tjåanghkanimmie dotkeme- jïh ööhpehtimmiebarkarimmie gosse saemien jïh iemiealmetjhrelatereme tsiehkieh.
Čielga prošeavttaiguin guovddáš álggaha ja jođiha sierra dutkamiid, ja bidjá johtui ja oktii heiveha fágaidrasttideaddji dutkan- ja oahpahusovttasbarggu.
stinkes provsjektij tjïrrh jarnge aalka jïh jåhta jïjste dotkemem, jïh initieredh jïh ektieididh faagij dåeresth dotkeme- jïh ööhpehtimmieektiebarkoem.
Bodeaju allaskuvla addá oahppofálaldaga julevsámegielas, mii lea oassin dábálaš oahpaheaddji- ja ovdaskuvlaoahpaheaddjioahpahusas dahje joatkkaoahpahusfálaldahkan.
Jïlleskuvle Bodøsne vadta lohkemefaalaldahkem julevsaemien gïelesne lihtsine åålmegh- jïh aarhskuvlelohketæjjaööhpehtimmiem vuj goh vijreööhpehtimmiefaalaldahkem.
Davvi-Trøndelága allaskuvla lea ožžon riikkalaš ovddasvástádusa oarjilsámegielas, mii gullá oahpaheaddjioahpahusa oktavuhtii.
Jïlleskuvle Noerhte-Trøndelagesne lea seammaleejns nasjovnalen dïedte åarjelsaemiengïelem lohkehtæjjaööhpehtimmiekontekstesne.
Sámediggi lea čujuhan dasa ahte fálaldagat fertejit sihkkarastojuvvot dain allaskuvllain main lea sámegiella, beroškeahttá man stuoris dahje unni daid studeanttaid lohku lea, guđet háliidit čađahit oahpu oarjilsámegielas dahje julevsámegielas.
saemiedigkie lea tjuevtjiedamme tjuara faalaldahkem tjïrkesovvedh dejnie jïlleskuvline seamma man vaenie lohkijh gieh sijhtieh lohkemem åarjel- vuj julevsaemiengïelesne tjïrrehtidh.
Dáin lohkamiin eai šatta goassege leat ollu studeanttat, ja dat mearkkaša ollu erenoamážit unnibuš sámegielaide, ahte lea sámegielalaš máhttu.
ij gåessie edtja jeenjh lohkijh dejnie faalaldahkine, jïh dïhte dan vihkeles joekoen dejtie smaave gïelide saemiengïeleldh maahtoem gååvnese.
Oahpahusásahusain lea autonomiija daid oahppofálaldagaid dáfus maid dat álggahit ja dange dáfus mo daid lágidit.
Ööhpehtimmieinstitusjovnij lea autonomije gosse dæjpa mah lohkemefaalaldahkh mah aelkieh jïh guktie faalaldahkh åårgansieredh.
Máhttodepartemeanta áigu ovttasráđiid ásahusaiguin mat fállet oahpuid sámegielas ja sámegillii, geahčadit daid gaskasaš bargo- ja ovddasvástádusjuogu, ja áigu oaččuhit daid ásahusaid gaskaneaset bargat lagabut ovttas, ja maiddái ovttasráđiid eará ásahusaiguin mat leat dakkár guovlluin main olbmuin lea dárbu oahpu oažžut sámegielas.
Maahtoedepartemente sæjhta dej institusjovnijgujmie ektesne mah lohkemem saemien gïelesne faelieh vuartasjidh barkoe- jïh dïedtejuakemem dej gaskem, jïh sæjhta initieredh lihkebe ektiebarkose dej institusjovnij gaskem jïh aaj ektiebarkoe jeatjah institusjovnijgujmie dej dajvine gusnie maahta daarpoe lohkemem saemiengïelesne.
Oahpahusásahusat sáhttet ohcat oažžut bissovaš oahpposadjemeriid, ee. sámi ohcciide, namalassii dihto oahpuide.
Ööhpehtimmieinstitusjovnh maahta syökedh åadtjodh kvoth nænnoestidh, g. j. saemien ohtsijij åvteste, gosse ovmessie lohkemasse ohtsieh.
Romssa universitehtas, Finnmárkku allaskuvllas, Lillehámmera allaskuvllas ja Veterinearaallaskuvllas leat oahpposadjemearit sámi ohcciid várás.
Universitete Tromsesne, jïlleskuvlh Finnmarkesne jïh Lillehammerisnie jïh veterinærejïlleskuvlen leah kvoth saemien ohtsijidie naan lohkemidie.
Doaibmabidju 15.
Råajvarimmie 15.
Sámi oahpaheaddjioahpahus
mie
Vai lea dárbbašlaš njuovžilvuohta, de berre Sámi allaskuvla čovdojuvvot riikkalaš rápmaplánas mii lea vuođđoskuvlla oahpaheaddjioahpahusa várás.
Jis dan daerpies fleksibilitetem jaksa byöroe saemiej jïlleskuvle frïjje årrodh båetije nasjovnelle mïeresoejkesjistie dan sov maadthskuvlelohkhehtæjjaööhpehtimmie.
Departemeanta ulbmáda fápmudit iežas válddi Sámi allaskuvlii das mii guoská ođđa sámi oahpaheaddjioahpu struktuvrii ja huksehussii.
Departementen ulmie sov faamoem saemiej jïlleskuvlese delegeredh gosse struktuvrem jïh tseegkemem orre lohkehtæjjaööhpehtimmie saemien gïelesne.
Dárbu leat dattetge maid addit bajimuš riikkalaš mearrádusaid (láhkaásahusa) áiggiid guhkodagas ja váldoosiid huksehusas (fágaid, pedagogihka, geavada jna.), mat galget gustot maiddái sámige vuođđoskuvlla vástesaš oahpaheaddjioahpahussii.
Dïhte lea bijjies nasjovnalen njoelkedassh gåhkoem jïh åejviekomponenth tseegkemisnie (faage, pedagogijhke, lïereme j.n.v.) maam aaj edjta saemien maadthskuvlelohkehtæjjaööhpehtimmiem dijpedh.
Doaibmabidju 16.
Råajvarimmie 16.
Kártet rekruhttenvuođu ja makkár dárbu lea sámegielalaš oahpaheaddjiide
Skreejremevåaromem kaarhtedidh jïh daarpoem saemiengïeleldh
Dárbu lea álggahit doaibmabiju mii nanne sámegielalaš oahpaheaddjiid rekruhttema.
Dïhte lea daerpies råajvarimmieh tseegkedh guktie skreejremem saemiengïeleldh lohkehtæjjah tjïrkedh.
Departemeanta áigu kártet rekruhttenvuođu mii lea sámi alit oahpahusas ja makkár dárbu lea fidnet sámegielalaš oahpaheaddjiid.
Departemente sæjhta skreejremevåaromem kaarhtedidh samien jïllebe ööhpehtæmman jïh daarpoem saemiengïeleldh lohketæjjide.
Dárbu lea maid háhkat dieđuid das makkár oahpaheaddjidilli lea sámi skuvllain olggobealde sámi guovlluid.
Dïhte lea aaj daerpies daatam gaavnedh lohkehtæjjagaptjemem saemien skuvline dej saemien dajvij ålkoelisnie.
Doaibmabidju 17.
Råajvarimmie 17.
Doaibmabidju mii galgá rekruhttet oahppiid sámi oahpaheaddjioahpahussii ja oahpaheaddjioahpahussii mas lea sámegiella fágan
jïh lohkehtæjjaööhpehtæmman saemien faagegievlesne
Unnán leat ohccit sámi oahpaheaddjioahpahussii, mas ohppet sámegiela ja sámegillii.
Lohkehtæjjaööhpehtimmie saemiengielesne lea vuelie skreejreme.
Dárbu lea liigemovttiidahttimii oaččuhan dihtii ohcciid sámi oahpaheaddjioahpahussii dahje dábálaš dáža oahpaheaddjioahpahussii mas oahppis lea sámegiella fágan.
Dïhte lea daerpies lissie incitamentem juktie iedtjem jienede saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman ohtsedh jallh saemien faagegievlesne nöörjen lohkehtæjjaööhpehtimmesne.
Rekruhttendoaibmabidju berre plánejuvvot ja čađahuvvot dain ásahusain mat fállet oahpu, ja mat buoremusat dovdet daid birrasiid main lea lunddolaš rekruhttet oahppiid.
skreejremeråajvarimmieh byöroe rååresjidh jïh tjïrrehtidh dej institusvjonijgujmie lohkemh faelieh, jïh lea bööremes maahtoe dej byjreskijgujmie gustie iemeles lohkijh skreejredh.
Departemeanta várre ruđaid rekruhttendoaibmabidjui.
Dïedtije: Maahtoedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009
Doaibmabidju 18.
Råajvarimmie 18.
Rekruhttenáŋgiruššan Finnmárkkus – gollevirgi
Skreejremekampanje Finnmarkesne – neakoesbarkoe
Sámi allaskuvla, Sámediggi, GG Finnmárku, Finnmárkku allaskuvla ja Finnmárkku fylkkamánni leat álggahan rekruhttenáŋgiruššama oažžun dihtii eanet studeanttaid ohcat saji dan guovtti oahpaheaddjiallaskuvlii.
saemiej jïlleskuvle, saemiedigkie, Ks Finnmarke, Jïlleskuvle Finnmarkesne jïh fylhkemaennie Finnmarkesne leah skreejremekampanjem aalkeme jeenjh lohkijh skreejredh dejtie göökte lohkehtæjjaskuvlide.
Kampánnja namma lea ” Drømmejobben / Gollevirgi ”,
Kampanjen nomme ” Neakoesbarkoe / gollevirgi ”.
Doaibmabidju 19.
Råajvarimmie 19.
Oahppoloatnaosiid sihkkun
vadtasåvva
Jagi 2009 álggahuvvui ortnet studeanttaid várás guđet čađahit dihto oahpaheaddjioahpuid, ee. masterprográmma oahpaheaddjioahpus mas lea giella dahje reálafága, nu ahte sin oahppoloanas sihkkojuvvojit oasit.
Jaepeste 2009 lij öörnemem tseegkeme lohkijidie gieh såemies lohkehtæjjaööhpehtimmieh orrijin g. j. mastereprovramme lohkehtæjjaööhpehtimmie gïeline vuj realfaagine, juktie dah bielieh lohkemelöönemistie vadtasuvvieh.
Departemeanta áigu árvvoštallat sullasaš ortnega daidda guđet čađahit unnimusat 60 oahppočuoggá sámegielas iežaset oahpaheaddjivuođđooahpahusa oassin.
Departemente sæjhta vierhtiedidh seammaleejns öörnegem dejtie gieh veenemes 60 lohkemetsiehkieh saemiengïelesne lohkedh bieliem maadthööhpehtimmesne lohketæjjine.
Doaibmabidju 20.
Råajvarimmie 20.
Oahpaheaddjiid joatkkaoahpahus sámegielas
saemiengïelesne lohkehtæjjide
Dan strategiija oktavuođas man namma lea «Kompetanse for kvalitet – videreutdanning for lærereš (Máhttu kvalitehta dihtii – joatkkaoahppu oahpaheaddjiide), galgá addojuvvot lohkanfálaldat mii lea gitta 60 oahppočuoggá árvosaš dan golmma sámegielas mat leat Sámi allaskuvllas, Bodeaju allaskuvllas ja Davvi-Trøndelága allaskuvllas.
strategijen mietie Maahtoe kvalitetide – vijrebeööhpehtimmie lohkehtæjjide, lohkemefaalaldahke vadtasåvva 60:an lohkemetsiehkieh golme saemien gïeline saemiej jïlleskuvlesne, Jïlleskuvle Bodøsne jïh Jïlleskuvle Noerhte-Trøndelagesne.
Dihtosis galgá leat goas fálaldagat álggahuvvojit.
Dïhte edtja guhkiem åvteli aelkedh tjïelkes årrodh gåessie faalaldahkem aalka.
Dát lohkanfálaldagat leat ovddimusat oahpaheaddjiid várás, muhto dat leat rabas maiddái earáge dohkálaš ohcciide.
Lohkemefaalaldahkh lea voesteges lohketæjjaj ulmietjïertese, mohte aaj maahta rihpes årrodh jeatjide kvalisifijeren ohtsedæjjide.
Doaibmabidju 21.
Råajvarimmie 21.
Kurssat ja lohkamat
Kuvsjh jïh lohkemh
Departemeanta áigu doarjut máŋggadássásaš kurssaid ja lohkamiid sámegielas maid Sámi allaskuvla, eará oahpaheaddjioahpahusa ásahusat ja sámi giellaguovddážat lágidit.
Departemente sæjhta kuvsjh jïh lohkemh saemien gïelesne dåarjodh ovmessie daltesinie mah åårganiserieh saemiej jïlleskuvlen, jeatjah lohkehtæjjainstitusjovnij jïh saemien gïelejarngij ektesne öörnedh.
Eará gielladoaibmabijut
Jeatjah gïeleråajvarimmieh
Doaibmabidju 22.
Råajvarimmie 22.
Sierra doaibmabijut mat galget nannet giellaovdáneami oarjilsámi guovllus ja julevsámi guovllus
julevsaemien dajvine tjïrkedh
Oarjilsámegiella ja julevsámegiella leat rašis dilis ja dárbbašit doaibmabijuid mat leat jure justa erenoamáš dárbbuid várás mat leat dáin servoda- gain.
Åarjelsaemien jïh julevsaemien lea saajrohts tsiehkine jïh daarpesjægan råajvarimmieh mah leah rïekte dejtie joekoen daarpojde tjuevtjede dejnie siebredahkine.
Dakkár doaibmabijut sáhttet leat oarjilsámegiela resursaguovddážiid vuođđudeapmi ja nannen, dakkár vejolašvuođa lágideapmi go rávesolbmuid oahpahus ja bearrašiid oahpahus julevsámegielas ja oarjilsámegielas ja báikkálaš ja guvllolaš giellajoregiid nannen mánáid, nuoraid ja rávesolbmuid várás.
Dïhte maahta årrodh råajvarimmieh vierhtiehjarngide tjïrkedh jïh tseegkedh åarjelsaemien gïelide, nuepieh geerveööhpehtimmie jïh fulhkievåaromeööhpehtimmie julev- jïh åarjelsaemien gïelesne jïh byjresken jïh regijovnalen gïelearenaj maanide, noeride jïh geervide tjïrkedh.
Dehálaš lea ahte oarjilsámi servodat ja julevsámi servodat ieža besset čilget makkár dárbbut sis leat nannet gielaset.
Dïhte vihkeles åarjelsaemien jïh julevsaemien siebredahkh jïjtsh dej daarpoeh gïelem tjïrkedh defineredh.
Danne várrejuvvojit sierra ohcanvejolaš ruđat prošeavttaide mat sáhttet nannet oarjilsámi ja julevsámi giellabirrasiid.
Dan gaavhtan vierhtieh gååvnesieh provsjektide mah maehtieh julev- jïh åarjelsamien gïelebyjreskidie tjïrkedh.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ulbmáda ahte Nordlándda fylkkamánni galgá váldit badjelasas hálddašit dáid ruđaid.
Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente / Fylhkemaennie Noerhtelaantesne Tïjjeperspektijve: Gïetedimsoejkesjen vïerhkeboelhkesne.
Doaibambidju 23.
Råajvarimmie 23.
Oarjilsámi giellabeassi
Åarjelsaemien gïelebiesie
Nordlándda fylkkamánni ja Sámeskuvlastivra Ruoŧas leat ovttas ráhkadan prošeaktaplána oarjilsámi giellaleairraid várás.
Fylhkemaennie Noerhtelaantesne jïh saemieskuvleståvroe sveerjesne lea ektesne provsjektesoejkesjem dorjeme åarjelsaemien gïeliebiesie.
Áigumuš lea ealáskahttit, nannet ja ovddidit oarjilsámegiela.
Ulmie lea åarjelsaemiengïele goh gïeline skreejrehtidh, tjïrkedh jïh eevtiedidh.
Prošeavtta ulbmiljoavku leat buot oahppit guđet ožžot oahpahusa oarjilsámegielas skuvllain, Norggas 6. luohká rájis 9. luohká rádjai, ja Ruoŧas 5. luohkás 8. luohkkái.
Provsjekten ulmietjïerte gaajhkh learohkh gieh åadtjoeh ööhpehtimmiem åarjelsaemiengïelesne skuvlesne Nöörjesne daltesh 6.-9. jïh sveerjen bielesne 5.-8.
Dasto vel čuovvoluvvojit leairaoahppiid vánhemat.
Dan lissine galka dah eejtegh learohkidie giej meatan dåaradallemem åadtjodh.
Sii maid, guđet servet prošeavtta oahpaheaddjin, ovdaságadoallin ja movttiidahttin, ožžot vejolašvuođa čiekŋudit iežaset fágaid go dat lea ávkin prošektii.
Dah gieh leah mealtan lohkehtæjjine, giejnie aelkedh jïh giejnie eadtjaldehtedh provsjekten mietie aaj åadtjoeh nuepiem faagen gïenglåbpose gusnie lea aevhkie provsjektasse.
Vuosttas giellaleaira lágiduvvui Mittådalenii jagi 2008. Giellaleairras ledje 70 oasseváldi.
voesteges gïelebiesie lij Mihtesne jaepien 2008. gïelebiesien lij 70 lihtsegh.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea juolludan ruđaid jagi 2008 prošektii, ja áigu ain doarjut prošeavtta.
Barkoe- jïh ektiebiejemedepartemente lea provsjekten mealtan årrodh maeksedh jaepien 2008 jïh sæjhta dam vijrebe provsjektem dåarjodh.
Prošektii leat plánejuvvon jahkásaččat guokte giellaleairra golbma jagi ovddas guvlui.
Provsjekte lea soejkesjamme göökte gïelebiesieh jaepesne golmen jaepien.
Doaibmabidju 24.
Råajvarimmie 24.
Ovddidanprošeakta Davvi-Trøndelága fylkkasuohkanis Davvi-Trøndelága fylkkasuohkan lea jagi 2008 rájis mielde sámi giellalága hálddašanguovllus, ja áigu jagi 2009 álggahit 3-jahkásaš ovddidanprošeavtta ovddidan ja nannen dihtii oarjilsámi giela ja kultuvrra.
Noerhte-Trøndelagen fylhketjïelte lea jaepeste 2008 saemiengïelen reeremedajvesne jïh sæjhta jaepien 2009 3-jaepiej eevtiedimmieprovsjektem tseegkedh åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem eevtiedidh jïh tjïrkedh.
Prošeakta erenoamážit deattuha sámegiela oahpahusa oktiiheiveheami.
Provsjekte sæjhta diedtedh ööhpehtimmiem
Prošeakta galgá válmmastit málliid das mo oktiiheivehit sámegiela oahpahusa 13-jahkásaš skuvlaáigodahkii ja alit oahpahussii, ja álggahit doaibmabijuid main giella- ja kulturmáhttu adnojuvvojit oktiigullevažžan.
39 ektine öörnesovvedh. Provsjekte edtja ektiedimmien modellh ööhpehtimmesne evtiedidh 13-jaepiej skuvleöörneme jïh jïllebe ööhpehtimmie, jïh råajvarimmieh evtiedidh gusnie gïele jïh kultuvremaahtoe ektesne vååjnoeh.
Prošeavtta ovttasbargit leat Snoasa suohkan ja eará vuođđooahpahussii ja alit oahpahussii gulli oasálaččat.
ektiebarkoepartnerh provsjektesne lea snåase tjïelte jïh jeatjah aktørh maadthööhpehtimmesne jïh jïllebe ööhpehtimmesne.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta doarju prošeavtta.
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente provsjektem dåårje.
Doaibmabidju 25.
Råajvarimmie 25.
Nuortalaš giela ja kultuvrra ealáskahttin
Luvlesaemien gïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh
Nuortasámi musea Njávdámis lea álggahan 3-jahkásaš prošeavtta man ulbmil lea ealáskahttit ja nannet nuortalaš giela ja kultuvrra dainna lágiin ahte Norgga, Suoma ja vejolaččat Ruošša nuortalččat / golttát barget ovttas rájáid rastá.
Luvlesaemien Neidenisnie lea aalkeme barkedh 3-jaepiej provsjektine man ulmie skoltesaemiengïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh jïh tjïrkedh raasten bijjelen ektiebarkojne luvlesaemieh / skoltesaemieh Nöörjesne, såevmesne jïh såajhtsh Russlaantesne.
Guovdilis birrasat, organisašuvnnat ja ásahusat Suomas ja Norggas leat ásahan oktavuođaid ja ovttasbarggu, vai lea vejolaš johtui oažžut oktasaš nuortalaš / goltálaš giella- ja kulturdoaibmabijuid jagi 2009 rájis.
gaskesadtemem lea tseegkeme jïh ektiebarkoe dej ovmessie byjreski, åårganisasjovnij jïh institusjovnij gaskem såevmesne jïh Nöörjesne juktie aelkedh ektine gïele- jïh kultuvreråajvarimmieh juhtedh jaepeste 2009. Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente dam maaksa.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ruhtada doaibmabijuid.
Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjeperspektijve: 2008-2010
Doaibmabidju 26.
Råajvarimmie 26.
Bihtánsámi giela ja kultuvrra ealáskahttin
Pihtesaemiengïelem jïh kultuvrem
Norggas bihtánsámit leat unna jovkkoš ja bihtánsámi giella ja kultuvra lea lossa deattu vuolde.
Pihtesaemien Nöörjesne lea onne tjïerte jïh pihtesaemien gïele jïh kultuvre tjarki tjevredh.
Bihtánsámit leat maŋimuš logi jagi álggahan bihtánsámi giela ja kultuvrra ealáskahttinbarggu.
Pihtesaemieh leah minngemes luhkiejaepien aalkeme barkedh pihtesaemiengïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh.
Dárbu lea álggahit seammamállet doaibmabiju go nuortalašgiela várás.
Lea daerpies råajvarimmieh luvliesaemiengïelem aelkedh seamma haemine.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu danne várret ruđaid álggahan dihtii bihtánsámi giela ja kultuvrra ealáskahttindoaibmabiju.
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta dan gaavhtan vierhtidh råajvarimmide pihtesaemiengïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh.
Áigeguovdilis doaibmabijut galget álggahuvvot ovttasráđiid bihtánsámiiguin, Árraniin - julevsámi guovddážiin ja Sámedikkiin.
Byögkeles råajvarimmieh sijhtieh aelkedh pihtesaemiejgujmie, árran julevsaemien jarngine jïh saemiedigkine gaskestalledh.
Áigumuš lea bidjat álgoprošeavtta johtui jagi 2009.
Aelkeste åvteprovsjektine jaepien 2009.
MÁRKOMÁNÁK SÁMI MÁNÁIDGÁRDI lea bođolaš mánáidgárdi Skániin Lulli-Romssas.
Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009-2011
Sámediggi ruhtadii dán golmmajahkásaš prošeavtta guhkesáiggi áŋgiruššama oassin.
40
SÁMEDIGGI LEA VUOĐĐUDAN alit oahpahusa stipeandda.
NUhTJeDh:
Fylkkasuohkan juolluda giellaoahpahusstipeandda movttiidahttin dihtii olbmuid váldit oahpahusa sámegielas.
Jienede byjjes faalaldahkh saemiengïelesne utnijidie
Lasihit almmolaš fálaldagaid sámegillii geavaheaddjiide servodaga buot joregiin
gaajhkine siebredahkeareninie
Gielat ovdánit ja seilot go olbmot gulahallet ja ovttastallet geavahettiineaset giela.
gïele eevtede jïh gorrede gaskesadteminie jïh ektiebarkosne jïh gosse dam utnedh.
Giella mii ii geavahuvvo manná maŋás.
gïelh mah eah utnieh unnede.
Ollu sámit sámástit, muhto eai máhte čállit ja lohkat sámegillii.
Jïjnjh saemieh saemiestieh, mohte eah maehtieh saemiengïelem tjaeledh jïh lohkedh.
Dainnago olbmuin lea unnán čállinmáhttu ja go vel váilot heivvolaš sámegielalaš sánit otnáš atnui, de orru leamen álkit geavahit dárogiela.
Faatoes maahtoem saemiengïelem tjaeledh faatoes saemien terminologijem dorje gåajhtsede buerebe daaroestidh.
Čuovvumuš sáhttá hui farga leat dat ahte sámegiella njuohkána dárogillii, ja ahte beaivválaš dárbu geavahit sámegiela unnu olbmuid gaskkas.
Destie båata saemiengïelem vaenede daaroengïelen muhteste jïh aarkbeajjetjen daarpoe saemiestidh unnede.
Huksen dihtii giela lea dárbu viiddidit surggiid main giella dárbbašuvvo ja lea ávkkálaš olbmuid gulahallamii sihke beaivválaš eallimis, bargodilis ja go olbmuin lea dahkamuš almmolaš eiseválddiiguin.
Jis gïelem tseegkie lea daerpies jaabnan dajvide vijrede gusnie gïele daerpies jïh aevhkies gaskestallemasse dovne aarkbeajjetjen, barkoe tsiehkesne jïh byjjesreeremem gaavnede.
Dilli gáibida ahte olbmuin lea buoret diđolašvuohta sámegiela geavaheamis sihke oktagassan, sámi servodaga olmmožin, sámi bargosajiin, sámi ásahusain ja almmolaš eiseválddiid luhtte.
Daate krievie vuarkoesåbpoe sjædta gosse saemiengïelem utnedh dovne almetje, saemien byjressiebredahkh, saemien barkoesijjieh, saemien institusjovnh jïh reeremij åtnoe saemien gïelesne.
Go sámegiela oahpahus nannejuvvo ja sámegiella eambbo geavahuvvo almmolaš ja bođolaš joregiin, de dat buohkanassii sáhttá oaččuhit áigái oktasaš váikkuhusa (synergibeavttu) mii nanne sámegiela beaivválaš dili ja buorida dan dovddu olbmuin ahte ávki lea hálddašit sámegiela.
Tjerkebe ööhpehtimmie saemiengïelesne jïh jienedamme saemiengïelem åtnoe byjjes jïh privaten areninie ektesne maehtieh synergie-effektem vedtedh mestie maahta saemien gïelem tjïrkedh aarkbeajjetjen jïh jienede guarkoem åtnoevierhtiem saemiengïelem maehtedh.
Sámegiella lea odne máŋgga láhkai šaddan bođolažžan (priváhtan), nu ahte ii šat leat nu dábálaš dan álo geavahit.
saemiengïele lea daenbiejjien jeenjh vuekesne privatisereme jïh vaejvie gaavnedh.
Ovdamearkka dihtii leat un- nán sámegielalaš teavsttat interneahtas.
vuesiehtimmien gaavhtan leah vaenie saemien teeksth gaskeviermesne.
Hárvves girjegávppit vuvdet sámegielalaš girjjiid ja unnán girjerájut luiket sámegielalaš girjjiid.
vaenie gærjabovrh saemien gærjah duekieh jïh vaenie gærjagåetine åådtje saemien gærjah löönedh.
Vai sámegiela geavaheapmi viidánivččii, de lea dehálaš oaččuhit eanet sámegielalaš teavsttaid ja sámegielalaš girjjálašvuođa eanet joregiidda ja nu maid eanet olbmuid olámuddui.
saemiengielen åtnoem tjïrkedh lea dan gaavhtan vihkeles saemien teeksth jïh saemien lidteratuvrh jeenjebh areninie gååvnesidh.
Eanaš sámegielalaš olbmot leat odne doaibmi guovttegielalaš olbmot, guđet máhttet sihke dárogiela ja sámegiela.
Jeenjemes saemiengïelehåålehkh daenbijjien funksjovnellen guektiengieleldh daaroen-saemien.
Sii guđet bajásšaddet ovttagielalaš sámi ruovttus, ohppet dárogiela skuvllas, ustibiin ja muđuid servodagas.
Dah gieh aktengïeleldh saemien gåetine bæjjanieh daarjoengïelem lierieh skuvlesne, voelpijstie jïh siebredahkesne.
Vaikko olut orrot hálddašeamen dárogiela ja sámegiela ovtta bures, de sámegiella goit lea dat giella mainna olmmoš buoremusat dovddaha iežas.
Jilhts jeenjh vååjnoeh daaroestieh jïh saemiestieh seamma hijven, lea saemien læjhkan dïhte gïele maam bööremes gaskesadtieh.
Vuoigatvuohta sáhttit geavahit sámegiela go sis lea dahkamuš almmolaš eiseválddiiguin, lea sámiid deháleamos vuoigatvuohta álbmogin.
Reakta saemiengïelem utnedh gosse byjjesreeremasse gaavnede lea mahte vihkelommes reaktah saemide goh åålmege.
Go sámelága giellanjuolggadusat biddjojuvvojedje doibmii, de čujuhuvvui dasa ahte vuoigatvuohta geavahit sámegiela galgá vuos ja ovddimusat leat dan dilis mas olbmui lea dárbu dovddahit iežas oaiviliid dárkilit ja deaivilit, ja vai ádde dan mii daddjojuvvo.
gosse saemielaaken gïelenjoelkedassh daajroehtieh, dellie tjuevtjedi reakta saemiengïelem utnedh voesteges tjuara desnie gusnie daarpesje tjïelkes jïh veele soptsestidh jïh guarkoe maam jeahtasovvedh.
Dán dáfus dearvvasvuođabálvalus ja riektelágádus leat guovdilat, dasgo jos sámi olmmoš ii gulahala dáin surggiin, de dat sáhttá bahás sutnje čuohcit.
Desnie lea starnedïenesje jïh reaktareereme voerngesne, juktie gïeleldh gaskesadtemebiehteme lea joekoen vaejvie dejtie gieh dam dijpieh.
Ráđđehus oaivvilda ahte lea dehálaš oažžut áigái guovttegielalaš servodagaid gosa lea vejolaš, ja dat lea mielas ain eambbo viiddidit sámi giellalága hálddašanguovllu.
Reerenasse meala dïhte lea vihkeles guektiengïeleldh siebredahkem tseegkedh gusnie daate gåårede, jïh lea positijve vihth saemiengïelen reeremedajve vijrede.
Sámelága giellanjuolggadusat addet riikkaolbmuide giellavuoigatvuođaid go sis lea dahkamuš almmolaš orgánaiguin.
41 saemielaaken gïelenjoelkedassh åålmegidie vedtieh gïeleldh reaktah gosse byjjresreeremidie gaavnedieh.
Dat guoská njuolggadusaid, almmuhusaid ja skoviid jorgaleapmái sámegillii, vuoigatvuhtii oažžut vástádusa sámegillii, sámegiela viiddiduvvon geavaheapmái riektelágádusas, viiddiduvvon vuoigatvuhtii geavahit sámegiela dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggis, oktagaslaš girkolaš bálvalusaide, vuoigatvuhtii oažžut oahpahusvirgelobi, ja vuoigatvuhtii oažžut oahpahusa sámegielas.
Dïhte dæjpa jarkoeste njoelkedassh, bïhkedimmieh jïh sjeemah saemiengielese, reakta vaestiedassem saemiengïelesne åådtje, vijrede saemiengïele åtnoem reaktareeremisnie, vijrede reaktah saemiengïelen åtnoe healso- jïh sosijalensuerkesne, oktegs gærhkoen dïenesjimmieh, reakta ööhpehtimmiepermisjovnese jïh reakta saemiengïelem ööhpehtimmie.
Sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallan, mii čađahuvvui jagi 2007, buvttii oidnosii ahte eanaš almmolaš orgánat maidda sámelága giellanjuolggadusat gusket, eai ollašuhte lága gáibádusaid dievvasii.
saemielaaken gïelenjoelkedassij evaluereme mij jaepien 2007 tjïrrehti vuesehti jeenjemes byjjesreeremh mah leah saemielaaken gïelenjoelkedassij mietie, eah laakan krievemh ellies dåaeredh.
Deba ii leatge álbmogii, mii orru sámelága hálddašanguovllus, sihkkarastojuvvon vuoigatvuohtan geavahit sámegiela, go sis lea dahkamuš almmolaš orgánaiguin, namalassii ii nu bures go giellanjuolggadusat gáibidit.
Destie båata ij åålmegen reaktah laaken reeremedajvesne tjïrkh saemiengïelen åtnoem byjjes åårganh gaskesadtieh gïelenjoelkedassij mietie.
Váldosivva orru leamen ahte almmolaš suorggi bargiin váilu sámegiela máhttu.
Åejvietsiehkie vååjnoe vaenie maahtoem saemiengïelesne barkijinie byjjesreeremisnie.
Váldohástalus lea buoridit sámegiela geavaheami dain guovlluin main giella odne lea rašši, nugo mearrasámi, márkosámi, julevsámi ja oarjilsámi guovlluin.
Åejviehaesteme lea åtnoem saemiengïelesne jieniedidh suerkine gusnie gïele daenbiejjien viesjies, mearoesaemien, markesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien dajvine.
Nubbi stuorra hástalus lea stuorrudit daid almmolaš bargiid logu geain lea sámegiela máhttu, sihkkarastit sámegielalaččaid vuoigatvuođaid kriminálafuolas, ja sihkkarastit buriid dearvvasvuođa-, fuolla- ja sosiálabálvalusaid ja girkolaš bálvalusaid sámegillii sámegielalaš geavaheaddjiide.
Jeatja stoerre haesteme lea jienedidh låhkoem byjjesbarkijh maahtojne saemiengïelesne, saemiengïelehåålehkij reaktah tjïrkedh kriminalesåajhtosne jïh buerie starne-, såajhtoe- jïh sosialdïenesjh jïh gærhkoen dïenesjh saemiengïelesne saemien utnijidie.
Čuovvovaš ulbmilat šaddet leat láidestahkan sámegielalaš almmolaš bálvalusaid joatkevaš buorideapmái:
Dah ulmieh edtjieh vijrebe eevtiedimmiem vuesiehtidh byjjesdïenesjiemmieh saemiengïelesne:
• Ovddidit dávvisámegiela, julevsámegiela ja oarjilsámegiela terminologiijaid, nu ahte dat leat dohkálaččat dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusaide, politiijii ja kriminálafullii ja almmolaš hálddahussii muđuid
• Noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien terminologijem eevtiedidh åtnose starne- jïh såjhtoedïenesjiemmieh, politije jïh kriminalesåajhtoe jïh byjjesreeremisnie.
• Ovddidit buriid sámegielalaš dearvvasvuođabálvalusaid sámi mánáide ja nuoraide
• Buerie starnedïenesjimmieh eevtidieh saemiengïelesne saemien maanide jïh noeride
• Sihkkarastit sámegielalaš dearvvasvuođabálvalusaid boarrásat sámiide
• Starnedïenesjimmieh saemiengïelesne voeres saemide tjïrkedh
• Sihkkarastit sámegielalaš olbmuid vuoigatvuođaid kriminálafuolas
• Saemiengïele-håålehkij reaktah kriminalesåajhtosne tjïrkedh
• Oaččuhit áigái buori ja buresdoaibmi sámegielalaš dulkonbálvalusa
• Hijven jïh juhteles saemien toelhkedienesjimmiem eevtiedidh
• Oaččuhit áigái sámi dulkkaid dohkkehanortnega
• Dåhkasjehtemeöörnemem saemien toelhkide tseegkedh
• Hukset kurssaid sámegielas ja kultuvrras almmolaš bargiid várás
• Kuvsjh saemien gïelem jïh kultuvrem byjjesbarkijidie tseegkedh
• Ráhkadahttit sátnegirjjiid almmolaš hálddahusa várás davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii
• Baakoegærja noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne byjjesreeremidie eevtiedidh
• Ráhkadahttit departemeanttaid neahttasiidduid davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii
• Departementij viermiesæjtoeh noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne eevtiedidh
• Álggahit buriid ortnegiid lágaid, láhkaásahusaid ja almmolaš dokumeanttaid jorgaleami várás davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii
• Hijven öörnegh jarkoestimmieh laakh, njoelkedassh jïh byjjespaehperh noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien eevtiedidh
• Oaččuhit áigái sámegillii jorgaluvvon lágaid dohkkehanortnega
• Dåhkesjehtemeöörnegem laakide saemiengïelese jaerkoestamme eevtiedidh
• Sihkkarastit bearráigeahččanortnegiid sámelága giellanjuolggadusaid čuovvoleami várás
• Gïetjedimmieöörnegh tjïrkedh saemienlaaken gïelenjoelkedassh tjïrkedh
• Sihkkarastit ahte stáhtalaš etáhtat váldet atnui prográmmaid mat geavahit sámi čállinmearkkaid
• Tjïrkedh guktie staaten etath provgrammevåaroeh utnieh mejtie saemien væhtah
• Sihkkarastit ahte almmolaš registarat sáhttet geavahit sámi čállinmearkkaid
• Tjïrkedh byjjesregisterh saemienvæhtah
Sámelága giellanjuolggadusat
saemielaaken gïelenjoelkedassh
Sámelága giellanjuolggadusat mearriduvvojedje jagi 1990.
saemielaaken gïelenjoelkedassh lin jaepien 1990 dåhkasovveme.
Giellanjuolggadusat addet riikkaolbmuide giellavuoigatvuođaid go sis lea dahkamuš almmolaš orgánaiguin.
gïelenjoelkedassh vedtieh otnjejidie gïeleldh reaktah byjjes åårganijgujmie gaavnedih.
Giellanjuolggadusat galget vuos ja ovddimusat buoridit sámegiela árvodási ja láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámegiella sáhttá geavahuvvot almmolaš bálvalusain.
gïelenjoelkedassh leah voesteges ulmine saemien gïelen statuse jienede jïh vååromem bïejedh saemien gïelen åtnoem byjjes dïenesjimmiej muhteste.
Buot almmolaš orgánain maidda sámelága kapihtal 3 ja dát lahkaásahus gustojit, lea geatnegasvuohta gozihit ahte njuolggadusat čuvvojuvvojit.
gaajhkh byjjes åårganh mah saemielaaken kapihtele 3 jïh daate njoelkedasse dijpieh, tjuara njoelkedassij mietie barkedh.
Juohke orgánas lea ovddasvástádus háhkat dohkálaš sámegielalaš bargiid.
Fïerhten åårganen lea dïedte maehteles saemiengïeleldh barkijh utnedh.
Vásáhusat duođaštit dattetge ahte gildii lea váttis ollašuhttit giellanjuolggadusaid mearrádusaid, erenoamážit dannego váilot dakkár olbmot guđet hálddašit sámegiela čálalaččat ja njálmmálaččat, ja maid livččii vejolaš virgádit gildii bargin.
Dååjrehtse lea raaktan novh geerve tjïeltide dah njoelkedassh gïelenjoelkedassine dåaradalleme, dan gaavhtan lea vaenie jïh onne skreejremevåarome almetjistie gieh maehtieh saemien dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh barkoesijjide tjïeltesne.
Sámelága giellanjuolggadusat árvvoštallojuvvojedje jagi 2007.
saemielaaken gïelenjoelkedassh lij jaepien 2007 vuartasjamme.
Árvvoštallama čađahii Sámi instituhtta Kultur- ja girkodepartemeantta ovddas.
vuartasjimmiem saemien institudte dorji, laavenjasse Kultuvre- jïh gærhkoedepartementeste.
Árvvoštallanraporta čájeha ahte almmolaš orgánat maidda sámelága giellanjuolggadusat gustojit, eai ollašuhte lága dievvasii.
vuartasjimmiereektese vuesehte byjjes åårganh mah saemielaaken gïelenjoelkedassh dijpieh eah laaken krievemh ellies dievhth.
Váldosivva orru leamen ahte sámegiela máhttu váilu almmolaš etáhtaid bargiin.
Åejvietsiehkie vååjnoe vaenie maahtoem saemien gïelesne barkijidie byjjes etatesne.
Olbmot orrot viehka muddui jáhkkimin ahte sámegiella ja dárogiella leat ovttadássásaš gielat.
guarkoe saemien jïh daaroen lea mïrrestalleme gïelh vååjnoe siejhme guarkoem sjïdtedh.
Sámelága giellanjuolggadusaid eará viehka positiiva váikkuhus lea ahte čađahuvvon lea viiddis ja ođđa vugiid geavaheaddji bargu mii galgá ollašuhttit guovttegielalašvuođa ja sámegielalaš bálvalusaid sihke gielddalaš, fylkkagielddalaš ja stáhtalaš etáhtain.
42 jïh orredarjome barkoem guektiengïelevoetenm dåastoehtidh jïh saemiengïeleldh dïenesjimmieh, tjïeltine, fylhketjïeltine jïh staaten etatine.
Árvvoštallan čájeha dasto vel ahte lea vejolaš eahpidit ahte sámelága giellanjuolggadusat eai doarvái bures ollašuhte daid gáibádusaid maid eurohpalaš lihttu bidjá guovlo- ja unnitlohkogielaid hárrái.
vuartasjimmie aaj vuesehte maahta gyhtjelassem gihtjedh jis saemielaaken gïelenjoelkedassh ellies krievemh geptjieh europeijen paktesne regijovnen- jïh unnebelåhkoegïelh.
Dat deattuhuvvo ahte hálddašanguovllu ráddjen lea mearrideaddji dehálaš sámiid oažžumii vuoigatvuođaid sámelága mielde.
sïevede reeremedajven tjoehpedisteme lea vihkeles jis lea reaktah saemielaaken mietie.
Dasa čujuhuvvo ahte unnitlohkogiellalihtu geográfalaš ráddjen lea njuovžilat go dat ráddjen mii lea sámelága giellanjuolggadusain, ja ahte árvvoštallanraportta mielde dan geažil lea huksejuvvon nuppe beales ovttadássásašvuođa vuođđojurdaga ja nuppe beales ovttaárvosašvuođa ja ovttadássásašvuođa vuođđojurdagiid gaskii riidu.
vuesehte dïsse geografijen tjoehpedisteme maam unnebelåhkoepaktesne utnedh lea jeenjebe fleksibele goh dïhte maam saemielaaken gïelenjoelkedassesne utnedh jïh destie vuartsjimmiereektesen vuajnoe båata dåaroem mïrregïetedimmieprinsibpen jïh mïrrevierhtie- jïh mïerrestallemeprinsibpij gaskem.
Árvvoštallanraporttas danne árvaluvvo ahte njuovžilat geográfalaš ráddjema ášši árvvoštallojuvvo sierra.
vuartasjimmiereektemisnie uvtede dan gaavhtan jis jeenjebe fleksibelen geografijen tjoehpedistemem joekoen tjuara vuartasjidh.
Doaibmabidju 27.
Råajvarimmie 27.
Sámelága giellanjuolggadusaid geahčadeapmi
Saemielaaken gïelenjoelkedassh tjïrrehtidh
Sámelága giellanjuoggadusaid árvvoštallama čuolbmačohkiid vuođul, ja dan vuođul ahte sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovlu lea viiddiduvvon siskkildit sihke davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjilsámegiela, de Bargo- ja searvadahttindepartemeanta atná dárbun dárkileappot geahčadit sámelága giellanjuolggadusaid riikkaidgaskasaš mearrádusaid ektui, mat leat álgoálbmogiid ja unnitloguid gielaid birra.
Dan duekesne dej dåeriesmoerh mah uvte båetieh vuartasjimmesne saemielaaken gïelenjoelkedassh jïh dan duekesne saemielaaken reeremedajven gïelenjoelkedassh lea vijredamme dovne noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelem dæjpa, Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente vuajna daarpoem lihkebe tjïrrehtimmie saemielaaken gïelenjoelkedassij muhteste gaskirijhken nænnoestimmieh iemiealmetjh- jïh unnebelåhkoegïelen.
Áigeguovdil lea maid árvvoštallat daid árvalusaid maid Sámediggi ja Sámi girkoráđđi leat buktán, ja mat gusket hálddašanguovllu girkuid guovttegielalašvuođa doibmii.
Aaj maahta vierhtiedidh dah lahtesh maam saemiedigkie jïh saemien gærhkoeraerie buektiejigan mah gyhtjelassij bïjre guektiengïelenvoeten gærhkoen barkosne reeremedajvesne.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta danne áigu álggahit barggu mas geahčadit sámelága giellanjuolggadusaid riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid ektui, ja mas árvvoštallet leago dárbu nuppástuhttit sámelága giellanjuolggadusaid.
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta dan gaavhtan aelkedh barkoem saemielaaken gïelenjoelkedassh tjïrrehtidh gaskirijhken åeliej muhteste jïh vierhtede jis daarpesje dejtie jeatjahdehtedh. vierhtiedimmiem sjædta konsultasjovnisnie saemiedigkine darjodh.
Árvvoštallama dat áigu čađahit ráđđádaladettiinis Sámedikkiin.
Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjepespektijve: 2009-2011
Doaibmabidju 28.
Råajvarimmie 28.
Sámelága giellanjuolggadusaid bearráigeahčču
Saemielaaken gïelenjoelkedassh gïehtjedidh
Sámegiela guorahallamat maid Sámediggi čađahii jagi 2000, jagi 2004 ja jagi 2008, oktan sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallamiin jagi 2007, leat čájehan ahte eanaš almmolaš orgánat maidda sámelága giellanjuolggadusat gustojit, eai ollašuhte lága gáibádusaid dievvasii dan vuoigatvuođa dáfus mii olbmos lea geavahit sámegiela go sus lea dahkamuš almmolaš orgánaiguin sámegiela hálddašanguovllus.
goerehtimmieh saemien gïeleste saemiedigkie lij jaepiej 2000, 2004 jïh 2008 darjome jïh aaj vuartasjimmie saemielaaken gïelenjoelkedassh jaepien 2007, leah vuesiehtamme jeenjemes byjjes åårganh mah saemielaaken gïelenjoelkedassh dijpieh eah laaken krievemh ellies dievhtieh reaktese saemien gïelem utnedh gosse byjjes åårganide gaskesadta saemien gïelen reeremedajvesne.
Guorahallamat čájehit dange ahte dilli lea unnán rievdan áiggi mielde.
goerehtimmie aaj vuesehte onne jeajtahdehteme lij orreme.
Departemeanta áigu geahčadettiinis sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallat berrego lágas, sámegiela nannen dihtii, mearriduvvot bearráigeahčču das mo gielddat ja fylkkagielddat čađahit sámelága giellanjuolggadusaid.
Departemente sæjhta dam vierhtiedidh gosse saemielaaken gïelenjoelkedassh tjïrrehtidh, lihtsine barkose saemien gïelem tjïrkedh, byöroe laaken tjïrrh hjemmelisnie nænnoestidh juktie gïehtjedidh guktie tjïelth jïh fylhketjïelth laake gïelenjoelkedassij mietie berkieh.
Sámegielalaš bargit almmolaš hálddahusas
Saemiengïeleldh barkijh byjjes reeremisnie
Váldosivva go sámelága giellanjuolggadusat eai áibbas ollašuhttojuvvo, orru leamen dat ahte almmolaš hálddahusa bargiin váilu sámegiela máhttu, ja datge ahte unnán leat álbmogis dakkár olbmot geain lea fidnomáhttu ja sámegiela máhttu, geaid sáhtášedje virgádit.
Man gaavhtan ij saemielaaken gïelenjoelkedassh ellies dåeredh, vååjnoe vaenie maahtoem saemien gïelesne barkijij gaskem byjjes reeremisnie, jïh skreejremevåaromem almetjistie gosse almetjh faageööhpehtimmine jïh maahtoe saemien gïelesne, vaenesh.
Jos daid almmolaš bargiid lohku galggaš stuorrut, geain lea máhttu sámegielas, de gáibiduvvojit buorit ortnegat sámegiela oahpahusa várás ja buorit ortnegat sámegiela deavdda- ja joatkkaoahpahusa várás.
Jienedimmie byjjes barkijh maahtojne saemien gïelesne buerie öörnegh krievie ööhpehtimmien åvteste saemien gïelesne jïh buerie öörnegh mænngan- jïh vijrebeööhpehtimmie saemien gïelesne.
Sámelága § 3-7 cealká ahte bargiin guđet sámegiela hálddašanguovllus leat báikkálaš dahje guvllolaš almmolaš orgánas barggus, lea vuoigatvuohta oažžut bálkáhuvvon virgelobi háhkan dihtii alcceseaset máhtu sámegielas, go su orgána dárbbaša dakkár máhtu.
saemielaaken § 3-7 jeahta barkijh byjres jallh regijovnalen byjjes åårganinie saemien gïelen reeremedajvesne lea reakta permisjovnem baalhkine åadtjodh maahtoem saemien gïelesne lïeredh gosse åårgane lea daarpoeh dan maahtoen åvteste.
Vuoigatvuođa lea vejolaš čatnat bargi geatnegasvuhtii bálvalit orgána dihto áigemeari oahpahusa maŋŋá.
Ööhpehtimmien mænngan maahta reaktaj tjïrrh krievedh barkije tjuara åårganesne såemies aejkien barkedh.
Láhkaásahusa § 2 čiekŋuda dán ášši, ja cealká ahte go lea geavatlaččat ja ruđalaččat ovdun, de sámegiela oahpahus berre čađahuvvot ovttasráđiid máŋggain eará orgánain maidda sámelága kapihtal 3 ja dát láhkaásahus gustojit.
Njoelkedassen § 2 dam gïengelåbpoe tjïelkeste, jïh jeahta gusnie praktijhken jïh ealamadtjen aevhkesne, byöroe saemienööhpehtimmiem ektiebarkoe jeenjebh åårganijgujmie årrodh mah saemielaaken kapihtele 3 jïh daate njoelkedasse dijpieh.
Orgána bargiin geaidda addojuvvo virgelohpi lohkat sámegiela oahpahusásahusas, lea vuoigatvuohta oažžut bálkká oahpahusa áiggi.
Barkijh åårganinie mah permisjovnem vedtieh gosse barkijh gelkieh saemiengïelem lohkedh ööhpehtimmieinstitusjovnesne, leah reaktah baalhkam åadtjodh ööhpehtimmietïjjesne.
Geahpeduvvon bálkká lea vejolaš máksit go bargi sámegiela oahpahus lea viidát go dat oahppu maid orgána dárbbaša ja go oahpahus ii leat njulgestaga dárbbašlaš bargi bargui.
Maaksoe bieliem baalhkeste maahta vedtedh gosse ööhpehtimmie vijrebe goh åårgane daarpesje jïh gosse ööhpehtimmie ij riekte daerpies barkoen åvteste.
Dasto láhkaásahusa § 2 cealká ahte maiddái orgánat maidda sámelága § 3-7 ii gusto, berrejit addit virgelobi bargiide oahppat sámegiela go orgána dárbbaša olbmo guhte máhttá sámegiela.
vijrebe njoelkedasse § 2 jeahta aaj åårganh mah eah saemielaaken § 3-7 dijpieh, byöroeh permisjovnem barkijidie vedtedh saemien ööhpehtæmman gosse lea daarpoeh maahtoe saemien gïelesne.
Sámediggi oaivvilda ahte sivva lea jáhkkit ahte almmolaš doaimmahusat eai vuorut bargiidasaset sámegiela oahpahusa.
Lohkeme aaj relevante byjjes barkijidie jïh jeatjah gieh saemien gyhtjelassij bïjre berkieh jïh gelliekultuv-rellijen kontekstine.
Dát boahtá ovdan ee. Sámedikki čađahan giellaiskkademiin.
Bijjelen 80 lohkemerihpestæmman jïh voestes kuvsjetjåanghkose böötin.
Doaibmabidju 29.
Råajvarimmie 29.
Dulkaoahpahus ja dulkkaid dohkkeheapmi
Toelhkeööhpehtimmie jïh autorisasjovne toelhkide
Sámegielalaš / dárogielalaš dulkonbálvalusat eai leat álo fidnemis almmolaš bálvalusdoaimmaide.
saemien / daaroen toelhkedïenesjimmiem joekehthlaakan vuekesne gååvnese byjjes dïenesjevadtemisnie.
Odne váilot ollu sámegielalaš dulkkat, sihke davvisámegielas, julevsámegielas ja oarjilsámegielas.
Daen biejjien vaenie saemien toelhkh, dovne noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu ovttas heivvolaš departemeanttaiguin, Sámedikkiin ja Sámi allaskuvllain geahčadit otnáš sámegielalaš dulkonbálvalusaid ja árvvoštallat makkár doaibmabijuid lea dárbu álggahit vai lea dohkálaččat doaibmi dulkonbálvalus.
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta, jeatjah departementijgujmie, saemiedigkine jïh saemiej jïlleskuvline daanbeajjetjen toelhkedïenesem vuartsjidh jïh vierhtede mah råajvarimmieh daarpesje guktie bueriejåhteme toelhkedïenesjem tseegkedh.
Dan oktavuođas berrejit árvvoštallojuvvot áššit mat gusket dulkonoahpahussii nugo rekruhtten, vejolašvuođat váldit deavdda- ja joatkkaoahpu, Sámi allaskuvlla ja Oslo allaskuvlla vejolaš ovttasbargu dulkaoahpahusa hárrái, ja dáláš dulkadohkkehanortnet.
Dan mïeresne byöroe gyhtjelasse skreejreme toelhkeööhpehtæmman, nuepieh mænngan- jïh vijrebeööhpehtimmiem, såajhts nuepieh ektiebarkoe saemien jïlleskuvlen jïh jïlleskuvlen oslosne
Heahtedieđihanbálvalus
Baenhtsesnebeavna-dïenesje
Sámediggi lea máŋgga oktavuođas dovddahan vuorjašumi go heahtedieđihanbálvalus funet doaibmá sámi álbmogii ja sámi guovlluide.
saemiedigkie lea gellien aejkien tjomperdimmieh soptsestalleme juktie baenhtsesnebeavna-dïenesjem ij hijvenlaakan juhtieh dej saemiej åålmegen muhteste jïh dennie saemien dajvine.
Otnáš ortnet lea nu, ahte Finnmárkku buollinlágádusa heahteguovddážis leat sámegielalaš bargit váktaortnegis mii gednojuvvo telefovdnaoktavuhtii go lea dárbu.
Daenbiejjien öörnege lea nimhte dållejamkedïejesjen baenhtsesnejarjge (110) Finnmarkesne lea barkijh vaeptieöörnegistie saemiestieh mij soptsestallemen sïjse båata jis daarpesje.
Politiija ja dearvvasvuođabálvalusa heahteguovddážiin geavahuvvojit sin iežaset organisašuvnnaid sámegielalaš olbmot.
Politijen (112) jïh staarnedïenesjen (113) baenhtsesnejarngh utnieh barkijh gieh saemiestieh jijtsh åårganisasjovnen sisnie.
Ráđđehus lea vuođđudan joavkku mii čielggada mo heahtedieđihanbálvalusa galggašii nuppástuhttit.
Reerenasse lea dåehkiem tseegkeme maam goerehtidh jeajtahdehtemh baenhtsesnebeavna-dïensjinie.
Joavku galgá geiget iežas raportta geassemánu 1. b. 2009. Sámegielalaš geavaheaddjiid dárbu sáhttit addit heahtedieđáhusaid iežaset gillii lea dán bargui lunddolaš oassi.
Dåhkie edtja dan reektesem uvte buektedh ruffien 1. 2009. saemien utnijij daarpoeh baehtsesnebïevnesem vedtieh jïjtsh gïeline lea iemeles bieliem barkosne.
Go okta guovddáš galgá bálvalit riŋgemiid buot golmma etáhta ovddas, de berre leat álkit fidnet gielalaš bargiid ságaide.
gosse akte jarnge edtja gaajhkh bieljielimmieh dejtie golme etatide vaestiedidh, byöroe buerebe tjïrrehtidh barkijh gieh saemiestieh abpe tïjjesne.
Mánáidsuodjalus
Maanavaarjelimmie
ONa mánáidkonvenšuvnna artihkkala 30 mielde unnitlohkui dahje álgoálbmogiidda gullevaš mánáin ii galgga gildojuvvot vuoigatvuohta eallit su joavkku eará olbmuiguin ovttas iežaset kultuvrra mielde, geavahit iežaset giela ja dovddastit iežaset oskku ja eallit dan mielde.
eN:en maanakonvensjovne artihkele 30:n mietie edtja maana mij unnebelåhkosne jallh iemiealmetjinie ij reaktese nyöjhkh jeatjah lihtsegh dan tjïertesne ektesne paktensne jieledh dan kultuvrinie, dan jïjtse gïelem soptsestidh jïh dan jaahkoem jaehkedh jïh gïehtelidh.
Dát mearkkaša ahte sámi mánáin lea vuoigatvuohta dakkár bajásšaddandillái mas sin čearddalaš gullevašvuohta deattuhuvvo ja oažžu doarvái saji.
Destie båata saemien maanaj leah reakta utnedh bæjjanimmietsiehkieh gusnie dej etnijhken gårreldihkie dïedtedh jïh dïsse sijjiem vedtedh.
Mánáidsuodjalusláhka addá dárkilat njuolggadusaid das makkár áššit galget vuhtiiváldojuvvot go mánná biddjojuvvo sadjásaš ruktui, ásahussii dahje oahpahus- dahje dikšunásahussii.
Maanavaarjelimmielaake vadta lihkebe njoelkdassh mah krööhkestieh gosse maanam beaja foestegåetesne, institusjovnisnie vuj ööhpehtimmie- vuj gïetehtimmieinstitusjovnisnie.
Báikki válljejupmi galgá ee. leat dan deastta mielde ahte máná bajásgeassima bissovašvuohta váldojuvvo vuhtii, ja ahte máná čearddalaš, oskkolaš, kultuvrralaš ja gielalaš duogášge váldojuvvo vuhtii.
sijjiem gusnie maanam beaja edtja j.g. veeljedh destie krööhkestimmeste vaajtele maana bijjienimmiem kontinuitete, jïh maanan etnijhke, religijovnen, kultuvrellen jïh gïeleldh duekie.
Dehálaš lea ahte sámi mánáid vuoigatvuohta oažžut gielalaččat ja kultuvrralaččat heivehuvvon fálaldaga váldojuvvo vuhtii.
vihkeles saemien maanaj reakta gïeleldh jïh kultuvrijellen sjïehtedimmie faalaldahkem vaarjele.
Sámegiela ja kultuvrra máhttu lea dehálaš eaktu mánáidsuodjalusbálvalussii, go galgá sáhttit addit sámi mánáide ja sin bearrašiidda dakkár fálaldaga maid sis lea vuoigatvuohta gáibidit.
Maahtoe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre vihkeles jis maanavaarjelimmiedïenesje edtja maehtedh saemien maanide jïh dej fuelhkide vedtedh faalaldahkem maam dah maehtieh krievedh.
Mánáidsuodjalusa ovddidanguovddáš Romssa gávpogis bargá sámi mánáidsuodjalussii ráhkadit bargovugiid, ja das lea máhttu bargat mánáidsuodjalusain sámegiela ja kultuvrra vuođul.
Maanavaarjelimmie evtiedimmiejarnge Tromsøsne barka vuekieevtiedimmiem saemien maanavaarjelimmien sisnie, jïh dej lea maahtoe maanavaarjelimmie aalkoetsiehkesne saemien gïele jïh kultuvre.
Sámi mánáin guđet leat vásihan illásteami, lea vuoigatvuohta ja dohkkehuvvon dárbu oažžut seamma buori veahkkefálaldaga go earáge mánát.
saemien maanah gieh irhkesovvin leah reakta jïh krieveme mïrrestalleme viehkiefaalaldhke seamma viertegs goh jeatjah maanah.
Sámi mánáin guđet leat sámegiela hálddašanguovllus eret, lea vuoigatvuohta sámegielalaš oktavuhtii politiija- ja áššáskuhttineiseváldái.
saemien maanah saemiengïele reeremedajveste lea reakta saemien gïeline dåastoehtidh gosse politije- jïh joejtehtimmiereeremem gaskesadta.
Mánáidvissui danne gustojit sámelága giellanjuolggadusat.
Maanajgåetie lea dan gaavhtan saemielaaken njoelkedassij mietie.
Sámediggi čujuha dasa ahte otnáš dilli lea dakkár, ahte politiijaetáhtas ja duopmáriin váilu sámegiela ja kultuvrra máhttu, vaikko dutketge sámi mánáid. Nu lea maid go ráva, bagadus ja čuovvoleapmi fállojuvvojit.
saemiedigkie tjuevtjede daen bijjien tsiehkieh politijeetaten jïh dah dåapmerh eah leah saemien gïelen- jïh kultuvremaahtoe gåessie saemien maanah dåapmeregoerehtimmesne, seammaleejns faalaldahkem raeriestimmie, bïhkedimmie jïh dåeriedimmie.
Dát leat mearkkašahtti stuorra váilivuođat mat čuhcet máná riektesihkkarvuhtiii.
Daate joekoen fååtesh maam maanaj reaktavihtiesvoetem dæjpa.
Ráđđehusa ulbmil lea ovddidit fágalaččat buori mánáidsuodjalusa mas lea máŋggakultuvrralaš máhttu ja máhttu daid guovlluid sámi mánáidsuodjalusa birra, main sámit orrot.
Reerenasse sæjhte gosse maanagåetieh evtiedidh dïedtedh maahtoem tjïrkedh dovne gosse saemien gïele- jïh kultuvremaahtoem dæjpa jïh maahtoe kultuvrellen unnebelåhkoedajvine.
Finnmárkku allaskuvla, Oslo allaskuvla, Lillehámmera allaskuvla ja Telemárkku allaskuvla.
Reerenassen ulmie faageldh hijven maanavaarjelimmiem evtiedidh hijven gellienkultuvren maahtoe jïh hijven maahtoe saemien maanavaarjelimmien bïjre dej dajvine gusnie saemien åålmege.
Sámi perspektiiva lea dehálaš oahpahussii ja oktasaš lážáldahkii, erenoamážit Finnmárkku allaskuvllas.
Ööhpehtimmiefaalaldahke ” Maanavaarjelimmie unnebelåhkoeperspektijvesne ” eelki tjaktjen 2008. saemien perspektijve lea leevles ööhphtimmesne, ektiesoejkesjinie jïh joekoen jïlleskuvlesne Finnmarkesne.
Doaibmabidju 30.
Råajvarimmie 30.
Joatkkaoahpahusa árvvoštallan
Dan våaromisnie galka vierhtiedidh jis daarpoem dam
Joatkkaoahpahus man namma lea “ Mánáidsuodjalus unnitlohkoperspektiivvas ”, galgá árvvoštallojuvvot.
45 saemien bieliem faalaldahkeste jeenje tjïrkedh.
Dan vuođul šaddá árvvoštallojuvvot leago dárbu nannet dán fálaldaga sámi oasi vel eambbo.
Dïedtije: Maana- jïh mïrrestallemdepartemente Tïjjeperspektijve: 2009-2010
Doaibmabidju 31.
Råajvarimmie 31.
Bearráigeahččanortnega láhkaásahusvuođđu
Gïehtjedimmieöörnegem njoelkedassine
Mánáidsuodjalus galgá vuhtii váldit sámi mánáid gielalaš ja kultuvrralaš gullevašvuođa go váldá fuola mánás ja fuolaha eará ruktui.
Maanavaarjelimmie edtja krööhkestidh saemien maanaj gïelen jïh kultuvren duekiem såjhtoem jeatjide jïh jeatjah sijjide juhtedh.
Sámi mánáid bearráigeahčču mánáidsuodjalusásahusain galgá čađahuvvot láhkaásahusa vuođul.
gïehtjedimmie saemien maanide maanavaarjelimmieinstitusjovnine edtja njoelkedasside.
Dat dáhpáhuvvá ovttasráđiid Sámedikkiin.
Dïedtije: Maana- jïh mïrrestallemedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009- 2010
Dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusat
Starne- jïh såjhtoedïenesjh
Ráđđehusa ulbmil lea fállat álbmogii ovttadássásaš dearvvasvuođa- ja fuollafálaldagaid beroškeahttá olbmo gielalaš ja kultuvrralaš duogážis.
Reerenassen ulmie lea åålmegasse faaledh mïrrestalleme starne- jïh såjhtoedïenesjem ij krööhkesth dej gïelen jïh kultuvren duekiem.
Gielddalaš suorggi návččaiguin Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu deattuhit dutkama ja máhttoovddideami, pedagogalaš váikkuhangaskaomiid geavaheami, ekonomalaš doarjaga vuoruhuvvon ovddidandoaibmabijuide ja bearráigeahččanvuogi ovddideapmái.
Tjïelten suerkien tjïrrh sæjhta starne- jïh såjhtoedepartemente dïedtestidh dotkemem jïh maahtoe-eevtiedimmiem, pedagogijhken vierhkevierhtieh, ealamadtjen dåarjoeh uvte beajeme eevtiedimmieråajvarimmieh jïh gïehtjedimmiemetodihkem evtiedidh.
Erenoamášdearvvasvuođabálvalusas departemeanta áigu eaiggádin stivret ja gozihit sámi álbmoga vástesaš bálvalusfálaldagaid.
sjïerestarnedïenesjisnie sæjhta departemente vaarjelidh saemien åålmegen dïenesjefaalaldahkem aajhterestuvremen tjïrrh.
Ovttadássásaš dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusat eaktudit ahte sámi álbmoga váldet vuostái bargit geain lea máhttu sámegielas ja kultuvrras.
Mïrrestalleme starne- jïh såjhtoedïenesjh jeahta voestegh tjoevere saemien åålmegem dåastoehidh barkijijgujmie giej maahtoe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre.
Buori bálvalusfálaldaga eaktun lea dat ahte bargit máhtte sámegiela ja dovdet sámi kultuvrra.
hijven kvalitete dïenesjefaalaldahke destie voestegh tjoevere barkijh gååvnesieh giej leah maahtoe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre.
Dearvvasvuođabálvalusa doaibma lea fállat buori dearvvasvuođafálaldaga.
starnedïenesjen laavenjasse hijven starnedïenesjem faala.
Jos giellahehttehusat heađuštit dan, de lea dearvvasvuođabálvalusa geatnegasvuohta fuolahit bálvalusa dohkálaš vuogi mielde álbmogii / geavaheaddjiide.
Jis gïeledåeriesmoerh dam jeerieh dellie lea starnedïenesjen laavenjasse öörnie juktie dïenesjem gaskesadta hijven vuekesne åålmegasse / utnijidie.
Go oktagasat ieža buohccájit, dahje leat buohcci olbmo lagamus olmmoš ja galget čilget dávdamearkkaid dahje vuostáiváldit dieđuid, de lea giella ja kulturáddejupmi hirbmat dehálaččat go olbmot galget bures gulahallat dearvvasvuođabargiiguin.
gosse almetje jïjtse skïemtjije, jallh lea åelieh skïemtjijasse jïh edtja skïemtjalassen bïjre gaskesadtedh vuj bïevnesh åådtje, lea gïele jïh kultuvreguarkoe dan vihkeles bielieh hijven guarkoe dïjreste starnebarkiji-idie / ijstie.
Gielda, fylkkagielda dahje dearvvasvuođafitnodat galget doaimmahit dárbbašlaš dulkonveahki go bargiin ii leat doarvái giella- ja kulturmáhttu.
Tjïelte, fylhketjïelte vuj starnesijjieh edtjieh öörnedh daerpies toelhkeviehkiem jis barkiji eah leah daerpies gïele- jïh kultuvremaahtoe.
Geavaheaddjiidjearahallan maid Sámi dearvvasvuođadutkama guovddáš lea čađahan, čájeha ahte geavaheaddjit leat duhtameahttumat dearvvasvuođabargiid sámegiela máhttui, ja dát jearahallan duođašta čielgasit ahte dulkon lea heahtečoavddus.
Utnijegoerehtimmie mij Jarnge saemien starnegoerehtimmie darjoeji vuesehte ov-fuakeds lea dejnie starnebarkiji saemien gïelemaahtoe jïh dah sïevedieh tjïelkes toelhkeme ij leah hijven.
Dearvvasvuođabargiid váillálaš giellamáhttu sáhttá dagahit boastto dálkkodeami ja dange ahte bahás dávdamearkkat eai fuomášuvvo áiggil.
Faatoes gïeleguarkoem starnebarkijinie maahta mistegïetedimmiem sjïdtedh jïh skïemtjelassen væhtah eah aajhtsh.
Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta lea jagi 2008 doaibmadokumeanttainis regionála dearvvasvuođafitnodagaide deattuhan ahte plánemis, čielggadeamis ja mearrideamis galget vuhtii váldit ja oidnosii buktit sámi divššohasaid vuoigatvuođa ja dárbbu oažžut alcceseaset heivehuvvon bálvalusaid.
Laavenjassepaehperh jaepien 2008 dejtie regijovnalen starnesijjiide lea starne- jïh såjhtoedepartemente dïedtestamme saemien skïemtjijij reaktah jïh daarpoe sjïehtedamme dïenesjh goerehte jïh vååjnesasse rååresjimmesne, goerehtimmesne jïh gosse mïrrestalledh.
Dearvvavuođafitnodagat galget dieđihit dan birra iežaset jahkásaš dieđáhusas.
starnesijjieh edtjieh dejnie reektehtidh dej jaapetjen reektesinie.
Eaktu lea, go sámi álbmogii galgá sihkkarastojuvvot ovttadássásaš dearvvasvuođa- ja fuollabálvalus, ahte dearvvasvuođabargiin lea máŋggakultuvrralaš áddejupmi ja sámegiela ja sámi kultuvrra máhttu.
Jis galka tjïrkedh mïrrestalleme starne- jïh såjhtoedïenesjem saemien åålmegasse lea maahtoe gellienkultuvreldh guarkoem jïh saemien gïelem jïh kultuvrem vihkeles.
Ovddasvástádus maiddái sámiidge vástesaš buriid dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusaid sihkkarastimis, gullá bajimus dássái.
Dïedte kvalitetetjïrkeme starne- jïh såjhtoedïenesjidie aaj saemide lea bijjies daltesinie.
Sámelága § 3-5 válddahallá viiddiduvvon vuoigatvuođa geavahit sámegiela dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggis.
saemielaaken § 3-5 jeahta vijredamme rekta saemeste starne- jïh sosijalesuerkesne.
Maiddái dainge dearvvasvuođaásahusain, mánáidsuodjalusásahusain ja sosiálaásahusain, mat leat sámegiela hálddašanguovllu olggobealde, muhto mat vuostáiváldet divššohasaid hálddašanguovllu gielddas, leat geatnegasvuođat, gč. sámelága § 3-1.
starneinstitusjovnh, maanavaarjelimmieinstitusjovnh jïh sosijaleinstitusjovnh mah leah saemien gïelen reeremedajveste, mohte skïemtjije tjïelteste reeremedajvesne, lea aaj dïedte v. d. saemielaaken § 3-1.
Stáhtas lea ovddasvástádus oadjomáksimiin, buohcciviesuin (dearvvasvuođafitnodagain) ja eará spesialistalaš dearvvasvuođabálvalusas masa maiddái gullá psyhkalaš dearvvasvuođasuodjalus ja spesialistalaš gárihanfuolla.
Dïedtejuakadimmie starnedïenesjisnie staaten dïedte baalhkah, skïemtjegåetieh (starnesijjieh) jïh jeatjah sjïere starnedïenesjem jïh aaj psykijen starnevaarjelimmiem jïh sjïere jiermehkssåjhtoem.
Fylkkasuohkaniin lea ovddasvástádus bátnedearvvasvuođabálvalusas.
Fylhketjïeltij dïedte baeniestarnedïenesje.
Gielddain lea ovddasvástádus dábálaš doaktáriid bálvalusas, fysioterapiijabálvalusas, sealgeeadnebálvalusas, dearvvasvuođastašuvdna- ja skuvladearvvasvuođabálvalusas, dikšo- ja fuollabálvalusas, veajuiduhttin- ja barguimáhcahanbálvalusain, ja gielddat leat vuosttamuš dikšundássi psyhkalaš dearvvasvuođabarggus ja gárihansuodjalusas.
Tjïeltij dïedte lea åålmeghdåakteredïenesje, fysioterapijedïenesje, maanadåstoedïenesje, starnestasjovne- jïh skuvlestarnedienesje, håksoe- jïh såjhtoedïenesje, habilitereme- jïh rehabiliteremedïenesje, voestes gïetedimsdaltese psykijen starnebarkojne jïh jiermehksvaarjelimmie.
Sámediggi lea stáhtalaš eiseválddiid guovdilis gulahallanguoibmi das mii guoská politihkkaovddideapmái ja sin guovdu geain lea ovddasvástádussan fállat bálvalusaid sámi álbmogii.
saemiedigkine staaten reeremh soptsestalledh krööhkeste politihke-evtiedimmiem jïh dejtie giej dïedtem dïenesjedarjomh saemien åålmegasse.
Dainnago Sámediggi juogada doarjjaruđaid fylkkagielddaid ja gielddaid báikkálaš prošeavttaide, de Sámedikkisge lea vejolašvuohta váikkuhit dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusaide mat fállojuvvojit sámi álbmogii.
46 Dåarjoevierhtiej juakadimmien tjïrrh byjresken provsjektide fylhketjïeltine jïh tjïeltine saemiedigkien seahkarimmienuepie starne- jïh såjhtoedienesjh saemien åålmegasse.
Sámedikki ulbmil dán suorgái lea ahte sámi álbmogii maid galgá fállojuvvot dákkár dearvvasvuođabálvalus mii lea ovttadássásaš dainna mii fállojuvvo álbmogii muđuid.
saemiedigkien ulmie suerkiem edtja mïrrestalleme starnedïenesje årrodh saemien åålmegasse, seammaleejns goh jeatjah almetjidie.
Dearvvasvuođafálaldaga vuođus galget leat sámegiella máhttu ja sámi kultuvra ja dearvvasvuođabargiid sámegiela máhttu ja sámi kulturmáhttu.
starnefaalaldahken aalkoetsiehkie saemien gïeleste jïh kultuvristie jïh starnebarkijij kultuvremaahtoem.
Sámediggi maid juolluda stipeanddaid joatkkaoahpahussii.
saemiedigkie aaj stipende vijrebeööhpehtæmman vadta.
Ulbmil lea oaččuhit sámegielalaš fágaolbmuid dán fágasuorgái.
Ulmie lea skreejreme saemiengïeleldh faagebarkijh dennie faagesuerkine.
Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta juolluda doarjagiid doaibmaplána čuovvoleapmái, man namma lea ” Mangfold og likeverd for helse- og sosialtjenester til den samiske befolkning ” (Sámi álbmoga dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid šláddjiivuohta ja dásseárvu), ja nu maiddái juolluda doarjagiid ee. Sámediggái, Sámi dearvvasvuođadutkama guovddážii ja Suoma-Norgga rádjaovttasbargui.
starne- jïh såjhtoedepartemente dåarjoeh vadta vijrebe gïeteldssoejkesjem barkedh ” gellienlaaketje jïh mïrrestalleme starne- jïh sovsijaledienesjh saemien åålmegasse ” dan nualan g. j. dåarjoeh saemiedægkan, Jarngese saemien starnedotkeme jïh såevmien daaroen raastijdåeriesthbarkose.
Menddo unnán leat dohkálaš dulkkat dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusas.
Starnebarkijh lïerehtimmie vaenieh kvalisifiserme toelhkh starne- jïh sovsijaledïenesjisnie.
Lassin giellamáhttui dulkabálvalusas ferte leat máhttu sámi kultuvrra ja historjjá birra.
Dan lissine gïelemaahtose lea daerpies toelhkedïenesjen lea maahtoe saemiem kultuvremaahtoem jïh hïstovrije.
Jagi 2008 lasihuvvojedje riikka njealji dearvvasvuođaregiuvnna doaibmadokumeanttaide čuovvovaš sánit: ” Divššohasaide ja geavaheaddjiide ferte leat dat oadjebasvuohta ahte dihtet bálvalusaid leat sin várás ja ahte sin vuostáiváldet fuolain ja árvvusatnimiin.
Jaepien 2008 laavenjassepaehperidie dejtie njieljie starneregijovnidie dam jiehtegem mealtan vaeltedh: ” skïemtjijh jïh utnijh tjuerieh jearsoes årrodh dïenesjh jaksoes jïh dah såjhtojne jïh våavkasjimminie dåastohte.
Dán barggus fertejit plánemis, čielggadeamis ja mearrideamis vuhtii váldit ja oidnosii buktit sámi divššohasaid vuoigatvuođa ja dárbbu oažžut alcceseaset heivehuvvon bálvalusaid ”.
Dan barkosne tjuara saemien skïemtjiji reakta jïh daarpoe sjiehtedimmie dïenesjem goerehidh jïh vååjnesasse rååresjimmesne, goerehtimmesne jïh gosse mïrrestidh ”.
Dearvvasvuođafitnodagat berrejit álggahit doaibmabijuid buoridan dihtii iežaset bargiid máhtu sámegielas ja sámi kultuvrras.
starnesijjieh byöroeh råajvarimmieh aelkedh juktie dej barkiji maahtoem lutnjedh saemien gïelesne jïh kultuvrisnie.
Dehálaš lea maid ahte dearvvasvuođafitnodagat ohcalit dakkár máhtu go virgádit bargiid ja go oidnosii buktet dárbbuid oktavuođaineaset oahpahusásahusaiguin.
Aaj vihkeles starnesijjieh goerehtieh dam maahtoem gosse barkoem vedtedh jïh dah daarpoeh vååjnesasse gosse ööhpehtimmieinstitusjovnine gaskasadta.
Dan láhkai dearvvasvuođafitnodagaid dárbbut sámegielas ja sámi kultuvrras bohtet oidnosii.
Dan vuekesne sjædta starnesijjien daarpoeh saemien gïelesne jïh kultuvresne vååjnesasse.
Sámediggi oaivvilda ahte dehálaš lea oažžut sámegiela ja sámi kultuvrra oahpahusa mielde dearvvasvuođa- ja sosiálafágalaš oahpuide, nu ahte buohkat guđet váldet dearvvasvuođa- dahje sosiálafágalaš oahpu, ohppet juoidá sámegielas ja kultuvrras.
saemiedigkien mïelen mietie vihkeles saemien gïelem jïh kultuvrem lïerehtidh starne- jïh sovsijalenfaageldh ööhpehtimmine, juktie gaajhkh gieh starne- jallh sovsijalenfaageldh ööhpehtimmiem vaeltieh ånnetji saemien gïelen jïh kultuvren bïjre lïerieh.
Dehálaš lea maid bargat dan badjelii ahte oaččuhit nuoraid geain lea sámegiela ja - kultuvrra máhttu, váldit oahpu dearvvasvuođa- ja sosiálafágalaš oahpu.
Dïhte aaj vihkeles barkedh noerh saemien gïele- jïh kultuvremaahtojne skreejredh vaeltieh ööhpehtimmiem starne- jïh sovsijalenfaagine.
Romssa universitehtas leat oahpposadjemearit máŋgga oahpposuorggi ohcciid várás geain lea sámi gullevašvuohta.
Starnebarkijh skreejredh Universiteten Tromsøesne leah kvoth ohtsejidie giej saemien viedteldihkine jeenjh lohkemidie.
Ovdalgo ohcci lea vejolaš árvvoštallat dán mearrái gullevažžan, de son ferte duođaštit sámi gullevašvuođa sierranas eavttuid mielde.
Jis galka dan kvotese maehtedh ohtsedh tjuara saemien viedteldihkiem vuesiehtidh ovmessie tsiehkiejgujmie.
Dearvvasvuohta Davvi (Helse Nord) ohcá almmuhusainis dearvvasvuođabargiid main lea máhttu sámegielas ja - kultuvrras, ja addá diehttevassii almmuhusteavsttas ahte jos ohccis lea seamma buorre fágalaš máhttu go earáin, de válljejuvvo ohcci geas lea máhttu sámegielas ja sámi kultuvrras.
gosse starnebarkijh ohtsieh starne Noerhte maahtoem saemien gïelesne jïh kultuvresne goerehte jïh bïevnestahketeekstesne bæjhkohte jis syökijh seammavuekesne vierhtiedidh dellie ohtsije gien maahtoem saemien gïelesne jïh kultuvrisnie åvtese sjïdtedh.
Muhtun dáhpáhusain máksojuvvo lassebálká dakkár máhtu geažil.
såemies aejkien aaj ealamadtjen jeenjede dan maahtoen åvteste.
Dainnago lea váillálaš dulkonfálaldat, de Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta lea Dearvvasvuođadirektoráhta bokte ráhkadahttán árvalussan kursapáhka dearvvasvuođa- ja sosiálabargiid várás Sámi allaskuvlii Guovdageidnui.
Kuvsjepaahke saemien jïlleskuvlesne Guovdageaidnosne Dan duekesne namhtah toelhkedïenesjem lea starne- jïh såjhtoedepartemente starnedirektorasine uvtelassem darjome kuvsjepaahke saemiej jïlleskuvlesne guovdageaidnosne starne- jïh sovsijalenbarkijidie.
Kursapáhkas leat fáttát sámegielas ja sámi kultuvrras, sámi vuoigatvuođat ja muhtun doahpagat ja tearpmat mat sáhttet dearvvasvuođabálvalusa gulahallama álkkásmahttit sámi divššohasaiguin.
Kuvsjepaahken sisvege aamhtesh saemien gïelen jïh kultuvren bïjre, saemiej reaktaj bïjre jïh naan jiehtegh jïh baakoeh lïeredh maam maahta gaskesadtem viehkien årrodh saemien skïemtjelij jïh starnedïenesjen gaskem.
Áigumuš lea lágidit oktasaš čoahkkanemiid máŋgii jagis.
ektie-tjåanghkoe måedtie aejkien jaepesne rååresje.
Doaibmabidju ain plánejuvvo, iige dan loahpalaš hápmi dahje ruhtadeapmi leat velá čielgan.
Råajvarimmiem ennje rååresjeminie jïh minngemes haemie jïh maaksoe ij leah tjïelkes.
SANKS lea ásahuvvon Kárášjohkii, ja das leat golbma ossodaga – rávesolbmuid ossodat, mánáid ja nuoraid ossodat ja Gaska- / Nuorta-Finnmárkku johtti joavku.
Saemien nasjovnalen maahtoejarnge psykijen starnevaarjelimmie sANKs lea Karasjohkesne tseegkeme jïh golme goevtesh åårganisereme – goevtese geervide, goevtese maanide jïh noeride jïh ambulenten tjïerte gaske / luvlie-Finnmarkem.
Sierra Dutkan- ja ovddidanossodagas (DjO) lea ovddasvástádus dutkan- ja ovddidanbarggus.
Jïjtse FoU-goevtesen dïedte dotkeme jïh eevtiedimmiebarkoe.
Mánáid ja nuoraid ossodat (BUP) addá spesialistalaš dearvvasvuođabálvalusaid, masa gullet poliklinalaš fálaldat, jándorfálaldat bearrašiidda ja nuoraide, ja vel oahpahus- ja rávvenfálaldat.
goevtese maanide jïh noeride (BUP) sjïerestarnedïenesjh faala poliklinijhtken faalaldahke, dygnefaalaldahke fuelhkide jïh noeride, jïh ööhpehtimmie- jïh bïhkedimmiefaalaldahkh.
Finnmárkku klinihkka mii gullá Dearvvasvuohta Finmárku dearvvasvuođafitnodahkii, galgá ovttas SANKSain ovddasvástidit sierra máhtu ovddideamis ja bisuheamis sámi álbmoga várás gárihandivššus.
Finnmarkklinihke starne Finnmarken nuelesne edtja sANKs:ine ektesne dïedte eevtididh jïh tseegkeme sjïere maahtoem jiermehksgïetedimmie saemien åålmegasse. Faalaldahkem tjïrkedh dåeresth
Nannen dihtii fágaidrasttideaddji spesialistalaš divššus fálaldaga gárrenmirkkuide darvánan olbmuide, de jahkái 2009 juolluduvvui 375 000 ruvnnu ja jahkái 2010 500 000 ruvnnu Dearvvasvuohta Finnmárku dearvvasvuođafitnodahkii Finnmárkku klinihkkii, vai das lea guvllolaš doaibma sámi álbmoga várás.
47 faageldh sjïere gïetedimmie jiermehksjearohkevoetem lij vadteme dåarjoem kr 375 000 jaepien 2009 jïh kr 500 000 jaepien 2010 starne Finnmarken Finnmarkklinihkasse edtja regijovnefunksjovnen utnedh saemien åålmegasse.
Jagi 2008 lágidii Helgelándda buohcciviessu dearvvasvuođafitnodat fágabeaivvi sámiid dearvvasvuođa birra ovttasráđiid Helgelándda sámi ovddasteaddjiiguin.
Jaepien 2008 helgelandeskïemtjegåetie faagebiejjiem öörni saemien starnen bïjre ektine lihtsegh saemien åålmegistie helgelandesne.
Dakkár fágabeaivvit sáhttet leat ovdamearkan das makkár báikegoddái heivvolaš čielga ja ulbmálaš doaibmabijuid lea vejolaš lágidit nannen dihtii dearvvasvuođafitnodagaid giella- ja kulturáddejumi.
Dagkerh faagebiejjieh maahta vuesiehtimmieh årrodh stinkes jïh ålman tjuevtjede råajvarimmieh mah leah byjresken sjïehtedamme gïele- jïh kultuvremaahtoem tjïrkedh starnesijjine.
Ráđđehus lea válmmasteamen dearvvasvuođaođastusa mii oanehaččat daddjon bidjá gielddaide eambbo ovddasvástádusa.
Ektiebarkoereforme Reerenasse aalka starnereformem darjodh maam åenehks bïhkede vijredamme dïedte tjïeltide.
Áigumuš lea ahte eanet divššohasat galget dikšojuvvot buohcciviesuid olggobealde.
edtja skïemtjijh jeenjebe skïemtjegåetiej ålkolisnie gïetedidh.
Dat mearkkaša ahte juohke ruvnnu ovddas lea buoret divššohasdikšu ja eambbo dearvvasvuohta.
Destie buerebe skïemtjijegïetedimmiem båata jïh jeenjebe starne fïerhten kråvneste.
Ráđđehus bidjá ovdan stuorradiggedieđáhusa giđđat jagi 2009 ovttasdoaibmama birra dearvvasvuođasuorggis.
Reerenasse stoerredigkiebïevnesem uvtems biejedh gïjren 2009 ektiegïetedimmie starnesuerkesne.
Dán proseassas ráđđehus lea váldán oktavuođa Sámediggái.
Dïhte lea dialogem saemiedigkine tseegkeme.
Doaibmabidju 32.
Råajvarimmie 32.
Dulkonbálvalusat dearvvasvuođafitnodagain
Toelhkedïenesjh starnesijjine
Doaibmadokumeanttas regionála dearvvasvuođafitnodagaide lea máŋga jagi gáibiduvvon ahte galget ásahuvvot dulkonbálvalusat divššohasaide geat daid dárbbašit, ja ahte galget álggahuvvot doaibmabijut nannen dihtii bargiid máhtu sámegielas ja sámi kultuvrras.
Laavenjassepaehperisnie regijovnalen starnesijjide lea gellien jaepien krieveme galka toelhkedïenesjh tseegkedh skïemtjejidie gieh dam daarpesjieh jïh råajvarimmieh tseegkedh barkijh gïele- jïh kultuvremaahtoem tjïrkedh saemien åålmegasse veadtaldihkie.
Jahkásaš dieđáhusastis jagi 2008 Dearvvasvuohta Davvi Regionála dearvvasvuođafitnodat dieđiha ahte dearvvasvuođafitnodagaid dulkonbálvalusa čađahanvuohki lea ordnejuvvon, earret Helgelándda buohcciviesus, mas leat bargamin fálaldaga lágidemiin.
Jaepien lahtesimmie jaepien 2008 starne Noerhte RhF jeahta rutijne toelhkedïejesje lea sijjesne mohte ij leah helgelandeskïektjegåetesne desnie dejnie barkeminie faalaldahkem sæjjan åadtjodh.
Sámi dulkonbálvalus doaibmá beaivet sihke Dearvvasvuohta Finnmárkkus ja Davvi-Norgga universitehtabuohcciviesus (UNNas).
saemien toelhkedïenesje lea jaksoes biejjien dovne starne Finnmarke jïh Universiteteskïemtjegåetie Noerhte Nöörjesne (UNN).
Dábálaš bargoáiggi maŋŋá Dearvvasvuohta Finnmárku fállá dulkonbálvalusa telefovnnas ja UNNas láigohit dulkkaid dárbbu mielde.
Ålkolen sïejhme barkoetïjjem starne Finnmarke faala toelhkedïenejem telefovnisnie jïh UNN:sne toelhkem leejjedh jis daerpies.
Nordlándda buohcciviessu dieđiha ahte dulkonbálvalus doaibmá bures.
Noerhtelaantenskïemtjegåetie bïevnese toelhkedïensjem lea jaksoes.
Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu divaštaladettiinis Sámedikkiin árvvoštallat prošeavtta man ulbmil lea buoridit dulkonbálvalusa ain eambbo.
starne- jïh såjhtoedepartemente sæjhta dialogesne saemiedigkine vierhtiedidh provsjektem man ulmie toelhkedïenesjem buaranidh.
Prošeakta álggahuvvo plánaáigodagas, muhto dat lea ain plánejuvvomin, ja loahpalaš hápmi ja ruhtadeapmi eai leat vel čielgan.
Provsjekte sæjhta aelkedh soejkesjeboelhken mietie, mohte ennje rååresjeminie jïh minngemes haemie jïh maaksoe ij leah tjielkes.
Doaibmabidju 33.
Råajvarimmie 33.
Bearráigeahčču
Gïehtjedimmie
Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu ovttasráđiid Stáhta dearvvasvuođabearráigeahčuin árvvoštallat mo bearráigeahčču fuolaha sámi álbmoga vuoigatvuođa oažžut dearvvasvuođaveahki, ja vel dan mo vuoigatvuohta dárbbašlaš dearvvasvuođaveahkkái ollašuhttojuvvo.
starne- jïh såjhtoedepartemente sæjhta staatenstarnegïehtjedimmine ektesne barkedh vierhtiehtidh guktie starnegïehtjedimmie saemien åålmegij reaktah starneviehkine vaarjele jïh guktie reakta daerpies starneviehkiem gåarede.
Doaibmabidju 34.
Råajvarimmie 34.
Ovttadássásaš bálvalusat julevsámi ja oarjilsámi guovlluin
Seammaleejns dïenesjh julev- jïh åarjelsaemien dajvine
Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu ovttasráđiid Sámedikkiin čielggadit dárkileappot mo ovttadássásašvuođa lea vejolaš fuolahit dearvvasvuođabálvalusas julevsámi ja oarjilsámi guovlluin.
starne- jïh såjhtoedepartemente sæjhta saemiedigkine ektesne barkedh lïhkebe goerehtidh guktie seammaleejns starnedïenesjimmesne maahta julev- jïh åarjelsaemien dajvine vaarjelidh.
Dehálaš oassi dán bargui oarjilsámi guovlluin šaddá Snoasa suohkana 3-jahkásaš dearvvasvuođa- ja sosiálaprošeavtta raporta man namma lea ” Sørsamisk rådgivningstjeneste i helse- og sosialspørsmål i sørsamisk område ” (oarjilsámi rávvenbálvalus dearvvasvuođa- ja sosiálaáššiin oarjilsámi guovllus).
Åarjelsaemien dajvine reektehtimmie snåase tjïelten 3-jaepiej starne- jïh sosijaleprosjekte ” Åarjelsaemien raeriedimmiedïenesje starne- jïh sovsijalengyhtjelassine åarjelsaemien dajvesne ” lea vihkeles daennie barkosne.
Doaibmabidju 35.
Råajvarimmie 35.
Almmolaš dokumeanttaid jorgaleapmi
Dïedtije: Starne- jïh såjhtoedepartemente Tïjjeperspektijve: Soejkesjeboelhken mietie
Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu árvvoštallat joargalahttit vuolit etáhtaid áššáigullevaš dokumeanttaid davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii, ja almmuhit daid doaimmahusaid neahttasiidduin.
starnegaavnedimmien ulmie lea gaavnedimmiesijjiem tseegkedh gusnie saemien kultuvre jarngesne, jïh gusnie dah gieh båetieh åadtjodh lïeredh jeenjebe starne- jïh kultuvrerelaterem aamhtesigujmie jïh sovsijalen ektieorreme.
Doaibmabidju 36.
Råajvarimmie 36.
Dajaldatsátnegirji dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusa várás
jïh såjhtoedïenesjimmesne utnedh
Sámedikki prošeaktaruđaiguin lea ráhkaduvvon dajaldatsátnegirji Porsáŋggu buohccisiidda bargiid várás.
Prosjektevierhtij muhteste saemiedigkeste lea jiehteghgïetegærjam evtiedamme maam skiemtjegåetesne Porsangerisnie utnedh.
Girji sáhttá geahppudit divššáriid ja sámi divššohasaid / lagamus olbmuid gulahallama ásahusas ja gieldda dearvvasvuođabálvalusas.
gïetegærja maahta gaskesadtemem aelhkebe darjodh syjhterem jïh saemien såjhtoedåastojem / åelide gaskem institusjovnesne jïh tjïeltestarnedïenesjimmesne.
Dearvvasvuođadirektoráhta áigu bidjat dan giehtagirjji iežas neathttasiidui.
starnedirektorate sæjhta gïetegærjam direktoraten viermiesæjtose bïejedh.
Doaibmabidju 37.
Råajvarimmie 37.
Diehtojuohkinávdnasat bátnedearvvasvuođa birra
Baeniestarnen bïjre bievnedh
St. dieđáhusas nr. 35 (2006-2007), man namma lea «Tilgjengelighet, kompetanse og sosial utjevning, ” Framtidas tannhelsetjenester ” š ” Framtidas tannhelsetjenester ” š, kapihttalsis 8.4, lea lohkamassii čuovvolančuoggát mat gusket ee. sámi álbmogii.
st. biev. nr. 35 (2006-2007) Jaksoesvoete, maahtoe jïh sosijalen jaabnedimmie ” Båetije biejjien baeniestarnedïenesjh ” kapihtele 8.4 lea aktem daejstie dåaradallemetsiehkijstie vuesiehtidh j.g. saemien åålmegasse.
Ráđđehus áigu ráhkadahttit diehtojuohkinávdnasiid dearvvasvuođastašuvdna- ja skuvladearvvasvuođabálvalusa várás, namalassii unnitlohkoálbmoga mánáid ja nuoraid bátnedearvvasvuođa birra.
Reerenasse sæjhta baeniestarnen bïjre maanine jïh noerine unnebelåhkoeåålmegisnie bievnedh starnestasjovnesne- jïh skuvlestarnedïenesjimmesne utnedh.
Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta lea ožžon dakkár diehtojuohkinávdnasiid ráhkadeapmái juolludettiinis doarjaga «Norsk tannvernš nammasaš bátnesuodjalussii, vai ráhkada DVD-filmma mas leat bátnedearvvasvuođalaš dieđut mánáide ja vánhemiidda.
starne- jih såjhtoedepartemente lea dagkerh saerniestimmieh dorjeme gosse dåarjoem Nöörjen baenievaarjelæmman vedteme DvD-filmem dorjeme baeniestarnebïevnesinie maanide jïh eejhtegidie.
Filbma heive bures dearvvasvuođastašuvnna geavaheapmái ja sámegielalaš álbmoga geavaheapmái.
Filme aaj hijven starnestasjovnesne utnedh jïh saemiengïeleldh åålmegasse vuesiehtidh.
Ráhkaduvvon lea maid plásttain skoađastuvvon “ gulahallankoarttat ” mat leat gielalaččat neutrálat, ja maid lea vejolaš geavahit diehtojuohkinbargui.
Dïedtije: Starne- jïh såjhtoedepartemente Tïjjeperspektijve: Soejkesjeboelhken mietie
Doaibmabidju 38.
Råajvarimmie 38.
Bátnedearvvasvuođa kárten
Baeniestarnem kaarhtedidh
Unnán systemáhtalaš dieđut leat ráves álbmoga bátnedearvvasvuođa birra.
gååvnese vaenie systematisereme maahtoe baeniestarnem geerve almetjidie.
Ráđđehus áigu kártehit bátnedearvvasvuođalaš dili ja vejolaš sivaid gaskavuođaid, ovdalgo mearriduvvojit eanet doaibmabijut buoridan dihtii sámi álbmoga bátnedearvvasvuođa (Gč. St. dieđáhusa nr. 35. (2006-2007)).
Reerenasse sæjhta baeniestarnetsiehkieh kaarhtedidh jïh jis lea ektietsiehkiem, åvteli jeenjh råajvarimmieh buarene baeniestarnem saemien åålmegisnie aelkedh (v. d. st. bïev. nr. 35. 2006 – 2007).
Sámi dearvvasvuođadutkama guovddáš áigu árvvoštallat álggahit prošeavtta kárten dihtii sámi álbmoga bátnedearvvasvuođa.
Jarnge saemien starnedotkeme sæjhta vierhtididh provsjektem tseegkedh baeniestarnem kaarhtedidh saemien åålmegisnie.
Bargo- ja čálgohálddašeapmi
Barkoe- jïh jearsoesvoetereereme
Bargo- ja čálgoetáhta (NAV) galgá vuostáiváldit geavaheaddjiid veahkkáivuođain, árvvusatnimiin, máhtuin, dieđuiguin, asttuin ja buresheivehuvvon bálvalusfáladagaiguin.
Barkoe- jïh jearsoesvoetereereme edtja utnijh dåstoeh servicine, seahkarimmine, maahtojne, bïevnesigujmie, jaksoesvoetine jïh hijven sjïehtesjamme dïenesjefaalaldahkine.
Geavaheaddjiin leat máŋggalágan duogážat sámegiela ja sámi kultuvrra ja vásáhusaid dáfus, ja dat gáibida ahte bálvalusat leat riekta hábmejuvvon ja heivehuvvon.
Joekehts utnijh duekesne j.g. gïelen, kultuvren jïh dååjrehtsij muhteste krievemh tseegkie haemiedimmiem jïh sjïehtedimmiem faalaldahkide.
Etáhta galgá geahččalit addit ovttaárvosaš fálaldaga buohkaide.
etate edtja barkedh seammaleejns faalaldahkem gaajhkide.
Ođđa NAV-kontuvrraid vuođđudettiin gielddaide main lea sámi álbmot, lea dárbu árvvoštallat bargiid máhtu sámegielas ja sámi kultuvrras sierra.
gosse orre NAv-kontovrh tseegkedh tjïeltine saemien åålmeginie, edtja daarpoem jih maahtoen saemiengïelesne jïh kultuvren åvteste joekoen vierhtiedidh.
Bargojoavku bijai jagi 2008 raportta ovdan NAV-bargiid sámegiela ja kulturmáhtu birra, ja das árvaluvvojedje arvat doaibmabijut.
Barkoedåehkie jaepien 2008 bïeji reektehtsem saemien gïelen jïh kultuvren bïjre barkoe- jïh jearsoesvoetereeremisnie, jïh uvtedi jeenjh råajvarimmieh.
Raporta lea buorre vuođđu bargui mii galggašii buoridit fálaldagaid sámi geavaheaddjiide.
Reektehtse lea hijven våarome barkosne faalaladahkem buarane saemien utnijidie.
Bargo- ja čálgoetáhta áigu geahčadit iežas lágaid ja láhkaásahusaid mearridan dihtii maid lágaid lea sámelága § 3-2 mielde áigeguovdil jorgalit sámegillii.
Barkoe- jïh jearsoesvoetereereme edtja jïjtsh laakh jïh njoelkedassh tjïrrehtidh juktie nænnostidh mij laakide saemielaaken § 3-2 muhteste relevanten årrodh saemiengïelese jarkoestidh.
Departemeanta lea ávžžuhan etáhta oktilaččat jorgalahttit láhkaásahusaid ja almmuhusaid mearrádusaid vuođul, ja almmuhit jorgaluvvon láhkaásahusaid ja almmuhusaid.
Departemente lea etatem haesteme kontinuerlijen njoelkedassh jïh bæjkoehtimmieh jarkoestidh nænnoestimmiej mietie, jïh jarkoestamme njoelkedassh jïh bæjhkoehtimmieh åålmehtehtedh.
Bargo- ja čálgoetáhta galgá dieđihit golbmii jahkái mo dat čuovvola sámelága giellanjuolggadusaid ja čađaha sámegiela geavaheami, ja dieđihit mat lágáid, láhkaásahusaid, skoviid ja eará diehtojuohkinávdnasiid dat lea jorgalahttán sámegillii.
Barkoe- jïh jearsoesvoeteetate edtja tertialesne reektedidh saemielaaken gïelenjoelkedassh dåaradalledh jïh saemien gïelem åtnoem, dan nuelesne statuse gosse laakh, njoelkedassh, skjeemah jïh jeatjah bïevnesh jarkoestidh.
Doaibmabidju 39.
Råajvarimmie 39.
NAVa diehtojuohkin sámegillii
Bïevnesh saemiengïelesne NAV:esne
www.nav.no lea Norgga stuorámus almmolaš neahttabáiki ja váldokanála mii addá dieđuid bargo- ja čálgobálvalusaid birra.
www.nav.no lea Nöörjen stööremes byjjes viermiesijjie jïh åejviekanale bïevnesh barkoe- jïh jearsoesvoetedïenesjh ektesne.
Bargo- ja čálgoetáhta galgá bargat nu ahte dat dieđut maid olbmot eanemusat ohcalit, leat dán čujuhusas: www.nav.no, namalassii sámegillii etáhta addosiid ja vuoigatvuođaid birra, ee. dáinna lágiin:
Barkoe- jïh jearsoesvoetedïenesje edtja barkedh bïevnesh man bïjre almetjh gihtjieh www.nav.no etaten dïenesjh jïh reaktah saemien gïelesne j.g.:
• Sierra sámegielalaš fállu ráhkaduvvo www.nav.no ovdasiidui
• Jïjtse saemiengïeleldh menyetsiehkiem åvtesæjtosne www.nav.no darjodh
• Sierra váldosiidu ráhkaduvvo buot sámegielalaš diehtojuohkimii mii lea dás: www.nav.no
• Jïjtse åejviesæjtoem gaajhkh saemiengïeleldh bïevnesh www.nav.no darjodh
• Referánsadieđut addosiid ja ortnegiid birra, jorgaluvvojit sámegillii, ee.:
• Referansebïevnesh dïenesjij jïh öörnegij bïjre jarkoestidh, dan nuelesne:
• Bearašsuorgái gullevaš referánsateavsttat
- Referanseteeksth fuelhkiesuerkesne
• Beaiveruđaide guoski referánsateavsttat
- Referanseteeksth bijjiebeetnegij bïjre
• Áššáigullevaš skovit, jorgaluvvojit seammás
• Govlesovveme ohtsemesoejkesjh parallelen jarkoeistidh
• Ohcanskoviide gullevaš rávvagat, jorgaluvvojit seammás
• Govlesovveme bïhkedimmie ohtsemesoejkesjasse parallelen jarkoestidh
Bargo- ja čálgoetáhta áigu jorgalahttit iežas váldogihppagiid sámegillii.
Barkoe- jïh jearsoesvoeteetate sæjhta dan åejvietjaalegadtjh jarkoestidh.
Gihppagat beaiveruđaid ja ahkepenšuvnna birra galget gárvánit jagi 2009 álgojahkebealis.
Tjaalegadtjh biejjiebeetnegij jïh voeresbaalhkaj bïjre gååvnesieh voestes bieliejaepien 2009 mietie.
Gihppagat ja diehtojuohkinpláhkáhat báikkálaš NAV-kontuvrraide hábmejuvvojit sámi kultuvrra vuođul.
Dïedtije: Barkoe- jïh jearsoesvoetedirektorate Tïjjeperspektijve: Primo 2010
Doaibmabidju 40.
Råajvarimmie 40.
Geavaheaddjiid jearahallan
Utnijegïehtjedimmieh
Bargo- ja čálgoetáhta áigu čađahit geavaheaddjiidjearahallama juohke jahkebeali, ja jahkásaččat jearahallat bargoaddiid.
Barkoe- jïh jearsoesvoeteetate edtja bielejaapetjen utnijegïehtjedimmiej tjïrrehtidh, jïh aaj jaapetjen utnijegïehtjedimmieh barkoevedtij gaskem.
Etáhta áigu dasto čađahit báikkálaš geavaheaddjiidjearahallamiid sámi hálddašanguovlluin.
etate edtja aaj byjresken utnijegïehtjedimmieh saemien reeremedajvine tjïrrehtidh.
Geavaheaddjiidjearahallamiid bohtosat galget leat vuođđun etáhta bálvalusfálaldagaid buorideapmái.
Reektesinie edtja goerehtidh dah dååjrehts råajvarimmine mej tjïrrehtamme saemien utniji åvtese, dan nuelesne bïevnesh www.nav.
Raportemis galget sámi geavaheaddjiide čađahuvvon doaibmabijuid vásáhusat čilgejuvvot, dás maiddái dieđut mat leat www.nav.no siiddus ja earáge diehtojuohkinávdnasat, maiddái geavaheaddjiidjearahallamiid bohtosat sámi guovlluin.
no jïh jeatjah bïevnesh, jïh aaj mestie utnijegïehtjedimmeste båata saemien dajvine.
Girkolaš bálvalusat sámegillii
gærhkoen dïenesjh saemien gïelesne
Sámi girkoeallima ektui Norgga girku berre atnit eanemus fuola das, ahte sámiid iešáddejupmi ja sámi árbevierut váikkuhit ovdáneapmái.
Bijjie krööhkestimmie saemien gærhkoejielemem Dïhte nöörjen gærhkosne vaarjele lea dïhte tjuara paktine saemien jïjtjeguarkoejne evtiedidh jïh saemien tradisjovnijgujmie.
Vai sámiid girkoeallin sáhttá leat sajáiduvvan ovttadássásaš oassi girkoeallimis muđuid, de lea ee. dehálaš joatkit girku liturgiijaid heivehallama sámegillii ja sámi musihkkaárbevieruide, ja fertejit maid ráhkaduvvot eanet ávdnasat sámegillii – erenoamážit julevsámi ja oarjilsámi giellaguovlluid várás.
Jis saemien gærhkoejieleme edtja integrerijen jïh mïrrestalleme bielie jeatjah gærhkoejielemistie årrodh lea gaskem jeatjabem vihkeles barkoem jåerhkedh gærhkoen liturgijh sjïehtedamme saemien gïelese jïh musihkasse, jïh tjuara jeenjebh evtiedidh saemien gïelesne – joekoen dejnie julev- jïh åarjelsaemien gïeledajvine.
Sálmmaid ja liturgiijaid ođasmahttinbarggus šaddá dehálaš bidjat deattu sámi girkostallanárbevieruide ja sámegillii, musihkkaárbevieruide ja kultuvrii.
Barkosne orredehtedh salmerepertoarem jïh liturgijh dan gaavhtan stoerre dïedth bïejedh saemien gyrhkesjimmietradisjovnesne jïh saemien gïelesne, musihketradisjovnesne jïh kultuvrisnie.
Sámelága § 3-6 addá vuoigatvuođa oažžut oktagaslaš girkolaš bálvalusaid sámegillii Norgga girku searvegottiin mat leat hálddašanguovllus.
saemielaaken § 3-6 reakta vadta oktegs gærhkoen dïenesjasse saemen gïelesne Dïhte nöörjen gærhkoen åålmegisnie reeremedajvesne. ” oktegs
“ Oktagaslaš girkolaš bálvalusat mearkkašit vuos ja ovddimusat oktagaslaš sielu divššu.
viermiesijjieh tjïjhtje aamhtesi mietie öörneme: Låavtegh, såekie, jaevrie, dålle, eatneme, biejjie jïh gærhkoe.
Lassin dajaldat siskkilda ee. gástta, náitima ja eahkedismállásiid.
Dan lissine jiehtese dæjpa g. j. kristeme, pruvreme jïh aejlies maalestahke.
Njuolggadus galgá nu áddejuvvot maŋimuš bálvalustiippaid dáfus, ahte ii oktage sáhte gáibidit daid sámegillii dakkár oktavuođain mat leat buohkaid várás, omd. dábálaš ipmilbálvalusas.
Njoelkedasse edtja guarkedh numhtie krööhkestimmine dan minngemes såårts dïenesjh, ij oktegh maehtieh krievedh dah edtjieh saemien gïelesne årrodh gosse gaajhkide rihpesåvva, v.g. daamhts gyrhkesjimmie.
Muhto jos báhppa lea mielas addit dakkár bálvalusaid gittauvssaid lágideamis, de lea vejolaš daid gáibidit sámegillii ”, gč. Od.prp. nr. 60 (1989-90) Sámegiella, siidu 48.
p rp. nr. 60 (1989-90) saemien gïele sæjtoe 48.
Sámelágas ii leat dainna lágiin regulerejuvvon sámegielalaš girkostallan.
Åtnoe saemien gïelem gyrhkesjimmesne ij leah saemielaakesne regulereme.
Doaibmabidju 41.
Råajvarimmie 41.
Doarjja biibbaljorgaleapmái
Dåarjoeh bijbelenjarkoestæmman
Kultur- ja girkodepartemeanta lea guhkibuš áiggi juolludan doarjagiid Norgga biibbalsearvái vai jorgala ja ođasmahttá davvisámegielalaš, julevsámegielalaš ja oarjilsámegielalaš biibbalteavsttaid.
Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente lea guhkiem dåarjoem vadteme Dïhte nöörjen Bijbeletjåanghkose bijbelen teeksth jarkoestidh jïh revideredh noerhte-, åarjel- jïh julev saemien gïelesne.
Oppa biibbal jorgaluvvui davvisámegillii jagi 1890.
Abpe Bijbele jaepien 1890 noerhtesaemiengïelese jarkoestamme.
Davvisámegielalaš ođđa testameantta ođasmahttin gárvánii jagi 1998, ja dál leat ođasmahttimin Boares testameantta.
Revisjovne Dïhte orre testamente noerhtesaemiengïelesne lin orrijamme jaepien 1998, jïh daelie Dïhte båeries testamente revidereminie.
Ođđa testameanta lea maid jorgaluvvon julevsámegillii, ja muhtun biibbalteavsttat leat jorgaluvvon oarjilsámegillii.
Dïhte orre testamente lea aaj julevsamiengïelese jarkoestamme jïh naan bijbeleteeksth åarjelsaemiengïelese jarkoestamme.
Norgga biibbalsearvái ain juolluduvvojit doarjagat.
Dïedtije: Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente / Dïhte nöörjen bijbeletjåanghkoe Tïjjeperspektijve: Juhteles barkoe
Doaibmabidju 42.
Råajvarimmie 42.
Sámi searvegoddi oarjilsámi giellaguovllus
gïeledajvesne
Kultur- ja girkodepartemeanta lea juolludan doarjagiid vuođđudit searvegotti oarjilsámi giellaguvlui jagi 2009.
Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente lea vierhtieh vadteme tseegkemasse saemien åålmegem åarjelsaemien gïeledajvesne jaepien 2009.
Ulbmil lea nannet oarjilsámegielalaš girkoeallima ja oarjilsámegiela.
Ulmie lea åarjelsaemien gærhkoejielemem jïh åarjelsaemien gïelem tjïrkedh.
Searvegotti vuođđudeapmi lea organiserejuvvon njealjejahkásaš geahččaleapmin.
Åålmegen tseegkesovvemem goh voejhkelimmie mij njieljie jaepien vaesedh.
Departemeanta lea ráhkadahttán ortnegii láhkaásahusa mii fámuiduvvá ođđajagemánu 1. b. 2009.
Departemente lea njoelkedassem öörnegen bïjre dorjeme maam tsiengelen 1. 2009 raejeste jåhta.
Láhkaásahus galgá jorgaluvvot oarjilsámegillii.
Dïedtije: Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente / Nidarosen bæspa Tïjjeperspektijve: 2009-2012
Doaibmabidju 43.
Råajvarimmie 43.
Ipmilbálvalusteavsttaid jorgaleapmi / heiveheapmi
Jarkoestimmie / sjïehtedimmie teeksth gyrhkesjæmman
Jorgaleamit sámegillii ja ipmilbávalusteavsttaid jorgaleapmi ja heiveheapmi buot golmma sámegillii lea biddjojuvvon Girkoráđđái / Sámi girkoráđđái bargun.
Barkoe saemien jarkoestimmine jïh sjïehtedimmine teeksth gyrhkesjæmman gaajhkh golme saemien gïelide lea gærhkoeraeresne / saemien gærhkoeraerie.
Jagi 1978 liturgiija lea jorgaluvvon davvisámegillii ja julevsámegilli jagi 2008.
Liturgije jaepeste 1978 lea noerhtesaemiengïelese jïh julevsaemiengïelese jarkoestamme jaepien 2008.
Jagi 2007 rájis lea leamaš geahččalanortnegin oarjilsámegielalaš gástaliturgiija.
Jaepeste 2007 kristemeliturgije åarjelsaemiengïelesne gååvnese goh pryövemeöörnegem.
Dál lea ráhkaduvvomin liturgiijagiehtagirji buot golmma sámegillii, ja dan golmma giela girjjit galget gárvánit ja almmuhuvvot jagi 2009/2010.
Liturgijegïetegærjam barkeminie gaajhkh dah golme gïeline mah olkese båetieh 2009/2010. salmegærjah olkese vadteme noerhtesaemiengïelesne jaepiej
Jagi 1993 ja jagi 1995 almmuhuvvojedje sálbmagirjjit davvisámegillii, ja julevsámegillii jagi 2005.
51 1993 jïh 1995 jïh julevsaemiengïelesne jaepien 2005. veeljeme åarjelsaemien saalmh lea salmer 1997 mealtan vaalteme.
Oarjilsámegielalaš sálbmagirjji ledje ráhkadeamen jagi 2008.
Åarjelsaemien saalmegærja lea evtiedeminie jaepesne 2008.
Vearroetáhta
skaehtieetate
Doaibmabidju 44.
Råajvarimmie 44.
Vearroetáhta – viiddiduvvon fálaldat sámegillii
Skaehtieetate – vijredamme faalaldahke saemiengïelesne
Vearroetáhta fuolaha sámegillii jorgaluvvon blankeahtaid ja skoviid vearromáksiide guđet daid sihtet oažžut.
skaehtieetate blankedth jïh goerh mah leah saemiengïelese jarkoestamme skaehtiemaeksijidie gïeh dejtie gihtjieh.
Daid jagiid maid vearroetáhta lea fállan daid, de leat 140 ja 150 olbmo gaskkas geavahan sámegielalaš blankeahtaid.
Dej jaepiej gosse skaehtieetate dam faalaldahkem åtneme, lea 140 – 150 almetjh dejtie åtneme.
Earret daid blankeahtaid ja skoviid bissovaš rutiinnaid eai leat ásahuvvon dokumeanttaid jorgaleami ja ođasmahttima várás sámegillii matge rutiinnaid, eaige dakkár dokumeanttaid almmuheami várás ráđđehusa dahje vearroetáhta ruovttusiidduin.
Dej stinkes öörnegh doekoe blankedtide viedteldihkesne ij leah stinkes öörnegh jarkoestimmien jïh ajouröörnegij åvteste paehperh saemiengïelese, jallh gosse paehperh reerenassen jallh skaehtieetaten gåetiesæjtose åålmehtehtedh.
Vearroetáhta fállá bálvalusaid dávvisámegillii vearromáksiide dárbbu mielde.
skaehtieetate dïenesjh noerhtesaemiengïelesne vadta jis skaehtiemaeksijh dam daarpesjieh.
Vearromáksit sáhttet válljet davvisámegiela go váldet oktavuođa Vearrodiehtojuohkimii, ja sin dalle bidjet sámegielalaš áššemeannudeaddji oktavuhtii.
skaehtiemaeksijh maehtieh noerhtesaemiengïelem veedljedh gosse skaehtiebïevnesimmie bieljilidh, jïh saemiengïeleldh gïetedæjjam åadtjodh soptsestalledh.
Dat vearromáksit guđet váldet čálalaš oktavuođa dávvisámegillii, ožžot vástádusa dávvisámegillii.
skaehtiemaeksijh gieh noerhtesaemiengïelesne tjaaleldh bieljielieh, åadtjoeh vaestiedassem noerhtesaemiengïelesne.
Áššemeannudeaddjit veahkehit ee. čilgedettiineaset makkár dieđut leat diehtojuohkinávdnasiin mat dušše leat dárogillii.
gïetedæjjah dejtie viehkine årrodh gaskem jeatjabem bïevnesh bïhkedidh mah ajve daarjoegïelesne gååvnesieh.
Odne ii leat teknihkalaččat vejolaš sáddet elektruvnnalaš sámegielalaš selvána.
Daenbiejjien ij leah teknijhken nuepieh jïjtsebïevnesem saemiengïelesne elektronijhken.
Buot skovit mat galget sáddejuvvot elektruvnnalaččat Altinn bokte, fertejit registarastojuvvot Dieđihanregistarii, mii ii dohkke sámegiela čállinmearkkaid.
gaajhkh goerh mah edtja elektronijhken vuekie Altinn:se vedtedh, tjuara Laavenjasseregisterasse tjaalassovvedh, mij ij saemien væhtah dåarjoeh.
Ulbmil lea ahte áiggi mielde galgá leat vejolaš sáddet sámegielalaš selvána elektruvnnalaččat. Geahča muđuid doaibmabiju 56.
Ulmie lea guhkiesmïeresne nuepie sjædta jïjtsebïevnesem elektronijhken vuekesne aaj saemiengïelesne.
Vearroetáhta áigu álkkásmahttit skoviid ja dieđuid fidnema iežas neahttasiidduin.
vuartesjh råajvarimmieh 57. skaehtieetate sæjhta darjodh goerh jïh bïevnesh aelkebe gaavnedh dan viermiesæjtojne.
Etáhta áigu maid ásahit rutiinnaid sámegielalaš dokumeanttaid jorgaleami ja ođasmahttima várás.
etate aaj sæjhta rutijnh tseegkedh jarkoestimmien jïh ajouröörnegij åvteste.
Kriminálafuolas ii leat statistihkka das man ollu sámit dubmehallet.
Krimijnalesåjhtoe ij leah statistihke man gellieh saemieh gieh dööpmesovvin.
Ii leat lohpi registarastit ráŋggástussii dubmehallan olbmuid čearddalaš gullevašvuođa.
ij leah luhpie tjaalasovvedh almetjij etnijhken duekie gie beadtasåvva.
Sámeláhka suodjala daid sámegielalaš olbmuid vuoigatvuođaid guđet leat dubmehallan ráŋggáštussii.
saemielaaken saemiengïele-håålehken reaktah vaarjele gie beadtasåvva.
Lága mearrádusat mearkkašit ahte sus guhte háliida geavahit sámegiela bealuštan dihtii iežas ávkki sámegiela hálddašanguovllu kriminálafuola ovdan, lea vuoigatvuohta sámegielalaš bálvalussii.
Njoelkedassh laakesne jeahta dïhte gie vaajtele saemiestidh dan jïjtse ïedtjh vaarjele krimijnalesåjhtoen muhteste saemiengïele reeremedajvesne, lea reakta saemiengïelesne gïetedidh.
Dakkár vuoigatvuohta lea sihke davvisámi, julevsámi ja oarjilsámi giellaguovlluin.
Daate dovne noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelh dæjpa dej gïeledajvine.
Kriminálafuola giddagasain mat leat sámegiela hálddašanguovllus, čohkkájeaddjiin lea vuoigatvuohta gulahallat gaskaneaset ja lagaš olbmuiguin sámegillii.
Krimijnalesåjhtoen roestegåetesne saemiengïelen reeremedajvesne lea dej gieh leah dan sisnie reakta sinsitniem jïh åelide saemiestidh.
Vuoigatvuohta geavahit sámegiela gusto maiddái go olmmoš gillá servodatráŋggáštusa ja lea searvamin promillaprográmmii.
Reakta saemiestidh aaj dæjpa siebredahkenbeadtoem tjïrrehtidh jïh gosse promilleprovgrammem meatan.
Čohkkájeaddjiin ja dubmehallan olbmuin lea maid vuoigatvuohta geavahit sámegiela go sii njálmmálaččat váldet oktavuođa kriminálafullii.
Dej gieh leah sisnie jïh dööpmemij aaj reakta saemiestidh gosse njaalmeldh bieljielieh krimijnalesåjhtose.
Kriminálafuolla danne ferte virgádit sámegielalaš bargiid guđet dovdet sámi kultuvrra.
Krimijnalesåjhtoe dan gaavhtan tjuara barkijh utnedh gieh saemiestieh jïh saemienkultuvre maahtoem utnieh.
Sámegielalaš bargit leat dehálaččat sihke giddagasain ja friddjafuolas.
Barkijh gieh saemiestieh leah vihkeles dovne roestegåetesne jïh frïjjesåjhtosne.
Giddagasainge lea vejolaš geavahit dulkonbálvalusa, vaikko dat ii leat buot buoremus čoavddus.
Roestegåetesne maahta aaj toelhkedïenesjem utnedh, jilhts ij leah bööremes.
Dorvvolaš ii oro leamen čađahit friddjafuollakontuvrraid ja dubmehallan olbmo gaskasaš ságastallama dulkkain, dannego dat dahká gulahallama fuonibun.
Jis gaajhkh soptsestallemh tjïrrehtidh frïjjesåjhtoekontovrh jïh dööpmijh gaskem toelhken tjïrrh destie gaskesadtemen kvalitetem tsevtsedh dan jeenje ij aervedh dïhte vaarjelimmine.
St. dieđáhusa nr. 37 (2007-2008) Ráŋggáštus mii váikkuha meannudii Stuorradiggi giđđat jagi 2009.
st. bïev. nr.37 (2007-2008) Beadtoe maam jåhta lij gïetedamme stoerredigkesne gïjren 2009.
Čuovvolan dihtii stuorradiggedieđáhusa Justiisadepartemeanta áigu ráhkadahttit doaibmaplána, mas maiddái sámegielalaš dubmehallan olbmuid čohkkándilálašvuođat ja kriminálafuola sámegiela ja sámi kulturmáhttu gieđahallojuvvojit.
Jis galka stoerredigkiebïevnesem dåeriedidh Justisdepartemente sæjhta gïeteldssoejkesjem darjodh, gusnie aaj dööpmin saemiengïele-håålehkij tsiehkieh jïh krimijnalesåjhtoejarnge maahtojne saemiengïelem jïh kultuvrem lea mealtan.
Doaibmabidju 45.
Råajvarimmie 45.
Sámegielalaš giddagasbargiid háhkan
roestegåetiebarkijidie skreejredh
Kriminálafuola guovddášhálddahus lea stivrengulahallamisttis Kriminálafuola oahpahusguovddážiin (KRUSain), mii oahpaha giddagasvirggálaččaid, bidjan stivrengulahallamii sierra ulbmilsuorgin háhkat giddagasskuvlii sámegielalaš aspiránttaid.
Krimijnalesåjhtoen jarnges reereme sæjhta saemiengïeleldh aspiranth skreejredh roestegåetieskuvlese goh jïjtse åvtemierieaamhtesem stuvremedialogesne Krimijnalsåjhtoen ööhpehtimmiejarngine (KRUs), mij roestegåetiebarkijh lïerehte.
Ulbmil lea juohke jagi váldit vissis logus aspiránttaid guđet máhttet sámegiela.
Ulmie lea fïerhten jaepien sjïere låhkoem aspiranth sïjse vaeltedh gieh saemiestieh.
Jos guovtti ohccis árvvoštallojuvvojit leat ovtta buorit báhpárat, de dat ohcci beassá ohppui guhte máhttá sámegiela.
Jis göökte ohtsijij seammaleejns kvalifikasjovnh vierhtiedieh, edtja dïhte gie saemeste voestesreaktam utnedh.
Dain aspiránttain guđet gerge oahpus čakčat jagi 2007, lei okta sámegielalaš.
Aspirantijstie gieh orrijin tjaktjen 2007, lij akte gie saemeste.
Romssa fylkkas ja Finnmárkku fylkkas leat buohkanassii guokte giddagasa.
Dah leah göökte roestegåetieh Tromsesne jïh Finnmarkesne.
Romssa gávpoga giddagasas lea okta sámegielalaš bargi, ja čieža eará bargi leat dál vázzimin sámegiela kurssa.
Tromsø roestegåetien akte barkije gie saemeste, mearan tjïjhtje saemienkuvsjesne daelie.
Čáhcesullo giddagasas leat guokte sámegielalaš bargi, ja Finnmárkku friddjafuola kontuvrras lea okta sámegielalaš bargi.
vadsø roestegåetien göökte barkijh gieh saemiestægan, mearan frïjjesåjhtoekontovren Finnmarkesne lea akte barkije gie saemeste.
Lassin lea Bodeaju giddagasas, «Ila fengsel, forvarings- og sikringsanstaltš nammasaš giddagasas ja Ringeriikka giddagasas guđesge okta sámegielalaš bargi.
Dan doekoe lea Bodø roestegåetien, ila roestegåetie, vuarhkoe- jïh tjïrkemeanstalten jïh Ringerike roestegåetien akte barkije fïerhten sæjjan gie saemeste.
Dál jo lea váttis háhkat doarvái sámegielalaš bargiid dan guovtti giddagassii, namalassii Romssa giddagassii ja Finnmárkku giddagassii.
Daelie haesteme nuekie barkijh skreejredh dejtie gööktijde roestegåeide Tromsesne jïh Finnmarkesne.
Danne Justiisadepartemeanta lea lágidan vejolašvuođa čađahit giddagasvirggálačča oahpu gáiddos oahpahussan.
Justisdepartemente lea dan gaavhtan sjïehtedamme roestegåetiebarkijeööhpehtimmiem maahta desentraliserijen vuekiem tjïrrehtidh.
Miessemánu 2008 rájis sullii 15 aspirántta leat čađaheamen oahpu Romssa gávpoga ja Čáhcesullo giddagasain, ja dehálaš lea leamaš háhkat sámegielalaš aspiránttaid.
suehpeden 2008 raejeste lea 15 aspiranh gieh ööhpehtimmiem tjïrrehtieh Tromsø jïh vadsø roestegåetide veadtaldihkesne, jïh aspiranth gieh saemiestieh lin skreejreme.
Kárášjogas lea friddjafuola vuollásaš kontuvra, muhto das ii leat bissovaš virggis fágaolmmoš.
Dïedtije: Justis- jïh politijedepartemente Tijjeperspektijve: Juhteles
Doaibmabidju 46.
Råajvarimmie 46.
Čohkkándilálašvuođaid geahčadeapmi
Beadtasovvemetsiehkieh tjïrrehtimmie
Dubmehallan sámi olbmuid dáfus, de kriminálafuolla lea eanaš váldán vuhtii doaibmabijuid mat dahket vejolažžan geavahit ja seailluhit sámegiela.
gosse saemien dööpmijh dæjpa, lea krimijnalesåjhtoen voerkelimmie voesteges lij råajvarimmide tjuevtjedamme vaarjele nuepiem saemiengïelem gorredidh jïh utnedh.
Justiisapartemeanta danne áigu geahčadišgoahtit sámi dubmehallan ja čohkkájeaddji olbmuid čohkkándilálašvuođaid.
Justisdepartemente sæjhta dan gaavhtan aelkedh beadtasovvemetsiehkieh tjïrrehtidh saemieh gieh dan sisnie jïh dööpmijh.
Dakkár geahčadeami ulbmil lea kártet makkár dárbu lea resurssaide ja sierra doaibmabijuide mat dubmehallan sámiide mearkkašit eambbo go duššefal giela geavaheami.
Dïedtije: Justis- jïh politijedepartemente Tïjjeperspektijve: V. d. St. bïev. nr.37 (2007-2008) Beadtoe maam jåhta
Doaibmabidju 47.
Råajvarimmie 47.
Kriminálafuollaguovddáš mas lea máhttu sámegielas ja sámi kultuvrras
Krimijnalesåjhtoejarnge maahtojne saemien gïelen jïh
Go geahčaduvvo kriminálafuola organisašuvdnavuogádat Romssas ja Finnmárkkus, de galgá maiddái árvvoštallojuvvot galgágo ásahuvvot kriminálafuollaguovddáš mas lea erenoamáš máhttu sámegielas ja sámi kultuvrras.
gosse krimijnalesåjhtoen åårganisasjovnesturkturem tjïrrehtamme Tromsesne jïh Finnmarkesne sæjhta vierhtiedidh krimijnalesåjhtoenjarngem tseegkedh mejnie joekoen maahtoem saemien gïelen jïh kultuvren bïjre.
Nuge sáhttá šaddat, ahte ráhkaduvvo giehtagirji sámiid ráŋggáštusčađaheamis.
Maahta aaj gïetegærjam saemiej beadtoetjïrrehtimmie darjodh.
Das sáhttet leat sierra áššit mat galget árvvoštallojuvvot go olmmoš dutkojuvvo ovdal duopmocealkima, go vuosttamuš fágaidrasttideaddji kárten čađahuvvo dallego loahpalaš duopmu lea celkojuvvon kriminálafuolas, go dubmehallan olbmuin lea ságastallan su vuostáiválddidettiin giddagassii, dahje go suinna lea vuosttamuš ságastallan servodatráŋggáštusa friddjafuollakontuvrras.
Dan sisnie joekoen gyhtjelassh mah edtjieh vierhtiedidh persovnegïehtjedimmiem darjodh dåapmen åvteli, gosse voestes faagedåeresth kaarhtedimmesne gosse reaktastinkes dåapma lea krimijnalesåjhtose dåastome, soptsestalleme gosse roestegåetien sïjse båetedh vuj voestes soptsestalleme frïjjesåjhtoekontovresne siebredahkebeadtosne.
Giehtagirjái šaddá dárbu váldit mielde divaštallama das mo rehabiliterenulbmil ja máhcaheapmi sámi báikkálaš servodahkii áddejuvvojit.
gïetegærjesne orre daarpies digkiedimmiem guarkoen bïjre ulmeste rehabiliteremen jïh bååstedevualkemen åvteste saemien byjreskesiebredahkese.
Vejolaš ovttasbarganoasálaččat sámiid vástesaš heivehallamis sáhttet leat Sámediggi ja sámi ásahusat ja gielddat.
Dah gieh maehtieh ektesne barkedh dejnie sjïehtedimmine saemide maahta årrodh saemiedigkie jïh saemien institusjovnh jïh tjïelth.
Konfliktaráđiid čállingoddi
sekretarijate tsalloeraerie
Máŋgga konfliktaráđi rájáid siskkobeallai gullet sámit.
Dah leah jijnjh tsalloeraerieh giej lea saemien åålmege dej dajvesne.
Stuorámus joavku lea Nuorta- ja OarjeFinnmárkkus ja Davvi-Romssas.
stööremes tjïerte lea Luvlie- jïh Jilliefinnmarkesne jïh Noerhte-Tromsesne.
Oslos ja Romssa gávpogis leat ollu sámit.
osloen jïh Tromsøen lea stoerre saemien åålmege.
Nordlándda, Davvi-Trøndelága, Hedmárkku ja Hordalándda konfliktaráđiide maid guoská fáddádat.
53 hedmarkesne jïh hordalaantesne leah aaj aamhtesem dijpeme.
Jagi 2009 giđa mielde lea ásahuvvon sámegielalaš soabahanjoavku davvisámi guvlui (Finnmárkui ja Romsii).
gïjren 2009 lea saemiengïeleldh madtjeledåhkie tseegkedh dan noerhtesaemiengïelen dajvesne (Finnmark jïh Troms).
Doaibmabidju 48.
Råajvarimmie 48.
Konfliktaráđiid čállingoddi lea jagi 2008 álggahan ođđa diehtojuohkinávdnasiid jorgalahttima sámegielaide.
sekretarijate tsalloeraeride lea jaepien 2008 aalkeme barkedh orre bïevneshaamhtesh saemiej gïelide jarkoestidh.
Čállingotti ulbmil lea dađistaga gokčat buot sámegielaid.
sekretarijaten ulmie leah gaajhkh saemien gïelh edtjieh mealtan årrodh.
Konfliktaráđi ruovttusiiddus leat dieđut konfliktaráđi birra davvisámegillii ja julevsámegillii.
Tsalloeraerien gåetiesæjtoe lea bïevnesh tsalloeraeriej bïjre noerhtesaemiengïelesne jïh julevsaemiengïelesne.
Maiddái prentejuvvonge gihppagat leat davvisámegillii ja julevsámegillii, muhto eai nu máŋggaláganat.
Aaj gååvnesieh tjaalegadtjh noerhtesaemien jïh julevsaemien dïedtemehaemesne, mohte ij dan jïjnjh.
Čállingoddi lea álggahan diehtojuohkingihppaga ja eará diehtojuohkinávdnasiid jorgalahttima, ja ruovttusiiddu dieđuid ođasmahttima.
sekretarijate lea aalkeme barkoem bïevneshtjaalegadtjem jïh jeatjah bïevneshaamhtesh jarkoestidh, jïh orreste maam gåetiesæjtosne tjaaleme.
Sámi váldoguovlluin poltitiijaovttadagain berre leat vejolaš háhkat olbmuid guđet sáhttet dulkot ja čálalaččat jorgalit dutkamiid mat leat govviduvvon jienaiguin.
Aktesh saemien jarngesdajvine byöroeh barkijh utnedh giej maahtoem toelhkemen jïh tjaaleldh jarkoestimmien bïjre gosse goerehtidh tjoejine jïh guvviejgujmie.
Dasto berre leat vejolaš háhkat máhtolaš olbmuid čállit reivviid ja jorgalit skoviid sámegillii, ja vel dulkotge politiijaide guđet ieža eai máhte sámegiela.
vijrebe byöroe årrodh maahtoem desnie prieviem tjaeledh jïh goerh saemiengïelese jarkoestidh, jïh aaj politijebarkijh viehkine årrodh toelhkedh politijebarkijidie gieh eah saemesth.
Áigumuš berre leat háhkat bargiid geain lea máhttu sámegielas ja sámi kultuvrras.
Aaj byöroe barkedh dan ålman barkijh skreejredh maahtojne saemien gïelesne jïh kultuvrisnie.
Doaibmabidju 49.
Råajvarimmie 49.
Eambbo sámegiellamáhttu ja sámi kulturmáhttu politiijii
Jienedamme gïele- jïh kultuvreguarkoem politijesne
Politiija- ja leansmánneetáhtii galgá addojuvvot eambbo giellamáhttu ja kulturmáhttu dainna lágiin ahte lágiduvvojit diehtojuohkimat / kurssat / oahpahusfálaldagat sidjiide guđet leat etáhta bargit.
Jienede saemien gïele- jïh kultuvreguarkoem edtja vadtasovvedh bïevnesi / kuvsji / ööhpeht immiefaalaldahki tjïrrh barkijide politije- jïh lientsenetatisnie.
Árvvoštallojuvvot galgá leago dárbu vuođđudit fierpmádaga politiija- ja leansmánneetáhta bargiide, geain lea máhttu sámegielas ja sámi kultuvrras.
edtja vierhtiedidh jis viermievierhkem barkijidie darjodh politije- jïh lientenetatesne maahtojne saemien gïelesne jïh kultuvrisnie.
Doaibmabidju 50.
Råajvarimmie 50.
Heivehit sámegielaid elektruvnnalaš prográmmaide
Dah saemien gïelh elektronijhken programmevaarese
Ulbmil lea ahte sámegielat galget heivehuvvot áššemeannudanprográmmaide mat leat álbmoga várás.
Ulmie lea saemien gïelh edtjieh gïetedimmieprovgrammese åålmegasse evtiedidh.
Erenoamáš dehálaš lea ahte geatnegasvuođaid ja vuoigatvuođaid birra, mat gullet ráŋggáštusáššiid meannudeapmái ja eará eiseváldegieđahallamiidda, lea vejolaš viežžat dieđuid guđege sámegillii.
Joekoen vihkeles plikth jïh reaktah beadtoeaamhtesegïetedæmman viedteldihkie jïh jeatjah reeremegïetedimmieh maahta saemiej gïeline olkese veedtjedh.
Stuorámus sámegielalaš joavku ferte vuoruhuvvot ovddimussii.
stööremes saemien gïeletjïerte tjuara voesteges aelkedh.
Doaibmabidju 51.
Råajvarimmie 51.
Dakkár olbmuid háhkan Politiijaallaskuvlii guđiin lea sámi duogáš
Saemieh skreejredh Politijejïllesku
Politiijaallaskuvla lea iežas gulahallan- ja rekruhttenstrategiijas čalmmustahttán dakkár olbmuid háhkama geain lea unnitlohkoduogáš, daid gaskkas maiddái olbmuid geain lea sámi duogáš.
Politijejïlleskuvle lea, dan gaskesadteme- jïh skreejremestategijinie, vuajnoe almetjh unnebelåhkoste skreejredh, dan nuelesne saemieh.
Čielga rekruhttendoaibmabijuin, mat leat álggahuvvon, sáhttit namahit:
stinkes skreejremeråajvarimmieh, mah juhtieh, maahta neebnedh:
• Almmuheapmi sámegillii sámegielalaš guovlluin
- Bïevnesjimmieh saemiengïelesne saemien dajvine
• Politiijaallaskuvlla Bodeaju ossodat ja Nuorta- ja Oarje-Finnmárkku politiijaguovlu barget ovttasráđiid fidnen dihtii olbmuid politiijaoahpahussii.
- ektiebarkoe Politijejïlleskuvle goevtese Bodø jïh Luvlie- jïh Jilliefinnmarken politijedistrikte gaskem iedtjeles skreejreme aelkedh.
Dan ovttasbargui gullet maid ee. diehtojuohkinčoahkkimat jna..
Aaj dovne bïevneshtjåanghkoeh j.n.v..
• ” Rekruttere og Beholde ” nammasaš prošeavttas leat sámi politiijavirggálaččat čuovvolan ja bagadan iežaset guovlluid ohcciid.
- Provsjektesne ” skreejredh jïh Utnedh ” lea saemien politijedïenesjealmah dåeriedamme jïh bïhkedamme ohtsijh dej dajveste.
• Politiijaallaskuvlii beassannjuolggadusat addet vejolašvuođa váldit ohppui joba 20 proseanttage dain guđet ohcet nugohčoduvvon erenoamáš heivvolašvuođa geažil, namalassii go ohcciin leat attáldagat dahje máhtut maid politiijaetáhta dárbbaša.
- sïjsevaaltemenjoelkedassh Politijejïlleskuvlese vedtieh nuepiem sïjse vaeltedh 20 prosent ohtsejistie sjïere våaromisnie, jis ohtsijen lea sjïere kvaliteth mestie politijenetate gihtjie.
Dán njuolggadusa lea maid vejolaš váldit atnui sámi ohcciid várás.
Daate njoelkedasse aaj maahta saemien ohtsijij åvteste provhkedh.
Politiijaallaskuvla lea jagi 1993 rájis bargan árjjalaččat háhkan dihtii politiijaohppui ohcciid geain lea čearddalaš unnitlohkoduogáš, nugo sámiin.
Politijejïlleskuvle lea jaepeste 1993 barkeme iedtjeles almetjh etnijhken unnebelåhkoevåarome
Politiija- ja leansmánneetáhtas eai leat vuogit maid vuođul gávnnahit daid bargiid logu geain lea čearddalaš duogáš.
54 skreejredh, dan nuelesne saemien, politijeööhpehtæmman. Politije- jïh lientsienetate ij leah vuekieh dej barkiji etnijhken våaromem ryöknedh.
Dan geažil lea váttis rekruhttemis meroštallat sin logu geain lea unnitlohkoduogáš.
Daate dorje barkoem jienedamme skreejreme barkijh unnebelåhkoevåaromem geerve mööledh.
“ Rekruttere og Beholde ” (2007-2008) nammasaš prošeakta lea Politiijaallaskuvlla ja Politiijadirektoráhta gaskasaš ovttasbargoprošeakta.
Provsjekte ” skreejredh jïh Utnedh ” (2007-2008) ektiebarkoeprovsjekte Politijejïlleskuvle jïh Politijedirektorate gaskem.
Prošeakta vuođđudii ee. resursajoavkku mas leat 30 politiijavirggálačča geain lea unnitlohkoduogáš, golbmasis sis sámi duogáš, ja joavku bargá aktiivalaččat nuoraiguin dainna ulbmiliin ahte oaččuhivččii eanebuid Politiijaallaskuvlii.
Provsjekte tseegki g. j. vierhtiedåehkiem 30 politijedïenesjimmiealmah unnebelåhkoevårominie, golme daejstie saemieh, gieh iedtjeles barkin noeride tjuevtjeidh edtjedh Politijejïlleskuvlem ohtsedh.
Jagi 2008 besse guovttis sámi duogážiin Politiijaallaskuvlii.
Jaepien 2008 göökte saemien learohkh Politijejïlleskuvlen sïjse böötigan.
Politiijaallaskuvlla Bodeaju ossodat álggahii čakčat jagi 2008 prošeavtta man ulbmil lea oaččuhivččii eanet sámiid ohcat politiijaoahpahussii.
Politijejïlleskuvle goevtese Bodø eelki tjaktjen 2008 provsjektem man ulmie jienede ohtsijelåhkoem saemien våaroeminie politijeööhpehtæmman.
Diehtojuohkinčoahkkimat šaddet lágiduvvot main nuorra politiijaalbmát ja - nissonat geain lea sámi duogáš juhket dieđuid skuvliibeassama, oahpahusa ja fitnu birra.
Dïhte aaj galka bïevneshtjåanhkoeh tjïrrehtidh gusnie noere politijedïenesjimmiealmah jïh - nyjsenæjja saemien våarominie sijhtieh bïevnesidh sïjsevaaltemeprosedyrij, ööhpehtimmiej jïh barkoen bïjre.
Lassin galget dieđut juhkkojuvvot aktiivvalaččat sámi aviissaide, Sámi radioi ja eará áigeguovdilis diehtojuohkinkanálaide.
Dan lissine sæjhta iedtjeles barkedh saemien avijsij, sámi Radijoven jïh bïevneshkanalij vööste.
Politiijaallaskuvla áigu joatkit barggu man ulbmil lea háhkat eanet vejolaš ohcciid sámiid gaskkas, ja áigu geavahit persovnnalaš oktavuođaid ja čuovvolemiid dain politiijaguovlluin main dat bargu berre dahkkojuvvot.
Politijejïlleskuvle sæjhta dan barkoe jienedamme skreejreme kandidath saemien våaromisnie persovnijen dåeriedimmien mietie jïh lihke gaskesadteme politijedajvine.
Ovddasvástádus: Justiisa- ja politiijadepartemeanta
Dïedtije: Justis- jïh politijedepartemente Tïjjeperspektijve: Juhteles jaapetjen budsjedtebarkosne jïh stuvremedialogesne Politijedirektoratine.
Suodjalus
vaarjelimmie
Doaibmabidju 52.
Råajvarimmie 52.
Diehtojuohkin vuosttasgearddesoahtebálvalusa birra
Bïevnesh voestesgesdïenesjen bïjre
Suodjalus áigu Soahtebálvaluslágádusa bokte jorgalahttit gihppaga man namma lea ” Du vejolašvuođat vuosttasgearddesoahtebálvalusas ” sámegillii, vai dan sáhttá sáddet buohkaide guđet dan sihtet.
vaarjelimmie vaarjelimmiepliktevierhke sæjhta tjaalegadtjem ” Dov nuepieh voestegesdïenesjimmine ” saemiengïelese jarkoestidh jïh dam maahta gaajhkide seedteh gieh dam sijhtieh.
Gihpa galgá dasto vel biddjojuvvot pdf-hámis internehttii, vai olbmot dan álkit gávdnet.
Tjaalegadtjen lissine aelkies gaavnedh biejeme gaskeviermesne pdf-haemine.
Buohkat guđet gohčohallet Sešuvnna vuosttas oassái ja nuppi oassái ožžot Soahtebálvaluslágádusas čujuhusa internehttii, mas gávdnet eanet dieđuid – maiddái sámegilliige.
Aaj sæjhta gaajhkide sesjovne boelhke i jïh boelhke ii:se vaarjelimmiepliktevierhken gaskeviermiesijjie jis jïjnjh bïevnesh sijhtieh – aaj saemiegïelesne.
Doaibmabidju 53.
Råajvarimmie 53.
Diehtojuohkin ja dieđiheapmi Suodjalusa hárjehallandoaimmaid birra
Vaarjelimmien lïerehtimmie-barkoej bïjre
Suodjalus áigu jagi 2009 mielde doaimmahit ahte jahkebealledieđut váldodoaimmaid birra maiddái almmuhuvvojit sámegillii doppe gos dat lea lunddolaš.
vaarjelimmie sæjhta 2009 raajan hoksedh bieliejaapetjenbïevnesh åejviedarjomiej bïjre aaj saemiengïelesne båetieh gusnie iemeles.
Dieđiheamit rekvisišuvnna birra mat gusket sámi hálddašanguovlluide, galget maid leat sámegillii, ee. almmuhussan sámi aviissain.
Bæjhkoehtimmie reksisivjonij bïjre gusnie saemien reeremedajvem mealtan aaj saemiengïelesne dorjeme, g. j. saemiej avijsidie.
Ráđđehusa sámegielaid geavaheapmi
Reerenassen åtnoe saemien gïelide
Ráđđehusa áŋgiruššan sámegielaiguin galgá maiddái oidnot departemeanttaid iežaset sámegielaid geavaheamis.
Reerenassen barkoe saemien gïelide tjuara aaj vuesiehtidh departementij jïjtsh åtnoe saemien gïelijstie.
Ráđđehusa neahttasiidduin www.regjeringen.no lea leamaš vejolaš válljet sámegielalaš teavsttaid jagi 2004 rájis.
Reerenassen gaskeviermiesæjtoej www.regjeringen.no lea jïjste saemien gïeleveeljeme jaepeste 2004.
Sihke dakkár áššiid mat njuolga gusket sámi álbmogii ja riikkalaš áššiid lea vejolaš lohkat dáin siidduin, eanaš davvisámegillii, muhto maiddái julevsámegillii ja oarjilsámegillii.
Dovne aamhtesh riekte iedtjeles saemien åålmegasse jïh aamhtesh nasjovnalen karaktere desne åålmehtehtedh, voesteges noerhtesaemiengïelesne, mohte aaj julev- jïh åarjelsaemiengïelesne.
Dárbu lea eiseválddiid beales eambbo buktit dan golbma sámegiela oidnosii politihka hábmemis, doaibmabijuin ja almmolaš áššebáhpáriid jorgaleamis jna..
Daerpies reeremen sæjtoste jeenjebe gaajhkh dah golme saemien gïelh vååjnesasse, politihkehaemiedimmien tjïrrh, råajvarimmieh jïh byjjes paehperh jarkoestidh j.n.v..
Doaibmabidju 54.
Råajvarimmie 54.
Eanet ráđđehusdokumeanttat sámegillii
saemiengïelesne jienedamme åålmehtehtedh
Ráđđehus áigu almmuhit eanet dieđuid sámegillii iežas neahttasiidduin, ja almmuhit eanet sámegielalaš dokumeanttaid.
Reerenasse sæjhta jeenjh bïevnesh saemiengïelesne dan viermiesæjtojne åålmehtehtedh jïh jienede saemiegïeleldh paehperh.
Ráđđehus áigu erenoamážit áŋgiruššat almmuhit eanet dokumeanttaid oarjilsámegillii ja julevsámegillii.
sjïere sæjhta reerenasse dïedtedh jeenjh paehperh åarjel- jïh julevsaemiengïelesne åålmehtehtedh.
Ráhkaduvvot galgá visogovalaš logahallan mii čájeha makkár dieđut leat fidnemis oarjilsámegillii ja julevsámegillii.
sæjhta vuesiehtimmiem darjodh gaajhkh bïevnesh maam åarjel- jïh juelevsaemiengïelesne gååvnesidh.
Ráđđehus áigu fuolahit ahte sámegielalaš neahttasiiddut ođasmahttojuvvojit ja dárkkistuvvojit systemáhtalaččat.
Reerenasse aaj sæjhta jeenjh systematijhken orrestimmiem jïh kvalitetetjïrkemem tjïrkedh saemiengïeleldh viermiesæjtojne.
Doaibmabidju 55.
Råajvarimmie 55.
Hálddahustearpmat
Reeremetermh
Guovdilis bargu lea ráhkadahttit sámegielalaš tearpmaid mat nannejit ja bisuhit sámegiela geavaheami.
evtiedimmie saemien termh lea jarnges jis maahta saemien gïelem gorredidh jïh tjïrkedh.
Eaktun lea, jos sámegiela galgá leat vejolaš geavahit fágalaš oktavuođain, ahte leat fágaterminologiijat ja fágadoahpagat sámegillii.
Jis saemien edtja faageldh tsiehkesne utnedh voestegh tjuara faageterminologijem jïh faagejietegh saemien gïelesne gååvnesidh.
Sámegiela terminologiijat ráhkaduvvojit sierra prošeaktan, nugo omd. Sámi láhkagiella nammasaš prošeakta mii čađahuvvo Deanu gieldda namas.
saemien terminologije-evtiedimmie jåhta sjïera provsjetij tjïrrh v.g. saemien laakegïele mejnie Deatnu tjïelten barkeminie.
Dasto vel ovdánanit sámegiela terminologiijat sierranas sámi ásahusaid áššemeannudemiid oktavuođas, omd. Sámedikki áššemeannudeamis.
vijrebe saemien terminologijem evtiedidh gïetedimmien tjïrrh dennie ovmessie saemien institusjovnine vuesiehtimmien gaavhtan saemiedigkesne.
Dehálaš oassi sámegiela terminologiija ráhkadanproseassain lea almmolaš dokumeanttaid jorgaleapmi sámegillii.
vihkeles bieliem prossessijstie saemien terminologijem evtiedidh jåhta dan lissine jarkoestimmien tjïrrh byjjes paehperidie saemiengïelese.
Sámi giellalávdegoddi, mii lea Sámi parlamentáralaš ráđi vuollásaš, lea almmuhan muhtun terminologiijalisttuid dán neahttasiidui: www.giella.org.
saemien gïelemoenehtse saemien parlamentarijen raerien nuelesne lea naan terminologijelæstoeh www.giella.org: se beajeme.
Áigumuš lea ahte buot dokumeanttat maid stáhtalaš orgánat jorgalahttet, galget leat giellafágalaččat dárkkistuvvon, ja daid ođđa terminologiijat leat dohkkehuvvon rivttes vuogi mielde.
Ulmie lea gaajhkh paehperh byjjes åårganh jarkoestamme, edtja gïelefaageldh kvalitetetjïrkeme jïh orre terminologije lea dåhkasjehteme reaktoes daltesisnie.
Departemeanttat geavahit odne ollu jorgaleaddjiid guđet jorgalit lágaid, njuolggadusaid, stuorradiggedieđáhusaid, preassadieđáhusaid jna. sámegielaide.
Departementh daelie ovmessie jarkoestæjjah utnieh gosse laakh, njoelkedassh, stoerredigkiebïevnesh, pressebïevnesh j.n.v. saemien gïeles jarkoestidh.
Dainnago ollu váilot sámi juridihkalaš terminologiijat ja hálddahusterminologiijat, de jorgaluvvon teavsttat sáhttet muhtumassii leat eahpedárkilat terminologiija geavaheami dáfus.
Dan gaavhtan dan jïjnjh saemien juridijhken terminologije jïh reerementerminologije faatoes, maahta dah jarkoestimmieh ovtjïelkes årrodh dej terminologijeåtnosne.
Buoridan dihtii dili, de Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu ráhkadahttit sámegielalaš ” viessogirjji ” maid departemeanttat ja vejolaččat daid vuollásaš etáhtatge sáhtte geavahit.
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta dam dåastoehtidh jïh saemien ” gåetienormalem ” evtiedidh departementine jïh såajhts etath dan nuelesne.
Doaibmabidju 56.
Råajvarimmie 56.
Sámegillii jorgaluvvon lágaid dohkkehanortnet
Saemien laakejarkoestimmiem dåhkasjehtemeöörnege
Áigumuš lea ahte buot dokumeanttat maid stáhtalaš orgánat jorgalahttet, galget leat giellafágalaččat dárkkistuvvon, ja daid ođđa terminologiijat leat dohkkehuvvon rivttes vuogi mielde.
Ulmie lea gaajhkh paehperh byjjes åårganh jarkoestamme, edtja gïelefaageldh kvalitetetjïrkeme jïh orre terminologije lea dåhkasjehteme reaktoes daltesisnie.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu maid ásahit dohkálašvuođa dárkkisteaddji ortnega sámegillii jorgaluvvon lágaid ja eará almmolaš áššebáhpáriid várás, ja ortnega mii sihkkarastá ahte sámegillii jorgaluvvon lágat maiddái ođasmahttojuvvojit sámegillii go láhka ođasmahttojuvvo.
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente aaj sæjhta öörnegem tseegkedh kvalitetetjïrkemen åvteste saemien gïelesne laakejarkoestimmine jïh jeatjah byjjes paehperinie, jïh öörnege maam tjïrkedh laakh mah leah saemiengïelese jarkostamme aaj orrestehtedh gosse laakem revideredh.
Ráđđehusa ulbmil lea ahte buot IKT-ovdáneapmi almmolaš suorggis galgá atnit vuođđun unversála hámi vuođđojurdaga.
Reerenassen ulmie lea gaajhkh evtiedimmieh iKT:en sisnie byjjes suerkesne edtja prinsibpen nualan bigkedh universellen haemiedimmie.
Ráđđehusa ulbmil lea sihkkarastit ahte buohkain lea vejolašvuohta ja mokta ávkineaset geavahit teknologiija ja ođđa bálvalusaid buorimus lági mielde.
Reerenassen ulmie gaajhkide tjïrkedh lea nuepieh jïh eevtjemh teknologijem jïh orre dïenesjh nuhtjedh bööremes vuekesne.
Sámi oktavuođas dat vuos ja ovddimusat mearkkaša ahte sámi olmmoš galgá sáhttit geavahit gielas buot IKT-oktavuođain, namalassii ahte sámi namaid galgá sáhttit čállit riekta almmolaš registariidda, ja ahte galget ráhkaduvvot prográmmaide sámegielalaš vejolašvuođat.
saemien tsiehkesne daate voesteges dan bïjre saemien gïelem gaajhkh iKT-tsiehkine utnedh, j. n.j. saemien nommh edtja riekteslaakan byjjes registerisnie tjaeledh, jïh programmevaarem evtiedidh maam saemien gïelem dåarjodh.
Ahte sámegielalaš olbmuide maid sihkkarastojuvvo vejolašvuohta beassat geavahit ođđa teknologiija, lea dehálaš sihke sin searvamii servodahkii ja sámegiela ovdáneapmái.
Tjïrkedh jaksoem orre teknologijese aaj dejtie gieh saemiestieh lea dan vihkeles dovne siebredahken lihtsege jïh saemien gïelen eevtiedæmman.
Almmolaš suorggis lea čielga ovddasvástádus gozihit ahte sierranas IKT- ja neahttabálvalusat eai buvtte ođđa heađuštusaid.
Byjjes suerkien lea tjïelkes dïedtem hoksedh dah ovmessie iKT- jïh nedtevåaromen dïenesjh ij orre dåastovh tseegkh.
Sámegielain leat buohkanassii 15 sierra čállinmearkka lassin dábálaš mearkkaide mat adnojuvvojit anglo-amerihkálaš vuogádagas.
Dej saemiej gïelij lea 15 sjïere væhtah dan doekoe sïejhme væhtah mah gååvnesieh angloamerijhken systemisnie.
Sámegiela čállinmearkkaid ja IKTa dáfus lea maŋimuš jagiid leamaš buorre ovdáneapmi.
Lea orreme positijven evtiedimmiem minngemes jaepiej gosse saemien væhtah jïh iKT dæjpa.
Sámegiella lea dál válljehahtti giella dábáleamos operatiivavuogádagain.
saemien gïele lea daelie implementereme goh jïjse veeljeminie daamhtaj operatijvesystemidie.
Doaibmabidju 57.
Råajvarimmie 57.
Sámegiella almmolaš registariin – gáibádusat stáhtalaš etáhtaide
krievemh staaten etatide
Sámi giellajovkui lea dehálaš ahte maiddái čálalaččatge lea vejolaš geavahit sámegiela riekta ja dohkálaččat servodagas.
saemien gïeledåehkien åvteste vihkeles aaj tjaaleldh saemiengïelem maahta riektes jïh staaran vuekesne siebredahkesne utnedh.
Sámegiela dievas geavaheapmi gáibida ahte vejolaš lea atnit muhtun čállinmearkkaid mat eai leat girjedárus eaige ođđadárus.
elliesvierhties åtnoe saemiengïele daarpesje naan væhtah utnedh mah eah daaroengïelesne jïh orredaaroengïelesne gååvnesieh.
Boarraseappoš almmolaš registariin eai leat dat čállinmearkkat, ja dat lea dagahan ahte máŋggalágan nuppástuhttinprográmmat mat lonuhit dáid čállinmearkkaid dakkár čállinmearkan maid vuogádagat sáhttet dohkkehit.
eah dah båeries byjjes registerij leah dah væhtah, destie båata ovmessie vuekine konverteredh dejtie jeatjah bokstavide mah maehtieh systemisnie registeredh.
Dát guoská ee. aiddofal dakkár registariidda go Brønnøysundregistariidda, Álbmotregistarii, Stáhta kártalágádussii (Norgesglasset), Primusii, Askeladdenii ja NAVii.
Daate g. j. registerh dæjpa goh Brønnøysundregistere, Åålmehregistere, staaten kaarhtevierhke (Nöörjenklaase), Primus, Askeladden jïh NAv.
Dat mearkkaša ahte sámi álbmot ja fitnodagat main lea sámi namma eai sáhte registarastojuvvot rivttes na- main ja čujuhusain registariidda.
Destie båata saemien åålmege ij maehtieh dej sov nommh jïh påastesijjieh riekteslaakan registerisnie tjaeledh.
Ráđđehus oaivvilda ahte dát dilli lea unohas ja ferte buoriduvvot.
Reerenasse veanhta ovlæhkoen tsiehkiem jïh tjuara dam staerididh.
Standárdenráđđi, mii lea Ođasmahttin- ja hálddahusdepartemeantta (FAD) rávvejeaddji orgána IKT-áššiin, lea meannudan áššin čállinmearkkaid geavaheami almmolaš hálddahusas.
standardiseremeraerie, mij lea raeriestimmie åårgane orrestimmie- jïh administrasjovnedepartemente iKT:gyhtjelassine, lea åtnoem gïetadamme væhtajgujmie byjjes reeremisnie.
/ IEC. 10646 gullevaš UTF-8 veršuvnna almmolaš neahttabáikkiin ja almmolaš registariin.
Dan juvnehtimmesne, mij daelie FAD gïetede, raerie uvtede væhtah iso / ieC 10646 aelkedh representereme UTF-8:ine byjjes viermiesijjide jïh byjjes registerij uvte.
Dát mearkavuogádat geavahuvvo viidát ja gokčá ii duššefal sámi girjegielaid dárbbuid, muhto maiddái máilmmi eanaš gielaid čállinmearkkaid.
Daah væhtah lea vijries åtnooe jïh ij ajve gaptjh saemien tjaelmegïelen daarpoeh, mohte aaj teeksteldh representasjovne jeenjemes veartenen gïelij åvteste.
Teknihkalaččat dát válljen buktá dievas čovdosa teakstačállimii buot dain geavahansurggiin main odne eai leat áibbas dohkálaš čovdosat.
Teknijhken vuekesne sæjhta veeljeme ellies vaestiedassem teeksteldh representasjovnen uvte gaajhkh åtnoesuerkiej mietie mah ij daenbiejjien leah ellies vaestiedassij åvteste.
Almmolaš neahttabáikkiide orru leamen viehka álki váldit atnui UTF-8, muhto ovdalgo loahpalaš mearrádus dahkkojuvvo, de ferte čađahuvvot váikkuhusguorahallan, vai lea vejolaš garvit vuorddekeahtes váttisvuođaid.
Byjjes viermiesijjieh vååjnoes relatijven aelkie UTF-8 daarjoehtidh, mohte åvteli minngemes konklusjovne maahta giesedh tjuara konsekvenseanalysem darjodh juktie ov-ussjedimmie dåariesmoerij uvte tjïrkedh.
Dainnago otnáš registariin leat nana čatnasat, de lea dárbu gávdnat jierpmálaš gaskaboddasaš ortnegiid ja heivvolaš vugiid mo čađahit nuppástuhttima.
Dan gaavhtan tjïrkes veadtaldihkieh mah gååvnesieh daaletjen registerinie lea daerpies jïermijes restiedimmieöörnegh jïh buerie vuekieh jorkesimmiem tjïrrehtidh.
Dát nuppástuhttimat gusket máŋgga oasálažžii.
Jïjnjh bielieh mah maehtieh dejstie jorkesimmijste dijpedh.
Plánejuvvon lea čađahit váikkuhusguorahallama giđđat jagi 2009.
Lea rååresjamme konsekvenseanalysem darjodh gïjren 2009.
Ráđđehus dáhttu váldit atnui čállinmearkavuogádahkii ISO.
– samiT – tseegkeme jaepien 2003. samiT lij
/ IEC. 10646 gullevaš UTF-8 veršuvnna almmolaš neahttabáikkiide ja almmolaš registariidda, muhto ferte vuos árvvoštallat dárkileappot mo dan dahkat ja makkár gaskaboddasaš ortnegat galget geavahuvvot.
57 Reerenasse sæjhta væhtah iso / ieC 10646 representereme UTF-8:ine byjjes viermiesijjide jïh byjjes registerij uvte, mohte tjura eensilaakan guktie daate edtja deahpadidh jïh mah restiedimmieöörnegidie edtja juhtedh.
Giellateknologiija lea diehtagiid rasttideaddji doaibma mii siskkilda dakkár dihtorprográmmaid ráhkadeami mat sáhttet bođđet ja ráhkadit olmmošlaš giela cealkagiid, omd. dárogillii dahje sámegillii.
gïeleteknologije lea daajroedåeresth disiplijne maam dæjpa daataprovgrammij evtiedimmie analyseredh jïh generedh almetjeldh gïelen åvteste, vuesiehtimmien gaavhtan daaroen jallh saemien.
Giellateknologiija vuođđun leat ee. diehtojuohkinteknologiija, gielladiehtaga, dahkojierpmi, fonetihka ja kognitiiva psykologiija máhtut.
gïeleteknologije bigkie g. j. maahtosne bïevnesimmieteknologijsne, lingvistihkesne, ov-iemeles intelligensinie, fonetihkesne jïh kognitijven psykologijesne.
Giellateknologiija juhkkojuvvo dábálaččat guovtti váldosuorgái, dihtorlingvistihkkii ja jietnadanteknologiijii.
gïeleteknologije lea daamhts göökte åejviesuerkieh juakeme, daatalingvistihe jïh håaleteknologije.
Dihtorlingvistihkas dutkit eanaš giddejit fuomášumi čállojuvvon teavsttaid bođđemii, mii ee. ovddida ohcanvejolašvuođaid interneahtas ja automáhtalaš jorgaleami.
Daatalingvistihken sisnie vuartesje åejvietsiehkine analysh tjaaleldh teekstijstie, maam g. j. rihpesti vijrebe ohtsemenuepiej åvteste gaskeviermesne, jïh automatihkeles jarkoestimmie.
Jietnadanteknologiijas lea sáhka olbmo jietnadeami gieđahallat dihtoriin, erenoamážit bidjat dihtora dovdát olbmo jietnadeami ja ráhkadit olbmo jietnadeami.
håaleteknihke dan bïjre daategïetedimmie almetjh håalem, j. v. d. joekoen håaledamtese jïh håalesyntese.
Jietnadeapmi lea čájehuvvon leat beaktilis vuohki juohkit dieđuid.
håale lea vuesiehtamme iedtjeles vuekie årrodh bïevnesh åålmehtehtedh.
Jietnadanprográmmat sáhttet addit olbmuide geain lea lohkan- ja čállinváttisvuođat vejolašvuođa ipmirdit iešguđetlágan teavsttaid, fágagirjjiid rájis aviissaid rádjai.
håaleprovgramme maahta vedtedh almetjidie giej vaejvie lohkedh jïh tjaeledh nuepiem ovmessie såårhts teekstide guarkedh, faagegærjeste avijsidie.
Sámediggi lea čielggadan leago vejolaš ráhkadit sámegielaide syntehtalaš jietnadanprográmmaid.
saemiedigke lea goerehtamme jis nuepie håalesyntesem saemien gïelesne evtiedidh.
Syntehtalaš jietnadeapmi galgá geavahuvvot lassereaidun ovttas dábálaš divodanprográmmaiguin.
håalesyntese edtja utnedh goh lissiedïrregem daamhtaj staeridimmieprovgrammine.
Vásáhusat čájehit ahte syntehtalaš jietnadeapmi doarju lohkan- ja čállindáiddu.
Dååjrehts vuesiehti åtnoe håalesynteseste dåårje dovne lohkeme- jïh tjaalemeprosessem.
Lassin syntehtalaš jietnadeapmi sáhttá geavahuvvot vuođđun ráhkadit ođđaáigásaš bálvalusfálaldagaid máŋgga suorggis.
Dan lissine sæjhta håalesyntese maahta åtnasovvedh våarome daaltji dïenesjefaalaldahkem evtiedidh jeejnh suerkine.
Doaibmabidju 58.
Råajvarimmie 58.
Sámegiela riektačállinreaidu
Saemien riektestjaalmedirregh
Sámediggi lea jagi 2004 rájis čađahan prošeavtta (Divvun) mas ráhkaduvvo sámegillii elektruvnnalaš teakstagieđahalli divodanprográmma.
saemiedigkie lij jaepeste 2004 provsjektem (Divvun) tjïrrehtamme evtiedimmine saemien staeriedimmieprovgramme elektronijhken teekstegïetedimmien åvteste.
Prográmma lea nuvttá ja dan lea vejolaš viežžat interneahtas.
Provgramme namhtah jïh maahta gaskeviermeste veedtjedh.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta, Máhttodepartemeanta ja Sámediggi ruhtadit prošeavtta «Divvun 2 š, mii galgá sihke ortnegis doallat ja geahččalit davvisámegiela ja julevsámegiela stávendárkkástusa, ja ovddidit oarjilsámegillii stávendárkkástusa.
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente, Maahtoedepartemente jïh saemiedigkie lin provsjektem ” Divvun 2 ” åvteste maakseme, mij dovne edtja staeriedimmievaaksjomem pryövedh jih syjhtedh noerhtesaemiengïelesne jïh julevsaemiengïelesne, jïh aaj staavemevaaksjomem åarjelsaemiengïelesne evtede.
Prošeakta galgá bistit badjel 3 jagi, ja ulbmil lea ahte oarjilsámegiela stávendárkkástus galgá leat válmmas jagi 2010 lohppii.
Provsjekten golme jaepien vaasa, jïh dan ulmie edtja åarjelsaemien staavemevaaksjomem årrodh åvteli jaepien 2010 nåhka.
Sámediggi lea bidjan álgagii divaštallama Divvunprošeavtta boahtteáigásaš jođihanorganisašuvnna birra.
Dïedtije: Maahtoedepartemente, Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente jïh Saemiedigkie Tïjjeperspektijve: 2010
Dađistaga gielat ovdánit ee. oktilaš terminologiijabargguiguin, ja danne lea dehálaš ahte giellareaiddutge oktilaččat ođasmahttojuvvojit ja buoriduvvojit.
Dïhte lea evtiedeminie gïelijste g. j. terminologieevtiedimmien tjïrrh maam abpe tijjem jåhta, jïh dellie lea vihkeles kontinuerligen orrestimmie jåhta jïh gïeledïrregh evtiedidh.
Maiddái prográmmabuvttadeaddjiid veršuvnnaid ođasmahttimatge dagahit dárbbu buoridit ja ođasmahttit riektačállinreaidduid.
Aaj versjovneorrestimmieh provgrammevedtijinie destie daarpoeh vijre-evtiedimmiej jïh orrestimmiej åvteste staeriedimmiedirregidie.
Sámegiela sátnegirjjit
saemien baakoegærjah
Odne leat unnán sámegiela sátnegirjjit, erenoamážit julevsámegillii ja oarjilsámegillii.
Daen biejjien vaenie saemien baakoegærjah, joekoen julevsaemiengïelesne jïh åarjelsaemiengïelesne.
Go sátnegirjjit váilot, de dat dilli sáhttá hehttet gielaid ovdáneames.
vaenie baakoegærjah maahta dåastove årrodh gosse gïelem evtiedidh.
Ovdamearkka dihtii sáhttet ovttagielalaš sámi sátnegirjjit leat dehálaš váikkuhussan dasa, ahte sámegiella sáhttá doaibmat metagiellange, namalassii dakkár giellan mainna olmmoš čilge sániid mearkkašumi.
vuesiehtimmien gaavhtan maahta aktengïeleldh saemien baakoegærjah vihkeles dåarjoem årrodh jis saemien edtja juhtedh aaj goh metagïeline, j. n.j gïeline maam buerkeste mij aate lea.
Eai dárogielalaš olbmuidege gávdno sátnegirjjit, guđet háliidit oahppat davvisámegiela, eaige sámidáru sátnegirjjit mat dárogielalaš geavaheaddjiide čilgejit sámegiela sániid geavaheami.
ij saaht gååvnesh baakoegærjah joekoen dorjeme daaroengïelen almetjh gieh sijhtieh noerhtesaemiengïelem lïeredh, vuj saemien-daaroen baakoegærjah mah buerkestieh åtnoem saemien baakojste daaroen utnijidie.
Doaibmabidju 59.
Råajvarimmie 59.
Sámegiela sátnegirjjiid kárten ja buorideapmi
Kaarhtedimmie jïh evtiedimmie saemien baakoegærjah
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu nammadit bargojoavkku mii galgá kártet makkár sátnegirjjit odne leat davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii, ja árvalit doaibmabijuid maiguin livččii vejolaš nannet sámegiela sátnegirjjid barggu ovddas guvlui. Sámediggi bovdejuvvo searvat bargojovkui.
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta barkoedåehkiem nommedehtedh mij edtja gååvnesamme baakoehgærjah kaarhtedidh noerhtesae
Lohkmii gullet 3 guovttebeaivásaš čoahkkaneami, ja buot čoahkkaneamit galget leat Divttasvuonas.
58 mien, julevsaemien jïh åarjelsaemien jïh råajvarimmieh uvtede vijrebe barkoem tjïrkedh saemien baakoegærjide.
Lohkanfálaldat ráhkaduvvui Ofuohta guvllolaš máhttokontuvrra (RKK.
saemidigkiem sæjhta bööredh barkoedåahkan.
Várdobáiki sámi guovddáš čalmmustahttá diđolaččat sámegiela ja sámi kultuvrra.
Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjeperspektijve: 2009-2010
Sámi oskkuoahpahus galgá leat gitta sámiid vásáhusain ja sámiid báikkálaš girkoeallimis. Sávaldat galgá leat oidnosii buktit guovttegielalašvuođa oskkuoahpahusa geavadis. Sámi girkoráđis ja Girkoráđis lea ovddasvástádus prošeavttas man namma lea “ Sámi mánáid ja nuoraid doaibmavuđot oskkuoahpahus neahtas ”.
gieLLATeKNo saemien gïeleteeknologijen jarnge Tromsøen universiteetesne ulmine åtna grammatihken gaavhtan våarome gïeleteeknologijem darjodh saemiengïelen jih jeatjaj noerhtegïeli gaavhtan, v.g. teeksthprosessereme prograammh, peedagogihke prograamh, digijtaale baakoegærjah jih synteetihke håaloe.
Álggahuvvon lea sámi neahttabáiki oarjilsámegillii, julevsámegillii, davvisámegillii, ja dárogillii: www.osko.no ” Osku ” mearkkaša tro dahje tillit dárogillii.
Provsjeekten gåetiesæjtosne gååvnesieh dïrregh grammatihke analysen åvteste noerhtesaemien, julevsaemien, åarjelsaemien, eenaresaemien, skoltesaemien jih kildinsaemien gaavhtan.
Neahttabáiki lea ordnejuvvon čieža fáddáoassái: Lávvu, soahki, čáhci, dolla, eana, beaivváš ja girku.
Dan lissine gååvnesieh peedagogihke prograammh jih baakoegærjah noerhtesaemien dïhre.
SÁMI LÁHKAGIELLA
59 vUeJNeDh:
Oidnosii buktit sámegiela albmohahkii
Saemien gïele vååjnesasse byjjes tjiehtjelisnie
Vai sámegiella nanusmuvvá ealli kulturcaggin, de lea dehálaš ahte sámegiella eambbo oidno albmohagas.
Juktie saemien gïele edtja tjïrkedh goh jielije kultuvreguadteme gïelem lea daerpies saemien vååjnesasse sjædta byjjes tjiehtjelisnie.
Ahte Norgga álbmot deaivvada sámegielaiguin almmolaš joregiin, lea dehálaš vai gielaid árvodássi servodagas buorrána.
Åålmege Nöörjesne stööremes graadh dah saemiej gïeleh gaavnede byjjes arenine lea vihkeles juktie saemiej statusem siebredahkesne jienede.
Dat buoridivččii juohkehačča diđolašvuođa das ahte sámegiella lea dehálaš oassi riikka kultuvrralaš ilmmis.
Destie sæjhta oktegen vuarkoem saemien gïelen lea vihkeles bielie nasjovnalen kultuvrellen eatnemistie.
Dasto dat váikkuha buorebussii olbmuid miellaguottuid dáfus ja lassánahtášii sin beroštupmái sámegielas servodagas muđuid.
vijrebe sæjhta positijveles dijpedh guktie dan bïjre ussjedidh jïh ïedtjh saemien gïelen åvteste siebredahkesne.
Maŋimuš jagiid sámegiella lea eambbo go ovdal šaddan Norgga kultuvrra oassin.
Dej minngemes jaepiej lea saemien gïele tjerkebe graadesne goh åvteli sjïdteme bieliem kultuvreguvveste Nöörjesne.
Sámi filmmat, sámi artisttat ja sámi festiválat váikkuhit ollu dasa ahte beroštupmi sámegielas lassána servodagas.
saemien filmh, saemien artisth jïh saemien festivalh lissehtieh tjirke graadine jienede iedtjh saemien gïelen åvteste siebredahkesne.
Sámegielaid oidnosii buktin lea maid dehálaš nannen dihtii sámiid gielalaš ja kultuvrralaš ihčodaga.
Dah saemiej gïelh vååjnoes lea aaj vihkeles gïeleldh jïh kultuvreldh identitetem tjïrkedh.
Iiba unnánge leat dán oktavuođas dehálaš ahte sámegielaid šláddjiivuohta oidno eambbo almmolaš joregiin, nu ahte sihke davvisámegielalaččat, julevsámegielalaččat ja oarjilsámegielalaččat sáhttet deaivvahit gielaset nu ollu oktavuođain go fal vejolaš.
Aaj dan tsiehkesne vihkeles gellienlaaktetje saemiej gïelide vååjnesasse byjjes arenesne, juktie dovne noerhtesaemiengïele-håålehkh, julevsaemiengïele-håålehkh jïh åarjelsaemiengïele-håålehkh maehtieh jïjtse gïelem gaavnedidh jeenjemes tsiehkine.
Mánáidáitariid raporttas man namma lea " Retten til medvirkning for samiske barn og unge " (Sámi mánáid ja nuoraid vuoigatvuohta leat mielde váikkuheamen), nuorat dovddahit ahte giella lea mearrideaddji dehálaš oadjebas ihčodaga váikkuheaddjin sidjiide – ja ahte hivvomediat menddo unnán gaskkustit fáluid sámi nuoraide.
maanaguedtij reektesisnie Reakta mealtan orreme saemien maanaj jïh noerij åvteste dah noerh jeehtin gïele lea vihkeles faktovre evtiedidh jearsoes identitetem – jïh medijah dan vaenie aamhtesh åålmehtehtieh saemien noeride.
Go sámegiella eambbo oidno ja gullo almmolaččat, de dat sáhttá beroštahttit eanebuid váldit gielaset ruovttoluotta, dikšut dan ja ovddidan dan.
Tjerkebe vååjnemem saemien gïelijste byjjes tjiehtjelisnie sæjhta maehtedh iedtjh jienedidh jïh daarpoe gïelem bååstede vaeltedh, jallh gorredidh jïh gïelem evtiedidh.
Dat maid lea dakkár dehálaš bealli mii movttiidahttá sámi báikkálaš servodagaid bargat nu ahte sámegiella nanusmuvvá guovllus.
Dïhte aaj lea vihkeles skreejremefaktovre årrodh saemien byjressiebredahken åvteste barkedh saemien gïelem tjïrkedh dajvesne.
Sámi girjjálašvuođas, sámi teáhteris ja sámi filmmain lea dehálaš rolla dahkat giela oahpisin olbmuide ja buoridit sin diđolašvuođa das.
saemien lidteratuvre, saemien teatere jïh saemien filmh aaj vihkeles gïeleldh identifisereme jïh guarkoem gïelen bïjre.
Sámegielalaš girjjálašvuođas sáhttá dasto vel leat dakkár dehálaš rolla, ahte ovddida buori sámegiela geavaheami, buorida guđege lohkki máhtuid sámegielas, ja lasiha su čatnaseami gillii.
saemien lidteratuvre maahta aaj vihkeles årrodh evtiedimmiem hijven saemien gïeleåtnose, evtiedimmiem dan lohkijen maahtose saemien gïelesne, evtiedimmiem lohkijen identifisereme gïeline.
• Láhčit dilálašvuođaid sámegielalaš joregiid vuođđudeapmái ja nanusmahttimii
• Våaromem bïejedh tseegkedh jïh tjïrkedh aerenah saemien gïelen åvteste
• Láhčit dilálašvuođaid sámegielalaš TV- ja radiosáddagiidda
• Våaromem bïejedh saadtegh TV:esne jïh radijosne saemien gïelesne
• Láhčit dilálašvuođaid sámegielalaš aviissaid ovddideapmái ja julevsámegielalaš ja oarjilsámegielalaš aviisasiidduid ráhkadeapmái
• Våaromem bïejedh evtiedimmien åvteste saemien avisjh jïh avijsesæjtoeh julev- jïh åarjelsaemien
• Buktit oidnosii sámegiela dainna lágiin ahte almmolaš visttit ja báikenamat ožžot sámegielalaš galbbaid
• Saemien gïelem vååjnesasse fokusen tjïrrh saemiengïeleldh skilth byjjes gåetesne jïh sijjienommh
• Buoridit sámegielalaš girjjálašvuođa fállama girjerájuin riikka miehtá
• Jienede jaksoesvoetem saemien lidteratuvrasse byjjes gærjagåetine abpe laantesne
• Nannet teáhtera, filmma, girjjálašvuođa ja girjegoasttideami sihke davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii
• Tjïrkedh teaterem, filmem, lidteratuvrem jïh bertemebarkoem noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien
• Láhčit dilálašvuođaid nu, ahte šaddet neahttasiiddut main leat diehtojuohkinbálvalusat sámegillii ja sámegielaid birra
60 • Våaromem bïejedh webbasereme bïevnesimmiedïenesjh saemien gïelesne jïh saemiengïelen bïjre
• Sihkkarastit ahte sámegielalaš teavsttat leat olámuttus interneahtas
• Tjïrkedh jaksoesvoetem saemien teeksth gaskeviermesne
Sámi báikenamat ja sámegielalaš galbbat
saemien sijjienommh jïh skilth saemiengïelesne
Dehálaš lea sámi báikenamaid galbet sámegillii (ráhkadit báikenammagalbbaid ja geaidnočujuhusgalbbaid), vai sámegiella ja sámiid orrun bohtet oidnosii.
Utnedh saemien sijjienommh skiltine (sijjienommeskilth jïh geajnoevuesiehtimmieskilth) lea vihkeles juktie dorje saemien gïelem jïh vuesehte saemieh desnie vååjnesasse.
Dat mii mearrida ášši, galgágo galbejuvvot sámegillii, lea dat ahte báikki olbmot geavahit sámegielalaš báikenama.
Dïhte mij minngemes dorje jis edtja saemiengïelesne skiltedh, lea jis almetjh dam saemien sijjienommem utnieh.
Láhka ii earut guovlluid mat leat sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde dain guovlluin mat leat olggobealde.
Laakesne ij leah joekehts dajve sjinjelds vuj ålkolen saemien gïelen reeremedajve.
Fylkkadikkiid álgaga dahkama vuođul lea Romssa fylka ja Finnmárkku fylka ožžon guovttegielalaš nama, dárogillii ja sámegillii.
initiatijven mænngan fylhkedigkijste lea guektiengïeleldh nommh (daaroen jïh saemien) Troms jïh Finnmarke nuhtjeme.
Dán guovtti fylkka guvllolaš stáhtaorgánat galget geavahit guovttegielalaš nama iežaset logoin, reivviin ja galbbain.
Regijovnalen staaten åårganh fylhkine edtjieh sov logovisnie, prievesne jïh gosse skiltedh nommh gåabpegh gïeline.
Dat gusto maid fylkkarájáid geaidnogalbbaide.
seammaleejns geajnoeskilteme, fylhkijraastine.
Fylkkamánnit leat gohčohallan gozihit dan.
Fylhkemaennieh lea gihtjeme dam vaaksjoeh guktie dam dorje.
Báikenammaláhka galgá sihkkarastit sámegielalaš báikenamaid riikkalaš lágaid ja riikkaidgaskasaš soahpamušaid ja konvenšuvnnaid mielde.
sijjienommelake edtja saemien sijjiehnommh nænnostidh nasjovnalen laakevierhkien jïh gaskirijhkem latjkoen jïh konvensjovnij mietie.
Sámegielalaš namma galgá álo leat bajimusas (ovddimusas) go galba lea sámegiela hálddašanguovllus.
Dïhte saemien nomme åålegh edtja voestes skiltesne tjåadtjodh saemien gïelen reeremedajvesne.
Stáhta geaidnolágádusa guovlokontuvrraid vuollásaš báikkálaš kontuvrrain lea ovddasvástádus mearridit galbema riikka- ja fylkkageainnuin, ja gielddain fas lea ovddasvástádus mearridit gielddageainnuid galbema (galbenváldi).
Dïedte skiltij bïjre nænnostidh rijhke- jïh fylhkegeajnoej lea beajeme distriktenkontovride staaten geajnoevesenen regiojovnekontovridie, mearan tjïelten lea dïedte nænnostidh skiltij bïjre tjïeltij geajnoeh (skiltereereme).
Galbeneiseváldi sáhttá válljet ahte sámegielalaš namma galgá leat bajimusas dainge guovlluid galbbain mat eai leat sámegiela hálddašanguovllus.
skiltereereme maahta veeljedh saemien nomme voestes edtja skiltesne tjåadtjodh aaj dajvesne mij ij leah bielie reeremedajveste.
Sámi báikenamat maid báikki olbmot geavahit dahje olbmot geain lea ealáhus báikkis, galget dábálaččat geavahuvvot almmolaš galbbaide, kárttaide jna. (§9).
saemiej sijjienommh mah nuhtjieh åålmegem gie desnie årrodh vuj lea jielemen veadtaldihkie sæjjan, edtja daamhtaj utnedh byjjes reeremistie jn. (§ 9).
Báikenamma vurdojuvvo friddjadáhtus geavahuvvot, namalassii ahte almmolaš orgánat ieža váldet ovddasvástádussaneaset ollašuhttit lága iežaset ovddasvástádussuorggis.
sijjienomme lea åvtemïeresne jijtse råajvarimmeste nuhtjie, d. j. n. byjjes åårganh jïjtsh lea dïedteles juktie laakem dåerede dan sov dïedtedajvesne.
Jos váidaluvvo, de váidalus galgá sáddejuvvot Kultur- ja girkodepartementii.
Åådtje klååkedh vaenie nuhtjemen gaavhtan saem
Sámi báikenamaid nammakonsuleanttat
ien nænnoestamme sijjiehnommem.
Báikenammalága § 11 addá Sámediggá válddi nammadit sámi báikenammakonsuleanttaid.
Nommekonsuvlenth saemien sijjienommide sijjienommelaaken § 11 vadta saemiedægkan reeremem konsuvlenth noemmedahta saemien sijjienommh.
Sámediggi oažžu ollu jearaldagaid sámegielalaš báikenamaid geavaheami birra.
saemiedigkie åådtje jeenjh bieljielimmieh åtnoen bïjre saemien sijjienommide.
Sámedikki nammabálvalusa bargu báikenamaiguin siskkilda vuos ja ovddimusat rávvemušaid báikenamaid čállimis.
Barkoe sijjienommine saemiedigkien nommedïenesjinie vosteges dæjpa rååresjimmiem guktie dah nommh edtja tjaeledh.
Dađistaga go sámegiella lea váldojuvvon eambbo ja eambbo atnui almmolaš oktavuođain, de báikenamaid ohcaleapmi lea lassánan.
Dan mænngan goh saemien gïele lea jeenjebe åtnose vaalteme byjjes tsiehkine, lea aaj dam jeenjebe gihtjedh.
Buot mearriduvvon báikenamat čállojuvvojit Guovddášbáikenammaregistara nammasaš diehtovuđđui, maid Stáhta kártalágádus jođiha.
gaajhkh dåhkasjahteme sijjienommh leah daatabaasese voernges sijjienommeregistere tjaalasovveme maam staten kaarhtevierhke jåhta.
Sámedikki hálddahusa bargamušat leat ee. válmmaštit báikenammaáššiid nammakonsuleanttaide ja sidjiide veahkkin ohcat báikenamaide duogášdieđuid.
saemiedigkien reeremen bakoelaavenjassh leah g. j. nommeaamhtesh åvtene nommekonsulentide
Go báikenama čállinvuohki lea lága vuođul mearriduvvon ja čállojuvvon Guovddáš báikenammaregistarii, de dan čállinvuogi galget geavahit buot almmolaš orgánat, doaimmahusat mat leat ollásit almmolaččat, ja buohkat guđet čállet skuvlla várás oahpponeavvuid.
gosse sijjienommen tjaalemevuekiem lea dåhkasjahteme laaken mietie jïh voernges sijjienommeregisterasse tjaalasovveme, edtja tjaalemevuekiem gaajhkh byjjres åårganh utnedh, dah mah staaten eekedh jïh learoevierhtieh mah edtjieh skuvlesne utnedh.
Deaivvadanbáikkit
gaavnedimmiesijjieh
Mánát ja nuorat dárbbašit sámástit skuvlla maŋŋáge.
Maanah jïh noerh leah daarpoeh saemiestidh eejehtimmesne.
Báikkálaš deaivvadanbáikkit leat dehálaččat movttiidahttin dihtii olbmuid sosiála, kultuvrralaš ja sámegielalaš ovttastallamiidda.
gaavnedimmiesijjieh byjreskinie lea vihkeles sosijalen, kultuvrellen jïh saemiengïeleldh darjomh skreejrehtidh.
Gielddain lea ovddasvástádus lágidit báikkálaš joregiid ja deaivvadansajiid, muhto maiddái eaktodáhtolaš organisašuvnnatge dahket ollu buori barggu dan dáfus.
Tjïeltij dïedte arenah jïh gaavnedimmiesijjieh byjreskinie tseegkedh, mohte aaj namhtabarkoe åårganisasjovnh darjoeh stoerre barkoem.
Eanaš báikkiin lea dárbbašlaš siskkáldas struktuvra go sávaldat lea álggahit doaimmaid mat buoridit sámegiela geavaheami.
Dej jeenjemes sijjine lea daerpies infrastruktuvre jis sæjhta darjomh tseegkedh mah saemiengïelen åtnoem evtididh.
Sámediggi juolluda doarjagiid prošeavttaide mat veahkehit oaččuhit áigái mánáid ja nuoraid várás deaivvadansajiid, doaibmabijuid ja dakkár prošeavttaid mat buoridit mánáid bajásšaddanbirrasa, ja mat dainna lágiin mearkkašit ollu sámegiela nannemii ja ealáskahttimii.
saemiedigkie dåarjoem vadta provsjektide mah evtiedieh evtiedæmman gaavnemesijjieh saemien maanaj uvte, råajvarimmieh jïh provsjekth mah maanaj bæjjanimmiebyjreskem öövtiedidh, jïh destie stoerre vierhtie gïelem gorredidh jïh skreejrehtidh.
Doaibmabidju 60.
Råajvarimmie 60.
Mánáid ja nuoraid sámegielalaš deaivvadanbáikkit
maanide jïh noeride
Ovddidan dihtii ” giellajoret-prošeavttaid ” Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigot ovttasráđiid Sámedikkiin lágidit konferánssa kultur- ja astosuorggi giellajoregiid birra.
Jis ” gïele-arena-provsjekth ” lutnjie sijhtieh Maana- jïh mïrrestallemedepartemente jïh Barkoe- jïh mïrrestallemedepartemente saemiedigkien ektesne konferansem öörnedh gïelearenaj bïjre kultuvre- jïh eejehtimmiedajvesne.
Čalmmustahttit áigot mo báikkálaš searaid ja doaibmabijuid lea vejolaš geavahit ráhkadan dihtii mánáid ja nuoraid deaivvadanbáikkiid main sii sáhttet ovttastahttit astoberoštumiid ja beroštumi geavahit sámegiela.
Dïhte sæjhta tjoevkesem biejedh guktie byjreskij vierhtieh jïh råajvarimmieh maahta utnedh gaavnedimmiesijjieh maanide jïh noeride tseegkedh gusnie maahta kombineredh eejehtimmieiedtjh jïh eadtjohkevoete saemien gïelesne.
Kártenbargguid buriid ovdamearkkaiguin das mo astojoregat sáhttet geavahuvvot giellajoregin, lea áigumuš konferánssas čájehit mo daid lea vejolaš geavahit eará báikkiinge.
Kaarhtedimmien duekesne dah vuesiehtimmieh gusnie eejehtimmiearena gïelearenine, sæjhta konferansesne hijven vuesiehtimmieh vuesiehtidh restiedimmievierhtine.
Konferánsa galgá maid čalmmustahttit mánáid ja nuoraid sávaldagaid ja dárbbu nannet sámegiela astofálaldagaiguin.
Konferanse sæjhta aaj tjoevkesem bïejedh maam noerh jïh maanah vaajtelieh jïh daarpesjieh saemien gïelem tjïrkedh eejehtimmiefaalaldahkij tjïrrh.
Konferánsa šaddá dan suorggi joatkevaš barggu vuođđun.
Dïedtije: Maanah- jïh mïrrestallemedepartemente jeatjah departementij ektesne Tïjjeperspektijve: 2009-2012
Interneahtta
gaskeviermie
Interneahta šaddama ja viidáneami geažil leat ođđa joregat ja vejolašvuođat ihtán unnitlohkogielaide.
orre arenah jïh nuepieh unnebelåhkoengïelese sjædta gosse gaskeviermie bööti.
Teavsttaid, jietna- ja videočuohpaldagaid, ja neahttavuđot oahpahallanreaidduid mat leat sámegillii (ja eará unnitlohkogielaide), šaddá álkit olbmuide olahit.
Teeksth, tjoejh, vidoeh jïh lïeremedïrregh viermesne saemien gïelesne (jïh jeatjah unnebelåhkoegïelh) aelkebe jaksoes sjidtieh.
Interneahtas lea vejolaš oahppat ođđa gielaid vaikko goas ja gos.
gaskeviermien tjïrrh maahta orre gïelem lïeredh gåessie jïh gusnie sïjhtedh.
Wikipedia nammasaš proševttas lea odne vejolaš gávdnat neahttadiehtogirjji máŋgga unnitlohkogillii.
Provsjekte Wikipedijan tjïrrh daen biejjien gååvnesieh leksikonh gaskeviermesne gellien ovmessie unnebelåhkogïeleline.
Dán bálvalusa dahket eaktodáhtolaš olbmot vejolažžan.
Dïenesjen våarome lea dåarjoeh giejstie dam sijhtieh vedtedh.
Ollu geavahuvvon bálvalus Facebook lea odne omd. dakkár unnitlohkogillii go walisalaš gillii.
Dienesje Facebook daenbiejjien gååvnese vuesiehtimmien gaavhtan walijsijen unnebelåhkoegïelesne.
Lassin vel leat arvat unnitlohkogielaid sátnegirjjit olámuttus Wiktionary nammasaš prošeavttas.
Dan lissine gååvnese ovmessie baakoegærjah unnebelåhkoegïeline provsjekten Wiktionary:en tjïrrh.
Dat lea Wikipedia oalgeprošeakta, mas sátnelisttut ráhkaduvvojit eaktodáhtolaččaid bargovehkiin.
Daate lea lissieprovsjekte Wikipedij:ese gusnie baakoelæstoeh haemiedidh dejstie gieh sijhtieh dam darjodh.
Dáidda bálvalusaide lea dat oktasaš ahte geavaheaddjit dat ieža daid stivrejit.
ektesne gaajhkh dah dïenesjh leah dah utnijh dejtie stuvrieh.
Sávahahtti ii leat ahte stáhtas galgá leat aktiiva rolla interneahta sisdoalu hárrái.
ij vaajtelh staate edtja iedtjeles årrodh gosse gaskeviermien sisvege dæjpa.
Sámegielalaš geavaheaddjit berrejit leat diđolaččat interneahta ja dan iešguđetlágan bálvalusaid vejolašvuođaid hárrái, go sáhka lea sámegielaid ovddideamis.
saemiegïeleldh utnijh tjuerieh vuarkoes årrodh dah nuepieh gaskeviermien jïh ovmessie dïenesjij leah saemien gïelij evtiedimmien åvteste.
Ollu neahttabáikkiin olbmot sáhttet blogget, čáhttet ja sáddet jearaldagaid nuppiide ja komeant- taidege sámegillii.
Jeenjh viermiesæjtojne maahta bloggedh, chattedh jïh gyhtjelassh jïh lahtesimmieh dïsse seedtedh.
Nordlándda fylkkasuohkan lea máŋga jagi atnán stuorra ovddasvástádusa almmolaš diehtojuohkimis sámegillii nuoraide.
Noerhtelaanten fylhketjïelten lea gellien jaepiej tjïrrh stoerre dïedtem vaalteme byjjes bïevnesh saemiengïelesne noeride.
www.infonuorra.no lea diehtojuohkinbálvalus sámi nuoraide.
www.infonuorra.no lea bïevnestimmiedïenesje saemien noerij åvteste.
Sámediggi, Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ja Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta leat guhtege juolludan ruđalaš veahki dan rájis go Infonuorra vuođđuduvvui jagi 2004.
saemidigkie, Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente jïh Maana- jïh mïrrestallemedepartemente lea dåarjoeh vadteme infornuorrese mij 2004 tseegkeme.
Nordlándda fylkkasuohkan, fylkkagirjerádju jođiha neahttabáikki man namm lea www.skrivebua.no.
Noerhtelaanten fylhketjïelte, fylhkegærjagåetie aaj viermiesijjiem www.skrivebua.no jåhta.
Neahttabáiki addá mánáide ja nuoraide geaid agit leat 10 jagis 20 jahkái, vejolašvuođaid sáddet neahttabáikái iežaset teavsttaid.
viermiesijjie vadta maanide jïh noeride 10 jïh 20 jaepien gaskem nuepiem jïjtje teeksth dan sïjse seedtedh.
Dan siidui lea maid biddjojuvvon Den samiske skrivebua.
sæjtosne aaj Dan saemien tjaelemegåetie tseegkeme.
Nordlándda fylkkasuohkan jođiha Dearvvasvuođadirektoráhta addin doarjagiin maiddái jearaldatsiiddu man namma lea “ Klara Klok ”, www.klara-klok.no. Dan neahttabáikki bálvalusat leat sihke dárogillii ja sámegillii.
Noerhtelaanten fylhketjïelte dåarjojne starnedirektorateste aaj jåhta gihtjemesæjtoem ” Klara Klok ”, www.klara-klok.no viermiesijjien dïenesjh leah dovne daarjoen jïh saemien.
www.diggi.no. lea neahttabáiki nuoraide guđet háliidit eambbo oahppat Sámedikki ja sámepolitihka birra.
www.diggi.no lea viermiesijjie noere almetjij åvteste maam sijhtieh jeenjebe saemiedigkien jïh saemiepolitihken bïjre daejredh.
Deháleamos ulbmiljoavku leat nuorat guđet leat jienastanagi birrasiin, ja earátge geat dárbbašit vuođđodieđuid politihkalaš vuogádaga birra.
Åejvieulmietjïerte lea dah noerh gieh åadtjoeh voestes aejkien gïelem vedtedh, jïh jeatjah gieh bïevnesh politihken systemen bïjre daarpesjieh.
Mediat
Medija
NRK Sámi Radio ođasfálaldagat radios siskkildit guokte julevsámegielalaš sáddaga ja guokte oarjilsámegielalaš sáddaga vahkkui.
NRK sámi Radioven saerniefaalaldahke radijovisnie lea göökte saadtegh julevsaemiengïelesne jïh
Jagi 2007 nannejuvvojedje báikkálaš kontuvrrat mat leat Divttasvuonas ja Snoasas goabbáge ovttain journalistavirggiin, ja dan geažil leat sámegielalaš ođassáddagat radios ja tvs riggon sisdoalu ja geográfalaš viidodaga dáfus.
63 göökte saadtegh åarjelsaemiengïelesne våhkosne. Jaepien 2007 byjreskontorvrh Divtasvuodnesne jïh snåasesne tjïrkeme akte journaliste fïerhten sæjjan, destie båata stuerebe sisvegij jïh geografijen gellielaaketjevuekesne saemien saerniehsaadteginie radijovisnie jïh Tv:esne.
Virggit sirdojuvvojedje dohko váldodoaimmahusas mii lea Kárášjogas.
Dah barkoesijjieh lin åejvieredaksjovnistie Karasjohkesne jåhteme.
Snoasa ja Divttasvuona tv-sáddagat ráhkaduvvojit oarjilsámegillii ja julevsámegillii.
Maajhvååjnoereportasjh snåaseste jïh Divtasvuodneste åarjel- jïh julevsaemiengïelesne.
Dán guovtti suopmana lea dainna lágiin dál vejolaš gullat vahkkosaččat riikkaviidosaš sáddagiin mat leat NRK1 tv-kanálas.
Dah guaktah smaarehtjïerth lægan elmesne årrodh fïerhten våhkosne rijhkegaptjeme Tv:esne NRK 1.
NRK lea sáddegoahtán tv-sáddagiid sámi nuoraide, ja daid sáddagiid namma lea Izu.
NRK lea aalkeme maajhvååjnoesaadteginie saemien noeride man nomme izu.
NRK Sámi Radio sáddii 5 prográmma jagi 2008, ja pláne sáddet 10 ođđa prográmma jagi 2009.
NRK sámi Radio seedtie vïjhte provgrammh 2008, jïh rååresje 10 orre provgrammh 2009 raajesne.
Nuoraidprográmmaid sádde NRK3, ja dat bistet 20 minuhta.
Noereprovgrammh NRK 3:esne seedtie jïh ryöhkoe 20 minudth.
Izu lea sámi nuoraid konseapta masa dál jo gullet radio-sáddagat ja sierra neahttasiidu.
izu lea saemien noerekonsepte man joe leah radiosaadtegh jïh jïjtse viermiesæjtoe.
Sámediggi lea jo čujuhan dasa ahte eai buohkat sámi guovlluin sáhte geahččat NRK3-sáddagiid.
saemiedigkie lea joe tjuevtjedamme ij gaajhkene lehkesne maehtieh NRK 3:em vuartasjidh.
Sámediggi oaivvilda maid ahte otnáš mediafálaldagat oarjilsámegillii ja julevsámegillii eai leat dohkálaččat.
saemiedigkie aaj meala daenbiejjien faalaldhkem medijen suerkesne ij leah buerie åarjel- jïh julevsaemiengïelide.
Nord-Salten avis nammasaš aviissas leat odne julevsámegielalaš siiddut.
Noerhte-salten avijse lea daenbiejjien avijsesæjtoeh julevsaemiengïelesne.
Lassin dasa ahte julevsámi álbmot beassá lohkat ođđasiid iežas gillii, de lea dehálaš ahte sámegiella báikegottiid giellan oidno báikkálaš aviissas.
Den bealesne julevsaemien åålmege maahta saernieh jïjtje gïelesne lohkedh, aaj vihkeles saemien gïele jïh gååvnesimmie byjressiebredahkesne vååjnesasse byjresavijsisnie.
Doaibmabidju 61.
Råajvarimmie 61.
Sámegielalaš aviissat – eambbo julevsámegillii ja oarjilsámegillii
Saemien avijsh – jienede åtnoem julevsaemien jïh åarjelsaemien
Sámegielalaš aviissain lea dehálaš rolla mii guoská sámegielaid seailluheapmái ja bisuheapmái, ee. oahpponeavvun skuvllaide.
saemiengïeleldh avijsh vihkeles gosse saemiej gïelh gorredidh jïh evtiedidh, j.g. learoevierhtine skuvlesne.
Preassadoarjja sámegielalaš aviiissaide, mii juhkkojuvvo Kultur- ja girkodepartemeantta bušeahta kapihttala 335 poasttas 75, galgá ee. buhttet sámegielalaš aviissaid almmuheami liigegoluid.
Pressedåarjoe saemien avijsidie, mij kap 335 påaste 75 vadtasåvva Kultuvre- jïh gærhkoedepartementen budsjettisnie, edtja j.g. lissieåasam avijsepubliseremasse saemien gïelesne kompenseredh.
Doarjja stuorruduvvui viđain milj. ruvnnuin jagi 2008 ja golmmain milj. ruvnnuin jagi 2009.
Dåarjoe lissehte 5 mill kråvnah jaepien 2008 jïh 3 mill. kråvnah jaepien 2009.
Láhkaásahusat mat mearridit mo preassadoarjagat galget juhkkojuvvot sámi aviissaide, nuppástuhttojuvvojedje jagi 2008.
Njoelkedassh pressedåarjoe vadtasåvva saemien avijsidie lij jaepien 2008 jeatjahdahteme.
Nuppástusat mearkkašedje ee. ahte stuorábuš oassi doarjagiin juogaduvvojit nugohčoduvvon “ rievddaldeaddji doarjjan ” mat aivvestassii leat sámegielalaš aviissaid várás.
Dah jeatjahdehtemh lin j.g. stuerebe bieliem dåarjoste juaka goh n.j. ” variabelen dåarjoe ” mij saemiengïeleldh avisjide.
Dasto vel viiddiduvvui ortnet mas doarjja juhkkojuvvui julevsámegielalaš siidduid prentemii dárogielalaš aviissain, nu ahte maiddái oarjilsámegielalaš siiddutge oažžot dakkár doarjaga.
vijrebe öörnege dåarjoe produsjovnasse avisesæjtoeh julevsaemien daaroengïeleldh avijsinie vijrenamme juktie aaj åarjelsaemien gïelem dæjpa.
Ráđđádallamiid vuođul Sámedikkiin departemeanta lea álggahan čielggadanbarggu das mo doarjjaortnet buorebut sáhttá movttiidahttit olbmuid geavahit buot sámegielaid čálalaččat.
Dan duekesne konsultasjovnh saemiedigkine lea departemente aalkeme goerehtimmiem guktie dåarjoeöörnege buerebe maahta skreejrehtidh åtnoem gaajhkh dah saemien tjaaleldhgïelh.
Dan oktavuođas departemeanta áigu maid árvvoštallat dárbbašuvvojitgo ortnegat main leat doarjagat eambbo sámegielalaš aviisafálaldagaid vuođđudeapmái.
Daennie tsiehkesne departemente aaj sæjhta daarpoem vierhtiedidh öörnegh dåarjodh tseegkemasse avijsefaalaldahke saemien gïelesne.
Doaibmabidju 62.
Råajvarimmie 62.
Snåsningen nammasaš aviisa: Oarjilsámegelalaš aviisasiiddut
åarjelsaemiengïelesne
Snoasa suohkan lea jagi 2008 rájis leamaš mielde Sámegiela hálddašanguovllus.
snåasen tjïelte lea jaepeste 2008 saemien gïelen reeremedajvesne. Tjïelte lea dan mïeresne provs
Suohkan lea dan oktavuođas álggahan prošeavtta “ Gielem Nastedh ”.
64 jektem ” gïelem Nastedh ” tseegkeme.
Prošeavtta váldoulbmil lea čalmmustahttit ja ealáskahttit oarjilsámi giela ja kultuvrra, ja ovddidit guovttegielalašvuođa Snoasas ja Davvi-Trøndelágas.
Provsjekten åejvieulmie lea vååjnesasse jïh skreejrie åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem, jïh guektiengïelenvoete snåasesne jïh Noerhte-Trøndelagesne öövtiedidh.
Dát mearkkaša ahte ulbmil lea aktiiva ja viiddiduvvon oarjilsámegiela geavaheapmi, ja eambbo oarjilsámegiela geavaheapmi almmolaš oktavuođain.
Daan sisvege ulmieh iedtjeles jïh væjranamme åtnoem åarjelsaemiengïelesne, jïh åarjelsaemien åtnoem byjjes tsiehkine jienede.
Álggus mediat šaddet leat dehálaččat diehtojuohkima dáfus das ahte Snoasa lea guovttegielalaš suohkan.
voestes medija vihkeles bïevnese snåasen bïjre goh guektiengïeleldh tjïelte.
Davvisámi guovlluid vásáhusat čájehit ahte aviissat leat dehálaččat giellaoahpahusas.
Dååjrehts noerhtesaemien dajvijste vuesiehtieh avijsh lea vihkeles gïeleööhpehtimmien åvteste.
Jos giella ja kultuvrra dovddaheamit leat eambbo oidnosis almmolaš servodagas, de dat sáhttá dasa váikkuhit ahte oarjilsámegiela geavaheapmi lassána, ja dan mielde sáhttet čuovvut dakkár váikkuhusat mat dahket ahte miellaguottut earáhuvvet ja olbmot ožžot eambbo diđolašvuođa sámegielas ja kultuvrras.
Jienede vååjnesasse gïelem jïh kultuvrelahtesh byjjes tjiehtjelisnie maahta jienedamme åtnoem åarjelsaemiengïelesne, jïh barkoe åssjelh jïh jïjtjevuarkose saemien gïelen jïh kultuvren muhteste.
Snåsningen aviisa álggaha geasset 2009 prošeavtta mii mearkkaša ahte oarjilsámegielalaš aviisasiiddut ja eambbo čállosat oarjilsámi dili birra prentejuvvojit.
Avijse snåsningen sæjhta gïesegen 2009 aelkedh provsjektine avijsesæjtoejgujmie åarjelsaemiengïelesne jïh jeenjh saernieh åarjesaemien tsiehkiej bïjre.
Dat sáhttá šaddat vuođđun dasa ahte aviisa oažžu sámi aviissaid preassadoarjaga jagi 2010 rájis.
Daate vååromem bïejedh juktie avijse dåarjoeh åådtje pressedåarjoen mietie saemien avijsidie jaepeste 2010.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta doarju prošeavtta jagi 2009.
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente provsjektem dåårje jaepien 2009.
Doaibmabidju 63.
Råajvarimmie 63.
Oarjilsámi mediaguovddáš
Åarjelsaemien medijejarnge
Sámediggi áigu álggahit prošeavtta kárten dihtii makkár vejolašvuođat leat ráhkadit oarjilsámegielalaš mediafálaldagaid.
saemiedigkie sæjhta aelkedh provsjektine kaarhteddidh mij nuepieh gååvnesieh medijefaalaldahkem åarjelsaemien gïelesne evtiedidh.
Kultuvra – filbma, teáhter, girjjálašvuohta, girjerádju
Dïedtije: Saemiedigkie Tïjjeperspektijve: 2009
Filbma
Kultuvre – filme, teatere, lidteratuvre, gærjagåetie
Norgga filbmapolitihkka galgá leat veahkkin seailluheamen ja ovddideamen sámi kultuvrra.
Filme Dïhte nöörjen filmepolitihke edtja öövtiedidh saemien kultuvrem gorredidh jïh åvtenidh.
Stáhtalaš doarjagat filbmabuvttadeapmái leat dehálaš váikkuhangaskaoamit mat sihkkarastet ahte olbmuide fállojuvvojit buorit filmmat sin iežaset gillii, ja filmmat maid vuođđu lea geahčadeaddjiid iežaset kultuvra.
staaten dåarjoe filmeprodusjovnese lea vihkeles vierhtie tjïrkedh vuartasjæjjide åadtjodh hijven filmefaalaldahkem jïjtje gïeline, man våaroemisnie jïjtje kultuvrisnie.
Nu lea sámi filmmaid hárrái, nugo dáru filmmaidge hárrái.
Daate seammalaakan saemien filme goh daaroen.
Vuoruhuvvon suorggit, lassin sámi filmmaid ovdabargui ja buvttadeapmái, leat maiddái mánáid ja nuoraid filmmaid ráhkadeapmi ja sámi filmmaid gaskkusteapmi.
Dan lissine evtiedimmiem jïh produksjovnen saemien filmide dåarjodh, lea dorjehtimmie saemien filmide jïh maanajgujmie jïh noerigujmie barkedh vihkeles suerkieh.
Áigumuš lea álggahit riikkaidgaskasaš sámi filbmaguovddáža Guovdageidnui.
soejkesjh gååvnesieh internasjovnalen saemien filmejarngem guovdageaidnusne tseegkedh.
Ráđđehus atná buorrin ahte dakkár filbmaguovddáš vuođđuduvvo, mii sáhttá buoridit ain eambbo sámi filbmabuvttadeami.
Reerenasse positijves vuajna dagkere filmejarngem tseegkedh, mij maahta dåarjodh stuerebe åvtemierie saemien filmese.
Vai sámi álbmot ieš sáhttá hálddašit kulturpolitihka sámi servodagas, de Sámediggái lea biddjojuvvon sámi teáhtera, girjjálašvuođa, girjelágádusaid ja girjeráju ortnegiid hálddašeapmi.
Juktie saemien åålmege jïjtje edtja maehtedh kultuvrepolitihkem stuvredh saemien siebredahkesne lea reeremem dejtie öörnegidie saemien teaterasse, lidteravride, bertemidie jïh gærjagåetide samiedigkien nuelesne.
Beaivváš Sámi Teáhter lea riikkalaš institušuvdna mii viiddis teáhterfálaldagaiguin vuos ja ovddimusat bálvala sámi álbmoga Norggas, muhto mii maiddái johtá ránnjáriikkaid sámi guovlluinge.
Teatere Beaivvasj saemie Teatere lea nasjovnalen institusjovne gamte teaterefaalaldahken tjïrrh voesteges saemien vuartasjæjjide Nöörjesne vuesehte, mohte aaj saemiej dajvine kraanalaantine fealade.
Teáhter lea áidna fitnolaš ásahus Norggas mas sámegiella lea lávdegiellan.
Teatere lea eejnegen profesjovnellen institusjovne Nöörjesne scenesne gusnie saemeste.
Hálddahuslaš ovddasvástádus Beaivváš Sámi Teáhteris lea Sámedikkis, go dat hálddaša Kultur- ja girkodepartemeantta rápmadoarjagiid.
Dïhte reeremeldh dïedte Beaivvasj saemie Teatere lea saemiedigkien dïedte mïrredåarjoe tjïrrh reeredh Kultuvre- jïh gærhkoedepartemeneste.
Vuođđuduvvon sámi teáhteriin lea dehálaš doaibma sámegiela geavaheami dáfus.
Dah tseegkemh saemiej teaterij leah vihkeles åtnoem gosse saemien gïelem dæjpa. Teaterh leah
Teáhterat leat sámegiela geavaheami ja oidnosii buktima joregat.
Filmh goh guovdageaidnustujmie jïh Tsïegle (gåabpegh Nils gaupe regissereme) dej tjïrrh saemien histovrije jïh aerpievuekien saemien kultuvre vuartasji jïh lea vihkeles samien gïele vååjnesasse.
Máŋga klasihkalaš teáhterčájálmasa – nugo Hamlet – jorgaluvvojit sámegillii, ja ollu ođđa sámegielalaš čájálmasat buvttaduvvojit.
– saemien gïelese jarkoestamme jïh jeenjh orre
Eahpefitnolaš teáhter- doaimmat, erenoamážit dat maidda mánát ja nuorat servet mánáid ja nuoraid várás, lasihit mánáid ja nuoraid sámegielalaš joregiid logu.
saemiengïelesne tjaelieh. Amatöörebarkarimmieh, joekoen maanide jïh noeride jïh maanine jïh noerine, dåårje jeenjh arenah sjïdtedh gusnie maanah jïh noerh maehtieh saemiestidh.
Åarjelhsaemien Teatere / Sydsamisk teater lea dehálaš oarjilsámi kultuvrra, giela, ihčodaga ja iešdovddu nannemii.
Åarjelhsaemien Teatere lea vihkeles åarjelsaemien kultuvrem, gïelem, identitetem jïh jïjtjedomtesem tjïrkedh.
Teáhter lea jagi 2006 rájis ožžon bissovaš doarjaga Sámedikki bušeahtas.
Teatere lea jaepeste 2006 åådtjeme stinkes gïehtelimsdåarjoem saemiedigkien budsjetten tjïrrh.
Bargu lea jođus mii galggašii sihkkarastit teáhterii lasi doarjaga Sámedikki ja oarjilsámi guovlluid fylkkasuohkaniid ovttasbargosoahpamušain.
Barkeminie teatere edtja vielie dåarjoem tjïrkeh dan barkose ektiedimmielatjkoen tjïrrh fylhkentjïeltide åarjelsaemien dajvesne.
Ulbmilin, sihke norgalaš eiseválddiin ja Sámedikkis, lea sihkkarastit buriid girjerádjofálaldagaid sámi álbmogii.
Gærjagåetie Dïhte lea ulmie, dovne nöörjen ståvroefaamojste jïh saemiedigkien bieleste hijven gærjagåetiefaalaldahkem nænnoestidh saemien åålmegasse.
Odne Sámedikkis lea bajimuš ovddasvástádus nannet ja viiddidit girjerádjofálaldagaid sámi álbmogii, ja norgalaš eiseválddiid ovddasvástádus gis lea ollislaš riikkalaš girjerádjopolitihka rámaid siskkobealde sihkkarastit buriid girjerádjofálaldagaid buot álbmotjoavkkuide.
Daenbiejjien lea saemiedigkie giej lea bijjemes dïedtem gærjagåetiefaalaldahkem tjïrkedh jïh evtiedidh saemien åålmegasse, mearan nöörjen ståvroefaamoeh lea dïedte mïrren sisnie ellies navsjonalen gærjagåetiepolitihke maam nænnoste buerie gærjagåetiefaalaldahkem gaajhkh tjïertide.
Kultur- ja girkodepartemeanta áigu bidjat ovdan stuorradiggedieđáhusa girjerájuid birra jagi 2009.
Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente edtja buektedh stoerredigkiebïevnesem gærjagåetiej bïjre jaepien 2009.
Departemeanta áigu ovttasráđiid Sámedikkiin árvvoštallat sámi girjerádjoáššiid dieđáhusa barggu oktavuođas.
Departemente sæjhta, saemiedigkien ektesne, saemien gærjagåetiegyhtjelassh vierhtiedidh gosse bïevnesinie barkedh.
Sámediggi juolluda doarjagiid sámegielalaš girjjálašvuhtii.
Lidteratuvre Dåarjoe saemiengïeleldh lidteratuvre saemiedigkeste vadta.
Sámediggi hálddaša sierra doarjjaortnega girjelágádusaid várás mat eanaš almmuhit girjjiid sámegillii. Dat lea lassin daid várrejuvvon ruđaide mat leat girjjálašvuođa várás dan doarjjaortnegis mii lea sámi girjjálašvuođa ovddideami várás.
Dan lissine læjhkomasse lidteratuvrese dåarjoeöörnemisnie evtiedæmman saemien lidteratuvride saemiedigkie jïjtje dåarjoeöörnegem bertemidie mah gærjah saemiengïelesne olkese vedtedh.
Girjelágádusa doarjjaortnega váldoulbmil lea sihkkarastit ahte sámi girjjálašvuohta buvttaduvvo ja geavahuvvo eambbo ja bisuhit sámi girjebuvttadanfitnodagaid.
Åejvieulmie öörneminie lea jienedamme produksjovnem nænnoestidh jïh åtnoem saemien lidteratuvreh jïh saemien bertemebransjem tseegkedh.
Doaibmabidju 64.
Råajvarimmie 64.
Sámi girjjálašvuođa oastinortnet
vridie
Sámi girjjálašvuođa sierra oastinortnega ulbmil lea movttiidahttit sámi girjjálašvuođa geavaheami ja viidáneami, ja vai dan dihtii almmuhuvvojit doarvái sámegielalaš girjjit main lea alla dássi.
Åssjeldahke dejnie åesiesöörneminie saemien lidteratuvridie sæjhta årrodh skreejrehtidh saemien lidteratuvre jaksoesåbpoe sjädta, jïh tjïrkedh nuekie saemien gærjah olkese vadtasuvvieh buerie nuekie kvalitetine.
Sámedikki ja Sámiid dáiddačehpiid searvvi gaskasaš dáiddársoahpamušas jahkái 2009, leat áššeoasehasat lihtodan vuođđudit golmmaolbmo bargojoavkku, mii galgá geahčadit ortnega mii sihkkarastá álbmogii sámi čáppagirjjálašvuođa ja musihka / juigosiid buvttadeami ja fidnema.
Daahtojelatjkosne saemiedigkie jïh saemien daajhtojesïebre gaskem jaepien 2009 sïemedigan barkoedåehkiem golme lihtsegigujmie mij edtja öörnemem gïehtjedidh mij tjïrkedh saemien tjiehpieslidteratuverh jïh musihke / joejke jaksoemïeresne.
Bargojoavkkus galget leat dáiddárorganisašuvnnain guovttis ja Sámedikki okta lahttu.
Barkoedåehkie bïejesåvva göökte lihtsegh daajhtojesiebrijstie jïh akte saemiedigkeste.
Sámediggi lea álgán čielggadit sámi čáppagirjjálašvuođa ja musihka / juigosiid oastinortnega.
saemiedigkie lea barkoem aalkeme goerehtidh åesiesöörnemem saemien tjiehpieslidteratuvre jïh musihke / joejke.
SÁMI VAHKKU ROMSSA GÁVPOGIS JAGI 2009
Dïedtije: Saemiedigkie Tïjjeperspektijve: Goerehtimmie galka riejries jaepien 2009 mietie
Sámi álbmotbeaivvi oktavuođas guovvamánu 6. b. 2009 lágiduvvui Romssa gávpogii sámi vahkku.
sAeMieN vÅhKoe TRoMsØesNe gosse saemieåålmege biejjien goevten 6.-n lij jaepien 2009 öörneme saemien våhkoe Tromsøesne.
Prográmma álggii seminárain sámi giela, teknologiija ja ealáskahttima birra Romssa gávpoga girjerájus.
Provgramme rihpesti seminarijem saemien gïelen bïjre, teknologije jïh skreejrehtimmieh Tromsøen gærjagåetesne.
Dan vahku lágidedje maid diibmobeallásaš čáŋadan-kurssaid sámegielas girjerájus.
våhkosne lij aaj öörneme bielietæjmoem drop-in-kuvsjh saemien gïelesne gærjagåetesne.
Dan vahku ledje maiddái fállamassii ee. sámi girjjálašvuođa oahpásmahttin, sámi dáiddáriid čájáhus, sámi borramuškursa, sámi teáhter, sámi máinnasbottut mánáide ja sámidáru ipmilbálvalus.
våhkoen lij aaj g. j. bööreme saemien lidteratuvrem åehpiedehteme, vuesiehtimmieh saemien daajtojste, saemien beapmoekuvsje, saemien teatere, saemien vaajeseboelhkejth maanide jïh saemiendaaroen gyrhkesjimmie.
MII.
66
NUORAID SIIDA Várdobáiki sámi guovddáš lágida márkosámi guovllus sámi nuoraide doaimmaid – Nuoraid Siida.
Daarpoe dotkeme- jïh maahtoe evtiedimmie
Prošeavtta ruhtadit Nordlándda fylkkasuohkan, Sámediggi, STH-foanda ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta.
saemien gïelh voesteges evtiedamme boelveste boelves juhtieminie jïh destie evtidamme.
Sámegiella lea vuos ja ovddimusat ovdánan giellan njálmmálaččat buolvvas bulvii.
evtiedimmie dejstie saemien gïelijste goh tjaaleldh gïeline lea minngemes aejkien dorjeme.
Vai sámegielat sáhttet geavahuvvot dađistaga eanet áššiid birra sihke čálalaččat ja njálmmálaččat, de lea dárbu ráhkadahttit terminologiijaid davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii.
Juktie dah saemien gïelh edtjieh maehtdh utnedh jeenjebe gïeledomeninie dovne tjaaleldh jïh gïeleldh gïeline lea daerpies terminologijem evtiedidh dovne noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien.
Gielaid joatkevaš ovdáneapmái lea dutkan dehálaš vuođđu.
Dotkeme dejtie gïelide lea vihkeles våarominie vijrebe gïelen evtiedæmman.
Stuorra erohusat leat sámi báikegottiin ja sámi guovlluin das mii guoská man ollu sámegiella geavahuvvo beaivválaš ovttasdoaibman- ja gulahallangiellan.
Dah leah stoere joekehts dej ovmessie saemien byjressiebredahkij gaskem jïh dah joekehts saemien dajvij gosse man jïjnjh saemien lea aarkbeajjetjen ektiedimmie- jïh gaskesadtemegïele.
Dehálaš lea diehtit eambbo das mo dakkár áššit go sámegielalaš olbmuid lohku earáid ektui, biđgolas ássan, báikkálaš miellaguottut ja kultuvrralaš ja gielalaš unnitlohkodilli doibmet sierranas eaktun sámegiela ovdáneapmái guđege sámi guovllus.
vihkeles jeenjh daajroeh guktie faktovrh gos man stoerre bieliem saemien åålmegistie, bårros saemien orreme, byjres mïele jïh kultuvrellen jïh gïelen unnebelåhkoetsiehkie vadta ovmessie tsiehkieh dan saemien gïeleldh evtiedimmien åvteste dejnie ovmessie saemien dajvine.
Erenoamážit lea dehálaš oažžut čielgasat gova daid gielaid dilis ja ovdánanvejolašvuođain mat leat mearrasámi ja márkosámi guovlluin, ja julevsámi ja oarjilsámi guovlluin.
Joeken lea vihkeles jeenjebe gellien-laaketjen guvviem åådtje dejtie saemien gïelij tsiehkiej evtiedimmien åvteste mearoe- jïh markasaemien dajvine jïh julev- jïh åårjelsaemien dajvine.
Ollu ortnegat ja doaibmabijut leat álggahuvvon nannen dihtii sámegielaid ovdáneami.
Jeenjh öörnegh jïh råajvarimmieh leah tseegkeme juktie dam saemiengïeleldh evtiedimmiem tjïrkedh.
Vai leat ovttalágan ovdánaneavttut sámegielaide, de lea dárbu geahčadit man muddui ortnegat ja doaibmabijut leat dássážii nannen sihke davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjilsámegiela.
Juktie edtja årrodh mïrrestalleme aalkoetsiehkieh evtiedimmien muhteste dejstie saemien gïelijstie lea daerpies vuejnedh man jeenjh dah leah maahteme evtiedidh tjïrkedh dovne noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelide.
Dakkár diehtu livččii dehálaš vuođđu joatkevaš bargui sámegielaiguin.
Dïhte daajroe lea vihkeles våarome dan båetije barkoen åvteste dej saemien gïelijgujmie.
Máŋgga guovllus main sámegiella lea mannan maŋás, lea odne nu ahte gielaid oahpa- heapmi buolvvas bulvii mealgadii lea sirdašuvvan mánáidgárddiide ja vuođđo- ja joatkkaskuvllaide.
Jeenjh dajvine gusnie saemien gïele lea vaenidimmie lea dïhte kontinurligen gïeleldh reproduksjovnem boelveste boelvese fassehte maanajgïertesne jïh ööhpehtimmesne saemien maadth- jïh jåarhkeskuvlesne.
Dat buktá áigái nuppástuvvan rápmaeavttuid sámegielaid ovdáneapmái, sihke oktagasaide, sámi báikegottiide ja oppa sámi servodahkii.
Daate skaepedi jeatjahdahteme rammestillemh dan saemien gïele-evtiedimmien åvteste, dovne almetjen åvteste, saemien byjreskesiebredahkij jïh saemien ellies siebredahken åvteste.
Dárbu lea oažžut buoret systemáhtalaš dieđuid dáid gielaid ovdánanproseassaid birra vai mii áddet sámegielaid boahtteáigásaš ovdánaneavttuid.
Daarpoe lea stuerebe systematijhken maahtoe dah gïeleldh eevtiedimmieprossesij bïjre juktie tsiehkide guarkedh eevtiedimmien åvteste dah saemien gïelh båetiej biejjien.
Dárbu lea maid buoret dieđuide das mo sámegielat ovdánit ovttastallan- ja gulahallangiellan sámi bearrašiin, sámi mánáid ja nuoraid, ja sámi vánhemiid ja eará rávessámiid beaivválaš eallimis, sihke davvisámi, julevsámi ja oarjilsámi guovlluin.
Aaj daarpoe stuerebe maahtoe eevtiedimmiejåhtemh åtnosne saemien gïeleste goh ektiedimmie- jïh gaskesadtemegïeline saemien fuelhkine, saemien maanaj- jïh noerij, saemien eejhtegi jïh jeatjah geerve saemiej aarkebiejjie dovne noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien dajvine.
Go sámi servodagas ovdáneapmi lea viidát mannamin árbevirolaš bargguin ođđaáigásabbo fitnuide, de jávket geavahusas ollu árbevirolaš sánit ja namahusat mat gullet vuođđoealáhusaide, ja máhttuge daid birra.
67 barkose åtnoem gaarvani jïh maahtoem jeenjh aerpievuekien baakoeh jïh jiehtegh maadthjielemij veadtaldihkie aaj gaarvani.
Dehálaš lea ahte dát dieđut čohkkejuvvojit ja vurkejuvvojit dehálaš oassin sámi kulturárbbis ja vuođđun sámi terminologiijaid ovddideapmái.
vihkeles dah dokumenteredh jïh vaarjelidh goh vihkeles bieliem saemien kultuvreaerpeste jïh goh våarome vijrebe evtiedimmie saemien terminologijem.
Dánnego giellamolsun sámegielas dárogillii lea máŋgga guovllus joavdan hui guhkás, de leat nuortalašgiela ja bihtánsámegiela ja earáge sámi suopmaniid beaivválaš geavaheapmi mealgadii jávkan.
Juktie gïelemålsome saemien gïeleste daaroen gïelese jeenjh dajvine dan guhkie båateme lea aarkbiejjien åtnoe luvlesaemien jïh pihtesaemien jïh aaj ovmessie saemien smaarehtjïerth gaarvanamme.
Dát sámi gielat ja suopmanat leat sámi šláddjiivuođas dehálaš oassi, ja danne lea dehálaš daid birra seailluhit dieđuid.
Dah saemien gïelh jïh smaarehtjïerth lea vihkels bieliem destie saemien gellielaaketjejïh dan gaavhtan vihkeles maahtoem dej bïjre gorredidh.
Sámediggi čujuha dasa ahte ain lea dárbu doarjut dábálaš vuođđodutkama sámegielaid birra, sihke gielladiliid, girjjálašvuođa ja eará fáttáid birra – namalassii davvisámegielas, julevsámegielas ja oarjilsámegielas. Duoid nuppiid sámegielaid maid lea dárbu nu dutkat.
saemiedigkie tjuevtjede ennje daarpoe sïejhme åvtenimmie maadthdotkemasse saemien gïelij bïjre, dovne gosse gïeleldh tsiehkieh, lidteratuvrem jïh jeajtah aamhtesh dæjpa - noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien, mohte aaj gosse dah jeatjah gïelh dijpieh.
Jos čohkkejuvvojit systemáhtalaš dieđut sámegielaid birra, de dat šattašii ávkin buot surggiid giellaovddideapmái.
evtiedimmie systematijen maahtoe dej saemien gïelij bïjre sæjhta maehtedh gïele-evtiedæmman buaremh gaajhkine dajvine.
Sámediggi berošta das maid, ahte ulbmálaččat rekruhttejuvvojit sámegielalaš dutkit, ja ahte dainna lágiin sámegiella nanusmuvvá dieđagiellan ja oažžu terminologiijaid sierranas fágasurggiide.
vijrebe saemiedigkie sæjhta tjuara ulmide eevtjedh, skreejremem saemiengïeleldh dotkijh jïh saemien gïelem daajroegïeline tjïrkedh jïh aaj terminologijveeevtiedimmie ovmessie faagesuerkine.
Sámediggi árvala ahte galgá álggahuvvot sierra dutkanprográmma sámegielaid dutkama várás.
saemiedigkie uvtede jïjtje dotkemeprovgrammem tseegkedh saemiengïeleldh dotkemen åvteste.
Dutkanráđi Program for samisk forskning I nammasaš prográmma bisttii áigodaga 2001-2005.
Dotkemeraerien provgramme saemien dotkeme I lij boelhkesne 2001 – 2005.
Jagi 2007 rájis lea ođđa dutkanprográmma álggahuv- von – Program for samisk forskning II.
Jaepeste 2007 lea orre dotkemeprovramme aalkeme – Provgramme saemien dotkeme II.
Prográmma áigodat lea 2007-2017. Prográmmas deattuhuvvo sámegielaid birra ee. ahte dehálaš lea movttiidahttit olbmuid geavahit sámegiela dutkamis ja dainna lágiin leat mielde huksemin sámegielalaš dieđaárbevieru.
Provgrammen jåhtemetïjje lea boelhkesne 2007-2017. gosse saemien gïelem dæjpa sïevede provgrammesne j.g. vihkeles lea skreejredh saemien gïelem utnedh dotkemisnie jïh dah gaavhtan maahta meatan åårodh saemiengïeleldh daajroetradisjovnem darjodh.
Dasto celkojuvvo ahte oarjilsámegiella, julevsámegiella ja nuortalašgiella leat unna gielažat ja áitojuvvon dilis.
vijrebe vuesehte åarjelsaemien, julevsaemien jïh luvlesaemien lea smaave gïelh jïh aejhtemes tsiehkine.
Deattuhuvvo ahte prográmma erenoamážit hástala álggahit dakkár prošeavttaid mat sáhttet čuvget ja nannet sámi unnitlohkogielaid dili.
sïevede provgramme joekoen sæjhta provsjektide eevtjedh mah maehtieh tjoevkedh jïh tjïrkedh saemien unnebelåhkoegïelij tsiehkiem.
Doaibmabidju 65.
Råajvarimmie 65.
Hukset oarjilsámegiela ja julevsámegiela dutkanmáhtu
åarjelsaemien jïh julevsaemien gïelesne
Odne leat unnán systemáhtalaš dutkamat oarjilsámegielas ja julevsámegielas.
Daenbijjien gååvnese ohtje systematisereme dotkeme åarjoelsaemien jïh julevsaemien gïelesne.
Systemáhtalaš máhttohuksen ja dutkan dáin gielain leat dehálaš vuođđu joatkevaš bargui mii galgá nannet ja ovddidit oarjilsámegiela ja julevsámegiela.
systematijen maahtoetseegkem jïh dotkeme dejtie gïelide sæjhta årrodh vihkeles våarome vijrebe barkoen åvteste tjïrkedh jïh eevtiedidh åarjelsaemien jïh julevsaemien gïelide.
Danne lea dárbu hukset dutkanmáhtu oarjilsámegielas ja julevsámegielas.
Dïhte lea dan dueksne daarpoe dotkememaahtoem tseegkedh åarjelsaemien jïh julevsaemien gïeline.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu jagi 2009 stuorrudit juolludeami Dutkanráđi sámi dutkama II prográmmii, mii galgá geavahuvvot oarjilsámegillii ja julevsámegillii, maiddái doavttergráda stipendiáhtavirggiide.
Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente Tïjjeperspektijve: Aalka 2009
Doaibmabidju 66.
Råjvarimmie 66.
Dutkan- ja fága / resursaguovddáš
vierhtiehjarnge
Sámi parlamentáralaš ráđđi áigu ráhkadahttit árvalusa das mo ođđasis organiseret sámi giellabargguid sámedikkiid ovddasvástádussurggiin.
saemien parlamentarijen raerie lea dorjeme uvtelassem orre åårganisereme saemien gïelebarkojste saemidigkien dïedtedajvesne sisnjelen.
Árvalusain lea okta dat, ahte galgá huksejuvvot oktasaš dutkan-, fága- ja resursaguovddáš sámegielaid várás.
Aktem dejstie juvnehtimmijstie lea ektine saemien dotkeme-, faage- jïh vierhtiejarnge saemien gïelide.
Dán orgána barggut šaddet ee. leat gielladutkamat, gielladikšun, giellaovddideapmi, terminologiijabargu, normeremat, nammabálvalus, báikenamat ja diehtojuohkin sámi giellafágalaš áššiin.
Barkoelaavenjassh dan åårgane sæjhta gaskem jeatjabem gïeledotkeme, gïelehåksoe, gïele-eevtiedimmie, terminologijebarkoem, normereme, nommedïenesje, sijjienomme jïh bïevnesh saemien gïelefaageldh gyhtjelassij bïjre.
Sámedikki oaidnu lea ahte buoremus livččii čohkket sámi giellafágalaš barggu ovtta dutkan- ja fága / resursaguovddážii.
saemiedigkien vuajnoen mietie lij bööremes saemien gïelefaageldh barkoem tjåanghkenidh dotkeme- jïh faage / viehtiehjarngese.
Dainnago sámi giellabarggut čađahuvvojit sierranas riikkain, de oktasaš “ buotsámi ” resursaguovddáš nannešii sámi giellafágalaš barggu.
Mearan saemien gïelebarkoem ovmessie laantine barka, sæjhta aktine ” elliessaemien ” vierhtiehjarnge darjodh saemien gïelefaagebarkoem faageldh tjerkebe sjædta.
Go oktasaš fágalaš orgána dahje oktasaš fágainstitušuvdna vuođđuduvvo, de šaddá álkit buorebut geavahit olmmošlaš návccaid ja ruđalaš resurssaid sámegielaid nannemii ja ovddideapmái.
Aktine faageldh åårganem jallh ektine faageinstitusjovnem tseegkedh, sæjhta stuerebe nuepieh buerebe almetjij
Suoma sámediggi dál bargá ovttasráđiid Norgga sámedikkiin ja Ruoŧa sámedikkiin oažžut áigái ovdaprošeaktaohcama man áššin lea dutkan- ja fága / resursaguovddáš.
såevmien saemiedigkie daelie saemiedigkine Nöörjesne jïh sveerjesne ektesne barka ohtsedimmiem åvteprovsjektese maam dotkeme- jïh faagevierhtiehjarngem dæjpa.
Sámi statistihkka
Saemien statistihke
Girji Samisk statistikk 2008 maid Statistihkalaš guovddášdoaimmahat lea almmuhan, siskkilda statistihkaid mat čájehit sámi servodatdilálašvuođaid Norggas.
Åålmehtahteme Saemien statistihke 2008 statistijhken jarngebyrå:este dan sisvege statistihke relevansinie saemien siebredahketsiehkiej åvteste Nöörjesne.
Statistihkas lea eanaš geográfalaš lahkananvuohki, ja deattuha sámi ássamiid Sáltoduoddara davábealde.
statistihken åevjieaamhtesinie geografijen lihkemem, deadta saemien årromesijjieh saltvaerien noerhtelen.
Lassin lea riikkaviidosaš sámi statistihkka.
Dan lissine laantedijpeme saemien statistihke.
Girjji vuođđun lea statistihkka maid Statistihkalaš guovddášdoaimmahat jo lea čohkken ja almmuhan, dahje ávdnasat maid sierranas sámi ásahusat leat diktán geavahit.
Åålmehtahteme joe tjöönghkeme jïh bæjjoehtamme statistihkem dæjpa statistihken jarngebyrå:esne vuj aamhtesh mah leah ovmessie saemien institusjovnistie åådtjeme.
Girji ulbmil lea addit čohkkejuvvon ja ođasmahttojuvvon gova sámi statistihkas.
Åålmehtahtemen ulmie lea tjåanghkan jïh orre vuesiehtimmiem vuesehte saemien statistihkeste.
Girjji giella lea dárogiella ja davvisámegiella.
Dan gïele lea daaroen jïh noerhtesaemien.
Sámi statistihkas almmuhuvvo juohke nuppi jagi ođasmahttojuvvon hápmi.
orrestahteme versjovne saemien statistihkeste vadtasåvva fïehten mubpien jaepien.
Lassin Statistihkalaš guovddášdoaimmahat áigu dađistaga almmuhit ođđa sámi statistihkaid dán neahttabáikkis: www.ssb.no/samer.
Dan lissine sæjhta statistijhken jarngebyrå:e orre-eevtiedamme saemien statistihkem vuestehte www.ssb.no/samer.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea ovttas Norgga sámedikkiin dahkan álgaga almmuhit jahkásaš raportta oktan komeanttaiguin sámi statistihkkii.
Buakteme: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartementeste
Dát guokte soahpamušbeali leat vuođđudan guorahallanjoavkku sámi statistihka várás, mii galgá čađahit barggu. Guorahallanjoavkku bargomearrádus ii leat statistihka ráhkadeapmi, muhto ráhkaduvvon statistihkaid ohcan ja daid komenten.
Byøgkeles institusjovnh maehtieh jienebh låhkoeh dongkedh daestie: Departementenes servicesenter Post og distribusjon E-påaste: publikasjonsbestilling@dss.dep.no Fakse: 22 24 27 86
Raporta man namma lea «Samiske tall forteller 1 š, mii komentejuvvui sámi statistihkas jagi 2008, almmuhuvvui čakčamánus jagi 2008.
Tjaalegekode: A-0025 S Haemie: Departementenes servicesenter Guvvie: Leif Arne Holme Trygke: Departementenes servicesenter 05/2009 – 300
Udir.no - Luonddufága - sámi oahppoplána
Udir.no - Learoesoejkesje eatnemefaagesne saemien
Luonddufága - sámi oahppoplána
Learoesoejkesje eatnemefaagesne saemien
Máhttodepartemeanta mearridan láhkaásahussan 01.07.2013
Vihtiestamme 01.07.2013
Ulbmil
Ulmie
Luonddudieđa lea ovdánan olbmuid diehtoáŋgirvuođa geažil ja min hálu geažil gávdnat vástádusaid min iežamet eksisteanssa, eallima ja eallinvugiid birra ja min saji birra luonddus ja universsas ja lea nu oassin min kultuvrras.
Eatnemedaejreme lea sjïdtedamme dan åvteste almetje lea tjetskehke, jïh daarpesje vaestiedassh gaavnedh gyhtjelasside sov bïjre, jieleden jïh jieledevuekien bïjre jïh mijjen sijjien bïjre eatnamisnie jïh universesne, jïh lea naemhtie akte bielie mijjen kultuvreste.
Sámis bajásšaddet dálá mánát ja nuorat servodagas masa váikkuhit ja man báidnet árbevirolaš eallinvugiid ja ođđaáigásaš diehtaga ja viiddis teknologiija gávnnadeamit.
Saepmesne daan beajjetje maanah jïh noerh aktene siebriedahkesne byjjenieh, gusnie maahta aerpievuekien jieledevuekieh vuejnedh, jïh daejbaaletje daejreme jïh gïerve teknologije leah gaavnedamme.
Sámi árbemáhttu luonddu birra lea ollislaš jurddašeapmi ja áddejupmi, mas geavatlaš máhttu deattuhuvvo.
Saemien aerpievuekien daajroe eatnemen bïjre aktem ållesth ussjedimmiem jïh goerkesem fokusisnie åtna, gusnie leavloem beaja praktihkeles tjiehpiesvoetide.
Birget luonddus ja ávkkástallat luonddu jierpmálaččat ja bealuštahtti láhkai leat mávssolaš sámi gálggat, ja máhttu oahpahuvvo buolvvas bulvii aktiiva searvama bokte.
Eatnamisnie bïerkenidh jïh eatnemem eensilaakan jïh jiermijeslaakan nuhtjedh leah vyörtegs saemien tjiehpiesvoeth, gusnie daajroe boelveste boelvese sertieståvva eadtjohke darjomi tjirrh.
Luonddufága galgá leat mielde dán oahpaheamis.
Eatnemefaage edtja daejnie daajroesertiestimmine viehkiehtidh.
Luonddudiehtaga lágat ja teoriijat leat girjás duohtavuođa modeallat, ja dát modeallat rivdet dahje ain ovdánahttojuvvojit ođđa dárkomiid, geahččaladdamiid ja fuomášumiid mielde.
Laakh jïh teorijh eatnemedaejriemisnie leah maallh aktede gellielaaketje rïektesvoeteste, jïh daah maallh jorkesieh jallh vijriesåbpoe evtiesuvvieh orre vïhtesjimmiej, haarjanimmiej jïh åssjaldahki tjirrh.
Dehálaš oassi luonddudiehtagis lea diehtit ahte luonddudieđa dađistaga ovdána, ja ahte dutkan ja ođđa máhttu luonddudiehtaga ja teknologiija surggiin mearkkašahtti láhkai váikkuha servodatovdáneapmái ja eallinbirrasii.
Akte vihkeles bielie dehtie sïejhme daajroste lea daejredh eatnemedaejreme lea evtiedimmesne, jïh dotkeme jïh orre daajroe eatnemedaejriemisnie jïh teknologijesne leah joekoen vihkeles siebriedahken evtiedæmman jïh jieledebyjresasse.
Vaikko luonddudieđa lea ge juhkkojuvvon máŋgga fágasuorgin nugo biologiija, fysihkka ja kemiija ja geofága, de lea ulbmilin ahte skuvlafága luonddufága sihke teoriijas ja geavatlaččat doaibmá oktan ollislaš fágan.
Jalhts eatnemedaejreme lea ovmessie faagebieline juakasovveme, goh biologije, fysihke jïh kjemije jïh geofaage, dle ulmie lea skuvlefaage eatnemefaage dovne teoretihkeles jïh praktihkeles vååjnoeh goh akte ållesth faage.
Máhttu luonddu birra, luonddu ipmárdus ja vásáhusat luonddus sáhttet ovddidit dáhtu suodjalit luondduriggodagaid, gáhttet biologalaš šláddjiivuođa ja leat mielde ovddideamen guoddevaš ovdáneami.
Daajroe jïh goerkese eatnemen bïjre jïh dåårjese eatnamisnie maahta væljoem skreejrehtidh eatnemevierhtide vaarjelidh, dam biologeles gellievoetem vaarjelidh jïh aktine monnehke evtiedimmine viehkiehtidh.
Dán oktavuođas lea sámiin ja eará eamiálbmogiin máhtolašvuohta luonddu hárrái, man lea dehálaš árvvusatnit.
Daan sjïekenisnie saemieh jïh jeatjah aalkoealmetjh daajroem utnieh eatnemen bïjre maam tjuara seahkaridh.
Seammás galgá luonddufága váikkuhit dasa ahte mánát ja nuorat ovdánahttet máhtu ja guottuid mat čájehit áddejumi luonddu, indiviida, teknologiija, servodaga ja dutkama ovttasdoaibmama birra.
Seamma tïjjen dle eatnemefaage edtja viehkiehtidh guktie maanah jïh noerh daajroeh jïh vuajnoeh evtiedieh, mah dejtie aktem eensi vuajnoem vedtieh dan ektiespïelese eatnemen, almetjen, teknologijen, siebriedahken jïh dotkemen gaskem.
Dát lea dehálaš vai áddejit iešguđetlágan luonddudieđalaš ja teknologalaš informašuvnna.
Daate lea vihkeles ihke fïerhte almetje edtja nuepieh utnedh ovmessie såarhts eatnemedaejremen jïh teknologeles bïevnesh guarkedh.
Dat galgá addit vuođu searvat servodaga demokráhtalaš proseassaide.
Daate edtja fïerhten almetjasse aktem våaromem vedtedh meatan årrodh prosessine siebriedahkesne.
Bargat iešguđetlágan áššečuolmmaiguin sihke praktihkalaččat ja teorehtalaččat laboratoriijain ja luonddus, lea dárbbašlaš vai beassá ieš vásihit luonddudieđalaš metodaid ja jurddašanvugiid ja ovdánahttit máhtu daid birra.
Dovne dæjpeleslaakan jïh teorijen mietie barkedh ovmessie dåeriesmoerigujmie laboratovrijinie jïh eatnamisnie lea daerpies jis edtja dååjrehtimmiem åadtjodh, jïh daajroem evtiedidh vuekiej jïh ussjedimmievuekiej bïjre eatnemedaejriemisnie.
Dát sáhttá leat mielde ovdánahttimin hutkáivuođa, kritihkalaš návccaid, rabasvuođa ja aktiiva searvama dilálašvuođaide main luonddufágalaš máhttu ja čehppodat adno.
Daate maahta viehkiehtidh skaepiedihksvoetem evtiedidh, laejhtehkslaakan ussjedidh, eerlege årrodh jïh eadtjohkelaakan meatan årrodh desnie gusnie eatnemefaageles daajroe jïh maehtehtjevoete leah meatan.
Iešguđetlágan oahppanbirrasat nugo gieddebargu luonddus, geahččaladdan laboratoriijas ja museaid, dieđaguovddážiid ja ásahusaid galledeamit riggudahttet luonddufága oahpahusa ja láhčet dili imaštallamii, diehtoáŋgiruššamii ja liikomii.
Jeereldihkie lïerehtimmiebyjresh goh feeltebarkoe eatnamisnie, laboratorijinie eksperimenteradidh jïh museumidie, daejremejarngide jïh sïeltide mïnnedidh, sæjhta lïerehtimmiem eatnemefaagesne ræjhkoesåbpoe darjodh, jïh nuepiem vedtedh ussjedidh, tjetskehke jïh heehkehts årrodh.
Gelbbolašvuohta áddet iešguđetlágan luonddudieđalaš teavsttaid, metodaid ja teknologalaš čovdosiid lea buorre vuođđun fidnofágalaš oahpuide, viidáset oahppamii ja eallinagi oahppamii sihke barggus ja astoáiggis.
Maahtoe utnedh ovmessie såarhts tjaalegh, vuekieh jïh teknologeles raerieh guarkedh aktem hijven våaromem vadta barkoefaageles ööhpehtimmide, vielie lohkedh jïh barkosne jïh eejehtallemisnie lïeredh abpe jieledem.
Fága lea juhkkojuvvon váldosurggiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit.
Faage lea öörnedamme åejviesuerkine mej sisnie maahtoeulmieh leah hammoedamme.
Váldooasit dievasmahttet guhtet guoimmiset, ja daid ferte geahččat oktilaččat.
Dah åejviesuerkieh sinsitniem lissiehtieh jïh tjuerieh ektesne vuajnalgidh.
Fága lea oktasašfága joatkkaoahpahusa buot oahppoprográmmaide.
Faage akte ektiefaage gaajhkide ööhpehtimmieprogrammide jåarhkeööhpehtimmesne.
Oahpahus galgá danne dahkkot eanemus lági mielde relevántan ohppiide ja heivehuvvot iešguđet oahppoprográmmaide.
Edtja dan åvteste lïerehtimmiem dan sjyöhtehke darjodh learoehkidie guktie dïhte lea sjïehtedamme dejtie ovmessie ööhpehtimmieprogrammide.
Luonddufágas leat gelbbolašvuođamihttomearit maŋŋil vuođđoskuvlla 2., 4., 7. ja 10. jahkecehkiid ja maŋŋil joatkkaoahpahusa Jo1:ža studerenráhkkanahtti ja fidnofágalaš oahppoprográmmaid ja Jo3:ža oppalaš studerengelbbolašvuođa lasáhus.
Eatnemefaage maahtoeulmieh åtna 2., 4., 7. jïh 10. jaepiedaltesen mænngan maadthskuvlesne, jïh jåarhkeööhpehtimmesne Jåa1 mænngan studijeryöjreden jïh barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammine, jïh Jåa3 mænngan lissiebigkemisnie sïejhme studijemaahtose.
Váldoosiid bajilgovva:
Bijjieguvvie åejviesuerkijste:
Váldooasit
Jaepiedaltese
Álggahalli dutki
Åejviesuerkieh
Olmmoš ja luondu
Almetje eatnamisnie
Luonddu girjáivuohta
Gellievoete eatnamisnie
Rumaš ja dearvvašvuohta
Kråahpe jïh healsoe
Fenomenat ja ávdnasat
Fenomenh jïh aamhth
Álggahalli dutki
Teknologije jïh hammoe
Guoddevaš ovdáneapmi
Monnehke evtiedimmie
Biepmus ja dearvvašvuohta
Beapmoe jïh healsoe
Suonjardeapmi ja radioaktivitehta
Goekedimmie jïh radio-aktiviteete
Boahtteáiggi energiija
Energije båetijen aajkan
Jo1 fidnofágalaš oahppoprográmmat
Jåa1 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Guoddevaš ovdáneapmi
Monnehke evtiedimmie
Biepmus ja dearvvašvuohta
Beapmoe jïh healsoe
Boahtteáiggi energiija
Energije båetijen aajkan
Jo3 lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii
Jåa3 lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose
Guoddevaš ovdáneapmi
Monnehke evtiedimmie
Suonjardeapmi ja radioaktivitehta
Goekedimmie jïh radio-aktiviteete
Boahtteáiggi energiija
Energije båetijen aajkan
Álggahalli dutki
Man gellie tæjmoeh
Viidáseappot leat guoddevaš ovdáneami eavttut dehálaččat.
Tæjmoeh leah 60-minudten ektievoetine:
Diibmolohku
MAANADALTESE
1.–7. jahkeceahkit: 328 tiimma
1.–7. jaepiedaltese: 328 tæjmoeh
8.–10. jahkeceahkit: 249 tiimma (256 tiimma sidjiide geat čađahit 10. jahkeceahki 2013/2014)
8.–10. jaepiedaltese: 249 tæjmoeh (256 tæjmoeh dejtie mah 10. jaepiedaltesem illieh 2013/2014)
Vuođđogálggat
Jåa3: 84 tæjmoeh
Vuođđogálggat leat integrerejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriide gos dat leat mielde ovdánahttimin fágagelbbolašvuođa ja leat maid oassin das.
Vihkeles tjiehpiesvoeth leah sjïehtesjamme maahtoeulmine, gusnie dah viehkiehtieh faagemaahtoem evtiedidh jïh mestie dah akte bielie.
Luonddufágas áddejuvvojit vuođđogálggat ná:
Eatnemefaagesne guarkebe vihkeles tjiehpiesvoeth naemhtie:
Njálmmálaš gálggat luonddufágas leat guldalit, hállat ja ságastallat čilget, juohkit ja ovdánahttit máhtu luonddufágalaš sisdoaluin mii guoská dárkomiidda ja vásáhusaide.
Njaalmeldh tjiehpiesvoeth eatnemefaagesne lea goltelidh, håaledh jïh soptsestidh juktie buerkiestidh, juekedh jïh daajroem eatnemefaageles sisveginie evtiedidh mah leah vïhtesjimmiej jïh dååjrehtimmiej bïjre.
Dát mielddisbuktá geavahit luonddufágalaš doahpagiid gaskkustit máhtu, sátnádit gažaldagaid, ákkastallamiid ja čilgehusaid.
Daate sæjhta jiehtedh eatnemefaageles dïejvesh nuhtjedh juktie daajroem leerehtidh jïh gyhtjelassh, argumentasjovnh jïh buerkiestimmieh darjodh.
Dasto mearkkaša heivehit ovdanbuktinvugiid, doahpagiid ja ovdamearkkaid ulbmiliidda ja vuostáiváldiide.
Edtja aaj maehtedh soptsestimmievuekiem, dïejvesh jïh vuesiehtimmieh sjïehtedidh åssjelasse jïh dåastoejidie.
Njálmmálaš gálggaid ovdánahttin luonddufágas lea guldalit ja ságastallat vásáhusaid ja dárkomiid ja máhttit ovdanbuktit ja ságaškuššat eanet ahte eanet kompleaksa fáttáid.
Evtiedimmie njaalmeldh tjiehpiesvoetijste eatnemefaagesne lea maehtedh goltelidh jïh soptsestidh dååjresi jïh vïhtesjimmiej bïjre, jïh ahkedh vielie gïerve aamhtesh åehpiedehtedh jïh digkiedidh.
Dát mearkkaša máhttit dađistaga eanet geavahit luonddufágalaš doahpagiid ovdanbuktit áddejumi, iežas árvvoštallamiid ja searvat fágalaš digaštallamiidda.
Edtja jiene-jienebe eatnemefaageles dïejvesh nuhtjedh juktie soptsestidh satne guarkeme, jïjtse vuarjasjimmieh utnedh jïh meatan årrodh faageles digkiedimmine.
Máhttit čállit luonddufágas lea geavahit luonddufágalaš teakstašáŋŋeriid sátnádit gažaldagaid ja hypotesaid, čállit plánaid ja čilgehusaid, buohtastahttit ja árvvoštallat dieđuid ja geavahit gálduid ulbmillaččat.
Maehtedh tjaeledh eatnemefaagesne lea eatnemefaageles teekstesjangerh nuhtjedh juktie gyhtjelassh jïh hypoteesh darjodh, soejkesjh jïh buerkiestimmieh tjaeledh, viertiestidh jïh ussjedidh bïevnesi bïjre, jïh gaaltijh maereleslaakan nuhtjedh.
Dát mearkkaša maiddái válddahit dárkomiid ja vásáhusaid, buohtastahttit dieđuid, ákkastit oaiviliid ja raporteret gieddebargguin, geahččaladdamiin ja teknologalaš ovddidanproseassain.
Edtja vïhtesjimmieh jïh dååjrehtimmieh buerkiestidh, bïevnesh tjåanghkan giesedh, vuajnoeh argumenteradidh jïh feeltebarkoste, eksperimentijste jïh teknologeles evtiedimmieprosessijste reektedh.
Čállinproseassa teavsttaid plánemis gitta gieđahallamii ja ovdanbuktimii mearkkaša ulbmiliidda ja vuostáiváldái heivehuvvon luonddufágalaš doahpagiid, govvosiid ja symbolaid geavaheami.
Tjaelemeprosesse soejkesjimmien raejeste gïetedimmien jïh åehpiedehtemen raajan tjaalegijstie, sæjhta jiehtedh learohke tjuara eatnemefaageles dïejvesh, goerh jïh symbovlh nuhtjedh mah leah åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme.
Čállingálggaid ovdánahttin luonddufágas álgá álkes ovdanbuktinvugiid geavaheamis ja dađistaga ovdána deaivileabbo luonddufágalaš doahpagiid, symbolaid, grafihka ja ákkastallamiid geavaheapmái.
Evtiedimmie tjaelemetjiehpiesvoetijste eatnemefaagesne lea maehtedh aelhkie soptsestimmievuekieh nuhtjedh goske ånnetji ånnetji aalka vielie veele eatnemefaageles dïejvesh, symbovlh, grafihkh jïh argumentasjovnh nuhtjedh.
Dát mearkkaša máhttit čállit dađistaga eanet kompleaksa teavsttaid maid vuođđun lea kritihkalaš ja viiddis gáldogeavaheapmi mii lea heivehuvvon ulbmiliidda ja vuostáiváldái.
Edtja maehtedh ahkedh vielie gïerve tjaalegh tjaeledh, jïh laejhtehkslaakan jïh jeereldihkie gaaltijidie nuhtjedh mah leah åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme.
Máhttit lohkat luonddufágas lea áddet ja geavahit luonddufágalaš doahpagiid, symbolaid, govvosiid ja ákkastallamiid ulbmillaš barggu bokte luonddufágalaš teavsttaiguin.
Maehtedh lohkedh eatnemefaagesne lea guarkedh jïh nuhtjedh eatnemefaageles dïejvesh, symbovlh, goerh jïh argumenth ulmiestuvreldh barkoen tjirrh, eatnemefaageles tjaalegigujmie.
Dát mearkkaša máhttit identifiseret, dulkot ja geavahit dieđuid ovttastuvvon teavsttain girjjiin, áviissain, rávačállosiin, njuolggadusain, gihppagiin ja digitála gálduin.
Edtja maehtedh damtijidh, toelhkestidh jïh bïevnesh nuhtjedh tjåanghkan bïejeme tjaalegijstie gærjine, plaerine, åtnoebïhkedimmine, njoelkedassine, brosjyrine jïh digitaale gaaltijinie.
Lohkan luonddufágas fátmmasta kritihkalaččat árvvoštallat mo dieđuid ovdanbuktit ja geavahit ákkastallamiin, ee. máhttit earuhit dieđuid, navdimiid, čuoččuhusaid, hypotesaid ja konklušuvnnaid.
Lohkeme eatnemefaagesne lea laejhtehkslaakan vuarjasjidh guktie bïevnesh våajnoes dorjesuvvieh jïh åtnasuvvieh argumeentine, g. j. daataj, aerviedimmiej, jiehtegi, hypoteesi jïh vihtiestimmiej gaskem joekehtidh.
Lohkangálgga ovdánahttin luonddufágas vuolgá ovdanbukton dieđuid gávdnamis ja geavaheamis álkes teavsttain ja ovdána áddet teavsttaid main leat eanet ahte eanet fágadoahpagat, symbolat, govvosat, tabeallat ja implisihtta dieđut.
Evtiedimmie lohkemetjiehpiesvoeteste eatnemefaagesne lea maehtedh gaavnedh jïh nuhtjedh bïevnesh aelhkie tjaaleginie, goske maahta tjaalegh guarkedh ahkedh jienebi faagedïejvesigujmie, symbovlh, goerh, tabellh jïh sjïere bïevnesh.
Gáibádus máhttit kritihkalaččat lohkat ja máhttit identifiseret relevánta dieđuid ja árvvoštallat gálduid jáhkehahttivuođa stuorru, das ahte máhttit geavahit láhččojuvvon gálduid dasa ahte máhttit viežžat ja buohtastahttit iešguđet gálduid dieđuid ja árvvoštallat relevánssa.
Krïevenasse laejhtehks lohkemasse jïh maehtedh sjyöhtehke bïevnesh damtijidh jïh vuarjasjidh mejtie maahta gaaltijidie leajhtadidh læssene, dehtie miereste gosse maahta sjïehteladteme gaaltijh nuhtjedh, goske maahta ribledh jïh bïevnesh viertiestidh ovmessie gaaltijijstie, jïh vuarjasjidh man sjyöhtehke dah leah.
Máhttit rehkenastit luonddufágas lea viežžat, gieđahallat ja ovdanbuktit tállamateriálaid.
Maehtedh ryöknedh eatnemefaagesne lea taalematerijellem ribledh, gïetedidh jïh vuesiehtidh.
Dát mearkkaša geavahit doahpagiid, mihtidanreaidduid, mihtidanovttadagaid, hámuid ja grafihka.
Edtja maehtedh dïejvesh, möölehtimmiedïrregh, möölegeektievoeth, formelh jïh grafihkem nuhtjedh.
Rehkenastin luonddufágas lea maiddái máhttit buohtastahttit, árvvoštallat ja ákkastallat meroštallamiid, bohtosiid ja ovdanbuktimiid gustovašvuođa.
Ryökneme eatnemefaagesne lea aaj maehtedh viertiestidh, vuarjasjidh jïh argumenteradidh man reaktoe dah aerviedimmieh, illedahkh jïh vuesiehtimmieh leah.
Rehkenastingálggaid ovdánahttin luonddufágas álgá álkes lohkan- ja klassifiserenmetodaid geavaheami máhttimis ja ovdána máhttit árvvoštallat metodaid, doahpagiid, hámuid ja mihtidanreaidduid válljemiid.
Evtiedimmie ryöknemetjiehpiesvoetijste eatnemefaagesne lea maehtedh aelhkie vuekieh nuhtjedh juktie ryöknedh jïh öörnegen mietie bïejedh, goske maahta vuarjasjidh veeljeme vuekijste, dïejvesijstie, formelijstie jïh möölehtimmiedïrregijstie.
Dasto mearkkaša dát máhttit dađistaga dahkat váddásat ovdanbuktimiid ja árvvoštallamiid ja geavahit rehkenastima fágalaš ákkastallamis.
Edtja aaj maehtedh ahkedh giervebe vuesiehtimmieh jïh vuarjasjimmieh darjodh, jïh ryöknemem nuhtjedh faageles argumentasjovnesne.
Digitála gálggat luonddufágas leat geavahit digitála reaidduid suokkardit, registreret, meroštallat, visualiseret, duođaštit ja almmuhit iežas ja earáid dutkamiid, geahččaladdamiid ja gieddebargguid dieđuid.
Digitaale tjiehpiesvoeth eatnemefaagesne lea digitaale dïrregh nuhtjedh juktie goerehtidh, vïhtesjadtedh, aerviedidh, visualiseradidh, vihtiestidh jïh åehpiedehtedh daatah jïjtse jïh mubpiej goerehtimmijste, voejhkelimmijste jïh feeltebarkoste.
Dát mielddisbuktá maiddái geavahit ohcanreaidduid, hálddašit ohcanstrategiijaid ja kritihkalaččat árvvoštallat gálduid ja válljet relevánta dieđuid luonddufágalaš fáttáid birra.
Edtja aaj maehtedh ohtsemedïrregh nuhtjedh, ohtsemevuekieh haalvedh jïh laejhtehkslaakan gaaltijh vuarjasjidh jïh sjyöhtehke bïevnesh veeljedh eatnemefaageles aamhtesi bïjre.
Digitála gálggaid ovdánahttin luonddufágas lea máhttit geavahit digitála reaidduid eanet ahte eanet čájehan dihtii iešheanalašvuođa ja árvvoštallannávccaid válljedettiin ja geavahettiin digitála gálduid, reaidduid, mediaid ja dieđuid.
Evtiedimmie digitaale tjiehpiesvoetijste eatnemefaagesne lea maehtedh digitaale dïrregh nuhtjedh goske ahkedh buerebelaakan maahta jïjtjeraarehke digitaale gaaltijh, dïrregh, meedijh jïh bïevnesh veeljedh jïh nuhtjedh.
Álggahalli dutki
Maahtoeulmie 2. jaepiedaltesen mænngan
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
áiccuid bokte suokkardallat máilmmi lagašbirrasis
saanside nuhtjedh juktie veartenem goerehtidh gietskene byjresisnie
válddahit, illustreret ja ságastallat iežas dárkomiid geahččaladdamiin ja luonddus
buerkiestidh, vuesiehtidh jïh soptsestidh jïjtse vïhtesjimmiej bïjre voejhkelimmijste jïh eatnamistie
dovdát váralaš ávdnasiid ja váralaš čuovggaid váruhansymbolaid
vaahra-symbovlem damtijidh vaarege aamhtide jïh vaarege tjoevkese
Olmmoš ja luondu
Almetje eatnamisnie
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
čađahit doaimmaid luonddus oahppan dihtii luonddu birra, ságastallat manne dát lea dehálaš, ja smiehttat olbmo sajádaga birra luonddus
darjomh eatnamisnie tjirrehtidh juktie eatnemen bïjre lïeredh, soptsestidh man åvteste daate lea vihkeles, jïh almetji sijjien bïjre eatnamisnie ussjedidh
ságastallat elliid birra ja olbmuid ja elliid gaskavuođaid birra ja olbmo ovddasvástádusa birra čábbát meannudit elliiguin, earret eará sámi máidnasiid ja muitalusaid vuođul
soptsestidh guktie lea almetji jïh kreeki gaskemsh, jïh almetjen dïedten bïjre kreekide hijvenlaakan gïetedidh, gaskem jeatjah våaroeminie saemien heamturine jïh soptsesinie
geavahit dárkomiid válddahit jagiáiggiid sámi ja norgga árbevierus, ja muitalit mo sámi mánnonamahusat válddahit luonddufenomenaid ja ságastallat mo gárvodit dálkki, siivvu ja jagiáiggi mielde
vïhtesjimmieh nuhtjedh jaepieboelhkide buerkiestidh saemien jïh nöörjen aerpievuekesne, jïh soptsestidh guktie dah saemien askedïejvesh, fenomenh eatnamisnie buerkiestieh, jïh reaktoe vaarjoej bïjre soptsestidh vearolden, tsiehkien jïh jaepieboelhken mietie
Luonddu girjáivuohta
Gellievoete eatnamisnie
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
dovdát ja válddahit muhtun šaddo- ja eallišlájaid lagašbirrasis ja sirret daid
damtijidh jïh buerkiestidh naan sjædtoe- jïh kreeke-aarhth voengesne, jïh dejtie dåehkine veesmedh
Rumaš ja dearvvašvuohta
Kråahpe jïh healsoe
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
namahit ja válddahit olbmo rupmašis muhtun olgguldas ja siskkáldas osiid doaimmaid
nommem bïejedh jïh funksjovnem buerkiestidh naan byjngetje jïh sisnjelds bielide almetjekråahpeste
ságastallat iežas ja earáid rupmaša rájáid bidjama, áddejumi ja árvvusatnima birra
raastebïejemen, goerkesen jïh seahkarimmien bïjre soptsestidh jïjtse jïh mubpiej kråahpese,
válddahit áiccuid ja ságastallat daid birra ja geavahit daid dihtomielalaččat doaimmain olgun ja siste
buerkiestidh jïh soptsestidh saansi bïjre jïh dejtie voerkeslaakan vïhtesjimmine nuhtjedh gosse ålkone jïh gåetesne mejnie akt gïehtele
Fenomenat ja ávdnasat
Fenomenh jïh aamhth
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
válddahit ja illustreret mo eana, mánnu ja beaivváš lihkadit guđet guimmiideaset ektui, ja muitalit jagiáiggiid, jándora ja mánnomuttuid birra
buerkiestidh jïh vuesiehtidh guktie eatneme, aske jïh biejjie gaskemsh svihtjieh, jïh jaepieboelhki, dygnen jïh askeboelhki bïjre soptsestidh
válddahit ja sirret ávdnasiid oinnolaš dovdomearkkaid vuođul
aamhth buerkiestidh jïh aamhth væhtaj mietie veesmedh mejtie maahta vïhtesjidh
čađahit geahččaladdamiid čáziin ja čuovggain ja ságastallat dárkomiid birra
voejhkelimmieh darjodh tjaetsine jïh tjoevkine, jïh vïhtesjimmiej bïjre soptsestidh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Teknologije jïh hammoe
ráhkadit áđaid mat sáhttet lihkadit čázi dahje áimmu vehkiin, ja ságastallat mo dat doibmet
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ráhkadit áđaid mat geavahit čuovgga reflekterema, ja ságastallat mo dat doibmet
daeverh darjodh mah maehtieh svihtjedh viehkine tjaetseste jallh elmeste, jïh soptsestidh guktie dah fungeradieh
Gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahki maŋŋil
daeverh darjodh mah refleksjovnem tjoevkesistie nuhtjieh, jïh soptsestidh guktie dah fungeradieh
Álggahalli dutki
Maahtoeulmie 4. jaepiedaltesen mænngan
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit luonddufágalaš doahpagiid válddahit ja ovdanbuktit iežas dárkomiid, evttohit vejolaš čilgehusaid dasa maid lea dárkon ja ságastallat daid birra
eatnemefaageles dïejvesh nuhtjedh juktie buerkiestidh jïh åehpiedehtedh jïjtse vïhtesjimmieh, raeriestidh jïh soptsestidh seapan buerkiestimmiej bïjre dan bïjre maam vïhtesjamme
geavahit mihtidanreaidduid, systematiseret dieđuid, árvvoštallat leat go bohtosat govttolaččat, ja ovdanbuktit daid digitála reaidduiguin dahje daid haga
möölehtimmiedïrregh nuhtjedh, daatah öörnegen mietie bïejedh, vuarjasjidh mejtie illedahkh leah reaktoe jïh dejtie åehpiedehtedh digitaale viehkiedïrregigujmie jallh bielelen
čállit raporttaid ja válddahusaid ja ráhkadit álkes digitála ovttastuvvon teavsttaid
reektehtsh jïh buerkiestimmieh tjaeledh, jïh aelhkie digitaale tjåanghkan bïejeme tjaalegh darjodh
háhkat ja gieđahallat dieđuid iešguđet gálduid luonddufágalaš fáttáid birra ja almmuhit gálduid
bïevnesh ribledh jïh gïetedidh eatnemefaageles aamhtesi bïjre ovmessie gaaltijijstie, jïh gaaltijidie neebnedh
Olmmoš ja luondu
Almetje eatnamisnie
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
searvat doaimmaide main olmmoš viežžá riggodagaid luonddus, ja ságastallat das mo riggodagaid ávkkástallet
meatan årrodh darjoeminie gusnie almetjh vierhtieh eatnamistie veedtjieh, jïh soptsestidh guktie daah vierhtieh nåhtose dorjesuvvieh
válddahit maid sáhttá dahkat gáhttet luonddu lagašbirrasis, ja ákkastallat fuolalaš láhttema ovdii ja vádjolit fuolalaččat luonddus
buerkiestidh maam maahta darjodh juktie eatnemem voengesne gorredidh, jïh argumenteradidh guktie maahta tjaebpieslaakan eatnamisnie fealadidh jïh aaj dam darjodh
Luonddu girjáivuohta
Gellievoete eatnamisnie
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ságastallat muhtun šaddo- ja eallišlájaid eallingearddi birra ja buohtastahttit daid
jieledesyklusen bïjre soptsestidh jïh jieledesyklusem viertiestidh såemies sjædtoe- jïh kreeke-aarhtide
válddahit muhtun nálihuvvan eallijoavkkuid eallinvuogi čohkkedettiin ja systematiseredettiin iešguđet gálduid dieđuid
jieledevuekiem buerkiestidh såemies kreekedåehkide mah leah nåhkelamme viehkine bïevnesh tjöönghkedh jïh bïevnesh ovmessie gaaltijijstie öörnegen mietie bïejedh
muitalit elliid birra, digaštallat elliid birgejumi birra ja earuhit oaiviliid ja fakta
kreeki bïjre soptsestidh, kreeketryjjesvoetem digkiedidh jïh mïeli jïh faaktaj gaskem joekehtidh
guorahallat biologalaš eanaiduvvama ja válddahit luonddu birrajođu
biologeles nåhkedimmiem goerehtidh, jïh aktem jieledegievliem eatnamisnie buerkiestidh
sirret doabbariid ja digaštallat manne doapparsirren lea dehálaš
gaaltijeveesmemem tjirrehtidh jïh digkiedidh man åvteste gaaltijeveesmeme lea vihkeles
Rumaš ja dearvvašvuohta
Kråahpe jïh healsoe
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
válddahit váldobeliid das mo olbmorumaš lea huksejuvvon
kruepieslaakan buerkiestidh guktie almetjen kråahpe lea bæjjese bigkeme
válddahit suolbmudanvuogádaga ja selvehit mo dat doaibmá
beapmoe-sjalkemesystemem buerkiestidh, jïh buerkiestidh guktie dïhte fungerede
válddahit dákterikki ja dehkiid ja selvehit mo rumaš sáhttá lihkadit
daektide jïh åedtjide buerkiestidh, jïh buerkiestidh guktie kråahpe maahta svihtjedh
geavahit dieđuid gihppagiin ja digitála teavsttain válddahit dábálaš dávdda ja mo dan sáhttá eastadit, ja čilget manin mii boahkuhit muhtun dávddaid vuostá
bïevnesh brosjyrijste jïh digitaale tjaalegijstie nuhtjedh juktie aktem sïejhme skïemtjelassem buerkiestidh jïh guktie maahta dam båehtjierdidh, jïh buerkiestidh man åvteste mijjieh vaksijnam vaeltebe naan skïemtjelassi vööste
dárkot ja válddahit mo rumaš reagere iešguđet dilálašvuođain, ja ságastallat iešguđet dovddolaš reakšuvnnaid birra ja fysalaš ja psyhkalaš dearvvašvuođa oktavuođa birra
vïhtesjidh jïh buerkiestidh guktie kråahpe reagerede ovmessie tsiehkine, jïh soptsestidh ovmessie domtesereaksjovni bïjre, jïh ektiedimmiem fysiske jïh psykiske healsoen gaskem
Fenomenat ja ávdnasat
Fenomenh jïh aamhth
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ráhkadit digitála ovttastuvvon teavstta muhtun planehtaid birra min beaivvášvuogádagas dieđuid háhkama ja gálduid almmuheami bokte
aktem digitaale tjåanghkan bïejeme tjaalegem darjodh såemies dejstie planeti bïjre mijjen biejjiesystemesne, viehkine bïevnesh ohtsedidh jïh gaaltijh neebnedh
čađahit geahččaladdamiid mat čájehit ahte ávdnasiin ja ávnnasseaguhusain sáhttet iešvuođat rievdat go daid iešguđet láhkai váikkuha
voejhkelimmieh tjirrehtidh mah vuesiehtieh aamhth jïh aamhtepleentegh maehtieh jeatjahlaakan sjïdtedh gosse dah joekehtslaakan tsevtsiedamme sjidtieh
suokkardit áibmo- ja jietnafenomenaid, válddahit dárkomiid ja evttohit čilgehusaid
fenomenh goerehtidh elmien jïh tjoejen bïjre, buerkiestidh maam vuajna, jïh buerkiestimmieh raeriestidh
registreret ja válddahit iežas dálkedárkomiid, mihtidit temperatuvrra ja njuoskkádaga ja ovdanbuktit bohtosiid gráfalaččat ja ságastallat dálkemearkkaid ja mearkabeivviid birra
vïhtesjadtedh jïh buerkiestidh jïjtse vïhtesjimmieh vearoldistie, temperatuvrem mööledh jïh mööledh man jïjnje obreme jallh tsuatseme jïh illedahkide vuesiehtidh viehkine grafihkeste, jïh vearoldevæhtaj jïh mïerhkebiejjiej bïjre soptsestidh
dovdát ja namuhit muhtun nástegovaid, ságastallat mo olmmoš sáhttá dádjadit nástegovaid mielde
naestieguvvieh damtijidh jïh tjuvtjiedidh, soptsestidh guktie almetjh maehtieh naestieguvviej mietie vaaksjoehtidh
dárkot guovssahasaid ja eará albmefenomenaid ja muitalit daid birra, ja muitalit myhtaid ja máidnasiid mat gusket nástealbmái ja guovssahasaide sámi árbevierus ja buohtastahttit daid eará árbevieruiguin
vïhtesjidh jïh soptsestidh goeksegi jïh jeatjah fenomeni bïjre elmesne, jïh mytah jïh vaajesh vaajestidh naestie-elmien jïh goeksegi bïjre saemien aerpievuekesne, jïh jeatjah aerpievuekiejgujmie viertiestidh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
plánet, hukset ja iskat álkes huksehusmodeallaid ja govaiguin ja illustrašuvnnaiguin duođaštit proseassa ideas gitta gárvves buktagii
soejkesjidh, bigkedh jïh teestadidh aelhkie maallh bigkemetseegkeldahkijste, jïh prosessem vihtiestidh åssjaldahkeste gaervies dorjesasse, tjaaleginie jïh guvviejgujmie
válddahit konstrukšuvnnaid ja digaštallat manne muhtun konstrukšuvnnat leat stargaseappot ja nannoseappot go earát
tseegkeldahkh buerkiestidh, jïh digkiedidh man åvteste naan tseegkeldahkh leah vielie stabijle.
dovdát ja válddahit iešguđet huksehusaid guoddi struktuvrraid lagašbirrasis
jïh stuerebe leavloem tööllieh mubpijste
Gelbbolašvuođamihttomearit 7. jahkeceahki maŋŋil
damtijidh jïh buerkiestidh guedtije struktuvrh ovmessie tseegkeldahkine voengesne
Álggahalli dutki
Maahtoeulmie 7. jaepiedaltesen mænngan
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
sátnádit luonddufágalaš gažaldagaid áššis mas oahppi háliida eambbo diehtit, evttohit vejolaš čilgehusaid, ráhkadit plána ja čađahit iskkadeami
eatnemefaageles gyhtjelassh hammoedidh man akt bïjre learohke onterde, raeriestidh seapan buerkiestimmieh, aktem soejkesjem darjodh jïh goerehtimmieh tjirrehtidh
ságastallat das manne luonddudiehtagis lea dehálaš ráhkadit ja iskat hypotesaid systemáhtalaš dárkomiid ja geahččaladdamiid bokte, ja manne lea dehálaš buohtastahttit bohtosiid
soptsestidh man åvteste eatnemedaejriemisnie lea vihkeles hypoteesh darjodh jïh teestadidh viehkine systematihkeles vïhtesjimmijste jïh voejhkelimmijste, jïh soptsestidh man åvteste vihkeles illedahkh viertiestidh
geavahit digitála veahkkeneavvuid geahččaladdanbarggus ja gieddebarggus
digitaale viehkiedïrregh nuhtjedh eksperimentelle barkosne jïh feeltebarkosne
gávdnat ja gieđahallat luonddufágalaš dieđuid teavsttain iešguđet median ja ráhkadit ovdanbuktima
olkese giesedh jïh gïetedidh eatnemefaageles bïevnesh tjaalegijstie ovmessie meedijinie, jïh aktem åehpiedehtemem darjodh
lohkat ja áddet beaivválaš buktagiid váruhanmerkemiid
lohkedh jïh guarkedh vaahra-mïerhkesjimmiem aarkebiejjien dorjesinie
Olmmoš ja luondu
Almetje eatnamisnie
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
plánet geavahit ja ávkkástallat luondduriggodagaid, ságastallat šlájaid birra mat ávkkástallojuvvojit, bargguid doaimmaheami birra mánnomuttuid ja eará luonddu fenomenaid ektui ja buohtastahttit daid eará sámi servodagaid árbevieruiguin
soejkesjidh guktie edtja eatnemen vierhtieh nuhtjedh jïh nuhtedh, aarhti bïjre soptsestidh mah åtnasuvvieh, tjöönghkemen bïjre askeboelhki jïh jeatjah fenomeni mietie eatnamisnie, jïh aerpievuekiejgujmie viertiestidh jeatjah saemien siebriedahkine
selvehit mo diehtu elliid ja lottiid láhttema birra geavahuvvo bivddus, guolásteamis ja boazodoalus ja ságaškuššat čuolmmaid min fuođđoresurssaid ávkkástallama oktavuođas
buerkiestidh guktie daajroe kreeki jïh ledtiej dåemiedimmien bïjre åtnasuvvieh vijremisnie, göölemisnie, lidtemistie jïh båatsosne, jïh dåeriesmoerh digkiedidh nuhtemen bïjre mijjen vijrevierhtijste
muitalit eará eamiálbmogiid luondduriggodatgeavaheami birra
soptsestidh guktie jeatjah aalkoealmetjh eatnemevierhtide nuhtjieh
Luonddu girjáivuohta
Gellievoete eatnamisnie
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
plánet ja čađahit iskkademiid unnimusat ovtta luondduguovllus, registreret dárkomiid ja systematiseret bohtosiid
soejkesjidh jïh tjirrehtidh goerehtimmieh unnemes aktene eatnemedajvesne, vïhtesjimmieh vïhtesjadtedh jïh illedahkide systematiseradidh
iskkadit ja válddahit lieđđešattuid ja čilget iešguđet šaddoosiid doaimma teavsttaiguin ja illustrašuvnnaiguin
blommasjædtoeh goerehtidh jïh buerkiestidh, jïh funksjovnide dejtie ovmessie sjædtoebielide buerkiestidh tjaaleginie jïh guvviejgujmie
iskkadit ja válddahit muhtun fáktoriid mat váikkuhit siepmanšaddui ja šattuid šaddamii
goerehtidh jïh digkiedidh naan faktovrh mah maehtieh tsevtsedh guktie vetsmieh bïhtsegieh jïh sjædtoeh sjidtieh
válddahit soames šaddo-, guoppar- ja eallišlájaid dovdomearkkaid ja ordnet daid systemáhtalaččat
naan væhtah buerkiestidh sjædtoe-, goebpere- jïh kreeke-aarhtine jïh dejtie öörnegen mietie bïejedh
Rumaš ja dearvvašvuohta
Kråahpe jïh healsoe
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
válddahit olbmorupmaša ahtanuššama sahkaneamis rávisolbmui
buerkiestidh almetjekråahpen evtiedimmiem, boernese-aalkoven raejeste geerve almetjen raajan
válddahit mii dáhpáhuvvá pubertehta áiggis ja ságastallat iešguđetlágan sohkabealidentitehtaid birra ja iešguđetlágan seksuálalaš gessomiid birra
buerkiestidh mij puberteetesne heannede jïh joekehts kjønnsidentiteeten bïjre soptsestidh, jïh jeerehtsen bïjre seksuelle vaaksjoehtimmesne
válddahit váibmo- ja geahpesvuogádaga váldobeliid ja makkár doaibma das lea rupmašis
åejviebielieh buerkiestidh vaajmoe- jïh gåbloesysteemesne jïh maam funksjovnide dïhte kråahpesne åtna
čilget mo rumaš ieš suddje dávdda vuostá, ja mo eastadit ja dikšut infekšuvdnadávddaid
buerkiestidh guktie kråahpe jïjtjemse vaarjele skïemtjelassi vööste, jïh guktie infeksjovneskïemtjelassh heerrede jïh båehtjerde
čohkket dieđuid ja loguid, ja digaštallat dearvvašvuođavahágiid birra mat sáhttet boahtit iešguđetlágan gárihuhttinávdnasiid geavaheami geažil
bïevnesh jïh taalematerijellem tjöönghkedh jïh healsoeskaarah digkiedidh mah maehtieh sjïdtedh gosse ovmessie geeruvevierhtieh nåhtede
Fenomenat ja ávdnasat
Fenomenh jïh aamhth
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit animašuvnnaid ja eará modeallaid válddahit planehtaid ja mánu lihkadeami, ja čilget jagiáiggiid ja mánnomuttuid šaddama
animasjovnh jïh jeatjah maallh nåhtadidh juktie buerkiestidh guktie planeeth jïh aske svihtjieh, jïh buerkiestidh guktie jaepieboelhkh jïh askeboelhkh sjidtieh
válddahit mo muhtun minerálat ja báktešlájat leat šaddan, ja iskat muhtun šlájaid mat leat lagašbirrasis
buerkiestidh guktie naan mineraalh jïh bïerje-aarhth leah sjïdteme, jïh goerehtidh naan såarhth mah gïetskesisnie gååvnesieh
selvehit muhtun energiijagálduid geavaheami ovdal ja dál, ja háhkat dieđuid ja statistihka iešguđet gálduin válddahit energiijageavaheami vejolaš birasváikkuhusaid báikkálaččat ja máilmmiviidosaččat ja digaštallat daid
åtnoem buerkiestidh naan energijegaaltijijstie åvtesne jïh daelie, jïh bïevnesh jïh statistihkem ribledh ovmessie gaaltijijstie juktie buerkiestidh jïh digkiedidh konsekvensh energijeåtnoste byjresasse gïetskesisnie jïh abpeveartenisnie
čilget dálkkádat-doahpaga, dovdat muhtun sivaid dálkkádatrievdadusaide ja iskat ja registreret ekstremadálkki váikkuhusaid
dïejvesem klijma buerkiestidh, naan fåantoeh klijmajarkelimmide damtedh, jïh goerehtidh jïh vïhtesjadtedh konsekvensh ekstreme-vearoldistie
iskat fenomenaid jiena, gulu ja rieja hárrái, digaštallat dárkomiid ja čilget mo jietna sáhttá bilidit gulu
fenomenh goerehtidh tjoejen, govlemen jïh gijjen bïjre, vïhtesjimmide digkiedidh jïh buerkiestidh guktie tjoeje maahta govlemem irhkedh
čađahit iskkademiid magnetismmain ja elektrisitehtain ja čilget ja ovdanbuktit bohtosiid
voejhkelimmieh darjodh magnetismine jïh elektrisiteetine, jïh illedahkide buerkiestidh jïh åehpiedehtedh
válddahit gássaid, njalbbiid ja čoahkkeávdnasiid guovddášiešvuođaid ja muddomolsašuddamiid partihkalmodealla bokte
vihkeles jïjtsevoeth buerkiestidh gaassine, væskine, garre aamhtine jïh fasesertiestimmine viehkine partihkelemaalleste
atoma- ja molekyladoahpagiiguin čilget mo ávdnasat leat huksejuvvon ja mo ávdnasat sáhttet nuppástuvvat
buerkiestidh guktie aamhth leah bæjjese bigkeme, jïh guktie aamhth maehtieh jorkesidh viehkine dïejvesidie atovmh jïh molekylh nuhtjedh
čađahit geahččaladdamiid iešguđetlágan kemiijalaš reakšuvnnaiguin ja válddahit mii daid dovdomearka lea
voejhkelimmieh tjirrehtidh ovmessie kjemiske reaksjovnigujmie jïh buerkiestidh dej sjïere væhtah
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Teknologije jïh hammoe
plánet, hukset ja iskat mekánalaš stohkosiid ja čilget mekánalaš sirdásemiid prinsihpaid
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
plánet, ráhkadit ja iskat ovttageardánis buktagiid mat geavahit elektrihkalaš energiija, ja máinnustit gárvves buktaga
soejkesjidh, bigkedh jïh teestadidh mekaniske stååkegaevnieh, jïh prinsihph buerkiestidh mekaniske sertiestimmide
válddahit buktaga eallingearddi ja digaštallat man muddui buvtta soahpá oktii guoddevaš ovdánemiin
soejkesjidh, darjodh jïh teestadidh aelhkie dorjesh mah elektriske energijem nuhtjieh, jïh reklameradidh gaervies dorjeme dorjesidie
Gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki maŋŋil
jieledem buerkiestidh akten dorjesasse jïh digkiedidh mennie mieresne dorjese sjeahta monnehke evtiedimmine
Álggahalli dutki
Maahtoeulmie 10. jaepiedaltesen mænngan
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
sátnádit iskkahahtti hypotesaid, plánet ja iskat daid ja digaštallat dárkomiid ja bohtosiid raporttas
hypoteesh buerkiestidh mejtie gåarede teestadidh, soejkesjidh jïh tjirrehtidh goerehtimmieh dejstie, jïh vïhtesjimmieh jïh illedahkh aktene reektehtsisnie digkiedidh
háhkat ja gieđahallat luonddufágalaš dieđuid, meroštallat ja ovdanbuktit bohtosiid gráfalaččat
ribledh jïh gïetedidh eatnemefaageles daatah, aerviedimmieh darjodh jïh illedahkh grafihkeleslaakan vuesiehtidh
čállit čilgejeaddji ja ákkastalli teavsttaid mat čujuhit relevánta gálduide, árvvoštallat iežas ja earáid teavsttaid kvalitehta ja dárkkistit teavsttaid
tjaalegh tjaeledh mah buerkiestieh jïh argumenteradieh jïh sjyöhtehke gaaltijidie vuesiehtieh, kvaliteetem vuarjasjidh jïjtse tjaaleginie jïh mubpiej jïh tjaalegidie staeriedidh
čilget manne lea dehálaš ohcat oktavuođaid sivaid ja váikkuhusaid gaskka ja čilget manne ákkastallan, máŋggaoaivilvuohta ja almmuheapmi leat dehálaččat luonddudiehtagis
buerkiestidh man åvteste vihkeles ektiedimmieh gïehtjedidh fåantoen jïh illedahken gaskem, jïh buerkiestidh man åvteste vihkeles argumenteradidh, ovsïemes årrodh jïh bæjhkoehtidh eatnemedaejriemisnie
identifiseret luonddufágalaš ákkaid, faktaid ja čuoččuhusaid áviissaid, gihppagiid ja eará mediaid teavsttain ja grafihkain, ja árvvoštallat sisdoalu kritihkalaččat
eatnemefaageles argumenth, faktah jïh jiehtegh damtijidh tjaaleginie jïh grafihkine plaerijste, brosjyrijste jïh jeatjah meedijijstie, jïh sisvegem laejhtehkslaakan vuarjasjidh
čuovvut sihkkarvuođadoaibmabijuid mat leat válddahallon DBS-rutiinnain (HMS) ja riskaárvvoštallamiin
jearsoesvoeteråajvarimmieh fulkesidh mah leah buerkiestamme HMS-ruvtijnine jïh vaahra-vuarjasjimmine
Olmmoš ja luondu
Almetje eatnamisnie
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
praktihkalaš searvama bokte čájehit ja selvehit mo birget luonddus jierpmálaš ja bealuštahtti láhkai
gosse eadtjohkelaakan meatan, vuesiehtidh jïh buerkiestidh guktie edtja bïerkenidh eatnamisnie
dárkot ja buktit ovdamearkkaid dasa mo olbmuid doaimmat leat váikkuhan dihto luondduguvlui, iskat iešguđet berošteaddjijoavkkuid oainnuid váikkuhussii ja árvalit doaimmaid mat sáhttet gáhttet luonddu boahttevaš buolvvaide
vïhtesjidh jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie darjomh almetjijstie leah aktem eatnemedajvem tsevtseme, goerehtidh guktie ovmessie iedtielahtjh tsevtsemasse vuejnieh, jïh råajvarimmieh raeriestidh mah maehtieh eatnemem vaarjelidh båetijen aejkien boelvide
geavahit sámegiel doahpagiid čilget iežas dárkomiid muohttaga ja siivvu hárrái, ja ságastallat manne diehtu muohttaga ja siivvu birra leat erenoamáš dehálaččat dorvvolaš vádjoleamis ja árbevirolaš ealáhusdoaimmas
saemien teermh nåhtadidh juktie vïhtesjimmieh buerkiestidh lopmen jïh daelhkien bïjre, jïh soptsestidh man åvteste daajroe lopmen jïh daelhkien bïjre lea joekoen vihkeles juktie eensilaakan fealadidh jïh aerpievuekien jielemedarjoemisnie
Luonddu girjáivuohta
Gellievoete eatnamisnie
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
čilget evolušuvdnateoriija váldobeliid ja selvehit dárkomiid mat dorjot dán teoriija
åejvievæhtide evolusjovneteorijesne buerkiestidh jïh vïhtesjimmieh tjïelkestidh mah teorijem dåarjoehtieh
válddahit ealli- ja šaddoseallaid huksehusa ja čilget fotosyntesa ja seallaheakkadeami váldobeliid
buerkiestidh guktie kreeke- jïh sjædtoecellah leah bæjjese bigkeme, jïh åejvievæhtide buerkiestidh fotosyntesesne jïh celle-voejngehtimmesne
selvehit seallajuohkáseami ja genehtalaš variašuvnnaid ja árbbi
cellajuekemem, genetiske jeereldihkiem jïh aerpiem buerkiestidh
čilget váldobeliid teoriijain das mo máilbmi rievdá ja lea rievdan áiggiid mielde, ja čilget dáid teoriijaid duogáža
åejvievæhtide teorijine buerkiestidh guktie eatneme jorkese jïh lea jorkesamme tïjje doekoe, jïh våaromem daejtie teorijide buerkiestidh
iskat ja registreret biohtalaš ja abiohtalaš fáktoriid ekovuogádagas lagašbirrasis ja čilget dáid fáktoriid oktavuođaid
goerehtidh jïh vïhtesjadtedh biotiske jïh abiotiske faktovrh aktene ekosystemesne voengesne, jïh ektiedimmieh faktovri gaskem buerkiestidh
Rumaš ja dearvvašvuohta
Kråahpe jïh healsoe
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
válddahit nearvavuogádaga ja hormonavuogádaga ja čilget mo dat stivrejit rupmaša proseassaid
nervasystemem jïh hormonsystemem buerkiestidh, jïh buerkiestidh guktie dah prosesside kråahpesne stuvrieh
válddahit oanehaččat ogi šaddama ja mo máná riegádeapmi dáhpáhuvvá
åenehkslaakan boernese-evtiedimmiem jïh baersielimmiem buerkiestidh
sátnádit ja ságaškuššat čuolmmaid mat gusket seksualitehtii, seksuálalaš gessomiidda, sohkabealidentitehtii, rájáid bidjamii ja árvvusatnimii, seksuálalaš njoammudávddaide, prevenšuvdnii ja abortii
dåeriesmoerh buerkiestidh jïh digkiedidh seksualiteeten, seksuelle vaaksjoehtimmien, kjønnsidentiteeten, raastebïejemen jïh seahkarimmien, seksuelle suetieskïemtjelassi, prevensjovnen jïh aborten bïjre
čilget mo iežas eallinláhki sáhttá váikkuhit dearvvašvuhtii, dása gullá guoiradeapmi ja borranváttut, buohtastahttit iešguđet gálduid dieđuid, digaštallat mo dearvvašvuođavahágiid sáhttá eastadit
buerkiestidh guktie jïjtse jieledevuekie maahta healsoem tsevtsedh, daan nuelesne seagkanimmie jïh byöpmedimssturremh, bïevnesh viertiestidh ovmessie gaaltijijstie, jïh digkiedidh guktie maahta healsoeskaarah heerredidh
buktit ovdamearkkaid sámi ja eará álbmotmedisiidnii ja digaštallat molssaevttolaš medisiinna ja skuvlamedisiinna erohusa
vuesiehtimmieh vedtedh saemien jïh jeatjah almetjebådtjese, jïh joekehtsem alternatijve medisijnen jïh skuvlemedisijnene gaskem digkiedidh
Fenomenat ja ávdnasat
Fenomenh jïh aamhth
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
válddahit universsa ja iešguđet teoriijaid dasa mo universa lea ovdánan
universet jïh ovmessie teorijh buerkiestidh guktie universe lea evtiesovveme
čilget mo jagiáiggit šaddet, gos ja manne lea gaskaijabeaivváš ja skábma
buerkiestidh guktie jaepieboelhkh sjidtieh, gusnie jïh man åvteste gaskejïjjebiejjie jïh jemhkeldstïjje
iskat fáttá máilmmiávvosa suokkardeamis, ja buohtastahttit ja ovdanbuktit iešguđet gálduid dieđuid
aktem aamhtesem goerehtidh goerehtimmeste veartenerommeste, jïh viertiestidh jïh åehpiedehtedh bïevnesh ovmessie gaaltijijstie
válddahit vuođđoávdnasiid ja ovttastusaid iešvuođaid periodavuogádaga geavahemiin
maadthaamhti jïjtsevoeth buerkiestidh jïh ektiedimmieh åtnosne periodesystemeste
iskat soames dábálaš ávdnasiid kemiijalaš iešvuođaid ja dahkat ovttageardánis meroštallamiid mat gusket luvvadusaid láivudeapmái
jïjtsevoetide muvhtide aamhtide aarkebiejjeste goerehtidh, jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh heajjoedimmien bïjre loetemijstie
iskat ja klassifiseret čielga ávdnasiid ja ávnnasseaguhusaid luvvilvuođa čázis, bulešvuođa ja suvrra ja básalaš iešvuođaid mielde
goerehtidh jïh klassifiseradidh raajnes aamhth jïh aamhtepleentegh mestie man varke dah tjaetsesne loetesuvvieh, guktie buelieh jïh suvries jïh basiske ektievoeth
plánet ja čađahit geahččaladdamiid duođaštanreakšuvnnaiguin, sirret ávdnasiid seaguhusain ja analyseret amas ávdnasa
soejkesjidh jïh tjirrehtidh voejhkelimmieh påvisningsreaksjovnigujmie, leehpeme aamhtijste aktene pleentegisnie jïh analyjse ammes aamhteste
iskat hydrokarbonaid, alkoholaid, karboksylsuvrriid ja karbohydráhtaid, válddahit ávdnasiid ja addit ovdamearkkaid buvttadanvugiide ja geavahanvugiide
hydrokarbonh, alkoholh, karboksylsyrah jïh karbohydrath goerehtidh, buerkiestidh aamhtide jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie dah dorjesuvvieh jïh gusnie dah åtnasuvvieh
čilget mo álgoviđaolju ja luonddugássa leat šaddan
buerkiestidh guktie rå-åålja jïh eatnemegaasse leah sjïdteme
geavahit elrávdnji-, gealdu-, resistánsa-, efeakta- ja indukšuvdna-doahpagiid čilget geahččaladdanbohtosiid rávdnjebiiriiguin
dïejvesidie straejmie, spenning, resistanse, effekte jïh induksjovne nuhtjedh juktie illedahkh buerkiestidh voejhkelimmeste straejmiegievliejgujmie
čilget mo mii sáhttit buvttadit elektrihkalaš energiija ođasmuvvi ja ođasmuvakeahtes energiijagálduin, ja digaštallat makkár birasváikkuhusat šaddet iešguđet energiijabuvttadanvugiin
buerkiestidh guktie mijjieh maehtebe elektriske energijem darjodh orrestimmeles jïh ij-orrestimmeles energijegaaltijijstie, jïh digkiedidh mah byjreseeffekth mah sjidtieh dej ovmessie vuekijste energijem darjodh
selvehit leaktu- ja akselerašuvdna-doahpagiid, mihtidit sturrodagaid ovttageardánis veahkkeneavvuiguin ja addit ovdamearkkaid dasa mo fápmu lea čadnon akselerašuvdnii
buerkiestidh dïejvesidie drïekte jïh akselerasjovne, stoeredahkide mööledh aelhkie viehkiedïrregigujmie, jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie faamoe lea ektiedamme akselerasjovnese
čađahit geahččaladdamiid ja ovttageardánis meroštallamiid barggu, energiija ja efeavtta hárrái
voejhkelimmieh jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh barkojne, energijine jïh effektine
selvehit mo johtolatsihkkarastinbiergasat eastadit ja unnidit vahágiid bárttiin ja lihkohisvuođain
buerkiestidh guktie trafihken jearsoesvoetedalhketjh skaarah heerredieh jïh vaeniedieh goerpine jïh ovlæhkojne
čađahit geahččaladdamiid čuovgga, oainnu ja ivnniid hárrái, ja válddahit ja čilget bohtosiid
voejhkelimmieh tjirrehtidh tjoevkine, vuajnojne jïh klaeriejgujmie, jïh illedahkide buerkiestidh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
gáibádusmearrádusaid vuođul ráhkadit buktagiid, ja árvvoštallat buktaga funktionalitehta, geavahanmuni ja eallingearddi guoddevaš ovdáneami ektui
dorjesh evtiedidh sjïere krïevenassigujmie jïh vuarjasjidh man funksjovnelle dah dorjesh leah, man vietseles dah leah utniejasse jïh man guhkiem dorjesh ryöhkoeh viertiestamme monnehke evtiedimmine
iskat ja válddahit dakkár ávdnasiid iešvuođaid mat adnojit buvttadanproseassas, ja árvvoštallat ávnnasgeavaheami birasgáhttema ektui
jïjtsevoeth materijaline teestadidh jïh buerkiestidh mah dorjemassesne åtnasuvvieh, jïh materijaleåtnoem vuarjasjidh gosse byjresem krööhkeste
válddahit elektrovnnalaš gulahallanvuogádaga, čilget mo dieđut sirdásit sáddejeaddjis vuostáiváldái, ja selvehit positiivvalaš ja negatiivvalaš váikkuhusaid
aktem elektrovneles kommunikasjovnesystemem buerkiestidh, buerkiestidh guktie bïevnesh sirtesuvvieh seedtijistie dåastoejasse, jïh buerkiestidh positijve jïh negatijve konsekvensh
Gelbbolašvuođamihttomearit Jo1 – studerenráhkkanahtti oahppográmmaid maŋŋil
Maahtoeulmie Jåa1 mænngan- studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
plánet ja čađahit iešguđetlágan iskkademiid mas identifiserejit variábeliid, háhkat ja gieđahallat dieđuid ja čállit raportta mas digaštallá mihtidaneahpesihkarvuođa ja árvvoštallá vejolaš boasttugálduid
soejkesjidh jïh tjirrehtidh ovmessie såarhts goerehtimmieh juktie damtijidh variabelh, veedtjedh jïh gïetedidh daatah jïh reektehtsem tjaeledh gusnie digkede jueriem möölehtimmeste jïh vuarjasjidh mejtie fiejliegaaltijh
earuhit bohtosiid ja čuoččuhusaid ja digaštallat metodaid ja iežas ja earáid dieđuid ovdanbuktima ja dulkomiid kvalitehta
illedahkh jïh jiehtegi gaskem juekedh jïh kvaliteetem digkiedidh jïjtse jïh mubpiej vuekine jïh jïjtse jïh mubpiej daatine jïh toelhkestimmine
ságaškuššat áigeguovdilis luonddufágalaš čuolmmaid maid vuođđun leat praktihkalaš iskkadeamit dahje systematiserejuvvon dieđut iešguđet gálduin
digkiedidh eatnemefaageles dåeriesmoerh mah leah sjyöhtehke daan biejjien mah våaromem utnieh praktihkeles goerehtimmine jallh systematiseradamme bïevnesh ovmessie gaaltijijstie
geavahit ovttageardánis datasimuleremiid dahje animašuvnnaid illustreren dihtii ja čilgen dihtii luonddufágalaš fenomenaid ja iskat hypotesaid
aelhkie daatasimuleradimmieh jallh animasjovnh nuhtjedh juktie vuesiehtidh jïh buerkiestidh eatnemefaageles fenomenh, jïh hypoteesh teestadidh
digaštallat ovttaláganvuođaid ja erohusaid das mo árbediehtu ja dieđalaš diehtu luonddu birra ásahuvvo ja gaskkustuvvo
joekehts jïh hedtieh digkiedidh guktie aerpievuekien daajroe jïh daejremen daajroe eatnemen bïjre tseegkesåvva jïh guhkiebasse soptsesuvvieh
Guoddevaš ovdáneapmi
Monnehke evtiedimmie
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
selvehit guoddevaš ovdáneapmi-doahpaga
buerkiestidh dïejvesem monnehke evtiedimmie
iskat ja válddahit ekovuogádaga suksešuvdnaproseassaid
suksesjovneprosessh aktene ekosystemesne goerehtidh jïh buerkiestidh
selvehit fáktoriid mat váikkuhit populašuvnna sturrodahkii ja addit ovdamearkkaid dasa mo flora ja fauna leat rievdan davviguovlluin
faktovrh buerkiestidh mah illedahkh vedtieh akten populasjovnen stoeredahkese, jïh vuesiehtimmieh vedtedh mah jarkelimmieh orreme flora ’ sne jïh fauna ’ sne noerhtedajvine
kártet iežas geavaheaddjiválljemiid ja ákkastit fágalaččat ja ehtalaččat iežas geavaheaddjiválljemiid mat sáhttet ovddidit guoddevaš geavaheaddjiminstara
goerehtalledh mah vaaroeh jïjtje veeljie jïh faageles jïh etihkeles argumenteradidh dej veeljemi bïjre mah maehtieh viehkiehtidh aktine monnehke åtnoemaalline
iskat báikkálaš ja máilmmiviidosaš beroštusvuostálasvuođaid mat gusket birasáššiide ja hálddašeapmái, ja ságaškuššat makkár váikkuhusat dáin vuostálasvuođain sáhttet leat báikkálaš álbmogii, sápmelaččaide ja eará eamiálbmogiidda ja máilmmiservodahkii
suksesjovneprosessh aktene ekosystemesne goerehtidh jïh buerkiestidh
Biepmus ja dearvvašvuohta
Beapmoe jïh healsoe
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
válddahit deháleamos energiija addi biepmusávdnasiid, daid kemiijalaš dovdomearkkaid ja ákkastit manne dat leat dehálaččat rupmašii
buerkiestidh dah vihkielommes energijevedtije fearoe-aamhth, dej kjemiske væhtah jïh buerkiestidh man åvteste dah vihkeles kråahpese
addit ovdamearkkaid vitamiinnaide, minerálaide ja binnánašávdnasiide maid rumaš dárbbaša, ja mo sáhttá olmmoš sihkkarastit máŋggabealat biebmodoalu
vuesiehtimmieh vedtedh mah vitamijnh, mineraalh jïh sporstoff kråahpe daarpesje, jïh guktie maahta aktem jeereldihkie beapmoevuekiem hoksedh
ovttageardánit kemiijalaččat čájehit biepmuid biepmusávdnasiid ja selvehit dárkomiid
aelhkie kjemiske voejhkelimmieh darjodh juktie fearoe-aamhth vuesiehtidh beapmojne, jïh buerkiestidh maam vïhtesjamme
čilget deháleamos energiija addi biepmusávdnasiid suolbmudeami, fievrrideami ja nuppástuvvama rupmašis
åejviebiehkide buerkiestidh beapmoesjalkemen (fordøyelse), transporten jïh jeatjahtehtemen bïjre energijevedtije fearoe-aamhtijste kråahpesne
selvehit muhtun kosmehtalaš buktagiid váldoávdnasiid ja ieš ráhkadit dakkár buktaga oktan gálvodieđuiguin
såemies åejviebielieh buerkiestidh kosmetiske dorjesinie jïh aktem dagkeres dorjesem darjodh jïjtse vaaroedeklarasjovnine
ságaškuššat áššiid guoiradeami, borranváttuid ja hárjehallama hárrái, ja mo eallinláhki váikkuha dearvvašvuhtii
digkiedidh gyhtjelassh seagkanimmien, byöpmedimssturremen jïh saavremen bïjre, jïh guktie jieledevuekie healsoem tsevtsie
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
čilget proteiidnasyntesa genehtalaš koda ja váldobeliid ja addit ovdamearkka mo árbi ja biras ovttasdoaibmaba
dïejvesem genetisk kode buerkiestidh, jïh åejviebiehkide proteinsyntesesne buerkiestidh jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie aerpie jïh byjrese ektesne spielieh
čilget nálleseaguhus- ja genamodifiseren-doahpagiid ja addit ovdamearkkaid mo bioteknologiija geavahuvvo modifiseret šattuid ja elliid iešvuođaid
dïejvesidie kroessedimmie jïh genmodifisering buerkiestidh, jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie bioteknologije åtnasåvva juktie jïjtsevoeth modifiseradidh sjædtoej jïh kreeki luvnie
addit bajilgova das mo bioteknologiija iešguđet láhkai geavahuvvo medisiinnalaččat ja digaštallat dákkár geavaheami vejolašvuođaid ja hástalusaid
bijjieguvviem vedtedh ovmessie såarhts medisijnen åtnoen bïjre bioteknologijeste, jïh nuepieh jïh haestemh digkiedidh dagkarinie åtnosne
buohtastahttit ákkaid geavahit bioteknologiija ja ságaškuššat fágalaš ja ehtalaš čuolmmaid dáid hárrái
argumenth viertiestidh bioteknoligije-åtnoen bïjre, jïh faageles jïh etihkeles dåeriesmoerh digkiedidh dej bïjre
Suonjardeapmi ja radioaktivitehta
Goekedimmie jïh radioaktiviteete
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
čilget mo guovssahasat šaddet, ja addit ovdamearkkaid dasa mo Norga lea leamaš ja ain lea dehálaš riika dán suorggi dutkamis
buerkiestidh guktie goeksege sjædta jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie Nöörje lea orreme jïh lea akte vihkeles laante goerehtimmesne daennie suerkesne
čilget ozongearddi mearkkašumi beaivváža suonjardeami hárrái
ozon-skierien ulmiem buerkiestidh goekedæmman biejjeste
čilget mii šaddoviessobeaktu lea ja selvehit mo olbmuid doaimmat rievdadit energiijabalánssa atmosfearas
buerkiestidh mij drivhuseffekte lea, jïh buerkiestidh guktie almetji darjomh energijebalansem jarkelieh atmosfææresne
selvehit muhtun vejolaš váikkuhusaid lassánan šaddoviessobeavttus árktalaš guovlluin ja vuolleguovlluin ja ságaškuššat ovtta áigeguovdilis dálkkádatdoaibmabiju
buerkiestidh naan seapan konsekvensh lissiehtamme drivhuseffekteste arktihken jïh vueliehkåbpoe dajvine, jïh aktem sjyöhtehke klijmaråajvarimmiem digkiedidh
čađahit geahččaladdamiid radioaktivitehtain, beallidanáiggiin ja duogášsuonjardemiin, čilget fenomenaid ja dahkat ovttageardánis meroštallamiid
voejhkelimmieh tjirrehtidh radioaktiviteetine, bieliedimmietïjjine jïh duekiegoekedimmine, fenomenide buerkiestidh jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh
válddahit iešguđetlágan ioniserejeaddji suonjardeami dovdomearkkaid ja addit ovdamearkkaid dasa mo dat ávkkástallojuvvojit teknihkalaš ja medisiinnalaš anus
væhtah buerkiestidh ovmessie såarhts ioniserende goekedimmine, jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie dagkeres goekedimmie åtnasåvva teknihkeles jïh medisijnen åtnosne
čilget mo elektromagnehtalaš suonjardeapmi máilmmiávvosis sáhttá dulkojuvvot ja addit dieđuid máilmmiávvosa birra
buerkiestidh guktie elektromagnetiske goekedimmie veartenerommeste maahta toelhkestamme sjïdtedh jïh bïevnesh vedtedh veartenerommen bïjre
Boahtteáiggi energiija
Energije båetijen aajkan
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
čađahit geahččaladdamiid beaivvášseallaiguin, beaivvášháhpohalliiguin ja liggenpumppaiguin, čilget doaibmavuogi váldobeliid ja dahkat ovttageardánis meroštallamiid doaibmagrádas
voejhkelimmieh darjodh biejjiecellajgujmie, biejjiefeengkijigujmie jïh baahkedimmiepumpajgujmie, buerkiestidh guktie dah fungeradieh jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh man stoerre nåhtoe lea
čilget mat redoksreakšuvnnat leat, čađahit geahččaladdamiid main lea boaldin, galvaniserejuvvon elemeanta ja elektrolysa ja selvehit bohtosiid
buerkiestidh mij lea redoksreaksjovnh, voejhkelimmieh darjodh båeltielimmine, galvaniske elementine jïh elektorlysine, jïh illedahkide buerkiestidh
válddahit muhtun dábálaš báhtteriid ja boalddusseallaid doaibmavuogi ja mo dat geavahuvvojit
buerkiestidh guktie naan sïejhme batterijh jïh båeltielimmiecellah fungeradieh, jïh gusnie dah åtnasuvvieh
selvehit mo biomássa iešguđet láhkai geavahuvvo energiijagáldun
buerkiestidh ovmessie såarhts åtnoem biomasseste goh energijegaaltije
selvehit energiijagálduid ja energiijaguoddiid ja relevánta boahtteáigge energiijaguoddi erohusa
joekehtsem buerkiestidh energijegaaltiji jïh energijeguedtiji gaskem, jïh akte sjyöhtehke energijeguedtije båetijen aajkan
Gelbbolašvuođamihttomearit Jo1 – fidnofágalaš oahppoprográmmaid maŋŋil
Maahtoeulmie Jåa1 mænngan – barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
plánet ja čađahit iešguđetlágan iskkademiid mas identifiserejit variábeliid, háhkat ja gieđahallat dieđuid ja čállit raportta mas digaštallá mihtidaneahpesihkarvuođa ja árvvoštallá vejolaš boasttugálduid
soejkesjidh jïh tjirrehtidh ovmessie såarhts goerehtimmieh juktie damtijidh variabelh, veedtjedh jïh gïetedidh daatah jïh reektehtsem tjaeledh gusnie digkede jueriem möölehtimmeste jïh vuarjasjidh mejtie fiejliegaaltijh
Guoddevaš ovdáneapmi
Monnehke evtiedimmie
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
selvehit guoddevaš ovdáneapmi-doahpaga
buerkiestidh dïejvesem monnehke evtiedimmie
selvehit fáktoriid mat váikkuhit populašuvnna sturrodahkii ja addit ovdamearkkaid dasa mo flora ja fauna leat rievdan davviguovlluin
faktovrh buerkiestidh mah illedahkh vedtieh akten populasjovnen stoeredahkese, jïh vuesiehtimmieh vedtedh mah jarkelimmieh orreme flora ’ sne jïh fauna ’ sne noerhtedajvine
kártet iežas geavaheaddjiválljemiid ja ákkastit fágalaččat ja ehtalaččat iežas geavaheaddjiválljemiid mat sáhttet ovddidit guoddevaš geavaheaddjiminstara
goerehtalledh mah vaaroeh jïjtje veeljie jïh faageles jïh etihkeles argumenteradidh dej veeljemi bïjre mah maehtieh viehkiehtidh aktine monnehke åtnoemaalline
iskat báikkálaš ja máilmmiviidosaš beroštusvuostálasvuođaid mat gusket birasáššiide ja hálddašeapmái, ja ságaškuššat makkár váikkuhusat dáin vuostálasvuođain sáhttet leat báikkálaš álbmogii, sápmelaččaide ja eará eamiálbmogiidda ja máilmmiservodahkii
suksesjovneprosessh aktene ekosystemesne goerehtidh jïh buerkiestidh
Biepmus ja dearvvašvuohta
Beapmoe jïh healsoe
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
válddahit deháleamos energiija addi biepmusávdnasiid, daid kemiijalaš dovdomearkkaid ja ákkastit manne dat leat dehálaččat rupmašii
buerkiestidh dah vihkielommes energijevedtije fearoe-aamhth, dej kjemiske væhtah jïh buerkiestidh man åvteste dah vihkeles kråahpese
addit ovdamearkkaid vitamiinnaide, minerálaide ja binnánašávdnasiide maid rumaš dárbbaša, ja mo sáhttá olmmoš sihkkarastit máŋggabealat biebmodoalu
vuesiehtimmieh vedtedh mah vitamijnh, mineraalh jïh sporstoff kråahpe daarpesje, jïh guktie maahta aktem jeereldihkie beapmoevuekiem hoksedh
ovttageardánit kemiijalaččat čájehit biepmuid biepmusávdnasiid ja selvehit dárkomiid
aelhkie kjemiske voejhkelimmieh darjodh juktie fearoe-aamhth vuesiehtidh beapmojne, jïh buerkiestidh maam vïhtesjamme
čilget deháleamos energiija addi biepmusávdnasiid suolbmudeami, fievrrideami ja nuppástuvvama rupmašis
åejviebiehkide buerkiestidh beapmoesjalkemen (fordøyelse), transporten jïh jeatjahtehtemen bïjre energijevedtije fearoe-aamhtijste kråahpesne
selvehit muhtun kosmehtalaš buktagiid váldoávdnasiid ja ieš ráhkadit dakkár buktaga oktan gálvodieđuiguin
såemies åejviebielieh buerkiestidh kosmetiske dorjesinie jïh aktem dagkeres dorjesem darjodh jïjtse vaaroedeklarasjovnine
ságaškuššat áššiid guoiradeami, borranváttuid ja hárjehallama hárrái, ja mo eallinláhki váikkuha dearvvašvuhtii
digkiedidh gyhtjelassh seagkanimmien, byöpmedimssturremen jïh saavremen bïjre, jïh guktie jieledevuekie healsoem tsevtsie
Boahtteáiggi energiija
Energije båetijen aajkan
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
čađahit geahččaladdamiid beaivvášseallaiguin, beaivvášháhpohalliiguin ja liggenpumppaiguin, čilget doaibmavuogi váldobeliid ja dahkat ovttageardánis meroštallamiid doaibmagrádas
voejhkelimmieh darjodh biejjiecellajgujmie, biejjiefeengkijigujmie jïh baahkedimmiepumpajgujmie, buerkiestidh guktie dah fungeradieh jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh man stoerre nåhtoe lea
selvehit mo biomássa iešguđet láhkai geavahuvvo energiijagáldun
buerkiestidh ovmessie såarhts åtnoem biomasseste goh energijegaaltije
Gelbbolašvuođamihttomearit Jo3 – lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii maŋŋil
Maahtoeulmie Jåa3 mænngan- lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
earuhit bohtosiid ja čuoččuhusaid ja digaštallat metodaid ja iežas ja earáid dieđuid ovdanbuktima ja dulkomiid kvalitehta
illedahkh jïh jiehtegi gaskem juekedh jïh kvaliteetem digkiedidh jïjtse jïh mubpiej vuekine jïh jïjtse jïh mubpiej daatine jïh toelhkestimmine
ságaškuššat áigeguovdilis luonddufágalaš čuolmmaid maid vuođđun leat praktihkalaš iskkadeamit dahje systematiserejuvvon dieđut iešguđet gálduin
digkiedidh eatnemefaageles dåeriesmoerh mah leah sjyöhtehke daan biejjien mah våaromem utnieh praktihkeles goerehtimmine jallh systematiseradamme bïevnesh ovmessie gaaltijijstie
geavahit ovttageardánis datasimuleremiid dahje animašuvnnaid illustreren dihtii ja čilgen dihtii luonddufágalaš fenomenaid ja iskat hypotesaid
aelhkie daatasimuleradimmieh jallh animasjovnh nuhtjedh juktie vuesiehtidh jïh buerkiestidh eatnemefaageles fenomenh, jïh hypoteesh teestadidh
digaštallat ovttaláganvuođaid ja erohusaid das mo árbediehtu ja dieđalaš diehtu luonddu birra ásahuvvo ja gaskkustuvvo
joekehts jïh hedtieh digkiedidh guktie aerpievuekien daajroe jïh daejremen daajroe eatnemen bïjre tseegkesåvva jïh guhkiebasse soptsesuvvieh
Luonddu girjáivuohta
Monnehke evtiedimmie
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
iskat ja válddahit ekovuogádaga suksešuvdnaproseassaid
suksesjovneprosessh aktene ekosystemesne goerehtidh jïh buerkiestidh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
čilget proteiidnasyntesa genehtalaš koda ja váldobeliid ja addit ovdamearkka mo árbi ja biras ovttasdoaibmaba
dïejvesem genetisk kode buerkiestidh, jïh åejviebiehkide proteinsyntesesne buerkiestidh jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie aerpie jïh byjrese ektesne spielieh
čilget nálleseaguhus- ja genamodifiseren-doahpagiid ja addit ovdamearkkaid mo bioteknologiija geavahuvvo modifiseret šattuid ja elliid iešvuođaid
dïejvesidie kroessedimmie jïh genmodifisering buerkiestidh, jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie bioteknologije åtnasåvva juktie jïjtsevoeth modifiseradidh sjædtoej jïh kreeki luvnie
addit bajilgova das mo bioteknologiija iešguđet láhkai geavahuvvo medisiinnalaččat ja digaštallat dákkár geavaheami vejolašvuođaid ja hástalusaid
bijjieguvviem vedtedh ovmessie såarhts medisijnen åtnoen bïjre bioteknologijeste, jïh nuepieh jïh haestemh digkiedidh dagkarinie åtnosne
buohtastahttit ákkaid geavahit bioteknologiija ja ságaškuššat fágalaš ja ehtalaš čuolmmaid dáid hárrái
argumenth viertiestidh bioteknoligije-åtnoen bïjre, jïh faageles jïh etihkeles dåeriesmoerh digkiedidh dej bïjre
Suonjardeapmi ja radioaktivitehta
Goekedimmie jïh radioaktiviteete
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
čilget mo guovssahasat šaddet, ja addit ovdamearkkaid dasa mo Norga lea leamaš ja ain lea dehálaš riika dán suorggi dutkamis
buerkiestidh guktie goeksege sjædta jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie Nöörje lea orreme jïh lea akte vihkeles laante goerehtimmesne daennie suerkesne
čilget ozongearddi mearkkašumi beaivváža suonjardeami hárrái
ozon-skierien ulmiem buerkiestidh goekedæmman biejjeste
čilget mii šaddoviessobeaktu lea ja selvehit mo olbmuid doaimmat rievdadit energiijabalánssa atmosfearas
buerkiestidh mij drivhuseffekte lea, jïh buerkiestidh guktie almetji darjomh energijebalansem jarkelieh atmosfææresne
selvehit muhtun vejolaš váikkuhusaid lassánan šaddoviessobeavttus árktalaš guovlluin ja vuolleguovlluin ja ságaškuššat ovtta áigeguovdilis dálkkádatdoaibmabiju
buerkiestidh naan seapan konsekvensh lissiehtamme drivhuseffekteste arktihken jïh vueliehkåbpoe dajvine, jïh aktem sjyöhtehke klijmaråajvarimmiem digkiedidh
čađahit geahččaladdamiid radioaktivitehtain, beallidanáiggiin ja duogášsuonjardemiin, čilget fenomenaid ja dahkat ovttageardánis meroštallamiid
voejhkelimmieh tjirrehtidh radioaktiviteetine, bieliedimmietïjjine jïh duekiegoekedimmine, fenomenide buerkiestidh jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh
válddahit iešguđetlágan ioniserejeaddji suonjardeami dovdomearkkaid ja addit ovdamearkkaid dasa mo dat ávkkástallojuvvojit teknihkalaš ja medisiinnalaš anus
væhtah buerkiestidh ovmessie såarhts ioniserende goekedimmine, jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie dagkeres goekedimmie åtnasåvva teknihkeles jïh medisijnen åtnosne
čilget mo elektromagnehtalaš suonjardeapmi máilmmiávvosis sáhttá dulkojuvvot ja addit dieđuid máilmmiávvosa birra
buerkiestidh guktie elektromagnetiske goekedimmie veartenerommeste maahta toelhkestamme sjïdtedh jïh bïevnesh vedtedh veartenerommen bïjre
Boahtteáiggi energiija
Energije båetijen aajkan
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
čilget mat redoksreakšuvnnat leat, čađahit geahččaladdamiid main lea boaldin, galvaniserejuvvon elemeanta ja elektrolysa ja selvehit bohtosiid
buerkiestidh mij lea redoksreaksjovnh, voejhkelimmieh darjodh båeltielimmine, galvaniske elementine jïh elektorlysine, jïh illedahkide buerkiestidh
válddahit muhtun dábálaš báhtteriid ja boalddusseallaid doaibmavuogi ja mo dat geavahuvvojit
buerkiestidh guktie naan sïejhme batterijh jïh båeltielimmiecellah fungeradieh, jïh gusnie dah åtnasuvvieh
selvehit mo biomássa iešguđet láhkai geavahuvvo energiijagáldun
buerkiestidh ovmessie såarhts åtnoem biomasseste goh energijegaaltije
Árvvoštallan fágas
Faagem vierhtiedidh
Loahppaárvvoštallama mearrádusat:
Nænnoestimmieh galhkuvevuarjasjæmman:
Oppalašárvosáni árvvoštallan
Galhkuvevuarjasjimmie
Ortnet
Jaepiedaltese
10. jahkeceahkki
10. jaepiedaltese
Oahppit galget oažžut ovtta oppalašárvosáni.
Learohkh edtjieh aktem galhkuvekarakterem utnedh.
Jo1 fidnofágalaš oahppoprográmmat
Jåa1 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Jo3 lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii
Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh Jåa3 lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose
Oahppit galget oažžut ovtta oppalašárvosáni.
Learohkh edtjieh aktem galhkuvekarakterem utnedh.
Eksámen ohppiide
Eksamene learoehkidie
Ortnet
Jaepiedaltese
10. jahkeceahkki
10. jaepiedaltese
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot njálmmálaš eksámenii.
Learohkh maehtieh njaalmeldh eksamenese geasalgidh.
Eksámen galgá čađahuvvot praktihkalaš osiin.
Edtja eksamenem tjirrehtidh dæjpeles boelhkine.
Eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Jo1 fidnofágalaš oahppoprográmmat
Jåa1 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot njálmmálaš-praktihkalaš eksámenii.
Learohkh maehtieh njaalmeldh-dæjpeles eksamenese geasalgidh.
Eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Jo3 lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii
Jåa3 lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot njálmmálaš-praktihkalaš eksámenii.
Learohkh maehtieh njaalmeldh-dæjpeles eksamenese geasalgidh.
Eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Eksámen fátmmasta dušše fága lasáhussan oppalaš studerengelbbolašvuhtii (84 tiimma).
Eksamene ajve faagem lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose feerhmie (84 tæjmoeh).
Eksámen privatisttaide
Jaepiedaltese
10. jahkeceahkki
10. jaepiedaltese
Geahča rávisolbmuid vuođđoskuvlaoahpahusa gustovaš ortnega.
Vuartesjh sïejhme öörnegem maadthskuvlelïerehtæmman geerve almetjidie.
Jo1 fidnofágalaš oahppoprográmmat
Jåa1 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Privatisttat galget váldit njálmmálaš-praktihkalaš eksámena.
Privatisth edtjieh njaalmeldh-dæjpeles eksamenem vaeltedh.
Eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Privatisttat galget váldit njálmmálaš-praktihkalaš eksámena.
Privatisth edtjieh njaalmeldh-dæjpeles eksamenem vaeltedh.
Eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Jo3 lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii
Jåa3 lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose
Privatisttat galget váldit njálmmálaš-praktihkalaš eksámena.
Privatisth edtjieh njaalmeldh-dæjpeles eksamenem vaeltedh.
Eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Eksámen fátmmasta dušše fága lasáhussan oppalaš studerengelbbolašvuhtii (84 tiimma).
Eksamene ajve faagem lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose feerhmie (84 tæjmoeh).
Árvvoštallama oppalaš mearrádusat leat oahpahuslága láhkaásahusas.
Dah sïejhme nænnoestimmieh vuarjasjimmien bïjre lea vihtiestamme ööhpehtimmielaaken mieriedimmesne
Mielddus 2 Njuolggadusat – Norgga-ruoŧa guohtunlávdegoddi ja Norgga-ruoŧa dárkkistangoddi Álgomearrádusat
Lissie 2 Njoelkedassh Nøørjen-Sveerjen gåatomemoenehtsasse jïh Njååhtjedimmiemoenehtsasse Aalkuvistie jiehtegh
Dát njuolggadusat sisttisdollet Norgga-ruoŧa guohtunlávdegotti (Guohtunlávdegotti) mearrádusaid ja Norgga-ruoŧa dárkkistangotti (Dárkkistangotti) mearrádusaid konvenšuvnna 23. artihkkala mielde Norgga ja Ruoŧa gaskka rádjerasttildeaddji boazodoalu hárrái.
Daejnie njoelkedassine leah tjïelkebe jiehtegh Nøørjen-Sveerjen gåatomemoenehtsasse (Gåatomemoenehtse) jïh Nøørjen-Sveerjen Njååhtjedimmiemoenehtsasse (Njååhtjedimmiemoenehtse) konvensjovnen 23 aartigkelen mietie Nøørjen jïh Sveerjen raastenbijjelen båatsoen bïjre.
Guohtunlávdegottis ja Dárkkistangottis galgá leat goabbat čállingoddi.
Dovne Gåatomemoenehtsasse jïh Njååhtjedimmiemoenehtsasse galka sjïere tjaeliehtimmiesijjie.
Čállingottit galget leat goabbat sajis muhtin fylkkas dahje leanas gos konvenšuvdna gusto.
Tjaeliehtimmiesijjieh leah joekehth sijjine fylhkesne jallh läänesne gubpene konvensjovne håsvede.
Guđe báikkis lávdegottit galget leat mearridit ráđđehusat ovttasráđiid maŋŋil go leat ráđđádallan sámedikkiiguin Norggas ja Ruoŧas.
Nøørjen jïh Sveerjen saemiedigkiej raeriestimmien mietie dellie reerenassh ektesne jiehtieh gubpene moenehtsh tseegkesuvvieh.
Ráđđehusat sáhttet ovttasráđiid mearridit ahte náššuvnnalaš eiseváldi galgá čállingoddebargguid doaimmahit.
Reerenassh ektesne maehtieh jiehtedh tjaeliehtimmiej laavenjassh naasjovnen åejvijste dorjesuvvieh.
Lávdegottiid jođiheddjiin lea geatnegasvuohta jođihit ja bearráigeahččat áššeráhkkaneami.
Fïerhten moenehtsen åvtoehkasse lea dïedte aamhtesebuektiehtimmiem juhtiehtidh jïh vaaksjodh.
Jođiheaddji galgá fuolahit nu ahte áššit gieđahallojuvvojit farggamusat.
Åvtohke geehtie aamhtesh gïetedæmman båetieh dan varke guktie gåarede.
Lávdegottiid lahtut galget jođiheaddji čoahkkingohččuma mielde oassálastit lávdegoddečoahkkimiin ja dárbbu mielde veahkehit áššiid ráhkkaneamis.
Åvtohken gåhtjomen mænngan dellie moenehtsen lïhtsegh gelkieh moenehtsen tjåahkojne meatan jïh sjïere tsiehkine viehkiehtidh aamhtesidie buektiehtidh.
Lávdegoddelahtuid ja várrelahtuid doaibmabuhtasa mearridit ráđđehusat ovttasráđiid.
Reerenassh ektesne moenehtsi lïhtsegen jïh sijjiesadtjen maaksoem nænnoestieh.
Áššegieđahallama oktasaš mearrádusat
Ektiejiehtegh aamhtesegïetedæmman
Čálalaš gulahallamat lávdegottiiguin sáhttet dahkkojuvvot juogo dárogillii, ruoŧagillii dahje sámegillii.
Tjaaleldh govlehtimmieh moenehtsidie maehtieh daaroen-, Sveerjen- jallh saemiengïelese.
Njálmmálaš šiehtadallamis sáhttá gevahit buot dáid gielaid.
Njaalmeldh dïejveldimmesne maahta fïertem gïelem nuhtedh.
Jus jorgaleapmi dahje dulkon lea dárbbašlaš, fuolahit lávdegottit dán.
Jis daerpies jarkoestidh jallh toelhkedh, dellie moenehtsh dam øørnieh.
Lávdegottiid beavdegirjjit ja mearrádusat galget čállojuvvot dárogillii dahje ruoŧagillii ja dárbbu mielde maiddái sámegillii.
Moenehtsi protokollh jïh nænnoestimmieh daaroengïelese jallh Sveerjen gïelese tjaalasuvvieh jïh jis daerpies dovne saemiengïelese.
Áššegieđahallan lea njálmmálaš, čálalaš dahje dahkkojuvvo earáládje, dan mielde movt lávdegottit mearridit.
Moenehtse nænnoste mejtie aamhtesegïetedalleme lea njaalmeldh, tjaaleldh jallh jeatjah-leejne.
Go ášši lea mearriduvvon galgá čálalaš mearrádus dieđihuvvot farggamusat.
Gosse aamhtesem nænnoestamme, dellie tjaaleldh nænnoestimmiem varki bæjhkoehtidh.
Mearrádusat leat almmolaččat.
Nænnoestimmieh leah byjjes.
Son gii oassálastá áššegieđahallamis muhtin áššis lea bealálaš jus: a) son ieš lea osolaš áššái b) son lea náitalan dahje ovttasorru soapmásiin gii lea osolaš áššis dahje lea sogalaš dahje náittusdili bokte sogalaš bajásmanni- ja vulosmanni linjjás, dahje doarrásmanni linjjás gitta vilbeliid / oambeliid rádjái dahje sullasaš lagašvuohta c) sus lea virgeoktavuohta dahje lea juogalágan alebuš- / vuolebušvuođa oktavuohta áššeosolaččain d) leat sierra dilálašvuođat mat mielddisbuktet ahte luohttámuš iešheanalašvuhtii ja bealátkeahtesvuhtii hedjona.
Dïhte gie aamhtesegïetedallemisnie meatan dan lea jïjtse ïedtjine jis: a) jïjtje lea aamhtesisnie meatan b) jïjtje lea pruvres jallh ektiegåetehke aktene gie aamhtesisnie meatan jallh seamma fuelhkine jallh laatjoevinie bæjjese- jallh vååleseotnjegisnie jallh balteotnjegisnie dan gietske goh aajkohke jallh seammaligks gietskene c) jïjtje lea barkosne jallh jeatjah bijjie- jallh vuelieøørnegisnie aktene gie aamhtesisnie meatan d) dagkerh sjïere tsiehkieh båetieh guktie jïjtjen jearsoe jeatjabijstie vïesjebe sjædta maehtedh ov-vïedteldh aamhtesinie barkedh.
Ovddasteaddji sáhttá ovddastit áššeosolačča.
Aamhteseguedtijen sijjien åvteste maahta sov tjirkije.
Ovddasteaddji galgá hálddašit ruoŧagiela, dárogiela dahje sámegiela.
Tjirkije galka daaroen-, Sveerjen- jallh saemiengïelem maehtedh.
Áššeosolaš galgá ovddasteaddjái addit fápmudusa juogo njálmmálaččat lávdegottis dahje čálalaččat.
Aamhteseguedtije galka dïsse luhpiem vedtedh njaalmeldh moenetsisnie jallh tjaaleldh.
Jus ovddasteaddji lea heivetmeahttun, sáhttá lávdegoddi hilgut ovddasteaddji.
Jis ij tjirkije sjïehth, dellie moenehtse maahta tjirkijem girvedh.
Čállagat ja eará áššebáhpirat galget sáddejuvvot áššeosolaččaide ja eiseválddiide maidda ášši guoská.
Tjaalegh jïh jeatjah aamhtesepaehperh gelkieh aamhteseguedtiejidie jïh riektes åejvide seedtesovvedh.
Dárbbu mielde sáhttá áššeosolaččaide addit dieđu náššuvnnalaš dieđihaneiseválddi bokte.
Jis daerpies dellie aamhteseguedtiejidie naasjovne bæjhkoehtimmie-åejviej tjïrrh voervelidh.
Earenoamáš dilálašvuođain sáhttá dieđáhusa almmuhit unnimustá ovtta aviissas man olbmot dábálaččat lohket dán guovllus.
Jis sjïere tsiehkieh, dellie vaenemes akten plaerien tjïrrh bæjhkoehtidh mij lea sïejhme lohkemasse dennie dajvesne.
Norgga-ruoŧa guohtunlávdegotti áššegieđahallan
Aamhtesegïetedalleme Nøørjen-Sveerjen gåatomemoenehtsisnie
Ohcamuš mii ovddiduvvo Guohtunlávdegoddái galgá sisttisdoallat čuvgehusaid mat dárbbašuvvojit ášši gieđahallamii.
Vaejtiemisnie Gåatomemoenehtsasse desnie gelkieh bïevnesh mah daerpies maehtedh aamhtesem gïetedidh.
Buot vuosteosolaččat geat leat dihtosis, galget oažžut dieđu lávdegottis oktan ávžžuhusain vástidit dihto áigemearrái.
Moenehtse gaajhkide åehpies vuestiehkidie voervele jïh dejtie treevedh sjïerebiejjien åvtelen vaestiedidh.
Jus ohcamuš lea váilevaš, galgá Guohtunlávdegoddi addit gullevažžii áigemeari njulget váilevašvuođa.
Jis vaejtiemisnie mij fååtese, dellie Gåatomemoenehtse galka vaejtiejasse nuepiem vedtedh edtja sjïerebiejjien åvtelen faetiem øørnedh.
Jus váilevašvuohta ii njulgejuvvo mearriduvvon áigái, de sáhttá ohcamuš hilgojuvvot.
Jis ij faetiem øørnh dan sjïerebiejjien åvtelen dellie vaejteme maahta girvesovvedh.
Jus Guohtunlávdegoddi gávnnaha ahte ohcamuš ii gullo lávdegotti barggu ovddasvástádusa siskkobeallái, de galgá hilgut ohcamuša.
Jis Gåatomemoenehtse veanhta vaejteme lea moenehtsen dïedtedajven ålkolen, dellie galka dam girvedh.
Seammaládje gusto maiddái jus ohcamuš lea ovddiduvvon soapmásis geas ii leat doarvái gullevašvuohta gažaldahkii.
Dovne seamma jis giestie joem seedtesovveme gie ij leah gyhtjelassese nuekies gïetskene.
Jus Guohtunlávdegoddi gávnnaha ahte lávdegotti mearrádus lea čielgasit boastut ođđa dilálašvuođaid dihte dahje eará ákkaid dihte, de galgá lávdegoddi rievdadit mearrádusa jus dan sáhttá dahkat fargga ja álkit iige leat vahágin guhtiige geaid váste mearrádus leai dahkkojuvvon dahje muđui nai guoská.
Jis Gåatomemoenehtse veanhta moenehtsen nænnoestimmie lea ovreaktoes orre bïevnesi gaavhtan jallh jeatjah sjïeki åvteste, dellie moenehtse galka nænnoestimmiem jeatjahtehtedh jis dam sneehpes jïh aelhkie darjodh jïh ij giem irhkh dïsse jallh gien bïjre dïhte nænnoestimmie.
Váidalus gahččá eret jus lávdegoddi rievdada mearrádusa nu movt váidi bivdá.
Klååkeme gahtja jis moenehtse nænnoestimmiem jeatjahtahta nimhtie guktie klååkije sæjhta.
Norgga-ruoŧa dárkkistangotti áššegieđahallan
Aamhtesegïetedalleme Nøørjen-Sveerjen Njååhtjedimmiemoenehtsisnie
Dárkkistangotti lahttu galgá leat dahkan duopmárváli dahje duopmárdáhkádusa ruovtturiikkas.
Njååhtjedimmiemoenehtsen lïhtsege galka doemesjevåarnomem våarnahtamme jallh doemesjedåajvehtsem jïjtse hïejmerïjhkesne.
Váidalus Dárkkistangoddái berre sisttisdoallat a) guhte mearrádus váidaluvvo b) dilálašvuođaid maid atná alccesis doarjjan c) duođaštusaid ja d) čuoččuhusaid mat galget gustot
Klååkemisnie Njååhtjedimmiemoenehtsasse byøroe tjaeledh a) mij nænnoestimmide klååkesåvva b) dah tsiehkieh mejtie vuesehte c) vïhtesjimmiem jïh d) krïebpesjimmieh mejtie buakta
Jus váidalus lea váilevaš galgá Dárkkistangoddi addit váidái áigemeari njulget váilevašvuođa.
Jis klååkemisnie mij fååtese dellie Njååhtjedimmiemoenehtse galka klååkijasse nuepiem vedtedh sjïerebiejjien åvtelen faetiem øørnedh.
Jus váilevašvuohta ii njulgejuvvo mearri áigái, sáhttá váidalus hilgojuvvot.
Jis ij faetiem øørnh, dellie klååkeme maahta girvesovvedh..
Dárkkistangoddi galgá hilgut váidalusa jus lea ovddiduvvon soapmásis geas ii leat doarvái gullevašvuohta áššái.
Njååhtjedimmiemoenehtse galka klååkemem girvedh jis giestie joem biejesovveme gie ij aamhtesinie nuekies gïetskene.
Váidalus galgá sáddejuvvot ášši vuosteosolažžii cealkámuša dihte.
Klååkeme vuestiehkasse seedtesåvva guktie dam åådtje lahtestidh.
Cealkámuš berre sisttisdoallat daid čuvgehusaid mat namuhuvvojit 14. §:s vuosttaš oasis b-d.
Lahtestimmesne byøroeh seamma bïevnesh mejtie moeneme § 14 voestes boelhketjisnie b-d.
§ 17 Čoahkkingohččuma mielde galgá áššeosolaš oassálastit persovnnalaččat.
Tjåahkoegåhtjomen mænngan galka vuestehke jïjtje båetedh.
Áššeosolaččat gohččot ieža vihtaniiddiset ja áššedovdiideaset ja mákset goluid mat čuvvot gohččuma.
Åtnoes / praktigke sjïeki gaavhtan dellie maahta telefovnem, videokonferansem jallh jeatjah viehkiedirregem nuhtjedh.
Dárkkistangoddi sáhttá ieš gohččut vihtaniid dahje áššedovdiid ja máksit goluid mat čuvvot gohččuma.
Vuestehkh jïjtjh altese vïhtesjæjjide jïh daajroeladtjide gåhtjoeh jïh dej åvteste maeksieh.
Geavatlaš ákkaid dihte sáhttá telefovdna, videokonferánsa dahje eará veahkkeneavvu geavahuvvot.
Njååhtjedimmiemoenehtse jïjtjevientien maahta vïhtesjæjjah jallh daajroeladtjh gåhtjodh jïh dej åvteste maeksieh.
Vihttan gii oassálastá njálmmálaš šiehtadallamis galgá ávžžuhuvvot muitalit duođa ja dahkat duohtavuođadáhkádusa.
Vïhtesjæjja mij njaalmeldh dïejveldimmesne meatan galka stillesovvedh saatnan soptsestidh jïh saetniesluhpiem våarnodh.
Jus áššeosolaš dohkálaš ákka haga ii boađe njálmmálaš šiehtadallamii dahje ii atte dieđu mearriduvvon áigái, de sáhttá Dárkkistangoddi goitge vuodjit ášši.
Jis vuestehke ij njaalmeldh dïejveldæmman båetieh sjïeken namhtah jallh ij maam jiehtieh staeries biejjien åvtelen, dellie Njååhtjedimmiemoenehtse maahta læjhkan aamhtesem pryøvedh.
Dárkkistangoddi sáhttá ođđasit gieđahallat ášši mii lea loahpalaččat mearriduvvon jus a) mearrádus lea dieđihuvvon vaikko áššeosolaš ii leat beassan cealkit áššis dahje searvat njálmmálaš šiehtadallamii ja áššeosolaš sáhttá duođaštit alddis leat leamaš dohkálaš ákka jávkamii ja mearrádus lea mannan áššeosolačča vuostá b) ođđa dilálašvuođat ovdanbohtet mat čielgasit čájehit ahte mearrádus lea boastut dahje c) leat áššegieđahallanmeaddimat mat leat mearrideaddji láhkái mearkkašan loahppabohtosii.
Njååhtjedimmiemoenehtse maahta aamhtesem viht gïetedidh maam minngemosth dåhkasjahteme jis a) nænnoestimmiem bieljielin namhtah vuestehken nuepiem åadtjodh lahtestidh jallh njaalmeldh dïejveldimmesne meatan jïh vuestehke maahta vuesiehtidh man åvteste idtji båetieh jïh dåhkasjehteme vuestehken vuestie sjidti b) orre bïevnesh jæjhtoeh mah tjïelkestieh nænnoestimmie lij båajhtode jallh c) gïetedimmesne båajhtah darjoejin mah lin vihkele dan nænnoestæmman.
Udir.no - Eaŋgalsgiella oahppoplána
LEAROESOEJKESJE EENGELSKEN GÏELESNE
Máhttodepartemeanta mearridan láhkaásahussan 21.06.2013
Vihtiestamme goh mieriedimmie Maahtoedepartemeenteste 21.06.2013.
Ulbmil
Ulmie
Eaŋgalsgiella lea máilmmigiella.
Eengelske gïele akte veartenegïele.
Deaivvadettiin eará riikkaid olbmuiguin, ruovttus dahje mátkkis, de dávjá dárbbaša eaŋgalsgiela.
Gosse almetjh jeatjah laantijste råaka, gåetesne jallh gosse feeleminie, dle daamtaj eengelskem daarpesjibie.
Eaŋgalsgiella geavahuvvo filmmain, girjjálašvuođas, lávlagiin, valáštallamis, gávppašeamis, buktagiin, diehtagis ja teknologiijas, ja dáid geavahansurggiid bokte leat olu eaŋgals sánit ja dadjanvuogit sajáiduvvan iežamet gielaide.
Eengelske åtnasåvva filmesne, lidteratuvresne, laavloemisnie, gaarsjelimmesne, dorjesinie, daejremevoetesne jïh teknologijesne, jïh daejnie åtnoesuerkine jïjnjh eengelsken baakoeh jïh dïejvesh leah geajnoem gaavneme mijjen jïjtsh gïelide.
Go galgat ohcat dieđuid iežamet beroštumiid mielde dahje fágalaš oktavuođain, de ohcat dávjá eaŋgalsgillii.
Gosse edtjebe bïevnesh ohtsedidh mijjen jïjtsh ïedtji bïjre jallh faageles ektiedimmesne, dle daamtaj dam eengelsken gïelesne darjobe.
Dasa lassin geavahuvvo eaŋgalsgiella eanet ahte eanet oahpu váldimis ja bargogiellan máŋgga fitnodagas.
Lissine eengelske jiene-jienebe ööhpehtimmesne åtnasåvva jïh goh barkoegïele gelline sïeltine.
Vai birgešeimmet máilmmis gos eaŋgalsgiella geavahuvvo riikkaidgaskasaš gulahallamis, de lea dárbbašlaš hálddašit geavahit eaŋgalsgiela ja diehtit mo giella geavahuvvo iešguđet oktavuođain.
Jis edtja bïerkenidh aktene veartenisnie gusnie eengelske åtnasåvva gaskenasjovnaale govlesadtemisnie, dle daerpies dam eengelske gïelem maehtedh, jïh daajroem utnedh guktie gïele åtnasåvva ovmessie sjïekeninie.
Dát mearkkaša ovdánahttit sátneriggodaga ja gálggaid geavahit giela jietnadatvuogádaga, riektačállima, grammatihka ja cealkka- ja teakstahuksema prinsihpaid, ja máhttit heivehit giela iešguđet fáttáide ja gulahallanoktavuođaide.
Daate sæjhta jiehtedh baakoeveahkam evtiedidh jïh tjiehpiesvoeth utnedh gïelen tjoejesysteemem, reaktoetjaelemem jïh grammatihkem nuhtjedh, daajroem utnedh prinsihpi bïjre raajese- jïh tjaalegebigkemasse, jïh maehtedh gïelem ovmessie aamhtesidie jïh govlesadtemetsiehkide sjïehtedidh.
Dát mearkkaša ahte máhttá earuhit njálmmálaš ja čálalaš giellageavaheami ja formálalaš ja eahpeformálalaš giellageavaheami.
Tjuara aaj maehtedh njaalmeldh jïh tjaaleldh gïeleåtnoen gaskem joekehtidh, jïh byjjes jïh ovbyjjes gïeleåtnoen gaskem.
Dasto mearkkaša dát váldit vuhtii kultuvrralaš ovttastallanvieruid ja buorremenolašvuođa go geavaha giela.
Vijriebasse tjuara maehtedh krööhkedh guktie ovmessie kultuvrh ektesne årroeh jïh guktie edtja dåajmijes årrodh viehkine gïeleste.
Giellaoahpahallan dáhpáhuvvá deaivvadettiin máŋggalágan teavsttaiguin, main teaksta-doaba geavahuvvo viiddis mearkkašumis.
Gïelem leara gosse gelliesåarhts tjaalegh dååste, gusnie tjaalegedïejvese aktene vijries goerkesisnie åtnasåvva.
Dása gullet njálmmálaš ja čálalaš ovdanbuktimat iešguđet oktavuođain, ja iešguđet njálmmálaš ja čálalaš teavsttat digitála mediain.
Daate feerhmie dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh åehpiedehtemh ovmessie aktanimmine, jïh ovmessie njaalmeldh jïh tjaaleldh tjaalegh digitaale meedijijstie.
Go mii leat dihtomielalaččat strategiijaid ektui maid geavahit oahppat giela, ja strategiijaid ektui mat veahkehit min áddet ja áddehallot, de šaddá máhtto- ja gálgaoččodeapmi álkibun ja jierpmáleabbon.
Gosse daajroem utnebe dej strategiji bïjre mah åtnasuvvieh gosse gïelh leara, jïh dej strategiji bïjre mah mijjem viehkiehtieh guarkedh jïh guarkeme sjïdtedh, dle aelhkebe sjædta jïh stuerebe mïelem vadta daajroeh jïh tjiehpiesvoeth vejtiestidh.
Lea maiddái dehálaš bidjat alcces oahppanmihttomeriid, gávnnahit mo dáid sáhttá olahit ja árvvoštallat iežas giellageavaheami.
Aaj vihkeles jïjtse ulmieh lïerehtæmman bïejedh, jïh gaavnehtidh guktie maahta ulmide jaksedh jïh jïjtse gïeleåtnoem vuarjasjidh.
Eaŋgalsgiela oahppan ovddida máŋggagielatvuođa ja sáhttá šaddat dehálaš oassin min persovnnalaš ovdáneamis.
Gosse eengelskem leara dle jienebegïelevoetem sjugnede, jïh dïhte maahta akte vihkeles bielie sjïdtedh mijjen jïjtse evtiedimmeste.
Giellaoahpahallama lassin galgá eaŋgalsgielfága veahkehit min áddet eallinvugiid ja kultuvrraid gos eaŋgalsgiella lea váldogiellan dahje almmolaš giellan.
Lissine gïelelïerehtæmman dle eengelskefaage edtja viehkiehtidh daajroem vedtedh jieledevuekiej jïh kultuvri bïjre gusnie eengelske lea åejviegïele jallh byögkeles gïele.
Fága galgá veahkehit áddet mo eaŋgalsgiella geavahuvvo riikkaidgaskasaš gulahallangaskaoapmin.
Faage edtja daajroem vedtedh guktie eengelske åtnasåvva goh akte gaskenasjovnaale govlesadtemevierhtie.
Oahppat eaŋgalsgiel riikkaid birra ja dađistaga lassáneaddji eaŋgalsgielgeavaheami birra iešguđet riikkaidgaskasaš oktavuođain addá buori vuođu áddet máilmmi ja eaŋgalsgiela ovdáneami máilmmigiellan.
Eengelskegïelen laanti bïjre lïeredh, jïh dan ahkedh stuerebe åtnoen bïjre eengelske gïeleste gaskenasjovnaale ektiedimmine, sæjhta akte hijven våarome årrodh veartenen mijjen bïjre guarkedh, jïh evtiedimmien bïjre eengelske gïeleste goh akte veartenegïele.
Eaŋgalsgiel girjjálašvuohta sáhttá addit lohkanmovtta eallinahkái ja čiekŋalat áddejumi earáin ja alddámet.
Eengelskegïelen lidteræære tjaalegh maehtieh lohkeme-aavoem vedtedh mij abpe jieledem ryöhkoe, jïh mubpide jïh jïjtjemem buerebelaakan guarkedh.
Njálmmálaš, čálalaš ja digitála teavsttat, filmmat, musihkka ja eará kulturovdanbuktimat sáhttet maiddái movttiidahttit iežamet hervvohallama ja hutkáivuođa.
Njaalmeldh, tjaaleldh jïh digitaale tjaalegh, filmh, musihke jïh jeatjah kultuvrevuekieh maehtieh aaj mijjen jïjtse skaepiedihksvoetem skreejrehtidh.
Eaŋgalsgielfága lea sihke reaidofága ja oahppahábmenfága.
Eengelskefaage lea dovne akte dïrregefaage jïh skearkagimmiefaage.
Dat galgá addit vejolašvuođa beassat searvat gulahallamii persovnnalaš, sosiála, girjjálašvuođa ja fágalaš fáttáid birra.
Faage edtja nuepiem vedtedh meatan årrodh soptsestidh jïjtse, sosijaale, lidteræære jïh faageles teemaj bïjre.
Fága galgá nannet oppalaš giellagealbbu guldaleami, hállama, lohkama ja čállima bokte, ja addit vejolašvuođa háhkat dieđuid ja fágamáhtu eaŋgalsgiela bokte.
Faage edtja dam sïejhme gïelemaahtoem bæjjese bigkedh viehkine goltelidh, soptsestidh, lohkedh jïh tjaeledh, jïh nuepiem vedtedh bïevnesh jïh faagedaajroem vejtiestidh dan eengelske gïelen tjïrrh.
Gulahallan- ja giellagálggaid ovdáneapmi ja kulturáddejupmi sáhttá ovddidit nannosat ovttasdoaibmama, áddejumi ja árvvusatnima olbmuid gaskii geain leat iešguđetlágan kulturduogážat.
Evtiedimmie kommunikatijve jïh gïelen tjiehpiesvoetijste jïh kultuvrelle goerkesistie maahta lissiehtamme laavenjostoem, goerkesem jïh seahkarimmiem skreejredh almetji gaskem ovmessie kultuvremaadtojne.
Ná šaddá giella- ja kulturgealbu oassin álbmotoahpus ja lea veahkkin nannemin demokráhtalaš beroštumi ja servodatmiellahttovuođa.
Naemhtie gïele– jïh kultuvremaahtoe akte bielie sjædta dehtie sïejhme skearkagimmeste, jïh dam demokrateles eadtjohkevoetem jïh baalteårrojevoetem nænnoestahta.
Fága lea juhkkojuvvon váldoosiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit.
Faage lea öörnedamme åejviesuerkine mej sisnie maahtoeulmieh leah hammoedamme.
Váldooasit dievasmahttet guhtet guoimmiset, ja daid ferte geahččat oktilaččat.
Åejviesuerkieh sinsitniem lissiehtieh jïh tjuerieh ektesne vuajnalgidh.
Fága lea oktasašfága joatkkaoahpahusa buot oahppoprográmmaide.
Faage akte ektiefaage gaajhkide ööhpehtimmieprogrammide jåarhkeööhpehtimmesne.
Oahpahus galgá danne leat eanemus lági mielde relevánta ohppiide ja heivehuvvot iešguđet oahppoprográmmaide.
Edtja dan åvteste lïerehtimmiem darjodh dan sjyöhtehke goh gåarede viehkine lïerehtimmiem sjïehtedidh dejtie ovmessie ööhpehtimmieprogrammide.
Eaŋgalsgielas leat gelbbolašvuođamihttomearit maŋŋil vuođđoskuvlla 2., 4., 7. ja 10. ceahki ja maŋŋil Jo1:ža studerenráhkkanahtti oahppoprográmmaid / Jo2:ža fidnofágalaš oahppoprográmmaid.
Eengelsken gïele maahtoeulmieh åtna 2., 4., 7. jïh 10. jaepiedaltesen mænngan maadthskuvlesne, jïh Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammen / Jåa2 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammen mænngan.
Váldoosiid bajilgovva:
Bijjieguvvie åejviesuerkijste:
Váldooasit
Jaepiedaltese
(fidnofágalaš oahppoprográmmat)
(barkoefaageles
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh govlesadteme
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh govlesadteme
Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta
Kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre
Giellaoahpahallan-váldooasis lea sáhka oahppat ođđa giela, oahppat eaŋgalsgiela ja oaidnit eaŋgalsgiela, eatnigiela ja eará giela oktavuođaid.
Åejviesuerkie gïelelïerehtimmie lea mij lea aktem orre gïelem lïeredh, dam eengelske gïelem lïeredh, jïh ektiedimmieh vuejnedh eengelsken, ietniengïelen jïh jeatjah gïeli gaskem.
Dasa gullá diehtu giela birra ja iežas giellaoahpahallama ádden.
Dïhte lea aaj daajroe gïelen bïjre, jïh goerkesem utnedh sov jïjtse gïelelïerehtimmien bïjre.
Máhttit árvvoštallat iežas giellageavaheami ja iežas oahppandárbbuid ja válljet heivvolaš strategiijaid ja bargovugiid lea ávkkálaš go áigu oahppat ja geavahit eaŋgalsgiela.
Maehtedh jïjtse gïeleåtnoem jïh jïjtse lïerehtimmiedaerpiesvoeth vuarjasjidh, jïh sjiehteles strategijh jïh barkoevuekieh veeljedh lea nuhteligs jis edtja dam eengelske gïelem lïeredh jïh nuhtjedh.
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh govlesadteme
Njálmmálaš gulahallan-váldooasis lea sáhka áddet ja geavahit eaŋgalsgiela guldaleami, hállama ja ságastallama bokte, ja geavahit ulbmillaš gulahallanstrategiijaid.
Åejviesuerkie njaalmeldh govlesadteme lea maehtedh guarkedh jïh nuhtjedh dam eengelske gïelem viehkine goltelidh, soptsestidh jïh maereles govlesadtemestrategijh nuhtjedh.
Váldooasis lea sáhka nannet sátneriggodaga ja geavahit idiomáhtalaš struktuvrraid ja grammatihkalaš vugiid hállamis ja ságastallamis.
Åejviesuerkie sæjhta jiehtedh baakoeveahkam evtiedidh, jïh idiomatihkeles struktuvrh jïh grammatihkeles hammoeh nuhtjedh gosse mubpide jïh mubpiejgujmie soptseste.
Dat máinnaša maiddái geavahit giela čielga jietnademiin ja intonašuvnnain.
Edtja aaj maehtedh gïelem tjïelkelaakan soptsestidh jïh intonasjovnine.
Váldooassái gullá guldalit, áddet ja geavahit eaŋgalsgiela iešguđet njálmmálaš gulahallanoktavuođain.
Åejviesuerkie sæjhta jiehtedh goltelidh, guarkedh jïh dam eengelske gïelem nuhtjedh ovmessie njaalmeldh govlesadtemetsiehkine.
Leat buorremenolaš ja váldit vuhtii gustovaš servvoštallanvugiid lea dehálaš oassi dás.
Dåajmijesvoetem vuesiehtidh jïh krööhkedh dejtie sïejhme vuekide guktie ektesne årrobe lea akte vihkeles bielie.
Dás lea maiddái sáhka heivehit giela ulbmilii ja vuostáiváldái, earret eará earuhettiin formálalaš ja eahpeformálalaš njálmmálaš giela.
Edtja aaj maehtedh gïelem åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedidh, gaskem jeatjah byjjes jïh ovbyjjes njaalmeldh gïeli gaskem joekehtidh.
Iešguđet mediaid ja resurssaid geavaheapmi ja nannet gielalaš repertoára fágaid ja fáttáid rastá lea dehálaš dán váldooasis.
Åtnoe ovmessie meedijijstie jïh vierhtijste, jïh evtiedimmie aktede gïelevåarhkoste faagi jïh aamhti dåaresth leah vihkeles daennie åejviesuerkesne.
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh govlesadteme
Čálalaš gulahallan-váldooasis lea sáhka áddet ja geavahit eaŋgalsgiela logadettiin ja čáledettiin ja geavahettiin ulbmillaš lohkan- ja čállinstrategiijaid.
Åejviesuerkie tjaaleldh govlesadteme lea maehtedh guarkedh jïh nuhtjedh dam eengelske gïelem viehkine lohkedh jïh tjaeledh, jïh maereles lohkeme- jïh tjaelemestrategijh nuhtjedh.
Váldooassái gullá lohkat iešguđetlágan teavsttaid eaŋgalsgillii ovddidan dihtii lohkanmovtta ja vásáhusa, ja áddet ja oččodit máhtu.
Åejviesuerkie lea maehtedh lohkedh jeereldihkie tjaalegh eengelsken gïelesne juktie lohkeme-aavose jïh dååjresasse skreejredh, jïh guarkedh jïh daajroem vejtiestidh.
Dát mearkkaša hivvodatlohkama mii nanne giellaáddejumi ja teakstagealbbu.
Dellie tjuara jïjnjem lohkedh juktie gïelegoerkesem jïh tjaalegemaahtoem evtiedidh.
Iešguđetlágan teavsttaid lohkan sáhttá leat vuođđun persovnnalaš ovdáneapmái, láddamii ja hutkáivuhtii ja movttiidahttá ieš hábmet teavstta.
Ovmessie såarhts tjaalegh lohkedh maahta våaromem bïejedh persovneles sjïdtedæmman, skearkagæmman jïh skaepiedihksvoetese, jïh skraejriem vedtedh jïjtse tjaalegh darjodh.
Váldooassái gullá maiddái čállit eaŋgalsgiel teavsttaid iešguđetlágan gulahallanoktavuođain ovddidan dihtii čállinmovtta ja vásáhusa, ja áddet ja háhkat máhtu.
Åejviesuerkie aaj feerhmie eengelsken tjaalegh tjaeledh ovmessie govlesadtemetsiehkine juktie tjaeleme-aavose jïh dååjresasse skreejredh, jïh guarkedh jïh daajroem vejtiestidh.
Lea maiddái sáhka heivehit giela ulbmilii ja vuostáiváldái, earret eará earuhettiin formálalaš ja eahpeformálalaš čálalaš giela.
Edtja aaj maehtedh gïelem åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedidh, gaskem jeatjah byjjes jïh ovbyjjes tjaaleldh gïeli gaskem joekehtidh.
Váldooassái gullá nannet sátneriggodaga, geavahit riektačállima, idiomáhtalaš struktuvrraid ja grammatihkalaš minstariid čállagis.
Åejviesuerkesne edtja aaj baakoeveahkam evtiedidh jïh reaktoetjaelemem, idiomatihkeles struktuvrh jïh grammatihkeles hammoeh tjaalegisnie nuhtjedh.
Dat máinnaša maiddái hábmet teavsttaid struktuvrra ja oktavuođa.
Edtja aaj struktuvrem jïh ektiedimmiem tjaaleginie sjugniedidh.
Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta
Kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre
Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta-váldooasis lea sáhka kulturáddejumis viiddes mearkkašumis.
Åejviesuerkie kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre leah kultuvregoerkese aktene vijries goerkesisnie.
Dat váldá vuolggasaji eaŋgalsgiel riikkain ja gokčá guovddáš fáttáid mat gusket servodateallimii, girjjálašvuhtii ja eará kulturovdanbuktimiidda.
Dïhte våarome lea eengelskegïelen laanth, jïh vihkeles aamhtesh feerhmie mah leah siebriedahkejieleden, lidteratuvren jïh jeatjah kultuvrevuekiej bïjre.
Váldooasis lea sáhka háhkat máhtu eaŋgalsgiela birra máilmmigiellan mas leat olu geavahanguovllut.
Åejviesuerkesne edtja aaj maehtedh daajroem vejtiestidh eengelsken gïelen bïjre goh akte veartenegïele jïjnjh åtnoesuerkiejgujmie.
Váldooassái gullá bargat fágateavsttaiguin, girjjálašvuođa teavsttaiguin ja kultuvrralaš ovdanbuktimiiguin iešguđet median ja ságaškuššat daid.
Åejviesuerkesne edtja barkedh faagetjaalegigujmie, lidteræære tjaalegigujmie jïh kultuvrelle lahtestimmiehammoejgujmie ovmessie kultuvrijste, jïh dejtie digkiedidh.
Dát lea dehálaš máhtu, áddejumi ja árvvusatnima ovdánahttimii eará eallinvugiide ja kultuvrraide.
Daate lea vihkeles juktie daajroem, goerkesem jïh seahkarimmiem evtiedidh mubpiej jieledevuekide jïh kultuvride.
Diibmolohku
Man gellie tæjmoeh
Tiibmalohku lea almmuhuvvon 60-minuhta ovttadahkan:
Tæjmoeh leah 60-minudten ektievoetine:
1.–4. jahkeceahkit: 138 tiimma
1.–4. jaepiedaltese: 138 tæjmoeh
5.–7. jahkeceahkit: 228 tiimma
5.–7. jaepiedaltese: 228 tæjmoeh
8.–10. jahkeceahkit: 222 tiimma
8.–10. jaepiedaltese: 222 tæjmoeh
Vuođđogálggat
Jåa2: 56 tæjmoeh
Vuođđogálggat leat integrerejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriide gos dat leat mielde ovdánahttimin fágagelbbolašvuođa ja leat maid oassin das.
Vihkeles tjiehpiesvoeth lea meatan vaaltasovveme maahtoeulmine gusnie dah viehkiehtieh evtiedimmine jïh lea akte bielie faagemaahtoste.
Eaŋgalsgielfágas áddejuvvojit vuođđogálggat ná:
Eengelsken gïelesne guarka dejtie vihkeles tjiehpiesvoetide naemhtie:
Njálmmálaš gálggat eaŋgalsgielfágas leat máhttit guldalit, hállat ja ovttasdoaibmat eaŋgalsgiela geavahusa bokte.
Njaalmeldh tjiehpiesvoeth eengelsken gïelesne lea maehtedh goltelidh, håaledh jïh govlesadtedh viehkine dam eengelske gïelem nuhtjedh.
Dát mearkkaša árvvoštallat ja heivehit ovdanbuktinvugiid ulbmila, vuostáiváldi ja dilálašvuođa hárrái.
Edtja aaj vuarjasjidh jïh sjïehtedidh soptsestimmievuekieh åssjelasse, dåastoejasse jïh tseahkan.
Dát mearkkaša dasto oahppat sosiála vieruid ja servvoštallanvugiid eaŋgalsgiel riikkain ja riikkaidgaskasaš oktavuođain.
Edtja aaj sosijaale konvensjovni bïjre lïeredh jïh guktie almetjh sinsætnan dåemiedieh dejnie laantine gusnie eengelske gïele åtnasåvva jïh gaskenasjovnaale ektiedimmine.
Njálmmálaš gálggaid ovdánahttin eaŋgalsgielas mearkkaša geavahit njálmmálaš giela ságastallamiin ja eará njálmmálaš gulahallamis dađistaga deaivileappot ja eanet nyanserejuvvon vugiin.
Evtiedimmie njaalmeldh tjiehpiesvoetijste eengelsken gïelesne sæjhta jiehtedh dam njaalmeldh gïelem ahkedh vielie veele jïh jeereldihkie nuhtjedh soptsestimmine jïh jeatjah såarhts njaalmeldh govlesadtemisnie.
Dasto mearkkaša dát guldalit, áddet ja ságaškuššat iešguđet fáttáid ja čuolmmaid háhkan dihtii fágagealbbu.
Edtja aaj goltelidh, guarkedh jïh digkiedidh ovmessie aamhtesh jïh dåeriesmoeretjoelmh juktie faagedaajroem vejtiestidh.
Dát mearkkaša maiddái áddet njálmmálaš eaŋgalsgiela variánttaid iešguđet osiin máilmmis.
Edtja aaj maehtedh joekehts såarhts eengelske gïelem guarkedh ovmessie bielijste veartenisnie.
Máhttit čállit eaŋgalsgiela lea máhttit ovdanbuktit ideaid ja oaiviliid áddehahtti láhkai ja ulbmillaččat eaŋgalsgiela čállingiela geavahemiin.
Maehtedh tjaeledh eengelsken gïelesne lea maehtedh åssjaldahkh jïh mïelh buektedh maereleslaakan jïh naemhtie guktie mubpieh guarkah viehkine dehtie eengelske tjaelemegïeleste.
Dát mearkkaša plánet, hábmet ja gieđahallat teavsttaid mat kommuniserejit, ja main lea buorre struktuvra ja oktavuohta.
Dellie tjuara soejkesjidh, hammoedidh jïh gïetedidh tjaalegh mah govlesedtieh, jïh mah hijven struktuvrem jïh ektiedimmiem utnieh.
Dasa lassin lea čállin giellaoahpahallama reaidun.
Lissine dle tjaeleme akte dïrrege gïelelïerehtimmien gaavhtan.
Čállingálggaid ovdánahttin eaŋgalsgielas mearkkaša oahppat riektačállima ja ovdánahttit ain nannosat eaŋgalsgiel sátneriggodaga ja gielalaš struktuvrraid.
Evtiedimmie tjaelemetjiehpiesvoetijste eengelsken gïelesne lea lïeredh staaran tjaeledh jïh aktem stuerebe stuerebe baakoeveahkam eengelske baakojste jïh gïelestruktuvrijste evtiedidh.
Dasto mearkkaša dát ovdánahttit buotbeallásaš gealbbu čállit iešguđetlágan oppalaš, girjjálašvuođa ja fágalaš teavsttaid eaŋgalsgillii, mat leat heivehuvvon ulbmilii ja vuostáiváldái, eahpeformálalaš ja formálalaš giela geavahemiin.
Edtja aaj aktem gellielaaketje maahtoem evtiedidh ovmessie såarhts sïejhme, lidteræære jïh faageles tjaalegh eengelsken gïelesne tjaeledh, aktine ovbyjjes jïh byjjes gïeline mij lea åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme.
Máhttit lohkat eaŋgalsgiela lea máhttit duddjot áddejumi iešguđetlágan teavsttaid vuođul.
Maehtedh lohkedh faagesne eengelske lea maehtedh mïelem sjugniedidh ovmessie såarhts tjaalegijstie.
Dat mearkkaša lohkat eaŋgalsgiel teavsttaid áddet, jurddašit ja háhkat áddejumi ja máhtu kultuvrraid ja fágasurggiid rastá.
Dellie edtja eengelskegïelen tjaalegh lohkedh juktie guarkedh, ussjedidh jïh goerkesem jïh daajroem vejtiestidh kultuvri jïh faagesuerkiej dåaresth.
Dasto mearkkaša dát ráhkkanit lohkat eaŋgalsgiel teavsttaid iešguđet ulbmiliidda ja iešguđet guhkkodagas ja kompleksitehtas, ja lohkat ja gieđahallat daid.
Edtja aaj soejkesjidh, lohkedh jïh lohkemem gïetedidh eengelskegïelen tjaalegijstie ovmessie åssjelidie, jeereldihkie gåhkojne jïh gïervevoetine.
Lohkangálggaid ovdánahttin eaŋgalsgielas lea geavahit lohkanstrategiijaid mat leat heivehuvvon dađistaga váttásmuvvi teavsttaid lohkama ulbmilii.
Evtiedimmie lohkemetjiehpiesvoetijste eengelsken gïelesne lea maehtedh åtnose vaeltedh lohkemevuekieh mah leah sjïehtedamme åssjelasse lohkeminie, ahkedh vielie krïevije tjaalegisnie.
Dasto mearkkaša dát lohkat eaŋgalsgiel teavsttaid njuovžilit ja áddejumiin, ja suokkardit, ságaškuššat, oahppat iešguđetlágan dieđuid ja smiehttat daid birra.
Edtja aaj eengelskegïelen tjaalegh iktemearan jïh goerkesinie lohkedh, jïh goerehtidh, digkiedidh, lïeredh jïh ussjedidh ovmessie såarhts bïevnesi bïjre.
Máhttit rehkenastit eaŋgalsgielas lea máhttit relevánta matematihkalaš eaŋgalsgiel doahpagiid iešguđet oktavuođain.
Maehtedh ryöknedh eenglesken gïelesne lea maehtedh sjyöhtehke matematihkeles dïejvesh eengelsken gïelesne nuhtjedh ovmessie tsiehkine.
Dát mearkkaša dovdat mihttoovttadagaid mat geavahuvvojit eaŋgalsgiel riikkain, ja áddet ja gulahallat loguiguin, gráfalaš ovdanbuktimiiguin, tabeallaiguin ja statistihkaiguin eaŋgalsgillii.
Edtja möölegeektievoeth damtedh mah åtnasuvvieh eengelskegïelen laantine, jïh guarkedh jïh govlesadtedh taali bïjre, grafihkeles åehpiedehtemh, tabellh jïh statistihkh eengelsken gïelesne.
Rehkenastingálggaid ovdánahttin eaŋgalsgielas mearkkaša geavahit loguid ja rehkenastima ovddidettiin matematihkalaš eaŋgalsgiel doahpagiid repertoára mii guoská árgabeaivái, ja oppalaš ja fágalaš fáttáid.
Evtiedimmie ryöknemetjiehpiesvoetijste eengelsken gïelesne sæjhta jiehtedh taalh jïh ryöknemem nuhtjedh viehkine våarhkoem evtiedidh matematihkeles teermijste eengelsken gïelesne mah leah aarkebeajjan ektiedamme, jïh sïejhme jïh faageles teermh.
Digitála gálggat eaŋgalsgielas lea máhttit geavahit iešguđetlágan digitála reaidduid, mediaid ja resurssaid nannet giellaoahpahallama, gulahallat eaŋgalsgillii ja háhkat relevánta máhtu eaŋgalsgielfágas.
Digitaale tjiehpiesvoeth eengelsken gïelesne lea maehtedh aktem jeereldihkie veahkam digitaale dïrregijstie, meedijijstie jïh vierhtijste nuhtjedh juktie gïelelïerehtimmiem nænnoestehtedh, eengelsken gïelesne govlesadtedh jïh sjyöhtehke daajroem vejtiestidh eengeleskefaagesne.
Digitála resurssaid geavaheapmi addá vejolašvuođa vásihit eaŋgalsgiel teavsttaid autenttalaš oktavuođain, nappo lunddolaš, ii-heivehuvvon oktavuođain.
Åtnoe digitaale vierhtijste nuepiem vadta eengelskegïelen tjaalegh dååjredh rïektes tsiehkine, amma iemie, ij-sjïehtedamme tsiehkieh.
Digitála gálggaid ovdánahttin mearkkaša viežžat ja gieđahallat dieđuid hábmen dihtii iešguđetlágan teavsttaid.
Evtiedimmie digitaale tjiehpiesvoetijste sæjhta jiehtedh bïevnesh ribledh jïh gïetedidh juktie ovmessie såarhts tjaalegh sjugniedidh.
Digitála teavsttaid hápmegáibádusat mearkkašit ahte efeavttat, govat, tabeallat, bajilčállagat ja čuoggát leat biddjon oktii deattuhan ja gaskkustan dihtii dieđu.
Digitaale hammoekrïevenassh tjaaleginie sæjhta jiehtedh effekth, guvvieh, tabellh, bijjietjaalegh jïh mearhketjh leah tjåanghkan bïejeme juktie aktem dïjrem tjïertestidh jïh leerehtidh.
Dát mearkkaša dasto geavahit digitála gálduid čálalaš ja njálmmálaš teavsttain, ja ahte olbmos leat kritihkalaš ja iešheanalaš guottut gáldogeavaheapmái.
Edtja aaj maehtedh digitaale gaaltijh nuhtjedh tjaaleldh jïh njaalmeldh tjaaleginie, jïh laejhtehks jïh jïjtjeraarehke årrodh gaaltijeåtnose.
Digitála gálggat mearkkaša ovdánahttit máhtu dahkkivuoigatvuođa ja personsuodjalusa birra dárkkisdahtti gáldočujuhusaid bokte.
Digitaale tjiehpiesvoeth lea daajroem evtiedidh aalkoereaktan jïh almetjevaarjelimmien bïjre viehkine gaaltijevuesiehtimmijste mejtie gåarede gïehtjedidh.
Gelbbolašvuođamihttomearit 2. jahkeceahki maŋŋil
Maahtoeulmieh 2. daltesen mænngan
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
buktit ovdamearkkaid dilálašvuođain goas sáhttá leat ávkkálaš máhttit eaŋgalsgiela
såemies vuesiehtimmieh vedtedh gåessie maahta nuhteligs årrodh eengelskem maehtedh
gávdnat sániid ja dadjanvugiid mat leat oktasaččat eaŋgalsgielas ja iežas eatnigielas
baakoeh jïh lahtesh gaavnedh mah leah tjåenghkies eengelsken gïelese jïh jïjtse ietniengïelese
geavahit digitála resurssaid giellavásiheapmái
digitaale vierhtieh nuhtjedh juktie gïelem dååjredh
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
guldalit ja geavahit eaŋgals giellajienaid praktihkalaš-estehtalaš ovdanbuktinvugiid bokte
goltelidh jïh eengelske gïeletjoejh nuhtjedh praktihkeles-estetihkeles soptsestimmievuekiej tjirrh
guldalit ja áddet álkes gohččumiid eaŋgalsgillii
goltelidh jïh guarkedh aelhkie bïhkedassh eengelsken gïelesne
guldalit ja áddet sániid ja dadjanvugiid eaŋgalsgiel riimmain, hoahkamiin, lávlagiin, máidnasiin ja muitalusain
goltelidh jïh baakoeh jïh lahtesh guarkedh eengelskegïelen rijmine, raajrojne, laavloeminie, heamturinie jïh soptsesinie
áddet ja geavahit muhtun eaŋgalsgiel sániid, dadjanvugiid ja cealkkaminstariid mat gusket lagašbirrasii ja iežas beroštumiide
guarkedh jïh naan eengelske baakoeh, lahtesh jïh raajesemaallh nuhtjedh, gietskies byjreski jïh jïjtse ïedtji bïjre
dearvvahit, jearrat ja vástidit álkes gažaldagaid ja geavahit muhtun buorremenolaš ovdanbuktimiid
healsoehtidh, gihtjedh jïh vaestiedidh aelhkie gyhtjelassh jïh naan dåajmijes lahtesh nuhtjedh
searvat álkes, hárjehallon dialogaide ja spontána ságastallamiidda mat gusket lagašbirrasii ja iežas vásáhusaide
meatan årrodh dijalogine mejtie haarjanamme jiehtedh, jïh faahketji soptsestimmine gietskies byjreski jïh jïjtse dååjresi bïjre
geavahit loguid ságastaladettiin lagašbirrasa ja iežas vásáhusaid birra
taalh nuhtjedh gosse lïhke byjreski bïjre jïh jïjtse dååjresi bïjre soptseste
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
dovdát muhtun eaŋgalsgiel giellajienaid ja stávvalminstariid oktavuođa
ektiedimmiem damtijidh gaskem naan eengelsken gïeletjoejh jïh staavadimmiemaallh
geahččalit lohkat ja čállit eaŋgalsgiel sániid, dadjanvugiid ja álkes cealkagiid mat gusket lagašbirrasii ja iežas beroštumiide
eksperimenteradidh lohkedh jïh tjaeledh eengelske baakoeh, lahtesh jïh aelhkie raajesh mah leah gietskies byjreski jïh jïjtse ïedtji bïjre
Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta
Kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ságastallat mánáid árgabeaidilis eaŋgalsgiel riikkain
soptsestidh guktie maanaj aarkebiejjie lea eengelskegïelen laantine
oassálastit eaŋgalsgiel riikkaid mánáidkultuvrrain geavahettiin sániid, govaid, musihka ja lihkadeami
meatan årrodh jïh maanakultuvrem dååjredh eengelskegïelen laantijste viehkine baakoeh, guvvieh, musihkem nuhtjedh jïh svihtjedh
muitalit mo iežas mielas leat eaŋgalsgiel riimmat, hoahkamat, lávlagat, máidnasat ja muitalusat
jïjtsh dååjresh soptsestidh eengelskegïelen rijmijste, raajrojste, laavloemijstie, heamturijstie jïh soptsesijstie
Gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahki maŋŋil
Maahtoeulmieh 4. daltesen mænngan
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
identifiseret dilálašvuođaid main sáhttá leat ávkkálaš dahje dárbbalaš máhttit eaŋgalsgiela
daejredh gåessie maahta nuhteligs jallh daerpies eengelskem maehtedh
ságastallat iežas eaŋgalsgieloahpahallama birra
soptsestidh guktie satne barka eengelskem lïeredh
gávdnat seammaláganvuođaid eaŋgalsgiel ja iežas eatnigiela sániid ja dadjanvugiid gaskkas
hedtieh gaavnedh baakoej jïh lahtestimmievuekiej gaskem eengelsken gïelesne jïh jïjtse ietniengïelesne
geavahit digitála resurssaid ja eará veahkkeneavvuid suokkardit giela
digitaale vierhtieh jïh jeatjah viehkiedïrregh nuhtjedh gïelegoerehtimmesne
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit álkes guldalan- ja hállanstrategiijaid
aelhkie goltelimmie- jïh soptsestimmievuekieh nuhtjedh
guldalit ja áddet sániid ja dadjanvugiid mearkkašumi das makkár oktavuođas dat geavahuvvojit
goltelidh jïh guarkedh baakoej jïh lahtesi mïelem dehtie ektiedimmeste gusnie dah leah åtnasovveme
áddet ja geavahit eaŋgalsgiel sániid, dadjanvugiid ja cealkkaminstariid mat gusket iežas dárbbuide ja dovdduide, árgabeaivái, astoáigái ja beroštumiide
guarkedh jïh nuhtjedh eengelske baakoeh, lahtesh jïh raajesemaallh mah leah ektiedamme jïjtse daerpiesvoetide jïh domtesidie, aarkebeajjan, eejehtallemasse jïh ïedtjide
áddet riimmaid, hoahkamiid, lávlagiid, máidnasiid ja muitalusaid váldosisdoalu
åejviesisvegem guarkedh rijmine, raajrojne, laavloeminie, heamturinie jïh soptsesinie
geavahit muhtun buorremenolašvuođa ovdanbuktimiid ja álkes frásaid oažžun dihtii veahki áddet ja áddehallat
såemies dåajmijes lahtesh jïh aelhkie jiehtegh nuhtjedh juktie viehkiem åadtjodh guarkedh jïh guarkeme sjïdtedh
searvat árgabeaiságastallamiidda mat gusket lagašbirrasii ja iežas vásáhusaide
meatan årrodh aarkebiejjien soptsestimmine gietskies byjreski jïh jïjtse dååjresi bïjre
lohkat eaŋgalsgiel alfabehta ja stávet namaid ja ássanbáikenamaid
dam eengelske aalfabetem jiehtedh jïh nommh jïh sijjienommh staavadidh
áddet ja geavahit sániid ja dadjanvugiid mat gusket hattiide, hivvodagaide, hámiide ja sturrodagaide go gulahallá árgabeaieallima, astoáiggi ja beroštumiid birra
guarkedh jïh nuhtjedh baakoeh mah leah ektiedamme åaside, veahkide, hammojde jïh stoeredahkide gosse aarkebiejjien, eejehtallemen jïh ïedtji bïjre soptseste
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit álkes lohkan- ja čállinstrategiijaid
aelhkie lohkeme- jïh tjaelemevuekieh nuhtjedh
áddet eaŋgalsgiel giellajienaid ja bustávaid oktavuođaid ja máhttit bidjat jienaid sátnin
ektiedimmiem guarkedh eengelske gïeletjoeji jïh bokstaavi gaskem, jïh tjoejh tjåanghkan giesedh baakose
áddet sániid ja dadjanvugiid mearkkašumi das makkár oktavuođas dat leat geavahuvvon
mïelem baakojste jïh lahtesijstie guarkedh dehtie ektiedimmeste gusnie dah leah åtnasovveme
lohkat, áddet ja čállit eaŋgalsgiel sániid ja dadjanvugiid mat gusket iežas dárbbuide ja dovdduide, árgabeaieallimii, astoáigái ja beroštumiide
eengelske baakoeh jïh lahtesh lohkedh, guarkedh jïh tjaeledh mah leah ektiedamme jïjtse daerpiesvoetide jïh domtesidie, aarkebeajjan, eejehtallemasse jïh ïedtjide
áddet váldosisdoalu álkes teavsttain oahpes fáttáid birra
åejviesisvegem guarkedh aelhkie tjaaleginie åehpies aamhtesi bïjre
čállit oanehis teavsttaid mat muitalit oaiviliid ja beroštumiid, ja mat čilgejit, muitalit ja jearahit
åenehks tjaalegh tjaeledh mïeli jïh ïedtji bïjre, jïh mah buerkiestieh, gihtjieh jïh vaestiedieh
geavahit muhtun dábálaš smávvasániid ja álkes stáven- ja cealkkaminstariid
naan sïejhme smaavebaakoeh nuhtjedh jïh aelhkie staavadimmie- jïh raajesemaallh
geavahit digitála reaidduid háhkat dieđuid ja geahččaladdat hábmet teavstta
digitaale dïrregh nuhtjedh juktie bïevnesh ribledh jïh eksperimenteradidh tjaalegem sjugniedidh
Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta
Kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
buktit muhtun ovdamearkkaid eaŋgalsgiel riikkaide ja dovddus olbmuide geat doppe leat eret
såemies vuesiehtimmieh vedtedh eengelskegïelen laantine jïh åehpies almetjh debpede
ságastallat beliid birra iešguđet eallinvugiin ja árbevieruin eaŋgalsgiel riikkain ja Norggas
soptsestidh såemies bieliej bïjre ovmessie jieledevuekijste, aerpievuekijste jïh skihkijste eengelskegïelen laantine jïh Nöörjesne
searvat ovdanbuktit eaŋgalsgiel riimmaid, hoahkamiid, lávlagiid, oanehis teáhterbihtáid ja muitalusaid
meatan årrodh eengelskegïelen rijmh, raajroeh, laavlomh, åenehks teaterestuhtjh jïh soptsesh åehpiedehtedh
muitalit iežas jurdagiid ja oaiviliid deaivvadettiin eaŋgalsgiel girjjálašvuođain ja mánáidkultuvrrain
jïjtse åssjaldahkh jïh mïelh buektedh gosse åehpies sjædta eengelskegïelen lidteratuvrine jïh maanakultuvrine
ráhkadit iežas teavsttaid main viežžá inspirašuvnna eaŋgalsgiel girjjálašvuođas ja mánáidkultuvrras
jïjtse tjaalegh darjodh mah leah skreejreme eengelskegïelen lidteratuvreste jïh maanakultuvreste
Gelbbolašvuođamihttomearit 7. jahkeceahki maŋŋil
Maahtoeulmie 7. daltesen mænngan
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
identifiseret ja geavahit iešguđet dilálašvuođaid ja oahpahallanstrategiijaid nannet iežas eaŋgalsgielgálggaid
damtijidh jïh ovmessie tsiehkieh jïh lïerehtimmievuekieh nuhtjedh juktie jïjtse tjiehpiesvoeth eengelsken gïelesne vijriedidh
válddahit iežas eaŋgalsgieloahpahallama
soptsestidh guktie satne barka eengelskem lïeredh
identifiseret muhtun gielalaš seammaláganvuođaid ja erohusaid eaŋgalsgielas ja iežas eatnigielas
naan gïelen hedtieh jïh joekehtsh damtijidh eengelsken jïh jïjtse ietniengïelen gaskem
geavahit digitála resurssaid ja eará veahkkeneavvuid iežas giellaoahpahallamis
digitaale vierhtieh jïh jeatjah viehkiedïrregh nuhtjedh jïjtse gïelelïerehtimmesne
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit guldalan- ja hállanstrategiijaid
goltelimmie- jïh soptsestimmievuekieh nuhtjedh
áddet ja geavahit oahpes fáttáide gullevaš sátneriggodaga
baakoeveahkam guarkedh jïh nuhtjedh åehpies aamhtesi bïjre
áddet váldosisdoalu njálmmálaš teavsttain oahpes fáttáid birra
åejviesisvegem njaalmeldh tjaaleginie guarkedh åehpies aamhtesi bïjre
geavahit buorremenolašvuođa ovdanbuktimiid ja dilálašvuhtii guoski dadjanvugiid
dåajmijes lahtesh nuhtjedh jïh lahtesh mah leah tseahkan sjïehtedamme
ovdanbuktit iežas oažžun dihtii veahki áddet ja áddehallat iešguđet dilálašvuođain
soptsestidh juktie viehkiem åadtjodh guarkedh jïh guarkeme sjïdtedh ovmessie tsiehkine
ovdanbuktit ja ákkastallat iežas oaivila oahpes fáttáin
jïjtse mïelem soptsestidh jïh buerkiestidh åehpies aamhtesi bïjre
álggahit, doalahit ja heaittihit ságastallamiid mat gusket oahpes dilálašvuođaide
aelkedh, steeredh jïh soptsestimmieh orrijidh mah leah åehpies tsiehkiej bïjre
geavahit jietnadeami, intonašuvnna, sátnesojaheami ja cealkkatiippaid vuođđominstariid gulahallamis
vihkeles maallh nuhtjedh baakoestæmman, intonasjovnese, baakoesojjehtæmman jïh raajesesåarhtide govlesadtemisnie
muitalit álkes rehkenastimiid, valuhta ja mihttoovttadagaid birra gulahaladettiin árgabeaidilis
soptsestidh aelhkie aerviedimmiej, valutan jïh möölegeektievoeti bïjre gosse aarkebiejjien tsiehkiej bïjre soptseste
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit lohkan- ja čállinstrategiijaid
lohkeme-jïh tjaelemevuekieh nuhtjedh
áddet ja geavahit sátneriggodaga mii gullá oahpes fáttáide
baakoeveahkam guarkedh jïh nuhtjedh åehpies aamhtesi bïjre
áddet váldosisdoalu ieš válljen teavsttain
åejviesisvegem guarkedh jïjtjeveeljeme tjaaleginie
lohkat ja áddet iešguđetlágan teavsttaid iešguđet hivvodagas iešguđet gálduin
ovmessie såarhts tjaalegh lohkedh jïh guarkedh ovmessie gaaltijijstie
čállit notáhtaid hábmen dihtii iešguđetlágan teavsttaid
notaath vaeltedh juktie ovmessie såarhts tjaalegh darjodh
čállit oktilaš teavsttaid mat muitalit, ođđasis muitalit, válddahit vásáhusaid ja muitalit iežas oaiviliid
galkije tjaalegh tjaeledh mah buerkiestieh, vaajestieh, dååjresh buerkiestieh jïh jïjtse mïelh buektieh
geavahit riektačállima, sátnesojaheami, cealkka- ja teakstahuksema vuođđominstariid teakstabuvttadeamis
vihkeles maallh nuhtjedh reaktatjaeliemasse, baakoesojjehtæmman, raajese- jïh tjaalegebigkemasse gosse tjaalegh dorje
geavahit digitála reaidduid ja eará veahkkeneavvuid gávdnat relevánta dieđuid ja hábmet iešguđetlágan teavsttaid
digitaale dïrregh jïh jeatjah viehkiedïrregh nuhtjedh juktie sjyöhtehke bïevnesh gaavnedh jïh ovmessie såarhts tjaalegh darjodh
Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta
Kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
muitalit olbmuid, báikkiid ja dáhpáhusaid birra eaŋgalsgiel riikkain
almetji, sijjiej jïh heannadimmiej bïjre soptsestidh eengelskegïelen laantijste
ságastallat eallinvugiid ja servvoštallanvugiid birra iešguđet kultuvrrain eaŋgalsgiel riikkain ja Norggas, earret eará sámi kultuvrra birra
jieledevuekiej bïjre soptsestidh jïh guktie almetjh ektesne årroeh ovmessie kultuvrine eengelskegïelen laantine jïh Nöörjesne, dej gaskem saemien kultuvre
lohkat eaŋgalsgiel mánáid- ja nuoraidgirjjálašvuođa ja hállat olbmuid ja sisdoalu birra
eengelskegïelen maana-jïh noerelidteratuvrem lohkedh jïh almetji jïh sisvegen bïjre soptsestidh
ovdanbuktit iežas reakšuvnnaid eaŋgalsgiel girjjálašvuođa teavsttaide, filmmaide, neahttakultuvrii, govaide ja musihkkii
jïjtse reaksjovnh buektedh eengelskegïelen lidteræære tjaalegidie, filmide, nedtekultuvrese, guvvide jïh musihkese
ovdanbuktit iežas hutkás láhkai vieččadettiin inspirašuvnna iešguđetlágan gálduin vižžon eaŋgalsgiel girjjálašvuođas
skaepiedihkslaakan soptsestidh viehkine skraejrijste ovmessie såarhts eengelskegïelen lidteræære tjaalegijstie ovmessie gaaltijijstie
gaskkustit oanehis teavsttaid ieš válljen fáttáid birra
åenehks tjaalegh åehpiedehtedh jïjtjeveeljeme aamhtesi bïjre
Gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki maŋŋil
Maahtoeulmieh 10. daltesen mænngan
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit iešguđet dilálašvuođaid, bargovugiid ja oahpahallanstrategiijaid ovdánahttit iežas eaŋgalsgielgálggaid
ovmessie tsiehkieh, barkoevuekieh jïh lïerehtimmievuekieh nuhtjedh juktie jïjtse tjiehpiesvoeth evtiedidh eengelsken gïelesne
kommenteret iežas eaŋgalsgieloahpahallama
soptsestidh guktie satne barka eengelskem lïeredh
identifiseret guovddáš gielalaš seammaláganvuođaid ja erohusaid eaŋgalsgiela ja iežas eatnigiela gaskkas, ja geavahit dán iežas giellaoahpahallamis
stoerre gïelehedtieh jïh gïelejoekehtsh damtijidh eengelsken jïh jïjtse ietniengïelen gaskem, jïh dejtie jïjtse gïelelïerehtimmesne nuhtjedh
válljet iešguđet digitála resurssaid ja eará veahkkeneavvuid, ja geavahit daid iešheanalaččat iežas giellaoahpahallamis
ovmessie digitaale vierhtieh jïh jeatjah viehkiedïrregh veeljedh, jïh dejtie jïjtjeraarehke nuhtjedh jïjtse gïelelïerehtimmesne
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
válljet ja geavahit iešguđet guldalan- ja hállanstrategiijaid mat leat heivehuvvon ulbmilii
veeljedh jïh nuhtjedh ovmessie goltelimmie- jïh soptsestimmievuekieh mah leah åssjelasse sjïehtedamme
áddet ja geavahit dábálaš sátneriggodaga mii guoská iešguđet fáttáide
aktem sïejhme baakoeveahkam guarkedh jïh nuhtjedh ovmessie aamhtesi bïjre
čájehit dáidduid earuhit positiivvalaš ja negatiivvalaš dadjanvugiid mat refererejit ovttaskasolbmuide ja olmmošjoavkkuide
maehtelesvoetem vuesiehtidh positijve jïh negatijve lahtesi gaskem joekehtidh mah aktegsalmetjidie jïh almetjedåehkide tjuvtjiedieh
áddet váldosisdoalu ja detáljjaid iešguđetlágan njálmmálaš teavsttain iešguđet fáttáid birra
åejviesisvegem jïh sjïere biehkieh guarkedh ovmessie såarhts njaalmeldh tjaaleginie ovmessie aamhtesi bïjre
guldalit ja áddet eaŋgalsgiela variánttaid iešguđet autenttalaš oktavuođain
goltelidh jïh guarkedh jeereldihkie eengelske gïelh ovmessie rïektes tsiehkijste
ovdanbuktit iežas njuovžilit ja oktilaččat mii lea heivehuvvon ulbmilii ja dilálašvuhtii
galkije jïh ektiedimmine soptsestidh mij lea åssjelasse jïh tseahkan sjïehtedamme
ovdanbuktit ja ákkastallat iežas oaivila iešguđet fáttáid birra
jïjtse mïelem buektedh jïh buerkiestidh ovmessie aamhtesi bïjre
álggahit, doalahit ja loahpahit ságastallamiid iešguđet fáttáid birra gažadettiin ja čuovvolettiin árvalusaiguin
aelkedh, steeredh jïh galhkedh soptsestimmieh ovmessie aamhtesi bïjre viehkine gyhtjelassh gihtjedh, jïh jåerhkedh aamhtesi bïjre soptsestidh mejtie mubpieh aalkeme
geavahit jietnadeami, intonašuvnna, sátnesojaheami ja iešguđet cealkkatiippaid guovddáš minstariid gulahallamis
vihkeles maallh nuhtjedh baakoestæmman, intonasjovnese, baakoesojjehtæmman jïh ovmessie raajesesåarhth govlesadtemisnie
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
válljet ja geavahit iešguđet lohkan- ja čállinstrategiijaid mat leat heivehuvvon ulbmilii
veeljedh jïh nuhtjedh ovmessie lohkeme- jïh tjaelemevuekieh sjïehtedamme åssjelasse
áddet ja geavahit dábálaš sátneriggodaga mii gullá iešguđet fáttáide
aktem sïejhme baakoeveahkam guarkedh jïh nuhtjedh ovmessie aamhtesi bïjre
čájehit dáidduid earuhit positiivvalaš ja negatiivvalaš dadjanvugiid mat refererejit ovttaskasolbmuide ja olmmošjoavkkuide
maehtelesvoetem vuesiehtidh positijve jïh negatijve lahtesi gaskem mah leah aktegsalmetji jïh almetjedåehkiej bïjre
áddet váldosisdoalu ja detáljjaid ieš válljen teavsttaid
åejviesisvegem jïh sjïere aath guarkedh jïjtjeveeljeme tjaaleginie
lohkat, áddet ja árvvoštallat iešguđetlágan teavsttaid mat leat iešguđet guhkkodagas, ja máŋgga fáttás
ovmessie såarhts guhkies jïh åenehks tjaalegh lohkedh, guarkedh jïh vuarjasjidh, ovmessie aamhtesi bïjre
geavahit iežas notáhtaid ja iešguđet gálduid čállima vuođđun
jïjtsh notaath jïh ovmessie gaaltijh nuhtjedh goh våarome tjaeliemasse
čállit iešguđetlágan teavsttaid struktuvrrain ja oktilasat
ovmessie såarhts tjaalegh tjaeledh struktuvrine jïh ektiedimmine
geavahit riektačállima, sátnesojaheami, cealkka- ja teakstahuksema guovddáš minstariid teakstabuvttadeamis
vihkeles maallh nuhtjedh reaktoetjaeliemasse, baakoesojjehtæmman, raajese- jïh tjaalegebigkemasse gosse tjaalegh dorje
geavahit digitála reaidduid ja diehtogieđahallama, teakstabuvttadeami ja gulahallama hápmegáibádusaid
digitaale dïrregh jïh hammoekrïevenassh nuhtedh bïevnesegïetedæmman, tjaalegedorjemasse jïh govlesadtemasse
Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta
Kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ságaškuššat eallinvugiid ja ovttastallanvugiid Stuorra-Británnias, USA:s, eará eaŋgalsgiel riikkain ja Norggas
jieledevuekieh digkiedidh jïh guktie almetjh leah ektesne Stoerre-Britannijesne, jeatjah eengelskegïelen laantine jïh Nöörjesne
selvehit Stuorra-Británnia ja USA ’ historjjáid ja geografiijaid váldoiešvuođaid
sjïere væhtah buerkiestidh histovrijen jïh geografijen bïjre Stoerre-Britannijesne jïh USA:sne
ságaškuššat eaŋgalsgiel riikkaid iešguđetlágan eaŋgalsgiel girjjálašvuođa
ovmessie såarhts eengelskegïelen lidteræære tjaalegh digkiedidh eengelskegïelen laantijste
válddahit ja reflekteret álgoálbmogiid dili birra eaŋgalsgiel riikkain
buerkiestidh jïh ussjedidh tsiehkien bïjre aalkoealmetjidie eengelskegïelen laantine
hábmet, gaskkustit ja ságastallat iežas teavsttaid maidda inspirašuvdna lea vižžon eaŋgalsgiel girjjálašvuođas, filmmas ja kultuvrralaš ovdanbuktinvugiin
darjodh, leerehtidh jïh soptsestidh jïjtse tjaalegi bïjre mejtie skraejriem åådtjeme eengelskegïelen lidteratuvreste, filmeste jïh kultuvrelle lahtestimmievuekijste
ságastallat iešguđet áigeguovdilis ja fágalaš fáttáid birra ja gaskkustit daid
sjyöhtehke jïh faageles aamhtesi bïjre soptsestidh jïh dejtie leerehtidh
Gelbbolašvuođamihttomearit Jo1:ža – studerenráhkkanahtti oahppoprográmmaid maŋŋil ja Jo2:ža – fidnofágalaš oahppoprográmmaid maŋŋil
Maahtoeulmieh Jåa2 mænngan – barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
árvvoštallat ja geavahit iešguđet dilálašvuođaid, bargovugiid ja oahpahallanstrategiijaid ovdánahttit iežas eaŋgalsgielgálggaid
ovmessie tsiehkieh, barkoevuekieh jïh lïerehtimmievuekieh vuarjasjidh jïh nuhtjedh, juktie jïjtse tjiehpiesvoeth eengelsken gïelesne vijriesåbpoe evtiedidh
árvvoštallat iežas ovdáneami eaŋgalsgieloahpahallamis
jïjtse evtiedimmiem vuarjasjidh eengelskelïereminie
árvvoštallat iešguđet digitála resurssaid ja eará veahkkeneavvuid kritihkalaččat ja iešheanalaččat, ja geavahit daid iežas giellaoahpahallamis
ovmessie digitaale vierhtieh jïh jeatjah viehkiedïrregh laejhtehkslaakan jïh jïjtjeraarehke vuarjasjidh, jïh dejtie jïjtse gïelelïerehtimmesne nuhtjedh
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
árvvoštallat ja geavahit heivvolaš guldalan- ja hállanstrategiijaid mat leat heivehuvvon ulbmiliidda ja dilálašvuhtii
sjiehteles goltelimmie- jïh soptsestimmievuekieh vuarjasjidh jïh nuhtjedh mah leah åssjelasse jïh tseahkan ektiedamme
áddet ja geavahit nana dábálaš sátneriggodaga ja fágalaš sátneriggodaga mii gullá iežas oahppoprográmmii
guarkedh jïh nuhtjedh aktem gamte sïejhme baakoeveahkam jïh aktem faageles baakoeveahkam mah leah jïjtse ööhpehtimmieprogrammese ektiedamme
áddet iešguđetlágan njálmmálaš teavsttaid váldosisdoalu ja detáljjaid dábálaš fáttáin ja fágalaš fáttáid birra mat gusket iežas oahppográmmii
åejviesisvegem jïh sjïere aath guarkedh ovmessie såarhts njaalmeldh tjaaleginie sïejhme jïh faageles aamhtesi bïjre, ektiedamme jïjtse ööhpehtimmieprogrammese
guldalit ja áddet eaŋgalsgiela sosiála ja geográfalaš variánttaid autenttalaš dilálašvuođain
sosijaale jïh geografeles jeerehtsh eengelsken gïeleste goltelidh jïh guarkedh rïektes tsiehkijste
ovdanbuktit iežas nyanserejuvvon ja dárkilis láhkai njuovžilvuođain ja oktilasat ja nu ahte lea heivehuvvon ulbmilii ja dilálašvuhtii
jeereldihkie jïh veelelaakan soptsestidh galkije jïh ektiedimmine, sjïehtedamme åssjelasse jïh tseahkan
álggahit, doalahit ja loahpahit ságastallamiid ja digaštallamiid dábálaš fáttáid ja fágalaš fáttáid birra mat gusket iežas oahppoprográmmii
aelkedh, steeredh jïh galhkedh soptsestimmieh jïh digkiedimmieh sïejhme jïh faageles aamhtesi bïjre, ektiedamme jïjtse ööhpehtimmieprogrammese
geavahit jietnadeami, intonašuvnna, sátnesojaheami ja iešguđet cealkkatiippaid gulahallamis
maallh baakoestæmman, intonasjovnem, baakoesojjehtæmman nuhtjedh jïh jeereldihkie raajesesåarhth govlesadtemisnie
dulkot ja geavahit teknihkalaš ja matematihkalaš dieđuid gulahallamis
toelhkestidh jïh teknihkeles jïh matematihkeles bïevnesh nuhtjedh govlesadtemisnie
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh govlesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
árvvoštallat ja geavahit heivvolaš lohkan- ja čállinstrategiijaid mat leat heivehuvvon ulbmilii ja teakstašládjii
vuarjasjidh jïh nuhtjedh sjiehteles lohkeme- jïh tjaelemevuekieh, ektiedamme åssjelasse jïh tjaalegesåarhtese
áddet ja geavahit nana dábálaš sátneriggodaga ja fágalaš sátneriggodaga mii gullá iežas oahppoprográmmii
aktem gamte sïejhme baakoeveahkam jïh faageles baakoeveahkam guarkedh jïh nuhtjedh, ektiedamme jïjtse ööhpehtimmieprogrammese
áddet váldosisdoalu ja detáljjaid iešguđet guhkkosaš teavsttain iešguđet fáttáid birra
åejviesisvegem jïh sjïere aath guarkedh gelliesåarhts guhkies jïh åenehks tjaaleginie, ovmessie aamhtesi bïjre
lohkat háhkan dihtii fágamáhtu iežas oahppoprográmmas
lohkedh juktie faagedaajroeh vejtiestidh jïjtse ööhpehtimmieprogrammeste
geavahit iežas notáhtaid čállit teavsttaid mat gullet iežas oahppoprográmmii
jïjtsh notaath darjodh juktie tjaalegh tjaeledh mah ektiedimmiem utnieh jïjtse ööhpehtimmieprogrammese
čállit iešguđetlágan teavsttaid struktuvrrain ja oktilisvuođain mii lea heivehuvvon ulbmilii ja dilálašvuhtii
ovmessie såarhts tjaalegh tjaeledh struktuvrine jïh ektiedimmine, sjïehtedamme åssjelasse jïh tseahkan
geavahit riektačállima, sátnesojaheami ja iešguđet cealkka- ja teakstahuksema minstariid teakstabuvttadeamis
maallh reaktoetjaeliemasse, baakoesojjehtæmman jïh jeereldihkie raajese- jïh tjaalegebigkemasse nuhtjedh gosse tjaalegh dorje
buvttadit iešguđetlágan teavsttaid mat leat heivehuvvon iešguđet digitála mediaid digitála hábmengáibádusaide
ovmessie såarhts tjaalegh darjodh sjïehtedamme digitaale hammoekrïevenasside, ovmessie digitaale meedijinie
árvvoštallat iešguđet gálduid ja geavahit gálduid sisdoalu iešheanalaš, kritihkalaš ja dárkkisdahtti láhkai
ovmessie gaaltijh vuarjasjidh jïh sisvegem gaaltijijstie jïjtjeraarehke jïh laejhtehkslaakan nuhtjedh, jïh naemhtie guktie gåarede gaaltijidie gaavnedh
Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta
Kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ságaškuššat moanaid eaŋgalsgiel riikkaid kultuvrra ja servodatdiliid
kultuvrem jïh siebriedahketsiehkiem digkiedidh jieniebinie eengelskegïelen laantine
ovdanbuktit ja digaštallat eaŋgalsgiel gálduid áigeguovdilis ođđasiid
sjyöhtehke saernieh åehpiedehtedh jïh digkiedidh eengelskegïelen gaaltijijstie
ságaškuššat eaŋgalsgiela ovdáneami máilmmigiellan
sjïdtedimmiem eengelsken gïeleste digkiedidh goh akte veartenegïele
ságaškuššat iešguđetlágan eaŋgalsgiel girjjálašvuođa teavsttaid iešguđet osiin máilmmis
ovmessie såarhts eengelskegïelen lidteræære tjaalegh digkiedidh ovmessie bielijste veartenistie
ságaškuššat eaŋgalsgiel filmmaid ja eará kulturovdanbuktimiid iešguđet mediain
eengelskegïelen filmh jïh jeatjah kultuvrelahtesh digkiedidh ovmessie meedijijstie
ságaškuššat teavsttaid maid álgoálbmogat leat čállán, ja teavsttaid álgoálbmogiid birra eaŋgalsgiel riikkain
tjaalegh digkiedidh aalkoealmetjijstie jïh aalkoealmetji bïjre eengelskegïelen laantine
čiekŋudit fágalaš fáddái iežas oahppoprográmmas ja ovdanbuktit dán
aktem faageles aamhtesem goerehtidh jïjtse ööhpehtimmieprogrammen sisnjelen jïh dam åehpiedehtedh
Árvvoštallan fágas
Faagem vierhtiedidh
10. jahkeceahkki
Eksamene learoehkidie
Eksámen ohppiide
Jaepiedaltese
10. jahkeceahkki
10. jaepiedaltese
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot čálalaš eksámenii.
Learohkh maehtieh tjaaleldh eksamenese geasalgidh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.
Tjaaleldh eksamene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta byögkeles sijjesne.
Oahppit sáhttet maiddái vuorbáduvvot njálmmálaš eksámenii.
Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenese geasalgidh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat
Jåa2 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot čálalaš eksámenii.
Learohkh maehtieh tjaaleldh eksamenese geasalgidh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.
Tjaaleldh eksamene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta byögkeles sijjesne.
Oahppit sáhttet maiddái vuordáduvvot njálmmálaš eksámenii.
Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenese geasalgidh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Eksámen fátmmasta olles fága (140 tiimma).
Eksamene abpe faagem feerhmie (140 tæjmoeh).
Eksámen privatisttaide
Jaepiedaltese
10. jahkeceahkki
10. jaepiedaltese
Geahča rávisolbmuid vuođđoskuvlaoahpahusa gustovaš ortnega.
Vuartesjh sïejhme öörnegem maadthskuvlelïerehtæmman geerve almetjidie.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat
Jåa2 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Privatisttat galget váldit čálalaš ja njálmmálaš eksámena.
Privatisth edtjieh tjaaleldh jïh njaalmeldh eksamenem vaeltedh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.
Tjaaleldh eksamene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta byögkeles sijjesne.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Eksámen fátmmasta olles fága (140 tiimma).
(140 tæjmoeh).
Árvvoštallama oppalaš mearrádusat leat oahpahuslága láhkaásahusas.
Dah sïejhme nænnoestimmieh vuarjasjimmien bïjre lea vihtiestamme ööhpehtimmielaaken mieriedimmesne
Udir.no - Matematihka oktasašfága oahppoplána
Udir.no - Learoesoejkesje matematihkesne ektiefaage
Matematihka oktasašfága oahppoplána
Learoesoejkesje matematihkesne ektiefaage
Máhttodepartemeanta mearridan láhkaásahussan 21.06.2013
Vihtiestamme goh mieriedimmie Maahtoedepartemeenteste 21.06.2013
Ulbmil
Ulmie
Matematihkka lea oassi min máilmmiviidosaš kulturárbbis.
Matematihke lea akte bielie mijjen veartenevijries kultuvreaerpeste.
Olbmot leat doloža rájes geavahan ja ovdánahttán matematihka systematiseret vásáhusaid, válddahit ja áddet oktavuođaid luonddus ja servodagas ja suokkardit universsa.
Almetje lea iktegisth matematihkem nuhtjeme jïh evtiedamme juktie dååjrehtimmieh öörnegen mietie bïejedh, ektiedimmieh eatnamisnie jïh siebriedahkesne buerkiestidh jïh guarkedh, jïh veartenerommem goerehtidh.
Eará inspirašuvdnagáldu ovdánahttit fága lea leamaš ahte olbmot iešalddis leat beroštan bargat matematihkain.
Akte jeatjah skraejriegaaltije juktie faagem evtiedidh lea almetje lea aavoedamme matematihkine barkedh jïjtsinie.
Fága guoská olu guovddáš servodatsurggiide nu go medisiidnii, ekonomiijii, teknologiijii, kommunikašuvdnii, energiijahálddašeapmái ja huksendoaimmaide.
Faage lea stïeresne gelline vihkeles siebriedahkesuerkine, goh medisijne, ekonomije, teknologije, govlesadteme, energijereereme jïh bigkemisnie.
Danne lea nana matematihkkagelbbolašvuohta eaktun servodaga ovdánahttimii.
Nænnoes maahtoe matematihkesne lea dan åvteste eevre daerpies gosse edtja siebriedahkem evtiedidh.
Aktiivvalaš demokratiija dárbbaša olbmuid geat máhttet guorahallat, áddet ja kritihkalaččat árvvoštallat kvantitatiiva dieđuid, statistihkalaš analysaid ja ekonomalaš prognosaid.
Akte eadtjohke demokratije årrojh daarpesje mah maehtieh lïeredh, guarkedh jïh laejhtehkslaakan vuarjasjidh jïjnjh bïevnesh, statistiske analyjsh jïh ekonomeles aerviedimmieh.
Nu lea matematihkkagelbbolašvuohta dárbbašlaš go galgá áddet ja sáhttit váikkuhit proseassaid servodagas.
Naemhtie dle maahtoe matematihkesne daerpies juktie guarkedh jïh maehtedh prosessh siebriedahkesne eadtjoestidh.
Matematihkkagelbbolašvuohta mearkkaša geavahit čuolbmačoavdima ja modellerema analyseret ja nuppástuhttit čuolmma matematihkalaš hápmái, čoavdit dan ja árvvoštallat man gustovaš čoavddus lea.
Matematihkeles maahtoe sæjhta jiehtedh dåeriesmoereloetemem jïh hammoedimmiem nuhtjedh juktie dåeriesmoerem analyjseradidh jïh jarkelidh akten matematihkeles hammose, dam loetedh jïh vuarjasjidh man reaktoe vaastoe lea.
Dás leat maiddái gielalaš bealit, nu go gaskkustit, ságastallat ja resoneret ideaid.
Daate aaj gïelebielieh åtna, goh leerehtidh, soptsestidh jïh ussjedidh åssjaldahki bïjre.
Eanaš matematihkalaš doaimmain mii geavahit veahkkeneavvuid ja teknologiija.
Dejnie jeanatjommes matematihkeles darjoeminie nuhtjeminie viehkiedïrregh jïh teknologijem.
Sihke máhttit geavahit ja árvvoštallat iešguđet veahkkeneavvuid, ja diehtit daid ráddjehusaid birra, leat dehálaš oasit fágas.
Dovne maehtedh nuhtjedh jïh vuarjasjidh ovmessie viehkiedïrregh jïh damtedh gusnie dah maehtieh åtnasovvedh, leah vihkeles bielieh faageste.
Matematihkkagelbbolašvuohta lea dehálaš reaidu ovttaskas olbmui, ja fága sáhttá leat vuođđun viidáset oahpu váldimii ja bargoeallimii ja astoáigedoaimmaide oassálastimii.
Maahtoe matematihkesne lea akte vihkeles dïrrege fïereguhtese, jïh faage maahta våaromem bïejedh juktie vielie ööhpehtimmiem vaeltedh faagesne jïh meatan årrodh barkoejieliedisnie jïh darjoeminie eejehtallemisnie.
Matematihkka lea vuođđun stuorra oassái min kulturhistorjjás ja logihkalaš jurddašeami ovdánahttimis.
Matematihke lea betnesne stoerre bieline mijjen kultuvrehistovrijeste jïh juktie logiske ussjedimmiem evtiedidh.
Nu lea fágas guovddáš rolla álbmotoahpas ja váikkuha identitehtii, jurddašanvuohkái ja iešáddejupmái.
Naemhtie dle faage aktem vihkeles råållam åtna dennie sïejhme skearkagimmesne dan åvteste dïhte identiteetem, ussjedimmievuekiem jïh jïjtjegoerkesem tsevtsie.
Matematihkkafága skuvllas lea mielde ovdánahttimin matematihkkagelbbolašvuođa maid servodat ja ovttaskas olbmot dárbbašit.
Matematihkefaage skuvlesne viehkehteminie dam matematihkeles maahtoem evtiedidh maam siebriedahke jïh fïereguhte almetje daarpesje.
Olahan dihtii dán, de fertejit oahppit beassat bargat sihke praktihkalaččat ja teorehtalaččat.
Juktie dam jaksedh dle learohkh tjuerieh nuepiem åadtjodh dovne praktihkeles jïh teoretihkeles barkedh.
Oahpahusas barget sihke suokkardemiin, stoahkamiin, hutkás ja čuolbmačoavdi doaimmaiguin ja gálgahárjehallamiin.
Lïerehtimmie lea dovne goerehtidh, stååkedidh, sjugniedidh jïh dåeriesmoerh loetedh darjoeminie jïh tjiehpievoetehaarjanimmesne.
Praktihkalaš geavahusas oaidnit ávkki matematihkas reaidofágan.
Praktihkeles åtnosne dle matematihke vuesehte dïhte lea akte nuhteligs dïrregefaage.
Skuvlabarggus ávkkástallá guovddáš ideaid, hámiid, struktuvrraid ja oktavuođaid fágas.
Skuvlebarkosne nuhtjeminie vihkeles åssjaldahkh, hammoeh, struktuvrh jïh ektiedimmieh faagesne.
Ohppiid ferte hástalit kommuniseret matematihka čálalaččat, njálmmálaččat ja digitálalaččat.
Tjuara learoehkidie haestedh matematihkine barkedh tjaaleldh, njaalmeldh jïh digitaalelaakan.
Ferte láhčit diliid nu ahte sihke nieiddat ja gánddat ožžot buriid vásáhusaid matematihkkafágas, mat hábmejit buriid guottuid ja nana fágagelbbolašvuođa.
Tjuara sjïehteladtedh ihke dovne nïejth jïh baernieh jïjnjh dååjrehtimmieh matematihkefaagine åadtjoeh, mah positijve vuajnoeh jïh aktem nænnoes faagemaahtoem sjugniedieh.
Ná láhčá vuođu eallinagi oahppamii.
Naemhtie akte våarome bïejesåvva akten lïerehtæmman mij abpe jieledem ryöhkoe.
Fága lea juhkkojuvvon váldoosiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit.
Faage lea öörnedamme åejviesuerkine mejtie maahtoeulmieh leah hammoedamme.
Váldooasit dievasmahttet guhtet guoimmiset, ja daid ferte geahččat oktilaččat.
Åejviesuerkieh sinsitniem lissiehtieh jïh tjuerieh ektesne vuajnalgidh.
Fága lea oktasašfága joatkkaoahpahusa buot oahppoprográmmaide.
Faage akte ektiefaage gaajhkide ööhpehtimmieprogrammide jåarhkeööhpehtimmesne.
Oahpahus galgá danne dahkkot eanemus lági mielde relevántan ohppiide ja heivehuvvot iešguđet oahppoprográmmaide.
Edtja dan åvteste lïerehtimmiem dan sjyöhtehke darjodh goh gåarede learoehkidie viehkine dejtie sjïehtedidh dejtie ovmessie ööhpehtimmieprogrammide.
Matematihkas leat gelbbolašvuođamihttomearit maŋŋil vuođđoskuvlla 2., 4., 7. ja 10. jahkecehkiid ja maŋŋil joatkkaoahpahusa Jo1:ža studerenráhkkanahtti ja fidnofágalaš oahppoprográmmaid.
Matematihke maahtoeulmieh åtna 2., 4., 7. jïh 10 jaepiedaltesen mænngan maadthskuvlesne jïh Jåa1 mænngan studijeryöjreden jïh barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammesne jåarhkeööhpehtimmesne.
Jo1:žis leat guokte variántta oahppoplánas.
Göökte joekehts learoesoejkesjh faagesne.
T-variánta lea eanet teorehtalaš, ja P-variánta fas lea eanet praktihkalaš.
Learoesoejkesje 2 T lea vielie teoretihkeles, mearan learoesoejkesje 2 P lea vielie praktihkeles.
Goappašat variánttat addet oppalaš studerengelbbolašvuođa studerenráhkkanahtti oahppoprográmmain ovttas juogo oktasaš prográmmafágain matematihkas Jo2:žis (2T/2P) dahje prográmmafágain matematihkas (R1/S1).
Gåabpegh learoesoejkesjh sïejhme studijemaahtoem vedtieh dejnie studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammine, goh tjåenghkies programmefaage matematihke Jåa2 (2T/2P) jallh programmefaage matematihkesne (R1/S1).
Fidnofágalaš oahppoprográmmaid ohppiin galget Jo1:žis leat golbma viđátoasi oahppoplánas matematihkka 1 P dahje 1 T.
Learohkh barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammesne edtjieh daltesisnie Jåa1, golme vïjhtehtassh learoesoejkesjistie matematihke 1 P jallh 1 T utnedh.
Oahppoplána čájeha matematihka gelbbolašvuođamihttomeriid fidnofágalaš oahppoprográmmain 1T-Y ja 1P-Y.
Learoesoejkesje maahtoeulmide vuesehte matematihkesne dejnie barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammine 1T-B jïh 1P-B.
Váldoosiid bajilgovva:
Bijjieguvvie åejviesuerkijste
Váldooassi
Jaepie-daltese
Logut
Åejviesuerkieh
Mihtideapmi
Geometrije
Statistihkka
Statistihke
Logut ja algebra
Taalh jïh algebra
Mihtideapmi
Geometrije
Statistihkka ja jáhkehahttivuohta
Statistihke jïh aarvehtse
Logut ja algebra
Taalh jïh algebra
Mihtideapmi
Geometrije
Statistihkka, jáhkehahttivuohta ja kombinatorihkka
Statistihke, aarvehtse jïh kombinatorihke
Logut ja algebra
Taalh jïh algebra
Logut ja algebra
Taalh jïh algebra
Ekonomiija
Funksjovnh
Logut ja algebra
Taalh jïh algebra
Logut ja algebra
Taalh jïh algebra
Ekonomiija
Geometrije
Logut ja algebra
Taalh jïh algebra
Logut ja algebra-váldooassi galgá ovdánahttit lohkoáddejumi ja máhtu das mo logut ja lohkogieđahallan doibmet vuogádagain ja minstariin.
Åejviesuerkie taalh jïh algebra lea evtiedimmien bïjre taalegoerkesistie, jïh daajroem åadtjodh guktie taalh jïh taalegïetedimmie leah meatan systeemine jïh maalline.
Loguiguin sáhttá kvantifiseret dohkiid ja sturrodagaid.
Taaligujmie maahta jiehtedh man jïjnje lea, jïh man stoerre lea.
Loguide gullet sihke olles logut, cuovkkat, desimálalogut ja proseanttat.
Taalh leah dovne ellies taalh, bröökh, desimaaletaalh jïh prosente.
Algebra skuvllas generalisere lohkorehkenastima dan bokte ahte bustávat dahje eará symbolat ovddastit loguid.
Algebra skuvlesne lea sïejhme taaleryökneme dan åvteste bokstaavh jallh jeatjah symbovlh leah seamma goh taalh.
Dat dahká vejolažžan válddahit ja analyseret minstariid ja oktavuođaid.
Dïhte nuepiem vadta maallh jïh ektiedimmieh analyjseradidh.
Algebra geavahuvvo maiddái geometriija- ja funkšuvnnat-váldoosiid oktavuođas.
Algebra aaj åtnasåvva dej åejviesuerkiejgujmie geometrije jïh funksjovnh.
Geometriija skuvllas mearkkaša earret eará analyseret guovtte- ja golmmadimenšunálat govvosiid iešvuođaid ja ráhkadit konstrukšuvnnaid ja meroštallamiid.
Geometrije skuvlesne lea gaskem jeatjah jïjtsevoeth analyjseradidh guektien- jïh golmendimensjovnaale goerine, jïh konstruksjovnh jïh aerviedimmieh darjodh.
Dalle studere dynámalaš proseassaid nu go speadjalastima, joraheami ja sirdáseami.
Daesnie dynamihkeles prosessh goerehte goh speejjeldimmie, jårredimmie jïh sertiestimmie.
Váldooassi fátmmasta maiddái dan ahte čađahit ja válddahit sajusteami ja sirdima.
Åejviesuerkie lea aaj darjodh jïh buerkiestidh mennie sijjesne mij akt lea jïh gåabph sertieståvva dabloenedtesne, kaarhtesne jïh koordinaatesysteemesne.
Mihtideapmi
Möölehtimmie
Mihtideapmi mearkkaša buohtastahttit ja dávjá čatnat lohkosturrodaga objektii dahje doahkkái.
Möölehtimmie lea viertiestidh jïh daamtajommes aktem taalestoeredahkem ektiedidh akten aatese jallh veahkese.
Dát proseassa gáibida geavahit mihttoovttadagaid ja heivvolaš teknihkaid, mihtidanreaidduid ja hámuid.
Daennie prosessesne daerpies möölegeektievoeth jïh sjiehteles teknihkh, möölehtimmiedïrregh jïh formelh nuhtjedh.
Bohtosa árvvoštallan ja mihtidaneahpesihkarvuođa ságaškuššan leat dehálaš oasit mihtidanproseassas.
Vihkeles bielieh möölehtimmieprosesseste leah illedahkem vuarjasjidh jïh digkiedidh man ovseekere dah möölehtimmieh leah.
Statistihkka, jáhkehahttivuohta ja kombinatorihkka
Statistihke, aarvehtse jïh kombinatorihke
Statistihkkii gullá plánet, čohkket, organiseret, analyseret ja ovdanbuktit dataid.
Statistihke lea soejkesjidh, tjöönghkedh, öörnedidh, analyjseradidh jïh daatah åehpiedehtedh.
Dataanalysii gullá válddahit datamateriála oppalaš iešvuođaid.
Analyjsesne daatijste dle edtja sïejhme væhtah buerkiestidh daatamaterijaaleste.
Árvvoštallat ja kritihkalaččat guorahallat bohtosiid ja dataovdanbuktimiid leat guovddáš oasit dán proseassas.
Vuarjasjidh jïh laejhtehkslaakan vuejnedh konklusjovnide jïh daatide lea vihkeles statistihkesne.
Jáhkehahttivuođarehkenastimis čállá lohkun man stuorra jáhkehahttivuohta lea ahte dáhpáhus dáhpáhuvvá.
Aarvehtseryöknemisnie taalh beaja man stoerre hille lea akte heannadimmie edtja heannadidh.
Kombinatorihkas bargá systemáhtalaš vugiiguin gávnnahit loguid, ja dávjá lea dat dárbbašlaš jus galgá sáhttit rehkenastit jáhkehahttivuođaid.
Kombinarotihkesne barkeminie systematihkeleslaakan guktie maahta taalh gaavnedh, jïh dïhte daamtaj daerpies jis edtja maehtedh aarvehtsem aerviedidh.
Funkšuvdna válddaha rievdama dahje ovdáneami sturrodagas mii čielgasit sorjá nuppis.
Akte funksjovne jarkelimmiem jallh evtiedimmiem buerkeste aktede stoeredahkeste mij lea jearohke aktede mubpeste, aktelaaketje.
Funkšuvnnaid sáhttá čállit máŋgga láhkai, ovdamearkka dihtii hámuid, tabeallaid ja gráfaid bokte.
Maahta funksjovnh gellielaakan vuesiehtidh, vuesiehtimmien gaavhtan formeligujmie, tabelligujmie jïh graafigujmie.
Funkšuvnnaid analysa mearkkaša ohcat dihto iešvuođaid, nu go man jođánit ovdáneapmi dáhpáhuvvá, ja goas ovdáneapmái šaddet erenoamáš árvvut.
Analyjse funsjovnijste lea aaj sjïere jïjtsevoeth ohtsedidh, goh man varke akte evtiedimmie jåhta, jïh gosse evtiedimmie sjïere aarvoeh åådtje.
Ekonomiija-váldooassi gieđahallá meroštallamiid ja árvvoštallamiid mat gusket ekonomalaš beliide.
Åejviesuerkieh ekonomije lea aerviedimmiej jïh vuarjasjimmiej bïjre mah leah ekonomeles tsiehkiej bïjre.
Diibmolohku
Man gellie tæjmoeh
Tiibmalohku lea almmuhuvvon 60-minuhta ovttadahkan.
Tæjmoeh leah 60-minudten ektievoetine.
1.–4. jahkeceahkit: 560 tiimma
1.–4. jaepiedaltese: 560 tæjmoeh
5. –7. jahkeceahkit: 328 tiimma
5. –7. jaepiedaltese: 328 tæjmoeh
8.–10. jahkeceahkit: 313 tiimma
8.–10. jaepiedaltese: 313 tæjmoeh
Vuođđogálggat
Jåa1: 84 tæjmoeh
Vuođđogálggat leat integrerejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriide gos dat leat mielde ovdánahttimin fágagelbbolašvuođa ja leat maid oassin das.
Vihkeles tjiehpiesvoeth lea sjïehtesjamme maahtoeulmine, gusnie dah evtiedimmine viehkiehtieh jïh lea akte bielie faagemaahtoste.
Matematihkas áddejuvvojit vuođđogálggat ná:
Matematihkesne guarka vihkeles tjiehpiesvoeth naemhtie:
Njálmmálaš gálggat matematihkas mearkkašit duddjot matematihkkaáddejumi guldaleami, hállama ja ságastallama bokte.
Njaalmeldh tjiehpiesvoeth matematihkesne sæjhta jiehtedh mïelem sjugniedidh viehkine goltelidh, håaledh jïh soptsestidh matematihken bïjre.
Dát mearkkaša duddjot áddejumi, gažadit ja ákkastallat geavahettiin sihke eahpeformálalaš giela, aiddolaš fágaterminologiija ja doahpagiid.
Dellie tjuara jïjtse mïelem utnedh, gyhtjelassh gihtjedh jïh argumenteradidh viehkine dovne ovbyjjes gïeleste, veele faageterminologijine jïh dïejveseåtnojne.
Dát mearkkaša searvat ságastallamiidda, muitalit ideaid ja ságaškuššat matematihkalaš čuolmmaid, čovdosiid ja strategiijaid earáiguin.
Sæjhta jiehtedh meatan årrodh soptsestimmine, åssjelh buektedh jïh matematihkeles dåeriesmoerh, raerieh jïh strategijh digkiedidh mubpiejgujmie.
Njálmmálaš gálggaid ovdáneapmái matematihkas vuolgá matematihka birra ságastallamis ja ovdána kompleaksa fágalaš fáttáid ovdanbuktimii ja ságaškuššamii.
Evtiedimmie njaalmeldh tjiehpiesvoetijste matematihkesne lea dovne meatan årrodh soptsestimmine matematihken bïjre jïh ellies faageles aamhth åehpiedehtedh jïh digkiedidh.
Dasto gullá ovdáneapmái álkes matematihkalaš giela geavaheamis ovdánit aiddolaš fágaterminologiija ja ovdanbuktinvugiid ja aiddolaš doahpagiid geavaheapmái.
Evtiedimmie lea aaj aelkedh aktem aelhkie matematihkeles gïelem nuhtjedh jïh mænngan veele faageterminologijem jïh lahtestimmievuekieh jïh veele dïejvesh nuhtjedh.
Máhttit čállit matematihka mielddisbuktá válddahit ja čilget jurddašanvuogi ja bidjat sániid fuomášumiide ja ideaide.
Maehtedh tjaeledh matematihkesne sæjhta jiehtedh buerkiestidh jïh tjïelkestidh aktem åssjaldahkem, jïh baakoeh bïejedh dïsse maam vueptiestamme jïh åssjaldahkide.
Dát mearkkaša geavahit matematihkalaš symbolaid ja formálalaš matematihkalaš giela čoavdit čuolmma ja ovdanbuktit čovdosiid.
Dellie tjuara maehtedh matematihkeles symbovlh darjodh jïh dam byjjes matematihkeles gïelem nuhtjedh juktie dåeriesmoerh loetedh jïh raerieh åehpiedehtedh.
Dasto mearkkaša dát ráhkadit tevnnegiid, sárgosiid, govvosiid, gráfaid, tabeallaid ja diagrámmaid mat leat heivehuvvon vuostáiváldái ja dilálašvuhtii.
Vijriesåbpoe sæjhta jiehtedh guvvieh, skissah, goerh, graafh, tabellh jïh dijagrammh darjodh juktie jïjtsh åssjaldahkh jïh jïjtse lïeremem evtiedidh.
Čállin matematihkas lea reaidu ovdánahttit iežas jurdagiid ja oahppama. Čállinovdáneapmi matematihkas vuolgá álkes ovdanbuktinvugiin ja ovdána dađistaga formálalaš symbolagiela ja aiddolaš fágaterminologiija geavaheapmái.
Tjaelemeevtiedimmie matematihkesne lea aelkedh aelhkie lahtestimmievuekieh nuhtjedh goske ånnetji ånnetji aalka aktem byjjes symbovlegïelem jïh aktem veele faageterminologijem nuhtedh.
Dasto gullá ovdáneapmái álkes matematihkkafágalaš dilálašvuođaid válddaheamis ja systematiseremis ovdánit ollislaš kompleaksa oktavuođaid ákkastallamii.
Vijriesåbpoe dle edtja aelkedh buerkiestidh jïh öörnegen mietie bïejedh aelhkie tsiehkieh matematihkefaageles sisveginie, goske maahta aktem ellies argumentasjovnem bæjjese bigkedh ellies ektiedimmiej bïjre.
Máhttit lohkat matematihka mearkkaša áddet ja geavahit symbolagiela ja ovdanbuktinvugiid hábmet oaiviliid teavsttain árgabeaieallimis ja bargoeallimis ja maiddái matematihkkafágalaš teavsttain.
Maehtedh lohkedh matematihkesne sæjhta jiehtedh symbovlegïelem jïh lahtestimmievuekieh guarkedh jïh nuhtjedh, juktie mïelem sjugniedidh teekstine aarkebiejjeste jïh barkoejieliedistie jïh aaj matematihkefaageles teeksth.
Matematihkkafágii gullet ovttastuvvon teavsttat main leat matematihkalaš ovdanbuktimat, gráfat, diagrámmat, tabeallat, symbolat, hámut ja logalaš jurddašeapmi.
Matematihkefaage tjåanghkan bïejeme tjaalegh åtna gusnie matematihkeles vuekieh, graafh, dijagrammh, tabellh, symbovlh, formelh jïh logiske ussjedimmieh.
Lohkan matematihkas mearkkaša rátkit dieđuid, analyseret ja árvvoštallat hámiid ja sisdoalu ja čoahkkáigeassit dieđuid teavsttaid iešguđet elemeanttain.
Lohkeme matematihkesne sæjhta jiehtedh bïevnesh veesmedh, hammoem jïh sisvegem analyjseradidh jïh vuarjasjidh, jïh bïevnesh tjåanghkan giesedh ovmessie biehkijste tjaaleginie.
Lohkanovdáneapmi matematihkas vuolgá dieđuid gávdnamis ja geavaheamis teavsttain main lea álkes symbolagiella, ja ovdána oaivila gávdnamii kompleaksa fágateavsttain main lea váttes symbolagiella ja doabageavaheapmi ja daid reflekteremii.
Lohkemeevtiedimmie matematihkesne aalka bïevnesh tjaaleginie aelhkie symbovlegïeline gaavnedh jïh dejtie nuhtjedh, goske mïelem gaavna jïh ussjede ellies faagetjaalegi bïjre gïerve symbovlegïeline jïh dïejveseåtnojne.
Máhttit rehkenastit vuođđogálgan mearkkaša geavahit symbolagiela, matematihkalaš doahpagiid, vuogádagaid ja iešguđet strategiijaid čuolbmačoavdimii ja suokkardallamiidda main vuolggasadjin leat sihke praktihkalaš árgabeaidilálašvuođat ja matematihkalaš čuolmmat.
Maehtedh ryöknedh goh vihkeles tjiehpiesvoete sæjhta jiehtedh symbovlegïelem, matematihkeles dïejvesh, darjomevuekieh jïh jeereldihkie strategijh nuhtjedh juktie dåeriesmoerh loetedh jïh goerehtidh mij våaroeminie åtna dovne dæjpeles, biejjieladtje tsiehkine jïh matematihkeles dåeriesmoerine.
Dát mearkkaša dovdát ja válddahit dilálašvuođaid main matematihkka lea oassin, ja geavahit matematihkalaš metodaid gieđahallat čuolmmaid.
Dellie tjuara damtijidh jïh buerkiestidh tsiehkieh gusnie matematihke lea meatan, jïh matematihkeles vuekieh nuhtjedh gosse edtja dåeriesmoerh gïetedidh.
Oahppi ferte maiddái gulahallat ja árvvoštallat man gustovaččat čovdosat leat.
Learohke tjuara aaj govlesadtedh jïh vuarjasjidh man reaktoe dah vaastoeh leah.
Rehkenastinovdáneapmi matematihkas vuolgá loguid vuođđoáddejumis ja dovdámis ja čuolmma čoavdimis álkes dilálašvuođaid vuođul ja ovdána váttes, kompleaksa čuolmmaid analyseremii ja čoavdimii iešguđet strategiijaid ja metodaid geavahemiin.
Ryöknemeevtiedimmie matematihkesne aalka vihkeles taalegoerkesinie jïh damtijidh jïh dåeriesmoerh loetedh aelhkie tsiehkijste goske maahta analyjseradidh jïh loetedh gelliesåarhts ellies dåeriesmoerh jeereldihkie strategijigujmie jïh vuekiejgujmie.
Dat mearkkaša dađistaga eanet geavahit iešguđet veahkkeneavvuid rehkenastimis, modelleremis ja gulahallamis.
Edtja aaj jienebh jienebh ovmessie viehkiedïrregh nuhtjedh aerviedimmine, hammoedimmesne jïh govlesadtemisnie.
Digitála gálggat matematihkas mearkkaša geavahit digitála reaidduid oahppamii spealuid, suokkardallama, visualiserema ja ovdanbuktima bokte.
Digitaale tjiehpiesvoeth matematihkesne sæjhta jiehtedh digitaale dïrregh nuhtjedh lïerehtæmman spïeli, goerehtimmien, visualiseringen jïh åehpiedehtemen tjïrrh.
Das lea maiddái sáhka dovdat, geavahit ja árvvoštallat digitála reaidduid meroštallamiidda, čuolbmačoavdimiidda, simuleremiidda ja modelleremiidda.
Edtja aaj damtedh, nuhtjedh jïh vuarjasjidh digitaale dïrregh aerviedimmide, dåeriesmoereloetemasse, simuleradæmman jïh hammoedæmman.
Dasto mearkkaša dát gávdnat dieđuid, analyseret, gieđahallat ja ovdanbuktit dieđuid ulbmillaš reaidduiguin, ja leat kritihkalaš gálduide, analysaide ja bohtosiidda.
Edtja aaj bïevnesh gaavnedh, daatah analyjseradidh, gïetedidh jïh åehpiedehtedh maereles dïrregigujmie, jïh laejhtehks årrodh gaaltijidie, analyjside jïh illedahkide.
Digitála gálggaid ovdánahttin mearkkaša bargat ovttastuvvon digitála teavsttaiguin mat šaddet dađistaga váddáseabbun.
Evtiedimmie digitaale tjiehpiesvoetine sæjhta jiehtedh tjåanghkan bïejeme tjaalegigujmie barkedh mah ahkedh elliesåbpoe sjidtieh.
Dasto mearkkaša dát dađistaga buorebut oaidnit makkár ávki digitála reaidduin lea oahppamii matematihkkafágas.
Edtja aaj ahkedh vielie vueptiestidh dam aevhkiem digitaale dïrregh utnieh lïerehtimmien gaavhtan matematihkefaagesne.
Gelbbolašvuođamihttomearit 2. jahkeceahki maŋŋil
Maahtoeulmieh 2. jaepiedaltesen mænngan
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat 100 rádjai, juohkit ja hukset dohkiid 10 rádjai, bidjat oktii ja juohkit logešjoavkkuid gitta 100 rádjai ja juohkit guovttesiffarloguid logežiidda ja ovttežiidda
100 ryöknedh, juekedh jïh veahkah bigkedh 10 raajan, tjåanghkan bïejedh jïh juekedh luhkiedåehkieh 100 raajan, jïh taalh göökte sifferigujmie juekedh luhkine jïh aktine
geavahit lohkolinnjá meroštallamis ja čájehit lohkosturrodagaid
taalesïevem nuhtjedh aerviedimmide, jïh taalestoeredahkh vuesiehtidh
sulliirehkenastit dohkiid, lohkat, buohtastahttit loguid ja ovdanbuktit lohkosturrodagaid iešguđetlágan vugiiguin
aarvehtsem darjodh veahkaj bïjre, ryöknedh, taalh viertiestidh jïh taalestoeredahkh joekehtslaakan jiehtedh
ovdánahttit, geavahit ságastallat iešguđetlágan rehkenastinstrategiijaid guovttesiffarloguid addišuvnnas ja subtrakšuvnnas ja árvvoštallat man heivvolaččat vástádusat leat
evtiedidh, nuhtjedh jïh jeereldihkie ryöknemestrategiji bïjre soptsestidh addisjovnese jïh subtraksjovnese taalijste göökte sifferigujmie, jïh vuarjasjidh man reaktoe dah vaestiedassh leah
duppalastit ja beallidit
guektiengïerth darjodh jïh guektelen juekedh
dovdát, ságastallat ja joatkit lohkominstariid struktuvrraid
struktuvrh taalemaalline damtijidh, dej bïjre soptsestidh jïh dejtie guhkiedidh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
dovdát ja válddahit guovtte- ja golmmadimenšunálat govvosiid dovdomearkkaid nu go čiegaid, ravddaid ja olggožiid, ja sirret ja namuhit govvosiid dáid dovdomearkkaid vuođul
damtijidh jïh buerkiestidh væhtah guektien- jïh golmendimensjovnaale figuvride, roeni, raedtiej jïh bijjieskieriej sjïekenisnie, jïh veesmedh jïh nommh figuvride bïejedh daej væhtaj mietie
dovdát, geavahit ja ságastallat speajalsymmetriija praktihkalaš oktavuođain
damtijidh, nuhtjedh jïh speejjelesymmetrijen bïjre soptsestidh praktihkeles tsiehkine
ráhkadit ja suokkardit geometralaš minstariid sihke digitála reaidduiguin ja daid haga, ja válddahit daid njálmmálaččat
geometrihkeles maallh darjodh jïh goerehtidh, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen digitaale dïrregh, jïh dejtie njaalmeldh buerkiestidh
Mihtideapmi
Möölehtimmie
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
mihtidit ja buohtastahttit guhkkodagaide ja areálaide gullevaš sturrodagaid standardiserekeahtes ja standárda mihttoovttadagaid vehkiin, válddahit mo ja ságastallat bohtosiid birra
stoeredahkh möölehtidh jïh viertiestidh mah leah gåhkoen jïh arealen bïjre, viehkine ij-standardiseradamme jïh standardiseradamme möölege-ektievoetigujmie, buerkiestidh guktie, jïh illedahki bïjre soptsestidh
namuhit beivviid, mánuid ja álkes tiibmameriid
biejjieh, askh jïh aelhkie tsåahkatïjjh jiehtedh
dovdát norgga smávvaruđaid ja bábirruđaid gitta 100 rádjai ja geavahit daid gávppašeamis
nöörjen beetnegh jïh beetnehleahpah damtijidh 100 raajan, jïh dejtie nuhtjedh åestiemisnie jïh doekemisnie
Statistihkka
Statistihke
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
čohkket, sirret, čállit ja govvidit dieđuid lohkansárgáiguin, tabeallaiguin ja stoalpodiagrámmaiguin ja ságastallat proseassa birra ja maid govat muitalit dieđuid birra
tjöönghkedh, veesmedh, tjaeliestidh jïh daata vuesiehtidh viehkine ryöknemesïevijste, tabellijste jïh sööjladiagrammeste, jïh prosessen bïjre soptsestidh, jïh maam dah illustrasjovnh daatamaterijelli bïjre soptsestieh
Gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahki maŋŋil
Maahtoeulmieh 4. jaepiedaltesen mænngan
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
válddahit ja geavahit sadjeárvovuogádaga olles loguid dáfus, geavahit positiiva ja negatiiva olles loguid, álkes cuovkkaid ja desimálaloguid praktihkalaš oktavuođain, ja máhttit dadjat lohkosturrodaga iešguđet vugiid mielde
buerkiestidh jïh nuhtjedh sijjie-aarvoesystemem dejtie ellies taalide, nuhtjedh positijve jïh negatijve ellies taalh, aelhkie bröökh jïh desimaaletaalh praktihkeles ektiedimmine, jïh taalestoeredahkh joekehtslaakan jiehtedh
sulliirehkenastit ja gávnnahit loguid go rehkenastá oaivvis, geavaha lohkanmateriála ja čálestemiid, sulliirehkenastit loguiguin ja árvvoštallat vástádusaid
aerviedimmiem darjodh jïh taalh gaavnedh viehkine åejjieryöknemistie, ryöknemematerijelleste jïh tjaaleldh notaatijste, aerviedimmieryöknemem darjodh jïh vaestiedassh vuarjasjidh
ovdánahttit, geavahit ja ságastallat iešguđetlágan rehkenastinmetodaid máŋggasiffarloguid adderemis ja subtraheremis, sihke oaivvis ja báhpára alde
evtiedidh, nuhtjedh jïh soptsestidh ovmessie ryöknemevuekiej bïjre addisjovnese jïh subtraksjovnese taalijste jienebi sifferigujmie, dovne åejjesne jïh paehpierisnie
ovdánahttit ja geavahit iešguđetlágan multiplikašuvdna- ja divišuvdnametodaid, ja geavahit daid praktihkalaš oktavuođain ja geavahit unna multiplikašuvdnatabeallaža go rehkenastá oaivvis ja bargobihtáid čoavdimis
evtiedidh jïh nuhtjedh jeereldihkie vuekieh multiplikasjovnese jïh divisjovnese, dejtie nuhtjedh praktihkeles tsiehkine jïh dam onne multiplikasjovnetabellem nuhtjedh åejjieryöknemisnie jïh gosse edtja laavenjassh loetedh
gávdnat dieđuid teavsttain dahje praktihkalaš oktavuođain, válljet rehkenastinvuogi, ákkastit válljema, geavahit tabeallamáhtu ja ávkkástallat rehkenastinvugiid oktavuođaid, árvvoštallat bohtosa ja ovdanbuktit čovdosa
bïevnesh gaavnedh tjaaleginie jallh praktihkeles ektiedimmine, ryöknemesåarhtem veeljedh jïh buerkiestidh man åvteste dam veeljeme, tabellemaahtoem nuhtjedh jïh ektiedimmieh ryöknemesåarhti gaskem nuhtjedh, illedahkem vuarjasjidh jïh vaestiedassem åehpiedehtedh
dovdát, geahččaladdat, válddahit ja joatkit lohkominstariid struktuvrraid
damtijidh, eksperimenteradidh, buerkiestidh jïh guhkiedidh struktuvrh taalemaalline
geavahit matematihkalaš symbolaid ja ovdanbuktinvugiid ovdanbuktit matematihkalaš oktavuođaid bargobihttáčoavdimis
matematihkeles symbovlh jïh lahtestimmievuekieh nuhtjedh juktie matematihkeles ektiedimmieh tjïelkestidh gosse edtja laavenjassh loetedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
dovdát ja sirret gierdduid, máŋggačiegahasaid, jorbadasaid, sylindariid ja polyederiid
damtijidh, væhtah buerkiestidh jïh veesmedh gievlieh, gellieraedtieh, båalah, sylinderh jïh polyedh
tevdnet, hukset, suokkardit ja válddahit geometralaš govvosiid ja modeallaid praktihkalaš oktavuođain, dása guoská maiddái teknologiija ja designa
geometrihkeles goerh jïh maallh guvviedidh, bigkedh, goerehtidh jïh buerkiestidh praktihkeles ektiedimmine, aaj teknologijesne jïh hammoedimmesne
dovdát, geavahit ja válddahit speajalsymmetriija ja paralleallasirdáseami konkrehta oktavuođain
damtijidh, nuhtjedh jïh buerkiestidh speejjelesymmetrijem jïh parallellesertemem vihties tsiehkine
ráhkadit ja suokkardit geometralaš minstariid ja válddahit daid njálmmálaččat
geometrihkeles maallh darjodh jïh goerehtidh, jïh dejtie njaalmeldh buerkiestidh
lohkat, sajustit ja válddahit posišuvnnaid ruktofierpmádagas, kárttas ja koordináhttavuogádagas, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga
lohkedh, bïejedh jïh buerkiestidh posisjovnh daabloenedtesne, kaarhtesne jïh koordinaatesystemesne, dovne digitaale dïrregigujmie jïh bielelen digitaale dïrregh
Mihtideapmi
Möölehtimmie
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
sulliirehkenastit ja mihtidit guhkkodaga, areála, voluma, mássa, temperatuvrra, áiggi ja čiegaid, ságastallat bohtosiid birra ja árvvoštallat leat go heivvolaččat
aerviedidh, jïh gåhkoem, arealem, volumem, veahkam, temperatuvrem, tïjjem jïh skaavhtegh mööledh, illedahki bïjre soptsestidh jïh vuarjasjidh mejtie dah leah reaktoe
geavahit standardiserekeahtes mihttoovttadagaid ja čilget mihttoovttadagaid standardiserema ulbmila, ja geavahit dábálaš mihttoovttadagaid ja nuppástuhttit daid
ij-standardiseradamme möölegeektievoeth nuhtjedh, jïh buerkiestidh man åvteste möölegeektievoeth standardiserede, jïh nuhtjedh jïh sïejhme möölegeektievoeti gaskem jarkelidh
buohtastahttit sturrodagaid heivvolaš mihtidanreaidduiguin ja álkes meroštallamiin, ovdanbuktit bohtosiid ja árvvoštallat leat go heivvolaččat
stoeredahkh viertiestidh viehkine sjiehteles möölehtimmiedïrregijstie jïh aelhkie aerviedimmeste, illedahkide åehpiedehtedh jïh vuarjasjidh mejtie dah leah reaktoe
čoavdit oastimii ja vuovdimii gullevaš praktihkalaš bargobihtáid
praktihkeles laavenjassh loetedh åestemen jïh doekemen bïjre
Statistihkka
Statistihke
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
čohkket, sirret, čállit ja govvidit data ulbmillaš vugiiguin lohkosárgáid, tabeallaid ja stoalpodiagrámmaid bokte, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga, ja ságastallat proseassa ja ovdanbuktima birra
tjöönghkedh, veesmedh, tjaeliestidh jïh daata vuesiehtieh maereleslaakan ryöknemesïevigujmie, tabelligujmie jïh sööjladiagrammigujmie, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen digitaale dïrregh, jïh prosessen jïh buektemen bïjre soptsestidh
Gelbbolašvuođamihttomearit 7. jahkeceahki maŋŋil
Maahtoeulmieh 7. jaepiedaltesen mænngan
Logut ja algebra
Taalh jïh algebra
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
válddahit ja geavahit desimálaloguid sadjeárvovuogádaga, rehkenastit positiiva ja negatiiva olles loguiguin, desimálaloguiguin, cuovkkaiguin ja proseanttain, ja bidjat iešguđet sturrodagaid lohkolinjái
sijjie-aarvoesystemem buerkiestidh jïh nuhtjedh desimaaletaalide, ryöknedh positijve jïh negatijve ellies taaligujmie, desimaaletaaligujmie, bröökigujmie jïh prosentigujmie, jïh dejtie ovmessie stoeredahkide taalesïevese bïejedh
gávnnahit oktasaš namuheaddji ja adderet, subtraheret ja multipliseret cuovkkaid
ektieneebnijem gaavnedh jïh addisjovnem, subtraksjovnem jïh multiplikasjovnem bröökijste darjodh
ovdánahttit, geavahit ja digaštallat metodaid mo oaivvis rehkenastit, sulliirehkenastit ja čálalaččat rehkenastit, ja geavahit digitála reaidduid meroštallamiin
evtiedidh, nuhtjedh jïh digkiedidh vuekieh åejjieryöknemasse, aarvehtseryöknemasse jïh tjaaleldh ryöknemasse, jïh digitaale dïrregh aerviedimmine nuhtjedh
válddahit referánsavuogádaga ja notašuvnna mii geavahuvvo hámuide rehkenastinárkkas, ja geavahit rehkenastinárkka čađahit ja ovdanbuktit meroštallamiid
referansesysteemem jïh notasjovnem buerkiestidh mah åtnasuvvieh formelidie aktene ryökneme-aarhkesne, jïh ryökneme-aarhkem nuhtjedh juktie aerviedimmieh darjodh jïh dejtie åehpiedehtedh
gávdnat dieđuid teavsttain dahje praktihkalaš oktavuođain, bidjat ovdan ja čilget meroštallamiid ja bargovugiid, árvvoštallat bohtosa ja ovdanbuktit ja digaštallat čovdosiid
bïevnesh gaavnedh tjaaleginie jallh praktihkeles ektiedimmine, bæjjese bïejedh jïh aerviedimmieh buerkiestidh, jïh buerkiestidh guktie dam dorjeme, illedahkem vuarjasjidh jïh vaestiedassem åehpiedehtedh jïh digkiedidh
suokkardit ja válddahit geometralaš minstariid ja lohkominstariid struktuvrraid ja rievdamiid govvosiiguin, sániiguin ja hámuiguin
goerehtidh jïh buerkiestidh struktuvrh jïh jarkelimmieh geometrihkeles maalline jïh taalemaalline goerigujmie, baakoejgujmie jïh formeligujmie
bidjat ovdan ja čoavdit álkes ovttamađodagaid ja čoavdit ja rehkenastit ruođuiguin loguid addišuvnnas, subtrakšuvnnas ja multiplikašuvnnas
bæjjese bïejedh jïh aelhkie ligningh loetedh, jïh loevenidh jïh ryöknedh parentesigujmie addisjovnesne, subtraksjovnesne jïh multiplikasjovnesne taalijste
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
analyseret guovtte- ja golmmadimenšunálat govvosiid iešvuođaid ja válddahit fysalaš diŋggaid teknologiijas ja beaivválaš eallimis geometralaš doahpagiiguin
jïjtsevoeth analyjseradidh guektien- jïh golmendimensjovnaale figuvrine, jïh fysiske daeverh buerkiestidh aarkebiejjien jieleden jïh teknologijen sisnjeli viehkine geometrihkeles dïejvesijstie
hukset golmmadimenšunálat modeallaid ja tevdnet perspektiivvaid main lea okta jávkančuokkis ja digaštallat proseassaid ja buktagiid
golmendimensjovnaale maallh bigkedh, perspektijvem guvviedidh aktine dåssjanimmiemearhketjinie, jïh prosesside jïh dorjesidie digkiedidh
válddahit ja čađahit speadjalastima, joraheami ja paralleallasirdáseami
speejjeldimmiem, jårredimmien jïh parallellesertemem buerkiestidh jïh tjïrrehtidh
válddahit sajusteami ja sirdáseami ruktofierpmádagas, kárttas ja koordináhttavuogádagas, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga, ja koordináhtaid vuođul meroštallat gaskkaid mat leat áksáiguin parallealla koordináhttavuogádagas
bïejemem jïh sertemem buerkiestidh daabloenedtesne, kaarhtesne jïh koordinaatesystemesne, digitaale viehkiedïrregigujmie jïh bielelen, jïh koordinaath nuhtjedh juktie gåhkoeh buerkiestidh baalte aksigujmie aktene koordinaatesystemesne
Mihtideapmi
Möölehtimmie
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
válljet heivvolaš mihtidanreaidduid ja čađahit praktihkalaš mihtidemiid beaivválaš eallima ja teknologiija oktavuođas, ja árvvoštallat bohtosiid dárkilvuođa ja mihtidaneahpesihkarvuođa ektui
sjiehteles möölehtimmiedïrregh veeljedh jïh praktihkeles möölehtimmieh darjodh aarkebiejjien jieliedisnie jïh teknologijesne, jïh illedahkide vuarjasjidh presisjovni jïh möölehtimmien ovseekerevoeten mietie
sulliirehkenastit ja mihtidit sturrodagaid guhkkodaga, areála, mássa, voluma, čiegaid ja áiggi dáfus, ja geavahit áigemeari ja áigeinterválla álkis meroštallamiin, digaštallat bohtosiid ja árvvoštallat man heivvolaččat leat
aarvehtsem darjodh jïh stoeredahkh gåhkose, arealese, veahkese, volumese, skaavhtegasse jïh tïjjese möölehtidh, jïh tïjjem jïh tïjjeintervallem nuhtjedh aelhkie aerviedimmine, illedahkide digkiedidh jïh vuarjasjidh man reaktoe dah leah
válljet heivvolaš mihttoovttadagaid ja rehkenastit nuppástumi iešguđetlágan mihttoovttadagaid gaskka
sjiehteles möölegeektievoeth veeljedh jïh ovmessie möölegeektievoeti gaskem ryöknedh
čilget guhkkodaga, areála ja voluma mihttohuksehusa ja meroštallat guovtte- ja golmmadimenšunálat govvosiid birramihtu, areála, olggoža ja voluma
buerkiestidh guktie dah möölegh gåhkose, arealeste jïh volumese leah bæjjese bigkeme, jïh bïjrem, arealem, bijjieskieriem jïh volumem aerviedidh guektien-jïh golmendimensjovnaale figuvrijste
geavahit mihttoláva gaskkaid meroštallamii ja ráhkadit ja ságastallat kárttaid ja bargosárgosiid, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga
möölegeståahkem nuhtjedh juktie gåhkoeh aerviedidh jïh kaarhth jïh barkoeguvvieh darjodh jïh dej bïjre soptsestidh, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen
geavahit gori praktihkalaš oktavuođain, rehkenastit leavttu ja rehkenastit valuhtaid gaskka
gaskemsvoetem nuhtjedh praktihkeles ektiedimmine, drïektine ryöknedh jïh valutaj gaskem ryöknedh
Statistihkka ja jáhkehahttivuohta
Statistihke jïh aarvehtse
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
plánet ja čohkket dataid dárkomiid, jearahallaniskkademiid ja geahččaladdamiid oktavuođas
soejkesjidh jïh daatah tjöönghkedh vïhtesjimmine, gihtjemegoerehtimmine jïh eksperimeentine
ovdanbuktit dataid tabeallain ja diagrámmain mat leat ovdanbuktojuvvon digitála reaidduiguin ja daid haga, ja lohkat ja dulkot ovdanbuktimiid ja árvvoštallat man ávkkálaččat dat leat
daatah vuesiehtidh tabelline jïh diagrammine mah leah dorjesovveme digitaale dïrregigujmie jïh bielelen, lohkedh jïh toelhkestidh maam buakteme, jïh vuarjasjidh man nuhteligs dah leah
gávdnat mediána, dávjjimuslogu ja gaskameari álkes datačohkiin ja árvvoštallat iešguđet guovddášmihtuid nubbi nuppi ektui
medijanem, såarhtetaalem jïh gaskemedtiem gaavnedh aelhkie daatasettine jïh vuarjasjidh dejtie ovmessie jarngeulmide gaskemsh
árvvoštallat ja ságastallat vejolašvuođaid beaivválaš oktavuođain, spealuin ja geahččaladdamiin, ja meroštallat jáhkehahttivuođa álkes dilálašvuođain
vuarjasjidh jïh soptsestidh hilli bïjre aarkebiejjien ektiedimmine, spïeline jïh eksperimeentine, jïh aarvehtsem aelhkie tsiehkine aerviedidh
Gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki maŋŋil
Maahtoeulmieh 10. jaepiedaltesen mænngan
Logut ja algebra
Taalh jïh algebra
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
buohtastahttit ja nuppástuhttit olles loguid, desimálaloguid, cuovkkaid, proseanttaid, promilla ja standárdavuogi loguid, ja ovdanbuktit dákkár loguid iešguđet láhkai ja árvvoštallat makkár oktavuođain iešguđet ovddasteamit leat ávkkálaččat
viertiestidh jïh ryöknedh gaskem ellies taalh, desimaaletaalh, bröökh, prosenth, promille jïh taalh standardehammosne, dagkerh taalh jeereldihkie jiehtedh, jïh vuarjasjidh mennie tsiehkine ovmessie vuekieh leah maereles
rehkenastit cuovkkaiguin, divideret cuovkkaid ja álkidahttit cuovkacealkagiid
bröökine ryöknedh, bröökh juekedh jïh bröökelahtesh aelhkiehtidh
geavahit fáktoriid, poteanssaid, nubbiruohttasiid ja álgologuid meroštallamiin
faktovrh, potensh, kvadraateroehtsh jïh primtaalh aerviedimmine nuhtjedh
ovdánahttit, geavahit ja selvehit iešguđet metodaid oaivvisrehkenastimii, sulliirehkenastimii ja čálalaš rehkenastimii dan njealji rehkenastinšlájas
evtiedidh, nuhtjedh jïh buerkiestidh ovmessie vuekieh åejjieryöknemisnie, aarvehtseryöknemisnie jïh tjaaleldh ryöknemisnie dej njieljie ryöknemesåarhtigujmie
gieđahallat, fáktorastit ja álkidahttit algebracealkagiid, čatnat cealkagiid praktihkalaš oktavuođaide, rehkenastit hámuiguin, ruođuiguin ja cuovkacealkagiiguin, ja geavahit kvadráhttacealkagiid
algebra-lahtesh gïetedidh, faktovriseradidh jïh aelhkiehtidh, lahtesidie praktihkeles tsiehkide viedtedh, formeligujmie, parentesigujmie jïh bröökelahtesigujmie ryöknedh jïh kvadraateraajesidie nuhtjedh
čoavdit vuosttašpoteansa ovttamađodagaid ja vealaid, ja ovttamađodatvuogádagaid main leat guokte amas logu, ja geavahit dán čoavdit praktihkalaš ja teorehtalaš čuolmmaid
ligningh jïh joekehtsvoeth voestes graadeste loetedh jïh ligningesysteemh göökte ammesigujmie, jïh dam nuhtjedh juktie praktihkeles jïh teoretihkeles dåeriesmoerh loetedh
meroštallat geavahusa, kredihttakoartta geavaheami, dietnasa, loana ja seastima, bidjat bušeahta ja rehketdoalu rehkenastinárkka geavahemiin ja selvehit meroštallamiid ja ovdanbuktit bohtosiid
aerviedimmieh darjodh åtnoen, laajkoekåarhteåtnoen, baalhkan, löönemen jïh spååredimmien bïjre, budsjedtem jïh reeknehlåhkoem bæjjese bïejedh viehkine ryöknemeaarhkeste, jïh aerviedimmieh buerkiestidh jïh illedahkide åehpiedehtedh
analyseret máŋggabealat čuolmmaid, identifiseret fásta ja molsašuddi sturrodagaid, čatnat máŋggabealat čuolmmaid oahpes čoavdinmetodaide, čađahit meroštallamiid ja ovdanbuktit bohtosiid ávkkálaš láhkai
tjåanghkan bïejeme dåeriesmoerh analyjseradidh, tjåadtjoen jïh jeereldihkie stoeredahkh damtijidh, gellielaaketje dåeriesmoerh åehpies loetemevuekide ektiedidh, aerviedimmieh darjodh jïh illedahkide maereleslaakan åehpiedehtedh
geavahit loguid ja variábeliid suokkardallamis, geahččaladdamis ja praktihkalaš ja teorehtalaš čuolbmačoavdimis ja teknologiija- ja designaprošeavttain
taalh jïh variabelh nuhtjedh goerehtimmesne, eksperimeenteradimmesne jïh praktihkeles jïh teoretihkeles dåeriesmoereloetemisnie, jïh prosjektine teknologijine jïh designine
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
guorahallat ja válddahit guovtte- ja golmmadimenšunálat govvosiid iešvuođaid ja geavahit daid konstrukšuvnnaid ja meroštallamiid oktavuođas
jïjtsevoeth goerehtidh jïh buerkiestidh guektien- jïh golmendimensjovnaale figuvrine, jïh jïjtsevoetide konstruksjovnine jïh aerviedimmine nuhtjedh
ráhkadit, válddahit ja ákkastallat geometralaš konstrukšuvnnaid ja govvemiid gierdodahkkiin ja linjálain ja dynámalaš geometriijaprográmmain
darjodh, buerkiestidh jïh tjïelkestidh geometrihkeles konstruksjovnh paasserinie jïh sïevestahkine, jïh dynamihkeles geometrjiprogrammine
geavahit ja ákkastallat ovttahámatvuođa ja Pytagorasa cealkaga amas sturrodagaid meroštallamis
nuhtjedh jïh tjïelkestidh åtnoem hammoehedteste jïh Pytagoresen raajesistie, gosse edtja ovnohkens stoeredahkh aerviedidh
dulkot ja ráhkadit bargosárgosiid ja perspektiivasárgosiid main leat máŋga jávkančuoggá, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga
barkoeguvvieh jïh perspektijveguvvieh jienebh dåssjanimmie-mearhketjigujmie toelhkestidh jïh darjodh, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen digitaale dïrregh
koordináhtaid bokte ráhkadit govvosiid ja suokkardit geometralaš hámiid iešvuođaid, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga
koordinaath nuhtjedh juktie guvviem vuesiehtidh figuvrijste, jïh jïjtsevoeth goerehtidh geometrihkeles hammojne, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen digitaale dïrregh
suokkardit, geahččaladdat ja sátnádit logalaš resonerema geavahettiin geometralaš ideaid, ja selvehit geometralaš beliid main lea erenoamáš mearkkašupmi teknologiijas, dáidagis ja arkitektuvrras
goerehtidh, eksperimenteradidh jïh hammoedidh logiske ussjedimmieh viehkine geometrihkeles åssjelijstie, jïh geometrihkeles tsiehkieh buerkiestidh mah leah joekoen vihkeles teknologijesne, kåanstesne jïh arkitektuvresne
Mihtideapmi
Möölehtimmie
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
sulliirehkenastit ja meroštallat guhkkodaga, birramihtu, čiegaid, areála, olggoža, voluma, áiggi, leavttu ja iešmássa ja geavahit ja rievdadit mihttoláva
aarvehtsem darjodh jïh gåhkoem, bïjrem, skaavhtegem, arealem, bijjieskieriem, tïjjem, drïektem jïh veahkan laaktevoetem aerviedidh, jïh möölegeståahkem nuhtjedh jïh jarkelidh
válljet heivvolaš mihttoovttadagaid, čilget oktavuođaid ja nuppástuhttit iešguđetge mihttoovttadagaid gaskka, geavahit ja árvvoštallat mihttáriid ja mihtidanmetodaid praktihkalaš mihtideamis, ja ságaškuššat dárkilvuođa ja mihtidaneahpesihkarvuođa
sjiehteles möölegeektievoeth veeljedh, ektiedimmieh buerkiestidh jïh ryöknedh ovmessie möölegeektievoeti gaskem, nuhtjedh jïh vuarjasjidh möölehtimmiedïrregh jïh möölehtimmievuekieh praktihkeles möölehtimmesne, jïh presisjovnem jïh möölehtimmien ovseekerevoetem digkiedidh
selvehit logu π ja geavahit dan birramihtu, areála ja voluma meroštallamiin
tjïelkestidh taalem π jïh dam nuhtjedh aerviedimmine bïjreste, arealeste jïh volumeste
Statistihkka, jáhkehahttivuohta ja kombinatorihkka
Statistihke, aarvehtse jïh kombinatorihke
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
čađahit iskkademiid ja geavahit databásaid ohcat ja analyseret statistihkalaš data ja čájehit gáldokritihka
goerehtimmieh tjirrehtidh jïh daatabaash nuhtjedh juktie statistiske daatah ohtsedh jïh analyjseradidh, jïh gaaltijelaejhtemem vuesiehtidh
ordnet ja sirret dataid, gávdnat ja ságaškuššat mediána, dávjjimuslogu, gaskameari ja variašuvdnagovdodaga, ja ovdanbuktit dataid digitála reaidduiguin ja daid haga, ja ságaškuššat iešguđetlágan dataovdanbuktimiid ja makkár áddejumi dat sáhttet addit
daata öörnedidh jïh dåehkine bïejedh, gaavnedh jïh digkiedidh baakojde mediane, såarhtetaale, gaskemedtie jïh jeerehtsegamtoe, daatah åehpiedehtedh, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen digitaale dïrregh, jïh digkiedidh ovmessie daatabuektemh jïh maam vuajnojde dah maehtieh vedtedh
gávnnahit ja digaštallat jáhkehahttivuođaid geahččaladdamiin, simuleremiin ja meroštallamiin beaivválaš oktavuođain ja spealuin
gaavnedh jïh digkiedidh aarvehtsem eksperimenteradimmien, simuleringen jïh aerviedimmien tjïrrh aarkebiejjien ektiedimmine jïh spïeline
válddahit boađusviidodaga ja ovdanbuktit jáhkehahttivuođa cuovkan, proseantan ja desimálalohkun
illedahkenuepiem buerkiestidh jïh aarvehtsem jiehtedh goh brööke, prosente jïh desimaaletaale
ságaškuššat ja čoavdit álkes kombinatoralaš čuolmmaid
aelhkie kombinatorihkeles dåeriesmoerh digkiedidh jïh dejtie loetedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ráhkadit, digitála reaidduiguin ja daid haga, funkšuvnnaid mat čilgejit numerálalaš oktavuođaid ja praktihkalaš dilálašvuođaid, válddahit ja dulkot daid ja nuppástuhttit iešguđetge funkšuvdnaovddastemiid gaskka, nu go gráfaid, tabeallaid, hámuid ja teavsttaid gaskka
funksjovnh darjodh mah numeriske ektiedimmieh jïh praktihkeles tsiehkieh buerkiestieh, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen, dejtie buerkiestidh jïh toelhkestidh jïh ovmessie funksjovnerepresentasjovni gaskem jeatjahtehtedh, goh graafh, tabellh, formelh jïh tjaalegh
identifiseret ja ávkkástallat gorrálas, jorggu gorrálas, lineára ja kvadráhtalaš funkšuvnnaid iešvuođaid, ja buktit ovdamearkkaid praktihkalaš dilálašvuođain maid sáhttá válddahit dáid funkšuvnnaiguin
damtijidh jïh nuhtedh jïjtsevoetide proporsjovnaale, båastode proporsjovnaale, lineæære jïh kvadratiske funksjovnide, jïh vuesiehtimmieh vedtedh praktihkeles tsiehkide mejtie maahta daej funksjovnigujmie buerkiestidh
Gelbbolašvuođamihttomearit 1 T – Jo1 studerenráhkkanahtti oahppoprográmmaid maŋŋil
Maahtoeulmieh 1 T mænngan– Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh
Logut ja algebra
Taalh jïh algebra
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
dulkot, gieđahallat, árvvoštallat ja ságaškuššat matematihkalaš sisdoalu iešguđetlágan teavsttain
toelhkestidh, gïetedidh, vuarjasjidh jïh digkiedidh dam matematihkeles sisvegem ovmessie tjaaleginie
árvvoštallat, válljet ja geavahit matematihkalaš metodaid ja veahkkeneavvuid čoavdit čuolmmaid iešguđetge fágain ja servodatsurggiin, ja jurddašit, árvvoštallat ja ovdanbuktit čovdosiid ávkkálaš láhkai
vuarjasjidh, veeljedh jïh nuhtjedh matematihkeles vuekieh jïh dïrregh juktie dåeriesmoerh loetedh ovmessie faagijste jïh siebriedahkesuerkijste, jïh ussjedidh, vuarjasjidh jïh åehpiedehtedh vaestiedasside maereleslaakan
rehkenastit ruohtascealkagiiguin, poteanssaiguin main leat rationála eksponeanttat ja standárdavuogi logut, bustávvacealkagiiguin, hámuiguin, ruohtocealkagiiguin ja rationála ja kvadráhtalaš cealkagiiguin main leat logut ja bustávat, faktorastit kvadráhtalaš cealkagiid, geavahit kvadráhttacealkagiid ja ráhkadit ollislaš kvadráhta
ryöknedh roehtselahtesigujmie, potensigujmie rasjovnelle eksponentine jïh taaligujmie standardehammosne, bokstaavelahtesh, formelh, parenteselahtesh jïh rasjovnelle jïh kvadrateles lahtesh taaligujmie jïh bokstaavigujmie, kvadrateles lahtesh faktovriseradidh, kvadraateraajesidie nuhtjedh jïh ellies kvadraath darjodh
nuppástuhttit vuosttašpoteanssa ja nuppipoteanssa ovttamađodagaid, vealaid ja ovttamađodatvuogádagaid, ja álkes ovttamađodagaid main leat eksponentiála- ja logaritmafunkšuvnnat, sihke rehkenastimiin ja digitála reaidduiguin
lahtesh jeatjahlaakan hammoedidh jïh ligningh, joekehtsvoeth jïh ligningesystemh voestes jïh mubpede graadeste loetedh jïh aelhkie ligningh eksponentiale- jïh logaritmefunksjovnigujmie, dovne ryökneminie jïh digitaale dïrregigujmie
nuppástuhttit praktihkalaš čuolmma ovttamađodahkan, veallan dahje ovttamađodatvuogádahkan, čoavdit matematihkalaš čuolmma sihke digitála reaidduiguin ja daid haga, ovdanbuktit ja ákkastit čovdosa ja árvvoštallat man gustovaš lea ja makkár ráddjehusat das leat
aktem praktihkeles dåeriesmoerem akten ligningese, akten joekehtsvoetese jallh akten ligningesystemese jarkelidh, dam matematihkeles dåeriesmoerem loetedh digitaale dïrregigujmie jïh bielelen, åehpiedehtedh jïh vaestiedassem buerkiestidh, jïh vuarjasjidh mennie sijjesne daate faamoem åtna. jïh gusnie ij faamoem utnieh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
selvehit sinusa, cosinusa ja tangeanssa definišuvnnaid ja trigonometriija vuođul meroštallat sahte golmmačiegahasaid guhkkodagaid, čiegaid ja areála
definisjovnide sinus, cosinus jïh tangens buerkiestidh jïh trigonometrijem nuhtjedh juktie gåhkoeh, skaavhtegh jïh arealem aerviedidh saaht mejnie golmenskaavteginie
geavahit duolbadasa geometriija analyseret ja čoavdit máŋggabealat teorehtalaš ja praktihkalaš čuolmmaid mat gusket guhkkodagaide, čiegaide ja areálii
geometrijem planetesne nuhtjedh juktie analyjseradidh jïh loetedh gellielaaketje teoretihkeles jïh praktihkeles dåeriesmoerh gåhkoejgujmie, skaavhtegigujmie jïh arealine
ráhkadit ja geavahit sárgosiid ja tevnnegiid hábmet čuolmmaid, čoavdit bargobihtáid ja ovdanbuktit ja ákkastit čovdosiid, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga
darjodh jïh nuhtjedh åvteguvvieh jïh guvvieh juktie dåeriesmoerh hammoedidh, laavenjasseloetemisnie jïh juktie åehpiedehtedh jïh buerkiestidh vaestiedasside digitaale dïrregigujmie jïh bielelen digitaale dïrregh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
sátnádit, geahččaladdat ja ságaškuššat uniforbma ja eahpeuniforbma jáhkehahttivuođamodeallaid
formuleradidh, eksperimenteradidh jïh digkiedidh uniforme jïh ij-uniforme aarvehtsemaallh
meroštallat jáhkehahttivuođa go lohká buot heivvolaš ja vejolaš bohtosiid tabeallain, systematiseret lohkamiid ruossatabeallaid, venndiagrámmaid ja jáhkehahttivuođamuora vehkiin, ja geavahit addišuvdnacealkaga ja buvttacealkaga
aarvehtsem aerviedidh viehkine eensi jïh seapan illedahkenuepieh ryöknedh, systematiseradidh maam bæjjese ryökneme viehkine kroessetabellijste, venndiagrammijste jïh veeljeme-moerijste, jïh addisjovneraajesem jïh dorjeseraajesem nuhtjedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
selvehit funkšuvdnadoahpaga ja sáhttit nuppástuhttit iešguđet funkšuvdnaovddastemiid gaskka
funksjovnedïejvesem buerkiestidh jïh maehtedh ovmessie funksjovnevoeti gaskem jeatjahtehtedh
meroštallat nullačuoggá, ekstremálačuoggá, russenčuoggá ja gaskamearálaš stuorrunleavttu, gávnnahit momentána stuorrunleavttu sulliiárvvuid ja dahkat muhtin praktihkalaš dulkomiid dáid beliin
nullepunktem, ekstremalpunktem, kroessedimmiepunktem jïh gaskemedtien sjïdtedimmedrïektem aerviedidh, lïhke aarvoeh momentaane sjïdtedimmiedrïektese gaavnedh jïh såemies praktihkeles toelhkestimmieh vedtedh daejstie aspektijste
selvehit deriverema definišuvnna, geavahit definišuvnna gávnnahit polynomafunkšuvnnaide derivašunnjuolggadusa ja dán njuolggadusa vuođul ságaškuššat funkšuvnnaid
tjïelkestidh dïejvesem den deriverte, tjïelkestimmiem nuhtjedh juktie aktem derivasjovne-njoelkedassem darjodh polynomefunksjovnide, jïh daam njoelkedassem nuhtjedh juktie funksjovnh digkiedidh
ráhkadit, dulkot ja selvehit funkšuvnnaid mat čilgejit praktihkalaš čuolmmaid, analyseret empiralaš funkšuvnnaid ja gávnnahit sullii lineára funkšuvnna, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga
darjodh, toelhkestidh jïh buerkiestidh funksjovnh mah praktihkeles dåeriesmoerh buerkiestieh, empiriske funksjovnh analyjseradidh jïh lahtesh gaavnedh lïhke lineæære ektiedimmide, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen
geavahit digitála reaidduid ovdanbuktit ja analyseret polynomafunkšuvnnaid, ruohtasfunkšuvnnaid, rationála funkšuvnnaid, eksponentiálafunkšuvnnaid ja poteansafunkšuvnnaid kombinašuvnnaid
digitaale dïrregh nuhtjedh juktie darjodh jïh analyjseradidh aktanimmieh polynomfunksjovnijste, roehtsefunksjovnijste, rasjovnaale funksjovnijste, eksponentialfunksjovnijste jïh potensfunksjovnijste
Gelbbolašvuođamihttomearit 1 P – Jo1 studerenráhkkanahtti oahppoprográmmaid maŋŋil
Maahtoeulmieh 1 P mænngan – Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh
Logut ja algebra
Taalh jïh algebra
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
sulliirehkenastit vástádusaid, rehkenastit praktihkalaš bihtáid, digitála reaidduiguin ja daid haga, ovdanbuktit bohtosiid ja árvvoštallat man jierpmálaččat dat leat
aerviedidh vaestiedassh, praktihkeles laavenjassh ryöknedh, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen, illedahkide åehpiedehtedh jïh vuarjasjidh man reaktoe dah leah
dulkot, gieđahallat, árvvoštallat ja digaštallat matematihkalaš sisdoalu čálalaš, njálmmálaš ja gráfalaš ovdanbuktimiin
toelhkestidh, gïetedidh, vuarjasjidh jïh digkiedidh dam matematihkeles sisvegem tjaaleldh, njaalmeldh jïh grafihkeles åehpiedehteminie
álkidahttit máŋggalađat cealkagiid ja čoavdit vuosttašpoteansa ovttamađodagaid ja álkes poteansaovttamađodagaid
lahtesh jienebh lïhtsigujmie aelhkiehtidh jïh ligningh loetedh voestes graadeste jïh aelhkie potenseligningh
dulkot ja geavahit hámuid mat gusket beaivválaš eallimii ja fidnoeallimii
toelhkestidh jïh nuhtjedh formelh mah leah aarkebiejjien jïh barkoejieleden bïjre
rehkenastit goriin, proseanttain, proseantačuoggáin ja stuorrunfáktoriin
ryöknedh gaskemsvoetine, prosentine, prosentepoengine jïh sjïdtedimmiefaktovrine
gieđahallat gorrálas ja jorggu gorrálas sturrodagaid praktihkalaš oktavuođain
proporsjovnaale jïh båastoeh proporsjovnaale stoeredahkh gïetedidh praktihkeles ektiedimmine
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit ja ákkastit ovttahámatvuođa, mihttoláva ja Pytagorasa cealkaga geavaheami meroštallamis ja praktihkalaš barggus
nuhtjedh jïh buerkiestidh åtnoem hammoehedteste, möölegeståahkeste jïh Pytagoresen raajesistie aerviedimmide jïh praktihkeles barkosne
čoavdit čuolmmaid mat gusket guhkkodahkii, čihkii, areálii ja volumii
dåeriesmoerh loetedh gåhkoen, skaavhtegen, arealen jïh volumen bïjre
rehkenastit iešguđetlágan mihttoovttadagaiguin ja mihtidanreaidduiguin, árvvoštallat makkár mihtidanreaiddut leat ávkkálaččat, ja árvvoštallat man eahpesihkkarat mihtideamit leat
ryöknedh ovmessie möölegeektievoetigujmie, ovmessie möölehtimmiedïrregh nuhtjedh, vuarjasjidh mah möölehtimmiedïrregh mah leah maereles, jïh vuarjasjidh man ovseekere dah möölehtimmieh leah
dulkot, ráhkadit ja geavahit sárgosiid ja bargotevnnegiid čuolmmaide mat leat kultur- ja fidnoeallimis ja ovdanbuktit ja ákkastit čovdosiid
toelhkestidh, darjodh jïh åvteguvvieh jïh barkoeguvvieh nuhtjedh dåeriesmoerine kultuvre-jïh barkoejieliedistie, jïh vaestiedassh åehpiedehtedh jïh tjïelkestidh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ráhkadit ovdamearkkaid ja simuleremiid iešguđetlágan dáhpáhusain ja selvehit jáhkehahttivuohta-doahpaga
vuesiehtimmieh jïh aerviedimmieh darjodh saaht mejstie heannadimmijste jïh dïejvesem aarvehtse buerkiestidh
meroštallat jáhkehahttivuođa go lohká buot heivvolaš ja vejolaš bohtosiid tabeallain, systematiseret lohkamiid ruossatabeallaid, venndiagrámmaid ja jáhkehahttivuođamuora vehkiin, ja geavahit addišuvdnacealkaga ja buvttacealkaga praktihkalaš oktavuođain
aarvehtsem aerviedidh viehkine bæjjese ryöknedh eensi jïh seapan illedahkh, systematiseradidh ryöknemidie viehkine kroessetabellijste, vennediagrammijste jïh veeljeme-moerijste jïh addisjovneraajesem jïh dorjeseraajesem nuhtjedh praktihkeles ektiedimmine
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
selvehit lineára stuorrun-doahpaga, čájehit dákkár stuorruma ja geavahit dán praktihkalaš ovdamearkkain, maiddái digitálalaččat
buerkiestidh dïejvesem lineæære sjïdtedimmie, vuesiehtidh guktie dagkeres sjïdtedimmie jåhta jïh dam rïektesisnie nuhtjedh, aaj digitaalelaakan
lonohallat iešguđet funkšuvnnaidovddastemiid gaskka
jarkelidh ovmessie funksjovnevoeti gaskem
iskat funkšuvnnaid mat čilgejit praktihkalaš dilálašvuođaid, ja mearridit nullačuoggá, ekstremálačuoggá ja russenčuoggá ja dulkot bohtosiid praktihkalaš árvvuid
funksjovnh goerehtidh mah praktihkeles tsiehkieh buerkiestieh, viehkine nullepunktem, ekstremalpunktem jïh kroessedimmiepunktem vihtiestidh, jïh dam praktihkeles aarvoem illedahkijste toelhkestidh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
selvehit ja rehkenastit haddeindeavssain, kruvdnaárvvuin, duohtabálkkáin, nominála bálkkáin ja meroštallat dietnasa, vearu ja divadiid
buerkiestidh jïh ryöknedh åasa-indeksine, kråvna-aarvojne, realebaalhkine jïh nominelle baalhkine jïh baalhkam, skaehtiem jïh maaksoeh aerviedidh
árvvoštallat geavahusa ja kredihttakoartta geavaheami ja bidjat bušeahta ja rehketdoalu rehkenastinárkkaiguin
åtnoem jïh laajkoekåarhteåtnoem vuarjasjidh jïh budsjedtem jïh reeknehlåhkoem bæjjese bïejedh viehkine ryöknemeaarhkeste
guorahallat ja árvvoštallat iešguđetlágan loanaid ja seastinvugiid
goerehtidh jïh vuarjasjidh ovmessie lööneme- jïh spååremevuekieh
Gelbbolašvuođamihttomearit 1T-Y – Jo1 fidnofágalaš oahppoprográmmaid maŋŋil
Maahtoeulmieh 1T-B mænngan– Jåa1 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Logut ja algebra
Taalh jïh algebra
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
dulkot, gieđahallat, árvvoštallat ja ságaškuššat matematihkalaš sisdoalu iešguđetlágan teavsttain
toelhkestidh, gïetedidh, vuarjasjidh jïh digkiedidh dam matematihkeles sisvegem ovmessie tjaaleginie
árvvoštallat, válljet ja geavahit matematihkalaš metodaid ja veahkkeneavvuid čoavdit čuolmmaid iešguđetge fágain ja servodatsurggiin, ja jurddašit, árvvoštallat ja ovdanbuktit čovdosiid ávkkálaš láhkai
vuarjasjidh, veeljedh jïh nuhtjedh matematihkeles vuekieh jïh dïrregh juktie dåeriesmoerh loetedh ovmessie faagijste jïh siebriedahkesuerkijste, jïh ussjedidh, vuarjasjidh jïh åehpiedehtedh vaestiedasside maereleslaakan
rehkenastit ruohtascealkagiiguin, poteanssaiguin main leat rationála eksponeanttat ja standárdavuogi logut, bustávvacealkagiiguin, hámuiguin, ruohtocealkagiiguin ja rationála ja kvadráhtalaš cealkagiiguin main leat logut ja bustávat, faktorastit kvadráhtalaš cealkagiid, geavahit kvadráhttacealkagiid ja ráhkadit ollislaš kvadráhta
ryöknedh roehtselahtesigujmie, potensigujmie rasjovnelle eksponentine jïh taaligujmie standardehammosne, bokstaavelahtesh, formelh, parenteselahtesh jïh rasjovnelle jïh kvadrateles lahtesh taaligujmie jïh bokstaavigujmie, kvadrateles lahtesh faktovriseradidh, kvadraateraajesidie nuhtjedh jïh ellies kvadraath darjodh
nuppástuhttit praktihkalaš čuolmma ovttamađodahkan, veallan dahje ovttamađodatvuogádahkan, čoavdit matematihkalaš čuolmma sihke digitála reaidduiguin ja daid haga, ovdanbuktit ja ákkastit čovdosa ja árvvoštallat man gustovaš lea ja makkár ráddjehusat das leat
aktem praktihkeles dåeriesmoerem akten ligningese, akten joekehtsvoetese jallh akten ligningesystemese jarkelidh, dam matematihkeles dåeriesmoerem loetedh digitaale dïrregigujmie jïh bielelen, åehpiedehtedh jïh vaestiedassem buerkiestidh, jïh vuarjasjidh mennie sijjesne daate faamoem åtna. jïh gusnie ij faamoem utnieh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
selvehit sinusa, cosinusa ja tangeanssa definišuvnnaid ja trigonometriija vuođul meroštallat sahte golmmačiegahasaid guhkkodagaid, čiegaid ja areála
definisjovnide sinus, cosinus jïh tangens buerkiestidh jïh trigonometrijem nuhtjedh juktie gåhkoeh, skaavhtegh jïh arealem aerviedidh saaht mejnie golmenskaavteginie
geavahit duolbadasa geometriija analyseret ja čoavdit máŋggabealat teorehtalaš ja praktihkalaš čuolmmaid mat gusket guhkkodagaide, čiegaide ja areálii
geometrijem planetesne nuhtjedh juktie analyjseradidh jïh loetedh gellielaaketje teoretihkeles jïh praktihkeles dåeriesmoerh gåhkoejgujmie, skaavhtegigujmie jïh arealine
ráhkadit ja geavahit sárgosiid ja tevnnegiid hábmet čuolmmaid, čoavdit bargobihtáid ja ovdanbuktit ja ákkastit čovdosiid, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga
darjodh jïh nuhtjedh åvteguvvieh jïh guvvieh juktie dåeriesmoerh hammoedidh, laavenjasseloetemisnie jïh juktie åehpiedehtedh jïh buerkiestidh vaestiedasside digitaale dïrregigujmie jïh bielelen digitaale dïrregh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ráhkadit, dulkot ja selvehit funkšuvnnaid mat čilgejit praktihkalaš čuolmmaid, analyseret empiralaš funkšuvnnaid ja gávnnahit sullii lineára funkšuvnna, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga
darjodh, toelhkestidh jïh buerkiestidh funksjovnh mah praktihkeles dåeriesmoerh buerkiestieh, empiriske funksjovnh analyjseradidh jïh lahtesh gaavnedh lïhke lineæære ektiedimmide, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen
selvehit funkšuvdnadoahpaga ja sáhttit nuppástuhttit iešguđet funkšuvdnaovddastemiid gaskka
funksjovnedïejvesem buerkiestidh jïh maehtedh ovmessie funksjovnevoeti gaskem jeatjahtehtedh
meroštallat nullačuoggá, ekstremálačuoggá, russenčuoggá ja gaskamearálaš stuorrunleavttu, gávnnahit momentána stuorrunleavttu sulliiárvvuid ja dahkat muhtin praktihkalaš dulkomiid dáid beliin
nullepunktem, ekstremalpunktem, kroessedimmiepunktem jïh gaskemedtien sjïdtedimmedrïektem aerviedidh, lïhke aarvoeh momentaane sjïdtedimmiedrïektese gaavnedh jïh såemies praktihkeles toelhkestimmieh vedtedh daejstie aspektijste
Gelbbolašvuođamihttomearit 1P-Y – Jo1 fidnofágalaš oahppoprográmmaid maŋŋil
Maahtoeulmieh 1P-B mænngan– Jåa1 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Logut ja algebra
Taalh jïh algebra
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
sulliirehkenastit vástádusaid, rehkenastit praktihkalaš bihtáid, digitála reaidduiguin ja daid haga, ovdanbuktit bohtosiid ja árvvoštallat man jierpmálaččat dat leat
aerviedidh vaestiedassh, praktihkeles laavenjassh ryöknedh, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen, illedahkide åehpiedehtedh jïh vuarjasjidh man reaktoe dah leah
dulkot, gieđahallat, árvvoštallat ja digaštallat matematihkalaš sisdoalu čálalaš, njálmmálaš ja gráfalaš ovdanbuktimiin
toelhkestidh, gïetedidh, vuarjasjidh jïh digkiedidh dam matematihkeles sisvegem tjaaleldh, njaalmeldh jïh grafihkeles åehpiedehteminie
álkidahttit máŋggalađat cealkagiid ja čoavdit vuosttašpoteansa ovttamađodagaid ja álkes poteansaovttamađodagaid
lahtesh jienebh lïhtsigujmie aelhkiehtidh jïh ligningh loetedh voestes graadeste jïh aelhkie potenseligningh
dulkot ja geavahit hámuid mat gusket beaivválaš eallimii ja fidnoeallimii
toelhkestidh jïh nuhtjedh formelh mah leah aarkebiejjien jïh barkoejieleden bïjre
rehkenastit goriin, proseanttain, proseantačuoggáin ja stuorrunfáktoriin
ryöknedh gaskemsvoetine, prosentine, prosentepoengine jïh sjïdtedimmiefaktovrine
gieđahallat gorrálas ja jorggu gorrálas sturrodagaid praktihkalaš oktavuođain
proporsjovnaale jïh båastoeh proporsjovnaale stoeredahkh gïetedidh praktihkeles ektiedimmine
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit ja ákkastit ovttahámatvuođa, mihttoláva ja Pytagorasa cealkaga geavaheami meroštallamis ja praktihkalaš barggus
nuhtjedh jïh buerkiestidh åtnoem hammoehedteste, möölegeståahkeste jïh Pytagoresen raajesistie aerviedimmide jïh praktihkeles barkosne
čoavdit čuolmmaid mat gusket guhkkodahkii, čihkii, areálii ja volumii
dåeriesmoerh loetedh gåhkoen, skaavhtegen, arealen jïh volumen bïjre
rehkenastit iešguđetlágan mihttoovttadagaiguin ja mihtidanreaidduiguin, árvvoštallat makkár mihtidanreaiddut leat ávkkálaččat, ja árvvoštallat man eahpesihkkarat mihtideamit leat
ryöknedh ovmessie möölegeektievoetigujmie, ovmessie möölehtimmiedïrregh nuhtjedh, vuarjasjidh mah möölehtimmiedïrregh mah leah maereles, jïh vuarjasjidh man ovseekere dah möölehtimmieh leah
dulkot, ráhkadit ja geavahit sárgosiid ja bargotevnnegiid čuolmmaide mat leat kultur- ja fidnoeallimis ja ovdanbuktit ja ákkastit čovdosiid
toelhkestidh, darjodh jïh åvteguvvieh jïh barkoeguvvieh nuhtjedh dåeriesmoerine kultuvre-jïh barkoejieliedistie, jïh vaestiedassh åehpiedehtedh jïh tjïelkestidh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
selvehit ja rehkenastit haddeindeavssain, kruvdnaárvvuin, duohtabálkkáin, nominála bálkkáin ja meroštallat dietnasa, vearu ja divadiid
buerkiestidh jïh ryöknedh åasa-indeksine, kråvna-aarvojne, realebaalhkine jïh nominelle baalhkine jïh baalhkam, skaehtiem jïh maaksoeh aerviedidh
árvvoštallat geavahusa ja kredihttakoartta geavaheami ja bidjat bušeahta ja rehketdoalu rehkenastinárkkaiguin
åtnoem jïh laajkoekåarhteåtnoem vuarjasjidh jïh budsjedtem jïh reeknehlåhkoem bæjjese bïejedh viehkine ryöknemeaarhkeste
guorahallat ja árvvoštallat iešguđetlágan loanaid ja seastinvugiid
goerehtidh jïh vuarjasjidh ovmessie lööneme- jïh spååremevuekieh
Árvvoštallan fágas
Faagem vierhtiedidh
Loahppaárvvoštallama mearrádusat:
Bïhkedassh galhkuvevuarjasjæmman:
Oppalaš árvosáni árvvoštallan
Galhkuvevuarjasjimmie
Ortnet
Jaepiedaltese
10. jahkeceahkki
10. jaepiedaltese
Oahppit galget oažžut ovtta oppalašárvosáni.
Learohkh edtjieh aktem galhkuvekarakterem utnedh.
Jo1 fidnofágalaš oahppoprográmmat
Jåa1 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Oahppit galget oažžut ovtta oppalašárvosáni.
Learohkh edtjieh aktem galhkuvekarakterem utnedh.
Eksámen ohppiide
Eksamene learoehkidie
Ortnet
Jaepiedaltese
10. jahkeceahkki
10. jaepiedaltese
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot čálalaš eksámenii.
Learohkh maehtieh tjaaleldh eksamenese geasalgidh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.
Tjaaleldh eksamene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta byögkeles sijjesne.
Oahppit sáhttet maiddái vuorbáduvvot njálmmálaš eksámenii.
Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenese geasalgidh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Jo1 fidnofágalaš oahppoprográmmat
Jåa1 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot čálalaš dahje njálmmálaš eksámenii.
Learohkh maehtieh tjaaleldh jallh njaalmeldh eksamenese geasalgidh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Tjaaleldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot čálalaš dahje njálmmálaš eksámenii.
Learohkh maehtieh tjaaleldh jallh njaalmeldh eksamenese geasalgidh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.
Tjaaleldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Eksámen privatisttaide
Jaepiedaltese
10. jahkeceahkki
10. jaepiedaltese
Geahča ortnega mii gusto ollesolbmuid vuođđoskuvlaoahpahussii.
Vuartesjh sïejhme öörnegem maadthskuvlelïerehtæmman geerve almetjidie.
Jo1 fidnofágalaš oahppoprográmmat
Jåa1 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Privatisttat galget váldit čálalaš eksámena.
Privatisth edtjieh tjaaleldh eksamenem vaeltedh.
Eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Privatisttat galget váldit čálalaš eksámena.
Privatisth edtjieh tjaaleldh eksamenem vaeltedh.
Eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.
Eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Árvvoštallama oppalaš mearrádusat leat oahpahuslága láhkaásahusas.
Dah sïejhme bïhkedassh vuarjasjimmien bïjre leah vihtiestamme ööhpehtimmielaaken mieriedimmesne.
Udir.no - Servodatfága sámi oahppoplána
Udir.no - Learoesoejkesje siebriedahkefaagesne saemien
Servodatfága sámi oahppoplána
Learoesoejkesje siebriedahkefaagesne saemien
Mearriduvvon 18.09.13
Vihtiestamme 18.09.13
Ulbmil
Ulmie
Demokráhtalaš servodagas leat árvvut nugo mielváikkuheapmi ja ovttadássásašvuohta dehálaš prinsihpat.
Aktene demokrateles siebriedahkesne desnie aarvoeh goh ektiebarkoe jïh seammavyörtegsvoete vihkeles prinsihph.
Servodatfágain barggadettiin lea guovddážis áddet ja doarjut vuođđoolmmošvuoigatvuođaid, demokráhtalaš árvvuid ja dásseárvvu.
Dïhte mij lea barkoen jarngesne siebriedahkefaagine lea goerkese jïh ïedtje vihkeles almetjereaktaj bïjre, demokrateles aarvoeh jïh mïrrestalleme.
Fága galgá movttiidahttit aktiivvalaš servodatmiellahttovuhtii ja demokráhtalaš oassálastimii ja addit vásáhusaid dain.
Faage edtja skreejredh eadtjohkelaakan meatan årrodh siebriedahkesne jïh demokratijesne, jïh dååjrehtimmieh destie vedtedh.
Olbmot leat báidnon dan kultuvrras mas leat bajásšaddan, ja dát váikkuha miellaguottuide, máhttui ja daguide.
Almetjh leah hammoedamme dehtie kultuvreste gusnie byjjenieh, jïh daate vuajnoeh, daajroeh jïh dahkoeh tsevtsie.
Persovnnalaš eallima ja servodateallima oktavuođa čiekŋalat áddejupmi sáhttá váikkuhit dasa ahte oaidná servodathámiid ja eallinvugiid girjáivuođa.
Tsiehkiem buerebelaakan guarkedh dan persovneles jieleden jïh siebriedahkejieleden gaskem maahta viehkiehtidh gellievoetem siebriedahkevuekine jïh jieledevuekine jååhkesjidh.
Servodatfágas lea dásseárvvu ja ovttadássásašvuođa áddejupmi dehálaš.
Siebriedahkefaagesne goerkese mïrrestallemistie jïh seammavyörtegsvoeteste lea jarngesne.
Dasa gullá máhttu kultuvrra birra Sámis ja sámiid dili birra eamiálbmogin.
Daan sjïekenisnie lea daajroe kultuvri bïjre Saepmesne meatan, jïh saemiej tsiehkie goh aalkoe-almetjh.
Máhttu eará eamiálbmogiid ja minoritehtaid birra máilmmis lea maiddái dehálaš.
Daajroe veartenen jeatjah aalkoe-almetji jïh unnebelåhkoej bïjre lea aaj vihkeles.
Olmmožin mii gullat historjjálaš oktavuhtii, ja olu historjjálaš dáhpáhusat leat váikkuhan servodatovdáneapmái.
Goh almetjh libie meatan aktene histovreles ektiedimmesne, jïh gellie heannadimmieh histovrijesne leah siebriedahke-evtiedimmiem tsevtseme.
Servodatfágas galget oahppit oahppat kultuvrralaš girjáivuođa birra máilmmis ovdal ja dálááiggis, ja oahppat reflekteret árbevirolaš ja ođđaáigásaš áššiid birra.
Siebriedahkefaagesne learohkh edtjieh lïeredh dan kultuvrelle gellievoeten bïjre veartenisnie åvtesne jïh daelie, jïh lïeredh aerpievuekien jïh daaletje tïjjen bïjre ussjedidh.
Fága galgá boktit sáhkkiivuođa árbedieđu ektui.
Faage edtja tjetskiesvoetem gåaskodh aerpievuekien daajroen bïjre.
Fágii gullá máhttu buotsámevuođa birra, namalassii sámi kultuvra miehtá Sámi.
Faagesne lea daajroe dan gaajhkesaemien bïjre, dïhte sæjhta jiehtedh saemien kultuvre abpe Saepmesne.
Fága galgá váikkuhit ohppiid diđolaš identitehtahuksemii ja máŋggakultuvrralaš gelbbolašvuhtii, nannet sámi ohppiid identitehta ja duddjot oadjebas gullevašvuođa iežas servodahkii ja kultuvrii.
Faage edtja learohki voerkes identiteetem jïh jienebekultuvrelle maahtoem skreejredh, saemien learohki identiteetem nænnoestehtedh jïh aktem jearsoes tsåeptsiem jïjtse siebriedahkesne jïh jïjtse kultuvresne sjugniedidh.
Jurddašeaddji ja doaibmi indiviidan ja searvevuohtan sáhttet olbmot leat mielde hábmemin iežaset, ja sihke váikkuhit iežaset birrasii ja ieža váikkuhuvvot das.
Goh ussjedihks jïh eadtjohke indivijde jïh ektievoete, almetjh maehtieh viehkiehtidh jïjtjemse hammoedidh, jïh dovne tsevtsedh jïh tsevtseme sjïdtedh sijjen byjreskijstie.
Morálalaš indiviidan lea olbmos ovddasvástádus iežas daguide, maiddái daguide maid earát leat álggahan.
Goh moralske indivijde almetje dïedtem åtna sov dahkoej åvteste, aaj dej dahkoej åvteste mejtie mubpieh skraejriem vaalteme.
Servodatfága bokte ovdánahttet oahppit diđolašvuođa das mo sii sáhttet váikkuhit báikkálaš ja globála searvevuhtii ja iežaset eallindilálašvuhtii.
Siebriedahkefaagen tjïrrh learohkh voerkesvoetem evtiedieh guktie dah maehtieh dam gietskies jïh abpeveartenen ektievoetem jïh sijjen jieledem tsevtsedh.
Servodat- ja politihkkamáhtus lea iešalddis árvu ja lea seammás demokráhtalaš searvama eaktun.
Daajroe siebriedahken jïh politihken bïjre aktem aarvoem jïjtsinie åtna, jïh lea seamma tïjjen daerpies gosse edtja meatan årrodh demokratijesne.
Máhttu Norgga, Sámi ja riikkaidgaskasaš servodaga politihkalaš vuogádagaid birra addá dihtomielalašvuođa das ahte politihka báidnet ovttasbargu, riiddut, váikkuhusat ja iešguđetlágan fámuid geavaheapmi.
Daajroe dan politihkeles systeemen bïjre Nöörjesne, Saepmesne jïh gaskenasjovnaale siebriedahkesne learoehkidie voerkele politihke lea laavenjostoe, ovvaantoe, tsevtseme jïh gelliesåarhts faamoeåtnoe.
Servodatfágas ožžot oahppit reaidduid analyseret ja ságaškuššat historjjálaš ja áigeguovdilis servodatáššiid, identifiseret ja digaštallat iešguđet fápmooktavuođaid ja analyseret eamiálbmogiid ja minoritehtaid diliid ja vuoigatvuođaid.
Siebriedahkefaagen tjïrrh learohkh dïrregh åadtjoeh analyjseradidh jïh digkiedidh histovreles jïh sjyöhtehke siebriedahkegyhtjelassh, damtijidh jïh digkiedidh ovmessie faamoe-ektiedimmieh, jïh aalkoe-almetji jïh unnebelåhkoej tsiehkiem jïh reaktah analyjseradidh.
Olahan dihtii guoddevaš ovdáneapmi, de lea dehálaš áddet luonddu ja olbmoráhkadan birrasiid oktavuođa.
Jis edtja aktem monnehke evtiedimmiem buektiehtidh dle daerpies tsiehkiem guarkedh eatnemen jïh dej almetjesjugniedamme byjreski gaskem.
Servodatfága galgá arvvosmahttit ohppiid oaidnit buvttadeami ja geavaheami gaskavuođaid ja mo resursageavaheapmi ja eallinvuohki váikkuhit lundui, dálkkádahkii ja guoddevaš ovdáneapmái.
Siebriedahkefaage edtja skreejredh guktie vielie voerkes sjædta ektiedimmiej bïjre dorjemassen jïh åtnoem gaskem, jïh mah konsekvensh vierhtieåtnoe jïh jieledeåtnoe maehtieh utnedh eatnamasse, klijmese jïh monnehke evtiedæmman.
Bargguid bokte fágas galget oahppit álkit áddet teknologiija ja fitnodeami mávssolašvuođa ja hástalusaid mat leat čadnon dasa, ja sii ovdánahttet máhtu bargoeallima ja globála, nationála ja persovnnalaš ekonomiija birra.
Barkoen tjïrrh faagine learohkh sijhtieh aelhkebelaakan aarvoem haestiemijstie guarkedh teknologijen jïh entreprenørskapen bïjre, jïh dah sijhtieh daajroem evtiedidh barkoejieleden jïh abpeveartenen, nasjovnaale jïh persovneles ekonomijen bïjre.
Servodatfága lea juhkkojuvvon iešguđet váldoosiide mat duddjojit ollislašvuođa.
Siebriedahkefaage lea ovmessie åejviesuerkine juakeme mah aktem elliesvoetem sjugniedieh.
Fága galgá ovddidit dáiddu digaštallat, resonneret ja čoavdit váttisvuođaid servodagas váikkuhettiin miela ja dáidduid háhkat máhtu servodagaid ja kultuvrraid birra.
Faage edtja maehtelesvoetem eevtjedh digkiedidh, ussjedidh jïh dåeriesmoerh loetedh siebriedahkesne, viehkine lastoem jïh maehtelesvoetem tsevtsedh daajroem ohtsedh siebriedahken jïh kultuvren bïjre.
Go ohppiin lea máhttu iežaset servodaga birra, de sii šaddet diehtoáŋgirin ja imaštallin ja movttiidahttojuvvojit smiehttamii ja hutkanbargui.
Daajroen tjïrrh siebriedahken jïjtse bïjre, learohkh onterdieh jïh tjetskehke sjidtieh jïh skraejriem åadtjoeh ussjedidh jïh sjugneden barkose.
Nu sáhttá ovttaskas olmmoš ieš áddet iežas ja earáid buorebut, hálddašit máilmmi gos mii eallit ja váikkuhit dasa, ja movttiidahttit ođđa áddejupmái ja eallinagi ohppui.
Naemhtie fïerhte learohke maahta jïjtjemse jïh mubpiej buerebelaakan guarkedh, haalvedh jïh tsevtsedh dam veartenem gusnie jielieminie, jïh skraejriem åadtjodh orre daajroem åadtjodh jïh abpe jieleden lïeredh.
Servodatfága lea vuođđooahpahusa čađačuovvu fága ja lea oktasašfága joatkkaoahpahusa buot oahppoprográmmain.
Siebriedahkefaage akte sïejhme faage maadthlïerehtimmesne, jïh akte ektiefaage gaajhkide ööhpehtimmieprogrammide jåarhkelïerehtimmesne.
Oahpahus galgá danne dahkkot eanemus lági mielde relevántan ohppiide ja heivehuvvot iešguđet oahppoprográmmaide.
Edtja dan åvteste lïerehtimmiem dan sjyöhtehke darjodh goh gåarede learoehkidie viehkine lïerehtimmiem sjïehtedidh dejtie ovmessie ööhpehtimmieprogrammide.
Fága lea juhkkojuvvon váldoosiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit.
Faage lea struktuvreradamme åejviesuerkine mej sisnie maahtoeulmieh.
Buot váldooasit dievasmahttet guhtet guoimmiset, ja daid ferte geahččat oktilaččat.
Gaajhkh åejviesuerkieh sinsitniem lissiehtieh jïh tjuerieh ektesne vuajnalgidh.
Dutki lea okta váldooassi mii fátmmasta fága eará váldoosiid, sihke vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas.
Goerehtæjja akte åejviesuerkie mij båata faagen jeatjah åejviesuerkiej bijjelen jïh sïjse, dovne maadthskuvlesne jïh jåarhkelïerehtimmesne.
Vuođđoskuvllas fátmmasta servodatfága dutki-, servodatoahppu-, geografiija- ja historjá-váldoosiid.
Maadthskuvlesne siebriedahkefaage feerhmie åejviesuerkide goerehtæjja, siebriedahkedaajroe, geografije jïh histovrije.
Joatkkaoahpahusas fátmmasta fága dutki-, olmmoš-, servodat ja kultuvra-, bargo- ja ealáhuseallin-, politihkka ja demokratiija- ja riikkaidgaskasaš bealit-váldoosiid.
Jåarhkelïerehtimmesne faage feerhmie åejviesuerkide goerehtæjja, indivijde, siebriedahke jïh kultuvre, barkoe- jïh jieleme, politihke jïh demokratije jïh gaskenasjovnaale tsiehkieh.
Geografiija ja historjá fievrreduvvojit viidáseappot oktasašfágan studerenráhkkanahtti oahppoprográmmain.
Geografije jïh histovrije jåerhkieh goh ektiefaage dejnie studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammine.
Servodatoahppu integrerejuvvo juohke váldooassái.
Siebriedahkedaajroe meatan vaaltasuvvieh fïerhtene åejviesuerkesne.
Vuođđoskuvllas leat servodatfágas gelbbolašvuođamihttomearit 4., 7. ja 10. jahkecehkiid maŋŋil.
Maadthskuvlesne siebriedahkefaage maahtoeulmieh åtna 4., 7. jïh 10. daltesen mænngan.
Joatkkaoahpahusas leat servodatfágas gelbbolašvuođamihttomearit maŋŋil Jo1:ža oahppospesialiserema oahppoprográmmain, reálafágaid prográmmasurggiin ja giela, servodatfága ja ekonomiija prográmmasurggiin.
Jåarhkelïerehtimmesne siebriedahkefaage maahtoeulmieh åtna mænngan Jåa1 ööhpehtimmieprogrammesne studijegoerehtæmman, programmesuerkie realfaagese jïh programmesuerkie gielese, siebriedahkefaagese jïh ekonomijese.
Oahppospesialiserema oahppoprográmmain, hábmenfágaid prográmmasurggiin leat servodatfágas gelbbolašvuođamihttomearit Jo2:ža maŋŋil.
Ööhpehtimmieprogrammesne studijegoerehtæmman, programmesuerkie hammoedimmiefaagese, siebriedahkefaage maahtoeulmieh åtna Jåa2 mænngan.
Váldoosiid bajilgovva:
Bijjieguvvie åejviesuerkijste
Váldooasit
Åejviesuerkieh
Dutki
Goerehtæjja
Geografiija
Histovrije
Servodatoahppu
Siebriedahkedaajroe
Dutki
Goerehtæjja
Olmmoš, servodat ja kultuvra
Indivijde, siebriedahke jïh kultuvre
Bargo- ja ealáhuseallin
Barkoe- jïh jieleme
Politihkka ja demokratiija
Politihke jïh demokratije
Riikkaidgaskasaš dilit
Gaskenasjovnaale tsiehkieh
Dutki
Goerehtæjja
Váldooassi fátmmasta fága eará váldoosiid, ja danne galgá bargat dutki gelbbolašvuođamihttomeriiguin go bargá eará váldoosiid gelbbolašvuođamihttomeriiguin.
Åejviesuerkie faagen jeatjah åejviesuerkiej bijjelen jïh sïjse båetieh, jïh dan åvteste edtja maahtoeulmiejgujmie goerehtæjjesne barkedh mearan maahtoeulmiejgujmie jeatjah åejviesuerkijste barka.
Váldooasis lea sáhka mo hukset servodatfágalaš áddejumi diehtoáŋgirvuođa, imaštallama ja hutkanbargguid bokte.
Åejviesuerkie lea guktie siebriedahkefaageles goerkesem bæjjese bigkie tjetskehkevoeten, onterdimmien jïh sjugneden darjomi tjïrrh.
Arvvosmahttit kritihkalaččat árvvoštallat sajáiduvvan ja ođđa servodatfágalaš máhtu gálduid ja gáldokritihka bokte lea dehálaš.
Skreejredh laejhtehkslaakan vuarjasjidh tseegkeme jïh orre siebriedahkefaageles daajroem gaaltijeåtnoen jïh gaaltijelaejhtemen tjïrrh lea vihkeles.
Dutki fátmmasta maiddái servodatfágalaš máhtu ja gelbbolašvuođa gaskkusteami, digaštallama ja ovdáneami.
Goerehtæjja aaj leerehtimmiem, digkiedimmiem jïh evtiedimmiem siebriedahkefaageles daajroste jïh maahtoste feerhmie.
Váldooasis lea sáhka ovdánahttit historjjá bajilgova ja áddejumi, ja guorahallat ja ságaškuššat mo olbmot ja servodat leat rievdan áiggiid čađa.
Åejviesuerkesne edtja histovreles bijjieguvviem jïh goerkesem evtiedidh, jïh goerehtidh jïh digkiedidh guktie almetjh jïh siebriedahke leah jorkesamme tïjje doekoe.
Historjjás lea maid sáhka das mo olbmot duddjojit govaid ja hábmejit iežaset áddejumi vássánáiggi hárrái, ja mo dát váikkuha dálááigái.
Histovrije aaj feerhmie guktie almetjh guvvieh sjugniedieh jïh sijjen jïjtse goerkesem åvtetje tïjjeste hammoedieh, jïh guktie daate dam daaletje tïjjem tsevtsie.
Arvvosmahttit kritihkalaš ja reflekterejeaddji servodatoassálastimii leat váldooasi guovddáš elemeanttat.
Skreejredh laejhtehkslaakan jïh ussjedihks meatan årrodh siebriedahkesne lea vihkeles biehkieh åejviesuerkesne.
Váldooassi fátmmasta máilmmi lunddolaš ja olmmošráhkadan dilálašvuođaid báikádeami ja viidodaga, ja galgá arvvosmahttit áddet mo ja manne dát váikkuhit nubbi nuppi.
Åejviesuerkie feerhmie iemie jïh almetjesjugniedamme tsiehkieh eatnamisnie gaavnedh, jïh edtja goerkesem skreejredh guktie jïh man åvteste daah sinsitniem tsevtsieh.
Nuppástuvvanproseassaid kárten ja digaštallan lea guovddážis, oktan guoddevaš ovdáneami birra smiehttamiin.
Goerehtalleme jïh digkiedimmie jarkelimmieprosessijste leah jarngesne, jïh monnehke evtiedimmien bïjre ussjedidh.
Geografiijas lea maiddái sáhka geavahit kártta ja selvehit ja čilget riikkaid ja gávpogiid ja našuvnnaid ja regiovnnaid erohusaid.
Geografije lea aaj maehtedh kaarhtem nuhtjedh, jïh tjïelkestidh jïh buerkiestidh hedtieh jïh joekehtsh laanten jïh staaren gaskem, nasjovni gaskem jïh regijovni gaskem.
Servodatoahppu
Siebriedahkedaajroe
Váldooassi fátmmasta fáttáid sosialiseren, politihkka, ekonomiija ja kultuvrra, ja das lea sáhka olbmuid gullevašvuođas ja vuostálasvuođain dálááiggeperspektiivvas.
Åejviesuerkie feerhmie aamhtesidie sosijaliseradimmie, politihke, ekonomije jïh kultuvre, jïh lea ektievoeten jïh vuestiebieliej bïjre almetji gaskemsh aktene daaletjen tïjjen perspektijvesne.
Ovttasdoaibman kultuvrralaš norpmaid ja servodatlaš stivrema gaskkas nuppi dáfus ja individuála dagut ja válljemat fas nuppi dáfus leat guovddážis váldooasis.
Ektiespïele kultuvrelle njoelkedassi jïh siebriedahkestuvremen tjïrrh dennie aktene bielesne, jïh indivijduelle dahkoeh jïh veeljemh dennie mubpene leah jarngesne åejviesuerkesne.
Dásseárvvu, servodatmiellahttovuođa ja demokráhtalaš gálggaid ovdáneami mearkkašumit leat dehálaš dimenšuvnnat servodatoahpus.
Aarvoe mïrrestallemistie, meatan årrodh siebriedahkesne jïh evtiedimmie demokrateles tjiehpiesvoetijste leah vihkeles biehkieh siebriedahkedaajrosne.
Olmmoš, servodat ja kultuvra
Indivijde, siebriedahke jïh kultuvre
Váldooassi fátmmasta sosialiserema, persovnnalaš ekonomiija, máŋggakultuvrralaš servodagaid, oskku rolla kultuvrras, ovttasássanvugiid ja rihkolašvuođa.
Åejviesuerkie daej aamhtesidie feerhmie, sosijaliseradimmie, persovneles ekonomije, jienebekultuvrelle siebriedahkh, religijovnen råålla kultuvresne, ektiejieledevuekieh jïh kriminaliteete.
Lea maiddái sáhka dásseárvvus, eamiálbmogiin, čearddalaš ja nationála minoritehtain, mo eastadit vierisbalu ja rasismma, ja gii ja mii váikkuha dálá nuoraide.
Aaj mïrrestallemen bïjre, aalkoe-almetji bïjre, etnihkeles jïh nasjovnaale unnebelåhkoej bïjre, guktie maahta ammes-asven jïh rasismen vööste barkedh, jïh gie jïh mij mah noeride daanbiejjien tsevtsieh.
Bargo- ja ealáhuseallin
Barkoe- jïh jieleme
Váldooassi lea ealáhusaid, fitnodagaid, fidnoálggahemiid, fidnoválljemiid ja bargguhisvuođa birra.
Åejviesuerkie lea daej aamhtesi bïjre, jielemh, sïelth, tseegkeme, barkoeveeljeme jïh barkohtsvoete.
Lea maiddái sáhka bargoeallima organisašuvnnain ja bálkáhuksemis, ja dálá bargoeallimis ja dan prinsihpain ja árvvuin.
Aaj siebriedahki bïjre barkoejieliedisnie jïh baalhkatseegkeme, jïh barkoejieleden bïjre daan biejjien jïh dej prinsihpi jïh aarvoej bïjre mah leah barkoejieleden betnesne.
Politihkka ja demokratiija
Politihke jïh demokratije
Váldooassi fátmmasta politihkalaš vuogádaga buot dásiin ja čálgostáhta.
Åejviesuerkie dam politihkeles systeemem gaajhkine daltesinie jïh tryjjesstaatem feerhmie.
Das lea sáhka politihkalaš bellodagain, ja das mii sáhttá áitit demokratiija.
Aaj dej politihkeles krirriej bïjre jïh mij maahta demokratijem håvhtadidh.
Dán váldooasis deattuhuvvojit maiddái stivrenvuohki, riektestáhta ja olmmošvuoigatvuođaid gaskavuođat.
Daennie åejviesuerkesne aaj leavloe bïejesåvva ektiedimmide gaskem stuvremehammoem, reaktastaatem jïh almetjereaktah.
Riikkaidgaskasaš dilit
Gaskenasjovnaale tsiehkieh
Váldooassi fátmmasta riikkaidgaskasaš ovttasbarggu, terrorismma, vuostálasvuođaid, čoavdit vuostálasvuođaid ja ráfibargguid.
Åejviesuerkie gaskenasjovnaale laavenjostoem, terrorismem, ovvaantoeh, ovvaantoeloetemem jïh raeffiebarkoem feerhmie.
Das lea maiddái sáhka globaliseremis, resurssaid juogadeamis ja guoddevaš ovdáneamis, ja Norgga rollas riikkaidgaskasaš aktevran.
Aaj globaliseringen, vierhtiejoekedimmien jïh monnehke evtiedimmien bïjre, jïh Nöörjen råålla goh gaskenasjovnaale aktööre.
Diibmolohku
Man gellie tæjmoeh
Tiibmalohku lea almmuhuvvon 60-minuhta ovttadahkan:
Tæjmoeh leah 60-minudten ektievoetine:
1.-7. jahkeceahkit: 385 tiimma
1.-7. daltese: 385 tæjmoeh
8.–10. jahkeceahkit: 249 tiimma (256 tiimma sidjiide geat čađahit 10. jahkeceahki 2014 ’ giđa)
8.–10. daltese: 249 tæjmoeh (256 tæjmoeh dejtie mah 10. daltesem illieh gïjren 2014)
OAHPPOSPESIALISEREMA OAHPPOPROGRÁMMAT – REÁLAFÁGAID PROGRÁMMASUORGGIT JA GIELA, SERVODATFÁGA JA EKONOMIIJA PROGRÁMMASUORGGIT
ÖÖHPEHTIMMIEPROGRAMMH STUDIJEGOEREHTÆMMAN – PROGRAMMESUERKIE REALFAAGIDE JÏH PROGRAMMESUERKIE GIELESE, SIEBRIEDAHKEFAAGESE JÏH EKONOMIJESE
FIDNOFÁGALAŠ OAHPPOPROGRÁMMAT, MUSIHKA, DÁNSUMA JA DRÁMÁ OAHPPOPROGRÁMMAT, VALÁŠTALLANFÁGAID OAHPPOPROGRÁMMAT, JA OAHPPOSPESIALISEREMA OAHPPOPROGRÁMMAT – HÁBMENFÁGAID PROGRÁMMASUORGGIT
BARKOEFAAGELES ÖÖHPEHTIMMIEPROGRAMMH, ÖÖHPEHTIMMIEPROGRAMMH MUSIHKESE, DAANHTSOSE JÏH DRAAMESE, ÖÖHPEHTIMMIEPROGRAMMH IDRETTSFAAGESE, JÏH ÖÖHPEHTIMMIEPROGRAMMH STUDIJEGOEREHTÆMMAN - PROGRAMMESUERKIE HAMMOEDIMMIEFAAGESE
Vuođđogálggat
Jåa2: 84 tæjmoeh
Vuođđogálggat leat integrerejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriide gos dat leat mielde ovdánahttimin fágagelbbolašvuođa ja leat maid oassin das.
Vihkeles tjiehpiesvoeth lea meatan vaaltasovveme maahtoeulmine, gusnie dah akte bielie maahtoste jïh viehkiehtieh maahtoem faagesne evtiedidh.
Servodatfágas áddejuvvojit vuođđogálggat ná:
Guarka vihkeles tjiehpiesvoeth siebriedahkefaagesne naemhtie:
Njálmmálaš gálggat servodatfágas leat máhttit áddet, válddahit, buohtastahttit ja analyseret gálduid ja čuolmmaid geavahettiin fáktáid, teoriijaid, definišuvnnaid ja fágadoahpagiid sáhkavuoruin, ovdanbuktimiin ja oaivilovdanbuktimiin.
Njaalmeldh tjiehpiesvoeth siebriedahkefaagesne sæjhta jiehtedh guarkedh, buerkiestidh, viertiestidh jïh analyjseradidh gaaltijh jïh dåeriesmoerh viehkine faaktah, teorijh, tjïertestimmieh jïh faagedïejvesh nuhtjedh håaleminie, åehpiedehteminie jïh mïelejiehtieginie.
Njálmmálaš gálggain lea maiddái sáhka guldalit, árvvoštallat ja ovdánahttit earáid sáhkavuoruid ja dávistit daidda.
Njaalmeldh tjiehpiesvoeth lea aaj goltelidh, vuarjasjidh, vaestiedassem vedtedh jïh vijriesåbpoe soptsestidh mænngan mubpieh maam jeahteme.
Njálmmálaš gálggaid ovdánahttin servodatfágas álgá guldaleames ja muitaleames oaiviliid álkes njálmmálaš teavsttain ja manná dasa ahte vuođuštit oaiviliid ja guldalit earáid fágalaš oadjebasvuođain.
Evtiedimmie njaalmeldh tjiehpiesvoetijste siebriedahkefaagesne lea aelkedh goltelidh jïh mïelh buektedh aelhkie njaalmeldh tjaaleginie, goske maahta buerkiestidh jïjtse mïelh, jïh mubpide goltelidh faageles jearsoesvoetine.
Njálmmálaš gálggaid servodatfágas oahpahallá proseassas mii álgá refererejeaddji cealkámušaiguin, dávjá persovnnalaččat, ja gálggat ovdánahttojuvvojit fágarelevánta ja fágamihtilmas jurddagurgalussan mas eanet ahte eanet geavaha ákkastallama, ságaškuššama ja aiddolaš fágadoahpagiid.
Njaalmeldh tjiehpiesvoeth siebriedahkefaagesne evtiesuvvieh aktene prosessesne mij aalka vaajestimmiejgujmie, daamtaj persovneles karakterine, jïh faagesjiehteles jïh faagesjïere åssjaldahkide evtiesåvva, gusnie ahkedh vielie argumentereden digkede jïh faagedïejvesh veelelaakan nuhtjie.
Áddet iešguđet oaiviliid, máhttit geavahit perspektiivva ja máhttit čájehit guovtteoaivilvuođa áššálaččat árvvusanedettiin earáid oaiviliid lea maiddái oassi njálmmálaš gálggain.
Joekehts vuajnoeh guarkedh, maehtedh mubpiej vuajnoej guarkedh, jïh eensilaakan maehtedh jiehtedh satne ij leah sïemes jïh mubpiej vuajnoeh seahkaridh lea aaj akte bielie njaalmeldh tjiehpiesvoetijste.
Máhttit čállit servodagas mearkkaša máhttit ovdanbuktit, vuođuštit ja ákkastallat oaiviliid, ja gaskkustit ja juogadit máhtu čálalaččat.
Maehtedh tjaeledh siebriedahkefaagesne lea maehtedh soptsestidh, buerkiestidh jïh mïelh argumenteradidh, jïh daajroem leerehtidh jïh daajroem tjaaleldh juekedh.
Dát mearkkaša maiddái buohtastahttit ja ságaškuššat sivaid, váikkuhusaid ja gaskavuođaid.
Edtja aaj viertiestidh jïh digkiedidh fåantoeh, illedahkh jïh ektiedimmieh.
Dasto lea sáhka máhttit árvvoštallat gálduid, hypotesaid ja modeallaid mearkkašumi, ja máhttit ovdandivvut servodatfágalaš guorahallamiid bohtosiid čálalaččat.
Edtja aaj maehtedh aarvoeh vuarjasjidh gaaltijinie, hypoteesine jïh maalline, jïh maehtedh illedahkh siebriedahkefaageles goerehtimmijste tjaaleldh åehpiedehtedh.
Máhttit árvvoštallat ja gieđahallat iežas teavsttaid lea maiddái oassi gálggas.
Maehtedh vuarjasjidh jïh gïetedidh jïjtsh tjaalegh lea aaj akte bielie tjiehpiesvoeteste.
Čállingálggaid ovdánahttin servodatfágas mearkkaša dađistaga hárjehallagoahtit sátnádit álkes fáktácealkagiid ja konkrehta gažaldagaid ja ovdánit dasa ahte máhttit ođđasit muitalit ja čoahkkáigeassit teavsttaid ja máhttit sátnádit čuolmmaid ja hábmet ságaškušši teavsttaid gáldočujuhusaid geavahemiin.
Evtiedimmie tjaelemetjiehpiesvoetijste siebriedahkefaagesne lea ånnetji ånnetji haarjanidh aelhkie faaktaraajesh jïh vihties gyhtjelassh hammoedidh, maehtedh tjaalegh vaajestidh jïh dejtie tjåanghkan giesedh, maehtedh dåeriesmoerh hammoedidh jïh digkeden tjaalegem struktuvreradidh viehkine gaaltijevuesiehtimmijste.
Hárjehallat geavahit gálduid kritihkalaččat ja iešguđet láhkai, ja máhttit vuođuštit konklušuvnnaid main geavaha dađistaga eanet fágadoahpagiid ja eanet reflekteremiid fáttáid birra, lea guovddáš oassi proseassas.
Haarjanidh laejhtehks jïh jeereldihkie gaaltijeåtnoem nuhtjedh, jïh maehtedh tjïelkestamme konklusjovnh gaavnedh viehkine ahkedh jienebh faagedïejvesijstie jïh ahkedh vielie aamhtesi bïjre ussjedidh lea akte vihkeles bielie prosesseste.
Máhttit lohkat servodagas mearkkaša dutkat, dulkot ja reflekteret fágalaš teavsttaid ádden dihtii iežas ja eará servodagaid, eará áiggiid, báikkiid ja olbmuid.
Maehtedh lohkedh siebriedahkefaagesne lea maehtedh goerehtidh, toelhkestidh jïh ussjedidh faageles tjaalegi bïjre, juktie jïjtse jïh mubpiej siebriedahkh, jeatjah tïjjh, sijjieh jïh almetjh guarkedh.
Dát mearkkaša maiddái máhttit gieđahallat ja geavahit dieđuid govain, filmmain, sárgumiin, gráfain, tabeallain ja kárttain, ja ulbmillaččat ohcat dieđuid, kritihkalaččat árvvoštallat ja diđolaččat válljet ja hilgut gálduid.
Edtja aaj maehtedh gïetedidh jïh bïevnesh nuhtjedh guvvijste, filmijste, graafijste, tabellijstie jïh kaarhtijste, jïh bïevnesh ohtsedh vihties ulmine, gaaltijh laejhtehkslaakan vuarjasjidh jïh dejtie voerkeslaakan veeljedh jïh hiejhtedh.
Lohkangálggaid ovdáneapmi servodatfágas álgá teavsttaid ja visuálalaš ovdanbuktimiid áddema oahpahallamis, ja ovdána daid dulkoma ja árvvoštallama bokte, dasa ahte ovdánahttit kritihkalaš máhttoháhkanstrategiijaid.
Evtiedimmie lohkemetjiehpiesvoetijste siebriedahkefaagesne sæjhta jiehtedh ånnetji ånnetji haarjanidh tjaalegh jïh visuelle vuesiehtimmieh guarkedh, dejtie toelhkestidh jïh vuarjasjidh, goske maahta strategijh evtiedidh juktie laejhtehkslaakan daajroem vejtiestidh.
Lohkat háhkan dihtii dieđuid ja lohkat gálduid kritihkalaččat álgá das ahte gávdnat álkes, láhččojuvvon gálduid ja árvvoštallat leat go dieđut ávkkálaččat.
Lohkedh juktie bïevnesh veedtjedh, jïh laejhtehkslaakan gaaltijh lohkedh aalka gosse bïevnesh gaavna aelhkie sjïehteladteme gaaltijinie, jïh vuarjasjidh mejtie bïevnesh leah nuhteligs.
Dasto oahpahallat máhtu ieš ohcat dieđuid, buohtastahttit iešguđet gálduid dieđuid ja kritihkalaččat árvvoštallat daid relevánssa, jáhkehahttivuođa ja ulbmila.
Mænngan edtja haarjanidh sov jïjtsh bïevnesh ohtsedh, bïevnesh viertiestidh ovmessie gaaltijijstie jïh laejhtehkslaakan vuarjasjidh dej sjyöhtehkevoetem, saetniesvoetem jïh aajkoem.
Máhttit rehkenastit servodatfágas mearkkaša háhkat lohkovuorkká fágalaš fáttáin, bargat dainna ja árvvoštallat dan, ja ovdanbuktit dán tabeallain, gráfain ja govvosiin.
Maehtedh ryöknedh siebriedahkefaagesne lea veedtjedh, taaligujmie barkedh jïh taalide vuarjasjidh faageles aamhtesi bïjre, jïh dam tabelline, graafine jïh gaagkojne vuesiehtidh.
Rehkenastin servodatfágas mearkkaša maiddái geavahit ja buohtastahttit, analyseret ja ovdandivvut statistihkalaš lohkomateriála mat čájehit ovdáneami ja variašuvnna.
Ryökneme siebriedahkefaagesne lea maehtedh nuhtjedh jïh viertiestidh, analyjseradidh jïh åehpiedehtedh statistihkeles taalematerijellem mij evtiedimmiem jïh jeerehtsem vuesehte.
Dáidu čađahit iskkademiid lohkamiin ja rehkenastimiin, geavahit servodatfágalaš diehtovuođuid ja kritihkalaččat dulkot lohkomateriála, lea guovddážis.
Maehtedh goerehtimmieh darjodh ryökneminie jïh siebriedahkefaageles daatabaash nuhtjedh jïh laejhtehkslaakan taalide toelhkestidh leah vihkeles.
Dat mearkkaša maiddái geavahit mihttoláva, rehkenastit áiggiin ja geavahit rehkenastima hálddašit ruhtageavaheami ja persovnnalaš ekonomiija.
Edtja maehtedh möölegeståahkem nuhtjedh, tïjjine ryöknedh, jïh ryöknemem nuhtjedh juktie beetnehåtnoem jïh persovneles ekonomijem reeredh.
Rehkenastingálggaid oahpahallá dađistaga ja álgá das ahte gávdnat ja máhtestuvvat lohkama, šláddjema ja dieđuid geavaheami ja ovdanbuktima strategiijaid.
Ryökneme-tjiehpiesvoetide ånnetji ånnetji leara, dehtie raejeste learohke aalka strategijh gaavnedh jïh haalvedh guktie edtja ryöknedh, klassifiseradidh, daatam nuhtjedh jïh daatah darjodh.
Dasto ovdánahtto dáidu čoahkkáigeassit, buohtastahttit ja dulkot statistihkalaš dieđuid, ja dáidu analyseret, kritihkalaččat geavahit ja árvvoštallat dieđuid.
Dïhte maehtelesvoete tjåanghkan giesedh, viertiestidh jïh toelhkestidh statistihkeles bïevnesh aaj evtiesåvva, jïh analyjseradidh, daatah laejhtehkslaakan nuhtjedh jïh daatide vuarjasjidh.
Bargat dieđuiguin mat čájehit ovdáneami ja variašuvnna statistihkalaš mihtuid vehkiin, lea guovddážis.
Daatajgujmie barkedh mah evtiedimmiem jïh jeerehtsem vuesehte viehkine statistihkeles ulmijste lea vihkeles.
Digitála gálggat servodatfágas mearkkaša máhttit geavahit digitála resurssaid suokkardit neahttabáikkiid, ohcat dieđuid, leat gáldokritihkalaš ja válljet relevánta dieđuid servodatfágalaš fáttáid birra.
Digitaale tjiehpiesvoeth siebriedahkefaagesne sæjhta jiehtedh digitaale vierhtieh nuhtjedh jïh nedtesijjieh goerehtidh, bïevnesh ohtsedh, laejhtehks årrodh gaaltijidie jïh sjyöhtehke bïevnesh veeljedh siebriedahkefaageles aamhtesi bïjre.
Gálggat fátmmastit maiddái máhtu geavahit digitála ovdanbuktin- ja ovttasbargoreaidduid hábmet, ovdandivvut ja almmuhit multimediabuktagiid.
Edtja aaj maehtedh digitaale åehpiedehteme- jïh laavenjostoedïrregh nuhtjedh juktie multimeedijaale dorjesh darjodh, åehpiedehtedh jïh bæjhkoehtidh.
Digitála gálggat mearkkašit maiddái máhttit gulahallat ja ovttasbargat servodatfágalaš fáttáid birra, čuovvut neahttavuđot gulahallama njuolggadusaid ja norpmaid, dása gullet personsuodjalus ja dahkkivuoigatvuohta.
Digitaale tjiehpiesvoeth lea aaj maehtedh govlesadtedh jïh laavenjostedh digitaalelaakan siebriedahkefaageles aamhtesi bïjre, jïh njoelkedassi mietie nedtegovlesadtemasse dåemiedieh, daan nuelesne persovnevaarjelimmie jïh aalkoereakta.
Digitála gálggaid ovdáneapmi servodatfágas mearkkaša oahppat geavahit digitála reaidduid ja mediaid háhkat fágalaš máhtu, čájehit iežas gelbbolašvuođa ja nannet fágalaš sága.
Evtiedimmie digitaale tjiehpiesvoetijste siebriedahkefaagesne sæjhta jiehtedh digitaale dïrregh jïh meedijh nuhtjedh juktie faageles daajroem vejtiestidh, jïjtse maahtoen bïjre soptsestidh, jïh faageles dïjrem nænnoestehtedh.
Digitála gálggaid servodatfágas oahpahallá proseassas mii álgá digitála reaidduid geavaheamis ja ovdána dasa ahte gávdnat ja ođđasit muitalit servodatfágalaš sisdoalu.
Digitaale tjiehpiesvoeth siebriedahkefaagesne åådtje aktene prosessesne mij aalka gosse digitaale dïrregh nuhtjie, goske siebriedahkefaageles sisvegem gaavna jïh vaajeste.
Dasto ovdánahtto dáidu geavahit iešguđetlágan ohcanstrategiijaid, dahkat kritihkalaš válljemiid ja čájehit fágalaš reflekšuvnna.
Vijriesåbpoe maehtelesvoetem åådtje jeereldihkie ohtsemevuekieh nuhtjedh, laejhtehkslaakan veeljedh jïh faageleslaakan ussjedidh.
Gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahki maŋŋil
Maahtoeulmieh 4. daltesen mænngan
Dutki
Goerehtæjja
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
sátnádit gažaldagaid servodatfágalaš fáttáid birra, reflekteret ja searvat fágaságastallamiidda daid birra
gyhtjelassh darjodh siebriedahkefaageles aamhtesi bïjre, ussjedidh jïh meatan årrodh faagesoptsestimmine dej aamhtesi bïjre
gávdnat ja ovdandivvut dieđuid servodatfágalaš fáttáid birra láhččojuvvon gálduin, maiddái digitála, ja árvvoštallat leat go dieđut ávkkálaččat ja luohtehahttit
bïevnesh siebriedahkefaageles aamhtesi bïjre gaavnedh jïh åehpiedehtedh sjïehteladteme gaaltijijstie, aaj digitaale, jïh vuarjasjidh mejtie bïevnese lea nuhteligs jïh jaahkods
geavahit Interneahta jierpmálaččat digitála oktavuođas ja dovdat personsuodjalusa njuolggadusaid digitála mediain
vihkeles nedtejiermiem nuhtjedh digitaale ektiebarkosne, jïh daajroem utnedh persovnevaarjelimmien njoelkedassi bïjre digitaale meedijinie
geavahit lohkama ja šláddjema metodaid álkes servodatfágalaš iskkademiin, ja ovdandivvut álkes cealkagiid meriid ja sturrodaga birra diagrámmain ja tabeallain
vuekieh nuhtjedh juktie bæjjese ryöknedh jïh klaassifiseradidh aelhkie siebriedahkefaageles goerehtimmine, jïh aelhkie dïejvesh åehpiedehtedh veahkan jïh stoeredahken bïjre diagrammine jïh tabelline
čállit álkes teavsttaid servodatfágalaš fáttáid birra ja geavahit fága vuođđodoahpagiid
aelhkie tjaalegh tjaeledh siebriedahkefaageles aamhtesi bïjre, jïh vihkeles faagedïejvesh nuhtjedh
hábmet ja govvidit muitalusaid olbmuid birra geat ellet iešguđet dilálašvuođain ja buohtastahttit birgenlágiid
soptsesh almetji bïjre sjugniedidh jïh vuesiehtidh mah joekehts jieledenuepiej nuelesne jielieh, jïh jieledenuepide viertiestidh
buktit ovdamearkkaid dasa mo olbmuin leat iešguđetlágan oaivilat, ahte iešguđetlágan olbmuid deaivvadeamit sáhttet leat sihke addevaččat ja riidovuložat, ja ságastallat empatiija ja olmmošárvvu birra
vuesiehtimmieh vedtedh guktie almetjh joekehts mïelh utnieh, gaavnesjimmieh ovmessie almetji gaskem maehtieh dovne hijven årrodh jïh ovvaantoeh vedtedh, jïh empatijen jïh almetje-aarvoen bïjre soptsestidh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit doahpagiid ovddešáigi, dálááigi ja boahtteáigi iežas ja iežas bearraša birra
dïejvesidie dejpeli, daaletje tïjjen jïh båetijen biejjien nuhtjedh jïjtse bïjre jïh fuelhkien bïjre
ságastallat mo geađgeáiggeolbmot birgejedje bivdimiin ja čoaggimiin ja fantaseret vuosttaš olbmuid birra geat bohte guvlui maŋŋá jiekŋaáiggi
soptsestidh guktie gierkie-aalterealmetjh vijrijinie jïh tjöönghkijinie veasoejin, jïh fantaseradidh dej voestes almetji bïjre mah laantese böötin jïengetïjjen mænngan
gávdnat dieđuid iežas soga birra, ovtta – guovtti buolvva maŋos, ja ovdandivvut daid ja muitalit mo eallinvuogit, birgejupmi ja sohkabealrollat leat rievdan
bïevnesh gaavnedh jïjtse maadtoeladtji bïjre mah akten göökten boelven gietjeste veasoejin, jïh soptsestidh guktie jieledevuekie, jieledenuepie jïh kjønnsråållah leah jorkesamme
dovdát historjjálaš luottaid iežas lagašbirrasis ja guorahallat báikkálaš čoakkáldagaid ja muitomearkkaid
dejpeli gïejh jïjtse voengesne damtijidh, jïh gietskies våarhkoeh jïh mojhtesemïerhkh goerehtidh
válddahit Sámi ruovdeáiggi váldoiešvuođaid ja ságastallat Norgga ja muđui Davviriikkaid bronsaáiggi ja ruovdeáiggi birra
åejvievæhtah buerkiestidh ruevtie-aaltarisnie Saepmesne, jïh bronse-aalteren jïh ruevtie-aalteren bïjre Nöörjesne jïh Noerhtelaantine soptsestidh
muitalit mo bivdoservodaga nuppástuvvan vuođđoealáhusekonomiijan rievdadii eallinvugiid Sámis ja Norggas
soptsestidh guktie sertiestimmie bivtemesiebriedahkeste aalkoejieleme-ekonomijese jieledevuekiem jarkeli Saepmesne jïh Nöörjesne
ságastallat manne ja mo miessemánu 17. b. ja guovvamánu 6. b. ávvuduvvojit, ja muitalit eará riikkaid nationálabeivviid birra
soptsestidh man åvteste jïh guktie almetjh suehpeden 17. b. jïh goevten 6. b. heevehtieh, jïh naan jeatjah laanti nasjovnaalebiejjiej bïjre soptsestidh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
namuhit sámegiel ja dárogiel namaid ja sajustit ruovttubáikki, ruovttugieldda, ruovttufylkka, Sámi ja Norgga kártii
saemien jïh nöörjen nommh nuhtjedh, jïh hïejmesijjiem, hïejmetjïeltem, hïejmefylhkem, Saepmiem jïh Nöörjem kaarhtese bïejedh
namuhit ja sajustit riikkaid Davviriikkain, máilmmiábiid ja máilmmiosiid ja gávdnat geográfalaš namahusaid kárttas
nommem bïejedh dejtie Noerhtelaantine laantide jïh dejtie kaarhtese bïejedh, veartenemearojde jïh veartenebielide kaarhtese bïejedh, jïh geografeles dïejvesh kaarhtine gaavnedh
válddahit sámi jahkodatjoru ja muitalit mo eallin ja barggut leat čadnon dán jorrui
dam saemien jaepiegievliem buerkiestidh, jïh soptsestidh guktie jielede jïh barkoe leah ektiedamme daan geavlan
válddahit eanadathámiid, geavahanguovlluid ja báikkiid suokkardemiin eanadaga skuvlla ja ruovttu lahka, ja geavahemiin sámegiel ja dárogiel namahusaid daidda
eatnemehammoeh, åtnoedajvh jïh sijjieh buerkiestidh viehkine eatnemem goerehtidh skuvlen jïh hïejmen lïhke, jïh saemien jïh nöörjen dïejvesh dejtie nuhtjedh
muitalit dehálaš eanadagaid ja eanahámiid birra Norggas, muhtun eará riikkain ja Sámis
vihkeles eatnemi jïh eatnemehammoej bïjre soptsestidh Nöörjesne, naan jeatjah laantine jïh Saepmesne
ságastallat báikkiid, olbmuid ja gielaid birra ja plánet ja ovdandivvut mátkki Sámis
sijjiej, almetji jïh gïeli bïjre soptsestidh, jïh aktem feelemem Saepmesne soejkesjidh jïh åehpiedehtedh
čujuhit ja dádjadit almmiguovlluid mielde ja selvehit manne leat áigeerohusat
tjuvtjiedidh jïh vaaksjoehtidh elmie-otnjegi mietie, jïh buerkiestidh man åvteste tïjjejoekehtsh
Servodatoahppu
Siebriedahkedaajroe
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
muitalit sámi kultuvrra ja eallinvuogi guovddáš iešvuođaid birra dálááiggis ja sámiid stáhtusa birra eamiálbmogin
vihkeles væhtaj bïjre saemien kultuvresne jïh jieledevuekesne daan biejjien soptsestidh, jïh saemiej statusen bïjre goh aalkoe-almetjh
ságastallat iešguđetlágan bearašmálliid birra ja bearraša ja fulkkiid oktavuođaid ja doaimmaid birra
jeerehtsi bïjre soptsestidh fuelhkiehammojne, jïh ektiedimmiej jïh laavenjassi bïjre fuelhkesne jïh slïektesne soptsestidh
buktit ovdamearkkaid vuoigatvuođaide mat mánáin leat, iešguđet vuordámušain maid nieiddat ja gánddat vásihit árgabeaivvis, ja ságastallat mo dát vuordámušat sáhttet vásihuvvot
vuesiehtimmieh vedtedh naan reaktide maanah utnieh, ovmessie veanhtadimmieh nïejth jïh baernieh sijjen aarkebiejjien dåastoeh, jïh soptsestidh guktie dah maehtieh veanhtadimmide dååjredh
iskat nieiddaid ja gánddaid ruhtageavaheami ja ságastallat beliid mat váikkuhit geavaheapmái
goerehtidh guktie nïejth jïh baernieh beetnegh nuhtjieh, jïh tsiehkiej bïjre soptsestidh mah åtnoem tsevtsieh
ságastallat fáttáid birra mat gusket seksualitehtii, rádjabidjamii, veahkaválddálašvuhtii ja árvvusatnimii
aamhtesi bïjre soptsestidh mah leah seksualiteetese, raastebïejemasse, vædtsoesvoetese jïh seahkaræmman ektiedamme
ráhkadit bajilgova mii čájeha makkár norpmat gusket olbmuid gaskavuođaide, ja čilget norpmaid rihkkuma váikkuhusaid
bijjieguvviem njoelkedassijste darjodh mah tsiehkiem almetji gaskem sjïehtesjieh, jïh konsekvensh buerkiestidh jis njoelkedasside meadta
hábmet ja čuovvut servvoštallannjuolggadusaid ja oassálastit skuvlaservodaga demokráhtalaš mearrádusain
njoelkedassh hammoedieh jïh nuhtjedh gosse mubpiejgujmie ektine, jïh meatan årrodh demokrateles sjæjsjalimmine skuvlesiebriedahkesne
ságaškuššat vuoiggalašvuođa- ja ovttadássásašvuođaáddejumiid
digkiedidh mah vuajnoeh almetjh utnieh reaktavoeten jïh seammavyörtegsvoeten bïjre
Gelbbolašvuođamihttomearit 7. jahkeceahki maŋŋil
Maahtoeulmieh 7. daltesen mænngan
Dutki
Goerehtæjja
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
sátnádit ovtta servodatfágalaš gažaldaga, evttohit vejolaš čilgehusaid ja čuvget gažaldaga iskkadeami bokte
aktem siebriedahkefaageles gyhtjelassem hammoedidh, raeriestidh seapan buerkiestimmieh jïh gyhtjelassem tjïelkestidh akten goerehtimmien tjïrrh
digaštallat servodatfágalaš fáttáid árvvusanedettiin earáid oainnuid, geavahit relevánta fágadoahpagiid ja earuhit oaiviliid ja fáktá
siebriedahkefaageles aamhtesh digkiedidh jïh seahkarimmiem utnedh mubpiej vuajnose, sjyöhtehke faagedïejvesh nuhtjedh, jïh mïeli jïh faaktaj gaskem joekehtidh
lohkat teavsttaid olbmuid birra geat ellet iešguđet dilálašvuođain, ja ságaškuššat manne sii jurddašit, dahket ja vásihit dáhpáhusaid iešguđet láhkai
tjaalegh lohkedh almetji bïjre mah joekehts jieledenuepiej nuelesne veasoeh, jïh digkiedidh man åvteste dah ussjedieh, darjoeh jïh heannadimmieh dååjrieh joekehtslaakan
bidjat historjjálaš dáhpáhusaid áiggi dáfus maŋŋálaga ja kártii
gellie heannadimmieh histovrijesne jïh mijjen tïjjen tïjjeseavan jïh kaarhtese bïejedh
čađahit ja ovdandivvut iskkademiid mat gáibidit lohkama ja rehkenastima geavahettiin dieđuid tabeallain ja diagrámmain
goerehtimmieh tjïrrehtidh jïh åehpiedehtedh mah ryöknemem krievieh viehkine bïevnesijstie tabellijste jïh diagrammijste
gávdnat ja ávkkástallat servodatfágalaš dieđuid ohcamiin digitála gálduin, árvvoštallat gávdnosiid ja čuovvut jierpmálaš neahttageavaheamineahtta ja neahttaetihka njuolggadusaid
siebriedahkefaageles bïevnesh gaavnedh jïh olkese giesedh gosse digitaale gaaltijinie ohtsede, vuarjasjidh maam gaavneme jïh nedtejiermien jïh nedte-etihken njoelkedassh steeredh
geavahit digitála reaidduid ovdandivvut servodatfágalaš barggu ja čuovvut personsuodjalusa ja dahkkivuoigatvuođa njuolggadusaid
digitaale dïrregh nuhtjedh juktie siebriedahkefaageles barkoem åehpiedehtedh, jïh persovnevaarjelimmien jïh aalkoereaktan njoelkedassh steeredh
čállit servodatfágalaš teavstta geavahettiin relevánta fágadoahpagiid ja máŋga gáldu
siebriedahkefaageles tjaalegem tjaeledh viehkine sjyöhtehke faagedïejvesh jïh jienebh gaaltijh nuhtjedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
selvehit sámi siidaservodaga
siebriedahkem aktene sïjtesne buerkiestidh, dsj.
muitalit Sámi ja Norgga servodatovdáneami váldoiešvuođaid birra 800–900-loguid rájes 1700-logu loahpa rádjai, ja dárkileappot selvehit Sámi koloniserema, namalassii kránnjáálbmogiid fásta ásaiduvvama Sápmái
åejvievæhtide buerkiestidh siebriedahkeevtiedimmesne Saepmesne jïh Nöörjesne 800-900-låhkoen raejeste 1700-låhkoen minngiegietjien raajan, jïh koloniseradimmiem Saepmeste veelebe buerkiestidh, dsj.
selvehit Norgga nationála minoritehtaid ja válddahit sin vuoigatvuođaid, historjjá ja birgejumi váldoosiid
nasjovnaale unnebelåhkoeh buerkiestidh mah Nöörjesne gååvnesieh, jïh åejvievæhtide buerkiestidh dej reaktine, histovrijesne jïh jieledenuepine
válddahit nissonolbmuid ja almmáiolbmuid birgejumi ovdáneami ja ságastallat dásseárvvu birra
evtiedimmiem buerkiestidh jieledevuekine nyjsenæjjide jïh kaarride, jïh mïrrestallemen bïjre soptsestidh
sajustit dološ johkakultuvrraid kártii ja bidjat daid áiggi dáfus maŋŋálaga ja ovdandivvut daid váldoiešvuođaid
aareh jeanoekultuvrh kaarhtese jïh tïjjeseavan bïejedh, jïh vihkeles væhtah dej bïjre åehpiedehtedh
gávdnat dieđuid antihkaáiggi greikka ja romalaš servodagaid birra, ja gávdnat ovdamearkkaid dasa mo dát kultuvrrat leat báidnán min iežamet áiggi
bïevnesh gaavnedh greeske jïh rovmeren siebriedahki bïjre antihkesne, jïh vuesiehtimmieh gaavnedh guktie dej kultuvre lea mijjen jïjtse tïjjem tsevtseme
selvehit gaskaáiggi, renesánssa ja čuvgehusáiggi guovddáš iešvuođaid Eurohpás, ja digaštallat manne áigodagat ná juhkkojuvvojit
vihkeles væhtah buerkiestidh tïjjeboelhkine gaske-aaltere, renessanse jïh bïevnesetïjje Europesne, jïh digkiedidh man åvteste daate tïjjejoekedimmie
ovdanbuktit eurohpálaččaid gávnnahusmátkkiid, válddahit kulturdeaivvademiid ja ságastallat mo dán sáhtte vásihit
aajhtsemefeelemh vuesiehtidh mejtie europejerh darjoejin, soptsestidh guktie lij gosse ovmessie kultuvrh sinsitniem gaavnesjin jïh guktie daah dam dåårjin
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit atlasa, viežžat dieđuid bábirtemákárttain ja digitála kártabálvalusain, sajustit Sámi báikenamaid kártii ja selvehit dáid, ja sajustit kránnjágielddaid, Norgga fylkkaid ja máilmmi stuorámus riikkaid kártii
atlasem nuhtjedh, bïevnesh veedtjedh paehpere-teemakaarhtijste jïh digitaale kaarhtedïenesjijstie, sijjienommh Saepmesne kaarhtese bïejedh jïh dejtie buerkiestidh, jïh kraannatjïelth, fylhkine Nöörjesne jïh doh stööremes laanth veartenisnie kaarhtese bïejedh
registreret ja dulkot jiekŋaáiggi luottaid ruovttubáikkis ja čilget jiekŋaáiggi mearkkašumi eatnamiid hápmašuvvamii ja riikii oppalaččat
vïhtesjadtedh jïh toelhkestidh gïejh jïengetïjjeste hïejmesijjesne, jïh buerkiestidh maam jïengetïjje abpe eatnamasse jïh laantese darjoeji
čilget luondduriggodagaid, ealáhusaid, ássama ja eallinvuogi oktavuođaid
ektiedimmieh buerkiestidh gaskem eatnemevierhtieh, jielemh, årrome, jïh jieledevuekieh
buohtastahttit Eurohpá riikkaid ja eará máilmmiosiid riikkaid ovttaláganvuođaid ja erohusaid
hedtieh jïh joekehtsh viertiestidh laanti gaskem Europesne, jïh laantine jeatjah veartenebieline
selvehit dálkkádat- ja šaddodatguovlluid máilmmis ja mo olbmot ávkkástallet daid, ja selvehit sámegiel namahusaid
klijma- jïh vegetasjovnedajvh veartenisnie buerkiestidh, jïh guktie almetjh nåhtoem utnieh dejstie, jïh saemien dïejvesh buerkiestidh
válddahit mo buvttadeapmi ja geavaheapmi sáhttet bilidit ekovuogádagaid ja nuoskkidahttit eatnama, čázi ja áimmu, ja ságaškuššat mo dán sáhtášii eastadit ja divvut
buerkiestidh guktie dorjemasse jïh åtnoe maehtieh økosysteemide earjoehtidh, jïh jåartam, tjaetsiem jïh elmiem jotskelidh, jïh digkiedidh guktie maahta dam heerredidh jïh dåvvodh
válddahit mo Norga geavaha eará máilmmiguovlluid riggodagaid
buerkiestidh guktie Nöörje vierhtieh nuhtjie jeatjah lehkeste veartenisnie
registreret báhtareddjiid báhtaremiid, čilget manne muhtumat šaddet ruovtturiikkaineaset báhtarit, ja ságaškuššat mo lea boahtit amas riikii báhtareaddjin
baataræjjastraejmieh vïhtesjadtedh, buerkiestidh man åvteste naaken sijjen hïejme-laantijste baatarieh, jïh digkiedidh guktie maahta årrodh akten ammes laantese baataræjjine båetedh
Servodatoahppu
Siebriedahkedaajroe
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
addit ovdamearkkaid iešguđetlágan gaskaomiin kommersiála váikkuheapmái ja digaštallat mo dát sáhttet váikkuhit geavahandábiide ja persovnnalaš ekonomiijii
vuesiehtimmieh vedtedh jïh digkiedidh guktie kommersijelle tsevtseme ovmessie meedijijstie maahta tsevtsedh maam vaarojde mijjieh veeljebe jïh persovneles ekonomijem
ságastallat ráhkesvuođa ja árvvusatnima, iešguđetlágan seksuálalaš gessomiid, ovttaseallima ja bearraša birra, ja digaštallat váikkuhusaid das go ii árvvusane erohusaid
gieriesvoeten jïh seahkarimmien bïjre soptsestidh, jeereldihkie seksuellevoeti bïjre, ektiejieleden jïh fuelhkien bïjre, jïh konsekvenside digkiedidh jis seahkarimmie joekehtsidie fååtese
válddahit rollaid iežas árgabeaivvis ja guorahallat ja digaštallat makkár vuordámušat daidda rollaide čatnasit
råållah jïjtse aarkebiejjien buerkiestidh, jïh goerehtidh jïh soptsestidh veanhtadimmiej bïjre mah leah daejtie råållide ektiedamme
addit ovdamearkkaid dasa mo sohkabealrollat ja seksualitehta ovdanbuktojuvvojit iešguđet mediain ja digaštallat makkár vuordámušat dáidda hábmejuvvojit
vuesiehtimmieh vedtedh guktie kjønnsråållah jïh seksualtiteete våajnoes dorjesuvvieh ovmessie meedijinie, jïh digkiedidh dejtie ovmessie veanhtadimmide daate maahta sjugniedidh
ságaškuššat duhpáha ja iešguđet gárihuhttinmirkkuid geavaheami ja daid váikkuhusaid
gyhtjelassh jïh konsekvensh digkiedidh åtnoste jïh miste-åtnoste dågkeste jïh ovmessie geeruvevierhtijste
selvehit mii servodat lea, ja reflekteret manne olbmot servet oktii servodahkan
buerkiestidh mij akte siebriedahke lea, jïh ussjedidh man åvteste almetjh siebriedahkine tjåanghkenieh
selvehit Norgga deháleamos fápmoásahusaid, oktan Sámedikkiin, ja sin váldobargguid, ja digaštallat erohusa eallit demokratiijas ja eallit servodagas demokratiija haga
dejtie vihkielommes faamoeinstitusjovnide Nöörjesne buerkiestidh, aaj Saemiedigkie, jïh dej åejvielaavenjassh, jïh digkiedidh joekehtsem gaskem aktene demokratijesne jieledh jïh aktene siebriedahkesne bielelen demokratije
čilget mii politihkalaš bellodat lea, ja selvehit Norgga politihkalaš bellodagaid muhtun guovddáš vuostálasvuođaid
buerkiestidh mij akte politihkeles krirrie lea, jïh buerkiestidh naan vihkeles vuestiebielieh dej politihkeles krirriej gaskem Nöörjesne
selvehit makkár geatnegasvuođat, vuoigatvuođat ja vejolašvuođat mánáin ja nuorain leat váikkuhit
buerkiestidh mah dïedth, reaktah jïh nuepieh meatan årrodh, maanah jïh noerh utnieh
buktit ovdamearkkaid kultuvrralaš symbolaide ja selvehit maid mii oaivvildat identitehta- ja kultuvra-doahpagiin
vuesiehtimmieh vedtedh kultuvrelle symbovline, jïh buerkiestidh maam mijjieh vïenhtebe dïejvesinie identiteete jïh kultuvre
selvehit dálá sámi servodaga váldoiešvuođaid ja digaštallat iešguđetlágan ealáskahttinvugiid
åejvievæhtide buerkiestidh daan beajjetje saemien siebriedahkesne jïh ovmessie jealajehtemevuekieh digkiedidh
ovdandivvut áigeguovdilis servodatriiddu ja ságaškuššat mo dan sáhtášii čoavdit
aktem sjyöhtehke siebriedahke-ovvaantoem digkiedidh, jïh digkiedidh guktie maahta dam loetedh
ságastallat ON ’ ja eará riikkaidgaskasaš ovttasbargguid ulbmila, dása gullá eamiálbmotovttasbargu, ja buktit ovdamearkka Norgga rollii ovttasbargguin
aajkoem digkiedidh EN:ine jïh jeatjah gaskenasjovnaale laavenjostojne, daan nuelesne aalkoe-almetjelaavenjostoe, jïh vuesiehtimmieh vedtedh Nöörjen råållese laavenjostojne
Gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki maŋŋil
Maahtoeulmieh 10. daltesen mænngan
Dutki
Goerehtæjja
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
sátnádit gažaldagaid servodatdiliid birra, plánet ja čađahit iskkadeami ja ságaškuššat gávdnosiid ja bohtosiid njálmmálaččat ja čálalaččat
gyhtjelassh hammoedidh tsiehkiej bïjre siebriedahkesne, soejkesjidh jïh tjïrrehtidh aktem goerehtimmiem jïh digkiedidh njaalmeldh jïh tjaaleldh maam gaavneme jïh illedahkide
geavahit servodatfágalaš doahpagiid fágaságastallamiin ja ovdanbuktimiin iešguđet digitála reaidduiguin ja hukset viidáseappot earáid buktagiidda
siebriedahkefaageles dïejvesh nuhtjedh faagesoptsestimmine jïh åehpiedehteminie ovmessie digitaale dïrregigujmie, jïh vijriesåbpoe soptsestidh dan bïjre maam mubpieh soptsestamme
geavahit statistihkalaš gálduid meroštallat ja válddahit servodatfágalaš ságaškuššamiid tendeanssaid ja variašuvnnaid ja árvvoštallat addá go statistihkka luohtehahtti dieđuid
statistihkeles gaaltijh nuhtjedh juktie aerviedidh jïh buerkiestidh otnjegh jïh jeerehtsh siebriedahkefaageles digkiedimmine, jïh vuarjasjidh mejtie statistihke jaahkods bïevnesh vadta
čájehit mo dáhpáhusat sáhttet ovdanbuktojuvvot iešguđet láhkai, ja ságaškuššat mo beroštumit ja ideologiija sáhttet báidnit oainnu dasa mii orru fáktán ja duohtavuohtan
vuesiehtidh guktie maahta heannadimmieh joekehtslaakan åehpiedehtedh, jïh digkiedidh guktie ïedtjh jïh ideologije maehtieh almetji vuajnoem tsevtsedh mij lea faaktah jïh saetniesvoete
reflekteret servodatfágalaš gažaldagaid iešguđet digitála gálduid ja bábirgálduid dieđuid vehkiin ja digaštallat gálduid ulbmiliid ja relevánssa
siebriedahkefaageles gyhtjelassi bïjre ussjedidh viehkine bïevnesijstie ovmessie digitaale gaaltijijstie jïh paehperegaaltijijstie, jïh gaaltiji aajkoem jïh sjyöhtehkevoetem digkiedidh
identifiseret servodatfágalaš ákkaid, fáktáid ja čuoččuhusaid servodatdebáhtain ja digaštallamiin Interneahtas, árvvoštallat daid kritihkalaččat ja árvvoštallat vuoigatvuođaid ja váikkuhusaid go almmuha Internehttii
siebriedahkefaageles argumenth, faaktah jïh jiehtegh damtijidh siebriedahkedigkiedimmine jïh digkiedimmine Gaskeviermesne, dejtie laejhtehkslaakan vuarjasjidh, jïh reaktah jïh konsekvensh vuarjasjidh gosse dejtie Gaskeviermesne bæjhkohte
hutkat muitalusaid olbmuid birra iešguđet ovddeš ja dálá servodagain ja čájehit mo birgejupmi ja árvvut váikkuhit jurdagiidda ja daguide
soptsesh sjugniedidh almetji bïjre ovmessie siebriedahkijste åvtesne jïh daaletje tïjjen, jïh vuesiehtidh guktie jieledenuepieh jïh aarvoeh åssjaldahkide jïh dahkojde tsevtsieh
čállit servodatfágalaš teavsttaid ja geavahit aiddolaš fágadoahpagiid, vuođuštuvvon konklušuvnnaid ja gáldočujuhusaid
siebriedahkefaageles tjaalegh tjaeledh viehkine veele faagedïejvesijstie, buerkiestamme konklusjovnijste jïh gaaltijevuesiehtimmijste
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
gávdnat ovdamearkkaid dáhpáhusaide mat leat leamaš mielde hábmemin dálá Sámi ja Norgga, ja digaštallat mo servodat livččii sáhttán šaddat jus dat livčče dáhpáhuvvan eará láhkai
vuesiehtimmieh gaavnedh heannadimmine mah leah viehkiehtamme daan beajjetje Saepmiem jïh Nöörjem hammoedidh, jïh digkiedidh guktie siebriedahke lij maahteme sjïdtedh dastegh dah heannadimmieh lin jeatjahlaakan orreme
ságaškuššat olmmošárvoideála, vealaheami ja rasismma ovdáneami historjjálaš ja dálááiggi perspektiivvas
idealem digkiedidh almetjeaarvoen, sïerredimmien jïh rasisme-evtiedimmien bïjre aktene histovreles jïh daaletje tïjjen perspektijvesne
ovdandivvut sámi historjjá dehálaš guovddáš ovdánaniešvuođaid 1800-logus gitta 1900-logu gaskamuddui, ja digaštallat mo dáruiduhttinpolitihkka váikkuhii ovttaskas olbmuide ja servodahkii
vihkeles evtiedimmievæhtah åehpiedehtedh saemien histovrijesne 1800-låhkoen jïh voestes lehkien 1900-låhkoste, jïh konsekvensh digkiedidh daaroedehtemepolitihkeste dan akten almetjasse jïh siebriedahkese
gávdnat ovdamearkkaid politihkalaš mobiliseremii ja kultuvrralaš visualiseremii sámi historjjás 1900-logu gaskamuttu rájes otnážii
vuesiehtimmieh gaavnedh politihkeles mobiliseradimmien jïh kultuvrelle visualiseradimmien bïjre saemien histovrijesne 1900-låhkoen gaskoeh raejeste daan raajan
ovdandivvut norgga historjjá dehálaš ovdánaniešvuođaid 1800-logus gitta 1900-logu gaskamuddui ja válddahit mo dat čujuhit dálá servodahkii
vihkeles evtiedimmievæhtah åehpiedehtedh nöörjen histovrijesne 1800-låhkoen jïh voestes lehkien 1900-låhkoen, jïh buerkiestidh guktie dah daan beajjetje siebriedahken vööste tjuvtjiedieh
selvehit čálgostáhta ovdáneami ja válddahit dálá Norgga iešvuođaid
buerkiestidh guktie tryjjesstaate evtiesovvi jïh buerkiestidh væhtah Nöörjesne daan biejjien
selvehit teknologalaš ja servodatlaš nuppástuhttimiid maid industriála revolušuvdna dagahii
teknologeles jarkelimmieh jïh siebriedahkejarkelimmieh buerkiestidh dan industrijelle revolusjovnen gaavhtan
selvehit daid jurdagiid ja fámuid mat mielddisbukte Amerihká friddjavuođasoađi ja Fránskka revolušuvnna, ja válddahit mo dat váikkuhii Norgga demokráhtalaš ovdáneapmái
åssjalommesh jïh faamoeh buerkiestidh mah dam amerijhken frijjevoetegæmhpoem jïh dam fraanske revolusjovnem sjugniedin, jïh buerkiestidh guktie dïhte dam demokrateles evtiedimmiem Nöörjesne tsevtsi
selvehit kolonialismma ja imperialismma ja addit ovdamearkkaid dekoloniseremii
kolonialismen jïh imperialismem buerkiestidh, jïh vuesiehtimmieh vedtedh avkoloniseradæmman
ságaškuššat 1900- ja 2000-loguid guovddáš riikkaidgaskasaš riidduid sivaid ja váikkuhusaid
fåantoeh jïh illedahkh digkiedidh stoerre gaskenasjovnaale ovvaantojste 1900-låhkoen jïh 2000-låhkoen
ságaškuššat ođđa áiggi dehálaš servodatnuppástuvvamiid ja reflekteret das mo dálá servodat rahpá vejolašvuođaid ođđa nuppástuvvamiidda
vihkeles siebriedahkejarkelimmieh digkiedidh urrebe tïjjen, jïh ussjedidh guktie daan beajjetje siebriedahke orre jarkelimmieh sjugnede
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
báikádit ja dokumenteret máilmmi geográfalaš váldoiešvuođaid bajilgova ja buohtastahttit iešguđet riikkaid ja regiovnnaid
gaavnedh jïh vihtiestidh bijjieguvviem geografeles åejvievæhtijste veartenisnie, jïh ovmessie laanth jïh regijovnh viertiestidh
lohkat, dulkot ja atnit bábirkárttaid ja digitála kárttaid, mihttoláva ja kártamearkkaid ja buohtastahttit árbevirolaš ja ođđaáigásaš vugiid dádjadit luonddus
lohkedh, toelhkestidh jïh nuhtjedh paehperekaarhth jïh digitaale kaarhth, möölegeståahkem jïh kaarhtevæhtah, jïh aerpievuekien jïh daajbaaletje vuekieh viertiestidh guktie maahta eatnamisnie gaavnedh
selvehit eatnama siskkáldas ja olgguldas fámuid, áibmohivvodaga lihkadeami, čázi birrajohtima, dálkki, dálkkádagaid ja šaddodaga, ja ságaškuššat luonddu ja servodaga oktavuođaid
buerkiestidh sisnjeldh jïh byjngetje faamoeh eatnamisnie, guktie elmesne svæhtja, guktie tjaetsie eatnamisnie jåhta, veareldem, klijmam jïh vegetasjovnem buerkiestidh jïh ektiedimmieh eatnemen jïh siebriedahken gaskem digkiedidh
selvehit man viiddis Sápmi lea, ja mo nationálastáhtaid ráját ja hálddašanráját juhket guovlluid
buerkiestidh gusnie dïhte geografeles Saepmie, jïh guktie nasjovnaalestaati raasth jïh reeremerasth daejtie dajvide juekieh
selvehit sámi eanadatnamahusaid ja sámi báikenamaid
buerkiestidh naan saemien dïejvesh eatnemehammojne jïh saemien sijjienommh
suokkardit mo olbmot ávkkástallet luondduvuođu, eará riggodagaid ja teknologiija Norggas ja máilmmi eará riikkain, ja ságaškuššat guoddevaš ovdáneami eavttuid
goerehtidh guktie almetjh nuhtjieh eatnemevåaromem, jeatjah vierhtieh jïh teknologijem Nöörjesne jïh jeatjah laantine veartenisnie, jïh premisside akten monnehke evtiedæmman digkiedidh
guorahallat ja digaštallat riggodagaid geavaheami ja boasttugeavaheami, ja makkár váikkuhusaid dat sáhttá buktit birrasii, ja makkár riidduid dat sáhttá dagahit báikkálaččat ja máilmmiviidosaččat
goerehtidh jïh digkiedidh åtnoem jïh miste-åtnoem vierhtijste, mah konsekvensh daate maahta åadtjodh byjresasse jïh siebriedahkese, jïh mah ovvaantoeh daate maahta sjugniedidh gietskene jïh abpe veartenisnie
buohtastahttit álbmogiid sturrodaga, struktuvrra ja lassáneami ja analyseret álbmotovdáneami, urbaniserema ja fárremiid ođđasat áiggis
stoeredahkem, struktuvrem jïh sjïdtemem årrojedåehkine viertiestidh, jïh evtiedimmiem årroejijstie, urbaniseradimmiem jïh juhtemem urrebe tïjjen analyjseradidh
kártet iešguđet máilmmiosiid eallineavttuid, ja čilget gefiid ja riggáid stuorra erohusaid ja ságaškuššat doaibmabijuid mo dásset juohkima
goerehtalledh man jeereldihkie almetjh ovmessie bieline veartenistie veasoeh, dejtie stoerre joekehtsidie giefies jïh ræjhkoes gaskem buerkiestidh, jïh råajvarimmieh digkiedidh akten jïebnebe joekedæmman
Servodatoahppu
Siebriedahkedaajroe
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
selvehit mo iešguđet politihkalaš bellodagat ovddidit iešguđet árvvuid ja beroštumiid, laktit dáid áigeguovdilis servodatgažaldagaide ja ákkastallat iežas oainnu
buerkiestidh guktie ovmessie politihkeles krirrieh ovmessie aarvoeh jïh ïedtjh eevtjieh, daam sjyöhtehke siebriedahkegyhtjelasside ektiedidh, jïh jïjtse vuajnoen åvteste argumenteradidh
selvehit politihkalaš ásahusaid Norggas ja Sámis ja politihkalaš ásahusaid rollajuogadeami
politihkeles institusjovnh Nöörjesne jïh Saepmesne buerkiestidh, jïh råållajoekedimmiem dej politihkeles institusjovni gaskem
buktit ovdamearkkaid dasa maid ovttasbargu, mielváikkuheapmi, demokratiija ja searvan mearkkašit našuvnnalaččat, báikkálaččat, organisašuvnnain ja skuvllas
vuesiehtimmieh vedtedh maam mïelide laavenjostoe, meatanårrome jïh demokratije utnieh nasjovnaale jïh gietskene suerkine, siebrine jïh skuvlesne
selvehit ON-lihtu, ON ’ olmmošvuoigatvuođajulggaštusa ja guovddáš ON-konvenšuvnnaid váldoprinsihpaid, oktan ILO-konvenšuvnnain eamiálbmotvuoigatvuođaid birra, čájehit mo dat bohtet ovdan lágain, ja ságaškuššat olmmošvuoigatvuođaid rihkkuma váikkuhusaid
åejvieprinsihpide buerkiestidh EN-sjïehtedimmesne, EN-almetjereaktabæjhkoehtimmesne jïh vihkeles EN-konvensjovnine, aaj ILO-konvensjovne aalkoe-almetji reaktaj bïjre, vuesiehtidh guktie dah våajnoes sjidtieh laakine, jïh konsekvenside digkiedidh gosse almetjereaktide miedtele
buktit ovdamearkkaid dasa mo ráhkesvuođa ja seksualitehta oktavuođa áddejupmi sáhttá rievddadit kultuvrras ja kultuvrraid gaskkas
vuesiehtimmieh vedtedh guktie goerkese gieriesvoeten jïh seksualiteeten bïjre maehtieh jeerehtidh kultuvrine jïh kultuvri gaskem
analyseret sohkabealrollaid seksualitehta govvidemiid oktavuođas ja čilget sávahahtti seksuála oktavuođa ja seksuála veahkaválddálašvuođa erohusa
kjønnsråållah analyjseradidh gusnie seksualtiteeten bïjre soptsestamme, jïh joekehtsem buerkiestidh vaajteles seksuelle gaskesen jïh seksuelle meadtoen gaskem
buktit ovdamearkkaid dasa mo láhkarihkkun lea meannuduvvon, digaštallat rihkolašvuođa sivaid ja váikkuhusaid ja čilget mo riektestáhta doaibmá
vuesiehtimmieh vedtedh guktie akte meadtoe lea gïetesovveme, fåantoeh digkiedidh man åvteste kriminaliteete sjædta jïh konsekvenside kriminaliteeteste, jïh buerkiestidh guktie reaktastaate fungerede
selvehit guottut-, ovdagáttut- ja rasisma-doahpagiid ja árvvoštallat mo guottut sáhttet váikkuhuvvot ja mo ovttaskas olmmoš ja servodat sáhttet eastadit ovdagáttuid ja rasismma
buerkiestidh dïejvesidie vuajnoeh, vaanesovme jïh rasisme, jïh vuarjasjidh guktie vuajnoeh maehtieh tsevtseme sjïdtedh, jïh guktie fïereguhte jïh siebriedahke maehtieh vaanesovmi jïh rasismen vööste barkedh
guorahallat árbevirolašmáhtu ja ságaškuššat mo árbevirolašmáhttu sáhttá fievrreduvvot ođđaáigásaš oktavuođaide
aerpievuekien daajroem goerehtidh, jïh digkiedidh guktie maahta aerpievuekien daajroem sertiestidh daajbaaletje ektiedimmide
válddahit mo geavahanvuogit leat rievdan Norggas, ja selvehit geavaheaddjivuoigatvuođaid
buerkiestidh guktie åtnoe vaarojste jïh dïenestijstie lea evtiesovveme Nöörjesne, jïh utnijereaktide buerkiestidh
válddahit duhpáha ja gárihuhttinmirkkuid geavaheami ovdáneami ja váikkuhusaid Norggas ja reflekteret guottuid gárihuhttinmirkkuide
buerkiestidh evtiedimmiem jïh konsekvensh dågka- jïh geeruvevoete-åtnoste Nöörjesne, jïh ussjedadtedh mah vuajnoeh almetjh utnieh geeruvevoetevierhtide
válddahit norgga ekonomiija váldoiešvuođaid ja mo dat lea čadnon globála ekonomiijii
åejvievæhtah buerkiestidh nöörjen ekonomijesne, jïh guktie dïhte lea ektiedamme abpeveartenen ekonomijine
Gelbbolašvuođamihttomearit Jo1/Jo2 maŋŋil
Maahtoeulmieh Jåa1 / Jåa2 mænngan
Dutki
Goerehtæjja
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
sátnádit áigeguovdilis servodatfágalaš čuolmma ja čállit ságaškušši teavstta mas geavaha fágadoahpagiid, iešguđet gálduid ja gáldočujuhusaid
aktem sjyöhtehke siebriedahkefaageles dåeriesmoerem hammoedidh, jïh aktem digkeden tjaalegem tjaeledh viehkine faagedïejvesijstie, jeereldihkie gaaltijeåtnoste jïh gaaltijevuesiehtimmijste
guorahallat áigeguovdilis báikkálaš, nationála ja globála váttisvuođaid ja ságaškuššat iešguđetlágan čovdosiid njálmmálaččat ja čálalaččat geavahettiin aiddolaš fágadoahpagiid
sjyöhtehke nasjovnaale jallh abpeveartenen dåeriesmoerh goerehtidh, jïh njaalmeldh jïh tjaaleldh ovmessie raeriestimmieh digkiedidh guktie maahta dejtie loetedh, veele åtnojne faagedïejvesijstie
geavahit iešguđetlágan digitála ohcanstrategiijaid gávdnat ja buohtastahttit dieđuid mat válddahit čuolmmaid iešguđet perspektiivvas, ja árvvoštallat gálduid ulbmila ja relevánssa
jeereldihkie digitaale ohtsemestrategijh nuhtjedh juktie bïevnesh gaavnedh jïh viertiestidh mah dåeriesmoerh buerkiestieh ovmessie vuajnojste, jïh gaaltiji aajkoem jïh ïedtjem vuarjasjidh
geavahit oktasaš ja vuostálas dieđuid statistihkas ságaškuššat servodatfágalaš čuolmma
plearoeh jïh joekehts bïevnesh statistihkeste nuhtjedh juktie aktem siebriedahkefaageles dåeriesmoerem digkiedidh
ságaškuššat servodatfágalaš fáttáid digitála digaštallanforumiin ja árvvoštallat iežas áddejumi earáid čállagiid ektui
siebriedahkefaageles aamhtesh digkiedidh digitaale digkiedimmiedåehkine, jïh jïjtse goerkesem vuarjasjidh tjoevkesisnie mubpiej mïelijste
Olmmoš, servodat ja kultuvra
Indivijde, siebriedahke jïh kultuvre
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
guorahallat nuoraid sosialiserema Sámis ja Norggas guovddáš doahpagiid vehkiin ja digaštallat čearddalaš ja riikavuloš gullevašvuođa oktavuođa
sosijaliseradimmiem noerijste Saepmesne jïh Nöörjesne goerehtidh viehkine vihkeles dïejvesijstie sosijaliseradimmien bïjre, jïh tsiehkiem digkiedidh gaskem etnihkeles jïh staateborgeles ektievoetem gaskem
selvehit makkár vuoigatvuođat geavaheaddjis leat ja digaštallat geavaheddjiid ehtalaš ovddasvástádusa
reaktide buerkiestidh mejtie åtna goh utnije, jïh utnijen etihkeles dïedtem digkiedidh
rehkenastit sisaboađuid, bidjat bušeahta dállodollui ja árvvoštallat mo eallindilli, seastin ja loatnaváldin váikkuhit persovnnalaš ekonomiijii
baalhkah ryöknedh, budsjedtem bæjjese bïejedh akten gåetiegåntan, jïh vuarjasjidh guktie jieledetsiehkie, spååredimmie jïh lööneme dam persovneles ekonomijem tsevtsieh
analyseret iešguđetlágan rihkolašvuođa ja veahkaválddálašvuođa viidodaga, ja ságaškuššat mo dákkár daguid sáhttá eastadit, ja mo riektestáhta doaibmá
analyjseradidh man jïjnje dejstie ovmessie kriminaliteetesåarhtijste jïh meadtoesåarhtijste, jïh digkiedidh guktie maahta dagkerh dahkoeh heerredidh, jïh guktie reaktastaate fungerede
defineret kultuvra-doahpaga ja buktit ovdamearkkaid dasa mo kultuvra, sohkabealrollat ja bearaš-, sohka- ja ovttaseallinvuogit rievddadit báikkiid ja áiggi mielde
dïejvesem kultuvre tjïertestidh, jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie kultuvre, kjønnsråållah jïh fuelhkie-, slïekte- jïh ektiejieledevuekieh jeerehtieh sijjeste sæjjan, jïh jarkelieh tïjje doekoe
digaštallat dálá sámi kultuvrra váldoiešvuođaid ja variašuvnnaid ja reflekteret das maid mearkkaša leat eamiálbmogin
åejvievæhtah jïh jeerehtsh saemien kultuvresne daan biejjien digkiedidh, jïh ussjedidh mij sæjhta jiehtedh aalkoe-almetjinie årrodh
digaštallat mo oskkolaš, čearddalaš ja kultuvrralaš variašuvnnat hábmejit vejolašvuođaid ja hástalusaid
digkiedidh guktie religijööse, etnihkeles jïh kultuvrelle jeerehtsh, nuepieh jïh haestemh sjugniedieh
ságaškuššat manne ovdagáttut, rasisma ja vealaheapmi čuožžilit, ja makkár doaibmabijut sáhttet eastadit daid
digkiedidh man åvteste vaanesovmh, rasisme jïh sïerredimmie sjidtieh, jïh mah råajvarimmieh mah maehtieh dejtie heerredidh
Bargo- ja ealáhuseallin
Barkoe- jïh jieleme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
gávdnat dieđuid iešguđet fidnuid birra ja digaštallat makkár vejolašvuođat ja hástalusat dálá bargomárkanis leat
bïevnesh gaavnedh ovmessie barkoej bïjre, jïh nuepieh jïh haestemh barkoemaarkedisnie daan biejjien digkiedidh
reflekteret mávssolašvuođa das ahte olbmos lea bargu, ja mat leat buori bargobirrasa dovdomearkkat
aarvoen bïjre ussjedidh barkoem utnedh, jïh mij lea sjïere aktene hijven barkoejieliedisnie
digaštallat sámi ealáhusaid ja servodagaid barggaheami ja árvoháhkama vejolašvuođaid ja hástalusaid ja ságaškuššat bargguhisvuođa
nuepieh jïh haestemh digkiedidh fasseldæmman jïh aarvoesjugniedæmman saemien jieliemisnie jïh siebriedahkesne, jïh barkohtsvoetem digkiedidh
digaštallat bargoeallimii guoskevaš ehtalaš čuolmmaid
etihkeles dåeriesmoerh digkiedidh ektiedamme barkoejieliedasse
selvehit ealáhus-, bargiid- ja bargoaddiorganisašuvnnaid ja sin saji bargoeallimis ja fáktoriid mat mearridit bálká- ja bargoeavttuid
buerkiestidh jieleme-, barkoevaeltije- jïh barkoevedtijesiebride jïh dej sijjiem barkoejieliedisnie, jïh faktovride mah baalhka- jïh barkoetsiehkide nænnoestieh
árvvoštallat fitnodatálggaheami vejolašvuođaid ja hástalusaid ja gávnnahit boađus- ja balánsarehketdoalu váldosárgosiid
nuepieh jïh haestemh vuarjasjidh gosse sïeltem tseegkie, jïh åejviebiehkide olkese giesedh aktene illedahke- jïh balansereeknehlåhkosne
digaštallat dásseárvvu mávssolašvuođa ja sohkabealjuogaduvvon bargomárkana váikkuhusaid
aarvoem mïrrestallemistie digkiedidh, jïh konsekvensh aktede barkoemaarkedeste mij lea nyjsenæjjaj jïh kaarri gaskem juakeme
Politihkka ja demokratiija
Politihke jïh demokratije
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
guorahallat ja digaštallat mo ieš sáhttá oassálastit ja váikkuhit politihkalaš vuogádahkii iešguđetlágan váikkuhankanálaid geavahemiin
goerehtidh jïh digkiedidh guktie jïjtje maahta meatan årrodh dam politihkeles systeemem tsevtsedh, viehkine ovmessie tsevtsemekanaalh nuhtjedh
selvehit demokratiija iešguđetlágan hástalusaid, earret eará eamiálbmot- ja minoritehtaovddastemiid birra
ovmessie haestemh demokratijese buerkiestidh, gaskem jeatjah representasjovnen bïjre aalkoe-almetjijstie jïh unnebelåhkojste
selvehit eamiálbmotvuoigatvuođaid ja ságaškuššat sámi álbmoga iešmearridanrievtti
aalkoe-almetjereaktah buerkiestidh, jïh saemiej jïjtjenænnoestimmiereaktam digkiedidh
digaštallat stivrenvuogi, riektestáhta ja olmmošvuoigatvuođaid gaskavuođaid
ektiedimmieh digkiedidh stuvremevuekien, reaktastaaten jïh almetjereaktaj gaskem
ságaškuššat eanetlohkodemokratiija ja selvehit Norgga stivrenvuogi ja deháleamos politihkalaš stivrenorgánaid, dása gullet sámi demokráhtalaš orgánat Sámis
jienebelåhkoedemokratijem digkiedidh jïh stuvremevuekiem jïh doh vihkielommes politihkeles stuvremeåårganh Nöörjesne buerkiestidh, daan nuelesne doh saemien demokrateles åårganh Saepmesne
analyseret sámi ja norgga politihka politihkalaš bellodagaid ja ovttastumiid vuođđoerohusaid
vihkeles joekehtsh analyjseradidh politihkeles krirriej jïh dåehkiej gaskem, saemien jïh nöörjen politihkesne
selvehit Norgga ekonomalaš politihka guovddáš dovdomearkkaid
vihkeles væhtah buerkiestidh dennie ekonomeles politihkesne Nöörjesne
digaštallat norgga čálgostáhta váldoprinsihpaid ja hástalusaid
åejvieprinsihpide jïh haestiemidie digkiedidh dan nöörjen tryjjes-staatese
digaštallat ekonomalaš ovdáneapmi-, eallinstandárda-, eallinkvalitehta- ja guoddevaš ovdáneapmi-doahpagiid ja daid gaskavuođa
digkiedidh dïejvesidie ekonomeles sjïdteme, jieledestandarde, jieledekvaliteete jïh monnehke evtiedimmie, jïh tsiehkiem dej gaskem
Riikkaidgaskasaš dilit
Gaskenasjovnaale tsiehkieh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
defineret fápmu-doahpaga ja buktit ovdamearkkaid dasa mo fápmu geavahuvvo máilmmiservodagas
dïejvesem faamoe tjïertestidh jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie faamoe åtnasåvva veartenesiebriedahkesne
defineret globaliseren-doahpaga ja árvvoštallat globaliserema iešguđet váikkuhusaid erenoamážit eamiálbmogiid dili dáfus
dïejvesem globaliseringe tjïertestidh, jïh ovmessie konsekvensh globaliseringeste vuarjasjidh, joekoen aalkoe-almetji tsiehkie
selvehit EO ’ ulbmiliid ja stivrenorgánaid ja digaštallat Norgga oktavuođa EO:i
EU:n ulmieh jïh stuvremeåårganh buerkiestidh, jïh Nöörjen tsiehkiem EU:se digkiedidh
gávdnat ovdamearkkaid iešguđet riidduide ja olmmošvuoigatvuođarihkkumiidda ja ságaškuššat maid ON ja eará riikkaidgaskasaš aktevrrat sáhttet dahkat
vuesiehtimmieh gaavnedh ovmessie såarhts ovvaantojne jïh almetjereaktameadtojne, jïh digkiedidh maam EN jïh jeatjah gaskenasjovnaale aktöörh maehtieh darjodh
selvehit iešguđet sivaid manne muhtun riikkat leat geafit ja muhtumat fas riggát, ja digaštallat doaibmabijuid unnidit geafivuođa máilmmis
buerkiestidh naan fåantoeh man åvteste muvhth laanth leah giefies jïh muvhth ræjhkoes, jïh råajvarimmieh digkiedidh juktie giefiesvoetem veartenisnie giehpiedidh
digaštallat terrorismma dovdomearkkaid ja sivaid
væhtah jïh fåantoeh digkiedidh man åvteste terrorisme sjædta
Árvvoštallan fágas
Faagem vierhtiedidh
Loahppaárvvoštallama mearrádusat:
Bïhkedassh galhkuvevuarjasjæmman
Oppalašárvosáni árvvoštallan
Galhkuvevuarjasjimmie
Ortnet
Daltese
10. jahkeceahkki
10. daltese
Oahppit galget oažžut ovtta oppalašárvosáni.
Learohkh edtjieh aktem galhkuvekarakterem utnedh.
Jo1 oahppospesialiserema oahppoprográmmat – reálafágaid prográmmasuorggit ja giela, servodatfága ja ekonomiija prográmmasuorggit
Jåa1 ööhpehtimmieprogrammh studijegoerehtæmman – programmesuerkie realfaagese jïh programmesuerkie gielese, siebriedahkefaagese jïh ekonomijese
Jo2 valáštallanfágaid oahppoprográmmat ja musihka, dánsuma ja drámá oahppoprográmmat
Jåa2 ööhpehtimmieprogrammh idrettsfaagese jïh ööhpehtimmieprogrammh musihkese, daanhtsose jïh draamese
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat
Jåa2 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Oahppit galget oažžut ovtta oppalašárvosáni.
Learohkh edtjieh aktem galhkuvekarakterem utnedh.
Eksámen ohppiide
Eksamene learoehkidie
Ortnet
Daltese
10. jahkeceahkki
10. daltese
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot njálmmálaš eksámenii.
Learohkh maehtieh njaalmeldh eksamenese geasalgidh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Jo1 oahppospesialiserema oahppoprográmmat – reálafágaid ja giela, servodatfága ja ekonomiija prográmmasuorggit
Jåa1 ööhpehtimmieprogrammh studijegoerehtæmman – programmesuerkie realfaagese jïh programmesuerkie gielese, siebriedahkefaagese jïh ekonomijese
Jo2 valáštallanfágaid ja musihka, dánsuma ja drámá oahppoprográmmat
Jåa2 ööhpehtimmieprogrammh idrettsfaagese jïh ööhpehtimmieprogrammh musihkese, daanhtsose jïh draamese
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat
Jåa2 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot njálmmálaš eksámenii.
Learohkh maehtieh njaalmeldh eksamenese geasalgidh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
Ortnet
Daltese
10. jahkeceahkki
10. daltese
Geahča rávisolbmuid vuođđoskuvlaoahpahusa gustovaš ortnega.
Vuartesjh öörnegem maadthskuvlelïerehtæmman geerve almetjidie.
Jo1 oahppospesialiserema oahppoprográmmat – reálafágaid ja giela, servodatfága ja ekonomiija prográmmasuorggit
Jåa1 ööhpehtimmieprogrammh studijegoerehtæmman – programmesuerkie realfaagese jïh programmesuerkie gielese, siebriedahkefaagese jïh ekonomijese
Jo2 valáštallanfágaid ja musihka, dánsuma ja drámá oahppoprográmmat
Jåa2 ööhpehtimmieprogrammh idrettsfaagese jïh ööhpehtimmieprogramme musihkese, daanhtsose jïh draamese
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat
Jåa2 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Privatisttat galget váldit njálmmálaš eksámena.
Privatisth edtjieh njaalmeldh eksamenem vaeltedh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta
Árvvoštallama oppalaš mearrádusat leat mearriduvvon oahpahuslága láhkaásahusas.
Dah sïejhme bïhkedassh vuarjasjimmien bïjre lea nænnoestamme ööhpehtimmielaaken mieriedimmesne.
Mielddus 1
Lissie 1
Konvenšuvdnaguovllu šiehtadus Norgga ja Ruoŧa rádjerasttildeaddji boazodoalu várás
Dajveprotokolle dan konvensjovnese Nöörjen jïh Sveerjen gaskem raastenbijjelen båatsoen bïjre
Álggaheaddji mearrádusat
Njoelkedassh aalkuvistie
§ 1 Dán šiehtadusas leat dárkilet mearrádusat das makkár guovlluid čearut ja orohagat ožžot geavahit nuppi riikkas Norgga ja Ruoŧa rádjerasttildeaddji boazodoalu konvenšuvnna artihkal 6 olis.
§ 1 Daennie protokollesne leah tjïelkestamme magkerh dajvh båatsoesïjth jïh saemiensïjth nubpene rijhkesne åadtjoeh båatsose nuhtjedh nimhtie guktie 6. artigkele jeahta dennie konvensjovnesne Nöörjen jïh Sveerjen gaskem raastenbijjelen båatsoen bïjre.
Geográfalaš namat, čilgehusat ja koordináhtat (WGS.
Geografigke nommh, tjïelkestimmieh jïh koordinaath (WGS.
84 Norggas ja SWER EF99 TM Ruoŧas) mat šiehtadusas geavahuvvojit leat váldon almmolaš kárttain.
84 Nöörjesne jïh SWER99TM Sveerjesne) mah protokollesne meatan leah byjjes kaarhtijste vaaltasovveme.
Norggas leat dat M- 711 kártaráiddus, ja Ruoŧas Översiktskartan nammasaš kárttas maid Lantmäteriet almmuha.
Nöörjesne leah kaarhteraajroste M-711 vaalteme, Staaten kaarhtevïerhkeste byjjehtamme, jïh Sveerjesne dehtie kaarhteste Översiktskartan 1:250000, Läntmäterieste byjjehtamme.
Guovllut čájehuvvojit kártamildosiin 1-4.
Dajveh vuesiehtimmiekaarhtine leah vuesiehtamme dejnie kaarhtelissine 1-4.
§ 2 Boazoorohagas ja čearus mas lea vuoigatvuohta guođohit nuppi riikka guovllu, lea vuoigatvuohta johttit guvlui ja das eret.
§ 2 Båatsoesïjte jïh saemiensïjte, misse reaktah gåatoemasse dajvesne nubpene rijhkesne, disse dovne reaktah dajvese juhtedh jïh debpede bååstide vihth.
Johttin galgá dieđihuvvot guoskevaš boazoorohagaide ja čearuide.
Nov tjoevere dejtie kraenniesbåatsoesijtide jïh - saemiensijtide juhtemen bïjre bieljielidh.
Jus johtingeainnu hárrái ii leat ovttaoaivilvuohta, de mearrida Boazoguohtunlávdegoddi ášši.
Jis eah seamedh jåhtadahken bïjre dellie Gåatomemoenehtse nænnoste guktie.
Mearrádusat guohtuneatnamiid hárrái
Njoelkedassh gåatomedajvi bïjre
§ 3 Dolpi Tromssa fylkkas
§ 3 Dolpi Troms fylhkesne
Davil: Riikkarájis golmmariikka rádjemearkkas Golddajávrri ja Govdajoga (Breidalselva) mielde Govdajávrái, das viidásit čázádaga mielde Čazajávrái, dan jávrri mielde davimus luovtta rádjái, das viidásit joga mielde Siktaguras ja Gaskasuorggis Čoalgedanvuovddijohkii (Kitdalselva), dan joga mielde Omasvuona (Storfjord) rádjái, vuona mielde ja Čiekŋaleanu (Signaldalelva) mielde E6 geainnu rádjái, das viidásit E6 geainnu mielde Gárgámii (Nordkjosbotn), dasto Gárgámis Báhccavuona mielde (Balsfjord) Sørkjosenii.
Dolpin daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Rijhkeraasteste Treriksrøysan baaktoe meatesth jaevriem Golddajávri jïh johkem Govdajohka jaavran Govdajávri, vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahken mietie jaavran Cazajávri, meatesth daam jaevriem noerhtemes loektese (34 W 469568 7676869), vyjrehkåbpoe meatesth johkem Siktagur:sne jïh Gaskasuorg:sne johkese ŠCoalgedanvuovddijohka (Kitdalselva), daam johkem Storfjord:se, meatesth fjovlem jïh jeanoem ŠCieknjaleatnu (Signaldalelva) dan geajnose E6, vyjrehkåbpoe E6-m Gárgán:se (Nordkjosbotn), dellie meatesth fjovlem Báhccavuotna (Balsfjorden) Gárgán:ste dahkoe Sørkjosen:se.
Oarjin: Njuolga linjjás Kjoselva njálmmis Stuorajávrri (Storvatnet) davimus luovtta rádjái, Stuorajávrri mielde gitta lulimus luovtta rádjái, das viidásit njuolga linjjás Ándorjávrri oarjedavimus luovtta rádjái, dán jávrri mielde lulimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás Svensborgelva njálbmái Geatkejávrris viidásit Geatkeeanu mielde Øverbygd rádjái.
Jalline: Rïektes sievine johken Kjoselva luspeste, (W 431426 7680211) jaevrien Stuorajávri (Storrvatnets) noerhtemes loektese (W 432918 7675123), meatesth jaevriem Stuorajávri åarjemes loektese (W 432776 7672860), vyjrehkåbpoe rïektes sievine jaevrien Ándorjávri noerhte-jallemes loektese (W 431195 7670635), daam jaevriem åarjemes loektese (W 432113 7669074), destie rïektes sievine johken Svensborgelva njaalman jaevresne Geatkejávri, vyjrehkåbpoe jeanoen Geatkeeatnoe mietie Øverbygd:se.
Lulil: Målselva mielde Øverbygd rájes Vuolit Rostojávrri rádjái, das viidásit Rostoeanu mielde Rostojávrái ja dán jávrri mielde gitta riikkarádjái Rr 287 bokte.
Åarjene: Meatesth jeanoem Målselva Øverbygd:ste dan jaavran Vuolit Rostojávri, vyjrehkåbpoe meatesth jeanoem Rostoeatnu jaavran Rostojávri (Store Rostavatn) jïh daam jaevriem dahkoe rijhkeraastese Rv:n 287 baaktoe.
Nuortan: Riikkaráji mielde Rostojávrri rájes Golmmariikka rádjemerkii.
Luvlene: Rijhkeraasten mietie jaevreste Rostojávri dan Treriksrøys:se.
Dolpi lea juhkkojuvvon golmma oasseguvlui, A, B ja C. A guovlu lea Geaggánvuomi (Könkämä) čearu guohtunguovlu.
Dajve A lea gåatomedajve Könkämä saemiensïjtese.
B guovllu sáhttá Geaggánvuomi čearru geavahit cuoŋománu 1.b.-skábmamánu 14. b., ja Basevuovddi (Helligskogen) boazoorohat sáhttá geavahit guovllu skábmamánu 15.b.-njukčamánu 15.b..
Dajve B maahta Könkämä saemiensïjteste nuhtjesovvedh voerhtjen 1. – gålkoen 14. jïh Helligskogen båatsoesïjteste gålkoen 15. – njoktjen 15.
C guovllu sáhttá Geaggánvuomi čearru geavahit cuoŋománu 1.b.- golggotmánu 31. b., ja Meavkki (Mauken) orohat fas skábmamánu 15. b. – njukčamánu 31.b..
Dajve C maahta Könkämä saemiensïjteste nuhtjesovvedh voerhtjen 1. – golken 31. jïh Mauken båatsoesïjteste gålkoen 15. – njoktjen 31.
A guovlu lea dat oassi Dolppis mii lea lulábeale linjjá Čieknjalvuovdi (Signaldalen) – Bulljáraš (Stordalen) – Stordalselva dasságo boahtá oktii Govdajogain ja nuorttabeale linjjá Sørkjosen – Marknesdalen – Svensborgdalen – Fjellfroskvatn nuorttamus luovtta, das njuolga linjjás Stormyra rádjái Dápmotjoga (Tamokelva) buohta, dan joga mielde dassá go boahtá oktii Rostoeanuin.
Dajve A lea dïhte boelhke Dolpi:ste mij sïeven åarjelen Signaldalen - Stordalen - Stordalselva dahkoe gogka dïhte johkem Breidalselva gaavnesje jïh sïeven luvlelen Sørkjosen - Marknesdalen - Svensborgdalen – jaevrien Fjellfroskvatn luvlemes loektese, dellie rïektes sievine Stormyr:se (34 W 438450 7661983) johken Tamokelva baaktoe, daan johken mietie dahkoe gusnie johkem Rostaelv gaavnesje.
B guovlu (Márkos-Malla / Markusfjellet) lea dat oassi Dolppis mii lea davábeale linjjá Čieknjalvuovdi – Bulljáraš – Stordalselva dasa gokko boahtá oktii Govdajogain.
Dajve B (Markusfjellet) lea dïhte boelhke Dolpi:ste mij sïeven noerhtelen Signaldalen - Stordalen - Stordalselva dahkoe gusnie johkem Breidalselva gaavnesje.
C guovlu (Marknesdalen) lea dat oassi Dolppis mii lea oarjjabealde linjjá Sør- kjosen - Marknesdalen - Svensborgdalen - Fjellfroskvatn nuorttamus luovtta, das njuolga linjjás Stormyra (34 W 438450 7661983) rádjái Dápmoteanu bokte, dán joga mielde dasa gokko boahtá oktii Rostoeanuin.
Dajve C (Marknesdalen) lea dïhte boelhke Dolpi:ste mij sïeven jallelen Sørkjosen - Marknesdalen - Svensborgdalen – jaevrien Fjellfroskvatn luvlemes loektese, dellie rïektes sievine Stormyr:se (34W438450 7661983) johken Tamokelva baaktoe, daan johken mietie dahkoe gusnie johkem Rostaelv gaavnesje.
Láhku / Guhkesvággi (Lakselvdal / Lyngsdal) boazoorohagas lea riekti johttit Dolppi čađa.
Lakselvdal / Lyngsdal båatsoesïjtese lea luhpie Dolpin tjïrrh juhtedh.
Johttin galgá leat Dolppi davábeale oasi čađa eanemusat 14 beaivvi čakčat ja eanemusat čieža beaivvi giđđat, ja galgá dieđihuvvot Geaggánvuomi čerrui unnimusat čieža beaivvi ovdal.
Juhtedh gelkieh Dolpin noerhtedajven tjïrrh jeenemes 14 biejjine tjaktjegen jïh jeenemes tjïjhtje biejjine gïjregen jïh Könkämä saemiensïjtese saarnodh vaenemes tjïjhtje biejjieh åvtelen.
1.
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh 1.
Golmmariikka rádjemearkkas, Govdavákki (Breidalen) mielde ja Govdajávrri mielde gitta Gaskasuorgái Kitdalenis.
Treriksrøys:ste, Breidal:n mietie, Govdajávri:m jïh Gaskasuorgi:se Kitdal:sne.
2.
2.
Øvergård rájes Oteren rádjái E6 oarjjabealde.
Øvergård:ste Oteren gåajka E6:n jallelen.
§ 4 Saivomuotka Norrbottena leanas
§ 4 Saivomuotka Norrbotten läänesne
Saivomuotka guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Oarjin:
(SWER99TM 846709 756680), vyjrehkåbpoe rïektes sievine Muodosjärvi:se (SWER99TM 850007 7567946) jïh dan geajnose 99 seamma jælloe goh Kahtovaara (SWER99TM 848218 7572225).
Saivomuotka lea guohtunguovlu Tromssa boazodoalloguovllu boazoorohagaid váste.
Saivomuotka lea gåatomedajve båatsoesijtide Troms gåatomedajveste.
Guovlu sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b..
Dajve maahta nuhtjesovvedh golken 1.- voerhtjen 30.
Muđui jagis ii galgga guovllus doaimmahuvvot boazodoallu.
Jeatjah tijjeh jaepesne ij galkh dajvem båatsose nuhtjedh.
Áiddit: Áidi galgá leat geaidnu 99 rájes Palolaki buohta guovlluráji mielde oarjin ja lulde gitta geainnu 99 rádjái Kahtovaara buohta.
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh geajnoste 99 Palolaki:n baaktoe dajveraasten mietie jalline jïh åarjene dahkoe dan geajnose 99 Kahtovaara:sne.
§ 5 Likká Tromssa fylkkas
§ 5 Likká Troms fylhkesne
Likkás leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Rostojávrris Rr 287, Rostoeanu (Rostaelv) mielde Vuolit Rostojávrái (Litle Rostavatn), dan jávrri mielde ja Rostojoga bokte dasságo jogat mannet oktii Dieváideanuin (Divielva) Rostanes bokte.
Likkán daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Rostojávri:ste Rv:n 287 baaktoe jeanoen Rostoeatnu mietie jaavran Vuolit Rostojávri, meatesth daam jaevriem jïh johkem Rostojohka dahkoe gusnie jeanoem Dieváideatnu gaavnesje (Divielva) Rostanes:sne.
Oarjin: Dieváideanu mielde Rostanes rájes bajás Hávgajoga njálbmái maŋemus namuhuvvon eanus.
Jalline: Jeanoem Dieváideatnu Rostanes:ste bæjjese johken Hávgajohka njaalman aadtjen moeneme johkese.
Lulil: Hávgajoga mielde Dieváideanu rájes bajás Hávgajávrri oivošii, das njuolga linjjás Gorvvejávrri orjješdavimus luovtta rádjái riikkaráji bokte.
Åarjene: Johkem Hávgajohka dehtie jeanoste Dieváideatnu bæjjese jaevrien Hávgajávri låspan, debpede rïektes sievine jaevrien Gorvvejávri noerhte-jallemes loektese rijhkeraasten baaktoe.
Nuortan: Riikkaráji mielde Gorvvejávrris Rostojávrái.
Luvlene: Rijhkeraasten mietie Gorvvejávri:ste Rostojávri:se.
Likká lea guohtunguovlu Lávnnjitvuomi (Lainiovuoma) čearu váste.
Likká lea gåatomedajve Lainiovuoma saemiensïjtese.
Davvi-Sažža (Nord-Senja) boazoorohat galgá beassat geavahit Čavári guovllu Likkás dálveguohtumin, go guohtundilálašvuohta Davvi-Saččas lea heittot.
Nord-Senja båatsoesïjte maahta dajvem Cávarri Likká:sne daelviegåatoeminie nuhtjedh, gosse tjuekies gåatome NordSenja:sne.
Dakkár guohtungeavaheapmi galgá ovdalgihtii dieđihuvvot Lávnnjitvuomi čerrui.
Åvtelen goh dajvem nuhtjedh dellie edtjieh Lainiovuoma saemiensïjtese saarnodh.
Jus ii leat ovttaoaivilvuohta guođoheami hárrái de galgá Boazoguohtunlávdegoddi mearridit áššis.
Jis eah ladtjkh nuhtjemen bïjre dellie Gåatomemoenehtse nænnoste.
Lávdegoddi sáhttá maiddái addit dárkilet mearrádusaid geavaheami birra.
Moenehtse maahta dovne vielie tjïelkestidh guktie nuhtjedh.
Čaváris leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Dieváidjoga njálmmis Rostoeanus ja Rostoeanu mielde Vuolit Rostojávrri rádjái, das viidásit dán jávrri mielde Rostoeanu njálbmái Vuolit Rostojávrris.
Cávarrin daah raasth: (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Destie gusnie johke Divielva johkem Rostaelva gaavnesje jïh johken Rostaelva mietie jaavran Litle Rostavatn, vyjrehkåbpoe meatesth daam jaevriem dahkoe gusnie Rostaelva jaevrien Litle Rostavatn sïjse galka.
Nuortan: Rostoeanu mielde dan báikái gokko Rostoeatnu boahtá oktii Sørdalselvain, viidásit Sørdalselva mielde Tverrelva njálbmái Sørdalselvas, das njuolga linjjás Devddesjávrri davimus luovtta rádjái, dán jávrri mielde Devddesjoga rádjái.
Luvlene: Johken Rostaelva mietie dan mïerhkese gusnie Rostaelva johkem Sørdalselva gaavnesje, vyjrehkåbpoe johkem Sørdalselva johken Tverrelva njaalman johkesne Sørdalselva (34 W 447227 7647617), debpede rïektes sievine jaevrien Devddesjàvri noerhtemes loektese (34 W 446777 7643686), meatesth daam jaevriem johkese Devddesjohka.
Lulil: Devddesjohka Dieváideanu rádjái.
Åarjene: Johkem Devddesjohka dan johkese Divielva.
Oarjin: Dieváideanu mielde dasa gokko boahtá oktii Rostoeanuin.
Jalline: Johkem Divielva dahkoe gogka johkem Rostaelva gaavnesje.
1.
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh: 1.
Riikkaráji mielde Rr 287 rájes Rostojávrri bokte dan báikái gos álbmotmeahccerádji boahtá oktii riikkarájiin, viidásit Rostoeanu davábealde Rostobartta lusa.
Rijhkeraasten mietie Rv-ste 287 Rostujàvri:n baaktoe dan mïerhkese gusnie naasjovnepaarhkeraaste rijhkeraastem gaavnesje, vyjrehkåbpoe noerhtelen jeanoen Rostueatnu dahkoe dan hæhtjose Rostohytta.
2.
2.
Ráji mielde Likká ja Ánjavuomi guohtunguovlluid gaskka riikkaráji rájes Julusjoga rádjái Dieváidvuovddis.
Raasten mietie dej gåatomedajvi Likká jïh Ánjavuopmi gaskem rijhkeraasteste johkese Julusjohka Dividal:sne.
§ 6 Ánjavuopmi Tromssa fylkkas
§ 6 Ánjavoupmi Troms fylhkesne.
Ánjavuomis leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Kirkeselva njálmmi rájes Målselvas, viidásit Målselva mielde Dieváideanu (Divielva) njálbmái.
Ánjavoupmin daah raasth: (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Johken Kirkeselva njaelmeste jeanosne Målselva, vyjrehkåbpoe jeanoem Målselva jeanoen Divielva njaalman.
Nuortan: Dieváideanu mielde Hávgajoga njálbmái Dieváideanus, viidásit Hávgajoga mielde Hávgajávrri oivošii, das viidásit njuolga linjjás Gorvvejávrri davimus luovtta rádjái, das viidásit riikkaráji mielde dán báikkis Lenesjávrri (Leinavatn) nuorttamus luovtta rádjái.
Luvlene: Jeanoem Divielva johken Havgajohka njaalman jeanosne Divielva, vyjrehkåbpoe dam johkem Havgajohka jaevrien Havgajávri luspien gåajka, debpede rïektes sievine jaevrien Gorvvejávri noerhtemes loektese, vyjrehkåbpoe rijhkeraastem daehtie mïerhkeste jaevrien Leinavatn luvlemes loektese. Åarjene:
Lulil: Lenesjávrri mielde, dasto Álttesjávrri (Altevatn) mielde Koievasselva njálbmái.
Jaevriem Leinavatn, dellie jaevriem Altevatn dahkoe johken Koievasselva njaalman.
Oarjin: Koievasselva mielde Koievatnet davimus luovtta rádjái, viidásit dan báikki rájes Kopparskarstinden (aláš 1387) rádjái, ja das njuolga linjjás dasa gokko Kopparskarselva ja Skinnskarselva bohtet oktii, das viidásit njuolga linjjás Tverrelva lulimus báikái Tverrelvdalenis, viidásit dán joga mielde dasa gokko Skardelva ja Påveskardelva bohtet oktii, das viidásit njuolga linjjás dasa gokko Frøkentindelva ja Iselva bohtet oktii, ja das Iselva ja Kirkeselva mielde dan njálbmái Målselvas.
Jalline: Johken Koievasselva mietie jaevrien Koievatn noerhtemes loektese, vyjrehkåbpoe daehtie mïerhkeste tjahkese Kopparskarstinden jælloe 1387 jïh debpede rïektes sievine dahkoe gogka dah jeanoeh Kopparskarselva jïh Skinnskarelva gaavnesjieh, dellie rïektes sievine johken Tverrelva åarjemes mïerhkese Tverrelvdal:sne (34 W 401809 7635197), vyjrehkåbpoe daam johkem dan mïerhkese gusnie dah johkh Skardelva jïh Påveskardelva gaavnesjieh, debpede rïektes sievine dan mïerhkese gusnie dah johkh Frøkentindelva jïh Iselva aktese gelkieh jïh dellie johkem Iselva jïh johkem Kirkeselva daan njaalman johkesne Målselva.
Ánjavuopmi lea juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun; A ja B. A guovlu lea guohtunguovlu Sárevuomi (Saarivuoma) čearu váste.
Ánjavoupmi gøøkte dajvide juakeme; A jïh B. Dajve A lea Saarivuoma saemiensïjten gåatomedajve.
B guovllu sáhttá Sárevuomi čearru geavahit cuoŋománu 1. b. – golggotmánu 15. b., ja Stálonjárgga (Hjerttind) boazoorohat sáhttá geavahit guovllu skábmamánu 1. b. – njukčamánu 31.b..
Dajve B maahta Saarivuoma saemiensïjteste nuhtjesovvedh voerhtjen 1. – golken 15. jïh Hjerttind båatsoesïjteste gålkoen 1. – njoktjen 31.
A guovlu lea dat guovlu Ánjavuomis mii lea nuorttabeale linjjá mii manná Kirkeselva njálmmi rájes Målselvas, viidásit Kirkeselva mielde Sauskarselva njálbmái Kirkeselvas, ja das viidásit njuolga linjjás Kirkestind (aláš 1677) bokte Gaskasjoga njálbmái Álttesjávrris.
Dajve A lea dïhte boelhke Ánjavuopmin sjïsjnjelen mij sïeven luvlelen johken Kirkeselva njaelmeste dennie jeanosne Målselva, vyjrehkåbpoe johkem Kirkeselva johken Sauskarselva njaalman dennie johkesne Kirkeselva jïh dellie rïektes sievine tjahken Kirkestind baaktoe jælloe 1677 johken Gaskasjohka njaalman dennie jaevresne Altevatn.
B guovlu lea dat guovlu Ánjavuomis mii lea oarjjabealde linjjá Kirkeselva njálmmis Målselvas – viidásit Kirkeselva mielde Sauskarselva njálmmi rádjái Kirkeselvas, ja dasto njuolga linjjás Kirkestind (aláš 1677) bokte Gaskajoga njálbmái Álttesjávrris.
Dajve B lea dïhte boelhke Ánjavuopmi:sne sïeven luvlelen dehtie johken Kirkeselva njaelmeste dennie jeanosne Målselva - vyjrehkåbpoe johken Kirkeselva mietie johken Sauskarselva njaalman dennie johkesne Kirkeselva jïh dan mænngan rïektes sievine tjahken Kirkestind baaktoe jælloe 1677 johken Gaskasjohka njaalman dennie jaevresne Altevatn.
Biilabisánanbáikki rájes Álttesjávrris Koievasselva rádjái gusto vuoigatvuohta cegget dárbbašlaš orrunsaji boazodoallolága mearrádusaid vuođul maiddái Sárevuomi čerrui.
Dajvesne dehtie tjøødtjestimmiesijjeste Altevatn jaevriebealesne dan johkese Koievasselva dellie båatsoelaaken mietie dovne reaktah Saarivuoma saemiensïjtese gåetieh tseagkodh jis daerpies.
Davvi-Sačča boazoorohat galgá beassat geavahit Langfjellet, A guovllu siskkobealde dálveguohtumin go guohtundilálašvuohta Davvi-Saččas lea heittot.
Nord-Senja båatsoesïjte maahta dajvem Langfjellet, dajvesne A, daelviegåatoemasse nuhtjedh, gosse Nord-Senja:sne tjuekies gåatome.
Dakkár geavaheapmi galgá ovdalgihtii dieđihuvvot Sárevuomi čerrui.
Aerebi goh dajvem nuhtjedh dellie Saarivuoma saemiensïjtese dan bïjre saarnodh.
Jus ii leat ovttaoaivilvuohta de mearrida Boazoguohtunlávdegoddi áššis.
Jis ov-sïemes guktie dajvem nuhtjedh dellie Gåatomemoenehtse nænnoste.
Lávdegoddi sáhttá maiddái addit dárkilet mearrádusaid geavaheamis.
Moenehtse maahta dovne vielie tjïelkestidh guktie nuhtjedh.
Langfjellet guovllus leat čuovvovaš rájit: Nuortan dan rájes gokko Dieváideatnu ja Rostoeatnu bohtet oktii, Dieváideanu mielde Høgskardhus rádjái.
Dajven Langfjellet daah raasth: Luvlene destie gusnie dah jeanoeh Divielva jïh Rostaelv gaavnesjieh, jeanoen Divielva mietie dahkoe Høgskardhus:se.
Lulil: Høgskardhus rájes njuolga linjjás Høgskardvatnet rastá dasa gokko Leaddojohka ja Beagasanjohka bohtet oktii.
Åarjene Høgskardhus:n luvhtie jïh rïektes sievine jaevrien Høgskarvatn dåaresth dahkoe gogka dah johkh Leaddojohka jïh Beagasanjohka aktese gelkieh.
Oarjin: Sandelva mielde Sandelvvatnet davimus báikái.
Jalline johken Sandelva mietie jaevrien Sandelvvatn noerhtemes mïerhkese.
Viidásit njuolga linjjás Målselva lulimus mohkkái Alvheim bokte.
Vyjrehkåbpoe rïektes sievine jeanoen Målselva åarjemes måalhkan (34 W 427073 7653954) Alvheim:n baaktoe.
Davil: Målselva mielde Dieváideanu njálbmái Målselvas.
Noerhtene jeanoen Målselva mietie jeanoen Divielva njaalman dennie jeanosne Målselva.
Stálonjárgga boazoorohat galgá beassat geavahit Mannančearu A guovllu siskkobealde dálveguohtumin go guohtundilálašvuohta orohaga dálveguohtuneatnamiin Norggas ja Ruoŧas lea heittot.
Hjerttind båatsoesïjte maahta dajvem Mannančeárru nuhtjedh, dajvesne A, daelviegåatoemasse gosse tjuekies gåatome sïjten daelviedajvine Nøørjesne jïh Sveerjesne.
Dakkár geavaheapmi galgá ovdalgihtii dieđihuvvot Sárevuomi čerrui.
Åvtelen goh nuhtjedh dellie gelkieh Saarivuoma saemiensïjtese saarnodh.
Jus ii leat ovttaoaivilvuohta geavaheami birra de galgá Boazoguohtunlávdegoddi mearridit áššis.
Jis ovsïemes guktie dajvem nuhtjedh dellie Gåatomemoenehtse nænnoste guktie.
Lávdegoddi sáhttá maiddái addit dárkilet mearrádusaid geavaheamis.
Moenehtse maahta dovne vielie tjïelkestidh guktie nuhtjedh.
Mannančearus leat čuovvovaš rájit: Davil: Suttesgáldojoga njálmmis Álttesjávrris Langbukta bokte, viidásit njuolga linjjás Darfaljávrri nuortalulimus luovtta rádjái, ja das njuolga linjjás Rr 280 rádjái.
Dajven Mannančeárru daah raasth: Noerhtene: Johken Suttesgaldojohka njaelmeste dennie jaevresne Altevatn Langbukt:n baaktoe, vyjrehkåbpoe rïektes sievine jaevrien Darfaljávri åarjel-luvlemes loektese (34 W 459639 7600773) jïh debpelde rïektes sievine Rv:se 280.
Nuortan: Riikkaráji mielde Rr 280 rájes Lenesjávrri rádjái.
Luvlene: Rijhkeraasten mietie Rv:ste 280 jaavran Leinavatn.
Lulil ja oarjin: Lenesjávrri mielde, viidásit Álttesjávrri mielde Suttesgáldojoga njálbmái Langbuktas.
Åarjene jïh jalline: Meatesth jaevriem Leinavatn, vyjrehkåbpoe jaevriem Altevatn dan johken Suttesgaldojohka njaalman Langbukt:sne.
1.
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh 1.
Koievasselva njálmmi rájes Álttesjávrris guovlluráji mielde Kopparskardtinden heŋggo rádjái.
Johken Koievasselva njaelmeste dennie jaevresne Altevatn dajveraasten mietie dan
2.
2.
Kopparskardtangen rájes dasa gokko Vasskardelva ja Strømslitelva bohtet oktii.
Kopparskardtangen luvhtie (34 W 410188 762740) dahkoe gogka dah johkh Vasskardelva jïh Strømslitverrelva gaavnesjieh.
3.
3.
Rr 279 A rájes riikkaráji mielde Lenesjávrri rádjái.
Rv:ste 279 A rijhkeraasten mietie jaevrien Leinavatn gåajka.
§ 7 Duoddaras Tromssa fylkkas
§ 7 Duoddaras Troms fylhkesne
Duoddaras guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Lenesjávrri (Leinavatn) mielde riikkarájis viidásit Álttesjávrri (Altevatn) ja Álttesjoga (Barduelva) mielde Sørdalselva oivošii Øyvoll bokte.
Duoddarasen daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Lenesjávri (Leinavatn) dehtie rijhkeraasteste jïh vyjrehkåbpoe meatesth jaevriem Aldesjávri (Altevatnet) jïh johkem Aldesjåkka (Barduelva) dahkoe johken Sørdalselva njaalman Øyvoll:n baaktoe.
Oarjin: Sørdalselva rájes dan namuhuvvon báikkis gokko jogat bohtet oktii Grensevatnan ja Rr 272 rádjái riikkarájis.
Jalline: Johkem Sørdalselva dehtie minngemes moeneme johkenjaelmeste dahkoe dan jaavran Grensevatnan jïh Rv:se 272 rijhkeraastesne.
Lulil ja nuortan: Riikkaráji mielde Rr 272 (Pålnorøset) rájes Lenesjávrái.
Åarjene jïh luvlene: Rijhkeraastem dehtie Rv:ste 272 (Pålnorøset) Lenesjávri gåajka.
Duoddaras lea Dálmmá (Talma) čearu guohtunguovlu.
Duoddaras lea Talma saemiensïjten gåatomedajve.
1. Bolnnuluovtta (Pålnoviken) rájes Sørdalenii.
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh 1.
2.
Pålnoviken luvhtie Sørdalen gåajka, 2.
Vuohpi rájes 1 km nuortalulábealde Čuolbmaeanu njálmmi Skierreluktii.
Dehtie loekteste 1 km åarjel-luvlelen jeanoen Čuolbmaædno njaelmeste Skierreluokta:sne 3.
3. Hávgaluovtta rájes Álttesjávrái.
Havgaluokta luvhtie jaevrien Altevatn gåajka.
§ 8 Njuoravuopmi Norrbottena leanas
§ 8 Njuoravuopmi Norrbotten läänesne
Njuoravuomis leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Lulil: Riikkarájis ruovdemáđii mielde Tornehamn kapealla rádjái.
Njuoravuopmin daah raasth (Kaarhtelissie 1): Åarjene: Ruevtiegeajnoem rijhkeraasten luvhtie Tornehamn kaapellese.
Nuortan: Njuolga linjjás Tornehamn kapealla rájes Rr 272 (Pålnorøset) rádjái.
Luvlene: Rïektes sievine minngemes moeneme mïerhkeste dahkoe Rv:se 272 (Pålnorøset).
Davil ja oarjin: Riikkaráji mielde Rr 272 dan báikki rádjái gokko ruovdemáđii rasttilda riikkaráji.
Noerhtene jïh jalline: Rijhkeraastem dehtie Rv:ste 272 dan mïerhkese gusnie ruevtiegeajnoe rijhkeraastem tjuahpa.
Njuoravuopmi lea guohtunguovlu Giellasa (Gielas) boazoorohaga váste.
Njuoravuopmi lea gåatomedajve Gielas båatsoesïjtese.
§ 9 Báhcajeagil Norrbottena leanas
§ 9 Bahcajeagil Norrbotten läänesne
Báhcajeahkális leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Oarjin ja lulil: Čázádat Duortnosjávri (Torneträsk) - Dárrajávri - Jiegajávri - Alajávri - Váhkujávri - Nuorajávri gitta Gállojávrri (Kallojärvi) rádjái.
Bahcajeagilen daah raasth (Kaarhtelissie 1): Jalline jïh åarjene: dah jaevrieh Torneträsk - Dárrajávri - Jiegajávri - Alajávri - Váhkujávri - Nuorajávri dahkoe Kallojärvi:se.
Nuortan ja davil: Gállojávrri rájes čázádaga mielde Lulip Vuolusjávri - Davip Vuolusjávri, maŋemus namuhuvvon jávrri oarjedavimus luovtta rájes njuolga linjjás Lulip Stálojávrri nuortalulimus luktii, viidásit čázádaga mielde Lulip Stálojávri - Stálojohka – Gorttojávri (Korttojärvi) - Duortnosjávri.
Luvlene jïh noerhtene: Kallojärvi:ste dah jaevrieh Lulip Vuolusjávri - Davip Vuolusjávri, minngemes moeneme jaevrien noerhtejallemes loekteste rïektes sievine jaevrien Lulip Stálujávri åarjelluvlemes loektese, vyjrehkåbpoe dah jaevrieh Lulip Stálujávri - Stálujohka - Korttojärvi - Torneträsk.
Báhcajeahkála sáhttá Giellasa boazoorohat geavahit ođđajagimánu 15. b. – cuoŋománu 30.b..
Bahcajeagil maahta Gielas båatsoesïjteste nuhtjesovvedh tsiengelen 15. – voerhtjen 30.
Báhcajeahkála sáhttá Dálmmá (Talma) čearru atnit miessemánu 1. b. – ođđajagimánu 14.b..
Bahcajeagil maahta Talma saemiensïjteste nuhtjesovvedh suehpeden 1.-tsiengelen 14.
§ 10 Skaitelandet / Anttis Norrbottena leanas
§ 10 Skaitelandet / Anttis Norrbotten läänesne
Skaitelandet / Anttis guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Oarjin ja lulil: Lappmarksgränsena mielde Duortoseanu (Torneälven) rájes Millojoga (Myllyjoki) rádjái, das njuolga linjjás Järvikaiset rádjái ja viidásit ruovttoluotta Duortnosetnui Juopakoski vuolde, dán eanu viidásit Paavosaari rádjái Lehonsuantos.
Skaitelandet / Anttisen daah raasth (Kaarhtelissie 1): Jalline jïh åarjene: Laahpemaarhkeraasten mietie johkeste Torneälven johkese Myllyjoki, debpede rïektes sievine Järvikaiset gåajka (SWER99TM 809026 7503418) jïh vyjrehkåbpoe bååstide jeanose Torneälven njuvvie-raejkiem Juopakoski (SWER99TM 809026 7503418), vyjrehkåbpoe daam johkem Paavosaari gåajka (SWER99TM 847353 7487712) Lehonsuanto:sne.
Nuortan: Paavosaaris njuolga linjjás jávrrážii nuortadavvelis Saukkuvuoma ja viidásit Pellijoki rádjái, dán joga mielde bajás Pellijärvái, dan rájes njuolga linjjás Ainettijoki nuortalulimus mohkkái, viidásit Ainettijoki mielde Lávnnjiteanu (Lainioälven) rádjái, Lávnnjiteanu mielde bajás Rauvoskoski rádjái.
Luvlene: Rïektes sievine Paavosaari luvhtie akten tjonnese (SWER99TM 843432 7487712) noerhteluvlelen Saukkuvuoma jïh vyjrehkåbpoe johkese Pellijoki (SWER99TM 843514 7488384), daam johkem bæjjese Pellijärvi:se (SWER99TM 835201 7494173), debpede rïektes sievine johken Ainettijoki åarjel-luvlemes måalhkan (SWER99TM 835201 7494173), vyjrehkåbpoe johkem Ainettijoki dahkoe johkese Lainioälven, johken Lainioälven mietie bæjjese Rauvoskoski:se (SWER99TM 824811 7519771).
Davil: Maŋemus namuhuvvon báikkis Lávnnjiteanus Suolojávrái (Saarijärvi), viidásit njuolga linjjás rastá Tonkijärvi ja Liikamaa gitta dasa gokko lappmarksgränsen rasttilda Duortnoseanu.
Noerhtene: Moeneme mïerhkeste dennie johkesne Lainioälven dahkoe Saarijärvi:se (SWER99TM 823259 7519274), vyjrehkåbpoe rïektes sievine Tonkijärv jïh Liikamaa dåaresth dahkoe mïerhkese gusnie laahpemaarhkeraaste jeanoem Torneälven tjuahpa.
Skaitelandet / Anttis lea Tromssa boazoguohtunguovllu boazoorohagaid ja Skievvá (Skjomen) boazoorohaga guohtunguovlu.
Skaitelandet / Anttis lea gåatomedajve båatsoesïjtide Troms gåatomedajveste jïh Skjomen båatsoesïjtese.
Guovlu sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b..
Dajve maahta nuhtjesovvedh golken 1.- voerhtjen 30.
Muđui jagis ii galgga guovllus doaimmahuvvot boazodoallu.
Jeatjah tijjieh jaepesne ij galkh båatsose nuhtjedh.
1.
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh 1.
Guovlluráji mielde Duortnoseanu rájes lappmarksgränsena bokte Rauvos- niemi rádjái Lávnnjiteanus ja
Dajveraastem jeanoste Torneälven laahpemaarhkeraasten baaktoe Rauvosniemi:se dennie jeanosne Lainioälven. 2.
2. guovlluráji mielde Ainettijoki njálmmis Lávnnjiteanus Duortnoseanu rádjái Paavosaari bokte.
Dajveraasten mietie johken Ainettijoki njaelmeste dennie jeanosne Lainioälven jeanose Torneälven Paavosaari:n baaktoe.
§ 11 Beatnakvuopmi Nordlándda fylkkas
§ 11 Beatnakvuopmi Nordland fylhkesne
Beatnakvuomi guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Ruovdemáđii mielde riikkarájis Gátterat (Katterat) stašuvdnii.
Beatnakvuopmin daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Ruevtiegeajnoem dehtie rijhkeraasteste dahkoe staasjovnese Gátterats.
Oarjin: Gátterat stašuvnnas Ruoidnačohkkii (aláš 1360) lulimus Ruoidnajávrái, dasto njuolga linjjás Beajojikŋii (aláš 1475), das njuolga linjjás Váhttečohkkii (aláš 1494), das njuolga linjjás Basejávrri davimus luktii, das seamma jávrri lulimus luktii, das njuolga linjjás (Basejieŋa rastá) Leirvatnet nuorttamus luktii, das njuolga linjjás Máhcalaga (Storsteinsfjellet) (aláš 1379) rádjái.
Jalline: Gátterats staasjovneste Ruoidnačohkka gåajka (jælloe 1360) dahkoe åarjemes Ruoidnajávri:se, dellie rïektes sievine jeahkan Beajojiekna (jælloe 1475), debpede rïektes sievine Váhttečohkka gåajka (jælloe 1494), debpede rïektes sievine jaevrien Basejávri noerhtemes loektese, destie seamma jaevrien åarjemes loektese, destie jis rïektes sievine (jiehkien Basejiekna dåaresth) jaevrien Leirvatnet luvlemes loektese, dellie rïektes sievine tjahkese Storsteinsfjellet (jælloe 1379).
Lulil: Máhcalagas (aláš 1379) njuolga linjjás jiehki mielde Sealggajávrri lullebeali (aláš 1289) rádjái, das njuolga linjjás várreheŋggo mielde Ákšui, das njuolga linjjás Čunojávrri rastá dán jávrri nuorttamus luktii, dás fas dan báikái gos rádji gaskal Gapná (Gabna) ja Leaváža (Laevas) čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte.
Åarjene: Dehtie jælloste 1379 rïektes sievine jiehkien mietie Sealggajávri åarjelen dan jællose 1289, debpede rïektes sievine dam tjahkebealam Ákšu:se, destie rïektes sievine jaevrien Čunojávri dåaresth daan jaevrien luvlemes loektese, debpede dan mïerhkese gusnie raaste Gabna jïh Laevas saemiensïjti gaskem dam rijhkeraastem gaavnesje Rv:n 263 baaktoe.
Nuortan: Riikkaráji Rr 263 rájes davás dan báikái gos ruovdemáđii rasttilda riikkaráji.
Luvlene: Rijhkeraastem Rv:ste 263 noerhtese dan mïerhkese gusnie ruevtiegeajnoe rijhkeraasten dåaresth jåhta.
Beatnakvuopmi lea juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun; A ja B.
Beatnakvuopmi gøøkte dajvide juakeme; A jïh B.
A guovlu lea dat oassi Beatnakvuomis mii lea nuorttabeale njuolga linjjá Gátterat rájes Ristačohkkii (aláš 1683), das njuolga linjjás aláš 1289:ii Sealggajávrri lullebeali.
Dajve A lea dïhte boelhke Beatnakvuopmi:ste mij luvlelen rïektes sïeven Katterat:n luvhtie tjahkese Ristačohkka jælloe 1683, debpede rïektes sievine jællose 1289 (33 W 622780 7572394) Sealggajávri:n åarjelen.
Guovlu lea guohtunguovlu Gapná čearu váste.
Dajve lea gåatomedajve Gabna saemiensïjtese.
B guovlu lea dat oassi Beatnakvuomis mii lea oarjjabealde njuolga linjjá Gátterat - Ristačohka (aláš 1689), das njuolga linjjás aláš 1289:ái Sealggajávrri lullebeali.
Dajve B lea dïhte boelhke Beatnakvuopmi:ste mij jallelen rïektes sïeven Katterat, Ristačohkka jælloe 1689, debpede rïektes sievine jællose 1289 (33 W 622780 7572394) Sealggajávri åarjelen.
Guovllu sáhttá Gapná čearru geavahit miessemánu 1. b. – čakčamánu 30. b. ja Skievvá boazoorohat golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b..
Dajve maahta Gabna saemiensïjteste nuhtjesovvedh suehpeden 1.- skiereden 30. jïh Skjomen båatsoesïjteste jis golken 1. - voerhtjen 30.
§ 12 Njuorjjonjunni Nordlándda fylkkas
§ 12 Nuorjonjunni Nordland fylhkesne
Njuorjjonjunis leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Dan báikki rájes gokko rádji gaskal Gapná ja Leaváža čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte, das njuolga linjjás Losijávrri (Lossivatnet) oivošii.
Nuorjonjunnin daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste gusnie raaste Gabna jïh Laevas saemiensïjti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 263 rïektes sievine jaevrien Lossivatnet låspan.
Oarjin lea njuolga linjjás namuhuvvon oivošis aláš 1727:ii (Durmålstinden nuortadavábealde), dasto Rundtuvái (aláš 474) Sørdalenis, dasto njuolga Sørelvenii.
Jalline rïektes sievine dehtie moeneme luspeste dan jællose 1727 (33 W 613104 7562205) (noerhte-luvlelen Durmålstinden), dellie Rundtuva:se (jælloe 474) Sørdal:sne, jïh dellie drïekte johkese Sørelven (33 W 6055387561408).
Oarjin ja lulil: Sørelva mielde Rundtuva buohta, viidásit Kobbelva mielde Njuorjjojávrái (Kobbvatnet), das viidásit Njuorjjojávrri nuortalulimus luktii, das Njuorjjojoga, Guovdelisjávrri ja Vanasjávrri mielde dan báikái gokko Leaváža ja Girjása (Girjas) čearuid rádji boahtá oktii riikkarájiin Rr 259 (Ivarstein) bokte.
Jalline jïh åarjene: Johken Sørelva mietie seamma jælloe goh Rundtuva, vyjrehkåbpoe johken Kobbelva mietie jaavran Nuorjjojávri, vyjrehkåbpoe jaevrien Nuorjjojávri åarjemes loektese, debpede meatesth johkem Nuorjjojohka, dah jaevrieh Guovdelisjávri jïh Vanasjávri dahkoe dan mïerhkese gusnie raaste Laevas jïh Girjas saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 259 (Ivarsten).
Nuortan: Riikkaráji mielde dan báikkis gokko Leaváža ja Girjása čearuid rádji boahtá oktii riikkarájiin Rr 259 bokte, dan báikái gokko rádji gaskal Gapná ja Leaváža čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte.
Luvlene: Rijhkeraasten mietie dehtie mïerhkeste gusnie raaste Laevas jïh Girjas saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 259, dahkoe dan mïerhkese gusnie raaste Gabna jïh Laevas saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 263.
Njuorjjonjunni lea juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun A ja B.
Nuorjonjunni gøøkte dajvide juakeme; A jïh B.
A guovlu lea guohtunguovlu Leaváža čearu váste.
Dajve A lea gåatomedajve Laevas saemiensïjtese.
Guovlu lea dat oassi Njuorjjonjunis mii lea lullelis linjjá gokko rádji gaskal Gapná ja Leaváža čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte, das viidásit njuolga linjjás Gállančohka (aláš 1171) guvlui, njuolga linjjás Stohkkenjunnái (aláš 1226), das njuolga linjjás oarjjás Čáihnavárrái (aláš 1381), das jiehki rastá aláš 1727 rádjái Durmålstinden nuortadavvelis.
Dajve lea dïhte boelhke Nuorjonjunni:ste mij sïeven åarjelen gubpene raaste Gabna jïh Laevas saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 263, vyjrehkåbpoe rïektes sievine tjahkese Gállančohkka (jælloe 1171), rïektes sievine Stohkkenjunni:se (jælloe 1226), debpede rïektes sievine jallese tjahkese Čáihnavárri (jælloe 1381), debpede jiehkien dåaresth jællose 1727 (33 W 613104 7562205) noerhteluvlelen Durmålstinden.
B guovllu sáhttá Leaváža čearru geavahit geassemánu 15. b. – čakčamánu 30. b., ja Skievvá boazoorohat golggotmánu 1. b. – geassemánu 14.b..
Dajve B maahta Laevas saemiensïjteste nuhtjesovvedh ruffien 15. - skiereden 30. jïh Skjomen båatsoesïjteste golken 1. - ruffien 14.
Guovlu lea dat oassi Njuorjjonjunis mii lea davvelis linjjá gokko rádji gaskal Leaváža ja Gapná čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte, viidásit njuolga linjjás Gállančohka guvlui (aláš 1171), njuolga linjjás Stohkkenjunnái (aláš 1226), das njuolga linjjás oarjjás Čáihnavárrái (aláš 1381), das jiehki rastá aláš 1727 rádjái Durmålstinden nuortadavvelis.
Dajve lea dïhte boelhke Nuorjonjunni:ste mij sïeven noerhtelen gubpene raaste Gabna jïh Laevas saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 263, vyjrehkåbpoe rïektes sievine tjahkese Gállančohkka (jælloe 1171), rïektes sievine Stohkkenjunni:se (jælloe 1226), debpede rïektes sievine jallese tjahkese Čáihnavárri (jælloe 1381), debpede jiehkien dåaresth jællose 1727 (33 W 613104 7562205) noerhte-luvlelen Durmålstinden.
§ 13 Skávhlá Nordlándda fylkkas
§ 13 Skávhlá Nordland fylhkesne
Skávhla guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1) Davil: Njuorjjonjuni lulábeal rádji riikkarájis Rr 259 bokte Njuorjjojávrái, das čázádaga mielde njálbmái Skievvás, das vuona mielde olggos.
Skávhlán daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Nuorjonjunni:n åarjel-raaste dehtie rijhkeraasteste Rv:sne 259 jaavran Nuorjjojávri, debpede tjaetsiegohkedahkem dan njaalman fjovlesne Skjomenfjorden, destie olkese Skjomenfjorden tjïrrh.
Oarjin: Skievvá ja Frostisena boazoorohagaid orohatráji mielde Sørskjomenii ja gitta Vuotnabáhtii (Skjombotn), das njuolga linjjás Vasstjørnan rádjái Kjårdadalenis, dán jávrrážis Kjårdavatn davimus luktii, das Kjårdavatn lulimus luktii riikkaráji bokte.
Jalline: Sïjteraasten mietie Skjomen jïh Frostisen båatsoesijti gaskem Sørskjomen sïjse vyjrehkåbpoe Skjombotn:se, dellie rïektes sievine tjonnese Vasstjørnan Tjårdadal:sne, daehtie tjonneste jaevrien Kjårdavatn noerhtemes loektese, destie jaevrien Kjårdavatnet åarjemes loektese rijhkeraasten baaktoe.
Lulil: Riikkaráji mielde dan báikái gokko rádji gaskal Girjása ja Leaváža čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 259 bokte.
Åarjene: Rijhkeraasten mietie dan mïerhkese gusnie raaste Girjas jïh Laevas saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 259.
Skávhlá lea guohtunguovlu Girjása čearu váste.
Skávhlá lea gåatomedajve Girjas saemiensïjtese.
§ 14 Stuorrijda Nordlándda fylkkas ja Norrbottena leanas
§ 14 Stuorrijda Norrbotten läänesne jïh Nordland fylhkesne
Stuorrijda guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Kjårdavatnet lulimus luovtta rájes riikkaráji bokte Kjårdavatn davimus luktii, das Vasstjørnanii Kjårdadalenis, jávrrážis njuolga linjjás Vuotnabáhtii (Skjombotn), das Gangarnesetii, viidásit njuolga linjjás Nordre Bukkevatnet oivošii, das njuolga linjjás Jiekŋavárrái (Isfjellet) aláš 1437 rádjái, das njuolga linjjás dán jávrri lulimus luovtta rádjái mii lea 700 allodagas, das njuolga linjjás Bávgejávrri (Baugevatnet) oarjjimus luovtta rádjái, viidásit dán jávrri ja čázádaga mielde Ruonasjávrri rastá Siiddasjávrái, dás njuolga linjjás Kjårdavatnet lulimus luovtta rádjái riikkaráji bokte.
Stuorrijdan daah raasth (Kaarhtelissie 1): Jaevrien Kjårdavatnet åarjemes loekteste rijhkeraasten baaktoe jaevrien Kjårdavatn noerhtemes loektese, debpede Vasstjørnan gåajka Tjårdadal:sne, dehtie tjonneste rïektes sievine Skjombotn:se, debpede Gangarnese:se, vyjrehkåbpoe rïektes sievine jaevrien Nordre Bukkevatnet låspan, debpede rïektes sievine tjahkese Isfjellet jælloe 1437, debpede rïektes sievine daan jaevrien åarjemes loekteste jællojne 700 (33 W578072 7556164), destie rïektes sievine jaevrien Baugevatnet jallemes loektese, vyjrehkåbpoe daam jaevriem jïh tjaetsiegohkedahkem jaevrien Rounasjávri dåaresth dan jaevrien Siiddasjávri låspan, destie rïektes sievine jaevrien Kjårdavatnet åarjemes loektese rijhkeraasten baaktoe.
Stuorrijda lea Frostisena boazoorohaga ja Girjása (Girjas) ja Bastte (Baste) čearuid oktasaš guohtunguovlu.
Stuorrijda lea ektiegåatomedajve Frostisen båatsoesïjtese jïh saemiensijtide Girjas jïh Baste.
Oktasaš guohtun dán guovllus eaktuda ahte boazoorohagas ja čearuin lea ovttasbargošiehtadus konvenšuvnna artihkal 7 olis.
Dajvem ektesne utnedh jeahta mååhtedimmiem tjaeledh båatsoesïjten jïh saemiensijti gaskem nïmhtie guktie konvensjovnen 7. artigkele soptseste.
Jus dakkár šiehtadus ii boađe áigái dahje jus dat loahpahuvvo, de lea čuovvovaš guovlu guohtunguovlun Girjása ja Bastte čearuid váste: Riikkarájis Kjårdavatnet lulimus geaži bokte, dán jávrri mielde davit geahčái, das njuolga linjjás Middagsvatnet lulit geahčái, dán jávrri mielde johkii mii golgá dán jávrái, johkanjálmmis njuolga linjjás Vabakkvatn rádjái, dán jávrri ja joga mielde Forsvatn rádjái, dán jávrri ja joga mielde Siiddasjávrái, johkanjálmmis njuolga linjjás oarjelulás badjel Bávgečohka (Baugefjell) Bávgejávrri seakkimus čoalbmái, viidásit dán jávrri mielde nuorttas ja čázádaga mielde gitta riikkarádjái.
Jis ij dagkeres mååhtedimmie sjïdth jallh dïhte nåhka, dellie daate dajve gåatomedajvine Girjas jïh Baste saemiensijtide: Rijhkeraasteste jaevrien Kjårdavatn åarjelgietjien baaktoe, meatesth daam jaevriem dahkoe daan noerhtegeatjan, destie rïektes sievine jaevrien Middagsvatn åarjelgeatjan, daam jaevriem dan johkese (33 W 595197 7560246) mij daan jaavran galka, johkenjaelmeste rïektes sievine jaevrien Vabakkvatn gåajka, daam jaevriem jïh johkem jaavran Forsvatn, daam jaevriem jïh johkem jaavran Siiddasjávri, dehtie johkenjaelmeste rïektes sievine åarjel-jalleldh otnjegasse tjahken Baugefjell dåaresth dan jaevrien Baugevatnet traegkemes låspan (33 W 585121 7553741), vyjrehkåbpoe meatesth daam jaevriem luvleldh otnjegasse jïh tjaetsiegohkedahkem rijhkeraastese.
Áiddit: Áiddit galget leat: 1.
1.
2.
Jaevreste Forsvatn jaavran Siiddasjávri (gea § 46) 2.
Forsvatnet rájes Guovdelasjávrri (Langvatnet) rádjái (geahča § 46).
Jaevreste Forsvatn jaavran Langvatn (gea § 46).
Jus lea ovttasbargošiehtadus de galgá guohtunguovllus maiddái leat rátkkagárdi.
Jis mååhtedimmie gååvnese dellie gåatomedajvesne raarhkoegiedtie galka årrodh.
§ 15 Bávgi Nordlándda fylkkas
§ 15 Bávgi Nordland fylhkesne
Bávgi guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1) Davil: Riikkarájis gokko Bávgejohka golgá rastá riikkaráji Bávgejávrri (Baugevatn) oivošii, dán jávrri mielde gitta jávrri oarjjimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás jávrái mii lea allodat 700:s ja čázádaga mielde Austerdalenis Innerpollena rádjái Divttasvuonas (Tysfjorden).
Bávgin daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Rijhkeraasteste desnie gusnie johke Bávgijåhka rijhkeraasten dåaresth galka jaevrien Baugevatn låspan, daam jaevriem jaevrien jallemes loektese, debpede rïektes sievine dan jaavran dejnie jællojne 700 (33 W 578072 7556164) jïh tjaetsiegohkedahkem Austerdalen tjïrrh Innerpollen gåajka Tysfjord:sne.
Oarjin: Innerpollena rájes Divttasvuona mielde Slábávutnii (Sørfjorden), das Baddjejávrre (Øver-Sørfjordvatnet) rádjái.
Jalline: Innerpollen luvhtie meatesth fjovlem Tysfjorden fjovlese Slábávuodna (Sørfjorden), debpede dan jaavran Baddjejávrre (Øver-Sørfjordvatnet).
Lulil: Baddjejávrre rájes, čázádaga bajás Sadjemjávrre nuorttamus luktii, das njuolga linjjás allodat 1236:ii Gihtsejiegnas, das njuolga linjjás Noaidejávrri oarjjimus luktii, dán jávrri mielde Lavzejávrái, das fas čázádaga mielde Bovrojávrái, dán jávrri mielde riikkarádjái.
Åarjene: Jaevreste Baddjejávrre (Øver-Sørfjordvatnet), bæjjese tjaetsiegohkedahken mietie jaevrien Sadjemjávrre luvlemes loektese, dellie rïektes sievine jællose 1236 jiehkesne Gihtsejiegna, dellie rïektes sievine dan jallemes loektese jaevresne Noaidejávri, dellie daam jaevriem Lavzejávri gåajka, debpede tjaetsiegohkedahken mietie jaavran Bovrojávri, daam jaevriem rijhkeraastese.
Nuortan: Riikkaráji mielde dan báikái gokko Bávgejohka rasttilda riikkaráji.
Luvlene: Rijhkeraasten mietie dan mïerhkese gusnie johke Bávgijåhka rijhkeraasten dåaresth galka.
Bávgi lea guohtunguovlu Bastte čearu váste.
Bávgi lea gåatomedajve Baste saemiensïjtese.
§ 16 Slahpenjárgga Nordlándda fylkkas
§ 16 Slahpenjargga Nordland fylhkesne
Slahpenjarggas leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Dan báikkis gokko riikkarádji rasttilda Bovrojávrri davit gátti, dán jávrri ja čázádaga mielde Lavzejávrri rádjái, viidásit Noaidejávrri rádjái ja dán jávrri oarjjimus luktii, dan luovttas njuolga linjjás allodat 1236:ii Gihtsejiegnas, das njuolga linjjás Sadjemjávrre nuorttamus luktii, dán luovttas jávrri rastá čázádaga mielde Baddjejávrre (Øver-Sørfjordvatnet) rádjái, viidásit Slábávuodna (Sørfjorden) rádjái.
Slahpenjarggan daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste gusnie rijhkeraaste jaevrien Bovrojávri noerhtegaedtiem tjuahpa, daam jaevriem tjaetsiegohkedahken mietie jaavran Lavzejávri, vyjrehkåbpoe jaavran Noaidejávri jïh daan jaevrien jallemes loektese, daehtie loekteste rïektes sievine dan jællose 1236 jiehkesne Gihtsejiegna, debpede rïektes sievine jaevrien Sadjemjávrre luvlemes loektese, daehtie loekteste jaevrien dåaresth dam tjaetsiegohkedahkem jaavran Baddjejávrre (Øver-Sørfjordvatnet), vyjrehkåbpoe Slábávuodna:se (Sørfjorden).
Oarjin: Slábávuodna rájes, Divttavuona (Tysfjorden) mielde ja nuori gaskal Hulløya ja nánnáneatnama.
Jalline: Debpede Slábávuodna:ste (Sørfjorden) Tysfjorden mietie jïh tjåelmiem Hulløya:n jïh laanten gaskem.
Lulil: Nuori rájes sisa Mannfjordenii vuotnabáhtii gokko Storvatnet golgá vutnii, dán čázádaga mielde Storvatnet lulimus luovtta rádjái, luovtta rájes njuolga linjjás Čoadnejávrri davimus luktii, das dán jávrri ja čázádaga mielde viidásit riikkarádjái.
Åarjene: Tjåelmien luvhtie, Mannfjorden sïjse dahkoe johkenjaalman fjovlesne jaevreste Storvatnet, daam tjaetsiegohkedahkem jaevrien Storvatnet åarjemes loektese, dehtie loekteste rïektes sievine jaevrien Čadnejávri noerhtemes loektese, dellie daam jaevriem jïh tjaetsiegohkedahkem vyjrehkåbpoe rijhkeraasten gåajka.
Nuortan: Riikkaráji mielde davás dan báikái gokko riikkarádji boahtá Bovrojávrri davit gáddái.
Luvlene: Rijhkeraasten mietie dan mïerhkese gusnie rijhkeraaste jaevrien Bovrojávri noerhtegaedtiem tjuahpa.
Slahpenjargga lea guohtunguovlu Unna Čeruža (Sörkaitum) čearu váste.
Slahpenjargga lea Sörkaitum saemiensïjten gåatomedajve.
§ 17 Ruonasvágge Nordlándda fylkkas
§ 17 Ruonasvagge Nordland fylhkesne
Ruonasvákkis lea čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil: Riikkarájis Valddajávrris ja čázádaga mielde Gussajávrái, viidásit Njallajåhkå mielde dasságo dat boahtá oktii Sørelvain.
Ruonasvaggen daah raasth (Kaarhtelissie 2): Noerhtene: Rijhkeraasteste Valddajávri:sne jïh tjaetsiegohkedahken mietie jaavran Gussajávri, vyjrehkåbpoe johken Njallajåhká mietie dahkoe gogka johkem Sørelva gaavnesje.
Oarjjás ja lulás: Ravggajåhkå (Sørelva) mielde ja viidásit čázádaga Ruonasvákkis riikkaráji rádjái.
Jalline jïh åarjene: Johken Ravggajåhkå mietie (Sørelva) jïh vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahkem Ruonasvagg:sne rijhkeraasten gåajka.
Nuortan: Riikkaráji mielde Valddajávrái.
Luvlene: Rijhkeraasten mietie jaavran Valddajávri.
Ruonasvágge lea guohtunguovlu Sirges čearu váste ja sáhttá geavahuvvot suoidnemánu 1. b. – čakčamánu 15.b..
Ruonasvagge lea Sirges saemiensïjten gåatomedajve jïh dam nuhtjedh snjaltjen 1. skiereden 15.
§ 18 Lijná Nordlándda fylkkas
§ 18 Lijna Nordland fylhkesne
Lijná guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil: Rr 246 rájes Sávtsasj bokte njuolga linjjás Heargejávrri (Reinoksvatnet) nuortalulimus luovtta rádjái, dán jávrri mielde jávreoivošii.
Lijnan daah raasth (Kaarhtelissie 2): Noerhtene: Rv:ste 246 Sávtsasj:sne rïektes sievine jaevrien Heargejávri åarjel-luvlemes loektese, debpede daan jaevrien mietie jaevrien låspan.
Oarjin: Njuolga linjjás Heargejávrri oivošis Jierdajávrri rádjái, dasto čázádaga mielde álggos Juoksajávrái, das fas Gaskajávrriide, ja dás viidásit Linájávrái ja dán jávrri mielde Goržejávrri lulimus luovtta rádjái.
Jalline: Rïektes sievine johkenjaelmeste dennie jaevresne Heargejávri jaavran Jierdajávri, destie tjaetsiegohkedahkem Juoksajávri:n gåajka, vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahkem Gaskajávrrit gåajka, debpede tjaetsiegohkedahkem jaavran Linájávri (33 W 552429 7503370) jïh daam jaevriem jaevrien Goržejávri åarjemes loektese.
Lulil: Namuhuvvon luovtta rájes njuolga linjjás Ridoalggičohkkii, aláš 1273, viidásit njuolga linjjás Rr 244:ii Hurreváris.
Åarjene: Moeneme loekteste rïektes sievine tjahkese Ridoalggicohkka, jælloe 1273, vyjrehkåbpoe rïektes sievine Rv:se 244 Hurrevárre:sne.
Nuortan: Rr 244 rájes riikkaráji mielde Rr 246:ii Sávtsasj bokte.
Luvlene: Rv:ste 244 rijhkeraasten mietie Rv:se 246 Sávtsasj:sne.
Lijná lea guohtunguovlu Sirges čearu váste.
Lijna lea gåatomedajve Sirges saemiensïjtese.
§ 19 Sijddas Nordlándda fylkkas ja Rastesvárre Norrbottena leanas
§ 19 Rastevárre Norrbotten läänesne jïh Sijddas Nordland fylhkesne
Rastesváris leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil: Dan báikkis Trolldalenis gokko rádji gaskal Sirges ja Tuorpun čearuid boahtá oktii riikkarájiin, čearuid ráji mielde Vastenjávrre rádjái, das badjel Vuojatsavon gitta Virihávrre rádjái.
Rastevárren daah raasth (Kaarhtelissie 2): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste Trolldal:sne gusnie raaste saemiensijti Sirges jïh Tuorpon gaskem rijhkeraastem gaavnesje, saemiensïjten raasten mietie jaavran Vastenjaure, debpede Vuojatsavon dåaresth dahkoe Virihaure:se.
Nuortan: Rastá Virihávrre Tukijåkkå njálbmái.
Luvlene: Virihaure:n dåaresth johken Tukijåkkå njaalman.
Lulil: Tukijåkkå mielde Gasakjávrre rádjái, viidásit čázádaga mielde dan báikái gokko čázádat boahtá oktii riikkarájiin Leirvatnet bokte.
Åarjene: Johken Tukijåkkå mietie jaavran Gasakjavrre, vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahken mietie dan mïerhkese (33 W 555288 7464930) gusnie tjaetsiegohkedahke rijhkeraastem gaavnesje Leirvatn:sne.
Oarjin: Riikkaráji mielde Leirvatnet rájes Trolldalen rádjái.
Jalline: Rijhkeraastem Leirvatn:n luvhtie Trolldal:n gåajka.
Sijddas guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil: Rr 242 A rájes Snøtoppenis njuolga linjjás Ragoelva njálbmái Storskogvatnetis, das lulábeale gátti mielde Storskogvatnet oivošii, viidásit njuolga linjjás Bassejávrri oarjjimus luovtta rádjái, dán luovttas njuolga linjjás Skardvatnet rádjái, das fas Lappelva mielde Andkjelvatnet rádjái.
Sijddasen daah raasth (Kaarhtelissie 2): Noerhtene: Rv:ste 242 A tjahkesne Snøtoppen rïektes sievine dahkoe gusnie johke Ragoelva jaevrien Storskogvatnet sïjse galka, dellie dam åarjelgaedtiem jaevrien Storskogvatnet låspan, vyjrehkåbpoe rïektes sievine jaevrien Bassejávri jallemes loektese, daehtie loekteste rïektes sievine jaavran Skardvatnet, dellie johken Lappelva mietie jaavran Andkjelvatnet.
Oarjin: Andkjelvatnet rájes Fagerbakkelva mielde Siiddasjávrri oivošii, viidásit dán jávrri rastá jávrri lulimus luovtta rádjái.
Jalline: Jaevreste Andkjelvatnet johken Fagerbakkelva mietie jaevrien Siiddasjávri njaalman, vyjrehkåbpoe daan jaevrien dåaresth daan åarjemes loektese.
Lulil: Namuhuvvon luovtta rájes njuolga linjjás Sisovasstinden rádjái, aláš 1411, das fas rastá Ålmåjalosjiegna (Blåmannsisen) Leirvatnet rádjái, viidásit dán jávrri rastá riikkarádjái.
Åarjene: Moeneme loekteste rïektes sievine tjahkese Sisovasstinden, jælloe 1411, dellie jiehkien Ålmåjalosjiegna dåaresth (Blåmannsisen) jaavran Leirratnet, vyjrehkåbpoe daan jaevrien dåaresth dan rijhkeraastese (33 W 555288 7464930).
Nuortan: Riikkaráji mielde Leirvatnet rájes Rr 242A:ii Snøtoppenis.
Luvlene: Rijhkeraastem jaevrien Leirvatn:n luvhtie Rv:se 242 A dennie tjahkesne Snøtoppen.
Sijddas ja Rastesvárre lea Duokta (Storskog / Sjunkfjell) boazoorohaga ja Tuorpun čearu oktasaš guohtunguovlu.
Sijddas jïh Rastevárre leah ektiegåatomedajvh Duokta båatsoesïjtese jïh Tuorpon saemiensïjtese.
Oktasaš guohtun dán guovllus eaktuda ahte boazoorohagas ja čearus lea ovttasbargošiehtadus konvenšuvnna artihkal 7 olis.
Ektesne dajvide nuhtjedh jeahta ektiemååhtedimmiem tjaeledh båatsoesïjten jïh saemiensïjten gaskem nïmhtie guktie konvensjovnen 7. artigkele soptseste.
Jus dakkár šiehtadus ii dahkkojuvvo dahje jus dat loahpahuvvo, de lea riikkarádji boazoorohaga ja čearu rádji.
Jis ij dagkeres mååhtedimmie sjïdth jallh dïhte nåhka, dellie dïhte rijhkeraaste raastine båatsoesïjten jïh saemiensïjten gaskem.
§ 20 Sálla Nordlándda fylkkas
§ 20 Sálla Nordland fylhkesne
Sálla guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil ja oarjin: Dan báikkis gokko Leirvatnet boahtá riikkarádjái, dán jávrri rastá Ålmåjalosjiegna (Blåmannsisen) rádjái, dán jiehki rastá aláš 1283 rádjái, das njuolga linjjás Storelvvatnan oarjelulimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás dan báikái gokko riikkarádji raste Labbasjávrri davit gátti.
Sállan daah raasth (Kaarhtelissie 2): Noerhtene jïh jalline: Dehtie mïerhkeste (33 W 555288 7464930) gusnie jaevrie Leirvatnet rijhkeraastem gaavnesje, daan jaevrien dåaresth dan jeahkan Ålmåjalosjiegna (Blåmannsisen), daan jiehkien dåaresth jællose 1283 (33 W 547133 7456435), destie rïektes sievine jaevrien Storelvvatnan åarjel-jallemes loektese, destie rïektes sievine dan mïerhkese gusnie rijhkeraaste jaevrien Labbasjávri noerhtegaedtiem tjuahpa.
Nuortan: Riikkaráji mielde Labbasjávrris Leirvatnetii.
Luvlene: Rijhkeraasten mietie jaevreste Labbasjávri jaavran Leirvatnet.
Sálla lea guohtunguovlu Tuorpon ja Luokta – Mavas čearuid váste.
Sálla lea gåatomedajve Tourpon jïh Loukta – Mavas saemiensijtide.
Áiddit: Áiddit galget leat Loamejávrri rájes Bieskehávrre rádjái.
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh jaevreste Loamejavrri dahkoe Bieskehavrrese.
§ 21 Gráddas Nordlándda fylkkas Gráddas guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil ja oarjin: Rr 235 rájes Bálljávrre nuortalulimus luovtta rádjái, dán jávrri rastá gitta lulimus luktii, das njuolga linjjás dasságo Arggalijjåhkå ja Skiejddejåhkå bohtet oktii, das fas Skiejddejåhkå mielde dasa gokko dat boahtá oktii Gráddasjåhkåin.
Gráddasen daah raasth (Kaarhtelissie 2): Noerhtene jïh jalline: Rv:ste 235 jaavran Bállavrre åarjel-luvlemes loektese, daan jaevrien dåaresth daan åarjemes loektese, destie rïektes sievine dahkoe gogka dah johkh Arggalajjåhkå jïh Skiejdejåhkå aktese gerkieh, mænngan johken Skiejdejåhkå mietie dahkoe gusnie johkese Gráddasjåhkå galka.
Lulil: Dan namuhuvvon báikki rájes gokko jogat mannet oktii, Gráddasjåhkå mielde dasa gokko dát golgá rastá riikkageainnu 77, das fas dán geaidnoráigge riikkaráji rádjái.
Åarjene: Minngemes moeneme johkijste gusnie ektesne gelkieh, johken Gráddasjåhkå mietie dahkoe dan mïerhkese gusnie rijhkegeajnoem 77 tjuahpa, destie daam geajnoem rijhkeraasten gåajka.
Nuortan: Riikkaráji mielde dan báikki rájes gokko riikkageaidnu 77 rasttilda riikkaráji Rr 235 rádjái.
Luvlene: Rijhkeraastem dehtie mïerhkeste gusnie rijhkegeajnoe 77 rijhkeraastem tjuahpa dahkoe Rv:se 235.
Gráddas lea guohtunguovlu Semisjaur-Njarg čearu váste.
Gráddas lea gåatomedajve Semisjaur-Njarg saemiensïjtese.
1.
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh 1.
Ikesjávrre rájes Bálljávrre nuortalulimus luovtta rádjái.
Jaevrien Ikesjaure luvhtie jaevrien Balvatnet åarjel-luvlemes loektese.
2.
2.
Bálljávrre luovtta rájes Skiejddevágge buohta čázádaga mielde čađa Skiejddevágge dan báikái gokko vággi boahtá oktii Arggalijvákkiin.
Dehtie loekteste jaevresne Balvatnet Skiedjevaggen baaktoe jïh dam tjaetsiegohkedahkem Skiedjevaggen tjïrrh dahkoe gogka vuemie Arggalajvaggem gaavnesje.
3.
3.
Arggalijvággebartta rájes Tausafjellet rádjái.
Hæhtjoste Arggalavaggehytta vaaran Tausafjellet (33 W 532558 7412483).
4.
4.
Klibbo oarjelulábeale vieltti rájes Skáiti nuortalis Nyslåttbekken rádjái Fredheim lullelis.
Klibbon åarjel-jalleldh baahkoste luvlelen Skaiti (33 W 531559 7409416) johkese Nyslåttbekken åarjelen Fredheim.
5.
5.
Golmma oanehis gaskka Graddiselva mielde.
Golme åenebh gohkemdahkine johken Graddiselva mietie.
§ 22 Älvsbyn Norrbottena leanas
§ 22 Älvsbyn Norrbotten läänesne
Älvsbyn guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Holmsel rájes geaidnoráigge Åträsket nuortalulimus geahčái, dás njuolga linjjás Manjärv jávrri oarjjimus luktii, das fas geaidnoráigge Manjärv rájes geainnu 94 rádjái Vistheden bokte, viidásit geainnu 94 mielde Bihtámeanu (Piteälven) rádjái, das fas dán eatnoráigge oarjjás Holmsel rádjái.
Älvsbyn daah raasth (Kaarhtelissie 2): Geajnoem Holmsel:n luvhtie jaevrien Åträsket åarjel-luvleldh geatjan, destie rïektes sievine jaevrien Manjärv jallemes loektese, destie geajnoen mietie Manjärv:n luvhtie geajnose 94 Vistheden baaktoe, vyjrehkåbpoe geajnoem 94 jeanose Piteälven, daam jeanoem jallese Holmsel:n gåajka.
Älvsbyn lea guohtunguovlu Balvatn boazoorohaga váste ja sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b..
Älvsbyn lea gåatomedajve Balvatn båatsoesïjtese jïh maahta nuhtjesovvedh golken 1.– voerhtjen 30.
§ 23 Svanjggá Nordlándda fylkkas
§ 23 Svanjggá Nordland fylhkesne
Svanjggá guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Dan báikkis gokko geaidnu 77 boahtá riikkarádjái, das dán geainnu mielde E6 rádjái, das fas E6 mielde luksa dan báikái gokko E6 rasttilda Nordlandsbána, dan ruovdemáđii mielde dasságo lea Ståhkkåhajåhkå buohta, viidásit dán joga mielde dan báikái gokko rádji gaskal Semisjaur-Njarg ja Svaipa čearuid boahtá riikkarádjái, riikkaráji mielde davás dan báikái gokko geaidnu 77 rasttilda riikkaráji.
Svanjggán daah raasth (Kaarhtelissie 2): Dehtie mïerhkeste gusnie geajnoe 77 rijhkeraastem tjuahpa, daam geajnoem geajnose E6, dellie E6:m åarjese dan mïerhkese gusnie E6 ruevtiegeajnoem Nordlandsbanen tjuahpa, daan ruevtiegeajnoen mietie seamma jællose goh Ståkkåhjåhka, vyjrehkåbpoe daam johkem dan mïerhkese gusnie raaste Semisjaur-Njarg jïh Svaipa saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje (33 W 518200 7375859), meatesth rijhkeraastem noerhtese dan mïerhkese gusnie geajnoe 77 rijhkeraastem tjuahpa.
Svanjggá lea juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun; A ja B.
Svanjggá göökte dajvide juakeme; A jïh B.
A guovlu lea dat oassi Svanjggá guovllus mii lea Dybenåga davvelis.
Dajve A lea dïhte boelhke Svanjggá:ste mij noerhtelen Dybenåga.
Guovllu sáhttá Semisjaur-Njarg čearru geavahit suoidnemánu 1. b. – čakčamánu 15. b. ja Saltfjellet boazoorohat čakčamánu 16. b. – geassemánu 30.b..
Dajve maahta Semisjaur-Njarg saemiensïjteste nuhtjesovvedh snjaltjen 1. – skiereden 15. jïh Saltfjellet båatsoesïjteste skïereden 16. – ruffien 30.
B guovlu lea dat oassi Svanjggá guovllus mii lea Dybenåga lullelis.
Dajve B lea dïhte boelhke Svanjggá:ste mij åarjelen Dybenåga.
Guovllu sáhttá Semisjaur-Njarg čearru geavahit miessemánu 1. b. – skábmamánu 10. b. ja Saltfjellet boazoorohat skábmamánu 11. b. – cuoŋománu 30.b..
Dajve maahta SemisjaurNjarg saemiensïjteste nuhtjesovvedh suehpeden 1. – rahkan 10. jïh Saltfjellet båatsoesïjteste rahkan 11. - voerhtjen 30.
§ 24 Storsund Norrbottena leanas
§ 24 Storsund Norrbotten läänesne
Storsund guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Storsund rájes ruovdemáđii mielde Storträskliden – Koler geainnu rádjái, dán geaidnoráigge Lillpiteälven rádjái, dán joga mielde luoddaearu rádjái Lillpite oarjedavábealde, das fas geaidnoráigge Granträsket rádjái, viidásit geaidnoráigge Liden badjel Arvidsträsk rádjái, das viidásit geaidnoráigge Teugerträsk rastá Storsund rádjái.
Storsunden daah raasth (Kaarhtelissie 2): Storsunden luvhtie meatesth ruevtiegeajnoem laantegeajnose Storträskliden – Koler, daam geajnoem jeanose Lillpiteälven, daam jeanoem geajnoekroessese noerhtejallelen Lillpite, destie geajnoem Granträsk:n gåajka, vyjrehkåbpoe geajnoem Liden bijjelen dahkoe Arridsträsk:se, debpede geajnoem Teugerträsk:n bijjelen Storsund:n gåajka.
Storsund lea Saltfjellet boazoorohaga guohtunguovlu ja sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b..
Storsund lea gåatomedajve Saltfjellet båatsoesïjtese jïh maahta nuhtjesovvedh golken 1. – voerhtjen 30.
§ 25 Aahkavaerie / Andfjellet Nordlándda fylkkas
§ 25 Aahkavaerie / Andfjellet Nordland fylhkesne
Aahkavaerie / Andfjellet guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Dan báikki rájes gokko rádji gaskal Semisjaur-Njarg ja Svaipa čearuid boahtá riikkarádjái Ståhkkåhajåhkå rádjái, Ståkkåhajåhkå mielde dasa gokko dat boahtá oktii Ruovadajåhkåin (Randalselva).
Aahkavaerien / Andfjellen daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste gusnie raaste Semisjaur-Njarg jïh Svaipa saemiensijti gaskem rijhkeraastem
Oarjin: Dan rájes gokko Ståhkkåhajåhkå ja Ruovadajåhkå bohtet oktii, Ruovadajåhkå ja Ranelva mielde Messingåga njálbmái dán eanus, Messingåga mielde dasságo Jarfjell- bekken ja Kjerringelva bohtet oktii, das fas njuolga linjjás Giftfjellet rádjái (aláš 1127), das viidásit njuolga linjjás Jånghkere rádjái (aláš 1459).
Jalline: debpede gusnie Ståkkåhajåhkå jïh Ruovadajåhkå (Randalselva) aktine gelkieh, meatesth Ruovadajåhkå jïh meatesth Ranelva johken Messingåga njaalman daennie johkesne, meatesth Messingåga dahkoe gusnie dah johkh Jarfjellbekken jïh Kjerringelva aktesne gelkieh, destie rïektes sievine tjahkese Giftfjellet (jælloe 1127), dellie rïektes sievine Jånghkerasse (jælloe 1459).
Lulil: Jånghkere rájes (aláš 1459) njuolga linjjás Kvepsendalstjønna davimus luktii, viidásit njuolga linjjás Rundbjorvatnet oarjjimus luktii, das fas njuolga linjjás dan báikái riikkarájis gokko Gran ja Ran čearuid gaskasaš rádji álgá (Rr 223).
Åarjene: Jånghkeristie (jælloe 1459) rïektes sievine tjonnen Kvepsendalstjønna noerthemes loektese, vyjrehkåbpoe rïektes sievine jaevrien Rundbjorvatnet jallemes loektese, debpede rïektes sievine dan mïerhkese rijhkeraastesne gusnie raaste aalka Gran jïh Ran saemiensijti gaskem (Rv 223).
Nuortan: Riikkaráji mielde Rr 223 rájes koordináhta 33 W 518200 7375859 rádjái Ståhkkåhajåhkå bokte.
Luvlene: Rijhkeraasten mietie Rv:ste 223 koordinatese 33 W 518200 7375859 johken Ståkkåhajåhkå baaktoe.
Aahkavaerie / Andfjellet lea juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun; Aahkavaerie ja Andfjellet.
Aahkavaerie / Andfjellet göökte dajvide juakeme; Aahkavaerie jïh Andfjellet.
Andfjellet lea dat oassi Aahka- vaerie / Andfjellet guovllus mii lea nuorttabealde Virvassåga - Bjoråga gitta koordináhta 33 W 510805 7350489 rádjái, das viidásit njuolga linjjás Kvepsendalstjønna davimus luovtta rádjái.
Andfjellet lea dïhte boelhke Aahkavaereste / Andfjell:ste mij luvlelen Virvassåga - Bjoråga dahkoe koordinatese 33 W 510805 7350489, destie rïektes sievine tjonnen Kvepsendalstjønna noerhtemes loektese.
Andfjellet lea Svaipa ja Gran čearuid guohtunguovlu.
Andfjellet lea gåatomedajve Svaipa jïh Gran saemiensijtide.
Aahkavaerie lea dat oassi Aahkavaerie / Andfjellet guovllus mii lea oarjjabealde Virvassåga - Bjoråga gitta koordináhta 33 W 510805 7350489 rádjái, das viidásit njuolga linjjás Kvepsendalstjønna davimus luovtta rádjái.
Aahkavaerie lea dïhte boelhke Aahkavaereste / Andfjell:ste mij jallelen Virvassåga – Bjoråga dahkoe koordinatese 33 W 510805 7350489, destie rïektes sievine tjonnen Kvepsendalstjønna noerhtemes loektese.
Aahkavaerie sáhttet Svaipa ja Gran čearut geavahit miessemánu 1. b. – golggotmánu 15. b., ja Ildgruben boazoorohat golggotmánu 16. b. – cuoŋománu 30.b..
Aahkavaerie maahta Svaipa jïh Gran saemiensijtijste nuhtjesovvedh suehpeden 1. - golken 15. jïh Ildgruben båatsoesïjteste golken 16. – voerhtjen 30.
1.
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh: 1.
Áidi Kvepsendalstjønna rájes oarjedavás koordináhta 33 W 507222 7349428 rádjái gokko goarpmasta Jånghkerii.
Geerestahkh tjonnen Kvepsendalstjønna luvhtie noerhte-jalleldh otnjegasse koordinatese 33 W 507222 7349428 baahkosne bæjjese Junkeren vuestie.
2.
2.
Rátkkagárdi vuogas báikkis Virvassdalenis.
Dovne raarhkoegiedtie sjiehteles sijjesne Virvassdal:sne
§ 26 Goepsetjahke Nordlándda fylkkas
§ 26 Goepsetjahke Nordland fylhkesne
Goepsetjahke guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil ja oarjin: Rr 223 rájes, gokko Gran ja Ran čearuid rádji álgá, njuolga linjjás Rundbjorvatnet oarjjimus luovtta rádjái, das viidásit njuolga linjjás Kvepsendalstjønna davimus luktii, das fas Goepsejohke mielde dan njálbmái Kvepsendalsbuktas, das njuolga linjjás Kjerrtjønna oarjjimus luovtta rádjái, das fas njuolga linjjás Rr 220A:ii.
Goepsetjahken daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene jïh jalline: Rv:ste 223, gusnie raaste aalka Gran jïh Ran saemiensijti gaskem, rïektes sievine jaevrien Rundbjorvatnet jallemes loektese, vyjrehkåbpoe rïektes sievine tjonnen Kvepsendalstjønna noerhtemes loektese, vyjrehkåbpoe Goepsejohken mietie njaalman Kvepsendalsbukt:sne, destie rïektes sievine tjonnen Kjerrtjønna jallemes loektese, destie rïektes sievine Rv:se 220 A.
Lulil ja nuortan: Rr 220 A rájes riikkaráji mielde Rr 223:ii.
Åarjene jïh luvlene: Rv:ste 220 A rijhkeraasten mietie Rv:se 223.
Goepsetjahke lea guohtunguovlu Ran čearu váste.
Goepsetjahke lea gåatomedajve Ran saemiensïjtese.
Áiddit: Áidi galgá leat Rr 223 rájes guohtunguovllu ráji mielde Kaldvatnet rádjái, das jávrri nuorttabeale ja lulábeale gátti mielde guohtunguovllu ráji rádjái Kjerrtjønna bokte, viidásit dán ráji mielde Rr 220 A rádjái.
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh Rv:ste 223 gåatomedajveraasten mietie Kaldvatnet gåajka, destie jaevrien luvleldh jïh åarjeldh gaedtiem gåatomedajveraastese tjonnen Kjerrtjønna baaktoe, vyjrehkåbpoe daam raastem Rv:se 220 A.
§ 27 Gierkietjahke Västerbottena leanas
§ 27 Gierkietjahke Västerbotten läänesne
Gierkietjahke guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Nuortan: Rr 220 A rájes njuolga linjjás Kåtaviken nuorttamus luovtta rádjái Över-Umanis.
Gierkietjahken daah raasth (Kaarhtelissie 3): Luvlene: Rv:ste 220 A rïektes sievine Kåtaviken luvlemes loektese Över-Uman:sne.
Lulil: Över-Uman Kåtaviken rájes Rörsundet čađa Krabbfjällnäset lulimus báikái, das njuolga linjjás dan báikái gokko riikkarádji rasttilda Graesiejaevrie (Grasvatnet) davábeal gátti.
Åarjene: Över-Uman loekten Kåtaviken luvhtie Rörsund:n tjïrrh åarjemes mïerhkese njuanesne Krabbfjällnäset, debpede rïektes sievine dahkoe gusnie rijhkeraaste noerhtegaedtiem Graesiejaevresne tjuahpa (Grasvatnet).
Oarjin ja davil: Rr 217 A rájes riikkaráji mielde Rr 220 A rádjái.
Jalline jïh noerhtene: Rv:ste 217 A rijhkeraasten mietie Rv:se 220 A.
Gierkietjahke lea guohtunguovlu Ildgruben boazoorohaga váste.
Gierkietjahke lea gåatomedajve Ildgruben båatsoesïjtese.
1.
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh 1.
Rr 220 A rájes Kåtabäcken njálbmái Kåtavikenis.
Rv:ste 220 A Kåtabäcken johkenjaalman
2.
2.
Över-Uman rájes Graesiejaevrie Fjällripfjället oarjjabealde.
Över-Uman luvhtie Graesiejaavran jallelen Fjällripfjället.
§ 28 Ovlevuelie Nordlándda fylkkas
§ 28 Ovlevuelie Nordland fylhkesne
Ovlevuelie guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Riikkarájis Graesiejaevries (Grasvatnet), das viidásit koordináhta 33 W 472797 7326613 rádjái Oksfjellhumpen bokte.
Ovlevuelien daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Rijhkeraasteste Graesiejaevresne (Grasvatnet), dellie daam jaevriem koordinatese 33 W 472797 7326613 vaerien Oksfjellhumpen baaktoe.
Oarjin: Namuhuvvon koordináhtas njuolga linjjás Steiktuva rádjái (aláš 1058), das fas njuolga linjjás Bessedørelva njálbmái Reevhtses (Røssvatnet), das dán jávrri mielde Sørdalselva rádjái Sørdalenis.
Jalline: Daehtie moeneme koordinateste rïektes sievine tjahkese Steikhuva (jælloe 1058), destie rïektes sievine johken Bessedørelva njaalman Reevhtsesne (Røssvatnet), dellie daam jaevriem jeanose Sørdalselva Sørdal:sne.
Lulil: Sørdalselva mielde Varnvatnet rádjái, das viidásit Famnvasselva mielde Famnvatnet rádjái, das fas Bolvasselva mielde Bolvatnet rádjái, dasto geaidnoráigge Joesjö guvlui dan báikái gokko dat rasttilda riikkaráji.
Åarjene: Johken Sørdalselva mietie jaavran Varnvatnet, vyjrehkåbpoe johkem Famnvasselva jaavran Famnvatnet, vyjrehkåbpoe johkem Bolvasselva jaavran Bolvatnet, dellie geajnoen mietie Joesjö:n vuestie dahkoe mïerhkese gusnie rijhkeraastem tjuahpa.
Nuortan: Dán báikki rájes riikkaráji mielde Graesiejaevrie rádjái.
Luvlene: Daehtie mïerhkeste rijhkeraastem Graesiejaevrien gåajka (Grasvatnet).
Ovlevuelie lea guohtunguovlu Ubmeje čearu váste.
Ovlevuelie lea gåatomedajve Ubmejen saemiensïjtese.
Áiddit: Áidi galgá leat koordináhta 33 W 472797 7326613 rájes Oksfjellhumpen bokte Oksskoltena davimus heŋggo rádjái.
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh koordinateste 33 W 472797 7326613 Oksfjellhumpen baaktoe noerhtemes baahkose bäjjese Oksskolten gåajka.
§ 29 Ramsele Västerbottena leanas
§ 29 Ramsele Västerbotten läänesne
Ramsele guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Oarjin: Riikkageaidnošalddi rájes Ubmejejeanoe (Umeälven) rastá Ottonträsk bokte, geaidnoráigge rastá Sundö ja Skivsjö, Skivsjö lulimus geahčái.
Ramselen daah raasth (Kaarhtelissie 3): Jalline: Geajnoepruvveste jeanoen Umeälven rastah Ottonträsk:n baaktoe, geajnoen mietie Sundö:n jïh Skivsjö:n bijjelen jaevrien Skivsjö:n åarjelgeatjan.
Lulil: Njuolga linjjás Skivsjö lulimus luovtta rájes Harrselsfors rádjái.
Åarjene: Rïektes sievine Skivsjö:n åarjemes loekteste Harrselsfors:n gåajka.
Nuortan ja davil: Harrselsfors rájes geaidnoráigge Sarsjö- liden - Högås - Nyby Ubmejejeanoe rádjái, viidásit dán eatnoráigge Ottonträsk rádjái.
Luvlene jïh noerhtene: Harrselsfors:n luvhtie geajnoen mietie Sarsjöliden, Högås jïh Nyby baaktoe jeanose Umeälven, vyjrehkåbpoe daam jeanoem Ottonträsk:n gåajka.
Ramsele lea guohtunguovlu Ildgruben boazoorohaga váste ja dat sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b..
Ramsele lea gåatomedajve Ildgruben båatsoesïjtese jih maahta nuhtjesovvedh golken 1. – voerhtjen 30.
§ 30 Kruvhtegenvaerie / Vaekie Nordlándda fylkkas
§ 30 Kruvhtegenvaerie / Vaekie Nordland fylhkesne
Kruvhtegenvaerie / Vaekie guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Dan báikki rájes gokko geaidnu gaskal Joesjö ja Varntresk rasttilda riikkaráji, dán geainnu mielde Valenii Famnvatnet bokte, das viidásit dán jávrri mielde ja Famnvasselva mielde Varnvatnet rádjái, das fas Sørdalselva mielde Reevhtse (Røssvatnet) rádjái.
Kruvhtegenvaerien / Vaekien daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste gusnie dïhte geajnoe Joesjö:n jïh Varntresk:n gaskem rijhkeraastem tjuahpa, daam geajnoem Valen gåajka jaevrien Famnvatnet baaktoe, vyjrehkåbpoe daam jaevriem jïh johkem Famnvasselva jaavran Varnvatnet, debpede johkem Sørdalselva Reevhtsese (Røssvatnet).
Oarjin: Reevhtse mielde Bjørkåselva njálbmái jávrris, das njuolga linjjás rastá Aalesjaevrie (Elsvatnet) davimus luovtta gitta Åanghkejaevrie (Unkervatnet) davimus luovtta rádjái.
Jalline: Reevhtsen mietie Bjørkåselva njaalman dennie jaevresne, debpede rïektes sievine Aalesjaevrien (Elsvatnet) noerhtemes loekten dåaresth Åanghkejaevrien (Unkerratnet) noerhtemes loektese.
Lulil: Åanghkejaevrie ja Skardmodalselva mielde riikkarádjái.
Åarjene: Åanghkejaevriem jïh johkem Skardmodalselva rijhkeraasten gåajka.
Nuortan: Riikkaráji mielde Skardmodalselva rájes dan báikái gokko geaidnu gaskal Joesjö ja Varntresk rasttilda riikkaráji.
Luvlene: Rijhkeraasten mietie dehtie johkeste Skardmodalselva dahkoe gusnie geajnoe Joesjö:n jïh Varntresk:n gaskem rijhkeraastem tjuahpa.
Kruvhtegenvaerie / Vaekie lea guohtunguovlu Vapsten čearu váste.
Kruvhtegenvaerie / Vaekie lea gåatomedajve Vapsten saemiensïjtese.
1.
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh 1.
Geainnu mielde davábealde Kalven jávrri rájes Tverrelva njálbmái Famnvatnetis.
Geajnoen noerhteraedtiem jaevreste Kalven dahkoe johken Tverrelva låspan jaevresne Famnvatnet.
2.
2.
Famnvatnet rájes Reevhtse jávrái Sørdalen bokte.
Jaevreste Famnvatnet Reevhtsese (Røssvatnet) Sørdal:sne.
§ 31 Mejvankilen Västerbottena leanas
§ 31 Mejvankilen Västerbotten läänesne
Mejvankilen guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Oarjin: Álgá njuolga linjjás Grundforsdammen rájes Ubmejejeanoes (Umeälven) Yttre Joranträsk davimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás Björnabäcksjön rádjái, dán jávrris čázádaga mielde Paubäcken rádjái, viidásit Paubäcken mielde dán joga nuortalulimus mohkkái, dán báikkis njuolga linjjás Örnträsket davimus luktii.
Mejvankilen daah raasth (Kaarhtelissie 3): Jalline: Rïektes sievine Grundforsdammen luvhtie jeanosne Umeälven jaevrien Yttre Joranträsk noerhtemes loektese (SWER99TM 617299 7204173), debpede rïektes sievine jaavran Björnabäcksjön, daehtie jaevreste tjaetsiegohkedahkem johkese Paubäcken, vyjrehkåbpoe johkem Paubäcken daan åarjelluvlemes kråanghkose (SWER99TM 635569 7187833), daehtie mïerhkeste rïektes sievine jaevrien Örnträsket noerhtemes loektese.
Lulil: Örnträsket davimus luovttas njuolga linjjás Rusträsket oivošii, das viidásit Rusbäcken mielde Ubmejejeanoe rádjái.
Åarjene: Jaevrien Örnträsket noerhtemes loekteste rïektes sievine jaevrien Rusträsket låspan, vyjrehkåbpoe johkem Rusbäcken dan jeanose Umeälven.
Nuortan: Rusbäcken njálmmis Ubmejejeanos Grundforsdammen rádjái.
Luvlene: Rusbäcken njaelmeste jeanosne Umeälven dahkoe Grundforsdammen gåajka.
Mejvankilen lea guohtunguovlu Ildgruben boazoorohaga váste ja sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30. b..
Mejvankilen lea gåatomedajve Ildgruben båatsoesïjtese jïh maahta nuhtjesovvedh golken 1. – voerhtjen 30.
§ 32 Råaksoentjahke Nordlándda fylkkas
§ 32 Råaksoentjahke Nordland fylhkesne
Råaksoentjahke guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Dan báikki rájes gokko Skardmodalselva rasttilda riikkaráji, dán joga mielde Finnskardbekkena njálbmái Skardmo- dalselvas.
Råaksoentjahken daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste gusnie johke Skardmodalselva rijhkeraastem tjuahpa, daam johkem dan johken Finnskardbekken njaalman johkesne Skardmodalselva.
Oarjin ja lulil: Finnskardbekken mielde Finnskardtjørna rádjái, das njuolga linjjás Råaktjoenjaevrie (Rotvatn) davimus luovtta rádjái, dán jávrri ja Rotvaselva mielde dan báikái gokko johka rasttilda riikkaráji.
Jalline jïh åarjene: Johkem Finnskardbekken tjonnese Finnskardtjørna, debpede rïektes sievine Råaktjoenjaevrien (Rotvatn) noerhtemes loektese, daam jaevriem jïh johkem Rotvaselva dan mïerhkese gusnie rijhkeraastem tjuahpa.
Nuortan: Maŋemus namuhuvvon báikkis riikkaráji mielde dan báikki rádjái gokko Skardmodalselva rasttilda riikkaráji.
Luvlene: Minngemes moeneme mïerhkeste rijhkeraasten mietie dan mïerhkese gusnie johke Skardmodalselva rijhkeraastem tjuahpa.
Råaksoentjahke sáhttá Vilhelmina norra čearru geavahit suoidnemánu 1. b. – borgemánu 31. b., ja Byrkije boazoorohat čakčamánu 1. b. – geassemánu 30.b..
Råaksoentjahke maahta noerhte Vilhelmina saemiensïjteste nuhtjesovvedh snjaltjen 1. – mïetsken 31. jïh Byrkije båatsoesïjteste skiereden 1. – ruffien 30.
Vilhelmina norra čearru sáhttá maiddái geavahit guovllu eará áiggiid, goboazodoallu doaimmahuvvo lagasrádjeguovllus Ruoŧas.
Noerhte Vilhelmina saemiensïjte åådtje dajvem nuhtjedh dovne jeatjah tijjen, mearan bovtsine berkieh dajvi boehth Sveerjesne.
Áiddit: Áidi galgá leat Ritterifjellet rájes guohtunguovllu ráji mielde Raastetjahke rádjái ja das fas Vaaltanjaevrie rádjái.
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh dehtie tjahkeste Ritterifjell gåatomedajveraasten mietie Raastetjahkese jïh debpede Valtanjaure gåajka.
§ 33 Raajnese Nordlándda fylkkas
§ 33 Raajnese Nordland fylhkesne
Raajnese guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Álgá njuolga linjjás riikkarájis Vaaltanjaevrie bokte Luvlie Diehpele (Austre Tiplingen) jávrri nuorttamus luovtta rádjái.
Raajnesen daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Rïektes sievine dehtie rijhkeraasteste Valtanjauren baaktoe (33 W 475165 7240956) jaevrien Luvlie Diehpelen (Austre Tiplingen) luvlemes loektese.
Oarjin ja lulil: Namuhuvvon luovtta rájes rastá Luvlie Diehpele dasságo Muerhkienjeanoe (Tiplingelva) ja Råtnoenjohke (Simleelva) bohtet oktii, das viidásit njuolga linjjás Råtnoenjaevrie (Råtnan) oarjjimus luovtta rádjái, dán jávrri ja čázádaga mielde gitta riikkarádjái Bijjie Raentseres (Ranseren).
Jalline jïh åarjene: Dehtie moeneme loekteste Luvlie Diehpelen dåaresth dahkoe gogka Muerhkienjeanoe (Tiplingelva) jïh Råtnoenjohke (Simleelva) aktine sjidtieh, debpede rïektes sievine Råtnoenjaevrien (Råtnan) jallemes loektese, daam jaevriem jïh vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahkem rijhkeraastese Bijjie Raentsierisnie (Ranseren).
Nuortan: Bijjie Raentsere rájes riikkaráji mielde koordináhta 33 W 475165 7240956 rádjái riikkaráji nalde Vaaltanjaevrie bokte.
Luvlene: Bijjie Raentseristie rijhkeraasten mietie koordinatese 33 W 475165 7240956 rijhkeraastesne Valtanjauresne.
Raajnese sáhttá Vilhelmina norra čearru geavahit suoidnemánu 1. b. – borgemánu 31. b..
Raajnese maahta noerhte Vilhelmina saemiensïjteste nuhtjesovvedh snjaltjen 1. – mïetsken 31.
Áiddit: Áiddit galget leat Vaaltanjaevrie rájes dasa gokko Råtnoenjohke ja Ranserelva bohtet oktii.
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh Valtanjaureste dahkoe gusnie Råtnoenjohke jïh johke Ranserelva gaavnesjieh.
§ 34 Lögdeå Västerbottena ja Västernorrlándda leanain
§ 34 Lögdeå Västerbotten jïh Västernorrland läänine
Lögdeå guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Lögdeälvena njálmmi rájes Nordmalingsfjärdenis, joga mielde Klösforsenii, dasto geaidnoráigge Yttre Lemesjö rádjái, das viidásit geainnu mielde Flärke rádjái, das fas Husån mielde dan njálbmái Botten- vikenis, das fas Degerfjärden mielde Nordmalingsfjärden rádjái ja Lögdeälvena njálbmái.
Lögdeån daah raasth (Kaarhtelissie 3): Jeanoen Lögdeälven njaelmeste Nordmalingsfjärden sisnie, jeanoen mietie Klösfors:n gåajka, dellie geajnoem Yttre Lemesjö:se, vyjrehkåbpoe geajnoem Flärk:se, debpede johkem Husån dahkoe gubpene Bottenviken sïjse galka, dellie Degerfjärd:m vyjrehkåbpoe Nordmalingsfjärd:se jïh jeanoen Lögdeälven njaalman.
Lögdeå lea guohtunguovlu Byrkije boazoorohaga váste ja dat sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b..
Lögdeå lea gåatomedajve Byrkije båatsoesïjtese jïh maahta nuhtjesovvedh golken 1. – voerhtjen 30.
§ 35 Jitnemen Nordlándda ja Davvi-Trøndelága fylkkain
§ 35 Jitneme Nordland jïh Nord-Trøndelag fylhkine
Jitnemen guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Riikkarájis Bijjie Raentseres (Ranseren), Raentserenjeanoe ja čázádaga mielde jávrri oarjelulimus luovtta rádjái Flåfjellet nuorttabealde.
Jitnemen daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Rijhkeraasten luvhtie Bijjie Raentsierisnie (Ranseren), Raentserenjeanoen mietie jïh tjaetsiegohkedahkem dan åarjemes loektese dennie jaevresne mij tjahken Flåfjellet luvlelen (33 W 458364 7227126).
Oarjin: Namuhuvvon luovtta rájes njuolga linjjás Jitnemenjaevrie lulimus luovtta rádjái, Bijjie.
Jalline: Moeneme loekteste rïektes sievine åarjemes loektese Jitnemenjaevresne, Bijjie.
Lulil: Dán luovtta rájes čázádaga mielde Jitnemenjaevrie rádjái ja das viidásit dan báikái gokko Jitnemenjohke rasttilda riikkaráji.
Åarjene: Daehtie loekteste tjaetsiegohkedahkem Jitnemenjaavran jïh vyjrehkåbpoe dan mïerhkese gusnie Jitnemenjohke rijhkeraastem tjuahpa.
Nuortan: Riikkaráji mielde Jitnemenjohke rájes Bijjie Raentsere rádjái.
Luvlene: Rijhkeraasten mietie Jitnemenjohkeste Bijjie Raentserasse (Ranseren).
Jitnemen lea guohtunguovlu Vilhelmina södra čearu váste.
Jitneme lea gåatomedajve åarjel Vilhelmina saemiensïjtese.
Áiddit: Áidi galgá leat Raentserenjeanoe njálmmis Bijjie Raentsere rájes guohtunguovllu ráji mielde gitta Jitnemenjaevrie rádjái, Bijjie.
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh dehtie Raentserenjeanoen njaelmeste Bijjie Raentsierisnie (Ransaren) meatesth dam gåatomedajveraastem Jitnemenjaavran, Bijjie.
§ 36 Sipmehke Davvi-Trøndelága fylkkas
§ 36 Sipmehke Nord-Trøndelag fylhkesne
Sipmehke guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Dan báikkis gokko Jitnemenjohke rasttilda riikkaráji ja čázádaga mielde Jitnemenjaevrie, Bijjie lulimus luovtta rádjái.
Sipmehken daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste gusnie Jitnemenjohke rijhkeraastem tjuahpa tjaetsiegohkedahken mietie Jitnemenjaevrien åarjemes loektese, Bijjie.
Oarjin: Namuhuvvon luovtta rájes njuolga linjjás Såålejaevrie lulimus luovtta rádjái, das viidásit čázádaga mielde Bijjie- Sipmehke (Vestre Sipmeken) rádjái, das fas čázádaga mielde riikkarádjái Vuelie- Sipmehke (Austre Sipmeksjøen) bokte.
Jalline: Moeneme loekteste rïektes sievine Såålejaevrien åarjemes loektese, debpede tjaetsiegohkedahkem Bijjie-Sipmehken gåajka (Vestre Sipmeken), vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahkem rijhkeraastese VuelieSipmehkisnie (Austre Sipmeksjøen).
Nuortan: Riikkaráji mielde Vuelie-Sipmehke rájes dan báikái gokko Jitnemenjohke rasttilda riikkaráji.
Luvlene: Rijhkeraasten mietie Vuelie-Sipmehkistie (Austre Sipmeksjøen) dan mïerhkese gusnie Jitnemenjohke rijhkeraastem tjuahpa.
Sipmehke lea guohtunguovlu Frostviken Norra čearu váste.
Sipmehke lea gåatomedajve noerhte Frostviken saemiensïjtese.
Áiddit: Áidi galgá leat Jitnemenjaevrie, Bijjie rájes guohtunguovllu ráji mielde Vuelie-Sipmehke rádjái.
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh dehtie Jitnemenjaevreste, Bijjie gåatomedajveraasten mietie VuelieSipmehkasse (Austre Sipmeksjøen).
§ 37 Baajme Jämtlándda leanas
§ 37 Baajme Jämtland läänesne
Baajme guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Álgá riikkarájis Sipmehkejaevrie bokte Sipmehkejukke rádjái, dán čázádaga mielde dasa gokko boahtá oktii Gavostjukkiin, dán čázádaga Leipikvattnet rádjái, rastá Leipikvattnet ja Bjurälven ja Storälven mielde (Leipikvattnet 1:1 opmodatrádji Straejmie (Strömsund) suohkanis) riikkarádjái ja riikkaráji mielde Sipmehkejaevrie rádjái.
Baajmen daah raasth (Kaarhtelissie 4): Rijhkeraasten luvhtie Sipmehkejaevresne Sipmehkejohkese, daam tjaetsiegohkedahkem dahkoe gusnie Gavostjohkem gaavnesje, daam tjaetsiegohkedahkem jaavran Leipikvattnet, dellie jaevrien Leipikvattnet dåaresth jïh jeanoej Bjurälven jïh Storälven mietie (dïhte raaste dan eekese Leipikvattnet 1:1 Straejmien tjïeltesne) rijhkeraastese, dellie rijhkeraasten mietie Sipmehkejaavran.
Baajme lea guohtunguovlu Østre Namdála boazoorohaga váste.
Baajme lea gåatomedajve Østre Namdal båatsoesïjtese.
Áiddit: Áidi galgá leat Sipmehkejaevrie rájes Ankarvattnet rádjái.
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh Sipmehkejaevreste jaavran Ankarvattnet.
§ 38 Mesklumpen Jämtlándda leanas
§ 38 Mesklumpen Jämtland läänesne
Mesklumpen guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Álgá dan báikkis gokko Guevtelejohke (Storälven) boahtá riikkarádjái Ingenmansland bokte, dán joga mielde ja Bjurälven mielde Leipikvattnet rádjái, viidásit Leipikvattnet lulábeale gátti mielde Leipikelvenii, dán eanu mielde Ankarvattnetii, rastá jávrri ja čázádaga mielde Stor-Blåsjönii, dán jávrri mielde Stora Blåsjön gillái, viidásit geaidnoráigge Östra Vallervattnetii ja das riikkaráji mielde Guevtelejohke (Storälven) rádjái.
Mesklumpen daah raasth (Kaarhtelissie 4): Dehtie mïerhkeste gusnie Guevtelejohke (Storälven) rijhkeraastem tjuahpa Ingenmansland baaktoe, daam johkem jïh johken Bjurälven mietie jaavran Leipikvattnet, vyjrehkåbpoe jaevrien Leipikvattnet åarjelgaedtien mietie johkese Leipikälven, daam johkem jaavran Ankarvattnet, jaevrien dåaresth jïh vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahken mietie jaavran Stor-Blåsjön, daam jaevriem voenese Stora Blåsjön, vyjrehkåbpoe geajnoem Östra Vallervattnet gåajka jïh debpede rijhkeraastem Guevtelejohkese (Storälven).
Mesklumpen lea Østre Namdála boazoorohaga ja Frostviken Norra čearu oktasaš guohtunguovlu.
Mesklumpen lea ektiedajve Østre Namdal båatsoesïjtese jïh noerhte Frostviken saemiensïjtese.
Oktasaš guohtun dán guovllus eaktuda ahte boazoorohagas ja čearus lea ovttasbargošiehtadus konvenšuvnna artihkal 7 olis.
Ektesne dajvem nuhtjedh jeahta mååhtedimmiem tjaeledh båatsoesïjten jïh saemiensïjten gaskem nimhtie guktie konvensjovnen 7. artigkelen mietie.
Jus dakkár šiehtadus ii dahkkojuvvo dahje jus dat loahpahuvvo de lea Mesklumpen Østre Namdála boazoorohaga guohtunguovlun ja sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b..
Jis dagkeres mååhtedimmie ij sjïdth jallh dïhte nåhka, dellie Mesklumpen lea gåatomedajve Østre Namdal båatsoesïjtese golken 1. voerhtjen 30.
Skábmamánu 1. b. – 30. b. sáhttá maiddái Frostviken Norra čearru geavahit eatnamiid.
Gålkoen 1. – 30. dellie dovne noerhte Frostviken saemiensïjte maahta dajvem nuhtjedh..
§ 39 Jorm Jämtlándda leanas
§ 39 Jorm Jämtland läänesne
Jorm guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Geainnu mielde riikkarájis Östra Vallervattnet bokte Stora Blåsjön gillái, das fas Stor-Blåsjön - Lill-Blåsjön – Blåsjöälven - Stor Jorm – Kycklingvattnet - Kvarnbergsvattnet gitta Gäddede šalddi rádjái, das viidásit geaidnoráigge Murusjøenii, ja das riikkaráji mielde Östra Vallervattnetii.
Jormen daah raasth (Kaarhtelissie 4): Geajnoem rïjhkeraasten luvhtie Östra Vallervattnet baaktoe voenese Stora Blåsjön, dellie Stor-Blåsjön, Lill-Blåsjön, Blåsjöälven, Stor Jorm, Kycklingvattnet, Kvarnbergsvattnet geajnoepruvvien gåajka Tjedtegen baaktoe (Gäddede), dellie geajnoem jaavran Murusjøen, jïh vyjrehkåbpoe rijhkeraastem Östra Vallervattnet gåajka.
Guovlu lea guohtunguovlu Østre Namdála boazoorohaga váste.
Dajve lea gåatomedajve Østre Namdal båatsoesïjtese.
Boazoguohtuneana (Renbetesfjället) Blåsjökilen sáhttá geavahuvvot birra jagi.
Gåatometjahke Blåsjökilen maahta abpe jaepiem nuhtjesovvedh.
Eará guovllut Jormas sáhttet geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b..
Jormen jeatjah dajvh maehtieh nuhtjesovvedh golken 1.-voerhtjen 30.
Áiddit: Áidi galgá leat Lill-Väktaren jávrri rájes sullii 2 kilomehtera Lill-Blåsjön guvlui (se § 46).
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh jaevreste Lill-Väktaren medtie 1,8 kilometerh otnjegasse jaevrien Lill-Blåsjön vuestie (gea § 46).
§ 40 Mealhkoe Davvi-Trøndelága fylkkas
§ 40 Mealhko Nord-Trøndelag fylhkesne
Mealhkoe guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Rengen rájes Sørlias Sørličázádaga mielde Lenlingen davimus luovtta rádjái, das riikkageaidnoráigge Lauvsjølia badjel šalddi rádjái Laksjøen ja Sandsjøen muotkki nalde, das viidásit Sandsjøen mielde Gamvollbekkenii, das riikkageainnu mielde Kveeidet rádjái, viidásit Murusjøen dan báikái gokko geaidnu 74 boahtá riikkarádjái, das riikkaráji mielde Rengen rádjái Sørlias.
Mealhkon daah raasth (Kaarhtelissie 4): Rengen luvhtie Sørli:sne mietelen Sørlitjaetsiegohkedahken jaevrien Lenlingen noerhtemes loektese, debpede rijhkegeajnoen mietie Lauvsjølia:n dåaresth pruvvien gåajka dennie njuanesne jaevriej Laksjøen jïh Sandsjøen gaskesne, vyjrehkåbpoe jaevrien Sandsjøen mietie johkese Gamvollbekken, debpede rijhkegeajnoem Kveeidet gåajka, vyjrehkåbpoe jaevrien Murusjøen mietie dahkoe gusnie geajnoe 74 rijhkeraastem tjuahpa, destie rijhkeraastem Rengen gåajka Sørli:sne.
Mealhkoe lea guohtunguovlu Jiingevaerie čearu ja guovtti siidaoasi váste geat gullaba Østre Namdála boazoorohahkii.
Mealhko lea gåatomedajve Jiingevaerien saemiensïjtese jïh gøøkte sïjtesijjide Østre Namdal båatsoesïjteste.
Dát guokte siidaoasi sáhttiba maiddái geavahit Jiingevaerie čearu guohtunguovllu Ruoŧas.
Daah gøøkte sïjtesijjieh åadtjoeh dovne Jiingevaerien saemiensïjten gåatomedajvem Sveerjesne nuhtjedh.
§ 41 Laadth – gieles Jämtlándda leanas
§ 41 Laadth – gieles Jämtland läänesne
Laadth – gieles guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Nuortan: Riikkarájis Holdernis rastá jávrri lulimus luovtta rádjái, das fas Holdersströmmen mielde Torrön jávrái.
Laadth – gielesen daah raasth (Kaarhtelissie 4): Luvlene: Rijhkeraasteste Holdern luvnie jaevrien dåaresth dan åarjemes loektese, dellie Holdersströmmen mietie jaavran Torrön.
Lulil: Torrön mielde badjel Gaunviken ja Gaunan riikkarádjái.
Åarjene: Torrön mietie Gaunviken jïh Gaunan dåaresth rijhkeraastese.
Oarjedavil: Gaunan rájes riikkaráji mielde Holdernii.
Noerhtejalline: Gaunan luvhtie rijhkeraastem Holdern gåajka.
Laadth – gieles lea guohtunguovlu Skæhkere boazoorohaga váste.
Laadth – gieles lea gåatomedajve Skæhkeren båatsoesïjtese.
Bivdinriekti guovllus gullá aŋkke duššefal Kall čerrui.
Aajne Kall saemiensïjtese luhpie dajvesne vïjredh.
Áiddit: Áidi galgá leat Långnäset rájes Jävsjönis Torrön rádjái.
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh Långnäset luvhtie jaevresne Jävsjön Torrön gåajka.
§ 42 Enan Jämtlándda leanas
§ 42 Enan Jämtland läänesne
Enan guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Davil: Riikkaráji rájes E14 mielde Rundhögen luoddaerrui.
Enan daah raasth (Kaarhtelissie 4): Noerhtene: Rijhkeraasteste geajnoen E14 mietie dahkoe geajnoekroessese Rundhögen gåajka.
Nuortan ja lulil: Dán luoddaearus geaidnoráigge Rundhögenii, viidásit njuolga linjjás Sevedholm rádjái ja das njuolga linjjás badjel Blåhammarkläppen riikkarádjái Svaletjahke bokte. Oarjin: Riikkaráji mielde Svaletjahke rájes E14 rádjái.
Luvlene jïh åarjene: Daehtie geajnoekroesseste geajnoem Rundhögen gåajka, vyjrehkåbpoe rïektes sievine Sevedholm:n gåajka jïh debpede rïektes sievine Blåhammarkläppen dåaresth rijhkeraastese Svaaletjahkesne (SWER99TM356084 6997276) Jalline: Rijhkeraasten mietie Svaaletjahkeste geajnose E14.
Enan lea guohtunguovlu Essand boazoorohaga váste.
Enan lea gåatomedajve Saanti båatsoesïjtese (Essand reinbeitedistrikt).
Dat oassi guovllus mii lea boazoguohtuneatnamiid (renbetesfjäll) siskkobealde sáhttá geavahuvvot birra jagi.
Dïhte boelhke dajveste mij gåatomevaerien sjïsjnjelen maahta nuhtjesovvedh abpe jaepiem.
Eará oasit Enan guovllus sáhttet geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b..
Enan jeatjah dajvh maehtieh nuhtjesovvedh golken 1. - voerhtjen 30.
Áiddit: Áidi galgá leat Rundhögenis guohtunguovllu ráji mielde riikkarádjái Svaletjahkes.
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh Rundhögen luvhtie meatesth gåatomedajveraastem rijhkeraastese Svaaletjahkesne.
Bealjehkh guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Davil: Riikkarájis Svaletjahkes njuolga linjjás Gorfuglhåmmåren (aláš 839) rádjái, das njuolga linjjás Nesjøenii Esna bokte.
Bealjehki daah raasth (Kaarhtelissie 4): Noerhtene: Rijhkeraasteste Svaaletjahkesne (33 V 356084 6997276) rïektes sievine Gorfuglhåmmåren gåajka (jælloe 839), destie rïektes sievine jaavran Nesjøen Esnan baaktoe (33 V 349336 6993114).
Oarjin: Esna rájes Nesjøen mielde Storbekken njálbmái.
Jalline: Esnan luvhtie jaevrien Nesjøen mietie johken Storbekken njaalman (33 V 352037 6986732).
Lulil: Dán njálmmis njuolga linjjás Neklumpenii (aláš 1014), das njuolga linjjás dan báikái gokko Ekornåa boahtá riikkarádjái.
Åarjene: Daehtie johkenjaelmeste rïektes sievine tjahkese Neklumpen (jælloe 1014), debpede rïektes sievine dan mïerhkese gusnie johke Ekornåa rijhkeraastem tjuahpa.
Nuortan: Riikkaráji mielde Ekornåa rájes Svaletjahke rádjái.
Luvlene: Rijhkeraasten mietie johkeste Ekornåa
Bealjehkh lea guohtunguovlu Handölsdalen čearu váste.
Svaaletjahkese.
Áiddit: Áiddit galget leat:
Bealjehkh leah gåatomedajve Handölsdalen saemiensïjtese.
1.
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh 1.
Riikkarájis Svaletjahkes guohtunguovllu ráji mielde Esna rádjái Nesjøen bokte.
Rijhkeraasteste Svaaletjahkesne gåatomedajveraasten mietie Esnan gåajka jaevrien Nesjøen baaktoe.
2.
2.
Storbekken njálmmi rájes Nesjøenis guohtunguovllu ráji mielde dan báikái gokko Ekornåa boahtá riikkarádjái.
Storbekken johkenjaelmeste jaevresne Nesjøen gåatomedajveraasten mietie dahkoe dan mïerhkese gusnie johke Ekornåa rijhkeraastem tjuahpa.
§ 44 Grövelsjön Dalarna leanas
§ 44 Grövelsjön Dalarna läänesne
Grövelsjön guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Riikkarájis Grövelsjön bokte, dán jávrri mielde Grövlan njálbmái, dás njuolga linjjás Rr 140 A rádjái, viidásit riikkaráji mielde Grövelsjön rádjái.
Grövelsjön daah raasth (Kaarhtelissie 4): Rijhkeraasteste jaevresne Grövelsjön, daan jaevrien mietie Grövlan johkenjaalman, destie rïektes sievine Rv:se 140 A, vyjrehkåbpoe rijhkeraasten mietie Grövelsjön gåajka.
Grövelsjön lea guohtunguovlu Elgå boazoorohaga váste.
Grövelsjön lea gåatomedajve Svaahken båatsoesïjtese (Elgå reinbeitedistrikt).
Dat oasit guovllus mat leat birrajagi guohtuma siskkobealde sáhttet geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b..
Dah dajveboelhkh mah abpe-jaepie-maarhken ålkolen, dah maehtieh nuhtjesovvedh golken 1.
Áiddit: Áidi galgá leat Grövlan njálmmi rájes Grövelsjönis guohtunguovllu ráji mielde gitta Rr 140 A rádjái.
Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh johken Grövlan luspeste jaevreste Grövelsjön gåatomedajveraasten mietie Rv:se 140 A.
Sierra njuolggadusat áiddiid birra
Sjïere njoelkedassh geerestahki bïjre
§ 45 Sierra riikkarádjeáiddit Davvi- Trøndelága, Lulli-Trøndelága ja Hedmárkku fylkkain ja Jämtlándda ja Dalarna leanain
§ 45 Sjïere rijhkeraasten geerestahkh NordTrøndelag, Sør-Trøndelag jïh Hedmark fylhkine dovne Jämtland jïh Dalarna läänine.
1.
Geerestahkh gelkieh rijhkeraasten mietie årrodh: 1.
Gaskal Loarte boazoorohaga ja Jovnevaerie čearu Stor-Kingen jávrri rájes Björkvattnet rádjái (se § 46).
Loarte båatsoesïjten jïh Jovnevaerie saemiensïjten gaskem jaevreste Stor-Kingen jaavran Björkvattnet (gea § 46).
2.
2.
Gaskal Loarte boazoorohaga ja Njaarke čearu Björkvattnet rájes Jävsjön rádjái.
Loarte båatsoesïjten jïh Njaarke saemiensïjten gaskem jaevreste Björkvattnet jaavran Jävsjön.
3.
3.
Gaskal Skæhkere boazoorohaga ja Kall čearu ja maiddái gaskal Gaasken- Laante boazoorohaga ja Kall čearu Torrön jávrri rájes Breivatnet rádjái.
Skæhkere båatsoesïjten jïh Kall saemiensïjten gaskem jïh Gaske-Laante båatsoesïjten jïh Kall saemiensïjten gaskem jaevreste Torrön Breivatnet gåajka.
4.
4.
Gaskal Gaasken-Laante boazoorohaga ja Kall čearu Skalsvattnet rájes Teveldal stašuvnna rádjái (geahča § 46).
Gaske-Laante båatsoesïjten jïh Kall saemiensïjten gaskem jaevreste Skalsvattnet staasjovnese Teveldal (gea § 46), 5.
5. Gaskal Essand boazoorohaga ja Handölsdalen ja Mittådalen čearuid Ekornåa rájes Rr 153 rádjái (geahča § 46).
Saanti båatsoesïjten (Essand reinbeitedistrikt) jïh Handölsdalen jïh Mittådalen saemiensïjti gaskem johkeste Ekornåa Rv:se 153 (gea § 46), 6.
6. Gaskal Riast-Hylling boazoorohaga ja Mittådalen čearu ja maiddái gaskal Riast-Hylling boazoorohaga ja Ruvhten siijte čearu Hyddsjön rájes Rr 146 Aa rádjái.
Gåebrien båatsoesïjten (Riast-Hylling reinbeitedistrikt) jïh Mittådalen saemiensïjten gaskem jïh Gåebrien båatsoesïjten jïh Ruvhten saemiensïjten gaskem jaevrien Hyddsjön luvhtie Rv:se 146 Aa.
7.
7.
Gaskal Femund boazoorohaga ja Ruvhten siijte čearu Rr 146 Aa rájes Rogshåen rádjái Røa eanus.
Femund båatsoesïjten jïh Ruvhten saemiensïjten gaskem Rv:ste 146 Aa Rogshåen gåajka johkesne Røa.
8.
8.
Gaskal Elgå boazoorohaga ja Idre Nya čearu Rogshåen rájes Røa eanus Grövelsjön rádjái.
Svaahken båatsoesïjten (Elgå reinbeitedistrikt) jïh Idre Orre saemiensïjten gaskem Rogshå:ste johkesne Røa jaavran Grövelsjön.
9.
9.
Elgå boazoorohaga bokte Rr 140 A rájes dan báikái gokko geaidnu 218 rasttilda riikkaráji.
Svaahken båatsoesïjten baaktoe (Elgå reinbeitedistrikt) Rv:ste 140 A dahkoe dan mïerhkese gusnie geajnoe 218 rijhkeraastem tjuahpa.
§ 46 Daid áiddiid dáfus mat namuhuvvojit §§ 14, 39 ja § 45 1, 4 ja 5 mat leat ceggejuvvon eará geatnegasvuođaid geažil go dat maid dán guovtti riikka soahpamuš mielddisbuktá, ii rievdda gustojeaddji ovddasvástádusdilálašvuođaid.
§ 46 Dejtie geerestahkide mah moenesovveme §§ 14, 39 jïh 45 nr. 1, 4 jïh 5, mah leah tsyøgkeme jeatjah diedti gaavhtan goh mååhtedimmie jeahta dej gøøkte iïjhki gaskem, eah goh dah jorkelh diedti gaavhtan.
§ 47 Ovddasvástádusa juohkin dán guovtti riikka gaskka cegget ja máŧasdoallat áiddiid mat namuhuvvojit dán šiehtadusas, čilgejuvvo šiehtadusa mildosis (Sierra mielddus).
§ 47 Dïedtejuekeme dej gøøkte rijhki gaskem guktie geerestahkh jïh jeatjah tseegkemh tseagodh jïh dåvvodh mej bïjre daennie protokollesne tjaalasovveme, dan bïjre protokollen lissie soptseste (Sjïere lissie).
Áiddit mat leat ceggejuvvon dán guovtti riikka ovddeš soahpamušaid vuođul, ja mat eai leat mielde dán šiehtadusas galget gaikojuvvot.
Geerestahkh mah tsyøgkesovveme evtebe mååhtedimmiej gaavhtan dej gøøkte rijhki gaskem, jïh mah eah moenesovvh daennie protokollesne, dejtie geerestahkide ryjvestalledh.
Seamma gusto daidda rusttegiidda main ii leat šat doaibma rádjerasttildeaddji boazodoalu oktavuođas.
Seamma dovne geerestahkide mah daan protokollen mietie eah vielie dåhkesjh.
Ovddasvástádus gaikut lea dan riikkas mas lea leamaš ovddasvástádus daid cegget.
Dïedte ryjvestalledh dan rijhken dïedte mij aerebi tsyøgkeme.
Loahppamearrádusat
Minngemes njoelkedassh
§ 48 Jus goappáge riikka našuvnnalaš eiseváldi, ovdalgo konvenšuvdna rádjerasttildeaddji boazodoalu hárrái lea boahtán fápmui, lea addán lobi doibmii mii mearkkašahtti láhkái dagaha váttisvuođaid doaimmahit boazodoalu guohtunguovllus dán šiehtadusa olis, de galgá dat riika sihkkarastit boazoguohtundárbbu nuppi riikka guoskevaš boazoorohaga dahje čearu várás.
§ 48 Jis akten rijhken naasjovne reereme, aerebi goh konvensjovne raastenbijjelen båatsoen bïjre faamojne sjïdteme, dïhte råajvarimmiem nænnoestamme mij maahta båatsoem heaptodh gåatomedajvesne mij daan protokollen mietie, dellie dïhte rijhke galka dan nubpien rijhken båatsoesïjten jallh saemiensïjten gåatomem tjïrkedh.
§ 49 Dat guokte riikka galget ovdalgo rádjerasttildeaddji boazodoalu konvenšuvdna lea boahtán fápmui, dahkat sierra soahpamuša áiddiid ja rusttegiid ceggema ja gaikuma áigeplána hárrái.
§ 49 Gåessie geerestahkh jïh jeatjah tseegkemh tseagkodh jïh ryjvestalledh, dellie dah gøøkte rijhkh, aerebi goh konvensjovne raastenbijjelen båatsoen bïjre faamojne sjïdteme, dah gelkieh sjïere mååhtedimmiem darjodh.
Bjørn Olav Megard nammaduvvon jođihit Sámi- ja minoritehtapolitihkalaš ossodaga - regjeringen.no
Bjørn Olav Megard edtja Saemie-jïh unnebelåhkoepolitihkeles goevtesem stuvredh
Stáhtaráđđi nammadii otne ossodatdirektevrra Bjørn Olav Megard ekspedišuvdnahoavdan Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartementii.
Staateraeresne daan biejjien dle goevtesedirektööre Bjørn Olav Megardem nammoehti goh orre ekspedisjovnen åvtehke Orrestehteme, - reereme- jïh gærhkoedepartementesne.
Megard álgá Sámi- ja minoritehtapolitihkalaš ossodaga jođiheaddjin maŋŋil Petter Drefvelin gii manná ealáhahkii.
Megard åvtehkinie sjædta Saemie-jïh unnebelåhkoepolitihkeles goevtesisnie mænngan goh Petter Drefvelin lea pensjovnistine sjïdteme.
Bjørn Olav Megard (40), oahppan cand. polit. ja sus lea sosiálaantropologa váldofága Oslo universitehtas.
Bjørn Olav Megard (40) lea ööhpehtamme goh cand. polit, åejviefaagine sosijaleantropologijesne Oslon Universiteteste.
Jagi 2009 čađahii son Public Administration mastereksámena Harvard University nammasaš universitehtas.
Jaepien 2009 maastereeksamenem veelti faagesne Public Administration, Harvard University ’ sne.
Megard lea ovdal bargan ráđđeaddin Gielda- ja guovlodepartemeanttas ja politihkalaš ráđđeaddin Kristtalaš álbmotbellodaga stuoradiggejoavkkus.
Megard dååjrehtimmiem åtna goh raeriestæjja Tjïelte-jïh regijovnaledepartementesne jïh politihkeles raeriestæjja KrF ’ en stoerredigkiedåahkan.
Jagi 2004 rájes lea Megard bargan ossodatdirektevran sámi ja minoritehtapolitihkalaš ossodagas.
Jaepien 2004 raejeste dle Megard goevtesedirektöörine orreme saemie-jïh unnebelåhkoepolitihkeles goevtesisnie.
Sámi- ja minoritehtapolitihkalaš ossodagas lea ovddasvástádus oktiiordnet ja ovddidit ráđđehusa politihka sámi álbmoga ja našunála unnitloguid guovdu (romálbmoga, romániálbmoga, kvenaid, juvddálaččaid ja vuovdeláttániid).
Saemie-jïh unnebelåhkoepolitihkeles goevtese dïedtem åtna reerenassen poltihkem iktedidh jïh evtiedidh mah leah saemiej jïh dej nasjovnale unnebelåhkoej bïjre (rovme, romanije, kveenh, juvdelassjh jïh skåajjefinnh).
Ossodagas lea buorre oktavuohta ja gulahallan eará departemeanttaiguin ja almmolaš eiseválddiiguin iešguđet dásis, earret eará sihkkarastit ahte sámepolitihkalaš ja minoritehtapolitihkalaš ulbmilat váldojuvvojit vuhtii go politihkka ja doaibmabijut hábmejuvvojit ja álggahuvvojit.
Goevtesen akte gamte ektiedimmie jeatjah departementi jïh byøgkeles åejvieladtji vøøste ovmessie daltesinie, juktie gorredidh dah saemiepolitihkeles jïh unnebelåhkoepolitihkeles ulmieh gorresuvvieh gosse edtja politihkem jïh råajvarimmieh hammoedidh jïh dejtie aalka.
Ossodagas lea maiddái ovddasvástádus Sámedikki ektui ja muđui eará sámi ja minoritehtaid guoskevaš ásahusaiguin ja organisašuvnnaiguin.
Akte gamte gaskese Saemiedigkine, institusjovnigujmie jïh siebriejgujmie saemiej jïh unnebelåhkoej luvnieSaemiej jïh unnebelåhkoej akte gamte gaskese Saemiedigkine, institusjovnigujmie jïh siebriejgujmie.
Doarjja sámegielaid digitála reaidduide - regjeringen.no
Dåarjoe digitale dïrregidie saemien gïelide
Tromssa universitehta oažžu ráđđehusas 955 000 kruvnno doarjaga digitála reaidduid ovddideapmái, mat álkidahttet sámegielaid geavaheami.
Universitete Tromsøsne 955 000 kråvnah dåarjojne åådtje reerenasseste juktie digitale dïrregh evtiedidh juktie edtja aelhkebe sjïdtedh saemien gïelem nåhtadidh.
Ruđat geavahuvvojit golmma sierra prošektii.
Dah beetnegh edtjieh golme ovmessie prosjektide juhtedh.
- Sámegiela ceavzimii lea vealtameahttun, ahte dan sáhttá geavahit digitála árgabeaivvis, ođasmahttinministtar Rigmor Aasrud dadjala.
- Eevre daerpies saemien gïele maahta åtnasovvedh mijjen digitale aarkebiejjien, jis gïele edtja jåarhkedh jieledh, orrestehtemeministere Rigmor Aasrud jeahta.
Tromssa universitehtas leat ovddidan dihtorjorgalanprográmma betaveršuvnna, masa sáhttá bidjalit davvisámegiel teavstta ja oažžut dan jorgaluvvot dárogillii.
Akte betaversjovne evtiesovveme aktede maasjinejarkoestimmieprogrammeste Universitetesne Tromsøsne, mij nuepiem vadta aktem noerhtesaemien tjaalegem lijmesjidh jïh dle dïhte nøørjen gïelese jarkoestamme sjædta.
Dán áigge čállet ollu áššebáhpáriid dárogillii maiddái sámegiel oktavuođain, danin go dat lea álkit go maŋŋá jorgalit teavstta dárogillii.
Daan biejjien jïjnjh tjaatsegh nøørjengïelesne tjaalasuvvieh aaj saemiengïelen ektiedimmine, juktie dïhte lea aelhkebe sijjeste nøørjengïelese jarkoestidh mænngan.
Universitehta jorgalanprográmmain sáhttá sámegiela geavahit hálddahusgiellan, nu ahte teavsttat leat maiddái olámuttus dárogielagiidda.
Universiteten jarkoestimmieprogramme dorje guktie saemien maahta reeremegïeline åtnasovvedh, jïh læjhkan gaavnoes årrodh dejtie mah nøørjen gïelem nåhtedieh.
Ráđđehus doarju prográmma viidásut ovddideami 170 000 kruvnnuin.
Reerenasse aktem vijrebe evtiedimmiem daehtie programmeste dåårje 170 000 kråvnajgujmie.
Prošeakta Davvi-Oarje-Ruošša álgoálbmotgielaid giellateknologalaš infrastruktuvra lea okta Davviguovlluid áŋgiruššama olis plánejuvvon prošeavttain.
Prosjekte Språkteknologisk infrastruktur for urfolksspråk i Nordvest-Russland lea akte dejstie soejkesjamme prosjektijstie Noerhtedajve-barkosne.
Prošeavtta álggaheapmi eaktuda boallobeavdevuogádaga ovddideami dáid gielaide: gielddasámegiella, komi ja njeneca.
Juktie buektiehtidh daejnie prosjektine nïerhkedh dle daerpies aktem tastatuvre-øørnegem evtiedidh dejtie sjyøhtehke gïelide; kildinsaemien, komi jïh nenetsijen gïelh.
Boallobeavdevuogádaga galgá leat álki sajáiduhttit dábáleamos operatiivavuogádagaide.
Edtja aelhkie årrodh øørnegem sjïehtesjidh dejnie sïejhmemes operatijvesysteminie.
Ráđđehus doarju ovdaprošeavtta 535 000 kruvnnuin 2011.
Reerenasse dam åvteprosjektem dåårje 535 000 kråvnajgujmie jaepien 2011.
Sámegielaid doaibmaplánas namuhuvvo maiddái davvi-, mátta- ja julevsámegiela sátnegirji almmolaš hálddašeapmái, mas jorgaladdet teavsttaid sámegielaide.
Akte dejstie råajvarimmijste Dahkoesoejkesjsnie saemien gïelide lea aktem baakoegærjam noerhtesaemien-, åarjelsaemien- jïh julevsaemien gïelide evtiedidh, jïh dam edtja byøgkeles reeremisnie nåhtadidh gosse dejtie saemien gïelide jarkoste.
Hálddahussátnegirjjiin jorgaleaddjit ožžot elektrovnnalaš reaiddu, mas sii sáhttet ohcat sániid ja doahpagiid ja buohtastahttit ovddit jorgalusaiguin.
Reeremebaakoegærjan tjïrrh dle jarkoestæjjah aktem elektrovneles dïrregem åadtjoeh, mestie maehtieh baakoeh jïh dïejvesh veedtjedh jïh aarebi jarkoestimmiejgujmie viertiestidh.
Tromssa universitehta lea váldán badjelasas sátnegirjji ovddideami, ja oaččui 150 000 kruvnno 2010 davvisámi veršuvnna álggaheapmái.
Universitete Tromsøsne edtja daam evtiedidh, jïh 150 000 kråvnah åadtjoeji jaepien 2010 juktie noerhtesaemien versjovnine nïerhkedh.
Ráđđehus juolluda 250 000 kruvnno hálddahussátnegirjji ovddideapmái 2011.
Reerenasse 250 000 kråvnah vadta dan vijrebe barkose dejnie reeremebaakoegærjine jaepien 2011.
291 miljovnna Ráđđehuskoartila lassigoluide - regjeringen.no
291 millijovnh kråvnah lissiemaaksojde Reerenassekvartaalesne
Ráđđehus árvala stáhtabušeahtas stuorra juolludemiid, mat laktásit ráđđehuskoartila bombafalleheapmái suoidnemánu 22. b. 2011.
Staatebudsjedtesne Reerenasse stoerre dåarjoeh raereste mah leah ektiedamme bombadæmman reerenassekvartaalese snjaltjen 22. b. 2011.
Bušeahtas árvalit juolludit 250 miljovnna kruvnno huksengoluide ja doaimmaide, mat laktásit Ráđđehuskoartila ođđasitásaheapmái ja ođđasitceggemii.
Budsjedtesne lea raeriestamme dåarjoeh 250 millijovnh kråvnine bigkememaaksojde jïh darjoemidie mah leah ektiedamme Reerenassekvartaalem vihth bæjjese tseegkedh jïh bigkedh.
Leat maid árvalan juolludit oktiibuot 26,6 miljovnna kruvnno Ráđđehuskoartila ođđa sihkkarastindoaimmaide, ja vel 15 miljovnna kruvnno rávdnjevuogádaga ođasmahttimii.
Aaj raeriestamme dåarjoeh orre tjïrkemeråajvarimmide Reerenassekvartaalesne, tjåanghkan 26, 6 millijovnh kråvnine, jïh 15 millijovnh kråvnah juktie straejmiefasseldimmiem bueriedidh.
Statsbygg ja DSS ožžot oktiibuot 250 miljovnna kruvnno stáhtabušeahtas ereliiggán goluid gokčamii:
Staatebudsjedtesne dle Statsbygg jïh DSS tjåanghkan 250 millijovnh kråvnah åadtjoeh juktie lissiedaerpiesvoeth maeksedh:
Árvalit nannet Statsbygg 2012 doaibmabušeahta 130 miljovnnain kruvnnuin, vai dat sáhttá fuolahit gaskaboddasaš doaibmalanjaid departemeanttaide, mat eai šat sáhte bargat lanjaineaset terrorfalleheami maŋŋá.
Raereste Statsbyggen gïehteldimmiebudsjedtem nænnoestidh 130 millijovnh kråvnajgujmie juktie sjïehteles jeatjah gåetieh skååffedh dejtie departementide mah eah vielie maehtieh sijjen gåetieh nåhtadidh daaresjimmien mænngan.
Láigohuvvon lanjaid ferte maid heivehit sihkkarvuođa ja doaibmadárbbuid ektui.
Aaj daerpies jeatjahlaakan bigkedh dejnie leejjeme gåetine juktie jearsoesvoetem jïh funksjovnelle daerpiesvoeth gorredidh.
Biliduvvon dáluin dahket maid viiddis sihkkarastinbargguid, sihke daid dáluin, mat fas geavahuvvojit ja dain, mat eai šat geavahuvvo stuorra vahágiid geažil.
Sæjhta aaj stoerre tjïrkemebarkoeh darjodh dejnie smalhtjaramme gåetine, dovne dejnie mah leah åtnose vaalteme, jïh dejnie mah eah vielie åtnasovvh stoerre skaaraj gaavhtan.
DSS oažžu 100 miljovnna kruvnno oktasaš bálvalusaid lassigoluide olles 2012.
DSS 100 millijovnh åådtje juktie lissiemaaksoeh maeksedh ektiedïenesjidie abpe 2012.
Lea sáhka lassibargiin, mat fuolahit bearráigeahččan- ja sihkkarastindárbbuin Ráđđehuskoartilis ja eará lanjain, maid departemeanttat dál geavahit, ja áibbas dárbbalaš doaibmareaidduid háhkamis ja buhtadeamis.
Daate lea stuerebe barkoedåehkien bïjre juktie vaeptie-jih tjierkemedaerpiesvoetem Reerenassekvartaalesne gorredidh jïh dejnie jeatjah gåetine mejtie departemente daelie nuhtjie, jïh skåårvemh jïh eevre orre daerpies dahlketjh gïehteldæmman.
Dárbbut juohkásit dan láhkai, ahte 75,4 miljovnna kruvnno mannet bargui, ja 24,6 miljovnna kruvnno stuorát reaidduid háhkamii.
Dah daerpiesvoeth leah 75, 4 millijovnh kråvnah gïehteldæmman jïh 24.6 millijovnh kråvnah stuerebe skåårvemidie dalhketjijstie.
Dasa lassin árvalit juolludit 20 miljovnna kruvnno Statsbyggii sierralágan prošekterenbargguide terrordagu maŋŋá.
Lissine dle raereste 20 millijovnh kråvnah Statsbyggese dåarjodh juktie joekehts prosjekteringebarkoeh tjirrehtidh daaresjimmien mænngan.
Stáhtabušeahtas leat árvalan sihkkarastit Ráđđehuskoartila čuovvovaččat:
Staatebudsjedtesne dle raeriestamme daejtie tjïrkemeråajvarimmide Reerenassekvartaalesne:
15,1 miljovnna kruvnno ođđa geahččoguovddážii.
15,1 millijovnh kråvnah akten orre vaeptiesentraalese.
Ođđa geahččoguovddáža plánat leat rievdan suoidnemánu 22. b. 2011 bilidemiid čuovvumuššan, ja guovddáš galgá dál biddjot ođđa sadjái.
Dah soejkesjh akten orre vaeptiesentraalese leah dannasinie dan jïjnje smalhtjari snjaltjen 22. b. 2011 ånnetji jarkelamme, jïh baaltese akte orre sijjie aaj sentraalese sjædta.
11,5 miljovnna kruvnno geahččui ja sihkkarastimii, go ráđđehuskoartila ja Olgoriikkadepartemeantta teknihkalaš installašuvnnaid mearri lassána.
11,5 millijovnh kråvnah vaeptiestæmman jïh tjïrkemasse dannasinie jienebh teknihken installasjovnh sjïdteme reeremekvartaalesne jïh Ålkoerijhkedepartementesne.
Leat maid árvalan juolludit 15 miljovnna kruvnno Ráđđehuskoartila rávdnjevuogádaga ođasmahttimii.
Aaj raeriestimmine båateme juktie 15 millijovnh kråvnah dåarjodh juktie straejmiefasseldimmiem Reerenassekvartaalesne bueriedidh.
- Ráđđehuskoartila sihkkarastinbarggut, mat laktásit geahččoguovddážii ja rávdnjevuogádaga ođasmahttimii, leat mávssolaš doaimmat, maid leat guhká plánen.
- Dah tjïrkemebarkoeh Reerenassekvartaalesne ektiedamme orre vaeptiesentraalese jïh bueriedæmman straejmiefasseldæmman leah vihkeles råajvarimmieh mejtie guhkiem soejkesjamme.
Mis leat dasa lassin stuorra ereliiggán golut Ráđđehuskoartila bombafalleheami geažil.
Lissine stoerre lissiemaaksoeh åadtjobe daaresjimmien mænngan Reerenassekvartaalen vøøste.
Sihke Statsbygg ja DSS dárbbašit eanet ruđaid earret eará Ráđđehuskoartila geahču sihkkarastimii, gaskaboddasaš lanjaide daid departemeanttaide, maidda dat guoská, ja gaskaboddasaš lanjaid heiveheapmái, stáhtaráđđi Rigmor Aasrud dadjá stáhtabušeahta ovdanbuktima oktavuođas.
Dovne Statsbygg jïh DSS læssanamme vierhtieh daarpesjieh, gaskem jeatjah vaeptiestimmiem tjïrkedh reerenassekvartaalesne, jeatjah sijjieh dejtie gïetedamme departementide, jïh jarkelimmie annjebodts sijjijste, staateraerije Rigmor Aasrud jeahta gosse staatebudsjedtem bæjhkohte.
Stáhtaráđđi deattuha maid, ahte ii leat vel sihkkar makkár čuovvumušat terrordagus leat 2012 bušehttii.
Staateraerije aaj tjïerteste annje dle lij rikti daejrieh mah konsekvensh daaresjimmie åtna dan 2012-budsjedtese.
Loguid sáhttet danin šaddat divustit jagi áigge, go buorebut oaidná goluid ollislašvuođa.
Dannasinie maahta sjyøhtehke sjïdtedh disse vihth bååstede båetedh mænngan daan jaepien, gosse buerebelaakan daejtie maaksojde daajra.
- Leat maid árvalan, ahte Statsbygg oažžu 20 miljovnna kruvnno sierralágan prošekterendoaimmaide bombafalleheami ja ođđa Ráđđehuskoartila huksema oktavuođas.
- Aaj raeriestamme Statsbygg 20 millijovnh kråvnah åådtje ovmessie prosjekteringebarkojde mah leah ektiedamme bombadæmman jïh bigkemasse dehtie orre reerenassekvartaaleste.
Deattuhan, ahte ádjána muhtin áigge ovdalgo ráđđehus mearrida makkárin Ráđđehuskoartil šaddá boahtteáiggis, Aasrud cealká.
Manne sïjhtem tjïertestidh ånnetji sæjhta ryøhkedh goske reerenasse sjæjsjele guktie Reerenassekvartaale edtja vååjnedh båetijen aejkien, Aasrud jeahta.
Nanne ovttasbarggu oktasaččat ávkkálaš organisašuvnnaiguin dearvvašvuođa- ja fuolahussuorggis - regjeringen.no
Laavenjostoem nænnoeste ideelle åårganisasjovnigujmie healsoe-jih hoksen sisnjelen
Ráđđehus háliida nannet ovttasbarggu oktasaččat ávkkálaš (ideála) organisašuvnnaiguin dearvvašvuođa- ja fuolahussuorggis.
Reerenasse sæjhta laavenjostoem nænnoestidh ideelle åårganisasjovnigujmie healsoe-jïh hoksesuerkien sisnjelen.
Ulbmil lea láhčit buoremus vejolaš bálvalusaid ássiide, ja seammás addit bálvalusaid fálliide stáđđásut rámmaeavttuid.
Ulmie lea dan hijven dïenesjh goh gåarede årroejidie buektedh, lissine vielie daajroes mieriekrïevemh deallahtæjjide.
Ollu dakkár organisašuvnnat fállet mávssolaš bálvalusaid, ja stáhtaráđđi Rigmor Aasrud lea jo gulahallagoahtán daiguin. Jurdda lea dahkat soahpamuša, mainna nannejit buori ovttasbarggu bajimuš prinsihpaid.
Jïjnjh dejstie åårganisasjovnijste leah vihkeles dïenesjedeallahtæjjah, jïh staateraerije Rigmor Aasrud joe aktem dialogem aalkeme juktie akten latjkoen bïjre seamadidh dej bijjemes prinsihpi bïjre akten hijven laavenjostoen gaavhtan.
- Háliidat gávnnahit, mo dakkár organisašuvnnaid gealbu boađášii ávkin buoremus lági mielde, Aasrud dadjala.
- Mijjieh tjoerebe gaavnehtidh guktie mijjieh bøøremeslaakan maehtebe nåhtoem vaeltedh dehtie maahtoste maam dagkerh åårganisasjovnh maehtieh faalehtidh, Aasrud jeahta.
– Mii fertet bissut dálá nationála ja EES-rievtti njuolggadusaid siskkobealde, muhto mii háliidat čielgasit čájehit, ahte oktasaččat ávkkálaš suorgi ii galgga jávkat. ”
– Mijjieh tjoerebe dej daaletje nasjovnale jïh EØS-rïekteles njoelkedassi sisnjeli årrodh, bene mijjieh sïjhtebe tjyølkehke årrodh ihke daate ideelle suerkie edtja tjåadtjodh. ”
Ráđđehus áigu dan lassin johttáhit muhtun doaimmaid, ovdamearkka dihte ovddidit buori kvaliteahta kriteraid ja gáibádusaid, ráhkadit bagadusa dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid háhkama doaibmafriddjavuođa birra ja guhkit soahpamušáigodagaid daid oktavuođain, main dat lea ulbmillaš.
Reerenasse sæjhta lissine jïjnjh råajvarimmiejgujmie aelkedh, goh evtiedimmie hijven kvaliteetevæhtijste jïh krievemijstie, bihkedimmiem darjodh dahkoesijjien bïjre juktie healsoe-jih sosijaaledienesjh skååffedh, jïh guhkebe sjiehtedimmieboelhkh gusnie dïhte maereles.
Fylkkamánneámmát oažžu stuorit rolla NAV-geavaheddjiid ektui
Fylhkenålman embete aktem veaksahkåbpoe råållem åådtje NAV-utniji vööste
Ráđđehus áigu 2013 s álggahit geahččaladdama nannet golbma fylkkamánniámmáha neavvundoaimmaid NAV-geavaheddjiid ektui.
Jaepien 2013 dle reerenasse sæjhta aktine pryövenassine nïerhkedh gusnie golme fylhkenålma-embeth edtjieh aktem veaksahkåbpoe bïhkedimmieråållem åadtjodh NAV-utniji vööste.
Ráđđehus áigu 2013 s álggahit geahččaladdama nannet golbma fylkkamánniámmáha neavvundoaimmaid NAV-geavaheddjiid ektui.
– Pryövenassen åssjele lea reaktajearsoesvoetem sagki nænnoesåbpoe darjodh, jïh bïhkedimmiem bueriedidh dej utniji vööste mah tjïelten sosijaledïenesjh nåhtadieh, barkoeministere Hanne Bjurstrøm jeahta.
Geahččaladdamat álggahuvvojit Oslos, Akershusas, Rogalánddas ja Østfoldas.
’ em, sosijaledïenesjem jïh healsoedïenesjem voebnesjidh.
– Ulbmil dáinna geahččaladdamiin lea nanusmahttit riektesihkkarvuođa ja buoridit neavvundoaimmaid gielddalaš sosiálabálvalusaid geavaheddjiid ektui, cealká bargoministtar Hanne Bjurstrøm.
Akten veele giehtjedimmien mænngan reaktoejearsoesvoeten öörnegijstie reeremisnie, dle reerenasse sjæjsjalamme akte velferdtjirkije ij edtjh tseegkesovvedh.
Soria Moria II cealkámušas almmuhii Ráđđehus ahte árvvoštallagoahtit ásahit čálgoáittardeaddji ortnega gokčat NAV, sosiálabálvalusa ja dearvvašvuođabálvalusa dárbbuid.
NAV daamtaj buerebe illedahkh deellie, jïh barkiji luvnie aaj buerebe maahtoe.
Hálddahusa riektesihkkarvuođa dárkilis guorahallama maŋŋá lea ráđđehus mearridan ahte čálgoáittardeaddji ii galgga ásahuvvot.
Reerenasse lea dannasinie sjæjsjalamme buerebe barkoetsiehkieh NAV.
NAV čađaha doaimmaidis bokte dađistaga buoret bohtosiid ja bargiid gelbbolašvuohta lea maid buorránan.
’ sne buektiehtidh betnien luvhtie, buerebh goh aktem orre åårganisasjovnem bæjjese bigkedh betnien luvhtie.
Ráđđehus lea de mearridan deattuhit ja nanusmahttit áššiidčoavdimiid NAV ásahusas ovdalgo hukset ođđa organisašuvnna vuođu rájis.
Daan biejjien dle sivijletjïrkije dah klååkoeh gïetede mah leah NAV.
Siviilaáittardeaddji meannuda váiddaáššiid NAV ektui, ja bargo- ja čálgosuorggis leat bures láhččojuvvon riektesihkkarvuođaortnegat.
’ ese, jïh barkoe- jïh velferdsuerkien hijven öörneldihkie reaktajearsoesvoeteöörnegh.
Ráđđehus juolluda 3,5 miljovnna kruvnnu guovttejagi geahččaladdanprošektii man ulbmilin lea dieđuid juohkit NAV-kantuvrraid bálvalusaid, fálaldagaid ja áššemeannudeami birra.
Reerenasse sæjhta 3,5 millijovnh kråvnah dåarjodh dan guektienjaepien pryövenassese mij edtja bïevnesh vedtedh NAV-kontovri dïenesji bïjre, mejnie viehkehte jïh aamhtesegietedimmien bïjre.
Geahččaladdanprošeakta lea geavaheddjiid várás geat ožžot láhkageatnegahttojuvvon gielddalaš bálvalusaid NAV bokte.
Pryøvenasse sæjhta stuvreme årrodh dej utniji vööste mah dam laakestilleme tjïelten dïenesjesuerkiem NAV. ’ sne nåhtadieh.
Geahččaladdanortnet áigu eanet geavahit fylkkamánni juridihkalaš ja sosiálafágalaš gelbbolašvuohta.
Pryøvenasseöörnege sæjhta fylhkenålman juridihkeles jïh sosijalefaageles maahtoem buerebelaakan nåhtadidh.
Ođđa válgaortnet sámediggeválgii 2009 - regjeringen.no
Orre veeljemeøørnege saemiedigkieveeljemasse 2009
Sámediggi lea ožžon ođđa válgaortnega mii galgá doaibmat dán jagi sámediggeválgga rájis mii lea čakčamánus.
Saemiedigkie orre veeljemeøørnegem åådtjeme mij lea daan jaepien saemiedigkieveeljemistie skiereden.
Stuorát muhto hárvvit válgabiirret galget buoridit jienasasteaddjiid logu válgii.
Stuerebe jih vaenebe gievlieh edtjieh veeljijidie lissiehtidh.
- Áigumuš njuolggadusaid nuppástuhttimiin lea oččodit eanebuid searvat válgii, álkkásmahttit ja njuovžžálmahttit válgga lágideami, ja vel dat ahte sámedikki legitimitehta ja árvofápmu galggašii buorránit, cealká bargo- ja searvadahttinministtar Dag Terje Andersen.
– Dihte vuepise dej njoelkedassejorkestimmiejgujmie lea jienebh veeljijh, verkebe jih aelhkebe veeljemetjïrrehtimmie, jih stuerebe laakevåarome jih vyørtegsvoete Saemiedægkan, barkoe - jih ektiedimmieministere Dag Terje Andersen jeahta.
Ođđa válgaortnet mearkkaša:
Orre veeljemeøørnege sæjhta jiehtedh:
Stuorát muhto hárvvit válgabiirret, nu ahte válgabiirriid lohku lea unniduvvon 13 válgabiirres 7 válgabiirii
Sturerebe jih vaenebe veeljemegievlieh, doh veeljemegievlieh leah vaananamme 13 gievlijste 7 gievlide.
Johtilat válgalohkamat, nu ahte gaskaboddasaš válgabohtosat almmuhuvvojit juo válgaija
Verkebe veeljemeryøkneme, bæjhkoehtimmine dejstie åvtelbodti veeljemeilledahkijste veeljemejijjen
Dain gielddain / suohkaniin main leat unnit go logi olbmo čálihuvvon Sámedikki jienastuslohkui, lea vejolaš duššefal ovddalgihtii jienastit.
Tjïeltine gusnie vaenebe enn 30 almetjh lea Saemiedigkien veeljemelåhkosne tjaaleme, gåarede ajve åvtelbodti tjaatsestidh
Buot gielddat / suohkanat main 30 olbmo dahje eanebut leat čálihan iežaset Sámedikki jienastuslohkui, galget maid lágidit nu ahte olbmot sáhttet jienastit válgabeaivvige.
Doh tjïelth, gusnie 30 jallh jienebh lea tjaaleme Saemiedigkien veeljemelåhkosne, edtjieh aajh sjiehteladtedh tjaatsestæmman jijtjehke veeljemebiejjien.
- Nu sohpet buorebut oktii jienastuslohkui čálihuvvon olbmuid lohku ja daid jienasteaddjiid lohku mat leat guđege áirasa duogábealde.
- Buerebe akteraerie sjædta man gellie almetjelåhkosne tjaalasovveme jih man gellie tjaatsestamme fiereguhten tjirkijasse.
Ođđa válgaortnet maid geahppuda sámedigge ¨válgga lágideami riikka eanaš gielddain / suohkaniin.
Dihte orre veeljemeøørnege aaj saemiedigkieveeljemem aelhkebe dorje jienebisnie dejstie laanten tjïeltijste.
Mii leat mearrideaddji deattu bidjan dasa maid Sámediggi oaivvilda go leat ođasmahttán válgaortnega, dadjá stáhtaráđđi Andersen.
Mijjieh stoerre leavloem biejeme Saemiedigkien vuajnose gosse veeljemeøørnegem staeriedamme, staateraerije Andersen jeahta.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta sádde odne johtočállosa mas leat dieđut Sámedikki válgaortnega nuppástusaid birra.
Barkoe- jih ektiedimmiedepartemente daan biejjien aktem bæjhkoehtimmiem olkese seedtie dej jorkestimmiej bïjre Saemiedigkien veeljemeøørnegisnie.
Láhkaásahus sámediggeválgga birra
Orre mieriedimmie veeljemen bïjre Saemiedægkan lea daesnie, lovdata.no.
Johtočállosis ja mearrádusain mat leat Sámediggeválgga birra, biddjojuvvojit sámegiel veršuvnnat departemeantta neattasiiduide www.regjeringen.no/aid ja Sámedikki neahttasiidduide www.samediggi.no.
Saemien tjaalegh bæjhkoehtimmeste jih mieriedimmeste veeljemen bïjre Saemiedægkan sijhtieh departementen nedtesæjrojde båetedh www.regjeringen.no/aid/dok jih Saemiedigkien nedtesæjrojde www.samediggi.no
Ráđđehus áigu buhtadit guokte fidnovihkeortnega áigeguovdilis bargovihkedáhkádusain.
Reerenasse sæjhta målsodh daan beajjetje göökte öörnegh barkoehaevide, aktine tïjjestaeries barkoehaevietjirkeminie.
Ráđđehus maid árvala rievdadit fidnovihkelágaid ja heivehit daid otná bargoeallimii.
Raereste aaj jarkelimmieh barkoeskïemtjelassenjoelkedassine juktie dejtie sjïehtedidh daan beajjetje barkoejieliedasse.
– Árvalus mearkkaša ahte otná guovttesuorat vuogádat šaddá čielgaseabbo ja álkit, mat máŋgasiid mielas leat váddásat ja eahpečielgasat.
– Raeriestimmie sæjhta darjodh guktie aelhkebe sjædta viertiestamme daan beajjetje guektiengïerth öörneginie, maam jeenjesh tuhtjieh geerve jïh måjkoes.
Mii háliidat maiddái eanet searvama bargoeallimis, cealká bargoministtar Hanne Bjurstrøm.
Mijjieh aaj sjïehteladtebe guktie dah guejmieh barkoejieliedisnie tjerkebe meatan sjidtieh, barkoeministere Hanne Bjurstrøm jeahta.
Dál ferte fidnovaháguvvan olmmoš bargat goabbatlágan njuolggadusaid ektui ja ahte ášši meannuduvvo guovttelágan hálddašanortnegis.
Daan biejjien dle akte almetje mij haeviem barkosne åådtjeme, göökte joekehts njoelkedassi nualan båata, jïh altese aamhtese gïetesåvva göökte reereminie.
Muhtumat leat vásihan ahte sii ožžot buhtadusa nuppi ortnegis, ja nuppis eai.
Såemies lea dååjreme maaksoem åådtjodh aktene dejstie öornegijstie, men nyöjhkemem åådtjeme dennie mubpene.
– Mun gal ádden ahte muhtumat atnet dán vuoigatmeahttumin, lohká stáhtaráđđi.
– Manne gujht guarkam almetjh tuhtjieh daate eevre båajhtode, jïh daelie maam akt dejnie darjobe, staateraerije jeahta.
Váldorievdadusat ođđa fidnovihkeortnegii leat ovddiduvvon jagi 2012 Dárkkistuvvon Našunálabušeahtas.
Raeriestimmien åejvievæhtah akten orre barkoehaevieöörnegasse leah buakteme Staeriedamme Nasjovnalebudsjedtesne jaapan 2012.
Árvalus mielddisbuktá ođđa láhkarievdadusa man vuođul áiddo ásahuvvon fidnovihkeovttadat galgá buhtadusgáibádusaid mearridit.
Raeriestimmie dorje guktie akte serteme sjædta akten njoelkedassevierhkese, gusnie akte orre tseegkeme ektievoete barkoehaevide edtja krievemidie nænnoestidh maaksoen bïjre.
Ráđđehus áigu ovddidit láhkaárvalusa giđđat 2013.
Reerenasse ussjede aktem laakeraeriestimmiem buektedh gïjren 2013.
Fidnobuohcuvuođalistu vuogádat joatkkašuvvá, muhto dainna láhkaspiehkastagain ahte buohcuvuođat mat eai leat fievrriduvvon listui sáhttet dohkkehuvvot fidnobuohcuvuohtan maŋŋil juohke ovttaskas ášši konkrehta árvvoštallama.
Jåarhka öörneginie aktine barkoeskïemtjelasselæstojne, men aktine sjïere njoelkedassine mij sæjhta jiehtedh skïemtjelassh mah eah læstosne tjåadtjoeh, dejtie maahta læjhkan goh barkoeskïemtjelassh jååhkesjidh akten vihties vuarjasjimmien mænngan, dennie sjiere tsiehkesne.
Lassin vel ásahuvvo vuogádat mii addá vejolašvuođaid dađistaga rievdadit fidnobuohcuvuođalistu, ja dás ožžot bargoeallin oasálaččat dehálaš rolla ođđa bistevaš fidnobuohcuvuođalávdegotti searvama bokte.
Lissine akte öörnege tseegkesåvva gusnie gåarede barkoeskïemtjelasselæstoem ahkedh staeriedidh, gusnie aaj barkoejieleden guejmieh sijhtieh aktem vihkeles råållem utnedh ihke meatan aktene orre, nænnoes barkoeskïemtjelassemoenehtsisnie.
– Árvalus suddje fidnovaháguvvan olbmuid vuoigatvuođaid, hábme áigeguovdilis regeliid fidnovigiid várás positiiva dásseárvováikkuhusaiguin ja bargoaddiid golut maiddái dollojuvvojit dohkálaš rámmaid siskkobealde, dadjá bargoministtar Hanne Bjurstrøm.
– Raeriestimmie sæjhta reaktide gorredidh dejtie mah haeviem barkosne åådtjeme, tïjjestaeries njoelkedassh sjugniedidh barkoeskïemtjelasside mah leah hijven mïrrestallemen gaavhtan, jïh seamma aejkien barkoevedtiji maaksojde eensi mieriej sisnjeli utniehtidh, barkoeministere Hanne Bjurstrøm jeahta.
Hávdádandivatlávdegoddi geigii iežas čielggadeami / Juvlememaaksoemoenehtse sov salkehtimmiem deelli / Hávddádimdivutnammadus buvtij tjielggidusáv - regjeringen.no
Juvlememaaksoemoenehtse sov salkehtimmiem deelli
Hávdádandivatlávdegotti čielggadeapmi (ođđadárogillii)
Juvlememaaksoemoenehtsen salkehtimmie (orrenöörjen)
Lávdegotti mielas galggašii kremašuvdna nuvttá, ja háliida ahte oapmahaččat eai galgga dárbbašit máksit eanet jos olmmoš hávdáduvvo eará gildii go dan gildii gos son ásai.
Moenehtse sæjhta kremasjovne edtja namhtah årrodh, jïh sæjhta lïhke fuelhkie ij edtjh vielie maeksedh dastegh åemiealmetje edtja juvlelgidh aktene jeatjah tjïeltesne goh desnie gusnie årroeji.
Hehtten dihte ahte olbmot meannuduvvojit sierraláhkai, árvala lávdegoddi álkidahttit njuolggadusaid mat gusket hávdeláigoheapmái.
Juktie joekehts gïetedimmiem slyöhpedh dle moenehtse aelhkiehtimmieh njoelkedassine raereste leejjemen bïjre kroepteste.
Fylkkamánni Erling Lae ja kulturministarii Thorhild Widvey (Govven: KUD.
(Guvvie: KUD.
/ Ketil Frøland)
/ Ketil Frøland)
- Mun giittán lávdegotti barggu ovddas.
– Manne barkoen åvteste gijhtem maam moenehtse dorjeme.
Mii áigut dárkilit árvvoštallat buot árvalusaid maid lávdegoddi lea ovddidan, cealká kulturministtar Thorhild Widvey.
Mijjieh sïjhtebe aktem veele vuarjasjimmiem darjodh dejstie ovmessie raeriestimmijste mejtie moenehtse lea buakteme, kultuvreministere Thorhild Widvey jeahta.
- Hávdádanvierut earáhuvvet dađistaga.
– Juvlemen aerpievuekieh leah iktesth evtiedimmesne.
Danne lea dárbu árvvoštallat leat go lágat ja njuolggadusat doarvái bures heivehuvvon servodaga ovdáneapmái, dadjá Widvey.
Dan åvteste daerpies sjïdteme vuarjasjidh mejtie dah njoelkedassh leah nuekies hijven evtiedimmievæhtide sjïehtedamme, Widvey jeahta.
Hávdádandivatlávdegoddi nammaduvvui borgemánu 12.b.2012 Stoltenberg II-ráđđehusa bokte.
Juvlememaaksoemoenehtse nammoehtamme sjïdti mïetsken 10. b. 2012 Stoltenberg II-reerenasseste.
Lávdegotti mandáhta lea leamaš geahčadit hávdemeanuid guoskevaš rievttálaš ja ekonomalaš áššiid.
Moenehtsen mandaate lea orreme dejtie rïekteles jïh ekonomeles gyhtjelasside vuartasjidh juvlemen bïjre.
Hávdádandivatlávdegotti čielggadeapmi galgá dál sáddejuvvot gulaskuddamii.
Daelie Juvlememaaksoemoenehtsen salkehtimmie edtja govlehtæmman..
Lávdegoddi lea čađahan servodatekonomalaš golloguorahallama mas sihke gistohávdádanmeanut ja ruhkkohávdádanmeanut leat čielggaduvvon.
Moenehtse lea siebriedahke-ekonomeles maaksoeryöknedimmiem tjïrrehtamme mij dovne gæstoejuvlemem jïh kravhkajuvlemem vuartesje.
Lávdegoddi lea earret eará háhkan dieđuid eará davviriikkain, árvvoštallan stivrendieđuid dárbbuid ja statistihkaid, ja árvalan arvat olu njuolggadusrievdadusaid.
Moenehtse lea gaskem jeatjah daajroem veedtjeme jeatjah noerhtelaantijste, vuarjasjamme mejtie daerpies stuvremebïevnesigujmie jïh statistihkine, jïh gellie raeriestimmieh buakteme njoelkedassejarkelimmide.
Váldosisdollui
Orrejaepiehåalome
Stáhtaministara ođđajagesárdni 2012
Tsïengelen 1. b. 2012
Historjjálaš arkiiva
Gieries gaajhkesh dovnesh
Guokte mánu dassá riegádii unna Danicaš Manilas.
Göökten asken gietjeste onne Danica reakasovvi Manilesne.
Son šattai máilmmiboargár nummir čieža miljárda.
Dïhte veartenen tjïjhtje millijardh almetjinie sjïdti.
Muhtun mánuid geažis riegáda mánná gii šaddá norgalaš nummir vihtta miljovdna.
Gööktine askine akte onne maana sæjhta reakasovvedh mij nöörjen almetjinie nommere vijhte millijovnh sjædta.
Mo son manná dieinna guovttuin ?
Guktie sæjhta dej guaktajgujmie sjïdtedh åvtese ?
Makkár boahtteáigi vuordá sudno ?
Man båetijen aejkien dejtie vuertieminie ?
Ná jerret váhnemat.
Naemhtie eejhtegh gihtjieh.
Nie leat váhnemat áiggiidčađa jearran buot riikkain, go ođđa mánná riegáda máilbmái.
Naemhtie eejhtegh gihtjeme, abpe tïjjen jïh gaajhkine laantine, gosse aktem orre jieledem voestes aejkien gaavnesjieh.
Dien magihkalaš ravkalanbottus riegáduvvo šiehtadus agibeaivái.
Daan heamtureligke ståantetjen akte sjïehtedimmie reakasåvva ihkuven aajkan.
Ráhkisvuođa-šiehtadus mii gierdá buot.
Akte sjïehtedimmie gieriesvoetese mij gaajhkem tööllie.
Danne lea nu máŧohis surgatlaš go nuorra olmmoš jápmá.
Dannasinie dan gaajh vædtsoes gosse akte noere almetje sealede.
Ii oktage eadni leat oaivvilduvvon massit bártnis.
Ij naan tjidtjie edtja baernebem dassedh.
Ii oktage áhčči galggašii massit nieiddas.
Ij naan aehtjie edtja njiejtebem dassedh.
Suoidnemánu 22. beaivve gillájedje ollugat.
Snjaltjen 22. b. gellie almetjh vædtsoesvoetem dååjrin.
Áhčit, eatnit, oappát, vieljat, ádját ja áhkut fertejedje vázzit dan losses geainnu hávdeeatnamii.
Aehtjebh, tjidtjebh, åerpenh jïh aahkah aajjah tjoerin dam leevles geajnoem kroeptese vaedtsedh.
Dat bávččagahtii min váimmuid.
Dïhte vaajmoem baektjiedi.
Lean jurddašan sin birra geat besse heakkas ja oarbásiid birra juohke beaivvi dáhpáhusa rájes.
Manne ussjedamme dejtie mah åadtjoejin guhkiebasse jieledh dah mah beetsin, fïerhten biejjien mænngan.
Mo manná dinguin ?
Guktie dijjine daelie ?
Manne galggai dát dáhpáhuvvat ?
Mannasinie daate tjoeri heannadidh ?
Vihtta mánu maŋŋil dárbbašit mii ain diehttit vai áddet.
Vïjhte askh mænngan daarpesjibie annje daejredh juktie guarkedh.
Jahki 2012 addá ođđa vástádusaid.
Jaepien 2012 sæjhta orre vaestiedassh vedtedh.
Vuosttažettiin galgá vuos diggeášši vearredahkki vuostá.
Voestegh reakta-aamhtese båata dan almetjen vööste mij dam darjoeji.
Dasto galgá kommišuvdna muitalit čiŋatkeahtes ja vuoiggalaš suoidnemánu 22. b. historjjá.
Dan mænngan dle kommisjovne edtja sov tjïelke jïh eerlege histovrijem soptsestidh snjaltjen 22. biejjeste.
Dát mearkkaša ahte mii fertet hálddašit oaidnaleami vearredahkkiin.
Dïhte sæjhta jiehtedh mijjieh tjoerebe ikth vielie töölledh baahhasvoetem råakedh.
Mun lean oadjebas dasa ahte dan mii nagodat.
Manne gujht daajram mijjieh dam buektiehtibie.
Norgga álbmot han čálii historjjá diimmá geasi.
Juktie dah nöörjen almetjh histovrijem tjeelin dæjmetje giesien.
Álggos bomba ja báhčimat suorggahedje min.
Voestegh dle eevre sjaavoejimh bombeste jïh skuehtijste.
Muhto de dáhpáhuvai juoga.
Dle mij akt heannadi.
Mii čuožžileimmet, savdnjileimmet eret balu ja njuolggočilggiid doarjjuimet demokratiija.
Mijjieh tjuedtjielimh, asvem sovnjedimh jïh tseagkasjimh demokratijen gaavhtan.
Mii dovddaimet dan ruvsovázzimis ja spáiddarvázzimis.
Mijjieh dam damtimh blommaraajrosne jïh govkijeraajrosne.
Hávdádemiin, girkuin, moskeain ja TV-ovddas.
Juvleminie, gærhkojne, moske ’ ine jïh TV-sjeermi uvte.
Mii leimmet okta álbmot.
Mijjjieh limh akte åålmege.
Álbmot čájehii iežas buoremus beali deaivvadettiin eallimis vearrámus dáhpáhusa.
Gosse dam vearremesem jieliedisnie råakin, dle almetjh dam bööretjommesem jïjtsistie veedtjin.
Dát lea nannen mu jáhku ahte olbmuin gávdno buorredáhtolašvuohta.
Dïhte mov jaahkoem veaksahkåbpoe dorjeme ihke dam bueriem almetjinie jaehkedh.
Doaivagii.
Håhkose jaehkedh
Ja fápmu olbmuid dáhtus.
Jïh faamose akten åålmegen væljosne.
Suoidnemánu 22. beaivve riegádedje maid mánát Norggas.
Snjaltjen 22. b. aaj maanah Nøørjesne reakasovvi.
Okta sis lei Thomas.
Akte dejstie lij Thomas.
Son lea virkos ja duđavaš gánddaš Lillehammeris.
Dan biejjien dïhte akte madtjeles baarnetje Lillehammerisnie.
Thomas ferte eallit dainna duohtavuođain ahte su riegádanbeaivvi muitojuvvo moraš.
Thomas tjuara jieledh jïh daejredh altese reakedsbiejjie lea sårkose ektiedamme.
Mii fertet fuolahit ahte nu ii šatta.
Mijjieh edtjebe hoksedh ij ajve naemhtie sjïdth.
Mii fertet čájehit ahte dát roassu maiddái buvttii liekkusvuođa ja árvvolašvuođa min riikii.
Mijjieh edtjebe vuesiehtiedh daate nåake heannadimmie aaj maam akt baahkes jïh vyörtegs åvtese lutnji mijjen laantesne.
Thomas ja Danica galgaba goabbat sajis máilmmis rávásmuvvat.
Thomas jïh Danica edtjieh geerve almetjinie sjïdtedh fïereguhtene bielesne dehtie tjåenghkies veartenistie.
Min doaibma šaddá de čájehit man ollu sudno ovttastahttá dan sadjái go earuha.
Mijjen barkoe lea dejtie vuesiehtidh man jïjnje vielie mij dejtie aktene, goh dejtie joekehte.
Jos mii čájehat dáhtu oahppat guhtet guimmiideamet birra, de ovdánat olmmožin.
Gosse mijjieh væljoem vuesiehtibie sinsitnien bïjre lïeredh, dle mijjieh goh almetjh sjïdtebe.
Jos mis leat návccat árvvusatnit sierranasvuođaid, de nanusmuvvat.
Gosse buektiehtibie joekehtsvoetide ååktedh, dle veaksahkåbpoe sjïdtebe.
Jos duostat luohttit guhtet guimmiidasamet, de mii ollet guhkkelii.
Gosse doestebe jearsoesvoetem damtedh sinsætnan, dle guhkemosth båatebe.
Soaitá Thomas ja Danica šaddaba ustibat boahtteáiggi Facebook bokte.
Akten biejjien dle kanne Thomas jïh Danica voelpine sjidtieh dennie båetijen aejkien Facebookesne.
Ja Danica oažžu govaid maid ii goassige leat oaidnán: Lillehammer njuikenluohkát.
Jïh Danica guvvieh mestie akt åådtje satne ij gåessie gænnah vuajneme: njulhtjemebahkide Lillehammerisnie.
Dá lea interneahta buoremus bealli.
Daate lea gaskeviermie sov bööretjommesisnie.
Interneahtta lea heajumus go totaliteara doalvvuheaddjit ožžot hállat moaittekeahttá sevdnjes čiegain neahta bokte.
Gaskeviermie sov vierremesisnie lea gosse totalitære tjeejehtæjjah åadtjoeh soptsestidh jemhkelds roenine nedtesne, bielelen naaken dejtie tjøødtjehte.
Dán fertet hálddašit stáđisvuođain.
Dam tjoerebe vihtiesvoetine dåastodh.
Mii galgat ádjit sin doppe eret máhtolašvuođa čuovgasiin.
Mijjieh edtjebe dejtie olkese trumhpestidh daajroen tjoevkesinie.
Vuostálastit ekstremismma mearkkaša váldit ovddasvástádusa boahttevuhtii.
Ekstremismen vuestie soptsestidh lea diedtem vaeltedh dan båetijen aejkien åvteste.
Mun ávžžuhan buohkaid doaibmat digitála ránnjááhkkun.
Manne gaajhkesidie haastam hijven digitaale kraannagujnine sjïdtedh.
Ii fal dárkkistit oaiviliid dahje jávkadit divaštallamiid.
Ij dannasinie dijjieh edtjede mielh staeriedidh jallh digkiedimmide gatskelidh.
Mii galgat gierdat unohisvuođaid.
Mijjieh edtjebe dam töölledh mij lea leajhroes.
Mii suhttada, hárdá ja velá hirpmahuhttá.
Dïhte mij naskohte, giepedahta jïh aaj heajhkaldahta.
Muhto – mii fertet maid vuosttaldit.
Men – mijjieh edtjebe vuesiehtidh.
Mii galgat vástidit.
Mijjieh edtjebe vaestiedidh.
Dat mearkkaša čájehit ovddasvástádusa sátnefriddjavuhtii go cealkit: “ Ii fal, dus lea boastut ”.
Lahtestimmiediedtem vuesehte gosse jeahta: «Ijje, datne miste vaaltahš
Mii dahkat dan beaiveboradanáiggi bargosajis.
Mijjieh dam darjobe beapmoebuertesne barkosne.
Dál lea áigi dahkat seammá neahta bokte.
Daelie tïjje båateme mijjieh tjoerebe dam nedtesne aaj darjodh.
Ođđa jahki lea farga jándor boaris.
Dïhte orre jaepie varke akten dygnen båeries.
Mii galgat maiddái jagi 2012 geavahit dehálaš doaimmaide:
Mijjieh edtjebe jaepien 2012 aaj dejnie stoerre barkojne nåhtadidh:
Vuostálastit geafivuođa máilmmis.
Veartenen giefiesvoeten vööste gæmhpodh.
Bargat ráfi ovdii.
Raeffien åvteste barkedh.
Ja gádjut dálkkádaga.
Jïh klijmam beerkedh.
Dát lea min vealgi boahttevuhtii.
Dam darjobe dan båetijen aejkien gaavhtan.
Dát lea mearehis viiddis doaimmat.
Daate lea gaajh stoerre barkoeh.
Lea álki jurddašit ahte ii ábut.
Aelhkie vienhtedh daate ij gåaredh.
Muhto dan de gal dahká.
Men nov gujht gåarede.
Máilbmi ovdána garra bargguid bokte ja go geađggi bardá geađggi ala.
Tjarke barkoen tjïrrh, jïh gosse aktem gierkiem dan måbpan bïejebe, dle veartene åvtese jåhta.
Máŋga čuohtemiljovnna olbmot leat gáddjojuvvon geafivuođas.
Gellie stoerretjuetie almetjh leah naan gille jaepine giefiesvoeten svaalhtesijstie loevenamme.
Unnit olbmot duššet sođiin.
Vaenebh dåarosne sealadieh.
Eanebut ellet friddjavuođas.
Jienebh raeffesne veasoeh.
Ja eai goassige ovdal leat olbmot beassan válljet iežaset jođiheddjiid friddja ja demokráhtalaš válggaid bokte.
Jïh ij gåessie gænnah jienebh almetjh sijjen åvtehkh veeljeme frijje jïh demokratijen veeljemi tjïrrh.
Mii vásiheimmet dan arábalaš giđas.
Mijjieh dam vihth vööjnimh dennie arabijen gïjresne.
Álbmoga gáibádusat jávkadedje stivrejeddjiid giellásiid ja bággejedje dovddastit rievdadusaid.
Almetjevæljoe slognide regimijste noeli, jïh jarkelimmieh noerhki.
Almmatge.
Læjhkan.
Dat mii mu njuorasmahttá persovnnalaččat lea ahte eai šat jáme nu olu mánát ja eanet eatnit cevzet.
Dïhte mij mov vaajmoem jeenjemes doehtede, lea vaenebh maanah sealadieh jïh jienebh tjidtjieh åadtjoeh guhkiebasse jieledh.
Riegádanbeaivi, beaivi goas son addá ođđa eallima, lea ain olu nissonolbmuid varaleamos beaivi.
Baersieldimmiebiejjie, dïhte biejjie ietnie orre jieledem vadta, lea annje dïhte vaaregommes biejjie jïjnjh nyjsenæjjaj jieliedisnie.
Eanet čalbmeeatnit, ođđa riegádahttin-klinihkat ja buoret čorgatvuohta dagahit ahte eanet nissonolbmot cevzet.
Jienebh tsegkietnieh, orre baersieldimmieklinihkh jïh buerebe skåernehksvoete darjoeh guktie dah tjidtjieh åadtjoeh guhkiebasse jieledh.
Diibmá gájuimet eanet go 600 000 máná.
Minngemes jaepien 600 000 jienebh maanah beerkimh.
Máŋgasa dušše dálkkasnáluin.
Jïjnjh dejstie ajve aktine strijtjkine.
600 000 mávssolaš olbmo.
600.000 dovres jieledh.
Norga lea láidesteaddjin dás.
Jïh Nøørje akte tsevtsiedæjja.
Mii sáhttit dáinna buohkat čevllohallat.
Dam maehtebe garmedidh.
ON dálkkádatpanela várre dávjjibut ja garraseabbo garra dálkkiid vuostá mat leat vuordagis.
EN. ’ i klijmadåehkie daamtajåbpoe jïh vierrebe værsjoej vööste vaarohte båetijen aejkien.
Norggas ledje garra dálkkit juovllaid ja ođđajagi gaskkas.
Værsjoeh aaj jåvli Nøørjesne.
Didjiide čuozai garrasit geat vásiheiddet garra biekkaid billistemiid.
Uvtemes dijjide mah åårkanen earjoehtimmieh dååjrin.
Muhto olles Norga lea čuvvon din.
Men abpe Nöörje dijjem fulkesamme.
Mii rápmot oarjenorgga ássiid návccaid hálddašit dákkár duođalaš ja varalaš dilálašvuođaid.
Mijjieh gutnedibie guktie jillieladtjh buektiehtibie dan asvoeh tsiehkieh haalvedh.
Ja mun giittán sin geat árjjálaččat veahkehedje, čorgejedje ja divodedje.
Jïh manne gutnedem gaajhkide dijjide mah viehkiehtamme, beerkeme jïh davvome.
Dađibahábut duššai okta gádjunbarggus.
Gaatesjen dle akte almetje hïegkem dassi barkosne.
Go mun vuolggán Oarje-Norgii moatti beaivvi geažis de háliidan divaštallat gearggusvuođa singuin geat vásihedje garra dálkkiid.
Gosse Jillielaantese vualkam muvhtine biejjine dle sïjhtem digkiedidh dejgujmie mah væjrosne barkeme, guktie mijjieh maehtebe dagkaridie væjrojde reejrehtidh.
Mii fertet bures ráhkkanit dálkkádatváikkuhusaid ektui.
Tjoerebe reejrehtidh klijmajarkelimmiej vööste.
Muhto buot vuosttamužžan fertet doaimmaid bokte eastadit daid.
Men uvtemes tjoerebe barkedh dejtie heerredidh.
Dálkkádatbarggu ektui lei mannan jahki beahttu.
Klijmabarkoen åvteste dle dæjmetje jaepie lij nåake.
Mii vásiheimmet gal ovdáneami, muhto áššit eai čoavdásan Durban čoahkkimis ge.
Sïllh åvtese dorjesovvi, men vaallah tjåanghkoe Durbanesne gænnah gaajhkem buektiehti.
Muhto mii eat sáhte vuollánit.
Men ibie maehtieh jammaridh.
Norga ferte ain leat geatnegahtti šiehtadallamiid hoahpuheaddji.
Nøørje edtja annje tsevtsiedæjjine årrodh, åeliedihks latjkoej åvteste.
Sivas go eai gávdno eará molssaeavttut.
Juktie ij leah mij akt jeatjah.
Máilbmi ferte ovttasdoaibmat.
Veartene tjuara ektesne årrodh.
Muđui beahtit mii Danica Manilas ja Thomasa Lillehammeris.
Jeatjah gaavhtan biehtebe Danicam Manilesne jïh Thomas Lillehammerisnie.
Eará hástalus ođđajagis lea eurohpalaš vealgeroassu.
Akte jeatjah haesteme daan orre jaepien lea dïhte europejen laajkoeneavroe.
Dát ášši orru guoskamin ruđaide.
Vååjnoe goh dïhte lea beetnegi bïjre.
Muhto duohtavuođas lea dát ášši olbmuid birra.
Men raaktan lea almetji bïjre.
Mii oaidnit fas stuorra bargguhis olmmošveagaid Eurohpás.
Vihth veljies barkoenamhtah almetjh Europesne vuejnebe.
Olu nuorat leat massimin jáhku boahtteáigái.
Jïjnjh noerh lea jaahkoem dasseminie dan båetijen beajjan.
Dan ii sáhte Eurohpá dohkkehit.
Europa ij maehtieh dam luhpiedidh.
Midjiide Norggas lea ášši dan birra ahte sihkkarastit min bargosajiid ja bisuhit huksenreanttu.
Mijjese Nöörjesne dle mejtie buektiehtibie barkoesijjide jïh gåetiereentam gorredidh.
Mii eat dieđe man garrasit dát boahtá midjiide čuohcat.
Ibie daejrieh man tjarke daate neavroe mijjem tsevtsie.
Muhto mun lohpidan ahte mii áigut vuosttaldit go dárbbašuvvo.
Men manne luhpehtem mijjieh edtjebe gaajhkem darjodh gosse daerpies.
Nugo ovdalge leat dahkan.
Guktie aarebi dorjeme.
Oadjebas boahtteáigi ii šatta ráfi haga.
Ij naan jearsoes båetijen aejkien sjïdth jis ij leah raeffie.
Olu norgalaččat oassálastet ráfisuodjalus doaimmaide miehtá máilmmi.
Jïjnjh nöörjen almetjh leah meatan dennie barkosne mij raeffiem sjugnede bïjre jarkan veartenisnie.
Veahkkebargin, miidnačorgejeaddjin dahje piráhta-bivdin Somalia rittu olggobealde.
Jallh goh pirate-vijrijh Somalijen mearoegaedtien ålkolen.
Dávjá leat varalaš doaimmat.
Daamtaj vaarege barkoeh.
Diibmá suodjaledje norgalaš girdit Libya álbmoga Gaddafi garra stivrejumis.
Dæjman nöörjen girtijh dejtie libyjen almetjidie vaarjelin Gaddafi-regimen julmiesvoeten vööste.
Viiddis ovttastumis barge min soalddáhat buori barggu, ja leat maŋŋil ožžon olu ánssášeaddji rámi min lihtolaččain.
Mijjen almetjh ålkone leah dej væjkelommes gaskem aktene gamte ektiedimmesne, jïh mijjen allijerth dejtie garmerdamme.
Min soalddáhat leat jagi 2001 rájes doaibman Afghanistanas.
Afghanistanesne nöörjen soldaath viehkine orreme mænngan 2001.
Jagi 2012 álggahuvvo soalddáhiid geahpadeapmi.
Jaepien 2012 edtjebe aelkedh viehkiem giehpiedidh.
Mun hirbmadit čevllohalan daid doaimmaiguin maid min soalddáhat leat čađahan Afghanistanas.
Manne dan garmeres mejnie mijjen soldaath dorjeme Afghanistanesne.
Mii giitit váimmolaččat buohkaid geat leat searvan ráfidoaimmaide.
Sïjhtem gaajhkesidie vaajmoste gijhtedh, mah leah ålkone barkeminie raeffien åvteste.
Seammás muitit mii maid sin geat leat duššan.
Seamma tïjjem måjhtelibie dejtie mah hïegkem dasseme.
Mii leat vuot massán min buoremusaid.
Mijjieh vihth dasseme naaken mijjen bööretjommesijstie.
Oberstløytnanta Siri Skare duššai ON-kantuvrra falleheamis Mazer-i-Sharif báikkis.
Oberstløytnante Siri Skare aktene hamhkosne sealadi EN-kontovren vööste Mazer-i-Sharifesne.
Jurista Ingrid Midtgaard duššai bombafalleheamis ON vuostá Nigerias.
Juriste Ingrid Midtgaard båvvasi aktene bomba-hamhkosne EN vööste Nigerijesne.
Mii leat stuorra morrašiin váldán vuostá jápmaságaid.
Mijjieh dïjride dej sealadimmien bïjre stoerre sårkojne dåastoejimh.
Sii leat álo min mielde.
Dah sijhtieh iktegisth mijjine årrodh.
Dán jagi háliidan sáddet erenoamáš liegga dearvvuođaid Majestehtii Gonagas Haraldii ja Majestehtii Dronnet Sonjai.
Daan jaepien sïjhtem aktem lissie baahkes heelsegem seedtedh majesteete gånka Haraldese jïh majesteete drööhnege Sonjese.
Soaitá ahte ii goassige ráfiáiggis leat gonagasbearaš nu lahka leamaš iežas álbmoga go maŋŋil suoidnemánu 22. beaivve.
Kanne ij gåessie gænnah raeffietïjjen dle gånkafuelhkie lïhkebe sov åålmegidie orreme goh snjaltjen 22. b. mænngan.
Lagasvuođain ja liekkusvuođain sii jeđđejedje.
Lïhkevoetine jïh baahkine soelkedassem vedtin.
Gonagas, Dronnet ja Ruvdnaprinsapárra.
Gånka, drööhnege jïh kronprinspaarre.
Jierpmálaš sániiguin buoridedje sii bákčasiid.
Vijsies baakoejgujmie vaejviem læjnoedehtin.
Dán jagi deavdiba sihke gonagas ja dronnet 75 jagi.
Daan jaepien dovne gånka jïh drøøhnege 75 jaepieh illieh.
Vihtta miljovnna norgalačča háliidit ávvudanjagis giitit, sávvat lihku ja sávvat buot buoremusa Gonagas Haraldii ja Dronnet Sonjai.
Vïjhte millijovnh nöörjen almetjh sijhtieh gijhtedh, læhkoehtidh jïh dam bööretjommesem vaajtelidh gånka Haraldese jïh drööhnege Sonjese heevehtimmiejaepien.
Ráhkis dii buohkat,
Gieries gaajhkesh dovnesh,
Juovlamánu 14. beaivve ledjen mielde ávvudeamen Roald Amundsen ja su olbmáid Lullipolas.
Goeven 14. b. lim meatan jïh Roald Amundsen jïh altese kaarrh heevehtim Åarjelpovlesne.
Lei munnje stuorra dáhpáhus.
Daate akte stoerre heannadimmie.
Olbmot miehtá máilmmi gudnejahtte polasáŋgáriid ja norgga flávdda.
Almetjh abpe veartenistie polareheeltide jïh dam nöörjen saevegem earoehtin.
Šuoŋat lávlagis “ Ja vi elsker ” šattai oassin viiddis českes jaskesvuođas.
Dïhte tjoeje Nöörjen åålmegelaavlomistie «Ja vi elskerš akte bielie sjïdti dehtie stoerre veelkes sjeavohtsvoeteste.
Norga lei nu lahka, vaikko leimmet oalle guhkkin.
Nööjre lij dan lïhke, jalhts mijjieh limh dan guhkene dubpene.
Doppe, guhkkin eret, vásihin Norgga mainna mii buohkat sáhttit čevllohallat.
Desnie, guhkemes dubpemes, dle aktem Nöörjem vööjnim maam maehtebe garmerdidh.
Riika ovdavázziiguin geat leat ráhkadan historjjálaš luottaid.
Akte laante pijoneerigujmie mah histovrijen gïejh bïejeme.
Álbmot geas ledje návccat hálddašit bahávuođa buorrevuođain dalle go mii geassit vásiheimmet surgadis fallehemiid.
Akte åålmege mij buektiehti nåakevoetem buerievoetine dåastodh gosse mijjieh daan giesien dejtie julmies hamhkojde dååjrimh.
Ja juohkebeaivválaš sáŋgárat geat smávva riikka dahket stuorra riikan.
Jïh aarkebiejjien gaagnes almetjh mah aktem onne laantem stoerre darjoeh.
Lehkos nu ahte mii dien vuoiŋŋas hábmet boahttevuođa.
Baajh daennie aajmosne årrodh guktie mijjieh dan båetijen biejjien sjugnedibie.
Buorre ođđajahki !
Buerie orrejaepie !
Bearráigeahčču nannet bargiidsuorggis - regjeringen.no
Læssanamme vaaksjome barkoeseehtemesuerkine
Bargobearráigeahčču oažžu 5 miljovnna kruvnnu bearráigeahččat ásahusaid mat vuvdet ja ostet bargofámu.
Barkoevaaksjome 5 millijovnh kråvnah åådtje juktie sïeltide vielie vaaksjodh mah gïehteleminie lååjkedimmine jïh leejjeminie barkoefaamoste.
– Lea dehálaš nanusmahttit Bargobearráigeahčču vai sidjiide addo vejolašvuohta sihkkarastit duođalaš bargoeallima.
– Vihkeles Barkoevaaksjomem lissiehtidh guktie dah maehtieh viehkiehtidh aktem eensi barkoejieledem gorredidh.
Áŋggirdeamivuoruheamit earret eará bargiidsuorggis gáibidit olu resurssaid.
Prijoriteringe råajvarimmijste mah daelie dorjesuvvieh gaskem jeatjah barkoefaamoesuerkien vööste, jïjnjh vierhtieh krievieh.
Bargobearráigeahčču galgá láhkačuovvoleami fuolahit, cealká bargoministtar Hanne Bjurstrøm.
Barkoevaaksjome edtja giehtjedidh njoelkedassh fulkesuvvieh, barkoeministere Hanne Bjurstrøm jeahta.
Bargobearráigeahčču lea 2006 rájes máŋgii ožžon doarjaga, earret eará čađahit ráđđehusa guokte doaibmaplána sosiálalaš vealaheami vuostá.
Barkoevaaksjomem nænnoesåbpoe dorjeme gellien aejkien mænngan 2006, gaskem jeatjah gosse reerenassen göökte dahkoesoejkesjidie tjïrrehti sosijale dumpingen vööste.
Maŋimuš jagi lea bearráigeahčču dávjjibut bearráigeahččan bargodili dakkár ásahusain mat vuvdet ja ostet bargofámu.
Minngemes jaepien dle vaaksjome g. j. lissiehtamme vaaksjomebarkoem barkoetsiehkiejgujmie dejnie sïeltine mah barkoefaamoem lååjkedieh jïh leejjieh.
Jagi 2012 lea Bargobearráigeahčču ožžon oktiibuot 15 miljovnna kruvnnu.
Jaepien 2012 dle Barkoevaaksjomem lissiehtamme tjåanghkan 15 millijovnh kråvnajgujmie.
Doaibmabidjopáhka čuovvoleapmi
Råajvarimmiepaahkem dåarjede
Dan oktavuođas go EO sadjásašdoaimmahusdirektiiva lea laktaduvvon EES-šiehtadussii de Ráđđehus dál árvala viiddis doaibmabidjopáhka sihkkarastit ahte direktiivva ovttaárvosašvuođaprinsihpat geavatlaččat čuvvojuvvojit.
Sjïehtesjimmien sjïekenisnie EU. ' en sæjjasadtjebarkijebyrå ' en bïhkedassijste EØS-latjkosne, dle reerenasse gellie råajvarimmieh raeriestamme juktie gorredidh direktijven seammagïetedimmieprinsihpe rïektesisnie fulkesåvva.
Bargobearráigeahčču oažžu guovddáš rolla doaibmabidjopáhka čuovvoleamis.
Barkoevaaksjome aktem vihkeles råållem åådtje råajvarimmiepaahkem dåarjedidh.
Bargobearráigeahčču galgá oaivadit ja juohkit dieđuid ođđa ovttaárvosašvuođa regeliid birra mat gusket láigohuvvon bargiide ja sihkkarastit ahte ovttaárvosašvuođaprinsihpat doahttaluvvojit.
Barkoevaaksjome edtja bïhkedidh jïh bïevnedh dej orre njoelkedassi bïjre seamma gïetedimmien bïjre dejstie leejjeme barkoevaeltijijstie, jïh viehkiehtidh gorredidh ihke daate prinsihpe seamma gïetedimmiem bïjre fulkesåvva.
Bargobearráigeahčču galgá maid bearráigeahččat ođđa njuolggadusaid ságaškuššangeatnegasvuođaid ásahusaid láigohuvvon bargiid ektui.
Barkoevaaksjome edtja aaj vaaksjomem utnedh dejnie orre nænnoestimmine digkiedimmiedïedten bïjre, leejjemeåtnoen bïjre sïeltesne.
- Álgoálbmogat dárbbašit min dohkkeheami - regjeringen.no
- Aalkoealmetjh mijjen jååhkesjimmiem daarpesjieh
Odne lea 5000 álgoálbmotjoavkku mearkabeaivi, miehtá oba máilmmi.
Daan biejjien akte mïerhkebiejjie 5000 ovmessie aalkoealmetjetjïertide abpe veartenisnie.
Borgemánu 9. beaivi lea ON riikkaidgaskasaš álgoálbmotbeaivi.
Mïetsken 9. b. lea ENn gaskenasjovnaale aalkoealmetjebiejjie.
Dan beaivve heive maid čájehit solidaritehta álgoálbmogiiguin, geat ellet lossa dilis.
Daate biejjie lea aaj akte biejjie juktie ektievoetem vuesiehtidh aalkoealmetjetjïertigujmie mah gïerve tsiehkiej nuelesne veasoeh.
Máilmmi álgoálbmogat leat badjel vihtta proseantta máilmmi ássiin, eanet go 370 miljovnna olbmo, geat ásset eanet go 90 riikkas.
Veartenen aalkoealmetjh leah bijjelen vïjhte prosenth veartenen almetjijstie, vielie goh 370 millijovnh almetjh joekedamme jieniebinie goh 90 laantine.
Eanaš álgoálbmogiin lea váttis eallindilli, ja ollugiid vealahit ja oaguhit.
Dah jeanatjommes aalkoealmetjh gïerve tsiehkiej nuelesne jielieh, jïh jeenjesh dovne dïedtesimmiem jïh trïegkenassem dååjrieh.
- Máilmmi álgoálbmogiin leat ollu iešguđetlágan gielat ja kultuvrrat, mat leat midjiide riggodahkan.
- Veartenen aalkoealmetjh aktem stoerre gïelen jïh kultuvrelle gellievoetem utnieh, mij mijjem ræjhkoesåbpoe dorje.
Dan mii ávvudit odne, sámeministtar Rigmor Aasrud dadjala.
Daam mijjieh mïerhkesjibie daan biejjien, saemieministere Rigmor Aasrud jeahta.
- Ollu álgoálbmogiid dulbmet ja oaguhit ja sii dárbbašit min doarjaga ja dohkkeheami.
- Jïjnjh aalkoealmetjh dïedtesimmiem jïh trïegkenassem dååjrieh, jïh mijjen dåarjoem jïh jååhkesjimmiem daarpesjieh.
Ráđđehus áigu danin ain bargat aktiivvalaččat riikkaidgaskasaččat dan ovdii, ahte stáhtat ja sin álgoálbmogat gulahallet, Aasrud cealká.
Reerenasse sæjhta dan åvteste annje akte eadtjohke guejmie årrodh gaskenasjovnaale barkosne, dan govlesadtemasse staati jïh dej aalkoealmetjetjïerti gaskem, Aasrud jeahta.
Boahtte jagi ON lágida sierra Álgoálbmogiid máilmmičoahkkima, vuosttaš čoahkkima, mas nationálastáhtat ja álgoálbmogat deaivvadit ja guorahallet nationálastáhtaid geatnegasvuođaid álgoálbmogiid ektui.
Mubpien jaepien EN aktem jïjtse Veartenekonferansem aalkoealmetjidie öörnede, dïhte voestes konferanse gusnie nasjovnaalestaath jïh aalkoealmetjh gaavnesjieh, juktie nasjovnaalestaaati dïedth almetji vööste digkiedidh.
Vai álgoálbmogat livčče nu bures ráhkkanan dan čoahkkimii go vejolaš, de Sámediggi bovdii geassemánus 2013 álgoálbmotkonferánsii Álahedjui.
Juktie veartenen aalkoealmetjh bööremeslaakan daan konferansese ryöjredidh, Saemiedigkie lij gåassoehtæjja aktene gaskenasjovnaale ryöjreden aalkoealmetjekonferansese Altesne ruffien 2013.
Doppe ráhkadedje loahppadokumeantta, man 600 álgoálbmotáirasa buot máilmmi álgoálbmotguovlluin dohkkehedje.
Desnie aktem galhkuvetjaatsegem dajroeji, maam gaajhkh veartenen aalkoealmetjeregijovnh daelie dåarjoehtieh.
- Lea sáhka riikkaidgaskasaš álgoálbmotsolidaritehtas.
- Daate lea gaskenasjovnaale aalkoealmetjeektievoeten bïjre.
Álgoálbmogat leat unnitlogus measta buot riikkain, danin Sámediggái lea mearihis mávssolaš, ahte álgoálbmogat ovddidit oktasaš oaiviliid, nu guhkás go dat lea vejolaš.
Aalkoealmetjh leah unnebelåhkoeh mahte gaajhkine laantine, dan åvteste joekoen vihkeles Saemiedægkan aalkoealmetjh aktine tjåenghkies gïeline soptsestieh, dan gåhkese gåarede.
Min máilmmiviidosaš oktiigullevašvuohta addá midjiide fámu, ja dán beaivve lea vuogas čalmmustahttit dan, sámediggeráđđi Vibeke Larsen nanne.
Mijjen abpeveartenen ektievoete lea dïhte mij mijjem nænnoestahta, jïh daate biejjie akte hijven nuepie tjoevkesem dïsse bïejedh, saemiedigkieraerie Vibeke Larsen jeahta.
Máilmmi álgoálbmotbeaivvi ásahedje 1994, ja borgemánu 9. beaivi válljejuvvui daningo ON máilmmi álgoálbmogiid bargojoavkku čoahkkanii vuosttaš háve dan beaivve 1982.
Veartenen aalkoealmetjebiejjie tseegkesovvi 1994, jïh mietsken 9. biejjien 1982 lij dïhte voestes tjåanghkoe ENn barkoedåehkesne veartenen aalkoealmetjidie.
Bargojoavku gulai prosessii, man vuođul ON váldočoahkkin dohkkehii ON julggaštusa álgoálbmogiid vuoigatvuođaid birra 2007.
Barkoedåehkie lij akte bielie dehtie barkoste mij darjoeji guktie ENn generaalekrirrie ENn bæjhkoehtimmiem aalkoealmetji reaktaj bijre nænnoesti jaepien 2007.
Sápmelaččain lea álgoálbmotstáhtus Norggas, ja borgemánu 9. beaivi lea sámi leavgabeaivi.
Saemieh staatusem aalkoealmetjinie Nöörjesne utnieh, jïh mïetsken 9. b. lea saemien saevegebiejjie.
Ráđđehus vuoruha digitála bálvalusaid ovddideami - regjeringen.no
Reerenasse prijoriterede evtiedimmiem digitaale dïenesjijstie
Ráđđehus háliida, ahte almmolaš digitála bálvalusaid ovddidit johtileappot ja árvala danin juolludit ollu ruđa DGT-ulbmiliidda ja stáhta DGT-prošeavttaide.
Reerenasse sæjhta driektem bueriedidh juktie byøgkeles digitaale dienesjh evtiedidh, jïh raereste dannasinie stoerre dåarjoeh IKT-ektiedamme aamhtesidie jïh staaten IKT-prosjektide.
- Dan láhkai mii buoridit almmolaš hálddašeami dási, ja luvvet áiggi, mainna earret eará sáhttit meannudit áššiid johtileappot ja dahkat bargguid, mat eaktudit searvama ja persovnnalaš gulahallama, ođasmahttinministtar Rigmor Aasrud dadjala.
- Daate sæjhta kvaltiteetem bueriedidh byøgkeles reeremasse, jïh tijjem sjugniedidh maam gaskem jeatjah maahta nåhtadidh verkebe aamhtesegïetedæmman jïh barkojde mah krïevieh almetjh stïeresne, jïh persovneles gaskesem, orrestehtemeministere Rigmor Aasrud jeahta.
Čuovvovaš viiddis DGT-prošeavttaide juolludit ruđa ráđđehusa 2012 bušeahtas:
Daah stoerre IKT-prosjekth leah dåarjoeh åådtjeme reerenassen raeriestimmesne budsjedtese jaapan 2012:
Ráđđehus árvala juolludit 220 miljovnna kruvnno 2012 ođasmahttit NBČ DGT-čovdosiid.
Reerenasse raereste dåarjodh 220 millijovnh kråvnah jaapan 2012 juktie IKT-øørnegh orrestehtedh NAV.
Prográmma áigot ollašuhttit guđa jagis, ja dan olis beavttálmahttet áššemeannudeami čielgasit sihke etáhta, geavaheaddji ja eará oasálaččaid ovdun.
’ sne. Dïhte programme maam soejkesjamme edtja govhte jaepieh vaasedh, sæjhta sjïehteladtedh guktie aamhtesegïetedimmie raadtjoesåbpoe sjædta dovne etaatese, utnijidie jïh jeatjah aktøøridie.
Politiija DGT-vuogádagat eai doaimma doarvái bures.
Pollisen IKT-øørnegh eah nuekies hijven juhtieh.
Ráđđehus árvala danin nannet bušeahta 80 miljovnnain kruvnnuin, mainna sihkkarastet ovdáneami ođđa DGT-infrastruktuvrra barggus, ođđa prográmmadulbosa, buoret sihkkarvuođačovdosiid ja ođđa ráŋggáštusášševuogádaga ovdaprošeavtta.
Dannasinie dle reerenasse raereste budsjedtem nænnoestidh 80 millijovnh kråvnajgujmie juktie daerpies juhtiehtimmiem åvtese gorredidh dennie barkosne orre IKT-infrastruktuvrine, orre programmevaaroesijjie, buerebe jearsoesvoeteøørnegh jïh åvteprosjekte orre bysvehtsaamhtesesystemidie.
Ráđđehus árvala juolludit 85 miljovnna kruvnno dearvvašvuođa ásahusa guovddášjournálaide (kjernejournaler) 2012.
Reerenasse raereste 85 millijovnh kråvnah dåarjodh kjerne-journalide healsoesuerkesne jaepien 2012.
Dat sisdollet earret eará kritihkalaš dieđuid, maiguin sáhttá gádjut heakka, omd. dálkasiid, allergiijaid ja epikrisaid birra.
Desnie edtja gaskem jeatjah hiegkebearkeden bievnesh årrodh goh bådtjavedteme, allergijh jïh epkrijsh.
Dakkár dieđuid fáhten lea mávssolaš buohkaide, geat doibmet dearvvašvuođasuorggis.
Dagkerh bïevnesh åadtjodh sæjhta joekoen vihkeles årrodh gaajhkide aktøøride healsoesuerkesne.
Altinn II-prošeakta joatkašuvvá, ja ráđđehus árvala juolludit 162 miljovnna kruvnno dán bargui 2012.
Edtja Altinn II-prosjektem jåarhkedh, jïh reerenassse raereste 162 millijovnh kråvnah dåarjodh daan barkose jaepien 2012.
Altinn metadatačovdosa ovddideapmái árvalit juolludit 37,8 miljovnna kruvnno, mas 17,6 miljovnna kruvnno manašii Brønnøysundregistariid ovddideapmái, ja 1,5 ja 18,7 miljovnna kruvnno Bargo- ja čálgoetáhta ja Vearroetáhta ovddidanbargguide.
Dan barkose aktine metadaateøørneginie Altinn ’ ese, dle raereste 37,8 millijovnh kråvnah dåarjodh, destie 17,6 millijovnh kråvnah dan evtiedimmiebarkose Brønnøysundregisterisnie, jïh fiereguhte 1,5 jïh 18,7 millijovnh kråvnah evtiedimmiebarkose Barkoe- jïh velferdetaatesne jïh Skaehtieetaatesne.
Ráđđehus háliida láhčit buoret kvaliteahta livnnegii vearroetáhta ođđa oktasaš vuođđodatavuogádaga ovddidemiin (MAG-prošeavttain).
Evtiedimmine aktede orre tjåenghkies våaromedaata-øørnegistie Skaehtieetaatesne (daaroen MAG-prosjekte) dle reerenasse sæjhta sjïehteladtedh juktie kvaliteetem bueriedidh likning ’ esne.
Prošeavtta ollislaš gollorámma lea 221,6 miljovnna kruvnno áigodagas 2012–2015, ja dat sisdoallá eahpesihkkarvuođa liigudeami 61 miljovnna kruvnno.
Prosjekten ållesth maaksoemierie lea 221,6 millijovnh kråvnah boelhken 2012-2015, inklusijve ovseekere-læjkome 61 millijovnh kråvnine.
Jahkái 2012 ráđđehus árvala juolludit 43,6 miljovnna prošektii.
Jaapan 2012 dle reerenasse raereste 43.6 millijovnh kråvnah prosjektese læjkodh.
Dearvvahansárdni dáiddaskuvlla rahpandilálašvuhtii Kárášjogas 02.09.2011 Stáhtačálli Raimo Valle, Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta
Heelsegehåaleme tjeahpoeskuvlen rïhpestæmman Karasjohkesne 02.09.2011Staatetjaelije Raimo Valle, Orrestehteme, reereme- jïh gærhkoedepartemente
Ráhkis oasseváldit !
Gieries gaajhkesh dovnesh !
Lean hui ilus go lean beassan searvat Dáiddaskuvlla rahpamii Kárášjogas.
Manne joekoen geerjene ihke åadtjoem meatan årrodh tjeahpoeskuvlen rïhpestimmesne Karasjohkesne.
Skuvla lea dat vuosttas sámi visuálalaš dáiddaskuvla ja das šaddá dehálaš doaibma ovddidit sámi dáiddavugiid ja sámi iešáddejumi boahtteáiggis.
Skuvle lea dïhte voestes saemien skuvle visuelle tjeahpose jïh nov gujht sæjhta aktem vihkeles råållem spealadidh juktie saemien tjeahpoem jïh saemien jïjtjegoerkesem evtiedidh båetijen aejkien.
Dieđán man moalkás mátki lea leamaš oažžut dohkkehit skuvlla ja máŋggas leat leamaš mielde dán barggus.
Manne daajram akte guhkies geajnoe orreme juktie jååhkesjimmiem åadtjodh skuvlem åvteste. Jeenjesh leah meatan orreme barkosne.
Lean ilus go Finnmárkku fylkkagielda, Sámediggi ja Kárášjoga gielda ovttas leat ruhtadan dáiddaskuvlla ásaheami ja visteláigogoluid.
Manne geerjene ihke Finnmarhken fylhkentjïelte, Saemiedigkie jïh Karasjohken tjïelte leah ektesne beetnehdåarjoeh vadteme juktie tjeahpoeskuvlem tseegkedh jïh gåetiem leejjedh.
Dát čájeha ahte ovttasbargu addá ovdáneami.
Daate vuesehte laavenjostoe evtiedimmiem vadta.
Jos vel leamaš ge máŋggas mielde, de háliidan erenoamážit rámidit Sámi dáiddačehpiid searvvi go sii váibatkeahttá leat áŋgiruššan ásahit dáiddaskuvlla.
Jalhts jeenjesh viehkiehtamme, sïjhtem daesnie Saemien tjiehpiedæjjaj siebriem heevehtidh dan stoerre barkoen åvteste maam dijjieh dorjeme ihke buektiehtidh aktem tjeahpoeskuvlem tseegkedh.
Dáiddaoahppu lei okta daid vuosttas áššiin maid searvi ovddidii Sámekonferensii juo jagi 1980. 2004:s vuođđuduvvui Dáiddaskuvla vuođđudussan.
Tjeahpoeøøhpehtimmie lij akte dejstie voestes aamhtesijstie maam siebrie åvtese bïeji jïh Saemiekonferansese bøøkti joe jaepien 1980.
Vuođđuduskapitálan skeŋkejedje Sámi dáiddačehpiid searvvi miellahtut iežaset dáiddadujiid.
Stiftelseskapitaaline Saemien tjiehpiedæjjaj siebrien lïhtsegh sijjen jïjtsh tjeahpoeh vedtin.
Searvái lea danne stuora vuoitun go skuvla dál lea sajis ja ahte oahppit dál čakčat besset álggahit oahpuset.
Dannasinie akte aavre siebrese daate skuvle saahtan lea daesnie, jïh learohkh maehtieh øøhpehtimmiem aelkedh daan tjaktjen.
Nu go juo diehtibehtet de dáhtu otná ráđđehus buorebut almmolaš jođihuvvon skuvllaid.
Goh dijjieh badth daejrede dle jienebelåhkoereerenasse buerebh sæjhta byøgkeles skuvlh utnedh.
Mii leat almmatge váldán duođas cealkámuša min politihkalaš julggaštusas, gos celkojuvvo: “ Ráđđehus háliida oahppovuogádaga mii váldá vuhtii sámiid erenoamáš dárbbuid ”.
Mijjieh ojhte læjhkan aktem lahtestimmiem meatan vaalteme mijjen politihken betnesne, gusnie tjåådtje. “ Reerenasse sæjhta aktem lïerehtimmievuekiem utnedh mij saemiej sjïere daerpiesvoeth voebnesje ”.
Máhttodepartemeanta de dohkkehii jagi 2010 skuvlla doarjjavuoigaduvvon priváhta joatkkaskuvlan ja oahppit ožžot stipeandda ja loana Stáhta loatnakássas.
Skuvlem dannasinie jååhkesjamme goh akte privaate jåarhkeskuvle mij edtja beetnehdåarjoem utnedh Maahtoedepartementeste 2010, jïh learohkh edtjieh stipendem åadtjodh jïh beetnegh løønedh Staaten løønemekaasseste.
Dehálaš ággan dohkkeheapmái lei ahte skuvla fállá dušše dáiddafágaid oahpahusfágan.
Akte vihkeles biehkie jååhkesjimmesne lea dah tjeahpoefaagh leah abpe skuvlen lïerehtimmiefaalenasse.
Dáiddaskuvla sáhttá de ovttas dábálaš lohkangealbbuin addit vuođu viidáset visuálalaš dáiddaohppui.
Tjeahpoeskuvle maahta naemhtie, sïejhme studijemaahtojne ektine, abpe våarome årrodh dan vijriebasse øøhpehtæmman visuelle tjeahpoen sisnjelen.
Oahppu sáhttá maid leat buorre vuolggasadjin visuála dáiddalaš virgedássái.
Øøhpehtimmie maahta aaj akte hijven aalkove årrodh juktie visuelle tjeahpoen sisnjelen barkedh.
Dáiddaskuvla Kárášjogas addá ohppiide vejolašvuođaid oažžut dáiddafágalaš oahpu sámi birrasis ja árjjálaš sámi govvadáiddabirrasis.
Tjeahpoeskuvle daennie Karasjohkesne sæjhta studentide nuepieh vedtedh aktem tjeahpoefaagen øøhpehtimmiem åadtjodh saemien byjreskinie, jïh aktene eadtjohke byjresisnie saemien guvvietjeahpose.
Mun lean sihkkar ahte dii geat váldibehtet oahpu dán skuvllas oažžubehtet buriid rámmaid oahppat visuálalaš dáiddavugiid ja ahte dii lehpet dehálaš váikkuheaddjit sámi kultuvrra boahtteáigái.
Manne ojhte daajram dijjieh mah øøhpehtimmiem vaeltieh daennie skuvlesne sijhtieh hijvenlaakan visuelle tjeahpoevuekieh lïeredh jïh dijjieh sïjhtede vihkeles dåarjoem vedtedh dan saemien kultuvrese båetijen aejkien.
Dáidaga bokte čatnat mii čanastagaid ovddešáigái ja seammás govvet dálá servodaga.
Tjeahpoen tjirrh maehtebe baantem gårredidh båetijen aajkan, jïh seamma tïjjen daan beajjetje siebriedahkem vuesiehtidh.
Sámi dáidda beassá leat mielde duddjomin árvvu ja áddejumi sámi iešvuhtii, kultuvrii ja girjáivuhtii.
Saemien tjeahpoe maahta meatan årrodh earoem jïh goerkesimmiem sjugniedidh saemien jïjtsevoetese, kultuvrese jïh gellielaaketjasse.
Muhto dáidda, ja dii nugo oahpahusásahussan, galgabehtet bidjat gažaldagaid dálá dillái, hástalit guottuid ja einnostit min boahtteáiggi.
Bene tjeahpoe jïh dijjieh goh skuvle, edtjieh gyhtjelassh dan bïjre gihtjedh mij lea daelie, båajhtoeh åssjaldahkh haestedh jïh mijjen båetijen aajkan vuejnedh.
Mun sávan didjiide buohkaide – skuvlla ohppiide ja bargiide – lihkku boahtte skuvlajagiin ja boahtteáiggiin !
Manne gaajhkesidie læhkohtem – studenth jïh barkijh skuvlene- dejnie båetije skuvlejaepine jïh båetijen aejkine !
Juolludeamit sámi ulbmiliidda - regjeringen.no
Dåarjoeh saemien aamhtesidie
Ráđđehus árvala juolludit oktiibuot 843 miljovnna kruvnnu sámi ulbmiliidda 2012. Dat lea sullii 17 miljovnna kruvnno eanet go diibmá.
Reerenasse raereste ållesth 843 millijovnh kråvnah dåarjodh saemien aamhtesidie jaepien 2012, akte lissiehtasse ovrehte 17 millijovnh kråvnine.
Jagi 2012 Sámediggi hálddaša 371 miljovnna kruvnno, maid sierra departemeanttat juolludit, ja dat lea sullii 11 miljovnna kruvnno eanet go 2011.
Jaepien 2012 dle Saemiedigkie sæjhta dåarjoeh reeredh ovmessie departementijste ovrehte 371 millijovnh kråvnine, akte lissiehtasse medtie 11 millijovnh kråvnine jaepien 2011 raejeste.
- Ráđđehus lea maŋimuš golbma jagi juolludan oktiibuot 23 miljovnna kruvnno eanet sámegiela ovddideapmái Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeantta bušeahtas.
- Reerenasse lea dej minngemes golme jaepiej aktem lissiehtassem hokseme ållesth 23 millijovnh kråvnine saemien gïelide Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemen budsjedten bijjelen.
Sámediggái leat juolludan 12 miljovnna kruvnno eanet 2008 rájes, go das lea mávssolaš rolla sámegielaid nannemis.
Dehtie lissiehtasseste Saemiedægkan mænngan 2008, dle 12 millijovnh kråvnah buerkiestamme dejnie Saemiedigkien vihkeles råålline juktie saemien gïeligujmie barkedh.
Mun lean duhtavaš, go Sámediggái sirdet vel 1 miljovnna kruvnno 2012, stáhtaráđđi Rigmor Aasrud dadjala.
Manne madtjeles ihke Saemiedigkie 1 milljovnh kråvnah vielie åådtje jaepien 2012, staateraerije Rigmor Aasrud jeahta.
Ráđđehus lea 2012 bušeahttaárvalusastis evttohan juolludit 5,246 miljovnna kruvnno Divvun-prošektii, 1 miljovnna kruvnno Sámediggái sámi nuoraid diehtojuohkimii ja sámegielaid nannemii ja 9,446 miljovnna kruvnno sámegielaid nannema doarjjaortnegii.
Reerenasse lea sov budsjedteraeriestimmesne jaapan 2012, aktem dåarjoem raeriestamme 5,246 millijovnh kråvnine Divvun-prosjektese, 1 millijovnh kråvnah Saemiedigkien barkose juktie saemien noerh bievnedh jïh saemien gïeligujmie barkedh, jïh 9,446 millijovnh kråvnah dan dåarjoeøørnegasse juktie saemien gïelh nænnoestidh.
Divvun-prošeavttas leat earret eará ovddidan stávvaljuohkin- ja riektačállinreaiddu davvi-, julev- ja máttasámegillii ja digitála pedagogalaš reaidduid.
Divvun gaskem jeatjah staavadimmiegïehtjedimmiem jïh staeriedimmieprogrammem evtiedamme noerhte-, julev-jïh åarjelsaemien, jïh digitaale pedagogijen dïrregh.
Ođđaáigásaš giellateknologiija dárbbašuvvo, vai sámegielat ceavzzášedje geavahangiellan dálá servodagas.
Daaj baaletje gïeleteknologije akte krieveme jis saemien gïelh edtjieh maehtedh åtnoegïeline jieledh guhkiebasse daan beajjetje siebriedahkesne.
2012 lea vuosttaš jahki, go Tromssa universitehta doaimmaha Divvun-prošeavtta ollásit.
Jaepien 2012 dïhte voestes jaepie gosse ellies tijjen Divvunine barka Romsen Universiteetesne.
Jahkái 2012 árvalit juolludit 233,650 miljovnna kruvnno Sámediggái Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeantta bušeahtas.
Jaapan 2012 dle raereste 233,650 millijovnh kråvnah dåarjojne Saemiedægkan, Orrestehteme-, reereme- jih gærhkoedepartementen budsjedten bijjelen.
Dan lassin lea geavahanláhkai vuoitu, mii juohke jagi čoaggana sámeálbmotfoanddas.
Lissine dïhte fierhten jaepien dïeneste båata Saemiealmetji foenteste.
Kulturdepartemeantta bušeahtas árvalit juolludit 70,4 miljovnna kruvnno Sámediggái 2012 kulturdoaimmaide. Dat lea 3 miljovnna eanet go 2011.
Kultuvredepartementen budsjedten bijjelen dle raereste 70,4 millijovnh kråvnah Saemiedægkan dåarjodh, mah edtjieh kultuvreaamhtesidie årrodh jaepien 2012, akte lissiehtasse 3 millijovnh kråvnine jaepien 2011 raejeste.
Sámediggái juolluduvvo de kulturdoaimmaide badjel 38 miljovnna eanet go 2005.
Dïhte dåarjoe Saemiedægkan mij edtja kultuvreaamhtesidie årrodh lea læssanamme bijjelen 38 millijovnh kråvnajgujmie mænngan 2005.
Leat maid árvalan doarjut sámi áviissaid 23,4 miljovnnain kruvnnuin.
Aaj raeriestamme aktem dåarjoem saemien plaeride 23,4 millijovnh kråvnine.
Doarjaga juolludit sámi áviissaid buvttadeapmái ja julevsámi ja máttasámi áviisasiidduid buvttadeapmái.
Dåarjoe dorjemassese saemien plaeride jåhta, jïh dorjemassese julevsaemien jïh åarjelsaemien plaeriesæjrojde.
Sámi áviissaid doarjja lea lassánan badjel 10 miljovnna kruvnno 2005 rájes.
Mænngan 2005 dle dïhte dåarjoe saemien plaeride læssanamme bijjelen 10 millijovnh kråvnajgujmie.
Ráđđehuskvartála boahtteáigi - regjeringen.no
Reerenassekvartaalen båetijen aejkien
Ráđđehus lea mearridan čohkket departemeanttaid lahka ja birra dálá ráđđehuskvartála.
Reerenasse sjæjsjalamme departementh edtjieh tjåenghkies årrodh daan beajjetje reerenassekvartaalen sisnie jïh bïjre.
Mo dáinna áššiin galgá bargat viidáseappot, čielgá maŋŋil go ráđđehus lea čađahan viiddis, rabas proseassa gos iešguđet bealit besset buktit iežaset cealkámušaid.
Guktie edtja åvtese darjodh sæjhta voestegh nænnoestidh mænngan reerenasse aktem gamte, gaahpoeh prosessem tjïrrehtamme gusnie ovmessieh guejmieh edtjieh åadtjodh raeriestimmiejgujmie båetedh.
- Mii háliidat gullat maid olbmot oaivvildat ovdalgo ráđđehus mearrida áigugo bisuhit dálá huksehusaid dahje hukset ođđa, muitala hálddahusministtar Rigmor Aasrud.
- Mijjieh sïjhtebe govledh maam almetjh vienhtieh åvtelen reerenasse dam minngemosth sjæjsjalimmiem vaalta, mejtie edtja dejtie gaavnoes gåetide utniehtidh jallh orresistie bigkedh, reeremeministere Rigmor Aasrud jeahta.
Sierra blogga ásahuvvo man bokte buohkat sáhttet almmuhit iežaset oaiviliid ovdal cuoŋománu 1. beaivve: Blogg.regjeringen.no/regjeringskvartalet
Akte jïjtse blogge tseegkesåvva gusnie gaajhkesh meahtieh raeriestimmiejgujmie båetedh voerhtjen 1. b. raajan: Blogg.regjeringen.no/regjeringskvartalet
Mearrádus doalahit ráđđehuskvartála čoahkis lea ávžžuhuvvon sihkkarvuođa sivaid geažil.
Dïhte sjæjsjalimmie aktem tjåenghkies reerenassekvartaalem tjåadtjoehtidh lea juvnehtamme jearsoesvoeten gaavhtan.
Seammás šaddá ovttasdoaibman beaktileappot ja mátkkošteamit departemeanttaid gaskka ja Stuoradiggái šaddet oaneheabbo.
Seamma aejkien dle dïhte dorje guktie ektiebarkoe radtjoes sjædta, jïh åenehks geajnoe dovne departementi gaskem jïh Stoerredægkan.
Ii leat dárbbašlaš gaikut goappáge huksehusa vahágiid geažil.
Ij guhte dejstie skaarijste naakenidie gåetijste lea naemhtie guktie daerpies rïjvestidh.
Huksehusat čužžot nannosit, muhto daid ferte divvut.
Dah konstruksjovnh leah jearsoes men tjuara dejtie dåvvodh.
Alla geardeviesus leat eanemus divodandárbbut lassin daid vahágiid maid bombba dagahii.
Duarpatjommes jollegåetiem bueriedidh dej skaaraj mænngan mejtie bomba darjoeji.
Dál galgá čađahuvvot konseaptaválljenčielggadus.
Daelie edtja aktem salkehtimmiem tjïrrehtidh konsepteveeljemen bïjre.
Okta molssaeaktu lea hukset ráđđehuskvartála nu go dat lei ovdal suoidnemánu 22. beaivve. Lea maid vejolaš gaikut buot huksehusaid, muhto gávdnojit maid máŋga gaskamolssaeavttu.
Akte alternatijve sæjhta årrodh reerenassekvartaalem bæjjese bigkedh guktie lij åvtelen snjaltjen 22. b., men jeatjah gaskoehalternatijvh aaj gååvnesieh.
Dasa lassin háliida ráđđehus ahte ovddiduvvojit molssaeavttut mat sisttisdollet vejolašvuođaid sirdit Olgoriikadepartemeantta ja Birasgáhttendepartemeantta ráđđehuskvartálii.
Lissine dle reerenasse sæjhta alternatijvh utnedh gusnie lea nuepie Ålkoerijhkedepartementem jïh Byjresevaarjelimmiedepartementem reerenassekvartaalese sertedh.
Viidásut barggus evttohuvvojit danne máŋga molssaeavttu.
Dannasinie jienebh alternatijvh sijhtieh dorjesovvedh dennie vijriesåbpoe prosessesne.
- Lagamus mánuid fertet mii buohtastahttit iešguđet ákkaid, ja dát ii leat álkis dahku, ja iige leat proseassa maid galgá geahppadit meannudit, lohká Aasrud.
- Dej båetiji aski tjoerebe dejtie ovmessie vuajnojde sinsitnien vööste vïekesjidh, ij leah daate akte aelhkie sjæjsjalimmie, jïh vaallah akte prosesse gænnah maam tjuara aelhkieslaakan darjodh, Aasrud jeahta.
Aasrud muitala maid ráđđehusa mearridan ahte ráđđehuskvartála ovddideapmi galgá dáhpáhuvvat stáhtalaš, iige gielddalaš plánain.
Aasrud aaj jeahta reerenasse lea sjæjsjalamme evtiedimmie reernassekvartaaleste edtja staateles, ij tjïelten soejkesjinie årrodh.
Dát dahkkojuvvo sihkkarvuođa ja ovdáneami geažil.
Dam jearsoesvoeten jïh barkoen åvtese gaavhtan dorje.
Dát mearkkaša ahte stáhta váldá ovddasvástádusa plánabarggu jođiheamis, muhto dieđusge galget buot áššáigullevaš ásahusat váldojuvvot vuhtii plána- ja huksenlága gáibádusaid ektui.
Dïhte sæjhta jiehtedh staate diedtem vaalta soejkesjebarkoem åvtese juhtedh, men gaajhkh gïetedamme suerkieh edtjieh hævvi govlehtoevedh soejkesje-jïh bigkemelaaken krievemi mietie.
Dál ii leat vuos čađahuvvon ekonomalaš luoitu iešguđet molssaeavttuid ektui.
Annjebodts ij leah ekonomeles aarvehtsh tjïrrehtamme dejtie ovmessie alternatijvide.
Dát dahkkojuvvo konseaptaválljejumi olgguldas kvalitehtasihkkarastimis (KS.
Edtja dam darjodh akten byjngetje kvaliteetegorredimmien tjïrrh konsepteveeljemistie (KS.
1).
1).
Norgga girku historjjálaš láhkaođastus - regjeringen.no
Histovreles laakereforme Dan nöörjen gærhkose
Stáhtaráđis ovddidedje odne proposišuvnna, mas árvalit rievdadit girkolága.
Staateraeresne daan biejjien aktem proposisjovnem böökti raeriestimmiejgujmie jarkelimmide gærhkoelaakesne.
Ráđđehus čuovvula dan láhkai Girkosoahpamuša, mii guoská stáhta ja Norgga girku gaskavuođa boahtteáiggis.
Reerenasse dan åvteste Gærhkoeliktesem dåarjede, dïhte latjkoe dan båetije tsiehkien bïjre staaten jïh Dan nöörjen gærhkoen gaskem.
Soahpamuša dahke buot Stuorradikki bellodagat 2008.
Gaajhkh krirrieh Stoerredigkesne dan latjkoen bïjre seamadin jaepien 2008.
Proposišuvnnas árvvoštallet maid Norgga girku demokratiijaođastusa.
Proposisjovnesne aaj akte vuarjasjimmie demokratijejarkoste Dennie nöörjen gærhkosne.
Demokratiijaođastus lea guorahallojuvvon, vai Stuorradiggi dan vuođul sáhtášii čuovvulit Vuođđolága rievdadusárvalusaid, maid leat ovddidan girkosoahpamuša vuođul.
Giehtjedimmie demokratijereformeste edtja våaromem vedtedh Stoerredægkan raeriestimmiejgujmie vijriesåbpoe barkedh jarkelimmiej bïjre Maadthlaakesne, mah leah bæjjese vaalteme gærhkoeliktesen mietie.
Ráđđehus árvala, ahte Girkoráđđi nammada boahtteáiggis Norgga girku bismmáid, ja ahte Girkočoahkkin mearrida man láhkai nammadit, jienastit jna. gitta virgádeami rádjai.
Reerenasse raereste Gærhkoeraerie edtja bispide Dennie nöörjen gærhkosne båetijen aejkien barkose seehtedh, jïh Gærhkoeraerie edtja nænnoestidh guktie prosesse nominasjovnine, steemmadimmine jnv. edtja årrodh barkoeseehtemen raajan.
Proavásiid virgádanválddi árvalit bidjat bismágodderáđđái, mii dálá dilis jo virgáda gielddabáhpaid ja eará searvegoddebáhpaid.
Raereste faamoem pråastide barkose seehtedh bispedajveraaran bïejedh, mij daan biejjien joe såaknen hearrah jïh jeatjah åålmegehearrah barkose seehtie.
Vuođđoláhkii ja girkoláhkii árvaluvvon rievdadusat mielddisbuktet, ahte láhka ii šat gáibit, ahte stáhtaráđđi, geas lea ovddasvástádus girkoáššiin, lea Norgga girku miellahttu.
Doh raeriestamme jarkelimmieh Maadthlaakesne jïh gærhkoelaakesne sijhtieh jiehtedh ij sïjhth vielie naan krievemh laakesne årrodh staateraerije guhte dïedtem åtna gærhkoeaamhtesi åvteste, edtja lïhtseginie årrodh Dennie nöörjen gærhkosne.
Departemeanta ferte boahtteáiggisge mearridit muhtun áššiid, mat gusket girku ohppii.
Aaj båetijen aejkien dle departemente tjuara såemies aamhtesh sjæsjalidh mah leah gærhkoen learoen bïjre.
Dalle galget mearrádusa oahppavuođu čielggadit dan láhkai, ahte bivdet bismmás ja vástideaddji girkoorgánas cealkámuša.
Dellie edtja pryövedh dam learoeligke våaromem sjæjsjalæmman tjïelkestidh, aktine lahtestimmine dehtie sjïere bispeste jïh dehtie gyrhkeles åårganeste mij dïedtem åtna.
– Mun lean hui duhtavaš dainna, ahte mii leat dál ovddidan proposišuvnna, mas árvalit girkolága rievdadeami ja demokratiijaođastusa árvvoštallama, stáhtaráđđi Aasrud dadjala.
- Manne joekoen madtjeles mijjieh daelie aktem proposisjovnem buakteme jarkelimmiej bïjre gærhkoelaakesne jïh evalueringen bïjre demokratijereformeste, staateraerije Aasrud jeahta.
– Mii leat doallamin áigeplána girkosoahpamuša čuovvuleamis.
- Mijjieh gåhkese båateme dejnie vijriesåbpoe barkojne gærhkoeliktesistie.
Sávan, ahte mii maid nagodit meannudit dáid áššiid dan láhkai, ahte bisuhit ovttaoaivilvuođa, mii min čohkke girkopolitihka váldoáššiid hárrái.
Manne ojhte vienhtem mijjieh aaj buektiehtibie daejtie aamhtesidie gïetedidh naemhtie guktie dïhte tjåenghkies sïemesvoete gorresåvva gærhkoepolitihken åejviegyhtjelassine
Vuođđolága ja girkolága rievdadusat eai mielddisbuvtte Norgga girku ja stáhta earráneami.
Dah jarkelimmieh Maadthlaakesne jïh gærhkoelaakesne eah leah akte tsoepkenasse Dan nöörjen gærhkoen jïh staaten gaskem.
Girku muddejuvvo ain sierra girkolágain ja ruhtaduvvo almmolaš bušeahtain.
Gærhkoe sæjhta annje stuvrelgamme årrodh akten jïjtse gærhkoelaaken tjïrrh, jïh byögkeles budsjedth sijhtieh beetnehvierhtieh dåarjodh.
Báhpat leat maid ain stáhta virgeolbmot.
Jïh hearrah sijhtieh annje staaten dïenestalmetjine årrodh.
– Mun sávan, ahte mii leat bidjan vuođu dasa, ahte Norgga girku – maiddái máŋggakultuvrralaš ja máŋgga oskku fátmmasteaddji Norggas – sáhttá leat rabas ja ovttaidahtti álbmotgirku, Aasrud dadjala.
- Manne gegkestem mijjieh daejnie aktem hijven våaromem bïejeme ihke Dihte nöörjen gærhkoe- aaj dennie jienebekultuvrelle jïh jienebereligijööse Nöörjesne – maahta akte gaahpoeh jïh feerhmeles almetjegærhkoe årrodh, Aasrud jeahta.
Ođđa penšuvdnaortnet árvaluvvon sámediggeáirasiidda ja báikkálaš álbmotválljejuvvon áirasiidda
Ođđa penšuvdnaortnet árvaluvvon sámediggeáirasiidda ja báikkálaš álbmotválljejuvvon áirasiidda - regjeringen.no
Bargodepartemeanta árvala ahte penšuvdna sámediggeáirasiidda ja gielddaid ja fylkkagielddaid álbmotválljejuvvon áirasiidda berre heivehuvvot álbmotoaju ođđa ahkepenšuvdnii.
Bargodepartemeanta árvala ahte penšuvdna sámediggeáirasiidda ja gielddaid ja fylkkagielddaid álbmotválljejuvvon áirasiidda berre heivehuvvot álbmotoaju ođđa ahkepenšuvdnii.
Árvalusat vástidit eanaš ođđa penšuvdnaortnega rievdadusaid mat gustojit stuoradiggeáirasiidda ja ráđđehusmiellahtuide.
Árvalusat vástidit eanaš ođđa penšuvdnaortnega rievdadusaid mat gustojit stuoradiggeáirasiidda ja ráđđehusmiellahtuide.
Árvalus lea otne sáddejuvvon gulaskuddamii, ja gulaskuddanáigemearri lea čakčamánu 15. beaivvi 2012.
Árvalus lea otne sáddejuvvon gulaskuddamii, ja gulaskuddanáigemearri lea čakčamánu 15. beaivvi 2012.
Gulaskuddanárvalusaid duogáš lea ahte stuoradiggeáirasat ja ráđđehusmiellahtut leat ožžon ođđa penšuvdnaortnega ođđajagimánu 1. beaivvi 2012, ja áimmahuššá seammá prinsihpaid mat leat álbmotoaju ođđa penšuvnnas.
Gulaskuddanárvalusaid duogáš lea ahte stuoradiggeáirasat ja ráđđehusmiellahtut leat ožžon ođđa penšuvdnaortnega ođđajagimánu 1. beaivvi 2012, ja áimmahuššá seammá prinsihpaid mat leat álbmotoaju ođđa penšuvnnas.
Penšuvdna galgá addojuvvot lassin álbmotoaju ahkepenšuvnna.
Penšuvdna galgá addojuvvot lassin álbmotoaju ahkepenšuvnna.
Departemeanta árvala dál steammaláhkái rievdadit sámediggeáirasiid vástesaš penšuvdna láhkaásahusa ja gielddaid ja fylkkagielddaid álbmotválljejuvvon áirasiid vástesaš penšuvdna láhkaásahusa.
Departemeanta árvala dál steammaláhkái rievdadit sámediggeáirasiid vástesaš penšuvdna láhkaásahusa ja gielddaid ja fylkkagielddaid álbmotválljejuvvon áirasiid vástesaš penšuvdna láhkaásahusa.
Árvalusa váldočuoggát:
Árvalusa váldočuoggát:
Penšuvdna dinejuvvo go várrejuvvo mearriduvvon proseantaoassi sámediggeáirasa dahje álbmotválljejuvvon áirasa buhtadusas.
Penšuvdna dinejuvvo go várrejuvvo mearriduvvon proseantaoassi sámediggeáirasa dahje álbmotválljejuvvon áirasa buhtadusas.
Jahkásaš penšuvdna meroštallojuvvo go čoggojuvvon penšuvdnavuoigatvuođat juhkkojuvvojit einnostuvvon penšunistaagi juohkinloguin, mii mearkkaša ahte penšuvdna heivehuvvo álbmoga eallinlági mielde nugo álbmotoajus.
Jahkásaš penšuvdna meroštallojuvvo go čoggojuvvon penšuvdnavuoigatvuođat juhkkojuvvojit einnostuvvon penšunistaagi juohkinloguin, mii mearkkaša ahte penšuvdna heivehuvvo álbmoga eallinlági mielde nugo álbmotoajus.
Ahkepenšuvnna sáhttá dávgasit geavahit go deavdá 62 jagi gitta dassá go deavdá 75 jagi seammá prinsihpaid vuođul go álbmotoaju.
Ahkepenšuvnna sáhttá dávgasit geavahit go deavdá 62 jagi gitta dassá go deavdá 75 jagi seammá prinsihpaid vuođul go álbmotoaju.
Lea vejolaš lotnolasat bargat ja váldit penšuvnna almmá ahte penšuvnna olggosmáksin unnu.
Lea vejolaš lotnolasat bargat ja váldit penšuvnna almmá ahte penšuvnna olggosmáksin unnu.
Penšuvnnat muddejuvvojit nugo álbmotoadju.
Penšuvnnat muddejuvvojit nugo álbmotoadju.
Čoggojuvvon penšuvdnavuoigatvuođat ovdal go olggosmáksin lea álggahuvvon muddejuvvojit bálkágoargŋuma mielde.
Čoggojuvvon penšuvdnavuoigatvuođat ovdal go olggosmáksin lea álggahuvvon muddejuvvojit bálkágoargŋuma mielde.
Ahkepenšuvdna, man leat álgán máksit, galgá muddejuvvot bálkágoargŋuma mielde, ja das gessojuvvo 0,75 proseantta.
Ahkepenšuvdna, man leat álgán máksit, galgá muddejuvvot bálkágoargŋuma mielde, ja das gessojuvvo 0,75 proseantta.
Ollu huksendoaimmat 2012 - regjeringen.no
Jïjnjh bigkemh jaepien 2012
2012 stáhtabušeahtta čájeha, ahte Ráđđehus deattuha ain stáhta viiddis huksendoaimmaid.
Staatebudsjedte jaapan 2012 vuesehte Reerenasse jåarhka jïjnjh staaten gåetieh bigkedh.
Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeantta investerenbušeahtta lea 3,2 miljárdda kruvnno.
Skåårvemebudsjedte Orrestehteme- reereme- jïh gærhkoedepartementen nuelesne lea 3,2 millijardh kråvnah.
- Stáhta galgá čájehit huksenealáhussii ovdamearkka hukseheaddjin ja opmodathálddašeaddjin, earret eará biras- ja energiijaáššiin, universála hábmemis ja arkitektuvrra oktavuođas.
- Staate edtja goh bigkemehïerre jïh eekereerije åvtehkisnie årrodh goh akte hijven åvteguvvie bigkemejielemen sisnjelen, gaskem jeatjah gosse lea byjresen jïh energijen, universelle hammoen jïh arkitektuvren bïjre.
Lagamus jagiid vuoruhit erenoamážit dakkár dáluid, mat leat buorebut birrasa ja energiija dáfus, ođasmahttin-, hálddahus- ja girkoministtar Rigmor Aasrud dadjala.
Joekoen dle dïhte barkoe vielie byjrese-jïh energijevietseles gåetiejgujmie sæjhta tjarki prioriteradamme årrodh jaepiej åvtese, orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoeministere Rigmor Aasrud jeahta.
Departemeanta jođiha barggu, mas guorahallet ja prošekterejit Ráđđehuskoartila dáluid divodeami suoidnemánu 22. beaivvi terrordaguid geažil.
Departemente barkoem stuvrie juktie salkehtidh jïh prosjekteradidh dejtie barkojde bigkemen bïjre Reerenassekvartalesne, daaresjimmien mænngan snjaltjen 22.
Bargu vuoruhuvvo 2012.
b. Daate sæjhta akte prijoriteradamme barkoe årrodh 2012.
Ráđđehus árvala juolludit ruđa čuovvovaš stuorra prošeavttaide boahtte jagi bušeahtas:
Mubpien jaepien budsjedtesne dle reerenasse raereste beetnegh dåarjodh daejtie stuerebe prosjektide:
Tromssa universiteahta ođđa teknologiijadállui juolludit 30 miljovnna kruvnno álgoruhtan.
Dïhte orre teknologijegåetie Romsen Universiteetesne aktem aalkoedåarjoem åådtje 30 millijovnh kråvnine.
Ollislaš golut rehkenastojuvvojit leat 427,4 miljovnna kruvnno rámma siskkobealde.
Veanhtede dah ållesth maaksoeh leah akten mierien sisnjelen 427,4 millijovnh kråvnine.
Prošeakta gárvána giđđat 2014.
Prosjekte edtja gaervies årrodh gïjren 2014.
Jo álggahuvvon prošeavttaide árvalit juolludit 395,6 miljovnna kruvnno joatkkaruhtadeapmin.
Dejtie juhtije prosjektide dle aktem jåarhkedåarjoem 395,6 millijovnh kråvnine raeriestamme.
Eanaš ruđain gokčá 1. ja 2. ovddeštanmuttu Domus Medias ja eará guovddášdáluin, mat leat Oslo universiteahta oktavuođas, ja Bergena universiteahta ođđa odontologiijadálu.
Jeanatjommes dejstie vierhtijste sæjhta 1. jïh 2. boelhkese juhtedh dehtie bueriedimmeste Domus Media ’ ste jïh dejtie jeatjah jarngegåetide Oslon Universitetesne, jïh akten orre odontologijegåatan Bergen Universiteetesne.
Aula gárvejuvvui universitehta 200 jagi ávvudoaluide.
Dihte stoerre savka lij gaervies Universiteeten 200-jaepien heevehtæmman.
Eará 1. muddui gullevaš prošeavttat bálddalastojuvvojit 2. muttu bargguiguin, ja gárvejuvvojit 2. jahkenjealjádasas 2014.
Jeatjah prosjekth 1. boelhkesne øørnesåvva ektine dej barkoejgujmie 2. boelhkesne, jïh edtja gaervies årrodh 2. kvartaalesne 2014.
Domus Media 1. muttu gollorámma lea 534,9 miljovnna kruvnno, ja 2. muttu rámma lea 384,7 miljovnna kruvnno.
Domus Media ’ n maaksoemierie, 1. boelhke, lea 534,9 millijovnh kråvnah, jïh 384,7 millijovnh kråvnah 2. boelhkese.
Bergena odontologiijadálu gollorámma lea 852,9 miljovnna kruvnno, ja dat gárvána čakčat 2012.
Odontologijegåetie Bergenisnie aktem maaksoemieriem 852,9 mill. kråvnine åtsna, jïh lea gaervies tjaktjen 2012.
Ráđđehus háliida sihkkarastit, ahte Eidsvolla dállu ovddeštuvvo gárvvisin Vuođđolága ávvudeapmái 2014, ja árvala danin juolludit bargui 120 miljovnna kruvnno 2012.
Juktie tjirkedh Eidsvoll-gåetie gaervies bueriedamme sjædta Maadthlaakeheevehtæmman 2014, dle Reerenasse raereste aktem dåarjoem jaepien 2012, 120 millijovnh kråvnine.
Olles prošeakta máksá 370,2 miljovnna kruvnno.
Abpe prosjekten åasa lea 370,2 millijovnh kråvnah.
Eará álggahuvvon viiddis prošeavttat, maidda juolludit ruđa 2012: - Oslo allaskuvla, buohccedivššároahppu 200 miljovnna kruvnno.
Jeatjah stoerre prosjekth mejgujmie nïerhkeme, jïh dåarjoem åadtjoeh jaepien 2012: - Oslon jolleskuvle, skïemtjesåjhtereøøhpehtimmie 200 milljovnh kråvnah.
Gárvána álgojahkebealis 2012. - Bergena allaskuvla, oktii sajušteapmi 590 miljovnna kruvnno.
Gaervies voestes bieliejaepien 2012. - Bergen Jolleskuvle, ektielokaliseringe 590 millijovnh kråvnah.
Viiddis prošeakta, man gollorámma lea 2 479 miljovnna kruvnno.
Stoerre prosjekth aktine maaksoemierine 2 479 millijovnh kråvnine.
Statsbygga stuorámus huksenbargu aiddo dál.
Statsbyggen støøremes gåetie daan baelien.
Gárvána 2014. - Sogn og Fjordane allaskuvla, guovddášdállu Sogndal 146 miljovnna kruvnno.
Gaervies 2014. - Sogn jïh Fjordanen Jolleskuvle, sentraalegåetie Sogndal 146 millijovnh kråvnah.
Gárvána 2012. - Ráđđehuskoartil, R6 210 miljovnna kruvnno.
Gaervies 2012. - Reerenassekvartaale, R6 210 millijovnh kråvnah.
Gárvána geassemánus 2012.
Gaervies ruffien 2012.
Ráđđehus árvala juolludit 2012 oktiibuot 205,75 miljovnna kruvnno, mainna jotket muhtin eará dáluid prošekterema:
Reernasse raereste ållesth 205,75 milllijovnh dåarjodh 2012 juktie prosjekteringen jåarhkedh gellie gåetijste:
2012 prošekterejit viidáseappot Ullersmo fáŋgala, Bergena diggedálu, Molde diggedálu ja Bergena dáiddaallaskuvlla.
Jaepien 2012 dle prosjekteringe jåarhka Ullersmo faangkegåeteste, Bergen digkiegåeteste, Molden digkiegåeteste jïh Tjeahpoejolleskuvleste Bergenisnie.
66 miljovnnain kruvnnuin prošekterejit viidáseappot ođđa Nationálamusea Oslo Vestbanenii.
Lyjkeme 66 millijovnh kråvnah juktie prosjekteringen jåarhkedh aktede orre Nasjovnalemuseumeste Vestbanesne Oslosne.
Dasto áigot 80 miljovnnain prošekteret viidáseappot Nationála álbmotdearvvašvuođainstituhta ođđa lanjaid, mii mielddisbuktá sihke ođđa huksemiid ja divvumiid.
Vijriebasse dle lyjkeme 80 millijovnh kråvnah juktie prosjekteringem jåarhkedh aktede orre gåeteste Nasjovnale Almetjehealsoeinstituhtese, jih daate lea dovne orre gåetie jih bueriedimmie.
Dasto bidjet 20 miljovnna kruvnno ráđđehuskoartila prošekterenbargguide suoidnemánu 22. b. terrordaguid geažil.
Vijriebasse del lyjkeme 20 millijovnh kråvnah juktie prosjekteringebarkoeh tjïrrehtidh daaresjimmien mænngan reerenassekvartaalen vøøste snjaltjen 22.
Dán gollomeroštallama hárrái lea ain eahpesihkkarvuohta, nu ahte dan soitet vel divustit maŋŋá.
b. Daennie aervehtsisnie maahta jïjnjh ovseekere biehkieh årrodh, jïh dam tjuara badth mænngan staeriedidh.
Divodit áŋgireappot opmodagaid Stáhta stohpoláigoortnega hálddašeapmái, jođiheapmái ja bajásdollui leat bušeteren 1,6 miljárdda kruvnno 2012.
Nænnoestamme barkoe juktie eekh gorredidh Reeremasse, gïehteldæmman jïh gorredæmman gåetijste staaten gåetieleejjeme-øørnegen sisnjelen, dle budsjedteradamme 1,6 millijovnh kråvnajgujmie jaepien 2012.
Dakkár opmodagaid jođiheapmái ja bajásdollui, main eai čoggo boađut, eanaš kulturhistorjjálaš opmodagaide, árvalit juolludit dán jagi 18,8 miljovnna kruvnno.
Gïehteldæmman jïh gorredæmman dejstie eekijste mej åvteste ij naan dienesjimmie, åajvahkommes kultuvrehistovrijen eekh, dle raereste daan jaepien 18,8 millijovnh kråvnah dåarjodh.
Gonagaslaš opmodagaid hálddašeapmái, jođiheapmái ja bajásdollui leat bidjan 84 miljovnna kruvnno 2012.
Reeremasse, gïehteldæmman jïh gorredæmman dejstie gånkan eekijste, dle 84 millijovnh kråvnah lyjkeme jaapan 2012.
Šloahta robi divvuma gollorámma lea 117 miljovnna kruvnno.
Bueriedimmie Slåahten rehpeste aktem maaksoemieriem åtna 117 millijovnh kråvnine.
Bargu gárvejuvvo 2013. 2012 leat árvalan juolludit 50 miljovnna kruvnno.
Barkoe edtja gaervies årrodh 2013. Jaepien 2012 dle raeriestamme 50 millijovnh kråvnah dåarjodh.
Suoidnemánu 22. b. terrordagu čuovvumušat 2012 geavahuvvo 130 miljovnna kruvnno buhtaduslanjaide ja sihkkarastin- ja buoridanbargguid gokčamii suoidnemánu 22. b. terrordagu geažil.
Daaresjimmien mænngan snjaltjen 22. b. Jaapan 2012 dle lyjkeme 130 millijovnh kråvnah juktie jeatjah sijjieh leejjedh, jïh tjïrkeme- jïh bueriedimmiebarkoem maeksedh daaresjimmien mænngan snjaltjen 22.
Golloárvvoštallama hárrái lea eahpesihkkarvuohta, nu ahte logu soitet divustit maŋŋá.
b. Daennie aervehtsisnie jïjnjh ovseekere biehkieh mejtie tjuara mænngan staeriedidh.
1,85 miljovdna doarjjan åarjel- ja julevsámi gielladoaimmaide - regjeringen.no
1,85 millijovnh kråvnah dåarjojne åarjel- jih luvlesaemien gïeledarjomidie
- Nordlándda fylkkamánni lea dehálaš oasálaš sámegielaid doaibmaplána åarjel- ja julevsámegiela doaibmabijuid čađaheames.
Nordlaanten Fylhkenålma akte vihkeles guejmie dennie barkosne edtja darjomidie åarjel- jih luvlesaemien gïelide tjïrrehtidh dennie dahkoesoejkesjisnie saemien gïelide.
Ráđđehus doarju danin fylkkamánni gielladoaimmaid jagi 2010 Šs 1,7 milj. ruvnnuin, dadjá ođasmahttin-, hálddahus- ja girkoministtar Rigmor Aasrud.
Reerenasse dan åvteste fylhkenålman gïeledarjomh 1,7 mill. kråvnajgujmie dåårje jaepien 2010, orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoeministere Rigmor Aasrud jeahta.
Dasa lassin juolluduvvo 150 000 ruvdno prošektii YouTube julevsámegillii.
Lissine vaadtasåvva 150 000 kråvnah YouTube-prosjektese luvlesaemien gïelesne.
Nordlándda fylkkamánnis lea ovddasvástádus oktiiheivehit åarjel- ja julevsámi giellaoahpahusa, ja bargá aktiivvalaččat nannemis ja seailluheames gielaid.
Nordlaanten Fylhkenålma diedtem åtna åarjel- jïh luvlesaemien øøhpehtimmiem iktedidh, jïh eadtjohkelaakan barka edtja gïelide nænnoestidh jïh gorredidh.
Jagi 2010 leat plánejuvvon moanat doaimma mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide.
Jaepien 2010 jïjnjh darjomh maanide, noeride jih geervide soejkesjamme.
Maiddái leat plánejuvvon doaimmat mat loktejit sámi oahpaheddjiid gelbbolašvuođa.
Aaj darjomh soejkesjamme edtja maahtoem lutnjedh dejtie lohkehtæjjide saemien gïelesne.
Soames doaimmat čađahuvvojit Norgga ja Ruoŧabeale iešguđet oassálastit ovttasbargama bakte.
Sæjhta såemies dejstie darjomijstie tjïrrehtidh laavenjostosne ovmessie aktøørigujmie Nøørjesne jih Sveerjesne.
2009 Šs Ráđđehus doarjjui fylkkamánni doaibmabiju 1,5 milj. ruvnnuin.
Reerenasse fylhkenålman darjomh 1,5 mill. kråvnajgujmie dåarjoeji 2009.
– Smávit sámi gielaid dilli lea dramáhtalaš.
– Dïhte tsiehkie dejtie smaave saemien gïelide lea geerve.
Mun lean ilus fylkkamánni giellabarggu áŋgiruššama, ja bargamis oažžut sajádagaid gos åarjel- ja julevsámegiella geavahuvvo.
Manne feejjen ihke fylhkenålma dan eadtjohke gïelebarkosne, jïh ihke barkeminie vielie sijjieh sjugniedidh gusnie maahta åarjel- jïh luvlesaemien gïelh nåhtadidh.
Dát leat doaibmabijut mat leat dehálačča ja váikkuhit ahte smávit gielat ovdánit, lohká stáhtaráđđi.
Daate lea darjomh mah dejtie smaave gïelide åajvoehlaakan bæjjese lutnjieh, staateraerije jeahta.
Jagi 2008 oaččui prošeakta YouTube julevsámegillii 150 000 ruvdnosaš doarjaga, ja vaikko prošeakta maŋiduvvui veaháš de dat dál lea álggahuvvon ja leat virgádan aitto oahppan julevsámegielat journalistta doaimmaheaddjin.
YouTube-prosjekte luvlesaemien gïelesne 150 000 kråvnah dåarjojne åadtjoeji 2008, jïh akten onne vuertiestimmien mænngan prosjekte vihth juhtieminie aktine aadtjen øøhpehtamme journalistine goh redaktøre mij luvlesaemien soptseste.
Prošeavtta ulbmiliin lea ásahit interaktiiva sajádaga gos julevsámi nuorat sáhttet geavahit giela.
Prosjekten åssjaldahke lea aktem interaktijve sijjiem sjugniedidh gusnie luvlesaemien noerh maehtieh gïelem nåhtadidh.
Ráđđehus doarju prošeavtta ja lea 2010 Šs juolludan 150 000 ruvnno dasa.
Reerenasse darjomem 150 000 kråvnajgujmie dåårje 2010.
Nussir ja Gumpenjuni regulerenplána - regjeringen.no
Reerenasse raereste jienebh tjïelth joekehtamme barkoevedtijemaaksoem åadtjoeh - regjeringen.no
Gielda- ja o đ asmahttindepartemeanta dohkkeha Nussir ja Gumpenjuni regulerenplána Fálesnuori suohkanis Finnmárkkus.
Reerenasse raereste daan beajjetje öörnegem joekehtamme barkoevedtijemaaksojne vijriedidh 31 orre tjïeltigujmie.
Departemeanta atná dehálažžan ávkkástallat buori minerálagávdnoštumiid ja ahte báikkálaš servodagat nugo mat Fálesnuorri ahtanuššá ja ovdána.
Seamma tïjjen dah orre njoelkedassh regijovnaaledåarjode jienebh suerkielaahpehtassh utnieh goh aarebi, jïh dan åvteste såemies jielemh tjuerieh öörnegistie vaaltasovvedh.
Departemeanta atná vuo đđ un ahte ruvkefitnodat ovttasrá đ iid boazoealáhusain gávdnet váidudeaddji doaibmabijuid mat dagahit vejolažžan bisuhit boazodoalu dán guovllus.
Raeriestimmie jååhkesjæmman seedtesåvva EFTA:n vaaksjomeåårganese ESA daan biejjien.
Fálesnuori suohkan mearridii Nussir ja Gumpenjuni regulerenplána miessemánu 8. B. 2012.
Dastegh ESA daam jååhkesje dellie dïhte orre öörnege sæjhta gaajhkide tjïeltide daan beajjetje gïehtelimsdajvesne feerhmedh.
Plána láhče vuođu roggat veaikki Nussiris ja Gumpenjunis.
Abpe Noerhte-Nöörje meatan sjædta.
Roggan dáhpáhuvvá eatnanvuole doaimmas, ja bázahasmássat galget vurkejuvvot Riehpovutnii.
Doh 31 tjïelth mah lissine båetieh, leah geerjehtamme luhkine fylhkine Noerhte-Trööndelagen luvhtie Aust-Agderen gåajkoe.
Doaibmaáigodat lea meroštallojuvvon 25-30 jahkái, muhto ođđa guorahallamat duođaštit ahte veahkkevárri jáhkkimis lea stuorit go álggos einnostuvvon.
Daan beajjetje maaksoeåasah leah raeriestamme jåerhkedh. Gaajhkh tjïelth mah daan biejjien leah feerhmesovveme öörnegistie, seamma sovnesne sjidtieh goh daan biejjien.
Sámediggi ja Oarje-Finnmárkku boazodoalu guovllustivra leat ovddidan vuosteákkaid regulerenplánii go oaivvildit ahte ruvkedoaibma lea hehttehussan guovllu boazodollui.
Raereste dejtie orre tjïeltide sovnese 2 bïejedh, mearan raereste golme tjïelth sovnese 3.
Dalle go ášši sáddejuvvui Gielda- ja ođasmahttindepartementii de Finnmárkku fylkkamánni rávvii hilgut vuosteákkaid.
Dïhte orre öörnege edtja faamoem åadtjoeh snjaltjen 1. b. 2014 raejeste.
- Ráđđehusas lea mihttomearri ahte ahtanuššat ruvkedoaimma.
- Mijjieh joekoen madtjeles ihke mijjieh rååresjimmiej tjïrrh orre njoelkedassi bïjre regijovnaaledåarjose, jååhkesjimmiem åadtjoejimh fleksijbele årrodh gosse edtjebe gïehtelimsdajvem gaertjiedidh.
Nussir ja Gumpenjuni plánejuvvon ruvkedoaibma lea okta dain stuorimus minerálaprošeavttain mii Norggas guhkit áigái lea álggahuvvon ja mii buktá positiivva váikkuhusaid suohkanii ja guvlui, dadjá gielda- ja ođasmahttinministtar, Jan Tore Sanner.
Dan åvteste lea nuepie orreme raeriestidh 31 tjïeltigujmie vijriedidh, tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jeahta.
Lea meroštallojuvvon ahte ruvkedoaimma olis gártet sullii 150 bargosaji ja ahte jahkásaš gálvojohtu álggahandásis lea gaskal 600 ja700 miljovnna ruvnno.
– Öörnege aktine joekehtamme barkoevedtijeöörneginie lea akte dejstie vihkielommes viehkiedïrregijstie juktie fasseldimmiem dajvine skreejredh.
Fálesnuori suohkanis leat dál sullii 1000 ássi eaige suohkanis leat nu máŋga eará ealáhusdoaimma vejolašvuođa.
Barkoefaamoe lea mijjen vihkielommes vierhtie, jïh eevre daerpies siebriedahkeevtiedimmien gaavhtan mijjieh barkoefaamoem nuhtebe mij abpe laantesne gååvnese, finanseministere Siv Jensen jeahta.
Birasdirektoráhtta galgá meannudit luoitinlobi nuoskkidanlága mielde.
Daate lea joekoen vihkeles jielemen mieriekrïevenasside dajve-Nöörjesne.
Direktoráhtta galgá dán oktavuođas árvvoštallat nuoskkideami váikkuhusaid plánejuvvon Riehpovuona mearradeponiijas.
Dïhte fåantoe man åvteste Reerenasse raereste 31 tjïelth meatan vaeltedh öörnegen sïjse, lea daah tjïelth aktem viesjies evtiedimmiem åtneme almetjelåhkosne, fasseldimmesne jallh ekonomeles sjïdtemisnie.
Fitnodat Nussir ASA háliida roggat veaikki Nussiris ja Gumpenjunis ja vurket bázahasmássaid Riehpovutnii.
Doh orre tjïelth öörnegisnie leah:
Fálesnuori suohkan lea mearridan regulerenplána mii láhče dán vejolašvuođa.
Telemark: Drangedal, Nome jïh Hjartdal
Sámediggi ja Oarje-Finnmárkku boazodoalu guovllustivra leat ovddidan vuosteákkaid regulerenplánii guovllu boazodoalu beroštumiid dihte.
Åarjel-Trööndelage: Ørland, Agdenes, Bjugn (sovne 3) jïh Meldal (sovne 3)
Finnmárkku fylkkamánni rávve ahte vuosteákkat eai dohkkehuvvo.
Noerhte-Trööndelage: Inderøy
Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta (EBD) ja Ealáhus- ja Guolástusdepartemeanta (EGD) rávve ahte plána dohkkehuvvo.
Doh orre njoelkedassh regijovnaaledåarjose EU:sne jïh EØS:dajvesne jienebh sektovrelaahtpehtassh utnieh goh aarebi.
EBD eaktuda ahte ásahuvvo mearradeponiija ja ahte doaibmaálggaheaddji ja boazodoallu lihtodit váidudeaddji doaibmabijuid ovdalgo doaibma álggahuvvo.
Dan åvteste ij leah luhpie joekehtamme barkoevedtijemaaksojne skovhtesuarkan, energijesuarkan, staeliedorjemassese jïh syntetiske fijberedorjemassese, finansese jïh tjirkemasse.
Guolástusdirektoráhtta ovddidii vuosteákkaid plánii mealgat maŋŋil gulaskuddanáiggi loahpa.
Lissine sïelth båetieh (konsernesne) mah darjomigujmie gïehtelieh mah leah sïejhme aktene åejviekontovresne.
Danin suohkan iige fylkkamánni leat meannudan dáid ákkaid.
Dennie mubpene bielesne skïhpebigkeme, mij aarebi ålkolen orreme, öörnegen sïjse båata joekehtamme barkoevedtijemaaksojne.
Dálkkádat- ja birasdepartemeanta (DBD) oaivvilda ahte dál leat doarvái dieđut ja máhttu mearradeponiija birra ja ahte vuosteákkat sáhttet meannuduvvot.
Sïelth mah laanteburrien, skåajjeburrien jïh göölemen sisnjelen gïehtelieh, mejtie aervede EØS-latjkoen ålkolen båetieh, maehtieh joekehtamme åasajgujmie jåerhkedh seammalaakan goh daan biejjien dan notifiseradamme öörnegen ålkolen.
Doaimma álggaheapmi gáibida luoitinlobi nuoskkidanlága mielde ja doaibmalobi minerálalága mielde.
Doh orre njoelkedassh krievieh dah sïelth mah dåarjoem dåastoeh, jïh man jïjnje fïerhte sïelte dåarjojne åådtje bæjhkoehtamme sjidtieh.
Regulerenplána fátmmasta 17 km 2 nannáneatnama.
Daate akte soejkesjamme staeriedimmie, maam dorje fïerhten tjïjhtjeden jaepien.
Das lea 1,3 km 2 regulerejuvvon huksen- ja rusttetguovlun ja oassi lea regulerejuvvon luottaide ja káijaide.
Reerenasse soejkesjeminie dam orre öörnegem åehpiedehtedh staeriedamme nasjovnaalebudsjedtesne 2014.
Areála mii lea regulerejuvvon mearradeponiijai lea 8,5 km 2 viiddis.
Barkoevedtijemaaksoe ovmessie sovnine
Nussir ja Stálppehárddo regulerimpládna
Jïh 10,6 pst., jïh ij stuerebe sjïdth goh 450 000 kråvnah sïeltese.
Lihkku beivviin, buot sámit ! - regjeringen.no
Læhkoeh biejjine, gaajhkh saemieh !
– Sámi álbmot beaivi – guovvamánu 6. beaivi – lea dehálaš beaivi sápmelaččaide.
– Saemiej åålmegebiejjie – goevten 6. b. – lea akte vihkeles biejjie saemide.
Go beaivi ávvuduvvo nu ollu báikkiin riikkas dagaha ahte sámi kultuvrra eanet boahtá oidnosii almmolašvuođas, dadjá ođđa sámeministtar Rigmor Aasrud.
Juktie veehte stuerebe bielieh laanteste biejjiem heevehtieh, dellie dïhte saemien kultuvre vielies vååjnoes sjædta byøgkelesvoetesne, orre saemieministere Rigmor Aasrud jeahta.
Maŋŋil golggotmánu ráđđehusmolsuma de ovddasvástádus sámepolitihka ektui sirdojuvvui Bargo- ja searvadahttindepartemeantas ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartementii, mas Rigmor Aasrud lea ovddasvástideaddji stáhtaráđđi.
Mænngan reerenassem molsi rihkeden, dellie dam diedtem saemiepolitihkese Barkoe-jïh ektiedimmiedepartementeste sertiestamme Orrestehtemen-, reeremen- jïh gærhkoedepartementese, gusnie Rigmor Aasrud lea reerije staateraerije.
– Sámi álbmotbeaivvi lea lunddolaš geassit ovdan ráđđehusa sámepolitihka vuolggasaji, namalassii dat ahte sápmelaččain ja dážain lea seamma riekti ovdánahttit gielaset ja kultuvrraset.
– Saemiej åålmegebiejjien lea iemie reerenassen åssjaldahkh saemiepolitihken bïjre åvtese buektedh, gidtjh saemieh jïh laedtieh seamma reaktam utnieh sijjen gïelem jïh kultuvrem evtiedidh.
Sámegiela doaibmaplána ovddiduvvui diibmá, ja dan čuovvoleapmi jotkojuvvo olles leahtuin, mas earenoamážit áŋgiruššat seailluheames ja ovdánahttimis smávit sámi gielaid, dadjá sámeministtar.
Dæjman dle dahkoesoejkesjem saemien gïelide bøøkti, jïh dïhte barkoe dam dåarjelidh sæjhta jåarhkedh, jïh edtja joekoen barkedh dejtie smaave gïelide gorredidh jïh evtiedidh, saemieministere jeahta.
Aasrud lea aitto máhccan maŋŋil mátkkošteami Finnmárkkus.
Aasrud aadtjen bååstede båateme aktede fealadimmeste Finnmarhkesne.
Mátki oktavuođas gallestalle e.e. Sámedikki ja moanaid eará sámi ásahusaid.
Fealadimmesne gaskem jeatjebem Saemiedigkiem jïh jïenebh jeatjah saemien institusjovnh vaaksjoeji.
Jur ovdal sámi álbmotbeaivvi son galledii Oslo sámi mánáidgárddi vásiheames movt sii ávvudit álbmotbeaivvi.
Saemiej åålmegebiejjien åvtelen saemien maanagiertem Oslosne vaaksjoeji, edtja vuejnedh guktie dah biejjiem heevehtin.
Sámi álbmotbeaivi lea ávvuduvvon Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas 1993 rájes.
Nøørjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne saemiej åålmegebiejjiem heevehtamme mænngan jaepien 1993.
Sámi álbmotbeaivi šattai almmolaš levgenbeaivin Norggas jagi 2004 Šs.
Nøørjesne biejjie byøgkeles saevegebiejjine sjïdti jaepien 2004.
– Lihkku beivviin !
– Læhkoeh biejjine !
Ráđđehus nanne sámi gielaid áŋgiruššama - regjeringen.no
Reerenasse saemien gïelebarkoem nænnoste
Juolludeamit sámi ulbmiliidda dagaha 2011:s sullii 829 miljovnna ruvnno, mii mearkkaša 27 miljovnna ruvnno lassáneami 2010 rájes.
Dïhte dåarjoe saemien åssjelidie sæjhta jaepien 2011 medtie 829 millijovnh kråvnah årrodh, akte lissiehtimmie 27 millijovnh kråvnine, jaepien 2010 raejeste.
2011 rájes Sámediggi hálddaša sullii 360 miljovnna ruvnno, oktiibuot 13 miljovnna ruvnno lassáneapmi.
Saemiedigkie sæjhta jaepien 2011 medtie 360 millijovnh kråvnah reeredh, akte lissiehtimmie 13 millijovnh kråvnine.
Ráđđehus lea 2011 bušeahtaárvalusastis evttohan lasihit juolludeami sámi gielaide velá 10 miljovnna ruvnnuin Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta bušeahta bakte.
Reerenasse lea sov budsjedteraeriestimmesne jaapan 2011 raeriestamme dåarjoem saemien gielide lissiehtidh orre 10 millijovnh kråvnajgujmie Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartementen budsjedten bijjelen.
Dát mearkkaša oktiibuot 23 miljovnna ruvnno lassáneami maŋimus golmma jagi badjel sámi gielaid doaibmaplánii Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta bušeahta bakte.
Daate akte lissiehtimmie sjædta ållesth 23 millijovnh kråvnine dej golme minngemes jaepiej dan Dahkoesoejkesjasse saemien gielide, Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartementen budsjedten bijjelen.
Divvun-prošeakta lea ovdánahttán giellareaiddut nugomat elektrovnnalaš čállindárkkisteami, riektačállinprográmma ja pedagogalaš prográmmaid iešguđet sámi gielaide.
Divvun-prosjekte aktem gïeledirregem evtiedamme goh elektrovneles staavadimmieviehkie, staeriedimmieprogramme jïh pedagogeles programmevaaroe dejtie joekehts saemien gïelide.
Dákkár dihtorprográmmaid ovdánahttin lea eaktun dasa ahte sámi gielat galget ceavzit atnugiellan dálá servodagas.
Evtiedimmie dagkeres daataprogrammeste lea daerpies jis dah saemien gïelh edtjieh vijriebasse jieledh goh åtnoegielh daan beajjetje siebriedahkesne.
- Lea leamašan dehálaš dáhkidit Divvun doaimma ovddasguvlui, ja mun dieđán ahte Sámediggi maiddái lea bargan gávdnamis guhkesáigge čovdosiid prošektii, mii lea doaibman 2004 rájes.
- Joekoen vihkeles orreme vierhtieh Divvun ’ en vijriebasse giehteldæmman gorredidh, jïh manne aaj daajram Saemiedigkie barkeme vielie guhkiebasse øørnegh gaavnedh dan prosjektese, mij lea juhteme 2004 raejeste.
Mun lean danin hui duhtavaš go 10 miljovnna ruvnno sturrosaš giellaáŋgiruššandoarjagis lea árvaluvvon ráddjet 4,7 miljovnna ruvnno Divvunprošektii ásahit doaibma- ja ovdánahttinorganisašuvnna, lohka stáhtaráđđi Rigmor Aasrud.
Manne dannasinie joekoen madtjeles juktie gïelebarkoen sisnjelen, mij 10 millijovnh kråvnah åådtjeme, lea raeriestamme 4,7 millijovnh kråvnah læjkodh juktie aktem giehteldimmie- jïh evtiedimmiesiebriem Divvun ’ se tseegkedh, stateraerije Rigmor Aasrud jeahta.
Sámediggái, mas lea dehálaš sajádat sámegiela áŋgiruššanbarggus, sirdojuvvo 3,5 miljovnna ruvdno dan 10 miljovnna ruvnnos mii lea ráddjejuvvon giellaáŋgiruššamii.
Saemiedigkie, mij aktem joekoen vihkeles sijjiem åtna dennie barkosne saemien gïelide, 3,5 millijovnh kråvnah åådtje dehtie gïeledåarjoste 10 millijovnh kråvnine.
Ráđđehus árvala ahte Sámediggi galgá oažžut 225,655 miljovnna ruvnno Ođasmahttin-, hálddahus, ja girkodepartemeanta bušeahta bakte.
Reerenasse raereste Saemiedigkie edtja 225,665 millijovnh kråvnah åadtjodh Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartementen bijjelen.
Lassin dasa boahtá vel Sámeálbmotfoandda jahkásaš reantodienas.
Lissine dïhte fïerhten jaepien baalhka Saemieåålmegen foenteste båata.
Kulturdepartemeanta kap. 320 Dábálaš kulturulbmilat, poasta 73 Nationála kulturvisttit bakte lea árvaluvvon juolluduvvot 5 miljovnna ruvdno doarjjan huksenprošektii Davviálbmogiid guovddážis (ovddit Ája Sámi guovddáš) Gáivuonas.
Kultuvredepartementen kap. 320 nuelesne, Sïejhme kultuvreåssjelh, påaste 73 Nasjovnale kultuvregåetieh, lea 5 millijovnh kråvnah dåarjojne raeriestamme dan bigkemeprosjektese Noerhtealmetji jarnge / Senter for nordlige folk (aarebi Ája Saemien jarnge) Kåfjordesne.
Ođđa lanjat galget gárvvistuvvot gussiid ja gehččiid várás 2011 geasi.
Dah orre gåetieh edtjieh gaervies årrodh guesside giesien 2011.
Ođasmahttin, hálddahus- ja girkodepartemeanta bušeahta kap. 2445 Statsbygg vuolde lea árvaluvvon juolludanrámma mii fátmmasta ruđaid dasa ahte prošekteret ođđa lanjaid Saemien Sijti Snoasas.
Orrestehteme, reereme- jïh gærhkoedepartementen kap. 2445 nuelesne Statsbygg, lea aktem dåarjoemieriem raeriestamme gusnie aaj vierhtieh dan soejkesjæmman orre gåetijste Saemien Sijtese Snåasesne leah meatan.
2011:s lea maiddái áigumuš prošekteregoahtit Sámi dáiddamusea Kárášjogas.
Jaepien 2011 ussjede aaj Saemien tjeahpoemuseumem soejkesjidh Karasjohkesne.
Eanet doarjja eanemusat áitojuvvon sámegielaide - regjeringen.no
Vielie dåarjoe dejtie prååsehkommes saemien gïelide
Ráđđehus lasiha doarjaga, mainna nannejit ja ovddidit mátta- ja julevsámegiela, ja juolluda 2 350 000 kruvnno sierralágan doaimmaide, maid Nordlándda fylkkamánni lágida.
Reerenasse barkoem lissehte juktie åarjel- jïh julevsaemien gïelh nænnoestidh jïh vijriesåbpoe evtiedidh, jïh 2 350 000 kråvnah vadta gellie råajvarimmide, mejtie Fylhkenålma Nordlaantesne stuvrie.
Bargu čađahuvvo ovttasbarggus gielddaiguin, eará fylkkamánniiguin ja sierra skuvllaiguin ja allaskuvllaiguin, ja dainna čuovvulit Sámegiela doaibmaplána.
Edtja barkoem darjodh aktene laavenjostosne tjïeltigujmie, jeatjah fylhkenålmajgujmie jïh ovmessie skuvle- jïh jilleskuvligujmie, jïh lea akte dåarjoehtimmie dejstie råajvarimmijste Dahkosoejkesjisnie saemien gïelide.
Ráđđehus doarju dasa lassin biŧonsámegiela ja nuortalašgiela giella- ja kultuvradoaimmaid.
Lissine dle reerenasse dåarjoem vadta pijte- jïh luvliesaemien gïele- jïh kultuvreråajvarimmide.
- Ráđđehus háliida erenoamážit čalmmustahttit, ahte mis leat golbma ovttaárvosaš sámegiela Norggas.
- Reerenasse sæjhta joekoen vuesiehtidh mijjieh golme seammavyørtegs gïelh utnebe Nøørjesne.
Mátta- ja julevsámegielas lea erenoamáš rašes dilli, ja lea mávssolaš áŋgiruššat erenoamážit daid gielaid ovdii, ođasmahttin-, hálddahus- ja girkoministtar Rigmor Aasrud dadjala.
Åarjel- jïh julevsaemien gïelh leah aktene joekoen geerve tsiehkesne, jïh vihkeles aktine sjïere barkojne daej gïeli gaavhtan, orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoeministere Rigmor Aasrud jeahta.
Nordlándda fylkkamánni áigu earret eará ovddidit márkosámi nuoraid giellaleairraid ovttasbarggus Ruoŧa beale Čohkkirasain.
Akte dejstie råajvarimmijste mij lea Nordlaanten Fylhkenålman nuelesne, lea gïelebiesieh evtiedidh dejtie maarkesaemien noeride, laavenjostosne dejnie Jukkasjärvi-dajvine Sveerjesne.
Márkosámi guovlu lea Mátta-Romssas ja davit Nordlánddas ja gullá davvisámi giellaguvlui.
Maarkesaemien dajve lea Åarjel-Tromsesne jïh noerhte Nordlaantesne, jïh lea noerhtesaemien gïeledajvesne.
Dárbbašuvvo erenoamážit ásahit deaivvadansajiid, main sáhttet nannet ja ovddidit sámegiela geavaheami dan guovllus.
Joekoen daerpies gaavnesjimmiesijjieh evtiedidh juktie åtnoem saemien gïeleste nænnoestidh jïh evtiedidh daennie dajvesne.
Muđui fylkkamánni prográmmas leat ollu doaimmat mátta- ja julevsámi guovllu mánáide, nuoraide ja rávesolbmuide, earret eará mánáidgárdedoaimmat, giellaoahpahus ja giellaleairrat.
Fylhkenålma aaj gellie råajvarimmieh åtna maanide, noeride jïh geervide åarjel- jïh julevsaemien dajvesne, vuesiehtimmien gaavhtan råajvarimmieh maanagiertine, gïelelohkehtimmie jïh gïelebiesieh.
Sáhttá maid namuhit prošeavtta, mas čuvgejit sámegiela geavahusa sosiála mediain, ja mas áigot árvalit mo sámegiela geavaheami daid mediain sáhtášii lasihit.
Maahta aaj aktem prosjektem neebnedh mij edtja åtnoem saemien gïeleste vuartasjidh sosijale meedijinie, jïh råajvarimmieh raeriestidh mah åtnoem saemien gïeleste lissiehtieh daejnie meedijinie.
Prošeakta čađahuvvo ovttasbarggus Nordlándda universitehtain.
Dorje dam prosjektem aktene laavenjostosne Universitetine Nordlaantesne.
- Nordlándda fylkkamánni dahká ereliiggán mávssolaš barggu mátta- ja julevsámegiela ja – kultuvrra ovdii, ja lea váldán ovddasvástádusa ollu doaimmain, mat leat mielde Sámegiela doaibmaplánas, stáhtaráđđi Rigmor Aasrud cealká.
- Fylhkenålma Nordlaantesne aktem joekoen hijven barkoem dorje åarjel- jïh julevsaemien gïelen jïh kultuvren gaavhtan, jïh diedtem vaalteme jïjnjh råajvarimmiej åvteste mah leah Dahkoesoejkesjisne saemien gïelide, staateraerije Rigmor Aasrud jeahta.
Elgå skuvle lea bálkáhan olbmuid, geain lea nana máttasámegiela gelbbolašvuohta, ja skuvla áigu ovddidit oahppomateriálaid, main olles máttasámeguovlu ávkašuvvá.
Elgå skuvle ektiedimmiem åtna jïjnjh almetjigujmie mah jolle åarjelsaemien gïelemaahtoem utnieh, jïh sæjhta lohkehtimmievierhtieh evtiedidh mah edtjieh aevhkine sjïdtedh abpe åarjelsaemien dajvesne.
Departemeanta doarju máttasámegiela servodatfágatearpmaid ja servodatfágaoahpponeavvuid ovddidanprošeavtta 400 000 kruvnnuin.
Departemente aktem prosjektem dåårje juktie faageteermh jïh learoevierhtieh evtiedidh siebriedahkefaagesne åarjelsaemien gïelesne, 400 000 kråvnajgujmie.
Dasa lassin skuvla oažžu 550 000 kruvnno doaibmadoarjjan.
Lissine giehteldimmievierhtieh skuvlese vadta 550 000 kråvnine.
Árran julevsáme guovdásj oažžu dán jagi 300 000 kruvnno doarjaga biŧonsámeguovllu sámi báikenammaprošektii.
Árran julevsaemien jarnge 300 000 kråvnah åådtje daan jaepien akten prosjektese saemien sijjienommi bïjre pijtesaemien dajvesne.
Lea sáhka golmma jagi prošeavttas, mii álggahuvvui 2010.
Daate akte golmenjaepien prosjekte mij eelki 2010.
Dorjot maid viidáseappot 300 000 kruvnnuin Davvi-Trøndelága fylkkagieldda prošeaktajođiheaddjivirggi, mii álggahuvvui máttasámegiela ja – kultuvrra nannemii ja ovddideapmái fylkkas.
Jåarhka aaj dåarjoem 300 000 kråvnine Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïelten prosjekten-åvtehkasse maam tseegkeme juktie åarjelsaemien kultuvrem jïh gïelem nænnoestidh jïh evtiedidh fylhkesne.
Prošeavttas deattuhit erenoamážit máttasámegiela oahpahusa sierra dásiin.
Prosjekte lea sjïerelaakan lohkehtimmiem åarjelsaemien gïelesne tjiertestamme, ovmessie daltesinie.
Dáid ruđaid lassin juolludit Njávdáma nuortalaš museai ja ovdaprošektii Nuortalaš kultuvra rájáid rastá maiddái dán jagi 700 000 kruvnno.
Lissine daejtie vierhtide dle Luvliesaemien museume Neiden ’ sne jïh åvteprosjekte Skoltesamisk kultur over grenser aaj daan jaepien 700 000 kråvnah dåarjojne åadtjoeh.
Ain doarjut máttasámegiela
Jåarhka barkoem åarjelsaemien gïeline
Ráđđehus árvala jahkái 2012 lasihit Sámedikki doarjaga 700 000 kruvnnuin máttasámegiela oahpponeavvo- ja tearbmabarggu ovddideapmái.
Reerenasse raereste dåarjoem lissiehtidh Saemiedægkan 700 000 kråvnajgujmie juktie åarjelsaemien learoevierhtie- jïh terminologijeevtiedimmine barkedh jaepien 2012.
Ráđđehus maid árvala juolludit 120 000 kruvnnu sámi giellabálkkašupmái Gollegiella.
Reerenasse raereste aaj 120 000 kråvnah dåarjodh saemien gïelebaalhkese Gulliegïele.
Dát boahtá ovdan dárkkistuvvon našunálabušeahta árvalusas.
Daate tjåådtje raeriestimmesne staeriedamme nasjovnalebudsjedtese.
- Máttasámegiella lea rašis dilis.
- Åarjelsaemien akte prååsehke gïele.
Ráđđehus joatká ain barggus gáhttet ja ovddidit máttasámegiela ja vuoruhit oahpponeavvuid máttasámegillii, cealká sámeministtar Rigmor Aasrud.
Reerenasse sæjhta barkoem jåerhkedh juktie åarjelsaemien gïelem gorredidh jïh evtiedidh, jïh åarjelsaemien learoevierhtiejgujmie barkedh, saemieministere Rigmor Aasrud jeahta.
Engerdal gielda lea ovdal ožžon jahkásaš doarjaga jođihit Elgå skuvlla ja ovddidit oahpponeavvuid ja tearpmaid máttasámegillii.
Engerdalen tjïelte lea aarebi dåarjoem åådtjeme Elgå skuvlese fïerhten jaepien, jïh evtiedæmman åarjelsaemien learoevierhtijste jïh åarjelsaemien terminologijeste.
Jahki 2012 lea maŋimuš jahki ahte leat oahppit dán skuvllas, go gielda lea mearridan heaittihit skuvlla čavčča rájes.
2012 lea dïhte minngemes jaepie gusnie learohkh daennie skuvlesne, jïh tjïelte dannasinie sjæjsjalamme skuvline galhkedh tjaktjen raejeste.
- Skuvla lea mearkkašan hirbmat olu máttasámegiela ovddideapmái.
- Skuvle aktem stoerre jïh vihkeles barkoem dorjeme juktie åarjelsaemien gïelem evtiedidh.
Dáinna doarjagiin oažžu Sámediggi dál ovddasvástádusa vuoruhit ja organiseret máttasámegiela oahpponeavvo- ja tearbmabarggu viidáset doaimmaid.
Daejnie sertiestimmine dle Saemiedigkie daelie dïedtem åtna prijoriteradidh jïh öörnedidh dam vijriesåbpoe barkoem åarjelsaemien learoevierhtie- jïh terminologijeevtiedimmine, Aasrud jeahta.
120 000 kruvnnu sámi giellabálkkašupmái Sámi giellabálkkašupmi Gollegiella geigejuvvo juohke nuppi jagi Davviriikalaš sámi áššiid ámmátorgána bokte.
120 000 kråvnah saemien gïelebaalhkese Fïerhten mubpien jaepien dle saemien gïelebaalhka Gulliegïele vadtasåvva Dehtie noerhtelaanti embetsåårganeste saemien gyhtjelasside.
Bálkkašupmi lea sullii 120 000 norgga kruvnnu.
Baalhkan stoeredahke lea medtie 120 000 nöörjen kråvnah.
Jagi 2012 lea Norgga vuorru ruhtadit dán bálkkašumi.
Jaepien 2012 dle Nöörje sæjhta dïedtem utnedh baalhkam finansieradidh.
Bálkkašupmi geigejuvvo čakča čoahkkimis gosa servet davviriikkalaš ministarat geat vástidit sámi áššiid Suomas, Ruoŧas ja Norggas, ja namuhuvvon golmma riikka Sámedikki presideanttat.
Baalhka vadtasåvva tjaktjen tjåanghkosne dej noerhtelaanti ministeri gaskem mah diedtem utnieh saemien aamhtesi åvteste Såevmesne, Sveerjesne jïh Nöörjesne, jïh saemiedigkiepresidenth dejnie golme laantine.
Loga eanet Gollegiella bálkkašumi birra
Lohkh vielie Gulliegielen bijjre
- Otne, guovvamánu 6. beaivve lea Sámi álbmotbeaivi, ja mun háliidan buot sápmelaččaide sávvat lihku beivviin, cealká stáhtaministtar Jens Stoltenberg.
- Daan biejjien, goevten 6. b. lea saemiej åålmegebiejjie, jïh mannne sïjhtem gaajhkh saemieh biejjine læhkoehtidh, staateministere Jens Stoltenberg jeahta.
Miehtá min riikka ja Ruoŧa, Suoma ja Ruošša sápmelaččaid gaskkas ávvuduvvo Sámi álbmotbeaivi iešguđetge láhkai.
Abpe laante Saemiej åålmegebiejjiem joekehtslaakan heevehte, jïh aaj saemieh dovne Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaante.
Muhto beaivvi eai ávvut šat dušše sápmelaččat, earret eará geavahit olu skuvllat ja mánáidgárddit dán beaivvi oahpásmuvvat sámi kultuvrrain.
Men daelie eah leah vielie ajve saemieh mah biejjiem heevehtieh, gaskem jeatjah dle gellie skuvlh jïh maanagierth daam biejjiem nåhtadieh juktie saemien kultuvrine åahpenidh.
Soapmásiin lea sámi kultuvra maiddái fáddán olles dán vahku.
Naaken dejstie aaj saemien kultuvrem aamhtesinie utnieh abpe våhkoem.
- Dát lea dehálaš beaivi sápmelaččaide, beaivi mii čalmmustahttá sámi oktavuođa ja sámi gullevašvuođa.
- Daate akte vihkeles biejjie saemide, akte biejjie mij dam saemien ektievoetem våajnoes dorje aaj saemieh gaskemsh.
Lea somá oaidnit ahte dát beaivi ávvuduvvo iešguđetlágan doaluiguin olu guovlluin miehtá riikka, maiddái guovlluin gos sámivuohta beaivválaččat ii leat nu oidnosis.
Manne geerjene vuejnedh daate biejjie gellie såarhts öörnedimmieh åtna gellene lehkesne laantesne, aaj desnie gusnie dïhte saemien ij leah dan våajnoes biejjieladtje.
Dát lea mielde dahkamin dán beaivvi hui erenoamážin midjiide buohkaide, dadjá sámeministtar Rigmor Aasrud.
Daate daam biejjiem vielie sjïere gaajhkesidie dorje, saemieministere Rigmor Aasrud jeahta.
Sámi álbmotbeaivi lea čalmmustuvvon daid njealji riikkain gos sápmelaččat orrot jagi 1993 rájes.
Saemiej åålmegebiejjiem heevehtamme dejnie njieljie laantine gusnie saemieh årroeh mænngan 1993.
Beaivi dohkkehuvvui virggálaš leavgabeaivin Norggas jagi 2004, ja olu almmolaš ásahusat levgejit sihke sámi ja norgga leavggain.
Jaepien 2004 biejjie byögkeles saevegebiejjine sjïdti Nöörjesne, jïh gelline byögkeles gåetine dle saemien saevegem bijjiedieh dejnie nöörjen saeveginie ektine.
Dán jagi levge ráđđehus sámi leavggain Stáhtaministara kantuvrra olggobealde Akershus latnis.
Daan jaepien dle reerenasse dam saemien saevegem bijjede Staateministeren kontovren uvte Akershus festningesne.
Beaivi ávvuduvvo maiddái doaluiguin siskkáldasat departemeantasearvevuođas.
Departementen ektievoete aaj biejjiem heevehte aktine sisnjelds öörnedimmine.
Guolleindustriijas galgá álkit oažžut beaiveruđa jos permitterejuvvo gaskaboddosaččat - regjeringen.no
Aelhkebe biejjiebeetnegh åadtjodh dejtie mah bieleldh permidteradamme göölemeindustrijesne
Ráđđehus mudde guolleindustriija bargiid gáibádusaid oažžumis beaiveruđa jos permitterejuvvojit gaskaboddosaččat.
Reerenasse krievemem vuelede juktie reaktoem utnedh biejjiebeetnegh åadtjodh jis bieleldh permidteradamme göölemeindustrijesne.
Ođđajagimánu 1. beaivvi mearriduvvui ahte bargoáigi bajiduvvo 40 proseanttas 50 prosentii go gustovaš sierra njuolggadusat heaittihuvvojedje finánsaroasu geažil.
Tsiengelen 1. b dle krievmemem barkoetïjjegiehpiedæmman bæjjese bïeji 40 prosenteste 50 prosentese, dannasinie dah sjïerenjoelkedassh mejtie sjïehtesji finansevaahran sjïekenisnie, hiejhtesovvin.
– Mii vásiheimmet sávakeahtes bohtosiid, ja daid mii leat dál čorgen, cealká bargoministtar Hanne Bjurstrøm.
– Mijjieh vööjnimh daate idtji dan hijven sjïdth, jïh daam libie daelie öörnedamme, barkoeministere Hanne Bjurstrøm jeahta.
Suoidnemánu 1. beaivvi rájes lea bargoáigi vuoliduvvon fas 40 prosentii jos permitterejuvvo.
Snjaltjen 1. b. raejeste dle krieveme giehpiedamme barkoetïjjese permidteringesne, vihth våålese bïejeme 40 prosentese.
Guolleindustriijas ii gusto bálkágeatnegahttin láhka permitteremiid geažil.
Göölemeindustrije ij leah laaken nuelesne baalhkadïedten bïjre permidteringesne.
Guolleindustriija bargit eai oačču bálkká bargoaddis daid vuosttas beivviid permitterenáigodagas, muhto ožžot beaiveruđa vuosttas beaivvi rájes.
Barkijh göölemeindustrijesne eah baalhkam barkoevedtijistie åadtjoeh dej voestes biejjiej permidteringeboelhkeste, sijjeste biejjiebeetnegh åadtjoeh voestes biejjeste.
Dábálaččat lea beaiveruhta unnit go bálká, ja dan geažil ožžot guolleindustriija bargit geat permitterejuvvojit uhcit ruđa go earát geat leat permitterejuvvon.
Juktie biejjiebeetnegh sïejhmemes leah unnebe goh baalhka, dle dannasinie permidteradamme almetjh göölemeindustrijesne vaenebe beetnegh åadtjoeh goh jeatjah permidteradamme.
Dát buhtaduvvo go beaiveruhtabargoáiggieavttut dál vuoliduvvojit 40 prosentii permitterenáiggi.
Gosse biejjiebeetnegekrievemem vuelede 40 prosentese permidteringesne, dle daate maahta dam tsiehkiem bueriedidh.
Doarjja lulli- ja julevsámegielaide - regjeringen.no
Dåarjoe åarjel-jïh luvlesaemien gïelese
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea juolludan buohkanassii 705 000 ruvnnu golmma prošektii maiguin ulbmil lea nannet lulli- ja julevsámegiela.
Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente ållesth 705 000 kråvnah vadteme golme prosjektide mah vuepsiem utnieh åarjel-jïh luvlesaemien gïelh nænnoestidh.
Prošeavttat leat dáid guovlluid nuoraid várás.
Doh prosjekt leah noeri vøøste sikteme daejnie dajvine.
- Lulli- ja julevsámegielat leat heajos dilis, ja hoahppu lea álggahit doaibmabijuid maiguin seailluhit ja ovddidit daid gielaid.
- Tsiehkie lea geerve dejtie åarjel- jïh luvlesaemien gïelide, tjuara varki råajvarimmiejgujmie båetedh edtja dejtie gielide vaarjelidh jïh evtiedidh.
Mun danne lean ilus go buorit prošeavttat álggahuvvojit mat ráhkadit eanet ođđa joregiid dáid sámegielaid várás. Nu cealká sámeáššiid stáhtačálli, Raimo Valle.
Dan åvteste geerjene ihke hijven prosjektigujmie nearhka mah jienebh jïh orre sijjieh skaepiedieh gusnie maahta dejtie gïelide provhkedh, staaten tjaelije saemien aamhtesidie, Raimo Valle jeahta.
Nordlándda fylkkamánni lea ožžon lohpádussii 425 000 ruvnnu lullisámi giellaleairraide mat leat nuoraid várás guđet vázzet 6.-9. luohkáin ja geat oahpahallet lullisámegiela skuvllas.
Nordlaanten fylhkenålma 435 000 kråvnah åådtjeme åarjelsaemien gïeliebieside dejtie learohkidie 6.- 9. klaassen raajan mah åarjelsaemien øøhpehtimmiem skuvlesne åadtjoeh.
Prošeavtta ulbmil lea movttiidahttit eanebuid oahppat lullisámegiela, viiddidit dán giela geavaheami ja ráhkadit dasa eanet joregiid giela geavaheaddjiid ávkin.
Prosjekten vuepsie lea ïedtjh vedtedh guktie vielie sijhtieh åarjelsamien lieredh jïh jienebh sijjieh skaepiedidh gusnie maahta gïelem nuhtjedh.
Prošeakta mii lea ráhkaduvvon ovttasráđiid Ruoŧa Sameskolestyrelseniin, lea rájáidrasttideaddji interreg ¨prošeakta mii fátmmasta oppa lullisámi guovllu.
Prosjekte mij lea dorjeme ektiebarkosne Saemieskuvleståvrojne Sveerjesne, lea akte raastedåaresth interregprosjekte jïh learohkh abpe åarjelsamien dajvesne faarhmeste.
Kintel AS lea ožžon 150 000 ruvnnu prošektii ” YouTube julevsámegillii ”, ja das galget leat julevsámi videosáddagat interneahtas.
Kintel AS åådtjeme 150 000 kråvnah prosjektese ” YouTube på lulesamisk ”, luvlesaemien videosaadtegh gaskeviermesne.
Prošeavtta galget sámegielalaš julevsámi nuorat jođihit, ja áigumuš prošeavttain lea oččodit áigái formálahis ja interaktiiva jorega julevsámegiela várás.
Noerh mah saemien soptsestieh, edtjieh prosjektem juhtedh jïh dan vuepsie lea aktem ovbyjjes jïh interaktive sijjem dan luvlesaemien gielese skaepiedidh.
- Deaŧalaš lea geavahit ođđa joregiid vai sámegiella eambbo geavahuvvošii ja boađášii oidnosii, erenoamážit vai eanet nuorat álggášedje aktiivvalaččat geavahit sámegiela.
- Vihkeles orre sijjieh åtnose vaeltedh edtja saemien gïelem provhkedh jïh våajnoes darjodh, joekoen guktie edtja buektiehtidh dah noerh saemien gielem vielie pruvhkieh.
Prošeakta lea čearggus ja mus leat buorit vuordámušat go jáhkán ahte dat sáhttá oaččuhit eanebuid geavahišgoahtit sámegiela. Nu dadjá Valle.
Prosjekte lea gieltegs jïh mov lea stoerre vuartoeh daate prosjekte dorje guktie jienebh saemien gielem nuhtjieh, Valle jeahta.
Brekken skole, mii lea Pláššes, lea ožžon 130 000 ruvdnosaš juolludeami, vai joatkkášii áŋgiruššamiid lullisámegiela ovddideapmái.
Praahken skuvle Røørosesne 130 000 kråvnah åådtjeme edtja skuvlen barkoem åarjelsaemien gïeline guhkiedidh.
Skuvllas lea guovdilis rolla dán guovllu sámi oahppiid vuoigatvuođaid vuhtiiváldimii.
Skuvlen akte vihkeles sijjie edtja saemien learohki reaktah gorredidh daennie dajvesne.
Fága ulbmil
Faagen ulmie
Sámit leat okta álbmot vaikko orrot iešguđet riikkas, ja giella čatná sámiid oktii riikarájiid rastá.
Saemieh leah akte åålmege jalhts joekehts laantine årroeh jïh gïele åålmegidie raasti dåaresth ektede.
Sámegiella lea nanu sámi kulturguoddi ja sisttisdoallá oktasaš árvvuid, vásáhusaid ja máhtu.
Saemien gïele kultuvrem guadta jïh dan leah aaj vihkeles aarvoeh, dååjrehtallemh jïh maahtoeh.
Sámegiella lea almmolaš giella Norggas, Ruoŧas ja Suomas ja lea ulbmil ahte sámegiella galgá bisuhuvvot ja ainovdánahttot boahtte buolvvaide.
Saemien gïele byjjes gïele Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne jïh ulmie lea, saemien gïelem galka båetije boelvide vaarjelidh jïh evtiedidh.
Seammás lea sámegiella unnitlogugiella Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas, ja gielladilli ja sámegiela eavttut eai leat ovttaláganat iešguđet guovlluin Sámis.
Seamma sïenten saemien gïele unnebelåhkoen gïele Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne. Dïhte saemien gïeletsiehkie ij leah seamma laakan gaajhkene dajvine Saepmesne.
Muhtin sámi servodagain lea sámegiella eanetlogu giella, muhto eará sámi servodagain lea sámegiella unnitlogugiella.
Naan saemien sïebredahkine saemien jienebelåhkoen gïele leah, jïh naan sïebredahkine saemien unnebelåhkoen gïele leah.
Oahpahus sámegielas galgá leat mielde lahttudit mánáid ja nuoraid sámi kultuvrii ja servodateallimii, ja kulturipmárdus, gulahallan, oahppahábmen ja identitehtaovdánahttin leat guovddážis oahpaheamis.
Saemien maanah jïh noerh gelkieh ööhpehtimmien tjïrrh saemien kultuvrese jïh sïebredahkese tjaangedh. Kultuvrem lïeredh guarkedh, soptsestidh, identitetem nænnoestidh jïh evtiedidh leah daerpies boelhkh ööhpehtimmesne.
Oahpahus mii ovddida positiivvalaš guottuid sámegillii ja mii vuhtiiváldá dan máŋggalágan giella- ja kulturvalljivuođa maid sámi oahppit vásihit, addá ohppiide máŋggagielalaš ja - kultuvrralaš gelbbolašvuođa ja gielalaš iešluohttámuša ja vuođu aktiivvalaš servodatoassálastimii ja eallinagioahppamii.
Ööhpehtimmie maam buerie åssjalommesh saemien gïelese reesie, galka joektehts learohki gïelh jïh kultuvrh vaarjelidh. Gosse nimhtie learoehkidie garmerdidh, dovne learohki gïelem jïh kultuvrem nænnoste, mij lea daerpies maahtaldahke gosse sïebredahkesne meatan årrodh jïh åadtjodh abpe jielemem lïeredh.
Buorre sámegielgelbbolašvuohta addá vejolašvuođaid válljet oahpu ja barggu.
Gosse buerie gïelemaahtoeh, jienebh nuepieh åtna gosse barkedh jïh lohkedh.
Fága sámegiella vuosttašgiellan galgá ovttas dárogielfágain bidjat vuođu ohppiid guovttegielalašvuođa ovdánahttimii, ja leat mielde addime ovttaskas oahppái máhtu, movtta ja oadjebasvuođa seailluhit, nannet ja ovdánahttit gielas sihke njálmmálaččat ja čálalaččat.
Faage saemien voestes gïeline galka faagine daaroen ektesne maadtojne årrodh gosse galka learohki guektiengïelevoetem evtiedidh jïh fïereguhtide learoehkidie skreejrehtidh vielie maahtoeh tjöönghkedh, ïedtjem jïh tjirkesvoetem åadtjodh guktie nimhtie buerebelaakan dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh gïelem nænnoste, evtede jïh gorrede.
Deattuhettiin sámi kultuvrra guovddáš árvvuid, sáhttá fága maid čujuhit mainnalágiin sámi árvvuid sáhttá heivehit ja ainovdánahttit ođđa dilálašvuođaide ja rievdi áigái.
Jis dejtie jarnges saemien vuekide, voetide vaarjelieh, faage maahta otnjegem vuesiehtidh guktie saemien vuekieh jïh voeth maehtieh vijriebasse orre sïebredahketsiehkide evtiedidh.
Diehtu eará eamiálbmogiid ja kultuvrraid birra váikkuha dasa ahte olmmoš buorebut ipmirda ja árvvusatná earáid, ja maid dasa ahte buorebut ipmirda iežas kultuvrra.
Maahtoeh tjöönghkedh jeatjah aalkoealmetji bïjre maahta buerebelaakan jeatjabidie guarkedh jïh vuavkasjidh, badth destie aaj jïjtsh kultuvrem buerebelaakan maahta guarkedh.
Oahppit galget, aktiivvalaš giellageavaheami bokte beassat vásihit, hutkat ja bargat kreatiivvalaččat ja ovdánahttit iežaset estehtalaš beliid.
Learohkh tjoeverieh åadtjodh gïelen tjïrrh dååjrehatalledh, darjodh, barkedh jïh evtiedidh guktie tjaebpieslaakan dåemiedidh.
Fága galgá ovdánahttit ovttaskas oahppi giella- ja teakstagelbbolašvuođa oahppi iežas návccaid vuođul ja movttiidahttit oahppi ovdánahttit buriid oahppanstrategiijaid ja kritihkalaš jurddašeami.
Faage galka fïere guhtem learohkem skreejrehtidh guktie buerebelaakan gïelem jïh teekstem evtede. Faage galka aaj skreejrehtidh buerielaakan lïeredh jïh laejhtedh.
Dasa lassin galgá fága movttiidahttit oahppi lohkan- ja čállinhálu ja buriid lohkan- ja čállindábiid ovdánahttit.
Faage galka aaj tjaelemem jïh lohkemem iedtjeldehtedh.
Sámi girjjálašvuhtii ja iešguđet sámegielaide ja suopmaniidda oahpásnuhttin viiddida ohppiid iežaset ipmárdusa giella- ja kulturvalljivuođas sámi servodagain.
Saemien tjaalaldahkine jïh joekehts saemien gïele- jïh smaaregigujmie åahpenidh, gelkieh learohkh guarkedh man gellielaaketje saemien gïele jïh kultuvre leah saemien sïebredahkine.
Vai oahppit galget buoremuslági mielde beassat ovdánahttit iežaset sámegielgelbbolašvuođa, de lea deaŧalaš ahte ohppiin lea vejolašvuohta geavahit iešguđet giellaarenaid.
Gosse galka learohki gïelemaahtaldahkem bueriedidh, daerpies learohkh åadtjoeh gïelem utnedh joekehts lehkine.
Fága sámegiella vuosttašgiellan sáhttá maid leat reaidun eará fágaide.
Saemien voestes gïeline daerpies viehkiefaage mubpide faagide.
Sámegiel- ja dárogielfágas leat ollu oktasašoasit ja danne lea lagas ovttasbargu dan guovtti fága gaskka deaŧalaš.
Saemien jih daaroen faagh jïjnjem ektesne utnieh, juktie daerpies dah faagh ektese-vyöki berkieh.
Fága váldooasit Fága lea juhkkojuvvon váldoosiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit.
Faage lea åejvieboelhkine juakaldihkie, guktie maahtaldahkeulmine tjaaleme. Åejvieboelhkh ektesne govlesuvvieh.
Váldooasit dievasmahttet nuppit nuppiid ja fertejit gehččojuvvot oktavuohtan.
Faage akte ektiefaage gaajhkide ööhpehtimmie-programmide jåarhke-lïerehtimmesne.
Fága lea oktasašfága, mii gullá buot joatkkaoahpahusa oahppoprográmmaide.
Edtja dan åvteste lïerehtimmiem darjodh dan sjyöhtehke goh gåarede learohkidie,
Oahpahusa galgá danin heivehit sierra oahppoprográmmaide vai dat livččii ohppiide nu relevánta go vejolaš.
gosse dam sjïehtede dejtie ovmessie ööhpehtimmie-programmide.
Sámegiella vuosttašgiellanfágas leat gelbbolašvuođamihttomearit maŋŋel vuođđoskuvlla 2., 4., 7. ja 10. ceahki ja maŋŋel Jo1, Jo2 ja Jo3 joatkkaoahpahusa studerenráhkkanahtti oahppoprográmmaid.
Saemien voestes gïele maahtaldahkeulmieh 2.,4.,7., jïh 10. jaepietsiehkine maadtskuvlesne åtna jïh jåarhkeskuvlesne, Jå1, Jå2 jïh Jå3 ööpehtimmieprogrammen mietie.
Fidnofágalaš oahppoprográmmain lea diibmolohku sámegielfágas Jo1:as ja Jo2:is unnit go Jo1 studerenráhkkanahtti oahppoprográmmas.
Ij leah barkofaagi ööpehtimmieprogrammen seamma jïjnjh tæjmoeh Jå1 jïh Jå2, goh ööpehtimmieprogrammen Jå1.
Gelbbolašvuođamihttomearit mat leat merkejuvvon násttiin* Jo1:as eai guoskka ohppiide geat čuvvot fidnofágalaš oahppoprográmmaid.
Dah maahtaldahkeulmieh mejtie naestine * mïerhkesjamme Jå1, eah leah duejtie learoehkidie mah barkofaagi learoem leah tjïrrehteminie.
Bajilgovva váldoosiin:
Jaepietsiehkie
Váldooasit
Åejvieboelhkh
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Čálalaš gulahallan
Tjaaledh gaskesadteme
Árbevirolaš máhttu
Aerpien maahtoe
Giella geavahusas
Gïelem utnedh
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Njálmmálaš gulahallan váldooasis lea guldaleapmi ja hupman guovddážis.
Åejvieboelhkesne njaalmeldh maahtoe dellie galka maehtedh goltelidh jïh soptsestidh.
Sámegiela hupmat máksá gulahallat njálmmálaččat go oassálastá aktiivvalaččat earáiguin máŋgga ja iešguđetlágan arenain.
Gosse saemiestidh galka dellie maehtedh mubpiejgujmie gelline jïh joekehts lehkine soptsestidh.
Dát ovdána stoagadettiin, muosáhettiin, oahpadettiin, ovdanbuvttidettiin ja ovttastaladettiin earáiguin.
Stååkedimmien, deahpadimmien, learoen, vuesiehtimmien tjïrrh jïh jeatjebigujmie årrodh galka gïelem lïeredh.
Go váldet atnui ođđa ja iešguđetlágan mediaid, de lassánit gielalaš hivvodagat fágaid ja fáttáid rastá.
Gosse orre jïh joekehts medijah åtnalguvvieh, baakoelåhkoe faagi jïh aamhtesi gaskem buerebe sjædta.
Dán váldooassái gullá maid ovdánahttit dulkongelbbolašvuođa.
Daennie åejvieboelhkesne galka aaj lïeredh jarkoestidh.
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh gaskesadteme
Čálalaš gulahallan váldooasis lea lohkan ja čállin guovddážis ja mearkkaša dan ahte ipmirdit earáid teavsttaid ja čálalaččat gulahallat earáiguin.
Åejvieboelhkesne tjaaleldh maahtoe, dellie galka maehtedh lohkedh jïh tjaeledh. Mubpiej teeksth gelkieh buektiehtidh guarkedh jïh dej gujmie barkedh.
Lohkan ja čállin leat buohtalas proseassat oahppamis.
Learohke galka dovne lïeredh lohkedh jïh tjaeledh.
Sámegielmáhttu ja teakstaipmárdus ovdána guldalettiin, logadettiin ja čálidettiin, ja girjjálašvuohta lea lunddolaš oassi das.
Gïelem maehtedh jïh teeksth guarkedh galka goltelimmien, lohkemen jïh tjaelemen tjïrrh lïeredh gusnie tjaalaldahke aaj meatan.
Váldooassái gullá bargat iešguđetlágan teavsttaiguin, čálalaš, govva- ja jietnateavsttaiguin.
Daennie åejvieboelhkesne galka joekehts teeksth, tjaaleldh- guvvie-jïh tjoejenasshteekstigujmie barkedh.
Dás lea sáhka sihke muosáheamis, kritihkalaš árvvoštallamis, teakstaanalysas ja iežas teakstahábmemis.
Galka dellie deahpadidh, vierhtiedidh, hammoehtidh jïh teekstem joekehtidh gosse lea tjaelieminie.
Girjjálašvuohta addá oktasaš muosáhusaid maid birra ságastit ja maid suokkardit, ja seammás oažžut dieđuid gielaid ja kultuvrraid birra.
Lidteraturen bïjre maahta ektesne tjahkasjidh soptsestidh jïh gïehtjedidh, seamma sïenten bïevnesh gïeli jïh kultuvri bïjre åadtjodh.
Árbevirolaš máhttu
Aerpien maahtoe
Árbevirolaš máhttu váldooasis deattuhuvvo ovdánahttit giela mii guoská árbevirolaš doabageavaheapmái ja dadjanvugiide.
Åejvieboelhkesne aerpien maahtoe, dellie galka gïelem evtiedidh gosse barkeminie, guktie nimhtie baakoeh jïh dïejvesh åådtje lïeredh.
Árbevirolaš máhtu fievrredeapmi buolvvas bulvii lea guovddážis.
Aerpien maahtoem boelvijste boelvide sirtedh dellie jarnges.
Sámi máinnasteapmi, luođit, lávlagat ja sálmmat, sátnevádjasat ja diiddat leat oasit árbevirolaš máhtus.
Saemien soptsestimmievuekieh, vuelieh, laavlomh jïh saalmh, vuekieh, voeth jïh dïejvesh leah jarngesne.
Váldooassái gullá maid dat makkár doaimmat árvvuin nugo fuolkevuođagullevašvuohta, birgejupmi ja barggu čađa oahppan ledje ja leat dálá áiggis ja ovdalaš áiggis ja movt dát heivehuvvojit ja ainovdánahttojit.
Vihkeles aarvoeh dennie åejvieboelhkesne aaj lïeredh laahkoestidh, guktie bïerkenidh jïh meatan årrodh jïh guktie dejtie sjïehtesjidh jïh evtiedidh.
Giella geavahusas
Gïelem utnedh
Giella geavahusas váldooasis lea dan birra ahte oažžut máhtu das movt giella doaibmá olbmuid gaskkas.
Åejvieboelhkesne gïelem utnedh, dellie galka båetedh daejredh guktie gïelem almetji gaskem utnedh.
Dása gullá máhttit sámegielaid historjjá, hámi ja ráhkadusa.
Daesnie galka åadtjodh daejredh saemien gïelen dovletjen, hammoen jïh struktuvren bïjre.
Giellamáhttu ovdána go geavaha giela, ja giellagelbbolašvuohta nanne ipmárdusa man vuogi mielde giela oahppá.
Gïelemaahtoe evtede gosse saemeste, jïh gïelemaahtaldahkine buerebe guarka guktie gïelem lïeredh.
Fága diibmolohku
Man gellie tæjmoeh
Diibmolohku lea almmuhuvvon 60-minuvtta ovttadahkan.
Man gellie tæjmoeh leah 60 minuhti mietie tjaalasovveme.
1.-7. jahkecehkiin: 916 diimmu
1.-7. jaepietsiehkine: 916 tæjmoeh
Molssaeaktu 1: 335 diimmu, gusto ohppiide geat eai vállje vierisgiela / gielalaš čiekŋudeami
Molsehthlaakan 1: 335 tæjmoeh, learoehkidie guhth eah ammesgïelem veeljieh
Molssaeaktu 2: 278 diimmu, gusto ohppiide geat válljejit vierisgiela / gielalaš čiekŋudeami
Molsehthlaakan 2: 278 tæjmoeh, learoehkidie, guhth ammesgïelem veeljieh
Jo1: 103 diimmu
Jå1: 103 tæjmoeh
Jo2: 103 diimmu
Jå2: 103 tæjmoeh
Jo3: 103 diimmu
Jå3: 103 tæjmoeh
Jo1: 45 diimmu
Jå1: 45 tæjmoeh
Jo2: 45 diimmu
Jå2: 45 tæjmoeh
Jo3: 219 diimmu
Jå3: 219 tæjmoeh
Vuođđogálggat fágas
Faagen maadth maahtoeh
Vuođđogálggat leat integrerejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriide gos dat leat mielde ovdánahttime fágagelbbolašvuođa ja leat maid oassin das.
Maadth maahtoeh leah maahtaldahkeulmine tjaalasovveme, gusnie galka evtiedidh lïeredh jïh galka boelhkine faagemaahtaldahkine årrodh.
Sámegiella vuosttašgielas ipmirduvvojit vuođđogálggat ná:
Learoesoejkesjisnie saemien voestes gïeline daah maahtaldahkeulmieh leah:
Má httit njálmmálaččat ovdanbuktit fágas sámegiella vuosttašgiellan lea máhttit guldalit, hupmat ja árvvoštallat ságastallamiid osiid máŋggabealat ságastallandilálašvuođas, ja dan ferte máhttit go galgá gulahallat earáiguin sihke servvoštallamis, bargoeallimis ja almmolaš eallimis.
Maehtedh saemien voestes gïeline soptsestidh, dellie galka goltelidh jïh soptsestidh jïh soptsestimmietsiehkiem vierhtiedidh gosse mubpiejgujmie soptsestidh. Dïhte lea maadtojne gosse mubpiejgujmie soptsestidh, dovne gosse almetjigujmie ektesne lea, barkosne jïh byjjes tsiehkine lea.
Hupman ja guldaleapmi leat olmmošlaš vuođđodoaimmat mat fágas sámegiella vuosttašgiellan ovdánit systemáhtalaš oahpahemiin iešguđetlágan njálmmálaš šáŋraid ja doaimmaid bokte.
Goltelidh jïh soptsestidh leah almetji maadtoedarjomh, mejtie galka faagesne, saemien voestes gïeline, joekehts njaalmeldh sjaangeri jïh darjomi vieken evtiedidh.
Máhttit čálalaččat ovdanbuktit lea sámegiella vuosttašgiellanfága ovddasvástádus, álgočállinoahpahusa rájes ja miehtá 13 jagi.
Maehtedh saemien voestes gïeline tjaeledh, lea faagen dïedte voestes tjaeliemistie, tjaeliemasse 13 jaepiej tjïrrh.
Čálalašvuohta servodagas lassána, earenoamážit digitála gulahallanvugiid ovdáneami geažil.
Maehtedh tjaeledh daerpies daaletje sïebredahkesne, sjïere daelie gosse jienebh digitale gaskesadtemevuekieh evtede.
Gáibádus hálddašit čálalaš ovdanbuktima iešguđet surggiin lea sturron.
Daelie aaj krïebpesjimmie stuerebe sjïdteme edtja maehtedh joekehtslaakan tjaeledh.
Čállin lea vuohki ovdánahttit ja hábmet fuomášumiid ja jurdagiid, muhto maid gulahallanmálle ja oahppanvuohki.
Gosse tjaeledh dellie eajhnide jïh åssjalommesidie evtede jïh öörnie, badth aaj sjïehteles gaskesadtemevuekieh jïh barkoevuekie guktie lïeredh.
Máhttit lohkat sámegiella vuosttašgiellanfágas lea ovdánahttit dekodengálggaid ja dađistaga buoridit lohkanipmárdusa.
Maehtedh saemien voestes gïeline lohkedh, dellie galka lohkememaahtojde evtiedidh jïh destie lohkemegoerkesimmiem buerebe darjodh.
Lohkat iešguđetlágan šáŋraid teavsttaid iešguđet dásiin ovddida teakstaipmárdusa ja ávkkálaš lohkanstrategiijaid.
Aelhkies / geerve teeksth joekehts sjaangerine teekstemaahtaldahkem jïh lohkemevuekide evtede.
Kultuvrralaš referánsarámmat mearridit lohkanipmárdusa, seammás go lohkan ovdánahttá gulahallangálggaid ja kulturipmárdusa.
Guarkedh dam maam lohkeme, kultuvren vïedteldihkie lea, seamma sïenten lohkeme gaskesadteme maahtojde jïh kultuvregoerkesimmiem evtede.
Máhttit rehkenastit sámegiella vuosttašgiellanfágas lea oktan giellagelbbolašvuođain vuođđun doabaovdánahttimii, logihkalaš jurddašeapmái ja váttisvuođaid čoavdimii.
Maehtedh saemien voestes gïeline ryöknedh, lea gïeliemaahtaldahken ektesne daerpies maahtoe gosse galka orre baakoeh lïeredh, logihken mietie jïermestalledh jïh dåeriesmoerh tjuevtedh.
Lunddolaš oassin das leat maiddái sámi erenoamáš mihttoovttadagat ja rehkenastinvuogit.
Dah sjïere saemien möölegh (vg vuepsie, gaatnoe, stæhkoe) jïh ryöknemevuekieh dellie jarngesne.
Dasa lassin rehkenastingálga ja giellagelbbolašvuohta gáibidit ipmárdusa hámis, vuogádagas ja komposišuvnnas.
Gosse galka ryöknemem jïh gïelem maehtedh, daerpies dellie guarkedh mij dïhte hammoe, struktuvre jïh komposisjovne lea.
Dán láhkái rehkenastingálga veahkeha ovdánahttit fágalaš gelbbolašvuođa sámegielas.
Nimhtie dah ryöknememaahtoeh viehkine maahta årrodh gosse saemien gïelem evtiedidh.
Máhttit geavahit digitála reaidduid sámegiella vuosttašgiellanfágas lea dárbbašlaš vai sáhttá hálddašit ođđa teakstahámiid ja ovdanbuktimiid.
Maehtedh digitale viehkievierhtieh saemien voestes gïeline utnedh, dellie daerpies gosse galka buektiehtidh orre teekstehammoeh jïh dïejvesh darjodh.
Dát rahpá ođđa oahppanarenaid ja addá ođđa vejolašvuođaid lohkan- ja čállinoahpahusas, teavsttaid ráhkadeamis, komponeremis ja divodeamis.
Nimhtie maahta joekehtslaakan lïeredh jïh dïhte aaj orre nuepieh lohkeme / - tjaelemeööhpehtæmman vadta, gosse galka teeksth darjodh jïh jeatjahtehtedh.
Dán oktavuođas lea deaŧalaš ovdánahttit kritihkalaš árvvoštallandáiddu ja gáldogeavaheami.
Dan åvteste vihkeles maehtedh vierhtiedidh jïh laejhtedh magkerh gaaltijh utnedh.
Digitála reaiddut addet ođđa vejolašvuođaid geavahit sámi árbevirolaš máhtu ja sáhttet doarjut ja ovdánahttit gulahallangálggaid ja ovdanbuktinvugiid.
Digitale vierhtieh orre nuepieh vedtieh gosse saemien aerpien maahtoeh åtnalgovvedh, juhkoe gaskesadtemem jïh vuesiehtimmiem dellie maahta dåarjoehtidh jïh evtiedidh.
Fága gelbbolašvuođamihttomearit
Faagen maahtaldahkeulmieh
Gelbbolašvuođamihttomearit 2. jahkeceahki ma ŋŋel
2. jaepiejtsiehkien mænngan
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohketimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
stoahkat ja geahččaladdat gielain riimmaid, hoahkamiid, ritmmaid, jienaid ja sániid geavahemiin
gieline stååkedidh jïh voejhkelidh, rijmh, raajroeh, jievkehtimmieh, tjoejenassh, jïh baakoeh gïelesne utnedh
albmanahttit ja muitalit njuovžilit dovdduidis, muosáhusaidis ja oaiviliiddis birra
soptsestidh jïjtsh domtesi, deahpadimmiej jïh våajnoej bïjre
ságastallat govaid ja govvaráidduid birra, ja ieš muitalit govaiguin
soptsestidh guvviej jïh guvvieraajroej bïjre jïh jïjtjh aaj jortehtidh
guldalit, rámidit ja jearahallat go earát muitalit ja lohket
goltelidh, girmedh jïh mubpide gihtjedh gosse soptsestieh jïh luhkieh
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
dovdát jietnadagaid ja čállit unna ja stuora bustávaid
gïelen vueliem lïerehtalledh jïh stoerre jïh smaave baakoeh tjaeledh
ságastallat mii sátni, cealkka, čuokkis ja gažaldatmearka lea
soptsestidh mij dïhte baakoe, raajese, tsiehkie jïh gihtjemevæhta
juohkit sániid stávvaliid mielde
baakojde juekedh lïhtsi mietie
geavahit bustávaid ja geahččaladdat sániiguin, iežas giehtačállosiin ja dihtoriin
baakoeh utnedh jïh baakoejgujmie voejhkelidh dovne gïetine jïh tastaturine
muitalit man guvlui mii lohkat ja čállit ja ságastallat čállinmálliid birra eará sajiin máilmmis
bihkedasseotnjegen bïjre soptsestidh jïh aaj soptsestidh jeatjaj tjaelemevuekiej bïjre mah jeatjah lehkine veartanisne
hutkat divttaid ja ovdanbuktit daid
tjihtesh darjodh jïh åvtese buektedh
gávdnat čáppagirjjálašvuođa- ja fágagirjjiid girjerádjosis alcces lohkandihte
heevehtslidteraturh jïh saetniesgærjah gærjagåetesne ohtsedidh guktie åadtjodh lohkedh
Árbevirolaš máhttu
Aerpien maahtoe
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ságastallat persovnna ja sisdoalu birra sámi máidnasiin ja muitalusain
åålmegi jïh saemien vaajesi jïh soptsestimmiej bïjre soptsestidh
gohčodit iežas lagas fulkkiid fuolkenamahusaiguin ja diehtit mii lea gáibmi
laahkoestidh jïh soptsestidh mij dïhte neebne lea
ovdanbuktit dramatiseremiin lávlagiid, luđiid, hoahkamiid ja máidnasiid
laavloeh, vuelieh, baakoeraajroeh jih vaajesh draamine vuesiehtidh
Giella geavahusas
Gïelem utnedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ságastallat movt lagasbirrasa sáhttá geavahit sámegielsániid ja dadjanvugiid oahpahallamis
soptsestidh guktie lïhkesvoeneste maahta orre saemien baakoeh jïh dïejvesh lïeredh
dovdát muhtin suopmansániid iežas suopmanis mat leat ovttaláganat dahje earaláganat go eará suopmanis
baakoeh jïjtsh smaaregistie aajhtsedh, mejtie leah seamma jallh joekehts mubpede smaaregijstie
Gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahki ma ŋŋel
4. jaepietsiehkiej mænngan
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit iešguđetlágan dajaldagaid dilálašvuođaid mielde
joekehts njaalmeldh dïejvesh joekehtslaakan utnedh
ovdanbuktit teavsttaid
teeksth åvtese buektedh
ságastallat das movt giellageavaheapmi sáhttá doaibmat positiivvalaš ja negatiivvalaš áigumušain
soptsestidh guktie gïele maahta buerine jallh nåake aevhkine årrodh
guldalit, lohkat ja ovdanbuktit iešguđetlágan mielamiel čáppagirjjálašvuođa teavsttaid ja ságastallat teavsttaid birra
jïjtjh heevehtslidteraturen teeksth ohtsedidh, dejtie goltelidh, lohkedh, soptsestidh jïh åvtese buektedh
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat ahkái heivvolaš teavsttaid njuovžilit, ja fáhtet teavsttaid sisdoalu
sjïehteles teeksth destie man båeries leah, hijvenlaakan lohkedh, guktie aaj teeksten aamhtesem guarka.
ordnet teavsttaid bajilčállagiin, álggahusain ja loahpahusain
teeksth öörnedh gusnie biejjietjaalege, aalkoe jïh minngiebaakoe
čállit oktiičadnon ja doaibmi giehtačállagiin
ahkedh jïh maereles tjaeledh
dovdát ja geavahit muhtin gielalaš váikkuhangaskaomiid iežas teavsttain
naan vierhtiejgujmie åahpenidh jïh dejtie jïjtsh teekstine utnedh.
čállit muitalusaid, divttaid, reivviid ja áššeteavsttaid
soptsesh, tjihtesh, prievieh jïh aamhtese-provsa teeksth tjaeledh
gávdnat fáttáid iežas čállinbargguide girjerádjosis ja Interneahtas, ja ráhkadit, vurket ja viežžat fas teavsttaid digitála reaidduid geavahemiin
aamhtesh jïjtsh tjaeliemasse gærjagåeteste, gaskeviermeste ohtsedidh jïh jïjtjh teekstide digitale vierhtiejgujmie darjodh jïh vöörhkedh.
Árbevirolaš máhttu
Aerpien maahtoe
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah learohkh gelkieh
geavahit fuolkevuođanamahusaid
lïeredh laahkoestidh
ságastallat elliid namahusaid birra sámi ealáhusain, nugo boazodoalus, šibitdoalus, guolásteamis ja bivddus
soptsestidh juvri nommi bïjre mejtie leah saemien jielegine, vuesiehtæmman båatsosne, laanteburrie-, göölemisnie jïh vijremisnie
ságastallat báikkálaš sámi báikenamaid ja daid mearkkašumi birra ja buohtastahttit daid dárogiel ja earágiel báikenamaiguin
soptsestidh lïhkes voeni sijjienommi bïjre, guktie dah leah jïh viertiestidh daaroen jïh jeatjah sijjienommigujmie jis gååvnesieh
geavahit árbevirolaš muitalusaid iežas barggus
aerpien soptsesh jïjtsh barkosne utnedh
Giella geavahusas
Gïelem utnedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah learohkh gelkieh
čilget ja čájehit ovdamearkkaiguin movt sániid sáhttá suorggidit
buerkiestidh jïh vuesiehtidh guktie baakoeh seerkedh
válddahit giela ja giellageavaheami, sátneluohkáid ja daid doaimma
buerkiestidh guktie gïele jïh guktie gïelem utnedh, baakoedåehkieh jïh guktie dah leah.
geavahit deaŧaleamos riektačállinnjuolggadusaid
dah vihkelommes tjaelemenjoelkedassh utnedh
Gelbbolašvuođamihttomearit 7. jahkeceahki ma ŋŋel
7. jaepietsiehkiej mænngan
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah learohkh gelkieh
doaibmat iešguđetlágan giellarollain rollaneavttašeami ja drámá, lohkama, jearahallamiid ja ovdanbuktimiid bokte
draaman, lohkemen, gihtjedimmien jïh vuesiehtimmien tjïrrh joekehts dåemiedimmine årrodh
jođihit čoahkkima
tjåanghkoem reeredh
guldalit earáid, albmanahttit ja ákkastallat oaiviliiddis ja árvvusatnit earáid oaiviliid
mubpide goltelidh, jïjtse våajnoeh buektedh jïh buerkiestidh, mubpiej mïelh vuavkasjidh
ovdandivvut fágaáššiid njálmmálaččat veahkkeneavvuiguin dahje haga
saetnies aamhtesh åehpiedehtedh viehkievierhtine jallh namhtah
digaštallat movt giella sáhttá albmanahttit ja dahkat miellaguottuid ovttaskas olbmui ja olmmošjoavkkuide
digkiedidh guktie gïele maahta almetji jïh åålmegi åssjalommesidie åvtese buektedh jïh darjodh
geavahit dihtomielalaččat sámegielsániid ja dajaldagaid
vuerkesne saemien baakoeh jïh lahtesh utnedh
lohkat guhkit čáppagirjjálašvuođateavsttaid, mánáid- ja nuoraidgirjjálašvuođa- ja áššeprosateavsttaid, ja albmanahttit ipmárdusa ja lohkanmuosáhusaid
heevehtslidteraturh, maana- jïh noeri lidteraturh jïh aamhteseprovsateeksth lohkedh, guarkedh jïh dååjrehtalledh
lohkat eará eamiálbmogiid árbevirolaš muitalusaid ja buohtastahttit daid sámi máidnasiiguin ja muitalusaiguin
mubpiej aalkoe-almetji lidteraturh lohkedh, jïh dejtie viertiestidh saemien vaajesi- jïh soptsesigujmie
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit iešguđetlágan lohkanstrategiijaid lohkat iešguđetlágan teavsttaid iešguđet leahtuin
ovmessie lohkemestrategi utnedh joekehts teeksth joekehtslaakan lohkedh
ovdánahttit iežas čállosa jurdagis gárvves buvttan, ja árvvoštallat teavstta ovdáneami responssa vuođul
jïjtsh åssjalommesistie jïjtsh teekstem tjaeledh, dan mænngan teekstem mubpiejgujmie vierhtiedidh
ovdandivvut iežas čáppagirjjálašvuođa ja fágagirjjiid lohkanvásáhusaid ja geavahit dáid vásáhusaid vuođđun iežas čállinbargguide
åehpiedehtedh jïjtsh lohkemedååjrehtallemh gosse leah heevehts-lidteraturh jïh faagegærjah lohkeme jïh dejtie nuhtjedh gosse jïjtje maam joem tjaeledh.
árvvoštallat iežas ja earáid teavsttaid
jïjtsh jïh mubpiej teeksth vierhtiedidh
geavahit heivvolaš gálduid ja diehtogirjjiid barggadettiin teavsttaiguin
gaaltijh jïh bïhkedsgærjah utnedh gosse teeksth tjaelieminie
čállit oktilit persovnnalaš ja doaibmi giehtačállagiin
ahkedh jïh jïjtjeste maereles tjaeledh
geavahit digitála reaidduid čállinproseassas ja interaktiivateavsttaid buvttadeamis
digitale tjaelemevierhtiejgujmie barkedh gosse interaktijve teeksth leah darjoeminie
geavahit ulbmillaččat girjerádjosa, sámegiel diehtogirjjiid, sámegiel mediaid ja digitála diehtogálduid
ulmien mietie gærjagåetiem, saemien bïhkedsgærjah, saemien medijah jïh digitale bïevnesigaaltijh utnedh
Árbevirolaš máhttu
Aerpien maahtoe
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit dálke- ja siivusániid ja - doahpagiid, ja muitalit mearkabeivviid ja dálkemearkkaid birra
baakoeh jïh lahtesh daelhkie jïh vearelden bïjre utnedh, jïh mïerhkebiejjiej jïh veareldevæhtaj bïjre soptsestidh
čohkket dieđuid lagasbirrasis diiddaid ja sátnevádjasiid birra ja movt daid geavahit beaivválaš eallimis
bïevnesh, vuekieh jïh dïejvesh jïjtsh voengeste tjöönghkedh jïh soptsestidh guktie dejtie fïerhten biejjien utnedh
geavahit árbevirolaš bargguide čadnon sániid ja doahpagiid ja ságastallat mii birgejupmi lea
baakoeh jïh lahtesh utnedh gosse barkeminie jïh soptsestidh mij dïhte ” bïerkenidh ” lea.
Giella geavahusas
Gïelem utnedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
selvehit movt ráhkadit goallossániid ja suorggádusaid ja movt heivehit loatnasániid
buerkiestidh guktie baakoeh seerkedh, guktie baakoeh ektiedidh jïh löönemebaakoeh sjïehtedidh
čájehit movt giella rievddada dilálašvuođa, áiggi ja báikki mielde
vuesiehtidh guktie gïele jorkese joekehts tseahkan, tïjjese jïh sæjjan
čájehit goal lea váldocealkka ja oalgecealkka, ja geavahit iešguđet cealkkaráhkadusaid
joekehtidh mïj dïhte elliesraajese jïh lïhtseraajese, jïh joekehts raajesebægkoeh utnedh
struktureret teavstta áigeortnetvuoru ja fáttá mielde ja ráhkadit oktavuođa gaskkal cealkagiid ja teakstaosiid
teeksth boelhki jïh aamhtesi mietie bïejedh jïh ellies lohkemeboelhkem raajesijstie tjaeledh
selvehit movt eanetlogugielat leat váikkuhan ja ain váikkuhit sámegillii
buerkiestidh guktie jienebelåhkoen gïelh saemien gïelide deadteme jïh annje diedtieminie
válddahit earenoamášvuođaid iežas suopmanis čállingiela ektui
jïjtsh smaaregh buerkiestidh tjaaleldhgïelen muhteste
muitalit giellaguovlluid birra Sámis
soptsestidh gïeledajvi bïjre Saepmesne
Gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki ma ŋŋel
10. jaepietsiehkiej mænngan
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
muitalit gulahallanvugiid birra ja movt gielalaš ja kultuvrralaš girjáivuohta váikkuha gulahallamii
soptsestidh joekehts gaskesadtemevuekiej bïjre jïh guktie gïele jïh kultuvre maehtieh gaskesadtemem dijpedh
digaštallat gielladikšuma
digkiedidh guktie gïelem hoksedh
jođihit ja refereret čoahkkimiin ja digaštallamiin, albmanahttit oaiviliiddis ja árvvoštallat mii lea áššálaš ákkasteapmi
reeredh tjåanghkojde jïh reektedh tjåanghkojste, digkiedimmijstie. Dejstie jïjtsh våajnoeh buektedh jïh vierhtiedidh mij dïhte aamhtesen mietie digkiedimmie
ságaskuššat ja čilget máŋggagielalašvuođa ja máŋggakultuvrralaš gullevašvuođa
digkiedidh jïh buerkiestidh mij dïhte gelliengïelevoete jïh gellienlaaketje kultuvre
čađahit eaŋkalis logaldallamiid, ovdanbuktimiid, muitaleaddji lohkamiid, rollaneavttašemiid ja dramatiserema, heivehuvvon iešguđetlágan vuostáiváldiide
aelhkie aamhtesi bïjre håalodh, åehpiedehtedh, tjïelkestidh, lohkedh, dåemiedidh jïh draamam utnedh joekehts goltelæjjide
árvvoštallat iežas ja earáid njálmmálaš ovdanbuktimiid
jïjtsh jïh mubpiej vuesiehtimmieh vierhtiedidh
muitalit iežas mielamiel girjjiid ja girječálliid birra ja ákkastallat girjeválljemiiddis
gærjaj jïh tjaeliji bïjre soptsestidh, buerkiestidh man åvteste dejtie gærjide veeljeme lohkedh
lohkat ja buohtastahttit sámi ja eará eamiálbmogiid girjjálašvuođa
lohkedh saemien lidteraturh jïh dejtie jeatjah aalkoeåålmegi lidteraturine viertiestidh
árvvoštallat máidnosiid ja guoimmuhanmediaid váikkuhangaskaomiid ja reflekteret movt dat váikkuhit
magkerh vierhtieh reklamesne jïh saerniestimmiemedijine leah jïh jïermestalledh guktie dah almetjidie dijpieh
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
gaskkustit iežas lohkanvásáhusaid ja lohkanmuosáhusaid dulkoma ja reflekterema vuođul
jïjtsh lohkemedååjrehtallemh åvtese buektedh, jïh buerkiestidh man åvteste nimhtie-numhtie tjïelkestamme jïh ussjedamme
dovdát iešguđetlágan gielalaš váikkuhangaskaomiid ja geavahit daid iežas teavsttain
gïeleldh vierhtieh aajhtsedh jïh dejtie jïjtsh teekstine åtnose vaeltedh
plánet ja čađahit čállinprošeavtta jurdaga rájes gárvves buvttan ja árvvoštallat iežas teavstta ja iežas čállinovdáneami giella- ja teakstamáhtu vuođul
soejkesjidh jïh galkedh prosjektem eajhneste ellies barkose jïh jïjtsh teekstem jïh tjaelemem vierhtiedidh maahtoejgujmie gïele jïh teeksti bïjre
ovdanbuktit dárkilit ja geavahit girjás ja máŋggabealat sátneriggodaga iešguđetlágan teavsttain
tjïertestidh joekehts baakoejgujmie joekehts teekstine
geavahit teakstagieđahallanreaidduid iežas bargguid vurket ja systematiseret
teekstegïetedallemem åtnose vaeltedh gosse galka jïjtse barkoem vöörhkedh jïh öörnedh
geavahit teavsttaid maid lea viežžan girjerádjosis, Interneahtas ja mediain kritihkalaččat, ságaskuššat teavsttaid ja čujuhit geavahuvvon gálduide
teeksth utnedh, mejtie gærjagåeteste, gaskeviermeste jïh medijistie veedtjeme. Dejtie galka vierhtiedidh, laejhtedh jïh vuesiehtidh mij gaaltijidie åtneme
lohkat ja ieš čállit teavsttaid iešguđetlágan šáŋrain, sihke áššeprosa ja čáppagirjjálašvuođa teavsttaid
lohkedh jïh tjaeledh teeksth mejnie joekehts sjaangerine, dovne heevehts-lidteraturh jïh aamhteseprovsa
selvehit sámi girjjálašvuođa váldoáigodagaid ja muitalit sámi girječálliid ja sámi girjjálašvuođa klassihkkáriid birra
åejvieboelhkide saemien tjaalaldahken-histovrijesne buerkiestidh jïh soptsestidh tjaeliji jïh klassihkeri bïjre mah saemien tjaalaldahkesne
ovdandivvut iežas válljen čiekŋudanfáttá bohtosiid
aamhtesem åehpiedehtedh, maam lea jïjtje veeljeme eensigåbpoe goeredh
Árbevirolaš máhttu
Aerpien maahtoe
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
buohtastahttit árbevirolaš sámegielteavsttaid ođđaáigásaš teavsttaiguin
viertiestidh saemien teeksth daaletje teekstigujmie
geavahit sániid, doahpagiid ja dadjanvugiid mat gusket lundui
baakoeh, lahtesh utnedh mah eatnamasse vïedteldihkie
buohtastahttit sámi ja dáru sátnevádjasiid
saemien dïejvesh daaroen dïejvesigujmie viertiestidh
Giella geavahusas
Gïelem utnedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
hálddašit riektačállima ja ortografiija ja dábálaš teakstalađastanvugiid
reaktoetjaelemem jïh tjaelemevuekide jïh dejtie teekstejuekemevuekide maehtedh
čilget sátneluohkáid, sojahanoahpa, suorggideami ja cealkkaoahpa vuođđoáššiid, barggadettiin gielain ja teavsttaiguin
baakoedåehkieh, syjjehtimmiem jïh baakoeseerkemem raajeselearosne buerkiestidh gosse gïeline jïh teekstigujmie barkeminie
ságaskuššat movt áimmahuššat gielladikšuma ja giellaovdánahttima
digkiedidh guktie gïelem maahta evtiedidh jïh hoksedh
identifiseret sámegielaid ja muitalit ovttaláganvuođaid ja erohusaid birra dain ja muitalit suoma-ugralaš giellajoavkku birra
saemien gïeligujmie åehpenidh, soptsestidh mij dïhte seamma jïh joekehts daej gïeli gaskem, jïh soptsestidh gïeli bïjre mah leah Såevmienugrijhken gïeledåehkeste
selvehit rivttiid mat gusket sámegillii
buerkiestidh magkerh reaktah saemien gïelen leah
Gelbbolašvuođamihttomearit Jo2 - fidnofágalaš oah ppoprográmma maŋŋel
Jå2 - barkofaagi ööpehtimmieprogrammen mænngan
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
hálddašit iešguđetlágan njálmmálaš rollaid joavkoságastallamiin, logaldallamiin, dramatiseremiin, ovdandivvumiiguin ja čájálmasain sihke oassálastin ja guldaleaddjin
buektiehtidh joekehts njaalmeldh dåemiedimmieh; dovne soptsestidh, vuesiehtidh, håalodh, åehpiedehtedh jïh åvtese buektedh gosse goltelæjjine jïh dorjehtæjjine leah
čilget mii gulahallamii váikkuha, makkár dagaldagat sáhttet ovddidit ja hehttet gulahallama
buerkiestidh mij dïhte gaskesadtemem dijpie, dovne buerkiestidh magkerh faktorh mejtie gaskesadtemem evtede jïh deadta
geavahit prográmmafágaid fágamáhtu fágalaš gulahallamis
faagemaahtoeh utnedh programmefaagijste faagen gaskesadtemisnie
dulkot beaivválaš áššiid dárogielas sámegillii
daaroengïeleste saemiengïelese aarkebeajjetje tsiehkijste jarkoestidh
digaštallat eatnigiela, guovttegielalašvuođa ja doaibmi guovttegielalašvuođa doahpagiid iežas gielladili ja vásáhusaid vuođul ja árvvoštallat iežas giellamáhtu guđege gielas ja iešguđetlágan giellaoktavuođain
digkiedidh jih vierhtiedidh mij dïhte ietniengïele, guektiengïelevoete jïh maereles guektiengïelevoete jïjtsh gïeletsiehkien muhteste jïh jïjtsh dååjrehtallemi muhteste jïh destie jïjtsh gïelemaahtojde vierhtiedidh gellie gïeline jïh joekehts gïeletsiehkine
digaštallat ja buohtastahttit gielalaš ja estehtalaš váikkuhangaskaomiid girjjálašvuođas, TV-ráidduin ja máidnasiin
digkiedidh gïeleldh jïh estetihke vierhtieh mejtie leah tjaalaldahkesne, TV-raajrojne jïh vaajesinie åtnalgovveme jïh dejtie sinsitniem viertiestidh
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
lohkat teavsttaid ja ságastallat earáiguin dan birra maid lea lohkan
teeksth lohkedh jïh mubpiejgujmie soptsestidh man bïjre leah lohkeme
máhttit riektačállinnjuolggadusaid barggadettiin iežas teavsttaiguin
buektiehtidh reaktatjaelemenjoelkedassi mietie tjaeledh gosse jïjtsh teeksth tjaelieminie
hálddašit iešguđetlágan čállirollaid skuvlla almmolašvuođas ja servodat- ja bargoeallimis
buektiehtidh joekehts tjaaleldh dåemiedimmieh utnedh, skuvlesne, sïebredahkesne jïh barkosne
jorgalit iežas čállin teavsttaid dárogielas sámegillii
jïjtsh daaroen teeksth saemiengïelese jarkoestidh
čállit hutkkálaš teavsttaid iešguđetlágan šáŋrain
teeksth joekehts sjaangerine tjaeledh
geavahit digitála reaidduid teavsttaid systematiseret ja vurket ja iežas bargguid ovdandivvut ja almmuhit
digitale viehkievierhtieh utnedh gosse galka jïjtsh teeksth jïh vuesiehtimmieh öörnedh jïh vöörhkedh
geavahit girjás, máŋggabealat gielalaš váikkuhangaskaomiid iežas čállimis, sihke čáppagirjjálašvuođas ja áššeprosas*
gellie gïeleldh vierhtieh utnedh gosse tjaelieminie, dovne heevehts-tjaalaldahkine jïh aamhtese-provsateekstine*
lohkat ja analyseret vissis meari iešguđetlágan teavsttaid, sihke čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosa šáŋraid, mat gullet maŋŋá 1995 áigodahkii*
lohkedh jïh joekehtidh veeljeme teeksth, heevehts-lidteraturh jïh aamhteseprovsah mah leah 1995 mænngan tjaalasovveme*
Árbevirolaš máhttu
Aerpien maahtoe
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
selvehit movt muitalusat, sátnevádjasat, diiddat ja nárrideapmi geavahuvvojit mánáidbajásgeassimis
buerkiestidh guktie soptsesth, vaajesh, dïejvesh jïh nerrehtimmie åtnalgåvva gosse maanah bijjiedidh
selvehit máidnasiid variánttaid ja buktit ovdamearkkaid movt kulturlonohallan vuhtto máidnasiin
buerkiestidh joekehts heamturh jïh vuesiehtidh guktie heamturh låtneme kultuvri gaskem
Giella geavahusas
Gïelem utnedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
čilget movt ođđa sánit ja tearpmat sámegielas ráhkaduvvojit ja loatnasániid geavaheami ja heivehallama
buerkiestidh guktie orre saemien baakoeh jïh tearmh evtiedidh jïh guktie löönemebaakoeh utnedh jïh sjïehtedidh
geavahit sániid ja dajaldagaid mat čatnasit árbevirolaš ja ođđaáigásaš bargoeallimii ja evttohit ja árvvoštallat ođđa tearpmaid
orre baakoeh jïh smaaregh mah leah aerpien mietie jïh daaletje barkose viedteldihkie, jïh orre baakoeh vierhtiedidh
čilget sámegiela grammatihkalaš iešvuođaid ja buohtastahttit eará gielaiguin ja čilget movt dát váikkuha jorgalanbargui*
saemien gïelen grammatihkem buerkiestidh jïh jeatjah gïeligujmie viertiestidh jïh
identifiseret variašuvnnaid sámegielain*
gïeli smaareh-tjïertide tjuevtjiedidh *
geavahit sániid ja dajaldagaid mat gusket árbevirolaš ja ođđaáigásaš bargoeallimii, árvalit ja árvvoštallat ođđa tearpmaid
Jå2 - studijeryöjredimmien ööpehtimmieprogramme
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
geavahit iežas prográmmafágaid fágamáhtu logaldallamiin ja digaštallamiin skuvlla, servodaga ja bargoeallima birra
faagemaahtoe utnedh jïjtsh programmefaagijste gosse galka skuvlen, barkoen jïh sïebredahken bïjre håalodh jïh digkiedidh
árvvoštallat ja buktit oaiviliid iežas ja earáid njálmmálaš ovdandivvumiidda
vierhtiedidh jïh bååstede moenedh jïjtsh jïh mubpiej vuesiehtimmide
dulkot áššiid mat gusket skuvlii dárogielas sámegillii
aamhtesh skuvlen bïjre daaroengïeleste saemiengïelese jarkoestidh
analyseret ja selvehit gulahallanvugiid ja gulahallanstrategiijaid sámi servodagain ovdal ja dál
joekehtidh jïh buerkiestidh gaskesadtemevuekiej jïh gaskesadtemebarkoevuekiej bïjre mah saemien daaletje jïh dej beeli sïebredahkine
buohtastahttit sámi ja eará eamiálbmogiid teavsttaid ja árvvoštallat daid mearkkašumi kultur- ja identitehtahuksejeaddjin
saemien teeksth jeatjah aalkoeåålmegi teekstigujmie viertiestidh jïh vierhtiedidh guktie dah daerpies gosse kultuvrem- jïh identitetem evtiedidh
ságastallat sámi girjjálašvuođahistorjjá váldoáigodagaid birra ja buohtastahttit davviriikkaid girjjálašvuođa historjjáin
saemien lidteraturehistovrijen åejvieboelhki bïjre soptsestidh, jïh dam noerhtelaanti lidteraturehistovrijinie viertiestidh
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
lohkat álkis teavsttaid čállon eará sámegielaide
aelhkies teeksth jeatjah saemien gïeline lohkedh
lohkat teavsttaid mat leat čállon dološ čállinvugiide ja buohtastahttit dálá čállinvugiin
teeksth lohkedh mah leah båeries tjaelemevuekien mietie tjaalasovveme jïh dejtie viertiestidh daaletji tjaelemevuekine
analyseret teavsttaid iešguđet šáŋrain vai sáhttá oaivvildit maidege dain gažaldagain mat teavsttain bohtet ovdan ja árvvuin maid dat ovddastit
teeksth joekehtidh mah joekehts sjaangerine tjaalasovveme, jïh vuartasjidh magkerh gyhtjelassh jïh aarvoeh teekstine leah
teavstta buvttadeamis válljet heivvolaš šáŋra, váikkuhangaskaomiid ja giellageavaheami
sjïehteles sjaangerem, vierhtieh jïh gïeleåtnoem veeljedh gosse teekstem tjaeledh
válddahit ja árvvoštallat iežas lohkan- ja čállinstrategiijaid
jïjtsh lohkeme-jïh tjaelemebarkoevuekieh buerkiestidh jïh vierhtiedidh
lohkat ja analyseret vissis meari iešguđetlágan teavsttaid, sihke čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosa šáŋraid, mat gullet ovdal 1965 áigodahkii
lohkedh jïh joekehtidh teeksth, heevehtslidteraturh jïh aamhteseprovsah mah leah 1965 åvteli tjaalasovveme
Árbevirolaš máhttu
Aerpien maahtoe
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
selvehit juoiganárbevieru ja luođi saji, árvvu ja dili ovdal ja dál
buerkiestidh vuelien daaletji jïh dovletji vuekiem, aarvoem jïh tsiehkiem
buohtastahttit sámi ja dáru lávlla- ja sálbmaárbevieruid
saemien laavlome-saalmevuekiem daaroen laavlome-saalmevuekine viertiestidh
Giella geavahusas
Gïelem utnedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
selvehit sámi giellahistorjjá
soptsestidh gïelehistovrijen bïjre
digaštallat movt giela árvu servodagas lea váikkuhan sámiid giellamáhttui, guovttegielalašvuhtii ja iešdovdui
digkiedidh guktie saemien gïeletsiehkie leah saemiej gïelemaahtojde, guektiengïelevoetem jïh jïjtjetjirkemem dijpeme
árvvoštallat Sámelága giellanjuolggadusaid ja Sámedikki ásaheami gielladili ja guovttegielalašvuođa ektui
vierhtiedidh guktie Saemielaaken gïelenjoelkedassh jïh Saemiedigkien tseegkeme leah gïeletsiehkiem jïh guektiengïelevoetem dijpeme
ságaskuššat man láhkái skuvla, servodat ja bargoeallin sáhtáše doarjut guovttegielalašvuođa
digkiedidh guktie skuvle, sïebredahke jih barkoe maehtieh guektiengïelevoetem dåarjoehtidh
geavahit cealkkaanalysa ja fágatearpmaid gielaid válddaheamis
raajesejoekedimmiem jïh baakoetearmh utnedh gosse gïelem buerkiestidh
Gelbbolašvuođamihttomear it Jo3 - studerenráhkkanahtti oahppoprográmma maŋŋel
Jå3 - studijeryöjredimmien ööpehtimmieprogrammen mænngan
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
dulkot ja geavahit dulkongelbbolašvuođa praktihkalaš dulkondilálašvuođain
jarkoestidh jïh maahtoeh utnedh jarkoestimmien bïjre gosse galka jarkoestidh
ságastallat iešguđet kultuvrraid gulahallanvugiid birra
soptsestidh gaskesadtemevuekiej bïjre joekehts kultuvrine
buohtastahttit ja árvvoštallat sámi ja eará eamiálbmogiid fiktiivvalaš teavsttaid ja áššeteavsttaid kultuvrralaš konteavsttas
viertiestidh jïh vierhtiedih saemien jïh jeatjah aalkoeåålmegi fiktijve teeksth jïh aamhteseteeksth kultuvren muhteste
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
čađahit ja ovdandivvut iežas válljen čiekŋudanbarggu mas fáddá lea giella, girjjálašvuohta dahje eará sámi fáddá
åehpiedehtedh aamhtesem maam lea jïjtje veeljeme; gïelen, lidteraturen jallh jeatjah saemien aamhtesen bïjre
guorahallat teavsttaid ideologiija ja árvvoštallat gálduid ja mediaid
ideologijem teekstine gïehtjedidh jïh vierhtiedidh magkerh gaaltijh jïh medija leah
jorgalit ja heivehit earáid čállin teavsttaid dárogielas sámegillii
jarkoestidh jïh sjïehtedidh jeatjebi teeksth daaroengïeleste saemien gïelese
čállit fágateavsttaid dábálaš fágačállinnjuolggadusaid mielde
faageteeksth tjaeledh sïejhme faagetjaelemi mietie
čállit čielgasit disponerejuvvon teavsttaid main lea čielga fokus ja áššálaš ákkasteapmi
teeksth öörnedh, gusnie tjïelke ulmie lea jïh aamtesen mietie dïejveldamme
lohkat ja analyseret vissis meari iešguđetlágan teavsttaid, sihke čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosa šáŋraid, mat gullet 1965-1995 áigodahkii ja digaštallat movt áigodaga servodatlaš ja kultuvrralaš dilit oidnojit teavsttain
lohkedh jïh joekehtehtedh naan lidteraturh jïh teeksth, heevehtslidteraturh jïh aamhteseprovsa mah leah 1965-1995 gaskem tjaalasovveme jïh dïejveldidh guktie dan tïjjen sïebredahke jïh kultuvre maahta teekstine vååjnedh
Árbevirolaš máhttu
Aerpien maahtoe
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
selvehit sámi máinnasteami
buerkiestidh guktie saemien soptsestimmievuekie lea
muitalit muitalusaid geavahettiin sámi máinnasteami elemeanttaid
vaajesh soptsestidh, gusnie naan saemien soptsestimmievuekieh meatan
buohtastahttit sámi máidnasiid eará eamiálbmogiid ja eará kultuvrraid máidnasiiguin
viertiestidh saemien vaajesh aalkoeåålmegi jïh jeatjah kultuvri vaajesigujmie
Giella geavahusas
Gïelem utnedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
guldalit ja lohkat teavsttaid čállon eará sámegielaide ja ságastallat ovttaláganvuođaid ja erohusaid birra
goltelidh jïh lohkedh saemien teeksth jeatjah saemien gïelijste jïh soptsestidh mij dïhte seamma jïh mij dïhte joekehts
buohtastahttit sámi giellahistorjjá váldolinjjáid davviriikkalaš gielaid historjjáin
saemien gïelehistovrijem viertiestidh noerhtilaanti gïeli histovrijinie
árvvoštallat sámegielaid dili servodagas ja buohtastahttit eará eamiálbmogiid gielladiliin
vierhtiedidh saemien gïeletsiehkiem sïebredahkesne jïh viertiestidh jeatjah aalkoeåålmegi gïeletsiehkiejgujmie
digaštallat sámi giellapolitihka ja kulturovdánahttima beliid
digkiedidh guktie saemien gïelepolitihke jïh kultuvre-evtiedimmie
selvehit njálmmálaš ja čálalaš giela gaskavuođa
buerkiestidh guktie njaalmeldh gïele tjaaleldh gïelen muhtese lea
Gelbbolašvuođamihttomearit lasáhusa oppalaš studerengelbbolašvuhtii - fidnofágalaš oahppoprográmma ma ŋŋel
Lissietahken daamts studijemaahtaldahken mænngan - barkofaagi ööpehtimmieprogramme
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
geavahit iežas prográmmafágaid fágamáhtu logaldallamiin ja digaštallamiin skuvlla, servodaga ja bargoeallima birra
faagemaahtoeh utnedh jïjtsh programmefaagijste gosse skuvlen, barkoen jïh sïebredahken bïjre galka håalodh jïh digkiedidh
árvvoštallat ja buktit oaiviliid iežas ja earáid njálmmálaš ovdandivvumiidda
vierhtiedidh jïh bååstede moenedh jïjtsh jïh mubpiej vuesiehtimmide
analyseret ja selvehit gulahallanvugiid ja gulahallanstrategiijaid sámi servodagain ovdal ja dál
joekehtidh jïh buerkiestidh gaskesadtemevuekiej jïh gaskesadtemebarkoevuekiej bïjre mah saemien daaletje jïh dej beeli sïebredahkine
ságastallat eará kultuvrraid gulahallanvugiid birra
soptsestidh gaskesadtemevuekiej bïjre joekehts kultuvrine
dulkot ja geavahit dulkongelbbolašvuođa praktihkalaš dulkondilálašvuođain
jarkoestidh jïh maahtoe jarkoestimmien bïjre utnedh gosse edtjieh jarkoestidh
ságastallat sámi girjjálašvuođahistorjjá váldoáigodagaid birra ja buohtastahttit davviriikkaid girjjálašvuođa historjjáin
saemien lidteraturehistovrijen åejvieboelhki bïjre soptsestidh, jïh dam noerhtelaanti lidteraturehistovrijinie viertiestidh
buohtastahttit sámi ja eará eamiálbmogiid teavsttaid ja árvvoštallat daid mearkkašumi kultur- ja identitehtahuksejeaddjin
saemien teeksth jeatjah aalkoeåålmegi teekstigujmie viertiestidh jïh vierhtiedidh guktie dah daerpies gosse kultuvrem- jïh identitetem evtiedidh
buohtastahttit ja árvvoštallat sámi ja eará eamiálbmogiid fiktiivvalaš teavsttaid ja áššeteavsttaid kultuvrralaš konteavsttas
saemien teeksth viertiestidh jeatjah aalkoeåålmegi teeksti jïh aamhteseprovsateekstigujmie jïh dejtie vierhtiedidh kultuvren muhteste
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
geavahit girjás, máŋggabealat gielalaš váikkuhangaskaomiid iežas čállimis, sihke čáppagirjjálašvuođas ja áššeprosas
gellie gïeleldh vierhtieh utnedh gosse tjaelieminie, dovne heevehtslidteraturesne jïh aamhteseprovsateekstine
teavstta buvttadeamis válljet heivvolaš šáŋra, váikkuhangaskaomiid ja giellageavaheami
sjïehteles sjaangerem, vierhtieh jïh gïeleåtnoem veeljedh gosse tjaelieminie
lohkat álkis teavsttaid čállon eará sámegielaide
aelhkies teeksth jeatjah saemien gïeline lohkedh
lohkat teavsttaid mat leat čállon dološ čállinvugiide ja buohtastahttit dálá čállinvugiin
teeksth lohkedh mejtie lea dovletji tjaelemevuekiej mietie tjaaleme jih dejtie viertiestidh daaletjen tjaelemevuekine
válddahit ja árvvoštallat iežas lohkan- ja čállinstrategiijaid
buerkiestidh jïh vierhtiedidh jïjtse lohkeme-jïh tjaelemebarkoevuekieh
čađahit ja ovdandivvut iežas válljen čiekŋudanbarggu mas fáddá lea giella, girjjálašvuohta dahje eará sámi fáddá
aamhtesem åehpiedehtedh maam lea jïjtje veeljeme; gïelen, lidteraturen jallh jeatjah saemien aamhtesen bïjre
guorahallat teavsttaid ideologiija ja árvvoštallat gálduid ja mediaid
ideologijem teekstine gïehtjedidh jïh vierhtiedidh magkerh gaaltijh jïh medija leah
jorgalit ja heivehit earáid čállin teavsttaid dárogielas sámegillii
jarkoestidh jïh sjïehtedidh jeatjebi teeksth daaroengïeleste saemiengïelese
čállit fágateavsttaid dábálaš fágačállinnjuolggadusaid mielde
faageteeksth tjaeledh sïejhme faagetjaelemen mietie
čállit čielgasit disponerejuvvon teavsttaid main lea čielga fokus ja áššálaš ákkasteapmi
teeksth öörnedh, gusnie tjïelke ulmie jïh aamhtesen mietie dïejveldamme
lohkat ja analyseret vissis meari iešguđetlágan teavsttaid, sihke čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosa šáŋraid, mat gullet ovdal 1965 áigodahkii
lohkedh jïh joekehtidh teeksth, heevehtslidteraturh jïh aamhteseprovsah mah leah 1965 åvteli tjaalasovveme
lohkat ja analyseret vissis meari iešguđetlágan teavsttaid, sihke čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosa šáŋraid, mat gullet áigodahkii 1965-1995 ja, digaštallat movt áigodaga servodatlaš ja kultuvrralaš dilit oidnojit teavsttain
lohkedh jïh joekehtehtedh naan teeksth, heevehtslidteraturh jïh aamhteseprovsah mah leah 1965-1995 gaskem tjaalasovveme jïh dïejveldidh guktie dan tïjjen sïebredahke jïh kultuvre maahta teekstine vååjnedh
lohkat ja analyseret vissis meari iešguđetlágan teavsttaid, sihke čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosa šáŋraid, mat gullet áigodahkii maŋŋil jagi 1995
lohkedh jïh joekehtidh teeksth, heevehtslidteraturh jïh aamhteseprovsah mah leah 1995 mænngan tjaalasovveme
Árbevirolaš máhttu
Aerpien maahtoe
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
selvehit juoiganárbevieru ja luođi árvvu ja dili dálá servodagas
buerkiestidh vuelien daaletji jïh dovletji vuekiem, aarvoem jïh tsiehkiem
buohtastahttit sámi ja dáru lávlla- ja sálbmaárbevieruid
saemien laavlome-saalmevuekiem daaroen laavlome-saalmevuekine viertiestidh
selvehit sámi máinnasteami
buerkiestidh guktie dïhte saemien soptsestimmievuekie lea
muitalit muitalusaid geavahettiin sámi máinnasteami elemeanttaid
vaajesh soptsestidh, gusnie naan saemien soptsestimmievuekieh meatan
buohtastahttit sámi ja eará eamiálbmogiid máidnasiid ja eará kultuvrraid máidnasiid
viertiestidh saemien vaajesh aalkoeåålmegi jïh jeatjah kultuvri vaajesigujmie
Giella geavahusas
Gïelem utnedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
čilget sámegiela grammatihkalaš iešvuođaid ja buohtastahttit eará gielaiguin ja čilget movt dát váikkuha jorgalanbargui
saemien gïelen grammatihkem buerkiestidh jïh jeatjah gïeligujmie viertiestidh jïh buerkiestidh guktie sjædta gosse galka saemiengïelese jarkoestidh
geavahit cealkkaanalysa ja fágatearpmaid gielaid válddaheamis
raajesejoekehtimmiem jïh faagetearmh utnedh gosse gïelem buerkiestidh
selvehit njálmmálaš ja čálalaš giela gaskavuođa
buerkiestidh guktie njaalmeldh gïele tjaaleldh gïelen muhtese lea
identifiseret variašuvnnaid sámegielain
gïeli smaareh-tjïertide tjuevtjiedidh
guldalit ja lohkat teavsttaid eará sámegielaide ja ságastallat ovttaláganvuođaid ja erohusaid birra
goltelidh jïh lohkedh teeksth jeatjah saemien gïelijste, jïh soptsestidh mij dïhte seamma jïh mij dïhte joekehts
čilget sámi giellahistorjjá ja buohtastahttit sámi giellahistorjjá váldolinjjáid davviriikkalaš gielaid historjjáin
soptsestidh gïelehistovrijen åejvieboelhki bïjre jïh viertiestidh noerhtelaanti gïeli histovrijinie
digaštallat movt giela árvu servodagas lea váikkuhan sámiid gielladáidui, guovttegielalašvuhtii ja iešdovdui ja man láhkái skuvla, servodat ja bargoeallin sáhtášedje doarjut guovttegielalašvuođa
digkiedidh guktie saemien gïeletsiehkie leah saemiej gïelemaahtojde, guektiengïelevoetem jïh jïjtjetjirkemem dijpeme jïh digkiedidh guktie skuvle, sïebredahke jih barkoe maehtieh guektiengïelevoetem dåarjoehtidh
árvvoštallat Sámelága giellanjuolggadusaid ja Sámedikki ásaheami gielladili ja guovttegielalašvuođa ektui
vierhtiedidh guktie Saemielaaken gïelenjoelkedassh jïh Saemiedigkien tseegkeme leah gïeletsiehkiem jïh guektiengïelevoetem dijpeme
digaštallat sámi giellapolitihka ja kulturovdánahttima beliid
digkiedidh guktie saemien gïelepolitihke jïh kultuvre-evtiedimmie leah
buohtastahttit sámegielaid dili servodagas eará eamiálbmogiid gielladiliin
saemien gïeletsiehkiem jeatjah aalkoeåålmegi gïeletsiehkiejgujmie viertiestidh
Árvvoštallan fágas
Faagem vierhtiedidh
Loahppaárvvoštallama mearrádusat:
Nænnoestimmieh guktie faagem vierhtiedidh
Oppalašárvosáni árvvoštallan
Elliesvïhnesjimmie
Ortnet
Jaepietsiehkieh
10. jahkeceahkki
10. jaepietsiehkesne
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 1 čálalaš ja ovtta sámegielas 1 njálmmálaš.
Learohkh gelkieh göökte elliesvïhnesjimmieh åadtjodh, akte saemien 1 tjaaleldh jïh akte saemien 1 njaalmeldh.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat
Jå2 barkofaagi ööpehtimmieprogramme
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 1 čálalaš ja ovtta sámegielas 1 njálmmálaš.
Learohkh gelkieh göökte elliesvïhnesjimmieh åadtjodh, akte saemien 1 tjaaleldh jïh akte saemien 1 njaalmeldh.
Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii
Lissiehtahke daamhts studijemaahtaldahkese
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 1 čálalaš ja ovtta sámegielas 1 njálmmálaš.
Learohkh gelkieh göökte elliesvïhnesjimmieh åadtjodh, akte saemien 1 tjaaleldh jïh akte saemien 1 njaalmeldh.
Go fága bistá máŋga jagi, de bissu dušše joatkkaoahpahusa bajimus dási oppalašárvvoštallan gelbbolašvuođaduođaštusas dahje oahppoduođaštusas.
Desnie gusnie faage gellie jaepieh vaasa, barre dïhte elliesvïhnesjimmie faagen bijjemes daltesistie mij galka maahtaldahkevïhnesjimmesne jallh vïhnesjimmesne tjåadtjodh.
Eksámen - oahppit
Eksamene learoehkidie
Ortnet
Jaepietsiehkieh
10. jahkeceahkki
10. jaepietsiehkesne
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 1 čálalaš eksámenii.
Learohkh maehtieh aktem eksamenem saemien 1 åadtjodh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.
Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 1 njálmmálaš eksámenii.
Learohkh aaj maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 1 åadtjodh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat
Jå2 barkofaagi ööpehtimmieprogramme
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 1 čálalaš eksámenii.
Learohkh maehtieh aktem eksamenem saemien 1 åadtjodh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Tjaaleldh eksamenem byjrekisnie dorje jïh vierhtede.
Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 1 njálmmálaš eksámenii.
Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenem saemien 1 åadtjodh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii
Lissiehtahke daamhts studijemaahtaldahkese
Oahppit galget váldit sámegiella 1 čálalaš eksámena.
Learohkh gelkieh eksamenem saemien 1 åadtjodh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.
Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 1 njálmmálaš eksámenii.
Learohkh maehtieh dovne njaalmeldh eksamenem saemien 1 åadtjodh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Ortnet
Jaepietsiehkieh
10. jahkeceahkki
10. jaepietsiehkesne
Geahča rávisolbmuid vuođđoskuvlaoahpahusa gustovaš ortnega.
Vuartesjh guktie maadthskuvlelohkehtimmie geerve almetjidie öörnesovveme.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat
Jå2 barkofaagi ööpehtimmieprogramme
Privatisttat galget váldit sámegiella 1 čálalaš ja njálmmálaš eksámena.
Privatisth gelkieh dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh eksamenem saemien 1 åadtjodh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Tjaaleldh eksamenem byjrekisnie dorje jïh vierhtede.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamenem aaj byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii
Lissiehtahke daamhts studijemaahtaldahkese
Privatisttat galget váldit sámegiella 1 čálalaš eksámena Jo 3 dásis.
Privatisth gelkieh tjaaleldh eksamenem saemien Jå3 - daltesisnie utnedh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.
Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje.
Lassin galget váldit njálmmálaš eksámena.
Dah gelkieh dovne njaalmeldh eksamenem saemien utnedh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Árvvoštallama oppalaš mearrádusat leat oahpahuslága láhkaásahusas.
Dah daamts nænnoestimmieh guktie vierhtiedidh leah ööhpehtimmielaakesne tjaalasovveme.
Fága ulbmil
Faagen ulmie
Sámit leat okta álbmot vaikko orrot iešguđet riikkas, ja giella čatná sámiid oktii riikarájiid rastá.
Saemieh leah akte åålmege jalhts joekehts laantine orre, gïele dïhte åålmegidie raasti dåaresth ektede.
Sámegiella lea nanu sámi kulturguoddi ja sisttisdoallá oktasaš árvvuid, vásáhusaid ja máhtu.
Saemien gïele kultuvrem guadta jïh dan leah aaj vihkeles aarvoeh, dååjrehtallemh jïh maahtoeh.
Sámegiella lea almmolaš giella Norggas, Ruoŧas ja Suomas ja lea ulbmil ahte sámegiella galgá bisuhuvvot ja ainovdánahttot boahtte buolvvaide.
Saemien gïele byjjes gïele Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne jïh ulmie lea, saemien gïelem galka båetije boelvide vaarjelidh jïh evtiedidh.
Seammás lea sámegiella unnitlogugiella Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas, ja gielladilli ja sámegiela eavttut eai leat ovttaláganat iešguđet guovlluin Sámis.
Seamma sïenten saemien gïele unnebelåhkoen gïele Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne. Dïhte saemien gïeletsiehkie ij leah seammalaakan gaajhkene dajvine Saepmesne.
Muhtin sámi servodagain lea sámegiella eanetlogu giella, muhto eará sámi servodagain lea sámegiella unnitlogugiella.
Naan saemien sïebredahkine saemien jienebelåhkoen gïele leah, jïh naan sïebredahkine saemien unnebelåhkoen gïele leah.
Oahpahus sámegielas galgá leat mielde lahttudit mánáid ja nuoraid sámi kultuvrii ja servodateallimii, ja kulturipmárdus, gulahallan, oahppahábmen ja identitehtaovdánahttin leat guovddážis oahpaheamis.
Saemien maanah jïh noerh gelkieh ööhpehtimmien tjïrrh saemien kultuvrasse jïh sïebredahkese tjaangedh. Kultuvrem lïeredh guarkedh, soptsestidh, identitetem nænnoestidh jïh evtiedidh leah daerpies boelhkh ööhpehtimmesne.
Oahpahus mii ovddida positiivvalaš guottuid sámegillii ja mii vuhtiiváldá dan máŋggalágan giella- ja kulturvalljivuođa maid sámi oahppit vásihit, addá ohppiide máŋggagielalaš ja - kultuvrralaš gelbbolašvuođa.
Ööhpehtimmie maam buerie åssjalommesh saemien gïelese reesie, galka joektehts learohki gïelh jïh kultuvrh vaarjelidh.
Buorre sámegielgelbbolašvuohta lea deaŧalaš eaktu dasa ahte oassálastit sámi servodat- ja bargoeallimis ja addá vejolašvuođaid válljet oahpu ja barggu ja maid eallinagioahppama.
Gosse nimhtie learoehkidie garmerdidh, dovne learohki gïelem jïh kultuvrem nænnoste, mij lea daerpies maahtaldahke gosse sïebredahkesne meatan årrodh jïh åadtjodh abpe jielemem lïeredh.
Fága sámegiella nubbingiellan galgá ovttas dárogielfágain bidjat vuođu ohppiid doaibmi guovttegielalašvuođa ovdánahttimii, ja leat mielde addime ovttaskas oahppái máhtu, movtta ja oadjebasvuođa válljet sámegiela gulahallangiellan.
Faage saemien mubpien gïeline galka daaroen faagine ektesne maadtojne årrodh gosse galka learohki guektiengïelevoetem evtiedidh jïh fïereguhtide learoehkidie skreejrehtidh vielie maahtoeh tjöönghkedh, ïedtjem jïh tjirkesvoetem åadtjodh nimhtie buerebelaakan dovne njaalmedh jïh tjaaleldh gïelem nænnoste, evtede jïh gorrede.
Deattuhettiin sámi kultuvrra guovddáš árvvuid, sáhttá fága maid čujuhit mainnalágiin sámi árvvuid sáhttá heivehit ja ainovdánahttit ođđa dilálašvuođaide ja rievdi áigái.
Jis dejtie jarnges saemien vuekide, voetide vaarjelieh, faage maahta otnjegem vuesiehtidh guktie saemien vuekieh jïh voeth maehtieh vijriebasse orre sïebredahketsiehkide evtiedidh.
Diehtu eará eamiálbmogiid ja kultuvrraid birra váikkuha dasa ahte olmmoš buorebut ipmirda ja árvvusatná earáid, ja maid dasa ahte buorebut ipmirda iežas kultuvrra.
Maahtoeh tjöönghkedh jeatjah aalkoealmetji bïjre maahta buerebelaakan jeatjabidie guarkedh jïh vuavkasjidh, badth destie aaj jïjtsh kultuvrem buerebelaakan maahta guarkedh.
Giellamáhttu ja giellaipmárdus ovdána aktiivvalaš giellageavahemiin.
Gïelemaahtoe jïh gïelegoerkesimmie evtede gosse gïelem åådtje dååjrehatalledh.
Dan dihte lea gulahallan ja olmmošlaš ovttasdoaibman guovddážis fágas ja muosáhusaiguin ja oassálastimiin ovdána oahppi njálmmálaš giella.
Dannasinie gaskesadteme jïh guktie edtja dåemiedidh dennie faagen jarngesne, jïh dååjrehtalleme jïh åadtjodh meatan årrodh, learohki gïelem maahta evtiedidh..Faage galka fïereguhtem learohkem skreejrehtidh guktie buerebelaakan gïelem jïh teekstem evtede.
Fága galgá movttiidahttit oahppi ovdánahttit buriid oahppanstrategiijaid ja kritihkalaš jurddašeami, ja movttiidahttit oahppi lohkan- ja čállinhálu ja buriid lohkan- ja čállindábiid ovdánahttit.
Faage gaalka buerie lïeremevuekieh skreejrehtidh, learohkem lïeredh jïjtje ussjedidh jïh tjaelemem jïh lohkemem iedtjeldehtedh.
Sámi girjjálašvuhtii ja iešguđet sámegielaide ja suopmaniidda oahpásnuhttin viiddida ohppiid iežaset ipmárdusa giella- ja kulturvalljivuođas sámi servodagain.
Saemien lidteraturine jïh joekehts saemien gïele- jïh smaaregigujmie åahpenidh, gelkieh learohkh guarkedh man gellielaaketje saemien gïele jïh kultuvre saemien sïebredahkine lea.
Ohppiin geain lea sámegiella nubbingiellan, eai leat seammalágan eavttut go oahpahallet giela.
Learohkh mah saemien mubpinegïeline luhkieh ovmessie raajeste aelkieh.
Muhtimiin leat sámegielarenat lagasbirrasis, muhto earát eai gula sámegiela earret go oahpahusas.
Muvhth saemiengïelem voengesne guvlieh, mubpie jis vaeniem saemiem guvlieh, barre ööpehtimmien tjïrrh.
Vai oahppit ovdánahttet sámegielgelbbolašvuođa buoremus lági mielde, de lea deaŧalaš ahte oahppit besset geavahit iešguđetlágan giellaarenaid.
Jis galka buektiehtidh learohki gïelemaahtaldahkem bueriedidh, bööremes learohkh maehtieh gïelem utnedh joekehts lehkine.
Sámegiella nubbingiellanfága sáhttá maid geavahuvvot reaidun eará fágaide vai nanne giellaoahpaheami.
Saemien mubpiengïeline maahta viehkiefaage mubpide faagide årrodh jïh nemhtie gïeleööpehtimmiem stinkesdehtedh.
Dasa lassin leat sámegiel- ja dárogielfágas ollu oktasašoasit ja danne lea lagas ovttasbargu dan guovtti fága gaskka deaŧalaš.
Saemien jïh daaroen faageh utnieh jïjnje seamma, juktie vihkeles dah faagh ektesevyöki berkieh.
Fága váldooasit Fága lea juhkkojuvvon váldoosiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit.
Faage lea åejvieboelhkine juakaldihkie, guktie maahtaldahkeulmine tjaaleme. Åejvieboelhkh ektesne govlesuvvieh.
Váldooasit dievasmahttet nuppit nuppiid ja fertejit gehččojuvvot oktavuohtan.
Faage akte ektiefaage gaajhkide ööhpehtimmie-programmide jåarhke-lïerehtimmesne.
Fága lea oktasašfága, mii gullá buot joatkkaoahpahusa oahppoprográmmaide.
Edtja dan åvteste lïerehtimmiem darjodh dan sjyöhtehke goh gåarede learohkidie,
Oahpahusa galgá danin heivehit sierra oahppoprográmmaide vai dat livččii ohppiide nu relevánta go vejolaš.
gosse dam sjïehtede dejtie ovmessie ööhpehtimmie-programmide.
Plána lea juhkkojuvvon 10 dássái.
Soejkesje lea 10 daltesi mietie juakaldihkie.
Buot 10 dásis leat juohke váldooasi gullevaš gelbbolašvuođamihttomearit.
Fïerhtene åejvieboelhkine maahtaldahke-ulmieh tjaalasovveme.
Bajilgovva váldoosiin:
Åejvieboelhkh:
Dássi
Daltese
Váldooasit
Åejvieboelhkh
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh gaskesadteme
Njálmmálaš gulahallan
Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
Njálmmálaš gulahallan váldooasis lea guldaleapmi ja hupman guovddážis.
Njaalmeldh gaskesadteme
Sámegiela hupmat máksá gulahallat njálmmálaččat go oassálastá aktiivvalaččat earáiguin.
Åejvieboelhkesne njaalmeldh gaskesadteme galka maehtedh goltelidh jïh soptsestidh.
Dát ovdána stoagadettiin, muosáhettiin, oahpadettiin, jurddašettiin, ovdanbuvttidettiin ja ovttastaladettiin earáiguin.
Stååkedimmien, deahpadimmien, learoen, vuesiehtimmien tjïrrh jïh jeatjebigujmie årrodh galka gïelem lïeredh.
Suokkardit ja ovdánahttit gielalaš rollaid repertoara, oahppat ođđa sániid ja doahpagiid dahká ahte oahppi sáhttá ieš sátnádit njálmmálaš teavstta ja albmanahttit iežas oaiviliid ja árvvoštallamiid.
Gïehtjedidh jïh orre baakoeh lïeredh learohke galka njaalmeldh jïh tjaaleldh teeksth darjodh gusnie jïjtse våajnoem buakta.
Go váldá atnui ođđa ja iešguđetlágan mediaid, de lassánit gielalaš hivvodagat fágaid ja fáttáid rastá.
Gosse orre jïh joekehts medijah åtnalgåvva, gïelem faagi jïh aamhtesi rastah evtede.
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh gaskesadteme
Dán váldooasis lea sáhka čálalaš gulahallamis, dat mearkkaša lohkat ja čállit sámegillii.
Åejvieboelhkesne tjaaleldh gaskesadteme galka saemien maehtedh lohkedh jïh tjaeledh.
Lohkan ja čállin leat buohtalas proseassat ovttaskas oahppi oahppamis.
Learohke seamma sïenten leara lohkedh jïh tjaeledh.
Lea sáhka das ahte ovdánahttit gálgga ipmirdit ja gávdnat oaivila sámegillii čállon teavsttain, ja ieš máhttit hábmet čálalaš teavsttaid sámegillii.
Galka saemien teeksth lïeredh guarkedh jïh aaj jïjtje teeksth darjodh.
Deaivvadit iešguđetlágan teavsttaiguin addá čiekŋudeami ja ipmárdusa mii lea vuođđun ovdánahttit ođđa jurdagiid ja gálgga reflekteredit, dulkot ja árvvoštallat teavsttaid.
Gosse joekehts teeksth gaavna, destie orre åssjalommesh åådtje jïh aaj buerebelaakan teekstide guarka, vierhtede jïh jarkoste.
Lohkan ja guldaleapmi lea čoavdda ođđa muosáhusaide, viiddit sátneriggodahkii ja addá buori vuođu iežas teakstačállimii.
Lohkedh jïh goltelidh jarngesne gosse orre domtsassh åadtjoeh, orre baakoeh lïeredh jih gosse galka jïjtje tjaeledh.
Dán váldooasis lea sáhka das ahte oaidnit čanastaga gaskkal giela ja kultuvrra.
Daennie åejvieboelhkesne galka lïeredh vuejnedh kultuvrem gïelen muhteste jïh gïelem kultuvren muhteste.
Árbevirolaš máhtu fievrredeapmi buolvvas bulvii lea deaŧalaš.
Aerpien maahtoe boelveste boelvide sirtedh lea jarngesne.
Sámi máinnasteapmi, luođit, lávlagat ja sálmmat, diiddat ja sátnevádjasat, čáppagirjjálašvuohta, govva, filbma ja teáhter leat oasit kultuvrras mat gaskkustit máhtu ja árvvuid.
Saemien soptsestimmievuekie, vuelieh, laavlomh jïh saalmh, dïejvesh, heevehtslidteraturh, guvvieh, jielijeguvvie jïh teatere leah bielieh kultuvreste mejtie maahtoeh jïh vierhtieh åvtese buektieh.
Váldooassái gullá máhttu sámi giella- ja girjjálašvuođahistorjjá ja sámegielaid ja suopmaniid birra.
Åejvieboelhkesne galka lïeredh saemien gïelen bïjre, lidteraturehistorijen bïjre jïh maahtoeh saemien gïeli jïh smaareh-tjïerti bïjre.
Kultuvrralaš gelbbolašvuohta lea diehtit ja árvvus atnit kultuvrralaš ovttaláganvuođaid ja erohusaid sámi servodagain ja daid gaskkas.
Gosse maahtoeh kultuvren bïjre åtna, galka dellie sinsitnien kultuvri bïjre maehtedh jïh destie sinsitniem vuavkasjidh.
Gelbbolašvuođamihttom earit dásiide juhkkojuvvon
Daltesi maahtaldahkeulmieh
Sámegiella nubbingiellan oahppoplána lea huksejuvvon nu ahte leat gelbbolašvuođamihttomearit mat leat juhkkojuvvon 10 dássái.
Soejkesje saemien mubpinegïeline lea 10 daltesi mietie juakaldihkie.
Iešguđet dássi hukse ovddit dásiid ala.
Dah joekehts daltesh ektesne govlesuvvieh.
Oahppit sáhttet válljet guovtti molssaeavttu gaskkas, sámegiella 2 dahje sámegiella 3 mihttomearijoksama 10. jahkeceahkis, Jo3 studerenráhkanahtti oahppoprográmmain ja Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmain.
Learohkh maehtieh veeljedh magkeres lohkehtimmiem sijhtieh, Saemien 2 jallh Saemien 3 gosse gelkieh 10 tsiehkien ulmide jaksedh. Gosse gelkieh Jå3 studijeryöjredimmie ööpehtimmieprogrammi ulmieh jaksedh jïh gosse gelkieh Jå2 barkoefaagi ööhpehtimmieprogrammi ulmieh eevtjedh jaksedh.
Sii geat válljejit sámegiella 2, galget maŋŋel 10. jahkeceahki leat olahan 1.-7. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.
Saemien 2
Maŋŋel Jo3 studerenráhkkanahtti oahppoprográmmas galget oahppit leat olahan 1.-10. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.
Learohkh gelkieh aaj maahtaldahkeulmide jaksedh mah 1-10 daltesinie dan Jå 3 studijeryöjredimmie ööpehtimmieprogrammen mietie.
Oahppit geat čađahit visot 10 dási, sáhttet olahit čálalaš ja njálmmálaš sámegielgelbbolašvuođa, ja sis lea vejolašvuohta joatkit studeret alitoahpus gos sámegiella lea oahpahangiellan.
Dah learohkh mah gaajhki luhkie daltesi ulmide jakseme, gïelemaahtaldahkem jeksieh, dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh jïh nuepiem utnieh jïllebe daltesisnie lohkedh gusnie ööpehtimmiegïele saemien lea.
Sii geat válljejit sámegiella 3, galget maŋŋel 10. jahkeceahki leat olahan 1.-4. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.
Saemien 3
Maŋŋel Jo3 studerenráhkkanahtti oahppoprográmmas galget oahppit leat olahan 1.-7. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.
Learohkh gelkieh aaj maahtaldahkeulmide jaksedh mah 1-7 daltesinie Jå 3 studijeryöjredimmie ööpehtimmieprogrammen mietie.
Ohppiin lea vejolaš válljet sihtet go árvvoštallojuvvot ahte leat joksan sámegiella 2 gelbbolašvuođamihttomeriid vai sámegiella 3 gelbbolašvuođamihttomeriid.
Learohkh maehtieh veeljedh mejtie gelkieh sijjide vierhtiedidh maahtaldahkeulmiej mietie dennie saemien 2 jallh saemien 3.
Skuvla galgá ohppiide fuomášuhttit dán vejolašvuođa ja movttiidahttit válljet sámegiel 2 loahppaárvvoštallama.
Skuvle tjoevere learoehkidie bievnedh, nuepiem utnieh vierhtiedidh saemien 2 mænngan.
Oahppit fertejit maŋemus lihtus válljet molssaeavttu 10. jahkeceahki álggus.
Learohkh tjoeverieh dam nænnoestidh joe 10 jaepietsiehkien aalkoevisnie.
13-jagi skuvlavázzin
13- jaepien skuvleboelhke
Ceahkki
Tsiehkieh
Gelbbolašvuođa-mihttomearit sámegiella 2
Maahtaldahke- krïebpesjimmie saemien 2
Gelbbolašvuođa-mihtt omearit sámegiella 3
Maahtaldahke- krïebpesjimmie saemien 3
Maŋŋel 10. jahkeceahki
10 jaepietsiehkien mænngan
Dássi 1-7
1-7 daltese
Dássi 1-4
1-4 daltese
Studeren-ráhkkanahtti oahppoprográmmat
studijeryöjredimmie ööpehtimmieprogrammh
Dássi 1-8
1-8 daltese
Dássi 1-5
1-5 daltese
Dássi 1-9
1-9 daltese
Dássi 1-6
1-6 daltese
Dássi 1-10
1-10 daltese
Dássi 1-7
1-7 daltese
Fidnofágalaš oahppoprográmmat
Jå2 mænngan
Dássi 1-8-*
1-8-* daltese
Dássi 1-5
1-5 daltese
Maŋŋel lasáhusa oppalaš studeren-gelbbolašvuhtii
Lissiehtahken mænngan daamhts studijemaahtaldahkese
Dássi 1-10
1-10 daltese
Dássi 1-7
1-7 daltese
* Fidnofágalaš oahppoprográmmain lea Jo1 ja Jo2 diibmolohku unnit go Jo1 studerenráhkkanahtti oahppoprográmmain.
* Barkofaagi ööpehtimmieprogramminie vaenebe tæjmoeh Jå1 jïh Jå2 goh Jå1 studijeryöjredimmie ööpehtimmieprogramminie.
Gelbbolašvuođamihttomearit mat leat merkejuvvon násttiin * 8. dásis, eai gusto fidnofágalaš oahppoprográmmaid ohppiide.
Eah leah maahtaldahkeulmieh mejtie naestine * 8 daltesisnie mïerhkesjamme learoehkidie gieh baarkoefaagi ööpehtimmieprogrammidie veeljeme.
Fága diibmolohku
Man gellie tæjmoeh
Diibmolohku lea almmuhuvvon 60-minuvtta ovttadahkan.
Man gellie tæjmoeh leah 60-minuhti mietie tjaalasovveme:
1.-7. jahkecehkiin: 570 diimmu
1.-7. jaepietsiehkine: 570 tæjmoeh
Molssaeaktu 1: 279 diimmu, gusto ohppiide geat eai vállje vierisgiela / gielalaš čiekŋudeami
Molsehthlaakan 1: 279 tæjmoeh, learoehkidie guhth eah leah ammesgïelem veeljeme
Molssaeaktu 2: 222 diimmu, gusto ohppiide geat válljejit vierisgiela / gielalaš čiekŋudeami
Molsehthlaakan 2: 222 tæjmoeh, learoehkidie, guhth ammesgïelem veeljieh
Jo1: 103 diimmu
Jå1: 103 tæjmoeh
Jo2: 103 diimmu
Jå2: 103 tæjmoeh
Jo3: 103 diimmu
Jå3: 103 tæjmoeh
Jo 1: 45 diimmu
Jå1: 45 tæjmoeh
Jo 2: 45 diimmu
Jå2: 45 tæjmoeh
Jo3: 219 diimmu
Jå3: 219 tæjmoeh
Vuođđogálggat fágas
Faagen maadth maahtoeh
Vuođđogálggat leat integrerejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriide gos dat leat mielde ovdánahttime fágagelbbolašvuođa ja leat maid oassin das.
Maadth maahtoeh leah maahtaldahkeulmine tjaalasovveme, gusnie galka evtiedidh lïeredh jïh galka boelhkine faagemaahtaldahkine årrodh.
Sámegiella nubbingielas ipmirduvvojit vuođđogálggat ná:
Learoesoejkesjisnie saemien mubpiegïeline daah maahtaldahkeulmieh leah:
Máhttit njálmmálaččat ja čálalaččat ovdanbuktit sámegiella nubbingiellanfágas lea guovddážis sámegielgelbbolašvuođa ovdánahttimis.
Maehtedh soptsestidh jïh tjaeledh saemien mubpiegïeline vihkeles gosse galka saemien gïelemaahtaldahkem evtiedidh.
Dát gálggat leat deaŧalaš reaiddut giellabarggus go galgá ipmirdit ja geavahit giela ain eanet iešguđetlágan ja gáibideaddji oktavuođain.
Dah maahtoeh vihkeles vierhtieh gosse galka gïelem guarkedh jïh utnedh joekehts tsiehkine.
Njálmmálaš gálggaide gullá sihke máhttit guldalit ja máhttit hupmat ja máhttit árvvoštallat ságastallamiid osiid máŋggabealat ságastallandilálašvuođas.
Njaalmeldh maahtoeh leah goltelidh, soptsestidh jïh guarkedh man bïjre soptsestieh.
Systemáhtalaš oahpahus iešguđetlágan njálmmálaš doaimmaiguin, lea mielde ovdánahttime njálmmálaš gálggaid.
Joekehts darjomi tjïrrh galka gïelem lïeredh soptsestidh, goltelidh jïh guarkedh.
Čállin lea vuohki ovdánahttit ja struktureret fuomášumiid ja jurdagiid ja lea maid gulahallanmálle ja oahppanvuohki.
Tjaeledh aaj vihkeles gosse åssjalommesh jïh eajhnah evtiedidh jïh öörnedh. Dïhte aaj gaskesadtemevuekie jih lïerehtæmman vuekie.
Máhttit lohkat sámegiella nubbingiellanfágas lea oassi praktihkalaš giellagelbbolašvuođas ja mielddisbuktá ahte máhttá lohkat ipmárdusain, diđoštit ja reflekteret ain eanet gáibideaddji teavsttaid.
Maehtedh lohkedh saemien mubpiegïeline lea akte bielie eensi gïelemaahtaldahkese. Dellie tjoevere guarkedh, gïehtjedidh jïh ussjedadtedh gosse barkoes teeksth låhka.
Lohkangálgga ovdánahttin sámegiella nubbingielas nanne maid lohkangálgga oppalaččat.
Lohkememaahtoem evtiedidh saemien mubpiegïeline lohkemem nænnoste.
Máhttit rehkenastit sámegiella nubbingiellanfágas lea ovdánahttit doahpagiid, resonerema ja váttisvuođaid čoavdima.
Maehtedh ryöknedh saemien mubpiegïeline buejhkiehtimmiem evtede lïeredh, ussjedadtedh jïh dåeriesmoerh tjuevtedh.
Ipmirdit sturrodagaid, hivvodagaid, meroštallamiid ja mihtidemiid lea maid oassi giellagelbbolašvuođas.
Guarkedh ståaroeh, ryöknemh, vuepsieh jïh man jïjnje leah, aaj boelhkh gïelemaahtaldahkesne.
Máhttit geavahit digitála reaidduid lea dárbbašlaš sámegiella nubbingiellanfágas vai sáhttá hálddašit ođđa teakstahámiid ja ovdanbuktimiid.
Maehtedh digitale vierhtieh utnedh saemien mubpiegïeline daerpies gosse orre barkoevuekiej mietie buektiehtidh tjaeledh.
Digitála gálga rahpá ođđa oahppanarenaid ja addá ođđa vejolašvuođaid lohkan- ja čállinoahpahusas, teavsttaid ráhkadeamis, komponeremis ja divodeamis.
Digitale maahtoe orre lïerehtimmievuekieh buakta jïh aaj orrre nuepieh lohkeme- jïh tjaelemeööpehtæmman vadta, gosse galka teekstsh darjodh jïh jeatjahtehtedh.
Dán oktavuođas lea deaŧalaš ovdánahttit kritihkalaš árvvoštallangálgga ja gáldogeavaheami.
Daesnie vihkeles eensilaakan gaaltijide vierhtiedidh jïh laejhtedh gosse dejtie galka utnedh.
Digitála reaidduid geavaheapmi sáhttá doarjut ja ovdánahttit ohppiid gulahallangálggaid ja ovdanbuktimiid.
Digitale vierhtieh maahta learohken gaskesadtememaahtoem jïh vuesiehtimmiem dåarjodh jïh evtiedidh.
Fága gelbbolašvuođamihttomearit
Faagen maahtaldahkeulmieh
Gelbbolašvuođamihttomearit 1. dási ma ŋŋel
1. daltesen mænngan
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
guldalit, stoahkat ja geahččaladdat sámegiela giellajienaiguin
goltelidh, stååkedidh jïh voejhkelidh saemien gïeletjoejenassigujmie
suokkardallat ja geahččaladdat sániiguin, jienaiguin, riimmaiguin ja hoahkamiiguin
gïehtjedidh jïh voejhkelidh baakoej tjoejenassi, rijmi jïh raajroejgujmie
dearvvahit, giitit ja muitalit gii son lea sámegillii
buarestehtedh, gijhtedh jïh jïjtjemse saemien åehpiedehtedh
dovdat álkis, árgabeaivválaš dili sániid, namaid, doahpagiid ja oanehis cealkagiid
aelhkies baakoeh, nommh, jïh åenehks raajesh beajjetji tsiehkine maehtedh
bidjat oktii álkis sániid oanehis cealkkan
aelhkies baakoeh åenehks raajesidie darjodh
lohkat sámegillii 1-20 rádjái, ja geavahit loguid gulahallamis
ryöknedh 1-20 saemien, jïh taallide utnedh gosse soptsestidh
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit sámi bustávaid ja geahččaladdat sámegiel sániiguin
baakoeh utnedh jïh voejhkelidh saemien baakoejgujmie
dovdat sámi bustávaid
saemien baakoeh maehtedh
lohkat ja dovdat oanehis sániid
lohkedh jïh åenehks baakoeh maehtedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ságastallat sámegiela birra ja dan birra goas lea ávkkálaš máhttit sámegiela
soptsestidh saemien gïelen jïh tsiehkiej bïjre gusnie daerpies saemien maehtedh
muosáhit ja dovdat giela luđiid, lávlagiid, sálmmaid, álkis muitalusaid, máidnasiid, govaid, spealuid, tv-prográmmaid ja digitála reaidduid bokte
dååjrehtalledh jïh gïelem aajhtsedh vuelien, laavlomi, saalmi, aelhkies soptsestimmiej, vaajesi, guvviej, speali, tv-programmi jïh digitale vierhtiej tjïrrh
Gelbbolašvuođamihttomearit 2. dási ma ŋŋel
2. daltesen mænngan
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
stoahkat, geahččaladdat ja bargat jietnademiin ja intonašuvnnain
stååkedidh jïh voejhkelidh gïeletjoejenassigujmie jïh soptsetimmie gïeline barkedh
guldalit ja ipmirdit álkis ságastallamiid ja muitalusaid
goltelidh jïh guarkedh aelhkies soptsesh
muitalit juoidá iežas ja earáid birra sámegillii
jïjtse jïh mubpiej bïjre saemien soptsestidh
oassálastit álkis beaivválaš ságastallamis mas geavaha álkis dadjanmálliid nu ahte ipmirda earáid ja ieš ipmirduvvo
fïerhten biejjien dåeriedidh saemien govledh, gusnie aelhkies raajesh jiehtieh guktie guarkoeh
ságastallat teavstta ja gova birra álkis dajaldagaiguin
aelhkieslaakan teeksti jïh guvviej bïjre soptsestidh
lohkat sámegillii 1-100 rádjái ja geavahit loguid gulahallamis
ryöknedh 1-100 jïh taallide utnedh gosse soptseste
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat ja čállit álkis árgabeaisániid
fïerhten biejjeste baakoeh lohkedh jïh tjaeledh
dovdat sániid ja dajaldagaid čállagiin
baakoeh jïh dïejvesh teekstijste aajhtsedh
čállit diđožiid, sániid ja oanehis cealkagiid
dïjrh, baakoeh jïh åenehks raajesh tjaeledh
geavahit digitála reaidduid čállimis
digitale vierhtieh utnedh gosse galka tjaeledh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
guldalit ja oassálastit juoigamis, lávlla- ja sálbmalávlumis, riibmemis, hoahkamis ja divttaid ovdanbuktimis
goltelidh jïh jïjtjh aaj joejkedh, laavlodh jïh rijmh, raajroeh jïh tjihtesh åvtese buektedh
geavahit vahkkobeivviid, mánuid ja dan gávcci jahkodaga namahusaid
våhkoebiejjieh, askh jïh dah gaektsie jaepieboelhkh utnedh
ságastallat makkár sámegielsániid máhttá ja makkár dilálašvuođain geavaha sámegiela
soptsestidh magkerh saemien baakoeh learohkh joe maehtieh, jïh mij tsiehkide dah saemiestieh
geavahit sámegiel bivttasnamahusaid ja muitalit iešguđetguovllu sámigávttiid ovttaláganvuođaid ja erohusaid
soptsestidh saemien vaarjoej bïjre, jïh soptsestidh mij dïhte gaptine joekehts jïh seamma saemien dajvijste Saepmeste
Gelbbolašvuođamihttomearit 3. dási ma ŋŋel
3. daltesen mænngan
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
presenteret iežas ja muitalit iežas bearraša ja fulkkiid birra
jïjtsem åehpiedehtedh jïh, jïjtse fuelkien jïh slïekten bïjre soptsestidh
ipmirdit ja muitalit álkis diđožiid, jearaldagaid ja dieđuid sámegillii
guarkedh jïh åvtese buektedh aelkies dïjrh, gyhtjelassh jïh bïevnesh saemien
guldalit ja ipmirdit ságastallamiid, dáhpáhusaid ja muitalusaid
soptsesth jïh goltelidh jïh guarkedh gosse soptsestellieh
oassálastit ságastallamiin árgabeaivválaš diliid birra
soptsestidh fïerhtenbeajjetji aamhtesi bïjre
albmanahttit muosáhusaid ja vásáhusaid
soptsestidh gosse maam joem dååjrehtalleme
geavahit loguid go čilge hattiid, hivvodagaid ja sturrodagaid
taallh utnedh, gosse gelkieh soptsestidh man jïjnje leah, jïh åasah jïh ståaroej bïjre.
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat maŋŋálagaid sámi alfabehta ja dadjat sámi jietnadagaid
saemien aalfabetem jiehtedh jïh saemien gïeletjoejenassh jiehtedh
lohkat ja ipmirdit diđožiid ja oanehis teavsttaid
lohkedh jïh aelkies dïjrh jïh teeksth guarkedh
čállit beaivválaš dili birra dieđuid ja teavsttaid
bïevnesh jïh teeksth beajjetji aamhtesi bïjre tjaeledh
geavahit sátnegirjjiid, diehtobuktosiid, digitála reaidduid ja eará veahkkeneavvuid iežas giellaoahpahallamis
baakoegærjah jïh bïhkedsgærjah, digitale vierhtieh jïh jeatjah viehkievierhtieh jïjtsh gïeleööhpehtimmine utnedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
válddahit iežas sámegiela oahpahallama ja ságastallat movt oahppat ođđa sániid
buerkiestidh guktie saemien lïeredh jïh soptsestidh guktie orre saemien baakoeh lïeredh
suokkardallat ovttaláganvuođaid ja erohusaid sámegielas ja eará gielain
gïehtjedidh joekehts jïh mij dïhte seamma saemien gïelen jïh jeatjah gïeli gaskem
ságastallat iežas vásáhusaid sámi mánáidgirjjálašvuođas ja sámi tv-prográmmain
soptsestidh guktie saemien maanalidteraturem jïh TV-programmidie jïjtje dåastohte.
geavahit biepmu, biebmogálvvuid ja biebmoráhkadeami doahpagiid ja ságastit sámi borramušaid birra
baakoeh beapmoeh jïh jurjiehtimmien utnedh jïh soptseatalledh saemien beapmoej bïjre.
geavahit almmiguovllu doahpagiid ja ságastallat sámi nástegovaid birra
baakoeh elmienotnjegi bïjre utnedh jïh soptsestidh saemien naestieguvviej bïjre
Gelbbolašvuođamihttomearit 4. dási ma ŋŋel
4. daltesen mænngan
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
guldalit, ipmirdit ja máhttit ságastallat álkis ságastallamiid
goltelidh, guarkedh jïh maehtedh soptsestidh aelhkies aamhtesi bïjre
geavahit sátnehivvodaga mii dárbbašuvvo árgabeaivválaš dilis
baakoelåhkoem utnedh guktie maahta fïerhten beajjetji tsiehkine saemiestidh
geavahit loguid áiggi ja dáhtoniid muitaleamis
taallh utnedh gosse galka soptsestidh mij biejjide jïh mennie mieresne tsåahka.
oassálastit ságastallamis geavatlaš bargguid birra skuvllas ja olggobeal skuvlla
soptsestidh barkoen bïjre skuvlesne jïh skuvlen ålkolen
oassálastit ságastallamis iežas muosáhusaid ja vásáhusaid birra
soptsestidh gosse maam joem dååjrehtalleme
ovdanbuktit drámáin, rollaneavttašemiin ja improviseremiin
draaman jïh dåemiedimmien tjïrrh åvtese buektedh
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat iešguđetlágan šáŋra teavsttaid ja geavahit muosáhusaid fuomášupmin iežas barggus
teeksth joekehts sjaangeristie lohkedh, jïh dååjresh jïjtsh barkosne utnedh.
čállit teavsttaid mat muitalit, válddahallet dahje almmuhit čálli áddejumiid
teeksth tjaeledh mah våajnoeh jïh mïelh soptsestieh jïh buerkiestieh
ovdanbuktit iežas teavsttaid earáide
jïjtsh teeksth mubpide åvtese buektedh
geavahit digitála reaidduid dieđuid ohcamis ja reaidun teavsttaid ráhkadit
digitale vierhtieh utnedh gosse galka bïevnesh ohtsedidh jïh teeksth tjaeledh
geavahit deaddiluvvon ja digitála sátnegirjjiid ja diehtobuktosiid
baakoegærjah, digitale baakoegærjah jïh bïhkedsgærjah utnedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
oassálastit iešguđetlágan doaimmain main sámegiella geavahuvvo ja ráhkadit ja ovdandivvut muitalusaid dan birra
dåeriedidh gusnie saemiestieh jïh destie soptsesth darjodh jïh vuesiehtidh
muosáhit ja muitalit drámá- ja teáhterčájáhusain
domtedh jïh soptsestidh draama jïh teaterijstie
geavahit luonddunamahusaid ja sámi báikenamaid
dajvi jïh sijjiej nommh utnedh
geavahit iežas vásáhusaid ja teavsttaid mat muitalit guovtte- ja máŋggakultuvrralašvuođa birra vuolggasadjin ságastallamii
jïjtse dååjrehtallemh jïh teeksth utnedh mah guektien-jïh gelliengïelevoetem buerkeste gosse soptsestidh
oassálastit ságastallamis sámi árbevirolaš ealáhusaid birra
soptsestidh saemien jielemi bïjre
Gelbbolašvuođamihttomearit 5. dási ma ŋŋel
5. daltesen mænngan
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
guldalit earáid ovdanbuktimiid, jearahallat ja albmanahttit iežas jurdagiid ja oaiviliid
goltelidh mubpide, gihtjedh jïh jïjtsh åssjalommesh jïh mïelh åvtese buektedh
geavahit giela aktiivvalaččat iešguđetlágan gielladilálašvuođain ja iešguđetlágan oktavuođain ja doaimmain
gïelem joekehts gïeletsiehkine jïh darjomi tjïrrh iedtjeleslaakan utnedh.
ságastallat áigeguovdilis dáhpáhusaid ja áššiid birra
soptsestidh byökeles joekehts aamhtesi bïjre
ipmirdit ja geavahit loguid geavatlaš dilálašvuođain
taallh guarkedh jïh utnedh
jorgalit njálmmálaččat álkis teavsttaid
aelhkies teeksth njaalmeldh jarkoestidh
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat ja čállit iešguđetlágan šáŋra teavsttaid
teeksth lohkedh jïh tjaeledh joekehts sjaangerine
čállit ja ovdandivvut vásáhusaid filbmageahččamis ja girjjálašvuođalohkamis
tjaeledh jïh åehpiedehtedh dååjrehtallemh filmedomtesistie jïh lidteraturelohkemistie
ráhkadit muitalusaid main ovttastahttá teavstta ja gova ja main geavaha digitála reaidduid
soptsesh darjodh digitale vierhtiejgujmie, gusnie teekste jïh guvvie meatan
geavahit giellaoahpa ja teakstahuksema doahpagiid veahkkin iežas barggus
baakoeh grammatihkeste jïh teekstebægkoste utnedh gosse galka jïjtje tjaeledh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
geavahit árbevirolaš barggu ja ealáhusaid tearpmaid
baakoeh utnedh mah barkosne jïh jieleminie åtnalguvvieh.
ságastallat sámi dáiddašlájaid sisdoalu ja ovdanbuktinvugiid birra
soptsestidh mij jïh magkerh vierhtieh saemien kåanstine åtnalgovveme.
selvehit sámi mediaid
buerkiestidh saemien medijaj bïjre
lohkat eará kultuvrraid ja eará eamiálbmogiid teavsttaid ja muitalit iežas lohkanmuosáhusaid birra
teeksth lohkedh jeatjah aalkoeåålmegijstie jïh kultuvrijstie jïh soptsestidh maam destie dååjrehtalla
geavahit doahpagiid mat čilgejit dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu
baakoeh utnedh mejtie veareldem, veareldevæhtide, lopmem jïh daelhkiem buerkiestieh
Gelbbolašvuođamihttomearit 6. dási ma ŋŋel
6. daltesen mænngan
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
guldalit, ipmirdit ja oassálastit spontánalaš ságastallamiin
goltelidh, guarkedh jïh jïjtjh aaj soptsestidh
ovdandivvut fágaidrasttideaddji fáttáid birra
åehpiedehtedh aamhtesh mah faagi raastah juhtieh
muitalit dáhpáhusaid ja muitalusaid birra
soptsestidh deahpadimmie jïh soptsesi bïjre
ságastallat oahpes ja áigeguovdilis fáttáid birra
soptsestidh åehpies jïh byögkeles aamhtesi bïjre
máhttit beaivválaš dili sániid
baakoeh utnedh guktie maahta beajjetji aamhtesi bïjre soptsestidh
geavahit doahpagiid mat gullet sámegiela lohkan- ja rehkenastinvuohkái
baakoeh jïh dïejvesh utnedh saemien lohkeme jïh ryöknemevuekien mietie
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat vissis meari iešguđetlágan teavsttaid
joekehts teeksth lohkedh
čállit muitaleaddji ja válddahalli teavsttaid
teeksth tjaeledh mah soptsestieh jïh buerkiestieh
árvvoštallat iežas ja earáid teavsttaid
jïjtsh jïh mubpiej teeksth vierhtiedidh
ságaskuššat teavsttaid iešguđetlágan diehtojuohkingálduin
teeksth vierhtiedidh mah joekehts bïevnese-gaaltijstie
geavahit digitála reaidduid iežas giellaoahppamis
digiale vierhtieh utnedh jïjtsh gïeleööhpehtimmesne
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ságastallat máŋggagielalašvuođa doahpaga birra ja muitalit makkár ovdamunit leat go lea máŋggagielalaš
gelliengïelevoeten bïjre soptestidh jïh soptsestidh mij lea aevhkie gellie gïelh maehtedh
muitalit eará sámegielaid iešvuođaid birra
soptsestidh mij sjïere jeatjah saemien gïeline
selvehit sámi organisašuvnnaid ja institušuvnnaid
buerkiestidh saemien institusjovni jïh siebriej bïjre
lohkat ja ovdandivvut eará eamiálbmogiid ja eará kultuvrraid girjjálašvuođas
lohkedh jïh åehpiedehtedh lidteraturh jeatjah aalkoeåålmegistie jïh dej jih kultuvri bïjre
Gelbbolašvuođamihttomearit 7. dási ma ŋŋel
7. daltesen mænngan
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ipmirdit muitalusaid ja válddahallamiid sisdoalu
soptsesh jïh bïhkedassh guarkedh
guldalit ja ipmirdit guhkit njálmmálaš ovdanbuktimiid váldosisdoalu
goltelidh jïh åejviesisvegem guarkedh guhkebe njaalmeldh vuesiehtimmijste
albmanahttit iežas vásáhusaid ja ákkastallat iežas oaiviliid
jïjtsh dååjrehtallemh vuesiehtidh jïh jïjtsh mïeli åvteste dïejveldidh
ságastallat girjjálašvuođas ja geavahit guovddáš doahpagiid
lidteraturi bïjre soptsestidh jïh faagen baakoeh utnedh gosse buerkiestidh
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
buvttadit iešguđetlágan áigumušaide teavsttaid ja geavahit iešguđetlágan váikkuhangaskaomiid teakstabarggus
jïjtsh teeksth joekehts ulmide darjodh joekehts vierhtiejgujmie gosse teekstigujmie barka
geavahit deaŧaleamos riektačállinnjuolggadusaid
dah vihkelommes tjaelemevuekien njoelkedassh utnedh
geavahit giellaoahpa ja teakstahuksema vuođđodoahpagiid
vihkelommes baakoeh utnedh grammatihke jïh teekstebægkoste
lohkat iešguđet guhkkosaš iešguđetlágan šáŋra teavsttaid, sihke originála ja jorgaluvvon čállosiid
teeksth lohkedh mejnie joekehts sjaangerine tjaaleme, dovne jïjtjetjaaleme jïh jarkoestamme teeksth
geavahit digitála reaidduid iežas teakstabarggus
digiale vierhtieh utnedh gosse tjaeledh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
válddahit movt giella rievddada dili, áiggi ja báikki mielde
buerkiestidh guktie gïele jorkese tsiehkine, tïjjine jïh sijjine
muitalit muhtun iešvuođaid sámegiela suopmaniin ja sosioleavttain
soptsestidh saemien smaareh-tjïerti jïh sosiolekti bïjre
válddahit sámegiela ja eará gielaid ovttaláganvuođaid ja erohusaid ja geavahit grammatihkalaš doahpagiid
buerkiestidh mij dïhte joekehts jïh mij dïhte seamma saemien gïelen jïh mubpiej gïeli gaskem, gosse buerkeste galka grammatihken baakoeh utnedh
ságastallat ja albmanahttit estehtalaš muosáhusaid birra dáidaga ja duoji geahčadeamis
soptsestidh kåansten jïh duedtien estetihke domtesi bïjre
selvehit sámi girjjálašvuođa ja dovddus čálliid birra ovdalaš ja dálá áiggis
buerkiestidh saemien tlidteraturem jïh soptsestidh magkerh åehpies tjaelijh dovletji lin jïh gieh daelie leah
Gelbbolašvuođamihttomearit 8. dá si maŋŋel
8. daltesen mænngan
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
árvvoštallat ávkkálaš strategiijaid movt oahppat ođđa sániid ja dajaldagaid
vierhtiedidh guktie maahta buerebelaakan orre baakoeh lïeredh
hálddašit iešguđetlágan njálmmálaš ovdanbuktinvugiid
buektiehtidh njaalmeldh vuesiehtimmieh utnedh
geavahit giela eanet ja eanet iešguđetlágan dilálašvuođain ja atnigoahtit ođđa sániid ja dajaldagaid
gïelem utnedh joekehts tsiehkine, jïh orre baaakoeh åtnose vaeltedh
álggahit ja jođihit digaštallamiid
digkiedimmiem aelkiehtidh jïh reeredh
jearahallat ja refereret
gihtjedidh jïh reektedh
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat ja ovdandivvut iešguđetlágan fágateavsttain
lohkedh jïh joekehts faageteeksth åehpiedehtedh
čállit teavsttaid geavahettiin iešguđetlágan gálduid ja váikkuhangaskaomiid
tjaeledh gusnie joekehts gaaltijh jïh vierhtieh utnedh
viidásit fievrredit dieđuid iešguđetlágan gálduin ja mediain
bïevnesh vijriebasse buektedh gaaltijstie jïh medijste
geavahit digitála reaidduid iežas teavsttaid ovdanbuktimis ja almmuheamis
digitale vierhtieh utnedh gosse gelkieh jïjtsh teeksth vuesiehtidh
lohkat vissis meari iešguđetlágan teavsttaid, ovdanbuktit jurdagiid, dulkot ja reflekteret sisdoalu, hámi, ulbmila ja temá birra*
lohkedh jïh lahtesidh naan teeksth, toelhkestidh jïh sisvegen, hammoen, ulmien jïh aamhtesen bïjre ussjedadtedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
selvehit movt sámegiella rievdá internašunaliseremiin ja eará gielaid váikkuhemiin
buerkiestidh guktie gïele jorkese gosse ålkoelaanti gïelh saemien gïelem dijpieh
selvehit movt ođđa tearpmat šaddet dahje ráhkaduvvojit
buerkiestidh guktie orre tearmh båetieh jïh guktie dejtie darjodh
ságastallat bargoeallima ja fidnuid birra
barkoejieleme jïh barkoej bïjre soptsestidh
digaštallat ođđasiid ja áigeguovdilis dáhpáhusaid
saernieh jïh byögkeles soptsesh digkiedidh
suokkardit ja čilget sámi muitalanárbevieruid birra
gïehtjedidh jïh buerkiestidh guktie saemien soptsestimmievuekieh leah
gulahallat guovddáš dáhpáhusaid birra mat gullet giellaguovllu historjái *
soptsestidh gïeledajven histovrijen bïjre
selvehit sámegiela girjjálašvuođahistorjjá *
buerkiestidh saemien lidteraturen bïjre
Gelbbolašvuođamihttomearit 9. dási ma ŋŋel
9. daltesen mænngan
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ieš álggahit, joatkit ja loahpahit ságastallama, geavahit iešguđetlágan strategiijaid nu ahte gulahallan doaibmá
soptsestimmiem aelkedh, orrijidh jïh joekehts vuekieh utnedh guktie dïhte soptsestimmie buerie jåhta
digaštallat, ákkastallat ja albmanahttit iežas oaiviliid ja jurdagiid
digkiedidh, dïejveldidh jïh jïjtsh våajnoeh jïh mïelh åvtese buektedh
válddahit ja árvvoštallat iežas ovdáneami sámegiela oahpahallamis
bïhkedidh jïh vierhtiedidh guktie jïjtjh saemien lierieh
gávnnahit gielalaš erohusaid ja ovttaláganvuođaid sámegiela ja dárogiela huksehusain
tjuevtedh mij dïhte gïeleldh joekehts jïh seamma saemien jïh daaroen gaskem
muitalit movt njálmmálaš giella earrána čálalaš gielas
buerkiestidh guktie dïhte njaalmeldh gïele tjaaleldh gïelen muhteste lea
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat, dulkot ja reflekteret vissis meari ođđa teavsttaid sisdoalu, hámi ja ulbmila
lohkedh, toelhkestidh jïh ussjedadtedh guktie daaletji teeksti sisvege, hammoe jïh ulmieh leah
buvttadit ja ovdanbuktit iežas teavsttaid
jïjtjh tjaeledh jïh teekstide åvtese buektedh
geavahit iešguđetlágan ovdanbuktinmálliid iežas barggu ovdanbuktimis
joekehtslaakan jïjtsh barkoem åehpiedehtedh
čállit čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosateavsttaid
heevehtslidtereturh jïh aamhteseprovsah tjaeledh
jorgalit teavsttaid sámegillii
jarkoestidh teeksth saemiengïelese
gulahallat digitála reaidduid bokte
gaskesadtedh digitale medijaj tjïrrh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ságaskuššat mat váikkuhit giellageavaheami áiggi čađa
rååresjidh mij dïhte gïeleåtnoem deadta
selvehit sámegiela sajádaga suoma-ugralaš giellajoavkkus
buerkiestidh gusnie saemiengïelen sijjie Såevmien-ugrijhken gïelefuelkesne
geavahit mediaid iežas giellabarggus
medijah utnedh gosse jïjtjh gïeline barkedh
digaštallat ođđasiid ja áigeguovdilis dáhpáhusaid Sámis
saernieh jïh byögkeles soptsesh Saepmesne digkiedidh
ságaskuššat nuorra olbmuid eallinvuogi, ovttastallanmálliid, eallinoainnuid ja árvvuid dán áiggi Sámis
rååresjidh guktie noere almetjh Saepmesne jielieh, guktie dåemiedieh jïh magkerh jielemevåajnoeh jïh aarvoeh utnieh
Gelbbolašvuođamihttomearit 10. dási ma ŋŋel
10. daltesen mænngan
Njálmmálaš gulahallan
Njaalmeldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
hálddašit ollu sániid ja ovdanbuktit njálmmálaččat máŋggaládje ja heivvolaččat dilálašvuhtii
buerie baakoelåhkoem utnedh guktie joekehtslaakan ovmessie tsiehkine soptsestidh
selvehit mii váikkuha gulahallama, ja movt dan máhtu sáhttá geavahit go bargá gielain ja teavsttain
buerkiestidh mij gaskesadtemem dijpie jïh guktie maahtoem daen bïjre maahta utnedh gosse gïeline jïh teekstsigujmie barkedh
árvvoštallat ja geavahit iešguđetlágan guldalanstrategiijaid heivehuvvon ulbmiliidda ja dilálašvuođaide
vierhtiedidh jïh joekehtslaakan goltelidh mejtie ulmide jïh tsiehkide sjïehtedamme
selvehit gielalaš ovttaláganvuođaid ja erohusaid sámegielas ja dárogielas
buerkiestidh mij dïhte joekehts jïh seamma saemien jïh daaroen gaskem
struktureret iežas giela iešguđet dárbbuide
gïelem bigkedh joekehts daerpiesvoetide
refereret sártniid ja logaldallamiid
håaloemijstie jïh ööhpehtimmijste reektedh
Čálalaš gulahallan
Tjaaleldh gaskesadteme
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
válljet buriid lohkanstrategiijaid iešguđetlágan teavsttaid lohkamii
buerie lohkemevuekieh veeljedh gosse joekehts teeksth lohkedh
lohkat, ságaskuššat ja buohtastahttit boares ja ođđa sámegiel teavsttaid
lohkedh, rååresjidh jïh saemien dovletji teeksth daaletji teektsigujmie viertiestidh
ovdandivvut čálalaš barggu man vuolggasadji lea girjjálašvuođa čiekŋudeapmi
åehpiedehtedh tjaaleldh barkoem lidteraturen gïehtjedimmeste
árvvoštallat iežas čálalaš barggu ja iežas čálalaš gulahallama ovdáneami
vierhtiedidh jïjtjh tjaaleldh barkoem jïh evtiedimmiem tjaaleldh gaskesadtemisnie
geavahit fágaiguoski terminologiija válddahaladettiin giela hámiid ja struktuvrra
terminologijem utnedh gosse gïelen hammoem jïh struktuvrem buerkiestidh
geavahit hálddahuslaš doahpagiid gulahaladettiin almmolaš ásahusaiguin
reereme baakoeh utnedh gosse byjjes institusjovnigujmie gaskesadtedh
geavahit iešheanalaččat máŋggalágan digitála reaidduid ja eará veahkkeneavvuid
måedtie digitale jïh jeatjah viehkievierhtieh jïjtje utnedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ovdandivvut ja buohtastahttit vissis meari sámi ja eará kultuvrraid girjjálašvuođas
åehpiedehtedh jïh saemien lidteraturh jeatjah kultuvri lidteraturigujmie viertiestidh
selvehit sámegiela giellahistorjjá váldoosiid
buerkiestidh saemien gïelehistovrijen åejvieboelhkide
čilget movt gielat ja kultuvrrat Sámis deaivvadit ja gilvalit ja movt iežas giella ja kultuvra váikkuhuvvo ja rievdá go lea oktavuohta earáiguin
bïhkedidh guktie gïelh jïh kultuvrh Saepmesne gaavnedieh, jïh guktie jïjtsh gïele jïh kultuvre evtede jïh jorkese jeatjebigujmie
selvehit sámi mediahistorjjá váldoosiid
buerkiestidh saemien medijahistovrijen åejvieboelhkide
digaštallat movt iešguđet mediat doibmet diehtojuohkingáldun ja movt dat váikkuhit min kulturipmárdussii
digkiedidh guktie joekehts medijah bïevnesegaaltijinie leah, jïh guktie dah mijjem dijpieh gosse jïjtjemh kultuvrem guarkedh
ságaskuššat ja ovdandivvut historjjálaš ja áigeguovdilis dáhpáhusaid Sámis
rååresjidh jïh åehpiedehtedh byögkeles deahpadimmieh Saepmesne
Árvvoštallan fágas
Faagem vierhtiedidh
Loahppaárvvoštallama mearrádusat:
Nænnoestimmieh guktie faagem vierhtiedidh
Oppalašárvosáni árvvoštallan - sámegiella 2
Elliesvïhnesjimmieh - saemien 2
Ortnet
Jaepietsiehkieh
10. jahkeceahkki
10. jaepietsiehkesne
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 2 čálalaš ja ovtta sámegielas 2 njálmmálaš.
Learohkh gelkieh göökte elliesvïhnesjimmieh åadtjodh, akte saemien 2 tjaaleldh jïh akte saemien 2 njaalmeldh.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat
Jå3 studijeryöjredimmien ööpehtimmieprogramme
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 2 čálalaš ja ovtta sámegielas 2 njálmmálaš.
Jå2 barkofaagi ööpehtimmieprogramme
Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii
Lissiehtahke daamhts studijemaahtaldahkese
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 2 čálalaš ja ovtta sámegielas 2 njálmmálaš.
Learohkh gelkieh göökte elliesvïhnesjimmieh åadtjodh, akte saemien 2 tjaaleldh jïh akte saemien 2 njaalmeldh.
Go fága bistá máŋga jagi, de bissu dušše joatkkaoahpahusa bajimus dási oppalašárvvoštallan gelbbolašvuođaduođaštusas dahje oahppoduođaštusas.
Desnie gusnie faage gellie jaepieh vaasa, barre dïhte elliesvïhnesjimmie faagen bijjemes daltesistie mij galka maahtaldahkevïhnesjimmesne jallh vïhnesjimmesne tjåadtjodh
Oppalašárvosáni árvvoštallan - sámegiella 3
Ellievïhnesjimmieh - saemien 3
Ortnet
Jaepietsiehkieh
10. jahkeceahkki
10. jaepietsiehkesne
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 3 čálalaš ja ovtta sámegielas 3 njálmmálaš.
Learohkh gelkieh göökte elliesvïhnesjimmieh åadtjodh, akte saemien 3 tjaaleldh jïh akte saemien 3 njaalmeldh.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat
Jå3 studijeryöjredimmien ööpehtimmieprogramme
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 3 čálalaš ja ovtta sámegielas 3 njálmmálaš.
Jå2 barkofaagi ööpehtimmieprogramme
Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii
Lissiehtahke daamhts studijemaahtaldahkese
Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 3 čálalaš ja ovtta sámegielas 3 njálmmálaš.
Learohkh gelkieh göökte elliesvïhnesjimmieh åadtjodh, akte saemien 3 tjaaleldh jïh akte saemien 3 njaalmeldh.
Go fága bistá máŋga jagi, de bissu dušše joatkkaoahpahusa bajimus dási oppalašárvvoštallan gelbbolašvuođaduođaštusas dahje oahppoduođaštusas.
Desnie gusnie faage gellie jaepieh vaasa, barre dïhte elliesvïhnesjimmie faagen bijjemes daltesistie mij galka maahtaldahkevïhnesjimmesne jallh vïhnesjimmesne tjåadtjodh.
Ortnet
Jaepietsiehkieh
10. jahkeceahkki
10. jaepietsiehkesne
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 2 čálalaš eksámenii.
Learohkh maehtieh aktem eksamenem saemien 2 åadtjodh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.
Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 2 njálmmálaš eksámenii.
Learohkh aaj maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 2 åadtjodh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat
Jå2 barkofaagi ööpehtimmieprogramme
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 2 čálalaš eksámenii.
Learohkh maehtieh aktem eksamenem saemien 2 åadtjodh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 2 njálmmálaš eksámenii.
Learohkh aaj maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 2 åadtjodh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii
Lissiehtahke daamhts studijemaahtaldahkese
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 2 čálalaš eksámenii.
Learohkh maehtieh aktem eksamenem saemien 2 åadtjodh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.
Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 2 njálmmálaš eksámenii.
Learohkh aaj maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 2 åadtjodh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Ortnet
Jaepietsiehkieh
10. jahkeceahkki
10. jaepietsiehkesne
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 3 njálmmálaš eksámenii.
Learohkh maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 3 åadtjodh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat
Jå2 barkofaagi ööpehtimmieprogramme
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 3 čálalaš eksámenii.
Learohkh maehtieh aktem eksamenem saemien 3 åadtjodh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 3 njálmmálaš eksámenii.
Learohkh aaj maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 3 åadtjodh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii
Lissiehtahke daamhts studijemaahtaldahkese
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 3 čálalaš eksámenii.
Learohkh maehtieh eksamenem saemien 3 åadtjodh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.
Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 3 njálmmálaš eksámenii.
Learohkh aaj maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 3 åadtjodh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Ortnet
Jaepietsiehkieh
10. jahkeceahkki
10. jaepietsiehkesne
Geahča rávisolbmuid vuođđoskuvlaoahpahusa gustovaš ortnega.
Vuartesjh guktie maadthskuvlelohkehtimmie geerve almetjidie öörnesovveme.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat
Jå2 barkofaagi ööpehtimmieprogramme
Privatisttat galget váldit sámegiella 2 dahje sámegiella 3 čálalaš ja njálmmálaš eksámeniid.
Privatisth gelkieh dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh eksamenh saemien 2 jïh saemien 3 åadtjodh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii
Lissiehtahke daamhts studijemaahtaldahkese
Privatisttat galget váldit sámegiella 2 dahje sámegiella 3 čálalaš ja njálmmálaš eksámeniid.
Privatisth gelkieh dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh eksamenh saemien 2 jïh saemien 3 åadtjodh.
Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain.
Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Sámegiella 2 eksámen fátmmasta 1.-10. dásiid.
Eksamene saemien 2 leah daltesidie 1 - 10.
Sámegiella 3 eksámen fátmmasta 1.-7. dásiid.
Eksamene saemien 3, Jå3 leah daltesidie 1 - 7.
Árvvoštallama oppalaš mearrádusat leat oahpahuslága láhkaásahusas.
Dah daamts nænnoestimmieh guktie vierhtiedidh leah ööhpehtimmielaakesne tjaalasovveme.
SÁMEGIELA ČIEKŊUDEA PMI - OAHPPOPLÁNA
SAEMIEN GÏEHTJEDIMMIE - LEAROESOEJKESJE
Fága ulbmil
Faagen ulmie
Sámegiela čiekŋudeapmi lea huksejuvvon seamma fágalaš vuođu ja seamma árvovuođu ala go sámegielfága.
Saemien gïehtjedimmie seamma faagen våaromem jïh seamma aarvoevåaromem goh saemienfaagen.
Oahpahus galgá láhčit dilálašvuođaid fágalaš čiekŋudeapmái ja leat veahkkin ovdánahttit identitehta, ainovdánahttit gielalaš ja kultuvrralaš gelbbolašvuođa sámegielas ja movttiidahttit gulahallat ja ovttasbargat rastá giellarájiid Sámis.
Ööhpehtimmie edtja sjïehteladtedh faagen gïehtjedæmman jïh meatan årrodh identitetem skearkagidh, gïelem jïh kulturelle maahtaldahkem saemien evtiedidh jïh gaskesadtemem jïh ektiebarkoem eevtjedh gïeleraajoej bijjelen Saepmesne.
Dát mearkkaša hálddašit giela iešguđetlágan arenain, dovdat iežas giela ja ipmirdit ahte giella adno iešguđetládje iešguđetlágan dilálašvuođain.
Dellie edtja gïelem joekehtslaakan maehtedh, jïjtse gïelem guerkiehtidh jïh goerkesidh gïelem joekehtslaakan åtna.
Ipmárdusa bokte das movt servodatnuppástusat váikkuhit sámegillii, galgá čiekŋudanfága arvvosmahttit beroštumi gillii ja gielladikšumii ja movttiidahttit ja addit oahppái eambbo iešluohttámuša geavahit giela aktiivvalaččat.
Goerkesimmien tjïrrh guktie siebredahke saemiengïelem dæjpa, gïehtjedimmmiefaage edtja gïelem eevtjedh jïh hoksedh jïh eadtjaldovvedh gïelem utnedh.
Viiddis gielalaš ja kultuvrralaš gelbbolašvuohta sáhttá váikkuhit dasa ahte oahppit buorebut máhttet servvoštallat sihke iežas ja eará kultuvrra olbmuiguin rabasvuođain, gierdilvuođain ja árvvusatnimiin.
Vijries gïeleldh jïh kulturelle maahtaldahke maahta meatan årrodh sjïehteladtedh guktie buerebelaakan jeatjabidie jïjtse kultuvresne jïh dan ålkolen vuavkasjidh, guarkedh, jïh krööhkedh.
Ipmirdit earáid ságaid ja máhttit ovdanbuktit iežas oaiviliid lea deaŧalaš oassi ovttaskas olbmo giellagelbbolašvuođas.
Guarkedh maam jeatjah jiehtieh jïh maehtedh jïjtsh åssjelh åvtese buektedh lea vihkeles biehkie muvhti gïelemaahtaldahkese.
Ođđaáigásaš servodagas lea dárbbašlaš máhttit hálddašit iešguđet mediaid ja teavsttaid main leat ollu iešguđetlágan oasit biddjon oktii, nugo čála, jietna ja govva ja seammás oaidnit oktavuođaid giela ja árbemáhtu gaskkas.
Daalteje siebredahkesne daerpies maehtedh joekehts medijidie jïh ektienamme teekstide goh tjaalegh, tjoejenassh jïh guvvieh jïh seamma sienten vuejnedh guktie gïele jïh aarvoemaahtoe iktede.
Sámegiela čiekŋudeapmi galgá leat njálmmálaš ja čálalaš gulahallama arenan iešguđet mediaid geavahemiin.
Gïehtjedimmie saemien edtja sijjie årrodh njaalmeldh jïh tjaaleldh gaskesadtemasse joekehts medijah utnedh.
Sámegiela čiekŋudeapmi galgá ainovdánahttit ohppiid njálmmálaš ja čálalaš gálggaid, movttiidahttit lohkat ja buvttadit teavsttaid ja geavatlaččat ja hutkkálaččat geavahit giela máŋggagielalaš servodagas.
Gïehtjedimmie saemien edtja learohki njaalmeldh jïh tjaaleldh maahtoem evtiedidh, lohkemem jïh teekstetjaelemem skreejrehtidh jïh gelliegïeleldh siebredahkesne eadtjaldovvedh gïelem utnedh.
Bargu iešguđetlágan teavsttaiguin ja iešguđetlágan gulahallanvugiiguin galgá ovddidit kritihkalaš jurddašeami, estehtalaš dovdaga ja návcca dádjadit ođđaáigásaš mediaduohtavuođas.
Joekehts teekstigujmie joekehtslaakan barkedh edtja meatan årrodh kritihke åssjaldahkh jïh estetihke vååjnoem vijriebasse evtiedidh jïh maahtoem vedtedh daaletje medijan aarkesne veasodh.
Fága galgá ovddidit ipmárdusa ja kritihkalaš árvvoštallama iežas giellaovdáneamis ja dahkat ohppiid diđolaš oasseváldin iežaset oahppanproseassas.
Faage edtja kritihke vierhtiedimmiem jïjtse gïeleevtiedimmeste evtiedidh jïh learohkidie vuerkiehtidh guktie jïjtjene lïeremisnie skearkagieh.
Fága lea juhkkojuvvon váldoosiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit.
Faage lea åejvieboelhkine juakaldihkie, guktie maahtaldahkeulmine tjaaleme.
Váldooasit dievasmahttet nuppit nuppiid ja fertejit gehččojuvvot oktavuohtan.
Åejvieboelhkh ektesne govlesuvvieh.
Bajilgovva váldoosiin:
Åejvieboelhkh:
Váldooasit
Gïelem utnedh
Guorahallat giela geavahusas
Gïele jïh gaskesadteme
Guorahallat giela geavahusas
Gïelem utnedh
Váldosuorgi guorahallat giela geavahusas válddaha oktavuođa gaskkal giellavuogádaga ja giellageavahusa.
Åejvieboelhkesne gïelem utnedh edtja gïehtjedidh guktie gïele åtnalgåvva jïh guktie gïele bigkesovveme.
Váldosuorgái gullá guorahallat sámegiela, mas guovddáš oasit leat iežas giellageavaheapmi, dálá áiggi giella ja movt giella geavahuvvo iešguđet dilálašvuođain ja konteavsttain.
Åejvieboelhkesne edtja saemien gïelem goerehtalledh gusnie vihkeles aamhtesh jïjtjene gïeleåtnosne, daaletjegïelesne jïh guktie gïeleåtnoe beajjetji tsiehkine lea.
Dása gullá maid geahččat gielaid komparatiiva čalmmiiguin, movt sámegiella nuppástuvvá áiggi mielde ja movt mediat váikkuhit sámegiela.
Aaj komparatijve tjelmine gïelem edtja gïehtjedidh, guktie gïele jorkese jïh guktie medija saemien deadta.
Jorgaleapmi ja dulkon gaskkal sámegiela ja eará gielaid gullá maid váldosuorgái.
Daennie åejvieboelhkesne aaj edtja jarkoestidh jïh toelhkestidh saemien jïh jeatjah gïeli gaskem.
Váldosuorgi giella ja gulahallan galgá ainovdánahttit njálmmálaš ja čálalaš gulahallama, lohkan- ja čállingelbbolašvuođa.
Åejvieboelhkesne gïele jïh gaskesadteme edtja gïelem vijriebasse evtiedhdh dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh gaskesadteme, lohkeme- jïh tjaelememaahtaldahkem.
Váldosuorggi guovddážis lea ipmirdit, árvvoštallat ja smiehttat njálmmálaš ja čálalaš ovdanbuktinhámiid ja ieš ráhkadit ja ovdanbuktit iešguđetlágan teavsttaid.
Åejvieboelhken jarngesne edtja goerkesidh, vierhtiedidh jïh ussjedadtedh njaalmeldh jïh tjaaleldh vuekiej mietie jïh jïjtje joekehts teektsh darjodh jïh åvtese buektedh.
Dat sisttisdoallá máŋggabealat teavsttaid main jietna, čála ja govat ovttas duddjojit ollislaš oaivila.
Daesnie ektiedamme teeksth gusnie tjoejenassh, tjaeleme jïh guvvieh ållesth åssjaldahke sjædta.
Váldosuorgái gullet ovdanbuktinhámit nugo girjjit, teáhter, filmmat, aviissat, musihkkavideot ja ođđa digitála ovdanbuktinhámit.
Daennie åejvieboelhkesne aaj gærjah, teatere, filme, plaerieh musihkevidejovh jïh orre digitale vierhtieh meatan.
Fága diibmolohku
Man gellie tæjmoe
Diibmolohku lea almmuhuvvon 60-minuvtta ovttadahkan.
Man gellie tæjmoeh leah 60 minuhti mietie tjaalasovveme:
8.-10. jahkecehkiin: 227 diimmu
8.-10. jaepietsiehkine 227 tæjmoeh
Vuođđogálggat fágas
Faagen maadth maahtoeh
Vuođđogálggat leat integrerejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriide gos dat leat mielde ovdánahttime fágagelbbolašvuođa ja leat maid oassin das.
Maadth maahtoeh leah maahtaldahkeulmine tjaalasovveme, gusnie galka evtiedidh lïeredh jïh galka boelhkine faagemaahtaldahkine årrodh.
Sámegiela čiekŋudeamis ipmirduvvojit vuođđogálggat ná:
Learoesoejkesjisnie saemien gïejhtjedimmine daah maahtaldahkeulmieh leah:
Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit sámegiela čiekŋudeamis mearkkaša máhttit guldalit, hupmat ja árvvoštallat ságastallamiid osiid máŋggabealat ságastallandilálašvuođas.
Maehtedh soptsestidh saemien gïehtjedimmesne, dellie galka goltelidh jïh soptsestidh jïh soptsestimmietsiehkiem vierhtiedidh gosse mubpiejgujmie soptsestidh.
Dan ferte máhttit go galgá gulahallat earáiguin sihke servvoštallamis, bargoeallimis ja almmolaš eallimis.
Dïhte lea maadtojne gosse mubpiejgujmie soptsestidh, dovne gosse almetjigujmie ektesne lea, barkosne jïh byjjes tsiehkine lea.
Hupman ja guldaleapmi leat olmmošlaš vuođđodoaimmat mat ovdánit systemáhtalaš oahpahemiin iešguđetlágan njálmmálaš šáŋraid ja doaimmaid bokte.
Goltelidh jïh soptsestidh leah almetji maadtoedarjomh, mejtie galka faagesne, saemien voestes gïeline, joekehts njaalmeldh sjaangeri jïh darjomi vieken evtiedidh.
Máhttit čálalaččat ovdanbuktit sámegiela čiekŋudeamis mearkkaša máhttit ovdanbuktit jurdagiiddis iešguđetlágan šáŋrain ja ollu teakstahámiid siskkobealde.
Maehtedh tjaeledh saemien gïehtjedimmesne, dellie galka joekehts sjaangerine jïh gellie joekehts teeksth tjaeledh.
Čálalašvuohta servodagas lassána, earenoamážit digitála gulahallanvugiid ovdáneami geažil.
Maehtedh tjaeledh daerpies daaletje sïebredahkesne, sjïere daelie gosse jienebh digitale gaskesadtemevuekieh evtede.
Gáibádus hálddašit čálalaš ovdanbuktima iešguđet šáŋrain lea sturron.
Daelie aaj krïebpesjimmie stuerebe sjïdteme edtja maehtedh joekehtslaakan tjaeledh.
Čállin lea vuohki ovdánahttit ja hábmet fuomášumiid ja jurdagiid, muhto maid gulahallanmálle ja oahppanvuohki.
Gosse tjaeledh dellie eajhnide jïh åssjalommesidie evtede jïh öörnie, badth aaj sjïehteles gaskesadtemevuekieh jïh barkoevuekie guktie lïeredh.
Máhttit lohkat sámegiela čiekŋudeamis lea oassi praktihkalaš giellagelbbolašvuođas ja mielddisbuktá ahte máhttá lohkat ipmárdusain, guorahallat ja smiehttat ain eanet gáibideaddji teavsttaid.
Maehtedh lohkedh saemien gïehtjedimmesne, lea akte bielie eensi gïelemaahtaldahkese. Dellie tjoevere guarkedh, gïehtjedidh jïh ussjedadtedh gosse barkoes teeksth låhka.
Lohkan ovdánahttá kulturipmárdusa ja addá vásáhusaid ja vejolašvuođa ipmirdit iežas ja servodaga.
Lohkeme kultuvregoerkesimmiem evtede jïh dååjrehtsh jïh nuepieh vadta jïjtjemse jïh siebredahkem guarkedh.
Máhttit rehkenastit sámegiela čiekŋudeamis mearkkaša oppalaš doabaovdánahttin, resoneren ja váttisvuođaid čoavdin.
Maehtedh ryöknedh saemien gïehtjedimmesne, dellie galka galka orre baakoeh lïeredh, jïermestalledh jïh dåeriesmoerh tjuevtedh.
Dat sisttisdoallá ipmárdusa hámis, vuogádagas ja komposišuvnnas.
Daerpies dellie guarkedh mij dïhte hammoe, struktuvre jïh komposisjovne lea.
Ipmirdandihte máŋggabealat teavsttaid ja áššeprosa lea deaŧalaš bargat gráfalaš ovdanbuktimiiguin, tabeallaiguin ja statistihkain.
Jis ektienamme teekstide jïh aamhteseprovsah guarkedh, dellie vihkeles grafihken vuesiehtimmieh, tabellh jïh statistihkeh guarkedh.
Máhttit geavahit digitála reaidduid sámegiela čiekŋudeamis lea dárbbašlaš jus galgá hálddašit máŋggabealat teakstahámiid ja ovdanbuktimiid.
Maehtedh digitale viehkiehvierhtieh saemien gïehtjedimmesne leah daerpies jis ektienamme teekstehammoeh jïh lahtesh guarkedh.
Dát rahpá ođđa oahppanarenaid ja addá ođđa vejolašvuođaid lohkan- ja čállinoahpahusas, teavsttaid ráhkadeamis, komponeremis ja divodeamis.
Digitale maahtoe orre lïerehtimmievuekieh buakta jïh aaj orrre nuepieh lohkeme- jïh tjaelemeööpehtæmman vadta, gosse galka teekstsh darjodh jïh jeatjahtehtedh.
Dán oktavuođas lea deaŧalaš ovdánahttit kritihkalaš árvvoštallandáiddu ja diđolaš gáldogeavaheami.
Daesnie vihkeles eensilaakan gaaltijide vierhtiedidh jïh laejhtedh gosse dejtie galka utnedh.
Digitála reaidduid geavaheapmi sáhttá maid doarjut ja ovdánahttit ohppiid gulahallangálggaid ja ovdanbuktimiid.
Digitale vierhtieh maahta learohken gaskesadtememaahtoem jïh vuesiehtimmiem dåarjodh jïh evtiedidh.
Fága gelbbolašvuođamihttomearit
Faagen maahtaldahkeulmieh
Gelbbol ašvuođa mihttomearit 10. jahkeceahki maŋŋel
Maahtaldahkeulmieh 10. jaepietsiehkiej mænngan
Guorahallat giela geavahusas
Gïehtjedimmie gïelem utnedh
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
plánet, čađahit ja ovdandivvut iskkadeami das movt mánát ja nuorat geavahit sámegiela ja movt iešguđet ahkejoavkkut geavahit giela iešguđetládje
soejkesjidh, tjïrrehtidh jïh goerehtallemem åvtese buektedh gusnie vuesiehtieh guktie maanah jïh noerh saemien utnieh jïh guktie gïelem utnieh dej ovmessie jaepiedåehkine
suokkardit movt teknologiija ja servodatnuppástusat váikkuhit sámegiela ja giela geavahusa ja ságaskuššat árbemáhtu mearkkašumi dálá servodagas
goerehtalledh guktie teknologije jïh siebredahken jeatjahtahtemh saemien jïh gïelem åtnoem dæjpa jïh dïejveldidh mij dïhte aerpiemaahtoeh daaletje siebredahkesne
ovdandivvut sátnevádjasiid ja gielalaš govahallamiid sámegillii ja buohtastahttit eará gielaiguin, ja ságastallat movt dákkár dajaldagat sáhttet ovddastit iešguđet jurddašanvugiid
baakoeraajesh jïh guvvielaaketje lahtesh åvtese buektedh saemien jïh vuertasjidh mij dïhte joekehtse saemien jïh jeatjah gïeli gaskem, jïh soptsestidh guktie dagkerh lahtesh maehtieh joekehts åssjaldahkh vuesiehtidh
buohtastahttit čálalaš sámegiela sániid ja grammáhtalaš hámiid hupmangielain ja ovdandivvut buohtastahttima bohtosiid
tjaaleldh saemien baakoeh jïh grammatihke hammoh soptsestimmie gïeline viertiestidh jïh barkoem åvtese buektedh
geahččaladdat dulkomiin ja jorgalemiin sámegiela ja eará gielaid gaskkas ja ságastallat movt oaivil rievdá sátneválljema ja konteavstta dáfus
voejhkelidh toelhkestidh jïh jarkoestidh saemien jïh jeatjah gïeli gaskem jïh soptsestidh guktie jiehtege dan mietie jorkesåvva
geahččaladdat iešguđetlágan njálmmálaš ja čálalaš ovdanbuktinhámiiguin iešguđet šáŋrain
voejhkelidh joekehts njaalmeldh jïh tjaaleldh lahtesh joekehts sjaangerinie
ovdandivvut dihto meari sániid ja dajaldagaid mat leat ovttaláganat ja iešguđetláganat iešguđet sámegielain
åvtese buektedh måedtie baakoeh jïh lahtesh mah seamma jïh joekehts dah ovmessie saemiengïeline
dokumenteret ja árvvoštallat iežas ovdáneami bargguin guorahallat giela geavahusas
vihtesjidh jïh vïertiestidh jïjtjene evtiedimmiem gosse barka goerehtalla gïelen åtnoem
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
lohkat ja ovdandivvut dihto meari iežasválljen teavsttaid
lohkedh jïh åehpiedehtedh måedtie teeksth maam jïjtje veeljeme
gaskkustit iežas filbma-, teáhter- ja musihkkamuosáhusaid ja árvvoštallat váikkuhangaskaomiid geavaheami
åvtese buektedh jïjtje domtesem filmeste, teateristie jïh musihkeste jïh vierhtiej åtnoem viertiestidh
gaskkustit ja kommenteret mediaáššiid iežasválljen mediain ja ráhkadit iežas áššiid iešguđetlágan mediaide
åvtese buektedh jïh lahtestidh medijabihkeds medijijstie maam jïjtje veeljeme jïh jïjtje bihkeds joekehts medijidie darjodh
ovdanbuktit prográmma mii lea ovttastuvvon iešguđetlágan ovdanbuktinhámiiguin iežas dahje earáid teavsttaid vuođul
åvtese buektedh ektienamme programmem joekehts lahtesistie maam jïjtjene jallh jeatjaj teekstijste vaalteme
digitála reaidduid bokte ráhkadit ja ovdandivvut máŋggabealat teavsttaid maid vuolggan leat girječálli barggut
evtiedidh jïh åehpiedehtedh ektienamme teeksth tjaelijijstie digitale vierhtiejgujmieutvikle
buohtastahttit ja árvvoštallat sámegiel neahttasajiid máŋggagielalašvuođa, geavahanvugiid, diehtoávkki ja designa dáfus
viertiestidh jïh vierhtiedidh saemien nedtebielieh gelliegieleldh, dej åtnoevuekieh jïh bïevnesevierhtijste jïh designem
árvvoštallat gáldogeavaheami sisdoalu, dahkkivuoigatvuođa ja persovdnagáhttema dáfus
vierhtiedidh gaaltijh åtnoe, dej sisvegh, aalkoereakta jïh persovnevaarjelimmie
dokumenteret ja árvvoštallat iežas ovdáneami teakstabargguin
vihtesjidh jïh vierhtiedidh jïjtjene evtiedimmiem gosse teekstigujmie barka
Árvvoštallan fágas
Faagem vierhtiedidh
Loahppaárvvoštallama mearrádusat:
Nænnoestimmieh guktie faagem vierhtiedidh:
Oppalašárvosáni árvvoštallan
Elliesvïhnesjimmie
Vuohki
Öörnege
10. jahkeceahkki
10. jaepietsiehkesne
Oahppit galget oažžut ovtta oppalašárvosáni.
Learohkh gelkieh elliesvïhnesjimmieh åadtjodh.
Eksámen - oahppit
Jaepietsiehkieh
Vuohki
Öörnege
10. jahkeceahkki
10. jaepietsiehkesne
Oahppit sáhttet vuorbáduvvot njálmmálaš eksámenii.
Learohkh maehtieh aktem njaalmeldh eksamenem åadtjodh.
Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat.
Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Vuohki
Öörnege
10. jahkeceahkki
10. jaepietsiehkesne
Geahča rávisolbmuid vuođđoskuvlaoahpahusa gustovaš ortnega.
Vuartesjh guktie maadthskuvlelohkehtimmie geerve almetjidie öörnesovveme.
Árvvoštallama oppalaš mearrádusat leat oahpahuslága láhkaásahusas.
Dah daamts nænnoestimmieh guktie vierhtiedidh leah ööhpehtimmielaakesne tjaalasovveme.
Organisašuvdnadoarjja
Åårganisasjovnedåarjoeh
Davvisámigiella (nordsamiska) HálddahusguovllutLáhka riikkalaš unniloguid birraLeanastivrra bargogohččumušOrganisašuvdnadoarjjaStáhtadoarjja
Åarjelsaemien (sydsamiska) ReeremedajvhLaake nasjovnelle unnebelåhkoej bïjreLeenestuvrien stillemeÅårganisasjovnedåarjoehStaatedåarjoeh
Hálddahusguovllut
Reeremedajvh
Láhka riikkalaš unniloguid birra
Laake nasjovnelle unnebelåhkoej bïjre
Leanastivrra bargogohččumuš
Leenestuvrien stilleme
Organisašuvdnadoarjja
Åårganisasjovnedåarjoeh
Stáhtadoarjja
Staatedåarjoeh
Romani kelderaš
Vigsel
Organisašuvdnadoarjja
Åårganisasjovnedåarjoeh
Jahkásaččat Leanastivra máksá organisašuvdnadoarjagiid organisašuvnnaide mat ovddastit nášuvnnalaš unnitloguid juvddálaččaid, romálaččaid, ruoŧasuopmelaččaid ja duortnusleagihiid.
Leenestuvrie fierhten jaepien åårganisjasjovnedåarjoeh joekede åårganisasjovnide mejtie dej unnebelåhkoej judarh, romerh jih svöörjensåevmieh åvteste barkieh.
Jurdda doarjagiin lea doarjut ja leat veahkkin organisašuvnnaid doaimmaide.
Dåarjoen ulmie lea åårganisasjovni darjomidie dåarjehtidh jih viehkiehtidh.
Doarjja njuolggadusaid oaidná láhkaásahusas (2005:765) nášuvnnalaš unnitloguid stáhtadoarjaga birra.
Dåarjoem lea njoelkedassi (2005:765) staatedåarjoeh nasjovnelle unnebelåhkojde mietie joekedamme.
Geat sáhttet doarjaga ohcat ?
Gieh maehtieh dåarjoem syökedh ?
Organisašuvnnat mat sáhttet oažžut organisašuvdnadoarjaga lea riikaorganisašuvdna dahje riikaberošteaddji organisašuvdna mii
Åårganisasjovnh mah maehtieh åårganisasjovnedåarjoeh åadtjodh leah rijhkeåårganisasjovnh jallh åårganisasjovnh rijhke-ïedtjigujmie mah
ovddasta soames nášuvnnalaš unnitlogu ja gos organisašuvdnalahtut dahje dan báikkálašservviid dahje ossodagaid lahtut leat olbmot geat gullojit nášuvnnalaš unnitlohkui, ja
naakenh dejstie nasjovnelle unnebelåhkoej åvteste berkieh jih mej jeanatjommes lihtsegijste åårganisasjovnesne, dan byjrehke siebrine jallh goevtesisnie destie unnebelåhkoedåehkeste båetieh, jih
jođihit doaimmaid maid viggamuš lea nannet váikkuhanmáŧolašvuođaid nášuvnnalaš unnitlohkui, ovddidit iežas nášuvnnalaš unnitlogujoavkku iešdovddu, kultuvrra ja giela, vuosttildit vealaheami dahje juohkit máhtu iežas joavkku birra.
darjomh utnieh mah sijhtieh tseevtsemassem nasjovnelle unnebelåhkose nännoestidh, jijtsese nasjovnelle unnebelåhkoedåehkien identitetem, kultuvrem jih gïelem evtiedidh, diskrimineringe vuastalestedh jallh daajroeh geerjehte jijtsese dåehkien bïjre
Leanastivrra bargu - Länsstyrelsen i Stockholm
Leenestuvrien stilleme - Länsstyrelsen i Stockholm
Leanastivrra bargogohččumuš
Åarjelsaemien (sydsamiska)
Davvisámigiella (nordsamiska) HálddahusguovllutLáhka riikkalaš unniloguid birraLeanastivrra bargogohččumušOrganisašuvdnadoarjjaStáhtadoarjja
Åarjelsaemien (sydsamiska) ReeremedajvhLaake nasjovnelle unnebelåhkoej bïjreLeenestuvrien stillemeÅårganisasjovnedåarjoehStaatedåarjoeh
Hálddahusguovllut
Reeremedajvh
Láhka riikkalaš unniloguid birra
Laake nasjovnelle unnebelåhkoej bïjre
Leanastivrra bargogohččumuš
Leenestuvrien stilleme
Organisašuvdnadoarjja
Åårganisasjovnedåarjoeh
Stáhtadoarjja
Staatedåarjoeh
Romani kelderaš
Vigsel
Leanastivrra bargu
Leenestuvrien stilleme
Stockholma Leanastivra ja Sámidiggi galgaba ovttas atnit fuola got láhka nášuvnnalaš unnitloguid ja unnitlogugielaid birra, mii doaibmagođii ođđajagemánu 1. s beaivvi 2010, čađahuvvo.
Leenestuvrie Stuehkesne jih Saemiedigkie stillemem åådtjeme vihtesjidh laakem nasjovnelle unnebelåhkoej jih unnebelåhkoegïeli bïjre mij Tsiengelen 1. b 2010 faamoem åadtjoeji.
Leanastivra ja Sámidiggi galgaba juohke jagi árvvoštallat got láhka váldojuvvo vuhtii ja dieđihit dan čálalaččat ráđđehussii.
Fïerhten jaepien Leenestuvrie jih Saemiedigkie edtjieh minngiejielemen laaken mietie gïehtjehtidh jih dam reerenasse buerkiestidh.
Leanastivra maid galgá ovttas Sámidikkiin ovttastuhttit ulbmiliid unnitlogupolitiikkalaš barggus riikka dásis.
Leenestuvrie edtja aaj Saemiedigken ektine barkoem ektiedidh dejtie unnebelåhkoepolitihki vuepside nasjovnelle daltesisnie.
Danin ovdamearkka dihte boahtit čađahit dieđihemiid ja doarjut suohkaniid ja unnitloguid rahčamušain oaččuhit ráđđehallamiid suohkandásis.
Dïhte sjädta mijjieh edtjebe bïevnesedarjomidie öörnedh jih aaj tjïeltide jih unnebelåhkojde dåarjedidh sijjen barkosne ektiedimmiem tseegkedh tjïeltedaltesisnie.
Bargogohččumušas lea lassin Leanastivrii ja Sámidiggái juohkit stáhtadoarjagiid suohkaniidda ja leanadikkiide mat leat hálddahusguovlluin.
Leenestuvrie jih Saemiedigkie edtjieh aaj stillemen mietie staatedåarjoeh joekedidh tjïeltide jih laantedigkide mah reeremedajvi sisjnelisnie.
Ann-Marie Algemo
Helena Cronséll
Stáhtadoarjja
Åarjelsaemien
Davvisámigiella (nordsamiska) HálddahusguovllutLáhka riikkalaš unniloguid birraLeanastivrra bargogohččumušOrganisašuvdnadoarjjaStáhtadoarjja
Åarjelsaemien (sydsamiska) ReeremedajvhLaake nasjovnelle unnebelåhkoej bïjreLeenestuvrien stillemeÅårganisasjovnedåarjoehStaatedåarjoeh
Hálddahusguovllut
Reeremedajvh
Láhka riikkalaš unniloguid birra
Laake nasjovnelle unnebelåhkoej bïjre
Leanastivrra bargogohččumuš
Leenestuvrien stilleme
Organisašuvdnadoarjja
Åårganisasjovnedåarjoeh
Stáhtadoarjja
Staatedåarjoeh
Romani kelderaš
Vigsel
Stáhtadoarjja
Staatedåarjoeh
Olles bušeahtas maid ráđđehus juolluda unnitlogupolitiikka váras 2014, mii lea 97 miljovnna ruvnnu, juhkko 70 miljovnna ruvnnu stáhtadoarjjan suohkaniidda ja leanadikkiide.
Reerenassen budsjedte unnebelåhkoepolitihkese jaapan 2014 sjädta 97 milj kråvnoeh, destie 70 milj tjïeltide jih laantedigide staatedåarjojne.
Masa oažžu doarjja geavahuvvot ?
Mejtie beetnegidie åadtjoeh nuhtjesovvedh ?
Stáhtadoarjja galgá geavahuvvot ovttasráđiid unnitloguiguin. Lassegoluide unnitlogulága čađaheamis ja ii goluide áššiide maid juo lea geatnegahtton dahkat, ovdamearkka dihte dulkkaid dihte ja dábálaš searvedoarjagiid juohkimiidda.
Staatedåarjoe edtja ektiedimmesne unnebelåhkojne nuhtjesovvedh dejtie lissieåaside maam dejstie unnebelåhkoelaakiste sjidtieh, ij dejtie mejtie joe aerebistie dïedtem utnieh darjodh, vg toelhkem leejedh jih sïejhme siebrievïerhtieh joekedidh.
Vuogas geavahanguovllut leat earret iežá:
Darjomh maehtieh diss-vielie årrodh:
gulaskuddan ja ráđđehallamat unnitloguiguin
raarestimme jih ektiedimmie unnebelåhkoejgujmie
gárten- ja iskkadanbarggut
goerehtimmie
dieđiheamit ja jorgalusat
bievnesedarjomh jih jarkostimmeh
organisašuvdnadárkkisteapmi ja rievdadeamit
åårganisasjovnh sjïehtesjidh jih värrhtoedimmieh vaeltedh
kultur- ja gielladoaimmat
kultuvrh- jih gïeledarjomh
čalmmástuhttit unnitloguid ja unnitlogugielaid, o.m.d. galben
unnebelåhkojde jih unnebelåhkoegïelide vååjnemearan buektedh vg tsïeglh tseegkedh
álggahandoaimmaid nugo girjjiid ja pedagogalaš ávdnasiid oastin
initiale mobiliseringedarjomidie vg. lidteratuvrh jih pedagogihke aamhtsh skåårvedh
oassi bargigoluin
åesie barkijhbaalhkijste
doaibmaplánabargu
dahkoesoejhkesje
Ná olu suohkanat ožžot
Dan jijnjh tjïeltide åadtjoeh
Vuođđoruhta suohkanii lea 660 000 ruvnnu jahkásaččat.
Maadthmaaksoe akten tjïeltese lea 660 000 kråvnoeh fïerhten jaepien.
Suohkan gos orrulohku lea
Tjïelth gusnie vaenebe enn
50 000 orru rádjái oažžu 1 vuođđosupmi 80 000 orru rádjái oažžu 1,5 vuođđosupmi 100 000 orru rádjái oažžu 2 vuođđosupmi 400 000 orru rádjái oažžu 3 vuođđosupmi 400 000 orru dahje eanet oažžu 4 vuođđosupmi
50 000 årrojh 1 maadthmaaksoem åadtjoeh jeenjemes 80 000 årrojh 1,5 maadthmaaksoeh åadtjoeh jeenjemes 100 000 årrojh 2 maadthmaaksoeh åadtjoeh jeenjemes 400 000 årrojh 3 maadthmaaksoeh åadtjoeh 400 000 årrojh jallh jienebh 4 maadthmaaksoeh åadtjoeh
Suohkan mii gullo eanetgo ovtta hálddahusguvlui oažžu 500 000 ruvnnu lassin.
Tjïelth mah jienebe enn aktene reeremedajven sisjelisne lissine 500 000 kråvnoeh åadtjoeh.
Leandikkit / guovllut ožžot 250 000 ruvnnu.
Laantedigkieh / regijovnh 250 000 kråvnoeh åadtjoeh.
Láhka riikkalaš unniloguid birra - Länsstyrelsen i Stockholm
Laake nasjovnelle unnebelåhkoej bïjre - Länsstyrelsen i Stockholm
Láhka riikkalaš unniloguid birra
Laake nasjovnelle unnebelåhkoej bïjre
Davvisámigiella (nordsamiska) HálddahusguovllutLáhka riikkalaš unniloguid birraLeanastivrra bargogohččumušOrganisašuvdnadoarjjaStáhtadoarjja
Åarjelsaemien (sydsamiska) ReeremedajvhLaake nasjovnelle unnebelåhkoej bïjreLeenestuvrien stillemeÅårganisasjovnedåarjoehStaatedåarjoeh
Hálddahusguovllut
Reeremedajvh
Láhka riikkalaš unniloguid birra
Laake nasjovnelle unnebelåhkoej bïjre
Leanastivrra bargogohččumuš
Leenestuvrien stilleme
Organisašuvdnadoarjja
Åårganisasjovnedåarjoeh
Stáhtadoarjja
Staatedåarjoeh
Romani kelderaš
Vigsel
Láhka riikkalaš unniloguid birra
Laake nasjovnelle unnebelåhkoej bïjre
Láhka nášuvnnalaš unnitloguid ja unnitlogugielaid birra lea fámus ođđajagimánu 1. s beaivvis 2010.
Laake nasjovnelle unnebelåhkoej jih unnebelåhkoegïeli bïjre faamoem åadtjoeji Tsïengelen 1.b:n 2010.
Láhka duššada lágaid riekti geavahit sámi- ja suomagiela ja meänkieli hálddahuseiseválddiin ja duopmostuoluin.
Dïhte edtja laaki sijjine årrodh mej bïjre reaktah utnedh saemien, såevmien jih meänkieli reeremebyjjesfaamojne jïh dööpmestovline nuhtjedh.
Sámidiggelágas ja sosiálavirgelágas leat maid dahkkon rievdadusat.
Värrhtoedimmieh leah aaj saemiedigkie-laakesne jïh socijaletjänstelaakesne dorjesovveme.
Ruoŧa riikkaidgaskasaš geatnegahttimat dagahit ahte muhtin unnitlogu rievttit galget čađahuvvot olles riikkas.
Sveerjen gaskenasjovnelle dïedth sjädta såemies unnebelåhkoereaktah edtjieh abpe laantesne vihtiestidh.
Dat ođđa láhka (2009:724) salasta visot vihtta nášuvnnalaš unnitlogu.
Gaajhkh vïjhte nasjovnelle unnebelåhkoeh dan gaavhtan dennie orre laaken vuelene (2009:724).
Nu gohčoduvvon vuođđosuodji geatnegahttá earret iežá ahte: hálddahuseiseválddit galget dieđihit vuohkkasit riikkalaš unnitloguide sin rivttiid birra dallego lea dárbu,
reeremebyjjesfaamoeh edtjieh dejtie unnebelåhkojde sjiehteles vuekine bïevnedh dej reaktaj bïjre gosse daerpies lea
almmolaš váldegottiin lea eareliiggánis ovddasvástádus suodjalit ja ovddidit riikkalaš unnitlogugielaid ja galget maid ovddidit unnitloguid máŧolašvuođaid seailluhit ja ovddidit iežaset kultuvrra Ruoŧas,
åålmege joekoen dïedtem åtna unnebelåhkoegïelide vaarjelidh jih evtiedidh jih edtja aaj dej unnebelåhkoej nuepieh evtiedidh sijjen kultuvrh Sveerjesne gorredidh jih evtiedidh
mánáid ovddideami kultuvrralaš iešdovddus ja iežas unnitlogugiela geavaheami galgá eareliiggánit doarjut,
maanaj öövtiedimmie sijjen kultuvrelle identiteteste jih nuhtjeme jijtjene unnebelåhkoegïelijste edtja joekoen evtiesovvedh
hálddahuseiseválddit galget addit máŧolašvuođaid riikkalaš unnitloguide váikkuhit áššiin mat gusket sidjiide ja nu buresgo sáhttá galgá ráđđidit unnitloguid ovddasteddjiiguin dakkár jearaldagain.
reeremebyjjesfaamoeh edtjieh dejtie nasjovnelle unnebelåhkojde nuepieh tsevtsemasse vedtedh gyhtjelassine mej dej doehtieh jih aaj unnebelåhkoej saadthalmetjigujmie dagkerh gyhtjelassine råårestalledh
Sierra vuoigatvuođat
Sjïere reaktah
Dasa lassin leat suoma-, sámi- ja meänkieli ságasteddjiin sierra vuoigatvuođat iešguđet hálddahusguovllus.
Sjïere reaktah disse gie såevmien, saemien jih meänkieli soptseste jih reeremedajven sisnjielisnie.
Dat vuoigatvuođat leat earret iežá:
Dah reaktah leah diss-vielie:
ovttaskas olbmuin lea riekti ságastit ja čállit iežas giela oktavuođain eiseválddiiguin iežaset áššiin gos eiseváldi lea mearrideaddjin,
aajnealmetjh reaktam åtna gïelide nuhtjedh sijjen njaelmeldh jih tjaeleldh gaskesadtemh byjjesfaamoejgujmie ïerine mej bïjre byjjesfaamoeh edtja nännoestidh jih mejtie aajnealmetje paarte lea
eiseváldi lea geatnegahtton vástidit njálmmálaččat seamma gillii ja addit čálalaš jorgaleami mearrádusas ja ákkaid mearrádussii jos gáibiduvvo.
byjjesfaamoeh dïedtem åtna njaelmeldh vaestiedimmiem seamma gïelesne vedtedh jih aaj vaejtemen männgan tjaeleldh jarkoestimmie vedtedh nännoestimmien jih nännoestimmie-tjielkestimmien bïjre.
Eiseváldi sáhttá mearridit sierra áiggi ja báikki goas ja gos lea giellabálvalus,
Byjjesfaamoe maahta sjïere aejkiem jih sijjiem nännoestidh gusnie dåastoehtidh dïhte giem säjhta unnebelåhkoegïelem nuhtjedh
hálddahuseiseválddit galget bargat dan ovddas ahte leat bargit geain lea máhttu unnitlogugielain,
reeremebyjjesfaamoeh edtjieh barkedh juktie barkijh gååvnesieh mej leah maahtoeh unnebelåhkoegïeline
suohkaniin lea eareliiggánis geatnegasvuohta fállat unnitlogugielat boarrásiid- ja mánáidfuolaheami jos soamis hálddahusguovllus dan sihtá.
tjïelth dïedtem utnieh maana- jih voereshoksem öörnedh abpe jallh bielietijjem unnebelåhkoegïeline jis naakene reeremedajvesne dam vaajta
Fálaldat sáhttá leat sámigielat olles- dahje oasseáigái.
Namn
Ráđđehus ovdanbuvttii njukčamánus 2009 ođđa
Njoktjen 2009 dle reerenasse orre unnebelåhkoe
unnitlogopolitihkalaš strategiija proposišuvnnas Från
politikesoejkesjem åehpiedahti sov proposisjovnesne Från
strategiija nášuvnnalaš unnitloguid váras) (prop.
Soejkesjen leah ovmessh jeatjahdehtemh juktie dej nasjovnelle
nannen dihte daid nášuvnnalaš unnitloguid vuoigatvuođaid ja
unnebelåhkoej reaktah nännoestidh jïh daltesem lutnjedh
alidit gudneáŋgirvuođa got unnitlogopolitihkka galgá
unnebelåhkoepolitihkem buektiehtidh juhtiehtidh.
Ráđđehus bidjá 70 miljovnna ruvnnu reforbmii mii
Reerenasse 70
galgá čađahuvvot 2010 rájis.
miljovnh daalh dan reeformese vadteme, mij edtja jaepien 2010
Bušeahtta unnilogopolitihkkii
jïh dan raejeste dorjeme sjidtedh.
šaddá dalle sullii 80 miljovnna ruvnna. Riikabeaivi lea
unnebelåhkoepolitihkese daelie medtie 80 miljovnh daalh sjädta.
geassemánu 10 b. 2009 dohkkehan proposišuvnna.
Rijhkebiejjie lea snjaltjen 10 b. 2009 proposisjovnem
Unnitlogopolitihkka álggahuvvui
Unnebelåhkoepolitike lij tseegkesovveme goh
politihkkarsuorgin jagi 2000 dan oktavuođas go
politihkedajve jaepien 2000 gåessie Svöörje
Ruoŧŧa dohkkehii Eurohpáráđi
nännoesti dam Europaraerien bäjngolds
rámmakonvenšuvnna suodjalit nášuvnnalaš
konvensjovnem dej nasjovnelle unnebelåhkoe
unnitloguid ja dan eurohpalaš julggaštusa
vaarjelimmiej bïjre jïh dam europeejen
riikaguovlu- dahje unnitlogogiela birra.
njoelkedassem dan laantedajven- jallh
Ulbmil
Vuepsiem dejnie
ruoŧa unnilogopolitihkain lea addit suoji
svöörjen unnebelåhkoejpolitihkine lea
nášuvnnalaš unnitloguide, nannet sin
vaarjelimmiem vedtedh dejtie nasjovnelle
vejolašvuođaid váikkuhit ja doarjut historjjálaš
unnebelåhkojde, jïh nännoestidh dej nuepieh
unnitloguid vai ellet viidáseappot ja seilot.
meatan årrodh / tsevtsedh jïh dåarjodh dejtie
Ruoŧa
edtjieh årrodh.
nášuvnnalaš unnitlogut leat judálaččat, romat,
unnebelåhkoeh leah judarh, romerh, saemieh,
sámit, ruoŧelašsuopmelaččat ja
svöörjesåevmie- jïh tornedaalen almetjh.
durdnosleagilaččat.
saemien, såevmien gïele jïh meänkieli.
Unnitlogugielat leat jiddisch,
Dååjrehtsh vuesehtieh guktie dejtie unnebe
Vásáhusat vuosehit ahte unnitlogopolitihkalaš
låhkoej vuepside geerve jaksedh jïh sjiehteles
ulbmiliid leat váddásat ceavzit ja unnitloguid dárbbuid eai leat beroštan doarvái.
nasjovnelle unnebelåhkoej daerpiesvoetide.
Eurohpáráđđi lea iežas dárkkisteamis ruoŧa
Europaraerie lea sov gïehtjedimmesne dan
unnitlogopolitihkas cuigon ahte lea dárbu
svöörjen unnebelåhkoepolitiken bïjre
buorideamis máŋga beliin.
bueriedehtemistie gellieh dajvine.
Ráđđehusa unnitlogopolitihkalaš strategiija
Reerenassen unnebelåhkoepolitihke sojhkesjen
sisdoallá danin bijuid ahte:
sisvegisnie lea barkoesoejhkesje ihke:
• sihkkarastit ahte čuovvot Eurohpáráđi unnilogokonvenšuvnnaid buorebut
• buerebe-laakan Europaraerien unnebelåhkoekonvensjovni mietie öörnedh veasodh
• buorebut čuovvut čađaheami unnitlogopolitihkkas
• buerebe öörnemem dan unnebelåhkoepolitihkese geehtedh
• eastit vealaheami ja hearkkesvuođa daid nášuvnnalaš unnitloguide
• vuastalestedh diskrimineringe dejstie nasjovnelle unnebelåhkojste
• nannet nášuvnnalaš unnitloguid iešfámu ja váikkuhanfámu ja
• nännoestidh dej nasjovnelle unnebelåhkoej jijtjefaamoeh aaj tsevtsemasse dovne
• ovddit seailluheami nášuvnnalaš unnitlogogielain.
• freemjedh nasjovnelle unnebelåhkoegïeli gorredimmieh.
OĐĐA LÁHKÁ NÁŠUVNNALAŠ UNNITLOGUID BIRRA
ORRE LAAKE NASJOVNELLE UNNEBELÅHKOEJ BÏJRE
Ođđa láhka nášuvnnalaš unnitloguid ja
Orre laake nasjovnelle unnebelåhkoej jïh
unnitlogogielaid birra (SFS.
unnebelåhkoegïeli bïjre (SFS.
2009:724) galgá leat
2009:724) edtja
sadjin dálá lágaid rievtti geavahit sámegiela,
saemien, såevmien gïelem jïh meänkieli nuhtjedh
1999:1176).
1999:1175, 1999:1176).
Rievdadusat dahkkojit maid
Jeatjahdehtemh
Sámediggelágas (SFS.:
aaj saemiedigkie-laakesne dorjesuvvieh (SFS
1992:1433) ja
1992:1433) jïh socijaletjänstlaake (SFS
2001:453).
2001:453).
Láhkarievdadusat bohtet fápmui ođđajagimanu 1 b..
årrodh tsiengelen 1 b. 2010.
Ruoŧa gaskariikkalaš geatnegasvuođat mearkkaša
Svöörjen internasjovnelle dïedth sjidtieh goh joekoen unnebelåhkoereaktah edtjieh sjidtedh abpe
ollašuvvot olles riikas.
laantesne.
Dán ođđa láhkii gullet visot
Gaajhkh vijhte nasjovnelle
vihtta nášuvnnalaš unnitlogut. Eiseválddiin šaddá
unnebelåhkoeh edtjieh laaken vuelene årrodh.
geatnegasvuohta dieđihit nášuvnnalaš unnitloguide
Byjjesfaamoeh dïedtem åadtjoeh dejtie nasjovnelle
iežaset vuoigatvuođaid birra ođđa lága jelgii.
unnebelåhkojde bïevnedh dej reaktaj bïjre dan orre
Erenomáš ovddasvástádus suodjalit ja ovddidit
laaken mietie. Joekoen dïedtem sjädta goh vaarjelidh jïh freemjedh dejtie nasjovnelle
nášuvnnalaš unnitlogogielaid šaddá molssaeaktun.
unnebelåhkoegïelide. Dej nasjovnelle unnebe
Nášuvnnalaš unnitloguid vejolašvuođat seailluhit ja
låhkoej nuepieh utnedh jïh öövtiedidh sijjen kultuvrh svöörjesne, edtjieh freemjedh sjïdtedh,
ovddidit iežaset kultuvrra Ruoŧas galgá ovddiduvvot,
diss-vielie maanaj öövtiedimmieh sijjen kultuvrelle identitete dovne jijtjene unnebelåhkoegïele.
dego mánáid ovdáneapmi kultuvrralaš identitehtas
REEREMEDAJVH VIJREBE SJIDTIEH
ja iežas unnitlogogielas.
Dïhte nännoestamme unnebelåhkoe-vaarjelimmie
Nannejuvvon unnitlogosuodji mii otne guoská
mij daelie faamosne dejtie saemien, såevmien
sámegiela, suomagiela ja meänkiela gieža gielddain
gïele- jïh meänkielŠide, tjihtje tjïeltine
Norrbottenis – nu gohččoduvvon hálddahusguovllut
noerhtebetnesne leah– gåhtjoeh reeremedajvh,
– viiddiduvvot geográfalaččat vai guoská eanet
edtjieh vijrebe sjïdtedh mejgujmie jienebh
gielddaid.
tjïeltigujmie.
Dat mearkkaša ahte eanet oktasaččat
Dïhte sjädta jienebh aajnealmetjh maehtieh såevmien gïelem jïh saemien provhkedh
sáhttet geavahit suomagiela dahje sámegiela
gåessie byjjesfaamojde gaskesadtieh, dovne
eiseváldi oktavuođain ja eanet ožžot rievtti
jienebh reaktah åadtjoeh aarhskuvledarjome- jïh
ovdaskuvladoibmii ja boarrásiiddikšumii ollásit
voereshokside abpe jallh åesielaakatjisnie såevmien
dahje oassin suomagillii dahje sámegillii.
jallh saemien gïeline.
Hálddahusguovlu suomagillii viiddiduvvo 18 ođđa
18 orre tjïeltide. Dah leah: Botkyrka, Eskilstuna,
gielddaide.
Sigtuna, Solna, Stuehkie, Södertälje, Tierp,
Dat leat: Botkyrka, Eskilstuna, Hallsta
Upplands Väsby, Upplands-Bro, Uppsala,
by, Österåker och Östhammar.
Älvkarleby, Österåker jïh Östhammar.
Gielddat mat juo
Tjïelth mah
gullet hálddahusguvlui leat Jiellevárri, Haparanda, Giron, Bájil och Badjeduortnus.
Haparanda, Giron, Bájil jïh Övertorneå.
Hálddahusguovlu sámegillii lassána 13 ođđa
Reeremedajvem saemien gïelese edtja vijriedidh 13
gielddaiguin.
orre tjïeltide.
Dat leat: Aerviesjaevrie, Berg,
Dah leah: Árviesjávrrie, Berg,
Härjedalen, Likšu, Málat, Suorsá, Luspie,
Härjedalen, Liksjoe, Máláge, Suorssá, Lusspie,
Lullieluspie.
Straejmie, Ubmeje, Vualtjere, Åre, Älvdalen jïh
Gielddat mat juo gullet
Tjïelth mah arebi reeremedajvesne
hálddahusguvlui leat Árjjátluovvi, Jiellevárri,
orreme leah Árjjepluovve, Jiellevárre, Jåhkåmåhkke
Hálddahusguovlu meänkilli ii stuoru. Guovlu
Reeremedajvem meänkieliŠse ij vijriedamme
sisdoallá dego ovdal Jiellevári, Haparandda, Girona,
sjidtieh. Dajvesne aaj båetije biejjieh dejtie tjïeltide
Bájila ja Badjedurdnosa gielddaid.
Jiellevárre, Haparanda, Giron, Bájil jïh Övertorneå.
Daid gielddaide geasa guoská ožžot stáhtadoarjaga
Tjïelth mah diedtem utnieh, staatedåarjegh
daid lassegoluide mat dát ođđa njuolggadusat
åadtjoeh dejtie lissieåaside maam dejstie orre
buktet.
njoelkedassiste sjidtieh.
Maid iežá gielddat go dát válljejuvvon galget
Jeatjah tjïelth aaj nuepieh
oažžut vejolašvuođa searvat iešdáhtolaččat
utnieh, jijtjemielen mietie akten reeremedajvesne
hálddahusguvlui ja de ožžot rievtti stáhtadoarjagii.
årrodh jïh aaj reaktah staatedåarjegh åadtjodh.
Dakkár iešdáhtolaš searvama birra Ráđđehus
Reerenasse nännoestimmiem nännoste dagkari
mearrida maŋŋil go gielda gii háliida searvat lea
jijtjemieli bijre gåessie tjïelth ohtsedamme.
ohcan.
NÄNNOESTAMME REAKTAH REEREMEDAJVI BÄJNGOLEN
Oktasaččain lea vuoigatvuohta geavahit suomagiela
Aajnealmetji leah reaktah nuhtjedh såevmien gïele,
ja meänkiela ja sámegiela oktavuođaiguin
meänkieli jïh saemien gåessie byjjesfaamojde
eiseválddiiguin, jus ášši sáhttá gieđahallot bargiin
gaskesadtieh, jis aamhtesem maahta gïetedalleme
geat máhttet unnitlogogiela.
sjïdtedh naan barkije gie unnebelåhkoegïelem
Oktasaččat galget
Aajnealmetjh edtjieh aaj nuepieh
maid oažžut boarrásiiddivššu suomagillii ja
voereshokseh såevmien gïelesne utnedh,
meänkillii ja sámegillii, jus gielddas leat bargit
meänkieli jïh saemien, jis tjïelten leah barkijh mah
giellamáhtuiguin.
dejtie gïelide maehtieh.
Hálddahuseiseválddit galget
Reeremabyjjesfaamoeh
danin bargat dohko ahte gávdnojit bargit
maahtoeh utnedh dennie såevmien gïele-,
gos lea dárbu oktavuođaiguin eiseválddiiguin dahje
meänkieli- jallh saemien gïelesne gåessie dihte jis
divššudettiin boarrásiid olbmuid.
voereshoksigujmie dej voeresi bïjre.
Dát mearkkaša
Värrhtoedimmie
ahte sosiálabálvalusláhka rievdaduvvo.
dïhte jis sjädta dan sociale-tjänstelaakese.
Oktasaččain lea álo vuoigatvuohta geavahit
Aajnealmetji lea gaajhken aejken reakta såevmien
suomagiela ja sámegiela iežas čálalaš
jïh saemien gïelide nuhtjedh sijjen tjaaleldh
oktavuođaiguin Riikabeaivvi áššeolbmuiguin,
gaskesadtemh rijhkebiejjien almetjigujmie,
Skatteverketiin, ja Vealahanáššeolbmáin áššiin gos
Justitiekansler ’ e, Försäkringekassa, Skatteverke, jïh
ovttaskas olmmoš lea áššáigullevaš dahje
mah aajnealmetjem lea paarte jallh sijjieladtje
sáhkaguoddi áššáigullevažžii.
paarten sijjesne.
Eurohpáráđi unnitlogokonvenšuvnnaid čuovvumat
Minngiejielemem Europaraerien unnebelåhkoe-
dárbbašit buoriduvvot dan ládje ahte eiseválddiid
konvensjovni mietie daarpesje bueriedehtedh dan
ovddasvástádus čielgá. Leanastivra Stockholmma
dïehte byjjesfaamoej dïedth tjïelkestamme sjidtieh.
leanas ja Sámediggi ožžot danin ovddasvástádusa
Leeneståvroe Stuehkien leene- jïh saemiedigkesne
čuovvulit man láhkái unnitlogopolitihkka
dan mietie dïedtem åadtjoeh vaaksjodh guktie
čađahuvvo.
Dejtie
Dát eiseválddit galget maid
byjjesfaamojde edtjieh aaj raeriestimmiej -
ráđđehallama, diehtojuohkima ja sullásaš
bïevnesi – jïh seammalaakatje darjomi tjïrrh jeatjah
doaimmaid bokte veahkehit iežá
reeremebyjjesfaamoeh viehkiehtidh dan orre laaken
hálddahuseiseválddiid lága čađaheamis ja
tseegkesovvemasse, diss-vielie tjïeltigujmie
ovttasráđiid gullevaš gielddaiguin bálddalastit
raarestalledh guktie ektiedidh öörnedh dejtie
viiddideami hálddahusguovlluin.
reeremedajvi vijriedimmide.
Leanastivra Stockholmma leanas ja Sámediggi
Leeneståvroe Stuehkien leenesne jïh Saemiedigkie
ožžot bargun čađahit bijuid mat lasihit máhtuid ja
maahtoeh jïh daajroesvoeth bijjiedidh dej
dihtomielalašvuođa nášuvnnalaš unnitloguid birra
nasjovnelle unnebelåhkoej- jïh Svöörjen
ja Ruoŧa álbmotrievttalaš geatnegasvuođaid birra.
ålmehreakta-dïedti bïjre. Saemiedigkie aaj
Sámediggi ožžo maid bargun ráhkadit ja váldit
stillemem åådtje aktem gåetiesäjroem stealladidh
ovddasvástádusa ovtta ruovttosiidui mii guoská
dej nasjovnelle unnebelåhkoej bïjre jïh dam jis
nášuvnnalaš unnitloguide.
dïedtem åådtje juhtedh.
Sámediggi galgá boahtteáiggis mearridit ulbmiliid –
Saemiedigkie edtja båetije biejjide vuepsieh
ja ii dušše jođihit – sámi giellabargui. Riikabeaivi ja
stealladidh - jih ij barre lijrieh - dam saemien
ráđđehus sáhttet hábmet obbalaš ulbmiliid dan
gïelebarkoem. Rijhkebiejjie jïh reerenasse maehtieh åejvievuepsieh tseegkedh dan nasjovnelle
nášuvnnalaš giellapolitihkkii, muhto
gïelepolitihkese, mohte dïedtem dej vuepsie-
ovddasvástádus hábmet ulbmiliid dan siskit sámi
soejhkesjimmiej bïjre dan saemien gïelebarkose
giellabargui galgalii gullat Sámediggái.
byöroe saemiedigkesne årrodh.
Lea dárbu ahte vealahanáššeolmmái
Diskrimineringeombudeålman öövtiedimmiebarkoeh
ovdánahttinbargu daid nášuvnnalaš unnitloguid
dej nasjovnelle unnebelåhkoejgujmie daarpesje
gaskkas joatkášuvvá.
jåarhkedh.
Dat ođđa vealahanláhka (SFS
Dïhte orre diskrimineringelaake (SFS
2008:567) addá Vealahanáššeolbmái buriid
2008:567) vadta diskrimineringe-ombudeålmam
eavttuid maid boahtteáiggis bargat seamma
buerie maadtegh aaj båetije biejjide barkedh
vuoigatvuođaide ja vejolašvuođaide nášuvnnalaš
seamma rektide jïh nuepieh nasjovnelle
unnitloguide, o.m.d. lasihit máhtuid vealahanáššiid
unnebelåhkojde, dan mietie daajroeh dej
birra daid joavkkuin.
diskrimineringe-gyhtjelassi bïjre bijjiedidh dej
LASSÁNAN VÁIHKKUHANFÁPMU Lea dárbu nannet nášuvnnalaš unnitloguid iešfámu
Daerpiesvoetine dej nasjovnelle unnebelåhkoej
ja váikkuhanfápmu vai Ruoŧŧa buorebut galgá
jijtjefaamoeh jïh jïjtjetsevtsemh nännoestidh juktie
sáhttit ceavzit geatnegasvuođaid mat gullet
Svöörje buerebe-laakan dej unnebelåhkoe
unnilogokonvenšuvdnii.
konvensjovnedïedti mietie barkedh.
Buorebut vejolašvuođat
Buerebe
váikkuhanfápmui daid nášuvnnalaš unnitloguide lea
nuepieh jijtjetsevtsemasse dejtie nasjovnelle
maid guovddážis.
unnebelåhkojde leah maadtegem, ihke dåehkiej
Dát buktet oidnosii joavkkuid
daerpiesvoeth dennie sïebredakesne vååjnemearan
dárbbuid servodagas.
bïejedh.
Nášuvnnalaš unnitloguid vuoigatvuohta
Dej nasjovnelle unnebelåhkoej reaktah dan
váikkuhanfápmui muddejuvvojit nášuvnnalaš lágas
jïjtjetsevtsemasse leah tjïelkestamme dennie
unniloguide ja unnilogogielaide.
laakesne nasjovnelle unnebelåhkoej jïh
Lea erenomáš
Joekoen vihkeles dejtie
dehálaš ahte nášuvnnalaš unnitlogut ožžot
nasjovnelle unnebelåhkoejde nuepieh
vejolašvuođa ovttasráđđedállat guovllulaš dásis,
daltesisnie, dannasinie gellieh nännoestimmieh
danin go das váldot ollu mearrádusat mat gusket
desnie nännoestamme sjidtieh mej aajnealmetji
oktasaš olbmuide.
bïjre leah.
Organisašuvdnadoarja organisašuvnnaide geat
Åårganisasjovnedåarjegem dejtie åårganisasjovnide
ovddastit nášuvnnalaš unnitloguid lassána maid
mah nasjovnelle unnebelåhkojne, bijjiedamme
bušeahttajagis 2010 rájis.
sjädta budsjedte-jaepien 2010 jïh åvtese.
Lea erenomáš dehálaš
Joekoen
vuoruhit nášuvnnalaš unnitloguid eavttuid ráhkadit
vihkeles åvte-vååjnemearan biejedh dejtie
doaimmalaš ovttasráđđevugiid hálddahussurggiin.
nasjovnelle unnebelåhkoej nuepide sjiehteles
Nášuvnnalaš unnitlogogielaid boahtteáigi ruoŧas lea
raarastalleme-hammoeh öörnedh dejnie
eahpesihkkar.
reeremedajvine.
oarjánsámegiella, lea sakka uhkkiduvvon.
REAKTAH NÄNNOESTAMME SJIDTIEH DEJTIE NASJOVNELLE UNNEBELÅHKOJDE
Doaimmalaš bijut mat nannejit, seailluha ja
DÅARJEGH UNNEBELÅHKOEGÏELIDE NÄNNOESTIDH
ealáskahttá nášuvnnalaš unnitlogogielaid leat
Dej nasjovnelle unnebelåhkoegïeli båetije biejjide
dárbbašlaččat.
Naan gïelh, joekoen
Ealáskahttit giela mearkkaša ahte
åarjelsaemien, lea sagki aejhtemisnie.
bidjá johtui dakkár doaibmabijuid mat dagahit ahte
darjomh daerpies leah juktie nännoestidh gorredidh
áittarduvvon giella fas álgá ealáskit ja eanet olbmot
jïh jealajehtedh dejtie nasjovnelle unnebelåhkoe
álget ságastit dan.
Jealajehtedh gïelem, sjädta darjomh dan
Earret go dát doaibmabijut mat álggahuvvojit
aejhtemen gïelese juktie edtja aelkedh veaksodh,
geahpidan dihte oktasaččaid vejolašvuođaid
dan dïehte jienebh aelkieh dam soptsestidh.
geavahit unnitlogogielaid oktavuođain
Dåarjegh mah edtjieh aajnealmetji nuepieh
eiseválddiiguin de galget maid guokte
unnebelåhkoegïelh geehpebe-laakan nuhtjedh dej
giellaguovddážat ásahuvvot oarjánsámeguovllus
byjjesfaamoejgujmie, gelkieh lissietamme sjïdtedh
Luvlieluspies ja Deardnas. Sámediggi šaddá
åarjelsaemien dajvesne, Luvlieluspie jïh Dearna.
váldoolmmái daid giellaguovddážiidda mat galget
Saemiedigkie edtja åejvie årrodh dejtie
jođihit doaimma olggosguvlui sámegielgeavaheapmi
gïelejarngide mah edtjieh ålkoeotnjegasse darjomh
ovddideami ja ealáskahttima váras.
juhtiehtidh juktie öövtiedidh jïh skreejredidh
Ráđđehus bidjá sierra návccaid bušeahttajagis
bijjiedamme nuhtjemasse, saemien gïelese.
2010 rájis ealáskahttinbijuide daid nášuvnnalaš
Reerenasse sjïere vierhtieh jaepien 2010 jïh åvtese
unnitlogogielaide.
ovmessidie jealajehteme darjoemidie vadta, dejtie
Ruhta galgá geavahuvvot bijuide
nasjovnelle unnebe-låhkoegïelide.
oktasaččaide ja galget juolluduvvot maŋŋil ohcama
jïh ohtsedimmiej männgan juakeme sjädta dehtie
dan eiseváldis maid ráđđehus mearrida. Eanet
byjjesfaamoste maam reerenasse nännoestamme.
návccat bidjojit giellagáhttenbijuide ja álggus
Jienebh vierhtieh gïelevaarjelimmie-dåarjomasse
erenomážit meänkieli boahtá vuoruhuvvot. Vai
unnebelåhkoegïelide jïh aalkovistie edtja meänkieli
nanne sámegiela de lasihuvvo vejolašvuohta
åvtemieresne årrodh. Saemien gïelen
integrerejuvvon sámegieloahpahussii lassána jagis
nännoestimmiej gaavhtan aaj integrerede saemien
2010 rájis vuođđoskuvllas gielddain. Dát
ööhpedimmieh bijjede, jaepien 2010 jïh åvtese
mearkkaša ahte oahppit sáhttet oažžut oahpahusa
(integrerede saemien ööhpedimmieh tjïelti maadth
sámi sisdoaluin ja oahpahusa sámegielas eanet go
skuvlijste öörnesuvvieh jïh learohkh maehtieh
dušše eatnigielaoahpahusa sámegielas.
ööhpehtimmieh saemien gïelesne, dan saemien ietniengïele-ööhpehtimmien baalte).
Báikenamat unnitlogogielain lea árvvolaš oassi
Sijjienommh unnebelåhkoegïeline leah vihkeles
kulturárbbis mii dárbbašuvvo doaimmalaččat
biehkie dehtie kultuvreaerpeste mah sïebredahken
dikšojuvvot servodaga ovddasteddjiin.
åvtehkh byöroeh vaarjelidh.
Vai dát
Dan kultuvre-aerpien
kulturárbi gártá oidnosii Vägverket ožžo bargun
vuesiehtimmiej gaavhtan, Vägverke stillemem
lasihit iežaset barggu bidjat unnitlogobáikenamaid
åadtjodh sov sijjienommh-vuesiehtimmiej barkose
galbbaide.
Staate
Stáhtalaš ja gielddalaš eiseválddit galget
jïh tjïelti byjjesfaamoeh byöroeh sijjienommh
várjalit báikenamaid unnitlogogielain ja loktet
unnebelåhkoegïeline vaarjelidh jïh
unnitlogogielaid oidnosii galbbaid bokte ja iežá
unnebelåhkoegïeli årromh vuesiehtidh gäjnoe-tsïegli
merkemin.
Sijjienommh unnebe
Báikenamat unnitlogogielain galget
låhkoegïeline byöroeh aaj nommine påastesijjide
maid geavahuvvot dego namat boasttabáikkiide.
JIENEBE DAEJREDH
DIEHTIT EANET Eanet diehtu nášuvnnalaš unnitloguid,
Jienebh bïevnesh dej nasjovnelle unnebelåhkoej -
unnitlogopolitihkka, unnitlogokonvenšuvnnaid birra
unnebelåhkoepolitihki - unnebelåhkoekonvensjovni
ja proposišuvdna 2008/09:158 gávdno ráđđehusa
– jïh proposisjovnen bïjre 2008/09:158
Proposišuvnna sáhttá maid oastit Riikabeaivvi
webbesäjroeh www.manskligarattigheter.se jïh
prentendoaimmahagas tfn.
diedtijeexpedisjovnesne, teel.
08-786 5810 dahje
08-786 5810 jallh
Jearaldagat áššesisdoalu birra vástida Enheten för
Gyhtjelassh sisvegen bïjre maehtieh vaestiedidh
diskrimineringsfrågor, Integrašuvdna- ja
diskrimineringegyhtjelasside, Integrasjovne- jïh
Ruoŧa riikkalaš unnitlogut - Länsstyrelsen i Stockholm
Sveerjen nasjovnelle unnebelåhkoeh - Länsstyrelsen i Stockholm
Davvisámigiella (nordsamiska) HálddahusguovllutLáhka riikkalaš unniloguid birraLeanastivrra bargogohččumušOrganisašuvdnadoarjjaStáhtadoarjja
Åarjelsaemien (sydsamiska) ReeremedajvhLaake nasjovnelle unnebelåhkoej bïjreLeenestuvrien stillemeÅårganisasjovnedåarjoehStaatedåarjoeh
Hálddahusguovllut
Reeremedajvh
Láhka riikkalaš unniloguid birra
Laake nasjovnelle unnebelåhkoej bïjre
Leanastivrra bargogohččumuš
Leenestuvrien stilleme
Organisašuvdnadoarjja
Åårganisasjovnedåarjoeh
Stáhtadoarjja
Staatedåarjoeh
Romani kelderaš
Vigsel
Ruoŧa riikkalaš unnitlogut
Sveerjen nasjovnelle unnebelåhkoeh
Stockholma Leanastivrras (Länsstyrelsen i Stockholm) ja Sámidikkis lea ođđajagimánu 1 b. rájis 2010 oaiveovddasvástádus ovttastit ja iskat got Ruoŧa unnitlogupolitiika čađahuvvo riikkas.
Tsiengelen 1. b 2010 raajeste leeneståvroe Stuehkien leenesne jih Saemiedigkie åejviedïedth utnieh ektiedidh jih vaaksjodh guktie Sveerjen unnebelåhkoepolitihke laantesne dorjesåvva.
Juovlamánu 1999 mearridii riikkabeaivi Ruoŧŧa (Sverige) galgá oassálastit Europa-ráđi rámmakonvenšuvdnii riikkalaš unnitloguid suoji birra ja europálaš njuolggadussii riikkaguovlluid- dahje unnitlogugielaid birra.
Goeven 1999 rijhkebiejjie nännoesti Sveerje edtja Europaraerien mieriekonvensjovnesem mij vaarjelimmien nasjovnelle unnebelåhkojde bïjre jih europan njoelkedasside laantebiehkie- jallh unnebelåhkoegïeli bïjre mietiedidh.
Riikkabeaivi maid mearridii unnitlogupolitiikka birra ja duođaštii riikkas leat vihtta unnitlogu iežaset gielaiguin (visot varieteahtat).
Rijhkebiejjie aaj nännoesti unnebelåhkoepolitihken bïjre jih vïjhte unnebelåhkoej jih dej gïelh (gaajhkh smaare tjierth) dååhkasjehtedh.
Ruoŧa riikkalaš unnitlogut ja unnitlogugielat
Sveerjen nasjovnelle unnebelåhkoeh jih unnebelåhkoegïelh
Dat vihtta duođaštuvvon unnitlogu Ruoŧas leat juvddálaččat, romálaččat, sápmelaččat (mat maid leat eamiálbmogin), ruoŧasuopmelaččat ja duortnusleagihat.
Dah vïjhte dååhkasjehteme nasjovnelle unnebelåhkoeh Sveerjesne leah judarh, romerh, saemieh (mah aaj aalkoealmetjh leah), sveerjesåevmieh jïh tornedaelingh.
Historjjálaš unnitlogugielat leat jiddisch, romani, sámigiella, suomagiella meänkieli.
Dah histovrijen unnebelåhkoegïelh lea jiddisch, romani chib, saemien, såevmien jïh meänkieli.
Unnitlogujoavkkuin lea ovttastupmin sii leat orron Ruoŧas guhkit áiggi ja sin joavkkuin lea lunddolaš oktavuohta olbmuid gaskkas.
Seamma gaajhkide unnebelåhkoedåehkide dah leah guhkiem tijjem Sveerjesne orreme jih leah dåehkieh tjïelkes ektievoetine.
Sis lea maid iežas jáhkolaš, gielalaš dahje kultuvrralaš gullevašvuohta ja miella doalahit iežaset iešdovddu.
Dej leah aaj jitsene relijovnes, gïeleldh jih kultuvrellen åtnoeh jih aaj säjhtoem sijjen kultuvrh gorredidh.
Ráđđehusa (Regeringens) unnitlogupolitiika
Reerenassen unnebelåhkoepolitihke
Unnitlogupolitiika suddje ja doarju riikkalaš unnitloguid ja historjjálaš unnitlogugielaid.
Unnebelåhkoepolitihkesne gyhtjelassh vaarjelimmien jih dåarjedimmien bïjre dejtie nasjovnelle unnebelåhkojde jih unnebelåhkoegïelide.
Riikkalaš unnitlogu suoji nannenbargu lea oassi Ruoŧa barggus fuolahit olmmošlaš vuoigatvuođaid.
Biehkie Sveerjen barkoste aalmetji reaktah vaarjelidh lea dej nasjovnelle unnebelåhkoej vaarjelimmiem nännoestidh.
Unnitlogupolitiikkalaš strategiija
Unnebelåhkoepolitihken strategije
Ráđđehus (Regeringen) čilgii 2009 ođđa unnitlogupolitiikkalaš strategiija doaibmabijuiguin vai riikkalaš unnitloguid vuoigatvuođat ain nannejuvvojit.
Jaepie 2009 reerenasse orre politihke strategijem åehpiedahti råajvarimmiejgujmie mah edtjieh dej nasjovnelle unnebelåhkoej reakta vielie nännoestidh.
Ráđđehusa strategiijai lea oassin láhka nášuvnnalaš unnitloguid ja unnitlogugielaid birra mii fápmuduvvui ođđajagimánu 1 beaivvi 2010.
Biehkie dejstie strategijste laake nasjovnelle unnebelåhkoej jih unnebelåhkoegïeli bïjre faamoem Tsiengelen 1. b 2010 åadtjoeji.
Strategiijas leat evttohusat vai riikkalaš unnitloguid vuoigatvuođat nannejuvvojit árgabeaivvis. Evttohusaid olis leat doaibmabijut mat:
Strategijen sisvegisne ovmessie raeriestimme guktie dej nasjovnelle unnebelåhkoej reaktah nännoestidh, diss-vielie råajvarimmeh juktie:
sihkkarastet buoret beroštumi Eurohpáráđi unnitlogukonvenšuvnnaide ja duođalaš fuolaheami álggahuvvon doaimmain
öörnedh ihke minngiejielemem Europaraerien unnebelåhkoekonvensjovni mietie bueriedehtie jih dååhkasjadteme råajvarimmide vihtesjidh
vuosttildit vealaheami ja muđui ráfehisvuođa riikkalaš unnitloguid vuostá
vuastalidh diskrimineringe jih aehpie tsiehkide dejstie nasjovnelle unnebelåhkojste
nannet riikkalaš unnitloguid iešmearrideami ja váikkuhanmáŧolašvuođaid
nännoestidh dej nasjovnelle unnebelåhkoej jijtjefaamoeh jih tsevtsemasse
duvdit ja doarjut riikkalaš unnitlogugielaid seailluheami
nasjovnelle unnebelåhkoegïeli gorredimmie evtiedidh
Hálddahusguovllut
Innehåll A till Ö
Davvisámigiella (nordsamiska) HálddahusguovllutLáhka riikkalaš unniloguid birraLeanastivrra bargogohččumušOrganisašuvdnadoarjjaStáhtadoarjja
Åarjelsaemien (sydsamiska) ReeremedajvhLaake nasjovnelle unnebelåhkoej bïjreLeenestuvrien stillemeÅårganisasjovnedåarjoehStaatedåarjoeh
Hálddahusguovllut
Reeremedajvh
Láhka riikkalaš unniloguid birra
Laake nasjovnelle unnebelåhkoej bïjre
Leanastivrra bargogohččumuš
Leenestuvrien stilleme
Organisašuvdnadoarjja
Åårganisasjovnedåarjoeh
Stáhtadoarjja
Staatedåarjoeh
Romani kelderaš
Vigsel
Hálddahusguovllut
Reeremedajvh
Láhka nášuvnnalaš unnitloguid ja unnitlogugielaid birra lasiha hálddahusguovlluid golmma unnitlogugielaide – suomagiella, sámigiella ja meänkieli - gieža gielddas Norrbottena leanas 68 gildii Ruoŧas.
Laake nasjovnelle unnebelåhkoej jih unnebelåhkoegïeli bïjre vadta jienebh reeremedajvh golmide dejstie unnebelåhkoegïelijste- såvmien, saemien jih meänkieli- tjijhtje tjïeltijste Noerhtebetnien leenesne 68 tjïeltide Sveerjesne.
Meänkiele hálddahusguovllus leat suohkanat: Badje-Duortnus, Bájil, Gálat, Giron, Jiellevárre ja Haparanda.
Tjïelth mah reeremedajvesne meänkieli gïelese leah Jiellevárre, Haparanda, Kalix, Giron, Bájil jih Övertorneå.
Suoma-, sámigiela ja meänkieli hálddahusguvlui gullojit maid leanadikkit dáin guovlluin: Dalarna, Gävleborg, Jämtland, Norrbotten, Stockholm, Södermanland, Uppland, Västerbotten, Västmanland, Västernorrland, Örebro, Östergötland ja maid Västra Götaland-guovllus.
Såevmien, saemien jih meänkielin reeremedajviej sisjelisne aaj laantedigkh mah leah Dalarna, Gävleborg, Jämtland, Norrbotten, Stockholm, Södermanland, Uppland, Västerbotten, Västmanland, Västernorrland, Örebro, Östergötland jih aaj Västra Götalandsregijovnem.
Iežá suohkanat maid sáhttet eaktodáhtolaččat ohcat iežaset hálddahusguovllu suohkanin.
Jeatjah tjïelth aaj nuepiem utnieh jijtjemielen mietie syökedh åadtjoeh reeremedajvesne årrodh.
Ráđđehus mearrida áššis maŋŋilgo suohkan lea ohcan.
Reerenasse nännoestimmiem nännoste syökemen bïjre tjïeltide mah sijhtieh tjaangedh.
Ohcamuš galgá leat Ráđđehusguovddážis maŋemusat cuoŋománu 1. s beaivvi.
Syökemem tjuara Reerenassen kanslijese båeteme minngemes Voerhtjen 1. b.
Åarjelh-saemien gielesne På norsk In English
På norsk
Artihkkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1.
Tjaalege gærjeste Saemien skuvle-vaajese 1.
Davvi Girji 2005.
Davvi Girji 2005.
Albert Jåma:
Albert Jåma:
Skuvlla ja boazodoalu gaskkas
Skuvlen jih båatsoeburrien gaskesne
Svein Lundain ságastallanDavvisámegillii jorgalan: Marit Eira Gaino
Svein Lundese soptsestamme Åarjelh-saemien gielese jarkoestamme: Åsta Vangberg
Albert Jåma, Tronesas Njåamesje-vuomis, 2003.
Albert Jåma, Tronesesne Njåamesje-vuemesne, 2003.
(Govva: Svein Lund)
(Guvvie: Svein Lund)
Albert Jåma lea riegádan jagi 1946 ja bajásšaddan boazodoalu birrasis.
Albert Jåma reakasovvi jaepien 1946 jih båatsoeburrie- byjrekisnie Helgelaantesne byjjesovvi.
Dálvet orui bearaš riddoguovlluin Njåamesjevuomis, ja geasset badjelis váriin davágeahčen Davvi- Trøndelága.
Fuelhkie lij daelvegi saelhtien bealesne Njåamesjevuemesne, jih giesegi vaerij dajvine Noerhte-Trøndelagesne.
Odne bargá son boazodoallin dán guovllus. Dás muitala son iežas skuvlavázzima birra ja eallima birra go reagastii gaskkal skuvlla ja boazodoalu.
Daelie jijtjedh båatsoeburrie seamma dajvine jih daesnie soptseste altese skuvletijjeste jih guktie fealadimmie skuvlen jih båatsoedajven gaskems orreme.
Albert áhčči, Anselm Jåma lei áŋgiris bealušteaddji lullisámi skuvlaáššis.
Alberten aehtjie, Anselm Jåma lij jieknge barkije åarjelh-saemien skuvlen aamhtsi gaavhtan.
Son lei moanat jagiid lullisámi skuvlakomitea jođiheaddji.
Gellie jaepieh lij åvtehke åarjelh-saemien skuvle-kovmiteesne.
Rahčama ovddas sámi skuvlla ja eará sámi áššiid barggu ovddas, oaččui son jagi 1968:s geigejuvvot Gonagasa golli.
Dan buerie barkoen skuvlen gaavhtan jih aaj barkoeh jeatja saemiej aamhtsigujmie, Anselm Jåma Gånkan gulliem dåastoeji jaepien 1968.
Skuvlakomitea ásahuvvui juo jagi 1902:s, muhto heaittihuvvui 1947:s go eiseválddit lohpidedje ahte galgá huksejuvvot internáhttaskuvla lullisápmelaččaide.
Skuvle-kovmiteen barkoe jaepien 1902 eelki, mohte dam orrejehtin 1947 juktie åejvie-almetjh staatesne luhpiedin internatskuvlem åarjelh-saemiej maanide bigkedh.
Muhto go čájehuvvui ahte gaskaboddosaš skuvla mii álggahuvvui Aarbortes 1951:s ii lean dat man ovddas lullisápmelaččat ledje rahčan, de komitea álggahuvvui ođđasit 1953:s.
Aanjebodts skuvle Aarbortesne jaepien 1951 tseegkesovvi, mohte ij lij dihte dorjehtse gæmhpomen mietie, juktie kovmitee vihth juhtiemasse bøøti jaepien 1953.
Ledje eanaš Trøndelága ja Hedemárkku sápmelaččat geat oassálaste dán komiteas.
Jeenemesh saemieh Trøndelageste jih Hedemarkeste lin meatan dennie kovmiteesne.
Eanaš sápmelaččat Aarbortes ja Vaapstes balle ahte ođđa skuvlla ásaheapmi Tøndeláhkii mielddisbuktá ahte sii masset dan fálaldaga mii sis dál lei Aarbortes.
Saemieh Aarborteste jih Vaapseste billin edtjin skuvlem Aarbortesne dassedh jis orre skuvle saemide Trøndelagesne tseegkesovvi.
Válddii guhkes áiggi ovdal skuvlakomitea barggus bohte bohtosat.
Guhkies tijje veesi aerebi goh skuvle-kovmiteen barkoe vååjnesasse bøøti.
Easkka 1968:s álggahuvvui sámeskuvla Snåasii.
Voestegh jaepien 1968 meehtin orre skuvlem saemide Snåasesne rihpestidh.
Alberta 4 jagi boarrasit viellja váccii vuosttaš skuvlajagiid boares sámemiššovnna skuvllas Havikas.
Alberten nielje jaepien båarasåbpoe vielle dejtie voestes skuvle-jaepide misjovnen skuvlesne Havikesne veedtsi.
Ieš gal Albert beasai vázzit buot skuvlajagiid sámeskuvllas Aarbortes jagiid 1953- 1960.
Alberte jijtje abpe skuvletijjem saemien skuvlesne Aarbortesne veedtsi, jaepeste 1953- jaapan 1960.
Go son álggii, de lei juo skuvla goalmmát jagi doaimmas.
Goh eelki, dellie lij skuvle gåalmeden jaepien juhtiemisnie.
- Lei gal oalle gaskaboddosaš skuvla masa bođiimet Aarbortes.
- Novh lij sjiere skuvle mij mijjem Aarbortesne dåastoehti.
Dan ledje duiskkalaččat huksen nuppi máilmmisoađi vuolde offiseraide orrundállun.
Tyskerh dam bigkin goh mubpie veartenen dåaroe. Dihte edtji årroeme-sijjie tyske åejvide årrodh.
Maŋŋil soađi geavahuvvui dát visti hoteallan.
Dåaroen mænngan dihte hovtelline sjidti.
Skuvla láigohii dán visttii skuvlajagi, muhto geasset lei dát visti hoteallan.
Skuvle dam skuvlejaepiem leeji, mohte giesegi lij hovtelle.
Hotealla eaiggát orui skuvllas ja geahčai bearrái iežas hotealladávviriid vuosttaš golbma- njealje jagi.
Hovtellen aajhtere skuvlesne årroeji dah voestes golme-njielje jaepieh, sijhti altese deerpegidie geehtedh.
Manin sámeskuvla sámegiela haga ?
Man åvteste saemien skuvle saemien namhtegh ?
- Mun máhtten sámegiela ja dárogiela buori muddui go álgen skuvlii.
- Manne dovne saemien jih daaroen meehtim goh skuvlesne eelkim guktie ij lij munnjien geerve maam guarkedh.
Mus eai lean váttisvuođat ipmirdit. Eará mánáin lei vearrát.
Jeatjah learohkidie vierrebe juktie idtjin eensi laakan daaroen gielem soptsesth.
Ledje oalle máŋgasa geat máhtte unnán dárogiela.
Ella Holm Bull saemesti mohte idtjin gieh jeatja dejstie lohkehtæjjijste.
Ii oktage oahpaheddjiin máhttán sámegiela, earret Ella Holm Bull.
Ealla lij desnie boelhketjem goh lohkehtæjja-skuvleste bøøti.
Son barggai doppe oanehaš go lei aitto geargan oahpaheaddjeoahpus, ja lei oahpaheaddjin smávvaskuvlla dásis 1. ja 2 luohkás, muhto mus gal ii lean goasse.
Dihte voestes jih mubpien klaassesne lohkehti, mohte idtjim manne dam lohkehtæjjine utni.
Mus ii lean goasse sámegielat oahpaheaddji.
Nimhtie idtjim manne sååjhth lohkehtæjjam utnedh guhte saemesti.
Dan gal váillahin.
Dam manne ohtsim.
Mii jearaimet guhtet guoibmáseamet ahte manin mii vázzit sámi skuvllas go eat oaččo oahppat sámegiela.
Sinsætnan jeehtimh man gaavhtan libie saemien skuvlesne vaedtsieminie gosse ibie åadtjoeh saemien gielem lieredh.
Ii vel de ge go šattai lohpi oahpahit sámegillii, rievdan mihkkege Aarbortes.
Mænngan gosse luhpie sjidti saemien gielem øøhpehtidh, idtji læjhkan naan joekehtse Aarbortesne sjidth.
Muittán ahte logaimet Margarethe Wiig:a sámi ABC, dárogillii.
Måjhtam mijjieh Margarethe Wiig-en ABC-em daaroen-gielesne lohkimh.
Čađat go vázzen sámeskuvlla lei mis dálueamit, gii máhtii sámegiela.
Abpe tijjem goh lim skuvlesne, dihte gåetie-iemede dihte meehti saemiestidh.
Álggos lei Maja Staven (Lifjell) gitta vácciimet njealját luohká.
Iemede lij Maja Staven (Lifjell) guhte lij desnie mov voestes njielje jaepieh skuvlesne.
Dan maŋŋil lei Sofie Kappfjell.
Dan mænngan Sofie Kappfjell bøøti guhte aaj saemesti.
Ledje maid eará internáhttabargit geat hupme sámegiela, earret eará Skjolvor Joma. Åsta Larsen barggai maid doppe oanehit áiggi.
Naaken jeatjebh dejstie internate-barkijste aaj saemiestin, guktie Skjolvor Joma jih Åsta Larsen guhth desnie ståantetjem barkigan.
Eanas oahppit bohte boazodoallobearrašiin, ja skuvlajahki lei heivehuvvon boazodollui. Dát lei dehálaš vai mii eat masse oktavuođa iežamet máttuiguin.
Jeenemesh dejstie learohkijste båatsoe-burriefuelhkijste bøøtin juktie skuvlejaepieh lin båatsoebårran sjiehteldihkie.
Golbma vuosttaš jagi vácciimet dušše ovddabealde juovllaid, sullii 16 vahkku, guhtta beaivvi vahkkus.
Dah golme voestes jaepieh mijjieh ajve jåvli åvtelen veedtsimh, medtie 16 våhkoeh, govhte biejjieh våhkosne.
Stuoraskuvllas vácciimet giđđat, sullii 22 vahkku.
Dah båarasåbpoe learohkh jåvlen mænngan veedtsin, medtie 22 våhkoeh.
Ná ledje mis unnit diimmut go giliskuvllas Aarbortes, ja muittán ahte gilimánát gáđaštedje min go mis lei nu ollu friddja.
Nimhtie lih mijjen vaenebh tæjmoeh mohtedihks voenen skuvline. Måjhtam dah maanah desnie mijjese sohtehtin juktie mijjen dan guhkies eejehtimmie.
Vaikko skuvllas váillui sámi giella ja sisdoallu, de Albertas leat ollu buorit sánit skuvlla birra gos son váccii:
Jalhts ij lij skuvlesne saemien sisvege jallh saemien giele, Alberte læjhkan jijnjem bueriem maahta skuvlen bijre jiehtedh:
- Skuvla attii oktavuođadovddu. Mii šattaimet váldit ovddasvástádusa guhtet guoibmáseamet ja ovdánahttiimet solidaritehta.
- Mijjieh skuvlesne ektesne murriedimh jih akti vyøki barkimh, tjoeverimh aaj diedtem sinsætnan vuesiehtidh, jih bueries-voetem gaskems nænnoestidh.
Fágalaččat ja birrasa dáfus lei dát buorre skuvla.
Faagi jih byjresken gaavhtan lij skuvle buerie.
Soames háve ledje mis máhttogilvvohallamat Aarborte skuvllaid gaskkas, ja dávjjimusat lei sámeskuvla mii vuittii.
Naan aejkien lin maahtoe-gaahtjemh skuvli gaskems Aarbortesne, jih aejkeste aajkan mijjen skuvle vitni.
Maiddái čuoigan- ja čierastanláhtuin vuittiimet mii dávjá.
Gosse treavkahgaahtjemh jih njultjeme, dellie aaj mijjen skuvle åvtesijjesne.
Mu eadni lei mielde skuvlla bearráigeahččoráđis, áidna nissonolmmožiin.
Mov tjidtjie lij skuvlen lihtsege giehtjedimmie-raeresne goh ajne gujne.
Ii sáhte leamaš álki dan áiggi, go ráđis ledje aivve dievddut geat ledje alla virggiin nu go suohkanbáhppa ja guovlludoavttir.
Ij sån lij dihte aelhkie dej beeli juktie raeresne lin ålmah meatan guht vihkeles barkojne giehteleminie.
Sii eai várra liikon go okta nissonolmmoš geas ii lean alla oahppu ja ámmát galggai ovddidit iežas oaiviliid.
Desnie dovne hearra jih dåaktere. Idtjin sih dah lyjhkh gujne meatan gie ij lij seamma gellie skuvlh vaadtseme goh dah, mohte læjhkan åadtjodh jijtse aarvojde govlesasse beejedh.
Čuoiganbeaivi, dollagáttis, sullii 1960, Albert Jåma gurutbealde.
Ålkine, stoerredållen bealesne ca.. 1960, Albert Jåma gårroe-bealesne.
(Govva: Grete Austad)
(Guvvie: Grete Austad)
Soardin giliskuvllain
Kruemiehtimmie voene-skuvline
50- ja 60-logu jagit ledje garra ja árpmuhis jagit giliin.
Jaepiej 1950 - 60 lij geerve jih aarmohts tijje voenine.
Dálumánát hárde ja givssidedje badjemánáid, gohčodedje min " finnungene ".
Noere almetjh voenijste eerkin jih pleekin saemien maanide, daaroen jiehtsh " finnungane ".
Oallut sámi mánát, soaitimis eanas oassi sis geat vázze giliskuvllain šadde iežaset duogáža biehttalit vai oba cevzet ge.
Gallesh dejstie saemien maanijste tjoeverin maahte jijtjedh saemien madtoem nyjhkedh jis edtjin åadtjodh raeffesne årrodh.
In jáhke mii leimmet nagodit seailluhit iežamet identitehta jus mis ii livčče leamaš sámeskuvla.
Im manne vienhth mijjeh limh mijjen identitetem buektiehtamme gorredidh jis ij lij mijjen skuvle saemide.
Háliidan dadjat nu nannosit go ahte jus mun livččen galgan vázzit giliskuvllas Aarbortes, de livččen jallon.
Vihteles maahtam tjirkedh juktie jis manne lim voenen-skuvlesne Høylaantesne vaadtseme, dellie mov aajla nåantan sjidteme.
Oaivvildan ahte oallugat sis geat vázze giliskuvllas, go geahččá sápmelačča čalmmiiguin, ledje billohuvvan birrasii.
Manne moenem gallesh dejstie guhth voenen skuvlesne veedtsin, saemiej tjøødth-sijjeste, irhkemasse bøøtin.
Sii ledje massán sámi jurddašanmálle, eai šat jurddaš oktavuođa, muhto dušše juohkehaš iežas birra.
Dassin voetem guktie saemiej ektesvuekien bijre ussjedidh jih jieledh.
Sámi jurddašanmálles gullá eanan buohkaide, ii leat dušše du dahje mu, muhto min ja min soga.
Saemiej åssjaldahkesne lea laante gaajhkesidie. Ij leah laante mov jallh dov, mohte mijjen jih mijjen sliekti.
Lea dállodoalli jurddašanmálle ahte galgá leat priváhta oamastanriekti guovlluide.
Daaroeh dah muenieh laante dejtie govlesåvva goh sjiere eeke ovmese dajvine.
Ii lean dohkálaš ahte sápmelaš jurddašii nie dan áiggi.
Ij lin saemiej dagkeres åssjalommesh dej beeli.
Boazodoalloskuvllas kulturváttisvuođat
Båatsoeburrie-skuvle kultuvrekollisjovnine
Maŋŋil sámiskuvlla ledje oallugat geat jotke vázzit joatkkaskuvlla Aarbortes.
Saemie-skuvlen mænngan gallesh dejstie saemien learohkijstie jåarhkeskuvlesne Aarbortesne eelkin.
Muhto Albert lei vuos jagi ruovttus boazodoalus mielde ovdal go fas manai Aarbortii vázzit joatkkaskuvlla 1961- 62 dálvvi.
Mohte Alberte lij jaepiem gåetesne bovtsi luvnie aerebi goh vihth Aarbortese vøølki jih jåarhkeskuvlem veedtsi 1961-62.
Maŋŋil vel ovtta jagi ruovttus ja váris, vulggii son Raavrhvijkii stáhta reálaskuvlii guovtti jahkái, ja de barggai boazodoalus vihtta jagi ovdal váccii eanet skuvlla.
Vihth jaepiem gåetesne aerebi goh Raavrvijhkese vøølki jih desnie staaten realskuvlesne gøøkte jaepieh veedtsi. Dan mænngan vijhte jaepieh gåetesne aerebi goh vihth jeatja skuvlese.
1968:s álggahuvvui Stáhta boazodoalloskuvla Borkenessii Harstad lahka, ja Albert beasai dohko álgit oahppin.
Jaepien 1968 Staaten Båatsoeburrie-skuvle Borkenesesne Harstaden baalte rihpesovvi jih Alberte sijjiem desnie åadtjoeji.
Livččii gal dieđusge galgan álgit čakčat dalle go dat earát, muhto dalle lei nu ollu bargu boazodoalus ahte ii sáhttán vuolgit skuvlii.
Bøøreme lij gujht dej jeatjah learohki ektine aelkedh, mohte dan jijnje barkoe vaeresne guktie idtji Alberte dam nøørh gænnah.
- Ožžon friddja leat ruovttus miehtá čavčča, ja ledjen meahcis čađat.
- Luhpiem åadtjoejim abpe tjaktjem gåetesne, vaeresne barkedh.
Mun álgen de ođđajagimánus, dainna dieđuin ahte šattan bargat garrasit vai jovssan daid earáid.
Skuvlese tsiengelen vøølkim jih desnie mannem raeriestin tjarki barkedh juktie edtjim dej jeatja learohkidie jaksedh.
Áidna mat fágain ledje ođđasat, ledje geologiija, eananoahppa ja šibitfága.
Dah mah lin orre dennie faage-gievlesne lin geologie, laante-betnien learoe jih learoe gåetie-juvri bijre.
Das lei suoidnebuvttadeami ja gusa birra, dábálaš eanandoalloskuvlla fágat.
Desnie åadtjoejimh lieredh kraesie-produksjovnen jih govsi bijre - sjiere laante-burrie faagh.
Muhto dáidda fágaide ii biddjon beare stuora deaddu.
Mohte ij lin dah faagh joekoen vihkeles.
Girjedoallu lei ođđa fága eatnasiidda, muhto mus lei dát fága leamaš reálaskuvllas, ja dan sivas lei álki duohpat maid dat earát ledje oahppan.
Gærja-tjaaleldahke lij orre faage, mohte dejnie lin manne realskuvlesne giehtelamme juktie dihte munnjien aelhkie sjidti.
Eará fágat ledje oahpes áššit.
Dah jeatjah faagh lin aaj munnjien aeriebistie åehpies.
Ledje measta dušše bártnit dán luohkás, dušše okta nieida.
Klaassesne lij akte niejte, dah jeatjebh påajkh.
Oahppit ledje eret sihke lullisámi guovllus ja Romssas ja Finnmárkkus.
Learohkh bøøtin åarjelh-saemien dajvijste jih Romseste jih Finnmarkeste.
Lei buorre oktavuohta gaskkal lulli- ja davvisámiid.
Buerie lij learohki gaskems åarjelh- jih noerhte dajvijste.
Dát oktavuohta dáhpáhuvai álo dárogillii, go eat gulahallan min sámegielaiguin.
Tjoeverimh daaroestidh juktie idtjimh mijjieh mijjen joekehts saemien-gielem guarkah.
Davvisámegielat oahppit máhtte bures dárogiela, muittán dušše ovtta geas ledje veahá váttisvuođat dárogielain.
Learohkh noerhte-samien dajvijste lin væjkeles daaroestidh. Måjhtam ajve aktem giese lij tsagkese daaroen soptsestidh.
Boazodoalloskuvla lei dáža eanandoallogilis ja lei sajistuvvon gilvvagárdeskuvlla vuolábeallai.
Båatsoeburrie-skuvle lij laanteburrie dajvesne jih aaj gartnerskuvlen nuelesne.
Dát fal mielddisbuvttii veahá kulturváttisvuođaid ?
Nimhtie sån kultuvre-kollisjovne sjidti ?
- Ledje vissa leamaš veahá váttisvuođat čakčat, ovdal go mun álgen, sihke skuvllas ja gilis.
- Tjaktjen aerebi goh manne bøøtim, lin tsagkesh dovne skuvlesne jih voenesne.
Boazodoalloskuvllas ledje eanaš veahá boarrasit oahppit, go dákkár fálaladat ii lean ovdal leamaš.
Gallesh dejstie learohkijstie båatsoeburrie skuvlesne lin naa båeries juktie ij lij dagkeres faaleldahke aerebi orreme.
Ledje gal veahá festemat, ja rektor, gii aiddonassii lei gilvvagárdeskuvlla rektor, várra balai mis veahá.
Lustestalleme gujht sjidti, jih rektovre gie lij gartnerskuvlese veadtaldihkie, sån mijjeste billi.
Boazodoalloskuvlla stivrra ovdaolmmoš, Anders Oskal šattai boahtit skuvlii ráđđádallat.
Åvtehke Båatsoeburrie-skuvlen ståvrosne, Anders Oskal tjoeveri båetedh mijjine råårestalledh.
Muhto leimmet gal bivnnuhat gili nieiddaid gaskkas. Sii goit eai ballan mis.
Mohte niejth voenesne mijjem lyjhkin- idtjin dah mijjeste billh.
Mu mielas lei somas gilibiras.
Munnjien lij byjreske voenesne lustes.
- Álggahit boazodoalloskuvlla guoros gieđaid ii lean várra nu álki, dis eai lean várra oahppogirjjit ?
- Mohte ij lij sån aelhkie båatsoeburrie-skuvline aelkedh, dijjen lin naan gærjah ?
- Váldogirji lei " Rein og reindrift " (Boazu ja boazodoallu) man Sven Skjenneberg lea čállán, son lei dutki " Statens reinforsøk":as Lodegis.
- Åejviegærja lij " Rein og reindrift " (Bovtsh jih båatsoeburrie) maam Svein Skjenneberg tjaaleme.
Ovdal Eanandoallodepartemeanta dohkkehii boazodoalloskuvlla, de lei gáibádussan ahte skuvllas lea eanandoallofága. Nu ahte mis lei plánas muhtin proseanta eanandoallofága.
Dihte lij " forskere ved Statens reinforsøk " LødingesneJis laanteburrien departemente edtji båatsoeburrien skuvlem dåhkasjehtedh, dellie aaj tjoeverimh laanteburrien faagh plaanesne meatan.
Muhto soames fáttáid beasaimet lonuhit.
Mohte naaken faagh åadtjoejimh plaaneste vaeltedh.
Earret eará lonuheimmet mii eret traktuvrra skohteriin.
Nimhtie skuvtere traktovren sæjjan bøøti.
Skuvla osttii ovtta boares Varg- skohtera maid beasaimet divodit, ja maid ovtta ođđa " Ockelbo " mainna beasaimet vuojašit.
Skuvle åestieji båeries " Vargem " mejnie åadtjoejimh giehtelidh, skruvvedidh, - jih aaj orre " Ockelboem " mejnie tjuerpies laakan vøøjetjimh.
Álelassii ruovttoluotta boazodollui
Daamhtaj bååstide båatsoeburrien gåajkoe
Maŋŋil boazodoalloskuvlla manai Albert fas ruovttoluotta boazodollui.
Båatsoeburrie-skuvlen mænngan vihth Alberte bååstide båatsoebårran.
Sus lei gal miella vázzit eanet skuvlla, muhto ii astan.
Sijhti maaje jienebh skuvlh vaedtsedh, mohte idtji asth.
- Fertejin leat meahcis.
- Tjoeverim vaeresne årrodh.
Mu viellja náitalii árrat ja fárrii olggos, ja de báhcen akto váhnemiiguin.
Mov vielle pruvri jih jåhteji guktie manne oktegh mov eejhtegigujmie sjidtim.
Muhtin jagiid maŋŋil oaččui mu bearaš veahki.
Naan jaepiej mænngan viehkieh bøøtin.
Anti- vieljažat fárrejedje deike Kárášjogas ja álge dáppe boazodollui mu bearrašiin ovttas.
Anti-vielletjh Garresjohkeste bøøtin juhtien jih bovtsigujmie mov fuelhkien ektine eelkin.
Nu šattai munnje buoret astu eanet skuvllaid vázzit, ja de vázzen Oslos giellaskuvllas jagi gymnása.
Nimhtie buerebe astoe munnjien sjidti skuvlh vaedtsedh, jih aktem jaepiem gymnasesne Osloven gieleskuvlesne veedtsim.
Dan maŋŋil ohcen beassat journalistaskuvlii.
Dan mænngan journalist-skuvlem ohtsim.
Oidnen dárbbu geahččat lagabui buot boastuvuođaid maid sápmelaččat šadde gierdat.
Vøøjnim man daerpies vuesiehtidh gaajhkem ov-reaktam mij saemiej vøøste dorjesovveme.
Muhto in beassan dasa sisa. Ledjen bidjan oahpaheaddjeoahpu Álttás nubbin sávaldahkan, ja bessen dohko sisa.
Mohte idtjim sijjiem desnie åadtjoeh guktie Aaltese vøølkim lohkehtæjja-skuvlem vaedtsedh.
Fas ožžon virgelobi álgit maŋŋil go dat earát.
Vihth tjoeverim aelkedh dej jeatjebi mænngan juktie tjoeverim gåetesne gosse leekedidh.
Álggos fertii dieđusge geargat njuovvamiiguin.
Gøøkte jaepieh skuvlesne, mohte gellien aejkien gåetesne viehkine dovne gosse tjøønghkedh jih aaj slaaterdidh.
Golle guokte jagi gos ledje ollu virgelobit, go fertejin dávjá ruoktot čohkkenáiggiid ja njuovvanáiggiid.
Dellie lij joe sjiere sijjie saemide, Aaltesne, mohte dihte sijjie lij dejtie guhth noerhtesaemien soptsestin.
Dán áiggis lei juo sámegielat ossodat Álttás, muhto dát lei dušše sidjiide geat hupme davvisámegiela.
Jijtje tjoeverim daaroen learohki ektesne vaedtsedh juktie idtjim manne naan saemien faagen sisvegem åadtjoeh mearan desnie.
Ieš Fertejin vázzit dárogielat ossodagas, in ge ožžon veahášge sámegielat sisdoalu dan áiggis go vázzen oahpaheaddjeoahpu.
Mearan lim Aaltesne, manne noerhtesaemien loh kim gosse skuvlebiejjieh vaaseme.
Dan bottá go orron Álttás, de válden davvisámegielat álgooahpu friddjaáiggis, ja mus lei Håkon Henriksen oahpaheaddjin.
Mov lohkehtæjja desnie lij Håkon Henriksen.
Maŋimus jagi vázzen Troandimis, vai oatnu mátki ruoktot.
Minngemes jaepiem Tråantesne veedtsim juktie dellie åenebe geajnoe gosse gåatan.
Maŋŋil oahpaheaddjeoahpu mannen fas ruovttoluotta boazodollui muhtin jagiid ovdal álgen oahpaheaddjin Snåaseii.
Skuvlen mænngan vihth båatsoe-laantesne naan jaepieh aerebi goh lohkehtæjjine Snåasesne eelkim.
Ii lean gal astu oahpaheaddjin bargat, muhto go vurje, de bargen moadde jagi Snåase sámeskuvllas.
Idtjim maaje asth lohkehtæjjine årrodh, mohte goh mannem Snåasese bøørin, dellie desnie naan jaepieh barkim. Desnie lin dellie learohkh saemien voestes gieline.
Doppe ledje dalle oahppit geain lei sámegiella vuosttašgiellan, muhto vuosttašgielaoahpaheaddji lei heaitán barggus, ja mun álgen su sadjái.
Lohkehtæjja guhte dejtie øøhpehtamme, lij orrejamme jih nimhtie manne dan sæjjan bøøtim.
- Seammás go bargen oahpaheaddjin, lei mus ovddasvástádus jođihit boazodoalu.
- Mearan lim lohkehtæjja, mov aaj diedte båatsoebarkoem juhtiehtidh.
Dan geažil dárbbašin mun virgelobisoabadusa skuvllajođiheddjiiguin, nu ahte sáhtán leat mielde boazobargguin go dohko gárte beare ollu barggut ja muđui go lei dárbu.
Nimhtie lij munnjien daerpies Snåaseste loevenidh gosse jijnje barkoe bovtsi luvnie, jih aaj gosse lim jeatja barkose daerpies.
- Don muitalat ahte leat leamaš lullisámegiela oahpaheaddjin, muhto ii dus fal lean sámegiella skuvllas.
- Datne leah åarjelh-saemien gielem øøhpehtamme, mohte idtji dån datne åadtjoeh saemiengielem skuvlesne lieredh.
Goas leat duođas oahppan lohkat ja čállit iežat eatnigiela ?
Gåessie leah liereme jijtjedh ietniengielem tjaeledh jih lohkedh ?
- Skuvllain maid lean vázzán, in leat ožžon veaháge lullisámegieloahpu.
- Skuvline gusnie leam vaadtseme im leah åådtjeme gielem lieredh.
Rávis olmmožiin serven soames kurssaide Snåases maid sámeskuvlla rektor Ella Holm Bull lágidii.
Gosse geerve, dellie kuvsjh Snåasesne dåeriedim mejtie rektovre Saemien skuvlesne, Ella Holm Bulle juhtehti.
Maŋŋil lohken lullisámegiela jahkebeali lohkanbaji Snåases mii lei Lievenge allaskuvlla vuolde, ja fas moanat jagiid maŋŋil vázzen dan nuppi jahkebeali lohkanbaji Aarbortes.
Mænngan bielie-jaepiekuvsjem Snåasesne dåeriedim mij lij Levangeren jilleskuvlen åelien nuelesne. Naan jaepien mænngan mubpiebieliekusjvem Aarbortesne veedtsim.
Dán lágidii Nesna allaskuvla.
Dihte lij Nesnaen jilleskuvlen åelesne.
Oahpahus boazodoalu birra vai vuostá ?
Øøhpehtimmie båatsoeburrien gaavhtan jallh vuj ?
Sihke iežas vásáhusa mielde ja maid maŋŋil lea oaidnán boazodoallooahpus, de lea Albert Jåma veahá eahpádusas.
Altese dååjrehtsh jih maam båatsoeburrie-øøhpehtimmeste vuajneme, Albert Jåman aarvoem jååhkesje.
- Boazodoallooahpahusas orrot oahpaheame heivehit boazodoalu stuoraservodahkii.
- Båatsoeburrie-øøhpehtimmie vååjnoes goh edtja båatsoeburriem sjiehtesjadtedh stoerre ektievoetese.
Dat ii leat hábmejuvvon sámi boazodoalu beroštumiid mielde, muhto stivrejuvvon beroštumiin mat bohtet olggobealde.
Ij leah dihte nimhtie guktie buerie saemien båatsoe-bårran sjædta, mohte nimhtie guktie jeatjabidie iedtjide ålkoelisnie veadta.
Sáhttá dan sivas jearrat lea go dát oahppu ávkin boazodolliide, vai dušše okta geaidnu oahpahit boazodoallonuoraid eret sámi boazodoalus ja dan boazodollui maid servodat mas eai leat sápmelaččat, háliida.
Nimhtie aaj maahtah gihtjedh mejtie daate øøhpehtimmie lea viehkine båatsoeburrie-noeride jallh geajnoe mij gåarhmolen bealan vuesehte.
(Govva: Josef Halse)
(Guvvie: Josef Halse)
Eará čállosat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1
Jeatjah tjaalegh gærjeste Saemien skuvle-vaajese 1
Artihkkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1.
Tjaalege gærjeste Saemien skuvle-vaajese 1.
Davvi Girji 2005.
Davvi Girji 2005.
Sofie Kappfjell ja Ebba Westerfjell:
Sofie Kappfjell jih Ebba Westerfjell:
Internáhtta buoret go giliskuvla
Internate buerebe voenen skuvleste
Svein Lund lea jearahallan. Davvisámegillii jorgalan: Marit Eira Gaino
Intervjuere: Svein LundÅarjelh-saemien gielese jarkoestamme: Åsta Vangberg
Svein Lund lea jearahallan Ebba Westerfjell ja Sofie Kappfjell Maajehjaevries 2003 (Govva: Basia Głowacka)
Svein Lund Ebba Westerfjelline jih Sofie Kappfjelline soptsesti Maajh-jaevresne 2003 (Guvvie: Basia Głowacka)
Maajehjaevries Lulli-Nordlánddas orruba oappážagat geat goappašagat leaba leamaš oahppit sámeskuvllas Havikas, ja maid bargan sámi skuvllas Aarbortes.
Maajhjaevresne, Åarjel-Noerhtelaantesne lægan åabpetje guaktah årroeminie. Gåabpatjahkh lægan saemien skuvlesne, Havikesne vaadtseme, jih aaj saemien skuvlesne Aarbortesne barkeme.
Muhto earret dan, de leat sudnos maid hui goabbatlágan vásáhusat.
Læjhkan lægan dej guaktaj ovmese dååjrehtsh skuvlen gaavhtan.
Sofie Kappfjell lea riegádan 1921:s ja vázzán olles skuvlaáiggi Havikas jagiid 1928-35.
Sofie Kappfjell lea jaepien 1921 reakasovveme jih abpe skuvletijjen Havikesne vaadtseme, 1928-35.
Ebba Vesterfjell lea ovcci jagi nuorat, ja váccii dušše ovtta jagi Havika skuvllas ovdal soađi.
Ebba Westerfjell, uktsie jaepien nuerebe, ajve aktem jaepiem Havikesne veedtsi aerebi goh dåaroe.
Loahpa skuvlaáiggis váccii son Maajeh-jávrri giliskuvllas.
Mænngan Maajhjaevresne voenen skuvlesne veedtsi.
mii leat humadan oktanaga oappážagaiguin.
Ektesne leam dej åabpajgujmie soptsestamme.
Iežas siste vuosttaldii
Jijtje girremisnie
Lei Sámemiššuvdna mii jođihii Havika skuvlla, muitala Sofie.
Saemien misjovne dihte saemien skuvline Havikesne øørni, Sofie jeahta.
- Muhto doppe ii lean obage sámegiella, ii ge oktage oahpaheaddji hupman lullisámegiela.
Mohte ij lij desnie naan saemien giele, idtji naaken dejstie lohkehtæjjijste saemien gielem soptsesth.
Eai eará bargit ge internáhtas hupman sámegiela.
Idtjin naaken dejstie sjovnijste internatesne gænnah.
- Go buot manai dárogillii, man ollu de ipmirdit doppe ?
- Gosse gaajhke daaroen gielesne juhtieji, man jijnjem datne guarkajih ?
- Ipmirdin gal veahá dárogiela go álgen skuvlii, muhto ledje earát geat ledje čeahpibut.
- Naakenem daaroen gieleste guarkajim goh skuvlesne eelkim, mohte jeatjebh lin væjkalåbpoe.
Doppe beasai gullat dakkár cealkagiid oahpaheddjjiin dego ahte: " Son lea čeahpit, go sus lea eanet dárogiella ruovttus. "
Naan aejkien lohkehtæjjah meehtin naemhtie jiehtedh: " Dohte væjkalåbpoe juktie daaroen giele veaksakåbpoe gåetesne. "
Dalle mun jurddášin ahte manin bat dasto ii sáhttán leat sámegiella.
Dellie ussjedim man gaavhtan idtji saemien giele voestes sæjjan båetieh.
Dainna lágiin dego vuosttaldin iežan siste.
Nimhtie dellie jijtje tsyøgkestallim.
muhtin mánáin ledje váttisvuođat go máhtte unnán dárogiela go álge.
Naaken dejstie maanijste lin madtan daaroen gielese jih nimhtie dihte dåeries-moere dejtie sjidti.
" Buvrohavika "
- Havikan lij såaltje joekoen striengkies årrodh.
- Skuvla lei dovddus dasa ahte lei sreaŋggis, movt don vásihit dan ?
Guktie dihte dutnjien ?
- Mu mielas ii lean doppe nu sreaŋggis.
- Idtji hov munnjien nimhtie.
Fertii han dakkár báikkis njuolggadusaid čuovvut.
Tjoeverin sih njoelkedassh dagkarinie sijjesne årrodh.
Ohppiin ledje fásta barggut maid galge bargat internáhtas.
Learohkh tjoeverin ovmese barkoejgujmie internatesne tjælloestidh.
Mii basaimet ohppiid bevddiid, guttiimet muoraid sisa ja barggaimet eará diekkár bargguid.
Mijjieh buertide bissimh, moerh gåatan gøøtimh jih aaj jeatja barkoejgujmie giehtelimh.
Dasa mun liikojin bures, mu mielas ii lean beare ollu bargu.
Dihte munnjien buerie juktie luste barkedh.
Muhtimat gohčodedje skuvlla " Buvrohavika " go mii oaččuimet nu ollu buvrru doppe.
Naaken skuvlem " Kraavhtsehavikine " gohtjin juktie desnie dan jijnje kraavhtse beapmojne.
Hávvarbuvru sieráhiin !
Haegrie-kraavhtse sæjropinje !
Muhto mu mielas lei njálgga ja nu lea ain dál.
Mohte dihte munnjien njaelkies jih nimhtie daelie aaj.
Maŋŋil, go lean humadan earáiguin geat vázze Havikas skuvlla, de lean oaidnán ahte mis lei ieš guđet lágan oaidnu soames áššiide doppe.
Gosse leam mænngan soptsestamme almetjigujmie guhth Havikesne vaadtseme, dellie leam voeredamme guktie jieleme desnie mijjese ovmese laakan sjidteme.
Earát leat váidalan áššiid mat mu mielas ledje buorit.
Naaken leah joekoen klååkeme aati bijre mah munnjien buerie.
Vearrámus lei go lei buohcci internáhtas.
Verremes jis skiemtjes internatesne.
dalle veallájin ja jurddášin ahte livččii buoremus leat ruovttus.
Dellie gællasjim ussjedim man hijven jis lim gåetesne.
Maajehjaevrie lea leamaš báiki gos lullisámit leat gávnnadan.
Maajh-jaevrie lea sijjie gusnie åarjelh-saemie gaavnedamme.
Earret eará leat sámemiššuvnnas leamaš čoákkámat dáppe guovtti geardde jagis.
Saemien-misjovne desnie tjåangkoeh øørnieh gellie jaepieh guektien aejkien jaepesne.
Dát govva lea váldon jagi 1930.
Daate guvvie lea tjåangkoste 1930.
Givssiduvvon giliskuvllas
Pleekeme voenen skuvlesne
Ebba váccii dušše ovtta jagi Havika skuvllas.
Ebba ajve aktem jaepiem Havikesne vaadtseme.
- Mun vázzen doppe dego sávza mii ii ipmirdan nu ollu.
- Åadtjoejim hov desnie vaedtsedh goh sirve mij idtji man jijnjem guarkah.
Ledje guokte oahppi geaiguin hupmen sámegiela friddjaáiggis.
Desnie ligan gøøkte learohkh mejgujmie meehtim saemiestidh gosse skuvle-tæjmojste galhkeme.
Muđui ii leat nu ollu maid muittán dan skuvlajagis.
Mohte im man jijnjem åebrelen mujhtieh destie skuvle-jaepeste.
Muhto de bođii soahti ja Havikas ii lean skuvla šat ovdal go soahti lei nohkan.
Dåaroe bøøti jih idtji vielie skuvle Havikesne sjidth aerebi goh dåaroe vaaseme.
Loahpa mu skuvlaáiggis vázzen mun Maajehjaevries.
Mænngan skuvlesne Maajh-jaevresne veedtsim.
Doppe lei skuvla ovtta lanjas girkus, mii gohčodeimmet dan unna-lanjažin.
Desnie limh tjiehtjielisnie gærhkosne maam onne-tjiehtjelinie gåhtjoejimh.
1.- 3- luohkká vázze ovtta vahkku ja 4.- 7. luohkká dan nuppi vahkku.
1.-3. klaasse aktem våhkoem veedtsi jih 4.-7. dam mubpiem våhkoem.
Doppe lei ahkit vázzit.
Asvedihks desnie vaedtsedh.
Ledjen čađat áidna sámi mánná doppe, 2.- 7. luohkás.
Manne dihte ajne saemien maana 2.-7. klaassesne.
Ii lean suohtas, doaivvun livččii leamaš suohttasit jus eará sámi mánát livčče leamaš doppe.
Ij lij dihte luste, vienhtem buerebe jis jeatja saemien maanah aaj desnie.
In livčče háliidan eallit oktii vel dieid jagiid, in mainna ge lágiin.
Im leah manne dejtie jaepide bååstide sijhteme - im guktie gænnah.
- Mii lei stuorimus váttisvuohtan, oahpaheaddjit vai dat eará oahppit ?
- Mij lij dihte verremes dåeries-moere, lohkehtæjjah jallh dah jeatjah learohkh ?
- Ledje dat eará oahppit, eai oahpaheaddjit.
- Dah learohkh hov dah.
Ii oainnat galgan oahpaheddjiide váidalit.
Idtjim hov sijhth man bijre lohkehtæjjide klååkedh.
Eai sii lean nu ollu olgun ahte oidne mii dáhpáhuvai.
Eah hov lin dah ålkine gænnah guktie vøøjnin mij deahpedi.
Muittán oktii go mis lei leamaš geahččaleapmi dárogielas.
Måjhtam akten aejkien lin mijjien gyhtjelassh daaroen gieleste.
Oahpaheaddji dajai luohkkái: " Lea stuora heahpat.
Dellie lohkehtæjja klaassese jeehti: " Stoerre skaamoe lea.
Ebba hupma sámegiela ruovttus, muhto lihkká lea čeahpit dárogielas go dii. "
Ebba saemien gielem gåetesne soptseste mohte dihte væjkalåbpoe daaroen gielesne dijjeste. "
Dan ii lean goasse galgat dadjat Diet friddagoartil šattai hirpmus munnje.
Ij lij dam bøøreme jiehtedh. Dihte liegkese dan ålvas nåake munnjien sjidti.
Dat lei nu vearrái ahte eai geavahan mu nama ge, dušše fasttit dadje.
Idtjin gieh mov nommem provhkh, ajve vesties baakoeh.
Maid sii dadje lei nu fasti ahte dan in sáhte oba muitalit ge.
Maam jeehtin dan vesties, guktie im maehtieh dejtie baakojde jiehtedh gænnah.
Mun muitalin dan ruovttus.
Gåetesne klååkim.
Áhčči dajai ahte go muhtin jagit vásset, gal hal de " dážat " ohppet.
Mov aehtjie moeni dah daaroen almetjh sih sijhtin lieredh gosse naan jaepieh vaaseme.
Ožžon dan ipmárdusa ahte dážat leat veahá ovttageardánat.
Åadtjoejim guarkedh dah daaroen maanah lin jabjoeh.
De fárrii okta ruovde- máđi ovdaolmmoš deike iežas guvttiin nieiddain, ja nubbi dain nieiddain šattai mu buoremus olmmái.
Akte ålma, ruevtie-raajroen åvtehke, gøøkte niejtigujmie bøøti juhtien. Akte dejstie mov bøøremes voelpetje sjidti.
dan maŋŋil buorránii, ja hárdin unnui veahá.
Dan mænngan pleekeme såajmeni.
Dálueamit Aarbortes
Gåetie-iemede Aarbortesne
1958:s bivdojuvvui Sofie boahtit Aarbortii doaibmat dálueamidin sámi skuvllas.
Jaepien 1958 Sofie Aarbortese bøøresovvi gåetie-iemedinie saemien-skuvlese.
- Ledjen gullan nu ollu váidagiid internáhttaskuvllain, ahte jurddášin ahte mun gal dohko in vuolgge.
- Govleme lim ovmese håjhkoej bijre internatine guktie manne ussjedim im edtjem manne dahkoe.
Muhto mun dárbbašin barggu, ja go juo bivde, de jurddášin ahte geahččalan bargat doppe jagi dahje guokte.
Mohte barkoe daerpies jih goh lin mannem bøøreme båetedh, dellie ussjedim meehtim aktem vuj gøøkte jaepieh desnie barkedh.
Muhto bargen doppe badjel guokte logi jagi, 1958:s ja 80- lohkui.
Mohte desnie sjidtim bijjelen gøøkte luhkie jaepieh, jaepeste 1958 jih bijjelen jaepien 1980.
Mun lean álo liikon mánáide, muhto mus ii leat oahppu bargat mánáiguin.
Manne leam maanijste fejjen, mohte ij leah mov naan skuvle maana-barkojse veadtaldihkie.
Muhto dálu- eamit skuvlla ledjen vázzán.
Mohte gåetie-iemeden skuvlem leam vaadtseme.
Dálueamidin bargat internáhtas ii lean makkárge ovccis njealji rádjái bargu.
Nimhtie internaten iemedinie årrodh, ij lij dagkeres barkoe tsåahka 9. raejreste tsåahka 16. raajan.
Bargu lei goasi birra jándora, ja lei lossa bargu.
Dovne dygnen bijre lij barkoe, jih dihte aaj løøvles.
Muhto mus lei friddja juohke nuppi sotnabeavvi !
Mohte åadtjoejim liegkedidh målsohth aejlegi !
Go mus alddán ii lean bearaš, de šattái internáhtta dego mu ruoktun buot dáid jagiid.
Goh ij mov naan fuelhkie, dellie internate mov hiejme dej jaepiej sjidti.
Munnje lea leamaš illun eallin ja bargu doppe.
Mov åssjalommesinie lij aavoe desnie jieledh jih barkedh.
Muhto loahpas álge julggiin nu bákčasat, ahte šadden oadjovuostáiváldi.
Minngemes mov juelkieh dan madtan sjidtin guktie barkosne orrejidh jih trygdem dåastoehtidh.
Dan maŋŋil huksejin viesu dása Maajehjaevrii.
Dan mænngan gåetiem daennie Maajh-jaevresne bigkim.
Skuvlaoahpaheapmi geassemánu 14. beaivvi 1962.
Skuvle orreji ruffien 14.-n biejjien 1962.
Gurutbealde dálueamit Sofie Kappfjell.
Gåetie-iemede Sofie Kappfjell gårroe- bielesne tjåadtjoeminie.
(Govva: Sigrid Bergli Sørnes)
(Guvvie: Sigrid Bergli Sørnes)
Dárogiella internáhtas
Daaroen-giele internatesne
- Internáhtas lei eanas dárogiella.
- Daaroen giele lij siejhme internatesne.
Sáhtii gal leaikkastallat ja hupmat sámegiela singuin geat máhtte sámegiela.
Naan aejkien meehtim gaantestalledh jih ånnetji saemiestidh dej maanajgujmie mah meehtin.
Muhto juo dan áiggi ledje ollu mánát skuvllas geat eai máhttán sámástit.
Mohte dellie aaj gellie maanah mah idtjin maehtieh saemiestidh.
Jus mii leimmet geavahit eanet sámegiela, de lei sidjiide šaddat váddásit.
Jis limh saemien gielem provhkeme, dellie geerve dejtie sjidteme guhth idtjin saemien guarkah.
Eat ožžon váhnemiin ge sávaldagaid ahte geavahit eanet sámegiela go hupmat sin mánáiguin.
Idtjin eejhtegh gænnah mijjem reesh vielie saemiestidh.
Ebba lea maid bargan sámi skuvllas Aarbortes, máŋga áigodaga 1970- ja 80- logus.
Ebba lea aaj Aarborten saemien skuvlesne barkeme, boelhki gaskems 1970-1980.
Dalle ledje álgán oahpahit sámegiela skuvllas, muhto dušše 1- 2 diimmu vahkkus.
Dellie lin aalkeme saemien leerehtidh, mohte ajve 1-2 tæjmoeh våhkosne.
Vuosttaš áiggi go sámegiel- oahpahus álggii skuvllas leigga Lars Børgefjell (Burkien Laara) ja Nils Kappfjell (Gaebpien Næjla) oahpaheaddjin.
Voestes gietjeste ligan Lars Børgefjell (Burkien Laara) jih Nils Kappfjell (Gaebpien Næjla) lohkehtæjjah.
Sudnos ii lean mihkkege oahpuid, ja eaba ge diehtán movt giela galgá oahpahit mánáide.
Ij ligan dah guaktah naan skuvlh vaadtseme jih nimhtie dejtie geerve daejredh guktie edtjigan gielem learohkide vedtedh.
Dalle ii lean vel sámegielas almmolaš stahtus fágan.
Ij lij gænnah saemien naan staatuse goh faage.
Iežas mánát internáhtas
Jijtse maanah internatesne
Ebba lea bajásgeassán vihtta máná.
Ebba lea vijhte maanah bijjiedamme.
- Go sii galge álgit skuvlii, de in eahpidan ge ahte buoremus lei sáddet sin internáhttaskuvlii.
- Gosse dah edtjin skuvlesne aelkedh, idtjim jiejkh, mohte deejrim dejtie bøøremes internaten skuvlese sedtedh.
Dan vuođul maid ieš ledjen vásihan giliskuvllas, de jurddášin ahte dan seamma eai galgga mu mánát dárbbašit vásihit.
Deejrim man nåake munnjien voenen skuvlesne vaedtsedh guktie idtjim sijhth dejtie seamma nåake.
Dán áiggi ii leat šat seammalágan hárdin sámi mánáin go mu skuvlaáiggis.
Ij leah gujht daelie seamma pleekeme saemien maanide goh mov skuvle-tijjesne.
Dál ii leat šat skuvla Maajehjaevries.
Ij leah daelie vielie skuvle Maajh-jaevresne.
Skuvla heaittihuvvui 5-6 jagi áigi.
Skuvle desnie orreji 5-6 jaepieh daan åvtelen.
Sámi mánát dáppe eret vázzet dál Troforsas, ja muhtin vahkkuid leat sii sámi skuvllas Aarbortes gos besset oahppat lullisámi giela ja kultuvrra.
Saemien maanah destie Troforsesne vaedtsieh jih naan våhkoeh leah aaj dah saemien skuvlesne Aarbortesne gusnie åadtjoeh åarjel-saemien gielen jih kultuvren bijre lieredh.
Boahtteáigi lullisámegielas ?
Guktie båetije biejjieh åarjelh-saemien gielese ?
Dalle juo go Sofie ja Ebba leigga mánát, de lei lullisámegiella juo unnán anus.
Ennje goh Sofie gon Ebba ligan noere dellie åarjelh-saemien giele såajmeni.
- Sámegiella šattai measta čiegus giellan, muitala Sofie.
- Raakte goh saemien tjeakoes giele sjidti, Sofie jeahta.
- Ruovttus humaimet sámegiela, muhto dakkaviđe go dárogielagat ledje doppe, de dárusteimmet.
- Monnen fuelhkesne saemien soptsestim, mohte gosse daaroeh mijjen ektine, dellie eelkimh daaroestidh.
Muhtomin lei váttis čađahit dan.
Mohte naan aejkien dihte geerve.
Eadni humai dušše sámegiela ruovttus, ja son lei hui hubmái.
Mov tjidtjie ajve saemesti jih aaj fejjen dam darjodh.
In hal mun gal sáhttán dárustit suinna.
Idtjim gujht manne disse maehtieh daaroestidh.
Dalle fertejin hupmat sámegiela vaikko ledje earát das.
Dellie tjoeverim saemiestidh jalhts jeatjebh aaj desnie.
Oappážagat eaba jáhke lullisámegiela nagodit nu bures seailut boahtteáiggis.
Åabpetje guaktah eakan leah joekoen iedtje-burrieh gielen gaavhtan.
- Mun balan dat jávká, dadjá Sofie.
- Manne billem dihte maahta gaarvanidh, Sofie jeahta.
- Ledjen maid eahpádusas go áigo lullisámegiela oahpu álggahit skuvllas, muhto in sáhttán vuosttaldit dan go bođii johtui.
- Manne lim njoejjesne goh giele skuvlese tjaangi, mohte idtjim gujht maehtieh vuastalidh gosse lin gieline aalkeme.
Okta sis guhte álggii bargat oažžut lullisámegiela oahpahusa skuvlii, lei Sofie ja Ebba oabbá, Anna Jacobsen (Jaahkenelkien Aanna).
Akte dejstie gie gieline eelki barkedh lij Sofien gon Ebban åabpa, Anna Jacobsen (Jaahkenelkien Aanna).
Son lea leamaš oahpaheaddji ja lea maid čállán oahppogirjjiid lullisámegillii.[Anna Jacobsen jámii moadde mánu maŋŋil dán jearahallama.
Dihte lea lohkehtæjjine orreme jih aaj gærjah åarjelh-saemien gielesne tjaaleme.[Jaahkenelkien Aanna sealedi raakte daan intervjuen mænngan.
(red.)]
(red.)]
- Son fárrii luksa ja náitalii doppe, muhto bođii fas ruovttoluotta, muitaleaba soai.
- Vøølki åarjese jih pruvri, mohte bååstide bøøti, soptsestægan.
Eai lean sus galle oahppogirjji go álggii.
Ij lin man gellie learoe-vierhtieh goh eelki.
Áidna sátnegirji lullisámegielas lei duiskkagillii (Lagerkrantz), muhto Anna oahpahalai duiskkagiela ja nu sáhtii lohkat dan sátnegirjji.
Dihte ajne baakoe-gærja mij lij åarjelh-saemien gielesne tjaalasovveme lij tyske Lagerkrantzen gærja, mohte Anna tyske gielem lohki jih nimhtie guarkaji mij desnie tjåadtjoeji.
Lei buorre go oaččuimet čállingiela, dat mis ii lean ovdal.
Hijven mijjieh tjaaleld gielem åådtjeme.
Son guhte háliida oahppat, sáhttá dahkat dan dál.
Dah guhth sijhtieh, maehtieh lieredh.
Leat maid earát go lullisápmelaččat geain lea beroštupmi oahppat min giela.
Eah ajve åarjelh-saemieh sijhth mijjen gielem lieredh, mohte aaj almetjh ålkoelistie.
Okta duiskalaš bođii ja oahpai sihke lulli- ja davvisámegiela.
Akte Tysklaanteste diekie bøøti jih dovne åarjelh- jih noerhte-saemien gielem lieri.
Eanet artihkkalat sámi skuvlahistorjjás 1
Jeatjah tjaalegh gærjeste Saemien skuvle-vaajese 1
Davvisámegiella / Nordsamiska
Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
Nuorvu mánás – maid sáhttá ieš dahkat ?
Jis maana sovhtine – maam maahta jïjtje darjodh ?
Förkylning hos barn - vad kan man göra själv ?
Förkylning hos barn - vad kan man göra själv ?
Nuorvu, gosot ja muhtumin feber
Sovhtine, gossehtahke jïh muvhtene vaejlie (ca. 4 sidor)
Nuorvu, gosot ja muhtumin feber
Sovhtine, gossehtahke jïh muvhtene vaejlie
Mánás lea álkit vuoigŋat jus dat oađđá oaivi badjin.
Sovhtine, gossehtahke jïh muvhtene vaejlie
Sáhttá maid loktet seaŋgga oaivegeaži bidjamiin liige bolstariid báljá vuollái.
Aelhkebe sjædta maanese voejngehtidh jis åejjie jïllebe gosse åara.
Mánát mat leat vilostuvvan leat dávjá šlieddasat, váibasat, vehá surolaččat ja ludnjásat vuosttaš beivviid.
Maanah gïeh sovhtine leah daamhtaj samhtjas, vearijes, nahkeren jïh nyjhkestellieh dej voestes biejjiej.
Sis láve leat njunni dievva dehe sis lea golgi nuorvu ja sáhttet leat erdot ja sis sáhttá leahkit cottabávččas dehe bealljenávllat.
Dah pruvhkieh snoelkine årrodh jïh maahta måasaridh jïh tjeapohke saejrede jallh bieljie-naavlehtahkem åtna.
Sis sáhttá maid leahkit vehá gosohat ja muhtumin feber.
Maehtieh aaj gossestidh jïh muvhtene vaejliem utnedh.
Álggos snuolga lea dávjjimus girkkis ja čađačuovgi ja moatti beaivvi geažis šaddá suohkadit, ja fiskadin ja ruonádin.
Voestenahkeste snoelke tjïelkes jïh muvhti biejjiej mænngan söökebe sjædta, jïh viskes jallh kruana.
Nuorvvu vuosttaš beivviid mánná veadjá heajumusat.
Dej voestes biejjiej raejesne gosse gååledi dellie nåekemes damti.
Vahku guovtti geažis nuorvu láve mannat badjel iešalddis.
Akten vuj göökten våhkoej mænngan dellie buerebe sjædta.
Dábálaš nuorvvu sivvan lea virus, ja virusa vuostá eai leat mangelágán dálkasat mat sáhttet dagahit ahte mánná dearvvaštuvvá jođáneappot.
Sovhten sjïeke daamhtaj viruse, jïh virusen vööste ij gååvnesh naan daalhkesh maam maahta vaeltedh guktie varkebe vervies sjïdtedh.
Mánát geain lea feber ja leat šlieddasat galget bissut ruovttus
Maana gie lea samhtjan jïh vaejliem åtna byöroe gåetesne årrodh
Mánát geain lea feber ja leat váibasat ja šlieddasat galget bissut ruovttus ja vuoiŋŋastit.
Maana gie vaejliem åtna jallh nahkeren jïh samhtjan byöroe gåetesne årrodh jïh lïegkedidh.
Máŋggat mánát dárbbahit maid beassat leahkit ruovttus vuosttaš beaivvi go sis ii leat feber, almmá sii leat geavtán febervuolidan dálkasiid.
Jïjnjh maanah aaj daarpesjieh gåetesne voestes biejjien årrodh gosse vaejlehts, bielelen vaejlievualanimmie daalhkesidie vaalteme.
Sii dárbbahit virkkosmuvvat vai nagodit ovdaskuvllain ja skuvllain.
Dah daarpesjieh dan vervesne sjïdtedh juktie skuvlem jallh aarehskuvlem åajsoeh.
Vuoiŋŋasteapmi lea dárbbašlaš
Daarpesje lïegkedidh
Lea buorre sállet máná vuoiŋŋastit, muhto son ii dárbbat leahkit seaŋggas.
Hijven maana lïegkede. Mohte ij daarpesjh seangkosne gællasjidh.
Mánná láve dovdat ieš olugo nagoda leahkit badjin.
Maana jïjtje damta man jïjnjh ååjse.
Sáhttá orrut álkit vuoigŋat ja oađđit go leat moadde liige bolstara oaivve vuolde.
Maahta aelhkebe damtedh voejngehtidh jïh åeredh jis gellie dåvnah åejjien nuelesne åtna gosse åarajidh.
Dát guoská erenomážit boarrásit mánáide geat vellehit lotka.
Voestenahkeste båarasåbpoe maanaj bïjre gïeh gællasjieh.
Una mánážiid sáhttá atnit raddelávkkas, mánástuolus dehe askkis beaivvi áigge.
Maanetjh maahta guadtastahkine guedtedh, maanatjahkesinie jallh eskesne tjahkesjidh.
Máŋgga mánás lea heajut borranlustu go dábálaččat.
Vaajtelimmiebeapmoeh jïh jovkemsh lissine
Mánnái sáhttá addit dakkára man dat háliida ovdamearkka dihte, yogurtte dehe lákcajieŋa.
Maahta maanese vedtedh maam sæjhta, vuesiehtimmien gaavhtan joptsem, yoghurtem jallh tjastem.
Jus mánás lea feber lea buorre addit liige juhkosa.
Jis maana vaejliem åtna dellie hijven jovkemsh lissine vedtedh.
Sálteluvus dehe njunnespraya go njunni lea dievva
Doelteme saelhtietjaetsiem jallh njueniesprejje gosse snoelken
Jus mánás lea njunni dievva sáhttá goaikkuhit dehe sprejjet sálteluvvosa njunnái, mii njárbuda snuolggaid.
Jis maana snoelken maahta doelteme saelhtietjaetsiem njuanan gååjhkestidh, mestie snoelkem laehkiedidh.
Oažžu maid eret loahppa snuolggaid álkit.
Aaj snoelkem aarjeleslaakan vuekine njuvvtielidh.
Sálteluvvosa gávdná oastit apotehkas.
Doelteme saelhtietjaetsiem maahta apotehkesne åestedh.
Luvvosa sáhttá maid ieš ráhkadit luvvademiin millilittara- ovtta ruddamihtu- sáltti desilittarii čázi.
Maahta aaj dam jïjtje darjodh, bïejh akte millilijtere – akte krodtemööleme – saelhtiem akte desilijtere tjaetsien sïjse.
Sálteluvvosa goaikkuheapmái máná njunnái sáhttá geavtit bumbolduhku.
Maahta saelhtietjaetsiem bommulladtjine gååjhkestidh maanan njuanan.
Go njunni lea sakka buđđosan mánnái sáhttá addit bohtagaluoitin njunnegoaikkanasaid dehe njunnespreijje mii geahpida bohtaneami njunis.
Jis maana dan snoelken maahta maanese njuenietrahpenassh jallh njueniesprejjem vedtedh.
Dákkár dálkasat gávdnojit oastit reseaptahaga iige galgga geavtit guhkit go logi beaivvi maŋŋálaga.
Dejtie daalhkesidie maahta reseptehts åestedh jïh aellieh guhkebe goh luhkie biejjiej nuhtjh.
Njunnespreijjet ja njunnegoaikkanasat lea heivehuvvon agi jelgii, mii almmuhuvvo báhkas.
Njueniesprejjh jïh njuenietrahpenassh leah sjïehtedamme ovmessie aalteri mietie, mij aeskesne tjåådtje.
Reseaptakeahtes febervuolidan dálkasat
Reseptehts vaejlievualanimmie daalhkesh
Febera dárbbaha hárve dikšut febervuolidan dálkasiiguin.
Ij daarpesjh daamhtaj vaejliem båehtjierdidh vaejlievualanimmie daalhkesigujmie.
Eanaš mánáin lea feber mii bistá moadde beaivvi mii ii dárbbat mearkkašit maidege váralačča.
Jeenjemes maanah vaejliem måedtie biejjieh utnieh jïh ij daarpesjh dan ålvas årrodh.
Muhto galgá addit febervuolidan dálkasiid jus mánná veadjá mearkkašahtti heajuid feberis, ovdamearkka dihte sus lea gorut bávččas, lea lunjas, borrá ja juhká heajubut, nohkká heajuid dehe lea váttis lotkkodit eahkes.
Mohte maahta vaejlievualanimmie daalhkesidie maanese vedtedh jis sagkes skeajmede vaejleste sjædta, vuesiehtimmien gaavhtan kråahpe baektjede, nyjhkestalla, ij sïjhth byöpmedidh jallh jovkedh, gåårelaakan åara jallh vïevtjerostoe.
Vuollái guđa mánnosaš máná geas lea feber ii galgga dikšut váldditkeahttá álggos oktavuođa divššuin.
Ij edtjh maanah nuerebe govhte askh båehtjierdidh jis vaejliem åtna daalhkesigujmie bielelen voestes hoksem gaskesadtedh.
Febera vuostá badjel golmma mánnosaš mánnái lea dálkkas mii siskkilda paracetamola, ovdamearkka dihte Alvedon dehe Panodil.
Maanide båarasåbpoe golme askh daalhkesh vaejlien vööste gååvnesieh man sisvege paracetamole, vuesiehtimmien gaavhtan Alvedon jïh Panodil.
Guđa mánu rájes mánná sáhttá oažžut Iprena dehe Ibumetiinna, mii lea reseaptakeahtes ja siskkilda ibuprofena.
Govhte aski aalteren raejeste maahta maana daalhkesh åadtjodh man sisvege ibuprofen, maam duaka vuesiehtimmien gaavhtan nommi nuelesne Ipren jallh Ibumetin.
Dálkasat leat golgi hámis dehe bahtabuikun ja rivttes attus una mánážiidda.
Daalhkesh gååvnesieh dovne galkijes hammosne jallh stolpillere, maam maanan bahten sïjse rijtie, reaktoe dose smaave maanide.
Boarrásit mánáide leat maid tableahtat.
Båarasåbpoe maanide gååvnese aaj tabledth.
Čuovo báhka rávvagiid dárkilit.
Lohkh bïhkedimmem aeskesne eensilaakan.
Ale seagut sierra dálkasiid.
Aellieh ovmessie daalhkesidie pleenth.
Vuollai 18 jahkásaš mánát geain lea feber eai galgga geavtit feberavuolidan dálkasiid main lea acetylsalicylsyra, ovdamearkka dihte Magnecyl, Treo dehe Albyl.
Maana nuerebe 18 jaepien gie vaejliem åtna ij edtjh vaejlievualanimmie daalhkesidie acetylsalisylsyrine, vuesiehtimmien gaavhtan Magnecyl, Treo jallh Albyl.
Reseaptakeahtes gosohatdálkasat
Reseptehts gossehtahkedaalhkesh
Reseaptakeahtes gosotdálkasat eai láve ábuhit.
Eah reseptehts gossehtahkedaalhkesh provhkh viehkiehtidh.
Jus mánás lea gosot lea dehálaš ahte mánná gossá bajás šliivvi vai giegir ráinnasduvvá.
Jis maana gossehtahkem åtna vihkeles maana njohkem gurhkeste juktie gïrsem reejnie.
Gosohalitnudan dálkasat dahket váddáseabbon mánnái oažžut bajás šliivvi.
Gossehtahkevualanimmie daalhkesh gïervebe maanese darjoeh njohkem gurhkiestidh.
Šliivvilodjen dálkasiin vuorustis lea eahpesihkkar vuoibmi.
Njohkelaehkiedimmie daalhkesh ovvihties effektem utnieh.
Gosoha lidnudeapmái sáhttá dan sajis geahččalit addit liegga dehe galbma juhkosa.
Guktie gossehtahkem læjnoedehtedh maahta pryövedh dan gaavhtan baahkes jallh galme jovkemsem vedtedh.
Vuollái guovttejahkásaš mánnái ii galgga goassege addit gosotdálkasa ovdalgo álggos lea váldán oktavuođa doaktáriin.
Maanide nuerebe göökte jaepiej ij edtjh gossehtahkedaalhkesem vedtedh jïlhts ij leah dåakterinie dejnie rååresjamme.
Mot sáhttá eastit njoammuma viiduma ?
Guktie maahta suetiem heerredidh ?
Eastadan dihte darvviheami earáide lea buorre oahpahit mánáid gastit ja gossat gardnjilmohkkái ja geavtit bábernjunneliinniid.
Guktie suetiem heerrede hijven maanide lïerehte gaejnelasse gesnedh jïh gossedh jïh paehperelijniem nåhtadidh.
Galgá oaidnit ahte sii basset gieđaid máŋgii beaivvis.
Maahta vuartasjidh dah gïetide bïssieh gellien aejkien fïerhten biejjien.
Geahččal maid oahpahit ahte mánát eai goaivvo njuni dehe čalmmiid.
Voejhkele aaj maanam lïerehtidh aellieh njuanan jallh tjelmide doehtedh.
Jur doppe virus álkimusat darvána ja viidu.
Dïhte lea daesnie virusem aelhkemes dabrene jïh haasene.
Njoammunviidun unno maid jus mánná ii stoaga dainna geas lea nuorvu.
Aaj suetiem heerrede jis eah maanah stååkedh dej ektesne gïeh joe sovhtine.
Sálle máná leahkit olgun nu olu go vejolaš, dálvet nai.
Baajh maanah ålkine årrodh, aaj daelvege.
Jurddat ahte mánáide geat šaddet gierdat duhpátsuovas birrasis álkibut boahtá nuorvu.
Ussjedh maanah gïeh dågkasoevine gåetesne årroeminie, dah aelhkebe sovhtine sjidtieh.
Soaitá dárbbahit váldit oktavuođa divššuin
Maahta daarpesjidh hoksem bïeljelidh
Lea dehálaš geahččat dárkilit mot mánná veadjá.
Hijven våårkehke årrodh guktie lea maanine.
Galgá dakkaviđe váldit oktavuođa dearvvasvuođaguovddážiin dehe fáhkkavuostáváldimiin jus mánná orru hirbmat váibbas iige nagot juhkat.
Edtja hoksem ryöktese ohtsedidh hoksejarngesne jallh akutedåastoevisnie jis maana eevre sæjloes jïh ij åajsoeh jovkedh.
Seamma guoská jus mánás lea lossat vuoigŋat dehe jus mánás lea gosahat mii vearrána, erenomážit jus dat šárrá.
Seamma jis gïerve voejngem sigkedh jallh jis maana gossehtahkem åtna mij vïerrebe sjædta, joekoen jis govloe huhtije.
Jus bealjis golgá golggus galgá váldit oktavuođa dearvvasvuođaguovddážiin dehe fáktavuostáváldimiin, nu ahte mánná dutkojuvvo.
Jis maam akt bieljeste gurkie byöroe hoksejarngem jallh jouredåastovem bïeljelidh, guktie maanam desnie goerehte.
Jus mánás lea bealljenávllát, iige mana badjel, ferte váldit oktavuođa dearvvasvuođaguovddážiin dutkama dihte jándora siste.
Jis maana bieljie-naavlehtahkem åtna, jïh ij orrijh, byöroe hoksejarngem bïeljelidh dygnem raejesne guktie maanam desnie goerehte.
Jeara ráđi
Raeriem gihtjedh
Don sáhtát birra jándora sárdnut buohccedivššáriin ja oažžut ráđi.
Maahtah aaj abpe dygnem skïemtjesåjhterinie soptsestidh jïh raeriem åadtjodh.
Riŋge 1177.
Ringkh 1177.
Dat geat vástidit sáhttet maid muitalit man dearvvasvuođaguovddážii don leat čállon.
Dah gïeh vaestiedieh maehtieh aaj jiehtedh mij hoksejarngide datne læstosne tjaaleme.
1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi leat maid heivehan, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu.
Gaajhke sisvege lea aaj gïehtjedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.
Davvisámegiella / Nordsamiska
Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
Varraiskkus: PSABlodprov: PSA
Vïrrepryövenasse: PSABlodprov: PSA
Manin dárbbaha guođđit iskosa ?
Mannasinie daarpesje pryövenassem vadta ?
Manin dárbbaha guođđit iskosa ?
Mannasinie daarpesje pryövenassem vadta ?
Goas guođđit PSA iskosa ?
Gåessie pryövenassem PSA:en gaavhtan vadta ?
PSA lea varraiskkus mii gullo daidda dutkamiidda man sáhttá dahkat go ovdaráksá dutkojuvvo.
PSA vïrrepryövenasse mij goerehtimmine mah tjuara darjodh gosse prostatam goerehtidh.
Muhtumiin guđđojuvvo PSA-iskkus jus leat gožžaráhkováivvit man doavttir eahpida boahtit prostátas, ovdamearkka dihte jus dávjá dárbbaha mannat cissame seamma áigge go cirggas lea headju.
Muvhten aejkien PSA-pryövenassem vadta jis gadtjeåerine tjoeperdimmie mij dåaktere såvma prostateste båata, vuesiehtimmien gaavhtan jis daamhtetje tjuara gadtjedh seamma aejkien sjeapsjoeh gosse gadtjedh.
Sáhttá maid guođđit PSA-iskosa jus doavttir dovdá rievdamiid ovdaráksás go dat dutkojuvvo, rievdamiid mat sáhttet dagahit máŋga earalágan váivvi ja skibasvuođa.
Maahta aaj PSA-pryövenassem vedtedh jis dåaktere damta naan jeatjahtehtemh prostatesne gosse dam goerehte, jeatjahtehtemh mejnie maahta tjoeperdidh jïh mestie skeamtjodh.
Lea dehálaš diehtit ahte loktanan PSA-árvu ii leat seamma ášši go ahte lea ovdaráksáborašdávsa.
Vihkeles daajra jis jollebe PSA-vierhtiem åådtje ij seamma goh prostatacancere.
Lea dábálaš unnánaš muttolaš PSA lassánemiin leat eará sivat.
Sïejhme smaave jeatjahtehtemh PSA:este båetieh jeatjah fåantojste.
Seamma ládje ii sáhte normála árvu ollásit guođđit eret ovdaráksáborašdávdda.
Seamma vuekine sïejhme vierhteste maahta jiehtedh ij leah prostatacancere.
Boađus ferte álot árvvoštallot makkár váivvit leat ja maid eará dutkamat čájehit.
Illeldahkem tjuara iktegisth vierhtiedidh destie mejnie tjoeperde jïh mah jeatjah goerehtimmieh vuesiehtieh.
Jus olbmos leat guokte dehe eanet lagas dievdofuolkki geain lea ovdaráksáborašdávda, lea stuorit riska ahte oažžu skibasvuođa.
Jis göökte jallh jienebh almah prostatacancerem utnieh fuelhkesne, dellie stuerebe vaahra skeamtjodh.
Dan dáhpáhusas ávžžuhuvvo váldit dássedit PSA - iskosa 40-50 jagis gitta 70 jagi rádjái.
Dan gaavhtan evtede, edtja ahkedh PSA-pryövenasside vaeltedh 40-50 jaepiej raejeste 70 jaepieh raajan
PSA mihtiduvvo maid ovdaráksáborašdávdda dikšuma áigge.
PSA aaj möölie gosse prostatacancerem båehtjerde.
Jus dikšun ábuha dan fuomáša ahte PSA- árvu luoitá.
Jis viehkiem båehtjierdimmine dellie PSA-vierhtiem vualanidh.
PSA-iskosa buorit ja heajos bealit
Aevhkieh jïh slearesh PSA-pryövenassine
PSA- iskkus ii dahkko rutiinnalaččat dego dábálaš dearvvašvuođakontrolla dievdduide oaidnin dihte leago dain hui árra hámat ovdaráksáborašdávda.
Ij PSA-pryövenassem vaeltieh goh sïejhme healsoevaaksjome almide sæjhta vuejnedh jis dah dan aareh hammoe prostatacancerem utnieh.
Dat vuolgá das ahte ii leat álo oavdu fuomášit ja dikšut árra hámat ovdaráksáborašdávdda.
Ij iktegisth aevhkie aejhtsieh dah aareh hammoeh prostatacancerh jïh dejtie båehtjierdidh.
Dikšun sáhttá addit bissovaš siidováikkuhusaid impoteanssa ja doallannávccahisvuođa dievdduin gos ovdaráksáborašdávda ii livččii geargan ovdánit maninge váralaš dávdan.
Båehtjierdimmijste impotensem jïh inkontinensem maehtieh almide sjïdtedh gusnie prostatacancere ij hinnh dan stoerre skaaram darjodh jïh ålvas skïemtjelassese evtiedidh.
Borašdávdašattalmas ovdarávssás sáhttá juogo šaddat hihtásit attitkeahttá mangelágán váivviid dehe šaddat johtilit ja viidut goruda eará osiide.
Cancerenaareme prostatesne maahta seejnelaakan sjïdtedh jïh destie ij tjoeperh jallh dïhte maahta varki sjïdtedh jïh jeatjah sijjide kråahpesne haasenidh.
Árra muttus ii sáhte earuhit dan guovtti borašdávdahámi ja lea várra dikšut borašdávdahámi mas ii livččii ožžon mangelágán váivviid eallináiggistis.
Aareh deahpadimmesne ij maehtieh dejtie göökte cancerehammojde juekedh jïh vaahra dan gaavhtan aalka cancerehammoem båehtjierdidh mestie ij dan jieliedisnie tjoeperdh.
Máŋggat dievddut háliidit goit čađahit dutkama oažžun dihte čielgasa leago sis ovdaráksáborašdávda.
Jïjnjh almah sijhtieh dam goerehtidh jïh sijhtieh daejrieh jis prostatacancerem utnieh.
Ovdalgo mearrida galgágo guođđit PSA- iskosa lea buorre váldit čielgasa eanet buriin ja heajos beliin árrat áicojuvvon šattalmasa dikšumis.
Åvteli nænnoste jis galka PSA-pryövenassem vedtedh, hijven daejredh jienebh båehtjierdimmien aevhkiej jïh sleari bïjre jis aalka aareh aajhtseme naarenem båehtjierdidh.
Jus háliida de mannat viidáseappot ja ságastit doaktáriin galgá diŋgot áiggi dearvvašvuođaguovddážii dehe fitnodatdearvvašvuođadikšumii.
Sæjhta dan mænngan vijresåbpoe vaedtsedh jïh dåakterinie rååresjidh galka tæjmoem dængkodh hoksejarngesne jallh sïeltehealsoehoksesne.
Mii lea PSA ja gos dat lea ?
Mij lea PSA jïh gusnie gååvnese ?
PSA lea oanádus ovdaráksáspesifihkka anti-genas.
PSA åeniedimmie prostataspecifikt antigen:este.
Dat lea proteiidna mii válbmejuvvo ovdarávssás ja mii čuovvu siepmančázi mielde go oažžu orgásmma ja dahká ahte sagahanseallat šaddet lihkkibun.
Dïhte lea proteijne maam prostatareavsesne sjædta jïh boetje-goglenassem dåerede jïh destie spermijh jienebe svihtjieh.
PSA lea dábálaččat una mearit varasnai, ja jur dat mearri mii mihtiduvvo PSA-iskosa bakte.
Ånnetji PSA daamhtaj vïrresne gååvnesieh, jïh dam PSA-pryövenassine mïetedh.
Borašdávdda lassin leat máŋga dábálaš rievdama ovdarávssás mat sáhttet dahkat ahte PSA- árvu loktana varas.
Canceren lissine gååvnesieh jïjnjh daamhtaj jeatjahtehtemh prostastesne mejstie PSA-veaha maahta jeananidh.
Ovdamearkka dihte buorresoarttat ovdaráksástuorrun ja vuolši ovdarávssás sáhttet, ng. prostátihtta, dagahit ahte ovdarávssás golgá eanet PSA varrii.
Vuesiehtimmien gaavhtan buerie prostatastueriedimmie jïh jis prostatareavsam ovleme, guktie gohtje prosatite, destie jienebh PSA-vïrrese atjkieh.
Jagiid mielde PSA-árvu loktana vehá eanaš dievdduin daningo ovdaráksá šaddá stuoribun go ahki lassu.
Jaepiej mietie PSA-veahka ånnetji jeanane jeenjemes almine dan gaavhtan prostatareavsa stuerede gosse båarasåbpoe sjædta.
Stuorimus oassi vara PSA:s lea čadnon sierra proteiinnaide.
Stööremes veahka PSA vïrresne lea ovmessie proteineridie tjatneme.
Muhto lea maid una oassi friddja, čanakeahtes PSA.
Mohte gååvnese aaj onne veahka frijjes, ov-tjatneme PSA.
Go leat eará sivat go borašdávda muttágis PSA-loktanemiin, láve leahkit eanet friddja PSA varas.
Gosse jeatjah sjïekh goh cancere PSA-stueriedimmien duekesne, pråvhka jienebe frijjes PSA:em vïrresne.
Danin dat sáhttá addit doaktárii dihto rávvaga mihtidit čadnojuvvon ja friija PSA gaskavuođa.
Dan gaavhtan maahta dam dåaktererasse naaken bïhkedimmiem vedtedh gosse mööledh jïh tjatnemidie jïh ov-tjatneme PSA:idie sjïehteladtedh.
Mot iskkus váldojuvvo ?
Guktie pryövenassem vaalta ?
Iskkus váldo dábálaččat gieđas asehis nálu vehkiin mii čuggejuvvo varrasutnii, venai.
Pryövenassem gïeteste vaalta viehkine sigkies naaloe maam vïrreåaran, venese, baska.
Danin dán sullásaš varraiskkus gohčoduvvo vena iskkusin.
Dannasinie dam vïrrepryövenassem gohtje, venöse pryövenasse.
Iskkus sáhttá váldot vaikko goas jándoris.
Pryövenassem maahta gåessŠakt dygnesne vaeltedh.
Ovdal iskosa váldima ferte čohkkehit 15 minuhta.
Galka 15 minudth tjahkasjidh åvteli pryövenassem vaalta.
Muđui ii dárbbat mangelágán válmmastallamiid.
Ij naan jeatjah ryöjredimmieh.
Jus dahká kirurgalaš doaibmabiju ovdaráksái PSA-árvu loktana.
Jis kirurgijen darjomem dorje prostatesne dellie PSA-vierhtie jeanene.
Ferte vuordit unnimustá 10 beaivvi ovdalgo lea jierpmálaš váldit PSA-iskosa.
Åådtje dellie vaenemes 10 biejjieh vuertedh åvteli PSA-pryövenassem vaeltedh.
Jus doavttir dan sádjái guldala ovdaráksá dat ii váikkut PSA- árvui.
Jis dåaktere barre prostatam doehtede dellie ij PSA-vierhtiem tsevtsieh.
Goas oažžu vástádusa ?
Gåessie vaestiedassem åådtje ?
Iskkus sáddejuvvo buohcceviessolaboratoriai gos dat analyserejuvvo.
Pryövenassem skïemtjegåetien laboratorijumese seedtie gusnie dam analyseeredh.
Sáhttá soabadit doaktáriin goas ja got galgá beassat diehtit iskkusbohtosa.
Maahta sov dåakterem seamadamme gåessie jïh guktie galka illeldahkem pryövenasseste åadtjodh.
Doavttir láve oažžut vástádusa laboratorias guovtti beaivvi siste.
Dåaktere pråvhka vaestiedassem laboratorijumeste åådtje tïjjemieresne, akte jallh göökte biejjieh.
Got iskkusvástádus dulkojuvvo ?
Guktie pryövenassen vaestiedassem toelhkedh ?
Iskkusvástádusa ferte álo veardidit makkár váivvit olbmos leat ja maid eará dutkamat čájehit.
Illeldahkem tjuara iktegisth vierhtiedidh destie mejnie tjoeperde jïh mah jeatjah goerehtimmieh vuesiehtieh.
Vara PSA-árvu variere sierra dievdduid gaskka, maid dievdduid gaskkan geain eai leat ovdaráksáváivvit.
PSA-vierhtie vïrresne ovmessie almaj gaskem jeatjahtehtedh, aaj almaj gaskem gïeh eah prostatine tjoeperdh.
Vai doaktáris galgá leahkit juoga masa veardida dallego iskkusvástádusat dulkojuvvojit gevtojuvvo ng. refereansaárvvut.
Jis dåaktere edtja maehtedh mejnie akt mohtedidh dellie pråvhka maam gohtje referensevierhtie.
PSA:i lávejuvvo árvvut badjel 3 mikrográmma littara guovdu rehkenastot lassáneapmin.
Jis PSA-vierhtie jollebe 3 mikrogramh lïjhterisnie dellie jeanane.
Alla árvvut, mas dat bohtet ?
Jolle vierhtieh, mestie dah båetieh ?
Sullii ovttas logi gaskaagát olbmás lea loktanan PSA- árvu.
Medtie akte luhkeste almah åådtje jollebe PSA-vierhtiem.
Dábálaš sivva veháš loktanan árvui lea buorresorttat ovdaráksástuorrun.
Daamhts sjïeke ånnetji jeananamme vierhtide lea buerie prostatastueriedimmie.
Loktanan árvvuid sáhttá maid oažžut jus lea ovdaráksávuolšun, ng. kronalaš prostatihtta.
Jeananamme vierhtieh maahta aaj åadtjodh jis lea prostatam ovleme, guktie gohtje kronijen prostatite.
Dábálaš gožžaoarreinfekšuvdna sáhttá addit meaddelmanni, muhto garra PSA loktaneami.
Daamhts gadtjeåerieovleme maahta jollebe PSA:em vedtedh, mohte ij dan guhkiem.
Jus soames siva dihte ii sáhte gožžat ja guđđet gožžaráhku albma ládje, sáhttá maid oažžut gaskaboddosaš loktanan PSA-árvvu.
Jis naan sjïekeste ij maehtieh gadtjedh jallh gadtjeboejem eensilaakan döömedh, maahta aaj boelhkem jollebe PSA-vierhtiem åadtjodh.
Jus lea váttis guđđet gožžaráhku nu ahte stuorimus oassi goččas geažos áigge lea ráhkus dat lávejuvvo gohčodit gožžaobbon.
Jis dåeriesmoere gadtjeboejem döömie guktie gadtje aajmene boejesne dam gohtje sveerjengïelesne urinstämma.
Loktanan árvvuide sáhttá leahkit sivvan ovdaráksáborašdávda.
Jollebe vierhtieh aaj prostatacanceristie båetieh.
Sullii goalmmát oasis dain geain lea loktanan PSA gávdnojuvvo borašdávda.
Dejstie giej jollebe PSA medtie gåalmehts cancerem gaavna.
Gaskavuohta gaskkal friija ja čadnojuvvon PSA sáhttet addit doaktárii dihto bagadusa go lea jearaldat earuhit buorresorttat ovdaráksáváivviid ovdaráksáborašdávddas.
Guktie lea frijjes jïh tjatneme PSA:i gaskem maahta dåakterasse naaken bïhkedimmiem vedtedh gosse edtja juekedh buerie prostatatjoeperdimmide jïh prostatacancerem.
Dain geat testejuvvo máŋgga háve máŋggaid jagiid, boahtá sullii ovttan njealjis leahkit PSA- árvu mii oalgguha lasse dutkamiidda.
Dejstie gïeh goerehtamme jïjnjh aejkieh jaepiej tjïrrh, medtie akte njealjiste PSA-vierhtiem åtna maam tjuara lïhkebe goerehtidh.
Jus PSA-iskosa boađus čájeha alla árvvu, doavttir láve dahkat vel ovtta dutkama Ultra-jienain ja gođusiskosiin ovdarávssás.
Jis PSA-pryövenasse vuesehte jolle vierhtiem, dellie dåaktere pråvhka aktem vielie goerehtimmiem darjodh ultratjoejine jïh pryövenassem vaeltedh prostatareavseste.
Jus doavttir áicá borašdávdda sáhttá oažžut dikšuma čuohpademiin, suonjardemiin dehe hormonadikšumiin.
Jis dåaktere cancerem aajhtsa maahta dam båehtjierdidh operasjovnine, gadtjijinie jallh hormonebåehtjierdimmine.
Vuollegis árvvut, mas dat vulget ?
Vuelebe vierhtieh, mestie dah båetieh ?
Vuollegis árvvut vuosttildit dan ahte livččii ovdaráksáborašdávda, vaikko beare okta PSA-iskkus ii olles sihkkarvuođain sáhte vuosttildit dan.
Vuelebe vierhtieh jeahta ij prostatacancerem, jïlhts barre PSA-pryövenasse maahta dam vaestiedidh.
Jus oažžu ovdarávssá váldot eret čuohpademiin PSA-árvu luoitá illá mihtidan dássái.
Jis prostatam operasjovnine laahpehti dellie PSA-vierhtie vualanidh guktie mahte ij maehtieh dam mööledh.
Vuollegis PSA-árvu sáhttá oainnát gevtojuvvot mihttun ahte čuohpadeamis lea leamaš ávki.
Vuelebe PSA-vierhtie maahta aaj mööleminie utnedh jis operasjovne hijven effekte åtna.
Maid guovtti eará dikšunvugiin, suonjardemiin ja hormonadikšumiin, láve njiedjan PSA-árvu leahkit mearkan ahte dikšun lea doaibman bures.
Dej göökte jeatjah båehtjierdimmievuekine, gadtjijh jïh hormonebåehtjierdimmie, pruvhkieh vuelebe PSA-vierhtie buerie væhta årrodh båehtjierdimmiem jåhta.
Čálli: Martin Enander, doavttir, spesialista almmolašmedisiinnas, Sundsvall
Tjaelije: Martin Enander, dåaktere, spesialiste sïejhmemedicijnisnie, Saedtievaellie
1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi leat maid heivehan, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu.
Katti Björklund, 1177 Vårdguiden
Davvisámegiella / Nordsamiska
Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
Maid oažžu máksit ?
Maam åådtje maeksedh ?
(ca 4 sidor)
(ca. 4 sidor)
Máksokeahtes dearvvašvuođa – ja buohccedikšun (ca 2 sidor)
Bijjiemaaksoevaarjelimmie (ca. 2 sidor)
Maid oažžu máksit ?
Maam åådtje maeksedh ?
(ca 4 sidor)
(ca. 4 sidor)
Máksokeahtes dearvvašvuođa – ja buohccedikšun (ca 2 sidor)
Bijjiemaaksoevaarjelimmie (ca. 2 sidor)
Maid oažžu máksit ?
Maam åådtje maeksedh ?
Maid oažžu máksit ?
Maam åådtje maeksedh ?
Eanadikke- ja gielddalašvearut ruhtadit eanaš oasi dearvvašvuođa ja buohccedikšuma Ruoŧas.
Healsoe- jïh skïemtjehoksem Sveerjesne maaksa stööremes bieliem laantedigkie- jïh tjïelteskaehtijste.
Máksu mii máksojuvvo ovdamearkka dihte doavttergalledeamis lea beare oassi dan duođalaš goluin.
Maaksovem maam maaksa gosse dåakterem mïnnedh barre bieliem åeseste.
Dat ii guoskka ollásit priváhta divššu, ovdamearkka dihte plástakirurgiija mii ii leat medisiinnalaččat ákkastallon.
Numhtie ij leah privaate hoksesne, vuesiehtimmien gaavhtan plastikkirurgije, mij ij leah medisijneles skreejrehtamme.
Dalle buohcci máksá olles golu ieš.
Dellie ellies maaksovem jïjtje maaksa.
Sierra eanadikkiin ja gielddain sierra mávssut
Ovmessie maaksovh ovmessie laantedigkine jïh tjïeltine
Eanadikkit ja gielddat sáhttet stuorimus oassái ieža mearridit maid mávssuid galgá máksojuvvot doavttergalledemiin ja eará bálvalusain divššus.
Laantedigkieh jïh tjïelth maehtieh jïjtje nænnoestieh mah maaksovh edtja maeksedh gosse dåakteren luvnie jallh jeatjah dïenesji åvteste hoksesne.
Mealgadii leat mávssut oalle seammalágánat sierra eanadikkiin.
Dah leah mahte seamma ovmessie laantedigkine.
Jus dárbbaha olu divššu lea leahkime allagollosuodji, mii čilgejuvvo dárkileappot boahtte kapihttalis.
Jis daarpesje jïjnjh hoksem bijjiemaaksoevaarjelimmiem gååvnese, mejnie lïhkebe buerkeste båetije kapihtelisnie.
Dearvvašvuođa- ja buohccedikšun lea nuvttá measta buot eanadikkiin ja guovlluin jus lea vuollái 20 jagi.
Healsoe- jïh skïemtjehokse åesehts mahte gaajhkine laantedigkine jïh regijovnine jis nuerebe 20 jaepien.
Vuolábeale jorba mávssut gusket almmolaš divššu ja priváhta dikšoaddi geas lea soahpamuš eanadikkiin.
Dennie nuelesne medtielaakan maaksovh lea dan byjjes hoksesne jïh privaate hoksevedtiejinie mah latjkoem laantedigkiem utnieh.
Go lea buohcceviesus buohcci máksá jándormávssu mii lága jelgii oažžu leahkit alimustá 100 ruvnna.
Gosse skïemtjegåetesne maaksa dygnemaaksovem mij laaken mietie jollemes 100 kråvnah.
Go galleda doaktáris dearvvašvuođaguovddážis máksu variere 100 ja 300 ruvnna gaskkan.
Gosse dåakteren luvnie hoksejarngesne maaksovh 100 jïh 300 kråvnah gaskem.
Galledeapmi gynekologa ja mánáiddoaktára luhtte máksu variere rievdá 200 ja 350 ruvnna gaskkan.
Gynekologen jïh maanadåakteren luvnie maaksovh 200 jïh 350 kråvnah gaskem.
Jus daid galledemiid aktavuođas oažžu sáddaga röntgenii dehe dan sullásažžii ii láve dárbbahit máksit maidege.
Jis dennie dåaktereguessine remissem åådtje röntgenegoerehtæmman jallh seammalaakan goerehtimmide dellie ij daarpesjh jienebe maeksedh.
Galledettiin eará doavtterspesialisttaid luhtte máksu variere 150 ja 350 gaskkan.
Gosse jeatjah dåakterespesialisti luvnie maaksa 150 jïh 350 kråvnah gaskem.
Galledeapmi fáhkkavuostáváldimis buohcceviesus sáhttá máksit 220-380 ruvnna.
Jis akutedåastoevassem skïemtjegåetesne mænna dellie 220 – 380 kråvnah maaksa.
Galledeapmi buohccedikšára ja buohccegymnastta luhtte sáhttá máksit 50-220 ruvnna galledeamis.
Jis skïemtjesåjhterem jïh skïemtjegymnastem mænna maaksa gaskem 20 – 220 kråvnah fïerhten aejkien.
Mammongráfa áican dihte árrat raddeborašdávdda ja vástideaddji seallaiskkusdutkan goaŧŧonjálmmis, nu gohčoduvvon gynekologalaš dearvvašvuođadárkkisteapmi, sáhttá máksit gitta 200 ruvdnui.
Mammografije juktie aareh njammacancerem aajhtsa jïh seammalaakan cellepryövoegoerehtimmie boernegåetientjeahpohkistie, guktie gohtje gynekologen healsoevaaksjome, medtie 200 kråvnah maaksa.
Dihto eanadikkit váldet mávssu ambulánssa ja helikoptergivttain.
Såemies laantedigkie maaksovem vaalta jis skïemtjebïjline jallh ruevtiehaepkine fealadidh.
Jus ii gieldde áiggi mii ii heive dehe ii boađe sohppojuvvon áigái sáhttá geatnegahttot goittotge máksit galledanmávssu.
Naan laantedigkijste maaksovem bååstide maaksa jis tjuara vuertedh guhkiem latjkeme tïjjen mænngan.
Jus ovttaskas vállje rabas dehe giddejuvvon divššu eará eanadikkis go gosa lea sisa-čállojuvvon ovttaskas máksá daid buohccemávssuid mat leat vuoimmis dan eanadikkis gos oažžu divššu.
Jis ij jiehtieh ij tïjje sjïehth jallh ij båetieh tæjmose maam latjkeme maahta læjhkan maaksovem maeksedh.
Eará dikšuaddiin sáhttet leahkit eará távsttat
Jeatjah hoksevedtijh maahta jeatjah maaksoeh utnedh
Dat geas lea ollásit priváhtta dehe bargoaddi bakte lea buohccedikšundáhkádus sáhttá leahkit ollásit eará eavttut maid mávssuid galgá máksit.
Dïhte gie privaate jallh dan barkoevedtijen tjïrrh skïemtjehoksetjirkemem åtna maahta jeatjah njoelkedassh utnedh mah maaksovh edtja maeksedh.
Gielddalaš dearvvašvuođas ja buohccedivššus, mii guoská boarrásiid guhkesáigásaš buozalmasain, leat sierra távsttat divššuin maid buohccedivššár addá.
Tjïelten healsoe- jïh skïemtjehoksesne, voeresidie guhkiem skiemtjieh, ovmessie maaksovh hoksen åvtese gååvnesieh mah skïemtjesåjhteristie åådtje.
Ruoŧa Gielddaid ja Eanadikkiid webbáikkis leat adreassat gielddaide, eanadiggái ja guovlluide.
Sveerjen Tjïelth jïh Laantedigkieh webbesæjrosne adressh gååvnesieh tjïeltide, laantedigkide jïh regijovnide.
Dain lea áigeguovdilis ja dárkilis informašuvdna sin mávssuin.
Desnie bïevnesh dej maaksovigujmie gaavna.
Mávssut olgoriikka riikkavuložiidda
Maaksovh ålkoerïjhken otnegidie
Olgoriikka riikkavuložiin lea riekti fáhkkadikšui Ruoŧas.
Ålkoerïjhken otnegh reaktam utnedh akute hoksese Sveerjesne.
Jus boahtá nuppi EU-riikkas, EES-riikkas dehe Sveitsas galgá leahkit eurohpalaš buohccedáhkáduskoarta, EU-koarta, vai sáhttá čájehit ahte lea riekti fáhkka dikšui dábálaš buohccemávssuin.
Båata jeatjah EU-laanteste, EES-laanteste jallh Schweiz:ste edtja europeijen skïemtjetjirkemekåarhte utnedh, mij vuesehte reaktam åtna akute hoksese jïh daamhtaj skïemtjijemaaksovem maaksa.
Jus ii leat dat sáhttá šaddat máksit olles dikšungolu.
Jis ij kåarhtem utnieh kaanne tjuara ellies hoksemaaksovem maeksedh.
Jus háliida oažžut divššu mii ii leat fáhkka iige hálit máksit eanet go buohccemávssu galgá leahkit duođaštus man čájeha ahte ruovtturiika máksá divššu.
Jis sæjhta hoksem mij ij akute jïh ij sïjhth jienebe enn skïemtjijemaaksovem maeksedh edtja tjirkemem utnedh mij vuesehte hïejmelaante hoksem maaksa.
Jus dat váilu dalle ferte máksit olles dikšungolu ieš.
Jis ij dam utnieh ellies maaksovem jïjtje maaksa.
Eatnasat geat bohtet riikkain olggobealde EU., EES ja Sveitsa ožžot máksit olles dikšungolu ieža vaikko livččiige jearaldagas fáhkka dikšun.
Jïenesh mah laantijste EU:en, EES:en jïh Schweizen ålkolen åadtjoeh ellies maaksovem jïjtje maeksedh dovne jis akute hokse.
Jus ruoŧŧelažžan skihppá olgoriikkas
Jis sveerjen otnege ålkoelaantesne skeamtja
Eurohpalaš buohccedáhkáduskoarta, man sáhttá diŋgot Dáhkádusgássas, addá Ruoŧa riikkavuložii rievtti fáhkka dikšui eará EU-, EES- riikkas ja Sveitsas seamma ekonomalaš eavttuiguin mat gusket riikka iežas orruid.
Dïhte europeijen skïemtjetjirkemekåarhte, maam maahta Försäkringskassan luvhtie dongkedh sveerjen otnegidie reaktam vadta akute skïemtjehoksese jeatjah EU-, EES-laantine jïh Schweizesne seamma ekonomijeles tsiehkine mah laanten jïjtse otnegh utnieh.
Davviriikkain ii dárbbat čájehit koartta.
Dennie noerhten laantine ij daarpesjh kåarhtem vuesiehtieh.
Jus dárbbaha divššu olggobealde EU., EES ja Sveitsa sáhttá eanaš riikkain oažžut goluidis buhtaduvvot, leago Ruoŧas dehe eará riikkas gos galleda.
Jis hoksem daarpesje EU:en, EES-laanti jïh Schweizen ålkolen ij maehtieh jeenjemes laantine goerpemaaksovh åadtjodh, ij gænnahSveerjeste jallh dehtie laanteste gusnie orre.
Danin lea dehálaš ahte lea priváhta reaisodáhkádus mii gokčá goluid ovdamearkka dihte givtta.
Dïhte lea dan gaavhtan vihkeles privaate feelemetjirkemem utnedh mij maaksovh dåårje vuesiehtimmien gaavhtan feeleme.
Jus olbmoš lea ruovttudáhkádus láve das dábálaččat leahkit reaisosuodji mii gokčá oasi goluin.
Jis gåetietjirkemem åtna dan sisnie daamhtaj pråvhka feelemevaarjelimmiem årrodh mij bieliem maaksovistie dåårje.
Dáhkádusgássa webbáikkis lea lasse informašuvdna divššus go lea olgoriikkas.
Försäkringskassan webbesijjesne vielie bïevnesh hoksen bïjre gosse ålkoelaantesne.
Lea leahkime rádji man olu dárbbaha máksit dearvvašvuođa- ja buohccedivššus.
Rehpie gååvnese man jïjnjh daarpesje healsoe- jïh skïemtjehoksen åvteste.
Dat gohčoduvvo allagollosuodji ja lea hábmejuvvon seamma ládje juohke eanadikkis.
Dam gohtje bijjiemaaksoevaarjelimmie jïh lea seammalaakan gaajhkine laantedigkine.
Dat guoská maid jus ohcá divššu eará eanadikkis dehe guovllus gos ieš orru.
Dïhte aaj seamma jis hoksem jeatjah laantedigkesne jallh regijovnesne ohtsede enn gusnie årroeminie.
Allagollosuodji mearkkaša ahte olmmoš máksá 12 mánu siste 1100 ruvnna buohccemávssu.
Bijjiemaaksoevaarjelimmie lea gosse boelhkem, 12 aski mïeresne ektine bijjemes 1 100 kråvnah maaksa skïemtjijemaaksovine.
Dat rehkenasto vuosttaš galledeamis, beroškeahttá goas jagis dat dahkko.
Voestes mïnnemistie aalka ryöknedh, seamma goss-akt jaepesne dam dorjesåvva.
Go olmmoš lea máksán 1100 ruvnna de oažžu friddja koartta mii lea vuoimmis loahppa guoktenuppelot mánnoáigodaga.
Gåessie 1 100 kråvnah maakseme frijjekåarhtem åådtje maam luhkiegöökte aski-boelhken jåhta.
Go guoktenuppelot mánu leat gollan, ovttaskas álgá fas máksit dasságo olle 1100 ruvdnui boahtte hávi.
Gosse luhkiegöökte askh vaaseme aalka viht maeksedh guesiehtimmiej åvtese goske viht 1 100 kråvnah jaksa.
Allagollosuodji ii govčča dávjjimus
Bijjiemaaksoevaarjelimmesne daamhtaj ij dah lea meatan
mávssuid maid mii mákso beaivái go lea buohcceviesus
dah maaksovh mejtie fïerhten biejjien maaksa gosse skïemtjegåetesne
duođaštusa ja dearvvašvuođadutkamiid
tjirkemh jïh healsoegoerehtimmieh
eará eastaleaddji divššu, ovdamearkka dihte mammongráfadárkkisteami
jeatjah åvtelhbodti hokse, vuesiehtimmien gaavhtan mammografijevaaksjome
mávssu eret báhcán galledeamis
maaksove jis ij båetieh dongkeme tæjmose
journálamáŋggus goluid
maaksove kopijen åvteste journaleste
mat váldo jus máksá kredihtain dehe oažžu rehkega sáddejuvvot ruoktot.
ekspedisjovnemaaksove, maam vaalta gosse kreditine maaksa jallh åådtje fakturam gåatan seedteme
Bátnedivššus dávjjimus ii leat vuoimmis buohccedivššu allagollosuodji.
Ij baeniehoksem daamhtaj meatan skïemtjehoksen bijjiemaaksoevaarjelimmesne.
Dan sadjái sáhttá allagollosuodji guoskat bátnedivššu jus olbmoš leat stuora ja guhkesáigásaš dárbu persovnnalaš dikšui su beaivválaš eallimis.
Mohte baeniehoksem meatan bijjiemaaksoevaarjelimmesne gosse jis åtna stoerre jïh guhkiem daarpoem persovneles hoksese biejjieladtje jieliemisnie.
Allagollosuodji sáhttá maid leahkit vuoimmis jus olbmoš lea skibasvuohta gos bátnedikšun lea oassi medisiinnalaš dálkkodeamis.
Bijjiemaaksoevaarjelimmesne maahta aaj jis skïemtjelassem åtna gusnie baeniehokse bieliem medisijneles båehtjierdimmesne.
Jus olbmoš lea skibasvuohta mii mielddisbuktá lassánan riskka bátnevahágiidda dehe jus olbmoš lea váttisvuohta dikšut iežas njálbmehygiena sáhttá oažžut maid bátnedivššu buohccedikšomáksui mii gullo allagollosuoji vuollái.
Jis skïemtjelassem åtna man mietie stuerebe vaahra baenieskaarah sjidtieh jallh jis dåeriesmoerem åtna njaelmiehygijenem sujhtedh maahta aaj baeniehoksem åadtjodh skïemtjehoksemaaksoven åasa mij bijjiemaaksoevaarjelimmesne.
Dálkasiidda maid doavttir, buohccedikšárat dehe eará dohkálaš divššus lea čállán, lea leahkime allagollosuodji mii mearkkaša ahte dárbbaha máksit eanemus 2200 guovttenuppelot-áigodagas.
Daalhkesh mah dåaktere, skïemtjesåjhtere jallh jeatjah barkijh hoksesne lea olkese tjaaleme gååvnese bijjiemaaksoevaarjelimmie maam bijjemes 2 200 kråvnah fïerhten luhkiegöökteaskeboelhkem maaksa.
Rešeavttakeahtes dálkasat eai gullo dán allagollosuodjái.
Daalhkesh reseptem bielelen ij leah dan bijjiemaaksoevaarjelimmien sisnie.
Dan lassin lea leahkime allagollosuodji buohccereaissuide ja teknalaš veahkkeneavvuide mat mearriduvvo eanadikkiin.
Aaj gååvnese bijjiemaaksoevaarjelimmie skïemtjefeelemi jïh teknihken viehkievearhtaj åvteste maam laantedigkieh sjæjsjalieh.
Dat mearkkaša ahte njuolggadusat soitet varieret sierra eanadikkiid gaskkan.
Dellie kaanne dah njoelkedassh ovmessie laantedigki gaskem jeerehtse.
Máksokeahtes dearvvašvuođa – ja buohccedikšun
Healsoe- jïh skïemtjehokse mij åesehts
Máksokeahtes dearvvašvuođa – ja buohccedikšun
Healsoe- jïh skïemtjehokse mij åesehts
Dihto dearvvašvuođa- ja buohccedikšun sáhttá leahkit áibbas nuvttá muhtin eanadikkiin.
Naan healsoe- jïh skïemtjehoksh maehtieh åesehts årrodh naan laantedigkine.
Dálkasiid mat čállojit dáid dikšungalledemiid áigge ferte goittotge máksit.
Daalhkesh mah olkese tjaala dennie hoksemïnnemisnie åådtje dej gaavhtan maeksedh.
Galledeamit eadnedikšun- ja mánnádikšunvuostáváldimiin (MVC ja BVC) leat nuvttá olles riikkas.
Mïnnemh ietniehokse- jïh maanahoksedåastoevisnie (MVC jïh BVC) åesehts ellies laantesne.
Skuvladearvvašvuođadivššus ii dárbbat máksit ja boahkuheamit mat fállojuvvojit leat nuvttá.
Skuvlehealsoehoksesne ij naan mïnnememaaksovem maeksieh jïh dah vaksinasjovnh mah desnie faala leah åesehts.
Eanas eanadikkiin mánát ja nuorat vuollái 20 jagi eai mávsse mangelágán mávssu rabas dearvvašvuođa- ja buohccedivššus, ovdamearkka dihte galledettiin dearvvašvuođaguovddážis ja nuoraidvuostáváldimis.
Jeenemes laantedigkine eah maanah jïh noerh 20-jaepiebiejjien raajan maeksieh naan maaksoven rïhpes healsoe- jïh skïemtjehoksesne, vuesiehtimmien gaavhtan mïnnemem hoksejarngesne jïh noeredåastoevisnie.
Dikšuma ja dálkasiid mat dárbbahuvvojit go dikšojuvvo nu gohčoduvvon almmolašváralaš skibasvuođa Njoammunsuodjelága jelgii oažžu nuvttá.
Hokse jïh daalhkesh mah daarpesje gosse båehtjerde guktie gohtje sïejhmevaarege skïemtjelassem Suetievaarjelimmielaaken mietie dïhte lea åesehts.
Maid oažžu máksit ?
Maam åådtje maeksedh ?
(ca 4 sidor)
(ca. 4 sidor)
Máksokeahtes dearvvašvuođa – ja buohccedikšun (ca 2 sidor)
Healsoe- jïh skïemtjehokse mij åesehts (ca. 2 sidor)
1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi lea heivehan, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu.
Gaajhkh sisvegh leah aaj gïetedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.
Davvisámegiella / Nordsamiska
Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
Feber mánáin – maid sáhttá ieš dahkat ?
Maana vaejliem åtna – maam maahta jïjtje darjodh ?
Feber hos barn - vad kan man göra själv ?
Feber hos barn - vad kan man göra själv ?
Feber lea oassi goruda bealuštusas
Raeriem gihtjedh (ca. 1 sida)
Feber lea oassi goruda bealuštusas
Raeriem gihtjedh (ca. 1 sida)
Geahččal dahkat mánnái nu vuogasin go vejolaš.
Voejhkele lyjhkedelaakan maanese darjodh.
Lea maid buorre dávjá addit juhkamuša.
Hijven dïsse jïjnjh jovkemsh vedtedh.
Feber mearkkaša ahte goruda temperatuvra lea alit go dábálaččat.
Vaejlie lea kråahpen temperatuvre jollebe enn maam pråvhka årrodh.
Dat ii leat iešalddis váralaš muhto goruda bealuštus vuolšši vuostá.
Ij leah vaarege mohte kråahpen vaarjelimmie ovlemidie.
Mánát ožžot álkit febera ja dat leat erenoamážit vuolššit maid virus lea dagahan, dego nuorvu, gosot ja čottabávččas, mat loktejit goruttemperatuvrra.
Maanah aelhkieslaakan vaejliem åadtjoeh jïh voestes iereste ovlemh mestie virusi sjïekeste, novh goh sovhte, gossehtahke jïh tjeapohke saejrede, maam dorje kråahpetemperatuvrem bæjjene.
Temperatuvra sáhttá maid loktanit jus mánná stoahká hui viššalit dehe lihkada sakka.
Temperatuvre aaj maahta jieniedidh jis maana reejredh jallh verviestidh.
Hárve dáhpáhusas sáhttá feber čujuhit váralaš skibasvuhtii.
Muvhtene maahta vaejlie vuesehte ålvas skïemtjelassem.
Mánás lea feber jus temperatuvra iđđes árrat dehe beallediimmu vuoiŋŋasteami maŋŋá lea badjel 38 gráda.
Maana vaejliem åtna jis temperatuvre aeriedisnie jallh bielietæjmoem lïegkesen mænngan lea bijjebe 38 graadh.
Dábálaččat fuobmá ahte mánás lea feber.
Daamhtaj aajhtsa jis maana vaejliem åtna.
Jus eahpida sáhttá mihtidit febera mánás, muhto deháleamos lea čuovvut mot mánná veadjá.
Jis geakesje maahta maanan tempem vaeltedh, mohte vihkielommes vuejnedh guktie maanine lea.
Jus áigu váldit oktavuođa buohccedivššuin lea buorre ahte lea mihtidan temperatuvrra.
Jis ussjede skïemtjehoksem bïeljelidh hijven jis temperatuvrem joe mööleme.
Sihkkareamos lea mihtidit goruttemperatuvrra bađas.
Vihtiesommes kråahpetemperatuvrem bahtesne.
Lea maid leahkime bealljeliekkasmihttár, mii njuolga anus lea buorre.
Gååvnese aaj bieljietermometere, mij hijven jis dam reaktoeslaakan utnedh.
Dakkára lea váttis geavtit una mánážiin go gullankanála lea ila baski.
Dam lea gïerve maanetjem nåhtadidh juktie bieljieraejkie dan gaertjies.
Atte máná vuoiŋŋastit ja juhkat olu
Baajh maanam lïegkedidh jïh jïjnjh jovkedh
Mánná geas lea feber dárbbaha oažžut leahkit ruovttus skuvllas dehe ovdaskuvllas vai beassá vuoiŋŋastit ja virkkosmuvvat.
Maana gie vaejliem åtna daarpesje gåetesne årrodh, jïh ij skuvlesne jallh aarehskuvlesne, jïh lïegkedidh jïh starnedh.
Mánná ii dárbbat leahkit seaŋggas, muhto ii galgga rahčat rumašlaččat.
Maana ij daarpesjh seangkosne vealasjidh, mohte ij byörh verviestidh.
Buoremus lea addit máná iežas mearridit man olu nagoda leahkit badjin.
Bööremes baaja maanam jïjtje nænnostidh man jïjnjh ååjse.
Mánná dárbbaha eanet čázi go dábálaččat go lea feber.
Maana daarpesje jïjnjh jovkedh.
Vai mánná oažžu nuogis čázi lea buorre dávjá geahččalit addit juoidá juhkat.
Juktie nuekies edtja sjïdtedh hijven jis maanese jovkemsh faala.
Atte mánnái mas dat liiko ja ieš háliida borrat ja juhkat, ovdamearkka dihte lákcajieŋa, vatnosa dehe juvcca.
Vedtieh maanese maam lyjhkoe jïh jïjtje sæjhta byöpmedidh jallh jovkedh, vuesiehtimmien gaavhtan tjastem, gïhpem jallh joptsem.
Jus mánás ii leat borranlustu ii dat dárbbat borrat dábálaš biepmu.
Jis ij maana sïjhth byöpmedidh dellie ij daarpesjh beapmoeh byöpmedidh.
Ii daga maidege jus mánná borrá heajubut moadde beaivvi.
Ij maam akt darjoeh jis barre ånnetji byöpmede såemies biejjiej.
Jus mánná cissá hárvuid dehe lea šlieddas ja váiban soaitá sivvan leahkit ahte mánná lea juhkan unnán.
Jis ij sïjhth gadtjedh jallh lea sæjloes jïh samhtjan dellie kaanne maana dan ohtje lea jovkeme.
Daga nu vuogasin go vejolaš
Voejhkele lyjhkedelaakan maanese darjodh
Jus mánná dovdá vuogasin sáhttá diktit máná nohkkat asehis láhkániin dehe beare vuolildus biktasiiguin.
Jis maana tuhtjie hijven maahta baajedh dam åeredh jissehts gaptjesem jallh barre sisnjeldsvaarjojne.
Muhto jus mánná goadná ja galbmo, mii lea dábálaš go feber loktana, sáhttá gokčat filttiin ja dahkat nu vuogasin go vejolaš.
Mohte jis maana galma, mij maahta darjodh gosse vaejlie bæjjene, maahta gaptjesem dïsse bïejedh jïh voejhkele lyjhkedelaakan darjodh.
Reseaptakeahtes dálkasat
Reseptehts daalhkesh
Febera dárbbaha hárve dikšut feberavuolidan dálkasiiguin.
Ij daarpesjh daamhtaj vaejliem båehtjierdidh vaejlievualanimmie daalhkesigujmie.
Eanas mánáin lea feber mii bistá moadde beaivvi muhto dat ii dárbbat mearkkašit maidege váralačča.
Jeenjemes maanah vaejliem måedtie biejjieh utnieh jïh ij daarpesjh dan ålvas årrodh.
Muhto sáhttá addit feberavuolidan dálkasa jus mánná veadjá fuomášahtti heajuid febera dihte, ovdamearkka dihte sus lea gorut bávččas, biehku, borrá ja juhká heajubut, nohkká heajuid dehe lea váttis lotkkodit eahkes.
Mohte maahta vaejlievualanimmie daalhkesidie jis maana sagkes skeajmede vaejleste sjædta, vuesiehtimmien gaavhtan kråahpe baektjede, nyjhkestalla, ij sïjhth byöpmedidh jallh jovkedh, gåårelaakan åara jallh vïevtjerostoe.
Vuollái guđa mánnosaš mánáid geain lea feber ii galgga dikšut dálkasiiguin ovdalgo lea leamaš oktavuođain divššuin.
Ij edtjh maanah nuerebe govhte askh mij vaejliem åtna daalhkesigujmie båehtjierdidh bielelen voestes hoksem gaskesadtedh.
Febera vuostá badjel golmma mánnosaš mánáide lea dálkkas mii siskkilda paracetamole, ovdamearkka dihte Alvedon dehe Panodil.
Vaejlien vööste gååvnese maanide båarasåbpoe golme askh daalhkesh man sisvege paracetamole, vuesiehtimmien gaavhtan Alvedon jïh Panodil.
Guđa mánu rájis mánná sáhttá oažžut dálkasa mii siskkilda ibuprofena, mii vuvdojuvvo ovdamearkka dihte namain Ipren dehe Ibumetin.
Govhte aski aalteren raejeste maahta maana daalhkesh åadtjodh man sisvege ibuprofen, maam duaka vuesiehtimmien gaavhtan nommi nuelesne Ipren jallh Ibumetin.
Dálkasat leat golgi hámis dehe bahtabuikun, mii dolvojuvvo máná bahtaráigái, rivttes attus una mánáide.
Daalhkesh gååvnesieh dovne galkijes hammosne jallh stolpillerinie, maam maanan bahten sïjse rijtie, reaktoe dose smaave maanide.
Boarrásit mánáide leat maid tableahtat.
Båarasåbpoe maanide gååvnese aaj tabledth.
Čuovo báhka rávvagiid dárkilit.
Lohkh bïhkedimmiem aeskesne eensilaakan.
Ale ovttastahte sierra dálkasiid.
Aellieh ovmessie daalhkesidie pleenth.
Vuollái 18 jahkásaš mánáide geain lea feber ii galgga geavtit febervuolidan dálkasiid main lea acetylsalicylsyra, ovdamearkka dihte Magnecyl, Treo dehe Albyl.
Maana nuerebe 18 jaepien gie vaejliem åtna ij edtjh vaejlievualanimmie daalhkesidie acetylsalisylsyrine, vuesiehtimmien gaavhtan Magnecyl, Treo jallh Albyl.
Sáhttá dárbbahit váldit oktavuođa divššuin
Maahta daarpesjidh hoksem bïeljelidh
Erenomážit árvvoštallamiin mot mánná muđui veadjá sáhttá mearridit dárbbahago váldit oktavuođa dearvvasvuođaguovddážiin dehe ii.
Dïhte voestes iereste vuarjesje guktie maanine lea mij nænnoste jis edtja hoksejarngem gaskesadtedh jallh ij.
Sáhttá álo riŋget buohccidivššurávahahkii dehe dearvvašvuođaguovddážii jus lea eahpesihkkar, erenomážit jus mánás leat eará váivvit seamma áigge go lea feber.
Maahta eejnegen skïemtjehokseraeriestimmiem jallh hoksejarngem ringkedh jis ij daejrieh, jis maana jeatjah vaejvieh åtna seammasïenten vaejline joekoen vihkeles.
Galgá ohcat dikšui dakkaviđe dearvvašvuođaguovddážii dehe heahtevuostáváldimii jus mánás lea feber ja lea juoga, dehe máŋga dáin váivviin:
Byöroe hoksem riektese hoksejarngesne jallh aktuedåastoevisnie ohtsedidh jis maana vaejliem åtna jïh dam, jallh dejtie, vaejvieh:
ii leat seamma oktavuohta go dábálaččat
Ij seamma gaskesem vadta goh daamhtaj.
orru hirbmat váibbas iige nagot juhkat
Nahkeren jïh samhtjan jïh ij åajsoeh jovkedh.
temperatuvra lea badjel 41 gráda.
Temperatuvrem bijjebe 41 graadh åtna.
Galgá álo váldit oktavuođa dearvvašvuođaguovddážiin dehe fáktavuostáváldimiin jus mánná lea
Byöroe eejnegen hoksejarngem jallh jouredåastovem bïeljelidh jis maana
nuorat go golbma mánu ja lea feber badjel 38 gráda
nuerebe goh golme askh jïh vaejliem bijjebe 38 graadh åtna
golmma ja guđa mánu gaskkan ja lea feber badjel 39 gráda.
golme jïh govhte aski gaskem jïh vaejliem bijjebe 39 graadh åtna.
Galgá váldit oktavuođa divššuin jus feber ii leat luoitán njealji jándora geažis, beroškeahttá máná agis.
Byöroe hoksem gaskesadtedh jis ij vaejliem vualenh njieljie dygni mænngan, jïlhts man båeries maana.
Jeara ráđi
Raeriem gihtjedh
Don sáhtát birra jándora sárdnut buohccedivššáriin ja oažžut ráđi.
Maahtah aaj abpe dygnem skïemtjesåjhterinie soptsestidh jïh raeriem åadtjodh.
Riŋge 1177.
Ringkh 1177.
Dat gii vástida sáhttá maid muitalit man dearvvašvuođaguovddážii gullot.
Dah gïeh vaestiedieh maehtieh aaj jiehtedh mij hoksejarngide datne læstosne tjaaleme.
1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi leat maid heivehan, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu.
Gaajhke sisvege lea aaj gïehtjedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.
Davvisámegiella / Nordsamiska
Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
Bealljenávhllahat mánáin - maid ieš sáhttá dahkat ?
Gosse maana bieljie-naavlehtahkem åtna - maam maahta jïjtje darjodh ?
Ont i örat hos barn - vad kan man göra själv ?
Ont i örat hos barn - vad kan man göra själv ?
Jus mánná veallá oaivi badjugit bohtaneapmi unnu bealjis ja várká unnit.
Jis maana gællesje åejjine bijjene dellie bankeme lååtjme bieljesne jïh ij dan jïjnjh naavlehth.
Okta vuohki loktet oaivegeaži lea bidjat bolstariid báljá vuollái.
Vuekiem åejjiegietjiem bijjene lea dåvnah bååmsteren nuelesne bïejedh.
Dávjá várka ihkku
Daamhtaj jïjjesne naavlehte
Mánát geain lea nuorvu sáhttet oažžut bealljenávhllahaga go vuohččecuoccat bealjis bohtanit.
Maanah gïeh sovhtine maahta bieljie-naavlehtahkem åadtjodh juktie skïelth bieljine benkiehtieh.
Sii sáhttet maid oažžut várkka gaskabealji siedju vuolššis, bealljenávhllahagas.
Dah aaj maehtieh baaktjesem åadtjodh jis ovleme gaskebieljesne sjædta.
Sihke nuorvu ja bealljenávhllahat leat dábálaš vuolšeskibasvuođat mánáin.
Dovne sovhte jïh bieljieovleme sïejhme infeksjovneskïemtjelassh maanine.
Dávjá mánát badjánit ihkku várkii daningo bealljebohtaneapmi lassána go sii velledit.
Daamhtaj maana jïjjege baaktjesistie fahkoe juktie jienebe benkehte gosse gællesje.
Sáhttá dovdot geahppasit nohkkat moadde liige bolstara oaivevuolážiin.
Buerebe maahta damtedh jis gellie dåvnah åejjien nuelesne utnedh.
Eará váivvit mat sáhttet dagahit bealljenávhllahaga lea vuolši gullukanálas mii manná bealljecuzzii, váksebunci dehe váivvit olloliin.
Jeatjah vaejvieh mestie maahta bieljie-naavlehtahkem åadtjodh lea ovleme bieljieraejkesne trommeskïelten vööste, voksedåmhpa jallh vaejvieh skiehrielïhtsine.
Bealljenávhllahat váivvida gaskabealji
Bieljieovleme gaskebieljesne
Bealljenávhllahat gaskabealjis álgá fáhkkestaga ja bistá oanehis bottu.
Bieljieovleme gaskebieljine daamhtaj aalka dallegh jïh boelhketjem ryöhkoe.
Bealljenávhllahaga lassin mánná sáhttá dovdat lássasan bealji ja heajut gulu.
Lissine naavlehte maana maahta domtesem utnedh luehkine bieljesne jïh nåakebe govledh.
Dábálaš lea maid feber.
Aaj maahta vaejliem utnedh.
Muhtumin bealljecuozza beđđo ja čáhci golgá gullukanálii.
Muvhtene trommeskïelte loedtene jïh sïeje bieljieraajkan galka.
Dalle várka láve unnut.
Dellie naavlehtahkem lååtjme.
Mánás sáhttá leahkit bealljenávhllahat várkkahaga.
Maanah maehtieh aaj bieljieovlemem utnedh jïh eah bååktjesem damth.
Gibuváidudan dálkasat
Baaktjesevualanimmie daalhkesh
Jus diehtá ahte mánás lea bealljenávhllahat sáhttá addit gibuváidudan dálkasa mii siskkilda paracetamola, ovdamearkka dihte Alvedona ja Panodila, dehe dálkasa mii siskkilda ibuprofena, ovdamearkka dihte Iprena ja Ibumetiinna.
Jis daajra maana bieljieovlemem åtna maahta baaktjesevualanimmie daalhkesidie vedtedh mej sisnie paracetamole, vuesiehtimmien gaavhtan Alvedon jïh Panodil, jallh daalhkesidie mej sisnie ibuprofen, vuesiehtimmieh Ipren jïh Ibumetin.
Dálkasat leat golgi hámis, bahtabuikun ja tableahttan.
Daalhkesh gååvnesieh galkije hammojne, stolepillerinie jïh tabledtine.
Báhkas leat dárkilis rávvagat.
Gååvnese eensi bïhkedimmieh aeskesne.
Go mánná lea vuollái guđamánnosaš sutnje ii galgga addit gibuváidudan ráđiskeahttá álggos buohccidivššáriin dehe doaktáriin.
Gosse maanah nuerebe goh govhte askh ij byöroeh baaktjesevualanimmiem vedtedh bielelen voestes skïemtjesåjhterinie jallh dåaktarinie rååresjidh.
Vuollái 18 jahkásaš mánnái ii galgga addit gibuváidudan ja febervuolidan dálkasa mas lea acetylsalicylsyra, ovdamearkka dihte Magnecyl, Treo dehe Albyl minor, jus doavttir ii leat ávžžuhan dan.
Maanah nuerebe goh 18 jaepieh gïeh vaejliem utnieh, eah edtjh baaktjesevualanimmie jallh vaejlievualanimmie daalhkesidie acetylsalicylsyrine nåhtadidh, vuesiehtimmien gaavhtan Magnecyl, Treo jallh Albyl jis ij dåaktere lea dam moeneme.
Bohteheamiváidudan njunnesprajjen unnida dievvanjuni ja geahpida máná vuoigŋama.
Njueniesprejjem maahta nåhtadidh gosse snoelken jïh dïhte dorje aelhkebe maanese voejngehtidh.
Veahkehago njunnesprajjen bealljenávhllahaga ii leat sáhtton duođaštit.
Ij leah vuesiehtamme njueniesprejje viehkine sjædta jis bieljieinflammasjovne.
Bealljevátnivuođat ja bassan
Bieljiedåeriesmoere jïh laavkome
Jus bealljecuozza lea ráigánan ferte vuordit vuojademiin dassážiigo lea heaitán golgame gullukanálas.
Jis raejkie trommeskïeltesne sjïdteme byöroe vuertedh laavkodh goske lea orrijamme bieljieraejkeste galkedh.
Go bealljecuozza lea buorránan, mii láve dáhpáhuvvat jođánit, sáhttá vuojadit dego dábálaččat.
Gosse trommeskïelte starnedamme, mij pråvhka varki sjïdtedidh, maahta viht laavkodh.
Jus beljiin leat bohccit dehe bistevaš bealljenávhllahat ii galgga vuojadit oaivi čáze vuolde.
Jis rööjrem bieljesne jallh bieljieovlemem åtna ij edtjh laavkodh åejjine tjaetsien bijjelesgietjien nuelesne.
Sáhttá dárbbahit váldit oktavuođa divššuin
Maahta daarpesjidh hoksem bïeljelidh
Mánná sáhttá oažžut gaskaboddasaš bealljenávhllahaga nuorvvu oktavuođas.
Maanah maehtieh bieljie-naavlehtahkem åadtjodh gosse sovhtine.
Muhto jus várka ii noga, dikšumiin gibuváidudan dálkasiin ja oaivi badjugit, ferte mánná dutkojuvvot dearvvasvuođaguovddážis dehe heahtevuostáváldimis guovtti - golmma jándora siste.
Mohte jis ij orrijh naavlehtidh, jïlhts baaktjesevualanimmie daalhkesidie båehtjierdamme jïh åejjie bijjene, byöroe maanam hoksejarngesne jallh jouredåastoevisnie goerehtidh göökte-golme dygni raejesne.
Jus mánná lea šliettas, ii nagot stoahkat iige hálit juhkat dehe lea vuollái guhtta mánu galgá váldit oktavuođa divššuin dakkaviđe.
Jis maana samhtjan, ij åajsoeh stååkedidh jïh ij sïjhth jovkedh jïh nuerebe enn govhte askh, edtja hoksem ryöktese bïeljelidh.
Galgá maid álot váldit oktavuođa dearvvasvuođaguovddážiin jus mánás golgá čáhci gullukanálas- beroškeahttá leago mánás gihpu dehe ii.
Byöroe aaj eejnegen hoksejarngem bïeljelidh jis maam akt maanan bieljeste gurkeste, jis maana baaktjesem åtna jallh ij.
Álot sáhttá riŋget buohccedikšurávahahkii oažžun dihte ráđiid.
Maahta åålegh skïemtjehokseraeriestæmman ringkedh jïh rååresjidh.
1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi leat heivehan, dárkkistan ja dohkkehan maid buot sisdoalu.
Gaajhke sisvege lea aaj gïehtjedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.
Davvisámegiella / Nordsamiska
Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
Mas lea jearaldat ?
Mij dïhte lea ? (ca.
(ca 4 sidor)
4 sidor)
Mas lea jearaldat ?
Mij dïhte lea ? (ca.
(ca 4 sidor)
4 sidor)
Mas lea jearaldat ?
Mij dïhte lea ?
Mas lea jearaldat ?
Mij dïhte lea ?
Suodji alla goluid vuostá
Vaarjelimmie jolle maaksovi vööste
Stáhta doarjjaruhta, ng. ekonomalaš doarjja, go dárbbaha dálkasiid ja muhtin eará diŋggaid olmmoš sáhttá dárbbahit jus leat dihto skibasvuođat.
Staate subvensjovnerade, dïhte sæjhta jiehtedh ekonomeles dåarjoem vadta, gosse daalhkesh daarpesje jïh naan jeatjah vaaroeh maam maahta daarpesjidh gosse såemies skïemtjelassem åtna.
Eanaš dálkasat mat čállojit reseptii dorjojuvvo doarjjaruđain.
Jeenjemes daalhkesh mah reseptine tjaalasåvva lea subvensjovnereme.
Doarjjaruhta čilgejuvvo dálkkasoavdduid lágas.
Subvensjovnem Lagen om läkemedelsförmåner bïhkede.
Suodji alla goluid vuostá mii lágas gohčoduvvo beaivválaš gielas allagollosuodji.
Dïhte vaarjelimmie jolle maaksovi vööste maam laake vadta beajjetjen gohtje jollemaaksovevaarjelimmie.
Lága jelgii lea vuoimmis ahte:
Laaken mietie:
oažžu vuoládusa nu gohčoduvvon allagolloráhpa jelgii eanaš dálkasiin, p-pillariin ja stomibuktagiin
rabadtem åådtje dan mietie maam gohtje jollemaaksovitråahpam jeenjemes daalhkesi åvteste, p-pillere jïh stomiartihkelh
ii dárbbat máksit maidege atnugálvvuin mat dárbbahuvvojit buvttihit gorudii dálkasiid ja ieš kontrolleret dálkkodeami, ovdamearkka dihte sákkiid varasohkkaramihtideapmái
ij maam akt maeksieh åtnoeartihkeli åvteste mejtie daarpesje gosse kråahpese daalhkesidie buakta jïh jijtje medisinererem vååksje, vusiehtimmien gaavhtan heerrehkh förredïjnegemöölemasse
oažžu sierra suoji alla goluid vuostá dihto dálkasiidda vuollái 16 jahkásaš mánáide.
åådtje sjïere vaarjelimmien jolle maaksovi vööste såemies beapmojde maanide nuerebe 16 jaepien båeries.
Haddi ja doarjjaruhta
Åasah jïh subvensjovne
Bátnedikšun- ja dálkkasovdohálddahus, TLV, lea dat eiseváldi mii mearrida hattiin ja doarjjaruđain.
Tandvårds- och Läkemedelsförmånsverket, TLV, dïhte dan reereme mij åasaj jïh subvensjovni bïjre sjæjsjale.
Go TVL galgá váldit mearrádusa doarjjaruđain dat gehččet addágo dálkkas ávkki mii vástida golu doarjut dan doarjjaruđain.
Gosse TLV edtja subvensjovnem bïjre sjæjsjalidh dellie daalhkesem vuartesje jis aevhkiem vadta mij dïhte maaksove mij båata jis dam subvensjovnerede.
Ávki sáhttá ovdamearkka dihte leahkit buoret dearvvašvuohta ja lassánan eallinahki.
Aevhkie maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh buerebe healsoe jïh guhkebe jielemegåhkoem.
TVL árvvoštallá maid sáhttágo dálkkasgeavtin unnidit servodaga goluid, ovdamearkka dihte čuohpademiid, buohccinčálihemiid dehe boarrásiidfuolaheami.
TLV aaj vuarjesje jis åtnoem daalhkesistie maahta siebriedahken maaksovh vaeniedidh, vuesiehtimmien gaavhtan operasjovnh, skïemtjetjaelemh jallh voeresehokse.
Dálkkasfitnodagat sáhttet ieža válljet vuovdit dálkasa olggobealde allagollosuoji.
Daalhkesesïelth maehtieh jïjtje veeljedh daalhkesem doekedh jollemaaksovevaarjelimmiem ålkoelisnie.
Dalle haddebidjan lea friddja, dat mearkkaša dálkkasfitnodagat ieža mearridit hatti.
Dellie åasam frijje, dïhte sæjhta jiehtedh daalhkesesïelte jïjtje åasam sjæjsjele.
Dálkasiin mat eai gullo allagollosuoji vuollái oažžu ieš máksit olles golu.
Daalhkesi åvteste mij ij leah jollemaaksovevaarjelimmesne åådtje jïjtje abpe maaksovem maeksedh.
Muhtin dálkasiin sáhttá leahkit ráddjejuvvon doarjjaruhta.
Naan daalhkesh maehtieh gaertjiedamme subvensjovnem utnedh.
Dat mearkkaša ahte dálkkas lea dorjojuvvon doarjjaruđain beare dihto buohccejovkui dehe dihto skibasvuođa dikšumii.
Dïhte sæjhta jiehtedh daalhkese lea subvensjovneradamme sjïere skïemtijedåahkan jallh edtja sjïere skïemtjelassem båehtjierdidh.
TVL:s ja FASS:s leat webbáikkit gos sáhttá oaidnit leago dálkkas dorjojuvvon doarjjaruđain dehe ii.
TLV jïh FASS webbesijjieh utnieh gusnie maahta vuejnedh jis daalhkesem lea subvensjovneradamme jallh ij leah.
Hálbbimus molssuhahtti molssaeaktu
Aelpemes alternatijve mïsse maahta målsodh
Muhtumin leat máŋga seammaárvosaš molssaeavttu dálkasii.
Muvhtene gååvnese jienebe seammavierhtegs alternatijvh akte daalhkesasse.
Dat gohčoduvvo generalas dálkkas.
Dejtie gohtje generikeles daalhkesh.
Dat siskkilda seamma olu seamma váikkuheaddji ávdnasa dehe ávdnasiid ja das lea seamma vuoibmi.
Dej sisvege seamma jïjnjh seamma ïebne jallh ïebneste jïh seamma effektem utnieh.
Muhto dat soitet leat bajil sierralágánat ja siskkildit sierra lasseávdnasiid ovdamearkka dihte seailluhanávdnasiid.
Mohte maehtieh vååjnodh ovmessie vuekine jïh ovmessie sisvege utnedh, vuesiehtimmien gaavhtan konserveremevierhtieh.
Dat soitet boahtit sierra dálkkasfitnodagain ja dain sáhttet leat sierra hattit.
Dah maehtieh ovmessie daalhkessïelti luvhtie båetedh jïh ovmessie åesieh utnedh.
Dáid molssaeavttuid sáhttá molsut gaskaneaset apotehkas.
Dah alternatijvh maehtieh sinsitnine målsodh apotehkesne.
Dálkkashálddahus mearrida maid dálkasiid oažžu lonuhit nubbái.
Dïhte lea Läkemedelsverket mij nænnoste mah daalhkesh jeatjine åådtje målsodh.
Jus leat máŋga generalas dálkasa ja dat mii lea reseaptas ii leat hálbbimus apotehka ferte molsut dan molssaektui mas lea márkaniid vuolimus haddi.
Jis jïjnjh generikeles daalhkesh gååvnesieh jïh dam maam reseptesne tjaaleme ij leah aelhpemes tjuerieh dah apotehkh dejtie målsodh alternatijvese mij lea maarhnan aelpemes åasa.
Beare dat hálbbimus molssaeaktu lea ollásit dorjojuvvon doarjjaruđain.
Dïhte lea barre dïhte aelpemes alternatijve maam lea ellies subvensjovnereme.
Ovttaskas sáhttá válljet oastit dan divrasit dálkasa mii lea reseaptas, muhto dalle ferte máksit gaskaearu ieš, dat ii gullo allagollosuoji vuollái.
Maahta veeljedh dam dovrebe daalhkesem åestedh maam reseptesne tjaaleme, mohte dellie tjuara jïjtje gaskemaaksovem maeksedh, dïhte ij leah meatan jollemaaksovevaarjelimmesne.
Jus ii hálit dan molssaeavttu masa apotehka molsu iige dasage mii lea reseaptas sáhttá válljet generalas molssaeavttu.
Jis ij sïjhth dam alternatijvem mïsse apotehke molse jïh ij dam maam reseptesne tjaaleme maahta jeatjah generikeles alternatijvem veeljedh.
Muhto dalle ferte máksit olles golu ieš.
Mohte dellie tjuara jïjtje gaajhkem maeksedh.
Dat lea oainnát beare dat mii lea reseaptas ja dat hálbbimus molssuhahtti dálkkas mii gullo doarjjaruđa vuollái.
Barre dïhte mij reseptesne jïh aelpemes daalhkesem mïsse maahta målsodh mij lea subvensjovnesne.
Sivvan dasa lea ahte ii giige dárbbat máksit eanet go dárbbašlaš dálkasis jus leat sierra haddát máŋga seamma soarttaga.
Dan sjïekenistie ij naan edtjh jienebe maeksedh enn daerpies jis gååvnesieh jienebh seamma såarhtesne ovmessie åeside.
Jus olmmoš medisiinnalaš siva dihte ferte geavtit erenomáš fabrikáhta dálkasa doavttir sáhttá namuhit reseaptas ahte dálkasa ii oaččo lonuhit earái.
Jis medisijnen sjïekenistie tjuara daalhkesem sjïere fabrikateste nåhtadidh maahta dåaktere dam reseptese tjaeledh ij maehtieh daalhkesem målsodh.
Dalle ii dárbbat máksit sierra golu eaktun ahte dálkkas gullo allagollosuoji vuollái.
Dellie ij daarpesjh dam lissie-åasam maeksedh jis daalhkesem lea jollemaaksovevaarjelimmesne.
Medisiinnalaš sivat sáhttet ovdamearkka dihte leahkit ahte ovttaskas lea allergiijalaš tableahta feargaávdnasii dehe ovttaskasas lea váttis rahpat báhka.
Medisijnen sjïeke maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh jis allergijeles klaerieïebnen vööste maam tabledtesne gååvnese jallh jis gïerve sjïere aeskiem rïhpestidh.
Áigodaga diŋga
Boelhken vaaroe
TVL mearrida mat hattit leat vuoimmis maŋŋel go dálkkasfitnodagat leat ohcan hadderievdadeami.
TLV sjæjsjele guktie dah åasah sjidtieh mænngan daalhkesesïelth åasajeatjatehtemem ohtsedamme.
Dálkkashaddi sáhttá, ohcamuša mielde, rievdat juohke mánu.
Daalhkesen åasa maahta, ohtsemen mænngan, fïerhten asken jeatjahtehtedh.
Mii guoská generalas dálkasiidda dat molssaeaktu mii oažžu vuolimus haddi gohčoduvvo áigodaga diŋgan.
Generiken daalhkesi bïjre dïhte alternatijve man vueliehkommes åasa dïhte lea boelhken sæjjasadtje.
TVL informere apotehka mii molssaeaktu lea áigodaga diŋga ja masa dat galget molsojuvvot.
TLV apotehkide bæjhkohte mah alternatijvh mah leah boelhken sæjjasadtje jïh mejtie edtjieh målsodh.
TVL mearrida maid guokte molsun researvamolssaeavttu jus áigodaga diŋga nohkká.
TLV aaj göökte reservealternatijvi bïjre bæjhkohte jis boelhken sæjjasadtje nåhka.
Dat sáhttá varieret mánus mánnui man molssaektui apotehka molsu.
Dïhte maahta askeste askese jeatjahtehtedh mij alternatijvese apotehkh målsodh.
Áigodaga diŋgga dárkkuhus lea ahte dat vearroruđat mat leat dárkkuhuvvon dálkasa doarjjaruhtii galget rehkket nu ollugii ja nu máŋgasii go vejolaš.
Boelhken sæjjasadtje dan gaavhtan dah skaehtievierhtieh mah daalhkesen subvensjovnese juhtieh edtjieh ryöhkedh dan jijnjemasse jïh dan gellie goh gåarede.
Áigodaga diŋga lea seamma buot apotehkain.
Boelhken sæjjasadtje lea seamma gaajhkine apotehkine.
Muhto muhtumin sáhttá dáhpáhuvvat ahte apotehka lea oastán sisa stuora meari áigodaga diŋgga.
Muvhtene apotehke feerh jïjnjh åesteme boelhken sæjjasadtjeste.
Apotehka oažžu dalle vuovdit dan čuovvovaš mánu nai.
Dellie apotehke åådtje dam doekedh båetijen asken aaj.
Dat mearkkaša ahte ovttaskassii fállojuvvo apotehkas mannan mánu diŋga ja dálá mánu diŋga earás.
Destie båata maahta dovne öövteben asken sæjjasadtjem aktene apotehkesne jïh daan asken sæjjasadtjem jeatja apotehkesne faaleldahkine åadtjodh..
Dán guovtti diŋggas sáhttet leat sierra hattit.
Dah göökte vaaroeh maehtieh ovmessie åasah utnedh.
Ovttaskas máksá eanemus 2200 ruvnna jagis
Jeenjemes 2 200 kråvnah fïerhtene jaepesne maaksa
Allagollosuodji mearkkaša ahte ovttaskas máksá eanemus 2200 ruvnna ovtta periodas jagis.
Jollemaaksovevaarjelimmien tjïrrh jeenjemes 2 200 kråvnah maaksa boelhkesne mij lea jaepiem.
Dát jahki gohčoduvvo allagolloperiodan.
Dïhte jaepie jollemaaksoveboelhkem gohtje.
Allagollosuodji guoská dálkasiid mat ovttaskas oažžu reseaptas ja TVL:s lea mearridan galget leat dorjojuvvon doarjjaruđain.
Jollemaaksovevaarjelimmie daalhkesidie mejtie reseptesne åådtje jïh mejtie TLV lea mieriesovveme edtja subvensjovneradidh.
Dat gusket atnudiŋggaid maid oažžu nu gohčoduvvon veahkkeneavvokoarttain.
Dïhte lea aaj åtnoeartihkelh mejtie maam gohtje viehkievierhtiekåarhtesne åådtje.
Mii guoská eanas dálkasiidda ovttaskas máksá nu gohčoduvvon iežasmávssu juohke geardde go viežžá reseaptas dassážiigo lea ollen 2200 ruvnna rádjái.
Jeenjemes daalhkesi åvteste maaksa dam maam gohtje jïjtjemaaksovem fïerhten aejkien gosse dejtie reseptesne veedtjie goske 2 200 kråvnah jaksa.
Seamma guoská atnudiŋggaid mat dárbbahuvvojit stomiijas.
Seammalaakan åtnoeartihkelidie maam daarpesje gosse stomijem åtna.
Muhtin dálkasiin ii dárbbat máksit iežasmávssu.
Muvhth daalhkesijstie ij naan jïjtjemaaksovem maeksieh.
Jus olbmoš lea insuliinnain dikšojuvvon sohkardávda insuliidna ii mávsse maidege.
Jis insulinebåehtjierdimmie diabetesem åtna dellie ij maam akt insulinen åvteste maeksieh.
Jus lea skibasvuohta mii gullo njoammusuodjelága vuollái eanadiggi máksá olles golu dálkasis mii unnida njoammuma, ovdamearkka dihte viruseasti dálkasiid Hiva vuostá
Jis skïemtjelassem åtna mij suetievaarjelimmielaaken nuelesne laantedigkie maaksa abpe åasam daalhkesen åvteste mij laanestimmiem vaenede, vuesiehtimmien gaavhtan viruseheerreden daalhkesh hiv:en vööste.
Dihto eanadikkit mákset olles dehe oasi iežasmávssuin dihto dálkasiin ja dihto buohccijoavkkuide, ovdamearkka dihte p-pillariid nuorra nissoniidda.
Såemies laantedigkie abpe jallh bieliem jïjtjemaaksovistie muvhti daalhkesi jïh skïemtjijedåehkiej åvteste maaksa, vuesiehtimmien gaavhtan p-pillerem noere nyjsenæjjide.
Atnudiŋggat leat nuvttá mat dárbbahuvvojit doalvut gorudii dálkasiid ja ieš kontrolleret iežas dálkkodeami.
Ij maeksieh åtnoeartihkeli åvteste maam daarpesje gosse kråahpese daalhkesidie vaalta jïh jïjtje medisineeremem vååksje.
Ovdamearkka dihte dakkár atnudiŋggat leat boahkuhanávdnasat ja sákkit varrasohkarmihtideapmái.
Vuesiehtimmieh dagkerh åtnoeartihkelidie leah stritjkh jïh tsåarah vïrredïjneghmööleminie.
Iežasmáksu allagolloráhpa jelgii
Jïjtjemaaksove jollemaaksovetråahpen mietie
Go álggaha allagolloáigodaga jagis ovttaskas máksá olles dálkkasgolu ja stomiijadiŋggaid ieš dassážiigo lea máksán 1100 ruvnna.
Gosse aalka jollemaaksoveboelhkem jaepesne abpe åasam daalhkesi jïh stomiartihkeli åvteste goske ektesne lea maakseme 1 100 kråvnah.
Dasto iežasmáksu unnu cehkiid mielde nu gohčoduvvon allagolloráhpa mielde.
Dan mænngan jïjtjemaaksovem unnede daltesi mietie dejnie maam gohtje jollemaaksovetråahpen mietie.
Juohke ođđa oastimis ovttaskas álgá dan golus masa leai ollen ovddit oastimis ja goargŋu ovddos bajás guvlui ráhpa.
Fïerhte orre åesteme aalka dehtie maaksovistie maam jakseme gosse minngemes aejkien maam akt åasteme jïh bæjjese tråahpen mietie guatsa.
Go lea máksán 2200 ruvnna ii dárbbat máksit eanet loahppa allagolloáigodagas.
Gosse 2 200 kråvnah maakseme dellie ij daarpesjh vielie maeksedh boelhkesne mij aajmene jollemaaksoveboelhkesne.
Eaktun dasa ahte dát lea vuoimmis lea ahte dat dálkasat maid viežžá gullojit allagollosuoji vuollái.
Dah daalhkesh mejtie veedtjie tjuerieh meatan årrodh jollemaaksovevaarjelimmesne.
Go allagolloáigodat nohká álggahuvvo ođđa perioda boahttevaš oastimis, beroskeahttá goigo ovttaskas lea allagolloráhpas.
Gosse jollemaaksoveboelhke orreje, aalka vihthorre boelhkem gosse vihth åesiestidh, seamma saaht gusnie lea jollemaaksovetråahpesne.
Ná doaibmá allagolloráhppa
Naemhtie jollemaaksovetråahpa jåhta
Ollislaš dálkkasgollu
Ektine daalhkeseåasah
Máksá eanemus
50% rabadte
Tabealla čájeha mot allagollosuodji addá veháš gerddiinis unnon golu.
Tabelle vuesehte guktie jollemaaksovevaarjelimmie daltesinie åasam vaenede.
Erenomáš borramušgálvu mánáide
Sjïere beapmoeh maanide
Borramušgálvvut nai mánáide geat leat vuollái 16 jagi ja geain leat dihto skibasvuođat, ovdamearkka dihte geat eai gierdda glutena, leat dorjojuvvon doarjjaruđain.
Aaj beapmoeh maanide mah nuerebe 16 jaepieh jïh sjïere skïemtjelassh utnieh, vuesiehtimmien gaavhtan glutenintoleranse, lea subvensjovneradamme.
Borramušgálvvut čállojuvvojit nu gohčoduvvon borramušgálvorávvagii ja daid oažžu viežžat alimusat 90 beaivái gearddiinis.
Dah beapmoeh olkese tjaalasåvva dïsse maam gohtje beapmoehöörnemisnie, jïh åådtje dejtie veedtjedh guhkemes 90 biejjieh fïerhten aejkien.
Ovttaskas máksá 120 ruvnna juohke geardde, muhto dat máksu ii rehkenasto allagollosuodjái.
Maaksa jïjtjemaaksovem 120 kråvnah fïerhten aejkien, men ij leah dïhte meatan jollemaaksovevaarjelimmesne.
Olugo oažžu oastit gearddiinis ?
Man jïjnjh åådtje fïerhten aejkien åestedh ?
Ovttaskas ii oaččo oastit vaikko man olu allagollosuoji siste.
Ij maehtieh man jïjnjh jollemaaksovevaarjelimmesne.
Mearri man oažžu oastit galgá leat dárkkuhuvvon bistit 90 beaivái, dat mearkkaša sullii golbma mánu.
Dam maam åådtje åestedh edtja soejkesjen mietie 90 biejjieh ryöhkoeh, dïhte sæjhta jiehtedh medtie golme askh.
Eastadanávnnas, ovdamearkka dihte p-pillar ja p- boahkuhanávdnasat, eai gullo dán golmmámánonjuolggadussii.
Preventijvevierhtieh, vuesiehtimmien gaavhtan p-pillerh jïh p-stratjkh eah leah meatan dennie golmeaskenjoelkedassesne.
Jus ovttaskas oažžu viežžat reseaptas máŋgii ođđa viežžan dahkko easka go lea gollan guokte goalmmátoassi dan áiggis man dálkkas rehkenasto bistit ovddit viežžama rájis.
Jis gellien aejkien åådtje resepetsne vïedtjedh ij maehtieh vielie veedtjedh åvteli göökte golmehts dehtie tïjjeste maam daalhkesh edtjieh ryöhkedh dehtie minngemes vïedtjemistie.
Ovdamearkka dihte jus ovttaskas lea viežžan dálkasa golmma mánu atnui ferte leat gollan guokte mánu ovdalgo oažžu viežžat reseaptas fas.
Vuesiehtimmien gaavhtan jis daalhkesidie veedtjeme mejtie edtjieh golme askh ryöhkedh dellie tjuara göökte askh vaasedh åvteli åådtje viht reseptesne vïedtjedh.
Sáhttá oastit stuorit meari go ovtta váldima hávil, muhto dalle ferte máksit olles hatti dan mearis mii manná badjel golmma mánu geavaheami.
Maahta åadtjodh stuerebe veahkam enn akte veahka akten aejkien åestedh, bene dellie tjuara ellies åasam maeksedh dam veahkam mij jienebe golme askh åtnoste.
Jus doavttir lea čállán reseptii ahte ferte gollat vissis áigi váldimiid gaskkan dalle ii sáhte váldit olggos eanet go doavttir lea namuhan.
Jis dåaktere lea reseptesne tjaaleme tjuara boelhkem vaasedh vïedtjemi gaskem ij maehtieh vïedtjedh daamhtajommes enn dåaktere tjaaleme.
Jus leat erenomáš sivat, ovdamearkka dihte jus ovttaskas galgá leahkit olgoriikkas guhkit áiggi, sáhttá viežžat dálkasa allagollosuoji siste guhkit áigái go golmma mánnui.
Jis joekoen sjïekh åtna, vuesiehtimmien gaavhtan edtja ålkoelaantesne guhkiem årrodh, maahta daalhkesh jollemaaksovevaarjelimmesne guhkebe goh golme askh.
Muhto dalle ferte bastit čájehit dan, ovdamearkka dihte reaisoáššebáhpiriiguin.
Bene dellie tjuara dam vihtiestidh, vuesiehtimmien gaavhtan feelemeleahpine.
Goas allagollosuodji lea vuoimmis ?
Gåessie jollemaaksovevaarjelimmie nåhtede ?
Vai allagollosuodji lea vuoimmis ferte das gii čállá olggos dálkasa leahkit bargobáiki merkejuvvon reseaptas logahahtti sáhcokodain.
Juktie maehtedh jollemaaksovevaarjelimmiem nåhtadidh dïhte gie reseptem tjaala tjuara sov barkoesijjiem reseptesne sïevekoden hammoe maam maahta lohkedh.
Jus reseapta guoská dálkasa mas lea ráddjejuvvon doarjjaruhta mearrideaddji ferte merket maid reseptii ahte allagollosuodji lea vuoimmis.
Jis reseptesne daalhkesem gaertjiedamme subvensjovnine tjuara tjaelije aaj reseptesne tjaeledh edtja jollemaaksovevaarjelimmesne årrodh.
Allagollosuodji guoská dasa gii orru dehe geas lea bargobáiki Ruoŧas dehe das geas lea eurohpalaš buohccedáhkáduskoarta eará EES-riikkas dehe Sveitsas.
Jollemaaksovevaarjelimmie dejtie gie Sveerjesne årroeminie jallh barkeminie jallh dïhte gie europeijen skïemtjetjïrkemekåarhtem åtna jeatjah EES-laanteste jallh Schweiz:ste.
Eurohpalaš buohccedáhkáduskoarta ferte vuosehuvvot nu doavttirgalledeamis go apotehkas.
Dïhte europeijen skïemtjetjïrkemekåarhtem edtja dovne dåakteren luvnie jïh apotehkesne vuesiehtidh.
Ruoŧas lea maid soahpamuš dihto riikkain olggobealde Europa; Algeria, Australia ja oasseriika Quebec Kanadas, mii mearkkaša dálkkasoavdu guoská dáid riikkaid riikkavuložiidda jus sis lea dárbu dálkasiidda go sii leat Ruoŧas.
Sveerje aaj latjkoem åtna muvhtine laantine Europan ålkoelisnie; Algeriet, Australien jïh Quebec Kanadisnie, mïj sæjhta jiehtedh daalhkeseaevhkiem aaj otnegidie dehtie laantijste jis dah daalhkesh daarpesjieh gosse Sveerjesne.
Buot vuollái 18 jahkásaš mánáin seamma dáluveagas, dat mearkkaša geat leat čálihuvvon seamma dálloadressii, lea oktasaš allagollosuodji.
Gaajhkh maanah nuerebe 18 jaepieh seamma gåetesne, dïhte sæjhta jiehtedh seamma årromesijjesne tjaalasovveme, lea ektesne jollemaaksovevaarjelimmie.
Dat mearkkaša ahte mánáid buot iežasmávssut rehkenasto oktii.
Dïhte sæjhta jiehtedh gaajhkh maanaj jïjtjemaaksovh ektine ryöknoe.
Dat mearkkaša ahte biologalaš oappážiin geat leat čálihuvvon sierra adressii lea iežas allagollosuodji.
Dïhte sæjhta jiehtedh biologijen åerpenh gïeh ovmessie årromesijjine tjaalasovveme dellie fïerhten maana lea jïjtse jollemaaksovevaarjelimmie.
Allagollodiehtovuođđu
Jollemaaksovedatabase
Olmmoš ii dárbbat ieš fuolahit man olu ovddas lea oastán.
Ij daarpesjh jïjtje daejredh man jïjnjh lea maakseme.
Nu gohčoduvvon allagollodiehtovuođus, man stáhtalaš fitnodatsearvi Apotekets Service AB gieđahallá, registrerejuvvot buot oastimat allagollosuoji siste.
Dennie maam gohtje jollemaaksovedatabsesne, mij staaten sïelte Apotekens Service AB gïetede, gaajhkh åastemh registreradidh jollemaaksovevaarjelimmesne.
Systema doallá čielgasa man olu ovttaskas lea máksán iežasmávssu ja rehkenastá man olu rabáhtta šaddá allagolloráhpa jelgii juohke geardde go oastá.
Systeme gïetede man jïjnjh fïerhten aejkien lea jïjtjemaaksovem maakseme jïh ryöknoe man stoerre rabadte sjædta jollemaaksovetråahpan mietie fïerhten aejkien maam akt åestedh.
Buot apotehkat leat čadnojuvvon seamma diehtovuđđui nu ii mearkkaš maidege man apotehkas gávppaha.
Gaajhkh apotehkh lea seamma databasesne dannasinie maahta gaajhkh apotehkine daalhkesh åestedh.
Allagollodiehtovuđđui čatnaseapmi lea eaktodáhtolaš.
Dïhte jïjtjevyljehke jis sæjhta jollemaaksovedatabasesne meatan.
Dat mii registrerejuvvo diehtovuđđui lea namma, persovdnanummir, oastobeaivi, man apotehkas ovttaskas lea viežžan reseaptta, man olu lea máksán, submi masa lea ollán allagollosuojis ja allagolloáigodaga álginbeaivi.
Dejtie mejtie databasese registrerede lea nomme, persovnenummere, datume gåessie åesteme, mij apotehkide reseptem viedtjeme, man jïjnjh dan åvteste maakseme, man jïjnjh jollemaaksovevaarjelimmesne jakseme jïh aalkoedatume jollemaaksoveboelhkesne.
Informašuvdna mii registrerejuvvo gevtojuvvo beare vai ovttaskas oažžu rivttes rabáhta.
Dam bïevnesem maam registrerede ajve nuhtjesåvva guktie edtja reaktoe rabadtem åadtjodh.
Eai mangelágán dieđut maid dálkasiid lea ožžon dehe gii doaktáriid lea čállán reseaptta registrerejuvvo.
Ij naan bïevnesh registreredh dan bïjre magkerh daalhkesh lea åådtjeme jallh mij dåaktaridie reseptem tjaaleme.
Olmmoš sáhttá goas fal bivdit váldosa allagollodiehtovuođus dain dieđuin mat leat ovttaskasas alddis ja dain mánáin geaidda lea fuolaheaddji.
Maahta gåess ' akt tjaatsegem jollemaaksovedatabaseste gihtjedh jïh åådtje daejredh mah bïevnesh desnie gååvnesieh dov bïjre jïh dej maanaj bïjre mejtie åelieh.
Dan dahká deavdimiin ja sáddemiin blankeahta Apotekets Service AB:i, gos maid sáhttá oažžut blankeahta.
Dellie goerem dievhtedh jïh dam Apotekens Service AB:se seedtedh, mestie aaj goerem åådtje.
Válljet leahkit olggobealde
Veeljedh ålkoelisnie årrodh
Ovttaskas sáhttá válljet leahkit čanakeahttá allagollodiehtovuđđui.
Maahta veeljedh ij meatan årroeh jollemaaksovedaatabasesne.
Dalle oažžu apotehkas guitte mii gohčoduvvo allagolloduođaštus go oastá dálkasiid allagollosuoji siste.
Dellie leahpam åådtje maam gohtje jollemaaksovevihtiestimmie apotehkesne gosse daalhkesh åasta mij jollemaaksovevaarjelimmesne.
Allagolloduođaštusaš lohká man olles iežasmávssu ovttaskas lea máksán.
Jollemaaksovevihtiestimmeste tjåådtje man stoerre jïjtjemaaksovem ektesne maakseme.
Lea dehálaš vurket maŋemuš allagolloduođaštusa ja čájehit dan ovttas reseapttain go oastá dálkasiid.
Vihkeles minngemes jollemaaksovevihtiestimmiem spååredh jïh dam vuesehte resepten ektesne gosse edtja daalhkesh åestedh.
Apotehka dárbbaha diehtit man dásis allagolloráhpas ovttaskas lea oažžun dihte rabáhta.
Apotehke daarpesje daejredh mij daltesisnie jollemaaksovetråahpesne juktie reaktoe rabadtem åådtje.
Mas lea jearaldat ?
Mij dïhte lea ? (ca.
(ca 4 sidor)
4 sidor)
Čálli ja redaktevra:
Tjaelije jïh redaktööre:
1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi leat heivehan, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu.
Gaajhkh sisvege lea gïetedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.
Davvisámegiella / Nordsamiska
Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
Mas lea jearaldat ?
Guktie dïhte ? (ca.
(ca 2 sidor)
2 sidor)
Vel okta vuohki váidalit (ca 2 sidor)
Jeatjah vuekine laejhtedh (ca. 2 sidor)
Mas lea jearaldat ?
Guktie dïhte ? (ca.
(ca 2 sidor)
2 sidor)
Vel okta vuohki váidalit (ca 2 sidor)
Jeatjah vuekine laejhtedh (ca. 2 sidor)
Mas lea jearaldat ?
Guktie dïhte ?
Mas lea jearaldat ?
Guktie dïhte ?
Lea riekti váidalit
Reaktam åtna laejhtedh
Buohccin dearvvašvuođa – ja buohccedivššus dus lea riekti vuostáváldot gudnejahttimiin ja oažžut ipmirdahtti informašuvnna dearvvašvuođadilis ja dain dutkamiin ja divššuin mat evttohuvvo.
Skïemtjijinie healsoe- jïh skïemtjehoksesne reaktam åtna sjædta seahkarimmine dåastoehtamme jïh bïevnesh, mejtie guarkoe, åådtje healsoen, dej goerehtimmiej jïh båehtjierdimmiej bïjre mejtie evtiedieh.
Olmmoš galgá oažžut buori divššu mas lea buorre kvaliteahtta.
Aaj edtja hijven hoksem buerie kvalitehtine åadtjodh.
Jus ii leat duhtivaš divššuin man lea ožžon dehe lea eahpeduhtivaš vuostáváldimiin, lea riekti váidalit ja guođđit oainnuid.
Jis ij fuakah hoksine maam åådtjeme jallh ij fuakah dåastoehtimmine, reaktam åtna laejhtedh jïh dan bïjre mïeledh.
Dat sáhttá guoskat unnit problemain stuorit dilálašvuođaide mat leat dagahan bissovaš vahágiid dehe jápmima.
Dïhte maahta årrodh unnebe dåeriesmoerijste geerve tsiehkide mestie skaarah sjïdteme jallh jaameme.
Sáhttá maid dahkat váidaga mii viggá oažžut doaimma doaibmat buorebut.
Maahta aaj bæjhkoehtimmiem darjodh mejnie meala barkoem buerebe dan mænngan maahta juhtedh.
Leat leahkime máŋga sierra lágádusa gosa jorgasit váidagiiguin.
Gååvnese ovmessie sijjieh gåabph maahta laejhtemem seedtedh.
Lea buorre bivdit čálalaš vástádusa go váidala vai beassá ráfis lohkat vástádusa ja vealtá boasttoipmárdusa.
Hijven jis tjaaleldh vaestiedassem birrie gosse laajhta dan gaavhtan maahta vaestiedassem raeffesne lohkedh jïh lïepedh båajhtode guarkedh.
Váidalit njuolga dikšubargovehkii
Voestes iereste hoksebarkijidie laejhtedh
Lea buorre álggos jorgasit njuolga dan doaktára dehe eará dikšobargoveaga beallái geat leat dahkan dutkamiid ja divššu.
Hijven voestes iereste dåakterinie jallh jeajtah hoksebarkijinie mejtie goerehtimmide jïh båehtjierdimmide dorjeme.
Dávjá sáhttá čielga boasttoipmárdus ja eahpečielggasvuođat čielggaduvvot dainna ládje ja unnidit riskka ahte dat gerdo.
Daamhtaj maahta tjoelmedidh jis båajhtode guarkeme jïh vaahram unnede daate ikth vielie deahpede.
Sáhttá maid álot jorgasit dan ossodaga hoavdda beallái gos lea ožžon divššu, ovdamearkka dihte ortopedavuostáváldima doaibmahoavdda beallái.
Maahta aaj åejvine goevtesisnie gusnie hoksem åadtjoeji soptsestalledh, vuesiehtimmien gaavhtan barkoeåejvine ortopededåastoevisnie.
Mii guoská gielddalaš dearvvašvuođa – ja buohccedivššu dego ovdamearkka dihte ruovttobuohccedivššu jorgašuvvo dan medisiinnalaš vástu buohccedivššára beallái, maid gohčoduvvon MAS, gielddas.
Jis lea tjïelten healsoe- jïh skïemtjehokse vuesiehtimmien gaavhtan hïejmeskïemtjehokse dellie skïemtjesåjhterasse man medisijneles dïedtem åtna soptsestalledh, aaj MAS:em gohtje, tjïeltesne.
Mii lea eanadikki vuolaš ja gielddalaš dikšun sierrana riikka sierra guovlluin.
Mejtie laantedigkien jïh tjïelten dïedte hoksesne juaka ovmessie dajvi gaskem laantesne.
Sáhttá jearrat iežas gielddas dehe eanadikkis geas lea vástu divššus.
Maahta tjïeltem jallh laantedigkiem gihtjedh gïen dïedte hoksem åtna.
Dávjjimusat gielda vástida eaŋkilit ruovttubuohccedivššus go fas eanadiggi dikšu ovdánan buohccedivššu ruovttus.
Daamhtaj tjïelten dïedte aelhkebe hïejmeskïemtjehoksem åtna jïh laantedigkie jienebe avansereles hoksem hïejmesne dorje.
Váldá vuostá váidalemiid
Laejhtemh dåastoehtidh
Instánssa mii sáhttá guođđit oainnuid buohccelávdegoddái, mii muhtumin gohčoduvvo luohttámušlávdegoddin.
Goevtese mïsse maahta vuajnoeh vedtedh lea skïemtjijemoenehtsasse.
Buohccelávdegoddi galgá váikkuhit alit buohccesihkkarvuhtii dearvvašvuođa ja buohccedivššus.
Skïemtjijemoenehtse edtja meatan årrodh jïh jolle skïemtjijevihtiesvoetem healsoe- jïh skïemtjehoksesne evtiedidh.
Lávdegoddi galgá leahkit juohke eanadikkis váldimiin vuostá váidagiid ja oainnuid earet eará vuostáváldimis, diagnosain, dálkkodeamis, mávssuin, jávohisvuođajearaldagain ja dikšudáhkádusas.
Moenehtse edtja gaajhkine laantedigkine årrodh desnie laejhtemh jïh vuajnoeh dåastodh gaskem jeatjebem dåastoehtimmie, diagnose, medisineereme, maaksoeh, sjeavohtsvoetegyhtjelassh jïh hoksegarantije.
Lávdegottis čohkkehit politihkkarat go dan vuorus virgeolbmát gieđahallet váidagiid.
Politihkerh moenehtsen lïhtsegh jïh barkijh laejhtiemidie gïetedieh.
Lávdegotti politihkkariin lea jávohisvuođageatnegasvuohta.
Moenehtsen politihkerh jïh barkijh sjeavohtsvoetedïedtem utnieh.
Buohccelávdegoddi ii leat dearvvašvuođa ja buohccedivššu vuoláš iige mávsse maidege jorgasit dohko jearaldagaiguin ja váidagiiguin.
Patientnämnden / Skïemtjijemoenehtse frijjetjåadtjome healsoe- jïh skïemtjehokseste jïh dïhte åesehts dïsse bïeljelidh gyhtjelassigujmie jallh laejhtemigujmie.
Dearvvašvuođa ja buohccedivššu lassin gullo buohccelávdegotti doaibmaoassái maid bátnedikšun man jođihit eanadiggi ja priváhttabátnedikšun man eanadiggi goasttida ollásit dehe oassái.
Healsoe- jïh skïemtjehoksi lissine aaj baeniehokse meatan skïemtjijemoenehtsen barkoesuerkine mejtie laantedigkie jïh privaatebaeniehokse dorje mejtie laantedigkie ellies jallh bieliem dejstie maaksa.
Dan lassin gullo dearvvašvuođa ja buohccedikšun man gielddat jođihit dehe soahpamuša mielde gielddaiguin ja almmolaš fuolaheapmi Sosiálabálvaluslága jelgii man oažžu dearvvašvuođa ja buohccedivššu olis.
Aaj healsoe- jïh skïemtjehokse mejtie tjïelth darjoeh, jallh tjïeltigujmie latjkoen mietie, jïh dam sïejhme såjhtoem Socialtjänstlagen / Sosiaaledïenesjelaaken mietie mejtie åådtje healsoe- jïh skïemtjehoksine.
Buohccelávdegottis sáhttá ovdamearkka dihte oažžut veahki
Skïemtjijemoenehtse maahta viehkiem åadtjodh vuesiehtimmien gaavhtan
informašuvnnain man dárbbaha vai sáhttá váldit vára iežas beroštumiin dearvvašvuođa ja buohccedivššus
bïevnesh mah daarpesje juktie maahta gorredidh ïedtjh mah healsoe- jïh skïemtjehoksesne åtna
oktavuođaiguin dikšubargoveagain
hoksebarkijh gaskesadtedh
gávdnat rivttes virgeolbmá
reaktoe åajvieladtjesem gaavnedh
rapporteret dikšoaddái ja dikšunovttadahkii áiccastagaid ja spiehkkasemiid maidda lea reageren.
vuartasjimmieh jïh mah båajhtode reektede maam tuhtjie rovnegs lea hoksevedtiejasse jïh hoksegoevtesinie.
Sihke njálmmálaš ja čálalaš váidagat dutkojuvvo
Dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh laejhtemh goerehtidh
Sáhttá sihke riŋget ja sáddet čálalaš váidalemiid buohccelávdegoddái.
Maahta dovne ringkedh jïh seedtedh tjaaleldh laejhtemh skïemtjijemoenehtsasse.
Virgeolbmát huolahit ahte váidaleamit čielggaduvvo dehe rivttes instánssa ovttastuvvo.
Barkijh edtjieh laejhtiemidie goerehtidh jallh reaktoe goevtesem bïeljelidh.
Buohccelávdegottis ii leat váldi mearridit leago buohccedikšubargoveahka dahkan juoga vearrut dehe ii.
Skïemtjijegoevtesen ij leah reakta nænnoestidh jis skïemtjehoksebarkijh maam akt båajhtode dorjeme jallh ij.
Dat lea dan sajis jearaldat doaibmavástideddjiide dehe eiseválddiide dego Sosiálastivra.
Dïhte lea gyhtjelasse maam barkoeåejvide jallh åejvieladtjide goh Sosijaaleståvroe edtja vaestiedidh.
Oktavuođadieđut buohccelávdegoddái galget leat doppe gos leat ožžon divššu ja eanadikki iežas webbabáikkiin.
Gaskesadtemebïevnesh skïemtjijemoenehtsasse edtja gååvnesidh gusnie datne hoksem åådtjeme jïh laantedigkien webbesijjine.
Gohcá kvalitehta ja sihkkarvuođa
Kvalitehtem jïh vihtiesvoetem vååksje
Sosiálastivra lea dearvvašvuođa ja buohccedivššu bearráigeahččaneiseváldi ja dárkkista earet eará doaimmaid ovddidan dihte buohccesihkkarvuođa, eastadan dihte vahágiid ja váldin dihte eret riskkaid divššus.
Sosijaaleståvroe lea vååksjemereereme healsoe- jïh skïemtjehoksen åvteste jïh vååksje gaskem jeatjebem darjomh juktie skïemtjijevihtiesvoetem öövtiedidh, skaarah heerredidh jïh vaahrah hoksesne vaeniemdidh.
Sosiálastivra galgá fokuseret sivaid dasa mii lea dáhpáhuvvan, nu gohčoduvvon systemafeailla, ja maid galgá dahkkot vai dat ii gearddo.
Sosijaaleståvroe edtja vuartasjidh mestie deahpadimmieh sjïdteme, guktie gohtje systemefiejlie, jïh maam maahta darjodh guktie ij ikth vielie deahpedh.
Sosiálastivra sáhttá ilmmuhit dáhpáhusa dehe ovttaskas ámmáthárjeheadji.
Sosijaaleståvrose maahta deahpadimmiem jallh sjïere barkijem bæjhkoehtidh.
Almmuhusas ii dárbbat namuhit gii dehe geat guddet vásttu dáhpáhusas.
Bæjhkoehtimmesne ij daarpesjh tjaeledh gie jallh gïeh dïedtem utnieh deahpadimmien åvteste.
Buot geat gullojit dearvvašvuođa ja buohccedikšubargovehkii, beroškeahttá bargetgo gielddas, eanadikkis dehe priváhta dikšunfitnodagas, sáhttet almmuhuvvot.
Gaajhkh gïeh healsoe- jïh skïemtjehoksebarkijidie govlesuvvieh, seamma jis tjïeltesne, laantedigkesne jallh privaate healsoesïeltesne berkieh, maahta bæjhkoehtidh.
Almmuhus sáhttá maid guoskat kritihka organisašuvnna vuostá dehe almmolaš váilevašvuođaid buohccesihkkarvuođas mii dárbbahuvvo buoriduvvot.
Bæjhkoehtimmie maahta aaj laejhtemem åårganisasjovnen vööste årrodh jallh sïejhme fiejlieh skïemtjijevihtiesvoetesne maam daarpesje staeriedidh.
Váidaleamit galget dutkojuvvot bealaškeahtes.
Laejhtemh edtja sjïeki namhtah goerehtidh.
Ii dárbbat ieš diehtit gii lea dahkan vearrut dehe mii lea váilon dikšumis baicca dat rehkke almmuhit dáhpáhusa dakkárin.
Ij daarpesjh jïjtje daajra gie fiejliem darjoeji jallh maam båehtjierdimmeste liejmie dïhte nuekies deahpadimmiem bæjhkohte.
Sosiálastivra sáhttá čujuhit kritihka sihke organisašuvdnii ovdamearkka dihte eanadiggái, ja ovttaskasaide dikšunbargoveagas.
Sosijaaleståvroe maahta aaj åårganisasjovnem, vuesiehtimmien gaavhtan laantedigkiem, jïh aktem hoksebarkijistie laejhtedh.
Dat sáhttá maid dahkkot jus ii leat mangelágán almmuhus dehe váidaleapmi buhcciin dehe oapmahaččain.
Maahta dam aaj darjodh jïlhts ij naan laejhtemem jallh bæjhkoehtimmiem gååvnese skïemtjijistie jallh dej lïhkemes fuelhkeste.
Jus dárbbahuvvo buohccesihkkarvuođa dihte sáhttá Sosiálastivra maid dahkat mearrádusaid maid organisašuvdna ferte čuovvut.
Jis daarpesje skïemtjijevihtiesvoeten åvteste maahta aaj Sosijaaleståvroe njoelkedassh nænnoste mah åårganisasjovne tjuara dåeriedidh.
Sosiálastivra sáhttá maid mearridit ahte guođđá ášši buohccelávdegoddái.
Sosijaaleståvroe maahta aaj sjæjsjalidh ierieh skïemtjijemoenehtasse buektedh.
Sosiálastivrra mearrádusa ii sáhte váidit.
Ij maehtieh Sosijaaleståvroen sjæjsjalimmiem klååkedh.
Almmuhusat dáhpáhusain mat sáhttet leat rihkusvuložat guđđojuvvo poliisii.
Bæjhkoehtimmieh deahpadimmijste mah lea laaken vööste polijsese buakta.
Dat sáhttet ovdamearkka dihte guoskat ahte buohccedikšobargoveahka sivahuvvo seksuálalaš veahkaváldimis dehe illasteamis.
Dïhte maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh jis skïemtjehoksebarkijh laajhta seksuellen daaresjimmien jallh daaresjimmien åvteste.
Sihke almmuhus Sosiálastivrii ja Sosiálastivrra mearrádus leat almmolaš áššegirjjit maid juohkehaš gii háliida sáhttá lohkat.
Dovne bæjhkoehtimmie Sosijaaleståvrose jïh Sosijaaleståvroen sjæjsjalimmieh leah byjjes tjaatsegh mah gaajhkesh gïeh sijhtieh maehtieh lohkedh.
Dan sajis buohccejournálat ja eará sullásaš áššegirjjit mat gullojit dutkamii gokčet jávohisvuođageatnegasvuođa.
Mohte skïemtjijejournaalh jïh seammaleejnh tjaatsegh lea sekretessen nuelesne.
Čuvvot Lex-Maria - almmuhusaid
Lex Maria-bæjhkoehtimmide dåerede
Sosiálastivra gieđahallá daid nu gohčoduvvon Lex Maria – almmuhusaid, dalle dikšun ieš sáhttá almmuhit duođalaš dáhpáhusaid.
Sosijaaleståvroe gïetede dah mah gohtje Lex Maria-bæjhkoehtimmieh, gosse hokse jïjtje edtja alvas deahpadimmieh bæjhkoehtidh.
Lex Maria almmuhus galgá dutkojuvvot sihkkarastin dihte buohccesihkkarvuođa.
Lex Maria-bæjhkoehtimmiem edtja goerehtidh juktie skïemtjijevihtiesvoetem vihtiestidh.
Dat sáhttá dagahit ahte Sosiálastivra almmuha dikšubargoveaga Dearvvašvuođa ja buohccedikšu vástolávdegoddái, HSAN.
Destie maahta sjïdtedh Sosiaaleståvroe hoksebarkijidie bæjhkohte Healsoe- jïh skïemtjehokse dïedtemoenehtsasse, HSAN.
Dearvvašvuođa ja buohccedikšu vástolávdegoddi
Healsoe- jïh skïemtjehoksen dïedtemoenehtse (Hälso- och sjukvårdens ansvarsnämnd)
Dušše Sosiálastivra, Vuoigatvuođaáššeolmmái ja Vuoigatvuođakánsler sáhttet dahkat almmuhusaid Dearvvašvuođa ja buohccedikšu vástolávdegoddái, HSAN:nii.
Ajve Sosiaaleståvroe, Justitiesaadthalma (Justitieombudsmannen) jïh Justitiekansleere (Justitiekanslern) maahta bæjhkoehtidh Healsoe- jïh skïemtjehoksen dïedtemoenehtsasse, HSAN.
Dat sáhttá dáhpáhuvvat jus lea ágga mearridit suddjendoaimmain, dat mearkkaša bissehit rutiinnaid ja bargovugiid mat sáhttet leat riskkavuložat.
Dam edtja darjodh jis sjïekh gååvnesieh vaarjelimmiedarjomi bïjre nænnoste, dïhte sæjhta jeahta rutijnh jïh barkoevuekieh mah feerlege tjöödtjehtehtedh.
HSAN sáhttá geahččalit ja mearridit.
HSAN maahta pryövedh jïh sjæjsjalidh dan bïjre:
gohčut ruovttoluotta gelbbolašvuođa doaktáris dehe buohccedivššáris gii lea goaridan iežas barggu
legitimasjovnem bååstede vaeltedh dåakteristie jallh skïemtjesåjhteristie gie idtji sov barkoem reaktoeslaakan dorjeme
Geassemánu 2013 rájis lea divššu ja fuolaheamidárkkistus, IVO, váldán badjelasas Sosiálastivrra bearráigeahččanbargguid. Dat mearkkaša ahte galgá almmuhit divššu ja fuolaheami dárkkistussii dáhpáhusa jus lea leamaš divššus.
pryövoetïjjem nænnoste, mij lea dåaktere jallh skïemtjesåjhtere tjuara vååksjemen nuelesne årrodh kaanne golme jaepiej raajan, aaj sjïere soejkesjem dan tïjjen mietie darjodh
Ođđa eiseváldi sáhttá maid váldit iežas álgagiid divššu kvalitehta ja sihkkarvuođa dutkamis ja čuovvumis.
gaertjede dåakteren reaktam daalhkesh vedtedh jallh nænnoste dïhte ij luhpiem utnieh.
Vel okta vuohki váidalit
Jeatjah vuekine laejhtedh
Vel okta vuohki váidalit
Jeatjah vuekine laejhtedh
Poliisa, buohcceorganisašuvnnat ja politihkkarat
Polijse, skïemtjijeåårganisasjovnh jïh politihkerh
Jus anilda ahte rihkkoš lea dáhkkon divššus sáhttá almmuhit polesii.
Jis meala maam akt laaken vööste lea dorjeme hoksesne maahta polijsese bæjhkoehtidh.
Almmuhus galgá ovdamearkka dihte guoskat nuppi olbmo jápmima mielddisbuktima.
Maahta vuesiehtimmien gaavhtan bæjhkoehtidh jis naakenem jeemi.
Ruoŧas lea hui eahpedábálaš ahte dakkár almmuhusat buktet sivaheami ja duomu cealkima, daningo rihkošláhkaaddimis gáibiduvvo nu gohčoduvvon áigumuš dehe roaves hárehisvuohta vai sáhttá ráŋggáštuvvot.
Sveerjesne ij leah sïejhme dagkeres bæjhkoehtimmieh åtalese jïh dåapmose juhtieh, juktie dïhte brottslagstiftninge kreava guktie gohtje uppsåt jallh grov oaktsamhet jis maahta dam bæsvodh.
Buohcceorganisašuvnnat sáhttet muhtumin veahkehit áššegieđahallamis mii guoská váidaleami.
Skïemtjijeåårganisasjovnh maehtieh såemies aejkien viehkine årrodh gïetedimmine iereste mah leah laejhtemen bïjre.
Sii sáhttet dihto dáhpáhusas árvvoštallat man instánsii lea buoremus ovddidit iežas váidalemiid ja maid veahkehit almmuhusa čállimis.
Dah maehtieh såemies ierine vierhtiedidh gåabph edtja laejhtedh jïh aaj viehkiehtieh bæjhkoehtimmiem tjaeledh.
Vealahanáššeolmmái, DO, bargá vealaheami vuostá.
Diskrimineringsombudsmannen / Diskrimineremesaadthålma, DO, diskrimineeremen vööste barka.
Jus anilda iežas áššeheamit sierragieđahallon sohkabeali, sohkabealidentitehta, sohkabealeolggosbuktima, agi, etnalaš gullevašvuođa, oskku dehe eará oskkuoainnu, doaibmahehttehusa dehe seksualálaš mieđisvuođa dihte, sáhttá dát almmuhuvvot DO:i.
Jis meala båajhtode vuekine gïetedamme tjoelen, tjoeleidentiteeten, tjoelejiehtegi, aalteren, etnijhken govlesovvemen, religijovnen jallh jeatjah jaahkoen, svihtjemeheaptoen jïh seksuellen syjhteden åvteste, maahta dam DO:ese bæjhkoehtidh.
Lea álo vejolaš buktit váidaleami daidda buohccedikšupolitihkkariidda geain lea politihkalaš vástu eanadikkis ja gielddas.
Dïhte åålegh nuepie dejtie skïemtjehoksepolitihkeridie laejhtedh gïeh politihken dïedtem laantedigkesne jallh tjïeltesne utnieh.
Buohcceáššeolbmát
Skïemtjijesaadthålmah (Patientombudsmän)
Buohcceáššeolbmát
Skïemtjijesaadthålmah (Patientombudsmän)
Muhtin eanadikkiin leat sierra buohcceáššeolbmát, geat muhtumin gohčoduvvojit buohcceovddasteaddjin dehe buohcceofelažžan.
Naaken laantedigkine gååvnesieh sjïere skïemtjijesaadthålmah, såemies aejkien aaj dejtie gohtje skïemtjijetjirkije jallh skïemtjijetsïeglh.
Jus ovdamearkka dihte dovdá iežas heajuid vuostáváldon dehe eará ládje lea duhtameahttun divššuin sáhttá váldit oktavuođa singuin.
Jis vuesiehtimmien gaavhtan damta nåakes dåastoehtamme jallh jeatjah vuekine idtji hoksem fuakah maahta dejtie gaskesadtedh.
Buohcceáššeolmmái sáhttá veahkehit ja neavvut viidáseappot jus ii leat duhtivaš vástádussii dehe vuostáváldimii maŋŋil go vuosttažin lea jorgasan njuolga buohccedikšunbargoveaga beallái.
Skïemtjijesaadthålma maahta viehkine årrodh jïh jeatjabidie vuesiehtidh jis idtji vaestiedassem fuakah maam åådtjeme dan mænngan voestes ryökesth skïemtjehoksebarkijidie bïeljelamme.
Mas lea jearaldat ?
Guktie dïhte ? (ca.
(ca 2 sidor)
2 sidor)
Vel okta vuohki váidalit (ca 2 sidor)
Jeatjah vuekine laejhtedh (ca. 2 sidor)
1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi lea heivehan, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu.
Gaajhkh sisvegh leah aaj gïetedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.
Davvisámegiella / Nordsamiska
Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
Čoahkkáigeassu (ca 2 sidor)
ÅarjelsaemiengieleSydsamiska
Manin dutkan dárbbahuvvo ?
Mannasinie goerehtimmiem daarpesje ?
(ca 2 sidor)
(ca. 2 sidor)
Nu dat dáhpáhuvvá (ca 4 sidor)
Naemhtie dorje (ca. 4 sidor)
Manin dutkan dárbbahuvvo ?
Mannasinie goerehtimmiem daarpesje ?
(ca 2 sidor)
(ca. 2 sidor)
Nu dat dáhpáhuvvá (ca 4 sidor)
Naemhtie dorje (ca. 4 sidor)
Čoahkkáigeassu
Iktedimmie
Čoahkkáigeassu
Iktedimmie
Almmolaččat
Sïejhme
Ovdaraksa gođusiskkus dehe ovdaraksabiopsa, mearkkaša ahte doavttir váldá olu unna binnáid ovdaraksagođđosis vai sáhttá dutkat dan.
Åedtjiepryövenasse prostateste, jallh prostatabiopsije, dåaktere vaalta dan onn ' ohtje stuhtjh åedtjeste prostateste guktie maahta dejtie goerehtidh.
Iskkus sáhttá dahkkot danin ahte doavttir háliida dutkat leatgo borašdávdaseallat ovdaravssas.
Maahta pryövenassem åadtjodh darjodh juktie dåaktere sæjhta goerehtidh jis cancerecellh gååvnesieh prostatareavseste.
Iskkus sáddejuvvo laboratoriai gos dat analyserejuvvo.
Pryövenasse laboratijumese seedtie gusnie dam analyseeredh.
Doavttir dieđiha dasto iskkusbohtosa.
Dåaktere beavna pryövenassen resultaatem dan mænngan.
Gođusiskosa oktavuođas ovttaskas oažžu dábálaččat antibiotihkatableahta.
Gosse åedtjiepryövenassem vaalta åådtje daamhtaj antibiotikatabledtem.
Muhtumin oažžu maid antibiotihkatableahta mielde ruoktot vai beassá váldit moadde diimmu maŋŋel dutkama.
Muvhtene aaj åådtje antibiotikatabledtem meatan gåetide maam edtja vaeltedh måedtie tæjmoeh goerehtimmien mænngan.
Lea hui dehálaš váldit tableahtaid vai ii oaččo infekšuvnna.
Dan vihkeles dejtie tabledtide vaeltedh guktie infeksjovnem heerredh.
Jus ovttaskas lea hearki soames soarttat antibiotihkii, lea dehálaš muitalit dan ovdal dutkama.
Jis allergijeles naan såarhte antibiotikan vööste, dellie vihkeles dam jiehtedh goerehtimmien åvteli.
Jus ovttaskasas lea sohkardávda, váibmovihki riegádeami rájes dehe soames soarttat váivi váibmouvssohiin lea dehálaš ahte dan dieđiha vuostáváldimis áiggil ovdal dutkama.
Jis diabetesem åtna, reakasovveme vaajmoefïejline jallh naan såarhte vaejvieh vaajmoeklaffigujmie lea aaj vihkeles dam dåastoevasse jiehtedh guhkiem goerehtimmien åvteli.
Dat guoská olbmo dikšojuvvo varanjárbudan dálkasiin dehe kortasonatableahtaiguin.
Dïhte aaj jis båehtjierdeminie vïrresiegkes medisijnine jallh kortisontabledtigujmie.
Jur ovdal dutkama ovttaskas manná hivssegis ja guđđe čoali ja ráhku.
Raakte goerehtimmien åvteli ohtjegåatan mænna tjåelieh döömedh jïh gadtjedh.
Got dutkamuš dáhpáhuvvá ?
Guktie goerehtimmiem dorje ?
Go dutkojuvvo olmmoš velleha gurut gilgga nalde seaŋgabeaŋkkas.
Gosse goerehteminie dellie garrah bielesne britsesne vealesje.
Doavttir álgá guldalemiin ovdaravssa suorpmain bahtačoalis.
Dåaktere aalka prostatam damtedh soermine maadthtjåelesne.
Dasto dolvojuvvo ultrajietnasoabbi várrogasat moadde centte bahtačoallái.
Dan mænngan ultratjoerestavem mojhteleslaakan naan centimeeterh maadthtjåelien sïjse rijtie.
Dat ii bávččat muhto soaitá orrut unohas.
Ij baektjedh mohte ånnetji ovmurries damta.
Ultra-jietnasoabbekanála bakte doavttir doalvu nálu mii gevtojuvvo váldit iskosa ovdaravssas.
Kanalen tjïrrh ultratjoejestavesne dåaktere naaloem rijtie mïsse nuhtjie pryövenassh prostateste vaeltedh.
Eatnasat dovdet beare mearkkašmeahttun gibu dehe ii oppanassiige gibu.
Jeenjemidie ånnetji jallh ij naan baaktjese demtieh.
Muhto jus ovttaskas atná ahte bávččaga sáhttá oažžut báikkálašjámiheami.
Mohte jis veanhta dïhte baektjede dellie maahta lokalbedövningem åadtjodh.
Dutkan váldá sullii kvártta.
Goerehtimmie medtie luhkievïjhte minudth vaalta.
Mot olmmoš veadjá maŋŋil ?
Guktie dan mænngan ?
Lea dábálaš ahte ovttaskas oažžu vara siemagolgosii, gožžii dehe baikii maŋŋil.
Dïhte daamhtaj vïrre sjædta sædesne, gadtjesne jallh bejhkesne dan mænngan.
Dat ii mearkkaš ahte juoga lea vearrut.
Dïhte ij leah væhta mij akt båajhtode.
Olbmoš sáhttá dovdat vehá bákčasa ja dovdat cissahoahpu dakkaviđe maŋŋel.
Maahta ånnetji baektjiedidh jïh damta goh sæjhta gadtjedh ryöktesth dan mænngan.
Manin dutkan dárbbahuvvo ?
Mannasinie goerehtimmiem daarpesje ?
Manin dutkan dárbbahuvvo ?
Mannasinie goerehtimmiem daarpesje ?
Iskkus váldojuvvo ovdaraksaravssas
Pryövenasse prostatareaveste vaeltiesåvva
Ovdaraksa lea raksa mii lea gožžaoari bajit oasi birra gožžarágu vuolde.
Prostata lea reavsa man gadtjegïrsen bijjiemes bielien bïjre ryöktesh gadtjebollenjen nuelesne.
Ovdaravssa doaibman lea válbmet fievrridangolgosa sagahansellii.
Prostatareavsan funksjovne lea feelemejuhtese spermiji åvteste.
Ovttaskas sáhttá oažžut guođđit gođusiskosa ovdaravssas dutkan dihte leago borašdávdaseallat das.
Maahta åadtjodh åedtjiepryövneassem vedtedh guktie goerehte jis dan sisnie cancerecellh gååvnesieh.
Gođusiskkus lea olu unna gođusbinnát mat váldojuvvojit ja dutkojuvvojit.
Åedtjiepryövenasse lea onn ' ohtje stuhtjh åedtjeste maam olkese vaalta jïh dejtie goerehte.
Gođusiskkus gohčoduvvo maid biopsan.
Åedtjiepryövnassh aaj gohtje biopsije.
Álggos dahkko eará dutkamat
Voestes jeatjah goerehtimmieh dorje
Erenomážit guovtti dilálašvuođas gođusiskkus lávejuvvo váldot.
Dïhte lea uvtemes göökte tsiehkine åedtjiepryövnassh pruvhkieh vaeltedh.
Nubbi lea jus nu gohčoduvvon PSA-árvu lea loktanan.
Aktem daejstie lea gosse PSA-vierhtiem jeanene.
PSA lea ávnnas mii válbmejuvvo ovdaravssas ja golgá varrabánas.
PSA lea ïebne maam prostatesne produseereme jïh vïrrese båetieh.
PSA-árvu sáhttá dárkkistuvvot dábálaš varraiskosiin.
Sïejhme vïrrepryövenassine maahta PSA-vierhtiem vaaksjodh.
PSA-árvu sáhttá leat loktanan jus ovttaskasas lea ovdaraksa sturron.
PSA-vierhtie maahta bijjiemdidh jis prostatastuaranimmiem åtna.
Eará sivat loktanan PSA-árvui sáhttet leat jus olbmoš lea infekšuvdna dehe vuolši ovdaravssas, muhto maid jus olbmos lea ovdaraksaborašdávda.
Jeatjah sjïekh jollene PSA-vierhtide maahta jis infeksjovnem jallh inflammasjovnem prostatesne, mohte aaj jis prostatacancerem åtna.
Loktanan PSA ii vuolgge danin sihkkarit ovdaraksaborašdávddas.
Jollene PSA ij leah vihties prostatacancere.
Gođusbinnát dutkojuvvojit mikroskohpas
Åedtjiebæhtah mikroskopesne goerehtidh
Dat gođusbinnát mat váldojuvvojit ovdaravssas sáddejuvvojit mikroskohpalaš dutkamii mii addá vástádusa leago ovdaravssas borašdávda dehe ii.
Dah åedtjiebæhtah mah prostatareavseste vaalta seedtie mikroskopijen goerehtæmman maam vaestede jis cancerem prostatesne gååvnesieh jallh ij.
Borašdávdagođus mearriduvvo dasto skála mielde mii gohčoduvvo Gleason.
Cancereåedtjiem dan mænngan vuarjesje skalan mietie man nomme Gleason.
Nu dat dáhpáhuvvá
Naemhtie dorje
Nu dat dáhpáhuvvá
Naemhtie dorje
Antibiotika dehálaš válmmastallan
Antibiotika vihkeles ryöjredimmie
Gođusiskosa oktavuođas oažžu dábálaččat antbiotihkatableahta.
Gosse åedtjiepryövenassem vaalta daamhtaj antibiotikatabledtem åådtje.
Muhtumin oažžu maid mielde antibiotihkatableahta ruoktot vai sáhttá váldit moadde diimmu maŋŋel.
Muvhtene åådtje aaj antibiotikatabledtem meatan gåatan maam edtja måedtie tæjmoeh goerehtimmien mænngan vaeltedh.
Lea hui dehálaš váldit tableahtaid eastadan dihte infekšuvnnaid.
Dan vihkeles dejtie tabledtide vaeltedh juktie infeksjovnem heerredidh.
Jus lea hearki soames soarttat antibiotikai, ovdamearkka dihte penicilliidna, lea dehálaš váldit oktavuođa dainna klinihkain dehe vuostáváldimiin gos dutkan boahtá dahkkot.
Jis allergijen såemies såerhte antibiotikam, vuesiehtimmien gaavhtan penicilline, dellie vihkeles klinihkem jallh dåastoevassem gaskesadtedh gusnie goerehtimmiem edtja darjodh.
Dálkkodeami sáhttá dárbbahit rievdaduvvot
Medisinereme maahta tjoeredh jeatjahtehtedh
Jus váldá Warandiippat varanjárbudandálkasa das galgá almmuhit vuostáváldimii vahku ovdal dutkama.
Jis vïrreseagkanamme medisijnem vaalta såarhteste Waran edtja dåastoevasse dam jiehtedh unnemes våhkoem goerehtimmien åvteli.
Vara PK- árvvu ferte geargat divvut, dat mearkkaša ahte varra galgá geargat giellut dego dábálaččat.
PK-vierhtie vïrresne tjuara hïnnedh korrigeredh, dïhte sæjhta jiehtedh vïrre edtja maehtedh gyölledh goh sïejhme.
Dat doavttir gii lea mearridan dálkasa galgá geahččat bearrái ahte dosa unniduvvo ovdal dutkama.
Dïhte lea dïhte dåaktere maam Waran ordinereeme maam edtja bïhkedidh edtja dovsem unniedidh goerehtimmien åvteli.
Vuostáváldin ferte maid oažžut diehtit áiggil jus olbmoš lea vihki váibmouvssohiin, váibmovihki riegádeami rájes dehe uvssotprotesa.
Dåastove tjuara aaj guhkiem åvteli daejredh jis fiejlh vaajmoeklaffine åtna, reakasovveme vaajmoefïejlem åtna jallh klaffeprotesem.
Seamma ášši guoská jus lea leamaš bakteriijainfekšuvdna váibmouvssohiin.
Seamma jis bakterijeinfeksjovnem vaajmoeklaffine åtneme.
Jus olbmoš lea sohkardávda dehe dikšojuvvo kortasonatableahtaiguin lea maid dehálaš dieđihit dan vuostáváldimii.
Jis diabetesem åtna jallh kortisontabledtigujmie båehtjierdeminie lea aaj vihkeles dåastoevasse jiehtedh.
Antibiotihkadikšun ferte muddejuvvot juohke persovnna sierra váttuide.
Antibiotikabåehtjierdimmmiem tjuara fïerhten persovnen sjïere vaejvide sjïehtedidh.
Dutkan manná jođánit
Goerehtimmie varki jåhta
Ieš dutkan váldá sullii kvártta ja sáhttá dahkkot jámálkeahttá.
Goerehtimmie medtie vïjhteluhkie minudth vaalta jïh maahta daamhtaj dam bedövningem namhtah darjodh.
Dat lea oalle eaŋkilis ja jođánis dutkan man measta buot sáhttet čađahit.
Dïhte aelhkie jïh varki goerehtimmie maam mahte gaajhkesh maehtieh tjïrrehtidh.
Jur ovdal dutkama ovttaskas manná hivssegis ja guđđe čoali ja ráhku.
Ryöktesh goerehtimmien åvteli ohtjegåatan mænna tjåelieh döömedh jïh gadtjedh.
Dihto buohcciviesuin sáhttá ovdal dutkama leat ožžon nu gohčoduvvon mikrobahtačoalledoidima man ovttaskas galgá leat váldán ruovttus.
Såemies skïemtjegåetine maahta goerehtimmien åvteli mikrolavemangem åådtjeme maam edtja gåetesne vaalteme.
Go dutkojuvvo ovttaskas veallá seaŋgabeaŋkka nalde.
Gosse goerehteminie dellie garrah bielesne britsesne vealesje.
Goruda vuolit oassi lea báljis ja sihkaldat gokčá vuolleoasi.
Vueliekråahpe vaarjohts jïh njaamelijnie dïrregh gaptja.
Doavttir álgá guldalemiin ovdaravssa suorpmain bahtačoalis.
Dåaktere aalka prostatam damtedh soermine maadthtjåelesne.
Ovdaraksa lea dássil, divttis ja vehá elastalaš.
Prostatam sïejhme jalke, tjïrkes jïh ånnetji elastistihks.
Jus ovdaraksa lea garrasit go dábálaččat sáhttá dat leahkit mearka borašdávddas.
Jis prostata garrebe jïh tjuglebe goh daamhtaj dejtie maehtieh cancerem vuesiehtidh.
Ultrajietna addá gova ovdaravssas
Ultratjoeje guvviem prostateste vadta
Dasto ovdaraksa dutkojuvvo ultrajiena vehkiin.
Dan mænngan prosatam ultratjoejen viehkine goerehtidh.
Nu gohčoduvvon Ultra-jietnasoabbi dolvojuvvo várrogasat veháš mátkki bahtačoallái ja doavttir golaha moadde minuhta ovdaravssa dutkamii.
Dïhte maam gohtje ultratjoejestave mojhteleslaakan åenehks boelhketjem maadthtjåalan rijtie, jïh dåaktere måedtie minudth prostatam goerehte.
Ultra-jietnasoabbi lea sullii 20 centimehtera guhkki, muhto beare bajimus oassi dolvojuvvo sisa moadde centimehtera.
Ultratjoejestave lea medtie 20 centimeterh guhkies, mohte dïhte barre gietjie maam måedtie centimeeterh rijtie.
Soappi čađamihttu lea sullii 2,5 centimehtera.
Staven diametetere lea medtie 2,5 centimeterh.
Soappi siste lea Ultra-jietnasáddejeaddji.
Staven sisnie ultratjoejeseedtese.
Dat sádde jietnabáruid maidda dasto goruda siskkit orgánat dávistit.
Dïhte tjoejebaaroeh olkese seedtie maam dan mænngan organijste kråahpen sisnie reflekteeredh.
Ultra-jietnabárut dolvojuvvo dihtorii mii muhtá daid govvan maid doavttir vuorustis sáhttá oaidnit govvašearpmas.
Ultratjoejebaaroeh datovrasse juhtieh maam dejtie jeatjahtahta gåvvan maam dåaktere maahta guvviesjermesne vuejnedh.
Govva lea čáhppesvielgat ja addá čađačuhppojuvvon gova ovdaravssas.
Guvvie tjeehpesveelkes jïh vuesehte prostatam tjïrretjoehpeme.
Gođus váldo olggos biopsanáluin
Åedtjieh olkese vaalta biopsijenaalojne
Dan maŋŋel váldo gođusiskkus ravssas.
Dan mænngan åedtjiepryövenassh reavseste vaalta.
Ultra-jietnasoabbi lea kanálas gosa biopsanállu coggojuvvo.
Ultratjoejestavesne kanaale gååvnese gusnie biopsijenaaloem rijtie.
Nállu čađamihttu lea moadde millimettara.
Naaloe naan millimeterh diameterisnie.
Dat čuggejuvvo čoallešliiveasi čađa ovdaraksii.
Dam tjåelien njevlieskïelten tjïrrh prostatan sïjse baskedh.
Ultra-jietnagova vehkiin govvašearpmas sáhttá doavttir siktet nálu nu ahte dat deaivá njuolga.
Ultratjoejeguvvien viehkine guvviesjermesne maahta dåaktere naaloem rïektes siktedh.
Nálus lea lihtti mii jođánit čuggejuvvo ovdaraksii ja mii dievvá ovdaraksagođđosiin.
Naalosne læhtetjem gååvnese maam varki prostatan sïjse baska jïh prostataåedtjeste deavhta.
Dávjjimusat doavttir čugge máŋgii ja váldá iskosiid ovdaravssa sierra báikkiin.
Daamhtajommes dåaktere gellien aejkien baska guktie pryövenassh ovmessie sijjeste prostatesne vaeltedh.
8 ja guoktenuppelot iskosa leat dábálaččat.
Sïejhme gaskem gaektsie jïh luhkiegöökte pryövenassh vaeltedh.
Sáhttá dovdot vehá unohas
Maahta ånnetji nåake damtedh
Ieš Ultra-jietnasoabbi ii atte mangelágán bákčasa muhto sáhttá unohastit vehá.
Ij dïhte ultratjoejestave bååktjese vedtieh mohte ånnetji nåake maahta gujht damtedh.
Go dat deddojuvvo ovdaraksii sáhttá dovdot cissahoahppu.
Gosse dam prostaten vööste dïedteste maahta damtedh guktie sæjhta gadtjedh.
Danin lea buorre guđđet ráhku ovdal dutkama.
Dïhte dan gaavhtan hijven jis gadtjeme goerehtimmien åvteli.
Go gođusbinnát váldojuvvojit biopsanáluin dat sáhttá orrut unohas ja muhtimin bávččagit.
Gosse åedtjiebæhtah biopsijenaalojne vaalta dellie maahta nåake damtedh jïh muvhtene aaj bååktjese.
Measta buot geat leat čađahan iskkusváldima vásihit ahte sii leat dovdan beare unnánaš bákčasa dehe eai oppanassiige bákčasa.
Mahte gaajhkh gïeh leah pryövenassevaaltemisnie orreme jeehtin dah barre ånnetji bååktjesem damteme jallh ij bååktjesem damth.
Lea vejolaš oažžut báikkálasjámiheami jus šaddá garra gihppu.
Nuepie gååvnese lokalbedövnigem åadtjodh jis baektjiedidh.
Jurddašit maŋŋel dutkama
Ussjedh goerehtimmien mænngan
Gožžaráhkoinfekšuvnna vealtimii lea buorre juhkat valjit nu ahte ráhku doidasa buhtisin.
Juktie gadtjegïrseinfeksjovnem heerrede dellie hijven jïjnjh jovkedh guktie bollenjem reejnie skuvledh.
Lassedávddat ja riskkat
Komplikasjovnh jïh vaahrah
Varra siemagolgosis, gožžas ja baikkas lea dábálaš dakkár dutkama maŋŋel iige leat makkárge mearka sivas.
Vïrre tjoglenassine, gadtjesne jïh bejhkesne lea sïejhme dagkere goerehtimmien mænngan jïh ij leah væhta mij akt båajhtode.
Olmmoš sáhttá dovdat vehá bákčasa ja dovdat cissahoahpu dakkaviđe maŋŋel.
Maahta aaj ånnetji bååktjesem damtedh jïh sæjhta gadtjedh ryöktesth dan mænngan.
Varra siemagolgosis sáhttá leat guhkit áiggi, muhtimin máŋga vahku.
Vïrre tjoglenassine maahta guhkiem årrodh, muvhtene gellie våhkoeh.
Varra gožžas ja baikkas láve mannat meaddel moatti beaivvis.
Vïrre gadtjesne jïh bejhkesne pråvhka måedtie biejjiej raejesne orrije.
Vaikko lea ožžon antibiotihka eastadan dárkkuhusas olmmoš sáhttá muhtimin oažžut infekšuvnna man baktearat leat dagahan.
Jïlhts antibiotikam åådtjeme heerredimmien gaavhtan maahta såemies aejkien infeksjovnem åadtjodh bakterijistie.
Riska lea stuorimus vahku maŋŋel dutkama.
Vaahra stööremes våhkoem goerehtimmien mænngan.
Jus olmmoš oažžu febera ja dovdá iežas skibasin galgá dakkaviđe váldit oktavuođa doaktáriin dehe mannat fáhkkavuostáváldimii.
Jis jolle vaejliem åådtje jïh skïemtjes damta edtja dåaktarasse gaskesadtedh jallh akutedåastoevasse vuelkedh.
Manin dutkan dárbbahuvvo ?
Mannasinie goerehtimmiem daarpesje ?
(ca 2 sidor)
(ca. 2 sidor)
Nu dat dáhpáhuvvá (ca 4 sidor)
Naemhtie dorje (ca. 4 sidor)
Čálli: Fredrik Sundén, doavttir, spesialiseren monemuččaide ja gožžaráhkuide, Kirurgiska kliniken, Helsingborgs lasarett
Tjaelije: Fredrik Sundén, dåaktere, spesialiseereme tjiermieh jïh urinvägar, Kirurgiska klinihke, Helsingborgs skïemtjegåetie
Devdnejeaddji: Kari C. Toverud, sertifierejuvvon medisiinnalaš devdnejeaddji, Oslo, Norge
Redaktööre:
1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi leat maid duddjon, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu.
Katti Björklund, 1177 Vårdguiden
Davvisámegiella / Nordsamiska
Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
Čoahkkáigeassu (ca 2 sidor)
ÅarjelsaemiengieleSydsamiska
Manin dárbbaha dutkojuvvot ?
Mannasinie daarpesje dejtie goerehtidh ?
(ca 3 sidor)
(ca. 3 sidor)
Ná dat dáhpáhuvvá (ca 4 sidor)
Naemhtie darjodh (ca. 4 sidor)
Manin dárbbaha dutkojuvvot ?
Mannasinie daarpesje dejtie goerehtidh ?
(ca 3 sidor)
(ca. 3 sidor)
Ná dat dáhpáhuvvá (ca 4 sidor)
Naemhtie darjodh (ca. 4 sidor)
Čoahkkáigeassu
Iktedimmie
Čoahkkáigeassu
Iktedimmie
Almmolaččat
Sïejhme
Mammongráfa lea rátti röntgendutkamus erenomáš röntgenteknihkain mii addá dárkilis govaid.
Mammografije lea röntgenegoerehtimmie njammijste sjïere röntgeneteknihkine mij guvvieh, ræjhkoes smaave biehkide, vadta.
Dutkamuš sáhttá dahkkot eastadan dárkkuhusas dearvvašvuođadutkamin, ng. screenen, dehe go nisson ieš dehe doavttir lea dovdan soames rievdama rattis.
Goerehtimmie maahta åvtelhbodti darjodh goh healsoegoerehtimmie, guktie gohtje screeninge, jallh gosse nyjsenæjja jallh dåaktere jeatjahtehtemh njammine damteme.
Ii galgga čađahit mammongráfadutkamuša dearvvašvuođadárkkisteapmin jus lea áhpeheapme dehe doavttir eahpida ahte lea buogu rattis.
Ij byöroeh mammografijegoerehtimmiem darjodh healsoevaaksjoemisnie jis nåajsan jallh jis dåaktere såvma naaremem njamman sisnie.
Ii dárbbat válmmastallat mange sierra ládje
Ij daarpesjh sjïere vuekine dïsse ryöjredidh.
Got dutkamuš dáhpáhuvvá ?
Guktie goerehtimmie jåhta ?
Dutkamuš dahkko dávjá mammongráfaovttadagas, mii sáhttá leahkit friddja dehe buohccivies u röntgenossodaga oktavuođas.
Goerehtimmiem daamhtaj mammografijesijjesne dorje, mij maahta frijjes årrodh jallh röntgenegoevtesisnie skïemtjegåetesne.
Mammongráfa dahkko maid sierra raddevuostáváldimiin ja dihto dearvvašvuođaguovddážiin.
Mammografijem maahta aaj darjodh sjïere njammadåastoevisnie jïh naaken hoksejarngine
Álggos oažžu vástidit röntgenbuohccedivššára muhtin jearaldagaide leatgo raddeváivvit dehe borrágo dálkasiid mat siskkildit hormonaid.
Voestes åådtje naan gyhtjelassh vaestiedidh röntgeneskïemtjesåjhteristie jis dåeriesmoerh njammijste jallh jis daalhkesh vaalta man sisnie hormonh.
Dasto oažžu nuoladit bajit oasi gorudis ja buohccidivššár geahččá rattiid ja merke jus leat muhtin oinnolaš rievdamat, ovdamearkka dihte stuorit riegádanmearkkat dehe árppat ovddit čuohpademiin.
Dan mænngan edtja bijjiebolleste vaarjoeh noeledh jïh skïemtjesåjhtere njammide vuartesje jïh tjaala jis naan jeatjahtehtemh mah vååjnoes, vuesiehtimmieh stuerebe reakedsplïejhkh jallh aerieh operasjovnijste.
Dat soitet oidnot röntgengovas ja dahkat váddáseabbon árvvoštallama.
Dejtie maehtieh röntgeneguvviem vuesiehtieh jïh dejstie goerehtimmiem sturredh.
Röntgendutkamis galgá čuožžut, ja bidjat ratti gearddiinis pláhta nala mas lea ng. govvadetektora.
Tjåådtje goerehtimmien tjïrrh, jïh aktem njammam beaja pleahtjose, jïh dan sisnie guvviedetektovre.
Raddi deddojuvvo leadjái nuppi pláhta vehkiin nu ahte šaddá oalle steažžasin.
Njammam jeatjah pleahtjojne deadta guktie pleahtjoeh sjædta.
Dát dagaha ahte govva šaddá čielggas seamma áigge go suonjardandosa sáhttá dollot vuollin.
Destie tjïelkes guvvie sjædta seamma aejkien vuelebe gadtjijhdosem åtna.
Gieđa ferte doallat badjin ja vuoiŋŋastahttit apparáhta vuostá go guokte- golbma gova váldo.
Lutnjie gïetem bæjjese jïh apparaaten vööste njihkie mearan göökte, golme guvvieh vadta.
Dasto geardduhuvvo seamma bargu nuppiin rattiin.
Dan mænngan seammalaakan mubpiem njammam.
Dat sáhttá dovdot unohassan dehe bávččagit oanehis botta go raddi deddojuvvo čoahkkái.
Maahta ånnetji saejrehte gosse njammam deadta.
Got veadjá maŋŋel ?
Guktie dan mænngan damta ?
Dutkama maŋŋel veadjá dego dábálaččat.
Goerehtimmien mænngan dellie goh daamhtaj damta.
Manin dárbbaha dutkojuvvot ?
Mannasinie daarpesje dejtie goerehtidh ?
Manin dárbbaha dutkojuvvot ?
Mannasinie daarpesje dejtie goerehtidh ?
Lea álkimus guldalit eahpedássitvuođaid riššus go raddi lea sáibojuvvon.
Aelhkemes tjuglieh damtedh stratjkesne gosse njammide såapadamme.
Lokte gieđa, guldal ratti ja gieđavuoli njulges suorpmaiguin ja gehpes deaddimiin...
Gïetem lutnjh, njammide jïh gaejnjelen vuelesne damth staajhk soermigujmie jïh dïedtesth...
... daga una jorbes lihkastagaid, gierdu gierddu maŋis birra ratti.
... darjoeh smaave svïhtjemh gievlesne, bïjre abpe njamman bïjre.
Álgge čiččeruoppi birra ja heaitte gieđavuollái.
Aelkieh njidtjievaahteren bïjre jïh orrijh gaejnjelen vuelesne.
Mammongráfadutkamis raddi röntgejuvvo, teknihkain mii addá hui dárkilis govaid.
Mammografijegoerehtimmesne njammide röntgenidh, teknihkine mij dan buerie guvvieh vadta.
Mammongráfa dahkko juogo eastadeaddji dearvvašvuođadárkkisteapmin, ng. screenen, dehe daningo nisson ieš dehe doavttir lea dovdan ođđa bukki rattis.
Mammografijem heerredimmien gaavhtan dorje healsoevååksjeminie, guktie gohtje screeningen, jallh jis nyjsenæjja jallh dåaktere orre tjugliem damtiji.
Juohke jagi dahkko eanet go 500 000 radderöntgendutkama Ruoŧas.
Fïerhten jaepien jienebe 500 000 goerehtimmieh Sveerjesne njammaröntgeninie dorje.
Metoda gávdnan dihte raddeborašdávdda árrat
Vuekie njammacancerem aareh aajhtsedh
Sosiálastivra ávžžuha mammongráfa nissoniidda 40 ja 74 gaskkan.
Sosiaaleståvroe juvnehte mammografijem nyjsenæjjide 40 - 74 jaepiej gaskem.
Eanandiggi fállá buot nissoniidda 50 ja 69 jagi gaskkan vejolašvuođa čađahit mammongráfadutkama.
Laantedigkie faala gaajhkide nyjsenæjjide 50 - 69 jaepiej gaskem nuepiem mammografijegoerehtimmiem darjodh.
Dávjjimus leanain fállojuvvo maid vel joavkkuide 40 ja 74 gaskkan dutkan, muhto dat rievdá variere goas álgo bovdejuvvo ja man guhká dutkan joatkašuvvá.
Jeenjemes leenine aaj dåehkide 40 - 74 jaepiej gaskem goerehtimmiem faelieh, mohte joekehts leah gåessie aalka dejtie faaledh jïh man guhkiem goerehtimmine jåerhkieh.
Nuorat nissoniidda lea dábálaš dutkamiin jagi ja beannot jagi gaskkan.
Nuerebe nyjsenæjjide daamhtaj goerehte fïerhten akte jïh bielie jaepien.
Boarráseappot bovdejuvvot dávjjimusat juohke nuppi jagi.
Båarasåaboe fïerhten mubpien jaepien.
Dáin dearvvašvuođadutkamiin sáhttá raddeborašdávdašattalmas fuomášuvvot ovdalgo dat lea geargan dagahit mangelágán dávdamearkka, dehe ovdalgo dan dovdáge rattis.
Dejnie healsoevååksjeminie maahta njammacanceretumörem aajhtsedh åvteli dam damta jallh åvteli maahta dam njammesne damtedh.
Dieđalaš dutkamat leat čájehan nissoniin geat oassálastet mammongráfa dearvvašvuođadutkamiidda unnu jápmin raddeborašdávdii 40 proseanttain.
Daajroes goerehtimmieh leah vuesiehtamme nyjsenæjjide gieh healsoegoerehtimmiem mammografijine meatan dejtie njammacanceren jaamedahkeste 40 procenth vaenede.
Riska maŋŋit áicamiin lea ahte borašdávda lea geargan viidut, ja dalle dárbbahuvvo stuorit ja váddásit dikšun go dalle go šattalmas áicojuvvo árrat.
Jis seente dam aajhtsi dellie vaahrese båata cancere lea haasenamme, jïh dellie jienebh jïh geervebe båehtjierdimmiem daarpesje jalhts jis tumörem aareh aajhtsa.
Guldal jeavddalaččat rattiid
Doehtehth njammide jaabnan
Nissona rattiin ii leat dássedis čoakkádus.
Nyjsenæjjan njammah ij leah jïebne konsistense.
Dat vuolgá das ahte rattis leat sihke mielkeravssat ja buoidegođđosat, ja danin dat dovdojit dásseheapmin.
Dan gaavhtan desnie dovne mielhkiereavsah jïh buejtieh, jïh dan gaavhtan njammide ij lea jïebne.
50 jagis rattit šaddet dipmáseabbon dalle mielkeravssat ástet ja buoidegođđosat šaddet sádjái.
50-jaepieh låhkosne njammah myövhkebe sjidtieh gosse mielhkiereavsah sjidtieh buejtide.
Hormonarievdamat váikkuhit rattiide mii dáhpáhuvvá nissona mánodávda-sihkkela áigge ja sáhttet danin dovdot sierralágánat vuolgá das goas dutká daid.
Dah hormonejeatjahtehtemh mah deahpadieh nyjsenæjjan gujnelemmiecykelisnie njammide tsevtsieh jïh dan gaavhtan eah seammalaakan årroeh abpe tïjjem.
Beaivvi maŋŋel mánodávddaid maŋemus beaivvi lea buorre beaivi iešdutkamii, daningo rattit lávejit leahkit dipmásat ja geahppasat dalle dutkat.
Biejjien mænngan gujnelemmien minngemes biejjie lea buerie biejjie jïjtje njammide goerehtidh, dan gaavhtan njammah myövhkes jïh aelhkies goerehtidh.
Buot nissonat galggale ieža jeavddalaččat dutkat rattiideaset.
Gaajhkh nyjsenæjjah byöroeh dej njammah jaabnan goerehtidh.
Lea vuogas válljet mearriduvvon beaivvi mánus vai álkibut sáhttá veardidit maid dovdá.
Sjiehteles aktem biejjiem askesne veeljedh juktie aelhkebe mohtedidh maam damta.
Buorre dilálašvuohta sáhttá leahkit riššus daningo lea álkit guldalit go ráttit lea sáibbohuvvon.
Sjiehteles sijjie lea stratjkesne dannasinie aelhkebe njammide doehtede gosse tjoelem åtna.
Millosepmosit galggalii guldalit sihke go čuožžu ja go velleha.
Eeremes edtja dejtie doehtedidh dovne gosse tjåådtje jïh gosse vealesje.
Buorresorttat buhkkot dábálaččat
Sïejhme ov-feerlege tjugliejgujmie
Jus fuomášivččii buogu dehe dokŋama gođđosis sáhttá šaddat leaboheapmin, muhto dávjjimusat dat lea buorresorttat rievdan, erenomážit nuorat nissoniin.
Jis tjugliem jallh jeatjah båaloeh aajhtsa maahta aerkies sjïdtedh, mohte daamhtemes lea buerielaakan jeatjahtehtemh, joekoen nuerebe nyjsenæjjine.
Dat sáhttá leahkit cysta, dat mearkkaša čáhceskoavhli, dehe buorresorttat čanasgođđosa assun.
Dïhte maahta cystam årrodh, dïhte sæjhta jiehtedh boejege mij tjaatsijes, jallh buerielaakan protneme njaltjan nuelesne.
Doavttir galgá dutkat buot rievdamiid
Gaajhkh jeatjahtehtemh edtja dåaktere goerehtidh
Radderavssa rievdama sáhttá maid raddeborašdávda dagahan.
Jeatjahtehteme njammareavsesne maahta aaj njammacanceristie båata.
Raddeborašdávda lea okta dábáleamos nissoniid borašdávdafoarbma.
Njammacancere aktem daamhtemes cancerehammojste nyjseni gaskem.
Juohke jagi ožžot Ruoŧas sullii 7000 nissona ja 40 dievddu raddeborašdávdda.
Fïerhten jaepien medtie 7 000 nyjsenh jïh 40 kaarrh njammacancerem åadtjoeh.
Riska oažžut raddeborašdávdda lassána agi mielde.
Vaahra njammacancerem åådtje aalteren mietie jeanede.
Dábáleamos symptoma raddeborašdávddas lea boahku rattis dehe gieđavuolis.
Sïejhme symtovme njammacancerine lea tjuglie njammesne jallh gaejnjielisnie.
Nubbi lea ahte čižžeruobbi dehe raddeliiki geassása sisa guvlui.
Jeatja njammavaahtere jallh njaltja njamman sïjse sigkie.
Unnit dábálaččat symptomat leat čilgetmeahttun ruvssodeapmi dehe raddebohtaneapmi, hávvi mii ii savo, dehe varaseagat čáhci čižžeruoppis.
Ij leah dan daamhtaj jis njamma rööpses, garres, bankes jallh sååjrehke sjædta, saejriem åådtje, jallh njammavaahteristie vïrretjaatsije galka.
Buot rievdamiid rattis galgá váldit duođas ja doavttir galgá dutkat daid.
Gaajhkh jeatjahtehtemh njammine edtja itjmine vaeltedh jïh dåaktere edtja dejtie goerehtidh.
Sáhttá jorgasit iežas dearvvašvuođa guovddáža, nissondearvvašvuođadivššu dehe sierra raddevuostáváldima beallái mat leat muhtin stuorit buohcciviesuin.
Maahta satnem bïeljelidh hoksejarngese, nyjsenehealsoehoksese jallh sjïere njammadåastoevasse maam stuerebe skïemtjegåetine gååvnese.
Doavttir guldala dárkilit ratti ja mearrida galgágo dahkkot mammongráfadutkan.
Dåaktere eensilaakan njammide gaajesje jïh vierhtede jis mammografijegoerehtimmiem edtja darjodh.
Ná dat dáhpáhuvvá
Naemhtie darjodh
Ná dat dáhpáhuvvá
Naemhtie darjodh
Ovttaskas oažžu bidjat ratti gearddiinis pláhta vuostá mii siskkilda kaseahta mas lea röntgenfilbma.
Åådtje aktem njammam pleahtjose bïejedh, dan sisnie kassedte röntgenefilmine.
Dasto raddi deddojuvvo čoahkkái ja guokte golbma gova váldojuvvot.
Dan mænngan njammam deemtjie jïh göökte jallh golme guvvieh vaalta.
Erenomáš röntgenapparáhtta dárbbahuvvo
Sjïere röntgeneapparatem daarpesje
Mammongráfa dahkko dávjá mammongráfaovttadagas, mii sáhttá leahkit sierra dehe buohccevies u röntgenossodaga oktavuođas.
Goerehtimmiem daamhtaj mammografijesijjesne dorje, mij maahta frijjes årrodh jallh röntgenegoevtesisnie skïemtjegåetesne.
Dutkamuš dahkko maid sierra raddevuostáváldimiin ja dihto dearvvašvuođaguovddážiin.
Goerehtimmiem maahta aaj darjodh sjïere njammadåastoevisnie jïh naaken hoksejarngine
Dat röntgenapparáhtta mii gevtojuvvo lea erenomážit hábmejuvvon vai sáhttá addit buriid govaid raddegođđosis gehpes röntgensuonjardeami vehkiin.
Röntgeneapparate maam nåhtede lea sjïerelaakan hammoedamme juktie buerie guvvieh njammijste vedtedh viehkine viesjies röntgenegadtjijh.
Dihto dáhpáhusain sáhttet boraššattalmasat mat leat beare moadde millimettara stuoru áicojuvvot.
Muvhtien aejkien maahta canceretumörh aajhtsedh mah leah barre måedtie millimeeterh stoerre.
Ná dat dáhpáhuvvá
Naemhtie darjodh
Ii dárbbat ráhkkanit mange sierra ládje.
Ij daarpesjh sjïere vuekine dïsse ryöjredidh.
Álggos oažžu vástidit moatti jearaldahkii ja muitalit jus leat leamaš váivvit rattiin, dehe jus borrá dálkasiid mat siskkildit hormonaid.
Voestes åådtje naan gyhtjelassh vaestiedidh jis dåeriesmoerh njammijste jallh jis daalhkesh vaalta mej sisnie hormonh.
Oažžu nuollat bajit oasi gorudis ja buohccidivššár geahččá rattiid ja merke jus leat oinnolaš rievdamat, ovdamearkka dihte riegádanmearkkat dehe árbbit ovddit čuohpademiin.
Dan mænngan edtja bijjiebolleste vaarjoeh noeledh jïh skïemtjesåjhtere njammide vuartesje jïh tjaala jis naan jeatjahtehtemh mah vååjnoes, vuesiehtimmieh stuerebe reakedsplïejhkh jallh aerieh operasjovnijste.
Dat soitet oidnot röntgengovain ja dulkojuvvot boastut borašdávdašattalmassan.
Dah maehtieh röntgeneguvvine vuesiehtidh jïh destie maahta båajhtoehlaakan vïenhtedh dïhte canceretumöre.
Dasto oažžu mannat röntgenapparáhta lusa ja čuožžut dan ovddas.
Dan mænngan röntgeneapparatese vaadtsa jïh dan uvte tjöödtjehte.
Raddi gearddiinis bidjo pláhta nala mii siskkilda govvadetektora.
Njammam pleahtjose beaja gusnie guvviedetektovre.
Raddi njuvdojuvvo dasto čoahkkái čađačuovgi pláhtain mii deddojuvvo ratti vuostá.
Njamma dïedtese pleahtjojne viehkine maam våålese dïedtele.
Gieđa ferte doallat badjin ja vuoiŋŋastahttit apparáhta vuostá dan bottago guokte golbma gova váldojuvvot.
Lutnjie gïetem bæjjese jïh apparaaten vööste njihkie mearan göökte, golme guvvieh vaalta.
Lea dehálaš čuožžut siivvuid.
Vihkeles eevre dåadtjele.
Dasto dahkko seamma ládje nuppiin rattiin.
Dan mænngan seammalaakan mubpiem njammam.
Olles dutkamii gollá 15-30 minuhta, ieš govaváldimii 5- 10 minuhta.
Goerehtimmiem 15-30 minudth vaalta, vïjhteste låhkan minudth guvvedeminie.
Mot mammongráfa dovdo ?
Guktie mammografijjem damta ?
Sáhttá dovdot unohas dehe bávččagahttit oanehis botta go raddi deddojuvvo čoahkkái.
Maahta ånnetji saejrehte gosse njammam deadta.
Muhto dat ferte dahkkot, daningo govva oažžu buoret kvalitehta ja dutkan šaddá sihkkareabbon.
Mohte tjuara naemhtie darjodh, juktie guvvie buerebe kvalitehtem åådtje jïh goerehtimmie vihtiesåbpoe sjædta.
Dan lassin sáhttá gevtot vuollegit suonjardosa go jus raddi ii livččii deddojuvvon čoahkkái.
Aaj maahta vuelebe gadtjijhdovsem nåhtede jïlhts jis ij njammam dïedtelh.
Muhtumin oažžu boahtit ruovttoluotta
Muvhtien aejkien åådtje bååstide båetedh
Dávjjimustá leat guokte doaktára geat beroškeahttá nuppiideaskka árvvoštallaba mammongráfagovaid.
Daamhtaj göökte röntgenedåakterh dejtie mammografijeguvvide vuartasjieh.
Dat lasida árvvoštallama sihkkarvuođa.
Dïhte vihtiesvoetem jeanede vuartasjimmesne.
Jus soai áicaba juoidá mii ii oro leahkime nu go galgá, bovdejuvvo ruovttoluotta ođđa dutkamii.
Jis dah maam akt gaevnieh mij ij leah guktie edtja, dellie åådtje orre goerehtæmman båetedh.
Dalle váldojuvvo lasse mammongráfagovat ja dalle dutkojuvvo dávjá maid Ultra-jienain.
Dellie mammografijeguvvieh lissine vaalta jïh aaj ultratjoejine goerehte.
Doavttir sáhttá maid váldit iskosa rievdamis.
Dåaktere maahta aaj pryövem jeatjahtehtemistie vaeltedh.
Jus lea beare una rievdan mii lea váttis dovdat iskkus sáhttá váldot ođđa mámmongráfain dehe Ultra-jiena vehkiin.
Jis lea onne jeatjahtehteme maam lea gïerve damtedh maahta pryövoem vaeltedh orre mammografijine ektesne jallh ultratjoeje viehkine.
Fiinna nállu čuggejuvvo rievdamii ja seallaiskkus njammojuvvo olggos.
Sigkies naaloem rijtie jeatjahtehtemasse jïh cellepryövoem olkese njamma.
Iskkus sáddejuvvo mikroskohpalaš dutkamii.
Pryövemasse mikroskopijen goerehtæmman seedtie.
Buot dát dahkko sihkkarastin dihte ahte ii leat borašdávda.
Gaajhkem dam dorje juktie vihties årrodh jis lea cancere jallh ij.
Vástádus mámmongráfadutkamis sáddejuvvo njuolga ruoktot guovtti vahku siste dasgo lea bovdejuvvon dearvvašvuođa dárkkisteapmái.
Vaestiedasse mammografijegoeretimmeste rïkte gåatan seedtie göökte våhkoeh raejesne jis lea orreme maam gohtje healsoevaaksjomisnie.
Jus lea vuolggahuvvon mammongráfii oažžu dieđu dutkanbohtosis iežas doaktáris.
Jis lea remitteereme mammografijese åådtje vaestiedassem goerehtimmeste altese dåakteren luvhtie.
Hormonadikšun sáhttá dahkat árvvoštallama váddáseabbon
Hormonebåehtjierdimmie maahta vuarjasjimmiem gïervebe darjodh
Muhtin nissonat ožžot hormonadikšuma jorggáldatjagiid áigge dehe maŋŋel dehe go borret p-billara.
Naan nyjsenh hormonebåehtjierdimmiem åadtjoeh klimakterijen åvteli jallh mænngan jallh p-pillerem vaeltieh.
Dakkár dikšun váikkuha raddegođđosii nu ahte dat šaddá diktábun mii dagaha mammongráfagovaid váddáseabbon árvvoštallat.
Dagkeres båehtjierdimmie njammide tsevtsie guktie dam söökebe sjædta jïh dellie mammografijeguvviem gïervebe viertiestidh.
Danin lea dehálaš muitalit jus borrá dálkasiid mat siskkildit hormonaid.
Dan gaavhtan vihkeles dam jiehtedh jis daalhkesh vaalta man hormonesisvege.
Dutkan ii leat váralaš
Goerehtimmie ij leah vaahreles
Dat suonjarmearri masa šaddá mammongráfadutkamis lea nu unni ahte dat ii buvtte mangelágán riskkaid.
Dïhte gadtjijhveahka maam åadtjoeh mammografijegoerehtimmesne lea dan onne ij vïenhth dïhte vaahra.
Ja dáhpáhuvvá jámma teknihkalaš ovdáneapmi dárkkuhussan unnidit suonjardosaid vel eanet.
Teknihkem aaj evtede guktie gadtjijhveahkam unniedidh.
Ii galgga biehttalit mannamis mammongráfadutkamii go bovdejuvvo, dehe jus lea áican rievdama iežas rattis.
Ij edtjh steevrijh mammografijegoerehtimmiem darjodh gosse tæjmoem åådtje, jallh jis jeatjahtehtemem njammesne aajhtsa.
Mammongráfain sáhttá dutkat vaikko olbmos lea raddeimplantahtta.
Hijven gåarede mammografijine goerehtidh jïlhts njammaimplantatem åtna.
Ii leat mangelágán riska ahte implantáhtta cuovkana, muhto go dalle ii sáhte deaddit rattiid čoahkkái dego nissoniin implantáhtahaga sáhttá dárbbahuvvot individuálalažžat heivehuvvon dutkan.
Ij naan vaahra implantatide eerjieh, mohte jis ij gåaredh njammide deemtjedh seamma nyjsenæjjaj implantati bielelen maahta individuellen sjïehtedamme goerehtimmiem daarpesjidh.
Dávjjimusat kompletterejuvvo maid mammongráfa ahte rattit guldaluvvo čađa ja dutkojuvvo Ultra- jienain.
Daamhtaj aaj mammografijem lissiehtidh njammide damtedh jïh ultratjoejine goerehtidh.
Gean ii galgga dutkojuvvot mammongráfain ?
Gie ij edtjh mammografijine goerehtidh ?
Go lea hui nuorra lávejuvvo dutkat Ultra-jienain mammongráfa sajis.
Gosse noere dellie daarpesje ultratjoejine goerehtidh jïh ij mammografijine.
Dat vuolgá das go raksagoađus lea nu divttis ahte mammongráfagovaid lea váttis dulkot.
Dïhte dan gaavhtan njammide dan söökes guktie gïerve mammografijeguvvide viertiestidh.
Ultra-jietna addá dalle sihkkarit vástádusa.
Ultratjoeje vihtiesåbpoe vaestiedassem vadta.
Jus doavttir vihku ahte rattis lea bohtaneapmi dalle lávejuvvo mammongráfa garvit daningo lea biidnu deaddit ratti čoahkkái.
Jis dåaktere såvma naaremem njammesne gååvnese ij provhkh mammografijem dellie darjodh juktie baektjede njammam deemtjedh.
Dan sajis sáhttá leahkit buorre čađahit Ultra-jietnadutkama, oaidnin dihte leago siedja man dárbbaha bohčit olggos.
Dellie hijven ultratjoejegoerehtimmiem darjodh, juktie vuajna jis sïeje desnie jïh dam olkese daarpesjidh döömedh.
Go infekšuvdna lea dikšojuvvon galgá goittotge čađahit mammongráfa.
Gosse ovlemem båehtjierdamme byöroe mammografijem darjodh.
Dat lea erenomáš dehálaš jus lea boarrásit.
Dïhte lea joekoen vihkeles jis båarasåbpoe.
Jus lea áhpeheapme ii gálgga čađahit dearvvašvuođadutkama, ng. screnen, mammongráfain.
Jis nåajsan ij edtjh starnegoerehtimmiem tjïrrehtidh, guktie gohtje screening, mammografijine.
Muhto jus áicá rievdama rattis galgá álo váldit oktavuođa divššuin vai jođánit beassá dutkamii, vaikko lea áhpeheapme.
Mohte jis jeatjahtehtemem aajhtsa njammesne edtja åålegh hoksem bïeljelidh guktie varki goerehtimmiem darjodh, jilhts nåajsan.
Dalle dutkan álggahuvvo Ultra-jienain ja dievasmahtto mammongráfain jus dárbbašĺas.
Dellie pråvhka goerehtimmie ultratjoejine aalka jïh dan mænngan mammografijine jis daarpesje.
Manin dárbbaha dutkojuvvot ?
Mannasinie daarpesje dejtie goerehtidh ?
(ca 3 sidor)
(ca. 3 sidor)
Ná dat dáhpáhuvvá (ca 4 sidor)
Naemhtie darjodh (ca. 4 sidor)
Čálli: Heitti Teder, kirurga, Centralsjukhuset Kristianstad
Katti Björklund, 1177 Vårdguiden
Dárkkisteaddji: Laszlo Tabar, doavttir, professor, spesialista i radiologi Falu buohccevies us
Goerehtæjja: Laszlo Tabar, dåaktere, professovre, radiologijen spesialiste Falu:en skïemtjegåetesne
1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi leat heivehan, dárkkistan ja dohkkehan maid buot sisdoalu.
Gaajhkh sisvegisnie lea barkeme, goerehtamme jïh dååhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.
Davvisámegiella / Nordsamiska
Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
Ruoŧasuopmelaččat, judalaččat, romerat, sámit ja durdnoslaččat leat Ruoŧa našuvnnalaš minoritehtat.
Sveerjesåemieh, judarh, romerh, saemieh jïh torneladtjh leah Sveerjen nasjovnelle unnebelåhkoeh.
Dat mearkkaša ahte sis lea guhkes gielalaš – ja kultuvrralašoktavuohta našuvnnalaš oktavuođa siste.
Dïhte sæjhta jiehtedh dah lea guhkiem gïele- jïh kultuvreektievoetem sisnjelen dan nasjovnelle ektievoetesne.
Lea juohke persovnna iežas ášši mearridit gullogo ovtta dáidda našuvnnalaš minoritehtaide dehe ii.
Dïhte lea fïerhte persovne nænnoste jis aktem dejtie nasjovnell unnebelåhkojde govlesåvva jallh ij.
Lea jearaldat man jovkui identifiere iežas ja dovdá oktavuođa.
Dïhte lea mij tjïertide sæjhta identifieeredidh jïh ektievoetine damta.
Riikkabeaivvit dohkkehii 1999 dán vihtta joavkku našuvnnalaš minoritehtan.
Jaepien 1999 dah vïjhte unnebelåhkoeh goh nasjovnelle unnebelåhkojde mieriedi rïjhkebiejjeste.
2010 bođii ođđa láhka mii nanostahttá našuvnnalaš minoritehtaid rivttiid ja minoritehtagielaid saji.
Jaepien 2010 orre laake bööti mij nænnoste dej nasjovnelle unnebelåhkoej reaktah jïh unnebelåhkoej gïelide.
1177 Vårdguiden ja Umo.
1177 Vårdguiden jïh Umo.
se almmostahttet muhtin deavsttaid dearvvasvuođas, divššus ja rivttiin divššus dan viđa našuvnnalaš minoritehta gielaid guovttenuppelogi dohkkehuvvon variašuvnnaide.
se bæjhkohte teksth healsoen, hoksen jïh reaktaj bïjre hoksesne luhkiegöökte mieriedamme varieteetine dejstie vïjhte nasjovnelle unnebelåhkoej gïeline.
Mii leat čuvvon Giellaráđi ávžžuhusaid go mii leat dahkan jorgalemiid, ja deavsttat leat dárkkistuvvon ovttas minoritehtaovddasteddjiiguin.
Mijjieh libie Språkrådets / Gïeleraerien rekommendasjovnh gosse jarkoestamme, jïh dejtie tekstide leah goerehtamme unnebelåhkoejgujmie ektesne.
Davvisámegiella / Nordsamiska
Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
Gynekologalaš seallaiskkusváldin Gynekologisk cellprovtagning
ÅarjelsaemiengieleSydsamiska
Čoahkkáigeassu (ca 2 sidor)
Ektiedimmie (ca. 2 sidor)
Mii lea gynekologalaš seallaiskkus ?
Mij lea gynekologijen cellepryövenasse ?
(ca 3 sidor)
(ca. 3 sidor)
Nissonat bovdejuvvojit jeavddalaččat (ca 2 sidor)
Nyjsenæjjah jaabnan gohtje (ca. 2 sidor)
Muhtimat eai dárbbat guođđit iskosa (ca 2 sidor)
Såemies eah daarpesjh pryövenassem vedtedh (ca. 2 sidor)
Nu dutkan dáhpáhuvvá (ca 2 sidor)
Naemhtie goerehtimmiem darjodh (ca. 2 sidor)
Goas oažžu vástádusa ?
Gåessie vaestiedassem åådtje ?
(ca 3 sidor)
(ca. 3 sidor)
Čoahkkáigeassu (ca 2 sidor)
Ektiedimmie (ca. 2 sidor)
Mii lea gynekologalaš seallaiskkus ?
Mij lea gynekologijen cellepryövenasse ?
(ca 3 sidor)
(ca. 3 sidor)
Nissonat bovdejuvvojit jeavddalaččat (ca 2 sidor)
Nyjsenæjjah jaabnan gohtje (ca. 2 sidor)
Muhtimat eai dárbbat guođđit iskosa (ca 2 sidor)
Såemies eah daarpesjh pryövenassem vedtedh (ca. 2 sidor)
Nu dutkan dáhpáhuvvá (ca 2 sidor)
Naemhtie goerehtimmiem darjodh (ca. 2 sidor)
Goas oažžu vástádusa ?
Gåessie vaestiedassem åådtje ?
(ca 3 sidor)
(ca. 3 sidor)
Čoahkkáigeassu
Ektiedimmie
Čoahkkáigeassu
Ektiedimmie
Guođđimiin jeavddalaččat gynekologalaš seallaiskosa sáhttá suddjet iežas viigáčeabetboraš-dávddas.
Gosse daamhtaj gynekologijen cellepryövenassem vadta maahta boernengåetiecanceren vööste vaarjelidh.
Seallaiskosat váldo goaŧŧonjálmmis čoavjevuođus ja sáhttá árrat čájehit jus leat seallarievdamat mat sáhtáše dagahit goaŧŧočeabetborašdávdda.
Cellepryövenassem boernengåetientappeste vaalta jïh maahta aareh vuesiehtidh jis cellejeatjahtehtemh åtna mestie maahta boernengåetietjeahpohkencancerem åadtjodh.
Eanaš seallarievdamat mat fuomášuvvojit leat álkit rievdamat mat buorránit ieža, muhto muhtimiid ferte váldit eret.
Jeenjemes cellejeatjahtehtemh mejtie aajhtsa leah geehpebe jeatjahtehtemh mejtie sjïdtehtidh, mohte naan dejstie tjuara destie vaeltedh.
Hui hárve dáhpáhusas sáhttá seallaiskkus čájehit borašdávdda.
Joekoen sveekes aamhtesinie maahta cellepryövenasse vuesehte cancerem åtna.
Dálle borašdávda láve leahkit árra dásis ja dikšun sáhttá šaddat álkibun ja unnit liigeváikkuhusaiguin.
Dellie pråvhka cancere aalkovisnie orre jïh båehtjierdimmie maahta aelhkebe sjïdtedh jïh vaenie lissiehdåårresinie.
Ruoŧa nissonat bovdejuvvojit dássedit gynekologalaš seallaiskkusváldimii, ng. screening.
Nyjsenæjjah Sveerjesne daamhtaj gynekologijen cellepryövenasesvaaltemasse bööresuvvieh, maam gohtje screeninge.
Jus lea 23 ja 50 gaskkan boahtá bovdehus juohke goalmmát jagi.
Jis 23 jïh 50 jaepiej gaskem dellie gohtjeme fïerhten gåalmeden jaepien båata.
Dan maŋŋel juohke viđat jagi dassážiigo lea 60 jagi boaris.
Dan mænngan daamhtaj fïerhten vïjhteden jaepien goske 60 jaepien båeries sjædta.
Jus lea badjel 50 jagi sáhttet rutiinnat leat sierralágánat ja vuolgit das man guovllus riikkas orru.
Jis båarasåbpoe 50 jaepieh maahta rutijnh ovmessie vuekine årrodh dan mietie gusnie årroeminie.
Seallaiskosa sáhttá guođđit maid jurttamovrra dehe gynekologa luhtte čađahahttin dihte gynekologalaš dutkama eará siva dihte.
Maahta aaj cellepryövenassem vedtedh gosse tsegkietnien jallh gynekologen luvnie jis gynekologijen goerehtimmiem darjoeh jeatjah sjïekenistie.
Ii dárbbat ráhkkanit mange ládje, muhto lea buorre ahte ii leat anašan dehe geavtán mangelágán sálvva čoavjevuođus jándora ovdal dutkama.
Ij daarpesjh maam akt sjïere åvtelhbodti darjodh, mohte hijven jis idtji boetjeme jallh såemies badtjam nåhtadamme dygnem goerehtimmien åvteli.
Muđui iskosa lea váttis dulkot.
Jïlhts pryövenassem maahta gïervebe sjïdtedh lohkedh.
Iige galgga guođđit iskosa go leat mánodávddat.
Ij edtjh pryövenassem vedtedh gosse gujnelemmiem åtna.
Mot dutkan dáhpáhuvvá ?
Guktie goerehtimmiem darjodh ?
Go iskkus váldo ferte nuoladit goruda vuolit oasi ja velledit gynekologalaš dutkanstullui.
Gosse pryövenassem edtja vaeltedh tjuara vaarjoeh noeledh vueliekråahpesne jïh gynekologijen goerehtimmiestovlese tjihkedidh.
Doavttir dehe jurttamovra sáhttá váldit iskosa máŋgga ládje.
Dåaktere jallh tsegkietnie maahta pryövenassem vaeltedh ovmessie vuekine.
Dávjjimusat gevtojuvvo una lasta mii sihkkojuvvo goaŧŧonjálmmi vuostá ja dasto una dipma borstta goaŧŧočeabetkanála vuolit oasi vuostá.
Damtemes ohtje spatelem nåhtede mij boernengåetietappen vööste deehkehtidh jïh dan mænngan ohtje seepine boernengåetiekanalen vueliehkommes bielesne.
Dávjá oažžu maid vástidit muhtin jearaldagaide iskkusváldima oktavuođas.
Daamhtaj aaj naan gyhtjelasside vaestiedidh gosse pryövenassem vedtedh.
Vástádusat leat dehálaččat vai iskosa sáhttá analyseret riekta.
Vaestiedassh lea vihkeles guktie pryövenassem reaktoe vuekine analyseeredh.
Dutkamuš ii bávččagahtte ja čađaheapmi váldá dušše moadde minuhta.
Goerehtimmie ij bååktjedh jïh barre måedtie minudtine tjïrrehtidh.
Vástádusa seallaiskosii oažžu guđa vahku siste.
Cellepryövenassen vaestiedassem daamhtaj pråvhka åadtjodh govhte våhkoej mïeresne.
Got veadjá maŋŋel ?
Guktie damta dan mænngan ?
Iskkusváldin lea riskkaheapme.
Ij naan vaahrah pryövenassine.
Muhtumin soaitá vehá vardit maŋŋel muhto dat ii leat váralaš.
Muvhtene maahta ånnetji bertedh mohte ij leah vaahreles.
Mii lea gynekologalaš seallaiskkus ?
Mij lea gynekologijen cellepryövenasse ?
Mii lea gynekologalaš seallaiskkus ?
Mij lea gynekologijen cellepryövenasse ?
Seallaiskosa guođđin
Cellepryövenassem vedtedh
Gynekologalaš seallaiskkus lea iskkus mii váldojuvvo goaŧŧočeabeha vuolit oasis mii gohčoduvvo goaŧŧonjálbmin ja mii luoitá viigái.
Gynekologijen cellepryövenasse lea pryövenasse maam boernengåetien vueliehkommes bieleste vaalta maam gohtje boernengåetietappe jïh mij tsïnnese gietjedh.
Iskkus sáhttá árrat čájehit jus olbmos leat seallarievdamat main sáhttá vuolgit goaŧŧočeabetborašdávda.
Pryövenasse maahta aareh vuesiehtidh jis cellejeatjahtehtemh åtna mestie maahta boernengåetietjeapohkecancerem åadtjodh.
Eanas seallarievdamat mat fuomášuvvojit leat geahppasit rievdamat mat buorránit ieža, muhto oassi dárbbaha váldot eret.
Jeenjemes cellejeatjahtehtemh mejtie aajhtsa leah geehpebe jeatjahtehtemh mejtie jïjtje sjïdtehtidh, mohte naan dejstie tjuara destie vaeltedh.
Iskkus sáhttá maid čájehit borašdávdda, vaikko dat lea hui eahpedábálaš.
Cellepryövenasse maahta cancerem vuesiehtidh, mohte dïhte joekoen sveekes.
Jus jeavddalaččat guođđá seallaiskosa oažžu nanu suoji goaŧŧočeabetborašdávdda vuostá daningo seallarievdamat sáhttet gávdnojuvvot ovdalgo dat leat ovdánan borašdávdan.
Jis daamhtaj cellepryövenassem vadta åådtje tjarki vaarjelimmiem boernengåetiecancerem vööste dan mietie cellejeatjahtehtemidie aajhtsa åvteli cancerem sjïdtedh.
Seallaiskkus váldojuvvo goaŧŧočeabeha vuolit oasis, goaŧŧonjálmmis mii luoitá viigái.
Cellepryövenassem vueliehkommes boernengåetietjeahpohken bieleste vaalta, boernengåetietappeste mij tsïnnese gietjedh.
Livmoder = goaŧŧu Äggstock = monneráksá Livmoderhals = goaŧŧočeabet Livmodertapp = goaŧŧonjálbmi Slida = viigá, cinni
Livmoder = Boernengåetie Äggstock = Munniestuehkie Livmoderhals = Boernengåetietjeapohke Livmodertapp = Boernengåetietappe Slida = Tsïnne
Jeavddalaš dárkkástusat
Jaabnan vååksjedh
Gynekologalaš seallaiskkus gullo dearvvašvuođadárkkástusaide, ng. screening masa Ruoŧa nissonat bovdejuvvojit jeavddalaččat.
Gynekologijen cellepryövenasse meatan dennie healsoevååksjeminie, maam gohtje screeninge, maam nyjsenæjjide Sveerjesne jaabnan böörie.
Daningo seallarievdamat dalle sáhttet áicojuvvot ja dikšojuvvot árrat, lea dagahan ahte goaŧŧočeabetborašdávda lea šaddan fuomášahtti eahpedábáleabbon maŋemus 40 jagis.
Cellejeatjahtehtemh maahta dellie aajhtsedh jïh aareh båehtjierdidh, destie sjædta boernengåetietjeapohkecancere vaenede dej minngemes 40 jaepieh.
Seallaiskosat eará dilálašvuođain
Cellepryövenasse jeatjah tsiehkine
Gynekologalaš seallaiskosa sáhttá guođđit maid jus lea jurttamora dehe gynekologa luhtte ja čađaha gynekologalaš dutkama eará siva dihte.
Maahta aaj gynekologijen cellepryövenassem vedtedh gosse tsegkietnien jallh gynekologen luvnie jïh gynekologijen goerehtimmiem darjodh jeatjah sjïekenistie.
Muhtumin sáhttá seallaiskkus leahkit oassi gynekologalaš dutkamis jus leat ovdamearkka dihte vardinheađuštus, muhto dalle soaitá maid leahkit buorre dilálašvuohta guođđit screeneniskosa.
Muvhtene maahta cellepryövenasse bieliem gynekologen goerehtimmeste jis vuesiehtimmien gaavhtan bertedh, bene maahta hijven årrodh aaj screeningepryövenassem vedtedh.
Dat soaitá leahkit vuogas jus goittotge fargga galgá guođđit iskosa, dehe jus lea missen ovddit seallaiskkusdárkkástusa.
Sjïehteles jis edtja pryövenassem vedtedh, jallh jis tïjje dam dellie darjodh.
Seallarievdamat ja borašdávda
Cellejeatjahtehtemh jïh cancere
Seallarievdamiid sivvan sáhttá leahkit vuohččecuocca hearddohuvvan mat bakteriijat leat dagahan dehe gaskaboddosaš virusinfekšuvdna.
Cellejeatjahtehtemh maehtieh sjïdtedh jis irritasjovne njevlieskïeltesne mij bakterijistie jallh viruseinfeksjovneste sjædta.
Dat lea dábáleamos sealla rievdantiipa mii sáhttá buorránit ieš.
Daamhtemes type cellejeatjahtehtemistie maahta jïjtje sjïdtehtidh.
Eará seallarievdamat mat sáhtále šaddat goaŧŧočeabetborašdávdan, sáhttet váldojuvvot eret unnit doaibmabijuin.
Jeatjah cellejeatjahtehtemh mestie boernengåetiecancerem sjædta, maahta unnebe operasjovnine laahpehtidh.
Jus lea seallaiskkus mii ii leat normála dahkkojuvvo dárkkástus ja dalle dávjá gohččojuvvo doaktárii.
Jis cellepryövenassem åtna mij ij leah normaale dellie goerehtimmiem darjodh jïh dellie dåakteregoerehtæmman gohtje.
Dalle olmmoš sáhttá oažžut evttohusa ahte seallarievdamat váldojuvvojit eret dehe sáhttá vuordit ja geahččat jus rievdamat buorránit ieža.
Dellie maahta evtiedidh dah cellejeatjahtehtemh laahpehtidh jallh vuertedh jïh vuejnedh jis dah jeatjahtehtemh jïjtje sjïdtehtidh.
Láve váldit guhkes áiggi ovdalgo seallarievdamat ovdánit goaŧŧočeabetborašdávdan, dábálaččat logis vihttanuppelot jahkái.
Guhkiem åvteli cellejeatjahtehtemh boenengåetiecancerem sjidtieh, daamhtemes luhkie jallh luhkievïjhte jaepieh.
Lea hui eahpedábálaš ahte juo ovdánan borašdávda fuomášuvvo seallaiskkusváldimis, muhto dat dáhpáhuvvá hui hárvvui.
Dïhte dan ovsïejhme joe evtiedamme cancerem aajhtsa gosse cellepryövenassem vaeltedh, mohte gujht deahpede.
Dalle láve borašdávda leahkit árramuttus ja dikšun sáhttá šaddat álkibun unnit siidováikkuhusaiguin.
Dellie pråvhka cancerem aareh stadijumesne årrodh jïh båehtjierdimmie maahta aelhkebe sjædta vaenie lissiehdåårresinie.
Juohke jagi ožžot illá 450 ruoŧŧelaš nissona goaŧŧočeabetborašdávdda dan sadjáigo, sullii 30 000 nissona, ožžot dieđu ahte sis leat seallarievdamat.
Fïerhten jaepien mahte 450 sveerjen nyjsenæjjah boernengåetiecancerem åadtjoeh, mearan jïjnjebh, medtie 30 000 nyjsenæjjah dïerem åadtjoeh dej cellejeatjahtehtemh.
Nissonat bovdejuvvojit jeavddalaččat
Nyjsenæjjah jaabnan gohtje
Nissonat bovdejuvvojit jeavddalaččat
Nyjsenæjjah jaabnan gohtje
Nissonat bovdejuvvojit juohke goalmmát jagi
Nyjsenæjjah fïerhten gåalmeden jaepien gohtje
Buot nissonat 23 ja 50 gaskkan ožžot bovdehusa seallaiskkusváldimii juohke goalmmát jagi.
Gaajhkh nyjsenæjjah 23 jïh 50 jaepiej gaskem åadtjoeh gohtjemem cellepryövenassese fïerhten gåalmeden jaepien.
Dasto oažžu bovdehusa juohke viđat jagi 50 ja 60 jagi gaskkan.
Dan mænngan gohtjemem åådtje fïerhten vïjhteden jaepien gosse 50 jïh 60 jaepiej gaskem.
Jus lea badjel 50 jagi sáhttá áigi bovdehusaid gaskkan molsasaddat vuolgá das gos orru riikkas.
Jis båarasåbpoe 50 jaepeste maahta tïjje gohtjemi gaskem jeatjahtahta destie gusnie laantesne årroeminie.
Nissonat geat ovdal leat dikšojuvvon seallarievdamiid dihte sáhttet dárbbahit seallaiskkusdárkkástusaid maid maŋŋel 60 jagi.
Nyjsenæjjah gïeh aarebi leah cellejeatjahtehtemi åvteste gïetedamme maehtieh cellepryövenassevååksjemh daarpesjidh aaj mænngan 60 jaepiej ïlleme.
Bovdehus sáddejuvvo dan čujuhussii gosa lea sisačálihuvvon ja lea álo eaktodáhtolaš oassálastit.
Gohtjemem adressese seedtie gusnie åålmegetjaaleme jïh frijjes jis sæjhta meatan årrodh.
Man vuostáváldimii iskkus guđđojuvvo ?
Mij dåastoevidie pryövenassem vedtedh ?
Go lea ožžon bovdehusa seallaiskosa váldá jortamovra lagamus jortamovravuostáváldimis, mii maid gohčoduvvo etniidrávvenguovddážin.
Gosse gohtjemem åådtjeme cellepryövenassem tsegkietnie vaalta lïhkemes tsegkietniedåastoevisnie maam aaj gohtje ietniehoksejarnge.
Dábálaččat oažžu bovdehusa mearriduvvon áigái man sáhttá molsut.
Daamhtemes sjïere tïjjem åådtje maam maahta jeatjahtehtedh.
Dihto báikkiin sáhttá maid molsut áiggi eará vuostáváldimii.
Såemies sijjine maahta aaj tïjjem dængkodh jeatjah dåastoevisnie.
Jus guođđá seallaiskosa gynekologalaš dutkama oktavuođas, ovdamearkka dihte gynekologa luhtte dehe prevenšuvnnašávnnasrávvemiin, lávejit iskosat maid registrerejuvvot nu ahte oažžu boahttevaš fálaldaga seallaiskkusdárkkástussii go lea gollan golbma dehe vihtta jagi.
Jis cellepryövenassem vadta gosse gynekologijen goerehtimmiem darjodh, vuesiehtimmien gaavhtan gynekologesne jallh gosse preventijvevierhtiejgujmie raeriestidh, pryövenasside registreradidh guktie aaj faalenassem cellepryövenassevååksjemasse gosse golme jallh vïjhte jaepieh vaaseme.
Muhtimat eai dárbbat guođđit iskosa
Såemies eah daarpesjh pryövenassem vedtedh
Muhtimat eai dárbbat guođđit iskosa
Såemies eah daarpesjh pryövenassem vedtedh
Dat geat leat vuollái 23 ja badjel 60 eai bovdejuvvo
Dah gïeh nuerebe 23 jïh båarasåbpoe 60 eah gohtjesuvvieh
Jus lea vuollái 23 jagi ii bovdejuvvo seallaiskkusdárkkisteapmái.
Jis nuerebe 23 jaepieh ij cellepryövenasside gohtjesuvvieh.
Seallarievdamat leat iešalddes oalle dábálaččat ovdal 23 jagi, muhto eatnasat jávket ieža nu nuorra nissoniin.
Cellejeatjahtehtemh gååvnesieh gujht åvteli 23 jaepien båeries, mohte jeenjemes gaarvanieh dej noere nyjsenæjjine.
Lea hui eahpedábálaš ahte goaŧŧočeabetborašdávda ovdána nu árrat.
Dïhte ekstremeles ovdaamhtaj boernengåetietjeapohkecancerem evtiedidh dan aareh.
Jus lea oassálastán gynekologalaš seallaiskkusdárkkisteapmái ja leat leamaš máŋga normála seallaiskosa go lea deavdán 60 jagi lea riska hui unni ahte maŋibus eallimis ovddida goaŧŧočeabetborašdávdda.
Jis lea meatan orreme gynekologijen cellepryövenassevååksjemisnie jïh gellie normaale cellepryövenasside åtneme gosse 60 jaepieh illeme lea dan onne vaahra boernengåetietjeapohkecancerem åådtje dan mænngan.
Dat geain ii leat leamaš seksa eai dárbbat guođđit iskosa
Dah gïeh eah seksem utnieh eah daarpesjh pryövenassem vedtedh
Jus ii goassege leat leamaš seksa ii dárbbat guođđit seallaiskosa.
Jis idtji seksem utnieh ij daarpesjh cellepryövenassem vedtedh.
Goaŧŧočeabetborašdávda albmana beare nissoniin geain leamaš seksa ja geat dalle leat bostohallan dihto tiippat HPV:ai, humant papillomvirusii.
Boernengåetiecancere ajve nyjsenæjjide sjædta dejtie gïeh seksem åtneme jïh laanestamme sjïere typine HPV:este, humaneles papillomviruse.
Jus lea homoseksuála de lea buorre mannat jeavddalaččat seallaiskkusdárkkisteamis daningo virus mii sáhttá dagahit seallarievdamiid jáhku mielde sáhttá bostit maid nissonis nissonii.
Jis homoseksuelle dellie hijven daamhtaj cellepryövenassevååksjemasse vuelkedh juktie viruse mestie cellejeatjahtehtemidie sjïdtedh aaj maahta nyjsenæjjeste nyjsenæjjese laanestidh.
Jus lea čuohpahan eret goaŧu
Jis boernengåetiem operasjovnine laahpehtidh
Jus lea čuohpahan olles goaŧu, mii gohčoduvvo hysterektomiija, it dárbbat mannat seallaiskkusdárkkisteamis, daningo dalle goaŧŧonjálbmi lea maid dalle váldon ollásit eret čuohpadeamis.
Jis abpe boernengåetiem operasjovnine laahpehtamme, maam gohtje hysterektomije, ij daarpesjh cellepryövenassevååksjemasse båetedh, dan gaavhtan boernengåetietappem aaj lea operasjovnine laahpehtamme.
Muhto jus čuohpadeapmi dahkkui goaŧŧočeabetborašdávdda dehe seallarievdamiid dihte goaŧŧočeabehis ferte joatkit mannama dárkkisteamis.
Mohte jis operasjovnem dorjeme boernengåetietjeapohkecanceren jallh jeatjahtehtemi åvteste boernengåetietjeapohkisnie byöroe jåerhkedh dam vååksjedh.
Dalle váldo iskkus cinni bajimus oasis.
Dellie pryövenassem tsïnnen bijjemes bieleste vaalta.
Jus lea eahpesihkkar man soarttat čuohpadeami lea čađahan dehe mii lea váldon eret sáhttá jearrat dan klinihkas gos čuohpadeapmi dahkkui.
Jis ij leah vihties mij operasjovnide lea tjïrrehtamme jallh maam lea laahpehtamme maahta klinihkesne gihtjedh gusnie operasjovnem dorjeme.
Jortamovra jortamovravuostáváldimis dehe etniidrávaguovddážis sáhttet dávjá maid veahkehit oažžut dan dieđu.
Tsegkietnie tsegkietniedåastoevisnie jallh ietniehoksejarngesne maahta aaj viehkiehtidh dejtie bïevnesidie gaavnedh.
Jus lea eahpesihkkar lea buoret váldit iskosa sihkkarvuođa dihte.
Jis ij leah vihties dellie buerebe pryövenassem vaeltedh vihtiesvoeten gaavhtan.
Nu dutkan dáhpáhuvvá
Naemhtie goerehtimmiem darjodh
Nu dutkan dáhpáhuvvá
Naemhtie goerehtimmiem darjodh
It dárbbat ráhkkanit ovdal seallaiskosa mange sierra ládje, muhto ferte garvit anašeami dehe geavtit soames vuoidasa dehe sálvva jándora cinnis ovdal dutkama.
Ij daarpesjh sjïere vuekine ryöjredidh åvtelhbodti cellepryövenassem vadta, bene ij boetjh jallh naan badtja tsïnnen sïjse nåhtadidh dygnem goerehtimmien åvteli.
Seallaiskosa sáhttá muđui leahkit váttis dulkot.
Cellepryövenasse maahta ellien sjædta gïerve toelhkedh.
It ge galgga maid guođđit iskosa jus leat mánodávddat.
Ij edtjh pryövenassem vedtedh gosse gujnelemmie.
Iskkus goaŧŧonjálmmis
Pryövenasse boernengåetietappeste
Dutkama ovdal dárbbaha nuoladit vuolit oasi gorudis ja velledit gynekologalaš dutkanstullui.
Goerehtimmien åvteli tjuara vaarjoeh noeledh vueliekråahpesne jïh gynekologijen goerehtimmiestovlese tjihkedidh.
Iskkusváldi, gii lea jortamovra dehe doavttir, lebbe várrogasat cinneseinniid dábálaš gynekologalaš instrumeanttaiguin mat galget leahkit gorutlieggasat.
Pryövenassevaaltije, gie tsegkietnie jallh dåaktere, mojhteleslaakan tsïnnevïedtjide rïhpeste gynekologijen dïrreginie mej leah kråahpetemperatuvre.
Mot iskkus váldo rievdá veháš vuostáváldimis vuostáváldimii.
Guktie pryövenassem vaalta maahta jeatjahtehtedh dåastoevistie dåastoevasse.
Dábáleamos lea ahte muorra dehe plástelasta sihkkojuvvo goaŧŧonjálmmi vuostá ja dasto gevtojuvvo una dipma borsta goaŧŧočeabetkanála vuolit oasis.
Damtemes ohtje spatelem nåhtede mij boernengåetietappen vööste deehkehtidh jïh dan mænngan ohtje seepine boernengåetiekanalen vueliehkommes bielesne.
Iskkusváldin dáhpáhuvvá jođánit ja váldá beare moadde minuhta.
Pryövenassem varki vaeltedh jïh daamhtaj barre naan minudtesne.
Dat ii láve bávččagit.
Ij provhkh baektjiedidh.
Muhtimat sáhttet dovdat dan unohassan muhto dat manna jođánit badjel.
Naakene maahta vaejviem damtedh mohte varki orrije.
Jearaldagat maidda galgá vástidit
Gyhtjelassh mejtie vaestiedidh
Dábálaččat oažžu maid vástidit muhtin jearaldagaide iskkusváldima oktavuođas, ovdamearkka dihte
Daamhtaj aaj åådtje vaestiedidh naan gyhtjelasside gosse pryövenassem vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan
goas maŋemus mánodávdda vuosttaš beaivi lei, dehe leatgo mánodávddat nohkan
gåessie minngemes gujnelemmien voestes biejjie, jallh jis gujnelemmie orriji
geavtágo eastadanávdnasa ja man dan dáhpáhusas
jis preventijvevierhtieh nåhtede jïh jis naemhtie mij dejstie
dikšojuvvogo hormonaiguin jorggáldatjahkeváivviid vuostá
jis hormonigujmie båehtjierdidh klimakterijedåeriesmoeri vööste
leatgo áhpeheapme dehe ožžon máná maŋemus jagi.
jis nåajsan jallh baersieldamme minngemes jaepesne.
Dieđut sáddejuvvojit iskosa mielde ja geahpidit laboratoria dahkat árvvoštallama.
Dah bïevnesh pryövenassen ektesne seedtie jïh dorje aelhkebe sjædta laboratovrijesedej vuarjasjimmiem darjodh.
Maŋŋel sáhttá oažžut unnánaš riskkahis vardima
Dan mænngan maahta onne ovvaahreles vïrremem åadtjodh
Goaŧŧočeabeha šliiveassi vardá álkit ja lea dábálaš ahte oažžu una ja riskkahis vardima dutkama maŋŋel.
Boernengåetietjeapohken njevlieskïelte aelhkie barta jïh sïejhme onne jïh ovvaahreles bertemem åådtje goerehtimmien mænngan.
Vardin jávká moatti beaivvi geažis.
Vïrreme galhkoe naan biejjien mænngan.
Áhpeheamit sáhttet guođđit iskosa
Jis nåajsan maahta aaj pryövenassem vedtedh
Iskkusváldin lea riskkaheapme ja iskosa sáhttá dahkat vaikko lea áhpeheapme.
Pryövenassevaalteme lea vaahraj namhtah jïh hijven gåarede pryövenassem vaeltedh jis nåajsan.
Lávejuvvo rávvet guođđit iskosa maŋemustá 15. áhpehisváhku daningo spiehkkaseaddji iskosa dutkan sáhttá leahkit váddásit jus áhpehisvuohta lea ovdánan guhkás.
Pråvhka jiehtieh buerie jis pryövenassem vedtedh minngemes 15 nåajsanvåhkosne dan gaavhtan goerehtimmie sveehkeme pryövenasseste maahta gïervebe sjïdtedh jis guhkebe nåajsan orreme.
Goas oažžu vástádusa ?
Gåessie vaestiedassem åådtje ?
Goas oažžu vástádusa ?
Gåessie vaestiedassem åådtje ?
Eanaš vástádusat eai čájet mangelágán rievdamiid
Jeenjemes vaestiedassh eah naan jeatjahtehtemh vuesehth
Guđa vahku siste galgá oažžut reivve iskkusvástádusaiguin, muhto muhtumin dat sáhttá váldit guhkit áiggi.
Govhte våhkoej raejesne byöroe prieviem pryövenassevaestiedassine åådtjeme, mohte muvhtene maahta guhkebe tïjjem vaasedh.
Sullii 95 čuođi iskosis leat seallarievdamiid haga ja árvvoštallo normálan.
Medtie 95 pryövenassh 100 pryövenassijste leah cellejeatjatehtemh namhtah jïh normaaline vuarjasjidh.
Vástádusa oažžu dalle sáddejuvvot njuolga ruoktot laboratorias.
Vaestiedassem åådtje rïekte gåetide laboratovrijeste seedtedh.
Jus iskkus lea guđđojuvvon gynekologavuostáváldimii dehe eastadanávnnasvuostáváldimii lea dávjjimusat dat gii lea dahkan iskkusváldima geas lea vástu fuolahit vástádusas.
Jis pryövenassem vadteme gynekologedåastoevisnie jallh preventijvevierhtiedåastoevisnie dellie daamhtaj dïhte gie pryövenassem vaalteme gïen dïedte vaestiedassem vedtedh.
Eahpedábálaš dáhpáhusas iskosa eai leat sáhttán analyseret, ovdamearkka dihte jus lea leamaš olu mánodávdavarra das.
Ovsïejhme tsiehkine idtji maehtieh pryövenassem analyseeredh, vuesiehtimmien gaavhtan jis jïjnjh gujnelemmievïrrem dan sisnie.
Dalle bovdejuvvo ođđa seallaiskkusváldimii.
Dellie orre cellepryövenassese gohtje.
Jus iskkus siskkilda seallarievdamiid
Jis pryövenassesne cellejeatjahtehtemh
Jus iskkus čájeha soameslágan seallarievdamiid dat dutkojuvvo viidáseappot.
Jis pryövenasse cellejeatjahtehtemh vuesehte dellie dam vijresåbpoe goerehtidh.
Jus leat gehpes seallarievdamat ja lea deavdán 30 dehe 35 jagi, ahkerádji vuolgá das gos riikkas orru, nu dutkojuvvo dábálaččat iskkus hede virusteasttain.
Jis geehpes cellejeatjahtehtemh åtna jïh 30 jallh 35 jaepieh illeme, aaltereraaste jeatjahtahta gusnie årroeminie laantesne, dellie pryövenasse daamhtaj viruseteestine goerehtidh.
Teasta dárkkista leago HPV tiipa, humant papillonvirus, mii addá riskka goaŧŧočeabetborašdávdii.
Teeste vååksjede jis HPV typem åtna, humaneles papillomviruse, maam vaahra boernengåetiecancerasse vadta.
Beare dat geain lea seamma áigge dán sullásaš HPV dárbbahit dalle boahtit dutkamii.
Ajve dejtie giej seammasïenten daam HPV-typem utnieh tjuerieh goerehtæmman båetedh.
Jus leat gehpes seallarievdamat mat eai siskkil dakkár virusa dárbbahuvvo beare váldit ođđa seallaiskkus jagi maŋŋel.
Jis geehpebe cellejeatjahtehtemh åtna man ij dagkeres virusem utnieh daarpesje barre orre cellepryövenassem jaepien mænngan vaeltedh.
Go lea jearaldat buot seallarievdamiin nissoniin geat leat vuollái 30 ja 35 jagi rávvejuvvo dál ahte gynekologa dutká, muhto albmana maid ahte muhtin báikkiin bovdejuvvo dan sadjái ođđa seallaiskkusváldimii jortamovrra lusa.
Gaajhkh cellejeatjahtehtemi bïjre nyjsenæjjine gïeh nuerebe 30 jallh 35 jaepieh daelie dejtie jiehtieh buerie jis gynekologe dejtie goerehte, mohte aaj såemies sijjine laantesne dan sijjeste gohtje orre cellepryövenassevadtemasse tsegkietnien luvnie.
Nissonat geat leat badjel 30 ja 35 jagi ja geain leat eará seallarievdamat go geahppasepmosat, rávvejuvvo maid gynekologa dutkamii.
Nyjsenæjjah båarasåbpoe 30 jallh 35 jaepieh gïeh jeatjah cellejeatjahtehtmh utnieh goh dejtie geehpemes, rekommanderade gynekologe edtja dejtie goerehtidh.
Seallaiskkusváldimat eai atte ollislaš suoji borašdávdda vuostá
Cellepryövenassevaeltemh eah ellies vaarjelimmiem vedtieh canceren vööste
Dássedis seallaiskkusdárkkisteamit addet nanu suoji goaŧŧočeabetborašdávdda vuostá, muhto dat ii leat ollislaš.
Jaabnan cellepryövenassevååksjemh vedtieh tjarki vaarjelimmiem boernengåetietjeapohkecanceren vööste, mohte ij leah ellies.
Sáhttá oažžut goaŧŧočeabetborašdávdda vaikko seallaiskosat leat leamaš normálat, muhto dat lea hui eahpedábálaš.
Maahta boernengåetietjeapohkecancerem åadtjodh jïlhts cellepryövenasse normaale orreme, mohte dïhte dan ovsïejhmes.
Dan lassin ahte manná jeavddalaččat dássedit seallaiskkus- dárkkisteamis galgá danin álo ohcat dikšuma jus oažžu vardimiid go anaša, jus dávjá oažžu vardimiid mánodávddaid gaskkan dehe jus oažžu vardimiid maŋŋel go mánodávddat leat nohkan.
Jaabnan cellepryövenassevååksjemen lissine byöroe åålegh dan gaavhtan hoksem ohtsedidh jis bertedh gosse boetjedh, jis gellien aejkien bertedh gujnelemmiej gaskem, jallh aalka bertedh dan mænngan gujnelemmie orriji.
Sáhttá álo riŋget buohccedikšunrávvemii oažžun dihte ráđi gosa galgá jorgasit.
Maahta åålegh skïemtjehokseraeriestæmman ringkedh jïh raeriem åadtjodh jïh dejnie soptsestalledh.
Sáhttá dovdat leabohisvuođa iskkusváldima ja iskkusvástádusaid dihte
Maahta aerkies damtedh åvteli pryövenasse vaeltedh jïh pryövenassevaestiedassem åadtjodh
Seallaiskosiid guođđin sáhttá dovdot lossadin. Sáhttá dovdat iežas ovdamearkka dihte leaboheapmin dan áigge go vuordá iskkusvástádusaid.
Cellepryövenassem vedtedh maahta vaejvie damtedh Maahta vuesiehtimmien gaavhtan aerkies damtedh dan tïjjen gosse pryövenassevaestiedimmiem vuertedh.
Dalle lea buorre jurddašit ahte seallaiskkusváldimat lea okta vuohki suddjet iežas borašdávdda vuostá.
Dellie hijven ussjedidh cellepryövenassevaalteme hijven vuekie canceren vööste vaarjelidh.
Dat rievdamat mat fuomášuvvo sáhttot stuorimus oassái váldot eret eaŋkilis vugiin nu ahte vealtá borašdávdda ovdáneami boahtte áiggis.
Dah jeatjahtehtemh mejtie aajhtsa maahta daamhtaj aelhkies operasjovnine laahpehtidh guktie ij cancere evtedh båetije aejkien.
Lea hui eahpedábálaš ahte iskkus čájeha ahte lea ovddidan borašdávdda.
Dïhte dan ovsïejhme pryövenasse vuesehte evtiedamme cancerem åtna.
Daid hárve gerddiid go borašdávda fuomášuvvo seallaiskkusdárkkisteami bokte láve dat leahkit árra muttus ahte dikšun šaddá eaŋkileabbon ja unnit siidováikkuhusaiguin.
Gosse cancerem aajhtsa cellepryövenassevååksjemen tjïrrh dellie pråvhka dan aareh tsiehkine årrodh båehtjierdimmie aelkebe jïh vaenebe lissiehdåårresinie.
Seallaiskosa bokte skibasvuohta lea sáhtton áicojuvvot ja riska šaddat duođas skibasin unno.
Cellepryövenassen tjïrrh maahta skïemtjelassem aajhtsedh jïh vaarha alvas skïemtjedidh unnede.
Olmmoš mearrida ieš galgetgo iskosat vurkejuvvot
Jïjtje nænnoste jis pryövenassh edtjieh vöörhkedh
Iskkus man olmmoš guođđá seallaiskkusváldimis lávejuvvo vurket.
Pryövenasse maam cellepryövenassevaaltemisnie veelti pråvhka vöörhkedh.
Ovdamearkka dihte ođđa iskosat veardiduvvo boares iskosiiguin ja sierra čuovvumat dahkko.
Vuesiehtimmien gaavhtan maahta båeries pryövenassh mohtedidh båeries pryövenasside jïh ovmessie dåeriedimmieh darjodh.
Iskosat sáhttet dan lassin gevtojuvvot dutkamii ja eará dárkkuhussii maid dutkanetihkalaš komitéa dohkkeha.
Pryövenasside maehtieh aaj dotkemasse jallh jeatjah aajkojde nåhtadidh mejtie dotkemeetiken dåehkie dåhkasjahteme.
Jus ii hálit ahte iskkus galgá vurkejuvvot boahttevaš áigái dan sáhttá dadjat dasa gii váldá iskosa, ja dat duššaduvvo dasto.
Jis ij sïjhth pryövenassem båetije biejjide vöörhkedh maahta dam jiehtedh dïsse gie pryövenassem vaalta, jïh pryövenassem dan mænngan bihtedidh.
Dieđut iskkusváldimis vurkejuvvo maid kvalitehtaregisterii mii gevtojuvvo divššu buorideapmái.
Bïevnesh pryövenassevaaltemen bïjre aaj kvaliteeteregisterisnie vöörhkedh maam nåhtadidh gosse hoksem buaranidh.
Jus ii hálit ahte su iežas dieđut galget gevtojuvvot dása sáhttá gáibidit ahte dat váldo eret.
Jis ij sïjhth jïjtje bïevnesh edtjieh dejtie nåhtadidh maahta krïevedh dejtie destie vaeltieh.
Čoahkkáigeassu (ca 2 sidor)
Ektiedimmie (ca. 2 sidor)
Mii lea gynekologalaš seallaiskkus ?
Mij lea gynekologijen cellepryövenasse ?
(ca 3 sidor)
(ca. 3 sidor)
Nissonat bovdejuvvojit jeavddalaččat (ca 2 sidor)
Nyjsenæjjah jaabnan gohtje (ca. 2 sidor)
Muhtimat eai dárbbat guođđit iskosa (ca 2 sidor)
Såemies eah daarpesjh pryövenassem vedtedh (ca. 2 sidor)
Nu dutkan dáhpáhuvvá (ca 2 sidor)
Naemhtie goerehtimmiem darjodh (ca. 2 sidor)
Goas oažžu vástádusa ?
Gåessie vaestiedassem åådtje ?
(ca 3 sidor)
(ca. 3 sidor)
Monica Wallenius, 1177 Vårdguiden
Redaktööre:
Dárkkisteaddji: Inga Sjöberg, gynekologa ja riegádahttindoavttir, Ersboda dearvvašvuođa guovddáš, Upmi
Goerehtæjja: Inga Sjöber, gynekologe jïh baersieldimmiedåaktere, Ersboda healsoejarnge, Upmeje
Redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi 1177 Vårdguiden leat maid heivehan, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu.
Gaajhkh sisvege lea gïetedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.
Davvisámegiella / Nordsamiska
Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
Čoavjebávččas una mánážiin - maid ieš sáhttá dahkat ?
Onne maana tjööjjijste – maam maahta jïjtje darjodh ?
Magsjuka hos barn - vad kan man göra själv ?
Magsjuka hos barn - vad kan man göra själv ?
Mánná dárbbaha golgosa.
Maana daarpesje jovkedh.
Muhtumin lea álkimus addit juhkosa deadjabasttiin ja addit una meriid dávjá.
Muvhtene maahta aelhkemes jovkemsem bustetjinie daamhtaj vaeltedh jïh onn ’ ohtje fïerhten aejkien.
Váivvit bohtet jođánit
Vaejvieh varki båetieh
Go mánáin lea čoavjebávččas lea dábálaš ahte sii vuovssadit ja sis lea lužohat.
Gosse maanah tjööjjijste dellie daamhtemes voeksedieh jïh skovrestieh.
Sis sáhttá maid leahkit čoavjebávččas ja feber.
Maehtieh aaj tjööjjijste jïh vaejliem utnieh.
Čoavjebávččas vuolgá dábálepmosit infekšuvnnas man virus lea dagahan.
Skïemtjelasse daamhtemes infeksjovneste mij virusistie.
Una mánážiin dárkkuhuvvo dan deavsttas mánáid viđa - guđa jagi rádjái.
Onne maanine daennie tekstesne lea maanah vïjhte-govhte jaepiej raajan.
Váivvit lávejit álgit moadde beaivvi maŋŋel go lea njommon mánnái ja bohtet jođánit.
Dah vaejvieh pruvhkieh aelkedh måedtie biejjiej dan mænngan maana suetiem åadtjoeji jïh varki båetedh.
Dávjá máŋgasat veagas dehe ovdaskuvllas skihppájit.
Daamhtaj jienebe fuelhkesne jallh aarehskuvlesne skeamtjoeh.
Dábálaččat infekšuvdna manná badjel moatti beaivvis.
Daamhtaj infeksjovne buarene naan biejjiej raejesne.
Vuovssadeamit lávejit heaitit jándora siste, muhto luhčadávddat sáhttet bistit vahku.
Voeksenassh gelkieh dennie voestes dygnesne, mohte skovretassh maehtieh våhkoem utnedh.
Mánát leat hearkkibut golggosmassimiidda
Eah maanah töölh dan jïjnjh gosse tjööjjijste
Olmmoš massá golgosa ja sálttiid vuovssademiid ja luhčadávdda bokte.
Galkemh jïh saelhtieh laahpa gosse tjåejjie galka jïh voeksede.
Una mánážat leat olu hearkkibut golggosmassimiidda go ráves olbmot.
Eah onne maanah töölh dan jïjnjh gosse tjööjjijste goh geerve almetjh.
Jus una mánás massá eanet golgosa go dat oažžu sisa sáhttá dat jođánit hedjonit.
Jis onne maana jienebe galkemem teehpie goh jåvka dellie varkebe nåakebe sjædta.
Alla feber dagaha ahte mánná massá vel eanet golgosa.
Jïlle vaejlie dorje maana jienebe galkemem teehpie.
Danin lea dehálaš addit juhkosa dakkaviđe infekšuvnna álggu rájes.
Dïhte dan vihkeles jovkemem vadta voestes raejeste gosse infeksjovne aalka.
Unnimus mánát leat erenomáš hearkkit golggosmassimii.
Nööremes maanah ij töölh gosse dan vaenie jovkedh.
Jus máná njamahit dehe bibmet bohttaliin
Jis maanam njamma jallh boehtelinie bïepmehte
Jus máná njamahit galgá joatkit dainna.
Jis maanam njamma edtja dejnie jåerhkedh.
Galgá njamahit dávjjibut go dábálaččat.
Byöroe daamhtebe njamma.
Vaikko máná vuovssadeapmi joatkašuvvá galgá joatkit njamahit máná dávjá.
Jïlhts maana jåarhka voeksedidh edtja jåerhkedh maanam daamhtaj njammedh.
Seamma guoská máná gean bibmojuvvo bohttaliin.
Seamma jis beapmoeh boehtelinie vadta.
Jus mánná ii hálit njammat sáhttá geahččalit bohčit dehe pumpet mielkki ja gaccahit basttiin.
Jis ij maana sïjhth njammedh maahta pryövedh buhtjedh jallh pumpedh jïh mielhkiem bustetjinie vedtedh.
Mielkki sáhttá bohčit gieđain dehe pumppuin.
Maahta gïetine jallh pumpine buhtjedh.
Vuogas pumpo gávdno oastit apotehkas.
Sjïehteles pumpem maahta apotehkesne åestedh.
Jus mánná luhču ollu ii leat nuogis ahte mánná oažžu raddemielkki, mánná dárbbaha dalle maid oažžut golggosbuhttehusa.
Jis maana tjarki skovretassh åtna ij nuekies mïelhkine, maana daarpesje jeatjah jovkemesh dan sijjeste åadtjodh.
Golggosbuhttehus
Jovkeme
Jus mánná vuovssada ollu golggosbuhttehus lea buoremus.
Jis maana tjarki voeksede dellie jovkemem bööremes.
Golggosbuhttehusa mánáide gávdná oastit apotehkas.
Jovkeme maanide gååvnese apotehkesne.
Daningo golgosis lea sálti máhccá golggosdássedeaddu gorudis bures.
Jovkemisnie saelhtie jïh kråahpe dam daarpesje jïh hïerven sjædta.
Jus mánná vuovssada ollu dárbbaha addit sullii guokte deadjabastte golgosa juohke viđa minuhtas.
Jis maana tjarki voeksede dellie göökte bustetjh fïerhten vïjhteden minudtine jovkemem vadta.
Jándoris dárbbahuvvo golggus eanet go jáhkkáge, ovdamearkka dihte jahkásaš dárbbaha badjelaš littara.
Dygnen mietie jienebe jovkemem daarpesje enn veanhta, vuesiehtimmien gaavhtan akte jaepien båeries maana medtie akte lïjhterem daarpesje.
Muhtumin soaitá mánná álkibut oažžut alccesat eará juhkosa.
Muvhtene kaanne maana aelhkebe jeatjah jovkemem jåvka.
Dalle ferte geahččalit dainna vuorustis, daningo lea deháleappo ahte mánná oažžu alccesis golgosa obanassii.
Dellie tjuara dejnie pryövedh, juktie vihkielommes maana jåvka.
Galgá goit vealtit ila njálgga juhkosiid, dego ovdamearkka dihte limonáda ja sávtta, daningo ila olu sohkar dagaha eanet luhčadávdda.
Aellieh dan sieties jovkemem maanese vedtieh, vuesiehtimmien gaavhtan bruvsem jallh aaloem, juktie ååpsen jïjnjh dïjnegh skovrehtassem vedtieh.
Ale atte gehpesjuhkosiidge daningo dain ii leat sohkar obanassiige.
Aellieh lightjovkemsidie vedtieh juktie dej sisnie ij naan dïjnegh.
Go vuovssadeamit leat meaddel muhto luhčadávddat ain bistet
Gosse ij voeksedh mohte tjåejjie galka
Lea dábálaš ahte vuovssadeamit heitet álggos dan sajis go luhčadávddat bistet veháš vel.
Daamhtaj ij voeksedh mohte tjåejjie ennje galka.
Jus mánás lea luhčadávda ja jus mánná njamahuvvo jotkojuvvo njamaheapmi dego ovdal.
Jis maana skovrehtassem åtna jïh dïhte njamma edtja barre dam jåerhkedh goh aarebi.
Jus mánná ii njamahuvvo, sáhttá addit eadnemielkebuhttehusa, rise- dehe majsejuvcca váldimiin vuhtii máná agi.
Jis ij maana njammh, maahta ietniemïelhken sijjeste, rijse- jallh majsejoptsem vedtedh.
Álggat addimiin una meriid gearddiinis vai oainnát bissugo biebmu siste.
Aalka onnŠohtje voestes vedtedh jïh vuartesje jis maana beapmoem aajmone åtna.
Go mánná háliida álgit borrat lea buorre addit dábálaš biepmu masa seaguha liige vuoja.
Gosse maana sæjhta aelkedh byöpmedidh dellie hijven sïejhme beapmoeh vedtedh jïh dïsse buejtiem lissine pleentedh.
Jus háliida geahččalit juoidá mii bisseha dalle sáhttá addit rušpejuvcca, mii lea dahkkon rušpenjuvdosis ja čázi badjel guđa mánnosaš mánnái.
Jis sæjhta maahta viskeroehtsejoptsem vedtedh, viskesroehtsepureeste jïh tjaetsiem dorjeme maanide båarasåbpoe govhte askh.
Jurddaš ahte heđen dagaha dipma baikka ja váddásit luhčadávddas ferte vealtit dievasgordnejuvcca.
Ussjedh moeremuerjijste mïlskene jïh gosse tjarki skovrehtassem åtna ij edtjh elliesgerniejoptsem vedtedh.
Vuordde fiberrikkis borramušgálvvuin dasságo mánná lea ollásit dearvvas.
Vuertieh dej fibereræjhkoes beapmoejgujmie goske maana vervesne viht.
Jus vuovssadeamit bohtet ruovttoluotta
Jis viht aalka voeksedidh
Jus vuovssadeamit bohtet ođđasit, álggat fas addit golggosbuhttehusa, muhto leage seamma áigge dárkil jus mánná álgá šaddat šliettas dehe váikkuhuvvon.
Jis maana viht aalka voeksedidh, vedtieh dellie jienebe jovkemesh, mohte geehth olles maana samhtjan sjïdth.
Mot sáhttá eastit njoammuma ?
Guktie suetiem heerrede ?
Daningo čoavjedávda lea bahá njoammut lea buorre jus mánná ja buot veagas basset gieđaid golgi sáibbuin ovdal borrama ja hivssegis mannama maŋŋel ja ahte buohkain lea iežas sihkaldat dehe gevtet oktiigeavtinsihkaldaga.
Juktie tjåejjieskïemtjelasse laaneste lea hijven jis dovne maana jïh abpe fuelhkiem gïetide bissieh galkijes tjåaline dovne åvteli edtjieh byöpmedidh jïh ohtjegåetiemïnnemi mænngan jïh gaajhkesh jïjtje njaamelijniem utnieh jallh aktenaejkien-njaamelijniem utnieh.
Hivssega sáhttá maid sihkut dávjá.
Maahta aaj ohtjegåetiestovlem daamhtaj reejnedh.
Jus mánás lea raksa lea buorre bidjat gevton ravssa plástabussii ovdalgo šlivge rihpadutnorii.
Jis maana raajhpesem åtna hijven jis dejtie voessese rijtie åvteli dejtie tsumhtsiedåtnose beaja.
Ráidne dikšunbeavddi geavtima maŋŋel ja basa gieđaid ortnegiid ravssamolsuma maŋŋel.
Reejnie binhtemebuertiem nåhtoen mænngan jïh bïssh gïetide eensilaakan raajhpesemålsomen mænngan.
Mánná galgá leahkit ruovttus go vuovssada dehe go das lea luhčadávda.
Maanah edtjieh gåetesne årrodh gosse voeksedieh jallh skorkestieh.
Jus mánná vázzá ovdaskuvlla dehe bearašbeaiveruovttu sáhttá dat mannat dohko go ii leat vuovssadan dehe das ii leat leamaš luhčadávda guovtti jándorii.
Jïh maana aarehskuvlesne jallh fuelhkiemaanagiertesne maahta bååstide gosse ij voeksedh jallh skorkesth göökte biejjide.
Soaitá dárbbahit váldit oktavuođa divššuin
Maahta daarpesjidh hoksem bïeljelidh
Galgá ohcat dikšui dearvvasvuođaguovddážii dehe fáhkkavuostáváldimii dakkaviđe jus mánás leat dávjjit luhčadávddat ja vuovssadeamit ja čájeha mearkkaid golggosvánis, lea čielgasit váiban iige beroš birrasis, cissa unnán dehe hárvuid iige nagot stoahkat.
Edtja hoksem ohtsedidh hoksejarngesne jallh akutedåastoevisnie ryöktese jis maana daamhtaj skorkeste jïh voeksede jïh vuesehte dïhte vaenie galkemem åtna, dïhte sæjhta jiehtedh jis dïhte sæjloes jïh samhtjan, ohtje gadtja jïh ij åajsoeh stååkedidh.
Galgá maid ohcat dikšui dakkaviđe jus mánás vuovssademiid ja luhčadávdda lassin lea alla feber dehe hirbmat čoavjebávččas, dehe lužohagas lea seahkalaga varra ja šliivi.
Byöroe aaj hoksem ohtsedidh ryöktese jis dan lissine aaj vaejliem åtna jallh tjööjjijste, jallh jis skovrehtassesne vïrre jallh seejkenjohkh.
Galgá riŋget buohccedikšorávahahkii dehe váldit oktavuođa dearvvasvuođaguovddážiin jus mánná ii leat šaddan buoret jándoris, dehe mánná čoavjedávdda maŋŋel lea virkui muhto lea leamaš dipma čoavji guhkit go guokte vahku.
Edtja skïemtjehokseraeriestæmman ringkedh jallh hoksejarngem gaskesadtedh jis ij maana buarenh dygnem, jallh jis maana eadtjohke mohte skovrehtassem guhkebe göökte våhkoeh åtna.
Jus vuollái guđamánnosaš mánná vuovssada ja sus leat luhčadávddat galgá álot váldit oktavuođa buohccedikšorávahagain dehe dearvvasvuođaguovddážiin.
Jis maana nuerebe govhte askh voeksede jallh skorkeste edtja åålegh skïemtjehokseraeriestimmiem jallh hoksejarngem gaskesadtedh.
Jus mánná lea ožžon luhčadávdda olgoriikkareaissu oktavuođas galgá váldit oktavuođa dearvvasvuođaguovddážiin dehe mánáiddoavttervuostáváldimiin.
Jis maana skovrehtassem feeleme ålkoelaantesne åådtjeme edtja hoksejarngem jallh maanadåakteredåastovem gaskesadtedh.
1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi leat maid heivehan, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu.
Gaajhke sisvege lea aaj gïehtjedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.
Davvisámegiella / Nordsamiska
Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
Jávohisvuođa gáibádus ja suolemassandoallama njuolggusvuohtaTystnadsplikt och sekretess
ÅarjelsaemiengieleSydsamiska
Olmmoš mearrida ieš (ca 1 sida)
Sjeavohthvoete jïh sekretesse Tystnadsplikt och sekretess
Mánáid dahkko (ca 2 sidor)
Mij dïhte lea ? (ca.
Spiehkastat jávohisvuođa gáibádusas (ca 3 sidor)
3 sidor)
Mánáid dahkko (ca 2 sidor)
Mij dïhte lea ? (ca.
Spiehkastat jávohisvuođa gáibádusas (ca 3 sidor)
3 sidor)
Vuođđoprinsihpa lea ahte ii giige divššus oaččo guođđit dieđuid ovttaskasa dohkketkeahttá.
Bievneme lea vihkeles juktie edtja damtedh jearsoes jïh doestedh soptsestidh gaajhki dej vaejviej jallh symptomi bïjre mejtie åtna jïh dan gaavhtan dam hoksem åådtje maam daarpesje.
Dat gusket ovdamearkka dihte dieđuid dan skibasvuođas mii olbmoš lea, dan divššu man oažžu dehe ovttaskasa priváhta dilálašvuođa.
Dïhte lea vuesiehtimmien gaavhtan dov skïemtjelassen bïjre, gïetedimmien bïjre jallh dov privateles tsiehkiej bïjre.
Buohccedivššus guoská suollemasvuođasuodji buot buhcciid ja beroškeahttá leago olbmoš riekti orodit Ruoŧas dehe ii.
Skïemtjehoksesne seamma sekretessevaarjelimmie gaajhkh skïemtjiji åvteste jïh seamma man reaktam åtna Sveerjesne årrodh jallh ij.
Almmolašvuođa- ja suollemasadoallamaláhka stivre jávohisvuođa gáibádusa daidda geat barget stáhta, eanadikki ja gieldda vuolde dan sajis go dat geat barget priváhta dikšoaddi vuolde galgá čuovvut buohccesihkkarvuođa jávohisvuođa gáibádusa njuolggadusaid.
Sjeavohthvoetem byögkeles- jïh sekretesselaaken mietie stuvrie dejtie gïeh berkieh staatesne, laantedigkine jïh tjïeltine mearan dah mah berkieh privaaten hoksevedtijinie edtjieh njoelkedasside dåeriedidh sjeavohthvoeten bïjre skïemtjijevihtieslaakesne.
Dat gii rihkku jávohisvuođa gáibádusa sáhttá dubmejuvvot duopmostuolus dehe eará ládje eiseválddit geat bearráigehččet divššu ráŋggáštit.
Dïhte gie sjeavohthvoetem meadta maahta dåapmestovlesne dööpmedh jallh jeatjah vuekine beadtasåvva reeremistie mij hoksem vååksjedh.
Buohcceviesu dehe dearvvašvuođaguovddáža bargoveagas lea jávohisvuođa gáibádus.
Barkijh skïemtjegåetesne jallh hoksejarngesne sjeavohthvoetem utnieh.
Beare dat geat dikšot buohcci ožžot sárdnut gaskaneaset buohcci dearvvašvuođadilis dehe persovnnalaš dilis.
Dïhte lea barre dejtie gie skïemtjijem huksieh gïeh åadtjoeh sinsitnine soptsestidh skïemtjijen healsoetsiehkien jallh persovneles tsiehkiej bïjre.
Dat mearkkaša ovdamearkka dihte ahte doavttir oažžu ságastit buohcci dikšumis bargoguimmiin beare jus dat dikšu seamma persovnna.
Vuesiehtimmien gaavhtan dåaktere åådtje skïemtjijen båehtjierdimmiem digkiedidh kollegine barre jis dïhte seamma persovnem håksa.
Jávohisvuođa gáibádus guoská buot bargoveaga man ovttaskas deaivá divššus.
Gaajhkh barkijh sjeavohthvoetem utnieh seamma gie hoksesne råaka.
Beroškeahttá leago almmolaš dehe priváhta divššus ja beroškeahttá leago doaktárat, buohccedikšárat dehe hálddatlaš bargoveahka.
Dïhte dovne byjjes jïh privaate hoksesne jïh jis lea dåakterh, skïemtjesåjhterh jallh administratijveles barkijh.
Dulkkat ja jorgaleaddjit geat barget bargogohcumušas dearvvašvuođa- ja buohccedivššus lea maid jávohisvuođa gáibádus.
Toelhkestæjjah jïh jarkoestæjjah gïeh berkieh laavenjassine healsoe- jïh skïemtjehoksesne aaj sjeavohthvoetem utnieh.
Jávohisvuođa gáibádus guoská maid daid geat barget apotehkas.
Aaj barkijh apotehkine sjeavohthvoetem utnieh.
Olmmoš mearrida ieš
Jïjtje nænnoste
Lágat mearkkašit ahte ii oamiolbmošge leat riekti oažžut diehtit mii dadjo ja dáhpáhuvvá buohcceviesus jus ovttaskas ii hálit ahte sii galget diehtit.
Dah laakh jiehtieh ij gænnah lïhke fuelhkie reaktam utnieh åadtjoeh daejredh maam jeahtasåvva jïh deahpede skïemtjegåetesne jis ij sïjhth dah edtjieh dam daejredh.
Bargoveahka láve jearrat geasa sii ožžot guođđit dieđuid.
Barkijh pruvhkieh skïemtjijem gihtjedh giejtie dah åadtjoeh bïevnesh vedtedh.
Dalle ovttaskas vállje ieš geaid sii ožžot informeret.
Dellie jïjtje veeljie gïeh dah åadtjoeh bievnedh.
Ovdamearkka dihte ovttaskas sáhttá ovdal čuohpadeami dadjat bargovehkii ahte sii ožžot muitalit got čuohpadeapmi lea mannan ovdamearkka dihte oamiolbmui ovdalgo ieš lea badjánan.
Vuesiehtimmien gaavhtan maahta operasjovnen åvteli barkijidie beavna dah åadtjoeh jiehtedh lïhke fualhkan guktie operasjovne gåarede åvteli jïjtje lea vuerkeme.
Muhto mánáin ja nuorain vuollái 18 jagi lea riekti ieš mearridit ožžogo dikšubargoveahka guođđit dieđuid ja geasa.
Maanide dellie daamhtaj åelieh reaktam utnieh daejredh dej maanan hoksen bïjre jïh aaj daejredh maam journaalesne tjåådtje.
Ii leat sierra ahkerádji goas mánná oažžu ieš mearridit muhto dan oažžu mearridit olbmos olbmui.
Mohte gosse maana bæjjene, noere, dellie krïevesåvva daamhtaj maana edtja dïsse seamadidh.
Jus buohccedivššus dehe sosiálabálvalusas eahpiduvvo ahte mánná illástuvvo fuolaheddjiid luhtte dehe fuolaheaddji ii sáhte suddjet máná, ii journála guđđo olggos.
Jis skïemtjehoksesne jallh sosiaaledïenesjisnie såvma maanam åeliej luvnie daaresjieh, jallh jis åelieh eah maehtieh maanam vaarjelidh, dellie ij journaalem olkese vedtieh.
Dutnje gii leat vuollái 18 jagi ja galledat nuoraidvuostáváldima guoská jávohisvuođa gáibádus eanas dáhpáhusain.
Skïemtjijejournaalh aaj sekretessesne jïh dah gïeh åadtjoeh journaalem lohkedh lea dah barkijh gïeh skïemtjijem huksieh maam journaalem dæjpa.
Bargoveaga jávohisvuođa geatnegasvuođa sáhttá rihkkut jus don ieš attát lobi ja jus lea du dearvvasvuođavárra soames ládje.
Seamma saaht jis journaale daatovresne gååvnese jallh lea paehpierasse tjaaleme.
Spiehkastat jávohisvuođa gáibádusas
Bielelen sjeavohthvoete
Spiehkastat jávohisvuođa gáibádusas
Bielelen sjeavohthvoete
Vaikko suolemassandoallama ja jávohisvuođa gáibádus lea viiddis sáhttá suolemassandoallama gáibádus gaskkalduhttot dihto dilis, vaikko buohcci ii atte dasa lobi.
Jïlhts sekretesse jïh sjeavohthvoete lea vijries maahta sekretessem åadtjodh miedtedh sjïere sjïekenistie, bielelen skïemtjije dïsse jååhkesje.
Dat guoská ovdamearkka dihte
Dïhte gosse vuesiehtimmien gaavhtan jis
jus duopmostuollu, alaguoddi-, poliisa- ruvdnofogda dehe vearroeiseváldi váhtá oažžut diehtit jus dihto persovdna lea dikšunlágádusas
dåapmestovle, åklagare-, polijse-, kronofogde- jallh skaehtiereereme tsihkestahta daejredh jis sjïere persovne hoksesijjesne årroeminie
Sosiálastivrra ráđđi vuoigatvuođalaš, sosiálalaš ja medisiinnalaš jearaldagain dárbbaha dieđuid sin
sosialeståvroen raerie reakteles, sosijaleles jïh medisijneles gyhtjelassi åvteste bïevnesh daarpesje dan barkose
doibmiifievrridanstivra dárbbaha dieđuid geahččaladdat soapmása heivvolašvuođa oamastit vuodjinkoartta, tráktorkoartta dehe táksivuodjinlegitimašuvn
transportstyrelsen / feelemeståvroe bïevnesh daarpesje naan sjïehtelevoetem pryövedh vuajemekåarhtem, traktovrekåarhtem jallh taksivuejijelegitimasjovnem utnedh
nadieđut dárbbahuvvojit go galgá geahččaluvvot galgágo studeanta giddejuvvot allaskuvla
bïevnesh daarpesje gosse edtja pryövedh jis lohkije tjuara jolleskuvleööhpehtimmiem orrijidh
oahpahusasdieđut dárbbahuvvojit riektemedisiinnalaš dutkamii.
bïevnesh daarpesje reaktamedisijneles goerehtæmman.
Go eahpiduvvo rihkkus mii lea nu duođalaš ahte dat addá unnimus jagi fáŋgala dikšunveagas lea riekti rihkkut jávohisvuođa gáibádusa dahkamiin poliisaalmmuhusa rihkkosis ja vástidit poliissa ja alaguoddieiseválddi jearaldagaide.
Gosse miedtemem såvma mij lea dan itjmies guktie unnemes akte jaepie faangkegåetesne dellie hoksebarkijh reaktam utnieh sjeavohthvoetem miedtedh dan tjïrrh polijsebæjhkoehtimmiem darjodh miedtemen bïjre jïh gyhtjelassh vaestiedieh dovne polijse- jïh åklagereåejvieladtjijste.
Ovdamearka dakkár rihkkosis lea goddin, veagalváldin ja roaves illasteapmi.
Vuesiehtimmieh gaavhtan dagkerh miedtemh båvveme, vaaltaladteme jïh kruepies daaresjimmie.
Leat maid dihto trafihkarihkkosat vuolit ráŋggáštuskálain ovdamearkka dihte gárrenvuodjin man dikšunveagas lea riekti almmuhit.
Gååvnesieh aaj sjïere trafihkemiedtemh mej leah vuelebe miedtemeskaala vuesiehtimmien gaavhtan tjïervesne vuejedh maam hoksebarkijh reaktam utnieh bæjhkoehtidh.
Sierra spiehkastagat mánáide
Sjïere bielelen sjeavohthvoete maanide
Go guoská mánáid dahkko spiehkastat jus dikšunbargoveahka eahpida ahte mánná šaddá rihkkosa čuozáhahkan.
Jis hoksebarkijh suvmieh maanide miedteme dellie reaktam sjeavohthvoetem miedtedh.
Dat sáhttá leahkit illasteapmi dehe seksualálalaš boasttogeavahus.
Dïhte maahta årrodh daaresjimmie jallh seksuellen vædtsoesvoete.
Jus dikšubargoveahka eahpida ahte mánná gieđahallo heajuid bargoveahka galgá almmuhit dakkár eahpidemiid sosiálabálvalussii, mii dutká ja dahká vejolaš poliisaalmmuhusa.
Jis hoksebarkijh suvmieh maana irhkesåvva edtjieh barkijh dagkerh sovmemh sosialedïenesjasse bæjhkoehtidh, mij edtja dam goerehtidh jïh eventuelle dam polijsese bæjhkoehtidh.
Dat guoská maid jus lea jođus soameslágan dutkan mii guoská agivuloš suodjedárbbu.
Dïhte aaj gosse goerehtimmiem dorje jis noere vaarjelimmiem daarpesje.
Dikšunbargoveahka lea geatnegas guođđit dieđuid mat leat mearkkašahttit dutkamuššii.
Hoksebarkijh skåltoem utnieh bïevnesh vedtedh maam maahta vihkeles goerehtimmesne årrodh.
Dáhkáduskássa ja dáhkádusfitnodatsearvi
Ij naan aaltereraaste gååvnesh gosse maana jïjtje nænnoeste
Olmmoš mearrida ieš oažžugo dearvvasvuođa – ja buohccedikšun guođđit dieđuid makkár skibasvuođat ovttaskasas leat ja makkár divššu lea ožžon.
Gosse lea onne maanaj bïjre lea åelieh gïeh nænnoestieh dej bïevnesi bïjre jis åadtjoeh dejtie olkese vedtedh jallh ij.
Muhto jus olmmoš lea skibas ja ohcá buohccebuhtadusa dáhkádusfitnodatsearvvis dikšubargoveahka oažžu guođđit dieđuid mat dárbbahuvvojit mearridan dihte leago ovttaskasas riekti buohccebuhtadussii.
Gosse maana båarasåbpoe sjædta jïh jïermijes dellie maana jïjtje åådtje nænnoestidh jis hoksebarkijh åadtjoeh bïevnesh olkese vedtedh jïh gïese.
Dat guoská maid jus bártida dehe skihppá ja háliida buhtadusa dáhkádusfitnodatsearvvis.
Ij gååvnesh naan sjïere aaltereraaste gåessie maana åådtje jïjtje nænnoestidh, dam åådtje persovneste persovnese nænnoestidh.
Dalle lea dáhkádusfitnodatsearvvis riekti oažžut oasi dain dieđuin mat dárbbahuvvojit mearridan dihte leago ovttaskasas riekti buhtadussii.
Dïhte sæjhta jiehtedh eah åelieh åålegh åadtjoeh maanan healsoetsiehkien bïjre daejredh.
Rihkkus jávohisvuođa geatnegasvuhtii
Försäkringskassan / tjirkijekassa jïh försäkringsbolag / tjirkijebolaagh
Vaikko leat dihto dilálašvuođat go dikšubargoveahka oažžu rihkkut jávohisvuođa gáibádusa leat beare spiehkastahkan.
Jïjtje nænnoste jis healsoe- jïh skïemtjehokse åådtje bïevnesh olkese vedtedh dan bïjre mah skïemtjelassh åtna jallh mah båehtjierdimmieh åådtjeme.
Vuođđojurdda lea ahte jávohisvuođa gáibádus lea buohcci suddjemii.
Mohte jis skïemtjes jïh skïemtjemaaksoem ohtsedh tjirkijekasseste hoksebarkijh åadtjoeh dah vedtedh bïevnesh mejtie daarpesjieh guktie maahta vuarjasjidh jis reaktam åtna skïemtjemaaksose.
Jus olmmoš buohccin eahpida soamis dikšunbargoveagas lea rihkkon jávohisvuođa gáibádusa sáhttá dan almmuhit poliisii dehe Sosiálastivrii.
Dïhte aaj jis skaaram jallh skïemtjelassem åådtjeme jïh sæjhta maaksoem sov tjirkijebolaageste åadtjodh.
Dat sáhttá doalvut dasa ahte persovdna šaddá sivahallot ja dubmejuvvot.
Dellie tjirkijebolaage reaktam åtna daejredh maam daarpesje guktie maahta vuarjasjidh jis reaktam maaksose åtna.
Olmmoš mearrida ieš (ca 1 sida)
Miedtemh sjeavohthvoeten vööste
Mánáid dahkko (ca 2 sidor)
Våaromeåssjele lea sjeavohthvoete gååvnese juktie edtja skïemtjijem vaarjelidh.
Spiehkastat jávohisvuođa gáibádusas (ca 3 sidor)
(ca. 3 sidor)
1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi lea heivehan, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu.
Gaajhkh sisvege lea gïetedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.
Sámediggi lea Norgga sámiid nationála álbmotválljen parlameanta.
Saemiedigkie lea saemiej naasjovnen almetjeveeljeme åårgane Nöörjesne.
Sámediggeválga dollojuvvo juohke njealját jagi oktanaga stuorradiggeválggain.
Saemiedigkie veeljeme åtnasåvva fïerhten njealjede jaepien aktine s toerredigkieveeljeme.
Sámedikkis leat badjel 100 bargi ja kantuvrrat leat Divttasvuonas, Evenáššis, Gáivuonas, Guovdageainnus, Kárášjogas, Snoasas ja Unjárggas.
Saemiedigkien reeremen lea h bijjelen 100 b arkijh jih kontovrh åtna Divtasv oe nesne, Evenasjesne, Gaiv o enesne, Guovdag äjnosne, Karasjokesne, Snåasesne jih Unjarggesne.
Sámediggi dárbbaša eanet ealjáris bargiid, ja fállá bargosaji hástaleaddji ja gelddolaš bargamušaiguin.
Saemiedigkie jienebh väjkeles barkijh daarpesje, jih barkoesijjiem faala haestemigujmie jih gielteges laavenjassigujmie.
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 2.
Tjaalege gærjeste Saemien skuvle-vaajese 2.
Davvi Girji 2007.
Davvi Girji 2007.
Vuosttaš oahpaheaddji boazodoalloskuvllas
Voestes lohkehtæjja båatsoeburrie-skuvlesne
Muitalan Svein Lundai
Daam lea Svein Lundese soptsestammed
Davvisámegillii jorgalan: Marit Eira Gaino
Åarjelh-saemien gielese jarkoestamme: Åsta Vangberg
Paul Fjellheim, Røros 2003 (Govva: Basia Głowacka)
Paul Fjellheim, Røros 2003 (Guvvie: Basia Głowacka)
Paul Fjellheim lea riegádan 1931:s, ja lea bajásšaddan Fjellheim báikkis, dalá Praahke suohkanis, davábealde Rørosa (Plassje), gos váhnemat barggaiga sihke boazodoaluin ja šibitdoaluin.
Paul Fjellheime reakasovvi 1931, jih byjjeni Fjellheimesne, Prahken tjieltesne Plassjen (Rørosen) noerhtelen, gusnie eejhtegh jieliejigan spidtjebarkojste jih båatsoejieliemistie.
Mánáidskuvlla váccii son Praahkes, reálaskuvlla Rørosas, landsgymnása Orkdaeles ja šibitdoavtterallaskuvlla Oslos.
Dihte maana-skuvlem Prahkesne veedtsi, realskuvlem Rørosesne, laante-gymnasem Orkdaellesne jih veterinær-jilleskuvlem Oslovesne.
Ovdal go álggii vuosttaš váldooahpaheaddjin boazodoalloskuvllas 1968/69:s, de barggai Fjellheim šibitdoavttirin Lardalas Vestfoldas, lei johtti guovllušibitdoavttir Davvi- Norggas, ja stáhta šibitdoavtterlaboratoriijas Harstad:s.
Aerebi goh voestes lohkehtæjja båatsoeburrie-skuvlesne 1968/69 sjidti, Fjellheime barki goh veterinære Lardalesne Vestfoldesne, fealadimmie byjrese-veterinære Noerhte-Nøørjesne jih Staaten veterinær- laboratoriumesne Harstadesne.
Ovtta gaskka barggai son dieđalašveahkkebargin šibitdoavtterallaskuvllas ja 1976:a rájis lei son guovllušibitdoavttir Rørosas gitta manai ealáhahkii.
Dan mænngan lij viehkiehtæjja veterinær-jilleskuvlesne jih jaepien 1976 byjrese-veterinære Rørosesne sjidti. Desnie barki gosk voerese-maaksoem dåastoeji.
Paul Fjellheim lei Norgga Boazosápmelaččaid riikkasearvvi jođiheaddji 1965- 73.
Paul Fjellheime lij åvtehke Nøørjen Båatsoesaemiej Rijhkesaerviesne (NBR) jaepiej 1965-73.
Jagis 2001 nammaduvvui son mielláhttun Sámi vuoigatvuođalávdegoddái.
Jaepien 2001 lihtsege Saemiej-reaktaj-moenehtsisnie sjidti.
Ii oktage máhte nu bures muitalit boazodoalloskuvlla álggaheami birra go Paul Fjellheim.
Paul Fjellheime dihte bøøremes maahta alkoelistie soptsestidh båatsoeburrie-skuvlen bijre.
Álggos lei son njunnožis oažžut skuvlla álggahuvvot, maŋŋil šattai son skuvlla vuosttaš váldooahpaheaddjin.
Voestegh eadtjohke laakan barki guktie skuvle juhtiemasse bøøti jih mænngan voestes åejvie-lohkehtæjja sjidti.
Mii leat vuolgán su lusa su ruktui Rørosii oažžun dihte su muitalit skuvlla álggaheami birra ja vuosttaš skuvlajagi diliid birra.
Mijjieh libie Rørosesne minneme jih dam gåetesne råakeme guktie dihte maahta soptsestidh guktie skuvle juhtiehtasse bøøti jih guktie siepmieh lin skuvlesne voestes jaepien.
– Ovdal go Stáhta boazodoalloskuvla ásahuvvui, de ii lean ovdal leamaš Norggas makkárge organiserejuvvon oahpahus boazodoalus, earret soames oanehis kurssat, ja moadde jagi gávdnui boazodoallolinjá stuoraskuvllas ja dan maŋŋil linjájuhkkojuvvon nuoraidskuvla Kárášjogas.
– Aerebi goh Staaten båatsoeburrie-skuvle tseegksovvi ij lij naan øøhpehtimmie båatsoejielemen bijre Nøørjesne – jis ibie neebnh såemies åenehks kuvsjh jih naan jaepieh jåarhke-skuvlesne gusnie båatsoejieleme-daltese jih mænngan naan jaepieh noereskuvlesne Karasjokesne.
Nuoraid oahpaheapmi boazodollui lei álo leamaš oassálastima čađa bearraša boazodoalus.
Lierehtimmieh båatsoejielemen bijre lin noere almetjh åådtjeme gåetesne fuelhkien tjirrh.
Dađistaga go viiddui skuvlavázzinbággu, de gártai mánáide ja nuoraide unnit ja unnit áigi oahppat praktihkalaš boazodoalu ruovttus.
Gosse skuvle-diedte væjreni, dellie åenebe jih åenebe tijje maanide jih noeride gåetesne sjidti båatsoejieliemisnie meatan årrodh.
Nu šattai stuorit dárbu dasa ahte skuvllain álget oahpahit boazodoalu birra.
Nimhtie daerpies skuvle dihte diedtem åadtjoeji båatsoejielemen bijre maahtoem vedtedh.
Seammás bohte eanet ja eanet gáibádusat dasa ahte boazosápmelaš galggai dovdat lágaid, máhttit doaimmahit rehketdoalu ja eará báberbargguid ja dan ahte máhtii organiseret ealu nu ahte oažžu eanemus ávkki das.
Stoerre jih stuerebh kriebpesjimmieh aaj sjidtin laaken nualan båetedh, øøkonomiem stuvredh guktie vierhtieh støøremes sjidtin jih jeatja paehperebarkoejgujmie øørnedh.
Dán áiggis lei oallugiin boazodoalus unnán skuvla, earret eará ledje oallugat massán skuvlaoahpu soađi vuolde.
Dåaroen gaavhtan lin gallesh båatsoeburrie-almetjh nuepiem dasseme skuvlh vaedtsedh.
NBR gáibida fágaovdáneami
NBR-e faage-øvtiedimmiem kriebpesje
– Seammás lei dárbu nannet dan fágalaš beali boazodoallohálddahusas.
– Seammea tijjen lij aaj daerpies faage-tsiehkiem båatsoejieliemisnie nænnoestidh.
Ii lean vel ásahuvvon sierra boazodoallohálddahus, muhto lei okta boazodoallokantuvra Eanandoallodepartemeantas.
Ij lij ennje naan jijtjh-reereme båatsoejielemasse tseegkesovveme, mohte båatsoeburrie kontovre Laantedepartementesne.
Dát lei departemeantta láhkaossodagas, dát muitala ahte oidne boazodoalu eambbo dego noađđin mii galggai stivrejuvvot, go ealáhussan mii galggašii ovdánit.
Dihte lij departementen laaken nuelesne mij vuesehti båatsoejieleme lij tsagkese maam tjoeverin stuvredh jih ij jieleme mij edtji øvtiedimmien nualan båetedh.
Boazodoalu bealis sávve eanet fágalaš hálddašeami mii sáhtii leat ávkin boazodoalu ovdáneapmái.
Båatsoejielemen bieleste lin vaajtelimmieh faage-reeremasse mij meehti båatsoejielemem øvtiedæmman juhtiehtidh.
Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvis (NRL) oaivvildeimmet mii ahte nannen dutkamis, fágalaš nevvodeamis ja oahpahusas ledje golbma ášši mat gulle oktii.
Goh tjåangkoe Nøørjen Båatsoesaemiej Rijhkesaerviesne (NBR), dellie golme aamhtsh joekoen vihkeles: giehtjedimmie, faage-bihkedimmieh jih øøhpehtimmieh.
Riikkačoahkkimis 1967:s dagaimet mearrádusa boazodoalu fágaovdáneamis, ja gáibideimmet earret eará ásahit virggiid dego geahččalanjođiheaddji ja stáhtakonsuleanta boazodollui ja iežamet boazodoalloskuvlla.
Nænnoestimmieh mah faage-øvtiedæmman veadtaldihkie, lin vihkeles aamhtsh laantetjåangkosne 1967. Desnie kriebpesjimh orre barkoesijjieh goh åvtehke gie edtji orre aamhtsh juhtiehtidh, staaten-konsulentem båatsoejielemen gaavhtan jih sjiere båatsoeburrie-skuvlem.
Gaskkamuttos 50- logus álggii šibitdoavttir bargui Stáhta šibitdoavtterlaboratoriijai Harstad:ii geas lei bohccodávddaid birra erenoamášsuorgin.
Gaskoe 50-taalesne Staate veterinær-laboratoriumem Harstadesnie rihpesti gusnie veterinære gien jijnjh maahtoeh bovtsi-heavoj bijre.
Sven Skjenneberg álggii dán bargui, ja go sus lei virkelohpi 1966- 68 rádjái, de ledjen mun su sadjásaš.
Sven Skjenneberge dennie barkojsne sijjiem åadtjoeji jih gosse dihte liegkesem utnieji 1966-68, lim manne dennie sijjesne.
1954:s ásahuvvui geahččaladdanstašuvdna boazodoalu várás Lodegii.
Jaepien 1968 akte giehtjedimmie-stasjovne (forsøksstasjon) båatsoejielemen gaavhtan, Lodegisnie tseegkesovvi.
1968:s sirrejuvvui dát stašuvdna eret šibitdoavtterlaboratoriijas, ja Skjenneberg álggii geahččaladdanjođiheaddjin boazodollui.
Jaepien 1968 dihte stasjovne veterinærlaboratorien bæjngolen bøøti jih Skjenneberge åvtehke desnie sjidti.
Gáibádusas praktihkalaš čađaheapmái.
Kriebpesjimmieh jih guktie barkoem juhtiehtidh
– Mun gii ledjen jođiheaddjin NBR:s ožžon dan ovddasvástádusa ahte oažžut gáibádusa čađa.
– Goh åvtehke NBR-esne, manne dihte diedtem åadtjoejim barkedh guktie dah kriebpesjimmieh juhtiehmasse bøøtin.
Lassin dasa ahte ealáhus gáibidii skuvlla ásahuvvot, geavaheimmet mii Sámekomitea árvalusa vealtan ja doarjjan gáibádussii.
Lissine kriebpesjimmijstie båatsoejielemistie, mijjieh aaj Saemie-moenehtsen jiehtsidie åtnose veeltimh.
Dál lei nu lihkku ahte dalá stáhtačállis Eanandoallodepartemeanttas, Johan Kleppes, lei hui stuora beroštupmi boazodollui.
Aavrehke limh, juktie staaten sekretære guhth dellie Laanteburrie-departementesne tjaahkan, Johan Kleppe, lij våårehke laakan båatsoejielemasse giehtjedamme.
Moai leimme oahpásnuvvan šibitdoavtterallaskuvllas ja go mun válden dán ášši bajás suinna, de lei son dakkaviđe áŋgir oažžut johtui boazodoalloskuvlla.
Monnoeh limen ektesne veterinær-skuvlesne vaadtseme jih gosse manne dam aamhtsem dan åvtese juhtihtim, dellie dihte dallah edtjohke båatsoeburrie-skuvlem øørnedh.
Borkenesas olggobealde Hrastad lei dan áigge okta unna gilvvagárddeskuvllaš, muhto dohko ledje nu unnán ohccit leamaš daid maŋimus jagiid, ahte lei áitojuvvon heaittihuvvot.
Borkenesesne, Harstaden bæjngoelisnie lij ikt akte onne haakeneburrie-skuvle jih disse lij dej minngemes jaepiej geerve orreme learohkh åadtjodh guktie nimhtie aajhtaldihkie.
Doppe lei dan sivas buorre sadji mii mielddisbuvttii ahte lei álki álggahit boazodoalloskuvlla johtilit.
Desnie buerie sijjie guktie båatsoeburrie-skuvle meehti disse juhtedh.
Dohko almmuhuvvui rabas virgi oahpaheaddjin boazodoalus, muhto ii oktage ohcan dasa.
Sijjie lohkehtæjjan guhth meehti båatsoejielemen bijre øøhpehtidh lij staeries, mohte idtji guhte dam ohtsh.
De ožžon dieđu ahte jus dát skuvla galggai álggahuvvot, de ferten mun álgit oahpaheaddjin.
Dellie munnjan dijre bøøti jis edtjti skuvle juhtiehtasse båetedh, dellie manne dam sijjiem tjoeverim ohtsedh.
Ii lean álkis ášši álggahit boazodoalloskuvlla vuođu rájis.
Ij lij aelhkie båatsoeburrie-øøhpehtimmiem alkoelistie tseegkedh.
Mus lei gal dat stuora ovdamunni ahte dovden miehtá Norgga boazodoalu iežan barggu čađa dalle go bargen šibitdoavttirin ja NBR čađa.
Læjhkan lij munnjien buerie juktie åehpies lim abpe båatsoejieleme-Nøørjine mov barkoen tjirrh goh veterinære, jih goh lihtsege NBR-esne.
Nuppi dáfus ii lean mus makkárge pedagogalaš oahppu, in ge lean bargan oahpaheaddjin ovdal.
Tsagkese lij læjhkan juktie ij lij mov naan øøhpehtimmie pedagogike-faagigujmie jallh dååjrehtsh goh lohkehtæjja.
Mis ledje unnán oahppogirjjit.
Mijjen lin aaj vaenieh learoevierhtieh.
Earret Sven Skjenneberg girjji " Rein og reindrift " (" Boazu ja boazodoallu "), de fertiimet ieža dahkat ollu oahpponeavvuid.
Sven Skjennebergen gærja «Rein og reindriftš (Bovtsh jih båatsoeburrie) lij staeries, mohte dejtie jeatja tjaalegidie mejtie sijhtim åtnose vaeltedh, tjoeverim jijtje tjaeledh.
Fágplána dagaimet seammás go lei oahpahus.
Faagplaanh dejtie sjiere faagidie, tjoeverimh tjaeledh mearan faagh lin juhtiemisnie.
Earret mu, de lei fágaplánalávdegottis dušše stáhtakonsuleanta Loýd Villmo geas lei makkárge boazodoallofágalaš duogáš.
Faagplaane-moenehtsisnie mov baalte, lij Loyd Villmo guhth utnieji daajroem båatsoejielemem bijre.
Muđui ledje dušše eanandoallooahpaheaddjit.
Dah jeatjebh dennie moenehtsisnie lin laanteburrie-lohkehtæjjah.
Fágaplánabarggus aniimet eanandoalloskuvlla fágaplánaid vuođđun, maid de heiveheimmet boazodoalu ohppui.
Aelkiemisnie laanteburrie-plaanide vååjnesasse veeltimh jih dejtie voejhkelimh båatsoejielemasse sjiehtesjahtedh.
Muhto lei duođas ovddasmannibargu, ii lean oktage gii lei bargan dákkáriid ovdal, ii ge lean oktage geas sáhtii jearrat ráđiid.
Daate hov joekoen vihkeles barkoe, mohte ij lij gie aerebi dagkarinie barkojne giehtelamme. Idtimh giejtie gænnah maehtieh man bijre gihtjedh.
Vuosttaš jagi ledje mis ovcci oahppi.
Mijjen lin uktsie learohkh voestes jaepien.
Guovttis bohte Finnmárkkus, guovttis Romssas, golmmas Nordlánddas, okta Davvi- Trøndelágas ja okta Lulli- Trøndelágas.
Gøøkte ligan Finnmarkeste, gøøkte Tromseste, golme Noerhtelaanteste, akte Noerhte- jih akte Åarjelh-Trøndelageste.
Ledje eanas dievddut, dušše okta nieida.
Jijnjemesh lin påajhkh, ajve akte niejte.
Ieš ledjen oahpaheaddjin boazodoallooahpus, earret eará guohtumiid birra, ealločoahkádusa ja bohccodávddaid birra.
Manne jijtje maahtoem vedtiejim båatsoejielemen learoen bijre, v.g. gåatomen – jih bovtsi haerpij bijre, jih guktie bovtsh ektesne dåehkine.
Villmo oahpahii boazodoalloekonomiija birra.
Villmoe dihte båatsoejielemen økonomien bijre øøhpehti.
Eará fágain, nu go dárogielas, matematihkas ja mášenoahpus, geavaheimmet mii gilvvagárdeskuvlla oahpaheddjiid.
Lohkehtæjjah haakeneburrie-skuvleste dejtie jeatja faagide øøhpehtin goh nøørjen giele, matematigke jih learoeh maskinaj bijre.
Oahppit ja oahpaheaddjit boazodoalloskuvllas 1968/69: Albrigt Myrstad - John Hovd - Arne Fjellheim - Ole Jakob Edvardsen - Paul Fjellheim Albert Jåma - Inge Andersen - Anders Gaup - Johan Mathis Vars - Per Schjølberg-Gamnes Per Mathis Skum - Anne Margrethe Oskal - Anders Eira
(Guvvie: Loyd Villmo)
Ii lean mihkke heajos skuvllaid
Ij lij daate naan madtan skuvle
– Lassin luohkkálatnjaoahpahussii ledje mis ollu vánddardeamit.
– Lissine øøhpehtimmide klaassetjiehtjielisnie lin aaj vaanterdimmieh.
Mii leimmet dávjá geahččaladdanstašuvnnas Lodegis ja leimmet mielde čohkkeme ealu boazosápmelaččaiguin Iinná- sullos.
Mijjieh limh gellien aejkien Lodegisnie gusnie pryøvemestasjovne jih mijjieh limh aaj meatan båatsoesaemiej ektine gosse Iidnesne tjøønghkeminie.
Mii leimmet maid guhkit mátkkis Finnmárkkus gos manaimet miehtá fýlkka, go oahppit besse searvat njuovademiide ja lahpamiidda.
Mijjieh aaj Finnmarkesne vaanterdimh gusnie learohkh åadtjoejin meatan gosse slaaterdimmieh jih iervemh.
De ledje mis maid mátkkit gos ohppe guohtumiid ja šattuid birra.
Lissine lin vaanterdimmieh gusnie maahtoeh åadtjoejimh gåatomen- jih sjædtoej bijre.
Dag Lenvikas lei ovddasvástádus dán oahpaheamis.
Dag Lenviken lij diedte dejtie vuepside jaksedh.
Dákkár mátkkin barge oahppit ollu, sii galge čállit beaivegirjjiid ja čállit visot maid ohppe.
Gosse vaanterdimmieh, dellie learohkh tjoeverin eadtjohke laakan barkedh, gærjide fierhten biejjien tjaeledh jih aaj jeatja tjaalegh darjodh mah vuesiehtin maam lin liereme.
Vaikko lei aitto álgán skuvla, de in leat sihkár ahte lei go obage heajos skuvla.
Daate lij skuvle mij adtjegh juhtiemasse båateme, mohte mov vierhtiedimmien mietie, ij lij daate naan madtan skuvle.
Lei goit praktihkalaš ávki eanas áššiin maid ohppe.
Learohkh jijtje-darjoemisnie lierin.
Muittán okta ohppiin, Anne Margrehte Oskal, logai ahte boazodoalloskuvla lei buoremus skuvla maid son goasse lea vázzán, go doppe oahpai sihke praktihkalaš bargguid ja ávkkálaš teoriijaid.
Manne måjhtam, akte dejtie learohkijstie, Anne Margrethe Oskale jeehti daate dihte bøøremes skuvle sutnjien, juktie desnie åadtjoejin jijtje barkedh maahtoeh tjøønghkedh jih aaj gærjijste learoem viedtjedh.
Vaikko eanas ohppiin lei sámegiella eatnigiellan, de ii lean oktage guhte gáibidii sámegiela oahpahusgiellan.
Jalhts jeenemes dejstie learohkijstie saemien utniejin goh gåetie-giele, idtji gieh øøhpehtimmiem saemien gielesne kriebpesjh.
Sámi kulturoahpahus ii ge lean sierra fágan dan áiggi, muhto dat bođii mielde oahpahusas eará fágain dalle go orui heiveme.
Ij lij maahtoeh saemiej kultuvren bijre naan faage dej beeli, mohte voejhkelimh læjhkan jeatja faagine maahtoeh vedtedh jis nimhtie sjiehti.
Gilvvagárdedoaibma + boazodoallu = riidu
Haakeneburrie + båatsoeburrie = tsagkese
– Ovdalaš oahppit leat muitalan ollu riidduid birra dan vuosttaš jagi.
– Learohkh aeriebistie leah soptsestamme tsagkesi bijre destie voestes jaepeste.
– Gilvvagárdeskuvla ja boazodoalloskuvla leigga guokte skuvlla ovtta dáhki vuolde, ja boazodoalloskuvla bođii gilvvagárdeskuvlla rektora vuollái.
– Haakeneburrie- jih båatsoeburrie-skuvle seamma ræhpien nuelesne sjidtin jih båatsoeburrie-skuvle aaj seamma åvtehkem åadtoeji goh laanteburrien-skuvle.
Sis galge muhtin muddui leat seamma oahpaheaddjit, ja galge orrut seamma internáhtas.
Learohkh seamma lohkehtæjjah åadtjoejin jih dah maanah edtjin aaj ektesne seamma internatesne årrodh.
Muhto skuvllain lei áibbas goabbatlágan biras ja kultuvra, sihke ohppiin ja oahpaheddjiin.
Mohte dah gøøkte skuvlh sjiere byjresh jih kultuvrh vuesiehtin dovne learohki jih lohkehtæjjaj gaskems.
Gilvvagárdeskuvlla oahppit ledje nuorat ja sis ii lean nu buorre oahppanmokta, boazodoalloskuvlla oahppit fas boarraseappot ja ollu oahppanmokta.
Learohkh haakeneburrie-skuvlesne lin nuerebh saemiej learohkijstie jih eah lin dah seamma eadtjohke lierehtæmman goh dah saemiej learohkh.
Balaheapmi ja ovdagáttut sápmelaččaid vuostá lei dábálaš dan áigge, ja vuhttui sihke gilvvagárdeskuvlla ohppiin ja bargiin.
Dej beeli lin sohtehtimmieh jih laavsomh daamhtetje saemide veadtaldihkie, jih dovne learohkh jih lohkehtæjjah sih lin dagkerh åssjalommesh guedtieminie.
Oktiibuot mielddisbuvttii dát soames riidduid.
Nimhtie jijnjh tsagkesh gaskems sjidtin.
Álo go ledje riiddut ja váttisvuođat skuvllas, lei dat eanet gilvvagárdeskuvlla ohppiid sivva go boazodoalloskuvlla ohppiid.
Jis lin krøøhkestimmie-tsagkesh skuvlesne, dellie dah lin daamhts haakeneburrie-skuvlen learohkide veadtaldihkie.
– Lei go nu ahte čállojuvvui dutkanraporta skuvlla birra ?
– Guktie mejtie giehtjedimmie-tjaalege skuvlen bijre tjaalasovvi ?
– Diet raporta, juo.
– Dihte tjaalege, bist.
Lei nu ahte son guhte maŋŋil šattai mu eamidin, barggai dalle servodatdutkaninstituhtas Oslos.
Dihte mij mov gåmmebe mænngan sjidti, lij dellie barkeminie Oslovesne, Instituttesne mij edtji ektievuekie-jielemem giehtjedidh.
Doppe lei sus okta sámi studeanta, Johan Albert Kalstad, Hábmeris eret.
Desnie saemien studentem utnieji, man nomme Johan Albert Kalstad, Hábmereste.
Dasto lážii son dili nu ahte Johan Albert oaččui ruđa dutkanráđis vuolgit studeret skuvlla birrasa.
Øørnege tseegkesovvi guktie dihte beetneh-vierhtieh giehtjedimmie-raereste åadtjoeji guktie meehti byjresem skuvlesne giehtjedidh.
Ja Johan Albert bođii, ja geahčadii ja čálii, sihke skuvllas ja friddjaáiggis, nuoraiguin ovttas.
Jih Johan Alberte bøøti, skuvlesne giehtjedi jih aaj learohkidie skuvlebiejjiej mænngan, skuvlen bæjngoelisnie.
Ferten gal lohkat ahte son lei buorre dárkojeaddji.
Tjoeverem jiehtedh, væjkeles lij.
Riiddut ledje mu oainnu mielde vuosttažettiin skuvlla siskkobealde.
Tsagkesh lin mov aarvoen mietie skuvlesne.
Gilis gal atne árvvus boazodoallonuoraid.
Voenesne buerie laakan dej noere saemiejgujmie gåaredi.
Háliidan rámiidit boazodoalloohppiid.
Tjoeverem dejtie båatsoe-jieleme noeride garmerdidh.
Sii ledje barggánis oahppit geain lei beroštupmi oahppat.
Dah lin jihtseles jih barkose eadtjohke.
Mun anán árvvus dáid nuoraid ja maid ollu eará nuoraid boazodoallobirrasis geaid lean deaivan maŋŋil.
Mov vuajnoen mietie lin dah saemien noerh skuvlesne aajmohke jih nimhtie leah aaj gallesh orreme mejtie leam båatsoejielemen bæjngoelisnie mænngan råakeme.
Vuosttaš jagiid lei buorre sadji boazodoalloskuvllas, muhto moatti jagi geahčen álge fas eambbogat ohcat álgit gilvvagárdeskuvlii ja de šattai unnit sadji.
Dej voestes jaepiej lij buerie sijjie båatsoeburrie-skuvlesne. Naan jaepiej mænngan stoerre ohtseme haakeneburrie-skuvlese sjidti jih nimhtie gåårtjehke desnie.
Dát lei okta miel- sivain dasa ahte 1981:s sirdojuvvui skuvla Guovdageidnui.
Dan sjieken skuvle Goevtegeajnose bøøti jaepien 1981.
Muhto dát lea ollu maŋŋil mu áiggi, nu ahte dan birra ožžot earát muitalit.
Mohte daate lij mov barkoen mænngan, guktie gieh jeatjebh tjoeverieh dan bijre soptsestidh.
Eará čállosat girjjis Sámi skuvlahistorjá 2
Jeatjah tjaalegh gærjeste Saemien skuvle-vaajese 2
Kondoma lea una hui asehis lateksa (gumme) busse man bidjá cihpa dehe seksaájanasa nala go galgá atnit seksa.
Kondome voessetje dan jassijes lateksistie (gummije) maam boetjese jallh seksegaavnan beaja jis galka seksem utnedh.
Kondoma sáhttá geavtit suodjin sohkabealedávddaid vuostá sierralágán seksas dego cinneanašeamis, bahtaráigeanašeamis ja jus lea njálbmeseksa cihpain.
Maahta kondomen nåhtadidh tjoeleskïemtjelassi vööste ovmessie seksine v.g. dååkerdidh, anaaledååkerdimmie jïh jis njaelmiesekse boetjine åtna.
Cinneanašeamis dat suddje maid áhpehisvuođa vuostá.
Dååkerdimmine aaj vaarjele guktie ij baavijehtjieh.
Kondoma sáhttá maid geavtit jus hárjeha iešduhtadeami, jus dovdá ahte lea somá ja vai šaddá čeahppi bidjat dan nala ja diehtá mot dovdo oažžut sperpma kondomii.
Maahta aaj kondome nåhtadidh gosse onaneeredh, jis sæjhta buerebe sjïdtedh dam tseegkedh jïh daajra guktie damtedh gosse boetje-goglenassh kondomenasse båetieh.
Kondomat gávdnojit máŋgga sturrodagas, hámis, fearggas ja mágus.
Kondomh ovmessie stoeredahkh, hammoeh, klaerieh jïh smååhkh gååvnesieh.
Eanaš kondomat mat gávdnojit oastit dábálaš gávppiin leat oalle seammalágánat, muhto neahtas ja bures sorterejuvvon seksagávppiin sáhttá gávdnat máŋggaid sturrodagaid ja hámiid.
Jienebh kondomh mejtie maahta bovresne åestedh mahte seammalaakan, mohte maahta aaj jeatjah stoeredahkh, hammoeh gaskeviermesne jïh seksebovrine gaavnedh.
Sierra sturrosaš kondomat heivejit sierra buoragit sierra cihpaide ja danin sáhttá leahkit buorre geahččaladdat vai gávdná kondoma masa liiko.
Ovmessie kondomh sjiehtieh ovmessie boetjide jïh dan gaavhtan hijven dejtie pryövedh goske kondomem gaavnedh maam lyjhkoe.
Eanas kondomat leat vuidon johtinávdnasiin vai dat leat vuohkkasat geavtit eaige ruvve.
Jienebh kondomh bådtjaldahkesne juktie maereles jïh eah skoepenh.
Jus ii gierdda lateksa (gumme) sáhttá geavtit plásttas dahkkon kondomaid.
Jis lateksistie (gummije) siknjede maahta kondomidie mah plastihkeste nåhtadidh.
Kondoma biddjojuvvo cihppii mas lea erokšuvdna dehe seksaájanassii.
Kondome garre boetjese jallh seksegaavnan beaja.
Vai kondoma galgá suddjet sohkabealedávddaid ja áhpehisvuođa vuostá lea dehálaš ahte dat lea nalde olles anašeami áigge.
Jis kondeme galka tjoeleskïemtjelassi vööste vaarjelidh jïh ij baavijehtjieh vihkeles dam abpe dååkerdimmesne åtna.
Jus golggus boahtá kondomii galgá leahkit várrogas go geassá cihpa olggos vai sperbma ii goaikko cinnái dehe bahtaráigái.
Jis kondomenasse båata dellie tjuara geehtedh gosse boetjem olkese geasa guktie ij boetje-goglenassh skornjese jallh anaalese båetieh.
Soaitá dárbbahit hárjehallat bidjat kondoma njuolga ládje.
Kaanne daarpesje heerjehtalledh kondomem aajmoelaakan tseegkedh.
Jus ovttaskasas lea cihppa sáhttá hárjehallat bidjat dan nala go iešduhtada.
Jis boetje maahta dejnie heerjehtalledh dïsse dam bïejedh gosse onaneeredh.
Jus ii leat dat sáhttá geavtit ovdamearkka dihte dildu dehe rušppi mainna hárjehallá.
Jis ij leah maahta dildoem jallh viskesroehtsem utnedh gosse heerjehtalledh.
Ná don bijat kondoma ovdamearkka dihte cihppii dehe dildui:
Naemhtie dorje gosse galka kondomem boetjese jallh dildoem tseegkedh:
Rulle kondoma veháš nu ahte oidno man guvlui dan galgá rullet.
Jårresth kondomem ånnetji vååjnoes guktie dam edtja tseegkedh.
Jus kondoma bidjo cihppii galgá dat leahkit garas go kondoma rullejuvvo.
Jis kondomem boetjese tseegkie, dam galka garres årrodh gosse kondomem dïsse jårrestidh.
Jus lea ovdanáhkki dan ferte geassit maŋos.
Gïesh åvtenjaltjam bååstede.
Bija kondoma návleoaivvi geahčái, deatte suorpmaiguin lihti seamma áiggi go kondoma rullejuvvo vulos nu ahte ilbmi ii beasa cihpa dehe dildu ja kondoma gaskii.
Bïejh kondomem boetjegeatjan, dïedtesth soermigujmie bijjemes guktie ij naan bïegke-bollenjes sjædta gosse kondomem våålese jårresth, kondomen jïh boetjen jallh dildoem gaskem.
Go kondoma rullejuvvo aivve vulos, jođit dalle kondoma bajás vehá ja gease vulos dassážiigo ii leat miige rullemuš.
Gosse kondomem våålese jårrestamme, gïesh dam ånnetji bæjjese viht jïh gïesh våålese guktie ij vielie aajmene jårrestidh.
Jus kondoma lea cihpas galgá geassit dan eret ovdalgo erokšuvdna lea luoitán.
Jis kondome boetjen nelnie galka dam olkese gïesedh gosse garres.
Doala kondoma birra cihppamáddagis, go cihppa gessojuvvo olggos, nu ahte kondoma ii gahča.
Kondomem råådtege steerh boetjen maadtegisnie, gosse boetjem olkese gïesh, guktie ij kondome destie njïejkedh.
Bálkes kondoma ribaide.
Sleengkh kondomem tsumhtsielæhtan.
Ale doidde dan vulos hivssetráigái.
Aellieh dam toaledtese bïejh.
Gos gávdná kondomaid ?
Gusnie kondomh åådtje ?
Kondomat juhkkojuvvo dehe vuvdojuvvo nuoraidvuostáváldimis.
Daamhtaj noeredåastove kondomidie vadta jallh duaka.
Gávdnojit maid oastit e.e. apotehkas, biebmogávppiin, kioskkain ja neahtas.
Maahta aaj dejtie daalhkesebovresne, beapmoebovresne, tjååskesne jallh viermesne åestedh.
Kondomat vuvdojuvvojit maid automáhtain biográfain, restoráŋŋain ja kluppiin.
Maahta aaj dejtie automateste biografine, restaurangine jïh klubpine åestedh.
Stuorit kondomavariašuvnnat gávdnojit bures sorterejuvvon seksagávppiin ja neahtas.
Jienebh joekehts kondomh gååvnesieh seksebovrine jïh gaskeviermesne.
Maid kondomat mákset ?
Man dovres kondomh ?
Kondomat vuvdojuvvojit dávjá báhkas mas leat máŋga. Olugo dat mákset molsasaddá ja vuolgá das makkár sorttat kondoma vállje ja gos daid oastá.
Daamhtaj jienebh kondomh paahkesne jïh dej åasah jarkesieh dan mietie mij kondomidie veeljie jïh gusnie dejtie åasta.
Nuoraidvuostáváldimat lávejit juohkit kondomaid nuvttá dehe vuovdit hálbbibui.
Noeredåastovisnie dah kondomidie namhtah juekieh jallh aelpebe duekieh.
Man sihkkar kondoma lea ?
Man vihties kondome ?
Kondoma lea sihkkaris suodji sihke sohkabealedávddaid ja áhpehisvuođa vuostá jus dat gevtojuvvo njuolga ládje, ja olles áiggi go anaša ja juohke geardde go anaša.
Kondome vihties vaarjelimmie tjoeleskïemtjelassi vööste jïh ij baavijehtjieh jis aajmoelaakan nåhtadidh, abpe tïjjem gosse dååkerdeminie jïh fïerhten aejkien gosse dååkerdeminie.
Kondoma galgá seailluhit viessolieggasis ja báikkis gos dat ii ruvvasuva juoga vuostá.
Edtja dah kondomh våarhkodh rommetemperatuvresne jïh sijjesnegusnie ij skoepenh.
Buorre báiki gos sáhttá atnit lea reddjolumma dehe veasku.
Hijven sijjieh lea vuesiehtimmien gaavhtan jaagkanlåammesne jallh veaskosne.
Heajos báikkit leat maŋŋelumma dehe čuvges lásegárpmas.
Nåake sijjieh lea vuesiehtimmien gaavhtan måvhkan låammesne jallh biejjiebaeriehkisnie.
Boares dehe goikan kondoma beđđo álkibut.
Kondome mij båeries jallh råadtsoeh aelhkebe loedtene.
Oavddut
Aevhkieh
Buorre suodji sohkabealedávddaid vuostá
Hijven vaarjelimmie tjoeleskïemtjelassi vööste.
Sihkkaris suodji áhpehisvuođa vuostá
Vihties vaarjelimmie ij baavijehtjieh.
Ii váikkut gorudii
Ij kråahpem tsevtsieh.
Heajos bealit
Slearesh
Soaitá leahkit unohas momeanta daningo galgá bidjat easka go lea ožžon erošuvnna.
Daarpesje dejnie heerjehtalledh guktie aelhkies dam dïsse tseegkedh jïh aajmoelaakan damtedh.
Ferte huolahit ahte dat leat lahkosis go háliida anašit.
Buejtie maahta vaarjelimmiem smålledidh jïh dellie aelhkebe loedtene.
Soaitá dárbbahit hárjehallama ovdalgo lea álki bidjat dan nala ja orro vuogas atnit dan.
Nåhtede tjaetsien- jallh silikonebaasereme badtjam hijven gåerede lateksevaarjelimmine.
Guoppar vuolledábiin
Goebperh tsåvhnosne
Guoppar vuolledábiin
Goebperh tsåvhnosne
Guoppar lea dábálaš vuolledábiin eatnasiin.
Goebperh iemeles gååvnesieh tsåvhnosne jeenjebinie.
Muhtumin dat lassána ja dalle dat sáhttá váivvidit.
Muvhtene jeananieh jïh dellie dåeriesmoere sjædta.
Dat lea hui dábálaš nieiddain.
Dïhte lea dan sïejhme nïejtine.
Golbma njealji nieiddas oažžu muhtin áigge eallimis guoppar váivviid ja máŋgii dat geardu.
Golme njieljie nïejtijste naan aejkien jieliedisnie åadtjoeh dåeriesmoere goebperistie aaj jieniebidie bååstide båetedh gellien aejkien.
Bártnit maid ožžot guobbara.
Aaj baernieh maehtieh goebperh åadtjodh.
Guoppar ii leat váralaš muhto sáhttá leahkit váivi daningo dat láve sakŋidit ja spiiddistit.
Goebpere ij leah vaahreles mohte maahta vaejvie årrodh juktie goepedh jïh svijredh.
Manin olmmoš oažžu guoppar váivviid ?
Mannasinie vaejvieh goebperinie åådtje ?
Lea eahpečielggas manin guoppar váivvida.
Ij leah tjïelkes mannasinie dåeriesmoerem goebperinie åådtje.
Muhto sivvan sáhttá leahkit ahte váldá muhtin dálkasa, ovdamearkka dihte antibiotihka, mii goddá daid ávkkálaš baktearaid mat dábálaččat leat vuolledábiin nu ahte guoppar sáhttá álgit.
Bene akte sjïeke maahta årrodh gosse naan daalhkesem vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan antibiotika, maam dah nuhteges bakterijerh murhkie mah tsåvhnosne guktie goebperh maehtieh aelkedh sjïdtedidh.
Guobbara sivvan sáhttá maid leahkit ahte vuostálastinnákcabealuštus lea heittot juoga siva dihte, ovdamearkka dihte go olmmoš lea skihpame dehe olbmos lea hirbmat hoahppu.
Goebperh aaj maehtieh båetedh destie immunevaarjelimmie nåakebe naan sjïekenistie, vuesiehtimmien gaavhtan gåessie skïemtjede jallh fuehpesne.
Goruda hormonabalánsa sáhttá maid váikkuhit.
Dah hormovnh kråahpesne maehtieh aaj tsevtseme sjïdtedh.
Danin lea dehálaš ahte ovttaskas oažžu guobbara ovdal mánnováivviid dehe jus lea áhpeheapme.
Dannasinie sïejhme goebperh åådtje raakte gujnelemmien åvteli jallh gosse nåajsan.
Guoppar ii leat miige sohkabealdávddaid.
Goebpere ij leah tjoeleskïemtjelasse.
Dan sáhttá darvvihit anašeamis muhto lea eahpedábálaš.
Dïhte maahta boetjemisnie laanestidh mohte dïhte ij leah sïejhme.
Baicca guoppar ii sáhte darvvihit njálbmeseksa bakte dehe jus manná seamma hivssegis go soamis geas lea guoppar.
Mohte goebperh ij laanesth njaelmieseksine jallh jis seamma ohtjegåetesne orreme giejnie mij goebperh utni.
Got olmmoš fuobmá ahte sus lea guoppar ?
Guktie aajhtsa goebperh åtna ?
Nieidan fuobmá dávjjimus ahte sus lea daningo sakŋida ja spiiddista cinneráiggis ja cinnebaksamiin.
Nïejtine aajhtsa daamhtajommes goebperh åtna jis goepedh jïh svijredh tsïnnenjaelmien bïjre jïh tsïnnebangseminie.
Cinnebaksamat sáhttet maid ruvssodit ja bohtanit.
Tsïnnebangsemh maehtieh aaj rööpses jïh bankes sjïdtedh.
Golgamat sáhttet šaddat vielgadat, goikát ja rievdnaláganat muhto muhtumin dat leat njárbadat ja muhtin háve eai leat golgamat ollenge go olbmos lea guoppar.
Galkegh maehtieh veelkes, gejhkie jïh kryjneligke sjïdtedh, men muvhtene dah njeerpes jïh naan aejkien ij naan galkegem utnieh gosse goebperh åtna.
Guoppar dagaha maid ahte sáhttá spiiddistit ja bávččagit go cissa dehe anaša.
Goebperh aaj darjoeh guktie svärja jallh baektjede gosse gadtja jallh jis seksem åtna.
Muhtumin olmmoš oažžu ihttomiid cinnebaksamiidda ja buođggaide.
Muvhtene eksemem åådtje tsïnnebangseminie jïh njaareminie.
Bártniin lávejit návleoaivi, nađđa, bálloskuohput dehe buođggat ruvssodit, goikat ja ganasit.
Baernide boetjem, goelem jallh njaaremh pruvhkieh rööpses, gejhkie jïh barmah sjidtedh gosse goebperh åtna.
Olmmoš sáhttá maid oažžut vilges gearddi návleoaivvi birra, ovdanáhki vuollái, dehe nađđii.
Maahta aaj veelkes skïeltem åadtjodh boetjesne.
Gearddi láve váddásit bassat eret go ovdanáhkkevuodja mii dábálaččat lea ovdanáhki vuolde.
Dïhte lea gïervebe bæssa goh smegma maam iemeles gååvnese åvtenjaltjen nuelesne.
Got guobbaris beassá eret ?
Guktie goebperh båehtjerde ?
Jus olbmos lea beare unnán váivi guobbaris cinnis dehe náhpolis láve dat measta álot láhppot ieš moatti beaivvi geažis divššukeahttá.
Jis smaave vaejvieh goebperistie tsïnnesne jallh boetjesne pråvhka mahte dam åålegh jïjtje gaarvanieh måedtie biejjiej mænngan jïh ij daarpesjh dam båehtjierdidh.
Muhto muhtumin dat ii mana badjel, dehe sakŋida ja spiiddista nu olu ahte olmmoš jođánit háliida dahkat juoidá dasa.
Bene muvhtene ij orrijh, jallh guapa jïh svæjra dan jïjnjh guktie sæjhta dam varki båehtjierdidh.
Jus dat lea vuosttas geardi go ovttaskas oažžu problema galgá váldit oktavuođa nuoraidvuostáváldimiin, liike- ja sohkabealevuostáváldimiin dehe dearvvasvuođaguovddážiin oažžun dihte čielgasa leago duođain jearaldat guobbaris.
Jis voestes aejkien dåeriesmoerem åtna edtja noeredåastovem, njaltja- jïh tjoeledåastovem jallh hoksejarngem gaskesadtedh jïh desnie goerehtidh jis gujht goebperh åtna.
Jus manná vuostáváldimii oažžu dahkat dutkama.
Jis dåastoevisnie mænna åådtje goerehtimmiem darjodh.
Dat láve mannat jođánit daningo dat gii dutká álkit sáhttá oaidnit leago jearaldat guobbaris.
Dïhte gujht varki jåhta juktie dïhte gie goerehte aelhkieslaakan maahta vuejnedh jis dïhte lea goebpere.
Jus olbmos lea leamaš guoppar ovdal ja dovdá problema sáhttá oastit juoga reseaptagehtes dálkasa guobbara vuostá mii gávdno apotehkas.
Jis goebperh aarebi åtneme jïh dåeriesmoeride damta maahta naan dejstie receptehts daalhkesh goebperi vööste åestedh mejtie apotehkesne gååvnesieh.
Dat lea vuoiddas mainna sáhttá vuoidat cinni ja cinnebaksamiid, dehe náhpola ja bálluid.
Dejtie badtjine gååvnesieh mejnie maahta tsïnnem, tsïnnebangsemh jallh boetjem jïh gåalojde bådtjadidh.
Nieiddaide gávdno maid billár, ng, vagitorium, man doalvu cinnái suorpmaiguin ja vuoiddas man cirgguha una plástacirgganasain.
Nïejtide aaj pillerh gååvnesieh, guktie gohtje vagitorijume, maam tsïnnen sïjse soermigujmie rijtie, jïh badtja maam dan sïjse strietjkie plastestrïetjkijinie.
Veháš áigge geažis maŋŋel go lea váldán ávdnasa sáhttá spiiddistit ja sakŋidit vel eanet, muhto dat láve mannat badjel jođánit.
Boelhketjem mænngan vierhtieh lea vaalteme maahta ennje jienebe goepeme jïh svijreme, mohte varki gujht orrije.
Jus čuovvu olles dikšuma šaddet measta buot buorrin reseaptagehtes dálkasiin.
Jis ellies båehtjierdimmiem tjïrrehte mahte gaajhkesh hijven sjidtieh dejnie reseptehts daalhkesinie.
Jus ii buorrán dehe jus guoppar geardu dávjjit go guktii jahkebealis ferte váldit oktavuođa nuoraidvuostáváldimiin, liike- ja sohkabealevuostáváldimiin dehe dearvvasvuođaguovddážiin fas veahki oažžumii.
Jis ij buarenh jallh jis goebperh bååstide båetieh jienebe guektien aejkien bieliejaepiem byöroe noeredåastovem, njaltja- jallh tjoeledåastovem jallh hoksejarngem gaskesadtedh viht guktie viehkiem åadtjodh.
Lea dehálaš ahte ii geavtte guobbargoddin ávdnasa ila dávjá dehe dušši dihte daningo dat sáhttá dagahit váddáseabbon beassat eret guobbaris dehe dat geardu oanehis áigge geažis fas.
Dïhte lea vihkeles ij daalhkesh goebperi vööste utnieh daamhtaj jïh jis ij daerpies juktie dïhte maahta darjodh gïervebe jïh gïervebe sjïdtedh goebperi båehtjierdidh jallh dïhte bååstide båetedh boelhketjen mænngan.
Dat sáhttá maid goikadit vuohččecuocca ja dahkat dan headjun mii sáhttá dagahit eará problemaid.
Dïhte maahta aaj njevlieskïeltem gejhkiedidh jïh mestie jeatjah dåeriesmoerh båetieh.
Maid dahkat vai ii oaččo guobbara ?
Maam maahta darjodh guktie ij goebperh åadtjoeh ?
Daningo lea eahpečielggas manin oažžu guobbara lea váttis suddjet iežas dan vuostá.
Juktie ij leah tjïelkes mannasinie goebperh åådtje dellie gïerve dan vööste vaarjelidh.
Muhtimin dadjo ahte riska oažžut guobbara lassána jus bassá vuolledábiid dávjá ja sáibbuin.
Muvhtene jeahta stuerebe vaahra goebperh åadtjodh jis tsåvhnoem daamhtaj jïh såapojne bïssede.
Ii leat miige mii čájeha sihkkarit ahte nu lea.
Ij gååvnesh maam akt mij jeahta naemhtie gujht lea.
Muhto jus olbmos lea guoppar dehe dávjá oažžu guopparinfekšuvnnaid ja basada ollu sáhttá šaddat buoret jus bassá unnit.
Mohte jis goebperh åtna jallh daamhtaj goebpereinfeksjovnem åådtje jïh tsåvhnoen jaabnan bïssede dellie kaanne buarene jis ij dan jaabnan bïssedh.
Leago guoppar dehe ii rehkke bassat vuolledábiid oktii beaivvis loika čáziin.
Jïlhts goebperh åtna jallh ij dellie nuekies tsåvhnoem bïssede akten aejkien fïerhten biejjien lïemkeds tjaetsine.
Ii galgga geavtit dábálaš sáibbu vuolledábiin daningo dat goiká.
Ij edtjh såapoem tsåvhnosne nåhtadidh juktie dïhte gajhkene.
Jus háliida sáhttá dan sadjái geavtit parfymagehtes oljju.
Jis sæjhta maahta dan sijjeste ovparfymereme åljam nåhtadidh.
Jearaldagat ja vástádusat guobbaris vuolledábiin
Gyhtjelassh jïh vaestiedassh goebperi bïjre tsåvhnosne
Oažžugo guobbara liegga ja baskkes biktasiin ?
Åådtje goebperh stringeste, bïjveles jïh gaertjies vaarjojste ?
Eai leat mangelágan dieđalaš duođaštusat ahte liegga, baskkes biktasat galggale dagahit ahte álkibut oažžu guobbara.
Ij gååvnesh naan daajroeskaepeles vihtiestimmieh bïjveles, gaertjies vaarjojste jallh stringeste edtjieh darjodh aelhkebe goebperh åadtjodh.
Muhto jus oažžu guobbara sáhttá dat spiiddistit ja sakŋidit unnit jus geavtá bumbol vuolildus buvssaid ja sadjás biktasiid.
Mohte jis joe goebperh åtna maahta unnebe vaejvieh sjïdtedh jis lïjhkemåvhkah bomulleste åtna jïh vïjresåbpoe vaarjoeh åtna.
Sáhttá maid veahkehit jus nohkká vuolildus biktasiidhaga ja jus lea nieida ii geavtte buksasuoji.
Maahta aaj viehkine årrodh lïjhkemåvhkehts åeredh jïh jis nïejte ij lïjhkemåvhkahvaarjelimmiem utnieh.
Láhppogo guoppar jus vuoidá vuolledábiid yoghurtain ?
Goebperh gaarvanieh jis tsåvhnoem yoghurtine badtja ?
Ahte yoghurta veahkeha guobbara vuostá lea cuvccas masa ii leat dieđalaš duođaštus.
Ahte yoghurte goebperi vööste viehkehte lea myte mïsse ij gååvnesh naan daajroeskaepeles vihtiestimmieh.
Dan sadjái yoghurta soaitá čoaskudit ja danin lea buorre sakŋasii.
Mohte yoghurt maahta darjodh guktie jueskebe damtedh jïh dan gaavhtan hijven goepemen vööste.
Sáhttágo guoppar darvánit ?
Maahta goebpere laaneste ?
Guoppar ii viiddo ovdamearkka dihte hivssegiid bakte.
Goebperh eah vuesiehtimmien gaavhtan ohtjegåetesne laanesth.
Dan sajis guoppar sáhttá viidut cinneanašeami bakte vaikko dat lea eahpedábálaš.
Mohte goebpere maahta laanestidh tsïnneboetjemisnie jïlhts lea dan ovsïejhme.
Oažžugo guobbara borramiin olu sohkkara ?
Åådtje goebperem gosse jïjnjh dïjnegh byöpmede ?
Eai leat mangelágan dieđalaš duođaštusat ahte laktása dasa ahte borrá olu sohkkara.
Ij naan daajroeskapeles vihtiestimmieh guktie goebperem åådtje jis jïjnjh dïjnegh byöpmedidh.
Muhto jus leat problemat guobbariin ii leat váralaš geahččalit jus rievdaduvvon biebmodábiid sáhttet dagahit ahte šaddá buorebun.
Mohte jis dåeriesmoerem goebperinie åtna dellie ij leah vaahreles teestedh jis buaranidh jis jeatjah beapmoeh byöpmede.
Sáhttágo anašit jus lea guoppar ?
Maahta seksem utnedh gosse goebperh åtna ?
Ii leat váralaš anašit go olbmos lea guoppar muhto daningo vuohččecuoccat leat rašit sáhttá oažžut daidda una háviid ja dat sáhttá bávččagahttit go anaša.
Ij leah vaahreles seksem utnedh jis goebperh åtna mohte dan gaavhtan njevlieskïelth tsevtseme maahta ohtje raejkieh dejtie jïh maahta baektjiedidh vuesiehtimmien gaavhtan gosse boetjedh.
Jus lea cinneanašeapmi lea maid una riska ahte guoppar viidu.
Jis tsïnneboetjemem åtna maahta aaj onne vaahram gååvnesidh goebpere laaneste.
Dan sajis lea riska stuorit ahte oažžu ja viiduda sohkabealedávdda jus lea cinneanašeapmi seamma áigge go olbmoš lea guoppar daningo leat una háviid vuohččecuoccain mii dagaha ahte álkibut oažžu ja viiduda infekšuvnnaid.
Dan lissine vaahra stuerebe åådtje jallh laaneste tjoeleskïemtjelassem jis tsïnneboetjemem åtna seammasïenten gosse goebperh åtna juktie smaave raejkieh njevlieskïeltine åtna maam dorje aelhkebe sjædta infeksjovnh åadtjodh jallh laanestidh.
Borgguheapmi
Rïevhkestimmie
Borgguheapmi
Rïevhkestimmie
Go borgguha njammá alccesis duhatnáriid mirko ávdnasiid.
Gosse rïevhkeste dellie tåvsenh daalhkesi eebnh kråahpen sïjse njamma.
Borgguheapmi sáhttá dagahit sierra vahágiid ja buozanvuođaid, ja sullii juohke nubbi olmmoš gii borgguha jápmá ovdalgo son livččii jápmán borggutkeahttá.
Rïevhkestimmeste maahta ovmessie skaarah jïh skïemtjelassh åadtjodh jïh medtie fïerhten mubpien persovne gie rïevhkeste aarebi jaama enn jis ij rïevhkesth.
Dan lassin duhpát lea divrras, ja sáhttá dagahit nákkiid, heajut veadjima ja unnit seksahálu.
Dågka lea aaj dovres, jïh destie njavsodh, båajhtode kondisjovnem jïh vaenie sekselastoem åådtje.
Goittotge lea dábálaš ahte borgguhišgoahtá vai lea buorre ja čorgat.
Læjhkan daamhtaj aalka rïevhkestidh juktie sæjhta tjaebpies jïh veekes årrodh.
Suddjen dihte nuoraid duhpáha váriin, lea leahkime láhka mii dadjá ahte ii oaččo oastit duhpáha vuollái 18 jahkásažžan.
Juktie edtja noerh vaarjelidh vaahrijste dågkam nåhtadidh, laake gååvnese mij jeahta ij åadtjoeh dågkam åestedh jis nuerebe 18 jaepien båeries.
Sáhttá borgguhit duhpáha sigareahttan, sigáran, sigarillan ja čáhcebiipun.
Maahta dågkam rïevhkestidh sigaredtinie, cigarrine, cigarilline, pæjhpojne jïh tjaetsiepæjhpojne.
Sigareahtat leat dábálepmosat.
Sigaredth sïejhmemes.
Sigareahtat eai siskkil beare duhpáha, čahkkehuvvon suovas leat sullii 4000 kemiijalaš ávdnasa.
Sigaredten sisvege ij ajve dågka, soevenisnie tsïhkijahteme sigaredteste gååvnesieh medtie 4 000 kjemijen eebnh.
Máŋggat dain addet borasdávdda.
Jïjnjh dejstie maehtieh cancerem vedtedh.
Váraleamos ávdnasat leat:
Dah feerlegommes eebnh leah:
Nikotiidna, ávnnas mii lea sállejuvvon duhpáhis ja buktagiin mat veahkehit dan gii háliida heaitit borgguheamis ja nuskomis.
Nikotijne, eebne mij ajve dåhkasjahteme dågkesne jïh produktine mah edtjieh viehkine årrodh dejtie gïeh sijhtieh rïevhkine jallh snohkine galhkedh.
Nikotiidna lea nu váralaš ahte jus oččolii nikotiinna njealji sigareahtas njuolga varrii jámálii.
Nikotijne lea dan feerlege, jis nikotijne njieljie sigaredtijste ryöktesth vïrrese åådtje, dellie edtja jaemedh.
Syanvehta, mirkkolaš gása.
Cyanväte, vaarege gasse.
Čitnaoksiida, mirkkolaš gása mii lea e.e. biilabázahassuovas
Kolmonoxide, vaarege gasse mij gaskem jeatjebem gååvnese gassesne bïjleste.
Darvi siskkilda máŋggaid sierra ávdnasiid, oassi dain sáhttet dagahit borasdávdda.
Dervie, man sisvege jïjnjh eebnh, naan dejstie maahta cancerem vedtedh.
Dan lassin sigareahtain gevtojuvvo darvi earet eará asfálttain ja molenfearggain.
Dam aaj asfaltese jïh klaeride nåhtadidh.
Ovdamearka eará váralaš ávdnasiin leat ladju, kadmiuma, ammoniáhkka, benzena ja rádioaktiivvalaš poloniuma.
Vuesiehtimmieh jeatjah feerlege eebnh plæjjoe, kadmiume, ammoniake, bensene jïh radijoaktijvele poloniume.
Manin olmmoš borgguhišgoahtá ?
Mannasinie aalka rïevhkestidh ?
Dábáleamos lea ahte lea olbmáiguin go vuosttaš geardde geahččala borgguhit.
Daamhtemes voelpigujmie voestes aejkien pryövoe rïevhkestidh.
Háliida geahččalit got dat smáhkke ja dovdo.
Sæjhta pryövedh guktie maejstedh jïh guktie domtedh.
Soaitá atnit ahte dat lea lávva.
Kaanne tuhtjie alvas murreds.
Dat ii measta geange mielas leat buorre vuosttaš geardde.
Mahte ij naan tuhtjh njaelkies maejstedh voestes aejkien.
Muhtimat borgguhit orrun ja dovdan dihte boarráseabbon, dehe iešráđáleabbon.
Naan rïevhkeste juktie dah sijhtieh vååjnedh båarasåbpoe, jallh jïjtjeråårehke.
Olmmoš sáhttá atnit ahte šaddá álkit leahkit eará olbmuiguin, geat maid borgguhit.
Maahta aaj tuhtjedh aelhkebe jeatjajgujmie årrodh, dejgujmie gïeh aaj rïevhkestieh.
Eatnasat dihtet ahte dat lea váralaš
Jeanatjommes daejrieh dïhte feerlege.
Eatnasat dihte ahte lea váralaš borgguhit.
Jeanatjommes daejrieh dïhte feerlege rïevhkestidh.
Muhto lea álki jurddašit ahte buozanvuođat eai deaivva su, dehe ahte galgá heaitit ovdalgo šaddá váralažžan.
Bene aelhkie ussjedidh im manne skïemtjes sjïdth, jallh edtja dejnie orrijidh åvteli feerlege sjædta.
Jus borgguhišgoahtá leat dihto áššit maid sáhttá fuomášit oalle jođánit, ovdamearkka dihte ahte oažžu heajut veadjima.
Jis aalka rïevhkestidh dellie naan aath man dan varki aajhtsa, vuesiehtimmien gaavhtan nåakebe kondisjovnem åtna.
Dat vuolgá das ahte gorut šaddá heajubun váldit sivrraáimmus jus borgguha, ja nikotiidna mii lea duhpáhis oažžu váimmu časkit jođáneappot.
Dïhte dan gaavhtan kråahpe nåakebe vuekine syrem aajmoste aajngehte gosse rïevhkeste, jïh nikotijne mij dågkine gååvnese dorje vaajmoe varkebe jïevkehte.
Mađi árabut eallimis borgguhišgoahtá, dađi stuorit riska lea šaddat sorjavažžan ja vai oažžu vahágiid ja skibasvuođaid borgguheamis.
Dan aerebi jieliemisnie maam aalka rïevhkestidh, dellie stuerebe vaahrah sjidtieh dam jearohks sjïdtedh jïh skaarah jïh skïemtjelassh rïevhkestimmeste åadtjodh.
Ovdalgo geahppat ovdánan válmmasin lea erenomaš hearkkit duhpáhii.
Åvteli dah gablah skearkagieh tjuara dejtie tjeahpastalledh.
Vaikko rievtti mielde ii galgga sáhttit oažžut duhpáha jus lea vuollái 18 jagi, álget máŋggat geat leat nuorabut borgguhit.
Jïlhts ij gan maehtieh dågkam åestedh jis nuerebe 18 jaepien båeries, jïjnjh gïeh nuerebe aelkieh rïevhkestidh.
Passiivvalaš borgguheapmi
Passijve rïevhkestimmie
Jus lea lahka olbmuid geat borgguhit, ovdamearkka dihte seamma lanjas, oažžu alccesis gásaid mat leat duhpáhis.
Jis lïhke orre persovnh gïeh rïevhkestieh, vuesiehtimmien gaavhtan seamma tjïehtjelisnie, dellie voejngehte dah gassh mah leah soevesne.
Dat gohčoduvvo passiivvalaš borgguheapmin.
Dïhte passijve rïevhkestimmiem gohtje.
Daningo passiivvalaš borgguheapmi lea maid váralaš lea borgguheapmi gildojuvvon restauráŋggain, kaféain, bargobáikkiin ja almmolaš báikkiin.
Dannasinie passijve rïevhkestimmie aaj lea feerlege ij leah luhpie rïevhkestidh beapmoehsijjine, barkoesijjine jïh byjjes sijjine gåetien sisnie.
Heaitit borgguheames
Orrijidh rïevhkestidh
Lea álki šaddat sorjavažžan duhpáhis.
Dïhte lea aelhkies dågkam jearohks sjïdtedh.
Beare moatti sigareahta maŋŋel sáhttát vuoiŋŋahat šaddat sorjavažžan nikotiinnas.
Barre naan sigaredti mænngan maahta aajla nikotijnem jearohks sjïdtedh.
Leahkit sorjavaš duhpáhis mearkkaša ahte gorut lea hárjánan oažžut nikotiinna, ahte šaddá váivin jus ii oaččo borgguhit, nu gohčoduvvon biehttalanváivvit.
Dågkam jearohks årrodh lea kråahpe nikotijnem jearohks jïh kråahpe dam sæjhta, gierve sjædta jis ij rïevhkesth, maam gohtje abstinensedåeriesmoere.
Muhto olmmoš maid darvána geavaheapmái, šaddá dáhpin borgguhit.
Maahta aaj darjomem jearohks sjædta, dïhte vaane sjædta rïevhkestidh.
Lea váttis heaitit borgguheames, vaikko háliidage leahkit friddja das.
Gïerve orrijidh rïevhkestidh, jïlhts dam sæjhta.
Muhto dat lihkostuvvá ja mađi nuorabun heaitá borgguheames dađi buoret dat lea.
Mohte gujht gåarede, jïh dan aarebi orrije rïevhkestidh buerebe sjædta.
Eanaš vahágat ja skibasvuođat maid borgguheapmi addá, sáhttet jávkat jus heaitá.
Jeenjemes skaarah jïh skïemtjelassh mah rïevhkestimmeste åådtje, maahta vaeniedidh jis orrije.
Buorit ákkat leahkit borggutkeahttá
Hijven sjïekieh ij rïevhkesth:
Sáhttá leahkit ruhta earái, daningo lea divrras borgguhit
Beetnegh jeatjah aatide åtna, juktie dovres sjædta rïevhkestidh.
Olmmoš veadjá buorebut jus ii borggut.
Buerebe kondisjovne sjædta jis ij rïevhkesth.
Olmmoš lea dearvasit sigareahtaid haga, sihke dál ja boahttevaš áigge.
Frïeskebe sjædta sigaredti namhtah, dovne daelie jïh båetije aejkien.
Lea jáhkihahtti ahte olmmoš oažžu guhkit eallima jus ii borggut.
Veanhta guhkebe jielemem åådtje jis ij rïevhkesth.
Vealtá dahkamis váhnemiid ja earáid hilbadin ja beahtáhallan.
Slyöhpoe eejtegh jïh jeatjah måarehks jïh njåajjan darjodh.
Vealtá leahkime sorjavaš ja dovdat biehttalanváivviid dego leahkit duhpáthálot, leahkit jierásmuvvan dehe leabohin.
Slyöhpoe jearohks sjïdtedh jïh abstinensedåeriesmoerem damta, v.g. sæjhta rïevhkestidh, raessesne jallh stråarkan domtedh.
Biktasiin ii leat duhpáthádja.
Dah vaarjoeh eah rïevhkem hopsh.
Ii dárbbat oažžut heajos vuoigŋama dehe fiskes bániid.
Ij daarpesjh voejngehtem vestieslaakan hopsedh jallh viskes baenieh åadtjodh.
Jus olmmoš lea vuollái 18 jagi sáhttá dahkat somás áššiid iežas áiggiin go ahte geahččalit oažžut duhpáha.
Jis lea nuerebe 18 jaepien båeries maahta lustebe aath darjodh enn dågkam ohtsedidh.
Vealtá oažžumis nárvviid ovdal áiggi.
Slyöhpoe strunhtjien åvtelhbodti sjïdtedh.
Duhpátgilvin billista birrasa máŋgga ládje ja gilvit vaháguvvet mirko dustenávdnasiin.
Dågkasjïdteme byjresem eerjie gellie vuekine jïh dah sjædtoehtæjjah skaarah åadtjoeh daalhkes vierhtijste.
Jus eahpida galgágo borgguhit dehe ii, jus sáhttá geahččalit dahkat listtuid oavdduiguin ja heajos beliiguin.
Jis juerede jis edtja rïevhkestidh jallh ij, maahta pryövedh læstoeh tjaeledh aevhkine jïh vaejvine.
Sáhttet leahkit una áššit ja stuora áššit, mat gusket iežas eallima, eará olbmuid, birrasa ja eará.
Stoerre jïh smaave aatigujmie, jïjtje jieliemisnie, jeatjah persovnh, byjrese jïh jeatjah.
Dat leat iežas listtut, ja olmmoš ieš mearrida man galgá čuovvut, got háliida dahkat borgguhemiin.
Daate dov læstoeh, jïh nænnoste man mietie edtja dåeriedidh, guktie sæjhta rïevhkestimmine darjodh.
Cummástallan ja ráhkástallan lea juoga masa máŋgasat liikojit.
Tjonnestidh, tjuvliestidh jïh gijhkierdidh
Jus ii leat dahkan dan soaitá olmmoš niegadit ja ahkiduššá dahkat dan.
Tjonnestidh, tjuvliestidh jïh gijhkierdidh
Seamma áigge sáhttá maid dovdot vehá leabohin vuosttas cumma dehe ráhkástallama ovdal.
Tjonnestidh, tjuvliestidh jïh gijhkierdidh jïjnjh lyjhkoeh dam darjodh.
Got dáhká go ráhkástallá.
Jis ij leah dam dorjeme kaanne dan bïjre nïekede jïh haelede dam darjodh.
Jus imaštallá got galgá dahkat go cummástallá ja ráhkástallá, sáhttá leahkit buorre jurddašit ahte eai leat mangelágán njuolggadusat mot dahkat.
Jis ussjede guktie edtja darjodh gosse tjuvliestidh jallh gijhkierdidh, maahta hijven jïermestalledh ij naan njoelkedassh dïsse gååvnesh guktie dam darjodh.
Jus geahččaladdá ja dahká vugiin mii orro buorre alccesis, orru dat dávjá buorre dasanai geainna cummástallá dehe ráhkástallá.
Jis pryövoe jïh vuekine dam darjodh maam hijvenlaakan damta jïjtsasse dellie aaj hijven damta dïsse gïem tjuvleste jïh gijhkerde aaj.
Cummástallat lea deaddit baksamiid soapmása eará baksamiid vuostá dehe soames eará báikái gorudis, dávjá dahká maid una stoavkkihanjiena seamma áigge.
Tjonnestidh lea gosse bangsemh jeatjaj bangsemidie dïedtese jallh jeatjah sijjide naakenen kråahpesne, daamhtaj aaj ohtje tjoejem seammasïenten dorje.
Go cummástallá soapmása njálbmi lea gitta.
Gosse tjonnestidh dellie njaelmiem gaptjeme.
Go cummista soapmása nu lávejit sihke baksamat ja njuokčamat guoskkadit nuppiideaset.
Gosse tjuvleste dellie pruvhkieh dovne bangsemh jïh njoektjemh sinsitniem doehtedidh.
Dat lea dego ráhkástallá ja ráhkástallo njuokčamiin ja baksamiiguin.
Dïhte lea guktie gaajesje jïh gaajesjåvva njoektjeminie jïh bangsemigujmie.
Dan sáhttá maid govvidit ahte smáhkke soamis eará.
Maahta aaj bïhkedidh guktie naakenem maejstedh.
Dábálaš vuohki álgit cummástallat lea álgit cummestallat.
Sïejhme vuekie gosse tjuvliegåata lea aelkiejægan tjonnestidh.
Jus de háliida cummástallat sáhttá sirret baksamiid ja coggalit njuokčama vehá nu ahte dat guoskkaha nuppi baksamiid.
Sæjhta dellie tjuvliestidh maahta njaelmiem ånnetji rïhpestidh jïh njoektjeme-gietjiem ohtj ’ ånnetji mubpien bangsemidie njoeledh.
Dalle beassá oaidnit jus nubbi maid sirre baksamiid nu ahte njuokčamat deaivvadit.
Dellie åådtje vuejnedh jis dïhte aaj sæjhta tjuvliestidh jïh sinsitnien njoektjemidie doehtedieh.
Eai leat mangelágán njuolggadusat got galgá dahkat go cummista goabbat guoimmi, ovdamearkka dihte man guhkás galgá coggalit njuokčama dehe man olu galgá sirret baksamiid, muhto dan mearrida ieš.
Ij naan njoelkedassh gååvnesieh guktie edtja darjodh gosse tjuvliestidh, vuesiehtimmien gaavhtan man guhkies edtja njoektjemen mubpien njaalman rijtedh jallh man jïjnje edtja njaelmiem rïhpestidh, dam jïjtje nænnoste.
Dávjjimusat láve dat čoavdásit ieš go cummásta soapmása.
Daamhtaj pråvhka dam iemeles laakan sjïdtedh gosse naakenem tjuvleste.
Muhto okta ráva lea álgge várrogasat ahte it deatte njuokčama ja lihkat dan garrasit nuppi njálmmis dakkaviđe.
Mohte raereste mojhteleslaakan aelkedh guktie ij njoektjemem tjarki rijth jïh alvas dam svihtjie mubpien njaelmesne.
Láve leahkit buorre goappešiidda jus geahččaladdá.
Hijven gujht gåabpatjahkide pråvhka sjïdtedh jis haarjanidh.
Lea váttis cummistit soapmása njuolga ovddos daningo njunit álkit nordasit oktii, danin láve dárbbahit vehá állet oaivvi vai olaha.
Gïerve tjuvliestidh ryöktesth åvtelistie juktie dah njuenieh aelhkie bunhkieh, dan gaavhtan pråvhka åejjiem raagkedidh guktie buerebe sjædta.
Sáhttá leahkit buorre vuoigŋat njuniin go cummista soapmása.
Aelhkemes njuenine voejngehte gosse tjuvleste.
Ferte geahččaladdat mii orru buoremus.
Åådtje pryövedh guktie tuhtjie bööremes.
Bátnestellegiin dehe “ piersniin ” sáhttá cummistit buorehit.
Hijven gåerede tjuvliestidh baenieregulereminie jallh piercinginie.
Sáhttá maid cummistit guhtet guoimmi goruda.
Maahta aaj sinsitniem kråahpesne tjuvleste.
Gosa gorudis cummista dehe háliida cummistuvvot mearrida ieš dainna geainna cummástallá ja cummástallo.
Gusnie kråahpesne tjuvleste jallh sæjhta tjuvliestidh jïjtje nænnoste mubpine ektesne giem tjuvleste jallh gie tjuvleste.
Sallumat ja ráhkástaddamat
Faerhmieh jïh gaajesjimmieh
Sáhttá dovdot somán guldalit soapmása eará goruda, ovdamearkka dihte sallumiin ja njávkamiin.
Maahta njaelkies-ligke damtedh mubpien kråahpem domhkestidh, vuesiehtimmien faerhmiestidh jïh gaajesjidh.
Sáhttá njávkat ja sallut sihke biktasiiguin ja biktasiidhaga.
Maahta gaajesjidh jïh faerhmiestidh dovne vaarjohts jïh vaarjoejgujmie.
Got ráhkástallá, rievtti mielde ?
Guktie gijhkerdeminie ?
Ráhkástallat lávejit gohčodit go olmmoš cummástallá, cummistallá, salastallá ja njávká soapmása.
Gijhkierdidh pråvhka dam gohtje gosse tjuvliestidh, tjonnestidh, faerhmiestidh jïh gaajesjidh.
Cummástallan ja salastallan seamma áigge sáhttá nappo leahkit ráhkástallan.
Gosse tjuvleste jïh faerhmeste seammasïenten maahta gohtje gijhkierdimmie.
Jur dego goruda njávkan ja cummisteamit sáhttet maid leahkit ráhkástallan.
Seamma goh jis kråahpem gaajesje jïh tjonneste aaj maahta gijhkierdimmiem årrodh.
Go ráhkástallá sáhttá maid deaddit ja ruvvet iežaska nuppiideaskka vuostá.
Gosse gijhkerdeminie maahta aaj sinsitnine pruvvedadtedh.
Ráhkástallat sáhttá máŋgga ládje, ovdamearkka dihte ráfálaččat ja siivvuid dehe garrasit ja giivásiid.
Maahta ovmessie vuekine gijhkierdidh, vuesiehtimmien gaavhtan joeleds jïh sealoes jallh tjarke jïh tjimkeslaakan.
Dávjá ráhkástallan variere dagadettiin.
Daamhtaj dïhte jeatjahtahta gosse dam darjoeminie.
Dat sáhttá maid varieret geardi gearddiinis ja olbmos olbmui.
Maahta aaj jeatjahtahta aejkeste aajkan jïh persovneste persovnese.
Ráhkástallat sáhttá bivttas nalde, unnán biktasiiguin dehe jur álás.
Maahta gijhkierdidh gosse jïjnjh vaarjoeh, jallh vaarjohts jallh båadtsode.
Ráhkástallat sáhttá maid sierra rumašguottuin ovdamearkka dihte čuoččut, čohkkut, dehe veallut.
Maahta aaj ovmessie vuekine gijhkierdidh, vuesiehtimmien gaavhtan gosse tjåadtjoejægan, tjahkasjægan jallh gællasjægan.
Ráhkástallan sakka ja unnán dehe bivttaskeahttá gohčoduvvo muhtumin roavesráhkástallamin.
Jïjnje gijhkierdeminie vaarjohts muvhtene gohtje kruepiegijhkierdimmie.
Duivi
Struledh
Muhtimat gohčodit ráhkástallama duivin.
Muvhth gåhtjoeh gijhkierdimmiem struledh.
Muhto duivi sáhttá mearkkašit eará áššiid.
Mohte struleme maahta aaj jeatjah darjomh årrodh.
Muhtimat atnet ovdamearkka dihte ahte duive go njoallu dehe anaša soapmásiin dehe soamis earáiguin.
Muvhth vienhtieh vuesiehtimmien gaavhtan dah strulieh gosse tramhkoehtieh jallh seksem utnieh mubpine jallh mubpiejgujmie.
Olbmo geainna lea dahkan dan sáhttá maid gohčoduvvot duivin.
Persovne giejnie dam dorjeme aaj gohtje strule.
Mii dahká cummástallama ja ráhkástallama somán ?
Maam darjoeh tjuvlieh jïh gijhkierdimmie njaelkies-ligke ?
Leahkit lahka ja njávkojuvvot soapmásis dagaha ahte liiki, njuovčča ja baksamat reagerejit ja sáddejit signálaid vuoigŋasiidda ahte dat dovdo somá ja jierástuvvan.
Lïhke årrodh jïh jis naan datnem gaajesje dam dorje guktie njaltja, njoektjeme jïh bangsemh seahkarieh jïh signaalh aajlese seedtieh, daate damta gïeltegs jïh njaelkies-ligke.
Dat sáhttá maid dagahit ahte šaddá himolaš.
Maahta aaj dorje geajhkeres sjædta.
Goruda nearvvat dat dikšot dovddu ja sáddejit signálaid vuoigŋasiidda.
Dïhte lea dah nervh kråahpesne mejtie domtesh gïetedieh jïh signaalh aajlese seedtieh.
Vai dovdolii somá ja hearvái ráhkástallat lea dehálaš ahte sihke ieš ja dat geainna ráhkástallá háliida dahkat dan.
Guktie edtja damtedh gïeltegs jïh njaelkies-ligke gosse gijhkerdeminie dïhte vihkeles dovne jïjtje dïhte mubpie giejnie gijhkerdeminie dam sæjhta.
Sierra olbmot liikojit sierra olu cummástallamii ja ráhkástallamii.
Ovmessie persovnh ovmessie lyjhkoeh tjuvliestidh jïh gijhkierdidh.
Ii leat mangelágán rivttes dehe vearu vuohki dovdat muhto oažžu guldalit iežas liikogo ahte lea somá cummástallat ja ráhkástallat dehe háliidago milloseappot dovdat lagašvuođa eará ládje.
Ij gååvnesh naan reaktoe jallh fïejle vuekiem damtedh, jïlhts tjuara jïjtsasse govledh jis tuhtjie njaelkies-ligke tjuvliestidh jïh gijhkierdidh jallh sæjhta gujht lïhkevoetem damtedh jeatjah vuekine.
Olbmos lea álo riekti gieldit jus ii hálit cummástallat dehe ráhkástallat dehe jus juoga ii oro buorre dalle go dahká dan.
Åålegh reaktam åtna jiehtedh jis ij sïjhth tjuvliestidh jallh gijhkierdidh, jallh jis maam akt ij hijven damth gosse dam dorje.
Ii galgga goassege leahkit mielde cummástallame ja ráhkástallame beare dan dihte ahte soamis eará háliida dan.
Ij edtjh gåessie tjuvliestidh jallh gijhkierdidh barre jis naan jeatjah dam sæjhta.
Smáhkka ja hádja
Smaahke jïh hapsoe
Buohkat smáhkkejit ja haksojit sierraládje.
Gaajhkesh ovmessielaakan smååhkedieh jïh hepsieh.
Mot hakso ja smáhkke muhtto maid ovdamearkka dihte dan sivas maid lea borran mot lea basadan mot biktasat haksojit ja nu viidáseappot.
Guktie smååhkede jïh hepsie aaj jeatjahtahta, vuesiehtimmien gaavhtan dan gaavhtan maam lea byöpmedamme, guktie bïssedamme, guktie vaarjoeh hepsieh jïh novh vijresåbpoe.
Jus lea galbmon ja olbmos lea infekšuvdna nu sáhttá ovdamearkka dihte njálbmi haksot earáládje go muđuin.
Jis sovhtine jïh infeksjovnem åtna dellie maahta vuesiehtimmien gaavhtan njaelmeste rovnegs hepsedh enn pråvhka.
Sáhttágo šaddat áhpeheapmin dehe oažžut sohkabealedávddaid go ráhkástallá ?
Maahta nåajsan sjïdtedh jallh tjoeleskïemtjelassh åadtjodh jis gijhkierdamme
Olmmoš ii sáhte šaddat áhpeheapmin ráhkástallamis.
Ij maehtieh nåajsan sjïdtedh gijhkierdimmeste.
Iige sáhte oažžut sohkabealedávddaidge.
Ij maehtieh tjoeleskïemtjelassem destie åadtjodh.
Ráhkástallan lea sihke somás ja sihkkaris vuohki leahkit soapmása lahka.
Gijhkierdimmie lea murries jïh vihties vuekie naakenem lïhke årrodh.
Aborta mearkkaša gaskaduhttit áhpehisvuođa.
Aborte lea gosse iemiem luejhtedh.
Jus jurddaša dahkat abortta soitet leahkit máŋga jearaldaga.
Jis funterde abortem darjodh dellie kaanne jïjnjh gyhtjelassh åtna.
Muhto álo lea vejolašvuohta deaivat soapmása oažžun dihte vástádusa jearaldagaide.
Mohte maahta åålegh naakenem råakedh gie maahta gyhtjelasside vaestiedidh.
Dát guoská maid dan gii lea dahkan soapmása áhpeheapmin.
Dïhte aaj dïsse gie nïejtem nåajsan dorjeme.
Ákkat ahte háliida dahkat abortta soitet leahkit máŋga.
Dah sjïekh mannasinie abortem darjodh maahta jïjnjh årrodh.
Ii soaitte dovdat iežas gearggusin.
Dïhte maahta årrodh ij nahkesjh.
Dovdá iežas ila nuorran dehe ahte ii heive su eallimii juste dalle.
Tuhtjie dan noere jallh ij heavedh daelie.
Soaitá dat geainna lea šaddan áhpeheapmin ii leat dat geainna háliida máná.
Kaanne dïhte gie ektesne nåajsan sjïdteme ij leah dïhte gie sæjhta maanadovvedh.
Lea lohpi dahkat abortta dárbbatkeahttá čilget geasage, fuolatkeahttá ákkas.
Reaktam åtna abortem darjodh jïh ij daarpesjh dam jeatjide goerkelidh, seamma man sjïekenisnie.
Abortalágas lea čállon.
Dïhte lea abortelaakesne tjaaleme.
Olbmos lea riekti molsut oaivilis goas fal ovdal ieš abortta.
Reaktam aaj åtna jarkesidh gåessŠakt aborten åvteli.
Aborta dahkan ii daga váddáseabbon šaddat áhpeheapmin maŋibus.
Abortem darjodh ij darjoeh gïerve nåajsan sjïdtedh dan mænngan.
Ii leat mangelágan ahkerádji oažžun dihte dahkat abortta.
Ij gååvnesh naan jaepieraaste abortem darjodh.
Ovdal abortta
Aborten åvteli
Olbmos gii jurddaša dahkat abortta soitet leahkit máŋga jearaldaga ja dalle soaitá leahkit buorre ságastit soapmásiin Abortta oktavuođas fállojuvvo álo doarjja ja veahkki, sihke ovdal ja maŋŋel.
Dïhte gie funterde abortem darjodh kaanne jïjnjh gyhtjelassh åtna jïh dellie hijven giejnie soptsestalledh. Gosse abortem sæjhta darjodh dellie viehkiem jïh dåarjoem dïsse faala, dovne åvteli jïh dan mænngan.
Jus lea dat gii lea dahkan soapmása áhpeheapmin sáhttá maid oažžut deaivát soapmása vai beassá ságastit jus háliida.
Jis lea dïhte gie nïejtem nåajsan dorjeme maahta aaj naakenem gaavnesjidh jïh dejnie soptsestalledh jis sæjhta.
Nieida gii mearrida
Nïejte gie nænnoste
Lea álo buorre ságastit dainna geainna lea šaddan áhpeheapmin got háliida dahkat.
Dïhte åålegh hijven dejnie sopstestalledh gïejnie nåajsan sjïdteme guktie sïjhtijægan darjodh.
Jus heive lea buorre jus sáhttá dahkat mearrádusa ovttas.
Jis gåarede hijven jis maehtiejægan ektesne sjæjsjalidh.
Muhto jus ii leat ovttaoaivilis álo áhpehis nieida mearrida dahkágo abortta vai ii.
Mohte jis eakan sïemedh dellie åålegh nåajsan nïejte gie sjæjsjele jis edtja abortem darjodh vuj ij dam sïjhth.
Dat gii lea dahkan soapmása áhpeheapmin ii sáhte okto mearridit galgágo dahkkot aborta vai doalahit máná.
Dïhte gie nïejtem nåajsan dorjeme ij reaktam utnieh oktegh sjæjsjalidh jis edtja abortem darjodh jallh maanam utniehtidh.
Leahkit guoibmi dasa gii dahká abortta
Partnere orre dïsse gie abortem dorje
Beroškeahttá das leago mearrádus aborttas oktasaš dehe ii, soaitá dat guoibmin leahkit unohas dovdamuš.
Saaht jis sïemes jis galka abortem darjodh jallh ij leah, maahta gïerve årrodh partnerasse daelie.
Abortavuostáváldimiin ja nuoraidvuostáváldimiin sáhttá beassat deaivat soapmása ja ságastit juogo goappešagat ovttas dehe akto.
Dovne abortedåastovisnie jïh noeredåastoevisnie maahta giem akt råakedh jïh dejnie soptsestalledh, oktegh jallh gåabpatjahkh.
Abortta maŋŋel soaitá dovdat iežas gehppon dehe morašlažžan.
Aborten mænngan maahta domtedh dovne hujnies jïh girmes.
Dovddut ja jurdagat soitet molsasaddat áiggi mielde ja muhtumin bohtet easka guhka maŋŋel abortta.
Domtesh jïh åssjaldahkh maehtieh tïjjen mietie molsestalledh jïh muvhten aejkien dah båetieh guhkiem aborten mænngan.
Vaikko lea gollán guhkes áigi sáhttá váldit oktavuođa ovdamearkka dihte nuoraidvuostáváldimiin oažžun dihte ságastit dovdamušaidis birra.
Jilhts guhkiem aborten mænngan maahta bïeljielidh vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevasse jïh giejnie soptsestalledh guktie domtedh.
Goas sáhttá dahkat abortta ?
Gåessie maahta abortem darjodh ?
Gitta 18 áhpehisvahku rádjái lea riekti dahkat abortta dárbbatkeahttá muitalit geasage manin háliida dahkat dan.
18. nåajsanvåhkoen raajan reaktam åtna abortem darjodh jïh ij daarpesjh jiehtedh mannasinie sæjhta dam darjodh.
Maŋŋil 18. áhpehisvahku galgá leahkit sosiálastivrra lohpi dahkat abortta.
18. nåajsanvåhkoen mænngan tjuara luhpiem Socialeståvroste åadtjodh åvteli maahta abortem darjodh.
Dakkár lobi oažžu jus leat erenomáš ákkat abortii.
Luhpiem ajve åådtje jis sjïere sjïekem gååvnese abortem darjodh.
Ovdamearkka dihte ahte lea hirbmat nuorra, leat alkohola- dehe gárrenmirkováttisvuođat, lea veagalváldon dehe ogis lea juoga váralaš vahát dehe liitu.
Vuesiehtimmien gaavhtan dan noere lea, dåeriesmoerem åtna alkohovline jallh drogigujmie, daaresjimmiem sjïdteme jallh jiemie ålvas skaaram åtna.
Gos aborta dahkko ?
Gusnie abortem darjodh ?
Aborta dahkko álo buohcceviesus dehe eará spesialistaklinihkain, abortta ii sáhte dahkat omd. nuoraid-vuostáváldimiin.
Abortem åålegh skïemtjegåetesne jallh jeatjah spesialisteklinihkesne dorje, ij maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan abortem darjodh noeredåastoevisnie.
Muhto jus diehtá ahte lea áhpehin ja jurddaša dahkat abortta sáhttá váldit oktavuođa nuoraidvuostáváldimiin oažžun dihte ráđiid.
Mohte jis daajra nåajsan jïh ussjede abortem darjodh maahta noeredåastovem bïeljelidh jïh raeriem åadtjodh.
Sáhttá maid mannat dearvvašvuođaguovddážii dehe gynekologa lusa.
Maahta aaj hoksejarngese jallh gynekologese vaedtsedh.
Sii sáhttet maid veahkehit olbmo váldit oktavuođa buohcciviesu abortavuostáváldimiin.
Dah aaj maehtieh viehkine årrodh abortedåastovem skïemtjegåetesne bïeljelidh.
Sáhttá maid ieš riŋget njuolga abortavuostáváldimii ja várret áiggi.
Maahta aaj jïjtje ryöktesth abortedåastoevasse ringkedh jïh tïjjem dongkedh.
Jus diehtá ahte háliida dahkat abortta soaitá leahkit buorre várret áiggi nu jođánit go vejolaš daningo muhtumiin soitet dihto vuostáváldimiin leahkit vuordináiggit
Jis daajra sæjhta abortem darjodh dellie hijven tïjjem dongkedh dan varki man gåarede juktie naan aejkien tjuara vuertedh såemies dåastoevinie.
Mot aborta dáhpáhuvvá ?
Guktie abortem dorje ?
Abortta sáhttá dahkat máŋgga ládje.
Aborte maahta ovmessie vuekine darjodh.
Mainna vugiin dat dahkko vuolgá das man guhkás áhpehisvuohta lea ollen.
Man vuekiem veeljie nænnoste man guhkiem nåajsan orreme.
Oažžun dihte čielgasa man áhpehisvahkus lea rehkenasto maŋemus mánnodávddaid vuosttaš beaivvis iige ieš sahkanandilis.
Minngemes gujnielemmien voestes biejjie aalka ryöknedh jïh destie daajra man nåajsanvåhkoe sjædta. Ij ryöknh destie gosse maanadovvedh.
Logát vahku rádjái
Åktseden våhkoen raajan
Logát vahku rádjái sáhttá dahkat abortta dálkasiid vehkiin.
Åktseden våhkoen raajan maahta abortem darjodh daalhkesh viehkine.
Dat gohčoduvvo dálkkaslaš aborta.
Dïhte medisijnen abortem gohtje.
Muhtin báikkiin dat vuohki gevto guovttenuppelogát vahku rádjái.
Såemies sijjine dam vuekien nåhtadieh luhkiemubpie våhkoen raajan.
Dalle oažžu tableahta abortavuostáváldimis. Dát ii leat seamma ášši go akuhta p-pillar.
Dellie tabledtem abortedåastovisnie åådtje, dïhte ij leah seamma goh akute-p-pillere.
Maŋŋel go lea váldán tableahta oažžu mannat ruoktot.
Dan mænngan tabledtem vaalteme åådtje gåetide vuelkedh.
Ovtta – guovtti beaivvigeažis ferte boahtit fas vuostáváldimii oažžun dihte ođđa dálkasa, juogo tableahttan man njiellá dehe mii bidjo viigái.
Akte jallh göökte biejjiej mænngan dåastoevasse bååstide båata jïh orre daalhkesem åådtje, tabledth mejtie njilliedidh jallh tsavnoen sïjse rijtedh.
Dalle ferte orustit vuostáváldimis ja moatti diimmu geažis álgá vardin ja áhpehisvuohta nordojuvvo olggos.
Dåastoevisnie orre jïh naan tæjmoej mænngan aalka vertedh jïh jijmiem luejhtedh.
Dat soaitá bávččagit muhto dalle oažžu gibulitnudeami ja maŋŋel seamma beaivvi sáhttá vuolgit ruoktot.
Kaanne baektjede men dellie åådtje daalhkesh guktie ij dam damth jïh seamma biejjien åådtje gåetide vuelkedh.
Abortta sáhttá loahpahit maid ruovttus, ng. ruovttuaborta.
Maahta aaj abortem gåetesne orrijidh, guktie hïejmeabortem gohtje.
Dalle oažžu mielde nuppi gearddi tableahtaid ja váldá daid ruovttus.
Dellie åådtje dah mubpieh tabledth jïh dejtie gåetesne vaeltedh.
Vai oažžu dahkat ruovttuabortta ferte leahkit unnimustá 18 jagi ja soames ráves olmmoš ferte leahkit su luhtte.
Åådtje hïejmeabortem darjodh jis båarasåbpoe goh 18 jaepien båeries jïh naan jeatjah geerve almetje aaj gåetesne.
Moadde vahku maŋŋel abortta dahkko ođđafitnan gynekologa dehe jorttamovrra luhtte ođđa áhpehis-vuođateastta dahkamii ja muitalan dihte got veadjá.
Naan våhkoeh aborten mænngan bååstide gynekologese jallh tsegkietnese båata jïh orre nåajsanteestem darjodh jïh soptseste guktie gåerede.
Easka dalle gehččo dálkkaslaš aborta ollásit čađa-huvvon.
Dellie medisijnen abortem tjïrrehtamme.
Muhtumin dahkko maid dutkan dárkkistan dihte ahte eai leat báhcán mangelágán vuossamátta-bázahusat viigái.
Såemies aejkien aaj gïehtjede vååksje ij maam akt aajmene vuesiehtimmien gaavhtan boernesgåetien sisnie.
Jus leat ng. ráhpun ferte dahkkot ja dalle njammojuvvo dat oasit mat leat báhcán eret.
Jis maam akt aajmene dellie maam gohtje skreepemem darjodh jïh dellie mojhteleslaakan dah bielieh mah aajmene destie njamma.
Jus dat dárbbašuvvo dahkkot dalle nohkkaduvvo.
Jis daarpesje dam nahkerisnie darjodh.
13 vahku rádjái
12 våhkoen raajan
13. vahku rádjái, sáhttá dahkkot man gohčoduvvo kirurgalaš aborta, dalle dahkko ráhpun.
12 våhkoen raajan maahta guktie gohtje kirurgijen abortem darjodh, dellie skreepemem dorje.
Operašuvnna áigái nohkkaduvvo.
Operasjovnem dorje gosse nahkerisnie.
Doavttir doalvu instrumeantta viigái.
Dåaktere dïrregem boernesgåetien sïjse rijtie.
Instrumeanttas lea gitta njammi.
Dïrrege lea njammadimmiem ektiedamme.
Várrogasat ohki ja vuossamátta njammojuvvo olggos viigás.
Mojhteleslaakan jiemiem jïh olkese boernesgåeteste njammadidh.
Ieš aborta váldá sullii 20 minuhta.
Dïhte medtie 20 minudth vaalta.
Maŋŋil ferte vuoiŋŋastit vuostáváldimis moadde diimmu.
Dan mænngan dåastoevisnie orre måedtie tæjmoeh jïh lïegkedidh.
Moadde vahku maŋŋil sáhttá muhtumin šaddat galledit vuostáváldimis.
Naan våhkoeh dan mænngan muvhten aejkien åådtje bååstide båetedh.
Vahku 12 maŋŋel ja gitta vahkkui 19
12 våhkoen mænngan jïh 18 våhkoen raajan
12 vahku maŋŋil aborta ferte dahkkot guovtti lávkkis.
12 våhkoen mænngan tjuara abortem göökte daltesinie darjodh.
Dalle oažžu vuostáváldimis álggos dálkasa mii lea seammalágán tableahtta go mii gevto árra aborttas.
Voestes åådtje daalhkesh dåastoevisnie mah leah seamma såarhth tabledth mah aareh abortem nåhtadidh.
Guokte beaivvi maŋŋel ferte boahtit ruovttoluotta vuostáváldimii oažžun dihte ođđa dálkasa mii bidjá mátkái viigá ávttaid nu ahte ohki vehá gerddiinis hoigasa olggos.
Göökte biejjiej mænngan bååstide dåastoevasse båata jïh orre daalhkesh åådtje mah tjaskane boernesgåetiem guktie jiemiem luejhtedh.
Dat sáhttá sulastahttit miniriegádahttima ja sáhttá bávččagit seamma ládje go riegádahttá máná.
Daate mahte seamma goh onne baersieldimmie jïh baektjede seammalaakan goh gosse baersieldidh.
Áigi mii dasa gollá sáhttá molsasaddat, moatti diimmus máŋgga jándorii muhto eatnasiin dat dáhpáhuvvá jándoris.
Man guhkiem jeerehtse, naan tæjmoeh raejeste såemies dygnh raajan, mohte jeenjemes dygnem ryöhkoe.
Dan áigge lea váldojuvvon buohccivissui.
Dam tïjjem skïemtjegåetesne orre.
Go aborta lea dahkkon doavttir dutká viigá.
Gosse abortem galhkeme dåaktere boernesgåetiem goerehte.
Jus vuossamátta-bázahusat leat vel soaitá dárbbašit dahkkot viigá ráhpun.
Jis maam akt aajmene dellie daarpesje boernesgåetiem skreepedh.
Moadde vahku maŋŋil sáhttá muhtumin šaddat galledit buohcciviesus.
Naan våhkoeh aborten mænngan åådtje såemies aejkien bååstide båetedh.
Vahku 18 maŋŋel
18 våhkoen mænngan
Vahku 18 maŋŋel oažžu dahkat abortta jus leat erenomáš ákkat abortii.
18 våhkoen mænngan luhpiem ajve åådtje jis sjïere sjïekem gååvnese abortem darjodh.
Aborta dahkko dalle seamma ládje go vahku 12 maŋŋel.
Abortem seammalaakan dorje goh våhkoeh 12 jïh 18 gaskem.
Maid aborta máksá ?
Man dovres aborte ?
Maid aborta dahkan máksá vuolgá das man guovllus riikkas orru.
Maam aborte maaksa jeerehtse gusnie laantesne årroeminie.
Máŋgga sajis ii dárbbat máksit maidege jus lea vuollái 20 jagi.
Jïjnjh sijjine ij daarpesjh maeksedh jis nuerebe 20 jaepeste.
Jus dárbbaha máksit nu dat máksá sullii 300 ruvnna beroškeahttá man boaris lea.
Jis tjuara maeksedh dellie medtie 300 kråvnah.
Jus háliida diehtit juste maid máksá doppe gos orru nu sáhttá jearrat soapmásis nuoraidvuostáváldimis dehe jurttamovravuostáváldimis.
Jis sæjhta daejredh man jïjnjh edtja maeksedh gusnie årroeminie dellie maahta gihtjedh dah gïeh berkieh noeredåastoevisnie jallh tsegkietniedåastoevisnie.
Sáhttá maid váldit oktavuođa abortavuostáváldimiin.
Aaj hijven gåarede abortedåastovem bïeljielidh.
Fertego váhnen dehe fuolaheaddji oažžut diehtit ?
Tjuerieh eejhtegh jallh åelieh dam daejredh ?
Vuostáváldimiid bargoveagas lea jávohisvuođageatnegasvuohta.
Barkijh dåastovinie sjeavohtsvoetedïedtem utnieh.
Muhto jus galgá dahkat abortta lea buorre jus soamis sáhttá leahkit doarjjan ovdal ja maŋŋel abortta.
Mohte jis edtja abortem darjodh dellie hijven jis naaken gie maahta dåarjoem årrodh dovne aborten åvteli jïh mænngan.
Jus lea nuorra bargoveahka láve evttohit ahte váhnemat dehe fuolaheaddjit ožžot diehtit ahte galgá dahkat abortta.
Jis noere barkijh pruvhkieh raeriestidh eejhtegh jallh jeatjah åelieh åadtjoeh daejredh edtja abortem darjodh.
Jus ii sáhte muitalit ruovttus ahte galgá dahkat abortta sáhttá muitalit soames eará ráves olbmui geasa luohtiha.
Jis ij gåaredh gåetesne jiehtedh edtja abortem darjodh kaanne maahta jeatjah geervese jiehtedh maam leahtade.
Dat sáhttá leahkit ráves oabbá, fuolki, kurator dehe skuvlla buohccidivššár dehe soamis iežá gii sáhttá addit doarjaga.
Dïhte maahta årrodh geerve åerpene, maadtoeladtje, kuratovre jallh skïemtjesåjhtere skuvlesne jallh jeatjah årrodh gie maahta dåarjodh.
Jus váhnemii dehe eará fuolaheaddjái váldo oktavuohta mearriduvvo dáhpáhus gearddiinis ja vuolgá das maid ieš háliida, dilálašvuođain ja man boaris lea.
Jis eejhtegh jallh jeatjah åelieh gaskesadta sjïekenisnie vuarjesje jïh gaskem jeatjebem dam dorje jis dam jïjtse sæjhta, mah sjïekh jïh man båeries.
Mađi lagabus 18 jagi lea dasto unnit lea váhnemis dehe eará fuolaheaddjis riekti diehtit ovttaskasa oktavuođain divššuin.
Jis lïhkebe 18 jaepien båeries dellie eejhtegh jallh jeatjah åelieh unnebe reaktam utnieh daejrieh dan gaskesh hoksine.
Eanas oassái sáhttá ságastit got galgá dahkat dainna bargoveagain mainna deaivvada.
Jeenjemes maahta barkijigujmie mah råaka digkiedidh guktie edtja darjodh.
Jus váhnemii dehe fuolaheaddjái váldo oktavuohta nu oažžu goit álo ieš diehtit dan álggos.
Jis dah eejhtegh jallh jeatjah åelieh gaskesadtedh dellie åådtje åålegh dam daejredh.
Jus lea nu ahte ovttaskasa váhnemat dehe fuolaheaddjit eai obanassiige sáhte oažžut diehtit ahte háliida dahkat abortta, daningo dalle soaittálii ovttaskassii dáhpáhuvvat juoga, dikšubargoveahka ii váldde oktavuođa singuin.
Jis lea naemhtie eah eejhtegh jallh jeatjah åelieh edtjh daejredh sæjhta abortem darjodh, juktie dellie maam akth maahta deahpadidh, eah hoksebarkijh dejtie gaskesadth.
Aborttadahkan ii galgga dagahit ahte bidjo dakkár dilálašvuhtii gos sáhttá geavvat heajuid.
Abortem darjodh ij edtjh destie sjïdtedh vaahrese båetedh.
Ovttaskas sáhttá oažžut veahki kuratoris dehe eará doarjjabargis dan sádjái.
Maahta dellie viehkiem åadtjodh kuratovreste jallh jeatjah dåarjoejistie.
Abortta maŋŋel
Aborten mænngan
Lea buorre vuoiŋŋastit daid beivviid abortta maŋŋel.
Biejjieh aborten mænngan hijven lïegkedidh.
Vuosttaš beivviid ja gitta vahku rádjái sáhttet leahkit bákčasat, sullii dego mánnodávddat.
Dah voestes biejjieh jïh kaanne våhkoem baektjede, medtie goh gujnelemmievaerhkie.
Vahkut abortta maŋŋel sáhttá vardit sullii nugo livččii mánnodávddat dehe soaitá vehá eanet.
Våhkoeh aborten mænngan pråvhka vertedh medtie seamma goh gujnelemmie jallh kaanne ånnetji vielie.
Man guhká vardá lea gitta olbmos ja vuolgá earet eará das man soarttat abortta lea mannan čađa.
Man guhkiem varta persovneste persovnese juaka jïh gaskem jeatjebem mestie man vuekie abortem dorjeme.
Nu guhkágo vardá ii galgga anašit, geavtit tampongga dehe vuojadit daningo dalle soaitá oažžut infekšuvnna.
Dan guhkiem varta ij edtjh seksem utnedh, tampongem nåhtadidh jallh laavkodh dannasinie maahta ovledh.
Sullii njealji – guđa vahku geažis lávejit mánnodávddat boahtit.
Medtie njieljie govhte våhkoej mænngan pråvhka viht gujnelemmie bååstide båetedh.
Abortta maŋŋel soitet muhtimat dovdat miela gehppon go nuppit fas dovdet iežaset surolažžan.
Aborten mænngan naan girmes damta mohte jeatjah hujnesne.
Dovddut soitet maid molsasaddat ja muhtumin dat bohtet easka guhká maŋŋel.
Dah domtesh maehtieh tïjjen mietie molsestalledh jïh muvhten aejkien dah båetieh guhkiem aborten mænngan.
Vaikko lea gollan guhkes áigi sáhttá váldit oktavuođa vuostáváldimiin vai beassá sárdnut dovdduidis birra.
Jilhts guhkiem aborten mænngan maahta bïeljielidh vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevasse jïh giejnie soptsestalledh guktie domtedh.
Dan sáhttá dahkat vuostáváldimis gos aborta dahkkui dehe ovdamearkka dihte nuoraidvuostáváldimis.
Dam maahta darjodh dåastoevisnie gusnie abortem dorjeme jallh vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevisnie.
Muhtumin dat vuolgá das ahte ii dovdda iežas gearggusin, ahte lea ila nuorra dehe dat ii heive ovttaskasa eallimii juste dalle.
Såemies aejkien ij nahkesjh, tuhtjie dan noere jallh ij heavedh daelie.
Soaitá ahte geainna lea šaddan áhpeheapmin ii leat dat geainna háliida máná.
Kaanne dïhte gie ektesne nåajsan sjïdteme ij leah dïhte gie sæjhta maanadovvedh.
Beroškeahttá sivas lea riekti oažžut dahkat abortta dárbbatkeahttá čilget soamis earái.
Reaktam åtna abortem darjodh jïh ij daarpesjh dam jeatjide goerkelidh, seamma man sjïekenisnie.
Dat lea čállon abortalágas.
Dïhte lea abortelaakesne tjaaleme.
Lea maid riekti molsut oainnu goas fal ovdal ieš abortta.
Reaktam aaj åtna jarkesidh gåessŠakt aborten åvteli.
Ii leat oktat ahkerádji oažžun dihte dahkat abortta.
Ij gååvnesh naan jaepieraastem abortem darjodh.
Alkoholain dárkkuhuvvo juhkosiid dego vuola, viidna ja viidni.
Alkohole jovkemsh goh voelege, vijne jïh sprïjhte.
Máŋgasat juhket daningo dat lea buorre dehe vai šaddet gárremiin.
Jïjnjh juvkieh juktie tuhtjieh njaelkies jallh sijhtieh tjïervesne sjïdtedh.
Muhto alkohola sáhttá leahkit maid váralaš máŋgga ládje.
Mohte alkohole maahta aaj vaahreles ovmessie vuekine årrodh.
Dat sáhttá addit vahágiid ja skibasvuođaid, dagahit ahte gártá váttis dehe váralaš dilálašvuođaide.
Maahta skaarah jallh skïemtjelassh vedtedh, aaj dorje guktie dåeriesmoerine jallh vaahreles tsiehkine båata.
Muhtimat ožžot áŧestusa ja vedjet heajuid go juhket.
Naaken asvem åådtje jïh nåekies sjædta gosse jåvka.
Nuora suddjemii lea ahkerádji goas oažžu oastit alkohola: 18 jagi restauráŋŋas gávppašeapmái ja 20 jagi viidnegávppis gávppašeapmái.
Dejtie noeride vaarjele lea aaltereraaste gåessie alkoholem åådtje åestedh: 18 jaepieh krogesne åådtje åestedh jïh 20 jaepieh systembolagesne åådtje åestedh.
Vaikko ieš oažžu oastit alkohola ii leat lohpi oastit soapmásii gii ii oaččo dan.
Jïlhts jïjtje åådtje alkoholem nihteme jeatjide åestedh gie ij åadtjoeh åestede.
Manin juhkkojuvvo ?
Mannasinie jåvka ?
Máŋggat juhket daningo sin mielas dat lea buorre ja lea somá.
Jïjnjh alkoholem juvkieh juktie tuhtjieh njaelkies jïh murrie årrodh.
Muhtimat juhket daningo dovdet iežaset eahpesihkkarin.
Naaken jåvka juktie damta ov-jearsoes.
Jus juhká vai oažžu buoret iešdovddu dehe unnida áŧestusa dehe jus juhká olu, sáhttá juhkan buvttehit boasttogeavahusa.
Jis jåvka guktie buerebe jïjtjedomtesem åadtjodh jallh asvem unnede jallh ååpsen jïjnjh jåvka, maahta jovkemistie dåeriesmoerh sjidtieh.
Sáhttá maid veadjit heajuid jugadettiin ja maŋŋel.
Maahta aaj nåekies damtedh, dovne gosse jovkeminie jïh dan mænngan.
Go lea nuorra alkohola geahččaleapmi soaitá dovdot lávkin šaddat rávisin.
Gosse noere maahta damtedh goh sïllem vaeltedh geerve jieliedasse gosse alkoholem pryövedh.
Soaitá fállojuvvo ruovttus ja nu geahččala ieš dehe olbmáiguin.
Kaanne gåetesne dah böörieh, jallh jïjtje pryövoe jallh voelpigujmie.
Lea dábálaš ahte rievtti mielde ii vuosttaš geardde dieđe háliidago juhkat muhto dahká dan go earát juhket dehe galggalii.
Daamhtaj ij daejrieh jis sæjhta jovkedh voestes aejkien, barre dam dorje guktie jeatjah juvkieh jallh damta " manne byörem ".
Muhto jus duostá vuosttildit joavkodeattu ja vuordá vuoitá ollu.
Mohte jis dåehkien vööste duasta tjåadtjodh jïh vuertedh dellie jïjnjem vitnie.
Mađi guhkit vuordá dađi buoret, daningo riskkat unnot vahágiid oažžumii ja alkoholasorjavažžan šaddamii.
Guhkebe vuertedh buerebe lea, dan gaavhtan dah vaahrah vaeniedieh edtja skaarah åadtjodh jallh alkoholem jearohks sjïdtedh.
Mii dáhpáhuvvá go juhká ?
Maam deahpede gosse jåvka ?
Jus šaddá gárremiin hehttejuvvojit signálat vuoigŋašiin nu ahte jurddašeapmi, dovddut, balánsa ja árvvoštallan doaibmá heajubut Dat váikkuha maid nákcii koordineret dehkiid lihkastagaid.
Jis tjïervesne dellie signaalh aajlan sisnie sturrie guktie åssjelh, domtesh, mojhtesh, svihtjemh jïh gåvloe nåekies sjidtieh. Nåakebe maahta åedtjiej svïhtjemh ektiedidh.
Go árvvoštallan hedjona ii ipmir áššiid mat dáhpáhuvvet seamma ládje go čielggusin.
Jis gåvloe nåakebe sjædta dellie ij guarkoeh maam deahpede seamma vuekine jis voerkes orre.
Soaitá dahkat juoidá man ii muđui dagalii: hupmá eanet ja eanet olbmuiguin, dánse, njoallu dehe háhká nieiddaid, ja geahččala ođđa áššiid.
Kaanne maam akt darjodh maam ij sïjhth ellien darjodh: jeenebe håalodh jïh jeenjebh almetjigujmie, daanhtsodh, flirtestidh jallh kleenghkestidh jïh orre darjomh pryövedh.
Heajut árvvoštallannákca dagaha maid ahte lea váddásit ipmirdit juoidá mii lea riskkavuloš dehe váralaš.
Nåakebe gåvloe aaj dorje geerve guarkoe jis maam akt lea vaahreles.
Jus lea gárremiin sáhttá danin dahkat juoidá mas šaddet váralaš čuovvumušat.
Jis tjïervesne maahta maam akt darjodh mestie nåekies sjædta.
Muhtin áššit mat sáhttet dáhpáhuvvat go lea juhkan:
Mah maehtieh deahpadidh gosse jovkeme:
Láhppá diŋggaid dehe dat billohuvvot, daningo ii leat kontrolla dehe diŋggat suoláduvvojit.
Aath teehpie jallh dah bïejstenieh, juktie ij dejtie voebnesjh jallh naaken dejtie sualede.
Šaddá riidduide dehe álgá doarrut.
Maahta aelkedh rïjtelidh jallh dåårijidh.
Lea hui dábálaš ahte doarrun gárrenoaivvis álgá huleštemiin dakkáriin mas ii riidalivččii čielggusin.
Daamhtaj aalka rïjtelidh gosse tjïervesne dan bïjre maam ij eavedh gosse voerkes.
Lea seksa vaikko ii hálit.
Seksem åtna jïlhts ij dam sïjhth.
Jus lea gárremiin soaitá leahkit váttis gieldit, ja dat sáhttá dagahit ahte ieš, dat geaiguin lea seksa dehe earát vedjet heajuid maŋŋel dehe šaddá seksualálaš veagalváldin.
Jis tjïervesne maahta geerve ijje jiehtedh, jïh dellie maahta jïjtje jallh dejnie mejnie seksem åtna jallh jeatjah nåakelaakan damtedh dan mænngan, jallh destie seksuellen daaresjimmiem sjïdtedh.
Lea seksa suddjetkeahttá ja dalle riskere oažžut sohkabealdávddaid, dehe šaddá dehe dahká soapmása áhpeheapmin.
Jis seksem åtna jïh ij vaarjelh, dellie maahta tjoeleskïemtjelassh åadtjodh jallh baavijahtjedh.
Geahččala eará gárrenmirkkuid.
Jeatjah drogh pryövoe.
Eatnasat leat juhkan alkohola go gevtet gárrenmirkkuid vuosttaš geardde, soaitá daningo eai jáhke dan nu váralažžan.
Jeenjemes leah alkoholem jovkeme gosse dah narkotijkam voestes aejkien nåhtadin, kaanne dellie ij vïenhth dan vaahreles.
Bártida.
Ovlæhkose båata.
Dat soaitá ovdamearkka dihte leahkit mopeda dehe biila, ahte jorrá ja nordada iežas dehe gahččá čáhcái.
Maahta vuesiehtimmien gaavhtan moppem jallh bïjlem dåerede, maahta gahtjedh jïh laarhkenidh jallh tjaatsan gahtjedh.
Váldá dehe billista diŋggaid mat eai leat iežas dehe manná juosat gos ii oaččo leahkit.
Maahta aath vaeltedh mahleah jïjtse, jallh sæjjan tjaanga gusnie ij åadtjoeh årrodh.
Veadjá heajuid ja oažžu áŧestusa maŋŋel go lea juhkan.
Nåekies damtedh jïh asvem åadtjodh jovkemen mænngan.
Dat soaitá vuolgit das ahte lea dahkan áššiid maid gáhtá dehe heahpana, dehe šaddá reakšuvdna gorudis.
Destie maam akt dorjeme maam saangerde jallh skaamesje, jallh reaksjovnem kråahpeste båata.
Šaddá váttis huolahit skuvlla dehe barggu.
Geervebe sjædta skuvlesne jallh barkosne.
Alkohola bisána gorudii maŋŋil go lea leamaš gárremiin, ja soaitá váldit guhkit go ovtta beaivvi ovdalgo vuoigŋašat doibmet albma ládje ahte ovdamearkka dihte muitá ja oahppá áššiid.
Alkohole kråahpesne dan mænngan tjïervesne orreme, jïh maahta jienebe biejjiem vaasedh åvteli aajla viht hijvenlaakan jåhta guktie vuesiehtimmien gaavhtan mujhtedh jallh maam akt lïeredh.
Muhtimat jáhkket ahte ii leat nu váralaš juhkat jus ii daga dan nu dávjá, ovdamearkka dihte dušše vahkkoloahpa, vaikko dalle juhká ollu.
Naakenh vienhtieh ij dan vaahreles jovkh jis ij daamhtaj dam dorje, vuesiehtimmien gaavhtan barre hïeljine, jïlhts dellie jïjnjh jåvka.
Muhto dat ii doala deaivása.
Mohte ij leah saatnan.
Beaivvi maŋŋel
Biejjien mænngan
Soaitá leahkit vel gárremiin beaivvi maŋŋel go lea juhkan.
Maahta tjïervesne årrodh biejjien mænngan lea jovkeme.
Dat vuolgá das man olu lea juhkan.
Dïhte destie man jïjnjh lea jovkeme.
Ovdamearkan ahte alkohola álbmás vuollagis lea ain gorudis sullii golmmas njelljii diibmui.
Vuesiehtimmien gaavhtan alkohole garrevoelegistie kråahpesne medtie golme jallh njieljie tæjmoeh gååvnese.
Iige gávdno miige vugiid oažžut dan nohkat jođáneappot.
Ij maehtieh maam akt darjodh guktie varkebe jåhta.
Vaikko olmmoš lea gomás lea árvvoštallannákca heajut go dábálaččat ja soaitá leat váttis huolahit áššiid nugo galgá.
Biejjien mænngan aaj jïjtje gåvloe nåakebe goh daamhtaj jïh maahta geerve årrodh aamhtesidie gïetedidh guktie edtja.
Ovdamearkka dihte soaitá leahkit váralaš vuodjit mopedain dehe biillain ja jus lea alkohola gorudis lea dat lágaheapme.
Vuesiehtimmien gaavhtan maahta vaahreles årrodh moppem jallh bïjlem vuejedh, jïh jis alkohole kråahpesne dellie luhpehth.
Alkoholamirkkohus
Alkoholedaalhkestimmie
Buohkat reagerejit sierra ládje alkoholii ja girdet sierra olu, muhto lea álo rádji gos gorut luohpá.
Gaajhkh ovmessie vuekine alkoholem demtieh jïh ovmessie man jïjnjh töölieh, mohte raaste gujht gååvnese gosse kråahpe bæjhkohte.
Láve nu ahte olmmoš vuovssada dehe biestá nahkáriid.
Daamhtaj åaraji jallh voeksede.
Jus meanohuvvá soaitá dat leahkit váralaš ja dalle ferte buohccivissui.
Jis dïhte smæjveds dellie vaahreles jïh tjuara skïemtjegåatan vualka.
Jus lea fuolastuvvan das man lea juhkan, galgá váldit aktavuođa ráves olbmuin, buohccidikšunneavvumiin, poliissain dehe vuolgit buohccivissui.
Jis naakenem gie jovki bysvoe, edtja geerve almetjem, skïemtjehokseraeriestimmiem, polijsem gaskesadtedh jallh skïemtjegåatan dejnie vuelkedh.
Jus soamis lea meanohuvvan galgá riŋget 112.
Jis dïhte smæjveds tjuara 112:se rïngkedh.
Ii galgga viggat oažžut persovnna vuovssadit dehe njoarrat galbma čázi su nala, daningo lea riska eará vahágiidda dehe bárttiide.
Ij edtjh voejhkelidh almetjem edtja voeksedidh jallh galme tjaetsiem dïsse döömedh, juktie vaahreles sjædta maahta skaarah jallh ovlæhkoeh sjïdtedh.
Davvisámegiella (nordsamiska)
Åarjelsaemiengiele (sydsamiska)
Davvisámegiella (nordsamiska)
Åarjelsaemiengiele (sydsamiska)
UMO suorggit:
Suerkieh UMO:sne:
Veadjit heajuid
Nåake damtedh
Veahkaváldin ja vuovssadeamit
Vædtsoehvoete jïh narrahtimmie
Alkohola, duhpát, gárrenmirkkut
Manne
Ráhkisvuohta ja ustitvuohta
Gieriesvoete jïh vïenesvoete
Jorgaleapmi
Kråahpe
Aborta mearkkaša gaskaduhttit áhpehisvuođa.
Aborte lea gosse iemiem luejhtedh.
Jus jurddaša dahkat abortta soitet leahkit máŋga jearaldaga.
Jis funterde abortem darjodh dellie kaanne jïjnjh gyhtjelassh åtna.
Muhto álo lea vejolašvuohta deaivat soapmása oažžun dihte vástádusa jearaldagaide.
Mohte maahta åålegh naakenem råakedh gie maahta gyhtjelasside vaestiedidh.
Dát guoská maid dan gii lea dahkan soapmása áhpeheapmin.
Dïhte aaj dïsse gie nïejtem nåajsan dorjeme.
Alkohola
Akute-p-pillere edtja ajve baenhtsesne jïh ij goh sïejhme båavhroehvaarjedimmie.
Alkoholain dárkkuhuvvo juhkosiid dego vuola, viidna ja viidni.
Alkohole jovkemsh goh voelege, vijne jïh sprïjhte.
Máŋgasat juhket daningo dat lea buorre dehe vai šaddet gárremiin.
Jïjnjh juvkieh juktie tuhtjieh njaelkies jallh sijhtieh tjïervesne sjïdtedh.
Muhto alkohola sáhttá leahkit maid váralaš máŋgga ládje.
Mohte alkohole maahta aaj vaahreles ovmessie vuekine årrodh.
Muhtimat ožžot áŧestusa ja vedjet heajuid go juhket.
Maahta skaarah jallh skïemtjelassh vedtedh, aaj dorje guktie dåeriesmoerine jallh vaahreles tsiehkine båata.
Áŧestus leat garra fuolla ja ballu mii sáhttá dovdot olles gorudis, ja man eatnasat ožžot muhtumin.
Naaken asvem åådtje jïh nåekies sjædta gosse jåvka.
Borgguheapmi
Asve
Go borgguha njammá alccesis duhatnáriid mirko ávdnasiid.
Asve lea gosse damta tjarki aerkies jïh skabroeh, maahta abpe kråahpesne damtedh jïh mah jeenjemesh naan aejkien åadtjoeh.
Borgguheapmi sáhttá dagahit sierra vahágiid ja buozanvuođaid, ja sullii juohke nubbi olmmoš gii borgguha jápmá ovdalgo son livččii jápmán borggutkeahttá.
Gosse asvede dellie båånhtsere, mohte edtja voejhkelidh darjodh guktie sïjhtedh jïh ij tsiehkieh pryövh lïepedh mestie veanhta asvedidh.
š Borgguheapmi
Goebperh tsåvhnosne
Cummástallan ja ráhkástallan lea juoga masa máŋgasat liikojit.
Muvhtene jeananieh jïh dellie dåeriesmoere sjædta.
Jus ii leat dahkan dan soaitá olmmoš niegadit ja ahkiduššá dahkat dan.
Dïhte lea dan sïejhme nïejtine.
Seamma áigge sáhttá maid dovdot vehá leabohin vuosttas cumma dehe ráhkástallama ovdal.
Golme njieljie nïejtijste naan aejkien jieliedisnie åadtjoeh dåeriesmoere goebperistie aaj jieniebidie bååstide båetedh gellien aejkien.
Got dáhká go ráhkástallá.
Aaj baernieh maehtieh goebperh åadtjodh.
š Cummát ja ráhkástallan
Gujnelemmie
Fáhkkatlaš p-pillar lea tableahtta man nieiddat sáhttet váldit vai eai šatta áhpeheapmin.
Gujnelemmie lea dïhte verteme boernesgåeteste mij nïejth åadtjoeh puberteten raejeste.
Fáhkkatlaš p-pillara galgá geavtit beare heahtečoavddusin iige dássedis suodjin áhpehisvuođa vuostá.
Gujnelemmie lea kråahpen vuekie vuesehte tjoelenjoetseme sjïdteme.
š Fáhkkatlaš p-pillar
š Gujnelemmie
Guoppar vuolledábiin
Hujnesne
Guoppar lea dábálaš vuolledábiin eatnasiin.
Såemies aejkien hujnies, stråarkan, aerkies damta jallh damta ij naan håhkoe lea iemeles bieliem jieliemisnie.
Muhtumin dat lassána ja dalle dat sáhttá váivvidit.
Maahta vuesiehtimmien gaavhtan biejjieh åtna gosse ij maam akt åajsoeh, ij mïssŠakt luste jallh gosse jïjnjh tjoeperde.
Dat lea hui dábálaš nieiddain.
Daamhtaj dah domtesh haajpanieh.
Kondoma lea una hui asehis (gumme) busse man bidjá cihpa dehe seksaájanasa nala go galgá atnit seksa.
Gååvnese aath mejtie jïjtje maahta darjodh guktie buerebe damtedh, jïh viehkiem gååvnese jis dam daarpesje.
Iešdovdu
š Hujnesne
Iešdovdu guoskkaha daid jurdagiid ovttaskasas leat iežas birra ja gii ovttaskas lea.
Gosse almetjh naakenem lïhke irhkieh, dellie lea irhkeme.
Das ii leat mihkkege dahkamuš leago čeahppi dehe čuorbi dahkat soames áššiid, das lea jearaldat dovdamis ahte lea juoga veara beare leahkimin.
Akte væssjojen deahpadimmie ij leah irhkeme.
Dovddu ahte dohkke sáhttá hárjehallat.
Gosse gellien aejkien deahpadieh jïh naaken destie nåake damta, dellie lea irhkeme.
Guoiggus buoret iešdovdui
Jïjtjedomtese
Lea olu maid sáhttá dahkat iežas iešdovddu nanostahttimii.
Jïjtjedomtese dej åssjeli bïjre maam jïjtjemse ussjede jïh gie lea.
Dá leat moadde ášši maid sáhttá geahččalit.
Maahta haarjanidh guktie damta manne dåhkesjem.
š Guoiggus buoret iešdovdui
š Jïjtjedomtese
Givssideapmi
Jis irhkesåvva
Go olbmot birrasis meannudit heajut soapmása vuostá, gohčoduvvo dat givssideap-min.
Gosse irhkesåvva aelhkies aerkies jïh nåake damta.
Ovttaskas ilgadis dahku ii rehkenasto givssideapmin.
Mohte ij naan edtjh tjïekedidh juktie jeatjah irhkieh.
Dalle go dat dáhpáhuvvá máŋgii ja dat gii gieđahallo heajut veadjá heajuid, de dat rehkenasto givssideapmin.
Dej sisvege göökte ovmessie hormonh, östrogene jïh gestagene (gulkroppshormone), mah gaskem jeatjebem darjoeh ij naan munnieluajhtemem åadtjoeh jïh dan gaavhtan ij maehtieh nåajsan sjïdtedh.
š Givssideapmi
Pubperteetesne kråahpe evtede maaneste geervese.
Jus givssiduvvo
Raerieh buerebe jïjtjedomtesasse
Go givssiduvvo lea álki ahte dovdagoahtá iežas leaboheapmin ja álgá veadjit heajuid.
Dah leah jïjnjh maam maahta darjodh guktie jïjtse jïjtjedomtesem nænnoestidh.
Muhto ii giige dárbbat čiehkadit dan dihte ahte earát givssidit.
Daesnie naan raerieh mejtie maahta pryövedh.
š Jus givssiduvvo
š Raerieh buerebe jïjtjedomtesasse
Lossesvuohta
Rïevhkestimmie
Muhtumindovdat iežas lossesvuođa, surolažžan, leaboheapmin dehe dovdat doaivvuhisvuođa lea lunddolaš oassi eallimis.
Gosse rïevhkeste dellie tåvsenh daalhkesi eebnh kråahpen sïjse njamma.
Leat áššit maid sáhttá dahkat ieš vai veadjá buorebut, ja gávdno veahkki jus dárbbaha.
Rïevhkestimmeste maahta ovmessie skaarah jïh skïemtjelassh åadtjodh jïh medtie fïerhten mubpien persovne gie rïevhkeste aarebi jaama enn jis ij rïevhkesth.
Mánodávddat lea vardin goaŧus man nieiddat ožžot oalle dássedit rávásmanagi rájis.
Dågka lea aaj dovres, jïh destie njavsodh, båajhtode kondisjovnem jïh vaenie sekselastoem åådtje.
Mánodávddat leat goruda vuohki čájehit ahte lea sohkabealválmmas.
Læjhkan daamhtaj aalka rïevhkestidh juktie sæjhta tjaebpies jïh veekes årrodh.
š Mánodávddat
š Rïevhkestimmie
P-pillar lea eastadeaddjiávnnas tableahttahámis nieiddaide.
Jeenjemes pruvhkieh onanereeme åvteli dah seksem jeatjabinie utnieh.
P-pillariin meidnejuvvo dávjjimusat dan mii rievtti mielde lea lotnolas p-pillar.
Dïhte voestes seksuellen dååjresem jeenjemesh jïjtsinie utnieh.
Dat siskkilda guokte sierra hormona, østrogena ja fiskesgoruthormona, mat earet eará dagahit ahte ii oaččo monne luovvaneami ja danin ii sáhte šaddat áhpeheapminge.
Sïejhme jïjnjh åssjelh jïh vuartoeh åtna guktie sjædta dïhte voestes aejkien gosse seksem jeatjabinie utnedh.
Rávásmanahki
š Sekse voestes aejkien
Joskos go lea 10 ja 13 jagi gaskkan lávejit eatnasat ollet rávásmanahkái.
Seksuellen syjhtede – bi, heteroe, homoe
Rávásmanagi áigge gorut ovdána mánás rávesolmmožin.
Seksuellen syjhtede lea dan bïjre mij tjoelem persovne åtna maam eahtsa jallh kleenghkeste.
Ovdamearkka dihte jietna ja sohkabealli rievdá, sáhttá oažžut nákkiid ja álgá beroštit seksas.
Maahta biseksuelle, heteroseksuelle jallh homoseksuelle årrodh.
Seksa vuosttaš geardde
Teestedh
Eatnasat lávejit lean onaneren ovdalgo leat anašan soapmásiin.
Ovmessie vuekieh åtna gosse teestedh.
Vuosttaš seksuálalaš vásáhus lea oainnát iežainis.
Daamhtaj åådtje gadtje- jallh vïrrepryövemem vedtedh.
Lea dábálaš ahte olbmos leat olu jurdagat ja vuordámušat got boahtá leahkit go vuosttaš geardde anaša soapmásiin.
Jis tjoeleskïemtjelassem teestedh maam suetievaarjelimmielaaken mietie dellie ij daarpesjh maeksedh.
š Seksa vuosttaš geardde
š Teestedh
Seksualálaš sodju - bi, hetero, homo
Tjonnestidh, tjuvliestidh jïh gijhkierdidh
Olmmoš sáhttá leahkit biseksuálalaš, heteroseksuálalaš dehe homoseksuálalaš.
Tjonnestidh, tjuvliestidh jïh gijhkierdidh jïjnjh lyjhkoeh dam darjodh.
Jus lea leamaš suddjekeahtes seksa lea álo buorre testet iežas sohkabealedávddaid dihte.
Jis ij leah dam dorjeme kaanne dan bïjre nïekede jïh haelede dam darjodh.
Got teasta dáhpáhuvvá vuolgá das man sohkabealedávdda dihte teste iežas.
Seammasïenten maahta aerkies årrodh voestes tjuvlien jallh gijhkierdimmien åvteli.
Dávjá oažžu guođđit cissa-dehe varraiskosa.
Guktie darhkan dorje gosse gijhkierdidh ?
š Testet iežas
š Tjonnestidh, tjuvliestidh jïh gijhkierdidh
P-pillar lea eastadeaddjiávnnas tableahttahámis nieiddaide.
P-pillere lea preventijvevierhtie tabledtehammosne nïejtide.
P-pillariin meidnejuvvo dávjjimusat dan mii rievtti mielde lea lotnolas p-pillar.
Daamhtaj dïhte man nomme kombinereme p-pillere p-pillerem gohtje.
Dat siskkilda guokte sierra hormona, østrogena ja fiskesgoruthormona, mat earet eará dagahit ahte ii oaččo monne luovvaneami ja danin ii sáhte šaddat áhpeheapminge.
Dej sisvege göökte ovmessie hormonh, östrogene jïh gestagene (gulkroppshormone), mah gaskem jeatjebem darjoeh ij naan munnieluajhtemem åadtjoeh jïh dan gaavhtan ij maehtieh nåajsan sjïdtedh.
Leat leahkime máŋgga soarttat lotnolas p-pillara, muhtimat siskkildit østrogena, earát eanet fiskesgoruthormona.
Gååvnesieh gellie ovmessie kombinereme p-pillerh, naan lea jeenjebe östrogene, jeatjah jeenjebe gestagene.
Dat váikkuhit gorudii sierra ládje.
Dah ovmessie vuekieh kråahpem tsevtsieh.
Danin sáhttá dárbbahit geahččaladdat vai gávdná dan soartta mii soahpá buoremusat.
Dan gaavhtan maahta ovmessie p-pillerh pryövedh guktie dam såarhtem gaavnedh mij bööremes sjeahta.
Dat p-pillarat mat beare siskkildit una meari fiskesgorut hormona gohčoduvvo minipillar.
Dah p-pillerh mah ajve hormone gestagenem vuelehks dovsesne utnieh minipillerh gohtje.
Lea maid leahkime billár mas lea stuorit mearri fiskesgoruthormona mas lea seamma suodji go lotnolas p-pillaris.
Gååvnese aaj pillerem mij jollebe gestagenedovse åtna mij seamma vaarjelimmie åtna goh kombinereme p-pillere.
Man soarttat kártá ovttaskasas lea vuolgá das man soarttat p-pillara geavtá.
Mij såarhts kaarhtam åtna dan gaavhtan mij såarhts p-pillerem nåhtade.
Oamastit kárttá gos leat maid tableahtat hormoniidhaga sáhttá leahkit buorre jus anilda ahte lea váttis muitit goas galgá álgit nuppi kárttain.
Kaarhtam åtna gusnie aaj tabledth gååvnesieh hormoni namhtah maahta hijven årrodh jis tuhtjie gïerve mujhtedh gåessie edtja orre kaarhtam aelkedh.
Dan vahku áigge go borrá hormonakeahtes tableahtaid dehe ii váldde tableahtaid ollenge oažžu muhtinlágan mánnodávddaid.
Dan våhkosne gosse hormonefrïjjes tabledth vaalta jallh ij naan tabledth vaeltieh dellie såemies gujnelemmiem åådtje.
Dat gohčoduvvo muhtumin p-pillar- mánnodávddat dehe eret báhcán vardin.
Dïhte såemies aejkien p-pillere-gujnelemmiem gohtje.
Vaikko ii válddege mangelágán p-pillara ovttaskas lea ainge suddjejuvvon áhpehisvuođa vuostá dan vahku.
Jïlhts ij naan p-pillerh dennie våhkosne vaeltieh ennje vaarjele guktie ij nåajsan sjïdth.
Mot geavtá p-pillara ?
Guktie p-pillerh nåhtadidh ?
Jus geavtá p-pillara lea leahkime kárta mas leat 21 dehe 28 tableahta.
Jis p-pillerh nåhtede dellie kaarhtam åtna 21 jallh 28 tabledtigujmie.
Galgá váldit ovtta tableahta sullii seamma áiggi juohke beaivvi.
Edtja akte tabledtem medtie seamma tïjje fïerhten biejjie vaeltedh.
Jus lea kárta mas leat 21 tableahta nu galgá doallat gaskka vahku go lea borran buot tableahtaid kárttás.
Jis kaarhtam åtna 21 tabledth dellie våhkoem dejtie orrije mænngan gaajhkide tabledtide kaarhtesne vaalteme.
Jus lea kártá mas leat 28 tableahta dalle borrá hormonakeahtes tableahtaid maŋemus beivviid kárttás.
Jis kaarhtam 28 tabledth åtna dellie tabledth hormoni namhtah minngemes biejjieh kaarhtesne vaalta.
Galle hormonakeahtes tableahta leat vuolgá das makkár p-pillariid váldá.
Man gellie tabledth hormoni namhtah jeerehtse magkerh p-pillerh vaalta.
Dat tableahtat mat siskkildit hormonaid gohčoduvvo sohkkarbillarin.
Dah tabledth mah hormoni namhtah muvhtene dïjneghpillerh gohtje.
Jus lea vajálduhttán dehe vuovssadan p-pillara
Jis åajaldahti jallh p-pillerem voeksedi
Lea dehálaš váldit iežas tableahta sullii seamma áiggi juohke beaivvi.
Dïhte vihkeles tabledtem seamma tïjje fïerhten biejjien vaeltedh.
Jus lea váldditkeahttá eanet go 12 diimmu oainnát ahte gollá eanet go 36 diimmu tableahtaid gaskkan, lea riska ahte ii leat šat suddjejuvvon.
Jis jeenjebe goh 12 tæjmoeh vaasa, jeenjebe goh 36 tæjmoeh göökte tabledth gaskem, dellie vaahram sjædta ij leah vaarjelamme.
Man guhkes áigi eanemus oažžu gollát guovtti tableahta gaskkan vuolgá das man soarttat p-pillara geavtá ja gos kárttás lea.
Man guhkies tïjje maahta göökte tabledth gaskem jeerehtse man såarhts p-pillerem vaalta jïh gusnie lea kaarhtesne.
Mii guoská juste dan p-pillarii man váldá sáhttá lohkat geavtinrávvagis.
Maahta bipacksïetelem lohkedh.
Geavtinráva lea dat bábir mii lea báhka siste go oastá p-pillara.
Bipacksïetele lea dïhte paehpere mij lea aeskesne gosse p-pilleem åasta.
Sáhttá maid váldit oktavuođa dainna vuostáváldimiin gos lea ožžon p-pillara olggosčállot.
Maahta aaj dåastovem bïeljelidh gusnie p-pillerem åadtjodh.
Jus lea riska ahte ii šat leat suddjejuvvon áhpehisvuođa vuostá galgá dahkat ná:
Jis vaahra gååvnese ij leah vaarjelamme guktie ij nåajsan sjïdth edtja naemhtie darjodh:
Váldde dan dehe daid p-pillariid maid leat healbadan nu jođánit go vejolaš.
Vaeltieh dam jallh dejtie p-pillerem maam ij leah vaalteme dan varki maam maahta.
Geavtte kondoma dehe pessára jus anašat boahttevaš čieža beaivvi.
Kondomem jallh pessarem nåhtede jis negkedh dah båetieh tjïjhtje biejjieh.
Dasto leat suddjejuvvon fas.
Dan mænngan lea viht vaarjelamme.
Váldde fáhkka-p-pillara jus leat anašan maŋemus viđa jándoris ovdalgo guddet váldit tableahta daningo spermat sáhttet eallit goaŧus ja monnejohtasis máŋga beaivvi.
Vaeltieh akute-p-pillerem jis negkeme dah minngemes vïjhte dygnh åvteli idtji tabledtem vaeltieh juktie spermijh maehtieh boernesgåetesne jïh munnieåerine jieledh gellie biejjieh.
Jus vuovssada njealji diimmu siste dan maŋŋel go lea váldán iežas p-pillara dehe jus lea luhčadávda ii leat sihkkar ahte gorut geargá váldit hormonaid.
Jis voeksede åvteli njieljie tæjmoeh vaesieh mænngan p-pillerem veelti jallh jis skrovrehtasse, ij leah vihties kråahpe hinni dah hormonh vejtiestidh.
Dalle galgá váldit ođđa tableahta nu ahte lea bistevaččat suddjejuvvon.
Dellie edtja orre tabledtem vaeltedh guktie ennje vaarjelamme.
Ođđa tableahta galgá váldit eará kárttás nu ahte ii váillo das man geavtá dan háve.
Dïhte orre tabledte, dam edtja jeatja kaarhteste vaeltedh guktie ij aktem fååtesh kaarhtesne maam daelie nåhtede.
Dan kárttá sáhttá atnit researvan jus dárbbaha váldit liiggis soames háve.
Dïhte kaarhte maahta reservine utnedh jis naan lissietabledtem viht daarpesje.
Jus lea leamaš čoavjebávččas dehe soames eará ágga dovdat eahpesihkkarin jus lea ožžon tableahtaid maid galgá ferte suddjet iežas kondoma dehe pessára ja boahttevaš čieža beaivvi.
Jis voeksedi jallh skovrehtassem utni jallh jeatjah sjïekenistie damta ovvihties jis tabledtide vejtiestidh edtja kondomine jallh pessarine vaarjelidh dah båetije tjïjhtje biejjieh.
Sáhttá álo jearrat jortamovrras ovdamearkka dihte nuoraidvuostáváldimis dehe jortamovravuostáváldimis jus dovdá iežas eahpesihkkarin.
Maahta åålegh tsegkietniem gihtjedh vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevisnie jallh tsegkietniedåastoevisnie jis ovvihties damtedh.
Muhtumin lea anolaš sirdit ovddos mánnodávddaid, ovdamearkka dihte jus galgá vuolgit reisui.
Muvhtene maahta sjïehteles gujnelemmiem juhtedh, vuesiehtimmien gaavhtan jis edtja feeledh.
Dan sáhttá dahkat p-pillariin.
Dam maahta p-pillerinie darjodh.
Dalle álggaha ođđa kárttá dakkaviđe go ovddit lea nohkan.
Dellie aalka orre kaarhtem ryöktesh dan mænngan akte nåhki.
Jus váldá sohkarbillara njuike badjel daid ja manná njuolga ođđa kártái.
Jis dïjnegepillerem vaalta dellie ij dejtie vaeltieh jïh ryöktesth orre kaarhtine aalka.
Dat mearkkaša ahte ii ane gaskka hormonatableahtaiguin ovdalgo háliida mánnodávddaid, ovdamearkka dihte go boahtá ruoktot reaissus.
Dïhte sæjhta jiehtedh ij hormontabledte-gaske sjïdth åvteli sæjhta gujnelemmiem åadtjodh, vuesiehtimmien gaavhtan gåessie gåetide viht båetedh.
Ii leat váralaš sirdit mánnodávddaid dáinna vugiin ja dan sáhttá dahkat máŋgga mánu áigge.
Ij leah vaahreles gujnelemmiem juhtedh dennie vuekesne jïh maahta dam gellie aski mietie darjodh.
Muhto mađi guhkkelii geahččala sirdit mánnodávddaid dađi stuorit riska lea ahte sirdin eahpelihkostuvvá ja dalle oažžu vardima goittotge.
Men dan guhkebe pryövoe gujnelemmiem juhtedh dellie stuerebe vaahra ij gåeredh jïh aalka læjhkan vïrremem åadtjodh.
Danin láve ráva leahkit ahte atná mánnodávddaid goittotge juohke goalmmát mánu, nu daddjon njeallje háve jagis.
Dan gaavhtan pråvhka raeriestidh, edtja gujnelemmiem utnedh fïerhten gåalmeden asken, dïhte sæjhta jiehtedh njieljie aejkieh jaepesne.
Eastadanávnnas mii siskkilda østrogena sáhttá addit lassánan riskka varradahppomii.
Preventijvevierhtieh gusnie östrogene maahta vedtedh stuerebe vaahram vïrredamhpam åadtjodh.
Muhto dat riska lea hui unni.
Mohte dam vaahram lea dan onne.
Ovdamearkka dihte ahte oažžu varradahppoma go lea áhpeheapme go borrá p-pillara.
Vuesiehtimmien gaavhtan stuerebe vaahra vïrredamhpam åadtjodh gosse nåajsan enn gosse p-pillerem vaeltedh.
Riska varradahppomii lassána jus olbmos lea badjelmearálaš alladeaddu, lea váhnen dehe oappážat geat leat ožžon varradahppoma ovdal 50 jagi dehe jus alddán lea leamaš varradahppon ovdal.
Vaahram vïrredamhpam åadtjodh jienede gosse buajtehks, eejhtegh jallh åerpenh åtna gie vïrredamhpam åadtjoeji åvteli 50 jaepien båeries sjïdti jallh jis jïjtje vïrredamhpam aarebi utni.
Dalle lávejit ávžžuhit válljet østrogenakeahtes suoji áhpehisvuođa vuostá ovdamearkka dihte p-soappi dehe minipillara.
Dellie pråvhka raeriedidh edtja veeljedh vierhtiem mij östrogenen namhtah guktie ij nåajsan sjïdth, vuesiehtimmien gaavhtan p-såebpie jallh minipillere.
Gos sáhttá oažžut p-pillara ?
Gusnie maahta p-pillerem åadtjodh ?
P-pillara sáhttet čállit reseptii jortamovra dehe doavttir nuoraidvuostáváldimis, jortamovravuostáváldimis dehe seksa- ja ovttaseallinvuostáváldimis.
P-pillerem maahta receptesne åadtjodh tsegkietneste jallh dåakteristie noeredåastoevisnie, tsegkietniedåastoevisnie jallh sekse- jïh ektiejielijedåastoevisnie.
Sáhttá maid jorgasit nissonklinihkkii dehe dearvvašvuođaguovddážii.
Maahta aaj nyjseneklinikem jallh hoksejarngem bïeljelidh.
Ieš tableahtaid oažžu viežžat apotehkas.
Dah tabledth apotehkeste veedtjie.
Man olu p-pillar máksá sáhttá sierranit gos riikas orru ja man boaris lea.
Man dovres p-pillerem maahta juekedh gusnie laantesne årroeminie jïh man båeries.
Muhto eanaš eanadikkiin ja guovlluin leat eastadanávdnasat hálbbibut go lea vuollái 20 jagi.
Jeenjemes laantedigkine jïh regijovnine prevensjovnevierhtieh aelpebe gosse nuerebe 20 jaepeste.
Man sihkkar lea p-pillar ?
Man vihties p-pillere ?
Jus váldá iežas p-pillara nu go galgá lea riska šaddat áhpeheapmin hui unni.
Jis p-pillerem vaalta guktie edtja dellie vaahra nåajsan sjïdtedh dan onne.
Got heaitá p-pillariin ?
Guktie p-pillerinie orrijidh ?
Jus háliida heaitit p-pillariin, nu láve buoremus leahkit ahte borrá válmmasin p-pillarkárttá man lea borrame ja dasto ii álgge ođđasiin.
Jis sæjhta p-pillerinie orrijidh, dellie pråvhka bööremes årrodh dam p-pillerekaarhtam vaeltedh jïh ij orre kaarhtine aelkieh dan mænngan.
Ii leat váralaš heaitit p-pillariin gasku kárttá, muhto riska lea ahte dalle sáhttá oažžut dásehis vardimiid.
Ij leah feerlege p-pillerinie orrijidh gaskoeh kaarhtesne, mohte vaahra gååvnese maahta ovjaabnan vertemh åadtjodh.
Jus ii hálit šaddat áhpeheapmin nu lea dehálaš geavtigoahtit soames eará suoji áhpehisvuođa vuostá jus lea cinneanašeapmi.
Jis ij sïjhth nåajsan sjïdtedh dellie vihkeles jeatjah vaarjedimmieh aalka nåhtadidh guktie ij nåajsan sjïdth jis tsavnoenegkemem åtna.
Lea sierralágán man jođánit mánnodávddat bohtet johtui maŋŋel go lea heaitán p-pillariin.
Dïhte jeerehtse man varki gujnelemmie aalka dan mænngan lea p-pillerinie orrijamme.
Muhtimat ožžot dássedis mánnodávddaid dakkaviđe ja nuppiide dat sáhttá váldit máŋga mánu.
Naan åadtjoeh jaabnan gujnelemmiem varki jïh jeatjide kaanne gellie askh vaesieh.
Jus ii hálit šaddat áhpeheapmin lea dehálaš boahtit johtui suddjemiin áhpehisvuođa vuostá jus lea cinneanašeapmi vaikko mánnodávddat eai leatge boahtán johtui.
Jis ij sïjhth nåajsan sjïdtedh lea vihkeles mujhtedh vaarjedidh guktie ij nåajsan sjïdth jis tsavnoenegkemem åtna jïlhts idtji gujnelemmie bååstide båetieh.
Monneluovvaneapmi dáhpáhuvvá sullii 14 beaivvi ovdal mánnodávddat bohtet ja jur dalle lea riska stuorimus šaddat áhpeheapmin.
Munnieluajhteme medtie 14 biejjieh åvteli gujnelemmie jïh dellie stööremes vaahra nåajsan sjïdtedh.
Jus ii leat ožžon ruovttoluotta iežas mánnodávddaid guhtta mánu maŋŋel go lea heaitán p-pillariin dalle galgá váldit oktavuođa nuoraidvuostáváldimiin, jurtamovravuostáváldimiin, liike- ja sohkabealevuostáváldimiin dehe dearvvašvuođaguovddážiin váldin dihte čielgasa mas dat vuolgá.
Jis ij leah gujnelemmiem åådtjeme govhte askh mænngan p-pillerinie orrijidh edtja noeredåastoevasse, tsegkietniedåastoevasse, njaltje- jïh tjoeledåastoevasse jallh hoksejarngese bïeljelidh guktie åådtje daejredh mannasinie naemhtie.
Ovddut
Aevhkieh
Dat lea sihkkaris suodji áhpehisvuođa vuostá
Vihties vaarjelimmie guktie ij nåajsan sjïdth.
Mánnodávddat unnot ja šaddet dásseleppot
Gujnelemmie vaenede jïh jeenjebe jaabnan sjædta.
Oažžu unnit mánnodávdabákčasiid
Gujnelemmiebaaktjesem unnede.
Riska vuolšái monnejohtasis ja borašdávdii monnerávssás ja goaŧus unnu.
Vaahram vaenede munnieluejhtemh ovledh jïh cancerem munnieståahkine jïh boernesgåetesne åådtje.
Mánnodávddaid sáhttá sirdit ovddos jus ovdamearkka dihte galgá reiset juosat.
Maahta gujnelemmiem juhtedh åvtese jis vuesiehtimmien gaavhtan edtja vuelkedh.
Heajos bealit
Vaejvieh
P-pillar ii suddje sohkabealedávddaid vuostá.
P-pillere ij tjoeleskïemtjelassi vööste vaarjelh.
Hormonat sáhttet váikkuhit ovttaskassii nu ahte ovdamearkka dihte oažžu oaivebákčasa, oažžu nákkiid dehe dovdá iežas šlundin.
Dah hormonh maehtieh tsevtsedh guktie vuesiehtimmien gaavhtan åejjieh aalka saejriedidh, njavsodh jallh hujnies damtedh.
Daningo sierra p-pillarat váikkuhit gorudii sierra ládje sáhttá geahččalit molsut eará sortii jus oažžu ila olu siidováikkuhusaid.
Dan gaavhtan ovmessie p-pillerh kråahpem tsevtsedh ovmessie vuekine maahta pryövedh molsedh jeatjah såarhtese jis jïjnjh vaejvieh åadtjoeh.
Jus vuovssada, jus lea luhčadávda dehe vajálduhttá váldit tableahta ii sáhte leahkit sihkkar ahte ii šatta áhpeheapmin.
Jis voeksede, skrovretassh åådtje jallh åajaldahta tabledtem vaeltedh ij maehtieh vihties årrodh ij nåajsan sjïdtedh.
Joskos go lea 10 ja 13 jagi gaskkan lávejit eatnasat ollet rávásmanahkái.
Såemies aejkien gåessie 10 jïh 13 jaepiej gaskem pruvhkieh jeenjemesh puberteetese båetedh.
Rávásmanagi áigge gorut ovdána mánás rávesolmmožin.
Pubperteetesne kråahpe evtede maaneste geervese.
Ovdamearkka dihte jietna ja sohkabealli rievdá, sáhttá oažžut nákkiid ja álgá beroštit seksas.
Vuesiehtimmien gaavhtan gïele jïh dïrregh jeatjahtehtieh, maahta njavsodh jïh pråvhka aelkedh seksen bïjre ussjedidh.
Hormonat bidjet johtui rávásmanagi.
Puberteete aalka hormonigujmie.
Hormonat leat ávdnasat mat šaddet goruda sierra ravssain.
Hormonh leah ïebnh mah ovmessie reavsine kråahpesne sjidtieh.
Hormonat váikkuhit mot gorut doaibmá máŋgga sierra ládje.
Hormonh tsevtsieh guktie kråahpe jåhta jïjnjh ovmessie vuekine.
Ovdamearkka dihte stivrejit nahkáriid, varradeattu, miela ja man olu čáhci lea gorudis.
Vuesiehtimmien gaavhtan dah nahkerem, vïrrediedtesem, bïevsterh stuvrieh man jïjnjh tjaetsiem kråahpesne åtna.
Hormonat maid mearridit got ja goas gorut ovdána.
Hormovnh aaj dah mah nænnoestieh gåessie jïh guktie kråahpe jeatjahtahta.
Go olle rávásmanahkái ja mot dan dovdá variere olbmos olbmui.
Gåessie puberteetesne jïh guktie dam dååjrehte jeatjahtahta persovneste persovnese.
Muhtimat sáhttet vuordit mánnodávddaid dehe skávžžáid oažžuma go fas earáid mielas dat lea áŋgir.
Naan vuertieh goske gujnelemmiem åadtjodh jallh skaavtjoem sjïdtedidh mearan jeatjah tuhtjieh slæjhtoe sjïdtedh.
Ollego árrat dehe maŋŋit rávásmanahkái dan ii sáhte stivret ieš.
Jis aareh jallh seente puberteetese båata ij maehtieh jïjtje stuvredh.
Nieiddain rávásmanahki láve álgit go lea 10 ja 12 jagi gaskkas ja bártniin 11 ja 13 jagi gaskkas.
Nïejtide puberteete pråvhka aelkedh gåessie 10 jïh 12 jaepiej gaskem jïh baernide 11 jïh 13 jaepiej gaskem.
Muhto lea dábálaš ahte dat dáhpáhuvvá árabut ja maŋibut maid.
Mohte dïhte daamhtaj aalka dovne aarebi jïh seentebe.
Man boaris lea go olle rávásmanahkái lea stuora oassái árbbálaš.
Man båeries gåessie puberteetese båata lea aerpeles.
Oppa rávásmanahki láve váldit vihtta – guhtta jagi ja dan áigge lea buohkain iežas tákta.
Abpe puberteete vïjhteste govhtese jaepieh jåhta jïh dennie tïjjesne gaajhkide joekehts sjidtieh.
Rávásmanahki álgá dávjá ahte šaddá jođánit.
Puberteete daamhtaj aalka varki sjïdtede.
Muhtimin soaitá dovdat iežas boakkasin daningo goruda buot oasit eai šatta seamma távttas.
Muvhtene maahta tjålhpoeh damtedh juktie gaajhkh bielieh kråahpesne eah seammasïenten sjïdtedieh.
Ovdamearkka dihte gieđat ja juolggit lávejit šaddat hui sakka álggos.
Vuesiehtimmien gaavhtan gïeth jïh juelkieh varki aalkovisnie sjïdtedieh.
Go boahtá eret rávásmanagis lea šaddan válmmasin guhkkodahkii.
Gåessie puberteeteste båata dellie gåhkoem sjïdtedamme.
Leahkit rávásmanagis
Puberteetesne årrodh
Gullá dávjá ahte rávásmanahki lea áŋgiris perioda.
Daamhtaj åådtje govledh puberteete gïerve boelhkem.
Nu sáhttá leahkit muhtumiidda, muhto ii buohkaide.
Naemhtie maahta muvhtene årrodh, mohte ij gaajhkesidie.
Máŋgasii dat lea somás ja gelddolaš áigi eallimis, go dáhpáhuvvet máŋggat ođđa áššit iežainis ja earáin ovttaskasa birra.
Jïjnjide luste jïh gïeltegs tïjjem jieliemisnie, gosse jïjnjh orre aath deahpadieh dovne jïjtjemdh jïh jeatjajgujmie.
Máŋggat liikojit šaddat ja oažžut eanet rávesolbmo goruda ja hámi, muhto eai buohkat.
Jïjnjh lyjhkoeh sjïdtedidh jïh jienebe geerve kråahpem jïh guelmiem åadtjoeh, mohte ij gaajhkesh.
Sáhttá dovdot seagas ahte gorut rievdá, muhtumin sáhttá dovdot ahte ii riekta čuovo mielde.
Maahta båasaridh gosse kråahpe jeatjahtahta, muvhtene maahta damtedh ij leah ryöktesth meatan.
Muhtumin sáhttá dovdot dego ahte leat jurdagat ja gáibádusat, ovdamearkka dihte mot galgá leahkit ja man hámat galgá leahkit nieidan ja bárdnin.
Muvhtine maahta damtesovvedh goh åssjelh jïh krïevemh gååvnesieh, vuesiehtimmien gaavhtan guktie edtja årrodh jïh vååjnedh nïejtine jallh baernine.
Rávesolbmuin sáhttet leahkit idéat makkárat nuppelotjahkásaččat ” leat ”, man sáhttá govvidit negatiivvalaš sániiguin dego nuppelotjahkásaččat leat lossadat ja riidát.
Geerveh maehtieh åssjelh utnedh guktie noere “ leah ”, mejtie maehtieh negatijveles baakoejgujmie bïhkedidh, numhtie noerh leah vaejvies jïh rajjadieh.
Galgá muitit ahte ii geasge leat riekti gieđahallat ovttaskasa soamehemiid ja juohkehaččas lea riekti leahkit dat gii háliida.
Edtja mujhtedh ij naan reaktam utnieh jeatjide nåakelaakan gïetedidh jïh reaktam åtna årrodh dam maam sæjhta årrodh.
Jus dovdo váivi lea buorre ságastit soapmásiin.
Jis vaejvies damta maahta hijven giejnie soptsestalledh.
Dat sáhttá ovdamearkka dihte leahkit skuvladivššár, skuvlakurator dehe soamis nuoraidvuostáváldimis.
Maahta vuesiehtimmien gaavhtan skuvlesåjhterinie, skuvlekuratovrine jallh naan noeredåastoevisnie.
Mii dáhpáhuvvá rávásmanagis ?
Maam puberteetesne deahpede ?
Nieiddaide lea vuosttas mearka ahte lea ollen rávásmanahkái ahte rattit šaddagohtet.
Nïejtide voestes væhta puberteetese båateme njammah aelkieh sjïdtedidh.
Dan sáhttá dovdat go oažžu una garra marššiid radderuppiid duohkái.
Maahta maam akt damtedh mij lea ohtje jïh garres njidtjie-vaahteren duekesne.
Dat lea ratti raksa mii ovdána.
Dïhte lea dah reavsah njammesne mejtie sjïdtedieh.
Go rattit šaddet sáhttet dat sakŋidit ja leahkit bákčasat.
Gosse njammah sjïdtedieh maehtieh siknjiedidh jïh baektjiedidh.
Lea maid dábálaš ahte bávččaga go časká juoga vuostá dehe nordada rattiid garrasit.
Aaj daamhtah baektjede gosse dejtie mïsse håasedh jallh garres dejtie doehtedidh.
Dávjjimusat nubbi raddi šaddá ovdal nuppi.
Daamhtaj akte njamma aalka sjïdtedidh åvteli dïhte mubpie.
Lea dábálaš ahte rattit jotket šaddat sierra távttas.
Daamhtaj njammah jåerhkieh ovmessielaakan sjïdtedidh.
Measta bealli bártniin oažžu raddemarššiid mat sáhttet oidnot ja dovdot una maršin nuppi dehe goappeš radderuoppi vuolde.
Mahte bieliem baernijste åadtjoeh mïelkenreavsah mah dovne maahta vååjnedh jïh damtedh akten jallh gåabpegh mïelken-vaahteri nuelesne.
Radderavssat sáhttet maid dovdot vehá bákčasat, muhto dat ii leat váralaš.
Mïelkereavsah maehtieh aaj damtedh ånnetji baektjiedidh, mohte dïhte ij leah feerlege.
Oanehis áigge geažis lávejit radderavssat šaddat unnin fas.
Ånnetji mænngan dellie unnede viht.
Dasa gollá guokte – golbma jagi.
Kaanne göökte jallh golme jaepieh vaalta.
Guolggat gorudis
Sïehpe jïh goelkh kråahpesne
Rávásmanagis oažžu sohkabealeguolggaid.
Puberteetesne sïehph åådtje.
Guolggat šaddet olggobealde sohkabeali ja buođggaid guvlui.
Dïhte aalka juelkiej gaskem sjïdtedidh.
Sihke bártnit ja nieiddat sáhttet oažžut guolggaid gurgadassan gitta nábi rádjái.
Dovne baernieh jïh nïejth maehtieh goelkh naepien vööste åadtjodh.
Olmmoš oažžu maid guolggaid gieđa vuollái ja dábálaš ahte oažžu eanet guolggaid eará sadjái gorudii maid ovdamearkka dihte gieđaide ja julggiide.
Aaj gaejnjielisnie sjïdtedieh jïh daamhtaj aaj jeatjah sijjine kråahpesne, vuesiehtimmien gaavhtan gïetide jïh juelkide.
Bártnit sáhttet oažžut guolggaid raddái ja sealgái.
Baernide maehtieh aaj rudtjesne jïh prægkosne sjïdtedidh.
Bártniide šaddet skávžžát.
Baernide skaavtjoeh sjïdtedieh.
Dat lávejit álgit badjebaksamis ja viidot dasto muođuide ja gáibái.
Pråvhka bijjiebangsemisnie aelkedh jïh dan mænngan searoemidie jïh gaajpan.
Muhtumiin sáhttá guolgašaddan ain lassánit ja šaddat garraseappot guhkás rávis ahkái.
Naan dejstie jåerhkieh jeananidh jïh söökes sjidtieh.
Rávásmanagis vuovttat oaivvis šaddet jođáneappot vuodjan go ovdal.
Puberteetesne voepth buajtehks sjidtieh varkebe goh aarebi.
Dat vuolgá das ahte dálgarávssát válbmejit eanet vuoja.
Dïhte dan gaavhtan buejtiereavsijste jienebe buejtiem sjidtieh.
Danin sáhttá dárbbahit bassat vuovttaid dávjjibut go lea dahkan ovdal.
Dannasinie kaanne tjuara voepth daamtasåbpoe bïssedidh enn aarebi.
Vuolabealli
Tsåvhnoe
Vuolabealli muhto rávásmanagi áigge nu sturrodagas go fearggas.
Tsåvhnoe puberteetesne jeatjahtahta, dovne stuaradahkem jïh klaeriem.
Vuodjaravssat álget oidnot čielgaseappot mii dagaha ahte sáhttá fuomášit dielkkuid ja nákkiid mat leat lunddolaččat eaige leat váralaččat.
Buejtiereavsah tjïelkebe vååjnoeh mestie maahta aajhtsedh tsiehkieh jïh jeatjah njaltjesne mah leah iemeles jïh ij leah vaahreles.
Vuodja ja čáziid mat álget ráhkkanit dagahit ahte vuolabealli maid hakso earáládje go ovdal.
Bïevestahkh jïh jeatjah darjoeh tsåvhnoe jeatjahlaakan hopsoe goh aarebi.
Nieiddain šaddet sihke olggut ja siskkit cinnabaksamat stuoribun ja seavdnjadeabbon.
Nïejtide dovne bæjngolen jïh sisnjelen tsïnnebangsemh stuerebe jïh mïrhkebe sjidtieh.
Dávjá siskkit cinnabaksamat šaddet nu ahte oidnojit olggobealde olggubuid.
Daamhtaj dah sisnjelen tsïnnebangsemh sjidtieh guktie dejtie vuajna ålkolen dejtie bæjngolen tsïnnebangsemidie.
Maid bunnu šaddá.
Aaj klitorisem sjïdtede.
Cinni, goaŧŧu ja monnerávssát mat leat goruda siste šaddet stuoribun.
Tsïnne, boernengåetie jïh munniestuehkie mah kråahpen sisnie dah sjïdtedieh.
Monneseallaluovvaneapmi álgá.
Munnieluejhteme aalka.
Bártniin bálločalmmit álget šaddat.
Baernide dellie dah goelh mah aelkieh sjïdtedidh.
Maid bállu ja náhpol šaddet ja sturrot ja bállu oažžu seavdnjadit feargga.
Aaj båasa jïh boetje sjïdtedieh jïh stuerebe sjidtieh jïh båasa aaj mïrhkebe sjædta.
Man olu náhpol šaddá lea sierralágan olbmos olbmui.
Man jïjnje boetjem sjïdtede lea ovmessie persovneste persovnese.
Maid siskkit sohkabealeravssat man gohčoduvvo ovdaraksan ja siepmanravssat šaddet.
Aaj dah sisnjelen tjoelereavsah mejtie gohtje prostata jïh spoejeh.
Ovdanáhkki viidu ja stuorru ja ovdanáhki vuolde álgá “ spegma ”, vilgeslágán vuoidi čáhci šaddat.
Åvtenjaltje stuarene jïh stuerebe sjædta jïh dan nuelesne aalka smegmam, veelkeslaakan badtja, sjïdtedidh.
Go bálločalmmit šaddet dat sáhttet leat bákčasat.
Gosse goelh sjïdtedieh maehtieh ånnetji baektjede.
Dat láve leahkit mearkan ahte dat leat álgán válbmet siemagolgosa.
Dïhte pråvhka væhtam årrodh dah aelkieh spermijerh darjodh.
Dat láve dáhpáhuvvat 14-15 jagis, muhto dat sáhttá álgit árabut ja maŋibut.
Dïhte pråvhka deahpadidh gosse 14-15 jaepien båeries, mohte maahta gujht aelkedh dovne aarebi jïh dan mænngan.
Jus boahtá siemagolggus go oažžu orgásma, nu dat mearkkaša ahte sohkabealegivssas.
Jis sperma båata gosse dam luajhta, dïhte sæjhta jiehtedh tjoelenjoetseldh sjædta.
Dalle sáhttá dahkan soapmása áhpeheapmin jus lea cinneanašeapmi.
Dellie maahta naan nåajsan darjodh jis tsïnneboetjemem åtna.
Rávásmanagis lea dábálaš ahte oažžu orgásma ihkku go nohkká.
Puberteetesne daamhtaj luejhtemem åadtjodh jïjjege gosse åara.
Muhtumiidda dáhpahuvvá dat beare moadde háve muhto earát ožžot idjasaš orgásmmaid máŋgga jagi áigge.
Muvhtide daate deahpede barre naan aejkien mearan jeatjah luejhtemem fïerhten jïjjen åådtje gellien jaepiej raejesne.
Golgamat
Galkegh
Ovdalgo mánnodávddat bohtet álgá oažžut golgamiid.
Åvteli gujnelemmie båata aalka galkegh åadtjodh.
Dan fuomáša go boahtá vehá fiskesvielgadas buvssaide.
Dam aajhtsa gosse ånnetji vïskesveelkes galkemem lijhkiemåvhkesne.
Golgamat dagahit nu ahte vuohččecuoccat cinnis dollo lávttasin, dat dollet maid cinni ráinnasin ja suddjejit infekšuvnnain.
Galkegh darjoeh guktie njevlieskïelth tsïnnesne måasodh, dah aaj darjoeh guktie tsïnnesne reejnes jïh infeksjovni vööste vaarjelieh.
Mánodávddat
Gujnelemmie
Go oažžu mánodávddaid mearkkaša ahte monneseallaluovvaneapmi lea beassan johtui.
Gujnelemmie åådtje dïhte lea munnieluejhteme aalka.
Dat mearkkaša ahte lea sohkabealeválmmas, dalle sáhttá šaddat áhpeheapmin ja oažžut mánáid.
Dïhte sæjhta jiehtedh tjoelenjoetseldh, maahta nåajsan sjïdtedh jïh maanam åadtjodh.
Vuosttas mánodávddat lávejit boahtit sullii guokte jagi maŋŋel go rattit leat álgán šaddat.
Voestes gujnelemmie pråvhka båetedh medtie göökte jaepieh mænngan njammah eelkin sjïdtedidh.
Dávjjimusat dat álget ahte boahtá beare vehá varra buvssaide dehe báhpirii go sihkku iežas.
Daamtasåbpoe aalka dejnie barre ånnetji vïrrem lijhkiemåvhkese jallh paehpierasse båata gosse njaamede.
Lea maid dábálaš ahte leat ruškeslágán golgamat ovdalgo oažžu vuosttas mánodávddaid.
Daamhtaj aaj sïejhme provnelaakan galkegh åtna åvteli voestes gujnelemmiem åådtje.
Dat lea goruda vuohki muitalit ahte mánodávddat leat jođus.
Dïhte lea kråahpen vuekie jiehtedh gujnelemmie båata.
Varraseagat golgamat lávejit leahkit čáhppadat ja ruškeslágánat, dat vuolgá das go varra geargá goikat ovdalgo boahtá olggos.
Vïrrebleenteme galkegh pruvhkieh mïrhke jïh provnelaakan årrodh, destie vïrre ånnetji gejhkie åvteli olkese båata.
Álggus lea dábálaš ahte mánodávddat eai leat dássedat.
Aalkovisnie daamhtaj gujnelemmie ij jaabnan båetieh.
Sáhttá oažžut mánodávddaid oktii ja dasto sáhttet jávkat máŋga mánu ovdalgo bohtet fas.
Maahta vuesiehtimmien gaavhtan gujnelemmie akten aejkien åadtjodh jïh dellie gellie askh vaesieh åvteli viht båata.
Dat lea dábálaš iige leat váralaš.
Dïhte lea sïejhme jïh ij leah vaahreles.
Sáhttá leahkit himolaš, onaneret dehe anašit eará ládje ja oažžut orgasmma juo ovdalgo lea sohkabealválmmas.
Maahta sekseostem utnedh, onanereeredh jallh seksem utnedh jeatjah vuekine jïh orgasmem åadtjodh joe åvteli tjoelenjoetseldh sjædta.
Muhto go šaddá sohkabealválmmas láve hállu ja gáibádus seksii lassánit.
Mohte gosse tjoelenjoetseldh sjædta dellie oste seksem utnedh jeanamidh.
Vaikko leage onaneren juo go lei nuorat dávjjimustá rávásmanagis eatnasat álget onaneret diđolaččabut.
Jïlhts lea onanereereme joe gosse nuerebe dellie daamhtajommes puberteetesne jeenemessh aalka jienebe voerkes onanereeredh.
Máŋggat jurddašit dávjjibut dakkára mii lea seksain dahkamis ja lea dábálaš ahte álgá jurddašit got boahtá dovdot vuosttas geardde go lea seksa soapmásiin.
Jïjnjh ussjedieh daamhtajommes dejtie mah leah seksen bïjre jïh daamhtaj aalka funterdidh guktie edtja damtedh dan voestes aejkien gosse edtja mubpine seksem utnedh.
Bártniide sáhttet jurdagat seksas dahkat ahte álkit oažžu erekšuvnna.
Baernide maehtieh dah sekseåssjelh darjodh aelhkebe garresem åadtjodh.
Muhtimin dat dáhpáhuvvá ipmirkeahttá manin.
Muvhtene deahpede jïlhts ij guarkoeh mannasinie.
Dat sáhttá ovdamearkka dihte leahkit go čohkkeha busses mii doarggista dehe go sihkkelastá sáddoluottas.
Dïhte maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh gosse bussesne tjahkesje mij firrie jallh gosse gearketjegeajnosne sygkelde.
Doarggisteamit dagahit ahte signálat mannet njuolga cissanávlái manakeahttá vuoigŋas meaddel.
Dah firremh signaalh rïekte boetjese seedtieh, jïh ij aajlese.
Dat sáhttá orrut soameheapme ja sáhttá jáhkkit ahte lea okto gii oažžu erekšuvnna dáhtokeahttá, vaikko dat lea rievtti mielde hui dábálaš.
Destie maahta sjaejmoejidh jïh maahta aelhkie ussjedidh oktegh lea garresem åadtjodh jeajesne, jïlhts dïhte dan sïejhme.
Jur nugo vuovttat jođáneappot šaddet vuodjan nu šaddá liiki maid nu.
Seammalaakan goh voepth varkebe buajtehkåbpoe sjædta aaj njaltjine.
Dat vuolgá das ahte vuodjaravssat buvttadit eanet vuoja go ovdal, muhtumin eanet go rievtti mielde dárbbaha.
Dïhte destie buejtiereavsah jienebe buejtieh produseerieh goh aarebi, muvhtene jienebe goh daarpesje.
Dan fuobmá das ahte liiki čuovgá eareliiggánit njuni birra ja gállus, muhto maid muođuin ja sealggis.
Dam aajhtsa gosse njaltja gæjka, joekoen njuenien bïjre jïh gaallosne, mohte aaj searoeminie jïh rudtjesne.
Go liikái šaddá vuodja sáhttá dat dagahit ahte oažžu nákkiid ja liikemáđuid.
Gosse njaltja buajtehkåbpoe sjædta dellie aaj njavsodh jïh pormaskh åadtjodh.
Rávásmanagis sáhttá maid oažžut sárgáid liikái, nu gohčoduvvon liikeluoddanemiid. Dat vuolgá das ahte liiki vatná jođáneappot go geargá vuogáiduvvat.
Puberteetesne maahta aaj straanjes njaltjesne åadtjodh, maam gohtje njaltjastraanjes Dïhte naemhtie sjædta juktie njaltja seejkede varkebe enn dïhte sjïehtede.
Nieiddain lea dábálaš ahte oažžu luoddanemiid rattiin, spirraliin ja badjeváhkáin.
Nïejth daamhtaj dejtie njammine, sjeagkeminie jïh roejtine åadtjoeh.
Bártniin lea dábáleamos čielggis ja olggiin.
Baernine daamhtemes rudtjesne jïh åelkine.
Luoddanemiid šaddet šoavkadeabbon áiggi mielde.
Dah straanjh tïjjen mietie spåallan.
Olmmoš álgá bivastuvvat eanet rávásmanagis, danin lea dehálaš basadit juohke beaivvi.
Aalka aaj jienebe bïevestidh puberteetesne, dannasinie vihkeles fïerhten biejjien bïssede.
Jus atná dárbbašlažžan, sáhttá geavtit deodorántta gieđavuole.
Jis tuhtjie daarpesjidh, dellie maahta deodorantem gaejnelinie utnedh.
Jur nugo olles gorudis jietna ovdána rávásmanagis.
Seammalaakan goh kråahpe dellie aaj gïele jeatjahtehtedh puberteesne.
Guoggun šaddá ja jietnabaksamat šaddet guhkibun mii dagaha ahte jietna šaddá seavdnjadeabbon ja roavvaseabbon, dan gohčoduvvo jietnadoajáhat.
Gealoe sjïdtede jïh gïelebaanth gåhkadieh guktie gïele mïrhkebe sjædta.
Dat dáhpáhuvvá sihke nieiddain ja bártniin.
Daate gujht deahpede dovne nïejtide jïh baernide.
Muhto bártniid jietna muhto eanet go nieiddaid ja dat sáhttá dagahit ahte bárdnin jiena kontrolleren lea váddásit.
Mohte baerniej gïele jienebe jeatjahtahta goh nïejti jïh dïhte maahta darjodh gïerve baernide gïelem stuvredh.
Sáhttá muhtumin orrut vehá roakkas dehe molsasit čuovgada ja seavdnjadeappo gaskkan muhtin áigge ovdalgo sevnnjoda ja čiekŋu.
Dïhte maahta naan aejkien kruepies sjïdtedh jallh tjoevkebe jïh mïrhkebe gïeline veekselde boelhken mietie åvteli mïrhkebe jïh gïengielåbpoe sjædta.
Gorut šaddá ja rievdá
Kråahpe sjïdtede jïh jeatjahtahta
Rávásmanagi álggus gieđat ja juolggit dávjá šaddet erenomáš jođánit. De šaddet giehtaruohttasat ja váhkát.
Puberteeten aalkovisnie daamhtaj gïeth jïh juelkieh varki sjïdtedieh.
Dan maŋŋel olmmoš šaddá ollásii guhkkodahkii.
Dan mænngan gåhkoem sjïdtede.
Olmmoš sáhttá šaddat máŋga sentte beare moatti mánus.
Maahta gellie centimeterh sjïdtedidh måedtie askine.
Dan lávejit gohčodit šaddančusken.
Dam gohtje sveerjen gïelesne tillväxtspurt, gosse dan varki sjïdtedidh.
Gorut ii šatta beare guhkkodahkii muhto molsu maid hámi.
Kråahpe ij barre gåhkoem sjïdtedh, dan hammoem aaj jeatjahtahta.
Nieiddat lávejit oažžut govddit čoarbbeliid ja bártnit govddit badjegoruda.
Nïejth pruvhkieh gemtebe ullemem åadtjoeh jïh baernieh gemtebe åelkieh.
Árra ja maŋŋit rávásmanahki
Aareh jïh seente puberteete
Goas rávásmanahki álgá lea sierralágán ja vuolgá e.e. árbbálašvuođas.
Gåessie puberteete aalka lea ovmessie jïh gaskem jeatjebem aerpeles.
Árrat boahtin rávásmanahkái sáhttá sihke dovdot somán dehe váivni.
Aareh puberteetese båetedh dovne luste jïh gïerve.
Boahtit rávásmanahkái ila árrat ovdalgo lea deavdán gávcci jagi nieidan ja ovcci jagi bárdnin, lea eahpedábálaš.
Dan aareh puberteetese båata, åvteli gaektsie jaepieh illeme nïejtine jallh uktsie jaepieh baernine ij leah sïejhme.
Jus oažžu rávásmanagimearkkaid nu árrat galgá sárdnut váhnemiiddisguin dehe eará fuolaheddjiin ja váldit oktavuođa skuvladivššárii dehe dearvvašvuođaguovddážii.
Jis puberteetevæhtah dan aareh åadtjoeji byöroe eejhteginie jallh jeatjah åeline soptsestidh jïh skuvlesåjhterem jallh hoksejarngem gaskesadtedh.
Jus ii leat ožžon máŋge lágán rávásmanagimearkkaid go lea 14 jahkásaš gohčoduvvo dan maŋŋi rávásmanahkin.
Jis ij puberteetevæhtah åådtjeme gosse 14 jaepien båeries dellie gohtje seente puberteete.
Dalle sáhttá sárdnut váhnemiiddisguin dehe eará fuolaheddjiin ja ovttas singuin dehe ieš váldit oktavuođa skuvladivššárii, nuoraidvuostáváldimii dehe dearvvašvuođaguovddážii.
Dellie maahta eejhteginie jallh jeatjah åeline soptsestidh jïh dej ektesne jallh jïjtje skuvlesåjhterem, noeredåastovem jallh hoksejarngem gaskesadtedh.
Jus lea dárbbašlaš sáhttá rávásmanahki bidjot johtui dálkasiid vehkiin.
Jis daarpesje dellie maahta puberteetem daalhkesigujmie viehkine aelkedh.
Olmmoš ii sáhte ieš dahkat nu ahte boahtá árabut rávásmanahkái.
Ij maehtieh jïjtje maam akt darjodh guktie varkebe puberteetese båetedh.
Jus atná ahte lea váivi go ii ovdán seamma távttas go olbmát sáhttá dovdot suohtas sárdnut soapmásiin, skuvladivššár ovdamearkka dihte lea buorre olmmoš geasa jorgasit.
Jis tuhtjie gïerve ij seammalaakan voelpigujmie evtedh maahta hijven damtedh naan soptsestalledh, skuvlesåjhterinie, vuesiehtimmien gaavhtan buerie persovne mejnie maahta bïeljelidh.
Sáhttá maid oažžut veahki nuoraidvuostáváldimis dehe dearvvašvuođaguovddážis.
Viehkiem maahta aaj åadtjodh noeredåastoevisnie jallh hoksejarngesne.
Seksa vuosttaš geardde
Sekse voestes aejkien
Seksa vuosttaš geardde
Sekse voestes aejkien
Eatnasat lávejit lean onaneren ovdalgo leat anašan soapmásiin.
Jeenjemes pruvhkieh onanereeme åvteli dah seksem jeatjabinie utnieh.
Vuosttaš seksuálalaš vásáhus lea oainnát iežainis.
Dïhte voestes seksuellen dååjresem jeenjemesh jïjtsinie utnieh.
Lea dábálaš ahte olbmos leat olu jurdagat ja vuordámušat got boahtá leahkit go vuosttaš geardde anaša soapmásiin.
Sïejhme jïjnjh åssjelh jïh vuartoeh åtna guktie sjædta dïhte voestes aejkien gosse seksem jeatjabinie utnedh.
Jurdagat vuosttaš geardde
Åssjelh voestes aejkien bïjre
Jus ii leat leamaš seksa soapmásiin ovttaskasas sáhttet leahkit olu jurdagat mot boahtá dovdot, got háliida ahte galgá šaddat ja goas dat galgá dáhpáhuvvat.
Gosse ij leah seksem jeatjabinie åtneme maahta jïjnjh åssjelh utnedh guktie dïhte sjædta, damtedh, guktie sæjhta edtja sjïdtedh jïh gåessie edtja deahpadidh.
Ovttaskas lea soaitán gullan olbmáid sárdnume das, oaidnán filmmaid, lohkan áviissaid dehe gullan eará mii dagaha ahte leat oaivilat mot galgá leahkit.
Maahta govleme gosse voelph dan bïjre soptsestalleme, filmide vuartasjamme, plaeride lohkeme jallh maam akt jeatjah govleme mestie åssjelh båetieh guktie dïhte edtja årrodh.
Dávjá gusket jurdagat cinneanašeami.
Daamhtaj dah åssjelh tsïnneboetjemen bïjre.
Dutkamat mat leat dahkkon čájehit ahte leat máŋgasat geat eai leat cinneanašan go gerget gymnásas.
Dah goerehtimmieh mah dorjesovveme vuesiehtieh dïhte lea jïjnjh gïeh idtjin tsïnneboetjem utnieh gosse jåerhkeskuvlem galhkoeh.
Dat sáhttá vuolgit das máŋgga sierra áššis, ovdamearkka dihte ahte ii hálit, ahte ii leat leamaš máhtolašvuohta, ahte liiko anašit seamma sohkabeliin dehe lea beroštupmi eará seksii go juste cinneanašeapmái.
Dïhte ovmessie tsiehkiej åvteste, vuesiehtimmien gaavhtan ij sïjhth, ij nuepiem utnieh, lyjhkoe seksem utnedh persovnine seamma tjoeline jallh ïedtjem åtna jeatjah seksem utnedh enn tsïnneboetjemem.
Ovttaskas mearrida ieš
Jïjtje nænnoste
Muhtumin soaitá dovdat iežas duđalažžan dehe bággejuvvon anašit vaikko ii soaitte riekta ieš háliidit dehe ii dovdda iežas válmmasin.
Muvhtene maahta damtedh fuehpesne jallh nuvreme seksem utnedh jïlhts kaanne ij dam sïjhth.
Ovttaskas soaitá dovdat iežas bággejuvvon vuordit seksain vaikko livččii háliidan dan.
Maahta aaj damtedh nuvreme seksine vuertedh jïlhts dam sïjhtedh.
Dovdat iežas bággejuvvon anašit dehe vuordit anašemiin sáhttá vuolgit joavkodeattus daid gaskkas geaiguin lea ovttas dehe ovdamearkka dihte veaga vuordámušain.
Damta tjabrehtidh jallh vuertedh seksine maahta årrodh gosse voelph dam tsevtsieh jallh vuartoeh vuesiehtimmien gaavhtan fuelhkeste.
Muhto lea dehálaš muitit ahte galgá dahkan dan mii dovdo vuogas alccesis.
Mohte vihkeles mujhtedh dam darjodh maam hijvenlaakan jïjtsasse damtedh.
Olmmoš mearrida ieš
Jïjtje nænnoste:
iežas goruda badjel
jïjtje kråahpen bïjre
jus ja goas háliida anašit
jis jïh gåessie sæjhta seksem utnedh
mainna vugiin háliida seksa
mij vuekine sæjhta seksem utnedh
geainna háliida seksa.
giejnie sæjhta seksem utnedh
Ahkerádji seksii ?
Aaltereraaste seksen åvteste ?
Ii sáhte mearridit erenomaš agi goas lea gearggus anašit soapmásiin, dan ferte ieš dovdat.
Ij gåeredh nænnoestidh sjïere aaltere gosse riejries seksem jeatjabinie åtna, dam tjuara jïjtje nænnoestidh.
Lea leahkime dan sadjái láhka mii dadjá ahte olmmoš gii lea badjel 15 jagi ii oaččo anašit dehe eará ládje soapmásiin gii lea vuollái 15 jagi.
Gååvnese gujht laake mij jeahta persovne båarasåbpoe 15 jaepieh ij åadtjoeh seksem utnedh giejnie nuerebe 15 jaepieh.
Muhto lágas dadjo maid ahte ovttaskas ii galgga dubmejuvvot jus lea čielgga ahte ii leat leamaš miige veagalváldin.
Mohte laakesne aaj tjåådtje ij edtjh dööpmeme sjïdtedh jis eevre tjïelkes ij lij daaresjimmie.
Mearrideaddji lea erenomážit buot dakkár man stuorat lea ahkeearru, jus earru ovdáneamis persovnnaid gaskkan geat leaba anašan lea unni ja jus dat lea leamaš eaktodáhtus.
Dïhte vihkeles man stoerre dïhte aalterejoekehtse lea, jis dah joekehts evtiedimmesne persovni gaskem gïeh seksem utnin lea onne jïh jis gåabpegh dam sïjhtin.
Láhka guoská seamma ládje buohkaid beroškeahttá sohkabealis.
Laake seamma vuekine gaajhkide seamma man tjoele.
Láhka lea máná suddjema dihte vai boarrásit olmmoš ii bija juoga čuozáhahkan man sii eai hálit.
Daate laake edtja maanah vaarjelidh guktie eah båarasåbpoe persovneste daaresjh.
Lága jelgii ii geasge leat riekti dahkat juoidá seksuálalaččat jus ovttaskas ii hálit.
Laaken mietie ij naan reaktam utnieh maam akt seksuellen darjodh jeatjeben vööste maam dïhte ij sïjhth.
Evttohusat ovdal anašeami soapmásiin earáin
Raerie åvteli seksem jeatjabinie åtna
Lea dábálaš ahte vuosttas geardde go lea seksa šaddá earálágan dan guovdu mot lea jurddašan.
Dïhte sïejhme gosse voestes aejkien seksem utni jeatjhlaakan sjïdti guktie lea ussjedamme.
Muhtumiin sáhttá dovdot ahte eahpelihkostuvai daningo ii lean dakkár go lei vuordán.
Muvhtene aaj dïhte dovne damtesovvi dïhte bæjhkari guktie idtji sjïdth guktie veanhtadi.
Seksa lea juoga man dárbbaha hárjehallat vai šaddá rivttes buorre, seamma go máŋga eará eallimis.
Seksine tjuara haarjanidh guktie edtja eevre hijven sjïdtedh, seammalaakan goh jeatjah jieliedisnie.
Eai leat máŋggas geat sáhttet speallat sin favorihttalávllu gitárain dieđitkeahttá got váldá akkortta, dehe oppanassiige doallan instrumeantta !
Eah gellie mah maehtieh dam sov bööremes musihkem gitarresne spealadidh namhtah daejredh gutkie ackordem vaeltedh jallh gosse eah leah aerebe dejnie intrumentine gïetedamme.
Vuosttas geardde leat muhtin áššit mat galget leat jurdagis ja muhtin áššiid sáhttá maid hárjehallat.
Åvteli voestes aejkien gååvnesieh naan aath mejtie maahta ussjedidh jïh naan aath mejtie maahta haarjanidh.
Geahččal vehá sierra ládje onaneret ovdal, dalle lea álkit diehtit masa liiko.
Pryövh ånnetji ovmessie vuekine onaneeredh åvteli, dellie aelhkebe daejredh maam lyjhkoe.
Gávdnan dihte vuogas báikkiid goabbat guoimmi gorudis: sárdnut gaskaneaskka, iskkadit ja dadjat oainnus.
Sijjieh sinsitnien kråahpine gaavnedh: soptsestellieh, ohtsedh, damth jïh jiehtieh maam tuhtjh
Sáhttá njávkat, cummástallat ja dahkat olu eará somá giktalan dihte goabbat guoimmi.
Maahta deehkehtidh, tjuvliestidh jïh jïjnjh jeatjah darjomh guktie ostem åadtjodh.
Geavtte suoji, ovdamearkka dihte kondoma dehe njoallunláhpu ja hárjehala ovdal got geavttát dan.
Vaarjelimmiem utnieh, vuesiehtimmien gaavhtan kondomem jallh njoeledoengesem, jïh haarjenh guktie dejtie nåhtadidh.
Anašit sihkkaris báikkis sáhttá dahkat álkibun muossánit.
Seksem utnedh jearsoes sijjesne aelhkebe sjädta sleapkedh.
Duohtatmeahttun
Ij seksem åtneme
Muhtumin sáhttá gullat sáni duohtatmeahttun das gii leat anašan.
Muvhtene maahta sveerjen baakoem oskuld / ovskåaltoe govledh, dan bïjre gie ij leah seksem åtneme.
Dat sáhttá mearkkašit ahte ii leat anašan náhpol cinnis, muhto dat sáhttá mearkkašit ahte ii leat anašan oppanassiige.
Dïhte sæjhta jiehtedh ij leah seksem åtneme gosse boetje tsïnnesne, mohte aaj maahta årrodh ij leah seksem gåessie gan åtneme.
Muhtimat eai liiko geavtit sáni duohtatmeahttun.
Naan ij lyjhkh dam baakoem nåhtadidh.
Soaitá dovdot ahte dego livččii vealgi, go ii leat duohtatmeahttun.
Kaanne juktie govloes goh skåltoem åtna, gåessie ij leah ovskåaltoe.
Dego galggalii heahpanit go lea anašan.
Guktie edtja skaamesjidh jis seksem åtneme.
Eatnasat geat gevtet sáni duohtatmeahttun eai jurddat nu.
Jeenjemes gïeh baakoem ovskåaltoe nåhtadidh eah naemhtie ussjedh.
Dadjo eaŋkilit duohtatmeahttun sátnin daningo ii leat leamaš seksa.
Barre jiehtieh ovskåaltoe baakojne mij jeahta ij leah seksem åtneme.
Go lea leamaš seksa vuosttaš geardde lávejit dan gohčodit ahte lea láhppán duohtatmeahttuma.
Gosse seksem utni voestes aejkien pråvhka jiehtedh lea ovskåaltoem laahpeme.
Soaitá dovdat iežas čeavlán dehe ilolažžan ahte ii leat šat duohtatmeahttun.
Kaanne garmerde jallh aavone damtedh juktie ij leah ovskåaltoe.
Juohkehaččas lea ieš riekti mearridit goas galgá anašit vuosttas geardde.
Fïerhten almetje reaktam åtna nænnoste gåessie edtja seksem utnedh voestes aejkien.
Dasa ii leat geasge earán dahkamuš.
Ij naan jeatjah maehtieh dam darjodh.
Iige sáhte oaidnit olbmos leago anašan dehe ii.
Ij gåaredh vuejnedh jis persovne seksem åtneme jallh ij.
Ii doavttirge dehe jurtamovra sáhte oaidnit dan.
Eah gænnah dåaktere jallh tsegkietnie maehtieh dam vuejnedh.
Dat maid dárkkuhuvvo go dadjá luondducuozza lea duođain ráigi gos goaŧu bajit oassi manná badjel goaŧu siskkit oasi.
Dïhte maam sveerjen gïelesne gohtje mödomshinna jallh skïelte tsïnnennjaelmesne lea dïhte njaelmie gusnie tsïnnen bæjngolen bielie sjædta sisnjelen bieliem tsïnneste.
Ráiggis sáhttá leahkit eahpedássedis foarbma ja ráiggi ravda sáhttá leahkit vehá nárvvas.
Njaelmie maahta ovmessie hammoe jïh njaelmie maahta mårhtjoes årrodh.
Ráigi stuorru ja fatná rávásmanagis, muhto ii láhppo goassege.
Njaelmie vijrene jïh sjædta jienebe vïtnes puberteetesne, mohte ij gåessie gan haavjoeh.
Muhto ii leat mangelágán cuozza mii gokčá goaŧu.
Mohte ij leah naan skïelte maam tsïnnenjaelmiem gaptjedh.
Daningo ii leat mangelágán cuozza ii leatge miige mii sáhttá cuovkanit go anaša.
Juktie ij gååvnesh naan skïelte dellie ij maam akt gååvnesh maam maahta murhkedh gosse boetjedh.
Dan sajis muhtin nieiddat sáhttet vardit go sis lea cinneanašeapmi vuosttas geardde, muhto dábáleamos lea ahte ii vardde.
Mohte naan nïejth maehtieh bertedh gosse tsïnneboetjemem utnieh voestes aejkien, mohte sïejhmemes ij bertieh.
Dain geat vardet sáhttá sivvan leat ahte cinneráiggi ravda lea baski.
Dejtie gïeh bertieh maahta naemhtie sjædta juktie tsïnnenjaelmie dan traegkies.
Muhto lea dábáleabbo ahte vardá soames eará siva dihte, dego ahte lea gealdagis dehe giktalan.
Mohte sïejhmebe barta jeatjah sjïekenistie, juktie dearkoes jallh ij leah nuekies ostesne.
Ii sáhte oaidnit olbmos leago duohtatmeahttun dehe ii.
Ij gåaredh vuejnedh jis persovne ovskåaltoe jallh ij.
Ii doavttirge dehe jortamovra sáhte oaidnit jus lea anašan.
Eah gænnah dåaktere jallh tsegkietnie maehtieh vuejnedh jis naan seksem lea åtneme.
Áŧestus leat garra fuolla ja ballu mii sáhttá dovdot olles gorudis, ja man eatnasat ožžot muhtumin.
Asve lea gosse damta tjarki aerkies jïh skabroeh, maahta abpe kråahpesne damtedh jïh mah jeenjemesh naan aejkien åadtjoeh.
Áŧestus sáhttá leahkit unohas, muhto olmmoš galgá goit dahkat dan man háliida iige vealtit dilálašvuođaid main jáhkká oažžut áŧestusa.
Gosse asvede dellie båånhtsere, mohte edtja voejhkelidh darjodh guktie sïjhtedh jïh ij tsiehkieh pryövh lïepedh mestie veanhta asvedidh.
Áŧestus leat reakšuvnnat nearvasystemas maid ii sahte stivret ieš.
Asve lea reaksjovnh nervesysteemesne mah ij maehtieh jïjtje stuvredh.
Lea buorre dovdat ahte áŧestus ii leat váralaš ja ahte dat manná meaddel veháš áigge geažis.
Hijven daejredh asve ij leah vaarege jïh lajva boelhken mænngan.
Sáhttá dovdot oppa gorudis
Maahta abpe kråahpesne damtedh
Go lea áŧestus dovdá iežas balus ja leaboheapmin.
Asvedidh lea ålvas aerkies jïh skabroeh domtedh.
Dat lea garra dovdu mii sáhttá dovdot oppa gorudis.
Dïhte tjarke domtese maam maahta abpe kråahpesne damtasovvedh.
Seamma áigge go olmmoš šaddá leaboheapmin sáhttá váibmu časkit jođáneappot ja garraseappot, vuoigŋan šaddá jođáneabbon ja deahkit geassásit čoahkkái.
Seamma aejkien gosse aerkies dellie vaajmoe tsaapma varki jïh tjarke, aalka bovsedh jïh åedtjieh garres sjidtieh.
Olmmoš sáhttá álgit bivastuvvat, oaivi jorggistit, doarggistit dehe veadjit heajuid, dehe dovdat deattu rattis, nu ahte lea lossat vuoigŋat.
Maahta aalka bïevestidh, såmskodh, svilkiestidh jallh tjööjjijste, jallh mïelki dåeresth dïedtemem damtedh guktie löövles voejngehte.
Álggos dovdu šaddá garrasit ja garrasit, muhto veháš áigge geažis doarggástus ii laso.
Voestes domtesem tjarkebe jïh tjarkebe sjædta, mohte boelhketjen mænngan ij leah dan tjarki.
Dalle olmmoš láve álgit lotkkoduvvat ja áŧestus unnu.
Dellie aalka sleapkedh, jïh asve unnede.
Áŧestus sáhttá dovdot balddihahttin.
Asveste maahta bïlledh.
Muhto dat orru álo lojit veháš áigge geažis, iige leat váralaš.
Bene buerebe boelhketjen mænngan damta, jïh ij leah feerlege.
Áŧestus sáhttá dovdot iežálágánin sierra gerddiid.
Asve maahta ovmessie vuekine damtedh ovmessie aejkine.
Iige álo dieđe ahte dat man dovdá gorudis lea áŧestus.
Jïh ij åålegh daejrieh maam damta lea asve.
Muhtumin gevto sátni áŧestus go olmmoš dovdá juoga lea váivi.
Muvhtene baakoem asvem nåhtede gosse maam akt tuhtjie gïerve.
Dadjo ahte olbmos lea áŧestus ovdamearkka dihte go lea geahččaleapmi skuvllas dehe go lea olu bargu.
Jeahta asvede vuesiehtimmien gaavhtan jis pryövoem skuvlesne åtna jallh barkoes barkosne.
Muhto áŧestus lea juoga eanet go dát juohke beaivásaš leabohisvuohta. Mii soaitá dárkkuhit hoahpu.
Mohte asve lea jienebe goh beajjetjen aerkie, mij daamhtaj kaanne raessesne.
Olmmoš ii álo dieđe manin oažžu áŧestusa
Ij åålegh daejrieh mannasinie asvede
Eatnasat ožžot áŧestusa muhtimin, muhto dat lea earálágan man olu ja man dávjá.
Jeanatjommesh muvhtene asvedieh, bene jeerehtse man tjarki jïh man daamhtaj.
Muhtimat ožžot áŧestusa moadde háve.
Såemies asvedieh barre muvhtene.
Earáin sáhttá leat garra áŧestus mii dávjá geardu, dehe áŧestus mii bistá guhká.
Jeatjah maehtieh dan tjarki asvedidh mij daamhtaj bååstide båetedh, jallh guhkiem asvedieh.
Olmmoš sáhttá maid oažžut oanehis áŧestusdohppehallama mii manná badjel jođánit.
Maahta aaj åenehks boelhki laktedh mij varki orriji.
Muhtumin olmmoš diehtá manin oažžu áŧestusa.
Muvhtene daajra mannasinie asvede.
Dat sáhttá šaddat go olmmoš vásiha soames váttis ášši, dego ahte soamis gean buot dovdet jápmá.
Maahta båetedh gosse maam akt gïerve deahpade, jallh gosse naan gïem damta sealede.
Olmmoš sáhttá oažžut áŧestusa jus lea šaddan veahkaváldot.
Maahta asvedidh daaresjimmien mænngan.
Dehe jus soamis lea leamaš baháguren neahtas, dehe geahččalan beahttit dehe ávkkástallat suinna.
Jallh jis naan datnem gaskeviermesne irhkie, jallh voejhkele nulliehtidh jallh vïegkehtidh.
Muhtimat ožžot áŧestusa iskosa dehe barguiváldinjearahallama ovdal.
Maahta pryöven åvteli jallh barkoegoerehtimmien åvteli asvedidh.
Dehe go galgá dahkat juoidá masa ii liiko.
Jallh gosse maam akt darjodh mestie bïlledh jallh ij lyjhkh.
Dat sáhttá leat váttis, muhto olmmoš diehtá goittotge manin lea áŧestus.
Dïhte maahta dan gïerve årrodh, mohte dellie gujht daajra mannasinie asvede.
Dat soaitá dahkat álkibun gierdat dan.
Maahta ånnetji aelhkebe dellie.
Áŧestusa sáhttá oažžut maid jus juhká viinni dehe geavtá gárrenmirkkuid.
Maahta aaj asvedidh jis alkohovlem jovkedh jallh drogh nåhtadidh.
Áŧestus sáhttá šaddat maid olbmo dieđikeahttá manin, dehe áššiin main jurddaša eai galggale addit áŧestusa.
Maahta aaj asvedidh jïh ij daejrieh mannasinie, jallh aatijste mejstie ussjede ij asvedh.
Dat sáhttet muhtumin dagahit áŧestusa váivvibun ja dahkat olbmo eanet balolažžan.
Muvhtene maahta destie tjarkebe asvedidh jïh jienebe bïlledh.
Ii leat mangelágán čielga rádji dán soarttat áŧestusaid gaskkan.
Ij gååvnesh naan tjïelke raaste dej asvehammoej gaskem.
Soaitá maid leahkit nu ahte olmmoš diehtá mas áŧestus vuolgá, muhto goittotge atná ahte dat lea ila garas, ovdamearkka dihte jus oažžu váibmodearpama, illáveaju ja bivastuvvama ovdal geahččaleami dehe tenttaid.
Dïhte aaj maahta årrodh naemhtie, daajra mestie asvedidh, mohte læjhkan tuhtjie dïhte dan tjarki, vuesiehimmien gaavhtan jis vaajmoetsaepmemem åådtje, såmskodh jïh bïevestidh pryövi jallh tenti åvteli.
Váikkuha nahkáriidda ja dovdduide
Åeremem jïh domtesidie tsavtsa
Áŧestus sáhttá dagahit ahte olbmoš lea váttis muossánit ja oađđit bures.
Maahta gïerve sleapkedh jïh eensi åeredh gosse asvede.
Olmmoš sáhttá badjánit ihkku ja dainnalágiin oažžut nahkáriid gaskaduvvát, dehe oažžut ila unnán nahkáriid.
Maahta gaskoeh jïjjem fahkedh jïh destie åeremem stuvrie, jallhfeerh vaenie åeredh..
Áŧestus sáhttá maid dahkat ahte olmmoš šaddá leaboheapmin, gierdameahttumin ja erdui dehe nu ahte álkibut šaddá surolažžan ja álgá čierrut.
Gosse asvede aaj sjædta ovvissjeles, seknie jallh tramstarostijh, jallh aelhkebe hujnies sjædta jïh tjyörijidh.
Áŧestus áŧestusa dihte
Gosse asvede maahta dan tjarki domtesh jïh reaksjovnh kråahpesne åadtjodh guktie maahta vïenhtedh edtja jaemedh jallh vuaralidh.
Áŧestus sáhttá addit garra dovdduid ja reakšuvnnaid gorudis ahte olmmoš sáhttá jáhkkit ahte jápmá dehe šaddá jallan.
Maahta aerkies årrodh juktie asvedahtjedh gosse jeatjajgujmie, jïh tuhtjie gïerve lea dan bïjre soptsestidh.
Dat sáhttá leahkit nu váivi ahte ovttaskas geahččala dahkat buot vealtin dihte ahte dat ii gearddo.
Destie kaanne sjædta aalka ij almetjh råakh gïejgujmie sæjhta gaavnesjidh jallh ij aatem darjoeh maam sæjhta darjodh.
Dalle sáhttá oažžut áŧestusa daningo ballá ahte oažžu áŧestusa.
Jis bælla asvedahtjedh destie jielemem gaertjiedidh.
Dat gohčoduvvo vuordináŧestussan.
Dan sijjeste edtja aarebi viehkiem ohtsedidh.
Maid ieš sáhttá dahkat ?
Maam maahta jïjtje darjodh ?
Áŧestusas sáhttá beassat luovos.
Maahta orrije asvedidh.
Dávjá olmmoš sáhttá gávdnat iežas vugiid gieđahallat iežas áŧestusa.
Daamhtaj maahta vuekide gaavnedh asvem gïetedidh.
Dá leat moadde guigosa:
Daesnie naan raerieh.
Láve veahkehit muitalit áŧestusas soapmásii gean olis dovdá iežas oadjebassan.
Pråvhka viehkiem årrodh asven bïjre soptsestidh naan giejnie jearsoes.
Bidjamiin sániid iežas váttis dovdduide sáhttá dahkat álkibun jurddašit ja ipmirdit daid.
Baakoeh beaja gïerve domtesidie maahta darjodh aelhkebe ussjedidh jïh dejtie guarkedh.
Máŋgasa veahkeha dat maid ahte čállá váttis dovdduin, dehe mále dehe luovvat eará ládje.
Jeanatjommesh viehkine gosse gïerve domtesi bïjre tjaeledh, jallh måaladidh jallh jeatjah vuekine skaepiedidh.
Hoahppu sáhttá maid dagahit áŧestusa.
Jis raessesne dellie asvem sjïdtede.
Jus lea huššái olmmoš sáhttá jurddašit got sáhttá unnidit huša, ja dainna lágiin maid unnidit áŧestusa.
Jis raessesne maahta funterdidh guktie maahta dam ånnene, jïh dan vuekien mietie asvem unnede.
Olmmoš sáhttá dahkat muossánan hárjehusaid.
Maahta haarjanidh sleapkedh.
Dat gávdnojit láddet interneahtas dehe oastit cd:s apotehkas.
Dah gååvnesieh gaskeviermesne jallh maahta cd:em åestedh apotehkesne.
Áŧestus dagaha ahte olmmoš nohkká heajubut.
Asveste daamhtaj nåake åerieminie.
Muhto jus lihkostuvvá nohkkat bures sáhttá dat unnut.
Bene jis njaelkieslaakan åara dam ånnene.
Danin lea dehálaš geahččalit oađđit ortnegiid.
Dan gaavhtan vihkeles voejhkele eensi åeredh.
Áŧestus sáhttá unnut jus lihkada, hárjehallamiin ja vázzimiin.
Asve maahta unnedidh jis vaedtsedh jallh saavredh.
Jus borgguha, nuvske, juhká viinni dehe juhká olu gáfe olmmoš sáhttá geahččalit unnidit dan ja oaidnit jus dat veahkeha.
Jis rïevhkeste, snuhkijh, alkohovlem jåvka jallh jïjnjh prïhtjegh jåvka maahta voejhkelidh dam vaeniedidh jïh vuejnedh jis viehkine sjædta.
Olu nikotiidna ja koffeiidna sáhttá lasidit áŧestusa ja dahkat ahte olmmoš nohkká heajubut.
Jïjnjh nikotijne jïh koffeine maahta asvem sjïdtedidh jïh destie nåekebe åara.
Olmmoš sáhttá lohkat áŧestusas dehe oažžut guigosiid earáin, ovdamearkka dihte interneahtas.
Maahta jïjnjh asvem bïjre lohkedh jallh raeriem jeatjijste åadtjodh, vuesiehtimmien gaavhtan gaskeviermesne.
Gávdnojit searvvit maidda sáhttá searvat mat sáhttet doarjut guigosiiguin ja neavvagiiguin.
Siebrieh gååvnesieh gusnie raeriem jïh dåarjoem maahta åadtjodh jis lïhtsege.
Jus háliida hupmat soapmásiin, sáhttá riŋget soamis telefonfáktii mat gávdnojit.
Jis sæjhta giejnie soptsestalledh, maahta ringkedh aktem dejstie telefovnejourijste mah gååvnesieh.
Olmmoš ii galgga juhkat viinni dehe váldit gárrenmirkkuid áŧestusa unnideapmái.
Ij edtjh alkohovlem jovkedh jallh jeatjah drogh vaeltedh juktie asvem unnede.
Dat soaitá orrut veahkeheame bottažii, muhto áŧestus boahtá ruovttoluotta ja dalle soaitá šaddat vearrábun.
Maahta damtedh viehkiem boelhketjem, mohte asve gujht bååstide båata jïh dellie kaanne vïerrebe.
Makkár veahki olmmoš sáhttá oažžut ?
Mij viehkide maahta åadtjodh ?
Olmmoš sáhttá maid oažžut veahki gávdnat vuogi beassat áŧestusas.
Maahta aaj viehkiem åadtjodh vuekiem gaavnedh guktie ij asvedh.
Dábáleamos dikšun lea soames lágan ságastanterapiija, dálkasat dehe muosáheapmi.
Daamhtemes båehtjierdimmie lea naan vuekie soptsestallemeterapije, medisijnh jallh sleapkedh.
Dat mii doaibmá ovtta persovdnii ii soaitte doaibmat nubbái.
Dïhte maam aktem persovnese hijven kaanne ij leah hijven mubpide.
Danin lea dehálaš ahte oažžu veahki mii lea heivehuvvon dasa maid ieš dárbbaha.
Dan gaavhtan vihkeles viehkiem åådtje mij lea sjïehtedamme mestie maam jïjtje daarpesjidh.
Ovttaskas sáhttá álgit váldimiin oktavuođa nuoraidvuostáváldimiin, ohppiiddearvvašvuhtii dehe dearvvašvuođaguovddážii.
Maahta aelkedh dejnie, noeredåastovem, learohkehealsoem jallh hoksejarngem gaskesadta.
Jus dárbbahuvvo sáhttá dat gean deaivá veahkehit ovttaskasa oažžut oktavuođa ovdamearkka dihte psykologain dehe doaktáriin.
Jis daarpesje dïhte gïem råaka maahta viehkehte jeatjide gaskesadtedh vuesiehtimmien psykologe jallh dåaktere.
Jus givssiduvvo
Jis irhkesåvva
Jus givssiduvvo
Jis irhkesåvva
Go givssiduvvo lea álki ahte dovdagoahtá iežas leaboheapmin ja álgá veadjit heajuid.
Gosse irhkesåvva aelhkies aerkies jïh nåake damta.
Muhtumin dat váikkuha eallimii nu olu ahte oažžu heajut iešdovddu ja geahččala garvit dilálašvuođaid gos deaivá daid geat givssidit.
Muvhtene dam jielemem dan jïjnjh tsavtsa guktie jïjtjetjirkeme vaenede jïh voejhkele tsiehkieh slyöhpedh gusnie irhkijh råaka.
Muhto ii giige dárbbat čiehkadit dan dihte ahte earát givssidit.
Mohte ij naan edtjh tjïekedidh juktie jeatjah irhkieh.
Muhtimat geat givssiduvvojit dovdagohtet ahte sis iežanasas lea feaila.
Såamesh gïeh irhkesuvvieh aelhkieh vïenhtedh jïjtje fïejlem utnedh.
Sii soitet jurddahallat rievdadit iežaset vai eai givssiduvvoše.
Dah kaanne funterde jïjtjemdh jeatjahtehtedh guktie irhkemem slyöhpedh.
Muhto ii dárbbat rievdadit áššiid dego beroštumiid dehe mii sus lea nalde beare dan dihte ahte earát leat bahágurenat.
Mohte ij edtjh daarpesjidh aatide jeatjahtehtedh goh ïedtjh jallh maam gåårvede juktie jeatjah neerrehtieh.
Olbmos lea álot riekti vealtat givssideames.
Eejnegen reaktam åtna ij edtjh irhkesovvedh.
Goas lea givssideapmi ?
Gåessie lea irhkeme ?
Lohkko givssideapmin jus máŋgii hárdojuvvo, uhkiduvvo, šaddá bogostahkan, časkojuvvo dehe loavkiduvvo.
Dïhte lea irhkeme gosse gellien aejkien naakenem viesjliedidh, irhkedh, aahpeldidh, neerrehtidh jallh tjarmedidh.
Givssideapmi sáhttet leahkit savkkuheamit, geahčastagat, boagusteapmi, nordamat, časkimat ja ilgadis sánit.
Irhkeme maahta sïmmedh, vïjlelidh, naskoehtidh, tsaepmedh jïh vesties baakoeh.
Lohkko givssideapmin jus ii goassege oaččo leahkit mielde dehe soamis viiduda vearru beakkohusaid ovttaskasas.
Dïhte lea irhkeme gosse ij åadtjoeh ij gossege meatan årrodh jallh jis mubpien bïjre soptsestidh mij ij leah saatnan.
Soaitá maid ahte soamis sádde ilgadis sms:aid dehe meilaid, čállá bahágurenis namuhemiid facebookas, bloggas dehe eará sajis neahtas.
Dïhte aaj maahta årrodh jis naan vesties sms:h jallh mejl:h seedtie, vesties baakoeh facebookesne, bloggesne jallh jeatjah sijjine gaskeviermesne tjaala.
Dehe ahte soamis bidjá heajudeaddji govaid nehttii.
Jallh jis naan guvvieh gaskevearman beaja mah leah mïedtelimmie.
Jus soamis dadjá ilgadis áššiid dan dihte go gárvoda dehe lea dihto hámat dehe olbmos lea doaibmahehttehupmi, lea dat givssideapmi.
Jis gie vesties aath jeahta mubpide guktie gåårvede jallh vååjnoe jallh jis funksjovneheaptoem åtna, dïhte lea irhkeme.
Jus lea šaddan daid vuolážin, ja veadjigoahtá heajuid dan dihte, soaitá dárbbahit veahki vai dat nohká.
Jis naan dam dorje jïh mubpie aalka destie nåake domtedh, maahta viehkiem daarpesjidh guktie dïhte edtja orrijidh.
Muitalit givssideamis
Soptsesth irhkemen bïjre
Soaitá dovdot balesin muitalit soapmásii ahte lea givssiduvvon.
Maahta dearkoeh damtedh gïese soptsestidh irhkesåvva.
Soaitá ballat ahte šaddá bahábun go muitala.
Kaanne veanhta vïerrebe sjædta jis dan bïjre soptsestidh.
Ovttaskas soaitá heahpanit go lea šaddan olggobeallái.
Kaanne skaamesje ålkolen årrodh.
Muhto ii leat dat gii givssiduvvo gii lea dahkan vearrut !
Mohte ij leah dïhte giem irhkesåvva maam fiejliem dorjeme !
Jus givssiduvvo lea buoremus muitalit dan ja oažžut veahki bissehit givssideami.
Jis irhkesåvva dellie bööremes dan bïjre soptsestalla jïh viehkiem åådtje guktie irhkemem orrijehtedh.
Sáhttá ovdamearkka dihte muitalit dan oahpaheaddjái, skuvlakuratorii dehe skuvladivššárii.
Maahta vuesiehtimmien gaavhtan dam lohkehtæjjese, skuvlekuratovrese jallh skuvlesåjhterasse jiehtedh.
Soaitá leahkit buorre muitališgoahtit givssideamis soames ráves olbmui geasa luohtiha, ovdamearkka dihte soapmásii veagas, ja dasto váldit veahki dain muitalit dan soapmásii skuvllas.
Maahta hijven årrodh aalka irhkemen bïjre soptsestidh naan geerve almetjasse maam jearsoes ektine, vuesiehtimmien gaavhtan naan fuelhkesne, jïh dan mænngan maahta dïhte viehkine årrodh gosse dam skuvlese jiehtedh.
Jus skuvla oažžu diehtit ahte oahppi dovdá iežas givssiduvvon, fertejit sii dakkaviđe váldit čielgasa mii lea dáhpáhuvvan.
Jis skuvle åådtje daejredh learohke damta irhkesovveme, tjuerieh dah dallah goerehtidh maam deahpadamme.
Sii fertejit maid dahkat buot ahte dat ii geardduhuvvo.
Dah tjuerieh aaj gaajhkem darjodh guktie ij ikth vielie deahpedh.
Ráves olbmuin skuvllas lea geatnegasvuohta geahččat bearrái ahte ii oktat oahppi givssiduvvo dehe uhkiduvvo.
Dej geervi dïedte skuvlesne ij oktegh irhkesovvedh jallh tjarmesovvedh.
Lágas lohká ahte skuvlla vástu lea geahččat bearrái ahte ii giige givssiduvvo.
Dïhte laakese tjaaleme dïhte lea skuvlen dïedte öörnedh guktie ij oktegh skuvlesne irhkesovvedh.
Buorre jurddahallat jus givssiduvvo:
Hijven ussjede jis irhkesåvva
Ii leat goassege nu ahte ferte sivahit iežas, jus givssiduvvo.
Ij gossege numhtie dov skåltoe jis irhkesovvh.
Leat leahkime lágat mat dadjet ahte ii oaččo givssiduvvot ovdamearkka dihte skuvllas dehe bargobáikkis.
Laakh gååvnesieh mah jiehtieh ij åadtjoeh irhkesovvedh, vuesiehtimmien gaavhtan skuvlesne jallh barkoesijjesne.
Lea maid rihkus jus soamis uhkida soapmása, ovdamearkka dihte uhkida veagal dehe juohká govaid neahtas.
Dïhte aaj laaken vööste jïh naan mubpiem aajhta, vuesiehtimmien gaavhtan tjarmedidh jallh guvvieh gaskevearman heesedh.
Skuvllat ja bargoaddit leat geatnegaccat geahččalit dahkat nu ahte buohkat dovdet iežaset dorvvolažžan.
Skuvli jïh barkoevedtiji skåltoe voejhkelieh darjodh guktie gaajhkh jearsoes demtieh.
Galgá váldit oktavuođa soames ráves olbmuin geasa luohtiha, ovdamearkka dihte váhnemii dehe soames earái gean dovdá.
Byöroe gaskesadtedh gïem akt geerve man jearsoes orre, vuesiehtimmien gaavhtan eejhtegh jallh jeatjah maam damta.
Sáhttá maid váldit oktavuođa skuvlakuratoriin dehe nuoraidvuostáváldimiin vai beassá sárdnut dehe oažžut ráđiid ja doarjaga.
Maahta aaj skuvlekuratovrem jallh noeredåastovem bïeljelidh gusnie maahta soptsestalledh jïh raerieh jïh dåarjoeh åadtjodh.
Jus skuvla oažžu diehtit ahte oahppi dovdá iežas givssiduvvon leat sii geatnegaccat bearrái geahččat ahte dat ii joatkašuva.
Jis skuvle åådtje daejredh learohke damta irhkesovvedh dej skåltoe öörnedh guktie ij jåerhkieh.
Jus ovttaskas givssiduvvo skuvllas iige oaččo veahki iežas skuvllas dalle sáhttá ilmmuhit dan Mánná- ja oahppiovddasteaddjái.
Jis skuvlesne irhkesåvva jïh ij viehkiem skuvlesne åadtjoeh edtja dam Barn- och elevombudet / Maana- jïh learohketjirkijasse bæjhkoehtidh.
Váldde oktavuođa poliissain jus soamis viiduda govaid dus lobehaga.
Polijsem bïeljelh jis naan guvvide datneste gaskevearman luhpehts heesedh.
Dat lea rihkus persovdnadiehtolága vuostá.
Dïhte lea persovnebïevneselaaken vööste.
Heajudit dehe givssidit soapmása neahtas lea seamma lágahin go skuvlašiljus, gáhta nalde dehe friddjaáiggedálus.
Naakenem mïedtelidh jallh irhkedh gaskeviermesne lea seamma luhpehts goh skuvlesjaljesne, geajnosne jallh eejehthgaertienisnie.
Ruoŧa našuvnnalaš minoritehtat ja sin giella
Sveerjen nasjovnelle unnebelåhkoeh jïh dej gïelh
Ruoŧa našuvnnalaš minoritehtat ja sin giella
Sveerjen nasjovnelle unnebelåhkoeh jïh dej gïelh
Ruoŧasuopmelaččat, judalaččat, romerat, sámit ja durdnoslaččat leat Ruoŧa našuvnnalaš minoritehtat.
Sveerjesåemieh, judarh, romerh, saemieh jïh torneladtjh leah Sveerjen nasjovnelle unnebelåhkoeh.
Dat mearkkaša ahte sis lea guhkes gielalaš – ja kultuvrralašoktavuohta našuvnnalaš oktavuođa siste.
Dïhte sæjhta jiehtedh dah lea guhkiem gïele- jïh kultuvreektievoetem sisnjelen dan nasjovnelle ektievoetesne.
Lea juohke persovnna iežas ášši mearridit gullogo ovtta dáidda našuvnnalaš minoritehtaide dehe ii.
Dïhte lea fïerhte persovne nænnoste jis aktem dejtie nasjovnell unnebelåhkojde govlesåvva jallh ij.
Lea jearaldat man jovkui identifiere iežas ja dovdá oktavuođa.
Dïhte lea mij tjïertide sæjhta identifieeredidh jïh ektievoetine damta.
Riikkabeaivvit dohkkehii 1999 dán vihtta joavkku našuvnnalaš minoritehtan.
Jaepien 1999 dah vïjhte unnebelåhkoeh goh nasjovnelle unnebelåhkojde mieriedi rïjhkebiejjeste.
2010 bođii ođđa láhka mii nanostahttá našuvnnalaš minoritehtaid rivttiid ja minoritehtagielaid saji.
Jaepien 2010 orre laake bööti mij nænnoste dej nasjovnelle unnebelåhkoej reaktah jïh unnebelåhkoej gïelide.
1177 dikšunofelaš ja Umo.
1177 Vårdguiden jïh Umo.
se almmostahttet muhtin deavsttaid dearvvasvuođas, divššus ja rivttiin divššus dan viđa našuvnnalaš minoritehta gielaid guovttenuppelogi dohkkehuvvon variašuvnnaide.
se bæjhkohte teksth healsoen, hoksen jïh reaktaj bïjre hoksesne luhkiegöökte mieriedamme varieteetine dejstie vïjhte nasjovnelle unnebelåhkoej gïeline.
Mii leat čuvvon Giellaráđi ávžžuhusaid go mii leat dahkan jorgalemiid, ja deavsttat leat dárkkistuvvon ovttas minoritehtaovddasteddjiiguin.
Mijjieh libie Språkrådets / Gïeleraerien rekommendasjovnh gosse jarkoestamme, jïh dejtie tekstide leah goerehtamme unnebelåhkoejgujmie ektesne.
Ealli demokratiija dárbbaša olbmuid geat áŋgiruššet.
Akte jielije demokratije almetjh daarpesje mah leah edtjohke.
Olbmuid dakkáriid go don.
Almetjh goh datne
Ealli demokratiija dárbbaša ássiid, sihke nuoraid ja boarrásiid, geat áŋgiruššet áššiiguin.
Akte jieljije demokratije årrojh daarpese, dovne noerh jïh voeresh, mah aamhtesi åvteste gæmhpoeh.
Geat áigot buori dit riikka, gos orrot, buoret eallinsadjin.
Mah sijhtieh daam laantem darjodh, gusnie årroeminie, aktem buerebe sijjiem jieledh.
Ane dán gihppaga aktiivvalaččat gávdnat áššiid, mat du mielas leat dehálaččat, ja čiekŋut iežat áššiide.
Nåhtedh daam heeftem eadtjohkelaakan juktie aamhtesh gaavnedh mah datne tuhtjh vihkeles, jïh åahpenh aamhtesigujmie eensilaakan.
Vaikko it sáhtege jienastit vuos, de gávdnojit máŋga vuogi movt sáhttá váikkuhit.
Jalhts datne ih maehtieh steeem medh annje, dle maahtah gellie laakan tsevtsiedidh.
Čakčamánu 12. beaivvi lea suohkanstivra ja fylkkadiggeválga Norggas (muhtin suohkaniin lea čakčamánu 11. beaivvi maid).
Skïereden 12. b. dle tjïelteståvroejïh fylhkendigkieveeljeme Nöörjesne (såemies tjïeltine aaj skïereden 11. b.).
Jus áigut rievdadusaid, de fertet áŋgiruššat ieža.
Jis jarkelimmiem sïjhtebe dle tjoerebe eadtjohke årrodh.
Vaikko Norga leage demokráhtalaš riika, de ii leat demokratiija diehttelas.
Jalhts Nöörje akte demokratijen laante, demokratije ij naan buajhkoes voete.
Muhtin riikkat sáhttet stivrejuvvot diktatuvrra vuođul; okta joavku dahje bellodat mii stivre – friddja válggaid haga.
Muvhth laanth maehtieh stuvrelgamme årrodh aktede diktatovreste, aktede dåehkeste jallh aktede krirreste
Muhtin riikkain ges lea anarkiija ja lobihisvuohta.
Jeatjah laantine anarkije jïh laakehthvoete reerieh.
Demokratiijas lea álbmot, gii friddja ja čiegus válgga bokte vállje, gii galgá stivret.
Aktene demokratijesne dah årrojh frijje, tjeakoes veeljemisnie veeljieh gïeh edtjieh stuvredh.
Válggat čađahuvvojit jeavddalaččat.
Daah veeljemh leah daamtaj.
Elektrovnnalaš
Soptsestidh maam sæjhta, religijovnefrijjevoete, reakta jijtjemse åårganiseradidh, almetjereaktide krööhkestidh, reaktajearsoesvoete jïh frijje preesse leah vihkeles væhtah aktene demokratijesne.
jienasteapmi
Elektrovnelessteemmadimmie
Mandal suohkan oassálaste geahččaleamis, gos jienastan ahkemearri lea vuoliduvvon 16 jahkásaččaide, ja geahččaleapmái mas sáhttá jienastit elektrovnnalaččat suohkanstivra ja fylkkadiggeválggas 2011.
Mandal tjïelte lea voejhkeleminie steemmereaktaaalterem vueliedidh 16 jaepien raajan, jïh voejhkeleminie elektrovneles steemmem vedtedh tjïelteståvroejïh fylhkendigkieveeljemisnie 2011.
BARGOBIHTTÁ Sáhttet go sii, geat leat 16 jahkásaččat, jienastit du suohkanis ?
LAAVENJASSE Dah mah 16 jaepien båeries maehtieh veeljemisnie steemmadidh dov tjïeltesne ?
Mii lea elektrovnnalaš
Mij lea elektrovne
jienasteapmi ?
les steemmadimmie ?
Dáppe gávnnat eambbo dieđuid:
Daesnie vielie bievnesh gaavnh: www.valg.dep.no
SUOHKAN
TJÏELTE
Juohke mánás lea riekti bajásšaddat oadjebas ja ovdáneaddji birrasis.
Gaajhkh maanah reaktoem utnieh jearsoes jïh evtiedien byjreskinie byjjenidh.
Sii geat mearridit du skuvllas ja sii geat stivrejit du suohkanis, geahččalit addit dutnje, nugo oahppin ja ássiin, oadjebasvuođa ja ilolaš muittuid oppa lohkái eallimis.
Dah mah dov skuvlesne sjæjsjalim mieh vaeltieh, jïh dah mah tjïeltem stuvrieh gusnie datne årroeminie, pryövoeh dutnjien goh learohke jïh årroje mujhtesh aavoen, jieleden jïh jearsoesvoeten bïjre vedtedh.
Sávaldat lea ahte mánná ja nuorravuohta šaddá nu buorre ja rikkis vásáhusaiguin go vejolaš.
Håhkoe lea maanajïh noeretïjje dan fijne jïh ræjhkoes dååjresh vadta goh gåarede.
Lea stuora erohus orrut stuora gávpogis go buohtastahttá dainna, ahte orrut unnit suohkanis.
Akte stoerre joekehtse aktene stoerre staaresne byjjenidh viertiestamme aktene onne tjïeltesne årrodh.
Vaikko leatge oallugat geat fárrejit Norgii, de eatnasat bisánit dan seamma suohkanii gosa leat boahtán.
Jalhts jeenjesh juhtieminie Nöörjesne, dah jeanatjommes seamma tjïelten sisnjelen årroeh.
Mánáid áittardeaddji
Maanatjirkijen
váldobargu lea ovddidit mánáid beroštumiid almmolaš ja priváhta ásahusaide, ja čuovvut movt mánáid bajásšaddandilli ovdána.
iedtjh byögkelesvoeten jïh privaten vööste eadtjoestidh, jïh giehtjedidh guktie maanaj byjjenimmie nuepieh skearkagieh.
Mánáid ja nuoraidSÁTNEFIEVRREDEADDJIBuot suohkanat galget vál ljet mánáid
Maanaj jïh noeri SOPTSESALMETJE
áirasa, dahje sátne fievrre dead dji, gii galgá ovddastit mánáid áššiid Plána ja huksenlága vuođul.
Gaajhkh tjïelth edtjieh aktem maa natjirkijem nammoehtidh, jallh soptsesalmetje, guhte edtja maanaj aamh tesem soptsestidh, Soejkesje jïh bigke melaakan mietie.
Muhtin báikkiin doai bmá diet ortnet bures, ja eará báikkiin fas hejot.
Muvhtene leh kes ne laantesne daate öörnege hijven laakan jåhta, mearan jeatjah lehkine nåake.
Mánáidáittardeaddji berošta dien fáttás ollu ja bargá dan badjelii, ahte buot riikka suohkanat váldet mánáid duođas – maiddái huksen áššiin.
Maanatjirkije daam aamhtesem eensilaakan krööhkeste, jïh barkeminie guktie gaajhkh laanten tjïelth edtjieh maanide krööhkestidh – aaj bigkemeaamhtesisnie.
BARGOBIHTTÁ 1 Go don manat ruoktot ovdan skuvlii,
LAAVENJASSE 1 Gosse skuvlese skuvleste vaedtsieminie,
BARGOBIHTTÁ 2 Čále lohkkiidreivve muhtin aviisii, mas don /
LAAVENJASSE 2 Tjaelieh aktem lohkijeprieviem akten plaaran
leat mielde asttoáigedoaimmain dahje dušše vuoiŋŋastat; leago goassege dáhpáhuvvan, ahte leat jurddašan manne diŋggat leat nu go dat leat ?
darjomigujmie gïehteleminie eejehtallemisnie jallh ajve slaajperdeminie, datne naan aejkien onterdh guktie naemhtie sjïdteme ?
– Maid imaštat iežat suohkanis ?
– Man bïjre onterdh dov tjïeltesne ?
– Mii berrešii leat eará ládje ?
– Maam tuhtjh byöroe jeatjahlaakan årrodh ?
– Manne ii leat nu ?
– Mannasinie ij leah naemhtie ?
– Mii lea mii hehtte ahte ii rievdaduvvo ?
– Mannasinie ij jarkelimmiem sjïdth ?
– Gii sáhttá dainna juoidá dahkat ?
– Gïeh maehtieh maam akt dejnie darjodh ?
du klássa jearrabehtet muhtin gažaldagaid sis geat mearridit suohkanis.
gusnie datne / klaasse gyhtjelassh gihtjh / gihtjie dejtie mah muenieh dov tjïeltesne.
ttašii jus rievdaduvvošii ?
tieh aktede jarkelimmeste
BARGOBIHTTÁ 3 Tevdne suohkana vearjogova
LAAVENJASSE 3 Guvvedh tjïelten væhtam
– Maid dat galgá sulastahttit ?
– Mij lea tjïelten væhta ?
– Goas oaččui suohkan iežas vearjogova ?
– Gåessie tjïelte sov væhtam åadtjoeji ?
Manne leat misSUOHKANAT ?
Mannasinie TJÏELTH utnebe ?
Sátni suohkan dahje dárogillii kommune, lea loatnasátni fránskagielas, mii fas lea loatnasátni latiinnagielas communis, mii mearkkaša ” oktasaš ”.
Dïhte nöörjen baakoe kommune lea dehtie fraansken baakoste commun, mij båata dethie laatinen baakoste communis, man ulmie lea ” tjåenghkies ”.
1837 mearridii Stuoradiggi, ahte Norga galggai juhkkot suohkaniidda.
Jaepien 1837 Stoerredigkie moeni Nöörjem tjïeltine juekedh.
Stuoradiggi ráhkada maid dál lágaid, mat muitalit makkár bargguid suohkanat galget bargat.
Stoerredigkie aaj daelie laakh dorje mij soptseste mah laavenjassh tjïelth tjuerieh darjodh.
Dan dahket, go suohkanat ožžot ollu ruđaid stádas.
Dïhte dannasinie tjïelth jïjnjh beetnegh staateste åadtjoeh.
Gii mearrida mu suohkanis ?
Gïeh mov tjïeltesne muenieh ?
Buot suohkaniin (earret Oslos ja Bergenis)
Gaajhkine tjïeltine (bielelen Oslo jïh Ber gen.)
leat guokte jođiheaddji: Sátnejođiheaddji ja Ráđđeolmmái.
göökte åejvieh: Tjïelten åejvie jïh Raerie ålma.
Oslos ja Bergenis lea gávpot ráđđi (nugo ráđđeh usas) ja gávpotráđi jođiheaddji (nugo stádaministtar).
Oslo jïh Bergen staareraeriem utnieh (goh akte reerenasse) jïh aktem staarer aerien åvtehkem (goh akte staate minis tere).
Dasa lassin leat sis sátnejođiheaddjit.
Lissine åejvieh utnieh.
Sátnejođiheaddji jođiha gávpotstivrra čoahk kim iid ja lea suohkana rievttalaš áirras.
Dïhte åejvie staareståvroen tjåangh koeh stuvrie jïh lea tjïelten rïekteles tjir ki je..
Son lea maid vuosttažettiin gávpoga álbmotvállje juvvon áirras ja gávpoga ámadadju olggos guvlui.
Dïhte aaj staaren uvtemes alme tjeveel jeme tjirkije, jïh staaten ååre dæj ja olkese.
Erohus dien guovtti jođiheaddjis lea ahte sátne jođi headdji lea válljejuvvon suohkanstivrras.
Dïhte joekehtse dej göökte åejviej gaskem lea tjïelten åejvie lea tjïelten ståv roste veeljeme.
Seamma ládje go ohppiidráđđi vállje iežas jođiheaddji.
Seammalaakan goh learoh keraerie sov åvtehkem veeljie.
Sii geat galget ovddastit suohkanstivrras válljejuvvojit álbmogis, geat orrot dan seamma suohkanis, go lea suohkan stivraválga. Dan birra oahpat eambbo dán gihpagis.
Dah mah edtjieh tjïelteståvrosne tjahka sjdih veeljesuvvieh dejstie mah tjïelte sne årroeminie tjïelteståvroe veel je misnie Dan bïjre edtjh vielie lïe redh daennie heeftesne.
Ráđđeolmmái lea dakkár gii lea ohcan dan bargui, ja son bissu ráđđeolmmájin, vaikko suohkanis lotnahuvvá ge sátnejođiheaddji.
Raerieålma akte almetje mij barkoem ohtseme, jïh barkosne tjahkan sjæd ta jalhts tjïelte tjïelten åejviem molse.
Sátnejođiheaddji válljejuvvo dábálaččat njealji jahkái.
Tjïel ten åejvie veelje såvva åajvah kom mes njieljie jaepide.
Measta buot sátnejođiheddjiin Norggas (430) lea dát bargu ollesáigevirgi.
Mahte gaajhkh tjïel ten åejvieh Nöörjesne (430) daam bar koem utnieh ellies tïjjen.
Muhtin smávva suohkaniin ii leat gal dárbu eambbo go beallevirgái.
Såemies smaave tjïeltine ij leah daerpies vielie goh bieliebarkoe.
Ráđđeolmmái lea bajimus jođiheaddji buot fálaldagaide, maid suohkan fállá iežas ássiide.
Raerieålma lea bijje mes åvtehke gaajhkide dïene sjidie mejtie tjïelte vadta altese årroe jidie.
Ovdamearkka dihte: Buollin doaimmahat, doapparčorgen, párka ja falástallan, dikšu ja fuolahus, skuvla ja mánáidgárdi.
Vuesiehtimmien gaavhtan: Praedtiesuerkie, sjïekedimmie, paarke jïh gaarsjelimmie, sujhteme jïh hokse, skuvle jïh maanagïerte.
BARGOBIHTTÁ 1 Mii lea du suohkana sátnejođiheaddji
LAAVENJASSE 1 Guktie tjïelten åejvien nomme dov tjïeltesne ?
Makkár bellodaga ovddasta son ?
Mehtie krirreste dïhte båata ?
BARGOBIHTTÁ 2 Makkár doaimmat leat sátnejođiheaddjis ?
LAAVENJASSE 2 Mah barkoeh tjïelten åejvie åtna ? Tjïelten
Leago sátnejođiheaddjis blogga ?
åejvie ” bloggem ” åtna ?
Iskka mii čuožžu dan birra ?
Giehtjh mij desnie tjåådtje.
BARGOBIHTTÁ 3 Geat leat dálá sátnejođiheaddji
LAAVENJASSE 3 Gie lea vuestiekaandidate / gieh
vuostáevttohusat, jus son áigu ođđasis válljejuvvot ?
LAAVENJASSE 4– Man gellie kråvnah fierhtede
– Man ollu juohke duhtá ruvnnos golaha suohkan skuvlii ?
1000 leahpeste tjïelte skuvlesne nåhtede ?
Geahča vuolábealde !
Vuartesjh vuelielisnie !
– Man ollu ruđat mannet mánáidgárdái ?
– Man gellie kråvnah maanagÏertese juhtieh ?
Eanemus ruhta manná dikšumii ja fuolahussii.
Jeenjemes beetnegh sujhtemasse jïh hoksese juhtieh.
– Gávnnat mii gullá divššu ja fuolahusa vuollái ?
– Gaavnehth mah leah sujhtemen jïh hoksen nuelesne ?
Bija proseanttaid oktii mat gullet dikšui ja fuolahussii, vuođđoskuvlii, mánáidgárdái ja sosiálii ja mánáidsuodjalussii.
Bïejh tjåanghkan sujhtemen jïh hoksen, maadthskuvlen, maanagierten jïh sosijale jïh maanavaarjelimmien prosenth.
– Man ollu báhcá vel eará diŋggaide ?
– Man jïjnje aajmene sjædta dejtie mubpide aatide ?
Suohkana dietnasatDon váccát dál skuvlla, maid suohkan lea huksen ja eaiggáduššá.
Tjïelten baalhkahDaelie datne aktene skuvlesne vaadtsah maam tjïelte bigkeme jïh eekie.
Skuvlagirjjit maid
Tjïelte
oaččut luoikkas, bálká oahpaheddjiide, bassan ja skuvlla fuoladeapmi lea suohkan gii máksá.
skuvlegærjide maaksa mejtie åadtjoeh löönedh, baalhkah lohkehtæjjide, sjïekedimmiem jïh gorredimmiem skuvleste.
Ruđaid ožžot go suohkanássit mákset suohkanvearu.
Dah beetnegh tjïeltese båetieh goh skaehtie årroejijstie.
Dasa lassin oažžu suohkan ruđaid stádas.
Lissine tjïelte beetnegh staateste åådtje.
Makkár eará sisaboađut leat suohkanis ?
Mah jeatjah baalhkah tjïelte åtna ?
Jeara ruovttus makkár vearuid ja divvagiid din bearaš ferte máksit suohkanii ?
Gihtjh gåetesne mah skaehtieh jïh maaksoeh dov fuelhkie tjuerieh maeksedh tjïeltese ?
fuolahus, skuvla ja mánáidgárdi.
MAADTHSKUVLEHEALSOE-DIENESJHTEKNIHKEN
Vuođđolágas (miessemánu 17. beaivvi 1814) čuožžu ahte Norggas lea sátnefriddjavuohta.
Maadthlaakesne (suehpeden 17. b. -1814) tjåådtje gaajhkesh frijjevoetem utnieh soptestidh.
Dat mearkkaša mii sáhttit čállit, dadjat dahje oaivvildit measta vaikko maid.
Dïhte sæjhta jiehtedh mijjieh maehtebe tjaeledh, jiehtedh jallh mïeledh mahte saaht maam.
Aviissat, radio ja TV (mediahivvodat) atnet dán friddjavuođa máŋgga vuohkái.
Plaerieh, raadijove jïh TV (maassemeedijah) daam frijjevoetem gellielaakan nåhtadieh.
Demokratiijas sáhttet mediahivvodagat moaitit sin geas lea fápmu.
Aktene demokratijesne maassemeedijah maehtieh laejhtedh dejtie mah faamoem utnieh.
Norggas lea mis láhka, mii addá ássiide rievtti lohkat boasttaid, mat registrerejuvvojit go bohtet suohkanii dahje sáddejuvvojit suohkanis, ovdamearkka dihte suohkanstivrii, fylkkadiggái dahje stuoradiggái.
Nöörjesne aktem laakem utnebe mij årroejidie reaktoem vadta påastem lohkedh mij registreradamme sjædta gosse båata jallh seedtesåvva vuesiehtimmien gaavhtan tjïelte-ståvrose, fylhkendægkan jallh stoerredægkan.
Ollu journalisttat leat čeahpit atnit dien rievtti.
Jïjnjh journalisth leah væjkele daam reaktoem nuhtjedh.
Danne sáhttit mii, geat leat aviisalohkkit, oažžut beroštahtti ođđasiid.
Dannasinie mijjieh plaerielohkijh maehtebe murreds saer-nieh åadtjodh mej bïjre mijjieh pryöjjadibie.
Lihkkus leat aviissat mielddisbuktán, ahte sihke lagasbirrasa allavisttiid huksemat, divatlassáneamit, geaidnoviiddideamit ja nu ain leat bissehuvvon, danne go olbmot leat fuobmán maid politihkkarat digaštallet.
Plaeriej gielh tie dle dovne bigkeme jolle gåeteste aktene lïhke byjre sisnie, maaksoelissiehtimmieh, vijredimmieh geajnojste jïh vijrie-såbpoe orrijamme jallh soejkesjh jorkesamme, dannasinie almetjh voerkes sjïdteme maam dah politihkerh digkiedieh.
NORGALAČČAT LEAT MÁILMMIMEAŠTIRATLOHKAT AVIISSAID. Sivas go Norga lea nu guhkki, ja leat nu ollu smávva suohkana ja báikki, de olggosaddojit 226 iešguđetlágan aviissa, maid mii sáhttit diŋgot.
ALMETJH NÖÖRJESNE LEAH VEARTEN BÖÖREMES PLAERIEH LOHKEDHDannasinie Nöörje dan guhkies, jïh desnie dan gellie smaave tjïelth jïh sijjieh, dle 226 ovmessie plaerieh olkese båetieh mejtie maehtebe dongkedidh
Ná stivrejuvvo
Naemhtie
Norga lea dál 2011 juhkkon 430 suohkanii.
Nöörje lea jaepien 2011 juakeme 430 tjïeltine.
Suohkanat leat hui iešguđetláganat geográfalaččat, areála ja olmmošlogu ektui.
Dah tjïelth leah gaajh joe kehts dovne gosse geografijen, arealen jïh almetjelåhkoen bïjre.
Bealli suohkaniin leat vuollel 5000 ássi, ja leat 12 suohkana, main leat badjel 50 000 ássi.
Bijjelen leh kiem dejstie tjïeltijste unnebe goh 5000 årrojh utnieh, jïh 12 tjïelth vielie goh 50 000 årrojh utnieh.
Danne lea hui váttis hupmat dábálaš norgga suohkana birra.
Dannasinie geerve dan sïejhme nöörjen tjïelten bïjre sop tsestidh.
Dat mii lea seammalágan eanas suohkaniin, earret Oslos ja Bergenis, lea vuohki movt leat organiserejuvvon.
Dïhte mij lea seamma dejtie jeanatjommes tjïeltide, biele len Oslo jïh Ber gen, lea guktie dah leah öörnedamme.
Juohkit suohkanstivrejumi guovtti oassái:
Mijjieh stuvremem tjïeltijste gööktine juekebe:
Politihkalaš stivrenHálddahus
Poltihkeles stuvremeReereme
HÁLDDAHUS: Ráđđeolmmái jođiha.
REEREME: Raerieålmeste stuvresåvva.
POLITIHKALAŠ STIVREN: Sátnejođiheaddji jođiha suohkanstivrra.
POLITIHKELES STUVREME:Tjïelteståvroe tjïelten åejveste stuvresåvva.
Livnnetkantuvra, leansmánnikantuvra, politiija, NAV, báhpa- / girkokantuvra.
Likningekontovre, lientsie kontovre, pollise,
OKTA ÁIRRASAviissain leat dieđut máŋga iešguđetlágan olbmuid birra; dovddus olbmuin ja “ olbmuin márkanis ”.
AKTE KANDIDAATEPlaerine bïevnesh jïjnjh ovmessie almetji bïjre, dejstie åehpemes almetjijstie dan ” sïejhme ålmese voenese ”.
Báikkálaš aviissain leat dávjá báikkálaš dovddus olbmot.
Dennie voenges plaeresne åajvahkommes voenges åehpies almetjh.
Gávnna muhtin artihkkala muhtin olbmo birra, gii lea áigeguovdil suohkanstivraválgga
Gaavnh aktem tjaalegem aktine åehpies almetjinie mij lea sjyöhtehke daennie
áirasa
tjirkijh
áirasa
tjirkijh
Dárkkistanlávdegoddi
Giehtjedimmie - moenehtse
áirasaáirasaáirasaáirasa
TJÏELTEN ÅEJVIELADTJERAERIE
Oahppolávdegoddi Fuolahuslávdegoddi Kulturlávdegoddi Ealáhuslávdegoddi
Ööhpehtimmiemonehtse Hoksemoenehtse Kultuvremoenehtse Jielememoenehtse
Hálddahuslávdegoddi
Reerememoenehtse
Nuorta Romerike Dárkkistanguovlu
TJÏELTEN ÅEJVIE
Bajit Romerike Ovdáneapmi- sisaoastin
Luvlie Romerike revisjovnedajve
Personála- ja OrganiserenossodatEkonomiijaossodat
Barkijh- jïh åårganisasjovne-goevtese Ekonomijegoevtese
Skuvllaid- ja mánáidgárddiid- ossodat
Bijjie Romerike evtiedimmie- åesteme
Huksen- ja teknihkalašossodatKultuvra- ja asttoáigeossodat
Skuvli jïh maanagierti etaateBigkemen jïh teknihken dïenesji etaate
Dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid- ossodat
Healsoe- jïh sosijale dïenesji etaate
BARGOBIHTTÁ 2 Loga olles artihkkala (jearahallama).
LAAVENJASSE 2 Lohkh abpe tjaalegem (gihtjehtimmiem).
Čále golbma dieđu maid ožžot maŋŋil go lohket ášši.
Tjaelieh golme bïevnesh mejtie åadtjoejih daejredh mænngan aamhtesem lohkeme.
Čále golbma gažaldaga, maid sáhtát jurddašit jearrat dan olbmos.
Tjaelieh golme gyhtjelassh mejtie sïjhth almetjem gihtjedh.
GÁVNNA ovcci sáni áviissain, Mat leat suohkanii ja válgii gullevaččat.
GAAVNH ukstie baakoeh plaerine mah leah tjïelten jïh veeljemen bïjre.
ČUOHPA daid ja liibme sániid skovvái dás vuolábealde.
BIETSKEDH dejtie olkese jïh lijmesjh baakojde goeresne vuelielisnie.
Sánit / dajaldagat ČILGEHUS (SYNONYMA)
Baakoe / diejvesh Buerkiestimmie / plierebaakoe
ČÁLE čilgehusa dahje gávnna synonyma.
Læstoe-dïevhtese
ListolassiSon gii lea hui vuollin bellodaga listtus, iige leat vejolašvuohta válljejuvvot sisa.
Akte almetje mij lea guhkene vuelnie krirrien læstosne, jïh onne nuepiem åtna veeljemesovvedh.
Geahča suohkana ruovttusiiddu.
TJÏELTESTÅVROEVEELJEME 2011
Man ollu bellodagat leat ásahan listtuid ?
Vuartesjh tjïelten gåetiesæjroem. Veeljeme.
Gos galgá čađahuvvot jienasteapmi, gos du váhnemat / ovddasteaddjit galget jienastit ?
Gusnie dïhte gåetie gusnie dov eejhtegh edtjieh steemmadidh ?
Makkár áššiid birra leat aviissat čállán eanemus, daid maŋemus beivviid ovdal válgga ?
Mej aamhtesi bïjre plaerie (h) jeenjemes tjaaleme dej minngemes biejjiej veeljemen åvtelen ?
Iskka leatgo áššit maidda bellodagat eai leat ovttaoaivilis ?
Goerehth mejtie akte aamhtese mej bïjre dah krirrieh leah ovgeahpan ?
BELLODAGA NAMMA Jienat 2007 Jienat 2011 Rievdadus + /
KRIRRIENOMME Steemmh 2007 Steemmh 2011 Jarkelimme + /
Geahča suohkana ruovttusiiddu !
tjïelten gåetie-sæjroem !
Ovttasbargá go DU suohkanránnjásuohkaniin ?
DOV tjïelte kraannatjïeltigujmie laavenjostoe ?
Nååmesje (Namsos), Aajrie (Namdalseid), Fosnes ja Overhalla DavviTrøndelagas leat ohcan ásahit ovttas barggu dan nu gohčo duvvon ovttas bargo suoh kan modealla mielde.
Namsos, Namdalseid, Fosnes jïh Overhalla Noerhte-Trööndelagesne syökeme aktem laavenjostoem tseeg kedh dan maam gohtje ektietjïelte maallen mietie.
Suoh kanat galget dál vuos ovttasbargat čuovvo vaš surggiin dan ođđa ovttas bargo suohkanis: Mánáidsuodjalusas, Biras- ja eanan doallohálddahusas, Ovdá nahttin kantuvrras, Vearro gáibi dead djit, Suohkaniid
Tjïelth edtjieh annjebodts laavenjostedh daejnie suerkine dennie orre ektietjïeltesne: Maanavaarjelimmiedienesje, Byjrese-jïh laanteburriereereme, Evtie dim mie kontovre, Skaeh tiekrievije, Tjïeltebijjiedåaktere, Dåaktere
Fylkkasuohkan doaimmaha bargguid mat leat beare stuorrát ovttaskas suohkaniidda bargat okto, dahje áššiid mat gusket buot suohkaniidda.
Fylhkentjïelte dejtie aamhtesidie voebnesje mah leah fer stoerre ihke fïerhte tjïelte maahta dejtie oktegh haalvedh, jallh aamhtesh mah tjïelti dåaresth juhtieh.
Norga lea juhkkon 19 fylkii.
Nöörje 19 fylhkine juakeme.
Oslo lea sihke suohkan ja fylka.
Oslo dovne tjïelte jïh fylhke.
Fylkka vearjogovvaTevdne fylkka vearjogova.
FylhkenvæhtaGuvvedh fylhkenvæhtam.
Maid dát sulastahttá ?
Mij fylhkenvæhta vusehte.
Goas oaččui fylka iežas vearjogova ?
Gåessie fylhke sov jïjtse fylhkenvæhtam åadtjoeji ?
Mana ja gávnna iežat fylkka ruovttusiiddu.
Tsagkesh jïh gaavnh dov fylhken gåetiesæjroem.
Man ollu násttiid lea siidu ožžon ?
Man gellie naestieh sæjroe åådtjeme ?
Guhtta násti leat eanemus.
Govhte naestieh jeenjemes.
Maid don oaivvildat iežat fylkka ruovttusiiddu birra ?
Guktie dov mïele dov fylhken gåetiesæjroen bïjre ?
Leago mihkkege man birra háliidivččet diehtit eambbo ?
Mij akt desnie man bïjre sïjhth vielie daejredh ?
Gos bohtet ruđat ?
Gubpede beetnegh båetieh ?
Fylkkat ožžot iežaset sisaboađuid fylkkavearus, divvagiin ja ruđain, maid stáhta juolluda.
Fylhkh beetnegh åådtje fylhkenskaehteste, maaksojste jïh sertiestimmijste staateste.
Fylkkasuohkan juolluda máŋga millijovnna ruvnno doarjaga iešguđetlágan doaibmabijuide.
Fylhken-tjïelte jïjnjh millijovnh vadta dåarjojne ovmessie råajva-rimmide.
Geahča Doarjjaortnegat ja gávnnat sáhttágo du lagas-birrasis leat áigeguovdilis doaibma / doaimmat, (searvi, ásodatsearvi, falástallansearvi) Masa / maidda sáhtášii ohcat doarjaga.
Vuartesjh Dåarjoe jïh gaavnehth mejtie maam akt misse maahta sjyöhtehke årrodh dov lïhkes byjresasse (murredsiebrie, årrojesiebrie, gaarsjelimmiesiebrie, siebrie) dåarjoem syökedh.
Ohcamušat sáddejuvvojit suohkanii, mii fas sádde daid viidásit fylkkasuohkanii.
Dah ohtsemh tjïeltese seedtesuvvieh, mij dejtie vihth fylhkenålmese seedtieh.
OSLO:
VALG 20
Makkár suohkaniin lea rádji du suohkanii ?
Mah tjïelth raastem utnieh dov tjïelten vööste ?
OSLO: – Makkár gávpotosiin lea rádji du gávpotoassái ?
OSLO: – Mah staarebielieh raastem dov staarebealan utnieh ?
– Jus orut Oslos, de sáhtát gávnnahit man ollu olbmot orrot du gávpotoasis ?
– Jis Oslosne årroeh maahtah gaavnehtidh man gellie årrojh mah dov staarebielesne
Eambbo go beali suohkaniin (430) leat unnit go 5000 ássi. – Man ollu ássit leat du fylkkas ?
Bijjelen lehkiem dejstie tjïeltijste (430) vaenebe goh 5000 årrojh utnieh– Guktie dov fylhkesne ?
– Gallii suohkanis du fylkkas leat eambbo go 5000 ássi ?
– Man gellie tjïelth vielie goh 5000 årrojh utnieh dov fylhkesne ?
Makkár aviisa / aviissat čállet du suohkana / gávpotoasi birra ?
Mij plaeride / mah plaerieh dov
Joatkkaskuvlla oahpahusMakkár joatkkaskuvllat leat du fylkkas ?
JåarhkeööhpehtimmieMah jåarhkeskuvlh dov fylhkesne gååvnesieh ?
Sáhtát go friddja válljet ?
Maahta veeljedh guktie sïjhth ?
Ollu máksá
Mennie åesesne lea jåarhke
vázzit joatkkaskuvlla ?
skuvlem vaedtsedh ?
Rávisolbmuid oahpahusMii lea rávisolbmuid oahpahus ?
GeerveööhpehtimmieMij lea geerveööhpehtimmie ?
Bátnedivššárbálvalus Man guhká sáhtát oažžut nuvttá
BaeniehealsoedïenesjeMan guhkiem maahtah namhtah
bátnedivššárbálvalusa ?
baeniehealsoedïenesjem åadtjodh ?
Fylkkageainnut
Fylhkengeajnoeh
Leatgo fylkkageainnut du suohkanis ?
Mah fylhkengeajnoeh dov tjïeltesne ?
SkuvlasáhtuGávnnat geas lea geatnegasvuohta
SkuvleskovhteGaavnehth gie maahta namhtah
oažžut nuvttá skuvlasáhtu ?
skuvleskovhtem krïevedh ?
JohtolatsihkárvuođabarguMu fylkkasuohkanis leat sullii... bargi.
TrafihkejearsoesvoetebarkoeMov fylhkesne medtie …. barkijh.
Biras ja dálkkádatIskka leago fylkkasuohkanis makkárge prošeakta du suohkanis, mii gusto biras
Byjrese jïh klijmaGoerehth mejtie fylhkentjïelte såemies prosjekth åtna dov tjïeltesne mah leah
ja dálkkádat gažaldagaide ?
byjrese-jïh klijmagyhtjelassi bïjre ?
Gávnna iežat fylkka:
Gaavnh dov fylhken daesnie:
OSLO:
LAAVENJASSE
FYLKKADIGGEVÁLGA mu suohkanis
FYLHKENDIGKIEVEELJEME mov fylhkesne
i Fylkka namma lea.
i Fylhken nomme
Mas boahtá namma ?
Gubpede nomme båata ?
Fylkkasuohkan stivrejuvvo dego suohkan.
Fylhkentjïelte stuvresåvva goh akte tjïelte.
FYLKA = SUOHKAN FYLKKADIGGI = SUOHKANSTIVRA FYLKKALÁVDEGODDI = OVDAGODDI FYLKKASÁTNEJOĐIHEADDJI = SÁTNEJOĐIHEADDJI FYLKKARÁĐĐEOLMMÁI = RÁĐĐEOLMMÁI
FYLHKE = TJÏELTE FYLHKENDIGKIE = TJÏELTESTÅVROE FYLHKENMOENEHTSE = TJÏELTEN ÅEJVIELADTJERAERIE FYLHKEN ÅEJVIE = TJÏELTEN ÅEJVIE FYLHKEN RAERIEÅLMA = RAERIEÅLMA
Man ollu áirasat leat fylkkadikkis du fylkkas ?
Man gellie lïhtsegh fylhkendigkesne dov fylhkesne ?
/ gávpotráđis (Oslo ja Bergen)
/ staareraeresne (Oslo jïh Bergen)
Gos leat fylkkadiggečoahkkimat du fylkkas ?
Gusnie fylhkendigkie tjåanghkoeh åtna dov fylhkesne ?
Mii lea fylkkasátnejođiheaddji namma ?
Guktie fylhken åejvien nomme ?
Sáhttá go muhtin politihkkár leat áirras sihke suohkanstivrras ja fylkkadikkis ?
Akte politihkere maahta tjirkijinie årrodh dovne aktene tjïelteståvrosne jïh aktene
Makkár bellodagat leat fylkkadikkis ?
fylhkendigkesne ?
BELLODAGA NAMMA Galle áir.
Mah krirrieh leah meatan fylhkendigkesne ?
2007 Galle áir. 2011
Man gellie tjirkijh 2007 Man gellie tjirkijh 2011
Fylkkasuohkaniin lea ovddasvástádus earret eará joatkkaskuvlla oahpahussii ja báikkálaš kollektiivasáhttui.
Fylhkentjïelte diedtem åtna gaskem jeatajh jåarhkeööhpehtimmien jïh voenges ektieskovhten åvteste.
BUDSJEtt OrDFØrEr KOMMUNE MaNNtall råDMaNN SKOlE FYlKESMaNN SKatt FYlKE
Ø B V C B T Y M M I R U U S N M E O S K U V L E P P O K K O E N R A E R I E Å L M A F Y L H K E N T J I E L T E O T J I E L T E L L D V Y H P C E B N E F Y L H K E U T A L M E T J E L Å H K O E I Z W E T K B U D S J E D T E
Gávnna buot sániid, mat leat listtus ruossut rassuha buohta.
Gaavnh gaajhkide baakojde læstosne baakoekroessen baalte.
Sánit leat veallut, ceaggut ja doarrás.
Dah baakoeh leah dovne rïekte jïh våålese.
Merkes tuššain dahje bija bliánttain dahje peannain rieggá birra sániid.
Nåhtedh vihtesjimmiepeannam jallh bïejh gievliem baakoej bïjre aktine plæjjoehkinie jallh peannine.
Eambbo gihppagat ?
Jienebh heefth ?
Teaksta: Sigurd Ø. Sæthre Hábmen ja buvttadeapmi: Svenner reklamebyrå AS Ovdasiidogovva: Torgeir Wittersø Skancke Deaddileapmi: Erik Tanche Nilssen AS ISBN: 9788278170946
ISBN: 978-82-7817-094-6
eanet lohku mearrida, muhto unnitlogu beroštumit maiddái vuhtii váldojuvvojit.
aaj unnebelåhkoen iedtjide krøøhkeste.
Oanehaččat daddjo ahte demokratiija lea friddjavuohta olbmuid gaskkas ja buohkain seammá vuoigatvuohta.
Åenehkslaakan jeahteme, demokratije lea almetjh åadtjoeh darjodh maam sïjhtieh jïh plearoehvoete gaajhkesidie.
Norggas lea mis mielmearrideapmi ja sátnefriddjavuohta.
Nøørjesne åadtjobe meatan årrodh moenedh jïh jiehtedh dam maam sïjhtebe.
Mis lea mánáidáittardeaddji gii galgá áimmahuššat mánáid beroštumiid.
Mijjieh maanatjirkijem utnebe mij edtja maanaj iedtjh gorredidh.
Mis lea mánáidsuodjalanbálvalus mii galgá suodjalit mánáid veahkaváldimis ja fuolahisvuođas.
Mijjieh maanavaarjelimmiem utnebe mij edtja maanide vaarjelidh daaresjimmien jïh sujhtemevaanoen vøøste.
Mii orrut ovtta dain máilmmi buoremus riikkain go lea sáhka riektesihkkarvuođas.
Mijjieh veasobe aktene veartenen bøøremes laantesne gosse ussjedibie reaktajearsoesvoetese.
Mii eat dárbbaš ballat lea go mis várri borramuššii, skuvlaohppui dahje orrumii.
Ibie daarpesjh tjoeperdidh mejtie mijjieh beetnegh utnebe beapmose, skuvlem vaedtsedh jallh veasose.
Mii eat oro áitojuvvon soahteguovllus.
Ibie mijjieh veasoeminie dajvine gusnie dåaroe.
Lea justa dát riggodat ja oadjebasvuohta mii várra dagaha ahte mii nuorat Norggas eat leat nu berošteaddjit.
Daate buerievoete jïh jearsoesvoete gujht darjoeh guktie mijjieh noerh Nøørjesne ibie dan soe eadtjaldovvh.
Mis lea nu buorre dilli ahte eat dárbbaš levget maidige.
Mijjieh dan soe hijven utnebe guktie ibie daarpesjh misse ‐ akt saevegem bæjjanidh.
Mun jáhkán ahte ávkkuha nuoraid oažžut beroštišgoahtit, muhto nugo buot eará
Manne vïenhtem gåarede noeride eadtjalgehtedh, bene guktie lea gaajhkine jeatjabinie daennie jieliedisnie tjuara dam lïeredh.
eallimis de fertet oahppat dan.
Jis datne lïerh eatnemem lyjhkedh gosse maana, sïjhth gujht dam lyjhkedh abpe jieleden.
Mánnán go oahpat šaddat buorre lundui, de don sihkkarit olles eallima illudat dáinna.
Jis datne lïerh digkiedidh jearsoes byjresinie, datne gujht lïerh eadtjaldovvedh aaj.
Ruoktu ja skuvla sáhttet leat báiki gos digaštallojuvvo.
Hiejme jïh skuvle maehtieh sijjieh årrodh dejtie digkiedimmide.
Deháleamos lea ahte nuorat dustet dadjat sin oaiviliid ja dohkkehit guđet guimmiid oaiviliid.
Vihkelommes dah noerh duestieh jïjtsh åssjalommesh utnedh, jïh sijjieh gååvnesieh sinsitniem goerkesadtedh.
Eai buohkat dárbbaš leat ovttaoaivilis, muhto galgá dohkkehit ahte earáin leat eará oaivilat.
Eah gaajhkesh daarpesjh sïemes årrodh, tjuara jååhkesjidh naaken maahta maam ‐ akt jeatjebem ussjedidh.
Ii go leat demokratiijas sáhka.
Ij leah gujht dïhte dïhte mij lea demokratije ?
Nanna, 9 luohká 22.05.06, WWW. GLOBALSKOLEN. NO
Nanna, 9. daltese 22.05.06, www.globalskolen.no
Háldiidat go váikkuhit geat stivrejit Norgga ?
Sïjhth tsevtsiehtidh dejtie mah Nøørjem stuvrieh ?
Háliidat go rievdadusaid ?
Jeatjahtehtemem sïjhth ?
Dalle fertet beroštit ?
Dellie tjoerh eadtjaldovvedh !
Okta vuohki lea čiekŋudit maid politihkkárat ja bellodagat oaivvildit.
Akte vuekie lea aelkedh guarkedh maam dah politihkerh jïh krirrieh ussjedieh.
Várra vel gávnnat don bellodaga dahje organisašuvnna man ovddas don dáhtošit bargat.
Mejtie datne aktem krirriem jallh siebriem gaavnh misse datne sïjhteme barkedh ?
Ealli demokratiija dárbbaša ássiid geat beroštit ja geat háliidit riikka buoret ássansadjin.
Akte jielije demokratije årrojh daarpesje mah aamhtesi åvteste buelieh jïh mah sïjhtieh laantem bueriedidh.
Geavat dán gihppaga áŋgirit ahte gávdnat áššiid main don beroštat, ja čiekŋut daidda áššiide.
Nuhtjh daam tjaalegem eadtjohkelaakan edtjh aamhtesh gaavnedh mah datnem eadtjaduvvieh, jïh aelkieh aamhtesidie guarkedh.
Boahtte válgga beasat várra DON jienastit
Mejtie edtjh DATNE tjaatsestidh minngebe veeljemisnie !
Norga lea demokráhtalaš riika, muhto demokratiija ii leat lunddolaš buot riikkain.
Nøørje akte demokrateles laante, bene demokratije ij leah naan buajhkoesvoete gaajhkem lehkiem veartenisnie.
Muhtun riikkain stivre diktator‐ muhtun joavkku ovddas dahje muhtun bellodaga ovddas ja lea jienasteddjiid haga.
Såemies laantine akte diktatovre, akte dåehkie jallh akte krirrie maahta stuvredh, jïh lea bielelen gaahpoeh veeljemh.
Eará riikkain fas stivre anarkiija ja lobihisvuohta.
Jeatjah laantine anarkije jïh luhpehtsvoete reerieh.
Demokratiijas válljejit ássit friddja, čiegus válggas gii galgá stivret.
Aktene demokratijesne doh årrojh veeljieh gaahpoeh, tjeakoes veeljemi tjïrrh, gie edtja stuvredh.
Válggat dollojuvvojit mearriduvvon áigge.
Doh veeljemh leah vihties tijjen.
Sátnefriddjavuohta, religiuvdnafriddjavuohta, riekti organiseret iežas, árvvusatnit olmmošvuoigatvuođa, riektesihkkarvuohta ja friddja preassa leat muhtun demokratiija dovdomearkkat.
Åadtjodh jiehtedh maam sæjhta, jaehkedh misse sæjhta, reaktam siebrine meatan årrodh, almetjereaktide goerkesadtedh, reaktajearsoesvoete jïh gaahpoeh preesse leah naan væhtah aktene demokratijesne.
2.
2.
Jienastanvuoigatvuohta buohkaide ?
Tjaatsestimmiereaktam gaajhkesidie ?
Go lea jienasteapmi Norggas de eai leat buohkat “ mielássit ”.
Gosse veeljeme Nøørjesne ij gaajhkesh mah daesnie årroeminie ” meatanårrojh ”.
Guorahala geat sáhttet jienastit dán válggas, ja geat eai sáhte jienastit, dat geat ásset Norggas.
Goerehth gieh maehtieh tjaatsestidh daennie veeljemisnie, jïh gieh eah maehtieh tjaatsestidh, dejstie mah Nøørjesne årroeminie.
Guorahala maiddái geat mearridit geat besset válgalisttuide.
Gaavnh aaj gieh muenieh mah almetjh mah veeljemelæstojne båetieh.
Ságastallet smávit joavkkuin maid dii oaivvildehpet dáid njuolggadusaid birra.
Daate dejtie åssjaldahkide deavhta akten hijven demokratijen bïjre ?
Válganjuolggadusaid 3.
Digkede smaave dåehkine 3.
Gii mearrida skuvllas ?
Gie skuvlesne muana ?
Mannet smávit joavkkuide ja árvvoštallet mo skuvllas váldojuvvojit mearrádusat (omd lágideamit, ortnetnjuolggadusat, fágat jna..)
Tjåanghkenidie smaave dåehkine jïh digkede guktie dah moenemh skuvlesne vaaltasuvvieh (v.g. øørnegi, njoelkedassi, faagi bïjre, j. n. v).
Makkár mearrádusain besset oahppit leat fárus mearrideamen.
Mejnie moeneminie learohkh åadtjoeh meatan årrodh moenedh ?
Doarvái ollesolmmoš máksit vearu dahje čohkkát giddagasas, muhto jienastit ? ? ?
Nuekies geerve skaehtiem maeksedh jallh faangkegåatan båetedh, bene tjaatsestidh ? ? ?
Jagi 2004 ovddidedje njeallje SG Stuorradiggeáirasa vuođđoláhkaevttohusa rievdadit 16 jahkái jienastanrievtti Stuorradiggeválgii.
’ este aktem maadthlaakeraeriestimmiem evtiedin, edtja tjaatsestimmiereaktam vueliedidh 16 jaapan stoerredigkieveeljemisnie.
Evttohus ii dohkkehuvvon go eanet lohku oaivvildii lea lunddolaš jienastan vuoigatvuođa ahki čuovvu válddálašvuođaagi.
Raeriestimmiem idtji jååhkesjimmiem åadtjoeh, dan åvteste dïhte jienebelåhkoe jeehti iemie tjaatsestimmieaaltere faamoeaalterem dåerede
Buot ohcamat mat ovddidedje jienastan vuoigatvuođa 16‐ jahkásaččaide jagi 2007, eai dohkkehuvvon.
Gaajhkh ohtsemh mejtie edtja pryøvedh tjaatsestimmiereaktam 16 jaapan biejedh dennie veeljemisnie 2007 idtjin jååhkesjimmiem åadtjoeh.
2008: Ráđđehus evttoha iskannortnega mas 16 jahkásaččat besset jienastit báikkálašválggas jagi 2011. 20 gieldda ohcet beassat searvat dasa.
2008: Reerenasse pryøvoeøørnegem raereste edtja tjaatsestimmiereaktam vedtedh dejtie mah leah 16 jaepien båeries dennie voenges veeljemisnie 2011. 20 tjïelth ohtsedieh meatan årrodh.
Maŋŋá válgga 2009: G ja SG áirasat leat evttohan rievdadit vuođđolága, ahte vuolidit jienastanagi 16. jahkái Stuorradiggeválgii.
Veeljemen 2009 mænngan: Maadthlaakeraeriestimmie tjirkijijstie Gårroste jïh Sosialisteles Gårroehkrirreste dam tjaatsestimmieaalterem vueliedidh stoerredigkieveeljemisnie 16 jaapan.
Muhtun riikkain gos lea jienastanahki 16: Brasila, Cuba, Østeriika, Nicaragua
Naan laanth gusnie tjaatsestimmieaaltere 16 jaepieh. Brasile, Cuba, Østerijhke, Nicaragua.
5. čuoggái.
5. mierien gåajkoe vaedtsedh.
5.
5.
luohkás dahje čále lohkkiidbreava.
Soptsesth maam datne ussjedh, aktene digkiedimmesne klaassesne jallh tjaelieh aktem lohkijeprieviem.
2. 12. jahkásaččain berre leat
2.
jienastanvuoigatvuohta.
Dah mah 12 jaepien båeries byøroeh tjaatsestimmiereaktam utnedh.
Loga maid Frank Aarebrot oaivvilda (Artihkkala
Lohkh maam Frank Aarebrot meala (abpe tjaalegem gaavnh daesnie, www.nrk.no).
3.
3.
Maid oaivvildit nuorra politihkkárat ?
Maam noere politihkerh mïelieh ?
Mana bellodagaid nuoraid organisašuvnnaid neahttasiidduide.
Vuartesjh dejtie politihkeles krirriej nedtesæjrojde noeresiebride.
Gávnnat maid oaivvildit jienastanvuoigatvuođa birra 16. jahkásaččaide ?
Gaavnehth maam dah ussjedieh 16‐jaepien tjaatsestimmiereaktan bïjre.
4.
4.
Daga oaiviliskama maid olbmot oaivvildit 16 jahkásaččaide jienastanvuoigatvuohta.
Mïelemøølege Tjirrehth aktem mielemøølegem man bïjre almetjh ussjedieh 16‐jaepien tjaatsestimmieaalteren bïjre.
Merke maiddái agi ja sohkabeali dain geaid
Tjaelesth aaj aalterem, jïh mejtie kaarre jallh nyjsene dejtie
Stuorradiggeválga mearrida geat galgá fylkkaid ovddastit boahtte njeallje jagi Stuorradikkis.
Stoerredigkieveeljeme muana gieh edtjieh fylhkijste årrodh dejnie minngebe njieljie jaepine Stoerredigkesne.
Danin bellodagat nominerejit juohke fylkkas, dat mearkkaša ahte válljejit olbmuid geat galget searvat válgii.
Dah krirrieh raerestieh dan åvteste fïerhtene fylhkesne, d. s. j. almetjh veeljieh mejtie dah veeljemasse buektieh.
1.
1.
ČOAHKKIMAT IEŽASET GUOVLLU BELLODATSERVVIIN (DÁVJÁ GIELDDAIN).
TJÅANGHKOEH DEJNIE VOENGES KRIRRIESIEBRINE (DAAMTAJ TJÏELTINE).
Gii ovddida bellodaga buoremusat Stuorradikkis ?
gie sæjhta krirriem bøøremes dienesjidh Stoerredigkesne ?
Dievddut dahje nissonat bajimuš sajiin ?
kaarrh jallh nyjsenh dejnie bijjemes sijjine ?
Persovnnat geain lea minoritehta duogáš ?
almetjh unnebelåhkoemaadtojne ?
Sihkkarastit ovtta kandidáhta iežas gielddas ?
aktem kaandidatem jïjtse tjïelteste gorredidh ?
2.
2: KRIRRIEJ FYLHKENSIEBRIEH EVTIEDIEH DAM MINNGEMOSTH LÆSTOEM.
BELLODAGAID FYLKKASEARVI EVTTOHIT LOAHPALAŠ LISTTU Válgabeaivvi mii jienastit go bidjat bellodaga gárvves listtu jienastanurdnii.
Veeljemebiejjien tjaatsestibie gosse krirriej gaervies læstoem tjaatsestimmiegeegken sijse rijtebe.
Jienasteaddjit jienastit ovtta politihkalaš bellodaga.
Dah veeljijh akten politihkeles krærran tjaatsestieh.
Danin lea nominašuvdnaproseassa dehálaš bellodagaide ja kandidáhtaide.
Dan åvteste dïhte nominasjovneprosesse vihkeles krirride jïh kaandidatide.
Doppe dat duođas mearriduvvo geas lea vejolašvuohta oažžut saji Stuorradiggái.
Dellie desnie gusnie muana gieh nuepiem utnieh sijjiem åadtjodh Stoerredigkesne. BARGOBIHTÁT
BARGOBIHTÁT 1 Artihkkalis vuolábealde boahtá oidnosii ahte dušše 2% álbmogis servet nominašuvdna‐ prosessii.
1 Tjaalegisnie vuelnie tjåådtje ajve 2 % dejstie årrojijstie leah meatan nominasjovneprosessesne.
Maid sáhttet bellodagat dahkat ahte eanebut beroštišgohtet politihkkas ?
Guktie krirrieh maehtieh viehkiehtidh juktie jienebh eadtjalduvvieh politihkesne ?
2 Muhtumin biddjojit guovddáš politihkkárat listtuide eará fylkkas go doppe gos ieža ásset, ahte sihkkarastit saji Stuorradiggái.
2 Muvhtine voenges rijhkepolitihkerh sijjiem åadtjoeh læstojne jeatjah fylhkine enn gusnie årroeminie, edtja gorredidh dah sijjiem åadtjoeh Stoerredigkesne.
Iskka lea go dat dáhpáhuvvan dán jagi válggas ?
Giehtjh mejtie daate heannadamme daan jaepien veeljemisnie ?
Tlf:...
Tell:...
Geat sis servet ođđasit válgii ?
Web ‐ sijjie:...
Mii lea bellodatjođiheaddji namma ?
Guktie krirrien åvtehken nomme ?
Gii ovddasta bellodaga du fylkkas dán áigodagas ?
Gieh leah tjirkijinie krirreste dov fylhkeste daan boelhken ?
Geat sis servet ođđasit válgii ?
Guhte dejstie vihth veeljemasse båetieh ?
Guđemuš evttohas orru du gielddas ?
Mah kaandidath gaavnh dov fylhkeste ?
Makkár guovddáš áššit leat bellodagas dán jagi válgii ?
Mah åejvieaamhtesh krirrie åtna daan jaepien veeljemisnie ?
Guđemuš bellodaga guovddášášši lea deháleamos dutnje ?
Guhte krirrien åejvieaamhtesijstie vihkelommes dutnjien ?
Gii sáhttá jienastit, gii sáhttá válljejuvvot, ja gallis válljejuvvojit ?
‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐‐ maahta veeljedh jïh man gellie veeljesåvva ?
Vuođđolága § 50:s gitta 64:ii lea čállon Stuorradiggeáirasiid válljema birra, geas lea jienastanvuoigatvuohta, gii sáhttá válljejuvvot, man dávjá galgá válga dollot, mo galget mandáhtat juhkkojuvvot, jna..
Maadthlaaken § 50 ‐64 tjåådtje guktie edtja edtja stoerredigkietjirkijh veeljedh, gieh tjaatsestimmiereaktam utnieh, giem maahta veeljedh, man daamtaj veeljeme edtja årrodh, guktie edtja maandatidie joekedidh, j. v.
Vuođđolága § 50: ” Stemmeberettigede ere de norske Borgere, Mænd og Kvinder, som senest i det Aar Valgthinget holdes, have fyldt 18 år ”.
Maadthlaaken § 50: «Stemmeberettigede ere de norske Borgere, Mænd og Kvinder, som senest i det Aar Valgthinget holdes, have fylt 18 årš.
Jos galgá beassat jienastit, de ferte leat jienastuslogus.
Jis edtja maehtedh tjaatsestidh tjuara almetjelåhkosne tjaalasovveme årrodh.
Lea listu mii čájeha geain lea jienastanvuoigatvuohta.
Dïhte akte læstoe gusnie gaajhkesh leah mah tjaatsestimmiereaktam utnieh.
Jos galgá sáhttit válljejuvvot, de ferte leat jienastanvuoigatvuohta.
Dïhte, maam maahta veeljedh, tjuara tjaatsestimmiereaktam utnedh.
Muhtun joavkkut eai sáhte válljejuvvot, omd. departemeantta‐ ja olgoriikkabálvalusa bargit, ja dasalassin alimusrievtti duopmárat.
Naan dåehkieh ij gåaredh veeljedh, gaskem jeatjebem dejtie mah departementine jïh ålkoerijhkedienesjisnie berkieh, jïh dah døøpmijh Jillereaktesne.
169 áirasa galget válljejuvvot Stuorradiggái.
169 tjirkijh edtja Stoerredægkan veeljedh.
150 dain juhkkojuvvot eaŋkil fylkka jienastanlogu vuođul.
150 dejstie joekede tjaatsestimmielåhkoej mietie fïereguhtene fylhkesne.
Maŋemuš 19 saji leat dievadasmandáhtat.
Dah minngemes 19 leah jaabnedimmiemaandath.
Dievadasmandáhtat juhkkojuvvot riikadásis jienastanlogu mielde maŋŋá go 150 vuosttaš saji (guovllumandáhtat) leat juhkkojuvvon.
Dah jaabnedimmiemaandath joekede tjaatsestimmielåhkoen mietie abpe laantese, gosse dah 150 voestes sijjieh (dajvemaandath) leah joekedamme.
Bellodagat ožžot dievadasmandáhtaid fylkkain main ledje lagamus vuoitit ođđa mandáhta.
Dah krirrieh jaabnedimmiemaandath åadtjoeh dejnie fylhkine gusnie dah lin gietskemes aktem maandatem vitnedh.
Dán láhkai ovddastit bellodagat vel lagat jienastanlogu ektui.
Naemhtie dah krirrieh åadtjoeh aktem tjirkijelåhkoem mij lea vielie seammaplieres goh dïhte tjaatsestimmielåhkoe.
Leat dušše bellodagat, geat ožžot eanet go 4 proseantta jienain (hehttenrádjá), geat sáhttet gilvalit 19 dievadasmandáhta alde.
Ajve krirrieh mah vielie enn 4 prosente åadtjoeh dejstie tjaatsestimmijste (geerelimmieraaste) mah maehtieh dej 19 jaabnedimmiemaandati bïjre gæmhpodh.
169 áirasa galget stivrret Norgga álbmoga ovddas.
169 tjirkijh edtjieh nøørjen almetji åvteste stuvredh.
Muhto speadjalastá go Stuorradiggi álbmoga ?
Bene Stoerredigkie årrojidie vuesehte ?
1.
1.
Váldde vuođđun politihkalaš bellodagaid jienastanlisttuid du fylkkas.
Vuartesjh dah tjaatsestimmieleahpah dejtie politihkeles krirride dov fylhkesne.
Iskka juogu dievdduid ja nissoniid gaskkas.
Giehtjh joekedimmiem kaarri jïh nyjseni gaskem.
Juoge evttohasaid ahkejoavkkuide: Galle: 18‐35 jagi:... 35‐50 jagi:... 50‐65 jagi:... badjel 65 jagi:...
Låhkoe: 18 – 35 jaepieh … … … … … … … … … … … 30 – 50 jaepieh … … … … … … … …... 50 – 65 jaepieh... Bijjelen 65 jaepieh … … … … …... ….
Gallásis lea sirddolašduogáš ?
Man gellie kaandidath sijsefeelijemaadtoste båetieh ?
Ovddasta go dát álbmoga joavkku ?
Daate sjiehteles daan almetjedåahkan ?
Digaštallet bohtosiid joavkkuin.
Digkede doh illedahkh dåehkine.
2.
2.
STORTINGET. NO, ja gávnna gii lea boarráseamos ja nuoramus otná Stuorradikkis.
Vuartesjh Stoerredigkien gåetiesæjrojde, www.stortinget.no, jïh gaavnehth gie båarasommes jïh nøøremes daan beajjetje stoerredigkesne.
1814:s čoahkkanedje 112 áirasa Riikkačoahkkimii Eidsvollas.
Jaepien 1814 112 tjirkijh gaavnedin Rijhketjåanghkosne Eidsvollesne.
1921:s lei Stuorradiggeáirasiid lohku 150.
Jaepien 1921 lij 150 stoerredigkietjirkijh.
Mii lea bellodatjođiheaddji namma ?
Guktie krirrien åvtehken nomme ?
Gii ovddasta bellodaga du fylkkas dán áigodagas ?
Gieh leah tjirkijinie krirreste dov fylhkeste daan boelhken ?
Geat sis servet ođđasit válgii ?
Guhte dejstie vihth veeljemasse båetieh ?
Guđemuš evttohas orru du gielddas ?
Mah kaandidath gaavnh dov fylhkeste ?
Makkár guovddáš áššit leat bellodagas dán jagi válgii ?
Mah åejvieaamhtesh krirrie åtna daan jaepien veeljemisnie ?
Guđemuš bellodaga guovddášášši lea deháleamos dutnje ?
Guhte krirrien åejvieaamhtesijstie vihkelommes dutnjien ?
“ Norgga Gonagasriikka vuođđoláhka ” ” juohká bargguid ja válddi golmma “ stáhtafámu ” “ stáhtafámu ” gaskkas ‐ Stuorradikki, ráđđehusa ja duopmostuolu – ja bidjá fápmorájá dán
” Kongeriget Noregs Grundlov ” joekede barkoeh jïh faamoeh daej golme ” staatenfaamoej ” gaskem‐ Stoerredigkie, Reerenasse jïh dåapmestovlh ‐ jïh raasth faamose beaja
golbmasii.
dejtie golme staatefaamojde.
Gonagas
GÅNKA
Stáhtaministtar
STAATEMINISTERE
Stáhtaráđđi – Stáhtaráđđi – Stáhtaráđđi – Stáhtaráđđi – Stáhtaráđđi – Stáhtaráđđi ‐ Stáhtaráđđi
STAATERAERIJE– STAATERAERIJE– STAATERAERIJE– STAATERAERIJE– STAATERAERIJE– STAATERAERIJE‐ STAATERAERIJE
Departemeanta – Departemeanta ‐ Departemeanta – Departemeanta ‐ Departemeanta – Departemeanta ‐ Departemeanta
Departemente – Departemente ‐ Departemente – Departemente ‐ Departemente – Departemente ‐ Departemente
Stuorradiggi mearrida lágaid ja das leat 169 álbmotválljen áirasa.
Stoerredigkie laakide muana jïh daan biejjien 169 åålmegeveeljeme tjirkijh åtna.
Stuorradikkis leat golbma váldobarggu: ‐‐ mearridit, loahpahit ja rievdadit lágaid ‐‐ mearridit sisaboađuid stáhtii (vearuid, divadiid ja sullasaččaid) ja lonet ruđaid iešguđet doibmii ‐‐ kontrolleret ráđđehusa bargguid ja čuovvut ahte ráđđehus čuovvula Stuorradikki mearrádusaid.
nænnoestidh, orrijidh jallh laakh jeatjahtehtedh.. staaten baalhkide moenedh (skaehtieh, maaksoeh jïh plearoeh) jïh beetnegh luhpiedidh ovmessie barkojde.. barkoem giehtjedidh reerenassesne jïh geehtedh guktie reerenasse dåarjele dejtie nænnoestimmide Stoerredigkie dorje
Ráđđehusas lea doaibmi fápmu.
Reerenasse faamoem åtna.
Ráđđehus galgá stivrret riikka lágaid ektui ja doaimmahit Stuorradikki mearrádusaid.
Reerenasse edtja laantem stuvredh guktie laakh jiehtieh, jïh nænnoestimmieh aelkiehtidh mejtie leah muaneme Stoerredigkesne.
Duopmostuollu lea dubmejeaddji fápmu.
Dåapmestovlh edtjieh faamoen mietie døøpmedh.
Galgá kontrolleret ahte stáhtaorgánat doaimmahit sin fámuid lágaid ja njuolggadusaid ektui, ja dubmet Stuoradikki addin lágaid vuođul.
Dah edtjieh vaaksjodh guktie staaten åårganh altese faamoem nuhtjieh guktie laakh jïh njoelkedassh jiehtieh, jïh døøpmedh laaki mietie mejtie Stoerredigkie vadteme.
MAN. LÁHKAI VUOĐĐUDUVVO RÁĐĐEHUS ?
GUKTIE REERENASSE ØØRNESÅVVA ?
Vuođđuduvvo ođđa ráđđehus maŋŋá juohká stuorradiggeválgga.
Akte orre reerenasse øørnesåvva fïerhten stoerrredigkieveeljemen mænngan.
Gonagas addá stáhtaministara doaimma dan bellodatjođiheaddjái dahje dan koališuvdnii mas leat eanemus jienat.
Gånka dam barkoem staateministerine vadta dan krirrien jallh koalisjovnen åvtehkasse mij jeenjemes tjaatsestimmieh åådtjeme.
Stáhtaministtar oažžu dalle bargun vuođđudit ráđđehusa, mearkkaša nammadit stáhtaráđiid (ministariid) geat galget jođihit iešguđet departemeantta.
Staateministere dle barkoem åådtje reerenassem øørnedh, dïhte sæjhta jiehtedh staateraerijh nommehtidh (ministerh) mah edtjieh dejtie ovmessie departementide stuvredh.
Ráđđehus galgá stivrret riikka, muhto ii sáhte dahkat dan mii lea stuorradikki eanetlogu vuostá.
Reerenasse edtja laantem stuvredh, bene ij maehtieh maam darjodh mij lea stoerredigkien jienebelåhkoen væljoen vøøste.
Stuorradiggi sáhttá ovddidit eahpeluohttámuša ráđđehussii jos leat duhtameahttun ráđđehusa doaibmavuohkái muhtin áššis.
Stoerredigkie maahta sohtehtihksraeriestimmmiem evtididh reerenassen vøøste jis dah eah lyjhkh guktie reerenasse aktem aamhtesem gietedamme.
Jos eahpeluohttámuš oažžu eanetlogu jienasteamis Stuorradikkis, de ferte Ráđđehus geassádit.
Jis daate sohtehtihksraeriestimmie jienebelåhkoem åådtje Stoerredigkesne, reerenasse tjuara vaedtsedh.
Ráđđehus sáhttá su bealis ovddidit kabineahttagažaldaga.
Reerenasse maahta gujht sov bielesne Stoerredigkiem behtjiedidh sov vuajnoem dåarjelidh kabinettgyhtjelassen tjïrrh.
Mearkkaša ahte ráđđehus geassáda jos ii oaččo eanetlogu su evttohussii.
Dïhte sæjhta jiehtedh reerenasse vaadtsa jis ij dåarjelem altese raeriestæmman åadtjoeh.
1.
1.
Čilge dáid doahpagiid: Parlamentarisma Stáhtahálddašeapmi Koališuvdna
Buerkesth daejtie lahtesidie: Parlamentarisme Staaten reereme Koalisjovne
2.
2.
Gii šaddá buoremus stáhtaministtarin ?
Gie bøøremes staateministere sjædta ?
Ráhkat listtu iešguđet bellodagaid stáhtaministtarevttohasaid birra.
Darjoeh aktem læstoem dej ovmessie krirriej staateministerekaandidatigujmie.
Namahuvvo go oktage sis preassas otne dahje dán vahkus ?
Naakeni bïjre preessesne daan biejjien jallh daan våhkoen soptsestamme ?
Digaštallet gii buoremusat heive leat stáhtaministtarin.
Digkede gie dijjieh vïenhtede bøøremes sjeahta staateministerinie.
Jienastehket dan luohkás.
Darjoeh aktem tjaatsestimmiem klaassesne !
friddjavuođa suodjaleaddji, ja kontrolleret ja sivahallat vearrodaguid ovttaskasolbmo vuostá maid rievtti mielde dat golbma stáhtafámu dahket.
vaarjelimmie årrodh guktie jïjtse åådtje ussjedidh maam sæjhta, jïh vaaksjodh jïh laejhtedh otnehtallemh sjïere almetji vøøste, mah doh golme staatenfaamoeh darjoeh.
Oanehaččat daddjon: leat “ váktabeanan ” álbmoga ovddas.
Åenehkslaakan jeahteme: almetji vaeptiebienjine årrodh.
Vuođđolága § 100:s ii leat čállon mihkkege “ njealját stáhtafámu ” birra, muhto Vuođđoláhka § 100 dadjá earret eará ahte “ Ytringsfrihet bør finde sted ” ja “ Frimodig Ytringer om statsstyrelsen og hvilkensomhelst andenGjenstand, ere Enhver tilladte ”... Dát lea muhtin lágan váikkuhus friddja ja iešstivrejeaddji preassa jurdagii.
MAADTHLAAKEN § 100 Ij mij ‐ akt. Maadthlaakesne tjåadtjoeh ” dan njealjede staatenfaamoen ” bïjre, bene Maadthlaaken § 100 jeahta gaskem jeatjebem ” ytringsfrihet bør finde sted ” jïh ” Frimodige Ytringer om Statsstyrelsen og hvilken som helst anden Gjenstand, ere Enhver tilladte”..Dïhte åssjaldahke akten gaahpoeh jïh ovjearohks preessen bïjre lea akte illedahke destie.
‐‐ Čuovvut maid dat golbma stáhtafámu dahket ja eai daga ‐‐ Juohkit dieđuid dan birra mii dáhpáhuvvá ‐‐ Analyseret, kommenteret ja kritiseret
PREESSEN SIEBRIEDAHKERÅÅLLE LEA ∙∙ Vuartasjidh maam doh golme staatenfaamoeh darjoeh jïh eah darjoeh ∙∙ Bïevnesidh mij heannede ∙∙ Giehtjedidh, tjïelkestidh jïh laejhtedh.
Friddja ja iešstivrejeaddji preassa mearkkaša ahte doaimmahus mearrida ieš maid háliidit muitalit váikkutkeahttá eiseválddis, oamasteaddjis dahje earáin geain lea fápmu dahje sis geain lea erenoamáš dárbu.
AKTE GAAHPOEH JÏH OVJEAROHKS PREESSE Akte gaahpoeh jïh ovjearohks preesse sæjhta jiehtedh dah redaksjovnh jïjtje veeljieh man bïjre dah sïjhtieh soptsestidh, ovjearohks behtjiedimmiem åejvieladtjijstie, aajhterijstie jallh jeatjabijstie faamojne jallh sjïere daerpiesvoetigujmie.
Norsk Presseforening čilge preassa servodatrolla “ Leat Várrugas‐ plakáhtas ”.
Nøørjen Preessesiebrie lea preessen siebriedahkeråållem buakteme ÅrroehVåårege ‐ plaakatesne.
Leat Norgga journalisttaid etihkalaš njuolggadusat, ja lea guovddážis buot digaštallamiin preassa doaimma birra.
Daate lea journalistihken etihkeles njoelkedassh Nøørjesne, jïh lea jarngese gaajhkine digkiedimmine preessen barkoen bïjre.
Dá lea oassi:
Daesnie akte åenehks tjaeliestimmie:
LEAT VÁRRUGAS ‐ PLAKÁHTA (OASSI) 1.
ÅRROEHVÅÅREGEPLAAKATE (ÅENEHKS TJAELIESTIMMIE) 1.
Preassa servodatrolla 1.1 Sátnefriddjavuohta, diehtofriddjavuohta ja deaddilanfriddjavuohta leat demokratiija vuođđogeađggit.
Preessen siebriedahkeråålle 1.1. Åadtjodh jiehtedh maam sæjhta, bïevnesidh maam sæjhta jïh trygkedh maam sæjhta leah maadthbiehkieh aktene demokratijesne.
Friddja ja iešstivrejeaddji preassa lea okta daid deháleamos ásahusain demokráhtalaš servodagas.
Akte gaahpoeh, ovjearohks preesse lea gaskem doh vihkelommes institusjovnh aktene demokrateles siebriedahkesne.
1.2 Preassa doaimmaha dehálaš doaimmaid nugo diehtojuohkima, digaštallama ja servodatkritihka.
1.2. Preesse vihkeles barkoeh gorrede goh bïevnesh, digkiedimmieh jïh siebriedahkelaejhteme.
Preassas lea erenoamáš ovddasvástádus ahte iešguđet lágan oainnut bohtet ovdan.
Preessen akte joekoen diedte guktie joekehts vuajnoeh olkese båetieh.
1.3 Preassa galgá suddjet sátnefriddjavuođa, deaddilanfriddjavuođa almmolašvuođaprinsihpa.
1.3. Preesse edtja vaarjelidh guktie åådtje jiehtedh maam sæjhta, åådtje trygkedh maam sæjhta jïh dam vuajnajimmiem byøgkelesvoeten bïjre.
Ii sáhte vuollánit jos muhtin viggá hehtte bákkoheami bokte rabas digaštallama, friddja diehtojuohkima ja friddja beassan gálduide.
Ij edtjh goltelidh dejtie mah sïjhtieh dam gaahpoeh digkiedimmiem heerredidh, bïevnesidie heerredidh jïh heerredidh gaaltijidie jaksedh.
1.4 Lea preassa vuoigatvuohta diehtojuohkit mii dáhpáhuvvá servodagas ja almmustahttit moaitinveara diliid.
1.4. Preessen reakta bïevnesidh mij siebriedahkesne heannede jïh vuesiehtidh dejtie tsiehkide mejtie maahta laejhtedh.
Lea preassa geatnegasvuohta árvvoštallat kritihkalaččat mo media ieš deavdá su servodatrolla.
Preessen diedte aktem laejhtehks tjoevkesem biejedh guktie dah meedijh jïjtje altese siebriedahkeråållem dievhtieh.
1.5 Lea preassa ovddasvástádus suddjet ahte ovttaskasolbmo ja joavkku veahkaválddálašvuođa ja rihkkuma vuostá maid almmolaš eiseválddit ja ‐ ásahusat, priváhta fitnodagat dahje earát sáhttet dahkat.
1.5. Preessen barkoe sjïere almetjh jïh dåehkieh vaarjelidh otnehtallemen jallh tjelmiehtimmien vøøste byøgkeles åejvieladtjijste jïh institusjovnijste, private giehteldimmijste jallh jeatjabijstie.
Olles Leat Várrugas ‐ plakáhta gávnnat Norsk Presseforbund neahttasiiddus: WWW. PRESSE. NO
Abpe ÅrroehVåårege ‐ plaakatem gaavnh Nøørjen Preessesiebrien nedtesæjrosne: www.presse.no
Ráhkat áviisaášši media servodatrolla birra gažademiid vuođul
1. Darjoeh aktem plaerieaamhtesem meediji siebriedahkeråållen bïjre våaroemisnie gihtjedimmijste..
‐‐ Gažat muhtin journalistta.
Gihtjedh aktem journalistem..
‐‐ Gažat “ dábálaš ” olbmuid.
Gihtjedh ” siejhme ” almetjh.
Ráhkkaneapmi: Loga Leat Várrugas ‐ plakáhta kap. 1.
Åvtelhbodti barkoe: Lohkh Årroehvåårege ‐ plaakaten kap. 1.
Gažadettiin: Čuovo bohtet go ovdan buorit cealkámušat mat sáhttet govvet ášši bures dahje buorre bajilčála du áššái.
Giehtjh mejtie dah saerniemeedijh vihties aamhtesh utnieh mejnie datne maahtah våaromem vaeltedh.
Stuorradiggi ja ráđđehus bidjet rámmaid geat ožžot lobi doaimmahit TV‐ ja radio sáddagiid, ja gáibádusaid prográmmaprofiilii.
Stoerredigkie jïh reerenasse mierieh biejieh gieh edtjieh åadtjodh maajhvååjnesem jïh raadijovem seedtedh, jïh krievieh guktie dïhte programmeprofijle edtja årrodh.
Earáin go Norsk rikskringkasting:s ferte leat konsešuvdna doaimmahit áibmomedia. Konsešuvdna ráddjejuvvon áiggi dáfus.
Jeatjebh enn Norsk Rikskringkasting tjuerieh luhpiem utnedh jis edtjieh saadtegh seedtedh.
(Geahča Lov om
Dah luhpieh
Stáhta juolluda preassadoarjaga gilvouhkiduvvon áviissaide vai bisuhit áviissaid valljivuođa.
Staate beetnegh dejtie plaeride dåårje mah leah garre gaahtjedimmien nuelesne edtja jïjnjh gellielaaketje plaerieh tjåadtjoehtidh.
Buolli ášši
Web ‐ sijjie:...
Mii lea bellodatjođiheaddji namma ?
Guktie krirrien åvtehken nomme ?
Gii ovddasta bellodaga du fylkkas dán áigodagas ?
Gieh leah tjirkijinie krirreste dov fylhkeste daan boelhken ?
Geat sis servet ođđasit válgii ?
Guhte dejstie vihth veeljemasse båetieh ?
Guđemuš evttohas orru du gielddas ?
Mah kaandidath gaavnh dov fylhkeste ?
Makkár guovddáš áššit leat bellodagas dán jagi válgii ?
Mah åejvieaamhtesh krirrie åtna daan jaepien veeljemisnie ?
Guđemuš bellodaga guovddášášši lea deháleamos dutnje ?
Guhte krirrien åejvieaamhtesijstie vihkelommes dutnjien ?
Gávnna “ buolli ” ” ášši.
Gaavnh aktem ” baahkes ” aamhtesem.
Galgá leat ášši mii lea olu ságašstallon mediain ja mas “ temperatuvra lea badjin ” “ temperatuvra lea badjin ” ja sierramielalašvuohta bellodagaid gaskkas lea stuoris
Edtja aktem aamhtesem årrodh man bïjre dah meedijh jïjnjem soptsestamme jïh gusnie dïhte ” temperatuvre jolle ” jïh gusnie dah krirrieh stoerre ov‐ vaantoem utnieh.
Geat celket ášši birra ?
1. Gieh aamhtesen bïjre soptsestieh ?
‐ Riikkapolitihkkár dahje báikkálašpolitihkkár Oza báikkálašáviissas.
‐ rijhkepolitihkerh jallh voenges politihkerh ?
Gávnna ášši mii namahuvvo sihke riikkamediain ja báikkálašáviissain.
2. Vuartesjh dennie voenges plaeresne.
Makkár erohusat leat mo riikkamediat ja báikkálašáviisa ovdanbuktet ášši ?
Gaavnh aktem aamhtesem man bïjre dovne dah rijhkemeedijh jïh voenges plaerieh tjaelieh: Mah joekehts gååvnesieh guktie dah rijhkemeedijh jïh voenges plaerieh aamhtesen bïjre soptsestieh ? 3.
Ráhkat ákkastallanlisttu mas boahtá ovdan oainnut mat leat sihke ovttaoaivilis ja ášši vuostá.
Darjoeh aktem åssjaldahkelæstoem mietelen jïh vuestelen dejtie vuajnojde mah vååjnesasse båetieh.
Máŋga politihkkára čállet lohkkiidčállosiid muitalan dihte maid oaivvildit dihto ášši birra.
LOHKIJEPRIEVIE Jïjnjh politihkerh lohkijeprieviem tjaelieh edtjieh soptsestidh maam dah ussjedieh akten aamhtesen bïjre.
Dan sáhtát don maid dahkat !
Dam datne aaj maahtah darjodh !
Lohkkiidčálus berre dušše sisttisdoallat ovtta čuolmma, leat oanehaš, njuolgga áššái ja leat álkes giella.
Akte lohkijeprievie byøroe ajve akten dåeriesmoeren bïjre årrodh, åenehks årrodh, riekte aamhtesen bïjre aelkedh jïh aktem aelhkies gïelem utnedh.
Lohkkiidčállosa sáhttá hukset čuovvovaš láhkai:
Lohkijeprievie maahta naemhtie bigkesovvedh:..
‐ Čilget dili / ášši ‐ Čilget čuolmma ‐ Čoavddusevttohus ‐ Čovdosa konsekveanssat
Tsiehkiem / aamhtesem buerkiestidh.. Dåeriesmoerem buerkiestidh.. Raeriestimmine båetedh..
1.
1.
Vuolggasadji lea ášši man válljejit “ Buolli áššin ” ” bargobihtás.
Vaeltieh våaromem dennie aamhtesisnie datne veeljïh ” Akten baahkes aamhtesen ” nuelesne.
Čále lohkkiidčállosa muhtin áviisii mas dus lea okta oaidnu ja háliidat váikkuhit lohkkiid šaddat ovttaoaivilib dutnje.
Tjaelieh aktem lohkijeprieviem akten plaaran gusnie datne aktem vuajnoem vaaltah, jïh sïjhth lohkijidie tsevtsiehtidh datnine siemes årrodh.
2.
2.
Vállje bellodaga maid don oaivvildat buoremusat ovddastit nuoraid áššiid, ja čále lohkkiidčállosa mas ákkastalat dan láhkai ahte doarjjut bellodaga.
Veeljh dam krirriem datne tuhtjh noeri aamhtesh bøøremes soptsesth, jïh tjaelieh aktem lohkijeprieviem gusnie datne dam krirriem dåarjelieh.
3.
3.
Kárte bellodagaid áigeguovdilis áššiid oainnuid.
Goerehtallh krirriej mïelh sjyøhtehke aamhtesinie.
Válgagičču áššiid sáhttá sirret iešguđet áššesuorgái omd. “ Mánát ja nuorat ” “ Mánát ja nuorat ”, “ Skuvla ”, “ Biras ”, “ Dearvvašvuohta ”, Boarrásiidfuolahus ”, fievrrideapmi / johtolat, “ vearrogeahpideapmi ”, “ Olgoriikapolitihkka ”, jna..
Maahtah veesmedh dejtie aamhtesidie veeljemeræjhtosne ovmessie aamhtesesuerkine, v.g. ” Maanah jïh noerh ”, ” Skuvle ”, ” Byjrese ”, ” Starne ”, ” Voeresehokse ”, ” Giesiehtimmie / valkese ”, Skaehtiegeahpoedimmie, Ålkoerijhkepolitihke ”, j.n.v.. 4. Lohkh tjaalegh plaerine mah leah veeljemen bïjre.
Tema Ášši Politihkkár / bellodat Maid oaivvilda gii / mii cealká politihkkár / bellodat
Teema Aamhtese Politihkere / krirrie Maam politihkere / mij lahteste krirrie veanhta
Biras Bartahuksen Ivar Ramberg (SG.)
Byjrese Hæhtjoebigkem Ivar Ramberg (SG.)
Čavgasat gáddeávadagas njuolggadusat vai olgodaddan hehtte huksema
Striengkebe gaedtiebealam / njoelkedassh edtja ålkoejieleme bigkemem heeredidh
Tema Ášši Politihkkár / bellodat Maid oaivvilda gii / mii cealká politihkkár / bellodat
Teema Aamhtese Politihkere / Maam politihkere / lahteste krirrie veanhta
Makkár guovddášáššit leat bellodagas dán jagi válgii ?...
Mah vihties aamhtesh veeljemeræjhtosne sïjhtieh dov aarkebiejjiem tsevtsiehtidh ?
Guđemuš bellodaga guovddášášši lea dehálamos dutnje ?...
Mah krirrieh åssjaldahkh utnieh mejtie datne dåarjelh, gosse lea aamhtesi bïjre mah
GIi mearrida áššelisttu
Gie biejjiesoejkesjem muana ?
Preassa lea válgagičču sadji.
Preesse lea akte sijjie veelmeræjhtose.
Uhcán olbmot lohket buot bellodatprográmmaid.
Vaenie almetjh gaajhkh krirrieprogrammh luhkieh.
Jienasteaddjit ráhkadit gova bellodagain ja politihkkáriin áviissaid‐, TV‐, radio‐ ja Interneahtta ođđasiid ja digaštallamiid vuođul.
Dah veeljijh aktem guvviem jïjtsasse darjoeh krirrijste jïh politihkerijstie saerniej jïh digkiedimmiej tjïrrh plaerine, tv ’ esne, raadijovesne jïh Gaskeviermesne.
Friddjavuohta mii preassas, “ njealját stáhtafápmu ”, lea mearridit maid áigot ovdanbuktit, lea seammás fápmu stivret maid háliidit ovdanbuktit.
Dïhte jïjtjeråårestallemevoete maam preesse, ” dïhte njealjede staatenfaamoe ” åtna edtja moenedh maam dah sïjhtieh åehpiedehtedh, lea seamma tijjen faamoem stuvredh maam dah sïjhtieh åehpiedehtedh.
PREASSA JA POLITIHKKÁRAT DÁRBBAŠIT GUHTET GUIMMIIDEASET Stuorradiggepolitihkkárat ja preassa dárbbašit lotnolasat guhtet guimmiideaset.
PREESSE JÏH POLITIHKERH SINSITNESTE JEAROHKS Stoerredigkiepolitihkerh jïh preesse leah jearohks sinsitneste.
Politihkkáriidda lea dehálaš oažžut sin áššiid namahuvvot preassas, ja pressii lea dehálaš oažžut dieđuid ja áššiid politihkkáriin.
Akten politihkerasse lea vihkeles åadtjodh altese aamhtesem preessesne neebneme, jïh preessese lea vihkeles bïevnesh jïh aamhtesh politihkerijstie åadtjodh.
TV.
TV.
‐ DIGAŠTALLAMAT, POLITIHKKA JA GUOIMMUHEAMIT Eanaš olbmot vásihit ođassáddagiid ja digaštallanprográmmaid TV:s leat báhkkaseamos válgagižžosajit.
‐ DIGKIEDIMMIEH, POLITIHKE JÏH SJOLLEHTIMMIE Jïjnjh siejhme almetjh tuhtjieh dah saerniesaadtegh jïh digkiedimmieprogrammh TV.
Muhtin prográmmain lea vuollegis ravkkas gos oasseválddit besset hállat ollásit.
’ esne sjïdtieh goh dïhte baahkemes sijjie veeljemisnie.
Eará prográmmain fas váikkuha prográmmajođiheaddji eanet, ja motiiva lea eanet guoimmuhit go juohkit dieđuid.
Naan programmh joeleds jïh dah Jeatjah programmh leah vihtesjamme dehtie programmeåejveste, jïh dïhte åssjaldahke lea seamma jïjnjem sjollehtidh goh bïevnesidh.
1.
BARKOEH 1.
Mo vásihat don politihkalaš TV‐ digaštallamiid ?
Maam datne tuhtjh politihkeles TV‐ digkiedimmiej bïjre ?
Čuovo muhtin TV‐ digaštallama.
Vuartesjh aktem TV.
‐ digaštallama.
‐ digkiedimmiem.
2.
2.
Válgagižžu áviissain Dán bargobihtá sáhttá bargat “ juohke beaivvi ” vuoruid mielde ovttaskas ohppiid dahje joavkkuid mielde.
Veeljemeræjhtoe plaerine. Daate barkoe maahta darjodh ” fïerhten biejjien ” fïereguhten aejkien sjïere learohkijstie jallh dåehkijste.
Sáhttet boahtit šaddat ealasis digaštallamat luohkás.
Daate maahta hijven raeriestimmieh buektedh akten lustes digkiedæmman klaassesne.
Loga válgaáššiid áviissas.
plaeresne.
Vállje ovtta artihkkala, kommentára dahje lohkkiidčállosa mii du mielas lea buorre.
Veeljh aktem tjaalegem, aktem tjïelkestimmiem jallh aktem lohkijeprieviem datne tuhtjh hijven.
Čális muhtin muittuhansáni vai sáhtát muitalit earáide.
Tjaelieh våålese naan tjoevtenjebaakoeh guktie datne maahtah dan bïjre soptsestidh dejtie jeatjabidie.
(Gii ?
(Gie ?
Maid ?
Maam ?
Manin ?)
Mannasinie ?)
3.
3.
Dahká go preassa buori barggu ?
Preesse aktem hijven barkoem dorje ?
Loga § 1.4 Várrugas ‐ plakáhta.
Lohkh § 1.4 Årroehvåårege‐ plaakatesne.
Dutkka mediagova ovtta beaivvi: Loga áviissaid, geahča TV, guldal radio.
Vuartesjh meedijaguvviem akten biejjien: Lohkh plaerine, vuartesjh TV.
Gávnnat go áššiid mat govvidit § 1.4 ?
Gaavnh aamhtesh mah § 1.4 vuesiehtieh ?
Muital earáide luohkás maid leat gávnnahan.
Soptsesth jeatjabidie klaassesne maam datne goerehtamme.
4.
4.
Digaštala dán cealkámuša “ Jos mii galgat leat čadnon dušše Tabloid:i ja Redaksjon EN:i, de lea duođaid álbmotstivren heahtedilis. ” Don sáhtát váikkuhit politihka vaikko it leat válljejuvvon Stuorradiggái, gieldastivrii dahje fylkadiggái.
Digkedh daam jiehtesem: ” Jis mijjieh ajve edtjebe jearohks årrodh dejstie programmijste Datne maahtah politihkem tsevtsiehtidh jalhts datne ih leah veeljeme Stoerredægkan, tjïelten ståvrose jallh fylhkendægkan.
Don sáhtát váikkuhit politihkkáriid geat leat doppe, ja geat galget mearridit min ovddas.
Datne maahtah politihkeridie tsevtsiehtidh mah leah desnie, jïh mah edtjieh dejtie moenemidie vaeltedh mijjen åvteste.
Dá leat njeallje váikkuhankanála.
Daesnie njieljie tsevtsiehtimmieåerieh:
Mii lea bellodatjođiheaddji namma ?
Guktie krirrien åvtehken nomme ?
Gii ovddasta bellodaga du fylkkas dán áigodagas ?
Gieh leah tjirkijinie krirreste dov fylhkeste daan boelhken ?
Geat sis servet ođđasit válgii ?
Guhte dejstie vihth veeljemasse båetieh ?
Guđemuš evttohas orru du gielddas ?
Mah kaandidath gaavnh dov fylhkeste ?
Makkár guovddáš áššit leat bellodagas dán jagi válgii ?
Mah åejvieaamhtesh krirrie åtna daan jaepien veeljemisnie ?
Guđemuš bellodaga guovddášášši lea deháleamos dutnje ?
Guhte krirrien åejvieaamhtesijstie vihkelommes dutnjien ?
VÁLGA‐ JA BELLODATKANÁLA Go šattat 18 jagi, de lea dus jienastanvuoigatvuohta.
VEELJEME‐ JÏH KRIRRIEÅERIE Gosse 18 jaepien båeries sjïdth, dellie tjaatsestimmiereaktam åtnah.
Dalle lea du jietna mielde mearrideamen gii válljejuvvo Stuorradiggái.
Dellie dov tjaatsestimmie lea meatan jïh muana gie Stoerredægkan veeljesåvva.
Don sáhtát dieđihit iežat muhtin politihkalaš bellodahkii ja šaddat politihkkárin olu ovdal go deavddát 18 jagi.
Datne maahtah lihtseginie sjïdtedh aktene politihkeles krirresne jïh politihkerinie sjïdtedh guhkiem åvtelen datne 18 jaepien båeries.
Dalle sáhtát leat mielde váikkuheamen bellodatprográmma, namalassii maid bellodat oaivvilda iešguđet áššis.
Dellie datne maahtah meatan årrodh krirrien programmem tsevtsiehtidh, maam amma krirrie meala ovmessie aamhtesi bïjre.
Eanaš bellodagain leat nuoraidossodagat mat bidjet dehálaš áššiid áššelistui, eadnebellodaga váikkutkeahttá.
Jeanatjommes dejstie krirrijste noeregoevtesh utnieh mah vihkeles aamhtesh biejjiesoejkesjasse biejieh, ovjearohks dehtie ietnienkrirreste.
Bellodagas sáhtát oahpahuvvot politihkalaš bargguide.
Krirresne maahtah øøhpehtimmiem åadtjodh politihkeles barkoejgujmie.
Dat sáhttá nannet du duostat oaivvildit.
Dïhte maahta datnem nænnoestidh guktie datne doesth mïeledh.
ORGANISAŠUVDNAKANÁLA Máŋga berošteaddji nuora dieđihit iežaset heivvolaš organisašuvdnii mii ovddida erenoamáš beroštumiid, ovdamearkka dihtii biras, oahppu, dearvvašvuohta dahje valáštallan.
SIEBRIEÅERIE Jïjnjh eadtjohke noerh lihtseginie sjïdtieh aktene åajvoeh siebresne mij sjiere iedtjh evtede, v.g byjrese, øøhpehtimmie, starne jallh gaarsjelimmie.
AKŠUVNDA – KANÁLA Vaikko gii sáhttá akšuneregoahtit ovddidan dihte muhtin ášši.
AAKSJOVNEÅERIE Saaht gie maahta aktem aaksjovnem aelkedh edtja aktem aamhtesem evtiedidh.
Akšuvdna mearkkaša doaibma, namalassii ahte dagat juoga oažžut fuomášumi muhtin áššái.
Aaksjovne lea seamma goh daahkoe, datne badth maam ‐ akt darjoeh edtjh voerkelimmiem åadtjodh akten aamhtesen bïjre.
Danin fertejit sii geat mearridit vuhtii váldit ášši ja du oainnuid.
Dellie dah tjuerieh mah muenieh, krøøhkemem vaeltedh aamhtesasse jïh dov mïelese.
Don sáhtát juohkit johtulihpuid dahje vázzit demonstrašuvdnaráiddus.
Datne maahtah aaj saernieleahpah joekedidh jallh gïrremeraajrosne vaedtsedh.
Go birasgáhttenakšunisttat čatnet iežaset muhtin ráhkadusguvlui, de ii leat dušše ahte hehttet ráhkadusmášiinnain beassat dokko.
Gosse byjresevaarjelimmieaaksjovnisth jïjtjemse tjåanghkan lienghkedieh aktene bigkedimmiesijjesne, ij leah ajve edtja bigkedimmiemaasjinijde heerredidh barkedh.
Lea seamma dehálaš ráhkadit dramatihka mii geasuha preassa, ja oažžut journalistta muitalit ášši birra medias.
Seamma vihkeles lea dramatihkem skaepiedidh mij preessem dohkoe geasa, jïh journalistide buektiehtidh aamhtesen bïjre meedijisnie soptsestidh.
MEDIA ‐ KANÁLA Jos dáhtut oažžut ollu beroštumi ja doarjaga dihto áššái, de fertet oažžut ášši namahuvvot medias.
MEEDIJAÅERIE Jis datne sïjhth stoerre voerkelimmiem jïh dåarjelimmiem åadtjodh akten aamhtesasse, tjoerh hoksedh meedija aamhtesen bïjre tjaala.
Sáhtát čállit lohkkiidčállosa dahje akšoneret ja cavgilit muhtin journalistii gii čuovvula muhtin “ áššiin ”, jna..
Datne maahtah lohkijeprieviem tjaeledh jallh aaksjovnem stealladidh jïh aktine journalistine soptsestidh mij ” aamhtesen ” bïjre tjaala j.n.v..
Interneahtta ja sms addá vejolašvuođa gulahallat álbmoga ja media gaskkas, erenoamážit guoská neahttaáviissaide, radio‐ ja TV‐ prográmmaide.
Gaskeviermie jïh SMS nuepieh vedtieh guktie siejhme almetjh jïh meedija sinsitnine laavenjostoeh, joekoen doh nedteplaerieh, raadijove ‐ TV‐ programmh.
Go mediat čuovvulit muhtin ášši, de šaddet sii geat mearridit – politihkkárat ja earát geain lea fápmu – fuomášit ášši.
Gosse meedija aktem aamhtesem bæjjese vaalta, sïjhtieh dah mah muenieh – dah politihkerh jïh jeatjebh mah faamoem utnieh‐ aamhtesem vueptiestidh.
Go jerrojuvvo maid sii oaivvildit, ja maid sii áigot bargat, de dovdet “ geatnegasvuođa ” ” vástidit ja dahkat juoidá.
Mænngan gosse dejtie gihtjie maam dah ussjedieh, jïh maam dah sïjhtieh darjodh, dah ” tjuerieh ” vaestiedidh jïh maam ‐ akt darjodh.
Dán láhkai veahkeha media du oažžut ášši “ áššelistui ” “ áššelistui ”.
Naemhtie meedija datnem viehkehte dov aamhtesem ” biejjesoejkesjasse ” biejedh.
7. siiddus sáhtát lohkat preassamedia servodatrolla.
Sæjrosne 7 maahtah lohkedh preessemeediji siebriedahkeråållen bïjre.
Lobi = feaskkir.
Lobby = korridovre.
Lobyisma dahje lobi ‐ doaibma lea “ feaskárastin ‐ politihkka ”.
Lobbyisme jallh lobbygiehteldimmie lea amma korridovrepolitihke.
Sisttisdoallá addit dieđuid ja váikkuhit sin geat mearridit, čoahkkinastima ja ságastallama bokte doppe gos lea vejolaš.
Dïhte sæjhta jiehtedh bïevnesidh dejtie mah edtjieh nænnoestimmiem vaeltedh, gosse dejtie gaavnedidh jïh dejgujmie soptsestidh desnie gusnie gåarede.
Sáhttá leat lávdegoddečoahkkimis dahje Stuorradiggefeaskáris, ja sáhttá leat muhtin kafeas gávpogis ja vaikko gos.
Maahta årrodh aktene dåehkietjåanghkosne jallh aktene korridovresne Stoerredigkesne, jïh maahta årrodh aktene prihtjhgåetesne staaresne jallh saaht gusnie. ”
“ Buohkat ” geat áigot váikkuhit aktiivvalaččat, feaskárastet.
Gaajhkesh ” mah sïjhtieh eadtjohkelaakan tsevtsiehtidh lobby ’ ine giehteldieh.
1. Man láhkai barggašeiddet váikkuhit muhtin ášši mearrádusa ?
1. 1. Gaavnh aktem voenges aamhtesem gusnie dijjieh vïenhtede aktem jorkestimmiem tjuara årrodh.
Gávdnet báikkálaš ášši man dii oaivvildehpet ferte rievdaduvvot.
Gaavnehth gie edtja aamhtesem minngemosth moenedh.
Gávnnahehket geat galget mearridit ášši. Ráhkadehket plána man láhkai dii áigubehtet váikkuhit vai mearridit “ riekta ”.
Darjoeh aktem soejkesjem guktie dijjieh sïjhtede dejtie tsevtsiehtidh dam ” staeries ” moenemem vaeltedh.
2.
2.
Manin lea ášši šaddan áviisii ?
Mannasinie aamhtese plaaran båateme ?
Gehččet otná áviissa.
Vuartesjh daan beajjetje plaeresne.
Gávdnet ášši mii muitala báikkálaš váttisvuođa ?
Gaavnh aamhtesh mah akten voenges dåeriesmoeren bïjre soptseste.
Manin muitaluvvo ášši ?
Mannasinie aamhtesen bïjre soptseste ?
Makkár gálduid lea áviisa geavahan ?
Mah gaaltijh plaerieh nuhtjeme ?
Gii oažžu vuoittu go ášši váldo almmolašvuhtii ?
Gie dienesje daate aamhtese bæjjese båata ?
Bohtet go iešguđetge oainnut ovdan ?
Ovmessie vuajnoeh vååjnesasse båetieh ?
3.
3.
Muhtin ideála organisašuvnna bargu.
Barkoe aktene åajvoeh siebresne.
Lea go muhtin birasgáhttenorganisašuvdna din guovllus ?
Akte byjresesiebrie dov dajvesne ?
Váldet oktavuođa dainna organisašuvnnain dahje muhtimiin gii lea miellahttun gean dovdabehtet, ja gažadehket.
Soptsesth dejnie siebrine jallh aktine datne damth mij lea lihtseginie, jïh darjoeh aktem gihtjedimmiem.
Mii lea organisašuvnna deháleamos bargoguovlu, ja maid dahket vai váikkuhit ?
Mij lea dïhte vihkelommes barkoesuerkie dan seabran, jïh maam dah darjoeh tsevtsiehtidh ?
lea čoahkkananbáiki interneahtas gos sáhtát deaivat ja háleštit earáiguin.
råakedh jïh dejgujmie soptsestidh.
Sáhttá leat nu álki go digaštallanjoavku dahje neahttasiidu gosa geavaheaddji sáhtte čállit ođđasiid ja oaiviliid, iežas sierra siidu gosa sáhttit bidjat govaid maid.
Maahta dan aelhkie årrodh goh akte digkiedimmiedåehkie jallh nedtesijjie gusnie utnije maahta saernieh jïh mïelh tjaeledh, jïjtse sæjroeh utnedh jïh guvvieh olkese biejedh.
Dá leat muhtin, Norgga ja olgoriikka, neahttaservodagat ollusiid gaskkas: Biip, Blink, Nettby, Origo, Rubbel, Facebook, Flickr, MySpace, Twitter ja Tagged.
Daesnie naaken dejstie jïjnjh, nøørjen jïh ålkoelaanten nedtesiebriedahkijste: Biip, Blink, Nettby, Origo, Rubbel, Facebook, Flickr, MySpace, Twitter jïh Tagged.
Norgga stuorámus digaštallanforuma gávnnat HTTP://VGD.NO.
Nøørjen støøremes digkiedimmiesijjie gaavnh daesnie; http://vgd.no.
Lea ortnet man du dihtora neahttalohkki automáhtalaččat viežžá ođđasiid neahtas.
Akte øørnege gusnie dov daatovren nedtelohkije jïjtjsistie saernieh nedten luvhtie veedtjie.
Sihke áviissat ja muhtin politihkalaš bellodagat fállet RSS.
Dovne plaerieh jïh naan politihkeles krirrieh RSS faalehtieh.
Válgagižžu ođđa mediain
Veeljemeræjhtoe orre meedijinie.
Otne gávnnat sihke stáhtaministtar Jens Stoltenberg ja Siv Jensen sierra Facebook siidduin.
Daan biejjien dovne staateministerem Jens Stoltenberg jïh Siv Jensen gaavnh jïjtsh sæjroejgujmie Facebookesne.
Das sáhttet ovdanbuktit vehá eará láhkai go dan maid vásihat TV‐ ja radio digaštallanprográmmain.
Desnie maehtiejægan jïjtjemse åehpiedehtedh ånnetji jeatjhlaakan enn mijjieh vuejnebe digkiedimmieprogrammine TV.
Facebook lea okta máŋgga neahttasiiddus mas dus sáhttá leat sierra siidu, don sáhtát searvat joavkkuide geain leat seamma beroštumit go dus, dahje sáhtát digaštallat ja kommenteret dan mas beroštat.
’ esne jïh raadijovesne. Facebook lea aktede jienebh nedtesiebriedahkijste gusnie datne maahtah jïjtse sæjroem utnedh, datne maahtah dåehkine meatan sjïdtedh mah seamma iedtjh utnieh goh datne, jallh datne maahtah digkiedidh jïh tjïelkestidh dam maam datne tuhtjh daerpies.
1.
BARKOEH 1.
Mana Facebook:i ja gávnna vihtta politihkkára geain lea sierra siidu.
Vuartesjh Facebookesne jïh gaavnh unnemes vïjhte nøørjen politihkerh mah jïjtse sæjroem utnieh.
Merkes makkár dieđuid addet sii sin iežaset birra.
Tjaelieh våålese magkeres bïevnesh dah sov bïjre vedtieh.
Buohtastahte guđet guimmiid siidduid.
Viertesth sæjrojde sinsitnine.
Guđemuš politihkkáriin dovdet don ahte oahpásmuvvet buoremusat ?
Guhte politihkerijstie datne tuhtjh datne buerebe åahpenih ?
Ákkastala manin.
Buerkesth veeljemem.
Čálit ja darvvit buoremus siidduid seaidnetávvalii.
Tjaelieh olkese jïh gævnjoeh dejtie bøøremes sæjrojde viedtjetaavlese.
Jienastehket guđemuš siiddu luohká oaivvilda lea buoremus.
Tjaatsesth mij sæjrojde klaasse tuhtjie bøøremes.
2.
2.
Váldde vuolggasaji muhtin fáttá mainna leat ovdal bargan, ja geahččal gávdnat digaštallanjoavkku gos fáddá digaštallojuvvo.
Vaeltieh våaromem aktene dejstie teemijste mejnie aarebi barkeme, jïh pryøvoeh gaavnh aktem digkiedimmiedåehkiem gusnie teemam digkede.
Mana sisa ja ovddit du
Tjaangh jïh soptsesth dov
Mii lea bellodatjođiheaddji namma ?
Guktie krirrien åvtehken nomme ?
Gii ovddasta bellodaga du fylkkas dán áigodagas ?
Gieh leah tjirkijinie krirreste dov fylhkeste daan boelhken ?
Geat sis servet ođđasit válgii ?
Guhte dejstie vihth veeljemasse båetieh ?
Guđemuš evttohas orru du gielddas ?
Mah kaandidath gaavnh dov fylhkeste ?
Makkár guovddáš áššit leat bellodagas dán jagi válgii ?
Mah åejvieaamhtesh krirrie åtna daan jaepien veeljemisnie ?
Guđemuš bellodaga guovddášášši lea deháleamos dutnje ?
Guhte krirrien åejvieaamhtesijstie vihkelommes dutnjien ?
Gažat muhtin politihkkára !
Gihtjedh aktem politihkerem !
Go áigubehtet gažadit muhtima, de lea dehálaš ráhkkanit bures.
Edtjede naaken gihtjedidh lea vihkeles åvtelhbodti aamhtesen bïjre barkedh.
Galgabehtet smiehttat maid háliidehpet diehtit ja manin lea dehálaš diehtit dan.
Ussjedh veele maam dijjieh sïjhtede daejredh jïh mannasinie vihkeles dam daejredh.
Ale divtte borahallot moive ja eahkečielga vástádusaide.
Aellieh baajh dah vaestiedassh hiejjies jïh
Jeara konkrehta ja oaččo konkrehta vástádusa: ‐ Mu bellodat ovddasta nannet skuvlla.
ovtjïelke årrodh. Gihtjh vihtieslaakan jïh åadtjoeh vihties vaestiedassh: ‐ Mov krirrie sæjhta skuvlem nænnoestidh.
‐ Nannet skuvlla, maid oaivvildat dainna ?
‐ Skuvlem nænnoestidh, maam datne dejnie vïenhth ?
Ále leat balus ovddidit kritihkalaš gažaldagaid, muhto daga dan olmmošlaš láhkai: ‐ Muhto ii bat du bellodat leat ovddastan áibbas eará ovdal ?
Vaallah billh laejhtehks gyhtjelassh gihtjedh, bene darjoeh dam vietseleslaakan: ‐ Bene, Ij lea dov krirrie maam ‐ akt jeatjebem aarebi ussjedamme ?
Sáhttá maid leat ávkkálaš bidjat bottuid.
Maahta aaj nuhteligs årrodh smaave bodtetjh vaeltedh.
Jaskatvuohta sáhttá leat unohas.
Sjeavohtsvoete maahta dam vearremesem årrodh.
Jos don dáhttot vuorddestit boahtte gažaldagain, de dagaha boddu ahte vástideaddji dadjá eambbo ja čiekŋalabbot temá birra.
Jis datne doesth ånnetji vuertedh minngebe gyhtjelassine, dïhte bodtjetje sæjhta darjodh guktie dïhte vaestiedæjja sæjhta vielie aamhtesen bïjre jiehtedh.
Go journalisttat gažadit, de geavahit dávjá variašuvnnaid dáid gažaldagain: ‐ Mii imponere du eanemusat ?
Gosse journalisth gihtjedieh, nuhtjieh daamtaj ovmessie vuekieh daejstie gyhtjelassijste: ‐ Mestie datne jeenjemes heajhkaldahtah ?
‐ Mii illudahttá du eanemusat ?
‐ Mestie datne jeenjemes aavodh ?
‐ Mii beahttá du eanemusat ?
‐ Mestie datne jeenjemes saajrohth ?
‐ Mii hirpmástuhttá du eanemusat ?
‐ Mestie datne jeenjemes bååhperdh ?
1.
BARKOEH 1.
Gažadanhárjehallan Dii galgabehtet gažadit muhtin politihkkára muhtin dehálaš ášši birra.
Gihtjedimmiehaarjanimmie. Dijjieh edtjede aktem politihkerem gihtjedidh akten vihkeles aamhtesen bïjre.
Ráhkadehket njelješ‐ joavkku mas guovttis čiekŋudit politihkkára oaiviliid áššái (geavat áviissaid ja bellodatprográmma), ja dat guokte eará fas ráhkadeaba gažaldagaid ja ráhkkaneaba gažadeapmái.
Stealledh aktem dåehkiem njieljie learohkijstie gusnie dijjieh edtjede gøøktesh årrodh aamhtsem lieredh politihkeren vuajnoen mietie (nuhtjh plaerieh jïh krirrieprogrammem) jïh doh jeatjah gøøktesh gyhtjelassh darjoeh jïh gihtjedimmiem øørnieh.
Čađat gažadeami rollaspeallun.
Tjirrehtidie gihtjedimmiem goh råållespiele.
Gažat politihkkára duohtadilis jos lea vejolaš.
Gihtjedh politihkerem riktilaakan jis gåarede.
2. Dehálaš áššit Čoagget muhtin temáid dahje áššiid maid dii oaivvildehpet leat dehálaččat.
2. Vihkeles aamhtesh Ohtsedh naan teemah jallh aamhtesh mah dijjieh tuhtjede vihkeles.
Čađahehket bellodatlisttuid ja ohccet báikkálaš evttohasaid.
Vuartesjh krirriej veeljemelæstoeh jïh gaavnh voenges kaandidath.
Journalistihkas lea gažadeapmi sihke šládja ja bargometoda.
Journalistihkesne lea gihtjedimmie dovne akte sjaangere jïh akte barkoevuekie.
Šládja sirret mii áššegažadeami ja portreahttagažadeami gaskkas.
Sjaangerisnie joekede aamhtesegihtjedimmien jïh portrettegihtjedimmien gaskem.
Áššegažadeapmi lea gažadeapmi mii galgá addit midjiide eambbo dieđuid muhtin áššis, portreahttagažadeapmi galgá dagahit ahte mii oahpásmuvvat buorebut persovdnii.
Aamhtesegihtjedimmie lea gyhtjelassh mah edjtieh mijjese jienebh bïevnesh akten aamhtesen bïjre vedtedh, portrettegihtjedimmie edtja mijjem vielie åehpies almetjinie darjodh.
Čiekŋudehket maid politihkkárat ja bellodagat oaivvildit iešguđet fáttá birra.
DAH REAKTOE GYHTJELASSH Gaavnehtidie maam politihkere jïh krirrie vïenhtieh ovmessie aamhtesi bïjre.
Muhtin ráje gažaldagain berrejit leat plánejuvvon.
Muvhth gyhtjelassh byøroeh soejkesjamme årrodh.
Gávnnahehket maid háliidehpet diehtit eambbo, ja ráhkadehket gažaldagaid.
Gaavnehtidie man bïjre dijjieh sïjhtede vielie daejredh, jïh darjode gyhtjelassh.
Soahpabehtet deaivvadit politihkkáriin, ja jearahallabehtet albma láhkai ja olmmošlaš láhkai.
Nååhtedidie politihkerinie, jïh tjirrehtidie gihtjedimmiem eensilaakan jïh dåajmijeslaakan.
Dalle lea maid gažadanobjeakta mielas vástidit rahpasit ja positiivvalaččat.
Dellie aaj dïhte gihtjedimmieobjekte sæjhta dijjem eensilaakan vaestiedidh.
Go mii gažadit, leat mis muhtin buorit veahkit.
Gosse mijjieh gihtjebe, utnebe naan åajvoeh viehkiehtæjjah.
Leat gažadansánit Gii, maid, gos, goas, manin ja mo.
Dah gihtjemebaakoeh: Gie, maam, gusnie, gåessie, mannasinie jïh guktie.
Dát veahkehit din oažžut deháleamos dieđuid muhtin áššis.
Dah sïjhtieh dijjem viehkiehtidh dejtie vihkelommes bïevnesidie gaavnedh aktene aamhtesisnie.
Sáhttá leat vuogas álggahit gažadeami rabas gažaldagain.
Maahta hijven årrodh gihtjedimmiem aelkedh gaahpoeh gyhtjelassigujmie.
Sáhttet leat buorit danin go ráhkadit oadjebasvuođa: ‐ Mo lea du mielas válgagižžu mannan dán rádjai ?
Dah maehtieh hijven årrodh ihke dah jearsoesvoetem skaepiedieh: ‐ Guktie tuhtjh veeljeræjhtoe jåhteme daan gåhkese ?
‐ Maid sisttisdoallá dát ášši duođaid ?
‐ Man bïjre sån badth daate aamhtese ?
Háliidat go čielga ja oanehis vástádusa, de sáhtát geavahit gitta gažaldagaid.
Sïjhth aktem tjïelke jïh åenehks vaestiedassem utnedh, maahtah nuhtjedh geerelamme gyhtjelassh.
Daid fertejit vástidit juo dahje ii.
Dejtie tjuara ajve vaestiedidh jaavoe jallh ijje.
‐ Berre go Norga searvat EO:i ?
‐ Byøroe Nøørje lihtseginie sjïdtedh EU’esne ?
‐ Berrejit go 16‐jahkásaččat oažžut jienastanvuoigatvuođa ?
‐ Byøroe dah mah 16 jaepien båeries tjaatsestimmiereaktam åadtjodh ?
Go oaččut vástádusa, de lea vuogas ahte čuovvulat čiekŋudan gažaldagain: ‐ Manne oaivvildat don mii berret šaddat EO
Gosse vaestiedassh åadtjoeh, lea hijven jis datne maahtah gïengelesåbpoe gyhtjelassigujmie båetedh: ‐ Mannasinie datne tuhtjh mijjieh byørebe
Mii lea bellodatjođiheaddji namma ?
Guktie krirrien åvtehken nomme ?
Gii ovddasta bellodaga du fylkkas dán áigodagas ?
Gieh leah tjirkijinie krirreste dov fylhkeste daan boelhken ?
Geat sis servet ođđasit válgii ?
Guhte dejstie vihth veeljemasse båetieh ?
Guđemuš evttohas orru du gielddas ?
Mah kaandidath gaavnh dov fylhkeste ?
Makkár guovddáš áššit leat bellodagas dán jagi válgii ?
Mah åejvieaamhtesh krirrie åtna daan jaepien veeljemisnie ?
Guđemuš bellodaga guovddášášši lea deháleamos dutnje ?
Guhte krirrien åejvieaamhtesijstie vihkelommes dutnjien ?
Sámediggi
Saemiedigkie
Sámediggeválga lágiduvvo njuolggoválgan juohke njealját jagi, oktanaga stuorradiggeválggain.
Saemiedigkieveeljeme øørnesåvva goh akte riekte veeljeme fïerhten njealjeden jaepien, seamma aejkien gosse stoerredigkieveeljeme.
Sámediggi rolla lea láhččit dilálašvuođa nu ahte sápmelaččat sáhtte sihkkarastit ja ovddidit gielaset, kultuvrraset ja servvodateallimeaset.
Saemiedigkien barkoe lea sjïehteladtedh guktie saemieh maehtieh altese gïelem, altese kultuvrem jïh altese siebriedahkejielemem nænnoestidh jïh evtiedidh.
Sámedikkis leat 43 áirasa 2005‐2009 áigodagas.
Daan boelhken 43 tjirkijh Saemiedigkesne.
Maŋŋá válgga geahpiduvvo 39 áirasii, geat válljejuvvojit 7 válgabiires.
Veeljemen mænngan 39 tjirkijh sjædta, jïh dejtie edtja tjïjhtje veeljemegievlijste veeljedh.
Sii geat áigot jienastit, fertejit leat čálihuvvon Sámedikki jienastuslohkui.
Dah mah edtjieh tjaatsestidh veeljemisnie, tjuerieh tjaalasovveme årrodh Saemiedigkien veeljemelåhkosne.
Váldogáibádussan beassat čálihuvvot dokko, lea ahte lea deavdán 18 jagi válgajagi, ja ahte
Jis edtja desnie årrodh, tjuara 18 jaepien båeries årrodh jallh 18 jaepieh illedh veeljemejaepien jïh
‐‐ dovdá iežas sápmelažžan ‐‐ sámegiella lea ruovttugiella, dahje uhcimusat okta váhnemis, áhkus / ádjás dahje máttaráhkus / máttarádjás lea dahje leamaš sámegiella ruovttugiellan, dahje lea su mánná gii lea jo čálihuvvon sámejienastuslohkui.
satne jïjtjemse saemine vååjnoe.. saemien goh hiejmegïelem åtna, jallh unnemes akte eejhtegijstie, aahka gon aajjah, maadteraahka gon maadteraajjah åtneme jallh utnieh saemien goh hiejmegïele, jallh lea maana aktede mij joe lea tjaalasovveme Saemiedigkien veeljemelåhkosne.
2005 válgii ledje 12 475 olbmo čálihuvvon Sámedikke jienastuslohkui.
Veeljemisnie jaepien 2005 lin 12 475 almetjh tjaalasovveme Saemiedigkien veeljemelåhkosne.
Guokte stuorámus bellodaga otne Sámedikkis leat Bargiidbellodat 18 áirasiin ja Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR.)
Dah gøøkte støøremes krirrieh Saemiedigkesne daan boelhken lea Barkoekrirrie 18 tjirkijigujmie jïh Nøørjen Saemiej Rijhkesiebrie (NSR.)
16 áirasiin.
16 tjirkigujmie.
Válgaoasseváldi 2005:s lei 72,6 proseantta.
Jaepien 2005 72,5 prosente tjaatsestin veeljemisnie.
22 nissona válljejuvvojedje, mearkkaša ahte sii dagahit 51 proseantta Sámediggeáirasiin.
22 nyjsenæjjah veeljesovvin, d. s. j. 51 prosente dejstie tjirkijijstie Saemiedigkesne nyjsenæjjah.
Vuosttaš Sámedikki rabai Gonagas Olav 5. golggotmánu 9. b. 1989 Loga eambbo Sámedikki birra: WWW.
Gånka Olav dam ellen voestes saemiedigkiem rihpesti rihkeden 9. b. 1989.
SAMEDIGGI. NO dahje www.diggi.no
Lohkh vielie daesnie: www.samediggi.no jallh www.diggi.no
Ná jienastat don
Naemhtie datne tjaatsesth
Sáhtát rievdadit evttohasaid ortnetvuoru dahje merket dan nama báldii gean háliidat sihkkut.
Vaeltieh tjaatestimmieleahpa m dan krærran misse datne sïjhth tjaatsestidh.
Máhco jienastanlisttu nu ahte ii oktage oainne gean leat jienastan.
Datne maahtah kaandidati øørnegem jorkestidh jallh mierhkem biejedh dej nommi lihke Mårhtjoeh tjaatsestimmieleahp am naemhtie guktie ij guhte maahta vuejnedh maam datne tjaatsestamme.
Mana válgamielbargi lusa gii steampilastá jienastanlisttu.
Vaedtsieh veeljemebarkijasse mij steempelem beaja tjaatsestimmieleahp ese.
Bija ieš steampilaston jienastanlisttu urdnii.
Biejh jïjtje dam steempeldamme tjaatsestim- mieleahpam veeljemegeegken sijse.
Luohkkáválga
Klaasseveeljeme
Lágit báikkálaš válgga nu realisttalaččat go vejolaš, jienastanhiŋgaliin, jienastusloguin, jienastanlisttuin, ja válgagižžomateriálain.
Øørnh voenges veeljemem dan eensilaakan goh gåarede, tjaatsestimmietjiehtjelinie, almetjelåhkojne, tjaatsestimmieleahpajgujmie jïh veeljemeræjhtoe ‐ tjaalegigujmie.
Bargobihttá: Ovdanbuvtte luohká válgabohtosiid: ‐‐ Ráhkat tabealla iešguđet bellodagain mat serve válgii, ja govve mo jienat juohkásedje.
Darjoeh aktem tabellem dej ovmessie politihkeles krirriejgujmie mah veeljemasse bøøtin, jïh aktem vuesiehtimmiem guktie doh tjaatsestimmieh joekehtadtin..
‐‐ Ráhkat luohkkájienaid juohkáseami proseanttaid mielde.
Darjoeh aktem joekedimmiem prosentigujmie dehtie illedahkeste klaassesne..
‐‐ Buohtastahte eará luohkkái skuvllas ja stuorradiggeválga bohtosiin go bohtosat leat garvásat
Viertesth jeatjah klaassigujmie skuvlesne jïh Stoerredigkieveeljemen illedahkine gosse dah illedahkh gååvnesieh
Áirasat Du fylka
VEELJEMEILLEDAHKE
Bellodat 2009 2005
Tjirkijh Dov fylhke
O
G
SG
Jeatjebh
Eará
Jeatjebh
Eárá
DIEVHTIEH ILLEDAHKEGOEREM
‐‐ Guđemuš bellodat dagai buorre válgga riikkaviidosaččat ?
Mij krirride / mah krirrieh aktem hijven veeljemem darjoeji / n abpe laantesne ?..
‐‐ Guđemuš áššit jáhkát váikkuhii bohtosii ?
Mah aamhtesh datne vïenhth dam illedahkem darjoejin ?..
‐‐ Guđemuš bellodagat vuođđudit ráđđehusa ?
Mah krirrieh edtjieh reerenassem øørnedh ?..
‐‐ Gii šaddá stáhtaministtarin ?
Gie staateministerinie sjædta ?
‐‐ Guđemuš persovdna ja bellodat ovddastit Stuorradikkis du fylkkas ?
GIEHTJH ILLEDAHKIDE DOV FYLHKESE
1.
1.
Gohčoduvvojit geat čohkkájit stuorradikkis 2.
Akten krirrien nomme 2.
Listu mas oaidná geas lea jienastanvuoigatvuohta 3.
Staateministere 3.
Stáhtaministtar 4.
Saemiedigkien presidente 4.
Bellodatnamma 5. Bellodatnamma
Gihtjemegoerehtimmie 5.
6.
Dah mah Stoerredigkesne gohtjesuvvieh 6.
Bellodatnamma 7.
Akten krirrien nomme 7.
Proseassa mas bellodagat bardet sin evttohasaid listui 8.
Dah mah tjaatsestimmiereaktoem utnieh leah akte 8.
Jearahallaniskan 9.
Veeljeme disse lea gosse Stoerredigkieveeljeme 9.
Finánsaministtar 10. Bellodatnamma
Jis edtja Saemiedigkieveeljemisnie tjaatsestidh tjuara … … tjaalasovveme årrodh 10. ’ Fremskritts ’ krirrien åvtehke orreme vielie enn 20 jaepieh 11.
11. Preassa gohčoduvvo “ njealját... ” 12.
Seamma goh ’ åålmegestuvreme ’ 12.
Ráđđehusas lea stuorradikki doarjja 13.
Reerenasse Stoerredigkien dåarjelimmiem åtna 13.
Son jođihii Ovddádusbellodaga badjel 20 jagi 14.
Beetnehreerijeminiestere 14.
Dát válga lágiduvvo oktanaga Stuorradiggeválggain 15.
Dïhte prosesse gusnie krirrieh sov kaandidatide læstojde biejieh 15.
Mearkkaša álbmotstivren
Preesse gohtjesåvva ” dïhte njealjede … … … ….. ”
Stuorradiggi – doaimmat
Stoerredigkie – darjomh
STORTINGET. NO ja tinget.no (nuoraidsiidu).
Nedtesne: www.stortinget.no jïh www.tinget.no (noeresæjroeh).
Stuorradikki diehtojuohkinčiehka: Akersgata / Prinsens gate 26.
Stoerredigkien bïevneseroene: Akersgata / Prinsens gate 26.
Rahpanáiggit: Vuossárgga, maŋŋebárgga, gaskavahku ja bearjadaga: tii. 10.00‐15.00, duorastaga tii. 10.00‐17.00.
Gaahpode: Måantan, dæjstan, gaskevåhkoen jïh bearjadahken: ts.
Gitta skuvllaid geasseluomus.
10.00‐15.00, duarstan ts. 10.00‐17.00.
Oktavuođa telefovnnain (23 31 35 96) ja e ‐ poasttain (INFO@STORTINGET.NO) 2050 – Válljen lea du.:
Steegkeldh skuvli eejehtalleminie. Ringkh (23 31 35 96 jallh seedth e ‐ påastem (info@stortinget.no).
Pedagogalaš oahpahanfáddá nuoraidceahkkái.
2050 – Veeljeme dov: Akte pedagogeles spealadimmie noeredaltesasse.
Speallu álggahuvvo jagi 2050 višuvnnain.
Dïhte spiele aalka aktine åssjaldahkine jaepien 2050 bïjre.
Oahppit galget leat mielde hábmemin buorre boahtteáiggi politihkalaš vuoruhemiid bokte siskkobeale biras, dearvvašvuođa / fuolahusa, valáštallama / kultuvrra, oahppu ja olgoriikkadiliid.
Dah learohkh edtjieh meatan årrodh aktem hijven båetijen biejjien skaepiedidh gosse dah edtjieh politihkeles råajvarimmiej gaskem veeljedh, byjrese, starne / hokse, gaarsjelimmie / kultuvre, øøhpehtimmie jïh ålkoerijhketsiehkie.
Ofelastin ja 2050: Tiŋgot joavkkuide tlf. 23 31 31 80 Oahpaheaddjikurssat Stuorradikkis: Skápmamánu 16.‐ 18. b. 2009 Stuorradikki fálaldat skuvllaide: Gihppagiid oaččut go váldá oktavuođa diehtojuohkinčiegain.
Vuasahtallemh jïh 2050: Dongkeme dåehkide tell. 23 31 31 80. Lohkehtæjjakuvsje Stoerredigkesne: gålkoen 16.‐ 18. b. 2009. Stoerredigkien faaleldahke skuvlide: Tjaalege maam åådtje bïevneseroenesne.
Prošeaktajođiheapmi: Bjønnes Kommunikasjon Hábmen ja produseren: Christian Sørhaug Teaksta: Kjell Bakken, Johannes Bøyum ja Sven Fjeldal.
Prosjekten åvtehke: Bjønnes Kommunikasjon Haamoe jïh dorjese: Christian Sørhaug Teekste: Kjell Bakken, Johannes Bøyum jïh Sven Fjeldal.
Doaimmaheaddji: Ivar Buch Østbø, Sigurd Ø. Sæthre
Rekaktøøvrh: Ivar Buch Østbø jïh Sigurd Ø. Sæthre.
ČálliidLágádusa birra
Vuelieh jïh tjïhtesh
Girji lea máttasámegillii
Gaebpien Leena / Lena Kappfjell
Vuelieh jïh tjïhtesh lea etnokritihkalaš dutkan guovtti čállis geat leaba leamaš guovddážis maŋimuš áiggi máttasámegiel girjjálašvuođas, ja dasa lassin lea čálli giehtadallan muhtun árbevirolaš juoiggusteavstta, mii lea šaddan klassihkárin sámi girjjálašvuođas.
3 voernges åarjelsaemien vaajestæjjah Vuelieh jïh tjïhtesh lea eatnoelohkemen tjïelkestimmiem golme voernges åarjelsaemien vaajestimmi muhteste.
Čállit leat Nils Mattias Andersson, Gustav KappfjelI ja ElIa Holm BulI.
Gaebpien Gåstan jïh Ella Holm Bullen tjïhtesegærjah, jïh Nils Mattias Anderssonen vuelie mij lea raaktan klassikerine sjædteme saemien lidteratuvresne.
Girjjis guorahallojuvvo iešdovdu, iešáddejupmi ja iešovddasteapmi.
Tjïelkestimmien åejvieaamhtese lea gïehtjedidh identitete, jïjtjeboejhkehtse jïh jïjtjetjåånehtimmie daejnie teekstine.
Máttasámi gielIa- ja kulturmáhtu lea vuođđun teavsttaid áddejupmái, muhto seammás geavaha čálli viiddit ja viiddideaddji dulkoma ádden dihtii teavsttaid sihke kultuvrralaš ja girjjálaš ovdanbuktimin.
Åarjelsaemien gïele- jïh kultuvremaahtoe lea vihkeles bieliem daennie geatskanimmesne, mohte eatnoelohkemisnie fassede vijrebe jïh dïevesåbpoe tjïelkestimmiem vedtedh, dovne kultuvren jïh lidteratuvren muhteste.
Lena Kappfjell bargá sámi girjjálašvuođa stipendiáhtan Romssa universitehtas.
Gaebpien Leena lea saemien lidteratuvren stipentiate Romssan universitetesne.
CL-Sámi academica lea sierra ráidu sámi ja álgoálbmot dutkamis, man ulbmilin lea almmuhit čállosiid maid leat fágaolbmot ovddalgihtii guorahallan ja árvvoštallan.
CL-Sámi academica lea sjïere tjaalegeraajroem saemien jïh iemiealmetji dotkemen gaavhtan.
Ráiddu doaimmaheaddji lea Harald Gaski.
Raajroen deajvoehtæjja lea Harald Gaski.
103 s. ČálliidLágádus - SÁMIacademica
ISBN: 978-82-92044-63-6 Sider: 103
CL-Sámi academica
NOK
NUORAT JA POLITIHKKA
NOERH JÏH POLITIHKE
LEAN NU. SUHTTAN …
MANNE DAN FUARRAS …
– Vuosttildan bummaruđaid.
– Manne leam bommebeetnegi vøøste.
Bummaruđat leat joavdelasat.
Bommebeetnegh dan jåasoeh.
Biila lea badjelmeare divrras.
Ååpsen dovrehke bïjline.
– Diet sisafárrejeaddjit fertejit mannat dohko gos leat boahtán.
– Dah ålkoelaanten almetjh tjuerieh amma gåetide vuelkedh gubpede båetieh.
Eai galgga boahtit deike gearjidit.
Eah diekie båetedh kraamsodh.
Fertet vuos vára váldit iežamet olbmuin.
Tjoerebe voestegh mijjen almetjh voebnesjidh.
– Manne lea biebmu nu divrras ?
– Mannasinie dan dovrege beapmojne ?
Biebmu galggašii leat ollu hálbbit.
Beapmoe edtji sagki aelhpebe orreme.
- In leat ovttaoaivilis ovttainge oaiviliin dás ovdalis.
Im seamedh naakeninie dejstie vuajnojste bijjielisnie.
Liikká ii leat sihkar mus lea riekta.
Bene læjhkan ij leah seekere mov reaktoe.
Politihkka lea geahččat ovtta ášši máŋggabealis, ja sáhttá leat váttis gávdnat buot beliid.
Politihke lea daamtaj aktem aamhtesem jienebh sijjijste vuejnedh, jïh maahta geerve årrodh gaavnedh jïh vuejnedh gaajhkide sijjide.
Politihkkas viiddidat iežat oaiviliid.
Politihke lea daamtaj dov horisontem vijriedidh.
Politihkka lea seamma go jurddašit.
Poltihke lea ussjedidh.
Mu mielas lea eanemus riekta, ahte sii geat vudjet eanemus min geainnuid alde, ja golahit eanemus daid, galget máksit eanemus daid geainnuid ovddas.
Tuhtjem eevre reaktoe dah mah jeenjemes vuejieh mijjen geajnojne, jïh dejtie jeenjemes nipkieh, dah edtjieh jeenjemes maeksedh geajnoej åvteste.
Mu ránnjá, geas ii leat biila iige goassege vuoje, son ii galgga máksit geaidnodivvagiid ja bummaruđaid.
Mov kraanna, guhte ij bijlem utnieh jïh ij gåessie gænnah vuejieh, ij edtjh dïhte geajnoemaaksoem jïh bommebeetnegh maeksedh.
Mun gal galggan.
Bene manne edtjem.
Eai mu mielas sisafárrejeaddjit gearjit.
Im tuhtjh sïjsefeelijh kraamsoeh.
Sisafárrejeaddjit barget nu bures go sáhttet, ja sii addet midjiide mihá eambbo go ožžot.
Sïjsefeelijh darjoeh dam bøøretjommesem dah maehtieh, jïh dah maehtieh mijjese vielie vedtedh goh åadtjoeh.
Sis lea juoga ágga manne sii leat fárren Norgii, go ii álgoálggus leat ovttasge miella guođđit ruovtturiikkas.
Akte fåantoe gujht mannasinie dah Nøørjese vaanterdamme, aalkoelistie dle ij guhte sïjhth sov hïejmelaantem laehpedh.
Empatiija ja gierdavašvuohta leat guokte vuogas sáni.
Empatije jïh goerkesadteme lea gøøkte hijven baakoeh.
Go ledjen nuorra, de atne olbmot 25% iežaset bálkkás bibmui.
Gosse lim tenåringe dle almetjh 25 % sov baalhkeste beapmose nåhtadin.
Dál atnit 11% dasa.
Daelie 11 % nåhtadibie.
Biebmu ii leat goassege leamaš hálbbit go dál.
Beapmoe ij gåessie gænnah liehtebe orreme goh daelie.
Biebmu galggašii áinnas leat divraseabbo, vai boanddat oččošii dábálaš ja albma jahkebálkkáid ?
Beapmoe edtji buerebh dovresåbpoe orreme, juktie dah båantah lin maahteme aktem iemie jïh eensi jaepiebaalhkam åadtjodh ?
Politihkka lea jurddašit ja oassálastit.
Politihke lea ussjedidh jïh meatan årrodh.
Politihkka lea jienastit ja ahte dus lea váikkuhanfápmu.
Politihke lea steemmadidh jïh tsevtsiedimmiem utnedh.
Politihkka lea sáhttit rievdadit buorebu guvlui.
Politihke lea dan bueriebassese jarkelidh.
Politihkka lea dadjat “ yes, - dás áiggun leat mielde. ”
Politihke lea jiehtedh ” Yess, - daejnie sïjhtem meatan årrodh. ”
Politihkka mearkkaša leat fárus, iige doaresbealde.
Politihke lea baanesne årrodh, ij radtiebielesne.
Politihkas njulget dan mii lea boastut.
Politihke lea staeriedidh dam mij lea vælnjode.
Politihkas leat fárrolaga ollu earáiguin.
Politihke lea jeatjabigujmie årrodh.
Politihkka lea don ja mun.
Politihke lea datne jïh manne.
Dál lea válga.
Daelie veeljeme.
Politihkka lea jienastit.
Politihke lea steemmadidh.
– Don leat sihkkarit ovttaoaivilis muhtin daidda oaiviliidda.
Datne maaje seamedh aktene jallh jienebinie dejstie vuajnojste bijjielisnie.
Ja dá lea politihkka.
Jïh daate lea politihke.
Politihkka lea oaivvildit juoidá, ja politihkka sáhttá leat dahkat dan maid don oaivvildat.
Politihke lea maam akt mïeledh, jïh politihke maahta maam akt darjodh dejnie dov mïelen bïjre.
Jus oaivvildat bummaruđat leat joavdelasat, de sáhtát, jus leat politihkar, oažžut eret bummaruđaid.
Jis tuhtjh bommebeetnegh jåasoeh, dle datne maahtah, goh politihkere, bommebeetnegidie laahpehtidh.
Don sáhtát sisafárrejeddjiid oažžut bákkuin sáddejuvvot olggos riikkas.
Datne maahtah sïjsefeelijidie gåetide seedtedh.
Sáhtát bargat dan badjelii ahte biebmu šaddá hálbbit.
Datne maahtah darjodh guktie beapmoe aelhpebe sjædta.
Politihkka lea gelddolaš.
Politihke murreds.
Go oahpat juoidá, ja go sáhtát oažžut juoidá dahkkot.
Juktie datne maam akt lïerh, jïh dannasinie maahtah maam darjodh.
Juoga mii beroštahttá du iežat ja earáid.
Mij akt mij ulmiem dutnjien åtna, jïh jeatjabidie.
Dasa lassin oahpat ahte áššiin leat váikkuhusat.
Baaltele lïerh aath konsekvensh åadtjoeh.
Jus logat “ ii ” juoga masa, de automáhtalaččat šaddá “ juo ” juoga earái.
Jis ” ijje ” mïsse akt jeahtah, dle jïjtsistie ” jaavoe ” misse akt jeatjebem jeahtah.
Jus doaimmahat juoidá hálbái, de dagat juoidá divrasebbui eará sajis.
Jis maam akt aelhpebe darjoeh dle maam akt dovresåbpoe darjoeh.
Áiggut go dan ?
Jïh dam sïjhth ?
Politihkka lea gelddolaš, go oahpat movt áššit gullet oktii.
Politihke murreds dannasinie datne lïerh guktie aath leah gårreldahkesne.
Manne lea divrras duhpáhin ja alkoholain ?
Mannasinie dovres rïevhkine jïh alkoholine ?
Manne lea eará riikkain nu ollu hálbbit ?
Mannasinie sagki liehtebe jeatjah laantine ?
Politihkka oažžu du jurddašit.
Politihke datnem skreejrie ussjedidh.
Per Inge Torkelsen Komihkkár ja báikkálašpolitihkkár
Per Inge Torkelsen Komihkere jïh voenges politihkere
– Manne lea nie juhkkojuvvon ?
– Mannasinie naemhtie joekedamme ?
– Seammalágan dahje goabbatlágan ?
– Plearoeh jallh ij plearoeh ?
– Dárbbašit go mii fylkkasuohkana ?
– Fylhkentjïeltem daarpesjibie ?
– Suohkaniid oktiičaskin – Maid mearkkaša báikkálašválga dutnje ?
– Tjïelte-iktedimmie– Man ulmie lïhkesveeljeme dutnjien åtna ?
– Politihkalaš bellodat
– Politihkeles krirrieh
BUORIT OLBMOT
VEELJEMEØØRNEGE
– Gii sáhttá jienastit ?
– Gieh maehtieh steemmadidh ?
– Rievdadit jienastanlihpuid – Elektrovnnalaš jienasteapmi – Vihtta álkis lávkki jienasteapmái
– Jarkelimmie steemmeleahpijste– Elektrovneles steemmadimmie– Vïjhte aelhkies sïllh juktie steemmadidh
– Stáhta– Politihkalaš orgánat ovtta suohkanis – Politihkalaš orgánat Oslos ja Bergenis – Politihkalaš orgánat fylkkasuohkanis
– Staate– Dah politihkeles åårganh aktene tjïeltesne– Dah politihkeles åårganh Oslosne jïh Bergenisnie– Dah politihkeles åårganh aktene fylhkentjïeltesne
– Báikkálašválga lea dehálaš– Unnán válgaoassálastin– Oassálastejit go 16 jahkásaččat eambbo go 18 jahkásaččat ?
– Lïhkesveeljeme vihkeles– Vaenie meatan veeljemisnie– Dah mah 16 jaepien båeries sïjhtieh dej bijjelen vitnedh mah leah 18 jaepien båeries – Egoisteles båeries almetjh– Elektrovneles steemmadimmiewSUSANNEN VOELPH TJOEVKESEM BÅALTAJEHTIN
– Nággáris vuorasolbmot– Elektrovnnalaš jienasteapmi
– Varke råajvarimmieh– Nïejtide garmerde
– Hoahppodoaibmabijut – Rámida nieiddaid
GIE MAAHTA STEEMMADIDH ?
18 Norgga stáhtaborgárat, geat leat deavdán 18 jagi Norggas golmma maŋemus jagis dahje devdet 18 jagi válgajagis, sis lea jienastanvuoigatvuohta.
Nøørjen staatenårrojh mah 18 jaepieh illeme eannan veeljemejaepie nåh-keme, jïh mah leah- jallh orre me almetjelåhkosne goh årroje Nøør jesne, steemmereaktoem utnieh.
Stáhtaborgáriin – geat leat dahje leat leamaš dieđihuvvon álbmotregistarii eará davviriikkain, ja geat leat álbmotregistaris registrerejuvvon orrume Norggas maŋemusat geassemánu 30. beaivvi válgajagis.
Maah-ta læjhkan daam reaktam das sedh Maadthlaaken 53. § mietie (vuesieh-timmien gaavhtan jis dåapmem åådtjeme laantebiehtemen gaavhtan).
Sis lea maid jienastanvuoigatvuohta. Sáhtát maid massit jienastanvuoigatvuođa maŋŋil go leat
Steemmereakta tjïelte ståvroe veel-jemisnie jïh fylhkendigkieveeljemisnie ånnetji væjranamme vierties tam me steemmereaktine stoerre digkie-veeljemisnie: Ålkoelaanten staate-nårrojh mah leah almetjeregisterisnie jïh leah iktemearan Nøørjesne
čállon jienastuslohkui, ovdamearkka dihte jus fárret eret Norggas. (Geahča Vuođđolága § 53).
orreme dej golme minngemes jaepiej veeljemebiejjien åvtelen, steemme-reaktam utnieh.
Go galggat jienastit, de fertet čállojuvvon suohkana jienastuslohkui.
Aaj staatenårrojh jeatjah noerhtelaantijste mah almetje-registeren mietie leah årroejinie Nøørjesneorremeruffien30.biejjesteveeljeme jaepien.
Jienastanvuoigatvuohta suohkanstivra ja fylkkadiggeválgii lea viiddiduvvon.
Datne tjoerh almetje-låhkosne årrodh (vuesehte mah årrojh mah steemmereaktam utnieh) aktene tjïeltesne jis edtjh maehtedh steemma-didh.
Čavčča válggas lea geahččaleapmi gos 16 jahkásaččain lea jienastanvuoigatvuohta 20 suohkanis (geahča fáktadieđuid)
Veeljemisnie daan tjaktjen aaj akte voejhkelimmie steemmereaktine dejtie mah leah 16 jaepien båeries 20 tjïeltine (vuartesjh faaktaburhtjem)
Sáhtát jienastit vuosttáš geardde dan jagi go deavddát 18 jagi dan suohkanis gosa leat registrerejuvvon álbmotregistaris.
Datne maahtah veeljemisnie steemmadidh voestes aejkien gosse 18 jaepieh illh.
Fylkkadigge- ja suohkanstivraválggain sáhtát kandidáhtaide jienastanlihpus addit ovtta persovdnajiena.
Fylhkendigkie – jïh tjïelteståvroeveeljemisnie maahtah kandidaatide steemmeleahpesne aktem persovnesteemmem vedtedh.
Dan dagat go merkestat kandidáhta nama bokte.
Dam darjoeh gosse aktem væhtam bïejh kandidaaten nommen lïhke.
Suohkanstivrraválggas sáhtát maid addit persovnnalašjiena kandidáhtaide, geat leat eará válgalisttuin.
Tjïelteståvroeveeljemisnie aaj maahtah aktem persovnesteemmem vedtedh kandidaatide jeatjah veeljemelæstojne.
Dan dagat go čálát kandidáhta nama jienastanlihppui (nu gohčoduvvon liigejienat).
Dam darjoeh gosse kandidaati nommh steemmeleahpesne tjaalah (maam gohtje ” sleengkere ”) Vielie bïevnesh dan bïjre veeljemelaakesne gaavnh, vuartesjh www.lovdata.no
Eambbo dieđuid gávnnat válgalágas, geahča www.lovdata.no
Lohkh vielie voejhkelimmien bïjre daesnie www.valg.no
ÁLKIS LÁVKKIT JIENASTITGo galggat jienastit, de manat sierra “ jienastan-latnjii ” válgalanjas gos gávnnat dan bellodaga / válgalisttu jienastanlihpu, maid áiggut jienastit.
Gosse edtjh steemmadidh dle aktem båvvan sïjse vaadtsah aktene veeljemegåetesne, jïh krirrien / veeljemelæstoen steemmeleahpam gaavnh misse sïjhth steemmadidh.
De sáhtát rievdadit jienastanlihpu.
Daelie maahtah steemmeleahpam jarkelidh.
Go leat geargan, de máhcut jienastanlihpu oktii, vai ii oktage oainne maid leat jienastan.
Gosse gaervies dle steemmeleahpam mårhtjoeh guktie ij guhtie vuejniehmaam steemmadamme.
Jienastanlihpuin manat válgabargi lusa, gii dárkkista ahte leat registrerejuvvon jienastuslohkui ja ahte ii leat merkestuvvon juo jienastan ovdal.
Datne steemmeleahpam vadtah akten veeljemebarkijasse, mij gïehtjede datne leah almetjelåhkosne, jïh datne ih leah joe steemmadamme.
Loahpas steampilastá válgabargi jienastanlihpu.
Datne steemmeleahpam veeljemegegken sïjse bïejh.
Dasto cokkat jienastanlihpu válgaurdnii. De leat don jienastan suohkanstivra- ja fylkka digge-válggas 2011.
Daelie datne steemmadamme tjïelteståvroe- jïh fylhkendigkieveeljemisnie 2011.
Soaittát fertet čájehit legitimašuvnna.
Maahta datnem bïrredh legitimasjovnem vuesiehtidh.
BARGOJUOHKUMuhtin ovdamearkkat bargojuogus gaskal stáhta, fylkkasuohkana ja suohkana:
Såemies vuesiehtimmieh guktie laavenjassh leah joekedamme staaten, fylhkentjïelten jïh tjïelten gaskem:
STÁHTAFYLKKA-SUOHKAN
STAATEFYLHKENTJÏELTE
SUOHKAN
TJÏELTE
Bargojuohku ii leat álo leamaš nie. Go galgá mearridit geas galgá ovddasvástádus masage, de lea dárbbašlaš veardidit:
Pollise Skïemtjegåetie Rïjhkegeajnoeh Dåapmestovlh Militæresuerkie Ruevtieraajroe Tjïrkemesuerkie Universiteeth jïh jïlleskuvlh Nasjovnale laakh jïh ekonomije
• Geasa lea ávkin muhtin dihto barggus ?
MANNASINIE NAEMHTIE JOEKEDAMME ?
• Man ollu resurssat dárbbašuvvojit čađahit barggus ?
Joekedimmie laavenjassijste ij leah iktegisth naemhtie orreme.
• Man ollu báikkálašmáhttui lea dárbu čađahit barggu ?
Juktie sjæjsjalidh gie edtja diedtem utnedh man åvteste, dle daerpies vuarjasjidh
Suohkanat galget bargat dakkár bargguid, mat leat ávkkálaččat iežas ássiide, ja bargguid maidda dárbbašuvvo ollu báikkálaš diehtu.
Tjïelth edtjieh laavenjassh vaeltedh mah leah nuhteligs dejtie jïjtsh årroejidie, jïh laavenjassh mah jïjnjh voenges daajroeh krievieh.
Jus muhtin barggut leat ávkin earáide maiddái, go suohkana ássiide, dahje dárbbašuvvojit eambbo resurssat go ovttaskas suohkanis leat, de galgá fylkkasuohkanváldit badjelasas barggu.
Dastegh akte laavenjasse lea nuhteligs årroejidie jienebh tjïeltine, jallh fer jïjnjh vierhtieh kreava akten tjïeltese, dellie fylhkentjïelte edtja laavenjassem vaeltedh.
Stáhta bargá bargguid, mat gusket olles álbmogii dahje masa gáibiduvvojit earenoamáš ollu resurssat.
Staate laavenjassh vaalta mah leah gaajhkide årroejidie, jallh sjïere stoerre vierhtieh krievieh.
Dáhpáhuvvá maid ahte barggut sirdojuvvojit.
Heannede laavenjassh sertiestuvvieh.
Okta ovdamearka lea buohcciviesuođastus, mii dagahii ahte buohcciviesu ovddasvástádus 2002 sirdojuvvui fylkka-suohkanis stáhtii. “ Lea dušše dalle go stuoradiggi ja ráđđehus ožžot njuolga ovddasvástádusa ruhtajuolludemiide, vuoruhemiide ja bargo-juoguide našunála buohcciviesuplána bokte, ahte sáhttit sihkkarastit ovttadássásaš divššu, vaikko gos riikkas orošit ”, logai Annelise Høegh (Olgešbellodagas) dalle go buohcciviesu ođastusa birra digaštalle Odeldikkis geassemánu 6. beaivvi 2001.
Akte vuesiehtimmie lea skiemtjegåetiereforme, dellie diedtem skiemtjegåetiej åvteste sertiesti fylhkentjïeltijste staatese jaepien 2002. ” Ajve gosse stoerredigkie jïh reerenasse dam ryøktesth diedtem åadtjoeh beetnehdåarjoej, prioriteti jïh funksjovnejoekedimmien åvteste, akten nasjovnale skïemtjegåetiesoejkesjen tjïrrh, mijjieh maehtebe seammavyørtegs båehtjierdimmiem gorredidh saaht gusnie laantesne årroeminie ”, Annelise Høegh (Åelkies) jeehti gosse skïemtjegåetiereformemdigkiedinOdeldigkesneruffien6.b.2001.
Høegh cealkámuš čujuha dehálaš váttisvuhtii:Jus stáhta mearrida, de lea stuorit vejolašvuohta ahte olles riikka álbmot oažžu seamma fálaldaga, muhto dat fas čuohcá báikkálaš iešmearrideapmái.
Maam Høegh jeehti aktem vihkeles dåeriesmoerem vuesehte:Dastegh staate muana, dellie stuerebe nuepie gaajhkh årrojh laantesne seamma faalenassem åadtjoeh, bene dïhte goerpedahta dam voenges jïjtjeståvroem.
Go guoskkai buohcciviesufálaldahkii, de ipmirduvvui dehálažžan ahte stáhta oaččui ovddasvástádusa.
Gosse lij skïemtjegåetiefaalenassen bïjre, dellie tuhtjin daate lij dan vihkeles juktie staate diedtem åadtjoeji.
Go guoská eará bargguide, nugo ovdamearkka dihte mánáidgárddit, de lea suohkaniin ovddasvástádus, vaikko ollislaš mánáidgárdefálaldat lea leamaš dehálaš mihttu ruksesruoná ráđđehusas.
Gosse lea jeatjah laavenjassi bïjre, vuesiehtimmien gaavhtan maanagïerth, dellie tjïelth diedtem utnieh, jalhts ellies maanagïertegaptjeme akte vihkeles ulmie orreme dan røøpseskruana reerenassese.
Go galgá olahit mihtu mas mánáidgárdesadji galgá leat buohkaide, de juolludii ráđđehus máŋgga jagi badjel ruđaid mánáidgárdevuoruheapmái suohkaniidda. Dat mielddisbuvttii
Juktie ulmiem jaksedh maanagierten bïjre gaajhkesidie, dle reerenasse bieljiemïerhkeldh beetnehdåarjoem vedti
ahte diet ruđat galge adnot dušše mánáidgárddiide, iige eará doaimmaide.
Daate sæjhta jiehtedh daah beetnegh ajve edtjin åtnasovvedh maanagïertine, ij jeatjah laavenjassine.
Diet lea dál rievdan.
Daate jarkelamme daelie.
Dál addet rámmajuolludemiid, maid suohkanat sáhttet atnit nugo ieža háliidit.
Beetnegh mieriedåarjojne vaadtasuvvieh, mejtie tjïelth maehtieh nåhtadidh guktie jïjtje sïjhtieh.”Bieljiemïerhkeldh øørnegh sæjhta jiehtedh aktem nænnoes staaten stuvremem jïh maahta ovveanhtadamme prioritetejarkelimmieh vedtedh.
“ Mearriduvvon ortnegat mielddisbuktet garrasit stáhta stivrema ja sáhttet daguhit earalágan vuoruhemiid.
Reerenasse sæjhta dannasinie åajvahkommes dah tjïelth edtjieh beetnegh åadtjodh mieriej tjïrrh ”, Tjïelteproposisjovnesne 2011 – Prop.
Ráđđehus áigu danne vuosttažettiin ahte suohkanat ruhtaduvvojit rámmaid bokte ”, čuožžu Suohkanproposišuvnnas 2011 – Prop. 124 S (2009–2010).
124 S (2009-2010) tjåådtje.
DÁRBBAŠIT GO MII. FYLKKASUOHKANA ?
DAARPESJIBIE FYLHKENTJÏELTEM
Eatnasat leat ovttaoaivilis dasa ahte dárbbašit stáhta ja suohkaniid, muhto eai buohkat oaivvil fylkkasuohkana dárbbašlažžan.
Dah jeanatjommes seamadieh mijjieh staatem jïh tjïeltide daarpesjibie, bene eah gaajhkesh vienhth fylhkentjïelte daerpies.
Muhtin jagiid áigi áiggui ráđđehus ásahit dan 19 fylkkasuohkana unnit guovlluide, muhto dat ii duohtandahkkojuvvon.
Såemies jaepien gietjeste reerenasse sïjhti dejtie 19 fylhkentjïeltide jarkelidh aktine unnebe låhkojne regijovnijste, bene idtji numhtie sjïdth.
Ovddádusbellodat ja Olgeš oaivvildit dárbbuheapmin vel ovtta dási gaskal stáhta ja suohkaniid.
Fremskrittskrirrie jïh Åelkies tuhtjieh ij leah daerpies aktine daltesinie staaten jïh tjïelti gaskem.
Ovddádusbellodaga doaibmaprográmmas 2009- 2013 čuožžu ná:
Fremskrittskrirrien dahkoeprogrammesne jaepiej 2009-2013 tjåådtje:
“ Fylkkasuohkan lea leamaš ja lea ain dárbbašmeahttun ja divrras lađas almmolaš hálddašeamis.
Daate vuajnoe ij jienebelåhkoem utnieh Stoerredigkesne daan biejjien.
Diet oaidnu ii leat dálá Stuoradikki eanetlogus.
TJÏELTE-IKTEDIMMIE
Ii leat vel oktage lohkan ahte galget heaittihit suohkaniid, muhto oallugat oaivvildit mis leat beare ollu suohkana Norggas (430), ja daid sáhttit unnidit oktiičaskimin.
Ij leah badth guhte mij lea jeahteme dah sïjhtieh tjïeltem laah-pehtidh, bene jienebh vienhtieh mijjieh fer jïjnjh tjïelth utnebe Nøørjesne, jïh mijjieh maehtebe låhkoem vaeniedidh (430) jis tjïelth iktedibie.
Suohkaniid oktiičaskin bealušteaddjit oaivvildit ollu ruđaid seastit, go smávva suohkaniid oktiičaská.
Dah mah sïjhtieh tjïeltide iktedidh vienhtieh gåa rede jïjnjh beetnegh spååredh jis smaave tjïelth ektesne gïeh teldieh.
Diet sáhtášii maid ássiide addit buoret fálaldagaid suohkaniidda.
Daate aaj maahta meatan årrodh årroejidie bue-re be tjïelten dïenesjh vedtedh.
Dávjá lea báikkálaš vuostálastin suohkaniid oktiičaskimii.
Daamtaj lea voenges vuasta-limmie tjïelte-iktedimmiej vøøste.
Ássiide sáhtášii leat ovdamunni, go lea oanehit gaskka suohkanguovddážiidda.
Årroejidie maahta akte aevhkie årrodh åenehks gåhkaldahkem utnedh tjïelten jarngese.
Máŋggas identifiserejit iežaset dainna suohkaniin gos orrot.“Ráđđehus vuođđuda dasa ahte jus rievdada suohkanstruktuvrra, de galgá dahkkot eaktodáhtolaččat ”, čuožžu Suohkanproposišuvnnas 2011 – Prop. 124 S (2009–2010).
Jeenjesh aaj jïjtjemse identifiseradiehdejnietjïeltinegusnieårroeminie.”Reerenassevåaroemasse beaja akte jarkelimmie tjïeltestruktuvreste edtja jïjtsevyljhkevoeten våaroemisnie årrodh ”, Tjïelte propo si-sjovnesne 2011 – Prop. 124 S (2009-2010) tjåådtje.
Áššit mat meannuduvvojit suohkanstivrras ja fylkkadikkis, lea ollu dadjamuš ássiid beaivválaš eallimii.
Tjakten 2010 dle raerieålma Nittedalen tjïeltesne Akershusesne stilli skuvlide maaksojde vaeniedidh. Akte noereskuvle tjïeltesne
Suohkanstivraválggas 2007 jienastedje 61,2 %.
dannasinie orriji eeplah jïh peerah vedtedh learoehkidie.
Dušše 57,5 % jienastedje fylkkadigge-válgii.
Henrik Vangstad Syverud mij åktsadinie klaassesne veedtsi aamhtesem
Vaikko diet válggat čađahuvvojit oktanis, de lea suohkan válga eambbo beroštahtii.
goerehti jïh gaavnehti rektovre lij jissehts jïengesne.
Nuoraide soaittášii suorggit nugo skuvla, kultuvra ja falástallan leat earenoamážat.
Dïhte veelji dan bïjre gihtjedh aktene tjåanghkosne Nittedalen tjïelteståvrosne.
Jus nuoraidklubba heaittihit, de lea suohkanstivraválgii, masa
dåarjojne tjïeltese, jïh ajve edtjieh åtnasovvedh muerjiem åestedh, dle tjïelten åejvie tjoeri gaatelassjedh heannadimmiem, jïh skuvlen
eambbo oassálastejit.
åvtehkasse bieljelidh dah edtjin vihth muerjieh learoehkidie vedtedh.
Suohkanstivraválgga jienasteapmái lea áirasiin ovddasvástádus.
Dah aamhtesh mah tjïelteståvroe jïh fylhkendigkie sjæjsjalieh, stoerre ulmiem utnieh årroji aarkebeajjan.
Nuorat oassálastejit unnit go boarrásit geardi jienasteamis.
Noeride kanne dah suerkieh skuvle, kultuvre jïh gaarsjelimmie mah joekoen iedtjem utnieh.
Liikká ledje unnit geat jienastedje suohkan- ja fylkkadigge-válgii go stuoradiggeválgi.
Dastegh eejehtallemedåehkine orrije, dellie dah tjirkijh tjïelteståvrosne mah diedtem utnieh.
Stuoradiggeválggas 2009 jienastedje 76,4 % sii geain lea jienastanvuoigatvuohta.
Stoerredigkie veeljemisnie 2009 dle 76,4 % meatan dejstie mah steemmereaktam utnin.
Vaikko buot nuorat eai leat lihka čeahpit oassálastit válggas, de ii mearkkaš dan ahte eai beroš politihkas.
Jalhts gaajhkh noerh eah leah seamma væjkele meatan år-rodh veeljeminie, ij leah badth numhtie dah eah iedtjem utnieh politihkesne.
Dávjá lea sis garra oaivilat máŋgga politihkalaš áššái, muhtumin čájehit oaiviliiddiset ovdamearkka dihte miellačájeheami oktavuođas dahje čađahit nammačállin áŋgiruššamiid.
Daamtaj dah nænnoes mïelh utnieh gellie politi-hkeles aamhtesi bïjre, jïh muvhten aejkien dellie dah aaj sijjen mïeligujmie båetieh, vuesiehtimmien gaavhtan gïrremeraajosne vaedtsieh jallh vuelienommekampanjh øørnedieh.
Ollu nuorat eai dovdda maid iešguhtege politihkalaš bellodat oaivvilda, ja lohket politihkkarat eai leat doarvái čeahpit čielgasit muitalit maid sii oaivvildit.
Jienebh noerh jiehtieh dah nåakelaakan daejrieh maam dah politihkeles krirrieh vienhtieh, jïh dah politihkerh eah leah nuekies væjkele tjïelkelaakan buerkiestidh maam vienhtieh.
Danne lea álkit beroštit ovttaskas áššiin. Iskkadeamit čájehit ahte nuorat ja boarrásat beroštit goabbatlágan áššiin.
Goerehtimmieh vuesiehtieh dah noerh jïh voeres almetjh daamtaj iedtjem utnieh joekehts aamhtesinie.
Nuorat dávjá eai beroš nu ollu dearvvaš vuođas ja boarrásiid fuolahusas go boarrásit jiena-steaddjit, muhto beroštit eambbo skuvllas, oahpahusas ja birasgáhttemis.
Dah noerh eah dan jïjnjh iedtjh utnieh healsoegyhtjelassine jïh voeresehoksine goh båarasåbpoe veeljijh, bene dah stuerebe iedtjem utnieh skuvline, øøhpehtimmesne jïh byjresevaarjelimmesne.
Vai iešguđege lágan oainnut galget ovdan-boahtit suohkanstivrras ja fylkkadikkis, de lea mávssolaš ahte iešguđege agi olbmot jienastit válggas.
Ihke dah ovmessie vuajnoeh edtjieh tjïelteståvrosne jïh fylhkendigkesne govlesovvedh, dle vihkeles joekehts aalteredåehkieh leah meatan veeljemisnie.
Fylkkasuohkan Stivrenorgána fylkkasuohkanis sulastahttá suohkana.
Dah tjirkijh tjïelteståvrosne veeljesuvvieh tjïelten årroejijstie njieljie jaepide.
Álbmot vállje áirasiid fylkkadiggái, ja politihkalaš jođiheaddji lea fylkkasátnejođiheaddji.
mevuekiem, jïh desnie unnemes vïjhte tjïelte
Fylkkalávdegoddi sulastahttá suohkana ovdagotti.
Akte tjïelten åejvie lea dïhte uvtemes tjir kije dej alme
Hedemárku ja Nordlánda jođihuvvojit dan vuogi mielde.
aktene tjïeltesne. Dïhte tjïelteståvroen tjåanghkojde stuvrie.
Gonagas Stáhtaráđis lea virgádan, galgá bearráigeahččat ahte Stuoradikki ja ráđđehusa mearrádusat čuvvojuvvojit.
jasse lea tjïelteståvroen jallh fylhkendigkien barkoem stuvredh, jïh uvtemes byøgkeles tjirkijinie årrodh tjïeltese jïh fylhkese.
Fylkkamánni vuostáiváldá maid váidagiid máŋggalágan suohkanlaš mearrádusaide.
Raerien åvtehke barkoem øørnede tjïelte- jallh fylhkenraerine.
POLITIHKALAŠ ORGÁNA
Staareraerie dïhte nomme dan åårga
Dilli gaskal gávpotráđi ja gávpotstivrra sulastahttá Stuoradikki ja ráđđehusa.
Nøørjesne dle Oslo jïh Bergen mah. Dejnie jeanatjommes tjïeltine staare
husa, de sáhttá eanetlohku gávpotstivrras bágget gávpotráđi geassádit.
Dejnie lïhkesveeljemisnie 1999, 2003 jïh 2007 tjïrrehti aktem voejhkelimmiem ryøktesth tjïelten åejvieveeljeminie muvhtine tjïeltine.
Gávpotráđi jođiheaddji sáhttá buohtastahttit stádaministariin.
Øørnege hijven sjïdti, bene åssjelem – jienebh meatan veeljemisnie- idtji jaksh.
Sátnejođiheddjiid Oslos ja Bergenis sáhttá buohtastahttit stuoradiggepresideanttain.
Stoerredigkie dannasinie veeljeme jåerhkedh dejnie båeries øørneginie.
Dábálaččat lea suohkanstivračoahkkin oktii mánus.
Fylhkentjïelte mieride beaja dan fylhkentjïelten gïehteldæmman.
Suohkanstivra vállje danne ovdagotti, geat čoahkkanit dávjjit.
Fylhkentjïelte Fylhkentjïelten stuvremeåårganh vååjnoeh goh dah mah tjïeltine.
Ovdagottis leat ŧ oassi suohkanstivrra áirasiin, ja sii ráhkkanit earret eará buot áššiid suohkanstivrii.
Dah årrojh tjirkijh veeljieh fylhkendægkan, jïh dïhte politihkeles åvtehke lea fylhken åejvie.
Sii meannudit maiddái máŋga ášši iehčanassii.
Dïhte bijjemes reereles åvtehke lea fylhkenraerieålma.
Eanas suohkaniin leat maiddái politihkalaš lávdegottit, main lea ovddasvástádus iešguđege suorgái, nugo ovdamearkka dihte skuvla, kultuvra, dearvvašvuohta ja fuolahus.
maallen mietie. Hedmaarhke jïh Nordlaante naemhtie stuvresuvvieh.
ráđđeolmmái.
DAH POLITIHKELES ÅÅRGANH
Hálddahus lea dábálaččat juhkkon ossodagaide main lea iešguđege ovddasvástádussuorgi (seammaládje go dat politihkalaš lávdegottit).
Dïhte tsiehkie staareraerien jïh staareståvroen gaskem leah seammalaakan goh tsiehkie Stoerredigkien jïh reerenassen gaskem.
politihkkarat leat mearridan.
staareståvroen jienebelåhkoe maahta noerhkedh staareraeriem orrijidh.
Politihkkarat leat lihkká juohkán válddi hálddahussii máŋgga suorggis.
Maahta staareraerien åvtehkem viertiestidh aktine staateministerinie.
Suohkan ja ossodagat sáhttet danne mearridit unnit áššiid.
Maahta tjïelten åejviem Oslosne jïh Bergenisnie viertiestidh stoerredigkiepresidentine.
Guokte modealla Stivrenvugiid, maid dás leat namuhan, gohčodit ovdagoddemodeallan, ja eanas suohkanat stivrejuvvojit dan mielde.
Maanaj jïh noeri tjïelteståvroe Dovne nøørjen laakine jïh EN.
Oslo ja Bergen ges stivrejuvvoba parlamentáralaš modealla mielde.
’ i maanakonvensjovnesne tjåådtje maanah jïh noerh reaktam utnieh meatan årrodh tsevtsedh.
Suohkaniid jođiha gávpotráđđi, mas leat áirasat gávpotstivrra eanetlogus (suohkanstivrras).
Daamtaj veedtjeme tjirkijidie learohkeraerijste maana-jïh noereskuvlinie jïh noeredåehkijste.
Stáhtahálddašeapmi lea oktasaš namahus departementii, direktoráhttii ja máŋgga fásta ráđiide ja lávdegottiide.
Staarereereme akte ektieneebneme departementide, direktovratide jïh jïjnjh ihkuve raeride jïh moenehtsidie.
Norgga ” dan vuođul maid Stuoradiggi lea mearridan.
” Nøørjem stuvrie ” våaroemisnie destie maam Stoerredigkie moeneme.
Stádahálddašeapmi lea ráđđehusa vuolde, ja stádaráđit jođihit juohkehaš iežaset departemeanta.
Staatereereme lea reerenassen nuelesne, jïh staateraerijh stuvrieh fïereguhten departementem.
fylkkasuohkanii (Oslo lea sihke suohkan ja fylkkasuohkan).
430 tjïeltine jïh 19 fylhkentjïeltine (Oslo dovne tjïelte jïh fylhkentjïelte).
Fylkkasuohkan ja suohkan sáhttá mearridit iežas badjel máŋgga suorggis.
Fylhkentjïelte jïh tjïelte maehtieh sov bijjelen moenedh gelline suerkine.
Suohkanat ja fylkkasuohkanat ožžot dietnasa suohkan- ja fylkkavearus, divvagiin suohkanlaš ja fylkkasuohkana bálvalusain ja stáhta ruhtajuolludemiin.
åadtjoeh tjïelte-jïh fylhkenskaehteste, maaksoeh tjïelten jïh fylhkentjïelten dïenesjinie jïh sertiestimmieh staateste.
STÁHT
DENNIE ST
Suohkan Juohke njealját jagi vállje báikkálašálbmot suohkanáirasiid dan bajimus politihkalaš orgánai suohkanis.
Tjïelte Fïerhten njealjeden jaepien dah voenges årrojh aktene tjïeltesne tjirkijh veeljieh dan bijjemes politihkeles åårganse tjïeltesne: tjïelteståvroe.
Suohkanstivra vállje sátnejođiheaddji.
åejviem veeljie.
Dávjá lea son stuorimus bellodaga áirras suohkanis.
Daamtaj dïhte dehtie støøremes krirreste tjïelteståvrosne.
Sátnejođiheaddji jođiha čoahkkimiid ja ovddasta suohkana.
Gøøkte maallh Stuvremevuekie, man bïjre daesnie tjaaleme, gohtjebe tjïelten åejvieladtjeraeriemaalle, jïh dah ellen jeanatjommes tjïelth naemhtie stuvresuvvieh.
Johannes Rindal Guovddášnuoraid jođiheaddji:Fabian Stang (H) Oslo sátnejođiheaddji:HARALD EIA Komihkkár:
Dellie tjïelth staareraereste stuvresuvvieh, gusnie tjirkijh jienebelåhkoste staareståvrosne (tjïelteståvroe).
” Máŋggas ožžot ođđa ustibiid ”
Skraejrie årroejijstie ” Tjïeltelaakesne, kapihtelisnie 6
“ Danne go addá buori dovddu leat mielde ja mearridit ”
” Dannasinie hijven domtoe meatan årrodh moenedh ”
” Du jietna sáhttá gomi-hit eanetlogu ! ”
” Dov steemme maahta jienebelåhkoem jarkelidh ! ”
Juohke válggas sávan iežan jiena leat dat mii loahpalaččat mearrida.
Fïerhtene veeljemisnie gegkestem raaktan mov steemme edtja gaajhkem moenedh.
Válgabeaivvi sávan álo iežan jiena leat dan mii bonjasta bohtosa dan guvlui mii loahpalaččat mearrida Norgga boahtte áiggi.
Veeljemebiejjien niekedem iktegisth mov steemme dïhte aktege steemme sjædta, mij illedahkem jarkele akten otnjegasse mij Nøørjen båetijen biejjien muana.
Eanemus jáhkehahtti lea vearrábu guvlui, muhto dat ii leat nu várálaš – deháleamos lea ahte mu jietna mearkkaša juoidá.
Hævvi dan vierremassese, bene raaktan dïhte ij leah dan vaarege - vihkielommes mov steemme ulmiem åtna.
Muhto go jienat lohkkojuvvojit, oainnán álo dan seamma: Ii lean goassege dušše ovtta (mu jiena) jiena duohken, dan loahpalaš bohtosis.
Bene gosse steemmide ryøknoe, iktegisth dam seamma vuajnam: ij lij gåessie gænnah akte steemme (amma mov) mij saaht maam jarkeli.
Dien dihte gal in lean dárbbašit jienastit obanassiige.
Naemhtie dle idtjim daarpesjh steemmadidh.
Na manne de oba jienastan ge ?
Mannasinie læjhkan steemmedem ?
Juste fal dan dihte go addá buori dovddu leat mielde váikkuheamen.
Raaktan dannasinie hijven domtoe meatan årrodh moenedh.
Buorre dovdu go váikkuhan dasa ahte Norggas lea dat servodat mii lea.
Hijven damtedh manne viehkehtem guktie Nøørjen siebriedahke lea guktie lea.
Vaikko mu okta jietna ii mearkkašge nu ollu, de liikon dan dovdui ahte váikkuhan iežan ovttain jienain.
Jalhts mov akte steemme raaktan ij naan ulmiem utnieh, dle lyjhkem mov steemmem vedtedh.
Oaivvildan leat guokte dehálaš ákka manne jienastit.
Manne vienhtem gøøkte vihkeles fåantoeh steemmadidh.
Mii olbmot leat hui čeahpit váidalit jus eat leat duhtavaččat juoga mainna, ja nu galgat ge, muhto jus eat leat jienastan, de oaivvildan ahte ii leat seamma riekti váidalit.
Mijjieh almetjh leah væjkele laejhtedh gosse ibie maam akt nøøkh, jïh dam edtjebe, bene dastegh mijjieh ibie steemmereaktoem nåhtadamme, manne vienhtem mijjieh ibie seamma reaktoem utnieh klååkedh.
Dat lea nubbi ágga.
Dïhte dïhte akte fåantoe.
Dasa lassin oaivvildan iežamet leat vealgugassan sidjiide, geat orrot diktatuvra riikkain, eaige sáhte ieža váikkuhit servodagas, gos ieža ellet, ahte árvvus atnit sin ja jienastit go lea válga.
Lissine manne tuhtjem mijjieh skultebe dejtie mah diktatuvresne veasoeminie, jïh eah maehtieh siebriedahkem tsevtsedh gusnie jielieminie, dej tsiehkiem krøøhkedh jïh steemmadidh gosse veeljeme.
Eará vuohki váikkuhit, lassin jienasteapmái, lea áŋgiruššat politihkas.
Akte jeatjah vuekie tsevtsedh, baaltele steemmereaktoem nåhtadidh, lea eadtjohke årrodh politihkesne.
Máŋggas ožžot ođđa olbmáid, buriid oktavuođaid ja ávkkálaš vásáhusaid go áŋgiruššet. Skuvlapolitihkka sáhttá leat lunddolaš sadji mainna álgá.
Jïjnjh almetjh orre voelph, hijven govlehtallijh jïh nuhteligs dååjrehtimmiem åadtjoeh gosse eadtjohke, jïh skuvlepolitihke maahta akte iemie sijjie årrodh aelkedh.
Maŋŋil sáhttá dat mielddisbuktit suohkanpolitihka, ja soaitá vel Stuoradiggi ge ?
Mænngan dïhte maahta datnem tjïeltepoltihkese foeresjidh jïh mejtie aaj Stoerredægkan ?
Berret jienastit 2011 válggas, go eanas du beaivválaš eallimis lea politihkas sáhka.
Datne byørh steemmadidh veeljemisnie 2011 juktie dïhte jeanatjommes lea dov aarke biejjien lea politihken bïjre.
Oahput skuvllas, man guhkes luopmu dus lea, man ollu sáhtát dinet geasis ovdalgo šattat vearu máksit, Grandisa haddi, man ollu busset mannet beaivvis, kinobileahta haddi, man ollu oaččut stipeandda – buot lea politihkka.
Dah faagh mah skuvlesne åtnah, man guh-kies dov giesie-eejehtalleme lea, man jïjnjem datne maahtah dïenesjidh gïese ge bie lelen skaehtiem maeksedh, men nie åese sne akte Grandise, man gellie bussh vue jie minie, kinoleahpan åasa, man jïj njem stipendine åadtjoeh – gaajhke lea poli tihke.
It gávnna ovttage bellodaga mainna leat áibbas ovttaoaivilis, muhto berret jienastit dan bellodaga mainna leat eanemus ovttaoaivilis áššiin main eanemus beroštat.
Ih krirriem gaavnh mejnie ållesth seamedh, bene byørh steemma didh dan krær ran mejnie jeenjemes siemes dejnie suerkine mah leah vihkeles dutnjien.
Du jietna sáhttá gomihit eanetlogu !
Dov steemme maahta jienebelåhkoem jarkelidh !
Mala Wang-Naveen Girječálli ja journalista Aftenpostenis
Mala Wang-Naveen Tjaelije jïh journaliste plaeresne Aftenposten
“ Lea mu geatnegasvuohta jienastit politihkkariid geaidda mus lea jáhkku ” ” “ Fertet áŋgiruššat válg-gas vai leat mielde váik-kuheame mearrádusaide ” “ Fertet áŋgiruššat válg-gas vai leat mielde váik-kuheame mearrádusaide ”
” Mov diedte lea politihkeridie steemmadidh mejtie jaahkam ”
Láven muhtomin jurddašit go oaidnalan báikkálašpolitihkkáriin: “ Gulat go dan bellodahkii maid lean jienastan ?
Gosse såemies voenges politihkerh råakeme dle muvhten aejkien ussjedamme: ” Datne dehtie krirreste misse manne steemmadamme ?
Mearridat go duođai mu guovllu politihkas ? ”
Datne dïhte guhte raaktan muana guktie politihke lea dennie dajvesne gusnie manne årroeminie ? ”
Dieid oaidnalemiid dihte lean čielgasit fuobmán manne lea mu geatnegasvuohta jienastit politihkkáriid, geaidda mus lea jáhkku.
Dah tjåanghkoeh tjïelkelaakan mannem vuesiehtamme mannasinie mov diedte lea dan politihkerasse steemmadidh, misse manne jaahkam.
Dávjá fertet válljet unnit ja stuorit áššiid beaivválaš eallimis; maid galgat borrat ja makkár filmma geahččat.
Mijjieh daamtaj smaave jïh stoerre veeljemh utnebe mijjen aarkebiejjien, maam edtjebe byøpmedidh, maamfilmideedtjebevuartasjidh.
Stuorit válggaid main lea stuorit mearkkašupmi, dan diktit earáid mearridit iežamet ovddas.
Stuerebe veeljemh mah ulmiem utnieh mijjen aarkebeajjan, baajebe dah mubpieh vaeltedh mijjen åvteste.
Ipmilii giitu go orun riikkas, gos oaččun jienastanlihppu, mii mearkkaša ahte beasan leat mielde jienasteame.
Bene maajetjh dle aktene laantesne årroeminie gusnie aktem leahpam åådtjeme mij jeahta manne maahtam meatan årrodh moenedh.
Go juo beroštan gávpogis ja gávpotoasis gos orun, de áiggun jienastit suohkanstivra- ja fylkkadiggeválggas.
Ihke manne staarem jïh staarebieliem pryøjjedem gusnie årroem, edtjem tjïelteståvroe-jïh fylhkendigkieveeljemisnie steemmadidh.
Jus it jienas, de it sáhte biehkut ge movt servodat doaibmá.
Dastegh datne ih dov steemmereaktam nåhtedh, ih gujht maehtieh laejhtedh guktie siebriedahke lea.
Fertet áŋgiruššat válggas vai leat mielde váikkuheame mearrádusaid.
Datne tjoerh meatan sjïdtedh veeljemisnie jis edtjh meatan årrodh sjæjsjalimmide tsevtsedh.
VÁLGA NUORAIDEVálgadutki Frank Aarebrot oaivvilda leat dehálažžan nuoraid áŋgiruššat báikkálašpolitihkas.
Veeljemedotkije Frank Aarebrot tuhtjie vihkeles noerh leah eadtjohke dennie voenges politihkesne.
Sus lea buorre jáhkku geahččalanortnegis, mas 16 jahkásaččain lea jienastanvuoigatvuohta, muhto eahpida jienasteami interneahta bokte.
Dïhte jaahka dam voejhkelimmiem steemmereaktine dejtie mah leah 16 jaepien båeries, bene ij steemmadimmiem Gaskeviermesne lyhkh.
Leat unnit nuorat go boarrásat geat oassálastejit válggas.
Vaenebe noerh leah meatan veeljemisnie goh voeres almetjh.
Danne ii doaivvo Aarebrot nu ollu nuoraid, geat jienastit geahččalanprošeavttas, mas 16 jahkásaččat besset jienastit.
Aarebrot vuertieminie dannasinie vaenie noerh veeljemisnie dej gaskem mah leah meatan voejhkelimmieprosjektesne steemmereaktine dejtie mah leah 16 japeien båeries.
Oaivvilda goitge lea boastut gohčodit prošeavtta eahpelihkostuvvan.
Dïhte læjhkan veanhtaleafiejljieprosjektemnåakegohtjedh.
– Dat mii lea beroštahtti oaidnit mu válgadutki čalmmiiguin, lea stuoradiggeválga guovtti jagi geahčen.
– Dïhte mij lea murreds mov vuajnoste goh veeljemedotkije, lea stoerredigkieveeljeme gøøkte jaepieh mænngan.
Sii geat jienastedje 16 jahkásažžan, leat de nuppegeardejienasteaddjit.
Dah mah steemma din gosse lin 16 jaepien båeries sïjhtieh dellie mubpesthveeljijinie årrodh.
Nuppegeardejienasteaddjit oassálastejit válggas eambbo go vuosttášgeardejienasteaddjit.
Mubpesthveeljijh jienebh veeljijh utnieh goh voestesveeljijh.
Jus 16 jahkásaš geahččaleapmi mielddisbuktá stuorit válgaoassálastima dalle go devdet 18 jagi, de leat olahan juoidá dainna, oaivvilda válgadutki.
Dastegh dïhte 16-jaepienvoejhkelimmie dorje guktie jienebh veeljijh sjïdtieh gosse dah 18 jaepieh illieh, dellie ojhte maam akt jakseme, veeljemedotkije veanhta.
– Beroštan earenoamážit skuvlaáššiin ja válgagiččus. Oaivvildan oahpaheaddjit berrejit válgga birra oahpahit ovdalgo politihkkárat bohtet skuvlaválgga digaštallamiidda.
Mov akte nænnoes mïele gosse lea skuvlen jïh veeljeem-gæmhpoen bïjre: Manne tuhtjem lohkehtæjjah byøroeh bïevnesh veeljemen bïjre øøhpehtimmesne meatan vaeltedh, åvtelen gaajhkh politihkerh skuvleveeljemedigkiedimmide jijh-tieh.
Berrejit čuovvolit politihkalaš joavkobargguiguin, ja oahppit berrejit gažadit digaštalliid.
Dah byøroeh aaj politihkeles dåehkiebarkojne barkedh, jïh learohkh byøroeh gyhtjelassh soejkesjidh digkiedæjjide.
Seammás lea dehálaš digaštallan jođihuvvo albmaládje, vai digaštallan šaddá beroštahtti, iige dušše politihkalaš sirkusin, lohká Aarebrot.
Seamma tïjjen vihkeles dah digkiedimmieh eensilaakan stuvre suvvieh, guktie dah murreds sjïdtieh, ij ajve politihkeles sirkuse, Aarebrot jeahta.
Frank Aarebrot lea professora buohtastahtti politihkas Bergena Universitehtas.
Frank Aarebrot lea professovre viertiestimmeles politihkesne Bergen Universiteetesne.
Son lea máŋga jagi dutkan válgga, ja muitala ahte skuvlaválgga bohtosat sáhttet muitalit juoidá válgga loahpalaš bohtosii.
Dïhte veeljmem dotkeme gellie jaepieh, jïh soptseste dah illedahkh skuvleveeljemijstie maehtieh maam akt jiehtedh guktie dïhte minngemosth illedahke sjædta.
– Dábálaččat láveba Ovddádusbellodat ja Sosialisttalaš gurutbellodat dahkat buorebut skuvlaválggas go Bargiid-bellodat ja Risttalaš álbmotbellodat.
– Sïejhmelaakan FrK jïh SG sïjhtieh buerebelaakan darjodh skuvleveeljemisie goh dejnie sïejhme veeljemisnie, jïh Bk jïh KrA sïjhtieh ånnetji nåakebe darjodh.
Muhto, dat mii lea gelddolaš, jus okta bellodat ovdána skuvlaválggas, de lea buorre mearkan dasa ahte ovdána dábálaš válggas maiddái.
Bene, dïhte mij lea murreds, gosse akte krirrie åvtese jåhta dehtie evtebe veelje-mistie, dle daate bueriedimmie akten hijven indika tovre ihke åvtese jåhta aaj dennie sïejhme veeljemisnie.
Seamma lea jus manná maŋos, čilge Aarebrot.
Seamma laakan gosse bååstede jåhta, Aarebrot buerkeste.
Son muitala dien dáhpáhuvvat sullii guovttis golmma oktavuođas.
Dïhte jeahta daate heannede medtie gøøkte tsiehkine golmeste.
– Skuvlaválggas lea mearkkašupmi, go das oaidnit tendeanssa – veahá eahpesihkar dieđusge.
Dah skuvleveeljemh aktem ulmiem utnieh, dah jeenjemasth aktem tendensem vuesiehtieh – jïh hævvi ij leah eevre seekere.
Politihkalaš bellodagat beroštit danne hui ollu skuvlaválggas.
Dah politihkeles krirrieh leah dannasinie joekoen murreds skuvleveeljeminie.
Mii válgadutkit dieđusge maid liikot dutkat daid, lohká son.
Mijjieh mah veeljemem dotkebe aaj tuhtjebe luste materijalem giehtjedidh, jeahta.
EAMBBO VÁLGGAS
MUBPESTHVEELJIJHJIENEBHVEELJIJH UTNIEH
Válgadutki árvvoštallá 16 jahkásaččaid eambbo jienastit go 18 jahkásaččaid.
Veeljemedotkije aktem private aarvehtsem åtna, dah mah 16 jaepien båeries raaktan sïjhtieh vielie steemmadidh goh dah mah 18 jaepien båeries.
– Sii leat eará eallindilálašvuođas.
– Dïhte dannasinie dah aktene jeatjah jieledetsiehkesne.
Doaivvun 16 jahkásaččaid eambbo fárrolaga váhnemiiguin ruovttus.
Manne vienhtem dah mah 16 jaepien båeries jeenjemasth altese eejhtegigujmie årroeminie, goh dah mah 18 jaepien båeries.
Sii eai leat nu ollu olgobáikkiin, ja nu ellet sii eambbo “ borgárlaš ” eallima.
Eah leah dan jïjnjem ålkone staaresne, jïh dannasinie dah aktem vielie ” borgerlig ” jieledem jielieh.
Skuvlastruktuvra lea maid dainnalágiin ahte 18 jahkásaččat leat fárren guhkkelii vázzit joatkkaskuvlla.
Skuvlestruktuvre aaj naemhtie dah mah 18 jaepien båeries tjuerieh ojhte aktem stuhtjem vuelkedh jåarhkeskuvlem vaedtsedh.
Nuoraidskuvla lea lagabus ruovttu, ja oahppit dovdet eambbo gullevašvuođa báikkálašservodahkii.
Dah noereskuvlh leah hïejmen lïhkebisnie, jïh dah learohkh leah vielie meatan dennie voenges siebriedahkesne.
Diet sáhttá mielddisbuktit ahte sii jienastit, lohká son.
Dannasinie maahta stuerebe hille årrodh dah vaedtsieh steemmadieh, jeahta.
Nubbi geahččaleapmi dán čavčča lea elektrovnnalaš jienasteapmi, juoga masa Aarebrotas ii leat nu ollu jáhkku.
Akte jeatjah fåantoe mannasinie Aarebrot veanhta dah noerh byøroeh steemmereaktam nåhtadidh lea ahkedh jienebh voeres sjïdtieh, jïh sagki jienebh pensjovnisth leah meatan veeljemisnie goh noerh.
Son ballá nuorat báinnahallet olbmáide jienastit eará ládje go dan maid livčče dahkan okto válgalanjas.
Dïhte bælla dah noerh sïjhtieh tsevtsemem voelpijste åadtjodh jeatjahlaakan Gaskeviermesne steemmadidh, goh lin sïjhteme darjodh aktene veeljemegåetesne.
Muhto interneahtta jienasteami sáhttá rievdadit.
Bene maahta gaskeviermiesteemmide jarkelidh.
– Nuorat fertejit leat hui diđolaččat makkár rievttit sis leat.
– Dah noerh tjuerieh joekoen voerkes årrodh sijjen reaktaj bïjre.
Lea dat maŋemus jietna mii lohkko.
Dïhte minngemes steemme dïhte, mij ryøknesåvva.
Jus jienastat válgalanjas válgabeaivvi, de ii lohkko dat maid interneahtas soaittát jienastan.
Dastegh veeljemegåetesne veeljemebiejjien steemmadieh, ij dïhte steemme maam Gaskeviermesne vadteme faamoem utnieh.
Persovnnalaš jienasteapmi ferte leat mearrideaddjin, ii dat maid olbmát oaivvildit, oaivvilda son.
Dïhte persovneles mïele tjuara vihkielommes årrodh, ij maam dah voelph vienhtieh, jeahta.
– Mii lea deháleamos ágga manne nuorat berrejit jienastit báikkálaš válggas ?
– Mij lea dïhte vihkielommes fåantoe mannasinie noerh byøroeh lïhkesveeljemisnie steemmadidh ?
– Oaivvildan nuoraide leat báikkálašválgga deháleabbon go stuoradiggeválgga.
– Manne vienhtem dej noeri gaavhtan dle lïhkesveeljeme vihkelesåbpoe stoerredigkieveeljemistie.
Sivvan dasa lea go suohkanat fállet servodatburiid nuoraide – ovdamearkka dihte nuoraidviesu, čuojahedjiide hárjehallanlanjaid, falástallanvisttiid dahje čuovggat luistemii.
Dïhte dannasinie åajvahkommes dah tjïelth dah, mah siebriedahkeaevhkide dejtie noeride deellieh, vuesiehtimmien gaavhtan noeregåetie, haarjanimmiesijjie baantide, gaarsjelimmiegåetieh jallh tjoevkesh sjeejsjabaanesne.
Lea easkka dalle go šaddet 20-30 jahkásaččat, go náitalit, ahte sii ožžot dan maid stáhta fállá, ovdamearkka dihte mánáidoaju.
Uvtemes gosse 20-30 jaepieh, gosse pruvrieh, dah åadtjoeh dam maam staate faalehte, vuesiehtimmien gaavhtan maanatjirkeme.
Danne galggašii skuvllat eambbo oahpahit maid suohkan mearrida, geasa galgá dieđihit, ja movt sáhttá vuosttaldit, oaivvilda son.
Dannasinie dah skuvlh byøroeh vielie lïerehtimmiem vedtedh dan bïjre maam tjïelte muana, giem edtja govlehtalledh, jïh guktie maahta gïrredh, veanhta.
Eará sivva manne Aarebrot oaivvilda nuorat berrejit jienastit, lea go álbmot šaddá boarráseabbon, ja “ ealáhat olbmuid deaddu válggas dađistaga lossu nuoraid biergodeattu ektui ”.
– Akte aevhkie politihkeridie voeresi daerpiesvoetide vielie voebnesjidh goh noeri daerpiesvoeth, dah jienbh steemmh åadtjoeh gosse maam akt voeresidie darjoeh.
Norgga nuorat dovdet oktiigullevašvuođa boarrásiiguin ja oaivvildit leat buorre go áhkku oažžu saji boarrásiidsiiddas.
Nov lea badth naemhtie dah nøørjen noerh leah solidarihkeles dej voeresigujmie, jïh tuhtjieh hijven aahka sijjiem åådtje aktene voeresegåetesne.
Dat mii mu mielas lea veahá ahkit, lea go áhkut / ádját hui hárve namuhit nuoraid, lohká son.
Bene maam manne tuhtjem ånnetji leajhroes lea aahkah aajjah gaajh sveekes maam akt noeri bïjre jiehtieh, jeahta.
Aarebrot oaivvilda boarrásat dovde eambbo oktiigullevašvuođa nuoraiguin 40 jagi áigi.
Aarrebrot veanhta dah voeresh lin vielie solidarihkeles noerigujmie 40 jaepien gietjeste.
– Dálá vuorasolbmot leat šaddan nággáreabbo.
– Daan beajjetje voeresh vielie egoisteles sjïdteme.
Nuorat fertejit váruhit dan.
Dah noerh tjuerieh dam voerkelidh.
Lea dehálaš nuoraide oažžut iežaset jienaid oainnusin, go de oktan joavkun fertejit politihkkárat eambbo vuhtiiváldit sin, oaivvilda son.
Vihkeles dah noerh steemmadieh, jïh dah goh dåehkie krøøhkestimmiem åadtjoeh politihkerijstie, Aarebrok veanhta.
Media diehttelas čuvgeha politihkalaš gažaldagaid ja muitala politihkalaš bellodagaid birra.
Meedijah tjoevkesem biejieh politihkeles gyhtjelassi vøøste, jïh dej politihkeles krirriej bïjre bievnieh.
Diet addá mediai politihkalaš fámu – earenoamážiid válgagiččus.
Dïhte politihkeles faamoem vadta meedijidie – ij goh unnemes veeljemegæmhpojne.
Válgagiččus oaččut eanas bellodaga dieđuid media bokte, nugo aviissain, TVas, radios ja iešguđege neahttasiidduin.
Aktene veeljemegæmhposne dle jeanatjommesem dejstie bïevnesijstie krirriej bïjre åadtjoeh plaeriej, TV.
Mediat ráhkadit áššelistu – dat leat mielde báidnime makkár fáttát du mielas šaddet dehalaččat, ja makkár áššiid politihkkarat fertejit áŋgiruššat.
Meedija aamhtesh biejjieøørnegasse biejieh- dah leah meatan tsevtsiedeminie mah aamhtesh datne tuhtjh vihkeles, jïh mejnie aamhtesinie dah politihkerh tjuerieh iedtjem utnedh.
Diet addá mediai ollu fámu.
Daate jïjnjh faamoeh meedijidie vadta.
Máŋggas oaivvildit ahte dat stuora riikkaviidosaš mediat mearridit beare ollu ovddabealde báikkálašválgga.
Jeenjesh leah jeahteme dah stoerre abpe-rïjhken meedijah fer jïjnjem domineradieh lïhkesveeljemen åvtelen.
Lea riekta máŋggas čuvvot mielde maid bellodatjođiheaddjit ja eará guovddáš politihkkárat digaštallet TVas ja riikkaaviissain, muhto máŋggas čuvvot maid mielde báikkálaš aviissain.
Nov lea reaktoe jïjnjh almetjh digkiedimmide vuartasjieh krirrieåvtehki jïh jeatjah voernges politihkeri gaskem TV. ’ sne jïh rïjhkeplaerine, bene jïjnjh almetjh aaj voenges plaerine luhkieh.
Iskkan mii čađahuvvui maŋŋil 2007 válgga, čájehii ahte jienasteaddjit oaivvildedje báikkálašaviissaid deháleamos gáldon báikkálaš politihka birra.
Akte goerehtimmie maam darjoeji lïhkesveeljemen mænngan jaepien 2007 vuesehte dah veeljijh vienhtin dah voenges plaerieh lin dah vihkielommes gaaltijh bïevnesidie dan voenges politihken bïjre.
Go juo báikkálaš áššit leat guovddážis báikkálaš válggas, de ii hirpmástuhtte.
Dannasinie voenges aamhtesh lea eevre vihkeles aktene voenges veeljemisnie, daate ij leah naan ierielimmie.
TV digaštallamiin sáhttet politihkkárat digaštallat oppalaš politihkalaš erohusaid daid stuora bellodagaid gaska, muhto sii eai sáhte váldit ovdan áššiid mat leat dehálaččat iešguđege suohkanii ja fylkii.
Digkiedimmine TV. ’ sne dah politihkerh dejstie stoerre krirrijste maehtieh sïejhme politihkeles joekehtsh digkiedidh, bene eah maehtieh gaajhkide aamhtesidie bæjjese vaeltedh mah leah vihkeles ovmessie tjïeltine jïh fylhkine.
Dain stuora TV digaštallamiidda eai beasa smávva báikkálaš bellodagat searvat.
Vaallah dejnie stoerre TV-digkiedimmine dah smaave voenges krirrieh åadtjoeh meatan årrodh.
Danne lea báikkálaš medias dehálaš doaibma.
Dannasinie dah voenges meedijah aktem joekoen vihkeles råållem utnieh.
Maŋemus jagiid lea neahttasiiddut ja sosiálamediat, nugo ovdamearkka dihte Facebook ja Twitter šaddan hui mávssolažžan.
Dej minngemes jaepiej nedtesæjroeh jïh sosijale meedijumh goh vuesiehtimmien gaavhtan Facebook jïh Twitter ahkedh vihkelesåbpoe sjïdteme.
Máŋga politihkkárat leat šaddan aktiivvalaš bloggarat.
Jïjnjh politihkerh aaj eadtjohke ” bloggere ”.
Go jienastat válggas, de bijat politihkalaš bellodaga nama jienastanurdnii (jus it oro suohkanis gos dán čavčča sáhtát jienastit elektrovnnalaččat).
Gosse veeljemisnie steemmedh, dle akten politihkeles krirrien nommem bïejh veeljemegegkese (jis ih aktene tjïeltesne årroeh gusnie maahtah elektovneles steemmadidh daan tjaktjen).
Suohkanstivra- ja fylkkadiggeválggas lávejit dávjá máŋga báikkálašbellodaga searvat lassin daid “ dábálaš ” bellodagaide.
Tjïelteståvroe- jïh fylhkendigkie veeljemisnie daamtaj jïjnjh voenges krirrieh, lissine dejtie ” siejhme ” krirride.
Okta politihkalaš bellodat lea muhtinlágan organisašuvdna, mas leat olbmot geain leat oaivilat movt servodat berre ovdánit.
Akte politihkeles krirrie akte såarhts åårganisasjovne gusnie almetjh mah mïelem utnieh guktie siebriedahke byøroe skearkagidh.
Bellodat prográmma bokte, media bokte ja go leat njuolga deaivva dan duinna, lea bellodat čilgen dutnje, maid sii oaivvil-dit máŋgga politihkalaš ášši hárrái.
Krirrieprogrammen jïh meedijan tjïrrh, jïh gosse datnem ryøktesth gaavnesjieh dle krirrieh tjïelkestamme maam dah gellie politihkeles aamhtesi bïjre vienhtieh.
Maŋŋil go leat gullan ja oaidnán bellodaga oaiviliid, de fertet gávnnahit makkár bello daga jienastat.
Mænngan åahpenamme krirriej vuajnojgujmie dle tjoerh gaavnehtidh man krærran datne sïjhth steemmadidh.
Stuoradikkis ovddastit čieža politihkalaš bello daga: Bargiidbellodat, Ovddádusbellodat, Olgeš, Risttalaš álbmotbellodat, Guovddášbellodat, Sosialisttalaš gurutbellodat ja Gurut.
Stoerredigkesne tjïjhtje politihkeles krirrieh meatan: Barkoekrirrie, Fremskrittskrirrie,
Báikkálašválggas leat dávjá máŋga báikkálaš listu (bellodaga), mat ožžot ollu jienaid.
Gosse lïhkesveeljeme dle daamtaj jïjnjh voenges læstoeh (krirrie) mah jïjnjh veeljijh åadtjoeh.
Okta ovdamearka lea Gran suohkanis Opplánddas, gos Gran Gililistu oaččui 34,9 proseanta jienain 2007 suohkanválggas.
Akte vuesiehtimmie lea Gran tjïelte Opplaantesne, gusnie Gran Bygdeliste 34,9 prosenth steemmijste åadtjoeji tjïelteveeljemisnie 2007.
Listu, mii lei álggahuvvon jagi ovdal, oaččui sátnejođiheaddji ja 10 áirasa 27 suohkanstivraáirasis.
Læstoe, maam tseegki jaepien åvtelen, tjïelten åejviem åadtjoeji, jïh 10 dejstie 27 tjïelteståvroetjirkijijstie.
– Juo, dát mearkkaša ahte sáhttit oadjebasat rasttildit geainnu go biillat bisánit.
– Jaa, daate sæjhta jiehtedh dah maehtieh jearsoeslaakan geajnoen bijjelen vaedtsedh, jïh bïjlh dej åvteste tjøødtjestieh.
Dakko livčče fargga sáhttán dáhpáhuvvat lihkohisvuohta, juoga maid mii fuobmáimet maŋŋil go nieiddat álggahedje nammačoaggima, lohká Håkonsen, gii lohpida olles klássii unna skeaŋkkaža áŋgiruššama ovddas.
Daesnie meehti akte ovlæhkoe heannadidh, jïh dan bïjre tjielke voerkelimmiem åadtjoejimh nïejti kampanjen tjïrrh, Håkonsen jeahta, mij luhpede aktem vadtesem abpe klaassese daan skraejrien åvteste.
– Susanne atná árvvus áŋgiruššama ovddas, maid su olbmát leat čájehan, lohká su eanu Svein
– Susanne joekoen geerjene ihke altese voelph dam skraejriem vuesiehtamme, jyøne Svein
Dan lea son juo muhtin eará dilálašvuođas muitalan RHAi. Artihkal lea vižžon Røyken ja Huruma
jåvleaajjese jïh vaedtsemesijjiem vaajteli Dambon lïhke, dam aarebi RHA
– Stuorimus rámi galget dat njeallje nieidda oažžut, go álggahedje nammačoaggima. Sii leat máŋga lávvordaga leamaš Rortunas ja čoaggán namaid, lohká Kjølstad.
– Edtja læjhkan jeenjemes garmedidh dejtie njieljie nïejtide ihke dah skraejriem vaalteme jïh Rortunesne tjåådtjeme laavadahki laavadahki jïh vuelienommh tjøønghkeme, Kjølstad jeahta.
– Leat hui buori barggu bargan dál.
– Joekoen hijven dah dam daelie dorjeme.
Leat máŋggas, geat rasttildit geainnu juste dakko, danne go dá lea skuvlageaidnu, lohká Cathrine Nordheim.
Jeenjesh geajnoen bijjelen vaedtsieh raaktan daesnie, juktie daate akte skuvlegeajnoe, Cathrine Nordheim jeahta.
– Din mielas várra orru mannan guhkes áigi ovdalgo dát bođii sadjái, muhto dákko gal lea luoddadoaimmahat duođai doaimmalaččat bargan, dajai Kjølstad go álggahii rahpansártni.
– Dijjieh dån tuhtjede guhkiem vaaseme eannan daam buektiehtimh, bene daesnie geajnoesuerkie raaktan varki barkeme, Kjølstad rïhpestimmesne jeahta.
– Maŋŋil deaivvadeami nieiddaiguin barggaimet nu jođánit go sáhtiimet.
– Tjåanghkoen mænngan nïejtigujmie dle gaajh varki barkimh.
Lohpideimmet čuvgehuvvon rasttildaga ovdalgo muohttá, ja dan nagodeimmet, lohká Håkonsen.
Mijjieh dejtie aktem tjoevkesereguleradamme vaedtsemesijjiem luhpiedimh åvtelen lopme bøøti, jïh dam buektiehtimh, Håkonsen jeahta.
vahkku maŋŋil, go nieiddaiguin humadeimmet, de juo vuolideimmet dan báikkis leahttomeari 50.
jïh joe aktem våhkoem mænngan satne nïejtide gaavnesji, dle driektemieriem vueliedin 50-sonese. – Trafihkejearsoesvoete
Johtolatsihkárvuohta skuvlageainnuin lea hui dárbbašlaš, lohká Kjølstad, ja rámida geaidnodoaimmahaga go jođánit bargagohte.
Kjølstad jeahta jïh geajnoesuerkiem garmerde ihke dah varki nïerhkin.
riŋgejin Håkonsenii, gii rievdadii iežas plánaid ja bođii nieiddaid vuostáiváldit, muitala son.
båetedh, dle manne Håkonsen gåajkoe ringki mij latjkoegærjam sjeakoeji jïh bøøti nïejtide gaavnesji, jeahta.
Dambos. Geassemánus vuojahallui Susanne, gii dalle lei 13 jahkásaš, Dambos.
vøøji Dambon lïhke.
Maŋŋil lihkoshisvuođa čoaggigohte su olbmát, Sandra Orheim,
Ovlæhkoen mænngan dah voelph Sandra Orheim,
namaid sihkarastin dihte Slemmestadluotta.
ektesne veedtsin juktie vuelienommh tjøønghkedh mah krievin edtji Slemmestadgeajnoem gorredidh.
Sii livčče háliidan vázzinbálga vuolábealde váldoluotta Dambos.
Joekoen sïjhtin aktem såarhts pruvviem utnedh Dambon lïhke.
Dan sii eai ožžon, muhto čuvgehuvvon rasttildaga ožžo.
Idtjn dam åadtjoeh, bene tjoevkese- reguleradamme vaedtemesijjie sjïdti.
Moatti vahkkus nagodedje čoaggit 920 nama, maid sii čakčamánu álggus geigejedje sátnejođiheaddáji Rune Kjølstadai ja Stáda geaidnodoaimmahaga guovlluhovdii Hans Jan Håkonsenii.
Såemies fuehpies våhkojne dle 920 vuelienommh tjøønghkin mah skïereden aalkoelisnie deellesovvin tjïelten åajvan Rune Kjølstad jïh dajven åvhtehkasse, Hans Jan Håkonsen Staaten geajnoesuerkesne.
doppemusas nuppe bealde klássalanja.
fuelhkine, eevre ammes almetjigujmie jallh dejnie tjaebpies nïejtine ektine guhte tjahkesjeminie eevre klaassen mubpene bielesne.
leat dahkan Norggas ja muđui miehtá máilmmi álo áigis.
dorjeme dovne Nøørjesne jïh abpe veartenisnie abpe tïjjen.
Bes
Dah egypterh buektiehtin Mubarakem hajkedh gosse steemmadin ?
Ii fal.
Ijje.
Sii fertejedje gáhtaid ala.
Dah tjoerin olkese gaatose.
Besse go Nuorta-Eurohpás heaittihit Sovjet-lihtu válgga bokte ?
Luvlie-Europa Sovjetem hajki veeljemen tjïrrh ?
Ii fal.
Ijje maa.
Doaivvut go 8 diibmo
Nov gujht, minngemosth kaanne.
gal loahpas šaddan nu, muhto álggos ledje miellačájeheamit, bargoheaitagat, riidaleapmi, doarrun ja birolašvuohta.
Bene voestegh lij gïrremeraajroeh, streejkh, klaaterdimmie, gæmhpoeh jïh fuarrasvoete.
Juste nugo don nai fertet bargat, vai oaččut iežat beroštumiid šaddat nugo háliidat.
Raaktan guktie datne tjoerh darjodh juktie buektiehtidh dam maam datne tuhtjh vihkeles.
Ja de dieđusge fertet maiddai jienastit.
Jïh dle byørh steemmadidh aaj.
Jienas fal sin geat leat čeahpit.
Ajve steemmadidh dejtie mah leah hijven.
Ii fal sin geat leat čuorbbit.
Ij dejtie mah leah nåake.
Sihkkarit ipmirdat maid mii oaivvildit.
Datne gujht guarkah maam vienhtebe.
Gatas ParlamentPS: Dutnje gii čohkkat nuppi ráiddus klássas ja ražat lohkamiin: Leat don gii šattat rapnásti.
Gatas ParlamentPS: Dutnjien mij mubpene raajrosne klaassesne tjahkesje jïh tjabreminie eensilaakan lohkedh: datne dïhte mij rappe- naestine sjædta.
Dii earát gal fertebehtet beare vuollánit.
Dle dijjieh mubpieh maehtede ånnetji vueliebasse båetedh voestegh goh minngemosth.
čuvoda / bieguha earáid. Gávdno vel áigi nai go Paradise Hotela geahččá.
daelie akte tïjje gusnie Nøørje soldaath seedtie ammes laanti gåajkoe juktie bovvelidh dejtie mah dusnie årroeminie.
Muhto diet áigi ii leat dál. Don ipmirdat: dál lea áigi go Norga sádde soalddáhiid amas riikkaide goddalit sin geat orrot doppe.
Daelie akte tïjje gusnie almetjh tjuerieh barkedh luhkiegaektsie tæjmoeh dygnesne, ihke ravvide båeries almetjidie bïssedh.
Dál lea áigi go olbmot fertejit bargat gávcci
Daelie akte tïjje gusnie staate jïh reerenasse onterdieh mejtie edtjieh åljatseegkeldahkh bigkedh lehkiem Noerhte-Nøørjeste.
olbmuid gávpogis gávpogii almma čolgat dálkkádatgásaid, mii billista plánehta.
bigkebe, juktie almetjh foeresjidh staareste staarese, bielelen klijmagaassh gåglodh mah planeetem ” fuckede ”.
Iige leat áigi go sáddet ovdamearkka dihte oahpaheddjiid
V
buot.
akte tïjje gusnie seedtebe vuesiehtimmien gaavhtan lohkehtæjjah Afganhistanese juktie maam akt bæjjese bigkedh, sijjeste dam rijvestidh.
Ii fal.
Ijje maa.
Iige leat áigi gos čáhppadat, vielgadat, ruškadat, fiskadat ja runta leat fárrolaga hukseme buoret saji gos eallit.
Daate ij leah akte tïjje gusnie tjeehpes jïh veelkes jïh provne jïh viskes jïh rovsa ektesne tjåadtjoeh juktie aktem buerebe sijjiem bigkedh jieledh ?
Berrešii gánske leat nuppeládje ?
Bene byøreme kaanne båastode årrodh ?
Dál lea válga.
Daelie veeljeme.
De beasat gullat ollu maid politihkkárat lohpidit buriid diŋggaid bargat, jus fal beare sin jienastat.
Dellie åadtjoeh jïjnjh politihkerh tjaebpieslaakan dutnjien soptsestidh maam dah sïjhtieh darjodh jis ajve datne dejtie steemmedh.
Sii áigot sihkkarit addit dutnje válljen friddjavuođa, fuolahusa, hálbbit viinni, industriija, kultuvrra ja ollu eará, jus fal beare sin jienastat.
Dah gujht sïjhtieh dutnjien vedtedh veeljemefrijjevoetem, hoksem, aelhpies sprïjhtem, industrijem, kultuvrem jïh jïjnjh jeatjah aath, jis ajve datne dejtie steemmedh.
Ovtta diŋgga gal leat oahppan doarvái guhkes eallimis: Die lea dušše dušši.
Bene maam akt libie lïereme, akten guhkies jieleden mænngan: ajve jåasoeh.
Jus dus galgá leat válljenfriddjavuohta, fuolahus, hálbbes viidni, industriija, kultuvra dahje ollu eará diŋggat, de dan ovddas gal fertet doarrut.
Edtjh veeljemefrijjevoetem, hoksem, aelhpies sprïjhtem, industrijem, kultuvrem jallh jïjnjh jeatjah aath utnedh tjoerh dan åvteste gæmhpodh.
Ieš.
Jïjtje.
Fárrolaga olbmáiguin, oahppásiiguin,
V
Ráhkis suvra mánát, geat čohkkábehtet maŋemusas klássas ja bálkubehtet báberbihtáid nieidda njeaiga, gii čohkká dáppe ovddemusas.
Gieries måsnoeh, ermies maanah mah klaassetjiehtjelen vueliemassjen tjahkasjieh jïh paehperebåalah hejkieh nïejtese åvtene.
Ráhkis nieida dáppe ovddemusas, gii it nagot mearridit leago diet doavki dieppe maŋábealde ráhkásmuvvan vai leago heajos mielas.
Gieries nïejte åvtene, guhte ij buektehth eajhnadovvedh mejtie dïhte jabjehke dov duekesne lea gierielimmesne jallh måsnoeh.
Ráhkis don gii leat su gurut bealde, gii imaštalat movt galggat ollet čuojahit fidjolin go earát klás
Gieries datne guhte lea nïejten gårroehbielesne, mij onterde guktie datne edtjh astedh feelam spïeledh gosse dah mubpieh klaassesne ajve sïjhtieh breakdance daansoehtidh.
njeallje eahkeda vahkkus. Ráhkis don, gii it nagot orrut jaska, vaikko dieđát ahte berret dan dahkat.
Gieries datne guhtie ij buektehth sjeavohth årrodh jalhts datne daajrah datne byørh.
Ráhkis don, gii leat beare ollu jaska, muhto it duostta huikit go balat earát jurdda
Gieries datne guhte njaelmiem steerh fer jïjnjem bene ih doesth gæljodh dannasinie datne billh naaken edtja tuhtjedh datne jabjoeh.
guin ja hájas ! Lea okta áigi go steanžá bađa alde ja speallá dataspealuin. Lea okta áigi go lohká girjji. Lea okta áigi go
skuvlelearohkh saaht mij tjoelide, haamojde, såarhtide, mïelide jïh hapsenasside !
Dušše norgga stáhtaborgárat besset jienastit stuora-digge válggas, muhto dat ii leat gáibádus báikká laš-válggas.
Ajve nøørjen staatenårrojh åadtjoeh steemmadidh stoerredigkieveeljemisnie, bene daate ij leah akte krïeveme lïhkesveeljemisnie.
Digaš tallabehtet ákkaid dasa.
Digkiedidie mannasinie naemhtie.
Lehpet go ovtta-oaivilis jienastanvuoigatvuođanjuolggadusaiguin ?
Seamadidie steemmereaktanjoelkedassine ?
Máŋggas eahpidit diktit jienastit Interneahta bokte.
Jïjnjesh eah lyjhkh steemmadimmiem luhpiedidh Gaskeviermesne.
Miesse mánus 2010 bukte stuoradiggeáirasat Erna Solberg, Michael Tezscher ja Trond Helleland Olgežis áirrasárvalusa, mas árvaledje bissehit geahččaleami mas elektrovnnalaččat jienastit.
Suehpeden 2010 dah stoerredigkietjirkijh Erna Solberg, Michael Tetzschner jïh Trond Helleland krirreste Åelkies, aktem tjirkijeraeriestimmiem bøøktin gusnie raeriestin voejhkelimmiem tjøødtjestidh elektrovneles steemmadimmine.
Gávdnet dan áirras-árvalusa 128 S (2009–2010) www.stortinget.no, ja ohcet neahtas dieđuid manne Drammen ja Oslo geassádeigga dien geahččaleamis.
Gaavnh Tjirkijeraeriestimmiem (Representantforslag) 128 S (2009-2010) daesnie www.stortinget.no, lohkh gïhtjehtimmiem Frank Aarebrotine
Gehččet listu suohkana ja fylkkasuohkana doaimmain.
Vuartesjh vuesiehtimmiem mij såemies dejstie tjïelten jïh fylhkentjïelten barkojste vuesehte.
Válljebehtet dan golbma doaimma, mii din mielas orru eanemus guoskame din beaivválaš eallimii.
Veeljh dejtie golme barkojde mah datne tuhtjh støøremes ulmiem utnieh dov aarkebeajjan.
Digaštallet buriid ja heajos beliid mearriduvvon ruhta-juolludemiin ja rámmajuolludemiin suohkaniidda.
Digkiedidie aevhkide jïh nåakevoetide bieljiemïerhkeldh dåarjojne jïh mieriedåarjojne tjïeltide.
Olgeš ja Ovddádusbellodat áiguba heaittihit fylkka-suohkana.
Åelkies jïh Fremskrittskrirrie sijhtieh fylhkentjïeltem laah-pehtidh.
Lágidehpet panelaságastallama klássas, gos muhtin oahppit bealuštit fylkkasuohkana ja earát fas háliidit heaittihit dan.
Øørnedidie aktem dierhkesjimmiem klaas sesne, gusnie såemies dejstie learoehkijste fylh ken tjïeltem voeb-nesjieh, mearan jeatjebh vienhtieh fylhken tjïelte byøroe gaarvanidh.
elektrovnnalaš jienasteami ?
LAAVENJASSHS.4-5VEELJEMEØØRNEGE
Digaštallet leago din mielas heivvolaš addit jienasteddjiide vejolašvuođa jienastit Interneahta bokte.
Digkiedidie mejtie dijjieh tuhtjede væjsehke nuepiem vedtedh veeljijidie Gaskeviermesne steemmadidh.
Ráhkadehpet listu mas ákkastallabehtet manne ja manne ii.
Tjaelede aktem læstoem argumentigujmie mietelen jïh vuestelen.
Doaivubehtet go jienastanvuoigatvuohta 16 jahkásaččaide nanne politihkalaš áŋgiruššama nuoraid gaskkas.
Digkiedidie mejtie vienhtede stemmereaktoe dejtie mah leah 16 jaepien båeries sæjhta dam politihkeles eadtjohkevoetem noeri luvnie nænnoestidh.
Digaštallet dan birra.
Digkiedidie dan mænngan aamh tesem klaas sesne.
Čuvvot mielde aviissain, radios, TVas ja neahttabloggain, ja gávdnet makkár politihkalaš áigumušat báikkálaš-politihkkáriin leat.
Vuartasjidie plaerine, raadijovesne, TV. ’ sne jïh nedte-bloggine, jïh gaavnede mïelh dan dahkoesijjien bïjre maam voengespoltihkerh utnieh.
Leatgo máŋggas, geat oaivvildit báikká-laš iešstivrejupmi ferte nannejuvvot dahje ahte stáhta ferte eambbo doaimmaid badjelasas váldit ?
Dagke jïjnjesh mah vienhtieh dïhte voenges jïjtjeståvroe byøroe nænnoesåbpoe sjïd-tedh, jallh staate byøroe jienebh laavenjassh åadtjodh.
Movt ákkastallet ?
Mah argumenth åtnasuvvieh ?
Gávnna ođasášši báikkálašaviissas, mas muitala juoidá makkár ovddasvástádus lea suohkanis dahje fylkka-suohkanis.
Gaavnede aktem saerniem dennie voenges plaeresne mij lea man bïjre man åvteste tjïelte jallh fylhkentjïelte diedtem utnieh.
Vástit dáid gažaldagaid: • Man birra lea ášši ?
Vaestede daejtie gyhtjelasside: • Manbïjreaamhtese ?
• Geat leat ášši gáldot ?
• Gieleaaamhtesengaaltijh ?
• Makkár aviisačálus lea dá ?
• Magkeresplaeriesjaangeredaate ?
Čujut muhtin mihtilmas šáŋŋer dovdomearkkaid.
Tjuvtjedesåemiesvihties sjaangerevæhtah.
• Leago oktage politihkkár gii dadjá maidige ášši birra ?
• Naanpolitihkerhmahaamhtesenbïjrelahtestimminebåetieh ?
• Iskka maid dat iešguhtege bellodagat, mat mannet válgii, oaivvildit ášši birra.
• Goerehthmaamdahovmessiekrirriehmahleahmeatanveeljemisnie, aamhtesen bïjre vienhtieh.
• Maid don oaivvildat ?
• Maamdatnevienhth ?
• Makkár bellodaga livččet jienastan, jus dát ášši livčče mearrideaddjin du jienasteapmái ?
• krærrandatnelihsïjhtemesteemmadidhdasteghdaateaamhtese lij dïhte mij moeni ?
Ráđđehus lea dovddahan ahte bákkuin eai hálit časkit suohkaniid oktii.
Reerenasse bæjhkoehtamme satne ij sïjhth noerhkedh tjïelth iktedidh.
Čakčamánu 17. beaivvi 2010 logai goitge Bargiid bellodaga nubbinjođiheaddji Helga Peder-sen NRKai, ahte bellodat boahtteáiggis áigu bar gat dan badjelii ahte bákkus časkit suohkaniid oktii.
Skiereden 17. b. 2010 dle læjhkan Bar-koe krirrien mubpie åvtehke Helga Pedersen NRK. ’ se jeehti, krirrie båetijen aejkien ojhte maahta stilleme-ikte - dimmiem nænnoestidh. ”
“ Suohka-niidda lea buoret go šaddá nannosit fágabiras, gievr rat mánáid suodjalus ja fágabiras mii sáhttá nannet skuvllaid ja mánáid gárddiid ”, logai Pedersen.
Tjïelth sijhtieh aevh kiem utnedh nænnoesåbpoe faagebyjresijstie, akte nænnoe såbp poe maana vaarje limmie jïh akte faage byjrese mij maahta skuvlem jïh maana giertem nænnoestidh ”, Pedersen jeehti.
Ráhka dehpet joavk-kuid ja ákkas talla behtet buriid ja heajos beliid časkit suohkaniid oktii bákkuin.
Vaedtsede tjåanghkan dåehkine, jïh darjo de argu menth
Digaštallet maŋŋil dan klássas.
VOENGES JÏJTJESTÅVROE
Mii lea du suohkana sátnejođiheaddji namma, ja makkár bellodaga ovddasta son ?
Guktie tjïelten åejvien nomme dov tjïeltesne, jïh mehtie krirreste båata ?
Makkár bellodagat ovddastit suoh kan stivrras / gávpotstivrras ja ovdagottis / gávpot ráđis ?
Mah krirrieh leah tjïelteståvrosne / staareståvrosne jïh tjïelten åejvieladtjeraeresne/staareraeresne ?
Gos lea du fylkkas fylkkadiggi ?
Gusnie fylhkendigkie dov fylhkesne ?
Mii lea fylkka sátne jođi-headdji namma, ja makkár bellodagat ovddastit fylkka-dikki/fylkkaráđi ?
Guktie fylhken åejvien nomme, mah krirrieh fylhkendigkesne jïh fylhken moenehtsisnie/fylhkenraeresne ?
Fina iežat suohkana ja fylkkasuohkana ruovttusiidduin Interneahtas.
Vaaksjoeh dov tjïelten jïh fylhkentjïelten gåetiesæjroem Gaskeviermesne.
Mii orru du mielas buorre / ii nu buorre neahttasiidduin ?
Maam tuhtjh hijven / ij hijven nedte-sæjrojne ?
Juohke jagi veardidit Hálddašandirektoráhtta ja IKT (DIFI) buot almmolaš neahttasiidduid Norggas, geahča http://www.norge.no / kvalitet / liste.
Fïerhten jaepien dle Reeremen direktovrate jïh IKT (DIFI) gaajhkh byøgkeles nedtesijjieh Nøørjesne vuarjasjieh, vuartesjh http://www.norge.no/kvalitet/liste.asp.
asp. Man ollu násttiid oaččuiga du suohkan ja fylkkasuohkan diibmá ?
Man gellie naestieh dov tjïelten jïh fylhkentjïelten nedtiesijjie åadtjoeji dæjman ?
Čilge mii lea erohus sátnejođiheaddjis ja ráđđeolbmás.
Buerkesth joekehtsem tjïelten åejvien jïh raerieålman gaskem
Maid bargá fylkkamánni ?
Maam fylhkenålma dorje ?
Loga buot mannan vahkku báikkálaš aviissaid.
Lohkh gaajhkh låhkoeh dov voenges plaereste evteben våhkoste.
Loga buot ođasáššiid, main lea juoga dan birra masa suoh-kanis dahje fylkkasuohkanis lea ovddasvástádus.
Ryøknh gaajhkh saernieh mah leah dan bïjre man åvteste tjïelte jallh fylhkentjïelte diedtem utnieh.
• Man birra leat áššit ?
Man bïjre dah aamhtesh ?
• Man ollu guoskkahit áššit nuoraid, ja man ollu leat nuorat leamaš gáldon áššiide ?
Mennie mieresne dah aamhtesh noeri bïjre, jïh mennie mieresne dah noerh gaaltijinie åtnasovveme ?
• Čále lohkkiidreivve dahje kronihka, mas ákkastalat manne lea dehálaš aviissain válgagiččus čállit áššiid birra, mat guoskkahit nuoraid.
Tjaelieh aktem lohkijetjaalegem jallh kronihkem gusnie buerkesth mannasinie vihkeles plaerie aamhtesh bæjjese vaalta mah leah noeri bïjre veeljeme-gæmh pos ne.
• Sádde lohkkiidreivve iežat báikkálašaviisii.
Seedth lohkijetjaalegem dov voenges plaaran.
Gávdno go du suohkanis mánáid ja nuoraid suohkan-stivra (MNS) dahje juoga sullásaš ?
Maanaj jïh noeri tjïelteståvroe (daaroen BUK) jallh plearoeh dov tjïeltesne ?
Jus juo, de oza eambbo dieđuid dan birra.
Dastegh jaavoe, gaavnehth vielie dan bïjre.
Máŋgga báikkis lea MNS ožžon ruđaid, maid besset juolludit viidásit buriide doaimmaide, mat gusket mánáide ja nuoraide.
Jïjnjh sijjieh dle BUK beetnegh åådtjeme mejtie vijriebasse vadta hijven åssjelidie maanide jïh noeride.
Leago dakkár du suohkanis maiddái ?
Gaavnehth mejtie aaj naemhtie dov tjïeltesne.
Leatgo du suohkanis eará doaibmabijut, mat fátmmastit mánáid ja nuoraid, go mearridit juoidá.
Gaavnehth mejtie dov tjïelte jeatjah råajvarimmieh tjïrrehte juktie maanah jïh noerh meatan vaeltedh gosse sjæsjalimmieh vaeltieh.
Ovdanbuvtte dan birra earáide klássas.
Darjoeh dan mænngan aktem åehpiedehtemem dan bïjre klaassese.
Gávnna dieđuid iežat suohkana válgabohtosiin mannan válggas. Man ollu jienat earu-hedje áirasiid ?
Mij fåantojde steemmereaktam nåhtadidh bøøremes dov vuajnojne sjeahta ?
Harald Eia ii doaivvo iežas jiena mearkkašit maidige.
Harald Eia ij rikti vienhth altese steemme ulmiem åtna.
Ruoŧa riikkabeaivviválggain čakčat 2010 váilo dušše 16
Rïjhkebiejjieveeljemisnie Sveerjesne tjaktjen 2010, dïhte tjahkan reerenasse ajve 16 steemmh fååtesi juktie jienebelåhkoem åadtjodh.
jiena oažžut eanetlogu dalá ráđđehussii, mii lei dalle.
Darjoeh tihtelem, aalkoem jïh aktem onne teekstem.
Ráhkat ođasášši, mas vuođđun anát Aarebrot jeara-hallama, ja mas deattuhit ovtta su dajaldagain; “ Dálá vuoras olbmot leat nu nággárat ”.
Gaavnh bïevnesh illedahken bïjre dan minngemes tjïelteståvroeveeljemen mænngan dov tjïeltesne. Man gellie steemmh kandidaatide joekehtin ?
Ráhkat ieš ákkaid manne galgá jienastit, ja ovdan-buvtte dan klássas.
Darjoeh argumenth jïjtje juktie steemmereaktoem nåhtadidh, jïh åehpiedehtieh dejtie klaassese.
Digaštala su čuoččuhusa.
” Daan beajjeteje voeresh lea vielie egoisteles sjïdteme ”, Aarebrot jeahta.
Ráhkat bajilčállaga, ingreassa ja láibeteavstta.
Digkiedidie altese vuajnoem.
Doaivubehtet go jienastanvuoigatvuohta 16 jahkásaččaide nanne politihkalaš áŋgiruššama nuoraid gaskkas.
Digkiedidie mejtie vienhtede steemmereaktoe dejtie mah leah 16 jaepien båeries sæjhta dam politihkeles eadtjohkevoetem noeri luvnie nænnoestidh.
Digaštallet dan birra.
Seedth lohkijeprieviem dov voenges plaaran.
Ráhkat čuoggáid ákkain manne vuosttášgeardejienasteaddjit eai ane jienastanvuoigatvuođaset nu ollu go boarrásit jienasteaddjit.
Darjoeh aktem læstoem mannasinie voestesveeljijh eah sijjen steemmereaktoem nåhtedh dan jïjnjem goh båarasåbpoe veeljijh.
Ráhkat dasto árvalusaid doaibmabijuide, mii sáhtášii lasihit válgaoasálastima.
Darjoeh dan mænngan raeriestimmieh råajvarimmiejgujmie mah maehtieh meatan årrodh veeljijelåhkoem lissiehtidh.
Digaštallet mii dasa sáhttá leat sivvan.
LAAVENJASSHS.16-17POLITIHKELES KRIRRIEH
Gávnnat leatgo du suohkanis báikkálaš listtut (gililisttut / oktasašlisttut), mat servet válgii dán čavčča.
Dej minngemes jaepiej dle vuajneme goh daamtaj vaenebe almetjh lïhtseginie sjïdtieh politihkeles krirrine.
Jus juo, makkár áššiin sii beroštit ?
Digkiedidie mannasinie naemhtie.
Árvvoštala dán čuoččuhusa: Olbmot geat eai ane jienastanvuoigatvuođaset, eai sáhte obanassiige berošteame politihkalaš gažaldagain ”.
jallh sympatijem / dåarjoem vuesiehtieh vihties krirride ?
Čále dasto lohkkiidreivve, mas ovdanbuvttát iežat oaiviliid. • Sádde lohkkiidreivve iežat báikkálašaviisii.
• Goerehthguktietsiehkieplaeriejjïhpolitihkeleskrirriejgaskem Nøørjesne lea orreme histovrijen tjïrrh, jïh guktie tsiehkie lea daelie.
• Man muddui du mielas leat oaivečállosat bealát- keahtes, dahje dovddahit go oktiigullevašvuođa / dorjot go muhtin bellodaga ?
Gaavnehth mejtie voenges læstoeh (voenelæstoe / dåaresthpolitihkeles) mah leah meatan veeljemisnie dov tjïeltesne.
• Iskka makkár oktavuohta Norgga aviissain ja politihkalaš bellodagain lea leamaš historjjálaččat, ja movt lea dilli dál ?
Dastegh jaavoe, mah aamhtesh dah voebnesjieh ?
Gávnna lohkkiidreivve dahje kronihka aviissas, maid muhtin politihkkár lea čállán.
Gaavnh aktem lohkijetjaalegem jallh kronihkem plaeresne maam akte politihkere tjaaleme.
• Maid son áigu olahit čállosiin ?
• Maamseedtijesæjhtajaksedhtjaaleginie ?
• Movt son ákkastallá dahje makkár gaskaomiid atná ?
• Buerkesthargumentasjovnem / Guktiedovmïeleaamhtesenbïjre ?
• Maid don oaivvildat ášši birra ?
Tjaeliehaktemvaestiedassem.
Ráhkat listu unnimus golmmain čuoggáin, mas muitalat diŋggain maid váillahat dahje áiggošit buoridit iežat suohkanis dahje fylkkasuohkanis.
Darjoeh aktem læstoem unnemes golme mieriejgujmie dan bïjre datne ohtselh jallh sïjhth bueriedidh dov tjïeltesne jallh fylhkentjïeltesne.
• Iskka maid dat iešguđetge bellodagat, mat servet válgii, oaivvildit daid áššiid birra (Iskka bellodatprográmma, politihkkáriid lohkkiidreivviid, bellodagaid neahttasiidduin jna.).
- Goerehth maam dah ovmessie krirrieh mah leah meatan veeljemisnie, vienhtieh daej gyhtjelassi bïjre (giehtjh krirrieprogrammem, lohkijetjaalegh politihkerijstie, krirriej nedtesæjroeh j. v) - Man krærran datne lih sïjhteme steemmadidh jis edtjh åadtjodh maam datne vaajtelamme ?
• Man muddui leat muđui ovttaoaivilis dán bellodaga / daid bellodagaid politihkalaš prográmmii ?
- Mennie mieresne datne tuhtjh daate krirrie / dah krirrieh aktem poltihkeles programmemåtna / utnieh man bïjre datne siemes ?
Loga guovtti politihkalaš bellodaga bellodatprográmma.
Lohkh krirrieprogrammem dejtie gøøkte politihkeles krirride.
Makkár áššit leat bellodagaid váibmoáššit ?
Mah aamhtesh krirrieh joekoen voebnesjieh ?
Loga aviisačállosiid gos bellodagat ovdanbuktet cealkámušaid.
Lohkh plaerietjaalegh gusnie dah krirrieh soptsestieh.
Berošta go aviisa maid seamma áššiin go bellodat, vai leatgo sis áibbas eará áššit, maid bidjet áššelistui ?
Dah plaerieh dejtie seamma aamhtesidie voebnesjieh goh krirrieh, jallh jeatjah aamhtesh biejjieøørnegasse biejieh ?
Loga aviissaid oaivečállosiid, earenoamážiid hui lahka válgabeaivvi.
Lohkh åvtehkeboelhkide plaerine, joekoen eevre veeljemebiejjien lihke.
• Mii lea oaivečállosa dovdomearka ?
• Mahvæhtahakteåvtehkeartihkeleåtna ?
• Movt du mielas orrot váldodoaimmaheaddjit ovdan - buktime gažaldagaid, mat du mielas orrot dehálaččat válgagiččus ?
• Menniemieresnetuhtjhåvtehkhgyhtjelasshbæjjesevaeltieh mejtie datne tuhtjh vihkeles veeljemegæmhposne ?
• Man birra čállet daid maŋemus beivviid ovdal válgga ja válgabeaivvi ?
• Manbïjretjaelieminiedejminngemesbiejjiejveeljemenåvtelen jïh jïjtjehke veeljemebiejjien ?
Manne doaivvut dieid áššiid deattuhit dál ?
Mannasinie vienhth leavloem beaja daejtie aamhtesidie daelie ?
• Movt lea dilli daid iešguđege bellodagas, mat servet válgii ?
Ohtsedh mielemøølemh plaeresne.
• Iskka movt diekkár oaiviliskkadeamit čađahuvvojit.
• Guktieleaveeljijelåhkoedejtieovmessiekrirridemahleah meatan veeljemisnie ?
• Váldde vára dain oaiviliskkademiin, ja buohtastahtte bohtosiin dasto go dat almmuhuvvo.
• Goerehthguktiedagkeresmielemøølemhdorjesuvvieh.•Spåårhdejtieminngemesmielemøølemidiejïhviertesth dejtie veeljeme- illeahkine gosse dïhte lea gaervies.
• Digaštallet deattuhit go aviissat beare ollu oaivil- iskkademiide válgagiččus – livčče go galgan čállit eambbo politihkalaš áššiid birra ?
• Digkedhmejtieplaeriehferstoerreleavloembiejiehmielemøølemidie veeljemegæmhposne – byøroeh buerebh vielie tjaeledh politihkeles aamhtesi bïjre ?
Ráhkadehpet joavkku.
Vaedtsede tjåanghkan dåehkine.
Gehččet golmma politihkalaš bellodaga neahttasiidduid.
Vuartasjidie nedtesæjrojde golme politihkeles krirride.
Digaštallet movt din mielas orrot dat.
Digkiedidie maam dej bïjre tuhtjede.
Leatgo stuora erohusat neahttasiidduin ?
Stoerre joekehtsh nedtesæjrojne ?
Makkár jurdagiid oaččut bellodaga birra, go geahčat neahttasiidduid ?
Maam krirriej bïjre tuhtjede gosse nedtesæjrojde vuejnede.
Movt sii atnet govaid ja eará ovdanbuktimiid ?
Guktie guvvieh jïh jeatjah åehpiedehtemh åtnasuvvieh.
Leatgo doppe filmmat ?
Filmh aaj nedtesæjrojne ?
Ráhkadehpet joavkku.
Vaedtsede tjåanghkan dåehkine.
Lohket iešguđege bellodaga politihkalaš bloggaid.
Lohkede politihkeles bloggh politihkerijstie ovmessie krirrijste.
Digaštallet makkár jurdagiid oažžubehtet bellodagas, go lohkabehtet bloggaid.
Digkiedidie maam dijjieh krirriej bïjre tuhtjede gosse bloggide lohkede.
Ákkastallet go bloggačállit bures ?
Dah bloggerh hijven argumenth utnieh.
Leatgo stuora erohusat vuohkái movt sii čállet ?
Stoerre joekehtsh guktie tjaelieh ?
Mannet fas jovkui.
Vaedtsede vihth tjåanghkan dåehkine.
Lohket iešguđege bellodaga politihkkáriid Facebook siidduid.
Lohkede Facebook- sæjrojde politihkeridie ovmessie krirrijste.
Movt politihkkárat atnet Facebooka ?
Guktie politihkerh Facebook nåhtadieh- mah dïjrh sijhtieh åvtese buektedh ?
– Makkár ságaid áigot ovdanbuktit ? • Dahket dan seamma politihkkáriid Twitter dieđuiguin.
• DarjoehseammalaakanTwitter-bïevnesigujmiepolitihkerijstie.
Man birra “ twitterastejit ” eanemus ?
Man bïjre jeenjemes ” twitreminie ” ?
Leatgo stuora erohusat Twitter dieđuin ja Facebook dieđuin ?
Stoerre joekehtse Twitter-bïevnesinie jïh maam Facebooksæjrojne tjåådtje ?
Sisttisdollet go Twitter dieđut eambbo politihkkáriid priváhtaeallima birra go Facebook dieđut, vai leatgo sullii seammaláganat ?
Twitterbïevnesinie vielie bïevnesh politihkeri privatejieleden bïjre goh Facebook- bïevnesh, jallh ovrehte seamma ?
dii gávdnabehtet ?
• OhtsedidiepolitihkeleskrirriehYouTubesne.
Gávdnojit go doppe buot bellodagat ?
Maamgaavnede ? Gaajhkh krirrieh desnie ?
Árvvoštallet makkár bellodat orru lihkostuvvan buoremusat YouTubein.
Vuarjasjidie mij krirride dijjieh vienhtede bøøremes læhkaskamme sov YouTubebarkojne.
Jus don livččet PR-ráđđeaddi, maid muhtin politihkalaš bello dat lea bálkáhan rávven dihte sin movt bellodat berre atnit Facebook, twittera ja YouTube válgagiččus.
Ussjedh datne akte PR-raeriestæjja maam akte politihkeles krirrie leejjeme, juktie raerie vedtedh guktie krirrie byøroe Facebook, Twitter jïh YouTube nåhtadidh veeljemegæmhposne.
Movt don rávvešit sin ?
Maam datne raeresth ?
Ovdanbuvtte iežat PR rávvagiid klássii.
Åehpiedehtieh dov PR- raerieh klaas-sese ?
Buohta stahttibehtet iežadet rávvagiid – leago klássa ovttaoaivilis diiguin ?
LAAVENJASSHS.18SUSANNEN VOELPH TJOEVKESEM BÅALTAJEHTIN
Lohket artihkkala “ Susanne olbmát cahkke hedje gintaliid ”.
Lohkh artihkelem ” Susannen voelph tjoevkesem båaltajehtin ”.
Movt Susanne olbmát dahke sihkkarastit geainnu ?
Maam Susannen voelph darjoejin juktie geajnoem gorredidh ?
Dieđát go sullásaš ovdamearkka gos nuorat leat ožžon báikkálašpolitihkkáriid mielde muhtin áššái, mainna barget ?
Guktie tjïelten åejvie reageradi ?
Movt sátnejođiheaddji reágerii ?
Digkiedidie guktie dah nïejth lin maahteme
Digaštallet makkár eará vugiid livčče nieiddat sáhttán dahkat, vai ožžot iežaset ášši ovdan ?
jeatjahlaakan darjodh juktie buektiehtamme sov åssjaldahken darjodh.
BARGOBIHTÁTS.19 BUORIT OLBMOT !
LAAVENJASSHS.19GIERIES GAAJHKESH DOVNESH !
“ Diet lea dušše dušši ” čállet Gatas Parlamenta politihkkáriid lohpádusaid birra válgagiččus.
” Ajve jåasoeh ” Gatas Parlament politihkeri luhpiedimmiej bïjre tjaala veeljemegæmhposne.
lágidivččiidet miellačájeheami.
Maan dijjieh vienhtede- dagke reaktoe ij maehtieh politihkeridie jaehkedh ?
Árvvoštallet maiddái leatgo eará váikkuhankanálat, maid berrešii atnit.
Vaedtsede tjåanghkan dåehkine jïh digkiedidie jiehtegem.
Maid dii oaivvildehpet – leago riekta ahte ii luohttit politihkkáriidda ?
Gatas Parlament veanhta daamtaj daerpies ” olkese gaatose ” vaedtsedh juktie gæmhpodh dan åvteste misse jaahka.
Digaštallet joavkkus dien čuoččuhusa.
Dagke aamhtesh voengespolitihkesne mah dijjem dan jïjnjem eadtjaldehtieh juktie dijjieh lidh
3 Orrot go din mielas politihkkárat ollu dahje unnán báinnahallame miellačájehemiide dahje eará oaivildovddahemiide.
sïjhteme gïrremeraajrosne vaedtsedh ? Tjaelieh aktem læstoem.
Digaštallet leago buorre vai heittot jus politihkkárat hui ollu heivehit iežaset politihka álbmotoaiviliid mielde.
Vuarjasjidie aaj mejtie byøreme jeatjah tsevtsiedimmieåerieh nåhtadidh.
Gatas Parlamenta oaivvilda leat dávjá dárbun “ mannat gáhta ala ” doarrut dan ovddas masa lea jáhkku.
Dijjieh tuhtjede politihkerh jeenjemasth jallh mådtoelaakan tsevtseme sjidtieh demonstrasjovnijste jïh jeatjah mïelevuekijste ?
Leatgo áššit báikkálašpolitihkas, mat áŋgiruššet din nu ollu ahte
Digkiedidie mejtie lea hijven jallh nåake dastegh dah politihkerh jeenjemasth politihkem jarkelimmiej mietie almetji luvnie sjiehtedieh.
OHPPIIDGIHPA 2011 LEA RÁHKADUVVON FÁRROLAGA:
ISBN-978-82-7817-091-5
ČálliidLágádusa birra
Aigine Lavra - Giesie Bassegohppesne
CL-Sámi academica
Åerjelsaemien teekste: Aasta Vangberg
Gálvoseahkka lea guorus
Athos-Ande lea nåajte, sjamane.
Registrere epoastačujuhusa vuostáiváldit ođasreivve ČálliidLágádusas
Dihte lea jijtjemse garanasine dorjeme jih gihtjie Aigine Lavram Satnem dåeriedidh.
Noaidi Áthoš-Ánde girdá gáranasa hámis ja hástá Áigin Lávrra fárrui.
Dah lopme-vaeriej bijjelen vuemien mietie dåvvese.
Olles leavttuin girdiba Muohtagáissáid badjel ja čuovvuba Ceakkoleagi merragáddái.
Giesie Bassegohppesne lea rovmana maanide jih noeride.
Bassegohpi geassi lea mánáid- ja nuoraid- romána mas beasat čuovvut Áigin Lávrra neahkameahttun mátkki gelddolaš ja erenoamaš dáhpáhusaide dološ bassi báikkis.
Daesnie maahta Aigine Lavram dåeriedidh saemiej aejles sæjjan voejkenen tjirrh, jih giltegs govledh mij deahpede.
Girji lea Torkel Rasmussen vuosttas mánáid- ja nuoraidromána.
Gærja lea Torkel Rasmussen voestes gærja maanide jih noeride.
Ovdalis lea son álmmuhan guokte mánáid girjji.
Aerebe lea gøøkte gærjah maanide tjaaleme.
Romána maiddai sáhtát guldalit jietnagirjjis.
Datne aaj daam rovmanem maahtah goltelidh goh tjoejenasse-gærja.