sme2smj.tmxprop>

header> Rihpaskuvlla vázzin Skallujlåhkåt Rihpaskuvla lea fálaldat dutnje geas lea miella diehtit eanet eallima birra ja gii háliidat oahppat risttalaš oskku birra ja maid dat sáhttá mearkkašit dutnje. Skallujlåhkåm l fálaldahka dunji gut la viessomis miellogis ja sidá diehtet ienebuv ristalasj jáhko birra ja majt dunji mierkki. Rihpaskuvlaáiggis don oaččut ságastallamiid, humademiid ja ipmilbálvalusaid bakte vejolašvuođa jurddahit gii don leat ja masa don oskkut. Skallujlåhkåmájgen oattjo iehtjádij siegen ságástallamij, ságastimij ja jubmeldievnoj baktu máhttelisvuodav ájádallat birra gut dån la ja masi jáhká. Dat guoská oskuáššiide dego gii Jesus lea ja mii čállo Biibbalis. Jáhkkogatjálvisáj birra l nåv gåk gut la Jesus ja mij la tjáledum Rámadin. Muhto dat guoská maid vuđolaš olmmošlaš áššiide, ovdamearkan dasa mii lea riekta ja boastut, ustitvuhtii, ráhkisvuhtii, seksii, mii eallima ulbmil lea. Vuodo l aj ulmutjij ássjij birra, buojkulvissan mij la duolla ja mij ij la vierre, venakvuoda, gieresvuoda, seksa, viessoma sisanádusá birra. Áššit mat bohtet juohkehačča ovdii danin go ii gii ge eale iežas eallima akto. Ássje maj gájkka ulmutjijn la aktavuohta danen gå ij aktak vieso ietjas viessomav aktu. Rihpaskuvlaáigi loahpahuvvo rihpaskuvlaipmilbálvalusain. Skallujlåhkåmájgge l hiejtedum skallidimjubmeldievnujn. Rihpaskuvla lea du gásttašeami duođaštussan. Skallo l duv gástadusá duodastibme. Ipmila čalmmiin juohkehaččas lea árvu. Jubmela åvdån li gájkka ulmutja árvulattja. Rihpaskuvla lea vuohki dán duođaštit juste dutnje. Skallujlåhkåm la vuohke duodastit dáv jur dunji. Ruoŧa Girku ordne juohke jagi sámi rihpaskuvlla ovttasbargguin Ruoŧa girku Sámiráđiin, Härnösanda ja Lulea bismágottiid Sámi refereansajoavkkuin ja Sáminuorain. Skallujlåhkåmläger sámijda Svieriga girkko juohkka jage ásat sáme skallujlåhkåmlägerav aktijbargon Sáme girkkorádijn Svieriga girkkon, Sáme referänssajuohkusijn Härnösánda ja Julevu stiftan, ja Sámenuorajn. Eanet dieđuid jagi 2012 sámi rihpaskuvlla birra oaččut Birgitta Simmas Lulea bismágottis:: 0920-49 24 58. Ienep diededimev lägera birra 2012 aktavuodav válde Birgitta Simmajn Julev stiftan: 0920-4924 58. Girkoválggat čakčamánu 18. beaivvi. Girkkoválljim ragátmáno 18. Don ieš válljet. b.. Dån vállji. Ruoŧa girkus leat sullii 7 miljovnna miellahttu geat háliidit leahkit mielde ja váldit ovddasvástádusa, ovddidit ja hábmet girku boahtteáiggi. Svieriga girkkon li ienep gå 7 miljåvnnå sebrulattja ja doarjoduvvá ulmutjijs gudi sihti girkkuj säbrrat ja åvdåsvásstádusáv válldet, åvdedit ja hábbmit girkko boahtteájgev. Čakčamánu 18. beaivvi leat miellahttuin geat leat deavdán 16 jagi ja leat čálihuvvon Ruoŧas vejolašvuohta leahkit mielde ja váikkuhit geat galget oažžut luohttamuša stivret Ruoŧa girku njeallje jagi ovddosguvlui. Ragátmáno 18 b. li gájkka sebrulattjajn gudi li 16 jage dävddám ja li álmmuktjáledum Svierigin máhttelis bájnatjit gudi galggi oadtjot åskov Svieriga girkkov boahtte niellja jage stivrrit. Ruoŧa girku doaibma lea viiddis ja gokčá ollu. Svieriga girkko doajmma le vijdes ja gåbttjå moadda ássjesuorge. Girku háliida leahkit sadjin jearaldagaide ja ságastallamiidda, sadjin gos oktavuohta, vuoiŋŋalašvuohta ja Ipmila lagašvuohta deaivvadit. Girkko sihtá årrot sadjen gatjálvisájda ja ságastallamijda, tjåhkanimsadjen aktisasjvuohtaj, vuojŋŋalasjvuohtaj ja aktavuohtaj Jubmelijn. Girkun mii addá doaivvu ja doaibmá juohke olbmo vuoiŋŋalaš dearvvašvuođa ovddas. Girkko mij dårvov vaddá ja åvdet juohkka ulmutja sielulasj varresvuodav. Rabas ja lagaš Girkun mii veahkeha olbmoid geat dárbbašit veahki. Rabásmielak girkko mij le ulmutjij lahka ja fámodimij bielen. Gos risttalaš ja olmmošlas árvovuođđu šaddá duohtan praktihkalaččat, sihke dáppe ruovttus ja olgoriikkas, ilus ja morrašis, árgabeaivvis ja bassebeavvis. Gånnå ristagis ja almasjvuoda árvvovuodo praktihkalattjat dåjmaduvvá, Svierigin ja ålggorijkan, ávon ja surgon, árggabiejven ja basen. Gosa Ruoŧa girku galgá bidjat fámus ? Gåsi galggá Svieriga girkko fámojt biedjat ? Gávdnot go lihkushisvuođat ja roasut leat dáhpáhuvvan ? Håhkkånimsajijn ja sårmmesajijn gávnnut ? Gásttahit, konfirmeret, vihahit ja hávdádit ? Gástadibmáj, skallidibmáj, fiesstimij ja hávddádibmáj ? Guossástallat boarrasiid, skihpa ja oktonas olbmoid ? Vuorrasijt, skihppijt ja aktuviessojt guossidit ? Báhtareaddji jearaldagaide ? Báhtariddjeássjijda ? Ávvudit juovllaid, beassážiid ja hellodagaid ? Javlaj, bässátjij ja ájlistagáj basodibmáj ? Birasbargui ? Birásbargguj ? Fuolahit girkoráhkadusaid ? Girkkohuodnahij huksamij ? Vuoiggalaš gávppašeapmái ? Rievtugis oassásijda ? Musihkkadoaibmaide mánáide ja nuoraide ? Mánáj ja nuoraj musihkkadåjmajda ? Girkoválggat čakčamánu 18. b.. Girkkoválljim ragátmáno 18. b.. Girkoválggain čakčamánu 18. b. don válljet gosa Ruoŧa girku galgá bidjat fámu lagamuš njeallje jagi. Girkkoválljimin ragátbiejve 18. b. dån vállji gåsi Svieriga girkko galggá boahtte niellja jage fámojt biedjat. Geasa attát luohttamuša ? Gesi sidá åskov vaddet ? Válgabeaivvi don jienastat jienastangoarttas namahuvvon válgalanjas maid oaččut ruktui boastta bakte maŋemusat borgemánu 31. b.. Válljimbiejven dån jienasta válljimlanján mij jienastimkårtån vuojnnu. Gänna le jienastimriektá oadtju jienastimkårtåv brevvalådaj maŋemusát bårggemáno 31. b.. Dasa lassin das čuožžu maiddái jus gávdnojit sierra jienastanvuostáiváldinbáikkit válgabeaivvis. Jus válljimbiejven li moadda sierralágásj jienastimsaje de jienastimkårtån dajt aj vuojná. Dån máhtá aj válljimbiejve åvddål jienastit. Girkoválggain leat golbma dehe njeallje válgga Girkkoválljim la gålmmå jali niellja válljima Girkoválggain don jienastat golbma dehe njeallje válggain, dan mielde makkár báikkálaš organisašuvdna lea dan searvegottis masa don gullot. Duv tjoaggulvisá bájkálasj organisásjåvnnå mierret jus dån girkkoválljimin galga gålmån jali nieljen válljimin jienastit. 1) Girku alimus stivra dehe njuolggaválljejuvvon girkoráđđi. 1) girkkofábmoduvvama jali njuolggaválljidum girkkoráde Dás gieđahallojuvvojit áššit mat gullojit searvegotti eallimii, o.m.d. doaibma mii jođihuvvo ja makkár ulbmiliid searvegoddi galgá ollašuhttit. Sij giehtadalli ássjijt ma gulluji tjoaggulvisá iellemij, bv. mij dåjmaduvvá ja makkir ulmijda tjoaggulvis galggá barggat. 2) Searvegoddeovttastus 2) aktisasj girkkofábmoduvvama Dávjá barget máŋga searvegotti ovttas ruhta- ja hálddašanáššiin. Moadda tjoaggulvisá álu aktijbarggi ekonomalattjat ja tjuottjodime hárráj girkkoaktisasjvuodan. Searvegoddeovttastus mearrida návccaid, gittaopmodaga ja seammásullasaš áššiid birra. Aktidum girkkofábmoduvvama mierredi luohkoj tjuottjodimev, huodnaássjij ja dakkirij birra. 3) Bismágotti áirrasgoddi 3) stiftafábmoduvvama Ruoŧa girku lea juhkojuvvon golbmanuppilohkái bismágoddái. Svieriga girkko le juogedum lågenangålmmå stifftaj. Juohke bismágoddi jođihuvvo bismmás. Juohkka stiffta biskåhpas lájddiduvvá. Bismágoddi galgá o.m.d. doarjut searvegottiid ovddidit doaimmaideaset. Stiftaj barggogåhttjusijda gulluji tjoaggulvisájt doarjodit ja daj bargov åvdedit. 4) Girkočoahkkin 4) girkkotjåhkanibme Girkočoahkkin lea Ruoŧa girku alimis mearrideaddji orgána 251 áirasiin. Girkkotjåhkanibme le Svieriga girkko alemus mierredimorgána gånnå li 251 sebrulattja. Dás mearriduvvojit oktasaš áššit, mat o.m.d. gusket girku njuolggadusaide ja gásttahan-, rihppaskuvla-, vihahan- ja hávdádusáššiide. Sij mierredi aktisasj ássjijt ma guosski bv. girkko njuolgadusájda degu ássje gástadime, skallidime, fiesstima ja hávddádime birra. Oainnát jienastangoarttas majn válggain sáhtát jienastit. Duv jienastimkårtån vuojná makkir válljimijn máhtá jienastit. Govva-organisašuvdnagovvideapmi Njuolggaválljima Njuolggoválggat Rijkalasj mierre Sisriikkalaš dássi Girkkotjåhkanibme Girkočoahkkin Girkkostivrra Bismágotti stivra Dajvak mierre Báikkálaš dássi Bájkálasj mierre Báikkálaš dássi go searvegoddi ii leat mielde searvegoddeovttastusas Bájkálasj mierre gå tjoaggulvis ij sebra girkkoaktisasjvuohtaj Báikkálaš dássi go searvegoddi lea mielde searvegoddeovttastusas Bájkálasj mierre gå tjoaggulvis säbrrá girkkoaktisasjvuohtaj Searvegoddeovttastus Aktisasj girkkofábmoduvvama Girkolávdegoddi Girkkosiebrreráde Girku áirrasgoddi Girkkofábmoduvvama Girkoráđđi Girkkoráde Njuolggoválggain válljejuvvon girkoráđđi Njuolggaválljidum girkkoráde Báikkálaš girkočoahkkin Girkkojiednadak Ná dat doaibmá Návti doajmmá Ránes ruođut = orgánat maid mii válljet girkoválggain. Rávvis nieljetjiegaga = orgána majda válljip girkkoválljimin. Ollásit devdo-juvvon devdojuvvon vilges ja ránes ruođut = mearrideaddji orgánat. Dievdedum vielggis ja rávvis nieljetjiegaga = mierredimorgána. Ruođut main leat viivvat = doaibmaheaddji orgánat. Sáhtsodum nieljetjiegaga = dåjmadimorgána. Njuolggoválggain válljejuvvon girkoráđđi lea sihke mearrideaddji ja doaibmaheaddji orgána. Njuolggaválljidum girkkoráde le mierredim ja dåjmadimorgána. Jus dus lea njuolggus jienastat golbma dehe njeallje válggain, de jienastat Girkočoahkkin- ja bismágotti áirrasgotti válggain ja maiddái ovtta dehe guovtti báikkálaš válggain dan mielde jus searvegoddi gullo searvegoddeovttastussii vai ii. Gänna le jienastimriektá jienas gålmån jali nieljen válljimijn, d. j.. Girkkotjåhkanibmáj, stiftafábmoduvvamijt ja avta jali guovte bájkálasj orgánaj. Duohke dasi le jus tjoaggulvis gullu girkkoaktisasjvuohtaj jali ij. Jienasteapmi Jienastibme Jienastanvuohki lea sullii seammálágán go eará almmolaš válggain. Jienastibme le vargga sämmiláhkáj gå álmmukjienastibme. Don fertet geavahit jienastangoartta jus jienastat ovdal válgabeaivvi ja jus don jienastat sierra jietnavuostáiváldinbáikkis. Viertti dujna jienastimkårttå jus jienasta jienastimbiejve åvddål ja jus jienasta sierralágásj jienastimsajen. Váikko jienastat válgalanjas dus ferte leat jienastangoarta mielde. Juska vil jienasta válljimlanján viertti jienastimkårtåv maŋen válldet. Válgabeaivvis čakčamánu 18. beaivvi Válljimbiejven ragátmáno 18. b.. Válgalanjas Válljimlanján Jienastangoarttas čuožžu man válgalanjas don sáhtát jienastit ja rahpanáiggit. Jienastimkårtån vuojná makkir válljimlanján máhtá jienastit ja makkir rabásájge li. Sierra jietnavuostáiváldinbáikkiin Sierralágásj jienastimsajijn Muhtomin gávdnojit maiddái sierra jietnavuostáiváldinbáikkit, jus dakkárat gávdnojit válgabeaivvis de čuožžu jienastangoarttas leat dieđut báikki ja áiggiid birra. Muhttijn ásaduvvi aj sierralágásj jienastimsaje. Jus dakkira gávnnuji válljimbiejven de vuojná sajijt ja rabásájgijt jienastimkårtån. Ovdal válgabeaivvi Válljimbiejve åvddål Doaimmahagat olles riikkas Dåjmadagá ålles rijkan Gaskal čakčamánu 5. ja 14. beivviid don sáhtát jienastit ovddalgihtii searvegoddedoaimmahagain olles riikkas. Ragátmáno 5. b. ja ragátmáno 14. b. gaskan máhtá jienastit pastora- / tjoaggulvisdåjmadagájn ålles rijkan. Váldde aktavuođa searvegottiin gos áiggut jienastit jus dárbbašat eanet dieđu. Lassediedojt oattjo tjoaggulvisás gånnå sidá jienastit. Sierra jietnavuostáiváldinbáikkit Sierralágásj jienastimsaje Sáhttet maiddái gávdnot sierra jietnavuostáiváldinbáikkit mat leat rahpasat ovddalgihtiijienasteami várás. Máhtti aj gávnnut sierralágásj jienastimsaje ma li rahppot válljimbiejve åvddål.. Váldde aktavuođa iežat searvegottiin vai beasat diehtit makkár vejolašvuođat leat. Sáhkada ietjat tjoaggulvisájn jus sidá máhttelisvuodajt gullat. Jienastit reivve bakte Brevvajienastibme Nubbi vuohki jienastit ovddalgihtii lea reivve bakte. Brevvajienastibme le ietjá vuohke jus sidá åvddåla jienastit. Dalle don dárbbašat ” reivejienastanpakeahta ”, dan don ieš diŋgot iežat searvegoddedoaimmahagas. Dalloj dárbaha ” brevvajienastimskurpov ” mav rávvi duv pastora- / tjoaggulvisdåjmadagás. Das leat visot maid don dárbbašat, earret eará guorus válgalihput maid ieš beasat deavdit. Skurpon li majt dárbaha, i.s. tjálek válljimsiedil mav iesj máhtá dievddet. Dábálaččat don goitge sáhtat oažžut válmmasit devdojuvvon válgalihpuid dan nominerenjoavkkus masa áiggut jienastit. Nammadimjuohkusis masi ájgo jienastit álu máhtá oadtjot válljimsiedilijt ma li åvddålprienntidum. Du reivejietna ferte ollet ovdal čakčamánu 14. beaivvi. Duv brevvajienastibme viertti maŋemusát ragátmáno 14. b. jåvsådit. Jienasteapmi áirrasa bakte Sáttakjienastibme Jienasteapmi áirrasa bakte dáhpahuvvá sullii seammáláhkai go reivve bakte muhto lea vuosttažettiin oaivvilduvvon daidda geat leat áigun jienastit válgalanjas muhto leat eastašuvvan válgabeaivvis. ” Sáttakjienastibme le brevvajienastime sjimuk, valla le åvdemusát alternatijvvan sunji gut le ájggum válljimlanján jienastit valla válljimbiejven ij buvte. ” Reivejienastanpakeahta ” sisdoallá maiddái visot maid don dárbbašat áirrasjienasteami várás. Brevvajienastimskurpon ” li gájkka majt sáttakjienastattijn dárbaha. Geaidda sáhtát jienastit ? Gejda máhtá jienastit ? Girkoválggain don jienastat nominerenjovkkui, mij vástida bellodaga almmolaš válggain. Girkkoválljimin jienasta nammadimjuohkusij, degu belludagájda álmmukválljimijn. Sáhtát maiddái persuvnna ala jienastit. Duv tjoaggulvisás oattjo diedojt makkir juohkusijda máhtá jienastit. Dat mearkkaša ahte don bijat ruossa dan evttohasa ovdii nominerenjoavkku listtus maid eanemusat háliidat galgá beassat sisa. Gávna aj listajt bielen www.svenskakyrkan.se Válgaboađus Válljimbåhtusa Ruovttusiiddus www.svenskakyrkan.se oainnát gaskaboddosaš bohtosiid bidjojuvvot sisa dađi mielde go jienat rehkenastojuvvojit čoahkkái maŋŋel go leat válgalanjaid dahppan. Båddåsasj båhtusa vuoseduvvi bielen www.svenskakyrkan.se maŋenagi gå aktij riekkniduvvi válljimlanjáj dahppama maŋŋela. Loahpalaš boađus almmuhuvvo earret eará ruovttusiiddus go bismágottit leat dárkkistan visot jienaid. Maŋemus boados vuoseduvvá i.s. bielen www.svenskakyrkan.se gå stifta li gájkka jienastimijt ållåsij riekknim. Don, geas lea njuolggus jienastit, oaččut jienastangoarttat ruktui boasttain maŋemusat borgemánu 31. beaivvi. Dån gänna le jienastimriektá galga maŋemusát bårggemáno 31. b. duv jienastimkårtåv oadtjot häjmmaj rájadum. Jienastangoarttas gávdnojit du persovnnalaš dieđut ja das čuožžu maiddái makkár válggain don beasat jienastit, goas ja gos. Jienastimkårtån vuojná persåvnålasj diedojt degu makkir jienastimijn oattjo jienastit, ja gånnå ja goassa jienastit máhtá. Jus leat láhppan jienastangoartta dehe jus das leat boasttu dieđut, váldde aktavuođa Girkostivrrain, Svenska Kyrkan, 751 70 Uppsala, Jus dån le jienastimkårtåv láhppám, jali jus danna le juoga boasstot, de dån máhtá sáhkadit girkkostivrajn, Kyrkostyrelsen, Svenska kyrkan, 751 70 Uppsala, 018-16 96 00 (Informationsservice), jali ådåsav rávvit bielen www.svenskakyrkan.se. son gii ii leat ožžon jienastangoartta muhto oaivvilda ahte sus lea njuolggus jienastit galgá maiddái váldit aktavuođa Girkostivrrain. Gut ij le jienastimkårtåv oadtjum, ja adná sujna le jienastimriektá galggá aj girkkostivrajn sáhkadit dan birra. Jienastangoarta sáddejuvvo dan čujuhussii gos leat čálihuvvon. Jienastimkårttå rájaduvvá duv álmmuktjáledumadrässaj. Duppál jienastangoarta fáksejuvvo searvegoddái gos jienastat ja Ruoŧa Girku olgoriikkasearvegottiide. Jienastimkårtåv máhttá gärddádit ja dakkir gärddusav máhttá fáksit tjoaggulvissaj gånnå jienasta ja Svieriga girkko ålggorijkatjoaggulvisájda. VálddUS daV ViSámEgillii Oa jv vadus GIRKOGIEHTAGIRJÁI Válddus davvisámegillii Svieriga girkko girkkogiehtagirjjáj VálddUS daV ViSámEgillii váll jim julevsámegiell á j Ovdasátni Oa jv vadus allameassu / meassu / ipmilbálvalus Svieriga girkko girkkogiehtagirjjáj Oahpohis olbmos dollojuvvon ipmilbálvalus váll jim julevsámegiell á j girkolaš doaimmahusat allamässo / mässo / jubmeldievnno Gásttašeapmi Konfirmašuvdna Vihaheapmi Hávdádeapmi sahte almatjis dåjmadum jubmeldievnno Čoagganeapmi girkkolasj dåjmadime - Girkobielločuojaheapmi - Sálbma - Álggahansánit - Ándagisluoitinrohkos, Suttubeastinsánit dahje Lohpádussánit - Giittusrohkos (sáhttá biddjot Girku ovddasrohkosa oktavuhtii) - Kristusčuorvvas - Máidnunlávlla (Gloria ja Laudamus) - Beaivvi rohkos - Bielloskuoladibme - Sálmma - Álggembágo - Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo, Gijtulvisråhkålvis (máhttá girkko åvdåsråhkålvisá sähkaj biejaduvvat) - Kristusijtjuorvas (Kyrie) - Hievedus (Gloria ja Laudamus) - Udnásj åhkålvis Sátni Báhko - Teakstalohkan Boares testamenttas - Sáltarsálbma - Episttallohkan - Sálbma - Evangelium - Hallelujačuorvvas - Sárdni - Oskkudovddastus (Credo) - Sálbma - Ándagisluoitinrohkos, Suttubeastinsánit dahje Lohpádussánit (guđđojuvvojit eret jus dát oassi juo lea leamaš Čoagganeamis dahje biddjo Girku ovddasrohkosii.) - Girku ovddasrohkos (sáhttá sisttisdoallat rohkosa gásttašuvvon, konfirmerejuvvon ja náitalan olbmuid sihke giitalussániid jábmiide). (Ándagisluoitinrohkos, Suttubeastinsánit dahje Lohpádussánit sáhtet biddjot Girku ovddasrohkosii.) - Lågos Oabme testamentas - Sálmajgirjjesálmma - Epistellågos - Sálmma - Evangelium - Hallelujatjuorvas - Sárnne - Jáhkodåbdåstibme (Credo) - Sálmma - Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo (báhtsi jus Tjoahkkimin jali Girkkoåvdåsråhkålvisán lågåduvvá) - Girkko åvdåsråhkålvis (dánna máhttá råhkålit sijá åvdås gudi li gástadum, skallidum, fiesstidum ja aj jábbmegij åvdås gijtulvisråhkålvisáv låhkåt) (Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo máhttá lågåduvvat aktan Girkko åvdåsråhkålvisájn.) mális máles - Sálbma (Válmmastallan / Offertorium) - Máidnun (Sursum Corda ja Prefašuvdna) - Bassi (Sanctus) - Eahkedismálisrohkos - Hearrá rohkos - Láibbi doadjaleapmi - Hearrá ráfi (Pax) - Sálmma (Gárvedibme / Offertorium) - Hievedussárnnom (Sursum corda ja Prefasjåvnnå) - Ájlis (Sanctus) - Iehkedismálesråhkålvis - Härrá råhkålvis - Lájbbedoadjem - Härrá ráfe (Pax) - Jubmela Libba (Agnus Dei) - O Ipmila láppis (Agnus Dei) - Eahkedismállásiidjuohkin - Eahkedismállásiidrohkos - Juohkem - Iehkedismállása gijtulvisråhkålvis Vuolggaheapmi Rájadus - Sálbma / Máidnun / (Benedicamus) - Buressivdnádus - Vuolggahansánit - Sálbma ja/dahje Loahppamusihkka (Postludium) jus Sálbma i leat Máidnuma oktavuođas - Sálmma / Hievedus (Benedicamus) - Buorissjivnnjádus - Rájadusbágo - Sálmma ja / jali Hiejttemtjuojadibme (Postludium) (gå sálmma ij le Hievedussan lávloduvvam.) ČOagganEaPmi mässo / jubmeldievnno b / v: (Ipmil:) Áhči ja Bártni ja Bassi Vuoiŋŋa nammii. - Härrá råhkålvis (jubmeldievnno) dahje b.: Rájadus Ipmila, golbmaoktalačča nammii. dahje b.: h / v: (Jubmela) Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. Buressivdnádus lehkos min ipmilbálvalusas. dahje b.: jali h / v: Gålmaktes Jubmela namán jali h / v: Buorissjivnnjeda mijá jubmeldievnov. Mii leat čoagganan doallat ipmilbálvalusa ovttas. dahje b.: jali h / v: Lip tjåhkanam jubmeldievnov aktan basodit. Bassi, bassi, bassi lea Hearrá Sebaot. jali h / v: Ájlis, ájlis, ájlis le Härrá Sebaot. Oppa eatnan lea dievva su hearvásvuođas. Åbbå ednam le dievas duv herlukvuodas. 11 čoagganeapmi 12 tjoahkkim álggahansánit 1 Don guhte leat sivdnidan máilmmi ja buot mii dan alde lea, guhte maiddái leat almmi ja eatnama Hearrá, don it oro tempelis mii lea ráhkaduvvon olmmošgieđain. álggembágo 1 Dån guhti le sjivnnjedam väráldav ja gájkka danna, guhti le alme ja ednama Härrá, dån i åro tiemmpelijn ma almasjgiedas li tsieggidum. Albmi ja almmiid albmi eat du čáhkat. Alme ja almij almme e duv tjáhkkida. Don leat dás - ii guhkkin ovttasge mis. Dánna dån le, ille avtastik mijás guhkin. Odne mii eallit, lihkkat ja leat orrume. Dujna viessop, vájaldip ja lip. Don leat min álgu ja joksanmearri. Dån le mijá álggo ja måhkke. Buot máilmmi álbmogiiguin buot áiggiid mii giitit ja máidnut du. Gájkka ednama álmmugij ja gájkka ájgij gijttep ja hievedip duv: álggahansánit 3 Dál lea Ipmila áigi. álggembágo 3 Dálla le Jubmela ájgge. Dás viesustis son váldá min lieggasa ja čuovgasa sisa. Dánna viesonis tjoahkki mijáv lieggasij ja tjuovggaj. Dál lea Ipmila áigi. Dálla le Jubmela ájgge. Dál gálgá su sátni min rivttes geainnuid láidet ja veahkehit min oskut. Dál suv bágo mijáv lájddijisá ja viehkedisá jáhkket. Dál lea Ipmila áigi. Dálla le Jubmela ájgge. Dál sihtat rohkadallat ja dan vuostáiváldit maid Ipmil sihtá midjiide addit. De sihtap råhkådallat ja duosstot majt Jubmel vaddá. álggahansánit 8 Duoddariid ja rabas eatnamiid Ipmil, mehciid ja rikkis máŋggabealatvuođa Ipmil, álggembágo 8 Várij ja rabás ednamij Jubmel, vuomij ja valjes moattegerdak Jubmel, stádaj ja gålgge rievddadiddje iellema Jubmel, duv lahka sihtap viessot, duv namán sihtap råhkådallat. gávpogiid ja molsašuddi eallima Ipmil, du lahka mii sihtat eallit. álggembágo 13 Mijá Jubmel le buorre ja ármmogisvuodajn sån mijáv duossto. du namas mii sihtat rohkadallat. Jubmel mijáv åhtså gå sujsta gájddanip, ja sån sihtá mijáv tjuodtjeldahttet gå mijá iellemijt lip uhtsahime. álggahansánit 13 Ipmileamet lea buorre ja vuostáiváldá min árbmugasvuođain. 13 tjoahkkim ándagisluoitinrohkos 3 Mon dovddastan dutnje, bassi Ipmil, ahte dávjá ja máŋgga láhkái ándagisluojttemråhkålvis 3 tj: Dåbdåstav dunji, ájlis Jubmelij, álu ja moatteláhkáj lev suddodam ussjolvisáj, bágoj ja bargoj. Jurddaš mu ala váibmoláđisvuođain ja atte munnje Jesus Kristusa dihte ándagassii maid lean rihkkon du vuostái. Mujte muv ármmogisvuodajnat ja luojte muv mättojt ándagis Jesus Kristusa diehti. (h.: (Gula dál juohke váimmu jávohis:..) Härrá, gulá juohkka vájmo sjávo dåbdåstimev: … ándagisluoitinrohkos 4 s: Jesus Kristus, mon boađán du lusa ohcalaeme dálkkasteami och čuoččáldahttojumi. ándagisluojttemråhkålvis 4 tj: Jesus Kristus, duv lusá boadáv tjoavddalimev ja dálkkudimev åhtsålime. Atte munnje ándagassii maid sivdnádusaidat vuostái, lagamuččaidan ja ieš iehčan vuostái lean suddudan. Vatte munji ándagis majt sjivnnjádusá, muv guorraulmutjij ja iehtjama vuosstij lev dahkam. Vuostáiváldde mu du lohpádusat mielde ahte it hilggo geange guhte du ohcá. Duosto muv jáhtot milta juhte dån i avtanik hilgo guhti duv åhtså. ándagisluoitinrohkos 7 S: Ipmil, duinna sáhtán sárdnut maid ihkinassii siđan. ándagisluojttemråhkålvis 7 tj: Jubmel, dujna oattjov akta mav sáhkadit. Atte mu meaddimiid ándagassii (maid dál jávohaga dutnje dovddastan..) Jesusa nammii. Vatte muv mieddemijt ándagis, (majt dál dunji sjávot sárnov …) Jesusa namán. lohpádussanit 1 b / v: Ipmil lea agálaš. ándagisluojttem 1 h.: Ipmil čuvge muođuidis midjiide dálkkasteapmin, čuožžileapmin ja eallimin. Dunji guhti áno suttoj ándagisluojttemav sárnov mån Jesus Kristusa gåhttjoma milta: Dunji le ándagis luojtteduvvam Áhtje ja Bárne (+) ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. 14 čoagganeapmi 14 tjoahkkim lohpádussanit 2 b / v: Ipmil (mearehis ráhkisvuođastis) ráhkista, lonista ja addá ándagassii. ándagisluojttem 2 h.: Jubmel (gietjedis gieresvuodanis) ähttsá duv, lånesta duv ja luojttá dunji ándagis. giittusrohkos 1 s: Ipmil, min Áhčči, mii giitit go geaidnu du lusa álo lea rabas Jesus Kristusa bokte. jáhttembágo 1 h / v: Nåhkåmahtes le Jubmela ármmo. Nanostahte min oskku, lasit min doaivvu ja nanne min ráhkisvuođa. Ámen. Jubmel árudijás tjuovggi mijá dálkudibmen, doarjjan ja iellemin. giittusrohkos 2 s: Giitu, Ipmileamet, go boađát midjiide ándagassiiaddojumiin ja attát midjiide fámu eallit. Ámen. jáhttembágo 2 h / v: Jubmel (gietjedis gieresvuodanis) ähttsá, lånesta ja luojttá midjij ándagis. giittusrohkos 3 s: Giitu. gijtulvisråhkålvis 1 tj: Jubmel, mijá Áhttje, mij gijttep, gå gäjnno duv lusi agev le rahppot Jesus Kristusa baktu. Ipmileamet, go buot du ráhkisvuhtii čáhká, giitu dan ovddas ahte don ođđa eallima attát ja roahkkatvuođa šaddat ja ahte váikkuhat árbmugasvuođain min siste. Viehkeda mijáv duv ándagisluojttemin viessot. Gievrroda mijá jáhkov, laseda midjij dårvov ja nanni mijá gieresvuodav. Ámen. Amen. 15 čoagganeapmi 15 tjoahkkim guođđinrohkos 1 s: Árbmugas Ipmil, du ráhkisvuođas siđan eallit ja ráhkisvuođa lebbet. guodemråhkålvis 1 tj: Ármmogis Jubmel, Duv gieresvuodan sidáv viessot ja gieresvuodav iehtjádijda vaddet. Daga mu neavvun du ráfái. Dagá muv ráfe nävvon. Basa mu vai buhtisin šattan. Dálkkoda mu vai dearvvašin šattan. Gease mu iežat lusa vai váibmu oččošii ráfi. Rájnni muv vaj rájnan sjattav, divo muv vaj varrásin sjattav, lájddi muv duv lusi vaj vájmmo ráfev oadtjo. Ámen. Amen. guođđinrohkos 2 s: Don guhte sihtet mu eallima ja leat sivdnidan mu dáhtot mielde, buot mii lea mu siste don dovddat ja fátmmastat láđisvuođain, heajuid sihke gievrraid, buohcciid ja sin geat leat dearvasat don dovddat. guodemråhkålvis 2 tj: Dån guhti muv iellet sihti ja muv sidodat milta sjivnnjedi, gájkka mujna dån dåbdå ja fármasta muv libbogisvuodajnat, fámodimev ja gievrav, skihpasav ja varrásav. Dan dihte mon guođán iehčan dutnje almmá baluid haga dahje evttuiguin. Dan diehti balo dagi iehtjam dunji guodáv. Deavtte mu du buriinat, vai šattan buressivdnádussan. Dievde muv buorijnat, vaj luluv sjaddat buorissjivnnjádussan. Mon rámidan du viissisvuođa, don guhte heajuid ja geahnohemiid vuostáiválddát ja biját dávvirat rašes láirelihtiida. Mån guddnedav duv vijssudagáv, dån guhti ietjat lusi váldá fámodimev ja sjäbttjásav ja oamát bieja rasjes rájrrelihttáj. Ámen. Amen. 16 čoagganeapmi 16 tjoahkkim kristusčuorvvas 1 b / v: Hearrá, don šaddet min vielljan. kristusijtjuorvas 1 sv. Psb. 695:1, se bilaga h / v: Härrá, dån vielljama sjaddi. Don dovddat min heađi. dån niedama dåbdå. Don guddet dan ruossat alde. Dav ruossat nanna guoddi. Lonis árpmuinat ! Lånesta mijáv. s: Árpmit min, Hearrá. tj: Härrá, ármmálaste. b / v: Kristus, don leat ealli Hearrá. h / v: Kristus, dån le ielle Härrá. Don leat minguin lohpádusainat. Åro jáhtut milta miján. Várjal don min lahka du. Aneda mijáv guoranat. b / v: Hearrá, don čohkkát Áhči olgeš gieđa bealde. tj: Kristus, ármmálaste. Rohkadala min ovddas ja nanne min oskomet. Råhkåla mijá åvdås ja jáhkoma nanni. Mii geahčadit du boahtima beaivái. Vuordatjip duv boahtembiejvev. Boađe don, Hearrámet. Boade, Härráma ! s: Árpmit min, Hearrá. tj: Härrá, ármmáláste. kristusčuorvvas 2 SvPs 695:4, se bilaga b / v: Don girkkis iđitbeaivváš, atte ráhkisvuođa. kristusijtjuorvas 2 sv. Psb. 695:4, se bilaga h / v: Dån ihkát bájtte biejvváma, vatte gieresvuodav. s: Hearrá, árpmit min (Kyrie eleison). tj: Härrá, gulldala (Kyrie eleison). b / v: Don ealli geaidnu eallimii, atte oskku, dorvvu. h / v: Dån ielle gäjnno iellemij, vatte dårvov, jáhkov. b / v: Don rabas uksa almmálaš, atte doaivvu, ávu. Dån rabás uksa almmelasj, vatte doaivov, vuorbev. S: Hearrá, árpmit min (Kyrie eleison) tj: Härrá, gulldala (Kyrie eleison). kristusčuorvvas 4 se bilaga s: Árpmit min, Hearrá, árpmit min, Hearrá, árpmit min, Hearrá. kristusijtjuorvas 4 (musikserie C, se bilaga) tj: Ármmálaste, Härrá, ármmálaste, Härrá, ármmálaste, Härrá. Kyrie eleison. 17 tjoahkkim máidnunlávlla 5 SvPS 697:2, se bilaga b / v: Ipmilii lehkos gudni ja ráfi eatnamis, olbmuide, geaid son ráhkista. hievedus 5 sv. Psb. 697:2, se bilaga h / v: Jubmelij årrus guddne ja ráfe ednamin almatjijda gejt ähttsá. s: Beaivvi ja mánu násttiid ja balvvaid biekkaid ja báruid misiid ja mánáid, buot lea son sivdnidan, almmi ja eatnama. Jubmelij gijtto ! Gijttup mij Jubmelav … (Julevsáme sálmmagirjje nr. 13) tj: Sjivnnjedam le balvatjijt sån Ja giedjegijt aj, mánátjijt gájkŠ. Almme le suv, ednam nåv aj. Gijtatjip Jubmelav, Härráv. 18 čoagganeapmi 18 tjoahkkim Ipmilii giitu ! Giitot mii Ipmila. Jesus dal le tjuodtjelam vat. Ipmila Bárdni jápmima vuittii, eallima vuoitun addán lea midjii. Sån jábmám ham lij, viesso dal le. Son lea min luhtte dál, oskot mii sutnje. Dánna dal le, dánna dal le. Ipmilii giitu. Giitot mii Ipmila. Gijtatjip Jubmelav, Härráv. Máidnot mii Ipmila Su bassi nama rámidit dál. Härrá, mij gijttep duv … Vuoiŋŋainis, Bassi, Jaskadus dal Vuojŋŋanis suv, jeđđehus gievra eallima áigge fámolaš veahkkin. Várjala, cahkkida oskomet Ipmilii. Ja sárnnedus iesj, ájlis sån le, Fert biejve le duvddemin ájn. Ipmilii giitu ! Giitot mii Ipmila. Gijtatjip Jubmelav, Härráv. Su bassi nama rámidit dál. Härrá, mij gijttep duv … máidnunlávlla 6 (musikserie B, sid. 251) se bilaga b / v: Ipmilii lehkos gudni ja ráfi eatnamis, su olbmuide, geaid son ráhkista. hievedus 6 musikserie B, se bilaga h / v: Jubmelij årrus guddne ja ráfe ednamin suv almatjijda gejt ähttsá. s: Du rámidit, du bálvalit, du daguid ovddas giitit. tj: Mij májnnop duv, duv råhkålip, duv dagoj åvdås gijttep. b / v: Máidnu Ipmilii, máidnu Sivdnideaddjái, mii máidnumin lávlut ávuin ! h / v: Máinno Jubmelij, Sjivnnediddjáj májnno, mij hievedip duv dal sjålijn ! s: Du rámidit, du bálvalit, du daguid ovddas giitit. tj: Mij májnnop duv, duv råhkålip, duv dagoj åvdås gijttep. b / v: Jesusii lehkos máidnu, máidnu lehkos min Beastái. Du lusa máidnu dál badjána. h / v: Jesusij årrus májnno, Lånestiddjáj aj májnno, mij bajedip duv lávllomin ! s: Du rámidit, du bálvalit, du daguid ovddas giitit. tj: Mij májnnop duv, duv råhkålip, duv dagoj åvdås gijttep. b / v: Máidnu gullo Vuigŋii, jeđđejeaddjái nai máidnu ! h / v: Vuojŋŋanissáj aj májnno, Jaskadiddjev dal Mii iluin rámpot daguidat. hievedip, duv dagoj åvdås sjållerdip. S: Du rámidit, du bálvalit, du daguid ovddas giitit. tj: Mij májnnop duv, duv råhkålip, duv dagoj åvdås gijttep. b / v: Kristus lea gasku min gaskkas. h / v: Kristus le mijá siegen. s: Su namas mii rohkadallat. tj: Suv namán sihtap råhkålit. 20 čoagganeapmi 20 tjoahkkim Läsningen kan inledas med orden: Mii guldalit Boares testamentta sániid. Gulldalup Oabme Testamenta bágojt... Textläsaren kan avsluta med orden: Dat leat váldojuvvon … … Textläsaren kan avsluta med orden: v: Ná gullojit Ipmila / Hearrá / Biibbala sánit. v: Náv gulluji Jubmela / Härrá / Tjáluga bágo. s: Ipmil, mii giitit du. dahje s: Ipmil, daga sánát eallin midjiide. tj: Jubmel, mij gijttep duv. Läsningen kan inledas med orden: Mii guldalit otnáš episttaltevstta. Läsningen kan inledas med orden: Guhti låhkå máhttá náv javllat: Dat lea váldojuvvon … … Textläsaren kan avsluta med orden: v: Ná gullojit Ipmila / Hearrá / Biibbala sánit. v: Náv gulluji Jubmela / Härrá / Tjáluga bágo. s: Ipmil, mii giitit du. dahje s: Ipmil, daga du sáni eallin min gaskkas. tj: Jubmel, mij gijttep duv. 21 sátni 21 báhko jali Läsningen kan inledas med orden: b / v: Bajidehket váimmuideattet Ipmilii ja gullet otná beaivvi evangeliuma. Läsningen kan inledas med orden: Låggŋijihtit / Rahpit vájmojdihtte Jubmelij ja gullit udnásj ájlis Ná čállá / ná čuožžu … Náv tjuodtju... Läsningen kan avslutas enligt följande: b / v: Ná gullo bassi evangelium. Läsningen kan avslutas enligt följande: h / v: Náv gullu ájlis evangelium. * Oskkudovddastus (Credo) tj: Hieveduvvam le dån Kristus. Trosbekännelsen kan inledas med orden: b / v: Dovddastehkot ovttas girku dovddastusa (mii lea Kristusa máilmmiviidosaš girku oktavuođa mearkan) Trosbekännelsen kan inledas med orden: h / v: Dåbtåstup dal aktan mijá girkko jáhkov (mijá oasálasjvuoda märkkan Kristusa girkkos väráldin) 22 sátni Mii oskut Ipmil Áhččái, buotveagalažžii, almmi ja eatnama sivdnideaddjái. tj: Mij jáhkkep Jubmel Áhttjáj, gájkväksásij, alme ja ednama sjivnnjediddjáj. Mii oskut Jesus Kristusii, Ipmila áidnoriegádan Bárdnái, min Hearrái, guhte sahkanii Bassi Vuoiŋŋas, Jáhkkep aj Jesus Kristusij, suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Härráj, guhti ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij, riegádii nieida Marias, givssiduvvui Pontius Pilatusa áiggi, russiinávlejuvvui, jámii ja hávdáduvvui, njiejai jábmiid riikii, bajásčuožžilii jábmiid luhtte goalmmát beaivvi, manai bajás albmái, čohkká Ipmila, buotveagalaš Áhči, olgeš gieđa bealde, boahtá fas doppe dubmet elliid ja jábmiid. niejdda Marias riegádij, Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, jábbmegij rijkkaj luojttádij, goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, almmáj vuolgij, gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, dåppelt vas boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit. Mii oskut Bassi Vuigŋii, Jáhkkep aj ájlis Vuojŋŋanissaj, bassi oktasaš girku, bassi olbmuid searvevuođa, suttuid ándagassiiaddojumi, oačči bajásčuožžileami ja agálaš eallima. ájlis aktisasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj, suttoj ándagisluojttemij, jábbmegij tjuodtjelibmáj ja ihkeva iellemij. 23 sátni b / v: Dutnje, Ipmileamet, guhte leat árbmugas ja gulat min rohkosa, mii boahtit dovddastusaineamet ja rohkosiin / guođđinrohkosiin. 23 báhko Förbönsledaren kan till exempel avsluta förbönsmomenten med.: Förbönsledaren kan till exempel avsluta förbönsmomenten med: Härrá, gulá mijá råhkålvisáv. Hearrá, gula min rohkosa. jali Gijtov gå mijá råhkålvisáv gulá. dahje Giitu go gulat min rohkosa Bohtos du riika, šaddos du dáhttu ! jali Båhtus duv rijkka, sjaddus duv sidot ! dahje Gula min rohkosa, dálkkastahte máilmmi min bokte. jali Gulá mijá råhkålvisáv, rája mijáv duv väráldav varrásin dagátjit. Bön om förlåtelse och Förlåtelseord i förbönen: b / v: Mii boahtit du lusa ohcaleame čuoččáldahttojumi. Bön om förlåtelse och förlåtelseord i förbönen: h / tj: Mij boahtep duv lusi tjoavddalimev åhtsålime. Atte midjiide ándagassii maid du ja sivdnádusaidat vuostái leat rihkkon, lagamuččaideamet ja ieš iežamet vuostái. Luojte ándagis majt duv ja duv sjivnnjádusá vuosstij, guojmmásimme ja allasimme lip dahkam. Vuostáiváldde min lohpádusat mielde ahte it áiggo geange hilgut guhte du ohcá. Duosto mijáv jáhtot milta juhte i avtanik hilgo guhti duv åhttså. 24 sátni Divtte / sin oskkus ahtanuššat. 24 báhko Várjal ja divššu / sin (ja / sin bearrašiid) dál ja boahtte áiggis. (Jubmela:) Áhtje ja Bárne (+) ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. Ipmil, mii rohkadallat sin ovddas geat leat konfirmerejuvvon, NN:a ovddas ja … Buressivdnit ja várjal sin eallingeainnuin. råhkålvis sijá åvdås gudi li gástadum, skallidum ja fiesstidum ja gijtulvisråhkålvis jábbmegij åvdås. Ipmil, giitu ráhkisvuođa ja oktavuođa ovddas olbmuid gaskkas. Jubmel, råhkålip sijá åvdås gudi mijá tjoaggulvisán gástaduvvi, NN:a åvdås (ja …) Sjaddus / sjaddusa sån / sij jáhkon. Odne mii rohkadallat NN:a ja NN:a ovddas, geat galggaba náitalit / geat leaba náitalan. Jubmel, råhkålip sijá åvdås gudi mijá tjoaggulvisán li skallidum, NN:a ja … åvdås. Várjal sin du árpmus ja ráhkisvuođas ja buressivdnit sudno oktasaš eallima. Várjjala sunnuv / sijáv duv ármujn ja gieresvuodajn ja buorissjivnnjeda sunnu / sijá aktisasj iellemav. Ipmil, don guottát min ealidettiin ja jámidiin./Ipmil, odne mii oažžut muittuhusa jámolašvuođasteamet. Jubmel, dån guottá mijáv viessomin ja jábmemin. / Odne mii muitit ja giitit sin ovddas / Mii muitit ja giitit sin ovddas min searvegottis, geat leat jápmán (ja geaid namat leat), NN … jage boarisin. / Jubmel, uddni mujttep iehtjama jábbmelasjvuodav / Uddni mujttep sijáv ja gijttep sijá åvdås gudi mijá tjoaggulvisán li jábmám (ja gejt nammadip) NN., … jage vuorasin. Ipmil, mii rohkadallat buot sin ovddas geat moraštit. Jubmel, råhkålip gájkka surgulattjaj åvdås. Vare don sidjiide attášit du nana jeđđehusat. Vatte sidjij duv jaskadusáv. Divtte agálašvuođa čuovggas čuvget elliid ja jábmiid. Tjuovggijus ihkálasjvuoda tjuovgga viessojda ja jábbmegijda. ovddasrohkos 1 Ipmil, don guhte leat sivdnidan almmi ja eatnama, mii giitit du buot dan ovddas mii lea eatnama alde. åvdåsråhkålvis 1 Jubmel, dån guhti almev ja ednamav sjivnnjeda, gijttep duv divnna åvdås mij ednamin viessu. Oahpat min várjalit du sivdnádusa ja ovddasvástádusain máilmmis fuola atnit. Åhpada mijáv sjivnnjádusát várjjalit ja väráldav hábbmit huvsujn ja åvdåsvásstádusájn. Ipmil, don guhte ráhkistat buot olbmuid, mii giitit du ráfi ja friddjavuođa ovddas. 25 báhko Jubmel, dån guhti gájkka almatjijt ähtsá, gijttep duv ráfe ja friddjavuoda åvdås. Mii rohkadallat dus vuoimmi bealuštit buot geahnohemiid ja dahkat servodagamet rabasin ja vuoiggalažžan. Ánodip dujsta fámov gájkka fámodimijt bälostittjat ja mijá sebrudagáv rahpasin ja rievtukin dagátjit. Ipmil, don guhte dagát girkot eallin, mii giitit du daid ovddas geat ledje ovdal min. Jubmel, dån guhti vattá duv girkkuj iellemav, gijttep sijá åvdås gudi mijá åvddåla li viessum. Mii rohkadallat dus hálu guldalit ja oahppat ja roahkkatvuođa eallit du dáhtu mielde. Ánodip dujsta hálov gulldalit ja oahppat, ja jálosvuodav duv sidoda milta iellet. Ipmil, don guhte leat min váimmuin, mii giitit du ilu ja eallinmovtta ovddas. Jubmel, dån guhti mijá vájmojn vieso, gijttep duv ávo ja iellemdårvo åvdås. Mii átnut dus veahki gávdnat min gohččuma ja fámu oskkus eallit. Viehkede mijáv vidnoma gávnnat ja fámov jáhkos viessot. Ámen. Amen. 25 sátni ovddasrohkos 3 Ipmil, don dovddat min ja ráhkistat min. åvdåsråhkålvis 3 Jubmel, dån dåbdå ja ähtsá mijáv. Dál rohkadallat buot ja buohkaid ovddas mii eatnamis lea: Oahpat min guhtet guimmiideamet ovddas ávvira atnit ja moraštit šattuin ja elliin (…) Råhkålip dal gájkka ja gájkaj åvdås ma ednamin viessu. Åhpada mijáv guhtik guojmijt huksat ja sjattojs ja juhtusijs vieledit. Veahket sin geain lea stuorimus mearridanváldi (min riikkas) jurddašit sin ala geain lea unnimus váldi mearridit. (…) Viehkede sijáv gudi (mijá rijkan) ienemusát mierredi ájádallat sijáv gudi binnemusát mierredi. Jeđđe buohkaid geat čirrot. (…) Jaskada gájkka gudi tjierru. Veahket skihpasiid, oktonasaid ja geat ellet balus. Viehkede skihpasijt, aktunattjajt ja gudi balon li. Várjal min, min vánhemiid, oappážiid ja vieljažiid ja ustibiid (…) Várjala mijáv, mijá äjgádijt, oarbbinattjajt ja venagijt. Duddjo ráfi ja vuoigatvuođa máilbmái. (…) Dibde ráfev ja rievtukvuodav ednamin sjaddat. Atte vai buot unnit ja stuorrát ožžot maid dárbbašit: biepmu, biktasiid ja viesu mas orrut (…) Dibde gájkka unnijt ja stuorrájt oadtjot majt dárbahi, biebmojt, biktasijt ja årromsajev. Daga girku Jesusa lágážin, vai buohkat leat ovtta seamma buresboahtin. (…) Dibde girkko Jesusa lágátjin årrot ja sávvat gájkkájda gájkájda buorisboahtemav. Giitu, Ipmileamet, go du ráhkisvuohta olle buohkaide. Gijtov, Jubmel, gå duv gieresvuohta midjij gájkajda ålle. Ámen. Amen. Kan inledas med följande ord.: Kan inledas med följande ord: h.: Mii rohkadallat ovttas dan rohkosa man (Hearrámet) Jesus Kristus ieš lea min oahpahan: Råhkålip aktan råhkålvisáv mav (mijá Härrá) Jesus Kristus iesj le mijáv åhpadam Áhččámet, don guhte leat almmis. Áhttje mijá guhti le almen. Basuhuvvos du namma. Ájlistuvvus duv namma. Bohtos du riika. Båhtus duv rijkka. Šaddos du dáhttu, mo almmis nu maiddái eatnama alde. Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin. Atte midjiide odne min beaivválaš láibámet. Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev. Ja atte midjiide min suttuideamet ándagassii nugo maiddái mii ándagassii addit min velggolaččaidasamet. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. muhto beastte min bahás eret. Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Dasgo du lea riika ja fápmu ja gudni agálasvuhtii ! Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Ámen. Amen. 27 sátni 27 báhko b.: h.: Ipmil, buressivdnit attáldagaid maid dál guoddit dutnje. Jubmel, buorissjivnnjeda mijá vattojt. / Vuostáiváldde min ja min attáldagaid Jesus Kristusa dihte. / Duosto mijáv ja mijá vattojt Jesusa namán. Ámen. Amen. lovsägelsens inledning (Sursum Corda) musikserie a, se bilaga b / v: Bajidehket váimmuideattet Ipmilii. musikserie a h / v: Låggŋijit vájmojdihtte Jubmelij. s: Mii bajidit váimmuideamet. tj: Mij låggŋip vájmojdimme b / v: Giitot Ipmila, Hearrámet. h / v: Gijttup Jubmelav, Härráv tj: Jubmelij aktu lehkus hievedus s: Ipmilii akto lehkos giitalus. Jubmelav tj: Aktu Jubmelij lehkus hievedus dahje jali b / v: Rabastehket váimmuideattet Ipmilii. musikserie C se bilaga h / v: Rahpit vájmojt Jubmelij tj: Mij ráhpop mijá vájmojt h / v: Gijttup Jubmelav, Härráv tj: Aktu Jubmelij lehkus hievedus s: Min váimmuideamet rabastit. musikserie d, se bilaga h / v: Rahpit vájmojt Jubmelij tj: Dajt ráhpop mijá Härráj. b / v: Giitalehkot Hearrámet. h / v: Gijttup mijá Jubmelav. s: Sutnje akto lehkos giitalus. tj: Sunji aktu lehkus hievedus. prefašuvdna b / v: Duođain lea Musikserie A, se bilaga riekta rámidit du, buotveagalaš Áhčči, bassi Ipmil. hievedusá joarkkem (prefasjåvnnå) musikserie a, se bilaga h / v: Ja sáddnán, dån le vuogas mijá hievedussaj gájkviekses Áhttje, ájlis Jubmel. Mii rámidit ja buressivdnidit du Jesus Kristusa, min Hearrámet bokte. Duv sihtap rámmpot ja hievedit, Jesus Kristusa, mijá Härrá baktu. golbmaoktalašvuođa áigi 1 b / v: Son lea duohta láibi mii lea boahtán almmis addin dihte eallima máilbmái. gålmaktesvuoda ájgge 1 h / v: Sån le viesso lájbbe, guhti almes bådij väráldij iellemav vattátjit. Dat guhte su lusa boahtá ii goassege nealggo ja dat guhte osku sutnje ii goassege goikka. Guhti suv lusi boahtá ij goassak nälgo ja guhti sunji jáhkká ij goassak gåjkå. dábálaš 1 b / v: Doalat máilmmi gieđastat ja namuhat min buohkaid nama mielde. gájkkásasj 1 h / v: Giedanat ednamav aneda ja mijáv gájkajt namájn nabdá. Juohke olbmo leat sivdnidan iežat govvan. Juohkka almatjav le ietjas gåvvån sjivnnjedam. Don addet midjiide eallima vai mii dutnje gulašeimmet. Dån vaddi midjij iellemav vaj lulujma dujna aktan årrot. b / v: Dan dihte mii sihtat ovttas buot du oskkolaččaiguin ja oppa almmálaš joavkkuin rámidit du nama ja lávlut: h / v: Dan diehti sihtap, aktan duv jáhkulattjaj gájkka ájgijt ja ålles almmelasj fuovajn duv namáv hievedit ja råhkådaládijn lávllot: bassi 2 (musikserie C, se bilaga) s: Bassi, bassi, bassi, Hearrá veagalaš Ipmil Oppa eatnan lea dievva du gudnistat Ipmilii lehkos máidnun. ájlis (sanctus) Fast moment i högmässa. bassi 4 (musikserie E, se bilaga) s: Don leat bassi, ollis leat, eambbo, Hearrámet, go maid goasge fáhtešin. ájlis 2 musikserie C, se bilaga tj: Ájlis, ájlis, ájlis, Härrá gájkviekses Jubmel Jårbbå ednamav dahki dån herlugin. Don leat álo lahka min. Jubmelij årrus guddne. 29 mális 29 máles gii boađát lusamet Eatnan attáldagainat láibbi attát láhjinat. Ájlis, ájlis, ájlis, Härrá gájkviekses Jubmel. Don leat bassi. Buorissjivnnjedum guhti boahtá. Don leat ollis. Jubmelij årrus guddne. don leat lahka. Obba eatnan máidnu du. Dån le ájlis, dån le ålles, dån le lahka, jårbbå värált májnnu duv ! Hosianna, hosianna, hosianna. Ipmileamet don leat. Hosianna, hosianna, hosianna, mijá Jubmel le dån. Kristus lea jápmán. Församlingssvaret i nattvardsbönerna kan ersättas med följande alternativ: Kristus le jábmám. Kristus lea bajásčuožžilan. Kristus le tjuodtjelam. Kristus galgá fas boahtit. Kristus vas máhttsá. eahkedismálisrohkos 3 b.: Máidnojuvvon lehkos don guhte leat gomuvuođa ollisvuohta. iehkedismálesråhkålvis 3 h / v: Hievedum le dån guhti ájmojt guottá ja dävdá. Máidnojuvvon lehkos don guhte Jesus Kristusa eallima, jápmima ja bajásčuožžileami bokte almmostahtát ráhkisvuođa čiekŋaleamos čiegusvuođaid. Hievedum le dån guhti Jesus Kristusa iellema, jábmema ja tjuodtjelime baktu gieresvuoda tjiegŋalamos tjiegosvuodav Dan ija go son behttojuvvui, válddii láibbi, buressivdnidii ja doadjalii dan, attii máhttájeddjiidasas ja celkkii: Váldet ja borret. Dan ijá gå biehteduváj lájbev váldij, Jubmelav gijtij, dav åhpadisålmmåjda vattij javla: Válldit dáv ja bårrit. Dát lea mu rumaš, mii addojuvvo din ovddas. Dát le muv rumáj, mij dijá åvdås värroduvvá. Dahket dan mu muitun. Dahkit dav muv mujtton. Nu son válddii maiddái geara, giittii ja celkkii: Juhket dás buohkat. Váldij aj gávtjav, Jubmelav gijtij, sidjij vattij javla: Juhkit dássta gájka. Dát gearra lea ođđa lihttu mu varas, mii golggahuvvo din ovddas suttuid ándagassiiaddojupmin. Dát gávttja le ådå lihtto muv varán, mij ållusij åvdås gålgåduvvá suttoj ándagisluojttemij. Nu dávjá go dii das juhkabehtet, dahket dan mu muitun. Juohkka bále gå dassta juhkabihtit, dahkit dav muv mujtton. 30 mális b.: 30 máles Dás ja dál, dán eahkedismállásiin, don Vuoiŋŋainat bokte dagat min h.: Dánna ja dálla, dán iehkedismállásin, dagá dån mijáv Vuojŋŋanisát baktu oasálažžan čiegusvuođastat. tjiegosvuodastat oasálattjan. Nuppástuhte min Vuoiŋŋat fámuin Ietjájdahte mijáv Vuojŋŋanisát fámujn vaj vai mii min eallimeamet bokte duohtan dahkat du ráhkisvuođa čiegusvuođa ja válmmaštit du riikka geainnu min gaskkas. viesodijn duv gieresvuoda tjiegosvuodav ållidittjap ja duv rijka gäjnov mijá siegen gárvedittjap. Gudni lea du ja hearvásvuohta dál ja agálaš áigái. Duv le gájkka guddne ja herlukvuohta dálla ja ihkeven ájggáj. Ámen. Amen. eahkedismálisrohkos 5 b.: iehkedismálesråhkålvis 5 h.. Máidnojuvvon lehkos don, almmi ja eatnama Hearrá, guhte nu máilmmi ráhkistit ahte addet áidnoriegádan Bártni, amas oktage guhte osku sutnje mannat gáđohussii, muhto vai son oažžu agálaš eallima. Hievedum le dån, alme ja ednama Härrá, guhti väráldav nåv iehtsi ahte ájnna Bárnát vaddi, vaj juohkkahasj guhti sunji jáhkká ij håhkkåna, ájnat ihkeven iellemav oadtju. Mii giitit du dan lonástusas man don leat válmmaštan midjiide Jesus Kristusis. Mij gijttep duv lånåstusá åvdås, majt Jesus Kristusa baktu le midjij gárvedam. Sádde du Vuoiŋŋa min váimmuide Rája Vuojŋŋanisát mijá vájmojda vai son boktalivččii mis ealli oskku. vaj viesso jáhkov miján tsahkkit. Basut Vuoiŋŋainat dán láibbi ja viinni, Ájlistahte Vuojŋŋanisát baktu dáv lájbev ja vijnav, attáldagaid eatnama šattuin ja olbmuid barggus, maid du ovdii guoddit. ednama sjattoj ja almatjij bargoj vattáldagá, majt duv åvddåj guoddep. Mii giitit du go mii daid bokte oažžut oasi Kristusa rupmašis ja varas. Mij gijttep gå dajna oasev oadtjop Kristusa rubmahis ja varás. Dan ija go son behttojuvvui, válddii láibbi, buressivdnidii ja doadjalii dan, attii máhttájeddjiidasas ja celkkii: Váldet ja borret. Dan ijá gå biehteduváj lájbev váldij, Jubmelav gijtij, dav åhpadisålmmåjda vattij javla: Válldit dáv ja bårrit. Dát lea mu rumaš, mii addojuvvo din ovddas. Dát le muv rumáj, mij dijá åvdås värroduvvá. Dahket dan mu muitun. Dahkit dav muv mujtton. Nu son válddii maiddái geara, giittii ja celkkii: Juhket dás buohkat. Váldij aj gávtjav, Jubmelav gijtij, sidjij vattij javla: Juhkit dássta gájka. Dát gearra lea ođđa lihttu mu varas, mii golggahuvvo din ovddas suttuid ándagassii addojupmin. Dát gávttja le ådå lihtto muv varán, mij ållusij åvdås gålgåduvvá suttoj ándagisluojttemij. Nu dávjá go dii das juhkabehtet, dahket dan mu muitun. Juohkka bále gå dassta juhkabihtit, dahkit dav muv mujtton. 31 mális s: Du jápmima mii gulahit, (Hearrá), du bajásčuožžileami mii duođaštit dassážii go don máhcat hearvásvuođas. 31 máles b.: h.: Bassi Áhčči, mii doallat daid mállásiid du Bártni gillámuša ja jápmima muitun, su bajásčuožžileami ja albmáimannama muitun. Ájlis Áhttje, mij basodip dáv mállásav Bárnát gierddama ja jábmema, tjuodtjelime ja almmájvuolggema mujtulvissan. Eallima láibbis ja buressivdnádusa gearas attát midjiide borrat ja juhkat dassážii go son máhccá hearvásvuođas. Mii rohkadallat du.: Geahča su dievaslaš ja agálaš oaffarii mainna som lea soabahan máilmmi iežainis. Ovttastahte min buohkaid du bassi Vuoiŋŋainat okta rupmašii Iellema lájbes ja buorissjivnnjádusá gávtjas vattá dån midjij bårrusav ja juhkamusáv dán biejve rádjáj gå herlukvuodan boadá, Råhkålip dunji: Gehtja suv ålles ja ihkálasj värruj majna ednamav ietjajnat le såbadam, vaj lulujma gájka ájlis Vuojŋŋanisá baktu akta ájnna ja ollisin šaddat ealli oaffarin Kristusis. rubmahin aktiduvvat ja viesso värron Kristusin ålliduvvat. Su bokte, suinna ja sus gullo dutnje, Ipmil Áhčči buotveagalaš, bassi Vuoiŋŋa oktavuođas, Suv baktu ja aktan sujna ja suv sinna gullu dunji, Jubmel, Áhttje gájkviekses ájlis Vuojŋŋanisá buot gudni ja šearratvuohta álo ja agálaččat. aktisasjvuodajn, gájkka guddne ja herlukvuohta ihkevis ihkevaj. Ámen. Amen. eahkedismálisrohkos 13 (kan särskilt användas vid sjukkommunion) b.: iehkedismálesråhkålvis 13 (kan särskilt användas vid sjukkommunion) h.: Ipmil, don addet midjiide eallima ja lohpidit leahkit minguin ealidettiin ja jámidiin, áiggis ja agálašvuođas. Jubmel, dån vaddi midjij iellemav ja le jáhttám mijá lunna årrot viessomin ja jábmemin, ájggáj ja ihkevaj. (Jesus Kristusis don válddát oasi oktovuođasteamet, balus (ja jápmimis). (Jesus Kristusa baktu dån le oasálasj mijá aktuvuodas, balos, báktjasis (ja jábmemis). Leage minguin Vuoiŋŋainat, min veahkeheaddji ja Åro mijá lunna Vuojŋŋanisájnat, mijá Viehkediddje ja Jaskadiddje, jeđđejeaddji, ja guotte min. ja guotte mijáv. Basut láibbi ja viinni vai mii daid bokte oažžut oasi Jesus Kristusis, eallimis mii ii goassege jáme. Ájlistahte lájbev ja vijnav vaj daj baktu Kristusis oasev oadtjop, iellemis mij ij goassak jáme. Dan ija go son behttojuvvui, válddii láibbi, buressivdnidii ja doadjalii dan, attii máhttájeddjiidasas ja celkkii: Váldet ja borret. Dan ijá gå biehteduváj lájbev váldij, Jubmelav gijtij, dav åhpadisålmmåjda vattij javla: Válldit dáv ja bårrit. Dát lea mu rumaš, mii addojuvvo din ovddas. Dát le muv rumáj, mij dijá åvdås värroduvvá. Dahket dan mu muitun. Dahkit dav muv mujtton. 32 mális Nu son válddii maiddái geara, giittii ja celkkii: Juhket dás buohkat. 32 máles Dát gearra lea ođđa lihttu mu varas, mii golggahuvvo din ovddas suttuid ándagassii addojupmin. Juhkit dássta gájka. Dát gávttja le ådå lihtto muv varán, mij ållusij åvdås gålgåduvvá suttoj ándagisluojttemij. Nu dávjá go dii das juhkabehtet, dahket dan mu muitun. Juohkka bále gå dassta juhkabihtit, dahkit dav muv mujtton. s: Du jápmima mii gulahit, (Hearrá), du bajásčuožžileami mii duođaštit dassážii go don máhcat hearvásvuođas. tj: Duv jábmemav sárnnedip, Härrá, duv tjuodtjelimev dåbdåstip dan rádjáj gå herlukvuodan boadá. b.: h.: Ipmil, dainna doaivvuin ahte oktii beassat du oaidnit muođus muhtui mii rohkadallat nugo Jesus Kristus ieš lea min oahpahan. Dårvustaládijn duv akti muodos muohtuj vuojnátjit råhkålip gåktu Kristus iesj le mijáv åhpadam: S: Bassi Vuoiŋŋas ja buot kristtalaččaiguin, mii rohkadallat nugo Kan inledas med följande ord: h.: (Hearrámet) Jesus Kristus ieš lea min oahpahan. Råhkålip aktan råhkålvisáv mav (mijá Härrá) Jesus Kristus iesj le mijáv åhpadam: Áhččámet, don guhte leat almmis. Áhttje mijá guhti le almen. Basuhuvvos du namma. Ájlistuvvus duv namma. Bohtos du riika. Båhtus duv rijkka. Šaddos du dáhttu, mo almmis nu maiddái eatnama alde. Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin. Atte midjiide odne min beaivválaš láibámet. Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev. Ja atte midjiide min suttuideamet ándagassii nugo maiddái mii ándagassii addit min velggolaččaidasamet. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Alege doalvvo min geahččalussii, muhto beastte min bahás eret. Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Dasgo du lea riika ja fápmu ja gudni agálasvuhtii ! Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Ámen. Amen. b.: h.: Láibi man mii doadjalit lea oasálašvuohta Kristusa rupmašis. Lájbbe mav doadjep le oasálasjvuohta Kristusa rubmahis. mis lea buohkain oassi seammá láibbis. tj: De lip, vájku ållusa, akta ájnna rumáj, danen gå gájka oasev oadtjop avtat lájbes. Hearrá ráfi (Pax) Fast moment i Högmässa. * härrá ráfe (Pax) Fast moment i högmässa. Prästen kan säga: b.: Prästen kan säga: h.: Hearrá / Jesus Kristusa / ráfi lehkos dinguin. Härrá / Jesus Kristusa / ráfe årrus dijájn / Ráfe didjij gájkajda. / Ráfi orros dinguin. jubmela libba 1 sv. psb. ipmil láppis 1 (musikserie a: 699: 1, se bilaga) s: Ipmil Láppis, guhte máilmmi suttuid guottát, o, árpmit min, árpmit. 699:1, se bilaga tj: JubmelŠ Libba, guhti värálda suttojt guoddi, de ármujnat gulldala. Ipmil Láppis, guhte máilmmi suttuid guottát, o, árpmit min, árpmit. JubmelŠ Libba, guhti värálda suttojt guoddi, de ármujnat gulldala. Ipmil Láppis, guhte máilmmi suttuid guottát, du ráfát atte. JubmelŠ Libba, guhti värálda suttojt guoddi, Ráfát vatte dån. Eahkedismállásiid juohkin juohkem Bohtet, buot lea dál válmmas. Båhtit, gájkka le gárveduvvam. 34 mális b / v: Kristusa rumaš, du ovddas addojuvvon. 34 máles b / v: Kristusa varra, du ovddas golggahuvvon. Kristusa varra duv åvdås gålgådum. b.: h.: Dál mii leat vuostáiváldán Hearrá Jesus Kristusa. Lip (mijá Härráv) Jesus Kristusav duosstum. (b / s:) Son várjalehkos min agálaš eallimii. Sån várjjalus mijáv ihkeven iellemij. Ámen. b.: Amen h.: Mannot Hearrá / Jesus Kristusa / ráfis. Mannup Härrá / Jesus Kristusa ráfen. dábálaš 2 Mii giitit du., Kristus, mearehis rikkis attáldagat ovddas. gájkkásasj 2 Duv gijttep, Kristus, sárnnomahtes valjes vattáldagát åvdås. Don šaddet min rohkosa vástádussan ja min nealggi láibin. Dån sjaddi mijá råhkålvisá vásstádussan ja mijá nielge lájbben. Veahket min leahket vástádussan du bealde sidjiide geat váilot maid mii badjelmearálaččat oamastit. Viehkeda mijáv årrot duv vásstádussan sidjij gejs mijá vallje vádnun. Veahket min gullat dan veahkkečuorvasa man don leat gullan, ipmirdit dan heađi man don leat ipmirdan, bálvalit olmmošsoga man don leat bálvalan. Ámen. Viehkeda mijáv gullat tjuorvvomav majt dån le gullam, niedav dádjadit nåv gåk dån le dádjadam, almasjmáttov dievnastit nåv gåk dån le dievnastam. dábálaš 4 Mii giitit du., Jesus, gii leat min lusa boahtán ja leat addán iežat midjiide. gájkkásasj 4 Gijttep duv, Jesus, guhti midjij båhti ja ietjat midjij vaddi. Mii leat vuostáiváldán du ja don leat midjiide lagabun go min váibmu. Mij lip duv duosstum ja dån le dál mijá lagábun gå iehtjama vájmmo. Dál rohkadallat: Báze min lusa, vai álo oččošeimmet leahkit du luhtte ja šaddat du lágážin. Råhkålip: Biso mijá sinna, vaj duv lunna máhttep årrot ja duv lágátjin sjaddat. Ámen. Amen. 35 mális 35 máles (b / v: Giitot ja máidnot Hearrá. h / v: Gijttup ja májnnup Härráv. s: Hearrái lehkos giitu ja máidnu. tj: Härráj årrus hievedus. Halleluja, halleluja, halleluja.) Halleluja, halleluja, halleluja. Prästen kan säga: Vuostáiváldet Hearrá buressivdnádusa. Prästen kan säga: h.: Duosstot Jubmela / Härrá buorissjivnnjádusáv: b.: Härrá buorissjivnnjedus dijáv ja várjjalus dijáv. Hearrá buressivdnidivččii din ja várjalivččii din, Hearrá divttášii muođuidis čuovgat din badjelii ja livččii didjiide árbmugas. Härrá tjuovggijus árudijás didjij ja årrus didjij ármmogis. Hearrá bajidivččii čalmmiidis din ala ja attášii didjiide ráfi. Härrá jårggålus árudijás didjij ja vaddus didjij ráfev. Áhči, Bártni ja bassi Vuoiŋŋa nammii. Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. b / v: Mannot dál ráfis, (s:) min Hearrá Jesus Kristusa namas. h / v: Mannup dal ráfen, tj: Härráma Jesus Kristusa namán. 36 vuolggaheapmi 36 rájadus sahte almatjis dåjmadum jubmeldievnno: - Girkobielločuojaheapmi - Sálbma - Álggahansánit - Suttubeastinsánit ja Lohpádussánit, Giittusrohkos dahje Guođđinrohkos (dás dahje Girku ovddasrohkosa oktavuođas) - Beaivvi rohkos - Teakstalohkan Boares testamenttas - Episttallohkan - Sálbma - Evangelium - Sárdni / Oanehis sárdni - Oskkudovddastus - Sálbma - Girku ovddasrohkos - Hearrá rohkos - Buressivdnádus - Sálbma - Loahppamusihkka - Vuolggahansánit - Bielloskuoladibme - Sálmma - Álggembágo - Ándagisluojttemråhkålvis ja Jáhttembágo, Gijtulvisråhkålvis jali Guodemråhkålvis (dánna jali girkko åvdåsråhkålvisá siegen) - Udnásj råhkålvis - Lågos Oabme testamenttas - Epistellågos - Sálmma - Evangelium - Sárnne / Tjielggim - Jáhkodåbdåstibme - Sálmma - Girkko åvdåsråhkålvis - Härrá råhkålvis - Burissjivnnjádus - Sálmma - Hiejttemtjuojadibme - Rájadus Oahpohis olbmos dollojuvvon ipmilbálvalus sáhttá leat oaiveipmilbálvalus. Sahte almatjis dåjmadum jubmeldievnno máhttá oajvvejubmeldievnnon basoduvvat. 37 vuolggaheapmi 37 rájadus 38 girkolaš doaimmahusat 38 dåjmadime 40 gástaipmilbálvalus 40 gástadusjubmeldievnno b.: Tjuojadibme Áhči ja Bártni ja bassi Vuoiŋŋa nammii. h: (Jubmela:) Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. dahje jali b.: h.: Ipmila, golbmaoktalačča, nammii. Gålmaktes Jubmela namán. b.: h.: Mii leat čoahkkanan stuora illudeapmái. Lip tjåhkkanam ávvobåddåj. Mii beassat doallat gástaipmilbálvalusa go Ipmil addá gástta attáldaga sutnje / sidjiide guhte / guđet odne gásttašuvvo / gásttašuvvojit. Oadtjop gástadusjubmeldievnov adnet gå Jubmel vaddá gástadusa vattov sunji / sidjij guhti / gudi uddni gástaduvvá / gástaduvvi. 41 gástaipmilbálvalus 41 gástadus Biibballohkan Rámátlågos b / v: Guldalehkot evangeliuma Jesusa ja mánáid birra / Guldalehkot Jesusa sániid mánáid birra ovdagovvan oskkus. h.: Gulldalup dal evangeliumav Jesusa ja mánáj birra / Gulldalup Jesusa bágojt mánáj birra jáhko åvdddågåvvån. b / v: Sii gudde unna mánážiid Jesusa lusa vai son guoskkahivččii daid, muhto máhttájeaddjit šiggo sin. h.: Almatja Jesusa lusi mánájt buktalin sijáv duohtastahtátjit. Go Jesus oinnii dan, de moaráhuvai ja celkkii sidjiide: ” Diktet unna mánážiid boahtit mu lusa, allet ge hehtte sin ! Valla åhpadisålmmå sidjij sjärggun. Dasgo Ipmila riika gullá dakkáraččaide. Gå Jesus dav vuojnij, de suhta javlaj: Dibddit mánájt diehki muv lusi boahtet, allit ga sijájt duostuda: Jubmela rijkka dakkirattjajda gullu. Duođaid, mon cealkkán didjiide: Dat guhte ii vuostáiváldde Ipmila riikka nugo unna mánáš, ii eisege beasa dan sisa. ” Sáddnán, guhti Jubmela rijkav ij duosto nåv gåktu mánná, ij luoddnok dåhku boade. Ja son válddii sin sallasis, bijai gieđaidis sin ala ja buressivdnidii sin. Ja de mánájt asskáj váldij, giedajdis sijá nali biejaj ja buorissjivnnjedij sijáv. Mark 10:13–16 (Mark 10: 13–16) Guldalehkot Jesusa sániid bestojumi ja árpmu birra. h.: Gulldalup Jesusa bágojt lånåstusa ja ármo birra. b / v: Jesus bođii maiddái Nasaretii gos lei bajásšaddan. Jesus Nasaretaj bådij, gånnå lij badjánam. Sábbádin synagogaj manáj dábes milta. Sábbáhin son manai synagogii nugo lávii, ja son čuožžilii lohkat. Tjuottjadij lågåtjit, ja profehta Jesaja girjev sunji vaddin. Sutnje geigejuvvui profehta Jesaja girji, ja son rabai girjegearu ja gávnnai báikki gosa lea čállojuvvon: Hearrá Vuoigŋa lea mu badjelis, Girjev rahpam, de gávnaj gånnå lij tjáleduvvam: Härrá Vuojŋŋanis dasgo son lea vuoiddadan mu sárdnidit illusága váivvážiidda. le mujna, dajna gå muv le vuojddam häjojda ávvoságav sárnutjit. Son lea vuolggahan mu gulahit friddjavuođa fáŋggaide Rádjam le muv sárnnedittjat fáŋgajda friddjavuodav, tjalmedimijda 42 gástaipmilbálvalus vuojnnemav, duolmodum almatjijda tjoavddalimev ja aj Härrá ármo jagev. ja oainnu čalmmehemiide, friddjan dahkat sordojuvvon olbmuid ja sárdnidit Hearrá árpmu jagi. Girjev giessalij, gálggij dievnárij ja tjåhkkidij. Luk 4:16–20 Luk 4:16–20 b.: h.: Rohkadallot máná / mánáid ovddas man namma / maid namat leat: Råhkålip máná / mánáj åvdås mav / majt dál nammadip. b.: h.: Mii lea máná namma ? Mij le dunnu máná namma ? / Mii lea du namma ? / Mij le duv namma ? b / v: Ipmil (mii leat dás imáštallame eallima). H: Jubmel (lip dánna iellemav imájdallame). Mii giitit NN:a ovddas, attáldagat ja ovddasvástádusat ovddas man midjiide čájehat. Gijttep vattáldagás mav dån vattá ja åskeldimes mav midjij vuoseda. Atte midjiide láđisvuođa, givrodaga ja mášu. Vatte liekkogisvuodav, stajgugisvuodav ja jasskudagáv. Veahket min ráhkisvuođa ovddos guvlui maid addit NN:ii / (namma máinnašuvvo) gean / geaid ovddas leat ovddasvástádusa ožžon. Viehkeda mijáv duv gieresvuodav áj / sunji / sidjij vaddet, gev / gejt huksap Jesus namán. Ámen. Ámen. dahje jali b / v: Ipmil, mii giitit NN:a ovddas ja dan ovddas ahte don guottát / sin ráhkisvuođainat. h.: Jubmel, duv gijttep NN:a åvdås ja gå suv / sijáv gieresvuodanat guottá. Giitu attáldagat ja luohtámušat ovddas man mii leat ožžon eallimis ja man oažžut juogadit gaskaneamet. Mij gijttep vattáldagás ja åskeldimes majt lip oadjum ja iellemis mav guhtik guojmijnimme juogadip. Jesusa nammii. Jesus namán. Ámen. Amen. 43 gástaipmilbálvalus 43 gástadus Jesus Kristus gohčču du máhttájeaddjin orrut. Sálmma / Tjuojadibme B: Gásta lea Ipmila attáldat, eallima lohpádus mii ii goassege jáme. h Gástadus le Jubmela vattáldahka, jáhtto iellemis mij ij goassak jáme. Gásta lea ilu ája, girku oktavuođa geaidnu. Gástadus le ávo ája ja girkko aktisajvuoda gäjnno. Jesus Kristus, guhte beastá buot bahás ja bassi Vuoigŋa, guhte fámu addá Jesus Kristus guhti mijáv bahávuodas gádjo, ja ájlis Vuojŋŋanis, guhti fámov vaddá, lea álo suinna / singuin guhte / guđet gásttašuvvo / gásttašuvvot. libá agev sijá lunna gudi gástaduvvi. Prästen / Ledaren kan säga: Mii gásttašit dainnago Jesus celkkii: h.: Gástadip danen gå Jesus javlaj: b / v: Munnje lea addojuvvon buot fápmu almmis ja eatnama alde. Munji le gájkka fábmo almen ja ednamin vatteduvvam. Vulget dan dihte ja dahket buot álbmogiid máhttájeaddjin gásttašettiin sin Áhči ja Bártni ja Bassi Vuoiŋŋa nammii ja Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit: gástadihtit sijáv Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojnnanisá namán ja åhpadihtit sijáv gájkka mujsta vaddem budájt anodit. Ja gehččet, mon lean dinguin buot beivviid gitta dálá máilmmi loahpa rádjái. Ja mån lev dijá lunna gájkajt biejvijt gitta värálda nåhkåmij. Matt 28: 18–20 Matt 28: 18–20 44 gástaipmilbálvalus h.: Gulldalup Tjáluga bágojt: b / v: Gullot Biibbala sániid: Jorgalehket, ja diktet buohkat iežadet gásttašuvvot Jesus Kristusa nammii, juohkehaš. Apg 2:38 Dahkit buorádusáv ja gástadahttit ietjada gájkajt Jesus Kristusa namán, vaj oadtjobihtit suttojt ándagis luojteduvvam ja ájlis Vuojŋŋanisáv vattáldahkan. Buohkat dii geat lehpet gásttašuvvon Kristusii, lehpet gárvodan Kristusiin. Gájka gudi Kristusij lihpit gástaduvvam lihpit aj Kristusij gárvoduvvam. Dás ii leat juvddálaš dahje greikalaš, šlávva dahje isit, olmmái ii ge nisu, dasgo dii lehpet buohkat okta Kristus Jesusis. Aktak ij le dasti juvdá jalik grehka, oarjje jalik friddja, ålmåj jalik nissun. Gal. Gájka lihpit Kristus Jesusin akta. 3:27–28 Gal 3:27–28 Muhto go min Ipmila ja beasti buorrevuohta ja ráhkisvuohta olbmuide almmustuvai, de son besttii min, ii min vanhurskkis daguid dihtii, muhto váibmoláđisvuođas dihtii; son besttii min dainna lávgguin mas Bassi Vuoigŋa riegádahttá min ođđasis ja 44 gástadus Valla gå Jubmela, mijá lånestiddje, buorrevuohta ja gieresvuohta almatjijda bihkusin sjattaj, de mijáv gájoj – ij rievtugis dagojimme diehti ájnat ármmogisvuodastis – lávggoma baktu, mij ådåsis riegádahttá ja ájlis Vuojŋŋanisá baktu ådåstuhttá. Dalle juohkehaš guhte lea Kristusis, lea ođđa sivdnádus. Boares dilli lea vássán, ođđa dilli lea boahtán. Guhti le Kristusin le ådå sjivnnjádus, oames le vássám, ådås le boahtám. 2 Kor 5:17 2 Kor 5:17 Nugo rumaš lea okta, ja das leat máŋga lahtu, ja buot dat Nåv gåk rumáj le akta vájku li moadda lahtasa, ja gájkka dá lahtasa avtav rubmahav dahki, nåv le aj Kristusijn. lahtut dahket ovtta rupmaša, vaikko leat ge máŋga, nu lea juvdá jali grehka, oarje jali friddja almatja, ja gájka lip avtav Vuojŋŋanisáv juhkam. maiddái Kristusiin ge. Sálmma / Tjuojadibme Dasgo ovttain Vuoiŋŋain mii leat * jáhkodåbdåstibme buohkat gásttašuvvon vai mii livččiimet okta rumaš, leažžat dal juvddálaččat dahje greikalaččat, šlávat dahje friddja olbmot, ja mii buohkat leat ožžon juhkat ovtta Vuoiŋŋa. tj: Mij jáhkkep Jubmel Áhttjáj, gájkväksásij, alme ja ednama sjivnnjediddjáj. Jáhkkep aj Jesus Kristusij, suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Härráj, guhti ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij, * Oskkudovddastus niejdda Marias riegádij, Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, jábbmegij rijkkaj luojttádij, 45 gástaipmilbálvalus b / v: Dovddastehkot ovttas girku dovddastusa (mii lea Kristusa máilmmiviidosaš girku oktavuođa mearkan) Mii oskut Ipmil Áhččái, buotveagalažžii, almmi ja eatnama sivdnideaddjái. 45 gástadus riegádii nieida Marias, givssiduvvui Pontius Pilatusa áiggi, russiinávlejuvvui, jámii ja hávdáduvvui, njiejai jábmiid riikii, bajásčuožžilii jábmiid luhtte goalmmát beaivvi, manai bajás albmái, čohkká Ipmila, buotveagalaš Áhči, olgeš gieđa bealde, boahtá fas doppe dubmet elliid ja jábmiid. goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, almmáj vuolgij, gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, dåppelt vas boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit. Mii oskut Bassi Vuigŋii, Jáhkkep aj ájlis Vuojŋŋanissaj, bassi oktasaš girku, bassi olbmuid searvevuođa, suttuid ándagassiiaddojumi, oačči bajásčuožžileami ja agálaš eallima. ájlis aktisasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj, suttoj ándagisluojttemij, jábbmegij tjuodtjelibmáj ja ihkeva iellemij. h: Dáhttubeahttigo, ahte dudno mánná gásttašuvvo / Dáhtutgo, ahte du mánná gásttašuvvo / Dáhtut go gásttašuvvot / dán oskui ja šaddat oassin Kristusa máilmmiviidosaš girkus ? h.: Sihtabihtte gus dáv mánáv dán jáhkkuj gástaduvvat / Sidá gus dáv mánáv dán jáhkkuj gástaduvvat / Sidá gus dán jáhkkuj gástaduvvat / ja Kristusa aktisasjvuodan girkkon viesutjit ? Dáhtto / Dáhtun. Sihtin / sidáv. 46 gástaipmilbálvalus b.: h.: Rohkadallot. Råhkålup b.: h.: Ipmil, giitu du lohpádusas ovttastahttit min duinna, gaskaneamet ja olles sivdnádusaidatguin ja ahte gástta čáhci addá midjiide oasi du Bártni eallimis, jápmimis ja bajásčuožžileamis. Jubmel, gijttep gå jáhtot milta lip aktánam dujna, guhtik guojmijnimme ja ålles duv sjivnnjádusajn ja gå gástadimtjáhtje oasev vaddá duv Bárnát iellemis, jábmemis ja tjuodtjelimes. Gijttep gå mijáv tjuovggasij ja doajvvuj lájddi. Boađe bassi Vuoiŋŋainat Boade ájlis Vuojŋŋanisájn sunji / sidjii guhti / gudi dál gástaduvvá / Ámen. gástaduvvi. b.: 46 gástadus Ealli Ipmil, deavdde NN:a bassi Vuoiŋŋainat H: NN., gástadav duv (Jubmela:) Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. ja veahket su beaivvis beaivái eallit gásttas. Iellema Jubmel, dievde NN:aj ájlis Vuojnnanisástat ja viehkeda suv biejves bäjvváj gástadusán viessot. Buresboahtinsávaldat Buorisboahtem b / v: NN., mii sávvat dutnje / dudnuide / didjiide buresboahtima Kristusa girkui /.. searvegoddái, mii lea oassin girkus máilmmis. H: NN., buorisboahtemijn duosstop duv / dunnuv / dijáv Jubmela girkkuj /... tjoaggulvissaj mij le oassen girkkos väráldin. Mii váldit du / dudno / din vuostái ráhkisvuođain ja vuordámušain. Duosstop duv / dunnuv / dijáv gieresvuodajn ja vuorddemiin. b.: (h.:) Rohkadallot Råhkålup. b / v: Ealli Ipmil, mii čohkket buot min buorre jurdagiid, buot maid mii sávvat NN:a buorrin ja rohkadallat: Sálle / sin oskkus eallit ja bajásšaddat dorvvus ja oktavuođas. h.: Iellema Jubmel, tjoahkkip gájkka mijá buorre ájádusajt, gájkka majt NN:a åvdås sávadip, råhkådallamin: Dibde suv / sijáv jáhkon viessot ja jasskavuodan ja aktisasjvuodan sjaddat. Atte sutnje / sidjiide doaivvu ja roahkkatvuođa go eallin lea lossat, birasstahtton searvegotti ovddasrohkosiiguin. Gå viessom le låssåt, vatte sunji / sidjij doajvov ja jálosvuodav ja tjoaggulvisá åvdåsråhkålvisáj doarjjomav. Čájet sutnje / sidjiide ahte son lea / sii leat ráhkistuvvon ja ahte don guottát / sin eallima čađa. Vuoseda jut sån / sij le / li dujsta iehtsedum ja iellema tjadá guottedum. Atte sutnje / sidjiide fámu veahkehit earáid ja árbmu ieš roahkasmuvvat. Jesusa nammii. Vatte sunji / sidjij fámov nuppijt bälostit ja ármov dåbddåt sån / sij le / li dujsta arvusmuvvam. Ámen. Amen. Hearrá rohkos 47 gástadus härrá råhkålvis Rohkadallot dal ovttas Hearrá rohkosa. Prästen / Ledaren kan säga: Råhkålup Härrá råhkålvisáv: Áhččámet, don guhte leat almmis. Áhttje mijá guhti le almen. Basuhuvvos du namma. Ájlistuvvus duv namma. Bohtos du riika. Båhtus duv rijkka. Šaddos du dáhttu, mo almmis nu maiddái eatnama alde. Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin. Atte midjiide odne min beaivválaš láibámet. Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev. Ja atte midjiide min suttuideamet ándagassii nugo maiddái mii ándagassii addit min velggolaččaidasamet. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Alege doalvvo min geahččalussii, muhto beastte min bahás eret. Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Dasgo du lea riika ja fápmu ja gudni agálasvuhtii ! Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Amen. Ámen. Amen. 48 gástaipmilbálvalus 48 gástadus sálmma Vuostáiváldde Hearrá buressivdnádusa h.: Mannit dal ráfen tj: Mijá Härrá Jesus Kristusa namán. Áhči, Bártni ja bassi Vuoiŋŋa nammii Tjuojadibme 49 gástaipmilbálvalus 49 gástadus 50 gástaipmilbálvalus konfirmašuvdnameassu / - ipmilbálválus 50 skallidim- / konfirmasjåvnnå- jubmeldievnno ČOagganEaPmi Tjuojadibme b / v: (Ipmil:) Áhči ja Bártni ja bassi Vuoiŋŋa nammii. h.: Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. dahje jali B / V: Ipmila, golbmaoktalačča nammii. h.: Gålmaktes Jubmela namán. Mii leat dál čoahkkanan dinguin, konfirmánttat, stuora illudeapmái (searvegottis ja ruovttuin). Uddni lip dijáj, skallujlåhkkij tjåhkanam ávvobådduj (dánna tjoaggulvisán ja dijá hejmajn). Mii dáhttut juogadit dán beaivvi dinguin ja rohkadallat Ipmila buressivdnádusa Sihtap dáv biejvev dijáj juogadit ja Jubmela buorissjivnnjádusáv didjij råhkålit. b / v / konfirmanderna: Konfirmašuvdna cuige Ipmila lohpádussii gásttas. h / v / konfirmanderna: Skallidibme mijáv mujttát Jubmela jáhtos gástadusán. Mii beassat dovddastit kristtalaš oskomet, ádnut bassi Vuoiŋŋa jođiheami ja Oadtjop ristagis jáhkov dåbdåstit ja ájlis Vuojŋŋanisá lájddimav vuolggahuvvot ovddosguvlui eallimis, gohččojuvvon orrut Jesus Kristusa máhttájeaddjin ánodit ja åvddålijguovlluj viessomin rájaduvvat Jesus Kristusa oahppen. 51 konfirmašuvdna dahje 51skallidibme/kånfirmasjåvnnå jali Ealli Ipmil, don veahkehat min šaddat oskkus ja luohtámušas. Mii giitit du dán beaivvi ovddas (ja min konfirmašuvdnaáiggi ovddas). Iellema Jubmel, dån viehkeda mijáv jáhkon ja dårvon sjattatjit Duv gijttep dán biejve ja mijá skallidimájge åvdås. Giitu oktavuođa ovddas, ja dan ovddas go beasaimet ságastallat eallimis ja oskkus. Gijttep aktisasjvuoda ja ságastallamij åvdås viessoma ja jáhko birra. Atte min rabas čalmmiiguin vuostáiváldit maid siđat midjiide addit. Rabás mielajn duosstop mav dån sidá midjij vaddet. Boađe midjiide bassi Vuoiŋŋain Boade midjij ájlis Vuojŋŋanisájnat ja viehkeda mijáv duv jáhkon ja veahket min eallit oskkus dutnje. viessot. Hearrámet Jesus Kristusa bokte. Jesus Kristusa, mijá Härrá baktu. Ámen. Amen. 52 konfirmašuvdna Tjuojadibme b / v: Guldalehkot Jesusa sániid min gohččuma birra kristtalažžan (ja kristtalaš eallima birra). Läsningen ur Matt 28 kan inledas med orden: h.: Gulldalup dál Jesusa bágojt ristagisá vidno birra (ja risstalasj iellema birra): Máhttájeaddjit vulge Galileai dan várrái gosa Jesus lei gohččon sin boahtit. h.: Lågenanakta åhpadisålmmå Galileaj vuolggin, dan várráj gåsi Jesus lij gåhttjum sijáv mannat. Go sii oidne su, de luoitádedje čippiid ala ja gudnejahtte su, muhto muhtumat eahpidedje. Gå suv danna ájttsin de luojttádin suv guddnedittjat, valla muhtema juorruladdin. Jesus loaiddastii sin ovdii ja sártnui sidjiide: «Munnje lea addojuvvon buot fápmu almmis ja eatnama alde. Jesus de sijá åvddåj låjdåstij ja sidjij sárnoj: ” Munji le gájkka fábmo almen ja ednamin vatteduvvam. Vulget dan dihte ja dahket buot álbmogiid máhttájeaddjin gásttašettiin sin Áhči ja Bártni ja Bassi Vuoiŋŋa nammii ja oahpahettiin sin doallat buot dan Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit: gástadihtit sijáv Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán ja maid mon lean gohččon din doallat. åhpadihtit sijáv gájkka mujsta vaddem budájt anodit. Ja gehččet, mon lean dinguin buot beivviid gitta dálá máilmmi loahpa rádjái. Ja mån lev dijá lunna gájkajt biejvijt gitta värálda nåhkåmij. ” š Matt 28:16–20 Matt 28:16–20 b / v: Guldalehkot Biibbala sániid.. h.: Gulldalup Tjáluga bágov … Seammá beaivvi ledje guovttis sis mannamin Emmaus-nammasaš gillái, guhttalogi stadija Jerusalemis eret, ja soai sártnodeigga buot dan birra mii lei dáhpáhuvvan. Daŋga biejve lijga åhpadisålmmåjs guovtes Emmausij vádtsemin, Go soai leigga ain sártnodeamen ja árvaladdamin dán birra, de Jesus bođii ieš ja váccii sudnuin. Váttsedijn gaskaniska ságastalájga gájkka vásáldagáj birra Ságastaládijn de gis Jesus iesj sunnu fárruj bådij. Muhto soai eaba dovdán su, dasgo sudno čalmmit ledje dego dahppojuvvon. Valla tjalmijs lijga sjaddam ja ejga suv dåbdå. Son jearai sudnos: ” Man birra doai nu háleštallabeahtti ? ” Ålmåj gatjádij: ” Majt dal váttsedijn sáhkadihppe ? ” Soai orusteigga ja geahčaiga morašlaččat bajás, ja nubbi, gean namma lei Kleopas, vástidii: ” Leat go son don áidna vieris Jerusalemis gii it dieđe mii doppe lea dáhpáhuvvan dáid beivviid ? ” Ganugijga ja vuojnnet håjen lijga, ja nubbe, gen namma lij Kleopas, vásstedij: ” Dån le galla akta ájnna guhti Jerusalemin manni ja i diede mij dáj biejvij le sjaddam. ” ” Son jearai: ” Na mii lea dáhpáhuvvan ? ” Na mij de ? ” Son lei profehta, daguin ja sániin fámolaš Ipmila ja oppa álbmoga ovddas. , gatjádij. Muhto min bajitbáhpat ja oaivámuččat luhpe su dubmejuvvot jápmimii ja russiinávlejupmái. Vásstedijga: ” Mij Jesusij Nasaretas guosská, guhti lij profehta, bágon ja dagon fábmogis Jubmela ja ålles álmmuga åvdån, vatteduváj mijá alemushärrájs ja rádeålmmåjs jábmemij duobbmidalátjit ja ruossinávlliduvátjit. Mii goittotge doaivvuimet ahte son livččii Israela lonisteaddji ! Midja gåjt doajvojma suv Israelav lånestit. Muhto dál leat juo vássán golbma beaivvi dan rájes go dát dáhpáhuvai, ja dál soames nissonat geat gullet min searvái, leat suorggahan min. Uddni le juo goalmát biejvve dallutjis, ja muhtem nissuna mijá siegen li mijáv alvaduhttám. Sii manne hávddi lusa odne árrat iđedis, muhto eai gávdnan su rupmaša. Sii bohte Hávddáj mannin árradisán dán ideda, valla ettjin suv rubmahav gávna, ja de máhttsin ja subtsastin ieŋŋgilijt bárudisán 53 konfirmašuvdna 53skallidibme/kånfirmasjåvnnå celke ahte son eallá. vuojnnin, gudi suv viesson javllin. Dalle soapmásat mis manne hávddi lusa ja gávdne dan nu mo nissonat ledje dadjan, muhto Jesusa gal eai oaidnán. ” Muhtema mijájs de hávddáj mannin ja gávnnin nåvti gåktu nissuna javllin. Ietjas suv galla ettjin vuojne. ” De son celkkii sudnuide: ” Man jallat dii lehpet, ja nu hiljánat oskut buot daid maid profehtat leat cealkán ! De javlaj: ” Náv binnáv gus dádjadihpit, ja náv nuole gus lihpit jáhkátjit dasi majt profehta li javllam ? Ii go Messias ferten gillát buot dáid ja mannat hearvásvuohtasis ? ” Ittjij gus Messias viertti dav gierddat ja herlukvuohtasis mannat ? ” Ja son čilgegođii sudnuide dan mii čuožžu su birra buot čállagiin, gitta Movssesa rájes ja buot profehtain. Ja Mosesa ja gájkka profehtaj rájes tjielggij mij juohkka sajen tjálugijn le tjáleduvvam suv birra. Sii lahkanišgohte dál dan gillái gosa ledje mannamin, ja son dahkaluttai dego livččii mannamin guhkkeliidda. Muhto soai sártnuheigga su sakka: ” Oro munno luhtte ! Gå lahkanahtjin sijddaj gåsi ájggun, de vuojnnet sidáj ájn guhkebuj vádtset, valla suv gåtsadijga ja javlajga: ” Ganuga munnu lusi. Dasgo lea juo eahket beallái, ja beaivi lea vássimin. ” Iehkeduvvá juo ja biejvve le nåhkåmin. ” Dalle son manai sudnuin sisa ja orui sudno luhtte. Tjuovoj de sunnuv sisi ja dasi ganugij. Ja go lei čohkkámin sudnuin beavddis, de válddii láibbi, logai giittusrohkosa, doadjalii dan ja attii sudnuide. Gå sunnujn bievddegátten vellahij, de lájbev váldij ja gijtulvisáv råhkålij, dådjalij lájbev ja sunnuj juogij. De rahpasedje sudnos čalmmit, ja soai dovdáiga su; muhto dan seammás son šattai sudnuide oaidnemeahttumin. De tjalme sunnus tjielggin, ja dåbddåjga suv, valla daŋga båttå sån Soai dajaiga goappat guoibmáseaskka: ” Eai go munno váimmut buollán go son sártnui munnuide vádjolettiin ja rabai čállagiid munnuide ? ” sunnu tjalmij åvdås gádoj. Nubbe nubbáj javlajga: ” Ettjin gus munnu vájmo buole gå munnuj váttsedijn hålaj ja tjálugijt tjielggij ? ” Ja soai vulggiiga dan seammás ja máhcaiga Jerusalemii. Dalága de vuolgijga ja Jerusalemij máhtsajga. Doppe soai gávnnaiga čoahkkanan dan oktanuppelohkása ja earáid geat gulle sin jovkui, ja dát dadje: ” Hearrá lea duođaid bajásčuožžilan ja lea almmustahttán iežas Simmonii. ” Dåppe lågenanavtav ja gájkka iehtjádijt tjoahken gávnajga, ja sij javllin: ” Härrá le duodaj tjuodtjelam ja Simonij ietjas bigodam. ” Ieža soai muitaleigga mii lei dáhpáhuvvan mátkkis, ja mo soai leigga dovdán su go son doadjalii láibbi. Ietja subtsastijga sunnu mano birra ja gåktu lijga suv lájbev doajedijn dåbddåm. Luk 24:13–35 Luk 24:13–35 Dát lea mu báhkkon: Ráhkistehket guhtet guimmiideattet nugo mon lean ráhkistan din. Dát le muv budá: iehttsit guhtik guojmáda nåvti gåktu mån lev dijáv ähttsám. Ii ovttasge leat stuorit ráhkisvuohta go das guhte addá heakkas ustibiiddis ovddas. Avtanik ij le stuoráp gieresvuohta gå sujna guhti hekkas rádnajis åvdås vaddá. Dii lehpet mu ustibat jos dii dahkabehtet dan maid mon gohčun. Dij lihpit muv rádna jus dahkabihtit majt gåhtjov. Joh 15:12–14 Joh 15:12–14 Buohkat dii geat lehpet gásttašuvvon Kristusii, lehpet gárvodan Kristusiin. Gájka gudi Kristusij lihpit gástaduvvam lihpit aj Kristusij gárvoduvvam. Dás ii leat juvddálaš dahje greikalaš, šlávva dahje isit, olmmái ii ge nisu, dasgo dii lehpet buohkat okta Kristus Jesusis. Aktak ij le dasti juvdá jalik grehka, oarjje jalik friddja, ålmåj jalik nissun. Gájka lihpit Kristus Jesusin akta. Gal 3 27–28 Gal 3 27–28 Ráhkkásiiddán, jos Ipmil lea ráhkistan min nu, de mii ge leat geatnegasat ráhkistit guhtet guimmiideamet. Muv gärrása, jus Jubmel mijáv nåv iehtsij, vierttip mij aj guhtik guojmáma iehttset. Ii oktage leat goassege oaidnán Ipmila, muhto jos mii ráhkistit guhtet guimmiideamet, de Ipmil bissu min siste, ja su ráhkisvuohta ollašuvvá min siste. Aktak ij le Jubmelav goassak vuojnnám. Valla jus guhtik guojmáma iehttsep de Jubmel agev le mijájn ja suv Dan ahte mii bissut su siste ja son bissu min siste, mii diehtit das go son lea addán midjiide Vuoiŋŋastis. gieresvuohta le mijá sinna ålliduvvam. Sån midjij Vuojŋŋanisás 54 konfirmašuvdna 1 Joh 4:11–13 * Oskkudovddastus * jáhkodåbdåstibme b.: h.: Dovddastehkot ovttas girku dovddastusa (mii lea Kristusa máilmmiviidosaš girku oktavuođa mearkan): Dåbdåstup aktan girkko jáhkov (mij le oasálasjvuoda märkkan Kristusa girkkos väráldin): Mii oskut Ipmil Áhččái, buotveagalažžii, almmi ja eatnama sivdnideaddjái. tj: Mij jáhkkep Jubmel Áhttjáj, gájkväksásij, alme ja ednama sjivnnjediddjáj. Mii oskut Jesus Kristusii, Ipmila áidnoriegádan Bárdnái, min Hearrái, guhte sahkanii Bassi Vuoiŋŋas, Jáhkkep aj Jesus Kristusij, suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Härráj, guhti ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij, riegádii nieida Marias, givssiduvvui Pontius Pilatusa áiggi, russiinávlejuvvui, jámii ja hávdáduvvui, njiejai jábmiid riikii, bajásčuožžilii jábmiid luhtte goalmmát beaivvi, manai bajás albmái, čohkká Ipmila, buotveagalaš Áhči, olgeš gieđa bealde, boahtá fas doppe dubmet elliid ja jábmiid. niejdda Marias riegádij, Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, jábbmegij rijkkaj luojttádij, goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, almmáj vuolgij, gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, dåppelt vas boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit. 55 konfirmašuvdna 55skallidibme/kånfirmasjåvnnå Mii oskut Bassi Vuigŋii, Jáhkkep aj ájlis Vuojŋŋanissaj, bassi oktasaš girku, bassi olbmuid searvevuođa, suttuid ándagassiiaddojumi, oačči bajásčuožžileami ja agálaš eallima. ájlis aktisasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj, suttoj ándagisluojttemij, jábbmegij tjuodtjelibmáj ja ihkeva iellemij. b / v: Dát lea dat osku masa mii leat gásttašuvvon (Kristusa máilmmiviidosaš girkus). h.: Dát le jáhkko, masi gástaduvájma (Kristusa girkkon väráldin). Dan siste oažžut eallit ja jápmit ja oktii bajásčuožžilit agálaš eallimii. Danna viessop ja jábmep, akti ihkeven iellemij tjuodtjelittjat. Amen. Rohkos ja gieđaidbidjan Råhkålvis aktan giedajbiedjamijn b.: h.: Rohkadallot. Råhkålup. b.: h.: Ipmileamet, giitu go gohčut min čuovvut du. Jubmel, gijttep gå gåhtjo mijáv duv tjuovutjit. Sádde du buorre Vuoiŋŋa Rája duv ájlis Vuojŋŋanisáv viehkken mijá skallujlåhkkijda. Atte sidjiide fámu ja roahkkatvuođa kristtalaš eallimii. Vatte sidjij fámov ja jálosvuodav ristagissan viessot. Doalvvo sin du geainnuid ja oro sin lahka. Lájddi sijáv duv gäjnojt ja åro sijá lahka. Deavdde sin luohttámušain ja iluin. Dievde sijáv åskos ja ávos. Ámen. Amen. b / v: NN, orros Ipmila buorre Vuoigŋa duinna dál ja álo. h.: Årrus Jubmela buorre Vuojŋŋanis dujna dálla ja agev. Ámen. Amen. Vuolggahansánit konfirmánttaide Rájadusbágo skallujlåhkkijda Ráhkis ustibat. Gieres rádna. Dii lehpet gohččojuvvon čuovvut Jesus Kristusa Dij lihpit gåhtjoduvvam Jesus Kristusav tjuovutjit ja suv sidodav väráldin vuojnnusin dagátjit. 56 konfirmašuvdna 56skallidibme/kånfirmasjåvnnå ja dahkat su dáhtu dovdosin máilmmis. råhkålvisás. Dii lehpet su ráhkisvuođa fátmmis ja oažžubehtet viežžat fámu Ipmila sánis, eahkedismállásiin ja rohkosis. Dát jubmeldievnos rájaduvvabihtit rievtesvuodav ja såbadusáv dåjmadittjat. Dán ipmilbálvalusas dii vuolggahuvvobehtet dainna gohččumiin ahte doaibmat vuoigatvuođa ja soabalašvuođa ovddas, Ipmila ráfiin dorjojuvvon. Jubmela ráfe dijáv fármasta. Ellet rabas mielain Ipmila Vuigŋii, Viessut rabás mielajn Jubmela Vuojŋŋanissaj vaj juohkka biejve vai juohke beaivve vuostáiváldibehtet bagadusa ja doaivvu. oajvvadusáv ja doajvov duosstobihtit. (Ipmil:) Áhči ja Bártni (+) ja bassi Vuoiŋŋa nammii. Áhtje, Bárne (+) ja ajlis Vuojŋŋanisá namán. b / v: Ipmileamet, mii rohkadallat máilmmi ovddas man leat sivdnidan. h / v: Jubmel, mij råhkålip värálda åvdås majt dån le sjivnnjedam. Mii rohkadallat vai juohke olmmoš beasašii eallimis mearkkašumi oaidnit ja doaimmaid gávdnat. Råhkålip vaj juohkka almasj luluj viessomis ulmev ja árvov vuojnnet ja vidnov gávnnat. Mii rohkadallat konfirmánttaid ja sin boahttevuođa ovddas. Råhkålip skallujlåhkkij ja sijá boahtteájge åvdås. Divtte sin orrut ovddasmorraša ja ovddasrohkosiid suojis. Adnup sijá åvdås huvsuv ja mujttup sijáv åvdåsråhkålvisáj. Ipmil, don guhte leat sin čuvvon eallima čađa ja gávnnadan singuin gásttas, divtte sin álo dovdat du lahkaorruma ja buressivdnádusa. Jubmel, dån le sijá viessodijn tjuovvum ja sijáv gástadusán duosstum, dibde sijáv agev duv lahkavuodav ja buorissjivnnjádusáv dåbddåt ja dagá sijáv rievtesvuoda ja ráfe nävvon. Veahket min buohkaid addit du ráhkisvuođa ovddosguvlui sidjiide geaiguin mii eallit dahje gávnnadit (skuvllas, barggus ja asttuáiggis). Viehkeda mijáv gájkajt duv gieresvuodav juogadit sidjij gej aktan viessop ja gej gávnnadip (skåvlån, bargon ja astoájgen). Oahpat min eallit oktavuođadovdduin ja árkkálmastinvuođain ja gáhttet eallima birra máilmmi. Åhpada mijáv siebrrevuodan ja semasvuodan viessot ja iellemav suoddjit ålles ednama birra. Veahket min oskut du lohpádusaide friddja máilmmi birra ja boahtteáiggi birra duinna. Gievrroda mijá jáhkov duv jáhtojda värálda friddjavuoda ja boahtteájge birra duv lunna. Ámen. Amen. Rohkadallot Hearrá rohkosa. h.: Råhkålup Härrá råhkålvisáv. Áhččámet, don guhte leat almmis. Áhttje mijá guhti le almen. Basuhuvvos du namma. Ájlistuvvus duv namma. Bohtos du riika. Båhtus duv rijkka. Šaddos du dáhttu, mo almmis nu maiddái eatnama alde. Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin. Atte midjiide odne min beaivválaš láibámet. Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev. Ja atte midjiide min suttuideamet ándagassii nugo maiddái mii ándagassii addit min velggolaččaidasamet. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Alege doalvvo min geahččalussii, muhto beastte min bahás eret. Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Dasgo du lea riika ja fápmu ja gudni agálasvuhtii ! Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Ámen. Amen. 58 konfirmašuvdna máliS 58skallidibme/kånfirmasjåvnnå Prästen kan säga: Vuostáiváldet Ipmila / Hearrá buressivdnádusa. Sálmma * Buorissjivnnjádus b.: h.: Hearrá buressivdnidivččii din ja várjalivččii din, Hearrá divttášii muođuidis čuovgat din badjelii ja livččii didjiide árbmugas. Härrá buorissjivnnjedus dijáv ja várjjalus dijáv. Härrá tjuovggijus árudijás didjij ja årrus didjij ármmogis. Hearrá bajidivččii čalmmiidis du nala ja attášii didjiide ráfi. Härrá jårggålus árudijás didjij ja vaddus didjij ráfev. Áhči, Bártni ja bassi Vuoiŋŋa nammii Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. b / v: Ipmil vuolggat min juogadit láibbi ja ráfi (máilmmis). s: Mannot dán ipmilbálvalusas, Ipmilii gudnin ja bálvaleabmái olbmuide. h.: Jubmel mijáv rádjá lájbev ja ráfev juogadittjat (väráldin) Mannup dát jubmeldievnos, Jubmela guddnen ja almatjijt dievastittjat. 60 náiTOSViHaHEaPmi 59skallidibme/kånfirmasjåvnnå b: (Ipmila:) Áhči ja Bártni ja bassi Vuoiŋŋa nammii. h.: Áhtje, Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. dahje jali b.: Ipmila, golbmaoktalačča, nammii. Gålmaktes Jubmela namán. b.: h.: Ipmila muođuid ovddas leat čoahkkanan / Mii leat čoahkkanan vihaheapmái dudno gaskkas. Mij lip / Jubmela åvddåj lip / tjåhkanam, fiesstimbåddåj dunnu gaskan, NN ja NN. NN ja NN.. Mii leat boahtán rohkadallat Ipmila buressivdnádusa dudnuide ja juogadit dudno ilu. Dánna lip dunnuj Jubmelis buorissjivnnjádusáv råhkådalátjit ja dunnujn ávvudalátjit. b.: h.: Imašlaččat leat du dagut, ráhkisvuođa Ipmil, ovddolaš láhkái leat don min sivdnidan. Oavddusa li duv dago, gieresvuoda Jubmel, oavddon le mijáv sjivnnjedam. Du ráhkisvuođas mii eallit. Duv gieresvuodas viessop. Du mii máidnut eallima dihte mii álelassii ođasmuvvá. Duv sihtap rámmpot viessoma åvdås, mij agev ådåstuvvá. B: Náittoslihtu attáldahkan lea ovddosguvlui doalvut ráhkisvuođa, mii Ipmilis boahtá. H: Gállasjvuoda ulmme le gieresvuodav Jubmelis nubbáj vaddet. Náitalit lea nubbi nuppis duođain beroštit, ráhkisvuođa attáldaga ja gohččosa dovddiidit ja ovttas ovddidit buorre servodaga. Gállasjvuohtaj låjdåstit le goabbák guojmmásiská gieresvuodav vattáldahkan ja viddnon duodastit ja aktan barggat sebrudagá buorren. Náittosbárran eallit lea luohttámušas ja gaskasaš gudnejahttojumis eallit čuvges ja sevdnjes beivviin. Váldan viessot le åskeldimen ja gasskasasj gudnedimen viessot, tjuovggis ja sjievnnjis biejvij. Dat lea goabbat guoibmáseaskka oskkáldassan bissut ja nuppis fuola adnit, ovttas ruovttus / mánáin ja ruovttus / vástidit, ja ovttas dorvvolaš mielain boahtteáigái geahččat Ipmila árpmuin. Le aj jáhkulisvuodav ja huvsov goabbák guojmmásiská vuosedit, goade (ja mánáj) åvdås vásstedit ja boahtteájgev aktan duosstot Jubmela ármo fámujn. Gullot biibbala sániid ráhkisvuođa attáldagas ja ovddasvástádusas. H: Gulldalup dal Tjáluga bágov gieresvuoda vatto ja åvdåsvásstádusá birra. Jesus celkkii: «Ehpet go leat lohkan ahte Sivdnideaddji álggus sivdnidii sudno olmmájin ja nissonin ja celkkii: Dan dihtii olmmái guođđá áhčis ja eatnis ja bissu áhkás luhtte, ja dat guovttis šaddaba oktan oažžin. Jesus hålaj: Sjivnnjediddje álgos sunnuv ålmmån ja nissunin sjivnnjedij. De eaba leat šat guovttis, muhto okta. Dan diehti ålmåj áhtjes ja iednes guodis áhkájnis viesutjit, ja såj guovtes sjaddiska aktan. Maid Ipmil nappo lea ovttastahttán, dan ii olmmoš galgga earuhit. Mav Jubmel le aktidam, ij almasj galga tjuolldet. š Matt 19:4–6 Matt 19:4–6 ” Gosa don manat, dohko monge manan, ja gos don orut, doppe monge orun. Gåsi maná, dåhku aj manáv, ja gåsi bátsá, dåhku aj bátsáv. Du álbmot lea mu álbmot, ja du Ipmil lea mu Ipmil. Duv álmmuk le muv álmmuk ja du Jubmel le muv Jubmel. Gosa don jámát, dohko monge dáhtun jápmit, ja dohko mon dáhtun hávdáduvvot. Gåsi jámá, dasi sidáv jábmet, ja dasi sidáv hávddáduvvat. Hearrá dahkos munnje maid ihkinassii dáhtoš – dušše jápmin earuha munno. ” Härrá munji dahkis vajku mav - dåssjå jábmem munnu sirát. Rut 1: 16–17 Rut 1:16–17 62 vihaheapmi 62 fiesstim Ja Ipmil sivdnidii olbmo iežas govvan, Ipmila govvan son sivdnidii su, olmmájin ja nissonin son sivdnidii sudno. Jubmel almatjav ietjas gåvvån sjivnnjedij, Jubmela gåvvån suv sjivnnjedij. Ipmil buressivdnidii sudno ja celkkii sudnuide: «Leahkki šattolaččat ja lassáneahkki, deavdi eatnama ja dahkki dan iežade vuolibužžan ! Ålmmån ja nissunin sjivnnjedij. Ráđđejeahkki meara guliid ja almmi lottiid ja buot elliid mat lihkadit eatnama alde ! Jubmel sunnuv buorissjivnnjedij ja hålaj: ” Sahkkidihtte ja lassánadde, dievdde ednamav ja dav dahkke dunnu vuollásattjan. ” š 1 Mos 1:27–28a 1 Mos 1:27–28a Ráhkisvuohta lea nanus nugo jápmin, hálidus garas dego jábmiid áibmu. Gieresvuohta le gievrra gå jábmem, iehttselisvuohta degu jábmemájmmo. Dat buollá dego dolla, dego fámolaš dollanjuokčamat. Snjibttju degu dållå, degu snjibttjo dållå. Stuorra čázit eai sáhte čáskadit ráhkisvuođa, eanut eai veaje dan heavahit. E tjáhtjedulve gieresvuodav jáddada, e jågå hávkkada. All 8:6–7 All 8: 6–7 Lehkos din ráhkisvuohta duođalaš. Fasttášehket bahá, dollet gitta das mii lea buorre. Lehkut gieresvuodan duodalattjan, vastalussjit baháv ja anodihtit dav mij le buorre. Ráhkistehket guhtet guimmiideattet váimmolaččat dego vieljažat, gilvvohallet gudnejahttimis guhtet guimmiideattet. Iehttsit guhtik guojmáda vájmostihtte degu vieljatja, guddnedihtit guhtik guojmáda. Rom 12:9–10 Rom 12:9–10 Ráhkisvuohta lea gierdavaš, ráhkisvuohta lea láđis, ii dat gáđaš ii ge rábmo ii ge čeavlástala. Gieresvuohta le gierddis ja buorre. Ii dat daga maidege dohkkemeahttumiid ii ge bivdde iežas ávkki, ii dat suhta ii ge vurke baháid. Gieresvuohta ij le udnodibme, ij ga ietjas rámpo, ij ga stuorástalá. Ii dat illut vearrivuođas, muhto baicca duohtavuođas. Ij le hähkkaráduk, ij ga ietjastalle, ij le suhtisj, ij ga bahájt vuorkuda. Dat gillá buot, osku buot, doaivu buot, gierdá buot. Ij vierrevuodas ávvudalá, sádnesvuodas galla. De dat bissot, dát golmmas: Osku, doaivu ja ráhkisvuohta. Gieresvuohta gájkka guoddá, gájkka jáhkká, gájkka doajvvu ja gájkka gierddá. Muhto buot stuorimus dain lea ráhkisvuohta. De bissu dá gålmmå: Jáhkko, doajvvo ja gieresvuohta, ja dajs gájkin stuorámus le gieresvuohta. 1 Kor 13:4–7, 13 1 Kor 13:4–7, 13 Guddet guhtet guimmiideattet nođiid, ja ollašuhttet dainna lágiin Kristusa lága. Guottadihtit guhtik guojmáda nådijt, de nåvti Kristusa lágav ållidihpit. Gal 6:2 Gal 6:2 63 vihaheapmi 63 fiesstim Dáhtutgo váldit NN:a alccesat áhkkán / boadnjin / ja ráhkistit su iluid ja morrašiid siste ? Sálmma / Tjuojadibme Ipmila ja dán searvegotti (ja daid vihtaniid) lahka jearan dus, NN:as Dáhtutgo váldit NN:a alccesat áhkkán / boadnjin / ja ráhkistit su iluid ja morrašiid siste ? h.: Jubmela åvdån ja dán tjoaggulvisá (dáj vihtanij) guládijn gatjádav dujsta NN:s: Sidá gus NN:av duv áhkátjin / ålmmån duosstot ja suv iehttset niedan ja ávon ? Dáhtutgo váldit NN:s alccesat áhkkán / boadnjin / ja ráhkistit su iluid ja morrašiid siste ? h.: Jubmela åvdån ja dán tjoaggulvisá (dáj vihtanij) guládijn gatjádav dujsta NN:s: Sidá gus NN:av duv ålmmån / áhkátjin duosstot ja suv iehttset niedan ja ávon ? b.: h.: Ealli Ipmil, buressivdnit NN:a ja NN:a sudno náittoslihtuska siste. Ielle Jubmel, buorissjivnnjeda NN:av ja NN:av sunnu gállasjvuodan. Orros dát suorpmas / orroset dát suorbmasat / mearkan sudno lohpádusas oskkáldasvuođa ja gaskasaš ráhkisvuođa birra. Lehkus dát suormas / Lehkusa dá suormmasa / sunnu jáhto märkkan goabbák guojmeska iehttset ja gasskasasj åskåldisvuodan viessot. Nanne sin juohke beaivve eallit sudno lohpádusaid mielde. Nanni sunnuv juohkka biejve jáhtoniská viesutjit. Jesus Kristusa (min Hearrá) bokte. Jesus Kristusa (mijá Härrá) baktu. Ámen. Amen 64 vihaheapmi 64 fiesstim Prästen kan säga: Gulloset dál dát searvegotti (dát vihtanat) dudno lohpádusaid. Prästen kan säga: h.: Gullis dát tjoaggulvis (Gullisa dá vihtana) dunnu jáhtojt. Mon NN. válddán dál du NN. alccesan áhkkán / boadnjin / ráhkistit du, juogadit iluid ja morrašiid duinna, ja orrut dutnje oskkáldassan dassážiigo jápmin munno earuha. Mån NN, váldáv duv, NN:av, muv áhkátjin / ålmmån, duv ähtsátjit, ávov ja surgov dujna juogátjit, ja dujna åskåldissan viesutjit dasik jábmem munnuv sirát. (Ja mu ráhkisvuođa mearkan mon guottán / mon attán dutnje / mon vuostáiválddán dán suorbmasa. (Ja muv gieresvuoda märkkan sidáv guoddet / vattáv dunji / duostov dáv suormmasav). Mon NN, válddán dál du NN, mu boadnjin / áhkkán /, ráhkistit du, juogadit iluid ja morrašiid duinna ja orrut dutnje oskkáldassan dassážiigo jápmin munno earuha. Mån NN, váldáv duv, NN:av, muv ålmmån / áhkátjin /, duv ähtsátjit, ávov ja surgov dujna juogátjit, ja dujna åskåldissan viesutjit dasik jábmem munnuv sirát. (Ja mu ráhkisvuođa mearkan mon guottán / mon attán dutnje / mon vuostáiválddán dán suorbmasa. (Ja muv gieresvuoda märkkan sidáv guoddet / vattáv dunji / duostov dáv suormmasav). * náittoslihtu nannen * guládus b.: Doai leahppi dál náitalan ja dovddastan dan Ipmila muođuid ovddas ja dán searvegotti (ja vihtaniid) oaidnut. Dåj lihppe dal gállasjguojmitja ja dunnu gállasjvuodav lihppe Jubmela ja dán tjoaggulvisá (dáj vihtanij) åvdån nannim. Doai leahppi dál náittosguoibmin / olmmájin ja nissonin. Dunnu jáhto jáhkulisvuoda ja gasskasasj gieresvuoda birra årrusa mujttádussan Jubmela huvsos ja gieresvuoda vattos. Orroset lohpádusat oskkáldasvuođa ja gaskasaš ráhkisvuođa birra, maid leahppi addán goabbat guoibmáseahtte Fármastus dunnuv Jubmela buorissjivnnjádus, dálla ja agev. Amen 65 vihaheapmi 65 fiesstim muittuhussan Ipmila fuolahusa ja ráhkisvuođa attáldaga birra. Råhkålup dunnu åvdås ja dunnu aktisaj viessoma ja boahtteájge åvdås: Rohkadallot din ja din oktasaš eallima ovddas. h.: Gieresvuoda Jubmel, duv gijttep udnásj biejves, dán biejve ávos ja doajvos. Mii rohkadallat NN:a ja NN:a ja sudno náittoslihtu ovddas. Råhkålip NN:a ja NN:a ja sunnu gállasjvuoda åvdås. Giito ráhkisvuođas man soai leaba goabbat guoimmiska luhtte gávdnán ja sudno oktasaš eallima ovddas. Gijttep gieresvuodas mav goabbák guojmestiska libá gávnnam ja sunnu aktisasj viessomis. Giito doarjaga ovddas man besset addit ja vuostáiváldit. Gijttep doarjos mav oattjoba vaddet ja duosstot. Veahket sin ándagassii goabbat guoibmáseaskka addit ja divtte sudnuide beaivvis beaivái ilu ja fámu vuostáiváldit du gieđas. Viehkeda sunnuv nubbe nubbáj ándagis luojttet ja ávov ja fámov duv giedas duosstot. Jesusa nammii. Jesusa namán. Ámen. tj: Amen Hearrá rohkos härrá råhkålvis Báhppá sáhttá dadjat: Rohkadallot ovttas Hearrá rohkosa. h.: Råhkålup aktan Härrá råhkålvisáv: Áhččámet, don guhte leat almmis. Áhttje mijá guhti le almen. Basuhuvvos du namma. Ájlistuvvus duv namma. Bohtos du riika. Båhtus duv rijkka. Šaddos du dáhttu, mo almmis nu maiddái eatnama alde. Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni 66 vihaheapmi 66 fiesstim Atte midjiide odne min beaivválaš láibámet. mijá bäjvvásasj lájbev. Ja atte midjiide min suttuideamet ándagassii nugo maiddái mii ándagassii addit min velggolaččaidasamet. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Alege doalvvo min geahččalussii, muhto beastte min bahás eret. Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Dasgo du lea riika ja fápmu ja gudni agálasvuhtii ! Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Ámen. Amen. Vuostálválddi Ipmila / Hearrá buressivdnádusa: h.: Duosstut Härrá buorissjivnnjádusáv. b.: h.: Hearrá buressivdnidivččii dudno ja várjalivččii dudno, Hearrá divttášii muođuidis čuovgat dudno badjelii ja livččii dudnuide árbmugas. Härrá buorissjivnnjedus dunnuv ja várjjalus dunnuv. Härrá tjuovggijus árudijás dunnuj ja årrus dunnuj ármmogis. Hearrá bajidivččii čalmmiidis dudno nala ja attášii dudnuide ráfi. Härrá jårggålus árudijás dunnuj ja vaddus dunnuj ráfev. Áhči, Bártni ja bassi Vuoiŋŋa nammii Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. 67 vihaheapmi 67 fiesstim HáVdádaniPmilBálValUS 68 hávddádimjuBmeldievnnO girkobielločuojaheapmi Bielloskuoladibme b: (Ipmil:) Áhči ja Bártni ja bassi Vuoiŋŋa nammii. h: (Jubmela:) Áhtje, Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. dahje jali b.: h.: Ipmila, golbmaoktalačča nammii. Gålmaktes Jubmela namán. b.: h.: Mii leat čoahkkanan mieđuštit NN:a ja guođđit su Ipmila gihtii. Mij lip tjåhkanam NN:av hivástahtátjit ja suv Jubmela giedajda guodátjit. b.: h.: Hearrá, don leat eallima ája, Du siste mii eallit, lihkadit ja leat. Härrá, mijá Jubmel, dån le iellema ája. Várjal min ráhkisvuođainat ealidiin ja jápmimis. Dujna viessop, vájaldip ja lip. Divtte min árpmus beassat du riikkii. Várjjala mijáv duv gieresvuodan viessomin ja jábmemin. Bártnát Jesus Kristusa, Hearrámet bokte. Bárnát Jesus Kristusa, mijá Härrá baktu. Ámen. Amen. 69 hávdádanipmilbálvalus 69 hávddádibme jali Ipmil, lea ilá váigat ipmirdit man čáppat eallin sáhtta leat ja dievva iluin ja dasto sáhttá nuppástuvvat ja nu bákčasin šaddat. Jubmel, ij le dádjadahtte man tjábbe viessom le ja ávos dievva ja de rievddá ja nåv báktjasin sjaddá. Fátmmas NN:a, guotte su váimmot lahka mearehis ráhkisvuođainat. Fármasta NN:av, guotte suv duv vájmo lahka nåhkåmahtes gieresvuodajnat. Guotte maid min áibbas lahka du ja veahket min joatkit eallimeamet. Guotte aj mijáv akta lahka duv ja vatte midjij fámov viessomav joarkket. Ámen. Amen. dahje jali (O) Ipmil. mii leat du ovddas morrašiin ja heđiin buot dainna maid eat ipmir, buot dainna mii rievddai, (dainna mii dovdo vuoigatmeahttumin ja boastut). Jubmel, mij boahtep duv åvddåj surgon ja juoren gájkka dajna majt ep dádjada, gájkka dajna mij ietjájduváj (gájkka dajna mij le rievtugahtes ja boasstot). Don oainnát min gatnjaliid, min áŧestusa ja suhtu. Dån vuojná mijá gadnjalijt, mijá vájvev ja moarev. Don oainnát maiddái min giitevašvuođa das ahte NN elii min gaskkas. Dån vuojná aj mijá gijttogisvuodav NN:a viessoma åvdås. Ipmil, boađe midjiide ráhkisvuođainat, liekkusvuođainat, veahket min eallit dás maŋás. Jubmel, boade mijá lusi liegga gieresvuodajnat. Viehkeda mijáv ájn viessot. Vuostáiváldde NN:a du fátmái mearehis ráhkisvuođainat. Duosto NN:av duv fármmaj nåhkåmahtes gieresvuodajnat. Ámen. Amen. * guođđin * guodem b.: h.: Árpmolaš Ipmil, mii guođđit NN:a du gieđaide. Ármmogis Jubmel, guodep NN:av duv giedajda. 70 hávdádanipmilbálvalus b.: h.: Eatnamis leat don boahtán. Ednamis le boahtám. Eatnamin don fas šattat. Ednamin vas galga sjaddat. (+) Jesus Kristus lea bajásčuožžileapmi ja eallin / Jesus Kristus du bajásčuoččáldahttá maŋimuš beaivve. (+) Jesus Kristus le tjuodtjelibme ja iellem / Jesus Kristus duv galggá maŋemus biejve båktet. b.: h.: Don addet sutnje eallima. Sunji vaddi iellemav. Vuostáiváldde su du ráfiinat (+) ja atte sutnje Jesus Kristusa dihte ilolaš bajásčuožžileami. Duosto suv duv ráfáj (+) ja vatte sunji Jesus Kristusa diehti ávvulis tjuodjelimev. b.: h.: Hearrá, Ipmil Áhčči almmis, Hearrá, Ipmila Bárdni, máilmmi Lonisteaddji. Hearrá, Ipmil, don bassi Vuoigŋa, Härrá, Jubmel Áhttje almen Härrá, Jubmela Bárnne, värálda Lånestiddje, Härrá, Jubmel, dån ájlis Vuojŋŋanis, árpmit min. ármmálaste mijáv. (Jápminbottus, maŋimuš beaivve, (Jábmembåttån, maŋemus biejven veahket min, láđis Hearrá Ipmil.) viehkeda mijáv, libbogis Härrá Jubmel.) Ámen. Amen. dahje jali B: Ipmil, don almmi ja eatnama Sivdnideaddji, don máilmmi Lonisteaddji, don eallima Vuoigŋa, h.: Jubmel, dån alme ja ednama Sjivnnjediddje, dån värálda Lånestiddje, dån iellema Vuojŋŋanis, várjal min du riikkas dál ja agálaččat. várjala mijáv duv rijkan dálla ja agev. Ámen Amen. 71 hávdádanipmilbálvalus 71 hávddádibme b / v: Gullot Biibbala sániid dorvvolašvuođa birra Ipmila luhtte ealidettiin ja jámidiin. H / V: Gulldalup Tjáluga bágojt jasskavuoda birra Jubmela lunna iellemin ja jábmemin. Mii lohkat.. Mij låhkåp … b / v: Ipmil, mii giitit eallima ovddas man attát midjiide. h / v: Råhkålup. Dat lea dievva iluin ja morrašiin, barggus ja vuoiŋŋastusas. h / v: Jubmel, duv gijttep iellemis mav midjij vattá, mij le dievva bargojs ja åvdåsvásstádusás, surgos ja ávos. Dál giitit NN:a ovddas, buot dan ovddas maid son mearkkašii buot dan ovddas maid son lei ja attii. Dál gijttep NN:as, gájkka dassta majt oattjojma suv iellema baktu, ja majt sån viessomájgen midjij vattij. Veahket min min morrašiin ja oahpat min doaibmat ealli olbmuid buorrin nu guhká go mis eallin lea. Viehkeda mijáv surgon ja åhpada mijáv viessoj åvdås viessot dav ájgev mij miján ájn le. Mii giitit du du Bárdni Jesus Kristusa ovddas guhte rabai uvsa eallimii, mii ii goassege jáme. Gijttep bárnát Jesus Kristusa åvdås guhti uvsav rahpá iellemij mij goassak ij någå. Guotte min odne ja buot beivviideamet ja divtte min go dat boddu lea jápmit ráfis. Guotte mijáv uddni ja juohkka biejve ja gå ájgge ållån, dibde de mijáv ráfen jábmet. Ámen. Amen. Hearrá rohkos h.: h: Rohkadallot Hearrá rohkosa. Råhkålup aktan Härrá råhkålvisáv: 72 hávdádanipmilbálvalus 72 hávddádibme Šaddos du dáhttu, mo almmis nu maiddái eatnama alde. Båhtus duv rijkka. Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin. Atte midjiide odne min beaivválaš láibámet. Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev. Ja atte midjiide min suttuideamet ándagassii nugo maiddái mii ándagassii addit min velggolaččaidasamet. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Alege doalvvo min geahččalussii, muhto beastte min bahás eret. Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Dasgo du lea riika ja fápmu ja gudni agálasvuhtii ! Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Ámen. Amen. Prästen ber slutbön vid kistan: b.: h.: Ipmileamet, don guhte leat bajásčuožžileapmi ja eallin, atte NN, su du ráfi ja čuvgešii du agálaš čuovga (+) sutnje. Jubmel, dån guhti le tjuodtjelibme ja iellem, vatte sunji duv ráfev ja tjuovggis sunji duv ihkeva (+) tjuovgga. Ámen. Amen. 73 hávdádanipmilbálvalus 73 hávddádibme b.: h.: Hearrá buressivdnidivččii din ja várjalivččii din, Hearrá divttášii muođuidis čuovgat din badjelii ja livččii didjiide árbmugas. Duosstut Jubmela / Härrá buorissjivnnjádusáv: Härrá buorissjivnnjedus dijáv ja várjjalus dijáv. Härrá tjuovggijus árudijás didjij ja årrus didjij ármmogis. Hearrá bajidivččii čalmmiidis din ala ja attášii didjiide ráfi. Härrá jårggålus árudijás didjij ja vaddus didjij ráfev. Áhči, Bártni ja bassi Vuoiŋŋa nammii Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. b.: h.: Mannot dál ráfis, min Hearrá Jesus Kristusa namas. Mannup ráfen, mijá Härrá Jesus Kristusa namán. Ámen. Amen. dahje jali b.: h.: Ipmila ráfi, mii manná buot jierpmi badjel, várjala din váimmuid ja jurdagiid Kristus Jesusis. Jubmela ráfe, mij le mijá jiermijs alebun, várjjal dijá vájmojt ja dijá ájádusájt Jesus Kristusin. Ámen. Amen. dahje jali b.: h.: Áhči moraš, Bártni ráhkisvuohta ja bassi Vuoiŋŋa searvevuohta Áhtje hukso, Bárne gieresvuohta ja ájlis Vuojŋŋanisá åskåldisvuohta nanosmahtášedje min beaivet, go idja boahtá ja go bajásčuožžileami iđit čuvggoda. fármastisá mijáv biejvvek, gå idjá boahtá ja gå tjuodtjelime idet tjuovgut. Amen. 74 hávdádanipmilbálvalus 74 hávddádibme hávddádimjubmeldievno råhkålvisá rohkos 2 Hearrá, Ipmileamet. don leat min dorvu buolvvas bulvii. råhkålvis 2 Härrá, mijá Jubmel, dån le mijá dårvvo buolvas buolvvaj. Jagit ja beaivvit molsašuvvet, muhto don leat seammá. Jage ja biejve målsudi, valla dån biso dahtanik. Du árbmu guoddá min eallimis ja jápmimis. Duv ármmo mijáv guoddá iellemin ja jábmemin. Muitot ja giitot das maid don addet NN:a bokte. Mujttup ja gijttup dassta mav dån NN:a baktu vaddi. Váldde su váldegoddásat. Duosto suv rijkkasit. Bártnát Jesus Kristusa min Hearrámet bokte. Bárnát Jesus Kristusa, mijá Härrá baktu. Amen. rohkos 7 Ipmil, lea ilá váigat ipmirdit man čáppat eallin sáhttá leat ja dievva iluin ja dasto sáhttá nuppástuvvat ja nu bákčasin šaddat. råhkålvis 7 Jubmel, ij le dádjadahtte man tjábbe viessom le ja ávos dievva ja de rievddá ja nåv báktjasin sjaddá. Fátmmas NN:a, guotte su váimmot lahka mearehis ráhkisvuođainat. Fármasta NN:av, guotte suv duv vájmo lahka nåhkåmahtes gieresvuodajnat. Guotte maid min áibbas lahka du ja veahket min joatkit eallimeamet. Guotte aj mijáv akta lahka duv ja vatte midjij fámov viessomav joarkket. Ámen. Amen. rohkos 8 Ipmil. mii leat du ovddas morrašiin ja heđiin buot dainna maid eat ipmir, buot dainna mii rievddai, (dainna mii dovdo vuoigatmeahttumin ja boastut). råhkålvis 8 Jubmel, mij boahtep duv åvddåj surgon ja juoren, gájkka dajna majt ep dádjada, gájkka dajna mij ietjáduváj (gájkka dajna mij le rievtugahtes ja boasstot). Don oainnát min gatnjaliid, min áŧestusa ja suhtu. Dån vuojná mijá gadnjalijt, mijá vájvev ja moarev. Don oainnát maiddái min giitevašvuođa das ahte NN elii min gaskkas. Dån vuojná aj mijá gijttogisvuodav NN:a viessoma åvdås. Ipmil, boađe midjiide ráhkisvuođainat, searvevuođainat, veahket min eallit dás maŋás. Jubmel, boade mijá lusi liegga gieresvuodajnat. Viehkeda mijáv ájn viessot. Vuostáiváldde NN:a du fátmái mearehis ráhkisvuođainat. Duosto NN:av duv fármmaj nåhkåmahtes gieresvuodajnat. Ámen. Amen. 75 hávdádanipmilbálvalus 75 hávddádibme hávddádimjubmeldievno tjáluktevsta jámolašvuohta ja ovddasvástádus. Hearrá, don leat leamaš min orrunsadji sogas sohkii. dåssjånibme ja åvdåsvásstádus Härrá, åhpada mijáv biejvijdimme låhkåt, vaj vijses vájmojt oadtjop. Sal 90:1–2 Sál 90:12 Dat leat dušše váivi ja rahčan, dat jávket johtilit, ja mii girdit eret. Sal 90:10 Härrá, tjiegŋalisájs duv tjuorvov. Oahpat min lohkat beivviideamet, de mii oažžut viissisvuođa váibmui. Sál 90:12 Härrá, gulá muv tjuorvvasav, gulldala muv råhkålvisájt ! Nugo áhčči árkkálmastá mánáidis, nu Hearrá árkkálmastá sin guđet ballet sus. Jus mujttuj biedjat lulu suttojt, Härrá, guhtis de bissot luluj ? Dasgo son diehtá mo mii leat sivdniduvvon, son muitá ahte mii leat muolda. Valla dujna le ándagisluojttem, danen dujsta balli. Olbmo beaivvit leat dego suoidni, olmmoš lea dego gietti lieđđi. Härráv vuordáv, uhtjadav, sidáv suv bágojt gullat. Go biegga šuviha meattá, de dat jávká, báiki gos dat lei ii šat dovdda dan. Härráv uhtjadav ienebut gå gáhttára ideda maŋŋel, Muhto Hearrá árbmugasvuohta lea agálašvuođas agálašvuhtii sin oassi guđet ballet. Sál 103, 13–17 gå gáhttára ideda maŋŋel. Dasgo lea čállojuvvon: Nu duohta go ealán, cealká Hearrá, juohke čibbi sodjala mu ovddas, ja juohke njuovčča dovddasta Ipmila. Dajna gå tjáleduvvam le: Nåv duohta gå lev iellemin, javllá Härrá, juohkka buolvva muv åvdån sådjus, ja juohkka njuovtjav Jubmelav hievedus. De juohkehaš mis galgá nappo doallat logu Ipmila ovddas. Juohkkahasj mijás galggá de lågov Jubmela åvdån dahkat. Rom 14:11–12 Rom 14:11–12 Nu lea maiddái jábmiid bajásčuožžilemiin. Nåv le aj jábbmegij tjuodtjelibme. Dat mii gilvojuvvo, lea nohkavaš, muhto dat mii bajásčuožžila, lea nohkameahttun. Mij dåssjåniddjen sáddjiduvvá, nåhkåmahttán tjuodtjel. Dat mii gilvojuvvo gudnehisvuođas, bajásčuožžila hearvásvuođas. Mij gudnedisvuodan sáddjiduvvá, herlukvuodan tjuodtjel. 1 Kor 15:42–43 1 Kor 15:42–43 Gullet dál, dii geat dadjabehtet: «Odne dahje ihttin mii áigut vuolgit duon dahje don gávpogii ja orrut doppe jagi, gávppašit ja dinet ruđaid ! š Ehpet han dii dieđe makkár din eallin leažžá ihttin ! Dij gudi javllabihtit: ” Uddni jali idet vuolggep duon dán stádaj ja ganudip jagev buorre oassásijt dagátjit ”, ehpit dij diede gåk dijá viessom idet le. Dii han lehpet dušše suovva mii oidno oanehis áiggi ja de jávká. Lihpit suovva mij oanegattjav vuojnnu ja vas gáhtu. Jak.. 4:13–14 Jak 4:13–14 Mánát, allot ráhkis dušše sániiguin dahje njuokčamiin, muhto daguiguin ja duohtavuođas. Máná, allup guoros bágoj ähttsu, ájnat dagoj ja sádnesvuodajn. Das mii diehtit ahte mii leat duohtavuođas, ja mii sáhttit oadjudit váimmuideamet su muođuid ovddas. De diehtep sádnesvuoda máná lip, ja jus vájmmo mijáv duobbmi de jasskavuodan lip suv åvdån, gå Jubmel le mijá vájmos stuoráp ja gájkka Jos velá váibmu dubme min, de Ipmil lea stuorit go min váibmu ja diehtá buot. diehtá. Ráhkkásiiddán, jos min váibmu ii dubme min, de mis lea roahkkatvuohta Ipmila ovddas. Muv gärrása, jus vájmmo ij mijáv duobbmi de Jubmela åvdån jálo lip. 1 Joh 3:18–21 1 Joh 3:18–21 dorvu ipmila luhtte. dårvvo Jubmela lunna Diedáv mav didjij lev ussjolam, Härrá hoallá: buorev, iv baháv. Hearrá lea mu báimman, ii mus váillo mihkkege. Boahtteájgev ja dårvov didjij vattáv. Ruonas gittiide son livvuda mu, vuoiŋŋadusa čázi lusa son láide mu. Gå muv tjuorvvobihtit ja munji råhkålihpit, de guláv. Son áhpásmahttá mu sielu. Gå muv åhtsåbihtit, de gávnnabihtit. Son doalvu mu vanhurskkisvuođa bálgáid mielde namas dihte. Härrá hoallá: Gå ålles vájmostihtte åhtsåbihtit, de gehtjav vaj muv gávnnabihtit. Jer 29:11–14 Vaikko mon vádjolivččen jápminsuoivana leagis, de in balaše mange bahás. Dasgo don leat mu mielde. Härrá le muv räjnnuhiddje, munji ij migek fájllu. Du soabbi ja báimmansoabbi jeđđejit mu. Räjnon muv ruoddnis giettijda doalvvu, loattjes tjátjij bájken muv vuojŋadahttá. Don ráhkadat munnje beavddi mu vašálaččaid čalmmiid ovddas. Ådå fámojt munji vaddá ja rievtes gäjnojt muv lájddi, namás guddnen. Don vuoiddat mu oaivvi oljjuin, mu juhkanlihtti golgá badjel. Iv buorrek sjievnnjedamos loamen masstak balá danen gå dån le muv maŋen, Aivvefal buorrevuohta ja árbmugasvuohta galgá doarridit mu buot mu eallinbeivviid, ja mon beasan ássat Hearrá viesus guhkes áiggiid čađa. svihtjat ja soabbát muv jaskadibá. Sál 23 Sál 23:1–4 77 hávdádanipmilbálvalus Ipmil lea min suodji ja gievravuohta, veahkki buot áŧestusain. Jubmel le mijá dårvvo ja gievrrudahka, niedan viehkke mij goassak ij biehte. Danne mii eat bala vaikko eanan doarggistivččii, vaikko várit lihkastivčče ábi čiekŋalasas, Danen ep balá vájku ednam skielbbi ja váre mera tjiegŋalissaj vierri, vaikko bárut šávašedje ja máraidivčče, ja várit doarggistivčče boršu mearas. ihka tjátje sjåvvi ja såbddu ja váre mera alvos márramis doargesti. Sela Sál 46:2–4 Sál 46:2–4 Muhto mon bisun álo du luhtte, don leat dohppen mu olgeš gieđa. Agev lev dálla duv lunna, giedas muv aneda. Don láidet mu ráđiinat, ja dasto bajidat mu gudnái. Lájddi muv sidodat milta, muv doalvo herlukvuoda gäjnov. Jos mus leat don almmis, de mon in sáva šat maidege eatnama alde. Jus dujna lev almen, iv majdik ednamin hálijda. Jos mu oažži ja váibmu vuoimmehuvvá, de Ipmil lea agálaččat mu váimmu bákti ja mu oassi. Muv rumáj ja muv jálludahka biehttis, Sál 73:23–26 77 hávddádibme Jos mu oažži ja váibmu vuoimmehuvvá, de Ipmil lea agálaččat mu váimmu bákti ja mu oassi. valla mujna le Jubmel, báktám ihkevij. Sál 73, 23–26 Sál 73:23–26 Mon bajidan čalmmiidan váriid guvlui: Gos boahtá munnje veahkki ? Várijt várdudaláv: gåsstå munji viehkke boahtá ? Mu veahkki boahtá Hearrás, almmi ja eatnama sivdnideaddjis. Viehkke Härrás boahtá, ednama ja alme sjivnnjediddjes. Ii son divtte du juolggi suoibut, du goziheaddji ii oađestuva. Juolgát ij tjalggalahte, luottajdat agev gähttjá. Ii son oađestuva iige nohka, son lea Israela goziheaddji. Ihkenis ij oade, agenis gåhtså, sån guhti Israelav várjjal. Hearrá lea du goziheaddji, Hearrá lea du suoivvan du olgeš gieđa bealde. Härrá duv várjjal, suv oakken vájalda, duv bálldalin vádtsá. Beaivváš ii vahágahte du beaivet iige mánnu ihkku. Biejven biejvve duv ij vahágahte, ij ga iján mánno. Hearrá várjala du buot bahás, son várjala du heakka. Härrá duv várjjal gájkat bahás, gájkat mij viessomat ájttá. Hearrá várjala du vuolgima ja du boahtima dálážis gitta agálaš áigái. Härrá viessomájgenat várjjal, dálla ja ihkeven ájggáj. Sál 121 Sál 121 Jos girdilivččen iđitroađi soajáiguin ja seivvošin ábi olggumus ravdii, de doppege du giehta fáhte mu, du olgeš giehta doallá mu gitta. Jus idedisruopseldiddje såjij luluv hállánit ja mera gätjátjij vuojŋadittjat luluv vuolgget, Hearrá don suokkardat mu ja dovddat mu. de dåppe lulu aj muv gávnnat ja giedajnat muv lulu adnalit. Jos mon dajašin: “ Čihkos seavdnjadas mu ja šaddos čuovga mu birra idjan ”, de seavdnjadas ii leat dutnje seavdnjat, idja lea čuovgat dego beaivi ja seavdnjadas lea dego čuovga. Suokkar mu, Ipmil, ja dovdda mu váimmu, geahččal mu ja dovdda mu ráfehis jurdagiid. Jus luluv javllat: Sjievnnjet muv gåbttjis, tjuovgga muv birra idjan sjaddis, de dunji ij le sjievnnjet sjävnnjadin, idja le tjuovggat degu biejvve, iesj sjievnnjet le tjuovgga, Sál 139:9–12 Bohtet mu lusa, buohkat geat rahčabehtet ja guoddibehtet lossa nođiid, de attán didjiide vuoiŋŋadusa. Båhtit muv lusi gájka gudi låsså nådijt guoddebihtit, de didjij vuojŋadimnuobev vattáv. Váldet mu geassá badjelasadet ja ohppet Válldit muv svagájt oalggáj ja oahppit mujsta Dasgo mu geasis lea buorre, ja mu noađđi lea gänna le lidna ja njuorris vájmmo, de dijá sielojda vuojŋadimnuobev geahpas. oadtjobihtit. š Matt 11:28–30 Matt 11:28–30 80 hávdádanipmilbálvalus 78 hávddádibme Eai go vihtta cizáža vuvdojuvvo guovtte skillegii ? E gus vihtta tsitsátja guovte guohpárbiednigattja åvdås vuobdeduvá ? Ii ge Ipmil vajáldahte ovttage dain. Valla Jubmel dajs avtak ij vajálduhte. Muhto velá juohke vuoktačalbmi din oaivvis lea lohkkojuvvon. Ja tjabu dijá oajve vuobddatjoale li lågåduvvam. Allet bala, dii han lehpet eanet veara go ollu cizážat ! Allit balá, diján le ienep árvvo gå vájk man edna tsitsátjin. Luk 12:6–7 Luk 12:6–7 Dasgo nu lea Ipmil ráhkistan máilmmi ahte son attii áidnoriegádan Bártnis, amas oktage guhte osku sutnje mannat gáđohussii, muhto vai son oažžu agálaš eallima. Dajna gå Jubmel väráldav iehtsij vattij ájnna Bárnes, vaj juohkkahasj guhti sunji jáhkká ij håhkkåna, ájnat ihkeven iellemav oadtju. Ipmil ii leat vuolggahan Bártnis máilbmái dubmet dan, muhto vai máilbmi bestojuvvošii su bokte. Jubmel ittjij Bárnes väráldij rája duobbmitjit, ájnat suv baktu väráldav gájutjit. Joh 3:16–17 Joh 3:16–17 Jesus cealká sutnje: «Mon lean bajásčuožžileapmi ja eallin; dat guhte osku munnje, oažžu eallit vaikko vel jápmá ge. De Jesus sunji hålaj: ” Mån lev tjuodtjelibme ja iellem. Ii oktage guhte eallá ja osku munnje, jáme agálašvuođas ge. Oskkut go dán ? Guhti munji jáhkká viessu vájku vil jábmá, ja guhti viessu ja munji jáhkká ij goassak jáme. š Joh 11:25–26 Joh 11:25–26 Dasgo mon lean vissis das ahte ii jápmin ii ge eallin, eai eŋgelat eai ge jáhtto ja doajvvo Jubmel ij le jábbmegij ájnat viesso almatjij jubmel, dajna gå sunji li gájka viessomin. ” Rom. 8:38–39 Luk 20:38 Jos mii eallit, de eallit Hearrá várás, ja jos jápmit, de jápmit Hearrá várás. Muv sávtsa gulli muv jienav, mån dajt dåbdåv ja tjuovvu muv. Jogo mii dal eležat dahje jámežat, de mii gullat Hearrái. Ihkeven iellemav sidjij vattáv. Aiddo dan dihte Kristus jámii ja eallái fas, vai son sáhtášii leat sihke jábmiid ja elliid Hearrá. Sij e goassak håhkkåna ja aktak ij sijáv muv giedajs råhtti. Rom 14, 7–12 Joh 10:27–28 lohpádus ja doaivu Son ii leat jábmiid Ipmil, muhto ealli olbmuid Ipmil, dasgo sutnje leat buohkat eallimin. De Jesus sunji hålaj: ” Mån lev tjuodtjelibme ja iellem. Guhti munji jáhkká viessu vájku vil jábmá. Luk 20:38 Joh 11:25–26 Mon lean buorre báimman. Allit balá. Mon dovddan sávzzaidan, ja mu sávzzat dovdet mu. Jáhkkit Jubmelij ja jáhkkit munji. Ja mon attán daidda agálaš eallima; dat eai láhppo agálašvuođas ge, ii ge oktage gaikkit daid eret mu gieđas. Áhtjám vieson li ållo lanjá. Luluv gus ietján javllat manáv didjij sajev gárvedittjat ? Áhččán, guhte lea addán daid munnje, lea stuorit go buohkat, ii ge oktage sáhte gaikkihit eret ovttage Áhččán gieđas. Ja jus dal manáv didjij sajev gárvedittjat, de máhtsav dijáv iehtjam lusi viettjatjit vaj lihpit gånnå mån lev. Joh 10,14:28–29 Joh 14:1–3 Son ii leat jábmiid Ipmil, muhto ealli olbmuid Ipmil, dasgo sutnje leat buohkat eallimin Luk 20:38 Visses lev, ij jábmem ij ga iellem, e ieŋŋgila e ga ietjá fámo, e ga ma dálla Jesus cealká sutnje: «Mon lean bajásčuožžileapmi ja eallin; dat guhte osku munnje, oažžu eallit vaikko vel jápmá ge. Joh 11:25–26 li jali ma båhti, jali mige fámojt baddjen jali tjiegŋalisán jali mige ietjá, Alloset din váimmut suorganehko. mijáv sierada Jubmela gieresvuodas Kristus Jesusin, mijá Härrán. Oskot Ipmilii ja oskot munnje ! Rom 8:38–39 Mu Áhččán viesus leat ollu lanjat. Dajna mijás aktak ij ietjas hárráj vieso, ij ga aktak ietjas hárráj jáme. Jos nu ii livčče, de mon cealkkášin didjiide dan. Jus mij iellep de Härráj iellep, ja jus jábmep de Härráj jábmep. Dasgo mon manan gárvvistit didjiide saji. Juogu dal iellep jali jábmep de Härráj gullup. Ja go mon lean mannan ja lean gárvvistan didjiide saji, de boađán fas ja válddán din lusan, vai dii livččiidet doppe gos mon lean. Dan diehti Kristus jámij ja vas älláj Härrán sidjij gudi li iellemin ja aj sidjij gudi li jábmám. Joh 14, 1-3 Rom 14: 7–9 Dasgo min diehtu lea váilevaš, ja min profehtastallan lea váilevaš. Nåv aj dijájn: Gå dal Vuojŋŋanisá fámojt gähttjalihpit allasihtte ássat, Mánnán mon hállen nugo mánná, mus lei máná miella ja máná jurdagat. gähttjalihtit de valjev dajs oadtjot tjoaggulvisá gievrrodibmen. Dál lea áddejupmi váilevaš, muhto dalle dat lea ollislaš, nugo Ipmil dovdá mu ollásit. Dan diehti ádnus sån, guhti gielaj sárnnu, máhttudagáv hålav tjielggitjit. 1 Kor 13, 8–13 1 Kor 13:12–13 Dasgo dat mii lea nohkavaš, ferte gárvvohuvvot nohkameahttunvuođain, ja dat mii lea jámolaš, ferte gárvvohuvvot jápmemeahttunvuođain. Dåssjåniddje viertti nåhkåmahtesvuohtaj gárvoduvvat ja jábbmelasj viertti jámegahtesvuohtaj gárvoduvvat. Ja go dat mii lea nohkavaš, lea gárvvohuvvon nohkameahttunvuođain, ja dat mii lea jámolaš, lea gárvvohuvvon jápmemeahttunvuođain, dalle ollašuvvá dat sátni mii lea čállojuvvon: Jápmin lea njielastuvvon ja vuitojuvvon. Valla gå dåssjåniddje nåhkåmahtesvuohtaj gárvoduvvá ja jábbmelasj jámegahtesvuohtaj gárvoduvvá, de sjaddá nåv gåktu tjálugij le tjáleduvvam: Jábmem le njieladuvvam ja vuojtto le boahtám. Jápmin, gos lea du seahčagas ? Jábmem, gånnå le duv sjnjuhtje ? Jápmin gos lea du vuoitu ? Jábmem, gånnå le duv vuojtto ? Jápmima seahčagas lea suddu, ja suttu fápmu lea láhka. Jábmema sjnjuhtje le suddo, ja sutto fábmo le láhka. Muhto giitu lehkos Ipmilii, gii addá midjiide vuoittu Hearrámet Jesus Kristusa bokte ! Jubmelij gijtto, guhti vuojtov midjij härrá Jesus Kristusa baktu vaddá. 1 Kor 15,53–57 1 Kor 15:53–57 Mii han diehtit ahte jos min eatnanlaš viessu, min goahti, gaikkoduvvo ge, de mis lea almmis viessu mii boahtá Ipmilis, agálaš viessu, mii ii leat huksejuvvon gieđaiguin. Diehtep gå gajkoduvvá goahte mij le mijá viesso ednamin, de miján le viesso almen mij le Jubmelis, ihkeven viesso mij ittjij giedaj dagáduvá. Dasgo go mii leat gárvvohuvvon dainna, de eat leat šat álás. Sjuohkadallap dáppe viesodijn, dajna gå vájddep almmelasj viessuj gárvoduvvat. Nu guhká go mii ássat dan goađis, mii šuohkkit váivvisteamet. Gå de dasi lip gárvoduvvam, de ep rihttsot gávnadalá. Eat mii dáhto nuolahuvvot, muhto baicca gárvvohuvvot vai eallin njielašii dan mii lea jámolaš. Mij, gudi dán goaden lip, vájvijs sjuohkadallap; ep ham sidá rihtsahit, ájnat gárvoduvvat, vaj jábbmelasj luluj iellemis njieladuvvat. 2 Kor 5:1–4 2 Kor 5:1–4 Muhto min vánheneanan lea albmi, ja doppe mii vuordit vuolás Hearrá Jesus Kristusa beastin. Mijá ájtteklánnda le almen, ja dåppelt aj vuorddep suv, guhti mijáv le gájutjit, härrá Jesus Kristus. Son nuppástuhttá min nohkavaš rupmaša ja dahká dan iežas hearvásin dahkkojuvvon rupmaša láhkásažžan dainna fámuin mainna son bidjá buot iežas vuollái. Sån mijá rasjes rubmahav ietjájduhttá, vaj sjaddá suv herlukvuoda rubmaha lágátjin, danen gå sujna le fábmo gájkka ietjas vuolláj biedjat. Fil 3: 20–21 Fil 3: 20–21 Ii han mis leat dáppe bissovaš gávpot, muhto mii vuordit ja áibbašit dan gávpogii mii boahtá. Ij le ham miján dáppe ednamin stáda mij bissu ájnat vuorddep dav mij le boahtemin. Heb 13:14 Heb 13:14 Son bođii Jesusa lusa ihkku ja dajai: «Rabbi, mii diehtit ahte don leat oahpaheaddji gii leat boahtán Ipmila luhtte, dasgo ii oktage máhtáše dahkat daid mearkadaguid maid don dagat jos Ipmil ii livčče suinna. Muv gärrása, Jubmela máná dal lip, valla ij le ájn bihkusin manen sjaddap. Diehtep galla gå ietjas bigot de suv lágátjin sjaddap, dajna gå bessap suv vuojnnet gåktu le. š 1 Joh 3:2 1 Joh 3:2 Muhto son bijai olgeš gieđas mu ala ja celkkii: Ale bala ! Ale balá. Mon lean vuosttamuš ja maŋimuš, dat guhte eallá. Mån lev vuostasj ja maŋemus, ja guhti viesov. Mon ledjen jápmán, muhto geahča, mon ealán Jábmám lidjiv, álo ja agálašvuhtii ja mus leat jápmima ja jábmiidriikka čoavdagat. ja gehtja, ihkeven ájggáj viesov, ja mujna li tjoavddaga jábmemij ja jábbmekájmmuj. Alm 1:17–18 Big 1:17–18 Ja mon gullen truvnnus alla jiena cealkimin: «Geahča, Ipmila orrunsadji lea olbmuid luhtte. Son orru sin searvvis, ja sii leat su álbmot, ja Ipmil ieš lea sin luhtte. Ja tråvnås gulliv garra jienav javllamin: ” Gehtja, Jubmela goahte le almatjij lunna, sån le sijá lunna årutjit ja sij li suv álmmuk ja iesj Jubmel le sijá lunna, ja gájkka gadnjalijt sijá tjalmijs sihkku. Son sihkku eret juohke gatnjala sin čalmmiin, ii ge jápmin leat šat, ii ge moraš ii ge bárgun ii ge giksi. Jábmem ij dasti gávnnu, ij ga surggo jalik luodjom jalik bávtjas. Dasgo dat mii lei ovdal, ii leat šat. Dan diehti gå gájkka mij åvddåla lij, gáhtu. ” š Alm 21:3–4 Big. 21:3–4 84 hávdádanipmilbálvalus 81 hávddádibme hávddájluOjTTem / gudnalihTe luOjTTem HáVdáiBidJan / gUnaidliHTi lUOiTin Sálmma en psalm kan läsas eller sjungas. Biibballohkan Rámátlågos v: (Ipmil:) Áhči ja Bártni ja bassi Vuoiŋŋa nammii. h: (Jubmela:) Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. Olbmo beaivvit leat dego suoidni, olmmoš lea dego gietti lieđđi. Almatja biejve le degu rásse, sån giedjegahttá degu giette giedjek. Go biegga šuviha meattá, de dat jávká, báiki gos dat lei ii šat dovdda dan. Gå biegga vássá, de ij le desti, dan sadje ij dassta majdik diede. Muhto Hearrá árbmugasvuohta lea agálašvuođas. Härrá ármmo le ihkeven ájges ihkeven ájggáj sidjij gudi le balulattja. v: Dutnje, min Hearrámet ja Sivdnideaddji, mii guođđit NN:a. h.: Mijá Jubmel ja Sjivnnjediddje, dunji guodep NN:av. Mii luohttit dan ala ahte don guhte leat addán eallima fátmmastat min jámidiin ja agálašvuođas. Dårvustallap dunji, guhti midjij iellemav vaddi, fármasta mijáv aj jábmemin ja ihkálasjvuodan. Giitu NN:a eallimis eatnan alde, giitu buot das man mii leat suinna beassan vásihit. Gijttep NN:a viessomájge åvdås ednamin, gijtov gájkka dassta mav midjij vattij. Veahket min dan áigge mii báhcá eallit sin ovddas guđet ain leat eallimin. Viehkeda mijáv viessoj åvdås viessot dav ájgev mij miján ájn le. Ámen. Amen. 85 hávdádanipmilbálvalus 82 hávddádibme härrá råhkålvis Áhččámet, don guhte leat almmis. Áhttje mijá guhti le almen. Basuhuvvos du namma. Ájlistuvvus duv namma. Bohtos du riika. Båhtus duv rijkka. Šaddos du dáhttu, mo almmis nu maiddái eatnama alde. Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin. Atte midjiide odne min beaivválaš láibámet. Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev. Ja atte midjiide min suttuideamet ándagassii nugo maiddái mii ándagassii addit min velggolaččaidasamet. Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Alege doalvvo min geahččalussii, muhto beastte min bahás eret. Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás. Dasgo du lea riika ja fápmu ja gudni agálasvuhtii ! Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Ámen. Amen. loahpparohkos hiejttemråhkålvis v: Atte NN:ai / sutnje / (O) Ipmil / (O) Hearrá, du ráfi, ja čuvgešii du agálaš čuovga (+) sutnje. h.: Vatte, (Å) Jubel / (Å) Härrá, NN:aj duv ráfev, ja tjuovggis sunji duv ihkeva (+) tjuovgga. Ámen. Amen. dahje jali Ipmil, don guhte leat bajásčuožžileapmi ja eallin, atte NN:ai / sutnje / du ráfi ja čuvgešii du agálaš čuovga (+) sutnje. Jubmel, dån guhti le tjuodtjelibme ja iellem, vatte aj / sunji duv ráfev ja tjuovggis sunji duv ihkeva (+) tjuovgga. Ámen. Amen. 86 hávdádanipmilbálvalus 83 hávddádibme Rohkadallot Ipmila / Hearrá buressivdnádusa. Råhkålup Jubmela / Härrá buorissjivnnjádusáv. Hearrá buressivdnidivččii din ja várjalivččii din. Härrá buorissjivnnjedus dijáv ja várjjalus dijáv. Hearrá čuvgešii muođuidis didjiide ja livččii didjiide árbmugas. Härrá tjuovggijus árudijás didjij ja årrus didjij ármmogis. Hearrá jorgalivččii muođuidis din beallái ja attášii didjiide ráfi. Härrá jårggålus árudijás didjij ja vaddus didjij ráfev. Áhči, Bártni ja Bassi Vuoiŋŋa nammii. Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán. b.: Amen. Mannot dál ráfis, min Hearrá Jesus Kristusa namas. v: Mannup ráfen, mijá Härrá Jesus Kristusa namán. Ámen. Amen. dahje jali b.: Ipmila ráfi, mii manná buot jierpmi badjel, várjala din váimmuid ja jurdagiid Kristus Jesusis. Ámen. v: Jubmela ráfe, mij le mijá jiermijs alebun, várjjal dijá vájmojt ja ájádusájt Kristus Jesusin. dahje jali b.: Áhči moraš, Bártni ráhkisvuohta ja bassi Vuoiŋŋa searvevuohta v: Áhtje hukso, Bárne gieresvuohta ja ájlis Vuojŋŋanisá åskåldisvuohta nanosmahtášedje min beaivet, go idja boahtá ja go bajásčuožžileami iđit čuvggoda. fármastisá mijáv biejvvek gå idja boahtá ja gå tjuodtjelime idet tjuovgut. Amen. 87 hávdádanipmilbálvalus 84 hávddádibme Gásttašeapmi Gástadus Unna mánáš lea boahtán máilbmái. Mánásj la riegádam. Dán mii háliidit ávvudit ovttas dinguin – bures boahtin gásttašeapmái ! Sihtap dav gildástallat aktan dijájn- buorisboahtem gástadussaj ! Dutnje vánhemin gásttašeapmi sáhttá leat vuohkin čájehit giitevašvuođa go don leat beassan šaddat vánhen juste dán unna olbmožii. Dunji äjgádin gástadus máhttá årrot duodastus gijttogisvuohtaj, gå sjaddam la äjgádin jur dán unna ulmutjij. Lohpádus Gásttašeamis lea lohpádus ahte Ipmil čuovvu min olles eallima, vaikko mii livččii dáhpáhuvvat. Jáhtto Gástadusán la jáhtto Jubmel la maŋen viessoma gájkka biejvij, juska mij dáhpáduvvá. Olles girku historjjás gásttašeapmi lea leamaš oinnolaš duođaštussan juohke olbmo oktavuhtii Ipmiliin. Girkko ålles histåvrå tjadá l gástadus årrum vuojnos duodastibme juohkka ulmutja diehttelis aktisasjvuohtaj Jubmelijn. Gásttašanipmilbálvalus lea ilu ja eallima feasta. Gástadusjubmeldievnno l ávo ja viessoma vuollo. Dat gii gásttašuvvo loktejuvvo Ipmila ovdii, gii addá midjiide eallima ja háliida oassálastit min illui dan dihte. Gut la gástadum la buvtedum Jubmela åvvdåj gut midjij vaddá viessomav ja sihtá oasev válldet mijá ávon dassta. Ipmil háliida leat min lahka olles eallima, gádjut min visot dain mat návccahuhttet ja dainna lágiin ođastahttit min eallinvejolašvuođaid. Jubmel sihtá mijá lahka årrot viessoma tjadá, tjoavddet mijáv gájkas mij gállnat ja dan láhkáj ådåstuhttá mijá viessommáhttelisvuodajt. Gásttašeapmi nuoraide Dávjjimusat gásttašuvvojit olbmot mánnán Ruoŧa girku bakte, muhto eanet ja eanet nuorat ja beallešaddit háliidit gásttašuvvot. Gástadus nuorajda Máná ienemusát li gástadum Svieriga girkkon, valla ienep nuora ja nuorra ållessjattuga sihti gástaduvvat. Dát dáhpáhuvvá dávjá rihpaskuvlalohkama oktavuođas, oahpahusa maŋŋil dehe risttalaš oskkuságastallanjoavkku oktavuođas. Dáhpádum la ienemusát skallujlåhkåma, åhpadusá maŋŋela jali ságastimjuohkusa gáktuj ristalasj jáhkon. Gásttašeapmi ja miellahttovuohta Gásttašeapmi lea vuođđu miellahttovuhtii Ruoŧa girkui. Gástadus la vuodo sebrulasjvuohtaj Svieriga girkkon. Dat gii lea gásttašuvvon eará risttalaš searvegottis lea maid bures boahtin miellahttun Ruoŧa girkui, ođđa gásttašeapmi ii dárbbahuvvo. Gut la gástadum ietjá ristalasj sebrudagán hiehpá aj sebrulattjan Svieriga girkkon, ådå gástadus ij la dárbulasj. Ruoŧa girku njuolggadusaid ektui risttalaš gásttašeapmi bistá agálaččat. Svieriga girkko årniga milta ristalasj gástadus la fámon agev. Ruoŧa girku lea demokráhtalaččat huksejuvvon ja dat eaktuda ahte sullii 5,8 miljuvnna jienastanvuoigaduvvon miellahtut beroštit ja váldet ovddasvástádusa. Svieriga girkko l demokráhtalattjat vuododum ja vuorddá berustimev ja åvdåsvasstádusav 5,8 miljåvnå sebrulattjajs gudi jienastit oadtju. Girkus mii juohke njealljat jagi válljet daid geat galget váldit mearrádusaid searvegottiin, searvegoddeovttastumiin, bismágottiin ja girkočoahkkimiin. Girkkon válljip juohkka nälját jage gudi galggi tjoaggulvisájn, girkkosiebrijn, stiftajn ja girkkotjåhkanimen mierredit. Bassin 18 b. čakčamánus, 2005 lea Ruoŧa girkoválga. 2005 ájllegin ragátmáno 18. b. la Svieriga girkko válljimbiejvve. Jienastanvuoigaduvvon lea son gii gullo Ruoŧa girkui ja maŋemusat válgabeaivvi deavdá 16 jagi. Gut Svieriga girkkuj gullu ja maŋemusát válljimbiejve dävddá 16 jage oadtju jienastit. Girkoválggas mii jienastit ovdagihtii čálihuvvon nominerenjoavkkuid (almmolaš válggain bellodagat). Girkkoválljimin jienasta nammadimjuohkusijda ma li åvdutjis registreriduvvam (ma álmmuk válljimin belludahkan gåhtjoduvvi). Sáhttá maiddái jienastit sierra olbmo - merket evttohasa man jienasta. Máhttá aj vil sierra ulmutjij jienastit – nabbu ruossit kandidáhtav mav ienemusát sidá válljidum. Dáidda sáhtát jienastit Dájda máhtá jienastit Searvegoddi Searvegottis gos leat čálihuvvon. Tjoaggulvissaj Tjoaggulvissaj gånnå la álmmuktjáledum. Girku alimus stivra dehe n. g. njuolggaválljejuvvon girkoráđđi lea searvegotti alimus mearrideaddji orgána. Girkkofábmoduvvam jali nåv gåhtjoduvvam njuolggaválljidum girkkoráde l tjoaggulvisá alemus mierredim orgána. Searvegoddeovttastupmi Jus searvegoddi gos leat čálihuvvon gullo ovttastupmái de leat maiddái válggat ovttastuvvon girku alimus stivrii. Girkkosäbrráj Jus tjoaggulvis gånna l álmmuktjáledum la girkkosiebren oasse de válljima aktisasj girkkofábmoduvvamij dagáduvvá. Searvegottit ovttasbarget ovttastumis vuosttažettiin ruđalaš áššiin. Tjoaggulvisá aktanbarggi girkkosiebren åvdemusát ekonomalasj ássjijda. Bismágotti alimus stivra Ruoŧa girku lea juhkojuvvon golbmanuppilohkái bismágottiide. Stiffafábmoduvvamij Svieriga girkko l juogedum lågenangålmmå stiftajda. Juohke bismágoddi jođihuvvo bismmás ja dasa gullojit visot searvegottit bismágotti geográfalaš guovllus. Juohkka stiffta tjuottjoduvvá biskåhpas ja gåbttjå tjoaggulvisájt stifta geográfalasj bájken. Bismágotti doaibma lea ahte ovddidit ja bearráigeahččat searvegoddeeallima. Stiftaj barggogåhtjos le åvdedit ja gähttjat tjoaggulvisiellemav. Bismágotti alimus stivra lea alimus mearrideaddji orgána bismágottis. Stifftafábmoduvvam la stifta alemus mierredim orgána. Girkočoahkkin Ruoŧa girku alimus mearrideaddji orgána. Girkkotjåhkanibmáj Svieriga girkko alemus mierredim orgána. Girkoválgga bakte 18 b. čakčamánus lea juohke ovttas, gii gullo Ruoŧa girkui, vejolašvuohta leahkit mielde ja hábmet boahtteáiggi girku. Säbrrat Ragátmáno 18. b. girkkoválljima baktu gájkajn gudi Svieriga girkkuj gulluji l máhttelis säbrrat ja hábbmit boahtteájge girkkov. Dan sáhttá dahkat jienasteami bakte dehe leahkit mielde válggas nominerenjoavkkus. Jienastime baktu máhta dav dahkat jali säbrrat válljimin nammadimjuohkusin. Sáhttá leahkit mielde joavkkus mii juo gávdno dehe ásahit ođđa joavkku. Säbrrat máhttá juogo de nammadimjuohkusin mij juo gávnnu jali ietjas juohkusav dahkat. Válljehahttivuohtaahki lea 18 jagi maŋemusat válgabeaivvi. Válljimáldar la 18 jage maŋemusát válljimbiejven. Dieđahančálus ” Att ställa upp ” lea ruoŧagillii ja govvida got galgá dahkat go háliida leahkit mielde Girkoválggas. Girjásj ” Att ställa upp ” mij le tjáledum dárogiellaj, giehttu gåktu Girkkoválljimin säbrrá. Internehtas máhttá dav viedtjat: http://www.svenskakyrkan.se/kyrkoval2005/4.htm http://www.svenskakyrkan.se/kyrkoval2005/4.htm. Áigeplána Ájggeplána 15 b. cuoŋománus berre ohcamuš čáliheami birra nominerenjoavkkus ja ilmmuhus evttohasain leahkit bismágoddestivrras dehe girkostivrras. Vuoratjismáno 15. b. viertti nammadimjuohkusa åtsålvis registardime hárráj ja kandidáhtaj diededibme stifftastivran jali girkkostivran gávnnut. Maŋemus beaivi lea 15 b. miessemánus. Maŋemus biejvve l moarmesmáno 15. b.. 31 b. borgemánus galget jienastangoarttat leahkit olggossáddejuvvon jienasteddjiide. Bårggemáno 31. b. galggi jienastimkårtå rájadum årrot gejda oadtju jienastit. Gaskal 5-15 b. čakčamánus lea vejolaš ovdagihtii jienastit. Ragátmáno 5 - 14. b. gaskan máhttá åvddåla jienastit. Jienastangoarta gáibiduvvo álo ovdagihtii jienasteamis. Jienastimkårttå agev rávkaduvvá gå åvddåla jienasta. Lea maiddái vejolaš jienastit reivve bakte dehe sáddet soapmása jienastit du ovddas. Máhttá aj brevvajienastit ja le aj máhttelis rádjat sáttagav duv åvdås jienastit. Jienasteapmi reivve bakte dehe eará olbmo bakte gáibiduvvojit sierra kuverttat man sáhtát oažžut iežat searvegottis. Sáttagij- ja brevvajienastibmáj rávkaduvvá sierralágásj kuvera majt máhtá ietjat tjoaggulvisás oadtjot. 18 b. čakčamánus, 2005 lea jienasteapmi Válgalanjas, báiki ja áiggit bohtet ovdan jienastangoarttas. 2005 18. b. ragátmánon, jienastibme Válljimlanján dagáduvvá. Jienastimkårtån vuojnnu válljimladnja ja rabásájge. 1 b. ođđajagemánus, 2006 álget ođđa áirasat doaimmaideaset. 2006 1. b. ådåjakmánon ådåválljidum ulmutja ietjasa barggogåhttjusijda álggi. Risttalaš osku - Svenska kyrkan - Om oss Ristagis jáhkko - Svenska kyrkan - Om oss Risttalaš osku Ristagis jáhkko Ráhkisvuohta lea vuođđun ja ulbmilin risttalaš oskui. Gieresvuohta l vuodo ja ulmme ristagisjáhkkuj. Visot duođalaš ráhkisvuohta boahtá Ipmilis. Gájkka oalle gieresvuohta boahtá Jubmelis. Ráhkisvuohta addá eallima. Gieresvuohta vaddá viessomav. Mii sáhttit vásihit ráhkisvuođa iežá olbmuid ja Ipmila aktavuođain. Máhttep dåbddåt gieresvuodav gasskavuodajn ietjá ulmutjij ja Jubmelijn. Ipmil berošta min eallimis ja háliida aktavuođa juohkehaččain. Jubmel sihtá mijá viessomav ja sihtá vuododit gasskavuodav juohkka ulmutjij. Jesusa bakte mii oahppat eanet Ipmila birra ja maid son háliida. Jesusa baktu oadtjop ienebuv diehtet majt Jubmel sihtá ja gut Jubmel la. Ipmil olmmožin Jesusis lea earenomáš lagas aktavuohta Ipmilii, son lea Ipmil ieš olbmo hámis. Jubmel ulmutjin Jesusin la sierralágásj lahka gasskavuohta Jubmelij, sån la Jubmel iesj ulmutjin. Muitalusat Jesusa birra gávdnojit Biibbalis njealji evangeliumas. Giehto Jesusa birra gávnnuji nieljen evangeliumin Rámádin. Biibbal lea máŋgga oasát girji mii muitala olbmuid Ipmiliin vásáhusaid birra. Rámát la girjje måttijn åsijn mij giehttu ulmutjij gávnadimij dåbdijdusájt Jubmelijn. Jesus boahtá máilbmái danin go Ipmil ráhkista min ja háliida rahpat agálašvuođa midjiide, sihke jápmima ovdal ja maŋŋel. Jesus väráldij boahtá danen gå Jubmel mijáv ähttsá ja sihtá midjij ihkevenájgev rahpat, goappátjagá åvddåla ja maŋŋel jábmema. Ipmil háliida ahte mii galgat diehtit eanet Ipmila riikka birra ja ráhkisvuođa birra. Jubmel sihtá mij galggap oadtjot ienep diedojt Jubmela rijka birra ja gieresvuoda birra. Girku guovddaš ja eallingáldu Girku guovddaš ja eallingáldu lea Jesus Kristus ja evangelium su birra. Girkko guovdásj ja viessomgálldo Girkko guovdásj ja viessomgálldo l Jesus Kristus ja evangelium suv birra. Evangelium láide olbmo Ipmila aktavuhtii, mii lea su máddu ja ulbmil. Evangelium ulmutjav doalvvu aktisasjvuohtaj Jubmelijn, gut la suv sjaddam ja ulmme. Ipmilis lea botnihis mearri viissisvuohta, árbmu ja ráhkisvuohta. Jubmelin la vijsesvuodas, ármos ja gieresvuodas rájedis tjiegŋalisvuohta. Girku osku mearkkaša vuđolaš luohttevašvuohta Ipmilii ja vuolgá Ipmila issoras daguin, mat leat čilgejuvvon Biibbalis ja bohtet ovdan olbmuid eallimis. Girkko jáhkko l vuodo åskeldibme Jubmelij ja l vuododum Jubmela ájmodis dagojda, ma li dåbddusa Rámádin ja duosstu ulmutjijt sijá viessomin. Rohkos lea dehálaš Oskun lea doaivun ja rahčan. Råhkålvis la ájnas Jáhkket la dårvustallat ja oajbbot. Rohkos lea dábáleamos bálggis oskui. Råhkålvis ja dábálamos vuohke jáhkkuj. It dárbbat oskut go rohkadalat. Råhkålittjat ij dárbaha jáhkket. Váimmu duođalašvuohta ja ohcaleapmi leat dehálaččat rohkosii. Vájmo duodalasjvuohta ja åhtsålibme l ájnas råhkålvissaj. Astat rohkadallat ja geavahit dan áiggi iežainis ja rohkosiinnis lea eaktun oažžut aktavuođa Ipmiliin. Ájgev mierredit råhkålvissaj ja dáv ájgev årrot aktu allasis ja suv råhkålvisájn la álggovijor gasskavuohtaj Jubmelijn. Ii leat nu dehálaš man bures rohkadalat. Ij la ájnas man buoragit mijá råhkålvis la hábmádum. Váimmu ságastallan Ipmiliin lea dat mii mearkkaša juoidá. Vájmo ságastallam Jubmelijn la ájnas. Risttalaš oskkudovddastus Risttalaš girku dovddasta ovtta áidna Ipmila – Áhči, Bártni ja Bassi Vuoiŋŋa – gii sivdnida, beastá ja addá heakka. Ristagis dåbdåstibme Ristagis girkko dåbdås avtav Jubmelav- Áhttje, Bárnne ja ájlis Vuojŋŋanis – mij sjivnnjet, lånes ja iellemav vaddá. Ruoŧa girku lea oassi máilmmi viidosaš girkus ja searvá risttalaš oskkudovddastussii ja golmmaaktalaš Ipmila gudnejahttimii. Svieriga girkko l väráltvijdes girkkos oasse ja juohká ristagis dåbdåstimev ja hieveduslávludisáv goalmaktes Jubmelij. Osku čájehuvvo dovddastusas sáni ja dagu bakte ja lea árbi apostalaš áiggis. Jáhkko åvddåjbuvteduvvá dåbdåstimen bágon ja dagon ja l árbbe apostolak ájges. Golmma boarráseamos oskkudovddastusain lea sierra árvu mat čájehit oskku ja girku bistevašvuođa áiggiid čađa. Gålmån oabmásamos jáhkkodåbdåstimen li sierrasadje gåvådussaj jáhko ja girkko aktelasjvuohtajt ájgij tjadá. Loga guokte dain olgešbealde. Lågå guovtev dajs rievtesbielen. Evangelalaš-lutherlaš girku Ruoŧa girku gullo evangelalaš-lutherlaš árbevirrui mas lea jagi 1530 augsburgalaš dovddastus aktasaš dovddastusdokumeantan. Evangelak-luhterak girkko Svieriga girkko gullu evangelak-luhterak árbbedáhpaj augsburgak dåbdåstimijn 1530 jage rajes mij aktidij dåbdåstimtjállagav. Reforpmaáiggi dovddastusčállosat leat neavvaduođaštussan movt osku čilgejuvvui vástádussan áigodaga jearaldagaide. Dåbdåstimtjállaga reformasjåvnnåájges li bagádiddje vihtanus gåktu jáhkko tjielggiduváj vásstádussan ájge gatjálvisájda. Girku osku ja oahppu hábmejuvvo teologalaš jurddahallamiin oskku ja dovddastusa mearkkašumi birra. Girkko jáhkko ja åhpadus hábmáduvvá teologalasj refleksjåvnå baktu mij la jáhkko ja dåbdåstibme. Lea ovttaskas risttalačča ja girku bargu juohke áigodagas ipmirdit oskku čikŋodaga ja čielggadit dan mearkkašumi. Viddno la aktugasj ristagisájda ja girkkuj juohkka ájge ådåsis dåbdojn ájádallat jáhko tjiegŋalisáv ja tjielggit dan sisanádusáv. Ii oskkudovddastus ii ge oahppu leat oskuášši. Ij jáhkkodåbdåstibme ij ge åhpadus la ulmme jáhkkuj. Dat muitalit mii lea girku jáhkku ja čilgejit oskku. Da vuosedi mij la girkko vissesvuohta ja tjielggiji jáhkov. Ruoŧa girku joatká čielggadit oskkus joatkevaš ságastallamiiguin iežá árbevieruiguin, sárdnidemiin ja ipmilbálvalusain. Aktan ájdan ságastallmijn ietjá árbbedábij, sárnnedimen ja jubmeldievnon Svieriga girkko åvddålijguovlluj suv jáhkov sárnnet. Ruoŧa girkus leat measta čieža miljovnna miellahttu. Svieriga girkkon li vargga gietjav miljåvnå sebrulattja. Juohke jagi oassálastet sis eatnasat juogalágan girkoaktavuođas. Juohkka jage sijás ieneplåhko säbrrá girkko muhtem aktijvuodajda. Sáhttá leat unna lávlunjovkkožis gilážis, rihpaskuvllas dehe ruhtačoaggimis Ruoŧa girku riikkaidgaskasaš doarjja- ja ovdáneamebargui. Máhttá årrot unna kåvrån lánndadáfon, konfirmasjåvnnålägerin jali tjoaggemin Svieriga girkko rijkajgasskasasj bargguj doarjjaj ja åvddånibmáj. Jearaldagat miellahttuvuođa birra Ovdal šadde olbmot Ruoŧas riegádettiin automáhtalaččat miellahttun Ruoŧa girkui. Gatjálvisá sebrulasjvuoda birra Svierigin åvdebut sjattaj automáhtalattjat sebrulasj Svieriga girkkon riegádimen. Odne šaddá miellahttun gásttašeami bakte. Uddni sebrulattjan sjatta gástadime baktu. Mánát, beallešaddit ja boarrásat sáhttet gásttašuvvot. Goappátjagá máná, tonåringa ja vuorrasappo máhtti gástaduvvat. Jos mánná ii leat gásttašuvvon de sáhttá bearráigeahčči dieđihit mánás miellahttun Ruoŧa girkui. Jus mánná ij la gástadum de sujttoaddne máhttá diededit sijá mánná galggá sebrulattjan årrot Svieriga girkkon. Mánát boarráset go guoktenuppelogi jagi galget ieža mieđihit miellahttuvuhtii. Máná gudi li lågenanguovte jage vuorrasappo galggi ietja miededit. Jos juo leat gásttašuvvon iežá risttalaš searvegottis sáhtát šaddat miellahttun Ruoŧa girkui go leat leamaš girkohearrá ságain. Jus dån la juo gástadum ietjá ristagis siebren de máhtá sjaddat sebrulattjan Svieriga girkkon ságastime maŋŋela girkkohärrájn. Don gii leat guođđán Ruoŧa girku leat bures boahtin ruovttoluotta miellahttun. Dån gut la häjttám sebrulasjvuodav Svieriga girkkon duostoduvá ruoptus sebrulattjan. Jos leat eahpesihkkar leat go miellahttu dehe jos dus leat iežá jearaldagat miellahttuvuođa birra de gulahalat searvegottiin gos orut. Jus illa visses jus dån la sebrulasj jali dujna li ietjá gatjálvisá sebrulasjvuoda birra de aktavuodav válde tjoaggulvisájn gånnå åro. Miellahttudivat Ruoŧa girku goasttida iežas doaimmaid Ruoŧas ja olgoriikkas miellahttudivadiin, mii maid gohčoduvvo girkodivadin. Sebrulasjmákso Svieriga girkko doajmma Svierigin ja ålggorijkan mávsedvvá sebrulasjmávsos, mij aj gåhtjudallá girkkomákson. Stuorimus oassi manná du báikkálaš searvegoddái. Ienemusá vatteduvvi duv bájkalasj tjoaggulvissaj. Divat galgá goasttidit beaivválaš bargguid mánáiguin, nuoraiguin ja boarrásiiguin, koaraid ja málistangievkkaniid, buohcceviesugirku, bearašráđđeaddima, gearggusbálvalusbáhpaid, čoahkkananbáikkiid ja doaluid aktonasaide ja oruhis olbmuide. Mákso galggá rähkkut juohkkabäjvvásasj bargguj mánáj, nuoraj ja vuorrasappuj, kåvråjda ja jubttsatjiegajda, skihpadåhpegirkkuj, fuolkkerádevaddemij, juorabargge härrájda, gávnadimsajijda ja dåjmajda ulmutjida gudi li aktu ja hejmadisulmutjijda. Juohkehaš doarju maid guovllu girkoviesuid ja kultuvrralaš árvvuid bearráigeahču boahttevaš buolvvaide. Gájka máksep aj bájke girkkohuodnahij ja kultuvrrahistårjalasj árvoj gähttjuj boahtte buolvajda. Dasa man olu mávssát miellahttudivadin leat guokte váikkuhusa: du sisaboahtu ja man searvegoddái don gullot. Man ednagav mávsá sebrulasjvuohtamáksuj mierreduvvá guovtet oases: duv sisboahto ja makkir tjoaggulvissaj gullu. Riikka gaskamearalaš girkodivat jagi 2011 lea 0,99 proseantta vearuhuvvon sisaboađustat. Rijkkagasskamierre girkkomáksuj 2011 la 0,99 prosenta duv värrodahtte sisboados kommuvnnaj. Hávdádandivat Hávdádandivada ferte juohkehaš máksit gii lea čállon Ruŧŧii. Hávddádimgållo Bakku hávddádimgållo mávseduvvá gájkajs gudi li álmmuktjáledum Svierigin. Riikka gaskamearalaš divat jagi 2011 lea 0,24 proseantta vearuhuvvon sisaboađus. Rijkkagasskamierre gålluj 2011 la 0,24 prosenta duv värrodahtte sisboados kommuvnnaj. Ruoŧa girkus lea oaiveovddasvástádus doallat hávdádusaid Ruoŧas, earret Stockholma gávpogis ja Tranåsa gielddas. Svieriga girkko l oajvveålmåj hávddádimdoajmmaj Svierigin, ietján gå Stockholma stáda ja Tranåsa kommuvnna. Vearrudieđáhusskovis oainnát man stuoris girkodivadat ja hávdádusdivadat lea. Deklarasjåvnnåblankehtan máhtá vuojnnet duv girkkomávsov ja hávddádimgålov. Luohpan Ruoŧa girkus Jos mearridat luohpat Ruoŧa girkus galggat dieđihit dan báikkálaš searvegoddái. Hiejtedit sebrulasjvuodav Svieriga girkkos Jus dån mierreda hiejtedit sebrulasjvuodav Svieriga girkkos de dav diededa duv bájkálasj tjoaggulvissaj. Sáhtát riŋget, fitnalit dehe čállit searvegoddái ja sihtat oažžut luohpanskovi. Máhtá riŋŋgit, manádit jali tjállet duv tjoaggulvissaj ja adnot blankehtav hiejtedibmáj. Sáhtát maid ieš sáddet dábálaš reiven vuolláičállon gáibádusa searvegoddái. Dån máhtá aj rádjat persåvnålasj vuollájtjáledum adnomav dábálasj brevan ja rádjat dav tjoaggulvissaj. Jos leat eahpesihkkar makkár searvegoddái gullot, sáhtát ohcat dan neahttačujuhusain mii lea olgešbealde. Jus dån illa visses makkir tjoaggulvissaj gullu de máhtá dav åhtsåt sválldasa baktu rievtesbielen. Buresboahtin Ruoŧa girkui Buorisboahtem Svieriga girkkuj Ruoŧa girku lea evangelalaš-lutherlaš girku juhkkojuvvon searvegottiide, kontrávttaide, bismágottiide ja riikkadássái. Svieriga girkko l evangelak- luhterak girkko mij la juogedum tjoaggulvisájda, kontráktajda, stiftajda ja rijkalattjat. Ruoŧa girku fállá aktavuođa ja birrasa gos sáhtát gávnnadit iežáiguin ja čiekŋudit oskkustat. Svieriga girkko fállá siebrrevuodav ja aktijvuodav manna máhtá iehtjadij gávnadit ja tjiegŋoduvvat duv jáhkon. Girku vuođđobargu Ruoŧa girku vuođđobarggut leat ávvudit ipmilbálvalusaid, oahpahit ja bargat diakoniain ja miššuvnnain. Girkko vuodo viddno Svieriga girkko vuodo vidno li basodit jubmeldievnov, åhpadit ja barggat diakoniddjajn ja misjåvnåjn. Searvegottis lea ovddasvástádus jođihit bargguid buohkaide mat orrot ja mannet searvegottis. Tjoaggulvis åvdåsvásstet dåjmas gájkajda gudi viessu ja guossidi tjoaggulvisáv. Doppe sáhttá doallat gásttašemiid, rihpaskuvllaid, vihahemiid ja hávdádusaid. Máhttelisvuohta l gástadussaj, konfirmasjåvnnåj, fiesstimij ja hávddádibmáj. Ipmilbálvalusat Ipmilbálvalus addá vejolašvuođa gávnnadit Ipmiliin ovttas iežá searvegoddeássiiguin. Jubmeldievno Jubmeldievnno l máhttelisvuohta Jubmelijn gávnadit aktisasjvuodan ietjá tjoaggulvisårroj. Mii viežžat fámu rohkosiin, hearrá eahkedismállásiin ja lávlumiin. Oadtjop vuojŋadit råhkålvisán, skalon ja lávllagin. Buohkat leat buresboahtin oskkuineaset ja eahpádusaideasetguin. Gájka duostoduvvi ietjasa jáhkujn ja sijá guoktástallamij. Árbevierut vuhttojit ipmilbálvalusa iešguđet osiin, musihkas ja girkolanja čiŋain. Árbbedábe dåbdov vuojnnep jubmeldievno umasslágásj åsijn, gullat musijkav ja vuojnnet girkkolanja hiervvimijn. Muhto ođasmahttin maid vuhtto ságain, lávlluin ja rohkosis. Valla oadtjop aj duosstot ådåstimev moalggemin, lávllagin ja råhkålvisán. Oahpaheapmi Jesus oahpahii olbmuid olles eallimisttis. Åhpadus Jesus åhpadij ulmutjijt gätjo viessomav. Son muitalii govvidemiiguin ja humahalai olbmuid maiguin gávnnadii go son háliidit čalmmustahttit Ipmila ráhkisvuođa. Giehtoj muodolvisájt ja ságastij ulmutjij gej gávnadij danen gå sidáj vuosedit Jubmela gieresvuodav. Máhttájeddjiid bargun šattai joatkit dán dagu ja nu dat lea joatkán gitta min áigái. Åhpadisålmmå oadtjun vidnov diedojt oabllodit ja nåvti l åvddålijguovlluj dagádum gitta mijá ájggáj. Go jurddašit oahpaheami birra dán áiggi de soaitá rihpaskuvla vuos boahtit millii. Gå ájádallap åhpadussaj uddni márjju ájádallap åvdemusát skallujlåhkkijda. Muhto juohke gávnnadeamis olbmuiguin mii oahppat ođđasa iežáid ja iežamet birra. Valla gájkka gávnadimijn ulmutjij åhpadip juojddá nubbe nuppe birra ja iehtjama birra. Dáinna lágiin mii oažžut čiekŋaleappot ipmárdusa das maid mearkkaša leat olmmožin. Nåvti oadtjop tjiegŋodum dádjadusáv mij la årrot ulmusj. Diakonia Diakonia lea girku sosiálabargu. Diakoniddja Diakoniddja l girkko sosiálalasj barggo. Bargun lea oassálastimiin, árvvusatnimiin ja aktasaš solidaritehtain gávnnadit olbmuiguin geat leat váttis eallindilálašvuođain. Viddno la oasálasjvuoda, roatto ja gasskasasj solidaritehta baktu duosstot ulmutjit fámodum vidjurijn. Vuođđun dása lea Ipmila ráhkisvuohta, nu movt dat čájehuvvo olbmos Jesus Kristusis. Vuodo dási l Jubmela gieresvuohta, mij mijáv duosstu ulmutjin Jesus Kristus. Miššuvdna Miššuvdna mearkkaša “ sátta ” ja govvida dan barggu man máhttájeaddjit ožžo muitalit iežáide oskkuset birra. Misjåvnnå Misjåvnnå mierkki ” rájadus ” ja spiedjilt vidnov majt åhpadisålmmå oadtjun vihtanasstet iehtjadijda sijá jáhko birra. Dán áiggi girku oassálastá dán sáddagis gávnnadeame olbmuiguin sihke lagas birrasis ja riikka rájiid olggobealde. Girkko dálásjájge oassálassta dan rájadusán gávnadimij baktu ulmutjij goappátjagá lahkabirrusin ja mijá rijka rájáj ålggolin. Miššuvdna lea danin seammá olu bargu maid searvegoddi dahká rájiidis siskkobealde ja bargu movt doarjut iežá girkuid miehtá máilmmi sin vuođđobargguin muitalit Jesusa birra. Misjåvnnå l danen avta ednagav birra majt tjoaggulvis dahká sijá ietjas rájáj sinna ja gåktu doarjju ietjá girkkojt ålles värálda birra sijá vuodo barggogåhttjusin vihtanasstet Jesusa birra. Dát dahkko sihke ekonomalaš doarjagiiguin ja veahkkebargiiguin, o.m.d. oahpaheddjiiguin, doaktáriiguin, ekonomaiguin dehe báhpaiguin. Dagáduvvá goappátjagá ekonomalasj vattaj baktu ja rája barggijt, buojkulvissan åhpadiddjijt, dåktårijt, ekonomajt jali härrájt. Ruoŧa girku olgoriikkas Olgoriikagirkui gullojit olgoriikasearvegottit ja iežá olgoriikadoaimmat. Svieriga girkko ålggorijkan Ålggorijkkagirkko gåbttjå ålggorijkkatjoaggulvisájt ja ietjá ålggorijkkadåjmajt. Ruoŧa girku olgoriikalávdegoddi mearrida makkár olgoriikasearvegottit gullojit Ruoŧa girkui. Siebrreráde Svieriga girkkuj ålggorijkan mierret makkir ålggorijkkatjoaggulvisá gulluji Svieriga girkkuj. Gávdnojit 45 olgoriikasearvegotti ja vel lassin gávccilogenár ipmilbálvalusbáikki gos čoahkkanaddet. Gávnnuji 45 ålggorijkkatjoaggulvisá ja vil gáktselåk jubmeldievnnosaje gånnå tjåhkani dájvvalakkoj. Loga eanet Ruoŧa girku sámi doaimmaid birra dás. Lågå ienebuv Svieriga girkko sáme dåjma birra dánna. Ná sáhttá girku doarjut du - Svenska kyrkan - Om oss Nåvti girkko máhttá duv doarjjot - Svenska kyrkan - Om oss Ná sáhttá girku doarjut du Nåvti girkko máhttá duv doarjjot Ruoŧa girku sosiálalaš bargu gohčoduvvo diakonian. Svieriga girkko sosiálalasj barggo gåhtjudallá diakoniddjan. Ulbmilin lea oassálastimiin, gudnejahttimiin ja aktasaš solidaritehtain gávnnadit olbmuiguin geat leat váttis eallindilálašvuođain. Barggogåhtjos la oasálasjvuoda, roatto ja gasskasasj solidaritehta baktu duossot ulmutjijt fámodum viessomvidjurijn. Sosiála barggus Ruoŧa girku doaibmá ovttas servvodaga máŋggaiguin sosiálalaš ásahusaiguin, eará girkuiguin ja oskusearvegottiiguin dehe eaktodáhtolaš servviiguin. Svieriga girkko sosiálalasjbargon aktijbarggá sebrudagá måttijn sosiálalasj ásadusájn, ietjá girkkoj ja jáhkkosiebrij jali ideella organisasjåvnåj. Olu almmolaš bargosajiin dego universitehtain, heahtegádjunbálvalusas, soahteveagas, krimináladivššus ja poliissas lea vejolašvuohta gávnnadit báhpain. Moadda almulasj barggosaje nåv gåk universitehtan, gádjomdievnastusán, várjjofámon, kriminallasujton ja polijsan la máhttelisvuohta härrájn gávnadit. Diakonain ja báhpain leat jávohisvuođabággu. Diakona ja härrá barggi sjávovälggogisvuodan. Sii gávnnadit boarrásiiguin ja buhcciiguin, lágidit morašjoavkkuid ja ságastit ovttaskas olbmuiguin eallima iluid ja váttisvuođaid birra. Manádi vuorrasij ja skibáj lunna, ásadi surggojuohkusijt ja ságasti aktugattjaj viessoma ávo ja vájve birra. Sosiálalaš barggus girku maid gávnnada mirkoávnnasgeavaheddjiiguin ja sin oameolbmuiguin doarjuma ja veahkeheami dihte. Sosiálalasj bargon girkko gávnat aj boastoaddnij ja sijá lagámusáj doarjotjit ja viehkedittjat. Bargu sáhttá leat álggahit ságastallanjoavkkuid veahkaválddálaččat uhkiduvvon nisson- ja dievdoolbmuide ja veahkehit veagaid roassodiliin gos váhnemat ja mánát gillájit. Máhttá ságastimjuohkusijt álgadit fámodum nissunijda ja ålmmåjda ja viehkedit fuolkijt hiehtevidjurijs ma vahágahtti äjgadijt ja mánájt. Muhtimin searvegottit sáhttet maid ruđalaččat doarjut dárbbašedjiid. Muhttijn tjoaggulvisá aj máhtti vaddet ekonomalasj viehkev dárbulattjajda. Máŋggain alladási- ja gymnásaskuvllain riikkas gávdnojit skuvlabáhpat ja diakonat mat sáhttet doarjut ohppiid. Rijka moatten vuodoskåvlå alemusklássan- ja gymnásaskåvlån gávnnuji skåvllåhärrá ja diakona doarjjan oahppijda. Skuvlaáiggis ja dan maŋŋil sáhttet oahppit boahtit hupmat singuin visot áššiid birra, oahpus gitta identitehtii ja oskui. Goappátjagá skåvllåájgen ja skåvllåájge maŋŋela oahppe máhtti sijájn aktavuodav válldet ságastittjat birra gájkka åhpadusás gitta identitähttaj ja jáhkkuj. Loga eanet dás vuollelis makkár diliin Ruoŧa girku sáhttá doarjut du. Vuollelin lågå ienebuv birra makkir vidjurijn Svieriga girkko máhttá duv doarjjot. Morašjoavkkut Morašjoavku lea unna jovkkoš viđain gitta gávcciin oasseváldiin mat gávnnadit juohkit jurdagiiddiset ja dovdduideaset movt lea go manaha lagas oameolbmo. Surggojuohkusa Surggojuogos la unna juogos vidájn gitta gávtse sebrulattjaj gudi gávnadi juogadittjat ájádusájt ja dåbdojt birra gåktu l masset lagámusáv. Joavku doallá vissis meari gávnnademiid hárjánan jođiheddjiiguin ja dát sáhttá heivet dasa gii lea manahan eallinguoimmi, máná dehe boares váhnema. Juogos gávnat mierredum bále máhtalgis lájddijiddjij ulmijn gesi l massam suv viessomrádnav, mánav jali vuorrasap äjgádav. Girku bearašráđđeaddin Ruoŧa girku bearašráđđeaddin lea buohkaide geain leat váttisvuođat lagas aktavuođaideasetguin. Girkko fuolkkerádevaddem Svieriga girkko fuolkkerádevaddem gávnnu gájkajda gejn li gassjelisvuoda sijá lahka gasskavuodajn. Sáhttá leat dakkárii gii lea náitalan dehe eallá ovttas nuppiin, earránan dehe earránaddi báraide, dasa geas leat váttisvuođat earráneami maŋŋil ja dasa geas leat váttisvuođat oameolbmuiguin. Ulmme l gávnnut gesi l válldum jali l aktijårro, sirádum ulmutjijda jali gejda ájggu sirádit, gesi l gássjelisvuoda sirádime maŋŋela ja gesi l gassjelisvuoda gasskavuodan suv lagámusájda. Bearašráđđeaddima mielbargiin lea jávohisvuođabággu ja sii eai ge čále journálaid. Fuolkkerádevaddema barggijn la sjávovälggogisvuohta ja e ga journalajt tjále. Bargu seksualálaš veahkaváldima vuostá Ruoŧa girku háliida doarjut mánáid, nuoraid ja rávvásiid geat leat vásihan veahkaváldima girkobirrasis. Barggo seksualalasj illastime vuossti Svieriga girkko sihtá doarjjot mánájt, nuorajt ja ållessjattugijt gudi li seksualalattjat illastuvvam girkko birrusijn. Seksualálaš veahkaváldimin adno juohkelágan seksualálaš givssideapmi ja rohcošeapmi, sihke lágahis dagut ja morálalaš vearrodagut. Ihtanis seksualalasj illastibme gåbttjå gájkka umasslágásj seksualalasj duolmmomis gitta seksualalasj illastibmáj, goappátjagá ássjálasj dago ja morálalasj lájttaĺahtte dago. Seksuálalaš cuiggodeamit, geažuheamit ja fuomášahttimat nuppi olbmo miela vuostá adno maid veahkaváldimin. Javllamusá, gietjestime ja seksuálasj gietjestime aj nuppe ulmutja vuossti riekknidalla illastibmen. Ovdal doalahuvvui diehtu seksualálaš veagalváldima birra dávjá jávvásis. Åvdebut álu buodon njálmev seksualalasj illastime gáktuj. Ruoŧa girku háliida leat mielde botkeme jávohisvuođa seksualálaš veagalváldimiid birra, duostat duođaštit mii duođas sáhttá dáhpáhuvvat ja dahkat dasa juoidá. Svieriga girkkko sihtá åvdedit sjávoårrom seksualalasj illastimij birra doajeduvvá, sihtá guorrasit masi ájtu dáhpáduvvá, ja dåjmadit dan milta. Buohcceviesugirku Dat gii lea morrašis dehe dárbbaha veahki sáhttá buohcceviesus váldit njuolga aktavuođa girkuin. Skihpadåhpegirkko Gut suorgos dejvadallá jali dárbaj viehkev máhttá aktavuodav válldet njuolgga girkkujn skihpadåben. Girku rohkoslatnja ja bargoveahka lea sadjosis buhcciide, oameolbmuide ja bargovehkii geat dárbbahit sierra ságastallama ja sielufuolaheami dehe háliidit oassálastit ipmilbálvalusain ja ruhkosiin. Máhttelisvuohta adnet rågosladnav ja barggijt la girkko ålediddje goappátjagá skihppijda, lagámusájda ja barggijda gudi sihti sierra ságastimev ja siellosujtov jali säbrrat jubmeldievnojda ja råhkusijda. Báhpain, diakonain ja iežáin geat barget buohcceviesugirkus lea jávohisvuođabággu ja sii eai čále journálaid. Härrájn, diakonajn ja iehtjadijn gudi barggi skihpadåhpegirkkon li sjávovälggogisvuohta ja e journalajt tjále. It dárbbat leat risttalažžan beassat buohcceviesugirkui. Ij dárbaha årrot ristagis manádittjat skihpadåhpegirkkon. Jos soamis ii sáhte boahtit rohkoslatnjii buohccivuođa dihte de báhppa sáhttá fitnalit su luhtte. Jus soames skihpavuoda diehti ij máhte boahtet rågosladnaj de härrá máhttá skihppe lusi boahtet. Du searvegoddi sáhttá muitalit eanet Váldde aktavuođa searvegottiinat jos háliidat diehtit eanet sin sosiálabarggu birra. Duv tjoaggulvis máhttá ienebuv giehttot Aktavuodav válde ietjat tjoaggulvisájn oattjotjit ienep diededimev sijá sosiálalasj dåjma birra. Girkoválggat čakčamánu 18. beaivvi. Girkkoválljim ragátmáno 18. Don ieš válljet. b.. Dån vállji Ruoŧa girkus leat sullii 7 miljovnna miellahttu geat háliidit leahkit mielde ja váldit ovddasvástádusa, ovddidit ja hábmet girku boahtteáiggi. Svieriga girkkon li ienep gå 7 miljåvnnå sebrulattja ja doarjoduvvá ulmutjijs gudi sihti girkkuj säbrrat ja åvdåsvásstádusáv válldet, åvdedit ja hábbmit girkko boahtteájgev. Čakčamánu 18. beaivvi leat miellahttuin geat leat deavdán 16 jagi ja leat čálihuvvon Ruoŧas vejolašvuohta leahkit mielde ja váikkuhit geat galget oažžut luohttamuša stivret Ruoŧa girku njeallje jagi ovddosguvlui. Ragátmáno 18 b. li gájkka sebrulattjajn gudi li 16 jage dävddám ja li álmmuktjáledum Svierigin máhttelis bájnatjit gudi galggi oadtjot åskov Svieriga girkkov boahtte niellja jage stivrrit. Ruoŧa girku doaibma lea viiddis ja gokčá ollu. Svieriga girkko doajmma le vijdes ja gåbttjå moadda ássjesuorge. Girku háliida leahkit sadjin jearaldagaide ja ságastallamiidda, sadjin gos oktavuohta, vuoiŋŋalašvuohta ja Ipmila lagašvuohta deaivvadit. Girkko sihtá årrot sadjen gatjálvisájda ja ságastallamijda, tjåhkanimsadjen aktisasjvuohtaj, vuojŋŋalasjvuohtaj ja aktavuohtaj Jubmelijn. Girkun mii addá doaivvu ja doaibmá juohke olbmo vuoiŋŋalaš dearvvašvuođa ovddas. Girkko mij dårvov vaddá ja åvdet juohkka ulmutja sielulasj varresvuodav. Rabas ja lagaš Girkun mii veahkeha olbmoid geat dárbbašit veahki. Rabásmielak girkko mij le ulmutjij lahka ja fámodimij bielen. Gos risttalaš ja olmmošlas árvovuođđu šaddá duohtan praktihkalaččat, sihke dáppe ruovttus ja olgoriikkas, ilus ja morrašis, árgabeaivvis ja bassebeavvis. Gånnå ristagis ja almasjvuoda árvvovuodo praktihkalattjat dåjmaduvvá, Svierigin ja ålggorijkan, ávon ja surgon, árggabiejven ja basen. – Gávdnot go lihkushisvuođat ja roasut leat dáhpáhuvvan ? – Håhkkånimsajijn ja sårmmesajijn gávnnut ? – Gásttahit, konfirmeret, vihahit ja hávdádit ? – Gástadibmáj, skallidibmáj, fiesstimij ja hávddádibmáj ? – Vuoiggalaš gávppašeapmái ? – Rievtugis oassásijda ? – Báhtareaddji jearaldagaide ? – Báhtariddjeássjijda ? – Ávvudit juovllaid, beassážiid ja hellodagaid ? – Javlaj, bässátjij ja ájlistagáj basodibmáj ? – Guossástallat boarrasiid, skihpa ja oktonas olbmoid ? – Vuorrasijt, skihppijt ja aktuviessojt guossidit ? – Birasbargui ? – Birásbargguj ? – Musihkkadoaibmaide mánáide ja nuoraide ? – Mánáj ja nuoraj musihkkadåjmajda ? – Fuolahit girkoráhkadusaid ? – Girkkohuodnahij huksamij ? Gosa Ruoŧa girku galgá bidjat fámus ? Gåsi galggá Svieriga girkko fámojt biedjat ? Girkoválggain čakčamánu 18. b. don válljet gosa Ruoŧa girku galgá bidjat fámu lagamuš njeallje jagi. Girkkoválljimin ragátbiejve 18. b. dån vállji gåsi Svieriga girkko galggá boahtte niellja jage fámojt biedjat. Geasa attát luohttamuša ? Gesi sidá åskov vaddet ? Válgabeaivvi don jienastat jienastangoarttas namahuvvon válgalanjas maid oaččut ruktui boastta bakte maŋemusat borgemánu 31. b.. li moadda sierralágásj jienastimsaje de jienastimkårtån dajt aj vuojná. Dasa lassin das čuožžu maiddái jus gávd-nojit sierra jienastanvuostáiváldinbáikkit válgabeaivvis. Dån máhtá aj válljimbiejve åvddål jienastit. Girkoválggain leat golbma dehe njeallje válgga Girkkoválljimin li gålmmå jali niellja válljima Girkoválggain don jienastat golbma dehe njeallje válggain, dan mielde makkár báikkálaš organisašuvdna lea dan searvegottis masa don gullot. Duv tjoaggulvisá bájkálasj organisásjåvnnå mierret jus dån girkkoválljimin galga gålmån jali nieljen válljimin jienastit. Dás gieđahallojuvvojit áššit mat gullojit searvegotti eallimii, o.m.d. doaibma mii jođihuvvo ja makkár ulbmiliid searvegoddi galgá ollašuhttit. 1) GIRKKOFÁBMODUVVAMA JALI NJUOLGGAVÁLLJIDUM GIRKKORÁDE Sij giehtadalli ássjijt ma gulluji tjoaggulvisá iellemij, bv. mij dåjmaduvvá ja makkir ulmijda tjoaggulvis galggá barggat. 2) SEARVEGODDEOVTTASTUS Dávjá barget máŋga searvegotti ovttas ruhta- ja hálddašanáššiin. Moadda tjoaggulvisá álu aktijbarggi ekonomalattjat ja tjuottjodime hárráj girkkoaktisasjvuodan. Searvegoddeovttastus mearrida návccaid, gittaopmodaga ja seammásullasaš áššiid birra. Aktidum girkkofábmoduvvama mierredi luohkoj tjuottjodimev, huodnaássjij ja dakkirij birra. Ruoŧa girku lea juhkojuvvon golbmanuppilohkái bismágoddái. 3) STIFTAFÁBMODUVVAMA Svieriga girkko le juogedum lågenangålmmå stifftaj. Juohke bismágoddi jođihuvvo bismmás. Juohkka stiffta biskåhpas lájddiduvvá. Bismágoddi galgá o.m.d. doarjut searvegottiid ovddidit doaimmaideaset. Stiftaj barggogåhttjusijda gulluji tjoaggulvisájt doarjodit ja daj bargov åvdedit. 4) GIRKOČOAHKKIN Girkočoahkkin lea Ruoŧa girku alimis mearrideaddji orgána 251 áirasiin. 4) GIRKKOTJÅHKANIBME Girkkotjåhkanibme le Svieriga girkko alemus mierredimorgána gånnå li 251 sebrulattja. Dás mearriduvvojit oktasaš áššit, mat o.m.d. gusket girku njuolggadusaide ja gásttahan-, rihppaskuvla-, vihahan- ja hávdádusáššiide. Sij mierredi aktisasj ássjijt ma guosski bv. girkko njuolgadusájda degu ássje gástadime, skallidime, fiesstima ja hávddádime birra. Oainnát jienastangoarttas majn válggain sáhtát jienastit. Duv jienastimkårtån vuojná makkir válljimijn máhtá jienastit. Girkoválggain leat golbma dehe njeallje válgga Girkkoválljimin li gålmmå jali niellja válljima Jus dus lea njuolggus jienastat golbma dehe njeallje válggain, de jienastat Girkočoahkkin- ja bismágotti áirrasgotti válggain ja maiddái ovtta dehe guovtti báikkálaš válggain dan mielde jus searvegoddi gullo searvegoddeovttastussii vai ii. Gänna le jienastimriektá jienas gålmån jali nieljen válljimijn, d. j.. Girkkotjåhkanibmáj, stiftafábmoduvvamijt ja avta jali guovte bájkálasj orgánaj. Duohke dasi le jus tjoaggulvis gullu girkkoaktisasjvuohtaj jali ij. SEARVEGODDI II LEAT MIELDE BÁJKÁLASJ MIERRE GÅ BÁIKKÁLAŠ DÁSSI GO SEARVEGODDI LEA MIELDE TJOAGGULVIS IJ SEBRA Ránes ruođut = orgánat maid mii válljet girkoválggain. BÁJKÁLASJ MIERRE GÅ TJOAGGULVIS SÄBRRÁ Ollásit devdo-juvvon devdojuvvon vilges ja ránes ruođut = mearrideaddji orgánat. Dievdedum vielggis ja rávvis nieljetjiegaga = mierredimorgána. Ruođut main leat viivvat = doaibmaheaddji orgánat. Sáhtsodum nieljetjiegaga = dåjmadimorgána. Njuolggoválggain válljejuvvon girkoráđđi lea sihke mearrideaddji ja doaibmaheaddji orgána. Njuolggaválljidum girkkoráde le mierredim- ja dåjmadimorgána. Jienasteapmi Jienastibme Jienastanvuohki lea sullii seammálágán go eará almmolaš válggain. Jienastibme le vargga sämmiláhkáj gå álmmukjienastibme. Don fertet geavahit jienastangoartta jus jienastat ovdal válgabeaivvi ja jus don jienastat sierra jietnavuostáiváldinbáikkis. Viertti dujna jienastimkårttå jus jienasta jienastimbiejve åvddål ja jus jienasta sierralágásj jienastimsajen. Váikko jienastat válgalanjas dus ferte leat jienastangoarta mielde. Juska vil jienasta válljimlanján viertti jienastimkårtåv maŋen válldet. VÁLGABEAIVVIS ČAKČAMÁNU 18. BEAIVVI Jienastimkårtån vuojná makkir válljimlanján máhtá jienastit ja makkir rabásájge li. Jienastangoarttas čuožžu man válgalanjas don sáhtát jienastit ja rahpanáiggit. SIERRALÁGÁSJ JIENASTIMSAJIJN Muhtomin gávdnojit maiddái sierra jietnavuostáiváldinbáikkit, jus dakkárat gávdnojit válgabeaivvis de čuožžu jienastangoarttas leat dieđut báikki ja áiggiid birra. Muhttijn ásaduvvi aj sierralágásj jienastimsaje. Jus dakkira gávnnuji válljimbiejven de vuojná sajijt ja rabásájgijt jienastimkårtån. OVDAL VÁLGABEAIVVI DÅJMADAGÁ ÅLLES RIJKAN Gaskal čakčamánu 5. ja 14. beivviid don sáhtát jienastit ovddalgihtii searvegoddedoaimmahagain olles riikkas. Ragátmáno 5. b. ja ragátmáno 14. b. gaskan máhtá jienastit pastora- / tjoaggulvisdåjmadagájn ålles rijkan. Váldde aktavuođa searvegottiin gos áiggut jienastit jus dárbbašat eanet dieđu. Lassediedojt oattjo tjoaggulvisás gånnå sidá jienastit. Sáhttet maiddái gávdnot sierra jietnavuostáiváldinbáikkit mat leat rahpasat ovddalgihtiijienasteami várás. Máhtti aj gávnnut sierralágásj jienastimsaje ma li rahppot válljimbiejve åvddål. Váldde aktavuođa iežat searvegottiin vai beasat diehtit makkár vejolašvuođat leat. Sáhkada ietjat tjoaggulvisájn jus sidá máhttelisvuodajt gullat. Nubbi vuohki jienastit ovddalgihtii lea reivve bakte. Brevvajienastibme le ietjá vuohke jus sidá åvddåla jienastit. Dalle don dárbbašat ” reivejienastanpakeahta ”, dan don ieš diŋgot iežat searvegoddedoaimmahagas. Dalloj dárbaha ” brevvajienastimskurpov ” mav rávvi duv pastora- / tjoaggulvisdåjmadagás. Das leat visot maid don dárbbašat, earret eará guorus válgalihput maid ieš beasat deavdit. Skurpon li majt dárbaha, i.s. tjálek válljimsiedil mav iesj máhtá dievddet. Dábálaččat don goitge sáhtat oažžut válmmasit devdojuvvon válgalihpuid dan nominerenjoavkkus masa áiggut jienastit. Nammadimjuohkusis masi ájgo jienastit álu máhtá oadtjot válljimsiedilijt ma li åvddålprienntidum. Du reivejietna ferte ollet ovdal čakčamánu 14. beaivvi. Duv brevvajienastibme viertti maŋemusát ragátmáno 14. b. jåvsådit. muhto lea vuosttažettiin oaivvilduvvon daidda geat leat áigun jienastit válgalanjas muhto leat eastašuvvan válgabeaivvis. ” Sáttakjienastibme le brevvajienastime sjimuk, valla le åvdemusát alternatijvvan sunji gut le ájggum válljimlanján jienastit valla válljimbiejven ij buvte. ” Reivejienastanpakeahta ” sisdoallá maiddái visot maid don dárbbašat áirrasjienasteami várás. Brevvajienastimskurpon ” li gájkka majt sáttakjienastattijn dárbaha. Geaidda sáhtát jienastit ? Gejda máhtá jienastit ? Girkoválggain don jienastat nominerenjovkkui, mij vástida bellodaga almmolaš válggain. Girkkoválljimin jienasta nammadimjuohkusij, degu belludagájda álmmukválljimijn. Sáhtát maiddái persuvnna ala jienastit. Duv tjoaggulvisás oattjo diedojt makkir juohkusijda máhtá jienastit. Dat mearkkaša ahte don bijat ruossa dan evttohasa ovdii nominerenjoavkku listtus maid eanemusat háliidat galgá beassat sisa. Gávna aj listajt bielen www.svenskakyrkan.se. Válgaboađus Válljimbåhtusa Ruovttusiiddus www.svenskakyrkan.se oainnát gaskaboddosaš bohtosiid bidjojuvvot sisa dađi mielde go jienat rehkenastojuvvojit čoahkkái maŋŋel go leat válgalanjaid dahppan. Båddåsasj båhtusa vuoseduvvi bielen www.svenskakyrkan.se maŋenagi gå aktij riekkniduvvi válljimlanjáj dahppama maŋŋela. Loahpalaš boađus almmuhuvvo earret eará ruovttusiiddus go bismágottit leat dárkkistan visot jienaid. Maŋemus boados vuoseduvvá i.s. bielen www.svenskakyrkan.se gå stifta li gájkka jienastimijt ållåsij riekknim. Don, geas lea njuolggus jienastit, oaččut jienastangoarttat ruktui boasttain maŋemusat borgemánu 31. beaivvi. Dån gänna le jienastimriektá galga maŋemusát bårggemáno 31. b. duv jienastimkårtåv oadtjot häjmmaj rájadum. Jienastangoarttas gávdnojit du persovnnalaš dieđut ja das čuožžu maiddái makkár válggain don beasat jienastit, goas ja gos. Jienastimkårtån vuojná persåvnålasj diedojt degu makkir jienastimijn oattjo jienastit, ja gånnå ja goassa jienastit máhtá. Jus leat láhppan jienastangoartta dehe jus das leat boasttu dieđut, váldde aktavuođa Girkostivrrain, Svenska Kyrkan, 751 70 Uppsala, 018-16 96 00 (Diehtojuohkinbálvalus) dehe diŋgo ođđa goartta ruovttusiiddu bakte; www.svenskakyrkan.se son gii ii leat ožžon jienastangoartta muhto oaivvilda ahte sus lea njuolggus jienastit galgá maiddái váldit aktavuođa Girkostivrrain. Jus dån le jienastimkårtåv láhppám, jali jus danna le juoga boasstot, de dån máhtá sáhkadit girkkostivrajn, Kyrkostyrelsen, Svenska kyrkan, 751 70 Uppsala, 018-16 96 00 (Informationsservice), jali ådåsav rávvit bielen www.svenskakyrkan.se. Gut ij le jienastimkårtåv oadtjum, ja adná sujna le jienastimriektá galggá aj girkkostivrajn sáhkadit dan birra. Jienastangoarta sáddejuvvo dan čujuhussii gos leat čálihuvvon. Jienastimkårttå rájaduvvá duv álmmuktjáledumadrässaj. Duppál jienastangoarta fáksejuvvo searvegoddái gos jienastat ja Ruoŧa Girku olgoriikkasearvegottiide. Jienastimkårtåv máhttá gärddádit ja dakkir gärddusav máhttá fáksit tjoaggulvissaj gånnå jienasta ja Svieriga girkko ålggorijkatjoaggulvisájda. Ii leat hoahppu. Ij la råhtto. Go soamis jápmá de leat oameolbmot dávjá suorganan. Lagámussan álu l suorgganam gå jábmem la dáhpádum. Olmmoš háliida dahkat juoidá ovttatmanu. Sihtá dalága juojddá dahkat. Dehe ii sáhte dahkat maidege. Jali fámoduvvá. Vuođđoráđđi lea vuordde plánemiin. Aktisasj bagádus la vuorddet plánimijn. Čielgamii lea áigi. Gávnnu ájgge dádjadittjat. Rupmaša bearráigehččet eanas dáhpáhusain buohcceviessu, dikšunviessu dehe, lihkohisvuohta oktavuođas, poliisa. Rubmahav ienemusát skihpadåhpe, dievnastusdåhpe jali, fällamin, polijssa hállduj válldá. Sii fuolahit das ahte rumaš dolvojuvvo rumašvissui seammás go ii leat dárbu vuos mearridit gisttu oastima birra. Dåjmadi vaj rumáj la doalvodum jábbmegijhuodnahij vani dárbaha dán mutto mierredit gisto oasstema birra. Oameolbmot sáhttet baicca ráfis válbmet hávdádusa. Máhttá ráfen plánit hávddádusáv. Lea dehálaš beassat dahkat dearvvuođaid, earenomážit eallima loahpas - jápmimis. Ájnas la hivástahttet, sierraláhkáj viessoma maŋemus hivástahttemin – jábmemin. Dalle sáhttet dábit ja symbolat hávdádusa oktavuođas leat jeđđehussan ja dorvun váttis ja hearkkes earráneamis. Dalloj máhtti dábe ja symbola hávddádusá måhken jaskadussan ja doarjjan årrot låsså ja surgulasj hivástahttemin. Vuosttaš lávki Ovdalaš áiggis olbmot vulge njuolga báhpa lusa go soamis jámii. Vuostasj dahko Åvdebut agev mannin njuolgga härrá lusi gå soames jámij. Dán áiggi galgá almmuhit jápmima báikkálaš vearroeiseváldái. Dálla diedet jábmemav bájkálasj värrofábmudahkaj. Dat sáhttá leat buorre vuosttaš lávki jos háliida álggahit proseassa. Jus sihtá prosessav álgadit de l buorre vuostasj dahko. Dat čállet hávdádan- ja kremerenduođaštusa mii gáibiduvvo hávdádusa várás. Tjáledi hávddádim- ja kremerimaduodastusáv mij la rávkadum hávddádussaj. Vearroeiseváldis oažžu maid eará dokumeanttaid dego registeroasi (mii dárbbahuvvo báŋkooktavuođain), jápminduođaštusa ja sohkaiskkadeami (dárbbahuvvo maŋŋelis beassečilgehusas). Värrofábmudagás oadtju aj ietjá ássjetjállagijt nåv gåk registaroasev (dárbulasj báŋŋkaaktavuodaj), jábmemduodastusáv ja berajguoradallamav (dárbulasj maŋebut jábbmegaoabmetjállagij). Váldde oktavuođa searvegottiin Buoremus lea jos oameolbmot ieža váldet oktavuođa searvegottiin ja dainna báhpain gean háliidit čađahit hávdádusa. Aktavuodav válldet tjoaggulvisájn Buoremus la jus lagámusá ietja aktavuodav válldi tjoaggulvisájn ja dajna härrájn majt sihti galggá hávddádit. Dalle sáhttet várret beaivemeari hávdádusipmilbálválussii ovttas ja sogat dihtet álggu rájis ahte ožžot dan báhpa gean háliidit. Máhttá de aktan diŋŋgot biejvev hávddádusjubmeldievnnuj ja lagámusá álgos diehti sij oadtju dav härráv majt sihti. Báhpa ja áiggi hávdádusipmilbálvalussii ii dárbbaš várret hávdádusdoaimmahaga bakte. Ij la dárbbo diŋŋgot härráv ja ájgev hávddádus- jubmeldievnnuj hávddádusdåjmadagá baktu. Ságastallan báhpain dehe diakonain Jápmima ektui mii leat lunddolaččat eahpesihkkarat ja balus. Ságastibme härrájn jali diakonajn Jábmema åvdån la luondulasj mij guoktáladdap ja ballap. Go moraš ja jápmin duostu min de dat dovdu sihke gorudii ja sillui. Gå suorgos ja jábmemis dejvadallap de ietjájduvvap goappátjagá rubmahij ja sielluj. Muhtimin moraš sáhttá dovdut ila lossadin guoddit akto. Muhttijn suorggo dåbddu ilá låssåt aktu guoddet. Báhpat ja diakonat leat hárjánan gávnnadit olbmuiguin mat leat váttis diliin ja sis lea jávohisvuođabággu. Härrá ja diakona li hárjjánam ulmutjit duosstot vájves vidjurijn ja siján la sjávovälggogisvuohta. Váldde oktavuođa iežat báikkálaš searvegottiin. Aktavuodav vállde ietjat bájkálasj tjoaggulvisájn. Ii leat daddjon movt galgá moraštit – buohkat dahket nu movt sidjiide heive ii ge oktage vuohki leat buorit dehe heajut go muhtin eará vuohki. Ij gávnnu duolla vuohke surggahit – gájka surggahip iehtjama milta ja nubbe ij la buorep jali nievrep nuppet vuoges. Mii fertet ipmirdit ja dohkkehit ahte mii hálddašit morraša iešguhtemet ládje. Dárbahip dádjadit ja guorrasit mijá suorgov dåmadip umassláhkáj. Dat sáhttá leat vuollánemiin ja suruin dan badjel mii ii goasge daddjon dehe dahkkon, juobe suhtuin go leat guđđojuvvon. Máhttá almmusit gávkasvuoda hámen ja dármedisvuohta dan birra mij ij lim goassak javladum jali dagádum, márjju moarre gå l guodedum. Sáhttit maid dovdat geahppáneami jos dat gii lea jápmán lei guhka skibas ja jápmin šattai dego bestojupmin sutnje. Máhttep aj dåbddåt gähppánimev, jus jábbmek lij mälggadav skihpam ja jábmem boahtá tjoavddalibmen. Riikkaidgaskasaš bargu - Svenska kyrkan - Om oss Rijkajgasskasasj barggo - Svenska kyrkan - Om oss Riikkaidgaskasaš bargu Rijkajgasskasasj barggo Jođánis roassoveahkki, guhkálaš ovdáneapmi, rahčamuš vuoiggalašvuođa ovdii ja eanet go čuohtejahkásaš ovttasbargu girkuiguin Afrihkás ja Asias. Råhtos håhkkånimviehkke, guhkaájggásasj åvddånibme, oajbbom rievtesvuohtaj ja ienep gå tjuohtejahkasasj aktijbarggo girkkoj Afrikin ja Asian. Ná sáhttá čilget Ruoŧa girku riikkaidgaskasaš barggu Olles máilbmi. Vuohke l buojkodit Jårbbå väráldav, Svieriga girkko rijkajgasskasasj barggo. Lea oassi riikkaidgaskasaš barggus go geafes nissonolmmoš oažžu ovttasvástádusa luoikat ruđa ja buoridit veagas eallima. Gå häjos nissunij vatteduvvá åskeldimev loaddnut ja buoredit viessomav suv fuolkkáj de l rijkajgasskasasj bargos oasse. Seammá lea go hiv ’ ain njommon olbmo dehe aids-skihpasa fuolain váldet vuostá eai ge hilggo su. Sämmi l gå hiv-dähppom jali aidsskihppe duostodovvá huvsos sadjá gå rájadallat. Dehe go olbmot ságastallet soabadeami birra dan sadjái go guoddit vaši, ja riiddut molsašuvvet verddevuohtan. Jali gå ulmutja ságasti såbadusá birra sadjáj gå nubbe nuppep vasjijn duosstot, ja rijddo ráddnasemasvuodas målsuduvvá. Olles máilbmi, Ruoŧa girku riikkaidgaskasaš bargu, lea badjel čuođi jagi ovttasbargu girkuiguin Afrihkás ja Asias. Jårbbå värált, Svieriga girkko rijkajgasskasasj barggo l aktijbarggam girkkoj Afrikin ja Asian badjel tjuohte jage. Odne bargá ollesmáilmmi viidosaš risttalaš aktavuohta oaččuhit vuoiggalaš máilmmi mas ii leat nealgi, geafivuohta ii ge vealaheapmi. Uddni bargaduvvá väráldij rievtesvuodajn váni nielge, häjosvuoda ja duolmmoma dagi väráltvijdes ristagis aktisasjvuodan. ACT-aktavuohta gávdno olles máilmmis. ATC-allianssa gávnnu birra värálda. Juohke sajis barget olbmot eallimeaset váikkuhemiin ja rievdademiin. Juohkka sajen ulmutja barggi vájkudittjat ja buoredittjat sijá viessomav. Skeaŋkkat ovttaskas olbmuin leat dehálaččat Dán bargui gullo oaččuhit biepmu ja čázi juohkehažžii, báikegoddeovdáneami, teologalaš oahpu, mikroloanaid ja seastima ja maid soabadeami ja aktavuođa oskkuid gaskkas. Vatta aktugattjasj li ájnnasa Dán bargon la barggo biebbmuj ja tjáhtjáj gájkajda, lánndadáfoåvddånibme, teologalasj åhpadus, mikrolåna ja spárram ja såbadus ja jáhkkudakságastallam. Dasa gullo maid rahčat vuoiggalašvuođa ovdii, omd vuoiggalaš gávppašeami, roassodoaimmaid, olmmošlaš vuoigatvuođaid ja nissonjođiheami. Valla aj oajbbom rievtesvuohtaj, buojkulvissan rievtes oasestibme, håhkkånimdago, ulmutjij riektá ja nissunlasj lájddijibme. Stuorit oassi barggus ruhtaduvvo ruđaiguin mat čoggojuvvojit Ruoŧas. Barggo biednigahteduvvá ienemusát biednigijs ma tjoahkkeduvvi Svierigin. Skeaŋkkat searvegottiin, ovttaskas addiin ja servviin bisuhit buori muddui barggu vuoiggaleappot máilmmi ovdii. Vatta tjoaggulvisájs, aktugasj vaddijs ja siebrijs doarjju bargos ednagav väráldij ienep rievtesvuohtajn. Sida ja EO juolludeamit leat iežá dehálaš sisaboađut. Biednikdoarjja Sidas ja EUas la ietjá ájnas sisboahto. Ruoŧa girku searvegottit leat vuođđun riikkaidgaskasaš bargui. Svieriga girkko tjoaggulvisá li vuodo rijkajgasskasasj bargon. Dat juhket dieđuid, oahpahit ja čogget ruđaid, omd kolleavttaiguin, báikkálaš márkaniiguin ja doaluiguin gávpogiin. Diededi, åhpadi ja tjoaggi biednignijt, buojkulvissan kollektaj, basaraj ja dåjmaj baktu stádan. Vearrivuođat fertejit jávkat Doarjja lea dehálaš, muhto dat ii čoavdde visot váttisvuođaid. Vierrevuoda hähttuji gádoduvvat Viehkke l ájnas, valla ij tjoavde gájkka gassjelisvuodajt. Vearrivuođat mat bissehit olbmuid eallit árvvolaččat fertejit jávkat. Vierrevuoda ma ulmutjijt duosstu viessot árvvogisláhkáj hähttuji gádoduvvat. Seammás go visot olbmot gálget sáhttit birget dál, de fertejit máilmmi luonddoriggodagat bistit boahtte buolvvaide. Avtabále gå gájka galggi máhttet ietjasa biebbmat dálla, de hähttuji ednama luohko bissot boahtte buolvajda. Olles máilbmi, Ruoŧa girku doarju báikkálaš girkuid ja organisašuvnnaid Europas, Afrihkás, Asias, Latin-Amerihkás ja Gaskanuorttas ovttasbargguin riikkaidgaskasaš girkolaš fierpmádagain. Jårbbå värált, Svieriga girkko dårjav vaddá bájkálasj girkkojda ja organisasjåvnåjda Europan, Afrikin, Asian, Latijnnaamerikin, ja Mellan Östernin aktijbargo baktu rijkajgasskasasj girkkolasj värmmádagájn. Dat lea beaktilis bargovuohki oažžut bistevaš rievdadusa. Anedahkes vuohke l barggat bissolis buoredibmáj. Girkočállingottis Uppsalas planejit ruhtačoaggimiid, álbmotskuvlejumiid ja váikkuhanbargguid. Girkkokansliddjan Uppsálan plániduvá tjoaggem, álmmukåhpadus ja vájkudimbarggo. Doppe mearridit makkár prošeavttaid máilmmis Ruoŧa girku riikkaidgaskasaš bargu Olles máilbmi galgá doarjut ruđalaččat dehe barggu bakte. Danna mierreduvvá makkir prosjevta umasslágásj sajijn väráldin ma galggi doarjjoduvvat ekonomalattjat jali persåvnålattjat Jårbbå väráldis, Svieriga girkko rijkajgasskasasj barggo. Vihaheapmi Fiesstim Heajat leat feasta. Jugálvis la vuollo. Muitun olles eallimii. Mujtto viessomij. Ii fal beare sudnuide geat náitaleaba muhto maid sogaide ja olbmáide. Ij ber gejda vállduji valla aj berrahijda ja venagijda. Girkolaš vihaheapmi lea symbolalaš ipmilbálvalus. Girkkolasj fiesstim la jubmeldievnno manna li symbolajs vallje. Ipmila ja visot vihtaniid ovddas moai lohpidetne goabbat guoibmáseame dikšut ráhkisvuođa ja doarjut goabbat guoibmáseame olles eallima. Jubmela ja gájkka vihtanij åvdån loabedip nubbe nuppev gieresvuodav huksat ja nubbe nuppe bielen tjuodtjot viessomav tjadá. Moai rohkadalle Ipmila buressivdnádit munno náittoslihtu ja veahkehit daiguin váttisvuođaiguin maid bohtet munno eallimis. Råhkålip Jubmelav buorissjivnnjedit mijá gállasjvuodav ja viehkedit mijáv vájvij tjadá majt duosstop viessomin. Gávdnojit buorit vejolašvuođat hábmet persovnnalaš ipmilbálvalusa vihaheapmái. Máhttelis la persåvnålattjat hábbmit fiesstimjubeldievnov. Muhtin headjabárat háliidit čállit iežaset lohpádusaid, lávlut lávlaga nubbi nubbái dehe dahkat juoidá maid nu persovnnalažžan. Muhtem gállasjguojmmepára sihti tjállet ietjasa jáhtojt, lavllot lávllagav nubbe nubbáj jali dahkat ietjádav persåvnålattjat. Vuođđun lea ahte ipmilbálvalus galgá čađahuvvot iluin ja giitevašvuođain eallima ja ráhkisvuođa skeaŋkka ovddas headjabárrii ja gussiide. Vuodo l vaj galggá årrot jubmeldievnno ávon ja gijttogisvuodan viessoma ja gieresvuoda vaddagis goappátjagá gállasjguojmmepárraj ja guossijda. Vihahanságastallan Ovdal girkolaš vihaheami lea álut vihahanságastallan gos báhppa ja headjabárra plánejit vihaheami. Fiesstimságastallam Girkkolasj fiesstima åvddål la agev fiesstimságastallam manna härrá ja gállasjguojmmepárra hábbmiji fiesstimav. Makkár teavsttaid galgá válljet, makkárat galget lohpádusat leat, gii dahká maid ja goas ? Makkir tevstajt galggá válljit, makkir jáhto galggi årrot, gut dahka majt ja goassa ? Dábálaččat báhppa láve maid jearrat headjabáras movt ja goas soai oahpásnuvaiga, masa soai earenomážit liikuiga goabbat guoimmisteaskka, maid soai láveba dahkat ovttas. Ienemusát härrá gatjádallá gállasjguojmmepáras gåktu ja goassa gávnadijga, masi ienemusát lijkkuba nubbe nuppen, majt ienemusát aktan dahkaba. Hoahpuid siste dát sáhttá šaddat vuogas boddu headjabárrii go beassába guođđit plánema oanehažžii ja jurddašit eanet juste dan birra manin náitaleaba jur gaskaneaskka. Tjuottjes gállasjguojmmepárraj dávk lisj vuojŋadahka gå bessaba hábbmimis oanegav ja tjalmostahtteba manen ajtu vállduba jur nubbe nuppijn. Báhppii dát lea buorre vuohki oahpásnuvvat buorebut olbmuiguin ja nu oažžu buori vuođu vihahansárdnái. Härráj la vuohke sunnujn buorebut dåbdijdit ja l buorre vuodo fiesstimhållaj. Ságastallan sáhttá leat girkus dehe ruovttus headjabára luhtte. Ságastallam máhttá årrot juogo de girkkon jali hejman gállasjguojmmepára lunna. Jos lea headjabára luhtte, de láve dábálaččat dollot liige čoahkkin girkus vai besset ságastallat seremoniija birra báikki nalde. Jus ságastallam la hejman de álu ásaduvvá duodde gávnadibme girkkon hárjjidalátjit seremoniddjav sajen. Ruoŧas mii báinnáhallat earenomážit amerihkálaš kultuvrrain. Umasslágásj árbbedábe Svierigin vájkuduvvap iehtjádij siegen amerijkalasj kultuvras. Dát vuhtto maid máŋggaid headjabáraid gáibádusain heajaid birra. Dat vuojnnu aj moatten gállasjguojmmepáraj sávadusán ietjasa jugálvisá birra. Dábálaš jearaldat lea sáhttá go moarsi diktit áhčis láidet su áltárii. Dábálasj gatjálvis la jus bruvrrá galggá lájddiduvvat áhtjes álltárij. Ii mihkkege Ruoŧa girkus gieldde dán vieru, muhto ábuha jurddahit makkár mearkkašupmi dán dagus lea. Ij gávnnu mige Svieriga girkkon mij dav dábev buorggu, valla árvulasj la ájádallat symbolijka birra dagon. Álggu rájis dát vierru boahtá dan áiggis go nissonolbmuin ii lean mearridanváldi ja ovddasvástádus nissonolbmos ná guđđojuvvui áhčis boadnjái. Álgon la gå åvdåsvásstadus nissunis vatteduvvá áhtjes ålmmåj ja l dat ájges gå nissuna ällim mindiga. Muhtin báhpat sáhttet dan dihte gieldit ahte moarsi láidejuvvo áhčistis áltárii. Muhtem härrá máhtti dat oares vuornnot bruvrrá áhtjes álltárij lájddiduvvá. Ruoŧas lea árbevierrun ahte náittosbárra vázzá áltárii ovttas, dego mearkan das ahte nissonolmmoš ieš vállje dievdoolbmo ja dievdoolmmoš ieš vállje nissonolbmo ja ahte soai eaktodáhtolaččat ja dásseárvvolaččat vázziba vihaheapmái. Svierigin la árbbedáhpe gállasjguojmmepárra vádtseba aktan álltárij, symbollan gå nissun iesj vállji ietjas ålmmåv ja ålmmå iesj vállji ietjas nissunav ja såj iesmujtolis ja buohtaárvulattjat vádtseba fiesstimij. Ipmilbálvalus lea rabas buohkaide - Svenska kyrkan - Om oss Jubmeldievnno rabás gájkajda - Svenska kyrkan - Om oss Ipmilbálvalus lea rabas buohkaide Jubmeldievnno rabás gájkajda Ipmilbálvalusat dollojuvvojit juohke sotnabeaivvi Ruoŧa girku searvegottiin, ja dávjá iežá beivviid maid. Jubmeldievno basoduvvi juohkka ájllega Svieriga girkko tjoaggulvisájn, ja álu ietjá biejvijt aj. Ipmilbálvalus lea álo rabas buohkaide. Jubmeldievnno l agev rabás gájkajda. Álggu rájis risttalaččat leat čoahkkanan ipmilbálvalusaide. Álgo rájes ristagisá tjåhkanin jubmeldievnnuj. Álggus han eai lean nu olus. Álgos ällim nåv moaddása. Muhtin báikkiin oaguhuvvoje iežaset oskku dihte. Muhtem sajijn lidjin doalvodum sijá jáhko diehti. Lei dárbu oaidnalit ja guldalit muitalusaid Jesusa birra, gullat maid Jesusa eallin ja jápmin ja bajásčuožžileapmi mearkkašii. Dárbbo lij gávnadit ja gulldalit giehtojt Jesusa birra, gullat tjielggimijt Jesusa viessoma ja jábmema ja bajástjuodtjelime birra. Ipmilbálvalusa hámi árbejedje muhtin muddui iežaset ovdalaš judalaš oskkus. Jubmeldievno hámev árbbijin muhtem mudduj sijá oabme juvdálasj jáhkos. Teakstalohkan lei oahpis dáhpi synagogas. Täkstalåhkåma oasev dåbbdin synagogas. Mállásat leat dehálaččat Juo árrat risttalaš historjjás šadde mállásat dehálaš oassin aktavuođas. Máles la ájnas Juo álgon ristagis histåvrån máles sjattaj ájnas oasse aktisasjvuodan. Dat ledje ráhkisvuođamállásat go juhke biepmu nuppiiguin. Gieresvuohtamáles lij gå biebmov juogadin. Mállásat ovdánedje fargga dáhpin mas muittašedje máhttájeddjiid maŋimus mállásiid Jesusiin. Máles åvdeduváj ruvva dahkuj gå mujttin åhpadisålmmåj maŋemus bårrusav aktan Jesusijn. Geahččaledje dulkot maid Jesusa jápmin ja bajásčuožžileapmi mearkkašii. Gähttjalin sisanádusáv tjielggit gå Jesus lij jábmám ja bajástjuodtjelam. Dát mállásat, Hearrá eahkedismállásat, en ávvuduvvojit juohke risttalaš girkus oalle dávjá. Dat máles, skallo, basoduvvá vilá gájkka ristagis girkkojn dájvvalakkoj.. Risttalaš ipmilbálvalus Risttalaš ipmilbálvalus sáhttá dahkot máŋgga ládje muhto meastta álo leat ávvudanlávllut Ipmilii, teakstalohkan biibbalis ja rohkadallan mielde. Ristagis jubmeldievnno Ristalasj jubeldievnno máhttá dágáduvvat moatteláhkáj valla vargga agev la hieveduslávllom Jubmelij, täkstalåhkåm rámádis ja råhkålvis. Ipmilbálvalus juohke searvegottis Ruoŧa girku searvegottiin dollet ipmilbálvalusaid unnimusat juohke sotnabeaivvi. Jubmeldievnno gájkka tjoaggulvisájn Svieriga girkko tjoaggulvisájn basoduvvi jubmeldievnno edasik juohkka ájllega. Muhto dávjá leat maid ipmilbálvalusat iežá vahkkobeivviid. Valla álu li jubmeldievno aj ietjá biejvijn vahkon. Girku vahkkosaš ipmilbálvaluslogahallamiin gávnnat dieđuid makkár ipmilbálvalusat dollojuvvojit girkus du orronsaji lahka. Vahko sárnneskåvvåsin gávna makkir jubmeldievno basoduvvi girkkon årromsaje lahkusin. Dávjá dat álmmuhuvvojit báikkálaš aviissain muhto olu searvegottiid gávnnat maid interneahtas. Álmmoduvvi álu muhtem bájkálasjtidnigin valla moadda tjoaggulvisájt gávna aj webban. Rabas buohkaide Buohkat leat bures boahtin searvat: nuorat ja boarrásat, oskkolaččat ja dat geat eai oskku. Rabás gájkajda Gájka duostoduvvi säbrrat: nuora ja vuorrasa, jáhkkogisá ja gudi e jáhke. Ipmilbálvalusas oaččut veahki ipmirdit eallimat ja gávnnadit Ipmiliin. Jubmeldievnon vatteduvvá viehkke tjielggit mijá viessomijt ja Jubmelijn gávnadit. Muhto ipmilbálvalus lea maid mearka ja duođaštus girku oskkus ja lagasvuođas servvodahkii. Valla jubmeldievnno l aj märkka ja duodastus girkko jáhko ja säbrrama birra sebrudagán. Sáhttá leat amas jos ii leat oahpásnuvvan dasa. Gesi l ådås dávk dåbddusj vehik amás. Giella sáhttá leat allaáigásaš ja soitet dadjat ja dahkat dakkáriid maid mearkkašupmi lea váttis ipmirdit. Giella márjju l duodalasj ja javladuvvi ja dagáduvvi márjju dago majs la vájvve dádjadit sisanádusáv. Sotnabeaivvi váldoipmilbálvalusa vuogi gávnnat Sálbmagirjji loahpas. Ájllega oajvvejubmeldievno årnigav gávna Sálmmagirje maŋŋegietjen. Sáhtát álo maid jearrat. Máhtá aj agev gatjádit. Bures boahtin ! Buorisboahtem ! Sámit Ruoŧa girkus - Svenska kyrkan - Om oss Sámevuohta Svieriga girkkon - Svenska kyrkan - Om oss Sámit Ruoŧa girkus Sámevuohta Svieriga girkkon Juohke searvegoddi Ruoŧa girkus almmuha iežas searvegoddebagadusas got sii barget omd. sámegillii. Juohkka tjoaggulvis Svieriga girkkon vaddá tjoaggulvisbagádusánis ietjá ássjij lassen diedov sámegiela bargos birra. Máŋga jagi lea juo leamaš jođus dehálaš bargu ovddidit girku barggu sámegielaid ektui ja sámiid fátmmastit girku oskkus ja eallimis. Le juo moadda jage årrum ájnas åvddånimdoajmma girkko sámegiela bargo hárráj, mij sámevuodav laset girkko jáhkkuj ja iellemij. Sámiin leat earenoamáš ja mávssolaš vásáhusat mat leat dehálaččat juogadit girku barggus ja teologiijas, maiddái servodagas muđui. Sámijn li sierralágásj, árvulasj dåbdijdusá, majt girkkodåjman ja teologidjan, ja vil sebrudagán ietján aj, fálli. Sámegielat gullet girku gielaide, muhto geavaheapmi girkomeanuin ja eará doaimmain ferte ovddiduvvot. Sáme giela gulluji girkko ietjá gielajda, valla dajt ávkkim jubmeldievnon ja ietjá dåjmajn viertti åvdeduvvat. Sámiid ja Ruoŧa girku gaskavuođas lea guhkes historjá – geaidnu risttalaš jáhkkui servodatlaš ja girkolaš duolbmama bakte otná girkui mii háliida bargguidis bakte oassálastit vai sámit ožžot saji ja sámekultuvra ja sámegielat oidnojit ja geavahuvvojit. Sámij ja Svieriga girkko gasskavuodan le guhka histåvrrå – dålutjij ietjájduvvama rájes ristalasj jáhko rádjáj ja sebrudaga ja girkko duolmmoma baktu udnásj girkko rádjáj, man sidot dálla le sámijt tjuodtjeldahttet vaj sáme kultuvrra ja sámij giela vuojnnusij båhti ja adnuj båhti. Doallat sámegielat girkomeanuid Ruoŧa girkus sámit dollet girkomeanuid iežaset sámegillii ja čalmmustahttet vásáhusaid unnitloguálbmotjoavkun ja álgoálbmogin. Svieriga girkkon li sámijn jubmeldievno sámegiellaj majn dåbdijdusájdisá vuosedi gåktus le unneplåhkon ja álggoálmmugin årrot. Ovdamearkka dihte girkomeanuin, doaibmaplánemiin ja mearrádusain buktet sámit ovdan dan mii lea dehálaš sámi kultuvrras ja eallinipmárdusas, ja nu oassálastet cegget girku mii duvdá vuoigatvuohta ja lea vuoiggalaš. Åvddåmerka diehti jubmeldievnojn, doajmmaplánimijn ja mierredimijn sáme vaddi ájnas diedov sámekultuvra ja iellemdádjadusá birra ja duvddi dajna dan girkko tsieggimav mij le riektá ja rievtesferdukvuoda åvdåstiddjen. Girku bargu sámiid gaskkas ja sámegillii fuolahuvvo sierra organisašuvnnas. Girkko bargguj sámij ja sámegielaj buorren gávnnu sierra organisasjåvnnå. Ruoŧa girku Sámi ráđđi vuođđuduvvui 1996 ja lea njuolga Girkostivrra vuollásaš. Sáme Ráde Svieriga girkkon vuododuváj 1996 ja le njuolgga Girkkostivra vuollásattjan. Ráđi oaiveulbmil lea doarjut sámi identitehta, kultuvrra ja oassálastima girkus ja servodagas. Ráde oajvveulmme le sáme identitehtav, kultuvrav ja oassálasstemav doarjodit girkkon ja sebrudagán. Ráđđi doaibmá nášuvnnalaš dásis. Ráde doajmmá rijkalattjat. Jorgaleamit dehálaš oassi barggus Sámegiella, visot suopmanat, lea identitehta ja kultuvrra guoddi. Sáme giella, umass varietehtajis, le identitehta ja kultuvra guodden. Danin lea biibaljorgaleapmi sámegielaide dehálaš oassi Sámi ráđi doaimmas, maiddái sálmmaid ja girkolaš girjjiid jorgaleapmi jnv.. Danen li rámáttevstaj jårggålibme sámegiellaj sáme ráde dahkamusá ájnas oasse, sálmaj ja girkkolasj girjij jårggålimij lassen. Dál lea Ruoŧa-Norgga ovttasbargu jođus jorgalit biibalteavsttaid oarjánsámegillii, teavsttat mat dávjá geavahuvvojit iešguđet girkomeanuin. Dálla jårggåluvvi, Vuona-svierik aktisasjbargon, rámáttevsta oarjjelsámegiellaj, ma sierralágásj jubmeldievnojn aneduvvi. Davvisámegielsálbmagirjji jorgaleapmi ja sálmmaid čohkken lea maid jođus. Sálmaj jårggålim- ja tjoahkkimbarggo nuorttasámegiela sálmmagirjjáj le aj ájggeguovddelis doajmma. Sámi ráđis lea maid iežá dehálaš doaimmat nugo fuolahit ahte eanet diehtu sámiid ja Sámi birra almmuhuvvo ja bargat vai sámiin leat ovddasteaddjit girku mearridanorgánain riikka dásis, bismá- ja searvegottiin. Ietjá ájnas dåjma sámerádáj le åvdedit lasedum diedojt sámij ja Sáme, sámeednama, birra ja barggat sáme åvdåstibmáj girkko mierredimorgánajn rijkan, stiftajn ja tjoaggulvisájn. Bargojoavkkut bismágottiin Julevu, Härnösanda ja Stockholma bismágottiin leat bargojoavkkut girku sámi doaimmaide. Julevu, Härnösanda ja Stockholma stiftajn barggojuohkusa gávnnuji girkko sámebargguj. Maiddái Västeråsa ja Göteborga bismágottiin lea sámi girkoeallin áigeguovdil. Västeråsa ja Göteborga stiftaj ássjelistajn le aj sáme girkkoiellem maŋen. Bismá- ja searvegottit sáhttet addit eanet dieđuid sámi bargguid birra. Stifta ja tjoaggulvisá máhtti diedov vaddet sáme bargo birra. Ruoŧa Girku ordne juohke jagi sámi rihpaskuvlla ovttasbargguin Ruoŧa girku Sámiráđiin, Härnösanda ja Lulea bismágottiid Sámi refereansajoavkkuin ja Sáminuorain. Skallujlåhkåmläger sámijda Svieriga girkko juohkka jage ásat sáme skallujlåhkåmlägerav aktijbargon Sáme girkkorádijn Svieriga girkkon, Sáme referänssajuohkusijn Härnösánda ja Julevu stiftan, ja Sámenuorajn. Eanet dieđuid jagi 2012 sámi rihpaskuvlla birra oaččut Birgitta Simmas Lulea bismágottis:: 0920-49 24 58. Ienep diededimev lägera birra 2012 aktavuodav válde Birgitta Simmajn Julev stiftan: 0920-4924 58. Našovnnalaš oskkuoahpahusplána, Ipmil addá – Mii juogadit, guoská buot gásttašuvvon mánáide ja nuoraide Norgga girkus, maiddái sámi. Nasjonálalasj jáhkkoåhpaduspládna, Jubmel vaddá – Mij juogadip, guosská gájka gástaduvvam mánájda ja nuorajda Vuona girkkon, aj sáme mánájda ja nuorajda. Ipmil addá – mii juogadit plánas leat olu sajiin čujuhan ovddasvástádussii áimmahuššat sámi oaidninbeliid oskkuoahpahusas. Jubmel vaddá – Mij juogadip vuoset moatten sajen åvdåsvásstádussaj bærrájgåhtset sáme vuojnojt jáhkkoåhpadusán. Sámi oskkuoahpahusplána addá veahki mearridit dasa sisdoalu, dat lea sihke reaidu ja lassi ulbmildokumenta. Sáme jáhkkoåhpaduspládna dán åvdåsvásstádusá sisanov snivábut tjielggi, dat le sihke vædtsak ja lasse ulmmedokumænnta. SÁMI OSKKUOAHPAHUSPLÁNA SÁME JÁHKKOÅHPADUSPLÁDNA NORGGA GIRKU Sáme girkkoráde SÁMI OSKKUOAHPAHUSPLÁNA SÁME JÁHKKOÅHPADUSPLÁDNA Lassiplána Ipmil addá- Mii juogadit plánii, Norgga girku oskkuoahpahusplána Lasse pládnaj Jubmel vaddá – Mij juogadip, jáhkkoåhpaduspládna Vuona girkkon Sámi oskkuoahpahusa ulbmil lea ráhkadit systemáhtalaš ja oktilaš oskkuoahpahusa mii boktá ja nanne kristtalaš oskku, oahpaha sámi mánáid ja nuoraid dovdat golmmaoktalaš Ipmila, addá veahki dulkot eallima ja eallimis birget ja doalahit iežaset sámi gullevašvuođa ja identitehta, ja hástala sin beroštit ja oasálastit girkus ja servodateallimis. Sáme jáhkkoåhpadusá ulmme le viehkev vaddet systemáhtalasj ja avtatraják jáhkkoåhpadussaj mij båktå ja nanni risstalasj jáhkov, åhpat gålmaktes Jubmelav dåbdåt, viehket sáme mánájt ja nuorajt iellemav dålkkut ja iellemin rijbbat nav vaj sijá sáme gulluvasjvuohta ja identitehta bisoduvvá, ja mij hasot sijáv berustit ja oassálasstet girkko- ja sebrudakiellemin. Dat lea buohkaide geat leat gásttašuvvon ja leat gaskal 0 – 18 jagi, beroškeahttá doaibmannávccain. Dát guosská gájkajda gudi li gástaduvvam ja li 0-18 jagága, berustahtek doajmmammáhtukvuodas Sisdoallo Sisadno Ovdasátni Åvddåtjála Oppalaš oassi Dábálasj oasse 1.1 Girjás Sápmi 1.2 Makkár kristtalašvuođa dovdomearkkat leat sámi konteavsttas 1.2 Risstalasjvuoda dåbddomerka sáme kontevstan Sisdoallooassi Sisadno 2.1 Ollisvuohta ja bajitdási mihtuid dulkon 2.2 Oahppama čalmmustuhttin ja sierra oahppomihtut 2.2 Oahppamtjalmostahttem ja sierra oahppamulme Prinsihpalaš oassi Prinsihpalasj oasse 3.1 Norgga láhkii ja girkolaš plánaide vuođđudeapmi 3.2 Doahpagat ja sániid geavaheapmi – fátmmasteaddji oskkuoahpahus 3.3 Oahppan – dáhpáhuvvá mánás, ja sosiála searvevuođa rámmas 3.2 Buojkuldagá ja báhkoano – sebrudahtte jáhkkoåhpadus 3.3 Oahppam - dahpaduvvá mánás, sosiálalasj aktisasjvuodan Plána geavadis 4.1 Máhttolåpptim 4.1 Gelbbolašvuođalokten 4.2 Vásihusaid juogadeapmi ja gelbbolašvuođa juohkin 4.3 Ovttasbargu ruovttuiguin 4.4 Eaktodáhtolaš mieldebargit girkus 4.2 Åtsådallamjuogadibme ja máhtudakjuohkem 4.3 Aktisasjbarggo sijdaj 4.4 Luojvoj guojmmebargge girkkon Báikkálaš plánabargu Bájkálasj pládnabarggo 5.1 Kontekstuella jurddašeapmi 5.2 Báikkálaš oskkuoahpahusplána ovdanáhttin 5.3 Báikkálaš máhtuid ja gelbbolašvuođa geavaheapmi 5.4 Kárten 5.2 Åvddånahttem bájkálasj jáhkkoåhpadusplánas 5.3 Adno bájkálasj máhtos ja máhtudagás 5.4 Guoradallam Ovdasátni Åvddåtjála Norgga girku oskkuoahpahusođastusa bokte lea sámi oskkuoahpahus ožžon govddit saji ja ovdanáhttinvejolašvuođaid. Ođastus lea addán Jáhkkoåhpadusådåstusán le sáme jáhkkoåhpadus oadtjum stuoráp sajev ja åvddånahttemmáhttelisvuodav Vuona girkkon. erenoamáš vejolašvuođa ovddidit oskkuoahpahusa mii sisttisdoallá ja áimmahuššá sámi kristtalaš árvvuid. Ådåstus vaddá máhttelisvuodav åvdedit jáhkkoåhpadusáv mij vuoset ja bærrájgåhtså sáme risstalasj árbev. Oskkuoahpahusa geahččalanáiggis (2004-2008) ožžo máŋga searvegotti sámi guovlluin doarjaga Jáhkkoåhpadusådåstusá gæhttjalimbargon (2004-2008), oadtjun moadda tjoaggulvisá sáme oskkuoahpahusbargguide mas ledje deattuhan sámivuođa. bájkijn dårjav jáhkkoåhpadusprosjevtajda ma dættov sámevuohtaj biedjin. Dat lea addán vejolašvuođa kristtalaš oskku gaskkusteami ovdanáhttit viidáseappot sámi konteavsttas. Dát la máhttelisvuodav vaddám åvddånahtátjit risstalasj jáhkkogaskostimev sáme kontevstan Sáme mielde dan barggus. girkkoráde le aj oassálasstám dán bargon. Sámi oskkuoahpahusbargguid eválueren deattuha ahte giella, identitehta ja kultuvra leat guovddáš bealit sámi oskkuoahpahusas ollislaččat, ja dat barggut leat Sáme jáhkkoåhpadusprosjevtaj árvustallam vuoset giella, identitehtta ja kultuvrra le guovdásj biele ålles jáhkkoåhpadusás, ja prosjevta li vaddám ådå addán ođđa jurddašeami sámi oskkuoahpahusa bargovugiid ja sisdoalu hárrái. ájádusájt barggovuogij ja sisano hárráj sáme jáhkkoåhpadusán. Dat lea boahtán buorrin Sámi oskkuoahpahusplánii. Dássta le Sáme jáhkkoåhpaduspládna ávkástallam. Našovnnalaš oskkuoahpahusplána, Ipmil addá Nasjonálalasj jáhkkoåhpaduspládna, Jubmel ja nuoraide Norgga girkus, maiddái sámi. vaddá – Mij juogadip, guosská gájka gástaduvvam mánájda ja nuorajda Vuona girkkon, aj sáme mánájda ja nuorajda. Ipmil addá – mii juogadit plánas leat olu sajiin čujuhan Jubmel vaddá – Mij juogadip vuoset moatten sajen åvdåsvásstádussaj ovddasvástádussii áimmahuššat sámi oaidninbeliid oskkuoahpahusas. bærrájgåhtset sáme vuojnojt jáhkkoåhpadusán. Sámi oskkuoahpahusplána addá veahki mearridit dasa sisdoalu. Oskkuoahpahusođastus addá dainna mávssolaš Sáme jáhkkoåhpaduspládna dán åvdåsvásstádusá sisanov snivábut tjielggi.. dieđuid riikka álgoálbmoga birra buot Norgga girku gásttašuvvon mánáide ja nuoraide. Návti le jáhkkoåhpadusådåstusán máhttelisvuohta ienep diedoj vaddet rijka álggoálmmuga birra gájka gástaduvvam mánájda ja nuorajda Vuona girkkon. Sámi oskkuoahpahusplána lea nappo lassi plána Sámejáhkkoåhpaduspládna le nappu lasse pládna Ipmil addá – Mii juogadit plánii, ja daid plánaid galgá oktilasat geahččat. Jubmel vaddá – Mij juogadip pládnaj, ja dá plána galggi aktisattjat gehtjaduvvat. Lassiplána galgá atnit searvegottiin gos leat mánát ja nuorat vai sihkkarastá ahte sámi geahččanbealli vuhtiiváldojuvvo daid rámmaeavttuid ja sisdoalu Lasse pládna galggá aneduvvat tjoaggulvisájn gånnå li sáme máná ja nuora, váj sámevuohta bærrájgåtseduvvá dán mielde mii dán plánas ovdanboahtá. Sámi girkoeallin ja girkohistorjá lea sierralágan riikka iešguđet guovlluin. plánan rámmagájbbádusáj ja sisano milta Sáme girkkoiellemin ja girkkohiståvrån le sieradusá guovloj gaskan rijkav miehtáj. Báikkálaš oskkuoahpahusplánain galgá searvegoddi Bájkálasj jáhkkoåhpadusplánan galggá tjoaggulvis guovlo vuhtiiváldit guovllu sámiid dili, ja čahkket saji báikkálaš árbevieruide ja variašuvnnaide. sáme dilijt vieledit, ja láhtjet sajev bájkálasj árbbedábijda ja variasjåvnåjda. Mihttu lea oskkuoahpahus mas sámi jietna gullo, ja ahte dat šaddá lunddolaš oassin Norgga girkus. Ulmme le jáhkkoåhpadus gånnå sáme jiedna gullu, ja sjaddá luondulasj oasse Vuona girkkos. Sámi oskkuoahpahus galgá doaibmat Sáme jáhkkoåhpadus galggá identitehtav nannit, identitehtanannejeaddjin, mánát ja nuorat galget vásihit ahte sin sámi duogážis lea árvu. máná ja nuora galggi ietjasa sáme duogátjav árvulattjan vásedit. Go olmmoš diehtá ja lea oadjebas das gii son lea, sáhttá dat oskkueallimii leat mávssolaš, ja dávjá geahpidit Jáhkkoiellemin la ájnas ulmusj diehtá gut sån le ja dåbddå jasskavuodav ietjas identitehta hárráj, de dát máhttá giehpedit iellemav eallit kristtalažžan stuorát searvevuođain iežas erenoamáš duogážiin. ristagissan aktijvuodan gånnå iesj guhtik duogásj le sierralágásj. Mii guorrasit Bávlosa neavvagii ahte oskkus Kristusii leat mii buohkat dássásaččat, beroškeahttá čearddalašvuođas, Guorrasip Paulusa bagádussaj ahte jáhkon Kristusij lip mij gájka avtadásálattja, berustahtek tjerdalasjvuodas, sjierves jali sohkabealis dahje našunalitehtas. nasjonalitehtas. Dás ii leat juvddálaš dahje greikalaš, šlávva dahje isit, olmmái ii ge nisu, dasgo dii lehpet buohkat okta Kristus Jesusis (Gal 2,28) eai dattege álo almmut čearddalašvuođa, danne go buohkat eai ane daid beaivválaččat iešguđetge Aktak ij le dasti juvdá jalik grehka, oarje jalik friddja, ålmåj jalik nissun. Gájka lihpit Kristus Jesusin akta (Gal 2,28) sivaid geažil. 1.0 Dábálasj oasse Sápmelaččaid 1.1 Moattebelak Sábme lohku Sámis ja dan olggobealde rievddada, ovdamearkkadihte fárredallet oallugat muhtin áigái gávpogiidda ja čoahkkebáikkiide oahppováldima dahje barggu dihte. Sábme le nammadus sámij årrumguovlluj, ja boahtá bágos sábme, mij la sámij ietjas nammadus allasisá. Sápmelaččain lea guhká leamaš oktavuohta Sámijn le stáhtus iemeálmmugin ja sijá árbbedábálasj årromguovllo gåbtjå nuortalasj kristtalašvuođain. guovlojt Vuonan, Svierigin, Suoman ja Guoládagán Ruossjan. Sihke katolalaš girku ovdal reformašuvnna, ja ortodoksa girku Ruoššas leat váikkuhan sámi oskui. Sámegiella gullu suoma - ugralasj giellasuorggáj, ja giellarájá manni doarrás nammadum rijkaj rijkarájájs. Easka stáhtapietisma áiggis 1700-logus biddjui árja ovddidit miššovnna Nuorttasámegiella, julevsámegiella ja oarjjelsámegiella li oajvvegiellasuorge Vuonan. (gehtja kártav) sápmelaččaid gaskkas, ja deaddu heaitit geavaheamis ovddeš sámi oskku. 1. Oarjjelsámegiella 2. Ubbmemsámegiella 3. Osiid sámi oskkus ja kultuvrras leat atnán suddun ja eahpeipmilbálvalussan. Bihtámsámegiella 4. Julevsámegiella 5. ’ Sámiid dološ osku ’ lea Nuorttasámegiella doaba mii dábálaččat čilge dan árbevieru mii lei oskku geavadis ovdal go kristtalašvuohta šattai ráđđejeaddji oskkoldahkan Sámis. 6. Anársámegiella 7. Gålldåsámegiella 8. Kristtalašvuohta lea oassi sámi oskkuhistorjjás, ja danne lea dábálaš Ahkelsámegiella 9. Gielldasámegiella Sámiid dološ osku lei luondduosku, ja dan vuođđu lei dat 10. Darjjisámegiella animisttalaš eallindulkon ahte buot heakkalaččain lea siellu, ja ahte sihke dat mii lea olmmošlaš ja dan mii ii leat olmmolaš leat dan bokte lahka oktiičadnojuvvon. Sáme ietjasa avtan álmmugin adni gielaj- ja rijkarájáj rastá. Dakkár osku lea muđuid ge Sáme årru ja viessu rijkav miehtáj, ja le oassen moattebelak sáme kultuvras ja gávdnamis olu eará álgoálbmogiid gaskkas. árbbedábes. Sámi dološ oskkus lei šamanisttalaš bálvvosvuohki, mas noaidi (šamána) doaimmai oskkoldat jođiheaddjiin. Sámij sámegiellatjehpudahka le målsudahkes. Vájku le sieradus giellamáhtudagán de le sábme ænndu sábme. Noaiddi doibmii gulai buorádallan, ja sus lei Aktisasj sáme identitehtta le tjanádum aktisasj histåvrråj, kultuvrraj, giellaj ja árbbedábálasj viessomvuohkáj. Noaiddi atne maid gaskaoapmin ipmilfámuid ja olbmo gaskkas. Le aj kultuvralasj variasjåvnån sierra sáme guovloj gaskan. Sápmelaččat ledje ieža njunnošis kristtalašvuođa eallimis læstadianisma ovdáneamis gaskkamuttos 1800-logu. Etnisitehtta vuojnnusij boahtá mihtáj baktu, sáme biktasij, dájdaj, slávggá, namáj, árbbedábálasj musihkaj ja gielaj baktu. Olu davvi- ja julevsápmelaččaide ledje læstadiánalaš čoakkalmasat vuoiŋŋalaš čoahkkanansajit, ja doppe lei maid sámegiella ja E dal mihtá agev etnisitehtav vuoseda, dajna gå moattes, duon sálbmaárbevierru anus. dan sivá diehti, e bæjválattjat dajt anon ane. Dál leat máŋga læstadiánalaš suorggi Norggas, ja dat ovddastit ain mávssolaš vuoimmi ja identitehtabeali olu davvi- ja julevsámi guovlluin. Uddni li ållo sáme årrum stádajda ja tjoahkkebájkijda árbbedábálasj sáme årromguovlo ålggolin, sierraláhkáj Osloj. Læstadiánalaš moriidus ii Sámij låhko Sámen ja olahan lullisámi guovllu seammaládje go davvi- ja julevsámi guovlluid. Sáme ålggolin rievddá dajna gå moattes åhpadusá ja bargo diehti gaskajt jåhtåli. Lullisámi guovllus ožžo baicce bapttistat, hellodatustibat ja adventisttat eanet saji. Sámijn le læhkám guhka aktijvuohta risstalasjvuodajn. Eanas lullisámit leat gullan Norgga girkui. Sihke katolihkalasj girkko åvddål čoakkalmasaid, guossástalai olbmuid ja jođihii skuvlla ovdalgo stáhta válddii dan badjelasas jođihit. reformasjåvnå ja ortodoksalasj girkko Ruossjan le vájkkudam sáme åsskuj. Norgga girku ii leat čalmmustuhttán lullisámi álbmoga erenoamážit ovdal 1990-logu Misjåvnnå sámij gaskan esski tjavggiduváj stáhtapietisma ájgen 1700-lågon, ja misjåvnnå nággi sámij hiejttet åvdep sáme rájes, ja dalle ásahedje lullisámi báhppavirggi. åsskodábij. Nidarosa bismagodderáđđi nammadii maid lullisámi girkoeallin lávdegotti. Oase sáme åskos ja kultuvras suddon ja boajtojubmeldievnastussan aneduváj. Dan maŋŋil lea maid diakoniijavirgi ásahuvvon. Maŋemus logijagi ’ Sámij dålusj åssko ’ le nammadus mij dábálattjat tjielggi dav jáhkko árbbedábev mij aneduvá åvddål gå lea lullisámi girkoeallin ja identitehta huksen ovdánan bures. risstalasjvuohta sjattaj ráddididdje jáhkkon Sámen. Sámi álbmot ii leat eallán sierra kultuvrralaččat, das lea áiggiid čađa leamaš oktavuohta olbmuiguin Risstalasjvuohta le oasse sáme jáhkkohiståvrås, danen le dábálasj adnet nammadusáv «åvddål risstalasjvuoda sámeåsskoš gå galggá giehtot sámij geain lea iešguđetlágan kulturduogáš. åsko birra åvddål gå dat allasis risstalasj ájádusájt åmastij. Kultuvrraid deaivvademiid gaskkas dáhpáhuvvet maid rievdadeamit. Sámi mánát ja nuorat ellet dál mánáid- ja nuoraidkultuvrras mii dađistaga eanet Sámij dålusj åssko lej luonndoåssko vuododum animismalasj iellemdålkkumij, gájkka viessogijn lej siello, dán láhkáj de lidjin ulmutja ja da viessoga globáliserejuvvo. ma ælla ulmutja aktijtjanádum. Sis lea okta juolgi árbevirolaš kultuvrras, nubbi fas ođđaáigásaš máilmmis. Dakkir åssko gávnnu ájn ietjá iemeálmmugij gaskan. Sámi servodagas lea dasalassin viiddis oktavuohta eará álgoálbmot servodagaiguin eará riikkain ja Sámij dålusj åskon lej sjamánalasj dievnastum vuohke, gånnå noajdde (sjamádna) åsko jådediddjen máilmmiosiin. dåjmaj. Oskkuoahpahus galggašii daiguin deaivvadettiin addit sámi mánáide ja nuoraide veahki dulkot iežaset eallima ja eallimis birget. Noajde doajmmaj gulluj buorádallam, ja sujna lidjin máhtudagá massta ávkástaláj gå viehkedij ulmutjijt bæjválasj rahtjamusáj. Das lea sáhka oskkus mii váldá duohtan dán áiggi Noajdde lej aj gasskaladás jubmelij ja ulmutjij gaskan. hástalusaid, ja mii atná iežas kultuvrii ja árbevirrui čatnašumi resursan. Læstadiánálasj tjoaggulvisá lidjin vuoŋalasj tjåhkanamsaje moatte nuortta- ja julevsábmáj, ja 1.2 Kristtalašvuođa dovdomearkkat sámi konteavsttas danna bærrájgåtseduváj ierit ietján sámegiella ja sálmmaárbbedáhpe. Sámi oskkoldathistorjjá, girkohistorjjá ja girkoeallima birra lea olu diehtu, muhto olu dan dieđus ii leat čohkkejuvvon iige čállojuvvon. guovlojn. Læstadiánálasj gåhttsåm ittjij oarjjelsáme guovlluj åleda sæmmiláhkáj gå nuortta- ja julevsámeguovlon. Sámi vuoiŋŋalašvuohta ja jurddašanvuohki lea dávjá Oarjjelsámeguovlon farra baptista, ájlistakrádna ja adventista stuoráp sajev jávohis kulturgelbbolašvuohta mii ii leat čállojuvvon. oadtjun. Lundui čadnon vuoiŋŋalašvuohta muitala olbmuid lagasvuođa birra lundui. Ienemus oasse oarjjelsámijs li Vuona girkkuj gullum. Dat lea kultuvrralaš árbi mii historjjá čađa lea maŋos mannan, muhto ii dattege Finnemisjåvnnå, mij maŋŋela namáv váldij Sámemisjåvnnå, ásadij tjåhkanimijt, guossidij vajáldahttojuvvon. ulmutjijt ja dåjmadij skåvlåv åvddål gå stáhtta dajna álgij. Álgoálbmogiid vuoiŋŋalašvuohta lea deattuhan eatnama bassivuođa, ja olbmuid gullevašvuođa dasa. Vuona girkko ij le oarjjelsáme álmmuga dárbojt sierraláhkáj bærrájgåhtsåm åvddål 1990- lågon. 1.0 Oppalaš oassi Dalloj oarjjelsáme báhppavirgge ásaduváj. 1.1 Girjás Sápmi girkkoiellemnammadusáv. Sápmi lea daid guovlluid namma gos sápmelaččat orrot, ja dat boahtá sánis sámit, nugo sápmelaččat ieža gohčodit iežaset. Maŋŋela le aj diakonvirgge ásaduvvam. Maŋemus lågev jage le oarjjelsáme girkkoiellem ja identitehta hukso buoragit åvddånam. Sápmelaččat leat álgoálbmot, ja árbevirolaš ássanguovlluid viidodat leat Sáme álmmuk ij le kultuvralasj måsskusin davviguovllut Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Guoládagas, Ruoššas. Gå kultuvra æjvvali, dáhpáduvvi aj rievddama.. Sámegiella gullá suoma Sáme máná ja nuora válldi oasev globaliseridum mánáj- ugralaš giellajovkui, ja sámi giellarájit mannet badjel namuhuvvon riikkaid. ja nuorajkultuvras. Davvisámegiella, julevsámegiella ja lullisámegiella leat váldosámegielat Norggas. Siján le akta juolgge árbbedábálasj kultuvran ja nubbe vas ådåájggásasj væráldin. (geahča kártta vuolábealde) Vijddábut le sáme sebrudagán viehka aktijvuohta ietjá iemeálmmuk sebrudagáj ietjá 4. Julevsámegiella 5. rijkajn ja væráltåsijn. Davvisámegiella 6. Anárašsámegiella 7. Jáhkkoåhpadus luluj viehkedit sáme nuorajt ja mánájt dålkkutjit iellemisá ja rijbatjit iellemisá. Nuortalaš sámegiella Viertti liehket sáhka jáhkos mij duosstu dán ájge hásstalusájt, ja mij adná iesjgeŋga Don galggat gudnejahttit áhčát ja eatnát, vai oaččut eallit guhká dan eatnamis maid Hearrá, du Ipmil, addá dutnje. ulmutja tjadnasav kultuvranis ja árbbedábenis ressurssan. Finnemiššovdna, maŋŋil Sámemiššovdna, lágidii 1.2 Risstalasjvuoda dåbddomerka sáme kontevstan Dan áiggis go girku lea leamaš Sámis, de leat ovdánan ollu iešguđetlágan vierut ja ipmárdusat ja hábmen sámi kristtalašvuođaipmárdusa dakkárin Gávnnuji ållo diedo åsskohiståvrå, girkkohiståvrå ja girkkoiellema birra Sámen, valla ållo dajs diedojs go mii dan dovdat dál. ælla tjoahkkiduvvam ælla ga tjáleduvvam. Sámi kristtalašvuođa oaidnit earret eará oskkuovdanbuktimiin mat leat Sáme vuoŋalasjvuohta ja ájádallamvuohke gullu álu sjávodis kultuvrramáhtudahkaj majt ij gávna tjálalasj gáldojn. Vuoŋalasjvuohta mij le luonnduj Sápmelaččat atnet iežaset oktan álbmogin giellarájiid ja riikkarájiid rastá. tjanádum subtsas ulmutjij lahkavuoda birra luonnduj. Sápmelaččat orrot ja ellet miehtá riikka, ja leat oassi girjás sámi kultuvrras ja árbevierus. Dat le kultuvralasj árbbe mij histåvrå tjadá le rassjom, valla huoman ij le vájalduvvam. Sápmelaččaid sámegielmáhttu rievddada. Iemeálmmugij vuoŋalasjvuohta le ednama ájlisvuodav dættodam, ja ulmutjij gullevasjvuodav Vaikko lea dasi. iešguđetlágan giellagelbbolašvuohta, de lea sápmelaš dattege sápmelaš. Guddneda áhtját ja ædnát, vaj guhkev besa dan ednamin viessot mav Hærrá Jubmelat dunji vaddá (2. Mos 20,12) Oktasaš sámi identitehta lea čadnojuvvon oktasaš historjái, kultuvrii, gillii ja árbevirolaš eallinvuohkái. Dan ájge gå risstalasjvuohta le læhkám Sámen de le moadda sierralágásj dábe ja gåvvidime Dat mearkkaša maid kultuvrralaš erohusaid iešguđet sámi guovlluid gaskkas. åvddånam ja dán láhkáj aj hábbmim risstalasjvuoda dádjadusáv váj la sjaddam nav gåk dav uddni dåbddåp. Čearddalašvuođa sáhttá ovdanbuktit «oinnolašš mearkkaiguin, Sámij dádjadus risstalasjvuodas vuojnnusin boahtá tjoaggulvisájn ja Mearkkat čoakkalmasain ja ipmilbálvalusain gos sápmelaččat leat čoagganan. jubmeldievnastusájn gånnå sáme le tjåhkanam. Oskkueallima ovdanbuktinvugiid sáhttá dahkat liturgiija, musihka ja sálmmaid Jáhkkoiellem åvddånbuvteduvvá liturgija, musihkka ja sálmmaválljima baktu, iesjgeŋgalágásj kultuvralasj ja dájdalasj gåvåj, sámegiela, tiebmá válljema bokte, ja iešguđetlágan kultuvrralaš- ja dáiddalaš ovdanbuktimiiguin, sámegielain, fáttá válljemis, čoahkkananbáikki ja searvevuođa bokte. válljimij, tjåhkanambájkij ja aktisasjvuodaj baktu. Girkolaš basit lea mávssolaččat sápmelaččaide. Girkkolasj base le ájnnasa sámijda. Allabasiidáigge leat iešguđetlágan vierut iešguđet guovlluin girkus, ruovttuin ja læstadiánalaš čoakkalmasain. Mij gullu allabasijda de le iesjgeŋga dábe iesjgeŋga guovlojn, girkkojn, sijdajn ja læstadiánálasj tjoaggulvisájn. Gásta, konfirmašuvdna, vihaheapmi ja hávdádeapmi leat maid mávssolaš dáhpáhusat, juoga mii searvvaha stuorabearraša ja fulkkiid. Gássta, konfirmasjåvnnå, fiesstim ja hávddádibme le aj dahpadusá ma le ájnnasa, ja ma stuorfámiljav ja fuolkijt aktidi. Sámi kristtalašvuođaipmárdus ovdanboahtá ja gaskkustuvvo oahpaheami bokte Sáme risstalasjvuoda dádjadus vuojnnusij boahtá ja gaskustuvvá aj åhpadime baktu sijdajn, ságastallamijn, ja buolvaj gasska ruovttuin, ságastallamiin ja buolvvaid gaskka deaivvadettiin. æjvvalimen. nammii, doppe mun lean sin gasku (Matt 18,20). Danen gåsi guovtes jali gålmås li muv namán tjåhkanam, danna lev sijá siegen (matt 18,20) 2.1 Ollisvuohta ja bajitdási mihtuid dulkon 2.1 Ållesvuohta ja bajemus ulmij dålkkum Sámi oskkuoahpahusa ulbmil lea addit systemáhtalaš ja oktilaš oskkuoahpahusa mii boktá ja nanne kristtalaš oskku sámi mánáin ja nuorain, oahpaha golmmaoktalaš Ipmila dovdat, addá Sáme jáhkkoåhpadusá ulmme le viehkev vaddet systemáhtalasj ja avtatraják jáhkkoåhpadussaj mij båktå ja nanni risstalasj jáhkov, åhpat gålmaktes veahki kristtalaš geahččanbealis dulkot eallima ja eallimis birget dakkár vugiin mii áimmahuššá sin gullevašvuođa ja identitehta, ja hástala sin beroštit ja oasálastit girko- ja servodateallimis. Jubmelav dåbdåt, viehket sáme mánájt ja nuorajt iellemav dålkkut ja iellemin rijbbat nav vaj sijá sáme gulluvasjvuohta ja identitehta bisoduvvá, ja mij hasot sijáv berustit ja oassálasstet girkko- ja sebrudakiellemin. Dat guoská buohkaide geat leat gásttašuvvon ja leat gaskal 0 – Dát guosská gájkajda gudi li 18 jagi, beroškeahttá doaibmannávccain. gástaduvvam ja li 0-18 jagága, berustahtek doajmmammáhtukvuodas. Plána eaktuda atnit Norgga girku evangelialaš lutherlaš oahpa vuođđun. Pládna gájbet Vuona girkkon le evangelak luhterlasj oahppa vuodon. Ulbmil lea ahte plána sisdoallu galgá veahkehit áimmahuššat, nannet ja ovddidit Plána sisadno galggá viehkedit ájmon adnet, nannit kristtalašvuođa vuođđun sápmelaččaid oskui. ja åvdedit risstalasjvuodav vuodon sáme jáhkkuj. Sámi oskkuoahpahusplána vuođđu lea Norgga girku bajitdási oskkuoahpahusplána Ipmil addá – Mii juogadit. Vuodon Sáme jáhkkoåhpaduspládnaj le Jubmel vaddá – Mij juogadip, mij la Vuona girkko bajemus báikkálaš plánaid báikkálaš eavttuid mielde ja addit saji ráhkadit mihtuid Ipmil addá – Mii juogadit plána láidestemiid mielde. jáhkkoåhpaduspládna. Sáme jáhkkoåhpaduspládna máhttá viehkedit hiebadit bájkálasj plánajt nav vaj hiehpi bájkálasj gájbbádusájda ja rahpá nav váj máhttá ulmijt hábbmit Jubmel vaddá – Mij juogadip plána lájddistime milta. Heiveheami Pládna galggá galgá dahkat iešguđege mánná- ja nuoraidjoavkku ektui, ja láhčima daid eavttuid mielde mat iešguđege mánás dahje nuoras leat. hiebaduvvat nav váj hiehpá iesjgeŋga mánná- ja nuorajjuohkusa vuoksjuj, ja aj váj duosstu máhtukvuodajda ma iesjgeŋga mánán ja nuoran le 2.2 Oahppočalmmustahttin ja sierra oahppomihtut Našovnnalaš plánas Ipmil addá – Mii juogadit leat 2.2 Oahppamtjalmostahttem ja sierra oahppamulme golbma beali ja oskkuoahpahusa sisdoallu lea daid beliid ollisvuohta. Nasjonálalasj plánan Jubmel vaddá – Mij juogadip le gålmmå oase, dá gålmmå oase aktan hábbmiji ålleslasj sisanov jáhkkoåhpadusás. Dat bealit leat: 1. Da biele le: 1. birgen eallimis, 2. Iellemdålkkum ja rijbadibme iellemin, 2. Girku osku ja árbevierru ja 3. Girkko jáhkko ja árbbedábe ja 3. Kristtalaš osku geavadis (Gč. Ipmil addá – Mii juogadit, 3. kapihttal). Rissálasj jáhkko anon (bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip, 3. kapihtal). Oskkuoahpahusas leat sámi geahččanvuogi sihkkarastán dan bokte ahte Sámi oskkuoahpahusplána ovdanbuktá sierra Sáme jáhkkoåhpaduspládna åvddånbuktá sierra oahppočalmmustahttima juohke golmma váldofáddái. oahppamtjalmostahttemijt dájda gålmå oajvvetiemájda, nav váj sáme perspektijvva bærrájgehtjaduvvá. Searvegottit gos leat sámi mánát ja nuorat ožžot dáinna veahki oaidnit mat sáhttet leat guovddáš fáttát báikkálaš oskkuoahpahusas. Tjoaggulvisá gånnå le sáme máná ja nuora oadtju dajna viehkev vuojnnet ma máhtti liehket guovdásj tiemá bájkálasj Sámi oskkuoahpahusplána lea sihke reaidu ja lassi ulbmildokumenta. Sáme jáhkkoåhpaduspládna le sihke vædtsak ja lasse ulmmedokumænnta. Bajilgovas vuolábealde leat čatnan sámiide guoskivaš oahppočalmmustahttima buot geatnegahtton váldofáttáide mat leat Ipmil Gåvån vuollelin le tjáledum sámijguoskavasj oahppamtjalmostahttema addá – Mii juogadit plána golmma bealis. ma le tjanádum juohkka bákkulasj oajvvetiebmáj ma le Jubmel vaddá – Mij juogadip plána gålmå åsijn. Oasit maid leat lasihan iešguđetge geatnegahtton váldofáddái, eai boađe Ipmil addá – Mii juogadit plána ulbmiliid sadjái, muhto leat daidda deavddan. Tjoakke ma le lassen bákkulasj oajvvetiemájda, e boade daj ulmij sadjáj ma le Danne eai leat ollu oskkuoahpahusa guovddáš fáttáin mielde bajilgovas vuolábealde. plánan Jubmel vaddá – Mij juogadip, valla le duodden dajda. Deattuhit ahte vuolábeale skovvi ii atte dievaslaš gova sámi oskkuoahpahusa relevánta Danen de ælla moadda jáhkkoåhpadusá guovdásj tiemásj tjáledum gåvån vuollelin. oahppoulbmiliin. Dættoduvvá gåvvå vuollelin ij åles gåvåv sáme jáhkkoåhpadusá relevánta- oahppamulmijs vuoseda. Báikkálaš plánaid ráhkadeamis berrejit searvegottit danne ohcat vejolašvuođaid váldit mielde osiid maid leat báikegoddái heivehan, sihke buot váldofáttáid dáfus, ja maid daid dáfus Gå tjoaggulvisá bájkálasj plánav hábbmi de bierri åhtsåt máhttelisvuodajt válldet maŋen mat leat guorosin (Ándagassii addin, Fásttu ja biehttaleapmi ja Mieldebargit). åsijt ma gulluji bájkkáj, sihke gájkka oajvvetiemájda, ja aj daj tiemájda ma li guorrusa. Stuora gažaldagat Stuorra gatjálvisá • Mánát ja nuorat galget oahppat dovdat sápmelaččaid árbevirolaš ja ođđaáigásaš luonddugeavaheami ja luondduvalljodagaid ávkkástallama mii sáhttá sidjiide duddjot vuđoleappot jurddašeami ja ovdošeami olbmo saji birra Ipmila sivdnádusas. • Máná ja nuora galggi oahppat dåbddåt sámij árbbedábálasj ja ådåájggásasj luonndodåjmajt ja luonndoressursaj ávkástallamav ma máhtti liehket vuodon sijá ájádallamij ja imájdallamij ulmutja saje birra Jubmela sjivnnjádusán. Guovddáš dimenšuvnnat olbmo eallimis Guovdásj dimensjåvnå ulmutja iellemin • Giella, kultuvrralaš gullevašvuohta ja čearddalaš girjáivuohta leat maid guovddáš dimenšuvnnat olbmo eallimis maiguin mánát ja nuorat berrejit kristtalašvuođa čuovgasa bokte bargat. • Giella, kultuvralasj gulluvasjvuohta ja tjerdalasj moattebelakvuohta le aj guovdásj dimensjåvnå ulmutja iellemin majna máná ja nuora bierriji bargat risstalasjvuodajn vuodon. Eallin- ja oskkuhistorjá Iellem ja jáhkkohiståvrrå • Sámi mánáid ja nuoraid sámi identitehta ovdána sihke dan oktavuođa ektui mii sis lea sámi álbmogii ja dan historjái ja kulturárbevieruide, ja deaivvadettiin stuoraservodagain. • Sáme mánáj ja nuoraj sáme identitehtta åvddån sihke aktijvuodan sáme álmmugijn ja dan histåvråjn ja kultuvrraárbbedábij, ja æjvvalimijn stuorsebrudagájn. Sámi mánát ja nuorat dárbbašit gávdnat giela iežaset oskkuhistorjái mii searvvaha fáttáid ja vásihusaid mat leat čadnojuvvon dasa. Persovnnalaš ovdáneapmi Sáme máná ja nuora dárbahi gávnnat gielav ietjas jáhkkohiståvrråj mij aj gåbttjå tiemát ja vásádusáj ma dasi le tjánáduvvam. • Oppalaš hábmemis berre oskkuoahpahus addit eanet oahpu sámi eallinvuogi, árvvuid ja duohtavuođaipmárdusa birra, nugo dat ovdanbohtet báikkálaš birrasis ja báikegotti kultuvrras. Persåvnålasj åvddånibme Dábálasj åhpadusán bierri jáhkkoåhpadus vaddet ienep diedoj sáme viessomvuoge, árvoj ja duohtavuodadádjadusá birra, navti gåktu åvddånbåhti lagosbirrusijn ja bájkkásasj kultuvran. • Mánáid ja nuoraid galgá movttiidahttit doalahit oktavuođa iežaset ristváhnemiiguin vai sii sáhttet oažžut neavvagiid ja veahki oskku ahtanuššamis, ja dan bokte oahppat ja vásihit makkár ovddasvástádusat ristváhnemiin leat. • Máná ja nuora galggi måvtåstuhteduvvat bisodittjat aktijvuodav ietjasa ristaæjgádij vaj sij máhtti bagádusájt ja viehkev jáhko åvddånimen oadtjot, ja dan baktu oahppat ja vásedit ristaæjgádij åvdåsvásstádusáv. Dat lea buorre oahppu jus ieš šaddá ristváhnemin maŋŋil eallimis. Dat le buorre oahppa jus ietja sjaddi ristaæjgádin maŋŋela iellemin. Áhčči min ja rohkos Áhttje mijá ja råhkålvis • Mánát ja nuorat galget oahppat Áhčči minrohkosa, beavderohkosa ja eahketrohkosa iežaset gillii. • Máná ja nuora galggi oahppat Áhttje mijá råhkålvisáv, biebbmo låhkusav ja iehkedis låhkusav ietjasa giellaj. Sii galget maid oahppat báikegoddái heivehuvvon rohkosárbevieruid, ovdamearkkadihte «Áhči ja Bártni ja Bassi Vuoiŋŋa nammiiš, «Jesus nammiiš ja russesteami iešguđet eallindilálašvuođain. Galggi aj oahppat bájkálasj råhkåmdábijt, duola degu «Áhtje ja Bárne ja Ájlis vuojŋŋana nammajš «Jesusa namánš ja ruossamerka adnemav iesjgeŋga iellemdilálasjvuodan. Biibbal Rámát • Mánát ja nuorat galget oahppat dovdat davvisámegiel, julevsámegiel ja lullisámegiel biibbaljorgalanbargguid birra, ja oahppat guovddáš biibbalteavsttaid iežaset sámegillii. • Máná ja nuora galggi oahpásmuvvat nuorttasámegiella, julevsámegiella ja oarjjelsámegiella rámátjårggålimij, ja oahppat guovdásj rámáttevstajt ietjasa sámegiellaj. Girkojagi allabasit ja mearkabeaivvit Girkkojage allabase ja mærkkabiejve • Mánát ja nuorat galget suokkardit gávdnojit go sámi árbevierut mat gullet girkojagi allabasiide, dás maid Márjjá lohpádusbeaivvi. • Máná ja nuora galggi guoradallat bájkálasj sáme árbbedábijt ma le girkkojage allabasijda tjanádum, d.d.. Márjjá biejvve. Girku Girkko • Mánáid ja nuoraid galgá hástalit kritihkalaččat geahččat girku historjjálaš deaivvadeami sápmelaččaiguin sámi oskkoldat- ja girkohistorjjá vuođul. • Máná ja nuora galggi hasoduvvat kritihkalattjat gæhttjat girkko histåvrålasj æjvvalimev sámij, sáme jáhkko- ja girkkohiståvråjn vuodon. • Mánát ja nuorat galget oahppat sámi báhpaid Lars Levi Læstadiusa ja Anders Fjellnera birra. • Máná ja nuora galggi oahppat sáme báhpaj Lars Levi Læstadiusa ja Anders Fjellnera birra • Mánát ja nuorat galget oahppat dovdat iešguđet sámi giellajoavkkuid Norgga girkus, ja ahte sálmmat, liturgiijat ja eará girkolaš teavsttat gávdnojit sihke lullisámegillii, julevsámegillii ja davvisámegillii. • Máná ja nuora galggi oahppat dåbddåt iesjgeŋga sáme giellajuohkusijt Vuona girkkon, ja diehtet sálma, liturgija ja ietjá girkkolasj tevsta gávnnuji sihke oarjjelsámegiellaj, julevsámegiellaj ja nuorttasámegiellaj. • Mánát ja nuorat galget oahppat álgoálbmogiid dili birra máilmmiviidosaš girkus. • Máná ja nuora galggi oahppat iemeálmmugij dile birra væráltvijddásasj girkkon. 1. oskkuartihkkal 1. jáhkkoartihkal • Mánát ja nuorat galget sámi muitalusaid bokte oahppat sápmelaččaid oainnu birra lundui ja duohtavuođaipmárdussii, ja čatnat daid biibbalmuitalusaide. • Máná ja nuora galggi sáme subttsasij baktu sámij luonndovuojnoj ja duohtavuodadádjadusáj birra oahppat, ja dajt rámátsubttsasijda tjadnat. • Mánát ja nuorat galget sámi árbevieruid čuovgasa bokte bargat ipmárdusain: Gii lea Ipmil sivdnideaddjin, ja mii lea olmmoš mii lea eatnamis sivdniduvvon. • Máná ja nuora galggi sámij árbbedábij vuodon bargat dádjadusájn: Jubmel sjivnnjediddjen ja ulmusj ednamis sjivnnjeduvvam. 2. oskkuartihkkal 2. jáhkkoartihkal • Mánát ja nuorat galget oahppat ahte Jesusa ruossajápmin ja bajásčuožžileapmi lea duogáš ruossamearkka guovddáš sajis sámi kristtalaš árbevierus. • Máná ja nuora galggi oahppat Jesusa ruossajábbmem ja bajástjuodtjelibme le duogátjin ruossamerka guovdásj sadjáj sámij risstalasj árbbedáben. • Mánát ja nuorat galget oahppat dovdat Læstadiusa dajaldaga «Almmálaš váhnenš mii lea metafora Ipmilii Sivdnideaddjin ja Beastin, ja dan dajaldaga saji soabadusa ipmárdusas. • Máná ja nuora galggi oahppat dåbddåt Læstadiusa moalgedimev (bágov) «Almmelasj æjgátš mij le metafåvrrå Jubmelij Sjivnnjediddjen ja Lånestiddjen, ja dan moalgedime sajev såbadusá dádjadusán. 3. oskkuartihkkal 3. jáhkkoartihkal • Mánát ja nuorat galget Apd 2,1-13 vuođul smiehttat Bassi Vuoiŋŋa doaimma birra Ipmila máŋggagielat ja máŋggačearddalaš girkus. • Máná ja nuora galggi Apd 2,1-13 buohta ájádallat Ájlis Vuojŋŋana dåjma birra Jubmela moattegielak ja moaddetjerdalasj girkkon. • Mánát ja nuorat galget oažžut oahpu gástta ja ristváhnemiid mearkkašumi birra sámi guovlluin. • Máná ja nuora galggi oahppat majt gássta ja ristaæjgáda merkahi sáme guovlojn. • Mánát ja nuorat galget oahppat dovdat báikegoddái heivehuvvon árbevieruid mat leat eahkedismállásiidda čadnojuvvon. • Máná ja nuora galggi oahpásmuvvat bájkálasj árbbedábij ma le iehkedismállásij tjanádum. • Mánát ja nuorat galget oasálastit solidaritehtabargguin main álgoálbmotrievtti prinsihpat leat vuođđun. • Máná ja nuora galggi oassálasstet solidaritehtabargguj gånnå iemeálmmukrievtá li vuodon Mišovdna ja ekumenihkka • Misjåvnnå ja ekumenihkka • Dat diehtu ahte sápmelaččat gullet globála álgoálbmotsearvevuhtii lea lassánan ja dan berre čatnat oskkuoahpahusa mišovnna oassái. • Dádjadus sáme gulluji globála iemeálmmukaktisasjvuohtaj bierri tjanáduvvat misjåvnå oassáj jáhkkoåhpadusán. Ásahit oktavuođaid máilmmiviidosaš girku eará álgoálbmogiidda mišonbargguid dahje ustitvuođašiehtadusaid bokte, addá oktavuođaid mat boktet beroštumi ja eaiggátvuođadovddu girku gohččosii. Ásadit aktijvuoda ietjá iemeálmmugij iemeálmmugijda væráldavijddásasj girkkon misjonbargo baktu jali ráddnavuodasjiehtadusáj baktu, vaddá aktijvuodav mij båktå oassálasstemav ja æjgátvuodamdåbdojt girkko gåhttjomij. Etihkka Etihkka • Mánáid ja nuoraid galgá movttiidahttit gulahallamii ja kultuvralonohallamii searvegotti oskkuoahpahusdoaibmabijuin. • Máná ja nuora galggi måvtåstuhteduvvat ságastallamij ja kultuvrralånudallamij tjoaggulvisá jáhkkoåhpadusdåjman. Ulbmil dainna lea duddjot gaskaneas árvvusatnima ja ipmárdusa mánáid ja nuoraid gaskkas geain lea iešguđetlágan duogáš. Ulmme le gasskasasj árvvo ja dádjadus mánáj ja nuoraj gaskan gejn le iesjgeŋgalágásj duogásj. Ándagassii addin Ándagis luojttem Fástu ja biehttaleapmi Fássto ja vuornádus Mieldebargit Barggoguojmmejuogos Rohkos Råhkålvis • Mánát ja nuorat galget oažžut vásihusaid rohkadallamis guovddáš rohkosiid sámi árbevierus. • Máná ja nuora galggi bessat vásedit guovdásj råhkålvisájt sáme árbbedáben råhkåt. • Mánát ja nuorat galget oahppat báikegoddái heivehuvvon sámi kristtalaš árbevieruid mat gullet iešguđetge lágán meahcásteapmái. • Máná ja nuora galggi oahppat bájkálasj sáme risstalasj árbbedábijt ma duon dan luonndodoajmmaj le tjanádum. Ipmilbálvalus Jubmeldievnastus • Mánát ja nuorat galget oahppat sápmelaččaid ipmilbálvalus- ja čoakkalmasárbevieruid, ja oažžut vejolašvuođa oasálastit arenain gos dakkárat leat anus. • Máná ja nuora galggi oahppat sámij jubmeldievnastus- ja tjåhkalvisárbbedábij birra, ja oadtjot máhttelisvuodav oassálasstet arenan gånnå dá li anon. Biibballohkan Rámátlåhkåm • Mánát ja nuorat galget oahppat váldit Biibbala atnui ja kristtalaš sámegiel girjjiid. • Máná ja nuora galggi oahppat Rámádav ja risstalasj sámegiella girjijt adnet • Mánát ja nuorat galget oažžut vejolašvuođa ovdanbuktit iežaideaset sálmmaid, musihka ja eará kultuvraovdanbuktimiid. • Máná ja nuora galggi oadtjot máhttelisvuodav åvddånbuktet ietjasa sálmajt, musihkav ja ietjá kultuvrraåvddånbuktemijt. • Mánát ja nuorat galget ožžut vejolašvuođa vásihit báikegoddái heivehuvvon girkomusihkalaš árbevieruid, ja dasalassin oahppat dovdat girkomusihkalaš geavada mii sámi guovlluin lea dál. • Máná ja nuora galggi oadtjot máhttelisvuodav vásedit bájkálasj girkkomusihkka árbbedábijt, ja duodden dasi oahpásmuvvat girkkomusihkalasj adnuj sáme guovlojn dalla. • Mánát ja nuorat galget oažžut vejolašvuođa oahppat atnit árbevirolaš arenaid oskkuoahpahusas. • Máná ja nuora galggi oadtjot máhttelisvuodav árbbedábálasj arenajt jáhkkoåhpadusán adnet • Mánát ja nuorat galget oskkuoahpahusa oahppama ja muitalanárbevieruid oktavuođas geavahit reaidduid ja vugiid praktihkalaš bargguin. • Máná ja nuora galggi jáhkkoåhpadusá oahppama ja subtsastimij gasskavuodan adnet vædtsagijt ja vuogijt praktihkalasj bargon. • Mánáid ja nuoraid galgá movttiidahttit atnit sámegiela. • Máná ja nuora galggi måvtåstuhteduvvat sámegielav anátjit. Sihke njálmmálaš ja čálalaš oktavuođain galgá láhčit vejolašvuođaid sámegiela geavaheapmái. • ja tjálalasj bargon bierri dille látjeduvvat sámegiella adnuj. - Movt sáhttá du searvegoddi addit sámi mánáide ja nuoraide kristtalaš eallindulkoma ja ráhkkanahttit sin birget eallimis vugiin mii vuhtiiváldá sin sámi gullevašvuođa ja identitehta ? - Gåktus máhttá duv tjoaggulvis viehkedit sáme mánájt ja nuorajt iellemav dålkkut ja iellemin rijbadit nav vaj sijá sáme gulluvasjvuohta ja identitehtta bisoduvvá ? - Læstadialaš árbevierus lea Luthera uhca katekismusis guovddáš sadji oskkuoahpahusas. - Læstadiánálasj árbbedáben le Luthera unna katekismatjin guovdásj sadje jáhkkoåhpadusán. Katekismus lea erenoamáš relevánta resursa dan fáddái maid namuhit kristtalaš oskku ja árbevieru oasis. Katekismus le sierraláhkáj guoskavasj resurssan tjanádum tiebmáj mij la nammadum risstalasj jáhko ja árbbedábe oase vuolen. - Movt sáhttá «sámiš vuolitfáttaid juohkit ja čilget vuđoleappot doaibmabijuid bokte dakkár vugiiguin mat olahit buot mánáid ja nuoraid searvegottis - Gåktu máhtti «sámeš vuodotiemá juogeduvvat ja dárkkelappot tjielggiduvvat nav vaj jåksi gájkka mánájt ja nuorajt tjoaggulvisán ? 3.0 Prinsihpalaš oassi 3.0 Prinsihpalasj oasse 3.1 Čatnašupmi Norgga láhkii ja girkolaš plánaideNorgga stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga 3.1 Tjanádum Vuona láhkaj ja girkkolasj plánajdaVuona stáhtta le ásaduvvam guovte álmmuga eatnamiidda, dáččaid ja sápmelaččaid. ednamij nali, dáttjaj ja sámij. Sápmelaččaid eavttut álgoálbmogin Norggas leat Vuodolágaparagráffa le dagádum daj čállojuvvon Vuođđolága § 110 a. rijkkagasskasasj iemeálmmukkonvensjåvnåj vuodon majt Vuodna le dåhkkidum. Vuođđolágaparagráfa leat ráhkadan daid riikkaidgaskasaš álgoálbmotkonvenšuvnnaid vuođul maid Norga lea dohkkehan. Dat geatnegahttet buot almmolaš eiseválddiid Norggas Da mierredi Vuona almulasj oajválattjajn le vælogisvuohta doarjjot ja dilev láhtjet dåjmajda ma positivalattjat tjuolldi, gå fálaldagájt vaddi ja dåjmajt álgadi doarjut ja láhčit saji doaibmabijuide mat vealahit positiivvalaččat fálaldagaid addimis ja doaimmaid álggaheamis sápmelaččaide. sámijda. Girkko le dajt prinsihpajt dåhkkidam, ja vælggogisvuohta le duohtan váldeduvvam jáhkkoåhpadusådåstusán. Girku lea dohkkehan daid prinsihpaid, ja váldán duohtan daid Dat tjielggasijt vuojnnusij boahtá Vuona girkko bajemus Dat ovdanboahtá čielgasit Norgga girku bajitdási oskkuoahpahusplánas, Ipmil addá – Mii juogadit. jáhkkoåhpadusplánan, Jubmel vaddá – Mij juogadip. Ipmil addá – Mii juogadit lokte sámi Jubmel vaddá – Mij juogadip nanostahttá sáme girkoeallima oassin Norgga girku árbevirrui ja searvevuhtii. girkkoiellema oasev dan árbbedáben ja aktisasjvuodan mij le Vuona girkkon. Danne leat váldán mielde sámi álbmoga máhtu vuoiŋŋalašvuođas, girkoeallimis ja árbevierus dakkár mávssolaš árbevierrun maid Danen nammaduvvá máhtudahka sámeálmmuga vuojŋŋalisvuoda, girkkoiellema ja árbbedábij birra ájnas árbbedáhpen majt gájka gudi le gástaduvvam buohkat geat leat gásttašuvvon galggaše dovdat. galggi dåbddåt. (gč. Ipmil addá – Mii juogadit, kapihttal 2). Oskkuoahpahusplána lea resursadokumenta (bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip, Kapihtal 2) Sáme jáhkkoåhpaduspládna le ressursdokumænnta tjoaggulvisájda ma sihti sáme searvegottiide mat háliidit váldit sámi geahččanbeliid oskkuoahpahussii. perspektijvav jáhkkoåhpadussaj. Ráđđehusa sámepolitihka láidesteamit váikkuhit dasa movt girku oskkuoahpahus organiserejuvvo sápmelaččaide. Mærrádusá ráddidusá sámepolitihkan vájkkudi gåktu jáhkkoåhpadus sámijda organiseriduvvá girkkon. St.dieđ.nr 28 (2007-2008) St.died. nr. 28 (2007-2008) Sámepolitihkka Sámepolitihkka, čujuha Norgga girku sierra ovddasvástádussii sámi girkoeallimis. vuoset Vuona girkko sierra åvdåsvásstádussaj sáme girkkoiellemis. «Dat maid buot ovddimus ferte váldit vuhtii sámi girkoeallimis Norgga girku siskkobealde lea dan «Åvdemus vieledus gå gálggá bærrájgåhtset sáme girkkoiellemav Vuona girkkon le ahte åvddånahttem viertti dáhpáduvvat sáme iesjdåbdoj ja sáme árbbedábij vuodonš (s 178). Sáme ahte ferte ovddidit ovttas sámiid iešipmárdusain ja sámi árbevieruiguinš (s 182). jáhkkoåhpaduspládna galggá sihkarasstet sámij iesjdåbddo ja árbbedábe bærrájgåtseduvvi ådåstussan. Sámi oskkuoahpahusplána galgá ge sihkkarastit ahte ođastus vuhtiiváldá sámi iešipmárdusa ja sámi Sámelága giellanjuolgadusá § 1-5 tjuottjot árbevieruid. sámegielav ja dárogielav avtaárvvusasj giellan. Sámelága giellanjuolggadusaid § 1-5 cealká ahte sámegiella ja dárogiella leat ovttaárvosáš gielat. Ođđajagimánu 1. beaivvi 2011 rájes leat čuovvovaš Ådåjakmáno 1, biejve 2011 rájes gulluji tjuovvovasj suohkana sámegiella háldadusguovlluj: Guovdagæjnno, Kárásjjåhkå, Porsáŋgu, Unjárga, Dædno, Gájvuodna, Loabát, Divtasvuodna, ja suohkanat mielde sámegiela hálddašanguovllus: Guovdageaidnu, Kárášjohka, Porsáŋgu, Unjárga, Deatnu, Gáivuotna, Loabát, Divtasvuodna ja Snoasa. Snåsa. Njuolgadusá gåbttji nuortta-, julev-, ja oarjjelsáme giellaguovlojt. Njuolggadusat fátmmastit davvi-, julev- ja lullisámi giellaguovlluid. Da aktse háldadussuohkana gåbttji dåssju oasátjav árbbedábálasj årromguovlojs. Dat ovcci Vuonan le dan hálddašansuohkana leat dušše oasáš árbevirolaš sámi ássanguovllus. guovlo vijddudahka Oarjje Várjjagis Finnmárko fylkas gitta oarjás Engerdalaj Hedmark fylkan. Dan guovllu viidodat lea Mátta-Várjjagis Finnmárkku fylkkas gitta lulás Engerdalii Hedmárkku fylkkas. Našovnnalaš Nasjonálalasj jáhkkoåhpaduspládna tjuottjot sáme mánáj ja nuoraj riektáv åhpadussaj ja oskkuoahpahusplána cealká ahte sámi mánáin ja nuorain lea riekti oažžut oahpahusa ja oahpponeavvuid iežaset gillii (gč Ipmil addá, kapihttal 8). Dasalassin čujuha dat ahte oahppanævojda ietjasa giellaj (bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip, kapihtal 8). «Searvegottiin sámegiela ja kultuvrra hálddašanguovllus lea sierra ovddasvástádus láhčit oskkuoahpahusfálaldagaid sámi mánáide ja nuoraideš (gč Ipmil addá – Mii juogadit, Ulbmil ja Duodden tsuojggiduvvá: «Tjoaggulvisájn sáme háldadusguovlon le sierra åvdåsvásstádus dilev ráhkadus). Searvegottiid báikkálaš oskkuoahpahusplánaid ráhkadeami oktavuođas ávžžuhit danne hábmet mihttomeriid mat addet sámi mánáide ja nuoraide vejolašvuođa láhtjet jáhkkoåhpadussaj mij hiehpá sáme mánájda ja nuorajda. š (bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip, Ulmme ja dahko) Tjoaggulvisá gåhtjoduvvi ietjas sihkkarastit, áimmahuššat ja ovdanáhttit sámegiela ja kultuvrra. jáhkkoåhpaduspládna dahkamin hábbmit ulmijt ma vaddi sáme mánájda ja nuorajda máhttelisvuodav sihkardit, bærrájgåhtset ja åvdedit sáme gielav ja kultuvrav. 3.2 Doahpagat ja sátnegeavaheapmi Foto: Karin Mathisen – fátmmasteaddji oskkuoahpahus 3.2 Buojkuldagá ja báhkoano – sebrudahtte jáhkkoåhpadus Fátmmasteapmi galgá leat dán plána vuođđoprinsihppa sámi mánáid ja nuoraid oskkuoahpahusas. Sebrudahttem le dán plána vuodoprinsihppa, ja danen le sebrudahttem ájnas sáme jáhkkoåhpadusán. Fátmmasteami vuođđu lea Sebrudahttem tjuottjot ovttaárvosašvuohta, iige seammaláganvuohta. avtaárvvusasjvuodav, ij sæmmilágásjvuodav.. sosiála, kultuvrralaš ja fágalaš searvevuhtii, lea fátmmasteami jurdaga vuolggasadji go olmmošlaš searveuođaid galgá hukset. Ulmutja riektá liehket ietjálágásj ja huoman gullut sosiálalasj, kultuvralasj ja fágalasj aktisasjvuohtaj, le vuodon gå aktisasjvuodav ulmutjij gasskan galggá huksat. Fátmmasteapmi lea danin eará go integreren ja assimileren. Integreren Sebrudahttem le danen ietja gå integrerim ja assimileren eaktuda soapmasiid geat leat olggobealde ja geaid galgá váldit searvevuhtii dan bokte ahte dahká sin eanetlogu lágánin. ja assimilerim. Integrerim ja assimilerim gájbbet soabmásijt gudi le ålgusjbielen ja gejt galggá aktisasjvuohtaj válldet dan baktu ahte dahkat sijáv ieneplågo lágátjin. Dat ii leat fátmmasteapmi. Dat ij le sebrudahttem. álgoálggus juo buohkaid leat mielde searvevuođas, ja ahte sin oasálastin lea seammaárvosaš, vaikko velá iešguđet ge eavttuiguin. Sebrudahtte jáhkkoåhpadus gájbbet gájka ållu álgos le oassen aktisasjvuodas, ja danna oassálassti sæmmi árvvusattjat, vájku vil iesjgeŋga gájbbádusáj. Ovddasvástideaddji jođiheaddjit galget fuolahit ahte juohkehaš atná ieš Åvdåsvásstediddje jådediddje galggi iežas oassin dan searvevuođas. bærrájgæhttjat juohkkahasj adná ietjas oassen aktisasjvuodas. Dat gáibida aktiivvalaš jođiheami, ja gelbbolašvuođa ja dieđu kultuvrralaš, fágalaš ja sosiála erohusain olbmuid gaskkas. Dat eaktuda pedagogalaš jođiheami mas Dát gájbbet aktijvalasj jådedimev, ja máhtukvuodav ja diedov, kultuvralasj, fágalasj ja sosiálalasj sieradusáj birra ma le ulmutjij gaskan. leat čuovvovaš prinsihpat: Pedagogalasj jådediddjen vierttiji liehket tjuovvovasj prinsihppa: - dásseárvosašvuohta oasálastiid gaskkas - avtaárvvusasjvuohta oassálasstij gaskan- aktisasjvuohta gånnå le sadje - searvevuohta mas lea sadji girjáivuhtii - mieldemearrideapmi Sáme jáhkkoåhpadus jådeduvvá sihke tjoaggulvisájs, barggoguojmijs ja æjgádijs / åvdåstiddjijs, fáddarijs ja fuolkijs sijdan ja Dáid prinsihpaid vuođđu addá rievtti leahkit earáláganin sosiála, kultuvrralaš ja fágalaš rámmaid siskkobealde. lahkabirrusin. Tjoaggulvisá ja girkko jáhkkoåhpadus máhttá ij-formálalasj åhpadussan gåhtjuduvvat, ja sijdaj jáhkkoåhpadus vas iehpeformálalasj jáhkkoåhpadussan. Dat earrána ovttaláganvuođa Dát le sieradussan skåvlå formálalasj jurddašeamis, mii deattuha ovttaláganvuođa eaktun, ja ii almmut nu olu daid erohusaid mat olbmuid gaskkas leat. Dá prinsihpa tjuottjodi riektáv liehket ietjálágásj sosiálalasj, kultuvralasj, ja fágalasj rámmaj sisbielen. Ovttaláganvuođa ideologiija ráhkada vuođu assimileremii dahje segregeremii ja Da sieradi sæmmilágásjvuoda ájádallamis, mij ienebut dættot sæmmilágásjvuodav gájbbádussan, ja ij dættoda sieradusájt ma gávnnuji dat ii soaba oktii daid fátmmasteaddji prinsihpaiguin mat ON olmmošvuoigatvuođain leat. Fátmmasteaddji prinsihpa ii dárbbaš dušše ulmutjij gaskan. Sæmmilágásjvuoda ideologija vaddá vuodov assimilerimij jali segregerimij ja ij hieba sebrudahttem prinsihpajda ma li vuododum AN:a ulmusjrievtesvuodajn. sápmelaččaid ja dáččaid gaskkas, muhto maiddái sámi servodaga siskkobealde. Sebrudahttemprinsihpajda ij le dåssju dárbbo æjvvalimijn sámij ja dádtjaj gaskan, valla aj sisbielen sáme sebrudagán. Sámi servodagain lea searvevuohta nanus. Sáme sebrudagájn le aktisasjvuohta nanos. Searvevuođas galget buohkat leat ovttaárvosaš oasálastit beroškeahttá Aktisasjvuodan gájka doaibmannávccain. oassálasste galggi avtaárvvusattja liehket berustahtek doajmmamáhtudagáv. Báikkálaš plánaid ráhkadeamis galgá vuhtiiváldit ahte dat fátmmasta maid mánáid ja nuoraid geat dárbbašit sierra láhčima (gč. Ipmil addá – Mii juogadit, kapihttal 6). Bájkálasj pládna dahkamin le ájnas bærrájgæhttjat ahte máná ja nuora gænna le dárbo hiebadahttemij sebrudahteduvvi.(bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip, Oskkuoahpahus galgá fátmmastit buohkaid geat leat gásttašuvvon ja duddjot searvevuođa dan njealji riikka sápmelaččaid gaskii. kapihtal 6) Jáhkkoåhpadus galggá sebrudahttet gájkajt gudi li gástaduvvam ja viehkedit aktisasjvuodav huksat sámij gaskan dan nielje rijkajn gånnå sáme årru. Álgoálbmotgeahččanbeali searvevuođahuksemis galgá vuhtiiváldit sihke agi, geografiija, kultuvrralaš galggá birástahttet sihke álldarav, geografijav, kultuvralasj aktijvuodav ja gielladilev. gullevašvuođa ja gielladili dáfus. dåbddåp sáme sebrudagás sierraláhkáj luonndomáhtudahka ja vuojŋŋalasjvuohta. Dat namuhuvvon bealit dahket oktiibuot girjáivuođa dan resursariggodagas ja máhttoriggodagas mii sápmelaččain lea, erenoamážit luonddugelbbolašvuođas ja vuoiŋŋalašvuođas. Ulmme galggá liehket gájka dåbddi ietjasa sebrudahteduvvam girkko jáhkkoaktisasjvuodan, Mihttomearri galgá leat ahte buohkat dovdet iežaset fátmmastuvvon girku oskkusearvevuođas, ja das maid oskkuoahpahus maid galgá duddjot ja doalahit. majt jáhkkoåhpadus galggá viehkedit ja bisodit. 3.3 Oahppan – dáhpáhuvvá mánás, ja sosiála searvevuođas 3.3 Oahppam - dahpaduvvá mánás, sosiálalasj aktisasjvuodan Máná ja nuora oahppi buoremusát gå ietja Mánát ja nuorat ohppet buoremusat go ieža oasálastet, ja go servet ja leat aktiivvalaččat mielde. oassálassti ja le aktijvalattja. Dat lea Mánáidlága doahpaga mielde «mánáid mieldeváikkuheapmiš. Dát le Mánájlága termaj milta «mánáj oassálasstemš. Mánáid mieldeváikkuheapmi lea go diktá mánáid ja Mánáj oassálasstem le gå máná ja nuora bessi tjoaggulvisá dåjmajda sehkanit, plánajt dahkat ja tjadádit, gå nuoraid searvat plánet ja čađahit doaimmaid searvegottis aktiivvalaš oasálastin ja veahkkin. aktijvalattjat sæbrri ja li viehkken. Sidjiide sáhttá addit luohttámuša ja ovddasvástádusa ovdamearkkadihte ipmilbálvalusain, diakonála bálvalusain ja Sidjij máhttá vatteduvvat luohtádus ja åvdåsvásstádus duola degu jubmeldievnastusájs, diakonalá dievnastusájs ja luohtádusdåjmajs. luohttámušdoaimmain. konfirmánta dievnasti oassen konfirmántaåhpadusás. Dan sáhttet dahkat ovdamearkkadihte sámi-dáru ipmilbálvalusain, mas konfirmánttat doaimmahit bálvalusaid oassin konfirmántaoahpahusas. Jáhkkoåhpadus galggá aj viehkedit sijáv gudi li gástaduvvam viessot ristagissan risstalasj Oskkuoahpahus galgá maid veahkehit sin geat leat gásttašuvvon eallit kristtalalažžan kristtalaš servvolašvuođa rámma siskkobealde. aktisasjvuoda rámaj sisbielen. Sáme jáhkkoåhpadus viertti danen láhtjet sosiála arenajt gånnå mánáj ja nuoraj sáme risstalasj identitehtta nanniduvvá. Sámi oskkuoahpahus ferte danne láhčit sosiála arenaid Dat le máhtudaksosiologalasj bielle, dajna gå máhtudak Das lea máhttososiologalaš bealli, danne go máhtu ferte juogadit jus dan galgá atnit jáhkehahttin. Lea dárbu láhčit eanet viertti juogeduvvat jus galggá liehket jáhkedahtte. deaivvadanbáikkiid gos mánát ja nuorat sáhttet ovttas dahkat kristtalaš searvevuođa, konfirmašunčoagganemiid, mánáid ja nuoraidleairraid, sámi girkobeivviid, Le dárbbo aktisasj æjvvalimijt ásadit gånnå máná ja nuora aktan máhtti risstalasj aktisasjvuodav dahkat, konfirmántatjåhkanimijt, mánáj ja nuoraj álgoálbmotfestiválaid ja dakkáriid bokte. tjåhkanimsajijt, sáme girkkobiejvijt, iemeálmmukfestiválajt j.n.v.. Čoahkkanemiid sáhttá organiseret sihke proavássuohkana, bismagotti ja riikka dásis. Tjåhkanime máhtti organiseriduvvat sihke pråvsstådásen bispaguovlodásen, ja nasjonalálasj dásen. Dat leat mávssolaš arenat gos sámi mánát ja nuorat Dakkir iešguđet giella- ja geográfalaš guovlluin sáhttet gávnnadit. tjåhkanime, gånnå sáme máná ja nuora máhtti æjvvalit iesjgeŋga giella- ja geográfalasj guovlon, le ájnnasa. Sámi oskkuoahpahus galggašii dasalassin čalmmustahttit sosiáliserema máŋggabuolvvat vuolggasajis, mas sáhttá láhčit Sáme jáhkkoåhpadus bierri duodden tjalmostahttet moattebuolvak sosialiserimav, gånnå ovttastallamiid ja máhttofievrredeami buolvvaid gaskkas. máhtti láhtjet dilev sæbrástallamij ja máhtudakjuohkemij buolvaj gaskan. 4.1 Gelbbolašvuođalokten 4.0 Pládna anon Sámi oskkuoahpahusa jođihit sihke searvegotti mieldebargit ja váhnemat / váhnenovddasteaddjit, ristváhnemat ja fuolkkit ruovttus ja lagasbirrasis. Searvegottiid ja girku oskkuoahpahusa sáhttá – Le gus mijá tjoaggulvis resursajt ásadam jali åtsådallam juojddáv mij luluj ávkken iehtjádijda ? Dat lea erohussan skuvlla formálalaš oahpahussii, man sisdoallu lea oskkoldat, eallinoaidnu ja etihkka (OEE). jáhkkoåhpadusas, man sisadno le åssko, iellemvuojnno ja etihkka (ÅIE). Sámi oskkuoahpahus lea eanas dáhpáhuvvan ruovttuin ja čoakkalmasain, ja lea dássásaš searvegottiid oskkuoahpahusain. Sáme jáhkkoåhpadus le ienemusát sijdajn ja tjåhkalvisájn dahpaduvvam, ja le avtaárvvusasj čoakkalmasaiguin vai oažžu oktilaš ja systemáhtalaš báikkálaš vuođđuduvvon oskkuoahpahusa. tjoaggulvisá jáhkkoåhpadusájn. Searvegottit mat jođihit oskkuoahpahusa berrejit Jus jáhkkoåhpadus galggá liehket avtatraják, systemáhtalasj ja bájkálattjat vuododuvvam de le ájnas aktisattjat sijdaj ja tjåhkalvisáj barggat. geahččalit oažžut ovttasbarggu mánáidgárddiiguin, skuvllaiguin ja skuvlaastoáiggeortnegiiguin. Tjoaggulvisá ma jáhkkoåhpadusáv jådedi bierriji gæhttjalit aktisasjbargov mánájgárdij, skåvlåj ja skåvllåastoájgeårnigij åttjudit. Máhttoloktema oahppoplakáhtas čujuhit ahte skuvla galgá báikkálaš servodahkii láhčit Máhttolåpptima oahppamplakáhtan tsuojggiduvvá skåvllå galggá vejolašvuođaid searvat oahpahussii heivvolaš vugiin. máhttelisvuodav láhtjet vaj bájkálasj sebrudahka bæssá åhpadussaj ávkálasj láhkáj sæbrrá. Dan bokte sáhttá girku, mii juo lea ge dehálaš oassi báikkálaš servodagas, riggudahttit skuvlla. Dan baktu máhttá girkko, mij juo le ájnas oasse bájkálasj sebrudagás, liehket boanndudahkan. Dakkár ovttasbargu gáibida buori fágalaš Dakkir vuođu systematihkas, buriid gulahallanvugiid, ja dohkkeheaddji lahkoneami, čađahuvvon konsekveanta vugiin. Dan gelbbolašvuođa mii searvegottiid aktisasjbarggo gájbet buorre ja systemáhtalasj fágalasj vuodov, buorre guládallamvuogijt, ja dåhkkididdje lahkanimev, tjadáduvvam konsekvænta vuogijn. oskkuoahpahusmieldebargiide lea čohkkon ruovttu ja skuvlla ovttasbarggus, berre váldit vuhtii ja dahkat dan áššáiguoskevažžan dan bokte ahte ovdamearkkadihte čállá ja bidjá daid resursabáŋkui (gč. kapihttal 4.2). Dav máhtudagáv majt jáhkkoåhpadusbargge tjoaggulvisán le oahppam sijdda ja skåvllå aktisasjbargos, bierri bisoduvvat ja ássjeguoskavattjan dagáduvvat duola degu tjállet ja biedjat dajt resurssabáŋkaj (bs. kapihtal 4,2). Dan bokte ožžot eanebut vejolaš juogadit gelbbolašvuođa. Dán baktu le máhttelis máhtudagáv buorebut juogadit. Mihttu oažžut Ulmme bájkálasj tjadnasijn jáhkkoåhpaduspládnaj oskkuoahpahussii báikkálaš čatnašumi mas riikkadási mihttomearit leat relevánttat báikkálaš dásis, lea stuora fágalaš hástalus. gånnå nasjonála ulme dagáduvvi guoskavattjan bájkálasj dásen le stuorra fágalasj hásstalus. Gelbbolašvuohta máŋggakultuvrralaš pedagogihkas ja kulturvraanalysas lea dán oktavuođas erenoamáš Máhtudahka moattekultuvralasj pedagogihkan ja kultuvrraanalysan le dán bargon sierraláhkáj ássjeguoskavattja. áššáiguoskivaš. Sámi oskkuoahpahus berre háhkat ja čatnat alccesis formála gelbbolašvuođa kulturgelbbolašvuođas, máŋggagielatvuođas, Sáme jáhkkoåhpadus bierri rahtjat ja tjadnat allasis formálalasj máhtudagáv degu kultuvrramáhtudagáv, moattegielakvuoda birra, sámegiella- ja kultuvrramáhtov ja digitála sámegiel- ja kulturmáhtus ja digitála oahpponeavvuid ovddidan fágasurggiin sámegillii ja dárogillii. oahpponævvoåvddånimen sámegiellaj ja dárogiellaj. Dat guoská buot girkolaš dásiide, sihke báikkálaš-, guovllu- ja riikkadásis. Dat gullu sihke bájkálasj, guovlulasj ja nasjonálalasj dássáj. 4.2 Vásihusaid juogadeapmi ja gelbbolašvuođa juohkin 4.2 Åtsådallamjuogadibme ja máhtudakjuohkem Sámi girkoráđđi bargá ráhkadit arenaid gos sáhttá juogadit resurssaid ja vásihemiid sámi oskkuoahpahusbargguin. Sáme girkkoráde barggá arena ásadimijn gånnå ressursajt ja åtsådallamijt sáme jáhkkoåhpadusás máhttá juogadit. Mihttu lea vurket nu olu Ulmme le nav ållo gå máhttelis go vejolaš resursamateriálain dainna lágiin ahte daid lea álki gávdnat ja váldit atnui, danne galget fuomášumit, sárggástusat, mállet jnv. leat gávdnamis resursabáŋkkuin vai searvegottit sáhttet daid váldit atnui ja heivehit daid báikkálaš anuide. resurssamateriálajs le hiebaduvvam ja le sadjihin, danen galggi ådå ájádusá, tjuorggasa, skåve j.n.v. liehket sadjihin resurssabáŋkajn nav vaj tjoaggulvis máhttá dajt adnuj válldet ja bájkálasj anojda dajt hiebadit. Sámi oskkuoahpahusa neahttabáiki www.osko.no Sáme jáhkkoåhpadusá næhttabajkke – Lea go min searvegoddi ráhkadan resurssaid dahje vásihan juoidá mii sáhttá leat ávkin earáide ? www.jahkko.no le vuogas vædtsak sihke sijdajda ja lea vuogas reaidu sihke ruovttuide ja searvegoddái. tjoaggulvisájda. prosjekt /, mii dál juo gávdno, lea bajilgovva olu Gávnnu juo resurssabáŋŋka, www.kirken.no/storstavalt/prosjekt /, diedoj moatte prosjevtaj, 4.4 Eaktodáhtolaš mieldebargit girkus 4.4 Luojvoj guojmmebargge girkkon 5.0 Báikkálaš plánabargu Hábmer ja Rivtak-vuona tjoaggulvis, Sis - Finnmárko pråvsståguovllo ja 5.1 Kontekstuealla jurddašeapmi Nuortta- Rana tjoaggulvis tjádadin prosjevtajt ma sierraláhkáj sámevuodav tjalmostin. Norgga girku lea dovddastan ahte kristtalašvuođa ovddideapmi Sámis dáhpáhuvai assimileren- ja koloniserenhistorjjá rámma siskkobealde, mas ráđđejeaddjin lei «kristtalašvuohta dárogilliiš. Dajs prosjevtajs le máhttelisvuohta arvusmahttemav ja åhpadusáv oadtjot. Lassen Sáme girkkoráde ásat jahkásasj Searvegottit sámi guovlluin ja dan olggobealde leat oskkuoahpahusođastusas ožžon stuorát ovddasvástádusa ja friddjavuođa láhčit ja jođihit oskkuoahpahusa mas vuostáváldá Kristusa, ja dat kultuvrralaš ja vuoiŋŋalaš árbevierru lea gietkka Girkko dárbaj luojvoj guojmmebarggijt. Æjgáda / åvdåstiddje, ristaæjgáda ja nuora li ájnas resurssa. Daj maŋemus lågijt jagijt le ulmutjij miella luojvojbargguj unnum, ja da gudi ienep dåjmaj mas oskku sáhttá ahtanuššat. barggi vierttiji mávso oadtjot bargoj åvdås. Muhto maid mearkkaša dat ahte jurddašit kontekstuella vugiin, ja boahtá go kultuvrralaš heiveheapmi evangeliuma ja girkolaš árbevieruid gaskkusteami sadjái ? Valla girkko dárbaj luojvojbarggo árbbedábev joarkket. Le ájnas bagádallat, måvtåstuhttet ja doarjjot dáv ájnas bargov, gå dá ulmutja ham tjoaggulvisáv dahki. Nugohčoduvvon kontekstualiseren lea sierra suorgi teologiijas. Dan mielde galgá kristtalašvuođa ovddidit báikkálaš birrasis, vai báikkálaš vierut, árbevierut, árvooaidnu ja eallindulkon leat fáhkakonferánsajt aktisattjat Girkkolasj åhpadusguovdátjijn nuorttan, danna máhtti bargge ja luojvoj jáhkkoåhpadusbarggoguojme æjvvalit, åtsådallamijt juogadit ja lasse máhtudagáv oadtjot. kristtalašvuođa ovdanbuktinvuogit. 4.3 Aktisasjbarggo sijdaj Dalle go álgogirku rievddai juvddálaš ovttakultuvrralaš joavkun ja šattai lihkahus mas ledje olbmot geain ledje iešguđet čearddalaš, kultuvrralaš ja oskku Tjoaggulvisán le, aktan æjgádij / åvdåstiddjij ja ristaæjgádij, åvdåsvásstádus jáhkko iellemav ja subttsasijt gaskustit. Girkko hálijt familjajt, mánájt duogáš, de fertejedje mearridit makkár oktavuohta galggai leat gaskal evangeliuma ja kultuvrra. ja nuorajt åledit. Mánáj iellema vuostasj jagijt le æjgádijn / åvdåstiddjijn vuodoaktijvuohta mánájn. Bávlosa Areopagossárdni lea buorre ovdamearka dasa movt vuosttaš kristtalaččat greika konteavsttas Dalloj le juo girkkuj ájnas buorre aktijvuodav æjgádijn / åvdåstiddjijn ásadit, váj máná ja nuora juo álgos oadtju máhttelisvuodav girkkolanjájn maid fertejedje bargat máŋggakultuvrralaš gažaldagaiguin. oahpástuvvat ja váj dási dåbddågåhti gullevasjvuodav. Bávlos addá sihke rámi ja rissii Atenalaččaide. Son rámida sin go ohcet Ipmila, ja Æjgáda / åvdåstiddje ja máná bierriji hasoduvvet åttjutjit buorre aktijvuodav girkkojn, vaj sij aktan iehtjádij válldi oasev girkko nuppe bealis son fas moaitá dan go sii rohkadallet konkretiserejuvvon ipmilvuođa maid leat bidjan tjoaggulvisás. Girkko hálijt adnet moattelágásj vuogijt aktisasjbargon æjgádij / åvdåstiddjij, duola degu bagádallam ja diehtojuohkem jáhkkoåhpadusá tempelii. birra. Areopagosárdni čájeha ahte kristtalaš sivdnádusteologiija sáhttá doalahit dan ahte Ipmil lea min gaskkas, maiddái ovdal miššovnna álggaheami Sámis. Æjgáda / åvdåstiddje mánájdisá dåbddi, ja diehti gåktu åhpadus buoremus láhkáj máhttá látjeduvvat. Tjoaggulvisá dárbahi dajt diedoj majt æjgáda / åvdåstiddje máhtti vaddet gå gájkajt galggi Ovtta olbmos son lea dahkan buot álbmogiid ja diktá sin ássat miehtá eatnama; son lea bidjan sid-jiide ásahuvvon áiggiid ja lea mearridan sin ássan tjoaggulvisá dåjmajda sebrudahttet. guovlluid rájiid. Moatten sáme guovlon le læhkám hásstalusá æjgátvuovdav girkkuj ásadit. Dán son lea dahkan, vai sii ozašedje Ipmila, jos de dovddašedje ja gávnnašedje su, vaikko son ii leat guhkkin eret ovttasge mis. (Apd 17,26-27) Histåvrålattjat le girkko sáme guovlon læhkám degu institusjåvnnå mij le ålgusjbieles boahtám, ja ulmutja gudi girkkov Sámi servodagas leat iešguđetlágan servodathámiid. åvdåstahttin ælla læhkám lagámus ulmutjijs. Das leat gávpogat ja gilit, mearragáttit ja siseanan, ja sápmelaččat orrot lulde ja davvin, nuortan ja oarjin. Bágo risstalasj ja sábme le muoddásij mielas læhkám gássjelisá. Danen bierri bájkálattjat bargaduvvat nannimin girkkov sáme arenan. Muhtimat orrot Girkko galggá nugohčoduvvon sámi suohkaniin, earát fas báikkiin gos dušše leat dáru ásahusat ja dárogielagat stivrrain ja jođiheamis. Sámi mánáide ja nuoraide berre oskkuoahpahusa álggahit liehket rabás álmmuk girkkon mij sámevuodav árvvusin adná ja viehket sjávodisvuodav doadjet dan negatijvvalasij histåvråj mij le læhkám girkko roalla koloniserimin, misjonerimin ja báikkálaš sámivuođas, ja seammás ovddidit sámi girjáivuođa. assimilerimin. Muhto kristtalaš oskku duohtavuođaid jorgaleamis lea maid sáhka atnit govaid, illustrašuvnnaid ja sátnegovaid sámegielas, Såbadus le dan aktijvuodan guovdásj buojkuldahka, ja gávnnuji juo prosjevta masi girkko le sæbrram ja tjadnam såbadimteologijav konkrehtalasj bargojda (bs. kultuvrras, historjjás ja árbevierus. Ságastallam ja iellemrijbbam, Nuortta-Sálton). bargguin, doaibmabijuin ja resurssain maid leat oskkuoahpahusođastusa geahččalanáigodagas geahččalan. Hápmir ja Sagfjord searvegoddi, Sis Goalmát jáhkkoartihkkalin le jáhkko aktisasjvuohtaj tjanáduvvam: «Jáhkáv Ájlis Vuojŋŋanissaj, ájlis gájkkásasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj... š Vuojŋŋalasj aktisasjvuohta Finnmárkku proavássuohkan, Davvi-Rana searvegoddi čađahedje bargguid mat sierraládje čalmmustahtte sámivuođa. ulmutjijt aktij tjadná. Danen ep goassak galggá vajálduhttet mij, aktan lagámusájimme, dahkap viesso tjoaggulvisáv. Dain bargguin lea vejolaš oažžut movttiidahttima ja oahpu. Sámi girkoráđđi lágida dasalassin jahkásaš Danna lip mij gájka Jubmela gåvån sjivnnjedum, sæmmi álbedahkes árvujn. fágakonferánssaid Girkolaš oahpahusguovddážiin Davvin, ja dasa sáhttet virgáduvvon bargit ja eaktodáhtolaš oskkuoahpahusmieldebargit searvat, juogadit vásihusaid ja oažžut lassi gelbbolašvuođa. – Gåktu máhtti æjgáda / åvdåstiddje ja ristaæjgáda diedojt oadtjot guoskevasj sáme oahppanævoj birra ma arvusmahtti dasi ahte jáhkko le vuojnnusin ja juogaduvvá sijdan. 4.3 Ovttasbargu ruovttuiguin 5.0 Bájkálasj pládnabarggo Searvegottis lea, ovttas váhnemiiguin / váhnenovddasteddjiiguin ja ristváhnemiiguin, ovddasvástádus gaskkustit oskku eallima ja – Gåktu máhttá sáme kultuvrra liehket resurssa jáhkkoåhpadusán duv tjoaggulvisán ? muitalusaid. 5.1 Kontevstalasj ájádallam Girku háliida olahit govdadit bearrašiid, mánáid ja nuoraid. Dålen le risstalasjvuoda åvddånahttem Sámen tjadáduváj masstadime ja koloniserima baktu gånnå risstalasjvuohta dárogiellaj ráddij, dáv la Vuona girkko miededam. Máná eallima vuosttaš jagiid álgooktavuohta gullá váhnemiidda / váhnenovddasteddjiide. Tjoaggulvisá sáme guovlojn ja daj ålggolin li jáhkkoåhpadusådåstusán Girkui lea danne dehálaš ásahit buriid oktavuođaid singuin, vai mánát ja Kontevstualiserik le sierra suorgge teologijan. nuorat áigá juo ožžot vejolašvuođa oahpásnuvvat girkolatnjii ja atnit dan alcceseaset oahpisin. Ulmme le risstalasjvuodav åvddånahttet lahkabirrasin, vaj bájkálasj dábe, árbbedábe, árvvovuojno ja iellemtjielgadusá bájnedi risstalasjvuoda åvddånbuktemvuogijt. Gå Sihke váhnemiid / váhnenovddasteddjiid ja mánáid galgá diktit geahččalit oažžut buori oktavuođa girkui, vai álggogirkko målsoj juvdálasj monokultuvralasj juohkusis gåhttsåmij ulmutjij moattelágásj álmmuktjerdaj, kultuvralasj ja åskulasj doagátjij, de vierttijin árvustallat gatjálvisáv vidjurij birra sii ovttas earáiguin leat girku searvegoddi. evangeliuma ja kultuvra gaskan. Girku háliida atnit iešguđet vugiid ovttasbargat váhnemiiguin / váhneovddasdeddjiiguin, nugo addit bagadallamiid ja dieđuid váhnemiidda Paulusa areopagoshålla le buorre buojkulvis gåktu vuostasj ristagisá grehkalasj guovlojn aj vierttijin dåmadit moattekultuvralasj tjuolmajt. Paulus hålan oskkuoahpahusa birra. rámmpot ja lájttá Atenalattjajt. Váhnemat / váhnenovddasteaddjit dovdet iežaset mánáid, ja dihtet movt oahpahusa sáhttá buoremusat láhčit. Avtan bielen rámpoduvvi gå jubmelav åhtsi, nuppen bielen vas lájteduvvi gå dievnasti konkrehtalasj jubmelvuodav mij le tiemmpelij biejadum. Searvegottit dárbbašit daid dieđuid maid Areopagoshålla vuoset Jubmel lij mijá gaskan risstalasj sjivnnjedimteologia váhnemat / váhnenovddasdeaddjit sáhttet addit vai lea vejolaš fátmmastit buohkaid searvegotti doaimmaide. milta, aj åvddål misjåvnnåbarggo Sámen álgaduváj. Girku dárbbaša eaktodáhtolaš mieldebargiid. Avtat almatjis le gájkka álmmugijt sjivnnjedam. Váhnemat / váhnenovddasdeaddjit, ristváhnemat ja nuorat leat mávssolaš resurssat. Sijáv le åbbå ednamav miehtáj årudahttám, ja mierreájgijt le sidjij biedjam ja rájájt maj sisbielen viessu. Daid maŋemus logijagiid lea dattege leamaš unnit dáhttu searvat dakkár bargguide, ja dađistaga eanet doaimmat leat Dáv le dahkam vaj almatja lulun Jubmelav åhtsåt ja márjju aj suv lusi gábjjot – ij le ham mijás avtastik guhkken. gártan dan duohkái ahte sii geat barget ožžot bálkká dan ovddas. Sáme sebrudagán li moattelágásj sebrudakvuoge. Lea dehálaš movttiidahttit, bagadallat ja doarjut bargguid, dannego sii leat olbmot geat dahket Dá li stáda ja bájke, merraguovllo ja sisednam, sáme searvegotti. årru oarjján ja nuorttan, lullen ja allen. Máŋgga sámi guovllus lea leamaš hástalus ásahit olbmuid gaskkas eaiggátvuođa girkui. Muhtema årru gåhtjodum sáme suohkanijn, ja iehtjáda årru bájkijn gånnå li dåssju dárogielak institusjåvnå ja gånnå stivrra ja njunnjutja li dárogielaga. Historjjálaččat lea girku sámi guovlluin leamaš Jáhkkoåhpadusán sáme mánájda ja nuorajda bierri dego olggobealde boahtán ásahus, ja olbmot geat leat ovddastan girku eai leat leamaš iežaset olbmot. liehket vuodo sámevuodan dan láhkáj gåk vuojnnusij boahtá bájkálattjat, sæmmi båttå gå sáme moattebelakvuohta diedulattjan dagáduvvá. Sátnebárra kristtalaš ja sápmelaš lea máŋgasiid mielas vehá váttis. Valla le aj dárbbo adnet gåvåjt, tjuorgastagájt ja nannet girku sámi arenan. metafåvråjt sáme gielas, kultuvras, histåvrås ja árbbedábijs gå jårggålip risstalasj jáhko sádnesvuodajt. Girku galgá leat rabas álbmotgirku mii atná árvvusin sámivuođa ja lea mielde botkemin jávohisvuođa dan negatiivvalaš historjjás mii girku rollas lei koloniserema, 5.2 Åvddånahttem bájkálasj jáhkkoåhpadusplánas miššonerema ja assimilerema ektui. 5.3 Adno bájkálasj máhtos ja máhtudagás bargguide (gč. Dialog og livsmestring, Nord-Salten). 5.4 Guoradallam Juohke searvegoddi sáhttá ieš gávdnat vugiid mii botke jávohisvuođa ja ásaha doaimmaid, vai vel eanebut dovdet ahte girku lea utnolaš ja Plána Jubmel vaddá – Mij juogadip ja Pládna sáme jáhkkoåhpadussaj galggi aktijvuodan vuojneduvvat vaj máná ja nuora oadtju dievalasj fátmmasteaddji. jáhkkoåhpadusáv. Goalmmát oskkuartihkkalis lea ge osku searvevuhtii čadnojuvvon: «Mun oskkun Bassi Vuigŋii, bassi oktasaš girku... š Vuoiŋŋalaš Le vuordedahtte tjoaggulvisá sáme guovddaguovlojn ållidi åhpadusulmijt (tabella milta kapihttalin 2.2) ietjasa searvevuohta čatná olbmuid oktii. sahtedåjmajn. Danin eat galgga vajáldahttit ahte dat leat mii, oktan iežamet lagamuččain, geat dahkat ealli searvegotti. Tjoaggulvisá gånnå sáme máná ja nuora li unneplågon bádtjiduvvi sahtedåjmaj baktu åhpadusulmijt ållidit. Das leat mii buohkat sivdniduvvon Ipmila gova mielde, mas Måttijda tjoaggulvisájda sjaddá máhttelis ásadit sierra dåjmajt gånnå sáme lea dat árvu maid ii sáhte loavkašuhttit. åhpadusulme tjalmostahteduvvi. – Guđeládje sáhttet váhnemat / váhnenovddasteaddjit ja ristváhnemat oažžut dieđuid relevánta oahpponeavvuid birra mat leat ávkin dahkame oskku duohtan ja dan ruovttus gaskaneaset juogadit ? Tjoaggulvisájn gånnå sáme máná ja nuora le unneplågon, máhttá liehket máhttelisvuohta muhtem sáme åhpadusulmijt duoddit vuolletiebmán daj bákkulasj – Movt sáhttá sámi kultuvra leat resursan oskkuoahpahusas du searvegottis ? oajvvetiemájda ma hábbmiduvvi plánan Jubmel vaddá – Mij juogadip. 5.4 Kárten Searvegotti ja báikkálaš birrasa kárten lea dehálaš Jus tjadáduvvi sierra dåjma sáme jali sámegielak mánájda, de le ájnas dá dåjma aj tjanáduvvi tjoaggulvisiellemij ietján, vaj máná e vuođđobargu go galgá hábmet báikkálaš plána. måsskusij bátse tjoaggulvisaktijvuodan. Guovlluin gos sámi kultuvra eallá lea maid lunddolaš váldit sámivuođa mielde oskkuoahpahusplánii. Searvegottit olggobealde Divna máná ja nuora gudi oassálassti dievalasj jáhkkoåhpadusán galggi dåbddåt sebrudahteduvvam dan stuorra aktijvuodan, ja sámi guovlluid berrejit háhkat dieđuid sámi mánáid ja nuoraid birra (gč. Ipmil addá – Mii juogadit, kapihttal 7), vai lea vejolaš plánabargguide bidjat doaibmabijuid mat sihkkarastet Sámi oskkuoahpahusplána (gč kapihttal 2.1). åtsådallat duogátjis le boandodibme aktijvuohtaj. Nåv gåk rumáj le akta vájku li moadda lahtasa, ja Sáhttá leat váttis kártet leat go báhppasuohkanis sámi mánát ja nuorat, erenoamážit olggobealde sámi árbevirolaš ássanguovlluid. Guoradallat tjoaggulvisájt ja lagosbirrasav sjaddá ájnas vuodobarggo gå ájggu bájkálasj plánav dahkat. Eai gávdno Guovlujn gånnå sáme kultuvrra le ielle sjaddá luondulasj sámevuohta aj gåvviduvvá registarat gos sáhttá viežžat dieđuid leat go mánát ja nuorat geain lea sámi duogáš. bájkálasj jáhkkoåhpadusplánan. Searvegottiid hástalus lea gávdnat vugiid sihke kártet mieldelahtuid geain lea sámi duogáš, ja ráhkadit buriid vugiid vai dat Tjoaggulvisá sáme guovloj ålgusjbielen bierriji diedojt åttjudit mánáj ja nuoraj sáme tjadnusa birra (bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip, 7. kapihtal), nav vaj dåjma máhtti diehtu olaha berošteddjiid. duoddiduvvat pládnabargguj ma sihkarassti ulmev Plánan sáme jáhkkoåhpadusájn (bs. Kapihtal 2.1). 5.2 Báikkálaš oskkuoahpahusplána ovdanáhttin Go sámi mánáide ja nuoraide galgá sihkkarastit Moaddi máhttá liehket hásstalus guoradallat jus li sáme máná ja nuora suoknan, sierraláhkáj dábálasj sámij årromguovloj ålggolin. 5.3 Báikkálaš máhtu ja gelbbolašvuođa geavaheapmi Mii sámivuohta lea ja dat movt eallit sápmelažžan E gávnnu regisstara gåsstå máhttá diedojt viedtjat mánáj ja nuoraj sáme duogátja birra. Tjoaggulvisá hasoduvvi ollislaš oskkuoahpahusplána, de ferte geahččat oktilasat dan guokte plána Ipmil addá – Mii juogadit ja Sámi oskkuoahpahusplána. strategiajt gávnnat guoradalátjit jus li sebrulattja sáme duogátjijn, ja åttjudit buorre vuogijt diedojt juogatjit dán birra berustiddjijda. Searvegottiin gos leat sámi mánát ja nuorat galget báikkálaš oskkuoahpahusplána ovdanáhttimis dan vuhtiiváldit. Vuordámuš sámi guovddášguovlluid searvegottiide lea ahte dat devdet oahppomihtuid (gč. tabealla 2.2 kapihttalis) iežaset – Gástadusságastallamin guoradallat jus æjgádijn / åvdåstiddjijn le sáme duogásj jali sáme tjadnusa, ja jus sávvi fálaldagáv sáme jáhkkoåhpadusán ietjas mánnáj. govdodatdoaimmain. Searvegottit gos sámi mánát ja nuorat leat unnitlogus, bivdojuvvojit deavdit oahppomihtuid iežaset govdodatdoaimmain. Olu searvegottiide lea áigeguovdil lágidit sierra – Biedjat sjiemájt sadjihin, elektråvnålattjat ja páhperhámen, vaj æjgáda / åvdåstiddje máhtti berustimev vuosedit jáhkkoåhpadussaj gånnå sáme perspektijva bærrájgåtseduvvá. doaibmabijuid mas čalmmustahttet sámi oahppomihtuid. Oanesájggásasj strategija: lassifáddán daid geatnegahtton váldofáttáin maid Ipmil addá – Mii juogadit plánas leat hábmen. – Guládallat sáme siebrij, mánájgárdij, skåvlåj, juohkusij ja organisasjåvnåj, sihke bájkálattjat ja guovlon. Jus ásahit sierra doaibmabijuid sámi dahje sámegielat mánáide, de lea dehálaš ahte daid doaibmabijuid Dá máhtti diehtet fámiljaj sáme duogátja birra. seammás čatnet searvegotti eará bargguide, vai mánát eai sirrejuvvo eret searvegotti searvevuođas. Buot mánát ja nuorat geat oasálastet ollislaš oskkuoahpahusas galget dovdat iežaset – Tjoaggulvistjállagij, næhttabielij ja ådåsgirjij baktu le máhttelis diededit tjoaggulvis ájggu tjalmostahttet sámevuodav, ja æjgáda / åvdåstiddje bádtjiduvvi tjoaggulviskontåvråjn guládallat jus fátmmastuvvon dan stuora searvevuođas, ja dovdat iežaset duogáža leat searvevuhtii riggodahkan. sihti sáme jáhkkoåhpadus fálaldagáv Nugo rumaš lea okta, ja das leat máŋga lahtu, ja buot dat lahtut dahket ovtta rupmaša, vaikko leat ge máŋga, nu lea maiddái Kristusiin ge. gájkka dá lahtasa avtav rubmahav dahki, nåv le aj Kristusijn. (1. Kor 12,12) (1. Kor 12,12) Oskkuoahpahusas dáhpáhuvvet maid báikkálaš ovdanáhttinbarggut maŋŋil go searvegottit leat ráhkadan ja mearridan iežaset báikkálaš plánaid. Jáhkkoåhpadusán galggá liehket bájkálasj åvddånahttembarggo aj maŋŋela gå tjoaggulvisá li dahkam ja dåhkkidum ietjasa bájkálasj plánajt. Searvegottit galget iežaset oskkuoahpahusplánaid Tjoaggulvisá galggi ådåstuhttet ietjasa jáhkkoåhpadusplánajt duolloj dálloj muhtomin ain rievdadit vai sáhttet vuhtiiváldit dan ođasmahttima ja ovdánahttima. bærrájgåtsedittjat dárbulasj ådåstuhttemav ja åvddånahttemav. Báikkálaš vásihusat leat buorit resurssat dán barggus. Dav majt åtsådalli bájkálattjat sjaddá buorre resurssa dán bargguj. rievddada báikkis báikái ja searvegottis searvegoddái. Sebrudagás nuppe sebrudahkaj ja tjoaggulvisás nuppe tjoaggulvissaj le sierra vuojno ja diedo sámevuoda birra ja gåk la sábmelattjan viessot. Riikkadásis lea maid stuora erohusat gaskal searvegottiid geain lea máhttu sápmelaččaid Rijkav miehtáj le aj stuorra sieradusá tjoaggulvisáj birra álbmogin, sin vuoiŋŋalaš eallima, historjjá ja dán áiggi servodatdiliid birra. gaskan mij guosská diehtuj sáme álmmuga birra, sijá vuojŋŋalasj iellema, histåvrå ja udnásj sebrudakdilij birra. Váilevaš gelbbolašvuohta ii almmatge galggaše leat hehttehussan searvegoddái ráhkadit fálaladagaid sámi mánáide ja nuoraide. Olu searvegottiin gos Juska le vánesvuohta diedojs de dát ij bierri liehket hieredus tjoaggulvissaj åvddånahtátjit fálaldagáv sáme mánájda ja orrot sápmelaččat, gávdno báikkálaš gelbbolašvuohta ja vásihusat. nuorajda. Måttijn tjoaggulvisájn gånnå sáme årru, gávnnu bájkálasj máhtudagá ja åtsådallama. Dat leat resurssat maid searvegoddi sáhttá atnit ávkin iežas oskkuoahpahusas sámi mánáide ja nuoraide. Lassin Dá li resursa majt tjoaggulvis máhttá ávkástallat jáhkkoåhpadusán sáme mánájda ja nuorajda. eaŋkilolbmuide, sáhttá maid gulaskuddat sámi servviin, giella- ja kulturguovddážiin dahje lagas skuvllain ja mánáidgárddiin gos fállet sámi oahpahusa dahje leat sámi fáttát. Duodden ájnegis ulmutjijda, máhttá aj liehket máhttelisvuohta diedojt oadtjot sámesiebrijs, giella- ja kulturguovdátjijs jali sámeskåvllå- ja mánájgárddefálaldagájs lahkabirrusin. Searvegottit gos eai leat resursaolbmot dahje resursabirrasat lahkosiin sáhttet ovdamearkkadihte jearrat ráđi bismagoddekantuvrrain dain bismagottiin geain lea sierra ovddasvástádus addit Da tjoaggulvisá ma e gávna resurssaulmutjijt jali – birrusijt lagosbájkijn máhtti duola dagu rádev åhtsåt bisspaguovllokontåvråjs daj bisspaguovlojn gænna le sierralágásj åvdåsvásstádus girkkulasj girkolaš bálvalusaid sámegillii (Nidaros: lullisámegiella, Lulli-Hålogalánda: julevsámegiella, Davvi-Hålogalánda: davvisámegiella), dahje Sámi girkoráđis. dievnastusás sámegiellaj (Nidaros: oarjjelsáme, Oarjje-Hålogalánnda: julevsáme, NuorttaHålogalánnda: Nuorttasáme), jali sáme girkkorádes. Nubbi vejolašvuohta lea árvvoštallat lágidit oahpahusa čoahkkanemiid bokte. Tjåhkanimvuodok åhpadibme bierri aj aneduvvat vejulasjvuohtan. Ovttasbargu gaskal searvegottiid dahje proavássuohkana dásis, ja lágidit leairra dahje čoahkkanemiid gos Aktisasjbarggo tjoaggulvisáj gaskan jali pråvsstådásen, gånnå ásaduvvi årruha jali tjåhkanime gånnå oskkuoahpahus sámi mánáide ja nuoraide lea guovddážis. jáhkkoåhpadus sáme mánájda ja nuorajda le guovdátjin. Čoahkkanemiid ovdamearkkadihte konfirmašunoahpahusa oktavuođas, ferte ovttastahttit juohke oasálasti searvegottiin, vai lea Tjåhkanime duola dagu konfirmasjåvnnååhpadime aktijvuodan vierttiji åttjuduvvat juohkka ájnegisá tjoaggulvisájn, vaj konfirmašunáiggi rámma siskkobealde (gč. Ipmil addá – Mii juogadit, kapihttal 5). miere konfirmasjåvnnåájgen anoduvvi (bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip, 5. kapihtal). Dakkár čoavddus sáhttá leat áigeguovdil unnit sámi servodagain gos leat unnán eaktodáhtolaš mieldebargit, unnán Dákkir tjoavdos máhttá liehket vejulasj unnep sáme birrusijn gånnå li gallegasj luojvoj guojmmebargge, gallegasj máná mánát ja nuorat, dahje guovlluin gos sápmelaččat orrot bieđgguid. ja nuora, jali guovlojn oablodum sáme årudagáj. Čoahkkaneamit sáhttet ráhkadit sámi mánáide ja nuoraide deaivvadansajiid gos vuhtiiváldet sámi geahččanbeali. Tjåhkanime máhtti ásadit ådå æjvvalimsajijt mánájda ja nuorajda, gånnå sáme perspektijvva bærrájgåtseduvvá. Dat sáhttá maid Dajda tjoaggulvisájda gejn ij la leat veahkkin searvegottiide gos eai leat dieđut ja gelbbolašvuohta sámi girkoeallimis. vuojga máhtto ja máhtudahka sáme girkkoiellema birra, luluj dát viehkken. – Makkár sámi organisašuvnnaiguin ja/dahje ásahusaiguin sáhttet searvegottit ovttasbargat ? – Makkir sáme organisasjåvnåj ja / jali institusjåvnåj máhtti tjoaggulvisá aktisattjat barggat ? – Movt sáhttá searvegoddi atnit ávkki sámi organisašuvnnaid ja/dahje ásahusaid gelbbolašvuođas ? – Gåktu máhtti tjoaggulvisá ávkástallat sáme organisasjåvnåj ja / jali institusjåvnåj máhtudagáv ? Oahpa: Beaivi Åhpav: Biejvve Ráhkisvuohta lea gierdavaš, ráhkisvuohta lea láđis, ii dat gáđaš ii ge rábmo ii ge čeavlástala. Gieresvuohta le gierddis ja buorre. Gieresvuohta ij le udnodibme, ij ga ietjas rámpo, ij ga stuorástalá. Ii dat daga maidege dohkkemeahttumiid ii ge bivdde iežas ávkki, ii dat suhta ii ge vurke baháid. Ij le hæhkkaráduk, ij ga ietjastalle, ij le suhtisj, ij ga bahájt vuorkuda. De dat bissot, dát golmmas: Osku, doaivu ja ráhkisvuohta. Muhto buot stuorimus dain lea ráhkisvuohta. De bissu dá gålmmå: Jáhkko, doajvvo ja gieresvuohta, ja dajs gájkin stuorámus le gieresvuohta. 1. Kor 13, 4-5 og v 13 1. Kor 13, 4-5,13 Greika-gillii leat golbma sáni mat mákset ráhkisvuođa: Eros, phileos ja agape. Grehkagiellaj gávnnuji gålmmå bágo ma mierkkiji gieresvuohta: Eros, phileos ja agape. Eros lea olbmá ja nissona gaskasaš ráhkisvuođa birra. Eros le gieresvuohta ålmmå ja nissuna gaskan. Phileos lea ustitlaš olbmuidgaskasaš ráhkesvuođa birra dahje ráhkisvuohta du lagamužžii. Phileos le gieresvuohta guojmmealmatjijda jali gieresvuohta almatjij gaskan ráddnan. Agape, ipmillaš ráhkesvuohta, ráhkesvuohta mii boahtá Ipmilis. Agape, jubmelasj gieresvuohta, gieresvuohta mij Jubmelin le. Dát ráhkesvuohta šaddá min váimmuin Bassi vuoiŋŋa bokte. Dáv gieresvuodav lip vájmojnimme oadtjum Ájlis Vuojŋŋanisá baktu. Oahpa: Beaivi Åhpav: Biejvve Mun oskkun Ipmil Áhččái, Jáhkodåbdåstibme sivdnideaddjái. Mån jáhkáv Jubmel Áhttjáj. russiinávlejuvvui, jámii ja Gájkvæksásij, alme ja ednama sjivnnjediddjáj. hávdáduvvui, njiejai jábmiid riikii, Jáhkáv Jesus Kristusij, suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Hærráj, guhti Ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij, niejdda Marias riegádij, Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, jábbmegij rijkkaj luojttádij, goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, almmáj vuolgij, gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, dåppelt vas boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit. bajásčuožžileami ja agálaš eallima. Jáhkáv Ájlis Vuojŋŋanissaj, ájlis aktisasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj, suttoj ándagisluojttemij, jábbmegij tjuodtjelibmáj ja ihkeven iellemij. Oahpa: Girku Åhpav: Girkko Sámi girkomusihkka Sáme girkkomusihkka Áiggiid mielde leat máŋgga sámegielat sálbmagirjjit almmuhuvvon. Eanáš dát leat davvisámegillii ja julevsámegillii. Ájgij tjadá li moadda sálma almoduvvam nuortta-, oarjjel- ja julevsámegiellaj. Dáid gillii sálbmagirjjiin leat eanáš sálmmat mat leat jorgaluvvon dárogielas dahje suomagielas, muhto mat álgoálggus bohtet duiskagielas dahje eará gielain. Sáme sálmmagirjijn li ienemus oassáj sálma ma li dárogielas jali suomagielas jårggåluvvam, valla álgos dujskagielas ja ietjá gielajs båhti. Leat ain uhccán sálbmat mat leat šaddan, dahje mat speadjalastet sámi máilmmi- ja oskuipmárdusa. Ájn li dåssju muhtem gallegasj sálma ma li dagádum sámijs ja gåvvidi sáme almmavuohta- ja åsskodádjadusáv. Sámi sálbmalávlun lea dehálaš oassi ipmilbálvalusas. Sáme sálma le ájnas oasse jubmeldievnastusás. Mii lea erenoamáš sámi sálbmalávlumis ? Mij le sierralágásj sáme sálmaj ? Davvisámiide lea hiđis lávlun ja moduleren. Suojmma lávllom ja modulerim. Leat sullasašvuođat sámi sálbmalávlumis ja juoigamis. Sáme sálma ja juojggusa li muodugattja. Orgelčuojaheapmi lea hehtten árbevirolaš sámi lávlunvuogi ceavzima. Orgelmusihkka le sáme lávllomvuogev hebadam. Orgelmusihkka galgá nannet sálbmalávluma ja veahkehit searvegotti oktasašlávluma. Orgelmusihkka galggá sálmmalávllomav nannit ja viehkedit tjoaggulvisáv aktan lávllot. Dát eaktuda ahte searvegotti lávlunvuohki lea heivehuvvon orgelmusihkkii. Dat gájbbet tjoaggulvisá lávllomvuohke le orgelmusihkkaj hiebaduvvam. Davvisámi sálbmalávlun lean leamaš unnán heivehuvvon orgelmusihkkii, ja danin lea orgelmusihkka mielde heajosmahttimin árbevirolaš sámi lávlunvuogi. Sáme sálmmalávllom ij la læhkám vuojga orgelmusihkkaj hiebaduvvam ja navti le orgelmusihkka árbbedábálasj lávllomvuogev hebadam. Luođis lea erenoamáš sajádat sámi musihkas. Juojgan le sierra sadje sáme musihkan. Muhtumat háliidit sirret girkolaš musihka ii-girkolaš musihkas. Moaddása sihti ieredit girkkolasj ja iehpe-girkkolasj musihka gaskan. Juoigan lea váttis muhtun girkolaš birrasiidda. Juojggam le gássjel dåhkkidit muhtem birrasijn. Danin ii leat luođis diehttelas sajádat ipmilbálvalusas. Danen ij la juojgga luondulasj jubmeldievnastusán. Dat, guđet guhkimus leat geavahan juoigama ipmilbálvalusas, leat máttasámi guovlu. Sij gudi li guhkemusát juojggam jubmeldievnastusáj aktijvuodan, li oarjjelsáme. Juoigan lea máŋgasiid mielas dat, mii ovdanbuktá sámi identitehta. Oarjjelsáme guovlojn le læhkám ulmme sáme musihkkaárbbedábijt oassáj oadtjot liturgijas ja jubmeldievnastusás. Máŋgasiid mielas galgá geavahit sámi musihkkaárbevieruid ipmilbálvalusa ávvudeames, go dalle náitojuvvojit kultuvra ja osku nu ahte olmmoš buorebut dovdá gullevašvuođa girkui. Juojggam le moaddásijda sáme identitehtta, ja moaddásij mielas sáme musihkkaárbbedábij adno jubmeldievnastusán tjadná kulturmoalgedimev ja jáhkov navti váj ulmutja dåbddi ienebut girkkuj gulluji. Máttasámegiella šattai almmolaš čállingiellan 1978:s. Oarjjelsámegiella sjattaj almulasj tjállemgiellan jagen 1978. Ovdal dan lei máttasámegiella duššefal njálmmálaš giellan. Dan åvddåla lij oarjjelsámegiella dåssju njálmálasj giella. Rohkosreflekšuvdna Rohkelasseåssjaldahke Oahpa: Lávvu Åhpav: Låvdagoahte Du jurdagat Duv ájádusá Mo dovdat ahte girku speadjalastá min ? Gåktu dåbddåt ietjama buorisboahtema girkkuj ? Okta mihtomearri girkodáidagiin lea oainnusindahkat Evangeliuma ja muittuhit risttalašvuođa sisdoalu. Akta girkkodájda ulmijs le Evangeliumav vuojnnusij buktet ja mujttádahttet mij ajtu le risstalasjvuoda sisadno. Girku galgá maid leat fátmmasteaddji ja álki dovdat sidjiide geat ohcet girku ja dán sáni. Girkko galggá aj guossididdjijt sávvat buorisboahtem. Mo mii geavahit symbolaid ja mo mii ovdanbuktit áššiideamet, sáhttit duddjot gullevašvuođadovddu. Moalgedimvuoge ja symbåvlå soajtti gullevasjvuodav ásadit. eambbo ja eambbo searvegottit leat álgán láhčit saji ipmilbálvalusas sámiid ovdanbuktinvugiide ja symbolaide. Dát lea danin ahte mii sámit galgat dovdat ahte girku speadjalastá min. Ienep ja ienep tjoaggulvisá li sáme moalgedimvuogijt ja symbåvlåjt adnuj válldám jubmeldievnastusán váj mij sáme galggap dåbddåt dát le mijá girkko. Ipmilbálvalusas leat máŋga iešguđetge ovdanbuktinvuogit nu mo giella, musihkka, liturgalaš giellasymbolat ja rumašgiella. Jubmeldievnastusán li moadda moalgedimvuoge dagu giella, musihkka, liturgalasj giellasymbåvlå ja rumájgiella. Girkuid ja oskubáikkiid hábmemii váikkuhit dávjá báikkálaš vierut ávdnasiid válljemis, hámis ja ovdanbuktimis, dáiddalaš čiŋadeames ja dávviriin mat geavahuvvojit ovdamearkadihte ipmilbálvalusas. Girkkoj ja ájlis bájkij hábbmim álu bájkálasj dábij milta vájkkuduvvá mij guosská materiálaj, hámij, hervaj ja gåsi biedjá gávnijt ma jubmeldievnastusán galggi aneduvvat. Máttasámiid guovllu olgoipmilbálvalusain lea dábálaš ahte boaššu šaddá girkoboaššun / koarran ipmilbálvalusa olis. Gå oarjjelsáme guovlon li jubmeldievnastusá ålggon de le dábálasj jut boassjo dållågátten sjaddá girkkoboassjo / korbájkke jubmeldievnastusán. Máttasámi báhpabiktasiin maid oidno sámeduoji hápmenárvevieru. Oarjjelsáme báhppa le aj sáme duojev / designav adnuj válldám liturgalasj biktasijda. Mo háliidat ahte galgá leat vai don galggat dovdat ahte girku speadjalastá du ? Gåktu sidá dån girkko galggá liehket váj dåbdå ietjat buorisboahtem girkkon ? Dál lea dus vejolašvuohta muitalit mo hábmešit iežat ipmilbálvalusa dahje girku sámi osiiguin. Dálla besa miejnnit gåktu ietjat jubmeldievnastusáv jali girkkov sáme åsij sidá hábbmit. Maid háliidivččet fárrui ipmilbálvalusa iešguđetge osiide ? Majt sidá fárruj iesjguhtik oassáj jubmeldievnastusás ? Oahpa: Girku Åhpav: Girkko Sáme-girku Åankeres Lapp-kapella Ankareden Åankere Åankere kapealla. Ankarede kapella. Dán girku biras lea sámi biras. Dán girkko birás le tjielggasit sáme birrasij bájnnidum. Girkošilju birra leat máŋgga goađi. Girkkosaje birra li viehka moadda gåetieh. Ná lea leamaš guhkká. Návti le guhkás læhkám. Báikkis lea ” blåsjö-ássán ” - oassi smávvá barttaiguin, ja ” sámi ” - oassi gođiiguin ja buvrriiguin. Guovlon ” blåsjö-bo ” - oasse smáv stugorij, ja ” lapp ” - oasse gånnå li gåetieh ja buvrieh. Dát guokte kultuvrra ellet bálddalagaid. Dá guokta kultuvra viessoba nubbe nuppe guorralakkoj. Máŋga sápmelačča leat hávdáduvvon dán hávdeeatnamii. Moadda sáme li dán girkkogárden hávddáduvvam. Árbevirolaš sámi girkostallamat leat buktán máŋgga muitinveara vásáhusaid. Moadda hávsskes mujto li báhtsám árbbedábálasj sáme girkkoájllegijs. dakkár vásáhusat čatnet buolvvaid oktii, ja danin nannejit oktasašvuođa. Dákkir vásádusá tjadni buolvajt aktij ja aktijvuodav nanni. Mihcamáripmilbálvalusas leat sámi gávttehasat girkobalvat. Mihttsamára jubmeldievnastusáj, sáme girkkoguossodiddje aneduvvi saemien vaarjoeh baddjen koran. Ipmilbálvalusas geavahuvvo maiddái sámegiella dan láhkái ahte biibbalteavsttat, sálmmat ja liturgiijaoasit leat sámegillii. Jubmeldievnastusán sámegiella aneduvvá gå rámáttevsta, sálma ja oasse liturgijas sámegiellaj tjadáduvvá. Dát molsašuddá jagis jahkái. Dát målssu jages jahkáj. Oahpa: Girku Åhpav: Girkko Girkohistorjá Girkkohiståvrrå Vásse 300 jagi ovdal go vuosttaš risttalaččat ožžo sierra girkoviesuid. 300 jage gållin åvddål ristagisá oadtjun sierra girkkoviesojt. Dassážii dolle dábálaččat ipmilbálvalusaid priváhta ruovttuin. Dallutjij lidjin jubmeldievnastusá priváhta sijdajn. Jáhkkimis čohkkájedje beavddi birra, ná bođii oktasašvuohta ovdan, go buohkat válde oasi. Árvvedahtte dáhpáduvvin bievde birra, ja aktijvuohta åvddån bådij navti váj juohkkahasj viehkedij. Go girkut huksejuvvojedje lei vuolggasadji mo čohkkájedje guhkesbeavddi birra romalaš bearrašis. Gå girkko biggiduvvin lij dålusj romarij goahteviesso gå tjåhkanin guhkesbievde birra vuodon. Siidaisit čohkkái bajimusas. Boaddnje lij bievde badjegietjen. Seammá oaidnit girkus dál, báhppa guhte jođiha ipmilbálvalusa čuožžu bajimusas girkolanjas. Sæmmi vuojnnep girkkon dálla, báhppa guhti jubmeldievnastusáv jådet tjuodtju bajemusán girkkon. Otná oskubáiki lea girku. Udnásj ájlis sadje le girkko. Boares testameanttas, mas olbmot sohpe Ipmiliin, leat bassi báikkit dihto báikkiin, earret eará oaččui Moses logi báhkkoma Sinai-vári alde. Oabme testamentan, gånnå ulmutja Jubmelijn lihtudin, le ájlisvuohta tjanádum sierralágásj sajijda, duola dagu oattjoj Moses lågev budá Sinai-váren. Lea movttiidahtti leat luonddus ipmilbálvalusas. Luondo lahkavuohta arvusmahttá jubmeldievnastusán. Maiddái pilegrimvádjoleamit leat bivnnuhat máŋgasiid gaskkas. Pilgrimvájaldusá li aj ájnnasa moaddásij gaskan. Mo livččii doallat ipmilbálvalusaid olgun, nu ahte livččii luonddu lahka ja ipmila lahka oktanaga ? Na majt jubmeldievnastusáj ålggon, luondo ja sjivnnjedusá lahka sæmmi båttå ? Dán láhkái ii šat ráddje oskueallima girkui viessun, muhto čatná dan dihto báikkiide luonddus, ja duovdagiidda main lea erenoamáš historjá. Návti ij ájlisvuohta tjanáduvá dåssju girkkuj tsiekkadussan, ájnat aj konkrehta duobddágijda luondon ja duobddágijda sierra histåvråjn. Oahpa: Dolla Åhpav: Dållå Logi báhkkoma Lågev budá Ipmil attii Mosesii 10 báhkkoma Sinai-vári alde. Jubmel Mosesij vattij 10 budá Sinai-váren. Báhkkomat ledje čállojuvvon guokte geađgetávvalii. Budá lidjin guovte gierggetáblojda tjáledum. Báhkkomat ledje Ipmila válljejuvvon álbmoga Israelihtaid, eallinnjuolggadusat. Budá lidjin Jubmela tjuoldedum álmmuga, israelihtaj, iellemnjuolgadusá. Ipmil addá lága álbmogii ráhkesvuođain. Jubmel álmmugij lágav vaddá danen gå sihtá sijáj viehkedit. Buori rámmat eallimis sáhttá leat Ipmila ráhkesvuođadahku. Vuogas birástagá iellemin le gieresvuohta Jubmelis. Olbmot dárbbašit njuolggadusaid jus galget eallit soabalaččat ja ráfálaččat. Ulmutja årnigav ja ráfev dárbahi. Vuosttaš golbma báhkkoma čilgejit olbmo oktavuođa Ipmiliin. Vuostasj gålmå budáj sisadno le almatjij aktijvuohta Jubmelijn. Čieža eará báhkkoma čilgejit olbmuidgaskasaš oktavuođaid. Gietjav ma tjuovvu sisadni almatjij aktijvuodav guhtik guojmestiska. Báhkkomat leat čohkkejuvvon duppal ráhkesvuođabáhkkomis: Don galggat ráhkistit Ipmila buot eará badjel, ja galggat ráhkistit lagamuččat nugo iežat. Budá li guovtegierde gieresvuodabudáj tjoahkkidum: Galga gájkinåvdemusát Jubmelav iehttset, ja ietjat guojmmealmatjijt dagu allasit. Leat go rihkkon muhtun dáin báhkkomiin maŋimuš áiggi ? Le gus dån avtak dájs budájs doadjám maŋemus ájge ? Mii báhkkomiid leat váddát čuovvut ? Makkir budá le gássjelamos tjuovvot ? Kristuskránsa Kristuskránssa Ipmila dolla Jupmelen dålle Paulus Utsi čállá divttas ahte dolla lea nugo eallinguoibmi. Paulus Utsin diktesne lohkebe dållen bïjre goh dåeriedæjja jieliedisnie. Dolla lea álo leamaš ja lea ain dál ge mávssolaš min birgejupmái. Muhto amma hal dolla lei ovddeš áigái eambbo dárbbašlaš ? Dålle lea orreme jïh lea vihkeles mijjen jieleden gaavhtan, jalhts kanne lij tjïelkebe dejpeli. Dolla addá čuovgga ja lieggasa, ja mii oaidnit buorebut dola čuovggas ja dat veahkeha min eallimis birget. Dålle tjoevkesem jïh baahkem vadta, baaja mijjem tjielkebelaakan vuejnedh, jïh mijjem viehkehte jieledem haalvedh. Dolla ja hilla govvidit dávjá ráhkisvuođa, buorrevuođa ja ustitvuođa olbmuid gaskkas. Dålle jïh sjïjlh daamtaj gieriesvoetem, bueriesvoetem jïh vietselesvoetem almetji gaskemsh buerkiestieh. Go mii leat meahcis oktonassii, de sáhttá dolla leat buorren ustibin mii veahkeha ija badjel beassat. Gosse mijjieh oktegh skåajjesne jallh vaeresne, dålle maahta voelpine sjïdtedh, mij mijjem jijjen tjïrrh viehkehte. Dolla lea buressivdnádus. Nuppi bealis dolla sáhttá leat várálaš midjiide ja earáide jus ribahit dola viidánit badjelmeriid. Dålle akte bueriesjugniedasse, bene maahta aaj vaarege årrodh mijjese jïh jeatjabidie, jis ibie buektehth dam haalvedh. Biibbalis muitala dan birra go máhttájeddjiide bođii vuoigŋa dego garra riđđubiegga, ja oidnojedje dollanjuokčamat máhttájeddjiid oivviid bajábealde. Dennie vaajesisnie guktie voejkene learohki gåajkoe bööti, lohkebe akte tjarke biegke bossi, jïh njoektjemh dålleste learohki åejjiej bijjeli vååjnin. De sii máhttigohte buotlágan gielaid. Dellie dah meehtin gaajhke-såarhts gïelh soptsestidh. Dola čuvvo attáldagat. Dållesne lin vadtesh. Biibbala apoasttal Paulus čállá girjjis korintalaččaide ahte vuoigŋa lea addán midjiide iešguđetlágan attáldagaid. Palulus korinterprievesne tjaala voejkene mijjese gellie-såarhts vadtesh vadteme. Buot boahtá seammá vuoiŋŋas. Gaajhke båata dehtie seamma voejkenistie. Amma hal dát ollašuvvá dievaslaččat go mii diktit biekka bossut hilaide dola ? Mejtie dah dan bööremossese båetieh, gosse mijjieh baajebe biegke jieledem bossedh dålleskomtjeli sijse ? Oahpa: Eana Åhpav: Ednam Eanan lea Ipmilláhji Ednam le vattos sjivnnjádusás Luondu lea addon olbmui illun ja geavaheapmin dán máilmmis. Luonndo le almatjijda ávvon ja adnon vatteduvvam dán væráldin. Olmmoš lea sivdniduvvon eatnamis, ja mis lea erenoamáš bargu eatnama ektui. Almasj le ednamis dagádum ja miján le sierralágásj dahkamus ednama gáktuj. Mii galgat bures meannudit luonddu ja hálddašit dan nu ahte buohkat sáhttet eallit luondduláhjiin. Galggap luondov sujttit ja dav háldadit váj juohkkahasj máhttá dassta viessot. Olmmoš gullá guvlui, ii nubbeládje. Ulmusj muhtem bájkkáj gullu, ij vuosstálakkoj. Ovdal orro sámit siiddain. Åvddåla lidjin sáme organiseridum sijdaj milta. Dihto siiddat besse bivdit ja guođuhit dihto báikkiin. Mierredum sijdajn lidjin riektá guohtomij ja bivdduj sijá guovlon. Jus lea ráhkisvuohta lundui, de čuovvu maid ovddasvástádus váldit das várá. Jus luondov æhttsá de tjuovvu aj åvdåsvásstádus dav sujttit. Odne geavahuvvo siidadoaba eanaš boazodoalus. Uddni sijddanamma ienemusát boatsojsujton aneduvvá. Ovdal ledje olbmot nannosit čadnon lundui, muhto mo lea dál ? Åvdebut lidjin almatja nannusit luonnduj tjanádum, valla gåktu le uddni ? Mo son olbmot dál geavahit luonddu ? Gåktu udnásj almatja luondov adni ? Mo čájehit árvvusatnima, vuollegašvuođa ja ráhkesvuođa lundui ? Gåktu vieledip ja vuosedip vuollegasjvuodav ja iehttsep luondov ? Man láhkái ? Ja makkir vuogijn ? Oahpa: Dolla Åhpav: Dållå 4. 4. Don galggat gudnejahttit áhčát ja eatnát Galga áhtját ja ædnát guddnedit Mii galgat ballat Ipmilis ja ráhkistit su, amamet badjelgeahččat dahje moaráhuhttit váhnemiiddámet dahje earáid geat leat biddjojuvvon min alibun, muhto vai mii atnit sin gudnis, bálvalit, jeagadit, ráhkistit sin ja atnit sin árvvus. Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj æjgádijt ja oajvemusájt ep álbeda ja suhttada, ájnat árvvon sijáv adnep, dievnnup, jegadip ja iehttsep. Go váhnemiiddát gudnejahtát, de anát sudno árvvus. Gå ietjat æjgádijt guddneda de sijáv vieleda. It dárbbaš álo leat ovttaoaivilis sudnuin dahje doarjut sudno juohke áidna áššis. I agev dárbaha sidjij guorrasit jalik sijáv doarjjot vájk mav dahki. Jus mii ráhkistit soapmása, de beroštit sis, ja de háliidit sin veahkehit ja illudit. Jus muhtemav iehttsep de lip sidjij ávon, hálijdip viehkedit ja sijáv ávvudahttet. Maid sáhtát don dahkat illudandihte váhnemiiddát ? Majt dån máhtá dahkat váj duv æjgáda ávvusi ? Oahpa: Lávvu Åhpav: Låvdagoahte Áhččámet Áhtje mijá Áhččámet, don, guhte leat almmis ! Áhttje mijá guhti le almen. Basuhuvvos du namma. Ájlistuvvus duv namma. Bohtos du riika. Båhtus duv rijkka. Šaddos du dáhttu, Sjaddus duv sidot mo almmis nu maiddái eatnamis. gåk almen, nåv aj ednamin. Atte midjiide min juohkebeaivválaš láibbi.. Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev. Ja atte midjiide min suttuid ándagassii, Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nugo mii ge ándagassii addit velggolaččaidasamet. nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. Ale doalvvo min geahččalussii, Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi, muhto beastte min bahás eret. ájnat várjjala mijáv bahás. Dasgo du lea riika, fápmu ja gudni Juhte duv le rijkka ja fábmo agálašvuhtii. ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. Jesus oahpahii min rohkadallat Áhččámet, das leat čieža rohkosa, ja dát čieža rohkosa rohkodallet buot maid mii dárbbašat. Jesus mijájt åhpadij Áhtje mijáv råhkådallat. Danna li gietjav råhkusa, ja dá gietjav råhkusa gåbttji dav man åvdås dárbahip råhkåt. Kristuskránsa Jesus fristes Reportášat Reportásja Konfirmánttat mátkkis Konfirmánta manoj nanna Konfirmántaáiggi láhčču lea iešguđetlágán iešguđet báikkis. Konfirmasjåvnnåårnik le ietjálágásj sajes sadjáj. Dábálaččat fidnet konfirmašunoahpu dalle go váccát 9. luohká skuvllas, ja oahppu bistá 8 mánu. Dábálamos le konfirmasjåvnnååhpadibme le dan jage gå avtsát klássan váttsá ja vihpá gáktsa máno. Muhtun báikkiin lea oahpahus vahkkubeivviid, juohke vahku dahje juohke nubbi vahku. Muhtem sajijn le åhpadibme vahkkobiejvijn, juohkka vahko jali juohkka nuppát vahko. Muhtun báikkit ges leat vahkkoloahpadeaivvadeamit, ja earát ges mannet leirii. Muhtem sajijn ájllegijt æjvvali, madi iehtjáda lejrajda vuolggi. Loga eanet konfirmašuvnna birra Lågå ienebut konfirmasjåvnå birra dás. dappe Dása leat čohkken govaid muhtun konfirmašundeaivvademiin. Dáppe lip tjoahkkim muhtem gåvå konfirmasjåvnnåæjvvalimijs. Ávžžuhit konfirmánttaid ráhkadit reportášaid sin deaivvademiin. Hasodip konfirmántajt reportássjajt dahkat ietjasa årniga birra. Oahpa: Dolla Åhpav: Dållå 1. 1. Dus eai galgga leat eará Ipmilat go mun. E dujna galga ietjá jubmela gå mån. Mii galgat ballat Ipmilis ja ráhkistit su eanebut go buot eará ja dorvvastit aivve fal sutnje. Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, sunji gájkin ienemusát dårvustit ja åsskot. Mii " vajáldahttit " dávjá Ipmila, ja bajidit eará dávviriid dahje olbmuid go golahit menddo olu áiggi, searaid ja ruđaid daidda. Álu Jubmelav ” vajálduhttep ”, ja ietjá diŋgajt jali almatjijt guddnedip gå ilá ållo ájgev, fámojt ja rudájt dakkárijda gållådip. Gávnnat mo sáhtát Ipmilii čájehit ráhkisvuođat. Gávna gåktu máhtá Jubmelij ietjat gieresvuodav vuosedit. Sámi girkoráđđi Sámi girkkoráde Dearvvuođat Varrudága Doaibma Doajmma Álggahuvvui mottiin ealljáris eallinsmiehtadeaddjit geat háliidedje hámohis joavkun beassat ságastallat eksisteanssalaš áššiid, ja erenoamážit sámi oktavuođas. Álgij muhtem berustiddje ájádallij gudi sihtin iehpeformálalasj forumav gånnå bessin vuodulasj gatjálvisáj badjel dagástallat åbbålattjat sierraláhkáj sáme kontevstajn vuodon. Joavku lea doaibman prošeavtta “ Kristuskránsa ” olis, ja joatká maiddái maŋŋá. Juogos le kristuskránssa prosjevta milta gávnnum, ja sjaddá maŋŋela aj joarkket. Joavku oamasta vuoigatvuođaid “ Kristuskránsa ” - prošektii. Kristuskránssa prosjevta riektá li juohkusa duogen. Sii geat leat buvttadan teavstta “ Kristuskránsa ” - prošektii leat: Sij gudi kristuskránssaj li tevstajt buvtadam li: Guosseteavsttat; Guossetjálle; Mii giitit buohkaid geat leat ovdanbuktán oaiviliid, árvvoštallamiid ja earálágán responsa. Gijttep gájkajt gudi juoktá li vuojnojt, kritihkav ja responsav buktám iesjguhtik láhkáj. Mii giitit dáiddára Elisabeth Ohlson-Wallin guhte hui fávdnádit lea luoikan govaidis. Gijttep dájddárav Elisabeth Ohlson-Wallin guhti arvásláhkáj le ietjas gåvåjt luojkkam. Mii giitit Aslak Mikal Mienna guhte lea váldán oasi govaid addimis prošektii, ja govvabása stock. Gijttep Aslak Mikal Miennav guhti le gåvåjt prosjektaj vaddám ja gåvvåbásav stock. xcng mii maiddái lea govaid addán. xcng mij aj le gåvåjt vaddám. Erenoamážit giitit gierdevaš nuoraid geat leat oaivviliideaset buktán, ja Minna Rantasalo go lea teavstta lohkan ihkku ja buktán responssa. Sierralágásj gijtto gierddis nuorajda ietjas oajvvadusájs ja Minna Rantasaloj guhti moadda idjatijma le låhkåm ja responsav buktám. Prošeaktaoktiiheivejeaddji ii máhtáše olu bargat prošeaktajoavkku haga. Prosjektakoordinahtur prosjektajuohkusa dagá ij lim guhkás bessam. Várra lea olmmošlaš ahte dárbbašit guđet guimmiideamet. Ihkap almasjvuohke le navti jut nubbe nuppev dárbahip. Kristuskránsa Jesus Oahpa: Lávvu Åhpav: Låvdagoahte Muhto beastte min bahás eret. 7. ájnat várjjala mijáv bahás. Dieđát go mii bahá lea ? Diedák mij bahá le ? Leat go olbmuid dagut dahje jurdagat mat leat bahát ? Li gus dago jali ájádusá almatjijn ma li bahá ? Lea go nu ahte bahás olmmoš lea bahá čađat, olles eallináiggi, vai sáhttá go leat veaháš bahá muhtumin, ja muđui šiega ja buorredáhtolaš ? Le gus nav jut bahás ulmusj le bahá ålles iellemav tjadá – jali dåhkki gus liehket vehi bahás duolloj-dálloj, valla ietján buorre ulmusj ? Mii rohkadallat ahte Ipmil addá midjiide searaid vuosttaldit bahá, ahte son buhtista min nu ahte min jurdagat, sánit dahje dagut eai galgga soardit min iežamet, eai ge earáid. Råhkådallap Jubmel midjij vaddá fámov baháv dårudallat, jut mijáv rájnni váj mijá ájádusá, bágo ja dago e mijájt jali iehtjádijt báktji. Bahá orru min siste, mii fertet bargat dan vuostá. Bahá le juoga mij mijá sinna årru, mav hæhttup dårudallat. Jus dovdat ahte bahá áitá, de lea mis vearjju. Jus dåbddåp bahá mijáv ájttá de le miján viehkke mij mijáv suoddji. Vearjju lea Jesus Kristus. Dat le Jesus Kristus. Son lea lahka namas bokte, ruossamearkka bokte, Áhččámet bokte ja Ipmila sániid bokte. Sån le mijá lahka ietjas namá, ruossamerka, Áhtje mijá ja Jubmela bágo baktu. Maid dat máksá bestojuvvot bahás ? Majt sihtá javllat bahás várjjaluvvat ? Máksá go ahte ii šat daga maidege boastut ? Mierkki gus dat ep goassak desti jallas dagojt dagá ? Oahpa: Beaivi Åhpav: Biejvve Bassi Franssa beaivvášlávlla Assisia Fránsa Biejvvelávlla Máidnojuvvon lehkos don, Hearrán, buot dáinna maid leat sivdnidan, erenoamážit viellja Beaivvážiin, sierraláhkáj viellja Biejvve, mij midjij biejvev vaddá, guhte addá midjiide beaivvi, ja don attát čuovgga midjiide dan bokte. ja dån midjij tjuovgav dan baktu vattá. Máidnojuvvon lehkos don, Hearrán, viellja Biekkas ja áimmus ja balvvain ja almmis ja alme ja juohkkalágásj dálke åvdås, ja juohkelágán dálkkis, go dáinna fuolahat eallima sivdnádusásat. ietjat sjivnnjádusáv bierggit. Máidnojuvvon lehkos don, Hearrán, oabbá Eatnamis, min eatnis, Ednam-oappá åvdås, mijá ieddne, mii doalaha min ja guoddá min ja ovdanbuktá šattuid ja suinniid ja ivdnás liđiid mij mijáv baddjen anet ja guoddá Bassi Fransa riegádii 1182:s Umbrias Italias. Assisia Fránssa riegádij jagen1182 Umbrian Italian. Riggát albmá bárdni Frans skeŋkii earáide buot, maid oamastii. Biednikniehkke Fránssa vattij gájkka majt åmastij. Son anii eallima rohkadallamii ja gefiid bálvaleapmái: eallin man vuođđu lei vuollegašvuohta ja gudnebalolašvuohta Ipmila sivdnádussii. Ietjas iellemav vattij råhkådallamij ja hæjojt dievnnutjit: Jubmela sjivnnjádusáv guddnedij ietjas iellema baktu. Son čilgii dovdduidis čáppa divttain ja reivviin. Ietjas dåbdojt ilmodij tjáppa diktaj ja girjij baktu. Loga eambbo su birra Lågå ienep suv birra Kristuskránsa Kristuse-værjoe Sámi girkoráđđi Sámi girkkoráde Sámi girkoráđđi Sámi girkkoráde Dearvvuođat Varrudága Doaibma Doajmma Sámi girkoráđđi Sáme girkkoráde Sámi girkoráđđi vuođđuduvvui 1992 ’ Girkočoahkkimis. Sáme girkkoráde ásaduváj Girkkotjåhkanimes jagen 1992. Ráđđi galgá ovddidit, gáhttet ja ovttastahttit Norgga girku sámi girkoeallima. Ráde galggá åvdedit, suoddjit ja aktidit sáme girkkoiellemav Vuona girkkon. Sámi girkoráđi bargguide gullet buot áššit mat ráđi mielas gusket sámi girkoeallima. Sáme girkkoráde bargguj gullu gájkka ássje ma ráde milta sáme girkkoiellemij gulluji. Ráđis leat gávcci miellahtu, mat ovddastit daid golbma stuorimus sámi álbmotjoavkku Norggas: davvisámiid, julevsámiid ja máttasámiid. Da gålmmå stuorra sáme álmmukjuohkusa Vuonan, nuorttasáme, julevsáme ja oarjjelsáme, li ájrrasa ráden manna li gáktsa ájrrasa. Sámi girkoráđi miellahtut leat: Sáme girkkoráde ájrrasa li Anne Dalheim (jođiheaddji), Anne Dalheim (jådediddje), Ingar Nikolaisen Kuoljok, julevsámi áirras / Mátta-Hålogalándda bismmaguovlu, Ingar Nikolaisen Kuoljok, julevsáme ájras Oarjje-Hålogaláttes, Jonhild Joma, máttasámi áirras / Nidaros bismmaguovlu Jonhild Joma, oarjjelsáme ájras Nidarosas Kirsten Isaksen, davvisámi áirras / Davvi-Hålogalándda bismmaguovlu Kirsten Isaksen, nuorttasáme ájras Nuortta-Hålogaláttes Tor Berger Jørgensen, Bismmačoahkkima áirras Tor Berger Jørgensen, Duodden Bisspatjåhkanime ájras Oahpa: Beaivi Åhpav: Biejvve Mun lean máilmmi čuovggas, cealká Jesus " Mån lev værálda tjuovgga ", javllá Jesus. Jesus cealká: " Dat guhte čuovvu mu, ii goassege vádjol seavdnjadasas, muhto sus lea eallima čuovggas. " Jesus javllá: " Guhti muv tjuovvu ij sjievnnjedin vájalda, ájnat sujna le iellema tjuovgga. ” (Joh 8,12). (Joh 8,12). Giđđat buktá beaivváš gulul ođđa eallima lundui. Dán láhkái buktá Kristus midjiide agálaš eallima skeaŋkan. Gidán biejvve suojmma buktá iellemav luonnduj, navti Kristus midjij boahtá ihkeva iellema vattáldagájn. Maid dát máksá ? Majt dat mierkki ? Maid máksá agálaš eallin ? Mij le ihkeva iellem ? Jesus riegádii stáljas Betlehemas. Jesus riegádij muhtem stállan Betleheman. Son lei sihke Ipmil ja olmmoš oktanaga. Sån lij Jubmel ja almasj sæmmi båttå. Sus ledje váhnemat nu mo mis leat. Sujna lidjin æjgáda dagu miján li uddni. Márjá ja Josef leigga su váhnemat. Maria ja Josef lijga suv æjgáda. Son šattai bajás Nasaretas. Sån bajássjattaj Nasaretan. Son gásttašuvvui nu mo don ge. Gástaduváj dagu dådnå ja månnå. Son mátkkoštii, mátkkiin oahpahii ja sárdnidii. Manádij ja åhpadij ja sárnnedij. Son sárdnidii Ipmila riikka birra, vuoigatmeahttunvuođa vuostá, barggai oavdduid ja buoridii buhcciid. Jubmela rijka birra sárnnedij, rievtesferdugahtesvuoda vuosstij hålaj, oavdojt dagáj ja skihppijt buoredij. Dan dagai 12 máhttájeddjiidisguin. Dav dagáj aktan 12 åhpadisålmmåj. Muittát go máhtajeddjiid namaid ? Mujtá gus sijáj namájt ? Ođđa testameanttas sáhtát lohkat Jesusa birra. Ådå testamentan besa Jesusa birra låhkåt. Jesusis ledje eambbo namat: Jesusin lidjin moadda namá: Eaba lean Márjá ja Jovsset geat hutkaiga Jesusa nama. Ejga la Maria ja Josef gudi mierredijga suv namma galgaj Jesus. Eŋgel finai Jesusa eatni, Márjjá luhtte ja muitalii mii bártni namma galggai leat. Muhtem ieŋŋgil Mariaj subtsastij máná namma galgaj Jesus. Jeusa namma máksá: Ipmil beastá. Jesus-namma mierkki: Jubmel lånes. Dat namma lei hui dábálaš Israelas dan áigge. Dát namma lij dábálasj namma dallusj Israelan. Kristus lea gonagas. Kristus le gånågis. Kristus mearkkaša son guhte lea vuidojuvvon. Kristus mierkki sån guhti le vuojdadum. Dalá áigge vieru mielde vuide gonagasa oaivvi oljjuin go su bidje ámmáhii. Dallusj ájgen vuojdaduváj gånågis uljujn oajven gå gånågissan biejaduváj. Go dát guokte nama leat ovttas dešaddá dovddastussan: Jesus lea Messias. Gå dá guokta namá aktan aneduvvi de dat mierkki: Jesus le Messias. Son lea lohpiduvvon gonagas gii galgá beastit. Sån le dat gånågis guhti le loabedum ja guhti galggá lånestit. Ipmila bárdni Jubmela bárnne Namma muitala ahte Jesus lea Ipmila bárdni. Namma subtsas Jesus le Jubmela bárnne. Jesus geavaha dán namahusa iežas birra. Jesus dáv namáv ietjas birra adná. Hearrá Hærrá Lea dat namma mii geavahuvvo dávjjimusat. Dát namma ienemusát aneduvvá. Jesus lea vuoitán ja lea Hearrá jápmima badjel. Jesus le jábmema badjel vuojttám ja le dan hærrá. Dát namma geavahuvvo govvet Jesus Kristusa doaimma. Dát namma aneduvvá gå sjaddá sáhka majt Jesus dagáj. Jesus oaffaruššui soabahussan min suttuide. Mijá suttoj diehti sjattaj Jesus værron. Biibbalis han muitaluvvo ahte geavahuvvo láppis go galge oaffaruššat. Rámádin subtsastuvvá lippav værrodi. Olbmobárdni Almatjabárnne Dát lea namma maid dušše Jesus iežas birra geavahii. Dáv namáv le dåssju Jesus iesj ietjas birra adnám. Oahpa: Girku Åhpav: Girkko Sámi girkodáidda Sáme girkkodájdda Girkolanjas leat dávjá máŋgga risttalaš symbolat sihke áltárgovain, biktasiin, bácciin ja govain. Girkkolanján le álu galle ristagis symbåvlåjs álltárgåvåjn, mæssohágelin ja skulptuvrajn ja gåvåjn. Sihke ivdneválljen, huksenávdnasat ja dáidda sáhttet dán čájehit. Bájkálasj dábe duola dagu bájno, materiála ja dájdda álu bájnni girkkoj hámev. Govvadáidda čájeha eanáš háviid muitalusaid Biibbalis. Gåvvådájdda álu rámátsubttsasijda vuoset. Máŋgga searvegottit sámi guovlluin leat háliidan áltártávvaliid govaid haga. Moadda tjoaggulvisá dåppe gånnå sáme årru li sihtam álltártáblov gåvå dagi. Muhtun girkoviesuin lea dušše ruossa, alit duogážiin. Muhtem girkkojn le dåssju ruossa alek duogátja åvdån. Alit ivdni lea almmi ivdni. Dán láhkái galgá áltárgovva muitalit ahte dušše ruossa čájeha almmi midjiide. Alek le alme bájnno ja navti galggá álltárgåvvå vuosedit dåssju ruossa mierkki almme midjij. Dovddat go girkoviesuid mas leat symbolat, ornameanttat, dáidda, ivnnit, ja atnindávvirat mat čájehit sámi árbevieru ? Diedák gus jus gávnnuji girkko ma li adnám symbåvlåjt, ornamentajt, dájdav, bájnojt ja adnogávnijt ma li sáme dábij vuodon ? Symbolageavaheapmi ja dan maid olmmoš oaidná girkolanjas lea dávjá dát, mii amasmahttá dahje oahpásmahttá olbmo. Tjalmme álu vuojnná symbåvllåanov ja visuella hábbmimav girkkon ja navti dåbddå dagu dasi gullu jali ij. Mii dat lea, du mielas, mii dagašii girku sámi girkun Sámi ássiide ? Gåktu duv mielas máhttá girkkov sáme girkkon dahkat Sámen ? Duoji sáhttá juohkit čoarveduodjái, muorraduodjái, dipmaduodjái ja dáidagii. Duodje máhttá juogeduvvat garraduodjáj, giehtabargguj ja dájddaj. Leat gal ovdamearkkat ahte dát leat geavahuvvon girkočiŋaheamis. Dá li girkkohærvvan aneduvvam. Čohkkirasa girkus davvi-Ruoŧas lea dáiddár Lars-Levi Sunna duddjon orgeltangeanttaid soagis, čoarvvis ja sisttis. Jukkasjávre girkkon Svierigin le dájddár Lars-Levi Sunna orgeltangentajt dahkam soages, tjoarves ja sasnes. Eanodaga girkus davvi-Suomas čájeha áltártávval gávttehas sápmelaččaid ja bohccuid. Ænodagá girkkon Nuortta-Suoman vuoset álltártábllo gáptegis sámijt ja rejnajt. Sirpmá girkus lea dáiddár Eva-Britt Varsi čiŋadan sárdnestuolu sámi ivnniiguin ja minstariiguin. Sirmmá girkkon le dájddár Eva-Britt Varsi sárnneståvlåv sámeinspireridum bájnoj ja skándaj hiervvim. Kárášjoga ođđa girku lea goahtehápmásaš viessu. Kárásjågå ådå girkko hábme galggá mak gámá lágasj. Du jurdagat Duv ájádusá Bassi báikkit meahcis Ájlis duobddága váren Mun áinnas galledan boares sámi bassi báikkiid. Álu dålusj sáme ájlis bájkijt guossidav. Doppe dovddan erenoamáš ráfi. Muhtem sierralágásj ráfe le dájn bájkijn. Dávjá leat dakkár báikkit hui várdosat, ja čalbmáičuozit. Álu le várdudahka dákkir bájkijs ja da li sierralágátja duobddágin. Mun dávjá jurddahalan min máttarmáttuid mat bohte dáidda báikkiide. Usjudaláv mijá ájttegijt gudi dájda bájkijda båhtalin. Sii bohte váttis jurdagiideasetguin boahtteáiggi hárrái, sii bivde veahki go buozalmasvuohta ja jápmin áite sin. Båhtin ietjasa mårråhij boahtteájge hárráj ja ádnun viehkev gå skihpudagá ja jábmem ládin. Mun jáhkán ahte maiddái bohte dalle go ledje giitevaččat, ahte háliidedje muitalit go irgi / moarsi ja váhnemat ledje mieđihan, go mánná lei riegádan, go buohcci lei dearvvasmuvvan ja go luonddus lei valljivuohta. Jáhkáv aj lidjin gijttevattja ja sihtin dav javllat gå moarsse / irgge lij javllam ” sidáv ” ja sæmmi aj æjgáda, gå mánná lij riegádam, gå muhtem skihppe lij varresvuodav ruopptot oadtjum ja gå bierggijin dassta mav luonndo vattij. Jurddašan maid makkár vuollegašvuođain sii lahkonedje dakkár báikkiid. Usjudaláv aj makkir vuollegasjvuodajn dákkir bájkijda lahkanin. Mii lea dutnje bassi báiki ? Oarjjelsáme báhppa Bierna Leine Bientie Lea go dis bassi báiki lahkosis ? Mij le dunji ájlis bájkke ? Sáhtát go dán birra čállit, sáddes áinnas gova maid. Jali le gus diján ájlis bájkke lahkusin ? Linkkat eai doaimma 0-6 jagi siidui. Máhták gus dan birra tjállet ja ihkap aj gåvåv sáddit ? Oahpa: Lávvu Åhpav: Låvdagoahte Biibbal Rámát Biibbal - máksá girji Rámát – mierkki girjje Biibbal lea greikkalaš sátni mii máksá girjjit. Rámát boahtá grehkagielas ja báhko mierkki girjje. Biibal lea okta girji mas leat ollu girjjit. Rámádin li moadda girje. Das leat guokte stuorra oasi – Boares testamenta (39 girjji) ja Ođđa testamenta (27 girjji). Rámát le guovte oajvveoassáj juogedum – Oabme testamænnta (39 girje) ja Ådå testamænnta (27 girje). Biibbal maiddái gohčoduvvo Bassi čálabáikin. Rámát gåhtjoduvvá aj Ájlis tjállagin. Boares testamenta muitala maid Ipmil dagai ovdal Jesusa riegádeame. Oabme testamænnta subtsas dan birra mav Jubmel dagáj åvddål Jesus riegádij. Ođđa testamenta duođašta maid Ipmil lea dahkan ja maid son ain doaimmaha maŋŋá go Jesus eatnamii bođii. Ådå testamænnta subtsas majt Jubmel dagáj maŋŋel gå Jesus riegádij. Biibbalis leat sihke historját, divttat, sálmmat, čállosat dáhpáhusaid birra ja einnostusat. Rámát sisadná histåvråv, poesijav, sálmajt, subttsasijt, Jesusa oavddusa, girjjegirjálasjvuohta ja mij galggá boahtteájge dáhpáduvvat. Iešguđetlágan olbmuin Moadda tjálle Biibbala leat čállán vaikko guđelágan olbmot iešguđetge áiggis- profehtat, evaŋgelisttat ja apoastalat. Rámát le moaddásijs tjáledum ájgij tjadá, profehta, evangelista ja apostela. Badjel 1000 jagi manai ovdal go olles Biibbal lei gárvvis. Badjel 1000 jage gållin åvddål ålles Rámát lij ållåsit tjáledum. Guđe mitalusat Biibbalis leat du mielas čábbaseamos ? Makkir subttsasa Rámádin li duv mielas tjáppe ? Sámegillii jorgaluvvon Jårggåluvvam sámegiellaj Olles Biibbal lea jorgaluvvon 341 gillii. Rámát le 341 gielajda jårggåluvvam. Vuosttaš davvisámegiel Ođđa testameanta prentejuvvui 1840 is. Ådå testamænnta vuostasj bále prienntiduváj nuorttasámegiellaj jagen 1840. Lea go olles Biibbal jorgaluvvon davvisámegillii, julevsámegillii ja máttasámegillii ? Diedák jus Rámát le jårggåluvvam nuorttasámegiellaj, julevsámegiellaj jali oarjjelsámegiellaj ? Vuosttaš sámegiel báhppa, Anders Porsanger jorgalii sámegillii muhtun osiid Ođđa testamenttas. Vuostasj sáme báhppa, Anders Porsanger, jårggålij åsijt Ådå testamentas nuorttasámegiellaj. Dieđát go don eará sápmelaččaid geat leat jorgalan Biibbala samegillii ? Dåbdå gus ietjá sámijt gudi li Rámátjårggålibmáj oassálasstám ? Min birra Mijá birra Sámi girkoráđđi Sámi girkkoráde Dearvvuođat Varrudága Doaibma Doajmma Min birra Mijá birra Neahttabáiki lea kristtalaš oskku ja sámi kultuvrra birra. Dán næhttabájke sisadno le risstalasj jáhkko ja sáme kultuvrra. Deaddel muhtin fáttá ja oza eambbo dáid birra: Lávvu, soahki, čáhci, dolla, eana ja girku. Vállji tiemáv jus siedá ienebuv diehtet: Låvdagoahte, soahke, tjáhtje, dållå, biejvve, ednam ja girkko. Neahttabáikkis leat njeallje giela: lullisámegiella, julevsámegiella, davvisámegiella ja dárogiella. Næhttabájkke gávnnu nielje giellaj: oarjjelsámegiellaj, julevsámegiellaj, nuorttasámegiellaj ja dárogiellaj. Sámi e-oskooahpahusa lea Sámi girkoráđđi ráhkadan, Norgga girku olis. Sáme e-jáhkkoåhpadus le åvddånahtedum Sáme girkkorádes Vuona girkkon. Sámi mánát ja nuorat galget ieža leat oasseváldin oskooahpahusas. Sáme máná ja nuora galggi årrot guovdátjin ietjasa jáhkoåhpadusán. Oahpahusa vuođđun galget leat sámi vásihusat ja báikkálaš sámi girkoeallin. Åhpadus galggá sáme åtsådallamijda ja bájkálasj sáme girkkoiellemij tjanáduvvat. Sámi vuoiŋŋalašvuohta galgá veahkehit eallimis birget. Sáme vuojŋŋalasjvuohta galggá viehkken iellemdádjadussaj. Sámi e-oskooahpahusa ráhkadeami lea ruhtadan Norgga girku oskooahpahus Buot stuorámus. Sáme e-jáhkkoåhpadus le åvddånahtedum dårjajn Størst av alt – prosjevta baktu mij le jáhkkoåhåadus Vuona girkkon. Oskooahpahus lea okta dain váldobargguin Norgga girku. Jáhkkoåhpadus le Vuona girkko ájnnasamos vuorodimij gaskan. Dál hukse girku systemalaš oskooahpahusa buohkaide geat leat gásttašuvvon ja leat gaskal 0-18 jagi. Nu girku láhčá vejolašvuođa mánáide ja nuoraide ovddidit iežaset oskku ja gullevašvuođa girkui masa sii gullet. Dálla dagáduvvá systemáhtalasj jáhkkoåhpadus gájkajda gaskal 0-18 jage gudi li gástaduvvam, mij galggá vuodov biedjat váj máná ja nuora máhtti åvddånahttet ietjasa jáhko aktijvuodav ja girkkov massta li oassen. Oahpa: Dolla Åhpav: Dållå 2. 2. It galgga Hearrá Ipmilat nama atnit duššálažžan. I galga Jubmela namáv dåssjen adnet. Mii galgat ballat Ipmilis ja ráhkistit su, amamet geavahit su nama vuordnumii, noidošeapmái, gielástallamii dahje beahttimii, muhto vai mii čuorvut Ipmilii buot heađisteamet, rohkadallat, máidnut ja giitit. Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj ep suv namán baháv sávada, garroda, dijdastalá, gielesta jalik bæhttala, ájnat gájkka niedan suv råhkådalá tjuorvvop, gijttep ja hievedip. Juohkehaččas lea namma. Juohkkahattjan le namma. Mii geavahit Ipmila nama go suinna háleštit rohkosa bokte, Ipmilbálvalusas ja go sutnje lávlut. Mij Jubmela namáv adnep gå Sujna ságastallap råhkålahttijn, Mæsson ja gå Sunji lávllop. Muhto menddo ollu olbmot – sihke nuorat ja ollesolbmot – geavahit Ipmila nama go leat soapmásii suhtan. Valla ilá ålos – nuora ja ållessjattuga aj – Jubmela namáv adni gå li suhttam juosik. Go gárrudat, de čuorvvut biro. Gå garroda de bærggalav tjuorvo. Leat go dán smiehttan ? Le gus dán birra usjudallam ? Geavat eará maid sáhtát dadjat jus fertet. Gávna ietjá moallánagáv majt máhtá adnet jus hæhttu. Oahpa: Girku Åhpav: Girkko Ipmilbálvalusat leat nu máŋgga hámi. Jubmeldievnastusá háme li lågådahkes Muhtun báikkiin lávlot sálmmaid gaskaáiggis, eará báikkiin ges hip-hop, ja muhtun báikkiin vel guktot seammá ipmilbálvalusas. Muhtem sajijn lávllu gasskaájge sálmajt, ietjá sajijn hip-hop, ja muhtem sajijn vas goappátjijt sæmmi jubmeldievnastusán. Girkus leat mis ipmilbálvalusat, mánnágástta, konfirmašuvdna, náitosat ja hávdádeamit. Girkkon li jubmeldievnastusá, gássta, konfirmasjåvnnå, hedja, hávddádusá. Dát dagut čájehit min risttalaš árvvuid. Dá dagu mijá ristagis árvojt vuojnnusij bukti. Ipmilbálvalus lea Ipmila ja olbmuidgaskasaš deaivvadeapmi bálvaleami ja rohkadallama bokte. Jubmeldievnastus le gånnå Jubmel ja almatja æjvvali råhkålvisá baktu. Sártnis áigu Ipmil juoidá muitalit dutnje. Sárnnedijn sihtá Jubmel juojddáv dunji javllat. Norggas leat Ipmilbálvalusat dábálaččat sotnabeaivvi dii. 11.00. Vuonan li jubmeldievnastusá álu sådnåbiejvijt kl.. 11.00. Sotnabeaivi danin go dát lea Jesusa bajásčuožžilanbeaivi. Sådnåbiejvve, danen gå dat le Jesusa bajástjuodtjelime biejvve. Dii. 11.00 danin go dolin galggai boanda beassat gusaid bahččit ovdal go manai girkui. Kl.. 11.00 danen gå båndor dålusj ájgen galgaj asstat gusájt båhtjet vuostak. Muhtumin lea Ipmilbálvalus maiddái maŋŋágaskabeaivve-. Valla muhttijn le jubmeldievnastus maŋŋela biejven. Maid dieđát du ruovttubáikki girkohistorjjás ? Mav diedá ietjat bájkálasj girkkohiståvrå birra ? Oahpa: Čáhci Åhpav: Tjáhtje Konfirmašuvdna Konfirmasjåvnnå Gásttas šaddat risttalaš girku miellahttun. Gásta baktu sjaddap oassen ristagis girkkos. Leat váhnemat ja risváhnemat geat dan dahket máná ovddas. Æjgáda ja fáddara máná åvdås dáv dahki. Konfirmašuvnnas váldá nuorra ieš ovddasvástádusa. Konfirmasjåvnån nuora ietja åvdåsvásstádusáv válldi. Danin lea lunddolaš ahte sii geat leat gástašuvvon, maiddái konfirmerejuvvojit girkus. Danen le luondulasj juohkkahattjaj guhti le girkkon gástaduvvam, girkkon aj konfirmeriduvvat. Konfirmašuvdna máksá duođašteapmi. Konfirmasjåvnnå mierkki duodastus. Konfirmašuvnnas duođašta Ipmil ahte lohpádusaid maid attii gásttas, ain gustojit. Konfirmasjåvnån duodas Jubmel jut loahpádusá majt gástan vattij, ájn li ájmon. Konfirmašunáiggis lea vejolaš smiehtadit lagabui iežat oskku, oahppat eambbo Biibbala birra, ságastallat risttalaš oskku birra, oahpásmuvvat girkuin, fuobmát ođđa jurdagiid eallima birra, ja váldit oasi girkolaš barggus sihke lagaš servvodagas ja máilmmis. Konfirmasjåvnnåájgen besa ienep diehtet ietjat jáhko birra, Rámáda birra ienebuv oahppat, ristagis jáhko birra ságastit, girkkuj oahppásin sjaddat, ådå ájádusájt oadtjot iellema birra, ja berustahttáj girkko, bájkálasj sebrudagá ja værálda åvdås. Mii lea deháleamos sivva dasa ahte áiggut konfirmerejuvvot ? Mij le ájnnasamos sivva gå sidá konfirmeriduvvat ? Makkár sávaldagat leat dus iežat konfirmašunáiggi ektui ? Mav ietjat konfirmasjåvnnåájge gáktuj sávada ? Loga eambbo konfirmašuvnna birra das. Lågå ienebut konfirmasjåvnå birra Oahpa: Lávvu Åhpav: Låvdagoahte Ipmilbálvalus lávus ? Jubmeldievnastus låvdagoaden Vásse 300 jagi ovdal go vuosttaš kristtalaččat besse Ipmilbálvalusa ávvudit sierra girkoviesuin. 300 jage gållin åvddål vuostasj ristagisá sierra girkkojt oadtjun. Dassážii ávvudedje Ipmilbálvalusaid priváhta ruovttuin. Dallutjij lidjin siján dábálattjat jubmeldievnastusá priváhta gådijn. Oktasašvuohta bođii ovdan dainna ahte juohkehaš lei mielde hábmemin bottu. Muhtumat málestedje, earát ges lávlo, muhtumat lohke teavsttaid, muhtumat bukte profetiijaid jnv.. Árvvedip jubmeldievnastus dáhpáduváj bievddegátten, gånnå aktijvuohta åvddån bådij navti váj juohkkahasj ietjas láhkáj viehkedij, muhtema biebmov dahkin, muhtemijn lidjin lávllaga fáron, muhtema tevstajt låhkin, muhtema profeterijin jnv.. Go girkuid hukse šattai daid vuođđun romalaš dállodoallu mas lávejedje čoahkkanit beavddi birra. Gå girkko tsieggiduvvin de lij daj vuodo romalasj goade gånnå guhkesbievdij birra tjåhkanin. Viesu isit čohkkái beavdegeažis. Áhttje tjåhkkåhij bievde badjegietjen. ávvu lea maid leamaš ” Ipmilbálvalusa ” báikin. Låvdagoaden li aj læhkám ” jubmeldievnastusá ”. Boaššu lei bassi dávviriid ja borramuša báiki. Boassjo lij ájlis gávnij ja biebmo sadje. Boaššu lea árvvusadnon lávu eanemus suddjejuvvon báikin. Ii oktage oaččo dan duolbmat dahje dan badjel njuikut. Boassjo le agev læhkám suoddjidum sadje låvdagoaden man sinna ij aktak galga duolmmot jali badjel lávkkit. Jus galgat bassi eahkedismállásiid ávvudit lávus, de livččii lunddolaš bidjat eahkedismállásiid dávviriid boššui. Jus galggap iehkedismállásav låvdagoaden ávvudallat, de le luondulasj iehkedismálesåsijt boassjuj biedjat. Ovdamearkadihte lea riekta bidjat Biibbala boššui. Duola dagu le riekta Rámádav boassjuj biedjat. Biibal han lea sihke “ almmálaš láibi ” ja bassi dávvir. Rámát le ham ” lájbbe almes ” ja aj ájlis gávnne. Lávus leat dábálaččat leamaš fásta sajit bearrašii. Låvdagoaden li aj læhkám stuoves saje fámilljaj. Áhči ja eatni sajit leat leamaš boaššu lahka, árrana goabbáge bealde. Iednen ja áhtjen libá tjåhkkåham boassjo lahka, valla makkir bielen målssu guovlos guovlluj. Jus galgá Ipmilbálvalusa ávvudit lávus, de livččii lunddolaš ahte báhppa čohkká boaššu lahka. Jus låvdagoaden galggá jubmeldievnastus de le luondulasj báhppa tjåhkkåj sajen mij le boassjo buohta. Árran lea eallingáldu symbolan. Árran, dållåsadje, le symbåvllå iellemgállduj. Midjiide livččii lunddolaš atnit árrana Kristus-symbolan. Midjij hiehpá árranav adnet symbåvllån Jesusij. Son lea máilmmi čuovggas. Sån le værálda tjuovgga. Mii geasuhuvvot árrana čuvgii ja lieggasii. Árrana tjuovggaj ja lieggasij gæssup. Árran lea lunddolaš čoahkkebáiki. Árran le luondulasj tjåhkanimsadje. (Tore Johnsen, Tromsa, 15.09.2006) (Tore Johnsen, Tromsø, 15.09.2006) Oahpa: Beaivi Åhpav: Biejvve Leat risttalažžan Ristagissan liehket Vuosttamuččat geat osko Jesusii gohčoduvvo risttalažžan Kristusa nama mielde. Vuostatja gudi Jesusij jáhkkin ristagissan nabdeduvvin, Kristus namá diehti. Oskut Ipmilii lea luohttit sutnje. Jubmelij jáhkket le sunji luohtedit. Dat boahtá váimmus. Dat vájmos boahtá. Ii dan sáhte duođaštit sániiguin, ii dan sáhte čájehit dahje čilget dieđalaš teoriijaiguin. Ij máhte bágoj baktu duodastuvvat, ij ga diedalasj teorijaj baktu duodastuvvat jali tjielggiduvvat. Diehttelas dát ii mearkkaš ahte ii galgga geahččalit áddet jierpmálaččat dán, muhto osku dahje ráhkesvuođa, dan ii sáhte čilget. Diedon ij dát mierkki ij besa gæhttjalit jergajnis dádjadit, valla jáhkket jali iehttset, dat ij máhte tjielggiduvvat. Dan ferte vásihit. Dav hæhttu iesj vásedit. Máŋgga olbmo dovdet oadjebassan go Ipmilii oskot. Moaddása dåbddi ietjasa jasska gå Jubmelij jáhkki. Sáhttá leat váttis jáhkkit ahte Jesus lei Ipmila bárdni. Soajttá liehket gássjel jáhkket Jesus le ednama nanna viessum. Mii geat dál eallit, eat sáhte Jesusa oaidnit, muhto mii dovdat muitalusa su birra, go lea su birra čállon Biibbalis. Mij gudi uddni viessop ep besa Jesusav vuojnnet, valla dåbddåp histåvråv suv birra, danen gå suv birra le Rámádin tjáledum. Manne don oskkut Jesusii ? Manen dån Jesusij jáhká ? Manne lea muhtumin váttis oskut Jesusii ? Manen le muhttijn gássjel Jesusij jáhkket ? Oahpa: Eana Åhpav: Ednam Ádjá muitalus Aajja subtsas Áddjá muitala dan birra go su máttaráddjá galggai heajaide. Aajja subtsas dallutjis gå suv máttaráddjá hejajda galgaj. Lei guhkes vázzinmátki, ii ge joavdán seamma beaivvi. Sujna lij guhka váttsos ja ittjij avtan biejven jåvsåda. Son šattai ijastit muhtun balssaid láhka jávregáttis. Hæhttuj ijástallat muhtem båvnij guoran jávrregátten. Nubbi iđit go morihii, de fuomášii ahte lei oađđán olbmohávddiid gaskkas. Gå idedis vas smaredij de ájtsaj oadám lij moadda ráboj gassko. Muhto son ii ballan. Valla ittjij ballá. Son lei gullan man váttis lei riddui fievrridit sin, guđet jápme duoddaris. Girku lei rittus, ja dohko lei váttis goastat dalle go eai lean geainnut. Gullam lij man gássjel lij suvddet jábbmegijt váres vuolus gitta merragáddáj gånnå girkko lij gå ællim vedja. Danin lávejedje olbmot hávdádit fulkkiidis luonddus. Danen lagámusá luonnduj hávddádin. Dalle eai lean hávdádannjuolggadusat nu mo dál. Dalloj ettjin gávnnu njuolgadusá dan hárráj. Jábmit galget áinnas veallát dábálaš johtingeainnu lahka, go dalle eai lean menddo okto báhcán dan botta go veallájedje ja vurde bajásčuožžileami. Sij gudi jábmin beras lulujin vuojŋadallat lahkusin dåppe gånnå ulmutja båhtin mieddel, navti ettjin dárbaha liehket aktugattja madi bajástjuodtjelimev vuordatjin. Dan botta besse gullat go olbmot johte meattá ealuin. Vuordedijn bessin gullat gå ulmutja jåhtålin mieddel æloj. Sáhtte hervvoštallat misiid ruovgamiin. Bessin hávsskudallat jienaj daj smáv miesijs ma ruovggin áldostis gávnnat. Nu guhká go ealli olbmot eai muosehuhttán jábmiid dárbbaškeahttá, de besse ráfis vuoiŋŋastit Nav guhkev gå sij gudi viessu e dåssjev háreda sijáv gudi li jábmám, de bessin ráfen idjadit. Dát muitalus lea jápmima birra. Dát subtsas le jábmema birra. Biibbal dadjá ahte mii " oađđit jápmimii " go jápmit (1 kor 15, 18). Rámát javllá " láhppup " gå jábmep (1 kor 15, 18). Muhtun beaivve boahtteáiggis galgá Jesus boahtit ruovttoluotta máilmmi gonagassan. Akti boahtteájgen galggá Jesus ruopptot boahtet værálda gånågissan. Son áigu vuođđudit riikas mas ii leat šat mihkkige bahá. Galggá ietjas rijkav vuododit gånnå ij desti makkirak bahá gávnnu. Man láhkái smiehtat don jápmima ja hávdádeami birra ? Makkir aktijvuohta le dujna jábmemij ja hávddádallamij ? Oahpa: Lávvu Åhpav: Låvdagoahte Šaddos du dáhttu, mo almmis nu maiddái eatnama alde. 3. Sjaddus duv sidot nav gåk almen nav aj ednama nanna Dán rohkosis rohkadallat ahte Ipmila dáhttu galgá šaddat buot áššiin ja juohke olbmos. Dán råhkålvisán råhkådallap Jubmela sidot galggá dáhpáduvvat juohkka gávnen ja almatjin. Ipmil hálddaša buot, muhto bahás vuoiŋŋat sáhttet váldit olbmuid iežaset háldui. Gájkka le Jubmela háldon, valla bahás vuojŋŋanisá soajtti almatjij mielajt doalvodahttet. Mii rohkadallat ahte Ipmila dáhttu galgá šaddat, ja mii rohkadallat ahte Ipmila dáhttu stivrešii min, eallimiiddámetguin, bearrašiiddámetguin, sogaideametguin, searvegottiideametguin, girkuineamet, báhpaideametguin ja jođiheddjiideametguin min giliin, gávpogiin ja riikkain. Råhkådallap Jubmela sidot luluj dáhpáduvvat, ja galggap råhkådallat Jubmela sidot mijájt stivrri aktan mijá iellemijn, fámiljajn ja slevtajn, tjoaggulvisájn, girkkojn, báhpa ja åvddåulmutja mijá bájkijn, stádajn ja lándan. Dorvvastan go Ipmilii ? Luohtedav gus Jubmelij ? Luohtán go iežan áhččái ja eadnái ? Luohtedav gus ietjam áhttjáj ja æddnáj ? Áiggun dávjá dahkat dakkára maid mu váhnemat eaba suova... Čájehuvvo maŋŋá ahte soai diđiiga mii lei riekta, mun livččen galgan guldalit sudno ráđiid ! Álu sidáv dahkat masi ietjam æjgáda æbá guorrasa.. maŋŋela tjielggá galgalulujiv sunnuv gulldalit gå buorebut mujsta árvvedijga gåktu dal dájna gævvá. Ja Ipmil diehtá mii lea buorre munnje. Ja Jubmel – sån diehtá mij munji le vuogas. Danin háliidan áinnas dadjat: “ Šaddos du dáhttu”.Jáhkát go lea álki dahje váttis dahkat dan maid Ipmil háliida, ii fal nu mo ieš háliidat ? Danen hálijdav javllat – sjaddus duv sidot. Jáhkák gå le álkke jali gássjel dahkat dav mav Jubmel sihtá ienni gå dav majt iehtja sidá dahkat ? Dávjá in leat áibbas sihkkar mii Ipmila dáhttu lea. Álu ep rat diede mij Jubmela sidot le. Ođđa testameantta evangeliat muitalit juoidá dan birra mo Ipmila plána olbmuid várás lea, ja oahpahus girkus muitala maid juoidá. Ådå testamenta evangeliuma subtsasti mij Jubmela pládna almatjijn le, ja girkko åhpadusá birra. Dalle beasan diehtit eambbo das, mii Su dáhttu lea. De besav diehtet ienebuv mij Suv sidot le. Lea ollu mii dáhpáhuvvá mii ii dáidde leat Ipmila dáhtu mielde. Ållu dáhpáduvvá mav Jubmel ihkap ij sidá luluj dáhpáduvvat. Soahti ja heahti leat ovdamearkkat. Doarro ja nieda li dákkir hæjos dáhpádusá. Lea min iežamet duohken háliidit go dahket buriid, vai diktit go iežamet dahkat baháid maid. Almatjij duogen le jus galggap buorre diŋgajt galggap dahkat, jali jus aj nievres diŋgajt dahkap. Buot dain, mii dáhpáhuvvá, lea bálggis Ipmila lusa. Juohkka dáhpádusán le gæjnno Jubmelij. Ipmila buorre ja árbmugas dáhttu gal šaddá min rohkadalakeahttá, muhto dán rohkosis mii rohkadallat ahte dat šattašii dáppe min luhtte ge. Jubmela buorre ja ármmogis sidot sjaddá vájku ep råhkådalá, valla dánna råhkålip mijá lunna aj sjaddá. Mo dat dáhpáhuvvá ? Gåktus de ? Dat dáhpáhuvvá go Ipmil hehtte buot bahás áigumušaid ja meanuid mat bohtet beargalagas, máilmmis ja min suttolaš oaččis. Dat eai dáhto min atnit Ipmila nama bassin eai ge diktit su riikka boahtit. Gå Jubmel doadjá ja vuostelt gájkka bahás sidodav, bærggala ja værálda ájggomusájt, mijá iehtjama oattjev mij mijáv ij sidá Jubmela namáv ájllisin adnet jalik rijkas mijá lusi boahtet. Muhto Ipmila dáhttu šaddá go son nanne min ja bisuha min sánis ja oskkus gitta min maŋimuš boddui. Dajna mijáv gievrrot ja várjjal bágujnis ja jáhkon mijá viessomájgev. Dat lea su árbmugas ja buorre dáhttu. Dát le suv buorre ja ármmogis sidot. Oahpa: Girku Åhpav: Girkko Suorssá girku Sorsele girkko Suorssá girkus lea ivdnás glássagovva mas sámenisson rukses máttasámi gahpiriin doallá njuoratmáná salas, ja sámenieida davvisámi gahpiriin geahčada olmmošjovkui geat birastahttet Jesusa. Sorsele girkkon le bájnos glássamálak sáme motijvajn. Sámenissun ruoppsis oarjjelsáme gahperijn anet mánátjav fármen ja sámenæjttso nuorttalap sámegahperijn gehtjat juohkusij gudi Jesusa birra tjuodtju. Dát olbmot ges leat gárvodan nu mo lei dábálaš Jesusa eallinguovllus ja – báikkis. Sij li gárvodum dagu lij dábálasj Jesusa ájgen. Ovddabealde govas lea fádnušaddu. Båsskå le mállaga åvddågietjen. Oahpa: Lávvu Åhpav: Låvdagoahte Oahpa: Dolla Åhpav: Dållå 6. 6. It galgga rihkkut náittosdili I galga gállasjvuodav doadjet Mii galgat ballat Ipmilis ja ráhkistit su, vai mii eallit buhtes ja gudnálaš eallima sániiguin ja daguiguin, ja juohkehaš galgá ráhkistit ja gudnejahttit náittosguoimmis. Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj rájnnasin ja vigedibmen ájádusájn, bágojn ja bargojn viessop. Gállasjguojmitja galggaba guojmeska iehttset ja guddnedit. Dat guđet leat buorit nubbi nubbái, leaba maid oskkáldasat nubbi nubbái, nu ahte sudno oktavuohta lea báidnojuvvon buorrevuhtii ja rehálašvuhtii. Juohkkahasj galggá gállasjvuodav vieledit, ja aktisasj iellemav suoddjit. Gudi guhtik guojmeska iehttseba, libá åskulattja, váj aktijvuodan le hávsske ja duohtavuohta. Maid dat mearkkaša, “ Náittosdili rihkkut ” ? Majt dat sisadná ” gállasjvuodav doadjet ” ? Lea go dát, ahte náittosguoimmit mannaba goabbat sadjái ? Le gus gå gállasjguojmitja nubbe nuppes sirraba ? Ahte guovttis geat orruba ovttas, heaitaleaba ? Guovtes gudi aktan årroba sirraba ? Vai lea go eambbo ? Jali le gus juoga ienep ? Oahpa: Girku Åhpav: Girkko Ipmilbálvalus lávus ? Jubmeldievnastus låvdagoaden ? Sáhttá go ipmilbálvalusa ávvudit lávus ? Máhttep gus jubmeldievnastusáv låvdagoaden ásadit ? Báiki mas dovdá oktasašvuođa dollagáttis, lea maid latnja mas sámegiella, sámekultuvra ja sámi árvvut lunddolaččat bohtet oidnosii. Sadje gånnå dåbddå aktijvuodav dålå birra, ladnja gånnå sáme giella, kultuvrra ja árvo luondulattjat åvddån båhti. - Lávvu lea vuogas. - Låvdagoahte le sáme tællta mij le praktihkalasj ja vuogas. Olbmuid oktasašvuođadovdu iešguđetge báikkiide leat nannosit čadnon dihto dovdduide ja vásáhusaide jus dáinna báikkiin. Makta ulmutja dåbddi gullevasjvuodav muhtem bájkkáj boahtá konkrehta dåbdojs ja åtsådallamijs bájkes. Sáhttet leat sihke buorit ja fuones vásáhusat. Åtsådallama soajtti liehket negatijva ja positijva. Leat báikkit maidda liikot, ja báikkit maidda eat liiko. Juohkkahattjan li bájke majt lijkkuji ja majt e lijkku, ja dát målssu persåvnås nubbáj. - Lávu jorbes hápmi ovddida oktasašvuođa. - Låvdagoade jårbbis hábme gåvvit aktan lip. Árran lea maid jorbbas. Árran le aj jårbbis. Dakkár jorbes hápmi sáhttá maid čájehit ahte buohkat leat seammaárvosaččat. Dát soajttá aj mierkkit juohkkahattja li sæmmi dásen ja li avtaárvvusattja. Naba suovva mii loktana árranis ? Na suovva mij badján dålås låvdagoade gassko ? Dát sáhttá ovddastit rohkosiid mat badjánit Ipmilii. Dat soajttá mierkkit råhkålvisájt ma Jubmelij bajás manni. Mo jus čilge ahte Bassi Vuoigŋa lea dego suovva ? Na jus tjielggip Ájlis Vuojŋŋan le suovva ? - Mii sáhttit vásihit Ipmila lagasvuođas lávus, girkolanjas ja luonddus. - Bessap åtsådallat aktijvuodav Jubmelijn låvdagoaden, girkkon ja luondon. Na, juohke sajis. Juohkka sajen ajtu. Ipmila ii sáhte giddet dihto báikkiide. Jubmel ij ietjas dibde mierreduvvat muhtem bájkijda. Mii lea buorre dainna go ipmilbálvalusa ávvuda eará báikkiin go girkus ? - Bessap åtsådallat aktijvuodav Jubmelijn låvdagoaden, girkkon ja luondon. Manne / manne ii galggašii dan dahkat ? Jubmel ij ietjas dibde mierreduvvat muhtem bájkijda. Doaibma Doajmma Sámi girkoráđđi Sámi girkkoráde Dearvvuođat Varrudága Doaibma Doajmma Mainna bargá Sámi girkoráđđi ? Majna sáme girkkoráde barggá ? Norgga girku Sámi girkoráđđi lea Girkočoahkkima sámi girkoeallinorgána mii galgá ovddidit, gáhttet ja ovttastahttit Norgga girku sámi girkoeallima. Sáme girkkoráde Vuona girkkon le Girkkotjåhkanime sáme girkkoiellema orgádna. Ráde galggá åvdedit, suoddjit ja aktidit sáme girkkoiellemav Vuona girkkon. Sámi girkoráđi bargguide gullet buot áššit mat ráđi mielas gusket sámi girkoeallima. Sáme girkkoráde bargguj gullu gájkka ássje ma ráde milta sáme girkkoiellemij gulluji. - Sámi girkoráđđi ovdánahttá oahpponeavvuid oskuoahpahussii, ealáskahttá sámi sálbmalávluma, ráhkadahttá sámi liturgiija. - Sáme girkkoráde åvddånahttá jáhkkoåhpadusá dárbbagijt, sáme sálmajt ællástahttá, sáme liturgijav dahká. - Sámi girkoráđđi áigu sámi nuoraid háhkat girkolaš bálvalussii. - Sáme girkkoráde sihtá sáme nuorajt åttjudit girkkolasj dievnastussaj. - Sámi girkoráđi áigu nannet sámi girkoeallima davviriikkaid ja Ruošša riikkarájiid rastá. - Sáme girkkoráde sihtá sáme girkkoiellemav nannit rájáj rastá nuorttarijkaj lándajn ja Ruossjan. - Sámi girkoráđđi ovttasbargá miehta máilmmi eamiálbmogiiguin Girku máilmmiráđi bokte. - Sáme girkkoráde barggá Girkko væráltráde baktu álggoálmmugij åbbå væráldav miehtáj. Oahpa: Čáhci Åhpav: Tjáhtje Vuolggahusgohččun Rájadusgåhttjom Jesus loaiddastii sin ovdii ja sártnui sidjiide: Gulldalup mijá Hærrá Jesus Kristusa gåhttjomav ájlis gástadusá birra: Munnje lea addojuvvonbuot fápmu almmis ja eatnama alde. Munji le gájkka fábmo almen ja ednamin vatteduvvam. Vulget dan dihtii ja dahket buot álbmogiid máhttájeaddjin, Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit: gásttašettiin sin Áhči ja Bártni ja Bassi Vuoiŋŋa nammii gástadattijn sijáv Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán ja oahpahettiin sin doallat buot dan maid mun lean gohččun din doallat. ja åhpadihtit sijáv gájkka mujsta vaddem budájt anodit. Ja gehččet, mun lean dinguin buot beiiid gitta dálá máilmmi loahpa rádjái. Ja mån lev dijá lunna gájkajt biejvijt gitta værálda nåhkåmij. (Matt 28, 18-20) Meg er gitt all makt i himmel og på jord. Oahpa: Čáhci Åhpav: Tjáhtje Smiehta vuos dáid: Usjudalá vuostak dán birra: Ž Mo jáhkát lea jus olmmoš šaddá váhnemin nuppelotjahkásažžan ? Ž Gåktu jáhká le æjgádin sjaddat lågenanjagágin ? Ž Maid jáhkát livččii váddáseamos jus váhnen šaddá nuorran ? Ž Mij jáhká soajttá ienemus hásstalussan sjaddat gå galggá nuorran æjgádin sjaddat ? Ž Mo jáhkát leat máná vuostá šaddat go ii leat irgi ? Ž Gåktu jáhká le iesselissan sjaddat stuoves gasskavuoda ålggolin ? Loga muitalusa Márjjá birra Lukas 1, 26-38. Lågå subttsasav Maria birra Lukasin 1, 26-38. Ž Man birra lea dát teaksta ? Ž Mij le dán tevsta sisadno ? Ž Mii fáttáid meannuda teaksta ? Ž Makkir tiemá li fáddan tevstan ? Ž Mii lea du mielas čalbmáičuohcci dán teavsttas ? Ž Majt usjudalá gå tevstav lågå ? Ž Geaiguin deaivvadit dán muitalusas ? Ž Gejt iejvvip subttsasin ? Ž Maid beassat Márjjá birra diehtit ? Ž Majt oadtjop diehtet Maria birra ? Maid beassat eŋgela Gabriela birra diehtit ? Majt oadtjop diehtet ieŋŋgila Gabriela birra ? Mo reagere Márjá go eŋgel boahtá su lusa ? Ž Majt Maria dahká gå oadtju ieŋŋgilav guossáj ? Ž Mii lea eŋgela sáhka Márjái ? Ž Majt ieŋŋgil Mariaj javllá ? Ž Manin lea Márjá fuolas go gullá eŋgela sága ? Ž Mij le Maria måråj dasi majt ieŋŋgil subtsas ? Ž Maid muitala eŋgel Ipmila birra ? Ž Majt ieŋŋgil Jubmela birra javllá ? Ž Geas sáhttet min áiggis leat sullásaš vásáhusat go Márjjás ja Jovssehis ? Ž Gej soajttá sæmmi lágásj åtsådallama dagu Maria ja Josef uddni ? Ž Man láhkái deaivvadit odne áhpehis nuoraid ? Ž Gåktu nuora gudi uddni iesselissan sjaddi vuosstáj váldeduvvi ? Ž Mo orru du mielas go nuorat ávžžuhuvvojit váldit abortta ? Ž Majt usjudalá dan birra gå muhtem nuora hasoduvvi tsuovkkanittjat ? ŽMan láhkái galggašeimmet deaivvadit nuorra nieiddaid ja bártniid geat šaddet váhnemin ? ŽGåktu beras lulujin nuorra næjtso ja báhtja gudi æjgádin sjaddaba, vuosstáj váldeduvvat ? Loga muitalusa oktii vel, ja smiehtas dán: Lågå subttsasav ájn akti ja usjudalá dán birra: Ž Maid sáhttit dahkat nuoraid ovddas geat šaddet váhnemin ? Ž Majt máhttep dahkat nuoraj åvdås gudi æjgádin sjaddaba ? Ž Mo sáhttet nuorat geat šaddet váhnemin beassat vásihit ahte Ipmil lea sin fárus, nu mo Ipmil lei Márjjá ja Jovsseha fárus ? Ž Gåktu máhtti nuora gudi æjgádin sjaddi vásedit Jubmel le sijá siegen, dagu Jubmel lij Maria ja Josefa siegen ? Oahpa: Soahki Åhpav: Soahke Gullevašvuohta muhtumiidda dahje historjái Muhtemijda jali muhtem histåvrråj gullut Muhtumat leat nu lihkoš ahte sis leat áhkut ja ádját geaiguin besset juohkit vásáhusaid. Muhtema li vuorbálattja gå siján li áhko ja ádjá gej siegen bessi aktan vásedit. Gullevašvuohta geaidda nu dahje historjái addá identitehta. Muhtemij jali muhtem histåvrråj tjanádum liehket vaddá identitehtav. Midjiide leat muittut lieggasat ja dehálaččat. Mujto li gærrása ja ájnnasa. Iežat soga historjá lea mávssolaš danin go addá dutnje identitehta maid sáhtát viidásut addit boahtte bulvii. Ietjat slevta histåvrrå le árvulasj danen gå dat dunji identitehtav vaddá mav boahtte buolvvaj máhtá åvddån buktet. Oza dieđuid sogat birra ovttas áhkuin, ádjáin dahje earáin du lagasbirrasis ! Gávnada ienep slevta birra áhko jali ádjá siegen jali iehtjádij siegen ietjat lahkusin ! Oahpa: Lávvu Åhpav: Låvdagoahte Basuhuvvos du namma. 2. Båhtus duv rijkka Mii rohkadallat ahte Ipmila riika galgá boahtit min lusa dáppe eatnamis, ja ahte boahtá buot olbmuide eatnanspáppas. Råhkådallap Jubmela rijkka galggá boahtet diehki ednamij mijá lusi, ja jut luluj boahtet juohkka ulmutjij ålles væráldin. Lea vuosttažettiin Jesus mii čájeha midjiide maid Ipmila riika lea. Gájkinåvdemusát Jesus dat vuoset man lágásj Jubmela rijkka le. Go lohkat Biibbalis, de oahpásmuvvat Jesusiin. Gå Rámádav låhkåp de dåbddågoahtep Jesusav. Maid son dagai ? Mav dagáj ? Maid son dajai ? Majt javlaj ? Mii dáhpáhuvai olbmuiguin su birrasis ? Mij dáhpáduváj sijáj gudi suv birra lidjin ? Maid dat duođaid máksá, ahte Ipmila riika boahtá eatnamii ? Majt dat mierkki gå Jubmela rijkka ednamij boahtá ? Máksá go dát ahte oažžut áibbas buorre máilmmi mas buohkat leat álo šiega guđet guimmiideaset, vai sáhttá go máksit juoidá eará ? Mierkki gus mij åbbå buorre væráldav oadtjop gånnå juohkkahasj le lådje ietjas guojmmealmatjij vuosstij, jali soajttá gus mierkkit juojddá ietján ? Ipmil háliida ahte mii buohkat galgat boahtit su lusa, son čuorvu min ja ohcá láhppon mánáidis su Bassi vuoiŋŋa bokte. Jubmel sihtá gájka galggap sunji boahtet, ja sån mijáv gåhttju ja ietjas láhppum mánájt åhtså, ietjas Ájlis Vuojŋŋanisá baktu. De oahpaha ja veahkeha Bassi vuoigŋa min bálvalit Ipmila, ja čilge min čállosiid – nu ahte beassat dovdat Ipmila almmálaš fámu dáppe eatnamis. Ja de åhpat ja viehket Ájlis Vuojŋŋanis mijájt Jubmelij råhkådallat ja tjielggi midjij dav mij le tjáledum – váj bessap dåbddåt Jubmela almmelasj fámov dáppe ednamin. Ipmila riika gal boahtá iešalddis min rohkadalakeahttá, muhto dán rohkosis mii rohkadallat ahte dat boađášii min lusa ge. Jubmela rijkka ietjastis bådisj vájku ep råhkådalá, valla dánna råhkådallap mijá lusi aj boahtá. Mo dat dáhpáhuvvá ? Gåktus de ? Dat dáhpáhuvvá go almmálaš Áhčči addá midjiide Bassi Vuoiŋŋas, nu ahte mii oažžut árpmu oskut su bassi sátnái ja eallit su dáhtu mielde sihke dáppe dán áiggis ja dasto agálašvuođas. Gå mijá Almenáhttje midjij ájlis Vuojŋŋanisástis vaddá vaj mij suv ármos ájlis báhkusis jáhkkep ja sujna dán ja ihkeva ájgen viessop. š Jesus vástidii sutnje: «Mieđit dal dán ! Jesus gástašuvvo Láhka (2009:724) našuvnnalaš unnitloguid ja unnitlogugielaid birra Láhka (2009:724) rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra / Fábmuj boahtá I:2010-01-01 / Gájkkásasj biejadusá 1 § Dát láhka sisdoallá njuolggadusaid našuvnnalaš unnitloguid, našuvnnalaš unitlogugielaid, hálddahusguovlluid ja rievtti birra geavahit unnitlogugielaid hálddahuseiseválddiid ja duopmostuoluid luhtte ja njuolggadusaid muhtin geatnegasvuođaid birra ovdaskuvladoaimmas ja boarrásiidfuolahusas. 1 § Dán lágan li biejadusá rijkalasj unneplågoj, rijkalasj unneplågogielaj ja tjuottjudusguovloj birra ja riektá birra unneplågogielajt ávkkit tjuottjudusfábmudagájn ja duobbmoståvlåjn, ja märrádusá muhtem välggogisvuodaj birra åvddåskåvlådåjman ja vuorrasijhuvson. Láhka sisdoallá maid njuolggadusaid lága geavaheami čuovvuma birra. Lágan li aj biejadusá lága adnema dåbelijtjuovvoma birra. 2 § Juvddálaččat, romálaččat, sápmelaččat, ruoŧasuopmelaččat ja duortnusleagihat leat našuvnnalaš unnitlogut Ruoŧa geatnegasvuođaid mielde mat čuvvot Eurohparáđi rámmakonvenšuvnna suoji birra našuvnnalaš unnitloguide (SÖ. 2 § Rijkalasj unneplågo li juvdára, roma, sáme, svieriksuobmelattja ja duornosliegega Svieriga välggogisvuodaj milta Europaráde rábmakonvensjåvnå hárráj rijkalasj unneplågoj suoddjima birra (SÖ. 2000:2)ja eurohpalaš njuolggadusa riikaoasse- dahje unnitlogugielaid birra (SÖ. 2000:2) ja europalasj njuolgadusá rijkadajva- jali unneplågogielaj birra (SÖ. 2000:3). 2000:3). Giellalágas (2009:600) almmuhuvvo ahte našuvnnalaš unnitlogugielat leat suomagiella, jiddisch, meängiella, románi chib ja sámegiella. Giellalágan (2009:600) diededuvvá rijkalasj unneplågogiela li suomagiella, jiddisj, meängiella (meänkieli), románagiella (romani chib) ja sámegiella. 3 § Hálddahuseiseválddit galget go dárbbašuvvo heivvolaš vuogi mielde juohkit dieđuid našuvnnalaš unnitloguide sin rivttiid birra dán lága mielde. 3 § Tjuottjudusfábmudagá galggi gå la dárbbo sjiehtesláhkáj diededit rijkalasj unneplågojda sijá rievtesvuodaj birra dán lága milta. 4 § Giellalágas (2009:600) almmuhuvvo ahte stáhtas ja gielddain lea sierra ovddasvástádus suddjet ja ovddidit našuvnnalaš unnitlogugielaid. 4 § Giellalágan (2009:600) diededuvvá sebrudagán la sierra åvdåsvásstádus suoddjit ja åvddånahttet rijkalasj unneplågogielajt. Stáhtta ja gielddat galget maid muđui ovddidit našuvnnalaš unnitloguid vejolašvuođaid doalahit ja ovdánahttit kultuvrraset Ruoŧas. Sebrudahka galggá ietján aj åvddånahttet rijkalasj unneplågoj máhttelisvuodajt anodit ja åvdedit kultuvrasa Svierigin. Mánáid ovdáneapmi kultuvrralaš identitehtas ja geavaheapmi iežas unnitloguielas galgá erenoamážit ovddiduvvot. Mánáj kultuvralasj identitehta åvdedibme ja unneplågogielasa ávkkim galggá sierraláhkáj åvddånahteduvvat. 5 § Hálddahuseiseválddit galget addit našuvnnalaš unnitloguide vejolašvuođa váikkuheapmái jearaldagain mat gusket sidjiide ja nu guhkás go lea vejolaš ráđđádallat unnitloguid ovddasteddjiiguin dakkár jearaldagain. 5 § Tjuottjudusfábmudagá galggi rijkalasj unneplågojda vaddet máhttelisvuodav bájnatjit ássjijn ma sidjij guosski ja guhkás máhttelis rádedit unneplåhkoåvdåstiddjij dakkár ássjijn. Hálddahusguovllut Tjuottjudusguovlo 6 § Hálddahusguovlun suomagiela várás oaivvilduvvojit gielddat Botkyrka, Eskilstuna, Jiellevárre, Hallstahammar, Haninge, Haparanda, Huddinge, Håbo, Giron, Köping, Bájil, Sigtuna, Solna, Stockholm, Södertälje, Tierp, Upplands Väsby, Upplands-Bro, Uppsala, Älvkarleby, Österåker, Östhammar ja Övertorneå. 6 § Tjuottjudusguovllon suomagiellaj li kommuvna Botkyrka, Eskilstuna, Váhtjer, Hallstahammar, Haninge, Haparanda, Huddinge, Håbo, Giron, Köping, Bájil, Sigtuna, Solna, Stockholm, Södertälje, Tierp, Upplands Väsby, Upplands-Bro, Uppsala, Älvkarleby, Österåker, Östhammar ja Övertorneå. Hálddahusguovlun meängiela várás oaivvilduvvojit gielddat Jiellevárre, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå. Tjuottjudusguovllon meängiellaj li kommuvna Váhtjer, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå. 7 § Eará gielddat go dat mat almmuhuvvojit 6 § sáhttet maŋŋel almmuheami oažžut gullat hálddahusguvlui suomagiela, meängiela dahje sámegiela várás. 7 § Ietjá kommuvna gå ma diededuvvi 6 § máhtti diededime maŋŋela bessat suomagiela, meängiela jali sámegiela tjuottjudusguovlluj. Mearrádus ahte okta gielda galgá oažžut gullat ovtta hálddahusguvlui váldo ráđđehusas. Märrádusáv vaj kommuvnna galggá tjuottjudusguovlluj oadtjot bessat, váldeduvvá ráddidusás. Ráđđehus oažžu mearridit njuolggadusaid dakkár eaktodáhtolaš searvama birra hálddahusguvlui. Ráddidus oadtju biejadusájt tjuottjudusguovlluj diededit dakkár iesjmiedogis säbrrama birra. 8 § Ovttaskasain lea riekti geavahit suomagiela, meängiela ja sámegiela iežaset njálmmálaš ja čálalaš oktavuođain ovttain hálddahuseiseváldiin man geográfalaš doaibmaguovlu ollát dahje muhtin muddui oktiivástida unnitlogugiela hálddahusguovlluin. Riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav fábmudagájn ávkkit 8 § Aktugattjajn la riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav ávkkit ietjasa njálmálasj ja tjálalasj aktavuodajn tjuottjudusguovlujn man geográfalasj doajmmabájkke ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu unneplågogiela tjuottjudusguovlujn. Dát lea gustojeaddji áššiin main ovttaskas lea oassebealli dahje sadjásaš oassebeallái, jus áššis lea oktavuohta hálddahusguovlluin. Dat gullu ássjijda gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj, jus ássjen la tjuottjudusfábmudahkaj tjanos. Jus ovttaskas geavaha suomagiela, meängiela dahje sámegiela dakkár áššis, de lea eiseválddis geatnegasvuohta addit njálmmálaš vástádusa seamme gillii. Jus aktugasj suomagielav, meängielav jali sámegielav ávkki dakkár ássjen, la fábmudahka vielggen njálmálasj vásstádusáv sämmi giellaj vaddet. Ovttaskasain mat váillahit juridihkalaš veahki lea dasa lassin riekti jus gáibidit oažžut čálalaš jorgalusa mearrádusas ja mearrádusákkain suomagillii, meängillii ja sámegillii. Aktugattjajn gejn ij la juridijkalasj viehkke, la vil riektá ádnoma maŋŋela oadtjot tjálalasj jårggålimev ássje märrádusás ja märrádustjielggimis suomagiellaj, meängiellaj ja sámegiellaj. Eiseváldi galgá maid muđui rahčat váldit vuoste ovttaskasaid dáidda gielaide. Fábmudahka galggá ietján aj rahtjat aktugattjajt ietjasa giellaj duosstot. 9 § Olggobealde hálddahusguovllu lea ovttaskasain riekti geavahit suomagiela, meängiela ja sámegiela njálmmálaš ja čálalaš oktavuođain hálddahuseiseválddiid áššiin main ovttaskas lea oassebealli dahje sadjásaš oassebeallái, jus ášši sáhttá gieđahallojuvvot bargoveagas mii hálddaša unnitlogugiela. 9 § Tjuottjudusguovlo ålggolin la aktugattjajn riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav ávkkit njálmálasj ja tjálalasj aktavuodajn tjuottjudusfábmudagáj ássjijn gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj, jus ássje máhttá giehtadaláduvvat barggijs gudi unneplågogielav bukti. 10 § Ovttaskasain lea álo riekti geavahit suomagiela ja sámegiela sin čálalaš oktavuođain Riikkabeaivvi áššeolbmáiguin. 10 § Aktugattjajn la agev riektá suomagielav ja sámegielav ávkkit tjálalasj aktavuodajn Rijkabiejve oahttsij. Dat seamme lea gustojeaddji ovttaskasaid oktavuođaiđe Vuoigatvuođakánsleriin, Oadjohálddahusain, Vearrodoaimmahagain ja Vealahanáittardeddjiin áššiin main ovttaskas lea oassebealli dahje sadjásaš oassebeallái. Dan láhkáj la aj aktugattjaj tjálalasj aktavuodajn Justitiekanslerijn, Oadjodåjmadagájn, Värrofábmudagájn ja Nuppástimoahttsijn (DO) ássjijn gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj. 11 § Hálddahuseiseválddit galget doaibmat dan ovdii ahte gávdno bargoveahka mas lea máhttu suomagielas, meängielas ja sámegielas gos dát dárbbašuvvo ovttaskasaid oktavuođain eiseválddiin. 11 § Tjuottjudusfábmudagá galggi barggat vaj bargge gávnnuji gudi suomagielav, meängielav ja sámegielav máhtti gå la dárbbo aktugattjaj aktavuodajn fábmudagájn. 12 § Hálddahuseiseválddit ožžot mearridit sierra áiggiid ja sierra báikki vuosteváldit guossin ovttaskasaid mat ságastit suomagiela, meängiela ja sámegiela, ja maid doallat sierra telefonáiggiid. 12 § Tjuottjudusfábmudagá oadtju mierredit sierra ájgijt ja sierra sajev duostutjit guossididdje aktugattjajt gudi suomagielav, meängielav ja sámegielav ságasti, ja sierra telefåvnnåájgijt adnet. Riekti geavahit suomagiela, meängiela ja sámegiela duopmostuoluin Riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav duobbmoståvlåjn ávkkit Dat gii lea oassebealli dahje sadjásaš oassebeallái vuoigatvuođaáššis dahje áššis leanarievttis, diggerievttis, gittaopmodatduopmostuolus, birasduopmostuolus dahje mearrariekteduopmostuolus mas lea duopmoguovlu mii ollát dahje muhtin muddui oktiivástida gielddaiguin Jiellevárre, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå lea riekti geavahit suomagiela dahje meängiela vuoigatvuođaášši dahje ášši gieđahallamis, jus vuoigatvuođaáššis dahje áššis lea oktavuohta muhtin dáiguin gielddaiguin. 13 § / Ådå namádissa X § U:2009- Oassebielen jali oassebiele sadjásasattjan la riektá riektáássjen jali ássjen, lenariektá, diggeriektá, gittaåbmudakduobbmoståvlå, birásduobbmoståvlå jali jávrreriektáduobbmoståvlå lunna duobbmogievlijn, mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Váhtjer, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå, suomagielav jali meängielav ávkkit riektáássje jali ássje giehtadaládijn, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Dat seamme lea gustojeaddji sámegillii duopmostuolus duopmoguovlluin mii ollát dahje muhtin muddui oktiivástida gielddaiguin Árjepluovve, Jiellevárre, Jåhkåmåhkke dahje Giron, jus vuoigatvuođaáššis dahje áššis lea oktavuohta muhtin dáiguin gielddaiguin. Dan láhkáj aj sámegiella dakkár duobbmoståvlån duobbmogievlijn mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Árjepluovve, Váhtjer, Jåhkåmåhkke jali Giron, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Riekti geavahit suomagiela, meängiela ja sámegiela siskkilda maid daid duopmostuoluid gosa duopmu dahje mearrádus vuoigatvuođaáššis dahje áššis mii oaivvilduvvo vuosttaš oasis váidojuvvo. Riektá ávkkit suomagielav, meängielav ja sámegielav aj gåbttjå duobbmoståvlåjt gåsi duobbmo jali märrádus riektáássjen jali ássjen mij javladuvvá vuostasj biehken gujddiduvvá. 13 § / Boahtá fápmui:2010-02-15 / 13 § / Fábmuj boahtá I:2010-02-15 / Oassebielen jali oassebiele sadjásasattjan la riektá riektáássjen jali ássjen tjuottjudusriektá, diggeriektá, gittaåbmudakduobbmoståvlå, birásduobbmoståvlå jali jávrreriektáduobbmoståvlå lunna duobbmogievlijn, mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Váhtjer, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå, suomagielav jali meängielav ávkkit riektáássje jali ássje giehtadaládijn, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Dat seamme lea gustojeaddji sámegillii duopmostuolus duopmoguovlluin mii ollát dahje muhtin muddui oktiivástida gielddaiguin Árjepluovve, Jiellevárre, Jåhkåmåhkke dahje Giron, jus vuoigatvuođaáššis dahje áššis lea oktavuohta muhtin dáiguin gielddaiguin. Dan láhkáj aj sámegiella dakkár duobbmoståvlån duobbmogievlijn mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Árjepluovve, Váhtjer, Jåhkåmåhkke jali Giron, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Riekti geavahit suomagiela, meängiela ja sámegiela siskkilda maid daid duopmostuoluid gosa duopmu dahje mearrádus vuoigatvuođaáššis dahje áššis mii oaivvilduvvo vuosttaš oasis váidojuvvo. Riektá ávkkit suomagielav, meängielav ja sámegielav aj gåbttjå duobbmoståvlåjt gåsi duobbmo jali märrádus riektáássjen jali ássjen mij javladuvvá vuostasj biehken gujddiduvvá. (Láhka 2009:857) (Láhka 2009:857). 14 § Riekti geavahit suomagiela, meängiela dahje sámegiela vuoigatvuođaáššiin dahje áššiin duopmostuoluin 13 § mielde siskkilda rievtti guođđit áššebáhpiriid ja čálalaš duođaštusa dán gillii, rievtti oažžut áššebáhpiriid mat gullet vuoigatvuođaáššái dahje áššái njálmmálaččat jorgaluvvon dán gillii ja rievtti njálmmálaš šiehtadallamis duopmostuolus dán giela ságastit. 14 § Riektá ávkkit suomagielav, meängielav ja sámegielav riektáássjijn jali ássjijn duobbmoståvlåjn 13 § milta gåbttjå riektáv ássjetjállagijt ja tjálalasj duodastusájt vaddet dan giellaj, riektáv oadtjot dajt ássjetjállagijt ma riektáássjáj jali ássjáj gulluji njálmálattjat jårggåluvvat dan giellaj ja riektá njálmálasj sjiehtadallamij duobbmoståvlå åvdån sáhkadit dav gielav. Duopmostuollu galgá jorgalit áššebáhpiriid ja čálalaš duođaštusa ruoŧagillii, jus ii leat čielgasit dárbbašmeahttun. Duobbmoståvllå galggá ássjetjállagijt ja tjálalasj duodastusáv dárogiellaj jårggålit, jus ij vuojnunagi la dåssjen. Duopmostuollu galgá maid muđui rahčat geavahit unnitlogugiela iežas oktavuođain oassebeliin dahje su sadjásaččain. Ietján galggá duobbmoståvllå aj rahtjat unneplågogielav ávkkit aktavuodajn oassebielijn jali oassebiele sadjásattjajn. Visot vuoigatvuođaáššiin ja áššiin mat gullet riektái geavahit suomagiela, meängiela dahje sámegiela duopmostuoluin 13 § mielde lea oassebealis dahje oassebeali sadjásaččas gii váillaha juridihkalaš veahki riekti jus gáibiduvvo oažžut duopmomearrádusa ja duopmoákkaid dahje mearrádusa ja mearrádusákkaid čálalaččat jorgaluvvon dán gillii. Gájkka riektáássjijn jali ássjijn ma gåbtjåduvvi riektás suomagielav, meängielav ja sámegielav duobbmoståvlåjn ávkkit 13 § milta la oassebielen jali oassebiele sadjásattjan gänna ij la juridijkalasj viehkke, riektá oadtjot jårggålum duobmov ja duobbmooarev jali märrádusáv ja märrádustjielggimav tjálalattjat dan giellaj gå ádnu. 15 § Dat gii hálida geavahit suomagiela, meängiela dahje sámegiela vuoigatvuođaášši dahje ášši gieđahallamis duopmostuolus 13 § mielde galgá gáibidit dan vuoigatvuođaášši dahje ášši álggaheami oktavuođas dahje vuosttaš gearddi go oassebealli galgá cealkit vuoigatvuođaáššis dahje áššis. 15 § Gut sihtá suomagielav, meängielav jali sámegielav riektáássje jali ássje giehtadaládijn duobbmoståvlån ávkkit 13 § milta galggá dav ádnot gå riektáássje jali ássje álgaduvvá jali vuostasj bále oassebielle galggá riektáássjen jali ássjen moalgedit. Gáibádus oažžut jorgalusa 14 § goalmmát oasi mielde galgá dahkkot vahku siste maŋŋel go duopmu dahje mearrádus dieđihuvvo, jus dakkár gáibádus ii leat dahkkon ovdal vuoigatvuođaášši dahje ášši gieđahallamis. Jårggålimánulvisáv 14 § goalmát biehke milta galggá vahko sinna ádnot dat rájes gå duobbmo jali märrádus la diededuvvam, jus dakkár ánulvisáv ij la åvdebut ádnum riektáássje jali ássje giehtadaládijn. Jus gáibádus geavahit unnitlogugiela dahje oažžut jorgalusa dahkko maŋŋel dan mii boahtá ovdan vuosttaš ja nuppi oasis, de dat oažžu hilgojuvvot. Jus ánulvis unneplågogielav jali jårggålimev ávkkit, ánoduvvá maŋebut gå mij vuostasj ja nuppát biehkijn javladuvvá de oadtju hilgoduvvat. Dakkár gáibádus oažžu maid hilgojuvvot jus lea čielggas ahte das lea heivemeahttun ulbmil. Dakkár ánulvisáv aj oadtju hilggot jus la vuojnunagi hiebalgahtes ulmme. 16 § Jus ovtta oassebealis dahje oassebeali sadjásaččas lea riekti geavahit suomagiela, meängiela dahje sámegiela riektegeavvamis, de galgá dulka geavahuvvot riektegeavvanlága 5 kapihttala 6 ja 8 §§ ja 33 kapihttala 9 § mielde ja hálddahusproseassalága (1971:291) 50 ja 52 §§ mielde. 16 § Jus oassebielen jali oassebiele sadjásattjan la riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav gierregin ávkkit, galggá dålkkå gåhtjoduvvat märrádusáj milta 5 kap. 6-8 §§ och 33 kap. 9 § gierrekbálkan ja 50-52 §§ tjuottjudusprosässalágan (1971:291). 17 § Go okta gielda hálddahusguovllus fállá saji ovdaskuvladoibmii skuvlalága (1985:1100) 2 kapihttala, 1 ja 7 §§ mielde, de galgá gielda fállat mánáide geaid fuolaheaddjit gáibidit dan saji ovdaskuvladoibmii gos olles dahje oassi doaimmas jođihuvvo suomagillii, meängillii ja sámegillii. 17 § Gå kommuvnna tjuottjudusguovlon sajev åvddåskåvllådoajmmaj fállá 2 a kap. 1 ja 7 §§ milta skåvllålágan(1985:1100), galggá kommuvnna sajev fállat mánájda gej sujttoaddne dav rávkká åvddåskåvllådåjman gånnå ålles jali oase dåjmas li suomagiellaj, meängiellaj ja sámegiellaj. 18 § Gielda hálddahusguovllus galgá fállat dasa gii dan gáibida vejolašvuođa oažžut olles dahje osiid dan bálvalusas ja fuolahusas mii fállojuvvo boarrásiidfuolahusa rámma siskkobealde dakkár bargoveagas mii hálddaša suomagiela, meängiela ja sámegiela. 18 § Kommuvnna tjuottjudusguovlon galggá sunji gut ádnu fállat máhttelisvuodav ållåsav jali åsijt oadtjot dat fállam dievnastusás ja sujtos vuorrasijhuvso ráma sinna, barggijs gudi máhtti suomagielav, meängielav ja sámegielav. Dat seamme lea gustojeaddji gielddaide olggobealde hálddahusguovllu, jus gielddas lea bargoveahka mas lea máhttu gielas. Dan láhkáj la aj kommuvnajda tjuottjudusguovlo ålggolin, jus kommuvnan li bargge gudi gielav máhtti. 19 § Jus gávdnojit sierra ákkat, de oažžu ráđđehus dieđihit njuolggadusaid ahte muhtin eiseváldi ráđđehusa vuolde galgá spiehkastuvvot 8 § geavaheamis. 19 § Jus sierra oare gávnnuji oadtju ráddidus biejadusájt diededit vaj soames fábmudahka mij la ráddidusá vuolen galggá tjuoldastuvvat 8 § adnemis. Vástideaáddji lea gustojeaddji maŋŋel ráđđehusa fápmudeami leanadiggái ja gildii go lea sáhka gielddalaš eiseválddiin. Sämmiláhkáj la aj lánndadikkijda ja kommuvnajda ráddidusá fábmodime maŋŋela ássjijn ma kommuvnnafábmudagájda guosski. 20 § Hálddahuseiseválddiid geavaheapmi dán lágas galgá čuvvojuvvot. 20 § Tjuovvot galggá mak tjuottjudusfábmudagá dáv lágav anedi. Ráđđehus dieđiha njuolggadusaid mii eiseválddiid dahje mat eiseválddit ovddasvástidit čuovvuma. Ráddidus diedet biejadusájt makkár fábmudahka jali fábmudagá galggi dåbelijtjuovvoma åvdås vásstedit. Dát čuovvunovddasvástádus ii mearkkaš gáržžideami bearráigeahččanovddasvástádusas mii gullá eará eiseválddiide. Dat dåbelijtjuovvomåvdåsvásstádus ij ietjá fábmudagáj gähttjoåvdåsvásstádusáv unneda. 21 § Eiseváldi čuovvunovddasvástádusain galgá dasa lassin bagadallama, diehtojuohkima ja seammasullasaš doaimma bokte veahkehit eará hálddahuseiseválddiid lága geavaheami oktavuođas. 21 § Fábmudahka manna la åvddålijtjuovvomåvdåsvásstádus galggá aj rádevaddema, diededime ja sjimugis dåjmaj baktu viehkedit ietjá tjuottjudusfábmudagájt lága adnemijn. Sámi máilmmiárbebáiki Várjjagis / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget Sáme væráltárbbeduobddák Varangerin / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Sámi máilmmiárbebáiki Várjjagis Sáme væráltárbbeduobddák Varangerin Sámi historjá, ja dan ovdahistorjá, lea hábmen dan eanadaga mas mii eallit ja man mii geavahit. Sáme histåvrrå, ja dan åvddåhiståvrrå, le vuododam duobddágijda gånnå viessop ja majt adnep. Ii leat álo áicat dan, go min vássánáiggi olbmuid luottat dávjá leat oassin luonddus. Muhttijn máhttá liehket gássjelis dav vuojnnet, gå luotta dålusj ulmutjijs álu vuojnnuji oassen luondos. Go mii oahppat mo eanadaga galgá lohkat, de leahkkasa midjiide buohkaide historjágirji. Valla máhtudahka gåktu luondov låhkåt, rahpá histåvrrågirjev massta divna máhtti oadtjot oasev. Muhtun sajiin leat ovddeš olbmuid luottat čielgaseappot ja riggáseappot go eará sajiin. Muhtem bájkijn li luotta ulmutjijs ienep tjielggasa ja valjes gå ietjá sajijn. Ja dušše fal muhtumin leat olbmot min ovdal, luonddu veagas ja searválagaid, hábmen kulturmuittuid ja eanadagaid mat ánssášit saji UNESCO máilmmiárbelistui go dain lea erenoamáš ja oppamáilmmálaš árvu. Ja sierra dilijn li ulmutja mijá åvddåla, aktan luondujn ja nubbe nuppijn, dahkam kulturmujtojt ja duobddágijt ma ánssidi sajev UNESCOa væráltárbbelistan gå daj li ” sierralágásj ja almulasj árvvo ”. Ovdamearkan leat báktesárgumat Álttás, mat ožžo máilmmiárbestáhtusa 1985:s. Akta buojkulvis le báktesárggoma Altan, ma oadtjun væráltárbbestáhtusav jagen 1985. Nubbi áidnalunddot báiki lea Ceavccageađgi Unjárgga gielddas. Ietjá sierralágásj sadje le Ceavccageađgi / Mortensnes Unjárga suohkanin. Dáppe vuhtto 12000 jagi ássan, dáppe lea eahpitkeahttá ovdal kristtalašvuođa stuorámus sámi hávdesadjeguovlu, dáppe leat bálvvosbáikkit ja bassi eanadathámit, ja dáppe lea vuolgán rikkes máinnastanárbevierru. Dánna li luotta årromis 12000 jagij tjadá, dánna le buohtastahtek stuorámus sáme ráhposadje åvddårisstalasj ájges, dánna li værrodimsaje ja ájlis luonndoásadusá, ja dássta boahtá boandás sáme subtsastallamdáhpe. Ceavccageađggis lea sámi vássánáigi ja luonddu ja kultuvrra gaskasaš nana ovttasdoaibman čohkkejuvvon oktilis muitalussan. Ceavccageađgin / Mortensnesan le sáme dålusjájgge ja nanos aktisasjvuohta luondo ja kultuvra gaskan aktidum avtatraják subttsasij. Guovllu hálddaša Sámediggi ovttas Várjjaga Sámi Museain, ja dat lea láhččojuvvon álbmogii. Duobddák háldaduvvá Sámedikkes aktisasjbargujn Varangera sáme museajn, ja le hiebadahtedum gæhttjijda. Sámediggi lea máŋga jagi ovttasbargan Unjárgga gielddain, ja Finnmárkku fylkkagieldda ja Sámi parlamentáralaš ráđi vehkiin, oččodit Ceavccageađggi árvvoštallojuvvot nammadeami máilmmiárbelistui. Sámedigge le aktan Unjárga suohkanijn, ja dårjajn Finnmárko fylkkasuohkanis ja Sáme parlamentáralasj rádes, moadda jagij tjadá aktisattjat barggam oadtjot Ceavccageađgiv / Mortensnesav árvustaládum væráltárbbelisstaj. 2011 rájes lea nammaduvvon áššedovdijoavku bargan dáinna áššiin. Jages 2011 le juogos nammadum ássjediehttijs jådedum dáv bargov. Joavku lea dál loahpaheamen barggus. Juogos le dal hiejttemin bargostis. Dan loahppacealkámuš lea ahte Ceavccageađggi berre árvvoštallat ovttas golmmain eará kulturmuitoguovlluin Várjjagis. Sij li tjoahkkájgæssám Ceavccageađgi / Mortensnes viertti gehtjaduvvat aktan gålmmå ietjá kulturmujttosajijn Varangerin. Dat leat iešguđet láhkai gáibideamen resurssaid ja čilgemin Várjjaga rikkes ovdahistorjjá. Dá oassálassti iesj guhtik láhkáj tjielggitjit luohkko gájbbádusájt ja Varangera boandás åvddåhiståvråv. Várnjárggas ja muotkkis gaskal Várnjárgga ja Deanu leat erenoamáš ollu bázahasat mat duođaštit goddebivddu, sihke bivdorokkit ja vuopmanat. Várnjárgga ja ájtte Várangervuona ja Dæno gaskan le sierraláhkáj boanndá luottajs gåddebivddemis, sihke bivddoråkkijs ja gárdijs. Dain lea Gollevárri Deanu gielddas ja Noiddiidčearru Báhcavuona gielddas hui erenoamážat. Sierraláhkáj ájnnasa li Gållevárre Dæno suohkanin ja Noidiidčearru / Kjøpmannskjølen Bátjávuona suohkanin. Golleváris leat čuđiid mielde bivdorokkit oktilis vuogádagas. Gålleváren li tjuohte bivddoråkke avtatraják systeman. Dáppe leat maid Várjjaga sápmelaččaid čakčabivdima duktásajit, áigemeroštallojuvvon gaskal 12- ja 1400 m. Kr. Noiddiidčearus leat máŋggaid kilomehteriid vuopmanat mat dolvot gierdogárddiide. Dánna li aj gábmásaje Varangersámij tjaktjabivddemsajijs, biejvvidum gaskan jagijda 12- ja 1400 Kr. m.. Noidiidčearron / Kjøpmannskjølan li kilomehtara ja kilomehtara gárdijs giergijs mij doalvvu gárddáj. Goappašiid guovlluin leat maid ollu čilat ja biergočiegát. Goappátjijn guovlojn li ållo vuohtjemsaljo ja bierggotjiehkama. Vuopmanhápmi, mat sáhttet leat geavahuvvon guhkes áiggi ovdahistorjjá áigodagain, čujuha ovddasguvlui áiggis ja miellagiddevaš oktavuođaide gaskal goddebivddu ja boazodoalu. Gárdij hábme, ma li soajttá anedum guhkep ájggegávdajn dålen, vuosedi åvddålijguovlluj ja geldulasj aktijvuodajda gåddebivddema ja ællosujto gaskan. Dán guovtti bivdoguovlluide lassin lea stuorra duktásadjeguovlu Ruovdenjunlovttas Unjárgga gielddas, gos leat nu ollu go 90 duktásaji áigodagas gaskal 3 ja 4000 jagi o.Kr., evttohuvvon váldojuvvot mielde. Duodden dájda bivddemduobddágijda li oajvvadum duoddit Ruovdenjunjluovtav / Gropbakkengav Unjárga suohkanin gånnå li moadda goahtesaje, gitta 90 goahtesaje jagijs 3 ja 4000 Kr. å. Dát golbma guovllu leat ovttas Ceavccageđggiin Várjjatvuona sápmelaččaid boares geavahan- ja ássanguovllus, mas lea vuolgán oktasašnamma Várjjat Siidda máilmmiárbebáiki. Dá gålmmå guovlo li aktan Ceavccageađgi / Mortensnesajn varangersámij dålusj adno- ja årromguovlo, dassta aktisasjnammaVárjjat Siidaværáltárbbesadje. Barggu oktavuođas leat lágiduvvon álbmotčoahkkimat guoskevaš gielddain, ja gielddaid politihkkanjunnošat leat addán positiiva ruovttoluottadieđuid. Bargadahttijn li tjadáduvvam álmmuktjåhkanime guoskaduvvam suohkanij, ja suohkana politihkalasj jådedibme le vaddám positijvalasj diededimijt. Maiddái guoskevaš orohagain leat čájehan buorredáhtu. Aj tjærojs li signála buore. Vurdojuvvo ahteVárjjat Siidaboahtá mielde tentatiiva listui dán jagi, ja ahte nammadanproseassa máilmmiárbelistui álggahuvvo fargga. Várjjat Siidavuordedahtte boahtá Vuona båddåsasj lisstaj dá jage, ja barggo nominasjåvnnåprosessajn væráltárbbelisstaj ruvva álgaduvvá. Dalle lea maid áigi gielddaide ja earáide dahkat formálalaš mearrádusaid das ahte sii dorjot prošeavtta. De boahtá ájgge gå suohkana ja iehtjáda formálalattjat viertti mierredit jus sihti prosjevtav doarjjat. Várjjat Siidalea muitalus 12 000 jagi eallinfámolaš bivdima ja guolásteami birra Várjjagis, mo goddebivdu rievddai boazodoallun, ja dan birra go eanadoallu bođii lassiealáhussan, ja olbmui ja luonddu gaskavuođaid birra. Várjjat Siidale subtsas dan iellemfámo birra mij le læhkám viejddemin, bivddemin ja guollimin Varangerin 12 000 jagij tjadá, gasskamutton gåttebivddema ja ællosujto gaskan, dalloj gå smáv ednambarggo váldeduváj duoddeæládussan, ja aktijvuodaj ja aktisasjbargo birra ulmutjij ja luondo gaskan. Dat lea maid muitalus oskku ja kosmologiija birra, rievdadusaid birra áiggi mielde ja dan birra mii čatná vássánáiggi dálááigái. Le aj subtsas åsko ja kosmologija birra, rievddamij birra ájgij tjadá ja dan birra mij tjadná dålusjájgev ja dálásjájgev. Dan álgaga duogábealde ahte oažžut saji máilmmiárbelistui, lea dat háliidus ahte máilbmi galgá beassat muosáhit daid kulturhistorjjálaš árvvuid maid mii atnit árvvus, ja ahte dakkár fuomášumis galget leat positiiva váikkuhusat báikegottiide ja geavaheddjiide. Mij álgadij bargov dáv duobddágav væráltárbbelisstaj åttjudit lej sávadus værált galggá oasev oadtjot daj kulturhiståvrålasj árvojs majt mij nav árvon adnep, ja dákkir berustibme galggi vaddet positijvalasj vájkkudusájt bájkálasj sebrudahkaj ja addnijda. Sámedikkis leat stuorra vuordámušat dasa maid sámi máilmmiárbebáiki Várjjagis sáhttá mearkkašit, sihke máhttui, áddejupmái, muosáhussii, kulturovdanbuktimii ja ealáhusovddideapmái. Sámedikken li stuorra vuorddemusá árvvuj sáme væráltárbbesajes Varangerin, mij guosská máhtudagáv, dádjadusáv, muossádimev, kulturdåjmadimev ja æládusåvddånimev. Máilmmiárbelistui beassan addá alla árvvu, muhto mielddisbuktá maiddái geatnegasvuođaid. Tjáledibme væráltárbbelisstaj vaddá alla stáhtusav, valla merkaj aj vælggogisvuodajt. Geavaheddjiidberoštusaid ja geavahanmáhtu vuhtiiváldin ja buorre ovttasbargu gielddaiguin, ealáhusberoštusaiguin, geavaheaddjiorganisašuvnnaiguin ja eará kultureiseválddiiguin lea hui deaŧalaš. Le ájnas vieledusájn addneberustimijda ja addnemáhtudagájda ja aj buorre aktisasjbargujn suohkanij, æládusberustiddjij, addneorganisasjåvnåj ja ietjá kulturmujttooajválattjaj. Sámedikkis leat stuorra vuordámušat daidda positiiva váikkuhusaide mat bohte go Ceavccageađgi beassá mielde UNESCO máilmmiárbelistui. Sámedigge le mielos daj positijvalasj vájkkudusájda jus Ceavccageađgi / Mortensnes boahtá UNESCOa væráltárbbelisstaj. Háliida digaštalla rasismma váikkuhusaid / SáNuL / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget Sihti rasisma vájkkudusájt dagástallat / SNPN / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Háliida digaštalla rasismma váikkuhusaid Sihti rasisma vájkkudusájt dagástallat Sámi Parlamentáralaš Ráđđi ja Norgga bealde Sámediggi lágidit nuoraidkonferánssa miessemánu 31. b. – geassemánu 2. b. 2013 olggobealde Oslo. Sáme Parlamentáralasj Ráde ja Vuona Sámedigge ásadi nuorajkonferánsav moarmesmáno 31. biejves – biehtsemáno 2. bæjvváj 2013 Oslo ålggolin. Konferánssa fáddán lea juohkebeairasisma. Konferánsa fáddan le árkkabiejvverasissma. Sámedikki Nuoraidpolitihkalaš Lávdegoddi (SNPL) lea konferánssa lágideaddjin, ja háliida čalmmustahttit hástalusaid juohkebeairasismma oktavuođas, mo sáhttá dustet rasismma ja dan váikkuhusaid. Sámedikke Nuorajpolitihkalasj Nammadus (SNPN) konferánsav guossodi, ja sihti árkkabiejvverasisma hásstalusájt dættodit, gåktu máhttá rasismav ja dan vájkkudusájt giehtadallat. - Muhtumin mii nuorra sápmelaččat gártat dakkár dillái ahte eat dieđe maid galgat vástidit ja boađus lea ahte mii šaddat olle álbmoga ovddasteaddjin. - Mij nuorra sáme álu virddup dilijda gånnå ep rat diede majt galggap javllat ja sjaddap ålles álmmuga ambassadørran. Go čuoččuhusas čuovgá čađa ahte dat lea rasisttalaš dahje gažaldat jerrojuvvo hárdin dihtii, de sáhttá leat váttis diehtit maid ja mo galgá vástidit. Gå muhtem tjuottjodusá ájggomus le rasistalasj jali gå juojddáv gatjádi suhtadittjat, de soajttá liehket gássjel diehtet majt ja gåktu galggá vásstedit. Konferánssas galgat hárjehallat dasa geavatlaš hárjehallamiid ja workshops bokte, mii galgat oahppat iežamet vuoigatvuođaid birra suorggi áššedovdiin. Konferánsa aktijvuodan galggap dáv hárjjidallat praktihkalasj hárjjidimij ja workshopaj baktu, galggap aj ietjama riektáj birra oahppat dáj ássjij ássjediehttijs. Vuosttaš lávki buori digaštallamii lea máhttu, čilge Sagka Marie Danielsen, SNPL jođiheaddji. Vuostasj lávkke buorre argumentajda le máhtti, tjielggi SNPN jådediddje Sagka Marie Danielsen. Konferánsa álgá bearjadaga miessemánu 31. b. dii. 14.00 Quality Hotel Olavsgaard:s olggobealde Oslo ja loahpahuvvo sotnabeaivvi geassemánu 2. b.. Konferánssa álggá bierjjedagá moarmesmáno 31. biejve kl.. 14:00 Quality Hotel Olavsgaardan Oslo ålggolin ja låhpaduvvá sådnåbiejve biehtsemáno 2. biejve. SNPL jođiheaddji vuordá sullii 50 oassálasti gaskal 16 ja 30 jagi Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas konferánsii. SUPU-jådediddje árvvet sulle 50 oassálasste gasskal 16 ja 30 jage Vuonas, Svierigis, Suomas ja Ruossjas sjaddi konferánssaj sæbrrat. Son ávžžuha buot berošteddjiid dieđit konferánsii. Sån hasot gájkajt gudi berusti sæbrrat. - Juohkebeairasisma lea fáddá man lea deaŧalaš digaštallat ja mii sávvat ahte DON searvvat ja muitalat iežat vásáhusaid ja oainnuid, cealká Sagka Marie Danielsen loahpas. - Árkkabiejvverasissma le tiebmá mij le ájnas dagástallat ja sávav DÅN boadá ietjat vásádusáj ja vuojnoj oassálastá, låhpat Sagka Marie Danielsen. Eanet dieđuid konferánssa birra: Ienep diedo konferánsa birra: Dieđihanáigemearri: miessemánu 15. b.. Diededime ájggemierre: moarmesmáno 15. biejve. Bures boahtin Raavrevijhke / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget Buorisboahtem Raavrevijhke / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Bures boahtin Raavrevijhke Buorisboahtem Raavrevijhke Sámediggi ja Raavrevijhke tjielte vuolláičállet ovttasbargošiehtadusa guovttegielatvuođa birra. Sámedigge ja Raavrevijhke suohkan vuollájtjálli aktisasjbarggosjiehtadusáv guovtegielakvuoda gáktuj. – Lean hui ilus go Raavrevijhke tjielte háliida leat mielde ovddideamen lullisámegiela, dadjá ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma. – Viehka ávvusav gå Raavrevijhke suohkan sihtá oassálasstet oarjjelsámegielav åvddånahttet ja åvdedit, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma. Raavrevijhke lea Jåma ruovttusuohkan. Raavrevijhke le Jåma sijddasuohkan. Sámedikkis leat ovttasbargošiehtadusat logi suohkaniin ja njeljiin fylkkasuohkaniin. Sámedikken li aktisasjbarggosjiehtadusá lågij suohkanij ja nieljij fylkkasuohkanij. Šiehtadus Raavrevijhke suohkaniin vuolláičállojuvvui čoahkkimis gaskal Sámedikki, suohkaniid ja fylkkasuohkaniid ovttasbargošiehtadusaid čuovvoleami oktavuođas. Raavrevijhke suohkana sjiehtadus vuollájtjáleduváj gå Sámedigge, suohkana ja fylkkasuohkana æjvvalin aktisasjbarggosjiehtadusájt tjuovvolit. - Suohkanat ja fylkkasuohkanat leat deaŧalaččat sámegiela ovddidanbarggus. - Suohkana ja fylkkasuohkana li ájnnasa gå galggá sámegielav åvddånahttet. Danne mii leat ilus go suohkanat ja fylkkasuohkanat váldet ovddasvástádusa das ahte sámegiella galgá leat ealli giellan maiddái boahtteáiggis. Danen lip viehka ávon gå suohkana ja fylkkasuohkana åvdåsvásstádusáv válldi váj sámegiela galggi ielle giela boahtteájgijda aj. Sámedikki mihttomearri lea ahte ovttasbargošiehtadusat galget leat reaidun buori gulahallamii ja ovttasbargui sámegielain. Sámedikke ulmme le aktisasjbarggosjiehtadusá galggi ræjddon buorre guládallamij ja aktisasjbargguj sámegiela vuoksjuj. Das maid mii válljet odne dahkat, lea mearkkašupmi sámegielaid boahtteáigái, dadjá ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma. Majt uddni válljit mierkki juojddáv sámegielaj boahtteájggáj, javllá rádeájrasEllinor Marita Jåma. Sámegiela hálddašanguovllus lea sámegiella ja dárogiella ovttadássásaš gielat. Sáme giellaháldadimguovlon li sáme- ja dárogiela avtaárvvusasj giela. Dat mearkkaša ahte buohkain lea vuoigatvuohta oažžut bálvalusaid sámegillii go sii váldet oktavuođa suohkaniin dahje eará almmolaš etáhtaiguin. Dat mierkki juohkkahattjan le riektá sámegiellaj dievnastuvvat gå válldá aktijvuodav suohkanijn ja ietjá almulasj ásadusájn. Eanet dieđuid addá ráđđálahttu Ellinor Marita Jåma, + 47 916 13 460 Ienep diedo:Rádeájras Ellinor Marita Jåma, + 47 916 13 460 Nannet sámi fálaldaga Oslos. Nannit sáme fálaldagájt Oslon. / Sámi kulturbargoarenat / Kultureallin / Sámediggi - Sametinget / Arena sáme kulturdåjmadibmáj / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget Nannet sámi fálaldaga Oslos. Nannit sáme fálaldagájt Oslon. Sámediggi ja Oslogielda áigot nannet sámi fálaldaga oaivegávpogis sierra ovttasbargošiehtadusain. Sámedigge ja Oslo suohkan sihti sáme fálaldagájt nannit oajvvestádan sierra aktisasjbarggosjiehtadusá baktu. - Ovttasbargošiehtadus galgá álkidit leahkit sápmelažžan Oslos. - Aktisasjbarggosjiehtadus galggá dahkat álkkebun liehket sábmen Oslon. Oslos leat ollu sápmelaččat ja min ulbmil lea ahte sii galget oažžut nu buori fálaldaga go vejolaš, dadjá sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassenja máhtu ja oahpu gávpotráđđi, Anniken Hauglie. Oslon li moadda sáme, ja mijá ulmme le sij galggi oadtjot nåv buorre fálaldagájt gå máhttelis, javllaba rádeájras Ann-Mari Thomassen ja máhtto ja åhpadusá rádeájras, Anniken Hauglie. Sámediggi ja Oslo gielda lea máŋga jagi digaštallan mo nannet ja ovddidit mánáidgárde-, skuvla-, dearvvašvuođa- ja kulturfálaldaga oaivegávpoga sámi álbmogii. Sámedigge ja Oslo suohkan li moadda jage dagástallam gåktu nannit ja åvddånahtedit mánnágárdev, skåvlåv, varresvuohta- ja kultuvrrafálaldagájt sámijda oajvvestádan. Politihkalaš dásis leat leamaš guokte jahkásaš ovttasbargočoahkkima. Guokta jahkásasj aktisasjbarggotjåhkanime li læhkám politihkalasj mieren. Gávpotráđđi Anniken Hauglie máhtu ja oahpu gávpotráđđeossodagas lea leamaš čoahkkin sámediggeráđiin Guovdageainnus. Rádeájras Anniken Hauglie máhtoj ja åhpadusá Stadarádeåssudagán la mannam Guovddagæjnon ja adnám æjvvalimijt Sámediggerádijn. Gávpotráđđi galledii maiddái iešguđet sámi fágabirrasiid nu go Sámi Allaskuvlla ja Gáldu. Rádeájras guossidaláj aj duov ja dáv sáme fáhkabirrusav degu Sáme allaskåvlåv ja Gáldov. Dál áigu sihke gielda ja Sámediggi ráhkadišgoahtit ovttasbargošiehtadusa mii galgá nannet sámi giela, kultuvrra ja dearvvašvuođa Oslos. Dála sihti goappátjagá suohkan ja Sámedigge álgadit prosessav dagátjit aktisasjbarggosjiehtadusáv mij galggá nannit sámegielav, kultuvrav ja varresvuodav Oslon. Máŋga gávpotráđđeossodaga searvvahuvvojit dán bargui. Moadda stádaráde åssudagá aj segaduvvi dán bargguj. Čoahkkimis Guovdageainnus ságastallojuvvui dan birra ahte ásahit čoahkkananbáikkiid sámi boarrásiid várás ja ásahit sierra buhcciidsiidda gávpogii. Tjåhkanimen Guovddagæjnon árvvalattaduvvin máhttelisvuoda dahkat æjvvalimsajijt sáme vuorrasappojda ja ásadit sierra skihppijsijddaåssudagáv stádan. Sámi viesu ruhtadeapmi maid digaštallojuvvui čoahkkimis. Sáme vieso biednigahttem dagástaladuváj aj tjåhkanimen. Kultuvrralaš skuvlalávkka oktavuođas háliida Oslo gielda eanet oktavuođa báikkálaš sámi kulturbirrasiiguin Oslos. Kultuvralasj skåvllåvuossa gáktuj sihtá Oslo suohkan lasedum aktijvuodav bájkálasj sáme birrasij Oslon. Sámediggi ja Oslo gielda áigot maid digaštallat mo oažžut eanet sámi ohppiid lohkat sámegiela 1. giellan. Sámedigge ja Oslo suohkan galggi árvvaladdat gåktu ienep sáme oahppijt oadtjot åhpatjit sámegielav 1. giellan. Sámedikkis lea dál ovttasbargošiehtadus Romssa suohkaniin, ja Sámediggi lea maid oččodeamen ovttasbargošiehtadusa Álttá suohkaniin. Sámedikken la uddni aktisasjbarggosjiehtadus Tråmså suohkanijn, ja dahkamin la aktisasjbarggosjiehtadusáv Áltá suohkanijn. Sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen, 900 57 123 Sámedigge-ráde ájras Ann-Mari Thomassen, 900 57 123 Máhtu ja oahpu gávpotráđđi, Anniken Hauglie, 48082601 Mahtoj ja åhpadusá rádeájras, Anniken Hauglie, 480 82 601 Stipeanddas stuorit máksomearri ja eanet oahppit olahusjoavkkus geain lea sámegiella fágan. / Vuođđoskuvla ja JS / Oahpahus / Sámediggi - Sametinget Stipendaj lasedum máksomiere ja vijdedum ulmmejuogos oahppijda sámegielajn fáhkasuorgen / Vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå / Åhpadus / Sámedigge - Sametinget Stipeanddas stuorit máksomearri ja eanet oahppit olahusjoavkkus geain lea sámegiella fágan. Stipendaj lasedum máksomiere ja vijdedum ulmmejuogos oahppijda sámegielajn fáhkasuorgen Sámediggi joatká ain 2015: juohkit stipeanddaid ohppiide geain lea sámegiella fágan joatkkaskuvllas. Sámedigge joarkka aj jagen 2015 juollodit stipendajt oahppijda gejn la sámegiella fáhkasuorgen joarkkaskåvlån. Ođas 2015:s lea ahte maiddái oasseáiggeoahppit, geain lea sámegiella fágan, sáhttet ohcat stipeandda ja ahte stipeandda máksomearri lassána. Ådås jagen 2015 le gå oahppe gudi li oasseájgev, ja sámegielajn fáhkasuorgen, oadtju máhttelisvuodajt stipendav åhtsåt, ja stipendaj máksomierre le lasedum. Ođđa máksomearit leat ná: Ådå máksomiere li náv: o Stipeanda ohppiide geain lea sámegiella vuosttašgiellan: 7 500,- ruvnno o Stipænnda oahppijda gejn la sámegiella vuostasjgiellan: kr 7 500,- o stipeanda ohppiide geain lea sámegiella nubbingiellan: 5 500,- ruvnno o Stipænnda oahppijda gejn la sámegiella nubbengiellan: kr 5 500,- o Stipeanda ohppiide geain lea sámegiella vierisgiellan: 3 000,- ruvnno o Stipænnda oahppijda gejn la sámegiella amásgiellan: kr 3 000,- - Mii háliidit ahte eambbogat ohppet sámegiela. - Mij hálijdip ienebu galggi sámegielav oahppat. Dušše ná sáhttit mii sihkkarastit ahte giella seailu viidáseappot ja boahtte buolvvat sáhttet dan oahppat. Dåssju dajna vuogijn sihkarasstep vaj sámegiella viessu vijdábut ja máhttá åhpaduvvat boahtte buolvajs. Danin sávvat mii ahte stipeanda movttiidahttá eambbosit válljet sámegiela joatkkaskuvllas, lohká sámediggepresideanta Aili Keskitalo. Dan diehti doajvvop mij stipænnda galggá arvusmahttet ienebujt válljitjit sámegielav joarkkaskåvlån, javlla Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo. - Maŋimus jagiid lea ohppiid lohku joatkkaskuvllas geain lea sámegiella fágan, lasánan. - Maŋemus jagijt la oahppij låhko joarkkaskåvlån gejn la sámegiella fáhkasuorgen lassánam. Dát sáhttá čájehit ahte stipeanda movttiidahttá ohppiid válljet sámegiela, ja dat lea hui buorre, lohká Keskitalo. Dát máhtta vuosedit stipænnda arvusmahttá oahppijt sámegielav válljitjit ja dat la buorre, javllá Keskitalo Ohcama skuvlajahkái 2014/2025 sáhttá sáddet ođđajagimánu 15. b. 2015 rájes. Åtsålvisá skåvllåjahkáj 2014/15 máhtti rájaduvvat sisi 15.01.15 gitta 30.03.15 rádjáj. Ohcamat meannuduvvojit dađistaga. Åtsålvisá giehtadaláduvvi maŋŋenagi. Ohcamat mat sáddejuvvojit maŋŋil njukčamánu 15.b.2015 eai meannuduvvo. Åtsålvisá rájadum 31.03.15 maŋŋela e giehtadaláduvá. Ohcanskovi gávdná Sámedikki neahttasiidduin álggus ođđajagimánu 2015 rájes. Åhtsåmskåvve biejaduvvá Sámedikke sijddabælláj ådåjakmáno álgon 2015. Dáidda Sámediggeviesus / Sámediggevisti / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget Dájdda Sámedikketsiekkadusán / Sámediggeviesso / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Dáidda Sámediggeviesus Dájdda Sámedikketsiekkadusán Sámediggi eaiggáda máŋggalágan dáidagiid, maid sihke sápmelaš ja norgalaš dáiddárat leat dahkan. Sámedikken le æjgon duot dát dájddadahko, sámij dájddárijs ja láttij dájddáris. Dáidagat leat juohkeláganat, earret eará árbevirolaš sámi duodji, govvabáccit ja ođđaáigásaš govvadáidda. Dájddadago li dagádum divna tjerdaj teknihkaj, dán vuolen árbbedábálasj sáme duodje, tjuollusa ja ådåájggásasj gåvvådájdda. Muhtun dáiddárat ja dáidagat mat leat Sámediggeviesus: Muhtem dájddárijs ja dájddadagojs ma li Sámedikketsiekkadusán åvdåstahtedum li: Hilde Skancke Pedersen Dat hirbmat stuorra ja gelddolaš seaidnegovva Luottat – Spor maid dáiddár Hilde Skancke Pedersen lea dahkan lea sihke olggobealde ja siskkobealde Sámedikki dievasčoahkkinsála. Dat oavdos ja geldulasj væggamalerija Luotta – Spor dájddáris Hilde Skancke gávnnap Sámedikke dievastjåhkanimlanjá sis- ja ålgusjbielen. Dievasčoahkkinsála sárdnestuolu / lávddi duohken leat siŋkapláhtat betoŋgga alde (emáljjain ja golleivnniin dahkkojuvvon siŋkii) ja seinniin olggobealde dievasčoahkkinsála ja vuolitgearddis olggobealde auditorija leat arkeologalaš luottat (sámi ássan- ja hávdesajit) mat lea sámi kultuvrra bázahusat nugo dutkasajit / gierddut ja labyrinttat, boldojuvvon metállapláhtaide. Sinkpláhtta betåŋa nanna hållamståvlå / podiuma duogen dievastjåhkanimlanján (dagádum emáljas ja bládegålles sinka nanna) ja siejnij milta dievastjåhkanimlanjá ålgusjbielen (foajéan) ja vuolleetásjan auditåvrå ålgusjbielen, metállapláhtajda bårådum arkeologalasj bátsadisá (sáme årrom- ja hávddesajijs) majt sámekultuvrra le guodám goahtesajijs / gievlij ja labyrintaj baktu. Hilde Skancke Pedersen lei nubbi dan guoktásis geat giddejuvvon gilvvus masa ledje bovdejuvvon 12 dáiddára Sámediggeviesu čiŋaheami oktavuođas vuittiiga. Hilde Skancke Pedersen lij akta guovtes gut vuojtij dahpadum gilppusav 12 bivddidum dájddarijs gå ájggun Sámedikketsiekkadusáv hiervvidit. Kristin Ytreberg Čiŋaheapmi Den som... maid dáiddár Kristin Ytreberg lea dahkan lea buot seinniin guhkesfeaskáris. Hiervvidus Den som... dájddáris Kristin Ytreberg gávnnu juohkka siejnen vájaldimhállan. Dasa lea geavahuvvon datneherven sámi ornamentihka vuođul ja dasto leat sátnevádjasat ja viissisvuođasánit mat leat vižžojuvvon J. Quigstad čoahkádusain. Guokta elementa li adnuj váldedum: daddnim arvusmahtedum sáme girjjusis ja báhkovádjasijs ja vijsesvuodabágo J. Quigstada tjoahkkijs. Ytreberg lei nubbi dan guoktásis geat giddejuvvon gilvvus masa ledje bovdejuvvon 12 dáiddára Sámediggeviesu čiŋaheami oktavuođas vuittiiga. Ytreberg lij akta guovte dájddárijs gudi vuojtijga dahpadum gilppusav 12 bivddidum dájddarijs gå ájggun hiervvidit Sámedikketsiekkadusáv. Kåre Kivijärvi Sámedikki bibliotehkas leat Kåre Kivijärvi Fra de store banker (1959/1961) nammasaš govva ja Kvinne (muohtogovva) Unjárggas (1972). Sámedikke girjjevuorkán gávnnu Kåre Kivijärvia Fra de store banker (1959/1961), aktan gåvåjn Kvinne (muohtogåvvå) Unjárgas (1972). Govat leat kopiijat (2004) álgogovas 1/9 (mii mearkkaša dan ahte dat lea vuosttaš govva ovcci govas main lea ovttalágan motiiva). Gåvå li moattedime (2004) oalle gåvås 1/9 (dát merkaj vuostasj aktse gåvåjs sæmmi motijvas). Govaid lea oastán Utsmykkingsfondet for offentlige bygg nammasaš ásahus Sámediggeviesu čiŋaheami oktavuođas 2000:s. Gåvå oasteduvvin etáhtas Utsmykningsfondet for offentlige bygg gå galggin hiervvidit Sámedikketsiekkadusáv jagen 2000. Álgogovaid bilidii beaivváščuovga, govaid kopiijat heŋgejuvvojedje giđđat 2004 bibliotehkii. Ieme gåvå bæjsstanin biejvvetjuovgas, ja moattedime gåvåjs gatsoduvvin 2004 gidá girjjevuorkkáj. Harald Bodøgaard Rød nammasaš bázzi, mii lea granihtas ráhkaduvvon (1999), lea dáiddár Harald Bodøgaard dahkan ja dan lea addán Bjørn Bygg AS. Tjuolos Rød, dagádum granihtas (1999), dagáduváj dájddáris Harald Bodøgaard ja lij vattáldahka vidnudagás Bjørn Bygg AS. , Romssas skeaŋkan Sámediggeviesu almmolaš rahpama oktavuođas skábmamánus 2001. , Råmsås gå Sámedikketsiekkadus almulattjat rabáduváj basádismánon 2001. Anna-Eva Bergman Gova Finnmark i gull metállaivnniiguin (1965) lea ráhkadan dáiddár Anna-Eva Bergman. Gåvvå Finnmark i gull dagádum metállabájnoj (1965) le dagádum dájddáris Anna Eeva Bergman. Gova leat addán skeaŋkan Davvi-Trøndelága, Norlándda, Romssa ja Finnmárkku fylkkagielddat Sámediggeviesu rahpama oktavuođas skábmamánu 2. b. 2001. Gåvvå le vattáldahka Nuortta-Trøndelaga, Nordlánda, Råmså ja Finnmárko fylkkasuohkanijs gå sámedikketsiekkadus rabáduváj basádismáno 2. biejve 2001. Astri Aasen Dáiddára Astri Aasen vuosttaš sámi čoahkkima govat mii dollojuvvui Troanddimis 1917:s leat earret eará feaskáris dievasčoahkkinsála guoras. Gåvå dájddáris Astri Aasen vuostasj sáme tjåhkanimes Roandemin jagen 1917 gávnnuji duola dagu hállan dievastjåhkanimlanjá guoran. Sámediggi osttii dáid Troanddima Dáiddamuseas 80-jagi ávvudeami oktavuođas guovvamánu 6. b. 1997. Sámedigge åstij dájt Trondheim Kunstmuseumis 80-jahke ávvudibmáj guovvamáno 6. biejve 1997. Govat ledje čájáhusas Metodistagirku kealláris Troanddimis. Gåvå vuosádaláduvvin Metodistgirkko tjællárin Roandemin. Veahkaválddálašvuohta nissoniid vuostá / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget Dierredibme nissunij vuosstij / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Veahkaválddálašvuohta nissoniid vuostá Dierredibme nissunij vuosstij Sámediggeráđđi Vibeke Larsen oassálastá ON nissonkommišuvdnii New Yorkas. Sámedikkeráde Vibeke Larsen oassálasstá AN:a nissunkommisjåvnnåjNew Yorkan. Dán jagi ON nissonkommišuvnna fáddán lea veahkaválddálašvuohta nissoniid vuostá. Dán jagásj AN:a nissunkommisjåvnå fádda le dierredibme nissunij vuosstij. - Ollu álgoálbmotnissonat máilmmis vásihit veahkaválddálašvuođa ruovttus ja almmolaš eiseválddiid bealis, ja danne mii háliidit váldit ovdan dán fáttá nissonkommišuvnna čoahkkimis, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen. – Moadda álggoálmmuknissuna væráldav miehtáj vásedi dierredimev sijdan ja almulasj oajválattjajs, ja danen sihtap fáttav nissunkommisjåvnå tjåhkanimen låggŋit, javllá rádeájras Vibeke Larsen. ON nissonkommišuvnna čoahkkin álgá vuosárgga njukčamánu 4. b. ja bistá guokte vahku. AN:a nissunkommisjåvnnå álggá mánnodagá sjnjuktjamáno 4. biejve ja vihpá guokta vahko. Kommišuvdna galgá árvvoštallat mii lea dahkkojuvvon dán suorggis, identifiseret ođđa hástalusaid, ráhkadit riikkaidgaskasaš standárddaid ja hábmet ođđa politihka dásseárvvu ja nissoniid vuoigatvuođaid suorggis. Kommisjåvnnå galggá árvustallat mij le åvddåla dagádum dan aktijvuodan, ådå hásstalusájt identifiserit, rijkajgasskasasj standardijt dahkat ja ådå politihkav hábbmit dásseárvo ja nissunij riektáj gáktuj. Sámediggi oassálastá Norgga sáttagoddái man Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttinministtar Marthe Thorkildsen jođiha. Sámedigge oassálasstá Vuona delegasjåvnån mav Máná-, dásseárvvo- ja sebradahttemminisstar Inga Marthe Thorkildsen jådet. Tabu fáddá Tabu fádda - Veahkaválddálašvuohta nissoniid vuostá lea maid váttisvuohtan sámi servodagas. - Dierredibme nissunij vuosstij le aj hásstalussan sáme sebrudagán. Mii diehtit dan, muhto mis leat uhccán dieđut dan birra ahte lea go uhcit vai eanet go muđui servodagas, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen. Dav diehtep, valla ep rat diede le gus dat væráp jali buorep gå ietján sebrudagán, javllá rádeájras Vibeke Larsen. 2012 čavčča almmuhedje Sámediggi ja Justiisadepartemeanta ovttas dutkanprošeavtta namahusain: Veahkaválddálašvuohta lagaš gaskavuođain sámi servodagas. 2012 tjavtja almodin Sámedigge ja Justijssadepartemænnta aktan dutkamprosjevtav namájn: Dierredibme lahka aktijvuodajn sáme sebrudagájn. Eai boahtán fálaldagat, ja danne almmuhuvvo prošeakta ođđasis 2013:s. Ettjin åvvå fálaldagá boade, ja danen prosjækta vas ådåsis almoduvvá jagen 2013. - Mii diehtit ahte maiddái sámi servodagas ii galgga hállat veahkaválddálašvuođaid birra lagaš gaskavuođain. - Diehtep dierredibme lahka familjan le dakkir ássje man birra ij sáhkada sáme sebrudagájn ge. Lea váttis hállat ja diehtit dan veahkaválddálašvuođa birra, mii dáhpáhuvvá ruovttuin. Gássjel le sáhkadit ja diehtet dan birra jut dierredibme sijda nielje siejnij sisbielen dahpáduvvá. Muhto Sámedikki oaidnu lea ahte mii eat goassege ovdán dáid váttisvuođaiguin jus eat duostta daid váldit ovdan, dadjá Larsen. Valla Sámedigge jáhkká ep goassak gåsik ássjijn boade jus ep duosta dav vuojnnusij låggŋit, javllá Larsen. - Mii eat galgga man ge láhkai dohkkehit veahkaválddálašvuođa lagaš gaskavuođain ja lea sámediggeráđi mielas deaŧalaš guorahallat mii dat lea mii váikkuha veahkaválddálašvuhtii sámi servodagas. - Mij ep åvvånisgalga dåhkkidit dierredimev lahka fámiljan ja danen sihtá sámediggeráde gávnnat ma li sivá gå ulmutja dierredi lahka fámiljav. Mii háliidit maid diehtit mo veahkkeásahusat meannudit daid sápmelaččaiguin, geat vásihit veahkaválddálašvuođa ja dan ahte lea go veahkkeásahusas gelbbolašvuohta sámegielas ja sámi kultuvrras, dadjá Vibeke Larsen. Sihtap diehtet gåktu almulasj ásadusá viehkedi sámijt gudi li hæhttum dierredimev gierddat ja makta le sáme giella- ja kultuvrramáhtudahka siján, javlláVibeke Larsen. ON álgoálbmotvuoigatvuođaid erenoamášdieđiheaddji James Anaya lea váldán ovdan sihke álgoálbmotalbmáid ja earáid veahkaválddálašvuođa nissoniid ja nieiddaid vuostá. Dat lea okta dan guovtti hui deaŧalaš áššis mat váikkuhit álgoálbmogiidda go guoská olmmošvuoigatvuođaáššiide. AN:a álggoálmmugij sierrarapportørra James Anaya le javllam dierredibme nissunij ja næjtsoj vuosstij, sihke álggoálmmukålmmåjs ietja ja iehtjádijs, le viehka ájnas ássje gå le sáhka almasjrievtesvuodaássjijs ma álggoálmmugijt vájkkudi. Sámediggi háliida bargat eanet eastademiin ja guottuid duddjomiin dán suorggis. Sámedigge sihtá ienebut hieredit ja guottojt rievddat dán ássjen. - Nuorra sámi nissonat galget diehtit ahte sii eai dárbbaš gierdat dan ahte sin guoimmit huškot sin ja nuorra sámi albmát galget diehtit ahte ii leat dohkálaš huškumiin čoavdit riidduid, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen. - Nuorra sáme nissuna galggi diehtet e sij galga gierddat tsábbmut ietjasa guojmijs ja nuorra sáme ålmmå galggi diehtet ij le dåhkkidahtte tsábbmet váj mak navti galggá tjuolmav tjoavddet, javllá rádeájras Vibeke Larsen. Eanet dieđuid oaččut dáppe: Ráđđelahttu Vibeke Larsen, + 47 941 30 116 dahje vibeke.larsen@samediggi.no Ienep diedo: Rádeájras Vibeke Larsen, + 47 941 30 116 jali vibeke.larsen@samediggi.no Sárdni guovvamánu 6. b. / Sártnit ja artihkkalat / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget Aili Keskitalo hålla guovvamáno 6. biejve / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Sámedikki presideant Aili Keskitalo, guovvamánu 6. b.. Aili Keskitalo hålla guovvamáno 6. biejve Buorit olbmot. Gieres gájkka divna. Lihku beaivái. Vuorbbe biejvijn. Odne, guovvamánu 6. b., mii ávvudit iežamet álbmotbeaivvi ovttas Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas. Uddni, guovvamano 6. biejve, aktan ávvudallap ietjama álmmukbiejvev Vuonan, Svierigin, Suoman ja Russlándan. Mii ávvudit leavggaiguin ja álbmotlávlagiin. Ávvudallap slávgájn ja álmmuklávllagijn. Máhtuin iežamet historjjá birra ja jurdagiiguin iežamet boahtteáiggi birra. Diedoj ietjama histåvrås ja gehtjastagájn boahtteájggáj. Mii ávvudit riemuin, njálgga biepmuin ja ollu iešguđet lágan doaimmaiguin sámi báikegottiin. Arvudallap hávsskudagájn, njálga biebmujn ja moatte lágasj dåjmaj sámij bájkálasj sebrudagájn. Min álbmotbeaivi lea oalle ođas, dušše 21 jagi boaris. Mijá álmmukbiejvve le viehka nuorra, dåssju 21 jage vuoras. Ávvudeamit leat iešguđetláganat, dan oainnán go galledan iešguđet suohkaniid ja báikkiid. Ávvudallamijn li moadda háme, dajt vuojnáv gå guossidav duov ja dá suohkanav ja sajev. Oktasaš govastagat ja doaimmat čohkkejit min beroškeahttá das gos mii orrut. Juoŋga birra tjåhkanip degå aktisasj gåvåstagáj ja dåjmaj. Seamma láhkai go mii oppa áiggi hábmet iežamet servodaga ja kultuvrra, de mii hábmet iežamet sisdoalu – sápmelaččaid álbmotbeaivvi. Sæmmi láhkaj gå mij gætjo ájge hábbmip ietjama sebrudagá sisanov, de hábbmip sisanov ietjama – sámij – álmmukbiejvev. Dál mii ávvudit dan maid mii leat. Uddni ávvudallap mij lip gudi lip. Mii leat sápmelaččat, iešguđet láhkai. Mij lip sáme, ja dav lip mij guhtik ietjama láhkáj. Ollu lea oktasaš, muhto ollu lea mii earuha. Ållo le aktisasj, valla ållo le aj sierralágasj. Dieđusge lea guovvamánu 6. b. midjiide rápmin, muhto seamma ollu dat leat searvevuođabeaivi, máŋggadáfotvuođain ja utnolašvuođain. Guovvamano 6. biejvve le diehttelis mihásvuoda biejvve, valla sæmmi ålov aktisasjvuoda biejvve, moattevuodajn ja valjesvuohtaj, Sápmelaččat leat ávvudan guovvamánu 6. b. álbmotbeaivin 1993 rájes. Sáme li ávvudallam guovvamano 6. biejvev álmmukbiejvven jage 1993 rájes. Dán jagi álbmotbeaivi lea dattetge erenoamáš midjiide Norggas. Dán jage álmmukbiejvve le huoman sierralágásj midjij Vuonan. Dán jagi ávvudit sihke Sámedikki 25-jagi beaivvi ja vuođđolága 200-jagi beaivvi. Dán jage tjalmostahttep goappátjaga Sámedikke 25-jage ávvudimev ja vuodolága 200-jage ávvudimev. Dát addá midjiide vuogasvuođa smiehttat dárkilit álbmotstivrra ja iežamet demokráhtalaš ideálaid birra. Dat vaddá midjij sjiehtes båttåv snivva ájádalátjit álmmukstivrav ja mijá demokráhtalasj ideálajt. Vuođđolága mearrádusat leat demokratiija geađgejuolgi. Vuodoláhka le demokratija tsieggimgierge. Mat ovdanbuktet min buoremus ja deaŧaleamos ideálaid. Moallánahkan mijá buoremus ja ájnnasamos ideálajda. Vuođđoláhka dássida ovttaskasolbmuid, álbmotjoavkkuid ja stáhta beroštumiid. Vuodoláhka vedjadahttá ájnegisá, álmmukjuohkusij ja stáhta ássjijt. Dattetge válddii 100 jagi vuođđolága vuosttaš almmuhusa rájes dassážiigo nissonolbmot ožžo dábálaš jienastanvuoigatvuođa. Valla huoman gållin 100 jage vuodolága vuostasj almodusás desik nissuna oadtjun gájkkásasj jienastimriektáv. Válddii lagabui 200 jagi dassážiigo álgoálbmogiid ja unnitloguid suodjaleapmi šattai oassin vuođđoláhkii. Gållin vargga 200 jage åvddål iemeálmmugij ja unneplågoj suodjalibme sjaddin oassen vuodolágas. Dat čájeha ahte vuođđoláhka vuosttažettiin lea iežas áiggi mánná, dan servodaga man dat galggai muddet. Dat vuoset vuodoláhka gájk åvdemusát le ietjas ájge mánná, dan sebrudagá majt dat galggá hiebadit. Dat ovddasta min buot buoremus ideálaid – nu mo mii daid defineret áiggis áigái. Dat la moallánahkan mijá gájk buoremus ideálajs – nåv gåktu mij agev mierredip dajt. Ja dat rievdá dađistaga go servodat rievdada iežas ideálaid ja árvvuid. Ja dat rievddá maŋenagi gå sebrudahka rievddat ideálajt ja árvojt. 1988:s, jagi ovdalgo vuosttaš Sámediggi rahppojuvvui, oaččui vuođđoláhka ođđa mearrádusa mii sihkkarasttii sámi álbmogii erenoamáš stáhtusa ja suodjaleami: Jagen 1988, jahket åvddåla gå vuostasj Sámedigge rabáduváj, oattjoj vuodoláhka ådå mærrádusáv mij sihkarastij sámij sierra stáhtusav ja suodjalimev: Dát ledje dan áiggi vuđolaš rievdadusat, ja ain vásihuvvo dát sápmelaččaid dohkkeheapmi álgoálbmogin muhtumiidda nággovuložin. Da lidjin ájgenis tjiegŋalis rievddadime, ja vilá adni muhtema dát dåhkkidibme sámijs iemeálmmugin la rijddooarren. Dál lea dattetge Sámediggi deaŧalaš oassi Norgga demokratiija vuogádagas. Valla uddni le Sámedigge vuona demokráhtalasj vuogádagá sisŋutja oasse. Ii leat loahppa sámi rahčamušain dohkkehuvvot, muhto baicce joatkkan. Dát ij la giehtjen dåhkkidime oajbbomis, valla ienebut joarkka. Dan jagi galgá Vuođđoláhka rievdaduvvot sakka. Dan jage tjuodtjop mij vuodolága viehka stuorra rievddadimij åvdån. Vuođđoolmmošvuoigatvuođat galge váldojuvvot mielde láhkii, ja lága giella galgá oažžut dálááiggi hámi. Vuodulasj almasjrievtesvuoda galggi láhkaj tjáleduvvat, lága giellahábme galggá ådåstuhteduvvat. Mii sápmelaččat leat álbmot, vuoigatvuođain ja friijavuođain ieža mearridit iežamet boahtteáiggi. Midja sáme lip akta álmmuk, rievtesvuodajn ja friddjavuodajn ietja mierredit ietjama boahtteájgev. Sámegiella ja dárogiella leat ovttaárvosaš gielat Norggas. Sámegiella ja dárogiella li avtaárvvusasj giela Vuonan. Mis lea buorre jáhkku vuordit ahte dát dávistuvvo buorebut dálá vuođđolágas go 200 jagi dás ovdal. Miján li gájkka oare vuorddet dat gåvviduvvá buorebut udnásj vuodolágan gå 200 jage dás åvddåla. Vuođđolágas mearriduvvon ideálat demokratiija, riektesihkarvuođa, dásseárvvu ja sárdnunfriijavuođa birra addá midjiide sápmelaččaide vejolašvuođa ovddidit iežamet nationála parlameantta. Ideála demokratijas, rievtesihkátvuodas, buohtaárvos ja hållamfriddjavuodas ma li biejadum vuodoláhkaj dahkin máhttelissan midjij sámijda åvddånahtátjit ietjama nasjåvnålasj parlamentav. Vuođđoláhka ja Sámediggi dáhkidit demokráhtalaš oassálastima ja ahte min friijavuođat ja vuoigatvuođat álbmogin ovdánit dađistaga. Vuodoláhka ja Sámedigge li sihkarvuohtan demokráhtalasj oassálasstemij ja mijá friddjavuodaj ja rievtesvuodaj mærrásasj åvddånibmáj nåv gå álmmuk. Mii eat ávvut okto odne. Mij ep aktu ávvudalá uddni. Mii juogadit beaivve máilmmiin muđui, riikkain muđui ja giliin muđui. Juogatjip biejvev væráldijn, rijkajn, sijdajn. Mii bovdet iežamet ránnjáid, ustibiid ja mielássiid searvat ávvudeapmái. Gåhttjop gájkka rádnájt, rádnajt ja guojmmeviesádijt oassálastátjit ávvudallamijda. Dát lea dakkár beaivi mainna mii leat rámis: okta álbmot njealji stáhtas. Dát la biejvve vuosedittjat mihásvuodav dassta majt lip: álmmuk nieljen stáhtan. Okta álbmot mii juogada giela, historjjá, kultuvrra ja nieguid min oktasaš boahtteáiggi birra. Álmmuk mij juogasj gielav, histåvråv, kultuvrav ja mijá aktisasj boahtteájge niegojt. Giella dárbbaša veahá veahki. Giella dárbaj vehik viehkev. Danne mii álmmuhit odne bálvalusa dás: www.sátni.org: digitála sátnegirji buot golmma sámegillii ja davviriikkalaš gielaide. Dan diehti almodip mij uddni dievnastusáv www.satni.org: digitála báhkogirjje gålmå sámegielaj gaskan aktan nuorttarijkaj gielaj. Sávan dat boađášii ávkin didjiide geat háliidehpet oahppa ja geavahit sámegiela. Doajvov dat sjaddá viehkken didjij gudi sihtabihtit ja ávkkit sámegielav. Mu niehkun lea dakkár boahtteáigi mas nuorat álkit sáhttet válljet oahpu ja geavahit iežaset giela dainna oadjebasvuođain ahte maiddái sámegiella lea ealli giellan máilmmis. Muv niehko le boahtteájgge goassa nuora álkkes láhkáj máhtti åhpadusáv válljit ja ietjasa gielav ávkkit vissesvuodajn sámegiella le aj viesso giella væráldin. Dakkár boahtteáigi mas sámegiella ja sámi kultuvra adnojuvvo riggodahkan ja gelbbolašvuohtan, ii ge noađđin. Boahtteájgev goassa sámegiella ja mijá kultuvrra aneduvvá boanndudahkan ja mahttudahkan, ja ij noaden. Niegadan dakkár boahtteáiggi birra mas sámi servodat ii adnojuvvo hehttehussan ovdáneapmái, muhto lea lunddolaš oassi min nationála ja dásseárvosaš ovttasleahkimis. Niegadav boahtteájgev goassa sáme sebrudahka ij aneduvá gåtsanin åvddånibmáj, valla le luondulasj oasse mijá nasjåvnålasj ja buohtaárvulasj aktanviessomis. Mas adnojuvvo duohtan dat mai Gonagas dajai rabadettiin Sámedikki 1997:s: ahte Norga lea huksejuvvon guovtti álbmoga eatnamiidda: dážaid ja sápmelaččaid. Daggu válldep duohtan majt Gånågis javlaj Sámedikke rahpambåttå jagen 1997: Vuona stáhtta le vuododuvvam guovte álmmuga duobddágijda: láttij ja sámij. Odne mii ávvudit. Uddni ávvudallap. Dan mii dárbbašit, dan mii leat ánssášan. Dav dárbahip, dav lip ánssim. Muhto muitet maiddái ahte dát beaivi lea ollu olbmuid máŋggaid jagiid rahčamušaid boađus daid friijavuođaid ja vuoigatvuođaid ovddas mat mis leat dál. Valla mujttit aj dat biejvve le boados moatte ulmutja oajbbomis moadda jage daj friddjavuodaj ja rievtesvuodaj åvdås ma li miján uddni. Mii duolbmat sin bálgáid. Mij vájaldip sijáj luottaj milta. Sii lea čájehan midjiide ahte máilmmi sáhttá álo rievdadit buoret guvlui. Sij li vuosedam værált agev máhttá rievddaduvvat buorebuj. Das go sii geat rievdadit máilmmi, leat sii geain lea jáhkku dasa ahte dat lea vejolaš. Danen gå sij gudi væráldav rievddadi, li dakkira gudi jáhkki dat máhtta rievddaduvvat. Lihku beaivái. Vuorbbe biejvijn. Somás vuohki oahppat sámegiela – sámi sátnegirjjáš almmuhuvvon / Faktadieđut sámi gielaid birra / Giella / Sámediggi - Sametinget Hávsskes vuohke sámegielav oahppat – sáme báhkogirjásj almoduvvam / Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget Somás vuohki oahppat sámegiela – sámi sátnegirjjáš almmuhuvvon Hávsskes vuohke sámegielav oahppat – sáme báhkogirjásj almoduvvam Háliidat go oahppat sámegielsániid ? Le dujna miella oahppat muhtem bágojt sámegiellaj ? Vai háliidat go rámiidit gean nu eará gillii go dan gillii maid don humat ? Jali sidá rámpodit soabmásav ietjá sámegielajn majt iesj sáhkada ? Dalle sáhttá dát ságastallangirjjáš leat veahkkin árgabeaiságastallamii sihke davvisámegillii, julevsámegillii ja lullisámegillii. De máhttá dát báhkogirjásj bæjválasj bágoj ja gárgadisáj nuorttasábmáj, julevsábmáj ja oarjjelsábmáj liehket dunji viehkken. Giellakampánnja “ Sámás muinna ” almmuha dá sierra sátne- ja cealkkačoakkáldaga maid sáhttá geavahit iešguđet oktavuođain. Giellakampánnja “ Sámásta munji ” almot dálla báhkotjuohkkev ja gárgadistjuohkkev. Dát girjásj máhttá aneduvvat duon dán aktijvuodan. Sátnegirjjážis leat juohkebeaivválaš sánit ja dajaldagat, muhtun ávkkálaš irggástallanvuogit ja cealkagat maiguin sáhttá álgit. Báhkogirjátjin gávnnuji fertbæjvvásasj bágo ja moallánagá, muhtem ávkálasj madtjuhimvuoge ja gárgadisá gåktu galga ságastallagoahtet. - Dát ii leat mihkkege oahppogirjjiid, muhto somás vuohki oahpásmuvvat sámegillii. - Ij la dát makkirak oahppogirjje, valla hávsskes vuohke sámegielav oahppat. Das ii leat lossa grammatihkka, muhto ávkkálaš dajaldagat, dadjá sámediggepresideanta Aili Keskitalo Dánna ij la låsså grammatihkka, ájnat ávkkás moallánagá, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Sátnegirjjáš lea erenoamážit nuoraid várás, ja das leat sánit ja dajaldagat maid sáhttá geavahit skuvllas, ruovttus, go lea ovttas ustibiiguin ja go lea luonddus ja feasttas. Báhkogirjásj la sierraláhkáj nuorajda, ja vaddá dunji bágojt ja gárgadisájt majt besa adnet tjabu skåvlån, sijdan, gå la rádnastallamin, luondon ja festan. Sámediggi sávvá ahte dat livččii ávkin sihke dutnje gii humat juo ovtta dahje eanet sámegielaid ja dutnje gii háliidat oahppat sámegiela. Sámedigge sávvá girjásj luluj boahtá dunji ávkken gut juo sámásta jali sáhkada moadda sámegiela ja dunji gut hálijda oahppat sámev. - Geavat ovtta sáni juohke beaivve, čále cealkaga ja sádde dan iežat ustibii dahje almmut dan iežat instagrámmas. - Javla avtav bágov juohkka biejve, tjále gárgadisáv ja rája ráddnaj jali biedjala ietjat Instagrámmaj. Searvva veahkkin oažžut sámegiela oidnot ja gullot árgabeaivvis ja sosiála mediain, ávžžuha sámediggepresideanta Aili Keskitalo. Viehkeda jut sámegiella boahtá ienep vuojnnu ja gullu árggabiejven ja sosiála median, bádtji sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo. Dá lea sátnegirjjáš: Dála boahtá báhkogirjásj: Dás sáhtát diŋgot sátnegirjjáža: http://www.sametinget.no/Snakk-samisk-te-mae/Bestill-gratis-lommeparloer-armbaand-og-buttons Báhkogirjásj la juo biejadum poasstaj sidjij guhti li juo diŋŋgum. Ienemusát 10 girje juohkka rávvagin. Sámedikki plánaveahkki / Sámedikki plánaveahkki / Areála / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget Sámedikke pládnabagádus / Sámedikke pládnabagádus / Areála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Sámedikki plánaveahkki Sámedikke pládnabagádus Politihkalaš ášši: Sámediggi mearridii 2010 plánaveahki. Politihkalasj ássje: Sámedigge mierredij plánimbagádusáv jagen 2010. Plánaveahkki galgá láhčit dili nu ahte buot plánat, čuozahusčielggadeamit ja mearrádusat plána- ja huksenlága plánaoasi mielde galget sihkkarastit sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima luondduvuođu. Plánimbagádus láhtjá dilev nav vaj gájkka plána, vájkkudimguoradallama ja mærrádusá ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev nanniji sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav Sámedikki njuolggadusat man mielde árvvoštallat sámi beroštumiid meahci rievdaduvvon anu ektui. Sámedikke njuolgadusá árvustalátjit sáme vieledimijt ietjájduvvam adnuj miehtses Sámedikki plánaveahkki Sámedikke pládnabagádus Sámedikki plánaveahkki Sámedikke pládnabagádus Sámedikki plánaveahkki Sámedikke pládnabagádus Sámediggi mearridii 2010 plánaveahki. Sámedigge mierredij plánimbagádusáv jagen 2010. Plánaveahkki galgá láhčit dili nu ahte buot plánat, čuozahusčielggadeamit ja mearrádusat plána- ja huksenlága plánaoasi mielde galget sihkkarastit sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima luondduvuođu. Sámediggi lea lága bakte geatnegahtton veahkehit plánema go leat áššit mat čuhcet sámi kultuvrii, ealáhusdoibmii ja servodateallimii (vrd. § 3-2). Plánimbagádus láhtjá dilev nav vaj gájkka plána, vájkkudimguoradallama ja mærrádusá ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev nanniji sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav (bs. § 3-2). Sámedikki geatnegasvuohta searvat plánemii mearkkaša maiddái ahte Sámediggi lága mielde sáhttá vuosttaldit areálaplánaid ja loktet guovlulaš plánaid departementii jus leat áššit mat sakka váikkuhit sámi kultuvrra ja ealáhusdoaimma eaige leat doarvái bures vuhtiiváldon (vrd. §§ 5-4 ja 8-4). Sámedikke vælggogisvuohta oassálastátjit plánimijda sisadná aj máhttelisvuodav rievtesvuodav lága milta vuosteldit areállaplánaj aktijvuodajn ja guovlolasj plánajt vuosteldit depártamentaj åvddåj jus ássje ma li ájnnasa sáme kultuvrraj jali æládusdåjmajda ælla bærrájgåtsedum (jf. §§ 5-4 og 8-4). Dát láhkamearrádusaid vuođul lea dárbbašlaš ahte Sámediggi čielggada man vuođu mielde sii servet plánenbargui. Dá mærrádusá lágan li dahkam nav vaj Sámedigge hæhttu tjielggit ietjas vuodov pládnabárgo oassálasstemij. Sámedikki plánaveahki veahkeha vuogáidahttimis ja čohkkemis dieđuid das makkár sámi kultuvrra beroštumit galget vuhtiiváldojuvvot, mat čuvvot gustovaš ja riikkaidgaskasaš rievtti ja mat leat áigeguovdilat plánemiidda plána- ja huksenlága mielde. Sámedikke plánimbagádus le viehkkenævvon systematiseritjit ja vattátjit tjoahkkediedojt dajs plánimvieledusájs sáme kultuvra hárráj, ja ma tjuovvu doajmme lágajs ja rijkajgasskasasj lágajs plánimav pládna- ja tsiekkaduslága milta. Plánaveahkki sisdoallu lea nu ahte das leat veahkkečuoggát dahje njuolggadusat oktan dievaslaš mearkkašumiiguin. Plánimbagádus le danen dagádum muhtem bagádustjuokkajs jali njuolgadusájs masi vas li tjiegŋalap kommentára. Finnmárkolága § 4 mielde mearrida Sámediggi njuolggadusaid meahcceeatnamiid rievdaduvvon ávkkástallanvugiid várás (dás rájes gohčoduvvon meahcceeatnamiid rievdaduvvon ávkkástallanvugiid njuolggadusat). Finnmárkolága § 4 milta mierret Sámedigge njuolgadusájt árvustalátjit sáme vieledusájt miehtse adnema ietjájduhttemijs (dás rájes gåhtjodum njuolgadusá miehtse adnema ietjájduhttemijs). Njuolggadusaid lea departemeanta dohkkehan. Njuolgadusá li dåhkkidum departementas. Dán plánaveahkis lea eará áššálaš ja geográfalaš doaibmaguovlu go Finnmárkku meahcceeatnamiid rievdaduvvon ávkkástallanvugiid njuolggadusain. Dát plánimbagádusán li unnán ietjálágásj ássjediehttelis ja geográfalasj doajmmaguovllo gå njuolgadusá miehtse adnema ietjájduhttemijs Finnmárkon. Das leat deattuhan dan go lea ovttavásttolašvuohta doaibmaguovllus, de lea maiddái áššálaš ovttavásttolašvuohta sisdoalus dán plánaveahki ja meahcceeatnamiid rievdaduvvon ávkkástallanvugiid njuolggadusa gaskkas. Dæddo le biejadum jut doajmmaguovllo li avtalágátja, ja dán plánimbagádusá ássjediehttelis sisadno ja njuolgadusájn miehtse adnema ietjájduhttemijs li aj avtalágátja. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje Riikkaidgaskasaš bargu / Sámediggi - Sametinget Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget Riikkaidgaskasaš bargu Rijkajgasskasasj barggo Máilmmi álgoálbmogat ellet hui iežálágan, ja dávjá váttis eallineavttuid vuolde. Álggoálmmuga væráldav miehtáj viessu viehka moattelágásj iellemdilen ma álu li viehka gássjelisá. Riikkaidgaskasaš reguleremat das movt stáhtat meannudit ja ovttas doibmet álgoálbmogiiguin lea danin hui dehálaš máilmmi álgoálbmogiidda. Rijkajgasskasasj mierredibme stáhtaj álggoálmmugij giehtadallam ja avtastallam le viehka ájnas værálda álggoálmmugijda. Dás lea sáhka dohkkehuvvomis álgoálbmogiin ja ahte stáhtat politihka hábmemis dohkkehit álgoálbmogiid sierranas sajádaga ja beroštumiid olmmožin. Dát dan diehti váj galggi álggoálmmugin dåhkkiduvvat ja aj váj stáhta ietjasa politihka hábbmidahttijn álggoálmmugij sierralágásj sajev ja berustimijt álmmugin vieledi. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámi ovttasbargu Sáme aktisasjbarggo Rájahis guovlulaš ovttasbargu Rijkajgasskasasj guovlolasj aktisasjbarggo Riikkaidgaskasaš álgoálbmotovttasbargu Rijkajgasskasasj álggoálmmukaktisasjbarggo Sámediggi bargá Sámedigge barggá Ahte álgoálbmogiid olmmošvuoigatvuođat nannejuvvojit Álggoálmmugij almasjrievtesvuodajt nannit. Ahte oažžut ceavzilis ovdáneami mii sihkkarastá sámiid ja eará álgoálbmotkultuvrraid ávnnaslaš vuođu Guoddelis åvddånahttemav mij sámij ja ietjá álggoálmmugij kultuvra materiálalasj vuodov nanni. Ahte ovttasbargu sámiid gaskkas riikarájáid rastá viidána Vijddás aktisasjbargov sámij gaskan rijkarájáj rastá. Ahte Davviriikkat vuolláičállet Davviriikkaid sámekonvenšuvnna mii dohkkeha álgoálbmogiid iešmearrideami Nuorttarijkaj lánda vuollájtjálli Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnåv mij dåhkkit álggoálmmugij riektáv iesjmierredibmáj. Duogaš Duogásj Sámediggi hálddaša prinsihpalaš oainnuid ja beroštumiid mat ovddiduvvojit ja bealuštuvvojit riikkaidgaskasaš dásis. Sámedikken li muhtem prinsihpalasj vuojno ja berustime ma rijkajgasskasasj æjvvalimsajijn åvdeduvvi ja bælostuvvi. La dehálaš ahte álgoálbmotipmárdus vuhtiiváldojuvvo sihke nationála ja riikkaidgaskasaš dásiin, ja ahte álgoálbmogiidda mearkkašahtti áššit ovddiduvvojit sihke nationála ja riikkaidgaskasaš dásis. Ájnas le jut álggoálmmukdimensjåvnnå nasjonála ja rijkajgasskasasj aktijvuodajn várajda váldeduvvá, ja ássje ma álggoálmmugijda li ájnnasa åvdeduvvi sihka rijka- ja rijkajgasskasasj dásen. Álgoálbmotjoavkkuid eksisteansa ja eallin vuođđuduvvá ovddideapmái ja makkár faggi dan ovddideamis lea báikkálaččat, našunalalaččat ja riikkaidgaskasaččat. Álggoálmmukjuohkusij viessom ja årrom le vuododuvvam åvddånahttema nanna ja gåktu åvddånahttem bájkálasj, rijka ja rijkajgasskasasj dásen sajájdahteduvvá. Heivehanmunni ja nuppástuhttin, jotkkolašvuohta ja ođasteamit leat guovddáš doahpagat boahttevaš álgoálbmotservodaga hábmemis. Massjkisvuohta ja nuppástuhttem, iemelágásjvuohta ja ådåstuhttem li ájnas moallánagá gåktu ihttásj álggoálmmuksebrudagájt sihtap hábbmit. Muhtun álgoálbmotjoavkkuide lea ođđaáigásaš searvevuođaid ovdáneapmi leamašan diehttelassan, ja earáide lea servodatrievdan dagahan čoavddekeahtes váttisvuođaid ja leat vásihan ahte eai hálddaš ođđa áiggi. Muhtem álggoálmmukjuohkusijda le ådåájggásasj aktijvuoda hábbmim læhkám luondulasj, madi iehtjádijda li sebrudakrievddama buktám hásstalusájt majt ij máhte tjoavddet ja dåbddo e ådå ájgijn nagáda. Ollugat vásihit ahte eai beasa searvat ja leat oassin čálgoovdáneamis, ovdamearkka dihte leat čielga paralleallat geafivuođa ja álgoálbmogiid gaskkas. Moaddása e besa oasev válldet boandásvuoda lassánimes, duola dagu li tjielgas aktijvuoda hæjosvuoda ja álggoálmmugij gaskan. Ollugat leat eaidaduvvon maŋimus logi jagi ođđa teknologalaš servodagas. Ja moaddása li abmasa sjaddam dan ådåájggásasj teknologijasebrudahka mij le maŋemus lågij jagij åvddånam. Sámiid kultuvrralaš áŋgiruššan, masa šattai ođđa leaktu 1960-logu loahpageahčen, bohciidahtii čielga dárbbu áŋgiruššagoahtit riikkaidgaskasaččat vai kultuvra bisošii ja ovdánivččii. Sámij kultuvralasj mobiliserim, mij ådå fámoj 1960-lågo rájes álgij, buvtij dárbov dáv rahtjamav kultuvralasj bierggima ja åvddånime hárráj rijkajgasskasasj dássáj låggŋit. Sámeášši šattai eanet ja eanet eamiálbmotáššin. Sámeássje ienebut ja ienebut álggoálmmukássjen sjaddin. Sámi organisašuvnnat barge 1970-logu rájes aktiivvalaččat beassamis mielde riikkaidgaskasaš álgoálbmotbargui earret eará Álgoálbmogiid Máilmmiráđi (WCIP) ásaheami oktavuođas jagi 1975:s. Sáme organisasjåvnå 1970-lågos dåjmalattjat barggin dan vuoksjuj váj galggin rijkajgasskasasj álggoálmmukbargguj sæbrrat duola dagu Álggoálmmugij væraltráde (WCIP) ásadime baktu jagen 1975. Maŋŋelis leat álgoálbmogat bargan ILO-konvenšuvnnain nr. 169 álgoálbmogiid ja olmmoščearddaid birra iešheanalaš stáhtain, ON julggaštusaid álgoálbmotvuoigatvuođaid birra ja 1966 ON julggaštusain siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid dynámalaš ovdánemiin. Maŋŋela li álggoálmmuga barggam ILO-konvensjåvnåjn nr. 169, álggoálmmuktjuottjodusájn ja dynámalasj åvddånahttemijn FN-konvensjåvnåjn sivijla ja politihkalasj riektáj gáktuj 1966 jages. Riikkaidgaskasaš álgoálbmotovttasbargu, ja sámiid searvan dan bargui, lea njuolgut váikkuhan sápmelaččaid dillái. Rijkajgasskasasj álggoálmmukbarggo ja sámij oassálasstem dasi, le njuolgga sámij dilev vájkkudam. Dat bođii čielgasit ovdan dan bargus man olis jagi 2005:s finnmárkoláhka mearriduvvui. Dát viehka tjielggasit åvddån bådij prosessan man boados lij Finnmárkkoláhka jagen 2005. Sihke ILO. Sihke ILO. , ON nállevealahanlávdegoddi, ON álgoálbmotvuoigatvuođaid erenoamášdieđiheaddji ja riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođaáššedovdit cealkámušat ja rávvagat ledje mearrideaddjin dasa go sámiid vuoigatvuođat dohkkehuvvojedje dan dásis go dahkkojedje finnmárkolága mearrideami oktavuođas. , AN:a tjærddavieledimkomitea, AN:a álggoálmmugij almasjriektádile sierrarapportøra ja rijkajgasskasasj álmmukriektáássjedåbddij javllamusá lidjin ájnnasa gå sámij riektá da vierdev finnmárkolága baktu dåhkkiduvvin. Rádjerasttildeaddji bargu láhččojuvvo earenoamážiid nationála ja riikkaidgaskasaš forumiin bakte, nugomat ON. Rijkajgasskasasj barggo guosská duola dagu nasjonála ja rijkajgasskasasj aktijvuoda dagu AN. , Sámi parlamentáralaš ráđi, Barents-ovttasbargu, Arktalaš ovttasbargu, Davviriikkaid ovttasbargu, davveguovlopolitihkka, Interreg ja davvi olli (EU). , Sáme parlamentáralasj ráde, Barentsaktisasjbarggo, Arktalasj aktisasjbarggo, nuorttarijkaj aktisasjbarggo Interreg ja nuorttalasj dimensjåvnnå (EU). Sámedikki galledeapmi / Sámediggevisti / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget Sámedikkev guossidit / Sámediggeviesso / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Sámedikki galledeapmi Sámedikkev guossidit Sámediggevistti oahpisteapmi dahkkojuvvo juohke beaivvi dii. 13.00. Vuosádallam Sámedikke huodnahin le bæjválattjat kl.. 13.00. Oahpistangiellan leat dárogiella, sámegiella ja eaŋgalsgiella. Vuosádallamgiella le dárogiella, sámegiella ja ieŋŋilsgiella. geasseáigodagas (20.06 - 15.08) lea oahpisteapmi juohke diimmu 8.30, 9.30, 10.30, 12.30, 13.30, 14.30. Giesen (20.05 - 15.08) li vuosádallama juohkka tijma 8.30, 9.30, 10.30, 12.30, 13.30, 14.30. Heivehuvvon fálaldat joavkkuide Hiebadum fállo juohkusijda Nuoraidskuvlla ja joatkkaskuvlla ohppiide ja luohkáide, organisašuvnnaide, ásahusaide ja mediaide fállojuvvo heivehuvvon oahpisteapmi, oktan oanehis logaldallamiiguin Sámedikki, sámepolitihka ja eará guoskevaš fáttáid birra. Skåvllåoahppijda ja – klássajda nuoraj dásen ja joarkkaskåvlåjda, organisasjåvnåjda, institusjåvnåjda ja mediajda fáladuvvá hiebadum vuosádallam. Fálaldat heivehuvvo daid áiggis áigái návccaide mat leat hálddahusas ja politihkalaš doaimmas visttis. Fállo hiebaduvvá aktelattjat háldadusá máhtukvuodajda ja politihkalasj dåjmajda huodnahin. Váldde oktavuođa Gulahallanossodagain jus dus leat erenoamáš dárbbut. Válde aktijvuodav Guládallamåssudagájn jus dujna li sierra dárbo. Rabas čoahkkimat Rabás tjåhkanime Sámedikki dievas- ja lávdegoddečoahkkimat leat ráhpasat olbmuide. Tjåhkanime Sámedikke ållestjåhkanimen ja komiteajn li rahpasa álmmugij. Dievasčoahkkimat ja lávdegoddečoahkkimat dollojuvvojit sullii njelljii jahkái. Ållestjåhkanimen ja komiteajn li birrusijn niellja tjåhkanime jahkáj. Sámedikki kantiidna lea rabas olbmuide. Tjåhkanimbåttåjn la Sámedikke kantijnna aj rabás álmmugij. S ámedikki girjerádju Sámedikke girjjevuorkká Sámedikki girjerádju oktan lohkansajiiguin lea rabas gaskal 09.00 ja 15.30, ja dan sáhttet olbmot geavahit. Sámedikke girjjevuorkká låhkåmsajij le rabás 09.00 ja 15.30 gassko, ja almmuk máhttá dasi bessat. Váldde oktavuoa S ámedikkiin Válde aktijvuodav Sámedikkijn Vuosárgga - bearjadaga 08.00-15.30 Mánnodagá - bierjjedagá 08.00-15.30 Suodjaluvvon guovlluid stivrrat / Verneplanarbeid / Luonddušláddjivuohta / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget Suodjalimguovloj stivra / Verneplanarbeid / Luondo moattebelakvuohta / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Politihkalaš ášši: Politihkalasj ássje: Suodjaluvvon guovlluid stivrrat Konsultasjåvnnånjuolgadusá suodjalimpládna bargguj Sámediggi ja Birasgáhttendepartemeanta lea soahpan ásahit suodjaluvvon guovlluid stivrraid, maidda dáhkiduvvo sámiid oassálastin. Jagen 2010 de Sámedigge ja Birássuodjalimdepartemænnta guorrasijga konsulterimij baktu álgget bájkálasj suodjalimguovloj stivraj, ma aj nanniji sáme ájrastahttemav. Suodjaluvvon guovllu stivrra válljejit suohkanstivrrat, fylkadiggi ja Sámediggi. Suodjalimguovloj stivra válljiduvvi suohkanstivrajs, fylkadikkijs ja Sámedikkes. Sámi ovddastumi árvvoštallojuvvo dan ektui makkár mearkkašupmi guovllus lea sámi kultuvrii ja sámi ealáhusdoibmii. Sáme ájrastahttema låhko árvustaláduvvá guovloj sáme kultuvra ja æládusáj gáktuj. Birasgáhttendepartemeanta ja Sámediggi ráđđádallet stivrra čoahkádusa (áirraslogu) ja sámi ovddastumi juohke álbmotmeahci stivrraide. Birássuodjalusdepartemænnta ja Sámedigge konsulteriji stivraj sáme ájrastahttema lågo birra juohkka nasjonálpárkaj hárráj. Ođđa hálddašanortnet lea ILO-álgoálbmotkonvenšuvnna nr 169, artihkkala 15 nr. 1 mielde mii geatnegahttá stáhta sihkkarastit sámi oassálastima sámi guovlluid luondduvalljodagaid geavaheami, hálddašeami ja seailluheami oktavuođas. Dát ådå háldadimårnik le ILO-169 álggoálmmuga konvensjåvnå, artihkal 15 nr. 1 milta mij vælggogahttá stáhtav nanninitjit sáme oassálasstemav luondoresursaj ávkástallamav, háldadimev ja bisodimev sáme guovlojn. Stáhta virgáiduvvon suodjaluvvonguovllu hálddašeaddji lea stivrra čállingoddin. Tjállebargo juohkka stivrraj galggá dagáduvvat bájkálasj stáhta virggádim suodjalimguovlo háldadiddjes. Suodjaluvvonguovlluid stivrra galget hálddašit suodjaluvvon guovlluid mearriduvvon suodjalannjuolggadusain ja daidda gullevaš Gonagaslaš resolušuvnnas mii ollista suodjalannjuolggadusa, ja luonddušláddjivuođalága mearrádusaid. Suodjalimguovlo galggi háldadit suodjalimguovlojt ævtojt gáktuj ma li mierreduvvam suodjalimnjuolgadustjállagijn aktan Gånigá resolusjåvnåjn mij suodjalimnjuolgadustjállusav dævddá, ja luondomoattebelaklága mærrádusájt. Dehálaš bargun iešguđetge stivrraide ja báikkálaš suodjaluvvon guovllu hálddašeddjiide lea ráhkadit (dahje ođastit) suodjaluvvon guovlluid hálddašanplánaid. Stivraj ja bájkálasj suodjalimguovloj háldadiddjij ájnas barggon le (jali ådåstuhttet) suodjalimguovloj háldadimplánajt. Hálddašanplánat leat dehálačča beaivválaš hálddašeapmái sihke danin vai olahat ovttalaš ja čielga hálddašeami ja nu sihkkarastit ahte guovllu suodjalanárvvut váldojit vuhtii. Háldadimplána li ájnas barggonævo bæjválasj háldadimen oattjotjit avtalágátjin ja tjielggasabbon ja nannitjit guovlo suodjalimárvojt. Hálddašanplána galgá leat geavatlaš veahkkereaidun seailluheames ja ovddideames suodjalanulbmila ja galgá maiddái mearridit čielga njuolggadusaid movt vihkkedallen guovllu suodjaleami geavaheami ektui. Háldadimpládna galggá liehket praktihkalasj viehkkenævvon bisodittjat ja åvdedittjat suodjalimárvov ja galggá nav de vaddet tjielgga njuolgadusájt guovlo adnemij ja suodjalibmáj. Miellahtut geaid Sámediggi nammada álbmotmeahcistivrraide galget daningo leat stivrras ovddastit sámiid beroštumiid. Da ájrrasa majt Sámedigge nammat nasjonálpárkaj stivrajda åvdåsti sáme berustimijt ietjasa tjadá stivran. Sii ovddastit sámi álbmoga stivrras danin go Sámediggi sin lea nammadan. Sij åvdåsti sáme álmmugav stivrajn danen gå li Sámedikkes nammadum. Muhto sii eai ovddas Sámedikki stivrras, mearkkaša ahte Sámedikkis ii leat váldi sin bagadit. Valla sij e Sámedikke åvdåsta stivran, d. s. j. jut Sámedikken ij la bagádimfábmudahka sijá gáktuj. Sii leat válljejuvvon stivrii danin go Sámedikki mielas sii bures ja dievaslaččat vuhtiiváldet sámiid beroštumiid. Sij li válljiduvvam stivrraj gå Sámedikke vuojnos sij sáme berustimijt bærrájgåhtsi buorre ja åbbålasj láhkáj stivrrabargon. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje Álgoálbmogiidda deaŧalaš nammadeapmi dahkkojuvvon / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget Ájnas nammadibme værálda álggoálmmugijda / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Álgoálbmogiidda deaŧalaš nammadeapmi dahkkojuvvon Ájnas nammadibme værálda álggoálmmugijda ON váldočoahkkima presideanta, Ambassadevra Nassir Abdulaziz Al-Nassar (Qatar), lea mearridan bivdit Sámedikki riikkaidgaskasaš ovddasteaddji John B. Henriksena, ja Mexico ON-ambassadevrra Luis Alfonso de Alba, čađahit konsultašuvnnaid su ovddas ON lahttostáhtaiguin ja álgoálbmogiiguin ON álgoálbmotmáilmmikonferánssa čađaheami ektui. AN:a ållestjåhkanime presidænnta, Ambasadørra Nassir Abdulaziz Al-Nassar (Qatar), le mierredam gåhttjot Sámedikke rijkajgasskasasj åvdåstiddjev John B. Henriksen, ja Mexico FN-ambassadørav Luis Alfonso de Alba, suv åvdås rádádallat AN:a ájrasstáhtaj ja álggoálmmugij AN:a álggoálmmugij væráltkonferánsa tjadádime vuoksjuj. Máilmmikonferánsa dollojuvvo 2014:s. Væráltkonferánssa ásaduvvá jagen 2014. ON váldočoahkkin mearridii juovlamánus 2010 doallat álgoálbmotmáilmmikonferánssa 2014:s, dainna áigumušain ahte ovdánahttit álgoálbmotrivttiid ollašuhttima, maiddái ON álgoálbmotjulggaštussii (álgoálbmotjulggaštus) dávistettiin. AN:a ållestjåhkanibme mierredij 2010 javllamáno galggi álggoálmmugij væráltkonferánsav ásadit jagen 2014, man ulmme galggá álggoálmmugij riektáj ásadibme, danna aj AN:a álggoálmmukriektáj tjielggidusá (álggoálmmuktjielggidus) mærrádusáj milta. ON váldočoahkkin ávžžuhii váldočoahkkima presideantta čađahit konsultašuvnnaid lahttostáhtaiguin ja álgoálbmogiiguin konferánssa čađaheami birra, maiddái álgoálbmotsearvama birra proseassas. AN:a ållestjåhkanibme gåhtjoj ållestjåhkanime presidentav ájrasstáhtaj ja álggoálmmugij rádádallat konferánsa tjadádime vuoksjuj, danna aj álggoálmmugij oassálasstem prosessan. Váldočoahkkima presideanta lea 05.04.12 beaiváduvvon reivve bokte, lahttoriikkaid ambassadevrraide New York:s, dieđihan lahttoriikkaide ahte son lea bivdán Ambassadevrra Luis Alfonso de Alba, ja John B. Henriksena čađahit dáid konsultašuvnnaid su ovddas. Ållestjåhkanime presidænnta le girjes baktu vuoratjismáno 5. Biejve 2012, ájrasstáhtaj ambassadørajda New Yorkan, ájrasstáhtajt diededam gåhttjum le Ambassadørav Luis Alfonso de Alba, ja John B. Henriksen dakkir rádádallamijt tjadádit suv åvdås. Loga nammadanreivve dákko. Lågå nammadimgirjev dáppe. Ráhkkaneamit Máilmmikonferánsii Gárvedime Væráltkonferánssaj Sámedikki presideanta Egil Olli bovdii, ON álgoálbmogiid bissovaš foruma sešuvnnas 2011, máilmmi álgoálbmogiid ráhkkanankonferánsii Áltái geassemánus 2013. Sámediggepresidænnta Egil Olli gåhtjoj, AN:a stuoves álggoálmmukforuma sesjåvnån 2011:n, værálda álggoálmmugijt gárvedimkonferánssaj Altan 2013 biehtsemáno. Dán ráhkkaneaddji álgoálbmotkonferánssa áigumuššan lea váikkuhit dan ahte máilmmi álgoálbmogat ožžot vejolašvuođa buoremus lági mielde ráhkkanit dán deaŧalaš máilmmikonferánsii ja álgoálbmotrivttiid ollašuhttimii. Dán gárvedimkonferánsa ulmme le viehkedit værálda álggoálmmugijt gárvedit dán ájnas væráltkonferánssaj ja álggoálmmugij riektáj tjadádibmáj. Máilmmi álgoálbmogat leat ávžžuhan ON váldočoahkkima presideantta nammadit guokte mielde láhčči máilmmikonferánsii – okta guhte ovddasta lahttostáhtaid ja nubbi mii ovddasta álgoálbmogiid. Værálda álggoálmmuga li AN:a ållestjåhkanime presidentav ávttjim nammadit guoktásav gudi galggaba viehkedit væráltkonferánsav ásadit – akta guhti ájrasstáhtajt åvdet ja nubbe guhti álggoálmmugijt åvdet. ON váldočoahkkima presideanta lea čuovvolan dán rávvaga dan bokte ahte lea nammadan Sámedikki riikkaidgaskasaš ovddasteaddji John B. Henriksena ja Mexico ON-ambassadevrra Luis Alfonso de Alba mielde láhččin ovddabealde šiehtadallamiid. Sámedikke rijkajgasskasasj ájras John B. Henriksen ja Mexico AN-ambassadørra Luis Alfonso de Alba libá gåhtjodum dáv bargov dahkat boahtte sjiehtadallamijn. Sámedikki presideanta Egil Olli, gii dál lea maid Sámi parlamentáralaš ráđi presideanta, dadjá ahte lea hui duhtavaš dán nammadeami geažil. Sámediggepresidænnta Egil Olli, guhti dálla aj doajmmá Sáme parlamentáralasj ráde presidænntan, javllá viehka dudálasj le dájna nammadusájn. - Dát lea deaŧalaš ja historjjálaš politihkalaš ovdáneapmi danne go dál lea vuosttaš gearddi go álgoálbmotovddasteaddji lea ožžon almmolaš rolla ON váldočoahkkima rámmaid siskkobealde, cealká presideanta Egil Olli. - Dát le ájnas ja histåvrålasj politihkalasj åvddånahttem danen gå dát le vuostasj bále álggoálmmukåvdåstiddje le nammaduvvam almulasj roallaj AN:a ållestjåhkanimes, javllá presidænnta Egil Olli. Presideanta Olli dadjá dasto ahte ON váldočoahkkima presideanta, Ambassadevra Nassir Abdulaziz Al-Nassar, mearrádusas bokte čájeha ahte son ja lahttoriikkat árjjalaččat geahččalit sihkkarastit dan ahte álgoálbmotrievtti čađahuvvošedje. Presidænnta Olli joarkká AN:a ållestjåhkanime presidænnta, Ambassadørra Nassir Abdulaziz Al-Nassar, ietjas mærrádusá baktu vuoset sån ja ájrasstáhta dåjmalattjat gæhttjali álggoálmmugij riektájt tjadádit. - Dát nammadeapmi lea deaŧalaš lávki álgoálbmogiid oktasaš rivttiid dohkkeheami oktavuođas, earret eará nugo boahtán ovdan ON álgoálbmotjulggaštusas. - Dát nammadus le ájnas lávkke álggoálmmugij aktisasj riektáj dåhkkidime vuoksjuj, duola dagu gå da javladuvvi AN:a álggoálmmuktjielggidusán. Mun lean – dan olis go lean Norggas Sámedikki presideanta ja Sámi parlamentáralaš ráđi presideanta – hui rámis go sámiid riikkaidgaskasaš ovddasteaddji dán proseassas lea nammaduvvon doaibmat dán deaŧalaš ja historjjálaš posišuvnnas, dadjá Egil Olli loahpas. Mån lev – Vuona sámediggepresidænntan ja Sáme parlamentáralasj ráde presidænntan – viehka mihá gå sámij rijkajgasskasasj åvdåstiddje le dán ájnas ja histåvrålasj posisjåvnnåj nammaduvvam, låhpat Egil Olli. Oktavuohtaolmmoš: Aktijvuohta: Sámedikki riikkaidgaskasaš ovddasteaddji John B. Henriksen, tlf. (+1) 917 915 9564 Sámedikke rijkajgasskasasj åvdåstiddje John B. Henriksen, tlf. (+1) 917 915 9564 Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Oza doarjaga Åtså biednikdårjav Biras, areála ja kultursuodjaleapmi Birás, areálla ja kultursuodjalus Resursaguovllut, luonddušláddjivuohta, kulturmuittut ja kulturduovdagat leat dehálaš oasit das man gohčodit sámi kultuvrra ávnnaslaš kulturvuođu. Resurssaguovlo, luondo moattebelakvuohta, kulturmujto ja kulturduobddága li ájnas oassen dassta mij gåhtjoduvvá materiálalasj kulturvuodo sáme kultuvrraj. Dat lea vuođđun sámi ealáhusdoaimmas, ássamis, kultureallimis ja servodatovdánahttimis. Dát le vuodon sáme æládusájda, årrumijda, kulturiellemij ja sebrudakåvddånahttemij. Hálddašeames areálaid, luonddu ja kulturárbbi lea danin dehálaš vai sihkkarastá vejolašvuođa seailluhit ja ovdánahttit sámi kultuvrra. Arealáj, luondo ja kulturárbe háldadibme le danen ájnas nannitjit vuodov sáme kultuvrraj bisodittjat ja åvddånahtátjit. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje thomas.ahren@samediggi.no Luondo moattebelakvuohta Energiija ja minerálat Sáme huonajsuodjalibme Sámediggi bargá Sámedigge barggá Deattuhit ceavzilis ja guhkitáiggi perspektiivva sámi guovlluid eananháldemis. Dættodit guoddelis ja guhkesájggásasj vuojnov gájkka areálaj ja resursaj adnemij sáme guovlojn Ahte kulturmuittut ja kulturduovdagat seailluhuvvojit ja adnojit vuođđun sámi identitehtas ja kultur- ja servodatovdánahttimis. Kulturmujto ja kulturduobddága bisoduvvi ja aneduvvi vuodon sáme iesjdåbddo-, kultuvra-, ja sebrudakåvddånahttemij. Kulturmuittut galget ja hálddašuvvojit historjjálaš gáldoávdnasiin. Kulturmujto galggi háldaduvvat histåvrålasj gálldon. Ahte luonddušláddjivuohta oktan biologalaš, eatnanlaš ja ekologalaš mannolagain seailluhuvvo ceavzilis geavaheami ja suodjaleami bakte, nu ahte dat addá vuođu sámi kultuvrii. Luondo biologalasj, duobddágij ja geologalasj moattebelakvuohta ja økologalasj prosessa háldaduvvi guoddelis adnema ja suodjalime baktu, nav aj dá vaddi sáme kultuvrraj vuodov. Dieðut dán birra Biras, areála ja kultursuodjaleapmi Diedo Birás, areálla ja kultursuodjalus Sámediggi bargá hálddašaneiseváldin kulturmuitolága ja plána- ja huksenlága mielde. Sámedikke le háldadimfábmudahka kulturmujttolága milta ja pládna- ja tsiekkaduslága milta. Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi (SáNuL) lea ásahuvvon buoridandihti sámi nuoraid vejolašvuođa váikkuheames Sámedikki politihka. Sámedikke nuorajpolitihkalasj nammadus (SNPN) ásaduváj nannimdiehti sáme nuoraj vájkkudimfámov Sámedikke politihkan. SáNuL ásahuvvui bissovaš orgánan jagi 2003 rájes. SNPN ásaduváj stuoves orgádnan jagen 2003. SáNuL:s leat vihtta fásta lahtu maid Sámediggeráđđi lea nammadan. SNPN:an li vihtta stuoves ájrrasa ja le Sámedikkerádes nammadum. Lahtut leat gaskal 16 ja 28 jahkásaš miehtariikka nuorat. Ájrrasa li ålles rijkas ja li gaskal 16 ja 28 jage vuorrasa. Sámedikki dievasčoahkkin lea mearridan SáNuL:i bistevaš válddi ja organiserema. SNPN:a mandáhtta ja organiserim le mierredum Sámedikke dievastjåhkanimes. Sin bargun lea: Sijá oajvvedahkamusá li: buoridit sámenuoraid mielmearridanvejolašvuođa ja váikkuhit ahte nuorat beassat váikkuhit Sámedikki politihka. Sámij nuoraj mierredimoassálasstemav ja vájkkudimfámov Sámedikke politihkan nannit plánet ja lágidit Sámedikki jahkásaš nuoraidkonferánssaid. Sámedikke jahkásasj nuorajkonferánsajt plánit ja ásadit. movttiidahttit sámi nuoraid searvamis politihkalaš bargguide ja doaimmade. barggat arvusmahtátjit ienep sáme nuorajt politihkalattjat berustahttját. oaččuhit eanet nuoraid čálihuvvot sámi jienastuslohkui, oaččuhit eanet nuoraid searvat Sámediggeválggaide, ja oaččuhit eanet nuoraid válljejuvvot Sámediggái ja Sámedikki eará stivrraide ja lávdegottiide. barggat oattjotjit ienep nuorajt sáme jienastuslåhkuj tjáledittjat, lasedit nuoraj oassálasstemav Sámedikkeválgajn, ja oadtjot ienep nuora ájrrasijt Sámedikken ja ietjá stivrajn ja nammadusájn Sámedikken. SáNuL lea ožžon friddja rolla ja sáhttá bargat daid áššiiguin mat sin mielas leat dehálačča. SNPN le oadtjum friddja rållav ja máhttá barggat daj ássjij majt iesj miejnniji li guoskavattja. Lávdegoddi ja miellahtut sáhttet áibbas friddja ovddidit oainnuset mediaide ja iežaset árvvoštallama mielde loktet áššiid eará ásahusaide. Nammadus ja ájrrasa bessi mediajn guládallat ja åvdedit dajt ássjijt majt sihti ietjá instánsaj. Lávdegoddi galgá doaibmat gulahallanásahussan sámi nuoraid ja Sámedikki gaskkas, muhto galgá maiddái leat gulaskuddanásahus ja “ bearráigeahččin ” sámedikki ektui nuoraidáššiid oktavuođas. Nammadus galggá doajmmat guláskuddamorgádnan sáme nuoraj ja Sámedikke gaskan, valla aj guláskudden ja váksjudiddjen Sámediggáj nuorajássjij gáktuj. Dainna lágiin sáhttá SáNuL veahkehit Sámedikki hábmemis dikki nuoraidprofiilla ja nuoraidpolitihka. Dan láhkáj máhttá SNPN viehkedit Sámedikkev hábbmit dikke nuorajprofijlav ja nuorajpolitihkav. Váldde oktavuođa SáNuL:in supu[a]samediggi.no Guládalá SNPN:ajn supu[a]samediggi.no Risten-Marja Inga (nubbinjođiheaddji) Vara: Jon Christer Mudenia Gåvvå (Flickr) Háliida digaštalla rasismma váikkuhusaid Sihti rasisma vájkkudusájt dagástallat Sámi Parlamentáralaš Ráđđi ja Norgga bealde Sámediggi lágidit nuoraidkonferánssa miessemánu 31. b. – geassemánu 2. b. 2013 olggobealde Oslo. Sáme Parlamentáralasj Ráde ja Vuona Sámedigge ásadi nuorajkonferánsav moarmesmáno 31. biejves – biehtsemáno 2. bæjvváj 2013 Oslo ålggolin. Konferánssa fáddán lea juohkebeairasisma. Konferánsa fáddan le árkkabiejvverasissma. Sámedikki Nuoraidpolitihkalaš Lávdegoddi (SNPL) lea konferánssa lágideaddjin, ja háliida čalmmustahttit hástalusaid juohkebeairasismma oktavuođas, mo sáhttá dustet rasismma ja dan váikkuhusaid. Sámedikke Nuorajpolitihkalasj Nammadus (SNPN) konferánsav guossodi, ja sihti árkkabiejvverasisma hásstalusájt dættodit, gåktu máhttá rasismav ja dan vájkkudusájt giehtadallat. - Muhtumin mii nuorra sápmelaččat gártat dakkár dillái ahte eat dieđe maid galgat vástidit ja boađus lea ahte mii šaddat olle álbmoga ovddasteaddjin. - Mij nuorra sáme álu virddup dilijda gånnå ep rat diede majt galggap javllat ja sjaddap ålles álmmuga ambassadørran. Go čuoččuhusas čuovgá čađa ahte dat lea rasisttalaš dahje gažaldat jerrojuvvo hárdin dihtii, de sáhttá leat váttis diehtit maid ja mo galgá vástidit. Gå muhtem tjuottjodusá ájggomus le rasistalasj jali gå juojddáv gatjádi suhtadittjat, de soajttá liehket gássjel diehtet majt ja gåktu galggá vásstedit. Konferánssas galgat hárjehallat dasa geavatlaš hárjehallamiid ja workshops bokte, mii galgat oahppat iežamet vuoigatvuođaid birra suorggi áššedovdiin. Konferánsa aktijvuodan galggap dáv hárjjidallat praktihkalasj hárjjidimij ja workshopaj baktu, galggap aj ietjama riektáj birra oahppat dáj ássjij ássjediehttijs. Vuosttaš lávki buori digaštallamii lea máhttu, čilge Sagka Marie Danielsen, SNPL jođiheaddji. Vuostasj lávkke buorre argumentajda le máhtti, tjielggi SNPN jådediddje Sagka Marie Danielsen. Konferánsa álgá bearjadaga miessemánu 31. b. dii. 14.00 Quality Hotel Olavsgaard:s olggobealde Oslo ja loahpahuvvo sotnabeaivvi geassemánu 2. b.. Konferánssa álggá bierjjedagá moarmesmáno 31. biejve kl.. 14:00 Quality Hotel Olavsgaardan Oslo ålggolin ja låhpaduvvá sådnåbiejve biehtsemáno 2. biejve. SNPL jođiheaddji vuordá sullii 50 oassálasti gaskal 16 ja 30 jagi Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas konferánsii. SUPU-jådediddje árvvet sulle 50 oassálasste gasskal 16 ja 30 jage Vuonas, Svierigis, Suomas ja Ruossjas sjaddi konferánssaj sæbrrat. Son ávžžuha buot berošteddjiid dieđit konferánsii. Sån hasot gájkajt gudi berusti sæbrrat. - Juohkebeairasisma lea fáddá man lea deaŧalaš digaštallat ja mii sávvat ahte DON searvvat ja muitalat iežat vásáhusaid ja oainnuid, cealká Sagka Marie Danielsen loahpas. - Árkkabiejvverasissma le tiebmá mij le ájnas dagástallat ja sávav DÅN boadá ietjat vásádusáj ja vuojnoj oassálastá, låhpat Sagka Marie Danielsen. Eanet dieđuid konferánssa birra: Ienep diedo konferánsa birra: Dieđihanáigemearri: miessemánu 15. b.. Diededime ájggemierre: moarmesmáno 15. biejve. Sihkkarastá elfápmosihkkarvuođa Davvi-Norggas / Energiija ja minerálat / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget Tjårggi strávvesihkarvuodav Nuortta-Vuonan / Energija ja minerála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Sihkkarastá elfápmosihkkarvuođa Davvi-Norggas Tjårggi strávvesihkarvuodav Nuortta-Vuonan Sámediggeráđđi lea konsultašuvnnain Oljo- ja energiijadepartemeanttain válljen ahte ii áiggo vuosttaldit ođđa 420 kV fápmolinnjá huksema Báhccavuonas Skáidái, dainna vuordámušain ahte departemeanta dál lea válljen vuoruhit dán sisabahkkema ovddabeallái eará huksemiid seamma guovlluin. Sámedigge le konsultasjåvnåj baktu Oalljo- ja energijadepartementajn mierredam ij vuosteldit ådå 420 kV strávvelinjav ásadit Báhccavuona ja Skájde gaskan, vuorddámusájn departemænnta dálla le válljim dáv ásadimev vuorodit ietja ásadimij åvdån dajn dáfojn. Dát konsešuvdnaášši guoská hui stuorra sisabahkkemii sámi guovllus ja galgá lágiduvvot čađa muhtun dain deaŧaleamos boazodoalloguovlluin Norggas. Dát konsesjåvnnåássje guosská viehka stuorra dajvvanággim same guovlon ja galggá suohpoduvvat Vuona guovddelamos ællosujttoduobddágij tjadá. Boazodoallofágalaš árvvoštallamat ja konsultašuvnnat mat leat čađahuvvon orohagaiguin, čájehit ahte linnjá negatiiva váikkuhusat šaddet noađđin guoskevaš sámi beroštumiide. Ællosujto fágalasj merustallama ja konsultasjåvnå ma li tjieldij tjadáduvvam vuosedi da negatijvalasj båhtusa linjas sjaddi noaden sáme ássjijda ma guoskaduvvi linjas. Linnjá guoská maiddái ollu kártejuvvon sámi kulturmuittuide dán guovllus. Linnja aj guosská moadda sáme kultuvrramujtojt linja milta. Lasiha elfápmosihkkarvuođa Tjårggi strávvesihkarvuodav - Sámediggeráđđi lea válljen dohkkehit ahte lea duohta dárbu lasihit fápmosihkkarvuođa ja ahte dát linnjá sihkkarasttášii elfámu álbmogii Romssa ja Finnmárkku fylkkain, dadjá sámediggepresideanta Aili Keskitalo. - Sámediggeráde le válljim dåhkkidit gávnnu oalle dárbbo strávvesihkarvuodav tjårggit ja dát linnja buktá sihkkaris strávvebuvtadusáv Tråmså ja Finnmárko viesádijda, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo. Sámediggeráđđ áigu ovddidit ášši meannudeapmái Sámedikki dievasčoahkkimii njukčamánu álggus dainna evttohusain ahte dohkkehuvvo dat konsultašuvdnaboađus mii lea juksojuvvon Oljo- ja energiijadepartemeanttain. Sámediggeráde åvdet ássjev Sámedikke ållestjåhkanibmáj snjuktjamáno álgon árvvalusájn konsultasjåvnnåbåhtusa Oalljo- ja energijadepartementajn dåhkkiduvvi. -420 kVfápmolinnjá lea stuorra ja viiddes sisabahkken. -420 kV strávvelinnja le stuorra ja vijdes ásadus. Danne dát lea stuorra ja váttes ášši sámi servodahkii. Dan diehti le dát stuorra ja gássjelis ássje sáme sebrudahkaj. Linnjá huksen boahtá lassin ovdalis sisabahkkemiidda. Linjav ásadit boahtá duodden åvdep ásadimijda. Go sámediggeráđđi dál dattetge mieđiha dán huksemii, de lea ággan vuosttažettiin dat ahte dat sihkkarastá fápmolágideami, dadjá Keskitalo. Gå Sámediggeráde huoman vállji dasi guorrasit, de le dát åvdemusát tjielggidum ájádusájn strávvesihkarvuodas, javllá Keskitalo. Eanet gáržžidusat Ienep ráddjidibme - Sámediggeráđđái lea čielga eaktun dat ahte viiddes sisabahkken dás mearkkaša ahte guovddáš eiseválddit boahtteáiggis gáržžidit sakka addimis lobiid eanet noađuheaddji sisabahkkemiidda seamma guovlluin. - Sámediggerádáj le tjielgga vuorddámus dákkir stuorra ásadibme merkaj guovdásj oajválattja boahtte ájge åvvånagi ienebut ráddjiji loabev vattátjit ienep ásadusájda duodden dajn bájkijn. Dát guoská erenoamážit eará stuorra huksemiidda, nu go bieggamillopárkkaide, dadjá sámediggepresideanta Aili Keskitalo. Dát guosská ållagattjat ietjá stuorra ásadusájda, buojkulvissan bieggamillopárkajt, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo. Sihkkarstá viidáset váikkuhanfámu Sihkarasstá vájkkudimfámojt vijdábut Sámediggái lea leamaš deaŧalaš ahte sámi vuoigatvuođaeaiggádat leat beassan searvat plánaproseassaide gulahallamiid ja konsultašuvnnaid bokte. Sámediggáj la læhkám ájnas sáme gejn li rievtesvuoda li oadtjum máhttelisvuodajt oassálastátjit pládnaprosessajda ságastallamij ja konsultasjåvnåj baktu. Gulahallan lea seamma deaŧalaš viidáset plánemis ja ieš huksenáigodagas. Ságastallama sjaddi sæmmi ájnnasa vijdábut planeridijn ja iesj ásadijn. Plána galgá ráhkaduvvot birrasa, fievrrideami ja huksenbargguid várás (nu gohčoduvvon MTA-plána). Pládna galggá dagáduvvat birás-, suvddem- ja ásadimbargojda. - Konsultašuvnnain mii leat duođalaččat aiddostahttán dan ahte Statnett lea geatnegahttojuvvon uhcidit hehttehusaid boazodollui lagas gulahallama bokte boazodolliiguin. - Konsultasjåvnåj lip mij oalle dárkkelit tjielggim Statnettan la vælggogisvuohta ællobargo hieredusájt unnedit lahka ságastallamij baktu ællobarggij. Juohke láhkai galget váldit vuhtii boazodoalu ja iešguđet orohagaid áigodatgeavaheami, loahpaha sámediggepresideanta Keskitalo. Ællobarggo ja gávddaávkkim gen ga tjielden galggi juohkka láhkáj vieleduvvat, javllá Sámedikke presidænnta Keskitalo maŋemusát. Eanet dieđuid addá Sámedikki presideantarAili Keskitalo, 971 29 305 Ienep diedo: Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo, 971 29 305 Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget Æládus / Sámedigge - Sametinget Oza doarjaga Åtså biednikdårjav Ealáhusat Æládus Seailluheames ja ovdánahttimis sámi ealáhusvugiid mearkkaša ahte sihkkarastá sámiid ealáhusvuođu, ja dáhkida sámi kultuvrra ovdáneami ja ealli sámegiela. Bisodit ja åvddånahttet sámeæládusvuogijt la duodastus æládusvuodon sámijda, ja la duohtavuohta åvddånahttemi sámekultuvrraj ja viesso sámegiellaj. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje Boazodoallu Boatsojæládus Mearraealáhusat Marijna æládusá Duodji Duodje Máŋggalágan ealáhusdoaibma Moattelágásj æládusiellem Kulturealáhus Kulturæládus Sámediggi bargá Sámedigge barggá nana ja máŋggabealat ealáhusdoaimmat Nanos ja ålolágásj æládusiellem ealáhusdoaimmat main vuođđun lea ja doahttalit sámi kultuvrra, luonddu ja birrasa Æládusiellem mij tsieggi ja válddá berustibmáj sáme kultuvrav, luondov ja birrusav ealáhusdoaibma mii dagaha ceavzilis báikegottiid gos olbmot háliidit orrut Æládusiellem mij dahká vuodov viessonanos bájkálasj sebrudahkaj gånnå almatja sihti årrot Duogaš Duogásj Sámi ealáhusat leat árbevirolaččat čadnon lundui. Sáme æládusá li dijdalattjat årrum tjaddnum luonnduj. Sápmelaččat leat viežžan eallinláibbi ja dietnasiid meahccevalljodagaid ávkkástallamis, guolásteamis, eanandoalus ja boazodoalus, mas maiddái leat ožžon vuođđoávdnasiid duodjái ja iešguđetge muohkadanbuktagiid. Sáme li viedtjam viessomlájbev ja sisboadov tjuohppamis miehttsevaddásij baktu, guollimis, ednambargos ja ællobargos, mij aj la vaddám ábnnasijt duodjáj ja fert slaje joarkkagárvedimbierggasijda. Sápmelaččat heivehit ja ovdánahttet iežaset almmá kultuvrraset guođđimis. Sáme vierrek hárjján åvddånahttet nåv vaj ij bieste sijá ietjas kultuvrav. Dákkár geabbilis ja hutkás miellaguottut rievdademiide ja ođđajurddašeapmái lea dehálaš sámi ealáhusovdáneamis velá odne ge. Dat mássjkedis ja oajvvás vuojnno rievddamusájda ja ådåájádallamijda la ájnas árvvo sámeæládusåvddånahttemin uddniga. Dearvvašvuohta ja sosiála / Sámediggi - Sametinget Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget Dearvvašvuohta ja sosiála Varresvuohta ja sosiálla Sámedikkis Norggas lea bajitdási ovddasvástádus sámi dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihka hábmemis ja lea áibbas guovddáš eaktudeaddjin Norgga eiseválddiid ektui go galgat ovdánahttit dásseárvosaš fálaldagaid sámi álbmogii. Vuona Sámedikken le gájkbadjásasj åvdåsvásstádus sáme varresvuohta- ja sosiálpolitihkkahábbmimis ja le ájnnasamos premissabuvtadiddje vuona oajválattjaj vuoksjuj mij guosská sáme álmmugij avtaárvvusasj fálaldagáv åvddånahttet. Láhččomis bálvalusa oktavuođas lea Sámedikkis oktiiheivehan ja váikkuheaddji sajádat guovddáš eiseválddiid ektui. Dievnastusá hiebadimen le Sámedikken koordinerim ja åvdediddje rolla guovdásj oajválattjaj gáktuj. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje Mánáidsuodjalus Mánájsuodjalus Dearvvašvuohta Varresvuohta Sosiála Sosiálla Sámediggi bargá Sámedigge barggá dásseárvosaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámi pasieanttaide, seamma ládje go álbmogii muđui. le avtaárvvusasj varresvuohta- ja sosiálfálaldahka sáme pasientajda, dagu álmmuk ietján. ahte guovddáš dásis láhččojuvvojit čielga rámmat dasa movt joksat dásseárvosaš bálvalusa sámi álbmogii. guovdásj oajválattja tjielgga birástagájt biedji gåktu ulmme avtaárvvusasj dievnastus sáme álmmugij galggá ålliduvvat. ahte ovddasvástádus láhččet dearvvašvuođabálvalusa mas lea sámi gielat ja kultuvrralaš máhttu ja gelbbolašvuohta loktejuvvo bajitdássái. jus åvdåsvásstádus varresvuohtadievnastusás manna le máhtudahka sáme gielan ja kultuvran bajemus dássáj låggŋiduvvá.. Vuoigatvuoðat Rievtesvuoda Sámi pasieanttain leat vuoigatvuođat nationála lágaid ja riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid bakte. Sáme pasientajn li nasjonála lágaj ja rijkajgasskasasj konvensjåvnåj baktu riektá. Sámelága § 3-5 bakte ožžot sii geat ásset sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde vuoigatvuođa adnit sámegiela go iežaset beroštumiid ovddidit báikkálaš ja guovlulaš almmolaš dearvvašvuođa- ja sosiálaásahusaide, ja lea maiddái riekti oažžut bálvalusaid ja veahki sámegillii. Sámelága § 3-5 vaddá sáme giellaháldadimguovlo viesádijda riektáv sámegielav adnet ietjasa dárvoj milta bájkálasj ja guovlolasj almulasj varresvuoda- ja sosiálásadusá, ja siján le riektá sámegiellaj duostoduvvat. Maiddái pasieantavuoigatvuođalága § 3-5 daddjo ahte pasieanttain lea riekti oažžut dieđuid, mat leat heivehuvvon vuostáiváldi oktagaslaš eavttuide, nugomat ahkái, rávisvuhtii, vásáhusaide ja kultuvrra- ja gielladuogážii. Sæmmi láhkáj vuoset pasienntariektálága § 3-5 ahte pasientajn le riektá diedojda ma li vuosstájvállde individuála ævtojda hiebadum, dagu álldar, ållessjattukvuohta, åtsådallam ja kultuvrra- ja gielladuogásj. Od.prp. nr. 12 dárkkuha ahte riekti oažžut dieđuid mat leat heivehuvvon juohke ovttaskas pasieanta dárbbuide, mearkkaša ahte sámegielat pasieanttaide galgá láhččojuvvot dulka, dahje ahte galget leat sámegielat buohccedivššárat geat dikšot sámegielat pasieanttaid go dat lea dárbbašlaš vai pasieanta oažžu dieđuid nu movt lágas gáibiduvvo. Ot.prp. nr. 12 dættot jut diehtoriektá mij le juohkka ájnna pasienta individuála dárbojda hiebadum, mierkki sámegielagijda bierri dålkkå åttjuduvvat, jali jut pasienta bierriji sámegielak barggijs giehtadaláduvvat gå dassta le dárbbo váj pasiennta galggá oadtjot diedov mij le lága gájbbádusáj milta dåhkkidahtte. Viidáset čujuhuvvo ILO-konvenšuvdnii nr 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji stáhtain, ON konvenšuvdnii mánáid vuoigatvuođaid birra ja ON julggaštussii álgoálbmotvuoigatvuođaid birra. Vijddábut vuoseduvvá ILO-konvensjåvnnåj nr 169 álggoálmmugij ja máddoálmmuga iesjrádálasj stáhtajn, AN:a mánáj riektáj konvensjåvnnåj ja AN:a álggoálmmugij tjuottjodussaj. ILO konvenšuvnna artihkal 25 sihkkarastá sámiide rievtti leat mielde hábmemis guoskevaš dearvvašvuođafálaldagaid seammás go nanne sámi geavaheddjiid vuoigatvuođa oažžut dohkálaš dearvvašvuođabálvalusaid. ILO-konvensjåvnå 25. artihkkal sihkarasstá sámijda riektáv oassálasstet guoskavasj varresvuodafálaldágajt hábbmit ja duodas sámij addnij riektájt dåhkkidahtte varresvuodadievnastusájda. ON Mánáidkonvenšuvdna nanne sámi mánáid vuoigatvuođa adnit giela, kultuvrra ja oskku. AN:a Mánájkonvensjåvnnå duodas sáme mánáj riektáv giela, kultuvra ja åsko adnuj. Earret eará nanne konvenšuvnna artihkal 20 ahte mánáid bajásgeassimis galgá doarvái buorre joatkevašvuohta, ja maiddái vuhtiiváldit máná čearddalaš, vuoiŋŋalaš, kultuvrralaš ja gielalaš duogáža go máná sirdá eará fuolahussii. Duola dagu konvensjåvnå 20. Artihkkal duodas galggá máná bajásgiessema kontinuitehtav bærrájgæhttjat, ja máná tjerdalasj, åskolasj ja gielalasj duogátjav vieledit gå biebbmosijddaj galggá. Dieðut dán birra Dearvvašvuohta ja sosiála Diedo Varresvuohta ja sosiálla Leat suohkanat ja stáhta geat ovddasvástidit láhččomis dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámi álbmogii. Suohkanijn ja stáhtan le åvdåsvásstádus varresvuoda- ja sosiáldievnastusájs sáme álmmugij. Dát mearkkaša maiddái ahte lea ovddasvástádus láhččet bálvalusa mii lea heivehuvvon sámi pasieanttaid sámegiela ja sámi kultuvrra dárbbuide. Dat mierkki siján le aj åvdåsvásstádus dievnastusáv fállat mij le sáme pasientaj gielalasj ja kultuvralasj dárbojda hiebaduvvam. Váilevaš máhttu sámi gielas ja kultuvrras ja váilevaš dearvvašvuođa- sosiálaárvu bálvalusain unnida sámi pasieanttaid vejolašvuođa ávkkástallat bálvalusfálaldagaid. Jus sáme kultuvra, giela ja varresvuoda- ja sosiálstáhtus birra vájlluji máhtudagá dievnastusájn de navti sáme pasientajda sjaddá gássjelabbo dievnastusfálaldagájt ávkkit. Sámi dearvvašvuođadutkanguovddáža dearvvašvuođa- ja birgenlágiguorahallan duođašta ahte eai leat earenoamáš erohusat somáhtalaš dearvvašvuođas sámi álbmoga ja eará álbmoga gaskkas. Varresvuoda- ja iellemdilleguoradallama Sáme varresvuodadutkama guovdátjis vuosedi ælla vuojga sieradusá somáhtalasj varresvuodan sámij ja álmmuga gaskan ietján. Sámit baicca vásihit stuorit gulahallanváttisvuođaid go vuostáiváldojuvvojit dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusas go maid dážat vásihit. Ajtu sáme vásedi guládallamhásstalusájt gå siján le aktijvuohta varresvuohta- ja sosiáldievnastusájn, ienep gå álmmuk ietján. Vai galgat olahit dásseárvosaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid de ferte bálvalusas leat sámegielat ja sámi kultuvrralaš máhttu ja gelbbolašvuohta buot dásiin. Jus galggá avtaárvvusasj varresvuoda- ja sosiáldievnastusáv oadtjot sáme álmmugij de hæhttu dievnastus diehtet ja buktet sámegielav ja kultuvrav juohkka dásen. Maiddái lea dehálaš ahte ovddasvástádus kvalitehtalaččat dárkkistit dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámi pasieanttaide loktejuvvo alit dássái. Ájnas le aj kvalitehta bærrájgæhttjam varresvuoda- ja sosiáldievnastusás sáme pasientajda låggŋiduvvá alep dássáj. Dás ii galgga leat nu ahte sámi dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid kvalitehtadárkkisteapmi galgá leat ovttaskasolbmuid duohken geain lea earenoamášgelbbolašvuohta, dahje earenoamáš beroštupmi sámi gillii ja kultuvrii. Ij navti galga ahte ájnegis ulmutjij duogen sjaddá dan danen gå siján le sierralágásj máhtudahka jali berustibme sámegielas ja kultuvras. Iige galgga leat nu ahte lea juohke áidna ovttaskas bálvalusoažžu duohken čilget makkár heivehuvvon dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid son dárbbaša. Ij ga navti máhte liehket ahte le juohkka ájnna sáme dievnastusvuosstájvállde duogen definerit suv dárbov hiebadum varresvuoda- ja sosiáldievnastusájs. Kultureallin / Sámediggi - Sametinget Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget Oza doarjaga Kultuvrraiellem Girjás kultureallin nanne sámi gullevašvuođa ja identitehta, ja dagaha eallás báikegottiid gos olbmot háliidit orrut. Ålolágásj kultuvrraiellem nanni sáme aktavuodav ja ietjas ruohtsajt, ja la viehkken viesso bájkálasj sebrudahkaj gånnå ulmutja sihti årrot. Danin leat kulturdoaimmat dehálaččat sámi servodagas, ja maiddái ássamii. Kultuvrradåjma li dan diehti ájnnasa sáme sebrudagán, ja aj årromij. Sámi kulturdoaimmat dagahit gullevašvuođa, čálggu ja eallindási, ja maiddái kulturvuođustuvvon bargosajiid. Sáme kultuvrrabarggo la oasen gárvedit gullevasjvuodav, soapptsomav ja viessomboanndudagáv, lassen kultuvrravuododum barggosajijt. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje Gáisi Media Mediaid Valástallam Sámi kulturbargoarenat Arena sáme kulturdåjmadibmáj Dáidda – ja kulturbargu Dájdda- ja kulturdåjmadibme Sámediggi bargá Sámedigge barggá leat bajimuččas bidjamin eavttuid sámi dáidaga ja kultuvrra ovddideapmái Vaj galggá liehket åvdemus premissavadde sáme dájda ja kultuvra åvddånahttemin fuolahit dan ahte buohkat galget sáhttit muosáhit sámi kultuvrra doppe gos ásset Vaj juohkkahasj galggá oadtjot oasev válldet sáme kultuvras danna gånnå årru láhčá diliid nu ahte mis lea ealli ja girjás sámi kultureallin mas lea buorre dássi Hiebadahtátjit viesso ja moattebelak sáme kulturiellemij buorre kvalitehtajn fuolahit ahte ovddiduvvo, ja bisuhuvvo sámi dáidda- ja kultureallin dainna lágiin ahte leat fágalaččat buorit ja árjjalaš sámi deaivvadanbáikkit, kulturásahusat ja museat Åvddånahtátjit ja bisodittjat sáme dájdda- ja kulturiellemav gå oassálassti fágalasj tjiehpes ja dåjmalasj sáme tjåhkanimsajij, kulturinstitusjåvnåj ja museaj fuolahit dan ahte lea eanet barggolašvuohta sámi dáidda- ja kulturvuđot ealáhusa vuođul Lasedit bargadahttemav sáme dájdda- ja kulturæládusán Duogaš Duogásj Sámedikki váldobargun kulturpolitihkas lea láhčit diliid sámi dáidda- ja kulturdoaimmaid várás ja dan ovddideami várás. Sámedikke kulturpolitihkalasj oajvvebarggo le hiebadahttet sáme dájdda- ja kultuvrradåjmadibmáj ja daj åvddånahttemij. Sámi servodat lea vuos ain huksemin servodagas, ja mii leat vuoruhan ja ain fertet vuoruhit kultuvrra ja giela vuođđoosiid. Sáme sebrudak le vilá sebrudakásadimájgen, gånnå vuodooase kultuvran ja gielan li vuoroduvvam ja vilá vierttiji vuoroduvvat. Dát hástala nana áŋgiruššama sámi servodaga iežas beales, sámi ásahusaid, Sámedikki ja stáhta eiseválddiid beales. Dát rávkká nanos rahtjamav sáme sebrudagás iesj, sáme institusjåvnåjs, Sámedikkes ja stáhta oajválattjajs. Sámediggi oaidná iežas ovddasvástádussan atnit ávvira ja ovddidit dan doaimma maid sámi álbmot vuolggaha, ja leat dán proseassas deaŧaleamos eavttuid biddji. Sámedigge vuojnná ietjas åvdåsvásstádussan várajda válldet ja åvddånahttet dajt álgadimijt ja dåjmajt ma li sáme sebrudagán ja liehket ájnnasamos premissavadde dán prosessan. Stáhta eiseválddiin lea dattetge bajimuš ovddasvástádus diliid láhčimis nu ahte sámi servodagas alddis lea vejolašvuohta hukset viidáseappot servodagas. Stáhta oajválattjajn le huoman bajemus åvdåsvásstádus hiebadahttet vaj sáme sebrudahka iesj oadtju máhttelisvuodav ietjas sebrudakásadimev åvddånahttet. Guovlulaš ja báikkálaš eiseválddiin lea maiddái ovddasvástádus váikkuhit dan ahte sámi dáidda, kultureallin ja sámi ásahusat ovddiduvvojit ovttas. Guovlo ja bájkálasj oajválattjajn le aj åvdåsvásstádus oassálasstet aktisasj åvddånahttemin sáme kultuvras, kulturiellemis ja sáme institusjåvnåjs. Sámediggi bargá dan ala ahte buohkain livččii vejolašvuohta muosáhit sámi dáidaga ja kultuvrra. Sámedigge barggá vaj juohkkahattjan galggá liehket máhttelisvuohta muossádit sáme dájdav ja kultuvrav. Min historjá, min kulturárbi ja min dáidda ja kultuvra leat midjiide čeavlin. Mij lip mihá ietjama histåvrås, kultuvrraárbes ja dájdas ja kultuvras. Mii áigut láhčit ealli ja máŋggabealat dáidda- ja kultureallima mas lea buorre dássi, mii buvttaduvvo, dahkkojuvvo, gaskkustuvvo ja muosáhuvvo ja lea buohkaid olámuttus. Sihtap hiebadahttet viesso ja valjes dájdda- ja kulturiellemij buorre kvalitehtajn mij hábbmiduvvá, dagáduvá, åvddånbuvteduvvá ja muossáduvvá ja mij le sadjihin juohkkahattjajda. Sámi dáiddárat ja kulturbargit galget sáhttit oažžut birgejumi iežaset doaimmas. Sáme dájddára ja kulturdåjmadiddje galggi máhttet viessot ietjas dåjmas. Sámi ásahusat leat min deaŧaleamos sámi dáidda- ja kultur- gaskkustanarenat. Sáme institusjåvnå li mijá ájnnasamos arena åvddånbuvtátjit sáme dájdav ja kultuvrav. Dat addet kulturbargosajiid sámi servodagas ja leat deaŧalaš aktevrrat sámi dáidaga ja kultuvrra ovddideamis. Da vaddi kulturbarggosajijt sáme sebrudagán ja li ájnas oassálasste sáme dájda ja kultuvra åvddånahttemin. Ii mihkkege ruvkedoaimmaid Nussiris vaikke vel muddenplána lea ge dohkkehuvvon / Energiija ja minerálat / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget Ij råkkådahka Nussirin juska regulerimpládna le dåhkkiduvvam / Energija ja minerála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Ii mihkkege ruvkedoaimmaid Nussiris vaikke vel muddenplána lea ge dohkkehuvvon Ij råkkådahka Nussirin juska regulerimpládna le dåhkkiduvvam Sámediggeráđđi Silje Karine Muotkaballá váikkuhusaid birrasa ja boazodoalu boahtteáigái maŋŋágo Gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner dohkkehii muddenplána Nussira ja Gumppenjuni várás Fálesnuori suohkanis Finnmárkkus. Sámediggeráde ájras Silje Karine Muotka ballá birrasijn ja ælloæládusá boahtteájgijn Fálesnuoren maŋŋel gå suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner dåhkkidij Nussira ja Gumppenjunje regulerimplánav Fálesnuore suohkanin Finnmárkon. - In leat hirpmástuvvan, muhto dattetge beahtahallan go gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner addá lobi dakkár doaimma muddenplánii mas lea ráddjejuvvon servodatávki seammás go dakkár ruvkkes leat stuorra negatiiva váikkuhusat birrasii, guolásteapmái ja boazodollui, dadjá Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka. - Iv la alvaduvvam, valla huoman hådjånam gå suohkan- ja ådådstuhttemminisstar Jan Tore Sanner vaddá loabev dåjma regulerimpládnaj gånnå le ráddjidum ávkke sebrudahkaj dan båttå gå dakkár råkkådagán sjaddi stuorra negatijva vájkkudusá birrasij, guollimij ja ælloæládussaj, javllá Sámediggeráde ájras Silje Karine Muotka. Muddenplána dohkkeheamis bidjá gieldaministtar vuođđun ahte ii mihkkege ruvkedoaimmaid galgga álggahuvvot ovdalgo lea juksojuvvon ovttamielalašvuohta boazodoaluin váidudeaddji doaibmabijuid oktavuođas. Regulerimplána dåhkkidimen biedjá suohkanminisstar vuoduj juhte ij aktak råkkådakdoajmma máhte álgeduvvat åvddål gå li boahtám ájgás ælloæládusájn buohttimdåjmaj birra. Dasa lassin galgá Birasdirektoráhta dohkkehit plánaid ja minerálaeiseválddit galget addit doaibmalobi. Duodden dási vierttiji plána dåhkkiduvvat Birásdirektoráhtas ja hæhttu vatteduvvat doajmmaloahpe minerállaoajválattjajs. - Dattetge lea positiiva dat gáibádus ahte Nussir ASA galgá juksat ovttamielalašvuođa boazodoaluin iežaset doaibmabiju ektui, dainna eavttuin ahte ruvkedoaibma ii álggahuvvo jus dakkár ovttamielalašvuohta ii juksojuvvo. - Gájbbádus juhte Nussir ASA hæhttu boahtet ájgás ælloæládusájn dåjmaj birra le huoman positijvva, jus dal råkkådahka ij álgeduvá vajku dakkir såbadus ij sjatta. Lea deaŧalaš ahte boazodoalus ii lea dakkár dovdu ahte sii leat bággehallan dohkkehit juoidá mainna sii eai sáhte eallit, dadjá Muotka. Ájnas le juhte ælloæládus ij dåbdå nággiduvvam dåhkkidittjat juojddáv majna e máhte viessot, javlla Muotka. Go dat lea daddjojuvvon, de mu mielas lea imaš go stáhtaráđđi Jan Tore Sanner dán láhkai duvdá eret álbmotrievttálaš ovddasvástádusa ruvkefitnodahkii das ahte sihkkarastit sin eallinvuođu geat ellet boazodoalus. Gå dat la javladum de gávnav imálattjan gå minisstar Jan Tore Sanner dajna vuogijn sjahtjal álmmukriektá åvdåsvásstádusav råkkådakdoajmmaj sihkarastatjit vuodudagáv sidjij gudi ælloæládusás viessu. Ášše čájeha man stuorra váttisvuođat ráđđehusas leat go ieža galget čađahit álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid konkrehta áššiin, dadjá Muotka. Ássje vuoset makkár stuorra gássjelisvuoda li ráddidusan iesj tjadádittjat álmmukriektá vælggogisvuodajt almma ássjijn, javllá Muotka. - Mu mielas lea boastut ja dohkkemeahttun addit lobi dakkár ruvkedoibmii lea plánejuvvon Nussiris ja Gumppenjunis. - Mån miejnniv boasstot la, ja ij la bælostahtte miededit råkkådakdåjmav nåv gå planeridum Nussirin ja Gumppenjunjen. Danne áiggun ain bargat dan ala ahte dákkár doaibma ii čađahuvvo, ja mii áigut váldit ovdan ášši máŋgii sihke nuoskkidanlága, čáhceláhkaásahusa ja minerálalága ektui, lohpaha Muotka. Dan diehti joarkav mån bargov vaj dakkir doajmma ij jåhtuj biejaduvá, ja moadda vuoro oajválattjaj galggi sjaddat goappatjagá nuoskodimlága, tjahtjenjuolgadustjállaga ja minerállalága hárráj, javlla Muotka maŋemusát. Eanet dieđuid addá: Ienep diedo: Oahpahus / Sámediggi - Sametinget Åhpadus / Sámedigge - Sametinget Oahpahus Åhpadus Sápmelaččain galgá leat dárbbašlaš máhttu, gelbbolašvuohta ja gálggat vai sáhttet ovdánahttit sámi servodagaid. Sáme álmmugin galggá liehket gájbbeduvvam diehto, máhtudahka ja tjehpudahka sáme sebrudagáv åvddånahtátjit. Dát mearkkaša ahte sámi álbmogis galgá leat duohta vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii. Dát sihtá javllat sámijn li almma rievtesvuoda åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielan. Dat čiekŋuda sámi mánáide nana sámi identitehta ja gullevašvuođa sámi gielaide ja kultuvrii. Dát vaddá sáme mánájda ja nuorajda nanos iesjdåbdov ja tjadnusit sáme giellaj ja kultuvrraj. Buot alit oahpahus ja dutkan galgá maiddái áimmahuššat sámi perspektiivva. Gájkka alep åhpadusá ja dutkama galggi sáme vuojnov bærrájgåhtset. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje Silje Karine Muotka Mánájgárde silje.karine.muotka@samediggi.no Vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå Dutkan ja alit oahpahus Dutkam ja alep åhpadus Rávisolbmuid oahpahus Ållessjattukåhpadus Oahpponeavvut Oahpponævo Julggaštus givssideami vuostá Sárnnom givsedime vuosstij Sámediggi bargá Sámedigge barggá Sihkkarastá buori rámmaeavttuid sámi mánáidgárddiide, vuođđooahpahussii, alit oahpahussii ja dutkamii gulahallama bakte guovddáš, guovlulaš ja báikkálaš eiseválddiiguin ja eará guoskevaš aktevrraiguin Nannit buorreålgoldisævtojt sáme mánájgárdijda, vuodoåhpadussaj, alep åhpadussaj ja dutkamij guovdásj, guovloj ja bájkálasj oajválattjaj ja ietjá aktøraj ságastallamij baktu. Ahte sámi mánáin ja nuorain lea nana identitehta ja gullevašvuohta sámi gillii, kultuvrii ja servodateallimii Sáme mánájn ja nuorajn le nanos iesjdåbddo ja tjadnusa sáme giellaj, kultuvrraj ja sebrudakiellemij. Ahte sámi álbmogis lea duohta vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegiela ja sámegillii mas lea buorre ja dohkálaš kvaliteahta Sáme álmmugin le almma rievtesvuoda buorre åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielajn. Ahte buot alit oahpahus ja dutkan áimmahuššá sámi perspektiivva Gájkka alep åhpadusá ja dutkama galggi sáme vuojnov bærrájgåhtset. Duogaš Duogásj Sámediggi bargá máŋgga ládje joksamis daid mihttomeriid. Sámedigge barggá moatte láhkáj dájt ulmijt jåvsåtjit. Mii ovttasbargat guovddáš eiseválddiiguin ja juohkit dieđuid ja rávvagiid sámegielat oahpahusa birra. Miján le aktisasjbarggo guovdásj oajválattjaj ja diedojt juohkep ja bagádallap sámeåhpadusá birra. Mii juolludat doarjagiid ja stipeanddaid, hálddašan oahpponeavvobuvttadeami, ráhkada oahppoplánaid ja sihkkarastá rámmaeavttuid vuođđooahpahussii, alit oahpahussii ja dutkamii. Mij ruhtadoarjjagijt ja stipendajt juollodip, oahpponævvobuvtadimev háldadip, oahppoplánajt dahkap ja vuodoåhpadusá alep åhpadusá ja dutkama ålgoldisævtojt nannip. Vuoigatvuoðat Rievtesvuoda Oahpahuslága 6. kapihttalis leat mearrádusat sámegiela oahpahusa birra vuođđoskuvllas (§ 6-2) ja joatkkaskuvllas (§ 6-3). Åhpaduslága 6 kapihttalin li mærrádusá ma gulluji sáme åhpadussaj vuodoskåvlån (§ 6-2) ja joarkkaskåvlån (§ 6-3). Sámegielain dás oaivvilduvvo davvi, - lulli ja julevsámegielat. Nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiella. Ohppiin lea danin láhkamearriduvvon, oktagaslaš vuoigatvuohta oažžut sámegiela fágas oahpu sihke mánáidskuvllas, nuoraidskuvllas ja joatkkaskuvllas, beroškeahttá gos riikkas sii orrot. Ájnegis oahppen le danen láhkamierredum ájnegis rievtesvuohta sámegiella fága åhpadussaj mánáj-, nuoraj ja joarkkaskåvlån, berustahtek gånnå rijkan årru. Oahppit ieža válljejit guđe sámegielain sii háliidit oahpahus. Oahppe iesj vállji makkár sámegielav sihtá oahppat. Oahpahuslága § 6-2 mielde lea vuođđoskuvlla ohppiin geat orrot sámi guovllus vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegillii ja sámegielas. Åhpaduslága § 6-2 milta le oahppijn vuodoskåvlå álldarin gudi årru sáme guovlojn rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan ja sámegiellaj. Dáinna oaivvilduvvo ahte ohppiin lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegillii maiddái eará fágain, mii mearkkaša ahte oahpahus lágiduvvo sámegilli. Dát sihtá javllat oahppijn le rievtesvuohta åhpadussaj sámegiellaj ietjá fágajn aj, jut åhpadus sámegiellaj galggá. Olggobealde hálddašanguovllu lea sápmelaččain vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegillii jus unnimusat 10 oahppi dan gáibidit, ja nu guhka go sii leat joavkun mas leat 6 oahppi. Háldadusguovlo ålggolin le sámijn rievtesvuohta sámegiellaj åhpadusáv oadtjot jus binnemusát 10 oahppe dáv sihti, ja nav guhkev gå dá juohkusijn li 6 oahppe. Suohkan sáhttá mearridit fállat sámegielat oahpahusa ovtta dahje máŋgga suohkana skuvllain. Suohkan máhttá biedjat åhpadusáv avta jali moatte skåvllåj suohkanin. Suohkan dat loahpalaččat mearrida guđe skuvlii dákkár fálaldat galgá sajáiduvvot. Suohkana li da ma mierredi makkár skåvlåjn dákkár fálaldagá máhtti liehket. Skuvlaeaiggádis lea bajitdási ovddasvástádus fuolahit ahte ohppiid vuoigatvuohta oažžut sámegilát oahpahusa ollašuhttojuvvo. Skåvllåæjgádin le badjásasj åvdåsvásstádus vaj oahppij rievtesvuoda sáme åhpadussaj dievdeduvvi. Oahpahuslága § 6-3 guoská ohppiide joatkkaskuvllain. Åhpaduslága § 6-3 sisadno le joarkkaskåvlå åhpadus. Sámi ohppiin lea oktagaslaš vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas joatkkaskuvllas. Sáme oahppijn le ájnegis rievtesvuoda åhpadussaj sámegielan joarkkaskåvlån. Joatkkaoahpahussii sáhttá departemeanta mearridit láhkaásahusaid mas daddjo ahte dihto skuvllat galget oahpahusa sámegillii ja sámegielas dahje sierranas sámi fágain. Joarkkaskåvlå åhpadussaj máhttá departemænnta vaddet láhkatjállusijt jut muhtem skåvlå galggi fállat åhpadusáv sámegielan jali sámegiellaj, ja sierra fágajn. Oahpahuslága láhkaásahusa § 7-1 vuođul, de lea ohppiin vuoigatvuohta oažžut oahpahusa molssaevttolaš vuogi mielde jus skuvlla iežas oahpaheaddjit eai sáhte doaimmahit dán oahpahusa. Åhpaduslága § 7-1 láhkatjállusa milta le oahppijn rievtesvuohta sierra åhpadimvuogijda nav guhkás jus skåvlå ietjas åhpadiddje e máhte dáv vaddet. Geavatlaččat dákkár oahpahusvuohki mearkkaša ahte oahpahus fállojuvvo juogo gáiddusoahpahusa, árjjalašoahpahusa dahje gohttehatskuvlla bakte. Dábegis láhkáj de sihtá dát sierra åhpadimvuohke javllat guhkásåhpadus, intensijva åhpadus jali læjrraskåvlå åhpadus. Vuođđoskuvla ja joatkkaskuvllat miehta Norgga leat oahpahuslága § 6-4 geatnegahttojuvvon fállat oahpahusa vai oahppit ohppet sápmelaččaid ja sámi giela, kultuvrra ja servodateallima birra. Vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå åbbå Vuonan li åhpaduslága § 6-4 milta biejadallam åhpadusáv sámeálmmuga, sáme gielaj, kultuvra ja sebrudakiellema birra vattátjit. Friddjaskuvlla ohppiin ii leat vuoigatvuohta oažžut sámegielat oahpahusa. Oahppijn friddjaskåvlåjn ælla makkárak rievtesvuoda sámegiela åhpadussaj. Friddjaskuvllain šaddet sámi oahppit earenoamážit ohcat sámegieloahpahusa. Sáme oahppe friddjaskåvlåjn hæhttuji sierra sámegiela åhpadusáv åhtsåt. Lea skuvlii alcces mearridit fállet go sámegielat oahpahusa vai eai iežaset ohppiide. Skåvlå ietjas duogen le jus sáme åhpadusáv fálli ietjasa oahppijda. Dieðut dán birra Oahpahus Diedo Åhpadus Sámedikkis leat njeallje bistevaš bargočoahkkima Máhttodepartemeanttain jagis main fáttát lea mánáidgárdi, vuođđooahpahus ja alit oahpahus. Sámedikken li niellja stuoves aktisasjtjåhkanime Máhttodepartementajn jahkáj ma guoskadalli mánájgárddáj, vuodoåhpadussaj ja alep åhpadussaj. Sámediggi mearrida sámegiela oahppoplána, vuođđoskuvlii ja joatkkaskuvlii, ja oahppoplána duodjái, boazodoallofágii ja eará earenoamáš fágaide rávisolbmuid várás, Girko- ja oahpahusdepartemeanta mearriduvvon rámmaid vuođul. Sámedigge mierret, Máhttodepartementa ævtoj sissŋelin, oahppoplánajt sámegielan vuodo- ja joarkkaskåvlåjda ja duodjefáhkaj, boatsojsujttofáhkaj ja sierra sáme fágajda joarkkaåhpadusájn. Oahppoplánaid láhkaásahus §2-3 ja §3-4 mearrida oahpahusa sámiide, sin giela ja servodateallima birra iešguđetge fágasurggiid oktavuođas. Oahppoplánaj njuolgadustjállaga §2-3 ja §3-4 baktu biejaduvvá sámij birra, ja sijá giela ja sebrudakiellema birra åhpaduvvat duon dán fágaj baktu. Girko- ja oahpahisdepartemeanta mearrádusa vuođul lea Sámedikkis váldi mearridit láhkaásahusa dákkár oahpahusa sisdoalu birra. Máhtto- ja åhpadusdepartementa ævtoj sissŋelin le Sámedikken fábmudahka njuolgadustjállagijt aktan sisanojn vaddet dákkár åhpadibmáj. Sámedikkiin galgá ráđđádallat buot oahpahusáššiin mat guoskkahit sámi beroštumiide. Sámedigge galggá konsulteriduvvat juohkka åhpadusássjij ma sámij berustimijda guosski. Ovttas.no - Sámi oahpponeavvut neahtas Ovttas.no - Sáme oahppamnævo nehtan Mii leat čohkken govaid, girjjiid, filmmaid, jienaid, oahpporeaidduid ja digitála resurssaid vai dutnje šadda álkkit leat oahpaheaddjin sámi skuvllas. Mij lip tjoaggám gåvåjt, girjijt, filmajt, jienajt, oahppamnævojt ja digitála ressursajt mij giehpet bargov dunji sáme åhpadiddjen. Dasa lassin gávnnat arthikkaliid sámi áššiid birra ja pedagogalaš rávvagiid. Máhta aj gávnnat artihkkalijt sáme ássjij birra ja pedagogalasj bagádallamijt. Váldde oktavuođa minguin / Sámi vistesuodjalus / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget Aktijvuohta mijájn / Sáme huonajsuodjalibme / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget 14. Guovvamánnu 2014 Aktijvuohta mijájn Ráfáidahttojuvvon visttiid eaiggádiin lea vuoigatvuohta oažžut rávvagiid doaibmabijuid ja bajásdoallama oktavuođas ja mo čállit ohcamiid ja áššemeannudanrutiinnaid oktavuođas. Ráfájduhtedum huodnahij æjgádijn la riektá rádijda dåjmajs ja hoajddos ja gåktu åtsålvisáv hábbmit ja ássjegiehtadallamrutijnajda. Sámediggi áigu maid árvvoštallat dan ahte gáibidit go plánejuvvon doaibmabijut sierralobi. Sámedigge sihtá aj merustallat jus planeridum dåjmajda hæhttu sierraloahpe. Rievdadusohcan masa plána- ja huksenláhka ii guoskka, sáddejuvvo njuolgga Sámediggái meannudeapmái. Åtsålvis rievddadimijda ma e pládna- ja tsieggimlágas rájaduvvá njuolgga Sámediggáj giehtadallamij. Sámediggi sádde evttohusas Riikaantikvárii gii dahká loahpalaš mearrádusa galgá go addojuvvot sierralohpi duohtadit ráfáidahttojuvvon huksehusa vai ii. Sámedigge rádjá ietjas árvvalusáv Rijkkaantikvárraj guhti låhpalattjat mierret jus sierraloahpe vatteduvvá rievddadittjat ráfájduhtedum huodnahijt jali ij. Árvvoštallamis ja evttohusas Riikaantikvárii vihkke Sámediggi nuppi bealis ođđaáiggi servodatlaš gáibádusaid kulturmuitoárvvuid vuostá. Merustallamin ja árvvalusán Rijkkaantikvárraj dahká Sámedigge árvvaladdamijt ådåájggásasj sebrudagá gájbbádusáj ja kultuvrramujttoárvo gaskan. Sierralohpemearrádusas sáhttá lea gáibádus rievdademiid čađaheapmái ja viidodahkii. Sierraloahpádusmærrádusan máhtti liehket gájbbádusá rievddadimij tjadádibmáj ja stuorrudahkaj. Hálddahus meannuda juohke sierralohpeohcama sierra. Háldadus giehtadallá juohkka ájnna sierraloahpeåtsålvisáv gev ga sierra. Poastačujuhus Sámediggi – Sametinget Ávjovárgeaidnu 50 9730 Karasjok / Kárášjohka Aktijvuohtadiedo Bargit Bargge Sámi visttiid fágaovddasvástideaddji: Same huodnahij registrerima fáhkavásstálasj: Eanet fokus Sámi nissonolbmuid dearvvašvuhtii / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget Sáme nissunij varresvuohta vuoroduvvá / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Eanet fokus Sámi nissonolbmuid dearvvašvuhtii Sáme nissunij varresvuohta vuoroduvvá 21. Guovvamáno 17. Guovvamánnu 2012 Biejve buvtij Vuodna ietjas 8. Norga lea guovvamánu 17. b. geigen iežas 8. raportta ON nissonvealahankonvenšuvnna čuovvoleami. Rapportav AN:a nissunvieledimkonvensjåvnå tjuovvolime gáktuj. Stáhtaráđđi Audun Lysbakken vástidii Norgga ovddas. Stáhttaráde Audun Lysbakken Vuona bieles vásstedij. Sámedikki bealis leigga seniorráđđeaddi Ingeborg Larsen ja ráđđeaddi Vivi Pedersen mielde. Sámedikke bieles oassálastijga seniorrádevadde Ingeborg Larssen ja rádevadde Vivi Pedersen. ON váillahedje dieđuid Norggas sámi nissoniid ja sin dearvvašvuođa birra, ja makkár doaibmabijuid Norga ásaha njulgen dihtii dán čielga dearvvašvuohtaerohusa. AN berustij dassta gå Vuodna ij vuojga sáme nissunij ja sijáj varresvuodadilij birra vuojga diededa, ja majt Vuodna dahká dáv tjielgga varresvuodaærádisáv divudit. Sámediggi lea buktán cealkámuša raportii, ja oassálasttii dárkojeaddjin Geneves. Sámedigge le rapporttaj ietjasa vuojnojt buktám, ja oassálasstin observatørran Genèvan. Sámediggi deattuhii iežas mearkkašumiin ahte váilot statistihkat sámi nissoniid birra, sámi nissoniid birra vuođđoealáhusain ja sámi nissoniid dearvvašvuođa birra. Sámedigge ietjas sáhkavuorojn åvdedij gå vájllu statistihkka sáme nissunij vuoksjuj, sáme nissuna vuodoæládusájn ja sáme nissunij varresvuohta. - Lea vuosttaš geardi go Norga lea čalmmustahttán sámi nissoniid iežas ON- raporteremis, ja dás lea Sámedikki cealkámuš leamaš mearrideaddji dadjamušain. - Dát le vuostasj bále Vuodna le sáme nissunij vuojnnusij buktám ietjas AN-rapportajn, ja dánna le Sámedikke vuojnno læhkám viehka ájnas. Sámediggeráđi mielas lea buorre ovdáneapmi go dát váttisvuođat čuvgejuvvojit ON vuogádagas, lohká ráđđelahttu Vibeke Larsen. Sámediggeráde adná buorren gå dá hásstalusá AN-systeman dættoduvvi, javllá rádeájras Vibeke Larsen. Sámi nissoniin olggobealde sámegiela hálddašanguovllu lea čalbmáičuohci heajut dearvvašvuohta iežaset mielas go nissoniin siskkobealde sámegiela hálddašanguovllu, Ketil Lennert Hansena dutkama mielde. Sáme nissuna sáme giellaháldadimguovlo ålggolin dåbddi siján le nievrep hælsso gå nissuna giellaháldadimguovlon, vuoset Ketil Lennert Hansena dutkam. - Sámediggi lea iežas cealkámušain deattuhan erohusaid kultuvrralaš ja gielalaš vuoigatvuođain sámi nissoniidda siskkobealde hálddašanguovllu sihke Sámelágas ja aitto biddjon johtui lágas suohkana dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaide, čilge Sámediggeráđđi Larsen. - Sámedigge le åvdedam ærádisá li sáme nissunij gielalasj ja kultuvralasj riektáj gáktuj giellaháldadimguovlon sihke Sámelágan ja esski doajmmaj biejadum láhka suohkanij varresvuohta- ja sosiáldievnastusáj gáktuj, tjielggi sámediggeráde Larsen. Iežas vástádusas ON:i dovddastii stáhtaráđđi Lysbakken ahte kultuvrralaš ja gielalaš máhttu dearvvašvuođabálvalusas leat dárbbašlaččat jus galgá sáhttit sámi nissoniidda addit ovttadássásaš dearvvašvuohtafálaldaga. Ietjas vásstádusán AN:aj duodastij stáhttaráde Lysbakken jut kultuvralasj ja gielalasj máhtudagá varresvuodadievnastusán le dárbulasj jus sáme nissuna galggi avtaárvvusasj varresvuodafálaldagáv oadtjot. Stáhtaráđis ii lean makkárge evttohus erenoamáš doaibmabijuide mat buvttášedje sámi nissoniidda olggobealde hálddašanguovllu buoret dearvvašvuohtafálaldaga. Stáhttaráden ællim oajvvadusá gåktu máhttá buorep varresvuodafálaldagáv fállat sáme nissunijda giellaháldadimguovlo ålggolin. Son čujuhii dušše dearvvašvuohtafálaldahkii mii lea juo doaimmas ja ahte lea dárbbašlaš kultuvrralaš ja gielalaš dihtomielalašvuhtii sámi nissoniid ektui. Vuosedij dåssju varresvuohtafálaldahkaj mij juo gávnnu ja jut lij dárbulasj kultuvralasj ja gielalasj diedulasjvuohtaj sáme nissunij gáktuj. - Sámediggeráđđi lea ilus beroštumi ovddas maid ON bijai sámi nissoniid dearvvašvuođadillái. - Sámediggeráde le ávon gå AN sáme nissunij varresvuodadilev gehtjat. Seammás lea váidalahtti go stáhtaráđđi Lysbakkenis eai lean konkrehta doaibmabijut addit sámi nissoniidda buoret dearvvašvuohtafálaldaga. Sæmmi båttå hådjånip gå stáhttaráde Lysbakken ij konkrehta dåjmajt buvte váj sáme nissuna galggi buorep varresvuodafálaldagáv oadtjot. Sámediggeráđđi áigu eanet oidnosii oažžut dán váttisvuođa oktavuođas guovddáš dearvvašvuođaeiseválddiiguin, loahpaha Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma. Sámedigge galggá dáv ássjev gehtjadit aktan guovdásj varresvuohtaoajválattjaj, låhpat rádeájras Ellinor Marita Jåma. Oktavuohtadieđut: Aktijvuohta: Sámegielaid hálddašanguovlu / Giella / Sámediggi - Sametinget Sáme giellaháldadimguovllo / Giella / Sámedigge - Sametinget Sámegielaid hálddašanguovlu Sáme giellaháldadimguovllo Sámegiela hálddašanguovllus leaba sámegiella ja dárogiella ovttaárvosaš gielat. Sáme giellaháldadimguovlon li dárogiella ja sámegiella avtaárvvusattja. Dát mearkkaša ahte buohkain lea riekti oažžut bálvalusaid sámegillii go váldet oktavuođa almmolaš ásahusaiguin mat leat sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde. Dat mierkki juohkkahattjan le riektá sámegiellaj dievnastuvvat gå válldi aktijvuodav álmulasj etáhtaj sáme giellaháldadimguovlon. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje Ávjovárri Jur dálla Presideanta galleda hálddašangielddaid Suohkankonferánssa guovvamáno 10. ja 11. biejve Áigodagas ođđajagimánu / guovvamánu áigu presideanta Aili Keskitalo galledit g... Sámedigge le dahkam miellagiddis konferánssaprográmmav, ja sávvá dijáv buori... Loga eambbo Lågå ienebuv Árborde suohkan lea mearridan ohcat laktojuvvot sámegiela hálddašanguvlui Sáme giellaprosjevtajn la rabás åhtsåmájggemierre 2015 rájes Sámediggi lea ožžon illudahtti dieđu go Árborde suohkanstivra lea mearridan... 2015 rájes la rabás åhtsåmájggemierre doarjjaårnigis sáme giellaprosjevtajd... Loga eambbo Lågå ienebuv Čájet buot áššiid Vuoseda divna ássjijt Njeallje davimus fylkkasuohkanat, Finnmárku, Romsa, Nordlánda ja Davvi-Trøndelaga, gullet maiddai hálddašanguvlui. Niellja nuorttalamos fylkkasuohkana, Finnmárkko, Råmsså, Nordlánnda ja Nuortta-Trøndeláhka li aj sáme giellaháldadimguovlon. Sámegielaid hálddašanguovlu: Sáme giellaháldadimguovllo: Sámegiela hálddašanguovllus galget sámelága giellanjuolggadusat sihkkarastit rievtti: Sáme giellaháldadimguovlon galggi sámelága giellanjuolgadusá sihkarasstet riektáv: Atnimis sámegiela almmolaš ásahusaiguin gulahallamis sámegielav adnet gå almulasj orgánaj guládallá Ahte beassá gullat ja oaidnit sámegielain almmolaš oktavuođain sámegielav almulasj aktijvuodan vuojnnet ja gullat Sámegiela hálddašanguovllus lea čuovvovaš gáibádusat almmolaš ásahusaide ja doaimmaide: Sáme giellaháldadimguovlon li tjuovvovasj njuolgadusá almulasj ásadusájda: Almmuhusat mat leat hálddašanguovllu juogo olles álbmoga várás dahje álbmotoassái, galget leat sihke sámegillii ja dárogillii. Diedádusá almulasj orgánajs ma gulluji ålles álmmugij jali muhtem oassáj álmmugis háldadimguovlon galggi gávnnut sámegiellaj ja dárogiellaj. Skovvi mii adno hálddašanguovllu báikkálaš dahje guovlulaš almmolaš ásahusa ektui galgá gávdnot sihke sámegillii ja dárogillii (§ 3-2). Sjiemájt majt galggi adnet bájkálasj jali guovlo almulasj orgánajn háldadimguovlon galggi gávnnut sámegiellaj ja dárogiellaj. (§ 3-2). Sus guhte sámegillii váldá oktavuođa hálddašanguovllu almmolaš ásahusain, lea riekti oažžut vástádusa sámegillii (§ 3-3). Sujna guhti sámegiellaj válldá aktijvuodav bájkálasj almulasj orgánajn háldadimguovlon, le rievtesvuohta vásstádusáv oadtjot sámegiellaj. (§ 3-3). Sus guhte háliida sámegiela bakte áimmahuššat iežas beroštumiid sihke báikkálaš ja guovlulaš almmolaš dearvvašvuođa- ja sosiálaásahusaid ektui, lea riekti oažžut bálvaluvvot sámegillii (§ 3-5). Sujna gænna le miella sámegielav adnet gå le gåtsedime ietjas berustimijt bájkálasj ja guovlo almulasj varresvuoda- ja sosiálainstitusjåvnåj gáktuj háldadimguovlon, le rievtesvuohta dievnastusáv oadtjot sámegiellaj (§ 3-5). Hálddašanguovllu báikkálaš dahje guovlulaš ásahusaid bargiin lea riekti oažžut virgelobi bálkkáin háhkamis sámegielat gelbbolašvuođa go ásahus dárbbaša dákkár gelbbolašvuođa (§ 3-7). Virgálattjajda bájkálasj jali guovlo almulasj orgánan háldadimguovlon le rievtesvuohta virggeloahpáj bálkájn allasis sámegielmáhtov åttjudittjat gå orgádna dárbaj dakkár máhtov (§ 3-7). Suohkanstivra sáhttá mearridit ahte sámegiella ja dárogiella galget leat ovttaárvosaš gielat olles suohkanhálddahusas dahje muhtun osiin (§ 3-9). Suohkanstivrra máhttá mierredit sámegiella galggá liehket dássásasj dárogielajn ålles jali muhtem oasen suohkana háldadusán (§ 3-9). Oahpahusláhka, mánáidgárdeláhka, ja báikenammaláhka bidjet earenoamáš gáibádusaid hálddašanguovllu suohkaniidda: Åhpadusláhka, mánájgárddeláhka ja bájkkenammaláhka buktá aj sierralágásj gájbbádusájt háldadimguovlo suohkanijda: Suohkanis lea ovddasvástádus fuolahit ahte mánáidgárdefálaldat sámegielat mánáide huksejuvvo sámi giella ja kultuvrra nala (mánáidgárdeláhka § 8) Suohkanin le åvdåsvásstádus bærrájgæhttjat vaj sámegielak mánáj mánájgárddefálaldagán le sámegiela ja kultuvrra vuodon (mánájgárddeláhka § 8) Sámi oahppoplána – Sámi máhttolokten – galgá geavahuvvot suohkana skuvllain (oahpahuslága láhkaásahus, § 1-1) Sáme oahppopládna – Sáme máhttolåpptim – galggá suohkana skåvlåjn aneduvvat (åhpaduslága láhkaásadusá, § 1-1) Luoddagalbemis daid guovlluin gos leat máŋggagielat báikenamat geavahuvvojit, galgá sámegielat báikenamma čállojuvvot álggus (báikenammalága láhkaásahus, § 7) Gahttungalbajn daj guovlojn gånnå li moattegielak bájkkenama, galggá sámegielak bájkkenamma vuostatjin tjáleduvvat (bájkenammalága njuolgadustjála, § 7) Doarjja guovttegielat suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda Sámediggi lea jagi 2011. s juohkán 46 milj. ruvnno guovttegielatvuođa doarjaga suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda mat leat sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu siskkobealde. Sámedigge le jagen 2011 juollodam tjoahkkáj 46 mill. kråvnå guovtegielakvuodadoarjjan suohkanijda ja fylkasuohkanijda sáme giellaháldadimguovlon. Suohkanat ožžot gaskal 3 milj. ruvnno ja 7,5 milj. ruvnno doarjaga 2011:s, ja fylkkasuohkanat ožžot gitta 1,4 milj. ruvnno rádjai. Suohkana oadtju 3 mill. rájes 7,5 mill. rádjáj doarjjan jagen 2011 madi fylkasuohkana oadtju 1,4 mill. kråvnå rádjáj. Dasalassin juolluda Sámediggi doarjaga logi giellaguovddážiidda (5,7 milj. ruvnno jagi 2011:s), ja ohcamušaid vuođul doarjaga gielladoaibmabijuide olggobealde hálddašanguovllu (oktiibuot 7,6 milj. ruvnno 2011:s). Duodden juohká Sámedigge rudájt lågev giellaguovdátjijda (5,7 mill. kråvnå jagen 2011), ja gielladåjmajda giellaháldadimguovlojn ja giellaháldadimguovloj ålggolin åhtsåmusáj milta (tjoahkkáj 7,6 mill. kråvnå jagen 2011). Giela oktavuođas de lea maiddái Sámedikki doarjja oahpahussii – mm. Giellaaktijvuodan li aj Sámedikke doarjja åhpadibmáj – dsj. oahpponeavvuide, mánáidgárddiide ja stipeanddaide – hui dehálaš váikkuhangaskaoapmin vai joksat mihttomeriid mat leat mearriduvvon sámegielaid ovdánahttima várás. oahpponævo, mánájgárde ja stipenda – viehka ájnas vájkkudimnævo gå galggá jåksåt dajt ulmijt ma li biejadum sámegielaj åvddånahttema gáktuj. Sámediggi lea 2010:s ráddjen oktiibuot 31,3 milj. ruvnno doarjagiidda sámegielat oahpahusa várás. Sámedigge le jagen 2010 doarjjan biedjam tjoahkkáj 31,3 mill. kråvnå sáme åhpadussaj. Lassin dasa juolluda Sámediggi doarjaga dávvirvuorkkáide, kulturguovddážiidda ja kulturviesuide, ja doarjagat doaibmabijuide dearvvašvuođasuorggis, main maiddái lea stuora mearkkašupmi háhkamis buoremus rámmaeavttuid sámegilli. Duodden vaddá Sámedigge aj dårjav museajda, kulturguovdátjijda ja kulturviesojda, ja dårjav varresvuoda suorge dåjmajda, mij aj le viehka ájnas gå galggá sámegielaj dilev buoredit. Sámediggi leat 2010:s árvvoštallan guovttegielatvuođadoarjaga mii juhkkojuvvo suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllus. Sámedigge le jagen 2010 árvustallam dårjav guovtegielakvuohtaj suokanijda ja fylkasuohkanijda ma li sáme giellaháldadimguovlon. Dát árvvoštallan galgá earret eará leat vuođđun go árvvoštallat doarjaga meroštallannjuolggadusaid ja raporterengáibádusaid. Árvustallam galggá vuodon gå mierret duola dagu dårja mierredimnjuolgadusájt ja rapporterimgájbbádusájt. Sámedikkis oktilaččat ságastallá suohkaniiguin ja sámi giellaguovddážiiguin čoahkkimiin, seminárain ja konferánssain sámegielaid seailluheami ja ovdánahttima birra. Sámedigge aktelasj suohkanij ja sáme giellaguovdátjij guládallá tjåhkanimij, semináraj ja konferánsaj baktu gå le gatjálvis sámegielajt bisodit ja åvddånahttet. Sii leat Sámediggái leamašan hui dehálaš ovttasbargoguoimmit. Dá li viehka ájnas aktisasjbarggoguojme Sámediggáj. Juogadeames Sámedikki 2011 guovttegielatvuođadoarjaga ovdanboahtá Sámedikki 2011 bušeahtas 5.2.1 čuoggás. Sámedikke guovtegielakvuodadårja juogadibme 2011 jahkáj vuojnnu Sámedikke 2011 budsjehta tjuoggán 5.2.1. Hálddašanguvlui searvama proseassa Guđe suohkanat gullet sámegiela hálddašanguvlui, lea mearriduvvon sámelága láhkaásahusas. Sámelága njuolgadustjála mierret makkir suohkana sáme giellaháldadimguovlluj gulluji. Dalle go sámelága giellanjuolggadusat mearriduvvojedje jagi 1990, gulle guhtta davvisámegielat suohkana hálddašanguvlui. Gå sámelága giellanjuolgadusá mierreduvvin jagen 1990, de lidjin guhtta nuorttasámegielak suohkana háldadimguovlon. Jagi 2005:s searvvai Divttasvuotna Nordlánddas hálddašanguvlui, 2008:s Snoasa suohkan Davvi-Trøndelagas, ja 2009:s Loabát suohkan Romssas. Jagen 2005 bådij Divtasvuona suohkan Nordlándan fárruj, jagen 2008 Snåasa Nuortta-Trøndelágan ja jagen 2009 Loabat Råmsån. Raavrevijhke suohkan Davvi-Trøndelagas mearridii 2010 geassemánu ohcat lobi searvat hálddašanguvlui. Røyrvik suohkan Nuortta-Trøndelágan mierredij biehtsemánon 2010 åhtsåt vaj bessi giellaháldadimguovlluj. Go suohkan ohca lobi searvat hálddašanguvlui, de dat dáhpáhuvvá čuovvovaš vuogi mielde: Gå muhtem suohkan åhtså giellaháldadimguovlluj bessat, de návti dáhpáduvvá: Suohkan mearrida ohcan searvanlobi. Suohkan mierret åhtsåmusáv rádjat. Suohkanat sáddejit searvanlobi ohcama Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartementii. Suohkana åhtsåmusáv sáddiji Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartemenntaj Departemeanta váldá oktavuođa Sámedikkiin ja bivdá sis cealkámuša suohkana ohcamuššii, ja suohkana guovttegielatvuođadoarjaga sturrodaga ektui. Departemennta válldá Sámedikkijn aktijvuodav guhti javllamusáv buktá suohkana åhtsåmussaj, ja aj makta máhtti vuorddet guovtegielakvuodadoarjjan Departemeanta doaimmaha hálddahuslaš ja ekonomalaš árvvoštallama, ja gárvvista ášši gulaskuddamii. Departemennta háldaduslattjat ja økonomalattjat ássjev árvustalli, ja guládallamássjev gárvet Láhkaásahusa rievdadanárvalus sáddejuvvo gulaskuddamii guoskevaš gulaskuddanásahusaide (dábálaš gulaskuddanáigodat lea 3 mánu) Oajvvadus njuolgadustjállaga rievddamij sáddiduvvá guláskuddamij guláskuddamásadusájda (guláskuddamájgge le dábálattjat 3 máno) Departemeanta rievdada láhkaásahusa mii mearriduvvo gonagaslaš resolušuvnna bakte, mii mearkkaša ahte ášši meannuduvvo ráđđehusčoahkkimis. Departemænnta njuolgadustjállagav rievddá mij gånågislasj resolusjåvnå baktu mierreduvvá, dat merkaj ássje stáhtaráden giehtadaláduvvá. Sámedikki mihttomearri lea ahte sámegiella galgá nannejuvvot ja šaddat oassin norgalaš almmolašvuođas. Sámedikken le ulmme sámegielajt nannit vaj sjaddi luondulasj oassen vuona almulasjvuodas. Doarju guovlomedisiinnalašguovddáža Divttasvutnii / Dearvvašvuohta / Dearvvašvuohta ja sosiála / Sámediggi - Sametinget Doarjju guovllomedisijnalasj guovdátjav Divtasvuonan / Varresvuohta / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget Doarju guovlomedisiinnalašguovddáža Divttasvutnii Doarjju guovllomedisijnalasj guovdátjav Divtasvuonan 30. Sámedikke rádeájras Henrik Olsen adná vájvven gå moattekultuvralasj guovllomedisijnalasj guovdátja plána Divtasvuonan hiejteduvvi. Golggotmánnu 2013 Sámedigge vattij giesen 2013 biednikdoarjjagav dakkár guovdátjav guoradalátjit. - Mii ain doarjut jurdaga, ja oaivvildit ahte dat lea sihke buorre ja dárbbašlaš. - Mij doarjjop ájádusáv vilá, ja adnep dat la goappátjagá buorre ja dárbulasj. Sámi álbmogis Divttasvuonas ja Davit Sálttus lea eahpitkeahttá dárbu dakkár dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaide mat fuolahit sámi giela ja kultuvrra ja suohkanat leat geatnegahttojuvvon láhčit dásseárvosaš bálvalusaide go dakkár dárbbut bohciidit, dadjá várrepresideanta Henrik Olsen. Sáme álmmuk Divtasvuonan ja Nuortta-Sálton duodaj dárbaj varresvuohta- ja sosiáladievnastusájt ma vieledi sámegielav ja sámekultuvrav, ja suohkanijn la vælggogisvuohta hiebadittjat avtaárvvusasj dievnastusájt gå dakkir dárbo li, javllá rádeájras Henrik Olsen. 2005:s álggahuvvui bargu ásahit heivehuvvon dearvvašvuođafálaldaga julevsámi álbmogii, dat mii dalle gohčoduvvui “ Sámi dearvvašvuođaguovddáš julevsámi guovllus ”. Barggo ásadit hiebadahtedum varresvuohtafálujn julevsámijda álgij jagen 2005, dajna mij dalloj gåhtjoduváj “ Sáme varresvuohtaguovdásj julevsáme guovlon ”. 2008:s viiddiduvvojedje plánat dan jurdagii ahte ásahit bistevaš máŋggakultuvrralaš dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš fálaldaga, heivehuvvon sámi kultuvrii julevsámi guvlui Nordlánddas. Jagen 2008 vijdeduvvin plána ájádussaj stuoves moattekultuvralasj varresvuohta- ja sosiálafágalasj fállon, hiebadahtedum julevsáme guovlluj Nordlándan. Sámediggi juolludii dán geasi 240.000 ruvnnu prošeavtta čielggadeapmái. Sámedigge juollodij vásse giese 240.000 kråvnå prosjevtav tjielggitjit. Várrepresideanta Henrik Olsen ipmirda ahte suohkan ii sáhte čađahit prošeavtta okto, ja sávvá ahte buot guoskevaš suohkanat sáhtášedje geatnegahttojuvvot dakkár čovdosii. Sámedikke rádeájras Henrik Olsen árvvet akta suohkan aktu ij nagá prosjevtav dåmadit, ja doajvvu divna suohkana masi dat guosská máhtti duodaj tjoavddusav gávnnat. - Mii fertet buohkat ohcat čovdosiid dán prošektii, mii sáhttá leat mielde buorideamen dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid julevsámi álbmogii. - Máhttelisvuoda dán prosjevtan li majt mij divna vierttip åhtsåt, da ma máhtti viehkken buoredit varresvuohta- ja sosiáladievnastusájt julevsámijda. Sámediggi lea investeren hui ollu resurssaid dasa ahte nannet vuođđodearvvašvuođafálaldaga julevsámi álbmogii máŋga jagi. Sámedigge le moadda jage investerim viehka ållo luohkojt nannitjit vuodovarresvuohtafálojt julevsámijda. Muhto mii eat lihkostuva dáinna jus guoskevaš suohkanat eai leat proseassa árjjalaš eaiggádat. Valla mij ep vuorbástuvá dájna jus da suohkana masi dát guosská ælla dåjmalasj æjgáda prosæssaj. Danne ávžžuhan garrasit joatkit prošeavtta, loahpaha Olsen. Dan diehti vájnnodav garrasabmusit prosjevtajn vijdábut barggat, javllá Olsen maŋutjissaj. Gulahalli Várrepresideanta Henrik Olsen, tel. +47 907 75 219 Aktijvuohta Sámedikke rádeájras Henrik Olsen, skuolkan 907 75 219 - Álgoálbmogat dárbbašit min dohkkeheami / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget - Álggoálmmuga dárbahi mijá dåhkkidimev / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget - Álgoálbmogat dárbbašit min dohkkeheami - Álggoálmmuga dárbahi mijá dåhkkidimev Odne lea 500 ` álgoálbmotjoavkku mearkabeaivi, miehtá oba máilmmi. Uddni le mærkkabiejvve 5000 iesjguhtik álggoálmmukjuohkusijda væráldav miehtáj. Borgemánu 9. beaivi lea ON riikkaidgaskasaš álgoálbmotbeaivi. Bårggemáno 9. Biejvve le AN:a rijkajgasskasasj álggoálmmukbiejvve. Dan beaivve heive maid čájehit solidaritehta álgoálbmogiiguin, geat ellet lossa dilis. Uddni hiehpá solidaritehtav vuosedit álggoálmmukjuohkusij gudi viessu gássjelis dilen. Máilmmi álgoálbmogat leat badjel vihtta proseantta máilmmi ássiin, eanet go 370 miljovnna olbmo, geat ásset eanet go 90 riikkas. Værálda álggoálmmuga tjoahkkáj li badjelasj vihtta prosenta værálda álmmugis, badjelasj 370 millijåvnå ulmutja badjelasj 90 lándajn. Eanaš álgoálbmogiin lea váttis eallindilli, ja ollugiid vealahit ja oaguhit. Ienemus álggoálmmuga viessu gássjelis dilen, ja moaddása niejdeduvvi ja doalvoduvvi. - Máilmmi álgoálbmogiin leat ollu iešguđetlágan gielat ja kultuvrrat, mat leat midjiide riggodahkan. - Værálda álggoálmmuga li gielalasj ja kultuvralasj valljudahka mij le midjij boanndudahkan. Dan mii ávvudit odne, sámeministtar Rigmor Aasrud dadjala. Dáv uddni ávvudallap, javllá sámeminisstar Rigmor Aasrud. - Ollu álgoálbmogiid dulbmet ja oaguhit ja sii dárbbašit min doarjaga ja dohkkeheami. - Moadda álggoálmmuga niejdeduvvi ja doalvoduvvi ja dárbahi mijá doarjjagav ja duodastimev. Ráđđehus áigu danin ain bargat aktiivvalaččat riikkaidgaskasaččat dan ovdii, ahte stáhtat ja sin álgoálbmogat gulahallet, Aasrud cealká. Danen galggá ráddidus åvddålijguovlluj aj dåjmalattjat oassálasstet rijkajgasskasasj bargguj mij åvdet ságastallamijt stáhtaj ja daj álggoálmmukjuohkusij gaskan, javllá Aasrud. Boahtte jagi ON lágida sierra Álgoálbmogiid máilmmičoahkkima, vuosttaš čoahkkima, mas nationálastáhtat ja álgoálbmogat deaivvadit ja guorahallet nationálastáhtaid geatnegasvuođaid álgoálbmogiid ektui. Boahtte jage ásadit AN sierra Álggoálmmugij væráltkonferánsav, vuostasj dakkár gånnå nasjonálstáhta ja álggoálmmuga æjvvali ságastalátjit makkir vælggogisvuoda nasjonálstáhtajn li álggoálmmugij gáktuj. Vai álgoálbmogat livčče nu bures ráhkkanan dan čoahkkimii go vejolaš, de Sámediggi bovdii geassemánus 2013 álgoálbmotkonferánsii Álahedjui. Váj álggoálmmugijt buoremus láhkáj dán konferánssaj gárvet, ásadij Sámedigge rijkajgasskasasj gárvediddje álggoálmmukkonferánsav Áltán 2013 biehtsemáno. Doppe ráhkadedje loahppadokumeantta, man 600 álgoálbmotáirasa buot máilmmi álgoálbmotguovlluin dohkkehedje. Dan konferánsa boados lij loahppadokumænnta masi badjelasj 600 álggoálmmukåvdåstiddje gájka værálda álggoálmmukguovlojs guorrasin. - Lea sáhka riikkaidgaskasaš álgoálbmotsolidaritehtas. - Dát guosská rijkajgasskasasj álggoálmmuksolidaritehttaj. Álgoálbmogat leat unnitlogus measta buot riikkain, danin Sámediggái lea mearihis mávssolaš, ahte álgoálbmogat ovddidit oktasaš oaiviliid, nu guhkás go dat lea vejolaš. Álggoálmmuga li unneplågon vargga juohkka rijkan, danen le viehka ájnas Sámediggáj jut álggoálmmuga nav guhkás gå vejulasj aktisasj jienajn ságasti. Min máilmmiviidosaš oktiigullevašvuohta addá midjiide fámu, ja dán beaivve lea vuogas čalmmustahttit dan, sámediggeráđđi Vibeke Larsen nanne. Mijá væráltvijddásasj aktisasjvuohta le mij mijájt nanni, ja uddni le vuogas biejvve dáv dættodit, javllá sámediggeráde Vibeke Larsen. Máilmmi álgoálbmotbeaivvi ásahedje 1994, ja borgemánu 9. beaivi válljejuvvui daningo ON máilmmi álgoálbmogiid bargojoavkku čoahkkanii vuosttaš háve dan beaivve 1982. Værálda álggoálmmukbiejvve ásaduváj 1994:n ja bårggemáno 9. biejve lij vuostasj tjåhkanibme AN:a værálda álggoálmmugij barggojuohkusin jagen 1982. Bargojoavku gulai prosessii, man vuođul ON váldočoahkkin dohkkehii ON julggaštusa álgoálbmogiid vuoigatvuođaid birra 2007. Barggojuogos lij oassen bargos man boados lij AN:a ållestjåhkanibme mierredij AN:a tjielggidusáv álggoálmmugij riektáj hárráj 2007:n. Sápmelaččain lea álgoálbmotstáhtus Norggas, ja borgemánu 9. beaivi lea sámi leavgabeaivi. Sáme li Vuona álggoálmmuk, ja bårggemáno 9. biejve le sáme slávggimbiejvve. Riikkaidgaskasaš álgoálbmotovttasbargu / Riikkaidgaskasaš bargu / Sámediggi - Sametinget Rijkajgasskasasj álggoálmmukaktisasjbarggo / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget Riikkaidgaskasaš álgoálbmotovttasbargu Rijkajgasskasasj álggoálmmukaktisasjbarggo Sámediggi ovttasdoaibma ja ovttasbargá eará sámi ja álgoálbmot organisašuvnnain, ásahusain ja fierpmádagain mat barget rájáid rastá. Sámedigge aktan barggá ja avtastallá ietjá sáme- ja álggoálmmukorganisasjåvnåj, ásadusáj ja værmástagáj ma rijkkarájáj rastá barggi. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje Ávjovárri Jur dálla Váldofokus dálkkádatšiehtadallamiin lea soahpat doaibmabijuid maiguin vuostá... Iesjgåddemijt hieredit árvvalattaduvvá AN:a iemeálmmugij ássjij stuoves forumin Norgga sámiid dilli lea okta fáttáin mii erenoamážit čuvgejuvvo dalle go ON... Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo oassálasstá iemeálmmugij ássjij stuoves... Loga eambbo Lågå ienebuv Čájet buot áššiid Vuoseda divna ássjijt Sámediggi bargá dan badjelii: Sámedigge sihtá: Ahte Davviriikkat vuolláičállet Davviriikkaid sámekonvenšuvnna ja dohkkehit álgoálbmogiid iešmearridanvuoigatvuođa. Nuorttarijkaj lánda vuollájtjálli Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnåv mij dåhkkit álggoálmmugij riektáv iesjmierredibmáj. Ahte álgoálbmogiid olmmošvuoigatvuođat nannejuvvojit. Álggoálmmugij almasjrievtesvuodajt nannit. Nanaguoddevaš ovdáneami ovddas mii sihkkarastá sámiid ja eará álgoálbmogiid kultuvrraid ávnnaslaš vuođu. Guoddelis åvddånahttemav mij sámij ja ietjá álggoálmmugij kultuvra materiálalasj vuodov nanni. Davviriikkaid sámekonvenšuvdna Ahte dárbbašuvvo riikkaidoktasaš suodjaleapmi ja riikkaidoktasaš njuolggadusat mat vuhtiiváldet sámi álbmoga iežamet árbevirolaš guovlluin, lea álot leamašan fáddán sámi organisašuvnnaid čoahkkimiin. Dárbbo badjelnasjonálalasj suodjalibmáj ja njuolgadusáj hiebadibme váj sámijt ietjamij árbbedábálasj guovlojn vielet, le fáddan læhkám gå sáme organisasjåvnå li tjåhkanam. Duogáš dasa lea go sápmelaččaid árbevirolaš guovllut leat juhkkojuvvon nu ahte mii dál ássat njealji riikkain. Dáv dan diehti gå mijáj sámij árbbedábálasj årromguovlo li dal nielje rijkaj gaskan juogeduvvam histåvrå tjadá. Njealji riikkain main leat oalle iežálágan lágat, politihkka ja vuoruheamit. Ja dá li niellja rijka majna le muhtem mærráj iesjgeŋgalágásj lága, politihkka ja ájggomusá. Vuoruheamit mat iešguđet ládje dohkkehit sápmelaččaid álgoálbmogiin ja minoritehtan. Ájggomusá ma målsudahkes láhkáj bærrájgæhttji sámij sajev álggoálmmugin ja unneplåhkoálmmugin. Davviriikkaid Ráđi čoahkkimis Reykjavikas guovvamánu 28. beaivvi 1995 mearridedje davviriikkaid ministarat geat ovddasvástidit sámeáššit ovttasbargat Davviriikkaid sámekonvenšuvnnain. Nuorttarijka Ráde sesjåvnån Reykjavikan guovvamáno 28. biejve 1995 mierredin nuorttarijka minisstara gudi sáme ássjijs vásstedi, aktan barggát nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå vuoksjuj. Bargojoavku ovddidii árvalusastis 1998 geassemánus. Dát barggojuogos ietjas árvvalusáv buvtij 1998 biehtsemáno. Bargojoavku ii galgan árvalit konvenšuvnna sisdoalu, muhto buktit rávvagiid movt ovddasguvlui bargat. Barggojuogos ittjij galga konvensjåvnnåtevstav ævtodit, ájnat buktet árvustallamijt vijddásap prosessa gáktuj. Bargojoavkku čoahkkáigeassu lei ahte Sámekonvenšuvdnii lei sihke dárbu ja vuođđu ja ahte konvenšuvdnabargu galggašii jotkojuvvot ja árvalii maiddái nammadit áššedovdilávdegotti mii galggai gárvvistis šiehtadallanárvalusa. Barggojuogos gávnaj vuodo ja dárbbo le nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnåj ja dát barggo luluj joarkket ássjediehttenammadusáv nammadijn manna lij mandáhtta sjiehtadallamoajvvadusáv buktet. Buot riikkaid ministarat geain lei ovddasvástádus sámeáššiin mearridedje Stockholma čoahkkimis skábmamánu 7. Beaivvi 2001 nammadit áššedovdijoavkku man bargui galggai lea ahte hábmet Davviriikkaid sámekonvenšuvnna árvalusa. Iesjguhtik minisstara gudi sáme ássjijs vásstedin mierredin muhtem tjåhkanimen Stockholman basádismáno 7. biejve 2001 ássjediehttejuohkusav ásadit man ulmme lij nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå oajvvadusáv dahkt. Alimusriektejustitiarius Carsten Smith nammaduvvui áššedovdijoavkku jođiheaddjin. Alemusriektájustitiarius Carsten Smith nammaduváj ássjediehttejuohkusa jådediddjen. Buot eará miellahtuin ja várrelahtuin lea njunuš álbmotrievttálaš ja riikkaidgaskasaš álgoálbmotrievtti áššedovdit. Ietjá ájrrasa ja sadjásattja lidjin gájka álmmukriektá ja rijkajgasskasasj álggoálmmukriektá åvdemus ássjediehtte. Jagi 2005:s áššedovdijoavku ovddidii Davviriikkaid sámekonvenšuvnna árvalusaset. Jagen 2005 buvtij ássjediehttejuogos nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå oajvvadusáv. Konvenšuvdnaárvalusa mihttomearrin lea sihkkarastit buoret ja dorvvoleappot boahtteáiggi sámiide sihke Davviriikkaid álbmogiin ja ovttaskas ássin iešguđege riikkain. Konvensjåvnnåoajvvadusá ulmme le buorep ja jaskadabbo boahtteájgge sámijda álmmugin Nuorttarijkan ja ájnegis ulmutjin iesjguhtik nuorttarijka lándan. Konvenšuvdnaárvalus ii ovddit eará gáibádusaid iige hástalusaid daid stáhtaide go ahte sámi identitehta, giella, kultuvra ja eallinvuohki árvvusadnojuvvo ja dohkkehuvvo. Konvensjåvnnåoajvvadus ij makkirak gájbbádusájt jali hásstalusájt buvte daj stáhtaj gáktuj gånnå sáme årru ietján gå gájbbet hæhttu sáme identitehtav, gielav, kultuvrav ja iellemvuogev vieledit. Dát leat vuoigatvuođat mat juo leat geahččaluvvon duohtandahkkot dálá riikkaidgaskasaš rievttálaš standárddain mat gusket minoritehtaide ja maid buot Davviriikkat juo dovddastit. Dá li riektá majt le juo åvdutjis gæhttjalam ållidit udnásj rijkajgasskasasj riektá baktu ma unneplågojda goasski ja majt divna nuorttarijkaj lánda li dåhkkidam. Viidáset guoská dat maiddái vuoigatvuođaide mat sámiin juo leat Davviriikkain. Vijddábut goasská sámijda álggoálmmugin Nuorttarijkan. Vuoigatvuođat mat galget leat dáhkádussan vai eai eret duvdde ja dagat sápmelaččaid vierisin guovlluide ja sámi kultuvrra ja eallinvuogi ávnnaslaš eavttuide. Riektá má galggi gáhttit jut sáme galggi bessat ietjasa kultuvrav ja iellemvuogev bisodit váni ierit gártjeduvvat ja amástuvvat ietjasa duobddágijs. Máŋgga álbmoga historjjálaš leahkima dohkkeheapmi iešguđege riikkarájáid siskkobealde dagaha hástalusaid siskkáldasat doahttalit ja dohkkehit olmmoščearddaid vuolgga, giela, kultuvrra ja eallinvuogi, ja geatnegahttá stáhtaid bajimus ásahusaid aktiivvalaččat ovttasbargat eará stáhtaiguin ollašuhttimis dáid mihttomeriid. Gå dåhkkit ájgij tjadá li moadda álmmuga iesjguhtik lánda rájáj sisbielen årrum de badjáni hásstalusá ma goasski guhtik guojmeska vieledit ja dåhkkidit juohkka álmmukjuohkusa álgov, gielav, kultuvrav ja iellemvuogev, ja gájbbet stáhta bajemus orgána dåjmalattjat juojddáv dahki, ja jut jus dárbulasj de hæhttuji ietjá stáhtaj barggat váj ulmijda jåvsådi. Loga eanet Davviriikkaid sámekonvenšuvnna árvalusa birra dás. Lågå ienep Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå oajvvadusá birra dáppe. 2001 njukčamánus álggahuvvojedje šiehtadallamat davviriikkaid sámekonvenšuvnna birra Suoma, Ruoŧa ja Norgga stáhtaid gaskkas. 2001 snjuktjamáno álgaduvvin sjiehtadallama nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå birra Suoma, Svieriga ja Vuona stáhtaj gaskan. Bargojoavku lea árvvoštallan áššedovdijoavkku konvenšuvdnaárvalusa, ja ovddidii 2007:s raportta - " Davviriikkaid sámekonvenšuvnna árvalusa árvvoštallan — árvvoštallan lea gaskavuođaid gustovaš álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid ja gustovaš Norgga rievtti ektui ". Barggojuogos le árvustallam ássjedåbddejuohkusa konvensjåvnnåoajvvadusáv, ja åvdedij 2007:n rapportav – “ Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå oajvvadusá árvustallam – árvustallama dálásj álmmukriektálasj vælggogisvuodaj ja dálásj Vuona nasjonála riektá aktijvuodaj gáktuj ”. Bargojoavkkus leat mielde ovddasteaddjit Bargo- ja searvadahttindepartemeantas, Justiisadepartemeantas, Gielda- ja guovlodepartemeantas, Olgoriikkadepartemeantas, ja Sámedikkis. Barggojuohkusin li ájrrasa Barggo- ja sebradahttemdepartementas, Justijssadepartementas, Suohkan- ja guovllodepartementas, Ålggorijkkadepartementas ja Sámedikkes. Šiehtadallamat gaskal Ruoŧa, Suoma ja Norgga leat organiserejuvvon guovtti lađđasa málle mielde. Sjiehtadallama Svieriga, Suoma ja Vuona gaskan li guovteladák modella milta organiseriduvvam. Vuosttaš dásis geahčadit konvenšuvdnaárvalusa, ja bealit ovddidit oaiviliiddiset juohke kapihttaliidda ja artihkkaliidda. Vuostasj dásen konvensjåvnnåoajvvadusáv gehtjadi, ja åvdåstiddje ietjasa vuojnojt åvdedi juohkka kapihttalij ja artihkkalij. Dán dásis eai šiehtadala sisdoalu ektui. Dán dásen e sisano gáktuj sjiehtadalá. Nuppi dásis šiehtadišgoahtit duohta konvenšuvdnaárvalusa birra. Nuppe dásen sjiehtadallagåhti sjielvvi konvensjåvnnåoajvvadusá sisano gáktuj. Mihttomearrin lea ahte olles diet bargu galgá čađahuvvot ja gárvvistuvvon viđa jagis sisa. Ulmme le galggi ålles prosessajn vidán jagen ållit. Norgga šiehtadallansáttagotti jođiha Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta ja sáttatgottis leat maiddái ovddasteaddjit Olgoriikkadepartemeantas ja Sámedikkis. Vuona sjiehtadallamdelegasjåvnnå jådeduvvá Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartementas ja danna li ietján ájrrasa Ålggirijkkadepartementas ja Sámedikkes. Biologalaš šláddjivuohta Sámi servodagas, ja eará álgoálbmotservodagain, leat stuora hástalusat mat gáibidit dynámalaš ja suorgerasttideaddji politihka ja hálddašeami mas álgoálbmotvuoigatvuođat, kultursuodjaleapmi ja luondduhálddašeapmi gehččojit oktan. Sáme sebrudagán, aktan ietjá álggoálmmuksebrudagáj, li hásstalusá ma gájbbedi dynámalasj ja suorgij rastá politihkav ja háldadusáv gånnå álggoálmmukriektá, kultuvrrasuodjalibme ja luonndoháldadibme aktan gullluji. Dát lea dehálaš ii dušše danin go sáhttá lohkat ahte álgoálbmotkultuvrras lea lagas oktavuohta lundui, muhto maiddái danin go riikkaidgaskasaš biraskonvenšuvnnaid ferte geahčat oktii álgoálbmotvuoigatvuođaiguin. Dát le ájnas ij dåssju dan diehti gå álggoálmmugij kultuvrra álu le luonnduj tjanádum, ájnat aj navti jut rijkajgasskasasj biráskonvensjåvnå hæhttuji álggoálmmukriektáj tjadá dádjaduvvat. Seailluheames álgoálbmogiid eallinvuogi ja kultuvrra mearkkaša biologalaš šláddjivuođa seailluheami, ja nuppe ládje. Gå álggoálmmugij kultuvrav ja iellemvuogev bisot de sæmmi båttå biologalasj valjesvuodav bisot, ja nuppe guovlluj. Ovdánahttimis birasstandárddaid mat sihkkarastet sámi ja eará álgoálbmogiid kultuvrraid ávnnaslaš vuođu lea dehálaš vai sihkkarastá nanaguoddevaš ovdáneami. Birásstandardijt åvddånahttet ma sámij ja ietjá álggoálmmugij kultuvra materiálalasj vuodov sihkarassti le ájnas guoddelis åvddånahttema gáktuj. Riikkaidgaskasaččat lea ON 1992 biologalaš šláddjivuođa konvenšuvdna ja ON birasprográmma (UNEP) leamašan mearrideaddjin ja čujuheaddjin máilmmi luondduvalljodagaid anu ja suodjaleami oktavuođas. Rijkajgasskasattjat le AN.: 1992 biologalasj valjesvuohta konvensjåvnnå ja AN:a birásprográmma (UNEP) læhkám mierrediddje ja vuosediddje værálda luonndovalljudagáj ano ja suodjalime aktijvuodan. Dál lea 193 miellahtoriikka leat dohkkehan biokonvenšuvnna ja leat dakko bakte geatnegahttojuvvon čuovvut biologalaš šláddjivuođa seailluheami ja nanaguoddevaš anu mihttomeriid ja ulbmiliid. Dálla li 193 ájrasrijka biokonvensjåvnåv dåhkkidam ja dan baktu li vælggogisá mihtojt ja ulmijt biologalasj valjesvuoda bisodime ja guoddelis ano gáktuj bærrájgæhttjat. Luondduvalljodagat ovddastit alla árvvuid ja leat olbmuid eallima, biebmodoalu ja dearvvašvuođa vuođđun. Luonndovalljudagá li alla árvo ja li vuodon ulmutjij iellemij, biebbmuj ja varresvuohtaj. ON bargá geatnegahtti soahpamušaid ovddas mat galget sihkkarastit ahte buorit maid luondduatnu buktá vuoiggalaččat juhkkojuvvojit. AN:an barggi dan vuoksjuj jut vælggodiddje sjiehtadusá ma sihkarassti jut buore majt luonndoadno buktá rievtugis láhkáj juogeduvvi. Biologalaš šláddjivuođa konvenšuvdna dohkkeha lagas sorjavašvuođa mii lea gaskal álgoálbmogiid ja luonddu. Biologalasj valjesvuoda konvensjåvnnå dåhkkit lahka aktijvuodav álggoálmmugij ja luondo gaskan. Álgoálbmogiid lagas oktavuohta lundui leage duogáš dasago Sámi vuoigatvuođalávdegoddi juo NAČ 1984:18 čielggadeamis árvalii suddjet sápmelaččaid luondduvalljodaga geavaheami. Álggoálmmugij lahka aktijvuohta luonnduj le aj duogásj gå Sáme riektájuogos juo VAT 1984:18:n oajvvadij njuolgadusájt ma suoddjiji sámij anov luonndovalljudagájs. Dán lagas oktavuođadili deattuhii ON Earenoamášdieđiheaddji Josê R. Martinez Cobo raporttastis man ráhkadii 1972-1982 áigodagas. Dav lahka aktijvuohta dættodij AN: sierradiedediddje Josê R. Martinez Cobo raportastis mav 1972-1982 ájggudagán dagáj. Raporttas Cobo deattuha man dehálaš lea ipmirdit ja dovdat makkár gullevašvuohta álgoálbmogiin lean iežaset eatnamiidda ja guovlluide. Raportan Cobo dættot man ájnas le dádjadit ja dåbddåt makkár gullevasjvuohta álggoálmmugijn li ietjasa ednamijda ja guovlojda. Luondu lea álgoálbmogiid ássama ja birgema ja lea maiddái sin máilmmigovvádusa, oskku, árbevieruid ja oppalaččat sin kultuvrra vuođđun. Luonndo le álggoálmmugij årroma ja bierggima, væráltgåvå, árbbedábij ja åbbålattjat sijá kultuvra vuodo. Gullevašvuođadilli ii gula dušše eatnamiid ja valljodagaid háldemii dahje man ollu leat ávkkástallan, muhto seamma dásis maiddái eallima eará bealit, nugomat fuolkevuohta, árbedieđuid seailluheapmi buolvadagaid gaskkas ja gullevašvuohta guovlluide. Gullevasjvuohta ij guoska dåssju ednamijda ja ressursaj háldadibmáj jali daj adnuj jali makta ávkástallá, ájnat sæmmi dásen aj iellema ietjá bielijda, dagu berajvuohta, árbbediedoj bisodibme buolvaj gaskan ja guovlojda gullevasjvuohta. Sámi vuođđooaidnu lea ahte sii leat ožžon luonddu dušše luoikkasin ja ahte dan galgá hálddašit nu ahte dat seailluhuvvo boahttevaš bulvii seamma čavddisin go lei go sii dan ožžo. Sáme vuodovuojnno le ahte sij li luondov dåssju luojkan oadtjum ja jut dav galggá háldadit váj boahtte buolvajda bisoduvvá sæmmi dilen dagu dav oadtjun. Dát jurddašanvuohki oktiivástida nanaguoddevaš ovdáneami doahpaga mii čilgejuvvo leat servodatovdáneapmin mii duste dálá dárbbuid almmá hilgumis boahttevaš buolvvaide vejolašvuođaid ollašuhttimis dárbbuideaset. Dát usjudallamvuohke vásstet guoddelis åvddånime moallánahkkuj mij tjielggiduvvá sebrudakåvddånibmen mij dálásj dárbojt ållit váni hilggomis boahtte buolvaj vejulasjvuodajt ietjasa dárbojt ållidahttet. Doaba ciekkai Norgga gillii “ min oktasaš boahtteáigi ” raportta bakte man ON birrasa ja ovdáneami máilmmikommišuvdna ovddidii jagi 1987:s, ja eanemus beaggán Brundtland-kommišuvnna raporta, mii ásahuvvui jagi 1983:s. Moallánahka badjánij dárogiellaj “ Mijá aktisasj boahtteájgge ” raporta baktu mav AN:a birrasa ja åvddånime væráltkommisjåvnnå 1987:n almodij, jali Brundtlandkommisjåvnå rapporta dagu nabdeduvvá, mij ásaduváj jagen 1983. ON biologalaš šláddjivuođa kommišuvdna (CBD) AN:a biologalasj valjesvuoda konvensjåvnnå (CBD) Máilmmi luondduvalljodagat leat olbmuid eallima, biebmodoalu ja dearvvašvuođa vuođđun. Værálda luonndoressursa li ulmutjij iellema, biebmoj ja varresvuoda vuodon. ON biologalaš šláddjivuođa konvenšuvdna (miessemánu 22. beaivvi 1992) lea ratifiserejuvvon ja fápmuibiddjui Norggas juovlamánu 29. beaivvi 1993. AN-konvensjåvnnå biologalasj valjesvuoda gáktuj (moarmesmáno 22. biejves 1992) le ratifiseridum ja fábmuj bådij Vuona bieles javllamáno 29. biejve rájes 1993. CDB ulbmilin lea seailluhit biologalaš šláddjivuođa, biologalaš šláddjivuođa nanaguoddevaš anu ja vuoiggalaččat juohkimis daid ovdamuniid maid biologalaš šláddjivuođa atnu mearkkaša (artihkal 1). CDB:a ulmme le biologalasj valjesvuodav bisodit, biologalasj valjesvuoda guoddelis adno ja rievtugis juohkem dajs ávkijs majt biologalasj valjesvuohta vaddá (artihkkal 1). CDB dohkkeha ahte lagasvuohta mii gaskal álgoálbmogiid ja biologalaš valljodagaid (artihkal 12 ovdasátni). CDB dåhkkit lahka aktijvuodav álggoálmmugij ja biologalasj valljudagá gaskan (artiihkkal 12 åvddåbágo). CDB cealká ahte stáhtat galget doahttalit, seailluhit, ja ovdánahttit álgoálbmogiid árbedieđuid, ođasmahttit ja sihkkarastit (doaimmahit) mii lea relevánta biologalaš šláddjivuođa seailluheapmái ja nanaguoddevaš geavaheapmái (artihkal 8 j), viidáset ahte biologalaš šláddjivuođa vieruiduvvan adnu lea kultuvrralaš doaimma ektui mii galgá suodjaluvvot ja movttiidahttojuvvot (artihkal 10 C), ja ahte dieđuid lonohallamii mii lea relevánta biologalaš šláddjivuođa seailluheapmi ja nanaguoddevaš atnu galgá geasuhit mielde álgoálbmogiid ja sin árbevirolaš máhtuid (artihkal 17.2). CDB javllá stáhta galggi vieledit, bisodit ja åvdådnahttet álggoálmmugij árbbediedojt, ådåstahttet ja sihkarasstet (dåjmadit) mij guosská biologalasj valjesvuoda bisodibmáj ja guoddelis adnuj (artihkkal 8 j), ja vil ahte biologalasj valjesvuohta dábij milta mij le kultuvralasj dåjma gáktuj galggá suodjaluvvat ja hasoduvvat (artihkkal 10 C), ja jut diehtolånudibme mij guosská biologalasj valjesuoda bisodibmáj ja guoddelis adnuj galggá sisadnet álggoálmmugijt ja árbbediedojt (artihkkal 17.2). Biologalaš šláddjivuođa konvenšuvdna lea dehálaš danin go dat dohkkeha álgoálbmogiid árbevirolaš máhtu ja deattuha ahte stáhtat leat geatnegahttojuvvon doahttalit, seailluhit ja ovdánahttit dakkár máhtu mii relevánta biologalaš šláddjivuođa seailluheapmái ja nanaguoddevaš adnui. Biologalasj valjesvuoda konvensjåvnnå le ájnas danen gå dat dåhkkit álggoálmmugij árbbedábálasj máhtov ja dættot stáhta li vælggogisá vieledit, bisodit ja åvddånahttet dakkár máhtov mij guosská biologálasj valjesvuoda suodjalibmáj ja guoddelis adnuj. Viidáset daddjo ahte biologalaš šláddjivuođa vieruiduvvan geavaheapmi lea kultuvrralaš doaimma ektui mii galgá suodjaluvvon ja movttiidahttojuvvot. Dasi duodden javladuvvá ahte biologalasj valjesvuohta sajájduvvam adno mij kultuvralasj doajmmaj gullu galggá suodjaluvvat ja måvtåstahteduvvat. Loga eanet ON biologalaš šláddjivuođa konvenšuvnna birra dás. Lågå ienep AN biologalasj valjesvuoda konvensjåvnå birra dáppe CBD barggai 2010 ulbmiliid ektui eastadeames biologalaš šláddjivuođa manaheami vuostá. 2010 rádjáj bargaj CBD dajna ulmijn jut biologalasj valjesvuohta galgaj bisoduvvat. Bealálaččaid čoahkkimis 2004:s, COP 7, mearriduvvui loahpahit guovllusuodjaleami eanansuodjaleami bargoprográmma ovdal 2010 jahkemolsuma ja mearraguovlluid suodjaleami bargoprográmma 2012:s. Åvdåstiddjijtjåhkanimen jagen 2004, COP 7, mierreduváj barggoprográmma guovllosuodjalimes gátten mij galgaj ålliduvvat åvddål 2010 ja meran åvddål 2012. Maiddái mearriduvvui áššis (VII/28) dievaslaš ja beaktilis álgoálbmotoassálastima go álggahit ja hálddašat dálá ja ođđa suodjaluvvon guovlluid ovdal jagi 2008. Mærrádus lij aj (VII/28) álggoálmmuga galggin ållåsit ja dåbmarit oassálasstet gå udnásj ja ådå suodjalimguovloj ásadibme ja háldadibme galggá mierreduvvat. Bealálaččaid čoahkkimis Japánas 2010:s, COP 10, válde mearrádusa 49 iešguđege fáddásurggiin. Åvdåstiddjijtjåhkanimen Japánan 2010:n, COP 10, mierredin 49 iesjguhtik fáhkasuorgen. Deháleamos fáttáid gaskkas lei mearrádus ráhkadit ođđa ulbmilaš plána 20 oassemihttomeriin 4 ulbmilaš váldomihttomeari vuollái mat galget ollašuhttojuvvot ovdal jagi 2020. Ájnnasamos fáttaj gaskan lij ådå strategalasj pládna manna li 20 oasseulme 4 oajvveulmij vuolen ma galggi ålliduvvat åvddål 2020. OASSEULBMIL 18: Ovdal 2020 leat álgoálbmogiid ja báikegottiid árbedieđut, ođastusas ja vierut mávssolačča biologalaš šláddjivuođa nanaguoddevaš geavaheapmái ja seailluheapmái dohkkehuvvon, nationála lágaid ja áššáigullevaš riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid ektui, ja ollásit integrerejuvvon ja reflekterejuvvon konvenšuvnna implementeremis ja álgoálbmogiidda ja báikegottiide láhččojuvvon oassálastin buot áigeguovdilis dásiin. OASSEULMME 18: Åvddål 2020 li álggoálmmugij ja bájkálasj sebrudagáj árbbediehto, innovasjåvnå, dábe ma guosski biologalasj valjesvuoda suodjalibmáj ja guoddelis adnuj vieleduvvam nasjonála lágaj ja guoskavasj rijkajgasskasasj vælggogisvuodaj milta, ja ållåsit integreridum ja vieleduvvam gå Konvensjåvnnå jåhtuj biejaduvvá ålles ja dåbmaris oassálasstema baktu álggoálmmugij ja bájkálasj sebrudagáj bieles juohkka dásen. Luondu ja máhtolašvuohta maid dat ovddasta nana árvvuid. Luonndo ja máhtudahka dan birra le stuorra árvvo. Bealálaččaid čoahkkimis, COP 10, Nagoya protokolla mearriduvvui. Åvdåstiddjijtjåhkanimen COP 10, Nagoya protokolla mierreduváj. Dat lea riikkaidgaskasaš geatnegahtti protokolla CBD mii sihkkarastá ahte luonddu genaresurssaid geavaheami ovdamunit galget vuoiggalaččat juhkkojuvvot. Dat le rijkajgasskasasj tjadne protokolla CBD:a vuolen mij galggá rievtugis juohkemav sihkarasstet dajs buorijs majt luondo gednaressursa vaddi. Čanastat gaskal genaresurssaid olaheami ja álgoálbmogiid árbedieđu daid birra lea guovddáš oassi beavdegirjjis. Tjanos gednaressursajt bessat ávkkit ja álggoálmmugij árbbediedo daj birra le guovdásj oasse protokollas. Vaikko beavdegirji addá ge stuora vejolašvuođa stáhtalaš heiveheapmái de dat nanne maiddái álgoálbmogiid vuoigatvuođaid máŋgga suorggis. Vájku protokolla aj vaddá stuorra máhttelisvuodaj stáhtalasj hiebadibmáj de dat aj nanni álggoálmmugij riektájt moatten suorgen. Deattuhuvvo earret eará ahte álgoálbmogiin sáhttet leat eaiggáduššanvuoigatvuođat genaresurssaide sin guovllus ja ahte earát eai sáhte oažžut árbedieđuid jus dat álgoálbmot geasa dieđut gullet, ii leat ovdalgihtii miehtan dasa. Ierit ietján dættoduvvá ahte álggoálmmugijn máhtti liehket åmastimriektá gednaressursajda sijá guovlon ja iehtjáda e besa árbbediedojt oadtjot jus álggoálmmuk gesi diedo gulluji, ælla åvddålgiehtaj dasi miededam. Dasto galget álgoálbmogat oažžut oasi sisaboađus gálvvuid vuovdimis mat leat ráhkaduvvon genaávdnasiiguin šattuin dahje eará organismmain, jus álgoálbmogiid árbediehtu geavahuvvui genaresurssa ávkkástallamis. Duodden galggi álggoálmmuga oadtjot oasev sisbåhtusis gå gálvo vuobdeduvvi ma li gednaábnnasij sjattojs jali ietjá organismajs dagádum jus álggoálmmugij árbbediehto aneduváj gå gednaressurssa ávkkiduváj. Nagoya protokolla mudde dábuhanvejolašvuođa genehtalaš resurssaide ja dákkár resurssaid ávkkástallama ovdamuniid vuoiggalaš juogadeami. Nagoya protokolla mierret gudi bessi genehtalasj ressursajt ávkkit ja dakkár ressursaj ávkástallama buorij rievtes juogadimev. Nagoya protokolla sisdoallu ja hápmi lea nu dehálaš sámiid vuoigatvuođaide ahte stáhtat, ovttasráđiid Sámedikkiiguin, fertejit árvvoštallat movt dat sáhttá implementerejuvvot ja láhkavuođđuduvvot dálá lágaid rievdadeames ja mearrideames ođđa lágaid árbedieđuid birra. Nagoya protokolla sisadno ja hábme le nav ájnas sáme riektájda ahte stáhta, sámedikkijn guládijn, hæhttuji árvustallat gåktu dat máhttá implementeriduvvat ja láhkavuododuvvat dálásj lágaj rievddamijn ja ådå lágaj mierredimen árbbediedoj birra. Nagoya protokolla lea dehálaš sámiide danin go dat dohkkeha ja áimmahuššá sámiid vuoigatvuođaid ja beroštumiid genehtalaš valljodagaide ja árbedieđuide mat gullet genehtalaš valljodagaide, dás maiddái ahte maiddái álgoálbmogat galget beassat ávkkástallat daid ovdamuniid maid genehtalaš valljodagaid ávkkástallan mielddisbuktá. Nagoya protokolla le sámijda ájnas danen gå dat dåhkkit ja várajda válldá sámij riektájt ja berustimijt genehtalasj valljudagájda ja árbbediedojda ma genehtalasj valljudagájda gulluji, dasi gullu aj ahte álggoálmmuga galggi bessat ávkástallat dajt buorijt ma genehtalasj valljudagáj ávkástallam buktá. Nagoya protokolla deattuha ahte lea lagas oktavuohta gaskal genehtalaš valljodagaid ja árbedieđuid danin go álgoálbmogat daid oamastit. Nagoya protokolla dættot jut le lahka aktijvuohta genehtalasj valjesvuoda ja árbbediedoj gaskan danen gå álggoálmmuga dajt åmasti. Loga eanet Nagoya protokolla birra dás. Lågå ienebut Nagoya protokolla birra dáppe Sámediggi lea Norgga sáttagotti bakte searvan biologalaš šláddjivuođa konvenšuvnna riikkaidgaskasaš bargui ja lea earret eará váikkuhan dasa ahte stáhtat leat geatnegahttojuvvon – nu guhkas go vejolaš ja heivvolaš vuogi mielde - doahttalit, seailluhit ja ovdánahttit – árbevirolaš máhtu. Sámedigge le vuona delegasjåvnå baktu oassálasstám rijkajgasskasasj bargguj biologalasj valjesvuoda konvensjåvnåjn ja le duola dagu åvdedam jut stáhta galggi nav guhkás gå le vejulasj ja vuogas – vieledit, bisodit ja jårkadit árbbediedov. Okta eaktu dán geatnegasvuođa ollašuhttimis lea ahte lea diehtu dán máhtolašvuođas. Jus dáv galggá nahkat tjuovvot de hæhttu diehtet diedo birra. Earret eará dát mearkkaša mearrádusaid ja politihka hábmema oktavuođas galget guldalit sin geain lea dákkár máhttu ja guovllus orrot ja doaimmahit ealáhusaideaset. Dát sihtá javllat duola dagu sij gejna le dát diehto galggi gullut gå luonndoressursaj mærrádusá ja politihkka hábbmiduvvá dajn duobddágijn gånnå álggoálmmuga årru ja ietjasa æládusájt dåjmadi. Ahte bealálaččat galget sihkkarastit ahte dákkár oassálastin adnojuvvo áibbas guovddážis dan barggus mii dáhpáhuvvá CBD oktavuođas art. 8 (j) ja 10 (c) geatnegasvuođaide galget bidjat konkrehta sisdoalu. Jut konvensjåvnnååvdåstiddje galggi dákkir oassálasstemav bærrájgæhttjat aneduvvá ållu vuodulattjan dan bargon mij dáhpáduvvá biovaljesvuodakonvensjåvnån gå galggá 8 (j) ja 10 (c) artihkkalij vælggogisvuodaj sisanov konkretiserit. Norggas leat joavdan mealgadii implementeremis CDB artihkkala 8(j) árbevirolaš máhtu birra luonddušláddjivuođalága čađaheami oktavuođas, vrd. earenoamážit § 8 (máhttovuođđu), muhto maiddái § 1 (ulbmil) atnu ja suodjaleapmi sámi kultuvrii vuođđun ja § 14 (deattuhit sámi beroštumiid) lea relevánta. Vuonan lip juo guhkás boahtám CDB:a artihkkal 8(j) implementerimin árbbediedo birra Luonndovaljesvuodalága tjadádime aktijvuodan, gehtja sierraláhkáj § 8 (máhttovuodo), valla aj § 1 (ulmme) adno ja suodjalibme vuodon sáme kultuvrraj ja § 14 (sáme berustimij dættodibme) dasi guosski. Luonddušláddjivuođa paragráfa 8 nubbi lađđasis daddjo ahte eiseválddit galget deattuhit vásáhusaid maid sohkabuolvvat luonddu geavaheami ja ovttasdoaimma vuođul leat háhkan, dás maiddái sámi geavaheapmi, ja mii sáhttá váikkuhit luonddušláddjivuođa nanaguoddevaš geavaheapmái ja suodjaleapmái. Luonndovaljesvuodalága 8 paragráffa nuppát lahtasin javladuvvá oajválattja galggi dættodit máhtov man vuodo li buolvaj åtsådallama anos ja aktisasjdoajmma luondos, dasi gullu aj dakkir sáme adno, mij máhttá viehkken luonndovaljesvuoda guoddelis adnuj ja suodjalibmáj. Loga eanet luonddušláddjivuođalága birra dás. Lågå ienep Luondovaljesvuodalága birra dáppe Álgoálbmotoassálastin Norggas muddejuvvo stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskasaš ráđđádallansoahpamušain mas daddjo ahte galget ráđđádallat go lea lágat ja doaibmabijut mat njuolgut váikkuhit sámiid beroštumiide. Álggoálmmukoassálasstem Vuonan mierreduvvá rádádallamsjiehtadusá baktu stáhta oajválattjaj ja Sámedikke gaskan gånnå tjuodtju galggi rádádallat gå li lága ja dåjma ma sámij berustimijda njuolgga guosski. Sámediggi bovdejuvvo maiddái riikkaidgaskasaš proseassaide árbedieđuid birra ja lea oassin Norgga sáttagottis sihke čoahkkinráhkkanemiin ja čoahkkimiin. Sámedigge gåhtjoduvvá aj rijkajgasskasasj prosessajda árbbediedoj birra ja le oassen Vuona delegasjåvnås ja gárvedimijs dákkir tjåhkanimijda. Sihke dan barggu ektui mii doaimmahuvvo árbedieđuid ektui Máilmmi dahkkivuoigatvuođa organisašuvnnas (WIPO) ja barggu čuovvoleami oktavuođas stáhtaidgaskasaš lávdegottis Nagoya-protokolla várás mii gullá CBD:i. Sihke dan bargo gáktuj mij árbbediedoj gáktuj dåjmaduvvá Værálda dahkkeriektájorganisasjåvnån (WIPO) ja barggo stáhtajgasskasasj nammadusás Nagoya-protokolla gáktuj mij CDB:aj gullu. Sámediggi lea dan oaivilis ahte sierra láhka árbedieđuid birra farggamusat ferte mearriduvvot jus Norggas áigot čađahit ja implementeret dáid geatnegasvuođaid. Sámedigge oajvvat sierra láhka árbbediedoj birra ruvámus láhkáj viertti mierreduvvat jus Vuodna ájggu dájt vælggogisvuodajt tjadádit ja implementerit. Dasa lassin ruhtada Sámediggi ja ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta prošeavtta Árbediehtu – Sámi Árbevirolaš Máhttu mii čađahuvvo Sámi allaskuvlla bakte Guovdageainnus. Duodden dasi ruhtadi Sámedigge ja Ådåstuhttem-, háldadus ja girkkodepartemennta prosjevtav Árbediehtu – Sámi Árbevirolaš Máhttu mij Sáme allaskåvlå baktu tjadáduvvá Guovddagæjnos. Viidáset sii ovttasbargat Stáhta luonddubearráigeahčuin árbedieđu prošeavttain ” Olmmoš ja luondduárbi ” man Birasgáhttendepartemeanta ruhtada. Vijddábut barggi aktan Stáhta luonndobærrájgæhttjijn árbbediedo prosjevtajn “ Ulmusj ja luonndoárbbe ” mav Birásgáhttimdepartemennta ruhtat. Árbediehtu lea ovttasbargoprošeakta mas galget duođaštit ja suddjet sámi árbedieđuid mas njealji Norgga bealde sámi ásahusat ovttasbarget: Saemien Sijte, Árran, RiddoDuottarMuseat ja Mearrasámi gealboguovddáš. Árbbediehto le aktisasjbarggoprosjekta gånnå galggi duodastit ja suoddjit sáme árbbediedov manna niellja Vuona biele sáme ásadusá aktan barggi: Saemien Sijte, Árran, RiddoDuottarMuseat og Sjøsamisk kompetansesenter. Prošeavtta váldoulbmilin lea ovdánahttit metodologiija man mielde duođaštit, seailluhit, suddjet, ja vuorkut árbevirolaš máhtu. Prosjevta oajvveulmme le metodologijav åvddånahttet man milta árbbedábálasj máhtudagáv duodas, bisot, suoddji ja vuorkki. Loga eanet Árbediehtu prošeavtta birra dás. Lågå ienep Árbediehtu prosjevta birra dáppe Máilmmi dahkkivuoigatvuođa organisašuvdna (WIPO) Værálda dahkkeriektáj organisasjåvnnå (WIPO) Álgoálbmogiin lea oktasaš ja oktagaslaš riekti oažžut iežaset ávnnaslaš ja vuoiŋŋalaš kultuvrra suddjejuvvot. Álggoálmmugijn le aktisasj ja ájnegis riektá oadtjot ietjasa ábnnaslasj ja vuojŋŋalasj kultuvrav suoddjidum. Dahkkivuoigatvuohta lea oktasašnamahussan intellektuála dahkosiid riektesuodjaleapmái, nugomat musihka, dáidaga, govaid, girjjálašvuođa, luonddudiehtu ja hutkosat. Dahkkeriektá le aktisasjnamma intellektuella dagoj riektásuodjalibmáj, duola dagu musihkka, dájdda, gåvå, girjálasjvuohta, luonndodiehto ja gávnadisá. Vuoiŋŋalaš vuoigatvuođaid suodjaleapmi lea lága bakte mearriduvvon eanas riikkain. Vuojŋalasj riektá li lága baktu mierredum ienemus rijkajn. Riikkaidgaskasaččat lea organisašuvdna World Intellectual Property Organization (WIPO), mii bargá dákkár vuoigatvuođaid anu ja suodjaleami ovddas. Rijkajgasskasattjat le organisasjåvnnå World Intellectual Property Organization (WIPO), mij dakkir riektáj ano ja suodjalime åvdås barggá. Organisašuvdna lea nu gohčoduvvon specialized agency ON vuogádagas, ja hálddaša oktiibuot 23 riikkaidgaskasaš soahpamušaid mat gusket vuoinnalaš vuoigatvuođaid iešguđege beliide. Organisasjåvnnå le nav gåhtjodum specialized agency AN systeman, ja háldat tjoahkkáj 23 rijkajgasskasasj sjiehtadusá ma guosski vuojŋalasj riektáj iesjguhtik bielijda. 184 stáhtat leat WIPO miellahtut. 184 stáhta li WIPO ájrrasa. WIPO oktavuođas šiehtadallet dál stáhtaidgaskasaš lávdegottis lágalaš čadni soahpamušain riikkaidgaskasaš dássái mii guoská dahkkivuoigatvuođaide, genehtalaš valljodagaide, árbedieđuide ja árbevirolaš kulturilbmanemiide (WIPO / GRTKF / IGC). WIPO aktijvuodan sjiehtadalli dálla stáhtajgasskasasj nammadusán lágalasj tjadne sjiehtadusájn rijkajgasskasasj dásen mij guosská dahkkeriektájda, genehtalasj valljudagájda, árbbediedojda ja álmmukdábijda (WIPO / GRTKF / IGC). Sámediggái dieđihuvvo ja oažžu maiddái vejolašvuođa ovddidit mearkkašumiid ja árvalusaid Norgga šiehtadallansáttagoddái, ja searvat sáttagotti čoahkkimiidda gávdni hálddahuslaš coavcci mielde. Sámediggáj diededuvvá ja oadtju aj vejulasjvuodav oajvvadusájt buktet Vuona sjiehtadallamdelegasjåvnnåj, ja sæbrrat delegasjåvnå tjåhkanimijda gå miján le háldaduslasj kapasitehtta rabás. Šiehtadallamiin Sámediggi doarju Norgga árbedieđuid beaktilis suodjaleami gáibádusaid ja ahte dákkár riikkaidgaskasaš njuolggadusat galget leat rievttálaš čadnin. Sjiehtadallamijn doarjju Sámedigge Vuona árbbediedoj dåbmaris suodjalime gájbbádusájt ja ahte dákkár rijkajgasskasasj njuolgadusá galggi liehket riektálasj tjadne. Norga galgá doarjut ahte vuoigatvuođalaččat dákkár árbedieđuid suodjalanprográmmas galget leat álgoálbmotservodagat dahje báikegottit mat leat ovdánahttán (ja ovdánahttet) árbedieđuid. Vuodna galggá doarjjot ahte sij gudi suodjaluvvi dákkár árbbedábálasj máhtudagá suodjalimsysteman galggi liehket da álggoálmmuksebrudagá jali bájkálasj sebrudagá ma li åvddånahttám (ja vilá åvddånahtti) árbbediedojt. Norga galgá vuostálastit árvalusaid main daddjo ahte stáhta dahje eará váldeorgánat dat galget leat vuoigatvuođalaččat dahje ahte sii galget válljet geat vuoigatvuođalaččat leat. Vuodna galggá vuosstálasstet oajvvadusájt ma javlli ahte stáhtta jali ietjá oajválasjorgána galggi válljit gejn le riektá. WIPO / GRTKF / IGC barggu ferte geahččat oktii eará forumiid bargguin ja juo sajáiduvvin riikkaidgaskasaš njuolggadusaiguin, e.e. CBD ja dása gullevaš Nagoya-protokolla ja FAO-soahpamuš šaddogenehtalaš valljodagat biebmu ja eanandoalu várás. WIPO / GRTKF / IGC barggo hæhttu gehtjaduvvat aktan ietjá forumij bargojn ja juo sajájduvvam rijkajgasskasasj njuolgadusáj, ierit ietján CBD ja dasi gullevasj Nagoya-protokolla ja FAO-sjiehtadus sjaddogenehtalasj ressursa biebmo ja ednambargo gáktuj. Norga galgá IGC – GRTKF bakte bargat dan badjelii ahte olahat seamma nana suodjaleami go mii Nagoya-protokolla dagaha, dás ahte vejolaš IGC - GRTKF bohtosat ollistit ja viiddidit Nagoya-protokolla daid surggiin maid ii namut dahje lea váilevaš. Vuodna galggá IGC – GRTKF baktu barggat dan vuoksjuj ahte jåkså sæmmi nanos suodjalibmáj dagu Nagoya-protokolla dahká, aj navti jut vejulasj IGC - GRTKF båhtusa ållidi ja vijdedi Nagoya-protokollav daj suorgijn gånnå ij majdik nammada jali ij le dågålasj. Árbevirolaš kulturilbmaneapmi: Norga sáhttá doarjut ahte álggahuvvo beaktilis vuogádat rievttálaš suodjaleami várás. Árbbedábálasj kulturilmodime: Vuodna máhttá doarjjot ahte dåbmaris systebma álgaduvvá riektálasj suodjalime vuoksjuj. Dat lea eaktun ahte suodjaleapmi čielgasit lea ráddjejuvvon ja dássejuvvon. Ækton le ahte suodjalibme le tjielggasit ráddjidum ja dássedum. Árbediehtu: Norga sáhttá doarjut ahte álggahuvvo beaktilis vuogádat rievttálaš suodjaleami várás mii sulastahttá vuoiŋŋalaš vuoigatvuođa, jus dat mii galgá suodjaluvvot čielgasit lea čilgejuvvon ja ráddjejuvvon, ja ahte leat govttolaš spiehkastagat. Árbbediehto: Vuodna máhttá doarjjot ahte dåbmaris systebma álgaduvvá riektálasj suodjalime vuoksjuj mij vuojŋalasj riektáv sulástahttá, jus dat mij galggá suodjaluvvat tjielggasit le tjielggidum ja ráddjidum, ja ahte li dádjadahtte tjuolldusa. Genehtalaš valljodagat: Norga galgá vuoruhit barggu oažžumis sadjái vuogádaga mii mearkkaša ahte pateantasuodjalan ohcamušaid ja šaddošlájaid suodjaleami oktavuođas geatnegahttojuvvojit almmuheames genehtalaš valljodagaid ja árbedieđuid álgovuođu. Genehtalasj valljudagá: Vuodna galggá vuorodit bargov sadjásis oadtjot systemav mij mierkki ahte patentasuodjalimåhtsåmusá ja sjaddoslájaj suodjalibme aktijvuodan le vælggogisvuohta genehtalasj valljudagáj ja árbbediedo álggovuodov ilmodit. Árbevirolaš kulturilbmaneamit (álbmotmuitodieđa): Norga sáhttá doarjut ahte álggahuvvo vuogádat árbevirolaš kulturilbmanemiid suodjaleami várás. Álmmukdábe: Vuodna máhttá doarjjot ahte álgaduvvá systebma árbbedábálasj álmmukdábij suodjalime vuoksjuj. Norga sáhttá doarjut ahte dákkár suodjaleapmi galgá leat rievttálaš geatnegahttin: eaktun lea ahte čielgasit lea čilgejuvvon ja ráddjejuvvon friddja oktasaš kulturárbbi ektui (public domain). Vuodna máhttá doarjjot ahte dakkár suodjalibme galggá liehket riektálasj tjadne: ækton le ahte tjielggasit le tjielggidum ja ráddjidum friddja aktisasj kulturárbe gáktuj (public domain). Loga eanet Máilmmi dahkkivuoigatvuođaid organisašuvnna / WIPO birra dás. Lågå ienep Værálda dahkkeriektáj organisasjåvnå / WIPO birra dáppe UNESCO lea ON oahpahusa, dieđalašvuođa, kultuvrra ja gulahallama organisašuvdna. UNESCO lea AN:a åhpadusá, diedalasjvuoda, kultuvra ja guládallama organisasjåvnnå. Organisašuvnna fápmudus lea bargat ráfi ja dorvvolašvuođa ovddas dakko bakte go bargá ovddideames ovttasbarggu stáhtaid gaskkas daid njealji fágasurgiin. Organisasjåvnå mandáhtta le barggat ráfe ja sihkarvuoda vuoksjuj aktisasjbargo åvddånahttema baktu nasjåvnåj gaskan daj nieljijn fáhkasuorgijn. Bargu UNESCO konvenšuvnnain kulturilbmanemiid šláddjivuođaid suodjaleami ja ovddideami ovddas, lea mávssolaš dan barggu ektui mii dahkko WIPO:s. Barggo UNESCO konvensjåvnåjn kulturilmodimij moattevuoda suodjalime ja åvdedime åvdås, le mávsulasj dan bargo gáktuj mij WIPO:n dagáduvvá. Sámit atnet dološ sámi symbolaid oktasaš opmodahkan, ja lea sámi riekteipmárdusa vuostá addit daidda aktovuoigatvuođa. Sáme adni dålusj sáme symbåvlåjt aktisasj åbmudahkan, ja dajda vaddet akturiektáv le sáme riektádádjadusá vuosstij. Symbolaanuid oktavuođas eaktuduvvo guovttebealatvuohta. Symbåvllåanoj aktijvuodan gájbbeduvvá guovtebielakvuohta. Lea dehálaš suddjet sávatmeahttumis anu vuostá ja ahte dat eai kommersialiserejuvvo eaige šatta ávkin sámi servodagaide. Ájnas le suoddjit sávadahkes ano vuosstáj ja ahte da kommersiáliseriduvvi váni sáme sebrudagájda ávkken. Maiddái lea dehálaš ahte ii eastat sámi symbolaid ávkkálaš anu. Sæmmi båttå le ájnas ahte ij symbåvlåj ávkálasj anov hiereda. Sámi dáiddárat ja earát eai galgga eastaduvvot atnimis sámiid oktasašárbbi ja muittu. Sáme dájddára ja iehtjáda e galga hiereduvvat sáme aktisasjárvov jalik mujtov adnemis. Hutkkussuddjeneiseválddiid ektui lea dehálaš ahte sii dán suorggis čájehit várrogasvuođa ja ipmárdusa. Patentaoajválattjaj gáktuj le ájnas ahte sij dán suorgen várrogisvuodav ja dádjadusáv vuosedi. Ovddasguvlui áiggošii Sámediggi dán áššesuorggi čalmmustahttojuvvot riikkaidgaskasaččat. Åvddålijguovlluj ájggu Sámedigge rijkajgasskasattjat dáv ássjesuorgev tjalmostahttet. Dás leat bealit mat guske eará fáttáide nugomat dahkkivuoigatvuohta árbevirolaš luđiide ja sámi árbedieđuide. Dánna li biele ma ietjá fáttajda guosski dagu dahkkeriektá árbbedábálasj juojgajda ja sáme árbbediedojda. Sámediggi áigu dán áššesuorggi barggu čuovvut ovddasguvlui. Sámedigge ájggu bargov dán ássjesuorgen åvddålijguovlluj tjuovvot. Loga eanet UNESCO birra dás. Lågå ienep UNESCO birra dáppe Dálkkádatrievdadeamit Dálkkádatrievdadeamit čielgasit váikkuhit álgoálbmogiidda danin go álgoálbmogat dávjá ellet lahka luonddu ja leatge nu ovdalis dálkkádatrievdademiid. Dálkádakrievddama tjielggasit álggoálmmugijda vájkkudi danen gå álggoálmmuga álu luondo lahka viessu ja navti li dálkádakrievddamij åvddågietjen. Earenoamážiid dát guoská Arktalaš álgoálbmogiidda gos dálkkádatrievdadeamit jođánepmosit deaividit. Sierraláhkáj guosská dát Arktalasj álggoálmmugijda gånnå dálkádakrievddama ruvámusát dejvadi. Diehttelasat dása lassin leat arvevuovddit ja eará vuovdeguovllut mat leat dehálaš ássanguovllut ollu máilmmi badjel 300 miljovnna álgoálbmogiidda geat ásset birrasiid 70 riikkain. Diehttelis le dasi duodden harvvevuovde ja ietjá vuovddeguovlo ma li ájnas viessomguovlo ållusijda værálda badjelasj 300 millijåvnå álggoálmmugijda gudi birrusij 70 rijkajn årru. Máilmmiservodat lea ON bakte deattuhan ahte nanaguoddevaš ovdáneami hástalussan lea geafivuohta, biologalaš šláddjivuođa manaheapmi, birasmirkkuid leavvan ja olbmoráhkaduvvon dálkkádatrievdadeamit. Væráltsebrudahka le AN:a baktu dættodam ahte guoddelis åvddånahttema oajvvehásstalusá li hæjosvuohta, biologalasj valjesvuoda massem, birásselgaj givnnjahibme ja ulmusjvájkkudum dálkádakrievddama. Jus dáid vahágahti dálkkádatrievdademiid eat nagot eastadit de dat dagahit duođalaš váikkuhusaid buot olbmuide. Jus vahágahtte dálkádakrievddamijt ij nagáda ganugahttet de da duodalattjat gájkajda vájkkudi. Dat mii lea iešvuosttaldeaddjin dahje eahpegovttolažžan lea ahte sii geat unnimusat lea váikkuhan dálkkádatrievdademiide leat sii geat álggos ja garrasepmosit šaddet gillát. Mij le iesjvuosteldiddje le ahte sij gudi li binnemusát dálkádakrievddamijda vájkkudam li sij gudi álgo rájes ja garrasamos sjaddi gierddat. Rievdi dálkkádat dagaha stuora vahágiid. Dálkádakrievddam vahágahttá ålov. Ovdáneaddjiriikat, álgoálbmogat ja smávit sullostáhtat leat earenoamáš vártnuhis dilis ja adnojuvvojit eanemus áitojuvvon dilis dálkkádatrievdademiid oktavuođas. Åvddånimrijka, álggoálmmuga ja smáv suollustáhta li sierralágásj várnnahis dilen ja li ienemus ájteduvvam dilen dálkádakrievddamij aktijvuodan. Sámediggi lea vuosttažettiin politihkalaš ásahus ja ferte danin aktiivvalaččat bargat ja bidjat eavttuid vai gávdnat politihkalaš čovdosiid daid rievdadusaide mat dál deaividit. Sámedigge le vuostatjin politihkalasj ásadus ja hæhttu danen dåjmalattjat barggat ja ævtojt biedjat váj gávnná politihkalasj tjoavddusijt dajda rievddamijda ma dal dejvadi. Dán Sámediggi dahká golmma dásis; Dáv Sámedigge gålmån dásen dahká; Mii bargat dan badjelii ahte oažžut buori geatnegahtti riikkaidgaskasaš soahpamušaid mat geahpidit dálkkádatgássaluoitimiid. Barggap dan vuoksjuj váj oadtjop buorre vælggodiddje rijkajgasskasasj sjiehtadusájt ma dálkádakgássajluojttemijt giehpedi. Mii doarjut váidudeaddji doaibmabiju vugiid molssaevttolaš energiijabuvttadeapmái, jus dat leat vuoiggalačča álgoálbmogiidda. Doarjjop strategiajt ma vájkkudusájt binnedi dagu ietjá fábmobuvtadibme, jus dá li rievtugisá álggoálmmugijda aj. Mii leat aktiivvalaččat mielde barggus hábmemis nationála dálkkádatrievdadeami heivehanvugiid, ja váruhit ahte eai heajos ládje váikkut sámi beroštumiide. Dåjmalattjat oassálasstep bargguj nasjonála hiebadamstrategiaj dálkádakrievddamij vuosstij, ja bærrájgæhttjap jut da e sáme berustimijt nievres láhkáj vájkkuda. 1. čuoggái: 1. tjuoggáj: Sámediggi bargá dan badjelii ahte olahit riikkaidgaskasaš geatnegahtti soahpamušaid dálkkádatgássaluoitimiid geahpideami birra. Sámedigge barggá dan vuoksjuj váj oadtjop buorre vælggodiddje rijkajgasskasasj sjiehtadusájt ma dálkádakgássajluojttemijt giehpedi. Dán dahkat riikkaidgaskasaččat, ovttas eará álgoálbmogiiguin ja Norgga eiseválddiiguin. Dáv rijkajgasskasattjat dahkap, aktan ietjá álggoálmmugij ja Vuona oajválattjaj. o Mii leat searvan álgoálbmogiid máilmmiviidosaš váldočoahkkimii dálkkádatrievdademiid birra Anchorages 2009 cuoŋománus, ja gaskašiehtadallamiidda Bangkokas ja Barcelonas ovdalis dálkkádatváldočoahkkima Københavna ON dálkkádatkonvenšuvnna oktavuođas. o Sæbrram lip álggoálmmugij væráltvijddásasj oajvvetjåhkanibmáj dálkádakrievddamij birra Anchoragen 2009 vuoratjismáno, ja gasskasjiehtadallamijda Bangkokan ja Barcelonan åvddål Københámna dálkádakoajvvetjåhkanime AN:a dálkádakkonvensjåvnå aktijvuodan. o Mii leimmet oassin Norgga sáttagottis Københavnas, Cancunas ja Durbanas bealálaččaid čoahkkimiin ON dálkkádatkonvenšuvnna oktavuođas, sihke politihkalaš ja hálddahuslaš dásis. o Oassálastijma Vuona delegasjåvnnåj Københámnan, Cancunin ja Durbanin åvdåstiddjijtjåhkanimijn AN:a dálkádakkonvensjåvnå aktijvuodan, sihke politihkalasj ja háldaduslasj dásen. o Mii maiddái ovttasbargat dálkkádatpolitihkalaš strategiijaid Sámi Parlamentáralaš Ráđis, mii rádjerasttildeaddji sámiid ovttasbargoorgána Norgga, Ruoŧa, Suoma ja Ruošša sámiide. o Aktan barggap dálkádakpolitihkalasj strategiaj Sáme Parlamentáralasj Ráden, mij le rádjárasstididdje sáme aktisasjbarggoorgádna sámijda Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan. o Mis lea lagas gulahallan Norgga Luonddugáhttenlihtuin ja Arvevuovdefoanddain riikkaidgaskasaš dálkkádatbarggu oktavuođas. o Miján le lahka guládallam Vuona Luonndogáhttimlihtojn ja Harvvevuovddefåndajn rijkajgasskasasj dálkádakbargo aktijvuodan. 2. čuoggái: 2. tjuoggáj: Sámediggi doarju nationála dálkkádatgássaid váidudandoaibmabiju strategiijaid. Sámedigge doarjju nasjonála strategiajt ma dálkádakgássajt binnedi. Molssaevttolaš energiijabuvttadeapmi ja dálkkádatustitlaš teknologiija ovdánahttin lea dehálaš. Ietjá fábmobuvtadibme ja dálkádakvuogas teknologija åvddånahttem le ájnas. o Mii bargat dan badjelii ahte váidudeaddji doaibmabijut mat álggahuvvojit doahttalit álgoálbmotvuoigatvuođaid nu ahte álgoálbmogat besset searvat mearrideames ja sihkkarastimis luondduvuođu. o Barggap dan vuoksjuj jut dåjma ma dálkádakrievddama vájkkudusájt binnedi hæhttuji jåhtuj biejaduvvat dan láhkáj váj álggoálmmuga galggi bessat oassálasstet luonndovuodov sihkarasstet ja mierredit. o Váidudeaddji doaibmabijut galget leat vuoiggalačča. o Dákkir binnediddje dåjma galggi liehket rievtuga. Dás ii sáhte leat nu ahte mii geat unnimusat leat váikkuhan dálkkádatrievdademiide, eanemusat šaddet gillát rievdadusaid ja váidudeaddji doaibmabijuin. Ij máhte navti liehket ahte mij gudi lip binnemusát dálkádakrievddamij vigálattja galggap ienemusát gierddat rievddadusájs ja dájs binnediddje dåjmajs. Dása dađibahábut lea váttis ja gáibideaddjin oažžut doarjaga. Luodjomláhkáj le gássjel ja gájbbediddje dási doarjjagav oadtjot. 3. čuoggái: 3. tjuoggáj: Sámediggi lea mielde nationála barggus ovdánahttimis heivehanstrategiijaid dálkkádatrievdademiide. Sámedigge oassálasstá bargguj åvddånahttet nasjonála hiebadamstrategiajt dálkádakrievddamij vuosstij. o Mii leat soahpan Birasgáhttendepartemeanttain das makkár fápmudus ja čoahkádus galgá leat almmolaš lávdegottis mii dál čielggada servodaga hearkivuođa ja heiveheami ja váikkuhusaid dálkkádatrievdademiin. o Guorrasam lip Birásgáhttimdepartementajn makkár mandáhtta ja ájrastibme galggá sierra almulasj nammadusán mij dálla tjielggadij sebrudagá várnnahisvuodav ja dálkádakrievddamij vájkkudusáj hiebadimev. Sámi allaskuvlla rektor, Steinar Pedersen, lea dán lávdegotti lahttun. Sáme allaskåvlå rektor Steinar Pedersen le dán nammadusá ájrrasin. o Mii áigut čuovvolit bargama NAČ 2010:10 Heiveheapmi rievdi dálkkádahkii čielggadeami. o Ájggop tjuovvolit bargov VAT 2010:10 Hiebadibme dálkádahkaj mij rievddá. o Oassálastijma 5. o Mii oassálasttiimet 5. oassečielggadeami čielggadanjoavkku: Heiveheapmi ja váidudeaddji doaibmabijut Norwegian Arctic Climate Impact Assesment (NorACIA) mii ráhkadii syntesarapportta: Dálkkádatrievdadeamit Norgga beale arktalaš guovllus. Oassetjielggadime tjielggadimjuohkusij: Hiebadibme ja binnediddje dåjma Norwegian Arctic Climate Impact Assesment (NorACIA) mij syntesarapportav dagáj: Dálkádakrievddama Vuona arktalasj guovlon. Váikkuhusat eallimii davvin. Vájkkudusá iellemij nuorttan. Almmuhuvvon 2010 njukčamánus. Almoduvvam 2010 snjuktjamáno. o Eatge galgga vajálduhttit; sámi servodaga máškitvuođa álggaheapmi ja ahte árbevirolaš resursaatnu ja ealáhuslotnolasvuohta lea buoremus vuohki iežamet heivehit rievdademiide. o Ep ga galga vajálduhttet; sáme sebrudagá måssjkisvuodav bisodit árbbedábálasj resurssaano baktu ja tjoahkkeæládusáj baktu le buoremus strategija rievddamijt duostudit. Danin leat lágat mat sihkkarastet vuoigatvuođa riddo- ja vuotnabivdui, mat sihkkarastet meahcásteami ja boazodoalu areálavuođu buoremus dálkkádatheivehanpolitihkka. Danen li láhkarievddama ma duodasti riektáv vuodna- ja merragáddeguolástussaj, miehttsestallama ja boatsojsujto duobddákdárboj sihkarasstem buoremus dálkádakhiebadimpolitihkka. Dainna mii beaivválaččat bargat. Dáj ássjij bæjválattjat barggap. ON dálkkádatkonvenšuvdna (UNFCCC) AN:a dálkádakkonvensjåvnnå (UNFCCC) ON dálkkádatkonvenšuvdna (UNFCCC) 1992 rájes lea riikkaidgaskasaš dálkkádatovttasbarggu vuođđun. AN:a dálkádakkonvensjåvnnå (UNFCCC) 1992 rájes la rijkajgasskasasj dálkádakaktisasjbargo birástahka. Sámediggi lea mielde Norgga sáttagottis bealálaščoahkkimiin, COP., ON dálkkádatkonvenšuvnna vuolde. Sámedigge le fáron Vuona delegasjåvnån COP åvdåstiddjijtjåhkanimijda, AN:a dálkádakkonvensjåvnå aktijvuodan. Dán konvenšuvnna nala dat lea 1997 Kyoto-protokolla huksejuvvon, ja geatnegahttá rikkis riikkaid geahpidit dálkkádatgássaluoitimiid mearriduvvon meari mielde. 1997 Kyoto-protokolla le dán konvensjåvnå nalá dagádum, ja dat tjadná boandás rijkajt dálkádakgássaluojttemijt giehpedit mierreduvvam miere milta. Kyoto-protokolla vuosttaš geatnegahtti áigodat 2012 rádjai lea dagahan hui smávva nuoskkidangeahpidemiid. Kyoto-protokolla vuostasj vælggogis ájggudahka 2012 rádjáj le nuoskodimev dåssju binnitjav giehpedam. Váldočoahkkin Balis 2007:s danin vuolggahii guovtti jagi šiehtadallanproseassa mii galggai nannet áŋgiruššama, ja mii plána mielde galgá loahpahuvvot Københavnas. Oajvvetjåhkanibme Balin 2007:n danen jåhtuj biejaj guovtejahkásasj sjiehtadallamprosessav mij galgaj ratjástimev nannit, ja mij plánaj milta galgaj Københámnan låhpaduvvat. Šiehtadallamat ovddasguvlui lea juohkásan guovtti bargojoavkkuide. Sjiehtadallama åvddålijguovlluj li guovte barggojuohkusijda juogedum. Nubbi galgá šiehtadit ođđa luoitingeatnegasvuođaid Kyoto-riikkaide. Akta galggá ådå nuoskodimlåbijt sjiehtadallat Kyoto-lándajda. Dat guoská buot rikkis riikkaide earret USA:i mii čuožžu olggobealde Kyoto. Dat guosská gájka boandás lándajda ietján gå USA mij le Kyoto ålggolin. Máŋga oassálastit oaivvildit ahte dárbbašuvvo ođđa geatnegahti soahpamuš lassin Kyoto šiehtadussii, mii bidjá luoitingeatnegasvuođaid USA:i ja mii mudde nuoskkidangeahpidemiid ruhtadeami ja dálkkádatheiveheami geafes riikkain. Moaddása oajvvadi dárbahip ådå vælggogis sjiehtadusáv duodden Kyotoj, mij mierret USA:j nuoskodimlåbijt ja mij mierret nuoskodimbinnedime ja dálkádakhiebadime ruhtadimev hæjos lándajn. Dat nubbi bargojoavku guhkesáiggi oktasaš doaimma várás (AWG-LCA) galgá šiehtadit das movt miehtá máilmmi sáhttet eanet áŋgiruššat ja bargat dálkkádatrievdademiiguin. Nubbe barggojuogos guhkesájggásasj aktisasj dåjma gáktuj (AWG-LCA) galggá sjiehtadit gåktu væráldav miehtáj máhttá ienep ratjástit ja dálkádakrievddamij barggat. Fápmudus lea juhkkojuvvon njealji surggiide main eanet galget deattuhit nuoskkidangeahpidemiid, heiveheapmi dálkkádatrievdademiide, dálkkádatdoaimmaid ruhtadeapmi ovdánahttimis ja juohkimis dálkkádatteknologiija. Mandáhtta le nielje suorggáj juogedum gånnå galggá ratjástit nuoskodimbinnedimij, dálkádakrievddama hiebadimij, dálkádakdåjmaj ruhtadimij ja dálkádakteknologijav oablodit. Digaštallamat geahpideames nuoskkidemiid vuovdenjáskamiid ja vuovdegoaridemiid oktavuođas ovdáneaddji riikkain lea leamašan oassin dálkkádatšiehtadallamin gitta 2005 rájes. Dagástallama nuoskodime giehpedime birra vuovddetjuollamij ja vuovddenjárbbima baktu åvddånahttelándajn li læhkám oassen dálkádaksjiehtadallamijs 2005 rájes. Jurdda lea ahte ovdáneaddjiriikkat mat geahpidit luoitimiid vuovdenjáskamiin galget oažžut ruđalaš buhtadasa. Ájalvis le åvddånahttemlánda ma binnedi nuoskodimev vuovddetjuollamis mávsov oadtju. 15 – 20 proseanta máilmmi dálkkádatgássaluoitimin boahtá juste vuovdenjáskamiin ja vuovdešláddjivuođa goarideamis trohpalaš guovlluin. 15 – 20 prosenta værálda dálkádakgássanuoskodibme boahtá vuovddetjuollamis ja trohpalasj vuovddenjárbbimis. Dát vuođđuda dan mii lea šaddan REDD / REDD + (Reducing Emissions from Deforestation and forest Degradation) šiehtadallamat. Dát dilev látjij dasi mij dálla le sjaddam REDD / REDD + (Reducing Emissions from Deforestation and forest Degradation) sjiehtadallama. Badjel 60 miljovnna álgoálbmogiidda lea vuovdi dehálaš sin birgema vuođđun. Badjel 60 milijåvnå álgoálmmugijda le vuovdde ájnas sijá bierggimij vuodon. Vai eastadit ahte REDD-doaimmat heađuštit álgoálbmogiid birgejumi de lea dehálaš ahte sii besset mielde prosessii ja ahte álgoálbmogiid vuoigatvuođat doahttaluvvojit. Váj hieret ahte REDD-dåjma álggoálmmugij bierggimav bæjsstá de le ájnas jut bessi fárruj prosessaj ja ahte álggoálmmugij riektá vieleduvvi. Eanetlohkoráđđehusa politihkalaš vuođus de adnojuvvo vuođđun ahte galget joatkit Norgga dálkkádat- ja vuovdevuolgaga, ja lasihit jahkásaš juolludeami sullii 3 miljárdda ruvnno rádjai. Ieneplågoráddidusá politihkalasj vuodon galggi joarkket vuona dálkádak- ja vuovddeálgadimev, ja lasedit jahkásasj juollodimev sulle 3 millijárda kråvnå rádjáj. REDD + mearkkaša bisseheames viiddis vuovdenjáskamiid ja vuovddi goarideami. REDD + mierkki ganugahttet vijdes vuovddetjuollamijt ja vuovddenjárbbimav. Dađistaga go eanet riikkaid leat oaidnán ávkki ovddideames daid earenoamáš hástalusaid mat sis leat vuvddii hálddašeami oktavuođas, leat šiehtadallamat guhkkon. Madi ienep ja ienep lánda li vuojnnám ávkev dajt sierralágásj hásstalusájt åvdedimes ma siján li vuovdij háldadusán, li sjiehtadallama vijdedum. Dál dat maiddái fátmmasta doaibmabijuid soahkešattu buorideami daid vuvddiin mat leat goariduvvon - ja guovlluin main visot vuovddi leat njáskan. Dálla gulluji aj dåjma ma galggi ådå muorajt sjattadit njárbbidum vuovdijda – ja guovlojda ma åvddåla lidjin tjuoladum sjalla. Dán viiddideami govastahkan lea plussamearka maŋŋil REDD nama, nappo REDD+. Dán vijdedime symbåvllån le plussamærkka REDD namá duohkáj biejadum, váj sjaddá REDD+. REDD ja REDD + oanádus geavahuvvo dál čujuhussan dan bargui mas barget trohpalaš vuvddiid suodjalemiin. Oanedime REDD ja REDD + dálla aneduvvi referánssan dáj trohpalasj harvvevuovdij suodjalime bargguj. Sámediggi geahččala váikkuhit sihke Norgga ja earáid rolla REDD + doaimmas riikkaidgaskasaš rámmaid ovdánahttimis, vai dat sihke dagaha ahte dálkkádatgássaid luoitin geahpiduvvo, ja bisseha biologalaš šláddjivuođa manaheami ja ovddida nanaguoddevaš ovdáneami álgoálbmogiidda geat ellen ja birgejit trohpalaš vuvddiin. Sámedigge gæhttjal vájkkudit sihke Vuona ja iehtjádij rollav REDD + dåjman rijkajgasskasasj birástagáj åvddånahtedijn, váj dat sihke dahká ahte dálkádakgássaj luojttem giehpeduvvá, ja ganugahttá biologalasj valjesvuoda binnedimev ja åvdet guoddelis åvddånahttemav álggoálmmugijda gudi trohpalasj vuovdijn viessu ja bierggiji. Sámediggi háliida ahte Norga dálkkádatšiehtadallamiin lea njunnošis čuollamin olmmošvuoigatvuođaid beali, ja ahte ILO konvenšuvdna nr. 169 álgoálbmogiid birra adno vuođđun Norgga posišuvnnain álgoálbmotvuoigatvuođaid ektui. Sámedigge sihtá Vuodna galggá åvdemusán almasjrievtesvuodaj gáktuj dálkádaksjiehtadallamijn, ja ahte ILO-konvensjåvnnå 169 álggoálmmugij vuoksjuj le vuodon Vuona posisjåvnåjda álggoálmmukriektáj gáktuj. Ja ahte álgoálbmotbealli ovddiduvvo doppe gos lea mávssolaš ja áigeguovdil. Ja ahte álggoálmmukperspektijvva åvdeduvvá gånnå hiehpá. Loga eanet ON dálkkádatkonvenšuvnna (UNFCCC) birra dás. Lågå ienebut AN:a dálkádakkonvensjåvnå (UNFCCC) birra dáppe Golbma Gollegiellabálkkašumi vuoiti / Faktadieđut sámi gielaid birra / Giella / Sámediggi - Sametinget Gålmås Gållegiella bálkáv vuojtti / Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget Golbma Gollegiellabálkkašumi vuoiti Gålmås Gållegiella bálkáv vuojtti Sámegieloahpaheaddji ja dutki Mikael Svonni, girječálli Kerttu Vuolab ja nuortalašgiela oahpaheaddji Seija Sivertsen ožžot dán jagáš Gollegiellabálkkašumi Sámegielåhpadiddje ja dutke Mikael Svonni, tjálle Kerttu Vuolab ja lullesámegiela åhpadiddje Seija Sivertsen oadtju dán jagásj giellabálkáv Gållegiella. Sámediggepresideanta Aili Keskitalo ja gieldda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner lihkuheaba bálkkašumi vuitiid. Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo ja Suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner sávvaba vuojttijda edna vuorbev bálkájn. - Dán jagi golbma Gollegiella vuoiti leat leamaš mielde ja leat ain mielde nannemin sámegiela. - Dán jagásj gålmmå Gållegiella vuojtte li viehkedam ja ájn viehkedi sámegielav nannit. Vuoitit leat iešguđetge ládje bargan sámegiela ovddas. Iesjgeŋga láhkáj li sámegielav åvdedam. Sii leat buorit ovdamearkkat midjiide buohkaide geat beroštat sámegielas, dadjá gieldda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner. Sij li buorre åvddågåvå gájkajda gudi sámegielas berustip, javllá suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner. Giellabálkkašumi leat ásahan sámeáššiin vástideaddji ministarat Norggas, Ruoŧas ja Suomas ovttas dáid riikkaid sámediggepresideanttaiguin. Giellabálkká le álgaduvvam Vuona, Svieriga ja Suoma minisstarijs gudi sáme ássjij åvdås vásstedi ja dáj lándaj sámedikkepresidentajs. Gollegiela - davviriikkalaš sámi giellabálkkašumi ulbmilin lea gáhttet, ovddidit ja seailluhit sámegiela Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas. Nuorttarijkaj Gållegiella-bálkká ulmme le sámegielav åvdedit, åvddånahttet ja bisodit Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan. Bálkkašupmi geigejuvvo juohke nuppi jagi ja juhkkojuvvui vuosttaš geardde jagi 2004. Bálkká juohkka nuppát jage vatteduvvá ja vuostasj bále jagen 2004. Bálkkašumi sturrodat lea 15 000 euro. Bálkká stuorrudahka le 15 000 euro. - Sámegiella lea riikkaid váldogielaid deattu vuolde. - Sámegiela li dætto vuolen dáj lándaj oajvvegielajs. Sámegiela boahtteáigi lea dan duohken ahte giella geavahuvvo ja oidno davviriikkain, ja danne lea davviriikkalaš giellaovttasbargu dehálaš sihkkarastin dihte sámegiela boahtteáiggi. Sámegiela boahtteájgge le dan duogen jut giella aneduvvá ja vuojnnu nuorttarijkajn, ja danen le nuorttarijkaj giellaaktisasjbarggo ájnas gå galggá sámegielav boahtteájggáj sihkarasstet. Gollegiellabálkkašupmi galgá leat mielde loktemin sámegiela árvvu, ja mii sávvat ahte vuoitit ain barget viidásat sin dehálaš bargguid, lohká Sámedikki presideanta Aili Keskitalo. Giellabálkká Gållegiella galggá viehkken sámegiela stáhtusav låpptit, ja sávvap vuojtte ietjasa ájnas bargojt joarkki, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo. Pekka Sammallahti lea Gollegiella árvvoštallanlávdegotti ságajođiheaddji. Pekka Sammallahti le Gållegiela nammadusá åvddåulmusj. Árvvoštallanlávdegoddi čállá iežas ákkastallamis earret eará: Nammadus tjielggidusánis tjállá ierit ietján: Mikael Svonni oažžu Gollegiellabálkkašumi guhkesáigásaš barggustis davvisámegiela buorrin Ruoŧa bealde. Mikael Svonni bálkáv oadtju suv guhkesájggásasj bargo åvdås nuorttasámegielajn svieriga bielen. Svonni lea ovddidan davvisámegiela máŋgga ládje ja su giellabarggut leat leamaš earenoamáš dehálaččat davvisámegiela ovddideapmái Ruoŧa bealde. Svonni le nuorttasámegielav moatte láhkáj åvdedam, ja suv giellabarggo le læhkám viehka ájnas nuorttasámegiela åvddånahttemij Svierigin. Kerttu Vuolab oažžu Gollegiellabálkkašumi guhkesáigásaš barggustis davvisámegielat čáppagirjjálašvuođa ovddideaddjin. Kerttu Vuolab bálkáv oadtju suv guhkesájggásasj bargo åvdås nuorttasámegiela tjáppagirjálasjvuodajn. Árvvoštallanlávdegoddi oaidná Vuolab ánsun earenoamážit davvisámegiela sátneriggodaga seailluheamis ja ovddideamis. Nammadusá mielas Vuolab sierraláhkáj ánssit bálkáv danen gå le valjes báhkoboanndudagáv bisodam ja åvddånahttám nuorttasámegielan. Seija Sivertsen ánssáša Gollegiellabálkkašumi eallinbarggus nuortalaš giela, kultuvrra ja servodaga buorrin. Seija Sivertsen oadtju Gållegiella-bálkáv danen gå iellemájge miehtáj le lullesáme gielav, kultuvrav ja sebrudagáv åvdedam. Gollegiellabálkkašumi geigen dáhpáhuvai davviriikkalaš ministtar- ja sámediggepresideanttaid čoahkkimis Helssegis bearjadaga 21.11.14 Gållegiella juollodibme tjadáduvvá nuorttarijkaj minisstarij ja sámedikkepresidentaj tjåhkanimen Helssegin bierjjedagá 21.11.14 Mielddusin: Gollegiella-árvvoštallanlávdegotti ákkastallan Ienep diedo: Dáidda – ja kulturbargu / Kultureallin / Sámediggi - Sametinget Dájdda- ja kulturdåjmadibme / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget Oza doarjaga Åtså biednikdårjav Dáidda – ja kulturbargu Dájdda- ja kulturdåjmadibme Sámedikki ovddasvástádus sámi dáidaga ovddideamis lea fuolahit ahte dáiddáriin leat buorit ja einnostan vejolaš rámmaeavttut sin doibmii. Sámedikke åvdåsvásstádus mij guosská sáme dájda åvddånahttemij le bærrájgæhttjat dájddárijn le buorre ja oaggás birásdile sijá æládusájda. Mii galgat sihke láhčit diliid nu ahte mis lea girjás sámi kultureallin ja seammás galgat mii láhčit ámmátlašvuođa ja kvalitehta. Galggap hiebadahttet vaj oadtjop valjes sáme kulturiellemav sæmmi båttå gå galggap hiebadahttet profesjonaliserimij ja kvalitehttaj. Mii galgat láhčit diliid árbevirolaš čájehanhámiide, seammás go mii galgat láhčit sámi ođđaáigásaš dáidaga. Galggap aj hiebadahttet árbbedábálasj moalgedimhámijda, sæmmi båttå de galggap hiebadahttet sáme ájggásasjdájddaj. Sámit lea okta álbmot geain leat máŋga giela. Sáme le álmmuk moadda gielaj. Dát riggodat galgá čájehuvvot maiddái kultuvrra oktavuođas. Dát valjesvuohta galggá vuojnnut aj kulturaktijvuodan. Sámedikki deaŧaleamos gaskaoapmi dán barggus leat min ekonomalaš váikkuhangaskaoamit, muhto maiddái dat váikkuhanvejolašvuohta mii mis lea gulahallama, oktavuođa ja ovttasbarggu bokte eará almmolaš eiseválddiiguin. Sámedikke ájnnasamos vædtsak dán bargon le ekonomalasj vájkkudimnævo, valla aj vájkkudimmáhttelisvuoda ma li miján guládallama, aktijvuoda ja aktisasjbargo baktu ietjá almulasj oajválattjaj. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje Gáisi Jur dálla henrik.olsen@samediggi.no Sáme goabdes máhttá máhtsaduvvat Doarju teáhterčájáhusa nállebiologiija birra Dåbdos Bindala goabdes la akta moattes histåvrålasj kultuvrragávnijs ma galg... Loga eambbo Lågå ienebuv Ovttasbargošiehtadus sámi dáidaga birra vuolláičállojuvvo Oslos Musihkkajuollodime Sámedikkes Sámediggi ja Sámi dáiddárráđđi vuolláičállet ođđa ovttasbargošiehtadusa duor... Sámediggeráde le juollodam 2,3 mill kråvnå musihkkaalmodimijda jagen 2014. D... Loga eambbo Lågå ienebuv Čájet buot áššiid Vuoseda divna ássjijt Sámedikki bargun lea: Sámedigge barggá dáj ássjij åvdås: Oažžut buoret ulbmil- ja boađusstivrema Sámedikki ohcanvuđot váikkuhangaskaomiide mat leat sámi kultuvrii ja dáidagii Buorep ulmme- ja boadosstivrrim Sámedikke vájkkudimnævojs majt máhtá åhtsåt sáme dájddaj ja kultuvrraj Gozihit sámi mánáid ja nuoraid ja gielalaš máŋggabealatvuođa Sámedikki kulturpolitihkas Sáme máná ja nuora ja gielalasj valjesvuohta galggá várajda váldeduvvat Sámedikke kulturpolitihkan Ovddidit ovttasbargošiehtadusa Sámedikki ja Sámi dáiddárráđi gaskka (Dáiddáršiehtadus) Åvddånahttet aktisasjbarggosjiehtadusáv Sámedikke ja Sáme dájddárráde gaskan (Dájddársjiehtadus) Háhkat ovttasbargoarenaid sámi dáiddáriid ja eará dáiddáriid gaskka guovllu- ja riikadásis Ásadit arenajt aktisasjbargguj sáme dájddárij ja ietjá dájddárij gaskan guovlolattjat ja nasjonálalattjat Politihkahábmen lávga gulahallamiin dáidda- ja kultureallimiin Politihkkahábbmidibme lahka guládallamijn dájdda- ja kulturiellemijn Oččodit arenaid, fierpmádagaid ja ovttasbargoprošeavttaid mat váikkuhit riikkaidgaskasaččat promoterema ja sámi dáidaga ja kultuvrra gaskkustemiin riikkaidgaskasaš márkanii. Arena, værmádahka ja aktisasjbarggoprosjevta ma oassálassti lasse rijkajgasskasasj åvdedibmáj ja eksporttaj sáme dájdas ja kultuvras rijkajgasskasasj márnánijda Ekonomalaš váikkuhangaskaoamit Ekonomalasj vájkkudimnævo Sámedikki dáidda- ja kulturbarggu váikkuhangaskaomiid mihttomearrin lea sámi dáiddalaš ja kultuvrralaš muosáhemiid girjáivuohta mat oainnusmahttojuvvojit servodagas. Sámedikke vájkkudimnævoj ulmme dájdda- ja kulturdåjmadibmáj le moattebelak sáme dájdalasj ja kultuvralasj åvddånbuktema ma tjalmostahteduvvi sebrudagán. Oassemihttomearri lea viiddis ja buorre kulturfálaldat sámi álbmoga várás. Oasseulmme le gåbdå ja buorre kulturfálaldahka sáme álmmugij. Sámedikkis leat ohcanvuđot doarjagat kulturbargui, ruđaid sáhttá ohcat sámegielat girjjálašvuhtii, sámi musihkkii, sámegielat govvasárggusráidduide, sámi lágádusaide ja kulturdoaibmabijuide. Sámedikken li ruhtadårja majt máhttá åhtsåt kulturdåjmadibmáj, máhttá rudájt åhtsåt sámegielak girjálasjvuohtaj, sáme musihkkaj, sámegielak gåvvårájdojda, sáme girjjealmmudagájda ja kulturdåjmajda. Dáiddáršiehtadus lea ovttasbargošiehtadus mii lea dahkkojuvvon Sámedikki ja Sámi dáiddárráđi / Samisk kunstnerråd (SDR) bokte. Dájddársjiehtadus le aktisasjbarggosjiehtadus Sámedikke ja Sáme Dájddárráde gaskan (SDR). Sámediggi addá ohcanvuđot doarjaga musihkkii, girjjálašvuhtii, govvasárggusráidduide, sámi lágádusaide ja kulturdoaibmabijuide. Sámedigge juollot rudájt jus åtså musihkkaj, girjálasjvuohtaj, gåvvårájdojda, sáme girjjealmmudagájda ja kulturdåjmajda. Dáin ortnegiin lea sierra ohcanskovvi, sierra njuolggadusat ja veaháš sierralágan ohcanáigemearit. Dán årnigin li sierra åhtsåmussjiemá, sierra njuolgadusá ja sierra åhtsåmusájggemiere. Ohcanvuđot doarjagat musihkkii, girjjálašvuhtii, govvasárggusráidduide lágádusaide ja kulturdoaibmabijuide galget váikkuhit: Dårja majt máhtá åhtsåt musihkkaj, girjálasjvuohtaj, gåvvårájdojda, girjjealmmudagájda ja kulturdåjmajda galggi dájda viehkken vaj: Ahte sáhttá háhkat, gaskkustit ja vásihit girjás sámi dáiddalaš ja kultuvrralaš čájehemiid Valjes sáme dájdalasj ja kultuvralasj åvddånbuktema máhtti ásaduvvat, åvddånbuvteduvvat ja muossáduvvat Ahte eambbogat logašedje sámegielat girjjálašvuođa Ienebu låhki sáme girjálasjvuodav Ahte eambbogat guldalivčče sámi musihka Ienebu gulldali sáme musihkav Ahte leat lágádusat main lea gelbbolašvuohta sámi gielas ja servodatáššiin Girjjealmmudagájn le máhtudahka sámegielan ja sebrudakulmen Ahte leat girjás sámi kultuvrralaš doaimmat Le valjesvuohta sáme kultuvralasj dåjmajs Dáiddáršiehtadus Dájddársjiehtadibme Sámediggi ja Sámi Dáiddárráđđi (SDR) leaba 19.08.2004 lihtodan ovttasbargošiehtadusa (Dáiddáršiehtadus). Sámedigge ja Sáme Dájddárráde (SDR) hiebadijga 19.08.2004 aktisasjbarggosjiehtadusáv (dájddársjiehtadusáv). Šiehtadusbealit leaba soahpamušas gávnnahan ahte “ lea dárbbašlaš ovdánahttit buori ja girjás sámi kultureallima ja ahte láhččojuvvo vejolašvuohta ávdnet ja gaskkustit sámi girjjálašvuođa, musihka, dánssa ja teáhtera, filmma ja govalaš dáidaga ja dáiddaduoji. Oassálasste le sjiehtadusán gávnnam vaj “ dat la dárbbo åvddånahttet buorev ja ålolágásj sáme kultuvrra iellemav ja at vidjura gárveduvvi dahkuj ja åvddånbuktem sáme girjálasjvuohta, musijka, dánssa ja teáhter, filmma ja gåvådusdájdda ja dájddaduodje. Viidáset leat bealit gávnnahan ahte lea fuopmášahtti vejolašvuohta atnit kultuvrra vuođđun go ovdánahttit sámi servodaga. Dát fátmmasta buot nugomat máhttu árbevierus filbmii, mátkeealáhusaid, designa ja kulturbuvttadeami ”. Dasi lassen gávnnin oassálasste vaj dat la viehka stuor potensiálla kultuvrajn vuodon åvddånahttet sáme sebrudagáv, Dat sisadná gájkka gitta máhtos tjanádum dålusj dábijda filmma rádjáj, mannoæládussaj, hábmedibmáj ja kultuvrrabuvtadibmáj ”. Dáiddársoahpamuša vuođul čađaheaba Sámediggi ja SDR jahkásaš šiehtadallamiid mas čuovvovaš jagi dáiddáršiehtadusa sisdoallu ja ekonomalaš rámma mearriduvvo. Vuodon dájddársjiehtadusás tjadájt Sámedigge ja SDR jahkásasj sjiehtadallamijt gånnå sisano ja ekonomija ålgoldis boahtte jahkásasj sjiehtadussaj mierreduvvá. Sámi dáiddáršiehtadusas leat ruđat: Dáiddafondii, sámi dáiddárstipendii, doaibmadoarjja dáiddárorganisašuvnnaide ja Sámi dáiddárráđđái, sámi ođđaáiggi dáidaga oastinortnegii ja dáiddaduodjái, fágakonsuleanttaide, čájáhusbuhtadussii ja sámi čáppagirjjálašvuođa oastinortnegii, musihkkii ja luđiide. Sáme dájddársjiehtadusán li rudá: Dájddafoanndaj, stipendajda sáme dájddárijda, doajmmadoarjjaj dájddárorganisasjåvnåjda ja Sáme dájddárdádáj, sáme ájggásasj dájda ja dájddaduoje oasstemårnigij, fáhkakonsulentajda, vuosádusmávsojda, sáme tjáppagirjálasjvuoda, musihka ja juojga oasstemårnigij. Dáid ruđaid hálddašit Sámi dáiddárráđđi ja og RidduDuottarMuseat. Dá rudá háldaduvvi Sáme dájddárrádes ja RidduDuottarMuseas. Sámedikki ovddasvástádus sámi dáidaga ovddideamis lea fuolahit ahte dáiddáriin leat buorit ja einnostan vejolaš rámmaeavttut sin doibmii. Sámedikke åvdåsvásstádus mij guosská sáme dájda åvddånahttemij le bærrájgæhttjat dájddárijn le buorre ja oaggás birásdile sijá æládusájda. Šiehtadallan sierra álgoálbmotnisson-resolušuvnna / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget Sjiehtadij sierra resolusjåvnåv álggoálmmuknissunij birra / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Šiehtadallan sierra álgoálbmotnisson-resolušuvnna Sjiehtadij sierra resolusjåvnåv álggoálmmuknissunij birra - Resolušuvdnašiehtadallamat loahpahuvvojedje maŋŋebárgga njukčamánu 6. b., ja dál leat stáhtat soahpan resolušuvdnateavstta álgoálbmotnissoniid dili ektui, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen. - Resolusjåvnå ságastallama låhpaduvvin dijstagá snjuktjamáno 6. biejve, ja dálla li stáhta sjiehtadam álggoálmmuknissunij dile resolusjåvnnåtevsta vuoksjuj, javllá rádeájras Vibeke Larsen. ON nissonkommišuvnna olis lea dál vuosttaš gearddi šiehtadallojuvvon sierra álgoálbmotnissonresolušuvdna. Dát le vuostasj bále AN:a nissunkommisjåvnån le sjiehtadam sierra resolusjåvnåv álggoálmmuknissunij dile vuoksjuj. Dát lea iešalddis deaŧalaš lávki rivttes guvlui. Dát le ietjastis lávkke riekta guovlluj. Sámediggi barggai árjjalaččat resolušuvdnateavsttain. Sámedigge dåjmalattjat resolusjåvnnåtevsta vuoksjuj bargaj. Nissonkommišuvnnas eai lean nu galle álgoálbmotnissona mielde, ja dušše soapmásis lei vejolašvuohta searvat, ja lei váikkuhanfápmu šiehtadallamiidda. Dåssju muhtem gallegasj álggoálmmuknissuna nissunkommisjåvnnåj oassálasstin, ja dåssju muhtem gallegattja bessin oassálasstet ja mierredit sjiehtadallamijn. Sámediggi bealuštii ahte lea dárbu nannet álgoálbmotnissoniid dili ja váikkuhanfámu nissonkommišuvnnas, ja lea dovddahan stáhtaide ahte lea dárbu nannet álgoálbmotnissoniid vejolašvuođa ja váikkuhanfámu kommišuvnnas. Sámedigge låggŋij dárbov álggoálmmuknissunij sajev ja fámov nissunkommisjåvnån buoredit, ja le stáhtajda javllam dárbbo le álggoálmmuknissunij sajev ja fámov nissunkommisjåvnån buoredit. - Resolušuvnnas deattuhuvvo dasto man deaŧalaš lea ollásit ollašuhttit álgoálbmotnissoniid ja – nieiddaid vuoigatvuođaid, nugo oahpahusa, ja ovdánahttit máŋggakultuvrralaš lagadeami oahpahusvuogádagas – dainna lágiin ahte álgoálbmotnissoniid erenoamáš mihttomearit ja dárbbut váldojuvvošedje vuhtii, dadjá Larsen. - Resolusjåvnnå åvdet vijdábut man ájnas le álggoalmmuknissunij ja – næjtsoj riektájt ållåsit tjadádit, dan vuolen aj åhpadusá gáktuj, ja åvdedit moattekultuvravuodav åhpadussysteman – dakkir láhkáj mij várajda válldá álggoálmmuknissunij sierralágásj ulmijt ja dárbojt, javllá Larsen. Deattuhuvvo ahte álgoálbmotnissoniid árbedieđut leat deaŧalaččat álgoálbmotservodaga ovddideami oktavuođas. Álggoálmmuknissunij árbbediehto åvdeduvvá ájnnasin álggoálmmuksebrudagáj åvdedijn. Resolušuvnnas deattuhuvvo ahte álgoálbmotnissoniid ferte atnit árvvus, ja ahte sin olmmošvuoigatvuođaid ferte ollásit čađahit. Resolusjåvnnå dættot álggoálmmuknissunijn le riektá vieleduvvat ja sijá riektá ållåsit tjadáduvvat. Veahkaváldi álgoálbmotnissoniid vuostá lea okta máŋgga beliin mii deattuhuvvo resolušuvnnas, ja ávžžuhuvvo ahte stáhtat álggahit doaibmabijuid maiguin dáistalit veahkaválddi vuostá, riikkaid dásis ja báikkálaččat. Álggoálmmuknissunij vahágahttem le akta dajs ássjijs mij resolusjåvnån åvdeduvvá, ja stáhta ávttjiduvvi dåjmajt jåhtuj biedjat váj dákkir vahágattemav binnet, nasjonála ja bájkálasj dásen. Resolušuvnnas ávžžuhuvvo stáhtaid doarjut álgoálbmotnissoniid searvama boahttevaš álgoálbmogiid máilmmikonferánssas, mii galgá dollojuvvot 2014:s. Resolusjåvnnå ávttji stáhtajt álggoálmmuknissunij oassálasstemav doarjjot boahtte álggoálmmugij væráltkonferánsan, mij ásaduvvá jagen 2014. - Sámediggi áigu boahtteáiggis árjjalaččat bargat dan ala vai álgoálbmotnissonfierpmádat ON nissonkommišuvnnas ásahuvvošii ja nannejuvvošii, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen loahpas. - Sámedigge sihtá åvddålijguovlluj dåjmalattjat barggat ásadim- ja nannimdiehti álggoálmmuknissunij værmástagáv AN:a nissunkommisjåvnån, låhpat rádeájras Vibeke Larsen. Loahpalaš resolušuvdnateavsttas ávžžuhuvvo earret eará stáhtaid álggahit sierra doaibmabijuid maid bokte ovdánahttit ja nannet politihka ja prográmmaid maiguin sihkkarastit álgoálbmotnissoniid searvama almmolaš mearrádusproseassain. Låhpalasj resolusjåvnnåárvvalus ávttji duola dagu stáhtajt sierralágásj dåjmajt jåhtuj biedjat váj nanni ja åvdet politihkav ja prográmmajt váj álggoálmmuknissunij oassálasstem almulasj mærrádusprosessajn sihkarduvvá. Oktavuohtaolmmoš: ráđđelahttu Vibeke Larsen, tlf. 941 30 116 Aktijvuohta: rádeájras Vibeke Larsen, tel. 941 30 116 Sámediggi njunuščoahkkimis dásseárvvu birra Sámedigge dássádusá oajvvetjåhkanimen Dohkketmeahttun NVE beales / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget Ij le dåhkkidahtte NVEas / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Dohkketmeahttun NVE beales Ij le dåhkkidahtte NVEas Sámediggi lea media bokte registreren ahte NVE lea dál addán konsešuvnna Statnett SF:ii hukset ođđa 420 kV elrávdnjelinjá Báhccavuonas Hammerfestii. Sámedigge le media baktu vuohttám NVEa le konsesjåvnåv vaddám Statnett SFas tsieggitjit ådå 420 kV elfábmolinjav Báhccavuonas Hámmárfeastaj. Elrávdnjelinjá guoská buohkanassii 30 orohahkii ja ollu sámi kulturmuittuide. Elfábmolinnja guoskat tjoahkkáj 30 tjæro ja duodden allo sáme kulturmujto. Liikká lea NVE válljen hilgut Sámediggeráđi ávžžuhusa ja lea addán konsešuvnna Statnett:ii hukset elrávdnjelinjá. Huoman ij le NVE berustam Sámedikke gatjálvisájt ja vaddám konsesjåvnåv Statnett SFaj tsieggitjit elfábmolinjav. - Sámediggeráđđi lea garrasit ávžžuhan NVE vuordit konsešuvnna mearridemiin dassážii go Sámedikki dievasčoahkkin lea meannudan ášši, muhto NVE lea ieš okto loahpahan konsultašuvnnaid Sámedikkiin ja lea dahkan konsešuvdnamearrádusa. - Sámediggeráde le gåhttjum NVEav vuorddet konsesjåvnnåmærrádusájn desik gå Sámedikke ållestjåhkanibme le ássjev giehtadallam, valla NVE le hæjttám rádádallamis Sámedikkijn dán ássjen ja dahkam konsesjåvnnåmærrádusáv. Dát lea hui šállošahtti, cealká Sámediggeráđi lahttu Vibeke Larsen. Dát le vájvahatte, javllá sámedikkeráde Vibeke Larsen. Konsešuvdnaášši guoská hui stuorra areála duohtadeapmái sámi guovllus. Konsesjåvnå ássje guosská viehka stuorra duobddágijda sáme guovlojn. Ohcan guoská elrávdnjelinjái mii lea 370 km guhkkosaš ja galgá mannat hui guovddáš boazodoalloguovlluid čađa Norggas. Åhtsåmussaj gullu elfábmolinnja 370 km guhkkudagájn mij manná muhtem daj stuorámus tjæroj tjadá Vuonan. - Dat movt NVE lea meannudan dán konsešuvdnaohcama dagaha ahte Sámediggi ii oaččo vejolašvuođa dadjat oaivilis áššái. - NVEa dåmadibme dán konsesjåvnnååhtsamusá hárráj hieret Sámedikkev buktemis ietjas vuojnojt dán ássjen. Dát rihkku daid prinsihpaid mat leat konsultašuvdnašiehtadusas Sámedikki ja stáhta gaskka. Dát doadjá prinsihpajt rádádallamsjiehtadusán Sámedikke ja stáhta gaskan. Dát lea Sámediggeráđi mielas dohkketmeahttun ja áigu bivdit konsultašuvnnaid Oljo- ja energiijadepartemeanttain ášši birra, cealká Sámediggeráđi lahttu Vibeke Larsen loahpas. Sámedikkeráde ij ane dáv dågålattjan ja sihtá rádádallamijt Oljo- ja energijadepartementajn dán ássjen, javllá sámedikkeráde Vibeke Larsen låhpalattjat. Styrket rus- og psykiatritilbud / Dearvvašvuohta / Dearvvašvuohta ja sosiála / Sámediggi - Sametinget Styrket rus- og psykiatritilbud / Varresvuohta / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget Sámi našuvnnalaš gealboguovddáš - psyhkalaš dearvvašvuođasuddjen (SÁNAG) sáhttá dál fállat buhcciidbálvalusaidis ja bagadallama buhcciidbálvalusas olles riikii. Sáme nasjåvnålasj mahttudakguovdásj - psykalasj varresvuohtasuodjalus (SÁMAG) máhtta dal fállat pasiænntadálkudimev ja bagádallamijt gåktu dálkudit ålles rijkkaj. – GoSÁNAG dál fállá bálvalusaidis olles riikii, de dat lea sámi dearvvašvuođafálaldaga nannen masa mii sávvat buresboahtima, dadjá sámediggeráđđiHenrik Olsen. – Gå SÁMAG dál máhttá fállat dievnastusájdis nasjåvnålattjat, de merkaj dat ávujn vuordedum sáme varresvuohtafálo nannidibme, javllá Sámedikke rádeájras Henrik Olsen. Sámediggi ja Dearvvašvuoođa- ja fuolahusdepartemeanta lea konsultašuvnnaid bokte soahpan nannet nationála fálaldaga sápmelaččaide spesialiserejuvvon gárrenfuolahusas ja psykiatriijas. Sámedigge ja Varresvuohta- ja sujttodepartemænnta li rádádallamij baktu boahtám ájgás nannit nasjåvnålasj fálov sámijda sierra gárramvuohtasujton ja psykiatrijan. Buot riikka regionála dearvvašvuođadoaimmahagat galget dál dahkat ovttasbargošiehtadusa Davvi Dearvvašvuođain RHF ja SÁNAG:in dikšunfálaldagas iežaset sámi buhcciid várás. Divna guovloj varresvuohtaviddnudagá hæhttuji dal såbadit aktisasjbargov Helse Nord RHF:ajn ja SÁMAG:ijn dálkudimfáloj hárráj sáme pasientajdisá. – Lean hui duhtavaš go SÁNAG dál lea formálalaččat dohkkehuvvon našuvnnalaš gealboguovddážin psyhkalaš dearvvašvuođasuddjemis ja gárremis. – Mån lav viehka dudálasj gå SÁMAG:in la dálla formálalasj dahkkádibme nasjåvnålasj máhttudakguovdátjin psykalasj varresvuohtasuodjalime ja gárramvuoda suorgen. Dat mearkkaša ahte doppe gos eai leat šat báikkálaš fálaldagat, sáhttá sámi buohcci oažžut iežas dikšundárbbu duhtaduvvot SÁNAG bokte, dadjá ovddasvástideaddji sámediggeráđđi Henrik Olsen. Dat merkaj gå bajkalasj fállo ij gávnnu, de máhttá sáme pasiænnta oadtjot dálkudimev SÁMAG:a baktu, javllá vásstálasj rádeájras Henrik Olsen. Dikšunfálaldat sámi buhcciide nannejuvvo eanet dakko bokte ahte Davvi Dearvvašvuohta RHF dál lea ožžon bargun ruhtadit ja čađahit vuosttaš lávkki nationála birrajándor dulkonbálvalusa oččodeamis dearvvašvuođasuorgái. Dálkudimfállo sáme pasientajda nanniduvvá vil ienebut gå Helse Nord RHF dálla le oadtjum dahkamussan biednigahttet ja tjadádit vuostasj lávkkistagáv tsieggidijn rijkkavijddásasj ja idja-biejvve dålkkumdievnastusáv varresvuohtasuorggáj. Dát lea Davvi Dearvvašvuođa áigodaga 2010-2013 sámi gáiddusdulkoma regionála geahččalanprošeavtta čuovvoleapmi. Dat la joarkka sáme guhkásdålkkuma guovllogæhttjalimprosjevtas majt Helse Nord jådedij 2010-2013 gávdan. SÁNAG lea maid dahkan ovttasbargošiehtadusa Jämtland län:in Ruoŧa bealde nannen dihtii psyhkalaš dearvvašvuođasuddjema lullisápmelaččaid várás Ruoŧas. SÁMAG la aj såbadam aktisasjbargov Jämtlanda lenajn Svierigin nannitjit psykalasj varresvuohtasuodjalimev oarjjelsámijda Svierigin. – Mu mielas dát doaibmabijut leat hui deaŧalaččat, ja lea maid lávki dan guvlui ahte ásahit boahttevaš sámi dearvvašvuođapárkka mii ođđaáiggi teknologiijain sáhttá fállat spesialiserejuvvon dearvvašvuođabálvalusaid iežas báikkálaš guovllu olggobeallái ja Norgga olggobeallái dárbbu mielde, deattuha Olsen. – Mån anáv dájt dåjmajt viehka ájnnasin, ja da li aj lávkke åvddån ásadittjat boahtteájge sáme varresvuohtapárkav mij ådåájggásasj teknologijajn máhttá fállat sierra varresvuohtadievnastusájt bájke ålggolin ja Vuona ålggolin gå le dárbbo, dættot Olsen. Gulahalli Sámediggeráđi Henrik Olsen, tel. +47 907 75 219 Sámedikke rádeájras Henrik Olsen tel. +47 907 75 219 Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Sámediggi lea Norgga sámiid álbmotválljen ásahus. Sámedigge le sámij álmmukválljidum orgádna Vuonan. Juohke njealját jagi válljejuvvojit 39 áirasa čieža válgabiirres. 39 ájrrasa válljiduvvi gietjat válggaguovlos juohkka nælját jage. Sámediggi galgá nannet sámiid politihkalaš sajádaga ja ovddidit sámiid beroštumiid Norggas, bargat dan badjelii ahte sámi álbmot gieđahallojuvvo ovttaárvosaččat ja vuoiggalaččat ja bargat dan badjelii ahte sámit sáhttet seailluhit ja ovddidit gielaset, kultuvrraset ja servodagaset. Sámedigge galggá nannit sámij politihkalasj dilev ja åvdedit sámij ássjijt Vuonan, barggat vaj sáme álmmuk giehtadaláduvvá avtaárvvusattjat ja rievtesferduk láhkáj ja hiebadahttet vaj sáme máhtti ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav åvddånahttet. Skovit áirasiidda Sjiemá ájrrasida Almmolaš ohcciidlisttut Arkitektonalasj moallánahka Dáidda Sámediggeviesus Dájdda Sámedikketsiekkadusán Sámedikki galledeapmi Sámedikkev guossidit Organisašuvdnastruktuvra DievasčoahkkinDievasčoahkkima jođihangoddiLávdegottitSámedikki váiddalávdegoddiSámediggeráđđiSáNuLSámedikki vuorrasiidráđđi Organisasjåvnå struktuvrra ÅllestjåhkanibmeÅllestjåhkanime jådedibmeKomiteaSámedikki váiddalávdegoddiSámedikkerádeSNPNSámedikke vuorrasij ráde Dievasčoahkkin Ållestjåhkanibme Sámedikki váiddalávdegoddi Ållestjåhkanime jådedibme Sámediggeráđđi Sámedikkeráde Sámedikki vuorrasiidráđđi Sámedikke vuorrasij ráde Sámediggi 25 jagi Duogásj Sámediggi 25 jagiHiståvrråRievtesvuodaRádádallamsjiehtadusÁlmmukbiejvve ja nasjåvnålasj gåvåstagá Vuoigatvuođat Rievtesvuoda Konsultašuvdnašiehtadus Rádádallamsjiehtadus Sámi álbmotbeaivi ja našuvnnalaš dovdomearkkat Álmmukbiejvve ja nasjåvnålasj gåvåstagá Suohkanođastus Sámediggi háliida du oaivila suohkanođastusa birra ! Válde aktijvuodav mijájn Aktijvuodadiehto Sámedikke barggijda gávna dánna. Sámediggi háliida du oaivila suohkanođastusa birra ! Aktijvuodadiehto Sámedikke barggijda gávna dánna. Prográmma Áltá 2013 / Áltá 2013 / Riikkaidgaskasaš bargu / Sámediggi - Sametinget Prográmma Áltá 2013 / Áltá 2013 / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget 08. Njukčamánnu 2013 Båddåsasj prográmma gárvediddje álggoálmmukkonferánssaj Áltán 2013 biehtsemáno 8. gitta 12. bæjvváj. Lávvardaga geassemánu 8. b.. Lávvodagá biehtsemáno 8. biejve Olles beaivvi: Konferánsaoassálastit bohtet Áltái. Gætjo biejve: Konferánssaoassálasste Áltáj båhti. Registreren. Tjáledibme. Olles beaivvi: Ráhkkanahttit Finnmarkshallena. Gætjo biejve: Finnmarkshálla gárveduvvá. Sotnabeaivvi geassemánu 9. b. Sådnåbiejve biehtsemáno 9. biejve Olles beaivvi: Konferánsaoassálastit bohtet Áltái. Gætjo biejve: Konferánssaoassálasste Áltáj båhti. Registreren. Tjáledibme. Olles beaivvi: Álgoálbmotregiovnnat dollet sierra čoahkkimiid. Gætjo biejve: Iesj guhtik álggoálmmukguovlojn li sierra tjåhkanime. Vuosárgga geassemánu 10. b.. Mánnodahka biehtsemáno 10. biejve Maŋebárgga geassemánu 11. b.. Dijstagá biehtsemáno 11. biejve Gaskavahku geassemánu 12. b.. Gasskavahko biehtsemáno 12. biejve Nannejit sámi giellabarggu / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget Nanni sáme giellabargov / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget 18. Guovvamánnu 2013 Nanni sáme giellabargov Sámedikki doarjjaortnegat sámi giela várás nannejit sámi giellabarggu. Sámedikke doarjjaårniga sámegiela vuoksjuj doarjju sáme giellabargov. Dan čájeha evalueren maidNorut Alta – Áltá lea dahkan ovttasNordlandsforskning / Nordlánda dutkamiin Sámedikki ovddas. Dav vuoset muhtem guoradallam mav Norut Alta – Áltá le dahkam Nordlandsforskning / Nordlánda dutkama siegen Sámedikke åvdås. Raporta " Sámedikki ohcanvuđot doarjjaortnegat sámegiela várás - evalueren ” ovdan buktojuvvui Sámedikkis vuossárgga 18.02.13. Rapportta " Evaluering av Sametingets søkerbaserte tilskuddsordninger for samisk språk ” åvddån biejaduváj Sámedikken mánnodagá 18.02.13. Evaluerema ulbmilin lea oažžut gova sihke das movt doarjjaoažžut geavahit Sámedikkis ožžon doarjaga ja movt Sámediggi ieš hálddaša doarjjaortnegiid. Guoradallama ulmme le gåvåv åttjudit sihke gåktu doarjjavuosstájvállde Sámedikke dårjav adni ja gåktu Sámedigge iesj doarjjaårnigijt háldat. Okta váldokonklušuvnnain raporttas lea ahte gielladoarjagat doibmet vuođđun giellabarggu lassáneapmái. Akta rapporta oajvvekonklusjåvnåjs le jut gielladoarjja doajmmá dagu “ dáden ” massta tjuovvu ålles suohkkis vuobme giellabargos. Go geahččá servodatperspektiivvas, de doibmet dát lávga ovttasbargguin sihke eará gielladoaibmabijuiguin ja sámi giellapolitihkain maid Sámediggi fievrrida. Sebrudagá åvdås doajmmá dát vuomásj lahka aktijvuodan ietjá gielladåjmaj ja sáme giellapolitihka siegen man åvdås Sámedigge vásstet. Evalueren čájeha ahte doarjjaoažžuid mielas ortnet doaibmá bures. Guoradallam vuoset doarjjavuosstájvállde li viehka dudálattja årnigijn. Ollu giellaprošeavttaide lea Sámediggi deaŧaleamos ruhtadangáldu. Moaddásijda dájs giellaprosjevtajs le Sámedigge ájnnasamos ruhtadiddje. Danne lea ortnet deaŧalaš sámegiela ovddideapmái ja dihtomielalažžan dahkamii. Danen le årnik ájnas sámegiela diedulasjvuohtaj ja åvddånahttemij. Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma dadjá ahte Sámediggi áigu geahčadit raportta vuđolaččat, danne go dat šaddá leat deaŧalaš Sámedikki doarjjaortnegiid buoridanbarggus sámegiela várás. Rádeájras Ellinor Marita Jåma javllá Sámedigge galggá rapportav snivva låhkåt, danen gå dat sjaddá ájnas gå galggá buoredit Sámedikke doarjjaårnigijt sámegiela vuoksjuj. - Sámegiella lea áitojuvvon sakka, ja danne lea deaŧalaš ahte Sámedikki giellaruđat geavahuvvojit buoremus vuogi mielde. - Sámegiella le alvos dætto vuolen, ja danen le ájnas jut Sámedikke giellarudá buoremus láhkáj aneduvvi. Danne lea dárbu evalueret ortnega vai sáhttá oaidnit maid ortnegis sáhtášii buoridit, dadjá ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma. Danen le ájnas årnigav guoradallat váj gávnná gåktu máhttá årnigav buoredit, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma. Evalueren lea čađahuvvon ovttasbargguin Norut Alta - Áltá ja Nordlandsforskning / Nordlánda dutkam nammasaš ásahusaiguin. Norut Alta - Áltá ja Nordlandsforskning / Nordlánda dutkam li aktan dáv guoradallam. Seniordutki Eva Josefsen lea leamaš prošeaktajođiheaddji dán barggus mii lea čađahuvvo ovttas Norut Alta - Áltá dutkiin Áila Márge Varsi Baltoin ja Nordlandsforskning / Nordlánda dutkam dutkiin Marit Solstad:in. Seniordutke Eva Josefsen le prosjevtav jådedam ja suv siegen libá barggam dutkeguovtes Áila Márge Varsi Balto Norut Alta - Áltás ja Marit Solstad Nordlandsforskning / Nordlánda dutkamis. Eanet dieđuid fitnet: Ienep diedo: Buot Sámedikki áirasat leat miellahttun ovtta dain golmma fágalávdegottiin mat meannudit áššiid ja ovddidit mearrádusárvalusaid Sámedikki dievasčoahkkimii. Divna Sámedikke ájrrasa li sebrulattja avtan gålmåt fáhkakomiteas ma giehtadalli ássjijt ja åvdedi árvvalusájt Sámedikke ållestjåhkanibmáj. Sámedikki leat čuovvovaš lávdegottit: Fáhkakomitea li dá: Plána- ja finánsalávdegoddi Pládna- ja biednigahttemkomitea: Bajásšaddan-, fuolahus- ja oahppolávdegoddi Bajássjaddam-, hukso- ja åhpaduskomitea: Beaska Niillas (Nubbinjođiheaddji) Viktor Inge Paulsen (Lijggenjunnjusasj) Lars Oddmund Sandvik Lars Filip Paulsen Ealáhus- ja kulturlávdegoddi Æládus- ja kultuvrrakomitea: Lávdegottiid čoahkkimat leat jura ovdalaš dievasčoahkkimiid. Komiteatjåhkanime tjadáduvvi ållestjåhkanimij åvddålattja. Dábálaččat leat njeallje vahku várrejuvvon lávdegodde- ja dievasčoahkkimiidda. Dábálattjat mierreduvvi niellja vahko komitea- ja ållestjåhkanimijda. Lávdegottiid čoahkkin lágiduvvo dábálaččat mánnodagaid ja disdagaid, ja dievasčoahkkin gaskavahkus bearjadahkii. Komiteatjåhkanime tjadáduvvi mánnodagá ja dijstagá, ållestjåhkanibme gasskavahkos bierjjedahkaj. Lassin fágalávdegottiide de lea Sámedikkis maiddái bearráigeahččanlávdegoddi ja válgalávdegoddi. Duodden fáhkakomiteajda gávnnuji aj Dárkastuskomitea ja Válggakomitea. Bearráigeahččanlávdegoddi galgá doaimmahit parlamentáralaš bearráigeahču ja bearráigeahččat ásahusaid mat ruhtaduvvojit Sámedikki bušeahta bakte. Dárkastuskomitea galggá parlamentalattjat dárkestit ja stivrrit dåjmajt ma biednigahteduvvi Sámedikke budsjehta baktu. Dát mearkkaša maiddái bearráigeahččat Sámedikki jahkerehketdoalu ja riikkarevišuvnna vejolaš mearkkašumiid. Oasse dássta le aj dárkestit Sámedikke jahkebiedniklågov ja soajtedahtte tsuojggidusajt biedniklåhkuj Rijkkadárkastusás. Lávdegoddi sáhttá čađahit dan bearráigeahčču Sámedikki hálddahusas mii sin mielas lea dárbbašlaš. Komitea máhttá aj tjadádit guoradallamijt Sámedikke háldadusan majs komitea adná dárbov. Daid áššiin maid Bearráigeahččanlávdegoddi meannuda, sii ovddidit mearrádusárvalusaset njuolga Sámedikki Dievasčoahkkimii, juogo sierra áššin dahje lávdegotti jahkedieđáhusa bakte. Dárkastuskomitea vaddá mærrádusárvvalusájt Sámedikke ållestjåhkanibmáj ássjijn majt dat giehtadallá, juogu sierra ássjen jali komitea jahkediedádusá baktu. Válgalávdegoddi meannuda áššiid main Sámedikki dievasčoahkkin galgá válljet ovddasteddjiid ásahusaide sihke siskkobealde ja olggobealde Sámedikki vuogádaga. Válggakomitea giehtadallá ássjijt gånnå Sámedikke ållestjåhkanibme galggá mierredit válgaj birra orgánajda Sámedikke sis- jali ålgusjbielen. Lávdegotti bargun lea gárvásit meannudit áššiid maid dievasčoahkkin lea sádden lávdegoddái ja ovddidit mearrádusárvalusa dievasčoahkkimii. Komitea dahkamus le gárvedit ássjev ja árvvalusáv vaddet ållestjåhkanibmáj dan ássjen majt komitea le ållestjåhkanimes oadtjum. Válgalávdegoddi: Lars Filip Paulsen Mii leat ollen guhkás, muhto mátki lea guhki / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget Guhkás lip ållim, valla ajtu le vil váttsos / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Mii leat ollen guhkás, muhto mátki lea guhki Guhkás lip ållim, valla ajtu le vil váttsos Dál njukčamánu 8. b. 2013 go mii ávvudat riikkaidgaskasaš nissonbeaivvi ja 100 nissoniid jagi jienastanvuoigatvuođa Norggas, de lea deaŧalaš muitit ahte vaikke vel mii leat ge ollen guhkás, de mii fertet ain rahčat, cealká Sámedikki presideanta Egil Olli. Gå uddni sjnjuktjamáno 8. biejve ávvudallap rijkajgasskasasj nissunbiejvev ja 100 jage nissunij jienastimriektáj Vuonan, de le ájnas mujttet vájku lip guhkás ållim, de le ajtu vil váttsos, javllá sámedikkepresidænnta Egil Olli. - Sámi servodagas lea árbevirolaččat leamaš dásseárvu, mas nissonat leat leamaš guovddážis. - Ájgij tjadá le sáme sebrudahka læhkám dásseárvvusasj sebrudahka, gånnå nissunijn le guovdásj roalla læhkám. Čuohte jagi dás ovdal dát bođii ovdan sámi ovddasmanni nissona Elsa Laula Renberg barggus. Tjuohte jage dássta åvddåla vuojnijma dav duola dagu sáme åvddånissuna Elsa Laula Renberg bargo tjadá. Dál sáhttá dásseárvvu čilget sohkabealejuogademiin Sámedikkis. Uddni máhttep dásseárvov gåvvidit Sámedikke sjiervvejuogadime baktu. Mis lea dakkár álbmotválljen orgána mas leat 49 % nissonat ja 51 % albmát, cealká presideanta Egil Olli. Miján le álmmukválljidum tjoaggulvis gånnå 49 % li nissuna ja 51 % li ålmmå, javllá presidænnta Egil Olli. Son čujuha viidáseappot dasa ahte vaikke vel sámi servodat lea ollen guhkás, de eat leat vel juksan mihttomeari, eat riikka dásis eat ge riikkaidgaskasaččat. Sån vijddábut dættot vájku sáme sebrudahka le guhkás ållim de ep la ájn gåggu galggap, lehkus dal ietjama rijkan jali rijkajgasskasattjat. - Dásseárvvu ovddas mii fertet čađat rahčat, sihke parlameantan, servodahkan ja lagamužžan. - Dásseárvvo le juoga man åvdås ep goassak galga hiejttet barggat parlamænntan, sebrudahkan ja guojmmealmatjin. Háliidan geavahit liibba sávvat buot nissoniidda lihku beaivái, loahpaha presideanta Egil Olli. Sávav gájka nissunijda vuorbbe biejvijn, låhpat presidænnta Egil Olli. Guhkes mátki Guhka váttsos Ráđđelahttu Vibeke Larsen lea ON nissonkommišuvnna (CSW) sáttagotti lahttu ja čalmmustahttá nissonbeaivvi New Yorkas. Rádeájras Vibeke Larsen oassálasstá vuona delegasjåvnnåj AN:a nissunkommisjåvnån (CSW) ja nissunbiejvev New Yorkan ávvudallá. Norgga sáttagottis lea son deattuhan álgoálbmotnissoniid hástalusaid dan oktavuođas ahte bissehit veahkaválddálašvuođa nissoniid vuostá. Vuona delegasjåvnån le sån åvdedam álggoálmmuknissunij hásstalusá gå galggá dierredimev nissunij vuosstij hieredit. Sámedikki ávžžuhusa vuođul evttohii Norga váldit mielde Álgoálbmotjulggaštusa nissonkommišuvnna loahppadokumentii. Sámedikke ájalvisá milta oajvvadij Vuodna Álggoálmmuktjielggidusáv fáron válldet nissunkommisjåvnå loahppadokumenntaj. - Veahkaválddálašvuohta lea beaktilis vuohki jienahuhttit ja fámohuhttit nissoniid. - Dierredibme le vuogas vuohke gå galggá nissunijt sjávvunahttet ja hæssodit. Das, ahte oažžut iežas oainnuid guldaluvvot, lea sáhka válddis. Ietjasa jienav låpptit ja gullut mierkki fábmo. Ain leat ollugat geat eai oainne nissoniid ollislaš, dievasahkásaš olmmožin, sihke báikkálaččat ja riikkaidgaskasaččat. Ja galle le sijájs gudi e nissunijt ane ålles, iesjrádálasj ulmutjin, sihke bájkálattjat ja væráltvijddásattjat. Nu ahte ieš nissonbeaivvi muitalan iluin ahte dál orru leamen govda ovttamielalašvuohta das ahte álgoálbmotnissoniid vuoigatvuohta suodjaluvvot, galgá deattuhuvvot erenoamážit, cealká Vibeke Larsen New Yorkas. Danen le ávvosáhka gå sjielvvi nissunijbiejven besav subtsastit jut dálla vuojnnet vijddásit guorras dasi jut álggoálmmuknissunij riektá suodjalibmáj galggá sierraláhkáj dættoduvvat, javllá Vibeke Larsen New Yorkas. Sámediggi oassálastá maid álgoálbmotnissoniid fierpmádahkii CSW:s. Sámedigge oassálasstá aj álggoálmmuknissunij værmádagán CSW:an. Doppe leat oččodeamen loahppadokumentii álgoálbmotnissoniid hástalusaid. Dánna barggá dan vuoksjuj jut álggoálmmugij nissunij hásstalusájt galggá fáron oadtjot loahppadokumænntaj. - Álgoálbmotnissoniidda lea deaŧalaš čalmmustahttit vealaheami vuođđun veahkaváldái, álgoálbmotnissoniid mat gillájit veahkaválddálašvuođa eiseválddiid ja militeara bealis ja nissoniid mat gillájit veahkaválddálašvuođa soađi ja miidnagilvima geažil. - Álggoálmmuknissuna berusti rasismav åvdedit sivvan dierredibmáj, álggoálmmuknissuna gejt oajválattja ja militerra dierredi aktan nissuna gudi hæhttuji gierddat doaro ja mijnaj diehti. Ollugat vásihit maiddái ahte álgoálbmotguovlluid nuoskkideapmi vahágahttá áhpehemiid ja mánáid. Moaddásijn le aj dakkir dille jut álggoálmmukguovloj nuoskodime diehti vahágahteduvvi sij gudi li iesselissan ja sijá máná. Ollu álgoálbmotservodagain eai leat doarvái buorit lágat ja riektevuogádat mat fuolahit nissoniid. Moatten álggoálmmuksebrudagán ælla lága jalik riektásystema ma li dågålattja nissunijt várajda válldet. Dat dagaha nissoniid hui váttis dillái. Navti álggoálmmuknissuna viehka gássjelis dilláj båhti. Ollugat dáin nissoniin vásihit heaggavára go galget čuoččuhit álgoálbmot- ja nissonvuoigatvuođaid. Moaddása dájs nissunijs ietjasa ja fámilja hekkajn pánntan álggoálmmuk- ja nissunriektájt åvdedi. Ráđđelahttu Vibeke Larsen cealká loahpas ahte álgoálbmotáirrasin okta máilmmi riggáseamos riikkain, mii leat geatnegasat bargat dan ala eará álgoálbmogat ge ožžot ovdánanvejolašvuođaid ja riekteovdáneami, maiddái dásseárvosuorggis. Rádeájras Vibeke Larsen låhpat dajna jut mij gudi lip álggoálmmuk avta værálda boandámus rijkajn beras lulujma ietjá álggoálmmugij åvddånahttema ja riektáj åvdås barggat, dásseárvvosuorgen aj. - Mii lea vuoigatvuohta ja vejolašvuohta oažžut dakkár čálgofálaldagaid, man birra eará álgoálbmogat sáhttet dušše niegadit. - Miján li riektá ja bessap álkkádusfálaldagáv ávkkit ma ietjá álggoálmmugijda le dåssju niehkon. Danne áigu Sámediggi bargat dainna ulbmiliin ahte álgoálbmotnissonat besset searvat riikkaidgaskasaš arenai ja ahte sis lea váikkuhanfápmu doppe. Danen galggá Sámedigge barggat dan vuoksjuj jut nanni álggoálmmuknissunij sajev ja fámov rijkajgasskasattjat. Presideanta Egil Olli, tlf. +47 900 26 880 Aktijvuohta: Vuordámušát Burenschøn-lávdegotti Árvalusaide / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget Stuorra vuorddemusá Butenschøna nammadussaj / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Vuordámušát Burenschøn-lávdegotti Árvalusaide Stuorra vuorddemusá Butenschøna nammadussaj Butenschøn-lávdegotti jođiheaddji Nils Butenschøn lea odne geigen raporttas stáhtaráđđái Kristin Halvorsenii. Butenschønnammadus jådedum Nils Butenschøn baktu le uddni rapportastis vaddám stáhttarádáj Kristin Halvorsen. Lávdegoddi lea čielggadan sámi dutkama ja alit oahpu dárbbuid, ulbmiliid ja ovdáneami mihtilmasvuođaid ja ovddidan máŋga konkrehta doaibmabiju. Nammadus le sáme dutkama ja alep åhpadusá åvddånimev, dárbojt ja ulmijt tjielggam ja moadda konkrehta dåjma åvdedam. - Dát lea mearkabeaivi sámi álbmogii ja munnje geas lea ovddasvástádus alit oahpus ja dutkamis Sámediggeráđis. - Dát le mærkkabiejvven sáme álmmugij ja munji gut vásstedav alep åhpadusá ja dutkama åvdås Sámedikkeráden. Munnje lei illun searvat geigendáhpáhussii, dadjá várrepresideanta Laila Susanne Vars Hávsske lij oassálasstet gå rapportta gálggiduváj, javllá sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars. Lávdegoddi lea fágalaččat ákkastuvvon doaibmabidjoevttohusaiguin addán eiseválddiide áidnalunddot vejolašvuođa čađahit sámepolitihkalaš ulbmiliid mat sáhttet nannet servodatovdáneami davvin. Nammadus le fágalasj duodastuvvam dåjmaj oajvvadusáj baktu oajválattjajda vaddám sierralágásj máhttelisvuodav sámepolitihkalasj ulmijt ållidit ma lulujin sebrudakåvddånahttemav nuorttan nannit. - Lean hui duhtavaš go lávdegottis lea leama álbmotrievttálaš vuolggasadji ja bidjan vuođđun govda regionála, nationála ja riikkaidgaskasaš perspektiivva sámi dutkamii ja alit ohppui, cealká várrepresideanta Laila Susanne Vars. - Viehka dudálasj lev gå nammadus le álmmukriektás álggám ja le vijdes guovlolasj, nasjonála ja rijkajgasskasasj perspektijvav vuodon adnám gå li sáme dutkamav ja alep åhpadusáv guoradallam, javllá sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars. Lávdegoddi evttoha earret eará sierra dohkkehanortnega Sámi allaskuvlla várás plánaid oktavuođas ohcat stáhtusa dieđalaš allaskuvlan, ja viidáseappot álgoálbmotuniversitehtan. Nammadus oajvvat duola dagu sierra dåhkkidimårnigav Sáme allaskåvllåj tjanádum plánajda diedalasj allaskåvllån sjaddat ja vijddábut álggoálmmukuniversitehttan. Viidáseappot evttohuvvo ahte ovddiduvvo prográmma sámi giellagáhttemii ja sámegiela ođđasis ealáskahttimii mii berre organiserejuvvot lassin Dutkanráđi prográmma sámi dutkamii. Vijddábut oajvvaduvvá prográmmav dahkat sáme giellagáhttima åvddånahttema diehti ja sámegielaj ælládibmáj mij bierri sierra organiseriduvvat duodden Dutkamráde sáme dutkama prográmmaj. Maiddái máŋga doaibmabiju rekrutterema várás sámi alit ohppui ja dutkamii leat konkretiserejuvvon. Moadda dåjma maj ulmme le ulmutjijt åttjudit sáme alep åhpadussaj ja dutkamij li aj konkretiseriduvvam. - Mun illudan vuđolaččat geahčadit daid doaibmabijuid maid raporta evttoha ja vuorddán konstruktiivva gulahallama ja ovttasbarggu ráđđehusain iešguđet doaibmabijuid čuovvoleami ja čađaheami oktavuođas. - Buorijn mielajn vuordáv snivva tjadádit dåjmajt ja rapportan oajvvaduvvi ja sidáv ráddidusájn vuogas láhkáj guládallat ja aktan barggat váj iesjguhtik dåjma lulujin jåhtuj biejaduvvat. Dagu ráddidus le javllam le máhtto Nuorttaguovllopolitihka avve. Dál leat eiseválddiin vejolašvuođat dán dahkat geavatlaš politihkkan, loahpaha várrepresideanta Laila Susanne Vars. Dálla le oajválattjajn vejulasjvuohta dáv praktihkalasj politihkkan dahkat, låhpat sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars. Lávdegoddi evttoha ásahit prosedyraid mat sáhttet nannet Sámedikki oassálastima Dutkanráđi ođđa prográmmaplánaid plánemii ja ovddideapmái. Nammadus oajvvat barggovuoge ásaduvvi ma lulujin nannit Sámedikke oassálasstemav gå Dutkamráde galggá ådå prográmmaplánajt plánit ja åvddånahttet. Lávdegoddi evttoha ahte Sámediggi ráhkadišgoahtá sámi dutkandieđáhusa lávkin dan guvlui ahte hábmet ollislaš sámi dutkanpolitihka. Nammadus oajvvat Sámedigge sáme dutkamdiedádusájn barggagoahtá lávkken ålleslasj sáme dutkampolitihkav hábbmit. Viidáseappot evttohuvvo ásahit fierpmádaga sámi dutkama várás ja oktiiordnenforuma alit oahppoásahusaid várás mat ožžot seamma rolla go Universitehta ja allaskuvlaráđđi nationála dásis. Vijddábut oajvvadi ásadit sáme dutkama værmástagáv ja aktijdimforumav alep åhpadusásadusájda ma oadtju sæmmi rållav dagu Universitet og høgskolerådet (UHR) nasjonála aktijvuodan. Várrepresideanta Laila Susanne Vars, tlf. 977 54 102 Aktijvuohta: Faktadieđut sámi gielaid birra / Giella / Sámediggi - Sametinget Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget Faktadieđut sámi gielaid birra Diedo sámegielaj birra Árbevirolaččat sámegielat gullet suoma-ugralaš giellajovkui mii fas gullá urálalaš giellajovkui, muhto gielat leat leamašan sirrejuvvon lagamus giellajoavkkuin (Balto-suoma) badjel 3.000 jagi. Ájgij tjadá li ájádallam sámegielav oassen suoma-ugralasj giellajuohkusis urála giellafámiljan, ja læhkám sirádum ietjasa lagámus fuolkijs (balto-suoma) badjel 3.000 jage. Ođđa dutkamuš čájeha ahte sámegiela giellajoavku lea measta seamma boaris go germánalaš giellajoavku ja measta duppalit boarrásut go romána giellajoavku. Ådå dutkam vuoset sáme giellajuogos le gåjt dal sæmmi boares dagu germána giellajuogos ja gåjt dal guovte gierde boarrásabbo gå romána giellajuogos. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje Ávjovárri Jur dálla aili.keskitalo@samediggi.no julevsáme giellakonferánsan Áigeguovdil Lågå ienebuv Duhtavaš giellalávdegottiin Giellasuodjalibme, normerim ja moallánakbarggo Sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen lea duhtavaš go giellalávdegoddi čuovvu Sá... Sáme Giellagálldo tjoahkki sámegiela ássjediehttijt Anárij, gålgådismáno 6... Loga eambbo Lågå ienebuv Sávvat buori ságastallama Vuoseda divna ássjijt Sámedikki presideanta Aili Keskitalo lea ilus go giellalávdegotti oasserapor... Sáme giellaguovllo gåbttjå åsijt Vuonas, Svierigis, Suomas ja Gárjjelis. Čájet buot áššiid Gielaj rájá e rijkarájájt tjuovo. Ođđaáiggi sámegielain lea mealgat moalkasut historjá go maid eanas olbmot doivot, ja eai gula dušše suoma-ugralaš giellajoavkkuide. Julevsámegiella ja oarjjelsámegiella ságastuvvi Vuonan ja Svierigin. Sámegielain gávdnojit maiddái oasit mat gullet Urala, paleo-skandinávialaš, boares indo-eurohpalaš, báltalaš, slávalaš ja germánalaš gielaide. Bihtámsámegiella ja ubbmemsámegiella dåssju Svierigin, gáhtum Vuonan. Sámi giellaguovlu leabbá árbevirolaččat Norgga, Ruoŧa, Suoma ja Ruošša rájáid rastá. Nuorttasámegiella Vuonan, Svierigin ja Suoman ságastuvvá. Giellarájit eai čuovo riikkarájiid. Ánarsámegiella ságastuvvá dåssju Suoman. Julevsámegiela ja lullisámegiela hubmet Norggas ja Ruoŧas, bihtánsámegiela ja upmisámegiela hupmet dušše Ruoŧas ja lea áibbas jávkan Norggas. Áhkkilsámegiella, gielldasámegiella ja dárjjesámegiella ságastuvvá dåssju Gárjjelin, ja gålldåsámegiella sihke Suoman ja Gárjjelin (ja åvddåla Vuonan aj). Davvisámegiela hupmet Norggas, Ruoŧas ja Suomas. Áhkkilsámegielan, majt åvddålå jáhkkin lij gáhtum, gávnnu huoman uddni. Anársámegiela hubmet dušše Suomas, gielddasámegiela ja darjjesámegiela hubmet dušše Ruoššas, ja nuortalašgiela ges hupmet sihke Suomas ja Ruoššas (ja ovdan nai Norggas). Ájnegis vuoras ulmusj sáhkat vilá áhkkilsámegielav aktijvalattjat ságastallamijn gielldasámegielagij. Gieskat gávdnui velá viđat nuortalašgiella Ruoššas namalassii áhkkilsámegiella. Muhtem ájnegattja ságasti áhkkilsámegielav passijvva giellan, iesjgeŋga dásen. Dát login gielat dagahit guokte váldo giellajoavkku: oarjesámegiella ja nuortasámegiella. Dá lågev giela li juogedum guovte oajvvejuohkusijda: allesáme ja lullesáme. Oarjesámegiella ja nuortasámegiela váldojoavku vel dagahit njeallje vuollásaš giellajoavkkuid: lulli, davvi, nannán ja Guoládaga. Allesáme ja lullesáme oajvvejuohkusijn li tjoahkkáj niellja vuolep juohkusa: oarjep, nuortap, sisednam ja suoloj (guoládak). Riikkaidgaskasaččat meroštit buot sámegielaid uhkiduvvon, duođaid uhkiduvvon dahje measta jávkan giellan. Rijkajgasskasasj aktijvuodan li gájka sámegiela ájtedum, duodaj ájtedum jali vargga gáhtomin. Uhkiduvvon giellan meroštit dan giella mas mánáidlohku geat giela hupmet njiedjá, duođaid uhkiduvvon giella go leat measta aivve rávisolbmot geat hupmet giela, ja measta jávkan giellan ges dat giella man dušše áibbas soames vuorasolbmot hupmet. Ájtedum giella le giella man låhko mánájs gudi gielav bukti binnu, duodaj ájtedum giella le giella mav vargga dåssju ållessjattuga bukti, ja vargga gáhtum giella le giella mav dåssju muhtem gallegasj vuorrasappo hålli. Norggas leat sámegielat suddjejuvvon earret eará ILO-konvenšuvnna 169, Norgga vuođđolága, Báikenammalága, Sámelága giellanjuolggadusaid ja oahpahuslága bakte. Sámegiela li Vuonan suoddjidum duola dagu 169. ILO-konvensjåvnås, Vuonarijka Vuodolágas, Bájkkenammalágas, Sámelága giellanjuolgadusájs ja Åhpaduslága baktu. Riikkaidgaskasaččat leat sámegielat suddjejuvvon earret eará davviriikkaid giellajulggaštusa ja European Charter for Regional and Minority Languages bakte. Rijkajgasskasattjat li sámegiela suoddjidum duola dagu nuorttarijkaj gielladeklarasjåvnå ja European Charter for Regional and Minority Languages baktu. Lullisámegiella, julevsámegiella ja davvisámegiellat leat dal gielat mat odne eanemusat geavahuvvojit Norggas. Ienemus håladum sámegiela Vuonan uddni li oarjjelsámegiella, julevsámegiella og nuorttasámegiella. Lullisámi ássanguovlu lea davvin Sáltoduoddara rájes luksa gitta Hedemárkku rádjai. Oarjjelsáme årromguovllo Vuonan le Sáltoduoddaris nuorttan gitta Elgåaj Hedmárkon oarjján. Sii ásset bieđgguid viiddis geográfalaš guovllus. Ulmutja årru duoggu dággu miehtáj dan vijdes geográfalasj guovlo. Jáhkkimis unnit go bealli lullisápmelaččain geat máhttet gielasteaset. Jáhkedahtte e ienebu gå lahkke oarjjelsámijs gielav buvti. Lullisámis leat guokte váldosuopmana. Oarjjelsámegielan li guokta oajvvegiellasuorge: Davit lullisámegiella, maiddái gohčoduvvon Sjeltie (Åsele) (Vápste, Gála, Árborde, Bindal, Namdal Norggas, Vápste Deartnas, Vualtjere, Frööstege Ruoŧas) Nuorttap oarjjelsámegiella, aj gåhtjodum Åsele (Vapsten, Gaala, Aarborte, Bindal, Nååmesjevuemie Vuonan, Vapsten Tärnan, Vueltjere, Frostviken Svierigin) Lulit lullisámegiella, maiddái gohčoduvvon Jämtland (guovlu gaskal Snoasa ja Verdal, Muorahkás Norggas, Jiingevaerie (Hotagen), Offerdal, Njaarke, Gálpe, Skalstugan, Såaka ja Härjedalenis Ruoŧas). Oarjep oarjjelsámegiella, aj gåhtjodum Jämtland (guovllo Snåasa ja Verdala gaskan, Muoráhkka Vuonan, Jinjevaerie, Offerdal, Njaarke, Gálpe, Skalstugan, Såahka ja Härjedálen Svierigin). UNESCO uhkiduvvon gielaid listtus lea lullisámegiella šláddjejuvvon duođaid uhkiduvvon giellan. UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le oarjjelsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan. Unnán giellageavaheaddjit ja guhkes gaskkát dagaha gáibideaddjin doaimmahit lullisámi giellabarggu. Binná addne ja stuorra vijddudagá dahká gássjelin oarjjelsámegielajn barggat. Servodat dárbbaša ollu olbmuid geain lea lullisámegielat gelbbolašvuohta. Sebrudahka dárbaj ållo ulmutjijt oarjjelsámegiela máhtudagájn. Nu lea dilli earenoamážiid oahpaheaddjifidnus, oahpponeavvuid ovdánahttimis ja almmolaš hálddahusain ja bálvalusfáluin. Ållagasj guosská dát åhpadiddjevirgijda, oahpponævoj åvddånibmáj ja almulasj háldadibmáj ja dievnastusfálaldagájda. Upmisámegiela hupme árbevirolaččat Ruovat, Hemnes ja Korgen guovlluin Norgga bealde, ja Ubmieanu rájes Maskaure, Stohkke, Oarje Kikkejaure, Nuorta Kikkejaure rádjai Árjjátluovis ja Árvvesjávrris, Málák, Gran, ja Upmeje guovlluin Deartnás Ruoŧas. Ubbmemsámegiella: Ruoŧas leat dušše áibbas moattis geat ain hupmet upmisámegiela ja lea meastá oalát jávkan. Ubbmemsámegiella håladuváj Ruovatvuonan, Hemnesan ja Korgenin vuona bielen. Norgga bealde gal upmisámegiella lea oalát jávkan. Svierigin li dåssju muhtem gallegasj hoalle vil, ja giella aneduvvá vargga gáhtum giellan. UNESCO uhkiduvvon gielaid listtus lea upmisámegiella hui garrasit uhkiduvvon giellan dahje giella mii measta oalát lea jávkan. UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le ubbmemsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan jali vargga gáhtum giellan. Norgga bealde lea bihtánsámi giellaguovlu lea davvin Sáltovuona rájes luksa gitta Ruovatvuona rádjai, ja fátmmasta Báidár, Sálat, Oarjelij-Bájdár, Meløy, Rávda, oasi Bådåddjo ja Fuosku suohkaniin. Bihtámsáme giellaguovllo ráddjiduvvá vuona bielen Sáltovuonas nuorttan ja Ranvuonas oarjján, ja dasi gullu Bájddar, Sálát, Oarjjelij Bájddar, Meløy, Rødøy, oase Bådådjo ja Fuosko suohkanijs. Ruoŧa bealde lea bihtánsámi guovlu davit Árvvesjávrri ja davit Árjjátluovi rájes gitta Biŧoneanu rádjai Norrbottens leanas. Svieriga bielen manná rádjá nuorttalap Arviesjávres ja Árjapluoves gitta Bihtáma ædnuj Norrbottena länan Svierigin. Davit bihtánsámegiella (Luokta-Mavas, Stohkke). Bihtámsámegiella gålmå oajvvegiellasuorggáj juogeduvvá: Nuortap bihtámsámegiella (Luokta-Mavas, Ståkke). Guovddáš bihtánsámegiella (Semisjaur-Njarg). Guovdásj bihtámsámegiella (Semisjaur-Njarg). Lulit bihtánsámegiella (Svaipa). Oarjep bihtámsámegiella (Svaipa). UNESCO uhkiduvvon gielaid listtus lea bihtánsámegiella šláddjejuvvon duođaid uhkiduvvon dahje measta oalát jávkan giellan. UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le bihtámsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan jali vargga gáhtum. Ruoŧa bealde leat áibbas moadde giellaguoddit, ja sii leat ovttas dutkiiguin ja norggabeale giellaáŋggirdeddjiiguin, bargagoahtán giellaseailluhemiin. Svieriga bielen li muhtem gallegasj giellaguodde aktan dutkij ja muhtem rahtjalis ulmutjij Vuona bieles aktan barggagoahtám gæhttjalit gielav gádjot. Dán rádjai leat čohkken moadde duhát sáni mat áiggi mielde galget šaddat sátnegirjin. Moadda tuvsán bágo li juo tjoahkkidum ja dássta galggá báhkogirjje sjaddat. Julevsámi giellaguovlu lea davvin Bálága rájes luksa Sáltoduoddara rádjái, ja fátmmasta earret eará Divttasvuona, Hápmira, Stáiggu, Oarjelii-Foalda suohkaniid ja oasi Fuosku suohkanis i Nuorta-sáltus. Julevsáme giellaguovllo Vuonan le Bálágis nuorttat gitta Sáltoduoddarij oarjján, ja dasi gullu duola dagu Divtasvuodna, Hábmer ja Fuolldá ja oase Fuosko suohkanis Sálton. Ruoŧa bealde hubmet julevsámegiela lulde Bihtáneanu rájes davás Gáidumeanu rádjai Johkamohki ja Váhčir suohkaniin Norrbotten leanas. Julevsámegiella juhkkojuvvo njealji váldosuopmaniidda. Svierigin håladuvvá julevsámegiella Bihtámænos oarjján gitta Gájddumædnuj nuorttan Jåhkåmåhke ja Váhtjera suohkanijn Norrbottena länan Svierigin. Davit julevsámegiella (Unnačerožis). Julevsámegiella nielje oajvvegiellasuorggáj juogeduvvá: Nuortap julevsámegiella (Unna tjerusj). Guovddáš julevsámegiella (Sirkásis ja Jåkkågaskas Johkamohkis Ruoŧas, Bálágis, Divttasvuonas, Hápmiris, Stáiggus, Oarjelii-Foaldas ja soames guovlluin Fuoskkus Norgga bealde). Guovdásj julevsámegiella (Sirges ja Jåhkågasska Jåhkåmåhken Svierigin, Bálák, Divtasvuodna, Hábmer ja Fuolldá ja oase Fuosko suohkanis Vuonan). Vuovde- julevsámegiella (Váhčiris, Sieres ja Užžás Ruoŧa bealde). Miehttse julevsámegiella (Gällivare, Serri ja Udtja Svierigin). Lulit julevsámegiella (Duorbun guovllus Ruoŧas). Oarjep julevsámegiella (Duorbun Svierigin). UNESCO uhkiduvvon gielaid listtus julevsámegiella šláddjejuvvon duođaid uhkiduvvon giellan. UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le julevsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan. Seamma ládje go lullisámis, de servodat sakka dárbbaša olbmuid geain lea julevsámegielat gelbbolašvuohta. Sæmmi láhkáj dagu oarjjelsáme giela hárráj, de sebrudahka dárbaj ållo ulmutjijt julevsáme giellamáhtudagáj. Davvisámegiella lea sámegielaid gaskkas stuorimus giellajoavku ja sullii 90 % sápmelaččain hupmet eanetlohkogiela. Nuorttasámegiella le stuorámus giellajuogos sáme gielaj gaskan, birrusij 90 % sámegielagijs nuortagahtti. Norgga bealde hubmet davvisámegiela vuosttažettiin Finnmárkku ja Romssa fylkkain, ja Dielddanuori ja Evenáši suohkaniin Nordlánddas. Davvisámegiella juhkkojuvvo njealji váldonsuopmanjoavkkuide. Nuorttasámegiella ságastuvvá ienemusát Finnmárko ja Råmså fylkajn ja suohkanijn Dielldasuollu ja Evenássje Nordlándan vuona bielen. Mearrasámegiella - Nuorta mearrasámegiella (Várjjatvuonas ja Lágesvuonas). Nuorttasámegiella nielje oajvvegiellasuorggáj juogeduvvá: Merrasámegiella - Lulle merrasáme (Várjatvuodna ja Lágesvuodna). - Guovddáš mearrasámegiella (Riehpovuonas ja Fálesnuoris). - Guovdásj merrasáme (Riehppovuodna ja Sválesnuorre). - Oarje mearrasámegiella (Álttávuonas ja Návuonas). - Alle merrasáme (Áltávuodna ja Návuodna). Finnmárkku sámegiella - Nuorta-Finnmárku: Ohcejogas, ja muhtun guovlluin Anáris Suomas, Kárášjogas, Porsáŋggus ja Deanus Norggas - Oarje-Finnmárku: Eanodagas, Soađegilis, ja muhtun guovlluin Anáris Suomas, Guovdageainnus, Álttás Norggas) Finnmárkkosámegiella - Lullefinnmárkko: Uhtsajåhkå, oase Ánaris Suoman, Kárásjåhkå, Porsáŋŋgo, Dætno Vuonan. Durdnossámegiella - Girjásis: Nuorta-davábeale Váhčira, Girjásis Ruoŧas - Oarjjimus oasis Eanodagas Suomas, Ofuohtas Ivgu rádjai, gaskal Ivgubađa ja Ráissa Norggas. - Allefinnmárkko: Ænodahka, Soahtegiellda, oase Ánaris Suoman, Guovddagæjnno, Áltá Vuonan) Duornossámegiella - Girjjis: Gällivares nuortta-luksa, Nuorttagájddom Svierigin - Allelij oasse Ænodagás Suoman, Ufuohtás gittu Ivgguj, Ivggovuodnabadá ja Rájsá gaskan Vuonan. - Gárasavvonis: Geaggánvuomis ja Lávnjitvuomis, Ivgus ja Báhccavuonas Norggas. - Gárasávvun: Könkämävuoma ja Lainiovuoma, Ivggo ja Báhccavuodna Vuonan. - Čohkkirasas: Sárevuomis, Dálmmas, Gabnás, Leavážis, Gáinnas ja Háhpáránddis Ruoŧas. - Jukkasjávrre: Saarivuoma, Dálmma, GabnáLeavnas-Kaalasvuoma, Kalix ja Haparanda Svierigin. UNESCO uhkiduvvon gielaid listtus lea davvisámegiella šláddjejuvvon uhkiduvvon giellan. UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le nuorttasámegiella tjáledum ájtedum giellan. Máŋgga guovlluin olggobealde sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu lea davvisámegiella ain vártnuhis dilis. Moatten sajen sáme giellaháldadimguovlo ålggolin le nuorttasámgiella ájn gássjelis dilen. Nu lea earenoamážit máŋgga mearrasámi guovlluin Romssas ja Finnmárkkus ja márkosámi guovlluin Lulli-Romssas ja Davvi Nordlánddas. Dát ållagasj guosská moatte merrasáme dáfojda Råmsån ja Finnmárkon ja markasáme guovlojda Oarjjelij-Råmsån ja Nuorttalij-Nordlándan. Anárašgiella Ánarsámegiella Anárašgiela hubmet Anár gielddas suomas (Anárjávrri čázádatguovlluin). Ánarsámegiella håladuvvá Ánara suohkanin Suoman (Ánarjávre birra). UNESCO uhkiduvvon gielaid listtus lea anárašgiella šláddjejuvvon duođai uhkiduvvon giellan. UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le ánarsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan. Nuortalašgiella Gålldåsámegiella (” lullesáme ”) Nuortalašgiella juhkkojuvvo guovtti váldosuopmaniidda. Gålldåsámegiella guovte oajvvegiellasuorggáj juogeduvvá: Davit nuortalašgiella (Muotkis, Báhčaveajis, Beahcámis) Lulit nuortalašgiella (Suonnjelis, Njuohttejávrri-Sarvvesjávrris) Norggas ásset skoaltasámit Mátta-Várjjat gielddas, vuosttažettiin Njávdámis, muhto maiddái Girkonjárggas ja Báhčaveaileagis. Vuonan gålldåsáme Oarjje-Várjjak suohkanin årru, åvdemusát Njájddamin, valla aj Girkkonjárgan ja Báhtsakvákken. Sii eai leat nu beare gallis ja leat áidna nuortasámi kultuvrra guoddit Norggas. Juogos le viehka unne ja sij li ájnna gudi lullesáme kultuvrav guoddi Vuona bielen. Nuortasámi ássan Suomas lea Čeavetjávrris ja Njellimis Anárjávrri lahka. Suomabielen årru gålldåsáme Tjievetjávren ja Njiellimin Ánarjávrgátten. Nuortalašgiella adnojuvvo jávkan giellan Ruoššas ja leat dušše áibbas moattis geat Norggas hupmet nuortalašgiela. Gárjjelin le gålldåsámegiella gáhtum ja Vuonan dåssju muhtem gallegattja gielav bukti uddni. UNESCO uhkiduvvon gielaid listtus lea nuortalašgiella šláddjejuvvon duođaid uhkiduvvon giellan. UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le gålldåsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan. Áhkilsámegiella, gielddasámegiella ja darjjesámegiella Áhkkilsámegiella, gielldasámegiella ja dárjjesámegiella Dáid gielaid hupmet Guoládatnjárggas Ruoššas. Dá giela Guoládagán Ruossjan håladuvvi. Soames dutkit čuoččuhit ahte maŋimus olmmoš guhte humai áhkkilsámegiela jámii 2003:s, ja eará dutkit ges oaivvildit ahte ain gávdnojit soames olbmot geat hupmet giela ja nu lea áhkkilsámegiela eanemus uhkiduvvon giellan Ruoššas. Muhtem dutke tjuottjodi maŋemus áhkkilsámegiella hoalle jámij jagen 2003, madi ådå giellaguoradallam javllá gávnnuji vil hoalle ja navti le giella ienemus ájtedum sámegiella Ruossjan. UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le guoládaksámegiela juogos tjáledum duodaj ájtedum jali vargga gáhtum giela. UNESCO uhkiduvvon gielaid listtus lea Guoládat sápmelaččaid giellajoavku šláddjejuvvon hirpmat uhkiduvvon giellan dahje giella mii measta oalát lea jávkan. Girjjegiella: Sámi giellajoavkkus lea guhkes dahje oanehis čálahistorjá mii vuolgá das guđe gielas lea sáhka. Sáme giellajuohkusin le guhka jali oanes tjállemgielahiståvrrå gielas giellaj. Vuosttaš girjjit mat ilbme sámegillii lei 1600-logus. 1600-1700- logus sámegielat girjjit čállojedje seamma bustávaiguin go dárogiella ja ruoŧagiella. Vuostasj girje sámegiellaj båhtin 1600-lågon. 1600-1700-lågon tjállin sæmmi bokstávaj sámegiellaj dagu dárogiellaj. 1800-logus bohte soames ođđa bustávat mat leat sámegielain geavahuvvon muhto mat eai leat adnon eará gielain daid seamma guovlluin (omd. dárogielas, ruoŧagielas, suomagielas ja ruoššagielas). 1800-lågon båhtin muhtem ådå bokstáva sámegielajda ma ælla anon ietjá gielajn daj sæmmi guovlojn (duola dagu dáro-, suoma- ja gárjjelgielan). Guđa sámegielain lea standárdiserejuvvon čállingiella: lullisámegielas, julevsámegielas, davvisámegielas, anárašgielas ja skoaltasámegielas geavahit viiddiduvvon latiinnalaš alfabehta. Gudán sámegielan le standardiseridum tjállemgiella: oarjjel-, julev-, nuortta-, ánar- ja gålldåsámegiella adni vijdedum versjåvnåjt latijna alfabehtas. Gielddasámegiella ja darjjesámegiella čállojuvvo váidudeaddji kyrillalaš alfabehta mielde. Giellda- ja dárjjesámegiellaj tjálli hiebadum kyrillalasj alfabehtajn. Liige bustávat mat leat anus daid gielain mat atnet latiinnalaš alfabehta leat: Duodde bokstáva ma vijdedum latijna alfabehtajn tjáleduvvi li dá: Gålldåsámegiella: Áá Ââ Čč Ʒʒ Ǯǯ Đđ Ǧǧ Ǥǥ Ǩǩ Ŋŋ ’ õ Šš Žž Åå Ää Davvisámegielas: Áá Čč Đđ Ŋŋ Šš Ŧŧ Žž Nuorttasámegiella: Áá Čč Đđ Ŋŋ Šš Ŧŧ Žž Gáldu: Oarjjelsámegiella: Ïï Pekka Sammallahti Gálldo: - Pekka Sammallahti - Bruce Morén-Duolljá - Elisbath Scheller Riikkaidgaskasaččat meroštit buot sámegielaid uhkiduvvon, duođaid uhkiduvvon dahje measta jávkan giellan. Rijkajgasskasasj aktijvuodan li gájka sámegiela ájtedum, duodaj ájtedum jali vargga gáhtomin. Ain goikeguoli buvttadeapmi rošerejuvvon guolis / Mearraealáhusat / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget Vilá gåjkkeguollebuvtadibme sláhkkidum guoles / Marijna æládusá / Æládus / Sámedigge - Sametinget Ain goikeguoli buvttadeapmi rošerejuvvon guolis Vilá gåjkkeguollebuvtadibme sláhkkidum guoles Sámediggi háliida nannet vuotnaguolásteddjiid vejolašvuođa čollet guliid ja ieža buvttadit goikeguoli. Sámediggeráde sihtá nannit vuodnaguollárij máhttelisvuodajt ietja gahtsot jårbbåguolijt gåjkåtjit. – Mii bargat dál ovttas Biebmobearráigeahčuin nu ahte sáhttá buoridit dienasvejolašvuođaid friija guolásteamis, dadjá ráđđelahttuSilje Karine Muotka. – Mij barggap aktisattjat Biebbmogehtjujn vaj vuodnaguollárij sisboahtomáhttelisvuoda friddja guollimis máhtti laseduvvat, javllá Sámedikke rádeájras Silje Karine Muotka. Biebmobearráigeahču čavgejuvvon buhtisvuođagáibádusat 2013 rájes lea dagahan váddáseabbon ollu guolásteddjiide ieža buvttadit goikeguoli čollejuvvon guolis. Biebbmogæhtjo tjavggidum rájnasvuohtagájbbádusá jages 2013 li buktám gássjelisvuodajt moatte guollárijda ietja gahtsot jårbbåguolijt gåjkåtjit. Vuohki lea erenoamážit deaŧalaš heaŋgunáigodaga loahpas ja bivvalet dálkkiin. Gåjkkådimvuohke le sierra ájnas gahtsomájge maŋŋegietjen ja gå le lievnno. Buoret vejolašvuohta seailluhit (goikadit) guoli addá vejolašvuođa buoridit dietnasa go leat vuovdinváttisvuođat varasguollemárkanis. Lasedum máhttelisvuoda guolev gåjkkådit vaddá máhttelisvuodajt duodde sisbåhtuj gå le gássjel varásguolev jådedit. – Dál lea ollu guolli márkanis. – Dálla le stuorra luohkko guolijs. Guolásteapmi lea buorre ja friija, ja dat lea mielddisbuktá váddáset vuostáiváldima. Buorre ja friddja guollim la, ja dat la dahkam gássjelis duosstomvidjurijt. Dál dilis mii lea mielas geahčadit buot vuovdinvejolašvuođaid guolásteddjiide ja sállašiidda. Dán dilen lip mij miellusa gehtjatjit gájkka jådedimmáhttelisvuodajda guollárijda ja guollimijda. Buoret vejolašvuođa ieža buvttadit goikeguoli, dadjá sámediggeráđđi Silje Karine Muotka. Lasedum máhttelisvuohta iesj gahtsot gåjkkeguollen, javllá Sámedikke rádeájras Silje Karine Muotka. Sámediggi ja Biebmobearráigeahčču galget boahtte vahkus deaivvadit ja ságastallat daid vejolašvuođaid birra mat ođđa njuolggadusain buhtisvuođa birra leat 2013 rájes. Sámedigge ja Biebbmogæhttjo galggi boahtte vahko tjåhkanit ságastittjat máhttelisvuodajt ådå rájnasvuoda njuolgadusáj sissŋelin jages 2013. Okta fáttáin lea buoridit vejolašvuođa ieža buvttadit goikeguoli nu gohčoduvvon rošerejuvvon guolis. Akta ássje le lasedum máhttelisvuoda iesj gahtsot nåv gåhtjos jårbbåguolijt gåjkåtjit. Dát lea árbevirolaš seailluhanvuohki mii guhká lea geavahuvvon ráhkadit guoli ovdalgo dat heŋgejuvvo. Dát la árbbedábálasj bisodimvuohke mij la guhkes ájgijt anedum gárvedittjat guolijt gatsostibmáj. Rošeren buorida goikeguoli goikadeami ja kvalitehta. Guolijt sláhkkit viehket buorep gåjkkådibmáj ja buorep buktagin. – Sihke ealáhussii ja Biebmobearráigehččui lea deaŧalaš ahte buktagis lea buoremus lági mielde buhtisvuohta ja kvalitehta. – Goappátjaga æládus ja Biebbmogæhttjo måråsti buoremus rájnasvuodas ja kvalitehtas gå máhttelis. Muhto lea dattetge ieš vuosttaldeaddjin ahte dakkár vuogi mii čielgasit addá buoret goikeguollekvalitehta ja buoret dienasvuođu guolásteaddjái, ii leat vejolaš geavahit ođđa buhtisvuođanjuolggadusaid geažil, deattuha Muotka. Valla huoman la iesjvuosteldiddje gå vuohke mij bihko vadda buorep kvalitehtav gåjkkeguolláj ja buorep vuodov guollára sisbåhtuj ij la máhttelis ådå njuolgadusáj rájnasvuohtaj, dættot Muotka. Háliida digaštallama ja rávvagiid Sámedikki giellapolitihka birra / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget Sávat dagástallamav ja vuojnojt Sámedikke giellapolitihka gáktuj / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Háliida digaštallama ja rávvagiid Sámedikki giellapolitihka birra Sávat dagástallamav ja vuojnojt Sámedikke giellapolitihka gáktuj Sámediggeráđđi ovddida čilgehusa sámegiela birra dievasčoahkkimis cuoŋománus, ja ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma háliida dan oktavuođas oažžut buriid digaštallamiid ja oažžut árvalusaid sámi giellapolitihka birra bargui viidáseappot sámediggedieđáhusain sámegiela birra. Sámediggeráde åvddån biedjá tjielggidusáv sámegiela gáktuj vuoratjismáno ållestjåhkanimen, ja dan aktijvuodan sávat rádeájras Ellinor Marita Jåma buorre dagástallamav ja vuojnojt sámediggediedádusá bargguj sámegiela gáktuj åvddålijguovlluj. Čilgehus sámegiela birra lea vuođđun digaštallamii Sámedikki boahtteáiggi giellapolitihka birra. Sámegiela tjielggidus dilev láhtjá dagástallamij Sámedikke giellapolitihka gáktuj åvddålijguovlluj. Áigodagas čilgehusa ovddideami ja dieđáhusa gaskka lea politihkkáriin, ásahusain ja earáin geat barget sámegielain vejolašvuohta searvat boahtteáiggi giellapolitihka hábmemii. Ájggudagán mij le tjielggidusá ja diedádusá åvddånbuktema gaskan le vejulasj politihkkárijda, ásadusájda ja iehtjádijda gudi sámegielajn barggi, oassálasstet boahtteájge giellapolitihkav hábbmit. - Sámediggeráđi mielas lea hui deaŧalaš ahte sámi servodat searvvahuvvo bargui boahtteáiggi giellapolitihka ektui ja doaivu ahte dát vejolašvuohta geavahuvvošii. - Sámediggeráde mielas le viehka ájnas jut sáme sebrudahka oassálasstá åvddålijguovlo giellapolitihka bargguj ja sávvá ulmutja dáv vejulasjvuodav ávkkiji. Mii háliidit diehtit du jurdagiid ja árvalusaid giela ja giellaovddideami birra. Hálijdip duv ájádusájt ja vuojnojt giela ja giellaåvddånahttema gáktuj. Sámegielas leat ovddabealde ollu hástalusat, ja lea deaŧalaš ahte ráhkaduvvojit buorit strategiijat daid sierra dárbbuid mat leat servodagas dustemii, dadjá ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma. Sámegielan li moadda hásstalusá, ja ájnas le jut buorre strategiajt dahká daj dárbojda ma gávnnuji sebrudagán, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma. Sámediggedieđáhus sámegiela birra lea Sámedikki gaskaoapmi barggus viidáseappot sámegiela nannemis ja ovddideamis, ja danne lea deaŧalaš ahte boađášedje buorit rávvagat bargui dieđáhusain. Sámediggediedádus sámegiela gáktuj sjaddá Sámedikke nævvon åvddålijguovlo bargguj sámegiela nannima ja åvddånahttema gáktuj, ja danen le ájnas jut båhti moadda buorre ájádusá diedádusá bargguj. Čilgehus mii dál ovddiduvvo válddaha daid váldohástalusaid mat leat giela ektui ja maid birra lea deaŧalaš digaštallat. Tjielggidus mij dálla åvddån biejaduvvá tjielggi moadda oajvvahásstalusá giela gáktuj maj birra le ájnas dagástallat. Váldoáŋgiruššansuorggit dieđáhusas leat; Tjielggidusá oajvvevuorodime li; sámegiela geavaheaddjit sámegielaj addne sámegiela geavaheapmi sámegielaj adno, giellafágalaš ovdánahttin giellafágalasj åvddånahttem Sámedikki rolla ja váldi giellapolitihkas Sámedikke roalla ja mierredimfábmo giellapolitihkan - Sámegiela boahtteáigi lea dan duohken ahte gávdnojit giela geavaheaddjit ja ahte giela lea vejolaš geavahit máŋggalágan oktavuođain. - Sámegiela boahtteájgge le dan duogen jut gávnnuji giela addne sæmmi båttå dagu addne bessi gielasa adnet iesjguhtik aktijvuodajn. Gielalaš ovddideapmi lea dárbbašlaš giela nannen- ja suodjalanbarggus, ja lea vealtameahttun deaŧalaš ahte Sámedikki ja eará aktevrraid rolla ja váldi giellapolitihkas čilgejuvvo, oaivvilda sámediggeráđi lahttu Ellinor Marita Jåma. Gielalasj åvddånahttem le dárbulasj gå galggá gielav nannit ja bisodit, ja viehka ájnas le jut Sámedikke ja ietjá oassálasstij roalla já mierredimfábmo giellapolitihkan tjielgaduvvá, tjielggi sámediggeráde Ellinpor Marita Jåma. Jåma dadjá viidáseappot ahte hástalusat leat ollu vaikko maŋimuš logijagis lea ovdáneapmi leamaš positiivvalaš, ja lea hui deaŧalaš ahte Sámediggi ráhkada mihttomeriid ja strategiijaid viidáseappo bargui sámegiela ovddidemiin. Jåma dættot vájku maŋemus lågijjagijt le læhkám viehka buorre åvddånahttem de le ajtu galle hásstalusájs, ja ájnas le Sámedigge dahká ulmijt ja strategiajt sámegiela vijddásap åvddånime gáktuj. Sámediggeráđi áigumuššan lea doallat seminára sámegiela birra miessemánus gos maiddái lea vejolašvuohta buktit rávvagiid ja jurdagiid boahtteáiggi giellapolitihka hábmemii. Sámediggeráde ájggu seminárav ásadit sámegiela gáktuj moarmesmánon gånnå aj bæssá ájádusájt ja vuojnojt buktet boahtteájgij giellapolitihka gáktuj. Dieđut dan birra bohtet maŋŋá. Diehto dán birra boahtá maŋŋela. Sáhttá maiddái addit árvalusaid ja rávvagiid čálalaččat e-poasta čujuhusaide giele@samediggi.no ja giella@samediggi.no. Bæssá aj tjálalasj vuojnojt åvddånbuktet. E-poasstaadressa li giele@samediggi.no ja giella@samediggi.no. Áigeamearri daid buktit lea geassemánu 1. b.. Ájggemierre vuojnojt buktet le biehtsemáno 1. biejve. - Mun sávan buori ja ávkkálaš digaštallama dievasčoahkkimis, ja sávan buohkaide bures boahtima guldalit ságastallama, dadjá ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma loahpas. - Sávav miján sjaddá vuogas ja ávkálasj dagástallam ållestjåhkanimen, ja sávav gájkajt buorisboahtem dav gulldalit, låhpat rádeájras Ellinor Marita Jåma. Sámediggeráđđi ovddida čilgehusa sámegiela birra dievasčoahkkimis gaskavahkku cuoŋománu 18. b. ja dán čilgehusa birra ságastuvvo maŋŋá borrama duorastaga cuoŋománu 19. b.. Sámediggeráde åvddån biedjá sámegiela tjielggidusáv ållestjåhkanimen gasskavahko vuoratjismáno 18. biejve ja tjielggidus dagástaláduvvá maŋŋel lunsja duorastagá vuoratjismáno 19. biejve. Dát čilgehus ovddiduvvo dan oktavuođas go leat ráhkadeamen Sámediggedieđáhusas sámegiela birra mii ovddiduvvo dievasčoahkkimii čakčamánus. Sámegiela tjielggidus boahtá danen gå Sámediggediedádusáv li gárvedime sámegiela gáktuj mij ållestjåhkanibmáj biejaduvvá ragátmanon. Gulahallanolmmoš: Aktijvuohta: Presideanta sávvá lihku ođđa bismii / Sártnit ja artihkkalat / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget Presidænnta sávvá vuorbev ådå biskoahppaj / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Presideanta sávvá lihku ođđa bismii Presidænnta sávvá vuorbev ådå biskoahppaj Sámedikki presideanta dovddaha, ođđa bismma nammadeami oktavuođas Davvi-Hålogalándda bismagottis, ahte lea ilus go ođđa bisma dovdá bures sámi diliid. Ådå biskåhpa nammadusá gáktuj Nuortta-Hålogalánda bisspaguovlon sárnnu Sámedikke presidænnta ávov gå ådå biskåhpan li buorre diedo sáme vidjurijs. - Mun háliidan sávvat lihku proavásii Olav Øygard:ii go lea nammaduvvon ođđa bismanDavvi-Hålogalándda bismagottis, dadjá Sámedikki presideanta Aili Keskitalo. - Sidáv vuorbev sávvat pråvsståj Olav Øygard nammadusájn ådå biskoahppan Nuortta-Hålogalánda bisspaguovlon, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo. Presidentii lea deaŧalaš go Davvi-Hålogalándda bisma dovdá bures sámi servodaga ja girkoeallima. Presidænntaj la ájnas gå Nuortta-Hålogalánda biskåhpan li buorre diedo sáme sebrudagás ja girkkoiellemis. - Girkus lea guovddáš sadji sámi servodagas, ja lea deaŧalaš ahte bisma dovdá bures sámi diliid, árgabeaivvi ja vuoiŋŋalaš eallima. - Girkkon le guovdásj sadje sáme sebrudagán, ja ájnas la gå biskåhpan li buorre diedo sáme vidjurijda, árggabiejve iellemij ja vuojŋalasj iellemij. Olav Øygard nammadeapmi čuovvu dan buori árbevieru bismagottis, ja mun lean sihkar ahte son máhtuinis sámi servodaga ja sámegiela birra deavdá bures Per Oskar Kjølåsa saji, dadjá Keskitalo. Olav Øygardav nammadit tjuovvu dan hárráj buorre dábijt bisspaguovlon, ja gå sujna li dárkkelis diedo goappátjagá sáme sebrudahkaj ja sámegiellaj, de lav mån sihkar sån sjaddá Per Oskar Kjølåsa árvvogis tjuovvoliddjen, javllá Keskitalo. Deaŧalaš kulturhistorjá / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget Ájnas kulturhiståvrrå / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget 02. Skábmamánnu 2012 Ájnas kulturhiståvrrå Sámediggi lea geassit 2012 fitnan geahččamin 330 vistti “ sámi visttiid identifiseren ja registreren ” prošeavtta oktavuođas. Samedigge le giesen 2012 gehtjadam 330 tsiekkadusájt prosjevtan ” gehtjadibme ja registrerim sáme tsiekkadusájs ”. Sámediggi álggahii 2011:s, ovttasráđiid Riikaantikvárain, sámi visttiid registrerenprošeavtta. Jagen 2011 Sámedigge álgadij, aktan Rijkaantikvárajn, registrerimprosjevtav sáme tsiekkadusájs. Bargu lea álggahuvvon oktanaga davvisámi guovllus, márkasámi guovllus ja máttasámi guovllus. Barggo álgaduváj sæmmi båttå nuorttasáme-, márkkosáme- ja oarjjesáme guovlon. Prošeavtta oktavuođas galget automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon ja veaháš ođđaset sámi visttit identifiserejuvvot, registrerejuvvot ja daid dilli galgá árvvoštallojuvvot. Prosjækta galggá gehtjadit, tjáledit ja dilev árvustallat automáhtalasj suodjalum ja ådåp sáme tsiekkadusájn. Geahčadeamit leat čađahuvvot Gaala, Árborde, Skániid, Deanu ja Mátta-Várjjaga gielddain. Tjuovvovasj suohkanijn gehtjadime tjadáduvvin: Grane, Hattfjelldal, Skádne, Dædno ja Oarjje-Varanger. Sámediggi háliida golmmajagáš prošeavtta bokte registrerehit sámi visttiid mat leat boarráset go 100 jagi go dat leat automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon olles Norggas. Dájn 3-jahkásasj prosjevta baktu ájggu sámedigge registrerit sáme tsiekkadusájt ma li vuorrasabbo gå 100 jage ja dan diehti automáhtalattjat suodjalum ålles Vuonan. S ámi kultur- ja máhttoguoddit Sáme kultuvrra ja diehtoguodde - Boares sámi viesuin leat ollu kvalitehtat main lea deaŧalaš atnit ávviris. - Dålusj sáme gådijn li moadda kvalitehta ma li ájnnasa várajválldet. Dat muitalit sámi kultuvrra ja identitehta birra, ja danne lea ge deaŧalaš registreret ja suodjalit sámi visttiid, dadjá prošeaktajođiheaddji Mia De Coninck. Da subtsasti histåvråv sáme kultuvra ja identitehta birra, ja dan diehti le ájnas registrerit ja bisodit sáme tsiekkadusájt, javllá prosjæktajådediddje Mia De Coninck. Dáin visttiin lea divrras kulturárbi, ja dat berrejit sihkkarastojuvvot sámi kultur- ja máhttoguoddin, dadjá De Coninck. Dá tsiekkadusá li ájnas kulturárbbe, ja bierriji nanniduvvat sáme kultuvrra ja diehtoguodden, javllá De Coninck. Sámedikki prošeaktajođiheaddji Mia De Coninck dadjá ahte sis lei buorre ovttasbargu viessoeaiggádiiguin geahčademiid oktavuođas geassit. Sámedikke prosjæktajådediddje Mia De Coninck javllá siján le læhkám buorre aktisasjbarggo goahteæjgádij giese gehtjadimijn. Mii leat gullan ollu miellagiddevaš muitalusaid visttiid birra. Lip gullam moadda mielagiddis subttsasijt tsiekkadusáj birra. Ja mii leat deaivvadan ollu eaiggádiiguin geat leat atnán ávvira dáin visttiin. Ja lip iejvvim moadda æjgádijt gudi li tsiekkadusájt bisodam. Viessoeaiggádiidda sáddejuvvo reive čađahuvvon geahčadeami birra 2012 juovlamánu áiggi. Goahteæjgáda sjaddi oadtjot girjev tjadádam gehtjadime birra javllamánon 2012. Das ávžžuhit maiddái sin ain atnit ávvira dáin visttiin, maid sáhttá buoremusat dahkat dábálaš geavaheami bokte ja go jeavddalaččat bearráigeahččá ja bajásdoallá daid. Dan baktu hasoduvvi joarkket bisodimev dájs tsiekkadusájs, mij buoremusát dagáduvvá dábálasj ano baktu aktan gehtjadimijn ja ájmonanedimijn duolla dálla. Jos lea dárbu divodit vistti, de ferte dan dahkat ovttasráđiid Sámedikkiin. Jus le dárbbo åbddimbargguj tsiekkadusán dát galggá dagáduvvat aktisasjbargujn Sámedikkijn. Fitnan geahččamin 330 vistti Gehtjadam 330 tsiekkadusájt Sámediggi lea lohkan 130 áitti, 70 viesu, 24 náveha, 8 eanakeallára ja 3 goađi. Sámedigge le dálátjij låhkåm 130 skiejá, 70 goade, 24 fievse, 8 ednamtjællára ja 3 gámá. Áittit leat geavahuvvon máŋggalágan ulbmiliidda ja leat huksejuvvon máŋgga láhkai. Skiejájn li læhkám duot dát adnoulmme ja moattelágásj konstruksjåvnå. Dat sáhtte leat geahppasat ja ilbmásat dahje lossagat ja lávgalasat. Máhtti liehket gæhppada ja ilmmega jali låssåda ja divtuga. Dat sáhtte leat biddjojuvvon stoalppuid dahje geađgebelkkuid ala. Da tjuodtju stålpaj nanna jali gierggehårij nanna. Viesuin ledje vel eanet variašuvnnat, 1, 1 ž dahje 2 gearddi, 2-lanjat, 4-lanjat, dimbbarpanelat dahje eai. Gådijs li ájn ienep variánta, 1, 1 ž jali 2 etásja, 2-lanjá, 4-lanjá, dimmbaris dagádum, panelaj jali ij. Buot dát visttit muitalit láhkáseaset sámi ássama guovlluin. Divna slája tsiekkadusá subtsasti ietjas láhkáj sáme adnoguovlo birra. Dieđut ja dokumeanttat mat leat čohkkehuvvon dáid visttiid birra galget biddjojuvvot Askeladdenii, mii lea Riikaantikvára kulturmuitodiehtovuđđui. Diedo ja tjállaga ma li tjoahkkidum dáj tsiekkadusáj birra galggi Askeladdenij biejaduvvat, Rijkaantikvára nasjonálalasj kulturmujto diehtobássaj. Das sáhttá ohcat ja neahttasiidu gávdno dáppe http://www.kulturminnesok.no /. Danna máhtá åhtsåt tjuovvovasj næhttabielen http://www.kulturminnesok.no / Ohcá eaiggádiid ja inform ánttaid Åhtsi æjgádijt ja diehtovaddijt Sámediggi áigu boahtte jagi dahkat geahčademiid Romssas ja máttasámi guovllus. Sámedigge ájggu gehtjadit Råmså ja oarjjelsáme guovlon boahtte jage. Eaiggádušat go don boarráset sámi vistti dahje lea máhttu sámi visttiid birra ja háliidat veahkehit, de váldde oktavuođain Sámedikkiin. Æjggu gus dån oabme sáme tsiekkadusáv jali le dujna bájkálasj diehto sáme tsiekkadusáj birra ja ájgo oassálasstet dájna, de máhtá Sámedikkijn guládallat. Sáhttát áinnas sáddet gova ja dieđuid visttiid birra, dadjá prošeaktajođiheaddji Mia De Coninck. Rádjala gåvåv ja diedov tsiekkadusáj birra, subtsas prosjæktajådediddje Mia De Coninck. Prošeaktajođiheaddji Mia De Coninck, tel. 78 47 40 23, mobil 90 79 98 19, e-poasta: mia.de.coninck@samediggi.no Prosjæktajådediddje Mia De Coninck, tel. 78 47 40 23, mobijlla 90 79 98 19, e-poassta: mia.de.coninck@samediggi.no Sámediggeráđđi doarju rahčamuša guolleresurssaid ovddas davvin / Mearraealáhusat / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget Sámediggeráde doarjju guolleluohkoj rahtjamusájt nuorttan / Marijna æládusá / Æládus / Sámedigge - Sametinget Sámediggeráđđi doarju rahčamuša guolleresurssaid ovddas davvin Sámediggeráde doarjju guolleluohkoj rahtjamusájt nuorttan Sámediggeráđđi doarju nu gohčoduvvon riddogičči ja gáibádusaid ahte gáddengeatnegasvuođat davvin galget árvvusadnojuvvot, nu mo Stuorradiggi álggos evttohii. Sámedigge-ráde doarjju nåv gåhtjos merragáddevuosteldimev ja gájbbádusájt jut suvddemvælggogisvuoda nuorttan vierttiji vieleduvvat, nåv gåktu Stuorradigge álgon mierredij. – Guolástusat ja guolástanvuoigatvuohta leat eallima eaktun ja vuođđun sihke ássamii ja ovdáneapmái hui ollu giliin ja čoahkkebáikkiin Davvi-Norggas, cealká sámediggeráđđi Silje Karine Muotka. - Guollima ja riektá guollit le iesj viessomsuodna ja dahká vuodudagáv goappátjagá årruhijda ja åvddånahttemij viehka moatten sajen Nuortta-Vuonan, javllá rádeájras Silje Karine Muotka. Son deattuha ahte vaikke vel leat ge leamaš čavga ja garra muddemat máŋggaid jagiid, de leat dat doaimmat maid guolli ja guolástusat vuolggahit, hui deaŧalaččat. Sån dættot juska vil moadda jage li gållåm tjavgga ja garra regulerimij, de li da dåjma majt guolle ja guolleæládus dahki guovddelis ja guodde tjårge. - Eahpitkeahttá sáhttá nannet ahte álbmogis, dan bokte go dat lea ássan Davvi-Norgga vuonain ja rittuin, leat vuoigatvuođat iežas lagašguovllu ja Barentsábi guoli geavaheapmái ja hálddašeapmái. – Juorrulahtek dåhkki tjuottjodit ulmutjijn li riekta bivdduj ja guolleháldadibmáj ietjasij lahkamerajn ja Barentsmeran årruhij baktu vuonajn ja merragátten Nuortta-Vuonan. Báikegottiid oktavuohta guolleresurssaide lei mearrideaddjin dan mieđáhussii maid Norga oaččui 1953:s go mii vuittiimet riidoáššis brihttalaš feastonuohttefatnasiiguin ja eiseválddiiguin, dadjá Muotka. Bájkálasj ulmutjij gasskavuohta guolleluohkojda lij mij mierredij gå Vuodna vuojtij rijddoássjev brihta trålárij ja oajválattjaj, javllá Muotka. Dán riiddu duogáš lei dat go guolástusservodagat ja Norga eai šat háliidan brihttalaš feastonuohttefatnasiid vuonaide. Dan rijdo duohkusin lij guollimsebrudagá ja Vuodna ittjij desti lágeda Stuorbritannia trålárijt guollimin vuonaj sinna. 1953 duopmu nannii dan ahte ássan, ja guolleresursageavaheapmi rittuin, duddjojit báikkálaš vieruiduvvannjuolggadusaid mat lea guovddážis Haag duopmostuolu mearrádusas. Duobbmo jages 1953 tjuottjot årruha, ja guolleluohkoj ávkkim merragáttev miehtáj, dahki bájkálasj dáhpenjuolgadusájt ma li guovddelisán Haaga duobbmoståvlå guodudagán. Sámediggi lea barggus guolástusáššiiguin ja Riddoguolástuslávdegotti meannudeamis ožžon čađahuvvot dakkár rievdadusaid ja lasáhusaid Mearraresursaláhkii, Oassálastinláhkii ja Finnmárkkuláhkii mat nannejit báikkálaš eaiggáduššama ja hálddašeami. Sámedigge le bargoj baktu guollimássjij ja Merragáddeguollimnammadusá giehtadallamij baktu oadtjum tjadádum rievddadusájt ja duottijt Merraluohkkolágan, Oassálasstelágan ja Finnmárkolágan ma stivrriji bájkálasj æjgátvuodav ja háldadimev. – Feastonuohttefatnasiid álgoálgosaš gáddengeatnegasvuođat gustojit ja galget čađahuvvot mearrádusa sisdoalu vuođu. – Trålárij ieme suvddemvælggogisvuohta le vilá fámon ja galggá dåmaduvvat mærrádusá sisano milta. Jus gáddegeatnegasvuođat eai čuvvojuvvo, de ferte eriid duoguštit ja addit riddofatnasiidda dainna geatnegasvuođain ahte dat galget gáddejuvvot báikkálaččat, deattuha Muotka. Jus suvddemvelgulasjvuohta ij anoduvá, de vierttiji oase ruoptus váldeduvvat ja juogeduvvat merragátte guollárvantsajda vælggogisvuodaj bájkálattjat suvddet, dættot Muotka. Háliidit gulahallat boazodoaluin / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget Gåhttju boatsujæládusáj ságastallamijda / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Háliidit gulahallat boazodoaluin Gåhttju boatsujæládusáj ságastallamijda Norgga-ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvdnabarggu oktavuođas bovde sámediggeráđđi dál guoskevaš ealáhusaktevrraid gulahallamii. Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime aktijvuodan gåhttju dal sámediggeráde guoskavasj æládusdåjmadiddjijt ságastallamijda. – Bohtosa soahpama oktavuođas leat ealáhusa oainnut ja rávvagat deaŧalaččat sámiid bealis, cealká ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma. – Æládusá vuojno ja oajvvadusá li ájnnasa jus galggap guorrasit båhtusa badjel massta lip avtamielalattja sáme bieles, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma. Norgga-ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvdna vuolláičállojuvvui 2009:s Norgga ja Ruoŧa gaskka, ja dál plánejit Norgga ja Ruoŧa ráđđehusat dohkkehit konvenšuvnna lagaš boahtteáiggis. Vuona-svieriga boatsojguohtomsåbadibme vuollájtjáleduváj 2009:n Vuona ja Svieriga gaskan ja vuona ja svieriga ráddidusá ájggu dal såbadimev vuollájtjállej lagámus ájge. - Dan oktavuođas galget Norgga ja Ruoŧa sámedikkit, Norgga boazosápmelaččaid riikasearvi ja Ruoŧa boazosápmelaččaid riikasearvi, bargat viidáseappot dainna áigumušain ahte soahpat konvenšuvnna. - Dan aktijvuodan galggi Vuona ja Svieriga Sámedikke, Vuona boatsojsámij rijkkasiebrre ja Svieriga sámij rijkkasiebrre joarkket såbadime badjel guorrasit. Jos dát proseassa ii buvtte čovdosa, de leat sihke Norgga ja Ruoŧa eiseválddit gergosat dohkkehit ja bidjat fápmui dan konvenšuvnna mii juo lea šiehtaduvvon, čilge ráđđelahttu Jåma. Jus dát barggo ij åvddåna de ájggu sihke vuona ja svieriga oajválattja vuollájtjállet ja jåhtuj biedjat dáv såbadimev man badjel juo li guorrasam, tjielggi rádeájras Jåma. Konvenšuvdnabargui lea áigemearrin biddjojuvvon jahki čakčamánu 2012 rájes. Konvensjåvnå bargon le ájggemierre jage duogen 2012 ragátmáno rájes. - Norgga beale Sámedikkis lea ovddasvástádus jođihit proseassa ja sávvá danne beassat gulahallat guoskevaš orohagaiguin vai bargui sihkkarastojuvvošii buoremus vejolaš proseassa. - Vuona Sámedikke duogen le dal åvdåsvásstádus prosessav jådedit ja danen sihtap guládallat guoskavasj tjæroj váj barggo buoragit jåhtå åvddån. Mii bivdit guoskevaš oasálaččaid orohagain váldit oktavuođa minguin jos háliidit gulahallat Sámedikkiin ášši birra, cealká ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma. Gåhttjop guoskavasj tjærojt mijájn aktijvuodav válldet jus sihtá Sámedikkijn guládallat, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma. Mii bivdit dieđihit midjiide maŋimuštá 15. 11.2012 jos lea háliidehket gulahallat minguin. Dan diehti gå sihtá barggo galggá åvddån jåhtet de sihtá tjærojs gullat åvddål 15. 11.2012. Dieđuid ášši birra addá seniorráđđeaddi Ingeborg Larssen, tel 78 47 40 00 dahje på e-poasta:: ingeborg.larssen@samediggi.no. Máhtá riŋŋgut Seniorrádevaddáj Ingeborg Larssenij, tlf 78 47 40 00 jali e-påstav tjállet: ingeborg.larssen@samediggi.no. Gulahallanolmmoš: Aktijvuohta: Doarjja álgoveahkkekurssa doallamii boazodoalu / Dearvvašvuohta / Dearvvašvuohta ja sosiála / Sámediggi - Sametinget Doarjju vuostasjviehkkekursav ællobargguj / Varresvuohta / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget Doarjja álgoveahkkekurssa doallamii boazodoalu Doarjju vuostasjviehkkekursav ællobargguj Sámediggi juolluda 60 000 ru Helgelándda sámiid searvái álgoveahkkekurssa čađaheapmái boazodolliide ja earáide geat vánddardit ja barget duoddaris. Sámedigge juollot 60 tuvsán kråvnå Helgeland Sámiid Searvij tjadádittjat vuostasjviehkkekursav ællobarggijda ja iehtjádijda gudi maneldi ja barggi váren. Go eambbogat ožžot oahpu álgoveahkis ja HLR:s, de gáddjojuvvojit eambbogat, dadjá sámediggeráđi lahttuHenrik Olsen. – Ienebujda åhpadit vuostasjviehkev ja HLR:av, de ienebu gájoduvvi, javllá Sámediggeráde ájras Henrik Olsen. Helgelándda sámiid searvi čállá ohcamis ahte boazodoalus leat leamaš máŋga lihkohisvuođa maŋimuš jagiin. Helgeland Sámiid Searvi tjállá åhtsåmusán læhkám li moadda sårme ællobargon maŋemus jagijt. Buohkat geat vánddardit ja barget duoddaris duođai dárbbašit álgoveahkkeoahpu. Stuorra dárbbo le åhpadimes vuostasjviehkkesuorgen gajkajda gudi maneldi ja barggi várijn. Helgelándda sámiid searvi háliida ovttasráđiid Akut og Katastrofmedicinsk nammasaš guovddážiin Norrlándda universitehtabuohcciviesus Ubmis, ja Norgga áibmoambulánssain čađahit álgoveahkkekurssa boazodolliid ja birastahtti fierpmádaga várás. Helgeland Sámiid Searvi sihtá aktisasjbargov Akut och Katastrofmedicinsk Centrum:ijn Norrlands universitetssjukhus:ajn Ubbmemin ja Norsk luftambulanse:jn tjadádittjat vuostasjviehkkekursav ællobarggijda ja birástahtte værmádahkaj. Sámediggeráđi lahttu Henrik Olsen dadjá ahte prošeakta lea deaŧalaš doaibmabidju boazodolliid bargobirrasa ja sihkarvuođa buorideamis, ja danne doarjut prošeavtta 60 000 ruvnnuin, dadjá Olsen. Sámedikke radeájras Henrik Olsen javlla prosjækta le ájnas doajmma buoredittjat barggobirrasijt ja sihkarvuodav ællobarggijda, ja dan diehti doarjjop prosjevtav 60 tuvsán kråvnåjn, javllá Olsen. Doaibmabiju dorjot maiddái Norlándda fylkkasuohkan ja Gjensidige nammasaš vuođđudus. Doajmma doarjoduvvá aj Nordlánda fylkkasuohkanis ja Gjensidige vuododusás. Eanet dieđuid addá: Ienep diedo: Sámediggeráđi lahttu Henrik Olsen, 907 75 219 Sámedikke rádeájras Henrik Olsen, 907 75 219 Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvdna / Boazodoallu / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadibme / Boatsojæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvdna Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadibme Norgga ja Ruoŧa gaskasaš konvenšuvnnas rádjerasttideaddji boazodoalu birra leat mearrádusat das mot boazoguohtun badjel riikkaráji galgá dáhpáhuvvat. Såbadibme Vuona ja Svieriga gaskan mij gullu rádjárasstidim ællosujttuj, vuoset mierredimev gåktu ælloguohtom rájá badjel galggá doajmmat. Rádjerasttideaddji boazodoalus leat árbevierut mannet ruovttoluotta áiggis ovdalgo riikkarájit gaskal Norgga ja Ruoŧa mearriduvvojedje. Rádjárasstidibme ællosujton la dålusj árbbedáhpe åvddåla Vuona ja Svieriga rijkarádjá gieseduváj. 1751-mannosaš lappekodisilla lea vuosttaš šiehtadus mii gieđahallá sápmelaččaid vuoigatvuođa doaimmahit boazodoalu rastá rájiid. Lappekodisilla 1751 rájes lij vuostasj såbadibme sámij rievtesvuodaj birra mij gullu boatsojæládussaj rájáj rastá. Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnna vuolláičálle Norga ja Ruoŧŧa vuosttaš geardde jagis 2005, muhto garra duhtameahttunvuođa geažil sápmelaččaid bealis, ii leat konvenšuvdna nannejuvvon. Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime vuollájtjáleduváj vuostasj bále Svierigis ja Vuonas jagen 2005, valla vuosstemiella ællosámijs ij la konvensjåvnnå tjårggiduvvam. Norgga ja Ruoŧa bealde sámedikkit leat ovttas Ruoŧa Sápmelaččaid Riikkaservviin ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkaservviin ožžon bargun Norgga ja Ruoŧa ráđđehusain bargat viidáseappot Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnnain. Vuona ja Svieriga Sámedigge aktan Svieriga Sámij Rijkasiebrre ja Vuona Ællosámij Rijkasiebrre, li gåhtjoduvvam Vuona ja Svieriga rádediddjes joarkket bargujn Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadimijn. Áigumuššan lea oččodit dakkár konvenšuvnna mii fuolaha buot áššebeliid vuoigatvuođaid ja beroštusaid buriin vugiin. Ulmme l oadtjot såbadimev mij gåtset gájkaj rievtesvuodajt ja divna berustimijt buorre vuoge milta. Norgga bealde Sámediggi lea ožžon ovddasvástádusa das ahte jođihit proseassa ja háliida danne gulahallat guoskevaš orohagaiguin sihkkarastin dihtii buoremus proseassa barggus. Vuona Sámedigge l oadtjum åvdåsvásstádusáv jådedit prosessav ja dan diehti sihtap guládallat guoskavasj ællosujttotjieldij váj sihkarastátjit buoremus ássjegiehtadallamav. Mii bivdit guoskevaš orohagaid váldit oktavuođa minguin jus háliidit gulahallama Sámedikkiin dán áššis. Guoskavasj ællosujttotjielde gåhtjoduvvi aktijvuodav mijájn válldet jus vuojnni dárbov Sámedikkijn guládallat dájna ássjijn. Bargu ođđa konvenšuvnnain lea ožžon ovtta jagi áigemeari čakčamánu 2012 rájes. Ájggemierre ådå såbådimijn barggat le jagev ragátmáno rájes 2012. Skábmamánu 16. b. 2012 dii 10-15 doallá Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnna bargojoavku čoahkkima. Čoahkkin dollojuvvo Rica Hotel Victoria nammasaš hoteallas Oslos. Tjåhkanibme Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime barggojuohkusin la biejaduvvam basádismánnuj 16. bve 2012, kl 10-15. Tjåhkanibme ásaduvvá Rica Victoria Hotellan Oslon. Dehaláš dokumeanttat Ájnas dokumenta Norgga-ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvdnabarggu oktavuođas bovde sámediggeráđđi dál guoskevaš ealáhusaktevrraid gulahallamii. Dánna gávna tjállagijt ja tjåhkanimgirjijt mij guosská Vuona ja Svieriga ælloguohtomkonvensjåvnå bargguj. – Bohtosa soahpama oktavuođas leat ealáhusa oainnut ja rávvagat deaŧalaččat sámiid bealis, cealká ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma. Guláskuddamjavllamusájt gávna “ Ájnas dokumenta ” vuolen tjoahkkebielen vuolemusán. Ovdáneapmi barggus Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnnain Gåhttju boatsujæládusáj ságastallamijda Norgga ja Ruoŧa bealde Sámedikkit leat ovttas Ruoŧta Sámiid Riikkaservviin ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkaservviin ožžon bargun Nogga ja Ruođa ráđđehusain bargat viidáseappot Norgga-Ruoŧa boazodoallokonvenšuvnnain. Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime aktijvuodan gåhttju dal sámediggeráde guoskavasj æládusdåjmadiddjijt ságastallamijda. Ulbmilin lea oažžut dakkár konvenšuvnna mii fuolaha buot áššbeliid vuoigatvuođaid ja beroštusaid buori láhkai. – Æládusá vuojno ja oajvvadusá li ájnnasa jus galggap guorrasit båhtusa badjel massta lip avtamielalattja sáme bieles, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma. Evttohuvvon dokumeanttat Oajvvadim dokumenta Gáibádus listtuide / Bellodagat / Válgábargit / Kampanjeside / Válga ja jienastuslohku / Sámediggi - Sametinget Rávkalvis listajda / Belludagá / Válggabarggoguojme / Kampanjeside / Válgga ja jienastuslåhkuj / Sámedigge - Sametinget Gáibádus listtuide Rávkalvis listajda Sámediggeválgii searvamii gáibiduvvo ahte lea juogo registrerejuvvon sámepolitihkalaš organisašuvdnan, dahje sáhttá bidjat listta válgabiirres maid leat vuolláičállán olbmot geat leat Sámedikki jienastuslogus. Vaj galga máhttet válljiduvvat sámediggáj de rávkaduvvá ienni tjáledahttem sámepolitihkalasj organisasjåvnnån, jali vaj listav dagá válggaguovlon gånnå lisstaoajvvadus vuollájtjáleduvvá ulmutjijs gudi Sámedikke jienastuslåhkuj li tjáleduvvam. Sámepolitihkalaš organisašuvdna Sámepolitihkalasj organisasjåvnnå Ođđa sámepolitihkalaš organisašuvnna registreremii gáibiduvvojit unnimusat 200 vuolláičállosa olbmuin geat leat Sámedikki jienastuslogus (gč. § 20 d sámediggeválgga láhkaásahusas). Jus galga tjáleduvvat sámepolitihkalasj organisasjåvnnån rávkaduvvá binnemusá 200 vuollájtjállema ulmutjijs gudi Sámedikke jienastuslåhkuj li tjáleduvvam (§ 20 d milta njuolgadustjállagin válggaj sámediggáj). Daid ferte bidjat ohcamis mielddusin dalle go bivdá sámepolitihkalaš organisašuvnna registrerejuvvot. Dá galggi tjuovvot åhtsåmusáv gå ájgo tjáleduvvat sámepolitihkalasj organisasjåvnnån. Jos organisašuvdna lea juo registrerejuvvon sámepolitihkalaš organisašuvdnan Sámedikki registaris, de galgá organisašuvdna maŋimusat ođđajagemánu 2. b. 2013 sáddet ođasmahttojuvvon dieđuid dan birra geat dat leat mielde organisašuvnna doaimmaheaddji orgánas. Jus organisasjåvnnå juo le tjáleduvvam sámepolitihkalasj organisasjåvnnån Sámedikke regisstarin, galggá organisasjåvnnå rádjat ådåsmuvvam diedov gudi tjåhkkåhi organisasjåvnå doajmme orgánan åvddål ådåjakmáno 2. Biejve 2013. Jos organisašuvdna lea ožžon unnimusat 60 jienastaga válgabiirres dahje unnimusat 200 jienastaga olles riikkas, de lea doarvái jos listaevttohusa leat vuolláičállán unnimusat guovttis organisašuvnna báikkálaš ossodaga stivralahtuin. Jus organisasjåvnnå oattjoj oassálasstemav binnemusát 60 jienaj válggaguovlon jali binnemusát 200 jienajt ålles rijkan, de le nuoges jus lisstaoajvvadus vuollájtjáleduvvá binnemusát guokta stivrraájrrasijs organisasjåvnå bájkálasj åssudagás. Seammá guoská organisašuvnnaide mat leat registrerejuvvon Sámedikkis maŋŋá ovddit sámediggeválgga (gč. § 28 d). Sæmmi guosská organisasjåvnåjt ma li tjáleduvvam Sámediggáj åvdep sámedikkeválga maŋŋela (§ 28 d milta). Eaŋkillistta bidjan válgabiirres Tjáledit ájnegislistav válggaguovlon Jos organisašuvdna ii leat registrerejuvvon sámepolitihkalaš organisašuvdnan, de lea liikká vejolaš searvat sámediggeválgii jos bidjá listta man leat vuolláičállán unnimusat 30 olbmo geat leat Sámedikki jienastuslogus válgabiires. Jus organisasjåvnnå ij le tjáleduvvam sámepolitihkalasj organisasjåvnnån máhttá huoman diededit sámedikkeválggaj jus tjáleda listajn mij le vuollájtjáledum binnemusát 30 ulmutjij gudi li tjáleduvvam Sámedikke jienastuslågon dan válggaguovlon. Movt geavahusas bidjat listaevttohusa ? Gåktu listav oajvvadit ? Dasa lassin mii lea namahuvvon bajábealde galgá listaevttohusas: Duodden dasi mij le nammadum badjela viertti lisstaoajvvadus: Ž leat bajilčálan bellodaga / organisašuvnna namma nammadit guoskavasj belludagáv / organisasjåvnåv bajelttjállagin Ž namahuvvot ahte lista guoská sámediggeválgii nammadit dát guosská sámedikkeválgav Ž evttohasat sáhttet leat dušše ovtta sámediggeválgalisttas kandidáhta máhtti dåssju tjuodtjot avtan listan sámedikkeválggaj Ž evttohasain galgá leat ovdanamma, goargu ja riegádanjahki, vejolaččat maiddái virgi ja ássansadji kandidáhta galggi tjáleduvvat åvddånamájn, maŋepnamájn ja riegádimjagijn, ja soajttá aj virgijn ja årromsajijn Ž oktasaš listtain sáhttá maiddái bidjat dieđuid evttohasa gullevašvuođas aktisasjlistajn máhtti aj liehket diedo gåsi kandidáhtta gullu Ž leat unnimusat 40 proseantta ovddastus goappašiin sohkabeliin liehket binnemusát 40 prosenta åvdåstibme juohkka sjierves Ž luohttámušolbmo ja várreovddasteaddji namma sin gaskkas geat leat čállán vuollái listaevttohusa liehket namma luohtádusulmutjijn ja sadjásasjåvdåstiddjijn dajs gudi li lisstaoajvvadusáv vuollájtjállám Ž diehtu das geat doibmet luohttámušlávdegoddin nammadit guhti doajmmá luohtádusulmutjin Ž galget leat unnimusat ovcci evttohasa nama válgabiirres. tjáledum namáj binnemusát aktse válljidahtte kandidáhtaj guovlon. Válgabiirret main leat gaskal guokte ja njeallje mandáhta, galget bidjat ovcci evttohasa nama listaevttohussii. Guovlo gånnå li gaskan guokta jali niellja mandáhta galggi tjáledahttet avtse kandidáhtajt lisstaoajvvadussaj. Jos válgabiirres leat vihtta dahje eanet mandáhtat, de sáhttá evttohasaid lohku ollásit leat guovttegeardán. Jus guovlon li 5 jali ienep mandáhta máhttá tjoahkke kandidáhtalåhko liehket guovtegerdak Jagi 2013 listaevttohusat - man ollu evttohasat listtas Lisstaoajvvadusá válggaj 2013 – kandidáhtaj låhko listan Válgabiire 1 Nuortaguovllu válgabiire: 9 - 12 evttohasa (válgabiirres leat 6 mandáhta) Válggaguovllo1 Lulleguovllo válggaguovllo: 9 - 12 kandidáhta (válggaguovlon li 6 mandáhta) Válgabiire 2 Ávjovári válgabiire: 9 - 18 evttohasa (válgabiirres leat 8 mandáhta) Válggaguovllo 2 Ávjovári válggaguovllo: 9 - 16 kandidáhta (válggaguovlon li 8 mandáhta) Válgabiire 3 Davveguovllu válgabiire: 9 - 12 evttohasa (válgabiirres leat 5 mandáhta) Válggaguovllo 3 Nuorttaguovllo válggaguovllo: 9 - 10 kandidáhta (válggaguovlon li 5 mandáhta) Válgabiire 4 Gáiseguovllu válgabiire: 9 - 12 evttohasa (válgabiirres leat 6 mandáhta) Válggaguovllo 4 Gáisi válggaguovllo: 9 - 12 kandidáhta (válggaguovlon li 6 mandáhta) Válgabiire 5 Viesttarmeara válgabiire: 9 - 10 evttohasa (válgabiirres leat 4 mandáhta) Válggaguovllo 5 Viestarmera válggaguovllo: 9 kandidáhta (válggaguovlon li 4 mandáhta) Válgabiire 6 Åarjel-Saepmie veeljemegievlie: 9 evttohasa (válgabiirres leat 4 mandáhta) Válggaguovllo 6 Oarjjelsáme válggaguovllo: 9 kandidáhta (válggaguovlon li 4 mandáhta) Válgabiire 7 Lulli-Norgga válgabiire: 9 evttohasa (válgabiirres leat 6 mandáhta) Válggaguovllo 7 Oarjje-vuodna válggaguovllo: 9 - 12 kandidáhta (válggaguovlon li 6 mandáhta) Áigemearri buktit listaevttohusa lea cuoŋománu 2. b. válgajagi 2013. Ájggemierre listav oajvvadit le vuoratjismáno 2 biejve válggajagen 2013. Diet áigemearri lea joavdanáigi. Dát le duossto ájggemierre. Listaevttohus lohkkojuvvo leat buktojuvvon dalle go dat lea joavdan Sámediggái. Lisstaoajvvadus le tjáleduvvam gå le jåvsådum Sámediggáj. Sámi goavddis sáhtá máhcahuvvot / Dáidda – ja kulturbargu / Kultureallin / Sámediggi - Sametinget Sáme goabdes máhttá máhtsaduvvat / Dájdda- ja kulturdåjmadibme / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget Sámi goavddis sáhtá máhcahuvvot Sáme goabdes máhttá máhtsaduvvat Dovddus Binttá goavddis lea okta dain historjjálaš kulturdávviriin mii sáhttá máhcahuvvot sámi museaide Bååstede-prošeavtta oktavuođas. Dåbdos Bindala goabdes la akta moattes histåvrålasj kultuvrragávnijs ma galggi máhtsaduvvat sáme dávvervuorkájda Bååstede-prosjevta baktu. Máŋga čuohte jagi leat dutkit ja miššonearat čohkken sámi kulturdávviriid. Moadda tjuohte jage li guoradalle ja misjonera tjoahkkim sáme kultuvrragávnijt. Binttá goavddis lea okta dain buoremusat vurkejuvvon goavdásiin mat leat ain áimmuin. Bindala goabdes la akta buoremusát bisoduvvam goabddáj ma li vil ájmon. - Das ahte oažžut ruovttoluotta goavdása sámi opmodahkan lea hui stuorra govastalaš árvu. - Oadtjot ruoptus goabddáv la symbåvlålattjat oalle ájnas. Goavdásat leat leamaš deaŧalaččat árbevirolaš sámi oskkus das ahte viežžat dieđuid boahtteáiggi birra, dadje sámediggeráđđi Henrik Olsen. Goabddá li læhkám gassko árbbedábálasj sáme jáhkon nåv gå viettjatjit diedojt boahtteájges, javllá Sámediggeráde ájras Henrik Olsen. Dál leat vel dušše moadde goavdása áimmuin, ii oktage sámiaiggátvuođas, ja danne mii leat ilus go goavddis máhcahuvvo, dadjá Olsen. Dåssju nágin gallegis goabddá li vil, ij la aktak sámij æjgon, ja dan diehti lip ávon gå goabdes máhtsaduvvá, javllá Olsen. Loga eanet goavdása birra dás: https://no.wikipedia.org/wiki/Bindalstromma Lågå ienebuv goabddás: https://no.wikipedia.org/wiki/Bindalstromma Váldit historjjá ruovttoluotta Válldet ruoptus histåvråv Jagis 2012 vuolláičálii Sámediggi šiehtadusa Norgga álbmotmuseain ja kulturhistorjjálaš museain das ahte oažžut máhcahuvvot badjel 2000 historjjálaš dávvira sámi museaide. Jagen 2012 lij gå Sámedigge vuollájtjálij sjiehtadusáv Norsk Folkemuseumijn ja Kulturhistorisk museumijn máhtsadittjat badjel 2000 histåvrålasj gávne sáme dávvervuorkájda. Váilevaš ruhtadeapmi Biednigahttem vádnun Sámediggi lea máŋggaid jagiid bivdán Norgga eiseválddiid ruhtadit máhcaheami. Sámedigge le moadda jage vájnnodam vuona oajválattjajt máhtsadimev biednigahttet. Sámi museain eai leat dál ekonomalaš resurssat, teknihkalaš konserváhtorgelbbolašvuohta ja lanjat gosa vurket dáid dávviriid. Sáme dávvervuorkájn ælla uddni ekonomalasj luohko, teknihkalasj bisodimmáhttudagá ja lanjá gávnijt duostotjit. - Mii galgat ieža sáhttit hálddašit iežamet kulturárbbi. - Mij galggap ietja háldadit ietjama kultuvrraárbev. Dat riekti mis lea álgoálbmogin. Dat la rievtesvuohta mijá iemeálmmugin. Danne fertejit eiseválddit juolludit doarvái ekonomalaš resurssaid sámi kulturárbbi máhcaheapmái Norgga álbmotmuseas ja kulturhistorjjálaš museas (UiO), dadjá sámediggeráđđi Henrik Olsen. Dan diehti vierttiji oajválattja juollodit nuoges ekonomalasj luohkojt sáme kultuvrraárbev Norsk Folkemuseumis ja kultuvrrahiståvrålasj dávvervuorkás (UiO), javlla Sámediggeráde ájras Henrik Olsen. Dievasčoahkkin meannuda ášši duorastaga čakčamánu 24. d. maŋŋá dii. 15.00. Ållestjåhkanibme giehtadallá ássjev duorastagá 24. biejve ragátmánon kl.. 15.00 maŋŋela. Dá leat áššebáhpárat: http://innsyn.e-kommune.no/innsyn_sametinget_norsk/wfinnsyn.ashx ? Tjáledum la artihkal: ” Bindalstromma ” Signy Norendal, tjállagin Museumsnytt 1/2015 Arkitektonalaš bealli / Sámediggevisti / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget Arkitektonalasj moallánahka / Sámediggeviesso / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Arkitektonalaš bealli Arkitektonalasj moallánahka Dat stuorra duoddarat eatnamiid ráddjema haga ledje vuolggasadjin geavahit eatnama fáddán. Vijdes duoddara gárttjádisáj dagá lij vuodon válldet gárdev tiebmán. Skoađas dahje seaidni ráddje ja suodjala buot doaimmaid visttis, seainnit birastahttet ja čohkkejit olbmuid. Sassne jali siejnne ráddji ja suoddji divna dåjmajt vieson, siejne gárddu ja ulmutjijt tjoahkkiji. Go áibmu lea galmmas dan jiekŋagalbma čuovggas, de galget olbmot dovdat lieggasa ja suoji vistti siste. Madin ilmme doarges tjoasskemis galmma tjuovgan, galggi ulmutja dåbddåt lieggasav ja suodjalimev sinna. Olles visti galgá addit signálaid sisgovas mii čielgasit lea ráddjejuvvon dan gievrras luonddus, buollašis, muohttagis. Ålles viesso galggá vuosedit sisbielev mij le tjielggasit ráddjidum garra luondos, tjoasskemis ja muohttagis. Matemáhtalaš geometriija lea ovttačilggolaš ja addá vistái dan árvvu ja goargaivuođa maid dat ánssáša. Matematihkalasj geometrija le tjielgas ja vaddá viessuj ánssidum værddogisvuodav ja stuorravuodav. Dat álu olgoseaidni, biras, loktana njuolga dakŋasiin, ja dat rabas seaidneskoađas buktá assosiašuvnnaid olbmo náhkkái, dahje liidnái mii biddjojuvvo birra. Vinjogis ålggosiejnne, gárdde, badján njuolgga dagŋasis, spálkodum gåbtjås ájádusájt tjadná sassnáj, jali loavddagij mij biejaduvvá birra. Čielga gearddádat olgo- ja sisseinniid gaskka lea geahččaluvvon nanosmahttot dainna ahte vistái galgá mannat njuolga, ja olgo- ja sisgova gaskasaš erohus lea seamma ovttačilggolaš go lávus. Dav tjielgas rájáv ålgusjbiele ja sisbiele gaskan li gæhttjalam nannit gå tjáŋa njuolgga goahtáj, sieradus ålgusjbieles sisbælláj le sæmmi tjielgas dagu låvdagoaden. Siskkabealde rahpasa sisgovva, ja latnja orru seamma čielggas ja ovttačilggolaš go lávus. Gå sisi boadá de interiørra vuojnnusij boahtá, ja ælvá vuobmanav sæmmi láhkáj ja sæmmi tjielggasit dagu ælvá vuobmanav låvdagoaden. Dievasčoahkkinlatnja, bibliotehka, guhkes feaskkir, čoahkkinlanjat bohtet oidnosii, maiddái oasit olgogovas ráddjejuvvon olgoareálas orrot dego leat sisgova oassin. Dievastjåhkanimladnja, girjjevuorkká, vájaldimhálla, tjåhkanimlanjájt vuojná, ja aj oasse ålgusjbieles dåbddu oassen interiøras. Guhkes feaskárin Guhkes feaskárin čadnojuvvojit sierralágan doaimmat oktii, seammás go dat lea vistti deataleamos latnja. Vájaldimhálla tjadná dajt iesjgeŋgalágásj dåjmajt akti, sæmmi båttå gå vájaldimhálla le goade ájnnasamos ladnja. Das oaidná buot eará doaimmaid, buot eará olbmuid ja lea oktavuohta lundui. Dássta vuojná divna dåjmajt, juohkka ietjá ulmutjav ja luondujn aktijvuodav oattjo. Dán lanjas sáhttá eahpeformalalaččat ságastallat deatalaš áššiid birra, geometriija geažil sáhttá nuppe geahčen orrut dego dat livččii váccáhat, muhto go eanet lahkona dievasčoahkkinlanja, de govdu guhkes feaskkir masa čáhket eanet olbmot. Da iehpeformálalasj, valla ájnas ságastallama máhtti dán lanján tjadáduvvat, mij geometrija diehti dádjaduvvá vájaldimoassen avta gietjen, valla gå boadá lagábut dievastjåhkanimlanjá de gåbddu, ja váttsáldahka sjaddá rabás ja tjáppa ladnjan sajijn stuoráp tjoahkkijda ulmutjijs. Nuppi gearddis lea rabas galleriija gos sáhttá oaidnit rabas ráddjejuvvon olgoareála, duoddariid, bibliotehka ja dievasčoahkkinlanja. Vájaldimhálla buohta le rabás gallerija nuppát etásjan, dássta le guovladahka rabás ladnjaj ålggon, duoddarijda, girjjevuorkkáj ja dievastjåhkanimladnjaj. Sámedikkis lávejit leat dievasčoahkkimat njeljii jagis, dalle čoahkkanit buot guovlluid áirasat ja sis leat sierramállet ivdnás gávttit. Sámedikken li dálla dievastjåhkanime niellji jahkáj, dájn vahkujn tjåhkani ájrrasa divna guovlojs ja li gárvvunam iesjgeŋgalágásj sierra bájnos gáptijdisá. Jorbamállet feaskkir ja rabas sisgovat leat dego rabas lávdi, buohkat oidnet guđet guimmiideaset ja sii - duppalin oidnet - movt ivdnás olbmot rievdadit vistti ivdnás ja ealli lávdin, maid kontrastan leat viiddis duoddarat olggobealde. Dat gievledis vájaldimhálla ja da rabás interiøra li dagu rabás siedna, divna vuojnni nubbe nuppev ja da – guovte láhkáj – bájnos ulmutja rievddadi goadev moattebájnuk ja viesso siednaj vuosstebiellen vijdes duobddágijda ålgusjbielen. Dáidda Feaskára seinniide lea dáiddár Kristin Ytreberg bidjan vuogas sámegiel sátnevádjasiid datneárppuin ja spihkkáriiguin. Skierroj nanna vájaldimhállan le dájddár Kristin Ytreberg sierra ja tjáppa láhkáj biedjam sáme báhkovádjasijt danijn ja metálla-návlij. Dát leat ráfálaš govat beahcepanelas, mat rievddadit beaiwáža mielde, ja čuvget máŋggaláhkái seinne vuostá. Dá tjuodtju dagu bajedum gåvå biehtsepanela vuossti, ja målssu vuogev gå biejvve vájalt dan gievllelasj goade birra, ja tjuovgga moatteláhkáj siejnev dæjvvá. Dás oažžut bagadussániid, mat leat deatalaččat sámi kultuvrras, ovdal go joavdat dievasčoahkkinlatnjii, ja main čielgasit boahtá ovdan oaivil. Mujteduvvá vijsesvuodabágojt, ma li ájnnasa sáme kultuvran, åvddål tjágŋá dievastjåhkanimladnjaj ja mássjelit ja tjielggasit ietjas vuojnov åvdet. ` Dievasčoahkkinlatnja lea váldovisttis gitta šaldin mii lea siste. Dievastjåhkanimladnja le sierra vuobman tjanádum aktij oajvvegådijn loavdedum råvijn. Sámedikki bassi latnja, dievasčoahkkinlantja mii lea nugo dat galgá ge leat, ráddjejuvvon eret riejas - maiddái visuálalaš. Sámedikke ájlis ladnja, dievastjåhkanimladnja, åvdeduvvá dan oalle ladnjan gåk galggá, dåbedum gájkka ietjá jutsás – aj visualalattjat. Lanjas eai leat oppanassiige glásat mas sáhtášii geahččat luonddu, leat dušše alla glásat mat addet čuovgga latnjii, ja boktet dovdduid, leaš dal gaskaija beaivváš dahje bihkkaseavdnjat ja guovssahasat livardit. Ladnja le ållu vinndegij dagi man tjadá máhtá luodov vuojnnet, vinndek badjen buktá galla dav sierra tjuovgav ladnjaj, ja vájkkut ilmev, vájku le biejvve idjaguovddela jali gåmo sjævnnjat guovsagisájn libudime badjen. Smávva lohkančuovggat juohke áirasa beavddis čájehit lagašvuođa dan stuorra lanjas. Smáv låhkåmlámpo juohkka ájrrasa bievden ráddjij dajt smávva priváhta vuobmanijt dan vuobmalis lanján. Ieš latnja lea vuolil jorbbas ja bajil čohkat, ja lea čiekŋalit nájastuvvon. Tsiekkadus iesj le vinjok tjubuk mij ienebuv sieradahttá nálajt mij hábbmit sajev ja jalgudagáv gånnå tjuovgga sisi bæssá. Dáiddár Hilde Schanke Pedersen lea čiŋahan stuorra betoŋgapláhta stuorra abstrákta govain mas emalja ja golleivdni leat biddjon stuorra siŋkapláhtaide. Dájddár Hilde Schanke Pedersen le hiervvidum dav stuorra betoaŋŋaskierrov alvos abstrákta gåvåjn gånnå emálja ja bládegålle li stuorra sinkpláhttaj biejadum. Govva assosiere čielgasit sámi kultuvrii, ja vaikko dat lea ge stuoris, de dat ii leat menddo dramáhtalaš dan lanjas, muhto baicce čájeha geainnu lanjas ja buktá ain stuorát magihkalaš dimenšuvnna. Gåvvå tjielggasit mielav tjadná sáme kultuvrraj, ja juska le fábmogis, de ij le ilá tjierggat lanján, valla farra vaddá ladnjaj hámev ja ájn ienep oavdos vuogev. Bibliotehka Bibliotehkas lea oktavuohta olgolatnjii stuorra glássaráiggiid čađa máttás guvlui, bajábealde galleriijas leat dievva girjehildut main leat ollu girjjit. Girjjevuorkká le låptå lágásj ja tjanáduvvá ålggoladnjaj stuorra glássarahpamij oarjás, gallerijan badjen gávnnuji moadda girjjehilldo girjijs dievva. Go boahtit sisa vistái, de oaidnit dán hirbmat stuorra lanja, girjjit dievva, ja dievasčoahkkinlatnja oidno fas stuorra glássaráiggiid čađa. Gå goahtáj tjáŋa de dát sieldes ladnja rabáduvvá, girje lanjáv dievddi, madi dievastjåhkanimlanjáv vuojná stuorra glássarahpama tjadá. Lohkansajit miehtá seinniid giktalit lohkkiid boahtit. Låhkåmsaje vinndegij milta bivddi låhkåmij dagu rabás muŋŋkasælla. Čalmmit besset vuoiŋŋastit dan ráfálaš luonddus, ja lohkansajit leat biddjojuvvon rytmálaččat galleriijas. Tjalmme bæssá vuojŋadit dan sjávos luondon, madi dahpadum muŋŋkacella låhkåmij li biejadum hiebalgis láhkáj gallerijan. Giella / Sámediggi - Sametinget Giella / Sámedigge - Sametinget Oza doarjaga Åtså biednikdårjav Giella lea dehálaš bealli kultuvrii ja identitehtii. Giella le ájnas kultuvrraguodde ja identitehtavuosediddje. Lea vuođđudeaddji olmmošvuoigatvuohta ahte beassá iežas giela hupmat, ja álgoálbmogiin lea sápmelaččain dasa lassin vel riekti suddjet gielaset. Mahttelisvuoda ietjas gielav hållat la vuodulasj almasjrievtesvuohta, ja sámijn álggoálmmugin li duodden vijdedum riektá gielasa suoddjit. Ovdal lea dát prinsihppa dulbmojuvvon dáruiduhttinpolitihka bakte. Åvdebut la dát dåjmalattjat vuostelduvvam dárojduhttempolitihka baktu. Ovddasvástideaddji politihkkár Sámedikken la ulmme sámegielajt nannit vaj sjaddá luondulasj oassen vuona almulasjvuodas. aili.keskitalo@samediggi.no Politihkalasj åvdåsvásstediddje Faktadieđut sámi gielaid birra Diedo sámegielaj birra Sámegielaid hálddašanguovlu Sáme giellaháldadimguovllo Sámegiel báikenamat Sáme bájkkenamá Sámás muinna Sámásta mujna Sámi Giellagáldu Sámedigge barggá Ovttasbargat suohkanlaš eiseválddiiguin ja sin neavvuma bakte viiddidit sámegiela hálddašanguovllu Vaj sáme giellaháldadimguovlo vijdeduvvi bagádallamij ja aktisasjbargo baktu suohkana oajválattjaj Ahte ásahuvvojit eanet giellalávddit, dakko bakte ahte ásahuvvojit eanet sámi giellaguovddážat seammás go doarjut ovttaskas gielladoaimmaid Vaj ienep giellaarena ásaduvvi sáme giellaguovdátjij ásadimij baktu ja dårjaj baktu ájnegis dåjmajda Ahte sámegiella galgá leat ealli giellan maiddái boahtteáiggis, mánáid ja nuoraid vuoruheami bakte Vaj sámegiella galggá bissot viesso giellan aj åvddålijguovlluj vuorodijn mánájt ja nuorajt Vuoigatvuoðat Rievtesvuoda Sápmelaččat Norggas galget beassat sihkkarastit ja ovdánahttit gielaset, kultuvrraset ja servodateallimiiddiset. Sáme álmmuk Vuonan galggá oadtjot sihkarasstet ja åvddånahttet ietjas gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav. Sámegiela hálddašanguovllus lea buohkain riekti oažžut vástádusa sámegillii go váldet oktavuođa báikkálaš almmolaš ásahusain hálddašanguovllu siskkobealde. Juohkkahattjan le riektá vásstádusáv oadtjot sámegiellaj gå válldi aktijvuodav bájkálasj almulasj orgánaj sáme giellaháldadimguovlon. Buohkain lea riekti adnit sámegiela riektevuogádagas. Divnajn le riektá sámegielav hållat dikken ja riektáásadusájn. Buohkat geat háliidit sámegillii gulahallat hálddašanguovllu báikkálaš ja guovlulaš almmolaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusain, lea riekti oažžut bálvalusa sámegillii. Divna gudi sihti hållat sámegiellaj giellaháldadimguovlo bájkálasj ja guovlo almulasj varresvuohta- ja sosiálásadusáj, galggi oadtjot sámegiellaj guládallat. (Geahča maiddái Dearvvašvuođa ja sosiálaoasi) (Gehtja aj Varresvuohta ja sosiál) Sámi mánát geat lea mánáidsuodjalusa fuolahusas lea riekti hubmát eatnigielaset. Sáme máná mánájsuodjalusá huvson galggi oadtjot ietjasa iednegielav hållat. (Geahča maiddái Dearvvašvuođa ja sosiálaoasi) (Gehtja aj Varresvuohta ja sosiál) Buohkain lea oktagaslaš vuoigatvuohta oažžut girkolaš bálvalusaid Norgga girku searvegottiin mat leat sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde.. Divnajn le riektá ájnegis girkkodievnastusájda Vuona girkko tjoaggulvisájn háldadimguovlon. Bargit báikkálaš dahje guovlulaš almmolaš ásahusain hálddašanguovllu siskkobealde lea riekti oažžut virgelobi bálkkáin háhkamis sámegielat gelbbolašvuođa go ásahus dárbbaša dákkár gelbbolašvuođa. Bájkálasj jali guovlo almulasjorgána barggijn háldadimguovlon le riektá permisjåvnnåj bálkájn sámegielav lågåtjit gå orgádna dakkir máhttudagájt dárbaj. Buohkain lea riekti oažžut sámegielat oahpahusa vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas Divnajn le riektá sámegielak åhpadussaj vuodoskåvlån ja joarkkaskåvlån (Gehtja åhpadibme). Sámegielaid doaibmaplána Doajmmapládna sámegielajda Ráđđehus lea gárvvistan sámegielaid doaibmaplána. Ráddidus le dahkam doajmmaplánav sámegielajda. Doaibmaplána váldočalmmusteapmi lea láhččet dili nu ahte oažžut eanet sámegielat geavaheddjiid. Doajmmáplána oajvvetjalmostibme le máhttelisvuodajt gárvedit lasedittjat dåjmalasj sáme giellaaddnij lågov. Dát galgá ollašuhttojuvvot doaibmabijuid bakte mat nannejit sámegielat oahpahusa mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas, ja láhččet eanet sajádagaid gos sámegiella geavahuvvo ja eanet rekruteret ohppiid sámegielat oahpahusaide ja oahpahusaide main sámegiella lea oassin fágasuorggis. Dát galggá dagáduvvat dåjmaj baktu ma nanniji giellaåhpadimev mánnágárden ja vuodoåhpadusán, máhttelisvuodaj gárvedime baktu vaj ienep arena ásaduvvi gånnå sámegiella aneduvvá ja tjavgáp vuorodime baktu vaj ienebu åhtsi sámegielak åhpadusájda ja åhpadusájda gånnå sámegiella le fáhkabirrasin. Njuolggogeaidnu sámegielaid doaibmaplánii: Doajmmapládna sámegielajda: Energiija ja minerálat / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget Energija ja minerála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Sámediggi ii leat hálddašaneiseváldi go lea sáhka mearrideames konsešuvnnaid energiijahuksemiidda ja mineráladoaimmaide. Sámedikken ij la háldadimfábmudahka konsesjåvnnåmærrádusájs energijatsiekkadusájs ja minerálladåjmajs. Lágat mat dákkár doaimmaid regulerejit leat čázádatmuddenláhka, energiijaláhka, čáhceresursaláhka ja minerálaláhka. Lága ma dákkár dåjmajt reguleriji li, tjátjádakregulerimláhka, energijaláhka, tjáhtjeresurssaláhka ja minerálláhka. Dáid lágaid hálddašaneiseválddit leat Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhtta ja Minerálahálddašandirektoráhtta. Háldadimfábmudahka dáj lágaj baktu le Norges Vassdrag og Energidirektorat (Vuona tjátjádak ja Enerigijadirekroráhtta) ja Direktoratet for mineralforvaltning (Minerálajháldadim dierektoráhtta). Dát lágat leat dehálačča danin go dat muddejit doaimmaid main sáhttá leat stuora váikkuhus sámi kultuvrra luondduvuđđui. Dá lága li ájnnasa danen gå dåjmajt reguleriji ma vuorddedahtte bukti stuorra vájkkudusájt sáme kultuvra luonndovuoduj. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje Áigeguovdil Jur dálla Sámediggeráđđi ii hálit Nussirii doaimma Tjårggi strávvesihkarvuodav Nuortta-Vuonan Sámediggeráđđi lea dál ovddidan ášši Sámedikki dievasčoahkkimii, dainna ávžž... Sámedigge le konsultasjåvnåj baktu Oalljo- ja energijadepartementajn mierred... Loga eambbo Lågå ienebuv Sámediggi váidá Nussira luoitinlobi Ij råkkådahka Nussirin juska regulerimpládna le dåhkkiduvvam Sámediggi lea váidán Birasgáhttendirektoráhta mearrádusa mii addá Nussir ASA... Sámediggeráde ájras Silje Karine Muotka ballá birrasijn ja ælloæládusá boaht... Loga eambbo Lågå ienebuv Čájet buot áššiid Vuoseda divna ássjijt Sámediggi bargá lea dál: Sámedigge barggá dálla dáj ássjij: Bargamiin Sámedikki energiijastrategiijain Sámedikke energijastrategija Searvan Finnmárkku fylkka bieggafámu fylkkaoasseplánabargui Oassálasstem fylkkaoasseplánimijn bieggamilloj birra Finnmárko fylkan Čađaha gulaskuddamiid ja ráđđádallamiid smávvafápmorusttegiid ja bieggafápmohuksemiid birra Guládallamij ja konsultasåvnåj smávvaelfábmoásadusáj ja biggamillotsieggimij birra. Gulaskuddamin ja ráđđádallamiin fápmojođđasa huksema birra Guládallamij ja konsultasåvnåj elfábmolinnjatsieggimij birra Doaibmalobi ohcama ráđđádallamiin ruvkedoaimma ektui Fálesnuori suohkanis Sjeihtadallama doajmmakonsesjåvnå birra gruvvodåjmadime Fálesnuori suohkanin. Čuovvoleames šiehtadusa ruvkedoaimma iskkadanbargguid birra Guovdageainnu suohkanis Guoradallambargo sjiehtadusá tjuovvolibme gruvvodåjmadime Guovdageaidnu suohkanin. Golli ja veaikegávdnostumiid šiehtadusain Kárášjogas gielddas Sjehtadus guoradallamij birra gålle ja goahpárluohko Kárášjoga suohkanin Searvan Finnmárkku minerálaforumii Oassálasstem Finnmárko minerállaforumin Sámedikki ovddasvástádus Sámediggi ii leat hálddašaneiseváldi čázádatmuddenlága, energiijalága, čáhceresursalága ja minerálalága mielde. Sámedikke åvdåsvásstádus: Sámedigge ij la háldadimfábmudahka tjátjádakregulerimlága, energijalága, tjáhtjeresurssalága ja minerállalága milta. Dáid lágaid mielde eai dattetge sáhte mearridit almmá ráđđádallamiid haga Sámedikkiin. Mærrádusá dáj lágaj milta e máhte huoman mierreduvvat åvddåla konsultasjåvnå li Sámedikkijn læhkám. Minerálaáššiin čađaha iežas Sámedikki proseassat njuolga minerálaaktevrraiguin ja vuordá ahte čađahuvvojit šiehtadallamat ovdal go ohcet doaibmalobi. Minerállaássjijn li Sámedikken sierra prosessa minerálaktørajn njuolgga ja vuordeduvvá jut sjiehtadallama tjadáduvvi åvddåla máhttá doajmmakonsesjåvnåv åhståt. Du váikkuhanvejolašvuohta Sámi vuoigatvuođalaččaid ja báikegottiid beroštumit ja vuoigatvuođat lea dehálaš vuhtiiváldit mearridanproseassas. Duv vájkkudibme: Sáme rievtesvuodaj æjgádij ja bájkálasj sebrudagáj berustime ja rievtesvuoda li ájnnasa bærrájgåhtset mærrádusprosessan. Sámediggi bargá danin dan badjelii ahte čađahuvvojit duohta ráđđádallamat singuin, ja ahte sii bovdejuvvojit vejolaš šiehtadallamiidda huksenfitnodagaiguin. Danen barggá Sámedigge jut almma konsultasjåvnå tjadáduvvi sijáj, ja vaj sij båhti sæhkáj sjiehtadallamijda doajmmavidnudagájn. Dievasčoahkkima jođihangoddi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget Ållestjåhkanime jådedibme / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Dievasčoahkkima jođihangoddi Ållestjåhkanime jådedibme Dievasčoahkkima jođihangoddi ráhkada áššelisttu, gohčču čoahkkimiidda ja jođiha Sámedikki dievasčoahkkimiid Sámedikki bargoortnegis mearriduvvon njuolggadusaid mielde. Ållestjåhkanime jådedibme dahká ássjelistav, gåhttju ja jådet Sámedikke ållestjåhkanimijt Sámedikke barggoårnigij ja njuolgadusáj milta. Dievasčoahkkinjođihangotti bargun lea earret eará mearridit permišuvdnaohcamušaid, ovddidit mearrádusárvalusaid dievasčoahkkimii áššiin mat gusket Sámedikki bargoortnegii ja dahkat dárbbašlaš mearrádusaid ášševálbmemiid ektui dievasčoahkkimiidda. Ållestjåhkanime jådedime dahkamusá le duola degu permisjåvnnååhtsåmusájt mierredit, mærrádusárvvalusájt ållestjåhkanibmáj åvdedit ássjijn ma guosski Sámedikke barggoårnigijt ja mierredit ássjegárvedime hárráj ållestjåhkanimijda. Jođihangoddi galgá maiddái válljet ovddasteddjiid ja áirasiid čoahkkimiidda ja konferánssaide maidda Sámediggi searvá, ja fuolahit áššebáhpiriid sáddema Sámedikkis mearriduvvon bargoortnega mielde. Dievasčoahkkima jođihangottis lea vihtta lahttu ja válljejuvvojit dievasčoahkkima áirasiid gaskkas. Jådedibme galggá aj nammadit oassálasstijt ja ájrrasijt parlamentáralasj tjåhkanimijda ja konferánsajda gånnå Sámedigge galggá oassálasstet, ja duodden dåjmadit ássjepáhppárijt rádjat daj njuolgadusáj milta majt Sámedikke barggoårnik mierret. Anita Persdatter Ravna - Nubbin jođiheaddji Ållestjåhkanime jådedimen li vidás gudi válljiduvvi ållestjåhkanime ájrrasijs. Marie Therese Nordsletta Aslaksen Válggagávdan 2013-2017 li dá ájrrasa ållestjåhkanime jådedimen: Sártnit ja artihkkalat Håla ja tjállaga Dievasčoahkkinjođihangotti lahtuid sártnit, sáhkavuorut ja artihkkalat. Håla, tjállusa ja tjállaga ållestjåhkanimjådedime ájrrasijs. Loga eambbo Lågå ienebuv Áltá 2013 Áltá 2013 / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget Sámediggi lea bovden álgoálbmotovddasteddjiid miehtá máilmmi riikkaidgaskasaš ja ráhkkaneaddji álgoálbmotkonferensii Áltái, Finnmárkui, geassemánu 8. b rájes 12. b. rádjai 2013. Sámedigge le gåhttjum álggoálmmukåvdåstiddjijt ålles væráldis rijkajgasskasasj ja gárvediddje álggoálmmukkonferánssaj Áltáj, Finnmárkon biehtsemáno 8. gitta 12. biejve 2013. Áltái vurdojuvvojit boahtit sullii 800 álgoálbmotáirasa, ráđđeaddit, iešguđet dárkojeaddjit ja preassaovddasteaddjit miehtá máilmmi Áltái 2013 geassemánus ráhkkanahttit ON váldočoahkkima máilmmikonferánssa álgoálbmogiid birra New Yorkas 2014:s. Sulle 800 álggoálmmukåvdåstiddje, - rádevadde, iesjguhtik observatøra ja mediaulmutja ålles væráldis båhti Áltáj 2013 biehtsemáno gárvedittjat AN:a ållestjåhkanime álggoálmmugij væráltkonferánssaj mij le New Yorkan 2014:n. Web-tv: Áltá 2013 live Politihkalasj åvdåsvásstediddje Áigeguovdil Jur dálla Rahpansárdni Áltá 2013, Sámedikki presideanta Egil Olli Ájnas nammadibme værálda álggoálmmugijda Ráhkis álgoálbmotovddasteaddjit ja eará guossit. Vuosttažettiin: sávan didjii... AN:a ållestjåhkanime presidænnta, Ambasadørra Nassir Abdulaziz Al-Nassar (Qa... Loga eambbo Lågå ienebuv Loga eambbo Lågå ienebuv Čájet buot áššiid Vuoseda divna ássjijt Áigumuššan ráhkkaneaddji álgoálbmotkonferánssain Álttás 2013:s lea váikkuhit dasa ahte ovttasbargu lassána, ja identifiseret ja koordineret deaŧalaš čuolbmačilgehusaid ja áššiid mat gusket máilmmi álgoálbmogiidda dan barggus ahte sihkkarastit álgoálbmogiid olmmošvuoigatvuođaid máilmmikonferánssas (UN World Conference on Indigenous Peoples, WCIP) 2014:s. Áltá 2013 gárvediddje álggoálmmukkonferánsa ulmme le aktisasjbargov lasedit, aktan ájnas tjuolmajt gávnnat ja koordinerit værálda álggoálmmugij gaskan gå galggá álggoálmmugij almasjrievtesvuodajt sihkarasstet væráltkonferánsan (UN World Conference on Indigenous Peoples, WCIP) jagen 2014. Álttá-konferánssa lágideaddjin lea Sámediggi Norggas, ja lea lágideami geavatlaš čađaheaddjin. Vuona Sámedigge le Áltá-konferánsa guossodiddje, ja praktihkalattjat ásat dáhpádusáv. Sámedikkis lea lagaš ovttasbargu máilmmiviidosaš álgoálbmogiid koordinerenjoavkkuin (Indigenous Global Coordinating Group - GCG), mii ásahuvvui 2014 máilmmikonferánssa várás. Sámedikken le lahka aktisasjbarggo globála álggoálmmugij koordinerimjuohkusijn (Indigenous Global Coordinating Group - GCG), mij ásaduváj 2014 væráltkonferánsa aktijvuodan. GCG:s lea maid ovddasvástádus álgoálbmogiid ráhkkaneaddji konferánssa Áltá 2013 čađaheamis ja sisdoalus. GCG:an le aj åvdåsvásstádus Áltá 2013 gárvedime konferánsa sisano ja tjadádime åvdås. Konferánsa lea rabas akkrediterejuvvon preassaovddasteddjiide ja dan máilmmi 9 iešguđet álgoálbmotregiovnna áirasiidda, sin ráđđeaddiide ja dárkojeddjiide. Konferánssa le rabás akkrediteridum åvdåstiddjijda medias ja delegáhtajda dajs avtse iesj guhtik álggoálmmukguovlojs væráldin, sijá rádevaddijda ja observatørajda. Olles konferánsa sáddejuvvo njuolgga interneahta bokte. Ålles konferánssa njuolgga internehtan sáddiduvvá. Oktavuohta Áltá 2013 Ienep diedo Áltá 2013 birra Deaŧalaš leaŋkkat Válde aktijvuodav Áltá 2013:jn Áltá 2013 in english Ájnas sválldasa Álgoálbmotkonferensa Áltás, Finnmárkus, geassemánu 8. b rájes 12. b. rádjai 2013. Diedo mediaj Iešsoardimiid eastadeapmi guorahallojuvvo ON álgoálbmogiid bissovaš forumis / Riikkaidgaskasaš álgoálbmotovttasbargu / Riikkaidgaskasaš bargu / Sámediggi - Sametinget Iesjgåddemijt hieredit árvvalattaduvvá AN:a iemeálmmugij ássjij stuoves forumin / Rijkajgasskasasj álggoálmmukaktisasjbarggo / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget Iešsoardimiid eastadeapmi guorahallojuvvo ON álgoálbmogiid bissovaš forumis Iesjgåddemijt hieredit árvvalattaduvvá AN:a iemeálmmugij ássjij stuoves forumin Sámedikki presideanta Aili Keskitalo searvá álgoálbmogiid bissovaš forumii New York:s cuoŋománu loahpas. Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo oassálasstá iemeálmmugij ássjij stuoves forumin New Yorkan vuoratjismáno gietjen. Nuorat, iežas hávváduhttin ja iežas sorbmen lea okta fáttáin mainna Sámediggi erenoamážit áigu áŋgiruššat dán jagi. Nuora, iesjvahágahttem ja iesjgåddem li akta dajs tiemájs ma hásstali Sámedikkev ållagasj dán jage. ON álgoálbmogiid bissovaš forum lágiduvvo juohke jagi New York:s. Juohkka jage ásaduvvá AN:a iemeálmmugij ássjij stuoves forum New Yorkan. Dán jági sešuvdna lea áigodagas 20.04. - 01.05. 2015. Dán jage sesjåvnnå le ájggegávdan vuoratjismáno 20. biejves moarmesmáno 1. bæjvváj 2015. Sámediggeráđi beales servet Sámedikki presideanta Aili Keskitalo, politihkalaš ráđđeaddi Runar Myrnes Balto ja Sámedikki riikkaidgaskasaš ovddasteaddji John Bernhard Henriksen. Sámediggeráde bieles oassálassti Sámerdi9kke presidænnta Aili Keskitalo, politihkalasj rádediddje Runar Myrnes Balto ja Sámedikke rijkkagasskasasj ájras John Bernhard Henriksen. Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegotti ovddasta dán jagi Ida Ristiinna Hætta Ophaug. Sámedikke nuorajpolitihkalasj juogos (SUPU) ájrastahteduvvá Ida Ristiinna Hætta Ophaugas dán jage. Sámedikkis leat ollu fáttát mat beroštahttet. Hiebalgis sámijda Moadda tiemá li ma hásstali Sámedikkev. Álgoálbmogiid máilmmikonferánssa čuovvoleapmi ja dan 2014 loahppadokumeanta. Iemeálmmugij væráltkonferánsa ja dan loahppadokumænnta jages 2014. Fáddá meannuduvvon foruma vuosttaš beaivvi. Ássje giehtadaláduvvá foruma vuostasj biejve. Seamma áiggi dollojuvvo seminára Columbia Univerisitehtas áigodagas 24. – 26.04. máilmmikonferánssa loahppadokumeantta birra masa Sámediggi áigu searvat. Dan båttå ásaduvvá seminárra Columbia Universityn ájggegávdan vuoratjismáno 24. ja 25. biejvijt væráltkonferánsa loahppadokumenta sisano birra gånnå Sámedigge aj oassálasstá. http://www.columbia.edu/cu/cser/downloads/UiTColumbiaSeminar.pdf Nuppi vahkus meannuduvvo ON álgoálbmotvuoigatvuođaid julggaštusa čađaheapmi masa Sámediggi álo láve searvat. http://www.columbia.edu/cu/cser/downloads/UiTColumbiaSeminar.pdf Maŋep vahko giehtadaláduvvá AN:a tjielgadus iemeálmmugij rievtesvuodajs ma agev li hiebalgisá Sámediggáj. - Sámediggi háliida áinnas diehtit mii jurddašuvvo foruma boahtteáiggi barggu birra, go diibmá almmuhuvvui ahte áigo geahčadit vugiid ja vejolašvuođaid movt ođasmahttit foruma, dadjá Sámedikki presideanta Aili Keskitalo. - Sámedigge aj vuorddá oattjotjit diehtet ma li ájádussan foruma boahtte ájge bargguj, danen gå dijmmá diededuváj gæhttjat makkir vuoge ja máhttelisvuoda gávnnuji forumav ådåstittjat, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo. Bissovaš foruma sešuvnnas lea fáddán nuorat, iežas hávváduhttin ja iežas sorbmen. Iesjgåddem ja iesjvahágahttem Stuoves forumin li nuora, iesjvahágahttem ja iesjgåddem tiebmán sesjåvnnåbåttå. - Dát lea stuorra váttisvuohta mii erenoamážit čuohcá ollu álgoálbmotservodagaide, ja mii gáibida johtilis doaimmaid maiguin eastadit dán negatiivvalaš ovdáneami. - Dát la stuorra gássjelisvuohta mij ållagattjat dæjvvá moadda iemeálmmuksebrudagájt, ja mij gájbbet dalá dåjmajt hieredittjat dakkir nievres åvddånahttemav. Nuoraid massin lea maiddái servodatváttisvuohta ja buktá stuorra morraša lagamuččaide, dadjá Sámedikki presideanta Aili Keskitalo. Ulmutja gudi soaggu li aj sebrudagá gassjelisvuohta ja ållo báktjasin sidjij gudi báhtsi sámij guovlojn, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo. - Fáddá guoská midjiide ja mii áigut muitalit min vásihusaid iežas hávváduhttima ja iežas sorbmema eastadeami birra, dadjá Keskitalo. - Tiebmá guosská mijáv ja mij sihtap giehttot mijá åtsådallamijs iesjvahágahttemijt ja iesjgåddemijt hieredit, javlla Keskitalo. Gulahallanolmmoš: Sámedikki presideanta Aili Keskitalo, 971 29 305 Gejna guládallat: Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo, 971 29 305 Ienebuv låhkåt: http://undesadspd.org/IndigenousPeoples.aspx Stáhtabušeahtta beahttašuhttá sakka / Sártnit ja artihkkalat / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget Stáhttabudsjæhtta hådjodahttá sieldesláhkáj / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Stáhtabušeahtta beahttašuhttá sakka Stáhttabudsjæhtta hådjodahttá sieldesláhkáj Gaskavahku golggotmánu 8. b. bijai ráđđehus ovdan stáhtabušeahttaevttohusa jagi 2015 várás. Gålgådismáno, gasskavahko 8. b. buvtij ráddidus oajvvadusáv 2015 budsjæhttaj. Oktiibuot juolluduvvui 426,5 miljon ruvnnu Sámediggái ja 890 miljovnna sámi áigumušaide. Tjoahkkáj juolloduváj 426,5 millijåvnå Sámediggáj ja 890 millijåvnå sáme dåjmajda. Presideanta Aili Keskitalo gávnnaha ahte dáinna lágiin leat juolludeamit sámi servodahkii duohtavuođas njiedjan. Presidænnta Aili Keskitalo javllá ij la dát ietján gå almma juollodim vuollánibme sáme sebrudahkaj. Presideanta Aili Keskitalo lea sakka beahtahallan ráđđehusa stáhtabušeahttaevttohussii. Presidænnta Aili Keskitalo l sieldes håjen ráddidusá stáhttabudsjehta oajvvadussaj. - Dát lea sámi servodaga gáržžideapmi. - Dát la sáme sebrudagá gártjedibme. Kulturdepartemeanta lea geahpedan 4 miljovnna árktalaš eanadollui eanadoallošiehtadusa bokte ja 2 miljovnna boazodoallošiehtadussii. Ja Ednambarggodepartemænnta l binnedam arktalasj ednambargguj ednambarggosjiehtadusá baktu ja 2 millijåvnå ællosujttosjiehtadussaj. Dán jagi stáhtabušeahtain čájeha ráđđehus iežas duohta sámepolitihkalaš ámadeaju ii ge illudahte man ge láhkai, cealká presideanta Aili Keskitalo. Dán jagásj stáhttabudsjehta tjadá vuoset ráddidus ietjas sámepolitihka duohtavuoda muodov ja ij ga makkirik láhkáj mijáv ávvudahte, javllá Aili Keskitalo. - Min bušeahttadárbbus jagi 2015 várás čujuheimmet earret eará vihtta suorggi mat dárbbašit eanet áŋgiruššama. - Mijá 2015 budsjæhttadárboj tjadá lip vuosedam vihtta suorgijda masi l dárbbo sierralágásj vuorodibmáj. Dat leat Sámi Giellagáldu, sámi oahpponeavvut, Bååstede prošeakta ja ođđa visttit Saemien Sijtei ja Beivváš Sámi Našunálateáhterii, cealká presideanta Aili Keskitalo. Dá li Sáme Giellagálldo, sáme oahppamnævo, Bååstede prosjækta ja ådå tsiekkadusájt Saemien Sijtej ja Bæjvásj Sáme Nasjonála teáhterij, javllá presidænnta Aili Keskitalo. Saemien Sijte lea vuordán 9 jagi dainna ahte ráđđehus juolluda ruđaid ođđa vistái Snåasei, ii ge dán jagi dat lean mielde ráđđehusa stáhtabušeahttaevttohusas. Saemien Sijte l juo vuorddám 9 jage jut ráddidus juollot biednigijt ådå tsiekkadussaj Snåasaj, ja ettjin ga dán jage nammaduvá ráddidusá stáhttabudsjehta oajvvadusán. - Ráđđehus rábmo ahte sii áŋgiruššet museavisttiiguin, ja nu dat lea sakka beahttašuhtti vásihit ahte ii vel vuoruhuvvo Saemien Sijte. - Ráddidus goarssástallá gå vuorodi museaj tsiekkadusájt, ja danen la sieldes hådjodahtte vuojnnet Saemien Sijte ij vuoroduvá. Eai ge leat juolluduvvon ruđat dan oahpponeavvoloktemii mii nu sakka dárbbašuvvo. Ællim ga juollodum biednigijt oahppamnævvolåpptimij masi l ihkeva stuorra dárbbo. Vaikke vel lea ge ná, de oaidná presideanta Keskitalo dattetge ahte Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta lea lokten sámi giellaáŋgiruššama. Vájku návti sjattaj, de presidænnta Aili Keskitalo vuojnná Suohkan- ja ådåstuhttemdepartemænnta l huoman vuorodam sámegiela nannimav. Ráđđehus stáhtabušeahttaevttohusas leat várrejuvvon 2 miljon ruvnnu Sámi Giellagáldui, ja ruđat ođđaásahuvvon sámi giellalávdegotti doibmii. Ráddidusá stáhttabudsjehta oajvvadusán la biejaduvvam 2 millijåvnå Sáme Giellagállduj, ja duodden biednigijt ådå giellanammadusá doajmmajådedibmáj. 14. Njukčamánnu 2013 Oassálaste hábbmit aktan ietjá mánáj ja nuoraj ålles væráldis / Áltá 2013 / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget Mánát ja nuorat dain čieža álgoálbmotguovlluin bovdejuvvojit sáddet gova iežaset niehkobarttas. Máná ja nuora dajs gietjav álggoálmmukguovlojs hasoduvvi sáddit gåvåv ietjas niehkohyhtos. Oktasaš buvtta čájehuvvo álgoálbmotkonferánssa áiggi: ÁLTÁ 2013. 800 guossi miehtá máilmmi bohtet davás oassálastit konferánssas mas álgoálbmogat ráhkkanit ON máilmmi álgoálbmotkonferánsii. Aktisasjbarggo vuoseduvvá biehtsemánon álggoálmmukkonferánsan Arktisin: ÁLTÁ 2013. 800 guossididdje ålles væráldis båhti nuortas oassálastátjit “ rijkajgasskasasj gárvediddje álggoálmmukkonferánssa álggoálmmugij væráltkonferánssaj ”. Duogáš Duogásj 800 máná Finnmárkkus ja Frankriikkas leat juo searvan dáiddaprošektii mii lea čájehuvvon Frankriikkas. 800 máná ja nuora ålles Finnmárkos ja Frankrijkas li juo sáddim gåvåjt dájddaprosjæktaj mij åvddåla le Frankrijkan læhkám dájddárguoktá Josée Coquelin ja Laila Kolostyák baktu. Dáiddárat Josée Coquelin ja Laila Kolostyák leaba jođihan dan. Prosjekta dálla joarkká váj máná ja nuora ålles væráldis gåhtjoduvvi. Govat biddjojit de oktasaš čájáhussan álgoálbmot konferánssas ja dainna sávvat buohkaide bures boahtima. Sáddidum gåvå aktij biejaduvvi aktisasj installasjåvnnåj mij galggá álggoálmmukkonferánsa delegáhtajt sávvat buoris boahtem. Fáddá Tiemá Mii dárbbašit buohkat suoji, oadjebasvuođa, dohkkejumi ja gullevašvuođa. Juohkkahasj dárbaj suodjalimev, jasskavuodav, dåhkkidimev ja aktijvuodav. Suodji gokčá min vuođđodárbbuid. Suodje mijáj dárbojda Gaskaboddosaš suodji heajos dálkkis. Desik dálkke buorrán. Mánnávuođas orrunbáiki. Dagádum dassta majt gávnni. Ráhkaduvvon vaikko makkár ávdnasis. Juohkka lágásj dálkkádagán. Buot dálkkádagain. Juohkka birrasin. Min vuosttaš jurdda ruovttus. Mijá vuostasj ájalvis sijdas. Barta bidjá min niegadit. Hyhtto oadtju mijáv niegadittjat. Mánát ja nuorat bovdejuvvojit hutkat govaid dain fáttain. Máná ja nuora juohkka álldarin gåhtjoduvvi gåvåjt dahkat ietjasa tiemá milta. Oaččut ráhkadit gova mas áiggut. Besa materiálajt ja teknihkav friddja válljit. Govva galgá leat 15 cm x 15 cm Juohkka gåvån galggá stuorrudahka 15 cm x 15 cm.. Áigemearri sáddet lea 26.4. 2013 Ájggemierre gåvåjt sáddit le vuoratjismáno 26. biejve 2013. Sádde govaid deike: ÁLTÁ 2013 ved Mari Bottolfsen, Alta videregående skole, Skoleveien 15, 9510 Alta, Norge. Gåvå diehki sáddiduvvi: ÁLTÁ 2013 Mari Bottolfsen baktu, Alta videregående skole, Skoleveien 15, 9510 Alta, Norge Illudit oaidnit du gova ja giitit ovddalgihtii Ávvudallap dijá gåvåjt oadtjot, åvddålgiehtaj edna gijtto Vuođđoskuvla ja JS / Oahpahus / Sámediggi - Sametinget Vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå / Åhpadus / Sámedigge - Sametinget Oza doarjaga Åtså biednikdårjav Skuvla lea okta dain deháleamos servodatásahusain. Skåvllå le mijá sebrudagá ájnnasamos ásadus. Das lea vássánáigi doaimma vuođđun ja galgá min ráhkkanahttit dustet boahtteáiggi. Dat le åvddålij ájgijda tjanádum ja galggá mijáv boahtte ájgijda gárvedit. Skuvla ja oahpaheaddji daguhit máhto, kultuvrra ja árvvuid nuppi sohkabuolvvas nubbái. Skåvllå ja åhpadiddje diedojt, kultuvrav ja árvojt doalvvu buolvas buolvvaj åvddålij guovlluj. Gelbbolašvuohta - máhttu - lea servodaga vuođđoveahkkevárri. Máhtudahka le sebrudagá vuodoresurssa. Vuoruheames ja doarjumis skuvlla ja oahpahusa lea danin mearrideaddjin vai sámi servodat galgá ovdánahttojuvvot sápmelaččaid iežaset višuvnnaid, vuoruhemiid ja eavttuid mielde. Skåvlåv ja åhpadusáv åvdedimsuorggen dahkat le danen mierredimen vaj sáme sebrudahka åvddånahttá sáme álmmuga visjåvnåj, ietjama vuorodimij ja ævtoj gáktuj. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje Áigeguovdil Jur dálla Dál sáhtat ohcat stipeandda elektruvnnalaččat Stipendaj lasedum máksomiere ja vijdedum ulmmejuogos oahppijda sámegielajn fáhkasuorgen Sámediggi joatká 2016:s juolludit giellamovttidahttinstipeandda ohppiide gea... Sámedigge joarkka aj jagen 2015 juollodit stipendajt oahppijda gejn la sámeg... Loga eambbo Lågå ienebuv Čájet buot áššiid Vuoseda divna ássjijt Sámediggi bargá dan badjelii: Sámediggeráde ájggu barggat nav vaj: ahte galgá ráhkaduvvot ollislaš oahpahuspolitihkka vuođđooahpahussii ja joatkkaoahpahussii dahkat ålles sáme åhpaduspolitihkav vuodo- ja joarkkaåhpadussaj ahte ruovttoluotta máksinmearri sámegielat oahpahussii muddejuvvo nu ahte duohta golut máksojuvvojit máksemårnik sáme giellaåhpadussaj hiebaduvvá nav vaj almma ruhtagålo gåbtjåduvvi. ahte Sámi Allaskuvla ovdánahttojuvvo álgoálbmot universiteahttan sáme Allaskåvllå åvddånahttá álggoálmmukuniversitehttan ahte giliskuvllat sámi guovlluin galget bisuhuvvot smávbájkij skåvlå sáme guovlojn bisoduvvi ahte ohppiidlohku geat čađahit joatkkaskuvlla lassána lasedit oahppijlågov gudi joarkkaskåvlåv ålliji. Dát lea mainna dál bargat: Dálla dáj ássjij barggap: Sámediggedieđáhusain oahpu ja oahpahusa birra. Sámedikke diedádusájn åhpadusá ja åhpadime birra. Sámediggi Norggas ii leat dássážii hábmen bajitdási mihttomeriid ollislaš oahpahuspolitihkkii. Vuona Sámedigge ij la dálátjij badjásasj ulmijt åbbålasj åhpaduspolitihkkaj åvddånahttám. Muhto Sámediggedieđáhus oahpu ja oahpahusa birra dán dili rievdada. Sámedikke diedádusájn åhpadusá ja åhpadime birra ájggu Sámedigge juojddá dájna dahkat. Vuosttažettiin danin go oahpahuspolitihkas lea stuorra mearkkašupmi sámi servodahkii ja servodat- ja gealbohuksemis dál ja ovddasguvlui. Vuostatjin dajnas gå åhpaduspolitihkka le ájnas sáme sebrudahkaj ja sebrudak- ja máhtudakháhkuhibmáj dálla ja boahtte ájggáj. Váikkuhit dasa ahte oahpahusláhka rávisolbmuidoahpahusláhka, priváhtaskuvllaidláhka ja láhkaásahusat mat gusket sámegiela oahpahussii ođasmahttojuvvojit Vájkkudit åhpaduslága, ållessjattukåhpaduslága, priváhtaskåvllålága rievddadusán aktan láhkatjallusij ma guosski sáme åhpadussaj. Ođasmahttit oahppoplána man Sámediggi lea mearridan Ådåstuhttet oahppoplánajt ma li Sámedikkes mierredum. Sámediggi juohká dieđuid ja rávvagiid sámegielat oahpahusa birra vuođđoskuvllas. Sámedigge juohká diedojt ja bagát sáme åhpadusá hárráj vuodoåhpadusán. Sámegielat oahpahus – vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat Sáme åhpadus – rievtesvuoda ja vælggogisvuoda Gáiddusoahpahus: Guhkásåhpadibme: Gáiddusoahpahus ja guosseoahppa lea molssaevttolaš oahpahusvuohki man galgá atnit dušše dalle go dábálaš oahpahus ii sáhtte adnot. Guhkásåhpadibme ja hospiterim le alternátijva åhpadimvuoge ma dåssju galggi aneduvvat dalloj gå dábálasj åhpadibme ij la máhttelis. Jus skuvlaeaiggádis ii leat oahpaheaddji guhte sáhttá oahpahit sámegillii, de son ferte fállat ohppiide oahpahusa sámegielas dákkár molssaevttolaš oahpahusvugiid bakte. Skåvllåæjgádij gej ij la åhpadiddje mij máhttá sámev åhpadit, hæhttu de ietjas oahppijda sáme åhpadimev fállat dákkár åhpadimvuogij baktu. Odne fállojuvvo sámegielat gáiddusoahpahus sihke vuođđoskuvllain ja joatkkaskuvllain. Uddni fáladuvvá guhkásåhpadibme sámegielan vuodo- ja joarkkaskåvlåjn. Skuvlaeaiggádis geas ii leat oahpaheaddji sámegieloahpahussii, galgá fállat ohppiide sámegielat oahpahusa molssaevttolaš oahpahusvugiid bakte. Skåvllåæjgádin gænna ij la åhpadiddje mij máhttá sámev åhpadit, hæhttu de ietjas oahppijda sáme åhpadimev vaddet alternátijva åhpadimvuogij baktu vaddet. Oahpahuslága láhkaásahus § 7-1 molssaevttolaš oahpahusvugiid birra, daddjo ahte gáiddusoahpahus lea okta máŋga molssaeavttuin. Åhpaduslága láhkatjállusa § 7-1 alternátijva åhpadimvuogij birra, le guhkásåhpadibme akta dájs alternátijva åhpadimvuogijs. Odne fállojuvvo sámegielat gáiddusoahpahus sihke vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas. Dálla fáladuvvá guhkásåhpadibme sáme gielaj vuodo- ja joarkkaskåvlåjn. Nordlándda Fylkkamannis lea lulli- ja julevsámegiela gáiddusoahpahusa koordinerenovddasvástádus. Nordlánda Fylkamánnen le koordinerimvásstádus oarjjel- ja julevsámegielaj guhkásåhpadimes. Finnmárkku Fylkkamánnis lea davvisámegiela gáiddusoahpahusa koordinerenovddasvástádus. Finnmárko Fylkamánnen le koordinerimvásstádus nuorttasámegiela guhkásåhpadimes Nana áŋgiruššamat kultuvrras, gielas ja riikkaidgaskasaš barggus / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget Nanos vuorodibme kultuvrajn, gielajn ja rijkagasskasasj bargujn / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Nana áŋgiruššamat kultuvrras, gielas ja riikkaidgaskasaš barggus Nanos vuorodibme kultuvrajn, gielajn ja rijkagasskasasj bargujn Kultuvra, giella ja riikkaidgaskasaš bargu leat deaŧalaš áŋgiruššansuorggit Sámedikkirđi 2013 bušeahta árvalusas. – Sámi ásahusat ja festiválat leat bálggesčuovgit ja kultur-, giella- ja identitehtaovddideami deaŧalaš arenat, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen Kultuvrra, giella ja rijkagasskasasj barggo li ájnas vuorodimguovlo Sámedikke budsjehtan jahkáj 2013. – Sáme institusjåvnå ja festivála li ájnas ásadime ja ájnas arena kultuvrra-, giella- ja identitehtaåvddånahttemij, javllá rádeájras Vibeke Larsen. Sámi kulturásahusat leat deaŧalaččat sámi almmolašvuođa huksemii, sámi kulturáddejupmi buorideapmái ja huksejit šalddiid kultuvrraid gaskka. Sáme kulturinstitusjåvnå li ájnnasa ásadittjat sáme almulasjvuodav, åvdedit dádjadimev sáme kultuvras ja råvijt biggit kultuvraj gaskan. Dát ásahusat leat maiddái deaŧalaš sámi kulturbargosajit gos sámegiella lea fokusis. Dá institusjåvnå åvdåsti aj ájnas sáme kulturbarggosajijt gånnå sámegiella le guovdátjin. Sámediggeráđđi áigu joatkit sámi kulturásahusaid nannemiin ja mu illudahttá go mis lea leamaš munni evttohit golbma festivála Sámedikki bušeahtas, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen. - Sámedikkeráde joarkká nannimijn sáme kulturinstitusjåvnåjs ja lip ávon gå lip oajvvadam gålmmå festiválajt oassen Sámedikke budsjehtas, javllá rádeájras Vibeke Larsen. Dát addá einnostan- ja ovddidanvejolašvuođaid, dadjá Larsen. Dát galggá oassálasstet vaddet oakkev ja åvddånahttemav, javllá Larsen. Julevsámi vahkku lágiduvvo juohke jagi Divttasvuonas ja dalle leat fokusis julevsámegiella ja nuorat. Julevsáme vahkko ásaduvvá juohkka jage Divtasvuonan julevsáme gielajn ja nuorajn guovdátjin. Raasten Rastah – máttasámi kulturfestivála lágiduvvo juohke nuppi jagi Rørosas ja lea rájárasttideaddji festivála mas guovddážis leat mánát ja giella. Raasten Rastah – oarjjelsáme kulturfestiválla ásaduvvá juohkka nuppát jage Rørosan ja le rádjágasskasasj festiválla oajvvedættojn mánájn ja gielan. Evttohit ahte maiddái Romssa sámi vahkku biddjojuvvo Sámedikki bušehttii. Sáme vahkko Råmsån oajvvaduvvá aj Sámedikke budsjæhttaj. Sámediggi ja Norgga álbmotmusea leat dahkat šiehtadusa kulturárbbi ruovttoluotta buktimis sámi museaide. Sámedigge ja Vuona álmmukmusea li sjiehtadam máhtsadimev kulturárbijs sáme museajda. Sámediggeráđđi čuovvola šiehtadusa ja várre 1 miljon ru prosessii ráhkkaneapmái Bååstede máhcahanprošeavtta oktavuođas. Sámedikkeráde gåtset sjiehtadusáv ja juollot 1 millijåvnå kråvnå prosæssaj gárvedittjat máhtsadimprosjevtav Bååstede. S ámi giellakampánja Sáme giellaratjástibme - Jahki 2013 lea nationála giellajahki, ja dan dihte leage hui somá almmuhit ahte sámediggeráđđi bušeahtastis evttoha doarjaga guovtti ođđa sámi giellaguovddážii. - Jahke 2013 le nasjonála giellajahke, ja de le navti stuorra ávvo almodit sámedikkeráde budsjehta baktu oajvvat ruhtadårjav guokta ådå sáme giellaguovdátjijda. Dat leat Omasvuona giellaguovddáš Omasvuonas ja Gïelearnie Raavrhvijhkes, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen. Dá li Storfjord giellaguovdásj Storfjordan ja Gïelearnie Røyrvikan, javllá rádeájras Vibeke Larsen. Sámediggeráđđi lea maiddái váldán signálaid mat leat boahtán giellaguovddážiin ahte dat dárbbašit eanet einnostanvejolaš rámmaid, ja evttoha ahte ásahuvvo ovddidandoarjja daid sámi giellaguovddážiidda mat ožžot doarjaga Sámedikkis. Sámedikkeráde aj duosstu signálajt giellaguovdátjijs dárbos ienep oakkev rudáj hárráj, ja oajvvat ásaduvvá åvddånahttemdoarjja sáme giellaguovdátjijda gudi juo ruhtadårjav Sámedikkes oadtju. Mii maiddái illudahttá vel eanet, lea dat go Raavrhvijhke suohkan viimmat lea mielde sámegiela hálddašanguovllus, ja oažžu danne guovttegielatvuođa doarjaga Sámedikkis. - Le aj ávvosáhka gå Røyrvik suohkan oassen sjaddá sámegiela háldadimguovlos, ja oadtju dan diehti guovtegielakvuodarudájt Sámedikkes. Dát lea mielde nannemin giela dakkár guovllus gos sámegiella lea áitojuvvon, dadjá Larsen. Dát sjaddá oassálasstet nannimij gielas guovlon gånnå sámegiella le oajtedum, javllá Larsen. Sámedikki váldomihttomearrin barggus sámegielain lea ahte šaddet eanet giellageavaheaddjit ja sámegiela geavaheapmi lassána. Sámedikke oajvveulmme bargujn sámegielajn le oadtjot ienep giellaaddnijt ja lasedit anov sámegielas. Danne evttoha sámediggeráđđi giellakampánja 2013 giellajagi oktavuođas man ulbmilin lea movttiidahttit eanet geavahit sámegiela ja rekrutteret eambbogiid oahppat giela. Aktijvuodan giellajagijn 2013 oajvvat sámedikkeráde dan diehti giellaratjástimev måvtåstuhtátjit lasse adnuj sámegielajs ja oadtjot ienep ulmutjijt sámegielav åhpatjit. Álgoálbmogat čoagganit Áltái Tjoahkkiji álggoálmmugijt Altaj Sámediggi lea vuolggahan jurdaga ahte doallat ráhkkaneaddji álgoálbmotkonferánssa 2013:s, ja dieinna lágiin láhčit diliid álgoálbmogiid ráhkkanemiide jagi 2014 máilmmikonferánsii. Sámedikke le dåjmav válldám ásadimes gárvediddje álggoálmmukkonferánsas jagen 2013, vaj álggoálmmuga galggi máhttet gárvedit væráltkonferánssaj jagen 2014. Ráhkkaneaddji konferánsa dollojuvvo Álttás geassemánus 2013. Gárvediddje konferánssa tjadáduvvá Altan biehtsemánon 2013. ON bissovaš forum ja ON álgoálbmotáššedovdimekanisma leat guktot sávvan buresboahtima dán álgagii. ANa stuoves ságastallamsadje ja ANa tjiehppejuogos álggoálmmugij hárráj li goappátja sávvam dáv dåjmav buorisboahtem. Máilmmi álgoálbmogat leat guorrasan konferánsii. Værálda álggoálmmuga li aj sæbrram konferánssaj. Sámediggi jáhkká ahte birrasii 800 álgoálbmotovddasteaddji ja áici servet konferánsii Álttás 2013:s. Sámedigge jáhkká birrusin 800 álggoálmmukájrrasa ja váksjára sjaddi konferánsan oassálasstet Altan jagen 2013. Sámediggi bargá dan ala ahte álgoálbmogat galget beassat mearridit iežaset ovdáneami ja oažžut vejolašvuođa gozihit iežaset beroštumiid riikkaidgaskasaččat. - Sámedigge barggá álggoálmmugij riektáj mierredit ietjas åvddånahttema badjel ja riektáj várajváldátjit ietjas ássjijt rijkajgasskasattjat. Danne lea maiddái deaŧalaš bidjat fokusa riikkaidgaskasaš bargui, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen. Dan diehti le aj ájnas tjalmostit rijkajgasskasasj bargov, javllá rádeájras Vibeke Larsen. Sámi veahkkeorganisašuvdna Mama Sara Education Foundation lea veahážiid mielde veahkehan Masai álbmoga oažžut skuvlla ja oahpu, ja čájeha ahte álgoálbmotveahkis álgoálbmogiidda lea ávki. Sáme viehkkeorganisasjåvnnå Mama Sara Education Foundation le rudáj viehkedam Masaiajt dárbujn skåvlås ja åhpadimes, ja vuoset viehkke álggoálmmugij gaskan máhttá sieradusáv dahkat. Evttohuvvo ahte Mama Sara Education Foundation oččošii bissovaš doarjaga Sámedikkis. Oajvvaduvvá Sámedigge stuoves ruhtadårjav vaddá Mama Sara Education Foundationij. Eanet sámi sisdoallu mediain Ienep sáme sisadno median Sámedikki mielas lea dárbu nannet sámi sisdoalu oppalašsáddehagas, ja háliidivččii ge vuolggahit doaibmabijuid ovttasráđiid birrasiiguin mat barget ja sáhttet veahkehit ovddidit ođđa sámi oahpahusfálaldagaid. Sámedigge vuojnná dárbov nannit sáme sisanov aktisasjsáddimin, ja ájggu álgadit ådå dåjmajt aktan birrusijn ma barggi ja máhtti åvddånahttet ådå vuogijt sáme åhpadusfálaldagájda. Sámediggeráđđi evttoha ahte várrejuvvo 1,5 miljon ru prošektii man ulbmilin lea oččodit eanet sámi sisdoalu mediain. Sámedikkeráde oajvvat juollodit 1,5 millijåvnå kråvnå prosjæktaj gånnå ulmme le oadtjot sámegielav ienep vuojnnusij median. Sámegielat máhttoprográmmaid TV:s sáhtášedje geavahit oahpahusa oktavuođas sámi skuvllas, skuvladoaimmahagas muđui ja rávesolbmuidoahpahusas. - Sámegielak diehtoprográmma tvan máhtti åhpadusaktijvuodan aneduvvat sáme skåvlåjn, skåvlåjn ietján ja ållessjattukåhpadusán. Sámediggi čujuha NRK áŋgiruššamiidda NRK Skuvla ja NRK Máhttokanála ektui mat sáhttet leat mállen ja ovttasbargooasálaččat ođđa sámi fálaldagaid ovddideamis, dadjá Larsen. Sámedigge vuoset NRKa vuorodimijda NRK Skole ja NRK Kunnskapskanalen ma máhtti liehket máhttelis vuoge ja aktisasjbarggoguojme åvddånahtátjit ådå sáme fálaldagájt, javllá Larsen. Rávisolbmuid oahpahus / Oahpahus / Sámediggi - Sametinget Ållessjattukåhpadus / Åhpadus / Sámedigge - Sametinget Rávisolbmuid oahpahus Ållessjattukåhpadus Sámegiella lea vuođđudeaddji árvun. Sáme giella le vuodoárvvo. Sámi iešguđege guovlluin lea ollu rávisolbmot geat ovddeš dáruiduhttima dihte leat massán eatnigielaset. Duon dán guovlojn Sámen li moattes ållessjattugijs ma åvdeå dárojduhttempolitihkas li ietjasa iednegielav massám. Dán dili dihte dárbbašuvvo rávisolbmuidoahpahus sámegielas, sihke vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla dásis. Dan diehti le stuorra dárbbo ållessjattukåhpadimes sámegielan vuodo- ja joarkkaskåvlå dásen. Sámediggi atná dehálažžan láhččet gurssaid otná váhnemiidda mii lea áibbas mearrideaddjin jus giella galgá ovdánahttojuvvot ovddasguvlui. Sámedigge vuojnná dárbov láhtjet kursajt udnásj æjgádijda le mierredime giela åvddånahttemav boahtte ájgijda. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámediggi bargá dan badjelii: Sámediggeráde ájggu barggat nav vaj: Rávis sápmelaččaide geat eai hálddaš sámegiela galgá láhččojuvvot vejolašvuohta háhkat dárbbašlaš vuođđomáhtu heivvolaš oahpahusa bakte. Dile galggi látjeduvvat nav vaj ållessjattuk sáme gudi e sámegielav máhte, galggi máhttet oadtjot dárbulasj vuodomáhtudagájt hiebalgis åhpadime baktu. Sámediggi áigu ásahit oahpahusvuogádaga mii addá buot sámi mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide oahpposajádagaid go sii sáhttet ovdánahttit iežaset máhtolašvuođa, giela ja kultuvrra. Sámedikke ájggomussan le dahkat åhpadimvuogádusáv mij vaddá gájkka sáme mánájda, nuorajda ja ållesjattugijda åhpadimsajijt giella ja kultuvra máhtudakåvddånibmáj ja åvddålijguovlluj åvddånibmáj. Sámediggi lea addán bargun Sámi Allaskuvlii ovdánahttit ja čađahit 5-jagi rávisolbmooahpahusprográmma sámegielas mii galgá leat oassin giellaprográmmas ii-sámegiela hubmi olbmuid várás davvi-, julev- ja lullisámi guovlluin. Sámedigge le Sáme Allaskåvllåj vaddám bargov åvddånahttet ja tjadádit 5-jahkásasj giellaprográmmav sámegielan oassen giellaprográmmas sidjij gudi e máhte sámegielav nuortta-, julev- ja oarjjelsáme guovlojn. Rávisolbmooahpahusprográmma galgá heivehuvvot báikkálaš dárbbuide. Ållessjattukåhpadimprográmma galggá hiebaduvvat bájkálasj dárbojda. Giellaoahpahus galgá vuođđuduvvot báikkálaš diliide ja deattuhit báikkálaš variánttaid ja nu seailluhit ja nannet báikkálaš sámi gullevašvuođa. Giellaåhpadibme galggá liehket vuodum bájkálattjat ja vuolgasadjen bájkálasj sierravuodaj bisodittajt ja nannitjit bájkálasj sáme iesjdåbdov. Rávisolbmooahpahusprográmma galget leat čuovvovaš bealit: Ållessjattukprográmman li dá dáse: a) Álgogursa 1 sámegielas a.) Álggokurssa 1 sámegielan b.) b.) Álgogursa 2 sámegielas Álggokurssa 2 sámegielan Ulbmil lea ahte 5-jagi giellaprográmma olis álggahuvvojit doaibmabijut man boađusin lea eanet sámegiela geavaheaddjit. Ulmmen le jut 5-jahkásasj giellaprográmma baktu álgeduvvi dåjma ma máhtti buktet ienep sámegiela addnijt. Ulbmiljoavkun leat ii-sámegielat hubmi olbmot viiddis geográfalaš guovllus ja earenoamážiid dain guovlluin gos dáruiduhttin eanemusat lea čuohcan. Ulmmejuohkusin li gájkka gudi e sámásta vijddát geográfalasj guovlojn ja sierraláhkáj guovlojn gånnå dárojduhttem le ienemusát vahágahttám. Prošeakta sáhttá duođaštit hui positiiva bohtosiid das man galle rávisolbmo leat čađahan sámi giellaoahpahusa ja galle giellaguovddáža leat leamašan mielde prošeavttas. Prosjækta máhttá vuosedit buorre båhtusijt mij gullu galles ållessjattuga gudi li sáme åhpadimev tjadádam ja galla giellaguovdátja ja ietjá institusjåvnå li prosjevtajn barggam. Maŋŋil go rávisolbmuid oahpahusprográmma álggahuvvui de leat leamašan stuorit rekruteren sámegielat oahpuide. Maŋŋela gå ållessjattukåhpadimprográmma álgij, le registreridum stuoráp rekrutterim vijddábut låhkåmijda sámegielan. Áigumuš lea beassat álggahit gurssaid lulli- ja julevsámi guovlluin, ja Norgga stuorimus gávpogiin. Vijddábujda le ulmmen álgget kursajt oarjjel- ja julevsáme guovlojn, ja stuorámus stádajn Vuonan. Gursat galget váikkuhit dasa ahte ii sámegiela hubmi olbmot galget beassat fas hupmagoahtit sámegiela, ja ahte sámegielagat galget oahppat lohkat ja čállit sámegiela. Kursa galggi buktet máhttelisvuodajt sidjij gudi e sámásta oadtjot gielasa ruopptot, ja vaj sámegielaga galggi sábmáj låhkåt ja tjállet oahppat. Maiddái galgá leat vejolašvuohta háhkat lohkangelbbolašvuođa vai galget sáhttit joatkit dábálaš oahpahusaide. Kursa aj galggi vaddet máhttelisvuodav studiemáhtudagáv oadtjot dábálasj studijijt joarkátjit. Dát lea mainna dál bargat: Dáj ássjij dálla barggap: Sámediggedieđáhus oahpaheami ja oahpahusa birra Sámedikke diedádusájn åhpadime ja åhpadusá birra Sámeoahppev guovdátjij biedjá Rávisolbmuid oahppoprográmma “ Giellaprográmma ” čuovvoleapmi Ållessjattukåhpadimprográmmav “ Giellaprográmmav ” tjuovvolit Sámegiela ållessjattukåhpadimprográmma ålles rijkkaj Oahpahuslága § 4A-1 daddjo ahte rávisolbmuin lea riekti oažžut heivehuvvon vuođđoskuvlaoahpahusa. Åhpaduslága § 4A-1 milta le ållessjattugijn rievtesvuohta hiebaduvvam vuodoskåvlå åhpadussaj. Rávisolbmuin geain lea riekti oažžut vuođđoskuvlaoahpahusa lea maiddái riekti oažžut neavvagiid ja rávvagiid kártemis iežaset oahppodárbbuid, ja riekti oažžut oahpahusa mii lea heivehuvvon sin gelbbolašvuhtii ja maiddái ovdáneami. Ållessjattugijn gejn li rievtesvuoda vuodoskåvlå åhpadussaj li aj rievtesvuoda bagádallamijda guoradalátjit ietjas åhpadusdárbojt, ja rievtesvuoda åhpadibmáj mij le hiebaduvvam ietjas máhtudahkaj ja åvddånime dárbojda. Dás ii gáibiduvvo ahte rávisolbmot galget čađahit oahpahusa olles fágas. Ållessjattugijs ij gájbbeduvá avtak fágaj ålles åhpadusáv tjadádit. Viidáset lea rávisolbmuin oahpahuslága § 4A-3 mielde vuoigatvuohta oažžut joatkkaoahpu dan jagi rájes go devdet 25 jagi. Vijddábut de li ållessjattugijn Åhpaduslága § 4A-3 milta rievtesvuoda joarkkaåhpadussaj dat jages gå li 25 jage dievdde. Joatkkaoahpahusa vuoigatvuohta gullá sidjiide geat leat čađahan vuođđoskuvlla dahje sullásačča, ja geat ovdal eai leat čađahan ja joatkkaskuvlaoahpu. Rievtesvuohta joarkkaåhpadussaj le sidjij gudi li ållim vuodoskåvlåv jali muodugattjav, valla ælla åvdebut joarkka åhpadusáv ållim. Rávisolbmot geat čađahit joatkkaskuvlla oahpahusa galget čuovvut dábálaš oahppoplánaid. Ållessjattuga gudi válldi joarkkaåhpadusáv galggi álggovuodon tjuovvot dábálasj oahppoplánajt. Oahpahuslága § 4A-4 mielde geatnegahttojuvvo suohkan ja fylkkasuohkan láhččet vuođđoskuvlaoahpahusa ja joatkkaoahpahusa rávisolbmuide, ja sii sáhttet ávkkástallat oahppolihtuid, dohkkehuvvon neahttaskuvllaid ja earáid geat fállet vuođđoskuvlaoahpu ja joatkkaoahpu vai ollašuhttet geatnegasvuođaideaset fállamis rávisolbmuide oahpahusa. Åhpaduslága § 4A-4 milta le suohkanin ja fylkasuohkanin vælggogisvuohta láhtjet dilev vuodoskåvlå åhpadussaj ja joarkka åhpadussaj ållessjattugijda, ja sij máhtti adnet oahppolihtojt, dåhkkiduvvam næhttaskåvlåjt ja iehtjádijt gudi fálli vuodoåhpadusáv ja joarkkaåhpadusáv ietjas vælggogisvuodav åhpadusás ållessjattugijda dævdátjit. Rávisolbmuin geain lea vuoigatvuohta oažžut joatkkaoahpahusa, lea maiddái riekti oažžut iežaset reálagelbbolašvuođa árvvoštallojuvvot. Ållessjattugijn gejn li rievtesvuoda joarkkaåhpadussaj, li rievtesvuoda oadtjot ietjasa almmamáhtudagájt árvustaláduvvat ja máhtudakduodastussaj. Gealboduođaštusa oažžu fylkkasuohkanis. Máhtudakduodastus galggá fylkasuohkanis vatteduvvat. Máhttodepartemeanta Máhttodepartemænnta Oahpahusdirektoráhtta Åhpadusdirektoráhtta Stuoradiggi lea dohkkehan Sámi Oahppolávdegotti (SOL) stáhtadoarjaga vuoigaduvvon oahppolihttun 1976 rávisolbmuidoahpahuslága vuođul. Sáme oahppolihtto (SOL) le Stuorradikkes dåhkkiduvvam oahppolihtto stáhtadoarjjagij rievtesvuodaj Ållessjattukåhpaduslága milta jages 1976. SOL váldoulbmilin lea doaimmahit čuvgehus- ja oahppodoaimmaid sápmelaččaid gaskkas. SOL:a oajvveulmmen le doajmmat åhpadus- ja studerimdåjmajt sámij gaskan. Sámedikki minerálaveahkki Sámedikke minerállabagádus Politihkalaš ášši: 2010 geassemánu mearridii Sámedikki minerálaveahki mii galgá sihkkarastit ahte sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima beroštumit vuhtiiváldojit iskkademiid, Iskkadanroggamiid ja mineráladoaimmaid oktavuođas árbevirolaš sámi guovlluin. Politihkalasj ássje: Biehtsemánon jage 2010 mierredij Sámedigge minerállabagádusáv bærrájgehtjatjit sáme kultuvra, æládusáj ja sebrudakiellema vieledusájt plánimij hárráj almma guoradallamijda, gæhttjalimválldemijda ja minerállaresursaj ávkástallamijda árbbedábálasj sáme guovlojn. Minerálaveahkki geavahuvvo ovttasdoaimmaide minerálafitnodagaiguin geain lea áigumuš čađahit minerála iskkademiid ja doaimmaid sámi guovlluin. Minerállabagádus praktiseriduvvá avtastaládijn minerállavidnudagáj ma ájggu minerálajt guoradallat ja ávkástallat sáme guovlojn. Stuorradiggi mearridii 2009:s ođđa minerálalága Sámedikki mieđiheami haga, iige mieđiheami daid doaimmaide maid láhkaárvalus galgá muddet. Stuorradigge mierredij ådå minerállágav jagen 2009 Sámedikke guorrasime dagá, ja aj mij guosská dájda dåjmajda majt láhkaoajvvádus galggá regulerit. Duogáš dása lei go Sámedikki mielas láhkaárvalus ii ollašuhte stáhta álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid sámiid ektui. Sivvan dási lij Sámedikke vuojnno jut láhka ij dievde stáhta álmmukrievtesvuoda vælggogisvuodajt sámij gáktuj. Dat gullá sihke luondduvalljodagaid sihkkarastimii, searvan mearridanproseassaide ja oasi doaimma ávkeárvvus. Dáv gå ij luonndoresursajt oaggi, ja oassálasstemav mierredimprosessaj ja dåjma ávkástagáj oassáj miededa. Sámediggi lea seammás dovddahan ahte sii: ” … háliidit láhkamearrádusaid mat addet vejolašvuođa ávkkástallat minerálavalljodagaid árbevirolaš sámi guovlluin. Sámedigge le sæmmi båttå moalgedam jut: “.. sihti láhkaásadimev mij vaddá máhttelisvuodav minerállaresurssaj ávkástallamav árbbedábálasj sámij guovlojn. Sámediggi sávvá láhkamearrádusaid mat dagahit einnostahtti dili buot bealálaččaide ja vejolašvuođa árbevirolaš ja ođđa ealáhusaide bálddalaga doaibmat ”. Sámedigge sihtá láhkaásadimev mij vaddá guhkesájggásasj gåvåv gájkka bielijda ja árbbedábálasj ja ådå æládusájt máhtukvuodav aktisattjat doajmmat. ” Sámediggi lea badjel 10 jagi bargan ođđa minerálalágain. Sámedikke barggo minerállágajn le bissum badjel 10 jage. Minerálalágaárvalus lea meannuduvvon Sámedikki dievasčoahkkimin 1997:s, 1999:s, 2003:s, 2008:s ja 2009:s. Oajvvadus minerálláhkaj le giehtadaládum Sámedikke ållestjåhkanimes jagijn 1997, 1999, 2003, 2008 ja 2009. Sámediggi lea guktii ovddidan oainnustis almmolaš čielggademiide, oktii Ráđđehusa gulaskuddanárvalussii ja golbmii Ráđđehusa láhkaárvalussii. Sámedigge le oajvvadussaj javllamusájt buktám almmulasj guoradallamij baku guokti, Ráddidusá guládallamoajvvadussaj akti, ja Ráddidusá láhkaoajvvadussaj gålmmi. 2007 ođđajagimánu rájes gitta 2008 geassemánu rádjai ledje ráđđádallamat ođđa minerálalága birra gaskal Sámedikki ja Ealáhus-ja gávpedepartemeanta. Ådåjakmános jagen 2007 ja biehtsemánnuj jagen 2008 lidjin konsultásjåvnå Æládus- ja oasestimdepartementa ja Sámedikke gasskala ådå minerállalága birra. Ráđđádallamiin vuhttui váilevaš dáhttu čađahit duohta ráđđádallamiid ja gávdnat čovdosiid mat livčče sáhttán adnot vuođđun ovttamielalašvuođa olaheames. Konsultásjåvnåjn vádnunij sidot almma konsulterima tjoavddusijt gávnnat masi máhttin guorrasit. Sámediggi sáddii 2009 giđa raportta ráđđehusa minerálalága árvalusa birra ILO:ii, ON álgoálbmogiid erenoamášdieđiheaddjá ja ON álgoálbmotvuoigatvuođaid áššedovdimekanismmai. Sámedigge sáddij rapportav gidán 2009 Ráddidusá minerállalágaoajvvadusá birra ILO., AN álggoálmmugij Sierrarapportørraj ja ANa álggoálmmugij rievtesvuodaj Sierratjiehpijmekanissmaj. Sihke ILO ja ON erenoamášdieđiheaddji lea bivdán ráđđehusa farggamusat čađahit ráđđádallamiid Sámedikkiin ja soahpat ođđa lága mii vuhtiiváldá sámiid vuoigatvuođaid buot sámi guovlluin. ILO ja AN Sierrarapportørra guoppátjagá li Ráddidusáv gåhttjum ruvvaláhkáj Sámedikkijn vas konsulterigoahtet oattjotjit lágav mij bærrájgæhttjá sámij rievtesvuodajt åbbå sáme guovlon. Lassin minerálalága álgomearrádusaide de láhka lea hábmejuvvon mineráladoaimma njealji váldodásiid ektui. Duodden álgadim mærrádusájda minerállalágan, de le dát tjanádum nielje oajvvedásijda minerálladåjmajn. Dát dási leat 1) ohcan, 2) ohcanriekti ja vuoruheapmi, 3) rogganriekti ja 4) doaibmalohpi. Dá li tjanádum 1) åhtsåmij, 2) åhtsåmrievtesvuohtaj ja vuorrodibmáj, 3) ávkástallamrievtesvuohtaj ja 4) doajmmakonsensjåvnnåj. Minerálalága ulbmilin lea ovddidit ja sihkkarastit minerálaresurssaid hálddašeami ja anu mii čuovvu ceavzilis ovdáneami prinsihpaid (§1). Minerállalága ulmmen le åvdedit ja nannit sebrudahkaj vásstediddje háldadimev ja minerállláresursaj adnemav guoddelis åvddånahttema prinsihpaj gáktuj. Lágas lea maiddái mearrádus mii namuha makkár beroštumiid galget vuhtiiváldojuvvot minerálavalljodagaid hálddašeami oktavuođas (§ 2). (§1). Lágan le aj sierra mærrádus jut viledime galggi vuoseduvvat minerállaresursaj háldadimen (§ 2). Láhkamearrádus čielggasmahttá maid lágain áigu olahit, ja makkár dehálaš servodatdoaimmaid láhka galgá čoavdit. Mærradus tjieggdahttá masi láhka galggá liehket vájkkudimnævvon jåvsåtjit, ja ma li ájnnasamos sebrudakdahkamusá majt láhka galggá tjoavddet. § 2 bustávva b mearrida ahte láhka galgá vuhtiiváldit sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima luondduvuođu. § 2 bokstávan b vuoseduvvá jut lága milta le dahkamussan bærrájgæhttjat sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav. Lágas lea maiddái sierra mearrádus mas daddjo ahte láhka galgá adnot nu ahte ollašuhttá álbmotrievtti njuolggadusaid álgoálbmogiid ja minoritehtaid birra (§ 6). Lágan le aj sierra mærrádus mij mierret jut láhka galggá aneduvvat álmmukrievtesvuodaj njuolgadusáj gáktuj mij guosská álggoálmmugijda ja unneplågojda (§ 6). Dás čujuhuvvo earenoamážiid ON 1966 siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvdnii (SP) ja ILO-konvenšuvdnii nr. 169 álgoálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain (ILO. Dánna vuoseduvvá sierraláhkáj AN konvensjåvnnåj sivijla ja politihkalasj rievtesvuodajda jages 1966 (SP) ja ILO-Konvensjåvnnåj nr. 169 álggoálmmugij ja tjedalasjálmmugij iesjrádálasj stáhtajn (ILO. 169), muhto maiddái eará álbmotrievttálaš njuolggadusaide. 169), valla aj ietjá álmmukrievtesvuodaj njuolgadusájda. Dán oktavuođas leai áigeguovdil nai namuhit álgoálbmotjulggaštussii man ON váldočoahkkin 2007 čakčamánu 13. Beaivvi mearridii. Dán aktijvuodan de nammaduvvát viertti ANa-tjielggidus álggoálmmugij rievtesvuodaj hárráj mierreduvvam generaltjåhkanimes ragátmáno 13. b. 2007. Oanehis čoahkkáigeassu minerálalága guovddáš mearrádusain go galgá hálddašit ja ávkkástallat daid minerálaid maidda stáhta čuoččuha oamastanrievtti lea: Oanegattjat åvddånbuktem minerállalága guovdásj mærrádusájt minerálaj háldadime ja ávkástallama birra, masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot, åvddånbuktá: 1. 1. Minerálalága ohcanriekti lea kvalitatiivalaččat gáržžiduvvon ovddeš njuolggadusčállosiid ektui go daddjo ahte ohcan ii galgga dagahit vahágiid. Åhtsåmrievtesvuohta le minerállalágan kvalitatijvalattjat gartjeduvvam åvdep njuolgadustjoahkke gáktuj, dajnas gå åhtsåma e galga buktet vahágijt. Seammás lea ohcanriekti kvantitatiivalaččat viiddiduvvon danin go dat dál maiddái guoská eananeaiggádan minerálaide. Sæmmi båttå de le åhtsåmrievtesvuoda kvantitatijvalattjat vijddádum gå dálla aj guosská ednamæjgádij minerálaj gáktuj. Ohcan almmá meassamiid ja vahágiid sáhttá čađahuvvot eananeaiggáda ja geavahanvuoigatvuođalačča mieđiheami haga (§§ 8 ja 9). Åhtsåma ma e buvte vájkkudusájt ja vahágijt máhtti dagáduvvat ednamæjgáda ja ávkástallerievtesvuodaj æjgáda guorrasime dagá (§§ 8 ja 9). Ohccis lea dattetge dieđihangeatnegasvuohta (§10). Åhttsen le huoman diededimvælggogisvuohta (§10). 2. 2. Iskkadanvuoigatvuohta minerálaide maidda stáhta čuoččuha oamastanvuoigatvuođa gáibida dohkkeheami stáhtas (§13). Guoradallamrievtesvuohta minerálajda masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot gájbbet stáhtas loabev (§13). Iskkadanvuoigatvuohta buoremus vuoruhemiin lea maiddái eaktun oažžumis rogganvuoigatvuođa. Guoradallamrievtesvuohta buoremus vuorrodimijn le aj ækton ávkástallamrievtesvuodav oattjotjit. Diđošteaddji leat geatnegahtton dieđihit Minerálahálddašandirektoráhttii, eananeaiggádii ja eatnama geavaheaddjái golbma vahku ovdal go bargu álggahuvvo (§18). Guoradallen le vælggogisvuohta Minerálajháldadime direktoráhtav, ednamæjgádav ja ednamaddnev diededit gålmmå vahko åvddåla barggo álgeduvvá (§18). Iskkadanvuoigatvuođa sisdoallu čatnasa dasa mii lea dárbbašlažžan go galgá iskat leatgo rogganveara minerálat (§19). Guoradallamrievtesvuodaj sisadno le tjanádum dasi ma li dárbulattjan árvustallat jus gávnnuji ávkástallamárvvo minerála(§19). Ohcci sáhttá dušše čađahit ráddjejuvvon barggu eanangierragis, muhto iskkadanvuoigatvuođa eaiggát sáhttá bovret váimmusčájánasaid ja roggat eatnamii. Madin åhttse dåssju máhttá dahkat ráddjidum bargov bajeldisás, máhttá guoradallamrievtesvuodaj æjgát boarrit gæhttjalimijt ja rájgijt ednamin råggåt. Viidáset mearkkaša iskkadanvuoigatvuohta dárbbašlaš eatnamiid gos sáhttá čađahit iskkadeami ja iskkadandávviriidda dárbbašlaš vuorkunsaji. Vijddábut de le guoradallamrievtesvuodaj sisadno aj oadtjot dárbulasj ednamav bargojda, dán siegen aj ibbnomsajijt dárbulasj vædtsagijda. Meassamat galget dattetge leat ráddjejuvvon ja gaskaboddosaččat eai sáhte čađahuvvot nu ahte iskkadeami mielddisbuktá bistevaš vahágiid. Vájkkudusá ednamin galggi huoman liehket ráddjidum ja båddåsattja, ja e máhte dagáduvvat nav vaj bukti ilá vahágijt. 3. 3. Rievtti roggat minerálaid doppe gos stáhta čuoččuha oamastanvuoigatvuođa sáhttá mieđihuvvot ohcamuša vuođul dasa geas lea iskkadanriekti buoremus vuoruhusain ja guhte sáhttá veadjehahttit ahte iskkadanguovllus leat gávdnon rogganveara minerálat (§ 29). Ávkástallamrievtevuohta minerálajda masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot vatteduvvá åhtsåma baktu dasi gænna le Guoradallamrievtesvuohta buoremus vuorrodimijn ja guhti máhtti jáhkedahttet ávkástallamárvulasj minerála guoradallambájken gávnnuji (§ 29). Rogganrievtti eaiggádis lea riekti roggat ja ávkkástallat minerálaid maidda stáhta čuoččuha oamastanvuoigatvuođa (§32). Ávkástallamrievtesvuodaj æjgádin li rievtesvuoda válldet ja ávkástallat minerálajt masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot (§32). 4. 4. Go roggá badjel 10.000 m3 minerálaresurssaid gáibiduvvo doaibmalohpi Minerálahálddašandirektoráhtas. Doajmmakonsesjåvnnå Minerálajháldadime direktoráhtas gájbbeduvvá ávkástallat minerálajt ienebut gå 10.000 m3 suohkadis. Doaibmalohpi sáhttá mieđihuvvot dušše dasa geas juo lea rogganriekti. Doajmmakonsesjåvnnå máhttá dåssju vatteduvvat dasi gænna le ávkástallamrievtesvuohta. Konsešuvdnii sáhttet mearriduvvot eavttut (§43). Ævto máhtti tjanáduvvat konsesjåvnnåj (§43). Lága álgomearrádusain leat njuolggadusat sámi kultuvrra vuhtiiváldima birra (§2) ja ahte láhka galgá geavahuvvot álbmotrievtti álgoálbmogiid ja minoritehtaid njuolggadusaid mielde (§6). Lága álggomærrádusájn li njuolgadusá sáme kultuvrav bærrájgehtjatjit (§2) ja jut láhka galggá aneduvvat álmmukrievtesvuodaj gáktuj ma guosski álggoálmmugijda ja unneplågojda (§6). Dát oppalaš mearrádusat eai leat čuovvoluvvon konkrehta njuolggadusain mat dáhkidivčče dákkár čuovvoleami. Dá åbbålasj mærrádusá ælla tjuovodum konkrehta njuolgadusáj ma nanniji dákkár tjuovvolimev. Dát guoská vuosttažettiin árbevirolaš sámi guovlluide olggobealde Finnmárkku. Dát gullu vuostatjin árbbedábálasj sáme guovloj gáktuj Finnmárko ålggolin. Minerálalága § 17 leat earenoamáš njuolggadusat áššemeannudeami birra ja vuhtiiváldimis guoskevaš sámi beroštumiid Finnmárkkus iskkadanrievtti ohcamuša (§17), rogganrievtti (§30), doaibmalobi (§43) ja bággolotnuma (§40) oktavuođas daid minerálaide maidda stáhta čuoččuha oamastanrievtti. Minerállalága § 17an li sierra njuolgadusá ássjegiehtadallama ja vieledusáj hárráj guoskadallam sáme berustimij gáktuj Finnmárkon gå åhtsi guoradallamrievtesvuodajt (§17), ávkástallamrievtesvuodajt (§30), doajmmakonsesjåvnåv (§43) ja eksproprijerimav (§40) minerálajda masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot. Njuolggadus man mielde árvvoštallat ja deattuhit Finnmárkku sámi kultuvrra beroštumiid lea gustovaš maiddái eananeaiggáda minerálaid bággolonisteami oktavuođas. Árvustallam- ja dættodahttemnjuolgadus sáme kultuvra vieledusá hárráj Finnmárkon doajmmá aj ednamæjgádij minerálaj eksproprierimij. § 17 mearkkaša ahte Finnmárkkus galgá: § 17 merkaj jut Finnmárkon: son guhte ohca iskkadanrievtti, rogganrievtti ja doaibmalobi ohcat dieđuid njuolgut guoskevaš sámi beroštumiid birra. hæhttu guoradallamrievtesvuodaj-, ávkástallamrievtesvuodaj- ja doajmmakonsesjåvnåj åhttse åvddånbuktet diedojt njuolgga guoskadallam sáme berustimijt. Minerálahálddašandirektoráhtta ohcamušaid gieđahallama oktavuođas sihke árvvoštallat ja mearkkašahtti ládje deattuhit sámi kultuvrra, boazodoalu, ealáhusdoaimma ja servodateallima beroštumiid. hæhttu Minerálajháldadime direktoráhtta åhståmij giehtadallamij sihke árvustallat ja biedjat nanos dættov sáme kultuvra vieledusájda, boatsojæládussaj, æládusájda ja sebrudakiellemij. Ohcamuš sáhttá hilgojuvvot jus sámi beroštumiid árvvoštallan čájeha ahte ohcamuša berre hilgut. Åhtsåma máhtti hilgoduvvat jus sáme berustime vuosteldahtti. Jus ohcamuš dohkkehuvvo de sáhttet biddjo eavttut ahte dákkár beroštumit galget vuhtiiváldot. Jus åhtsåm miededuvvá máhtti ævto biejaduvvat dájt vieledusájt bærrájgæhttjat. Minerálahálddašandirektoráhtta ohcamuša gieđahallama oktavuođas láhčit eananeaiggádii, Sámediggái, suohkaniidda ja dan guovllu orohatstivrii ja guovllustivrii vejolašvuođa oainnuset ovddidit ohcamuššii. galggá Minerálajháldadime direktoráhtta åhtsåmusá giehtadallamin vaddet ednamæjgádij, Sámediggáj, suohkanijda ja ájggeguovddelis boatsojæládusá guovllo- ja tjielldestivrraj máhttelisvuodav javllamusáv buktet. Ohcamuš loahpalaččat mearriduvvot departemeanttas jus Sámediggi dahje eananeaiggát vuosttaldit ohcamuša mieđiheami. galggá åhtsåmus mierreduvvat debártementas jus Sámedigge jali ednamæjgát åhtsåmusáv vuosteldi. Sámediggái ja eananeaiggádii mieđihuvvot váiddavejolašvuohta jus departemeanta mieđiha ohcamuša. vatteduvvá Sámediggáj ja ednamæjgádij gujddimmáhttelisvuohta jus departemænnta åhtsåmusáv miedet. Váidda mearkkaša maŋideaddji váikkuhusa mearrádusa fápmuiboahtima ektui. Gujddimusán li maŋedimvájkkudusájt. Lága § 17 guoská dušše Finnmárkui. Lága § 17 le ráddjidum dåssju Finnmárkon doajmmat. Mearrádus ii leat čielggas sámiid ráđđádallanrievtti ektui ja dieđuid vuođul friddja mieđihit iskkadanrievtti, rogganrievtti ja doaibmalobi ohcamušaid vuođul. Mærrádus ij la tjielgas mij guosska sámij rievtesvuodajda konsulteritjit ájggomusájn oattjotjit diedim guorrasibmáj loabev oadtjot guoradallam-, ávkástallamrievtesvuohta ja doajmmakonsesjåvnå åhtsåma baktu. Minerálalága § 58:s lea sierra njuolggadus mas daddjo ahte departemeanta láhkaásahusa vuođul sáhttá mearridit lasihuvvon eananeaiggátdivada dasa gii áigu roggat minerálaid Finnmárkkuopmodaga eatnamiin maidda stáhta čuoččuha oamastanrievtti. Minerállalága § 58n le sierra njuolgadus jut departemænnta njuolgadusjállaga milta máhttá mierredit alep ednamæjgátdivudav minerálaj åvdås masi stáhtta æjggoreivtesvuodajt tjuottjot Finnmárkoåbmudagá ednamijn. Ráđđehus jurddaša mearrádusain miehtat ILO 169 artihkal 15 nr. 2 gáibádusaid mas daddjo ahte álgoálbmogiin lea riekti oažžut ávkeárvvu go rogget minerálaid maidda stáhta čuoččuha oamastanrievtti. Mærrádus le Ráddidusá bieles gæhttjalibme miededittjat ILO 169 artihkal 15. Nr. 2 gájbbádusájt álggoálmmugij rievtesvuodav oassáj ávkástallamárvos minerálajs masi stáhtta æjggoreivtesvuodajt tjuottjot. Ráđđehus lea láhkaásahusas mearridan ahte lasihuvvon eananeaiggátdivat man galgá máksit Finnmárkkuopmodahkii lea 0,25% gálvojođu árvvus. Ráddidus le lága njuolgadustjállagin mierredam dát aledum Finnmárkoåbmudagá ednamæjgátdivudav 0,25% vuobddemárvos. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámedikki musihkkajuolludeamit / Dáidda – ja kulturbargu / Kultureallin / Sámediggi - Sametinget Musihkkajuollodime Sámedikkes / Dájdda- ja kulturdåjmadibme / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget Sámedikki musihkkajuolludeamit Musihkkajuollodime Sámedikkes Sámediggeráđđi lea juolludan oktiibuot 2,3 miljon ruvnno musihkkaalmmuhemiide 2014:s. Sámediggeráde le juollodam 2,3 mill kråvnå musihkkaalmodimijda jagen 2014. Dán jagi leat juolludan doarjaga sihke ođđaáigásaš ja árbevirolaš sámi musihkkii. Dán jage juollodime musihkkaj le doarjja vattedum goappátjagá ådåájggásasj ja árbbedábálasj sáme musihkkaj. Ulbmil musihkkaalmmuhemiiguin lea ovddidit kvalitehtalaččat buori sámi musihka mii lea olahanmuttus buohkaide. Musihkkaalmodimij ulmme le åvdedit buorre sáme musihkav majt gájka máhtti ávkkit. - Dán jagá ohcamat ja juolludeamit čájehit ahte dáhpáhuvvá ollu gelddolaččaid sámi musihkkasuorggis, ja das leat máŋga šáŋgara, ja máŋga nuorra artistta mat dollet alla dási. - Dan jage åtsålvisá ja juollodime vuosedi ållo miellagiddis dáhpaduvvá sáme musihkkaiellemin, segadahttijn moadda sjáŋŋara, ja moadda nuorra artista gejn la alla dásse. Mii leat maid ilus dan buori ovdáneamis mii luođis lea, lohká Olsen. Mij lip aj ávon juojggusa buorre åvddånimes, javlla Olsen Oktiibuot leat 18 almmuheami ožžon doarjaga dán jagi. Tjoahkkáj li 18 almodime oadtjum dårjav dan jage. Daid searvvis leat máŋga nuorra artistta. Dajs li moadda nuorra artista. Dat guoská earret eará Biru Baby Álttás eret, Katarina Barrrukii ja Marja Helene Fjellheim Mortensenii. Dasi gulluji nåv gå Biru Baby Áltás, Katarina Barruk ja Marja Helene Fjellheim Mortensen. Čieža luohtealmmuheami leat maid ožžon doarjaga, ja guokte main leat oskkolaš dovnnat ja guokte almmuheami main lea mánáide musihkka. Doarjja le aj vattedum gietja almodibmáj juojggusij, guokta almodime åsskotåvnåj ja guokta almodime musihkajn mánájda. - Lea leamaš buorre dássi dán jagá ohcamiin, ja mii leat maid ilus go leat nu máŋggas geat seaguhit luođi árbevirolaš dahje ođđaáigásaš hápmái iežaset musihkas, lohká Sámediggeráđđi Henrik Olsen. - Dan jage åtsålvisájn la læhkám alla dásse, ja mij lip aj ávon gå li nåv moattes gudi sebrudahtti juojggusav árbbedábálasj jali ådåájggásasj hamen musihkan, javllá Sámediggeráde ájras Henrik Olsen. Oktiibuot ledje ohcamat badjelaš 5 miljon ruvnno ovddas. Dan jage åhttsij mierre lij badjelasj vihtta millijåvnå kråvnå. Suohkankonferánsa ii lágiduvvo Suohkankonferánssa guovvamáno 10. ja 11. biejve 09. Guovvamánnu 2015 Sámedigge le dahkam miellagiddis konferánssaprográmmav, ja sávvá dijáv buorisboahtem miellagiddis konferánssabiejvijda Kárásjjågån guovvamáno 10. ja 11. biejve 2015. Konferánsa lea auditorias. Konferánssa le gulldalimlanján Disdaga 10. beaivi Dijstagá 10. biejve 1. oassi. 1. oasse. Guovttegielatvuohta suohkansuorggis Guovtegielakvuohta suohkansuorgen Bures boahtin, Sámediggepresideanta Aili Keskitalo bokte Buorisboahtem, Sámediggepresidenta Aili Keskitalo baktu Dieđut Sámi giellalávdegotti birra, jođiheaddji Bård Magne Pedersen bokte Diedo Sáme giellajuohkusa birra, jådediddje Bård Magne Pedersena baktu Guovttegielatvuohta - otná dilli, hástalusat ja vuordámušat, Sámediggepresideanta Aili Keskitalo bokte Guovtegielakvuohta – udnásj vidjura, hásstalusá ja vuorddámusá, Sámediggepresidenta Aili Keskitalo baktu Sámedikki nuoraidlávdegotti ja vuorrasiidráđi vuordámušat suohkaniidda, SUPU ja vuorrasiidráđi bokte Sámedikke nuorajnammadusá ja vuorrasijráde vuorddámusá suohkanijda, SUPU ja vuorrasijráde baktu Gáfeboddu ja gáhkožat, šattut Káffabåddå ja gáhkutja, sjatto Suohkaniid / fylkasuohkaniid vuordámušat ja jurdagat Sámedikki ja giellalávdegotti bargui, Porsáŋggu gieldda ja Snoasa suohkana vuordámušat Suohkanij / fylkkasuohkanij vuorddámusá ja ájálvisá Sámedikke ja giellanammadusá bargguj, javllamusá Porsáŋgo suohkana ja Snåase suohkana baktu Digaštallan. Dagástallam Beaiveborran (Sámedikkis) Lunssja (Sámedikken) 2. oassi. 2. oasse. Suohkanođastus Suohkanådåstibme Suohkanođastus, áššedovdi bargojoavkku Lars Erik Borge bokte Sáhkavuorro ássjedåbdde barggonammadusá Lars Erik Borge baktu Ráđđehusa sámi oaidnisadji suohkanođastusas, stádačálli Anne Karin Olli bokte Ráddidusá sáme perspektijvva suohkanådåstimen, stáhttatjálle Anne Karin Olli baktu Áigi gažaldagaide Ájgge gatjálvisájda Gáfeboddu ja gáhkožat, šattut Káffabåddå ja gáhkutja, sjatto Suohkanođastus - Sámi oaidninsajis, ráđđelahttu Ann-Mari Thomassen bokte Suohkanådåstibme - sáme perspektijvva, rádeájras Ann-Mari Thomassena baktu Sáhkavuorru suohkanođasteami birra, Fylkkamánni Finnmárkkus ja Gáivuona suohkana bokte Javllamusá suohkanådåstibmáj, Finnmárko fylkkamánne ja Gáivuona suohkana baktu Mot váikkuha suohkanođastus sámi guovlluid giela, kultuvrra ja servodateallima ovdáneapmái. Gåktu vájkkut suohkanådåstibme sámeguovloj gielav, kultuvrav ja sebrudakiellema åvddånimev. Deanu gieldda ja Kárášjoga gieldda jurdagat. Javllamusá Deanu suohkana ja Kárásjjågå suohkana baktu Digaštallan. Dagástallam. Digaštallanjođiheaddji: Loabága suohkana sátnejođiheaddji Erling Bratsberg Vuorodiddje: Loabaga suohkana suohkanoajvve Erling Bratsberg Vuosttáš beaivvi loahpaheapmi. Vuostasj biejve låhpadibme. Gaskavahkku guovvamánu 11. beaivi Gasskavahko guovvamáno 11. biejve 3. oassi. 3. oasse. Ealáhus- ja servodatovdáneapmi Æládus- ja sebrudakåvddånime Jurdagat ivttábeaivvis, Aili Keskitalo bokte Ájádusá ievtásj biejves, Aili Keskitalo baktu Dieđut Dáhttu prošeavtta birra, Ragnhild Dalheim Eriksen, Sámedikki bokte Diedo Dáhttu prosjevtas, Ragnhild Dalheim Eriksen, Sámedikke baktu Gáfeboddu ja gáhkožat, šattut Káffabåddå ja gáhkutja, sjatto Ovdáneami sárgosat sámi servodagas. Sáme sebrudagá åvddånime merka. Mot barget suohkanat mat lihkostuvvet ? Majt dahki suohkana ma vuorbástuvvi ? Knut Vareide, Telemarksforskning bokte Knut Vareide, Telemarksforskning, baktu Beaiveborran (Sámedikkis) Lunssja (Sámedikken) Digaštallan. Dagástallam. Makkár váikkuhus lea otná ovdáneami sárgosiin ja suohkanođasteapmi sámi guovlluid ealáhus- ja servvodatovdáneapmái boahtte áiggis. Makkár vájkkudusá li udnásj åvddånime merkajn ja suohkanådåstimen sáme guovloj æládus- ja sebrudakåvddånibmáj boahtte ájge. Gáfeboddu ja gáhkožat, šattut Káffabåddå ja gáhkutja, sjatto Čoahkkáigeassu (konferánssas ollisladjat), Sámediggepresideanta Aili Keskitalo bokte Tjoahkkájgæsos (ålles konferánsas), Sámediggepresidenta Aili Keskitalo baktu Loahpaheapmi ja ruoktot vuolgin Låhpadibme ja vuolggem sijddaj Areála / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget Areála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Oza doarjaga Åtså biednikdårjav Sámedikkis lea bajitdási ovddasvástádus oppalaččat čuovvolit ja bagadallat vai buot plánat, čuozahusčielggadeamit ja mearrádusat mat čuvvot plána- ja huksenlága plánaoasi sihkkarastet sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima luondduvuođu. Sámedikken le badjásasj åvdåsvásstádus åbbålasj tjuovvolimes ja bagádallamis gájkka plánajs, vájkkudimguoradallamijs ja mærrádusájs ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev mij guosská luonndovuodov nannitjit sáme kultuvrraj, æládusájda ja sebrudakiellemij. Nu dat boahtá ovdan plána- ja huksenlágas. Dát le pládna- ja tsiekkaduslága milta. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje Loga eambbo Jur dálla Álggahansáhkavuorru Sámedikki areala ja biraskonferanssas Sámediggediedádus areálla- ja biráspolitihkas – Bivddim árvvalusájda Sámediggeráđđelahtu Thomas Åhren rabai Sámedikki Sámedikki areala ja birasko... Sámediggeráde sihtá árvvalusájt sámediggediedádussaj areálajs ja birrasijs... Loga eambbo Lågå ienebuv Čájet buot áššiid Vuoseda divna ássjijt Sámediggi áigu: Sámedikke ájggomussan le: Dárkilit čuovvut areálahálddašeami ja ávkkástallat vuosttaldanválddi sihkkarastimis sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima. Tjuovvot areállaháldadimev lájttálisát ja vuosteldimfábmudagáv adnet sáme kultuvrav, æládusájt ja sebrudakiellemav nannitjit Buori ládje gulahallat suohkaniiguin geat leat pláneneiseváldin ja nu sihkkarastit ahte sámi beroštumit geavatlaččat vuhtiiváldojuvvojit. Buorre ságastallamijt suohkanij dagu pládnafábmudahkan jådedit nav vaj sáme berustime praktihkalattjat tjuovvoluvvi. Sámediggi dál bargá: Sámedigge barggá dálla dáj ássjij: Suohkanlaš areálaplánaiguin Suohkanij areállaplánaj Kulturmuittuid ja bieggafámu fylkaoasseplánaiguin Fylkaj oasseplánaj kulturmujtoj ja bieggamilloelfámo hárráj Biebmanrusttegiid sajáiduhttin Biebmadimásadusáj ásadimsajij Sámedikki ovddasvástádus Sámedikkis lea bajitdási ovddasvástádus čađaheames oppalaš čuovvoleami ja bagadallama iežas plánaveahki ektui. Sámedikke åvdåsvásstádus Sámedikken le badjásasj åvdåsvásstádus åbbålasj tjuovvolimes ja bagádallamis ietjas plánimbagádusá gáktuj. Sámedikki plánaveahki vuođul sii ovddidit dieđuid mat leat dehálačča ja ávkkálačča plánaeiseválddi plánenbargui. Sámedikke plánimbagádusá milta oassálasstá Sámedigge ájnas diedoj plánima gáktuj pládnafábmudagáj gáktuj. Sámediggi buktá cealkámušaid dahje sáhttá ovddit váidalusa suohkanplána areálaoassái ja regulerenplánii. Sámedigge vaddá javllamusájt ja buktá aj vuosteldimijt suohkanplánaj areállaåsijda ja regulerimplánajda. Sámediggi sáhttá maiddái ovddidit váidalusaid konsešuvdnaáššit meannudeapmái mat leat ovddiduvvon čázádatmuddenlága, energiijalága ja čáhceresursalága vuođul, ja Sámediggi sáhttá gáibidit ahte guovlulaš plánat sáddejuvvojit Birasgáhttendepartementii mearrideapmái jus plánat olgguštit dahje eai váldde vuhtii beroštumiid mat leat dehálačča sámi kultuvrii ja ealáhusdoibmii. Sámedigge máhttá aj åvdedit vuosteldimijt konsesjåvnåj ássjegiehtadallamijn tjátjádakregulerimlága, energijalága ja tjáhtjeresurssalága milta, ja Sámedigge máhttá gájbbedit guovlloplánajt Birássuodjalimdepartementa giehtadallamij jus plána ålgusti jali e bærrájgåtse berustimijt ma li ájnnasa sáme kultuvrraj ja æládusájda. Du váikkuheapmi Fysalaš plánemis lea báikkálaš máhttu ja ipmárdus dehálaš go Sámedikki galgá ášši árvvoštallat ja buktit cealkámušaid. Duv vájkkudime Sámedikke bargon fysihkalasj plánimijn li bájkálasj diedo ja dádjadusá ájnnasa Sámedikke árvustallamijn ja javllamusájn. Plána- ja huksenlága mielde leat suohkanat geatnegahttojuvvon álggahit aktiivvalaš doaibmabijuid mat sihkkarastet duohta oassálastima mas ulbmilin lea olahit dieđihuvvon mieđiheami guoskevaš sámi beroštumiin ja báikegottiin. Pládna- ja tsiekkaduslága milta li aj suohkana vælggogisá sihkarasstet dåjmajt nannitjit almma oassálasstemav gånnå ulmmen la oadtjot diedulasj guorrasimev njuolgga vájkkuduvvam sáme berustimij ja bájkálasj sebrudagáj. Dat ahte árrat juo buktit čielga oainnuid ovddiduvvon árvalusaide ja doaibmabijuide lea hui dehálaš vai oainnut gálget gullot ja vuhtiiváldot ja vai Sámediggi sáhttá čuovvolit oaiviliid. Árrat åvddånbuktet tjielgga vuojnojt oajvvadusájda ja dåjmajda le ájnas guládibmáj ja vaj Sámedigge máhttá vuojnojt tjuovvolit. Sámedikki plánaveahkki Sámedikke pládnabagádus Sámediggi mearridii 2010 plánaveahki. Sámedigge mierredij plánimbagádusáv jagen 2010. Plánaveahkki galgá láhčit dili nu ahte buot plánat, čuozahusčielggadeamit ja mearrádusat plána- ja huksenlága plánaoasi mielde galget sihkkarastit sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima luondduvuođu. Plánimbagádus láhtjá dilev nav vaj gájkka plána, vájkkudimguoradallama ja mærrádusá ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev nanniji sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav. Háliida čielggadit mánáidgárdepolitihka / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget Sihtá mánájgárddepolitihkav tjielgadit / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Háliida čielggadit mánáidgárdepolitihka Sihtá mánájgárddepolitihkav tjielgadit Sámediggi lea čállimin dieđáhusa mánáidgárddiid birra main leat sámi mánát. Sámedigge le dal sáme mánáj mánájgárdij diedádusáv tjállemin. Sivvan dasa lea go Sámediggi háliida hábmet bajimus politihka mánáidgárdesuorgái mii galgá leat láidesteaddjin ja čielggadit prinsihpalaš gažaldagaid sámi mánáid mánáidgárdefálaldaga ektui. Diedádusá duogásj le Sámedigge sihtá badjásasj politihkav hábbmit mánájgárdij gáktuj mij galggá prinsihpalasj gatjálvisájt tjielgadit ja láttov dahkat sáme mánáj mánájgárddefálaldagá gáktuj. - Dieđáhus galgá vástidit mánáidgárddi, mánáid, váhnemiid ja sámi servodaga dárbbuide. - Diedádus galggá vuosedit mánájgárde, mánáj, æjgádij ja sáme sebrudagá dárbojt. Sámediggi háliida ahte mánáidgárdi sámi mánáid várás galgá leat ovttaiduvvan, geasuheaddji ja hutkkálaš ásahus alla kvalitehtain buot mánáide buoremussan, cealká várrepresideanta Laila Susanne Vars. Sámedigge sihtá sáme mánáj mánájgárdde galggá liehket integreridum, bivnos ja innovatijvva ásadus alla kvalitehtajn gájka mánájda buorren, javllá sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars. Várrepresideanta čilge viidáseappot ahte Sámediggi áigu earret eará bearráigeahččat ahte rekrutterejuvvojit eanet pedagogalaš bargit geain lea gelbbolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras. Vijddábut dættot sadjásasj presidænnta Sámedigge sihtá duola dagu bærrájgæhttjat jut pedagogalasj barggij åttjudibme buoreduvvá váj siján le sámegiela ja kultuvra máhtudahka. Gieđahallá ollu gažaldagaid Guoskat moadda gatjálvisájt Mánáidgárdedieđáhusa mihttomearri lea váikkuhit árvvoštallamii ja digaštallamii das mo galgá juksat politihkalaš ulbmiliid buoridan dihtii bajásšaddaneavttuid mánáidgárdefálaldaga bokte. Mánájgárddediedádusá ulmme le dilev láhtjet ájádusájda ja ságastallamij gåktu galggá politihkalasj ulmijt jåksåt mij guosská buorep bajássjaddamdilláj mánájgárddefálaldagá báktu. - Min áigumuš lea ahte dieđáhus ii galgga dušše válddahit ja ságaškuššat makkár rolla ja politihkalaš váldi Sámedikkis galgá leat mánáidgárdeáššiin. - Mijá ulmme le diedádus ij dåssju galga gåvvidit ja árvvaladdat makkir roalla ja politihkalasj mierredimfábmo Sámedikken galggá mánájgárddeássjijn. Dieđáhus galgá maiddái čalmmustahttit áŋgiruššansurggiid ja daid hástalusaid mat mis leat go galgat buoridit mánáidgárddiid. Diedádus galggá aj vuorodimijt tjalmostit ja vuojnnusij buktet makkir hásstalusá miján li gå galggap mánájgárdijt dahkat nav buoragin gå vejulasj. Dát guoská buot mánáidgárddiide main lea fálaldat sámi mánáide Norggas, čilge várrepresideanta Laila Susanne Vars. Dát sisadná gájka mánájgárdijt Vuonan majn le sáme mánájda fálaldahka, tjielggi sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars. Háliida evttohusaid ja cealkámušaid Sihti ájádusájt Bargu mánáidgárdedieđáhusain galgá leat rabas ja searvvaheaddji proseassa vai sihkkarastojuvvo ahte dieđáhusa mihttomearit ollašuhttojuvvojit. Mánájgárdediedádusá barggo galggá liehket rabás ja sebradahtte prosessa váj jåkså dajda ulmijda ma li diedádusán. Sámediggi bovde fylkkamánniid, gielddaid, mánáidgárdebirrasiid, váhnemiid, váhnenfierpmádagaid ja lávdegottiid ja eará ásahusaid geaidda dat guoská, searvat árjjalaččat. Sámedigge sihtá gåhttjot fylkkamánnijt, suohkanijt, mánájgárddebirrasijt, æjgádijt, æjgátværmástagájt ja nammadusájt ja ietjá guoskavasj ásadusájt dåjmalattjat oassálasstet. Evttohusat ja cealkámušat dieđáhussii sáhttet boahtit digaštallančoahkkimiin, fágaseminárain, jearahallamiin ja jearahallaniskkademiin. Ájádusá diedádusá gáktuj låggŋiduvvi dagástallamforumij, fáhkasemináraj, ságástallamij ja gatjádallamåtsådimij baktu. - Mii sámediggeráđis háliidit hástalit sámi servodaga jurddašit minguin ovttas. - Mij sámediggeráden hásstep sáme sebrudagáv mijá siegen ájádallat. Makkár višuvnnat leat sámi servodagas mánáidgárddi rolla birra mánáid bajásgeassimis, sin giellaovddideamis ja sámi árvvuid gaskkusteamis ođđa buolvvaide ? Makkir visjåvnå li miján sáme sebrudagán mij guosská mánájgárdij sajev mánáj bajásgiessemin, giellaåvddånahttemin ja sáme árvoj joarkkemin boahtte buolvajda ? Dát leat muhtun gažaldagat maidda mii háliidit vástádusa, dadjá várrepresideanta Vars. Dájda gatjálvisájda sihtap vásstádusájt, javllá sadjásasj presidænnta Vars. Dieđáhus lea 2005 dieđáhusa “ Sámediggeráđi dieđáhus sámi mánáidgárddiid birra ” ođasmahttin ja čuovvola “ Sámi mánáidgárddiid strategalaš plána 2008-2011 ”. Diedádus le rievddam åvdep diedádusás 2005 rájes ” Sámedikkeráde diedádus sáme mánájgárdij vuoksjuj ” ja ” Sáme mánájgárdij strategalasj pládna 2008-2011 ” joarkka. Lávdegoddi galgá nannet sámegiela / Faktadieđut sámi gielaid birra / Giella / Sámediggi - Sametinget Nammadus galggá nannit sámegielav / Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget Lávdegoddi galgá nannet sámegiela Nammadus galggá nannit sámegielav – Mii fertet nannet sámegielaid ja sihkkarastit buriid bálvalusaid sámi álbmoga várás, dadjá Gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner. – Hæhttup nannit sámegielajt ja nanostuhttet buorre dievnastusájt sáme álmmugij, javllá Suohkan- ja ådåstuhttem minisstar Jan Tore Sanner. Son lea odne nammadan almmolaš lávdegotti mii galgá geahčadit gustovaš ortnegiid, doaibmabijuid ja njuolggadusaid mat leat sámegielaid várás Norggas. Uddni sån vuodot almulasj nammadusáv mij galggá tjadádit ja gæhttjat udnásj årnigijt, dåjma ja njuolgadusá ma gulluji sáme gielajda Vuonan. – Sámegielat leat rašis dilis. – Sámegiela li rasjes dilen. Mii oaidnit ahte njuolggadusat leat unnán heivehuvvon otnáš servodahkii, ja dasto váilu gelbbolašvuohta, dadjá Sanner. Vuojnnep dálásj njuolgadusá e hieba udnásj sebrudahkaj ja máhtudahka vádnu, javllá Sanner. Sámelága giellanjuolggadusat mearriduvvojedje 1990:s, ja dat muddejit sámegielaid geavaheddjiid vuoigatvuođaid geavahit sámegiela, dalle go sis lea oktavuohta almmolaš eiseválddiide. Sámelága giellanjuolgadusá, ma mierreduvvin jagen 1990, merustalli sáme giellaaddnij rievtesvuodav adnet sámegielav almulasj oajválattjaj aktijvuodan. Almmolaš suorggi organiseren lea sakka rievdaduvvon dan rájes go giellanjuolggadusat mearriduvvojedje 1990:s. Dat rájes gå giellanjuolgadusá mierreduvvin jagen 1990, le årrum stuorra rievddama almulasj suorgen organiserima hárráj. Dasa lassin leat ollu sámit fárredan stuorát čoahkkebáikkiide ja gávpogiidda, ja eret dálá sámegiela hálddašanguovllus. Duodden li sáme jåhtåm tjoahkkebájkijda ja stuoráp stádajda, udnásj háldadusguovloj ålggolij. Danne lea dárbu ollislaččat árvvoštallat njuolggadusaid sámegielaid birra, ja ovddasvástádusjuogu Sámedikki ja iešguđege almmolaš hálddašeami gaskka. Danen la dárbbo åbbålasj árvustallamij sámegielaj njuolgadusá hárráj. Dárbbo l aj juogadit åvdåsvásstádusáv Sámediggáj ja iesjgeŋgalágásj almulasj háldadusájda – Mii fertet ođasmahttit njuolggadusaid ja doaibmabijuid vai dat heivešedje min servodahkii, vai daid livččii álkit geavahit ja rabašedje vejolašvuođa dávgaseappot čovdosiidda, dadjá Sanner. – Hæhttup ådåstuhttet njuolgadusájt ja dåjmajt váj hiehpi ietjama sebrudahkaj, ja sjaddi anedahtte ja hiebadahtes tjoavddusa, javllá Sanner. Son oaivvilda ahte dárbbašuvvojit njuolggadusat, ortnegat ja doaibmabijut doarjut gielaid geavaheami ja ovddideami. Sån vuoset dárbov njuolgadusájda, årnigijda ja dåjmajda ma doarjju giellaanov ja åvddånimev. – Mis lea leamaš buorre ovttasbargu Sámedikkiin lávdegotti ásaheami ektui. – Mij lip aktan Sámedikkijn dahkam buorre bargov nammadusá ásadimijn. Mun lean ilus go mii oažžut searvat olbmuid geain lea buorre gelbbolašvuohta ja sierralágan vásihusat dán barggus, dadjá Sanner. Ávon lav gå dán bargon bessap oasev válldet ulmutjij buorre máhtudagáj ja moattelágásj åtsådallamij, javllá Sanner. Sámedikki presideanta Aili Keskitalo lea movtta go dál nammaduvvo almmolaš lávdegoddi čielggadit láhkačohkiid, doaibmabijuid ja ortnegiid sámegielaid várás. Sámedikkepresidænnta, Aili Keskitalo la ávon gå dal vuododuvvá almulasj nammadus gut galggá guoradallat láhkatjuohkkev dåjmajt ja årnigijt sámegielaj hárráj. – Sámediggi vuolggahii dán barggu danin go mii leat oaidnán ahte lea dárbu sihkkarastit ovttaskas olbmuid vuoigatvuođa geavahit sámegiela árgabeaivvis, ovdamearkka dihte mánáidgárddiin, skuvllain, dearvvašvuođa bálvalusaid oktavuođas ja go leat oktavuođas almmolaš hálddahussuorgái oppalaččat. – Sámedigge álgadij dájna bargujn dan diehti gå mij lip vuojnnám dárbov nanostuhttet ájnegis ulmutjij rievtesvuodav adnet sámegielav bæjválasj giellan, degu mánnágárden, skåvlån, gå la dárbbo varresvuodadievnastusájda ja dábálasj almulasj etáhtaj aktijvuodan. Dárbu lea geahčadit maid fertešii dahkat sámegielaid sihkkarastima várás boahtteáiggis, dadjá Keskitalo. Dárbbo l guoradallat barggovuogijt gå galggá nanostuhttet sámegielaj boahtteájgev, javllá Keskitalo. Sámegiela geavaheamis ja máhtus leat erohusat sierra sámi giellaguovlluid gaskka, ja dasto gielddas gildii. Sámegiela addnem ja máhtudahka målssu iesjgeŋgalágásj giellaguovloj ja suohkanij gaskan. Lávdegoddi galgá árvvoštallat dávgasis čovdosiid maid bokte álkiduhttit dili, ja gielddaid sierra hástalusaid ja dárbbu vuođul. Nammadus galggá árvustallat hiebalasj tjoavddusijt ma giehpedi ja vieledi suohkanij sierralágásj hásstalusájt ja dárbojt Lávdegoddi galgá árvalit ortnegiid ja doaibmabijuid mat sáhttet dagahit dan ahte eambbogat oahpašedje ja geavahivčče sámegielaid, ja dieinna lágiin sihkkarastojuvvošedje gielddaide ja eará bálvalusaddiide dakkár bargit geain lea gelbbolašvuohta sámegielain. Nammadus biedjá dættov årnigijda ja dåjmajda ma bádtjiji suohkanijt bisodittjat barggijt sámegielmáhtudagájn, ja dan láhkáj måvtåstuhttet ulmutjijt oahppat sámegielajt ja adnuj válldet. Ja dan láhkáj bisodit suohkanijt ja ietjá dievnastusájt giellamáhtudagájn. Mandáhta maid Sámediggi ja Ráđđehus leat ráhkadan čájeha, ahte dat bargu maid lávdegoddi galgá čađahit lea deaŧalaš ja dárbbašlaš. Gåhtjodusáv majt Sámedigge ja Ráddidus li dahkam, vuoset dát la ájnas ja dárbulasj barggo majt nammadus galggá ållidahttet. Gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner ja Sámedikki presideanta Aili Keskitalo sávvaba lávdegoddái lihku bargui. Suohkan- ja ådåstuhttem minisstar, Jan Tore Sanner ja Sámedikke presidænnta, Aili Keskitalo sávvaba vuorbev bargujn. Lávdegottis leat čuovvovaš lahtut: Nammadusá ájrrasa li: Sis-Finnmárkku diggegotti fáldi Finn Arne Selfors (lávdegotti nubbijođiheaddji), Deatnu Vuododum fylkkamánne Råmsån, Bård Magne Pedersen (njunnjusj), Tråmsså Sunnde Sis-Finnmárko Diggeriektán, Finn Arne Selfors (nammadusá sadjásasj), Deatnu Lávdegoddi galgá buktit raporttas maŋimuštá guovvamánu 15. b. 2016. Nammadus galggá åvddånbuktet diedádusáv åvddål guovvamáno 15. b. 2016. Dehaláš dokumeanttat / Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvdna / Boazodoallu / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget Ájnas dokumenta / Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadibme / Boatsojæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvdna Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadibme Politihkalaš ášši: Norgga ja Ruoŧa gaskasaš konvenšuvnnas rádjerasttideaddji boazodoalu birra leat mearrádusat das mot boazoguohtun badjel riikkaráji galgá dáhpáhuvvat. Politihkalasj ássje: Såbadibme Vuona ja Svieriga gaskan mij gullu rádjárasstidim ællosujttuj, vuoset mierredimev gåktu ælloguohtom rájá badjel galggá doajmmat. Rádjerasttideaddji boazodoalus leat árbevierut mannet ruovttoluotta áiggis ovdalgo riikkarájit gaskal Norgga ja Ruoŧa mearriduvvojedje. Rádjárasstidibme ællosujton la dålusj árbbedáhpe åvddåla Vuona ja Svieriga rijkarádjá gieseduváj. 1751-mannosaš lappekodisilla lea vuosttaš šiehtadus mii gieđahallá sápmelaččaid vuoigatvuođa doaimmahit boazodoalu rastá rájiid. Lappekodisilla 1751 rájes lij vuostasj såbadibme sámij rievtesvuodaj birra mij gullu boatsojæládussaj rájáj rastá. Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnna vuolláičálle Norga ja Ruoŧŧa vuosttaš geardde jagis 2005, muhto garra duhtameahttunvuođa geažil sápmelaččaid bealis, ii leat konvenšuvdna nannejuvvon. Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime vuollájtjáleduváj vuostasj bále Svierigis ja Vuonas jagen 2005, valla vuosstemiella ællosámijs ij la konvensjåvnnå tjårggiduvvam. Norgga ja Ruoŧa bealde sámedikkit leat ovttas Ruoŧa Sápmelaččaid Riikkaservviin ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkaservviin ožžon bargun Norgga ja Ruoŧa ráđđehusain bargat viidáseappot Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnnain. Vuona ja Svieriga Sámedigge aktan Svieriga Sámij Rijkasiebrre ja Vuona Ællosámij Rijkasiebrre, li gåhtjoduvvam Vuona ja Svieriga rádediddjes joarkket bargujn Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadimijn. Áigumuššan lea oččodit dakkár konvenšuvnna mii fuolaha buot áššebeliid vuoigatvuođaid ja beroštusaid buriin vugiin. Ulmme l oadtjot såbadimev mij gåtset gájkaj rievtesvuodajt ja divna berustimijt buorre vuoge milta. Norgga bealde Sámediggi lea ožžon ovddasvástádusa das ahte jođihit proseassa ja háliida danne gulahallat guoskevaš orohagaiguin sihkkarastin dihtii buoremus proseassa barggus. Vuona Sámedigge l oadtjum åvdåsvásstádusáv jådedit prosessav ja dan diehti sihtap guládallat guoskavasj ællosujttotjieldij váj sihkarastátjit buoremus ássjegiehtadallamav. Mii bivdit guoskevaš orohagaid váldit oktavuođa minguin jus háliidit gulahallama Sámedikkiin dán áššis. Guoskavasj ællosujttotjielde gåhtjoduvvi aktijvuodav mijájn válldet jus vuojnni dárbov Sámedikkijn guládallat dájna ássjijn. Bargu ođđa konvenšuvnnain lea ožžon ovtta jagi áigemeari čakčamánu 2012 rájes. 27. rahk 2012 Skábmamánu 16. b. 2012 dii 10-15 doallá Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnna bargojoavku čoahkkima. 27. rahk 2012 12. golggotm 2012 27. rahk 2012 Háliidit gulahallat boazodoaluin Ájnas dokumenta Dehaláš dokumeanttat 27. rahk 2012 Dehaláš dokumeanttat 27. rahk 2012 Dehaláš dokumeanttat Ájnas dokumenta Ovddasvástideaddji politihkkár 27. rahk 2012 Silje Karine Muotka Ájnas dokumenta silje.karine.muotka@samediggi.no Politihkalasj åvdåsvásstediddje Politihkalaš ášši: Finnmárkokommisjåvnån 09. ođđajagim 2012 Politihkalasj ássje: Kártemis ja dohkkeheames gávdni vuoigatvuođaid Finnmárkkus. Kárttim ja dåhkkidibme gávnne riektájs Finnmárkon. Kártemis ja dohkkeheames gávdni vuoigatvuođaid Finnmárkkus. Kárttim ja dåhkkidibme gávnne riektájs Finnmárkon. Kártemis ja dohkkeheames gávdni vuoigatvuođaid Finnmárkkus. Kárttim ja dåhkkidibme gávnne riektájs Finnmárkon. Finnmárkolága mielde lea ásahuvvon kommišuvdna, gohčoduvvon Finnmárkokommišuvdna, mii galgá čielggadit oamastan- ja geavahanvuoigatvuođaid daid eatnamiidda maid Finnmárkkuopmodat hálddaša. Finnmárkolága milta le kommisjåvnnå ásaduvvam, nav gåhtjodum Finnmárkokommisjåvnnå, mij galggá åmastim- ja adnemriektájt dajda ednamijda majt Finnmárkoåbmudahka háldat. Finnmárkokommišuvnna doaibma muddejuvvo sierra láhkaásahusa bakte. Finnmárkokommisjåvnå doajmma li sierra njuolgadustjállaga milta. Finnmárkokommišuvnna ráđđehus nammadii maŋŋil go 2008 njukčamánus ráđđádalai Sámedikkiin, ja mas lea jođiheaddji ja njeallje eará miellahtu. Ráddidus Finnmárkokommisjåvnåv nammadij maŋŋel gå lij Sámedikkijn rádádallam 2008 snjuktjamáno, ja danna le jådediddje ja niellja ietjá ájrrasa. Sii leat: Sij li: Jon Gauslaa (jođiheaddji) Jon Gauslaa (jådediddje) Finnmárkokommišuvdna galgá čielggadit geavahan- ja oamastanvuoigatvuođaid dain eatnamiin maid sirdojedje Statskog SF hálddus Finnmárkkuopmodaga háldui geassemánu 1. beaivvi 2006. Finnmárkokommisjåvnnå galggá tjielgadit addno- ja åmastimriektájt dajn ednamijn ma Statskog SF háldos Finnmárkoåbmudagá hállduj biehtsemáno 1. biejve 2006. Ulbmilin lea čielggadit viidodaga ja sisdoalu daid vuoigatvuođain maid Finnmárkku álbmot lea háhkan dáin eatnamiin oamastusa, vieruiduvvan anu, dahje eará riektevuođu, nugomat vieruiduvvan vuoigatvuođaid vuođul. Ulmme le tjielgadit daj riektáj vijddudagáv ja sisanov majt Finnmárko álmmuk le ásadam dáj ednamij åmastime, vierojduvvam ano jali ietjá riektávuodo, duola dagu bájkálasj dábe baktu. Kommišuvdna konklušuvdna šaddá mearriduvvot maŋŋil go leat árvvoštallan dan geavaheami mii guovllus lea leamašan. Kommisjåvnå konklusjåvnnå mierreduvvá maŋŋel gå le árvustallam anov mij le læhám guovlon. Dán árvvoštallamis kommišuvdna árvvoštallá geavaheami guhkkodaga ja sisdoalu, das maiddái ahte leago leamašan sierra vai intensiiva adnu, ja ahte leago geavaheddjiin leamašan doarvái govttolaš doaivva ahte sin adnu lea leamašan lágalaš. Dán árvustallamin kommisjåvnnå árvustallá ano guhkkudagáv ja sisanov, dan aktijvuodan aj makta le læhkám sierra váj intensijvva adno, ja makta addnijn le læhkám dádjadahtte jáhkko ahte sijáj adno le læhkám riekta. Finnmárkokommišuvnnas lea váldoovddasvástádus ášši dieđuid hárrái. Finnmárkokommisjåvnån le oajvveåvdåsvásstadus ássje diedoj gáktuj. Kommišuvdna ferte ieš fuolahit ahte duohta ja historjjálaš dilálašvuođat mat dárbbašuvvojit vuoigatvuođadili čielggadeames, doarvái bures čielggaduvvojit. Kommisjåvnnå iesj hæhttu bærrájgæhttjat jut duohta ja histåvrålasj dile ma dárbahuvvi riektádile tjielggamij, nuoges buoragit tjielgaduvvi. Oassin áššedieđuin sáhttá kommišuvdna ohcat njálmmálaš dieđuid ja čálalaš dieđuid nugomat dokumeanttaid jna maid sii dárbbašit. Kommisjåvnnå máhttá åhtsåt njálmálasj diedojt ja tjálalasj diedojt dagu dokumenta jna majt dárbahi oassen ássjediedojda. Kommišuvdna sáhttá maiddái čađahit guorahallamiid ja čielggademiid mat leat dárbbašlačča iežaset loahpamearrideapmái. Kommisjåvnnå máhttá aj guoradallamijt ja tjielgadimijt tjadádit ma li dárbulattja ietjasa loahpamærrádussaj. Áššedovdi čielggademiid maid kommišuvdna lea bivdán earáid ráhkadit juohke ovttaskas čielggadeaddji / dutkanásahus ieš ovddasvástidit sisdoalu ektui. Ássjedåbdde tjielgadime majt kommisjåvnnå le iehtjádijt gåhttjum dahkat juohkka akta tjielggijiddje / dutkamásadus iesj sisano åvdås vásstet. Čielggadeamit galget leat vuođđun kommišuvnna konklušuvnnain. Tjielgadime galggi kommisjåvnå konklusjåvnåj vuodon. Maŋŋil go Finnmárkokommišuvdna lea gárvvisin čielggadan guovllu de dat ovddida raportta mas galget leat dieđut: Gå Finnmárkokommisjåvnnå la gárvvásit guovlov tjielgadam de bukti rapportav gånnå galggi diedo: Gii eatnama oamasta Guhti ednamav åmas Makkár geavahanvuoigatvuođat guovllus leat Makkár addnoriektá guovlon li Makkár áššedieđuid kommišuvdna lea atnán vuođđun go lea mearridan nu movt lea Makkár ássjediedojt kommisjåvnnå le vuodon adnám gå le mierredam navti gåktu le. Finnmárkokommišuvnna raporta galgá almmuhuvvot, ja Finnmárkkuopmodat galgá juogo dohkkehit dahje hilgut kommišuvnna konklušuvnnaid. Finnmárkokommisjåvnå raportta galggá álmoduvvat, ja Finnmárkoåbmudahka galggá juogu de dåhkkidit jali hilggot kommisjåvnå konklusjåvnåjt. Finnmárkokommišuvdna soabahit jus bealit eai leat ovttamielalačča kommišuvnna konklušuvnnain. Finnmárkokommisjåvnnå galggá såbadit jus biele e kommisjåvnå konklusjåvnåjda guorrasa. Finnmárkokommišuvnna ja Finnmárkku Meahcceduopmostuolu láhkaásahus. Finnmárkokommisjåvnå ja Finnmárko miehttseduobmoståvllå njuolgadustjála Ovddasvástideaddji politihkkár Finnmárkokommisjåvnnå aili.keskitalo@samediggi.no Politihkalasj åvdåsvásstediddje Sámi guovlluin lea ain fuones ahtanuššan / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget Sáme guovlo ájn báhtsi / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Sámi guovlluin lea ain fuones ahtanuššan Sáme guovlo ájn báhtsi S ámi guovlluin leat ain stuorra hástalusat eretfárremiid ja ođđaásahemiid ektui. Sáme guovlojn li ájn stuorra hásstalusá ieritjåhtema ja ásadimij vuoksjuj. Dan čájeha raporta maid Telemarksforskning lea dahkan Sámedikki ovddas. Dav vuoset muhtem rapportta mav Telemarksforskning le S ámedikke åvdås dahkam. Raporta ” Næringsutvikling, innovasjon og attraktivitet. Rapportta ” Næringsutvikling, innovasjon og attraktivitet. Samisk område ” lea dan ealáhusanalysa joatkka maid Telemarkforskning lea ovdal dahkan Sámedikki ovddas. Samisk område ” le joarkka åvdep æládujsårnigijs majt Telemarkforskning le Sámedikke åvdås dahkam. Dán raporttas válddahuvvo ahtanuššan sámi guovlluin ássama, bargosajiid, oahppodási, ealáhusovddideami, innovašuvnna ja geasuheami ektui. Dát rapportta gåvvit sáme guovlo åvddånimev viesádij, åhpadusdáse, æládusåvddånime, innovasjåvnå ja bivno gáktuj. Sámi guvlui gullet 24 gieldda Davvi-Trøndelágas, Norlánddas, Romssas ja Finnmárkkus. Sáme guovllo le 24 suohkana Nuortta-Trøndelága, Nordlánda, Råmså ja Finnmárko fylkajn. Analysa čájeha ahte sámi guovlluid gielddain leat geahppánan olbmot, maiddái 2010:s, dan jagi goas eanaš gielddain Norggas lassánedje olbmot. Analyjssa vuoset ulmusjlåhko sáme guovlo suohkanijn le binnum, aj jagen 2010, mij lij jahke goassa ienemus suohkana Vuonan sjaddin. Stuorábuš sisafárren lea váidudan olmmošlogu njiedjama sámi guovlluin maŋimuš jagiin, muhto dat ii leat doarvái olmmošlogu ja eretfárrema dássidahttimii. Ienep sirdulattja li binnedam sáme guovlo ulmusjlågo binnedimev maŋemus jagijt, valla ij nuoges váj riegádimlåhko ja ålgusjåhtem e álmmuklågov binneda. Dan oasis Davvi-Norggas mii ii lohkkojuvvo sámi guovlun lea olmmošlohku lassánan. Dat oasse Nuortta-Vuonas mij le sáme guovloj ålggolin laset álmmuklågov. Bargosajit geahppánit Binnep barggosaje Das go olmmošlohku njiedjá lea oktavuohta bargosajiid geahppáneapmái. Álmmuklågo binnedibme gullu aktan barggosajij binnedimij. Sámi guovllus eai lean nu ollu bargosajit 2010:s go ledje 2000:s, man áigodagas bargosajit riikadásis lassánedje eanet go 11 proseanttain. Sáme guovlon li binnep barggosaje jagen 2010 gå 2000, madi barggosaje lándan li lassánam 11 prosentaj. Davvi-Norgga fylkkkain, earret sámi guovlluin, lea olmmošlohku lassánan gaskal guhtta ja 14 proseantta seamma áigodagas. Nuortta-Vuona fylkajn, sáme guovloj ålggolin, li barggosaje lassánam gaskal guhtta ja lågenanniellja prosenta sæmmi ájggudagán. Sámi guovlluid ealáhusstruktuvran leat ollu vuođđoealáhusat ja industriija. Sáme guovlon li moadda vuodoæládus- ja industriabarggosaje. Maŋimuš guovtti jagis lea bargosajiid lohku dáin ealáhusain njiedjan eanet go 400:in. Maŋemus guokta jage li dáj æládusáj barggosaje binnum ienep gå nieljijn tjuodijn. - Sámediggi lea mearridan ođđa ealáhusdieđáhusa 2011:s. - Sámedigge le mierredam ådå æládusdiedádusáv jagen 2011. Váldoulbmilin lea háhkat nana ja juohkelágan ealáhuseallima báikegottiin mii vuođđuduvvo sámi kultuvrii, lundui, ja birrasii ja mii váldá daid vuhtii, ja dieinna lágiin lea vuođđun ealli báikegottiide gos olbmot háliidit ássat, dadjá Sámediggeráđi lahttu Marianne Balto. Oajvveulmme le ásadit nanos ja valjes æládusiellemav man vuodo le ja mij vielet sáme kultuvrav, luondov ja birrasav, ja dilev láhtjá rávas bájkálasj sebrudagájda gånnå ulmutja sihti årrot, javllá sámediggeráde Marianne Balto. Mii fertet jorgalahttit dan negatiivvalaš ovdáneami sámi guovlluin, dadjá Balto. Hæhttup nievres åvddånimev sáme guovlojn rievddat, javllá Balto. Unnán ođđaásaheamit ja innovašuvdna Ælla heva ásadime ja innovasjåvnå Fitnodagaid ovdáneapmi analyserejuvvo NæringsNM: s, mii mihtida fitnodagaid gánnáhahttivuođa, ahtanuššama ja ođđaásahemiid ja dasto ealáhuseallima sturrodaga. Viddnudagáj åvddånattem analyseriduvvá NæringsNM:an, mij viddnudagáj mávsánisvuodav, sjattov ja ådåásadimijt mihtti aktan æládusiellema stuorrudagáv. Máŋgga sámi gielddas lea unnán ealáhuseallin olmmošlogu ektui, ja leat unnán ođđaásaheamit ja gánnáhahttivuohta lea heittot. Moaddasij sáme suohkanijs le viehka unna æládusiellem álmmuklågo gáktuj, ja ælla vuojga ådåásadime ja mávsánisvuohta. Ollu gielddain leat dattetge fitnodagat mat leat ahtanuššan 2010:s. Moadda suohkanijn li galla stuorra oasse viddnudagájs maj sisboados sjaddá jagen 2010. NæringsNM:s oidno ahte eanaš sámi gielddain ollislaččat ii leat nu buorre ovdáneapmi. Ienemus oasse sáme suohkanijs gal nievret bierggiji NæringsNM:an. Analysa čájeha ahte muhtun gielddain lea dattetge buoret dilli, nugo Deanus ja Evenáššis. Analyjssa vuoset muhtem suohkana buoragit rijbbi, dagu Dætno ja Evenássje. Iskkadeapmi čájeha maiddái ahte sámi guovlluid dovdomearkan lea heajos innovašuvdna. Guoradallam vuoset aj sáme guovlojn ij le vuojga innovasjåvnnå. Ovdáneapmi Åvddånahttem Telemarksforskning geavaha geasuhanpyramiida ovdáneami válddahallamis. Telemarksforskning adná bivnospyramidav åvddånahttemav gåvvidittjat. Geasuhanpyramiidas čilgejuvvo ovdáneapmi movt dat geasuha golmma dimenšuvnna bokte: Bivnospyramijdda tjielggi bájkij åvddånahttemav daj bivnosvuoda gáktuj gålmå dimensjåvnåj milta: 1) Geasuheapmi vuođđoealáhusaid fitnodagain 1) Bivnos viddnudagájda vuodoæládusájn. 2) Movt geasuhit gussiid 2) Bivnos guossijda. Sámi guovllus lea sakka vátnon vuođđoealáhusat. Sáme guovlon li vuodoæládusá binnum. Vuođusealáhussan leat vuođđoealáhusat, industriija ja teknologalaš bálvalusat. Vuodoæládusá li primæræládusá, industria ja teknologalasj dievnastusá. Dáid ealáhusaid dovdomearkan lea dat ahte buktagat vuvdojuvvojit nationála dahje riikkaidgaskasaš márkanis. Dáj æládusáj dåbddomærkka le buvta nasjonála jali rijkajgasskasasj márnánin vuobdeduvvi. Sámi guovllus leat hui unnán bargosajit teknologalaš bálvalusain, mii lea ahtanuššama vuođusealáhus. Sáme guovlon li viehka binná barggosaje teknologalasj dievnastusáj, mij li vuodoæládus mij sjaddá. Muhtun gielddain leat dattetge vuođusealáhusat laskan, nugo Divttasvuonas, Fálesnuoris, Ivggus ja Unjárggas. Muhtem sáme guovlo suohkanijn ajtu vuodoæládusá sjaddi, dagu Divtasvuonan, Fálesnuoren, Ivgon ja Unjárgan. Sámi guovllus árbevirolaččat leat leamaš unnán galledanealáhusat. Sáme guovlon ælla ájgij tjadá læhkám heva guosseæládusájs. Ja sámi guovlluin lea oppalaččat stuorra gávpesuođđan. Sáme guovlojs tjoahkkáj le stuorra oaseslissa. Dát lea dattetge unnon, ja ollu sámi gielddain leat galledanealáhusat lassánan, nugo Raavrhvijkes, Láhpis, Unjárggas, Hápmiris, Snoasas jna.. Dát oaseslissam le galla binnum, ja moadda sáme suohkanijn guosseæládusá sjaddi, dagu Røyrvik, Loppa, Unjárgga, Hábmer, Snåasa aktan ietjá. Stuorra váttisvuohta ahtanuššamis sámi gielddain lea geasuheapmi ássama dáfus. Stuorra gássjelisvuohta sáme suohkanij sjatto gáktuj le årrombivnos. Ollu sámi gielddain fárrejit ollu olbmot eret, ja lea stuorát eretfárren go mii bargosajiid ahtanuššama dáfus lea. Dat mierkki unna årromsadjebivnos. Dánna li vas muhtem sáme suohkana ma ælla dagu iehtjáda ja majna le alla årromsadjebivnos, dagu Letto milta. Dát mearkkaša fuonit geasuheami ássama dáfus. Dat mierkki unna årromsadjebivnos. Dattetge mannet muhtun sámi gielddat vuosterávdnjái ja geasuhit sakka, nugo Davvisiida, Ráisavuotna ja Unjárga. Dánna li vas muhtem sáme suohkana ma ælla dagu iehtjáda ja majna le alla årromsadjebivnos, dagu Lebesby, Sørreisa ja Unjárgga. - Sámi guovlluin leat árvoháhkanvejolašvuođat sámi kultuvrra ja árbevieruid vuođul, muhto dárbu lea stuoris oažžut buriid rámmaeavttuid, dutkama, ođđaásahemiid ja ođđa háhkamiid, dadjá Sámediggeráđi lahttu Marianne Balto. - Sáme guovlojn li moadda máhttelisvuoda árvvodahkama gáktuj sáme kultuvra ja dábij vuodon, valla de dárbaj buorre birástagá, dutkam, ådåásadime ja ådåhábbmim, javllá sámediggeráde Marianne Balto. Eanet dieđuid oaččut: go válddát oktavuođa Telemarkforskning prošeaktajođiheddjiin Knut Vareide + 47 98 22 00 04 dahje Sámediggeráđi lahtuin Marianne Balto + 47 480 63 358 Jus sidá ienep diehtet: Válde aktijvuodav Telemarkforskning prosjektajådediddjijn Knut Vareide + 47 98 22 00 04 jali Sámediggerádijn Marianne Balto + 47 480 63 358 Politihkalaš ášši: Finnmárkokommisjåvnån 09. ođđajagim 2012 Politihkalasj ássje: Kártemis ja dohkkeheames gávdni vuoigatvuođaid Finnmárkkus. Kárttim ja dåhkkidibme gávnne riektájs Finnmárkon. Finnmárkku Meahcceduopmostuollu Finnmárko miehttseduobmoståvllå Finnmárkku Meahcceduopmostuollu Finnmárko miehttseduobmoståvllå Finnmárkku Meahcceduopmostuollu Finnmárko miehttseduobmoståvllå Vuoigatvuođanákkut mat čuožžilit maŋŋil go Finnmárkokommišuvdna lea čielggadan guovllu galget ovddiduvvot sierra duopmostuolu ovdii, gohčoduvvon meahcceduopmostuollun. Riektárijdo ma badjáni maŋŋel gå Finnmárkokommisjåvnnå le tjielgadam guovlov galggi sierra duobmoståvlå åvddåj låggŋiduvvat, gåhtjodum miehttseduobmoståvllån. Meahcceduopmostuolu nammada ráđđehus maŋŋil go lea ráđđádallan Sámedikkiin, ja das lea jođiheaddji ja njeallje bistevaš lahttu ja guokte várrelahttu. Ráddidus miehttseduobmoståvlåv nammat maŋŋel gå le Sámedikkijn rádádallam, ja danna le jådediddje ja duodden niellja stuoves ájrrasa ja guokta sadjásattja. Áigemearri doalvvuheames ášši meahcceduopmostuolu ovdii lea 18 mánu maŋŋil go Finnmárkokommišuvdna lea ovddidan raporttastis ja dat lea almmuhuvvon. Ájggemierre ássjev miehttseduobmoståvlå åvddåj låggŋit le 18 máno maŋŋel gå Finnmárkokommisjåvnnå le rapportastis almodam. Meahcceduopmostuollu váldá vuođu Finnmárkokommišuvnna raporttas go ášši meannuda. Miehttseduobmoståvllå vuohtuj válldá Finnmárkokommisjåvnå rapportav gå ássjev giehtadallá. Meahcceduopmostuolu mearrádus sáhttá guoddaluvvon Alimusriektái. Miehttseduobmoståvlå mærrádusáv máhttá Alemusriektáj guoddalit. Finnmárkokommišuvnna vuosttaš raporta vurdojuvvo gárvvistuvvot sullii 2011-2012 jahkemolsunáigge. 2011 basádismáno rádjáj ij lim Miehttseduobmoståvllå ájn nammadum. Justiisadepartemeanta ja Sámediggi leat álgán ráđđádallat meahcceduopmostuolu nammadeami birra. Finnmárkokommisjåvnnå vuostasj rapporta vuordedahtte gárvestuvvá sulle 2011-2012 jahkemålssomájgge. Finnmárkokommišuvnna ja Finnmárkku Meahcceduopmostuolu láhkaásahus. Justijsadepartemennta ja Sámedigge li rádádallagoahtám miehttseduobmoståvlå nammadime vuoksjuj. Ovddasvástideaddji politihkkár Finnmárkokommisjåvnå ja Finnmárko miehttseduobmoståvllå láhkaásadus aili.keskitalo@samediggi.no Politihkalasj åvdåsvásstediddje Háliidit buoridit máhtu veahkaválddi birra lagaš oktavuođain / Sosiála / Dearvvašvuohta ja sosiála / Sámediggi - Sametinget Sihtá lasedit diedojt vahágahttemijs lahka gasskavuodajn / Sosiálla / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget Háliidit buoridit máhtu veahkaválddi birra lagaš oktavuođain Sihtá lasedit diedojt vahágahttemijs lahka gasskavuodajn Sámedikki 2015 bušeahtas lea juolluduvvon 450 000 ru prošektii veahkaválddi birra lagaš oktavuođain sámi servodagas. Sámedikke budsjehtan 2015 jahkáj le juolloduvvam 450 000,- prosjæktaj vahágahttemijs lahka gasskavuodajn sáme sebrudagán. Prošeakta lea ovttasbargu Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanttain. Prosjækta le aktisasjbarggo Justijssa- ja gárvedimdepartementajn. Iskkadeami ulbmilin lea kártet manne sámi servodagas lea veahkaválddálašvuohta lagaš oktavuođain, ja dasto mo ilbmama, eastadeaddji doaibmabijuid ja veahkkedoaibmabijuid sáhtášii buoremusat láhčit sámi álbmoga várás. Ájggomus prosjevtajn la guoradallat makkár faktåvrå sáme sebrudagán vájkkudi vahágahttemijt lahka gasskavuodajn ja man galli, ja duodden gåktu ilmodibme, duostudibme ja viehkkedåjma máhtti hiebadahteduvvat buoremus láhkaj sáme álmmugij. - Sámediggeráđđi háliida leat servodataktevra mii vuostálastá veahkaválddi nissonolbmuid vuostá. - Sámediggeráde sihtá liehket oassálasste sebrudagán duostudittjat vahágahttemijt nissunij vuossti. Mii doaivut dainna oažžut ođđa máhtu das movt veahkkeapparáhta sáhtášii buoremus vejolaš vuogi mielde veahkehit veahkaválddi gillájeddjiid, cealká ráđđelahttu Henrik Olsen. Doajvvop mij oadtjop ådå diedojt gåktu viehkkeásadus máhttá vahágahtedum ulmutjijt duosstot ja vaddet buoremus viehkev gå máhttelis, javllá rádeájras Henrik Olsen. Veahkaváldi lagaš oktavuođain lea duohta servodatváttisvuohta ja dat lea rihkus. Vahágahttema lahka gasskavuodajn li duodalasj gássjelisvuoda sebrudagán ja bahádahko. Meroštallojuvvon lea ahte Norggas gillájit veahkaválddi lagaš oktavuođain gaskal 75 000-150 000 olbmo jahkásaččat. Merustaládum la gassko 75 000 ja 150 000 ulmutja Vuonan jahkásattjat boadádalli vahágahttemijda lahka gasskavuodan. Norggas leat measta 10 % nissonolbmuid gaskkas gillán veagalváldima, bealli sis lei vuollel 18 jagi. Vargga 10 % nissunijs Vuonan li nákkujn váldáduvvam, lahkke sijás lidjin nuorabu 18 jages. Dušše 11% veagalváldimiin váidojuvvojit. Dåssju 11% váldáduvvamijs diededuvvi politijaj. - Mis ii leat makkárge sivva jáhkkit ahte dilli livččii earálágan sámi servodagas. - Miján ij la oarre jáhkket vidjura li ietjálágátja sáme sebrudagán. Sámediggi bargá dan ala ahte veahkke- ja doarjjaapparáhtas lea dat giella- ja kulturgelbbolašvuohta mii veahkaválddi gillájeaddjis lea. Sámedigge barggá vaj viehkke- ja doarjjaásadusá hæhttuji adnet máhttudagájt vahágahtedum ulmutja gielan ja kultuvran. Dát lea erenoamáš deaŧalaš dalle go olmmoš lea rašimus dilis, cealká ráđđelahttu Olsen. Dát la ållagattjat ájnas gå ulmusj la várnajhamos dilen, javllá rádeájras Olsen. Ráđđelahttu Henrik Olsen deattuha dasto ahte juohkelágan seksuála ja veahkaválddálaš rihkkun sámi nissonolbmuid ja nieiddaid ektui lea dohkketmeahttun. Rádeájras Henrik Olsen dættot vijdábut gájkka illastibme sáme nissunijs ja næjtsojs seksuálalattjat ja vahágahttemláhkáj ij la dåhkkidahtte. - Mii dárbbašit čielga sámi sáhkaguddiid geat ovdanbuktet dán sáddaga sihke skuvllain, nuoraid birrasiin ja servodatorganisašuvnnain. - Miján la dárbbo tsuojgos sáme hållaulmutjijt gudi åvdedi dáv javllamusáv goappátjagá skåvlån, nuoraj birrasin ja sebrudakorganisasjåvnåjn. Veahkkeapparáhta ferte čeahpibut jearrat gillájit go nissonolbmot veahkaválddálaš vearradaguid ja duostat gieđahallat dán rašis fáttá. Viehkkeásadus viertti sjaddat smidáp gatjádittjat nissunijs jus vahágahttemijt vásedi, ja duosstat dákkir hielles ássjes sáhkadit. Lea leamaš ja ain lea tabuášši dovddastit ahte veahkaváldi dáhpáhuvvá iežas eallimis ja olbmuid gaskkas geaidda mis lea lagaš oktavuohta. Dåbdåstit vahágisdago dáhpáduvvi ietjas ja lahka ulmutjij iellemin la læhkám ja vilá le dakkára massta ij ságasta. Goassige ii galgga eahpidit gean sivva lea, ja vearredagus ferte veahkaválddi dahkki guoddit ovddasvástádusa, iige oaffar ieš goassige. Dan diehti ij goassak galga liehket juorrulibme vahágisdahkken la vásstádus vierredagos, ij goassak sujna gut vaháguvvá. Veahkaváldi nissonolbmuid vuostá ii leat priváhtaášši. Vahágahttem nissunij vuossti ij la priváhta ássje. Dat lea rihkus maid ferte gieđahallat dađi mielde. Dat la bahádahko mij viertti giehtadaláduvvat dan milta. Veahkaváldi lagaš oktavuođain lea maiddái duohta váttisvuohta dásseárvvu ektui. Vahágahttema lahka gasskavuodajn le aj duodas buohtaárvvogássjelisvuohta. Vaikko leat ge seamma ollu nissonolbmot go almmáiolbmot geat vásihit veahkaválddi beallalačča beales, de leat eanaš nissonolbmot geat veagalváldojuvvojit ja nissonolbmot gillájit fasttimus veahkaválddi. Juska sæmmi ållo nissuna gå ålmmå vásedi vahágahttemijt iellemguojmestisá, de li ienemusát nissuna gudi nákkujn váldádalli ja nissuna gudi vásedi bahámus vahágahttemijt. Lasáhus sámi dásseárvoorganisašuvnnaide Lasedime sáme buohtaárvvoorganisasjåvnåjda Doarjja sámi dásseárvoorganisašuvnnaide lea leamaš ohcanvuđot ja seamma dásis ollu jagiid. Doarjja sáme buohtaárvvoorganisasjåvnåjda le læhkám majt åhtså, ja avta biednikmieren moadda jage. Danne lea Sámediggeráđđi ilus go lea sáhttán lasihit doarjaga dáid organisašuvnnaide maiddái boahtte jagi bušeahtas. Sámediggeráde le dan diehti ávon gå máhttá dårjav dájda organisasjåvnåjda lasedit aj boahtte jage budsjehtan. Dat go doarjja dál lea njuolgadoarjja addá organisašuvnnaide buoret einnostan vejolašvuođa. Gå sjaddá njuolgga doarjjan de dahká dat álkkebun dårjav månnat åvddålij guovlluj. - Mii oččodit dakkár dásseárvosaš sámi servodaga gos goappašiin sohkabeliin leat seammalágan vuoigatvuođat, geatnegasvuođat ja vejolašvuođat. - Mij barggap buohtaárvulasj sáme sebrudagá diehti avta rievtesvuodaj, vælggogisvuodaj ja máhttelisvuodaj goappásj sjiervijda. Sámi dásseárvoorganisašuvnnat leat deaŧalaš aktevrrat dán barggus. Same buohtaárvvoorganisasjåvnå li ájnas dåmadiddje dan bargon. Dat ovddidit dásseárvopolitihkalaš áššiid sámi servodagas ja dat hástalit Sámedikki dásseárvoáššiin, dadjá ráđđelahttu Henrik Olsen loahpas. Da åvdedi buohtaárvvo politihkalasj ássjijt sáme sebrudagán ja da hásstali Sámedikkev buohtaárvvoássjijn, javllá rádeájras Henrik Olsen maŋemusát. Lágat / Dearvvašvuohta ja sosiála / Sámediggi - Sametinget Lága ja njuolgadustjállaga / Giella / Sámedigge - Sametinget Čujuhusat lágaide mat guoskkahit sámi pasieanttaid rivttiid Sválldasa lágajda ja njuolgadustjállaga ma gulluji sámegiellaj Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje Gáisi (Dåssju dárruj) henrik.olsen@samediggi.no Njuolgadustjállaga ma guosski Sámeláhkaj: Láhka Sámedikki Sámedikki ja eará sámi vuoigatvuođaid birra (sámeláhka) § 3-5. Njuolgadustjála sámeláhkaj (láhka biehtsemánno 12. Viiddiduvvon vuoigatvuohta atnit sámegiela dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggis B 1987 nr 56) sámegielaj háldadusguovllo lága birra Láhka suohkanlaš dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid birra. Njuolgadustjála sámelága giellarievtesvuoda birra (dearvvašvuođa ja fuolahusláhka) (dušše dárogillii) § 3-10. Njuolgadustjála sámegiela åhpadime rievtesvuoda birra Pasieanttaid ja geavaheddjiid váikkuhanvejolašvuohta ja ovttasbargu eaktodáhtolaš organisašuvnnaiguin Bájkkenammaláhka: Láhka pasieanttaid ja geavaheddjiid rivttiid birra (pasieanttaid- ja geavaheaddjivuoigatvuođaláhka) (dušše dárogillii) § 3-5. Láhka bájkkenamáj birra Dieđuid hápmi Njuolgadustjála bájkkenamáj birra Luonddušláddjivuohta / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget Luondo moattebelakvuohta / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Luonddušláddjivuohta Luondo moattebelakvuohta Sámediggi ii leat hálddašaneiseváldi luonddušláddjivuođa seailluheames ja geavaheames. Sámedikken ij la mákkárik háldadimfábmudahka luondo moattebelakvuodav bisodittjat ja ávkástallamijda. Luonddušláddjivuođalága mearrádusat galget árvvoštallojuvvot buot mearrádusaid oktavuođas mat sáhttet váikkuhit luonddu šláddjivuođa. Luonndomoattebelakvuohtalága mærrádusá galggi árvustaláduvvat gáljkka mierredimijn ma máhtti luondon moattebelakvuodav vájkkudit. Lága ulbmil lea earret eará sihkkarastimis sámi kultuvrra vuođu, adnit sámi árbevirolaš máhtu hálddašeamis ja deattuhit sámi kultuvrra luondduvuođu buot doaimmaid mat lága vuođul čađahuvvojit. Lágan le ulmmen ierit ietján sáme kultuvra vuodov nannit, sáme árbbedábálasj diedojt biedjat vuodon háldadimen ja dættodit sáme kultuvra luondovuodov vieledit gájkka dåjmajn lága milta. Sámediggi lea gulaskuddanásahussan ja máŋgga áššis ráđđádallanbeallin go ráđđádallá Fylkkamánniin, Luondduhálddašandirektoráhtain ja Birasgáhttendepartemeanttaid lága mielde doaimmaid ja mearrádusaid oktavuođas. Sámedigge le guládallamorgádna ja moatten ássjijn konsultasjåvnnåbielle Fylkamánnáj, Luonndoháldadus direktoráhttaj ja Birássuodjalusdepartemænntaj dåjmajda ja mærrádusájda lága milta. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje thomas.ahren@samediggi.no Sámedikke ájggomussan le: Árbevirolaš sámi geavaheapmi seailluhuvvo ja ovdánahttojuvvo nu ahte luonddušláddjivuohta seailluhuvvo. Arbbedábálasj sáme luondo adnem bisoduvvá ja åvddånahteduvvá dan láhkáj vaj luondo moattebelakvuohta bisoduvvá. Dat dahkko gulahallamis ja ráđđádallamis stáhtalaš birasgáhtteneiseválddiiguin. Dát dáhpáduvvá áktijvuodajn ja konsulterimij baktu stáhta birássuodjalime fábmudagáj. Dál Sámediggi bargá Dálla barggá Sámedigge dáj ássjij: Guovllusuodjaleami láhkaásahusain (álbmotmeahcci, suodjemeahcci, luonddumeahcci) Njuolgadustjála guovllosuodjalime birra (nasjonálpárka, suodjalimduobddága, luonndoreserváhta) Guovdageainnu giđđaloddema láhkaásahusain Njuolgadustjála gidálåddima birra Guovdagæjnon Dihto luonddušlájaid láhkaásahusain (omd. gieddi, jeaggi, vuovdi) Njuolgadustjála sierra luonndtjerdaj birra (buojk. giettij, jiekkij, miehtsij birra) Vuoruhuvvon šlájaid láhkaásahusain (suodjalit hearkkes šlájaid omd. giljobačča, njála) Njuolgadustjála vuoroduvvam iellemslájaj birra (bisodit ájtedum slájajt buojk. várregásajt, sválajt) Luossabivddu regulereme láhkaásahusain (mearas ja eanuin) Njuolgadustjála luossaguoládusáv regulerima birra (meran ja jågåjn) Suodjaluvvon guovlluid stivrraid ásahemiin Suodjalimguovloj stivrajt ásadit. Mearrideames hálddašanplánaid álbmotmehciide Nasjonálpárkaj háldadimplánajt mierredit Sámedikki ovddasvástádus Sámediggi ii leat hálddašaneiseváldi luonddušláddjivuođalága mielde, muhto lea gulaskuddanásahus ja ráđđádallanbealli stáhta birasgáhtteneiseválddiide mearrádusaid ja doaibmabijuid ektui mat sáhttet váikkuhit sámi beroštumiid. Sámedikke vásstádus Sámedigge ij la háldadusfábmudahkan luonndomoattebelakvuohtalága milta, valla guládallamorgádna ja konsulterimbielle stáhta birássuodjalimfábmudagáj mærrádusájn ja dåjmajn ma máhtti sáme berustimijt vájkkudit. Du váikkuhanvejolašvuohta Sámediggi deattuha báikkálaš máhtu ja ipmárdusa go galget mearridit luonddušláddjivuođa geavaheami ja suodjaleami. Duv vájkkudahttem Sámedigge dættot bájkálasj diedojt ja dájadusájt mærrádusájn mij guosská luondo moattebelakvuoda adnemav ja suodjalimev. Čovdosat mat aktiivvalaččat láhččojit vejolašvuođa báikkálaččat searvat mearridanmannolagaide lea dađistaga šaddan dábálaš. Tjoavddusa vájmmelis bájkálasj vájkkudahttemij mærrádusprosessajn li danen sjaddam ienep dábálattjan. Dat dáhpáhuvvá earenoamážiid go galget mearridit luosaid suodjalit ja hálddašit. Dát dáhpáduvvá sierra láhkáj mærrádusájn ma guosski mærrádusájda luosa suodjalimen ja háldadimev. Loga eambbo Lågå ienebuv Loga eambbo Lågå ienebuv Sámediggi ja Birasgáhttendepartemeanta lea soahpan ásahit... Jagen 2010 de Sámedigge ja Birássuodjalimdepartemænnta gu... Loga eambbo Lågå ienebuv Duodji / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget Duodje / Æládus / Sámedigge - Sametinget Oza doarjaga Åtså biednikdårjav Duodji Duodje Duodji lea dehálaš identitehtavuođđudeaddji doaibma mas lea stuorra mearkkašupmi sámi kultuvrii ja gillii. Duodje la ájnas identitehta dahkkedoajmma manna le stuor merkadus sáme kultuvrraj ja giellaj. Ollu nissonolbmuin lea duodji váldoealáhussan ja oalgeealáhussan eará doaimmaide. Ållo nissun adni duojev oajvveæládussan jali duodden ietjá dåjmajda. Sámedikki bajitdási ulbmil lea ovdánahttit duoji ealáhussan buoridit gánnihahttivuođa ja iežas buvttaduvvon gálvvuid vuovdima. Sámedigge ulmme la badjeloajve le åvddånahttet duodje æládusáv alep vuojtojn ja lasijn jådojn iesjdagádum gálvojs. ann-mari.thomassen@samediggi.no Politihkalasj åvdåsvásstediddje Áigeguovdil Jur dálla 2015 duodješiehtadallamiin gaskal Sámedikki, Duojáriid Ealáhussearvvi ja Sám.... Sámediggerade le juollodam dårjav duodjeoassásijda Inka AS i Kárásjjågån ja... Loga eambbo Lågå ienebuv Sámediggi bovde duodjekonferánsii ođđajagimánu 27. - 28. b. 2016 Duodjesåbadus gergas Sámedikki boahttevaš duodjedieđáhusa oktavuođas bovdet ealáhusdoaimmaheddjii... Duodjesjiehtadallamij oassálasste li boahtám ájgás, ja 2015-jage såbadusán l.... Loga eambbo Lågå ienebuv Čájet buot áššiid Vuoseda divna ássjijt Sámediggi bargá dan badjelii ahte: Sámedigge barggá dán åvdås: Lasihit iežas buvttaduvvon gálvvuid vuovdima Lasedit jådov iesjdagádum gálvojs Rekruteret nuoraid duodjeealáhussii Åttjudit nuorajt ådåálggen duodjeæládussaj Joksamis min mihttomeriid Sámediggi doaimmaha fágalaš bagadallama duojáriidda, duohtandahká duoji ealáhusšiehtadusa ja ruhtada doaibmabijuid mat dagahit ahte duodji ovdánahttojuvvo ealáhussan. Nav vaj mij galggap åledit mijá ulmmelijt la Sámedigge viehkken fágalasj bagádusáj duodjárijda, tjadádit æládussjiehtadusájt duodjáj ja ruhtadårjav dåjmajda ma li viehkken åvddånahttet njuolgga duodje æládussaj. Sámediggi šiehtada jahkásaččat ealáhusšiehtadusa duodjeealáhussii. Sámedigge jahkásattjat sjiehtadallá æládussjiehtadusáv duodjeæládussaj. Sámediggi hálddaša maiddái ruđaid doaibmabijuide duodjeealáhusas Sámedigge aj háldat rudájt dåjmajda duodjeæládusán. Innovašuvdna Norgga hálddaša ruđaid fitnodat doaibmabijuide duodjeealáhusas Innovasjon Norge háldat viddnudakájgodum rudájt duodjeæládussaj. Suohkanlaš ealáhusfoanddat sáhttet ruhtadit smávit doaibmabijuid ja prošeavttaid. Suohkana æládusfoannda máhttá ruhtadit unnep dåjmajt ja prosjevtajt. Duodjeealáhusa ealáhusšiehtadusa vuođul juohká Sámediggi čuovvovaš doarjagiid: Æládussjiehtadusá milta duojen juohká Sámedigge dájt ruhtadoarjjagijt: Doaibmadoarjaga Doajmmaruhtadårja Háhkan- ja ovdánahttindoarjaga Investerim- ja åvddånahttem ruhtadårja Čálgoortnega Álkkádusårniga Fága – ja ekonomalaš lávdegotti Fága – ja økonomalasj juogos Vuovdinovddideaddji doaibmabijut (ohcanvuđot) Vuobddemálkkudak dåjma (åhttse baseridum) Bistevaš ruhtajuolludeamit Fássta Juollodime Duodjeinstituhtta oažžu jahkásaččat badjel golbma miljovnna iežas doibmii. Duodjeinstituhtta oadtju juohkka jage gålmmå milijåvnå suv dåjmajda. Sin ulbmil lea ovdánahttit duodjeealáhusa Siján la ulmme jådedit åvddånahttemav duodjeæládusán Boazodoalu ja duoji oahpahuskantuvra oažžu 1,5 miljovnna ruvnno jahkásaš doarjjan duoji fidnooahppiortnegii. Åhpaduskåntåvrrå boatsojæládussaj ja duodjáj oadtju 1,5 milijåvnå kråvnå doarjjan jahkásattjat viddnooahppeårnigij duojen. Oahpahuskantuvra galgá láhččet logi fidnooahppái vai sii sáhttet váldit fágareivve duojis Da galggi bajás 10 viddnooahppe nav vaj da máhtti válldet fáhkagirjev duojen Duodjeorganisašuvnnat Sámiid duodji ja Duojáriid ealáhussearvi ožžot jahkásaččat doaibmadoarjaga vai sáhttet bargat duojáriid beroštumiiguin Duodje sebrudagá Sámij Duodje ja Duodjárij æládussiebrre oadtju jahkásattjat doarjjagav gåtsedit duodjárij berustimev Duodjegávppit sáhttet ohcat prošeaktadoarjaga vai sáhttet nannet duodjegálvvuid vuovdima eará duojáriid ovddas Duodjevuobdde máhtti åhtsåt prosjæktadoarjjagav ja dan láhkáj nannit manov duojes dagádum ietjá duodjárijs Duodji lea dehálaš identitehtavuođđudeaddji doaibma mas lea stuorra mearkkašupmi sámi kultuvrii ja gillii. Duodje la ájnas identitehta dahkkedoajmma manna le stuor merkadus sáme kultuvrraj ja giellaj. Sámedikki kultur-ja valáštallanstipeanddat / Falástallan / Kultureallin / Sámediggi - Sametinget Sámedikke kultuvrra- ja valástallamstipænnda / Valástallam / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget Sámedikki kultur-ja valáštallanstipeanddat Sámedikke kultuvrra- ja valástallamstipænnda Sámedikki kultur- ja valáštallanstipeanda galgá movttiidahttit sámi nuoraid bargat musihkain, dáidagiin, kultuvrrain ja valáštallamiin. Sámedikke kultuvrra- ja valástallamstipænnda galggá arvusmahttet sáme nuorajt oassálastátjit musihkkaj, dájddaj, kultuvrraj ja valástallamijda. Sámediggi juohká vihtta 25 000 ruvdnosaš stipeandda, ja dat juhkkojuvvojit ohcamiid vuođul. Vihtta stipenda vatteduvvi guhtik 25 000 kråvnnåj, ja stipenda li vattedum åtsålvisáj milta. Sámediggeráđđi Henrik Olsen dadjá ahte son lea hui sakka jierásmuvvan go ohcciid doaimmat fátmmastit nu viidát. Rádeájras Henrik Olsen sån la alvaduvvam åhttsij moattebelakvuodas. - Mun háliidan dadjat ahte sámi kultur- ja valáštallaneallimis lea buorre boahtteáigi go ledje nu ollu ohccit ja buorre kvalitehta. - Sidáv javllat goappátjagá åhtsåmusáj vallje ja åhttsij máhtukvuoda bukti buorre vuorddámusájt sáme kultuvrra- ja valástallamiellemij. Mis lei hui váttis válljet vihttasa sin gaskkas, dadjá sámediggeráđđi Henrik Olsen. Oalle gássjel li válljit vihttasav gudi vuojttin, javllá rádeájras Henrik Olsen. Ole Mathis Sara Nedrejord lea njuikejeaddji ja lea olahan buriid bohtosiid sihke nationála ja riikkaidgaskasaš dásis. Ole Mathis Sara Nedrejord la sabeksasske ja jåvsådam la buorre sajijda goappátjagá ietjama rijkan ja ålggorijkajn. Diimmá njuikenáigodagas lei son riikka nubbin buoremus juniornjuikejeaddji. Dijmásj gávdan lij sån rijka nubbe buoremus nuorra sabeksasske. Aslak Ole Eira lea guhkesmátki čuoigi, ja vázzá dál Ráissa čuoiganjoatkkaskuvllas. Aslak Ole Eira tjuojgge guhti vuorot tjuojggamav ållåsit, ja dálla le sån Ráissa joarkkaskåvlå tjuojggamsuorgen. Sus ledje buorit bohtosat Artic Winter Games gilvvuin ja máŋgga eará meašttirčuoigamiin. Sujna li buorre båhtusa Artic Winter Gamesijs ja moattet ietjá gilppusijs. Ina-Theres Andrea Sparrok lea govvideaddji. Ina-Theres Andrea Sparrok la gåvvijiddje. Son lea duođaštan máttasámi boazodoalu buori ja ealli vuogi mielde. Sån la dokumenterim oarjjelsáme ællobargov buorre ja viesso láhkáj. Govaid ja teavsttaid bokte juohká son máhtu maiddái sámi giela ja kultuvrra birra, ja movttiidahttá sámi nuoraid ge beroštit govvendáidagis. Gåvåj ja tevstaj oablodahttá sån aj diedojt sámegielas ja kultuvras, ja sån la arvusmahtte sáme nuorajda gejn la miella gåvvådájddaj. Sarakka Gaup lea neavttár. Sarakka Gaup la oavdástalle. Teáhterdáidaga bokte lea son juo gártadan alccesis guhkes ja juohkelágan vásihusaid. Teáhterdájda baktu le sån juo oadtjum guhkes ájge ja moattebelak åtsådallamijt. Gaup čájeha lávdedáidagis bokte ahte sámi kulturgaskkusteapmi guoskkaha. Gaup vuoset siednadájdas baktu sáme kultuvrragaskostibme guosská. Ferte leat duostil ja geavahit buot searaid dáidagii go galgá lihkostuvvat, ja son doaibmá nuorra sámiid jietnan geat leat ohcamin gullevašvuođa ja ruohttasiiddiset. Dájddasuorgen vuorbástuvvat rávkká jálosvuodav ja hiebalgisvuodav, ja sån le degu jiedna nuorrasámijda gudi åhtsi gåsi sij gulluji ja ietjasa ruohtsajt. Anne Maia Raanes Sørensen lea baleahttadánsu. Anne Maia Raanes Sørensen la balæhttadánsse. Son álggahii juo gávcci jahkásažžan karrieara baleahttadánsumis. Gávtse jagágin álgij sån karriærav balæhttadánssen. Sámi kultuvrra sáhttá maiddái dánssa bokte čuvget ja buktit oidnosii. Dánsa baktu máhttá aj sáme kultuvrra tjuovggiduvvat ja åvddån buvteduvvat. Sus lea nana háliidus dánsut, ja háliida leat mielde čájeheamen eará sámi nuoraide ahte dánsumii sáhttá maiddái leat sadji sámi kulturgaskkusteamis. Sujna le stuorra hárdesvuohta dánssaj, ja sihtá liehket siegen vuosedittjat ietjá sámenuorajda dánsan aj máhtta liehket sadje sáme kultuvrragaskostimen. Son lea oahppamin baleahta Kanadas. Sån la oahppamin balehtav Kanadan. Raanes Sørensen álgá fidnooahppin ámmátlaš baleahtta kompaniijas, Coastal City Ballet. Ådåjakmánon galggá Raanes Sørensen álgget viddnooahppen virggebalæhttaásadusán, Coastal City Ballet. Sámediggeráđđi Henrik Olsen dadjá ahte stipeandaoažžut leat buohkat buorrin ovdagovvan sámi nuoraide ja leat sin ambassadevrrat go háliidit áŋgiruššat valáštallamiin ja kultuvrrain. Sámedikke rádeájras Henrik Olsen javllá stipænndavuojtte gájka li tjiehpes åvddågåve ja ambassadøra sámenuorajda gudi sihti vuorodit valástallamijt ja kultuvrav. Eanet dieđut: Sámediggeráđđi Henrik Olsen, 907 75 219 Ienep diedo: Sámedikke rádeájras Henrik Olsen, 907 75 219 Sámedikki dieđáhus areála- ja biraspolitihka birra – Bovdehus sáddet árvalusaid / Areála / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget Sámediggediedádus areálla- ja biráspolitihkas – Bivddim árvvalusájda / Areála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Sámedikki dieđáhus areála- ja biraspolitihka birra – Bovdehus sáddet árvalusaid Sámediggediedádus areálla- ja biráspolitihkas – Bivddim árvvalusájda Sámediggeráđđi háliida oažžut árvalusaid sámediggedieđáhussii areála ja birrasa birra. Sámediggeráde sihtá árvvalusájt sámediggediedádussaj areálajs ja birrasijs. Áigumuš dieđáhusain lea nannet Sámedikki politihka gažaldagain areála- ja biraslaš hástalusaid oktavuođas maid sámi servodat ferte dustet boahtteáiggis. Ulmme diedádusájn la nannit Sámedikke politihkav ássjijn ma guosskij areálaj ja birrasij hásstalusájt ma li sáme sebrudagá åvdån boahtteájge. Sámediggeráđđi láhčá govda mielváikkuheapmái ja dieđuid viežžamii dieđáhusbarggus. Sámediggeráde gárvet vijdes oassálasstemij ja diehtoviedtjamij diedádusbargon. Vuos galgá čállojuvvot artihkalčoakkáldat guovdilis fáttáid birra areála- ja biraspolitihkas. Bargo vuostasj oassen galggá dagáduvvat artihkaltjoahkke ájggeguovddelis tiemájs areálla- ja biráspolitihkan. Máŋga dutki leat bovdejuvvon čállit artihkkaliid mat biddjojuvvojit ovdan fágasemináras skábmamánus 2015: Moadda guoradalle li bivddidum viehkedittjat artihkkalijn mij biejaduvvá åvddån fáhkasemináran basádismanon 2015: Areálahálddašeapmi ja areálageavaheapmi - Else Grete Broderstad ja Eva Josefsen Areálaháldadibme ja areálaj ávkkim - Else Grete Broderstad ja Eva Josefsen Mearraareálaid geavaheapmi ja hálddašeapmi - Einar Eythurson ja Camilla Brattland Merraareálaj ávkkim ja háldadibme - Einar Eythurson ja Camilla Brattland Suodjalanguovlohálddašeapmi ja luonddušláddjivuohta - Jan Åge Riseth Suoddjimguovllohaldadibme ja luondo moattevuohta - Jan Åge Riseth Árbediehtu hálddašeamis – Sámi allaskuvlla Árbediehtoprošeakta Árbbedábálasj máhttudagá háldadimen – Sáme allaskuvla Árbediehtu-prosjevta baktu Artihkalčoakkáldat galgá doaibmat máhttovuođđun ja vuolggahit govda digaštallama sihke guovddáš ja regionála eiseválddiiguin ja sámi báikegottiiguin. Artihkaltjoahkke galggá doajmmat máhttudakvuodon ja viehkedit vijdes ságastallamijda goappátjaga guovdásj ja bájkálasj oajválattjaj ja sáme bájkálasj sebrudagáj. Sámediggeráđđi áigu maid nammadit resursajoavkku ii galgá geahčadit lea go dálá hálddašeapmi heivehuvvon meahcásteddjiid dárbbuide. Sámediggeráde galggá aj nammadit luohkkojuohkusav mij galggá gehtjadit jus udnásj háldadibme le hiebadum miehttsebarggij dárbojda. Áigumuš lea ahte joavku galgá geiget sierra evttohusaid politihkkaovddideapmái sámi meahccegeavaheamis. Ulmme le juogos galggá buktet ietjas oajvvadusájt politihkkaåvddånibmáj sáme miehttsebargon. Sámediggeráđđi pláne maiddái máŋga gulahallančoahkkima sámi báikegottiiguin ja organisašuvnnaiguin 2016 álggus. Sámedigge aj planeri moadda ságastallamtjåhkanimijt sáme bájkálasj sebrudagáj ja organisasjåvnåj jage 2016 álgon. Sámediggeráđđi háliida oažžut árvalusaid deaŧalaš fáddán maid Sámediggedieđáhus berre gieđahallat areála ja birrasa oktavuođas. Sámediggeráde sihtá árvvalusájt ájnas tiemájda ma bierriji ságastaláduvvat Sámediggediedádusán areálajs ja birrasijs. Buohkat ožžot buktit árvalusaid. Gájka máhtti buktet árvvalusájt. Árvalusaid sáhttá sáddet deike: biras@samediggi.no Árvvalusá máhtti rájaduvvat diehki: biras@samediggi.no Áigumuš lea ovddidit dieđáhusa Sámedikki meannudeapmái jagis 2016. Plánaj milta galga diedádus biejaduvvat åvddån Sámedikke giehtadallamij jagen 2016. Eanet dieđuid addá: Sámediggeráđđi Thomas Åhren, 908 39 663 Ienep diedo: Sámediggeráde ájras Thomas Åhren, 908 39 663 Kárten / Eatnan ja resursavuoigatvuođat / Sámediggi - Sametinget Kárttim / Ednam- ja resurssarievtesvuodaj / Sámedigge - Sametinget Álgoálbmotriekti geatnegahttá stáhtaid kártet ja identifiseret álgoálbmogiid oktagaslaš ja oktasaš oamastan- hálddašan- ja geavahanvuoigatvuođaid. Álggálmmukriektá milta galggi stáhta kárttit ja identifiserit álggoálmmugij ájnegasj ja aktisasj åmastim- háldadim- ja addnoriektájt. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje Finnmárkolága mearrideami bakte sajáiduvai ortnet man mielde dákkár vuoigatvuođaid identifiseret ja dohkkehit Finnmárkkus. Finnmárkolága mierredime baktu sajájduváj årnik man milta dákkár riektájt identifiseri ja dåhkkit Finnmárkon. Dát bargu lea rievdan riekteproseassan mas lea iežas kártenkommišuvdna mii ovddida raporttaid, soabahit go lea soabatmeahttunvuohta kommišuvnna raportta ektui, nákkuid meannudeapmi sierraduopmostuolus man lea vejolaš guoddalit Alimusriektái. Dát barggo le rievddam riektáprosessan manna le ietjas kárttimkommisjåvnnå mij rapportajt dahká, såbadi gå li såbamahtesvuoda kommisjåvnå rapporta gáktuj, rijdojt sierraduobmoståvlån tjoavddi majt le vejulasj Alemusriektáj guoddalit. Dákkár ortnegat eai leat ásahuvvon árbevirolaš sámi guovlluin olggobealde Finnmárkku. Dákkár årniga ællá ásaduvvam árbbedábálasj sáme guovlojn Finnmárko ålggolin. Vástideaddji ortnegiid go dat mat lea ásahuvvon Finnmárkkus lea Sámi vuoigatvuođalávdegoddi árvalan maiddái daid guovlluide mat leat olggobealde Finnmárkku. Sáme riektájuogos le oajvvadam vásstediddje årnigijt ásadit aj dajda guovlojda ma li Finnmárko ålggolin. Sámediggi bargá dan badjelii ahte: Sámedigge sihtá: Ásahuvvo láhka man mielde kártet ja identifiseret sámiid oktasaš ja oktagaslaš vuoigatvuođaid árbevirolaš sámi guovlluin olggobealde Finnmárkku. Ásadit lágajt sámij ájnegis ja aktisasj riektáj kárttima ja identifiserima gáktuj árbbedábálasj sáme guovlojn Finnmárko ålggolin. Sihkkarastit ahte eatnamat mat dál leat Statskog SF hálddus eai vuvdojuvvo ovdalgo guovllut leat kártejuvvon, ja áimmahuššat sámi kultuvrra vuođu rievdaduvvon areálaanu oktavuođas. Sihkarasstet jut Statskog SF ednama e vuobdeduvá åvddål guovlo li kárttidum, ja sáme kultuvra vuodov bærrájgæhttjat gå areállaadno rievddá. Váikkuhit dasa ahte riekteproseassat mas kártenbargu lea oassin doahttaluvvojit Vájkkudit dasi ahte riektáprosessa massta kárttimbarggo le oassen vieleduvvá Sámediggi fuolaha ahte bargu kártenlágain joatkašuvvá ja ovdána árbevirolaš sámi guovlluin olggobealde Finnmárkku. Sámedikke åvdåsvásstádus: Sámediggi vájkkut váj kárttimlága barggo joarkká ja åvddån árbbedábálasj sáme guovlojn Finnmárko ålggolin. Ráđđádallamiin dákkár lágaid oktavuođas Sámedikkis lea ovddasvástádus fuolahit ahte lágat leat álbmotrievtti rámmaid siskkobealde. Gå dákkár lágáj birra rádádallá de le Sámedikken åvdåsvásstádus bærrájgæhttjat jut lága li álmmukriektá birástagáj sisbielen. Áimmahuššamis iežat vuoigatvuođaid Finnmárkokommišuvnna barggus de lea dehálaš ovddidit duođaštusaid ja dieđuid guovllu anu birra kommišuvdnii. Letjat riektáj gáhttima diehti Finnmárkokommisjåvnå bargon de le ájnas duodastusájt ja diedojt guovlo ano birra kommisjåvnnåj åvdedit. Movt don álggát #sámásmuinna / Artikler / Sámás muinna / Giella / Sámediggi - Sametinget Gåktu álgget #sámástamunja / Artikler / Sámásta mujna / Giella / Sámedigge - Sametinget Movt don álggát #sámásmuinna Gåktu álgget #sámástamunja Vuos fertet viežžat Instagrámma prográmma. Instagrámma Dat lea govvajuogadanprográmma mainna sáhtát juogadit govaid. Dat la gåvvåjuogatjimáppa mij miedet duv gåvåjt juogatjit. Eaktun dasa ahte aiddo fal du govat bohtet mielde kampánnjii, lea ahte dus lea rabas profiila. Gájbbádus jus jur duv gåvå båhti fáron kámpánnjaj la dujna le rabás profijlla. Dan iskkat iežat heivehemiid vuolde. Dav gehtja dån ietjat biejadusájn. Jus it háliit rahpat iežat priváhta profiilla, de sáhtát rahpat lassekonto. Jus i sidá ietjat profijlav rahpat, de le nubbe vuohke duodde kontov ásadit. Instagrámma prográmma lea nuvttá, nu ahte dat ii mávsse dutnje maidege. Instagram la nåvkå, de dat ij dunji majdik mávse. Mo bidjat teavstta govaide ? Gåktu tevstav biedjat gåvvåj ? Doppe leat máŋga prográmma maid sáhttá viežžat nuvttá sihke Google Play:s ja iTune:s. Gávnnuji moadda applikasjåvnå majt máhtta viedtjat mávso dagi goappátjagá Google Playan ja iTunesin. PicLab ja LineCamera sáhttá maid geavahit. PicLab ja LineCamera li muhtem ietjá máhttelisvuoda. Sámi boallobeavdi mobiltelefovnnas Same tjåvdabievdde giehtaskuolkanin Dađibahábut ii leat sámi boallobeavdi buot telefovnnain vel. Mavas galga e ájn gávnnu sáme tjåvdabievde divna skuolkanijda. Muhto dattetge leat máŋga vuogi mo sáhttá oažžut sámegielbustávaid mobiillas. Valla huoman gavnnuji moadda vuoge gåktu sámegielak bokstávaj tjállá giehtaskuolkanin. Android-telefovnnaide gávdno davvisámegiela boallobeavdi. Android-skuolkanijda gávnnu nuorttasáme tjåvdabievdde. Scandinavian keybordsáhttá viežžat Google Play:s. Scandinavian keybordmahtta viettjaduvvat Google Playas. Jus it háliit geavahit Scandinavian keyboard, de lea maid vejolaš geavahitHrvatski, kroáhtalaš boallobeavddi, mii lea juo du telefovnnas. Jus i sidáScandinavian keyboard:avadnet, de le aj máhttelisHrvatski:avadnet, kroahta tjåvdabievdev, mij la juo biejadum skuolkanij. Doppe leat bustávat áčđšž (go guhká deattát bustávaid acdsz), áidna bustávat mat eai leat doppe, leat ŋŧ. Danna oadtju bokstávajtáčđšž (gå guhkev dæbtjoacdsz), ájnna bokstávaj ma gáhtu li deŋŧ. iPhone dahje Nokia telefovnnain ii lea davvisámegiela boallobeavdi. iPhonej jali Nokiaj ij gávnnu nuorttasáme tjåvdabievdde. Nu go Android-telefovnnain, de sáhtát geavahit Hrvatski, kroáhtalaš boallobeavddi, mii lea juo du telefovnnas. Nåv gå Android-skuolkanijn, de máhtá adnetHrvatski, kroahta tjåvdabievdev, mij la juo biejadum skuolkanij. Doppe leat bustávat áčđšž (go guhká deattát bustávaid acdsz), áidna bustávat mat eai leat doppe, leat ŋŧ. Danna oadtju bokstávajtáčđšž (gå guhkev dæbtjoacdsz), ájnna bokstávaj ma gáhtu li deŋŧ. Sátnegirjjit telefovnnas Julevsamegiellaj: http://ntec.no/samisk / Eará cavgileamit ja juonat Ietjá vuoge ja oajvvadusá Mo oažžut sámi boallobeavddi dihtorii: Gåktu oadtju sámegielak tjåvdabievdev dáhtámasjijnnaj: Giellatekno ruovttusiiddus: http://giellatekno.uit.no/doc/infra/docu-keyboard.nno.html lea dárkilit čilgejuvvon mo oažžut sámegiela boallobeavddi dihtorii Snivva tjielggidus gåktu sámegielak tjåvdabievdev dáhtámasjijnnaj oadtju gávnnu Giellatekno sijddabielen: http://giellatekno.uit.no/doc/infra/docu-keyboard.nno.html Sámi divvunprográmma: Sámegielak divvomprográmma: Giellatekno ruovttusiiddus, http://divvun.no/no/index.htm, sáhtát maid viežžat Divvuma, riektečállinreaidu sihke Windows, MacOS, OpenOffice & LibraOffice ja InDesign várás. Giellatekno sijddabielen máhtá viedtjat Divvomav, duollatjállemræjddo Windowsij, MacOS:aj, OpenOffice & LibraOfficej, aktan InDesignaj. http://divvun.no/no/index.htm Dasa lassin leat sihke digitála sátnegirjjit, interaktiiva sámegielkurssat ja mášinvuđot jorgalanbálvalus davvisámegielas dárogillii. Duodden gávnnuji digitála báhkogirje, interaktijva sáme giellakursa jårggålimdievnastus nuorttasámegielas dárogiellaj masjijna baktu. Studeanttat ožžot eanet sámi kulturmáhtu / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget Oahppe oadtju ienep sáme kulturmáhtudagáv / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Studeanttat ožžot eanet sámi kulturmáhtu Oahppe oadtju ienep sáme kulturmáhtudagáv Várrepresideanta Laila Susanne Vars lea duhtavaš go Máhttodepartemeanta lea mearridan ođđa láhkaásahusa mánáidgárdeoahpaheddjiidoahpu rámmaplánaid birra. Sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars la dudálasj gå Máhtudakdepartemænnta l mierredum ådå njuolgadusáv mánájgárddeåhpadiddjeåhpadusá rámmaplánaj birra. Konsultašuvnnaid bokte leat ráđđehus ja Sámediggi soahpan ahte ođđa mánáidgárdeoahpaheddjiidoahpus galgá biddjojuvvot eanet deaddu dan áddejupmái ahte sámi kultuvra lea deaŧalaš oassin nationála kultuvrii Norggas. Sámedigge ja ráddidus libá konsultasjåvnåj tjadá avtamielalattja gå ådå mánájgárddeåhpadiddje åhpadussaj biejaduvvá ienep dættov åvdedit dádjadusáv sáme kultuvra birra. Dat la ájnas oasse ja gullu Vuona nasjåvnålasj kultuvrraj. Viidáseappot galget mánáidgárdeoahpaheaddjit dovdat álgoálbmogiid stáhtusa ja sin vuoigatvuođaid riikkalaččat ja riikkaidgaskasaččat. Vijddásappot galggá mánájgárddeåhpadiddje dåbddåt iemeálmmugij árvov ja sijá nasjåvnålasj ja rijkagasskasasj rievtesvuodajt. - Lea buorre go boahttevaš mánáidgárdeoahpaheaddjit ožžot eanet máhtu dan guovtti stáhtakonstitueren álbmotčeardda birra Norggas, dadjá Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars. - Le buorre gå boahtteájge mánájgárddeåhpadiddje oadtju ienep máhtudagáv da guovte stáhtavuododuvvam álmmuktjerda birra Vuonan, javllá Sámedikke sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars. Máhttolokten mánáidgárdeoahpaheddjiidstudeanttaid várás lea čuovvoluvvon mánáidgárdeoahpaheddjiidoahpu nationála láhkaásahusa mearkkašumiin, ja viidáseappot dain nationála njuolggadusain mat leat láidesteaddjin dasa mo juohke ásahus dan galgá váldit mielde fágaplánaidasas. Máhttolåpptim mánájgárddeåhpadiddjeoahppijda le tjuovodum tsuojggidusán nasjåvnålasj njuolgadusán mánájgárddeåhpadiddjeåhpadusán. Duodden nasjåvnålasj njuolgadusá ma li lájddistiddjen juohkka ásadusájda ja dá galggi biejaduvvat doajmmaj sijá fáhkaplánajda. Sámediggeráđđi lea duhtavaš go mii konsultašuvnnaid bokte sáhttit váikkuhit dasa ahte eanet ja eanet oahput ožžot láhkaásahusa mii fuolaha sámi oainnu oahpuin ja ahte dat boahtá ovdan juohke oahppoásahusa fágain ja prográmmaplánain. Sámediggeráde l dudálasj gå konsultasjåvnåj tjadá máhttá viehkedit váj ienemus åhpadimijs oadtju njuolgadusájt mij bærrájgæhttjá sáme perspektijvav dasi mij gullu åhpadimijda gånnå láhkanjuolgadusá li vuododum fáhkan åhpadusinstitusjåvnåjn ja sijá prográmmaplánajn. Lea hui deaŧalaš dan mihttomeari ektui ahte buot studeanttat Norggas galget oažžut dárbbašlaš máhtu sápmelaččaid birra álgoálbmogin, ahte mánáidgárdeoahpaheddjiidstudeanttat ožžot sihke eanet máhtu sámi kultuvrra, historjjá ja servodateallima birra ja besset dainna oahpásmuvvat. Le ájnas dan diehti váj gájkka studenta Vuonan oadtju dárbulasj máhtudagáv sámij birra iemeálmmugin. Mánájgárddeåhpadiddje oahppe oadtju aj máhtudagáv ja bessi oahpásmuvvat sáme kultuvrajn, histåvråjn ja sebrudakiellemijn. - Buot mánáin lea vuoigatvuohta dásseárvosat ohppui. - Gájkka mánájn li rievtesvuohta avtaárvvusasj åhpadussaj. Sámi mánáide mearkkaša ollu ahte sii besset oahpásmuvvat iežaset kultuvrii mánáidgárddis juo, ja eará mánáide lea deaŧalaš oažžut máhtu sámi diliid birra nu árrat go vejolaš. Sámemánájda l ájnas oadtjot oahppat iehtjas kultuvra birra juo mánájgárden. Ja ietjá mánájda le aj ájnas oahppat sáme dilij birra nav árrat gå máhttelis. Máhttu lea čoavdda lotnolas árvvusatnimii ja gierdevašvuhtii, ja máhtu bokte mii hukset šalddiid kultuvrraid gaskii Norggas, dadjá Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars. Máhtto l tjåvda gasskasasj vieledussaj ja gierddisvuohtaj. Máhto tjadá dahkap råvijt kultuvraj gaskan Vuonan, javllá Sámedikke sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars. Várrepresideanta Laila Susanne Vars, tlf. 977 54 102 Guládallamulmusj: Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Dievasčoahkkin Ållestjåhkanibme Sámedikki dievasčoahkkin lea bajimus orgána ja eiseváldi. Sámedigge ållestjåhkanimen le Sámedikke alemus orgádna ja oajválasj. Loga eambbo Lågå ienebuv Dievasčoahkkima jođihangoddi Ållestjåhkanime jådedibme Dievasčoahkkima jođihangoddi ráhkada áššelisttu, gohčču čoahkkimiidda ja jođiha Sámedikki dievasčoahkkimiid Sámedikki bargoortnegis mearriduvvon njuolggadusaid mielde. Ållestjåhkanime jådedibme dahká ássjelistav, gåhttju ja jådet Sámedikke ållestjåhkanimijt Sámedikke barggoårnigij ja njuolgadusáj milta. Loga eambbo Lågå ienebuv Buot Sámedikki áirasat leat miellahttun ovtta dain golmma fágalávdegottiin mat meannudit áššiid ja ovddidit mearrádusárvalusaid Sámedikki dievasčoahkkimii. Divna Sámedikke ájrrasa li sebrulattja avtan gålmåt fáhkakomiteas ma giehtadalli ássjijt ja åvdedi árvvalusájt Sámedikke ållestjåhkanibmáj. Loga eambbo Lågå ienebuv Loga eambbo Lågå ienebuv Sámediggeráđđi Sámedikkeráde Sámediggeráđi miellahtuid nammada presideanta, guhte lea ráđi jođiheaddji. Sámedikkeráde ájrrasa nammaduvvi presidentas, guhti jådet rádev. Sámediggepresideanta lea válljejuvvon Sámedikki dievasčoahkkima eanetlogus eanetlogu jienaiguin. Sámedikkepresidænnta válljiduvvá ieneplågos Sámedikke dievastjåhkanimes. Ráđđi doaibmá Sámedikki ráđđehussan, ja ovddasvástida beaivválaš politihkalaš doaimma. Ráde doajmmá dagu Sámedikke ráddidus, ja tjadát bæjválasj dåjmadimev. Loga eambbo Lågå ienebuv Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi (SáNuL) lea ásahuvvon buoridandihti sámi nuoraid vejolašvuođa váikkuheames Sámedikki politihka. Sámedikke nuorajpolitihkalasj nammadus (SNPN) ásaduváj nannimdiehti sáme nuoraj vájkkudimfámov Sámedikke politihkan. Loga eambbo Lågå ienebuv Sámedikki vuorrasiidráđđi Sámedikke vuorrasij ráde Sámediggeráđđi lea nammadan ođđa vuorrasiidráđi. Sámedigge nammat ådå vuorrasijrádev. Ráđđeláhttu Henrik Olsen lohka ahte vuorrasiidráđđi galgá leat mielde hábmeme sámedikki vuorrasiidpolitihka. Sámediggeráde ájras Henrik Olsen javllá vuorrasijráde galggá liehket fáron Sámedikke vuorrasij politihkav hábbmimin. Loga eambbo Lågå ienebuv Kulturealáhus / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget Kulturæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget Kulturealáhus Kulturæládus Kulturealáhusat leat riikka gelddoleamos ealáhusat ja dat ealáhusat mat sturrot johtilepmosit. Kulturæládusá li akta lánda geldulamos ja jåhtelamos sjadde æládusájs. Sámi servodagas dain leat guhkes árbevierut, ja stuorra vejolašvuođat. Sáme sebrudagán le dát vuoras æládus juo, ja danna le buorre potensiálla. Dál das barget dakkár olbmot miehtá riikka, geat háliidit oažžut áigáiboađu iežaset dáidda- ja kulturovdanbuktimis. Uddni duodjára ja dájddára lándav miehtáj gæhttjali allasisá bargov dahkat ietjasa dájdda- ja kulturjavllamusás. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje Áigeguovdil Jur dálla Bovde fitnodatovddideapmái lullisámi guovllus Doarjju sáme mannoiellemav julevsáme guovlon Sámediggi álggaha fitnodatovddideami kulturealáhusa várás lullisámi guovllus... Sámediggeráde juollot 228 tuvsán kråvnå doarjjan prosjæktaj mannoiellemav ju... Loga eambbo Lågå ienebuv Čájet buot áššiid Vuoseda divna ássjijt Kulturealáhusaid birra Kulturæládusáj birra: Sámediggi definere ealáhusa dán láhkai: Priváhta fitnodagat mat buvttadit ja vuvdet kulturbuktagiid gálvo- dahje bálvalushámis. Sámedigge æládusáv návti defineri: Priváhta viddnudagá ma kultuvralasj buvdajt hábbmiji ja vuobddi gálvoj jali dievnastusáj hámen. Dát definišuvdna fátmmasta buot smávva ovttaolbmofitnodagaid rájes gitta stuorát fitnodagaid rádjai. Dán buojkuldahkaj tjárggi smáv ájnegis ulmutja viddnudagájs gitta stuorra viddnudagájda. Kulturealáhusoassálastiid eallingeaidnun lea vuovdit iežaset buktagiid márkaniidda ja sii háliidit doaimmahit – dahje doaimmahit dál gánnáhahtti ealáhusa. Kulturæládusbargge viessu buvdajs vuobddemis muhtem márnánij ja sihti dåjmadit- jali juo dåjmadi mávsánis æládussan. Oassin dietnasis sáhttet maid leat almmolaš doarjagat dahje eará veahkki. Oasse sisbåhtusis soajttá aj almulasj doarjjagis jali ietjá dårjas boahtet. Mátkeealáhus adnojuvvo leat sierra ealáhussan, mas sámi kulturelemeanta lea deaŧalaš oassi fitnodaga doaimmas. Mannoæládus aneduvvá sierra æládussan, gånnå sáme kulturoase li guovdásj oasse viddnudagáj dåjmas. Sámedikki kulturdieđáhusas leat čuovvovaš ulbmilat ja strategiijat biddjojuvvon sámi kulturealáhusaid várás: Sámedikke kulturæládusán li tjuovvovasj ulme ja strategija mierredum sáme kulturæládusá vuoksjuj: Váldomihttomearri: Oajvveulmme: Ceavzilis bargosajit sámi dáidda- ja kulturvuđot ealáhusas Guoddelis barggosaje sáme dájdda- ja kulturvuododum æládusájn Oassemihttomearit: Oasseulme: Eambbo ruhtajorru ja gánnáheapmi kulturealáhusa doaimmaheddjide Lasedum vuobddem ja mávsán kulturæládusdåmadiddjijn Eambbo bargosajit sámi dáidda- ja kulturvuđot ealáhusa olis Ienep barggosaje sáme dájdda- ja kulturvuododum æládusán Kulturealáhus mas jáhkehahttivuohta ja duohta kultuvra lea guovddážis Kulturæládus gånnå almmavuohta ja åskåldisvuohta le sajenis Kulturealáhus huksejuvvon gelbbolašvuođa ala Kulturæládus mij le máhtudagá nali tsieggidum Strategiijat: Strategija: Ovddidit gánnáheami kulturealáhussuorggis Kulturæládusáj mávsánisáv åvdedit Lasihit profešunaliserema sámi kulturealáhusas Sáme kulturæládusáj tjehpudagáv buoredit Lágidit gávnnadansajiid ja fierpmádagaid kulturealáhusdoaimmaheddjiide Dilev láhtjet kulturæládusdåmadiddjij æjvvalimsajijda ja værmástagájda Vuolggahit eambbo dutkama sámi kulturealáhusa hárrái Ienep dutkamav álgadit sáme kulturæládusáj birra Ovttasbarggus ráđđehusain ja guovlulaš bealálaččaiguin bargat hukset kulturealáhusa oktan ođđa ealáhusgeaidnun sámiide Aktan ráddidusájn ja guovlulasj ásadusáj tsieggit kulturæládusájt akta dajs ådå æládussuorgijs sámijda Sámediggi lea 2013:s ráhkadeamen doaibmaplána sámi kulturealáhusaid várás. Dán jage barggá Sámedigge sáme kulturæládusáj doajmmaplánajn. Boazodoallu / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget Boatsojæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget Oza doarjaga Åtså biednikdårjav Boazodoallu Boatsojæládus Boazodoallu lea hui mávssolaš sámi kultuvrii ja servodateallimii, ja das lea hui stuorra árvu giella-, kultur-, identitehta- ja ealáhusaktevran sámi guovlluin. Ællosujton la stuorra árvvo sáme kultuvrraj ja sebrudakiellemij, ja danna le merustahtek árvvo mij gullu giellaj, kultuvrraj, ja æládussaj sámij guovlojn. Ealáhus lea Hedmárkku rájes Finnmárkui, rastá gielda-, fylka- ja riikarájáid Ruoŧas ja Norggas. Ællosujtto gávnnu Hedmarkas Finnmárkkuj, suohkan-, fylkka- ja Vuona ja Svieriga rijkkarája rastá. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje Áigeguovdil Jur dálla Bovdehus buktit árvalusaid boazodoallopolitihka ektui Aktisasjbarggo ja riektátjielgadibme Sámediggeráđđi lea hábmemin ođđa sámediggedieđáhusa boazodoalu birra. Dieđá... Vuona ja Svieriga ælloguohtomkonvensjåvnå barggojuogos buktá bierjjedagá snj... Loga eambbo Lågå ienebuv Boazodoalu boahtteáigi – Sámi čalmmiiguin Buorre vædtsak ællosujttuj rájáj rastá Sámediggeráđđi bovde álggahankonferánsii ođđa sámediggedieđáhusa oktavuođas... Sámedikke ållestjåhkanibme galggá giehtadallat oajvvadusájt rievddadimijda V... Loga eambbo Lågå ienebuv Čájet buot áššiid Vuoseda divna ássjijt Boazodoallu lea guovddáš sajis sámi kultuvrras, ja dat lea okta erenoamáš ealáhus kultuvrra ektui sámi ealáhusaid gaskkas. Ællosujton la guovdásj sadje sámekultuvran, nåv gå akta gallegis æládusájs tjanádum kultuvrraj. Sámedikki boazodoallopolitihka vuođđun lea boazodoalu vuoigatvuođaid suodjaleapmi. Ællosujto rievtesvuodajt oatsodit le iesj vuodo Sámedikke ællosujttopolitihkan. Mii deattuhit maiddái ahte boazodoallu lea deaŧalaš árbevirolaš bearašvuđot ealáhus. Mij dættodip aj ællosujto árbbedábálasj sierravuodav fámilljaæládussan. Oktavuođa geažil sámi kultuvrii leage boazodoallu áidnalunddot ealáhus. Ællosujto tjadnusa sámekultuvrraj le dat mij dahká æládusáv nåv sierralágátjin. Okta deaŧaleamos mihttomearri Sámedikki boazodoallopolitihkas lea lávga bátti bisuheapmi ealáhusdoaimma ja kulturdoaimma gaskka. Akta ájnnasamos ulmijs Sámedikke ællosujttopolitihkan la bisodit dajt lahka tjanástagájt æládusá ja kultuvrradåjmaj gaskan. Boazodoalu stuorámus hástalus lea areálaid vátnivuohta ja dat go servodaga beales ohpihii bahkkejit geavahit boazodoalu eatnamiid. Ællosujto stuorámus hásstalus li gártjes duobddága ja aktelasj nággidibme stuorsebrudagás ællosujttoduobddágij birra. Boazodoalus ferte leat areálavuođđu ceavzilvuođa ja ahtanuššama sihkkarastimii. Ællosujtto dárbaj vuododuobddágijt ma sihkarassti guoddelisvuodav ja åvddånahttemav. Ráfáidahttojuvvon boraspiriid geažil gillá boazodoallu jahkásaččat ollu vahágiid. Ráfájdahtedum urudisá dahki jahkásattjat bæjskojt ma stuorra vahágijt dahki. Muhtun guovlluin spedjet nu ollu ahte dat áitá boazodoalu ceavzima. Muhtem bájkijn li vahága nåv stuore vaj ájtti ællosujtov ållåsit. Deaŧalaš lea ahte boraspirenállemihttu lea dássedeattus guovlluin gos leat bohccot, ja ahte boazodoallu oažžu buhtadusaid duohta vahágiid ovddas. Ájnas la adnet hiebalgis lågov urudisájda ællosujttoguovlojn, ja vahága vierttiji buohttiduvvat. Sámediggi bargá sámi boazodoalu ceavzilvuođa nannemiin. Sámedigge barggá guoddelis sáme ællosujto åvdås. Ceavzilis ealáhusa oažžut go: Guoddelis ællosujtto sjaddá gå: Nannet boazodoalu ealáhussan ja buoridit árvoháhkama ealáhusas Ællosujtto nanniduvvá æládussan ja æládusá árvvoboados laseduvvá Sihkkarastit boazodoalu riektevuođu Ællosujto riektávuodo sihkarasteduvvá Sihkkarastit boazodollui buriid ja einnostahtti rámmaeavttuid Ællosujto buorre ja jasskis vuodogájbbádusá sihkarasteduvvi Sihkkarastit boazodoalu giella- ja kulturguoddin Ællosujtto giella- ja kultuvrraguodden sihkarasteduvvá Boazodoalloguovllut gos lea sámi boazodoallu, geavahit sullii 40 % Norgga eanaareálain, ja dat leat Finnmárkku rájes davvin Engerdal rádjai Hedmárkkus máddin. Tjielde gånnå sáme ællosujtto dåjmaduvvá loavddá 40% Vuona duobddágijs, ja jåkså Finnmárkos nuorttan gitta Engerdalaj Hedmarkan oarjján. Sámi boazodoallu lea maiddái Trollheimenis mii vuođđuduvvá erenoamáš riektevuđđui. Sáme ællosujtto dåjmaduvvá aj Trollheimenin sierra riektámærrádusájn vuodon. Duottarguovlluin Mátta-Norggas lea boazoservviin boazodoallu, láigošiehtadusaid vuođul. Oarjjelij Vuona várreduobddágijn dåjmaduvvá ællosujtto boatsojsiebrren, ednamlájggosjiehtadusáj vuodon. Norggas leat guhtta boazodoalloguovllu: Vuodna le juogedum 6 ællosujttoguovllon: Finnmárku Finnmárkko Davvi-Trøndeláhka Nordlánnda Mátta-Trøndeláhka ja Hedmárku Nuortta-Trøndeláhka Boazosearvvit Oarjje-Trøndeláhka ja Hedmarkka Sámedikkis ii leat formála ovddasvástádus boazodoalus Norggas. Sámedikken ij la formálalasj vásstádus ællosujtos Vuonan. Boazodoalu nationála dásis hálddaša Eanadoallodirektoráhta, mii njuolga lea eanadoallo- ja biebmodepartemeantta vuollásaš. Ællosujtto háldaduvvá nasjåvnålattjat Ednambarggodirektoráhtas, mij la njuolgga Ednambarggo- ja biebbmodepartementa vuolen. Eanadoallodirektoráhta doaibmá boazodoallostivrra čállingoddin. Ednambarggodirektoráhtta le ællosujtto stivra dåjmadahka. Boazodoalu hálddašeami regionála dásis doaimmahit vihtta davimus fylkkamanni. Ællosujttoháldadus guovlojn le biejadum vidá nuorttalamos fylkkamánnij vuolláj. Sámediggi nammada golbmasa čieža lahtus boazodoallostivrii. Sámedigge nammat gålmmåsav gietjat sebrulattjajs ællosujttostivrraj. Sámediggi nammada guoktása guđa lahtus golmma davimus regionála boraspirelávdegoddái Finnmárku / Romsa, Norlánda ja Trøndeláhka. Sámedigge nammat guoktásav gudát sebrulattjajs gålmå nuorttalamos guovllourudisnammadusájda Finnmárkon / Tråmsån, Nordlándan ja Trøndelágan. Sámediggi nammada ovtta viđa lahtus Hedmárkku boraspirelávdegoddái. Sámedigge nammat avtav vidát sebrulattjajs Hedmarka urudisnammadussaj. Vuoigatvuođat: Rievtesvuoda: Boazodoalloláhka Ællosujttoláhka Dán lága bokte suodjaluvvojit boazodoalu areálat sámi boazoguohtonguovllus, mat leat boazodoalu deaŧaleamos resursavuođđun. Lága ájggomus la sihkarasstet ællosujttodajvajt sáme ælloguododimguovlojn ájnnasamos luohkkovuodon ællosujttuj. Sihke boazodoallorievtti oamasteddjiin, eará vuoigatvuođaoamasteddjiin ja eiseválddiin lea ovddasvástádus areálaid suodjaleamis. Dat stuoremus hásstalus boatsojæládussaj la binná vijddudagájs ja aktelasj dæddo sebrudagá anos boatsojæládusvijddudagájs Konsultašuvdnašiehtadus / Duogáš / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget Rádádallamsjiehtadus / Duogásj / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Konsultašuvdnašiehtadus Rádádallamsjiehtadus Miessemánu 11. b. 2005 vuolláičáliiga sámi áššiid dalá stáhtaráđđi Erna Solberg ja sámedikki dalá presideanta Sven-Roald Nystø šiehtadusa movt konsultašuvnnat galget doaimmahuvvot stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskka. Moarmesmáno 11. biejve 2005 vuollájtjálijga dallusj sáme ássjij vásstediddje stáhttaráde Erna Solberg ja dallusj sámedikkepresidænnta Sven-Roald Nystø sjiehtadusáv barggovuogij birra rádádallamijn stáhta oajválattjaj ja Sámedikke gaskan. Sámediggi dohkkehii šiehtadusa geassemánu 1. b. 2005 mii nannejuvvui gonagaslaš resolušuvnna bokte suoidnemánu 1. b. 2006. Sjiehtadibme dåhkkiduváj Sámedikkes biehtsemáno 1. biejve 2005 ja mierreduváj gånågisá resolusjåvnån snjilltjamáno 1. biejve 2006. Konsultašuvdnašiehtadus ii atte Sámediggái biehttalanvuoigatvuođa áššiin mat váikkuhit sámi beroštumiid. Rádádallamsjiehtadus ij vatte Sámediggáj vetoriektáv ássjijn ma sáme berustallamijda guosski. Formálalaš mearrádusaid dahket ain stáhta eiseválddit ja Stuorradiggi. Formálalasj mærrádusá vilá stáhtalasj oajválattjajs ja Stuorradikkes dagáduvvi. Ortnet addá baicce Sámediggái váikkuhanfámu ja vejolašvuođa guldaluvvot, mii lea ge maiddái šiehtadusa ulbmilin. Årnik galla Sámediggáj vájkkudimfámov vaddet ja máhttelisvuodav gullut, mij le sjiehtadusá ulmme. Dalle go lea soahpameahttunvuohta Sámedikki ja stáhta eiseválddiid gaskka, de boahtá dat oidnosii dalle go áššit meannuduvvojit ráđđehusas dahje stuorradikkis. Jus Sámedigge ja stáhtalasj oajválattja e guorrasa dát åvddånboahtá gå ássje ráddidusán ja stuorradikken giehtadaláduvvá. 1. 1. veahkehit stáhta geavadis ollášuhttit geatnegasvuođa, mii das álbmotrievtti vuođul lea konsulteret álgoálbmogiin. Ulmme Barggovuogij ulmme le: ● oassálasstet praktihkalasj tjadádibmáj stáhta álmmukriektálasj vælggogisvuodas álggoálmmugij rádádallat. láhčit dilálašvuođaid dasa, ahte stáhta eiseválddit ja Sámediggi bohtet ovtta oaivilii, go lea áigomuš ásahit lágaid dahje doaimmaid, mat soitet njuolga váikkuhit sápmelaččaid beroštumiide. ● gæhttjalit ásadit semalasjvuodav stáhtalasj oajválattjaj ja Sámedikke gaskan gå árvvaladdi ådå lágajt jali dåjmajt dahkat ma máhtti sáme berustallamijt njuolgga vájkkudit. láhčit dilálašvuođaid dasa, ahte stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskii ovdána oasálašvuođaperspektiiva, mii nanne sámi kultuvrra ja servodaga. ● dilev láhtjet guojmmevuohtaj stáhtalasj oajválattjaj ja Sámedikke gaskan mij doajmmá sáme kultuvra ja sebrudagá nannimij. ovddidit oktasaš áddejumi sámi servodaga dili ja ovdánahttindárbbu hárrái. ● åvddånahttet aktisasj dádjadusáv sáme sebrudagáj diles ja åvddånahttemdárbos. 2. 2. Konsultašuvdnaprosedyrat gusket ráđđehussii, departemeanttaide, direktoráhtaide ja daid vuollásaš eará doaimmaide. Doajmmaguovllo Rádádallamvuoge gulluji ráddidussaj, departementajda, direktoráhtajda ja ietjá vuollásasj dåjmajda. Konsultašuvdnaprosedyrat gustojit áššiin, mat sáhttet váikkuhit sápmelaččaid beroštumiide njuolga. ● Rádádallamvuoge gulluji ássjijda ma máhtti sáme berustimijda njuolgga vájkkudit. Konsultašuvnnaid áššedoaibmaviidodahkii sáhttet gullat iešguđet áššešlájat nu movt lágat, láhkaásahusat, ovttaskas mearrádusat, njuolggadusat, doaimmat ja mearrádusat (omd. stuorradiggedieđáhusain). Rádádallama ássjeguovllo máhttá liehket moattelágásj ássje, duola dagu lága, njuolgadustjála, ájnegis mærrádusá, njuolgadusá, dåjma ja mærrádusá (duola dagu stuorradikke diedádusá). Konsultašuvdnageatnegasvuohta sáhttá fátmmastit sámikultuvrra buot ideála ja ávnnašlaš hámiid. ● Rádádallamvælggogisvuohta máhttá gåbttjåt divna oalle ja materiálalasj vuogijt sáme kultuvran. Áššefáttát soitet leat omd. musihkka, teáhter, girjjálašvuohta, dáidda, media, giella, osku, kulturárbi, ii-materiála vuoigatvuođat ja árbevirolaš máhttu, báikenamat, dearvvašvuođa- ja sosiálasuorgi, mánáidgárddit, oahppu, dutkan, opmodat- ja geavahanvuoigatvuođat, areálaid eará atnui váldin ja areálageavahanáššit, ealáhusovddideapmi, boazodoallu, guolástus, eanadoallu, mineráladoaimmat, bieggafápmu, čáhcefápmu, nana ovdáneapmi, kulturmuitosuodjaleapmi, biogirjásvuohta ja luonddusuodjaleapmi. Almma ássjetiemá máhtti liehket duola dagu musihkka, teáhter, girjálasjvuohta, dájdda, media, giella, åssko, kulturárbbe, iehpemateriálalasj riektá ja árbbedábálasj diehto, bájkkenamá, hukso- ja varresvuohta, mánájgárde, åhpadibme, dutkam, åmastim- ja adnemriektá, areállarievddam- ja adnemássje, æládusåvddånahttem, ællosujtto, guollim, ednambarggo, minerálladoajmma, bieggafábmo, tjáhtjefábmo, guoddelis åvddånahttem, kulturmujttosujtto, biovaljesvuohta ja luondosuodjalibme. Áššiin, mat laktásit ávnnaslaš kulturvuđđui, nu mo areálageavaheamis, areálaid eará atnui váldimis ja eanavuoigatvuođain, konsultašuvnnaid geográfalaš doaibmaviidodahkii gullet (árbevirolaš sámi guovllut) Finnmárku, Romsa, Nordlánda ja Davvi-Trøndelága fylka, ja Mátta-Trøndelága gielddat Osen, Roan, Åfjord, Bjugn, Rissa, Selbu, Meldal, Rennebu, Oppdal, Midtre Gauldal, Tydal, Holtålen ja Plassje (Røros), ja Hedmárkku fylkka gielddat Engerdal ja Rendalen, Os, Tolga, Tynset ja Folldal, ja Møre ja Romsdal gielddat Surnadal ja Rindal. ● Ássjijda ma li tjanádum materiálalasj kulturvuoduj, duola dagu areállaadno, areállarievddam ja ednamriektá li ásadum geográfalasj doajmmaguovllo rádádallamijda (árbbedábálasj sáme guovlojn) Finnmárkko, Råmsså, Nordlánnda ja Nuortta-Trønderlaga fylka, aktan suohkanij Osen, Roan, Åfjord, Bjugn, Rissa, Selbu, Meldal, Rennebu, Oppdal, Midtre Gauldal, Tydal, Holtålen ja Plassje (Røros) Oarjje-Trøndelaga fylkan, Engerdal ja Rendalen, Os, Tolga, Tynset ja Folldal suohkana Hedmark fylkan, ja Surndal ja Rindal suohkana Møre ja Romsdalan. Áššiide, mat leat nu oppalaččat, ahte daid navdet váikkuhit olles servodahkii, ii dábálaččat gusto konsultašuvdnageatnegasvuohta. ● Ássje dábálasj vuogijn ma jáhkedahtte sjaddi vájkkudit ålles sebrudagáv e álgos rádádallamvælggogisvuohtaj gullu. 3. 3. Stáhta eiseválddit galget addit ollislaš dieđuid áigeguovdilis áššiin, mat soitet váikkuhit sápmelaččaide njuolga, ja maiddái relevánta áššiid birra áššemeannudeami buot dásiin. Diehto ● Stáhtalasj oajválattja galggi vaddet diedalasj diedov ássjijn ma vuordedahtte máhtti sámijt njuolgga vájkkudit, ja guoskavasj dilij birra divna dásijn ássjegiehtadallamin. 4. 4. Dieđuid, maid stáhta eiseválddit ja Sámediggi addet nubbi nubbái konsultašuvnnaid oktavuođas, sáhttá mearridit ii-almmolažžan, jus dasa lea láhkavuođđu. Almulasjvuohta ● Diehto mij juogeduvvá stáhta oajválattjaj ja Sámedikke gaskan rádádallamin ij agev dárbaha liehket almulasj, valla dåssju jus gávnnu loahpádus dási. Viiddiduvvon almmolašvuohta galgá praktiserejuvvot. Ássje galggi rahpasabbon giehtadaláduvvat. Oasálaččaid loahpalaš oaivilat iešguđet áššiid hárrái galget leat almmolaččat. Guojmij låhpalasj vuojnno juohkka ássjen li almulattja. 5. 5. Sámi áššiid stáhtačálli ja Sámediggepresideanta galgaba doallat fásta čoahkkima juohke jahkebeali. Stuoves tjåhkanime ● Stuoves biellejahkásasj politihkalasj tjåhkanime galggi ásaduvvat sáme ássjij vásstediddje stáhttaráde ja Sámedikkepresidenta gaskan. Fágastáhtaráđid oassálastet čoahkkimiidda dárbbu mielde. Fáhkastáhtaráde oassálassti dájda tjåhkanimijda jus le dárbbo. Fásta politihkalaš jahkebeallečoahkkimiin váldet ovdan sámi servodagaid dili ja ovddidandárbbuid, áššiid, mat gusket vuođđoprinsihpaide ja proseassaid, mat leat jođus. Dáj stuoves biellejahkásasj politihkalasj tjåhkanimijn galggi sámij sebrudagáj dilev ja åvddånahttemdárbov giehtadallat, ássje vuodulasj prinsihpalasj vuodujn ja dåjmajt ma li jådon. Sámediggi ja departemeanttaid gaskasaš sámi áššiid ovttastahttinlávdegoddi galget doallat fásta čoahkkima juohke jahkebeali. ● Stuoves biellejahkásasj tjåhkanime galggi ásaduvvat Sámedikke ja departementajgasskasasj sáme ássjij aktidumnammadusá gaskan. Čoahkkimiin galgá earret eará čilget čuovvovaš mánuid áigeguovdilis sámepolitihkalaš áššiid. Tjåhkanimijn galggi duola dagu boahtte mánoj ájggeguovddelis sámepolitihkalasj ássje tjielggiduvvat. 6. 6. Sámedikkiin galgá konsulteret luohttámušain ja dainna ulbmiliin, ahte evttohuvvon doaimma hárrái bohtet ovtta oaivilii. Gájkkásasj mærrádusá rádádallamvuogij birra ● Rádádallama Sámedikkijn galggi tjadáduvvat jáhkkogisát ja ulmijn oajvvadum dåjmajt semadit. Stáhta eiseválddit galget nu árrat go vejolaš dieđihit Sámediggái, go bohciidit áigeguovdilis áššit, mat soitet váikkuhit sápmelaččaide njuolga, ja guđe sámi beroštumiide ja dilálašvuođaide dat soitet guoskat. ● Stáhtalasj oajválattja galggi nav árrat gå máhttelis diededit Sámedikkev álgadimijn ássjijs ma máhtti sámijt njuolgga vájkkudit, ja makkir sáme berustime ja dile soajtti vájkkuduvvat. Go Sámediggi lea ožžon dieđu áigeguovdilis áššiin, Sámediggi galgá nu fargga go vejolaš vástidit, háliditgo sii čađahit eambo konsultašuvnnaid. ● Gå Sámedigge diededuvvá ássjij birra, galggá Sámedigge nav ruvva gå máhttelis tsuojggit jus ájggu ássjev vijddábut rádádallat. Sámediggi galgá maid sáhttit váldit ovdan áššiid, main Sámediggi hálida dahkat konsultašuvnnaid. ● Sámedigge máhttá aj ássjijt giehtadallat gånnå Sámedigge iesj ájggu rádádallat. Jus stáhta eiseválddit ja Sámediggi leat ovtta oaivilis das, ahte čađahit lasi konsultašuvnnaid dihto ášši hárrái, de galget sii ovttasráđiid soahpat konsultašuvnnaid ollašuhttimis, earret eará boahtte gulahallama áiggi ja báikki (omd. čoahkkima, videokonferánssa, telefonoktavuođa, čálalaš materiála lonuhaddama), vástidanáigemeriid, vej. ● Jus stáhtalasj oajválattja ja Sámedigge guorrasi tjadádit vijddáp rádádallamijt sierra ássjen, galggi gæhttjalit aktan guorrasit gåktu tjadádit dájt rádádallamijt, ájgev ja sajev joarkke guládallamij (duola dagu tjåhkanime, videokonferánsa, telefåvnnåguládallam, tjálalasj diedoj juohkem), ájggemierijt tsuojggimijda, jus le dárbbo politihkalasj dásen rádádallat, ja politihkalasj giehtadallamvuohke. politihkalaš dási konsulterendárbbu ja politihkalaš meannudanvuogi. Duođalaš konsultašuvnnaid čađaheapmái ja evttohusaid politihkalaš meannudeapmái galgá várret doarvái áiggi. Galggá vatteduvvat nuoges ájgge tjadádit almma rádádallamijt ja politihkalasj giehtadallamav oajvvadusás. Jus áigeguovdilis ášši galgá gieđahallot Sámedikki dievasčoahkkimis, dan galgá dahkat nu árrat go vejolaš. Jus ássje galggá Sámedikke dievastjåhkanimen giehtadaláduvvat de dát viertti tjadáduvvat nav árrat gå máhttelis. Go áššiid dáfus lea vealtameahttun, de galgá sáhttit lágidit eanet konsultašuvdnačoahkkimiid, eaige áššiid galgga loahpahit nu guhká go Sámediggi ja stáhta navdet vejolažžan boahtit ovtta oaivilii. ● Gånnå ássje rávkká galggá hiebaduvvat vaj le máhttelis tjadádit ienep rádádallamtjåhkanime ja vaj ássje e hiejteduvá nav guhkev gå Sámedigge ja stáhtta jáhkki le vejulasj semadit. Go áššiid, maid ráđđehus meannuda, ovdanbuktet eará departemeanttaide, maidda ášši guoská, de galgá čielgasit boahtit ovdan man hárrái leat boahtán ovtta oaivilii Sámedikkiin, ja vejolaččat man hárrái eai leat boahtán ovtta oaivilii. ● Ássjijn ma giehtadaláduvvi ráddidusán galggá jus soajttá tjielggidusán ietjá guoskadam departementajda tjielggasit åvddånboahtet makkir dilijn li semadam Sámedikkijn, ja jus soajttet man birra ælla guorrasam. Proposišuvnnain ja dieđáhusain, maid ovddidit Stuorradiggái, ja main Ráđđehusas lea eará oaivil go Sámedikkis, galget Sámedikki árvvoštallamat ja oaivilat boahtit ovdan. Proposisjåvnåjn ja diedádusájn ma Stuorradiggáj åvdeduvvi, ja gånnå ráddidusán le ietjá vuojnno gå Sámedikken, de galggi Sámedikke árvustallama ja vuojno åvddånboahtet. 7. 7. Buot stáhta eiseválddiid ja Sámedikki konsultašuvdnačoahkkimiin galgá čállit beavdegirjji. Bievddegirjje ● Bievddegirjje galggá tjáleduvvat divna rádádallamtjåhkanimijs stáhtalasj oajválattjaj ja Sámedikke gaskan. Beavdegirjjis galgá oanehaččat čilget makkár áššis lea sáhka, oasálaččaid árvvoštallamiid ja oaiviliid, ja loahppajurdaga ášši hárrái. Bievddegirjen galggá ássje oanegattjat tjielggiduvvat, guojmij árvustallama ja vuojno, ja ássje konklusjåvnå. 8. 8. Gielda- ja guovlodepartemeanta ja Sámediggi ásahit ovttas fágalaš analysajoavkku, mii earret eará sámi statistihka vuođul juohke jagi čállá raportta sámi servodagaid dili ja ovdánansárgosiid birra. Tjielggidusáj / diehtovuodo dárbbo Suohkana- ja guovllodepartemænnta ja Sámedigge nammat aktisattjat fágalasj analysajuohkusav mij duola dagu sáme statistihka vuodon juohkka jage diedádusáv dahká sáme sebrudagáj dile ja åvddånahttema birra. Raporta biddjo konsulterema vuođđun konkrehta áššiid oktavuođas, ja go konsulterejit sámi servodagaid ovdánahttindárbbuid hárrái sámi áššiid stáhtaráđi ja Sámediggepresideantta nuppi jahkebeallečoahkkimis. Diedádus vuodon aneduvvá konkrehta ássjij rádádallamijn ja rádádallamijn sáme sebrudagá åvddånahttemdárbo birra daj biellejahkásasj tjåhkanimijn sáme ássjij vásstediddje stáhttaráde ja Sámedikkepresidenta gaskan. Go stáhta eiseválddit dahje Sámediggi oaivvilda, ahte dárbbašit guorahallamiiguin čohkket fákta- dahje formáladieđuid ja dan láhkai nannet ášši árvvoštallan- dahje mearridanvuođu, de galgá dan ovdanbuktit nu árrat go vejolaš, ja oasálaččat galget konsultašuvdnaproseassas váldit ovdan jearaldagaid guorahallamiid mandáhta birra. ● Gå stáhtalasj oajválattjaj jali Sámedikke mielas le dárbbo tjielggidusájn nannit duohtadiedov jali formálalasj vuodov árvustallamij ja mærrádusájda de galggá dát diededuvvat nav árrat gå máhttelis ja guojme galggi gatjálvisájt åvdedit rádádallamprosessan mij guosská mandáhtav dajda tjielggimijda. Stáhta ja Sámediggi galget geahččalit boahtit ovtta oaivilii sihke mandáhta hárrái, ja dan hárrái gii vejolaš guorahallanbarggu galgá čađahit. Stáhtta ja Sámedigge galggi gæhttjalit semadit mandáhta birra, ja gut galggi tjielggidusáv tjadádit. Stáhtas ja Sámedikkis lea geatnegasvuohta ovddidit ášši dárbbašlaš dieđuiguin ja ávdnasiiguin, mat guorahallanbarggus dárbbašuvvojit. Stáhtan ja Sámedikken le vælggogisvuohta buktet dárbulasj diedojt tjielggidusbargo tjadádibmáj. 9. 9. Áššiin, main stáhta áigu konsulteret sámi báikkálaš servodagaiguin ja/dahje dihto sámi beroštumiiguin, maidda láhka dahje doaibma veadjá guoskat njuolga, stáhta galgá nu árrat go vejolaš almmuhit guđe beroštumiide / organisašuvnnaide stáhta oaivvilda ášši guoskat, ja ságastallat Sámedikkiin konsultašuvdnaproseassaid ovttastahttima hárrái. Rádádallama ietjá guoskavasj sáme berustiddjij ● Ássjijn gånnå stáhtta ájggu rádádallat sáme bájkálasj sebrudagáj ja / jali sierra sáme berustiddjij gudi máhtti njuolgga vájkkuduvvat láhkaásadimes jali dåjmajs, galggá stáhtta nav árrat gå máhttelis diededit makkir berustiddje / organisasjåvnå stáhtta miejnni ássje vájkkut, ja rádádallat jus galggá sijáv aktan tjadnat Sámedikke rádádallamprosessaj. Oassin šiehtadusas dollojuvvo maiddái juohke beallejagis konsultašuvdnačoahkkin stáhta ráđi, geas lea ovddasvástádus sámi áššiin, ja Sámedikki presideantta gaskka. Oassen sjiehtadusás tjadáduvvá aj juohkka jahkebiele rádádallamtjåhkanibme sáme ássjij vásstediddje stáhtaráde ja sámedikkepresidenta gaskan. Čoahkkimat dollojuvvojit váldoáššis geassemánus ja juovlamánus. Sámedikki presideanta bovde geassemánu čoahkkimii ja stáhtaráđđi fas juovlamánu čoahkkimii. Tjåhkanime tjadáduvvi oajvvenjuolgadussan biehtsemánon ja javllamánon gånnå sámedikkepresidænnta le guossodiddje tjåhkanimen biehtsemánon ja stáhttaráde javllamánon. Čoahkkimis váldojuvvojit ovdan dakkár áššit mat leat deaŧalaččat ja prinsihpalaččat ja proseassat mat leat jođus. Tjåhkanimen vuodulasj ja prinsihpalasj gatjálvisá åvdeduvvi ja prosessa ma li jådon. Sáhttá maiddái váldit ovdan konkrehta áššiid. Konkrehta ássje aj máhtti åvdeduvvat. Dáin čoahkkimiin čállojuvvo almmolaš beavdegirji. Tjåhkanimbievddegirjje almulasj gehtjadibmáj tjáleduvvá. Kulturárbi ruovttolutta / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget Sáme kultuvrraárbe máhtsadibme / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Badjel guokte duhát sámi historjjálaš dávvira berrejit buktojuvvot ruovttoluotta sámi museaide. Badjelasj guokta tuvsán histåvrålasj s áme gávne bierriji máhtsaduvvat sáme dávvervuorkájda. Dat evttohuvvo čielggadusas mii lea dahkkojuvvon Sámedikki ovddas. Dav oajvvet muhtem guoradallam mij le Sámedikke åvdås dagádum. Sámediggeráđđi lea mearridan evttohusaid mat bohtet ovdan čielggadusas Bååstede – tilbakeføring av samisk kulturarv, ahte sámi dávviriid mat leat Norgga Álbmotmuseas galgá buktit ruovttoluotta dan guđa museai maid Sámediggi hálddaša. Sámediggeráde le mierredam oajvvadusájt ma åvddån båhti guoradallamin Bååstede – tilbakeføring av samisk kulturarv, gånnå same gávne ma li Norsk Folkemuseumin galggi máhtsaduvvat dajda guhtta dávvervuorkájda ma Sámediggáj gullji. Norgga Álbmotmusea mearridii 2007:s ahte sámi dávviriid sáhttá doalvut ruovttoluotta Sámedikki hálddašeapmái. Norsk Folkemuseum mierredij jagen 2007 sáme gávne máhtti Sámedikke duohkáj vatteduvvat. Maŋŋá guorrasii Kulturhistorjjálaš musea, mii juridihkalaččat eaiggáda dán oasi čoahkkádusas, dán mearrádussii. Maŋŋela Kulturhistorisk museum, mij le dáj gávnij æjgát, dán mærrádussaj guorrasij. Dál lea bargojoavku, mas leat guoskevaš ásahusaid ovddasteaddjit, buktán čielggadusa mas evttohuvvo ahte oasit sámi čoahkkádusas fievrriduvvojit ruovttoluotta dan guđa museai maid Sámediggi hálddaša. Dálla le muhtem barggojuogos manna li ájrrasa dájs ásadusájs, buktám guoradallamav mij oajvvat máhtsadit oasev dájs gávnijs daj gudá dávvervuorkájda ma li Sámedikke háldon. 4500 dávvira 4500 gávne Ulbmilin lea ahte measta 4500 sturrosaš sámi dávvirčoahkkádusas fievrriduvvo ruovttoluotta 2000 dávvira sámi museaide. Dajs vargga 4500 sáme gávnijs ájggu máhtsadit sulle 2000 gávne sáme dávvervuorkájda. Ovdal go dávviriid sáhttá buktit ruovttoluotta, de ferte daid historjá čohkkejuvvot, ja dávvirat fertejit konserverejuvvot, báhkkejuvvot ja fárrehuvvot. Åvddål máhttá máhtsadit de hæhttu gávnij histåvråv tjoahkkit, ja de hæhttuji konserveriduvvat, páhkkiduvvat ja jådeduvvat. Dát proseassa váldá áiggi ja lea divrras. Dássta stuora gålo sjaddi ja ållo ájgev gållådi. Dasa lassin gáibiduvvo ahte magasiidna- ja čájáhussajit leat museafágalaččat dohkálaččat. Duodden li muhtem dávvervuorkkáfágalasj gájbbádusá dåhkkidahtte magasijnajda ja vuosádusáda. Otnáš nammii ii deavdde oktage sámi musea dáid gáibádusaid, danne šaddá dárbu divvut magasiidna- ja čájáhuslokálaid. Uddni ij la åvvå akta sáme dávvervuorkájs mij dájt gájbbádusájt ållit, danen hæhttu dajt buoredit. - Sámi museain ii leat ruhta dávviriid fievrrideapmái ja danne ferte stáhta ovttas regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin sihkkarastit daid geaseheami ruovttoluotta. - Sáme dávvervuorká e nagáda máhtsadime gåloj, danen le ájnas jut stáhtta aktan guovlolasj ja bájkálasj oajválattja dáv ruhtadi. Stáhta lea, Norgga lágaid, nationála mihttomeriid ja riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid mielde, geatnegáhttojuvvon sihkkarastit dan ahte sámit sáhttet hálddašit sin iežaset kulturárbbi. Stáhtta le Vuona lága, nasjonála ulmij ja rijkajgasskasasj konvensjåvnåj milta vælggogis sihkarasstet jut sáme bessi ietjasa kulturárbev sihkarasstet. Sámediggi, Norgga Álbmotmusea ja Kulturhistorjjálaš musea fertejit ovttas šiehtadallat ruhtadančovdosiid Norgga eiseválddiiguin, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen. Sámedigge, Norsk Folkemuseum ja Kulturhistorisk museum hæhttuji aktan dáv ruhtadimårnigav sjiehtadit vuona oajválattjaj, javllá rádeájras Vibeke Larsen. Álggahuvvo 2016: s Máhtsadimijn ájggu ållit jagen 2016. Vurdojuvvo ahte bargu gearggahuvvo 2016:s. Áigumuššan lea ahte olbmot sáhttet oaidnit sámi kulturárbbi čájáhusain čuovvovaš sámi museain: Saemien Sijte, Snoasa, Árran julevsáme guovddasj / bihtánsámi musea, Divttasvuonas / Báidáris, Várdobáiki sámi guovddáš, Evenášši, Davviálbmogiid guovddáš, Gáivuonas, Deanu ja Várjjaga museasiida, Unjárggas ja RiddoDuottarMuseat, Kárášjogas. Ájggomus le gæhttje galggi ietjasa sáme kulturárbev tjuovvovasj dávvervuorkájn vuojnnet: Saemien Sijte, Snåasa, Árran julevsáme guovdásj / bihtámsáme dávvervuorkká, Divtasvuodna / Bájdar, Várdobáiki samiske senter, Evenássje, Nuorttalijálmmugij guovdásj, Gájvuodna, Tana og Varanger museumssiida, Unjárgga ja RiddoDuottarMuseat, Gárásjåhkå. - Sámi oktavuođas šaddá maiddái Bååstede váldigoahtit ovddasvástádusa sámi kulturárbbi hálddašeamis. - Sáme aktijvuodan le Bååstede ådå kapihttal mij guosská sáme kulturárbe háldadibmáj. Mii jáhkkit ahte áššái lea beroštupmi sihke museafágalaš birrasiin Norggas, Davviriikkain ja riikkaidgaskasaččat, ja go čielggadus čájeha movt ja manne dávviriid berre buktit ruovttoluotta, dadjá Vibeke Larsen loahpas. Jáhkkep dán ássjes le berustibme dávvervuorkkábirrusij sihke Vuonan, Nuorttarijkajn ja rijkajgasskasattjat, ja jut guoradallam máhttá vuosedit gåktu ja manen galggá mahtsadimev tjadádit, låhpat Vibeke Larsen. Oktavuohtaolbmot: Aktijvuohta: Ráđđelahttu Vibeke larsen, + 47 941 30 116 dahje vibeke.larsen@samediggi.no Rádeájras Vibeke larsen, + 47 941 30 116 jali * Bååstede lea ruovttoluotta máttasámegillii * Bååstede mierkki ruopptot oarjjelsámegiellaj Loga rapporta dás: Dav le guorahallam Vuoittahallet resursagiččus / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget Vuojtádalli ressursagilppusin / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Vuoittahallet resursagiččus Vuojtádalli ressursagilppusin 26. Njukčamánnu 2012 S áme dávvervuorká dáttja dávvervuorkájs vuojtádalli. Sámi museat vuoittahallet dáža museaid ektui. Dav vuoset rapportta mav Cand. Dan čájeha raporta maid Cand. oecon. Stein Storsul lea čállán Sámedikki ovddas. Oecon. Stein Storsul le Sámedikke åvdås dahkam. Sámi museain leat uhccán resurssat, smávva ja rašis fágabargogottit, hui dohkkemeahttun lanjat ja eahpedohkkálaš ovdáneapmái ekonomalaš rámmain. Sáme dávvervuorkájn li ráddidum ressursa, smáv ja várnnahis barggebirrasa, lokalitehta ælla heva ja ruhtadille ij vuojga bárrána. Sámediggi válddii badjelasas sámi museaid hálddašeami 2002:s. Sámedigge sáme dávvervuorkájt háldadáhttjáj 2002 rájes. Seammás válddii Sámediggi badjelasas ovddasvástádusa stáhta doarjagiid juohkimis dáidda museaide. Sæmmi jage rájes lij aj Sámedikke duogen stáhta doarjjagav dájda dávvervuorkájda juogadit. Dál rievdan dáhpáhuvai nationála museaođastusa čađaheami oktavuođas, ja maiddái vuođđo geatnegasvuođaid prinsihpalaš doahttaleami vuođul das ahte álgoálbmogat galget beassat hálddašit iežaset kulturárbbi. Dát dáhpáduváj gå nasjonála dávvervuorkkáådåstus tjadáduváj, ja aj prinsihpalasj vuojno milta jut álggoálmmuga ietja galggi kulturárbesa háldadit. Cand. oecon. Stein Storsul lea guorahallan sámi museaid dili ja buohtastahttán daid museaid loguiguin mat eai gula Sámedikki hálddašeapmái. Cand. oecon. Stein Storsul le guoradallam sáme dávvervuorkáj dilev ja buohtastahttám lågoj dávvervuorkájs ma ælla Sámedikke háldon. Dá leat guorahallama váldočuoggát. Dánna tjuovvu anal yjsa oajvvetjuokka. 1. Museat leat rámis das go sii leat sámi kulturárbbi, museaid fágalaš gelbbolašvuođa ja ávnnaslaš ja eahpeávnnaslaš kulturárbbi čoakkáldagaid. Dávvervuorká li mihá gå gávnnuji sáme vuodomáddagin ásadusájs ma sáme kulturárbe åvdås vásstedi, ja fágalasj máhtudagájs ma dáj dávvervuorkájn gávnnuji ja materiála ja iehpemateriála kulturárbe åvdås majt háldadi. 2. Museaid vejolašvuođat leat das ahte viidáseappot ovddidit áŋgirušširolla sámi kulturovddideamis, eanet dutkama ja buoret gaskkusteami. Dávvervuorkáj vejulasjvuoda li vil tjielggasappo njunnjutjin liehket sáme kulturtsieggimin, ienep dutkamin ja buorep gaskostimen. 3. Museain leat smávva ja rašis fágabargogottit ja hui dohkkemeahttun lanjat. Dávvervuorkájn li smáv ja várnnahis barggebirrasa ja lokalitehta ælla heva. 4. Museat oaivvildit ahte Sámediggi ferte čájehit čielgaset dáhtu ovddasvástádusa duohtandahkamis ja oktiiordnemis ja sámiid iežaset kulturárbbi hálddašanvuoigatvuođas. Dávvervuorká miejnniji Sámedigge hæhttu tjielggasappot sihtat tjadádit ja aktidit sámij ietjasa kulturárbe háldadime åvdåsvásstádusáv ja riektáv. 5. Museat dárbbašit nannet iežaset fágalaš vuođu dakko bokte ahte ruovttoluotta fievrridit čoakkáldagaid eará museain, čohkket ođđa ávnnaslaš ja eahpeávnnaslaš kulturárbbi, ja nannet ja viiddidit iežaset fágalaš bargogottiid sihke FOU ja gaskkusteami oktavuođas. Dávvervuorkájn li dárbo ietjas fágalasj vuodov nannit ietjá dávvervuorkáj gávnij repatrieriga (máhttsama) baktu, ådå gávnij ja immatriála kulturárbe tjoahkkima baktu, ja ietjasa fágalasj barggovegaj nannima baktu sihke DJÅ. (FOU) ja gaskostimen. 6. Museain lea stuorra dárbu sihkkarastit čoakkáldagaid dakkár visttiin mat leat heivehuvvon magasiinnaide ja čájáhusaide. Dávvervuorká dárbahi gávnijt buorebut suoddjit buorep tsiekkadusájn magasijnajda ja vuosádusájda. Dušše ovtta museas lea magasiidna mii lea heivehuvvon dálkkádagaid mielde. Dåssju avtan dávvervuorkán le dálkádakstivrridum magasijnna. 7. Museat dárbbašat nannet sámegielaid árjjalaš museabarggus. Dávvervuorká sihti nannit sámegielaj dåjmalasj anov dávvervuorkkábargon. 8. Museaid mielas sii dárbbašit resurssaid vai sii besset árjjalaččat oassálastit sihke Norgga ja Davviriikkaid kollegamuseaid, universitehtaid, allaskuvllaid ja eará ásahusaid fágalaš fierpmádagaide. Dávvervuorkájda le ájnas jut siján li ressursa dåjmalasj oassálasstemij fágalasj værmástagájda vuona ja nuorttarijkaj guojmmedávvervuorkáj, universitehtaj, allaskåvlåj ja ietjá ásadusáj siegen. 9. Sámi museat oaivvildit ahte sii eai leat beassan mielde dan ruđalaš ovdáneapmái mii museasuorggi eará osiin lea leamaš museaođastusa geažil. Sáme dávvervuorkáj mielas ælla bessam oassálasstet ruhtadilebuorránimen mij le læhkám dávvervuorkásuorgán ietján dávvervuorkkáådåstusá baktu. 10. Lea bures dovddus ahte lea stuorra dárbu dasa ahte museat buorebut oktiiordnejuvvojit sihke sámi kulturárbbi politihkalaš agenda siskkobealde, ja dasa ahte uhccán resurssat geavahuvvojit buorebut. Dávvervuorká guorrasi jut dárbbo le dávvervuorká sihke buorebut aktiduvvi politihkalasj agendan sáme kulturárbe diehti, ja váj ráddjidum ressursajt buorebut adni. ABM-utvikling (uddni Norsk kulturråd) fágalasj tjuovvolibme hedjunij maŋŋel gå Sámedigge háldadusáv oattjoj – gåjt dal dáttja museaj gáktuj. 11. ABM-ovddideami fágalaš čuovvoleapmi (dál Norgga kulturráđđi) raššuduvvui maŋŋágo Sámediggi válddii badjelasas hálddašeami – ain juo ii nu árjjalaš čuovvoleapmi go eará Norgga museaid ektui. ABM-utvikling (uddni Norsk kulturråd) fágalasj tjuovvolibme hedjunij maŋŋel gå Sámedigge háldadusáv oattjoj – gåjt dal dáttja museaj gáktuj. Suokkardeapmi čájeha ahte máŋga fylkkagieldda ja gieldda leat uhcidan iežaset doarjagiid sámi museaide maŋŋágo Sámediggi válddii badjelasas hálddašanovddasvástádusa. Analyjssa vuoset moadda fylkkasuohkana ja suohkana li ietjasa juollodimijt binnedam sáme dávvervuorkájda maŋŋel gå Sámedigge háldadattjáj. - Mun lean rámis dan barggu geažil maid sámi museat čađahit uhccán resurssaiguin. - Mihá lev sáme dávvervuorkájs ma nav buoragit ráddjidum ressursaj barggi. Sii doibmet sámi čuovgatoardnan sihke báikkálaččat ja guovlulaččat, ja sii leat deaŧalaš gealboásahusat olles servodahkii. Sáme njunnjutjin li b ájkálattjat ja guovlolattjat, ja li ájnas máhtudakásadusá ålles sebrudahkaj. Museain lea deaŧalaš rolla min oktasaš kulturárbbi hálddašeamis ja danne lea šállošahtti go museat vuoittahallet dáža museaid ektui, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen. Dávvervuorká li ájnnasa mijá akitsasj kulturárbe háldadusán ja danen luojov gå dávvervuorká dáttja dávvervuorkáj gáktuj báhtsi, javllá rádeájras Vibeke Larsen. - Sámi museaid sirdin Sámedikki hálddašeapmái ii lea mielddisbuktán seammá nannema go dan mii lea dáhpáhuvvan Norgga eará museain. - Gå Sámedikke duogen sjattaj sáme dávvervuorkájt háldadit de da ettjin nanniduvá sæmmi ålov dagu ietjá dávvervuorká Vuonan. Dat ii lean várra áigumuššan go ovddasvástádus sirdojuvvui, ja dat várra rihkku daid riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid mat Norggas leat álgoálbmogiid ektui, dadjá Larsen. Árvvedahtte ij lim dát ulmmen gå åvdåsvásstádus Sámediggáj vatteduváj, ja jáhkáv dát le rijkajgasskasasj vælggogisvuodaj vuosstáj ma Vuonan li álggoálmmuga hárráj, javllá Larsen. Ráddelahttu Vibeke Larsen dadjá ahte Sámediggi áigu ain doarjut sámi museaid deaŧalaš barggu, seammás go sámediggeráđđi bidjá ovdan daid dárbbuid maid museat atnet dárbbašlažžan jus galget sáhttit fuolahit sámi kulturárbbi dohkálaččat. Rádeájras Vibeke Larsen javllá Sámedigge galggá joarkket sáme dávvervuorkáj ájnas bargov doarjjat, sæmmi båttå dagu sámediggeráde sihtá åvdedit dávvervuorká dárbojt váj máhtti sáme kulturárbev dåhkkidahtte láhkáj várajda válldet. Mearraealáhusat / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget Marijna æládusá / Æládus / Sámedigge - Sametinget Mearraealáhusat Marijna æládusá Sámedikki lea garrasit vuoruhan bargat gávdnamis čovdosiid mat sihkkarastet mearrasámi guovlluid álbmogii bivdinvuoigatvuođaid. Sámedigge la garrasit prioriterim bargov gávnnat tjoavddusijt ma máhtti nanosduhttet riektáv guollimij årrojda merrasáme guovlojn. Mearrasámi kultuvrra vuođđun lea riddo- ja vuotnabivdu, sihke áidnaealáhussan, muhto maiddái ovttas eará ealáhusaiguin. Merrasáme kultuvrra la vuododum vuodna- ja merragáddeguollimijn, juogu dal degu aktu æládus, jali aj aktisattjat ietja æládusáj. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje Áigeguovdil Jur dálla Gáibidit viiddiduvvon bivdoáiggi mearrasámi guolásteddjiide Vilá gåjkkeguollebuvtadibme sláhkkidum guoles Sámediggi áigu duorastaga ođđajagimánu 14. b. čađahit politihkalaš konsultaš... Sámediggeráde sihtá nannit vuodnaguollárij máhttelisvuodajt ietja gahtsot jå... Loga eambbo Lågå ienebuv Bivdi oažžu 150 000 ruvnno Vuoseda divna ássjijt Gustovaš álgoálbmotrievtti vuođđun lea ahte sámiid historjjálaš vuoigatvuođat earret eará riddo- ja vuotnabivdui iežaset ássanguovlluin dohkkehuvvojit. Dálásj iemeálmmukriektá tjuodtju dan æktuj mij dåhkkit sámij histåvrålasj riekta degu dal merragádde- ja vuodnaguollim sijá årudakguovlojn. Sámediggi lea maiddái čuoččuhan dan prinsihpa ahte lagasvuohta luondduresurssaide vuođđuda ávkkástallanvuoigatvuođa historjjálaš árbevieru perspektiivvas. Sámedigge la aj tjuottjodam prinsihpav dán láhkáj, mij la lahka luonndovaddásij adná tjuohppamriektáv histårjålasj ja dáhpeperspektijvan. Sámediggi lea ásahan lagasvuođa- ja sorjjasvuođaprinsihppa stivrejeaddji prinsihppan mearraealáhusaid áŋgiruššama oktavuođas. Lagos- ja dárbboprinsihppa la biejadum degu lájddimprinsihppan sissŋelin Sámedigge vuorodimen marijnaæládusájda. Sámediggi bargá dan badjelii ahte: Sámedigge barggá dán åvdås: sihkkarastit mearrasámi guovlluid álbmogii bivdovuoigatvuođaid nannit riektáv guollimij årrojs merrasáme dáfojs ovdánahttit ja lasihit barggahusa mearraealáhusain åvddånahttet ja lasedit dåjmajt sissŋelin marijnaæládusáj Jahkásaš bušeahtaid bakte lea Sámediggi ráddjen ruđaid mearraealáhusaide. Tjádu jahkásasj budsjehtaj la Sámedigge biedjam vájkkudimnævojt marijnaæládusájda. Go doarjut fanasháhkamiid, báikkálaš vuostáiváldinrusttegii ođasmahttima ja oaččuhit buvttaovdánahttima mearraealáhusain, de sáhttit bisuhit ja nannet ceavzilis guolástusbirrasiid sámi riddo- ja vuotnaguovlluin. Dajna gå vaddet dårjav investerimijda guollárvantsajda, ådåstuhttemijda lagos-vuosstájválldemásadusájda ja viehkedit buvtaåvddånahttemav sisŋelt marijnaæládusdåjmaj, máhttá ájn garrasuppot viehkedit bisodit ja nannit nanos guollárbirrusijt sáme merragádde- ja vuodnasebrudagájs. Vuoigatvuođat: Riektá: Stáhta lea lágalaččat geatnegahttojuvvon láhččet sámiide vejolašvuođa sihkkarastit ja ovdánahttit kultuvrraset. Stáhtan la riektávælggo vaddet sámijda máhttelisvuodav duodastit ja åvddånahttet sijá kultuvrav. Guolásteapmi vuonain ja riddoriddoguovlluin, ávnnaslaš kulturvuođđun, lea mearrideaddjin ássamii - ja barggahussii miehta rittu sámi báikegottiin. Guollim vuonajs ja merragáddetjátjen, degu ábnas kultuvrravuodon, la låhpalattjat årroma- ja dåjmaj sáme lagos-sebrudagájn merragátte milta. Sámediggi lea čađat bargan ožžodeames guolleresurssaid nana báikkálaš hálddašeami. Sámedigge la tjadu ájgij barggam nanostuhttemijn lagos-addjimav háldadusán guollevaddásijs. Dán leat dahkan vai guolásteddjiide láhččet eanet válddi ja váikkuhanfámu go resurssaid geavaheapmi galgá mearriduvvot. Dan diehti vaddet guollárijda stuoráp fámov ja vájkudimev gå adno vaddásijs mierreduvvá. Guovlulaš hálddašeapmi, mas sámit lea mielde mearridemiin, lea álbmotrievtti unnimus standárdda siskkobealde ja álbmotrievtti álgoálbmogiid ja minoritehtaid njuolggadusaid mielde. Regionála háldadus, sáme oasseválldij ja aktisasjmierredimijn, la sissŋela almasjriektá unnesmierij ja buohta almasjriektáj njuolgadusáj iemeálmmugij ja unneplågoj milta. Hástalus lea, lassin vuoigatvuođaperspektiivii, ulbmillaš gaskaomiid bakte ásahit buoret ekonomalaš rámmaeavttuid fanasveaga ođasmahttimii, bisuhit vuostáiváldinbáikkiid gosa báikkálaš guolásteaddjit sáhttet buktit bivdosállaša ja nannet rekruterema guolleealáhussii. Hásstalus la, lassen riektáperspektijvvaj, tjadu ulmmelasj vájkkudimnævvo gárvedit buorep ekonomalasj ålgoldisævtojt vanntsaådåstuhttemij, bisodit vuosstájválldem bielev lokála varásbiergasbuktemij ja nannit ådåálggemav guollárvirggáj. Guolásteapmi vuonain ja riddoriddoguovlluin lea mearrideaddjin ássamii - ja barggahussii miehta rittu sámi báikegottiin. Guollim vuonajs ja merragáddetjátjen la låhpalattjat årroma- ja dåjmaj sáme lagos-sebrudagájn merragátte milta. Bušeahtta boahtteáiggi várás / Sártnit ja artihkkalat / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget Budsjæhtta boahtte ájggáj / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Bušeahtta boahtteáiggi várás Budsjæhtta boahtte ájggáj Sámedikki bušeahtta 2015 dohkkehuvvui dievasčoahkkimis juovlamánu 15. b.. Sámedikke budsjæhtta 2015-jahkáj mierreduváj ållestjåhkanimen bierjjedagá javllamáno 5. biejve. Ráđđelahttu Ann-Mari Thomassen lea duhtavaš go Sámediggi lea dohkkehan dakkár bušeahta mii boahtá sámi servodahkii buorrin boahtteáigái. Rádeájras Ann-Mari Thomassen la dudálasj gå Sámedigge le mierredam budsjehtav mij låppti sáme sebrudagáj boahtte ájggáj. - Sámediggi áigu 2015:s vuoruhit sámi mánáid oahpponeavvuid ja min oktasaš kulturárbbi dainna lágiin ahte láhčit viidáseappot ovddideami sámi museaide, cealká ráđđelahttu Thomassen. - Sámedigge sihtá jagen 2015 vuorodit sámemánáj oahppamnævojt ja mijá aktisasj kultuvrraárbev hiebadahtedijn sáme museajt åvddånahtátjit vijdábut, javllá rádeájras Thomassen. Jagi 2015 bušeahtas lea ohcanvuđot juolludus sámi oahpponeavvuid ráhkadeapmái 21 025 000 ru, mii lea 3 400 000 ruvdnosaš lassáneapmi 2014 rájes. 2015-jage budsjehtan li 21 025 000,- åhttsij oasse oahppamnævoj åvddånahttemij, dát la 3 400 000 kråvnå lassánibme jage 2014 rájes. - Mánáid oahpponeavvuid vuoruhemiin mii háliidit váikkuhit dasa ahte eanet sámi mánát besset geavahit sámi skuvlagirjjiid. - Sámemánáj oahppamnævojt vuorodijn sihtap viehkedit vaj ienep sáme máná galggi oadtjot sáme skåvllågirjijt ávkkit. Dát lea hui deaŧalaš giela boahtteáigái, ja mánáid ovdáneapmái, dadje ráđđelahttu Ann-Mari Thomassen. Dat la viehka ájnas giela boahtteájggáj ja mánáj åvddånahttemij, javllá rádeájras Ann-Mari Thomassen. Maiddái juolludeapmi sámi museaide lea lassánan, 27 752 000 ruvnnus 2014:s 31 970 000 ruvdnui 2015:s. Juollodibme sáme museajda le aj lasedum. 27 752 000,- rájes jagen 2014 gitta 31 970 000,- rádjá jagen 2015. Dát lea 4 218 000 ruvdnosaš lassáneapmi. Dát la 4 218 000,- lassánibme. Ráđđelahttu Thomassen čujuha dasa ahte sámi museat lea báhcán ekonomalaš ovdáneamis dáža museaid ektui ja ahte dát juolludeapmi lea mielde njulgemin dán bonjuvuođa, ja dahkamin sámi kulturárbbi olahahttin. Rádeájras Thomassen tsuojgot sáme musea li viehka maŋebun vuona museajs mij guosská ekonomalasj åvddånahttemav ja dát juollodibme boahtá viehkken vinjogisvuodav njuolggitjit, ja duodden sáme kultuvrraárbev álkkebun ávkástalátjit. - Oktasaš sámi kulturárbi lea rikkis, muhto das lea hui ollu mii lea čihkkojuvvon vuorkkáide ja gealláriidda. - Aktisasj sáme kultuvrraárbbe le boanndá, valla viehka ållo dassta le vuorkkidum arkijvajda ja tjællárijda. Mii áigut vuoruhit sámi museaid dannego lea mearehis deaŧalaš ahte min kulturártnat ožžot dan saji maid dat ánssášit ja šaddet buohkaide olámuddui. Sihtap sáme museajt vuorodit dajna gå le niddo ájnas mijá kultuvrradávvera oadtju værddogis sijdajt ja sjaddi bárrusin gajkajda. Kulturárbbi bokte mii duddjot Sámi boahtteáigái. Kultuvrraárbe baktu nannip Sámeednamav boahtte ájgijda. Jagi 2015 bušeahta rámma váikkuhangaskaomiide, bistevaš ja ohcanvuđot, lea oktiibuot 270 722 000 ru.. Ålles biednikmierre stuoda ja åtsådahtte vájkkudimnævojda le 2015-jage budsjehtan 270 722 000,-. Dat lea 1 897 000 ru lassáneapmi 2014 rájes. Lassánibme 2014-jages le 1 897 000,-. Ráđđelahttu Ann-Mari Thomassen, tel. 900 57 123 Gejna ságastit: Sámedikki bušeahtta 2015 lt; b gt; Sámedikke budsjæhtta 2015 (norsk) lt; / b > Sámi giellaprošeavttaide lea rabas ohcanáigemearri 2015 rájes Sáme giellaprosjevtajn la rabás åhtsåmájggemierre 2015 rájes / Sáme giellaháldadimguovllo / Giella / Sámedigge - Sametinget 09. Ođđajagimánnu 2015 Sáme giellaprosjevtajn la rabás åhtsåmájggemierre 2015 rájes 2015 rájes lea ohcanvuđot doarjjaortnegis sámi giellaprošeavttaide rabas ohcanáigemearri. 2015 rájes la rabás åhtsåmájggemierre doarjjaårnigis sáme giellaprosjevtajda. Ohcamiid sáhttá sáddet miehtá jagi, ja dat meannuduvvojit dađistaga go bohtet. Åhtsåmusájt máhttá dajna rádjat akta goassa dán jage, ja da giehtadaláduvvi maŋŋenagi gå båhti. - Dát rievdadeapmi mielddisbuktá ahte ohccit galget jođáneappot oažžut vástádusa ohcamiidda, nu ahte besset álggahit prošeavttaideaset nu árrat go vejolaš, dadjá sámediggepresideantta Aili Keskitalo. - Dán rievddadibme båhtusa li åhttse galggi oadtjot vásstádusáv árabut gå åvddåla, vaj máhtti álgadit prosjevtajdisá nåv árrat gå máhttelis, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo. Sámediggi lea maid váldán eret vuoruhemiid mat leat leamaš daid maŋemus jagiid, ja árvvoštallat baicca ohcamiid kvalitehta ja báikkálaš dárbbuid ektui. Sámedigge le aj gádodam jahkásasj vuorodimijt ma dálátjij li mierredam åhtsåmusáj hámev. Dálla merustaláduvvi åhtsåmusá kvalitehta ja bájkálasj dárboj milta. - Dáinna rievdadusain lea mis buoret vejolašvuohta doarjut buriid giellaovddidanprošeavttaid mat leat čadnon daidda dárbbuide mat leat iešguđetge guovllus, dadjá Keskitalo. - Dájna rievddadusájn la miján buorre máhttelisvuoda doarjjot buorre giellaåvddånahttemprosjevtajt ma li tjanádum dajda dárbojda ma li geŋga guovlon, javllá Keskitalo. Áŋgiruššet ain ulbmillaččat sámegielaid ovdii / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget Ájn garrasit bargaduvvá sámegielaj åvdås / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Áŋgiruššet ain ulbmillaččat sámegielaid ovdii Ájn garrasit bargaduvvá sámegielaj åvdås Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta ja Sámediggi geigejit odne nuppi raportta dan birra, mo Sámegielaid doaibmaplána čađahuvvo. Ådåsmahttem-, háldadim- ja girkkodepartemænnta ja Sámedigge biedji uddni åvddån nuppát rapportav Sámegielaj doajmmaplána tjadádime gáktuj. Raportta gávnnat neahttasiidduin regjeringen.no ja samediggi.no. Rapportta gávnnu næhttabielijn regjeringen.no ja samediggi.no. Sámegielaid dilli ovdána. Sámegiela li buorep guovlluj åvddånahttemin. 2012 sámegiela iskkadeapmi čájehii, ahte julev- ja máttasámenuorat leat geavahišgoahtán eanet sámegiela. Sáme giellaguoradallam 2012 rájes vuoset sámegiela adno lassán julevsáme ja oarjjelsáme nuoraj gaskan. Dat čájeha maid ahte sámi ollesolbmuin lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela. Dat vuoset aj ållessjattuk sámij gaskan le viehka stuorre berustibme sámegielav oahppat. - Lean movtta, go sámegielaid ovddideames ja čalmmustahttimis leat bohtosat. - Ávon lev gå dálla vuojnnep barggo sámegielaj ja daj tjalmostahttema åvdås le vuorbástuvvam. Jos háliidit dili ain buorránit ovddos guvlui, de fertet ain áŋgiruššat ulbmillaččat. Jus dát åvddånahttem galggá buorep guovlluj joarkket de dat gájbbet mij ulmmelattjat barggap. Ráđđehus áigu danin ain nannet sámegielaid lagaš ovttasbarggus Sámedikkiin, Rigmor Aasrud dadjala. Danen galggá ráddidus åvddålijguovlluj aj barggat Sámedikke siegen váj sámegielajt suoddji ja nanni, javllá Rigmor Aasrud. Sámedikkis lea mávssolaš rolla sámegielaid nannemis ja ovddideames. Sámedigge le ájnas gå barggap sámegielaj nannimijn ja åvddånahttemijn. Mávssoleamos bargu dahkkojuvvo dattetge báikkálaš servodagain. Ajtu le navti jut ájnnasamos barggo bájkálasj sebrudagájn dagáduvvá. Ollu áŋgiris olbmot barget váibbakeahttá sámegielaid seailluhemiin ja ovddidemiin. Moadda vissjalis ulmutja idja-biejvve barggi sámegielav bisodittjat ja åvddånahtátjit. - Sámedikki váldoulbmil sámegielaid ovddideami oktavuođas lea lasihit sámegielhálliid logu ja sámegiela geavaheami. - Sámedikke oajvveulmme sámegielaj åvddånahttema gáktuj le lasedit giellaaddnij lågov ja sámegielaj anov. Raporta čájeha, ahte leat bargamin rievttes guvlui, muhto ahte sámegielaid ovddideapmi gáibida eanet ruđalaš ja olmmošlaš návccaid. Rapportta vuoset buorre guovlluj lip mannamin, valla ájn le dárbbo nannit sámegielaj rudálasj ja ulmusjlasj ressursajt. Dan ovdii Sámediggi áigu ain bargat ovttasráđiid ráđđehusain, sámediggepresideanta Egil Olli cealká. Dát le juoga majna Sámedigge ájn galggá barggat ráddidusá guládijn, javllá sámedikke presidænnta Egil Olli. Sámegielaid doaibmaplána ovddiduvvui 2009. Sámegielaj doajmmapládna biejaduváj åvddån jagen 2009. Doaibmaplána ulbmil lea oažžut eanebuid sámástit. Doajmmaplána ulmme le ienep sámegiela addnijt åttjudit. Ulbmila sáhttá juksat dan láhkai, ahte áŋgireappot bargat sámegielaid ovdii iešguđet servodatsurggiin, erenoamážit oahpahusas ja oahpposuorggis, almmolaš bálvalusaid ja fuolahusa lágidettiin ja go geavahit čalmmustahttit sámegiela almmolaš oktavuođain. Dáv galggá jåksåt navti váj nanni sámegielaj vuorodimev iesjguhtik sebrudaksuorgen, sierraláhkáj åhpadime ja åhpadusá suorgen, almulasj dievnastus- ja huksofálaldagájn ja sámegielajt adnet ja vuojnnusij buktet almulasj aktijvuodajn. Gulahallan Sámedikki presideanta Egil Olli, tel. +47 900 26 880 Sámegielaj doajmmaplána, status 2011-2013 (kommer) Vuoigatvuođat / Duogáš / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget Rievtesvuoda / Duogásj / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Vuoigatvuođat Rievtesvuoda ” Ráđđehus atná iežas sámepolitihka deaŧalaš vuođusin ahte Norggas stáhta álgovuolggalaččat vuođđuduvvui guovtti álbmoga – sámiid ja dážaid – eanaguovllu ala, ja ahte goappašiid álbmogis lea seamma vuoigatvuohta ja seamma gáibádus beassat gárgedit iežas kultuvrra ja giela. ” Ájnas vuodon ráddidusá sámepolitihkkaj biedjá ráddidus vuoduj Vuona stáhtta álgos la ásaduvvam guovte álmmuga ednamij – sámij ja láttij – ja goappásj álmmugin le sæmmi rievtesvuoda ja sæmmi gájbbádusá ietjasa kultuvrav ja ietjasa gielav åvddånahttet. Dát prinsihpalaš ovttaárvosašvuohta lea nannejuvvon Vuođđolága §:s 110 A. ” Dát prinsihpalasj avtaárvukvuohta tjuottjoduvvá Vuodolága § 110A:n. ” Sámedikki doaibma guoskkaha juohkelágan riekteáššiid buot servodatsurggiid siskkobealde. Sámedikke barggo guosská juohkkalágásj rievtesvuohtaássjijda juohkka sebrudaksuorgen. Sámiin leat sierra vuoigatvuođat; indiviida dásis, sierra álbmogin ja álgoálbmogin. Sámijn li moattelágásj rievtesvuoda: ájnegis ulmutjin, sierra álmmugin ja álggoálmmugin. Sámiin leat árbejuvvon vuoigatvuođat iežaset árbevirolaš eatnamiidda ja čáziide ja sis lea vuoigatvuohta resurssaide mat leat dáin guovlluin oktasaš ávnnaskeahtes kultuvrra vuođđun. Sámijn li árbbidum rievtesvuoda árbbedábálasj ednam- ja tjátjeduobddágijda, ja rievtesvuoda dáj guovloj luohkojda ma aktisasj rubbmelasj kultuvrravuodov hábbmiji. Vuoigatvuođat gullet maiddái surggiide nugo giella, oahpahus, dearvvašvuohta ja kulturmuittuid hálddašeapmi. Rievtesvuoda aj tjanáduvvi suorgijda dagu giella, åhpadibme, varresvuohta ja kultuvrramujtoj háldadibme. Riektevuođđu vuolgá riikkaidgaskasaš álbmotrievttálaččat čadni konvenšuvnnain, siskkáldas norgalaš rievttis ja sámiid dološ vieruin ja riekteáddejumiin. Rievtesvuohtavuodo gávnnu rijkajgasskasasj álmmukrievtesvuodalasj tjaddne konvensjåvnåjn, Vuona sissŋálasj riektájn ja sámij árbbedábijn ja riektádádjadusájn. Sámi álbmotválljen orgánan Norggas lea Sámedikki mihttomearrin bargat sámiid vuođđo vuoigatvuođaid dohkkehemiin vuođđun sámi kultuvrra, giela ja servodateallima goziheapmái ja nannemii ja sierra sámi árbevieruid bisuheapmái. Vuona sámij álmmukválljidum orgádnan le Sámedikke ulmme barggat vaj sáme vuodulasj rievtesvuoda dåhkkiduvvi vuodon vaj sáme kultuvrra, giella, sebrudakiellem ja sámij árbbedábe oatsoduvvi ja nanniduvvi. Álbmotrievtti ja sámi vuoigatvuođaid oktavuođas lea deaŧalaš čujuhit ahte: Álmmukrievtesvuodaj ja sámij rievtesvuodaj aktijvuodan le ájnas tsuojggit: Álgoálbmotdoaba ii čatnas sidjiide geat bohte ovddimusat. Moallánahka álggoálmmuk ij le tjanádum sidjij gudi vuostatjin båhtin. Álgoálbmotdoaba ja álgoálbmogiid vuoigatvuođat eai čatnas arkeologalaš duođaštusaide dan ektui geat bohte ovddimužžan. Álggoálmmukmoallánahka ja álggoálmmukrievtesvuohta ælla tjanádum arkeologalasj duodalvisájda guhtimuttja vuostatjin båhtin. Álgoálbmogiid vuoigatvuođaide gullet dat vuoigatvuođat mat dain olbmuin geat ovtta guovllus ledje álgoálggus ovdal go stáhtat vuođđuduvvojedje, muhto mat eai dohkkehuvvon ovttaárvosažžan. Álggoálmmukrievtesvuoda loavddi rievtesvuodajt dajda álmmugijda gudi li álggorájes viessum duobddágijn åvddål gå nasjonalstáhta vuododuvvin, valla ettjin avtaárvvusattjan vieleduvá. ILO-konvenšuvnnas nr. 169 álgoálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain čuožžu ahte álgoálbmogat leat: ILO-konvensjåvnån nr. 169 álggoálmmugij ja máttoj birra iesjrádálasj stáhtajn la tjáledum: iešmearrideaddji riikkaid álbmogiidda mat adnojuvvojit eamiálbmogin dan dihte go dát álbmogat leat sin maŋisboahttit geat ásse riikkas dahje dan guovllus masa riika gulai, go guovlu váldojuvvui dahje koloniserejuvvui dahje dálá riikkarájit ásahuvvojedje, ja geat juridihkalaš servodatsajisteaset beroškeahttá leat ollásit dahje muhtin muddui seailluhan iežaset sosiála, ekonomalaš, kultuvrralaš ja politihkalaš ásahusaid. " álmmuga iesjrádálasj stáhtajn gudi aneduvvi álggoálmmugin dan diehti gå li gierraga sijájs gudi årrun lándan jali geografalasj guovllo gejda lánnda gullu dalloj gå lánnda åmastuváj jali koloniserim álgij jali dalloj gå dálásj rijkkajrája mierreduvvin, ja sij gudi rievtesvuodaj vidjurijt vieledahtek li bisodam divna jali muhtemav ietjasa sosialalasj, ekonomalasj, kultuvrralasj ja politihkalasj institusjåvnåjt. " Sámiin eai leat dakkár sierra vuoigatvuođat mat čuozašedje daid vuoigatvuođaide mat dážain muđui leat. Sámijn ælla sierrarievtesvuoda ma dáttjaj riektájt binnedi. Dat go lea álgoálbmot ii mearkkaš dan ahte sis livčče stuorát vuoigatvuohta go earáin eatnamiidda ja čáziide. Liehket álggoálmmuk ij merkaha ienep riektáv ednamijda ja tjátjijda. Sámiin eai leat eanet vuoigatvuođat go dážain ávkkástallat luondduriggodagaiguin, spiehkastahkan lea boazodoallu, mii árbevirolaččat lea doalahuvvon sámiide Norggas. Sámijn ælla ienep rievtesvuoda gå dáttja luonndoressursajt ávkástallat, dåssju ællosujtto, mij vuonarijkan árbbedábálattjat le sámijda gullum. Eará ealáhusain nugo eanadoalus ja guolástusas leat iežaset sierra rievttit sorjjakeahttá kultuvrralaš gullevašvuođas. Ietjá æládusájn duola dagu ednambargon ja guollimin li sierra riektá mij ij kultuvralasj máttojt guoska. Álgoálbmotrivttiin sihkkarastojuvvo ahte sámiin galget leat seammalágan vejolašvuođat go dážain bargat kultuvrrain, bisuhit sin eallinvuogi ja vejolašvuohta bissut álbmogin maiddái boahtteáiggis. Álggoálmmukriektá sihkarasstá sáme oadtju sæmmi máhttelisvuodajt dagu dáttja kultuvrastis åvdedit, iellemvuogestis bisodit ja máhttelisvuodav liehket álmmuk boahtteájgijda aj. Dán oktavuođas áddejit ollugat boastut go navdet ahte sierra doaibmabijut leat seamma go sierra vuoigatvuođat. Dánna moattes målsudi sierralágásj dåjmajt sierrariektáj. Dat go sámi mánáin leat seammalágan vuoigatvuođat go dáža mánáin oahppat eatnigielaset skuvllain ii leat makkárge sierra vuoigatvuohta. Ij le muhtem sierrariektá gå sáme mánájn galggi liehket sæmmi máhttelisvuoda dagu dáttjaj mánájn ietjas iednegielav skåvlån oahppat. Dát vuoigatvuohta vuolgá Oahpahuslága vuođul ja almmá sierra láhkateavstta vealahuvvošedje sámi mánát. Dá rievtesvuohta le tjáledum Åhpaduslágan ja dan tjielgga láhkatevsta dagi sáme máná lidjin badjelgehtjaduvvat. Dat mii várra sáhttá áddejuvvot sierraláhkai meannudeapmin, ii leat eará go doaibmabidju mii lea dárbbašlaš go ovttaárvosašvuođa, dássásašvuođa ja seammaláganvuođa galggaš sihkkarastit. Mij vuojnedahtte dádjaduvvá sieradibmen, ij le ietján gå doajmma mij le ájnas nannitjit avtalágásjvuodav, avtaárvvusasjvuodav ja avtalágásj máhttelisvuodajt. Riikkaidgaskasaš konvenšuvnnat Rijkkagasskasasj konvensjåvnå ON konvenšuvnnas siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid hárrái 1966:s (SP) leat ollu deaŧalaš ja guovddáš álbmotrievttálaš sámerievtti norpmat. AN konvensjåvnån sivijla ja politihkalasj riektáj birra jages 1966 (SP) li moadda ájnas ja guovdálasj álmmukriektálasj mierrediddje sámeriektálasj aktijvuodan. Dát konvenšuvdna lea maiddái heivehuvvon norgga riektái mas lea ovdamunni eará lágaid ektui, gč. olmmošvuoigatvuođalága. Dát konvensjåvnnå le aneduvvam vuona riektán åvddåriektán ietjá lágaj åvddåla, almasjrievtesvuodalága milta http://www.lovdata.no/all/nl-19990521-030.html. Erenoamáš guovddážis lea artihkal 1 mas válddahuvvo álbmoga iešmearridanriekti, artihkkalat 2, 3 ja 26 mat válddahit vealaheami vuostálastima ja artihkal 27 mas nannejuvvo ahte olbmuin geat gullet etnalaš, oskku dahje gielalaš minoritehtaide ii galgga biehttaluvvot vuoigatvuohta bargamis sin iežaset kultuvrrain, dovddasteames sin oskku, dahje geavaheames sin iežaset giela. Sierraláhkáj ájnnasa li artihkal 1 mij guoskat ulmutjij riektáv iesjmierredibmáj, artihkal 2,3 ja 26 dássádisvuoda birra ja artihkal 27 mij tjuottjot ulmutja ma gulli álmmuktjerdalasj, åskulasj jali gielalasj unneplågojda e galga vuornoduvvat ietjas kultuvrav åvdedit, dåbdåstit ja dåjmadit sijá åskov, jali ietjas gielav adnet. Álgoálbmogiid ektui guoská artihkal 27 maiddái ávnnaskeahtes kulturbargui ja árbevirolaš ealáhusdoibmii mii čatnasa eatnamiid ja luondduriggodagaid geavaheapmái. Mij guosská álggoálmmugijt artihkal 27 aj guosská riektáv ræjdoj baktu kultuvrav åvdedit ja árbbedábálasj æládusdoajmmaj tjanádum adnuj ednamis ja luonndoresursajs. Mearrádus suodjala maiddái luonddulihkahallamiid vuostá guovlluin maid álgoálbmogat geavahit árbevirolaš ealáhusbargui. Mærrádus suodjal aj luonndorievddadusá vuosstij duobddágijn majt álggoálmmuga adni árbbedábálasj æládusbargon. ON konvenšuvnnas ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođain, 1966:s leat maiddái artihkkalat main lea mearkkašupmi sámerievttálaš áššečuolmmaide. AN:a konvensjåvnån ekonomalasj, sosiálalasj ja kultuvralasj riektáj birra jages 1966 (EKS) li aj artihkkala ma li ájnnasa sámeriektálasj gatjálvisájn. Nugo SP ja maiddái ESK leat heivehuvvon olmmošvuoigatvuođaláhkii norgga rievttis ovdamuniin eará lágaid ovddabealde. Sæmmi láhkáj gå SP le aj ESK almasjrievtesvuodalága milta aneduvvam vuona riektán åvddåriektán ietjá lágaj åvddåla. Artihkal 1 mas válddahuvvo iešmearridanriekti lea seammalágan go SP vuosttaš artihkal. Artihkal 1 mij guosská riektáv iesjmierredibmáj le avtalágásj SP:a artihkal 1. Artihkkalis 2 nr 2 ja 13 nannejuvvo ahte stáhtat leat geatnegahttojuvvon dáhkidit ahte vuoigatvuođat mat leat ESL:s duohtan dahkkojuvvojit almmá makkárge vealaheami haga. Artihkal 2 nr. 2 ja 13 tjuottjodi stáhtajn le åvdåsvásstádus duodastit dåjmadibme riektájs ma li tjáledum ESK:an tjadáduvvi ållu badjelgæhttjama dagi. ON konvenšuvnnas mánáid vuoigatvuođaid birra 1989 (MK) leat guokte vuoigatvuođa main erenoamážit namuhuvvojit álgoálbmotmánáid vuoigatvuođaid. AN:a konvensjåvnån mánáj riektáj birra jages 1989 (MK) li guokta riektá ma sierraláhkáj nammadi álggoálmmukmánáj riektájt. Artihkal 30 lea measta seammalágan go SP artihkal 27, dainna erohusain ahte álgoálbmot lea čielgasit namuhuvvon MK artihkkalis 30. Artihkal 30 le vargga avtalágásj artihkal 27 SP:an, valla gånnå álggoálmmuga tjielggasit nammaduvvi MK:an artihkal 30. Dát mearrádus ásaha álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid stáhtii sámi mánáid bajásšaddaneavttuid ektui ja sin osku, kultuvrralaš ja gielalaš vuoigatvuođaid hárrái. Mærrádus ásat álmmukriektálasj vælggogisvuodajt stáhttaj mij guosská sáme mánáj bajássjaddamdilev ja sijá åskulasj, kultuvralasj ja gielalasj riektájt. Artihkal 17 (d) ásaha geatnegasvuođa stáhtii das ahte dat váikkuha dan ahte mediat váldet sierra vuhtii álgoálbmotmánáid gielalaš dárbbuid. Artihkal 17 (d) ásat vælggogisvuodav stáhttaj vájkkudittjat vaj Media sierraláhkáj vielet álggoálmmukmánáj gielalasj dárbov. Mánáidkonvenšuvdna lea nugo SP ja ESK heivehuvvon norgga riektái olmmošvuoigatvuođalága bokte. Mánájkonvensjåvnnå sæmmi láhkáj dagu SP ja ESK aneduvvá vuona riektán almasjrievtesvuodalága milta. ON konvenšuvdna juohkelágan nállevealaheami heaittiheami birra 1965 (NVK) lea guovdileamos álbmotrievttálaš instrumeanta vealahanoktavuođas. AN:a konvensjåvnnå juohkkalágásj tjærddabadjelgæhttjalime hiejtedime birra jages 1965 (UBK) le ájnnasamos álmmukriektálasj ræjddo badjelgæhttjama aktijvuodan. Álgoálbmogiid vealaheapmi gullá NVK vuollái. Badjelgæhttjam álggoálmmugijs gullu UBK:aj. ON nállevealahankomitea aiddostahttá erenoamážit ahte dat go álgoálbmogat masset eatnamiid ja luondduriggodagaid “ kolonisttaide, gávppálaš servviide ja stáhtalaš fitnodagaide ” lea vealaheaddji. AN:a tjærddabadjelgæhttjamnammadus tsuojggi sierraláhkáj álggoálmmugij massem ednamis ja luonndoresursajs ” koloniserigij, ruhtavuojtto viddnudagájda ja stáhtalasj dåjmadagájda ” le badjelgæhttjam. Nállevealahankomitea celkkii earret eará Norgga Ráđđehusa finnmárkkuláhka evttohussii ahte ballá das ahte láhkaevttohus mealgat unnida sámi stivrema ja mearrádusválddi eatnamiid ja luondduriggodagaid ektui Finnmárkku fylkkas. Ulmusjtjærddabadjelgæhttjamnammadus tjuottjodij duola dagu Vuonarijka Ráddidusá oajvvadusáv Finnmárkoláhkaj gånnå måråstin láhkaoajvvadus riek binnet sáme dárkestimev ja mierredimfámov mij guosská ednamav ja luonndoresursajt Finnmárko fylkan. Komitea celkkii ahte Norga ferte geahččalit gávdnat dakkár čovdosiid eanariekteáššiide maid sámi álbmot sáhttá doarjut http://www.universalhumanrightsindex.org/documents/824/490/document/en/pdf/text.pdf Nammadus sidáj Vuonarijkka vierttij tjoavddet ednamriektágatjálvisájt masi sáme álmmuk máhtij guorrasit http://www.universalhumanrightsindex.org/documents/824/490/document/en/pdf/text.pdf. Čakčamánu 13. b. 2007 mearridii ON váldočoahkkin ON álgoálbmot julggaštusa. Ragátmáno 13. biejve jagen 2007 mierredij AN:a oajvvetjåhkanibme AN:a tjielggidusáv álggoálmmugij riektáj birra. Julggaštusas válddahuvvojit vuoigatvuođat iešmearrideapmái, eatnamiidda ja resurssaide, konsultašuvnnaide friija dieđihuvvon miehtama mielde, kultuvrii, kulturárbái, árbedieđuide, gillii, dearvvašvuhtii ja oahpahussii. Tjielggidus dåmat riektájt iesjmierredibmáj, ednamijda ja resursajda, konsultasjåvnåjt friddja diededum guorastibmáj, kultuvrra, kulturárbbe, árbbedábálasj diehto, giella, varresvuohta ja åhpadibme. Julggaštusas dohkkehuvvo čielgasit álgoálbmogiid iešmearridanriekti, nugo sámi álbmoga riekti friija mearridit iežas ekonomalaš, sosiálalaš ja kultuvrralaš ovddideami ja iežas etluondduresurssaid, ja dasto riekti friija mearridit iežaset politihkalaš dili. Tjielggidus dåhkkit tjielggasit álggoálmmugij riektáv iesjmierredibmáj, dán vuolen sáme álmmuga riektáv iesj mierredit ietjas ekonomalasj, sosiálalasj ja kultuvralasj åvddånahttemav ja ietjas luonndoresurssaj birra, ja aj riektáv friddja mierredit ietjas politihkalasj dilev. Julggaštusas deattuhuvvo maiddái sámiid riekti nannet sin politihkalaš, rievttálaš ja ekonomalaš ásahusaid. Tjielggidus dættot aj sámij riektáv nannit ietjas politihkalasj, riektálasj ja ekonomalasj institusjåvnåjt. ILO-konvenšuvdna nr. 169 álgoálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain, 1989 (ILO. ILO-konvensjåvnnå nr. 169 álggoálmmugij ja máddoálmmugij birra iesjrádálasj stáhtajn jages 1989 (ILO. 169) lea guovddáš álbmotriekteinstrumeanta álgoálbmotvuoigatvuođaid hárrái. 169) le ájnas álmmukriektáræjddo mij guosská álggoálmmukriektájda. Konvenšuvnnas válddahuvvojit eanarievttit, bargoeavttut, ámmátoahpahus, dearvvašvuohta ja oahpahus. Konvensjåvnnå dåmat ednamriektáv, barggodilev, barggeåhpadimev, varresvuodav ja åhpadimev. Konvenšuvnna čiehkageađgin leat konsultašuvnnat ja searvan. Rádádallam ja oassálasstem le konvensjåvnå tjiehkagiergge. Konvenšuvnnas biologalaš eatnatgeardáivuođa birra, 1992 (CBD) lea maiddái mearkkašupmi sámerievttálaš ovdáneapmái, erenoamážit guoská dát artihkkaliidda 8 j og 10 c. Konvensjåvnnå biologalasj valljudagá birra jages 1992 (KBV) guosská aj sámeriektálasj åvddånahttemij, sierraláhkáj guosská dát artihkkalijda 8j ja 10c. Go stáhtas lea geatnegasvuohta suodjalit biologalaš eatnatgeardáivuođa, de galget dat “ doahttalit, suodjalit ja bisuhit máhtolašvuođa, ođđaháhkamiid ja álgoálbmot ja báikkálaš servodaga / álbmoga geavahusa geat ellet árbevirolaš vuogi mielde. Oassen stáhtalasj vælggogisvuodas biologalasj valljudagáv bisodit galggi stáhta ” vieledit, suodjalit ja bisodit diedov, ådådagojt ja álggoálmmugij dábijt ja bájkálasj sebrudagájt ma viessu árbbedábálasj láhkáj ”. Sámi giellaguovddážat / Artikler / Sámás muinna / Giella / Sámediggi - Sametinget Sáme giellaguovdátja / Artikler / Sámásta mujna / Giella / Sámedigge - Sametinget Sámi giellaguovddážat Sáme giellaguovdátja Sámi giellaguovddážat leat hui deaŧalaččat sámegiela nannema ja ovddideami barggus. Sáme giellaguovdátjijn la ájnas rolla sámegielav nannidijn ja åvddånahtedijn. Dat leat erenoamáš deaŧalaččat lagasbirrasiidda ja daid olis leat ollu doaimmat iešguđetge guovllus. Da li ållagasj ájnnasa lahka birrasijda ja dahki ållo dåjmajt guovlojnisá. Giellaguovddážat leat iežaset doaimmaid bokte hui guovddážis čalmmustahttime sámegiela lagasbirrasiin, seammás go leat guovllu sámi álbmoga gávnnadanbáikin. Giellaguovdátjij dåjma li viehka mærráj siegen tjalmostahttemin sámegielav lagámus birrasijn, dan båttå gå li æjvvalimsadjen sáme álmmugij. Nu leat giellaguovddážiid barggut deaŧalaččat sihke mánáide, nuoraide, ollesolbmuide ja vuorrasit sámiide. Giellaguovdátjij dåjma li ájnnasa divnajda, mánájda, nuorajda ållessjattugijda ja vuoras ulmutjijda. Giellaguovddážat dollet máŋggalágan sámegielkurssaid, ja čađahit iešguđetlágan giellaprošeavttaid. Giellaguovdátja ásadij duojt dájt giellakursajt, ja tjadádi duojt dájt giellaprosjevtajt. Dat fállet sámegiela álgokurssaid, mat muhtimat addet oahppočuoggáid ja earalágan geavatlaš kurssaid, gos ovttastit omd. giella- ja duodjeoahpu. Da fálli kursajt áttjasálggijda massta muhtema vaddi tjuokkajt, ja ietjá praktihkalasj kursajt ma aktidi gielav ja buojkulvissan duodjeåhpadusáv. Giellaguovddážat lágidit doaimmaid nugo mánáideahkediid, vuorrasiid deaivvademiid, temámátkkiid ja ráhkadit ávdnasiid mat leat ávkkálaččat giellaoahpaheamis. Giellaguovdátja ásadi dåjmajt degu iehkedijt mánájda, vuorrasij æjvvalimijt, tiebmámanojt ja dahki oahppamnævojt ma li ávkkása giellaåhpadusán. Sámegiela dilli lea iešguđetlágan guovllus guvlui. Sámegiela vidjura li moattelágátja guovlos guovlluj. Giellaguovddážat váldet vuođu iežaset giellaguovlluin ja čađahit doaimmaid mat leat heivehuvvon dárbbuide mat leat iešguđetge guovllus. Giellaguovdátja gæhttji vidjurijda ietjasa guovlojn ja álgadi dåjmajt hiebadum dárbojda gen ga guovlon. Oktasaš ulbmilin buot giellaguovddážiin lea datte sámegiela čalmmustahttin ja sámegiela nannen ja ovddideapmi. Aktisasj divna giellaguovdátjijda le tjalmostahttet sámegielav ja viehkedit vaj sámegiella nanniduvvá ja åvddånahteduvvá Sámi giellaguovddáž Sáme giellaguovdátja: PORSÁŊGU Sámi giella- ja kulturguovddáš TYSFJORD Árran julevsáme guovdásj i Tysfjord EVENÁŠŠI Várdobaiki Åhpadusinstitusjåvnå Joatkkaskuvllat Joarkkaskåvlå GUOVDAGEAIDNU Sámi joatkkaskuvla ja boažodoalloskuvla JOKKMOKK Sámij åahadusguovdásj / Samernas utbildningscentrum, Jokkmokk Allaskuvllat ja universitehtat Allaskåvlå ja universitehta Eará resurssat Ietjá luohko Reiveskuvllat ja interaktiiva oahpahus Girjjeskåvlå ja interaktijvalasj åhpadus Folkeuniversitetet - Davvin 1,2,3,4 E-skuvla - Samisk 1, 2 og 3 ja oarjjelsámegiella álggijda E-skuvla - Sámegiella 1-2-3 Gulahalan - nuorttasáme giellakurssa OAHPA ! OAHPA ! - Hárjehallanprogramma sutnje gii hálida hárjehallat dávvisámegiela - prográmma sunji guhti sihtá nuorttasámegielav hárjjidallat Sátnegirjjit Interneahtas Sámásta - julevsáme giellakurssa álggijda Sámi sátnevuorká Risten – sámi sátnevuorká Báhkogirje værmádagán Eará Ietján Sámi oahpponeavvut neahtas ovttas aktan aktesne Gåvå, girje, filma, jiena oahppamnævo ja digitála luohko. ovttas aktan aktesne Ovttasbargu ja vuoigatvuođačielggadeapmi / Boazodoallu / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget Aktisasjbarggo ja riektátjielgadibme / Boatsojæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget Ovttasbargu ja vuoigatvuođačielggadeapmi Aktisasjbarggo ja riektátjielgadibme Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnna bargojoavku geigii njukčamánu 21. b. iežas Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnna rievdadusevttohusa Norgga eanandoallo- ja biebmoministarii Sylvi Listhaugii ja Ruoŧa báikegoddeministarii Eskil Erlandssonii. Vuona ja Svieriga ælloguohtomkonvensjåvnå barggojuogos buktá bierjjedagá snjuktjamáno 21. biejve rievddadimoajvvadusájt Vuona ja Svieriga ælloguohtomkonvensjåvnnåj Vuona ednambarggo- ja biebbmominsstarij Sylvi Listhaug ja Svieriga ednamdáfominsstarij Eskil Erlandsson. Bargojoavkkus lea Norgga ja Ruoŧa bealde sámedikkiid, Ruoŧa sámiid riikkasearvvi ja Norgga boazosápmelaččaid riikkasearvvi ovddasteaddjit. Barggojuohkusin li åvdåstiddje Vuona ja Svieriga sámedikkijs, Svieriga sámij rijkkalihtos ja Vuona ællosámij rijkkalihtos. Bargojoavkku jođiheaddji lea Ellinor Marita Jåma Norgga bealde Sámedikkis. Barggojuohkusa jådediddjen le Ellinor Marita Jåma Vuona Sámedikkes. Bargojoavku lea gulahallama bokte orohagaiguin ja čearuiguin evttohan ođđa konvenšuvdnateavstta. Barggojuogos la ságastallamij baktu tjieldij dahkam oajvvadusáv ådå konvensjåvnnåtækstaj. Bargojoavkkus leat stuorra vuordámušat dasa ahte ráđđehusat bidjet bargojoavkku barggu ja evttohusa vuođđun go Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvdna fargga dohkkehuvvo. Barggojuohkusin li stuorra vuorddámusá juhte ráddidusá biedji barggojuohkusa bargov ja oajvvadusájt vuodon ælloguohtomkonvensjåvnå dåhkkidibmáj. Bargojoavku lea bidjan vuođđun ahte ovttasbargošiehtadusat berrejit leat váldonjuolggadussan gaskal orohagaid ja čearuid. Barggojuogos la biedjam vuoduj juhte aktisasjbarggosjiehtadusá lulun liehket oajvvenjuolgadussan tjieldij gaskan. Sierramielalašvuođa berre vuos geahččalit čoavdit šiehtadallamiid bokte ja dasto vejolaš soabadallamiid bokte Boazoguohtunlávdegotti vehkkiin. Iehpesemasvuohta gæhttjaluvvá vuostak tjoavdeduvvat sjiehtadusáj baktu ja dan maŋŋela márjju såbadahttem Ælloguohtomnammadusá viehkijn. - Šiehtadallamat main eai leat bohtosat, čovdojuvvojit dakko bokte ahte Boazoguohtunlávdegoddi mearrida guohtunguovlluid, guohtunáiggiid ja boazologu. - Boadodis sjiehtadallama tjoavdeduvvi Ælloguohtomnammadusá baktu mij mierret guohtombájkijt, guohtomájgijt ja boatsojlågov. Váiddaorgánan doaibmá Ođđasisárvvoštallanlávdegoddi, mii dahká loahpalaš mearrádusa, muitala bargojoavkku jođiheaddji Ellinor Marita Jåma. Gujddimorgádna le Alepgæhttjalimnammadus, mij låhpalattjat mierret, subtsas barggojuohkusa jådediddje Ellinor Marita Jåma. Guohtunvuoigatvuođaid kárten ja sihkkarastin Guohtomriektáj kárttim ja sihkarasstem Nationála boazodoallopolitihkka lea jagiid mielde rievdadan orohagaid ja čearuid guohtunguovlluid. Nasjåvnålasj ælloæláduspolitihkka le jagij nalluj divvum tjieldij guohtomguovlojt. Bargojoavkku mielas lea áibbas deaŧalaš boahtteáiggi rádjerasttideaddji boazodollui ahte čađahuvvo vuoigatvuođakárten čielggadit riektevuođu, vai boahtteáiggis sáhttá čoavdit guohtunvuođu almmá stuorra riidduid haga. Barggojuogos adná mierrediddjen boahtteájgij ælloæládussaj rájáj rastá juhte tjadáduvvá riektátjielggidus vaj riektávuodo tjielggá nåv vaj guohtomvuodudahka boahtte ájgij tjoavdeduvvá váni stuorra rijdoj. Muhtun doallit eai leat gártadan vieruiduvvan vuoigatvuođa iežaset ođđa guovlluide. Muhtem ælloniehke ælla ásadam dáhperievtesvuodajt ietjasa ådå guovlojda. Dát lea deaŧalaš oassi dain hástalusain mat leat leamaš rádjerasttideaddji boazodoalu mihtilmasvuohtan. Dát la ájnas oasse daj hásstalusájs ma ájgij nalluj li bájnnám ællobargov rájaj rastá. - Eahpesihkkaris dilli lea vuolgán nationála politihkas ja dan berre čoavdit dáid guovlluid vuoigatvuođaid almmolaš kártema ja dohkkeheami bokte, dadjá Jåma. - Dat iehpesihkarvuohta mij la dagádum nasjåvnålasj politihkas ja luluj tjoavdeduvvat almulasj kárttima ja rievtesvuodaj dåhkkidime baktu dajda guovlojda, javllá Jåma. Boraspiret áitet boazodoalu Urudisá ájtti ælloæládusáv - Konvenšuvdnaguovllus lea stuorra boraspiremáddodat goappašiid riikkain. - Stuorra urudismáddo le konvensjåvnnåguovlojn goappátjijn rijkajn. Dilli lea áittan goappašiid riikkaid boazodoalu ekonomalaš, ekologalaš ja kultuvrralaš guoddevašvuhtii. Vidjura li ájtton ekonomalasj, ekologalasj ja kultuvralasj guoddelisvuohtaj goappátjijn rijkajn. Boraspiret áitet ollugiid birgenlági, dadjá bargojoavkku jođiheaddji Ellinor Marita Jåma. Urudisá ájtti iellemvuodov moaddásijda, javllá barggojuohkusa jådediddje Ellinor Marita Jåma. - Nationála boraspirepolitihkka ferte vuhtiiváldit váikkuhusaid konvenšuvdnaguovllu boazodollui goappašiid riikkain, dadjá Jåma. - Nasjåvnålasj urudispolitihkka viertti vieledit ælloæládusá båhtusijt konvensjåvnnåguovlojn goappátjijn rijkajn, javllá Jåma. Boazodoalloareálaid suodjaleapmi Ælloæládusá guovloj suodjalibme Goappašiid riikkain gosa konvenšuvdna gusto dáhpáhuvvet dávjá sisabahkkemat guohtunguovlluide. Aktelattjat dagáduvvi gártjedime guohtomguovlojn goappátjijn rijkajn gånnå konvensjåvnnå le fámon. Sápmelaččaid bealis dát vásihuvvo dego guohtunareálain ii leat rievttálaš ja duohta suodjaleapmi. Same bieles váseduvvá dát degu guohtomguovlojn ælla riektá ja oalle suoje. - Lea iešvuosttaldeaddjin go rádjerasttildeaddji boazodoallu vuos sihkkarastojuvvo konvenšuvnna bokte, ja de dasto áitojuvvo eará sisabahkkemiid geažil, dadjá Jåma. - Luluj liehket paradoksan jus ælloæládus rájáj rastá suoddjiduvvá konvensjåvnå baktu, ja dan ga maŋŋela ájteduvvá gártjedimijs ietja guovlos, javllá Jåma. Viidáset čuovvoleapmi Tjuovvolibme vijddábut Sámediggeráđđi Henrik Olsen giitá bargojoavkku barggu ovddas. Sámediggeráde ájras Henrik Olsen gijttá barggojuohkusav bargos. Son giitá maiddái buot orohagaid ja čearuid mat leat leamaš mielde proseassas. Sån gijttá aj divna tjieldijt ma li viehkedam prosessan. - Sámediggeráđđi vuordá dál ahte Ruoŧa ja Norgga ráđđehusat čuovvolit bargojoavkku evttohusaid. - Sámediggeráde vuorddá dála juhte Svieriga ja Vuona ráddidusá tjuovvoli barggojuohkusa oajvvadusájt. Lea deaŧalaš ahte mis lea dakkár konvenšuvdna mii fuolaha buot beliid vuoigatvuođaid ja beroštusaid buori vugiin, dadjá sámediggeráđđi Henrik Olsen. Ájnas le mij oadtjop konvensjåvnåv mij válldá várajda gájkka oassálasstij riektájt ja ássjijt buorre láhkaj, javllá Sámediggeráde ájras Henrik Olsen. Dá lea bargojoavkku rievdadusevttohus: Dála li barggojuohkusa divvomoajvvadusá: Loga eanet barggu birra dás: http://www.sametinget.no/Naeringer/Reindrift/Norsk-svensk-reinbeitekonvensjon Lågå ienebut bargos: http://www.sametinget.no/Naeringer/Reindrift/Norsk-svensk-reinbeitekonvensjon Eanet dieđuid addet: Ienep diedo: Bargojoavkku jođiheaddji: Ellinor Marita Jåma, + 47 916 13 460 Barggojuohkusa jådediddje: Ellinor Marita Jåma, + 47 916 13 460 Sámediggeráđđi Henrik Olsen, + 47 907 75 219 Sámediggeráde ájras Henrik Olsen, + 47 907 75 219 Háliida nannet duodjeealáhusa / Duodji / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget Sihtá duodjeæládusáv nannit / Duodje / Æládus / Sámedigge - Sametinget Háliida nannet duodjeealáhusa Sihtá duodjeæládusáv nannit SámediggeráđđiSilje Karine Muotkaháliida árvvoštallat molssaektosaš doarjjaortnegiid dálá árbevirolaš sámi duoji várás. Sámedikke rádeájras Silje Karine Muotka hálijt árvustallat ietjá máhttelisvuodajt udnasj doarjjaårnigijda árbbedábálasj sámeduodjáj. – Ii lea sáhka geahpedeamis, muhto das ahte geavahit ealáhusruđaid ulbmileappot, dadjáMuotka. – Ij la sáhka unnedimes, ájnat gålådit biednigijt æládussaj ienebut ulmmelattjat, javllá Muotka. Odne (duorastaga) deaivá sámediggeráđđi Silje Karine Muotka duodjeorganisašuvnnaid ovddasteddjiid digaštaddat hástalusaid ja vásáhusaid dálá duodjedoaibmadoarjjaortnegiin. Uddni (duorastagá) iejvvi Silje Karine Muotka duodjeorganisasjåvnåj ájrrasijt ságastalátjit hásstalusáj ja åtsådallamij birra udnasj doajmmadoarjjaårniga birra duodjáj. Čoahkkima vuođđun lei raporta mii almmustahtii moaittehahtti diliid máŋgasa ektui geat leat ožžon dálá doaibmadoarjaga. Oarren tjåhkanibmáj lij tjála mij bigot lájttalahtte vidjurijt moatte doarjjaoadtjoj lunna gudi oadtju doajmmadårjav uddni. - Mii háliidit leat mielde buorideamen gánnáheami ja ovdáneami ealáhusain main lea árbevirolaš ja iežas buvttaduvvon duodji vuođđun. - Mij sihtap viehkedit ávkkásvuohtaj ja æládusá åvddånahttemij árbbedábálasj ja iesjbuvtadum duoje hárráj. Dađibahábut čájeha raporta ahte mii eat juvssa dan doarvái bures, dálá ortnegiin ja njuolggadusaiguin. Dadi bahábut vuoset tjála mij ep jåvsåda buorre mærráj udnasj årnigij ja njuolgadusá. Danne mii leat dieđihan duodjeorganisašuvnnaide ahte mii bargagoahtit dainna ahte gávdnat molssaeavttuid dálá ortnegii, dadjá Muotka. Dan diehti lip diededam duodjeorganisasjåvnåjt mij álggep åhtsåt ietjá máhttelisvuodajt dálásj årnigij sadjáj, javlla Muotka. Raporta čájeha earret eará ahte stuorra oassi duojáriin geat dál ožžot doaibmadoarjaga, eanet vuvdet viidáseappot dujiid maid sii leat oastán earáin, go árbevirolaš dujiid ja dan maid sii ieža leat duddjon. Tjála vuoset duola degu viehka ålos duodjárijs gudi dálla oadtju doajmmadårjav, ienep mærráj vuobdatji oassto duojijt gå ietjasij iesjdagádum ja árbbedábálasj duojijt. Maiddái rehketdoalut ja vuovdinduođaštusat árvvoštallojuvvojit hui váilevažžan. Biedniklåhkotjallem ja oasesduodastahttem le aj árvustaládum vádnásin. Sullasaš guorahallan 2012:s rehketdoallojagi 2010 várás čájehii vástideaddji váilevašvuođaid. Muodugasj árvustallama jagen 2012 biedniklåhkojages 2010 vuoset muodugasj vánesvuodajt. Dát háliida Muotka ovddidit ášši digaštallamii Sámedikki dievasčoahkkimis. Dálla sihtá Muotka ássjev bajedit dagástallamij Sámedikke ållestjåhkanimen. - Diehtit mii gal ahte juoga ferte dahkkojuvvot. - Mij diehtep nuohkásav vaj hæhttup dahkat juojddájt. Dál bovdet duodjeorganisašuvnnaid geahčadit guđe molssaeavttut gávdnojit. Dál de gåhttjop duodjeorganisasjåvnåjt prosæssaj gehtjatjit makkir ietja máhttelisvuoda gávnnuji. Mii lea oktasaš mihttomearri ealáhusšiehtadusain. Miján la aktisasj ulmme æládussåbadusájn. Dat lea ahte nannet daid duojáriid geat háliidit ovddidit iežaset duoji gánnáhahtti ealáhussan, deattuha Moutka. Dat la nannit dajt duodjárijt gudi hálijdi ietjasa dájddaduojijt ávkkás æládussan åvddånahtedit, dættot Moutka. Vuotnaguolástuslávdegoddi nammaduvvon / Mearraealáhusat / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget Vuodnaguollimnammadus nammaduvvam / Marijna æládusá / Æládus / Sámedigge - Sametinget Vuotnaguolástuslávdegoddi nammaduvvon Vuodnaguollimnammadus nammaduvvam Finnmárkku fylkkagielda, Romssa fylkkasuohkan, Nordlándda fylkkasuohkan ja Sámediggi nammadedje odne iežaset lahtuid Vuotnaguolástuslávdegoddái. Finnmárko, Tråmså ja Nordlánda fylkkasuohkana ja Sámedigge nammadin uddni sijáj ájrrasijt Vuodnaguollimnammadusán. - Mii leat duhtavaččat Vuotnaguolástuslávdegotti čoahkádusain. - Mij lip oalle dudálattja Vuodnaguollimnammadusá ájrasjuogojn. Čoahkádusa maid mii leat olahan ollu evttohusaid ja buori ráđđádallamiid bokte, dadjet Finnmárkku fylkkasátnejođiheaddji Runar Sjåstad, Romssa fylkkaráđđi Line Miriam Sandberg, Nordlándda fylkkaráđđi Arve Knutsen ja Sámedikki sámediggeráđđi Silje Muotka. Dav ájrasjuogov lip oadtjum moatte árvvalusá ja buorre aktisasjbargo baktu gaskanimme, javlli Finnmárko fylkkasuohkanoajvve Runar Sjåstad, Tråmså fylka rádeájras Line Miriam Sandberg, Nordlánda fylka rádeájras Arve Knutsen ja Sámedikke rádeájras Silje Muotka. Vuotnaguolástuslávdegoddi galgá nannet vuotnaguolástusaid hálddašeami erenoamáš deattuhemiin sámi geavaheami. Vuodnaguollimnammadus galggá nannit vuodnaguollimij háldadusáv sierra dettujn sáme dábijda. Dat galgá bargat guolástanmuddenáššiiguin, doaibmabijuiguin mat nannejit riddo- ja vuotnaguolásteami, vuotnalinnjáid mearridemiiguin, ja lassi dorskehivvodagaid sturrodagaiguin ja juogademiin rabas joavkkus. Dat galggá barggat ássjij nåv gå guollimhiebadimij, dåjmaj majna merragádde- ja vuodnaguollimijt nannit, vuodnarájájt biedjat aktan játtij duoddemierij stuorrudagájt ja juohkemijt rabás juohkusin. - Vuotnaguolástuslávdegotti lahtut ovddastit bođuid ja oktasaččat buori ja deaŧalaš gelbbolašvuođa guolásteami, hálddašeami ja servodagaid birra. - Vuodnaguollimnammadusá ájrrasa ájrasti guhtik aktu ja tjoahkkáj buorre ja ájnas máhttudagájt mij gullu guollimijda, háldadimijda ja sebrudahkaj. Danne mis lea buorre jáhku dasa ahte Vuotnaguolástuslávdegoddi váikkuha positiiva ovdáneami riddo- ja vuotnaguolástusas davvin, loahpahit Sjåstad, Sandberg, Knutsen ja Muotka. Dan diehti le miján åssko Vuodnaguollimnammadus ájnas láhkáj viehket merragádde- ja vuodnaguollimijt positijvva åvddånibmáj nuorttan javlli Sjåstad, Sandberg, Knutsen ja Muotka maŋemusát.. Vuotnaguolástuslávdegotti lahtut nammaduvvojit gitta guovtti jahkái háválassii ja sii válljejit jođiheaddji ieža. Vuodnaguollimnammadusá ájrrasa nammaduvvi gitta guovte jahkáj ájgen ja sij válljiji ietja ietjasa jådediddjev. Guolástusdirektoráhta regiovdnakantuvrras Finnmárkkus lea čállingoddedoaibma. Guollimdirektoráhta Finnmárko guovllokontåvrån li tjálledåjma. Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka, Sámediggi, tel. 984 87 576 Guládallamdiedo: Fylkkaráđđi Line Miriam Sandberg, Romssa fylkkasuohkan, tel. 911 30 242 Tråmså fylkkasuohkana rádeájras Line Miriam Sandberg, tlf. 911 30 242 Guhte lea nammadan Nammaduvvam: Várrelahttu Lijggeájras Finnmárkku fylkkagielda Finnmárko fylkkasuohkanis Nordlándda fylkkasuohkan Tråmså fylkkasuohkanis Tone Joakime Nilsen (32), Gáŋgaviika Jorhill Andreassen (65), Lenvik Trond-Einar Karlsen (52), Áltá Nordlánda fylkkasuohkanis Ragnhild Sandøy (60), Romsa Sámedikkes Doarju duodjegávppiid Inka AS ja Manndalen Husflidlag / Duodji / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget Doarjju duodjeoassásijt Inka AS ja Manndalen Husflidlag / Duodje / Æládus / Sámedigge - Sametinget Doarju duodjegávppiid Inka AS ja Manndalen Husflidlag Sámediggerade le juollodam dårjav duodjeoassásijda Inka AS i Kárásjjågån ja Manndalen Husflidlag Gájvuonan. Sámediggeráđđi lea juolludan doarjaga Inka AS:ii Kárášjogas ja Manndalen Husflidlag:ii Gáivuonas. Sámedikken le vájkkudimnævvoårnik dåjmajda ma åvddånahtti oasestimev stuoves duodjeoassásijn ma vuobddi goappátjagá ietjasa ja iehtjádij duojijt. - Inka AS oažžu dán doarjaga maiddái dán jagi, nu dat oažžu 179 500 doarjjan Sámedikkis. - Inka AS oadtju dáv dårjav dán jage aj, ja oadtju dan diehti 179 500 kr doarjjan Sámedikkes. Manndalen Husflidlag oažžu 175 000 ru.. Manndalen Husflidlag oadtju 175 000 kr.. Mun sávan dát bohtá buorrin ja ahte fitnodagaid vuovdin lassána, dadje sámediggeráđđi Silje Karine Muotka. Doajvov dát sjaddá buorren ja viddnudagá jådedi ienep duojev. Javllá rádeájras Silje Karine Muotka. - Dán doarjjaortnega ulbmil lea ahte mii háliidit ahte dakkár fitnodagat main lea bistevaš vuovdinbáiki, galget oažžut buriid eavttuid nu ahte sáhttet bisuhit doaimmaset. - Ájggomus dájna doarjjaårnigijn la mij sihtap viddnudagájn stuoves oassásij galggi liehket buorre vidjura vaj bisodi dåjmajdisá. Danne lean ilus go mii dál doarju guokte nana fitnodaga, loahpaha Muotka. Dan diehti lav ávon gå doarjodip guokta nanos viddnudagá, javllá Muotka maŋemusát. Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka, tel. 984 87 576 Aktijvuohta: Raporta čájeha ahte sámi stoahkanhearvvat váilot / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget Rapportta vuoset sáme ståhkusa vádnuni / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Raporta čájeha ahte sámi stoahkanhearvvat váilot Rapportta vuoset sáme ståhkusa vádnuni Sámediggi lea čađahan prošeavtta kártendihte makkár sámi stoahkanhearvvat ja pedagogalaš ávdnasat gávdnojit mánáidgárddiin gos leat sámi mánát, dát boahtá ovdan raporttas mii dál almmuhuvvo. Sámedigge le tjadádam muhtem prosjevtav mij galggá kárttit makta gávnnuji sáme ståhkusa ja pedagogalasj materiála mánájgárdijn gånnå li sáme máná, mij dállá rapportan almoduvvá. - Kártema duogážiin lea Sámediggi buktán árvalusa guovtti konkrehta doaibmabidjui, lohká várrepresideanta Laila Susanne Vars, geas lea ovddasvástádus sámi mánáidgárddiide. - Dán kárttima milta le Sámedigge oajvvadam guokta konkrehta dåjma, javllá sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars, guhti sáme mánájgárdij åvdås vásstet. - Olggobealde joavku lea ásahuvvon, mii galgá bidjat johtui ráhkadit sámi “ hupmanpáhka ”. - Ålgoldis juogos le álgadum, mij galggá sáme ” ságastimpáhkev ” ásadattját. Ulbmil dákkár páhkain lea nannet sámi mánáid hupmančehppodaga. Dán páhke ulmme le sáme mánáj giellamáhtudagáv nannit. Joavkkus leat mánáidgárdebargit iešguđet guovllus riikkas. Juogo ájrrasa li mánájgárddebargge iesjguhtik guovlos lándav miehtáj. Nubbi árvalus doaibmabidjui lea ohcanvuđot doarjja, man ulbmil lea ráhkadit olgostoahkanhearvvaid mat čájehit máŋggabealatvuođa sámi kultuvrras, lohká Vars. Nubbe oajvvadus le doarjja mav åhtsåt máhttá, mán ulmme le ålggoståhkusijt åvddånahttet ma sáme kultuvra valjesvuodav gåvvidi, javllá Vars. Sámediggi lea ovdal ožžon dieđuid das ahte gávdnojit unnán sámi stoahkanhearvvat mánáidgárddiin, ja danin lei sávahahtti kártet sihke dan mii gávdno, ja maiddái makkár dárbbut mánáidgárddiin leat sámi stoahkanhearvvaide. Åvddåla le Sámediggáj dieduvvam e gávnnu vuojga sáme ståhkusa mánájgárdijda, danen sihtin kárttit ij dåssju dajt ma gávnnuji, valla aj makta sáme mánájgárde sáme ståhkusijt dárbahi. Áigeguovdilis mánáidgárddiid bargit jearahallojuvvo, jearahanskovi bokte, ja oktanuppelogi mánáidgárddis viđa fylkkas leat fitnan galledeame. Muhtem mánájgárdij bargge ságájdahteduvvin, gatjálvissjiemá baktu, ja tjoahkkáj lågenanakta mánájgárde vidán fylkan guossiduvvin. - Kárten čájeha ahte buot mánáidgárddit háliidit eanet sámi stoahkanhearvvaid, ja eanet sámi oahpponeavvuid. - Kárttima baktu vuojnnep gájka mánájgárde sávvi ienep sáme ståhkusijt, ja ienep sáme oahpponævojt. Dat mii goahcá mánáidgárddit háhkat eanet sámi stoahkanhearvvaid, lea sihke ruhtadilli, dat mii gávdno márkanis lea divrras, daid lea váttis oažžut áigái, márkanis eai šat gávdno eanet stoahkanhearvvat, loahpaha Laila Susanne Vars. Mij mánájgárdijt hieret ienep sáme ståhkusijt åttjudit le sihke ekonomalasj bielle, mij márnánin gávnnu le divras, ja le aj gávnnama duogen, ælla ienep ståhkusa márnánin, låhpat Laila Susanne Vars. Oktavuođaolmmoš: Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars, tlf. 977 54 102. ” 2012 mánájgárddebiejvve ” aktijvuodan guossit Sámedikke sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars Ájastealli mánájgárdev Guovddagæjnon. Kártenraporta sámi stoahkanhearvvain ja pedagogalaš materiálain mánáidgárddiin gos lea sámi mánát Rapportta sáme ståhkusij ja pedagogalasj nævoj gáktuj mánájgárdijn sáme mánáj almoduvvá: Finnmárkku Meahcceduopmostuollu Finnmárko miehttseduobmoståvllå Vuoigatvuođanákkut mat čuožžilit maŋŋil go Finnmárkokommišuvdna lea čielggadan guovllu galget ovddiduvvot sierra duopmostuolu ovdii, gohčoduvvon meahcceduopmostuollun. Riektárijdo ma badjáni maŋŋel gå Finnmárkokommisjåvnnå le tjielgadam guovlov galggi sierra duobmoståvlå åvddåj låggŋiduvvat, gåhtjodum miehttseduobmoståvllån. Meahcceduopmostuolu nammada ráđđehus maŋŋil go lea ráđđádallan Sámedikkiin, ja das lea jođiheaddji ja njeallje bistevaš lahttu ja guokte várrelahttu. Ráddidus miehttseduobmoståvlåv nammat maŋŋel gå le Sámedikkijn rádádallam, ja danna le jådediddje ja duodden niellja stuoves ájrrasa ja guokta sadjásattja. Kártemis ja dohkkeheames gávdni vuoigatvuođaid Finnmárkkus. Kárttim ja dåhkkidibme gávnne riektájs Finnmárkon. Finnmárkolága mielde lea ásahuvvon kommišuvdna, gohčoduvvon Finnmárkokommišuvdna, mii galgá čielggadit oamastan- ja geavahanvuoigatvuođaid daid eatnamiidda maid Finnmárkkuopmodat hálddaša. Finnmárkolága milta le kommisjåvnnå ásaduvvam, nav gåhtjodum Finnmárkokommisjåvnnå, mij galggá åmastim- ja adnemriektájt dajda ednamijda majt Finnmárkoåbmudahka háldat. Finnmárkokommišuvnna doaibma muddejuvvo sierra láhkaásahusa bakte. Finnmárkokommisjåvnå doajmma li sierra njuolgadustjállaga milta. Evttoha Várjjat SiiddaNorgga UNESCOmáilmmiárbelistii / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget Åvdet Várjjat Siidav Vuona oajvvadussan UNESCOa væráltárbbelisstaj / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Evttoha Várjjat SiiddaNorgga UNESCOmáilmmiárbelistii Åvdet Várjjat Siidav Vuona oajvvadussan UNESCOa væráltárbbelisstaj Sámediggi evttoha ahte ráfáidahttojuvvon Ceavccageađgi Unjárgga gielddas, ovttas goddebivdorusttegiinNoiddiidčearus Báhcavuona gielddas ja Gollevárri Deanu gielddas, ja dasto geađgeáigelokalitehtainRuovdenjunluovttas Unjárgga gielddas, árvvoštallojuvvojit evttohuvvot ovttastuvvon máilmmiárbebáikinUNESCOmáilmmiárbelistii (World Heritage List). Sámedigge oajvvat suodjaluvvam Ceavccageađgiv / Mortensnesav Unjárga suohkanin, aktan bivddoásadusá gåttes Noidiidčearru / Kjøpmannskjølen Báhcavuona suohkanin ja Gollevárri Dæno suohkanin, ja duodden gierggeájggesajijn Ruovdenjunjlovta / Gropbakkengen Unjárga suohkanin merustaláduvvi aktidum væráltárbbesadjen UNESCOa væráltárbbelistan (World Heritage List). 2011:s biddjojuvvui bargojoavku mas ledje mielde sorjjasmeahttun áššedovdit, Finnmárkku fylkkagielda, Unjárgga gielda ja Sámediggi. Jagen 2011 nammaduváj barggojuogos oassálasstemijn iesjrádálasj ássjediehttijs, Finnmárko fylkkasuohkanis, Unjárga suohkanis ja Sámedikkes. Riikaantikvára lea searvan áicin. Rijkaantikvárra le oassálasstám váksjárijn. Bargojoavku lea ovttasráđiid Unjárgga gielddain, čađahan čoahkkimiid guoskevaš oasálaččaiguin ja álbmotčoahkkimiid gielddain. Barggojuogos le, aktisasjbargujn Unjárga suohkanijn, tjadádam tjåhkanimijt duohtaduvvam ássjeoassálasstij ja álmmuktjåhkanimijt suohkanijn. Sihke guoskevaš gielddat ja Finnmárkku fylkkagielda leat buktán positiivvalaš cealkámušaid prošektii. Guoskavasj suohkana ja Finnmárko fylkkasuohkan li miellusa prosjæktaj. Hui deaŧalaš universiealla árvu Sierra gájkkásasj árvvo Buot dát njeallje guovllu leat Várjjat-sámiid boares geavahus- ja ássanguovllus, das boahtá namma Várjjat Siida máilmmiárbebáiki. Da niellja guovlo li divna várjjaksámij dålusj addne- ja årromguovlon, dassta namma Várjjat Siida væráltárbbesadje. Dasa lassin go dievasmahttit ja eanet čiekŋudit ássan- ja oskkoldathistorjái nugo lea čállojuvvon Ceavccageađggis, leat dat golmma eará guovllus iešalddis hui deaŧalaš kulturhistorjjálaš árvvut. Duodden tjiegŋodibmáj ja duoddimij dan årrom- ja åsskohiståvrråj mij juo le Ceavccageađgi / Mortensnesan, li dájn gålmmå duobddágijn sierra kulturhiståvrålasj kvalitehta. Oktiibuot dat njeallje válljejuvvon báikki, Ceavccageađgi váldobáikin, leat hui erenoamáš ovdamearkkat ássamii, bivdui ja oskui Árktisas 12000 jagi čađa. Tjoahkkáj li dájn niellja sajijn, Ceavccageađgijn / Mortensnesajn oajvvebájkken, sierralágásj buojkulvisá årromij, bivddemij ja åsskuj Arktalasj guovlojn 12000 jagij tjadá. Dat leat erenoamážat kulturmuittuid divdnavuođa ektui, dili, variašuvnna ja kronologalaš čieŋalvuođa ektui, dan seammás go dat ovddastit guovllu ovdahistorjjá ja sámi historjjá ollislaččat. Da li iesjgeŋgalágátja mij guosská kulturmujttolahkavuodav, dilev, variasjåvnåv ja kronologalasj tjiegŋudagáv, sæmmi båttå gå li åvdåstiddje guovlo åvddåhiståvrås ja sáme histåvrås ållåsit. Norgga evttohuslista Vuona oajvvadumlissta Vuosttaš lávki lea oažžut guovlluid fievrriduvvot Norgga máilmmiárbelistaevttohussii (tentatiiva lista). Vuostasj lávkke bargon le oadtjot guovlojt tjáledum vuona oajvvadussaj væráltárbbelisstaj (tentatijvva lissta). Sámedikki evttohus, mas vuođđodokumeanta lea eaŋgalasgillii, leage hábmejuvvon UNESCO málle mielde movt fievrridit evttohuslistii. Sámedikke oajvvadus, gånnå álggotjála le ieŋŋilsgiellaj, le dan diehti hábbmidum UNESCO háme milta tjáledibmáj oajvvaduslisstaj. Norggas leat dál guhtta báikki mat leat čállojuvvon UNESCOmáilmmiárbelistii: Vuonarijkan li uddni guhtta guovlo ma li UNESCOa væráltárbbelisstaj tjáleduvvam: Eanet dieđuid addá: Seniorráđđeaaddi Audhild Schanche, + 47 481 99 656 Jus sidá ienep diedojt: Seniorádevadde Audhild Schanche, + 47 481 99 656 Loga evttohusa eaŋgalasgillii dahje dárogillii dákko: Lågå oajvvadusáv ieŋŋilsgiellaj jali dárogiellaj dánna: Plána- ja huksenláhka / Sámedikki plánaveahkki / Areála / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget Pládna- ja tsiekkadusláhka / Sámedikke pládnabagádus / Areála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Sámedikki plánaveahkki Sámedikke pládnabagádus Politihkalaš ášši: Sámediggi mearridii 2010 plánaveahki. Politihkalasj ássje: Sámedigge mierredij plánimbagádusáv jagen 2010. Plánaveahkki galgá láhčit dili nu ahte buot plánat, čuozahusčielggadeamit ja mearrádusat plána- ja huksenlága plánaoasi mielde galget sihkkarastit sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima luondduvuođu. Plánimbagádus láhtjá dilev nav vaj gájkka plána, vájkkudimguoradallama ja mærrádusá ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev nanniji sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav Plána- ja huksenláhka Pládna- ja tsiekkadusláhka Plána- ja huksenláhka Pládna- ja tsiekkadusláhka Plána- ja huksenláhka Pládna- ja tsiekkadusláhka Sámediggi ja Birasgáhttendepartemeanta olaheigga ovttamielalašvuođa 2006-2007 ođđa plána- ja huksenlága ráđđádallamin. Sámedigge ja Birássuodjalimdepartemænnta guorrasijga konsulterimij baktu ådå pládna- ja tsiekkadusláhkaj jagij 2006-2007. Láhka bođi fápmui 2009:s. Láhka bådij fábmuj jagen 2009. Soames guovddáš bealit plána- ja huksenlágas mat leat dehálačča Sámediggái leat: Muhtem guovdásj elementa pládna- ja tsiekkaduslágan Sámediggáj li: Das lea sisafievrriduvvon čielga ulbmilmearrádus mas daddjo ahte buot plánemat lága mielde galget sihkkarastit sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima luondduvuođu ja lea dehálaš ovddideapmin. Ådåsin lágan le jut gájkka plánimijn galggá ulmmemærrádusá pládna- ja tsiekkaduslága milta mij guosská luonndovuodov nannitjit sáme kultuvrraj, æládusájda ja sebrudakiellemij. Dát le åvddånibme. Sámi meahcceealáhusat leat ovttas boazodoaluin dehálaš oassin dás. Sáme miehttseæládus aktan boatsojsujtto li luondulattjat dássta oassen. Sámediggái lea mieđihuvvon vuosttaldanvuoigatvuohta buot areálaplánaide main sáhttá lea mearkkašahtti váikkuhus sámi kultuvrii ja sámi ealáhusdoibmii, juoga mii mearkkaša sámiide duohta vejolašvuođa sihkarastit sámi luondduvuođu. Sámediggáj le vattedum vuosteldimfábmudahka gájkka areállaplánaj ma máhtti liehket ájnnasa sáme kultuvrraj ja æládusvuoduj, juoga mij máhttelisvuodav vaddá almma sáme vájkkudahttemav nannitjit sáme luonndovuodov. Dát mearrádus mearkkaša ahte ráđđádallangeatnegasvuohta čađahuvvo ILO nr 169 art. 6 mielde ja vuoigatvuođa searvamis almmolaš rievttálaš hálddašeapmái go luondduvalljodagat galget geavahuvvot, hálddašuvvot ja seailluhuvvot ILO 169 art. 15(1) mielde. Dát mærrádus buktá konsulterimvælggogisvuodav ILO 169 art. 6 milta rievtesvuodav oassálastátjit almmulasj rievtesvuodaj háldadimev mij guosská luonndoresursaj adnemij, háldadibmáj ja bisodibmáj ILO 169 art. 15(1) milta. Go lea vuosttaldanváldi de plánaeiseváldi ii dušše galgga árvvoštallat makkár váikkuhus doaibmabijus lea sámi kultuvrii ja ealáhusdoibmii (vrd. plána- ja huksenlága § 3-1 ja finnmárkolága § 4 njuolggadusat), muhti sii galget maiddái oččodit ovttamielalašvuođa Sámedikkiin ráđđádallamiid ja soabahemiid bakte jus Sámediggi vuostálastta doaimma ja ovddida vuosttaldeami. Gå le vuosteldimfábmudahka, de ij pládnafábmudahka dåssju galga árvustallat dåjma vájkkudusájt sáme kultuvrraj ja æládusájda (bs. pládna- ja tsiekkaduslágav § 3-1 ja finnmárkolága § 4 Njuolgadusá), valla aj åttjudit Sámedikkijn semasvuodav sjiehtadallamij baktu, ja såbådallamij baktu daj ássjij jus Sámedigge le dåjmav vuosteldimfábmudagá baktu vuosteldam. Sámedikkis ii leat čielga biehttalusvuoigatvuohta go loahpalaš mearrádus sáhttá guoddaluvvon Birasgáhttendepartemeanta mearrideapmái. Sámedikken ij la huoman ájbas vuornnomrievtesvuohta gå loahppamærrádus máhttá mannat giehtadallamijda Birásdepartementan. Muhto maiddái Birasgáhttendepartemeanta loahppameannudeapmi galgá čađahuvvot maŋŋil go leat ráđđádallan Sámedikkiin. Valla Birásdepartementa loahppagiehtadallam galggá dáhpáduvvat Sámedikkijn konsulterimijn. Man vuođul Sámediggi ovddida váidalusaset galgá Sámediggi ieš ráhkadit. Duogátjav majt Sámedigge ássjen buktá vuosteldimistis le Sámedikke ietjas duogen. Sámedikkis ii leat váldi mearridit plánanjuolggadusaid sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima luondduvuođu sihkkarastima várás. Sámedikken ij la fábmudahka mierredit plánimnjuolgadusájt annitjit luonndovuodov sáme kultuvrraj, æládusájda ja sebrudakiellemij. Dattege ii leat mihkkege mii eastada departemeanta mearrideames dákkár plánanjuolggadusaid. Ij la huoman mige mij máhttá departementav hieredit dákkár plánimnjuolgadusájt mierredit. Jus nu dahkko de lea eaktun ahte dákkár njuolggadusat dušše sáhttet mearriduvvon maŋŋil go leat ráđđádallan Sámedikkiin ja ožžon mieđáhusa Sámedikkis. Sámedikke bieles de hæhttu vuordeduvvat dákkár njuolgadusá dåssju máhtti mierreduvvat gå li åvddålattjat konsulteriduvvam ja guorrasuvvam Sámedikkijn. Lága mearrádusaide eai leat váldon mielde ahte eará sámi beroštumiiguin ja báikegottiiguin galggašii ráđđádallat go leat doaimmat mat sin njuolgut sidjiide váikkuhit. Ietjá sáme berustimij ja bájkálasjsebrudagáj rievtesvuohta konsulteriduvvat ássjijn ma njuolgga vájkkudi sijáv, ij la maŋen váldedum lágan. Lága § 5-1 mearkkašumiin de dattetge deattuhuvvo ahte ILO 169 mielde earenoamáš ovddasvástádus dáid beroštumiid nai aktiivvalaččat geasuhit mielde plánaprosessii. Tsuojggidusájn § 5-1 dættoduvvá huoman sierra åvdåsvásstádus ILO 169 konvensjåvnå milta oadtjot dájt dåjmalattajt maŋen pládnaprosessaj. Boazodoalu areálageavaheami oainnusindahkan ELAR (” Eanandoallu, luonu ja astoáiggeulbmilat, ja boazodoallu ”) areálaulbmilis adnojuvvo dehálažžan danin vai plánaeiseválddiid diđolašvuohta boazodoalu birra buoriduvvo. Boatsojæládusá areállaanov åvddånbuktem areállaulmen ELAB (LNFR) (” Ednambarggo, luonndo ja asstoájggeulme, ja boatsojæládus ”) áneduvvá aj ájnnasin lasedittjat boatsojæládusá birra diedulasjvuodav pládnafábmudagájn. Dát lea dehálaš dagus boazodoalu eatnamiid suodjaleami ektui. Dát le oassen nannitjit boatsojæládusá áreálaj suodjalimev. Láhka veaháš gáržžida dálá vejolašvuođa sierralobi bakte spiehkastit plánalága mearrádusain. Láhka láhtjá dilev vissa máhttelisvuodav gártjedit sierraloabev vattátjit pládnalága mærrádusájs. Dát gáržžida plánekeahtes huksema mii dál dáhpáhuvvá viiddis sierralobi mieđihemiid vuođul, ja mat oktiibuot dagahit stuora ja viiddis sisabahkkemiid sámi guovlluin ja nu maiddái dagaha ahte meahci adnu rievdaduvvo. Dát gártjet máhttelisvuodav plánadis tsieggimijda ma dáhpáduvvi sierralåbij baktu, ja ma bukti stuorra iehtjájduhttemijt sáme guovlojn ja danen aj ietjá adnemav miehtses. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje Háliida evttohasaid Davviriikkalaš sámi dásseárvobálkkašupmái / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget Sihti oajvvadusájt Nuorttarijkaj sáme dásseárvvobálkkáj / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Háliida evttohasaid Davviriikkalaš sámi dásseárvobálkkašupmái Sihti oajvvadusájt Nuorttarijkaj sáme dásseárvvobálkkáj Dovddat go gean ge gii lea ovddidan dásseárvvu sámi servodagas ? Dåbdåk gus avta guhti le dásseárvov sáme sebrudagájn åvdedam ? Su dahje sin háliida Sámei parlamentáralaš ráđđi gudnejahttit Davviriikkalaš sámi dásseárvobálkkašumiin. Sáme parlamentáralasj ráde sihtá suv jali sijáv Nuorttarijkaj sáme dásseárvvobálkkájn guddnedit. - Sámi parlamentáralaš ráđi bealis bovden sámi organisašuvnnaid ja ásahusaid evttohit evttohasaid dán bálkkašupmái, dadjá presideanta Egil Olli. - Sáme parlamentáralasj ráde åvdås sidáv gåhttjot sáme organisasjåvnåjt ja ásadusájt oajvvadusájt buktet bálkkáj, javllá presidænnta Egil Olli. - Bargu ovttadássásašvuođain ja dásseárvvuin gaskal nissonolbmuid ja almmáiolbmuid lea dávjá guhkesáiggi bargu masa gáibiduvvo sihke gierdevašvuohta ja duostilvuohta. - Nissunij ja ålmmåj dásseárvo vuoksjuj barggat le álu guhkesájggásasj barggo mij gájbbet sihke gierddisvuodav ja duosstelisvuodav. Danne lea hui deaŧalaš čalmmustahttit ja gudnejahttit dán barggu, joatká Olli. Danen le viehka ájnas dáv bargov vuojnnusij buktet ja guddnedit, joarkká Olli. Bálkkašumi sáhttet oažžut ovttaskas olbmot, joavkkut, fitnodagat, organisašuvnnat, searvvit, skuvllat dahje eará almmolaš etáhtat mat leat bargan dakkár bargguid, dahje čađahan doaibmabijuid mat leat nannen ja ovddidan dásseárvvu geavatlaččat. Bálkká máhttá vatteduvvat ájnegis ulmutjijda, juohkusijda, viddnudagájda, organisasjåvnåjda, siebrijda, skåvlåjda jali ietjá almulasj etáhtajda ma dákkir bargos berusti jali li dåjmajt jåhtuj biedjam ma li praktihkalasj dásseárvov nannim ja åvdedam. Bálkkašupmi geigejuvvo dál nuppi geardde. Dát le nuppát bále bálkká vatteduvvá. Viđa jagi áigi oaččui Risten Rauna Magga dán bálkkašumi su barggu ovddas sámi gielain, sámi dearvvašvuođabálvalusain ja barggu ovddas eastadit gárrenmirkogeavaheami. Vihtta jage dássta åvddåla bálkká Risten Rauna Maggaj vatteduváj suv bargo åvdås sáme giela ja sáme varresvuodadievnastusáj åvdås ja gárevselga ano vuosstáj. - Dáinna bálkkašumiin háliida Sámi parlamentáralaš ráđđi movttiidahttit eanet áŋgiruššamii ovttadássásašvuođain ja dásseárvvuin gaskal almmáiolbmuid ja nissonolbmuid riikkarájiid rastá sámi servodagas, dadjá Olli. - Dájna bálkkájn sihtá Sáme parlamentáralasj ráde arvusmahttet bargov dásseárvo vuoksjuj ålmmåj ja nissunij gaskan rijkkarájáj rastá sáme sebrudagájn, javllá Olli. Sámi parlamentáralaš ráđi stivra mearrida ieš geat dat galget oažžut bálkkašumi. Sáme parlamentáralasj ráde stivrra dat mierret guhti bálkkáv oadtju. Dásseárvobálkkašupmi lea dáidda ja ruhtasupmi man árvu lea oktiibuot € 10 000,-. Dásseárvvobálkká le muhtem dájdda ja ruhtabálkká man árvvo le € 10 000. Bálkkašupmi geigejuvvo ” Menns liv i en samisk kontekst ” - nammasaš konferánssas skábmamánu 1. b.. Romssas. Bálkká vatteduvvá konferánsan ” Ålmmåj iellem sáme birrusin ” basádismáno 1. biejve Råmsån. Áigemearri evttohit evttohasaid lea golggotmánu 3. b. 2012. Oajvvadimájggemierre le gålgådismáno 3. biejve 2012. Evttohusat sáddejuvvojit deike: Oajvvadusá sáddiduvvi Vuona Sámediggáj: Dahje deike: samediggi@samediggi.no. Aktijvuohta: Buorre gaskaoapmi rájárasttideaddji boazodollui / Boazodoallu / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget Buorre vædtsak ællosujttuj rájáj rastá / Boatsojæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget Buorre gaskaoapmi rájárasttideaddji boazodollui Buorre vædtsak ællosujttuj rájáj rastá Sámedikki dievasčoahkkin meannuda Norgga ja Ruoŧa gaskasaš boazoguohtonkonvenšuvnna rievdadusevttohusa juovlamánu álggus. Sámedikke ållestjåhkanibme galggá giehtadallat oajvvadusájt rievddadimijda Vuona ja Svieriga ælloguohtomkonvensjåvnnåj javllamáno álgon. Sámedikki presideanta Aili Keskitalo dadjá ahte bargojoavkku evttohus lea buorre gaskaoapmi rájárasttideaddji boazodoalu ovddideapmái Norggas ja Ruoŧas. Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo javllá barggojuohkusa oajvvadus le buorre vædtsak åvddånahtátjit ælloguohtomav rájaj rastá Vuona ja Svieriga gaskan. 2012:s ásahedje Norgga ja Ruoŧa beale sámedikkit, Norgga Boazosámiid Riikasearvi (NBR) ja Ruoŧa Sámiid Riikasearvi (RSR) bargojoavkku mii galggai evttohit rievdadusaid boazoguohtonkonvenšuvdnii. Jagen 2012 ásadin Vuona ja Svieriga Sámedikke, Vuona ællosámij rijkkalihtto (NRL) ja Svieriga sámij rijkkalihtto (SSR) barggojuohkusav mij galgaj buktet oajvvadusájt rievddadimijda ælloguohtomkonvensjåvnnåj. Norgga beale sámediggi lea jođihan barggu. Vuona Sámedigge le bargov jådedam. Joavkku jođiheaddji lea ovddeš sámediggeráđi lahttu Ellinor Marita Jåma, Åarjel-Saemiej Gïelh. Juohkusa jådediddje le åvdep rádeájras Ellinor Marita Jåma Åarjel-Saemiej Gïelhes. Lávga oktavuohta buohkaiguin Lahka aktijvuohta gájkaj Buot boazodoalloorohagat maidda ášši guoská Norgga ja Ruoŧa bealde leat bovdejuvvon buktit árvalusaid bargui. Gájkka tjielde Vuona ja Svieriga bielen lidjin gåhtjodum buvtátjit árvvalusájt bargguj. Dieđut áššejođu birra ja referáhtat leat biddjojuvvon Norgga beale Sámedikki neahttasiidduide. Diehtojuohkema åvddånimes li biejadum Vuona Sámedikke værmádakbielijda. Dasa lassin lea lágiduvvon seminára Stjørdalas guoskevaš orohagaid ja sámečearuid várás. Duodden ásaduváj seminárra Stjørdalan tjieldijda ma guoskaduvvin. Semináras ságastuvvui bargojoavkku evttohusa birra. Semináran lij dagástallam barggojuohkusa oajvvadusájs. Orohagat ja sámečearut geográfalaš lagašvuođain juhkkojuvvojedje joavkun ja ovttas barge hástalusaid ja ovttasbargovejolašvuođaid birra iežaset guovllus. Tjielde ma lidjin lahkalakkoj juogeduvvin juohkusijda ja aktisattjat barggin hásstalusáj aktanbarggomahttelisvuodaj birra ietjasa dáfon. - Bargojoavku man ulbmilin lea leamaš gozihit sámi boazodoalu rádjaguovlluin, ja danne lea leamaš deaŧalaš searvvahit buot beliid bargui, dadjá Sámedikki presideanta Aili Keskitalo. - Barggojuohkusa ulmme le læhkám válldet várajda sáme ællosujtov rádjáguovlojn, ja dan diehti le læhkám ájnas válldet divna oassálasstijt sæhkáj dan bargon, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo. Almmá viiddis searvama sámiid beales ii livččii lean vejolaš čoavdit hástalusaid rádjaguovlluin, dadjá Keskitalo. Ij lim liehket máhttelis tjoavddet hásstalusájt rádjáguovlojn vijdes sámij oassálasstema dagá, javllá Keskitalo. Ollu hástalusat Moadda hásstalusá Bargojoavkku barggu bokte lea čielggasmuvvan ahte rájárasttideaddji boazodoalus Norggas ja Ruoŧas leat ovddabealde stuorra hástalusat, nugo omd. váilevaš riektečielggadeamit, boraspirevahágat, areálalihkahallamat ja ođđa konvenšuvdnaguovllut. Barggojuohkusa bargo baktu le sjaddam tjielgas ællosujton Vuona ja Svieriga rájáj rastá li moadda stuorra hásstalusá, nåv gå buojkulvissan vánes tjielgasvuohta rievtesvuodaj hárráj, urudisáj vahága, areállagártjedibme ja ådå konvensjåvnnåguovlo. - Konvenšuvdna ii man ge láhkai čoavdde buot daid hástalusaid mat boazodoalus rádjaguovlluin leat ovddabealde. - Konvensjåvnnå ij gudik gåktuk tjoavde divna hásstalusájt ma li ællosujton rádjáguovlojn. Danne lea ge deaŧalaš fuomášuhttit dáid hástalusaid birra Norgga ja Ruoŧa stáhta eiseválddiide, ja dan mii áigut ge dahkat, dadjá Keskitalo. Dan diehti le ájnas tjalmostahttet dájt hásstalusájt stáhta oajválattjajda Vuonan ja Svierigin, ja dav de sihtap dahkat, javllá Keskitalo. Nanne ovttasbarggu Nanni aktisasjbargov Bargojoavku evttoha ahte orohagain ja sámečearuin galggašii leat vejolašvuohta ásahit ovttasbargošiehtadusaid maid bokte sáhtášii gozihit geavatlaš hástalusaid rájárasttideaddji boazodoalus, nugo omd areálageavaheamis. Barggojuogos oajvvat tjieldijn le máhttelis ásadit aktanbarggosåbadusájt ma máhtti tjoavddet árggabiejve hásstalusájt ællosujton rájáj rastá, buojkulvissan areállaanov. Bargojoavku evttoha maiddái nággočoavdin mekanismmaid Norgga ja Ruoŧa beale orohagaid ja sámečearuid gaskka. Barggojuogos aj oajvvat majna vuogijn rijdojt tjoavddet Vuona ja Svieriga tjieldij gaskan. - Sámi bargojoavkku evttohus lea buorre ja konstruktiiva árvalus Norgga ja Ruoŧa ráđđehusaide, dadjá Keskitalo loahpas. - Sáme barggojuohkusa oajvvadusá li buorre ja konstruktijvva árvvalusá Vuona ja Svieriga ráddidusájda, javllá Keskitalo maŋemusát. Sámi ovttasbargu / Riikkaidgaskasaš bargu / Sámediggi - Sametinget Sáme aktisasjbarggo / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget Sámi ovttasbargu Åtså biednikdårjav Sámit leat álgoálbmogat njealji riikkas. Sáme li álggoálmmuk nieljen rijkan. Rádjerasttildeaddji ipmárdus ferte leat oassin sámi servodateallimis. Rijkajgasskasasj dimensjåvnnå luluj danen oassen sáme sebrudakiellemis. Sámediggi Norggas lea aktiivvalaččat searvan ovttasbargui davviriikkaid Sámedikkiid gaskkas ja ruoššabeale sámiid organisašuvnnaiguin. Vuona Sámedigge le dåjmalattjat oassálasstám aktisasjbargguj aktan nuorttarijkaj sámedikkij ja ruossja biele sáme organisasjåvnåj. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje Ávjovárri Jur dálla Aili Keskitalo Sáme stuortjåhkanibme Ubbmemin aili.keskitalo@samediggi.no Duorastagá guovvamáno 20. b tjåhkani sámediggeájrrasa Suomas, Vuonas ja Svie... Áigeguovdil Lågå ienebuv Čájet buot áššiid Vuoseda divna ássjijt Sámediggi bargá dán badjelii: Sámedigge dáj ássjij barggá: Viiddis ovttasbargu sápmelaččaid gaskkas riikkarájáid rastá Vijdes aktisasjbarggo sámij gaskan rijkkarájáj rastá Ahte sámiid álbmotválljen ásahusat besset iežaset ovddastit riikkaidgaskasaš mearridanproseassaide main lea njuolga váikkuhus sápmelaččaide ja álgoálbmogiidda. Vaj sáme almmukválljidum orgána bessi ietjasa åvdåstit rijkajgasskasasj mærrádusprosessajn ma njuolgga álggoálmmugijda ja sámijda guosski. Ahte nannet Sámi parlamentáralaš ráđi sajádaga sámi servodaga ovdánahttimis Davviriikkain ja Ruoššas. Sáme parlamentáralasj ráde rållav nannit sáme sebrudagá åvddånahttemin Nuorttarijkajn ja Ruossjan. Sámi parlamentáralaš ráđđi Sámedikkit Suomas, Ruoŧas ja Norggas leat ásahan oktasaš ovttasbargoásahusa, Sámi parlamentáralaš ráđi. Suoma, Svieriga ja Vuona Sámedikke li aktisasj orgánav ásadam, Sáme parlamentáralasj rádev. Ráđđi lea Sámedikkiid gaskasaš institušonaliserejuvvon ovttasbargu dakkár áššit mat gusket sápmelaččaide máŋgga stáhtain dahje sápmelaččaide oktan álbmogiin. Ráde le institusjonaliseridum aktisasjbarggo sámedikkij gaskan ássjin ma guosski sámijda moatten stáhtajn jali sámijda avta álmmugin. Čálligoddedoaibma lea dan Sámedikki hálddus geasa ráđi presideanta gullá. Tjálledoajmmá tjuovvu dav sámedikkev gænna le presidenntaámmát. Sámi parlamentáralaš ráđđi lea ođđa ja dehálaš ásahusain ovddasguvlui Davviriikkalaš ovttasbarggus, mas maiddái lea guovddáš sajádat riikkaidgaskasaš oktavuođain. Sáme parlamentáralasj ráde sjaddá ájnas orgádna dán ådå nuorttarijkaj aktisasjbargon åvddålijguovlluj, ja aj rijkajgasskasasj aktijvuodan. Danin lea dehálaš ahte ráđis leat buori ovttasbarganeavttut ja ovdánanvejolašvuođat Danen le ájnas ráden le buorre aktisasjbarggoævto ja åvddånahttemvejulasjvuoda. Sámi parlamentáralaš ráđis ii leat sierra čállingoddi mas lea gelbbolašvuohta ja coakci leat aktiivvalaš aktevran riikkaidgaskasaččat. Sáme parlamentáralasj ráden ij la sierra dåjmadahka gånnå le máhtudahka ja fábmo dåjmalattjat rijkajgasskasasj dásen barggat. Sámedikkis Norggas leat eará Sámedikkiid ektui mealgat eanet resurssat ja leat nu buoret vejolašvuođat bargat sámiid vuoigatvuođaáššiiguin Davviriikkain. Dåj ietjá nuorttarijkaj sámedikkij vuoksjuj le Vuona sámedikken vijddásap vejulasjvuohta sáme riektáj bárggat Nuorttarijkajn. Ovttas Sámedikkiiguin Suomas ja Ruoŧas lea danin dehálaš ahte Sámediggi Norggas lea dihtomielalaš bargamis ja vuhtiiváldimis oktasaš sámi álgoálbmotbeliid. Danen le viehka ájnas vaj Vuona sámedigge aktan Suoma ja Svieriga sámedikkij gájksábmelasj álggoálmmukberustimijt vuorodi. Sámeráđđi Sámeráđđi lea sámiid oktasaš kulturpolitihkalaš ja politihkalaš institušuvdna danin go dat lea Suoma, Norgga, Ruoŧa ja Rušša Federašuvnna sámiid organisašuvnnaid ovttasbargoásahus. Sámeráde le gájksábmelasj kultuvrrapolitihkalasj ja politihkalasj ásadibme navti váj le áktisasjbarggoásadussan sáme organisasjåvnåjda Suoman, Vuonan, Svierigin ja Ruossja føderasjåvnån. Riikkaidgaskasaččat gohčoduvvo Sámeráđđi NGO organisašuvdnan, non-governmental organization. Rijkajgasskasattjat aneduvvá Sámeráde NGO:an, non-governmental organization. Sámiráđi váldoulbmilin lea áimmahuššat sámiid oktasaš beroštumiid, nannet sámiid oktiigullevašvuođa riikkarájáid rastá ja bargat nu dan badjelii ahte sápmelaččat maiddái boahttevuođas dohkkehuvvojit oktan álbmogin. Ráde gájkbadjásasj ulmme le sámij berustimijt avtan álmmugin nannit, nannit sámij aktijvuodav rijkkarájáj rastá ja barggat dan vuoksjuj vaj sáme boahtteájggáj aj avta álmmugin aneduvvi. Sámeráđđi lea hui dehálaš ja dohkkehuvvon álgoálbmotaktevra riikkaidgaskasaččat. Sámeráde le viehka ájnas ja dåbdos álggoálmmukaktørra rijkajgasskasattjat. Sámeráđis lea alla gelbbolašvuohta ja viiddis riikkaidgaskasaš fierpmádat. Sámeráden le alla máhtudahka ja vijdes rijkajgasskasasj værmástahka. Sámediggi ja Sámeráđđi ovttasbarget soames riikkaidgaskasaš áššesurggiin, ja leat goabbatlágan rollat nu ahte nubbi dievasmahttá nuppi. Sámedigge ja Sámeráde aktan barggi muhtem rijkajgasskasasj suorgijn, ja iesjgeŋgalágásj rollaj ma buorre mudduj nuppe nubbáj hiehpi. Danin adnojuvvo dehálažžan ahte dát joatkašuvvá ja ovdánahttojuvvo. Ájnas le dát joarkká ja åvddånahteduvvá. Sámediggi ovttasbargá maiddái eará sámi- ja álgoálbmotorganisašuvnnaiguin, ásahusaiguin ja fierpmádagaiguin mat barget rájáid rastá. Sámedigge aj aktan doajmmá ja bárgga ietjá sáme- ja álggoálmmukorganisasjåvnåj, ásadusás ja værmástagáj ma rijkkarájáj rastá bárggi. Diehtolonohallan ja hutkás ovttasbargu eaktodáhtolaš organisašuvnnaiguin ja ásahusaiguin lea mearrideaddjin jus galgat joksat gosage sámi posišuvnnain riikkaidgaskasaš dásis. Diehtojuohkem ja sjuggelis aktisasjbarggo luojvojdis organisasjåvnåj ja ásadusájn le viehka ájnas jus sáme vuojnoj galggá rijkajgasskasasj arenan åvddån boahtet. Sámediggeráđđi áigu nannet boahttevaš gulahallama ja ovttasbargama dáid iešguđetlágan ásahusaiguin, ja maiddái ođđa ásahusaiguin. Sámediggeráde sihtá dáj iesjgudik orgánaj ja aj ådå ásadusáj aktisasjbargov nannit. Ráđis lea 15 lahttu main viđas gullet norggabeallái, njealjis ruoŧabeallái, njealjis suomabeallái ja guovttis ruoššabeallái. Ráden li 15 ájrrasa, vidás vuona bieles, nieljes svieriga bieljes, nieljes suoma bieles ja guovtes ruossja bieles. Loga eanet Sámeráđi birra dás. Lågå ienebuv Sámeráde birra dáppe. Ruoššabeale sámit Sámit ruoššabealde eai leat vuos ožžon sierra álbmotválljen orgána. Dá rádjáj ælla ruossja biele sámijn sierra álmmukválljidum orgána. Lea dehálaš váikkuhit ja nannet Ruošša sámiid vejolašvuođaid seailluheames ja ovdánahttimis iežaset giela, kultuvrra ja servodateallima. Ájnas le viehkedit vaj Ruossja sáme oadtju buorep ævtojt nannit ja åvddåanahttet gielaska, kultuvraska ja sebrudagáska. Ruoššabeale sámiide lea láhččojuvvo sadji Sámi parlamentáralaš ráđđái. Ruossja biele sáme li oadtjum jienav Sáme parlamentáralasj ráden. Ovddasguvlui lea dehálaš nannet sin váikkuhusa dán forumas. Luondulasj le maŋenagi sijá fámov dán forumin nannit. Sámediggeráđi oppalaš mihttomearrin lea láhččet vejolašvuođa álgoálbmogiidda vai ieža sáhttet álggahit servodatovdánahttindoaimmaid iežaset guovlluin ja báikegottiin Davviguovlluin, ja nu sihkkarastet vuođu iežaset kultuvrralaš doaimmaide. Sámedikkeráden le åbbålasj ulmmen dilev láhtjet váj álggoálmmuga ietja dåjmajt jåhtuj biedji sebrudakåvddånahttema diehti ietjasa guovlojn ja bájkalasj sebrudagájn nuorttaguovlojn, váj sijá materiálalasj vuodo kultuvra hárráj sihkarasteduvvá. Fuolkevuohta lea árbevirolaččat hui nanus álgoálbmotservodagain. Fuolkkevuohta le agev læhkám ájnas álggoálmmuksebrudagájn. Nissonolbmot leat guovddážis dán oktavuođas ja adnojuvvojit dávjá leamen deháleamos árbevieruid- ja giellaguoddit. Nissuna li sierráláhkáj ájnnasa ja li álu ajnnasamos árbbedáhpe- ja giellaguodde. Doaibmabijuin mat leat heivehuvvon nissonolbmuide lea danin dávjá positiiva váikkuhus álgoálbmotservvodagaide. Danen li dåjma ma guosski nissunijda viehka ávkálattja ålles álggoálmmuksebrudahkaj. Sámediggi Ruoŧa bealde Ruoŧa beale Sámediggi ásahuvvui 1993:s. Sámedigge Svierigin Sámedigge Svierigin ásaduváj jagen 1993. Sámediggi Suoma bealde Suomas ásahuvvui sámeáššiide Sámi parlameanta 1973:s. Sámedigge Suoman Suoman ásaduváj sámegatjálvisáj nammadus jagen 1973. Maŋŋágo Norgga ja Ruoŧa beale sámedikkit ásahuvvojedje, rievdaduvvui dat maid sámediggin 1996:s. Maŋŋela sámedikkij ásaduvvamij Vuonan ja Svierigin, sjattaj nammadus Sámediggen rievddadum jagen 1996. Sámi kulturbargoarenat / Kultureallin / Sámediggi - Sametinget Arena sáme kulturdåjmadibmáj / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget Oza doarjaga Åtså biednikdårjav Sámi kulturbargoarenat Arena sáme kulturdåjmadibmáj Sámi kulturviesut, teáhterat, festiválat ja museat leat deaŧalaš arenat sámi dáidaga, kultuvrra ja kulturárbbi oainnusmahttimii, goziheapmái ja ovddideapmái. Sáme kulturgoade, teáhtera, festivála ja musea li ájnas arena tjalmostahtátjit, bisodittjat ja åvddånahtátjit sáme dájdav, kultuvrav ja kultuvrraárbev. Diet ásahusat leat sámi ofelaččat iežaset báikegottiin, ja dat fállet kulturealáhusbargosajiid distrivttain. Dá ásadusá li tsiekkima sáme bájkálasj sebrudagájn, sij fálli kulturæládusbarggosajijt guovlojn. Danne leatge ásahushuksen ja ásahusovddideapmi hui deaŧalaččat sámi servodaga ja sámi demokratiija goziheapmái ja ovddideapmái. Institusjåvnnåásadibme ja institusjåvnnååvddånibme li dan diehti ájnnasa sáme sebrudagá ja sáme demokratija bisodibmáj ja åvddånahttemij. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje Áigeguovdil Jur dálla 300 000 ru sámi dáiddaártnaid sihkkarastimii Nannit sáme fálaldagájt Oslon. Sámediggeráđđi lea juolludan 300 000 ru RiddoDuottarMuseii iežas magasiinnai... Sámedigge ja Oslo suohkan sihti sáme fálaldagájt nannit oajvvestádan sierra... Loga eambbo Lågå ienebuv Loga eambbo Lågå ienebuv Čájet buot áššiid Vuoseda divna ássjijt Sámedikki barggut: Sámedigge barggá dáj ássjij åvdås: Háhkat buriid rámmaeavttuid sámi ásahusaide vai dat sáhttet váikkuhit sámi dáidda- ja kultureallima ovddideami ja gaskkusteami Buorre birásdille sáme institusjåvnåjda vaj máhtti oassálasstet åvddånahttemij ja åvddånbuktemij sáme dájdas- ja kulturiellemis Čielgasit muitalit makkár vuordámušat Sámedikkis leat sámi ásahusaide sin ovddasvástádusa ektui go guoská sámi dáidaga ja kultuvrra ovddideapmái Tjielggasabbon dahkat mijá vuorddemusájt sáme institusjåvnåj åvdåsvásstádusá sáme dájda ja kultuvra åvddånahttema hárráj Lávgadeappot čuovvolit ja gulahallat ásahusaiguin stivranammademiid ja doarjaga bokte Lagábut oatsodit ja guládallat institusjåvnåj stivrranammadimij ja ruhtadårjaj baktu Vel buoret ovttasbargu ja buoret fágalaš ovddasvástádusjuohku ásahusaid gaskka Ájn buorep aktisasjbarggo ja buorep fágalasj åvdåsvásstádusjuohkem institusjåvnåj gaskan Váikkuhit vel buoret ovttasbarggu sámi dáiddáriid ja sámi kulturásahusaid gaskka Oassálasstet ájn buorep aktisasjbargguj sáme dájddárij ja sáme kulturinstitusjåvnåj gaskan Sámi kulturásahusaid viidáseappot nannen ja ođđasis organiseren Joarkket gievrrodusáv ja ådåorganiserimav sáme kulturinstitusjåvnåjs Ekonomalaš váikkuhangaskaoamit Ekonomalasj vájkkudimnævo Sámedikki váikkuhangaskaomiid mihttomearrin sámi kulturbargoarenaid várás leat sámi ásahusat ja dáidda- ja kulturgaskkustanarenat mat leat guovddáš aktevrrat ja eavttuid biddjit sámi servodat- ja demokratiijaovddideapmái. Ulmme Sámedikke vájkkudimnævoj sáme kulturdåjmadimarenajda li sáme institusjåvnå ja arena dájdda- ja kulturåvddånbuktemij, ma li sáme sebrudak – ja demokratiåvddånahttema guovdásj oassálasste ja premissavadde. Oassemihttomearrin leat árjjalaš sámi arenat dáidaga- ja kultuvrra gaskkusteapmái, kulturásahusat ja museat main lea nana fágalaš dássi. Oasseulme li doajmmelis sáme arena dájdda- ja kulturåvddånbuktemij, kulturinstitusjåvnå ja musea nanos fágalasj dásijn. Sámediggi addá njuolgadoarjaga 27 sierra kulturbargoarenai 2013:s: Sámi kulturviesut ja kulturgaskkustanásahusat (12), sámi festiválat (7), sámi teáhterat (2) ja sámi museat (6). Sámedigge vaddá dårjav njuolgga 27 iesjgeŋgalágásj kulturdåjmadimarenajda jagen 2013: Sáme kulturgoade ja kulturåvddånbukteminstitusjåvnå (12), sáme festivála (7), sáme teáhtera (2) ja sáme musea (6). Njuolggodoarjagat sámi kulturbargoarenaide galget váikkuhit: Dårja njuolgga sáme kulturdåjmadimarenajda galggi oassálasstet: Sámi kulturgaskkustanásahusaid mat oainnusmahttet sámi kultureallima ja doibmet sámi kultuvrra ovddidanarenan Sáme kulturåvddånbukteminstitusjåvnå ma tjalmostahtti sáme kulturiellemav ja doajmmi arenan åvddånahttemij sáme kultuvras Festiválaid mat oainnusmahttet, gaskkustit ja ovddidit sámi kultuvrra Festivála ma tjalmostahtti, åvddånbukti ja åvddånahtti sáme kultuvrav Dan ahte sámi teáhterat sáhttet ovdánit dáiddalaččat, buvttadit lávdedáidaga alla dásis ja sáhttet gierdomátkkiid dahkat lávdedáidagiin, nu ahte dat doibmet kulturvásihan- ja kulturgaskkustanarenan, ja sámegiela geavaheapmái ja oainnusmahttimii Vaj sáme teáhtera máhtti åvddånahttet dájdalattjat, dahkat siednadájdav alla dásen ja máhtti siednadájdav vuosádallat moatten sajen, navti vaj doajmmi arenan kulturmuossádibmen ja kulturåvddånbuktemij, ja adnon ja tjalmostahttemij sámegielas Ahte sámi kulturhistorjá suodjaluvvo, hálddašuvvo ja gaskkustuvvo Vaj sáme kulturhiståvrrå bisoduvvá, háldaduvvá ja åvddånbuvteduvvá Ođas 2013:s lea ohcanvuđot ortnet “ Dáidda- ja kulturgaskkustanarenat ”. Jagen 2013 le ådå åhtsåmårnik “ Arena dájdda- ja kulturåvddånbuktemij ”. Dát ođđa ortnet buorida áŋgiruššama sámi dáiddáriid ektui, kulturdieđáhussii dávistettiin. Dát ådå årnik laset vuorodimev sáme dájddárijn, kulturdiedádusá milta. Vuoruhemiid gaskkas dán ortnegis lea stuorát fokus ođđahutki doaimmaide mat galget váikkuhit sámi ásahusaid ja dáidda- ja kultur-gaskkustanarenaid ovddideami. Oasse vuorodimijs dán årnigin le stuoráp tjalmostahttem ådådahkodåjmajn ma galggi oassálasstet åvddånahttemij sáme institusjåvnåjs ja arenajs dájdda- ja kulturåvddånbuktemij. Ortnegis addojuvvo doarjja maiddái arenaide, fierpmádagaide ja ovttasbargoprošeavttaide mat váikkuhit stuorát riikkaidgaskasaš vuovdaleami ja sámi dáidaga ja sámi dáiddáriid fievrrideami riikkaidgaskasaš márkanii, ja álggahanstipeanda nuorra sámi dáiddáriidda. Årnik doarjot aj arenajt, værmádagájt ja aktisasjbarggoprosjevtajt ma oassálassti lasse rijkajgasskasasj åvdedibmáj ja eksportaj sáme dájdas ja sáme dájddárijs rijkajgasskasasj márnánij, ja duodden álgadimstipænnda nuorra sáme dájddárijda Sámi kulturviesut, teáhterat, festiválat ja museat leat deaŧalaš arenat sámi dáidaga, kultuvrra ja kulturárbbi oainnusmahttimii, goziheapmái ja ovddideapmái. Sáme kulturgoade, teáhtera, festivála ja musea li ájnas arena tjalmostahtátjit, bisodittjat ja åvddånahtátjit sáme dájdav, kultuvrav ja kultuvrraárbev. Oaččo nuvttá giehtabátti, boallomearkka, ja sátnegirjjáža / Sámás muinna / Giella / Sámediggi - Sametinget Giehtabádde, boallomærkka ja báhkogirjásj nåvkå / Sámásta mujna / Giella / Sámedigge - Sametinget Diŋgonskovvi Rávvimsjiebmá Vállje buktaga Vállji ådå Namma ja čujuhus Duodasta rávvagav Duođaš diŋgojumi Gijtto rávvagis Giitu diŋgomis ! Báhkogirjásj Sátnegirjjáš Oarjjelsámegiella boallomærkka Davvisámegiella boallomearka Julevsámegiella boallomærkka Oarjelsámegiella giehtabáddi sturrodat unni Julevsámegiella giehtabádde stuorrudahka unne Oarjelsámegiella giehtabáddi sturrodat stuoris Julevsámegiella giehtabádde stuorrudahka stuorra Jus háliidat oažžut eanet go ovtta gáhppálaga válljejuvvon buktagis / buktagiin, de almmut dása galle háliidat juohke buktaga nammii. Jus sidá ienep gå avtav válljidum buktagis / buktagijs, de dánna dievde galla sidá juohkka diŋgas. Kulturealáhusat lassánit eanemusat sámi guovlluin / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget Kulturæládusá lassáni sáme guovlojn / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Kulturealáhusat lassánit eanemusat sámi guovlluin Kulturæládusá lassáni sáme guovlojn Barggolašvuohta lassána kulturealáhusain sámi guovlluin. Barggobiejadibme lassán kulturæládusájn sáme guovlojn. Dan čájeha raporta maid Telemarkforsking lea čállán Sámedikki ovddas. Dav vuoset diedádus Sámediggáj dagádum Telemarkforskningis. Raporta čájeha ahte lassáneapmi lea leamaš stuorámus vásáhus- ja doaibmafitnodagain ja beroštusorganisašuvnnain. Diedádus vuoset lassánibme le læhkám stuorámus dáhpádus- ja doajmmavidnudagájn ja berustimorganisasjåvnåjn. Barggolašvuohta lea lagabui duppalastojuvvon ja lea stuorát lassáneapmi go riikkaoasis ja Norggas muđui, čájeha Telemarksforsking raporta. Barggobiejadibme le vargga gærdoduvvam ja le stuoráp lassánibme gå rijkaguovlon ja vuonarijkan ietján, vuoset diedádus Telemarkforskningis. Sámi guovlluin barget 594 olbmo iešguđet kulturvirggiin. Sáme guovlojn 594 ulmutja barggi duon dán kulturvirgijn. Dain barget 204 medias, 110 barget iešguđetlágan dáiddalaš bargguiguin, 228 olbmo barget kulturgaskkustemiin, omd. musea- ja girjerádjobargin, ja 52 olbmo barget dáiddaoahpahemiin kulturskuvllas dahje sullasaš sajiin. 204 dájs barggi mediajn, 110 barggi muhtem dájdalasj bargujn, 228 ulmutja barggi kultuvrraåvddånbuktemijn, d.d. dávvervuorkán ja girjjevuorkán barggi, ja 52 ulmutja barggi dájddaåhpadimijn kulturskåvlån jali muodugasj bargujn. Norgga kulturindeaksa Vuona kulturlåhko Norgga kulturindeaksa addá jahkásaš visogova kulturfálaldagain ja kulturdoaimmain Norgga gielddain, regiovnnain ja fylkkain. Vuona kulturlåhko le jahkásasj gåvvå kulturfálaldagáj ja kulturdåjmaj birra vuona suohkanijn, guovlujn ja fylkajn. Indeaksa vuođđuduvvo dieđuide máŋgga almmolaš etáhtas, beroštusorganisašuvnnas ja searvvis. Låhko le vuododam diedoj moadda almulasj etáhtajs, berustimorganisasjåvnåjs ja siebrijs. Dán raporttas bidjá Telemarksforsking ovdan bohtosiid ja dárkilis dieđuid sámi gielddain. Dán diedádusán åvddånbuktá Telemarkforskning båhtusijt ja dárkkelis gåvåv sáme suohkanijs. Dáiddárgielda Dájddasuohkan Oktiibuot 96 dáiddára orrot sámi guovlluin, čájeha Telemarksforsking raporta. Tjoahkken li 96 dájddára gudi sáme guovlojn årru, vuoset diedádus Telemarkforskningis. Dat vástida guovtti dáidárii juohke duhát ássis, dávjodat mii lea sullii bealli riikkagaskamearis. Dát vaddá guokta dájddára juohkka tuvsán viesádij, dájddársuohkadis mij le birrusin lahkke rijka gasskamieres. Dáiddáriid lohku sámi guovlluin lea lassánan 6 proseanttain maŋimus jagi. Låhko dájddárijs sáme guovlon le lassánam 6 % maŋŋemus jage. Riikkadásis ii leat dáiddárdávjodat lassánan. Rijkan ietján ij le læhkám lassánibme dájddársuohkadisán. Sámi guovlluid gielddain lea Guovdageaidnu dat stuorra dáiddárgielda. Suohkanijs sáme guovlojn, le Guovddagæjnno stuorra dájddársuohkan. Doppe leat 30 dáiddára mii mearkkaša 10,2 juohke duhát ássis, nappo okta proseanta ássiin, ja sii leat lahttun ovtta dahje máŋgga dáiddárorganisašuvnnas. Dánna gávna tjoahkkáj 30 dájddára mij sjaddá 10,2 juohkka tuvsán viesádij, dát vuoset akta prosænnta álmmugis le sebrulasj avta jali moadda dájddaorganisasjåvnåjn. Dušše Guovdageainnus leat 17 musihkkára ja komponistta, čieža neavttára ja guhtta visuála dáiddára. Guovddagæjnon aktu li 17 tjuojadiddje ja komponista, gietjav oavdástalle ja guhtta visualalasj dájddára. Guovdageaidnu lea goalmmát stuorámus dáiddárgielda Norggas. Guovddagæjnno gárggaluvvá goalmát sadjáj dájddasuohkanijs Vuonan. - Raporta lea deaŧalaš máhttovuođđu Sámedikki bargui kulturdieđáhusain, dadjá ráđđelahttu Marianne Balto. - Diedádus sjaddá ájnas diehtovuodo bargujn Sámedikke kulturdiedádusájn, javllá rádeájras Marianne Balto. Son dadjá ahte okta sivain lassáneapmái kulturealáhusain, lea Sámedikki doarjjaortnegat. Akta sivájs lassenibmáj kulturæládusán le Sámedikke ruhtadoarjjaårnik, javllá Balto. Eanet dieđuid addá: Jus sidá ienep diedov: Norgga kulturindeavssa prošeaktajođiheaddji lea Bård Kleppe. Vuona kulturlågo prosjæktajådediddje le dutke Bård Kleppe. Suinna sáhttá váldit oktavuođa telefovnnas 911 97 543 dahje e-poasttas kleppe@tmforsk.no. Sujna máhtá telefåvnå baktu guládallat 911 97 543 jali e-påsta baktu kleppe@tmforsk.no. Oktavuohta Áltá 2013 / Áltá 2013 / Riikkaidgaskasaš bargu / Sámediggi - Sametinget Áltá 2013 aktijvuohta / Áltá 2013 / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget Oktavuohta Áltá 2013 Áltá 2013 aktijvuohta 08. Njukčamánnu 2013 Sámedigge Áltá 2013 konferánsav guossot ja le teknihkalasj ásadiddje. Dasa lassin lea Sámedikkis ovddasvástádus kulturprográmmas ja side-events-dáhpáhusain konferánssa áiggi. Duodden vásstet Sámedigge kulturprográmmas ja side-eventajs konferánsan. Sámediggi fállá oppalaš dieđuid konferánssa birra ja addá konkrehtat dieđuid konferánssa geavatlaš čađaheami birra. Sámedigge fállá åbbålasj diedojt konferánsa birra, ja konkrehta diedojt dan praktihkalasj tjadádime birra. Jus háliidat dieđuid sisdoalu ja proseassa birra ovdal konferánssa ja konferánssa áiggi, de váldde oktavuođa riikkaidgaskasaš koordinerenjoavkkuin (Indigenous Global Coordinating Group). Jus sidá ienebut diehtet sisano ja prosessa birra konferánsa åvddåla jali madi le jådon, de máhtá válldet aktijvuodav rijkajgasskasasj koordinerimjuohkusijn (Indigenous Global Coordinating Group). John B. Henriksen Riikkaidgaskasaš ovddasteaddji john.henriksen@samediggi.no John B. Henriksen Rijkajgasskasasj åvdåstiddje john.henriksen@samediggi.no Hege Fjellheim Vuoigatvuođaid ja riikkaidgaskasaš áššiid ossodatdirektevra +47 78 47 40 47 hege.fjellheim@samediggi.no Hege Fjellheim Riektáj ja rijkajgasskasasj ássjij åssudakdirektørra +47 78 47 40 47 hege.fjellheim@samediggi.no Pål Hivand, gulahallanráđđeaddi +47 932 46 605 pal.hivand@samediggi.no Præssaaktijvuoda Oktavuohta GCG Válde aktijvuodav GCG:ajn Álgoálbmogiid riikkaidgaskasaš koordinerenjoavkkus (GCG) leat máilmmi iešguđet álgoálbmotregiovnnaid ovddasteaddjit. Álggoálmmugij rijkajgasskasasj koordinerimjuohkusin (GCG) li åvdåstiddje iesj guhtik álggoálmmukguovlojs væráldav miehtáj. GCG neahttasiidu Ž GCG:a næhttabielle GCG Facebook-siidu Ž GCG:a Facebook-bielle GCGs preassagulahallit GCG:a præssaulmutja Giellagáhtten, normeren ja tearbmabargu sámigielain / Faktadieđut sámi gielaid birra / Giella / Sámediggi - Sametinget Giellasuodjalibme, normerim ja moallánakbarggo / Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget Giellagáhtten, normeren ja tearbmabargu sámigielain Giellasuodjalibme, normerim ja moallánakbarggo Sámi Giellagáldu čohkke sámegiela áššedovdiid ja bovde giellageavaheddjiid seminárii Sajosii, Anárii golggotmánu 6. beaivve ságastallat, makkár hástalusat leat njealji sámegiela giellagáhttemis, normeremis ja tearbmabarggus. Sáme Giellagálldo tjoahkki sámegiela ássjediehttijt Anárij, gålgådismáno 6. biejve ja gåhttju giellaaddnijt seminárraj Sajosij ságastalátjit makkár rahtjamusá li nielje sámegielajn mij gullu giellasuodjalibmáj, normerimij ja moallánakbargguj. Seammás lea erenoamáš vejolašvuohta beassat gullat njealji sierra sámegiela. Sæmmi båttå besa gullat niellja sierra sámegiela. Giellaseminára oktavuođas čalmmustahtto sámedikkiid golmma jahkásaš rájáid rasttildeaddji giellaovttasbargoprošeavtta álggaheapmi. Giellasemináran tjalmostahteduvvá Sámedikke gålmåjahkásasj rádjárasstididdje giellaaktisasjbarggoprosjevta álgadibme. Seminára rahpá Suoma Sámedikki ságadoalli Tiina Sanila-Aikio. Suoma Sámedikke sáhkajådediddje, Tiina Sanila-Aikio, rahpá seminárav. Giellagáldu – joatkkaprošeavtta álggahanseminára lea rabas buohkaide. Giellagáldo joarkkemprosjevta álgadimseminárra l rabás juohkkahattjaj. Oassálastit mákset ieža mátke-, orrun- ja boradangoluid. Oassálasste máksi ietja manno-, biebbmo- ja idjadimgålåjt. Seminára dulkojuvvo sámegielain suoma- ja ruoŧagillii. Seminárra dålkkuduvvá sámegielajs suomagiellaj ja svierigadárogiellaj. Bures boahtin ! Buoris boahtem ! Prográmma: Prográmma 10.15 Norgga Sámedikki presideantta Aili Keskitalo 10.15 Vuona Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo 10.30 Eino Koponen: Giellagáhttema prinsihpaid heivehallan nuortalašgillii 10.30 Eino Koponen: Prinsihpa giellasuodjalimbargon ja hiebadibme gålldåsámegiellaj 11.10 Johanna Ijäs: Davvisámegiela goallossánit ja daid čállin 11.10 Johanna Ijäs: Tjoahkkájbiejadum bágo nuorttasámegielan ja daj tjállemvuohke 11.50 Sámi Oahpahusguovddáža sámemusihkaohppiid musihkkačájáhusat auditorias 11.50 Sáme Åhpadusguovdátja sámemusihka oahppij vuosádus auditåvrån 12.30 Boradeapmi 12.30 Biebbmo 13.30 Petter Morottaja: Mot anárašgiela galgá gáhttet ? 13.30 Petter Morottaja: Gåktu bisodit Anára sámegielav ? 14.10 Svenn-Egil K. Duolljá: Giellaoahpalaš njuolggadusat julevsámegiela giellanormerema vuođđun 14.10 Svenn-Egil K. Duolljá: Muhtem giellaåhpalasj njuolgadusá julevsámegielan giellamierredime hárráj 14.50 Marko Marjomaa: Giellagáldu - prošeakta 14.50 Marko Marjomaa: Giellagáldo – prosjækta 15.00 Loahpahus 15.00 Låhpadibme Sámi Giellagáldu lea sámi álbmoga oktasaš ja seammás bajimuš fágalaš áššedovdi ja mearridanorgána sámegielaide guoski gažaldagain. Sáme Giellagálldo l sáme álmmuga aktisasj ja bajemus ássjedåbdde ja mierredimorgádna mij guosská sámegielaj gatjálvisájda. Sámi Giellagáldu fállá giellaveahki ja rávve giellageavaheddjiid sámegielaid geavaheapmái guoski áššiin. Sáme Giellagálldo fállá giellaviehkev njuolgga giellaaddnijda. Sámi Giellagáldu bargguide gullá terminologiijabargguid ja normerema lassin maiddái giellagáhtten. Sáme Giellagáldo bargguj gullu aj moallánakbarggo, giellamierredibme ja giellasuodjalimbarggo. Dasa lassin Giellagáldu juohká dieđuid sámegielaid birra ja sámegiela fágalaš áššiin. Duodden dási galggá Giellagálldo juohket diedojt sámegielaj birra ja giellafágalasj ássjij birra. Giellagáldu - joatkkaprošeavtta ruhtadit Interreg V Davvi Sápmi – oasseguovlu, Lapin liitto, Romssa fylkkasuohkan sihke Norgga, Ruoŧa ja Suoma Sámedikkit. Giellagáldo joarkkemprosjækta ruhtaduvvá Interreg V Nord - oasseguovllo Nuortta Sábme, Lapin Liitto, Råmså fylkkasuohkan ja Suoma - Svieriga - ja Vuona Sámedikkijs. Prošeavtta jođiha Suoma Sámediggi. Prosjækta jådeduvvá Suoma Sámedikkes. Sámegiel báikenamat / Giella / Sámediggi - Sametinget Sáme bájkkenamá / Giella / Sámedigge - Sametinget Aili Keskitalo Sáme bájkkenamá aili.keskitalo@samediggi.no Politihkalasj åvdåsvásstediddje Báikenammaláhka lea gustovaš olles sámi giellaguovllus. Bájkkenammaláhka guosská ålles sáme giellaguovlluj. Báikenammaláhka galgá sihkkarastit sámegielat báikenamaid nationála lágaid, riikkaidgaskasaš soahpamušaid ja konvenšuvnnaid mielde. Bájkkenammaláhka galggá sihkarasstet sáme bájkkenamá li nasjonála lágaj ja rijkajgasskasasj sjiehtadusáj ja konvensjåvnåj milta. Láhka gáibida ahte báikenamat čállojit riekta ja ahte čállojit sámegielat čálamearkkaiguin. Gájbbádusá li namma galggá riekta tjáledum ja riekta sáme merkaj. Láhkamearrádusa mielde galget sámegielat báikenamat álot čállojuvvot ovddemussii galbbain sámegiela hálddašanguovllus. Mærrádusáj milta galggá sáme namma agev vuostatjin tjuodtjot sáme giellaháldadimguovlon. Láhkaásahusas maiddái árvaluvvo ahte suohkanat sáhttet válljet čállit sámegielat báikenamma ovddemussii galbbain dain guovlluin mat eai gula sámegiela hálddašanguvlui. Njuolgadustjállaginn oajvvaduvvá aj dibddet suohkanav válljit jus sáme namma galggá vuostatjin tjuodtjot aj dakkir sajijn ma ælla sáme giellaháldadimguovlos oassen. Sámegielat báikenamat maid gili bistevaš orru olbmot dahje gillái gullevaš ealáhusat beaivválaččat geavahit, galget geavahuvvot almmolaš galbbain, kárttain jnv. (§9). Sáme bájkkenamá ma aneduvvi ulmutjijs gudi stuovvásit bajken årru jali li æladusá baktu bájkkaj dábálattjat tjanáduvvam, galggi almulasj oajválattjajs aneduvvat galbajn, kártajn jnv (§9). Nammakonsuleantabálvalus Nammakonsulænntadievnastus: Báikenammalága § 11 addá Sámediggái válddi nammadit sámi báikenamma oaivadeddjiid. Bájkkenammalága § 11 vaddá Sámediggáj fámov sáme bájkkenamma konsulentajt nammadit. Báikenammanevvohat ásahuvvui 1991:s seammás go báikenammaláhka fápmuibiddjui. Nammakonsulænntadievnastus ásaduváj jagen 1991 gå bájkkenammaláhka doajmmaj bådij Vuonan. Dalle nammadedje máŋga báikenammaoaivadeddjiid, earret eará sámegielat ja suomagielat báikenamaide. Moadda bájkkenammakonsulænntadievnastusá ásaduvvin, duola dagu sáme ja suomagiela namáj gáktuj. Báikenammaoaivadeddjiin lea fágalaš ovddasvástádus buktit neavvagiid dasa movt báikenamat almmolašvuođas galget čállojuvvot. Nammakonsulenta li fágalasj vásstediddje árvvalusájda makkir tjállemvuogijt oajvvadi almulasj aktijvuodajn adnet. Sámi guovlu Norggas lea gielalaččat juhkkojuvvon golmma oassái, nu ahte lullisámi guovllus báikenamaid čállinnorbma čuovvu lullisámi riektačállima, julevsámi guovllus julevsámi riektačállima ja davvisámi riektačállima ges davvisámi guovllus. Sáme guovllo Vuonan le bájkkenammalága baktu gielalattjat gålmå oassáj juogeduvvam, váj oarjjelsáme guovlon bájkkenamájt oarjjelsáme tjállemvuoge milta normeri, julevsámegiela guovlon julevsáme tjállemvuogev adni ja nuorttasámegiela guovlon vas nuorttasáme tjállemvuogev. Davvisámegiella: Jonny Inge Nutti Nuorttasámegiella:Jonny Inge Nutti Lullisámegiella: Ole Henrik Magga Julevsámegiella: Kåre Tjihkkom Báikenammaláhka Bájkkenammaláhka. Áššemeannudanvuohki sámegielat báikenammaáššiid gieđahallamis: Ássjegiehtadallam mij sáme namájda gullu: Soames ovddida nammaášši báikenammalága vuođul. Muhtem nammaássjev bajet bájkkenammalága milta. § 5 vuosttaš lađđasis mearriduvvo gii sáhttá ovddidit nammaášši. § 5 vuostasj ladás subtsas guhtimusj bæssá nammaássjev bajedit. Mearridanásahussii (lága § 5 nuppi ja goalmmát lađđasis mearriduvvo gii guđege báikenama ektui lea mearridanásahus). Ássje mierrediddje ásadussaj sáddiduvvá (§ 5 nuppet ja goalmát ladás subtsas mij mierrediddje ásadus le makkár namáj gáktuj). Mearridanásahus gárvvista ášši ja čohkke buot gávdni dieđuid. Ášši sáddejuvvo Mierrediddje ásadus ássjev gárvet gájkka diedoj milta ma gávnnuji. Gulaskuddamii guovtti mánu gulaskuddanáigemeriin. Ássje guláskuddamij sáddiduvvá guovtijn mánujn gulákuddamájggemierijn. Sámi báikenammanevvohahkii gii neavvu movt báikenamma galgá čállojuvvot. Nammakonsuleantabálvalusas lea guokte mánu áigemearri máhcahit ášši Suohkan bærrájgæhttjá jut gájka gejn le guláskuddamriektá bessi javllamusáv buktet ja sáddi ássjev sáme nammakonsulænntadievnastussaj tjállemvuoge oajvvadusá diehti. Mearridanásahussii mii ášši mearrida. Nammakonsulænnta viertti guovte máno duogen ássjev mierrediddje ásadussaj sáddit mij de mærrádusáv dahká. Mearrádus sáddejuvvo suohkanii, mii almmuha mearrádusa báikenammalága § 6 njuolggadusaid mielde (oktan váidinvejolašvuođa dieđuin mii lea § 10 mielde). Mærrádus suohkanij sáddiduvvá, mij mærrádusáv almot lága § 6 milta (diedoj gujttimvejulasjvuoda birra § 10 milta). Mearrádus sáddejuvvon maiddái Sámi nammakonsuleantabálvalussii, eará almmolaš ásahusaide mat geavahit nama iežaset bálvalusain, ja maiddái Mærrádus sáddiduvvá aj sáme nammakonsulænntadievnastussaj, ietjá ásadusájda ma galggi namáv adnet ja guovdásj bájkkenammaregisstarij Stáhta kárttadåjmadagá guovllokontåvrån. Sámegielat báikenamat neahtas Sáme bájkkenamá nehtan Statens Kartverk bargá ovdánahttimis ođđa bálvalusaid neahtas, ja dál lea rahppon vejolašvuohta ohcat sámegielat báikenamaid. Stáhta Kárttadåjmadahka le ådå dievnastusájt åvddånahttemin nehtan, ja dálla bæssá sáme bájkkenamájt åhtsåt nehta baktu. Norgesglasset lea ohcanvuđot Norggakárta. Norgesglasset le kártta gånnå bæssá åhtsåt. Das lea vejolašvuohta sirddašit kárttain, ohcat adreassaid, earáhuhttit koordináhtaid ja unnidit ja stuoridit válljejuvvon guovllu. Besa navigerit kártajn, adressajt åhtsåt, koordináhtatjoahkkájt transformerit ja zoomit sisi ja ålgus gåsi de sidá. Don sáhtát ohcat badjel 450 000 báikenamaid ja sullii 23 000 sámegielat báikenamaid Norggas ja kártavuogádat čájeha ohccojuvvon báikenama kárttas. Máhtá åhtsåt ienep gå 450 000 bájkkenamá ja 23 000 sáme bájkkenamá Vuonan ja sæmmi båttå namáv kárttaj oadtjot. Viidáset sáhtát ohcat luoddanamaid Norggas nu ahte luoddanamma sajádat čájehuvvo kárttas. Vijdábut máhtá gahttunadressajt Vuonan åhtsåt ja dajt unnep kártatjin vuojnnet. Norgesglasset ođđa gáhppálagas ja kárta skuvllain leat betaveršuvnnat, mii mearkkaša ahte dat eai leat loahpalaččat gárvvistuvvon, ja ahte hápmi ja doaibma sáhttá dieđekeahttá rievdaduvvot. Norgesglasset ådå versjåvnån ja kártta skåvlån li betaversjåvnå, dat merkaj dájt li ájn åvddånahttemin, ja hábbmim ja funksjonálitehtta soajttá hæhkkat rievddat. Norgesglasset ođđa gáhppálat Norgesglasset ådå versjåvnnå Kárta skuvllas betaveršuvdna Kártta skåvlån betaversjåvnnå Doarju sámi mátkeealáhusaid julevsámi guovllus / Kulturealáhus / Ealáhusat / Sámediggi - Sametinget Doarjju sáme mannoiellemav julevsáme guovlon / Kulturæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget Doarju sámi mátkeealáhusaid julevsámi guovllus Doarjju sáme mannoiellemav julevsáme guovlon Sámediggeráđđi juolluda 228 duhát ruvnno doarjjan prošektii sámi mátkeealáhusat julevsámi guovllus. Sámediggeráde juollot 228 tuvsán kråvnå doarjjan prosjæktaj mannoiellemav julevsáme guovlon. Julevsámi guovllus leat uhccán sámi mátkeealáhusat. Árran julevsáme guovdásj galggá tjadádit guovte ja lahkke jage mannoiellemprosjevtav julevsáme guovlon 2014 – 2016 jagij gávdan. Prošeavtta ulbmil lea ásahit uhcimusat golbma fitnodaga ovdal 2016. Sáme mannoiellem la binnáv loavddam julevsáme guovlon ja prosjevta ulmme le ásadit edisik gålmmå viddnudagá åvddål 2016. Árran áigu rekrutteret sámi ealáhusálggaheddjiid áŋgiruššat sámi mátkeealáhusaiguin, ásahit deaivvadansajiid ja vuolggahit ovdáneami julevsámi guovllus. Árran sihtá rekrutterit sáme ásadiddjijt gudi hálijdi åvdedit sáme mannoiellemav, ásadit æjvvalimsajijt ja dahkat åvddånahttemav julevsáme guovlon. Sámediggeráđi guovttos Silje Karine Muotka ja Ann-Mari Thomassen dadjaba ahte prošeakta lea gelddolaš ja danne juolluda ráđđi 228 duhát ruvnno dán prošektii. Sámediggeráde ájrrasa Silje Karine Muotka ja Ann-Mari Thomassen javllaba prosjækta le miellagiddis ja dan diehti juollot Sámediggeráde 228 tuvsán kråvnå prosjæktaj. - Kulturealhusat leat riikka gelddoleamos ealáhusat ja dat ealáhusat mat sturrot johtilepmosit, ja mii vuordit ollu ođđa álggahemiid, dadjá sámediggeráđđiSilje Karine Muotka. - Kultuvrraæládusá li muhtema rijka miellagiddisamos ja sjaddelamos æládusájs, ja mij doajvvop moadda ådå ásadusa sjaddi, javllá rádeájras Silje Karine Muotka. - Sámediggi bargá dan badjelii ahte mis galgá leat nana ja buotbeallásaš ealáhuseallin. - Sámediggeráde barggá nanos ja moattebelak æládusiellemav ásadittjat. Dakkár kulturealáhusat mat leat vuođđuduvvon sámi kultuvrii, lundui ja birrasii, sáhttet šaddat deaŧalaš ealáhussan oluu sámi báikegottiide, dadjá sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen. Kultuvrraæládusá maj vuodo le sámekultuvrra, luonndo ja birás máhtti sjaddat ájnas æládussan moatte sáme sebrudahkaj, javllá rádeájrasAnn-Mari Thomassen. Sámediggi lea dál bargamin strategiijain mo eanedit barggolašvuođa sámi kulturealáhusain ja lea earret eará ásahan guokte fitnodatovddidanprográmma Finnmárkui ja Romsii. Sámedigge le dálla barggamin strategijajn lasedittjat vidnojt sáme kultuvrraæládusájn ja le ásadam nåv gå guokta viddnudakåvddånahttemprográmma Finnmárkon ja Tråmsån. Loga eanet dás: Lågå ienebuv: Eanet dieđuid addiba: Ienep diedo: Historjá / Duogáš / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget Histåvrrå / Duogásj / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Davvikalohtas leat sámit ássan ja leamaš sierra álbmogin iežaset gielain, árbevieruiguin ja ealáhusheivehemiiguin ollu ovdalgo nationála stáhtat ásahuvvojedje. Sáme li Nuorttakalåhtan viessum sierra álmmugin ietjas gielajn, ietjas árbbedábij ja æládushiebadimij guhkev åvddål gå nasjonálstáhta vuododuvvin. Maŋŋá go ráját gessojuvvojedje, de šadde sámit sierra álbmogin njealji sierra stáhtas: Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas. Gå rájá sátsaduvvin 1751, de sáme sjaddin álmmugin årromguovloj nieljen rijkan: Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan. Sámiid árbevirolaš guovllut lea Guoládatnjárgga rájes davvenuortan gitta Engerdala rádjai Mátta-Norggas ja Idre rádjai Mátta-Ruoŧas. Sáme árbbedábálasj duobddága li Guoládagás lullenuorttan Engerdalláj Oarjje-Vuonan ja Idrej Oarjje-Svierigin. Dát guovlu gohčoduvvo Sápmin. Dát guovllo gåhtjoduvvá sámegiellaj Sámeednamin. Dáruiduhttin Dárojduhttem 1800-logus šaddá dađistaga eanet lassáneaddji dihtomielalašvuohta norgga našuvnna hárrái. 1800-jagijn lassán diedulasjvuohta Vuona nasjåvnå birra. Norga oaččui vuođđolágas 1814:s ja oalle ollu iehčanasvuođa ja dalle álggahuvvui norgga našuvnna huksen. Vuodna oattjoj vuodolágav jagen 1814 viehka stuorra iesjrádálasjvuodajn ja dajna tjuovoj vuona nasjåvnnåtsieggim. 1848:s čuoččuha ráđđehus ja stuorradiggi ahte stáhta lea eaiggáduššan Finnmárkku eatnamiid don doloža rájes. Jagen 1848 tjuottjodij ráddidus ja stuorradigge Finnmárko ednama lidjin stáhta ednama juo dålutjis. Vuođustussan dasa lea leamaš ahte guovllus leat ássan “ johtti sápmelaččat ”, ja johtaleddjiin ii lean makkárge oamastanriekti. Sivvan lij guovllo lij “ gålgge sámij ” årromguovllo, mij galgaj sievvet jåhtålibme ittjij miededa æjggumriekáv åmastit. Norgga eiseválddit regulerejedje maiddái čavga vejolašvuođa bargat eanadoaluin. Máhttelisvuohta ednamijt æjggut reguleriduváj tjavgga Vuona oajválattjajs. Maŋŋá 1888 besse dušše norgalaččat ja ruoŧŧilaččat oastit eatnama Norggas ja norgga stáhtalahttun sáhtte beassat dušše dat olbmot geat máhtte dárogiela. Jage 1888 maŋŋela oadtjun dåssju ulmutja Vuonas ja Svierigis ednamav åmastit Vuonan, ja vuona viesádimvuodav oadtjun dåssju sij gudi dárogielav buktin. 1902:s mearridii Stuorradiggi ođđa eanavuovdinlága. Jagen 1902 mierredij Stuorradigge ådå ednamvuobddemlágav. Dan lágas čuožžu ahte dušše norgga stáhtalahtut sáhtte oastit eatnama, ja deaŧalaš lei vuovdit eatnama sidjiide geat ávkkástalle dainna eanadoallin ja olmmožin ” … som kunne tale, lese og skrive det Norske Sprog og benytte det til daglig Brug ” (geat máhtte hállat, lohkat ja čállit dárogiela ja geavahit dan beaivválaččat). Dán lágan le tjáledum dåssju vuona stáhtaviesáda máhttin ednamav oasstet, ja galgaj dættoduvvat sån guhti ednamav oattjoj oasstet lij ávkken ednambarggen ja sån ” … som kunne tale, lese og skrive det Norske Sprog og benytte det til daglig Brug. (... guhti buvtij hållat, låhkåt ja tjállet dárogielav ja adnet dav bæjválattjat.) ”. Láhka gustui jahkái 1965. Láhka lij fámon gitta jahkáj 1965. Dáruiduhttinpolitihkka nanosmuvvá nuppi máilmmisoađi rádjai. Dárojduhttempolitihkka tjavggiduváj nuppát væráltdoaro vuosstij. 1924:s dadjá earret eará parlamentáralaš skuvlakommišuvdna ahte ” Samisk åndsliv og kultur er noe som ikke finnes. Jagen 1924 javllá buojkulvissan parlamentáralasj skåvllåkommisjåvnnå náv: ” Samisk åndsliv og kultur er noe som ikke finnes. Hele folkets egenart og begavelse peker ikke i den retning ” (Sámi vuoigŋaduodji ja kultuvra ii gávdno. Hele folkets egenart og begavelse peker ikke i den retning. (Sáme vuojŋŋalasj iellem ja kultuvrra ij gávnnu. Olles álbmoga mihtilmasvuohta ja attáldat čujuhit dan guvlui). Ålles álmmuga sierralágásjvuohta ja vaddása e dan guovlluj vuoseda). ” Maŋŋá nuppi máilmmisoađi nohkagoahtá dáruiduhttinpolitihkka. Maŋep væráltdoaro maŋŋela dárojduhttempolitihkka nåhkågoahtá. Dát bissu goittotge imašlaš guhká. Valla vihpá huoman ájn alvadahtte guhkev. Maŋŋá nuppi máilmmisoađi rievddai oaidnu čearddalaš minoritehtaide. Gielalasj ja tjerdalasj vuojnno unneplågojda rievdaduváj maŋep væráltdoaro maŋŋela. Riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođabargu dagahii ahte álbmotrievttálaš šiehtadusat dohkkehuvvojedje sihke Eurohpás ja ON:s. Rijkkagasskasasj ulmusjrievtesvuohtabarggo vájkkudij vaj såbadusá ulmusjrievtesvuodaj hárráj dagáduvvin goappátjagá Eurohpán ja AN:an. Dát váikkuhii maiddái norgga eiseválddiid guottuide minoritehtaid ektui, ja erenoamážit sápmelaččaide. Dát vájkkudij aj vuona oajválattjaj guottojt unneplågojda, ållagasj sámijda. Dát bođii almmolaččat ovdan Norgga bealis 1948:s go Samordningsnemnda for skoleverket (skuvladoaimmahaga heivehanlávdegoddi) ovddidii máŋga evttohusa dainna áigumušain ahte heivehit skuvlafálaldaga sámemánáide. Almulattjat bådij dát vuojnnusij jagen 1948, gå skåvllådåjmadagá Aktidimnammadus buvtij moadda oajvvadusá ulmijn hiebadittjat skåvllåfálaldagájt sáme mánájda. Dát lávdegoddi evttohii ahte sámegiella galggai oažžut eanet saji oahpahussii, ovttas sámi kulturhistorjjáin ja sámi ruovttufidnuin. Dat juogos oajvvadij sámegiella luluj oadtjot stuoráp sajev åhpadimen, aktan sáme kultuvrrahiståvråjn ja sáme sijddabargujn. Daid doaibmabijuid gaskkas, mat čađahuvvojedje dahje álggahuvvojedje heivehanlávdegotti rávvaga vuođul, lei risttalašvuođagirjjit guovtti gillii ja sámegieloahpahus Romssa oahpaheaddjiskuvllas 1953 rájes. Daj dåjman siegen ma álgeduvvin Aktidimnammadusá oajvvadusáj milta lij risstalasjvuohtagirje guovtegielaktevstaj Tråmså åhpadiddjeskåvlån jage 1953 rájes. 1956:s nammaduvvui Sámekomitea (lávdegoddi čielggadit sámeáššiid). Jagen 1956 nammaduváj Sámekomitea (komitea tjielggitjit sámeássjijt). Lávdegotti evttohus geigejuvvui 1959:s, ja adnojuvvo minoritehtapolitihkalaš jorggiheapmin. Komitea árvvalus mij åvdeduváj jagen 1959, aneduvvá unneplåhkopolitihka jårgestibmen. Álggahusas čujuhuvvo dasa ahte minoritehtaáššit lea šaddan eanet áigeguovdilat: Dat guosská dan diehti skåvllåpolitihkav mijá jahketjuoden gitta maŋep væráltdårruj. ” Nu dát guoská ge dan skuvlapolitihkkii mii lei čađahuvvon gitta nuppi máilmmisoađi rádjai (Sámekomitea evttohusa 6. s). (Sámekomitea árvvalus, 6. bielen). Lávdegoddi oinnii iežas bargun ahte gávdnat njuolggadusaid ja ulbmila eiseválddiid politihkkii sápmelaččaid ektui mat sáhtte nannet sámi minoritehta ekonomalaččat, sosiálalaččat ja kultuvrralaččat (19. s). Komitea anij ietjas dahkamussan “ gæhttjalit gávnnat njuolgadusájt ja ulmev oajválattjaj politihkkaj sámij hárráj mij máhttá nannit sáme unneplågov ekonomalattjat, sosiálalattjat ja kultuvralattjat ” (19. bielen). Evttohusas ovddiduvvo dakkár vuođđooaidnu mii dojii dáruiduhttinpolitihka. Árvvalusán tjuorgaduváj vuodovuojnno mij rievdaj dárojduhttempolitihkas. Lávdegoddi oaivvildii ahte Norgga sámepolitihkka berrešii nannet sápmelaččaid joavkun, ovddidit árvvusatnima olmmošjoavkkuid gaskkas ja čađahit ekonomalaš ja sosiála doaibmabijuid dainna áigumušain ahte heivehit sámi eallinvuogi ođđaáigái ja eanet ovttaiduhttima Norgga servodahkii. Komitea miejnnij vuona sámepolitihkka galgaj farra rahtjat nannitjit sámijt álmmugin, åvddånahttet vieledusáv álmmugij gaskan ja álgadit ekonomalasj ja sosiálalasj dåjmajt ådåstuhtátjit sáme iellemvuogev ja duodde integrerimav vuona sebrudahkaj. Positiiva ovddut adnojuvvojedje dárbbašlažžan dasa ahte juksat ovttalágan vuoigatvuođaid sápmelaččaid ja dážaid gaskkas. Positijvva sierra ávkke aneduváj dárbulattjan vaj avtaárvvusasj riektá sjaddin sámij ja láttij gaskan. Evttohusa deaŧalaš árvalus lei sierra sámi guovllu nannema, gos earret eará galge gustot sierra njuolggadusat sámegiela stáhtusa dáfus, sihke skuvllas ja almmolaš hálddahusas. Árvvalusá guovdásj oajvvadus lij sierra sáme guovlov nannit, gånnå degu sierra njuolgadusá galggin liehket fámon sámegiela stáhtusa gáktuj, goappátjagá skåvlån ja almulasj háldadusán. Lávdegotti ággan lei ahte dakkár guovddášguovlu gávdnui juo. Komitea tjuottjodij dakkir guovllo juo gávnnuj. Eiseválddiid sámepolitihka ulbmilin fertii leat sámiid nannen joavkun. Ulmme oajválattjaj sámepolitihkkaj vierttij liehket nannit sámijt álmmugin. Komitea oaivvildii ahte positiivvalaš sierra ovddut leat dárbbašlaččat go galgá juksat seamma vuoigatvuođaid sámiid ja dážaid gaskka. Komitea miejnnij positijvva sierra ávkke lidjin dárbulattja vaj avtaárvvusasj riektá sjaddin sámij ja láttij gaskan. Ráđđehus ii čuovvolan Sámekomitea evttohusaid dieđáhusastis Stuorradiggái 1963:s. Ráddidus ittjij tjuovvola Sámekomitea oajvvadusájt diedádusán Stuordiggáj jagen 1963. Ráđđehus ii dahkan oainnu sámiid ektui čearddalaš minoritehtan, muhto baicce gohčodii sápmelaččat “ sámegielat dážan ”. Ráddidus gålågattaj miejnnimis majdik sámijs tjerdalasj unneplåhkon, sáme farra nammaduvvin “ samisktalende nordmenn ” (sámegielak vuonaga). Ráđđehus aiddostahtii dasto ahte sámi kultuvrra suodjaleami ulbmil Norggas lea individuála válljen. Ráddidus dárkkelappot tjielggij ulmme sámekultuvrav bisodit galgaj liehket geŋga ulmutja duogen. Maŋŋil 1970-logu dohkkehuvvojit sápmelaččat Norggas minoritehtan veahážiid mielde. 1970-jagij lågon dåhkkiduvvagåhtin sáme unneplåhkon Vuonan. Oahpahus sámegielas nannejuvvui riektin 1967:s ja sámi gymnasa bođii seamma jagi Kárášjohkii. Åhpadibme sámegiellaj mierreduváj riektán jagen 1967 ja sáme joarkkaskåvllå ásaduváj Kárásjåhkåj sæmmi jage. 1973:s ásahuvvui kulturguovddáš Sámi Instituhtta Guovdageidnui. Jagen 1973 ásaduváj kultuvrraguovdásj Sáme instituhtta / Nordisk samisk institutt Guovddagæjnon. Dat lea maŋŋá ovddiduvvon čielggadan- ja dutkaninstituhttan. Dát sjattaj maŋenagi tjielggidus- ja guoradallaminstituhttan. Ođđa sámepolitihkka Ådå sámepolitihkka 1960 ja 1970 logus lassána dađistaga ođđa sámi sohkabuolvva gaskkas dihtomielalašvuohta ja radikaliseren. 1960 ja 70 jagijn sjattaj nuorap buolvva sámijs ienep diedulattjan ja rievdadiddjen. Sámeášši šaddá maiddái eanet álgoálbmotáššin. Sámeássje sjaddin aj ienebut álggoálmmukássjen. Sámi organisašuvnnat bargagohtet árjjalaččat ja searvagohtet riikkaidgaskasaš álgoálbmotbargui earret eará Álgoálbmogiid máilmmiráđi (WCIP) bokte. Sáme organisasjåvnå barggin dåjmalattjat oassálastátjit rijkkagasskasasj álggoálmmukbargon nåv gå Álggoálmmugij væráltráde (WCIP) vuododusá baktu jagen 1975. Dáruiduhttinpolitihkka mii lei bistán 1800 logu beallemutto rájes lei alimusas Álttá stuimmiid áigge. Dárojduhttempolitihkka mij lij vihpam 1800-jagij maŋep oases lij tjavgámus Áltástuojme birra. Dát stuibmi álggii dalle go Stuorradiggi 1978:s mearridii dulvadit Álttá-Guovdageainnu eanu ja hukset elfápmostašuvnna. Rijddo álgij gå Stuorradigge jagen 1978 mierredij dulvvadit Alta-Guovddagæjno tjátjádagáv ja fábmobuvtadagáv ásadit. Dát buvttihii ollu vuostálastima, akšuvnnaid ja miellačájáhusaid sihke sámiid ja biraspolitihkalaš lihkadusaid beales. Dát doalvoj garra vuosstálasstemijda, aksjåvnåjda ja demonstrasjåvnåjda sámijs ja biráspolitihkalasj guovlos. Olles Áltá-ášši manai ollu roasuid čađa, earret eará lei nealgudeapmi Stuorradikki olggobealde 1979:s ja 1981:s ja stáhtaministara kantuvra váldojuvvui háldui 1981:s. Ålles Áltá-ássje vásedij moadda vuorrádisá, nåv gå nælggodime Stuordikke ålgusjbielen jagijt 1979 ja 1981 ja stáhttaministara kontåvrå åmastibme jagen 1981. Gižžu lei alimusas dalle go 600 politiija bohte čorget sámeleairra ja váldit eret olbmuid geat ledje čanadan iežaset gittalagaid Savvonis Álttás ođđajagimánu 15. b. 1981. Rijddo gerralij gå 600 politiulmutja sámeårruhav sjuovvijin ja sváldasvegav Savvunis (Stilla) gádodin ådåjakmáno 15. biejve jagen 1981. Dát Áltá-ášši vásihus attii Norgga eiseválddiide dárbbu sierra gulahallat sámi organisašuvnnaiguin ja váldit daiguin oktavuođa. Vuona oajválattjaj vásádusá Áltá-ássjen vuosedij dárbov sáme organisasjåvnåj guládallat. Eiseválddit vásihedje ahte vejolašvuohta ja dáidu stivret sámiid lei garrasit hedjonan, seammás go dat movt Norga meannudii iežas álgoálbmogin bovttii beroštumi riikkaidgaskasaččat. Oajválattja vásedin máhttelisvuoda ja máhtukvuoda sámijt stivrrit lidjin viehka unnum, sæmmi båttå gå Vuona vuohke gåktu ietjas álggoálmmugav dåmadij alvaduhtij rijkkagasskasattjat. Áltá-ášši bijai áigeráji Norgga sámepolitihkkii. Áltá-ássje merkaj ájggemålssomav Vuona sámepolitihkan. Sápmelaččat eai dohkkehuvvon dušše minoritehtan, muhto maiddái álgoálbmogin. Sáme dåhkkiduvvin ij dåssju unneplåhkon, valla aj álggoálmmugin. Dalle go stuibmi stáhtaeiseválddiid ja sámiid gaskka lei vearrámus 1980-81:s, de lei dárbu politihkalaččat miehtat sámi vuoigatvuođaid ektui. Gå rijddo stáhta oajválattjaj ja sámij gaskan lij garrasabmusin jagijt 1980-81, de lij dárbbo politihkalasj miededimijs sáme riektáj birra. Dát dagahii dan ahte ráđđehus ja sámi organisašuvnnat sohpe ahte dát galget čielggaduvvot lagabuidda. Båhtusin lij semalasjvuohta ráddidusá ja sámeorganisasjåvnåj gaskan jut ássje galgaj lagábut guoradaláduvvat. Golggotmánu 10. b. 1980 nammadii Ráđđehus Sámi vuoigatvuođalávdegotti ja Sámi kulturlávdegotti dustet sámiid gáibádusaid. Ráddidus nammadij Sámeriektájuohkusav ja Sámekultuvrrajuohkusav duostudahkan sámij rávkalvisájda. 1984:s geigii Sámi vuoigatvuođalávdegotti vuosttaš oassečielggadusa, “ Sámiid riektedili birra ”, ja dat bijai vuođu Stuorradikki mearrádussii 1987:s Sámelága hárrái (Láhka Sámedikki ja eará sámi riektidiliid hárrái). Sámeriektájuogos buvtij jagen 1984 vuostasj árvvalusáv, ” Om samenes rettsstilling (Sámij riektávidjurij birra) ”. Dat dagáj vuodov Stuorradikke mærrádussaj jagen 1987 Sámelága birra (Lov om Sametinget og andre samiske rettsforhold (Láhka Sámedikke ja ietjá sáme riektávidjurij birra)). Sámeláhka bijai rievttálaš vuođu Sámedikki ásaheapmái. Sámeláhka hábbmij riektálasj vuodov Sámedikke ásadibmáj. Válga vuosttaš Sámediggái čađahuvvui čakčamánus 1989, ja Gonagaslaš majestehta Gonagas Olav V rabai vuosttáš Sámedikki golggotmánu 9. b. 1989 Kárášjogas. Vuostasj Sámediggeválgga tjadáduváj ragátmánon jagen 1989, ja vuostasj Sámedigge rabáduváj gålgådismáno 9. biejve 1989 Kárásjågån S. M. Gånågis Olav V. 1989 – 1997 Ole Henrik Magga (Norgga Sámiid Riikasearvi) 1989 – 1997 Ole Henrik Magga (Vuona Sámij Rijkasiebrre) 1997 – 2005 Sven-Roald Nystø (Vuona Sámij Rijkasiebrre) 2005 – 2007 Aili Keskitalo (Vuona Sámij Rijkasiebrre) 2007 – 2013 Egil Olli (Barggijbelludahka) 2013 - dd Aili Keskitalo (Vuona Sámij Rijkasiebrre) 14. Njukčamánnu 2013 WCIP2014: álggoálmmugij konferánssa / Áltá 2013 / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget 2010:s mearridii ON váldočoahkkin čađahit máilmmikonferánssa álgoálbmogiid birra New Yorkas 2013:s. Jagen 2010 mierredij AN:a ållestjåhkanibme tjadádit álggoálmmugij væráltkonferánsav New Yorkan jagen 2014. Konferánsa Alta 2013 lea riikkaidgaskasaš álgoálbmotservodaga ráhkkaneapmi máilmmikonferánsii. Konferánssa Áltá 2013 le rijkajgasskasasj álggoálmmuksebrudagá gárvedibme væráltkonferánssaj. Máilmmikonferánsa álgoálbmogiid vuoigatvuođaid birra lágiduvvo čakčamánu 22. ja 23. b. 2014 New Yorkas, jo doppe leat guokte dievasčoahkkinsešuvnna, birrabeavddekonferánssat ja lávdedigaštallan. Álggoálmmugij riektáj væráltkonferánssa tjadáduvvá ragátmáno 22. ja 23. biejve 2014 New Yorkan, ja dåppe li guokta ållestjåhkanime, jårbbåbievddesesjåvnå ja paneldagástallam. Ulbmil Ulbmilin máilmmikonferánssain 2014 álgoálbmogiid birra lea juogadit perspektiivvaid ja buoremus geavada stáhtaid ja regiovnnaid gaskkas go guoská álgoálbmotvuoigatvuođaid čađaheapmái ON julggaštusa vuođul álgoálbmotvuoigatvuođaid birra. 2014 Álggoálmmugij væráltkonferánsa ulmme le perspektijvajt juogadit ja buorre vuogijt stáhtaj ja guovloj gaskan mij guosská álggoálmmugij riektáj ållidit AN:a álggoálmmugij riektáj tjielggidusá milta. Interaktiiva gulaskuddanproseassa Ovdal geassemánu 2014 galgá čađahuvvot interaktiiva gulaskuddanproseassa mas álgoálbmogat, ON orgánat, duktan- ja oahppoásahusat, olmmošvuoigatvuođaorganisašuvnnat, álbmotválljen áirasat, siviila servodat ja nationálastáhtat ávžžuhuvvojit ovddidit árvalusaid ja mearkkašumiid máilmmikonferánssa ráhkkaneapmái. Åvddål 2014 biehtsemáno galggá interaktijva guládallam tjadáduvvat gånnå álggoálmmuga, AN:a orgána, dutkam- ja åhpadimásadusá, almasjrievtesvuodaorganisasjåvnå, álmmukválljidum åvdåstiddje, sivijla sebrudahka ja nasjonálstáhta hasoduvvi oajvvadusájt buktet væráltkonferánsa gárvedibmen. Álgoálbmotvuoigatvuođaid doaibmaplána ON váldočoahkkima juovlamánu 21. b. 2010 mannosaš mearrádusa vuođul (A / RES/65/198), galgá máilmmikonferánssa boađusin leat doaibmavuđot plána nannen dihtii máilmmi álgoálbmogiid vuoigatvuođaid. AN:a ållestjåhkanime javllamáno 21. biejve 2010 mærrádusá milta (A / RES/65/198), galggá væráltkonferánsa boados sjaddat muhtem doajmmapládnaj mij galggá álggoálmmugij riektájt nannit. Válde oktavuođa Aktijvuohta Ođđa duodjeealáhusšiehtadus jagi 2014 várás sohppojuvvon / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget Avtamielakvuohta ådå æládussåbadusás duojen jahkáj 2014 / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Ođđa duodjeealáhusšiehtadus jagi 2014 várás sohppojuvvon Avtamielakvuohta ådå æládussåbadusás duojen jahkáj 2014 Ođđa duodjeealáhusšiehtadus jagi 2014 várás lea sohppojuvvon. Duojen la avtamielakvuohta ådå æládussåbadusas jahkáj 2014. 2014 šiehtadus lea 9,4 miljon ruvnno stuoris. Såbadus jahkaj 2014 la 9,4 miljåvnå kråvnå. Profiila lea rievdaduvvon das ahte doaibmat passiiva doaibmadoarjjaortnegiid vuođul dasa ahte doaibmat eanet ovdánanvuđot duodjin – lean ilus go dáinna lágiin rievdá, dadjá sámediggeráđđi Marianne Balto. Hábme le ietjájduhtedum passijvva doajmmadoarjjaårnigis ienebut åvddånahttema guovlluj – dakkir jårgijdimes lav mån viehka ávon, javllá sámediggeráde Marianne Balto. - Lean duhtavaš go duodjeorganisašuvdna lea mielas vuoruhit vuovdin- ja vuovdalandoaibmabijuid, dadjá sámediggeráđđi Marianne Balto. - Mån lav dudálasj gå duodjeorganisasjåvnå li miellusa vuorodittjat vuobddem- ja fállodåjmajt, javllá sámediggeráde Marianne Balto. Dát sáhttá rahpat ođđa márkaniid ja addit vejolašvuođa ođđa buktagiidda, dadjá Balto. Dát máhttá rahpat ådå oasástallamijda ja ådå buktagijda, javllá Balto. 2014:s lea duojáriin vejolaš hospiteret dakkár eará duojáriid luhtte, geain lea erenoamáš gelbbolašvuohta duddjomis. Jagen 2014 le duodjarijn máhttelisvuoda guossidit nuppijt duodjárijt gejn li sierra máhttudagá duodjebuktagin. Šiehtadanbealit leat Sámediggi, Sámiid duodji ja Duojáriid ealáhussearvi. Sámediggerade le moadda jage vuorodam máhtudaklåpptimav duodjesuorgen. Sámi mánáid ja nuoraid dárbbut eai fuolahuvvo / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámediggi - Sametinget Sáme mánáj ja nuoraj dárbo e oatsoduvá / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget Sámi mánáid ja nuoraid dárbbut eai fuolahuvvo Sáme mánáj ja nuoraj dárbo e oatsoduvá Sámediggeráđđi Vibeke Larsenmoaitá dan go ráđđehus ii háliit digaštallat doaibmabijuid mat eastadivčče veahkaválddi ja seksuálalaš rihkkumiid sámi mánáid ja nuoraid vuostá. Sámediggeráde ájras Vibeke Larsen lájttá Ráddidusáv gå ij hálijda ságastit dåjmajs ma galggi duostudit vaháguhttemijt ja seksuálalasj illastimijt sáme mánáj ja nuoraj gáktuj. – Lea deaŧalaš fuolahit sámi mánáid vuoigatvuođaid giela ja kultuvrra ektui dakkár strategiijain, dadjá sámediggeráđđi Vibeke Larsen. – Ájnas la oatsodit sáme mánáj ja nuoraj rievtesvuodajt ma gulluji giellaj ja kultuvrraj dakkir strategijaj hárráj, javlla sámediggeráde ájras Vibeke Larsen. Almmá dán fuolaheami haga vahágahttojuvvojit sámi mánát ja nuorat. Dakkir oatsodime dagá soajtti sáme máná ja nuora vahágahteduvvat. Sámediggeráđi mielas lea deaŧalaš ahte dat sámi mánát ja nuorat, geat vásihit seksuálalaš rihkkumiid ja veahkaválddi, ožžot buoremus vejolaš veahki. Sámediggeráde mårås vaj sáme máná ja nuora gudi vásedi vaháguhttemijt ja seksuálalasj illastimijt galggi oadtjot buoremus viehkev gå máhttelis. Danne lea Sámediggi guhkit áiggi bargan nannet sámegiela ja sámi kulturgelbbolašvuođa Mánáidviesus, mas lea ovddasvástádus jearahallat daid mánáid ja nuoraid, geat leat vásihan seksuálalaš rihkkumiid ja veahkaválddi. Sámedigge le dan diehti guhkes ájgev barggam nannidahttet sámegielav ja kultuvrramáhttudagájt Mánnáviesojn (Barnehus), maj vásstádus le åtsådit mánájt ja nuorajt gudi li vásedam seksuálalasj illastimijt ja vaháguhttemijt. Mii leat maid ovttasbargagoahtán Justiisadepartemeanttain lokten dihtii máhtu veahkaválddi birra sámi servodaga lagaš gaskavuođain. Mij lip aj álgadam aktisasjbargov Justisdepartementajn lasedittjat máhttudagájt vaháguhttemijs lahka gasskavuodajn sáme sebrudagán. - Danne lea sakka šállošahtti go Sámedikki dáhttu konsulteret Ráđđehusain dan birra ahte ráhkadit strategiija seksuálalaš rihkkumiid ja veahkaválddi birra mánáid vuostá, hilgojuvvui. - Dan diehti le oalle lájtedahtte gå Sámedikke sávadus Ráddidusajn konsulterit dagátjit strategijav seksuálalasj illastimij ja vaháguhttemij birra sáme mánáj ja nuoraj vuossti hilgoduváj. Ággan hilgumii geavahuvvo ahte dás ii leat sámi servodagas olus beroštupmi, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen. Sivvan hilgodibmáj lij dát ássjes ij lim vuojga berustibme sámeálmmugin, javllá Sámediggeráde ájras Vibeke Larsen. - Sámedikki bargui sámi mánáid vuoigatvuođaiguin, dát lea lávki maŋos guvlui. - Sámedikke bargguj sámemánáj rievtesvuodaj le dat máhttselávkke. Midjiide lea deaŧalaš ahte veahkaváldi ja seksuálalaš rihkkumat sámi mánáid vuostá ii galgga dohkkehuvvot ii álggage, ja galgá leat mielde go deaŧalaš strategiijat ráhkaduvvojit áššái, dadjá Larsen. Mij måråstip galggá liehket ij-gierddisvuohta vaháguhttemijda ja seksuálalasj illastimijda sámemánáj vuossti, ja mij sihtap liehket siegen dahkamin guovdásj strategijajt dán ássjen javllá Larsen. Strategiija lea Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanta, Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta, Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta ja Máhttodepartemeanta ráhkadan. Barne-, likestillings- og inkluderingsdepartementet, Helse- og omsorgsdepartementet, Justis- og beredskapsdepartementet ja Kunnskapsdepartementet ma li strategijav dahkam. Sámediggeráđđi Vibeke Larsen lea sádden reivve stáhtaráđđái Inga Marthe Thorkildsen čalmmustahttin dihtii sámi mánáid ja nuoraid dárbbuid strategiijas. Sámediggeráde ájras Vibeke Larsen la tjállám girjev minisstarij Inga Marthe Thorkildsenij tjalmostahtátjit sámemánáj ja nuoraj dárbojt strategijan. Gulahalli: Sámediggeráđđi Vibeke Larsen, 941 30 116 Ienep diedo: Sámediggeráde ájras Vibeke Larsen, 941 30 116 Sámi álbmotbeaivi ja našuvnnalaš dovdomearkkat / Duogáš / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget Álmmukbiejvve ja nasjåvnålasj gåvåstagá / Duogásj / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Sámi álbmotbeaivi ja našuvnnalaš dovdomearkkat Álmmukbiejvve ja nasjåvnålasj gåvåstagá Guovvamánu 6. b. b. virggálaš leavgabeaivi Norggas ja čalmmustahttojuvvo miehtá riikka sámi álbmotbeaivin. Guovvamáno 6. biejvve le almulasj slávggimbiejvve Vuonan ja tjalmostahteduvvá ålles rijkan sámij álmmukbiejvven. Ollu dáhpáhusat ja govastagat čatnasit dán beaivái. Sámediggeráđđi čalmmustahttá beaivvi go lea mielde doaluin miehtá riikka. Moadda dáhpádusá ja gåvåstagá li tjanádum bæjvváj Sámediggeráde tjalmostahttá biejvev oassálastedijn ålles rijkan. Beaivi čalmmustahttojuvvo vuosttaš sámi riikkačoahkkima muitun mii dollojuvvui Metodistagirkus Troanddimis 1917:s. Biejvve tjalmostahttá vuostasj sáme rijkkatjåhkanimev mij aneduváj Metodistaj girkkon Roandemin jagen 1917. Lei vuosttaš gearddi go sápmelaččat ledje čoahkkanan bargat oktasaš sámi áššiiguin rastá nationálastáhta riikkarájiid. Dat lij vuostasj bálle gå sáme lidjin tjoahken bargatjit aktisasj sámeássjij rijkaj rájaj rastá. Beaivi ávvuduvvui vuosttašgeardde 1993:s. Biejvve ávvudaláduváj vuostasj bále jagen 1993. Deaŧalaš govastat guovvamánu 6. b. ávvudeamis lea leavga. Sáme slávggá Ájnas gåvåstahka ávvudaládijn guovvamáno 6. biejvev le slávggá. Sámi leavga lea buot sápmelaččaid oktasaš leavga, beroškeahttá das guđe riikkas sii orošit. Same slávggá le aktisasj divna sámijda, berustahtek gudi rijkan sij årru. Leavgga dohkkehii 13. Davviriikkalaš sámekonferánsa Åres, Ruoŧas, borgemánu 15. b. 1986:s, ja dan lea hábmen sámi dáiddár Astrid Båhl Ivgubađas Romssas. Slávggá dåhkkiduváj bårggemáno 15. biejve 1986 13. nuorttarijkaj sámekonferánsas Åren, Svierigin, ja dat la hábbmidum sáme dájddáris Astrid Båhl Ivggobadás Tråmsån. Váldofáddá lea vižžojuvvon meavrresgáris ja lullisámi Anders Fjellner divttas «Beaivvi bártnitš. Oajvvegåvvå le váldedum goabddás ja divtas «Biejve bárneš oarjjelsámes Anders Fjellneris. Dán divttas govvida Fjellner sápmelaččaid beaivvi bárdnin ja mánu nieidan. Dan divtan gåvvi Fjellner sámijt biejve bárnnen ja máno niejddan. Rukses beallegierdu govasta beaivváža ja alit beallegierdu govasta mánu. Gievlle le biejve (ruoppsis gievllebielle) ja máno (alek gievllebielle) gåvåstahka. Virggálaččat dohkkehuvvon govastat Sámi leavga dohkkehuvvui 2003:s Norggas virggálaččat daid rievdadusaid bokte mat dahkkojuvvojedje Sámelágas ja Lágas levgema birra gieldda almmolaš visttiin. Almulasj dåhkkidum gåvåstahka Same slávggá dåhkkiduváj almulattjat jagen 2003 Vuonan rievddadusáj baktu Sámelágan ja lágan “ Lov om flagging på kommunenes offentlige bygninger ”. Stuorradiggi fápmudii seammás Sámedikki mearridit láhkaásahusaid leavgga geavaheami birra. Stuorradigge fábmodij dan ga båttå Sámedikkev mierredittjat njuolgadusájt gåktu slávgáv adnet. Sámediggi dohkkehii dan miessemánu 27. b. 2004:s. Sámedigge mierredij dáv moarmesmano 27. biejve jagen 2004. Leavggas lea virggálaš stáhtus, muhto dat ii leat dakkár nationálaleavga mii álbmotrievttálaččat ja stáhtarievttálaččat ovddasta gonagasriikka Norgga. Slávgán la virgálasj stáhtus, valla dat ij la álmmukslávggá mij åvdåstahttá gånågisrijkav Vuonav álmmukriektálattjat ja stáhttariektálattjat. Sámi álbmotlávlla Sámi álbmotlávlla, Sámi soga lávlla, lea dikta maid Isak Saba čálii, čállojuvvon ja almmuhuvvon aviisii Sagai Muittalægje jagis 1906. Sáme álmmuklávla Same álmmuklávla, Sámevierrega lávla, la dikta Isak Sabas, tjáledum ja almoduvvam avijsan Sagaid Muittalægje jagen 1906. Sámekonferánssas Åres 1986:s dohkkehuvvui sámi álbmotlávlla. Sámekonferánsan Åren jagen 1986 mierreduváj dat sáme álmmuklávllagin. Arne Sørli bija nuohta diktii, ja šuokŋa dohkkehuvvui 15. Diktaj dagáduváj tjuojalvis Arne Sørlias, ja tjuojalvis dåhkkiduváj 15. sámekonferánsas Helsinkin. Sámekonferánssas Helssegis 1992:s. Teaksta lea jorgaluvvon davvisámegielas daid eará sámegielaide. Tæksta le jårggåluvvam nuorttasámegielas duojda ietjá sámegielajda. Doahpaga “ nasjonaldag ” geavaheapmi Go guovvamánu 6. b. mearriduvvui sámi álbmotbeaivin sámekonferánssas 1992:s, de lei mearrádus sámegillii ja doaba «sámi álbmotbeaiviš geavahuvvui. Moallánagáv “ álmmukbiejvve ” adnet Gå guovvamáno 6. biejvve mierreduváj sáme álmmukbiejvven 1992 jage sámekonferánsas, de lij mærrádus sámegiellaj ja danna lij moallánahka «sámi álbmotbeaiviš. Rievttes jorgaleapmi dárogillii lea “ samisk / samenes nasjonaldag ”. Riekta jårggåluvvam dárogiellaj sjaddá dat “ samisk / samenes nasjonaldag ”, sáme / sámij álmmukbiejvve. Muhtun dárogieljorgalusain lea «samefolkets dagš geavahuvvon, dannego sámi mearkkaša samisk, álbmot mearkkaša folk ja beaivi mearkkaša dag. Muhtem dárogielak jårggålusájn la “ samefolkets dag ” vuojnnum, dajna gå sáme la “ same ”, álmmuk la “ folk ” ja biejvve le “ dag ”. Sámekonferánssa ruoŧagieljorgalusas geavahuvvui doaba «samernas nationaldagš. Svieriga dárogielak jårggålusán sámekonferánsas aneduváj moallánahka «samernas nationaldagš. Doahpagat «samefolkets dagš ja «samisk folkedagš leat cieggan eahpeaiddolaš jorgalemiid geažil ja muhtumassii dannego muhtumat leat atnán doahpaga «nasjonaldagš nággovuložin. Moallánagá «samefolkets dagš ja «samisk folkedagš li sjaddam båhtusin iehpetjielgas jårggålusájs ja muhtem mærráj gå moallánahka «nasjonaldagš muhtemijs la aneduvvam rijddooarren. Sámekonferánsa bijai dattetge vuođđun ahte sámit lea okta álbmot (našuvdna) ja ahte našuvdnadoahpaga geavaheapmi danne ii eaktut sierra stáhta. Sámekonferánssa biejaj farra oarren sáme li akta álmmuk (nasjåvnnå) ja moallánagá adno dan diehti ij gájbbeda sierra stáhtav. Sihke sámekonferánsa (maŋŋá Samiráđđi) ja davviriikkaid sámedikkit geavahit virggálaččat doahpaga «nasjonaldagš. Goappátjagá sámekonferánssa (maŋŋela Sámeráde) ja nuorttarijkaj sámedikke adni moallánagáv «nasjonaldagš, álmmukbiejvve, virgálattjat. Loga eanet dan birra dáppe: Lågå ienebuv dassta dájn sválldasijn: Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Sámediggeráđđi Sámedikkeráde Sámediggeráđi miellahtuid nammada presideanta, guhte lea ráđi jođiheaddji. Sámedikkeráde ájrrasa nammaduvvi presidentas, guhti jådet rádev. Sámediggepresideanta lea válljejuvvon Sámedikki dievasčoahkkima eanetlogus eanetlogu jienaiguin. Sámedikkepresidænnta válljiduvvá ieneplågos Sámedikke dievastjåhkanimes. Ráđđi doaibmá Sámedikki ráđđehussan, ja ovddasvástida beaivválaš politihkalaš doaimma. Ráde doajmmá dagu Sámedikke ráddidus, ja tjadát bæjválasj dåjmadimev. Sámediggeráđđi ovddida mearrádusárvalusaid dievasčoahkkimii áššiin mat gusket Sámedikki bušeahta juogadeapmái, árvala doaibmabijuid čuovvovaš jagi stáhtabušehttii, Sámedikki jahkedieđáhusa, Sámedikki doarjjaortnegiid váldonjuolggadusaid ja eará áššiid maid Sámediggeráđi iešheanalis árvvoštallama mielde berrešii ovddidit. Sámedikkeráde åvdet mærrádusárvvalusájt dievastjåhkanibmáj ássjijn ma guosski Sámedikke budsjæhttaj, tjuodtjelij jage dåjma stáhtabudsjæhttaj, Sámedikke jahkediedádussaj, Sámedikke ruhtadoarjjaårnigij oajvvenjuolgadusájda ja ietjá ássjijda ma sierra árvustallama milta Sámedikkeráden bierriji åvdeduvvat. Dasa lassin ovddida Sámediggeráđđi dieđáhusaid sierra politihkkasurggiin dárbbu mielde, ja máŋgga suorggis lea maiddái vejolašvuohta ášši loahpalaččat mearridit. Duodden åvdet Sámedikkeráde diededimijt moatten politihkkasuorgen dárboj milta, ja moatten suorgen máhttá aj låhpalattjat mierredit. 2013-2017 válgaáigodahkii lea ráđi lahttut: Sámediggeráde ájrrasa Sámediggeráđi 2015 čoahkkinplána Sámediggeráde tjåhkanimpládna 2015 Vahkku 4: ráđđečoahkkin Kárášjogas Vahkko 4: rádetjåhkanibme Kárásjjågån Vahkku 13: ráđđečoahkkin Guovdageainnus Vahkko 13: rádetjåhkanibme Guovddagæjnon Vahkku 17: ráđđečoahkkin Plassjes Vahkko 17: rádetjåhkanibme Plássjen Vahkku 26: ráđđečoahkkin Kárášjogas Vahkko 26: rádetjåhkanibme Kárásjjågån Vahkku 34: ráđđečoahkkin Geassesullos Vahkko 34: rádetjåhkanibme Sommarøy Vahkku 42: ráđđečoahkkin Kárášjogas Vahkko 42: rádetjåhkanibme Kárásjjågån Vahkku 43: ráđđečoahkkin Troanddimis Vahkko 43: rádetjåhkanibme Roandemin Vahkku 50: ráđđečoahkkin Oslos Vahkko 50: rádetjåhkanibme Oslon Loga eambbo Lågå ienebuv Politihkalaš ovddasvástádussuorggit ráđis Politihkalasj vásstádussuorge ráden Sámeidkki presideanta Keskitalo ja Sámediggeráđi eará lahtut leat válljen ja juogadan politihkalaš ovddasvástádussurggiid gaskaneaset. Sámediggepresidænnta Aili Keskitalo ja Sámediggeráde ietjá ájrrasa li mierredam ja juogatjam politihkalasj vásstádussuorgijt gaskanisá. Dás oainnát guđe ráđđelahtus lea ovddasvástádus guđe politihkalaš suorggis. Dánna gávna guhtimusj politihkalasj suorges la geŋga vásstádus. Loga eambbo Lågå ienebuv Sártnit ja artihkkalat Håla ja tjállaga Sámedikki presideantta ja Sámediggeráđi eará lahtuid sártnit, sáhkavuorut ja artihkkalat. Håla, sárnnusa ja tjállaga sámediggepresidentas jali Sámediggeráde ietjá ájrrasijs. Loga eambbo Lågå ienebuv Sámediggevisti / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget Sámediggeviesso / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget H. M. Gonagas Harald V rabai ođđa sámediggevistti almmolaččat skábmamánu 2. b. 2000. Sámediggevisttis lea Norgga bealde sápmelaččaid álbmotválljen orgána ja Sámedikki hálddahus. Sámediggeviesso Kárásjågån rabáduváj almulattjat basádismáno 2. biejve jagen 2000 S. M. Gånågisás Harald V. Sámediggevieson li sámij álmmukválljidum tjoaggulvis ja Vuona Sámedikke háldadus. Vistti leaba tevdnen siviilaarkiteavtta guovttos Stein Halvorsen ja Christian Sundby, geat njukčamánus 1996 vuittiiga arkiteaktagilvvu čuoládagain 69,3˚ DAVVI. Viesso le tjuorgadum sivijllaarkitektajs Stein Halvorsen ja Christian Sundby, gudi moarmesmánon 1996 vuojttijga arkitæktagilppusav dåbddobágujn 69,3˚ NORD. Oktiibuot ledje dieđihan 116 gilvaleaddji, ja 48 evttohusa bohte. Tjoahkkáj lidjin 116 oassálasste, ja dájs båhtin 48 oajvvadusá. Huksenbarggut álggahuvvojedje borgemánus 1998, ja vuođđogeađggi bijai Stuorradikki presideanta Kirsti Kolle Grøndahl geassemánus 1999. Tsieggimbarggo álgeduváj bårggemánon jagen 1998 ja biehtsemánon 1999 biejaj stuorradiggepresidænnta biejaj Kirsti Kolle Grøndahl vuodogiergev. Visti lea hábmejuvvon vuollegis beallegierdun guovtti gearddis gos lea Sámi sierrabibliotehka, resepšuvdna, čoahkkinlanjat ja sullii njealjelogi kantuvrra. Viesso le hábbmidum lahkke gievllen guovtijn gierdijn Sámedikke girjjevuorkájn, boadáldagájn, tjåhkanimlanjájn ja nielljalåk kontåvråj. Nuppe geahčen beallegierddu lea lávvohápmásaš dievasčoahkkinlatnja sámi álbmotválljen orgána čoahkkimiid várás. Lahkkegievle gietjen le Sámedikke ållestjåhkanimladnja låvdagoade muoduk amfijajn gånnå sámij álmmukválljidum digge tjåhkan. Sámediggevisti lea vuosttažettiin dan politihkalaš ja rievttálaš stáhtusa konkrehta govastahkan, mii sápmelaččain lea álbmogin. Sámediggeviesso le åvdemusát konkrehtalasj symbåvllån dan politihkalasj ja riektálasj stáhtusij mij le sámeálmmugin. Sámediggevisti ollašuhttá buot govttolaš gáibádusaid ođđaáigásaš parlameantavistái. Sámediggeviesso ållit divna dábálasj gájbbádusájt ådåájggásasj parlamænntaviesojda. Sámedikki dievasčoahkkinlanjas, auditorias ja buot čoahkkinlanjan leat digitála dulkonrusttegat. Sámedikke ållestjåhkanimlanján, gulldalimlanján ja divna tjåhkanimlanjájn li digitála dålkkumvædtsaga. Preassas ja mediain leat sierra lanjat, ja lea vejolaš TV ja radio bokte sáddet Sámedikki dievasčoahkkimiid. Pressan ja median le sierra lanjá, ja hiebadahtedum la radio- ja televisjåvnnåsáddimijda Sámedikke tjåhkanimijs. Vistti obbaviidodat lea 5 300 njealjehasmehtera ja prošeaktagolut ledje 128.710.000 ru jagis 2000. Vieso vijddudahka tjoahkkáj le 5 300 neljudakmehtera ja prosjæktagålo lidjin 128.710.000 kråvnå jagen 2000. Dutkan ja alit oahpahus / Oahpahus / Sámediggi - Sametinget Dutkam ja alep åhpadus / Åhpadus / Sámedigge - Sametinget Oza doarjaga Åtså biednikdårjav Dutkan ja alit oahpahus Dutkam ja alep åhpadus Dutkan ja áŋgiruššamis alit oahpahusa lea dehálaš seailluheames, nannemis ja ovdánahttimis sámi servodaga. Dutkam ja alep åhpadusá vuorodibme le ájnnasin bisodittjat, nannitjit ja åvddånahtátjit sáme sebrudagáv. Sámedikki mielas dárbbašuvvo dutkanvuođustuvvon máhtolašvuohta go bargat bajásšaddan- ja oahpahuspolitihkain. Sámedigge vuojnná dárbov dutkaduvvam diedojda bajássjaddam- ja åhpaduspolitihkan. Maiddái lea dehálaš ovdánahttit sámegiela dutkangiellan. Sámegielav dutkamgiellan le ájnnasin åvddånahttet. Lea maiddái dehálaš láhččet ja movttiidahttit eanet sápmelaččaid válljet dutkanámmáha ja dutkat iežas servodagas. Ájnnasin le aj láhtjet dilev ja arvusmahttet ienep sámijt dutken sjattatjit ja dutkat ietjas sebrudagán. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje Loga eambbo Jur dálla Loga eambbo Lågå ienebuv Čájet buot áššiid Vuoseda divna ássjijt Mii maiddái atnit dehálažžan ovdánahttimis stuorit ja stáđđáset fágabirrasiid sámi dutkama ja alit oahpahusa várás, mas áimmahuššet ollislaš sámi geahččanguovllu. Vuojnnep aj ájnnasin åvddånahttet stuoráp ja ienep stuoves fáhkabirrusijt sáme dutkamijda ja alep åhpadusájda, gånnå åbbålasj sáme vuojno berustuvvi. Ovdánahttimis Sámi allaskuvla álgoálbmotuniversiteahttan lea oassin dán mannolagas. Akta dájs åsijs prosessan le jut Sáme allaskåvllå åvddånahteduvvá álggoálmmukuniversitehttan. Seammás lea guovddášbargun oažžumis sámi perspektiivva oassin buot alit oahpahusain Norggas. Sæmmi båttå sjaddá guovdátjin barggat nav vaj sáme vuojno båhti juohkka alep åhpadussaj Vuonan. Sámediggi ieš ii doaimmat dutkama, muhto oaidná man dehálaš dutkama máhtolašvuohta sihke olggobealde ja siskkobealde lea sámi servodahkii. Sámedigge iesj ij dutkamijt tjadáda, valla vuojnná ávkev dajs diedojs majt dutkama sissŋelin ja ålggolin sáme sebrudagán máhtti vaddet. Sámediggi bargá dan badjelii: Sámedigge rahtjá dáj ássjij: Ahte buot alit oahpahus ja dutkan vuhtiiváldá sámi perspektiivva Alep åhpadusá ja dutkama sáme vuojnov berusti. Ahte ásahuvvo bistevaš sámi dulkonoahpu oahppofálaldat Ásadit stuoves åhpadusfálaldagáv sáme dålkkååhpadussaj. ahte Sámi Allaskuvla ovdánahttojuvvo álgoálbmotuniversiteahttan Sáme Allaskåvllå / Samisk Høgskole åvddånahteduvvá álggoálmmukuniversitehttan Maiddái lea dehálaš ovdánahttit sámegiela dutkangiellan. Sámegielav dutkamgiellan le ájnnasin åvddånahttet. Lea maiddái dehálaš láhččet ja movttiidahttit eanet sápmelaččaid válljet dutkanámmáha ja dutkat iežas servodagas. Ájnnasin le aj láhtjet dilev ja arvusmahttet ienep sámijt dutken sjattatjit ja dutkat ietjas sebrudagán. Sámedikki presideantta ođđajagisárdni / Sártnit ja artihkkalat / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget Sámediggepresidenta ådåjakhålla / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Sámedikki presideantta ođđajagisárdni Sámediggepresidenta ådåjakhålla Sámedikki presideantta Aili Keskitalo ođđajágisárdni, 101.01.2014, NRK 1: s. Dánna máhttebihtit låhkåt sámediggepresidenta Aili Keskitalo ådåjakhålav. Hålla sáddiduvvá, NRK 1: n. Ráhkis buohkat. Gieres gájkka divna. 2013:s bovdejuvvui sápmelaš Frode Fjellheim searvat musihkain Disney - filbmii, ” Frozen ”. Jagen 2013 bivddiduváj oarjjelsáme Frode Fjellheim oassálastátjit musihkajn Disneya ådå, animeridum stuorfilmmaj ” Frozen ”. Luohti Eatnemen Vuelie ja Fjellheima musihkalaš čehppodat oažžu dál olles máilmmi guldalit – luođi. Juojgga Eatnemen Vuelie ja Fjellheima musihkalasj vaddasa oadtju dal ålles væráldav gulldalittjat – juojgav. Mii oaidnit dán maid eará dáiddasurggiin. Sæmmi aj vuojnnep ietjá kultuvrramoalgedimijn. Sámi kultuvra ihtá ain ođđa gehččiide ja guldaleddjiide. Sáme kultuvrra vuojttá aktelattjat ådå ulmutjijt. Vuođđun min kultuvrii leat min eatnamat. Mijá kultuvrra le giddidum ruohtsaj mijá ávkkim- ja årromguovlojda. Danin evttohit mii njeallje kulturmuito- guovllu Várjjagis oktii- čohkkejuvvon máilmmiárbebáikin. Dan diehti oajvvadip UNESCO:j niellja kultuvrramujttoguovlo Várjjagin tjoahkkáj avta væráltárbbesadjen. Luondu min birra “ muitá ” ja muitala dálá áiggis sámi historjjá kulturmuittuid, báikenamaid, máidnasiid ja muitalusaid čađa. Luonndo mijá birra “ mujttá ”, ja dálásj ájge subtsas sáme histåvråv kultuvrramujtoj, bajkkenamáj, båvaj ja giehtoj baktu. Muhto dávjá vásihit mii ahte muitalusat min birra muitaluvvojit earáin go mis alddámet. Valla álu vásedip giehto mijájs giehtoduvvi iehtjádijs gå mijájs. Dat muitaluvvojit skandálaid bokte medias, ja neahttaaviissaid kommentárasajis. Da giehtoduvvi kritihkalasj politihka retorihka baktu, skandálaj baktu medijajn, ja værmádakavijsaj ármodis javllamussajij baktu. Dat gaskkustuvvo maid dan boktemii ii muitaluvvo min birra – skuvllain ja eará almmolaš arenain. Giehtoduvvá aj dan baktu massta ij giehtoduvá mijá birra – skåvlåjn ja ietjá almulasj arenajn. Juohke álbmot háliida dohkkehuvvot ja árvvusadnot dan buoremusa dihte, dan ráhkkásepmosa ja čábbámusa dihte iežas kultuvrras. Juohkka ájnna álmmuk hálijt dåhkkiduvvat ja vieleduvvat buoremusás, gærrásabmusis ja tjáppemusás mijá kultuvran. Dan háliidit maiddái mii. dav hálijdip mij aj. Nu ahte odne háliidan muitalit didjiide iežamet sáŋgáriid birra. Uddni de sidáv giehttot dunji mijá gievrajs. Sin birra geat juohke beaivvi ráhkadit ja ođasmahttet. Sijájs gudi juohkka biejve hábbmiji ja ådåstuhtti. Sii leat dat guđet čatnet min min servodaga suonaide: Min niegut, min historjá ja min vásáhus das mat mii leat. Sij li gudi gådi mijáv dan sisi mij la iesj sáradis mijá sebrudagán: mijá histåvrrå, mijá niego ja mijá vásádusá gudi mij lip. Mun human dáiddáriid birra. Mån sáhkadav dájddárijs. Ja váhnemiid birra, geat bidjet áiggi ja searaid ásahit sámegiel oahpahusa doppe gos dát fálaldat ii vuos gávdno. Æjgádijs gudi gålådi ájgev oassálassti ásadit sámegiellaåhpadusáv gånnå ij gávnnu åvdutjis. Áŋgiris olbmot mat sihkkarastet mánáide valáštallanfálaldaga. Rahtjalis ulmutjijs gudi sihkarassti nuorajn la valástallamfállo aj boahtte tjaktjaj. Ja bárdni guhte veahkeha iežas sámegielat eatni ja doaktára gulahallat buorebut ja dakko bokte maiddái sihkkarastit buoremus divššu. Barnes guhti viehket sámegielak iednes ja dálkudiddjev vaj dádjadibá nubbe nuppev buorebut ja dajna sihkarasstá buoremus sujtov ja værddogisvuodav sunji guhti le skibás. 24 nuora leat eaktodáhtolaččat dieđihan iežaset giellaambassadevran Sámedikki #Sámásmuinna kampánjii. Guoktalåkniellja nuorra gievra diededin ietjasa mielastisá giellaambassadørran Sámedikke giellakampánnjaj #Sámástamunji vásse tjavtja. Giella ja searvevuohta leat dat maid bokte mii defineret iežamet ja máilmmi min birra. Geat mii leimmet, geat mii leat ja geat mii galgat šaddat. Gielan ja aktisasjvuodan la gåktu mij definerip ietjama ja væráldav mijá birra: gudi lijma, gudi lip ja gudi sjaddap. Giellasáŋgára mielas ii dárbbaš leat álki geavahit sámegiela. Giellagievrra ij la sån guhti hæhttu miejnnit giella le álkke ávkkit. Sáŋgár lea son guhte dahká dan, vaikko lea váttis. Gievrra le sån guhti dahká dav, juska le gássjel. Lea juste dalle go lea váttis, ahte du válljen ja áŋgiruššan leat dehálepmosat. De le jur gå le gássjelamos, majt vállji ja majt daga le ájnnasamos. Dat lea min oktasaš ovddasvástádus, ovddasvástádus maid mii eat sáhte dodjit earáide. Dat la mijá aktisasj vásstádus, vásstádus mav ep mahte iehtjádijda dådjet. Mun áiggun erenoamážit rámidit min unnitlogu álbmogiid ovddasteddjiid barggu maid sii barget árvvusatnima ovddas. Ållagattjat sidáv rámmpot værddogisvuohtabargov majt mijá unneplågo ájrrasa dahki. Odne fertet mii dovddastit ahte homofiillaid ja lesbaid vuoigatvuođat eai leat ožžon doarvái fuomášumi sámepolitihkas. Uddni hæhttup dåbdåstit gå homofijlaj ja lesbaj rievtesvuoda ælla man ga rádjáj duodalattjat vieleduvvam sámepolitihkan. Hárdin ja vealaheapmi dáhpáhuvvá, maiddái min skuvllain ja min báikegottiin. Givseldime ja badjelgæhttjama gávnnuji, mijá skåvlåjn ja mijá bájkálasj sebrudagájn aj. Mii dárbbašit eanet nuoraid ja rávisolbmuid geat doibmet sáŋgárin ja barget hárdima vuostá. Miján la dárbbo ienep nuorra ja ållesjattugis gievrajs gudi givseldimijt vuosteldi. Dán jagi lea 25 jagi áigi go Gonagas Ovllá vuosttaš gearddi rabai Sámedikki. Sámediggi lea boađus árjjalaš ja áŋgiris, muhto maiddái ráfálaš vuoigatvuođarahčan Álttá- ášši bokte. Dán jage le 25 jage dallutjis gå Sámedigge vuostasj bále rabáduváj Gånågisás Olav V. Sámedigge le boados garra ja vájmmelis, valla ráfálasj rievtesvuohtarahtjamusájs Áltá-ássjen. Dáža ja sápmelaš sáŋgárat ceggejedje ovttas jurdaga hukset parlameantta sámiide Norggas. Ájádusá parlamentas Vuona iemeálmmugij ásaduvvin látte ja sáme gievrajs aktan. Guokte álbmoga mat ledje mielas dohkkehit čovdosiid, dan ovdii go ain riidalit ja duolbmut. Guovtet álmmugis gudi lijga miellusa guorrasittjat tjoavddusijda, ienni gå rijdojda ja niejddemijda boahtte ájgen. Mii rahčat ain oahpahusa ovddas sámegielas ja sámegillii. Mij oajbbop vilá åhpadime diehti sámegielan ja sámegiellaj. Min gielat leat áitojuvvon. Mijá giela li ájtedum giela. Ja min ealáhusat nu go boazodoallu gártet eanet riidduide stuoraservodaga áibbašemiide roggat eanet minerálaid. Ja árbbedábálasj æládusá, nåv gå ællosujtto, adnet li ienebut ja ienebut rijdduj boahtám stuorsebrudagá sávadusáj ienep minerálajt råggåt. Mearrasámi gilit áitojuvvojit go vejolašvuođat guolásteapmái ja meara ávkkástallamis unnot. Merrasámij sijda ájteduvvi binnep máhttelisvuodaj baktu guollitjit ja viessomuháv meras oattjotjit. Dát, ja eará hástalusat mat gávdnojit stáhta ja álgoálbmogiid gaskka eai leat vel čovdojuvvon. Dá hásstalusá ja moadda ietjá hásstalusá tjanádum stáhta ja iemeálmmuga aktijvuohtaj li vilá tjoavdek. Mii leat buohkat beassan oaidnit muhtin sámi sáŋgáriid tv- ráiddu čađa “ Jaskes dáistaleapmi ” NRKs. Mij lip gájka oadtjum máhttelisvuodajt gehtjastittjat muhtem sáme gievrajda rájdo baktu ” Den stille kampen ” NRK:an vásse tjavtja. Mii leat oaidnán ahte gávdnojit sáŋgárat buot báikegottiin ja máŋgga servodatsuorggis. Vuojnnám lip gievra gávnnuji juohkka bájkálasj sebrudagán ja moatten sebrudaksuorgen. Muhto muhtimat jerret ahte man guhká galgat mii bidjat fokusa dáruiduhttinpolitihkkii ja sápmelaččaid duolbmumii ? Valla muhtema gatjádi man guhkev galggap tjalmostahttet dárojduhttempolitihkkaj ja niejddemijda ? Duohtavuohta lea ahte dáruiduhttin ja duolbmun leat min oktasaš historjá, sihke sápmelaččaid ja dážaid. Duohtavuohta le dárojduhttem ja niejddem le mijá aktisasj histåvrrå, sáme ja látte. Mii leat buohkat dan váikkuhusa vuollái šaddan - juohkehaš iežas ládje. Mij, goappátja álmmuga, lip vaháguvvama dassta – goabbák iehtjama láhkáj. Mus lea ipmárdus ahte muhtimat háliidit vajálduhttit ja čiehkat eret. Mån dádjadav gå muhtema sihti vajálduhttet ja tjiehkat. Muhto mii eallit odne dán historjjá váikkuhusaiguin. Valla mij viessop uddni båhtusij dat histåvrås. Ja nu guhká go dat dahkko dušše sámi áššin, de dat dahká ovdáneami váttisin, sihke dážaide ja sápmelaččaide. Ja nåv guhkev gå dat sjaddá dåssju sáme ássjen, de dat gássjeduhttá åvddånahttemav, goappátjagá sámijda ja láttijda. Guokte álbmoga leat goabbat ládje soardašuvván. Guokta álmmuga li vaháguvvam dáhpádusájs, goabbák ietjaska láhkáj. Luohttámuš ja kultuvra leat cuovkanan. Luohtádus ja kultuvrra li tsuovkkanam. Jus galgá sáhttit divodit, de gáibida dat eanet rahčamuša sihke Norgga eiseválddiin ja Sámedikkis. Divvot dav mij la tsuovkkanam gájbbet lasedum ratjástimijt goappátjaga Sámedikkes ja Vuona oajválattjajs. Mun bovden eiseválddiid ođđa ságastallamiidda, ja guoibmevuhtii, lasihandihti sámi eallima ja sámi iešmearrideapmái ođđa hámiid. Mån bivddiv dan diehti Vuona oajválattjajt ådå ságastallamijda, ja oasálasjvuodav, friddjavuohtaj ienedittjat sáme iellemsjuvesvuodav ja ådå sáme iesjráddimhámijda. Mannan geasi bovdii Sámediggi eamiálbmogiid Áltái hábmet oktasaš prinsihpalaš vuođu. Danna båhtin værálda iemeálmmuga ájgás aktisasj prinsihpalasj vuodudahkaj. Dát lei historjjálaš dáhpáhus, mii dál dagaha ahte eamiálbmogat servet ovttadássásaččat stáhtaiguin dán jagáš konferánsii eamiálbmotvuoigatvuođaid birra ON váldočoahkkimis. Dat lij sierra lágásj histåvrålasj dahpadus, mij dálla vájkkut værálda iemeálmmuga oassálassti avta buohta stáhtaj dán jage konferánssaj iemeálmmugij rievtesvuodaj birra AN:a oajvvetjåhkanime ásadime baktu. Sámediggi joatká iežas riikkaidgaskasaš bargguiguin, ja galgá ain leat njunnošis eamiálbmogiid vuoigatvuođaid dohkkeheami barggus. Sámedigge joarkka rijkkagasskasasj bargojt, ja galggá boahtte jagijt liehket åvdemusán barggamin rievtesferdukvuoda diehti ja iemeálmmugij rievtesvuodaj dåhkkidime diehti. Sii geat rievdadit máilmmi, leat sii guđet jáhkket ahte máilbmi sáhttá rievdaduvvot. Sij gudi ietjájduhtti væráldav, li gudi jáhkki værált máhttá ietjájduvvat. Leage sáŋgár dán jagi. Åro gievrran jagen 2014. Doppe gávdnojit álo olbmot geat dárbbašit liegga gieđa, ja álo ášši mii dárbbaša doaibmi ja áŋgiris váimmu. Gávnnu agev ulmusj guhti dárbaj liegga giedav, ja agev ássje mij dárbaj vájmov mij svahtjá ja berus. Dearvvat Giellaambassadevrraid ! Buorástahte giellaåvdåstiddjev ! Min 24 ambassadevrra presenterejuvvo 2013 kaleandaris. Mijá javllarijmmo 2013 lij vuosedibme 24 ambassadørajs. Juovlamánu 4. Javllamánno 4. b Namma: Naima Khan Nergård Ahki: Aiddo deavdán 18 jagi Ássanbáiki: Váhčir, Ruoŧa bealde Bargu: Váccán goalmmát jagi joatkkaskuvllas Mo dovddat iežat odne: Mus lea ollu bargu muhto lean muđui ilus b Namma: Naima Khan Nergård Álldar: Jur dävddám 18 Årrumsadje: Jielleváren, Svieriga bielen Barggo: Lågåv muv goalmát jáge joarkkaskåvlån Gåk dåbddo la uddni: Anáv ållo dahkamusá valla ietján lav ávon Juovlamánu 5. Javllamánno 5. b Namma: Ánde Trosten Ahki: 23 Orrunsadji: Deatnu Bargu: Vikára / studeanta Makkár mokta dus lea odne: Hui buorre ! b Namma: Ánde Trosten Man vuoras: 23 Årromsadje: Deatnu Barggo: Sadjásasj / studænnta Gåktu le miella uddni: Ihkeva buorre ! Juovlamánu 6. Javllamánno 6. b Namma: Inga Maja Eira Hætta Ahki: 17 Orrunsadji: Áltá Skuvla: Álttá joatkkaskuvla Makkár mokta dus lea odne: Lean hui ilus, go viimmat lea juovlamánnu ! b Namma: Inga Maja Eira Hætta Man vuoras: 17 Årromsadje: Áltá Barggo: Áltá joarkkaskåvllå Gåktu le miella uddni: Lev nav ávon, gå vijmak la javllamánno ! Juovlamánu 7. Javllamánno 7. b Namma: Ánná Káisá Eriksen Partapuoli Ahki: 19 Orrunsadji: Ušlu / Skánit Bargu: studeanta Makkár mokta dus lea odne: lihkolaš ja virkui b Namma: Ánná Káisá Eriksen Partapuoli Man vuoras: 19 Årromsadje: Oslo / Skáne Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Lev ávon ja bargál Juovlamánu 8. Javllamánno 8. b Namma: Durra-Lásse Lars-Juhana Johan Ahki: 25 Orrunsadji: Guovdageaidnu / Romsa Bargu: Studeanta Makkár mokta dus lea odne: Movtet ja ilolaš ! b Namma: Durra-Lásse Lars-Juhana Johan Man vuoras: 25 Årromsadje: Guovddagæjnno / Råmsså Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Lev ávon ja dudálasj Juovlamánu 9. Javllamánno 9. b Namma: Sara Mariell Anti Ahki: 17 Orrunsadji: Kárášjohka Bargu: Studeanta Makkár mokta dus lea odne: Lean hirbmat movttet odne ! b Namma: Sara Mariell Anti Man vuoras: 17 Årromsadje: Kárásjjåhkå Barggo: Studænnta Gåktu l miella uddni: Uddni lav sieldes ávon ! Juovlamánu 10. Javllamánno 10. b Namma: Melissa Annie Fofonoff Ahki: 17 Orrunsadji: Girkonjárga Skuvla: Oahppi Girkonjárgga joatkkaskuvllas Makkár mokta dus lea odne: Lean movttet, ja illudan juovllaide b Namma: Melissa Annie Fofonoff Man vuoras: 17 Årromsadje: Girkkonjárgga Barggo: Oahppe Girkkonjárga joarkkaskåvlån Gåktu le miella uddni: Mån lav ávon, ja ávvudaláv javlajda Juovlamánu 11. Javllamánno 11. b Namma: Emmi Alette Danielsen Ahki: 17 jagi Orrunsadji: Røros Bargu: Gjøsvika buohcciviessu, Vitus apotek Røros ja dasa lassin vázzá dearvvašvuođadivššárskuvlla Røros joatkkaskuvllas ollesáiggis. b Namma: Emmi Alette Danielsen Áldar: 17 år Årromsadje: Røros Barggo: Gjøsvika sykehjem, Vitus apotek Røros ja duodden lav ållesájge varresvuohtabarggen Rørosa joarkkaskåvlån. Makkár mokta dus lea odne: Mus lea buorre dilli, loavttán bures áiggi skuvllain ja liikon orrut Rørosas. Gåktu le miella uddni: Miella le buorre, soaptsov skåvlåjn ja æhtsáv Rørosan årrot. Juovllat leat nu somás áigi Javlla le nåv hávsskes ájgge. Juovlamánu 12. Javllamánno 12. b Namma: Silje Somby Ahki: 17 jagi Orrunsadji: Alta, eret Guovdageainnus Bargu: Giellaambassadevra, oahppi joatkaskuvllas Makkár mokta dus lea odne: Movttet go viimmat lea juovlamánnu. b Namma: Silje Somby Man vuoras: 17 Årromsadje: Alta, boadáv Guovddagæjnos Barggo: Giellaåvdåstiddje, joarkkaskåvllåoahppe Gåktu le miella uddni: Lev ávon gå vijmak la javllamánno. Illudan vuolgit lieggariikii  Ávvudaláv gå galgav mannat bivvalis rijkkaj  Juovlamánu 13. Javllamánno 13. b Namma: Helge Aslaksen Ravna Ahki: 20 Orrunsadji: Oslo Bargu: Jusstudeanta ja pikkolo Makkár mokta dus lea odne: Mus lea beaktilis beaivi lohkansálas odne, ja dovddan iežan oalle viššalin b Namma: Helge Aslaksen Ravna Áldar: 20 Årromsadje: Oslo Barggo: Jussastudænnta ja pikkolo Gåktu le miella uddni: Mujna le dåbmaris biejvve låhkåmsálan, ja adnet lav viehka vissjal. Juovlamánu 14. Javllamánno 14. b Namma: Marit-Sofie Mathisen Jahki: 17 Orrunsadji: Reahpin, Unjárggas eret. b Namma: Marit-Sofie Mathisen Áldar: 17 Årromsadje: Reahpin, Unjárgan. Orun dál hybelis skuvlla bealde, Girkonjárggas. Årov dalla årruhattjan skåvlå guoran Girkkonjárgan. Bargu: Studeanta Girkonjárga joatkkaskuvllas, nubbi jagi studiespesialisering. Barggo: Studænntan Girkkonjárga joarkkaskåvlån, maŋep jagev studiespesialisering. Makkár mokta dus lea odne: Lean buorre mielas odne, ja illudan hui ollu juovllaide !:) Gåktu le miella uddni: Ávon, ja viehka ávvudaláv javlajda !:) Juovlamánu 15. Javllamánno 15. b Namma: Viktor Inge Paulsen Ahki: 21 Orrunsadji:Ájluokta (Divtasvuodna) Bargu: Sámediggeáirras Makkár mokta dus lea odne: Hui váibbas, muđui gulul ja miholaš. b Namma: Viktor Inge Paulsen Áldar: 21 Årromsadje: Ájluokta (Divtasvuodna) Barggo: Sámediggeájras Gåktu le miella uddni: Viehka vájbbam, valla mássjel ja sihkar allasim. Juovlamánu 16. Javllamánno 16. b Namma: Tuva Svendsen Ahki: 19 Orrunsadji: Kárášjohka / Romsa Bargu: studeanta Makkár mokta dus lea odne: Juste odne lea hušša. b Namma: Tuva Svendsen Áldar: 19 Årromsadje: Karasjok / Tromsø Barggo: Studeriv Gåktu le miella uddni: Jur uddni lav vehik diertjeguddamin. Mus lea ruovttueksámen maid galggan addit sisa. Mujna le sijddaeksábma mij galggá ålliduvvat. Dakkaviđe go dat lea dahkkon de boađán dovdat olu geahppu ja hui ilus. Vallak dat la dagádum, de lav oalle ávon ja degu gæhppum. Juovlamánu 17. Javllamánno 17. b Namma: Ellen-Sara Sparrok Ahki: 16 jagi Orrunsadji Aarborte Mun lean studeanta. b Namma: Ellen-Sara Sparrok Áldar: 16 Årromsadje: Aarborte Mån lav studænnta. Váccán valáštallansuorggi Muoffies. Valástallamsuorgen Muoffen. Odne mus lea hirbmat buorre dovdu. Uddni lav ållu buorre mielan. Illudan juovllaide ja go šaddá friddja Ávvudaláv javlajda ja gå lav friddja. Juovlamánu 18. Javllamánno 18. b Namma: Jon-Christer Mudenia Ahki: 18 jagi Orrunsadji: Gárdat, Deanus Bargu: Studeanta Makkár mokta dus lea odne: Illudeamen ahte boahtá doarvái muohta vuoi beasan ravget skohtera johtui ja dollet meahccái. b Namma: Jon-Christer Mudenia Áldar: 18 år Årromsadje: Gárdat, Dænon Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Ávvudaláv gå buktá ållo muohttagav vaj máhtáv skuvterav luovvit ja mannat mæhttsáj. Juovlamánu 19. Javllamánno 19. b Namma: Maja Søøfe Larsen Ahki: 18 jagi Orrunsadji: Snåase Bargu: Studeanta Makkár mokta dus lea odne: Odne dovddan iežan ilus, go viimmat lea juovlamánnu ja juovllat lahkonit. b Namma: Maja Søøfe Larsen Áldar: 18 år Årromsadje: Snåase Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Uddni lav ávon, dajna gå le vijmak javllamánno ja javla lahkani. Juovlamánu 20. Javllamánno 20. b Namma: Ánne Márget Somby Ahki: 17 Orrunsadji: Báhkiljohka Bargu: Vázzán skuvlla Mo don dovddat iežat otne: veahá váibbas, viimmat bearjadat ! b Namma: Ánne Márget Somby Áldar: 17 Årromsadje: Báhkiljohka Barggo: Manáv skåvlåv Gåktu le miella uddni: vehik vájbbam, vijmak bierjjedahka Juovlamánu 21. Javllamánno 21. b Namma: Ellen Magdalena A. Sara Orrunbsadji: Leavdnja Ahki: 15 Bargu: Studeantta Makkár mokta lea dus odne: hui buorre b Namma: Ellen Magdalena A. Sara Årronsadje: Leavdnja Áldar 15 Barggo: studænnta Gåktu le miella uddni ? Viehka buorre. Juovlamánu 22. Javllamánno 22. b Namma: Hilje Kristoffer Jåma Ahki: 17 Ássanbáiki: Raavrhvijhke Bargu: Váldá Gråanghke joatkkaskuvllas dearvvašvuođafágabargioahpu, ja muhtumin bargá buohcciruovttus. b Namma: Hilje Kristoffer Jåma Áldar: 17 Årromsadje: Raavrevihke Barggo: Låhkåmin lav varresvuohtafáhkabarggen Kråangken jåarhkeskuvle, ja bargav vehik skihppijsijdan. Muđui politihkalaččat doaimmalaš / árjjalaš. Ietján politihkalasj dåjmalasj. Makkár mokta dus lea odne: Mu mielas lea veaháš gelddolaš. Gåktu le miella uddni ? Adnet lav juolodibme. Illudan sakka juovlalupmui ja ruoktot beasan borrat buori biepmu. Ávvudaláv viehka javllaloahpáj ja sijddaj njálga biebbmuj. Šaddá somá deaivvadit bearrašiin. Sjaddá hávsske gå famillja tjåhkan. Juovlamánu 23. Javllamánno 23. b. Namma: Linn Birgitte Njuolla Ahki: 16 jagi Orrunbáiki: Girkonjárga Bargu: Oahppi Girkonjárgga joatkkaskuvllas Makkár mokta lea odne: Buorre, illudan hirbmadit juovllaide ! b Namma: Linn Birgitte Njuolla Áldar: 16 jage Årromsadje: Girkkonjárgga Barggo: oahppe Girkkonjárga joarkkaskåvlån Gåktu le miella uddni: Buorak, ávvudalá ålov javlajda ! Juovlamánu 24. Javllamánno 24. b Namma: Mikkel Rasmus Logje (Lojji Gárena Áillu Mihkkal) Orrunsadji: Láhpoluoppal / Guovdageaidnu Ahki: 22 Bargu: Vuođđoskuvlaoahpaheaddjistudeanta Makkár mokta dus lea odne: Oalle buorre mokta. b Namma: Mikkel Rasmus Logje Årromsadje: Láhpoluoppal / Guovdageaidnu Áldar: 22 Barggo: Åhpadiddjeskåvllåoahppe Gåktu le miella uddni ? Viehka buorre miella. Šaddá buorre geargat eksameniiguin ja váldit juovlaluomu ! Sjaddá hávskke gå eksámaj gergav ja váldáv javllaloabev. Levgen arvedávgeleavggain / Sártnit ja artihkkalat / Sámediggeráđđi / Organisašuvdnastruktuvra / Sámedikki birra / Sámediggi - Sametinget Slávggi ádjájuoksaslávgájn / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget Levgen arvedávgeleavggain Slávggi ádjájuoksaslávgájn Sámediggeráđđi lea mearridan ahte Sámediggi oassálastá Finnmárkku Pride:s. Sámediggeráde le mierredam Sámedigge galggá oassálasstet Finnmark Priden. Olggobealde sámediggevistti galgá leavga libardit 15. b. borgemánu, mii lea dehálaš symbola homofiillaid vuoigatvuođa- ja identitehtarahčamis. Bårggemáno 15. biejve svahtjá dan diehti ádjájuoksaslávggá, mij la ájnas gåvåstahka homofijlaj rievtesvuohta- ja identitehttarahtjamusán, Sámedikke huodnaha ålggolin Karásjjågån. - Mu mielas heive bures almmuhit dan juste dál go lea EuroPride ávvudeapmi Oslos. - Muv mielas hiehpá buoragit almodit dáv gassko EuroPride-ávvudaládij Oslon. Lávvordaga galgá okta sámi oassi parádas čájehuvvot, ja go oaidná dáid reakšuvnnaid mat leat čuožžilan ávvudeame oktavuođas sámiin de čájeha dađibahábut ahte mis lea dehálaš bargu bargat dán oktavuođas ovdal oažžut dievaslaš dohkkehusa olbmuid earálágánvuhtii sámi servodagas, lohká ráđđelahttu Henrik Olsen. Lávvodagá galggá liehket sáme oasse parádan, ja muhtem vuosstemoallánagá ma li ilmmum sámij bieles vuoset miján la soames barggo dahkat åvddål oadtjop ålles dåhkkidimev vinjo vuoges ja identitehtas sáme sebrudagán, javllá Sámediggeráde ájras Henrik Olsen. Sámediggeráđđi háliida váikkuhit ahte bonju sápmelaččat sáhttet eallit rabasvuođas ja čeavláivuođas, lohká Olsen. Olsen javllá Sámedigge sihtá viehkedit vaj vinjo sáme oadtju viessot rabásvuodan ja mihásvuodan. - Mii álgit čájehit iežamet doarjaga, ja levgen Finnmárkku Pride oktavuođas oaivvildan mun ahte dat sádde signálaid sámi servodagas. – Álggep gå vuosedip mijá dårjav, ja slávggim muv mielas Finnmarkka Pride båttå vaddá gætjájdallamijt sáme siebres. Mii berrešeimmet buohkat čájehit ahte eat dohkket hiddjádusa ja vealaheami ráhkisvuođa geažil guovtti olbmo gaskka, loahpaha Olsen. Mij lulujma gájkka vuosedit mij ep dåhkkida ulmutjijt givseldit ja nuppástahttet dajna årijn gev sij iehttsi, javllá Olsen maŋemusát. Gulahallanolmmoš: Aktijvuohta: Ráđđelahttu Henrik Olsen, tlf. 907 75 219 Sámediggeráde ájras Henrik Olsen, skuolkan 907 75 219 Sámedikki minerálaveahkki / Sámedikki minerálaveahkki / Energiija ja minerálat / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget Sámedikke minerállabagádus / Sámedikke minerállabagádus / Energija ja minerála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Sámedikki minerálaveahkki Sámedikke minerállabagádus Politihkalaš ášši: 2010 geassemánu mearridii Sámedikki minerálaveahki mii galgá sihkkarastit ahte sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima beroštumit vuhtiiváldojit iskkademiid, Iskkadanroggamiid ja mineráladoaimmaid oktavuođas árbevirolaš sámi guovlluin. Politihkalasj ássje: Biehtsemánon jage 2010 mierredij Sámedigge minerállabagádusáv bærrájgehtjatjit sáme kultuvra, æládusáj ja sebrudakiellema vieledusájt plánimij hárráj almma guoradallamijda, gæhttjalimválldemijda ja minerállaresursaj ávkástallamijda árbbedábálasj sáme guovlojn. Minerálaveahkki geavahuvvo ovttasdoaimmaide minerálafitnodagaiguin geain lea áigumuš čađahit minerála iskkademiid ja doaimmaid sámi guovlluin. Minerállabagádus praktiseriduvvá avtastaládijn minerállavidnudagáj ma ájggu minerálajt guoradallat ja ávkástallat sáme guovlojn. Sámedikki minerálaveahkki Sámedikke minerállabagádus Sámedikki minerálaveahkki Sámedikke minerállabagádus Sámedikki minerálaveahkki Sámedikke minerállabagádus Stuorradikki ođđa minerálalága mearrideami ja Sámedikki mearrádusa vuođul ahte eai sáhttán dohkkehit lága ja daid doaimmaid maid láhka mudde, de árvvoštalai Sámediggeráđđi 2009 geassemánu ášši dan láhkai ahte Sámediggái leat guokte molssaevttolaš lahkananvuogi movt dustet minerálaindustriija sávaldagaid sámi guovlluin. Stuorradikke ådå minerállalága mærrádusá duogátjijn ja Sámedikke mærrádus ij guorrasit láhkaj ja dajda dåjmajda dát reguleri, de árvustaláj Sámediggeráde biehtsemánon jagen 2009 nav jut Sámedikken li guokta alternátijva lahkanimvuoge ájggomusájda minerállaindustrijav sáme guovlojn åvddånahttet. 1. 1. Nubbi molssaeaktu lea dieđihit ealáhusaktevrraide ahte ii leat vuođđu ohcat- ja roggat minerálaid maidda stáhta čuoččuha oamastanrievtti ja ahte Sámediggi danin garrasit vuostálastá dákkár doaimma. Akta alternátijvvan lij diededit æládusaktørajt jut ij la vuodo guoradallam- ja ávkástallamdåjmajda minerálajs masi stáhtta æjggoreivtesvuodajt tjuottjot, ja jut Sámedigge danen le nannusit dákkár dåjmaj vuosstáj. Juoga mii galggašii čuvvojuvvot iešguđetge báikkálaš, nationála ja riikkaidgaskasaš dásis. Juoga majt hæhttujin tjuovvolit duojn dájn arenájn bájkálattjat, nasjonálalattjat ja rijkajgasskasattjat. Váikkuhus dáinna molssaeavttuin árvvoštallojuvvui nu ahte ámmátlaš minerálafitnodagat livčče gávnnahan, sihke ehtalaš, politihkalaš ja ekonomalaš gollogáibideaddjin vuoruhit doaimmaid árbevirolaš sámi guovlluin. Båhtusa dát altenátijvas árvustaláduvvin jut nav vaj almma buorre minerállaaktøra lidjin dåjmajt sihke etihka, politihka bieles låssådin gæhttjat ja dåjmajt divralussjat vuorrodit dåjmajt árbbedábálasj sáme guovlojn. Nu lei dilli maiddái ovdal go Finnmárkoláhka mearriduvvui jagi 2005:s. Náv lij aj Finnmárkon åvddåla finnmárkolága mierredime jagen 2005. 2. 2. Dat nubbi molssaeaktu lei hábmet njuolggadusaid man mielde Sámediggi árvvoštallá juohke áidna minerálaprošeavtta maid minerálaaktevrrat háliidit čađahit. Nubben alternátijvvan lij hábbmit barggonjuolgadusájt Sámediggáj ájnegisj árvustallamijt juohkka minerállaprosjæktaj majt minerállaaktørra sihtá tjadádit. Váikkuhus dáinna molssaeavttuin livččii ahte dat lea konstruktiivalaš áigumuš láhčimis vejolašvuođa ođđa mineráladoaimmaide, vaikko minerálaláhka ii mudde dáid doaimmaid álbmotrievttálaš dohkálaš vuogi mielde. Båhtusa dákkár alternátijvas árvustaláduvvin liehket buorre vuohken láhtjátjit dilijt ådå minerálladåjmajda, vájku minerállaláhka ij reguleri dájt dåjmajt almmukrievtesvuodaj gáktuj dudálasj láhkáj. Dán vuođul sáddii Sámediggi 2009 geassemánus gulaskuddamii árvalusa mii gohčoduvvui ” Njuolggadusat minerálaid geavaheami birra maidda stáhta čuoččuha oamastanrievtti árbevirolaš sámi guovlluin ”. Dájna duogátjin sáddij Sámediggeráde biehtsemánon jagen 2009 oajvvadusáv “ Njuolgadusá ávkástalátjit minerálajt masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot árbbedábálasj sáme guovlojn ” guládallamijda. Minerálanjuolggadusaid árvalus čilge movt Sámediggi, almmolaš ásahussan, rahppasit sáhttá čađahit oktagaslaš ja njuolga gulahallama minerálafitnodagaiguin das movt sii sáhttet čađahit mineráladoaimma sámi guovlluin go lea láhka mii ii vuhtiiválde sámi beroštumiid álgoálbmogiin. Oajvvadus minerállanjuolgadusájda le tjielggidus gåktu Sámedigge almulasj orgádnan rabás vuohke milta máhttá ásadit ájnegis ja njuolgga ságastallamijt minerállavidnudagáj máhttelis minerállladåjmaj birrra sáme guovlojn vájku láhkatjoahkke ij bærrájgehtja sáme rievtesvuodajt álggoálmmugin. Árvalus mearkkaša ahte galget čađahuvvot šiehtadallamat gaskal Sámedikki, guoskevaš sámi beroštumiid geaidda ášši guoská ja minerálafitnodagaid dainna ulbmiliin ahte olahit soahpamuša go ohcet iskkadanrievtti, iskosiid roggat, rogganrievtti ja doaibmalobi minerálalága mielde. Oajvvadusá milta galggi sjiehtadallama liehket Sámedikkijn, njuolga guoskadaládum sáme berustimij ja bájkálasj sebrudagájn ja minerállavidnudagájn åhtsåma birra mij guosská guoradallamrievtesvuodajda, gæhttjalimválldemijda, ávkástallamrievtesvuodajda ja doajmmakonsesjåvnnåj minerállalága milta. Árvalus aiddostahttá ahte dákkár šiehtadallamat eai mearkkaš minerálalága olggušteami. Oajvvadus dárkkelappot tjielggi jut dákkár sjiehtadallama e minerállalágav ålgustahte. Gulaskuddančállosis aiddostahttojuvvo ahte minerálalága áššemeannudannjuolggadusat galget čuvvojuvvot. Guládallamoajvvadusán dættoduvvá ássjegiehtadallamnjuolgadusá minerállalága milta galggi diedon tjuovoduvvat. 2010 geassemánu mearridii Sámedikki minerálaveahki mii galgá sihkkarastit ahte sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima beroštumit vuhtiiváldojit iskkademiid, Iskkadanroggamiid ja mineráladoaimmaid oktavuođas árbevirolaš sámi guovlluin. Biehtsemánon jage 2010 mierredij Sámedigge minerállabagádusáv bærrájgehtjatjit sáme kultuvra, æládusáj ja sebrudakiellema vieledusájt plánimij hárráj almma guoradallamijda, gæhttjalimválldemijda ja minerállaresursaj ávkástallamijda árbbedábálasj sáme guovlojn. Minerálaveahkki geavahuvvo ovttasdoaimmaide minerálafitnodagaiguin geain lea áigumuš čađahit minerála iskkademiid ja doaimmaid sámi guovlluin. Minerállabagádus praktiseriduvvá avtastaládijn minerállavidnudagáj ma ájggu minerálajt guoradallat ja ávkástallat sáme guovlojn. Ovddasvástideaddji politihkkár Politihkalasj åvdåsvásstediddje Áltá 2013: info pressii / Áltá 2013 / Riikkaidgaskasaš bargu / Sámediggi - Sametinget Áltá 2013: diedo præssaj / Áltá 2013 / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget Áltá 2013: info pressii Áltá 2013: diedo præssaj 08. Njukčamánnu 2013 Gájka journalista gudi sihti sisi bessat rijkajgasskasasj, gárvediddje álggoálmmukkonferánssaj Finnmárkkohállan Áltá 2013 aktijvuodan hæhttuji akkrediteriduvvat. Oassálastin lea nuvttá ja akkrediteren addojuvvon dađistaga nu guhká go mii nákcet, muhto dainna ráddjejumiin ahte eanemusat njealjis juohke medias ožžot akkrediterema. Oassálasstem le nåvkå ja akkrediterim vatteduvvá nav guhkás gå le sadje, ajtu le rádje gitta niellja åvdåstiddje juohkka mediumas. Preassalatnja Rahppojuvvo sierra preassalatnja mas leat árppohis fierpmádat, bargostašuvnnat ja njuolggosáddagat konferánsaguovddážis. Sierra præssaladnja aj galggá ásaduvvat gånnå bæssá hárpodis næhttaj, barggosaje ja njuolggasátta konferánssaguovdátjis. Lea maid vejolaš geavahit várrejuvvon sajiid ieš konferánsalanjas. Bæssá aj mierredum sajijda sjielvvi konferánssasálan. Preassalatnja lea rabas sotnabeaivvi geassemánu 9. b. dii. 12.00 rájes ja dasto juohke beaivvi konferánssa áiggi gaskal 08.00 ja 07.00. Præssaladnja le rabás sådnåbiejve biehtsemáno 9. biejve rájes ja dan maŋŋela juohkka biejve konferánsav miehtáj gasskal 08.00 ja 07.00. Preassagulahallit Geahča geat dat leat preassagulahallin Sámedikkis ja máilmmiviidosaš koordinerenjoavkkus. Gehtja gudi vásstedi præssaaktijvuodas Sámedikken ja globála koordinerimjuohkusin. Fálaldat neahtas Olles konferánsa streamejuvvo njuolgga neahtas, ja báddemat lágiduvvojit dađistaga. Ålles konferánssa streamiduvvá live nehtan, ja báddima ålgus biejaduvvi ålles konferánsa miehtáj. Dokumeanttat, resolušuvnnat ja eará čálalaš ávdnasat ráhkaduvvojit dađistaga ja lágiduvvojit nehttii. Dokumenta, resolusjåvnå ja ietjá tjálalasj materiála biejaduvvi næhttaj. Veahkki Sámedikki gulahallanossodat lea olámuttus miehtá konferánssa ja sáhttá veahkehit preassalahtuid. Sámedikke guládallamåssudahka le sajenis ålles konferánsav miehtáj viehkken pressa åvdåstiddjijda. Áltá 2013 lágiduvvo Finnmarkshallenis Álttás. Áltá 2013 ásaduvvá Finnmárkkohállan Áltán. Eanet dieđuid hálla birra ja daid fasilitehtaid birra mat doppe leat, addá beaivválaš jođiheaddji Tommy Hæggernæs, tel. +47 908 77 868 dahje Sámedikki gulahallandirektevra Jan Roger Østby, tel. + 47 481 44 696. Ienep diedo hálla birra ja ma dåhppe gávnnuji oattjo bæjválasj jådediddjes Tommy Hæggernæs, tel. +47 908 77 868 jali Sámedikke guládallamdirektøras Jan Roger Østby, tel. + 47 481 44 696. Duogáš - Sametinget Duogasj - Sametinget Duogáš Duogasj Ođđajagemánu 1 b. rájis 2007 lea ođđa báikegoddeprográmma fámus doarjagiid ja buhtadusaid várás báikegoddái. 2007 ådåjakmáno 1. b. rájes le ådå ednamdáfoprográmma fámon doarjjaj ja mávsálvisájda ednamdáfuj. Prográmma lea boahtán ovdalaš biras- ja báikegoddeovdánahttinprográmma (LBU-prográmma) sadjái. Prográmma målssu åvdep birás- ja ednamdáfoåvddånimprográmmav (LBU. – prográmmav). Prográmma gohčoduvvo Báikegoddeprogámman. Prográmma gåhtjoduvvá Ednamdáfoprográmman. EU:a miellahttoriikkat leat dohkkehan ođđa prográmma báikegoddeovdámeami várás 2007-2013. Sebrulasjrijka EUan li ednamdáfoåvddånibmáj 2007–2013 ådå prográmmav dåhkkidam. Ministtarráđđi galgá dohkkehit eurohpalaš strategalaš háltelinjjáid báikegoddeovdáneapmái olles áigodahkii 2007-2013 EO:a ollislaš vuoruhemiid fuomášemiin. Ministarráde galggá EUa gájkbadjásasj vuorodimij gávttuj 2007-2013 ájgen europealasj strategalasj ulmijt ednamdáfoåvddånibmáj dåhkkidit. Eurohpalaš strategiija prográmmii dievasmahttojuvvo juohke riikka náššuvnnalaš strategiijaiguin. Europa strategiddja prográmmaj laseduvvá rijkalasj strategiddjaj juohkka sebrulasjrijkkaj. Náššuvnnalaš strategiijat čilgejit čađaheami, ruhtadeami ja ovttasdoaibmama ovttasdoallanpolitihkain, iežá sániiguin EO:a doaibmabidjosiiguin ja foanddaiguin joksandihte guovlluguovdasašpolitihka ulbmiliid. Jåvsådittjat ulmij måhkkåj dajvakpolitijkajn rijkalasj strahtegidja gåvådi ållidimev, biednigahttemav ja aktijbargov aktijrádedimpolitijkajn, d. j.. EUa dago ja fånda. EO:strategiija ođđa prográmmaáigodahkii leat: EUa strategiddja ådå prográmmaájggáj le: • Bistevašvuohta • Nanosvuohta • Šaddan ja bargodilálašvuođat • Åvddånibme ja bargo • Guhkesáigásaš investeremat olbmuin, know-how:as ja oaiveopmodagas • Guhkaájggásasj investerima ulmutjijn, máhttudagá industriddja tjerdajn ja kapitálan Njeallje vuoruhuvvon suorggi Niellja vuorodum suorge Báikegoddeprográmma ollilsaš ulbmil lea ovddidit ekonomalaš, ekologalaš ja sosiála bistevaš ovdáneami báikegottis. Ednamdáfoprográmma gájkbadjásasj ulmme le ednamdáfo ekonomalasj, ekologalasj ja sosiálalasj nanos åvddånimev åvdedit. Ođđa báikegoddeprográmma vurdo mielddisbuktit ođđa ráhkadusa eanan- ja meahccedollui EU:as ja dainna lassánan gilvalannávccaid, buoridandihte birrasa ja eallinkvaliteahta báikegottis ja maid ekonomiija diversifierema dihte. Ådå ednamdáfoprográmma vuordeduvvá ednam- ja miehttsebargo ådåstuhttemij EUan åvdedit ja dajna lasedum gáhpustimfábmuj, birrasa ja viessomkvalitehta buoredibmáj ednamdáfon ja ekonomidja rievvdadibmáj. Vuođđun báikegoddeprográmmii leat njeallje vuoruhuvvon suorggi: Ednamdáfoprográmma le niellja vuorodum suorgij birra vuododum: 1. 1. Buorránan gilvalannávccat eanan- ja meahccedoalus Buoredum gáhpustimfábmo ednam- ja miehttsebargon 2. 2. Eanangeavahanplánen Ednamávkkimplánim 3. 3. Máŋggabealalaš ruhtadoallu ja buorre eallinkvaliteahta báikegottis Ekonomidja rievddadibme ja buorre viessomkvalitähtta ednamdáfon 4. 4. Leaderdimenšuvdna Birásdoarjja ednambargon / Leaderdimensionen Olles Ruoŧŧa earret stuorra gávpogat lea báikkegoddi Ålles Svierik ietján gå stuorrastáda li ednamdáfo Ruoŧas lea hui vuorjjes veagađat iežá eurohpalaš riikkaid ektui. Svierik le ietjá europa rijkaj guoran ihkeva vuorjjat álmmugahtedum. Danin olles Ruoŧa viidodat, earret stuorragávpogat, juogustuvvo báikegoddin. Svieriga ålles vijddudahka ietján gå stuorrastáda danen ednamdáfon märostuvvá. Davvi Ruoŧas gávdnojit stuorra guovllut hui vuorjjes bissovaš veagadagain. Nuortta Svierigin gávnnuji stuorra bájke ihkeven vuorjjás stuoves viesádij. Doppe geavahuvvojit eatnamat earret iežá meahccedollui, boazodollui, olgodaddamii ja turismii. Ednama danna ávkkiduvvi i.s. miehttsebargguj, ällosujttuj, ålggodoajmmaj ja turissmaj. Lassánan oasseáigeorrun ja šaddi guosseealáhus dássádallet muhtin muddui negatiivvalaš veagadatovdáneami. Negatijvalasj viesátåvddånibme aneduvvá ienep oasseájggeårudimes ja ienep guosseäládusás muhtem mudduj målsuduvvat. Sierralágán doarjagat Umasslágásj dårja Doarjja sáhttá addot báikegotti ovdáneapmái, birasbuorideaddji doaibmabidjosiidda ja lassánan gilvalannávccaide boazoealáhussii, eanan- ja meahccedollui, šaddogárddiide ja borramušovddušteapmái. Dårja máhtti mierreduvvat ednamdáfo åvddånibmáj, birásbuoredim dagojda ja nannidum gáhpustimfábmuj boatsojäládusán, ednam- ja miehttsebargon, sjattadagán ja biebbmobuoredimen. Báikkálaš beroštupmi báikegotti ovdáneamis galgá maid movttiidahttojuvvot. Bájkálasj oasálasjvuohta ednamdáfo åvddånimen galggá aj árvusmáhteduvvat. Oažžundihte introdukšuvnna sierra doarjja- ja buhtadushámiin, sáhtát viežžat áššebáhpuriid mat oppalaččat čilgejit prográmma. Oattjotjit álgadimev umasslágásj dårjaj ja máksotjerdaj birra máhtá viedtjat ássjetjállagijt ma gájkbadjásattjat prográmmav gåvådi. Stáhta Eanandoallodoaimmahat lea hálddahuseiseváldi báikegoddeprográmmii. Stáhta Ednambarggodåjmadahka le tjuottjudusfábmudahka ednamdáfoprográmmaj. Leanastivvrat ja Sámediggi leat doarjjaeiseválddit. Lenastivra ja Sámedigge li dårjafábmudagá. Ohcamušat Sámediggái Åtsålvisá Sámediggáj • Ohcamušat mat gusket fitnodatdoarjagiidda ja prošeaktadoarjagiidda sámi fitnodagaide galget sáddejuvvot Sámediggái. • Åtsålvisá ma vidnudakdoarjjaj ja prosjäktadoarjjaj guosski sáme vidnudagájda galggi Sámediggáj rájaduvvat. • Ohcamušat luonddo- ja kulturbirrasiid birra boazodoalloguovllus galget sáddejuvvot Sámediggái. • Åtsålvisá luonndo- ja kultuvrrabirrasij bisodime gávttuj ällosujttoguovlon galggi Sámediggáj rájaduvvat. Boazodoalloriekti - Sametinget Ällosujttoriektá - Sametinget Boazodoalloriekti Ällosujttoriektá Agibeaigeavahus lea vuođđun sámi riektái boazodollui, bivdui ja guolásteapmái guovlluid geavahit. Sáme riektá ednamijt ávkkit ällosujttuj, bivdduj ja guollimij le máttarájggásasj ávkkimij vuododum. Agibeaigeavahus lea boares eananlágaid mielde oamastanriekti mii lea háŋkejuvvon go guhkes áiggi lea eatnama geavahan iežáid gieldima haga. Máttarájggásasj ávkkim ednambálka milta le äjggumriektá mij le åttjuduvvam ávkki ednamav guhka ájgev váni duostok avtastik. Agibeaigeavahus lea juridihkalaš riekti go álohii lea eatnama geavahan iige riekti man stáhtta lea sámiide addán. Máttarájgggásasj ávkkim le juridijkalasj riektá danen gå agev le ednamav ávkkim ja ij le riektá majt stáhta le sámijda vaddám. Boazodoalloriekti lea opmodat ja danin lea maid opmodatsuodji čuožžovaš. Ällosujttoriektá le åbmudahka ja danen le aj åbmudaksuodje fámon. Sámiin lea duođaštusgeatnegasvuohta Duodastusvälggogisvuohta sámijda Váttisvuohtan muhtin guovlluin lea duopmostuolus máhttit sámi eanangeavaheami duođaštit dainna go eanandoallokultuvra lea vuođđun Ruoŧa juridihkalaš vuogádahkii. Ednama sáme ávkkimav le gássjelis duobbmoståvlån duodastit muhtem bájkijn danen gå Svieriga juridijkalasj vuogádahka vuododuvvá ednambarggokultuvrraj. Lea ollu álkit duođaštit ahte vissis eanan lea gilvojuvvon 90 jagi go duođaštit bivddu, guolásteami ja boazodoalu, dainna go lunddolaš ákkaid dihte eai leat guođđán stuorra luottaid lundui. Álkkep le duodastit vissa ednam le 90 jagen bargadum gå duodastit bivdov, guollimav, ällosujtov danen gå luotta luondon e vuohttu. Ruoŧas lea sámiin duođaštangeatnegasvuohta, dan seammas go Norggas lea nuppeládje: eananeaiggádat fertejit duođaštit ahte ii leat leamaš sámi geavaheapmi. Svierigin le sámijn duodastusvälggogisvuohta, gå Vuonan le ållu nuppeláhkáj: ednamniehke hähttuji duodastit sáme ávkkim ij le gávnnum. Boazodoalloriekti Ällosujttoriektá Boazodoalloriekti lea riekti sámiide geavahit eatnamiid ja čáziid alcceseaset ja bohccuidasaset. Ällosujttoriektá le riektá sámijda ednamav ja tjátjev allasisá ja boahttsujdisá ávkkit. Dat siskkilda earret iežá rievtti boazoguohtumii, bivdui, guolásteapmái ja gárddiid ja vuomaid čegget ja njuovahagaid ja iežá rusttegiid bigget maid boazodollui dárbbaša, rievtti meahci váldit biggendávvirin, boaldinmuorran ja duodjeávdnasin. Sisanet i.s. riektá guohtomij, bivdduj ja guolijt bivddet, riektá tsieggit gärddájt, gárdijt, njuovadagájt ja ietjá ásádusájt ma li dárbulattja ällosujttuj, riektá muorajt tjuollat verkajda, dållåmuorajda ja duodjeábnnasijda. Čearru oažžu muoraid čuollat main leat lahput jus lea dárbbašlaš fuođđarin bohccuide háhkat. Jus le dárbulasj de tjielden le loahpe tjuollat slahppomuorajt åttjudittjat biebmov boahttsujda. Muhtumin ferte álggos oktavuohta eananeaiggádiin váldot. Ednamäjgádijn hähttu muhttijn aktavuodav válldet. Eanet go goalmmátoassi Ruoŧas Svierigis ienep gå gålmadis Boazodoalloriekti jođihuvvo eanet go goalmmátoasis Ruoŧa viidodagas. Ällosujttoriektá dåjmaduvvá Svieriga vijddudagás ienep gå gålmadisán. Oažžu jođihuvvot sihke priváhta ja stáhta eatanama nalde. Dåjmaduvvá loabe milta priváhta ja stáhta ednamin. Boazodoalloriekti lea nannoseamos birrajagieatnamiin. Ällosujttoriektá le nannusamos jagevbirraednamin. Dain ii oačču eatnama geavaheapmi rievdaduvvot dainna lágiin ahte mearkkaša mearkkašahtti váttisvuođaid boazodollui. Ednama ávkkim danna ij oattjo ietjáduvvat vaj sisanet ájnas gássjelisvuodajt ällosujttuj. Birrajagieanan Jagevbirraednam Eatnamat gos boazodoallu oažžu jođihuvvot birra jagi, leat Ednama ällosujtujn jagevbirra, li • eatnamat badjelis gilvinráji Västerbottena ja Norrbottena leanain • ednama sádjimrája badjelin Västerbottena ja Norrbottena lenan • eatnamat vuollelis gilvinráji muhto badjelis sámeeananráji (lappmarksgränsen) eatnamis gos vuovdeboazodoallo jođihuvvo giđđat, geasset dahje čakčat ja eanan mii gullá dahje gulai stáhttii geassemánu loahpas 1992 dahje lea boazoguohtuneanan • ednama sádjimrája vuollelin valla sámeednamrája badjelin ednamin gånnåa vuovddeällosujtto dåjmaduvvá gidán, giesen jali tjavtjan ja ednamain mij stáhtaj juogu de gullu jali 1992 biehtsemáno maŋegietjen gulluj jali le guohtomednam • boazoguohtunduoddariin Jämtlandda leanas ja dain guovlluin Jämtlandda ja Kopparberga leanain mat geassemánu loahpas 1992 gulle stáhttii ja main leai boazoguohtunriekti • guohtomednamvárijn Jämtlánda lenan ja ednamijn Jämtlánda ja Kopparberga lenan ma 1992 biehtsemáno maŋegietjen stáhtaj gullujin ja guohtomij lij sierra loahpe. Dálveguohtuneatnamat Dálvveguohtomednama Gaskal golggotmánu 1 b. ja cuoŋománu 30 b. oažžu boazodoallu jođihuvvot dálveguohtuneatnamiin, iežá sániiguin Gålgådismáno 1. b. ja vuoratjismáno 30. b. gaskan ällosujtto dåjmaduvvá dálvveguohtomednamijn, d. j.. • guovlluin vuolleis gilvinráji muhto badjelis sámeeananráji mii ii leat birrajagieanan • ednamijn sádjimrájá vuollelin valla sámeednamrájá badjelin ma älla jagevbirraednama • guovlluin vuollelis sámeeananráji ja boazoguohtunduoddariid main boazodoallu árbevirolaččat lea jođihuvvon • ednamijn sámeednamrájá vuollelin ja guohtomednamvárijn árbbedábálasj ällosujtujn. Veaiddalis bohccot Bådoga Bohccot mat báhcet dálveguohtunguvlui áiggiid go eai oačču dain leahkit gohčoduvvojit veaiddalis boazun. Boahttsu ma báhtsi dálvveguohtomednamin ájgijn gå danna ij le loahpe årrot bådogin gåhtjudalli. Čearru sáhttá sáhkkohallat jus eai sirdde veaiddalis bohccuid. Jus e bådogijt jådeda de tjiellde sáhkkudalásj. Konsešuvdnaboazodoallu Konsesjåvnnåällosujtto Vuollelis sámeeananráji (lappmarksgränsen) Gálas ja Duortnos eatnovákkiin sáhttet sámit oažžut konsešuvnna (lobi) boazodoalu birra jagi jođihit. Sámeednamrája vuollelin Gálás ja Duornus liegijn sáme mierreduvátji konsesjåvnåv (loabev) ällosujtujn jagev birra barggat. Lohpi siskkilda rievtti boccuid hoaitit daidda geat oamastit eanandoallogiddodagaid guovllus. Loahpe sisanet riektáv boahttsujt sujddit gejda ednambarggogittaåbmudagájt bájken äjgguji. Dákkár čearut gohčoduvvojit konsešuvdnačearrun ja addet historjjálaš ákkaid dihte báikkiolbmuide vejolašvuođa bohccuid oamastit. Dán lágásj tjielde gåhtjudalli konsesjåvnnåtjielde ja histåvrålattjat vaddi iemeårrojda máhttelisvuodav boahttsujt äjggut. Boazodoallu Ruoŧas - Sametinget Boatsojäládus Svierigin - Sametinget Boazodoallu Ruoŧas Boatsojäládus Svierigin Boazoealáhus Ruoŧas lea ealáhus mii Ruoŧa vuođđolága mielde lea várrejuvvon sámiide. Boatsojäládus Svierigin le Svieriga vuodolága milta äládus sámijda várraj biejadum. Agibeaigeavahus lea vuođđun boazodoalloriektái iige leat mihkkege maid sámiid leat ” ožžon ” stáhtas. Ällosujttoriektá vuododuvvá máttarájggásasj dáhpáj ja ij le juoga majt sáme li stáhtas ” oadtjum ”. Friddja guohtun luonddus lea vuođđun olles boazoealáhussii. Boatsojäládus vuododuvvá friddja luonndoguohtomij. Boazodoalloriekti lea dušše sámis gii lea miellahttu ovtta čearus. Ällosujttoriektá val dåjmaduvvá sámes gut le tjielden sebrulasj. Čearru lea ekonomalaš ja hálddahuslaš searvi mii lága mielde galgá miellahtuid oktasaš buoremusa ovddas jođihit boazodoalu vissis eatnandieđalaš guovllus. Tjiellde le ekonomalasj ja tjuottjodus siebrre mij lága milta sebrulattjaj aktisasj buoremussaj galggá ällosujtov sierra geográfalasj bájkken jådedit. Ruoŧas gávdnojit 51 čearu mat ovttas gokčet lagabut 40 proseantta Ruoŧa viidodagas. Svierigin gávnnuji 51 tjielde ma aktan Svieriga vijddudagás bájken 40 prosännta gåbttji. Dáin leat 33 duottarčearu, 10 vuovdečearu ja 8 konsešuvdnačearu gos boazodoallu jođihuvvo sierra lobiin. Dájs li 33 várretjielde, 10 vuovddetjielde ja 8 konsesjåvnnåtjielde ällosujtujn sierralágásj loabe milta. Boazolohku dálveealus variere áigodagaid mielde gaskal 225 000 ja 280 000. Boahttsuj låhko målssos ájge milta 225 000 ja 280 000 gaskan dálvveälon. Boazodoallit ja boazooamasteaddjit Boazodoallu barggaha sullii 2 500 olbmo. Ällosujttára ja älloniehke Ällosujton barggi bájken 2 500 ulmutja. Boazodoalloámmat lea šaddan ámmat mas leat eanas dievdoolbmot. Ällosujttárvirgge le virgge ienemusát ålmmåj sjaddam. Dávvjimusat lea dievdu mii bargá ollesáiggi fitnodagas. Ålmåj dájvvamusát ållesájgev vidnudagán barggá. Bearaš veahkeha go lea dárbu, ovdamearkka dihte rátkkašeamis ja miessemearkumis. Fuolkke viehket dárbon, bv. lárkkamin ja miessemärkkomin. Ällosujttárin ja älloniehkken le sieradus. Lea erohus leahkit boazodoalli ja boazooamasteaddji Gávdnojit sullii 4 600 boazooamasteaddji, ja dain orrot sullii 85 proseantta Norrbottena leanas. Gávnnuji bájken 4 600 älloniehke, massta 85 prosännta årru Norrbottena lenan. Ovtta čearus gávdnojit máŋga boazodoallofitnodaga. Tjielden gávnnuji moadda ällosujttovidnudagá. Stuora guohtonviidodagat Boazoealáhus dárbbaša stuorra guohtunviidodagaid dainna go bohccot vájaldit jagi áigodagaid mielde. Stuorra guohtomednama Stuorra guohtomednama mierredit boatsojäládusáv danen gå boahttsu labudi jahkeájggemålssomij milta. Boazu vájalda vissis jođahagaid mielde guohtuneatnamiid gaskkas. Boatsoj ávkki vissa jådådagájt umasslágásj guohtomednamij gaskan. Muhtin áiggiid jagis, ovddemusat miessemearkuma, sarvvesgárddiid ja dálvejohtima oktavuođas, čohkkejit boazoeaiggádat bohccuid stuorit ealuide mat vuojehuvvojit dološ johtingeainnuid mielde. Vissa ájgijn jagen, åvdemusát miessemärkkkoma, tjaktjanjuovvama ja dálvveguohtomednamijda jådedimij diehti, ällosujttára tjoahkkiji boahttsujt stuoráp älojda ma vuojeduvvi dålusj jåhtulagáj milta. Ii leat ollenge álki rievdadit ovtta johtingeainnu dainna go bohccot leat árgges ealibat sierra dábiiguin. Gå boahttsu ruvva gabnnjasi ja boahttsun li ihkeven nanos dábe de ij le ållu álkke jådådagáv målssot. Ráfehuttimat Bohccot leat hearkkit ráfehuhttimiin iežá eanangeavaheaddjiin ja meahciealliin. Hiemssima Boahttsu dåbddi hiemssimijt ietjá ednamávkkijs ja urudisájs. Sierraláhkáj le gidán gå miesijt njållu. Erenoamážit giđđat go álddut njollot misiid ja go eallu čoahkkána miessemearkuma dahje rátkkašeami dihte. Ietjá bále li gå boahttsu tjoahkkiduvvi ja vuojeduvvi ällon gärddájda miessemärkkomij jali lárkkamij. Jođidettiin dálveeatnamiidda dahje dálveeatnamiin sáhttet johtingeainnut siskkildit váttes rastenbáikkiid dego ovda mearkka dihte eanuid, raŧiid dahje ruovderaŧiid. Jådedijn dálvveguohtomednamijda ja dálvveguohtomednamijs jådådagájn li muhttijn gássjelis tjadádagá bv. äno, rahte, jali ruovdderahte. Bohccot fertejit oažžut vuoiŋŋastan- ja guohtunráfi jođidettiin. Boahttsu hähttuji ráfen bessat livvomin ja guohtomin jådedimijn. Jus bohccot báldojuvvojit meahciealliin, beatnagiin dahje olbmuin, de sáhttá eallu hádjosit ja boazodoalliid máŋgga beaivásaš bargu duššái mannat. Jus boahttsu urudisájs, bednagijs jali ulmutjijs baldeduvvi de ällo dávk hájeduvásj ja moadda biejve barggo ällosujttárijda dåssjåni. Muhtin guovlluin leat guohtuneatnamat guhkálagaid ja johtingeainnut leat botkejuvvon ovdamearkka dihte raŧiin ja ruovderaŧiin. Muhtem guovlojn le mälggat guohtomednamj gaskan ja jådådagá li bv. bijllarahtijs ja ruovdderahtijs dahpadum. Dalle fertejit bohccot fievrriduvvot guorbmebiillain. Boahttsu vierttiji de bijlaj fievrriduvvat. Árbevieruguoddit Otná boazodoalu ulbmil lea ovddemusat bierggu buvttadit. Árbbedáhpeguodde Dálásj ällosujto ulmme le åvdemusát bierggobuvtadibmáj. Dámahuvvon bohccot geavahuvvojit dávjá turismmas dahje ” heargegilvvuin ” (" renrace "). Dámuk boahttsu álu anoduvvi turisman jali ” hierggevuodjusij ”. Boazodoalus lea ain stuora rolla sámi kultuvrras. Ällosujtto le vilá ájnas sáme kultuvran. Dat lea kulturguoddi stuorra symbolaárvvuin. Árbbedáhpeguodde le stuorra symbolaárvujn. Boazodoallobargu lea garra bargu, muhto lea maid eallinvuohki. Ällosujttárin le garra barggo, valla le aj viessomvuohke. Boazodoallin lea sámi boazodoallokultuvrra guoddi ja gaskkusteaddji. Ällosujttárin le sáme ällosujttokultuvra guodde ja gaskostiddje. Manin galgá jienastit ? Manen galggá jienastit ? - Sametinget - Sametinget Manin galgá jienastit ? Manen galggá jienastit ? Sámediggi Ruoŧas lea ráđđeaddi doaibma Ruoŧa politihkalaš doaimmas. Sámedikken Svierigin la rádevaddem funksjåvnnå Svieriga politijkalasj vuogádagán. Demokratiijas mearrida eanetlohku. Demokratiddjan ieneplåhko mierret. Veahádagas hárve lea vejolašvuohta beassat demokráhtalaš searvegottiide. Unneplågojn la vuorjját máhttelisvuohta mierredit demokráhtalasj tjoaggulvisájn. Sámediggi gávdno addin dihte jiena sámiide. Sámedigge gávnnu vattátjit sámijda jienav. Sámediggi lea sámiid jietna Ruoŧas. Sámedigge l sámij jiedna Svierigin. Go ii jienas de diktá iežáid válljet politihkalaš ovddasteddjiid. Gå ij jienasta de iehtjádijda vaddá máhttelisvuodav politijkalasj åvdåstiddjijt válljit. Jus jienastat de du jietna gullo ja de válljet Sámedikki politihkalaš geainnu. Jus dån jienasta de oattjo bájnatjimfámov ja dajna vállji Sámedikke politijkalasj gäjnov. Sámedikki válgalávdegoddi ávžžuha du váikkuhit ovdáneami – du jietna dahká earu ! Sámedikke válljimsiebrreráde duv bádtji åvdedimev bájnatjit - duv jiedna sieradusáv dahká ! Forum oaiviliidda Lahtut Sámedikkis govveda sámi servodaga. Sadje vuojnojda Ájrrasa Sámedikken spiedjildi sáme sebrudagáv. Mis leat sierra duogáš ja vásáhusat. Miján la umasslágásj duogásj ja máhttudagá. Nanu Sámedikkiin lea buoret vejolašvuohta oaččuhit rievdadusaid. Nanos Sámedikke baktu l máhttelisvuohta rievddadisájt dahkat. Seammás Sámediggi lea sadji sierra oaiviliidda, demokráhtalaš orgána. Sámedigge l daŋga bále sadje umasslágásj vuojnojda, demokráhtalasj orgána. Ságastallan ferte joatkkit visot sámiid buori dihte. Ságastallama hähttuji joarkket gájkka sámij åvdedibmáj. Jienastit Válgabeaivi lea sotnabeaivvi miessemánu 19 beaivvi 2013. Jienastit Válljimbiejvve l ájllega moarmesmáno 19. b. 2013. Du válgaáššebáhpirat sáddejuvvot du boastačujuhussii njuolga válgaeiseválddis. Válljimpáhppára rájaduvvi ietjat årudahkaj njuolgga válljimfábmudagás. Ruovttosiidu sámegilli - Sametinget Webbabielle sámegiellaj - Sametinget Ruovttusiidu sámegillii Webbabielle sámegiellaj Ruovttusiidu dal sámegillii Webbabielle dál sámegiellaj Dal šaddá Sámedikki ruovttusiidu máŋggagielalaš. Sámedikke webbabielle dál sjaddá moattegielak. Ruoŧa Sámis gávdnojit máŋga sámegiela ja mii háledit čalmmostahttit juohke ovtta. Svieriga Sámeednamin gávnnuji moadda sámegiela ja sihtap vuosedit gájkka. Danin mii boahtit bistevaččat viiddidit ruovttusiiddumet sámegiel teavsttaiguin. Máhtá mannat giellabieles giellabälláj ja adnet Sámedikke webbav oahppamnävvon. Ovttas mii nannet giela ! Aktan gielav nannip ! Jus lihkastahttat njuola badjel bajilčállagiid álgosiiddus de badjána tooltips-láse jorgalusaiguin sámegielas. Jus bieja njuolav badjetjállagij badjel álggobielen de tooltipsa ihti sámegiellaj. Badjebeali artihkkalteavsttaid gávnnat unna leavggažiid mat vuosehit ruoŧagiela, davvisámegiela (D), julevsámegiela (J) ja orjješsámegiela (Å). Artihkaltevstaj badjelin slávgátja vuosedi jus tevsta li dárogiellaj, nuorttasámegiellaj (D), julevsámegiellaj (J) jali oarjjelsámegiellaj (Å). Go deaddilat leavggaide sáhtát gahppat jorgalusaid gaskkas. Gå diebttji slávgátjijt de máhtá jårggålimes jårggålibmáj gahppadit. Boazodoalu historjá - Sametinget Ällosujto histåvrrå - Sametinget Detállja skulptuvrras mas leat illustrašvunnat sámi eallimis, duojár lea Lars Levi Sunna. Detalj från skulptur med illustrationer av sameliv, slöjdad av Lars Levi Sunna. Govva: Sámediggi Foto: Sametinget. Boazodoalu historjá Ällosujto histåvrrå Boazu lea stuorra oassái vuođđun sámi kulturtárbái. Sámekultuvrraárbbe vuododuvvá stuorrát boahttsuj. Bivdoservodagas bivde gottiid ovttas iežá vilda ealliiguin. Väjddo- ja bivddosebrudagán viejddin gåttijt aktan ietjá miehtsejuhtusij. Boazodoallu viiddit hámis lea gávdnon 1600-logu rájis. Ällosujtto stuoráp doajmman le 1600-lågo rájes gávnnum. Goddebivdu Gåddebivddo Báktegovaid ja seailluhuvvon bivdoroggevuogađagaid bokte luonddus diehtit ahte bivdu gottis, sarvvas ja biertnas gávdno máŋga duhát jagi ovdal min áiggi. Lassestjuorggusij ja bisodum väjddoråggevuogádagáj baktu luondon diehtep gådde-, ällja- ja biernnaviejddem le moadda tuvsán jage åvddål mijá ájge gávnnum. Jagi 98 m. Kr. čállet romálaš ja greikalaš historjáčállit ártegis olbmuid birra Thules mat leat náhkiiguin bivttastuvvon ja mat bivdet bohccuid ja vájaldit sabehiiguin. 98 jagen Kr. m. tjálli roma ja grehka histåvrråtjálle gábmelis muoddániehkkeulmutjij birra Thulen gudi viejddi boahttsujt ja tjuojggi. Boazodoallu Ällosujtto Norgga stuorraboanda Ottar guossástallá eaŋgelaš gonagasa 800-logus. 800-lågon Ottar vuona stuorrabåndor guossit ieŋŋgis gånågisáv. Son muitala sámiid birra gonagassii ja maid ahte bohccot dápmojuvvo ja hoitojuvvo ealuin. Gånågissaj giehttu sámij birra ja boahttsu dábmaduvvin ja sujttiduvvin älojn. Su muitalus čállojuvvo ja danin diehtit ahte boazodoallu gávdno. Suv giehtto tjáleduvvá ja danen diehtep ällosujtto gávnnu. Boazodoallu rievdá Ällosujtto ietjájduvvá Boazodoallu ovdánahttojuvvo 1500- 1600- ja 1700-loguin šaddat stuorit ja dehálaš vuođđun sámiid birgejupmái. 1500- 1600- ja 1700-lågojn ällosujtto åvdeduvvá stuoráp doajmman ja vuodo sámij bajásanedussaj. Sivvan dasa lea muhtin muddui lassánan vearrogáibádusat ruvnnas Ruoŧa stuorraváldegudneáŋgirvuođa dihte. Svieriga stuorraviellderahtjamusáj diehti lasedum värrodäddo kråvnås le oarren. Sámit leat nomádat ja johtet ovttas bohccuiguin vácci dahje sabehiid nalde. Sáme li jåhtåliddje ja jåhti aktan boahttsuj váttse jali tjuojga. Intensiiva boazodoallu jođihuvvo. Intensijvalasj ällosujtto dåjmaduvvá. Bohccot geavahuvvojit fievrridemiide, mielke- ja biergobuvttadeapmái. Boahttsu anoduvvi fievrrimijda, mielkke- ja bierggobuvtadibmáj. Vuovdeguovllus ovdánahttojuvvo eanet fásta boazodoallu, vuovdeboazodoallu. Vuovden åvddån ienep årro ällosujtto, vuovddeällosujtto. Ođđaáigásaš veahkkeneavvut Ådåájggásasj viehkkenävo 1900-logus álgá biergobuvttadeapmi šaddat dábáleabbut boazodoalus ja ekstensiiva boazodoallu váldá badjel. 1900-lågon ällosujto ulmme le ienebut bierggobuvtadibmáj ja ekstensijvalasj ällosujtto álggá. 1960-rájis lea boazodoallu eanet álgán teknihkalaš veahkkeneavvuid dárbbašit, justte dego iežá oasit servodagas. 1960-lågo rájes ällosujtto ienebut teknijkalasj viehkkenävojs mierreduvvá, jur degu ietján sebrudagán. Otne leat muohtaskohter ja njealljejuvllat vealtameahttun veahkkeneavvut. Uddni le muohtavuoján ja nieljevierak ållu dárbulasj viehkkenävo. Helikopter geavahuvvo fievrridemiide ja bohccuid vuojehit muhtin dilálašvuođain. Vuojedittjat boahttsujt muhtem vidjurijn ja fievrrimijda helikopter anoduvvá. Duottarmáilmmis lea satelihttatelefovdna dárbbašlaš oktavuođaide olgomáilmmiin. Váren le satelijttatelefåvnnå dárbulasj aktavuodajda väráldijn. Biergobuvttadeapmi Bierggobuvtadibme Biergobuvttadeapmi lea vuođđun otná ođđaáigásaš boazodollui mii lea areálagáibideaddji. Dálásj ådåájggasasj ällosujtto vuododuvvá bierggobuvtadibmáj ja le ednamrávkke. Bohccot eai dárbbaš beaivválaš reainnu birra jagi, dat vájaldit veaiddális muhtin áigodagaid. Boahttsu e bäjvválasj gähtjov jagev birra dárbaha ájnnat li viejton muhtem ájgij. Ruoŧas jođihuvvo boazodoallu Norrbottena, Västerbottena ja Jämtlándda leanain ja maid oasiin Dalarna, Västernorrlándda ja Gävleborga leanain. Svierigin ällosujtto dåjmaduvvá Norrbottena, Västerbottena ja Jämtlánda lenan, ja Dalarna, Västernorrlánda ja Gävleborga lena muhtem bájkijn. (Gävleborggas gávdnojit dálveguohtuneatnamat maid eananeaiggádat eai dohkkehivčče dakkárin muhto main sámit meidnejit lea guohtunriekti.) (Gävleborgan gávnnuji dálvveguohtomednama maj birra ednamäjgáda rijddali valla sáme adni guohtomriektá gávnnu.) Fitnodatstruktuvra - Sametinget Vidnudakstruktuvrra - Sametinget Fitnodatstruktuvra Vidnudakstruktuvrra Ruoŧas jođihuvvo boazodoallu sullii 900 boazodoallofitnodagain. Svierigin ällosujtto dåjmaduvvá ienep gå 900 ällosujttovidnudagájn. Boazodollui gullet sarvvabivdu ja guolásteapmi. Ällosujton le aj älljabivddo ja guollebivddo. Kombinašuvdnaealáhus Aktidimäládus Boazodoallu jođihuvvo dávjá kombinšuvnnas iežá ealáhusaiguin dego dujiin ja turismmain. Ällosujtto álu dåjmaduvvá aktidimen ietjá äládusáj degu duodje ja turissma. Jus birgejumi ollát galgá oažžut boazodoalus, de berre fitnodagas leahkit 500-600 bohcco. Bajásanedittjat ietjas ållåsit ällosujtos vidnudagán bierriji 500-600 boahttsu. Gávdnojit sullii 900 boazodoallofitnodaga. Gávnnuji bájken 900 ällosujttovidnudagá. Dábálaš árvvoštallan lea ahte 2 500 olbmo ollát dahje muhtin muddui ellet boazodoalus. Iemelágásj märostime milta 2500 ulmutja ållåsit jali muhtem mudduj ällosujtos viessu. Gávdnojit sullii 4 600 boazoeaiggáda, 85 proseantta dáin gávdnojit Norrbottena leanas. Gávnnuji bájken 4 600 älloniehke, dájs 85 prosännta gávnnuji Norrbottena lenan. Boazodoallofitnodat hoaitá dábálaččat bohccuid máŋggaide boazoeaiggádiidda. Ällosujttovidnudahka álu sujtti boahttsujt moatte älloniehkijda. Ovtta čearus gávdnojit máŋga boazodoallofitnodaga. Tjielden gávnnuji moadda ällosujttovidnudagá. Ealáhus mas leat eanas dievddut Äládus ienemusát ålmmåj 2005 loguid mielde eaiggáduvvojit 77 proseantta riikka bohccuin dievdduin. 2005 lågoj milta rijka boahttsu 77 prosännta ålmmåjs äjgoduvvi. Fitnodagain main leat eanet go 400 bohcco eaiggádit dievddut 93 proseantta ealus. Vidnudagájn ienep gå 400 boahttsu älo 93 prosännta ålmmå äjgguji. Stuorimus sisaboahtu boahtá bohccobierggu vuovdimis. Stuorámus sisboahto boatsojbiergo vuobddemis boahtá. Stuorimus golut leat mášiinnat ja mohtorboaldámuš. Stuorámus gålo li vuojána ja bensijnna. Geavaheapmi Konsumsjåvnnå Ruoŧŧelaččat meroštallojuvvojit gaskamearalaččat borrat 0,2 gilo bohccobierggu jagis veardidállojuvvon 15 gilo gusabiergguin. Látte merustaláduvvi gasskamieren 0,2 kg boatsojbiergov bårråt buohta 15 kg slidorbiergujn. Gávppiin vuvdojuvvo 250 tonna bohccobiergu mas 200 tonna vuvdo cáhppon biergun. 250 tånnå boatsojbierggo vuobdeduvvá boargálin massta 200 tånnå tsáhpusin. Servodatplánen - Sametinget Sebrudakplánim - Sametinget Servodatplánen Sebrudakplánim Sámedikkis lea ovddasvástádus gozihit sámi beroštumiid servodatplánemis. Sámedikken le åvdåsvásstádus sáme ássjijs sebrudakplánimin gáhttit. Dat mearkkaša ahte iežát eai sáhte ” vajálduhttit ” sámi perspektiivva. Mierkki ietjá dåjmadiddje e dávk sáme vuojnov ” vajálduhtitja ”. Riekti ráđđádallamii Riektá rádedibmáj Sámedikkis lea sámediggelága mielde ovddasvástádus gozihit sámi beroštumiid servodatplánema hárrái. Sámediggelága milta sámedikken le välggogisvuohta gáhttit sáme ássjijt ma sebrudakplánimij guosski. Ealáhusossodat vástida juohke jagi ollu gulaskuddamiid ealáhusa, birrasa ja servodaga birra. Äládusåssudahka juohkka jage vásstet ållo remissajt ma äládussáj, birrásij ja sebrudahkaj guosski. Dainna go ealáhusossodat stuorru, boahtá Sámediggi boahtteáiggis sáhttit váldit vel stuorit ovddasvástádusa servodatplánenáššiid ovddas. Gå äládusåssudahka åvdeduvvá de Sámedigge boahtteájgen máhttá ájn vil ienep åvdåsvásstádusáv sebrudakplánimássjijs válldet. Boazoealáhus - Sametinget Boatsojäládustjuottjudus - Sametinget Boazodoallohálddahus Boatsojäládus Sámediggi lea guovddáš hálddahuseiseváldi ja ráđđehusa áššedovdieiseváldi ja das lea ovddasvástádus áššiin mat gusket boazoealáhussii. Sámedigge le guovddelis tjuottjudusfábmudahka ja ráddidusá ássjedåbddefábmudahka åvdåsvásstádusájn ássjijs ma guosski boatsojäládussaj. Juolludeapmi mii lea njuolga oaivvilduvvon boazoealáhussii ja maid Sámediggi hálddaša lea 45:1, ” främjande av rennäringen ” (Boazoealáhusa ovdánahttin). Biednikluohkko mij Sámedikkes ávkkiduvvá ja njuolgga boatsojäládussaj guosská le biednikluohkko 45:1, Boatsojäládusa åvdedibme. Juolludeapmi lea 46 milj. ruvnnu (2007). Biednikluohkko le 46 miljåvnå (2007). Politihkalaš linnjá lea vuosttažettiin ahte boazoealáhus lea dehálaš oassi sámi kulturárbbis ja stáhtas lea oppalaš ovddasvástádus ahte boazoealáhus galgá seailluhuvvot oassin dien árbbis. Politijkalasj ulmme mierreduvvá åvdemusát gå boatsjojäládus le sáme kultuvrraárbes ájnas oasse. Bajemus ovddasvástadus Gájkbadjásasj åvdåsvásstádus Stáhtas lea bajemus ovddasvástádus boazoealáhusa seailluheamis. Stáhtan le gájkbadjásasj åvdåsvásstádus boatsojäládusás vaj sáme kultuvrraárbe oassen bisosj. Boazoealáhus galgá jođihuvvot nu ahte govttolaš mearri boazoealáhusfitnodagain sáhttá oažžut oadjebas birgejumi. Boatsojäládus galggá dåjmaduvvat vaj mutták lågov boatsojäládusvidnudallijda nanos bajásanedusáv vaddá. Boazoealáhus galgá jođihuvvot ekologalaš, ekonomalaš ja dásseárvosaš vuogi mielde vai dat lea kultuvrralaččat guoddevaš maiddái guhkit áiggi vuollái. Ällosujtto galggá ekologalasj, ekonomalasj ja kultuvralattjat guhkaájggásattjat ja nannusit dåjmaduvvat. Iežá stáhtadoarjagat mat sáhttet guoskat boazoealáhussii ja mat eai gula dán juolludussii lea ee báikegodderuđat, vejolašvuohta ohcat prošeaktadoarjaga mat ruhtaduvvojit ovttas EU struktuvrafoanddaiguin, našuvnnalaš ruhtaduvvon prošeavttat ja iežá ovddidansuorggit dego dásseárvodoarjja. Ietjá dårja ma dávk littji boatsojäládussaj ájggeguovddela ja dán biednikluohko ålggolin li i.s. dáfobiednikluohko, dårja EUa ednamdáfo- ja ednambarggopolitijkan ja birásdårja. Maid sisttisdoallá ovdánahttinjuolludus ? Boatsojäládusa åvdedibme Divvagat maid ovdánahttinjuolludeapmi máksá leat earret eará: Gålo ma debiteriji åvdedimbiednikluokojt li bv: Bearráigeahčču ja divvun riikkarádjeáiddiin ja rusttegiin • Rijkkarádjágárde ja tjuottjodimásadusáj divudibme Riikkaberoštupmi guoskevaččat eatnamiidda mat leat mávssolaččat boazodollui • Rijkkadåjma ma guosski ednamijda ma li árvulattja jali rasje ållosujttuj Haddedoarjja boazoealáhussii njuolggadusa mielde haddelasáhusa birra (1986:255) • Haddedoarjja boatsojäládussaj biejadusá (1986:255) milta haddelasedime birra boatsojbiergguj Buhtadusat Tjernobyllihkohisvuođa geažil eanadoallofitnodagaide, boazodoallofitnodagaide ja sutnje gii ollasit dehe oasálaččat oažžu birgejumi guolásteamis njuolggadusa mielde buhtadusa birra muhtin lassigoluide Tjernobyllihkohisvuođa geažil (1994:246) • Mávsálvis Tjernobylhåhkkånime tjuovvusin mij máhttá mierreduvvat ednambarggovidnudahkaj, ällosujttovidnudahkaj ja gesi ållåsit jali muhtem mudduj ietjas bajásanet guollimijn ietjas dárbbuj jali vuobddemij biejadusá (1994:426) milta mávsálvisá birra muhtem lassegålojda ja dáhppudallamijda Tjernobylhåhkkånime diehti. Roassovahátsuodjalus sáhttá gokčat muhtin oasi fuođđargoluin 35 a § boazoealáhusnjuolggadusa mielde (1993:384)Sámediggi ráhkada njuolggadusaid Sámediggi galgá ráhkadit njuolggadusaid ja láhkaásahusaid čuovvovaččaide • Håhkkånimvaháksuodje máhttá biebbmamgåloj muhtem oassáj 35 a § boatsojäládusbiejadusá (1993:384) milta mávseduvvat. boazolohkan • boatsojriekknimij boazologahallan (boazoleaŋga) • boatsojlåhkuj boazoealáhusa doahttalus luonddosuodjaleami ja kulturbirassuodjaleami beroštumiide • boatsojäládusá árvvulasstem luonndosujto ja kultuvrrabirássujto dåjmajda fitnodatregisttar boazoealáhusa várás • vidnudakregistar boatsojäládussaj haddedoarjja boazoealáhussii • haddedoarjja boatsojäládussaj urudismávsálvisá meahcceeallibuhtadusat • boahttsu mierkkimij bohccuid mearkun • boatsojmerkaj hábbmidibmáj boazomearkkaid hápmi • såbadibmáj soabahallan Sámediggi galgá hoaidit boazomearkagieđahallama, e.e. registreren ja heaittiheapmi boazomearkkain. Sámedigge galggá tjuottjodit boatsojmärkkagiehtadallamav, i.s. boatsojmerkaj registardimev ja ieritregistardimev. Sámediggi galgá hoaidit hálddašeami mat gusket čearuide, e.e. Sámedigge galggá tjuottjodit administrasjåvnåv mij guosská tjieldijda, i.s. rádjegeassin čearuid gaskkas • juogadibme tjieldeguovlojda miellahttovuohta čearus • sebrulasjvuohta tjielden registreret čearu ja njuolggadusaid • registardit tjieldev ja biejadusájt nammadit bearráigeahčči jus stivra váilo • nammadit tjuottjodiddjev jus stivrra ij gávnnu registreret čearu stivrra • registardit tjielde stivrav fápmudit čearu ovddasteaddji Sámedikkis lea ovddasvástádus bearráigeahččat riikkarádjeáiddiid ja muhtin boazodoallorusttegiid. Sámedikken le divodimåvdåsvásstádus rijkkarádjágárdes ja muhtem ällosujttoásádusajs. Sámediggi ovddasvástida guorahallamiid meahcis guohtunváttisvuođaid geažil. Sámedigge åvdåsvásstet guohtomgähttjamijs guohtomgássjelisvuodajn. Sámediggi galgá geahččalit ohcamušaid roassovahátsuodjalusa birra. Sámedigge galggá åtsålvisájt håhkkånimvaháksuoje birra åtsådit. Sámediggi gieđahallá Tjernobylbuhtadusaid. Sámedigge giehtadallá Tjernobylmávsálvisájt. Sámediggi galgá geahččat bearrái ahte máhttu boazoealáhusa birra gávdno servodatplánemis. Sámedigge galggá boatsojäládusa birra sebrudakplánimin diedojt vaddet. Sámediggi ovddasvástida diehtovuođu Ren2000 muhto jagis 2007 lea leanastivra Norrbottenis gii hálddaša diehtovuođu. Sámedikken le åvdåsvásstádus dáhtábásas Ren2000. Seammás álggahit Sámediggi ja leanastivrrat ovdánahttinbarggu go guoská diehtovuođu teknihka ja hálddašeami. Sámedigge ja lenastivra avtabále álgadibá åvddånimbargov dáhtábása teknijka ja administrasjåvnå gávttuj. Sámediggi geahččala ohcamušaid haddedoarjaga birra muhto jagis 2007 oastá Sámediggi bálválusaid Eanadoallodoaimmahagas. Sámedigge galggá åtsålvisájt haddedårja birra åtsådit, Sámediggi mearrida báikegodderuđaid (bygdemedel) birra mat leat várrejuvvon boazoealáhussii. Sámedigge mierret dáfobiednikluohkoj gávttuj boatsojäládussaj várraj biejadum. Sámediggi hálddaša juo meahcieallibuhtadusaid ovdalačča rájis fuođđovahátnjuolggadusa mielde ja muhtin osiid Sámefoandda ruđain boazoealáhusnjuolggadusa mielde. Sámedigge åvdutjis urudismávsálvisájt tjuottjot urudisvahákbiejadusá milta ja biednikluohkoj åsijt Sámefåndas njuolgadusáj milta boatsojäládusbiejadusán. Dat lea stivrenreaidun maiddái iežá Sámedikki doaimmain. Lenastivraj åvdåsvásstádus Leanastivrraid ovddasvástádus Leanastivrraid ovddasvástádus davimus leanain leat čuovvovaččat: Lenastivrajn nuorttalamos lenajn le vilá åvdåsvásstádus ássjijs vuollelin: Geahččat bearrái ahte mearriduvvon njuolggadusat čuovvojuvvojit • Gähttjo mierredum biejadusá tjuovoduvvi Geahččat bearrái ahte bohccot lohkojuvvojit ja ahte boazologahallan dahkkojuvvo • Gähttjo boatsojriekknimin ja boatsojlåhko vuododuvvá Mearridit bajimus boazologu • Alemus boatsojlågo mierredibme Geahččat bearrái ahte čearut vuhtiiváldet luonddosuodjalusa ja kulturbirassuodjalusa beroštumiid • Gähttjo tjielde árvvulassti luonndosujto ja kultuvrrabirássujto dåjmajt Mearridit geavahanrievtti láiguma birra eatnamiin badjebeali gilvvoráji ja boazoguohtuneatnamiin • Märrádusá ávkkimriektáj sierra låbij gávttuj ednamin sádjimrájá badjelin ja guohtomednamvárijn Soabahallanovddasvástádus go bohccot guhtot bealdoeatnamiin • Åvdåsvásstádus såbadimes guohtomin bäldon Mearridit áššiin mat gusket konsešuvdnačearuide • Märrádusá konsesjåvnnåtjieldij gávttuj Gieđahallat ohcamušaid báikegodderuđaid (bygdemedel) birra – ohcamušat galget sáddejuvvot iešguđege leanastivrii geat buktet cealkámuša ja sáddejit ášši Sámediggái mearrádusa dihte • Åtsålvisáj giehtadallam dáfobiednikluohkoj gávttuj – åtsålvisá galggi rájaduvvat färttáhasj lenastivrraj ma moalggi ja ássjev vaddi Sámediggáj mierredibmáj. Mii lea dáhpáhuvvan dan rájis go Eallinbiras dohkkehuvvui borgemánus 2009 ? Mij la dáhpádum dat rájes gå Iellembirás dåhkkiduváj bårggemánon 2009 ? - Sametinget - Sametinget Mii lea dáhpáhuvvan dan rájis go Eallinbiras dohkkehuvvui ? Mij la dáhpádum dat rájes gå Iellembirás dåhkkiduváj ? Lea vássán eanet go guokte jagi dan rájis go Sámediggi dohkkehii Eallinbirasprográmma. Vássám li juo ienep gå guokta jage dat rájes gå Sámedigge dåhkkidij Iellembirásprográmmav. Dás lea čoahkkáigeassu mii lea dáhpáhuvvan Eallinbirasbarggus dan rájis go dohkkehuvvui 2009. Tjoahkkájgäsos vuoset mij ja dáhpáduvvam Iellembirásbargon maŋel gå dåhkkiduváj 2009. Eallinbirrasis lea stivrenjoavku mii lea vuoruhan eallinbirasprográmmas áigodahkii 2009-2011. Iellembirrasin la stivrrajuogos mij la dahkam vuorodimijt iellembirásprográmman 2009-2011 ájggáj. Golbma oasseulbmila mearriduvvojedje vai galgá duohtandahkat dan oppalaš ulbmila: Gålmmå oasseulme dåhkkiduvvin ållidittjat gájkbadjásasj ulmev: Nanu eallinbiras Nanos iellembirás Árbevirolaš diehtu ja Árbbedábálasj máhttudahka ja Dássadas ovdáneapmi (gos ođđaáigasaš ja árbevirolaš diehtu ovttastahtto). Åvddånibme balánsan (manna dálásjájggásasj ja árbbedábálasj máhttudahka aktiduvvá). Mii leat bargan daiguin golbma oasseulbmiliiguin máŋgga ládje ja máŋga ulbmiljoavkkuiguin, sihke iežamet vuolggahemiid bokte ja maid geahččalanprošeavtta ruhtadeami bokte j. n. a. Dás vuolil vuosehit dan rukses láiggi mii lea láidestan barggu dássážii. Barggam lip dáj gålmmå oasseulmij moatteláhkáj ja umasslágasj ulmmejuohkusij, goappátjagá sisŋásj álggagij baktu ja gárvedimprosjevta biednigahttema baktu ja vil enap. Vuollelin vuosedip vuodoájádisáv mij la bargov jådedam dán rádjáj. Árbediehtu Árbbediehto Čuovvovaš doaimmat leat čadnon Eallinbirrasii ja árbedihtui: Tjuovvo dåjma li dagádum ma li aktidum Iellembirrasij ja árbbediehtuj: Geahččalanprošeakta boazodoalus Loga eanet Gárvedimprosjevta boatsojäládusán Boahtteáigekonferánsa Liksjoes Boahtteájggekonferänssa Liksjuon Plána Sámedikki boahttevaš strategalaš bargguin árbedieđuin lea dahkkon Plána Sámedikke strahtegalasj bargguj åvddålijguovlluj árbbediedujn la dagádum Ovttasbargoprošeakta Sámedikki ja CBM ” Boazu indikáhtorin ” gaskkas lea bidjon johtui. Aktisasjprosjäkta Sámedikke ja CBM ” Renen som indikator ” gaskan la jåhtuj boahtám. Prošeavttas guokte diehtooktiibidjama galget buktot ovdan, okta akademalaš dutkama birra ja okta árbevirolaš dieđu birra. Prosjevtan galggi guokta máhttudaktjoahkkájgessusa dagáduvvat, akta akademak åtsådime birra ja akta árbbedábálasj máhttudagá birra. Dain galgá dahkkot analysa vai oažžu ovtta syntesa mii sáhttá addit viidábut ja čielgaseappot gova bohcco váikkuhusas eatnamiidda. Dajs galggá de guoradallam dagáduvvat, dagátjit tjoahkkájgessusav mij vaddá tjiegŋalap dádjadimev gåktu boahttsu bájnasj májav ja suv árvvo mádjaj (ednamijda). Traineeprográmma Buolvas buolvvaj gullo dán prošektii. Traineeprográmma Buolvas buolvvaj la oasse dán prosjevtan. Bargu nuoraiguin Barggo nuoraj Eallinbirrasis Sámediggi bargá nuoraiguin sierra ládje, eanemus ná láhkái: Iellembirrasin Sámedigge barggá nuoraj moatteláhkáj, åvdemusát Ovttasbargguin Sáminuorain. Aktisasjbarggo Sámenuorajn Lahka ovttasbargu Jåhkåmåhke gielddain Jokkmokk Winter Conference bargguin Lahka aktisasjbarggo Jåhkåmåhke kommuvnajn Jokkmokk Winter Conference birra Váldit mielde nuoraidovddasteddjiid bargojoavkkuide, referánsajovkkuide Válldet maŋen nuorajåvdåstiddjijt barggojuohkusijn, referänssajuohkusijn Eallinbirrasa nanusmahttin sámi servodagas Iellembirrasa dabrridibme sáme sebrudagán Čákkit lea bargojoavkku namma gos sierra formálalaš ja eahpeformálalaš jođiheaddjit sámi servodagas bovdehuvvojedje bargat áššiin got mii implementeret Eallinbirrasa ja Eallinbirrasa váldo prinsihpaid sierra joavkkuin ja organisašuvnnain sámi servodagas. Čákkit la barggojuohkusa namma manna umasslágásj formálalasj ja sahte lájddijiddje sáme sebrudagás gåhtjoduvvin bargatjit ássjijn gåktu mij ållidip Iellembirrasav ja Iellembirrasa bagádiddje prinsihpajt umasslágásj juohkusijn ja organisasjåvnåjn sáme sebrudagán. Implementeren lea juo álgán muhto plána joatkašuhtti bargui lea maid bukton ovdan Sara Larssonis. Ållidibme l juo álggám valla Sara Larsson la aj dahkam plánav bargguj åvddåguovlluj. Sámedikki politihkkarat ja jođiheapmi galget maid meannudit dán plána ovddosguvlui. Plána vuorddá vil gárvedimev Sámedikke politijkkárijs ja lájddijiddjijs. Boahtteáigekonferánsa Liksjoes 2010 ja Aerviesjaevries 2011 Sámediggi bovdii sárdnideddjiid geat sáhtte movttiidahttit ja buktit ođđa jurdagiid ságastallamiin árbevirolaš dieđu, giela, (de) koloniserema sohkabealrollaid ja iežá fáttaid birra.. Boahtteájggekonferänssa Liksjuon 2010 ja Árviesjávren 2011. Sámedigge gåhtjoj sáhkadiddjijt gudi máhttin måvtåstuhttet ja ådå ájádusájt buktet ságastallamijn árbbedábálasj máhttudagá, giela, ruopptot válldema, sjiervveánburgij birra ja vil enap. Beroštupmi konferánssas leai stuorat ja árvvoštallan vuosehii ahte oasseváldit ledje oalle positiivvalaččat lágideapmái. Miellogisvuohta konferänssaj lij stuorre ja árvustallam vuosedij oassevállde lidjin sieldes positijvalattja ásadibmáj. Evttohusat joatkašuhtti bargui boahtteáige konferánsii gávdno. Oajvvadus joarkket barggov boahtteájggekonferensaj gávnnu. Sámedikki čállingoddi Sámedikke dåjmadahka Doaimmat bargovehkii mii lea čadnon Eallinbirrasii Barggo barggij gudi li aktidum Iellembirrasij: Bargiidbeaivvit Bihtámis miessemánus 2010 fáttain Eallinbiras Barggijbiejve Bihtámin moarmesmáno 2010 temajn Iellembirás Boahtteáigekonferánssat Liksjoes ja Aerviesjaevries Boahtteájggekonferensa Liksjuon ja Árviesjávren Sámedikki njuolga dálkkádat ja birasváikkuhus: Plána buktit ovdan birasjođihanvuogádagaid Sámediggái lea váldon ovdan. Sámedikke ietjas klimáhtta ja birásvájkodibme: Plána Sámedikke biráslájddidimvuogádagá åvdedibmáj la dagádum. Birasjođihanvuogádat lea láhkagáibádus. Biráslájddidimvuogádahka l láhkarávkalvis. Ášši lea jođiheamis vuordime mearrádusa ja čađaheami ! Ássje l lájddijiddjij duogen ja vuorddep märrádusáv ja tjadádimev. Moadde bargi leat oasselastán gurssas " Dialog för naturvård ". Muhtem bargge li oasev válldám kursan " Dialog för naturvård ". Báikegoddeprográmma - Sametinget Ednamdáfoprográmma - Sametinget Govva: Marie Enoksson. Gåvvå: Marie Enoksson. Báikegoddeprográmma Ednamdáfoprográmma Juohke miellahttostáhtas EO:as lea báikegoddeprográmma mii lea gustovaš áigodagas 2007-2013. EUan juohkka sebrulasjstáhtan le ednamdáfoprográmma 2007-2013. Ollislaš ulbmil Báikegoddeprográmma doaibmabidjosat ruhtaduvvojit sihke EO:a bokte ja náššuvnnalaččat. Gájkbadjásasj ulmme Ednamdáfoprográmma dago biednigahteduvvi EUa budjehtas ja rijkalattjat. Progámmaáigodagas geavahuvvojit oktiibuot 35 miljárda ruvnnu. Prográmmaájgen biednigahteduvvi jårbbå 35 miljarda kråvnå. Ollislaš ulbmil báikegoddeprográmmii lea seamme dego ruoŧa báikegoddepolitihkii, namalassii ovddidit ekonomalaš, ekologalaš ja sosiálalaš bistevaš ovdáneami báikegottis. Gájkbadjásasj ulmme ednamdáfoprográmmaj le sämmilágásj gå svieriga ednamdáfopolitijkkaj, d. j. åvdedit ednamdáfo ekonomalasj, ekologalasj ja sosiálalasj nanos åvddånimev. Dát ulbmil siskkilda bistevaš buvttadeami borramušain, barggaheami báikegottis, vuhtiiváldin guovlluguovdasaš eavttuin ja bistevaš šaddama. Ulmme gåbttjå biebmoj nanos buvtadimev, bargojt ednamdáfon, vieledit dajvak vidjurijda ja nanos åvddånimev. Eanadaga luondo- ja kulturárvvut galget gáhttejuvvot ja negatiivvalaš birasváikkuheapmi galgá unnot. Ednama luonndo- ja kultuvrraárvo galggi suoddjiduvvat ja birrasij nievrijt buktet galggá giehpeduvvat. Sámediggi doarjjaeiseváldi EO:a ruhtada sullii beali báikegoddeprográmmas ja juohke ovttaskas miellahttoriika nuppi beali. Sámedigge dårjafábmudahka Ednamdáfoprográmma biednigahteduvvá EUas bájken láhkkáj ja juohkka sebrulasjstáhtas láhkkáj. Eanandoallodoaimmahat lea hálddahuseiseváldi prográmmii ođđajagimánu rájis 2007. 2007 ådåjakmáno rájes Stáhta Ednambarggodåjmadahka le tjuottjudusfábmudahka prográmmaj. Leanastivrrat ja Sámediggi leat doarjjaeiseválddit mat gieđahallet áššiid mat leat sisa boahtán ja mearridit áššiin. Lenastivra ja Sámedigge li dårjafábmudagá ma rájadum ássjijt giehtadalli ja mierredi. Sámi prošeaktaoamasteaddjit ja fitnodagat galget váldit oktavuođa Sámedikkiin. Sáme prosjäktaniehke ja vidnudagá galggi Sámedikkijn rádedit. Jeavddalaš diehtojuohkima báikegoddeprográmma birra sáhtát oažžut jus diŋgot Eanandoallodoaimmahaga ođasreivve sin ruoktosiiddu čađa. Jus Ednambarggodåjmadagá ådåsbrevav diŋgo sijá webbabiele baktu de dajvvalakkoj máhtá diededimev ednamdáfoprográmma birra oadtjot. Sámedikki čađahanstrategiija Sámedikkis lea čađahanstrategiija dasa got fitnodat- ja prošeaktadoarjagiid, doarjagiid gelbbolašvuođaovdáneapmái ja válljejuvvon birrasii galget juhkojuvvoit vai buoremus váikkuhus joksojuvvo. Sámedikke ållidimstrategiddja Jåvsådittjat buoremus båhtusijda Sámedikken le ållidimstrategiddja gåktu vidnudak- ja prosjäktadårjajt, dårjajt gelbugisvuohtaåvddånibmáj ja válljidum birrasij galggi juogeduvvat. Vuođđun strategiijái lea ealáhuspolitihkalaš doaibmaprográmma mii lea válbmejuvvon ovttasráđiid sámi fitnodateallimiin, idealaš organisašuvnnaigun j. n. a. ja dohkkehuvvon dievasčoahkkimis. Strategiddja le vuododum äláduspolitijkalasj doajmmaprográmmaj mij le hábbmiduvvam aktijbargon sáme äládusájn, idealissta organisasjåvnåj j.i. ja ållestjåhkanimes dåhkkiduvvam. Ohcamušat vuoruhuvvojit dan jelgii got dat veahkehit čađahanstrategiija ulbmiliid joksat. Åtsålvisá vuoroduvvi dan milta gåktu åvdedi ulmijt ållidimstrategidjan ållidit. Mii ohcat ekonomiija- ja hálddahusossodaga hoavdda - Sametinget Åssudakoajvve ekonomiddjaj ja tjuottjodibmáj - Sametinget Mii ohcat ekonomiija- ja hálddahusossodaga hoavdda Åssudakoajvve ekonomiddjaj ja tjuottjodibmáj Sámedikki čállingottis leat golbma ossodaga ja hálddahushoavdda vuollásaš bargoveahka. Sámedikke dåjmadagán li gålmmå åssudagá ja akta stába. Ekonomiija- ja hálddahusossodahkii gullá ekonomiijadoaibma, bargoveagadoaibma, IT ja siskkáldas bálvalusat. Ekonomiddja- ja tjuottjodimåssudahka gåbttjå ekonomidjav, barggijt, IT:av ja sisŋásj dievnastusáv. Ossodathoavda lea hálddahushoavdda vuollásaš ja lea mielde Sámedikki jođihanjoavkkus. Barggodahkamuhá Åssudakoajvve barggá dåjmadakoajve vuollelin ja gullu Sámedikke lájddimjuohkusij. Dus lea ovddasvástádus leat hálddahusdoarjjan dakkár áššiin mat gullet presidia ja stivrra j. ea. bargguide. Dån åvdåsvássteda dåjmadakdårjav ássjijn ma gulluji presidiuma ja stivra j. v. barggodahkamuhájda. Dus lea ovddasvástádus hálddašit eiseválddi ekonomiija, ovddidit ekonomiija- ja hálddahusossodaga doaimma ja bargoveagaáššiid, ja fuolahit siskkáldas bálvalusaid. Dån åvdåsvássteda fábmudagá ekonomalasj tjuottjudusáv, bargge- ja doajmmaåvdedimev ekonomiddja- ja tjuottjodimåssudagán ja sisŋásj dievnastusáv. Bargguide gullá budjeahttabargu, budjeahttačuovvoleapmi, jahkečielggadus, raporterenáššit, čuovvolanáššit ja eiseválddi ekonomiija proseassaid ja rutiinnaid ovddideapmi. Barggodahkamuhájn li budjähttabarggo, budjähttadåbelijtjuovvom, jahketjielggidibme, tjielggidimássje, dåbelijtjuovvomássje ja åvdedit barggovuogijt ja prosessajt ekonomiddjaj fábmudagán. Ossodathoavda lea maiddái bargiidhoavda, sihkarvuođahoavda ja IT-heiveheaddji. Åssudakoajvve l aj barggijoajvve, sihkarvuohtavárjjalimoajvve ja IT-aktijdiddje. Gii don leat ? Gut la dån ? Mii ohcat jođiheaddji geas leat návccat ovdánahttit, movttiidahttit ja jođihit bargiidis. Åhtsåp lájddijiddjev gänna l buorre fábmo åvdedittjat, måvtåstuhtátjit ja lájdditjit ietjas barggijt. Dus lea strategalaš, analyhtalaš ja čorgadis vuohki plánet, delegeret ja jođihit doaimma mearriduvvon ulbmiliid guvlui. Dån la strategak, dujna la buorre åtsådim- ja struktuvrakmáhtto vaj máhttá plánerit, deligerit ja lájddit dåjmav biejadum ulmijda. Dus leat buorit gulahallanattáldagat it ge deattut iežat prestiša, ja danin nagodat hukset buriid oktavuođaid sihke siskkáldasat ja organisašuvnna olggobealde. Duv dieddemahtes prestissja ja guládallam máhttudahka dahká duv hiebalattjan buorre aktavuodajt dahkat goappátjagá organisasasjåvnå sissŋelin ja ålggolin. Bargoaddi sakka deattuha du persovnnalaš iešvuođaid. Barggovadde biedjá edna dättov duv iesjvuodajda. Mii ohcat olbmo geas lea siviilaekonomaeksámen dehe iežá oahppu mii min mielas heive dán virgái. Åhtsåp duv gänna l sivilekonomakeksáma jali ietjá åhpadus majt adnep hiebalattjan virggáj. Dus galgá leat duođaštuvvon jođiheaddjehárjáneapmi, ja berret leat bargan almmolaš hálddašeamis. Dujna l duodastum lájddimmáhtalgisvuohta ja lulu almulasj tjuottjudusán barggam. Lea maiddái buorre jus leat bargan politihkalaččat stivrejuvvon ásahusas. Buorak la jus la politijkalasj stivrrimdum organisasjåvnån barggam. Máhttu sámegielas, sámi kultuvrras ja servodateallimis lohkko bargoánsun. Sámegiellamáhto ja máhto sáme kultuvra ja sebrudagá birra li ánssidime. Bargoánsun lohkko maid jus lea bargohárjáneapmi ekonomiijadoaimmas, bargiiddoaimmas, IT:s dehe siskkáldas bálvalusdoaimmas. Sämmi l jus dujna l barggoiellemmáhtalgisvuohta ekonomidjas, bargges, IT:as ja sisŋásjdievnastusás. Gulahallanolbmot Oza virggi ja loga eambbo dan birra neahttasiiddus www.experis.se JobID: 942363. Aktavuohtaulmutja Åtså ja lågå ienebuv virge birra www.experis.se JobID: 942363. Eanet dieđuid addá bargokonsulta Inger Sundgren, telefovdna 070-3774891 dehe e-boasta: inger.sundgren@se.experis.com Maŋemus ohcanáigemearri lea golggotmánu 5 beaivvi. Ienep diedojt oattjo åttjudimkonsultas Inger Sundgren, telefåvnnå 070-3774891 jali e-påvsstå: inger.sundgren@se.experis.com Maŋemus åhtsåmbiejvve l gålgådismáno 5 biejve. Fágaservviid gulahallanolbmot leaba Staffan Falkefjeld SACO-S ovddas, tel. 0980/780 36 ja Eva Svonni ST-Sápmi searvvi ovddas, tel. 0980/780 33. Fáhkaj aktavuohtaulmutja li Staffan Falkefjeld SACO-S åvdås, tel. 0980-780 36 ja Eva Svonni ST-Sápmi åvdås, tel. 0980-780 33. Cearut - Sametinget Tjielde - Sametinget Govva: Marie Enoksson. Govva: Marie Enoksson. Čearut Tjielde Dále gávdnojit oktavuođadieđut čearuide. Aktavuohtadiedo tjieldijda dánna gávnnuji. Vállje leana olgešspálttas. Vállji lenav rievtesrájagin. Čearut Tjielde Ruoŧas gávdnojit 51 čearu (eatnandieđalaš guovllut ja ekonomalaš searvvit). Svierigin gávnnuji 51 tjielde (geográfalasj guovlo ja ekonomalasj siebre). Dát guovllut gokčet measta 40 proseantta Ruoŧa viidodagas. Guovlo gåbttji Svieriga vijddudagás vargga 40 prosännta. Čearuin leat 33 duottarčearut, 10 leat vuovdečearut ja gavcci leat konsešuvdnačearut, main boazodoallu jođihuvvo sierra lobiin. Tjieldijs 33 li várretjielde, 10 li vuovddetjielde ja gáktsa li konsesjåvnnåtjielde gånnå ällosujtto sierra låbijn dåjmaduvvá. Boazu ja luondu - Sametinget Boatsoj ja luonndo - Sametinget Ollu láhppu mearkkaša buhtis áibmu ja buorre biras. Riklig förekomst av hänglav är ett tecken på ren luft och bra miljö. Govva: Sámediggi Foto: Sametinget. Boazu ja luondu Boatsoj ja luonndo Boazu lea sarvvaealli erenoamáš attáldagain jeahkáliid ávkkástit. Boatsoj le ruoppsisgåddejudos sierralágásj fámujn vistijt åmastit. Guohtuma gávdnan lea mearrideaddji biergobuvttadeapmái. Guododimluohkko mierret bierggobuvtadimev. Čoraealli sarvvaealli Ruoppsisgåddejudos mij tjårrågin viessu Boazu lea čoraealli sarvvaealli mii eallá davibut oasiin Eurohpas, Ásias ja Davviameriikkas. Boatsoj le ruoppsisgåddejudos mij tjårrågin viessu Europa, Asia ja Nuorttaamerijka nuortap bájkijn. Boazu lea smirezasealli ja das lea erenoamáš attáldat jeahkála suddadit. Boatsoj le smieritjiddje ja sierra fámujn vistev suddadit. Geassejahkebeali borrá rásiid ja lasttaid. Giessejahkebielen rásijt, urttasijt ja lastajt guohtu. Dálvet lea jeagil váldobiebmu, muhtumin lahput dakŋasiiguin ja čáhppesmurjjiiguin. Dálven le visste ájnnasamos biebbmo, muhttijn slahppo segadum dágŋasij ja gárránismuorjij. Dálvejahkebeali lávejit maid fuođđariiguin biebmat. Dálvvejahkebielen le muhttijn aj pelletsij duoddebiebbmam. Sihke sarváin (varisbohccuin) ja áldduin (njiŋŋelasbohccuin) leat čoarvvit. Sarvvájn (åres) ja váhtjamijn (niŋŋgelisboatsoj) li tjoarve. Boazu lea hui čeahppi čoaskima birget guolggaidis dihte, muhto váillaha bivastatrávssáid. Boatsoj le mihtos bivvat rájgak guolgaj baktu, valla älla bivásrávtsá. Lea bivddáhas boraspiriide dego birdnii, geatkái ja albasii. Sálaj le biernnaj, gärkkáj ja albbasij. Anolaš ealli Anedahkes judos Boazu lea čađa historjjá geavahuvvon vuođgŋinboazun, noađđe- ja geassineallin. Histåvrå tjadá boatsoj le gidodimjuhtusin, noadejuhtusin ja gäsánin anoduvvam. Dan leat bivdán, dápman, bohcán ja leat ráhkadan biktasiid náhkis ja sisttis. Bivddám, dábmam, båhtjåm, bårråm li dav, ja skittes ja náhkes biktasijt gårrum. Suonat sáhttet árpun šaddat ja čoalit fas márfin. Suona hárppon båneduvátjis ja tjoale márffen dagáduvátji. Bohcco čoavjjit leat geavahuvvon seailluhanlihttin. Boahttsu tjoajve li vuorkkimlihtten anoduvvam. Biergu Bierggo Bohccobiergu lea guoira biergu vildasmáhkuin. Boatsojbierggo le livágis bierggo lidna miehttsejudos smáhkajn. Sáhttá bassojuvvot, vuššojuvvot, sáltejuvvot ja goikaduvvot. Bierggo dávk baseduvásj, málestuvásj, sálltiduvásj ja gåjkkåduvásj. Bohccobiergu lea dimis iige dárbbaš heaŋgat ovdal go rihttejuvvo. Boatsojbierggo le dimes ja ij dárbaha ruojvvima åvddåla gahtsahit. Bohcco eavttut Boahttsu vidjura Sierraiešvuohta bohccos lea ahte gorutdoaimmat ja biebmodárbu varierejit stuorrát sierra jahkeáigodagaid. Sierratjärdda boahttsun le gå gårotdåjma ja biebbmodárbbo umasslágásj jahkeájgijn sierraláhkáj målssusi. Šaddan, mielkebuvttadeapmi miessái ja iežas gorutváriid (buoiddi ja proteiinna) ráhkadeapmi dáhpáhuvvá geasset go guohtumis lea alla kvaliteahtta. Sjaddam, mielkke mässáj ja ietjas buojde ja proteijnnalijgij åvdedibme sjaddelis guohtomin giesen dáhpáduvvá. Dálvet boazu dávjá eallá biebmovánis ja geavaha iežas gorutváriid. Dálven boatsoj álu viessu binná biebmujn ja loabddá ietjas buojdijt ja proteijnajt. Váddáseamos áigodat lea giđđadálvi ja giđđa go álddut dárbbašit eanet vuimmiid sismiesi šaddama ja njamaheami dihte. Låsemus ájgge le gidádálvve ja gidá gå váhtjamij biebbmodárbbo lassán moarmesåvddånime ja njamádime diehti. Dalle lea ealádat vátni ja guohtunkvaliteahtta vuollegas. Dalloj le guohtomnárre ja guohtomkvalitähtta vuollegasj. Guottet ja ragat Njoallomájgge ja ragátájgge Boazu guoddá miessemánus, mii lea hehttejupmin áldduid dillái muhto mii guhkida misiid vuosttaš guohtunáigodaga. Váhtjama njoallomájgge le moarmesmánon, hieredis le áldoj vedjuj valla guhket miesij vuostasj guohtomájgev. Sarváide lea ragat golggotmánus eanemus gáibideaddji áigodat, go stuorra oassi gorutbuiddiin geavahuvvo. Sarvvájda le ragátájgge gålgådismánon värámos ájgge gå buojdij ja proteijnaj ienemus oasse loabdeduvvá. Jápminlohku sáhttá allat šaddat dálvet jus dálvi lea heitot ja sarvát eai leat čakčadálvvi háhppehan ruovttoluotta oažžut oasi gorutbuiddiin. Jus le garra dálvve ja sarvvá älla buojdde ja proteijnna åsijt tjaktjadálven ådåsis oadtjum de dávk jámadittji. Selektiiva smirezasealli Tjuollde smieritjididdje Boazu lea nu gohčoduvvon selektiiva smirezasealli, mas leat alla gáibádusat biepmu kvalitehttii. Boatsoj le nåv gåhtjuduvvam tjuollde smieritjiddje, mij rávkká biebbmuj alla kvalitehtav. Bohcco attáldat jeahkála ávkkástit lea erenoamáš. Boahttsu fábmo vistev åmastit le sierralágásj. Jeagil suddá jođánit bohcco čoavjjis ja lea danin energiijavallji. Boahttsuj visten le harmmat alla suddadahttem ja dajna biektelis biebbmo. Muhto jeahkális lea unnán proteiidna. Visten gávnnu binná proteijnna. Maid buori guohtundilálašvuođain dárbbaša boazu geavahit gorutváriid proteinnas dálvvi birgema várás. Bierggitjit dálvev, buorre guohtomvidjurijn aj, boatsoj dárbaj ietjas proteijna lijgijt ávkkit. Dat mearkkaša ahte goruda deahkkemássá unno dálvet. Båhtusav vaddá vaj gåroda diehkkonárre binnu dálven. Jus ii oačču jeahkála, de dat ferte buhttejuvvot stuorit osiin iežá šattuiguin. Vistij vádne hähttu ietjá sjattoj målsuduvvat. Šattuid vuolit biebmokvaliteahtta dálvet ráddje seammas bohcco oppalaš borranvejolašvuođa. Sjattoj binnep biektelis kvalitähtta dálven ráddji boahttsu ålles bårråmfámov. Sarvvaealliin lea ráddjejuvvon vejolašvuohta ávkkástit fibervalljes šattuid ovda mearkka dihte gusaid ja sávzzaid ektui. Ruoppsisgåddejuhtusijn li ráddjidum fámo sjattojt edna fiberij åmastit bv. slihturij ja sávtsaj guoran. Jeagil Visste Jeagil šaddá hihtásit, sullii 10 proseantta jagis. Visste sjaddá suojmma, bájken 10 prosännta jahkáj. Lahput leat ollisteaddjin jeahkálii, erenoamážit dálvvid go guohtun lea lássašuvvan jiekŋagearddi vuollái. Slahpo li vistijda duodden, sierraláhkáj tjuohkedálvijn. Lassánan meahccečuollan ja birasnuoskkideapmi leat dagahan ahte lahput leat unnon meahciin. Lasedum miehttsetjuollam ja birásbiejstem li båhtusav vaddám vaj slahpo li miehtsijn binnum. Ila alla boazolohku guohtuma ektui mielddisbuktá ahte jeagil unno, mii iešalddis sáhttá mearkkašit ahte eanadagat ja biotohpat rivdet nu ahte eanan erodere. Ilá edna boahttsu guohtomluohko gávttuj båhtusav vaddá vaj viste binnu. Vuoronis dávk båhtusav vattisj ednam ja biotopa ietjájduvvi ja ednam båråduvvá. Stuorra hástalus boazoealáhussii boahtteáiggis leat nuogis guohtuneatnamat ja guohtuma geavahit vai biologalaš máŋggalágánvuohta seailluhuvvo. Stuorra hásstálus boatsojäládussaj boahtteájgen le nuoges guohtomednama ja guohtomav tjuottjodit vaj biologalasj moattegärddásasjvuohta bisoduvvá. Boazomearkkat - Sametinget Boatsojmerka - Sametinget Govva: Marie Enoksson. Gåvvå: Marie Enoksson. Boazomearkkat Boatsojmerka Boazomearka lea submi sániin olgeš ja gurut beljjiin mat muitalit gii bohcco eaiggáda. Boatsojmärkka le sárgij låhko rievtes ja gåro bieljen ma giehttu gut boahttsuv äjggu. Ruoŧas eai gávdno gottit, visot bohccot eaiggáduvvojit priváhtaolbmuin. Svierigin e gåtte gávnnu ájnnat gájkka boahttsu priváhta ulmutjis äjgoduvvi. Geažotbealjit leat čearu oktasaš oapmi. Gätjoga li tjielde aktisasj åbmudagá. Boazomearka lea erenoamáš persovnnalaš ja árbejuvvo dábálaččat soga siste. Boatsojmärkka le iehkeven persåvnålasj ja álu fuolken árbbiduvvá. Boazomearkaregisttar Boatsojmärkkaregistar Visot boazomearkkat leat čohkkejuvvon ovtta boazomearkaregisttarii. Gájkka boatsojmerka li boatsojmärkkaregisstarin tjoahkkidum. Sámedikkis lea ovddasvástádus registreret ja registreret eret boazomearkkaid. Sámedikke åvdåsvásstet boatsojmerkaj registardimes ja ieritregistardimes. Skovit Blankehta Sámediggi lea hábmen ođđa skoviid boazomearkagieđahallamii. Samedigge le ådå blankehtajt boatsojmärkkagiehtadallamij hábbmim. Daid gávnnat olgešspálttas pdf-fiilan ja daidda sáhtát dieđuid deavdit. Gávna dájt rievtesrájagin pdf-fijllan. Skoviid sáhtát maid diŋgot Sámedikki hálddahusas. Máhttelis le aj blankehtajt Sámedikke dåjmadagás rávvit. Dovdameahttun bohccot Vieroga Dovdameahttun bohccot leat ožžon iežas bajilčállaga gurutfálus. Vierogijn li ietjasa rubrijkka gåroválljidagán. Arbetsstipendier till samiska författare D - Sametinget Arbetsstipendier till samiska författare J - Sametinget Bargostipeanddat sámi čálliide Barggostipenda sáme tjállijda Sámedikki kulturráđđi háleda movttidahttit sámi čáppagirjjálašvuođa olggosaddima Ruoŧas. Sámedikki kulturráđđi juohká dal vihtta bargostipeandda á 50 000 ruvnnu sámi čálliide. Sámedikke kultuvrraráde sihtá arvusmahttet sáme girjjeålgusvaddemav Svierigin ja dan diehti vaddá vihtta barggostipenda ja juohkkahasj oadtju 50 000 kr.. Kulturráđđi háleda addit eanet sámiide vejolašvuođa ohcat stipeandda ja danin váldá eret ovdalaš olggusaddingáibádusa. Kultuvrraráde sihtá vaddet ålop sámijda máhttelisvuodav stipendav åhtsåt ja danen gádot åvdep ålgusvaddemrávkálvisájt. Eaktu lea ahte ohcci galgá čállit sámegillii ja leahkit doaimmalaš Ruoŧas. Náv li rávkalvisá: Åhttse galggá sámegiellaj tjállet ja årrot / viessot Svierigin. Maŋemus ohcanbeaivi lea 1 b. skábmamánus 2008. Maŋemus åhtsåmbiejvve l basádismáno 1. b. 2008. Ohcanskovvi gávdno olgešspálttas. Åtsålvisblankähtta gávnnu rievtes bielen. Jus leat jearaldagat: Kulturgieđahalli Susanne Idivuoma, tel. 0980-780 57 dehe sadjásaš kulturgieđahalli Anna Sarri, tel. 0980-780 37 dehe kulturráđi ságadoalli Per Gustav Labba, tel. 073-817 71 02. Jus li gatjálvisá de dån váldá aktavuodav kultuvrragiehtadallijn Susanne Idivuoma, tel. 0980-780 57 jali sadjásasj kultuvrragiehtadallijn Anna Sarri, tel. 0980-780 37, jali kultuvrraráde åvddåulmutjijn Per Gustav Labba, tel. 073-8177102. SÁMEGIELA ÁRVOVUOĐĐU... 6 Definisjåvnå... 6 NAŠUVNNALAŠ LÁHKAMEARRÁDUSAT... 6 RIIKKAIDGASKASAŠ KONVENŠUVNNAT JA JULGGAŠTUSAT... 8 SÁMEDIKKI STIVRENDOKUMEANTA GIELA DÁFUS... 9 Rijkajgasskasasj konvensjåvnå ja tjielggidusá... 9 Ovttasbargošiehtadusat guovttegielalašvuođadoarjagiid geavaheami birra... 9 Ovttasbargošiehtadusat fylkkasuohkaniiguin... 10 Davviriikkalaš ovttasbargu – Sámi parlamentáralaš ráđđi... 10 OVDDASVÁSTÁDUSJUOHKU SÁMEGIELA DÁFUS... 10 Sámediggi... 10 Nuorttarijkaj aktisasjbarggo – Sáme parlamentáralasj ráde... 10 Sámi giellaguovddážat... 11 Departemeanttat... 11 Fylkkamánni... 12 Suohkanat ja fylkkasuohkanat... 12 MÁHTTOVUOĐĐU... 12 Sáme giellaguovdátja... 11 MÁHTTU IEŠGUĐETGE GIELLADILIID BIRRA... 15 Davvisámi eanetloguguovlu... 15 Davvisámi unnitloguguovllut... 15 Julevsámi giellaguovlu... 16 Lullisámi giellaguovlu... 16 Máhtto iesguhtik gielladilij birra... 15 Nuortalašsámi ja bihtánsámi giellaguovllut... 16 Sámegiella gávpogiin... 17 MÁHTTU ALMMOLAŠ SÁMI GIELLAPLÁNEMA BIRRA... 17 MÁHTTU ALMMOLAŠ GIELLAPLÁNEMA BIRRA SKANDINÁVIA OLGGOBEALDE... 18 GUOVDDÁŠ HÁSTALUSAT... 18 Máhtto almulasj giellaplánima birra Skádasasuollu ålggolin... 18 ÁŊGIRUŠŠANSUORGI 2: SÁMEGIELA RÁMMAEAVTTUT... 24 2 ÁŊGIRUŠŠANSUORGI 3: GIELLAGEAVAHEADDJIT... 29 ÁŊGIRUŠŠANSUORGI 4: SÁMEGIELA GEAVAHEAPMI... 32 Barggosuorgge 4: Sámegiela adno... 32 EKONOMALAŠ JA HÁLDDAHUSLAŠ VÁIKKUHUSAT... 35 VÁJKKUDUSÁ RUHTADILLÁJ JA HÁLDADUSSAJ... 35 Ii mihkkege gå iednegiella Ii mihkkege nu čiekŋalit seaillo olbmuid luhtte go eatnigiella mii jurdagiid luvve lebbe miellamet ja liniidahttá eallinvuogi mij ájádusájt luovvi Álggahus och lenar Dáinna dieđáhusain áigu Sámediggi ovddidit bajimus dási politihka sámegiela birra, mii galgá čujuhit ja čielggadit prinsihpalaš áššiid sámegiela geavaheami ja ovddideami olis. Dán diedádusá baktu sihtá Sámedigge åvddån biedjat gájkbadjásasj politihkav sámegiela gáktuj, mij galggá gæjnov tjielggit ja prinsihpalasj gatjálvisájt vásstedit mij guosská sámegiela adnuj ja åvddånahttemij. Sámedikki váldomihttu sámegiela ovddideami oktavuođas lea lasihit giellageavaheddjiid logu ja loktet sámegiela geavaheami. Sámedikke oajvveulmme sámegiela åvddånahttema gáktuj le lasedit sijáj lågov gudi gielav bukti ja sámegiela anov vijdedit. Jus dáid ulbmiliid galgá olahit, de lea dárbbašlaš čielggadit válddi ja ovddasvástádusjuogu Sámedikki ja ráđđehusa gaskka. Jus galggá dájt ulmijt jåksåt de le dárbulasj tjielgadit mierredimfámov ja åvdåsvásstádusá juohkemav Sámedikke ja ráddidusá gaskan. Dákkár čielggadeapmi mielddisbuktá ahte lágat ja rámmaeavttut árvvoštallojuvvojit ja rievdaduvvojit. Dákkir tjielgadibme mierkki lágajt ja ålgodisævtojt tjadádit ja rievddat. Dát lea dán dieđáhusa váldofokus. Dát le dán diedádusá oajvvedæddo. Sámediggedieđáhus sámegiela birra sisttisdoallá hástalusaid, ulbmiliid ja strategiijaid 4 áŋgiruššansuorggis; Sámediggediedádus sámegiela gáktuj sisadná hásstalusájt, ulmijt ja strategijajt nieljen vuorodimsuorgen;  Ovddasvástádus sámegillii  Åvdåsvásstádus sámegiela åvdås  Sámegiela rámmaeavttut  Sámegiela ålgodisævto  Giellageavaheaddjit  Giellaaddne  Sámegiela geavaheapmi  Sámegiela adno Sápmelaččaid iešmearridanvuoigatvuohta iežamet giela, kultuvrra ja eallinvuogi hárrái lea nannejuvvon našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš lágain. Sámij riektá iesjmierredibmáj ietjama giela, kultuvra ja iellemvuoge badjel le nasjonála ja rijkajgasskasasj lágajn mierredum. Dát mielddisbuktá ahte sámi álbmogis lea vuoigatvuohta mearridit guđe guvlui boahttevaš giellapolitihkka galgá mannat. Dát mierkki sáme álmmugin le riektá iesj mierredit boahtteájge giellapolitihkav. Mis lea maid vuoigatvuohta oahppat ja geavahit sámegiela. Miján le aj riektá sámegielav oahppat ja adnet. Vaikko gávdnojit našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš mearrádusat, de lea ain stuora lávki giellageavahanvuoigatvuođa ja dan duohta vejolašvuođa gaskka ahte geavahit ja ovddidit giela servodagas. Vájku dal nasjonála ja rijkajgasskasasj lága ja konvensjåvnå dáv javlli de le ajtu viehka stuorra lávkke dan gaskan makkir riektá mijájn le gielav adnet ja almma vejulasjvuoda gielav sebrudagán adnet ja åvddånahttet. Sámediggedieđáhus sámegiela birra čilge ja ságaškuššá makkár rolla ja politihkalaš váldi Sámedikkis galgá leat giellagažaldagain. Sámediggediedádus sámegielaj gáktuj gåvvit ja dagástallá makkir roalla ja politihkalasj mierredimfábmo Sámedikken galggá giellaássjijn. Lea dárbu čielgaset ovddasvástádusjuhkui, buoret oktiiheiveheapmái doaibmabijuid dáfus ja buriid reaidduide boahttevaš giellavuoruheami dáfus. Dárbbo le ájn tjielggasappot åvdåsvásstádusáv juogadit, dåjmajt aktan hiebadit ja viehkkenævojt buoredit boahtteájge giellavuorodibme vuoksjuj. Go Sámelága giellanjuolggadusat bohte fápmui 1992:s, nannejuvvui maiddái lágas guđet suohkanat galge leat mielde sámegiela hálddašanguovllus. Gå sámelága giellanjuolgadusá 1992:n jåhtuj biejaduvvin, de aj mierreduváj makkir suohkana galggin sáme giellaháldadimguovlluj gullut. Ráddjejuvvon mearri suohkanat leat váldojuvvon mielde dán guvlui, ja dát suohkanat leat geatnegahtton bálvalit iežas álbmoga sámegillii. Muhtem suohkana dán guovlluj gulluji, ja dáj suohkanij duogen le ietjasa álmmugav sámegiellaj dievnnot. Dat ahte sámelága giellanjuolggadusat dušše gusket hálddašanguovllu suohkaniidda, lea iešalddis stuora hástalus danne go dát ii atte sámegielat álbmogii Norggas ovttalágan vuoigatvuođaid geavahit ja oahppat sámegiela. Jut sámelága giellanjuolgadusá guoskki dåssju suohkanijda giellaháldadimguovlon le ietjastis hásstalus gå návti ij le sámegielak álmmugin Vuonav miehtáj sæmmi riektá sámegielav adnet ja oahppat. Seammás čájehit iešguđetlágan evalueremat ja kártemat ahte suohkanat eai ollásit nagot doallat iežaset geatnegasvuođa fállat bálvalusaid guovtti gillii. Sæmmi båttå vuosedi iesjguhtik árvustallama jut suohkana e ållåsit nagá ietjasa vælggogisvuodav ållit guovtegielak dievnastusájt fállat. Ássanminstara rievdan ja ođđa suohkaniid fátmmasteapmi sámegiela hálddašanguvlui maŋemus jagiid čájeha ahte lea dárbu ođasmahttit sámelága giellanjuolggadusaid. Ieritjåhtema diehti ja gå ådå suohkana li sámegielaj giellaháldadimguovlluj sæbrram de le dárbbo sámelága giellanjuolgadusájt rievddat. Dieđáhus gieđahallá dán čuolmma ja nanne ahte almmolaš hálddašeapmi lea stáhta ovddasvástádus ja ahte sámegielat álbmogis lea vuoigatvuohta oažžut bálvalusaid sámegillii beroškeahttá gos orrot. Dát diedádus dáv gæhttjal giehtadallat ja javllá almulasj háldadibme le stáhta duogen ja jut sámegielak álmmugin le riektá sámegielak dievnastusájda vájku gåggu dal årru. Dát mielddisbuktá ahte sámelága giellanjuolggadusat galget gustot miehtá riikka. Dát mierkki sámelága giellanjuolgadusá galggi ålles lánndaj guosskat. Sámediggedieđáhus luohpá dálá hálddašanmodeallas ja oaidná baicca daid suohkaniid mat leat mielde dálá hálddašanguovllus ovttasbargoguoibmin sámegiela nannen- ja ovddidanbarggus. Sámediggediedádus udnásj háldadimvuogev guodá ja farra vuojnná dajt suohkanijt ma uddni li sáme giellaháldadimguovlon aktisasjbarggoguojmmen gå galggá sámegielav nannit ja åvddånahttet. Dát mearkkaša ahte leat guovttesuorat ovddasvástádusjuohku, gos Stáhtas lea ovddasvástádus almmolaš bálvalusaide ja nu maiddái ekonomalaš ja hálddahuslaš ovddasvástádus das ahte suohkanat, fylkkasuohkanat ja almmolaš ásahusat bálvalit sámegielat álbmoga sámegillii. Dát mierkki åvdåsvásstádus guovte oassáj juogeduvvá, gånnå Stáhtta vásstet almulasj dievnastusáj åvdås ja navti økonomalattjat ja háldaduslattjat vásstet suohkanij, fylkkasuohkanij ja almulasj ásadusáj sámegielak dievnastusáj åvdås. Sámedikkis lea ovddasvástádus ovddidit sámegiela, ja oaidná dárbbu nannet ovttasbarggu ja resurssaid sámegiela ovddidanbarggus iešguđetge dásiin servodagas. Sámedigge vásstet sámegiela åvddånahttema åvdås, ja vuojnná dárbov aktisasjbargov nannit ja ressursajt biedjat sámegiela nannimij iesjguhtik dásen sebrudagán. Dát rievdadus mielddisbuktá dárbbu lávdegoddái mas lea mandáhtta čielggadit ja evttohit rievdadusaid lágain, válddiin ja ovddasvástádussurggiin mat gusket sámegillii Dát rievddim mierkki dárbbo le muhtem nammadussaj man ulmme le tjielgadit ja åvdedit oajvvadusájt gåktu máhttá rievddat njuolggadusájt, mierredim- ja vásstedimoasev sámegiela gáktuj. Váilevaš ekonomalaš, olmmošlaš ja hálddahuslaš resurssat leat stuora hástalussan sámegiela nannema barggus. Økonomalasj, almasjlasj ja háldaduslasj ressursaj vánesvuohta le stuorra hásstalus sámegiela nannima bargguj. Dát leat rámmaeavttut mat fertejit leat sajis vai sáhttit sihkkarastit sámegiela boahtteáiggi. Dá li ålgodisævto ma hæhttuji sajenis jus sámegiella galggá iellet boahtte ájgijda. Dieđáhus ságaškuššá dáid hástalusaid ja láhčá dili politihkkii mii galgá fuolahit ahte višuvnnat ja mihttomearit sámegiela nannema ja ovddideami dáfus álggahuvvojit. Diedádus dájt hásstalusájt giehtadallá ja politihkav hábbmi man vuodon sámegiela nannima ja åvddånahttema visjåvnå ja ulme jåhtuj biejaduvvi. Sámedikki ja Sámedikki giellapolitihka váldoulbmil sámegiela ovddideami olis lea lasihit sámegiel geavaheddjiid logu. 5 Sámedikke ja sámedikke giellapolitihka oajvveulmme sámegiela åvddånahttema gáktuj le sámegiela addnij lågov lasedit. Lea áibbas dárbbašlaš sámegiela boahtteáigái ahte sámegielagiid lohku lassána. Sámegiela bierggim le dan duogen jut nahká sámegielagij lågov lasedit. Dieđáhus váldá vuođu dain iešguđetge giellaguovlluin ja dain dárbbuin mat gielas leat vai dat seailu, nanosmuvvá ja ovddiduvvo dain guovlluin. Diedádus gåvvit iesjguhtik giellaguovlov ja giela dárbojt jus galggá bisoduvvat, nanniduvvat ja åvddånahteduvvat iesjguhtik suorgen. Dasto lea dehálaš ahte gávdnojit duohta vejolašvuođat geavahit giellamet máŋgga servodatsuorggis. Ájnas le aj jut gávnnuji duohta vejulasjvuoda gielama adnet ienep sebrudaksuorgijn. Sámegiela geavaheapmi iešguđetge dásiin servodagas ferte lasihuvvot, ja lea mearrideaddji ahte eanet ásahusat váldet ovddasvástádusa lasihit sámegiela geavaheami. Sámegiela adno iesjguhtik dásen sebrudagán hæhttu laseduvvat, ja ájnas le jut ienep ásadusá válldi åvdåsvásstádusáv váj sámegiella ienebut aneduvvá. Sámegiela dilli lea iešguđetlágan, ii dušše gielaid gaskkas, muhto maiddái siskkáldasat gielain. Sámegiela dille le målsudahkes, ij dåssju gielaj gaskan valla aj gielaj sisbielen. Dát dahká ahte fertejit leat iešguđetlágan strategiijaid sámegiela nannemii ja ovddideapmái. Danen hæhttuji iesjguhtik strategija sajenis gå galggá sámegielav nannit ja åvddånahttet. Jus galgá háhkat eambbo máhtu daid iešguđetge gielladiliid birra, ja nu maiddái deaivat buorebut strategiijaiguin, de lea dárbu jeavddalaččat kártet giela dili. Váj galggá ienep diedojt åttjudit iesjguhtik gielladile birra, ja navti buorebut dæjvvat iesjguhtik strategijajn, de hæhttu duolloj dálloj giela dilev kárttit. Sámediggedieđáhus sámegiela birra lea boađus proseassas mii Sámedikkis lea. Sámediggediedádus sámegiela gáktuj le boados Sámedikke prosessas. Bargu dáinna dieđáhusain álggii stuora giellakonferánssain maid Sámediggi lágidii Romssas miessemánus 2011. Dán diedádusá barggo álgij muhtem stuorra giellakonferánsajn mav Sámedigge Tråmsån ásadij 2011 moarmesmáno. Konferánssas ledje logaldallit iešguđetge servodatsurggiin ja attii buori vuođu dieđáhusbargui. Konferánsan lidjin lågågdalle iesjguhtik sebrudaksuorgen, ja lij buorre vuodon diedádusbargguj. Miessemánu ja geassemánu 2012 mielde lea Sámediggeráđđi doallan máŋga rabas čoahkkima gos leat boahtán evttohusat dieđáhussii. 2012 moarmesmáno ja biehtsemáno le Sámedikkeráden læhkám moadda rabás tjåhkanime gånnå tsuojggidusá li boahtám diedádussaj. Leat maiddái boahtán čálalaš evttohusat dieđáhussii ovttaskas olbmuin, ásahusain ja organisašuvnnain. Tjálalasj tsuojggidusá diedádussaj li aj boahtám priváhta ulmutjijs, ásadusájs ja organisasjåvnåjs. Sámediggeráđis ja Sámedikki dievasčoahkkimis lea leamaš viiddis politihkalaš digaštallan. Vijdes politihkalasj dagástallam le læhkám Sámedikkeráden ja Sámedikke ållestjåhkanimen. Sámediggeráđđi ovddidii čilgehusa sámegiela birra áššis 18/12 Sámedikki dievasčoahkkimii. Sámedikkeráde sámegiela tjielggidusáv åvddån biejaj Sámedikke ållestjåhkanibmáj ássjen 18/12. Dát lea vuođđun Sámediggedieđáhussii sámegiela birra. Dát le Sámediggediedádus sámegiela gáktuj vuodo. Jahkásaš vuoruheamit ja doaibmabijut galget boahtit ovdan Sámedikki bušeahtas ja jahkedieđáhusa boađusolaheamis. Jahkásasj vuorodime ja dåjma galggi åvddån boahtet Sámedikke budsjehtan ja makta le ulmijt ållidam boahtá åvddån jahkediedádusán. Oktasaš ipmárdusa dihte lea dehálaš čielggadit muhtun doahpagiid mat leat guovddážis dán dieđáhusas. Váj dádjat sæmmi láhkáj de le ájnas jut muhtem moallanagá ma li guovdátjin diedádusán tjielggiduvvi. Danne háliidit čielggadit movt mii ipmirdit dáid doahpagiid. Danen sihtap tjielgadit gåktu dájt moallánagájt dádjadip. Eatnigiella: Dán dieđáhusas geavahuvvo doaba dan vuosttaš giela birra maid lea oahppan ruovttus. Iednegiella: Dán diedádusán anedum vuostasj giela birra majt sijdan oahppi. Sáhttet maiddái leat máŋga eatnigiela jus lea oahppan máŋga giela oktanis. Jus le moadda giela avta bále oahppam de máhtti dujna aj liehket moadda iednegiela. Eará báikkiin máilmmis (ovdamearkka dihte nuorta-asiáhtalaš riikkain) geavahuvvo eatnigiella dan čearddalaš joavkku giela birra masa gullá, beroškeahttá giellamáhtus. Ietjá sajijn væráldin (dagu lulleasiáhtalasj lándajn) aneduvvá iednegiella nammadussan dan giellaj mav muhtem tjerdalasj juohkusij gullu, vájku dal makta gielav ajtu buktá. Vuosttašgiella: Njálmmálaš, vejolaččat maiddái čálalaš, váldogiella. Vuostasjgiella: Njálmálasj, jali aj tjálalasj oajvvegiella. Oahpahusoktavuođas geavahuvvon dan giela birra maid vállje váldogiellan. Åhpadusaktijvuodan anedum dan giela birra mav oajvvegiellan vállji. Nubbegiella: Giella mii ii leat olbmo vuosttašgiella, muhto maid oahppá dahje lea oahppan dakkár birrasis gos dábálaččat geavahuvvo beaivválaš giellan. Nubbengiella: Giella mav muhtem ij le vuostasj giellan adnám, ájnat oahppá jali le oahppam muhtem birrasin gånnå ållågit bæjválasj giellan aneduvvá. Nubbegiella sáhttá maid mearkkašit buot gielaid mat eai leat vuosttašgielat, dát mearkkaša sihke nubbegiella ja amasgiella. Nubbengiella máhttá aj gåvvidit akta ber makkir gielav mij ij le muhtem ulmutja vuostasjgiella, dat sihtá javllat sihke nubbengiella ja amás giela. Giellaguoddit: Čeahpes giellageavaheaddjit mat geavahuvvojit resursaolmmožin giellaoahppama oktavuođas. Giellaguodde: Tjiehpes giellaaddne gudi ressurssaulmutjin aneduvvi åhpadimaktijvuodan. Giellaarenat: Giellasosiologalaš doaba mii geavahuvvo báikkiid dahje ásahusaid birra gos giella lea anus. Giellaárená: Giellasosiologalasj moallanahka mij aneduvvá dakkir sajij jali ásadusáj birra gånnå giella aneduvvá. Giellaguovlu: Giellageográfalaš doaba mii čilge giela leavvama. Giellaguovllo: Giellageográfalasj moallánahka mij gåvvit guovlov gånnå giella aneduvvá. Eanetloguguovlu: Guovlu gos eanetlohku álbmogis geavaha sámegiela beaivválaš giellan. Ieneplåhkoguovllo: Guovllo gånnå álmmuga ieneplåhko sámegielav adni bæjválasj giellan. Guovttegielat: Olmmoš gii lea šaddan bajás guvttiin vuosttašgielain ja gii hálddaša goappašat gielaid ovtta bures, dahje olmmoš gii iežas árgabeaivvis geavaha guokte giela ja identifisere iežas goappašat gielaiguin, vaikko giellamáhttu ii leat seamma buorre goappašat gielain. Guovtegielak: Muhtem ulmusj guhti le bajássjaddam guovtijn vuostasjgielajn ja guhti goappátjijt gielajt sæmmi buoragit buktá, jali ulmusj guhti árggabiejvenis guokta giela adná ja goappátjij identifiseri, vájku ij goappátjijt gielajt sæmmi buoragit buvte. Máŋggagielalaš: Olmmoš gii lea šaddan bajás guvttiin dahje máŋggain gielain ja gii identifisere iežas dáiguin gielaiguin ja/dahje olmmoš gii identifisere iežas máŋggain gielain ja geavaha máŋga giela iežas árgabeaivvis, vaikko giellamáhttu ii leat seamma buorre buot gielain. 6 Moattegielak: Muhtem ulmusj guhti le bajássjaddam guovtijn jali måttijn gielajn ja guhti dáj gielaj identifiseri ja moadda giela árggabiejven adná, vájku ij divnajt gielajt sæmmi buoragit buvte. Sámegiela árvovuođđu Sámegiela árvo vuodo Sámegiella lea vuođđoárvu sámi servodagas. Sámegiella le sáme sebrudagá vuodoárvvo. Danne lea giela suddjen ja viidáset ovddideapmi dehálaš ii ge dárbbaš čilgejuvvot eará ládje. Danen le giela bisodibme ja åvddånahttem ietjastis ájnas ja ij dárbaha ietjá láhkáj vuodostuvvat. Čielga mearka giela stuora mearkkašumis lea ahte čanastat sámegillii lea mearrideaddji go galgá čálihit iežas Sámedikki jienastuslohkui. Tjielgas mærkkan giela ájnas mierkkidussaj le jut sámegiela tjanástahka le mierrediddje jus bæssá Sámedikke jienastimlåhkuj tjáledit. Sámegiella lea okta min kultuvrra vuođđogeđggiin vaikko buohkat eai máhte giela. Sámegiella le akta mijá kultuvra vuodojs vájgu dal e gájka gielav buvte. Dát lea giella maid mis lea riekti nannet ja ovddidit sihke bealisteamet indiviidan ja servodagas. Dat le giella mav miján le riektá nannit ja åvddånahttet sihke ietjama åvdås ja sebrudagán ietján. Dát riekti guoská beroškeahttá man bures guhtege mis odne máhttá giela. Dát riektá le fámonis vájku dal makta juohkka ájnna mijájs gielas uddni buktá. Riekti min iežamet gillii lea árvu mii lea vuođđun olles gielladieđáhussii. Riektá ietjama giellaj le árvvo mij le ålles gielladiedádusá vuodon. Buohkaide geat máhttet sámegiela, lea stuora árvu beassat sámástit nu olu oktavuođain go vejolaš maiddái bearraša ja lagasbirrasa olggobealde, nu go ovdamearkka dihte almmolaš kantuvrraiguin, dearvvašvuođabálvalusain, skuvllain, girkuin ja riektedoaimmahagain. Juohkkahattjaj guhti sámegielav buktá, le viehka stuorra árvvo gå bæssá gielav adnet nav moatten aktijvuodan gå vejulasj aj fámilja ja lahkabirrasa ålggolin, dagu gå le aktijvuohta almulasj kontåvråj, varresvuoda ásadusáj, skåvlåjn, girkkojn ja riektásystemajn. Lea iešalddis árvu go min giella čalmmustahttojuvvo servodagas. Árvvo le danna gå giella vuojnnusij boahtá sebrudagán. Go giella geavahuvvo máŋgga iešguđetge oktavuođas, de dasa addo oinnolaš árvu seamma ládje go eará gielaide. Gå muhtem giella moatten aktijvuodan aneduvvá, de dasi vatteduvvá árvvo sæmmi buohta gå ietjá giela. Dákkár oinnolaš dásseárvu gielaid gaskkas lea seammás mearkan ahte álbmogiid gaskkas lea dásseárvu. Dákkir bihko avtaárvvusasjvuohta gielaj gaskan le sæmmi båttå mærkkan jut álmmuga li avtaárvvusattja. Vaikko mii dávjá hupmat sámegiela birra dego oktan giellan, de leat Norgga beale sápmelaččain árbečanastagat viđa iešguđetge sámegillii. Vájku álu sámegielav avtan giellan gåvvidip, de gávnnuji vuona bielen sáme gudi vidá iesjguhtik sámegielajda gulluji. Dát vihtta giela leat nuortalašgiella, davvisámegiella, julevsámegiella, bihtánsámegiella ja lullisámegiella. Dá vihtta giela li lullesámegiella, nuorttasámegiella, julevsámegiella, bihtámsámegiella ja oarjjelsámegiella. Čanastat ovtta dán viđa gillii sámi girjáivuođas ovddasta árvvu sápmelaččaide, ja dát árvu lea ge maid vuođđun gielladieđáhussii. Gullut avta dájs vidát gielajs le sámijda árvvon, dát árvvo le aj gielladiedádusá vuodon. Rámmat Birástagá Našuvnnalaš láhkamearrádusat Nasjonála lága Sámegiella lea sámi kultuvrra vuođđogeađgi. Sámegiella le sáme kultuvra ájnnasamos juolgge. Mii sápmelaččat leat eamiálbmot ja minoritehta Norggas, ja sámegiella ja sámi kultuvra dárbbašit ge erenoamáš suodjalusa vai ain sáhttá seailut ja ovdánit. Mij sáme lip álggoálmmuk ja unneplågoálmmuk Vuonan ja danen dárbaj sámegiella ja sáme kultuvrra sierralágásj suodjalimev jus galggá åvddålijguovlluj bissot ja åvddånahteduvvat. Norgga stáhta leat geatnegahtton láhčit diliid nu ahte sápmelaččat sáhttet sihkkarastit ja ovddidit gielaset. Vuona stáhta duogen le dilev láhtjet váj sáme bessi gielaska sihkarasstet ja åvddånahttet. Dát geatnegasvuođat, mat leat čállojuvvon lágaide ja konvenšuvnnaide, leat reaiddut maid Sámediggi geavaha go deaivvada guovddáš eiseválddiiguin, suohkaniiguin, fylkkasuohkaniiguin ja eará beliiguin geaiguin mii ovttasbargat. Dá vælggogisvuoda, ma li lágaj ja konvensjåvnåj baktu mierredum li vædtsaga majt Sámedigge ávkki gå iejvvip guovdásj oajválattjajt, suohkanijt, fylkkasuohkanijt ja iehtjádijt gej siegen aktan barggap. Vuođđolága § 110 a geatnegahttá Norgga stáhta láhčit diliid nu ahte sámegiella sáhttá seailut ja ovdánit. Vuodolága § 110a tjadná vuona stáhtav dilev láhtjet váj sámegiella máhttá bisoduvvat ja åvddånahteduvvat. Láhka Sámedikki ja eará sámi vuoigatvuođaid birra (sámeláhka) bođii fápmui 1989:s ja dan ulbmil lea láhčit diliid nu ahte sámi álbmot Norggas sáhttá sihkkarastit ja ovddidit iežas giela, iežas kultuvrra ja servodateallima. Sámedikke ja ietjá sáme riektáássjij láhka (sámeláhka) doajmmaj bådij jagen 1989 ja dan ulmme le dilev láhtjet váj sáme álmmuk Vuonan máhttá ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav nannit ja åvddånahttit. Láhka konkretisere daid váldoprinsihpaid sisdoalu maid Vuođđolága § 110 nanne. Láhka konkretiseri daj badjásasj prinsihpaj sisanov majt Vuodolága § 110 ásat. Sámelága giellanjuolggadusat bohte fápmui 1992:s ja leat čilgejuvvon 3. kapihttalis, sámegiela birra. Sámelága giellanjuolgadusá doajmmagåhtin 1992 rájes ja li goalmát kapihttalin tjáledum; sámegiella. Go sámelága giellanjuolggadusat mearriduvvojedje, nannejuvvui maiddái lágas ahte Kárášjohka, Guovdageaidnu, Unjárga, Porsáŋgu, Deatnu ja Gáivuotna galget sámegiela hálddašanguvlui mielde. Gå sámelága giellanjuolgadusá mierreduvvin, de aj lága baktu mierreduváj suohkana Gárásjåhkå, Guovddagæjnno, Unjárgga, Porsáŋŋgo, Dædno ja Gájvuodna galggin liehket oassen sáme giellaháldadimguovlos. Go Divttasvuona suohkan váldojuvvui mielde 2006:s, rievdaduvvui láhka nu ahte hálddašanguovlu dál lea mearriduvvon láhkamearrádusa bokte. Gå Divtasvuona suohkan 2006:n fárruj váldeduváj, de láhka rievddaduváj váj giellaháldadimguovllo dálla njuolgadusáj baktu mierreduvvá. Maŋŋel leat Snoasa ja Loabát suohkanat váldojuvvon mielde hálddašanguvlui, ja Røyrvik boahtá mielde 1.1.2013. Maŋŋela li suohkana Snåasa ja Loabát fárruj boahtám giellaháldadimguovlluj, ja Rajrevihke (Røyrvik) sæbrrá 1.1.2013 rájes. Sámelága giellanjuolggadusat (1992) addet sámegiela hálddašanguovllu álbmogii vuoigatvuođa váldit oktavuođa almmolaš ásahusaiguin ja oažžut vástádusa sámegillii dahje dárogillii nu movt ieš háliida. Sámelága giellanjuolgadusá (1992) vaddi sáme giellaháldadimguovlo álmmugij riektáv almulasj måhkijn aktijvuodav válldet ja vásstádusáv oadtjot sámegiellaj jali dárogiellaj ietjasa giellaano milta. Vuoigatvuohta guoská sihke njálmmálaš ja čálalaš gulahallamis. Riektá guosská sihke njálmálasj ja tjálalasj gatjálvisájda. Vuoigatvuohta ii gusto dain oktavuođain go hálddašanorgána ieš váldá oktavuođa. 7 válldá aktijvuodav. Buot almmuheamit almmolaš orgánain hálddašanguovllus mat gusket olles álbmogii dahje oassái álbmogis, galget almmuhuvvot sihke dárogillii ja sámegillii. Gájka almodusá almulasj orgánajs giellaháldadimguovlon maj ulmmejuogos le ålles jali oase álmmugis, galggi sihke dárogiellaj ja sámegiellaj almoduvvat. Sámelága § 3-5 addá viiddiduvvon vuoigatvuođa geavahit sámegiela go gulahallá dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusain. Sámelágas § 3-5 milta le riektá sámegielav vijddásappo adnet varresvuohta- ja sosiálsuorgen. Dát mielddisbuktá ahte visot dearvvašvuođa- ja sosiálaásahusat mat váldet vuostá pasieanttaid sámegiela hálddašanguovllu suohkaniin, leat geatnegahtton bálvalit pasieanttaid sámegillii. Dát mierkki gájka varresvuoda- ja sosiálásadusá gudi viehkedi pasientajt gudi båhtu suohkanijs ma li sáme giellaháldadimguovlon, galggi pasientajt sámegiellaj dievnnot. Pasieantavuoigatvuođalága § 3-5 mii addá pasientii vuoigatvuođa oažžut dieđuid ovttaskas eavttuid vuođul, ja lága § 4-2 mieđihanhámi gáibádusa birra, leat maid áigeguovdilis mearrádusat. Pasiænntariektálága § 3-5 mij vaddá pasiænntaj riektáv diedojda ma li ájnegis dárbojda hiebaduvvam, ja lága § 4-2 mij mierret dåhkkidime hámev, li aj guoskavasj mærrádusá. Sámi pasieanttaid vuoigatvuohta geavahit sámegiela hálddašanguovllus lea maid deattuhuvvon ođđa suohkanlaš dearvvašvuođa- ja fuolahuslágas: 3 – 10.4 lađas: “ Suohkanat sámegiela hálddašanguovllus galget fuolahit ahte sámi pasieanttaid dahje geavaheddjiid dárbu heivehuvvon bálvalusaide galgá deattuhuvvot bálvalusa hábmedettiin ”. Sáme pasientaj riektá sámegiela adnuj giellaháldadimguovlon le aj tsuojggiduvvam ådå suohkanlasj varresvuohta ja huksolágan: 3 – 10. 4. ladás: " Suohkana sáme giellaháldadimguovlon galggi bærrájgæhttjat jut sáme pasientaj jali addnij dárbo hiebadum dievnastusájda dættoduvvi gå dievnastus hábbmiduvvá. " Sámelága § 3-6 addá juohkehažžii vuoigatvuođa oažžut oktagaslaš girkolaš bálvalusaid sámegillii. Sámelága § 3-6 vaddá juohkkahattjaj riektáv ájnegis girkkolasj dievnastusájda sámegiellaj. Dát mearkkaša sielumorašteami, gástta, vihaheami ja rihpaid. Dát guosská sielohuksuj, gásstaj, skalluj, válldaj ja iehkedismállásij. Báhpat geat virgáduvvojit hálddašanguvlui, fertejit čađahit sámegiel giellaoahpahusa jus ovdalaččas eai máhte sámegiela. Báhpa gudi virggáj biejaduvvi háldadimguovlon hæhttuji sámegielav låhkåt jus e åvdutjis máhte. Girku galgá maiddái ovddidit sámegiela hálddašanguovllu olggobealde. Girkko galggá aj sámegielav åvdedit háldadimguovlo ålggolin. Girkolága § 24 čuodjá ná: “ Girkočoahkkin galgá suddjet ja ovddidit sámi girkoeallima [..] ”. Girkkolága § 24 javllá: ” Girkkotjåhkanibme galggá sáme girkkoiellemav suoddjit ja åvdedit [..] ”. Sámelága § 3-7 guoská báikkálaš dahje regionálalaš orgána bargiid vuoigatvuhtii oažžut oahppovirgelobi bálkkáin háhkat sámegiel máhtu, go orgánas lea dárbu dákkár máhttui. Sámelága § 3-7 sisadná bájkálasj jali guovlolasj ásadusá barggij riektáv åhpadusvirggeloahpáj bálkkájn åttjudamdiehti sámegiela máhtudagáv, gå ásadus dákkir máhtudagáv dárbaj. Oahpahusláhka (1998) nanne ovttaskas olbmo vuoigatvuođa oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii. Åhpadusláhka (1998) duodas ájnegisá riektáv åhpadussaj sámegielan ja – giellaj. Sámegiela hálddašanguovllus (oahpahuslágas gohčoduvvo “ sámi guovlun ”) lea buot ohppiin vuoigatvuohta oahpahussii Máhttolokten Sámi mielde, ja sis lea vejolašvuohta válljet sámegiela oahpahusgiellan. Sáme giellaháldadimguovlon (åhpaduslágan javladuvvá ” sáme guovlo ”) le juohkka oahppen riektá åhpadussaj mij Sáme Máhttolåpptimav tjuovvu, ja siján le vejulasjvuohta sámegielav åhpadusgiellan válljit. Oahppit sáhttet maid válljet dárogiela oahpahusgiellan, ja ovttastahttit dán oahpahusain sámegielas. Oahppe bessi aj dárogielav válljit åhpadusgiellan, aktan sámegielåhpadusájn. Suohkaniin mat leat olggobealde hálddašanguovllu, lea ohppiin dušše vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas oktagaslaš vuođuin. Suohkanijn ma li sáme giellaháldadimguovlo ålggolin li oahppijn dåssju riektá åhpadussaj sámegielan ájnegis oahppe dásen. Jus galgá oažžut oahpahusa sámegillii, de fertejit unnimusat 10 oahppi suohkanis gáibidit dan, ja dát vuoigatvuohta bistá nu guhká go leat unnimusat guhtta oahppi vel joavkkus. Jus galggi åhpadusáv oadtjot sámegiellaj de hæhttuji gåjt dal 10 oahppe suohkanin dáv gájbbedit, ja dát riektá joarkká nav guhkev gå li binnemusát guhtta oahppe vil juohkusin. Oahppit leat dás, lága mielde, definerejuvvon sin mánnán geat sáhttet čálihit iežaset Sámedikki jienastuslohkui. Dán lága aktijvuodan li oahppe defineridum mánnán æjgádijs gudi bessi Sámedikke jienastimlåhkuj ietjasa tjáledit. Láhka mánáidgárddiid birra (2006) deattuha ahte suohkanis lea ovddasvástádus das ahte mánáidgárdefálaldat mánáide sámi guovllus (sámegiela hálddašanguovllus) lea huksejuvvon sámi giela ja kultuvrra vuođul. Mánájgárddeláhka (2006) dættot suohkanin le åvdåsvásstádus jut mánájgárddefálaldahka mánájda sáme guovlojn (sáme giellaháldadimguovlon) le sámegiela ja kultuvra nanna vuododum. Sámi sisdoallu mánáidgárddiin olggobealde hálddašanguovllu lea mihá heajubut fuolahuvvon. Sáme sisadno mánájgárdijn ma li giellaháldadimguovlo ålggolin le viehka hæjobut suoddjidum. Dáppe galget suohkanat láhčit dili nu ahte sámi mánát sáhttet sihkkarastit ja ovddidit iežaset giela ja iežaset kultuvrra. Dáppe galggi suohkana dilev láhtjet váj sáme máná galggi gielasa ja kultuvrasa nannit ja åvddånahttet. Sámi mánát olggobealde hálddašanguovllu leat definišuvnna mielde sin mánát geain unnimusat nubbi váhnen sáhttá čálihit iežas Sámedikki jienastuslohkui. Dán lága aktijvuodan li sáme máná defineridum mánnán gåjt dal avtajn æjgádijn guhti bæssá Sámedikke jienastimlåhkuj ietjas tjáledit. Láhkaásahus bearráigeahččoláhkaásahusa ja biebmoruoktoláhkaásahusa rievdadeami birra mii bođii fápmui miessemánu 1. beaivvi 2012, deattuha dan vuoigatvuođa mii sámegielat mánáin geat orrot hálddašanguovllus lea doalahit iežaset giela fuolahussirdima oktavuođas. Háldonjuolgadusá ja biebbmosijddanjuolgadusá rievddama nuolgadus mij moarmesmáno 1. biejve 2012 doajmmaj bådij dættot sámegielak mánájn gudi giellaháldadimguovlon årru le riektá gielasa bisodit gå ådå huksuj biejaduvvi. Láhkaásahusa rievdadeapmi mielddisbuktá ahte dál ferte aktiivvalaččat jearrat fuolahuvvojit go máná kultuvrralaš ja gielalaš vuoigatvuođat go biddjojuvvo biebmoruktui dahje mánáidsuodjalusásahussii. Dáj rievddamij milta hæhttu dal dåjmalattjat gatjádit makta máná kultuvralasj ja gielalasj riektá várajda váldeduvvi gå biebbmosijddaj jali mánájsuodjalusásadussaj biejaduvvi. Ferte láhčit dili nu ahte mánná sáhtát ovddidit sihke iežas giela ja iežas kultuvrra. Dille galggá látjeduvvat váj mánná bæssá sihke ietjas gielav ja kultuvrav åvddånahttet. Báikenammaláhka (1990) galgá sihkkarastit ahte sámi báikenamat vuhtii váldojuvvojit našuvnnalaš láhkamearrádusaid ja riikkaidgaskasaš šiehtadusaid ja konvenšuvnnaid mielde. Bájkkenammaláhka (1990) galggá bærrájgæhttjat jut sáme bájkkenamá li nasjonála njuolgadusáj ja rijkajgasskasj sjiehtadusáj ja konvensjåvnåj milta. Báikenammalága láhkaásahus § 7 nanne ahte jus báikenamas lea máŋggagielat namma, de galget buot gielat mat geavahuvvojit guovllus geavahuvvot luoddagalbbas. Bájkkenammalága § 7 javllá jus muhtem bájkkenamán le moattegielak namma de galggi gájka namá ma dan guoskavasj bájken aneduvvi galbajn aneduvvat. Báikenammalága ulbmil lea váldit vára báikenamain kulturmuitun, addit daidda praktihkalaččat heivvolaš čállinvuogi ja veahkkin oahpásnuhttit namaide ja aktiivvalaččat geavahit namaid. Bájkkenammalága ulmme le várajda válldet bájkkenamájt kultuvrramujtton, dajda hiebalgis tjállemvuogev vaddet ja vájkkudit máhtudagáv ja dåjmalasj anov namáj vuoksjuj. Báikenammalága mielde sáhttet almmolaš orgánat, dálloeaiggádat, báikkálaš organisašuvnnat main lea čanastat guvlui ja nammakonsuleanttat álggahit nammaášši. Bájkkenammalága milta máhtti almulasj ásadusá, viessoæjgáda, bájkálasj siebre ma bájkkáj gulluji ja bájkkenammakonsulenta nammaássjev álgadit. Suohkaniin lea mearridanváldi earret eará almmolaš čujuhusaid, čoahkkebáikkiid, gáhtaid ja almmolaš visttiid namaid dáfus. Suohkana namájt mierredi duola dagu almulasj adressajn, bájkátjijn, gahttunijn ja almulasj viesojn. Stáhta kártadoaimmahat mearrida luonddunamaid ja eará namaid mat eai boađe ovdan báikenammalágas dahje láhkaásahusain. Stáhta Kárttadåjmadahka mierret luonndonamájt ja ietjá namájt ma e bájkkenammalágan jali njuolgadusájn åvddån boade. Departemeanttas lea mearridanváldi suohkannamaid dáfus. Departementa suohkannamájt mierredi. Lágas čuožžu čielgasit ahte sámi namat maid olbmot geavahit geat orrot fásta dahje geain leat ealáhusčanastagat báikái, daid galget almmolaš eiseválddit dábálaččat geavahit kárttain, galbbain, registariin oktan vejolaš dárogiel namain. 8 Lágan tjielggasit tjuodtju sáme namá ma aneduvvi ulmutjijs gudi muhtem bájken årru jali dåppen æládusájt dåjmadi, galggi dábálattjat almulasjvuodas aneduvvat kártajn, galbajn, regissterijn aktan dáro namájn jus dakkir gávnnu. Galbbain dahje kárttain ja sullasaččain gos geavahuvvo eambbo go okta namma, mearrida mearridanorgána movt namat galget leat maŋŋálaga. Galbajn jali kártajn jali ietján gåggu ienep gå akta namma aneduvvá, mierret mierrediddje ásadus makkir namma vuostatjin galggá. Go mearrida movt namat galget leat maŋŋálaga, de galgá váldit vuhtii giellageavaheami báikkis. Gå mierret makkir namma vuostatjin galggá de galggá árvustallat giellaanov bájken. Sámegiela hálddašanguovllus galget namat leat maŋŋálaga nu ahte sámegiella lea álggos, ja de dárogiella ja kvenagiella. Sáme giellaháldadimguovlon galggá návti liehket: Sáme namma vuostatjin, ja de dáro ja de guojna. Sámediggi nammada sámi báikenamaid báikenammakonsuleanttaid. Sámedigge nammat sáme bájkkenamáj nammakonsulentajt. Riikkaidgaskasaš konvenšuvnnat ja julggaštusat Rijkajgasskasasj konvensjåvnå ja tjielggidusá Vuoigatvuohta eatnigillii lea vuođđo olmmošvuoigatvuohta. Riektá iednegiellaj le vuodulasj almasjrievtesvuohta. Juohke sápmelaččas lea vuoigatvuohta oahppat ja geavahit sámegiela. Juohkka sámen le riektá adnet ja åhpadusáv oadtjot sámegielan. Našunálastáhta Norga lea geatnegahttán iežas sihke rievttalaččat ja politihkalaččat suddjet ja ovddidit min giela danin go mii leat eamiálbmot. Vuona stáhtta le sihke riektálattjat ja politihkalattjat åvdåsvásstádusáv válldám suoddjit ja åvdedit mijá gielav danen gå lip álggoálmmuk. Mánáidkonvenšuvdna lea inkorporerejuvvon Norgga lágaide ja manná ovdalii go Norgga lágat. Mánájkonvensjåvnnå le vuona láhkaj sajájduvvam ja le danen vuona lága åvddåla. Mánáidkonvenšuvnnas lea sierra artihkal eamiálbmotmánáid birra, artihkal 30; “ Mánáin, geat gullet minoritehtii dahje eamiálbmogii, lea vuoigatvuohta ovttas earáiguin iežas joavkkus atnit ávkki iežas kultuvrras, oskkus ja iežas gielas ”. Mánájkonvensjåvnån le sierra artihkkal álggoálmmugij mánáj vuoksjuj, 30. artihkkal; ” Máná gudi muhtem unneplågo álmmugij jali álggoálmmugij gulluji galggi bessat aktan iehtjáda ietjas juohkusin, ietjasa kultuvrav, åskov ja gielav niektit. ” ON konvenšuvdna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra lea váldon mielde Norgga láhkii olmmošvuoigatvuođalága bokte. AN:a konvensjåvnnå sivilja ja politihkalasj riektáj gáktuj le vuona riektáj váldedum almasjrievtesvuodalága baktu. Artihkal 27 cealká ahte: “ dain stáhtain gos gávdnojit čearddalaš, oskkolaš dahje gielalaš minoritehtat, eai galgga sii geat gullet daidda, manahit vuoigatvuođa ovttas earáiguin joavkkus gudnejahttit iežaset kultuvrra, dovddastit ja doaimmahit iežaset oskku, dahje geavahit iežas giela ”. Dát konvenšuvdna manná ovdalii jus šaddet vuostálasvuođat Norgga eará lágaid mearrádusaid hárrái. 27. artihkkal javllá: " daj stáhtajn gånnå tjerdalasj, åskolasj jali gielalasj unneplågo gávnnuji, ij sijás gudi dajda gulluji, galga riektá váldeduvvat, daj gaskan ietjasa juohkusin, ietjasa kultuvrav sujttit, ietjasa åskov dåbdåstit ja tjadádit, jali gielasa adnet ” Dát konvensjåvnnå manná åvddålij jus ietjá mærrádusá vuona riektán li dan vuosstáj. ILO-konvenšuvnnas nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešbirgejeaddji stáhtain leat artihkkalat mat sihke nannejit eamiálbmogiid vuoigatvuođa suddjet ja ovddidit iežaset giela ja ovttaskas olbmuid vuoigatvuođa oahppat ja geavahit iežaset giela. ILO-konvensjåvnnå 169 iesjrádálasj stáhtaj álggoálmmugij ja máddoálmmugij vuoksjuj sisadná artihkkalijt ma javlli álggoálmmugijn le riektá ietjasa gielav nannit ja åvddånahttet ja ájnegis ulmutjijn le riektá gielasa oahppat ja adnet. Artihkal 28 čuodjá: “ Galget ovddiduvvot doaibmabijut mat suddjejit ja ovddidit guoskevaš olbmuid álgovuolggalaš giela ovdáneami ja geavaheami ”. 28. artihkkal javllá ” Dåjma galggi jåhtuj biejaduvvat váj dan álmmuga ieme gielav nanni ja åvddånahttemav ja anov låppti ”. Eurohpálaš šiehtadus regiovdna- dahje minoritehtagielaid birra galgá suddjet minoritehtagielaid nu ahte Eurohpá kultuvrra girjáivuohta ceavzá. Europa lihtto guovllo- jali unneplågogielaj gáktuj galggá unneplågogielajt suoddjit váj europa kultuvra valjesvuohta bissu. Artihkal 7 geatnegahttá našunálastáhtaid čađahit konkrehta doaibmabijuid suddjen dihte minoritehtagielaid nu ahte dat bohtet oidnosii sihke politihkas, lágain ja geavatlaččat. 7. artihkkal tjadná nasjonálstáhtajt konkrehta dåjmajt tjadádit váj unneplågoálmmugijt bisot váj vuojnnusij båhti sihke politihka, lágaj ja ano baktu. ON Eamiálbmotjulggaštus artihkal 13 nanne dan vuoigatvuođa mii mis sápmelaččain lea eamiálbmogin ealáskahttit, geavahit, ovddidit ja sirdit iežamet giela boahtte bulvii. AN:a Álggoálmmuktjielggidusá 13. artihkkal javllá mijájn sámijn álggoálmmugin le riektá ælláskahttet, adnet, åvddånahttet ja boahtte buolvvaj gielav vaddet. Dát artihkal nanne maiddái sápmelaččaid vuoigatvuođa eamiálbmogin geavahit dulkka go deaivvada almmolaš bálvalusaiguin. Dát artihkkal aj mierret sámijn álggoálmmugin le riektá dålkåv adnet almulasj dievnastusáj aktijvuodan. Norga lea vuolláičállán julggaštusa, ja Sámediggi oaidná dán julggaštusa rievttalaččat geatnegahttin Norgii. Vuodna le tjielggidusáv vuollájtjállám, ja Sámedigge adná dát tjielggidus Vuonav riektálattjat tjadná. Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna evttohus lea ráhkaduvvon álbmotrievttalaš geatnegasvuođaid vuođul mat Norgga, Ruoŧa ja Suoma stáhtain leat sápmelaččaid ektui eamiálbmogin. Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnå oajvvadus le tjáledum álmmukriektálasj mærrádusáj milta ma guosski stáhtajda Vuodna, Svierik ja Suobma sámij vuoksjuj álggoálmmugin. Konvenšuvdnaevttohus dohkkeha min iešmearridanvuoigatvuođa ja ulbmil lea ahte ovttasbargu min gaskka oktan álbmogin galgá álkidahttojuvvot riikkarájiid rastá. Konvensjåvnnåoajvvadus dåhkkit mijá riektáv iesjmierredibmáj ja dan ulmme le aktisasjbarggo avtan álmmugin rájáj rastá galggá sjaddat álkkep. Davviriikkalaš ekspeartajoavku maid Norgga, Ruoŧa ja Suoma stáhtat ja sámedikkit leat nammadan buvttii 2005:s ovttajienalaš evttohusa Davviriikkalaš sámekonvenšuvdnii. Nuorttarijkaj ássjediehttejuogos ájrrasij nammaduvvam Vuona, Svieriga ja Suoma stáhtajs ja sámedikkijs vattij jagen 2005 ietjas avtajienalasj oajvvadusáv nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnåj. Kapihtal III lea sámi giela ja kultuvrra birra. Goalmát kapihttal sisadná sáme gielav ja kultuvrav. Dás lea min vuoigatvuođa birra suddjet, ovddidit ja geavahit sámegiela. Dánna giehtadaláduvvá mijá riektá suoddjit, åvddånahttet ja adnet sámegielav. Dás lea maiddái dat vuoigatvuohta mii mis lea váldit vára iežamet árbevirolaš máhtus dutkamii ja ohppui. Dánna giehtadaláduvvá aj mijá riektá ietjama árbbediedojt várajda válldet ja riektá dutkamij ja åhpadussaj. Konvenšuvdnašiehtadallamat leat dál álgán ja galget leat čađahuvvon viđa jagi sisa. Konvensjåvnnåsjiehtadusá li dal álggám ja galggi ållidum vidán jagen. Sámedikki stivrendokumeanta giela dáfus Sámedikke stivrrimdokumenta sámegiela gáktuj Sámediggeráđi politihkalaš vuođđu lea Sámediggeráđi doaimma duogážin válgaáigodagas. Samediggeráde politihkalasj vuodo le Sámedikkeráde dåjma válggaájggudagá álgon. Sámediggeráđđi heiveha dán vuođu bušeahttaevttohussii. Sámedikkeráde dáv vuodov budsjehtaj sisi åttjut. Sámedikki bušeahtta mearrida gaskaoapmegeavaheami giellaovddideami dáfus. Sámedikke budsjæhtta giellaåvddånime rudáj anov mierret. Ekonomalaš váikkuhangaskaoamit gielas leat guovttegielatvuođadoarjagat suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda, njuolggo doarjagat sámi giellaguovddážiidda ja ohcanvuđot giellaprošeaktaruđat. 9 Giellarudájda gulluji guovtegielakvuohtadoarjja suohkanijda ja fylkkasuohkanijda, njuolggadoarjja giellaguovdátjijda ja giellaprosjektarudá masi åhtså. Sámediggi várre maid ruđaid oanehit prošeavttaide maid Sámediggi ieš álggaha. Sámedigge biedjá aj rudájt oanepájggásasj prosjevtajda majt Sámedigge iesj álgat. Sámediggi hálddaša dasa lassin eará gaskaomiid mat maid ovddidit giela, nu go doarjaga oahpponeavvuide, sámi girjjálašvuhtii, oahppostipeanddaid jna.. Sámedikken li aj ietjá doarjjoårniga ma gielav åvdedi, dagu oahpponævoj doarjja, sáme girjálasjvuohta, åhpadusstipenda jnv.. Ovttasbargošiehtadusat guovttegielatvuođadoarjagiid geavaheami birra Guovtegielakvuodarudáj aktisasjbarggosjiehtadusá Guovttegielatvuođadoarjagat leat stuorámus doarjjapoasta maid Sámediggi hálddaša, ja lea ge dat deháleamos gaskaoapmi mii Sámedikkis lea sámegiela ovddideapmái. Guovtegielakvuohtadoarjja le stuorámus doarjjaårnik mij Sámedikken le, ja navti le dat Sámedikke åvdemus vædtsak gå galggap sámegielav åvddånahttet. 2008:s čađahuvvui Sámedikki gohččuma mielde evalueren guovttegielatvuođadoarjagiid hárrái. 2008:n Sámedigge guovtegielakvuodadoarjjaga guoradallamav diŋŋguj. Evaluerema duogážin lei ahte Sámediggi háliida oažžut gova das movt suohkanat ja fylkkasuohkanat geavahit guovttegielatvuođadoarjaga. Guoradallama duogásj lij Sámedigge sidáj diehtet gåktu suohkana ja fylkkasuohkana guovtegielakvuodadoarjjagav adni. Evalueren galggai maiddái sáhttit geavahuvvot vuođđun guovttegielatvuođadoarjaga juolluduseavttuid rievdadanbarggus. Guoradallamijn mielan galgajma aj guovtegielakvuodadoarjjagav rievddadit. Evalueren čájehii ahte olu suohkanat maiddái geavahedje ruđaid giellaovddideapmái, vaikko guovttegielatvuođadoarjja lea gaskaoapmi mii galgá suohkaniidda addit návccaid ollašuhttit sámelága giellanjuolggadusaid. Guoradallam vuosedij moadda suohkana rudájt adnin giellaåvddånibmáj, vájku guovtegielakvuodadoarjja galggá sámelága giellanjuolgadusáj ållidibmáj. Giellaovddidanbargu lea dattetge sihke dohkkehuvvon ja sávvojuvvon Sámedikki bealis. Ajtu le nav jut Sámedigge le sihke dåhkkidam ja sihtam giellaåvddånahttemav. Evalueren čájehii maid ahte suohkanat háliidit lagat ovttasbarggu Sámedikkiin doarjjageavaheami olis. Guoradallam vuosedij aj suohkana sihtin lagábut barggat Sámedikke siegen rudáj ano vuoksjuj. Evalueren buvttii evttohusaid das movt sáhttá meroštallat guovttegielatvuođadoarjaga, muhto deattuhii seammás ahte Sámediggi dán barggus ferte doalahit lagas ovttasbarggu suohkaniiguin. Guoradallam ævtodij gåktu máhttá guovtegielakdårjav mierredit, valla sæmmi båttå dættodij Sámedigge hæhttu lagábut suohkanij siegen barggat. Maŋŋel evaluerema álggahii Sámediggi barggu rievdadit juolluduseavttuid ja meroštallat guovttegielatvuođadoarjaga, ja ođđa njuolggadusat guovttegielatvuođadoarjagii mearriduvvojedje 2011:s. Guoradallama maŋŋela biejaj Sámedigge jåhtuj juollodimævtoj rievddamav ja guovtegielakdårja mierredimev, ja guovtegielakvuodadårja ådå njuolgadusá mierreduvvin 2011:n. Dan oktavuođas ráhkaduvvui ovttasbargošiehtadus Sámedikki ja ovttaskas suohkana / fylkkasuohkana gaskka doarjjageavaheami birra. Dan aktijvuodan dagáduvvin aktisasjbarggosjiehtadusá Sámedikke ja juohkka ájnna suohkana / fylkkasuohkana gaskan rudáj ano gáktuj. Ovttasbargošiehtadusat vuolláičállojuvvojedje guovvamánus 2012. Aktisasjbarggosjiehtadus vuollájtjáleduváj 2012 guovvamáno. Šiehtadus váldá vuođu dain geatnegasvuođain mat suohkaniin / fylkkasuohkaniid leat sámelága giellanjuolggadusaid mielde. Sjiehtadusáj álggo li da vælggogisvuoda ma suohkanijn / fylkkasuohkanijn li sámelága giellanjuolgadusáj gáktuj. Dasa lassin lea dat bargu maid suohkanat / fylkkasuohkanat dahket nannet ja ovddidit sámegiela, formaliserejuvvon dan bokte ahte šiehtadusas maid lea ovddidanoassi. Duodden le suohkana / fylkkasuohkana åvddånahttembarggo sámegiela vuoksjuj formaliseridum gå sjiehtadusán le aj åvddånahttemoasse. Šiehtadus čuovvoluvvo jahkásaš čoahkkimiiguin sihke hálddahuslaččat ja politihkalaš dásis. Sjiehtadusá galggi jahkásattjat árvustaláduvvat tjåhkanimij baktu sihke háldaduslasj ja politihkalasj dásen. Ovttasbargošiehtadusat fylkkasuohkaniiguin Aktisasjbarggosjiehtadusá fylkkasuohkanij Sámediggi lea ráhkadan ovttasbargošiehtadusa fylkkasuohkaniiguin sámi guovllus. Sámedigge le sjiehtadam sáme guovlo fylkkasuohkanij siegen aktan barggat. Šiehtadusaid bajimus ulbmil lea nannet ja čalmmustahttit sámi kultuvrra, giela ja servodateallima. Gájkbadjásasj ulmme sjiehtadusáj le sáme kultuvrav, gielav ja sebrudagáv nannit ja vuojnnusij buktet. Ovttasbargošiehtadus sisttisdoallá giellagažaldagaid ja geatnegahttá lotnolasvuhtii ja ovttasbargui ja konkrehta doaibmabijuide suddjen ja nannen dihte sámegiela fylkkain. Aktisasjbarggosjiehtadusáj sisadno le giellaássje ja da tjadni gasskasasjvuohtaj ja aktisasjbargguj ja konkrehta dåjmajda váj fylkaj sámegielajt bisot ja nanni. Ovttasbargošiehtadusa čuovvuleapmi ii leat doaibman nu bures go sáhttá. Aktisasjbarggosjiehtadusáj árvustallam ij le doajmmam gåktu galgaj. Danne lea Sámediggi álggahan barggu ođasmahttit ja álkidahttit ovttasbargošiehtadusaid. Danen le Sámedigge aktisasjbarggosjiehtadusájt rievddamin ja álkkebun dahkamin. Vuosttažin lea ovttasbargošiehtadus Finnmárkku fylkkasuohkaniin mii vurdojuvvo gárvvistuvvot guovvamánu álggus 2013. Vuostasj le aktisasjbarggo Finnmárko fylkkasuohkanijn mij vuordedahtte le 2013 álgon gárves. Jus dát bargu lihkostuvvá, de háliida Sámediggi jođihit barggu viidáseappot eará fylkkasuohkaniidda. Jus dát barggo vuorbástuvvá de sihtá Sámedigge dáv bargov ienep fylkkasuohkanijda vijdedit. Davviriikkalaš ovttasbargu – Sámi parlamentáralaš ráđđi Nuorttarijkaj aktisasjbarggo – Sáme parlamentáralasj ráde Sámi parlamentáralaš ráđđi (SPR) gieđahallá áššiid mat gusket sápmelaččaide riikkarájiid rastá. Sáme parlamentáralasj ráde (SPR) giehtadallá ássjijt ma guosski sámijda rijkkarájáj rastá. Davviriikkalaš ovttasbargu sámegiela hárrái lea 2012 rádjái čuovvoluvvon Sámi giellalávdegotti (SGL) bealis, mii lea SPR vuollásaš orgána. Nuorttarijkaj aktisasjbarggo sámegiela vuoksjuj le gitta 2012 tjadáduvvam Sáme giellanammadusás (SGN) mij le læhkám SPR:a vuolen. Sámi giellalávdegotti mandáhtta nogai 31.12.2011. Sáme giellanammadusá mandáhtta låhpaduváj 31.12.2011. Das lea leamaš mearridanváldi sámi normerengažaldagain ja lea bargan tearbmaovdánahttimiin. Sij li sámegiela normerimássjijn mierredam ja li aj tærmmaåvddånahttemijn barggam. Lea dárbu nanu Davviriikkalaš ovttasbargui gos sáhttá ságaškuššat ja ovddidit giellapolitihkalaš ja giellafágalaš áššiid. Dárbbo le nanos nuorttarijkaj aktisasjbargguj gånnå bæssá giellapolitihkalasj ja giellafágalasj ássjijt dagástallat ja åvdedit. Lea maid dehálaš sámi čállingiela normeremii ahte mis lea doaibmi Davviriikkalaš giellaorgána. Sáme tjállemgiela normerimij le aj ájnas jut miján le doajmme nuorttarijkaj giellaorgádna. Sámi parlamentáralaš ráđđi (SPR) lea guhká oaidnán dárbbu nannet giellaovttasbarggu vai tearbma- ja normerenbargu šattašii beaktileabbo. Sáme parlamentáralasj ráde (SPR) le guhkijt juo dárbov vuojnnám giellaaktisasjbargov nannit váj tærmma- ja normerimbarggo galggá sjaddat dåbmarabbo. Geassemánus 2012 mearridii SPR nannet giellafágalaš ovttasbarggu dan bokte ahte bidjat johtui Interreg-ruhtaduvvon álggahanprošeavtta Sámi giellagáldu – Davviriikkalaš sámegiela resursaguovddáš. 2012 biehtsemáno mierredij SPR Sámi giellagáldu álggahanprošeavttas lea 1 1/2 jagi prošeaktaáigodat mii álgá 01.01.2013 ja loahpahuvvo 30.06.2014. Ásadimprosjekta Sáme giellaája galggá bielnup jage ájge ásaduvvat 01.01.2013 rájes gitta 30.06.2014. Dán áigodagas galgá huksejuvvot buorre ovttasbargoforum iešguđetge sámegielaid dáfus, ja galgá bargojuvvot dan ala ahte guovddáš šaddá bistevaš ortnegin 01.07.2014 rájes. Dán ájggudagán galggá buorre aktisasjbarggoforum iesguhtik sámegielajda ásaduvvat, ja guovdásj galggá stuoves årnigin sjaddat 01.07.2014 rájes. Sámi giellagáldu galgá vuosttažettiin bargat ovddidit sámegiela, tearpmaid, gielladikšuma ja diehtojuohkima álbmogii giellafágalaš áššiid birra. Sáme giellaája galggá vuostatjin barggat sámegiela åvddånimijn, termaj, giellagáhttimijn ja diedoj álmmugij giellafágalasj gatjálvisáj vuoksjuj. Ovddasvástádusjuohku sámegiela dáfus Sámegiela åvdåsvásstádus Olu almmolaš ásahusat leat mielde mearrideamen sámegiel áššiid. Moadda almulasj ásadusá mierredi sámegiela vuoksjuj. Suohkaniin, fylkkasuohkaniin, fylkkamánniin, direktoráhtain, departemeanttain, Sámedikkis, Ráđđehusas ja Stuoradikkis lea buohkain ovddasvástádus sámegillii guoski barggus. Suohkana, fylkkasuohkana, fylkkamánne, direktoráhta, departementa, Sámedigge, Ráddidus ja Stuorradigge gájka vásstedi sámegiela bargo åvdås. Sámediggi Sámedigge Sámelága § 3-12 mielde galgá Sámediggi bargat suddjet ja viidáset ovddidit sámegiela Norggas. Sámelága § 3-12 milta galggá Sámedigge barggat sámegiela suodjalime ja vijddásap åvddånime åvdås Vuonan. Sámediggi lea sápmelaččaid álbmotválljen orgána ja lea njunušáššedovdi sámegiela ovddideamis ja nannemis Norggas. Sámedigge le sámij álmmukválljidum orgádna ja le åvdemus ássjediehtte sámegiela åvddånahttema ja nannima åvdås Vuonan. Dát dahká Sámedikki lunddolaš ovttasbargoguoibmin eará aktevrraide geat maid barget sámegielain, sihke našuvnnalaččat ja davviriikkalaččat / riikkaidgaskasaččat. Danen le Sámedigge luondulasj aktisasjbarggoguojmme iehtjádijda gudi aj sámegielajn barggi, sihke nasjonála ja nuorttarijkaj / rijkajgasskasasj dásen. Ovttasbargu sáhttá leat sihke formálalaš ovttasbargošiehtadusaid hámis, dahje eahpeformálalaš dialogačoahkkimiid hámis j.e.. Aktisasjbarggo soajttá liehket formála hámen aktisasjbarggosjiehtadusáj baktu, jali iehpeformála rádádallamtjåhkanimij jnv baktu. Áššiin mat gusket sámi álbmogii, lea Sámediggi dat ásahus mainna guovddáš eiseválddit gulahallet. Sáme álmmuga guoskavasj ássjijn de guovdásj oajválattja Sámedikkijn guládalli. Sámediggi juolluda jahkásaččat guovttegielatvuođadoarjaga suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda mat leat mielde sámegiela hálddašanguovllus. Sámedigge jahkásattjat juollot guovtegielakvuodarudájt suohkanijda ja fylkkasuohkanijda ma li oassen sáme giellaháldadimguovlos. Dát ruđat mannet vuosttažettiin gokčat lassigoluid mat suohkaniin ja fylkkasuohkaniin leat guovttegielat bálvalusfálaldagaid geažil. Dá rudá gájkinåvdemusát manni suohkanij ja fylkkasuohkanij lijggegålojt gåbtjåtjit ma dajn li gå galggi dievnastusájt guovte giellaj fállat. Dasa lassin juolluda Sámediggi njuolggo doarjagiid sámi giellaguovddážiidda. Duodden juollot Sámedigge rudájt njuolgga sáme giellaguovdátjijda. Sámedikki bušeahta ráddjejuvvon ruhtadili geažil ii leat dássážii leamaš vejolaš juolludit eambbo go 5-600.000 ruvnno guđege giellaguovddážii. Ráddjidum rudáj diehti Sámedigge budsjehtan, de ij le dálátjij læhkám vejulasj juollodit ienebut gå 5-600.000 juohkka giellaguovdátjij. Danne mannet ruđat vuosttažettiin doaibmabargguide, ja giellaguovddážat leat buoremuddui prošeaktaruđaid duohken vai sáhttet bargat giellaovddidemiin. Rudá danen ienemusát manni doajmmaj, ja navti hæhttuji giellaguovdátja álu prosjevtajda rudájt åhtsåt gå galggi gielav åvddånahttet. Sámegiela geavaheami nannema ja lasiheami dihte lea Sámediggi máŋggaid jagiid almmuhan ruđaid giellaprošeavttaide. Váj sámegielav nannip ja sámegiela anov vijdedip, le Sámedigge måttijt jagijt juo rudájt juollodam giellaprosjevtajda. Doarjjaortnega ulbmiljoavku lea sámi álbmot. Doajmmaårniga ulmmejuogos le sáme álmmuk. Ohcamat dáidda ruđaide leat lassánan olu, ja vurdojuvvo ain lassánit. Åhtsåmusá dájda rudájda li lassánam viehka ålov, ja vuorddep ájn vil lassáni. Dát čájeha ahte dárbu gielladoaimmaide sámi servodagas lea stuoris. Dat vuoset gielladåjmaj dárbbo sáme sebrudagán le viehka stuorre. Lea buorre go dađistaga bohtet eambbo ohcat lullisámi guovllus, ja lea mearkkašanveara ahte Divttasvuona suohkan lea daid suohkaniid searvvis hálddašanguovllus mat proseanttaid mielde leat ožžon eanemus ohcamiid dohkkehuvvot áigodagas 2008-2010. Buorre le gå ájn vil ienep åhtsåmusá oarjjelsáme guovlos båhti, ja mierkkidahtte le Divtasvuona suohkan le daj suohkanij gaskan giellaháldadimguovlon ma li ienemus åhtsåmusájt oadtjum juolloduvvam 2008-2010 ájggudagán. Bohtet unnán ohcamat sámi eanetloguguovlluin Finnmárkkus. Binná åhtsåmusá båhti sáme ieneplågoguovlojs Finnmárkon. Sámediggi lea evalueregoahtán giellaprošeavttaid ohcanvuđot doarjjaortnega. Sámedigge le evaluerigoahtám dårjajt giellaprosjevtajda ma li åhtålvisáj milta juolloduvvam. Mii háliidit diehtit nannejit go prošeaktaruđat sámegiela, lasihit go sámegiela geavaheami ja olaha go doarjjaortnet sámi álbmoga. Sihtap diehtet makta giellaprosjektarudá sámegielav nanniji, jus sámegiela anov vijdedi ja jus doarjjaårnik sáme álmmugav jåkså. Mii vuordit maiddái oažžut gova das movt doarjjaoažžu geavaha doarjaga, ja movt ortnet hálddašuvvo. Vuorddep aj gåvåv gåktu doarjjavuosstájvállde li dårjav adnám, aktan gåktu årnik háldaduvvá. Evalueren guoská Sámedikki doarjagiid giellaprošeavttaide áigodagas 2007-2011, ja dat gárvvistuvvo 2013 álggus. Evaluerim galggá sisadnet Sámedikke juollodimijt giellaprosjevtajda ájggudagán 2007 – 2011, ja dat galggá gárves 2013 álgon. Báikenammalága § 11 addá Sámediggái válddi nammadit sámi báikenammakonsuleanttaid. Bájkkenammalága § 11 vaddá Sámediggáj fámov sáme bájkkenamáj konsulentajt nammadit. Nammakonsuleanttain leat fágalaš ovddasvástádus rávvet makkár čállinvugiid galgá evttohit geavahit almmolaš oktavuođas. Nammakonsulenta vásstedi fágalasj rádij åvdås makkir tjállemvuoge oajvvaduvvi almulasj aktijvuodan aneduvvat. Sámi giellaguovddážat Sáme giellaguovdátja Dál gávdnojit 11 sámi giellaguovddáža mat ožžot vuođđodoarjaga Sámedikkis; Sámi giella- ja kulturguovddáš Porsáŋggus Isak Saba guovddáš Unjárggas, Deanu giellagáddi Deanus, Álttá sámi giellaguovddáš Álttás, Sámi giellaguovddáš Gáivuonas, Gáisi giellaguovddáš Romssas, Ástavuona giellagoahtie Loabagis, Várdobáiki Evenáššis, Árran julevsáme guovdasj Divttasvuonas, Gïelem nastedh Snoasas ja Aajege giele- jih maahtoejarnge Rørosas. 11 giellagoahtie Loabagin, Várdobáiki Evenássjen, Árran julevsáme guovdasj Divtasvuonan, Gïelem nastedh Snåasan ja Aajege giele- jih maahtoejarnge Rørosin. Sámediggeráđđi lea 2013 bušeahtas evttohan ahte Gïeleaernie Røyrviikas ja Omasvuona giellaguovddáš galget oažžut njuolggo doarjaga Sámedikkis 2013 rájes. Sámedikkeráde le 2013 budsjehtan oajvvadam Gïeleaernie Røyrvikan ja Storfjord språksenter oadtju njuolggadårjav Sámedikkes 2013 rájes. Giellaguovddážat leat ásahuvvon báikegotti ávžžuhemiin ealáskahttin dihte sámegiela. Giellaguovdátja li ásadum bájkálasj birrasij álgadime maŋŋela váj sámegielav galggá ælláskahttet. Sámi giellaguovddážat leat hui mávssolaččat ja dehálaččat sámegielaid oahpahusas, čalmmustahttimis ja nannemis báikkálaččat. Sáme giellaguovdátja li ájnnasa ja li viehka viehkken bájkálasj sáme gielaj åhpadime, vuojnnusij buktema ja nannima vuoksjuj. Departemeanttat Departementa Kulturdepartemeanttas lea bajimus ovddasvástádus hábmet, dulkot ja ovddidit giellapolitihkalaš ulbmiliid Norggas. Kulturdepartementan le gájkbadjásasj åvdåsvásstadus giellapolitihkalasj ulmijt hábbmit, dålkkut ja åvdedit Vuonan. Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanttas (OHD) lea ovddasvástádus hálddašit sámelága giellanjuolggadusaid ja ovttastahttit ráđđehusa barggu Eurohpálaš soahpamušain regiovdna- dahje minoritehtagielaid birra. Ådåstuhttem-, háldadim- ja girkkodepartemennta (FAD) galggá sámelága giellanjuolgadusájt háldadit ja ráddidusá bargov europealasj lihtujn guovllo- jali unneplågogielaj jådedit. Sis lea sierra doarjjapoasta sámegiela doaibmabijuide. Siján le sierra doarjjaårnik sámegiela gáktuj. Buot departemeanttat galget dasa lassin váldit giellapolitihkalaš beliid vuhtii go hábmejit ja čađahit iežaset sektorpolitihka. Juohkka departemennta galggá aj giellapolitihkav vuohtuj válldet gå ietjasa suorggepolitihkav hábbmiji ja tjadádi. Bargo- ja searváidahttindepartemeanta ovddidii Sámegiela doaibmaplána 2009:s. Sámegielaj doajmmapládna åvddån biejaduváj Barggo- ja sebradahttemdepartementas jagen 2009. Dat lea ráhkaduvvon ovttasbarggus Sámedikkiin ja eará guoskevaš departemeanttaiguin. Dat dagáduváj aktan Sámedikkijn ja ietjá guoskavasj departementaj. Doaibmaplána bajimus ulbmil lea láhčit diliid oadjebas boahtteáigái sámegielaide Norggas. Doajmmaplána gájkbadjásasj ulmme le dilev láhtjet jasska boahtteájggáj sámegielajda Vuonan. Doaibmaplána doaibmá 5 jagi ja dat nanne geas lea ovddasvástádus čađahit doaibmabijuid mat leat mearriduvvon plánas, ja maiddái movt doaibma galgá organiserejuvvot ja ruhtaduvvot. Doajmmaplánan le 5 jahkásasj doajmmaájgge ja dat mierret gænna le åvdåsvásstádus tjadádit dåjmajt ma li plánan mierredum, dan vuolen aj gåktu doajmma organiseriduvvá ja ruhtaduvvá. OHD:s lea koordinerenovddasvástádus plánii. FAD vásstet plána koordinerima åvdås. Sámedikkis lea ovddasvástádus ja mielovddasvástádus olu doaibmabijuide. Sámedikken le åvdåsvásstádus ja oasseåvdåsvásstádus moatte dåjma åvdås. Plána ođasmahttojuvvo jahkásaččat. Pládna jahkásattjat ådåstahteduvvá. Fylkkamánni Fylkkamánne Jus muhtun orgána ii čuovo mearrádusaid mat leat sámelága giellanjuolggadusain, de sáhttá son geasa ášši čuohcá njuolga váidit dán. Jus muhtem orgádna ij sámelága giellanjuolgadusájt tjuovo, de máhttá sån gesi ássje njuolgga guosská dáv gujttit. Fylkkamánni lea váiddaorgána váidagiid dáfus mat gusket suohkana dahje fylkkasuohkana orgánaide. Fylkkamánne le gujttimorgádna suohkana jali fylkkasuohkana ásadusáj gujttimusájda. Suohkanat ja fylkkasuohkanat Suohkana ja fylkkasuohkana Suohkaniin lea guovddáš rolla barggus nannet sámegiela buot guovlluin gos sápmelaččat orrot. Suohkanijn le guovdásj roalla gå galggá sámegielav nannit juohkka guovlon gånnå sáme årru. Sámegiela ovddasvástádus lea goabbatlágan suohkaniidda mat leat siskkobealde dahje olggobealde sámegiela hálddašanguovllu. Sámegiela åvdåsvásstádus målssu suohkanijs sáme giellaháldadimguovlo sis- ja ålgusjbielen. Sámegiela hálddašanguovllus leat dál 9 suohkana: Kárášjohka, Guovdageaidnu, Deatnu, Porsáŋgu ja Unjárga Finnmárkkus, Gáivuotna ja Loabát Romssas, Divttasvuotna Nordlánddas ja Snoasa DavviTrøndelágas. Sáme giellaháldadimguovlon li dálla 9 suohkana: Gárásjåhkå, Guovddagæjnno, Dætno, Porsáŋŋgo ja Unjárgga Finnmárkon, Gájvuodna ja Loabat Råmsån, Divtasvuodna Nordlándan ja Snåasa NuorttaTrøndelágan. Dasa lassin gullet Finnmárkku, Romssa, Nordlándda ja Davvi-Trøndelága fylkkasuohkanat hálddašanguvlui. Duodden li Finnmárko, Råmså, Nordlánda ja Nuortta-Trøndelága fylkkasuohkana oassen háldadimguovlos. 2013 rájes lea maiddái Røyrvik suohkan Davvi-Trøndelágas mielde hálddašanguovllus. 2013 rájes le aj Røyrvik suohkan Nuortta-Trøndelagan oassen háldadimguovlos. Sámegiela hálddašanguovllus galget sámegiella ja dárogiella leat dássálaga sámelága 3. kapihttala mielde. Háldadimguovlon galggi sámegiella ja dárogiella liehket avtaárvvusattja sámelága 3. kapihttala milta. Dát mearkkaša ahte dáid suohkaniid ássiin lea viiddiduvvon vuoigatvuohta geavahit sámegiela go deaivvadat almmolaš orgánaiguin ja ahte suohkaniin lea erenoamáš ovddasvástádus fállat bálvalusaid ja dieđuid sámegillii. Dat mierkki álmmuk dájn suohkanijn le vijdedum riektá sámegielav adnet almulasj aktijvuodajn ja jut suohkanijn le sierralágásj åvdåsvásstádus dievnastusájt ja diedojt sámegiellaj fállat. Go suohkan váldojuvvo mielde hálddašanguvlui, de váldojuvvo maiddái fylkkasuohkan mielde. Gå muhtem suohkan oassen sjaddá háldadimguovlos, fylkkasuohkan man vuolláj suohkan gullu aj oassen sjaddá. Fylkkasuohkaniin leat seamma geatnegasvuođat go hálddašanguovllu suohkaniin. Háldadimguovlon li fylkkasuohkanijn sæmmi vælggogisvuoda gå suohkanijn. Sápmelaččain olggobealde hálddašanguovllu eai leat seamma vuoigatvuođat geavahit sámegiela dahje oažžut bálvalusaid sámegillii go deaivvadit almmolašvuođain. Sámijn gudi háldadimguovlo ålggolin årru ælla sæmmi riektá sámegiela adnuj jali riektá sámegielak dievnastusájda almulasj aktijvuodan. Pasieanta- ja geavaheaddjivuoigatvuođaláhka nanne gal sámegielagiid vuoigatvuođa oažžut dieđuid sámegillii, muhto láhka iešalddis ii leat doarvái sihkkarastit ahte sámegielat pasieanttat besset geavahit sámegiela go galget gulahallat dearvvašvuođabálvalusain. Ajtu pasiænnta- ja addneriektáláhka duodas sámegielagijn le riektá diedojt sámegiellaj oadtjot, valla láhka aktu ij le nuoges sihkarastátjit sámegielak pasienta bessi sámástit gå varresvuodadievnastussaj båhti. Oahpahusláhka addá sámegielat mánáide ja nuoraide vuoigatvuođa oahppat sámegiela skuvllas, muhto ráddjejumit lágas ja praktihkalaš hástalusat hehttejit addimis dohkálaš buori fálaldaga buot mánáide. 12 Åhpaduslága baktu le sámegielak mánájn ja nuorajn riektá sámegiela åhpadussaj skåvlån, valla lága ráddjidusá ja praktihkalasj hásstalusá hieredi dåhkkidahtte fálaldagáv gájka mánájda. Buot suohkanat leat plána- ja huksenlága mielde geatnegahtton plánet iežaset doaimma nu ahte dat sihkkarastá sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima luondduvuođu, muhto ii dát láhka ge leat doarvái sihkkarastit sámegielagiid vuoigatvuođa oahppat dahje geavahit giela. Divna suohkana hæhttuji pládna- ja tsiekkaduslága baktu ietjasa dåjmav plánit váj sáme kultuvra, æládusdåjmaj ja sebrudakiellema luonndovuodov sihkarassti, valla ij ga dát láhka dågålasj láhkáj sihkaraste sámegielagij riektáv gielav oahppat jali adnet. Geahča maiddái 2. kapihttala, Našuvnnalaš lágat. Gehtja aj 2. kapihttalav, Nasjonála lága. Máhttovuođđu Máhttovuodo Gávdnojit olu ođđaset dutkanbarggut, raporttat, čielggadeamit ja evalueremat sámegiela birra servodagas. Gávnnuji muhtem ådåsap dutkambargo, rapporta, guoradallama ja evaluerima sámegiela vuoksjuj sebrudagán. Máhttu dáin bargguin váldojuvvo mielde viidáset giellaplánemis ja politihkkahábmemis. Dáj bargoj diedo váldeduvvi fáron giellaplánimij ja politihkkahábbmimij åvddålijguovlluj. Sáhttá goitge leat veaháš soaittáhat mii lea iskojuvvon – ja mii ii leat iskojuvvon. Ajtu soajttá liehket vehi duoppsoj dáppsoj mij le guoradaládum – ja guoradaládum. Danne leat namuhuvvon barggut hui ávkkálaččat, muhto eai doarvái giellapolitihka máhttovuođđun. Danen li nammadum bargo viehka ávkálattja, valla ælla nuohkásattja giellapolitihka máhttovuodon. Danne váldá dát dieđáhus maid vuođu eambbo eahpeformálalaš vásáhusain viidát surggiin vai sáhttá hábmet nu buori giellapolitihka go vejolaš. Danen le diedádusá vuodon aj ienep iehpeformála åtsådallama vijddásap suorges váj navti máhttá buoremus giellapolitihkav hábbmit. Erenoamášraportevrra James Anaya raporta eamiálbmogiid olmmošvuoigatvuođaid ja vuođđofriddjavuođaid birra, mii bođii 2011:s, lea dehálaš oassi dán dieđáhusa máhttovuođus. Sierrarapportørra James Anaya rapportta mij guosská álggoálmmugij almasjvuodariektájda ja vuodulasj friddjavuodajda, mij 2011:n bådij, le ájnas oasse dán diedádusá máhttovuodos. Erenoamášraportevrra raporta Norgga, Ruoŧa ja Suoma sápmelaččaid birra čujuha erenoamážit dan duođalaš dillái mas sámegielat leat. Sierrarapportøra rapportta Vuona, Svieriga ja Suoma sámij vuoksjuj dættot sierraláhkáj sámegielaj duodalasj dilláj. Erenoamážit julev- ja lullisámegiella namuhuvvojit áitojuvvon giellan. Sierraláhk julev- ja oarjjelsámegiela nammaduvvi ájtedum giellan. Mii eat dieđe juste man oallugat máhttet hupmat, čállit, lohkat dahje ipmirdit sámegiela odne. Ep ållu diede galles bukti ságastit, tjállet, låhkåt jali dádjadit sámegielav uddni. Áidna vuohki oažžut sihkkaris logu das, lea jearrat buohkain Norggas. Ájnna vuohke almma lågov oadtjot le gatjádallat juohkkahattjav Vuonan. Ovddeš áiggiid dahke ge juste dán álbmotlohkamiid olis. Dålusj ájgijn jur dáv dahkin álmmuklåhkåmij tjadá. Dát leat heaitán lohkamis álbmoga skoviid deavdima bokte, danne ii leat ge vejolaš gávnnahit sámegielagiid logu dáinna vugiin. Uddni ep desti álmmugav sjiemáv baktu lågå, danen ep ga desti oattjo diehtet galles sámegielav bukti dán vuoge baktu. Dat statistihkalaš materiála mii mis lea dál, leat dieđut mánáidgárdemánáid ja skuvlamánáid birra geain lea sámegiel fálaldat. Statistihkalasj materiála majt uddni máhttep ávkkit li lågo galla mánájgárddemáná ja oahppe sámegielak fálaldagáv oadtju. Raporta Sámi logut muitalit 5 almmuhuvvon 2012:s čájeha ovdáneami 2005 rájes 2011 rádjái. Rapportta Samiske tall forteller 5 jages 2012 vuoset åvddånahttemav 2005 rájes gitta 2011. Logut čájehit ahte lohku mánáin geat ožžot sámegiel fálaldaga mánáidgárddis lea njiedjan 925 rájes 823 rádjái. Vuođđoskuvlaohppiid lohku geain lea sámegiella vuosttašgiellan lei 2011:s 940, mii lea birrasiid 6 % unnit go 2005/2006 skuvlajagi. Lågo vuosedi máná gudi sámegielak fálaldagáv oadtju mánájgárden le binnum 925 rájes gitta 823. 2001:n lidjin 940 vuodoskåvllåoahppe sámegielajn vuostasjgiellan, 6 % binnedibme 2005/2006 jages. Vuođđoskuvlaohppiid lohku geain lea sámegiella nubbegiellan lei lohku 1213, mii lea 41 % unnit go dalle go Máhttolokten álggahuvvui 2006:s. Nubbengielak oahppij låhko lij 1213, 41% binnedibme Máhttolåpptima rájes mij 2006:n bådij. Joatkkaskuvllaid statistihkka čájeha ahte 267 oahppis lei sámegiella vuosttašgiellan 2011/2012 skuvlajagi fágasuorggis, mii lea 41 % eambbo go 2008/2009:s. Joarkkaskåvlåj vuoksjuj lidjin 267 oahppe gejn lij sámegiella vuostasjgiellan 2011/2012 skåvllåjage, mij lij 41% lasedibme 2008/2009 rájes. Seammás lassánii maiddái ohppiidlohku geain lea sámegiella nubbegiellan, 152 rájes 206 rádjái. Sæmmi båttå lassánij aj nuppátgielak oahppij låhko 152 rájes gitta 206. 2000 čađahii dalá Sámi giellaráđđi iskkadeami mii meroštalai galle olbmo máhttet sámegiela man nu dásis Norggas. Jagen 2000 tjadádij dallusj Sáme giellaráde guoradallamav mij merustaláj galles sámegielav bukti juokkirak dásen Vuonan. Iskkadeami raporta čilgii maid sámegiela geavaheami iešguđetge servodatoktavuođain. Guoradallama rapportta gåvvidij aj gåktu sámegiella iesjguhtik aktijvuodan aneduvvá sebrudagán. Vihtta jagi maŋŋel čađahii Torkel Rasmussen iskkadeami davvisámegiela geavaheami birra Norggas ja Suomas, ja son rehkenasttii galle giellageavaheaddji leat. Vihtta jage maŋŋela Torkel Rasmussen guoradaláj makta nuorttasámegiella áneduvvá Vuonan ja Suoman, ja merustaláj galles sámegielav bukti. Goappašat iskkadeamit konkluderejit dainna ahte sámegielagiid lohku Norggas lea birrasiid 25 000. Goappátja dá guoradallama vuosedi sámegielagij låhko Vuonan soajttá liehket birrusij 25 000. Sii leat sámegielagat dan dásis ahte juobe ipmirdit ge dábálaš sámegiel ságastallama. Sij li de sámegielaga navti jut gåjt dal dábálasj ságastallamav bukti tjuovvot sámegiellaj. Nordlandsforskning ja Norut Alta leat Sámedikki, Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeantta (OHD) ja Máhttodepartemeantta (MD) ovddas čađahan Sámi giellaiskkadeami 2012. Nordlandsforskning ja Norut Alta li Sámedikke, Ådåstuhttem-, háldadim- ja girkkodepartementa (FAD) ja Máhttodepartementa (KD) åvdås tjadádam Sáme giellaguoradallamav 2012. Iskkadeami ulbmil lei gávnnahit man oallugat máhttet guđege sámegiela njálmmálaččat ja čálalaččat, ahkečoakkádusa, guđiin oktavuođain geavahit giela ja man muddui sámegiella geavahuvvo iešguđetge oktavuođain. Guoradallama ulmme lij åttjudit gåvåv galles bukti iesjguhtik sámegielav njálmálattjat ja tjálalattjat, man vuorrasa li, makkir aktijvuodajn gielav adni ja man ålov giella iesjguhtik aktijvuodan aneduvvá. Sámi giellaiskkadeapmi 2012 čájeha ahte leat hui stuora erohusat giellamáhtus, geavahanarenain ja giellaguottuin sihke gielaid gaskkas ja iešguđetge guovlluid gaskkas riikkas. Sáme giellaguoradallam 2012 vuoset viehka stuorra sierradusá li giellamáhtudagáj, adnoárenáj ja giellaguottoj gaskan sihke gielaj ja iesjguhtik guovloj gaskan lándan. Giella lea nanus hálddašanguovllus Finnmárkkus ja Divttasvuonas, ja lea arvat rašit Loabágis, Gáivuonas ja Snoasas. Giella le nanos dilen giellaháldadimguovlojn Finnmárkon ja Divtasvuonan, ja viehka rasjep dilen Loabagin, Gájvuonan ja Snåasan. Njálmmálaš giella lea nannoseamos vuorraset buolvvas. 13 Njálmálasj giella le nannusamos boarrásamos buolva gaskan. Sii unnán seaguhit gielaid, muhto sis lea heajut čállin- ja lohkanmáhttu. Sij e vuojga gielajt sægoda, valla e ga buvte tjállet ja låhkåt sæmmi buoragit. Nuorat máhttet buorebut lohkat ja čállit sámegiela, muhto sis lea heajut njálmmálaš giella. Nuorabu ienebut bukti sámegielav låhkåt ja tjállet, valla siján le hæjop njálmálasj giella. Sámegiella geavahuvvo eanemusat ruovttuin, vuođđoealáhusain ja oahpahussuorggis. Vuojnnet sámegiella ienemusát sijdan, vuodoæládusájn ja åhpadussuorge aneduvvá. Mánáidgárddiin ja skuvllain orro leame mihá stuorát rolla giellaovdáneamis go ovdal. Mánájgárdde ja skåvllå vuojnnet li ájnnasabbo giellaåvddånahttemin dálla gå åvddåla. Muhtun guovlluin lea skuvla áidna báiki gos sámegiella geavahuvvo. Muhtem sajijn le skåvllå ájnna sadje gånnå sámegiella aneduvvá. Iskkadeapmi čájehii maiddái ahte oallugat dovdet ahte sii máhttet veaháš sámegiela, muhto eai máhte nu olu ahte dustet geavahit giela. Guoradallam vuoset aj moattes vásedi iesj vehi sámegielav bukti, valla dat ij le nuoges váj duossti gielav adnet. Boahtá maid ovdan ahte oallugat háliidit oahppat eambbo sámegiela. Boahtá aj åvddån moattes sihti ienep sámegielav oahppat. Dáid gaskkas lea stuora potensiála lasihit giellageavaheddjiid logu. Sijáj gaskan le stuorra potensiálla giellaaddnij lågov lasedit. Oadjebas rámmat nu ahte eanebut dustet geavahišgoahtit sámegiela ja buoret vejolašvuođat giellaoahppamii leat dehálaš čoavddasánit vai sii álggáše sámástit. Jasska birástagá váj ájn vil ienebu duossti sámástit ja buorep giellaoahppamvejulasjvuoda li ájnas tjoavddabágo gå galggá dájt oadtjot sámástahttját. Giellaiskkadeami 2012 mielde lea váilevaš sámegiel oahppofálaldat dávjjimus sivva dasa go oahppit eai oačču sámegiel oahpahusa, vaikko leat ge vuoigatvuođat. 2012 Giellaguoradallama milta le sámegiela oahppofálaldagá vánesvuohta ájnnasamos sivva gå oahppe uddni e sámegiel åhpadusáv oattjo, vájku siján li riektá dasi. Dat dieđut maid váhnemat ožžot sámegiel giellaoahpahusa vuoigatvuođa birra orrot leame hui iešguđetláganat. Vuojnnet diedo æjgádijda sáme giellaåhpadime birra le viehka målsudahkes. Mii diehtit ahte vuođđoskuvlaohppiid lohku geain lea sámegiella vuosttašgiellan lea oalle dásset, muhto ohppiidlohku geain lea sámegiella nubbegiellan njiedjá. Diehtep låhko vuodoskåvllåoahppijs gejn le sámegiella vuostasjgiellan le muhtem mudduj stuoves, madi nuppátgielagij låhko binnu. Sámediggi váldá dán duođas, ja danne galgá ge Sámediggedieđáhus oahpu ja oahpahusa birra ollislaččat guorahallat lágaid ja rámmaid mat regulerejit sámegiel oahpu. Sámedigge dáv duodas válldá, ja le danen diededam Sámediggediedádusáv åhpadusá hárráj mij galggá ålleslattjat tjadádit lágajt ja birástagájt ma sáme åhpadusáv mierredi. Raporta ” Langs lange spor – om samisk forskning og høyere utdanning ” (Butenschøn-lávdegotti čielggadeapmi), nanne dehálašvuođa ovddidit sámegiela dutkangiellan, ja cealká ahte dutkanásahusat fertejit dovdat ovddasvástádusa ovddidit kursafálaldagaid sámegillii buot dásiin. Rapportta ” Langs lange spor – om samisk forskning og høyere utdanning ” (Butenschøn-nammadusá guoradallam), åvdet man ájnas le sámegielav dutkamgiellan åvdedit ja javllá muddo le dal dutkamásadusá åvdåsvásstádusáv válldi sámegielak kurssafálaldagáj åvdås juohkka dásen. Raporta čujuha viidáseappot ahte rekrutteren sámi alit oahpahussii ja dutkamii álgá árrat – mánáidgárddis, vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas. Vijddásappot tsuojggi rapportta sáme alep åhpadusá ja dutkama rekrutterim árrat juo álggá – mánájgárden, vuodoskåvlån ja joarkkaskåvlån. Sámediggi doarju lávdegotti oainnu ahte sámegielat dutkan ferte leat vuođđun go galgá ovddidit sámegiela fágagiellan, ja ahte fágagiella lea oassin sámegiela huksemis ollislaš, ja nu maiddái servodatguoddi giellan. Sámedigge guorras aj nammadusá vuojnnuj jut sámegielak dutkam le vuodulasj jus galggá sáme dutkamgielav åvddånahttet, ja jut fáhkagiella le oassen gå galggá sámegielav tsieggit ålles, ja navti sebrudakguodde giellan. Dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis lea váttis fidnet gelbbolaš sámegielat bargiid, vel sámegiela hálddašanguovllus nai. Varresvuoda- ja sosialsuorgen le gássjel sámegielak barggijt gávnnat, tjabu sáme giellaháldadimguovlon. Fálaldat sáhttá maid vásihuvvot goabbat ládje; dearvvašvuođabálvalusa bealis dovdet ahte láhččojuvvo buorre sámegiel fálaldat, muhto geavaheaddjit eai dovdda dan seamma. Fálaldahka le muhttijn aj nav moattelágásj; varresvuodadievnastusá bieles dåbddu dagu dilev láhtjá buorre sáme fálaldahkaj, madi addne e sæmmi láhkáj dåbdå. Sámegielagat leat unnit duhtavaččat dearvvašvuođabálvalusaiguin danne go vásihit váttisvuođaid gulahallamiin. Sámegielaga ælla sæmmi dudálattja varresvuodadievnastusáj danen gå e dádjada jalik dádjaduvá. Vaikko ii leat dokumentašuvdna das, de sáhttá jurddašit ahte eará suorggit nu go politiija, riektelágádus ja rihkolašvuođafuolahus maid sáhttet vásihit sullasaš diliid mat bohciidit váilevaš giella- ja kulturmáhtus. Váni duodastusáj dan vuoksjuj, de soajttá sæmmi láhkáj liehket ietjá suorgijn dagu politijan, riektásysteman ja kriminalhuvson váj muodugasj dile badjáni ma soajtti boahtet dassta gå giella- ja kultuvrramáhtudahka vádnun. Lea stuora dárbu sámegiel álgooahpahussii rávisolbmuid várás. Stuorra dárbbo le sámegiela álggoåhpadussaj ållessjattugijda. Giellaiskkadeapmi čájeha ahte olbmot háliidit oahppat iežaset báikkálaš birrasis ja ahte dán lassin berrejit ásahuvvot hupmanjoavkkut dahje sámástanarenat. Giellaguoradallam vuoset ulmutja sihti åhpadusáv ietjasa bájkálasj birrasin ja dasi lassen bierriji ságastallamjuohkusa jali árená gåggu bæssá sámástit. Giellaguoddit leat stuora resursa mat geavahuvvojit unnán giellaoahpahusas sihke mánáid ja rávisolbmuid dáfus. Giellaguodde li stuorra ressurssa mij ilá binnáv ávkkiduvvá giellaåhpadimen sihke mánájda ja nuorajda. Lea dárbu oažžut eambbo máhtu sámegiela gielladili birra danne go das sáhttá leat mearkkašupmi giellaplánemii. Dárbahip ienep ja dárkkelap diedojt sámegiela dile birra danen gå da lulujin ávkken giellaplánimin. Jus galgá oažžut dákkár máhtu, de ferte áigges áigái kártet gielladili. Jus dákkir máhtov galggá oadtjot de hæhttu agev gielladilev kárttit. Ovdamearkka dihte leat árbevirolaš ealáhusat leamaš dehálaš giellaarenat gos giella lea leamaš nanus. Duola dagu árbbedábálasj æládusá li læhkám ájnas giellaárená gånnå giella le læhkám nanos dilen. Muhto mis lea unnán dokumentašuvdna das movt gielladilli lea dál dáin ealáhusain. Ajtu ep vuojga ålov diede dáj æládusáj gielladile birra. Almmolaš bálvalusfálaldat sámegielat álbmogii ii leat doarvái, ja dađistaga eanebut dieđihit ahte sii eai leat duhtavaččat. Almulasj dievnastusfálaldahka sámegielak álmmugij ij le dågålasj, ja moattes diededi ælla dudálattja. Giellaiskkadeapmi 2012 duođašta ahte lea ain stuora dárbu fágaolbmuide geain lea sámegiel máhttu. 2012 Giellaguoradallam aj duodas sámegielak fáhkaulmutja vádnuni. Norut Alta lea OHD ovddas 2012:s kárten sámi perspektiivva suohkansuorggis. Norut Áltá le FAD:a åvdås 2012:n kárttim sáme perspektijvav suohkansuorgen. Dát kárten čájeha maid ahte ii ovttage suohkanis oppalohkái leat sámi perspektiiva vuođđun suohkana doaimmas. Dát kárttim vuoset aj ij le aktak suohkan manna ållåsit le sáme perspektijvva vuodon. Eai dat ge suohkanat gos sámegiella lea beaivválaš giellan, geavat sámegiela čálalaččat nu erenoamáš olu. Sámegiella ij tjálalattjat aneduvvá heva åvvånis suohkanijn gånnå sámegiella le bæjválasj giellan. Sámegiella ja dárogiella eai leat dássálaga hálddašangiellan, ja olu áššemeannudeamis ja plánabarggus čađahuvvo dušše dárogillii. Sáme- ja dárogiela ælla dássásattja háldadimgiellan, ja ienemus oasse ássjegiehtadallamis ja pládnabargos dåssju dárogiellaj tjadáduvvá. Olu suohkanat vásihit maid ahte leat unnán olbmot geat váldet oktavuođa sámegillii, mii raportta mielde čájeha ahte sámegiella ii vuos vásihuvvo almmolaš giellan. Moadda suohkana aj vásedi dåssju muhtem gallegattja válldi aktijvuodav sámegiellaj, mij rapportan tjielggiduvvá navti jut sámegiella ájn ij almulasj giellan aneduvá. Sámi giellaiskkadeapmi 2012 čujuha ahte ovttasbargu suohkaniid, giellaguovddážiid, eará sámi ásahusaid dahje organisašuvnnaid gaskka lea dehálaš vai sámegiel bargu manašii jođáneappot. 14 Sáme giellaguoradallam 2012 vuoset aktisasjbarggo suohkanij, giellaguovdátjij, ietjá sáme ásadusáj jali organisasjåvnåj gaskan le ájnas jus galggá jåhtuj oadtjot sámegiela bargov. Hástalus lea ahte ii ovttasge leat bajimus ovddasvástádus álggahit ja oktiiheivehit dákkár ovttasbarggu. Hásstalus le ælla aktanik gájkbadjásasj åvdåsvásstádus dákkir aktisasjbargov jåhtuj biedjat ja koordinerit. Norut Alta lea Sámedikki ovddas 2012:s evalueren sámi giellaguovddážiid mat ožžot vuođđodoarjaga Sámedikkis. Sámedikke åvdås le Norut Áltá 2012:n evaluerim sáme giellaguovdátjijt ma vuododoarjjagav Sámedikkes oadtju. Sámi giellaguovddážat leat ásahuvvon iešguđetge áigodagaid, ja leat ovdánan iešguđetge ládje dain iešguđetge sámi birrasiin. Sáme giellaguovdátja li iesjguhtik ájggudagán ásaduvvam, ja moatte láhkáj li åvddånahttám iesjguhtik birrasin. Dát mearkkaša ahte hástalusat giellanannema dáfus rievddadit guovllus guvlui. Dat mierkki hásstalusá sámegielav nannit li ietjálágátja guovlos guovlluj. Giellaguovddážiin leat iešguđetlágan hástalusat sihke organiserema dáfus, ekonomalaš resurssaid dáfus ja bargiid rekrutterema dáfus geain lea giella- ja kulturmáhttu. Giellaguovdátjijn li iesjgeŋgalágásj hásstalusá organiserima, økonomalasj ressursaj ja giella- ja kulturtjiehpe barggij virggájbiedjamin. Eanas giellaguovddážiin leat čállinkurssat mat leat deháleamos ceavzinvuođđun guovddážiidda, ja kurssat leat maŋemus jagiid nannejuvvon dainna ahte leat šaddan gealboovddideaddjin oktan oahppočuoggáiguin. Ienemus giellaguovdátjijn li giellakursa vuodon, ja maŋemus jagijt li aj kursa nannidum dan láhkáj váj máhtudagáv vaddi oahppotjuorgaj. Giellaguovddážiin leat maid olu kultuvrralaš ja identitehtaovddideaddji doaimmat, gos giella unnit dahje eanet lea dat mii guoddá buot. Giellaguovdátjijn li aj moadda kultuvralasj ja identitehtahábbmijiddje dåjma, gånnå giella muhtem láhkáj le guodden. Eará vuoruheamit sáhttet rievddadit guovddážis guovddážii, nu go bargu mánáid ja nuoraid ektui mánáidgárddi ja skuvlla siskkobealde ja olggobealde, gáiddusoahpahus, árbevirolaš máhtu čohkken ja dokumenteren. Ietjá vuorodime målssu guovdátjis guovdátjij, dagu barggo mánáj ja nuoraj vuoksjuj skåvlå ja mánájgárde ålggolin ja sinna, guhkásåhpadibme, árbbediedo tjoahkkim ja duodastibme. Norut Alta evaluerenraporta evttoha olu doaibmabijuid movt buoridit giellaguovddážiid bargoeavttuid. Norut Áltá evaluerimrapportta oajvvat moadda dåjma váj giellaguovdátjij bárggodilev buoret. Ovdamearkkat leat eambbo ruhtadeapmi doibmii ja ásahit fásta ruhtadeami giellakurssaide. Akta dåjmajs le doajmmaruhtadårjav lasedit ja giellakursajda stuoves ruhtadimev gávnnat. Dát dagašii álkibun rekrutteret ja doalahit bargiid geain lea giellamáhttu. Navti sjaddá álkkep åtttjudit ja bisodit barggijt alla giellamáhtudagáj. Lea maid dehálaš deattuhit čohkket árbevirolaš máhtu mii ain gávdno dain guovlluin gos giellaguovddážat doibmet. Giellaguovdátja beras lulujin dættodit tjoahkkit árbbediedov mij ájn gávnnu guovlon. Giellaguovddážat berrejit maid geavahit resurssaid háhkat rutiinnaid mat mihtidit man duhtavaččat geavaheaddjit leat, ja berre leat aktiivvalaš ja dihtomielalaš rekrutteren goappaš sohkabeliid dáfus giellaguovddáža doaimmaide. Giellaguovdátja bierriji aj rutinajt ásadit váj addnij dudálasjvuodav mihtti, ja bierriji dåjmalattjat ja diedulattjat virggáj biedjat goappátjijt sjiervijt giellaguovdátja dåjmajda. Viidáseappot evttohuvvo ahte giellaguovddážat roahkka sáhtáše boahtit eambbo oidnosii maiddái sámi birrasiid olggobealde. Vijdábut galgalulujin giellaguovdátja ienebut vuojnnusij boahtet sáme birrasij ålggolin aj. Okta evttohus lea fállat sámi giella- ja kulturkurssaid eará ulbmiljoavkkuide guovllus. Máhtti fállat sámegiela ja kultuvra kursajt ietjá ulmmejuohkusijda guovlonisá. Raporta lea dehálaš vuođđu Sámedikki ovttasbargui giellaguovddážiiguin. Rapportta le ájnas vuodo Sámedikke bargguj giellaguovdátjij åvddålijguovlluj. Máhttu iešguđetge gielladiliid birra Máhtto iesguhtik gielladilij birra Sámegiella Norggas lea odne oalle iešguđetge lágan servodatlaš dilis. Sámegiella Vuonan le uddni viehka målsudahkes sebrudakdilen. Dát dahká ahte sáhttá leat váttis gávdnat oktasaš strategiijaid. Danen le gássjel aktisasj strategijajt gávnnat. Danne ferte váldit vuođu dan guoskevaš giellaguovllu dilis, ja de hábmet strategiijaid dan vuođul. Danen hæhttu álgget guoskavasj giellaguovlo dilijn, ja de strategiajt dan milta hábbmit. Dan vuođul maid diehtit sámegiela dili birra odne, sáhttá leat ávkkálaš bargat guđain iešguđetge diliin: Dassta majt dálla diehtet sámegiela dile birra uddni, luluj vuogas guhtta iesjguhtik dilijt gåvvidit: Davvisámi eanetloguguovlu Nuorttasáme ieneplåhkoguovllo Davvisámi eanetloguguvlui gullet suohkanat Finnmárkkus mat leat mielde sámegiela hálddašanguovllus. Nuorttasáme ieneplåhkoguovllo le suohkana Finnmárkon ma li oassen sáme giellaháldadimguovlos. Davvisámegiella lea dat sámegiella mas leat eanemus giellageavaheaddjit, ja oallugat sis orrot hálddašanguovllu siskkobealde. Nuorttasámegiella le dat sámegiella manna li ienemus giellaaddne, ja stuorra oasse sijájs årru háldadimguovlon. Sámegiella lea árbevirolaččat leamaš nanus dáin guovlluin, ja lea beaivválaš giella mii geavahuvvo sihke priváhta ja almmolaš oktavuođain. Sámegiella le agev læhkám nanos dáj guovlojn ja le bæjválasj giella mij aneduvvá sihke priváhta ja almulasj aktijvuodajn. Dát giellaguovlu oidnojuvvo sámi giellaovddideami resursaguovlun. Dát giellaguovllo le ressurssaguovllo giellaåvddånahttemij. Giellaiskkadeapmi 2012 čájeha dattetge ahte nuorat muitalit ahte sii eai máhte njálmmálaš giela nu bures go vuorraseappot. 2012 giellaguoradallam ajtu vuoset nuora diededi e njálmálasj gielav sæmmi buoragit buvte gå boarrása. Sii geavahit maid eambbo dárogiela go ovdal. Ienep dárogielav aj adni åvdep ájgij buohta. Iskkadeapmi čájeha ahte mihá eambbo nuorat máhttet čállit sámegiela dál go ovdal, seammás geavahuvvo sámegiella unnán čálalaš hálddašangiellan. Guoradallam vuoset viehka ienep nuora tjálalasj sámegielav bukti dálla gå åvdebut, sæmmi båttå ij sámegiella vuojga aneduvá tjálalasj háldadimgiellan. Vuorraset buolva muitala ahte sis lea buoremuddui buorre sátneriggodat ja máhttet árbevirolaš sámi terminologiija. Vuorrasap buolvva javlli siján le valjes báhkoboanndudahka ja árbbedábálasj sáme termajt máhtti. Vaikko oallugat máhttet sámegiela dán guovllus, lea goitge dárbu eambbo vuoruhit gielladikšuma ja buoridit dihtomielalašvuođa sámegiela geavaheami birra. Vájku moattes dán guovlon sámegielav bukti, de le ajtu dárbbo giellagáhttimav vuorodit ja lasedit sámegiela ano diedulasjvuodav. Davvisámi unnitloguguovllut Nuorttasámegiela unneplågoguovlo Davvisámi unnitloguguovllut leat riddoguovllut Finnmárkkus, Romssas ja Nordlánddas gos árbevirolaččat leat hupman sámegiela. Nuorttasáme unneplågoguovloj miejnnip merragáddeguovlo Finnmárkon, Råmsån ja Nordlándan gånnå dålutjis li sámástam. Dáin guovlluin leat olu hástalusat. Dáj guovlojn li moadda hásstalusá. Giella lea hearkkit go eanetloguguovllus, erenoamážit giliin gos dáruiduhttinpolitihkka lei garas. Giella le rasjep dilen dåppe gå ieneplågoguovlon, sierraláhkáj dakkir bájkijn gånnå dároduhttempolitihkka le garrasit ládam. Giella ij Giella geavahuvvo unnán beaivválaččat ja ruovttugiellan. 15 vuojga bæjválasj ságan ja sijddagiellan aneduvá. Leat unnán dahje váilot arenat gos sámegiella geavahuvvo, ja leat ráddjejuvvon oahpahusvejolašvuođat. Gallegasj jali ij aktak árená gávnnu gånnå sámegiella aneduvvá, ja åhpadusvejulasjvuodajs ælla galle. Sámegiella čalmmustahttojuvvo unnán ja das lea unnán stáhtus. Sámegiella binnáv vuojnnu ja danna le vuollegis stáhtus. Danne ferte sámegiella nannejuvvot dáin guovlluin dan bokte ahte addojuvvo sámegiel oahpahus, ahte ásahuvvojit sámástanarenat, ahte bohtet resursaolbmot ja ahte sámegiella čalmmustahttojuvvo eambbo. Danen hæhttu dájn guovlojn sámegielav nannit åhpadusá baktu, ásadit árenájt gånnå sámás, ressurssapersåvnåjt åttjudit ja ienebut sámegielav vuojnnusij buktet. Muhtun suohkanat dáin guovlluin leat mielde sámegiela hálddašanguovllus. Muhtem suohkana dáj guovlojn li sáme giellaháldadimguovlon. Dáid suohkaniid álbmogis lea stuorát vuoigatvuohta oažžut oahpahusa ja geavahit sámegiela go álbmogis olggobealde hálddašanguovllu. Dáj suohkanij álmmugin li vijddásap riektá sámegiela åhpadussaj ja adnuj gå álmmuk háldadimguovlo ålggolin. Hástalus lea dattetge ahte suohkaniin váilu gelbbolašvuohta ja resurssat ollašuhttit gáibádusaid. Ajtu le hásstalus jut dá suohkana vájlluji máhtudagáv ja ressursajt gájbbádusájt ållidittjat. Suohkaniin olggobealde hálddašanguovllu leat ráddjejuvvon geatnegasvuođat sámegiel fálaldagaid dáfus. Suohkana ma li háldadimguovlo ålggolin ælla sæmmi láhkáj tjanádum mij guosská sámegiela fálaldahkaj. Váldohástalus lea láhčit diliid nu ahte dat vuoigatvuođat mat álbmogis leat oahppat ja geavahit sámegiela, ollašuhttojuvvojit. Oajvvehásstalus dáppe le dilev láhtjet váj álmmuga riektá sámegiela åhpadussaj ja adnuj ålliduvvi. Julevsámi giellaguovlu Julevsáme giellaguovllo Julevsámi giellaguovlu manná Bállahis davvin Sáltoduoddarii lullin. Julevsáme giellaguovllo le Bálágis nuorttat gitta Sáltoduoddarij oarjján. Dát lea oalle unna geográfalaš guvlloš mii dahká vejolažžan ovttastahttit doaibmabijuid ja doalahit lagas ovttasbarggu iešguđetge beliid gaskka. Dát le avta lahkáj unna geográfalasj guovllo gånnå bæssá aktidit dåjmajt ja álkket aktan barggat. Julevsámegielagat leat oalle čoahkis Divttasvuona ja Hápmira suohkaniin Nordlánddas. Moadda julevsámegielaga årru Divtasvuona ja Hábmera suohkanijn Nordlándan. Giellasirdima dáfus buolvvaid gaskkas lea ovdamunni go lea dákkár čoahkkádus. Gå gielav galggá buolvas buolvvaj dåmadit de le dákkir dille ávkken. Giellaiskkadeapmi 2012 čájeha ahte oallugat dálá váhnemiin gaskal 30 ja 40 jagi eai máhte sámegiela. 2012 giellaguoradallam vuoset moaddása udnásj æjgádijs gudi li 30 ja 40 jage álldara gaskan e sámegielav buvte. Dát dahká giellasirdima váhnemis mánnái váttisin. Danen sjaddá æjgádijda gássjel gielav mánájda vaddet. Mánát leat baicca ožžon vejolašvuođa oahppat julevsámegiela sámi mánáidgárddis, ja oallugat leat dál vuosttaš- dahje nubbegiellaoahppit vuođđo- ja joatkkaskuvllas. Valla máná li bessam julevsámegielav oahppat sáme mánájgárde baktu, ja moaddása li dálla vuostasj- jali nubbengielaoahppe vuodo- ja joarkkaskåvlån. Giellaiskkadeapmi čájeha ahte julevsámegielas lea nanu doarjja mánáidgárddis ja Árran julevsámi guovddážis. Giellaguoradallam vuoset julevsámegielan le nanos doarjja mánájgárde ja giellaguovdátja baktu Árran julevsáme guovdátjin. Mánáidgárdi lea bargan garrasit rekrutteret ohppiid sámegielat luohkáide Ájluovtta vuođđoskuvllas ja viidáseappot sámegiel oahpahussii joatkkaskuvllas. Mánájgárde diehti li moattes álggám sámegielak klássajda vuodoskåvlån Ájluovta skåvlån ja vijddásabbo sámegielåhpadussaj joarkkaskåvlån. Leat mihá unnit olbmot geat hupmet julevsámegiela go davvisámegiela. Viehka binnep julevsámegielaga li gå nuorttasámegielaga. Go leat nu unnán giellageavaheaddjit, de váikkuha dat julevsámegiela dillái. Gå ælla vuojga giellaaddne de dat julevsámegiela dilev vájkkut. Go leat unnán giellageavaheaddjit julevsámi giellaguovllus, lea váilevašvuohta sámegielat resurssaid dáfus hui čielggas. Gå li dåssju gallegasj giellaaddne julevsáme giellaguovlon, de le sámegielak ressursaj vánesvuohta viehka tjielgas. Julevsámegiela nannenbarggus lea Divttasvuona suohkan hui dehálaš danne go dát lea áidna suohkan julevsámi guovllus mii lea mielde sámegiela hálddašanguovllus. Julevsámegiela nannima bargon le Divtasvuona suohkan viehka ájnas gå dat le ájnna suohkan julevsáme guovlon mij le oassen sáme giellaháldadimguovlos. Sámediggi oaidná dárbbašlažžan ahte julevsámi guovllu suohkaniin ja sámi ásahusain lea lagat ovttasbargu. Sámedigge vuojnná dárbov jut suohkana ja sáme ásadusá julevsáme guovlon lagábut aktan barggi. Lullisámi giellaguovlu Oarjjelsáme giellaguovllo Lullisámi giellaguovlu lea geográfalaččat viiddis guovlu mii manná Sáltoduoddaris davvin gitta Elgåi lullin. Oarjjelsáme guovllo le geográfalattjat vijdes guovllo mij le Sáltoduoddaris nuorttan gitta Elgåj oarjján. Dán guovllus leat máŋga fylkkasuohkana ja máŋggat suohkanat. Dán guovlon li moadda fylka ja galle suohkanijs. Dál ii gávdno makkárge stuorát báikkálaš servodat gos giella lea váldo beaivválašgiella. Uddni ij gávnnu makkirak stuoráp bájkálasj sebrudahka gånnå gielan le nanos dille bæjválasj giellan. Dát sáhttá leat hehttehussan giellasirdimii. Dát soajttá gielladuvddemav hieredit. Giellageavaheaddjit gulahallet baicca stuora fierpmádagas mas leat fuolkkit ja ealáhus, ja gielas lea stuora mearkkašupmi identitehtaguoddin dán dilis. Giellaaddnijn le galla aktijvuohta stuorra værmádagáj baktu fuolkkevuoda ja æládusáj baktu, ja giella le ájnas identitehtaguodde dan aktijvuodan. Dat stuora geográfalaš guovlu dahká ahte lullisámegiella lea áibbas erenoamáš dilis gielladoaimmaid ovttastahttima, ovddasvástádusjuogu, oahpahusfálaldagaid ja resurssaid dáfus. Dan vijdes geográfalasj guovlo diehti le oarjjelsáme giella ållu sierralágásj dilen mij guosská gielladåjmaj, åvdåsvásstádusá, oahppofálaldagáj ja ressursaj koordinerima vuoksjuj. Livččii dehálaš ahte muhtumis lea bajimus ovddasvástádus lullisámegillii ja ovddasvástádus ovttastahttit gielladoaibmabijuid. Moadda almulasj ásadusájn le åvdåsvásstádus oarjjelsámegiela åvdås ja gielladåjmaj koordinerima åvdås. Stuora hástalus dán guovllus lea váilevaš gelbbolašvuohta sámi giela ja kultuvrra hárrái almmolaš hálddašeamis ja ahte leat olu iešguđetlágan ásahusat maiguin galgá gulahallat. Stuorra hásstalus dán guovlon le gå almulasj háldadusán vádnun sáme giela ja kultuvra máhtudahka ja jut li moadda iesjguhtik ásadusá gejn li dahkamuhá dán gáktuj. Lullisámegiella lea leamaš ealáskahttinproseassas, ja dál leat dađistaga eambbo mánát geat ožžot lullisámegiel oahpahusa. Oarjjelsámegiella le ælláskahttemprosessav tjadádam, ja dálla ienep ja ienep máná oarjjelsámegielav oahppi. Dattetge ii leat lullisámegiella beaivválašgiella olu báikkiin, ja leat ráddjejuvvon vejolašvuođat sámástit. Ajtu ij la oarjjelsáme bæjválasj giella moatten sajen, ja ráddjidum vejulasjvuoda li sámegielav adnet. Gávdnojit hui unnán arenat gos lullisámegiella geavahuvvo, ja váilot hui olu resursaolbmot. Dåssju gallegasj árená gávnnuji gånnå bæssá oarjjelsámegielav adnet, ja ressurssaulmutja duodas vádnuni. Nuortalaš ja bihtánsámi giellaguovllut Lullesáme ja bihtámsáme giellaguovllo Nuortalašgiela leat árbevirolaččat hupman dan guovllus mii dál lea Mátta-Várjjat gielda Norggas, ja guoskevaš guovlluin Ruoššas ja Suomas. Lullesámegiella le dålutjis ságastuvvam dan guovlon mij uddni le Oarjje-Várjjak suohkan Vuonan duodden ráddnáguovlojda Ruossjan ja Suoman. Bihtánsámegiela leat árbevirolaččat hupman osiin Nordlándda fylkkas ja guoskevaš guovlluin Ruoŧa bealde ráji. Bihtámsámegiella le dålutjis ságastuvvam muhtem åsijn Nordlánda fylkas ja ráddnáguovlojn svieriga bielen. Nuortalašgiella ja bihtánsámegiella leat earaláganat go dat eará sámegielat vuosttažettiin danne go leat hirbmat unnán giellageavaheaddjit dain árbevirolaš guovlluin Norggas. Lullesámegiella ja bihtámsámegiella ieridi dåjs ietjá sámegielajs åvdemusát gå uddni li dá guoktá gielan dåssju muhtem gallegasj giellaaddne iesjguhtik árbbedábálasj guovlojn Vuonan. Dáin gielain ii addojuvvo oahpahus guđege vuođđoskuvllas Norggas, eai ge gávdno mánáidgárddit gos dát gielat gaskkustuvvojit. Dá guoktán gielan ij la åhpadibme makkirak vuodoskåvlån Vuonan, ælla ga mánájgárde gånnå dá giela gulluji. Bihtánsámegielas ii leat makkárge standardiserejuvvon riektačállin, mii dahká váttisin geavahit giela čálalaččat. Bihtámsámegielan ij la makkirak dåhkkidum tjállemvuohke, ja danen sjaddá gássjel gielav tjállet. Nuortalašgielas gávdno dohkkehuvvon riektačállin, ja Suoma bealde ráji leat skuvllat mat oahpahit nuortalašgiela. Lullesámegiela vuoksjuj le tjállemvuohke dåhkkidum, ja suoma bielen rájá muhtem skåvlå lullesámegielav åhpadi. Go goappašat gielain leat juogalágan giellabirrasat guoskevaš rádjeguovlluin, de lea ovttasbargu riikkarájiid rastá dehálaš ovddidan dihte dán guokte sámegiela Norggas. Gå goappátjij gielajn le muhtem lágásj giellabirás iesjguhtik ráddnáguovlon rájáj rastá, de le ájnas aktan barggat rájáj rastá váj dá guokta gielajt åvdet Vuonan. Bihtánsámegiela ja nuortalašgiela nannemis lea vuosttažettiin dárbbašlaš dahkat veaháš vuođđobarggu, nu go dokumenteret ja kártet dálá dili gielaid dáfus. Gå galggá bihtám- ja lullesámegielav nannit de le gájkinåvdemusát dárbulasj muhtem vuodulasj bargov dahkat, dagu gielaj udnásj dilev dokumenterit ja kárttit. Dán sáhttá buoremusat dahkat ovttasbarggus báikkálaš birrasiiguin ja ásahusaiguin main lea gielladieđalaš gelbbolašvuohta. Dáv buoremusát dahká aktisasjbarggon bájkálasj sebrudagáj ja ásadusáj gaskan gejn le gielladiedalasj máhtudahka. Giellabargu sáhttá lihkostuvvat dušše dalle go servodagat maidda guoská leat mielde doarjume barggu. Giellabargujn máhttá vuorbástuvvat dåssju jus guoskavasj bájkálasj sebrudagá dav doarjju. Sámedikki deháleamos strategiija viidáset barggus bihtánsámegielain ja nuortalašgielain lea ge danne háhkat dieđuid das maid bihtánsápmelaččat ja nuortalaččat Norggas háliidit vuoruhuvvot giellabarggus. Ájnnasamos strategija Sámediggáj åvddålijguovlluj bihtám- ja lullesámegiela vuoksjuj sjaddá navti gæhttjalit gåvåv oadtjot majt bihtám- ja lullesáme Vuonan ietja sihti galggá giellabargon vuorodit. Ovttasbargu Sámedikki, báikkálaš sámi servviid ja dan guovtti ásahusa gaskka, Duoddara ráffe ja Nuortasámi musea, lea lunddolaš. Aktisasjbarggo Sámedikke, bájkálasj sámesiebrij ja da guokta ásadusáj gaskan, Duoddara ráfe ja Lullesáme dávvervuorkká, luluj luondulasj. Sámegiella gávpogiin Sámegiella stádajn Dađistaga eambbo sápmelaččaid fárrejit eret árbevirolaš sámi ássanguovlluin. Ienep ja ienep sáme uddni jåhtåli ålgus árbbedábálasj sáme årromguovlojs. Leat erenoamážit stuora gávpogat mat dustejit olu sápmelaččaid. Sierraláhkáj stuoráp stádajn årru moadda sáme. Dát lea áibbas ođđa dilli sámegillii, dakkár dilli mii gáibida sierra strategiija. Dát le ållu ådå dille sámegiellaj, dille mij sierra strategijav gájbbet. Eretfárrejeaddjit árbevirolaš sámi guovlluin Norggas mannet dál gávpogiidda, ja sisafárrejeaddjit guovlluide fas bohtet eambbo ja eambbo olgoriikkas. Ieritjåhtem árbbedábálasj sáme guovlojs Vuonan uddni manná stádajda, madi sisijåhtem guovlojda ienebut ja ienebut ålggorijkajs boahtá. Jus sámegiella boahtteáiggis galgá sirdojuvvot buolvvas bulvii, de lea dárbbašlaš ásahit ođđa ásahusaid ja ođđa vuogádaga gávpogiidda gosa (olu) sápmelaččat fárrejit. Jus sámegiella åvddålijguovlluj galggá buolvas buolvvaj åhpaduvvat, de hæhttu ådå ásadusájt ja ådå barggamvuogijt ásadit stádajn gånnå le (stuorra) sisijåhtem sámijs. Mii diehtit ovdamearkka dihte Cymru / Wales guovllus ahte doppe váldet vuhtii dan eret- ja sisafárrema mii dáhpáhuvvá árbevirolaš kymrigielat guovlluin go čađahit giellaplánema. Diehtep duola dagu Cymru / Wales vielet ålgus- ja sisijåhtemav mij le ieme kymrugielak guovlojn gå gielav plániji. Váldohástalus lea ahte gávpogiin šaddá sámegiella minoritehtagiella eai ge gávdno árbevirolaš arenat gos sáhttá sámástit. Oajvvehásstalus le stádajn sjaddá sámegiella unneplåhkogiellan ja jut e gávnnu árbbedábálasj árená gånnå bæssá gielav adnet. Danne lassána gávpogiin dárbu giellaarenaide ja oahpahusvejolašvuođaide. Danen giellaárenáj ja oahppovejulasjvuodaj dárbbo stádajn lassán. Lea ovttaskas suohkana ovddasvástádus láhčit diliid sámegiela oahpahussii ja ovddideapmái, ja nu sáhttá ge šaddat soaittáhat makkár fálaldagat addojuvvojit ovttaskas suohkanis. Juohkka ájnna suohkana åvdåsvásstádus le dilev láhtjet váj bæssá sámegielav oahppat ja åvddånahttet, ja muhttijn soajttá ærádusá makkir fálaldagá gávnnuji suohkanis suohkanij. Sámediggi lea gulahallame gávpotsuohkaniiguin Álttáin, Romssain ja Osloin ovttasbargošiehtadusa birra nannet sámi giela ja kultuvrra. Sámedigge dálla rádádallá stádasuohkanij Áltá, Tråmsså ja Oslo aktisasjbarggosjiehtadusáj sámegiela ja kultuvra nannima diehti. Dát lea buorre, muhto seammás eai atte dákkár šiehtadusat gávpoga sámi álbmogii seamma vuoigatvuođaid go mat sámegiela hálddašanguovllu álbmogis leat. Dát le buorre, sæmmi båttå gå dákkir sjiehtadusá e vatte stádaj sáme álmmugij sæmmi riektájt dagu álmmuk sáme giellaháldadimguovlon. Danne lea dehálaš nannet álbmoga vejolašvuođaid ja vuoigatvuođaid geavahit sámegiela gávpogiin. Danen hæhttu nannit álmmuga vejulasjvuodajt ja riektájt sámegielav adnet stádajn. Máhttu almmolaš sámi giellaplánema birra Máhtto almulasj sáme giellaplánima birra Stuorámus bargu maid Norgga eiseválddit leat dahkan almmolaš sámi giellaplánema dáfus, lea mearridit sámelága giellanjuolggadusaid 1990:s ja ásahit sámegiela hálddašanguovllu 1992 rájes. Vijddásamos dagov mav vuona oajválattja li dahkam almulasj sáme giellaplánimin, lij sámelága giellanjuolgadusájt mierredit jagen 1990 ja sáme giellaháldadimguovlov álgadit 1992 rájes. Sámelága giellanjuolggadusat ja ortnet sierra hálddašanguovlluin leat dehálaš reaiddut giellanannema barggus. Sámelága giellanjuolgadusá ja sierra háldadimguovllo li ájnas vædtsaga gå galggá gielav nannit. Dát reaiddut fertejit geavahuvvot. Dá vædtsaga hæhttu aneduvvat. NIBR Álttás čađahii 2000:s geavaheaddjiiskkadeami guovttegielat bálvalusaid hárrái sámegiela hálddašanguovllus. 17 NIBR Áltán tjadádij jagen 2000 addneguoradallamav guovtegielak dievnastusfáladagás sáme giellaháldadimguovlon. Dát iskkadeapmi guoskkaha diliid nu go dat ledje duhátjagi molsumis. Dát guoradallam gåvvit dilev gåktu lij milenniummålssomin. Sámi instituhtta evaluerii sámelága giellanjuolggadusaid 2006/07:s. 2006/2007 tjadádij Sámi instituhtta muhtem evaluerimav sámelága giellanjuolgadusájs. Evaluerema lei Kultur- ja girkodepartemeanta diŋgon. Evaluerimav lij Kultuvrra- ja girkkodepartemennta diŋŋgum. Evalueren konkluderii ahte sámelága giellanjuolggadusat leat doaibman bures sámegiela stáhtusa hárrái, vaikko leat stuora rievddadeamit das movt láhka čuvvojuvvo. Evaluerima konklusjåvnnå le vájku sámelága giellanjuolgadusá li buoragit doajmmam sámegiela stáhtusa gáktuj, vájku viehka målsudahkes le gåktu lágav li tjuovvolam. Sámegiela dilli olggobealde hálddašanguovllu gal ii leat buorre, ja evalueren konkludere dainna ahte hálddašanguovlu ferte viiddiduvvot. Sámegiela dille giellaháldadimguovlo ålggolin gal ij le vuogas, ja danen evaluerim javllá háldadimguovlov hæhttu stuoredit. Evalueren evttohii maid ásahit “ ealáskahttinlávdegotti ” sámegielaid hárrái, danne go láhka ii akto nagot ealáskahttit sámegiela guovlluin gos odne lea áigojuvvon. Evaluerim aj oajvvadij ásadit ” ælláskahttemnammadusáv ” sámegielajda, danen gå láhka aktu ij nagá sámegielav ælláskahttet daj guovlojn gånnå uddni le ájtedum. Wencke Brenna girji Samene i rettssystemet 2005:s buktá ođđa dieđu sámegiela geavaheami birra Finnmárkku riektevuogádagas ja movt sápmelaččat vásihit diliid. Wencke Brennas girjje Samene i rettssystemet mij bådij jagen 2005 buktá ådå máhtov makta sámegiella Finnmárko riektásysteman aneduvvá ja majt sáme dile birra ájádalli. Eará stuorát bargguid dáfus, mat leat dahkkojuvvon sámegiela ja giellaplánema birra maŋŋel 2000, namuhit mii Inger Marie Gaup Eira čielggadeami Sámegiella Davviriikkain – stáhtus- ja domenačielggadeapmi 2001:s ja Torunn Pettersena ja Johanne Gaup čielggadeami almmolaš sámi diehtojuohkinbálvalusa birra, dat maid 2001:s. Ietjá stuoráp bargojs ma li dagádum sámegiela ja giellaplánima birra 2000 maŋŋela, nammadip Inger Marie Gaup Eira guoradallam Samisk språk i Norden - Status og domeneutredning 2001 rájes ja Torunn Pettersena ja Johanne Gaupa guoradallam almulasj sáme diehtodievnastusá birra, dat aj 2001 rájes. Sámediggi lea ovdal ráhkadan raporttaid sámegiela birra servodagas. Sámedigge le åvddåla rapportajt dahkam sámegiela birra sebrudagán. Áiggis maŋŋel 2000 namuhit mii Sámedikki giellastivrra guovtti raportta, Sámegiela geavaheapmi 2004:s ja 2008:s ja Sámediggeráđi čilgehusa sámi giela birra, Sámegiella lea čaffat ! 2000 rájes nammadip da guokta rapportajt Sámedikke giellastivras, Bruken av samisk språk, 2004 ja 2008 jagijs ja Sámedikkeráde diedádus sámegiela hárráj Sámegiella lea čaffat ! Samisk er tøft ! Samisk er tøft ! 2004:s. jages 2004. Ruoŧa ráđđehus buvttii 2006:s almmolaš čielggadeami (RÁČ) mii guoskkahii erenoamážit lullisámegiela boahttevaš dili Ruoŧas. Svieriga ráddidus buvtij jagen 2006 muhtem almulasj guoradallamav (SOU) mij sierraláhkáj bajedij oarjjelsámegiela boahtteájge dilev Svierigin. Oasi das mii digaštallojuvvo doppe lullisámegiela dili birra, sáhttá maid buohtastahttit Norgga beale diliiguin. Muhtem åsijt ma danna dagástaláduvvi oarjjelsámegiela dile vuoksjuj, máhttá vuona bielen aj ávkkit. Buot barggut mat bajábealde leat namuhuvvon, muitalit veaháš giellaplánenvásáhusaid birra sámi guovlluin maŋemus logi jagiid, ja dát girjjálašvuohta lea lunddolaš oassi Sámediggedieđáhusa máhttovuođus sámegiela birra. Gájkka dá bargo ma badjelin nammaduvvi, javlli juojddáv giellaplánima åtsådallamijs sáme guovlojs maŋemus lågev jagijn, ja dát girjálasjvuohta le luondulasj máhttovuodo dán Sámediggediedádus sámegiela hárráj Máhttu almmolaš giellaplánema birra Skandinávia olggobealde Máhtto almulasj giellaplánima birra Skádasasuollu ålggolin Sámediggi áigu iežas giellapolitihkas maiddái váldit oahpa giellaplánemis mii dáhpáhuvvá eará máŋggagielat guovlluin. Sámedigge sihtá ietjas giellapolitihkan aj oahppat ietjá moattegielak giellaplánimis. Leat vuosttažettiin eamiálbmogiid ja gielalaš minoritehtaid vásáhusat eará demokráhtalaš riikkain maid lea álkimus sirdit alcceseamet. Sierraláhkáj lulujin álggoálmmugij ja gielalasj unneplågoj vásádusá ietjá demokráhtalasj álkke midjij duvdadit. Māorigiela dilli, mii lea Aotearoa / Ođđa Selándda eamiálbmotgiella, ja kymrigiela dilli Cymrus / Walesas Stuorabritánnias leat ovdamearkkat main sáhttá viežžat oahpa Sápmái. Māori giella, mij le álggoálmmukgiella Aotearoan / New Zealandan, ja kymru giella Cymrun / Walesin Stuorrabritannian li buojkulvisá massta máhttá Sámen oahppat. Dán oktavuođas čujuhit artihkkalii “ Te Kōhanga Reo. Dán aktijvuodan sihtap vuosedit 2001 artihkkalij “ Te Kōhanga Reo. Māori Language Revitalization ” 2001:s ja girjái Welsh in the Twenty-First Century 2010:s. Māori Language Revitalization ” ja 2010 girjje Welsh in the Twenty-First Century. Vuosttažis mii mearkkašit erenoamážit man dehálaččat mánáidgárddit leat leamaš buoremuddui lihkostuvvan māorigiela ealáskahttimis Aotearoas / Ođđa Selánddas. Vuostasj bargon sierraláhkáj vuojnnep man ájnnasa mánájgárde li læhkám gå viehka buoragit li vuorbástuvvam māori giela ælláskahttemijn Aotearoan / New Zealandan. Dan maŋibus mearkkašit mii deattu mii biddjo eret- ja sisafárremii mii dál dáhpáhuvvá árbevirolaš kymrigielat guovlluin Cymrus / Walesas. Maŋemus bargon vuojnnep man ållo dæddo le sisi- ja ålgusjåhtemin mij dálla dáhpáduvvá árbbedábálasj kymrugiela guovlojn Cymrun / Walesin. Dát lea maid dakkár ášši mii ferte digaštallojuvvot sámi oktavuođain. Dáv hiehpá aj sáme aktijvuodan dagástallat. Guovddáš hástalusat Åvdemus hásstalusá Giella lea čielgasit sihke priváhta ja almmolaš ášši. Giella le duodaj sihke priváhta ja almulasj ássje. Sámegiela boahtteáigi lea dan duohken man olu guhtege mis geavaha sámegiela lunddolaš gulahallanreaidun nu olu oktavuođain go vejolaš, ja movt servodat láhčá diliid nu ahte dat galgá leat vejolaš. Sámegiela boahtteájgge le sihke dan duogen jut juohkka ájnna mijájs sámegielav adná luondulasj guládallamgiellan nav moadda aktijvuodajn gå vejulasj ja gåktu sebrudahka dilev láhtjá váj dát máhttá liehket vejulasj. Sámegiela suddjemis, nannemis ja ovddideamis leat olu hástalusat maid ii sáhte dušše Sámedikkis čoavdit. Gå galggá sámegielav bisodit, nannit ja åvddånahttet de li moadda hásstalusá majt Sámedigge ij nagá iesj tjoavddet. Lea sáhka sihke servodatdiliin, giela ovddasvástádusjuogus ja válddis ja buriin rámmaeavttuin buot dásiin servodagas. Da li sihke sebrudakdile, åvdåsvásstádusjuohkem ja fábmo giellabargon ja buorre ålgodisævto juohkka dásen sebrudagán. Giellapolitihkka lea máŋgga dáfus guoskkahan ovttaskas olbmo vuoigatvuođa geavahit ja oahppat sámegiela. Giellapolitihka sisadno le álu læhkám ájnegisá riektá sámegiela adnuj ja åhpadibmáj. Viidáset barggus nannet ja ovddidit sámegiela ferte deattuhit makkár dárbbut gielas leat jus galgá nannejuvvot ja ovdánit. Vijddásap bargon gå galggá sámegielav nannit ja åvddånahttet hæhttu ajtu Jus galgá sihkkarastit giela boahtteáiggi, de lea mearrideaddji mearkkašupmi das ahte sámegiel geavaheddjiid lohku lassána. 18 dættodit makkir dárbo gielan li. Gå galggá giela boahtteájgev sihkarasstet de hæhttu sámegiela addnij lågov lasedit. Barggus joksat Sámedikki mihtu ahte lasihit sámegiela geavaheddjiid, leat olu hástalusat maid lea dárbu čilget dárkileappot. Gå barggap Sámedikke ulmijn sámegiela addnij lågov lasedit, de li miján moadda hásstalusá majt hæhttup lagábut gåvvidit. Sámegiela stuorámus hástalusat leat: Sámegiela gájkbadjásasj hásstalusá li:  Ovddasvástádusjuohku ja váldi giellaáššiin  Giellagatjálvisáj åvdåsvásstádus ja fábmo  Sámegiela rámmaeavttut  Sámegiela ålgodisævto  Sámegiela geavaheaddjit  Sámegiela addne  Almmolaš hálddašeapmi  Almulasj háldadibme  Iešguđetlágan gielladilit  Iesjguhtik gielladile  Duohta vejolašvuođat geavahit sámegiela  Almma vejulasjvuoda sámegielav adnet Ovddasvástádusjuohku ja váldi giellaáššiin Giellagatjálvisáj åvdåsvásstádusjuohkem ja fábmo Leat olu ja iešguđetlágan ovddasteaddjit mielde sámegillii guoski áššiin. Moatten ja iesjguhtik aktørajn li sámegielajn dahkamuhá. Dát sáhttá dagahit unnán kontinuitehta, váilevaš ovttastahttima doaibmabijuid dáfus, eahpesihkkaris ovddasvástádusjuogu ja ipmárdusa ovttaskas giellageavaheaddjái. Návti soajttá sjaddat binná kontinuitehtta, dåjmaj koordinerim vádnun, ij rat diehttu guhti dán åvdås vásstet ja ájnegis giellaaddnáj soajttá gássjel dav vuojnnet. Dákkár dilli ii leat buorre sámegiela ovddideami dáfus, ja lea ge dárbu buorebut čielggadit ovddasvástádus- ja rollajuogu. Dákkir dille ij le vuogas sámegiela åvddånibmáj, ja luluj vuogas tjielggasap vásstediddje- ja roallajuohkemijn. Sámegiella lea okta sámi servodaga vuođđoáššiin, ja Sámediggi berre sápmelaččaid álbmotválljen orgánan leat čielgaset ovddasteaddji giellapolitihkas, ja das berre leat olu stuorát váldi giellaáššiin go odne lea. Sámegiella le akta sáme sebrudagá vuodoåsijs ja Sámedigge mij le sámij álmmukválljidum orgádna bierri liehket tjielggasap aktørra giellapolitihkan ja mierredit viehka ienebut giellagatjálvisájn gå uddni. Sámedikki duohta váikkuheapmi giellaáššiin lea dehálaš sámegiela boahtteáigái. Sámedikke almma mierredimfábmo giellagatjálvisájn le ájnas sámegiela boahtteájge vuoksjuj. Sámedikkis lea odne unnán váldi giellaovddidanbarggus servodagas, ja lea unnán váikkuheapmi almmolaš giellaplánemis. Sámedikken le uddni binná fábmo sebrudagá giellaåvddånime bargon, ja ij besa heva almulasj giellaplánimav vájkkudit. Sámedikkis lea gal ráđđádallansoahpamuša bokte vejolašvuohta ráđđádallat áššiin mat gusket sámi álbmogii, muhto dát ii leat doarvái sihkkarastit sámegiela boahtteáiggi. Ajtu le Sámedikken rádádallamsjiehtadallama baktu vejulasjvuohta rádádallat ássjijn ma sáme álmmugij guosski, valla dát ij la nuoges jus galggá sámegiela boahtteájgev sihkarasstet. Sámegiela rámmaeavttut Sámegiela ålgodisævto Váilevaš ekonomalaš, hálddahuslaš ja olmmošlaš resurssat leat stuora hástalussan sámegiela nannema barggus. Rudáj, ulmutjij ja háldadimressursa vánesvuohta le stuorra hásstalus gå galggá sámegielav nannit. Váilevaš giellagelbbolašvuohta buot servodatsurggiin lea stuorámus hehttehus sámegiela geavaheapmái, oahpaheapmái ja ovddideapmái. Juohkka sebrudaksuorgen le giellamáhtudagá vánesvuohta åvdemus hieredibme sámegiela adnuj, åhpadussaj ja åvddånahttemij. Dát sáhttá leat juogo njálmmálaš ja/dahje čálalaš giellagelbbolašvuohta, muhto maiddái fágagiellagelbbolašvuohta sámegielagiid gaskkas. Lehkus njálmálasj ja / jali tjálalasj giellamáhtudagá vánesvuohta, valla aj fáhkamáhtudagá vánesvuohta sámegielagij gaskan. Buriid rámmaeavttuid haga lea sámegiela nannema ja ovddideami višuvnnain ja buriin mihttomeriin unnán árvu. Buorre ålgodisævtoj dagá li tjáppa ulme sámegiela nannima ja åvddånahttema gáktuj álbe. Sámegiela geavaheaddjit Sámegiela addne Okta dain deháleamos eavttuin sámegiela boahtteáiggi sihkkarastimis lea ahte gávdnojit olbmot geat geavahit giela. Akta dajs ájnnasamos ævtojs jus galggá sámegiela boahtteájgev nannit le jut sámegiela addne gávnnuji. Geavaheddjiid ahkečoahkkádus lea hui guovddáš ášši, ja lea dehálaš ahte mánáidlohku geat ožžot sámegiel oahpahusa lassána. Addnij álldar le ájnas, ja ájnas le jut låhko mánájs gudi sámegielåhpadusáv oadtju lassán. Dát mielddisbuktá ahte giellasirdin buolvvaid gaskkas ferte nannejuvvot. Dát mierkki giellajoarkkem buolvas buolvvaj hæhttu nanniduvvat. Eanebut fertejit válljet sámegiela ruovttugiellan, váhnemat fertejit válljet sámegiela mánáid vuosttašgiellan skuvllas, ja dasto fertejit buohkat geat háliidit oažžut vejolašvuođa oahppat sámegiela. Ájn ienebu hæhttuji sámegielav sijddagiellan válljit, æjgáda hæhttuji sámegielav vuostasj giellan válljit ietjasa skåvllåmánájda, ja juohkkahasj guhti sihtá hæhttu bessat sámegielav oahppat. Dát mielddisbuktá ahte maiddái sii geat eai leat sápmelaččat ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela. Dát mierkki dáttja aj bessi sámegielav oahppat. Almmolaš hálddašeapmi Sámegiella mii lea almmolaš giella ferte geavahuvvot almmolaš hálddašeamis mihá eambbo, ja almmolaš dieđut fertejit maid addot sámegillii. Almulasj giellan hæhttu sámegiella ájn vil ienebut aneduvvat almulasj háldadusán ja almulasj diedo hæhttuji sámegiellaj aj vatteduvvat. Dát lea dehálaš sihke sihkkarastin dihte ovttaskas olbmuid giellavuoigatvuođaid, muhto maiddái čalmmustahttin ja árvvus atnin dihte sámegiela Norggas. Dát le ájnas gå ájnegisá giellariektájt galggá sihkarasstet, valla aj gå galggá sámegielav vuojnnusij buktet ja árvvon adnet Vuonan. Sámelága giellanjuolggadusat sihkkarastet ovttaskas olbmo vuoigatvuođa geavahit ja oahppat sámegiela dihto geográfalaš guovlluid siskkobealde. Sámelága giellanjuolgadusáj milta le ájnegisáj riektá sámástit ja sámegielav låhkåt vattedum vissa geográfalasj guovlojn. Dát mielddisbuktá ahte sámi álbmogis leat iešguđetlágan vuoigatvuođat geavahit sámegiela, dan duohken gos sii orrot. Dát mierkki sáme álmmugin le iesjguhtik riektá sámegielav adnet mij le tjanádum årromsadjáj. Dákkár vealaheapmi ii leat dohkálaš. Dákkir ieredus ij le dåhkkidahtte. Servodatovdáneapmi gos dađistaga eanebut fárrejit gávpogiidda dagaha ahte ain eanet sápmelaččat fárrejit olggobeallái sámegiela hálddašanguovllu. Sebrudakåvddånahttema diehti ulmutja stádajda jåhtåli ja ájn ienep sáme giellaháldadimguovlo ålggolij årruji. Danne lea dárbu guorahallat hálddašanmodealla sihkkarastin dihte ovttaskas olbmo vuoigatvuođa geavahit sámegiela go deaivvada almmolaš hálddahusain. Danen hæhttu háldadimmodellav tjadádit váj juohkka ájnegisá riektá sámegiellaj almulasj háldadusán sihkarduvvá. Iešguđetlágan gielladilli Iesjguhtik gielladile Sámegiela dilli rievddada guovllus guvlui. Sámegiela dille målssu guovlos guovlluj. Sámegiella juhkkojuvvo máŋgga gillii, ja dain leat hui iešguđetlágan hástalusat. Sámegiella moatte giellaj juogeduvvá, ja dajn le viehka iesjguhtik hásstalusá. Danne fertejit doaibmabijut heivehuvvot daid iešguđetge gielaid dárbbuide. Danen hæhttuji dåjma iesjguhtik giellaj hiebaduvvat. Dákkár dilli gáibida máhtu ja dieđuid daid iešguđetge dárbbuid birra mat dain iešguđetge guovlluin leat. Dákkir dille gájbbet máhtov ja diedojt daj dárboj birra ma li iesjguhtik guovlon. Dákkár máhtu ferte háhkat buriid kártemiid ja analysaid bokte. Dákkir máhtov hæhttu buorre karttimij ja analyjsaj baktu åttjudit. Dán rádjái eai leat čađahuvvon nie dárkilis guorahallamat eat ge leat lihkostuvvan háhkat doarvái buori dokumentašuvnna gielladiliid birra servodagas. Dálátjij ælla dákkir dárkkelis guoradallama dagádum ja ep la nahkam åttjudit nuoges buorre duodastimev gåktu gielladille ajtu le sebrudagán. Dát lea stuora hástalus sámegiela nannema viidáset barggus. Dát le stuorra hásstalus gå galggá joarkket barggat sámegielav nannit. Duohta vejolašvuođat geavahit sámegiela Almma vejulasjvuoda sámegielav adnet Lea stuora hástalus go váilot duohta vejolašvuođat geavahit ja oahppat sámegiela. Stuorra hásstalus le almma vejulasjvuoda sámegielav adnet ja oahppat vádnuni. Sámegiela almmolaš geavaheami lassin dárbbašit mii buriid giellaarenaid sámegiela várás. Duodden sámegiela almulasj adnuj dárbahip aj buorre giellaárenájt sámegiellaj. Sámegiela geavaheddjiidlogu lassáneapmi lea dan duohken ahte lea vejolaš geavahit sámegiela buot servodatsurggiin ja buot oktavuođain. Sámegiela addnij lasedibme gájbbet vejulasjvuodajt sámegielav adnet juohkka sebrudaksuorgen ja aktijvuodan. Lea maid stuora váilevašvuohta iešguđetlágan sámegielat fálaldagaid dáfus mánáide ja nuoraide. Sámegielak fálaldagá mánájda ja nuorajda aj vájlluji. Eanas sámegielagat leat doaibmi guovttegielagat, oallugat maiddái máŋggagielagat. Ienemus oasse sámegielagijs li dåjmalasj guovtegielaga, moattes aj moattegielaga. Jus galgá suddjet ja viidáset ovddidit sámegiela servodagas mii lea buoremuddui ovttagielat, de gáibiduvvo máhttu ja dihtomielalašvuohta das movt buoremusat sáhttá láhčit diliid sámegiela geavaheapmái. Jus galggá sámegielav bisodit ja åvddånahttet avtagielak sebrudagán de hæhttup diehtet ja diedulattjat dilev láhtjet váj sámegiella aneduvvá. Dušše giela aktiivvalaš geavahemiin sáhttá sámegiella seailut min deháleamos árbevirolaš kulturoassin ja seammás ovdánit nu ahte dainna sáhttá gulahallat buot daid ođđa áššiid birra mat áigges áigái bohciidahttet rievdamiid maiddái sámi servodagas. Dåssju sámegiela dåjmalasj ano tjadá máhttá sámegiella bissot mijá ájnnasamos árbbedábálasj kultuvrraoassen ja sæmmi båttå åvddånahteduvvat váj máhttep guládallat gájkka ådå gávnadisáj birra ma agev rievddi sáme sebrudagáv aj. Guovttegielat servodagas gos nubbi giella lea áitojuvvon minoritehtagiella lea erenoamáš hástalus maiddái majoritehtagielagiidda geat fertejit bargat maid sáhttet vai minoritehtagiella sáhttá geavahuvvot nu olu oktavuođain go vejolaš. Guovtegielak sebrudagán gånnå akta giella le ájtedum unneplåhkogiella le aj ieneplåhkogiella hoallij duogen dahkat majt máhtti váj unneplåhkogiella luluj gullut nav moatten aktijvuodan gå vejulasj. Majoritehtagielat gii oahppá sámegiela, juobe nu ge bures ahte sáhttá čuovvut dábálaš ságastallama, dahká guovttegielagii álkibun válljet sámegiela. Ieneplåhkogielak guhti sámegielav oahppá, edesik dan mudduj váj buktá dábálasj ságastallamav tjuovvot, viehket guovtegielagijt sámegielav válljit. Áŋgiruššansuorggit Barggosuorge Sámedikki váldomihttu sámegiela ovddideamis lea lasihit geavaheddjiid logu ja lasihit sámegiela geavaheami. Sámedikke oajvveulmme sámegiela åvddånahttema gáktuj le lasedit sijá lågov gudi gielav bukti ja sámegiela anov vijdedit. Jus galgá olahit dáid mihtuid, de lea dárbu čielggadit válddi ja ovddasvástádusjuogu Sámedikki ja ráđđehusa gaskka. Jus galggá dájt ulmijt jåksåt de le dárbulasj tjielgadit mierredimfámov ja åvdåsvásstádusá juohkemav Sámedikke ja ráddidusá gaskan. Gielladieđáhus čielggada njeallje vuođđo áŋgiruššansuorggi sámegiela nannemis ja ovddideamis. Sámediggediedádus sámegiela gáktuj sisadná hásstalusájt, ulmijt ja strategijajt nieljen vuorodimsuorgen. Dát leat ovddasvástádus sámegillii, sámegiela rámmaeavttut, giellageavaheaddjit ja sámegiela geavaheapmi. Dá li åvdåsvásstádus sámegiela åvdås, sámegiela ålgodisævto, giellaaddne ja sámegiela adno. Áŋgiruššansuorgi 1: Ovddasvástádus sámegillii Barggosuorgge 1: Åvdåsvásstádus sámegiela åvdås Sámediggi oaidná govttolažžan čielggadit Sámedikki ja ráđđehusa ovddasvástádusjuogu sámi giellapolitihka hábmemis. Sámedigge vuojnná vuogas le tjielgadit åvdåsvásstádusáv Sámedikke ja ráddidusá gaskan sáme giellapolitihka hábbmidijn. Sámediggi oaidná guovttesuorat juogu ovddasvástádusa ja geatnegasvuođaid gaskka. Sámedigge sihtá åvdåsvásstádusáv ja vælggogisvuodajt guoktáj juohket. Stuoradikkis ja ráđđehusas lea láhkahábmenovddasvástádus mii sihkkarastá ovttaskas sámegielagii vuoigatvuođa geavahit sámegiela, ja Sámedikkis fas lea ovddasvástádus ovddidit sámegiela. Stuorradigge ja ráddidus lágaj tjadá vásstet ájnegis sámegielaga riektá åvdås sámegielav adnet, madi Sámedigge vásstet sámegiela åvddånahttema åvdås. Sámedikkis lea ovddasvástádus ovddidit sámegiela Sámedigge vásstet sámegiela åvddånahttema åvdås Oassin sápmelaččaid iešmearrideamis iežamet giela, iežamet kultuvrra ja servodateallima dáfus galgá Sámedikkis leat duohta váldi giellapolitihkas. Oassen sámij iesjmierredimes ietjama giela, kultuvra ja sebrudakiellema åvdås galggá Sámedikken almma fábmo giellapolitihkan. Sámegiella lea juoga maid sápmelaččat ieža fertejit hálddašit. Sámegiella le juoga majt sáme iesj hæhttuji háldadit. Sámedikkis galgá leat ovddasvástádus ovddidit sámegiela, mii mielddisbuktá ahte Sámedikkis lea ovddasvástádus hábmet sámi giellapolitihka Norggas. Sámedigge galggá sámegiela åvddånahttema åvdås vásstedit, mij mierkki Sámedikken le åvdåsvásstádus sáme giellapolitihkav Vuonan hábbmit. Dákkár váldi lea mearrideaddji jus galgá sihkkarastit sámegiela boahtteáiggi. Dákkir fábmo le ájnas jus galggá sámegiela boahtteájgev sihkarasstet. St. dieđ. nr. 28:s (2007-2008) nannejuvvo ahte Sámediggi, sápmelaččaid ovddasteaddji álbmotválljen orgána, lea deháleamos eaktobiddji sámepolitihka dáfus. St.died. 28 (2007-2008) javladuvvá Sámedigge, mij le sámij álmmukválljidum orgádna, le ájnnasamos dåjmadiddje sámepolitihkan. Sámedikkis ferte leat duohta váikkuhanváldi buot surggiin mat leat dehálaččat sámi servodahkii. Sámedikken galggá almma fábmo juohkka suorgen mij le sáme sebrudahkaj ájnas. Sámediggi oaidná sámegiela oktan min deháleamos árvvuin ja dat guoská olles sámi álbmogii. Sámedigge oajvvat sámegiella le akta mijá ájnnasamos árvojs ja guosská ålles sáme álmmugav. Lea dárbu ollislaš ja bajit dási giellapolitihkkii das movt nannet ja ovddidit sámegiela iešguđetge servodatsurggiin. Dárbbo le ålleslasj ja gájkbadjásasj giellapolitihkka gåktu sámegielav nannit ja åvddånahttet iesjguhtik sebrudaksuorgen. Sámediggedieđáhus sámegiela birra bidjá eavttuid dan bargui. Sámediggediedádus sámegiela gáktuj mierret dán bargo premissajt. Dát mielddisbuktá ahte ferte leat čielga juohku Sámedikki ja Ráđđehusa ovddasvástádusa ja válddi gaskka. Dát mierkki aj hæhttu liehket tjielgga juohkem åvdåsvásstádus- ja mierredimsuorgijs Sámedikke ja Ráddidusá gaskan. Ráđđehus lea geatnegahtton sihkkarastit ovttaskas olbmo vuoigatvuođa geavahit sámegiela almmolaš hálddašeamis, dieđáhusaid buktit dárogillii ja sámegillii ja sihkkarastit ahte almmolaš dieđut ja skovit gávdnojit sihke dárogillii ja sámegillii. Ráddidus galggá gáhttit jut ájnegis ulmutja riektá sámegielav adnet almulasj háldadusá aktijvuodan tjuovoduvvá, diedádusá båhti sihke dárogiellaj ja sámegiellaj. Nu lea Ráđđehusas bajimus ovddasvástádus das ahte stáhtalaš ja suohkanlaš ásahusat devdet iežaset geatnegasvuođaid ja addet ovttaskas giellageavaheaddjái almmolaš bálvalusaid ja fálaldagaid sámegillii. Ráddidusán le badjásasj åvdåsvásstádus jut stáhta ja suohkana ásadusá ållidi gájbbádusájt ma sidjij gulluji ja juohkka ájnna giellaaddnáj fálli almulasj dievnastusájt ja fálaldagájt sámegiellaj. Sámedikkis galgá leat ovddasvástádus ovddidit sámegiela ja hábmet sámi giellapolitihka Norggas. Sámedigge galggá vásstedit sámegiela åvddånahttema åvdås ja sámegiela giellapolitihka åvdås Vuonan. Jus Sámedikkis galgá leat duohta bajimus ovddasvástádus sámegiela ovddideamis, de fertejit muhtun eavttut leat sajis. Jus Sámedikken galggá almma gájkbadjásasj åvdåsvásstádus sámegiela åvddånahttema åvdås, de viehka ållo ævto hæhttuji sajenis. Lea dárbu sihke lasihit ekonomalaš rámmaid, sirdit válddi ja guorahallat lágaid. Dárbaj sihke ienep rudájt, fámov ja hæhttu lágijt tjadádit. Sámedikkis galgá leat guovddáš rolla dán barggus, ja evttoha ahte ásahuvvo sámi almmolaš lávdegoddi (saOU / SáAL) mas leat ráđđehusa ja Sámedikki ovddasteaddjit mielde. Sámedikken galggá guovdásj roalla dán bargon, ja oajvvat sáme almulasj nammadus (SAN) nammaduvvá ájrrasij ráddidusás ja Sámedikkes. Dán lávdegottis ferte leat mandáhtta čielggadit ja ráhkadit evttohusaid movt rievdadit lágaid ja válddi das mii guoská sámegillii. Dán nammadusán galggá mandáhtta tjielgadit ja njuolgadusájt ja fámov rievddadit mij sámegiellaj guosská. Viidáseappot ferte lávdegoddi guorahallat rámmaeavttuid, ovddasvástádusdili ja sámi gielladoaimmaid oktiiheiveheami ja ovddidit rievdadusevttohusaid. Vijddábut hæhttu nammadus tjadádit sáme gielladåjmaj ålgodisævtojt, vásstediddje suorgijt ja aktisasjbargov ja rievddadusájt oajvvadit. Dát eaktuda ahte Sámediggi hábme lávdegotti mandáhta. Gájbbádus le Sámedigge nammadusá mandáhtav hábbmi. Mihttu: Ulme:  Sámedikkis lea ovddasvástádus ovddidit sámegiela ja hábmet Norgga sámi giellapolitihka  Sámedigge vásstet sámegiela åvddånahttema åvdås ja sáme giellapolitihka hábbmima åvdås Oassemihttu: Oasseulme:  Reviderejuvvon ekonomalaš rámmat, váldi ja lágat mat gusket sámegillii  Rievddadum økonomalasj birástagá, fábmo ja njuolgadusá ma sámegiellaj guosski Strategiija: Strategija:  Nammadit sámi almmolaš lávdegotti mii čielggada lágaid, válddi, rámmaeavttuid ja  Sáme almulasj nammadusáv nammadit mij guoradallá njuolgadusájt, fámov, ålgodisævtojt ja ovddasvástádusjuogu sámegiela dáfus. åvdåsvásstádusá juohkemav sámegiela vuoksjuj. Ovddasvástádusjuohku ja gielladoaibmabijuid oktiiheiveheapmi Gielladåjmaj åvdåsvásstádus ja koordinerim Sámegiella lea okta sámi servodaga vuođđoelemeanttain ja Sámediggi sápmelaččaid álbmotválljen orgánan ferte leat čielga ovddasteaddji giellapolitihkas ja das ferte leat mihá stuorát váldi giellaáššiin go dál lea. Sámegiella le akta sáme sebrudagá vuodojs ja Sámedigge galggá sámij álmmukválljidum orgádnan liehket viehka tjielggasap oassevállde giellapolitihkan ja galggá viehka ienep fábmo giellagatjálvisájn gå uddni vuojnnep. Lea áibbas čielga dárbu ahte muhtumis lea bajimus ovddasvástádus sámi giellaovddideamis, ja doaibmabijuid oktiiheiveheamis. Ållu tjielgas dárbbo le jut muhtemin hæhttu gájkbadjásasj åvdåsvásstádus sámegiela åvddånahttema åvdås, ja dåjmaj koordinerima åvdås. Dál leat olu iešguđetlágan ovttasteaddjit main leat iešguđetlágan doaimmat ja ovddasvástádus sámegiela hárrái, muhto ii ovttasge leat ovddasvástádus ovttastahttit daid iešguđetge gielladoaibmabijuid. Uddni li moaddásin iesjguhtik dahkamusá ja vásstediddje suorge sámegielan, valla ij la aktak guhti vásstet dáj iesjguhtik gielladåjmaj koordinerima åvdås. Dát dagaha eahpečielga dili, ja lea hui vahát sámegiela ovdáneapmái. Návti sjaddá iehpevisses dille, ja ij le vuogas sámegiela åvddånahttema vuoksjuj. Sámediggi oaidná dárbbu dasa ahte ovddasvástádus oktiiheiveheami ja doaibmabijuid ovttastahttima dáfus dain iešguđetge giellaguovlluin formaliserejuvvo. Sámedigge vuojnná dárbov formaliserit åvdåsvásstádusáv dåjmaj koordinerimis ja aktijdimes iesjguhtik giellaguovlon. Sámediggi vásiha ahte dat iešguđetge giellaguovllut ohcalit lagat ovttasbarggu Sámedikkiin. Sámedigge váset iesjguhtik giellaguovlon hálidi lagábut aktan barggat Sámedikkijn. Dát dárbu lea erenoamáš čielggas lullisámi giellaguovllus. Dáv vásedip sierraláhkáj oarjjelsáme guovlon. Lullisámi álbmot orru bieđgguid ja šaddá olu ovddasteddjiiguin gulahallat sámegiela birra. Oarjjelsáme álmmuk vijddásit årru, ja sijá giela vuoksjuj moaddása li oassen. Sihke suohkanat, fylkkasuohkanat ja fylkkamánnit barget veahkkin ja dain leat iešguđetlágan rollat lullisámegiela nannema barggus. Sihke suohkana, fylkkasuohkana ja fylkkamánne viehkedi ja iesjguhtik rollav adni oarjjelsáme giela nannima bargon. Dát sáhttá dagahit ahte lea unnán ovttastahttin ja unnán kontinuitehta barggus. Návti soajttá e vuojga aktan barga jali barggo ij sjatta guhkesájggásasj. Stuora hástalus dán suorggis lea maid dat go almmolaš hálddašeamis váilot olbmot geain lea gelbbolašvuohta lullisámi gielas ja kultuvrras. Stuorra hásstalus dán suorgen le aj jut vájllu máhtudahka oarjjelsáme giela ja kultuvra birra almulasj háldadusán. Lea lunddolaš ahte Sámedikkis lea bajimus ovddasvástádus gielladoaibmabijuid oktiiheiveheamis ja ovddasvástádusjuogus. Luondulasj le Sámedikken le gájkbadjásasj åvdåsvásstádus gielladåjmaj koordinerima ja åvdåsvásstádusá juohkema åvdås. Ráđđehusa sámegielaid doaibmaplána 2009-2013 áigodahkii sisttisdoallá olu buriid doaibmabijuid ja lea leamaš ávkkálaš reaidu barggus nannet ja ovddidit sámegiela. Ráddidusá sámegielaj doajmmapládna 2009-2013 ájggudahkaj sisadná moadda buorre dåjma ja le ávkálasj nævvon læhkám sámegiela nannima ja åvddånahttema bargo vuoksjuj. Sámediggi oaidná dattetge dárbbu eambbo ollislaš giellapolitihkkii mii fátmmasta olles servodaga. Ajtu vuojnná Sámedigge dárbov ienep ålleslasj giellapolitihkas mij ålles sebrudagáv gåbttjå. Doaibmaplána barggu olis lea Sámediggi ovttasbargan muhtun departemeanttaiguin. Doajmmaplána bargu tjadá le Sámedigge aktan barggam muhtem departementaj. Dat iešguđetge departemeanttat fertejit háhkat stuorát gelbbolašvuođa sámi diliid ja sámegiela birra. Iesjguhtik departemænnta hæhttu ienep máhtudagájt åttjudit sáme ássjij ja sámegiela vuoksjuj. Nu go dilli lea dál, de eai nagot guovddáš eiseválddit hábmet ollislaš giellapolitihka sámegiela hárrái. Gåktu udnásj dille le e guovdásj oajválattja nagáda ålleslasj giellapolitihkav sámegiela gáktuj hábbmit. Lea dehálaš ahte dat iešguđetge departemeanttat álget guoddit eambbo ovddasvástádusa ja ožžot čielgaset rolla sámegiela barggu dáfus. Ájnas le jut iesjguhtik departemænnta åvdåsvásstádusáv oadtju ja tjielggasap rollav oadtju mij guosská sámegiela bargguj. Jus ráđđehusa sámegielaid doaibmaplána galgá čuovvoluvvot, de ferte Sámediggedieđáhus sámegielaid birra biddjot vuođđun. Jus galggá ráddidusá sámegielaj doajmmaplánajn joarkket de hæhttu Sámediggediedádus sámegielaj gáktuj vuodon liehket. Gielladoaimmat buoret ovttastahttinbarggus lea sámi ásahusain guovddáš rolla. Gå galggá gielladåjmajt buorebut koordinerit li sáme ásadusá guovdátjin. Jus galgá ráhkadit buriid ovdánanvejolašvuođaid dain iešguđetge giellaguovlluin, de dárbbaša Sámediggi ásahusaid main leat čielga ovddasvástádusdoaimmat. Jus galggá buorre åvddånahttemvejulasjvuodajt iesjguhtik giellaguovlon de dárbaj Sámedigge ásadusájt tjielgas vásstediddje dahkamusáj. Ovddasvástádusa formálalaš juohkin ferte mielddisbuktit ahte ásahusat ožžot buriid rámmaeavttuid nu ahte dain lea vejolašvuohta hukset bajás iežaset kapasitehta ja gelbbolašvuođa váldit badjelasaset dán ovddasvástádusa. Gå galggá åvdåsvásstádusáv formálattjat juogadit de dat mierkki ásadusá hæhttuji buorep ålgodisævtojt oadtjot váj bessi ietjasa kapasitehtav ja máhtudagáv tsieggit dáv åvdåsvásstádusáv váldátjit. Ásahusain ferte leat dárbbašlaš váldi gozihit ahte giellabarggu organiseren guovllus addá nu buriid bohtosiid go sáhttá. Ásadusájn hæhttu nuoges fábmo gehtjadit jut guovlo giellabargo organiserim vaddá båhtusijt ma li nav buore gå máhtti. Mihttu: Ulmme:  Sámedikkis lea bajimus ovddasvástádus sámegiela doaibmabijuid ovddasvástádusjuogus ja  Sámedigge vásstet sámegiela dåjmaj åvdåsvásstádusjuohkema ja koordinerima åvdås Oassemihttu: Oasseulmme:  Lea čielga ovddasvástádusjuohku sámegiela barggus dain iešguđetge giellaguovlluin  Sámegiela bargo åvdåsvásstádus le tjielggasit juogadum iesjguhtik giellaguovlon Strategiija: Strategija:  Ovttasbargat suohkaniiguin, sámi ásahusaiguin ja organisašuvnnaiguin juohkit  Barggat aktan suohkanij, sáme ásadusáj ja organisasjåvnåj gåktu juogadit åvdåsvásstádusáv ovddasvástádusa das movt ovttastahttit ja oktiiheivehit gielladoaimmaid dain iešguđetge giellaguovlluin gielladåjmaj aktisasjbargo ja koordinerima åvdås iesjguhtik giellaguovlon. Govva das movt sámegiela dilli lea Sámegiela dile gåvvå Buorre giellapolitihkka ferte váldit vuođu dain iešguđetge diliin main giella lea, ja dán ii sáhte dahkat almmá buriid duogášdieđuid ja kártemiid haga. Buorre giellapolitihka vuodon hæhttu da iesjguhtik dile majt giella váset, ja dáv ij máhte dahkat buorre duogásjmáhtudagáj ja kárttimij dagá. Daid iešguđetge gielladiliid áigges áigái kárten sáhttá ge leat ávkkálaš reaidu. Ållesájggásasj kárttima iesjguhtik gielladiles luluj navti vuogas ræjddon. Gielladoaimmaid dáfus lea maid dehálaš ahte leat ortnegat mat addet gova áigges áigái das movt sámegiella geavahuvvo iešguđetge guovlluin. Gielladåjmaj vuoksjuj le aj ájnas jut li årniga ma ållesájggásasj gåvåv vaddi sámegiela anos iesjguhtik suorgen li sajenis. Dál gávdno dušše statistihkalaš govva das movt oahpahusgiella válljejuvvo skuvllain. Uddni le dåssju statistihkalasj gåvvå oahppogiela válljimis skåvlån. Seammalágan registreren ovdamearkka dihte das galle sámegielaga leat bálvalusásahusain ja man muddui sámegiella geavahuvvo áššemeannudeamis, livččii maid ávkkálaš. Sæmmilágásj registrerim duola dagu galles sámásti dievnastusfáladiddje ásadusájn ja makta sámegiella ássjegiehtadallamin aneduvvá luluj aj vuogas. Lea maid dárbu dutkat eambbo dán suorggi. Dárbbo le aj ienep dutkamis dán suorgen. Dan oktavuođas leat Sámi allaskuvla ja Sámi statistihka analysajoavku guovddáš ovddasteaddjit dan lagasvuođa geažil mii sis lea sámi giellabirrasiidda. Dán aktijvuodan le luondulasj gehtjadit Sáme allaskåvllåj ja sáme statistihka analyjssajuohkusij hiebalgis dåjmadiddjijda gå sij li ham sáme giellabirrasij lahka. Sámegielaid servodatdili fágalaš analysas Norggas sáhttá leat ávkkálaš geavahit UNESCO vuogi analyseret gielladiliid. Gå galggá sámegielaj sebrudakdilev guoradallat Vuonan, de ihkap luluj vuogas adnet UNESCO vuogev gielladilev analyserit. Organisašuvdna lea ráhkadan reaiddu mainna sáhttá árvvoštallat man gievra dahje hearki dihto giella lea. Organisasjåvnnå le vædtsagav hábbmim mij árvustallá makta gielan le nanos jali rasjes dille. Dáinna reaidduin sáhttá differensieret daid iešguđetge sámegielaid, ja sáhttá maid veahkkin árvvoštallat erohusaid das man nanus giella lea iešguđetge geográfalaš guovlluin. Dáv vædtsagav máhttá adnet buohtastahtátjit ja differensierit iesjguhtik sámegielaj gaskan, ja aj viehkken dádjadittjat ærodusájt man nannusit giella le sajájduvvam iesjguhtik geográfalasj guovlon. Mihttu: Ulmme:  Buorre giellaplánen mii váldá vuođu buriin, áigges áigái kártemiin ja fágalaš analysain  Buorre giellaplánim mij le vuogas, ållesájggásasj kárttimij ja fágalasj analyjsaj nanna Strategiija: Strategija:  Bargat dan ala ahte Sámi statistihka analysajoavku oažžu resurssaid jeavddalaččat kártet ja  Barggat dan vuoksjuj jut sáme statistihka analyjssajuogos ressursajt oadtju váj bessi ålles ájge analyseret sámegiela dili ja ovdáneami Norggas sámegiela dilev ja åvddånahttemav Vuonan kárttit ja analyserit. Sámegielaid bearráigeahččo- ja váiddaorgána Sámegiela bærrájgæhttje- ja gujttimorgádna Sámelága giellanjuolggadusat galget sihkkarastit ahte ovttaskas olbmo lágas nannejuvvon vuoigatvuohta geavahit sámegiela go deaivvada almmolašvuođain, devdojuvvo. Sámelága giellanjuolgadusá galggi sihkarasstet jut ájnegis ulmutja riektá sámegielav adnet almulasj aktijvuodajn ålliduvvá. Vásáhusat čájehit ahte vaikko gávdnojit dát njuolggadusat, de ovttaskas olbmot vásihit njuolggadusrihkkumiid, ja ahte sin oktagaslaš vuoigatvuođat eai doahttaluvvo. Ajtu vájku dá njuolgadusá li sajenis vásedi ájnegis ulmutja njuolgadusá e tjuovoduvá. Odne lea fylkkamánni váiddaorgána sámelága giellanjuolggadusaid dáfus jus váidda guoská suohkanlaš dahje fylkkasuohkanlaš orgánaide. Uddni le fylkkamánne sámelága giellanjuolgadusáj gujttimorgádna jus gujttim guosská suohkanlasj jali fylkkasuohkanlasj ásadusájda. Dát lea dakkár ámmát mii ii leat doaibman nu go lei jurddašuvvon. Dát ij le ájggomusáj milta doajmmam. Fylkkamánni ii oaččo báljo ovttage váidaga, seammás go medias dávjá boahtá ovdan ahte ovttaskas olbmuid vuoigatvuođat eai leat devdojuvvon. Fylkkamánne ij oattjo vargga avtak gujttimusáv, madi sæmmi båttå media baktu álu åvddån boahtá ájnegis ulmutja e ietjasa riektájt oattjo ållidum. Orro leame váttis ovttaskas olbmuide diehtit geainna galget váldit oktavuođa jus áigot váidit, ja fylkkamánniid bealis biddjojit beare unnán resurssat čuovvut dán váiddaortnega. Vuojnnet gássjel le ájnegis ulmutjijda diehtet gejna galggi aktijvuodav válldet gå galggi gujttit, ja fylkkamánnij bieles ilá binná ressursa biejaduvvi dáv gujttimårnigav tjuovvolittjat. Dasa lassin ii leat fylkkamánniin makkárge bearráigeahččodoaibma giellanjuolggadusaid hárrái. Duodden ij le fylkkamánnijn makkirak gæhttjodoajmma giellanjuolgadusáj milta. Sámelága giellanjuolggadusaid rihkkun ii mielddisbuvtte makkárge váikkuhusaid dasa gii rihkku njuolggadusaid. Sámelága giellanjuolgadusáj doadjemis ælla makkirak vájkkudusá sidjij gudi njuolgadusájt dådjali. Dát lea mielddisbuktán sávakeahtes dábiid mat dagahit ahte ovttaskas olbmuid vuoigatvuođat eai devdojuvvo. Navti le gevvam jut dakkir dille le sjaddam gånnå ájnegis ulmutjij riektá e ålliduvá. Dilli lea hui vahát giela sajádahkii servodagas, ja sáhttá áiggi vuollái dagahit ahte bohtosat mat leat olahuvvon lága bokte, njeidojuvvojit. Dássta giela sadje sebrudagán hedjun, ja ájge milta soajttá álbedit dajt båhtusijt ma li lágaj baktu ållidum. Sámediggi dáhttu ahte ovttaskas olbmo vuoigatvuohta geavahit sámegiela galgá sihkkarastojuvvot ja oaidná dárbbu dárkkistit sihke váiddaortnega ja árvvoštallat dárbbu bearráigeahččoortnegii. Sámedigge sihtá juohkka ájnegisá riektá sámegielav adnet mij le riektá baktu mierredum sihkarasteduvvá ja vuojnná dárbov oahttseårnigis. Jus galgá sáhttit fuolahit ovttaskas olbmo vuoigatvuođa geavahit sámegiela, de lea dárbu oinnolaš váiddaorgánii, ja bearráigeahččoorgánii mii bearráigeahččá almmolaš etáhtaid. Váj galggá bærrájgæhttjat juohkka ájnegisá riektáv sámegielav adnet le dárbbo gujttimásadusás mij le vuojnnusin, aktan oahttseásadusájn mij almulasj ásadusájt bærrájgæhttjá. Sámediggi oaidná ahte seamma orgána sáhttá fuolahit goappašat rollaid, ja evttoha ahte ásahuvvo bearráigeahččo- ja váiddaorgána sámelága giellanjuolggadusaid ektui. Sámedigge vuojnná dá rålla máhtti avtat ja sæmmi ásadusás tjoavdeduvvat, ja oajvvat sámelága giellanjuolgadusáj oahttse- ja gujttimorgádna ásaduvvá. Dákkár orgána mandáhta hábmedettiin galgá Sámedikkis leat guovddáš rolla ja galgá buktit evttohusaid movt váidda- ja bearráigeahččodoaibma galgá hálddašuvvot. Dákkir orgána mandáhta hábbmimin galggá Sámedikken guovdásj roalla ja galggá mierredit gåktu gujttim- ja oahttsedoajmma háldaduvvá. Bearráigeahččo- ja váiddaorgána ferte leat oidnosis nu ahte ovttaskas olmmoš diehtá geainna galgá váldit oktavuođa, ja ahte orgána bearráigeahččá almmolaš ásahusaid. 23 Oahttse- ja gujttimorgádna hæhttu vuojnnusin liehket váj ájnegis ulmutja diehti gejna galggi aktijvuodav válldet, sæmmi båttå gå orgádna dåjmalattjat almulasj ásadusájt bærrájgæhttjá. Sámediggedieđáhusas oahpahusa ja oahpu birra digaštallojuvvo dárbu čielggadit Sámedikki rolla sámi mánáid ja nuoraid oahppovuoigatvuođa áittardeaddjin, ja Sámedikki rolla bearráigeahččoorgánan sámi oahpahusáššiid dáfus. Sámediggediedádus åhpadusá hárráj lagábut dagástallá Sámedikke rållav sáme mánáj ja nuoraj oahttsen åhpadusá riektáj vuoksjuj ja Sámedikke rållav bærrájgæhttjeorgádnan sáme oahppogatjálvisáj vuoksjuj. Livččii lunddolaš geahčadit dán guokte proseassa oktilaččat. Luluj luondulasj dájt prosessajt aktan gehtjadit. Mihttu: Ulmme:  Aktiivvalaš bearráigeahččo- ja váiddaorgána sámelága giellanjuolggadusaid dáfus  Dåjmalasj oahttse- ja gujttimorgádna sámelága giellanjuolgadusáj gáktuj Strategiija: Strategija:  Ráhkadit mandáhta sámelága giellanjuolggadusaid bearráigeahččo- ja váiddaorgánii  Sámelága giellanjuolgadusáj oahttse- ja gujttimorgána mandáhtav dahkat Áŋgiruššansuorgi 2: Sámegiela rámmaeavttut Barggosuorgge 2: Sámegiela ålgodisævto Jus galgá sihkkarastit sámegiela boahtteáiggi, de leat máŋggat rámmaeavttut mat fertejit leat sajis. Váj sámegiela boahtteájgev nanni de le galle ålgodisævtojs ma hæhttuji sajenis liehket. Buriid mihttomeriid sámegiela hárrái ii sáhte olahit jus eai leat doarvái ekonomalaš ja olmmošlaš návccat. Buorre ulme sámegiela vuoksjuj e ålliduvá váni nuoges rudá ja ulmutja. Eavttut nu go giellafágalaš ovdáneapmi, giellabarggu organiseren ja rámmat fertejit maid leat sajis jus galgá sihkkarastit buori giellaovdáneami. Ævto dagu giellafágalasj åvddånahttem, giellabargo organiserim ja birástagá hæhttuji aj sajenis jus giella galggá buoragit åvddånit. Sámegiela nannema ja ovddideami barggus lea dehálaš earuhit ovttaskas olbmo vuoigatvuođa geavahit sámegiela, ja daid iešguđetge dárbbuid mat sámegielain leat jus galget ovdánit viidáseappot. Gå sámegiela nannimijn ja åvddånahttemijn barggá de sjaddá ájnas ieridit gaskan ájnegis ulmutja riektáj sámegiela adnuj ja dárbo ma iesjguhtik sámegielan le vijddásappo åvddånit. Lea govttolaš geahčadit oktagaslaš giellavuoigatvuođaid almmolaš bálvalusfálu ektui, ja sámegiela ovdáneapmi ges ferte vuođđuduvvot daidda dárbbuide mat gielas leat dain iešguđetge giellaguovlluin. Luluj vuogas gehtjadit ájnegis ulmutjij riektájt almulasj dievnastusfálaldagáj aktijvuodan, madi sámegiela åvddånibme hæhttu álgget dajs dárbojs ma gielan li iesjguhtik giellaguovlon. Sámelága giellanjuolggadusat ja hálddašanmodeallat Sámelága giellanjuolgadusá ja háldadimmodella Sámedikki vuolggasadji lea vuoigatvuohta mii buot sámegielagiin lea geavahit iežaset giela. Sámedikke álggo le riektá mij juohkka sámegielagin le gielas adnet. Juohke sámegielagis galgá leat vuoigatvuohta geavahit sámegiela go deaivvada almmolašvuođain beroškeahttá gos orru. Juohkka sámegielagin galggá riektá sámegielav adnet almulasj aktijvuodan vájku dal gånnå årru. Odne lea dušše dan álbmogis mii orru suohkaniin mat leat mielde sámegiela hálddašanguovllus main lea dát vuoigatvuohta, danne go sámelága giellanjuolggadusat gustojit dušše dáidda suohkaniidda. Uddni li dá riektá dåssju sijájn gudi årru sáme giellaháldadimguovlon årru, gå sámelága giellanjuolgadusá guosski dåssju dájda suohkanijda. Danne lea dárbu ođasmahttit sámelága giellanjuolggadusaid, nu ahte fátmmastit olles riikka. Danen beras luluj sámelága giellanjuolgadusá rievddaduvvat, váj ålles lánndaj guosski. Almmolaš hálddašeapmi lea stáhtalaš ovddasvástádus mii lea nannejuvvon gustovaš lágain. Almulasj háldadibme le stáhta duogen guoskavasj lágaj milta. Go sámeláhka cealká ahte sámegiella ja dárogiella leat dásseárvosaš gielat, de berrejit buot sámegielagiin leat seammalágan vuoigatvuođat geavahit sámegiela go dárogielagiin lea dárogiela dáfus. Gå sámeláhka mierret sáme- ja dárogiella li avtaárvvusasj giela, bierri juohkka sámegielagin sæmmi riektá sámegiela adnuj dagu dárogielagijn le dárustit. ILOkonvenšuvdna nr. 169 nanne ovttaskas olbmo vuoigatvuođa oahppat ja geavahit iežas giela. ILO-konvensjåvnnå 169 mierret ájnegis ulmutjijn le riektá gielasa oahppat ja adnet. Norga lea ratifiseren dán konvenšuvnna, ja nappo lea ge geatnegahtton láhčit almmolaš bálvalusaid sámegillii suohkanlaš, fylkkasuohkanlaš ja eará almmolaš hálddašeamis. Vuodna le dáv konvensjåvnåv vuollájtjállám, ja navti le vælggogis dilev láhtjet váj almulasj dievnastusá sámegiellaj fáladuvvi suohkanij, fylkkasuohkanij ja ietjá almulasj oajválattjaj háldadijn. Dálá njuolggadusaid ođasmahttin mearkkašivččii ahte sámelága giellanjuolggadusat gustogohtet miehtá riikka, eai ge ráddjejuvvo ovttaskas guovlluide. Udnásj njuolgadusáj rievddam mierkki sámelága giellanjuolgadusá ålles lánndaj guosski, ja e ájnegis guovlojda ráddjiduvá. Dákkár rievdadus mielddisbuvttášii maiddái váikkuhusaid dálá hálddašanguvlui. Dákkir rievddam aj udnásj háldadimguovlluj vájkkut. Sámediggi diehtá ahte Ráđđehus dál lea bargame geahčadit sámelága giellanjuolggadusaid ja árvvoštallá boahttevaš hálddašanmodeallaid. Sámedigge diehtá Ráddidus le dálla sámelága giellanjuolgadusájt tjadádime ja boahtteájge háldadimmodellajt árvustallá. Sámediggi oaidná ahte dákkár árvvoštallan lea dárbbalaš danne go gielladilli ja ássanminsttar leat rievdan, ja go ođđa suohkanat leat váldon mielde hálddašanguvlui. Sámedigge vuojnná dárboj dákkir tjadádimes gielladile, ieritjåhtema ja háldadimguovlo ådå suohkanij diehti. Boahttevaš hálddašanmodealla ferte váldit daid iešguđetlágan gielladiliid vuhtii jus galgá sáhttit seailluhit ja ovddidit giela daid dárbbuid mielde mat dain iešguđetge giellaguovlluin leat. Boahtteájge háldadimmmodælla hæhttu iesjguhtik gielladilijt vuorodit váj máhttá gielav várajda válldet ja åvddånahttet daj dárboj milta ma li iesjguhtik giellaguovlon. Okta váikkuhus das go sámelága giellanjuolggadusat rievdaduvvojit gustot miehtá riikka, lea ahte šaddá dárbu ráhkadit differensierejuvvon njuolggadusaid. Gå sámelága giellanjuolgadusá rievddaduvvi ålles rijkkaj guosskat, de le dárbbo hiebadum njuolgadusájt dahkat. Sámediggi oaidná ahte sáhttá šaddat hástaleaddjin muhtun suohkaniidda Norggas bálvalit iežas sámegielat álbmoga sámegillii. Sámedigge vuojnná soajttá hásstalussan muhtem suohkanijda Vuonan ietjasa sáme álmmugav sámegiellaj dievnnot. Danne lea dárbu ođđa hálddašanmodellii mii boahtá dálá sámegiela hálddašanguovllu sadjái. Danen le dárbbo ådå háldadimmodellas mij udnásj sáme Go mii dán oktavuođas hupmat hálddašanmodealla birra, de guoská dát almmolaš bálvalusaide sámegillii maid Sámediggi oaidná almmolaš ovddasvástádussan. 24 giellaháldadimguovlo sadjáj boahtá. Gå dán aktijvuodan giehttop háldadimmodella birra de dat guosská almulasj dievnnomav sámegiellaj mav Sámedigge adná almulasj åvdåsvásstádussan. Sámediggi jurddaša guovttesuorat hálddašanmodealla. Sámedigge sihtá háldadimmodellav mij le guovte oassáj juogedum. Lea govttolaš ahte dat suohkanat mat odne leat mielde sámegiela hálddašanguovllus, galget čuovvut ovtta láhkamearrádusa. Luluj vuogas jus da suohkana ma uddni li sáme giellaháldadimguovlon avta juohkusij biejaduvvi sierra njuolgadusáj. Dát suohkanat galget leat giellaresursasuohkanat gos sámegielat álbmogis lea viiddiduvvon vuoigatvuohta sámástit ja oažžut bálvalusaid sámegillii. Dá suohkana de sjaddi giellaressursassuohkanin gånnå sáme álmmugin le vijdedum riektá sámegielak dievnastusájda ja adnuj. Eará suohkanat galget maid čuovvut sámelága giellanjuolggadusaid, muhto daidda ii galgga leat seamma viiddis láhkamearrádus. Sámelága giellanjuolgadusá guosski aj ietjá suohkanijda, valla sidjij ælla sæmmi vijdes gájbbádusá. Muhtun áibbas guovddáš giellavuoigatvuođat fertejit guoskat olles riikii. Muhtem guovdásj giellariektá hæhttuji lándav miehtáj gávnnut. Dát leat ovdaskuvlamánáid giellavuoigatvuođat, vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii, vuoigatvuohta oažžut dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámegillii, vuoigatvuohta gozihit riektesihkarvuođa iežas gillii ja vuoigatvuohta oažžut girkolaš bálvalusaid sámegillii. Da li giellariektá åvddåskåvllåmánájda, riektá åhpadussaj sámegielan ja – giellaj, riektá varresvuohta- ja huksodievnastusájda sámegiellaj, riektá almma riektásihkarvuohtaj ietjas giellas ja riektá girkkolasj dievnastusájda sámegiellaj. Dákkár guovttesuorat modealla mielddisbuktá dárbbu lasi ekonomalaš resurssaide ja danne lea ge dárbbašlaš ahte sihke giellaresursasuohkanat ja eará suohkanat sihkkarastojuvvojit rámmajuolludusaid sámegielat bálvalusaide stáhtabušeahta bokte. Dákkir guovtejuogedum modælla gájbbet lijggeressursajt ja danen le dárbulasj giellaressurssasuohkana ja ietjá suohkana oadtju rammemávsov sámegielak dievnastusájda stáhtabudsjehta baktu. Sámediggi oaidná giellaresursasuohkaniid dehálaš ovttasbargoguoibmin barggus nannet sámegiela báikkálaččat. Sámedigge adná giellaressurssasuohkanijt ájnas aktisasjbarggoguojmmen gå galggá sámegielav bájkálattjat nannit. Sámediggi lea vuolláičállán ovttasbargošiehtadusaid buot suohkaniiguin mat leat mielde hálddašanguovllus, guovttegielatvuođadoarjagiid geavaheami birra. Sámedigge le aktan barggagoahtám gájkaj suohkanij ma li sáme giellaháldadimguovlon guovtegielakvuodarudáj ano vuoksjuj. Sámediggi oaidná dárbbu ahte suohkanat barget aktiivvalaččat nannet ja ovddidit sámegiela suohkaniin. Sámedigge vuojnná dárbov suohkana dåjmalattjat barggi váj nanniji ja åvddånahtti sámegielav suohkanijn. Guovttegielatvuođadoarjja maid Sámediggi hálddaša, galgá geavahuvvot ovddidandoarjjan giellaresursasuohkaniidda. Guovtegielakvuodadoarjja mav Sámedigge háldat aneduvvá åvddånahttemdoarjjan giellaressurssasuohkanijda. Ovttasbargošiehtadusaid bokte giellaresursasuohkaniiguin galgá Sámediggi ja ovttaskas suohkan oažžut vejolašvuođa álggahit doaibmabijuid dan gielladili vuođul mii ovttaskas suohkanis lea. Aktisasjbarggosjiehtadusáj baktu Sámedikkijn bæssá juohkka suohkan dåjmajt jåhtuj biedjat ma hiehpi gielladilláj mij le juohkka suohkanin. Lea Sámedikki mihttu ahte eambbo suohkanat gos lea sámi álbmot šaddet giellaresursasuohkanin. Sámedikke ulmme le ienep suohkana sáme álmmugijn giellaressurssasuohkanin sjaddi. Mihttu: Ulmme:  Sámegielat álbmogis lea duohta vejolašvuohta geavahit sámegiela go deaivvada almmolaš  Sámegielak álmmugin galggá almma vejulasjvuohta sámegielav adnet almulasj háldadusá hálddašemiin aktijvuodan.  Sámelága giellanjuolggadusat galget gustot miehtá riikka  Sámelága giellanjuolgadusá ålles lánndaj guosski  Sámi giellaresursasuohkanat barget aktiivvalaččat ovddidit sámegiela  Sáme giellaressurssasuohkana dåjmalattjat barggi sámegiela åvddånahttemijn. Strategiijat: Strategija:  Oassálastit aktiivvalaččat Sámi giellanjuolggadusaid ođasmahttinbarggus  Dåjmalattjat oassálasstet Sámelága giellanjuolgadusáj rievddamijda  Sihkkarastit buriid rámmaeavttuid giellaresursasuohkaniidda  Buorre ålgodisævtojt giellaressurssasuohkanijda sihkarasstet Ekonomalaš rámmat Økonomalasj birástagá Lea hástalus Sámediggái, suohkaniidda, giellaguovddážiidda, skuvllaide ja eará ásahusaide mat barget sámegielain go váilot doarvái ekonomalaš návccat. Økonomalasj ressursaj vádno le hásstalussan sihke Sámediggáj, suohkanijda, giellaguovdátja, skåvlå ja ietjá ásadusá ma sámegielajn barggi. Sámediggi oaidni ahte sámegiella ferte dál vuoruhuvvot eambbo buot servodatsurggiin. Sámedigge miejnni muddo le dal stuoráp vuorodibmáj sámegielas juohkka sebrudaksuorgen. Dát lea áibbas mearrideaddji jus gielas galget leat buorit ovdánanvejolašvuođat. Dát le ållu vuodulasj jus gielan galggi åvddånahttemvejulasjvuoda. Dálá rámmajuolludeamit eai leat doarvái buorit, ja Sámediggi oaidná dárbbu eambbo vuoruhit sámegielat fálaldagaid servodagas, sihke fágaolbmuid rekrutterema ja oahpaheami dáfus ja sámegielat fálaldagaid hábmema dáfus. Udnásj birástakmávso ælla dågålattja, ja Sámedigge vuojnná dárbbo le vijdes vuorodimes sámegielak fálaldagájs sebrudagán, sihke mij guosská rekrutterimij ja fáhkaulmutjij åhpadibmáj ja sámegielak fálaldagáj åvddånahttemij. Jus sirdá válddi ja ovddasvástádusa ovddidit sámegiela Sámediggái, de bohciida dárbu eambbo rámmajuolludemiide Sámediggái. Jus Sámedigge galggá fámov oadtjot sámegiela åvddånime badjel ja dan åvddånahttema åvdås vásstedit de dat gájbbet viehka ållo ienep rudá Sámediggáj. Sámediggi disponere 2012:s 65 miljovnna ruvnno sámegillii. 25 Sámedigge háldat 2012:n 65 millijåvnå sámegiellaj. Dáin leat 53 miljovnna njuolgga doarjagat suohkaniidda, fylkkasuohkaniidda ja sámi giellaguovddážiidda. Dájs li 53 millijåvnå njuolggadoarjja suohkanijda, fylkkasuohkanijda ja sáme giellaguovdátjijda. Loahppa 12 miljovnna leat várrejuvvon iešguđetge prošeavttaide maid Sámediggi álggaha, ja ohccivuđot ortnegiidda. Da 12 millijåvnå li iesjguhtik prosjevtajda biejadum ma li Sámedikkes jåhtuj biejadum, ja aj årnigijda masi bæssá åhtsåt. Sámediggi oažžu jahkásaččat ohcamiid sullii duppalit dán supmi ovddas. Sámedigge jahkásattjat oadtju åhtsåmusájt gåjt dal guovte gærddáj dajs rudájs ma juolloduvvi. Bohtet ohcamat olu buriid prošeavttaide, muhto go leat olu ohccit, de ferte čavga vuoruhit. Viehka moadda buorre prosjevtajda rudájt åhtsi, valla gå moattes åhtsi de hæhttu garrasit vuorodit. Sámediggi addá maid doarjagiid sámi čáppagirjjálašvuođa almmuheapmái, oahpponeavvobuvttadeapmái ja eará gillii guoski doaimmaide. Sámedigge doarjju aj sáme tjáppagirjálasjvuodav, oahpponævvobuvtadimev ja ietjá giellagullevasj dåjma. Maiddái dáidda doarjjaortnegiidda bohtet hirbmat olu ohcamat, ja fertejit čavga vuoruhuvvot. Dájda aj moattes åhtsi ja hæhttu garrasit vuorodit. Suohkanat ja fylkkasuohkanat mat leat sámegiela hálddašanguovllus mielde leat jahkásaččat ožžon sullii 45 miljovnna ruvnno guovttegielatvuođadoarjaga. Suohkana ja fylkkasuohkana ma li sáme giellaháldadimguovlon li jahkásattjat oadtjum sulle 45 millijåvnå kråvnå guovtegielakvuodadoarjjan. Dát leat ruđat mat juolluduvvojit suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda sihkkarastin dihte guovttegielat bálvalusaid. Dá li rudá ma suohkanijda ja fylkkasuohkanijda juolloduvvi guovtegielak dievnastusfálaldibmáj. Dát leat rámmajuolludeamit maid Sámediggi jahkásaččat oažžu stáhtas. Dá li birástakmáksema majt Sámedigge jahkásattjat stáhtas oadtju. Guovttegielatvuođadoarjja ii leat lassánan oppalaš haddegoargŋuma mielde servodagas. Guovtegielakvuodadoarjja ij le lassánam åbbålasj haddegoarŋŋoma milta sebrudagán. Sámediggi oažžu jahkásaččat raporttaid ja bušeahttadárbbu suohkaniin ja fylkkasuohkaniin. Sámedigge oadtju rapportajt ja budsjæhttadárbojt suohkanijs ja fylkkasuohkanijs juohkka jage. Erenoamážit suohkanat dieđihit dárbbu lassi doarjagii. Sierraláhkáj suohkana diededi dárbahi ienep rudájt. Sámedikki evttohus ahte sámelága giellanjuolggadusat galget gustot miehtá riikka, bohtet mielddisbuktit váikkuhusaid suohkaniidda mat leat mielde hálddašanguovllus, ja suohkaniid ja fylkkasuohkaniid guovttegielatvuođadoarjagii. Sámedikke oajvvadus jut sámelága giellanjuolgadusá galggi ålles lánndaj guosskat sjaddá vájkkudit suohkanijda ma juo li giellaháldadimguovlon ja guovtegielakvuodadoarjjaj suohkanijda ja fylkkasuohkanijda. Sámediggi oaivvilda ahte rámmajuolludeamit sámegielat bálvalusaide fertejit mannat njuolga stáhtas suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda. Sámedigge miejnni birástakmáksema sámegielak dievnastusájda hæhttuji njuolgga stáhtas suohkanijda ja fylkkasuohkanijda mannat. Duohta goluid kárten guovttegielat bálvalusfálu oktavuođas ferte leat vuođđun go mearrida rámmajuolludemiid. Almma gålo guovtegielak dievnastusfálaldime aktijvuodan hæhttuji vuodon gå birástakmáksemav mierret. Sámediggi oaidná dárbbašlažžan ahte sámegiella nannejuvvo ja ovddiduvvo giellaresursasuohkaniin. Sámedigge vuojnná dárbov sámegielav nannit ja åvddånahttet giellaressurssasuohkanijn. Sámediggi áigu nannet sámegiela dáin suohkaniin giellaovddidanruđaid bokte. Sámedigge sihtá sámegielav nannit dáj suohkanijn giellaåvddånahttema rudáj baktu. Dát dahkkojuvvo guhkesáiggi ovttasbargošiehtadusaid bokte suohkaniiguin gos mihtut biddjojit giela dárbbuid mielde ovttaskas suohkanis. Dáv dahkap guhkesájggásasj aktisasjbarggosjiehtadusáj baktu suohkanij gånnå ulmijt mierret iesjguhtik suohkana dárboj milta giela vuoksjuj. Fertejit álggahuvvot doaibmabijut suohkana álbmoga hárrái ja mat nannejit sámegiela geavaheami, mat lasihit giellageavaheddjiid logu ja čalmmustahttet sámegiela servodagas. Dåjma hæhttuji jåhtuj biejaduvvat suohkana álmmugij vuoksjuj ma sámegiela anov vijdet, sámegielaj addnij lågov laset, ja sámegielav vuojnnusij buktá sebrudagán. Juolludeamit maid odne oažžut stáhtas dušše fal guovttegielat bálvalusfállui, galget mannat sámegiela ovddideapmái ja doaibmabijuide mat ovddidit giellaovdáneami giellaresursasuohkaniin. Rudá ma uddni stáhtas båhti galggi dåssju mannat sámegiela åvddånahttemij ja dåjmajda ma giellaåvddånahttemav giellaressurssasuohkanijn åvdet. Sámi giellaguovddážat barget buori barggu lagasbirrasiin ja mielddisbuktet olu doaimmaid giellakurssaid bokte ja sámegiela arenan. Sáme giellaguovdátja viehka buorre bargov dahki bájkálasj sebrudagájn, ja li dåjmalattja dagu giellakursaj ja sámegiela árenáj ásadijn. Sámi giellaguovddážat dieđihit jahkásaš raporttaid ja bušeahttadárbbuid bokte ahte lea stuora dárbu eambbo doaibmabijuide mat nannejit sámegiela. Sáme giellaguovdátja diededi jahkásasj rapportaj ja budsjæhttadárboj baktu dárbbo le ienep dåjmajs ma sámegielav nanniji. Giellaguovddážat čujuhit maiddái dasa ahte lea unnán ekonomalaš einnostus. Giellaguovdátja aj tsuojggiji ij le heva luohtadahtte jus rudá båhti jali e.. Giellaguovddážiid ekonomalaš dilli ferte nannejuvvot dovdomassii jus galgá buoridit sin vejolašvuođa ráhkadit guhkesáiggi plánaid báikkálaš servodaga dárbbuid mielde. Giellaguovdátjij ruhtadille hæhttu tjielggasit buoreduvvat jus galggi bessat guhkesájggásattjat plánit bájkálasj sebrudagáj dárboj milta. Dát čujuhuvvo maid sámi giellaguovddážiid evalueremis. Dát tsuojggiduvvá aj sáme giellaguovdátjij árvustallamin. Sámediggi lea gearggus geahčadit maid mii sáhttit dahkat buoridan dihte giellaguovddážiid ekonomalaš dili, muhto oaivvildit ahte maiddái earát, nu go suohkanat, fylkkasuohkanat ja guovddáš eiseválddit, fertejit váldit stuorát ovddasvástádusa sihkkarastit giellaguovddážiid ekonomiija. Sámedigge le gárves gehtjadit gåktu máhttep giellaguovdátjij ruhtadilev buoredit, valla miejnni iehtjáda dagu suohkana, fylkkasuohkana ja guovdásj oajválattja hæhttuji ienep åvdåsvásstádusáv válldet váj giellaguovdátjij ruhtadille bárrán. Sámediggi dárbbaša buriid ja aktiivvalaš ovttasbargoguimmiid sámegiela nannema ja ovddideami barggus dain iešguđetge giellaguovlluin, nu go ovdamearkka dihte sámi giellaguovddážiid, mat dahket hui buori barggu lagasbirrasiin. Sámedigge dárbaj buorre ja dåjmalasj aktisasjbarggoguojmijt gå galggap barggat sámegiela nannimijn ja åvddånahttemijt iesjguhtik suorgen, duola dagu sáme giellaguovdátja ma viehka buorre bargov dahki bájkálasj birrasijn. Muhto eai buot guovlluin gos sápmelaččat orrot leat ásahuvvon giellaguovddážat. Valla ælla giellaguovdátja juohkka sajen gånnå sáme årru. Sámediggi oaidná maid dehálažžan ovttasbargat eará sámi ásahusaiguin ja nannet daid nu ahte álggahuvvojit doaibmabijut mat nannejit sámegiela miehtá Sámi. Sámedigge adná ájnnasin barggat aktan ietjá sáme ásadusáj ja dájt nannit váj dåjma jåhtuj biejaduvvi ma sámegielav Sámev miehtáj nanniji. Lea dehálaš ahte sámi ásahusaid giellagelbbolašvuohta nannejuvvo ja ahte šaddet nanu sámegielat fágabirrasat máŋgga guovllus. Ájnas le jut sáme ásadusáj giellamáhtudahka nanniduvvá ja jut nanos fáhkabirrasa sámegielan åvddåni duoppen dáppen. Dát bohciidahtášii lassi doaimmaid ja buoret čalmmustahttima sámegiela hárrái. Návti sjaddi ienep dåjma ja sámegiella nannusappo vuojnnusij boahtá. Go vuordit ahte sámi ásahusat galget váldit stuorát ovddasvástádusa sámegiela ovddideamis, de ferte maid váldit vuhtii ahte sámegielas váilot sánit ja tearpmat olu ođđa servodatsurggiin. Gå vuorddep sáme ásadusá galggi ienep åvdåsvásstádusáv válldet sámegiela åvdås, de hæhttu aj mielan adnet sámegielan vádnuni bágo ja moallánagá moatten ådå sebrudaksuorgen. Lea dehálaš ahte sámi ásahusain leat rámmaeavttut mat dahket ahte sii sáhttet fuolahit dán ovddasvástádusa dohkálaš vugiin. Dat gájbbet sáme ásadusájn li ålgodisævto mai baktu máhtti dát åvdås dågålasj láhkáj vásstedit. Sámediggi lea gearggus váldit dán ovddasvástádusa, muhto gáibida maiddai ahte guovddáš eiseválddit váldet ovddasvástádusa dás. Sámedigge le gárves dát åvdås vásstedit, valla gájbbet guovdásj oajválattja aj dát åvdås vásstedi. Leat álggahuvvon olu buorit fálaldagat ja doaibmabijut iešguđetge ovddasteddjiid bealis mat dál barget prošeavttaid vuođul. Viehka buorre fálaldagá ja dåjma li jåhtuj biejadum iesjguhtik ásadiddjijs prosjæktan. Dát leat doaibmabijut mat leat buktán buriid bohtosiid ja maidda ferte sihkkarastit bistevaš ruhtadeami. Dá li dåjma ma li buorre båhtusijt vaddám ja masi hæhttu stuoves ruhtadibme ásaduvvat. Mii namuhit dás muhtun ovdamearkkaid. Galggap dáppe muhtem buojkulvisájt nammadit. Rávisolbmuidoahpahusprográmma Sámi allaskuvllas lea addán olu rávisolbmuide vejolašvuođa oahppat giela. Sáme allaskåvlå ållessjattukåhpadimprográmma le moadda ållessjattugijda vaddám vejulasjvuodav gielav oahppat. Dát prošeakta ferte jotkojuvvot fásta ruhtademiin nu ahte ain eanebut ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela. Dát prosjækta dal joarkká stuoves ruhtadimijn váj ájn ienebu bessi sámegielav oahppat. Lullisámi giellabeassi lea prošeakta maid Nordlándda fylkkamánni ja Sámeskuvlastivra Ruoŧas leat álggahan. Oarjjelsáme giellabiesse le prosjækta mij le Nordlánda fylkkamánnes ja Svieriga sámeskåvllådåjmadagás jåhtuj biejadum. Giellabeasit ja giellalávggut leat leamaš beaktilis doaibmabijut giellaoahpahusa nannemis. 26 læhkám gå galggá giellaåhpadusáv nannit. Sámediggedieđáhusas oahpahusa ja oahpu birra namuhuvvo maid dehálašvuohta oažžut fásta ruhtadeami giellalávgguide. Sámediggediedádusán åhpadusá hárráj nammaduvvá aj man ájnas le jut giellalávggoma stuoves ruhtadimev oadtju. Vásáhusat lullisámi guovllus čájehit ahte mánát ja nuorat ohppet sámegiela mihá jođáneappot go oassálastet dákkár giellabesiin. Åtsådallama oarjjelsáme guovlos vuosedi máná ja nuora sámegielav oahppi viehka jåhtelabbo gå dákkir giellalejrajda oassálassti. Leat olu vejolašvuođat, erenoamážit rádjeguovlluin, ávkkástallat oahpaheaddjiresurssaiguin Ruoŧas ja Suomas, ja oktiiheivehit giellabeassečoagganemiid. Galle le vejulasjvuodajs, sierraláhkáj rádjáguovlojn, åhpadiddjeressursajt Svierigin ja Suoman ávkkit, ja giellabiesetjåhkanimijn aktijdit. Dát berre leat fásta fálaldat ja gáibida ekonomalaš resurssaid. Da beras lulujin liehket stuoves fálaldagá ja gájbbedi økonomalasj ressursajt. Ulbmil: Ulmme:  Sámegielas leat buorit ekonomalaš rámmaeavttut  Sámegielan li buorre økonomalasj ålgodisævto  Lassi rámmajuolludeamit stáhtas sámegiela ovddideapmái  Lasedum birástakmávso stáhtas sámegiela åvddånahttemij  Rámmajuolludeamit sámegielat bálvalusaide njuolga stáhtas suohkaniidda ja  Birástakmákso sámegielak dievnastusfálaldahkaj njuolgga stáhtas suohkanijda ja fylkkasuohkaniidda fylkkasuohkanijda. Strategiijat: Strategija:  Ásahit sámi almmolaš lávdegotti mii čielggada lágaid, válddi, rámmaeavttuid ja  Sáme almulasj nammadusáv ásadit mij guoradallá njuolgadusájt, fámov, ålgodisævto ja ovddasvástádusjuogu sámegiela dáfus åvdåsvásstádusáv sámegiela vuoksjuj.  Bearráigeahččat ahte suohkaniid ja fylkasuohkaniid golut guovttegielat bálvalusaide  Bærrájgæhttjat jut suohkanij ja fylkkasuohkanij guovtegielak dievnastusáj gålo kárttiduvvi  Láhčit dili dasa ahte lihkostuvvan gielladoaibmabijut bohtet fásta doibmii  Dilev láhtjet váj giellaprosjevta ma buoragit li vuorbástuvvam stuoves ruhtadimev oadtju. Olmmošlaš návccat Almaslasj ressursa Váilevaš giellagelbbolašvuohta lea stuora hástalus buot servodatsurggiin. Giellamáhtudagá vánesvuohta le stuorra hásstalus juohkka sebrudaksuorgen. Erenoamážit oahpahussuorggis, dearvvašvuođasuorggis, riektesuorggis ja girkus lea dát leamaš okta dain stuorámus hástalusain sámegiela ovddidanbarggus. Sierraláhkáj åhpadussuorgen, varresvuodasuorgen, riektásuorgen ja girkkon le dát læhkám stuorámus hásstalusáj gaskan sámegiela bargon. Máŋga suohkana hálddašanguovllus leat rahčan deavdit iežaset geatnegasvuođaid sámelága giellanjuolggadusaid hárrái danne go váilot olmmošlaš návccat. Moadda suohkanijn háldadimguovlon li læhkám gássjelisvuoda ietjasa vælggogisvuodajt ållidit mij guosská sámelága giellanjuolgadusájda danen gå almasjlasj ressursa vádnuni. Go sámelága giellanjuolggadusat ođasmahttojuvvojit, maid Sámediggi evttoha gustogoahtit miehtá riikka, de boahtá dovdot bures ahte váilot sámegielat fágaolbmot. Jus sámelága giellanjuolgadusájt rievddá, gånnå Sámedigge oajvvat dá galggi ålles lánndaj guosskat, de sámegielak fáhkaulmutjij vánesvuohta sjaddá ájn vil ienebut vuojnnut. Ollislaš vuoruheapmi rekrutteret sámegielat bargiid ja fállat sámegiel oahpahusa studeanttaide ja fágabargiide šaddá áibbas dárbbašlaš jus galgá nákcet gokčat boahttevaš dárbbuid servodagas. Ålleslasj vuorodibme sámegielak barggijt åttjudit ja sámegiela åhpadime fálaldahka studentajda ja fáhkaulmutjijda luluj ållu dárbulasj gå galggá sebrudagá boahtte dárbojt gåbttjåt. Okta sivva das go sámegiella ii geavahuvvo hálddašeamis, lea ahte sámegielat bargiin váilu sámi fágaterminologiija ja hárjáneapmi geavahit sámegiela iežaset barggus. Akta sivva dasi gå sámegiella ij vuojga háldadusán aneduvá le jut sámegielak bargge vájlluji sámegiela fáhkaterminologijav ja ælla hárjjánam bargon sámástit. Dát mearkkaša ahte oahpahusásahusat fertejit maid guoddit ovddasvástádusa das mii guoská sámegielat studeanttaid oahpaheapmái. Dat mierkki åhpadusásadusá aj hæhttuji åvdåsvásstádusáv válldet mij guosská sámegielak studentaj åhpadibmáj. Studeanttat fertejit oažžut vejolašvuođa oahppat sámegiel fágaterminologiija nu ahte sáhttet geavahišgoahtit sámegiela iežaset barggus maŋŋel go gerget oahpuin. Studenta hæhttuji bessat sáme fáhkaterminologijav oahppat váj bessi sámegielav adnet virgenis gå li åhpadusájn ållim. Dárbu sámegielat gelbbolašvuhtii lea stuoris ii dušše almmolaš ja suohkanlaš bálvalusaid dáfus, muhto maiddái sosiála ja kultuvrralaš fálaldagaid dáfus mat leat servodagas. Sámegielak máhtudagá dárbbo ij le stuorre dåssju almulasj ja suohkanlasj dievnastusfálaldimen, ájnat aj sosiála ja kultuvralasj fálaldagájn sebrudagán. Media, girjjálašvuohta ja gulahallan leat suorggit gos gáibiduvvo sámegiel gelbbolašvuohta jus galgá sáhttit ovdánahttit sámegielat fálaldagaid. Media, girjálasjvuohta ja guládallam li suorge manna sámegielak máhtudagájt dárbaj. Lea erenoamáš dehálaš mánáid giellaovdáneapmái ahte gávdnojit sámegielat fálaldagat media, girjjálašvuođa ja kultuvrra dáfus. Sierraláhkáj ájnas le mánáj giellaåvddånahttemij jut gávnnuji buorre sámegielak fálaldagá median, girjálasjvuodan ja kultuvran. Lea dárbbašlaš ahte sámegielagat rekrutterejuvvojit iešguđetlágan virggiide, vai giellagelbbolašvuohta sihkkarastojuvvo daidda iešguđetge servodatsurggiide. Dárbulasj le jut sámegielaga iesjguhtik virgijda álggi, váj navti sihkarasstá giellamáhtudagáv iesjguhtik sebrudaksuorgen. Butenschøn-lávdegotti čielggadeapmi deattuha maid dehálašvuođa ovddidit sámegiela dutkangiellan, ja cealká ahte dutkanásahusat fertejit dovdat ovddasvástádusa ráhkadit sámegiel kursafálaldagaid buot dásiide. Butenschønnammadusá guoradallam aj åvdet dárbbo le sámegielav åvdedit dutkamgiellan ja javllá dutkamásadusá Sámediggi doarju maid lávdegotti oainnu ahte sámegielat dutkan ferte leat vuođus go galgá ovddidit sámegielat fágagiela, ja ahte fágagiella lea mielde sámegiela huksemis dievaslaš, ja nu maiddái servodatguoddi, giellan. Sámedigge aj nammadusájn guorras jut sámegielak dutkam le vuodulasj gå galggá sáme fáhkagielav åvddånahttet, ja jut fáhkagiella le oassen gå galggá sámegielav tsieggit ålles, ja navti sebrudakguodde giellan. Mihttu: Ulmme:  Sámegiel gelbbolašvuohta buot servodatsurggiin  Sáme giellamáhtudahka juohkka sebrudaksuorgen. Strategiijat: Strategija:  Bargat buoridit sámegielat bargiid rekrutterema  Ájn ienep sámegielak barggijt åttjudit  Bargat ovddidit sámegiela fágagiellan  Sámegielav fáhkagiellan åvddånahttet  Bargat buoridit oahpahusa sámegielas ja sámegillii dutkama ja alit oahpahusa dáfus  Ienep åhpadimev åttjudit sámegiellaj ja – gielan dutkamin ja alep åhpan. Giellafágalaš ovdáneapmi Giellafágalasj åvddånahttem Ovddidit tearpmaid ja giellateknologalaš reaidduid leat dehálaš rámmaeavttut sámegillii. Terminologia ja giellateknologalasj åvddånahttem li ájnas ålgodisævto sámegiela vuoksjuj. Giellafágalaš ovdáneapmi ferte čuovvut servodatovdáneami, ja lea dárbu ráhkadit dađistaga ođđa tearpmaid. Giellafágalasj åvddånahttem hæhttu sebrudakåvddånimev tjuovvot, ja agev le ådå terminologijas dárbbo. Tearbmaráhkadeami buoremus vuođđu lea go ođđa sániid ráhkadeapmi vuolgá iešguđetge fágasurggiid dárbbuin ja sávaldagain, ovdamearkka dihte go mekanihkkafágalaš ja giellafágalaš máhttu časkojuvvo oktii tearbmaráhkadanbarggus. Terminologijaåvddånahttema buoremus vuodo le gå ådå bágoj åvddånahttem álggá iesjguhtik fáhkasuorge dárboj ja sávadusáj milta, dagu gå mekanihkkafágalasj ja giellafágalasj máhtudahka aktiduvvá terminologijabargon. Lea áibbas dárbbašlaš ráhkadit tearpmaid buot servodatsurggiin jus giela galgá sáhttit geavahit dain iešguđetge fágasurggiin. Teknologijaåvddånahttem juohkka sebrudaksuorgen le viehka dárbulasj jus giella galggá iesjguhtik fáhkasuorgen aneduvvat. Váilevaš tearpmat mielddisbuktet stuora hástalusaid odne. Terminologija vánesvuohta le stuorra hásstalussan uddni. Dát lea erenoamáš duođalaš lulli- ja julevsámegielas. Sierraláhkáj le dát duodalasj oarjjel- ja julevsáme gielaj gáktuj. Lea dehálaš čohkket árbevirolaš sániid ja dadjanvugiid ja báikenamaid danne go dát sisttisdollet árbevirolaš máhtu mas ferte váldit vára. Árbbedábálasj bágo ja moallánagá aktan bájkkenamáj tjoahkkim li ájnnasa danen gå da sisadni árbbediedov mav hæhttu várajda válldet. Giellateknologalaš čovdosat leat ávkkálaččat ja buorit veahkkeneavvut sihke giela geavaheapmái ja oahppamii. Giellateknologalasj tjoavddusa li ávkálasj ja buorre viehkkenævo sihke giela adnuj ja åhpadibmáj. Buorit giellateknologalaš reaiddut leat dehálaččat sámegiela nannemis ja ovddideamis. Buorre giellateknologalasj vædtsaga lulujin ájnnasa sámegielav nannit ja åvdedit. Mánát ja nuorat geavahit ođđa teknologiija hui aktiivvalaččat ja lea stuora viidodat sihke digitála reaidduid ja prográmmagálvvu dáfus. Máná ja nuora li viehka dåjmalasj addne ådå teknologijas vijdes gåbddudagán digitála nævojs ja prográmmajs. Dát váikkuha mánáid giellageavaheami, danne lea dehálaš ahte dát maid gávdnojit sámegillii. Dá mánáj giellaadnuj vájkkudi, danen le ájnas jut dá aj sámegiellaj gávnnuji. Dát guoská sihke prográmmaide, spealuide ja sullasaččaide, ja mátketelefovnnaide, dihtoriidda, muhto maiddái buriid digitála deaivvadanbáikkiide gos gulahallan sáhttá leat sámegillii. Dat guosská sihke prográmmajda, spelajda ja daj lágátja mobijllatelefåvnåjda, dáhtámasjijnajda, valla aj vuogas digitála æjvvalimsaje gånnå máhttá sámegiellaj guládallat. Buorit sosiála neahttabáikkit gos gulahallan sáhttá leat sámegillii, sáhttet leat dehálaš giellaarenat erenoamážit mánáide ja nuoraide geat orrot dakkár báikkiin gos muđui leat unnán arenat gos sáhttá sámástit. Buorre sosiála næhttabájke gånnå bæssá sámegiellaj guládallat lulujin ájnas giellaárená sierraláhkáj mánájda ja nuorajda gudi årru bájkijn gånnå ietján ælla heva sámegiela árená. Sámi bustávat iešguđetge diehtobásain bohciidahttet hástalusaid earret eará sámi báikenamaid registreremiin. Sáme merka iesjguhtik dáhtábásajn dahki duov dáv hásstalusáv duola dagu gå galggá sáme bájkkenamájt registrerit. Lea dárbu ovddidit teknologiija sihke diehtobásaid, GPS, applikašuvnnaid ja eará dakkáriid oktavuođas vai šaddá álkit geavahit sámegiel bustávaid doppe. Teknologija hæhttu åvddånit dáhtábásaj, GPS:a, applikasjåvnåj ja ietjá vædtsagij gáktuj váj sjaddá álkkep sáme merkajt dáj aktijvuodajn adnet. Ollislaš giellapolitihkka mielddisbuktá maiddái buori rádjerasttildeaddji ovttasbarggu. Ålleslasj giellapolitihkka mierkki aj vuogas láhkáj rijkkarájáj rastá barggat. Oktasaš tearbmaráhkadeapmi ja normeren lea dehálaš go galgá sihkkarastit oktasaš vuođu sámegillii. Aktisasj terminologijaåvddånahttem ja normerim le ájnas jus galggá sámegiela aktisasj vuodov sihkarasstet. Livččii hui vahát jus sámegielat rievddaše iešguđetge guvlui, dat sáhttá dagahit gulahallanváttisvuođaid riikkarájiid rastá. Hådje luluj jus sáme giela åvddånahtti iesjguhtik guovlluj, danen gå de soajttá gássjel sjaddá rijkkarájáj rastá guládallat. Sámediggi lea olu jagiid addán doarjagiid tearbmaprošeavttaide ja árbevirolaš sániid ja báikenamaid čohkkemii. Mii leat maiddái siskkáldasat bargan sámi tearbmaovddidemiin, ja mis lea olu jagiid leamaš sierra joavku mii bargá báikenamaiguin ja tearpmaiguin. Sámedigge le måttijt jagijt juo terminologijaprosjevtajt ja dålusj bágoj ja bájkkenamáj tjoahkkimav doarjjum, ja miján le moadda jage juo læhkám sierra åssudahka mij bájkkenamáj ja terminologijajn barggá. Dát lea mielddisbuktán ahte mii leat ožžon oalle viiddis sámegiel terminologiija. Danen li miján juo buorre mudduj sámegielak terma. Ovdal go dát sáhttet geavahuvvot ovdamearkka dihte oahppogirjjiin, de dat fertejit sihkkarastojuvvot kvalitehta dáfus. Åvddål dá máhtti aneduvvat duola dagu oahppogirjijn de hæhttuv kvalitehtav guoradit. Sámediggi vuoruha Davviriikkalaš ovttasbarggu vai tearpmaid sáhttá geavahit riikkarájiid rastá. Sámedigge nuortarijkaj aktisasjbargos berus váj terminologija máhttá rijkkarájáj rastá aneduvvat. Mihttu lea ahte tearbmaráhkadeapmi, kvalitehtasihkkarastin ja normeren ferte dahkkojuvvon Davviriikkalaš ovttasbarggus mas lea sihke fága- ja giellagelbbolašvuohta. 28 åvddånahttem, kvalitehta guoradallam ja normerim galggá dagáduvvat nuorttarijkaj aktisasjbarggon mij sisadná sihke fáhka- ja giellamáhtudagáv.  Buorit giellateknologalaš čovdosat sámegiela dáfus  Buorre giellateknologalasj tjoavddusa sámegiela gáktuj  Sámegiel terminologiija buot servodatsurggiin  Sáme terminologija juohkka sebrudaksuorgen  Sámi báikenamat registrerejuvvojit ja čalmmustahttojuvvojit  Sáme bájkkenamá registreridum ja vuojnnusij biejadum  Árbevirolaš sánit ja dadjanvuogit leat dokumenterejuvvon ja almmuhuvvon  Dålusj bágo ja moallánagá li dokumenteridum ja li gieda åvdån  Teknologalaš čovdosat mat leat heivehuvvon sámegiel bustávaide  Teknologalasj tjoavddusa ma li sáme bokstávajda hiebaduvvam Strategiijat: Strategija:  Bargat dan ala ahte gávdno buorre sámegiel tearbma- ja sátnediehtobása, giellafágalaš ja  Viehkedit buorre sáme terminologija- ja báhkodáhtábássaj giellafágalasj ja giellateknologalasj giellateknologalaš birrasiid ovttasbarggu bokte birrasij siegen.  Bargat dan ala ahte ođđa teknologiija ja digitála reaiddut leat heivehuvvon ja ráhkaduvvon maiddái  Barggat dan vuoksjuj jut ådå teknologija ja digitála nævo li hiebaduvvam ja sámegillii åvddånahteduvvam váj bæssá sámegielav aj válljit.  Nannet sámegiel tearbmaráhkadanbarggu  Nannit sáme terminologija åvddånahttemav  Garraseappot bargat čohkket árbevirolaš máhtu ja sámi báikenamaid  Ájn vil sávrebut barggat árbbediedo ja sáme bájkkenamáj tjoahkkimijn. Áŋgiruššansuorgi 3: Giellageavaheaddjit Barggosuorgge 3: Giellaaddne Okta Sámedikki mihtuin lea lasihit sámegiel geavaheddjiid logu. Akta Sámedikke ulmijs le lasedit sámegiela addnij lågov. Olu geavaheaddjit ii leat iešalddis mihkkege sihkarvuođaid das ahte giella ovdána ja ceavzá, muhto geavaheddjiid ahkečoahkkádus gal lea dehálaš. Ajtu ij le alla addnelåhko ietjastis makkirak sihkarvuohta jut giella galggá åvddånahttet ja vijddábut iellet, valla giellaaddnij álldarjuohkem le ájnas. Jus leat valjit vuoras giellageavaheaddjit, de dat ii dárbbaš mearkkašit ahte sámegiel geavaheddjiid lohku lassána. Jus li moadda vuoras giellaaddne de dat merkaj sámegiela addne låhko ij lassána. Barggus lasihit giellageavaheddjiid logu leat golbma ášši dehálaččat; sirdin buolvvaid gaskka, sámegielat mánáidgárddit ja buorre giellaoahpahus. Gå galggá giellaaddnij lågov lasedit da li gålmmå ássje sierraláhkáj ájnnasa; buolvas buolvvaj gielav dåmadit, sámegielak mánájgárde ja buorre giellaåhpadibme. Giellasirdin ruovttus Gielladuvddem sijdan Sámedikki ulbmil lea lasihit giellageavaheddjiid logu nannen ja ovddidan dihte giela. Sámedikke ulmme le lasedit giellaaddnij lågov váj navti gielav nanni ja åvddånahttá. Giellageavaheaddjit dat hábmejit servodaga dárbbuid. Giela addnijs båhti dárbo sebrudagán. Dát boahtá leat dehálaš maiddái boahtteáiggis. Dát sjaddá viehka ájnas boahtteájggáj aj. Hástalus lea oažžut ovttaskas olbmo válljet sámegiela. Hásstalus le oadtjot ájnegisáv sámegielav válljitjit. Ii Sámediggi ii ge eará almmolaš ásahus sáhte stivret ovttaskas olbmo priváhta giellageavaheami. Ij Sámedigge jalik nágin ietjá almulasj ásadus nagá ájnegis ulmutja priváhta giellaanov stivrrit. Nu galgá ge dieđusge leat. Návti galggá diedon liehket. Vaikko almmolašvuohta ii sáhte stivret ovttaskas olbmo válljejumiid, de lea dehálaš láhčit diliid nu ahte priváhta giellaválljemat leat dakkár válljemat main leat duohta molssaeavttut. Vájku almulasj ásadusá e nagá ájnegis ulmutjij válljimav stivrrit, de le ájnas jut dille látjeduvvá váj priváhta válljima li almma válljima navti jut vejulasjvuoda li duohta. Ferte gávdnot dakkár vuogádat gos sámegiela sirdin mánáide vuosttašgiellan lea oadjebas válljejupmi. Hæhttu gávnnut systebma gånnå sámegielav vuostasj giellan ietjasa mánájda duvdadit sjaddá jasska válljim. Sámegiella ferte leat dakkár giella maid servodat atná árvvus; sámegiel máhttu ferte adnojuvvot dehálaš gelbbolašvuohtan servodagas. Sámegiella hæhttu liehket giella mij sebrudagás árvvon aneduvvá; sámegiela máhtudahka hæhttu sebrudagás aneduvvat ájnas máhtudahkan. Dát lea danne go dat giella maid vállje priváhta beaivválašgiellan ruovttus šaddá giela boahtteáiggi deháleamos fáktor. Dáv danen gå priváhta válljim bæjválasj gielas sijdan le ájnnasamos ækton muhtem giela boahtteájge hárráj. Giela eahpeformálalaš sirdin buolvvaid gaskkas lea deháleamos dáhkádus ealli sámegillii. Iehpeformála giellaåhpadibme buolvas buolvvaj je ájnnasamos garantia ielle sáme giela åvdås. Seamma ládje go lea ovttaskas olbmo duohken válljet beaivválašgiela ruovttus, de lea ovttaskas olbmo ovddasvástádus geavahit sámegiela iešguđetge oktavuođain. Sæmmi båttå gå le juohkka ájna duogen bæjválasj gielav sijdan válljit de le aj juohkka ájna duogen sámegielav iesjguhtik aktijvuodan adnet. Lea juohke ovtta ovddasvástádus seailluhit, ovddidit ja sirdit giela boahtte bulvii. Juohkkahattjan le åvdåsvásstádus bisodit, åvddånahttet ja duvdadit gielav boahtte buolvvaj. Lea dehálaš ahte buohkat váldet ovddasvástádusa ja geavahit sámegiela buot oktavuođain. Ájnas le juohkkahasj åvdåsvásstádusáv válldá, ja sámegielav juohkka Lea maid dárbbašlaš ahte sii geat máhttet giela bures, mannet ovdagovvan ja leat dihtomielalaččat sámegiela geavaheami dáfus buot oktavuođain. 29 aktijvuodan adná. Dárbulasj le aj jut sij gudi gielav buoragit bukti, åvddån manni buorre åvddågåvven ja li diedulattja gielav adnet juohkka aktijvuodan. Leat dákkár ovdagovat geat movttiidahttet ja hásttuhit geavahit giela, ja seammás buoridit oktasaš dihtomielalašvuođa giellageavaheami birra. Dákkir åvddågåve måvtåstahtti ja arvusmahtti giela adnuj, ja sæmmi båttå lassán aktisasj diedulasjvuohta giellaano birra. Mihttu: Ulmme:  Sámegiella sirdojuvvo buolvvas bulvii ruovttuin  Sámegiella duvdeduvvá buolvas buolvvaj sijdan Strategiijat: Strategier:  Movttiidahttit váhnemiid válljet sámegiela ruovttugiellan.  Arvusmahttet æjgádijt sámegielav sijddagiellan válljit  Bargat dan ala ahte sámegiela válljen ruovttugiellan vásihuvvo ávkkálaš ja árvvolaš  Låggnit sámegielav sijddagiellan ávkálasj ja árvulasj mærrádussan. Giellasirdin olggobealde ruovttu Gielladuvdadibme sijda ålggolin Sámegielat mánáidgárddit ja buorre giellaoahpahus skuvllas leat dehálaš gaskaoamit go galgá doarjut sámegielat mánáid giellaovdáneami. Sámegielak mánájgárde ja buorre giellaåhpadibme skåvlån li ájnas vájkkudimnævo sámegielak mánáj giellaåvddånahttemav doarjjot. Sámegiella mánáidgárddiin ja skuvllain gieđahallojuvvo guovtti eará sámediggedieđáhusas, ja danne eat áiggo dás čiekŋudit dáid servodatásahusaid rollii. Sámegiella mánájgárdijn ja skåvlåjn guovte ietjá sámediggediedádusájn giehtadaláduvvi, ja danen ep galga dáppe dáj guokta sebrudakásadusáj rollav snivva guoradit. Sámegiela dáfus mánáidgárddiin ja skuvllain áigut goitge deattuhit dehálašvuođa das ahte dat mánát geain lea sámegiella ruovttugiellan, besset ovdánahttit gielaset viidáset mánáidgárddi ja skuvlla bokte. Mij guosská sámegiellaj mánájgárden ja skåvlån de ajtu sihtap dættodit man ájnas le jut da máná gejn le sámegiella sijddagiellan bessi gielasa vijddábut åvddånahttet mánájgárde ja skåvlå baktu. Mánáidgárddit ja skuvllat fertejit gávnnahit metodaid mat sihkkarastet ahte dát duođai dahkkojuvvo. Mánájgárdde ja skåvllå hæhttu vuogijt gávnnat váj dát ajtu dáhpáduvvá. Dán sáhttá earret eará dahkat dan bokte ahte dihtomielalaččat válljet mánáidgárdemodeallaid ja oahpahusmodeallaid daidda iešguđetge sámegiel ohppiidjoavkkuide. Dáv máhttá duola dagu dahkat diedulasj válljimij baktu mánájgárddemodellajs ja åhpadimmodellajs iesjguhtik sámegielak juohkusij. Čujuhuvvo Sámediggedieđáhussii oahpahusa ja oahpu birra gos dát ášši maiddái digaštallojuvvo. Vuosedip Sámediggediedádussaj åhpadime hárráj gånnå dát hásstalus aj giehtadaláduvvá. Olu sámi bearrašiin odne ii leat sámegiella ruovttugiellan eai ge dat sáhte oahpahit sámegiela beaivválašgiellan mánáidasaset. Moatten sáme fámiljan uddni ij le sámegiella sijddagiellan ja e nagá sámegielav bæjválasj giellan duvdadit mánájdisá. Stuora oassin sis sávvet goitge ahte sin mánát galget oažžut sámegiel oahpahusa. Stuorra oasse sijájs ajtu sihtá sijá máná galggi bessat sámegielav oahppat. Diliin gos váhnemat ieža eai máhte sámegiela, šaddet mánáidgárddit ja skuvllat erenoamáš dehálaš giellagaskkusteaddjit. Dákkir dilen gå æjgáda iesj e sámegielav buvte sjaddi mánájgárde ja skåvlå sierralágásj ájnas gielladåmadiddje. Mii diehtit vásáhusaid vuođul Aotearoas / Ođđa Selánddas ahte mánáidgárddit leat leamaš dehálaččat dan buoremuddui lihkostuvvan maorigiela ealáskahttimis. Diehtep Aotearoa / New Zealand vásádusájs jut mánájgárde li læhkám ájnnasa gå māori gielav oalle buoragit li ælláskahttám. Norggas oaidnit maid ahte suohkaniin olggobealde sámegiela hálddašanguovllu leat sámi mánáidgárddit mat rekrutterejit ohppiid váldit oahpu sámegielas ja sámegillii. Vuonan vuojnnep aj suohkanijn ma li sáme giellaháldadimguovlo ålggolin oahppe rekrutteriduvvi sámegiela åhpadussaj sáme mánájgárdijs. Danne lea dehálaš nannet sámi mánáidgárddiid nu ahte dat sáhttet leat buorit giellaoahppanarenat mánáide. Danen le ájnas sáme mánájgárdijt nannit váj aj máhtti liehket buorre giellaoahppamárená mánájda. Jus galgá lasihit sámegielagiid logu, de lea dehálaš ahte maiddái olbmot geat eai leat sápmelaččat sáhttet válljet sámegiel oahpahusa mánáidgárddis ja skuvllas. Váj galggá nahkat sámegiela hoallij lågov lasedit de le viehka ájnas jut dáttja aj bessi sámegiela åhpadusáv mánájgárden ja skåvlån válljit. Dakkár dilis go váhnemat eai huma sámegiela, gáibida giellaoahpahus erenoamáš doarjaga lagasbirrasis, ja lea hui mearrideaddji fáktor ahte gávdnojit arenat gos mánát ožžot giellamovttiidahttima ja doarjaga giellaoahpahusas. Dákkir dilijn gånnå æjgáda e sámásta gájbbet giellaåhpadibme sierralágásj dårjav bájkálasj sebrudagán, ja ållu ájnas le jut gávnnuji árená gånnå mánáj giella ja giellaoahppam dårjav oadtju. Vásáhusat čájehit ahte sámegiel oahpahus nubbegiellan ii leat doarvái jus galgá joksat guovttegielatvuođa mihtu. Vásádusáj baktu árvvedip sámegiela nubbengiela åhpadime baktu ij aktak guovtegielagin sjatta. Fertejit gávdnot giellaarenat olggobealde mánáidgárddi ja skuvlla sihkkarastin dihte doallevaš giellaoahpahusa. Giellaárená hæhttuji mánájgárdij ja skåvlåj ålggolin åvddånahteduvvat váj giellaåhpadibme dågålasj láhkáj sihkarduvvá.  Nanu oahpahusmodeallat sámegiel oahpahusas vuosttašgiellan  Nanos åhpadimmodella sámegielan vuostasjgiellan  Mánát geain lea sámegiella nubbegiellan leat doaibmi guovttegielagat  Máná gejn le sámegiella nubbengiellan galggi almma guovtegielaga  Eambbosat geat eai leat sápmelaččat ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela  Ienep dáttja bessi sámegielav oahppat Strategiijat: Strategija:  Ovddidit nanu oahpahusmodeallaid sámegiel oahpahussii vuosttaš- ja nubbegiellan  Nanos åhpadimmodella sámegiela åhpadussaj vuostasj- ja nubbengiellan galggi  Doarjut barggu oažžut eambbo ja ođđa giellaarenaid  Doarjjot ienep ja ådå giellaárenáj åvddånahttemav Sámi álgooahpahus rávisolbmuide Sámegiela álggoåhpadus ållessjattugijda Dáruiduhttinpolitihka geažil leat olu rávisolbmot geat eai leat oahppan sámegiela. Dárojduhttempolitihka diehti li moadda ållessjattuksáme gudi ælla sámegielav oahppam. Sámegiela álgooahpahus rávisolbmuide lea dárbbašlaš ja dehálaš sámegiela ovddideapmái. Sámegiela álggoåhpadus ållessjattugijda le dárbulasj ja ájnas sámegiela åvddånahttemij. Vai rávisolbmot sáhttet váldit oasi sámegiela viidáset ovddideamis, de fertejit ieža máhttit giela. Jus ållessjattuga galggi bessat oasev válldet sámegiela joarkkaj, de hæhttuji iesj gielav buktet. Sámi giellaiskkadeapmi 2012 čájeha ahte lea beroštupmi oahppat sámegiela. Sáme giellaguoradallam 2012 vuoset ulmutja sihti sámegielav oahppat. Beroštupmi lea stuorámus sin gaskkas geat lohket ahte sii juogo “ ipmirdit dušše ”, “ máhttet veaháš ” dahje “ máhttet sámegiela ”. Berustibme le tjielggasamos sijáj gaskan gudi javlli juogu de ” dåssju dádjadi ”, ” bukti vehi ” jali ” bukti sámegielav ”. Sis muitala sullii bealli ahte sii háliidit oahppat eambbo sámegiela. Sijáj gaskan sulle lahkke javlli sihti ienep sámegielav oahppat. Sin gaskkas geat eai máhte veahášge sámegiela, lea beroštupmi veaháš vuollelis, 40 % sis árvvoštallet oahppat sámegiela áiggi vuollái. Sijáj gaskan gudi e majdik sámegielas dádjada le berustibme vehi binnep, sijáj gaskan sulle 40 % árvustalli sámegielav oahppet ájge bále. Jus mii galgat joksat mihtu oažžut eambbo sámegiel geavaheddjiid ja buoret vejolašvuođa geavahit sámegiela, de fertejit maiddái olbmot geat eai leat sápmelaččat oahppat sámegiela. Jus galggap ållidit ulmev ienep sámegiela addnij ja ienep vejulasjvuoda sámegiela adnuj de hæhttuji dáttja aj sámegielav oahppat. Rávisolbmuid álgooahpahus ferte heivehuvvot eará ládje go mánáid ja nuoraid oahpahus. Álggoåhpadibme ållessjattugijda hæhttu ietjá láhkáj hiebaduvvat gå mánáj ja nuoraj åhpadibme. Dávjá lea rávisolbmuin bearaš ja bargu. Álu li ållessjattugijn fámilja ja stuoves barggo. Sámi giellaiskkadeapmi 2012 čájeha ahte badjel 30 % lohket ahte oahpahus ruovttubáikkis lea eaktu jus galget nákcet čađahit sámegiel oahpahusa. Sáme giellaguoradallam 2012 vuoset badjel 30 % diededi åhpadibme sijdabájken le ækton jus galggi nahkat sámegielav oahppat. Eará dehálaš eavttut mat fertejit leat sajis, lea vejolašvuohta váldit álgooahpahusa ja vuollegis gollodássi. Ietjá ájnas ævto ma hæhttuji sajenis li álggoåhpadime vejulasjvuoda ja álbes kursa. Sámediggi ruhtada viđa jagi sámegiela rávisolbmuidoahpahusprográmma, man Sámi allaskuvla jođiha. Sámedigge ruhtat vidájahkásasj sáme ållessjattukåhpadimprográmmav mij Sáme allaskåvlås jådeduvvá. Prošeakta čađahuvvo dainnalágiin ahte Sámi allaskuvla ovttasbargá giellaguovddážiiguin fállat sámegiel álgooahpahusa rávisolbmuide. Prosjevta sisadno le Sáme allaskåvllå giellaguovdátjij siegen fállá álggoåhpadimev sámegielan ållessjattugijda. Sámi allaskuvla lea ráhkadan oahppoplánaid maid kurssat čuvvot, ja lágida logaldalliid. Sáme allaskåvllå le oahppoplánajt dahkam majt kursa tjuovvu, ja sij aj lågådalli. Maŋŋel kurssa sáhttet studeanttat váldit eksámena Sámi allaskuvllas. Kursa maŋŋela bessi studenta eksámav válldet Sáme allaskåvlån. Sámi allaskuvla lea maiddái fágalaččat bagadallan giellaguovddáža bargiid. Sáme allaskåvllå le aj fágalattjat giellaguovdátjij barggijt bagádallam. Prošeakta lea bohciidahttán mávssolaš vásáhusa, ja sáhttá lohkat ahte dat lea lihkostuvvan. Prosjevtas li moadda ávkálasj åtsådallamijt oadtjum ja dat aneduvvá vuorbástuvvam. Romssa universitehtas lea maid sullasaš ovttasbargu muhtun giellaguovddážiiguin. Tråmså universitehtta le aj muhtem giellaguovdátjij muodugasj aktisasjbargov ásadam. Daid buriid bohtosiid duogáš orro leame dat go álbmot beassá váldit sámegiel kurssa ruovttubáikkis, seammás go sii leat studeanttat geat váldet eksámena allaskuvllas / universitehtas ja ožžot oahppočuoggáid dan ovddas. Vuojnnet buoragit li vuorbástuvvam danen gå oassálasste bessi sámegiela kursav sijdabájken válldet sæmmi båttå gå eksámav bessi allaskåvlån / universitehtan válldet ja dassta oahppotjuorgajt oadtju. Go dán mállet rávisolbmuidoahpahus lea nu bures lihkostuvvan, de ferte dákkár ovttasbargguide sihkkarastit fásta ruhtadeami. Gå dákkir vuohke ållessjattugijt åhpadit le nav buoragit vuorbástuvvam de hæhttu dákkir aktisasjbargguj stuoves ruhtadimev åttjudit. Sámegiela suddjema ja ovddideami barggus lea dehálaš ahte gávdnojit fásta ja einnostahtti fálaldagat gos rávisolbmot ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela. Gå barggá sámegiela bisodimijn ja åvddånahttemijn de le ájnas jut stuoves ja guhkesájggásasj fálaldagá gávnnuji gånnå ållessjattuga bessi sámegielav oahppat. Oahppolihtut leat dehálaš rávisolbmuidoahpahusarenat. Oahppolihto li ájnas ållessjattukåhpadimárená. Dat leat juo máŋggaid jagiid bargan giella- ja kulturoahpahusain. Da li juo måttijt jagijt giella- ja kultuvrraåhpadimev tjadádam. Sámediggi oaidná ahte dáin boahtá ain leat dehálaš rolla sámi giela ja kultuvrra ovddideamis. Sámedigge vuojnná dájn sjaddá ájn ájnas roalla boahtteájggáj sámegiela ja kultuvra åvddånahttema bargon. Sin rolla lea erenoamáš dehálaš go galgá ráhkadit arenaid gos sámegiella sáhttá geavahuvvot iešguđetge kursaoktavuođain. Sierraláhkáj ájnas le sijá roalla árenájt ásadimen gånnå sámegiella máhttá iesjguhtik kurssaaktijvuodan aneduvvat. Sámediggi oaidná dárbbu nannet maiddái sin doaimma vai sáhttá bisuhit máŋggabealat kursafálaldagaid ja giellaarenaid. Sámedigge vuojnná aj dárbov sijá dåjmav nannit váj vijdes kurssafálaldagájt ja giellaárenájt bisot.  Heivehit sámegiel álgooahpahusa rávisolbmuide doppe gos olbmot orrot  Hiebadum álggoåhpadibme sámegielan ållessjattugijda gåggu sij årru  Eanebut geat eai leat sápmelaččat ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela  Ienep dáttja galggi bessat sámegielav oahppat Strategiijat: Strategija:  Bargat dan ala ahte oahppoásahusaid ja giellaguovddážiid ovttasbargui sihkkarastojuvvojit  Barggat váj aktisasjbarggo åhpadusásadusáj ja giellaguovdátjij gaskan buorre ålgodisævtojt buorit rámmaeavttut. oadtju.  Bargat dan ala ahte sámi oahppolihtuide sihkkarastojuvvojit buorit rámmaeavttut  Barggat dan vuoksjuj jut sáme oahppolihto buorre ålgodisævtojt oadtju Giellaguddiin lea dehálaš rolla giellageavaheddjiid logu lasiheamis. Giellaguodde li viehka ájnnasa gå galggá giela addnij lågov lasedit. Sámi giellaguddiin lea mávssolaš máhttu sámegiela birra, mainna lea dárbu ávkkástallat sámegiela ovdánahttinbarggus. Sáme giellaguoddijn le árvulasj máhtto sámegielaj birra, mav sjaddá dárbulasj ávkkit gå sámegiela åvddånahttemijn barggá. Olu vuorrasat máhttet njálmmálaš sámegiela hui bures, sis lea stuora sátneriggodat ja leat doalahan sámi huksejumi gielas. Moadda boarrásijn le viehka buorre njálmálasj sámegiela máhtto, siján le valjes báhkoboanndudahka ja li bisodam sáme hållamvuogev. Dat mii dábálaččat earuha giellaguoddi ja dakkára gii lea oahppan giela eambbo formálalaš vugiin skuvllas, lea ahte giellaguoddi gullá ja diehtá makkár sániid ja dadjanvugiid galgá geavahit dihto dilis. Mij dábálattjat giellaguoddev ierit sujsta guhti le gielav ienep formálalattjat láhkáj oahppam skåvlå baktu, le giellaguodde gullá ja diehtá makkir bágo ja moallánagá duon-dán dilen adná. Jus galgá sihkkarastit giela boahtteáiggi, de lea dehálaš ahte nu oallugat go vejolaš ohppet giela sirdima bokte giellaguddiin. Giela boahtteájge sihkarasstemdiehti le ájnas jut nav moattes gå vejulasj gielav oahppi giellaguoddij baktu. Giellaguoddit leat stuora resursa mii berre geavahuvvot mihá eambbo, sihke oahpahusas, dutkamis ja nuoraid ja vuorrasiid ovttastallamis. Giellaguodde le viehka ájnas ressurssa mij luluj viehka ienebut ávkkiduvvat, sihke åhpadusán, dutkamin ja vuorrasappoj ja nuoraj guládijn. Giellaguddiin árbevirolaš sámi ealáhusain nu go eanandoalus, boazodoalus, meahcásteamis ja guolásteamis lea dehálaš máhttu sámegiela, sámi árbevieruid ja árvvuid birra. Gielaguoddijn árbbedábálasj sáme æládusájn dagu ednambarggo, boatsojsujtto, miehttsestallam ja guollim li ájnas máhto sáme giela, dábij ja árbij birra. Giella lea árbevirolaččat leamaš nanus vuođđoealáhusain, ja dat iešguđetge ealáhusat leat leamaš dehálaš sámegiela ja árbevirolaš máhttosirdima guoddit. Giella le agev læhkám nanos vuodoæládusájn, ja iesjguhtik æládusá li læhkám ájnnasa sámegiela guodden ja sáme árbbediehtuj. Dán dáfus ii leat vuođđoealáhusaid giella dehálaš dušše sámi giellaovdáneapmái, muhto lea maiddái dehálaš árbevirolaš sámi árvvuid ja máhtu sirdimis. Návti ij le vuodoæládusáj giella ájnas dåssju sáme giellaåvddånahttemij, ájnat aj gå galggá sáme árvojt ja árbbediedojt jårkadit. Dán oktavuođas lea hui mávssolaš ahte árbevirolaš sámi ealáhusaid rolla giellaoahppanarenan suddjejuvvojit ja ovddiduvvojit, nu ahte giella ja dehálaš árvvut seilot ja sáhttet dolvojuvvot viidáseappot boahtteáigái. Dán aktijvuodan le viehka ájnas jut árbbedábálasj sáme æládusaj roalla giellaoahppamárenán várajda váldeduvvá ja joarkká, váj giella ja ájnas árvo bisoduvvi ja boahtteájggáj joarkki. Mihttu: Ulmme:  Giellaguoddit geavahuvvojit aktiivvalaččat sirdit giela sihke formálalaš ja eahpeformálalaš arenain.  Giellaguodde dåjmalattjat aneduvvi váj gielav joarkká sihke formála ja iehpeformála árenájn Strategiijat: Strategija:  Giellaguoddit geavahuvvojit aktiivvalaš resursan giellaoahpahusas ja iešguđetge giellaarenain  Giellaguodde aneduvvi dåjmalasj ressurssan giellaåhpadusán ja iesjguhtik giellaárenán.  Bargat dan ala ahte skuvllat ja mánáidgárddit ovttasbargagohtet eambbo árbevirolaš  Barggat váj skåvlå ja mánájgárde ájn ienebut máhtti aktan barggat árbbedábálasj æládusáj ealáhusaiguin giellasirdinarenaid dáfus. gielladuvddemárenáj vuoksjuj. Áŋgiruššansuorgi 4: Sámegiela geavaheapmi Barggosuorgge 4: Sámegiela adno Duohta vejolašvuođat geavahit sámegiela almmolaš ja priváhta oktavuođain lea erenoamáš dehálaš barggus lasihit sámegiela geavaheami. Almma vejulasjvuoda sámegielav adnet almulasj ja priváhta aktijvuodajn le viehka ájnas gå galggá sámegiela anov vijdedit. Odne eai leat doarvái olu sámegielat fálaldagat servodagas, ja giellageavaheaddjit vásihit ahte sin vejolašvuohta geavahit sámegiela ráddjejuvvo. Uddni ælla dågålasj sámegielak fálaldagá sebrudagán, ja giellaaddne vásedi sijá vejulasjvuohta sámegielav adnet ráddjiduvvá. Dát lea dakkár dilli masa Sámediggi ii berre duhtat. Dát le dille majna Sámedigge ij le dudálasj. Lea dehálaš giela boahtteáigái ahte sámegiela geavaheapmi lassána dovdomassii buot servodatsurggiin. Ájnas le giela boahtteájggáj jut sámegiella adno viehka ålov vijdeduvvá juohkka sebrudaksuorgen. Dihtomielalaš jurddašeapmi sámegiela geavaheami birra Diedulattja sámegiela vuoksjuj Eanas sámegielat rávisolbmot leat guovtte- dahje máŋggagielagat. Ienemus sámegielak ållessjattuga li guovte- jali moattegielaga. Dakkár giellabirrasis gos majoritehtagiela geavaheapmi álkit vuoitá, lea dárbu nannet máhtu ja dihtomielalašvuođa giellaválljema birra. Giellabirrasin gånnå ieneplåhko giela álu sajev válldá le dárbulasj nannit giellaválljima máhtov ja diedulasjvuodav. Lea mearrideaddji sámegiela boahtteáigái ahte guovttegielat vállje geavahit sámegiela nu olu diliin go vejolaš. Ájnas le sámegiela boahtteájge gáktuj jut guovtegielak vállji sámegielav adnev nav moatten aktijvuodan gå ber máhttá. Vai álkidahtášii giellaválljema, de lea maid hui mávssolaš ahte ovttagielat majoritehtagielagat čájehit ipmárdusa guovttegielaga giellaválljemii. 32 Váj giellaválljim álkkebun sjaddá de le aj viehka ájnas jut avtagielak ieneplåhkogielaga dádjadi guovtegielaga giellaválljimav. Jus giellaválljen álo vuolgá das ahte buohkat geat guldalit galget sáhttit ipmirdit, de gal vejolašvuohta geavahit sámegiela unnu sakka. Jus giellaválljim agev le dav dan duogen jut gájka galggi dádjadit mij javladuvvá, de vejulasjvuoda sámástit tjielggasit binnu. Sihkkarastin dihte sámegiela boahtteáiggi, ferte giella válljejuvvot ja geavahuvvot ruovttugiellan ja sirdojuvvot buolvvas bulvii. Váj sámegiella galggá ielle giella boahtteájggáj aj de hæhttu giella válljiduvvat ja aneduvvat sijddagiellan ja buolvaj gaskan duvdaduvvat. Lea maid dárbbašlaš ahte giella geavahuvvo máŋgga arenas servodagas. Dárbbo le aj giella ienep árenájn gullu sebrudagán. Dát gáibida buori servodatplánema, ja eambbo barggu sihke almmolašvuođas ja priváhta ásahusain ja maiddái ovttaskas giellageavaheaddjis. Dát gájbbet buorre sebrudakplánimav, ja ållo bargov sihka almulasj ja priváhta ásadusájs aktan ájnegis giellaaddnes. Lea dárbu buoridit dihtomielalašvuođa das man dehálaš lea geavahit sámegiela máŋgga oktavuođas. Dárbbo le ájn vil diedulattjan sjaddat man ájnas le sámegielav ienep aktijvuodan adnet. Ovttaskas giellageavaheaddji, politihkkárat, ásahusat ja almmolaš hálddašeapmi fertejit válljet geavahit sámegiela. Juohkka ájnna giellaaddne, politihkkár, ásadus ja almulasj háldadus hæhttu válljit sámegielav adnet. Ovttaskas giellageavaheaddjis lea stuora ovddasvástádus, muhto Sámediggi áigu maid duvdit eambbo ovddasvástádusa ásahusaide ja politihkkáriidda. Stuorra åvdåsvásstádus le juohkka ájnna giellaaddne duogen, valla Sámedigge sihtá aj ásadusáj ja politihkkárij duohkáj dáv åvdåsvásstádusáv ájn ienebut biedjat. Sámi ásahusat ja politihkkárat leat ovdagovat sámi servodagas ja sis lea stuora váikkuhanváldi. Sáme ásadusá ja politihkkára li åvddågåvå sáme sebrudagán ja siján le ållo fábmo. Sii fertejit buorebut dovdat ja diehtit iežaset ovddasvástádusa ja geavahit giela mihá eambbo ja eambbo oktavuođain, seammás go sis ferte leat eambbo dihtomielalašvuohta gielladikšuma birra. Dá hæhttuji ájn ienebut mielanækto gielav ienebut adnet vijddásap aktijvuodajn, sæmmi båttå dagu hæhttu mielanækto gielav sujttit. Dát mearkkaša ahte maiddái Sámediggi ferte eambbo deattuhit sámegiela geavaheami iežas beaivválaš doaimmas. Dat mierkki Sámedigge ájn vil ienebut hæhttu dættodit sámegielav ietjas bæjválasj dåjman adnet. Medias lea erenoamáš dehálaš rolla gielladábiid álggaheamis. Median le sierralágásj ájnas roalla giellatrendbieddjen. Eambbo dihtomielalašvuohta sámegiela geavaheami birra livččii mielde lokteme giela stáhtusa. Mielanækto sámegiela adno luluj giela stáhtusav låpptit. Sámegiella ferte leat dakkár giella maid sihke ovttaskas olbmot ja ásahusat geavahit aktiivvalaččat. Sámegiella galggá liehket giella mij dåjmalattjat aneduvvá sihke ájnegis ulmutjijs ja ásadusájs. Dát sihke lasiha sámegiela geavaheami ja lokte giela stáhtusa ja árvvu. Dát vijdet sámegiela anov ja dan stáhtusav ja árvov låppti. Dán oktavuođas lea maid dehálaš deattuhit ahte sápmelaččat geat eai leat beassan oahppat sámegiela, fertejit ražastit váldit giela ruovttoluotta. Dán aktijvuodan le aj ájnas dættodit sáme gudi ælla bessam sámegielav oahppat hæhttuji rahtjat váj gielav ruopptot válldá. Sámediggi háliida eambbo fokusa das man dehálaš lea oahppat giela rávisolmmožin. Sámedigge sihtá ienep dættov man ájnas le gielav ållessjattugin oahppat. Sámediggi ii sáhte stivret ovttaskas olbmuid priváhta giellageavaheami, muhto Sámediggi bargá dan ala ahte gávdnojit buorit vejolašvuođat giellaoahppamii ja buorit giellaarenat. Sámedigge ij máhte ájnegis ulmutjij priváhta giellaanov stivrrit, valla Sámedigge galggá barggat dan vuoksjuj jut gávnnuji buorre vejulasjvuoda gielav oahppat ja buorre giellaárená. Mihttu: Ulmme:  Sámegiella geavahuvvo aktiivvalaččat buot servodatsurggiin  Sámegiella dåjmalattjat aneduvvá juohkka sebrudaksuorgen Oassemihttu: Oasseulmme:  Buorit guottut sámegiela geavaheapmái  Buorremielakvuohta sámegiela vuoksjuj Strategiijat: Strategija:  Ovttasráđiid ásahusaiguin ja organisašuvnnaiguin ovddidit eambbo dihtomielalašvuođa das  Ásadusáj ja organisasjåvnåj siegen ásadit diedulasjvuodav man ájnas le sámegielav adnet sihke man dárbbašlaš lea geavahit sámegiela sihke njálmmálaččat ja čálalaččat. njálmálattjat ja tjálalattjat  Bargat dan ala ahte ásahusat ja organisašuvnnat buoridit iežaset sámi giella- ja kulturmáhtu.  Barggat dan vuoksjuj jut ásadusá ja organisasjåvnå ietjasa sámegiela ja – kultuvra máhtudagáv Sámi giellaguovddážat Sáme giellaguovdátja Sámi giellaguovddážiin lea hui dehálaš rolla sámegiela ovdánahttimis. Sáme giellaguovdátja li viehka ájnnasa sámegiela åvddånahttemin. Dat leat erenoamáš dehálaččat lagasbirrasii ja ovddidit olu doaimmaid iežaset guovlluin. Da li sierraláhkáj ájnnasa lahkabirrasin ja viehka ållo dåjmajt ietjasa guovlojn álgadi. Giellaguovddážat leat Sámedikki deháleamos ovttasbargoguimmiid searvvis dain iešguđetge giellaguovlluin. Giellaguovdátja le Sámedikke ájnnasamos aktisasjbarggoguojmij gaskan iesjguhtik giellaguovlon. Giellaguovddážiid hástalus lea ahte váilot einnostahtti rámmaeavttut. Giellaguovdátjij hásstalus le jut ælla stuoves ålgodisævto. Giellaguovddážiid evalueren maid Norut Alta čađahii 2012 giđa, duođašta ahte lea dárbu lasi ekonomalaš ja olmmošlaš návccaide. Giellaguovdátjij guoradallam mav Norut Áltá 2012 gidá dagáj duodas dárbbo le ulmutjijs ja rudájs. Sámediggi deattuha buoret ovddasvástádusjuogu ja oktiiheiveheami gielladoaibmabijuid dáfus, ja oaidná dan oktavuođas ahte giellaguovddážat leat lunddolaš ovttasbargoguoimmit. 33 Sámedigge berus gielladåjmaj vuohkasap åvdåsvásstádusjuohkemis ja koordinerimis, ja dan aktijvuodan li giellaguovdátja luondulasj aktisasjbarggoguojme. Sámi giellaguovddážiin lea stuora potensiála viidáset ovddidit sámegiela. Sáme giellaguovdátjijn le stuorra potensiálla sámegielav vijddábut låpptit. Sámediggi lea ovdal čuvgen dárbbu lasihit čáppagirjjálašvuođa, oahpponeavvuid, giellateknologalaš reaidduid buvttadeami, ja oaidná lagas oktavuođa giellaguovddážiid huksemiin. Sámedigge le åvddåla dættov biedjam man ájnas le jut ienep tjáppagirjálasjvuohta, oahpponævo ja giellateknologalasj vædtsaga dagáduvvi ja dát le lahkasit giellaguovdátjijda tjanádum. Dát mielddisbuktá dárbbu lagat ovttasbargui giellaguovddážiid ja oahpahusásahusaid gaskka. Dát mierkki giellaguovdátja ja oahppoásadusá hæhttuji ájn lagábut aktan barggat. Lea maid dárbu lagat ovttasbargui giellaguovddážiid ja árbevirolaš ealáhusaid gaskka vai sáhttá ovddidit ja nannet árbevirolaš máhtu ja tearbmageavaheami. Sæmmi láhkáj le dárbbo jut giellaguovdátja ja árbbedábálasj æládusá aktan barggi váj sáme árbediedov ja teknologijav nanni ja åvddånahttá. Sámediggi oaidná giellaguovddážiid lunddolaš ovddasteaddjin barggus ahte ásahit ođđa ja ovddidit viidáseappot daid giellaarenaid mat juo gávdnojit sámegiela dáfus. Sámedikke mielas li giellaguovdátja luondulasj vásstediddje gå galggá ådå giellaárenájt ásadit ja dajt ieme vijdábut åvddånahttet. Dat materiála maid giellaguovddážat ráhkadit giellaoahpahusa váste, lea mávssolaš ja berre mihá eambbo almmuhuvvot ja biddjojuvvot maiddái earáide olámuddui. Giellaguovdátjij buvtadime giellaåhpadime aktijvuodan le árvulasj ja bierri ájn ienebut almoduvvat ja bigoduvvat. Neahttaportála Ovttas.no lea lunddolaš báiki gosa sáhttá čohkket maiddái giellaguovddážiid materiálaid ja almmuhemiid. Næhttaportálla Aktan.no le luondulasj tjoahkkimbájkke giellaguovdátjij bargojda ja almodimijda aj. Mihttu: Ulmme:  Aktiivvalaš ja ceavzilis sámi giellaguovddážat  Dåjmalasj ja ielle sáme giellaguovdátja Strategiijat: Strategija:  Geahčadit ovttas giellaguovddážiiguin makkár rolla dain lea sámegiela viidáset ovddideamis  Aktan giellaguovdátjij gehtjadit sijá rållav sámegiela åvddånahttemin  Bargat dan ala ahte giellaguovddážiidda sihkkarastojuvvojit fásta, einnostahtti  Åttjudit stuoves ruhtadimårnigijt giellaguovdátjijda. ruhtadanortnegat Giellaárená Dehálaš eaktu jus sámegiella galgá seailut ja viidáset ovdánit, lea ahte gávdnojit giellaarenat gos gielat duođai geavahuvvojit. Ájnas ækton jus sámegiella galggá bisoduvvat ja vijddábut åvddånahteduvvat le jut gávnnuji giellaárená gånnå giela ajtu aneduvvi. Sáhttá leat váttis joksat ulbmila ahte sámegiella galgá leat beaivválašgiella jus gielaid ii leat vejolaš geavahit árgabeaivvis, go deaivvada almmolaš hálddašemiin dahje go gulahallá máilmmiin. Ulme sámegielav bæjválasj giellan åttjudit li gássjela ållidit jus ij besa gielajt bæjválasj iellemin, almulasj aktijvuodan jali guládallamin adnet. Olu báikkiin ii leat sámegiella lunddolaš oassi árgabeaivvis, ja gávdnojit unnán arenat gos giella geavahuvvo. Moatten sajen ij le sámegiella luondulasj oassen árkkabiejves, ja dåssju muhtem gallegasj árená gávnnuji gånnå giella aneduvvá. Giellaarenat leat dehálaš reaiddut deaivvadanbáikkiid lágideamis gos sámegiella gullo ja oidno. Giellaárená li ájnas vædtsaga gå galggá æjvvalimsajijt ásadit gånnå sámegiella gullu ja vuojnnu. Dát lea erenoamáš dehálaš guovlluin gos sámegiella ii leat majoritehtagiella. Sierraláhkáj le dát ájnas dåppe gånnå sámegiella le unneplåhkogiella. Ferte láhčit diliid duohta sámegiela geavaheapmái servodagas arenaid ja deaivvadanbáikkiid bokte mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide. Hæhttu dilev láhtjet almma sámegiela adnuj sebrudagán árenáj ja æjvvalimsajij baktu mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda. Giellabeasit leat čájehuvvon beaktilis doaibman giellaoahpahusa nannemis. Giellabiese ja giellalávggoma li viehka dåbmara læhkám gå galggá giellaåhpadusáv nannit. Vásáhusat lullisámi guovllus čájehit ahte mánát ja nuorat ohppet sámegiela jođáneappot go oassálastet dákkár giellabesiin. Åtsådallama oarjjelsáme guovlos vuosedi máná ja nuora sámegielav oahppi viehka jåhtelabbo gå dákkir giellalejrajda oassálassti. Mánáide ja nuoraide geat ožžot sámegiel oahpahusa skuvllas almmá makkárge erenoamáš gielalaš doarjaga haga lagasbirrasis, lea giellalávgun áibbas mearrideaddji buori giellaovdáneami dáfus. Mánájda ja nuorajda gudi sámegiela åhpadimev skåvlån oadtju ja gejn ij le heva gielalasj doarjja bájkálasj birrasin li giellabiese viehka ájnnasa buorre giellaåvddånahttemij. Dákkár fálaldagat leat odne prošeaktavuđot fálaldagat eai ge addojuvvo fásta fálaldahkan. Dákkir fálaldagá álu prosjevtaj baktu fáladuvvi ja ælla stuoves fálaldagá. Lea dárbu árvvoštallat berre go giellalávgun gođđojuvvot oassin dábálaš oahpahusfálaldagas ja váldojuvvot mielde gustovaš rámmaide. Dárbbo le árvustallat jus giellabiese galgalulujin oassen dábálasj oahppofálaldagás ja skåvlåjda hiebaduvvat. Dát guoskkahuvvo maiddái Sámediggedieđáhusas oahpahusa ja oahpu birra. Dáv aj dagástallap Sámediggediedádusán åhpadusá hárráj. Mihttu: Ulmme:  Máŋggabealat giellaarenat sámegiela dáfus  Sámegiela giellaárenáj valjesvuohta Strategiijat: Strategija:  Bargat dan ala ahte ráhkaduvvojit buorit giellaarenat mat doibmet gielalaš doarjjan lagasbirrasis  Vuogas giellaárenájt ásadit ma doajmmi gielalasj doarjjan lahkabirrasin Sámegiela čalmmustahttit almmolašvuođas Sámegielav vuojnnusij buktet almulasjvuodan Sámegiela čalmmustahttin dáhpáhuvvá čálagiela bokte. Sámegiella vuojnnusij boahtá tjállemgiela baktu. Danne lea dehálaš láhčit diliid eambbo čállingiela geavaheapmái. Danen le ájnas dilev láhtjet váj tjállemgielav bæssá ájn vil ienebut adnet. Vaikko áramus sámi čállagat leat máŋga čuođi jagi boarrásat, de lea sámegiela čálagiela aktiivvalaš geavaheapmi sámegielat álbmoga gaskkas oalle ođđa fenomena mii leavvagođii vuos lohkangiellan maŋŋel oskkolaš teavsttaid almmuheami. Vájku boarrásamos tjállusa sámegiellaj li moadda tjuohte jage vuorrasa, de le dåjmalasj adno tjálalasj sámegielas sámegielak álmmuga gaskan viehka ådåájggásasj ájádus mij vijddánij låhkåmgiellan esski gå åskulasj tevsta almoduvvin. 1970-jagiin lassánišgođii sámegielat girjjálašvuohta dovdomassii, muhto easka dalle go sámegiella šattai oahpahusgiellan vuođđoskuvllas, bođii buoret vuođđu aktiivvalaččat geavahit sámegiel čálagiela sihke lohkan- ja čállingiela. 1970 jagij rájes vijddánij sámegielak girjálasjvuohta, valla esski gå sámegiella åhpadimgiellan sjattaj vuodoskåvlån de sjattaj buorep vuodo dåjmalasj adnuj sáme tjállemgielas sihke låhkåm- ja tjállemgiellan. Go bohte sierra sámi oahppoplánat buot skuvlafágaide 1990-logu loahpageahčen, de oaččui sámegiel čálagiela ovdáneapmi ođđa vuoimmi mii attii ohppiide buori vuođu geavahit sámegiela čálalaččat. Gå sierra sáme oahppoplána juohkka skåvllåfáhkaj båhtin 1990-lågo låhpan sjattaj dat miehtebieggan sáme tjállemgiela åvddånimen mij lij buorre vuodo oahppijda tjálalasj sámegiela adnuj. Sámegiela čalmmustahttima hástalusaid ferte árvvoštallat oalle oanehis čálagiellahistorjjá ektui skuvlaoktavuođas, ja maiddái stuora erohusaid ektui daid iešguđetge giellajoavkkuid gaskka. Hásstalusá sámegielav vuojnnusij buktet båhti dassta gå tjállemgielan le viehka oanes histåvrrå skåvllåaktijvuodan ja viehka stuorra ærádusá iesjguhtik giellajuohkusij gaskan. Sámegiela čalmmustahttin lea sihke mihttu ja reaidu. Sámegielav vuojnnusij biedjat le sihke ulmme ja vædtsak. Galbbaid, dáiddalaš cealkámušaid, dokumeanttaid, ruovttusiidduid ja tekstema bokte galgá giella boahtit oidnosii. Galbaj, dájda, dokumentaj, næhttabielij ja tiekstima baktu giella vuojnnusij boahtá. Oinnolaš giella lea vuođđo veahkkeneavvu giellaoahpahusas, seammás go maiddái addá gillii eambbo stáhtusa. Giella mij vuojnnu le vuodulasj viehkkenævvo sæmmi båttå gå aj giellaj ienep stáhtusav vaddá. Sámi báikenamaid geavaheapmi ja čalmmustahttin lea dehálaš giella- ja kulturovddideaddji doaibmabidju. Sáme bájkkenamáj adno ja vuojnnusij buktem le ájnas giella- ja kultuvrraåvdediddje doajmma. Lea dehálaš systemáhtalaččat registreret ja čohkket sámi báikenamaid, erenoamážit guovlluin gos sámi báikenammamateriálat leat unnán čohkkejuvvon. Ájnas le sáme bájkkenamájt systemáhtalattjat registrerit ja tjoahkkit, sierraláhkáj dakkir guovlojn gånnå ij le heva åvdutjis tjoahkkidum. Dán oktavuođas lea dehálaš hukset bajás sámi nammafágalaš arkiivva gos nammamateriálat leat álkit olámuttos. Dán aktijvuodan le ájnas sáme nammafágalasj arkijvav tsieggit váj namá li álkket giedaj åvdån. Media ja girjjálašvuohta váikkuhit giela, danne lea dehálaš ahte almmuhuvvo sámi girjjálašvuohta mas lea sihke buorre giella ja mii seammás lea heivehuvvon ahkejovkui ja mii movttiidahttá eambbo lohkamii. Media ja girjálasjvuohta gielav vájkkudi, danen le ájnas jut sáme girjálasjvuohta almoduvvá manna le buorre giella madi sæmmi bále le álldarjuohkusij hiebaduvvam ja låhkåmmielav árvusmahttá. Medias lea dehálaš rolla servodagas, ja nu lea ge das stuora ovddasvástádus sihke čalmmustahttima dáfus, buori giellageavaheami dáfus, ja ahte addojuvvo fálaldat mii lea mielde ovddideame ja nanneme giellageavaheami. Median le ájnas roalla sebrudagán, ja navti le siján stuorra åvdåsvásstádus sihke vuojnnusij buktemis, buorre giela åvdås, ja jut vatteduvvi fálaldagá ma li siegen giellaanov nannimin ja åvdedimen. Filmmat mánáide ja nuoraide leat dehálaš giellagaskkusteaddjit. Filma mánájda ja nuorajda li ájnas gielladuvdadiddje. Filmmat main geavahuvvo sámegiella ja filmmat main lea sámegiel teaksta leat ge danne dehálaččat mánáid giellaovdáneapmái. Danen li filma gånnå besa sámegielav válljit juogu de ságastimgiellan jali tækstagiellan ájnnasa mánáj giellaåvddånahttema vuoksjuj. Sámediggi oaidná dárbbu ovttasbargat Davviriikkalaččat Sámi parlamentáralaš ráđi ja Davviriikkalaš sámeministariid bokte vai sámegiella oažžu stuorát saji tv-kanálain, dvd-filmmain ja interneahttasiidduin mat leat ráhkaduvvon mánáid ja nuoraid váste. Sámedigge vuojnná dárbov nuorttarijkaj aktisasjbargos Sáme parlamentáralasj ráde ja nuorttarijkaj sámeminisstaraj tjadá váj sámegiella vijddásap sajev oadtju tv-kanálajn, dvd-filmajn ja internæhttabájkijn ma li mánájda ja nuorajda. Mihttu: Ulmme:  Sámegiella geavahuvvo ja lea oidnosis buot arenain servodagas  Sámegiella le anon ja vuojnnusin juohkka árenán sebrudagán Strategiijat: Strategija:  Bargat eambbo čalmmustahttit sámi giela ja kultuvrra  Sámegielav ja kultuvrav vuojnnusij buktet  Almmuhit eambbo girjjálašvuođa, aviissaid ja áigečállagiid sámegillii  Ienep girjálasjvuoda, avijsa ja bláde almodusá sámegiellaj  Geavahit eambbo čálalaš sámegiela digitála mediain  Ienep tjálalasj sámegiela adno digitála mediájn. Ekonomalaš ja hálddahuslaš váikkuhusat Vájkkudusá ruhtadilláj ja háldadussaj Dát dieđáhus čuvge daid dárbbuid ja hástalusaid mat servodagas leat, ja evttoha čovdosiid mat sáhttet buoridit sámegiela dili. Dát diedádus gåvvit dárbojt ja hásstalusájt ma li sebrudagán, madi tjoavddusijt buktá gåktu sámegiela dilev buoredit. Dáinna dieđáhusain, ja buriin gulahallamiin guovddáš eiseválddiiguin, vuordá Sámediggi ahte ekonomalaš rámmat sámegiela ovddideapmái Norggas lasihuvvo dovdomassii. Dán diedádusá baktu, ja buorre aktisasjbarggon guovdásj oajválattjaj vuorddá Sámedigge ruhtadille sáme giellaåvddånahttemij Vuonan viehka ålov buorrán. Sámedigge jáhkká Sámedikkis lea stuora jáhkku dasa ahte guovddáš eiseválddit dustejit daid mihtuid mat leat biddjon, nu ahte Sámediggi ja eará ovddasteaddjit ožžot daid ekonomalaš ja hálddahuslaš rámmaid mat dárbbašuvvojit jus galgá loktet sámegiela stáhtusa ja geavaheami. 35 guovdásj oajválattja ållidi dajt ulmijt ma li biejadum, váj Sámedigge ja ietjá oassálasste oadtju daj rudálasj ja háldaduslasj birástagájt majt dárbaj jus galggá sámegiela stáhtusav ja anov lasedit. Sámediggi ipmirda ahte dát dieđáhus evttoha stuora rievdadusaid. Sámedigge diehtá dát diedádus mierkki stuorra rievddama boahtemin. Lágat fertejit rievdaduvvot, váldi ja ovddasvástádus ferte čielggaduvvot. Lága hæhttuji rievddaduvvat, fábmo ja åvdåsvásstádus hæhttu tjielgaduvvat. Seammás fertejit ekonomalaš resurssat lasihuvvot, nu go juo lea namuhuvvon. Sæmmi båttå hæhttuji rudálasj ressursa laseduvvat dagu juo lip nammadam. Dat rievdadusat maid Sámediggi dás evttoha, mielddisbuktet ahte máŋga lága mat addet giellavuoigatvuođaid sámegielagiidda fertejit rievdaduvvot. Rievddama majt Sámedigge dáppe oajvvat mierkkiji moadda lága rievdaduvvi váj sámegielaga oadtju iesjguhtik riektáv giellaj. Dát mearkkaša maiddái ahte sihke Sámedikki ja eará ovddasteddjiid váldi rievdaduvvo. Dat mierkki aj Sámedikke ja ietjá aktøraj fábmo målssu. Dát lea stuora bargu mii gáibida dárkilis guorahallama. Dát le alvos barggo mij gájbbet snivva tjadádimev. Danne lea Sámediggi evttohan ahte nammaduvvo sámi almmolaš lávdegoddi (SaOU / SáAL) mas leat Ráđđehusa ja Sámedikki ovddasteaddjit. Danen le Sámedigge oajvvadam sáme almulasj nammadus (SAN) namamduvvá manna li ájrrasa ráddidusás ja Sámedikkes. Dán lávdegottis ferte leat mandáhtta čielggadit ja evttohit rievdadusaid sámegillii guoski lágain ja válddis. Dán nammadusán hæhttu mandáhtta guoradallat lágaj ja fámo rievddamav sámegiela vuoksjuj. Viidáseappot ferte lávdegoddi guorahallat rámmaeavttuid, ovddasvástádusdili ja sámegiel doaibmabijuid oktiiheiveheami ja evttohit rievdadusaid. Vijddábut hæhttu nammadus ålgodisævtojt, vásstediddje vidjurijt ja sáme gielladåjmaj koordinerimav tjadádit ja rievddadusájt oajvvadit. Dát eaktuda ahte Sámediggi hábme lávdegotti mandáhta. Sámediggá vuorddá mij galggap nammadusá mandáhtav hábbmit. Dieđáhus čuovvoluvvo Sámedikki jahkásaš bušeahtaid bokte gos ovttaskas mihtuid doaibmabijut vuoruhuvvojit. Diedádusáv jahkásattjat tjuovvol Sámedikke jahkásasj budsjehta baktu gånnå dåjma ma iesguhtik ulmijda hiehpi vuoroduvvi. Sámediggeráđđi áigu árvvoštallat ráhkadit doaibmaplánaid muhtun áŋgiruššansurggiide. Sámedikkeráde árvustallá doajmmaplánajt dahkat muhtem barggosuorgijda. Dieđáhusas lea guhkesáigásaš perspektiiva ja lea lunddolaš geahčadit dieđáhusa golmma-njealji jagi geahčen fas, gávnnahan dihte lea go Sámediggi joksan daid mihtuid mat leat biddjon dieđáhusas. Diedádusán le guhkesájggásasj perspektijvva ja luondulasj le dav vas gehtjadit gålmånielje jage duogen váj árvustallá makta Sámedigge le diedádusá ulmijt ållim. Girjjálašvuohta Litteraturliste 2. 2. Sámeláhka. Sameloven. LOV 1987-06-12 nr 56: Láhka Sámedikki ja eará sámi riektediliid birra. LOV 1987-06-12 nr 56: Lov om Sametinget og andre samiske rettsforhold 3. 3. Oahpahusláhka. Opplæringslova. Láhka vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa birra. Lov om grunnskolen og den vidaregåande opplæringa 4. 4. Mánáidgárdeláhka. Barnehageloven. LOV 2005-06-17 nr 64: Láhka mánáidgárddiid birra LOV 2005-06-17 nr 64: Lov om barnehager 6. 6. Láhkaásahus bearráigeahččoláhkaásahusa rievdadeami birra mánáid hárrái geat leat mánáidsuodjalusásahusin fuolahusa ja divššu dihte http://lovdata.no/cgi-wift/wiftldles?doc=/app/gratis/www/docroot/ltavd1/filer/sf20120315-0227.html&emne=barneverninstitusjon*& Forskrift om endring i forskrift om tilsyn med barn i barneverninstitusjoner for omsorg og behandling http://lovdata.no/cgi-wift/wiftldles?doc=/app/gratis/www/docroot/ltavd1/filer/sf20120315-0227.html&emne=barneverninstitusjon*& 7. 7. Báikenammaláhka. Stadnamnlova. LOV 1990-05-18 nr 11: Láhka báikenamaid birra LOV 1990-05-18 nr 11: Lov om stadnamn 8. 8. ON konvenšuvdna mánáid vuoigatvuođaid birra. FNs konvensjon om barnets rettigheter. (ON mánáidkonvenšuvdna) Ovttastuvvon našuvnnat mearridan skábmamánu 20. beaivvi 1989. (AN:a mánájkonvensjåvnnå) Mierredum Aktidum nasjåvnåjs, basádismáno 20. bve 1989. Norga ratifiseren ođđajagemánu 8. beaivvi 1991. Tjårggidum Vuonas, ådåjakmáno 8. bve 1991. Ođasmahttojuvvon jorgaleapmi 2003 oktan lassibeavdegirjjiiguin. Ådåstuhtedum jårggålibme sjnjuktjamánno 2003 bievddegirjjelasádusáj. 9. 9. ON riikkaidgaskasaš konvenšuvdna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra. FNs internasjonale konvensjon om sivile og politiske rettigheter. Ovttastuvvon našuvnnat mearridan juovlamánu 16. beaivvi 1966. Mierredum Aktidum nasjåvnåjs, javllamáno 16. bve 1966. Norga ratifiseren čakčamánu 13. beaivvi 1972. Tjårggidum Vuonas, ragátmáno 13. bve 1972. Bođii fápmui njukčamánu 23. beaivvi 1976. Doajmmagådij sjnjuktjamáno 23. bve 1976. 10. 10. ILO-konvenšuvdna nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešmearrideaddji stáhtain. ILO-konvensjon nr. 169 om urfolk og stammefolk i selvstendige stater. ILO generálakonferánsa mearridan geassemánu 27. beaivvi 1989. Mierredum ILO:as oajvvekonferánsan bietsemáno 27. bve 1989. Norga ratifiseren geassemánu 20. beaivvi 1990. Tjårggidum Vuonas, biehtsemáno 20. bve 1990. Bođii fápmui čakčamánu 5. beaivvi 1991. Doajmmagådij sjnjuktjamáno 5. bve 1991. http://www.regjeringen.no/nb/dep/fad/tema/samepolitikk/midtspalte/ilokonvensjon-nr169-om-urbefolkninger-o.html?id=451312 11. 37 11. Eurohpálaš soahpamuš regiovdna- dahje minoritehtagielaid birra. Europeisk pakt for regions- eller minoritetsspråk. Eurohpáráđđi mearridan 1992. Mierredum Europarádes 1992. Norga ratifiseren 1993. Tjårggidum Vuonas jagen 1993. Bođii fápmui njukčamánu 1. beaivvi 1998. Doajmmagådij sjnuktjamáno 1. bve 1998. http://conventions.coe.int/treaty/en/Treaties/Html/148.htm (Engelsk versjon) jorgalus - ii almmolaš) oversettelse - ikke offisiell) 12. 12. ON julggaštus eamiálbmotvuoigatvuođaid birra. FNs erklæring om urfolks rettigheter. ON generálačoahkkin mearridan čakčamánu 13. beaivvi 2007. Mierredum AN:a oajvvetjåhkanimen ragátmáno 13. bve 2007. 13. 13. Davviriikkalaš sámekonvenšuvdna. Nordisk samekonvensjon. Evttohus Suoma-Norgga-Ruoŧa-Sámi ekspeartajoavkkus golggotmánu 26. beaivvi 2005. Utkast fra finsk-norsk-svensk-samisk ekspertgruppe 26. oktober 2005. 14. 14. Sámediggeráđi politihkalaš vuođđudusjulggaštus. Sámedikkeráde politihkalasj álggemtjielgadus. Sámedikki eanetlogu ráđi politihkalaš vuođđu áigodagas 2009-2013. http://www.sametinget.no/Om-Sametinget/Organisasjonsstruktur/Sametingsraadet Politihkalasj vuodo Sámedikke ieneplågoráde ájgegávdan 2009-2013. http://www.samedigge.no/Sammedikke-birra/Organisasjaavnaa-struktuvrra/Samedikkerade 15. 15. Sámediggi (2012): Sámedikki bušeahtta 2012. Sametinget (2012): Sametingets budsjett 2012. 16. 16. Sámediggi (2011): Ođđa meroštallannjuolggadusat guovttegielatvuođadoarjagiid juolludeapmái (ášši SP 11/11) Sametinget (2011): Nye tildelingskriterier for tildeling av tospråklighetsmidlene (sak SP 11/11) 17. 17. Ovttasbargošiehtadus Sámedikki ja suohkaniid ja fylkkasuohkaniid gaskka guovttegielatvuođaruđaid geavaheami birra 2012. http://www.sametinget.no/Dokumenter http://www.sametinget.no/Dokumenter 18. 18. Ovttasbargošiehtadus Sámedikki ja fylkkasuohkaniid gaskka. http://www.sametinget.no/Dokumenter Samarbeidsavtale mellom Sametinget og fylkeskommuner http://www.sametinget.no/Dokumenter 19. 19. Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta (2011): Sámegielaid doaibmaplána (2009-2013). 20. James Anaya FNs spesialrapportør om urfolks rettigheter (2011): Rapport om situasjonen for samer i Norge, Sverige og Finland (engelsk versjon) http://www.regjeringen.no/nb/dep/fad/tema/samepolitikk/samiske_sprak/handlingsplanfor-samiske-sprak-.html?id=563658 http://unsr.jamesanaya.org/country-reports/the-situation-of-the-sami-people-in-the-sapmiregion-of-norway-sweden-and-finland-2011 21. 21. Sámi allaskuvla (2012): Sámi logut muitalit 5. Sámi allaskuvla (2012): Samiske tall forteller 5. Raport1/2012. Raport1/2012. Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla. Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla. http://www.sametinget.no/Dokumenter http://www.sametinget.no/Dokumenter 23. 23. Rasmussen, Torkel (2005): Jávohuvvá ja ealáska. Rasmussen, Torkel (2005): Jávohuvvá ja ealáska. Davvisámegielagiid demografiija ja buolvvaidgaskasaš sirdaseapmi Norggas ja Suomas. Davvisámegielagiid demografiija ja buolvvaidgaskasaš sirdaseapmi Norggas ja Suomas. Romsa: Romssa universitehta 24. 24. Solstad, Karl Jan (red.) (2012): Samisk språkundersøkelse 2012. Solstad, Karl Jan (red.) (2012): Samisk språkundersøkelse 2012. NF-rapport nr. 9/2012. NF-rapport nr. 9/2012. Budeajju:Nordlandsforskning http://www.sametinget.no/Dokumenter Bodø:Nordlandsforskning http://www.sametinget.no/Dokumenter 26. 26. Angell, E, Varsi Balto, A. M., Josefsen, E, ja Pedersen, P, og Nygaard, V (2012): Kartlegging av samisk perspektiv i kommunesektoren. Angell, E, Varsi Balto, A. M., Josefsen, E, og Pedersen, P, og Nygaard, V (2012): Kartlegging av samisk perspektiv i kommunesektoren. Rapport 2012:5. Rapport 2012:5. Áltá: Norut. Alta: Norut. 27. 27. Nygaard, V, Varsi Balto, A. M, Solstad, M, Solstad, K. J (2012): Evaluering av samiske språksentre 2012. Nygaard, V, Varsi Balto, A. M, Solstad, M, Solstad, K. J (2012): Evaluering av samiske språksentre 2012. Raport 2012:6. Raport 2012:6. Áltá:Norut. Alta:Norut. http://www.sametinget.no/Dokumenter http://www.sametinget.no/Dokumenter 29. 29. Andersen, Svanhild ja Strömgren, Johan (2007): Sámelága giellanjuolggadusaid evalueren. Andersen, Svanhild ja Strömgren, Johan (2007): Sámelága giellanjuollggadusaid evalueren. Guovdageaidnu: Sámi instituhtta. Guovdageaidnu: Sámi instituhtta. http://www.regjeringen.no/upload/KKD/Kultur/Evaluering%20av%20samelovens%20spr % C3%A5kregler.pdf http://www.regjeringen.no/upload/KKD/Kultur/Evaluering%20av%20samelovens%20spr % C3%A5kregler.pdf 31. 31. Eira, Inger Marie Gaup (2001): Samisk språk i Norden - Status og domeneutredning. Eira, Inger Marie Gaup (2001): Samisk språk i Norden - Status og domeneutredning. Utredning nr. 3 2001. Utredning nr. 3 2001. Guovdageaidnu: Sámi Instituhtta / Nordisk Samisk Institutt Guovdageaidnu: Sámi Instituhtta / Nordisk Samisk Institutt 32. 32. Pettersen, Torunn ja Johanne Gaup (2001): Kartlegging og utredning av offentlige samiske informasjonstjenester. Pettersen, Torunn og Johanne Gaup (2001): Kartlegging og utredning av offentlige samiske informasjonstjenester. Guovdageaidnu: Sámi Instituhtta / Nordisk Samisk Institutt. Guovdageaidnu: Sámi Instituhtta / Nordisk Samisk Institutt. http://www.samit.no/Elekdok_Utred2001-01_Sami_Off_Info.pdf http://www.samit.no/Elekdok_Utred2001-01_Sami_Off_Info.pdf 33. 33. Sámedikki giellastivra (2004). Sametingets språkstyre (2004). Bruken av samiske språk. Bruken av samiske språk. Undersøkelse. Undersøkelse. Guovdageaidnu: Sámediggi Guovdageaidnu: Sametinget 34. 34. Sámedikki giellastivra (2008). Sametingets språkstyre (2008). Bruken av samiske språk. Bruken av samiske språk. Undersøkelse. Undersøkelse. Guovdageaidnu: Sámediggi. Guovdageaidnu: Sametinget. 35. 35. Sámediggi (2004). Samediggi (2004). Sámegiella lea čaffat ! Sámegiella lea čaffat ! Sámediggeráđi dieđáhus sámegiela birra. Sámediggeráđi dieđáhus sámegiela birra. Kárášjohka: Sámediggi. Kárášjohka: Sámediggi. 39. 39. St. dieđ. nr. 28 (2007-2008) Samepolitikken. St. meld. nr. 28 (2007-2008) Samepolitikken. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta Arbeids- og inkluderingsdepartementet Vaikko goas sáhttá vaikko mii dáhpáhuvvat. Akta goassa akta mij sjaddá. Ale vajálduhte ietjat suoddjit hivaj, Ale vajálduhte suddjet iežat hiv, hepatit B, gonorrea ja ieža hepatijttaj B, gonorréaj ja ietjá seksualalasj sirdedahtes infek seksuálalaččat njommodávddaid go leat olgoriikkas. sjåvnåjda dan bále gå l ålggorijkan. Váldde álo mielde iežat kondomaid reaissus. Válde agev maŋen ietjat kondomajt mannuj. gávdnat kondomaid iežá riikkain. Máhttá vájvve kondomajt åttjudit / oasstet ietjá rijkajn. Buorre mátki ! Hávsskes manno ! Ovttasbargu eaktodáhtolaš organisašuvnnaiguin Aktijbargon iesjmiedogisorganisasjåvnåj Udir.no - 2. jahkeceahkki Udir.no - 2. jahkedásse 2. jahkeceahkki 2. jahkedásse Oahpahuslážuid ovdamearkkat Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá Ceahkki Dásse Čálalaš gulahallan Tjálálasj máhtudáhka Árbevirolaš máhttu Árbbedábálasj diehto Stávvaliiguin bargat Barggo stávvalij Fuolkenamahusat Berajnammadusá Báikenamat Bájkkenamá Diktamuitalus Vuoruhanskovvi DHO-skovvi Diktasubtsas Nannimtjála DHO-sjiebmá Artihkkall Čálalaš prošeaktabargu Artihkal Tjálálasj prosjækta Doahpagat boazodoalus Moallánagá ma boatsojæládusán aneduvvi Hearvasáhka Jo1 Bajásgeassinvuogit Sámis, Máidnasat Bajedimvuoge Sámen Dålusj subttsasa Lohkanstrategiijat Låhkåmstrátegija Sámi soga lávlla ja Norgga nášunallávlla, juoiganárbevierru ja luohti Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávlla Juojggamárbbedábe ja juojggam uddni Jorgalit / heivehit dárogielas sámegillii Jårggålit dárogielas sámegiellaj Sámi máidnasat ja eamiálbmogiid máidnasat Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa Udir.no - Fuolkenamahusat Udir.no - Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Berajnammadusá Fuolkenamahusat Tiebmá: berraha Ceahkki: 2. jahkeceahkki Fádda: Sogat / Fuolkit Áigi: golbma gitta viđa diibmui Ájgge: gålmåt tijmas vidá tijmmaj Álggahus Álgadus Dát oahpahusláhču lea ovdamearkka movt bargat gelbbolašvuođamihttomeriin 1. ja 2. jahkeceahkis. Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu barggat máhtudakmihtoj 1. ja 2. jahkedásijn. Dás galgá sohkanamahusaiguin bargat. Barggo le berajnammadusáj birra. Gelbbolašvuođamihttomearit sáhttet konkretiserejuvvot oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin joksat gelbbolašvuođamihttomeriid. Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt. Oahpahusláhču čájeha heivvolaš bargovugiid, movt vuođđogálggaid integrere bargui ja movt oahpaheaddji sáhttá heivehit oahpahusa ohppiide ja árvvoštallat sin dađistaga. Åhpadimgárvvidus vuoset ájggeguovddelis barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja árvustallá sijájt bargadahttijn. Das lea maid ovdamearka movt oahppit árvvoštallet iežaset ja guhtet guoimmiset barggu. Dánna le aj buojkulvisá gåktu oahppe ietjasa ja nubbe nuppev árvustalli. Máhttoloktema ML06 gelbbolašvuođamihttomearit Máhtudamihto 2. jahkedáse maŋŋela Gelbbolašvuođamihttomearit 2. jahkeceahki maŋŋel Árbevirolaš máhttu Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet gohčodit iežas lagas fulkkiid fuolkenamahusaiguin ja diehtit maid sátni gáibmi mearkkaša adnet berranammadusájt lahka berrahijda ja giehttot mij gájmme le Eará heivvolaš gelbbolašvuođamihttomearit 4. Ietjá guoskavasj máhtudakmihto 4. jahkdáse maŋŋela Jahkeceahki maŋŋel Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet geavahit iešguđetlágan dajaldagaid dilálašvuođaid mielde adnet duov dáv njálmálasj moallánagájt dilij milta Oahppanulbmilat Åhpadusmihttomiere Gelbbolašvuođamihttomearit leat konkretiserejuvvon oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus olahit gelbbolašvuođamihttomeriid. Máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtov. Oahppi galgá máhttit Oahppe galggá máhttet - geavahit doahpagiid bearaš, eadni, áhčči, viellja, oabbá, áhkku, áddjá, vilbealit / oambealit, muoŧŧá / goaski / siessá ja eanu / čeahci / eahki - čilget gáimmi doahpaga mearkkašumi adnet moallánagájt fámilja, ieddne, áhttje, viellja, oabbá, áhkko, áddjá, oarbbimbielle, muohtá, siessá, guosske, ænoj, tjiehtje ja iehke Vuođđogálggat Vuodotjehpudagá Máhttit lohkat mearkkaša dás máhttit fuolkenamahusaid lohkat. Máhttet låhkåt le dánna låhkåt berajnammadusájt. Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit mearkkaša dán oktavuođas ipmirdit ja máhttit dadjat fuolkenamahusaid. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet le dánna máhttet dádjadit ja javllat berajnammadusájt. Máhttit čálalaččat ovdanbuktit mearkkaša dás ahte máhttá čállit muhtin fuolkenamahusaid. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet le dánna máhttet tjállet berajnammadusájt. Máhttit geavahit digitálalaš reaidduid mearkkaša dás čállit fuolkenamahusaid dihtorii ja geavahit digitála reaidduid dán bargui. Máhttet digitála ræjdojt adnet le dánna tjállet berajnammadusájt dáhtámásjijnan ja adnet digitála ræjdojt gå daj barggá Ráhkkaneapmi Gárvedime Oahpaheaddji álgá iskát makkár fuolkenamahusaid oahppit máhttet, ja dihtet go buohkat ja máhttet go geavahit rievttes fuolkenamahusaid. Åhpadiddje álggá guoradallat makkir berajnammadusájt oahppe máhtti, ja jus divna dåbddi ja máhtti adnet riekta berajnammadusájt. Lea dehálaš ahte oahpaheaddji ovdalgihtii jurddaša makkár fuolkenamahusaid sáhttá geavahit ohppiid ektui. Ájnas le åhpadiddje åvdåtjis ájádallam le makkir berajnammadusá máhtti aneduvvat oahppij hárráj. Muhtumin berre dát fáddá geavahuvvot oppalaš dásis danne go ferte vuhtiiváldit ovttaskas ohppiid. Muhttijn viertti tiebmá giehtadaláduvvat dábálasj láhkáj muhtem oahppij hárráj. Muital guovddáš doahpagiid nugo eadni, áhčči, viellja, oabbá, áhkku, áddjá, muoŧŧá / goaski / siessá ja eanu / čeahci / eahki ja huma dáid birra ohppiiguin. Tjadádit guovdálasj moallánagájt degu ieddne, áhttje, oabbá, áhkko, áddjá, siessá, muohtá, goasske, ænoj, tjiehtje ja iehke ja sáhkadit oahppij daj birra. Oahpahuslážut Oahppamdåjma 1. 1. Muitalit iežaset birra Divtte ohppiid njálmmálaččat muitalit iežaset birra, bearraša birra ja eará lagas fulkkiid. Dibde oahppijt njálmálattjat ietjasa birra, ietjasa fámilja ja lagámus berrahij birra subtsastit. Lea dehálaš oažžut buot ohppiid mielde ságastallamii. Ájnas le oadtjot divnajt oahppijt oassálastátjit ságastallamin. De sáhttet sii oahppat čállit fuolkenamahusaid. Maŋŋela máhtti sij oahppat tjállet berajnammadusájt. Nannen dihte sátnegovaid de sáhttet oahppit sárgut govaid dahje liibmet govaid mat govvidit sániid. Nannitjit báhkogåvåjt de oahppe máhtti tjuorggat gåvåjt jali lijmmit gåvåjt ma bágojt gåvviji. 2. 2. Ráhkadit álkkes fuolke- / sohkamuora (vižžon Sámegiela 2) Dá lea muorra mas lea njeallječiegat rámma. Dahkat berajmuorav (Viettjadum sáme 2) Das lea sadji sárgumii dahje oahppi govvii ja oahppi nammii bajimussii. Dála le gåvvå muoras nieljetjiegagin gånnå le sadje tjuorggamij jali gåvvuj oahppes ja suv namma bajemusán. Vuolit dásis lea sadji sárgumiidda dahje váhnemiid / ovddasteddjiid govvii ja nammii. Vuolep dásen le sadje tjuorggamijda jali gåvåjda æjgádijs / åvdåstiddjes ja sijáj namájda. Vuolemus ráiddus lea sadji ges sárgumiidda dahje govaide ja ádjáid / áhkuid namaide. Vuolemus dásen le sadje áhkoj ja ádjáj gåvåjda ja namájda. Molssaeaktun lea čuohpadit govaid aviissain ja bláđiin ja ráhkadit máhkašbearraša / fantasiija bearraša. Ietjá máhttelisvuohta le biesskedit gåvåjt avijsajs ja magasijnajs ja dahkat gåvådallamfámiljav. Heivehuvvon oahpahus Hiebadum åhpadus Buot oahppit barget álgoálggus seammá bargobihtáin, heiveheapmi boahtá das maid oahppit ja oahpaheaddjit válljejit. Divna oahppe galggi vuodon barggat sæmmi dahkamusáj, valla sieradibme le makkir válljima oahppe ja åhpadiddje dahki. Soapmásat barget ovdamearkka dihte dušše mottiin doahpagiin lagamus bearraša birra, earát ges barget eanet doahpagiiguin ja fuolkesániiguin oppalaččat. Muhtema barggi duola degu moallánagáj lagámus fámiljan, madi iehtjáda barggi måttijn moallánagáj ja berajnammadusáj dábálattjat. Oahpahuslážut fertejit heivehuvvot ohppiid gálggaide. Oahppamdåjma vierttiji hiebaduvvat oahppij tjehpudahkaj. Ovdamearkka dihte máhttet muhtin oahppit geavahit doahpagiid dušše njálmmálaččat, earát ges máhttet sihke njálmmálaččat ja čálalaččat geavahit daid. Buojkulvissan máhtti muhtem oahppe jur adnet nammadusájt njálmálattjat, madi iehtjáda adni dajt njálmálattjat ja tjálálattjat. Loga eambbo heivvehuvvon oahpahusa birra dás. š Lågå danna ienebut Árvvoštallan Árvustallam Dađistaga- árvvoštallan Oahppit sáhttet oažžut njálmmálaš ja/dahje čálalaš dađistaga-árvvoštallama. Oahppe máhtti njálmálattjat ja / jali tjálálattjat árvustalladuvvat bargadahttijn. Váldde vuođu oahppanulbmiliin. Válde vuodon åhpadusmihttomierijt. Lea dehálaš addit ohppiide dieđu mii muitala maid sii máhttet, ja mainna fertejit eambbo bargat ja movt sii dán sáhttet dahkat buoremus lági mielde. Ájnas le diededit dan láhkáj oahppe diehti majt bukti, majna vierttiji ienebut barggat ja gåktu buoremusát dav barggi. Oahppit árvvoštallet iežaset ja guhtet guoimmiset Lassin oahpaheaddji dađistaga-árvvoštallamii sáhttet oahppit árvvoštallat iežaset ja guhtet guoimmiset. Duodden árvustallamij bargadahttijn åhpadiddjes máhtti oahppe árvustallat ietjasa ja guhtik guojmesa. Dá lea ovdamearka maid oahppit sáhttet geavahit go árvvoštallet iežaset, ja go galget ruovttoluottadieđu addit guhtet guoimmiset. Dála le buojkulvis majt oahppe máhtti adnet gå árvustalli ietjasa, ja gå galggi diededit guhtik guojmmásisá. Namma: Dahton: Ceahkki: Namma: Biejvve: Dásse: Oahppanulbmil Åhpadusmihttomiere Dán mun in máhte nohka bures Dáv iv nuohkásit máhte Dán mun máhtán Dáv máhtáv Dán mun máhtán hui bures Dáv huj buoragit máhtáv Dadjat bearašláhtuid namaid javllat namájt fámiljan Čilget maid gáibmi-sátni mearkkaša tjielggit moallánagáv gájmme Deavdde fuolkenamahusaid mat heivejit ovdal oahppit geavahit dán skovi. Dievde berajnammadusájt ma hiepi åvddål gå oahppe sjiemáv adnegåhti. Čállit sániid mu bearraša birra Tjállet bágojt ietjam fámilja birra Dán in máhte mun Dáv iv buvte Dán mun máhtán oalle bures Dáv buvtáv ållu buoragit Dán máhtán hui bures Dáv buvtáv huj buoragit Eadni Oabbá Áhčči Áhkko Áhkku Áddjá Nordsamisk: HERMANSEN, JAN OLE.: Duola degu lávlla: Manne aahkan aahkove Kappfjell, Tom: Laahkoeh, Th. Fuolkelávlla “ Bearašspeallu. ” Blaasværs Forlag, 1991 Spill fra Ája språksenter, Kåfjord kommune. INGA LAILA HÆTTA: Mån Måj Mij, temagirjje, Iđut 2003 http://www.kafjord.kommune.no/beara-speallu.329557-21590.html SIV INGUNN KINTEL, ADELE RAHKA NYSTØ, Lávllaga, Báhko 2005 Udir.no - Davvisámegiella Dássi 5-7 Udir.no - Dásse 5-7 Dássi 1 Dásse 1 Dássi 2 Dásse 2 Dássi 3 Dásse 3 Dássi 4 Dásse 4 Dássi 5 Dásse 5 Dássi 6 Dásse 6 Dássi 7 Dásse 7 Dássi 8 Dásse 8 Dássi 9 Dásse 9 Dássi 10 Dásse 10 Gelbbolašvuođamihttomeriid oahppoplánas gávnnat dáppe http://www.udir.no/grep Máhtudakmihto oahppoplánas http://www.udir.no/grep Oahpahusdaguide ovdamearkkat Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá Oahpahusdagus: Dássi 5 Åhpadimgárvvidus: 5. dásse Oahpahusdagus: Dássi 6 Åhpadimgárvvidus: 6. dásse Oahpahusdagus: Dássi 7 Åhpadimgárvvidus: 7. dásse Udir.no - Vuorunahčálus Udir.no - Nannimtjála Vuorunahčálus Nannimtjála Fáddá: Tiebmá: Namma: Dahton: Namma: Biejvve: Udir.no - Bures boahtin sámegiella vuosttašgiellan, sámegiella 1 oahppoplána bagadusa geavaheaddjin Udir.no - Buorisboahtem oahppoplána bagádallamaddnen sámegiella vuostasjgiellan - sáme 1 Bures boahtin sámegiella vuosttašgiellan, sámegiella 1 oahppoplána bagadusa geavaheaddjin Buorisboahtem oahppoplána bagádallamaddnen sámegiella vuostasjgiellan - sáme 1 Bagadus lea ráhkaduvvon buot ohppiid váste geain lea oahpahus sámegielas vuosttašgiellan, beroškeahttá gos Norggas sii orrot. Bagádallam le dagáduvvam divna oahppijda gænna le åhpadus sámegiella vuostasjgiellan, akta gånnå Vuonan sij årru. Dát addá konkrehtalaš rávvagiid ja ovdamearkkaid das movt oahpaheaddji sáhttá bargat oahppoplánain Sámegiella vuosttašgiella - Sámegiella 1. Dat vaddá konkrehtalasj bagádallamijt ja buojkulvisájt gåktu åhpadiddje máhttá oahppoplánajn barggat sámegielajn vuostasjgiellan – sáme 1. Oahpaheaddji heiveha oahpahusa báikkálaš dilálašvuođaide. Åhpadiddje hiebat åhpadusáv bájkálasj dilijda. Bagadus ii govčča buot gelbbolašvuođamihttomeriid, muhto čájeha muhtin oahpahuslážuid maid sáhttá heivehit maiddái eará gelbbolašvuođamihttomeriide. Bagádallam ij ållåsit gåbtjå máhtudakmihtojt, valla válldá vuodon muhtem máhtudakmihtojt ja vuoset muhtem åhpadimgárvvidusájt majt åhpadiddje máhttá ietjá máhtudakmihtojda hiebadit. Bagadusas leat muhtin ovdamearkkat movt sáhttá bargat váldoosiiguin Čálalaš gulahallan ja Árbevirolaš máhttu. Bagádallamin le buojkulvisá gåktu åhpadiddje máhttá oajvveoasij barggat Tjálálasj guládallam ja Árbbedábálasj diedo Oahppoplánas sámegiella vuosttašgiellan leat gelbbolašvuođamihttomearit maŋŋel vuođđoskuvlla 2., 4., 7., ja 10. jahkecehkiid, maŋŋel Jo1, Jo2 ja Jo3 joatkkaoahpahusa studerenráhkkanahtti oahppoprográmmaid, ja maŋŋel Jo1 ja Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmaid. Oahppoplánan sámegiella vuostasjgiellan le máhtudakmihto vuodoskåvlå 2., 4., 7., ja 10. jahkedásij maŋŋela, joarkkaåhpadusá Jo1 ja Jo2 ja Jo3 - oahppogárvedime åhpadusprográmma maŋŋela ja Jo1 ja Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela. Bagadus čuovvu seamma cehkiid go mat oahppoplánas leat. Bagádallam tjuovvu dajt sæmmi dásijt gå oahppoplánan. Dan dihte ii leat juohke jahkeceahkkái oahpahusláhču, muhto juohke oahpahuslážu sáhttá heivehit bajit dahje vuolit cehkiide dan mielde goas fáddá galgá oahpahuvvot skuvlla báikkálaš plána mielde. Danen ælla åhpadimgárvvidusá juohkka jahkedássáj, valla juohkka åhpadimgárvvidus máhttá hiebaduvvat dan sierra jahkedássáj gå tiemá skåvlå bájkálasj oahppoplána milta galggi åhpaduvvat. Áigegeavaheapmi mii lea ovdamearkkain, lea árvalus. Ájggeaddno mij la nammadum buojkulvisájn le jur oajvvádus. Oahpaheaddji meroštallá ulbmiliid ja dárbbuid mielde dan áiggi. Åhpadiddje merustallá dáv ulmij ja dárboj milta. Man olu áiggi oahpaheaddji vállje juohke oahpahusláhčui, lea sorjavaš earret eará das movt ovttastahttá eará fágaiguin. Man mælggadav åhpadiddje mierret juohkka åhpadimgárvvidusán, duola degu gåktu ietjá fága åvtåstuhtti. Oahpahuslážuid ovdamearkkat čájehit e.e. movt gelbbolašvuođamihttomeriid sáhttá konkretiseret oahppanulbmilin. Buojkulvisá åhpadimgárvvidusán vuosedi duola degu gåktu máhtudakmihto máhtti åhpadusmihttomierijn vuojnnuj boahtet. Bagadusas deattuhuvvo heivehuvvon oahpahus bargovugiid lonohallan, vuođđogálggaid integreren fága oahpahuslážuide ja dađistaga-árvvoštallan. Bagádallamin le dæddo biejadum hiebadum åhpadussaj, variasjåvnnå barggammvuogij, åvtåstuhttet vuodotjehpudagájt ja árvustallam bargadahttijn. Árvvoštallan ja bagadallan galgá addit ohppiide beroštumi fágii, movttiidahttit ohppiid bargat fágain ja hálti bargui. Árvustallam ja bagádallam galggaba mielastuhttet, måvtåstuhttet oahppijt fágaj bargatjit ja gåktu barggat. Dađistaga bagadallama bokte ožžot oahppit, oahpaheaddjit ja váhnemat dieđu oahppi bargguid, dovddiidusaid, bohtosiid ja ovdáneami birra. Árvustallama tjadá bargadahttijn oadtju oahppe, åhpadiddje ja æjgáda / åvdåstiddje diedojt oahppe bargo, oahppama, båhtusij ja åvddånime birra. Vásáhusat čájehit ahte oahppit ohppet buoremusat go: Åtsådallama vuosedi oahppe buoremusát oahppi gå Ipmirdit maid galget oahppat ja mii sis vurdojuvvo. dádjadi majt galggi oahppat, ja mij la vuordedahtte sijás Ožžot ruovttoluotta dieđuid movt sii lihkostuvvet bargguideasetguin. oadtju diededimev gåktu sij bargojn vuorbástuvvi Ožžot rávvagiid movt sáhttet buoridit bohtosiid ja ovdánit fágalaččat. oadtju bagádusájt gåktu buoredit båhtusijt ja fágalattjat åvddånit Go besset oassálastit aktiivvalaččat árvvoštallanbarggus. oadtju oassálasstet árvustallambargon Go oahppi mielas lea oadjebas oahppodilli. sijá mielas le buorre oahppamdile Fidnofágalaš oahppoprográmmain lea diibmolohku sámegielfágas unnit go Jo1:s ja Jo 2:s studerenráhkkanahtti oahppoprográmmas. Viddnodakfágalasj åhpadusprográmmajn le tijmmalåhko sámegielfágan binnebu gå Jo1 ja Jo2 oahppogárvvidime åhpadusprográmman. Dan ferte oahpaheaddji váldit vuhtii go ráhkada oahpahuslážuid. Dáv viertti åhpadiddje berustit gå åhpadimgárvidusáv dahká. Oanehaččat oahpahuslážuid váldoosiid birra Oanegattjat åhpadimgárvvidusáj birra oajvveoasijn Čálalaš gulahallan váldooasis lea lohkan ja čállin guovddážis. Oajvveoasen Tjálálasj guládallam la låhkåm ja tjállem tjalmmusin. Lohkan ja čállin leat buohtalas proseassat oahppamis. Låhkåm ja tjállem libá buohtalakkoj prosessa åhpadusán. Oahppit galget lohkat ja guldalit earáid teavsttaid. Oahppe galggi låhkåt ja gulldalit iehtjádij tevstajt. Sii galget vásihit, árvvoštallat ja ipmirdit, ja galget máhttit čálalaččat gulahallat earáiguin. Sij galggi åtsådallat, árvustallat ja dádjadit, ja galggi máhttet iehtjádij tjálálattjat guládallat. Árbevirolaš máhttu váldooasis lea giellaovdánahttin. Oajvveoasse Árbbediedo le giellaåvddånime birra. Dasa gusket árbevirolaš doabageavaheapmi ja dadjanvuogit. Danna le árbbedábálasj moallánakaddno ja åvddånbuktemvuoge. Oahppit ohppet aktiivvalaš oasálastimiin ovdalašáigge, dála áiggi ja boahtteáigge birra. Oahppe oahppi oassálasstema tjadá dålutja, dálásj ájge ja boahtteájge birra.. Sámi máinnasteapmi, luođit, lávlagat ja sálmmat, sátnevádjasat, diiddat 1 leat guovddáš oasit. Sáme subtsastallamdábe, sáme juojggama, lávllaga ja sálma, báhkotsoame ja dijda 1 Sáme subtsastallamdábe, sáme juojggama, lávllaga ja sálma, báhkotsoame ja bierggim 2. Ceahkki: 3.- 4. jahkeceahkki Fádda: muitalus Áigi: 3-5 diimmu Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Subtsas Álggahus Álgadus Dát oahpahusláhču lea okta ovdamearka dasa movt 3. ja 4. jahkeceahkis sáhttá bargat. Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu barggat 3. ja 4. jahkedásijn. Gelbbolašvuođamihttomeriid sáhttá konkretiseret oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus olahit gelbbolašvuođamihttomeriid. Máhtudakmihto máhtti vuojnnuj boahtet åhpadusmihttomierijn, degu lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt. Oahpahuslážus leat heivvolaš bargovuogit, movt vuođđogálggat integrerejuvvojit ja movt oahpaheaddji oahpahusa heiveha ohppiide ja árvvoštallá sin. Åhpadimgárvvidus vuoset duojt dájt barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja sijájt bargadahttijn árvustallá. Dás lea ovdamearka iežas árvvoštallamii ja movt guhtet guoimmiset árvvoštallet. Dánna le buojkulvis gåktu ietjas ja guhtik guojmesa árvustallat. Dat oahpahusláhču lea dan birra movt čállit muitalusaid ja dát ii govčča olles vuosttaš gelbbolašvuođamihttomeari. Dát åhpadusgárvvidus le gåktu subttsasijt tjállet ja ij ållåsit gåbtjå vuostasj máhtudakmihtov. Máhttoloktema ML06 gelbbolašvuođamihttomearit Máhtudakmihto 4. jahkedáse maŋŋela Gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahki maŋŋel Čálalaš gulahallan Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čállit muitalusaid, divttaid, reivviid ja áššeteavsttaid tjállet subttsasijt, divtajt, girjijt ja ássjetevstajt ordnet teavsttaid bajilčállagiin, álggahusain ja loahpahusain dahkat tevstajt bajelttjállagijn, álgadusájn ja låhpadusájn Oahppanulbmilat Åhpadusmihttomiere Gelbbolašvuođamihttomearit leat konkretiserejuvvon oahppanulbmiliin, mat leat ceahkkin dasa ahte olahit daid gelbbolašvuođamihttomeriid. Máhtudakmihto båhti vuojnnusij åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt. Oahppi galgá máhttit tjállet oajvveoasev - plánet muitalusa - ráhkadit bajilčállaga muitalussii - čállit álggu - čállit váldooasi - čállit loahpa - čállit olles cealkagiid - geavahit čuoggá ja jearaldatmearka - čállit stuora álgobustáva namaide ja mearkkaid maŋŋel. stuorra álggobokstávajt namájn ja merkaj maŋŋela tjállet. Vuođđogálggat Vuodotjehpudagá Máhttit lohkat: Oahppit lohket muitalusaset njuovžilit, ollislaččat, dadjet sániid riekta ja lunddolaš intonašuvnnain. Máhttet låhkåt: Oahppe ietjasa subttsasav duolla låhki, avtatrajes, riekta jienadi ja luondulasj intonasjåvnåjn. Máhttit čálalaččat ovdanbuktit: Oahppit čállet muitalusa ja bidjet deattu oahppanulbmilidda. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe tjálli subttsasav ja dættodi majt åhpadusmihttomiere bukti åvddån. Máhttit geavahit digitála reaidduid: Oahppit hárjánit geavahit čállinprográmma go čállet muitalusaset. Máhttet digitála ræjdojt adnet: Oahppe hárjjáni tjállemprográmmajt adnet gå subttsasijt tjálli. Máŋgga oahppái lea eanet miellagiddevaš ja movttiidahtti čállit digitálalaččat go gieđain čállit báhpirii. Moatte oahppijda le ienep mielludahtte digitálalattjat tjállet gå giedaj tjállet. Lea álkit ohppiide rievdadit ja buoridit teavstta go čállet dihtoriin. Álkke le oahppijda divvot ja buoredit tevstav gå pc ’ ajn tjálli. Ráhkkaneapmi Álgadibme Oahpaheaddji čállá muitalusa mii šaddá modeallan dasa movt muitalusa ráhkadit, ja lohká dan ohppiide. Åhpadiddje tjállá subttsasav mij doajmmá modællan / åvddågåvven gåktu subtsas le dagádum, ja låhkå dav oahppijda. Muitalus maid oahppi lea čállán, sáhttá maid geavahuvvot jus dat deavdá oahppanulbmiliid gáibádusaid. Subtsas mij la tjáledum oahppes máhttá aj aneduvvat jus la dågålasj rávkkamij milta majt åhpadusmihttomiere åvddånbukti. Álggat barggu dainna ahte ráhkadat muitalusaid mat movttiidahttet ja addet čállinmovtta ohppiide. Oahpásmahtttet bargov gåktu subttsasav tjállet dan láhkáj vaj máhttá måvtåstuhttet oahppijt ávojn tjállet. Soames oahppit oalgguhuvvojit go dihtet ahte soames galgá lohkat dahje guldalit su muitalusa. Muhtem oahppe måvtåstuvvi gå diehti nágin galggá låhkåt jali gulldalit sijá subttsasav. Sii oidnet ahte sin barggus lea ávki, ja de šaddá suohttaseabbo. Sij de oadtju dåbddåt bargon le ájggomus, ja nav de sjaddá ienebut ávkálasj. Vállje fáttáid maidda oahppit liikojit, dahje divtte sin válljet fáttá. Vállji tiemájt ma árvvedahtte li miellagiddisa, jali dibde sijáv ietjasa tiemáv válljit. Oahppit sáhttet čohkkát rieggás ja fárrolaga ráhkadit njálmmálaš muitalusa. Oahppe máhtti tjåhkkåhit aktan degu gievllen ja njálmálasj subttsasav aktan dahkat. Vurrolaga ráhkada juohkehaš ovtta cealkaga. Guhtik vuorov máhtti sij dahkat guhtik gárgadisáv. Oahpahuslážut Oahppamdåjma Čállit muitalusa Álggos ráhkadit oahppit fárrolaga jurddakártta. Vuostak oahppe aktan ájáduskártav dahki. Sii ožžot veahá jurddašanáiggi ja de buktet evttohusaid. Sij oadtju ájádallamájgev ja bukti maŋŋela oajvvádusájt. Oahpaheaddji čállá távvalii idéaid, ja oahppit de válljejit dáin evttohusain man birra guhtege áigu čállit. Åhpadiddje ájádusájt táblluj tjállá, ja oahppe válljiji man birra sihti tjállet, oajvvádusáj milta. Oahppit ráhkadit de jurddakártta ieža ja geavahit dan go plánejit muitalusa sisdoalu. Oahppe dahki ájáduskártav ietja ja adni dav gå ásadi sisanov ietjasa subttsasijda. Dehálaš oasit sáhttet leat olbmuid namat, báiki, áigi ja dáhpáhus. Ájnas elementa máhtti liehket ulmutja, bájke, ájge ja dáhpádusá. De maŋŋel álget oahppit čállit muitalusa juogo gieđain ja dahje dihtoriin. Maŋŋela álggi oahppe subttsasijt giedajn jali pc ’ ajn tjállet. Eará vuogit - Oahpaheaddji addá golbma dahje vihtta sáni mat galget leat muitalusas, nugo ovdamearkka dihte geassi, lávggodit, oaggut, beana ja gállit. Åhpadiddje vaddá oahppijda gålmmå jali vihtta bágo ma galggi maŋen subttsasin, duola degu giesse, lávgudit, guollit, bena ja gállet. - Oahppit evttohit sánit mat čállojit távvalii, ja mii šaddá dego sátnebáŋkun gos sii besset válljet sániid. Oahppe oajvvádi bágojt ma tjáleduvvi táblluj, ma báhkobáŋŋkan sjaddi gåsstå máhtti viedtjat bágojt - Oahpaheaddji čájeha govvosa dahje juogalágan diŋgga / diŋggaid mat galget muitalusas fárus. Åhpadiddje oahpásmahttá figuvrav jali vuoset diŋgav jali diŋgajt ma galggi liehket subttsasin - Oahppit čállet muhtin fáttá birra, maid oahpaheaddji diehtá berostahttá oallugiid. Oahppe tjálli vattedum tiemás majt åhpadiddje diehtá moattes berusti. - Oahppit ožžot ovtta namahusa. Oahppe oadtju subtsasnamáv - Oahppit ožžot álggu. Oahppe oadtju subttsasa álgov - Oahpaheaddji čájeha ohppiide gova man mielde sii čállet muitalusa. Åhpadiddje vuoset oahppijda gåvåv man birra sij tjálli subttsasav. - Oahpaheaddji ja oahppit čuohpadit govaid aviissain ja bláđiin. Åhpadiddje ja oahppe biesskedi gåvåjt avijsajs ja vahkkobládijs. Oahppit válljejit ovtta gova dahje vuorbádit / gesset gova mii šaddá muitalusa vuođđun. Oahppe válljiji gåvåv jali giessi gåvåv mij sjaddá vuodon subttsasij. - Oahppit geahčadit govaid govvagirjjiin (govvaráidduid) ja čállet muitalusa daid vuođul. Oahppe gæhttji gåvåjt gåvvårájdojn ja tjálli subttsasav dassta - Oahpaheaddji lohká muhtin muitalusa álggu, ja oahppit čállet viidáseappot dán muitalusa. Åhpadiddje låhkå muhtem subttsasa álgov, ja oahppe joarkki ja tjálli ienebuv. Loga dán birra eambbo Wirkola &Baal dahje Susegg ja eará sullasaš girjjiin. Lågå ienebuv dán birra girjen majt le tjállám Wirkola & Baal jali Susegg - Oahppit lohket muitalusaid vai ožžot inspirašuvnna, dahje oahpaheaddji lohká jitnosit muitalusa. Oahppe låhki dålusj subttsasijt arvusmahttemin, jali åhpadiddje låhkå dålusj subttsasijt sidjij tjavgga. - Oahpaheaddji lohká muitalusa ja oahppit geavahit dán modeallan dahje inspirašuvdnan čállit iežaset muitalusa. Åhpadiddje låhkå muhtem subttsasav, ja oahppe adni dav modællan jali arvusmahttemin tjálátjit ietjasa subttsasijt. Heivehuvvon oahpahus Hiebadum åhpadus Lea dehálaš oažžut buot ohppiid ságastallamii searvat mas lea sáhka muitalusa birra, nu ahte sii leat ráhkkanan ja ovdanbuktán plána ovdal go álget čállit. Ájnas le oadtjot divna oahppijt oassálasstátjit ságastit subttsasa birra nav vaj sij plánav dahki ja åvddånbukti dav åvddål gå tjálláji. Go oahppit ráhkadit jurddakárta, sáhttá oahpaheaddji sin veahkehit gávdnat sániid ja ráhkadit cealkagiid. Gå oahppe tjálli ájáduskártav, máhttá åhpadiddje viehkedit sijáv gávnnat bágojt ja hábbmedit gárgadisájt. Loguid bidjat jurddakártta sániide sáhttá leat ávkin go galgá muitit guđe ortnegis jurdagat galget leat muitalusas. Tállajt biedjat / nummererit bágojt ájáduskártan máhttá liehket viehkken gå galggá mujttet gudik årnikin ájádusá galggi subttsasin. Cealkagiid čállit govvaráiddu govaide sáhttá leat ávkin struktureret muitalusa. Tjállet gárgadisájt gåvåjda gåvvårájdon máhttá viehkken strukturerit subttsasav. Oahppi sáhttá áinnas álggos sárgut muitalusa, ja de easka čállit. Oahppe galla máhtti sárggot subttsasav vuostak ja da esski tjállet. Soames oahppit soitet dárbbašit veahki cealkagiid hábmet dahje cealkagiid hukset go leat bargame muitalusain. Muhtem oahppijt le dárbbo viehkedit gárgadisájt hábbmedit jali oadtjot gárgadisájt dagádum gå li subttsasijn barggamin. Muhtin oahppit hálddašit ja háliidit čállit guhkes muitalusaid ja sáhttet bargat dainna seammá muitalusain guhká, ja eará oahppit ges soitet de álgit ođđa ja eará bargobihtáiguin. Muhtem oahppe bukti ja siján le aj miella tjállet guhka subttsasijt ja máhtti barggat dajna sæmmi subttsasijn mælggadav, madin ietjá oahppe álggi ådå ja ietjá bargojda. Soames oahppit ges sáhttet čállit máŋga muitalusa. Muhtem oahppe gis máhtti moadda subttsasa tjállet. Jus oahppi lea čállán hui oanehis muitalusaža, de sáhttá oahpaheaddji máŋget dán ja de čuohpadit dan lunddolaš osiide ja liibmet ođđa árkii dan nu ahte šaddá gaska muhtin sajiin. Jus oahppe le tjállam sierralágásj oanegis subttsasav, máhttá åhpadiddje kopierit dav, biesskedit dav luondulasj oasijda ja lijmmit dajt ådå árkkaj nav vaj sjaddi rabás gasska. Ja de sáhttá oahppi čállit eambbo cealkagiid daidda guoros sajiide nu ahte šaddá eambbo ollislaš muitalus. De oahppe máhttá duoddit ienep gárgadisájt vaj oadtju ienep dárkkelap subttsasav. Dán lea hui álki dahkat jus oahppi čállá dihtoriin. Dát diehttelis ruvva dagáduvvá jus oahppe tjállá pc ’ ajn. Árvvoštallan Árvustallam Dađistaga- árvvoštallan Oahppit galget oažžut oktilis bagadallama čálidettiin, ja oahppanulbmilat galget leat vuođđun bagadallamii. Oahppe galggi aktelasj tjállemprosessa tjadá bagádusájt oadtjot, ja åhpadusmihttomiere galggi bagádusán vuodon. Oahpaheaddji movttiidahttá ohppiid čállit dainna go addá konkrehta evttohusaid dahje diktá ohppiid ságastallama bokte evttohit evttohusaid. Åhpadiddje alot oahppijt tjálátjit gå vaddá konkrehtalasj oajvvádusájt jali gå dibddá oahppev buktet oajvvádusájt ságastallama baktu. Lea dehálaš dasa bidjat fuomášumi mii muitalusas lea buorre, nugo ovdamearkka dihte ahte muitalusas lea bajilčála, álgu ja loahppa, ja ahte oahppi doalaha fáttá dahje ahte muitalus lea bures ovttastuvvon / ahte lea rukses árpu muitalusas. Ájnas le tsuojggit mij la buorre subttsasin, duola degu subttsasin le namma, álggo ja loahppa, ahte oahppe tjuovvu tiemáv jali le buorre aktijvuohta / ruoppsis lájgge subttsasin. Oahppi de joatká daiguin osiiguin mat lea buorit muitalusas. Oahppe joarkki dajna mij la buorre. Oahpaheaddji addá maid oahppái dieđu dan birra maid oahppi sáhttá bargat vai buorida muitalusa, nugo ovdamearkka dihte čállit eambbo bienaid váldooasis, muitit loahpa dahje geahččat leat go namain stuora álgobustávva ja váilot go eará mearkkat. Åhpadiddje diedet aj majt oahppe máhttá dahkat mij subttsasav buoret, duola degu oatjot ienep oasijt oajvveoasen, mujttet låhpadimev jali gæhttjat tjadá subttsasav ja biedjat merkajt ja stuorra álggobokstávajt tjuokkaj maŋŋela. Oahppi árvvoštallet iežaset ja guhtet guoimmiset Lassin oahpaheaddji dađistaga-árvvoštallamii sáhttet oahppit árvvoštallat iežaset ja guhtet guoimmiset. Duodden árvustallamij bargadahttijn åhpadiddjes máhtti oahppe ietjasa ja guhtik guojmesa árvustallat. Dá lea ovdamearka skovvái maid oahppit sáhttet geavahit go árvvoštallet iežaset. Dála le buojkulvissjiebmá majt oahppe máhtti adnet gå ietjasa árvustalli. Dát skovvi sáhttá maid geavahuvvot go oahppit árvvoštallet guhtet guoimmiset. Dát sjiebmá máhttá aj aneduvvat gå oahppe galggi vaddet diedojt guhtik guojmmásij. “ Don ” biddjo de “ mun ” sadjái. Dån biejaduvvá mån saddjáj. Dáhton: Biejvve: Oahppanulbmilat Åhpadusmihttomierre Dán in máhte nohka bures Dáv iv máhte nuoges buoragit Dán máhtán Dáv máhtáv Dán máhtán hui bures Dáv máhtáv huj buoragit Mun máhtán plánet muitalusa go geavahan jurddakárta. Mån máhtáv ásadit subttsasav ájáduskárta baktu. Mun máhtán čállit muitalusa mas lea bajilčála, álgu, dáhpáhus ja loahppa. Mån máhtáv tjállet subttsasav bajelttjálajn, álgadimijn, ja låhpadimijn. Mun máhtán olles cealkagiid čállit. Mån máhtáv tjállet ålles gárgadisájt. Mun máhtán geavahit čuoggá ja jearaldatmearkka. Mån máhtáv bårddot tjuokkajt ja gatjálvismerkajt. Mun máhtán čállit stuora ovdabustáva namaide ja mearkkaid maŋŋel. Mån máhtáv tjállet stuorra Álgadusbokstávav namán ja merkaj maŋŋela. SUSEGG, BRIT ARNA 2003: Verket-leseren-livet. KAIA KALSTAD: Giella fábmo, låhkåmgirjje ja barggogirjje, Báhko 2006 En ny litteraturdidaktikk. INGA KARLSEN: Jåvvåviellja, gålmmå girje. Oslo: Cappelen akademisk forlag. Davvi Girji OS WIRKOLA, KIRSTEN - BAAL, LISA 2000: Hoahkat ja stoahkat. BÅRJÅS 2007, magasijnna Árranis, Divtasvuonan Rávvagat mo sámegielain bargat 1. luohkás. HARALD GRUNDSTRØM; Dålusj giehto, Blaasværs forlag 1993 [Guovdageaidnu]: Sámediggi INGA LAILA HÆTTA: Mån Måj Mij, Iđut Udir.no - Oahpahusláhču: Dássi 5 Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 5. dásse Oahpahusláhču: Dássi 5 Åhpadimgárvvidus: 5. dásse Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 5. dási gelbbolašvuođamihttomeriid. Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 5. dásen. Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearri duohtandahkko oahppoulbmilis, sisdoallu ja bargovuogit, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpahusa sáhttá heivehit juohke ovttaskas oahppái. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj. Dađistagaárvvoštallan ja gielladomeanat leat oassin láhčimis. Árvustallam bargadahttijn gielladomena ja guhkásåhpadibme li gárvvidusá oase. Okta sámegiela 2 ja 3 hástalusain lea oaččuhit ohppiid doaibmi njálmmálaš sámegielagin. Akta hásstalus Sáme 2 ja 3ajn le oadtjot oahppijt sámastihttjat. Dát ovdamearka čájeha movt oahppit sáhttet hupmat dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja lunddolaš siivvu, beaivválaš gielladilálašvuođaid birra. Dánna vuoseduvvá gåktu oahppe luondulattjat ja bæjválattjat máhtti dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierda birra ma lij gielladile ságastit. Gelbbolašvuođamihttomearit Máhtudakmihto Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet geavahit giela aktiivvalaččat iešguđetlágan gielladilálašvuođain ja iešguđetlágan oktavuođain ja doaimmain adnet gielav aktijvalattjat duon dán gielladilen ja duon dán aktijvuodan ja dåjman ipmirdit ja geavahit loguid geavatlaš dilálašvuođain dádjadit ja adnet tállajt praktihkalasj dilijn Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet geavahit doahpagiid mat čilgejit dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu adnet moallánagájt ma gåvådi dálkev, dálkkemerkajt, muohttagav ja fierdav Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet lohkat ja čállit iešguđetlágan šáŋra teavsttaid låhkåt ja tjállet tevstajt duon dán sjáŋŋarin Eará relevánta gelbbolašvuođamihttomearit Ietjá hiebalgis máhtudakmihto Oahppanulbmilat Åhpadusmihttomiere Oahpahusláhču ii álot fátmmas olles gelbbolašvuođamihttomeari. Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov. Gelbbolašvuođamihttomearit leat duohtandahkko oahppoulbmilis. Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, gånnå javladuvvá mij galggá åhpaduvvat. Oahppomihttomearri lea okta lávki gelbbolašvuođamihttomeari ollašuhttima guvlui. Åhpadusmihttomiere le akta lávkke máhtudakmihtoj jåksåma guovlluj. Mihttomearrin lea ahte oahppit galget atnit giela aktiivvalaččat iešguđet gielladilálašvuođain main galget atnit doahpagiid mat čilgejit dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu. Ulmme le oahppe galggi aktijvalattjat sámástit moattelágásj gielladilijn, gånnå li bágo ma tjielggiji dálkijt, dálkkemerkajt, muottagijt ja fierdav. Dát mearkkaša ahte oahppit galget máhttit: Oahppe de galggá máhttet: ipmirdit doahpagiid jahkodagaid, dáhtoniid, mánuid ja jagiid birra (geardduheapmi maid 4. dásis ohppe) dádjadit moallánagájt jábij, biejvij, mánoj ja jagij birra (gærddádus 4. dáses) ipmirdit doahpagiid dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja iešguđege jahkodaga siivvu birra dádjadit moallánagájt dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierdaj birra, iesj gen ga jábe tjadá njálmmálaččat atnit doahpagiid jahkodagaid, dáhtoniid, mánuid, jagi, dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja jahkodagaid siivvu birra adnet moallánagájt jábij, biejvij, mánoj, jagij, dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierdaj birra njálmálattjat duolloj dálloj jage tjadá jábij hárráj. atnit loguid go mihtidit galle mm ja cm lea arván- ja borgan, ja mihtidit temperatuvrraid guovtti vahkus čakčat ja dálvet ja hupmat dálke- ja temperatuvrramihtidemiid birra lohkosániiguin, ortnetadjektiivvaiguin ja mihtidandoahpagiin. tállat adnet gå rásjov ja muohttagav millimehtarij ja centimehtarij mihtti, ja aj temperatuvrav guovte vahko tjadá tjavtjan ja dálven, ja aj ságastit dálkij ja temperatuvra mihttima birra tállabágoj, rájddotállaj ja mihttimmoallánagáj. (oahppit čohkkejit, šláddjejit ja čohkkejit dieđuid tabeallaide ja stoalpodiagrámmii ja hupmet čohkkejuvvon dieđuid birra. (Oahppe tjoahkkiji, tjuolldi, ja tjuorggi diedojt tábellajda ja nihtadiagrámmajda ja ságasti dán birra. Áigeguovdilin sáhttá bidjat earuhuvvon oahppomihttomeari daid ohppiide geain juo lea buorre máhttu fáttá birra.) Åhpadusmihttomierre máhtti hiebaduvvat dajda oahppijda gudi juo máhtti ålov dán temá birra.) árvvoštallat njálmmálaš giellaanu daid eavttuid mielde mat leat čállojuvvon vuolábealde árvustallat njálmálasj dåjmav gájbbádusáj milta ma li tjielggidum vuollelin Dás leat deattuhan ahte ráhkaduvvo autenttalaš bargobihttá. Dæddo le biejadum dáhkamusá galggi luondulattja ja almma. Oahppit galget duođaštit máhtolašvuođaset go ráhkadit dálkedieđáhusa mas čuovvovaš bealit leat namuhuvvon: dálki, dálkemearka, muohta ja siivu. Dánna oahppe galggi vuosedit ietjasa máhtudagájt gå dálkkediedádusájt dahki, gånnå li akta jali ienep dájs bágojs: dálkke, dálkkemerka, muohta ja fierdda. Nu oahppit sáhttet ávkkástallat háhkan máhtolašvuođa juste nu movt duohta eallimis šaddet. De sij oadtju máhttelisvuodav máhtudagáv adnet sæmmi gå almmalattjat. Dálkedieđáhusat sáhttet áinnas leat earáláganin, ráhkaduvvot hutkáivuođain, go dat maid gullat radios dahje oaidnit televišuvnnas. Dálkkediedádussa máhttá liehket ållu ietjálágásj, ienebu gåvådallam gå dat majt mij gullap radioan jali vuojnnep tvan. Oahppodoaimmat mat leat čadnojuvvon oahppoulbmiliidda dahket dan buktaga vuođu maid oahppit galget buvttadit, namalassii dálkedieđáhusaid. Oahppamdåjma tjanádum åhpadusmihttomierijda li dán buvta vuodo, dánna dálkkediedádusá majt oahppe galggi dahkat. Eavttut joksat oahppoulbmiliid mihttomeriid Mihttomiere jåksåm gájbbádusá buohta åhpadusmihtoj Oahppit galget dovdat gelbbolašvuođamihttomeriid, oahppomihttomeriid ja eavttuid go galgá mihtuid joksat. Oahppe hæhttuji dåbddåt máhtudakmihtojt, åhpadusmihttomierijt ja gájbbádusájt gåktu mihttomierijt jåksåt. Muital ja ságastala singuin mihttomeriid birra. Tjielggi oahppijda ja dágástalá njálmálattjat sijájn. Mihttomearit galget leat oinnolaččat klássalanjas ja leat oassin bargoplánas. Mihttomiere máhtti vuojnnusin klássalanján ja oassen barggoplánan. Jus leat čállojuvvon bargoplánii, de sáhttet váhnemat / ovddasteaddjit searvat bargui. Jus li tjáledum barggopládnaj, da máhtti æjgáda bargguj oassálasstet. Oahppit berrejit searvat ráhkadit eavttuid. Oahppe vierddiji oassálasstet gájbbádusájt tjállet. Dat dagaha eaiggátvuođa ja oktasaš ipmárdusa dasa man dehálaš lea deattuhit kvaliteahta barggus maid galget doaimmahit. Dan tjadá dåbddu barggo sidjij gullu, ja sij oadtju aktisasj dádjadusáv gåktu kvalitehtta galggá dan bargon mij galggá dagáduvvat. Jus sii servet dán bargui, de iešárvvoštallan šaddá beaktilet ja sii ohppet eanet. Jus li oassálasstám dán prosessan, de iesjárvustallam máhttá álkkep sjaddat ja sij ienebu oahppi. Ohppiide šaddá álkibun ipmirdit maid oahpaheaddji lea árvvoštallan ja manin sii leat olahan dihto bohtosa. Álkkep sjaddá oahppijda dádjadit majt åhpadiddje le árvustallam ja gåktu ja manen sij li oadtjum sierra båhtusav. Dán ovdamearkkaš čilgejuvvojit alla mihttoolahusa eavttuid evttohus. Dán buojkulvisán tjielggiduvvá oajvvádusá gájbbádusájda gåktu mihttomierijt huj buoragit jåksåt. Oahpaheaddji ja oahppit sáhttet árvvoštallat leat go dát eavttut gustovaččat dan bargui maid sii galget bargat, ja heivehit daid iežaset bargui. Åhpadiddje ja oahppe máhtti árvustallat jus dá gájbbádusá tjielggiji dav bargov majt galggi barggat, ja hiebadit dajt daj milta. Dasto ráhkaduvvojit eavttut eará dásiide. Maŋŋela tjálli gájbbádusájt dåjda ietjá dásijda. Oahppit berrejit leat mielde hábmemis eavttuid buot dásiide. Oahppe vierddiji oassálasstat gájbbádusájt gájka dásijda tjállet. Skovis vuolábealde atnit dásiid vuollegis, gaskamuddosaš ja alla mánáidskuvla dássái ja árvosániid nuoraidskuvlii ja joatkkaskuvlii. Sjiemán vuollelin mánájdásen aneduvvi vuolep, gasska ja alep dáse, ja karaktera nuorajdásen ja joarkkaskåvlån. Tabealla sáhttá álkidahttit vuođđoskuvlla várás go joatkkaskuvlla. Tabælla máhttá dagáduvvat álkkebu vuodoskåvllåj gå joarkkaskåvllåj. Ohppiide sáhttá eavttuid almmuhit eará vuogi bakte go tabealla. Gájbbádusá máhtti oahppijda ietjá láhkáj gå tabellan vuoseduvvat. Alla ulbmilolahusa eavttuid ovdamearkkat: Gájbbádusbuojkulvisá gåktu jåksåt alep mihttomierij: Oahppomihttomearri Åhpadusmihttomiere Gaskamuddosaš Gasska Oahppi galgá máhttit: Oahppe galggi máhttet: ipmirdit doahpagiid dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja iešguđege jahkodagaid siivvu birra dádjádit moallánagájt dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierdaj birra iesjgeŋga jábe tjadá Dus lea hui buorre sátneriggodat dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu birra. Dujna l buorre giella dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierda birra atnit dáid doahpagiid dávjá miehta jagi jahkodagaid mielde jábij milta jage tjadá álu dájt moallánagájt njálmálattjat adnet. Don anát dáid doahpagiid iešguđet oktavuođain ja veardádalat ja sátnerikkisvuođain čilget dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu jahkodagaid mielde. Dån åvddånbuvtá dájt moallánagájt duon dán dilen, ja tjielggi dálkev, dálkkemerkajt, muohttagav ja fiedav jage tjadá tjielgga ja moatteláhkáj atnit loguid mihtideames man galle mm ja cm lea arván- ja borgan ja temperatuvrra mihtideames guokte vahku čakčat ja dálvet ja hupmat dálkemihtidemiid birra lohkosániiguin, ortnetloguiguin ja mihtidandoahpagiiguin adnet tállajt gå mihttiji man ållo muohta ja rássjo le millimehtarin ja centimehtarin, ja vil temperatuvrav guokta vahko tjadá tjavtjan ja dálven, ja ságastit dálkkemihttima ja temperatuvraj birra tállabágoj, rájddotállaj ja mihttimmoallánagáj Don máhtát atnit loguid, lohkosániid, ortnetloguid ja mihtidandoahpagiid go mihtidat galle mm dahje cm lea arván ja borgan. Dån máhtá tállajt, tállabágojt, rájddotállajt ja mihttimmoallánagájt adnet gå mihtti muohttagav ja rásjov millimehtarin ja centimehtarin. Don máhtát hupmat dálkki ja temperatuvrraid birra. Dån máhtá dálkij ja temperatuvraj birra ságastit ráhkadit dálkedieđáhusaid ja daid njálmmálaččat ovdanbuktit skuvlla oahppanvuođus jietnafiilan dálkkediedádusájt dahkat ja dajt njálmálattjat skåvlå åhpadussajen jiednafijla baktu åvddånbuktet Don máhtát ráhkadit iežat dálkedieđáhusaid ja máhtát maiddái atnit doahpagiid bures ja dárkilit. Dån máhtá dahkat ietjat dálkkediedádusájt måttijn dárkelis ja tjielgga moallánagáj. Don ovdanbijat dálkedieđáhusa buori sátnejođuin ja buori jietnadagain. Dån dálkkediedádusáv buorre ja duolla gielajn åvddånbuvtá. Skovvi galgá leat oahpaheaddji dađistagaárvvoštallama ja oahppi iešárvvoštallama vuolggasadjin. Sjiebmá máhttá vuodon árvustallamij bargadahttijn majt åhpadiddje dahká, ja aj oahppij iesjárvustamij. Skovi sáhttá maiddái atnit oahppiságastallama vuođđun dahje ovdánahttinságastallama vuođđun gaskal oahpaheaddji, oahppi ja váhnema / ovddasteaddji. Sjiebmá máhttá aj vuodon oahppeságastallamij jali åvddånahttemságastallamij åhpadiddje, æjgádij ja oahppe gasskan. Oahppodoaimmat Oahppamdåjma Dán oasis gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid dasa movt son sáhttá bargat olahit 5. dási gelbbolašvuođamihttomeriid; sisdoalu ja oahppodoaimmaid, vuođđogálggaid, heivehuvvon oahpahusa, gáiddusoahpahusa ja dađistagaárvvoštallama. Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 5. dásen; sisanujn ja oahppamdåjmaj, vuodotjehpudagáj, hiebadum åhpadusaj, guhkásåhpadimij ja árvustallamijn bargadahttijn. Lea heivvolaš jus oahppit sáhtaše bargat fáttáin jagi áigodagaid mielde, omd. čakčat, dálvet, giđđat ja jus earenoamáš dálkedilli dáhpáhuvvá goas nu skuvlajagis. Buorre le jus oahppe máhtti temájn barggat åvddålijguovlluj jage tjadá, duola degu tjavtjan, dálven ja gidán, ja gå sierralágasj dálkkedile skåvlåjage nalluj sjaddi. Ovdamáhtut Åvddåmáhto Eaktun lea ahte oahppit máhttet vuođđodoahpagiid dálkki ja siivvu birra. Gájbbádus le oahppe galggi åvdutjis máhttet dajt ienemus vuodulasj moallánagajt dálkij ja fierdaj birra. Doahpagat geardduhuvvojit juohke bargoáigodaga álggus mas lea fáddán. Moallánagá gærdoduvvi åvddålin juohkka barggogávda dájna temájn. Eaktuduvvo maiddái ahte oahppit máhttet lohkosániid ja ortnetloguid. Oahppe aj galggi åvdutjis dåbddåt tállabágojt ja ræjddotállajt. Daid sáhttá geardduhit go áigodagas aktiivvalaččat atnit kaleandara. Da máhtti gærdoduvvat dan baktu gå gávdan áktijvvalattjat rijmov adni. Geahča 2. dási, mas válddahit árgabeaispealu. Gehtja aj 2. dásen gånnå tjielggiduvvá mij le vahkkobiejvvespella. Čalmmustahte ohppiide movt dáhtoniid dadjá sámegillii. Tjalmosta gåktu biejve sámegiellaj javladuvvi. Gávdnojit máŋggalágan bircospealut maid sáhttá atnit geardduheames / oahppamis lohkosániid ja ortnetloguid. Gávnnuji ållo tjalmanspela majna dåhkki tállabágojt ja rájddotállajt gærddodit / oahppat. Álkimus vuohki lea bircut ja jitnosit dadjat dan logu maid bircu čájeha. Álkkemus vuohke le håjggådit tjalmanav ja de javllat tállav majt vuoset. Oahppit sáhttet atnit máŋga birccu oktanaga, adderet birccuid loguid, ja dadjat vástádusa sámegillii. Oahppe máhtti håjggådit moadda tjalmana åvtå bále, tjoahkkáj låhkåt tállajt majt vuosedi ja dav sámegiellaj javllat. Atnui váldit ođđa doahpagiid Ådå moallánagájt oahppat Dálkelottogoarta sáhttá adnot sihke geardduheames ja viiddideames sátneriggodaga. Gåvvå- ja báhkolotto, báhkobiŋŋgo, loop, ja ienep dåjma maj dåhkki doajmmat gå ådå moallánagájt galggi oahppat. Govven: Elin Fjellheim, Elgå skuvle Dálkkelotto máhhtá aneduvvat gå galggá gærddat ja lasedit báhkoboanndudagáv. Cavgileapmi movt oahppit sáhttet geardduhit ja oahppat ođđa sániid, geahča artihkkala sátneoahppama birra ja artihkkala oahppanstrategiija birra eaŋgalasgiela bagadusas. Gehtja dánna gåktu oahppe máhtti gærddot ja oahppat ådå bágojt, gehtja artihkkalav artihkkal báhko-oahppama birra ja artikkal oahppamstrategijaj birra ieŋŋilsgiela bagádusán. Visuala oahppit liikojit Visualalasj oahppe lijkkuji Auditiiva oahppit liikojit Auditijvalasj oahppe lijkkuji - lohkat ja čállit, geahččat filmma, sárgut, bargat bargogirjjiiguin ja govvidit jurddakártta - låhkåt ja tjállet, filmav gæhttjat, tjuorggat, barggogirjijn barggat ja ájáduskártav tjuorggat - govaid ja sániid - gåvåjt la bágojt - guldalit, digaštallat, hupmat iežainis dahje earáiguin ja jitnosit lohkat - gulldalit, dágástallat, ietjajnis jali iehtjádij sáhkadit ja tjavgga låhkåt Taktiila oahppit liikojit Taktijvalasj oahppe lijkkuji Kinestetihka (motorihkalaš) oahppit liikojit Kinestehtikalasj oahppe lijkkuji - guoskkahit diŋggaid, giehtabarggu, dihtoriin bargat, ráhkadit seaidneplakáhtaid, speallat, čállit, čuohpadit ja liibmet - duohtadit gálvojt, giedaj barggat, pc ajn barggat, siejnneplakáhtajt dahkat, spellat, tjállet, biesskedit ja lijmmit - bargat čoavddarieggáin ja árpobreahtain - tjåvdariggasijn ja hárbbobrehtajn barggat - lihkadit ja olleš rupmaša atnit, speallat iešguđetlágan spealuid, teáhterneaktima ja praktihkalaš barggu - labudit ja ålles rubmahav adnet, spellat duov dáv spelav, teaterav spellat, ja praktihkalattjat barggat - siejnne – ja guolbbespellaj Eanet oahppodoaimmat Ienep oahppamdåjma Ane kaleandara oktan dálke- ja siivogoarttaiguin maid oahppit darvvihit kaleandarii. Ane rijmov gåsi oahppe dálkke- ja fierddakårtåjt dabrriji rijmmuj. Oahppit atnet dan ja hupmet dan beaivvi dálkki birra jus lea vejolaš. Oahppe adni dáv ja jus máhttelis le, de juohkka biejve bæjválasj dálke birra ságasti. Dálke- ja siivogoarttaid sáhttet oahppit dađistaga ráhkadit, atnit máŋgga geardde ja čuovvovaš áigodaga ođastit dieđuiguin seamma fáttás. Oahppe máhtti aj dálkke- ja fierddakårtåjt maŋenagi dahkat, ja vat adnet dajt ja duoddit dajt nuppe barggamgávddaj sæmmi temájn. Sisafievrrideames ođđa doahpagiid sáhttá dahkat máŋgga ládje, nugomat seaidnespealu bakte. Álgadit ådå moallánagájt máhttá dahkat moatte láhkáj, duola degu siejnnespelajn. Ráhkat goartta juohke ođđa doahpagii. Dagá avtav kårtåv juohkka moallánahkaj. Nuppi bealde čállojuvvo doaba dárogilli ja nuppi bealde ges sámegillii. Nuppe bælláj tjáleduvvá báhko sámegiellaj ja nuppe bælláj dárogiellaj. Heaŋggo goarttaid seaidnái. Gahtsut kårtåjt sæjnnáj. Oahpaheaddji dahje oahppi lohká doahpaga sámegillii, eará oahppit ohcet seainnis dan doahpaga dárogillii, viehkalit dohko ja doaškalit goartta, omd čurotdoškkonin. Åhpadiddje jali oahppe låhkå kårtåv sámegiellaj, oahppe åhtså dárogielbágov siejnen, viehká ja tsábmes kårtåv juojnak, duola degu tjuruktsábmanijin. Doahpagiid sáhttá hárjehallat dárogielas sámegillii. Moallánagájt aj máhttá hárjjidallat javllat dárogielas sámegiellaj. Goarttaid sáhttá maiddái leabbut láhttái. Kårtåjt dåhkki aj guolbbáj biedjat. Rievdadala ! Varijerijit ! Geahča maiddái 6. ja 7. dásiid gos oahppovugiid válddahallat.) Gehtja aj 6. ja 7. dásijn gånnå oahppamvuoge lagábu tjielggiduvvi. Govven: Ina Beate Somby, Báhpajávrri skuvla Gåvvå: Ina Beate Somby, Prestvannet skole. Dás sáhttet oahppit Oahppe máhtti dánna oahppat sámiid gávcci jahkodagaid birra álgov oadtjot sámij gaktsa jábij birra lohkat ja hupmat áigeguovdilis teavsttaid birra låhkåt almma tevstajt ja ságastit daj birra. bovdet váhnemiid muitalit dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu birra Nubbi vejolašvuohtan lea ahte oahppit sáhttet finadit soapmása guossis ja sin jearahallan dán birra. gåhttjot vuorasulmutjijt dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierdaj birra subtsastallátjit Dåhkki aj oahppe guossidi ja ságájdahtti náginav dáj birra. Dálkemearkkat ovdal ja dál – leatgo seammaláganat ? Dálkkemerka dálla ja åvddåla – le gus da sæmmi ? Leatgo dálkemearkkat rievdan dálkkádatrievdamiid geažil ? Le gus dálkkemerka ietjájduvvam muhtem mudduj dál maŋŋela dálkádagárievddama ? Dát gažaldagat sáhttet leat fágaidrasttideaddji fáddán sámegiela 2 ja luonddufágas / servodatfágas. Dá li gatjálvisá ma dåhkkiji fágajgasskasasj tebmán Sáme 2 ja luondofágan / sebrudakfágan. oahppit galget dárkut dálkki ja siivvu ain guokte vahku hávis golbmii – njelljii jagis ja hupmat maŋimus beivviid dálkki birra Dat doaibmá sihke geardduheames ja oahppamis ođđa doahpagiid oktavuođas. dálkev ja fierdav gæhttjat guovte váhko tjadá, gålmmi niellji jáhkáj, ja maŋemus biejvij dálkij birra ságastit Dát la sæmmi bále ådå moallánagájt gærddot ja oahppat. ráhkat mihtidanstašuvnnaid mat mihtidit temperatuvrra, njuoskkadaga, guokte vahkkosaš áigodagas. dahkat mihttimstasjåvnåv mij mihtti temperatuvrav ja muohttagav jali rásjov guovten vahkon dárkut ja válddahit dálkki ja temperatuvrra juohke beaivvi sierra skovvái man heaŋgut klássalatnjii. Čohkkejuvvon dieđuid vuođul ráhkaduvvo nugomat temperatuvrra statistihkka jna. ja jurddašuvvon dálkedieđáhus bargoáigodaga loahpas. gæhttjat ja tjielggit dálkev ja temperatuvrav juohkka biejve, ja dievddet dajt iesjgeŋga sjiebmáj mij klássaladnjaj gahtsaj Dát sjaddá vuodon gå statistihkav dahki temperatuvra birra jnv. ja ájádallam dálkkediedádussaj bargggoájge gietjen. guokte ja guokte oahppi dahje joavkkus galget hupmat dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu birra ságastit guovtes ja guovtes jali juohkusin dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierdaj birra atnit spealu oktan earáiguin ja ráhkadit sámegielat boaluid dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu birra. Guokte ja oahppi searválaga joavkun. adnet spelav Med andre ord ja boalojt dahkat gåsi dálke, dálkkemerka, muohttaga ja fierda li sámegiellaj tjáledum Guovtes ja guovtes libá aktan. Nubbi vállje boalu ja muitala nubbái mii bollui lea čállojuvvon. Nubbe válldá boalov ja tjielggi nubbáj mij bålluj le tjáledum. Son galgá muitalit eará sániiguin go dat mat leat čállojuvvon bollui. Sån galggá adnet ietjá bágojt gå dat mij la boalon. Dán galget mearreáiggis dahkat. Dát galggá mierredum ájgen dáhpáduvvat. Nubbi galgá dasto geahččalit fáhtet dan maid nubbi geahččala muitalit, ja sámegilli dan čilget. Nubbe galggá gæhttjalit gávnnat makkir bágov spellamguojmme tjielggi, ja sámegiellaj dav javllat. Dás galget buohkat čilget sániid sámegillii. Dánna vierddiji gájka bágojt sámegiellaj tjielggit. Go mearreáiggis galgá čilget, de lea dehálaš muitalit nu ahte nubbi ipmirda. Danen gå la mierredum ájgge, de la ájnasamos dádjaduvvat. Dalle eai nu sakka deattut ahte buot maid muitalit lea 100% riekta. De ij nåv berusta juska gájkka ij la 100% riekta. Deháleamos lea geahččalit háhkat nu ollu boaluid go vejolaš, ja ahte gulahallan šaddá leat eahpeallaáiggálažžan. Ájnnasamos le oadtjot nåv moadda boalo gåk máhttelis le, ja guládallam de gæhppadit manná. Dán spealu sáhttá atnit buotlágan fáttáide. Dát spella dåhkki juohkka tebmáj. Oahpaheaddji ja/dahje oahppit sáhttet ráhkadit nu ollu boaluid go fal háliidit. Dánna åhpadiddje ja / jali oahppe dahki man galla boalo sihti. Govven: Elin Fjellheim, Elgå skuvle Gåvvå:: Elin Fjellheim, Elgå skuvle ráhkadit dálkedieđáhusa juohke daid njealji jahkodagaide Dálkedieđáhus almmuhuvvo jietnafiilan skuvlla oahppanlávddis, dahje bloggas dahje skuvlla ruovttusiiddus. dálkkediedádusájt juohkka åvtå nielje jáhpáj dahkat Dálkkediedádusá galggi jiednafijllan skåvlå oahppamvuoduj, jali bloggaj jali skåvlå næhttabælláj biejaduvvat. Gearddut dán máŋgga geardde olles skuvlajagis. Dahkit dáv ådåsis moaddi jage nalluj. Livččii vuogas jus sáhtašii beaivválaččat hárjehallat guovtti – golmma vahkkosaš áigodaga. Luluj vuogas jus la máhttelis hárjjidallat juohkka biejve guovten gålmån vahkon. Jus dan ii leat vejolaš čađahit, de hárjehallat juohke vejolaš diimmuin (sámegieldiimmus, ja eará vejolaš diimmuid sámegielat oahpaheddjiin). Jus dát ij maná, de hárjjidallit juohkka sadjihasj tijma (sámegieltijmajn, jali ietjá tijmajn sámegielåhpadiddjijn). Heivehuvvon oahpahus Hiebadum åhpadus Jus leat oahppit geat eai máhte dálke- ja siivodoahpagiid, de ferte daid oahpásmahttit ohppiide, ja áigodaga álggus daiguin bargat. Jus li oahppe gudi e máhte dálkke- ja fierddamoallánagájt, vierddiji sij tjadádit dájt ja barggat daj gávda álgo rájes. Dan seamma ferte dahkat lohkosániiguin, ortnetloguiguin ja millimehter ja centimehter mihtidandoahpagiiguin. Sæmmi láhkáj tállabágoj, rájddobágoj ja mihttimmoallánagáj millimehtar ja centimehtar. Dan sáhttá dahkat govva- ja sátnelotto, dálkebiŋgo bakte jna.. Dáv máhttá dahkat gåvvå- ja báhkolottojn, dálkkebiŋgujn jnv.. Oahppit geain lea buorri njálmmálaš sátneriggodat dálkki ja siivvu birra, sáhttet veahkehit earáid geat eai máhte nu ollu go álget fáttáin bargat. Oahppijn gænna li buorre giella dálkij- ja fierdaj birra, máhtti temá álgon viehkedit dåjt ietjá oahppijt gudi máhtti binnebu. Sáhttá vaikko sidjiide addit ovddasvástádusa ráhkadeames unnit oahpahusláhčosa fáttá birra. Ihkap máhtti sij ietja vásstádusáv oadtjot dahkat unnes åhpadimgárvvidusáv temá birra. Sii sáhttet oažžut ovddasvástádusa dálkedieđáhusain bargamis, govvidit dieđuid tabeallain ja stoalpodiagrámmain jnv.. Sij máhtti oadtjot sierra vásstádusáv dálkkediedádusájs, nihtadiagrámmajs ja tjuorggat diedojt tábellajda jnv.. Oahppit sáhttet maiddái oažžut bargun gávdnat eanet dieđuid dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu birra go lagasbirrasa vuorasolbmuid jearahallamis. Oahppe máhtti aj oadtjot viddnon tjoahkkit ienep diedojt dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierdaj birra gå sij vuorasulmutjijt ietjaska lahkusin ságájdahtti. Gáiddusoahpahus Guhkásåhpadibme Dás lea ovdamearka movt gáiddusoahpahusa sáhttá buohtalastit interaktiiva oahppanvuođuin. Dánna buojkoduvvá gåktu guhkásåhpadibme máhttá aktiduvvat interaktijvvalasj oahppamvuoduj. Ráhkkaneapmái gáiddusoahpahussii ja bargui gáiddusoahpahusdiimmuid gaskkas adno oahppanvuođđu. Gárvvidussan guhkásåhpadibmáj, ja bargguj guhkásåhpadimtijmaj gasskan oahppamvuodo aneduvvá. Dás oažžu oahpaheaddji maiddái dieđuid ahte leatgo oahppit bargan bihtáid mat leat almmuhuvvon, ja oahpaheaddji sáhttá árvvoštallat vástádusaid iežas raporttaid bakte mat ráhkaduvvojit oahppanvuođus. Dánna åhpadiddje aj oadtju diedojt jus oahppe li dahkam bargojt ma li almmaduvvam, ja åhpadiddje iesj máhttá árvustallat vásstádusájt sierra diedádusáj baktu ma li tjoahkkidum oahppamvuoduj. Dán ovdamearkkas adno e.e. teakstameannudanprográmma ja lohkomeannudanprográmma lassin videokonferánsarusttegiidda. Dán buojkulvisán le d.d. tækstagiehtadallamprográmma ja riekknimprográmma duodden videokonferansarustikijda aneduvvam. Dás evttohuvvojit oahppodoaimmat mas gáiddusoahpahus ja oahppanvuođđu buohtalastojuvvojit: Dála tjuovvu oajvvádus oahppamdåjmajda gåktu guhkásåhpadibme ja interaktijvvalasj oahppamvuodo aktiduvvi: Gáiddusoahpahusdiimmut Oahpaheaddji oahpaha oahppái doabafáttá goabbat guvlui gulahallama bakte ohppiin, nugomat videokonferánsa bakte. Guhkásåhpadimtijmma Åhpadiddje åhpat temá birra moallánagáj guovte guovlluj guládallama tjadá d.d. viedeokonferansarustigij tjadá. Oahppit barget iešheanalaččat Oahppit geardduhit dábálaš ja beaivválaš dálkedoahpagiid. Geahččat sátnelisttuid. Oahppe barggi iesjrádálattjat Sij låhki tevstav ådåsis ja gulldali jiednafijlav mij oahppamvuodon gávnnu. Oahppit geardduhit soames ortnetloguid Hangman bakte, ja sii geardduhit mánuid interaktiiva sátneruossalasbarggu bakte mii lea gávdnamis oahppanvuođus. Oahppe barggi daj ådå moallánagáj ja temájn gå tjoavddi interaktijvalasj dahkamusájt ja gulldalamdiktáhtajt oahppamvuodon Loahppabargu Oahpaheaddji sáhttá dárkkistit leatgo bargobihtáin bargan ja barggu árvvoštallat ovdal čuovvovaš logaldallama. Loahppabarggo Åhpadiddje máhttá gæhttját jus barggo le dagádum ja árvustallat dav åvddål nuppe leksjåvnå. Gáiddusoahpahusdiibmu Oahppit jotket bargamis fáttáin. Guhkásåhpadimtijmma Oahppe joarkki bargov temájn. Sisafievrrit ođđa doahpagiid. Åhpadit ådå moallánagájt. Oahppit lohket teavstta fáttá birra, ja humadit gaskaneaset teavstta birra. Oahppe låhki tevstajt temá birra, ja ságasti aktan dan birra. Oahppe barggi iesjrádálattjat Oahppit barget iešheanalaččat Sii máŋgii lohket teavstta ja guldalit jietnafiilla mii lea gávdnamis oahppanvuođus. Sij låhki tevstav ådåsis ja gulldali jiednafijlav ma oahppamvuodon gávnnuji. Oahppit barget ođđa doahpagiiguin ja fáttáiguin gálgamis interaktiiva oahppanvuođu bargobihtáid ja guldalandiktáhta. Oahppe barggi daj ådå moallánagáj ja temáj gå oahppamvuodon interaktijvalasj dahkamusájt ja gulldalamdiktáhtajt tjoavddi. Loahppabargu Oahpaheaddji sáhttá dárkkistit leatgo bargobihtáin bargan ja barggu árvvoštallat ovdal čuovvovaš logaldallama. Loahppabarggo Åhpadiddje máhttá gæhttját jus barggo le dagádum ja árvustallat dav åvddål nuppe leksjåvnå Ruovttubáikeskuvla Oahppit ožžot veahki ruovttubáikki skuvllas ja ceggejit mihtidanstašuvnna skuvlii. Sijdaskåvlån Oahppe oadtju ietjasa sijdaskåvlås viehkev, ja mihttimstasjåvnåv skåvlå ålggolin tsieggiji. Sii lohket bohtosiid ja čállet daid loggii nu dávjá go oahppit ja gáiddusoahpahusa oahpaheaddji dan leat lihtodan. Sij gæhttji båhtusijt ja tjálli dajt loaggaj nåv gåktu oahppe ja guhkásåhpadimåhpadiddje li sjiehtadallam. Gáiddusoahpahusdiibmu Oahppit jotket bargamis fáttáin. Guhkásåhpadimtijmma Oahppe joarkki bargov temájn. Sii atnet ođđa oahppan doahpagiid humadeames ja ráhkadeames dálkedieđáhusa. Adni ådå moallánagájt ságastallamijn ja gárvedi dálkkediedádusáv. Oahpaheaddji addá ohppiide dálkedieđáhusa ovdamearkka. Åhpadiddje dálkkediedádusáv buojkuldahttá. Oahppe barggi iesjrádálattjat Oahppit bargat iešheanalaččat Sii čállet dálkedieđáhusa man sáddejit gáiddusoahpahusa oahpaheaddjái. Sij tjálli dálkkediedádusáv majt sáddiji guhkásåhpadimåhpadiddjáj. Teaksta čállojuvvo oahppanvuđđui. Tæksta biejaduvvá oahppamvuoduj. Gáiddusoahpahusdiibmu Oktasaččat lohket ja dárkkistit čállojuvvon dálkedieđáhusa. Guhkásåhpadimtijmma Tjadádit aktan dav tjáledum dálkkediedádusáv. Barggu buktimis Oahppit buktet dálkedieđáhusa jietnafiilan oahppanvuđđui. Sisirádjam Oahppe bukti dálkkediedádusáv jiednafijllan oahppamvuoduj. Oahppanvuođus sáhttá ráhkaduvvot dálkedieđáhus dihto guovllu ovddas. Dåhkki aj dálkkediedádussaj definerimbájkke oahppamvuodon. Geahččaleapmi Oahppanvuođus galgá ráhkaduvvot geahččaleapmi. Gæhttjalibme Gæhttjalibme máhttá oahppamvuodon dagáduvvat. Ovdamearkka dihte válljenvejolaš geahččaleapmi. Duola degu moatteválljimgæhttjalibme. Oahpaheaddji árvvoštallá sihke dálkedieđáhusa ja geahččaleami. Åhpadiddje árvustallá dálkkediedádusáv ja gæhttjalimev. Árvvoštallan Digitála máhpat sáhttet leat heivvolaš árvvoštallanvuohkin. Árvustallam Digitálalasj skálma máhtti hiehpat árvustallamvuohken. Dalle gessojit oahppit mielde árvvoštallanbargui sihke gasku bargoproseassas ja go oahppibuvtta lea gárvvis. Oahppe de aktijvalattjat árvustallambargguj sehkani, bargadahttijn ja gå oahppebarggo le gergas. Digitála máhpat sáhttet biddjot oahppanvuođu sisa. Digitálalasj skálmajt dåhkki oahppamvuoduj biedjat. Iešárvvoštallama bakte, oahpaheaddjiárvvoštallama ja ohppiidgaskasaš árvvoštallan dihto eavttuid vuođul de sáhttet oahppibarggut buoriduvvot ja viiddiduvvot. Iesjárvustallama baktu, åhpadiddje árvustallam ja oahppe gasskanisá árvustallam gájbbádusáj milta ma li vattedum máhtti oahppij bargo buoreduvvat ja lassánit. Oahpaheaddji sáhttá maiddái oassin dađistagaárvvoštallamis ráhkadit ovda- ja loahppageahččalemiid oahppanvuođus. Åhpadiddje máhttá aj degu oassen árvustallamis bargdahttijn dahkat åvddå- ja loahppagæhttjalimijt oahppamvuodon. Geahča sierra teakstabihtá árvvoštallama birra vuollelis. Gehtja aj sierra oasev árvustallama birra vuollelin Oahppanvuođu eará atnu Gåktu ietján oahppamvuodov adnet Gáiddusoahpahusoahpaheaddji sáhttá ráhkadit blogga oahpahusvuđđui. Guhkásåhpadimåhpadiddje máhttá oahppamvuoduj dahkat bloggav. Blogga sáhttá leat sierra gielladomeanan. Blogga máhttá gielladomednan årrot. Oahppit máŋggaid skuvllain sáhttet nugomat ovtta áigodaga bloggas čálašit dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu birra iežaset ruovttubáikkis. Oahppe moattet skåvlåjs máhtti gávda tjadá dálke, dálkkemerkaj muohttagij ja fierdaj birra ietjas bájkijs bloggit. Máŋga oahppi sáhttet ovttasbargat čállimis wiki dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu birra beroškeahttá gos oahppit orrot. Akta gånnå årru, de máhtti ienep oahppe barggat aktan ja tjállet wikiav dálke, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierdaj birra. Geahča sierra artihkkala gos leat eanet gielladomeana ovdamearkkat. Enep buojkulvisá, gehtja sierra artihkkalav gielladomenan. Vuođđogálggat Vuodotjehpudagá Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Njálmmálaš gálggat leat guovddáš doaimmat dán ovdamearkkas. Máhttet åvddånbuktet njálmálattjat: Njálmálasj tjehpudáhka le oajvvedoajmma dán buojkulvisán. Máhttit ovdanbuktit čálalaččat: Dálkedárkumat hábmejuvvojit čálalaččat ja heŋgejuvvojit seaidnái klássalanjas. Máhttet åvddånbuktet tjálálattjat: Dálkkeváksjoma tjáleduvvi ja klássaladnjaj gatsosduvvi. Čálalaš dárkumat dahkkojit njálmmálaš čilgehusa vuođul, ja oahppit sáhttet gaskaneaset molssodit čállimis dárkumiid. Tjálálasj váksjoma dagáduvvi njálmálasj åhpadusá maññela, ja oahppe máhtti de guhtik vuorov tjállet dálkkeváksjomijt. Gáiddusoahpahusoahppit hábmejit dálkedárkumiid / dálkedieđáhusaid čálalaččat oahpaheaddjái. Guhkásåhpadimoahppe tjálli dálkkeváksjomijt ja sáddiji åhpadiddjáj. Máhttit lohkat: Oahppit lohket teavsttaid, omd. artihkkaliid ja gihppagiid, dálkki- ja siivvu ja dálkemearkkaid birra. Máhttet låhkåt: Oahppe tevstajt låhki, d.d. artihkkalijt ja girjátjijt, dálkij- ja fierddavidjurij ja dálkkemerkaj birra. Dáid heive fáttáid álgimis bargat ja gasku go leat bargan fáttáin. Dát hiehpá temá álgon ja bargadahttijin. Heivvolaš lohkanbihtáid sáhttet oahppit lohkat ruovttus. Hiebalgis låhkåmbiehkijt máhtti oahppe aj sijdan låhkåt. Máhttit rehkenastit: Praktihkalaččat bargamis skuvlla mihtidanstašuvnnas oahppit geardduhit lohkosániid ja mihtidanovttadagaid millimehter ja centimehter. Máhttet riekknit: Praktihkalasj bargoj tjadá skåvlå dálkkemihttimstasjåvnån gærddodi oahppe tállabágojt ja mihttimbágojt millimehter ja centimehter. Sii sáhttet maiddái hárjehallat rehkenastimis millimehteris centimehterii. Máhtti aj hárjjidallat riekknit millimehterij ja centimehterij. Oahppit sáhttet oahppat / geardduhit ortnetloguid birra go hupmet, vuosttaš, nuppi, viđát beaivvi mihtidemiid birra jna.. Oahppe máhtti oahppat / gærddot rájddotállajt gå mihttima vuostasj, nuppát, vidát biejve jnv. birra ságasti. Máhttit atnit digitála reaidduid: Ráhkadeames dálkedieđáhusa mii galgá almmuhuvvot internehttii, de oahppit ohppet atnit mp3-čuojanas, báddet ja velánai divvut jiena dihtormášiinnas ja dasto almmuhit jietnafiilla nehttii dan mielde makkár čoavddus sis lea, omd. oahppanvuođđu, blogga, ruovttusiidu. Buktet digitálalasj ræjdoj barggat: Dálkkediededimedahkama tjadá mij galggá internæhttaj biejaduvvat oahppe oahppi mp3-spællárav adnet, pc ’ ajn báddit, ja soajttá redigerit ja jiednafijlav næhttaj biedjat duola degu oahppamvuodon, bloggan, næhttabiellen. Árvvoštallan Árvustallam Árvvoštallan mii lea ovdamearkkain, galgá leat oahppanmovttiideaddjin. Árvustallam buojkulvisájn galggi oahppamav åvdedit. Eavttut oahppomihttomeriid joksat galget leat oahppásat ohppiide dalle go álget bargat. Gájbbádusá gåktu åhpadusmihttomierijt jåksåt galggi oahppasa ja sadjihin oahppijda bargo álgon. Okta vuohki movt čađahit dađistagaárvvoštallama / ovddasguvlui dieđuid addimis vuosehuvvo dás vuolábealde: Akta vuohke gåktu vaddet aktelasjárvustallamav ja åvddåli guovlluj diedujt vuoseduvvá vuollelin: Don galggat máhttit: Dån galga máhttet ipmirdit ja atnit loguid praktihkalaš dilálašvuođain tállajt praktihkalasj dilijn adnet ja dádjadit Don máhtát: atnit lohkosániid Dån máhtá: tállabágojt adnet Hárjehala: oahppat ortnetloguid vai daid sáhtát atnit seamma aktiivvalaččat go lohkosániid Hárjjidalá: oahppat rájddotállajt nåv vaj máhtá dajt adnet sæmmi aktijvalattjat gå tállabágojt Dasto anát ortnetloguid go galggat eará oahppái muitalit dán mánu beivviid. Maŋŋela de rájddotállajt aná gå galga oahppeguojmmáj biejvij birra dán máno subtsastit atnit sániid mat čilgejit dálkki adnet bágojt ma gåvvidi dálkev Don máhtát: ollu dain deháleamos doahpagiid dálkki birra Dån máhtá: moadda dajs ájnnasamos moallánagájt dálkij birra Hárjehala: nuppi oahppái muitalit ovddit, ivttá ja otná beaivvi dálkki. Hárjjidalá: subtsastit oahppeguojmmáj åvdep biejve, ævtásj ja udnásj dálkij birra Guldal go eará oahppi muitala dán áigodaga dálkki birra. Gulldala gå oahppeguojmme subtsas dálkijt birra sæmmi biejvijs. Veahket guhtet guoimmideattet gávdnat sániid maŋimus beivviid dálkki birra. Viehkedit nubbe nuppev gávnnat ienep bágojt dálkij birra ma li læhkám dájt biejvijt. Máhppaárvvoštallan Skálmmaárvustallam Gávdnojit máŋggalágan máhpat, omd. bargomáhppa / proseassamáhppa ja ovdanbuktinmáhppa / árvvoštallanmáhppa. Gávnnu moadda lágásj skálma, d.d. barggoskálma / prosæssaskálma ja vuosádallamskálma / árvustallamskálma. Bargomáhppii bidjet bargobihtáid maiguin oahppi galgá bargat gárvves buktaga rádjái. Barggoskálmmaj biejaduvvi bargo majna oahppe barggi gárves buktagin. Árvvoštallanmáhppii bidjet gárvves buktagat ja ohppiid iežaset jurdagat bargguset ja buktagiiddiset birra. Árvustallamskálmmaj biejaduvvi gárves buvta aktan oahppe ájádallamij ietjas bargoj ja buvtaj birra. Geahča maiddái gáiddusoahpahusa gokko digitála máhpat lea namuhuvvon. Gehtja aj guhkásåhpadibmen gånnå li digitálalasj skálma nammadum. Áigeguovdilis gažaldagat leat: Maid lean oahppan ? Ájggeguovddelis gatjálvisá dánna le: Majt lav oahppam ? Makkár mihtuid lean joksan ? Makkir ulmijt lav jåksåm ? Masa lean čeahppi ? Masi lav mån smidá ? Maid šattan buoridit ? Majt hæhttuv buoredit ? Mainna berren eanet bargat ? Majna vierddiv ienebut barggat ? Movt berren bargat ovddasguvlui ? Gåk vierddiv åvddålijguovlluj barggat ? Iešárvvoštallan Iesjárvustallam Álggadettiin fáttáin bargat, galget oahppit čállit logga ja dohko merket daid doahpagiid maid máhttet fáttá birra ja doahpagiid maid háliidivčče oahppat. Álggon tebmáj, máhtti oahppe loaggaj tjállet dajt moallánagáj majt máhtti temá birra, ja dajt majt sij hálidi oahppat. Sii sáhttet maiddái čállit dálkemearkkaid maid dovdet ja dihtet. Máhtti aj tjállet dajt dálkkemerkajt majt dåbddi. Oahppi berre maiddái árvvoštallat bargguidis gasku áigodaga, ovdamearkka dihte: Maid máhtán ? Oahppe vierddi aj árvustallat ietjas bargadahttijn, dagu dal náv: Majt máhtáv ? Maid berren eanet hárjehallat ? Majt hæhttuv ienebut hárjjidallat ? Movt barggan ? Gåktu dav dagáv ? Go fáttáin leat geargan, čállá oahppi ođđa logga masa mearku maid lea oahppan oahppanmihttomeriid mihttojoksama eavttuin. Gå tebmá le gærggam, de oahppe ådå låkkav tjálli majt sij li oahppam gájbbádusáj åhpadusmihttomierij jåkssåma milta. Oahppit galget loggii čállit maid sii leat bargan, maid leat oahppan ja leigo váttis ja manne jus nu lei. Oahppe vierddiji aj låkkav tjállet majt li sij dahkam, majt li oahppam ja jus lidjin gássjelisvuoda ja jus lidjin, manen lij nav. Sii berrejit jurddašit dan ektui movt sii buoremusat ohppet sániid, doahpagiid ja fáttá sisdoalu. Sij vierddiji ájádallat gåktu sij bágojt, moallánagájt ja tema sisanov buoremusát oahppi. Dasa lassin oahpaheaddji maiddái árvvoštallá ja addá dieđu ohppiide. Ja duodden åhpadiddje árvustallá, ja diedet oahppijda. Oahppit sáhttet maiddái ovttas jurddašit. Oahppe máhtti aj aktan ájádallat. Ovda- ja loahppageahččaleapmi Åvddå- ja loahppagæhttjalus Eará molssaeaktun lea ráhkadit fáddái ovdageahččaleami. Ietjá láhkáj le dahkat åvddågæhttjalimev temá birra. Dan sáhttá geardduhit maŋŋil go oahppi lea čađahan fáddáoasi. Dát dåhkki ådåsis dagáduvvat gå oahppe li tjadádum temáv. Geahččaleami sáhttá atnit vuođđun árvvoštallamis sihke oahppi ja oahpaheaddji. Gæhttjalibme máhttá vuodon árvustallimij sige oahppijda ja åhpadiddjáj. Go dađistagaárvvoštallan lea čađahuvvon, berre láhččojuvvot áigi ohppiide buoridit bargama vai eanet oahppá. Gå árvustallam bargadahttijn le dagádum, vierddi assto vaj oahppe buoredi ietjasa bargov ja oahppam lassán. , 2001 Oahppamusá Nordsamisk: Kåven, Brita m.fl..: Oarjjelsámegiellaj: Solbakk, Aage: Geografiija 8, Davvi Girji OS. Julevsámegiellaj: , 1999. Åge Persen: Ájgge ja Ájgge barggogirjje Idut 1999 Fátmmasta maiddái sámi dálkemearkkaid ja áigemeroštallama. Brooks ja Litchfield: Tálla, Idut 2006 Áigeguovdilis neahttabáikkit: Inga Laila Hætta: Mån Måj Mij, Idut 2003 www.udir.no – Geahča vuolábealde: Vállje fáttá – loahppageahččaleapmi vuođđoskuvllas – ovdamearkkalaš barggut ja loahppageahččaleami bargobihtát máhttoloktema várás; Loahpageahččalanbargobihtát 2008. Anders Nystø ja Sigmund Johnsen: Sámásta 2 Báhko 2001 Váldde oktavuođa skuvlaeaiggádiin, oažžumis beassansáni. Gaup, Guttorm ja Nergård: Gietjav tjappa 3, Davvi Girji 2011 www.ealat.org Davvesámegiellaj: Udir.no - Oahpahusláhču: Dássi 8 Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 8. dásse Oahpahusláhču: Dássi 8 Åhpadimgárvvidus: 8. dásse Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 8. dási gelbbolašvuođamihttomeriid. Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 8. dásen. Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearri duohtandahkko oahppoulbmiliin, sisdoallu ja bargovuogit, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpahus sáhttá heivehuvvot juohke ovttaskas oahppái. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj. Dađistaga-árvvoštallan ja gielladomeanat leat oassin dagus. Árvustallam bargadahttijn ja gielladomena li gárvvidusá oase. Gelbbolašvuođamihttomearit Máhtudakmihto Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet geavahit giela eanet ja eanet iešguđetlágan dilálašvuođain ja atnigoahtit ođđa sániid ja dajaldagaid adnet gielav ienebut maŋenagi duon dán aktijvuodan ja adnegoahtet ådå bágojt ja moallánahkkojt Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ságastallat bargoeallima ja fidnuid birra ságastallat barggoiellema ja bargoj birra selvehit movt ođđa tearpmat šaddet dahje ráhkaduvvojit tjielggit gåktu ådå bágo ilmmi jali dagáduvvi Oahpahusdagus ii álot fátmmas olles gelbbolašvuođamihttomeari. Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov. Gelbbolašvuođamihttomearit lea duohtandahkkon oahppoulbmilis. Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn. Oahppoulbmilat leat lávkin gelbbolašvuođamihttomeari ollašuhttimis. Åhpadusmihttomiere le lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt. Eará relevánta gelbbolašvuođamihttomearit Ietjá hiebalgis máhtudakmihto Oahppoulbmilat Åhpadusmihttomiere Barggu ulbmilin lea ahte oahppit galget oahppat ođđa sániid ja doahpagiid. Ulmme bargojn le oahppe galggi oahppat ådå bágojt ja moallánagájt. Sii galget oahppat fitnonamahusaid ja máhttit hupmat fitnu iešvuođa birra. Sij galggi oahppat virggenamájt ja máhttet ságastit moattelágásj virgij ærádisá birra. Dát mearkkaša ahte oahppi galgá máhttit: Dát merkaj oahppe galggi máhttet: ráhkadit ođđa tearpmaid gustovaš njuolggadusaid vuođul ådå termajt njuolgadusáj milta dahkat ovdanbuktit áššiset njálmmálaččat earáide njálmálattjat åvddånbuktet ietjas ássjev iehtjádijda hupmat fitnuid ja bargoeallima birra ságastallat virgij ja barggoiellema birra gárvvistit gažaldagaid ovdanbidjamii gárvedit gatjálvisájt åvddånbuktemij Eavttut berrejit ráhkaduvvot ovttasráđiid ohppiiguin. Gájbbádusá vierddiji dagáduvvat aktan oahppij. Ulbmilolahusa ja gelbbolašvuođamihttomeari ollašuhttin Mihttomierejåksåma dåbddomerka Árvvoštallama ovdamearkan Árvustallambuojkulvisá Gelbbolašvuođa-mihttomearri Máhtudakmihto Oahpahusa mihttomearrin lea ahte oahppi galgá máhttit Ulmme åhpadimijn le oahppe galggá máhttet hupmat fitnuid ja bargoeallima birra ságastallat virgij ja bargoj birra Oahppi álkidit máhttá hupmat moatti fitnuid birra iežas oahppomannolaga siskkobealde. Oahppe máhttá álkkes láhkáj ságastallat åvt-guovte virgij birra ietjas åhpadusprográmmas Oahppi máhttá hupmat muhtun fitnuid ja bargoeallimiid birra iežaset oahppo-mannolagas e.e. muitalit, čilget ja vástidit gažaldagaid. Oahppe máhttá ságastallat muhtem virgij ja bargoj birra ietjas åhpadusprográmmas d.d. subtsastit, tjielggit ja gatjálvisájt vásstedit. Oahppi máhttá hupmat máŋggaid fitnuid ja bargoeallimiid birra e.e. válddahallat, čilget, ságastallat ja jearrat ja vástidit gažaldagaid. Oahppe máhttá ságastallat moatte virgij ja bargoj birra d.d. tjielggit, árvvaladdet, gatjádallat ja gatjálvisájt vásstedit čilget movt ođđa tearbmat ihtet dahje ráhkaduvvojit tjielggit gåhktu ådå terma badjáni jali dagáduvvi Oahppi dovdá ja máhttá čilget movt muhtun tearpmat leat šaddan. Oahppe máhttá dåbddåt ja tjielggit gåktu muhtem terma li badjánam. Oahppi máhttá čilget movt iešguđetlágan tearpmat leat šaddan. Oahppe máhttá tjielggit gåktu moattelágásj terma li badjánam. Oahppi máhttá čilget movt máŋga ja iešguđetlágan tearpmat leat šaddan, maiddái jorgaluvvon tearpmat. Oahppe máhttá tjielggit gåktu moadda moattelágásj terma li badjánam, jårggålum terma aj. Oahppi máhttá dan ávkkástallat ja ráhkadit ođđa tearpmaid. Oahppe máhttá adnet dajt ja ådå termajt dahkat. dávjjibut atnit giela iešguđet dilálašvuođain ja adnui váldit ođđa sániid ja dajahusaid ienebut ja ienebut sámástit moattelágásj dilijn ja ådå bágojt ja moallánagájt adnegoahtet Oahppi atná giela muhttomin. Oahppe sámás muhttijn. Oahppi dovdá sániid mat leat sátnegirjjis. Oahppe bágojt báhkogirjen dåbddå. Oahppi soames háve atná ođđa sániid ja dajaldagaid. Oahppe muhttijn ådå bágojt ja moallánagájt adná. Oahppi atná giela soames dilálašvuođain. Oahppe sámás moattelágásj dilijn Oahppi máhttá gávdnat ja atnit sániid mat leat sátnegirjjis. Oahppe máhttá bágojt báhkogirjen gávnnat ja adnet bágojt báhkogirjes Oahppi dávjá atná ođđa sániid ja dajahusaid. Oahppe álu adná ådå bágojt ja moallánagájt. Oahppi atná giela aktiivvalaččat máŋga ja iešguđetlágan dilálašvuođain. Oahppe sámás aktijvalattjat moatten moattelágásj dilijn. Oahppi máhttá sátnegirjjis ohcat relevánta sániid ja daid aktiivvalaččat atnit. Oahppe máhttá hiebalgis bágojt báhkogirjen gávnnat ja adnet dajt aktijvalattjat. Oahppi dađistaga atná hui ollu ođđa sániid ja dajaldagaid. Oahppe adná maŋenagi huj ållo ådå bágojt ja moallánagájt. Oahppodoaimmat Oahppamdåjma Ovdalgo oahppit bargagohtet, sáhttá oahpaheaddji ovdanbidjat soames dábálaš fitnuid ja soames árbevirolaš sámi ealáhusaid ovdamearkkaid. Åvddål gå oahppe álggi barggát, máhttá åhpadiddje muhtem dábálasj virgijt ja muhtem árbbedábálasj sáme virgijt åvddånbuktet. Oahppodoaibma Oahppamdåjma Divtte oahppi válljet fitnu mii su mielas lea geasuheaddjin, dahje fitnu maid ovdalažžas dovdá. Dibde oahppev válljit virgev majt sihtat lij, jali virgev majt dåbddå. Oahppi berre čállit sániid ja dajahusaid maid son juo máhttá. Oahppe vierddi tjállet bágojt ja moallánagájt majt juo máhttá. Nu son geardduha sániid mat šaddet vuođđun bargui ovddasguvlui. Dát sjaddá gærddádibme ja vuodon bargguj åvddålij guovlluj. Oahppit galget jurddašit mii sin mielas livččii ávkkálaš oahppat. Oahppe ussjudalli mij la ávkalasj oahppat. Sii galget atnit sátnegirjji. Sij máhtti báhkogirjev adnet. Gii sáhttá sidjiide leat veahkkin gávdnamis áigeguovdilis sániid ja dajahusaid ? Gut máhttá viehkedit hiebalgis bágojt ja moallánagájt gávnnat ? Sáhttá leat ávkkálažžan ovttasbargat Sámedikki giellabargiiguin jus sánit / doahpagat šaddet ráhkaduvvot / heivehuvvot. Máhttá aj ávkálasj ásadit aktisasjbargov Sámedikke giellakonsulentaj jus bágo / moallánagá galggi dagáduvvat / hiebaduvvat. Dasto ferte oahpaheaddji muitalit makkár njuolggadusaid mielde ráhkaduvvojit ođđa sámegielat tearpmat. Maŋŋela vierddi åhpadiddje tjielggit njuolgadusájt gåktu ådå termajt sámegiellaj dahkat. Veaháš veahki sáhttá gávdnat dáppe: giella. Muhtem viehkke dánna gavnnu: giella. org. org. Sátnebáŋku Báhkobáŋŋka Oahppit berrejit alcceseaset ráhkadit sátnebáŋkku. Oahppe vierddiji allasisá báhkobáŋkav dahkat. Sátnebáŋku sáhttá máŋgga ládje doaibmat. Báhkobáŋŋka máhttá doajmmat moatte láhkáj. Oahpaheaddji sáhttá veahkehit ohppiid ráhkadit sátnebáŋkku earenoamáš fáttáide, nugomat earenoamáš fidnui dahje earenoamáš falástallamii. Åhpadiddje máhttá dibddet oahppijt báhkobáŋkav sierra temájda dahkat, duola degu sierralágásj virggáj jali sierralágásj valástallamij. Sátnebáŋkku sáhttá maiddái čatnat daguide, dáhpáhusaide ja vásáhusaide jnv.. Báhkobáŋkan máhtti dåjma, dáhpádusá, åtsådallama jnv.. Sátnebáŋkkus berrejit leat sánit mat leat dehálaččat dan fáddái mainna oahppit barget. Báhkobáŋkan vierddiji bágo majna oahppe barggi ja ma li ájnnasa temá hárráj. Sániid berrejit alfabehta mielde vurkejuvvot. Bágo vierddiji liehket alfabehtalattjat. Joatkke čállimis sátnebáŋkui sániid dađistaga go ođđa sánit ihtet. Joarkkit listav maŋenagi gå ådå bágo ihtali. Åhpadiddje galla máhttá tjállet parantessaj ma dá bágo li dárogiellaj. Oahpaheaddji sáhttá áinnas ruođuid sisa čállit dárogielat jorgalusa. Lisstaj máhttá åhpadiddje biedjat vuodohámij duohkáj sierralágásj såjådimijt jali vuosedit dássemålssusimijt, duola degu. Listui sáhttá oahpaheaddji maŋábeallái sáni vuođđohámi čállit sáni sojaheami dahje dássemolsuma, nugomat: bargat (rg-rgg) – gjøre, arbeide máhttu (htt-ht) – kunnskap, ferdighet seastit (sesttii) – spare barggat (rgg-rg) – gjøre, arbeide diehto (ht-d) – kunnskap siesstet (sæsstá) – spare Oanehis ovdamearka mii gullá fidnofáddái: Oanegis buojkulvis virggetebmáj: Fidnu / Yrke Virgge / Yrke Advokáhta – advokat Åhpadiddje – lærer Veahkkedivššár - hjelpepleier Viehkkesujddár – hjelpepleier Oahppu / Utdanning Åhpadus / Utdanning Boarrásiidsiida - gamlehjem Barggosaje / Arbeidsplasser Dearvvašvuođaguovddáš - helsesenter Boarrásijviesso – gamlehjem Skuvla – skole Varresvuodaguovdásj – helsesenter Sátnekárta Skåvllå - skole Eará vejolašvuohta lea álggos válljet sáni ja das ráhkadit ođđa sáni, n. g. sátnekárta. Ietjá máhttelisvuohta le bágov válljit vuodon gå galggi ådå bágojt dagátjit, gåhtjos báhkokártta. Man stuorisin dan galgá ráhkadit, berre heivehuvvot oahppi dárbui. Man stuorre dat galggá vierddi oahppe dárbbuj hiebaduvvat. bargguhisvuohta – arbeidsledighet bargoeallin – arbeidsliv bargodilli – arbeidforhold bargokantuvra – arbeidskontor bargomiella – arbeidslyst bargosadji – arbeidsplass bargiidbellodat – arbeiderpartiet Substantijvva bargguheapme – arbeidsløs, arbeidssky Værbba barggolaš – arbeidssom Adjektijvva bargi – arbeidende Barggo – arbeid Bargge – arbeider Barggovadde – arbeidsgiver Barggo – arbeidsoppgave Barggodahkamus – arbeidsoppgave Barggo – sysselsetting Bargodisvuohta – arbeidsledighet Barggoiellem – arbeidsliv Barggodille – arbeidsforhold Barggokåntåvrrå – arbeidskontor Barggomiella – arbeidslyst Barggosaddje – arbeidsplass Barggi belludahka - Arbeiderpartet Oahpaheaddji berre maiddái vuosehit ohppiide movt sii metodalaččat berrejit bargat sátnegirjjiin ja sátnelisttuiguin. Åhpadiddje vierddi aj vuosedit gåktu oahppe máhtti dárkkelit báhkogirjijn ja báhkolisstaj barggat. Sámegielas gávdnojit máŋga sátnegirjji, ja muhtumin ohcat máŋggaid sátnegirjjiin ovdalgo gávdná sáni man ohcá. Sámegielan gávnnuji moadda báhkogirje, ja muhttijn la dárbbo gæhttjat moatten báhkogirjijn vaj gávnnat bágov majt li åhtsåmin. Oahppit berrejit oahppat sátnegirjjiid atnit. Oahppe vierddiji oahppat gåktu báhkogirjev adnet. Go oahppi ohcá sáni sámegillii, ferte son diehtit guđe sátneluohkkái sátni gullá, ja oahppat dovdat movt sátneluohká oanideapmi adno sátnegirjjis, nugomat: s. = substantiiva ja v. = vearba. Gå oahppe bágov sámegiellaj gæhttjá, de vierddi diehtet makkir báhkoklássaj báhko gullu, ja dåbddåt oanádusájt báhkogirjen d.d. s.=substantijvva ja v.=værbba. Lea ávkkálaš iskat čilgehusa dáru-sámi sátnegirjjis dárkkisteames sáni ja sisdoalu ovttavásttolašvuođa. Máhttá aj liehket ávkálasj báhkogirjen guoradallat tjielggidusáv dáros sámegiellaj, jus la sisadno bágo milta. Dát lea earenoamážiid dalle go oahppi álggos ohcá dárogielat sáni. Dát la aj diedon gå oahppe vuostak bágov dárogiellaj gæhttjá. Dás sáhttá meattáhus deaividit jus ii iskka sáni mearkkašumi sámi-dáru sátnegirjjis. Dánna soajttá boasstot sjaddá jus ij guoradalá báhkotjielggidusáv sámegiel-dáro báhkogirjen. Earret eará sáhttet leat máŋga sáni, ja dat leat girjái čállojuvvon alfabehta mielde. Soajttá bágon li moadda sisano, ja jus da li nammadum alfabehtalattjat, de ij agev enemus dábálasj báhko tjuottjo vuostak. Stuora dáru-sámi sátnegirjjis sátnái " gå " čállojuvvo vuosttaš sátnin: deavirdit, mii mearkkaša vázzit nu ahte juolggit gessojit. Oahppe máhtti adnet spelav ” Báhkobiŋŋgu ” gå barggi báhkooahppamijn: Oahppit sáhttet atnit " Sátnebiŋgo " spealu sátneoahppama oktavuođas: Gåvvå: Jan Arne Varsi Oahppit sáhttet ohcat ođđasiid ja áigeguovdilis dáhpáhusaid válljejuvvon fitnu birra. Oahppe máhtti åhtsåt ådåsijt ja ájggeguovddelis dáhpádusájt ma gulluji dan virggáj majt li válljim. Dasto sii sáhttet gaskaneaset ságastallat fitnu birra. Das maŋŋela mahtti oahppe aktan ságastit virgij birra. Guokte ja guokte oahppi sáhttiba bargat ovttas ja nubbi sáhttá nuppis jearrat maid son bargá. Sij máhtti aktan barggat guovtes ja guovtes, ja álggusit gatjávisájn majna nubbe barggá. Oahppit galget njálmmálaččat ovdanbidjat válljejuvvon fitnu. Oahppe galggi ietjasa virgijt njálmálattjat åvddånbuktet. Oahppit galget njálmmálaččat ovdanbidjat fitnuideaset klássas eará ohppiide ja oahpaheaddjái, ja dát šaddá leat vuođđun ságastallamii klássas ja fágaoahpaheddjiin. Oahppe virgijt dåjda ietjá oahppijda jali åhpadiddjáj åvddånbukti, ja dát sjaddá vuodon ságastallamijda ma klássan jali fáhkaåhpadiddjijn joarkki. Eará doaimmat Ietjá dåjma Jus vejolaš, sáhttet oahppit fitnat sámegielaga luhtte válljejuvvon fitnus ja su jearahallat. Jus la máhttelis de máhtti oahppe guossidit sámegielagav sierra virgen ja ságájdahttet suv. Jearahallama sáhttá áinnas báddet nugomat mp3-báddenrusttegii. Ságájdahttem máttá báddiduvvat mp3-spællárij jali dakkári. Bargamis jearahallamiin maŋŋil bádden sáhttá dahkkot máŋgga láhkái. Loahppabarggo máhttá dagáduvvat moatte láhkáj. Heivehuvvon oahpahus Hiebadum åhpadus Oahppit sáhttet viiddidit sátneriggodagaset váldo muittuhansániid vehkiin. Oahppe máhtti stuoredit ietjas báhkoboanndudagáv oajvvetjåvdabágoj. Maid dárbbaša dán fáttá birra gulahallamis ? Majt dárbaj gå galggá guládallat dán temá birra ? Dás sáhttet oahppit adnit digitála jurddakártta fáttá hábmemis. Dánna oahppe máhtti adnet digitálalasj ájádallamkártav struktureritjit temáv. Oahppit geat dárbbašit eanet hástaleaddji barggu, sáhttet čállit sátnečilgehusaid sámegillii. Oahppe gudi dárbahi ienep hásstálusájt bargon, máhtti báhkotjielggidusájt sámegiellaj tjállet. Oahppit sáhttet maiddái atnit iešguđetge govaid vuolggasadjin ja humadit dan birra mii lea relevántan dilálašvuhtii. Oahppe máhtti vuodon adnet moattelágásj gåvåjt vaj ságastit máhtti mij hiebalgis le dan ájggeguovddelis dilen. Oahppit sáhttet adnit giehtatelefovnna, mp3-čuojanasa ja báddenrusttega dahje sullásačča ja báddái lohkat sániid ja dajahusaid maid maŋŋil sáhttet guldalit. Oahppe máhtti adnet mobiltelefåvnåv, mp3-spællárav báddimrustigijt jali dakkárijt, ja dasi báddit bágojt ja moallánagájt majt sij maŋŋela máhtti gulldalit. Dat nanne sátneoahppama. Dát máhttá báhkoåhpadusáv nannit. Go oahppit barget iehčanassi, de oahpaheaddji sáhttá leat ságastallan guoibmin. Gå oahppe aktu barggi, máhttá åhpadiddje ságastallamráddnan liehket. Oahpaheaddji berre ráhkadit vástideaddji ovdanbidjama barggu birra vai oahppit hárjánit buktit gažaldagaid ovdanbidjamii. Åhpadiddje de vierddi aj dahkat sæmmilágásj åvddånbuktemav virge birra vaj oahppe máhtti hárjjidallat gatjálvisájt åvddånbuktemij dahkat. Oahpaheaddji heiveha ovdanbidjama ohppiid dássái. Åhpadiddje hiebat ietjas åvddånbuktemav oahppe dássáj. Árvvoštallan Árvustallam Dađistaga-árvvoštallama vuođđun berrejit leat eavttut mat gullet oahppoulbmiliidda. Árvustallama bargadahttema vuodon vierddiji gájbbádusá ma li tjanádum åhpadusmihttomierijda. Ráhkat áinnas eavttuid ovttas ohppiiguin. Barggit aktan oahppij gájbbádusájt dahkat. Digaštala singuin makkár strategiijat dat viiddidit sátneriggodaga. Dágástit sijájn makkir strategija báhkoboanndudagáv nanniji. Dás galget oahppit ieža árvvoštallat: Mii munnje lasiha sátneriggodaga ? Dánna hæhttuji oahppe ietja árvustallat: Mij la muv báhkoboanndudagáv nannim ? Muital ohppiide makkár sánit ohppiin leat sátnebáŋkkus ja maiddái ođđa sánit mat leat vurkejuvvon vuorkái ođđa tearbmaráhkadanvuogi mielde. Diededa oahppijda makkir bágo li sijájn báhkobáŋkan, ja ietján bágojt majt sij li dahkam vuogij milta gåktu ådå bágojt dahkat. Diehtu galgá leat veahkkin oahppiide muitaleames maid sii hálddašit ja mainna šaddet eanet bargat ovddasguvlui. Diededime galggi javllat majt oahppe bukti ja gåktu sij åvddålijguovlluj vierddiji barggat. Mearkkašumiide ovdamearkan Diededimbuojkulvisá Don galggat máhttit: Dån galga máhttet: hupmat bargoeallima ja fitnuid birra ságastit virgij ja barggoiellema birra Mii lea buorre: Don muitalit máŋga relevánta fitnuid birra iežat oahpahuslážus. Mij la buorre: Dån subtsasti moadda hiebalgis virgij birra ma gulluji duv åhpadusprográmmaj. Don hábmejit miellagiddevaš gažaldagaid bargoeallima birra. Dån hábmedi miellagiddis gatjálvisájt bargoj birra. Maid sáhtát buoridit: Don buori muddui máhtát hábmet ovdamuniid ja hehttehusaid daid fitnuid man birra muitalat. Majt máhtá buoredit: Dån máhtá ienebut hábmedit ma lidjin ávke ja ma ællin dajn virgijn man birra ságasti. dađistaga eanet ja eanet atnit giela iešguđet dilálašvuođain ja váldit atnui ođđa sániid ja dajaldagaid sámástit ienebut ja ienebut moattelágásj dilijn ja adnegoahtet ådå bágojt ja moallánagájt Mii lea buorre: Don dávjá anát giela aktiivvalaččat. Mij la buorre: Dån aktijvalattjat sámásta. Mun mearkkašan ahte don dávjá válddát atnui ođđa sániid ja dajaldagaid. Mån vuojnáv dån álu adnegoadá ådå bágojt ja moallánagájt. Dál don máhtát máŋga fitnonamahusaid. Dálla de moadda virggenammadusájt máhtá. Maid sáhtát buoridit: Don sáhtát sátnebáŋku sániid hárjehallamis dadjat ja muitit ja atnit aktiivvalaččat. Majt máhtá buoredit: Dån máhtá hárjjidallat ienebut dajt bágojt ma li báhkobáŋkan ja aktijvalattjat dajt adnet. Iešárvvoštallan: Iesjárvustallam: Dás leat soames ovdamearkka dasa movt oahppi sáhttá iežas árvvoštallat. Dála le muhtem buojkulvisá gåktu oahppe máhtti iesjárvustallat. 1. 1. Mu fidnoválljejupmi: Muv virggesuorggeválljim: Mainna lihkostuvven go galgen válddahallat fitnu ? Majna vuorbástuvviv gå virgev gåvvidiv ? Maid berren rievdadit ? Majt vierddiv rievddadit ? Mii váilu čilgehusas ? Mij gåvvidimen vájllu ? Maid berren lasihit ? Majt vierddiv duoddit ? Movt lihkostuvven vuođuštit iežan fidnoválljejumi ? Gåktu vuorbástuváv tjielggit virggeválljimav ? Nagodan go ovdanbuktit jurddašeami dan ektui ahte leago dát fidnu relevántan munnje ? Buvtáv gus árvvalimijt åvddånbuktet jus virgge le munji hiebalgis ? 2. 2. Oahppi čállá dađistaga áigeguovdilis mihttomeriid skovvái ja árvvoštallá iežas. Oahppe dævddá ájggeguovddelis mihttojt maŋenagi sjiebmáj ja árvustallá ietjas. Mihttomearri: Mihtto: Dán máhtán veaháš: Dáv máhtáv vehi: Dán máhtán oalle bures: Dáv máhtáv ållu buoragit: Dán máhtán hui bures: Dáv máhtáv huj buoragit: 3. 3. Sátnebáŋku Báhkobáŋŋka Ohppiid sátnebáŋku galgá leat digitála hámis. Oahppij báhkobáŋŋka gal máhttá liehket digitálalasj. Dat sáhttá leat máhppan man oahppit juogo ieža árvvoštallet dahje ovttas oahpaheddjiin. Dát máhttá degu skálmma majt oahppe aktu jali aktan åhpadiddjijn árvustalli. Makkár sániid leat oahppit oahppan ? Makkir bágojt li oahppe oahppam ? Makkár sániid lea váttis oahppat ? Makkir bágo li gássjela oahppat ? Maid sáhttá oahppi dahkat vai oahppá váttes sániid ? Majt oahppe máhttá dahkat vaj dajt gássjelis bágojt oahppá ? Maid berre oahppi máhpas rievdadit ? Majt oahppe vierddi skálman rievddadit ? Vuođđogálggat Vuodotjehpudagá Máhttit ovdanbuktit njálmmálaččat: Njálmmálaš gálga lea dán ovdamearkka guovddáš doaibma. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Njálmálasj tjehpudáhka le oajvvedoajmma dán buojkulvisán. Máhttit atnit digitála reaidduid: Oahppit ávkkástallet digitála sátnegirjjiid, risten.no, ja statistihka fitnuid oktavuođas, ssb.no. Máhttet digitála ræjdojt adnet: Oahppe adni digitálalasj báhkogirjijt, risten.no, ja statistihkajt virgij gáktuj, ssb.no. Oahppit atnet digitála ovdanbidjanprográmma (Open Office Impress, Powerpoint dahje sullasaš ovdanbidjanprográmmaid). Oahppe adni digitálalasj vuosádusprográmmajt (Open Office Impress, Powerpoint jali juohkirik vuosádusprográmmav). Ráhkadeames digitála sátnebáŋku ja sátnekártta sii atnet Open Office Writer, Word dahje sullásaš teakstameannudanprográmmaid, ja sii ráhkadit digitála jurddakártta. Sij dahki báhkobáŋŋkav ja báhkokártav ja adni Open Office Writer, Word jali muodulágásj tækstagiehtadallamprográmmav, ja digitálalasj ájáduskártav dahki. Máhttit ovdanbuktit čálalaččat: Viiddiduvvon sátneriggodat lea buorre vuođđun go ieš galgá ráhkadit teavsttaid. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Stuorra báhkoboanndudahka vaddá buorre vuodov iehtjá tevstajt dagátjit. Oahppit čállet sátnelisttuid. Oahppe báhkolisstajt tjálli. Máhttit lohkat: Lohkan ja guldaleapmi leat čoavddan ođđa vásáhusaide. Máhttet låhkåt: Låhkåt ja gulldalit le tjåvda ådå åtsådallamijda. Gáiddusoahpahus Guhkásåhpadibme Dát ovdamearka heive bures gáiddusoahpahussii. Dát buojkulvis hiehpá buoragit guhkásåhpadibmáj. Dalle šaddá oahpaheaddji maiddái ráhkadit ovdanbidjama fitnu birra vai oahppi sáhttá ráhkkanit jearrat gažaldagaid dasa. De vierddi aj åhpadiddje åvddånbuktemav virges dahkat vaj oahppe oadtju gárvvedit gatjálvisájt dasi. Oahppi sáhttá oahpaheaddjái ovdanbidjat dan fitnu maid lea válljen. Oahppe máhttá ietjas virggeválljim åhpadiddjáj åvddånbuktet, ja åhpadiddje åvddånbuktá virgev. Dat sáhttá maiddái viiddiduvvot eanet fitnuiguin dahje iešguđet dilálašvuođaiguin mat gullet dihto fidnui. Dåhkki aj lasedit ienep virgijt jali moattelágásj dilijt tjanádum virggáj. Gielladomeanat Gielladomena Dás sáhttá girjerájus adnot gielladomeanan. Girjjevuorkká ja / jali girjjevuorkkár máhttá gielladomednan liehket. Jus bargi lea sámegielat, de son sáhttá leat gulahallanolmmoš ja veahkehit gávdnat dieđuid fitnuid birra. Jus girjjevuorkkár le sámegielak de máhttá liehket guládallamulmusj ja viehkken diedojt gávnnat virgij birra. Šiehtat ahte gulahallan ollásit galgá leat sámegillii. Guorrasit guládallama sámegiellaj galggi. Jus lea sámegielat oahppobagadalli dahje ráđđeaddi, berre son oassálastit dán barggu. Jus oahppobagádiddje jali rádediddje le sámegielak, vierddi sån bargguj oassálasstet. Dás sáhttá addit oppalaš dieđuid oahpahusa, fitnuid ja bargoeallima birra. Máhttá almmulasj diedojt vaddet åhpadusá, virgij ja bargoj birra. Jus leat unnán eará sámegielat bargit skuvllas go oahpaheaddji, de sáhttá ráhkadit gielladomeana plakáhta dahje fitnonamahusaid birra. Jus ælla nåv moattes sámegielagijs skåvlån, ietján gå åhpadiddje, máhttá plakáhtta gånnå li virggenammadusá gielladomednan dagáduvvat. Plakáhtta lea vuođđun buot gulahallamii dán bargu oktavuođas, ja buot gulahallan dáhpáhuvvá sámegillii. Divna guládallamijda ma gulluji bargguj le plakáhtta vuodon, ja divna guládallama li sámegiellaj. Neahttaresursat: vilbli.no http://www.samit.no/termer.htm http://www.samit.no/callinravvagat.pdf infonuorra.no Sátnegirjjit Sámi grammatihkka ssb.no giella. Tækstaoajvvádusá Anders Kintel: Syntaks og ordavledninger i lulesamisk, Samisk utdanningsråd 1991 Torkel Rasmussen: Gielas Gilli Mielas Milli 3, Davvi Girji 2006 Siv Kintel og Jan E. Hafstad: Hárjjidallama, 1991 Maaren Palismaa: Giella le fábmo, Davvi Girji 2010 Udir.no - Gámasuoinnit Udir.no - Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Suojne Ceahkki: 5.-7. jahkeceahkki Fáddá: árbevirolaš barggut Dásse: 5.-7. jahkedásse Álggahus Álgadus Dát oahpahusláhču lea ovdamearka dasa movt sáhttá bargat 5.- 7. jahkecehkiin. Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu barggat 5.-7. jahkedásijn. Gelbbolašvuođamihttomearit sáhttet konkretiserejuvvot oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus joksat gelbbolašvuođamihttomeriid. Máhtudakmihto máhtti vuojnnuj boahtet åhpadusmihtojn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt. Oahpahusláhču čájeha heivvolaš bargovugiid, movt vuođđogálggaid ovttastahttit bargui ja movt oahpaheaddji heiveha oahpahusa ohppiide ja movt árvvoštallá sin dađistaga. Åhpadimgárvvidus vuoset muhtem barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppij milta ja sijáv bargadahttijn árvustallá. Mearkkaš ahte okta oahpahusláhču ii álo govčča olles gelbbolašvuođamihttomeari. Mierkki åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov. Dát ovdamearka čájeha movt oahppit ohppet atnit sánit ja doahpagiid go suinniid čuhppet ja dikšot daid. Dát buojkulvis vuoset gåktu oahppe oahppi bágojt ja moallánagájt adnet gå suojnniji. Dát láhču sáhttá adnot inspirašuvdnan ja mállen eará doaimmaide nugo oaggumii, guliid dikšumii, oapmedállodollui ja fanassnihkkemii ja nu ain. Gárvvidus máhttá aneduvvat arvusmahttemin ja hábmen ietjá dåjmajda duola dagu guollim, gárvedimen guolijt, båndorsijdan ja vanntsabiggimin jnv.. Máhttoloktema ML06 gelbbolašvuođamihttomearit Máhtudakmihto 7. jahkedáse maŋŋela Gelbbolašvuođamihttomearit 7. jahkeceahki maŋŋel Árbevirolaš máhttu Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet geavahit árbevirolaš bargguide čadnon sániid ja doahpagiid ja ságastallat mii birgejupmi lea adnet bágojt ja moallánagájt ma gulluji árbbedábálasj bargojda ja ságastallat mij bierggim le Eará relevánta gelbbolašvuođamihttomearit, 7. jahkeceahki maŋŋel Čálalaš gulahallan (sámegielfágas) Oahpahusa mihtomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Tjálálasj guládallam (sámegielfágan) ovdánahttit iežas čállosa jurdagis gárvves buvttan, ja árvvoštallat teavstta ovdáneami responssa vuođul åvddånahttet ietjas tjállusav ájádusás gárves buktagin, ja árvustallat tevsta åvddånimev respånsa milta geavahit heivvolaš gálduid ja diehtogirjjiid barggadettiin teavsttaiguin adnet hiebalgis gáldojt ja diehtogirjijt tevstaj bargadijn geavahit digitála reaidduid čállinproseassas ja interaktiivateavsttaid buvttadeamis adnet digitála ræjdojt tjállemprosessan ja interaktijvatevstaj buvtadimen árvvoštallat iežas ja earáid teavsttaid árvustallat ietjas ja iehtjádij tevstajt Njálmmálaš gulahallan (sámegielfágas) Oahpahusa mihtomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Njálmálasj guládallam (sámegielfágan) ovdandivvut fágaáššiid njálmmálaččat veahkkeneavvuiguin dahje haga Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet geavahit dihtomielalaččat sámegielsániid ja dajaldagaid adnet diedulattjat sámegielbágojt ja moallánahkkojt Luonddufága Olmmoš luonddus Oahpahusa mihtomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet plánet ja searvat luondduriggodagaid ávkkástallamis, muitalit šáljaid birra maid ávkkástallojit ja ságastallat manne ávdnasiid čoaggin dahpahuvva luonddu fenomenaid mielde gárvedit ja oassálasstet luonndoresursajt, subtsastit tjerdaj birra ávkeduvvi ja ságastallat manen tjuohppamájgge le dáhpádusáj vuoksjuj luondon Duodji ja designa Atnuduodji ja designa Oahpahusa mihtomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet viežžat ávdnasiid ja daid dikšut duddjonávdnasiin ja árvvoštallat váikkuhusaid ceavzilis ovdánahttimii, birrasa ja árvolassáneami ektui åhtsåt ábnnasijt ja gárvedit dájt duodjemateriállan ja ájádallat vájkkudusájt guoddelis åvddånimev, birrusijt ja árvvoháhkuhibme Oahppanulbmilat Åhpadusmihttomiere Gelbbolašvuođamihttomearit leat konkretiserejuvvon oahppanulbmiliin, ja oahppanulbmilat leat ceahkkin dasa ahte joksat gelbbolašvuođamihttomeriid. Máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ja åhpadusmihttomiere le lávkke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt. Oahppi galgá máhttit - geavahit sániid maid lea oahppan - govaid vuođul ságastallat fáttá birra - muitalit fáddá birra - vástidit fáddá birra gažaldagaid - jearahit gažaldagaid fáddá birra - čállit govaide teavstta fáddá birra tevstajt gåvåjda tjállet tiemá birra Vuođđogálggat Vuodotjehpudagá Máhttit lohkat: Oahppit lohket fáddá birra teavsttaid. Máhttet låhkåt: Oahppe tiemá birra tevstajt låhki Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Oahppit geavahit sánit ja cealkagiid mat gullet árbevirolaš bargguide relevánta oktavuođain, ja ahte sii geardduhit, ságastallet ja čoahkkáigesset fáttá. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Oahppe adni bágojt ja moallánagájt ma gulluji árbbedábálasj bargojda hiebalgis vidjurijn, ja mujttali, ságasti ja tjoahkkájgiessi tiemáv. Máhttit čálalaččat ovdanbuktit: Oahppit čállet fáktadieđuid fáddá birra ja čállet teavsttaid govaide. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe diedojt tiemá birra tjálesti ja tevstajt gåvåjda tjálli. Máhttit digitála reaidduid geavahit: Oahppit čállet čállinprográmmii ja geavahit digitála govvenapparáhta. Máhttet digitála ræjdojt adnet: Oahppe tjállemprográmman tjálli ja digitála kámeráv adni. Ráhkkaneapmi Gárvedibme Oahpaheaddji lohká ođđa sánit ja cealkagiid / dadjanmálliid suidnema birra. Åhpadiddje tjadát muhtem ådå bágojt ja moallánagájt suojnnima birra. Ođđa sániid sáhttá máŋgga ládje oahpahit, nugo ovdamearkka dihte go geavaha govva- ja sátnelotto ja sátnebiŋgo jna.. Álgget ådå moallánagáj máhttá dagáduvvat moatte láhkáj, duola dagu gåvvå- ja báhkolottov ja báhkobiŋguv jnv adnet. Evttohusaid movt oahppit sáhttet oahppat ođđa sániid, geahča sátneoahpama birra artihkkala og oahppanstrategiijaid birra artihkkala eŋgelasgiela oahppoplána bagadeamis. Gåktu oahppe máhtti ådå bágojt oahppat, gehtja artihkal báhkooahppama birra ja artihkal oahppamstrátegijaj birra bagádallamin ieŋŋilsa oahppamplánan. Oahpaheaddji sáhttá jitnosit lohkat teavstta gámasuinniid birra ohppiide, ja sii de hupmet ovttas sisdoalu, sániid ja doahpagiid birra. Åhpadiddje máhttá tjavgga låhkåt tevstav suojnij birra oahppijda gudi ságasti aktan sisano, bágoj ja moallánagáj birra. Åhpadiddje ja oahppe gatjádi tevsta birra, ja oahppe vásstedi. Oahppe ietja tiemá birra tevstajt låhki. Geahča ahte teavsttain leat iešguđet dássi das man váddásat leat. Gehtja vaj tevstajn li moattelágásj gássjelisvuodadáse. Okta resursaolmmoš sáhttá boahtit ja muitalit movt suidnet gámasuinniid ja movt daid dikšu. Resurssaulmusj máhttá boahtet ja subtsastit gåktu suojnijt suoddat ja gárvedit dajt. Oahppit jearahallet dán olbmo. Oahppe ságájdahtti suv. Heive bures ja lea ávkin jus resursaolmmoš lea mielde čađat dán proseassas. Hiehpá buoragit ja le ávkálasj resurssaulmusj maŋen le ålles prosessa tjadá. Oahppit gávdnet iešguđet šlájaid suinniin govaid interneahtas ja/dahje girjjis mas leat šattuid govat ja čállet daid birra. Oahppe gávnni gåvåjt moattelágásj suojnijs nehtan ja / jali sjaddogirjijn ja tjálli daj birra. Oahppit gehččet filmma Med sennagress i støvlene. Oahppe gæhttji filmav Med sennagress i støvlene. Bargun maŋŋel filmma sáhttá leat ahte oahppit ságastallet filmma sisdoalu birra, ja muitalit man birra dát lea. Loahppabarggon ságasti oahppe filma sisano birra, ja mujttali sisanov. Ovdalgihtii lea oahpaheaddji ohcan reaidduid maid dárbbašit olgodoaimmaide. Åhpadiddje åhtså ájge bále vædtsagijt majda le dárbbo ålggodåjmajn. Oahppit ja/dahje oahpaheaddji govve dan botta go oahppit barget olgun. Oahppe ja / jali åhpadidddje gåvvi madin oahppe ålggon barggi. Govat galget geavahuvvot bargguide Gåvå galggi loahppabargon aneduvvat. Oahpahusdoaimmat Oahppamdåjma 1. 1. Suojn nit Suidnet (Čuohppat suinniid) Olles proseassas lea dehálaš ahte oahpaheaddji geavaha rievttes namahusaid reaidduin, buktagiin ja proseassain. Ålles prosessa tjadá le ájnas åhpadiddje adná riekta nammadusájt vædtsagijn, buvtagijn ja prosessajn. Oahppit maid galget dáid doahpagiid geavahit go barget. Oahppe galggi aj adnet dájt bágojt bargadahttijn. Oahpaheaddji muitala gos sáhttá gávdnat gámasuinniid. Åhpadiddje subtsas gånnå gávnnat suojnijt. Gámasuidnensajis čájeha oahpaheaddji iešguđetge sorttaid ja čájeha ja čilge movt suidnet galgá. Suojnnesajen vuoset åhpadiddje iesjguhtik tjerdajt ja vuoset ja tjielggi gåktu suojnijt. Oahpaheaddji hušku suinniid ja ráhkada bonjaldagaid / čanada. Åhpadiddje gånsijn suojnijt suoddá ja tsábmá dajt. Ja barggadettiin muitaluvvo ja čilgejuvvo ohppiide mii geavvá, ja movt galgá dahkkot. Bargadahttijn tjielggi ja subtsas oahppijda mij dáhpáduvvá, ja gåktu dagáduvvá. Maŋŋel besset oahppit ieža geahččalit. Maññela oadtjo oahppe ietja gæhttjalit. Go oahppit leat geargan suinniid čuohppame ja bonjaldagaid ráhkadeame, de oahpaheaddji čájeha ja muitala movt šluvgá suinniid. Gå oahppe li gærggam suoddat ja tsábmet, vuoset ja subtsas åhpadiddje gåktu bilkkit suojnijt. Go dán leat bargan, de fertejit heŋget daid goikat. Gå oahppe li suojnijt bilkkim, de tjadni dajt aktan guokta ja guokta, gatsosti dajt ja de vierttiji da gåjkkåt. Go gámasuoinnit leat goikan, de oahpaheaddji čájeha movt gámasuinniid bilgáda. Suojnijt aj dåhkkiji vierradit, de sjaddi jårbbis viera. Maŋŋel besset oahppit ieža geahččalit bilgádit suinniid. Oahppe oadtju ietja gæhttjalit vierradit.. Dan botta go oahppit barget praktihkalaš bargguid, vázzá oahpaheaddji birra ja hupma ohppiiguin barggu birra maid barget, vai oahppit ožžot hárjáneami doahpagiid atnit ja muitalit bargguid birra. Madin oahppe barggi, de åhpadiddje vádtsá iesjgeñga oahppe milta ja ságas majt sij dahki nav vaj oahppe hárjjáni moallánagájt adnet ja nammadit dåjmajt. Oahppit humadit gaskaneaset barggadettiin, ja movttiidahttojuvvojit jearahit guhtet guoimmiset barggu birra ja vástidit. Oahppe ságasti guhtik guojmijnisá madin barggi, ja hasoduvvi nubbe nubbáj biedjat gatjávisájt majt sij vásstedi bargadahttijn. 2. 2. Maŋŋel bargu skuvllas Go oahppit galget čállit govaide, dat sáhttá dahkkot máŋgga ládje. Gå oahppe galggi tjállet gåvåjda, máhttá dát dagáduvvat moatte láhkáj. Oahppit barget iehčanassii, guovttis ja guovttis dahje joavkkuin. Oahppe aktu barggi, guovtes ja guovtes jali juohkusijn. Oahppit válljejit movt sii áigot gieđahallat ja ovdanbuktit sisdoalu. Oahppe válljiji gåktu sij sihti gárvedit ja åvddånbuktet ståffav. Sii geavahit govaid maid oahpaheaddji dahje oahppit leat govven. Sij adni gåvåjt majt sij jali åhpadiddje le válldám. Oahppit sárgot proseassa ja čállet govaide teavstta. Oahppe tjuorggi prosessav ja tevstajt gåvåjda tjálli. Dán sáhttet njálmmálaččat ovdanbuktit luohkkái. Dáv máhtti sij åvddånbuktet njálmálattjat klássa åvdån. Jus oahppit háliidit ráhkadit digitála historjjá, de sáhttet govat skánnejuvvot ja biddjojit ovdanbuktinprográmmii. Jus oahppe sihti dahkat digitála subttsasav, máhtti gåvå skánniduvvat ja vuorkkiduvvat åvddånbuktemprográmmaj. Eambbo bargobihtát ohppiide: - Sii ráhkadit seaidneáviissa mas lea teaksta govain. Ienep barggobuojkulvisá oahppijda: - Sii ráhkadit digitála muitalusa mas geavahit ovdanbuktinprográmma. Sij dahki digitála subttsasav gånnå åvddånbuktemprográmmav adni. Sii válljejit govaid, čállet teavsttaid govaide, bidjet govaid dasa ja lohket teavstta daidda. Gåvåjt válljiji, tevstajt gåvåjda tjálli, vuorkkiji gåvåjt ja låhki sisi tevstajt dajda. Dán sáhttet loahpas čájehit stuora šearbmas earáide luohkás. Dát máhttá maŋutjissaj vuoseduvvat stuorsjerman dåjda iehtjádijda klássan. - Sii ráhkadit govvaovdanbuktima gos geavahit ovdanbuktinprográmma. Sij dahki gåvvåvuosádusáv gånnå vuosádusprográmmav adni. - Sii ráhkadit girjji báberhámis dahje dihtoris ja bidjet govaid ja čállet teavstta daidda. Sij dahki girjev páhppárij jali pc ’ aj, ja biedji gåvåjt ja tevstajt dajda tjálli. Heivehuvvon oahpahus Hiebadum åhpadus Oahppit sáhttet čállit dušše sáni ja cealkagiid govaide dahje juo guhkebuš teavstta. Oahppe máhtti tjállet jur ájnegis bágojt ja gárgadisájt gåvåjda jali guhkep tevstajt. Bargohivvodat ja leaktu sáhttá leat iešguđet ládje. Man ålov guhtik barggá ja man ruvva soajttá årrot moattelágásj. Soames oahppit sáhttet bidjat váldodeattu bargobihtáid njálmmálaččat ovdanbuktit. Muhtem oahppe máhtti dættov biedjat ietjas bargov njálmálattjat åvddånbuktet. Gáiddusoahpahus Guhkásåhpadibme Dás lea erenoamáš dehálaš gulaskuddat dán ahte leat go ohppiin soames sin lagasbirrasis geainna sáhttet ságastallat fáttá birra dahje gean sáhttet jearahallat. Dánna le sierraláhkáj ájnas gullat jus oahppen le nágin ietjas lahkusin gejna sij máhtti ságastit tiemá birra, jali gejt sij máhtti ságájdahttet. Dát oahpahusláhču sáhttá čadnot hospiteren oahpahussii. Dát åhpadimgárvvidus máhttá tjanáduvvat hospiterimåhpadussaj. Hospiterenoahpahus lea dat áigodat go oahppi geas lea gáiddusoahpahus sámegiela fágas, hospitere dan skuvllas gos gáiddusoahpahus oahpahuvvo. Hospiterimåhpadus le dat gávdda gånnå oahppijn gænna li guhkásåhpadime sámegielfágan, hospiteriji skåvlån gåsstå oadtju guhkásåhpadimev. Lea dábálaš ahte buohkat dahje oahppijoavkkut geat čuvvot gáiddusoahpahusa, bohtet oktanis hospiterenoahpahussii. Dábálsj le divna jali juohkusa oahppijs gudi tjuovvu guhkásåhpadimev, båhti avta bále hospiterimåhpadussaj. Hospiterenáigodagas leat oahppit mielde dain bargguin ja govvejit. Hospiterimåhpadusá nalluj oassálassti oahppe barggoprosessan ja gåvviji. Maŋŋebárgu / loahppa bargu sáhttá dahkat go oahpaheaddji ja oahppi deaivvadeaba fas neahta bokte. Loahppabarggo máhttá dagáduvvat maŋŋela gå oahppe ja åhpadiddje vas æjvvali nehtan. Geahpedit gulahallama oahpaheaddji ja oahppi gaskkas lea ovdamunnin ahte dokumeanttat juogaduvvojit oktasaš digitála fierpmádagas. Giehpedittjat guládallamav åhpadiddje ja oahppe gasskan le ávkken dokumentajt juohket åhpadusvuodon. Árvvoštallan Árvustallam Oahppit ožžot dađistaga bagadallama čálidettiin, ja oahppanulbmilat leat vuolggasadjin bagadeapmái. Oahppe oadtju avtatrájes árvustallamav tjáledahttijn, ja árvustallamij le åhpadusmihttomiere vuodon. Lea dehálaš ahte oahpaheaddji deattuha teavsttas dán mii lea positiivvalaš, vai oahppit besset dainna viidáseappot bargat. Ájnas le åhpadiddje låggŋi åvddån mij le vuogas tevstan, ja nanni dav. Go dasa bidjá deattu, de oahppit doalahit dán fáddái ja teaksta heive bures govvii dahje govaide. Dahkkir vuogas merka máhtti liehket jus oahppe tjuovvu tiemáv jali tæksta buoragit gåvvåj jali gåvåjda hiehpá. Sáhttá leat ahte oahppi lea čeahppi guhkes cealkagiid čállit, čeahppi mearkkaid bidjat nugo čuoggá ja jearaldatmearka ja čállá stuora ovdabustáva mearkkaid maŋŋel. Máhttá liehket oahppe le tjiehppe tjálátjjit guhka gárgadisájt, le váttuk mujttet merkajt dagu tjuogga ja gatjálvismærkka ja tjállá stuorbokstávajn daj merkaj maŋŋela. Oahpaheaddji addá ruovttoluottadieđu movt maid sáhttá buoridit teavstta. Åhpadiddje diedet majt oahppe máhttá dahkat vaj buoret tevstav. Oahpaheaddji sáhttá movttiidahttit oahppit čállit dainna go addá konkrehtalaš ruovttoluottadieđuid das maid sii hálddašit ja mainna berrejit bargat eambbo. Åhpadiddje alot oahppijt tjálátjit gå konkrehtalasj diedojt vaddá majt sij máhtti ja majna sij vierttiji åvddålijguovlluj barggat ja makkir vuogijn. Oahppit árvvoštallet iežaset ja guhtet guoimmiset Lassin oahpaheaddji dađistaga- árvvoštallamii sáhttet oahppit árvvoštallat iežaset ja guhtet guoimmiset. Oahppe ietjasa ja guhtik guojmesa árvustalli Skovvi, [ovdanbuktin] sáhttá adnot sihke iežas árvvoštallat, guhtet guoimmiset bargguid árvvoštallamii ja oahpaheaddji ruovttoluottadieđiheapmái. Duodden árvustallamij bargadahttijn åhpadiddjes máhtti oahppe ietjasa ja guhtik guojmesa árvustallat Iežas árvvoštallamii ovdamearka Iesjárvustallambuojkulvisá Sánit ja dajaldagat Bágo ja moallánagá Mun ipmirdan sáni go gulan dahje logan dan Dádjadav bágov gå guláv jali lågåv dav Mun máhtán čilget sáni mearkkašumi Máhtáv tjielggit mij la bágo sisadno Mun máhtán geavahit sáni cealkagis Máhtáv bágov gárgadisán adnet Čuohppat gámasuinniid (suidnet) suojnijt suoddat. Bonjaldagaid ráhkadit suojnijt tsábbmet. Šluvgit gámasuinniid suojnijt bilkkit. Bilgádit gámasuinniid suojnijt vierradit. Oahppanulbmilat Åhpadusmihttomiere Dán in máhte nohkka bures Dáv iv nuoges buoragit máhte Dán máhtán Dáv máhtáv Dán máhtán hui bures Dáv máhtáv huj buoragijt Mun máhtán atnit ođđa sánit. Máhtáv ådå bágojt adnet. Mun máhtán ságastallat gámasuinniid birra go geahčan govaid. Máhtáv ságastit suojnij birra gå gåvåjt vuojnáv. Mun máhtán muitalit gámasuidnenbarggu birra. Máhtáv subtsastit suojnnima birra. Mun máhtán vástidit gámasuidnema birra gžaldagaid. Máhtáv vásstedit gatjálvisájt suojnij birra. Mun máhtán jearrat gážaldagai gámasuidnema birra. Máhtáv gatjádallat suojnij birra. Mun máhtán čállit teavstta govaide mat čájehit suidnen barggu. Máhtáv tjállet tevstajt gåvåjda ma vuosedi suojnnimav. Dávvisámegillii Nuorttasámegiellaj 2. deaddileapmi. Oarjjelsámegiellaj Kárášjohka: Davvi Girji. Julevsámegiellaj: 1. geardde almmuhuvvon: Kárášjohka: Davvi media, 1989. Gøran Andersen: Láttakjáhke ja biernnajáhke, Báhko 2005 Lullisámegillii Dárogiellaj Dárogillii Filmma: Udir.no - Oahpahusláhču: Dássi 4 Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 4. dásse Oahpahusláhču: Dássi 4 Åhpadimgárvvidus: 4. dásse Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 4. dási gelbbolašvuođamihttomeriid. Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 4. dásen. Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearri aiddostahttojuvvo oahppoulbmilis, sisdoallu ja bargovuogit, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpahus sáhttá heivehuvvot juohke ovttaskas oahppái. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj. Dađistaga árvvoštallan ja gielladoaimmat ja gáiddusoahpahus leat oassin dagus. Árvustallam bargadahttijn, gielladomena ja guhkásåhpadibme li gárvvidusán oase. 4. dássi lea 3. dási loahpaheaddji dássi. 4. dásse le låhpalasj dásse sáme 3 aj. Okta sámi 2 ja 3 hástalusain lea oažžut ohppiid aktiivvalaččat sámástit. Akta hásstalus Sáme 2 ja 3ajn le oadtjot oahppijt sámastittjat. Vuolábealde aiddostahttojuvvojit oahppoplána 4 dási gelbbolašvuođamihttomearit mat oktiibuot dorjot njálmmálaš gulahallama. Vuollelin vuoseduvvi máhtudakmihto oahppamplánas 4. dáses, ma tjoahkkáj doarjju njálmálasj guládallamav. Dát ovdamearkan čájeha dráma ja rollaspealu bakte movt oahppit sáhttet humadit sámi árbevirolaš ealáhusaid birra. Dát buojkulvis vuoset drámá ja roallaoavdástallama tjadá gåktu oahppe máhtti ságastit sáme árbbedábálsj æládusáj birra. Ovdamearkkas lea njálmmálaš gulahallan guovddážis. Buojkulvisá oajvvetjalmos le njálmálasj guládallam. Dán bagadallamis leat válljen deattuhit gelbbolašvuođamihttomearrin searvat ságastallamii sámi árbevirolaš ealáhusaid birra. Dán bagádallamin le máhtudakmihtto oassálasstet ságastallamijda sáme árbbedábálasj æládusáj birra váldedum maŋen. Duogážiin lea oahppoplána hástaleaddji 4. dási gelbbolašvuođamihttomearri. Sivva le, oahppamplánan 4. dásen le dát máhtudakmihtto sierra hásstalus. Gelbbolašvuođamihttomearit Máhtudakmihto Njálmmálaš gulahallan Njálmálas guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet geavahit sátnehivvodaga mii dárbbašuvvo árgabeaivválaš dilis åvddånbuktet drámá, roallaståhkusa ja improvisasjåvnå baktu ovdanbuktit drámáin, rollaneavttašemiin ja improviseremiin adnet tállajt gå le ájgev ja biejvijt nammadime geavahit loguid áiggi ja dáhtoniid muitaleamis Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet oassálastit ságastallamis sámi árbevirolaš ealáhusaid birra oassálasstet ságastallamijda sáme árbbedábálasj æládusáj birra Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čállit teavsttaid mat muitalit, válddahallet dahje almmuhit čálli áddejumiid tjállet tevstajt ma subtsasti, gåvådi jali åvddånbukti ájádusájt ovdanbuktit iežas teavsttaid earáide åvddånbuktet ietjas tevstajt iehtjádijda Oahpahusdagus ii álo fátmmas olles gelbbolašvuođamihttomeari. Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov. Gelbbolašvuođamihttomearit leat aiddostahttojuvvon oahppoulbmilis. Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn. Oahppomihttomearri lea lávkin gelbbolašvuođamihttomeari ollašuhttima guvlui. Åhpadusmihttomiere le akta lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt. Oahppanulbmilat Åhpadusmihttomiere Mihttomearrin lea ahte ohppiin galgá leat doarvái sátneriggodat vai árgabeaivvis birge, mas maiddái sámi árbevirolaš ealáhusat leat oassin. Ulmme le oahppe galggi máhttet ållo bágojt bæválasj dilij birra, gåsi aj sáme árbbedábálsj æládus oahppij láhkabirrusijn gullu. Dát mearkkaša ahte oahppi galgá máhttit: Ietjá bágoj javladum galggá oahppe máhttet: viiddidit sátneriggodaga go oahppá doahpagiid mat gullet árgabeaivválaš dillái ja sámi árbevirolaš ealáhussii oahppat bágojt ja moallánagájt bæjválasj dilij ja sáme árbbedábálasj æládusáj birra vaj bæjválasj giella buorrán oahppat soames sániid mat gullet sámegielat lohkan- ja rehkenastinvuohkái oahppat nágin bágojt ma gulluji sáme låhkåm- ja riekknimvuohkáj atnit árgabeaivválaš giela árbevirolaš ealáhusa birra mii gullá konkrehta dillái adnet bæjválasjgielav sáme árbbedábálasj æládusá konkrehtalasj diles čállit unnit rollaspealu mii govvida ealáhusa doaimmaid ja doahpagiid tjállet oanegis roallaoavdástallamav dahpádusáj ja moallánagáj tjanádum æládussáj neaktit rollaspealu tjadádit roallaoavdástallamav árvvoštallat njálmmálaš doaimma daid eavttuid vuođul mat vuolábealde namuhuvvojit árvustallat gåktu njálmálasj doajmma lej, daj gájbbádusáj milta ma li tjielggidum vuollelin Guovddážis dás lea ahte lea autenttalaš dilli man govvidit. Dæddo le biejadum dahkamus galggá almma. Oahppit galget čájehit gelbbolašvuođaset go ráhkadit ja nektet rollaspealu mii govvida árbevirolaš ealáhusa árgabeaivválaš dilálašvuođaid. Dánna galggi oahppe dahkat ja tjadádit roallaoavdástallamav bæjválasj dilij birra árbbedábálasj æládusán, ja nav vuosedit ietjas máhtudagájt. Nu ožžot oahppit vejolašvuođa atnit gelbbolašvuođaset ja gielaset juste nu movt árgabeaivvis duođaid dahkko. Navti oahppe oadtju máhttelisvuodav máhtojt ja gielav sæmmi gå almma iellemin adnet. Oahppodoaimmat mat gullet oahppomihttomeriide leat dan buktaga, rollaspealu vuođđun maid oahppit galget buvttadit. Åhpadusdåjma tjanádum åhpadusmihttomierijda li vuodon roallaoavdástallamij majt oahppe galggi dahkat. Dás leat váldán vuođu dálá lullisámi boazodoalloealáhusas. Dánna le dálásj ællobarggo lullesáme guovlon biejadum vuodon. Boazodoalloealáhus doaimmahuvvo miehtá Sámi. Ællobarggo le miehtáj Sámen. Maiddái lea seamma áigeguovdiliin vuođu váldit eará árbevirolaš sámi ealáhusain nugomat guolásteamis, eanandoalus, duojis / duedtie ja eará meahcceealáhusain ja buohtalasealáhusain. Sæmmi ájggeguovdelis le biedjat vuodon ietjá árbbedábálasj sáme æládusájt degu guollim, ednambarggo, duodje ja ietjá miehttseæládusá ja tjoahkkeæládusá. Gelbbolašvuođamihttomearit maid dovdomearkan lea mihttomeriid ollašuhttin ja oahppomihttomearri galgá aiddostahttojuvvot ohppiide. Máhtudakmihto gånnå le mihtomierejåksåma dåbddomerka ja åhpadusmihttomiere gånnå le mihtomiere jåksåm gájbbádusá, vierttiji tjielggiduvvat oahppijda. Oahpásmahte ohppiide oahppomihttomeriid ja singuin njálmmálaččat dan birra ságastala. Tjadáda dájt ja dágásta njálmálattjat sijájn. Mihttomearit galget leat oinnolaččat klássalanjas, ja/dahje dat sáhttet leat oassin bargoplánas. Mihttomiere máhtti klássalanján vuojnnut, ja / jali barggamplánan årrot oassen. Jus dovdomearkkat ja eavttut čállojuvvojit, nugomat bargoplánii, de sáhttet ohppiid váhnemat / ovddasteaddjit searvat bargui. Jus dåbddomerka jali gájbbádusá tjáleduvvi duola degu barggopládnaj máhtti æjgáda oassálasstet bargon. Oahppomihttomeriid eavttuid sáhttá skovis govvidit. Oajvvádusájt ma li åhpadusmihttomierij gájbbádusá dåhkki sjiebmáj tjállet. Dás atnit alla, gaskamuddosaš ja vuollegis meriid mánáiddássái ja árvosániid nuoraidskuvlii ja joatkkaskuvlii. Mánájdásijn nammaduvvi dáse vuolep, gasska ja alep, ja nuorajskåvlån ja joarkkaskåvlån káráktera aneduvvi. Tabealla sáhttá ráhkadit álkibun vuođđoskuvlii go joatkkaskuvlii. Tabælla galggá dagáduvvat álkkep vuodoskåvllåj ienni gå joarkkaskåvllåj. Dát ovdamearka vuhtiiváldá dan vejolašvuođa ahte skovi sáhttá atnit nuoraidskuvllas ja joatkkaskuvllas sámegiela 3 (1-4 dássái). Dát buojkulvis berus juhte aj galggá nuoraj- ja joarkkaskåvlå Sámegiel 3 (1-4 dásen) aneduvvat. Oahppanulbmilat Åhpadusmihttomiere Gaska- muddosaš / (3-4) Gasska/(3-4) Oahppi galgá máhttit: Oahppe galggá máhttet viiddidit beaivválaš sátneriggodaga go oahppá doahpagiid mat govvidit beaivválaš dili ja dán ealáhussii ienedit ietjas bæjválasj báhkoboanndudagáv dan baktu gå oahppá moallánagájt ma gulluji bæjválasj dilláj ja dán æládussaj Don máhtát soames sániid ja doahpagiid mat gullet beaivválaš dilálašvuođaide. Dån máhtá muhtem bágojt ja moallánagájt bæjválasj vidjuji birra. Don máhtát soames sániid ja doahpagiid mat gullet dán ealáhussii. Dån máhtá muhtem bágojt ja moallánagájt dán æládusá birra. Don máhtát oalle ollu sániid ja doahpagiid mat čilgejit beaivválaš dilálašvuođa. Dån máhtá viek ållo bágojt ja moallánagájt bæjválasj vidjurij birra. Don máhtát oalle ollu sáni ja doahpaga mat gullet dán ealáhussii. Dån máhtá viek ållo bágojt ja moallánagájt dán æládusá birra. Don máhtát hui ollu sániid ja doahpagiid mat čilgejit beaivválaš dilálašvuođaid. Dån máhtá sierraláhkáj ållo bágojt ja moallánagájt bæjválasj vidjurij birra. Don máhtát hui ollu sániid ja doahpagiid mat gullet dán ealáhussii. Dån máhtá sierraláhkáj ållo bágojt ja moallánagájt dán æládusá birra. oahppat soames sániid mat gullet sámegielat lohkan- ja rehkenastin- vuohkái oahppat nágin bágojt ma gulluji sámegiela låhkåm- ja rieknimvuohkáj Don leat oahppan soames sáni ja doahpaga mat gullet sámi lohkan- ja rehkenastin- vuohkái. Dån la nágin bágojt ma gulluji sámegiela låhkåm- ja rieknimvuohkáj oahppam. Don leat oahppan máŋga sáni mat gullet sámi lohkan- ja rehkenastin- vuohkái ja máhtát daid atnit iešguđet dilálašvuođain. Dån la viehka bágojt ma gulluji sámegiela låhkåm- ja rieknimvuohkáj oahppam. Don leat oahppan ollu sániid mat gullet sámi lohkan- ja rehkenastin- vuohkái ja máhtát daid atnit iešguđet oktavuođain. Dån la sierraláhkáj ållo bágojt ma gulluji sámegiela låhkåm- ja rieknimvuohkáj oahppam čállit smávit rollaspealu mas lea doahpagat ja govvida dán ealáhusa doaimma tjállet unnes roallaoavdástallamav gånnå le dáhpádus ja moallánagá ma gulluji æládussaj. Don čálát soames rollaid smávit rollaspellui, ja válddát mielde soames doahpaga mat gullet dán ealáhussii. Dån tjálá muhtem rållajt unnes roallaoavdástallamij ja nagin moallánagájt æládusás aná. Don čálát soames rollaid smávit rollaspellui, ja govvidat duohta dilálašvuođa ja anát soames doahpaga mat gullet dán ealáhussii. Dån tjálá rållajt roallaoavdástallamij almma dáhpádusájn ja nagin moallánagájt æládusás aná Don čálát soames rollaid rollaspellui, ja govvidat duohta dilálašvuođa ja anát doahpagiid mat gullet dán ealáhussii. Dån tjálá rållajt roallaoavdástallamij almma dáhpádusájn ja moaddá moallánagájt æládusás aná neaktit rollaspealu njálmmálaš dialogain tjadádit roallaoavdástallamav njálmálasj ságastallamij Don neavttat soames daid dialogain masa ledjet ráhkkanan. Dån åvddånbuvtá muhtemijt dajs ságastallamijs majt lidji gárvedam. Don neavttát dialogaid maid ledjet oahppan dán rollaspealus, ja dagat dan bures. Dån åvddånbuvtá buorre láhkáj ságastallamijt majt lidji gárvedam. Don neavttát rollaspealu dialogaid lunddolaš ja buori ládje. Dån åvddånbuvtá ságastallamijt luondulattjat ja buorre láhkáj Dás heive ahte oahppit ohppet sámegielat lohkan- ja rehkenastivuogi, vaikko dat gullá ge 6. Juska sáme låhkåm- ja riekknimvuohke gullu 6. dássáj de hiehpá dav dánna álgadit. dássái. Ovdamearkka dihte sáhttá čoahkkeloguin lohkat olbmuid (gööktesh, golmesh, njealjesh jna. – guokte, golbma, njeallje olbmo fárrolaga), bohccuid (gööktege, golmege, njealjege jna. – guokte, golbma, njeallje bohcco fárrolaga) ja čorraga sturrodat (bïrhketje, stuhtje, ealoe jna. – smávit čora, 8-12 ealli) ja oassin olles ealus (čora / eallu) sáhttet leat áigeguovdilis doahpagat. Duola degu ulmutjij tjoahkketálla (guovtes, gålmås, nieljes jnv. – akta, guokta, gålmmå ulmutja aktan), boahttsuj (guoktagis, gålmmågis, nielljagis jnv, - guokta, gålmmå, niellja boahttsu aktan) ja ællostuorrudáhka (tjårrågasj, návkká, ællo – muhtem boahttsu, 50-150 boahttsu, ájn vil enep boahttsu) ja oasse ælos máhtti hiebalgis moallánahkan årrot. Buot sámi árbevirolaš ealáhusain gávdnojit lohkan- ja rehkenastinvuogit maid sáhttá sisafievrridit dán ovdamerkii. Juohkka sáme árbbedábálasj æládusájn gávnnuji låhkåm- ja rieknimvuoge ma dánna dåhkkiji aneduvvat. Skovvi galgá leat sihke oahpaheaddji oahpahusa várás ja oahppi iešárvvoštallama várás. Sjiebmá hiehpá sige åhpadiddje árvustallamij bargadahttijn ja oahppe iesjárvustallamij. Skovi sáhttá maiddái atnit oahppiságastallama vuođđun dahje ovdánahttinságastallan gaskal oahpaheaddji, ohppiid ja váhnemiid / ovddasteddjiid. Sjiebmá máhhtá aj vuodon oahppeságastallamij jali åvddånahttemságastallamij åhpadiddje, oahppe ja æjgádij gasskan. Oahppandoaimmat Oahppamdåjma Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid dasa movt son sáhttá bargat gelbbolašvuođamihttomeriin 4. dásis; sisdoallu ja oahppandoaimmat, vuođđogálggat, heivehuvvon oahpahus, gáiddusoahpahus ja gasku árvvoštallan. Dánna åhpadiddje gávnna buojkulvisájt gåktu máhttá máhtudakmihtoj 4. dásen barggat; sisanujn ja oahppamdåjmaj, vuodotjehpudagáj, hiebadum åhpadusáj, guhkesåhpadimij ja árvustallamij bargadahttijin. Ovdamáhtut Åvddåmáhto Lea eaktun ahte oahppit buori muddui máhttet árgabeaivválaš doahpagiid ja ahte leat oahppan lohkosániid ja ortnetloguid. Gájbbádus le oahppe galggi muhtem mærráj máhttet bæjválasj moallánagájt, ja tállabágojt ja rájddobágojt. Ovdal oahpahusdahkosa sáhttá leat ávkkálaš ja vuogas geardduhit árgabeaivválaš doahpagiid ja loguid. Åvddålin åhpadimgárvvidusá de la ávkálasj ja vuogas bæjválasj moallánagájt ja tállajt gærddodit. Ođđa doahpagiid álggaheapmi Oahppat ådå moallánagájt Oahpaheaddji digaštallá deháleamos sániid ja doahpagiid. Åhpadiddje ájnnasamos bágojt ja moallánagájt tjadát. Geahča dás ođđa goarttaid ovdamearkka mas leat ođđa sánit ja doahpagat: Dála vuojná guokta kårtå ådå bágoj ja moallánagáj: Dasto sáhttet oahppit oahppat eanemus guovddáš doahpagiid iešguđetlágan doaimmaid bakte, ovdamearkka dihte sátnegeardun, sátnebordin seaidnespeallu ja rumašspeallu (kroppskrøll). Maŋŋela máhtti oahppe ájnnasamos moallánagájt oahppat duon dán dåjma baktu, duola degu báhkoloop, siejnnespella ja rumájspella. Válddaheames oahppanvugiid Oahppamvuogetjielgadusá Visuala oahppit liikojit Visualalasj oahppe lijkkuji Auditiiva oahppit liikojit Auditijvalasj oajppe lijkkuji - lohkat ja čállit, geahččat filmma, sárgut, bargat bargogirjjiin ja govvidit jurddakártta - låhkåt ja tjállet, filmav gæhttjat, tjuorggat, barggogirjij barggat, ja ájáduskártav tjuorggat - govaid ja sániid - gåvåjda ja bágojda - guldalit, digaštallat, hupmat iežainis dahje earáiguin ja jitnosit lohkat - gulldalit, dágástallat, ietjajnis jali iehtjádij ságastit ja tjavgga låhkåt Taktiila oahppit liikojit Taktijlalasj oahppe lijkkuji Kinestetihkka oahppit liikojit Kinestetihkalasj oahppe lijkkuji - guoskkahit diŋggaid, giehtabarggu, dihtoriin bargat, ráhkadit seaidneplakáhtaid, speallat, čállit, čuohpadit ja liibmet - duohtadit gálvojt, barggat giedaj, pc ’ ajn barggat, siejnneplákáhtajt dahkat, spellat, tjállet, biesskedit, lijmmit - bargat čoavddarieggáin ja árpobreahtain - tjåvdariggasijn ja hárbbobrehtajn barggat - lihkadit ja olleš rupmaša atnit, speallat iešguđetlágan spealuid, teáhterneaktima ja praktihkalaš barggu - labudit ja ålles rubmahav adnet, moattelágásj spelajt spellat, teaterav spieledit ja praktihkalasj barggguj - seaidne- ja láhttespealuid - siejnne- ja guolbbespellaj Cavgileapmin dasa movt oahppit sáhttet geardduhit ja maiddái oahppat ođđa sániid, geahča artihkkala sátneoahppama birra ja artihkkala oahppanstrategiijaid birra eaŋgalasgielat bagadusas. Gåktu oahppe máhtti gærddodit ja ådå bágojt oahppat, gehtja artihkal báhko-oahppama birra ja artihkal oahppam strategiaj birra ieŋŋilsgiela bagádusán. Ávkkástala dan álgun mii heive oahppijovkui. Válde álggon dav mij oahppejuohkusij hiehpá. Bovde soames lagasbirrasa olbmo ohppiide muitalit báikkálaš muhtin árbevirolaš sámi ealáhusa birra. Oattjo náginav lahkabájkes subtsastittjat muhtem sáme árbbedábálasj æládusá birra. Ane vuođđun dan go klássaoahppit finadedje árbevirolaš ealáhusdoalli guossis oahppamis su ealáhusa birra. Válde vuodon gå guossidijda náginav gut árbbedábálasj æládusájn bargaj. Bija ohppiid lohkat oanehis ja álkes fáktadieđuid ohppiid lagasbirrasa sámi árbevirolaš ealáhusa birra. Dibde oahppijt oanegis ja álkkes diehtotevstajt bájkálasj sáme árbbedábálasj birra låhkåt. Rollaspeallu lea okta vugiin ohppiide movt ealáskahttit gielaset. Roallaoavástallam le akta vuohke oadtjot oahppijt sámastihttjat. Rollaspealus ii leat ” ieš oahppi ” guhte hupmá, go dat lea rolla maid neaktá. Roallaoavdástallamin ij la ham ” oahppe iesj ” gut ságas, valla roalla. Nu sáhttá buorebut jávkadit ohppiin olahusbalu jus ballet hupmamis boastut. De la ham álkkebu duosstat ságastit ja nåv de ij ballat buosstot javllat. Go oahppit ráhkadit rollaspealu, de lea jurddašuvvondilli man galget neaktit. Gå oahppe roallaoavástallamav dahki, de la sijájn dat ájádallam dille. Ovdamearka Buojkulvis Mii deaivvadit rátkkagárddis Lárkkamin æjvvalip. Ráhkat govvadaga mii dili govvida Gos leat mii ? Gåvvida vidjurijt Gånnå lip ? Movt lea guovlu gos lehpet ? Gåktu vuojnnu dánna ? Govvidit luonddu, olbmuid jna.. Tjielggi gåktu luonndo ja ulmutja jnv li. Gos leat mii ? Gånnå lip ? Movt lea guovlu gos lehpet ? Gåktu vuojnnu dánna ? Govvidit luonddu, olbmuid jna.. Tjielggi gåktu luonndo ja ulmutja jnv li. Makkár olbmot leat báikkis ? Gudi ulmutja oassálassti ? Geahča rollagoartta Gehtja roallakårtåjn. Rollagoarta: Roallakårttå:: Gii mun lean ? Gut lav mån ? - olmmoš - gaskavuohta earáide spealus - sohkavuohta - bargoolmmái - veahkeheaddjin - Ulmusj / persåvnnå - Gasskavuohta iehtjádijda oavdástallamin - Berulasj - Barggoráddna - Viehkediddje Iešvuohta Ane adjektiivvaid go muitalat Ovdamearka: Mun lean ilus, siivui, suhtus jnv.. Ulmusjvuohke Gåvvida adjektijvaj Duola degu: mån lav ávon, sijvos, suhton jnv.. Mii dáhpáhuvvá jurddašuvvon dilálašvuođas ? Mij dánna dáhpáduvvá ? Ovdamearka Dálvi Buojkulvis Dálvve Dás sáhttá earuhit ohppiid ovdamáhtolašvuođa mielde. Dánna dåhkki hiebadit oahppij åvddåmahtulasjvuoda milta. Áigeguovdilin lea ovdamearkan rátkin, njuovadeapmi ja lohkan. Duola degu lárkkamin, njuovvamin, ja låhkåmin. Lea dehálaš ahte oahppit oahpásmuvvet rollaiguin maid galget neaktit ja nu sin oadjudit. Ájnas le oahppe ietjasa rållaj oahpástuvvi vaj jálo sjaddi. Ráhkat dialoga juohke dilálašvuhtii. Dahkit ságastallamijt juohkka vidjurij birra. Divtte ohppiid ráhkadit dilálašvuođaid mat leat áigeguovdilat. Dibde oahppijt hiebalgis ájggeguovddelis vidjurijt dahkat. Buohkat sáhttet oktanaga searvat spellui, muhto dan sáhttá maiddái čađahit seamma lanjas iešguđege ” hupmanstašuvnnain ” mat de doibmet dege sierra gielladomeanan. Gájka máhtti oassálasstet åvtå bále oavdástallamin, valla dåhkki aj sæmmi lanján duot dát ” ságastallamstasjåvnnå ” mij aj máhttá gielladomdenan liehket. Loga eanet gielladomeanaid birra sierra artihkkalis. Lågå enebu gielladomenaj birra sierra artihkal. Hupmanstašuvdna 1 Ránnjáorohagas boahtá olmmoš geahčadit leatgo sis mastan bohccuid deike. Ságastallamstasjåvnnå 1 Ulmusj boahtá ráddnátjæros ja sihtá gæhttjat jus ælon li sijá boahttsu. Dovdaba go soai goabbat guoimmiska ovdalaččas ? Dåbddåba gus dá guovtes nubbe nuppev åvtåtjis ? Soai buorástahttiba goabbat guoimmiska, muitaleaba geat soai leaba ja gos boahtiba. Såj buorástahtteba, oahpásmahtteba jus dárbbo le, ja subtsastibá gåstå boahteba. Soai buorástahttiba goabbat guoimmiska, muitaleaba geat soai leaba ja gos boahtiba. Såj buorástahtteba, oahpásmahtteba jus dárbbo le, ja subtsastibá gåstå boahteba. Maid soai lohkaba goabbat guoibmáseaska ? Majt javllaba nubbe nubbáj ? Goalmmát olmmoš boahtá ja jearrá ságaid guohtuma birra, ja movt geassi ja čakča lea leamašan jnv.. Goalmát ulmusj boahtá ja gatjádallá guohtoma birra, gåktu giesse ja tjaktja l læhkám jnv.. Hupmanstašuvdna 2 Guokte eaiggáda humadeaba makkáraš ja gean bohccot lea čohkkejuvvon mat gullet ránnjáorohahkii. Ságastallamstasjåvnnå 2 Guovtes ságastallaba makkir / gen boahttsu ráddnátjæros li tjoahkkidum. Hupmanstašuvdna 3 Soames olbmot čippustit dollagáttis ja hupmet árgabeaivválaš dilálašvuođaid birra Ságastallamstasjåvnnå 3 Muhtem ulmutja tjåhkkåji dållågátten ja ságasti bæjválasj vidjurij birra. Ná sáhttá dilálašvuođa sirdit hupmanstašuvnnas hupmanstašuvdnii, ja ođđa dilit čuožžilit dárbbu mielde. Náv dåhkki vidjujit jåhtet stasjåvnås stasjåvnnåj, ja ådå vidjura badjáni dárboj milta. Dát leat vuođđogeađggit mat viiddidit giellaanu. Dá li nannimgierge ma gielav buoredi. Vállje galle olbmo galget searvat rollaspellui, dan mielde galle oahppi leat sámegieldiimmuin. Mierreda galles galggi roallaoavdástallamin oassálasstet, sámegieltijmaj oahppijlågå milta. Oahpaheaddji sáhttá maiddái searvat vai leat eanet oassálastit. Åhpadiddje máhttá aj oassálasstet vaj enebu sjaddi. Vuolábealde olmmoš- ja hupmanstašuvdnagoartta evttohus, maidda oahppit čállet dieđuid. Vuollelin tjuovvu oajvvádus ulmusj- ja ságastallamstasjåvnåkårtåjda majt oahppe dievddi. Olmmoš 1 Ulmusj 1 Namma: Ahki: Gii mun lean: Iešvuohta / luondu: Sohkavuohta / bargoolmmái / bargoveahkki / eará gaskavuohta: Namma: Áldar: Gut lav: Iesjvuohta / luonndo: Beraj / barggoráddna / Barggoviehkke / ietjá gasskavuohta Olmmoš 2 Ulmusj 2 Namma: Ahki: Gii mun lean: Iešvuohta / luondu: Sohkavuohta / bargoolmmái / bargoveahkki / eará gaskavuohta: Namma: Áldar: Gut lav: Iesjvuohta / luonndo: Beraj / barggoráddna / Barggoviehkke / ietjá gasskavuohta Gos: Gii: Doaibma: Man birra hupmet: Gånnå: Gut: Dáhpádus: Man birra ságastallat: Gos: Gii: Doaibma: Man birra hupmet: Gånnå: Gut: Dáhpádus: Man birra ságastallat: Seamma málle sáhttá atnit ráhkadeames rollaspealu eará sámi árbevirolaš ealáhusaide nugomat: Sæmmilágásj vuoge ja háme máhtti aneduvvat gå galggi roallaoavdástallamav ietjá árbbedábálasj sáme æládusájs dahkat. mearraguolásteapmái Merraguollim luossaguolásteapmái Miehttse- ja guollebivddo bivdui- ja meahcásteapmái Ietjá miehttseæládusá eará meahcceealáhusaide Duodje buohtalasealáhusaide Tjoahkkeæládusá Juohke áidna dáin ealáhusain sáhttet doaibmat sámegielat domeanan, gos oahppit sáhttet fitnat, ja das ráhkadit rollaspealu. Juohkka akta dájs æládusájs dåhkki sámegieldomednan, majt oahppe máhtti guossudit ja dassta roallaoavdástallamav dahkat. Rollat / rollaspeallu doaibmá maiddái gielladomeanan. Roallaoavdástallam le aj gielladomedna. Geahča sierra artihkkala gielladomeanaid birra gos gávdnat eanet ovdamearkkaid. Gehtja sierra artihkkalav ja enep buojkulvisájt gielladomenaj birra. Rollaspeallu sáhttá maiddái viiddiduvvot nu ahte šaddá storyline-prošeavtta vuolggasadjin. Roallaoavdástallam dåhkki aj vijdeduvvat ja vuodon storyline-prosjæktaj. Heivehuvvon oahpahus Hiebadum åhpadus Earut válljemis rollaspellui heivvolaš viidodaga, omd. manlágán olbmot ja galle hupmanstašuvnna galget, ohppiidlogu, ohppiid ovdamáhtolašvuođa ja sin agi ektui. Hiebada oavdástallama stuorrudagáv oahppij milta, galles li, sijáj åvddådiedoj ja áldarij milta, duola degu makkir ulmutja, ja galla ságastallamstasjåvnå galggi. Go oahppit ieža leat mielde čállimis rollaid, de sii atnet dan máhtolašvuođa maid sii leat háhkan. Gå oahppe ietja oassálassti rållajt tjálátjit de sij adni ietjas åmastam máhtojt. Dalle lea oahpaheaddji bargun addit ohppiide heivehuvvon hástalusaid. De la åhpadiddje barggo oahppijda hásstalusájt hiebadit. Hupmanstašuvnnaid lohku sáhttá viiddiduvvot. Galla dåhkki moadda ságastallamstasjåvnå. Ovdamearkka dihte sáhttá ráhkaduvvot hupmanstašuvdna gosa mátkkošteaddjit (turisttat) bohtet. Máhttá ságastallamstasjåvnnå gåsi turista jali iehtjáda guossáj båhti. Das sáhttá čohkket dieđuid báikki historjjá ja árbevieruid birra. Danna vattaduvvi diedo bájke histåvrå ja árbbedábij birra. Dát hupmanstašuvdna heive ohppiide geain lea nannoset sámegielat máhtolašvuohta, ja boarráset ohppiide geat čuvvot sámegiella 3 oahppoplána. Dát ságastallamstasjåvnnå hiehpá oahppijda gænna l buorre sámegiella, ja vuorasap oahppijda gudi tjuovvu oahppamplánav sáme 3. Gáiddusoahpahus Guhkásåhpadibme Rollaspealu čađaheames gáiddusoahpahussan sáhttá leat hástaleaddjin, muhto ráhkkanemiin dat lea vejolaš. Roallaoavdástallam máhttá liehket gássjelabbo tjadádit guhkásåhpadimá baktu, valla jus gárvveda de la máhttelis. Oasseváldiid lohkku sorjasa dasa movt oahpahus organiserejuvvo ja leago vejolašvuohta máŋgasiidda searvat jietna- ja govvakonferánsii, mii mearkkaša máŋga oahppi oahpahit oktanaga. Galla oassálasste galggi, le gatjálvis gåktu åhpadus le gárvvidum ja jus le máhttelis åhpadit moaddásav åvtå bále buohtalakkoj. Seamma olbmos sáhttet leat máŋga rolla. Sæmmi ulmutjin máhtti ienep rålla liehket. Dat mii gáržuda lea ahte ovddabealde govvenrusttega gáržu lihkadanvejolašvuohta. Váttesvuohta boahtá dassta gå ij le máhttelis vuojka labudit kamera åvdån. Maiddái gáiddusrusttega teknihkkalaš čoavddus váikkuha ja dat man jođánit rusttet sáhttá sáddet gova ja jiena. Ja máhttelisvuoda li aj tjanádum dasi gåktu teknihkalasj rustiga li. Maiddái gáibida buoret searvedovddu go rollaspealus galggaše seamma báikkis / lávddis, muhto leat iešguđet báikkiin. Gå galggá tjåhkkåhit moatten sajen ja roallaoavdástallamin huoman sæbrrat sæmmi bájkálasjvuodan, de dat rávkká ienep dádjadimev rållajda. Ráhkkaneapmi rollaspellui lea seammago mii dábálaš klássalanjas dáhpáhuvvá. Gárvvidusá roallaoavdástallamij li da sæmmi gå klássalanján. Movt rollaspeallu čađaha, vuolgá das movt lea organiserejuvvon ja manlágánat rusttegat leat. Roallaoavdástallama tjadádallamij le tjanádum gåktu organiseridum la ja gåktu rustika li. Jus rollaspealus lea dušše okta oahppi ja oahpaheaddji mielde, de šaddá rollaspeallu dása heivehuvvot, omd. nu ahte oahppi ja oahpaheaddji goabbánai neaktiba eanet rollaid. Jus la jur åhpadiddje ja akta oahppe de vierddi hiebadallat dasi, de máhtti sunnun goappánik moadda rålla. Doppe gos lea vejolašvuohta atnit jietna- ja govvakonferánssa, lea vejolaš eambbosiidda searvat. Jus le máhttelis ienebujda siegen årrot, de le ham ienebu gejda rållajt máhttá juohket. Nubbi eará molssaeaktun sáhttá leat ahte gáiddusoahpahusoahppi sáhttá leat tv-fitnodaga bargi guhte galgá muitalit dihto dáhpáhusa sámi árbevirolaš ealáhusas. Ietjá máhttelisvuohta le guhkásåhpadimoahppe máhttá tv barggen ja diededit sierra dáhpádusás sáme árbbedábálasj æládusás. Jus leat guokte oahppi, de sáhttá nubbi jearahallat nuppi oahppi fáttá birra. Jus libá guovtes, de máhttá nubbe ságájdahttet nuppev temá birra. Das sáhttá gáiddusoahpahusa govvenrusttet máhkaš leat tv-govvenrusttet, ja oahpaheaddji lea prográmma geahčči. De máhttá guhkásåhpadimkamera liehket tv kameran, ja åhpadiddje prográmma vuosstájvállde. Vuođđogálggat Vuodotjehpudagá Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Njálmmálaš doaibma lea guovddáš doaibma dán ovdamearkkas, earenoamážiid gulahallamis earáiguin. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Njálmálasj tjehpudáhka le oajvvedoajmma dán buojkulvisán, sierraláhkáj ságastallat iehtjádij. Máhttit čálalaččat ovdanbuktit: oahppit čállet vuorrosániid rollaspellui. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe moalgedimijt roallaoavdástallimij tjálli. Máhttit lohkat: Fáddái go ráhkkana, sáhttá leat áigeguovdilin gávdnat ja lohkat teavstta mii lea heivehuvvon sámegiela 2 ja 3 ohppiidjovkui. Máhttet låhkåt: Álggon tebmáj le buorre gávnnat ja låhkåt tevtstajt ma li hiebadum oahppejuohkusij Sáme 2 ja 3aj. Máhttit rehkenastit: Oahpahusdagus deattuha rehkenastinmáhtolašvuođaid, sihke oppalaš ja ealáhuslaš rehkenastima. Máhttet riekknit: Åhpadimgárvvidusán li riekknimtjehpudagá, sihke ámmulasj ja da ma juohkka æládussaj gulluji. Omd. bohccuid lohkamis sáhttá bohccuid lohkanvuogi oahppat ja oahppat eallosturrodaga doahpagiid. Duola degu boahttsujt låhkåt vaddá máhttelisvuodav riekknimvuogijt ja muhtem moallánagájt ællostuorrudagáj birra oahppat. Eará sámi árbevirolaš ealáhusain lea maiddái sin ealáhusalaš lohkanvuohki man sáhttá ávkkástallat dán ovdamearkkas. Iesjguhtik sáme árbbedábálasj æládusájn li sierra låhkåma majt dåhkki buojkulvisán adnet. Máhttit atnit digitála reaidduid: Lea heivvolaš ráhkadit rollagoarttaid ja lohkanstašuvnnaid dihtoriin. Máhttet digitála ræjdojt adnet: Dáhtá baktu hiehpá roallakårtåjt ja ságastallamstasjåvnåjt dáhkat. Oahppamis vuorrodajaldagaid sáhttá ávkkástallat dihtora, mp3-čuojanasa, giehtatelefovnna jna.. Moalgedimijt dåhkki dáhtámásjijna, mp3-spællára, mobiltelefåvnå jnv. tjadá hárjjidallat. Ohppiide šaddá álkibun buoridit dajahusaid dadjama ja árvvoštallat iežaset árjja go sáhttet gullat iežaset vuorrodajaldagaid. Giehpep sjaddá oahppijda åvddånbuktemav gárvedit, ja árvustallat ietjas bargov gå bessi gulldalit ietjas moalgedimijt. Árvvoštallan Árvustallam Árvvoštallan mii lea ovdamearkkain galgá leat oahppanovddideaddjin go ožžot dieđuid vássán ja boahtti doaimmaid birra ja mat movttiidahttet ja dahket ohppiid diđolažžan. Árvustallama buojkulvisájn galggi åvdedit oahppamav diededimij / åvddåndiededimij tjadá ma måvtåstuvvi ja diedulattjan dahki. Oahppanulbmilit eaktun galgá leat oahpis ja olámuttos ohppiide dalle go álggahit barggu. Åhpadusmihttomiere gájbbádusá galggi oahpes ja sadjihin oahppijda bargo álgon. Okta vuohki movt čađahit gaskaárvvoštallama ja maid / movt bargat ovddasguvlui čájehit das vuolábealde. Muhtem láhkáj árvustallamav bargadahttijn jali åvddåndiededimev vaddet vuoseduvvá vuollelin. Don galggat: Dån galga: atnit sániid mat govvidit beaivválaš dilálašvuođaid adnet bágojt ma gåbttji bæjválasj vidjurijt Don máhtát: Don ipmirdat maid mii dadjat ja máhtát eaŋkilsániiguin vástidit. Dån máhtá: Dån dádjada man birra mij ságastip ja vássteda åvtåjn bágojn Berret hárjehallat: Hárjehala hupmat almmá ovdalgihtii ráhkkanemiin. Hárjjidalá: Harjjidalá válldet bágov juska ij la divna gárvvidum. Dađistaga oahpat atnit iežat oahppan sániid ja doahpagiid jurddaškeahttá. Maŋenagi ájádalák giella buorrán. Geahččal atnit ođđa sániid olles cealkagiin iige dušše eaŋkilsániiguin vástidit. Gæhttjala ådå bágojt ålles gárgadisájn adnet, ij jur åvtåjn bágojn vásstedit. čađaheames rollaspealu njálmmálaš vuorrodajaldagaiguin tjadádit roallaoavdástallamav njálmálasj ságastallamij Don máhtát: Don čájehat ahte máhtát eanas vuorrodajaldagaid. Dån máhtá Dån vuoseda dån máhtá ienemus moalgedimijt. Berret hárjehallat: Hárjehala nu ahte oahpat rolla bures, ja neavtte dego livččii duođas dáhpáhuvvamin. Hárjjidalá: Åhpa rållav buoragit vaj sjattá roalla. Logga árvvoštallanvuohkin Loagga árvustallen Dás čájehuvvo logga árvvoštallanvuohkin. Dánna vuoseduvvá loagga árvustallen. Logga dahje oassi das berre čállojuvvot sámegillii. Loagga jali oase låkkas vierddiji sámegiellaj tjáleduvvat. Earut ohppiid sámegielmáhtu ektui. Hiebada oahppij sámegielmáhtudagáj milta. Joavkologga 1, álginlogga Dát joavkologga adno ovdalgo bargagoahtá rollaspealu ráhkadeames ja čađaheames. Juogosloagga 1, álggoloagga Dát juogosloagga aneduvvá åvddål gå dáhká ja tjadát roallaoavdástallamav. Logga sáhttá maiddái adnot oktagaslaš loggan. Loagga aj dåhkki aktugasj loaggan. Das čilgejuvvo geat lea mielde, ja mii fáddán lea. Dánna tjielggiduvvá gut oassálasstá, mij tebmá le, vidjurijt ja mihtojt. Das govvidit dálá dilli ja mii mihttomearrin lea. Barggamvuoge vatteduvvi. Bargovuogit čállojuvvojit maiddái. Árvustallam ja moalgedime åhpadiddjes li aj. Dán ovdamearkkas sáhttá atnit joavkologga 1 dáppe http://www.lex.no/vurdering. Dán buojkulvisán máhttá tjuovvot juohkuslåkkav 1 dánna liŋŋka. Joavkologga 2, bargo- / dađistagalogga Bargo- / dađistagalogga govvida dili, bargovugiid ja árvvoštallama lassin oahpaheaddji mearkkašumiide. Juogosloagga 2, maŋenagiloagga Dát loagga le bargadahttijnloagga mij gåvvit vidjurijt, barggamvuogijt ja árvustallamav, duodden vuojnojt åhpadiddjes. Dát logga sáhttá maiddái leat oktagaslaš loggan. Dát loagga máhttá aj aktusasj loaggan. Geahča www.lex.no/vurdering. Gehtja www.lex.no/vurdering. Jus joavkobargu bistá guhkit áiggi, de sáhttá heivvolažžan čállit máŋga dađistagalogga dađistaga go bargu ovdána. Jus juogosbarggo vihpá, de la ávkálasj tjállet moadda maŋenagilåkka bargadahttijn. Joavkologga 3, loahppalogga Maŋŋil go rollaspeallu lea čađahuvvon, sáhttá proseassa ja bohtosa čoahkkáigeasu čállit loggii, ovttaskas oahppái dahje olles jovkui. Juogosloagga 3, loahppaloagga Maŋŋel gå roallaoavdástallam la tjadádum, máhttá prosessav ja båhtusijt tjoahkkájgiesset låkkan, aktusattjat jali juohkusin. Dás sáhttá čoahkkáigeassit nugomat bargojuogu ja ovttasbarggu, muhto deattuhit galgá giellamáhtu ja oahppoulbmilat. Dánna dåhkki barggojuogo, aktisasjbargo jnv. tjoahkkájgieseduvvat, valla tjalmmusin galggá giellamáhtudak ja åhpadusmihttomiere. Oahpaheaddji čállá loahpas loahppamearkkašumi. Åhpadiddje maŋutjissaj buktá vuojnojt. Iešárvvoštallan Iesjárvustallam Molssaevttolaččat sáhttet oahppit iežaset barggu árvvoštallat daid árvvoštallaneavttuid mielde mat ovdanbohtet tabeallas vuolábealde, ja atnit seamma graderema go mii atno Eurohpálaš giellapássas (ESP). Máhttelis le oahppe ietjasa árvustalli árvustallamgájbbádusáj milta ma li tábellan vuollelin nammadum, ja adni sæmmi mierijt degu Europalasj giellapássan (ESP). Dán máhtán Dáv máhtáv veaháš vehi oalle bures ållu buoragit hui bures huj buoragit Čilgehus Tjielggidusá Dán máhtán veaháš: Dáhton Dáv máhtáv vehi Biejvve: Dán máhtán oalle bures: Dáhton Dáv máhtáv ållu buoragit Biejvve: Dán máhtán hui bures: Dáv máhtáv huj buoragit Dáhton Biejvve Mun máhtán hupmat beaivválaš dilálašvuođaid birra. Mån máhtáv bæjválasj vidjurij birra ságastit Mun máhtán hupmat árbevirolaš ealáhusa birra mainna leat bargan. Mån máhtáv árbbedábálasj æládusájs majna mij lip barggam ságastit Mun máhtán sániid mat gullet sámegielat lohkan- ja rehkenastinvuohkái. Mån máhtáv bágojt ma gulluji sáme låhkåm- ja riekknimvuohkáj Mun máhtán čállit vuorrodajaldagaid rollaspellui. Mån máhtáv moalgedimijt roallaoavdástallamij tjállet Mun máhtán vuorrodajaldagaid ja čađahan rollaspealu njálmmálaš vuorroságastallamin. Mån máhtáv moalgedimijt ja roallaoavdástallamav njálmálasj ságastallamij tjadádit Árvvoštaladettiin iežaset, de sáhttet oahppit árvvoštallat makkár ođđa doahpagiid sii leat oahppan. Oasse iesjárvustallamin máhtti oahppe árvustallat makkir ådå moallánagájt sij li oahppam. Geahča čihččet dásis dán skovi viiddiduvvon anu birra. Gehtja aj 7. dásev gåktu lasedit dáv sjiemáv. Mun dárbbašan veahki dán sáni mearkkašumi ipmirdit. Mån dárbahav viehkev dáv bágov dádjadit Mun doaivvun ahte dieđan sáni mearkkašumi. Mån jáhkáv dáv bágov dádjadav Mun dieđán sáni mearkkašumi. Mån dádjadav dáv bágov Oahpaheaddji geahččá oahppi iešárvvoštallama ovttas ohppiiguin ja buktá su árvvoštallamiid njálmmálaččat ja/dahje čálalaččat. Åhpadiddje máhttá oahppij iesjárvustallamav tjadádit ja ietjas árvustallamijt njálmálattjat ja / jali tjálálattjat buktet. Go dađistagaárvvoštallan lea čađahuvvon, berrejit ohppiide láhččojuvvot áigi buorideames barggusteaset vai buorida oahppanvejolašvuođaid. Gå aktelasjárvustallam le ållim, de vierddiji oahppe ástov oadtjot buorridit bargov vaj ávkke åhpadusás nanniduvvá. Udir.no - Davvisámegiella Dássi 1-4 Udir.no - Dásse 1-4 Dássi 1 Dásse 1 Dássi 2 Dásse 2 Dássi 3 Dásse 3 Dássi 4 Dásse 4 Dássi 5 Dásse 5 Dássi 6 Dásse 6 Dássi 7 Dásse 7 Dássi 8 Dásse 8 Dássi 9 Dásse 9 Dássi 10 Dásse 10 Gelbbolašvuođamihttomeriid oahppoplánas gávnnat dáppe http://www.udir.no/grep Máhtudakmihto oahppoplánas http://www.udir.no/grep Oahpahuslážuide ovdamearkkat Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá Oahpahusláhču: Dássi 1 Åhpadimgárvvidus: 1. dásse Oahpahusláhču: Dássi 2 Åhpadimgárvvidus: 2. dásse Oahpahusláhču: Dássi 3 Åhpadimgárvvidus: 3. dásse Oahpahusláhču: Dássi 4 Åhpadimgárvvidus: 4. dásse Udir.no - Hearvasáhka Udir.no - Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Kåserija Hearvasáhka Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Kåserija Ceahkki: Jo1 - studerenráhkkanahtti oahppoprográmma ja Jo2 - fidnofágalaš oahppoprográmma Fáddá: šáŋrat Áigi: njealji ja guđa diimmu gaskka Dásse: Jo1– oahppogárvedime åhpadusprográmma ja Jo2 – viddnofágalasj åhpadusprográmma Álggahus Álgadus Oahpaheaddji gávdná ovdamearkkaid dasa movt son sáhttá láhčit oahpahusa vai oahppit jokset Jo1 studerenráhkkanahtti oahppoprográmma ja Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmaid gelbbolašvuođamihttomeriid. Åhpadiddje åhtså muhtem buojkulvisájt gåktu sån máhttá hiebadit åhpadusáv nav vaj oahppe jåksi Jo1 – oahppogárvedime åhpadusprográmma ja Jo2 – viddnofágalasj åhpadusprográmma máhtudakmihtojt. Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearit sáhttet konkretiserejuvvot oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus olahit gelbbolašvuođamihttomeriid. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, ma li lávke máhtudakmihtojt jåvsåtjit. Oahpahusláhču čájeha heivvolaš bargovugiid, movt vuođđogálggaid ovttastahttá bargui ja movt oahpaheaddji heiveha oahpahusa ohppiide ja árvvoštallá sin dađistaga. Åhpadimgárvvidus vuoset muhtem barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja sijáv bargadahttijn árvustallá. Oahppit galget maid árvvoštallat iežaset ja guhtet guoimmiset bargguid. Oahppe galggi aj ietjasa ja guhtik guojmesa bargov árvustallat. Fuomáš ahte dát oahpahusláhču ii govčča olles vuosttaš gelbbolašvuođamihttomeari. Mujte dát åhpadimgárvvidus ij ållåsit gåbtjå vuostasj máhtudakmihtov. Šáŋŋer mii dás deattuhuvvo, lea hearvasáhka. Sjáŋŋar mij dánna le dættodum le kåserija. Máhttoloktema ML06 gelbbolašvuođamihttomearit Máhtudakmihto ML06-S an Gelbbolašvuođamihttomearit Jo 1 studerenráhkkanahtti - ja Jo 2-fidnofágalaš oahppoprográmma maŋŋel Čálalaš gulahallan Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Máhtudakmihto Jo1 – oahppogárvedime åhpadusprográmma ja Jo2 – viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela. lohkat teavsttaid ja ságastallat earáiguin dan birra maid lea lohkan Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čállit hutkkálaš teavsttaid iešguđetlágan šáŋrain låhkåt tevstajt ja ságastallat iehtjádij dan birra majt le låhkåm geavahit girjás máŋggabealat gielalaš váikkuhangaskaomiid iežas čállimis, sihke čáppagirjjálašvuođas ja áššeprosas* adnet målsudahkes gielalasj vájkkudimnævojt ietjas tjállemin, sige tjáppagirjálasjvuodan ja ássjeprosan* * gelbbolašvuođamihttomearri ii guoskka ohppiide geat čuvvot fidnofágalaš oahppoprográmmaid * Dát máhtudakmihtto ij guoska oahppijt viddnofágalasj åhpadusprográmman. Oahppanulbmilat Åhpadusmihttomiere Oahppanulbmilat leat ceahkkin barggus joksat gelbbolašvuođamihttomeriid. Åhpadusmihttomiere le lávkke máhtudakmihtojt jåvsåtjit. Oahppi galgá máhttit - ságastallat earáiguin mii hearvasáhka lea ja mii hearvasága sisdoallu lea - válddahallat hearvasáhka-šáŋŋera dovdomearkkaid - čállit hearvasága - árvvoštallat iežas teavstta ja buoridit dan ságastit iehtjádij mij kåserija le ja mij kåserija sisadno le Vuođđogálggat Vuodotjehpudagá Máhttit lohkat: máhttá geavahit ávkkálaš lohkanstrategiijaid Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Oahppit servet digaštallamiidda, guldalit earáid oaiviliid ja ovdanbuktet iežaset oaiviliid. Máhttet låhkåt: Oahppe adni ávkálasj låhkåmstrátegijajt. Máhttit čálalaččat ovdanbuktit: Oahppit ovdanbuktet iežaset fuomášumiid, jurdagiid ja oaiviliid čállima bokte. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Oahppe oassálassti dágástallamijn, gulldali iehtjádij vuojnojt ja bukti åvddån iehtjasij vuojnojt. Máhttit geavahit digitála reaidduid: Oahppit geavahit kritihkalaččat iešguđetlágan elektrovnnalaš gálduid. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe bukti åvddån ájádusájt ja vuojnojt majt tjállema tjadá li gávnnam Máhttit rehkenastit: Ii leat dán barggus guovddážis. Máhttet digitála ræjdojt adnet: Oahppe lájttalisát adni duov dáv elektronalasj gáldov. Ráhkkaneapmi Gárvedime Oahpaheaddji lea ovdalgihtii válljen hearvasága mii heive luohká oktasaš bargui. Åhpadiddje le åvdåtjis válljim kåserijav mij hiehpá aktisasj barggon klássan. Oahppit ožžot dán hearvasága juogo elektrovnnalaččat dahje báberhámis. Oahppe oadtju dáv kåserijav juogedum elektronalattjat jali páhppára nanna. Oahppit lohket dán jávohaga dahje jitnosit ovttas luohkás. Oahppe låhki dav sjávot aktu allasisá jali tjavgga aktan klássan. Oahpaheaddji sáhttá lohkat hearvasága jitnosit, dahje oahppit guldalit jietnabáddemiid. Åhpadiddje máhttá låhkåt kåserijav tjavgga, jali oahppe máhtti jiednabáddimav gulldalit. Oahpaheaddji čilge, ja oahppit ságastallet mii dat lea mii lea hearvasága dovdomearka. Åhpadiddje tjielggi, ja oahppe ságasti mij dåbddomerkaj kåserijav. Deattut erenoamážit ironiija. Dættoda sierraláhkáj delbastimev. Čále áinnas dovdomearkkaid listun távvalii. Dåhkki tjállet dåbddomerkajt lisstaj táblon. Oahppit sáhttet maid ieža čálistit dovdomearkkaid. Oahppe máhtti aj ietja dåbddomerkajt tjállet. Oahpaheaddji dahje oahppit válljejit fátta hearvasáhkii man oahppit galget čállit. Åhpadiddje jali oahppe válljiji tiemáv kåserijaj majt oahppe galggi tjállet. Oahppandoaimmat Oahppamdåjma Oahppit lohket jávohaga, ovdamearkka dihte Koseriija- ja dan fuolkehámit: Sátneduddjon ja sátnestoahkan, (I boka Sátneduojit s. 9-13). Oahppe sjávot låhki, duola degu Koseriija- ja dan fuolkehámit: Sátneduddjon ja sátnestoahkan, (I boka Sátneduojit s. 9-13) Ovdal go oahppit čálligohtet, de čállá oahpaheaddji távvalii muhtin sániid / doahpagiid teavsttas man oahppit galget lohkat. Åvddål gå oahppe låhkkåji, tjállá åhpadiddje táblluj muhtem bágojt / moallánagájt, tevstas majt oahppe galggi låhkåt. Go oahppit leat lohkan hearvasága ja jurddašallan dan birra maid leat lohkan, de vástidit dáidda gažaldagaide: Gå oahppe li kåserijav låhkåm ja ájádallam majt li låhkåm, de dájt gatjálvisájt vásstedi: Gii čállá/hupmá ? Gut tjállá/ságas ? Man birra čállá / hupmá sáddejeaddji ? Man birra ráddje tjállá/ságas ? sisdoallu sisadno Geasa čállá/hupmá ? Gesi tjáleduvvá/ságastuvvá ? vuostáiváldi vuosstájvállde Gos dahje mas čállá / hupmá ? Gånnå ráddje tjállá/ságas ? Goas sáddejeaddji čállá / hupmá ? Goassa ráddje tjállá/ságas ? áigi ájgge Movt sáddejeaddji čállá / hupmá ? Gåktu ráddje tjállá/ságas ? váikkuhangaskaoamit vájkkudimnævo Manne sáddejeaddji čállá / hupmá ? Manen ráddje tjállá/ságas ? ulbmil ulmme Ohppiin lea oktasaš ságastallan hearvasága birra man álggahit vástádusaid vuođul. Oahppe ságasti aktan kåserija birra, vásstádusájt vuodon adni. Ságastallet ironiija birra. Ságasti delbastime birra. Oahppit čállet oanehis čoahkkáigeasu hearvaságas ja hupmet ovttas maid sii leat válljen. Oahppe ånigis tjoahkkájgessusav kåserijas tjálli, ja ságasti aktan majt li tjuolldám. Oahppit čállet ieža hearvasága. Oahppe ietja kåserijav tjálli. Muhtin oahppit sáhttet válljet oktasaš fáttá ja čállit searválaga hearvasága. Muhtem oahppe máhtti aktisasj tiemáv válljit ja aktisasj kåserijav juohkusbarggon tjállet. Buohkat bidjet hearvaságaid oktasaš elektrovnnalaš vuorkái go gerget. Divna vuorkkiji kåserijajt aktisasj elektråvnålasj vuorkkáj gå li gærggam. Oahppit sáhttet lohkat guhtet guoimmiset hearvaságaid, dahje sáhttet lohkat jitnosit guhtet guimmiidasaset. Oahppe máhtti guhtik guojmesa kåserijajt låhkåt, jali máhtti tjavgga låhkåt guhtik guojmmásij. Oahpaheaddji lohká hearvaságaid ja addá ohppiide dieđuid mat ovddidit oahppi oahppama. Åhpadiddje låhkå kåserijajt ja oahppijda oahppamåvdedim diedádusájt vaddá. Heivehuvvon oahpahus Gut tjállá/ságas ? ráddje Oahppit geat eai nákce ieža lohkat hearvasága, sáhttet baicca guldalit lohkkojuvvon hearvasága. Oahppe gudi e ietja buvte kåserijav låhkåt, máhtti farra låhkåmav gulldalit. Lea maid vejolaš čállit čoavddasániid dan sadjái go čoahkkáigeasu. Tjoahkkájgessusa sadjáj le máhttelis tjállet tjåvdabágojt. Hearvaságat maid oahppit čállet, sáhttet leat iešguđetláganat sihke guhkkodaga ja váddodaga dáfus. Kåserija majt oahppe tjálli, máhtti liehket iesjgudiláhkáj sige guhkudáhka ja masjvalisvuohta. Muhtin sáhttá lohkat hearvaságaid jitnosit earáide geat dušše guldalit. Muhtema máhtti ietjasa kåserijajt tjavgga låhkåt iehtjádijda gudi jur gulldali. Muhtimat sáhttet lohkat máŋgga eará mieldeoahppi hearvaságaid ja atnit daid veahkkin iežaset čállimis. Muhtema máhtti låhkåt måtij oahppeguojmij kåserijajs ja dajt arvusmahttemin ietjasa tjállemin adnet. Go oahppit barget joavkkus, de sáhttet addit nuppiide jurdagiid ja veahkehit guhtet guoimmiset. Gå oahppe juohkusijn barggi, máhtti sij huomáhahttet ja arvusmahttet nubbe nuppev. Muhtimiidda lea geahppaseabbu álgit go leat ovttas earáiguin, ja teavstta hábmet searválaga sáhttá addit čállinmovtta. Muhtemijda le álkkebu álgget gå li iehtjádij aktan, ja tækstadahkam aktan máhttá viehkedit sijáv ávvuadallat tjállet. Evttohusat mat bohtet, sáhttet leat sihke miellagiddevaččat ja suohttasat. Oajvvádusá ma badjáni, máhtti liehket sige miellagiddis ja suohttasa. Go máŋggas geain leat iešguđet dáiddut ja attáladagat barget veahkkálaga, de sáhttá šaddat buorre boađus ovttasbarggus. Gå moattes moaddalágásj fámoj ja vaddásij oassálassti, máhttá dat aktisasj barggo buorre sjaddat. Oahppit sáhttet ollu oahppat nubbi nuppis. Oahppe máhtti ålov nubbe nuppes oahppat. Gáiddusoahpahus Guhkásåhpadibme Dát oahpahusláhču heive bures gáiddusoahpahussii go sáhttá čađahit doaimmaid sullii seammaládje go dábálaš oahpahusas. Dát åhpadimgárvvidus hiehpá buoragit guhkásåhpadibmen, dan diehti gå le máhttelis tjadádit dåjmajt vargga sæmmi láhkáj gå dábálasj åhpadimen. Árvvoštallan Árvustallam Dađistaga-árvvoštallan Dán oahpahuslážus sáhttá oahpaheaddji oahppanulbmiliid árvvoštallama vuolggasadjin, ja čujuhit dasa go addá ohppiide ruovttoluotta dieđu. Dán åhpadimgárvvidusán máhttá åhpadiddje adnet sjáŋŋarlistav vuodon árvustallamin, ja dasi vuosedit gå oahppijt diededit. Oahppoulbmilit oahppit galget dovdat. Sæmmi le åhpadusmihttimierijn majt oahppe galggi dåbddåt. Lassin oahpaheaddji dađistaga-árvvoštallamii, sáhttet oahppit árvvoštallat iežaset ja guhtet guoimmiset Oahppit sáhttet oažžut njálmmálaš árvvoštallama čállinproseassa áiggi, ja čálalaš árvvoštallama gárvves hearvaságas. Oahppe máhtti tjállemprosessan bargadahttijn njálmálattjat árvustalladuvvat ja gå gærggi kåserijajn tjálálasj diededimev. Lea dehálaš addit responssa mii veahkeha ohppiid fágalaččat ovdánit. Le ájnas diededit dan láhkáj mij viehket oahppijt fágalattjat åvddånit. Sii galget oažžut positiivvalaš dieđu dan birra maid hálddašit. Sij vierttiji positijvalattjat diededuvvat majt sij bukti. Deattut erenoamážit šáŋŋerspesifihkka dovdomearkkaid. Dættoda sierraláhkáj sjáŋŋarspesifihkka dåbddåmerkajt. Oahppit fertejit oažžut dieđu dan birra mainna galget bargat, ja movt galget bargat Oahppe hæhttuji diededuvvat majna galggi barggat, ja gåktu dav galggi barggat. Dá leat ovdamearkkat maid sáhttá guorahallat: Nákce go oahppi geasuhit lohkki ? Nagát gus oahppe låhkkev giddit ? Lea go giella njálmmálaš ? Le giella njálmálasj ? Lea go guoimmuheaddji hearvasáhka ? Hávskkudahttá gus kåserija ? Geavaha go oahppi ironiija ? Adná gus oahppe dielbev ? Fille go son lohkki jorggu čuoččuhusaiguin ? Loaggá gus sån låhkkev jali gulldalidjev tjuolo tjuottjodusáj ? Mii lea ágga dasa go vástádus ovtta dahje eanet gažaldahkii šaddá juo ? Mij la sivva dasi jus vásstádus avtan jali ienebun dájda gatjálvisájda sjaddá le ? Mii teavsttas váikkuha dasa ? Majt dát tækstaj vájkkot ? Mii lea ágga dasa go vástádus ovtta dahje eanet gažaldagaid šaddá ii ? Mij la sivva dasi jus vásstádus avtan jali ienebun dájda gatjálvisájda sjaddá ij la ? Maid sáhttet oahppit bargat buoridan dihte hearvasága ? Majt oahppe máhtti divvot vaj kåserija bárrán ? Dás vuollelis lea skovvi man oahpaheaddji sáhttá geavahit. Vuollelin tjuovvu sjiebmá majt åhpadiddje máhhtá adnet. Dat heive maid dalle go oahppit galget iežaset ja guhtet guoimmiset árvvoštallat. Hiehpá aj gå oahppe galggi ietjasa ja guhtik guojmesa árvustallat. Oahppanulbmilat Åhpadusmihttomiere Oalle bures Dáv iv máhte nuoges buoragit veahaš Dáv máhtáv Čilget makkár dovdomearkkat njálmmálaš šáŋras leat Dáv máhtáv huj buoragit Čilget mii ákkastallan lea ságastit mij kåserija le ja kåserija sisanov Ságastallat earáiguin dán fáttá birra tjielggit dåbddåmerkajt kåseri sjáŋŋarin Čállit hearvasága mas lea girjás ja njálmmálaš giella, ja lea soma guldaleaddji / lohkki mielas tjállet kåserijav Geavahit ironiija, ja váikkuhangaskaomiid mat galget geasuhit lohkki / guldaleaddji duohkot deike. ietjas tevstav árvustallat ja buoredit dav Oahpaheaddji árvvoštallá ohppiid vástádusaid. Ietjá sjiemá ma hiehpi: Eará skovit mat heivejit: Árvvoštallanskovvi: Prošeaktabargu- čálalaš bargu š Árvustallmsjiebmá 1 Prosjæktabarggo – tjálálasj barggo Girjjit Girje Kárášjohka: NRK Sámi Radio / ČálliidLágádus KURT TORE ANDERSEN: Sjá ŋŋ ar låhkåmgirjje, GASKI, HARALD 2006: Iešguđet ge čálushámit - esseija, koseriija, petit paper ja artihkal. HARALD GASKI; Sáme tjálle, Tjálliij Lágádus 2007 Udir.no - Čilgehus oaivadussii Udir.no - Tjielggidus bagádallamij Čilgehus oaivadussii Tjielggidus bagádallamij Neavvagat ja ovdamearkkat bargamis sámegiela nubbingiela oahppoplánain Bagádallama ja buojkulvisá gå barggat Oahppoplánajn- sámegiella nubbengiellan. Oahppoplána gelbbolašvuođamihttomearit lea juhkkojuvvon logi dássái. Oahppoplána máhtudakmihto le lågev dássáj juogeduvvam. Oaivádus oainnusmahttá soames gelbbolašvuođamihttomeriid ja buktá ovdamearkkaid dasa movt sáhttá bargat oahppodoaimmaiguin, heivehuvvon oahpahusain, vuođđudeaddji gálggaiguin, gielladomeanaiguin ja buot logi dásiin árvvoštallan. Bagádallam vuojnnusij buktá muhtem máhtudakmihtojt ja vaddá buojkulvisájt gåktu oahppamdåjmaj, hiebadum åhpadusáj, vuodotjehpudagáj, gielladomenaj ja árvustallamij divna lågev dásij barggat. Oahpaheaddjit ja skuvllat sáhttet atnit oaivádusa báikkálaš oahppoplánabargui ja konkrehta oahpahusdahkosiin. Åhpadiddje ja skåvlå máhtti bagádallamav adnet bájkálasj oahppoplánabargon ja konkrehtalasj åhpadimgárvvidussan. Ovdamearkka dihte leat 1-4 dásis Heivehuvvon oahpahusas ovdamearkkat movt oahpahusdagus sáhttá heivehuvvot iešguđet ahkásaččaide danin go ohppiin dávjá lea iešguđetge vuolggadássi fágas beroškeahttá guđe ahkeluohkkái gullet. Duola degu 1.-4. dásijn Hiebadum åhpadus vatteduvvi buojkulvisá gåktu åhpadimgárvvidusá máhtti hiebaduvvat iesjgeŋga áldarjuohkusij danen gå oahppijn máhtti álggovuodo sierra liehket álgos vájku man dásen li. Oahppoplána váldomihttomearrin lea ahte fága sámegiella nubbingiellan okta dárogiela fágain, láhčá ohppiide vuođu šaddat doaibmi guovttegielagiin. Oajvveoulmme oahppoplánan le fáhka sámegiella nubbengiellan aktan fágajn dárogiella, biedjá vuodov nåv vaj oahppe galggi dåjmalasj guovtegielaga sjaddat. Dat mearkkaša ahte oahppit galget movttiidahttojuvvot ja šaddat gielalaš oadjebasat ahte árgabeaivvis válljejit sámegiela gulahallangiellan. Oahppe galggi måvtåsduhteduvvat ja jállot sámegielav válljit guládallamgiellan bæjválattjat. Oaivádus čájeha ovdamearkkaid main Njálmmálaš gulahallan ja Dihtomielalašvuohta giela ja kultuvrra birra váldooasit leat vuođđun. Bagádallam vuoset buojkulvisájt oajvvesuoasijs Njálmálasj guládallam ja Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta.. Oaivádus ii fátmmas buot oahppoplána gelbbolašvuođamihttomeriid. Bagádallam ij gåbtjå divna máhtudakmihtojt oahppoplánan. Vuođđudeaddji gálggat Vuodotjehpudagá Vuođđudeaddji gálgan nugomat máhttit njálmmálaččat báhkkodit sámegillii, ii leat diehttelassan ohppiide sámegiella nubbingiela fágas. Vuodotjehpudagá duola degu sábmáj máhttet njálmálattjat åvddånbuktet ij la diehttelisvuohta oahppijda fágan sámegiella nubbengiellan. Oaivadusas leat oahpaheaddjái neavvagat, vuogádatcavgileamit ja ovdamearkkat mat sáhttet leat veahkkin láhčamis dili vai oahppit ohppet sámegiela hupmat. Bagádallam vaddá åhpadiddjáj bagádallamijt, vuohketjielggidusájt ja buojkulvisájt ma máhtti viehkken liehket bargon oahppijt oadtjot luondulattjat sámástittjat. Dihtomielalašvuohta giela ja kultuvrra birra Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Lea dehálaš kártet giela dili ja árvvu skuvllas, oppalaččat suohkanis ja fylkkas. Ájnas la guoradallat gåktu gielladille ja giellaárvvo le skåvlån, suohkanin dábálattjat ja fylkan. Giellaoahpahusdárbu rievddada iešguđetge guovlluid mielde. Giellaåhpadusá dárbo várieriji duojn dájn guovlojn. Ovdamearkka dihte lea vejolaš ahte máŋga oahpaheaddji ovttas čađahit iskkadeami, dahje oahppit dan dahket doppe gos lea vejolaš. Buojkulvissan máhtti ienep åhpadiddje aktan guoradallat jali oahppe mátti tjadádit dav jus máhttelis le. Kártemis sáhttá fuomášit domeanaid (giellaarenaid) gos sámegiella lea nanus ja mii sáhttá leat ávkkálaš reaidun giellaoahpahusas. Guoradallam máhttá vuosedit gielladomenajt gånnå sámegiella le nanos ja máhtti ávkálasj vædtsaga giellaåhpadimen liehket. Lea maiddái vejolaš ásahit iežas sámegielat arenaid, nugomat guovlluid, lanjaid, olbmuid, doaimmaid dahje áigodaga. Máhttelis le ásadit sierra sámegieldomenajt, duola degu bájkijt, lanjájt, ulmutjijt, dåjmajt jali ájggegávdajt. Geahča muđui sierra artihkkala gielladomeanaid birra. Gehtja sierra artihkkal gielladomenaj birra. Sáhttá maiddái atnit Eurohpalaš Giellapearpma (ESP) kártenbarggus. Dåhkki aj adnet Europeisk Språkperm (ESP) guoradallama bargon. Kártema bakte sáhttet oahppit válddahit guđe sámegielat dásis sii leat, ja movt sii sáhttet gielalaččat ovdánit. Guoradallama tjadá máhtti oahppe tjielggit makkir sámegieldásen sij li, ja gåktu sij ietjasa gielav máhtti åvdedit. Skuvllain main leat unnán oahppit juohke klássadásis, sáhttet ráhkadit ođasmahtti plána smávvaskuvladássái, gaskadássái ja nuoraiddássái main fáttát sámegiella 2 ja 3 leat oassin. Skåvlå gånnå li gallegasj oahppe juohkka klássan, máhtti dahkat plánajt ma aktelasj mátsi álggo, gasska ja nuorajdássáj gånnå temá Samen2 ja 3 li. Ođasmahttima bakte sáhttet buot oahppit joavkkus bargat seamma fáttáin. Nåv de máhtti divna oahppe juohkusin barggat sæmmi temájn. Dán oahpaheaddji earuha ja heiveha ohppiid agi ja ovdalgihtii máhtu ektui. Åhpadiddje hiebat oahppe áldara ja åvddåmáhtoj milta. Nu sáhttet oahppit ovttasbargat ja čađahit oahppandoaimmaid ovttas. Náv oahppe máhtti aktan barggat oahppamdåjmaj. Mii diehtit ahte ollu oahppit oahpahuvvojit gáiddusoahpahusa bakte, ja dat sáhttá leat hástaleaddjin. Åtsådallamij milta oadtju moadda oahppe åhpadusáv guhkásåhpadime tjadá, ja dát máhttá hásstádussan liehket. Soames dásiin lea gáiddusoahpahus lagabui čilgejuvvon. Muhtem dásijn le guhkásåhpadibme lagábu tjielggiduvvam. Oaivadusas lea sierra oassi ovdáneami birra. Bagádallamin le sierra oasse progresjåvnå birra. Dat govvida movt giellaovdáneapmi leat jurddašuvvon čadnot gelbbolašvuođamihttomeriide mat leat oaivádusas. Dát gåvvi gåktu giellaåvddånibme le tjanádum máhtudakmihtojda ma bagádallamin gávnnuji. Oaivádus lea ráhkaduvvon dainna ulbmiliin ahte galgá sáhttit adnot buot sámi guovlluin. Bagádallam le dagáduvvam vaj galggá máhttet aneduvvat divnajn sámeguovlojn. Soames oktavuođain šaddá oahpaheaddji heivehit ávdnasiid ja oahpponeavvuid báikkálaš dilálašvuođaide. Muhtem sajijn vierddi åhpadiddje hiebadahttet oahppamnævojt ja vædtsagijt bájkálasj dilij milta. Sámi oahpponeavvodilli ii ollenge leat dohkálaš, muhto oaivádussii leat čohkkejuvvon dieđut gávdni oahpponeavvuid birra. Oahppamnævovidjura sámegielan ælla gåktuk duhtam lágátja, valla bagádallamin le lissta gånnå li muhtem oahppamusá ma gávnnuji. Oaivádus sisttisdoallá obanassiige ollu konkrehta oahppodoaimma ovdamearkkaid. Bagádallamin le moadda konkrehtalasj buojkulvisá oahppamdåjmajda. Ollu dain doaimmain sáhttet čađahuvvot buot dásiin. Moadda dájs dåjmajs máhtti divnajn dásijn dagáduvvat. Nu oaivadusas leat gávdnamis konkrehta oahppodoaimma rávvagat. Nåv de bagádallam máhttá aj årrot degu konkrehtalasj bagádibme oahppamdåjmaj hárráj Udir.no - Gielladomeanat Udir.no - Gielladomena Gielladomeanat Gielladomena Sámis lea máŋgga dáfus eahpevárddus gielladilálašvuohta. Gielladille Sámen moatten láhkáj ij la tjielgga. Oallugat máhttet hupmat giela muhto eai čállit. Moattes máhtti gielav njálmálattjat valla e máhte tjállet. Oallugat ipmirdit giela muhto eai máhte hupmat. Moattes dádjadi gielav valla e sáhkada. Oallugat háliidit oahppat giela. Moattes sihti gielav oahppat. Seammás leat geográfalaš erohusat. Sæmmi bále le geográfalasj sieradusá. Guovddáš, sámi guovlluin gulat sámegiela juohke sajis, ja eará guovlluin ges leat soames bearrašat geat hupmet sámegiela. Guovdásj sáme guovlojn gullu sámegiella juohkka sajen, valla ietjá sajijn sámásti jur muhtem fámilja. Oahpahusa oktavuođas lea hástalus oažžut mánáid ja nuoraid njálmmálaččat gulahallat ja doaibmi guovttegielagin. Mij åhpadussaj guosská, li hásstálusá åvdemusát mánájt ja nuorajt oadtjot njálmálattjat guládallen ja dåjmalattjat guovtegielagin. Dalle sii dárbbašit buori sajádagaid, olbmuid ja dilálašvuođaid go gullet ja atnet giela. Sij de dárbahi buorre sáhkadambájkijt, ulmutjijt ja dilijt gånnå gulli gielav ja máhtti sámástit. Oaivádusas dát gohčoduvvo gielladomeanan. Dá dán bagádallamin gielladomednan gåhtjoduvvi. Lea duođaštuvvon máilmmi máŋggagielat servodagain ahte ohppiide geain eanetlohkogiella lea vuosttašgiellan, eai oahpa hupmat unnitlohkogiela go dušše ožžot soames diimmu vahkkui unnitlohkogiela oahpahusa. Åvvå væráldin li moattegielak sebrudagá gånnå ieneplågo giella le vuostasjgiellan. Duohta le, ij nágin tijmma vahkkuj le nuoges oahppat unneplågo gielav vaj dat oahppijda sjaddá viesso giellan. Dát modealla lea juo adnojuvvon sámegiela nubbingiellaoahpahusas, ja adno vel odnege. Gå sámegiella åhpaduvvá nubbengiellan, le dákkir åhpadusvuohke årrum dábálasj ja le vil uddnik. Dát gohčoduvvo rašes oahpahusmodeallan, ja modealla meroštallojuvvo eastadit skuvlla šaddamis giellamolsunreaidun. (Todal, 2002). Máhttá javllat, dát le gienes åhpadusvuohke. Dákkir vuohke de årru hárinissan gå skåvllå galggá årrot ræjddo jårggålit giellamålssomav. Earenoamáš mearkkašahtti lea dát lullisámi guovllus gos leat mealgat eanet nubbingielat go vuosttašgielat oahppit. Sierraláhkáj dát boahtá vuojnnusij oarjjelsáme dáfojn gånnå li ienep nubbegielak oahppe ienni gå vuostasj gielaga. Jus galgá seailluhit ja nannet sámegiela nubbingiellaoahpahusa bakte, berre ohppiide fállat nannoset guovttegielat modeallaid nu movt eará riikkat Eurohpás lágidit nubbingiela oahpahusa báikilaš unnitlohkogielagiidda. Jus mij galggap sámegielav bisodit ja nannit nubbegiel åhpadusá baktu, de vierddiji oahppe oadtjot nannusap guovtegielak modellajt sæmmi vuoge milta gåktu ietjá rijka Europan ásadi nubbegiel åhpadusáv iemeårroj unneplågo gielajt. Buot buoremus lea buot fágain oahpahus čađahuvvo sámegillii. Buoremusát lij jus åhpadus divna fágajn luluj årrot sámegiellaj. Olggobeale sámegiela hálddašanguovlluid leat unnán skuvllat mat dán leat čađahan e.e. sámegieloahpahusa árbevirolaš lágideami dihte, ja go váilot sámegielat oahpaheaddjit, leat unnán sámegielat fágaoahpponeavvut ja unnán oahppit juohke skuvllas. Giellaháldadusguovloj ålggolin ælla nav moadda skåvlå ma li dáv tjadádam. Sivva dási le árbbedábálasj organiseridum sámegielåhpadus, sámegielak åhpadiddje vánesvuohta, binná oahppamnævo sámegiellaj fágajn ja binná oahppe juohkka skåvlån. Dattetge lea vejolaš lágidit oahpahusa nannoset giellalávgunmodealla mielde go mii odne dahkko, mii mearkkaša ahte viiddida sámegielat domeanaid báikkálaš eavttuid vuođul. Huoman le máhttelis ásadit åhpadusáv nannusap giellalávgoj hámijn ienni gå uddni, ietjá bágoj javladum, vijdedit sámegielak domenajt bájkálasj gájbbádusáj milta. Gielladomeanaid ovdamearkkat Gielladomenabuojkulvisá Sáhtášii skuvllas bierggastit sámi lanja gos leat sámi stohkosat, girjjit, musihkka, biktasat, duodji ja eará dávvirat, nugomat lávvu latnjačiegas ja lávvu olgun. Sámeladnja máhttá ásaduvvat skåvlån sáme ståhkusij, girjij, musihkaj, biktasij, duojij ja ietjá rustigij, duola degu låvdagoahte tjiegan ja låvdagoahte ålggon. Latnja ja lávvu adno jeavddalaččat. Ladnja ja låvdagoahte aneduvvi aktelasj. Go oahppit leat dán lanjas, de hupmet duššefal sámegiela ja dárbbu mielde jávohisgiela vehkiin. Gå oahppe li danna de ságasti sij jur sámegiellaj, rumájgielajn jali ij. Sii galget mannat olggos lanjas jus galget dárogillii maidege jearrat. Sij vierddiji ålgusjbælláj mannat gatjádittjat dárruj. Ohppiide sáhttá maiddái lágiduvvot bistevaš sámegielat muitalanboddu ja oahpaheaddji dušše hupmá sámegiela ja sáhttá muitalettiin ohppiide vuosehit sániid mearkkašumi govaiguin. Oahppijn máhttá aj sierra subtsastambåddå gånnå åhpadiddje jur sámás ja aj vuoset bágoj sisanov gåvåj subtsasdahttijn. Jus dárogiela šaddet hupmat de ferte “ doaimma gaskkalduhttit ”. De sjaddá " time out " jus dárogiella galggá aneduvvat. Jus latnja ii leat skuvllas, de sáhttá ráhkadit plakáhta, dahje sáhttet atnit eará govastagaid go dábálaš latnja adno gielladomeanan dahje sámegielat latnjan. Gesi ij le máhttelis sierra ladnja, máhttá dagáduvvat plakáhtta jali ietjá dåbddomerka ma vuojnnuji gå ladnja galggá årrot gielladomedna jali sámegielak ladnja. Eará ovdamearkan movt sáhttá hábmet sámegielat sajádaga dahje gielladomeana lea ávkkástallat vuorasolbmuid dahje eará resursaolbmuid gos oahppit dávjá sáhtaše finadit. Ietjá buojkulvis le dahkat sáme giellabájkev jali gielladomenav le oadtjot vuorasulmutjijt jali ietjá resurssaulmutjijt gejt oahppe máhtti duolloj dálloj guossidit. Resursaolbmot sáhtaše maiddái finadit ohppiid guossis skuvllas. Sij aj, dá ulmutja, guossidit oahppijt skåvlån. Dákkár deaivvadeamis sáhttá praktihkkalaš doaimmaid ávkkástallat, nugomat sámi biepmuid, duoji dahje luođi, lávlagiid / sálbmajoavkkuid jna.. Dánna dåhkkiji praktihkalasj dahkamusá aneduvvat vuodon guládallamin, duola degu sáme biebbmo, duodje jali juojgos, lávlla / lávllajuohkusa jali muoduklágátja. Vuolábealde leat gielladomeana ovdamearkkat mat nannejit sámi ohppiid giellaoahpahusa. Vuollelin tjuovvu gielladomednabuojkulvisá ma máhtti nannit giellaåhpadusáv sámegieloahppijda. Beaktilastit giellaoahpahusa sámi ohppiide, de berre oahpaheaddji oahpahusa lágidit nu ahte oahppit sáhttet ávkkástallat eanemus dain domeanain mat vuolábealde namuhuvvojit. Vaj buoremus vájkkudusáv giellaåhpadusás oadtjot vierddi åhpadiddje organiserit dav nav vaj oahppe fáladuvvi ienemus domenajs nammadum vuollelin. Olbmuide gullevaš gielladomeanat: Gielladomena tjanádum ulmutjijda: oahpaheaddjit åhpadiddje Sámegielat oahpaheaddjit leat juohke áidna skuvlla deháleamos gielladomeanat. Sámegielak åhpadiddje le ájnnasamos gielladomena juohkka skåvlån. Sii berrejit čađat hupmat sámegiela. Sij vierddiji gæhttjalit álu sámástit. Jus lea vejolaš ávkkástallat guokteoahpaheaddjivuogádaga, de sáhttá nubbi hupmat sámegiela skuvladiimmuin ja nubbi ges molssodit goappaš gielaid gaskkas. Jus máhttelis gå li guokta åhpadiddje, de máhttá akta åhpadiddje dåssju sámástit tijmajn ja nubbe guoppátjijt gielajt hållat.. eará báikkálaš sámegielat resursaolbmot, vuorrásat ja earát geat sáhttet bagadallat dahje vuosihit ietjá bájkálasj sámegielak resurssaulmutja, vuorasulmutja ja iehtjáda gudi máhtti vuosádallat jali vuosedit Dávjá leat báikkálaš birrasis sámegielat resursaolbmot. Álu gávnnuji moadda sámegielak resurssaulmutja láhkabirrusin. Ávkkástala sin čehppodaga nu jođánit ja dávjá go vejolaš, omd. čeahpes duojáriid, muitaleddjiid, duottarolbmuid, artisttaid ja 1.-gielat ohppiid. Gåhttjut sijájt nåv ruvva ja álu gåk máhttelis le, duola degu smidás duoddjárijt, subtsastiddjijt, várreulmutjijt, artistajt ja vuostasjgielakoahppijt. Lea dehálaš ahte resursaolbmuiguin šiehttá ahte sii dušše hupmet sámegiela. Ájnas le sjiehtadusájt resurssaulmutjij tjielgga dahkat vaj sij galggi jur sámásti. Muital ja čilge manin. Tjielggi manen nav galggi barggat. Muđui sáhttá dáhpáhuvvat ahte sii válljejit dárogiela go fuomášit ahte oahppit eai ipmir. Ietján máhtti dárustahttját jus vásedi oahppe e dádjada. Oahpaheaddji ja resursaolbmot sáhttet ovdalgihtii šiehtadit movt diekkár diliid galget hálddašit. Åhpadiddje ja resurssaulmutja máhtti såbadit åvtutjis gåktu rijbadit dakkir dilij. boarráset oahppit skuvllas vuorasap oahppe skåvlån Boarráset ohppiid berre movttiidahttit gaskaneaset sámástit ja ovttas nuorabut ohppiiguin skuvllas. Vuorasap oahppe vierddiji aloduvvat sámástittjat gasskanisá ja nuorap oahppij skåvlån. Boarráset oahppit sáhttet maiddái leat veahkkin oahpaheames nuorat ohppiid jus oahpahus lágiduvvo nu ahte dat lea ávkin goappaš ahkásaš ohppiide. Vuorasap oahppe máhtti oassálasstet åhpadussaj nuorap oahppijda jus gárveduvvá nåv vaj ávkken le guoppátjijda. Nu dat lea oassin boarráset ohppiid oahpahusas. Dát le de oasse vuorasap oahppij åhpadussaj. sámi figuvrrat ja biktasat sáme figuvra ja biktasa Rollastoagus adnojit sámi figuvrrat ja/dahje biktasat. Roallaoavdástallmin aneduvvi sáme figuvra ja / jali biktasa. Oahppit nektet sámegielaga rolla dakkaviđe go dát adno. Oahppe tjágñi sámegielak roallaj dalága gå dá aneduvvi. Dát sáhttet lea sámi figuvrrat mat govvidit spábbačiekči, giehtaspáppastalli, biilavuoddji, doaktára, guolásteddjiid, boazosápmelačča jna.. Da máhtti liehket sámefiguvra ma gåvviji bállotjiektjijt, giehtabállospællárijt, vuoddjijt, dálkudiddjijt, guollárijt, ællobarggijt jnv.. Oahppit galget sámástit dan rolla ektui maid nektet. Oahppe galggi sámástit dan rålla milta mij sijájn le. oahppit eará skuvllain ja ustitklássain oahppe ietjá skåvlåjs ja ráddnaklássajs Ávkkástala sosiála mediaid. Ane sosiála mediajt. Oahppit čálašit jeavddalaččat sámegillii. Oahppe tjáhttiji duolloj dálloj sábmáj. Sii sáhttet fágalaččat ovttasbargat, ovdamearkka dihte sii sáhttet čállit digitála wiki soames fáttá birra sámegillii. Sij máhtti fágalattjat aktan barggat, duola degu temá birra sábmáj digitála wiki ’ av tjállet. eará olbmot ietjá ulmutja Bibliotekára, oahppobagadalli ja eará sámegielat olbmot skuvllas sáhttet leat veahkkin. Girjjevuorkkár, oahppobagádiddje, ja ietjá sámegielak ulmutja skåvlån gudi máhtti viehkken. Báikkiide gullevaš gielladomeanat: Gielladomena tjanádum sajijda: Lea dehálaš ahte lea sierra latnja mii olles skuvlajagis adno sámegiela oahpahussii. Ájnas la adnet sierra klássalanjáv gånnå sámegielåhpadus galggá jage tjadá. Lanjas sáhttet buot sámi reaiddut vurkkoduvvot. Dánna máhtti divna sáme rustika vuorkkiduvvat. Giellaoahpahusa ohppiidbargguid ja plakáhtaid sáhttá heaŋgut seaidnái iige dárbbaš gilvalit earáiguin seaidnesaji oažžumis. Oahppij bargo ja plakáhta giellaåhpadimen máhtti gatsoduvvat sæjnnáj ja ij le de dárbbo rijddalit saje nanna. Omd. sáhttá mearridit ahte klássalanjas dihto čiehka lea čielga sámegielat domeana. Tjiehka klássalanján máhttá ållåsit nammaduvvat sámegieldomednan. Oahpaheaddji ja oahppit šiehtadit movt ja man ládje gulahallan klássalanjas galgá leat. Åhpadiddje ja oahppe dahki sjiehtadusáv gånnå ja gåktu guládallam galggá klássalanján. sierra čiehka ja seaidnesadji oahppi dábálaš klássalanjas sierra tjiehka ja sadje siejnen oahppe dábálasj klássalanján Lea dehálaš oainnusindahkat sámegiela (ja kultuvrra) dan klássalanjas gos oahppi eanas áiggi lea. Ájnas le sámegiella (ja kultuvrra) le vuojnnusin klássalanján gånnå oahppe li ienemus ájgev. Sámegielat oahppibarggut jna. heŋgejuvvojit seaidnái klássalanjas. Sámegielak oahppij bargo jnv. galggi gahtsusin oktasaš borranáiggit skuvllas aktisasj bårråma skåvlån Jus vejolaš, de livččii vuogas ahte buot sámegielat ohppiin lea boradanboddu oktanaga, ovdamearkka dihte oktii vahkus ja ahte sámegielat oahpaheaddji maiddái searvá. Jus le máhttelis de la buorre jus divna sámegielak oahppe skåvlån máhtti aktan bårråt gå le biebbmobåddå, duola degu akti vahkkuj gåsi aj sámegiel åhpadiddje oassálasstá. Dát lea vuogas ja heivvolaš vejolašvuohta hárjehallat beaivválaš sámegiela. Dát le buorre sjiehtes ájgge bæjválasjsámegielav sáhkadit. definerejuvvon olgoguovlu ráddjim bájkke ålggon Jus oassi olgoguovllus sáhttá definerejuvvot sámegielat guovlun, de dat lea ávkkálaš. Jus muhtem ålggobájkke máhttá ráddjiduvvat sámegielbájkken de la dat ávkálasj. Skuvlla lahka sáhttá cegget lávu. Låvdagoahte máhttá tsakkaduvvat skåvlå láhkusin. Das sáhttá sámegiela oahpahus jeavddalaččat čađahuvvot. Dánna máhttá sámegiel åhpadus årrot dábálattjat. Eará oahppit sáhttet maiddái ávkkástallat goađi sámi fáttáid oktavuođas. Ietjá oahppe máhtti aj gámáv adnet gå sijájn li sáme temá. Nu sii positiivvalaččat vásihit sámivuođa, nugomat sámi biepmuid, muitalusaid ja luđiid. Sij máhtti dán láhkáj oadtjot positijvalattjat åtsådallat sámev, duola degu sáme biebmojt, subttsasijt ja juojggusijt. olgoskuvla ålggoskåvllå Lágit olgoskuvlla sámi lagasbirrasis, ovdamearkka dihte lahka sámi árbevirolaš ealáhusaid ja/dahje doaimmaid. Ássat ålggoskåvlåv sáme láhkábirrusin, tjanádum duola degu sáme árbbedábálasj æládusájda ja / jali dåjmajda. Gávpotskuvllat main leat sámi oahppit sáhttet gávdnat ja atnit oktasaš meahcce- dahje luonddubáikki gávpoga lagasbirrasis. Stádaskåvlå sámegiel oahppe máhtti gávnnat ja adnet aktisasj miehttse- jali luonndosajev stáda láhkabirrusin. Dat sáhttá leat ohppiid oktasaš giellašilljun gos sii soames háve skuvlajagis barget áigeguovdilis fáttáin. Dánna oahppe máhtti adnet aktisasj giellabájkev ájggeguovddelis temáj soames bále jage nalluj. oahpahusboddu friddjabåttå Moddii váhkkui lágit oahpahusbottu sámegielat doaimmaiguin ja stohkosiiguin. Organiseri muhtem friddjabåttåjt vahkkuj sámegieldåjmaj ja ståhkusij. digitála oahppama vuođđu vuodo digitála oahppamij Skuvllat sáhttet viiddidit sámegielat digitála oahppanvuođu man sáhttá interaktiivalaččat atnit. Skåvlå máhtti ásadit sámegiel digitála oahppamvuodojt ma máhtti aneduvvat interaktijvalattjat oahppij. gáiddusoahpahus guhkásåhpadibme Jus báikkálaš skuvllas eai leat sámegielat oahpaheaddjit, sáhttá ohppiide jeavddalaččat fállat gáiddusoahpahusa videokonferánssa bakte. Oahppijn gænna ælla sámegielak åhpadiddje tjanádum bájkálasj skåvllåj, máhtti oadtjot guhkásåhpadimev duolloj dálloj videorustigij tjadá. báikkit gos barget árbevirolaš ealáhusaiguin bájke gånnå li árbbedábálasj æládusá Dán oktavuođas sáhttá leat áigeguovdilin lágidit gallestallamiid, skuvlamátkkiid ja leairaskuvlla. Guossidibme, skåvllåmanno ja sajijskåvlå máhtti guossiduvvat. Nu besset oahppit deaivvadit eará sámegielagiiguin, ja oahppat veaháš árbevirolaš sámi ealáhusaid birra. Dán láhkáj máhtti oahppe iejvvit iehtjádijt gudi sámásti, ja oahppat binnáv árbbedábálasj sáme æládusáj birra. Lea dehálaš šiehtadit resursaolbmuiguin ahte sii galget dušše fal sámegiela hupmat. Ájnas le dahkat sjiehtadusájt tjielgga resurssaulmutjij vaj sij jur sámásti. Čilge sidjiide manin. Tjielggi manen nav galggi barggat. Muđui dávjá dáhpáhuvvá ahte dárogillii čilgestit jus oahppit eai ipmir. Ietján máhtti dárustahttját jus vásedi oahppe e dádjada. Oahpaheaddji ja resursaolbmot sáhttet ovdalgihtii šiehtadit movt bargat jus diekkár dilli čuožžila. Åhpadiddje ja resurssaulmutja máhtti såbadit åvtutjis gåktu rijbadit dakkir dilij. Fágii gullevaš gielladomeanat: Gielladomena tjanádum fágajda: Mađi eanet oahpaheaddji hupmá, dađi buoret dat lea. Madi åhpadiddje ienebut sámás, dadi buorep le. Dattetge ferte oahpaheaddji dárkkistit ahte oahppit ipmirdit maid son sidjiide gaskkusta. Huoman vierddi åhpadiddje vissásit diehtet jus oahppe dádjadi mij javladuvvá. Oahpaheaddji ii berre jorgalit eanet go dušše dan mii lea dárbbašlaš, vai oahppit ipmirdit ahte lea ávkkálaš sámegiela oahppat. Åhpadiddje ij bierri jårggålit ienebuv gå dárbulasj le, nåv vaj oahppe dádjadi ávkálasj la oahppat sámegielav. Atnimis sámegiela seammás go barget praktihkkalaš fágain lea hui ávkkálaš giellaoahpahusa oktavuođas. Sámegiella ja praktihkalasj fága aktan le sierraláhkáj ávkken giellaoahppamin. Vai buorebut ipmirdit, lea giellaatnu praktihkalaš doaimmas dehálaš, ovdamearkka dihte biepmostallama, duddjoma ja lášmmohallama oktavuođas. Ållo dádjadusás máhttá tjanáduvvat praktihkalasj dåjmajda degu, biebbmodahkamij, duodjáj ja lásjmudallamij. Musihkas lea juoiganbádji okta ovdamearka. Musihkan le juojggamladnja buojkulvissan. Mađi eanet praktihkalaš fágaid oahpahus čađahuvvo sámegillii, dađi buoret lea. Madi ienebut åhpadus le sámegiellaj praktihkalasj fágajn, dadi buorep le. Doaibma ja giella dárbbašeaba goabbat guoimmiska. Dåjma ja giella vuodusti nubbe nuppev. duedtie / duodji duodje biebmu ja dearvvašvuohta biebmo ja varresvuohta lášmmohallan lásjmudallam servodatfága sebrudakfáhka Ollu servodatfágaoahpahusas sáhttá čađahit sámegillii. Ållo sebrudakåhpadusás máhttá sámegiellaj årrot. Dat duođai buorida ohppiid sátneriggodaga. Viehka dat viehket nannit ja báredit oahppij báhkoboanndudagáv. Dat maiddái veahkeha ohppiid sámegiela atnit máŋgga dilálašvuođain sihke árgabeaivvis ja vássán áiggis. Dát le aj viehkken oahppijda sámástit duon dán dilen mij guosská bæjválasj iellemij ja aj dålutjij. Earenoamážit sáhttá oahppoplána sámi momeanttaid čađahit sámegilli. Sierraláhkáj sáme momenta oahppoplánan máhtti dagáduvvat sámegiellaj Lea ávkkálaš bargat rehkenastimin vuođđudeaddji gálgan ja matematihkain sámegillii, nugomat hivvodaga, hámi, sajádaga ja veardádaddama. Ávkálsj le barggat riekknimijn vuodotjehpudahkan ja matamatihkajn sábmáj, duola degu stuorrudahka, hábme, jåhto sajen ja buohtastahttem. Árbevirolaš sámi rehkenastin sáhttá maiddái leat sierra fáddán. Árbbedábálasj sáme riekknim máhttá aj tebmán. Sámi ornamentihkka heive bures hámi ja geometriija oktavuođas. Sáme girjos hiehpá buoragit hámen ja geometrian. Matematihkka ja duddjon sáhttá lágiduvvot fágaidrastideaddjin. Matematihkka ja duodje máhtteba dánna dagáduvvat fágajgasskasattjan. Ollu luonddufágaoahpahusas sáhttá čađahit sámegillii. Ållo luonndodakfága åhpadusás máhttá årrot sámegiellaj. Dat bures viiddida ohppiid sátneriggodaga. Dat ålov viehket oahppij báhkoboanndudagáv lasedit. Dat maiddái veahkeha ohppiid atnit sámegiela máŋgga dilálašvuođain. Viehket aj oahppijt sámástit ienep dilijn. oktasašvuohta teorehtalaš fágain aktisattjat teorehtalasj fágaj Dás sáhttá leat ávkkálažžan oahppašuhttimis ođđa fáttá dárogillii. Máhttá ávkálasj álgadit ådå temáv jali ådå ábnnasijt dárruj. Seammás oahppašuhttit ođđa sámi doahpagiid mat gullet fáddái. Ådå sáme moallánagá tjanádum sæmmi ábnnasij álgadi sæmmi bále. Dasto oahpaheaddji hupmá sámegillii ja jorgala jus lea dárbbašlaš vai oahppit ipmirdit. Dan maññela åhpadiddje sámás ja jårggål jus dárbbo le dádjadime hárráj. Geahča eanet Øzerkas (2006-2). Gehtja ienebu dán birra, Øzerk (2006-2). Maiddái lea dehálaš ahte oahppit skuvlajagis buvttadit sámegielat " buktagiid " máŋggaid fágain, áinnas fágaidrasttideaddjin ja digitála. Ájnas le aj oahppe jage tjadá dahki sámegielak ” buvtagijt ” moatten fágajn, fágajgasskasattjat ja digitálalattjat aj. eará fágat, prošeavttat ja fáttát ietjá fága, prosjevta ja temá Oahppit sáhttet fágaidgaskasaččat ja/dahje prošeavttalaččat bargat sámi fáttáiguin sámegillii. Oahppe máhtti barggat fágajgasskasattjat ja / jali prosjevtalattjat sáme temáj sábmáj. Fáttálaš sámi-dáru sátnelisttut temálágátja sáme-dárobáhkolista Sátnelisttut fáttáid mielde sáhttet ráhkaduvvot ja adnot veahkkin doahpagiid- ja sániid oahppama oktavuođas. Temálágásj báhkolista máhtti dagáduvvat viehkken moallának- ja báhkooahppamij. Áigodahkii gullevaš gielladomeanat: Gielladomena tjanádum ájggáj: Sámegieloahpahus gullevaš áigodahkii sámegielåhpadibme tjanádum ájggáj Jus sámegiella adno oahpahusgiellan, de sámegiela atnu mearriduvvo vahku diibmoplána mielde. Jus sámegiella aneduvvá oahppamgiellan sjaddá adno ájgev mierredit vahko tjadá tijmmaplánan. Maiddái lea vejolaš lágidit skuvlabeaivvi nu ahte oahppit gullet sámegiela dihto áigái beaivvis, ovdamearkka dihte juohke iđida. Máhttelis le aj organiserit skåvllåbiejvev nåv vaj oahppe iejvviji sámegielav mierredum ájgijda biejvenalluj, duola degu juohkka ideda. Gielladomeanat mat gullet sámi govastagaide: Gielladomena tjanádum sáme gåvåstagájda: galbbat ja dábálaš dieđut skuvllas galba ja ietjá almulasj diedo skåvlån Sámi guovlluin sáhttet skuvllat galbet sámegillii sihke skuvlavistti siskkobealde ja olggobealde. Skåvlå sáme guovlojn máhtti galbbit sábmáj, ålggon ja goaden aj. govat gåvå leavga / beavdeleavga slávggá / bievddeslávggá Jus skuvllas eai leat sierra ráddjejuvvon gielladomeanat, de sáhttá govastagaid adnit giellamearkan. Jus e gávnnu sierra ráddjidum gielladomena skåvlån, máhtti sáme gåvåstagá aneduvvat signállan. Ovdamearkka dihte go beavdeleavggaža bidjá beavddi nala, de buot dáhpáhuvvá sámegilli. Duola degu jus bievddeslávggá biejaduvvat bævddáj, máhttá dat vuosedit dálla divna galggá sámegiellaj. Oahppit sáhttet čoahkkanit fáddáplakáhta gurrii, ja šiehttat ahte sii dušše hupmet sámegiela. Oahppe máhtti tjåhkanit temáplakáhta birra ja såbadit ságastallam galggá sábmáj. Gielladeaivvadeamit: Giellatjåhkanime giellalávgun giellabeasi rámmaid mielde Giellalávggom, giellabiesse Oahppit berrejit skuvlajagis oassálastit gielladeaivvademiide main njálmmálaš sámegielat gulahallan lea guovddážis. Oahppe bierriji jage tjadá oassálasstet giellatjåhkanimijda gånnå sámegiella, njálmálasj guládallam le tjalmmusin. Doalut: Dahpádusá: guovvamánu 6. beaivi guovvamáno 6. biejvve Ráhkkanit ja čađahit Sámi álbmotbeaivvi doaluid. Gárvvidit ja tjadádit Sámeálmmugabiejvev. eará doalut ietjá ásadime Oahppit sáhttet lágidit eará doaluid skuvlajagi mielde. Oahppe máhtti ietjá ásadimijt skåvlåjage tjadá ásadit. Sii sáhttet bovdet vuoras sámegielagiid fáddádiimmuide skuvllas. Sij máhtti duola degu temátijmajda vuoras sámegielagijt gåhttjot. Eará: Ietján: DVD-at sámegillii DVD-a sámegiellaj ovttasbargu NRK-Sámeradioin Aktisasjbarggo NRK-sámeradioajn sámegielat girječoakkáldagat sáme girjjevuorkká sámegielat sátneruvttohasat, árvádusat, govvaráiddut sáme ruossabágo, árvvádusá, gåvvårájdo digitála govva / video / jietna digitála gåvå / video / jiena Mađi eanet girjjit leat gávdnamis, dađi eanet lohket sámegillii. Madi ienep girje li sadjihin, dadi ienep låhkåm máhttá sámegiellaj sjaddat. Sátneruvttohasa sáhttá dihtoris ráhkadit. Ruossabágo máhtti dagáduvvat dáhtámasjijnan. Dasa gávdnojit nuvtta dihtorprográmmat. Gávnnuji prográmma ma nåvku dåhkkiji aneduvvat. Oahppit ráhkadit govvaráidduid / video teavsttain. Oahppe dahki gåvvårájdojt / videoav tevstaj. Dan sáhttá dahkat buot fágain. Dáv dåhkki dahkat divna fágajn. Filbma, speallu jna.. Filma, spela jnv.. Juoigan, sámi mánáidlávlagat, sámi musihkka, sálmmat, sámi muitalusat jna.. Juojggam sáme mánájlávla, sáme musihkka, sálma, sáme subttsasa jnv.. Sámi mánáidfilmmat ja mánáid-tv prográmmat. Sáme mánájfilma ja prográmma mánáj-tv ’ an Ruovttus: Sijdan: vánhemat, ovddasteaddjit, oarbinat, áhkut / ádját ja eará fuolkkit æjgáda, åvdåstiddje, oarbbena, ádjá, áhko ja ietjá berraha plánša mas lea alfabehta ja teaksta mii gullá iešguđet fáttáide sáddejuvvo oahppi mielde ruoktot man galget seaidnái darvvihit plánsja álfábehtajn ja tevsta tjanádum duon dán tebmáj rájaduvvi sijddaj skåvlås ja gatsoduvvi siejnijda sijdan Čilget ohppiide geainna ruovttus sáhttet sámástit. Dagá oahppijt diedulattjan gejna sij máhtti sijdan sámástit. Dát lea dehálaš giellaoahppanbáikin danin go váhnemat, oarbinat, ja eará fuolkkit sáhttet movttiidahttit oahppat sámegiela ja danin go oahppit sáhttet earáiguin sámástit maŋŋil skuvlaáiggi. Dát le ájnas sadje giellaoahppamij danen gå æjgáda, oarbbena ja ietjá berraha máhtti måvtustuhttet oahppev sámegielav oahppat ja oahppe máhtti sámástit ienebuv gå ij le skåvllåájgge. Vaikko leat ollu váhnemat geat eai ollásit hálddaš sámegiela, de eatnasat máhttet veaháš. Juska moadda æjgáda e sámásta ållåsijt, máhtti ienemus oasse binná sámegielav. Buohkat berrejit sámástit, beroškeahttá gielladási. Divna vierddiji sáhkadit majt máhtti, lehkusa makkir dásen. Sámegielat doaimmat sámegielakdåjma Vuogasin livččii váhnemiiguin šiehtadit ahte maiddái sii sáhtáše lágidit sámegielat doaimmaid ovttas ohppiiguin, nugomat oktii mánus. Gæhttjala oadtjot såbadusáv æjgádij nav vaj sij aj máhtti ásadit muhtem sámegielak dåjmajt aktan oahppij, duola degu akti mánnuj. Lea dehálaš ahte váhnemat duođai atnet fuola mánáid guovttegielat oahpahusas. Ájnas le æjgáda garrasit oassálassti mánáj guovtagielakåhpadussaj. olbmát dåjma doaimmat girje girjjit spela áigečállagat (Š, Nuorat, Samefolket) Dagá oahppijt diedulattjan gejna sij máhtti sámástit. aviissat (Ávvir, Ságat, Snåsningen, Daerpies Diere) Muhtema máhtti álgadit giellakáfeajt ásadit. Doalut ja čoahkkimat báikkálaš sámeservviiguin ásadime ja æjvvalime bájkálasj sámesiebrijn Sámeservviid doaluin ja čoahkkimiin sáhttá deaivvadit sámegielagiiguin. Æjvvalit sámegielagij sámesiebrij ásadusájn ja æjvvalimijn. Hástal sámeservviid meannudit sámegiela ealáskahttima sierra fáddán, ja ásahit bistevaš sajádagaid gos oahppit ja rávisolbmot sáhttet deaivvadit ja searválagaid bargat, nugomat biepmuid ráhkadt, duddjot ja speallat spealuid. Hasodit sámesiebrijt dahkat tebmán gåktu sámegielav ælládit, ja ásadit fássta sajijt gånnå oahppe ja ållessjattuga máhtti æjvvalit dagátjit juojddá aktan, duola degu málestit, duodjuhit, ja aj spellat spelajt.. Jus galgá lihkostuvvát giellalávgunmodeallaiguin namuha Øzerk (2006) čuovvovaš dehálaš dagaldagaid: Jus galggá vuorbástuvvat giellabiessemodellaj nammat Øzerk (2006) dájt ájnas faktåvråjt: doarjaga báikkálaš servodagas bájkálasj sebrudahka doarjjot doarjaga skuvlajođiheddjiin, hálddahusbargiid ja politihkalaš mearrideddjiin doarjjo skåvllånjunnjusijs, háldadimulmutjijs ja politihkalasj mierrediddjijs doarjaga váhnemiin æjgádij doarjja gelbbolaš oahpaheaddjit, mearkaša oahpaheaddjit geain lea pedagogalaš duogáš ja guovttegielat gelbbolašvuohta gárvedum åhpadiddje, jib, åhpadiddje gænna le pedagogalasj vuodo ja guovtegielak máhtudahka gávdnojit buorit oahpponeavvut luohkko buorre oahppamnævojda áigi oahpaheddjiide ráhkadit ja heivehit oahppoávdnasiid iešguđetge gielaide ájgge åhpadiddjijda åhpadimnævojt duon dán giellaj tjállet ja hiebadit ahte oahpaheddjiide geažosáigge leat lassioahpahusvejolašvuođat avtatrájes lasseåhpadusvejulasjvuoda åhpadiddjijda Nana guovttegielat oahpahusmodealla vuođđun vuolgá juo mánáidgárddis. Vuodo nanos guovtegielak oahppammodællaj juo biejaduvvá mánnágárden. Buorre sámegieloahpahus mánáidgárddis, nugomat giellabeasi bakte, lea ávkkálaš go galgá fállat nana giellalávgunmodealla skuvllas. Buorre sámegielak åhpadus mánnágárden, duola degu giellabiessemodella tjadá, le ávkálasj gå galggá ásadit nanos giellabiessemodellajt skåvlån. Don sáhtát lohkat eanet giellabeasi modealla ja nana ja rašes oahpahusmodeallaid birra dáppe Todal (2002), Todal (2007), Øzerk (2006-1) ja Øzerk (2006-2). Dån máhtá låhkåt ienebuv giellabiessemodella birra ja rasjes ja nanos guovtegielak oahppomodella birra girjijn Todal (2002), Todal (2007), Øzerk (2006-1) og Øzerk (2006-2). Rávvejuvvon girjjálašvuohta Oajvvádum girjálasjvuohta Geavatlaš láhččojuvvon girjjit maid oahpaheaddji sáhttá ávkkástallat beaivválaš giellaoahpahusas: Praktihkalasj girje ma åhpadiddjáj máhtti ávkken bæjválasj giellaåhpadimen: Eará ávkkálaš girjjálašvuohta guovttegielatvuođa ja gielladomeanaid birra: Ietjá ávkálasj girjálasjvuohta guovtegielak åhpadussá ja gielladomenaj birra: Geahča muđui oppalaš girjjálašvuođalisttu gos lea eará áigeguovdilis girjjit. Gehtja aj dábálasj girjálasjvuodalistan ienep hiebalgis girjijt. Udir.no - Báikenamat Udir.no - Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Bájkkenamá Báikenamat Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Bájkkenamá Ceahkki: 3. dahje 4. jahkeceahkki Fádda: Oahppat báikkalaš, sámi báikenamaid Dásse: 3. jali 4. jahkedásse Áigi: Vihtta oahpahusdiimmu Ájgge: vihtta åhpadustijma Álggahus Álgadus Dát oahpahusláhču lea ovdamearka dasa movt 4. jahkeceahkis bargá. Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu barggat 4. jahkedásijn. Ane muittus ahte oahpahusláhču ii álohii govčča olles gelbbolašvuođamihtomeari. Liege dárkkel åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov. Gelbbolašvuođamihtomearri sáhttá konkretiserejuvvot oahppanulbmilin, mii lea ceahkki barggus olahit gelbbolašvuođamihttomeriid. Máhtudakmihto máhtti boahtet vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt. Oahpahusláhču čájeha heivvolaš bargovugiid, movt vuođđogálggaid ovttastahttá bargui ja movt oahpaheaddji heiveha oahpahusa ohppiide ja movt sin dađistaga árvvoštallá. Åhpadimgárvvidus vuoset muhtem barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja árvustallá sijáv bargadahttijn. Das leat maid ovdamearkkat movt oahppit sáhttet árvvoštallat iežaset ja guhtet guoimmiset bargguid. Dánna le aj oajvvádusá gåktu ietjas árvustallat ja guhtik guojmesa árvustallat. Ovdamearka čajeha movt oahppit sáhttet bargat vai ohppet sámi báikenamaid lagasguovllus dahje Sámis. Buojkulvis vuoset gåktu oahppe máhtti barggat vaj oahppi sáme bájkkenamájt láhkabirrusin jali Sámen. Dán barggus sáhttá ja berre oahpaheaddji fágaidrasttideaddji bargat dainna ahte ovttastáhtta sámegiela ja servodatfága. Dán bargon máhtti ja viertti åhpadiddje fágajgasskasattjat barggat gå sámegiel ja sebrudakåhpadimev aktan tjadná. Lea maiddai vejolaš čatnat luonddufága fáddái. Máhttelis le aj luonndofágav tiebmáj tjadnat. Oahpahusláhču sáhttá heivehuvvot 3. jahkeceahkkái jus dat heive báikkálaš oahppoplána ektui. Åhpadimgárvvidus máhttá hiebaduvvat 3. jahkedássáj jus bájkálasj oahppopládnaj hiehpá. Oahpaheaddji sáhttá sihke oanidit ja guhkidit bargoáiggi evttohuvvon áiggi ektui. Åhpadiddje máhttá sige oanedit ja guhkedit dav oajvvádum barggamájgev. Jus oahppit barget fágaidrasttideaddjit dáinna fáttáin, de dárbbašit eambbo áiggi go jus dušše sámegielas barget fáttáin. Jus oahppe fágajgasskasattjat dájna tiemájn barggi, le dárbbo ienep ájgge jus jur sámegielajn barggi. Máhttoloktema ML06 gelbbolašvuođamihttomearit Máhtudakmihto ML06-S an Gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahkkai Árbbedábálasj máhtto Árbevirolaš máhttu Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ságastallat báikkálaš sámi báikenamaid ja daid mearkkašumiid birra ja buohtastahttit daid dárogiel ja earágiel báikenamaiguin ságastallat bájkálasj sáme bájkkenamáj ja daj sisano birra ja buohtastahttet dajt dárogiela ja ietjá gielaj bájkkenamáj jus gávnnuji geavahit árbevirolaš muitalusaid iežas barggus adnet árbbedábálasj subttsasijt bargadijn Čálalaš gulahallan Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet gávdnat fáttáid iežas čállinbargguide girjerádjosis ja Interneahtas, ja ráhkadit, vurket ja viežžat fas teavsttaid digitála reaidduid geavahemiin åhtsåt ábnnasijt ietjas tjállembargojda girjjevuorkán ja Internehtan, ja hábbmit, vuorkkit ja viedtjat vas tevstajt digitála ræjdoj anedijn Giella geavahusas Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Eará relevánta gelbbolašvuođamihttomearit ságastallat moattegielakvuoda birra Jus vállje ovttastahttit servodatfága ja sámegiela, de heivejit dát gelbbolašvuođamihttomearit: Jus åhpadiddje mierret avtastahttet sebrudakfágav åhpadimgárvvidussaj le dá máhtudakmihto ájggeguovdelis Servodatfága - Sámi oahppoplána gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahki maŋŋel Máhtudakmihto 4. jahkedáse maŋŋela sebrudakfágan – Sáme oahppopládna Geografiija Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Ulmme åhpadusájn le oahppe galggá máhttet válddahit eanadathámiid, geavahanguovlluid ja báikkiid, suokkardemiin eanadagaid ruovttu ja skuvlla lahka ja atnit sámegiel ja dárogiel namahusaid daidda gåvvit duobddágijt, adnemsuorgijt ja bájkijt gå guoradallá duobddágijt skåvlå kahkusin ja sijdan ja adná sáme ja darogiel nammadusájt dásijda dovdát historjjálaš luottaid iežas lagasbirrasis, ja guorahallat báikkálaš čoakkáldagaid ja muitomearkkaid. dåbddåt histåvrrålasj merkajt ietjas lagosbirrasin ja guoradallat bájkálasj vuorkkájt ja mujttomerkajt Oahppanulbmilat Åhpadusmihttomiere Gelbbolašvuođamihttomearit leat konkretiserejuvvon oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin olahit gelbbolašvuođamihttomeriid. Máhtudakmihttomiere båhti vuojnnusij åhpadusmihttomierijt, ma li lávke jåvsåtjit máhtudakmihtojt. Oahppi galgá máhttit Oahppe galggá máhttet - gávdnat báikenamaid ja čilget daid - ságastit duovdda- ja čázádat-namahusaid ja báikenamaid birra - buohtastahttit sámi ja dárogiela báikenamaid - čállit fáktačállosa mas leat báikenamat mielde - ohcat ja geavahit dieđuid maid viežžá interneahtas ságastit duobddáknammadusáj ja tjátjádagáj ja bájkkenamáj birra. Vuođđogálggat Vuodotjehpudagá Máhttit lohkat mearkkaša dás ahte oahppit lohket báikenamaid kárttain, teavsttain ja registariin. Máhttet låhkåt sihtá dánna javllat oahppe galggi låhkåt bájkkenamájt kártajn, tevstajn ja låhkusijn. Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit mearkkaša dán oahpahuslážus ahte oahppit servet ságastallamii báikenamaid, eanadat- ja čázádatnamahusaid birra. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet sihtá dán åhpadimgárvvidusán javllat oahppe oassálassti ságastallamijn bájkkenamáj ja duobddák- ja tjátjádaknammadusáj birra. Sii jearahallet earáid vai ožžot dieđuid, ja ovdanbuktet dieđuid maid sii leat gávdnan báikenamaid birra. Sij gatjádalli dåjs iehtjádijs diedojt oadtjotjit ja åvddånbukti majt li bájkkenamáj birra gávnnam. Máhttit čálalaččat ovdanbuktit mearkkaša dás ahte oahppit čallet fáktačállosiid mas báikenamat leat mielde. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet sihtá dánna javllat oahppe tjálli fáktátevstajt gånnå li bájkkenamá. Máhttit rehkenastit mielddisbuktá dás ahte oahppit geavahit kárta-koordináhtaid go ohcet báikenamaid kárttain. Máhttet rieknit sihtá javllat oahppe adni kárttakoordinatajt gå sij åhtsi bájkkenamájt kártajn. Jus dárbu de sáhttet sii maid oahpásnuvvat UTM-posišuvnnaide. Jus dárbbo le de máhtti sij aj oadtjot diehtet ma li UTM-posisjåvnå. Máhttit geavahit digitála reaidduid mearkkaša dás ahte oahppit geavahit interneahta gávdnat heivvolaš neahttasiidduid, geavahit digitála kárttaid dieđuid ja geavahit dáid dieđuid čállinprográmmas. Máhttet digitála ræjdojt adnet sihtá dánna javllat oahppe galggi adnet internehtav gå galggi åhtsåt ájggeguovddelis diedojt digitála kártajs ja adnet diedojt tjállemprográmman. Ráhkkaneapmi Gárvedime Oahpaheaddji ja oahppit berrejit ovdal dahje oktanis go barget báikenamaiguin maid bargat sámegiela eanadatnamahusaiguin. Åhpadiddje ja oahppe vierttiji åvddålin jali sæmmi bále barggat bájkkenamáj ja aj sáme duobddak- ja tjátjádaknammadusáj. Dalle ožžot oahppit dárkilet gova das movt sámi báikenamat leat ráhkaduvvon. De oahppe oadtju tjiegŋalap gåvådallamav gåktu sáme bájkkenamá li dagádum. Guovlluin gos gávdnojit ollu báikenamat sámegillii, lea lunddolaš ahte oahppit álggos barget iežaset lagasbirrasa namaiguin. Guovlojn gånnå gávnnuji ållo bájkkenamá sámegiellaj, le luondulasj oahppe vuostak namáj lahkabirásin barggi. Sáhttet iežaset ássangili namaide oahpásnuvvat. De vuostak oahpástuvvi namáj bájken gånnå sij årru. Jus oahppit ásset guovllus gos lea váttis gávdnat sámegiel báikenamaid, sáhttá bargat stuora eanadagaid (omd. váriid, gáissáid, vumiid) ja čáhcádagaid (omd. eanuid, jogaid, vuonaid) namaiguin. Jus oahppe årru bájken gånnå le gássjel gávnnat sáme bájkkenamájt, máhtti sij barggat duobddágij ja tjátjádagáj nammadusáj, duola degu váre, tjåhkå, vákke, jågå ja vuona. Báikkit sáhttet leat lahka iežaset ássanguovllu dahje eará oahpes guovllus. Bájke máhtti liehket ietjasij årrombájke jali ietjá bájke majt sij buoragit dåbddi. Sáhttá leat váhnemiid dahje áhkuid ja ádjáid riegádanguovlu, dahje eará guovlu gosa oahppi dovdá gullevašvuođa. Máhttá liehket æjgádij jali áhkoj ja ádjáj riegádimsadje jali ietjá bájkke gåsi oahppe dåbddå sån gullu. Guovlluin gos lea váttis gávdnat sámegiel báikenamaid, berre oahpaheaddji ráhkkanan dasa ahte soaitá šaddat oahppái veahkkin ohcat báikenamaid maid galgá oahppat. Bájkijn gånnå le gássjel gávnnat sáme bájkkenamájt, viertti åhpadiddje liehket gárves oahppijt viehkedit gávnnat bájkkenamájt majt galggi oahppat. Lea maid vejolaš heivehit barggu dainnalágiin ahte váldá viidát sámeguovlluid dovddus báikenamaid dahje sámegiel gávpotnamaid, omd. Čáhcesuolu, Skánit, Bådåddjo, Divtasvuodna, Ájluokta, Aarborte, Snåase. Máhttelis le aj hiebadit bargov gå válljiji bájkkenamájt jali stádanamájt stuoráp sáme bájkijs duola degu Vadsø, Skádne, Bodåddjo, Divtasvuodna, Ájluokta, Árbårdde jali Snåsa. Oahppanlážut Oahppamdåjma Čađaheapmi - Oahpaheaddji čilge ohppiide mat barggu mihttomearit leat, ja muitala sidjiide mainna sii galget bargat. Åhpadiddje tjielggi oahppijda ma li bargo ulme, ja subtsas sidjij majna sij galggi barggat. - Ovttas namuhit oahppit nu galle sámi báikenama go fuobmájit, juogo iežaset lagasbirrasis, boazoorohagas dahje eará sámi guovlluin. Aktan nammadi oahppe bájkkenamájt majt huomahi, juogu ietjasij lahkabirrasijn, tjærron jali ietjá sáme bájken. - Oahpaheaddji ráddje ovttas ohppiiguin guđe guovllu / guđiiguin guovlluiguin galget bargat. Åhpadiddje ráddji aktan oahppij makkir bájkijn / bájkij sij galggi barggat - Juohke oahppi vállje ovttasráđiid oahpaheddjiin ovtta báikenama man birra ohcá eambbo dieđuid: Juohkka oahppe vállji aktan åhpadiddjijn avtav bájkkenamáv man birra sij galggi ienebu gávnnat Guđe nama vállje oahppi ? Makkir namáv oahppe vállji ? Movt daddjo ja čállojuvvo namma ? Gåhtu javladuvvá ja tjáleduvvá dát namma ? Maid namma mearkkaša ? Majt namma merkaj ? Makkár eanan / čázádat dát lea ? Makkir duobddák jali tjátjádak le dát ? Maid mearkkaša eanadat-/čázádat-namahus ? Majt dá duobddák- ja tjátjádaknammadusá merkaji ? Manne lea ožžon dakkár nama (jus dasa gullá muitalus dahje čilgehus) ? Manen la sadje dáv namáv oadtjum ? - Jus lea váttis čilget mas dihto báikenamma vuolgá, de sáhttá maid guorahallat leat go eará báikenamat main lea seamma álgu dahje loahppa. Jus le gássjel tjielggit masta sierra bájkkenamma boahtá, máhtti oahppe aj guoradallat jus gávnnuji ietjá bájkkenamá gånnå le sæmmi álggo jali giehtje. Dávjá leat jávrriin, jogain dahje váriin mat leat lahkalagaid seamma álgooassi namas ja nu diehtá ahte báikkit leat lahkalagaid. Álu jávre, jågå jali váre ma li lahkabirrusijn li sæmmi vuostasjoasse. Dassta diehtep bájke li lahka. - Oahppit ohcet dieđuid báikenama birra iešguđet gálduin: Oahppe åhtsi diedojt bájkkenamáj birra duon dán gáldon. Oahppit ohcet ja čohkkejit girjjiin dieđuid. Oahppe åhtsi ja ja tjoahkkiji diedojt girjijs Oahppit jearahit báikenama birra olbmuin geat dovdet báiki. Oahppe ságájdahtti náginav gut la oahpes bájken bájkkenamá birra. Jearahallama sáhttet juogo báddet dahje filbmet. Sij máhtti juogu válldet jiednabáttev jali filmmit ságástallamav. Sii čállet čilgehusa jearahallama vuođul. Sij tjálli tjielggidusáv diedoj milta majt sij li oadtjum ságastallama baktu. Oahppit gávdnet báikenama kárttas, juogo digitála dahje báberhámis. Oahppe gávnni bájkkenamájt kártan, páhppárin jali digitálalattjat. Čujuhusas www.statkart.no gávdno norggakártta, mas leat maid sámegillii namat. Sajen www.statkart.no gávnnu vuonakártta gånnå aj sáme bájkkenamá li tjáledum. Oahppit sáhttet maid ohcat eará interneahttasiidduid main lea kárta. Oahppe máhtti aj åhtsåt ietjá bielijn internehtan gånnå li kárta. Dáid kárttaid sáhttet oahppit čálihit báhpirii ja merket gokko báiki lea. Digitála kárta máhtti prientiduvvat páhppárij ja sij mierkkiji dav sierra bájkkenamáv kártan. Oahppit čállet fakta-čállosa báikenama birra. Oahppe tjálli fáktátevstav bájkkenamá birra. - Viidásit bargu Oahppe gåvviji bájkev, gávnni gåvåv dassta jali tjuorggiji dav. Oahppit govvejit báiki, dahje gávdnet dán báikki gova dahje sárgot báikki. Oahppe tjálli oanes tevstav bájkkenamá birra. Oahppi ráhkada báikenama birra oanehis čállosa masa bidjá kártta ja gova. Kártta ja gåvvå máhtti biejaduvvat tæksaj. Oahppit sáhttet ráhkadit oktasaš gihppaga mas leat buot čállosat báikenamaid birra. Oahppe máhtti dahkat aktisasj girjátjav divna bájkenamáj tevstajs. Báikenamaid teavsttaid sáhttá seaidnái heŋget vai buohkat besset daid lohkat. Bájkkenammatevsta máhtti gatsoduvvat sæjnnáj vaj divna máhtti låhkåt dajt. Oahppit ráhkadit oanehis jietnafiilla mas muitalit báikenama birra. Oahppe dahki oanes jiednabáddimav dassta majt sij subtsasti bájkkenamá birra. Dán bidjet ovdanbuktinprográmmii oktan govain ja kárttain. Dáv biedji åvddånbuktemprográmmaj aktan gåvåjn ja kártajn. Oahppit ja oahpaheaddji ságastallet ovttas dan birra maid leat gávnnahan. Åhpadiddje ságas oahppij majt sij li gávnadam. Guhtege oahppi muitala iežas báikenama birra. Juohkka oahppe subtsas de binnáv ietjas bájkkenamá birra. Maŋŋel jearrá oahppi earáin gažaldagaid dan birra maid leat muitalan. Maŋŋela gatjádi oahppe nubbe nuppes dan birra majt sij li sutsastam. Dasa lassin lea vejolaš viiddidit barggu ja váldit ovdan sámegiela eanadatnamahusaid. Duodden le máhttelis lasedit bargov sáme duobddáknammadusáj. Dalle galget oahppit maid čilget mii lea omd. jávri, johka, čázádat, vuopmi, duottar ja vuovdi. De oahppa galggi aj tjielggit mij le duola degu jávrre, jåhkå, tjáhtjálak, vágge, várre ja miehtse. Heivehuvvon oahpahus Hiebadum-ahpadus Oahppi ja oahpaheaddji válljeba bargomálle mii heive ovttaskas oahppái, geahča evttohusaid čađaheami-oasis. Oahppe ja åhpadiddje válljiba barggamvuogijt ma hiehpi juohkkahattjaj, gehtja oajvvádusáv Tjadádime vuolen. Soapmásat ollejit bargat máŋggain báikenamain, sihke lagas ja gáidan, ja iešguđet ládje. Muhtema jåksi barggat moadda bájkkenamáj, sige lahkusin ja guhkebun, ja duon dán láhkáj. Muhtin oahppit barget eanaš njálmmálaš bargobihtáiguin, ja earát ges čállet nugo báikenamaid, čilgehusaid ja fakta-čállosiid. Muhtem oahppe barggi ienemusát njálmálasj bargoj, madin iehtjáda tjálli divnajt, bájkkenamájs gitta tjielggidusájda ja fáktátevstajda. Árvvoštallan Árvustallam Dađistaga-árvvoštallan Oahpaheaddji addá ohppiide njálmmálaš ja/dahje čálalaš dađistaga-árvvoštallama. Åhpadiddje árvustallá oahppijt bargadahttijn njálmálattjat jali tjálálattjat. Vuođu sáhttá váldit oahppanulbmiliin. Válldá vuodon åhpadusmihttomierijt. Lea dehálaš addit dieđu oahppái maid vuođul son sáhttá bargat ovdánit fágalaččat. Ájnas le diededit dan láhkáj vaj le ávkken oahppáj vuodon fágalasj åvddånime hárráj Ovdamearkkat mihttomeriid joksama dovdomearkkaide: Buojkulvisá vuosedi vuostasj gålmmå åhpadusmihttomiere. Oahppan-ulbmilat Åhpadus-mihttomiere Oahppi galgá máhttit O ahppe galggá máhttet Álgodásis Álgadusdásen Ovdaneame Åvddånime vuolen Gelbbolaš Máhtulasj Erenoamaš buorre Sierralágásj buorre válljet báikenama gávnnat sierra bájkkenamav Oahpa-headdji evttoha oahppái báikenama. Åhppadiddje oajvvát bájkkenamáv oahppáj. vállje báikenama máŋgga molssaeavtti gaskas. Oahppe vállji bájkkenamáv moattet ma li máhttelisa. Oahppi Oahppe vállji sierra bájkkenamáv vállje ovttasráđiid oahpaheaddjin báikenama. avtajrádij åhpadiddjijn. Oahppi Oahppe iesj aktu vállji bájkkenamáv. vállje tjielggit bájkkenamáv Oahppi dovdá báikenama. Oahppe dåbddå bájkkenamáv. Oahppi čilge báikenama váldosisdoalu. Oahppe bájkkenamá oajvvesisanov tjielggi Oahppi gávdná eará báikenamaid main lea sullasaš namahus. Oahppe gávnná ietjá bájkkenamájt gånnå sæmmi nammadus aneduvvá. Oahppi máhttá čilget makkár lađđasat leat báikenamas. Oahppe subtsas makkir oase bájkkenamán le. Oahppi čilge mas báikenamma lea vuolgán. Oahppe tjielggi massta bájkkenamma boahtá. Oahppi gávdná eará báikenamaid mat gullet oktii dáinna báikenamain. Oahppe gávnná ietjá bájkkenamájt ma luondulattjat dán bájkkenammaj gulluji. Oahppi čilge manne báikkis lea dákkár namma. Oahppe tjielggi manen sajen le dát namma. Oahppi muitala maid báikenama álgolađas muitala báikki birra. Oahppe tjielggi majt bájkkenamá vuostasj oasse bájke birra subtsas. Oahppi máhttá čilget maid namahus muitala báikki birra ja oppalaččat dákkár eanadagaid birra Oahppe tjielggi majt nammadus subtsas dán sierra bájke birra ja dábálattjat dákkir sajij birra. čázádat-namahusa birra ságastit duobddák- ja tjátjádak nammadusá birra Oahppi muitala leago báikenama eanadat vai čázádat Oahppe subtsas jus bájkenamma le duobddák jali tjátjádak. Oahppi muitala eanadaga dahje čázádaga birra nu ahte čielgasit boahtá ovdan ahte sus lea govva das makkár eatnamis / čázádagas lea sáhka. Oahppe subtsas bájkkenamá jali tjátjádagá birra nav vaj oahppe lunna le tjielgga gåvvå makkir tjærdda dat le. Oahppi máhttá Oahppe tjielggi nammadusáv bájkenamma viehkken. čilget Oahppe tjielggi gåktu dákkir tjærdda duobddák jali tjátjádak le ja tjielggi makkir dåbbdomerka li dakkir bájkijn. muddui makkár Oahppe adná bájkkenamáv buojkulvissan. čázádat lea. Oahppe tjielggi nammadusáv dábálasj vuodon, duola degu mij jávrre le. Oahppi geavaha báikenamaid ovdamearkan. Oahppe buohtastahttá ietjá sæmmilágásj nammadusáj, duola degu luoppal, sláddo. Oahppi máhttá čilget namahusa oppalaš dásis, degomat makkár jávri lea. Oahppe gåvvi gåktu muhtem sierralágásj bájkke le, dan nammadusá milta gåsi duobddak gullu. Oahppi čilge makkár vissis báiki lea eanadat-namahusaid vuođul. Oahppe árvustalli ietjasa ja guhtikguojmesa Iežas árvvoštallat dahje guhtet guimmiideaset árvvoštallat Dá lea ovdamearka movt oahppi sáhttá iežas árvvoštallat dahje oahppit sáhttet guhtet guoimmiset bargguid árvvoštallat. Dála li buojkulvisá gåktu oahppe máhttá ietjas árvustallat. Dát sæmmi sjiebmá máhttá aneduvvat gå oahppe galggi guhtik guojmesa árvustallat. De lonuha dušše mun sáni duinna sániin. De målssu bágov mån bágujn dån. Oahppanulbmilat Åhpadusmihttomiere Dán in máhte doarvái bures Dáv iv nåv buoragit máhte Dán máhtán Dáv máhtáv Dán máhtán hui bures Dáv máhtáv huj buoragit Mun máhtán čilget báikenama maid lean válljen. Mån máhtáv tjielggit bájkkenamáv majt lav válljim. Mun máhtán muitalit makkár lađđasat / oasit báikenamas leat. Mån máhtáv subtsastit makkir oase li bájkkenamán. Mun máhtán čilget maid báikenama iešguđet lađđasat muitalit báikki birra. Mån máhtáv tjielggit majt duot dát oasse bájkkenamán subtsas bájke birra. Mun máhtán ovdamearkan muitalit eará báikenamaid mat lunddolaččat gullet oktii dáinna báikenamain. Mån máhtáv buojkudit ietjá bájkkenamájt ma luondulattjat dán bájkkenamájn aktan gulluji. Mun máhtán čilget lea go báikenamma eanadat vai čázádat. Mån máhtáv tjielggit jus bájkkenamma le duobddák jali tjátjádak. Mun máhtán govahallat makkár eanadat dahje čázádat lea oaidnit. Mån máhtáv vuojnnet gåktu duobddák jali tjátjádak vuojnnu. Mun máhtán čilget maid namahus muitala. Mån máhtáv tjielggit majt duobddáknammadus subtsas. Mun máhtán muitalit mii lea oktasaš báikkiin main lea seamma eanadatnamahus Mån máhtáv subtsastit mij la aktisasj sajijn gånnå li sæmmi duobddáknammadusá. Dáppe gávdná olles Norgga kárttaid, dain leat maid sámegillii čállojuvvon báikenamat: www.statkart.no Dánna gávna kartajt åbbå Vuonas gånnå bájkkenamá aj li sámegiellaj tjáledum: www.statkart.no Dáppe gávdnojit eanas dárogielnamat, muhtin sámi namat leat registrerejuvvon. Dánna gávna ienemusát dárogiel bájkkenamájt, valla muhtem sámegielnamá le aj tjáledum. Siidu lea ollásit dárogillii:: http://www.kartiskolen.no / Bielle le jur dárogiellaj: http://www.kartiskolen.no / Dáppe gávdná máŋgga guovllu báikenamaid miehtá Norgga. Dánna gávnnu bájkkenamá moattet guovlojs åbbå Vuonas. Sámegielnamat leat juhkkojuvvon fylkkaid ja suohkaniid mielde: http://no.wikipedia.org/wiki/Kategori:Lister_over_samiske_navn http://wapedia.mobi/no/Kategori:Lister_over_samiske_navn http://www.infonuorra.no/samiske-stedsnavn/179-samiske-stedsnavn.html http://www.infonuorra.no/samisk-sprak/6-samiske-stedsnavn.html Bájkenamá sámegiellaj le juogedum fylkaj ja suohkanij milta: Dáppe sáhttá čállit báikenamaid sisa ja oažžu daid vástideaddji nama eará gielaide: http://giellatekno.uit.no/cgi/geo.sme.html Dánna dåhkki tjállet bájkkenamájt ja oadtjot muodulágásj namájt ietjá gielajda: http://giellatekno.uit.no/cgi/geo.sme.html Eará namat: http://skuvla.info/ssh-baiki-n.htm. Ietjá namá: Báikenamat Gaivuonas: http://www.gaisi.no Bájkkenamá Gájvuonan: http://www.gaisi.no Sámi báikenamat Moskavuona guovllus, Romssa suohkanis: http://www.tromso.kommune.no/samiske-stedsnavn-i-ullsfjord.158570.no.html Bájkkenamá sámegiellaj Ullsfjord: http://www.tromso.kommune.no/samiske-stedsnavn-i-ullsfjord.158570.no.html Sámi báikenamat Svahken Sijte: http://primusweb.no/things/kart-som-viser-samiske-stedsna/NF/NF.13366-001/image/121253 Bájkkenamá sámegiellaj Røyrvik: http://wapedia.mobi/no/Samiske_geografiske_navn_i_R%C3%B8yrvik BERGSLAND, KNUT 1995, 1996, 1998: Bidrag til sydsamenes historie. THORBJØRN STORJORD: Tysfjord Divtasvuodna, sentraltrykkeriet 1998 Saamelais-suomalais-saamelainen sanakirja. BÅRJÅS 2001, magasijnna Árranis, Divtasvuonan Samisk-norsk ordbok. Kárášjohka: Davvi Girji o.s.. ANDERS URHEIM; Buojddedågge buojddedågge, Báhko Udir.no - Bajásgeassinvuogit Sámis, Máidnasat Udir.no - Bajedimvuoge Sámen, dålusj subttsasa Bajásgeassinvuogit Sámis, Máidnasat Bajedimvuoge Sámen, dålusj subttsasa Oahpahuslážuid ovdamearkkat Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá Ceahkki Dásse Čálalaš gulahallan Tjálálasj máhtudáhka Árbevirolaš máhttu Árbbedábálasj diehto Stávvaliiguin bargat Barggo stávvalij Fuolkenamahusat Berajnammadusá Báikenamat Bájkkenamá Diktamuitalus Vuoruhanskovvi DHO-skovvi Diktasubtsas Nannimtjála DHO-sjiebmá Artihkkall Čálalaš prošeaktabargu Artihkal Tjálálasj prosjækta Doahpagat boazodoalus Moallánagá ma boatsojæládusán aneduvvi Hearvasáhka Jo1 Bajásgeassinvuogit Sámis, Máidnasat Bajedimvuoge Sámen Dålusj subttsasa Lohkanstrategiijat Låhkåmstrátegija Sámi soga lávlla ja Norgga nášunallávlla, juoiganárbevierru ja luohti Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávlla Juojggamárbbedábe ja juojggam uddni Jorgalit / heivehit dárogielas sámegillii Jårggålit dárogielas sámegiellaj Sámi máidnasat ja eamiálbmogiid máidnasat Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa Árbevirolaš máhttu Árbbedábálasj diehto Bajásgeassinvuogit Sámis Bajedimvuoge Sámen Máidnasat Dålusj subttsasa Udir.no - Oahpahusláhču: Dássi 7 Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 7. dásse Oahpahusláhču: Dássi 7 Åhpadimgárvvidus: 7. dásse Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 7. dási gelbbolašvuođamihttomeriid. Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 7. dásen. Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearit aiddostahttojuvvojit oahppoulbmilis, sisdoalus ja bargovugiin, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpahus sáhttá heivehuvvot juohke ovttaskas oahppái. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj. Dađistagaárvvoštallan ja gielladomeanat leat oassin láhčimis. Árvustallam bargadahttijn ja máhttelis gielladomena li gárvvidusá oase. Gelbbolašvuođamihttomearit Máhtudakmihto Njálmmálaš gulahallan Tjálalasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet buvttadit iešguđetlágan áigumušaide teavsttaid ja geavahit iešguđetlágan váikkuhangaskaomiid teakstabarggus buvtadit ietjas tevstajt duon dán ájggomusá diehti ja adnet moattelágásj vájkkudusájt tevstaj bargadijn geavahit digitála reaidduid iežas teakstabarggus adnet digitála ræjdojt ietjas tækstabargon Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet válddahallat movt giella rievddada dili, áiggi ja báikki mielde gåvådit gåktu giella rievddá dilij, ájgij ja bájkij milta Lea hástaleaddjin ráhkadit oahpahusdahkosa mii fátmmasta olles gelbbolašvuođamihttomeriid. Hásstálus la dahkat åhpadusgárvvidusáv mij gåbttjå ålles máhtudakmihtov. Danin leat gelbbolašvuođamihttomearit aiddostahttojuvvon oahppomihttomearis. Danen båhti åhpadusmihttomiere vuojnnuj máhtudakmihtojn. Oahppomihttomearit leat lávkin gelbbolašvuođamihttomeriid ollašuhttima guvlui. Åhpadusmihttomiere le lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt. Oahppomihttomearit Åhpadusmihttomiere Mihttomearrin lea ahte oahppi galgá máhttit: Ulmme le oahppe galggá máhttet: dovdát movt giellaválljen iešguđet dilálašvuođain sáhttá adnot gaskaoapmin. dåbdåt gåktu gielav vállji adnet duon dán dilen máhttá vájkkudimnævvon liehket. Dán ovdamearkkas galget oahppit ráhkadit máinnus- dahje vuovdalanplakáhta. Dán buojkulvisán galggi oahppe reklábma- jali vuobddemplakáhtav dahkat. Danin ferte giella leat positiiva ja láhččojuvvon oasti / vuostáiváldi guvlui. Giella de vierddi liehket positijvalasj ja oasste / duossto vuosstáj. plánet muitaleaddji teavstta jurddakártta ja sisdoalloráhkadusa vuođul ásadit subtsastevstav ájáduskártta ja dåjmadibme viehkken čállit teavstta gielalaš gaskaomiiguin tjállet tevstav gielalasj vájkkudimnævoj milta atnit govalaš gaskaomiid mat dagahit ahte mánus dahje plakáhta šaddá geasuheaddjin adnet gåvålasj vájkkudimnævojt ma reklámav jali plakáhtav vuohkasin dahki ovdanbidjat máidnosa njálmmálaččat eará ohppiide ja oahpaheaddjá Molssaevttolaš vuohki lea ahte oahppit sáhttet buktagii ráhkadit njálmmálaš máinnusteami ja dan geahččalit fáluhit eará ohppiide. reklámav njálmálattjat dåjda ietjá oahppijda ja åhpadiddjáj åvddånbuktet Máhttelis la oahppe buktaga birra njálmálasj reklábmafilmatjav dahki ja oahppeguojmijda dav gæhttjali vuobddet. Árvvoštallaneavttut govviduvvon skovis: Árvustallamgájbbádusá gåvvidum sjiemán: Oahppi galgá máhttit: Oahppe galggá máhttet: oaidnit movt giellaválljen iešguđet dilálašvuođain sáhttá adnot gaskaoapmin vuojnnet gåktu giellaválljim duon dán dilen máhttá vájkkudimnævvon Oahppi máhttá dovdát movt giellaválljen sáhttá adnot gaskaoapmin. Oahppe dåbddå gåktu giellaválljim máhttá vájkkudimnævvon Oahppi galgá máhttit buktit ovdamearkkaid dasa movt giellaválljen sáhttá adnot gaskaoapmin. Oahppe máhttá buojkudit gåktu giellaválljim máhttá vájkkudimnævvon Oahppi máhttá čilget movt giellaválljen sáhttá adnot gaskaoapmin. Oahppe máhttá tjielggit gåktu giellaválljim máhttá vájkkudimnævvon plánet muitaleaddji teavstta ásadit subttsastevstav Oahppi máhttá plánet álkes teavstta Oahppe máhttá ásadit álkkes tevstav Oahppi máhttá plánet muitaleaddji teavstta. Oahppe máhttá ásadit subttsastevstav Oahppi máhttá plánet ja buoridit muitaleaddji teavstta. Oahppe máhttá ásadit ja buoredit subttsastevstav čállit teavstta čálalaš gaskaomiiguin tjállet tevstav gielalasj vájkkudimnævoj Oahppi máhttá muhtin muddui molssodit sátneanu ja nu riggodahttit gielas. Oahppen la muhtem mærráj valljes giella. Oahppi máhttá adnit soames gielalaš gaskaomiid ja riggodahttit gielas veaháš. Oahppen la muhtem mærráj valljes giella ja máhttá muhtem gielalasj vájkkudimnævojt adnet. Oahppi máhttá adnit máŋga gielalaš gaskaomiid ja nu vuohkkasit rievdadallat gielas. Oahppen la valljes ja ávkálasj giella ja máhttá moattelágásj gielalasj vájkkudimnævojt adnet. atnit govalaš gaskaomiid mat dagahit máidnosa dahje plakáhta geasuheaddjin adnet gåvålasj vájkkudimnævojt ma dahki reklámav jali plakáhtav vuohkasin Oahppi máhttá gávdnat ja atnit soames govalaš gaskaomiid. Oahppe máhttá gávnnat ja adnet muhtem gåvålasj vájkkudimnævojt Oahppi máhttá gávdnat ja atnit soames buori, govalaš gaskaomiid. Oahppe máhttá gávnnat ja adnet muhtem buorre gåvålasj vájkkudimnævojt Oahppi sáhttá gávdnat ja atnit máŋga buori, govalaš gaskaomiid. Oahppe máhttá gávnnat ja adnet moadda buorre gåvålasj vájkkudimnævojt ovdanbidjat máidnosa njálmmálaččat eará ohppiide ja oahpaheaddjái reklámav njálmálattjat ietjá oahppijda ja åhpadiddjáj åvddånbuktet Oahppi ovdanbidjá máidnosa álkes gielain nu ahte máinnusteapmi ipmirduvvo. Oahppe reklámav åvddånbuktá álkkes gielajn vaj sisadno tjielggá Oahppi ovdanbidjá máidnosa buori ládje álkes ja bures ipmirdahtti gielain. Oahppe reklámav buorre láhkáj åvddånbuktá, álkkes valla dádjadahttes gielajn Oahppi bures ovdanbidjá máidnosa njuvžilis ja girjás gielain. Oahppe reklámav åvddånbuktá buorre láhkáj, duolla ja valljes gielajn Dákkár skovvi sáhttá leat buorre árvvoštallanságastallamiidda vuođđun gaskal oahppi ja oahpaheaddji. Dákkir sjiebmá máhttá buorre vuodon árvustallamságastallamijda åhpadiddje ja oahppe gasken. Skovvi sáhttá maiddái leat oassin juohke áidna oahppi gelbbolašvuođa čálalaš duođašteamis, ovdamearkan jahkebealárvvoštallama duođaštussan juovllaide dahje geassái. Sjiebmá máhttá aj sjiehtadallat tjálálasj duodastahttemijt juohkka avta oahppe mahtudagáv, d.d. duodastahttem jahkebielleárvustallamin javllaj jali gæssáj. Oahppodoaimmat Åhpadusdåjma Oahppit ráhkadit máinnustan- dahje vuovdalanplakáhta. Oahppe reklábma- jali vuobddemplakáhtav dahki. Sii mearridit makkár gálvvu máinnustan- dahje vuovdalanplakáhtta galgá fállat. Sij mierredi makkir buktagav reklábma- jali vuobddemplakáhtta galggá fállat, ja gesi. Oahpaheaddji sáhttá veahkehit buktimis árvalusaid ja jurdagiid. Åhpadiddje máhttá viehkedit ájádallat. Oahppit šaddet ieža ohcat duogášdieđuid vuovdingálvvu birra vai máinnus šaddá nu realisttalaš go vejolaš. Oahppe vierddiji diedojt buvta birra gávnnat, vaj reklábma sjaddá nåv almma gåk máhttelis le. Sii sáhttet omd. ávkkástallat interneahta. Sij máhtti d.d. internehtav adnet. Oahppit ráhkadit jurddakártta mas válddahallet buktaga iešguđet vearbbaid ja adjektiivvaid anu bakte. Oahppe dahki ájáduskártav gånnå gåvvidi buvtav moattelágásj verbaj ja adjektijvaj. Oahppit čohkkejit govaid ja sániid iešguđet áigečállagiin ja ráhkadit govvádusa. Oahppe tjoahkkiji gåvåjt ja bágojt duot dát ájggetjállagis ja gåvåstagáv dahki. Sii ovdanbidjet govvádusa olles jovkui. Sij gåvåstagáv ålles juohkusij åvddånbukti. Oahpaheaddji čállá omd. távvalii daid adjektiivvaid maid oahppit lea čállán, ja čájeha ahte adjektiivvat sáhttet leat sihke vuođđohámis ja attribuhttan. Åhpadiddje tjállá duola degu táblluj dajt adjektijvajt majt oahppe adni, ja vuoset adjektijva máhtti sige vuodo- ja attributijvalasj hámen liehket. Leatgo dat positiivan dahje negatiivan ? Le gus dá positijvalasj jali negatijvalasj hámen ? Gávdnojit go eará sánit mat buorebut heivejit ? Gávnnuji gus bágo ma buorebut hiehpi ? Leatgo erohusat adjektiivvain daid máidnosiin mat leat jurddašuvvon nieiddaide go dain mat leat bártniide ? Le gus sieradus makkir adjektijva rekláman næjtsojda gå báhtjajda aneduvvi ? Oahppit galget bargat gávdnat ja atnit ođđa sániid máinnus- dahje vuovdalanplakáhttii. Oahppe galggi reklábma- jali vuobddemplakáhttaj gæhttjalit gávnnat ja adnet ådå bágojt. Ulbmilin lea ahte ohppiid sátneriggodat galgá buorránit, omd. sátnegirjjis ohcamis sániid. Ulmme le oahppe galggi buoredit ietjas gielav, d.d. báhkogirje baktu. Sii berrejit aktiivvalaččat atnit sátnegirjji vai gávdnet sáni mearkkašumi. Sij vierddiji báhkogirjev aktijvalattjat adnet, vaj bágo sisanov gávnni. Oahpaheaddji veahkeha ohppiid válljemis sániid maid sii čállet skovvái. Åhpadiddje viehket oahppijt bágojt gávnnat majt sij dievddi sjiebmáj. Skovis oaidnit ahte ipmirdit go oahppit sániid vai dárbbašit go veahki vai ipmirdit daid mearkkašumi. Sjiebmá vuoset jus oahppe dádjadi bágojt ja jus viehkev dárbahi dajt dádjadittjat. Mun dárbbašan veahki ipmirdit dán sáni mearkkašumi: Mån dárbahav viehkev dádjadit dáv bágov: Mun doaivvun ahte dovdan dán sáni mearkkašumi: Mån jáhkáv dádjadav dáv bágov: Mun dieđán maid dát sátni mearkkaša: Mån dádjadav dáv bágov: Oahppit geahččaladdet ja čállet máinnus- dahje vuovdalanplakáhta dihtorii teakstameannudanprográmmain. Oahppe gæhttjaladdi ja tjálli reklábma- jali vuobddemplakáhtav pc ’ aj tækstagiehtadallamprográmmajn. Sii isket gaskavuođa gova ja teavstta gaskkas go gehččet gáibidit go soames govat earenoamáš giellaanu. Sij gæhttjaladdi gåktu vidjura li tevsta ja gåvåj gaskan gå gæhttji jus muhtema gåvåjs rávkki sierra gielav. Oahppit ovdanbidjet máidnosa ja deattuhit ovttastusa gaskal hámiid, ivnniid ja teavsttaid ja iešguđetlágan čáppačállima. Oahppe reklámajt åvddånbukti ja dættodi háme, bájno ja tekstuvra aktijvuodav moattelágásj hærvvatjállagijn. Sii sáhttet adnit photostory govva- ja jietnaprográmma, sisa lohkat teavstta ja tekstii heivehit govaid ja musihka. Sij máhtti photostory ’ av adnet, gåsi sij låhki tevstav ja hiebalgis gåvåjt ja musihkav biedji. Loahpas galget oahppit njálmmálaččat ovdanbidjat gárvves buktaga jovkui ja heaŋgut máinnus- dahje vuovdalanplakáhta seaidnái. Oahppe galggi maŋutjissaj gárves buktagav juohkusij njálmálattjat åvddånbuktet, ja reklábma- jali vuobddemplakáhtav sæjnnáj gatsostit. Go lea sáhka válljemis oahppodoaimmain, ferte oahpaheaddji váldit vuođu das mii skuvllas juo gávdno. Gå galggi åhpadusdåjmajt válljit, de vierddi åhpadiddje vuodon válldet mij juo skåvlån gávnnu. Dát doaimmat eai gáibit nu ollu rámmafáktoriin. Dá dåjma e rávka nåv ålov rámmafaktåvrajs. Danin lea ollásit vejolašvuohta válljet eanet doaimmaid. Dajnas le máhttelis enep dåjmajt válljit. Oahppit liikojit bargat rievddadeaddji doaimmaiguin mat eai leat nu áddjás bargun. Oahppe lijkkuji álu barggat moattelágásj dåjmaj ma e nåv guhkev vibá. Muhtun doaimmat sáhttet ovttaskas ohppiid movttiidahttit oahppat. Muhtema dåjmajs måvtåstuhtti ájnegisoahppev ienebu. Dávjá oahppit ieža dihtet mainna sii liikojit bargat, ja goas sii buoremusat ohppet. Oahppe ietja diehti majna buoremusát lijkkuji barggat ja goassa buoremusát oahppi. Oahpaheaddji sáhttá áicat makkár doaimmat doibmet buoremusat ohppiide, ja dan mielde heivehit oahpahusa juohkehažžii. Åhpadiddje máhttá iesj gæhttjat makkir dåjma buoremusát hiehpi, ja de hiebadit åhpadusáv juohkkahattjaj. Oahpahusa ulbmiliin lea ahte oahppit ohppet. Ulmme åhpadusájn le oahppe oahppi. Lea dehálaš ahte oahpahus ii leat beare ovttageardán, baicca rievdadallat bargama. Ájnas la åhpadus ij sjatta avtat bieles, valla moatteláhkáj bargadum. Muhtem oahppe oahppi buoremusát gå sáhkadi. Muhtun oahppit ohppet buoremusat humadettiin, earát ges rumašlihkademiin. Iehtjáda buoremusát gå ietjasa labudi ja rubmahav adni. Soapmásat ohppet go gieđaiguin barget, ja earát geahččamis dahje áicamis. Ja muhtema gå giedaj barggi, madi muhtema vas buoremusát gå gæhttji jali váksjuji. Dávjá buohtalastit máŋga dáin oahpahanvugiin. Ienemusát aktiduvvi moattelágásj oahppamvuoge. Válljemis doibmii oahppohámi sáhttá maiddái váldit mielde bargoplánii. Makkir oahppamvuohke válljiduvvá doajmmaj máhttá tjuodtjot d.d. barggoplánan. Dás sáhttet oahppit vástidit guđe oahpahanvuohki sin mielas lei buoremus. Dánna oahppe máhtti diededit makkir oahppamdoajmmaj buoremusát lijkkujin. Iešguđet oahppandoaimmat mat leat namuhuvvon skovis vuolábealde, gokčet iešguđet oahppohámiid. Iesjguhtik oahppamdoajmma mij la nammadum sjiemán vuollelin, gåbttjå duojt dájt oahppamvuogijt. Doaibma Doajmma Oahppi buoremusat oahppá go: Oahppe buoremusát oahppá gå: Visuala oahppit Visuálalasj oahppe ráhkadit máinnus- dahje vuovdalanplakáhta dahkat reklábma- jali vuobddem plakáhtav lohká, čállá, ráhkada listtuid, ráhkada čoahkkáigeasu, govvida jurdagiid, gávdná govaid / govastagaid, tevdne, kárte, geahččá lohkogovaid, iská, ráhkada visuála govadaga / jurddakártta ja tevdne låhkå, tjállá, lisstajt dahká, tjoahkkájgessusijt dahká, gåvåt ájádusájt, gåvåjt / gåvåstagájt gæhttjá, tjuorggá, guoradallá, visuálalasj ájáduskártav dahká Auditiiva oahppit Auditijvalasj oahppe logaldallat, ovdanbidjat, jitnosit lohkat ja ráhkadit govvamuitalusa lågådallat, åvddånbuktet, tjavgga låhkåt ja photostory ’ av dahkat muitalit, čilget, ráhkkanit logaldallamii, geardduhit, báddet, njálmmálaččat dulkot, jitnosit lohkat, guldalit, muitalit eará oahppái, válddahit, ovdanbuktit, digaštallat ja earáid hástalit subtsas, tjielggi, ásat lågådallamijt, gærddot, báddi, njálmálattjat dålkku, tjavgga låhkå, gulldal, ietjá oahppaj subtsas, gåvvi, åvddånbuktá, dágás ja hásot iehtjádijt Kinestetihka (motorihkalaš) oahppit / taktiila oahppit Kinestetihkalasj oahppe / Taktihkalasj oahppe plakáhta, muito-máhppa, logaldallan plakáhtta, mujddo-mappa, lågådallam tevdne, čállá, hábme, dramatisere, ráhkada, hukse, govvida, konstruere, oahpaha earáid, ruossu, ráhkada govvamuitalusa, čájeha, čállá notáhta, guoskkaha, hábme, ráhkada modealla, čuohppá ja liibme tjuorggá, tjállá, hábmet, drámátiseri, dahká, tsieggi, gåvåt, åhpat iehtjádijt, sárgas, photostory ’ av dahká, vuosádallá, tjáles, duohttá, hábbmit, modellajt dahká, biessket ja lijmmi Heivehuvvon oahpahus Hiebadum åhpadibme Muhtun ohppiide sáhttá leat hástaleaddjin go šaddet válljet galget go ráhkadit máinnus- dahje vuovdalanplakáhta. Muhtem oahppijda máhttá liehket hásstálus mierredit jus galggi reklábma- jali vuobddemplakáhtav dahkat. Oahpaheaddji šaddá veahkehit rávvet. Åhpadiddje vierddi viehkedit. Go oahppi galgá čállit jurddakártta, sáhttá oahpaheaddji veahkehit gávdnat sániid ja hábmemis cealkagiid. Gå oahppe galggi ájáduskártav dievddet, de máhttá åhpadiddje viehkedit sijáv bágojt gávnnat, ja gárgadisájt dahkat. Oahppit maiddái tevdnejit. Oahppe máhtti aj tjuorggamij dievddet. Sii válljejit ieža makkárin plakáhtta galgá leat. Ietja sij galggi mierredit gåktu plakáhtta galggá. Muhtun ohppiide sáhttá leat hástaleaddjin gávdnamis mii doaimma váldooassi lea. Muhtem oahppijda máhttá liehket hásstálus gávnnat mij la dåjma oajvvemåhkke. Jus oahppit besset bargat doaimmain mii rievddada ja lea miellagiddevaš, de doaibma movttiidahttá ohppiid oahppat. Jus oahppe oadtju barggat moattelágásj ja miellagiddis dåjmajn de dahkamusá aj åvdedi oahppamav. Bargu ferte danin heivehuvvot ohppiid dássái. Barggo de vierddi oahppijda hiebaduvvat. Árvvoštallan Árvustallam Dađistaga-árvvoštallama vuođđun berrejit leat eavttut mat gullet oahppoulbmilii. Árvustallama bargadahttijn vuodo vierddi liehket gájbbádusá ma li tjanádum åhpadusmihttomierijda. Oahpaheaddji ferte ohppiide vástidit ahte leago sin válljen realisttalaš ja čađahahtti ja singuin ságastallat dan birra maid sii galget ráhkadit ja gos gávdnat ávkkálaš dieđuid. Åhpadiddje hæhttu diededit oahppijda jus buvtaválljim dåhkki tjadádit, ja dágástallat sijájn majt galggi dahkat ja gånnå gávnnat ávkálasj diedojt. Oahpaheaddji berre maiddái dieđihit ohppiide makkár sániid ja doahpagiid sii bures hálddašit. Åhpadiddje vierddi aj diededit makkir bágojt ja moallánagájt bukti adnet. Leatgo omd. adjektiivat positiiva, ja sáhttet go dat adnot gaskaoapmin dán oktavuođas ? Le gus d.d. adjektijva positijvalattja, ja máhtti da aneduvvat vájkkudimnævvon dán ássjen ? Hálddašit go oahppit atnit jurddakártta veahkkegaskaoapmin čállimii ? Máhtti gus oahppe adnet ájáduskártav viehkken tjáledahttijin. Oahpaheaddji sáhttá maiddái addit dieđuid vássán ja boahtti dili birra ohppiidságastallama bakte. Åhpadiddje máhttá aj diededit / åvddålijguovllujdiededit oahppijda oahppamságastallamijn. Muital mii lea buorre, ja šiehtat ohppiiguin mainna šaddet eanet bargat. Ságastallit mij la buorre, ja såbadit majna sij hæhttuji enebu barggat. Buvtte mearkkašumiid das makkár govaid sii leat válljen. Diededa gåktu li válljim gåvåjt. Gos sii gávdne govaid ? Gånnå oahppe li gåvåjt gávnnam ? Manin válljejedje juste dan gova / daid govaid ? Manen válljijin dav gåvåv / dajt gåvåjt ? Heive go teaksta govvii ? Hiehpá gus tæksta gåvvuj ? Leago realisttalaš ja áigeguovdilis teaksta ? Le tæksta almma ja dågålasj ? Leatgo realisttalaš ja áigeguovdilis govat ? Le gåvå almma ja dågålattja ? Ráhkat bargoplánaid main máhcahatvástádusskovvi ruossunvejolašvuohta lea mielde. Dagá barggoplánajt diededimsjiemáj gåsi dåhkki sárgastit. Dás oahppit iežaset árvvoštallet. Dánna oahppe ietjasa árvustalli. Sii gávnnahit maid sii hálddašit ja mainna ain bargat ovddasguvlui. Vuojnni majt bukti ja majna åvddålijguovlluj vierddiji barggat. Oahpaheaddji buktá njálmmálaš máhcahatmearkkašumiid barggadettiin. Åhpadidddje vaddá njálmálasj diedojt bargadahttijn. Maŋŋilgo oahppit leat iežaset árvvoštallan, sáhttá oahpaheaddji mearkkašit dan mainna šaddet ain eanet bargat ovddasguvlui. Maŋŋela gå oahppe li ietjasa árvustallam, máhttá åhpadiddje diededit majna sij dárbahi ienebu barggat. Ohppiide lea dalle juoga man guvlui faŋuhit. Oahppe galggi oadtjot juojddá majna rahtji. Seammás sis galgá leat vejolašvuohta lihkostuvvat. Ja sæmmi bále galggi sij máhttet vuorbástuvvat. Dat dagaha ahte sii šaddet eanet diđolaččat iežaset oahppama hárrái. Dán láhkáj ienebu vuojnni ietjas oahppamis. Oahppoulbmil Åhpadus-mihttomiere Dán máhtán veaháš: Dáv máhtáv vehi: Dán máhtán oalle bures: Dáv máhtáv ållu buoragit: Dán máhtán hui bures: Dáv máhtáv huj buoragit: Oahpaheaddji: Dán fertet buoridit: Åhpadiddje: Dáv máhtá buoredit: Vuođđogálggat Vuodotjehpudagá Máhttit ovdanbuktit njálmmálaččat: Oahppit ságastallet ulbmila, eavttuid ja ulbmiloláhusa birra ja máinnus- dahje vuovdalanplakáhta birra. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Oahppe ságasti mihtoj, mihttomierrejåksåmgájbbádusáj ja reklábma- jali vuobddemplakáhta sisanoj birra. Máhttit ovdanbuktit čálalaččat: Oahppit ráhkadit jurddakártta. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe dahki ájáduskártajt. Sii čállet máinnus- dahje vuovdalanplakáhta. Sij tjálli ja dahki reklábma- jali vuobddemplakáhtav. Máhttit lohkat: Oahppit lohket máinnus- dahje vuovdalanplakáhta. Máhttet låhkåt: Oahppe låhki reklábma- jali vuobddemplakáhtav. Máhttit rehkenastit: Matemáhtalaš doahpagat leat dárbbašlaččat go galgá ipmirdit loguid, hivvodaga ja hatti go barget máinnus- dahje vuovdalanplakáhtain. Máhttet riekknit: Matematihka moallánagájda le dárbbo gå galggi dádjadit tállajt, man ållo le ja hattijt gå barggi reklábma- jali vuobddemplakáhtaj. Máhttit atnit digitála reaidduid: Dihtormášiidna sáhttá adnot bargobihtá čálalaš oassái. Máhttet digitála ræjdojt adnet: Tjálálasj oasen bargon máhttá Pc ’ a aneduvvat. Dás sáhttet oahppit gávdnat máinnus- dahje vuovdalanplakáhtaid ovdamearkkaid mat leat neahtas ja daid atnit inspirašuvdnan iežaset bargguin. Dájna oahppe máhtti nehtan gávnnat reklábma- jali vuobddemplakáhtajt buojkulvisájt ja adnet dajt árvusmahttemin ietjas bargon. Ohppiid bargun lea ráhkadit sullásaččaid sámegillii. Oahppijda le barggo sæmmilágátjav sámegiellaj dahkat. Sii sáhttet atnit ohcanmohtoriid interneahtas, ja sii sáhttet govaid doppe gávdnat. Sij máhtti aj internehtan duov dáv åhtsåmmotåvråv adnet, ja aj gåvåjt gávnnat. Gáiddusoahpahus Guhkásåhpadibme Dát ovdamearka heive bures gáiddusoahpahussii. Dát buojkulvis hiehpá buoragit guhkásåhpadibmáj. Oahpaheaddji šaddá ráhkadit bargoneavvaga man mielde oahppit barget. Åhpadiddje vierddi dahkat barggotjielggidusáv man milta oahppe barggi. Sii sáhttet ovdanbidjat gárvves máinnus- dahje vuovdalanplakáhta oahpaheaddjái. Sij máhtti åhpadiddjáj vuosedit dav gárvvidum reklábma- jali vuobddemplakáhtav. Gielladomeanat Gielladomena Gárvves máinnus- dahje vuovdalanplakáhttii sáhttá ráhkaduvvot gielladomeana. Gielladomedna máhttá dagáduvvat dan gergas reklábma- jali vuobddemplakáhta gáktuj. Dalle buot gulahallan go barget máinnus- dahje vuovdalanplakáhtain dáhpáhuvvá sámegillii. Dajna de divna guládallama reklábma- jali vuobddemplakáhtaj birra sjaddi sámegiellaj. Davvi girji 2000 Oahppamusá Udir.no - Artihkkal, čálalaš prošeaktabargu Udir.no - Artihkal, tjálálasj prosjækta Artihkkal, čálalaš prošeaktabargu Artihkal, tjálálasj prosjækta Oahpahuslážuid ovdamearkkat Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá Ceahkki Dásse Čálalaš gulahallan Tjálálasj máhtudáhka Árbevirolaš máhttu Árbbedábálasj diehto Stávvaliiguin bargat Barggo stávvalij Fuolkenamahusat Berajnammadusá Báikenamat Bájkkenamá Diktamuitalus Vuoruhanskovvi DHO-skovvi Diktasubtsas Nannimtjála DHO-sjiebmá Artihkkall Čálalaš prošeaktabargu Artihkal Tjálálasj prosjækta Doahpagat boazodoalus Moallánagá ma boatsojæládusán aneduvvi Hearvasáhka Jo1 Bajásgeassinvuogit Sámis, Máidnasat Bajedimvuoge Sámen Dålusj subttsasa Lohkanstrategiijat Låhkåmstrátegija Sámi soga lávlla ja Norgga nášunallávlla, juoiganárbevierru ja luohti Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávlla Juojggamárbbedábe ja juojggam uddni Jorgalit / heivehit dárogielas sámegillii Jårggålit dárogielas sámegiellaj Sámi máidnasat ja eamiálbmogiid máidnasat Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa Čálalaš prošeakta Tjálálasj prosjækta Earenoamášpedagogalaš veahkki viđa minuhtas – dutnje gii leat vánhen Sierrapedagogalasj viehkke vidá minuhtan - dunji gut le æjgát Jus du mánás lea earenoamáš hástalusat, de sáhttá sus leat vuoigatvuohta oažžut earenoamášpedagogalaš veahki. Jus duv mánán li sierra hásstalusá, le sujna riektá sierrapedagogalasj viehkev oadtjot. Mánás sáhttá leat vuoigatvuohta oažžut veahki riegádeami rájes, ja beroškeahttá lea go mánáidgárddis vai ii Mánájn le riektá viehkev oadtjot riegádime rájes, vájku mánájgárden vádtsá jali ij. Earenoamášpedagogalaš veahkki sáhttá ovdamearkka dihte leat hárjehallan, arvvosmahttin dahje doarjja sidjiide geat barget mánáidgárddis. Don gii leat vánhen, Sierrapedagogalasj viehkke máhttá buojkulvissan liehket hárjjidallam, arvusmahttem jali doarjjo mánájgárde barggijda. Veahkki galgá leat heivehuvvon du máná dárbbuide. Viehkke galggá liehket hiebadum duv máná dárboj milta. Jus don dahje muhtin eará gii dovdá du máná, fuolastuvat iežat máná ovdáneamis, galgá suohkan ja PP-bálvalus árvvoštallat ja neavvut maid mánná dárbbaša. Jus dån jali iehtjáda gudi mánáv dåbddi lihpit mårålasj duv máná åvddånime birra, galggá suohkan ja PP-virgge árvustallat ja bagádallat máná dárboj birra. Ovdal go du mánná oažžu earenoamášpedagogalaš veahki, ferte suohkan dahkat eaŋkilmearrádusa. Åvddål gå duv mánná oadtju sierrapedagogalasj viehkev, galggá suohkan ájnnegismærrádusáv mierredit. Maid mearkkaša Pedagogalaš-psykologalaš bálvalus (PP-bálvalus) Bálvalus mii neavvu suohkaniid dan birra movt heivehit mánáide geain leat earenoamáš dárbbut. Majt mierkki Pedagogalasj – psykologalasj virgge (PP-virgge) Virgge mij bagádallá suohkanav hiebadime birra mánájda gænna li sierralágásj dárbo. Áššedovdi árvvoštallan Dokumeanta PP-bálvalusas mii čájeha dárbbaša go mánná earenoamášpedagogalaš veahki, ja mas neavvu makkár fálaldaga mánná, vánhemat dahje mánáidgárdi berre oažžut. Ássjediehttelasj árvustallam Dokumænnta PP-virges mij vuoset jus mánná sierrapedagogalasj viehkev dárbaj, ja mij oajvvat makkir fálaldagá mánná, æjgáda jali mánájgárdde viertti oadtjot. Eaŋkilmearrádus Reive suohkanis mas čuožžu lea go mánás vuoigatvuohta oažžut earenoamášpedagogalaš veahki vai ii, ja mii veahkki galgá leat. Ájnegismærrádus Girjje suohkanis mij subtsas jus mánán le riektá sierrapedagogalasj viehkev oadtjot jali ij, ja gåktu viehkke galggá liehket. Don sáhtát álo váidalit eaŋkilmearrádusa. Dån máhtá agev ájnegismærrádusáv gujttit. Maid sáhtán mun vuordit suohkana bealis ? Majt máhtáv suohkanis vuorddet ? Sii galget Sij galggi • váldit du searvái ja jearrat dus ovdal mearridit áššiin mat gusket du mánnái • duv oassálasstet ja dujsta gatjádit åvddål mærrádusájt mierredij duv máná birra • dahkat eaŋkilmearrádusa mii muitala galgá go mánná oažžut • árvustallat jus duv mánná sierrapedagogalasj viehkev dárbaj earenoamášpedagogalaš veahki vai ii, ja mii veahkki galgá leat • ánodit PP-virges ássjediehttelasj árvustallamav jus dån gatjáda, jali jus suohkana jali mánájgárde milta le dárbbo sierrapedagoglasj viehkev • mierredit ájnegismærrádusáv mij subtsas jus oahppe galggá sierrapedagogalasj viehkev oadtjot jali ij, ja gåktu viehkke galggá liehket. • bearráigeahččat ahte ráhkaduvvo čálalaš raportta earenoamášpedagogalaš veahki • Sierrapedagogalasj viehkev vaddet mánnáj nav gåk le tjielggidum ájnegismærrádusán. ja máná ovdáneami birra okte jagis. Maid sáhtán mun dahkat ? Don gii leat vánhen • Bærrájgæhttjat vaj tjálálasj diedádus dagáduvvá sierrapedagogalasj viehke ja máná åvddånahttema birra akti jahkáj Majt máhtáv mån dahkat ? • sáhtát gáibidit ahte suohkan iská dárbbaša go du mánná earenoamášpedagogalaš veahki Dån gut le æjgát • máhtá gájbbedit suohkan galggá guoradallat jus duv mánná sierrapedagogalasj viehkev dárbaj • galggat leat searvvis ja miehtat ovdal go suohkan bivdá PP-bálvalusa guorahallat du máná • galga oasev válldet ja guorrasit åvddål suohkan ánot PP-virgge galggá guoradallat mánáv • galggat leat searvvis ja miehtat ovdal suohkan mearrida ahte du mánná galgá oažžut earenoamášoahpaheami • galga oasev válldet ja guorrasit åvddål suohkan mierret sierrapedagogalasj viehkev mánnáj • galga tjálálasj diedádusáv oadtjot akti jahkáj máná sierrapedagogalasj viehke birra ja árvustallamav máná åvddånahttema birra. • sáhtát váidalit jus du mánná ii oaččo earenoamášpedagogalaš veahki • Máhtá gujttit jus mánná ij sierrapedagogalasj viehkev oattjo • sáhtát váidalit veahki sisdoalu, čađaheami dahje organiserema • Máhtá gujttit sisano, tjadádime jali viehke organiserima birra Mån sidáv ienep diehtet ! Mun áiggun diehtit eambbo ! Don sáhtát lohkat eambbo earenoamášpedagogalaš veahki birra dán báikkis: www.udir.no/tidliginnsats ja www.fug.no. Dån máhtá låhkåt ienebuv sierrapedagogalasj viehke birra www.udir.no/tidliginnsats ja www.fubhg.no. Dát dieđut leat dušše dárogillii. Dát diehto dåssju dárogiellaj gávnnu. Udir.no - Oahpahusláhču: Dássi 10 Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 10. dásse Oahpahusláhču: Dássi 10 Åhpadimgárvvidus: 10. dásse Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 10. dási gelbbolašvuođamihttomeriid. Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 10. dásen. Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearri duohtandahkko oahppoulbmiliin, sisdoallu ja bargovuogit, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpahus sáhttá heivehuvvot juohke ovttaskas oahppái. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnusij båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj. Dađistaga- árvvoštallan ja gielladomeanat leat oassin dagus. Árvustallam bargadahttijn ja gielladomena li gárvvidusán oase. Dát oahpahusláhču guoskkaha dan movt sáhttá bargat vai alcces háhká viiddis sátneriggodaga ja movt dan atná iešguđet njálmmálaš rollain. Dát åhpadimgárvvidus vuoset gåktu barggat stuorra báhkoboanndudagáv åhtjudit ja gåktu moattelágásj njálmálasj rållajn dajt adnet. Gelbbolašvuođamihttomearit Máhtudakmihto Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet hálddašit ollu sániid ja ovdanbuktit njálmmálaččat máŋggaládje ja heivvolaččat dilálašvuhtii buktet bágoj valljudagáv ja máhttet ságastallat dan milta mij le vuordedahtte ja gájbbedahtte Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čilget movt gielat ja kultuvrrat Sámis deaivvadit ja gilvalit ja movt iežas giella ja kultuvra váikkuhuvvo ja rievdá go lea oktavuohta earáiguin tjielggit dárkkelit gåktu giela ja kultuvra Sámen dejvadi ja gilposti, ja gåktu ietjas giella ja kultuvrra åvddån ja rievddá buohta ietjá gielaj ja kultuvraj Oahpahusláhču ii álo govčča olles gelbbolašvuođamihttomeriid. Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov. Danin leat gelbbolašvuođamihttomearit duohttandahkkon oahppomihttomearis. Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn. Oahppomihttomearit lea lávkin olahit gelbbolašvuođamihtuid. Åhpadusmihttomiere le lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt. Eará relevánta gelbbolašvuođamihttomearit Ietjá hiebalgis máhtudakmihto Oahppanulbmilat Åhpadusmihttomiere Oahppoulbmilat duohttandahkkojit iešguđet dilálašvuođain maid oahppit válljejit. Åhpadusmihttomiere lagábu vuojnnuj båhti duon dán dilen majt oahppe vállji. Dás čájehuvvojit soames oppalaš oahppoulbmilat, ja oahppodoaimmas čájehuvvojit eanet konkrehta ovdamearkkat. Dánna muhtem dábálasj åhpadusmihttomiere vuoseduvvi, ja åhpadusdåjman ienep konkrehtalasj buojkulvisá vuoseduvvi. Oahppi galgá: Oahppe galggá máhttet: hálddašit viiddis sátneriggoda sámástit stuorra báhkoboanndudagájn máhttit ovdanbuktit dilálašvuođa mielde dilij milta åvddånbuktet máhttit čilget guovttegielatvuođa ja giellaovdáneami tjielggit guovtegielalasjvuodav ja giellaåvddånimev, árvustallambuojkulvisájt ja njálmálasj máhtudahkav árvvoštallaneavttuid ovdamearkkat, njálmmálaš gelbbolašvuohta árvustallambuojkulvisá, njálmálasj máhtudagá Oahppoulbmil Åhpadusmihttomiere Dán máhtán veaháš: Dáv máhtáv vehi: Dán máhtán oalle bures: Dáv máhtávållu buoragit: Dán máhtán hui bures: Dáv máhtáv huj buoragit: Don galggat: Dån galga: hálddašit viiddis sátneriggodaga adnet stuorra báhkoboanndudagáv Mus lea gáržžes sátneriggodat. Mujna le unnes báhkoboanndudáhka Mus lea oalle buorre sátneriggodat. Mujna le viek stuorra báhkoboanndudáhka Mus lea buorre sátneriggodat. Mujna le huj stuorra báhkoboanndudáhka ovdanbuktit buorre sieradus gielajn ságastit dilij milta máŋggabealat ja dilálašvuođa mielde Mån máhtáv muhtem mærráj ságastit dilij milta ovdanbuktit dilálašvuođa ektui. Mån máhtáv dilij milta viehka sieradus gielajn ságastit ovdanbuktit dilálašvuođa ektui. Mån máhtáv dilij milta buorre sieradus gielajn buoragit ságastit Oahppodoaimmat Åhpadusdåjma Ovdabargu 1. oasse 1. oassi a) Juohke oahppi ráhkada golbma gažaldaga guhtege ovdamearkka dihte giela birra. a.) Dibde oahppijt guhtik gålmmå gatjálvisá dahkat d.d. giela birra. Dat dagaha fáttá áigeguovdilin. Dát bajet temáv. Dárbbu mielde sáhttá oahpaheaddji veahkehit ohppiid gažaldagaiguin: Sáhtát go namuhit soames dain gielain maid beaivválaččat gulat ? Jus la dárbbo de máhttá åhpadiddje oahppijt gatjálvisáj viehkedit: Máhtá gus nammadit muhtem gielajt majt bæjválattjat gulá ? Man dávjá beaivválaččat sámástat ? Man álu sámásta juohkka biejve ? Manin lea sámegiella dehálaš ? Manen la sámegiella ájnas ? b.) b.) Oahppit guldalit musihka, geahčadit govaid jna.. Dibde oahppijt gulldalit musihkav, gæhttjat gåvåjt jali dali nav. Sii čállet jurdagiiddiset ja dovdduideaset ja čállet omd. vearbbaid, substantiivvaid ja adjektiivvaid. Sij tjálli ietjasa ájádusájt ja dåbdojt, ja lisstaj tjálli d.d. verbajt, substantijvajt ja adjektijvajt c) Ráhkat sátnespealu ovdalgo váldodoaibma álggahuvvo. c.) Dahkit báhkospelav åvddål gå oajvvedoajmma álggá. Spealu ulbmilin lea ahte oahppit galget čilget sániid ja doahpagiid anikeahttá váldosáni. Spella galggá tjielggit bágojt ja moallánagájt valla oajvvebáhko ij galga nammaduvvat. Ráhkat goartta mas leat sánit mat gullet oahppoulbmilii čilget movt gielat ja kultuvrrat dálá Sámis / Sábme / Saepmie deaivvadit ja hástaluvvojit, ja movt iežas giella ja kultuvrra ovdána ja rievdá ovttasdoaibmamis eará gielaiguin ja kultuvrraiguin. Dahkit kårtåjt bágoj ma gulluji oahppopládnamihttuj: tjielggit dárkkelit gåktu giela ja kultuvra Sámen dejvadi ja gilposti, ja gåktu ietjas giella ja kultuvrra åvddån ja rievddá buohta ietjá gielaj ja kultuvraj. Goarttaide čállojuvvon sánit galget leat duššefal sámegillii. Bágo kårtåjn galggi jur sámegiellaj tjuodtjot. Guđe sániid vállje doibmii, heivehuvvo ohppiide. Makkir bágojt vállji doajmmaj, oahppijda hiebaduvvá. Goarttaid sáhttá áinnas lamineret vai sáhttet jeavddalaččat adnot. Kårtå galla dåhkkiji lamineriduvvat vaj mahtti aktelattjat aneduvvat. Sátneovdamearkkat maid sáhttá goarttaide čállit: Buojkulvisá bágojda ma máhtti kårtåjn tjuodtjot: Identitehta (Identitet) Giella (språk) Ovttasbargu (Samarbeid) Kultuvrra (kultur) Dáruiduhttin (Fornorsking) Dánna gåvvidum kårtåj: Eiseválddit (Myndigheter) Gåvvå: Jan Arne Varsi Gulahallan (Kommunikasjon) 2. oasse 2. oassi Hárjehallamis ráhkadit gažaldagaid, de sáhttá jearrančoavdaga atnit. Gå galggi hárjjidallat gatjálvisájt dahkat de máhttá gatjálvistjåvda aneduvvat. Jearrančoavdda doaibmá nu ahte vástádus almmuhuvvo, ja vástádussii galget dasto oahppit de ráhkadit gažaldaga. Gatjálvistjåvda doajmmá dan láhkáj juhte vásstádus vatteduvvá ja de oahppe galggi vásstádussaj gatjálvisájt dahkat. Oahpaheaddji sáhttá ráhkadit gárvves skoviid maid jeavddalaččat atná oahpahusdoaimmain. Åhpadiddje máhttá gárves sjiemájt dahkat ma aktalasj åhpadusdåjmajn aneduvvi. Ovdamearka Vástádus Sámediggi, ja gullevaš gažaldagat sáhttet leat: Buojkulvis Vásstádus Sámedigge, ja gatjálvisá ma gulluji dasi máhtti liehket. Mii lea sajáiduvvan Kárášjohkii ? Mij la Kárásjågån ? Mii rahppui almmolaččat jagi 1989 ? Mij almmalattjat rabáduváj jagen 1989 ? Sámediggi Sámedigge Mas leat 39 áirasa ? Gånnå li 39 ájrrasa ? Mas lea Egil Olli presideantan ? Gånnå le Egil Olli presidænnda ? Oahppodoaibma Oahppamdåjma Gárvet jearahallama Ságájdahttemav dahkat Jearahallat Ságájdahttet Jearahallot Ságájduvvat Bájuhit jearahallama sisdoalus Ságájdahttemis mujttalit Oahppit galget ráhkkanahttit jearahallama, jearahallat ja bájuhit jearahallama váldosisdoalu. Oahppe galggi gárvedit ságájdahttemav, tjadádit dav ja oajvvesisanov ságájdahttemis mujttalit. Barggu bakte galget oahppit leat diđolažžan ja diehtit movt gulahallandilálašvuohta váikkuha giela. Bargo tjadá galggi oahppe gåhtsevattja årrot dan hárráj gåktu guládallamdille gielav bájnni. Man birra galget oahppit jearahit ? Man birra galggi oahppe gatjádit ? Movt galget jearrat ? Gåktu galggi gatjádit ? Maid berrejit dahkat vai ovdanbuktet doarvái dárkilit ? Majt vierddiji dahkat gå galggi dárkkelis láhkáj åvddånbuktet. Ráhkat iešguđet rollaid ohppiide, dahje divtte sin leat mielde válljet ja hábmet rollaid. Dagá moattelágásj rållajt oahppijda, jali dibddet ietjasa válljit ja hábmedit rållajt. Ovdamearkka dihte sáhttá leat mánná sámi / dáru mánáidgárddis dahje rávis sápmelaš guhte rávisolmmožin lea oahppan sámegiela. Máhttá liehket mánná sáme / dárogiel mánájgárden jali ietjá ållessjattuk sábme gut la ållessjattugin sámegielav oahppam. Sii sáhttet maiddái jearahit nuoraid nu gohčoduvvon leaikasániid birra, dahje sáhttet jearahit omd. áhku dáruiduhttima birra. Máhttá nuorav ságájdahttet gåhtjos lijggebágoj anoj birra, jali áhkov dárojduhttema birra. Heivehuvvon oahpahus Hiebadum åhpadus Ohppiid geat leat ovdánahttán buori giela ja doabaáddejumi, sáhttá ávžžuhit jearahallama čađahit almmá atnit giehtačállosa veahkkin. Oahppijn gænna li valljes giella ja moallánakboanndudáhka, máhtti hasoduvvat tjadádit ságájdahttemav vani manusa dagá. Ohppiide geat dárbbašit veahki, sáhttá ráhkadit gárvves hábmejuvvon ja čállojuvvon gažaldagaid. Oahppijda gudi dárbahi dårjav, máhtti åvdutjis ållu gárves gatjálvisá dagáduvvat. Oahppit sáhttet filbmet dahje vuorkut jearahallamiid dihtorii digitála hámis mainna dasto sáhttet viidáset bargat. Oahppe máhtti filmmit jali báddit ságájdahttemijt digitálalattjat vuodon åvddålijguovloj bargguj. Oahppit sáhttet jearahallat eará ja nuorat ohppiid. Oahppe máhtti ságájdahttet mánájt vuolep dásijn. Dat gáibida maid heivehuvvon giela. Dát aj rávkká giella le hiebaduvvam. Ohppiid geat bures máhttet bargat, sáhttá hástalit ráhkadit reportáša jearahallamis man sáhttá sáddet juogo TVŠas dahje radios. Oahppe gudi barggi buoragit, máhtti hasoduvvat ságájdahttemijs dahkat reportásjav mij galggá sáddiduvvat radio ’ an jali tv ’ an. Ohppiid geat bures máhttet sámegiela, sáhttá hástalit lohkat ja muitimit sátnevádjasiid. Oahppe gudi sámásti buoragit, máhtti hasoduvvat lågåtjit ja ålgolt åhpatjit báhkotsoabmijt. Árvvoštallan Árvustallam Dávisteami ovdamearkkat: Diededimbuojkulvisá: Gelbbolašvuođamihttomearit Oahpahusa ulbmilin lea ahte oahppi galgá máhttit Máhtudakmihto Ulmme åhpadusájn le oahppe galggá máhtttet čilget movt gielat ja kultuvrra dálá Sámis / Sábme / Saepmie deaivvadit ja hástaluvvojit … tjielggit gåktu giela ja kultuvra dálásj Sámen dejvadi ja gilposti Mii lea buorre: Don gávnnat buori ovdamearkkaid dasa movt gielat ja kultuvrrat deaivvadit ja hástaluvvojit Sámis / Sábme / Saepmie, earenoamážit gaskal sápmelaččaid ja dážaid. Mij le buorre: Dån gávna buorre buojkulvisájt gåktu giela ja kultuvra dejvadi ja gilposti Sámen sierraláhkáj sámegielagij ja dárogielagij gassken. Maid sáhtát buoridit: Don berret gávdnat ovdamearkkaid dasa movt gielat ja kultuvrrat iešguđet sámi guovlluid sápmelaččaid gaskkas deaivvadit ja hástaluvvojit. Majt máhtá buoredit: Dån vierddi gávnnat buojkulvisájt gåktu giella ja kultuvrra sámij gasskan duon dán sáme guovlon dejvadi ja gilposti hálddašit viiddis sátneriggodaga ja ovdanbuktit njálmmálaččat molsudeaddjái ja dilálašvuođa mielde stuorra báhkoboanndudagáv adnet ja njálmálattjat sieradus ja hiebalgis láhkáj dilij hárráj åvddånbuktet Mii lea buorre: Dus lea viiddis sátneriggodat. Mij le buorre: Dujna le stuorra báhkoboanndudahka. Don heivehat gielat jearahalli rollii. Dån hiebada gielav buoragit ságájdahttemrållan. Maid sáhtát buoridit: Don sáhtát buorebut dárkilahttit gielat go jarahallama galggat bájuhit. Majt máhtá buoredit: Dån máhtá sieradit gielav buorebut ságájdahttem referáhtajn. Iešárvvoštallan Iesjárvustallam Dás leat soames ovdamearkka movt oahppit sáhttet čađahit iešárvvoštallama: Dála muhtem buojkulvisá gåktu oahppe máhtti ietjasa árvustallat: Iežan jearahallama: Muv ságájdahttem: Makkár gažaldagain lei buorre ja dárkilis giella ? Makkir gatjálvisájn lij buorre ja sieradus giella ? Maid mun in ipmirdan vástádusain ? Majt ittjiv vásstádusájs dádjada ? Mii lei dás maid šadden ođđasit oažžut čilgejuvvot ? Majt ådåsis dárbajiv tjielggiduvvat ? Oahppi sáhttá válddahit iežas ovdáneami. Oahppe máhttá ietjas åvddånimev tjielggit. Oahppit galget árvvoštallat maid sii duođai máhttet ja hálddašit ja maid sii leat oahppan. Oahppe galggi árvustallat majt sij ajtu máhtti ja bukti ja majt li oahppam. Gávdnamis vástádusa dása sáhttet oahppit deavdit VØL-skovi. Dáv gávnnat de máhtti oahppe dievddet DHO-sjiemáv. Skovi galget oahppit deavdit ovdalgo álget oahppandoaimmain. Sjiebmá dievdeduvvá oahppijs åvddål gå sij álggi åhpadusdåjmajn. Vuođđogálggat Vuodotjehpudagá Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Njálmmálaš doaibma lea guovddážis dán ovdamearkkas. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Njálmálasj tjehpudáhka le oajvvedoajmma dán buojkulvisán. Máhttit čálalaččat ovdanbuktit: Oahppit hábmejit gažaldagaid. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe gatjálvisájt hábmedi. Sii dađistaga čállet vástádusaid gažaldagaide, ja sii čállet referáhta. Sij maŋenagi tjálli vásstádusájt gatjálvisájda ja referáhtajt tjálli. Gielladomeanat Gielladomena Dán láhčui galgá oahpaheaddji geahččalit gávdnat ságastallanbeali boarrásiidsiiddas, nuoraidklubbas, gáffádagas, dollagáttis, johkagáttis ja sullásaš báikkis gos gávdnat sámegielat olbmuid. Dán gárvvidussáj máhttá åhpadiddje gæhttjalit gávnnat ságastallamrádnajt vuorrasijvieson, nuorajkluppajn, kafeajn, dållågátten, jåhkågátten jali muodulágásj sajijn gånnå sámegielaga æjvvali. Ovdalgihtii berre lihtodit hupmat dihto fáttá dahje čuolbmabeali birra. Guorrasit ságastit vissa temáj jali vissa tjuolmaj birra. Hupman galgá čađahuvvot sámegillii. Divna guládallama galggi sámegiellaj. Jus klássalanjas leat, de sáhttá sámi leavggaža bidjat beavddi / oahpaheaddjibeavddi nala. Jus lihpit jur klássalanján, de dåhkki sámeslávgáv tjuottjodattjat bievden. Nu guhka go sámi leavga lea beavddi nalde de galget buohkat hupmat sámegiela. Madin slávggá le badjen da divna sámásti. Gávnos (s. 1-25) Oahppamusá Verdikommisjonen, Davvi Girji 2003. Anta Pirak: Jåhttesáme viessom, girjje ja cd ’ a. Joatkke ain s. 17-23, Elen Ragnhild Sara, Davvi Girji 2006 Anders Nystø ja Sigmund Johnsen: Sámásta 1, ja Hárjjidusá 1, Báhko 2000 Film: Fjellfinnhua, Guro Saniola Bjerk, SaniolaProductions / GuroSaniola Bjerk 2010 Anders Nystø ja Sigmund Johnsen: Sámásta 2, ja Hárjjidusá 2, Báhko 2001 Udir.no - Doahpagat boazodoalus Udir.no - Moallánagá ma boatsojæládusán aneduvvi Doahpagat boazodoalus Moallánagá ma boatsojæládusán aneduvvi Ceahkki: 8.-10. jahkeceahkki Fáddá: Doahpagat boazodoalus Áigemearri: 6 diimmu skuvllas ja ovtta beaivvi oahppomátki gárdái Ájgge: guhtta tijma skåvlån ja akta biejvve gárden Álggahus Álgadus Oahpaheaddji gávdná dás ovdamearkkaid mo sáhttá láhčit oahpahusa vai ollášuhttá 10. jahkeceahkki gelbbolašvuođamihttomeriid. Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu sån máhttá hiebadit åhpadusáv nav vaj oahppe jåksi 10. jahkedáse máhtudakmihtojt. Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomeriid sáhttá konkretiseret oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus joksat gelbbolašvuođamihttomeriid. Dán åhpadimgárvvidusán vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, ma li lávke máhtudakmihtojt jåksåt. Oahpahuslážus leat heivvolaš bargovuogit, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpaheaddji sáhttá oahpahusa heivehit juohke ovttaskas oahppái. Åhpadimgárvvidusán le muhtem barggamvuoge, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja sijájt bargadahttijn árvustallá. Dát oahpahusláhču lea ovdamearkan movt oahppit sáhttet bargat vai ohppet doahpagiid mat adnojit boazodoalus. Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu oahppe máhtti barggat åhpatjit moallánagájt ma li boatsojæládusán. Seammá málle sáhttá heivehit eará fáttáide go bargá árbevirolaš máhtuin, ovdamearkka dihte guolástemiin ja eanandoaluin. Sæmmi láhkáj le máhttelis hiebadit dáv gárvvidusáv ietjá tiemájda gå barggá árbbediedoj, duola dagu guollim ja ednambarggo. Máhttoloktema ML06 gelbbolašvuođamihttomearit Máhtudakmihto ML06-S an Gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki maŋŋel Árbevirolaš máhttu Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Máhtudakmihto 10. jahkedáse maŋŋela geavahit sániid, doahpagiid ja dadjanvugiid mat gusket lundui. adnet bágojt, moallánagájt ja moalgedimvuogijt ma guosski luonnduj Čálalaš gulahallan Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ovdanbuktit dárkilit ja geavahit girjás ja máŋggabealat sátneriggodaga iešguđetlágan teavsttain moalgget dárkkelit ja tjielggasit ja adnet målsudahkes báhkoboanndudagáv duon dán tevstan Eará relevánta gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki maŋŋel Njálmmálaš gulahallan Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Ietjá guoskavasj máhtudakmihto 10. jahkedáse maŋŋela čađahit eaŋkilis logaldallamiid, ovdanbuktimiid, muitaleaddji lohkamiid, rollaneavttašemiid ja dramatiserema, heivehuvvon iešguđetlágan vuostáiváldiide. jådedit tjåhkanimijt ja dágástallamijt ja refererit dajs, åvddånbuktet vuojnojt ja árvustallat mij le ássjásasj argumentasjåvnnå Oahppanulbmilat Åhpadusmihttomiere Gelbbolašvuođamihttomearit leat konkretiserejuvvon oahppanulbmiliidda, mat leat ceahkkin barggus joksat gelbbolašvuođamihttomeriid. Máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt. Go fádda lea boazodoallu, galget oahppit máhttit - Geavahit sámegieldoahpagiid go hupmet bohcco ja boazodoalu birra - Geavahit sámegieldoahpagiid go čállet bohcco ja boazodoalu birra adnet hiebalgis, sáme moallánagájt gå boahttsu ja boatsojæládusá birra ságasti Vuođđogálggat Vuodotjehpudagá Máhttit lohkat: Oahppit lohket fágateavstta boazodoalu birra girjjiin ja interneahtas, ja lohket sin iežaset teavsttaid Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Oahppit gullet ja geavahit doahpagiid skuvllas ja gárddis. Máhttet låhkåt: Oahppe låhki fáhkatevstajt boahttsuj ja boatsojæládusá birra girjijn ja internehtan, ja låhki ietjasa tevstajt. Sii humadit ealáhusa olbmuiguin. Ságasti ulmutjij æládusán. Sii ovdanbuktet joavkku barggu skuvllas sihke guđet guimmiidasaset ja váhnemiidda. Åvddånbukti juohkusa bargov skåvlån sige guhtik guojmmásisá ja æjgádijda. Máhttit rehkenastit: Go oahppit leat gárddis, sáhttet rehkenastit sullii galle bohcco ain hávil bidjet gárdái, gallii girdnejit ja man ollu miesit leat ain hávil. Máhttet rieknit: Gå oahppe li gárden, galggi merusti sulli galla boahttsu åvtå bále gárddáj luojteduvvi, galli viedtji trøaj ja galla miese li danna åvtå bále. Jos gárddis lea almmolaš boazolohkan de heive dan čuovvut ja oahppat movt ja manin dat dáhpáhuvvá. Jus la almulasj boatsojlåhkåm, hiehpá tjuovvot dav ja oahppat gåktu ja manen dát tjadáduvvá. Máhttit digitála reaidduid geavahit: Oahppit čállet dihtoriin, bidjat digitála govaid / filmma bargobihtáid ektui. Máhttet digitála vædtsagijt adnet: Oahppe tjálli dáhtámásjijnajn ja vuorkkiji digitála gåvåjt ja / jali filmajt bargon. Ráhkkaneapmi Gárvedime Barggu váldoulbmil lea viiddidit ohppiid sátneriggodaga mii guoská boazodollui. Oajvveulmme dájna bargujn le oahppe oahppi ådå moallánagájt ma boatsojæládussaj gulluji, vaj sij stuoredi ietjasa báhkoboanndudagáv. Go oahppit galget oahppat doahpagiid, de fertejit guldalit, oaidnit, ipmirdit, dadjat ja geavahit doahpaga máŋgga oktavuođain, sihke njálmmálaččat ja čálalaččat. Gå oahppe galggi oahppat ådå moallánagájt, vierttiji gulldalit, gæhttjat, dádjadit, javllat ja adnet moallánagáv moaddalágásj dilijn, sige njálmálattjat ja tjálálattjat. Go oahppit barget doahpagiiguin, de heive geavahit DHO- skovi go oahpaheaddji kártet maid oahppit máhttet boazodoalu birra, makkár doahpagiid sii máhttet ja maid háliidit oahppat. Dánna hiehpá adnet DHO-sjiemáv gå åhpadiddje galggá guoradallat majt oahppe boatsojæládusás diehti, makkir moallánagájt dåbddi ja majt sihti diehtet. Go oahppit leat bargamin fáttá doahpagiiguin sáhttet sii geavahit vuoruhanskovi. Gå oahppe barggi moallánagáj tiemán, máhtti adnet nannimtjállagav Heivvolaš doahpagat sáhttet leat doahpagat dáid birra / dáidda gullevaččat Hiebalgis moallánagá máhtti liehket moallánagá dáj birra boazodoallu boatsojæládus bohcco guolga oaivvis ja gorudis boahttsu guolgabájnno oajven ja gårodin bohcco ahki boahttsu áldar bohcco čoarvvit boahttsu tjoarve čoarvenamahusat tjårvij hábme váris- ja njiŋŋelasboazu årek ja vátjav bohccobealljemearkat boatsojmerka bohccobealljemearka sánit ruovddegieja boahttsun Oahpaheaddji čilge Åhpadiddje tjielggi Oanehaččat movt mearkun čađahuvvo gåktu mærkkom dáhpáduvvá Bealljemearkkaid dábáleamos namahusaid dábálasj ruovddegiejaj namájt Oaivi ja goruda guolgaivnniid namahusaid nammadusájt guolggabájno oajven ja gårodin Varris ja njiŋŋálas agi mielde nammadusájt åres ja niŋŋelis boahttsu áldara milta Čoarvvi namahusaid mielde tjoarvvenammadusájt Oahpaheaddji ferte ovdalgihtii ohcat dieđuid orohaga birra gosa oahppit leat mannamin. Åhpadiddje viertti åvdutjis gávnnat diedojt bájke birra majt oahppe galggá guossidit. Oahpaheaddji rávve gos ja geas fidnejit dieđuid maid leat ohcamin, ovdamearkka dihte neahttačujuhusaide, girjegálduide ja resursaolbmuide boazodoalus. Åhpadiddje viertti bagádit gånnå diedojt gávnni, duola dagu girjjenamájt ja næhttaadressajt, ja gejt le mávsulasj guládallat, duola dagu muhtemijt boatsojæládusán. Oahppandoaimmaide Oahppamdåjma Oahppan galgá dáhpáhuvvat sihke skuvllas ja gardde luhtte. Oahppam galggá dáhpáduvvat sige skåvlån ja gárden. Oahppit barget joavkkuin. Oahppe barggi juohkusijn. Joavkkut sáhttet bargat dán seamma, dahje válljet dahje oažžut fáttá juohke joavku. Divna juohkusa máhtti barggat sæmmi bargujn, jali válljiji vaj oadtju juollodum guhtik tiemáv. Joavkobargu lea ohppiide sosiála hárjehallan, ja sii ožžot vejolašvuođa geavahit doahpagiid maid ohppet, go ságastallet. Juogosbarggo vaddá oahppijda sosiála hárjjidusav, ja oadtju máhttelisvuodav moallánagájt adnet majt oahppi gå guládalli nubbe nuppijn. Joavkkut čohkkejit sin fáttá birra dieđuid lagamus siiddas. Juohkusa gávnni diedojt ietjasa tiemá birra lagámus sijdan. Sii fitnet gárdde luhtte, čuvvot maid sii barget, noterejit, sárgot ja govvejit. Manádi gárden, tjuovvu bargov, tjálli, tjuorggi ja gåvviji. Sii jearahallet boazodolliid ja eará resursaolbmuid. Gatjádalli ælloniehkijs ja ietjá resurssaulmutjijs. Sii berrejit ráhkkanan ovdalgihtii maid áigot jearrat sis. Sij vierttiji gárvedam majt galggi gatjádit. Dása sáhttá geavahit DHO- skovi dieđuid. Dánna máhtti adnet tjuokkajt DHO-sjiemás. Oahppit hárjánit geavahit doahpagiid go humadit ealáhusa olbmuiguin. Oahppe hárjjáni moallánagájt adnet gå ságasti ulmutjij æládusán. Oahppit lohket fáttá birra girjjiin ja interneahtas. Oahppe låhki tiemá birra girjijn ja internehtan. Loahpas bidjet buot joavkkuid čállosiid ja govaid oktii fáddábargun, dahje buot bidjo seaidneáviisan. Joavkkut ovdanbuktet iežaset barggu. Skåvlån tjállá juohkka juogos diedoj milta majt sij li gárden tjoahkkim, jali divna dagáduvvi tiebmáavijssan sæjnnáj. Ovdamearkkat bargguide Juohkusa bukti åvddån ietjasa bargov. Joavku A – miessemearkun: Movt čađahuvvo mearkun ? Gåktu tjadáduvvá jali dagáduvvá mærkkom ? Gárddis galget oahppit čohket dieđuid movt miessemearkun dáhpáhuvvá das rájes go buktet bohccuid gárdái gitta go luitet daid. Gárden galggi oahppe tjoahkkit diedojt gåktu miessemærkkom dáhpáduvvá, dat rájes gå boahttsuv viedtji gárddáj gitta luojtti dav gárdes vas. Sii sáhttet áinnas jearahallat, govvedit ja sárgut dan birra. Sij máhtti gatjádit, gåvvit ja tjuorggat. Skuvllas galget oahppit čállit, sárgut ja čájehit govaid bokte movt miessemearkun dáhpáhuvvá das rájes go bohccuid buktet gárdái gitta go luitet daid. Skåvlån galggi oahppe tjállet, tjuorggat ja vuosedit gåvå viehkken, gåktu mærkkom dáhpáduvvá dat rájes gå boahttsu viehtjaduvvá gárddáj desik boahttsu luojteduvvi gárdes vas. Oahppit geavahit diehtomielalaččat sámegiel nama ¨husaid. Sáme moallánagájt diedulattjat adni. Joavku Á – bealljemearkkat: Garddis galget oahppit čohkket siidda boazodoallobearrašiid bealljemearkkaid. Gárden galggi oahppe tjoahkkit boatsojmerkajt ma gulluji sijda ælloniehkijda ja sijá fámiljajda. Oahppit galget sárgut sin mearkkaid ja čállit guđe mearkka guhtege eaiggáda. Sij galggi tjuorggat sijáj merkajt ja tjállet makkir mærkká gullu gesi. Oahppit jearahallet bealljemearkkaid sániid, omd. mii lea hoaŋka, bihttá / ceahkkes / biehkki, rastá / gaskat / náhppa jna.. Oahppe gatjádi ruovddegiejaj namájt, duola dagu sliebttje, sliebttjeoanádis, biehkke, tsiehkes, skivnnje, tjuollda jnv.. Govve áinnas mearkkaid. Sij gåvviji merkajt. Skuvllas galget oahppit čállit, sárgut ja čájehit govaid bokte boazodoallobearrašiid bealljemearkkaid. Skåvlån galggi oahppe tjállet, tjuorggat ja vuosedit gåvå viehkken boatsojmerkajt ma gulluji bájke ælloniehkijda ja sijáj fámiljajda. Sii galget čilget sániiguin juohke mearkka ja geavahehket diehtomiela ¨laččat sámegielnamahusaid. Tjielggiji juohkka merkav bágoj ja adni sáme nammadusájt diedulattjat. Joavku B – Oaivvi ja goruda guolgaivnnit: Gárddis galget oahppit jearahit, sárgut ja govvet bohcco oaivvi ja goruda guolgaivnniid. Gárden galggi oahppe gatjádit, tjuorggat ja gåvvit guolggabájnojt boahttsu oajven ja gårodin. Gorut guolgaivdni sáhttá leat muzet, čuoivvat, jievja, gabba, guvgesmuzet jna.. Guolggabájnno gårådin máhttá liehket giebak, tjuorggat, bejuk / vielguk, sliegŋá jnv.. Ovdamearkkat oaivvi guolgaivdnái: čáhppesnjunni, gabbaoaivi, girjeoaivi, gálbbenjunni, gáidánjunni. Tjáhppisnjunnje, gabbaoajvve, gárjek, tjuosek jnv. en Skuvllas galget oahppit čállit, sárgut ja čájehit govaid bokte bohcco oaivvi ja goruda guolgaivnniid. Skåvlån galggi oahppe tjállet, tjuorggat, ja vuosedit gåvå viehkken guolggabájno boahttsu oajven ja gårådin. Ja sii galget geavahit dihtomiela ¨laččat sámegielnamahusaid. Sij galggi sáme nammadusájt diedulattjat adnet gå tjielggiji. Joavku C – Varris ja njiŋŋálas agi mielde Juo gos D – Årega ja niŋŋelisboahttsu áldarij milta Gárddis galget oahppit jearahit, sárgut ja govvet sihke varris ja njiŋŋálas bohccuid sámegielnamahusaid agi birra. Gárden galggi oahppe gatjádit, tjuorggat ja gåvvit åregijt ja niŋŋelisboahttsujt duon dán álldarin. Sii galget geavahit daid gullevaš doahpagiid go jearahallet. Galggi adnet sáme nammadusájt gatjálvisájn. miessi, čearpmat, vuonjal, varit, vuobis / vuorsu, sarvvis, áldu, rotnu Buojkulvisá hiebalgis bágo, miesse, tjermak, vuonjal, årek, vuobes, sarves, álldo, rådno, gåddudis, gásjek, nammaláhppe jnv.. Skuvllas galget oahppit čállit / čilget, sárgut ja čájehit govaid bokte varris ja njiŋŋálas bohccuid sámegielnamahusaid agi mielde. Skåvlån galggi oahppe tjállet, tjuorggat ja vuosedit gåvå viehkken nammadusájt årek ja niŋŋelisboahttsuj álldara milta. Sii galget geavahit dihtomiela ¨laččat sámegielnamahusaid. Sij galggi diedulattjat sáme nammadusájt adnet. Ovdamearkkat sániin leat nugo buikosággi, nulpu, nálat, sággi / sággečoarvi, geardočoarvi jna.. Juo gos E – Tjoarve, majt vuosedi Skuvllas galget oahppit čállit / čilget, sárgut ja čájehit govaid bokte bohccuid čoarvenamahusaid. Gárden galggi oahppe gatjádit, tjuorggat ja gåvvit tjårvijt ja boahttsujt tjårvij. Suu galget geavahit dihtomiela ¨laččat sámegielnamahusaid. Sij galggi sámegielnammadusájt gatjálvisájn adnet. Heivehuvvon oahpahus Buojkulvisá hiebalgis bágo le nulppo, nalak jnv.. Lea vejolaš heivehallat bargguid nu ahte eai gáibit seamma ollu, ja sihke hivvodaga ja man guhka ádjána bargguin sáhttá maid heivehit. Skåvlån galggi oahppe tjállet, tjielggit, tjuorggat ja vuosedit gåvå viehkken duojt dájt nammadusájt tjårvijn ja boahttsujn moattelágásj tjårvij. Dán heiveha ovttaskas ohppiid mielde. Sij galggi sáme nammadusájt diedulattjat adnet. Gáiddusoahpahus Oahppe máhtti Loahppabarggu sáhttá dahkat go oahppi ja oahpaheaddji fas deaivvadeaba neahtas. tjoahkkit sijá tjálálasj bargojt girjátjij majt divna oahppe oadtju Árvvoštallan lågådallat oahppeguojmijda Prošeaktabarggu árvvoštallanskovvi adnet gåvvåvuosádusáv Čálalašbarggu árvvoštallan dáhkat vuosádusáv diedulasj gálbaj Čállinprošeavtta árvvoštallanskovvi tjielggit ietjá oahppijda majt sij juohkusijn li oahppam stasjåvnåjn Njálmmálaš gáldut - Jearahallat boazodolliid - Jearahallat eará olbmuid geat dovdet ealáhusa drámá baktu buktet åvddån bargojt Kárášjohka: Davvi Girji OS. Hiebadum åhpadus EIRA, NILS ISAK 1984: Boazobargi giella. Dánna le sadje moattelágásj gássjelisvuodajda dahkamusájda, sige man ållo ja man ruvva mahttá hiebaduvvat. Guovdageaidnu: Sámi instituhtta. Galla moallánagá ja man gássjela li, hiebaduvvá juohkka aktaj. Guovdageaidnu: DAT Guhkásåhpadibme KÅVEN, BRITA - JERNSLETTEN, JOHAN - NORDAL, INGRID - EIRA, JOHN HENRIK - SOLBAKK, AAGE 1995: Sámi – dáru sátnegirji. Dát åhpadimgárvvidus ja tiebmá hiehpá buoragijt guhkásåhpadime hospiterimgávddaj. Samisk-norsk ordbok. Dábálasj le divna oahppe gudi tjuovvu guhkásåhpadimev båhti sæmmi bále hospiterimij. Kárášjohka: Davvi Girji o.s.. Hospiterimbåttå oassálassti oahppe dåjmajn gárden, ságasti ulmutjij æládusán ja gåvviji. DAVVI GIRJI OS. 2008 (2000): Stor Norsk-samisk ordbok. Loappabarggo máhttá dagáduvvat maŋŋela gå åhpadiddje ja oahppe vas æjvvali nehtan. Dáru – sámi sátnegirji. Árvustallam 2. Opplag. Njálmálasj gáldo [Kárásjohka:] Davvi Girji os. Iehtjáda gudi dåbddi ællobargov DANELL, ÖJE - GAARE, ELDAR - NIEMINEN, MAURI - WARENBERG, KRISTINA 1997: Boazoguohtoneatnamiid šattut. ANTA PIRAK: Jåhtte sáme viessom, Blaasvær forlag1993 ja jiednagirjje 2010 Oslo: Landbruksforlaget Næhttabiele Neahttasiiddut Interneahtas gávdnat dieđuid iešguđet siidduin. Internehtan gávnnap diedojt duon dán bielen. Dáppe gávnnat maid boazomearkkaid: http://www.reindrift.no/index.gan?id=300&subid=0 www.ealat.org www.bamma.no Dánna aj gávna boatsojmerkajt: http://www.reindrift.no/index.gan?id=300&subid=0 www.bamma.no Udir.no - Sámi soga lávlla ja Norgga nášunallávlla, juoiganárbevierru ja luohti Udir.no - Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávlla Juojggamárbbedábe ja juojggam uddni Sámi soga lávlla ja Norgga nášunallávlla, juoiganárbevierru ja luohti Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávllaJuojggamárbbedábe ja juojggam uddni Oahpahuslážuid ovdamearkkat Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá Ceahkki Dásse Čálalaš gulahallan Tjálálasj máhtudáhka Árbevirolaš máhttu Árbbedábálasj diehto Stávvaliiguin bargat Barggo stávvalij Fuolkenamahusat Berajnammadusá Báikenamat Bájkkenamá Diktamuitalus Vuoruhanskovvi DHO-skovvi Diktasubtsas Nannimtjála DHO-sjiebmá Artihkkall Čálalaš prošeaktabargu Artihkal Tjálálasj prosjækta Doahpagat boazodoalus Moallánagá ma boatsojæládusán aneduvvi Hearvasáhka Jo1 Bajásgeassinvuogit Sámis, Máidnasat Bajedimvuoge Sámen Dålusj subttsasa Lohkanstrategiijat Låhkåmstrátegija Sámi soga lávlla ja Norgga nášunallávlla, juoiganárbevierru ja luohti Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávlla Juojggamárbbedábe ja juojggam uddni Jorgalit / heivehit dárogielas sámegillii Jårggålit dárogielas sámegiellaj Sámi máidnasat ja eamiálbmogiid máidnasat Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa Árbevirolaš máhttu Árbbedábálasj diehto Sámi soga lávlla og Norgga nášunalalávlla Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávlla Juoiganárbevierru ja luohti Juojggamárbbedábe ja juojggam uddni Udir.no - Diktamuitalus, vuoruhanskovvi, DHO-skovvi Udir.no - Diktasubtsas, nannimtjála, DHO-sjiebmá Diktamuitalus, vuoruhanskovvi, DHO-skovvi Diktasubtsas, nannimtjála, DHO-sjiebmá Oahpahuslážuid ovdamearkkat Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá Ceahkki Dásse Čálalaš gulahallan Tjálálasj máhtudáhka Árbevirolaš máhttu Árbbedábálasj diehto Stávvaliiguin bargat Barggo stávvalij Fuolkenamahusat Berajnammadusá Báikenamat Bájkkenamá Diktamuitalus Vuoruhanskovvi DHO-skovvi Diktasubtsas Nannimtjála DHO-sjiebmá Artihkkall Čálalaš prošeaktabargu Artihkal Tjálálasj prosjækta Doahpagat boazodoalus Moallánagá ma boatsojæládusán aneduvvi Hearvasáhka Jo1 Bajásgeassinvuogit Sámis, Máidnasat Bajedimvuoge Sámen Dålusj subttsasa Lohkanstrategiijat Låhkåmstrátegija Sámi soga lávlla ja Norgga nášunallávlla, juoiganárbevierru ja luohti Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávlla Juojggamárbbedábe ja juojggam uddni Jorgalit / heivehit dárogielas sámegillii Jårggålit dárogielas sámegiellaj Sámi máidnasat ja eamiálbmogiid máidnasat Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa Udir.no - Jorgalit / heivehit dárogielas sámegillii Udir.no - Jårggålit dárogielas sámegiellaj Jorgalit / heivehit dárogielas sámegillii Jårggålit dárogielas sámegiellaj Ceahkki: Jo3 - studerenráhkkanahtti oahppoprográmma ja lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii - fidnofágalaš oahppoprográmmaide Fáddá: jorgalit dárogielat teavsttaid sámegillii Áigi: gávcci oahpahusdiimmu Dásse: Jo3 - oahppogárvedime åhpadusprográmma ja lasádusá dábálasj oahppomáhtudahkaj - viddnofágalasj åhpadusprográmma Álggahus Álgadus Dát oahpahusláhču lea ovdamearkan dasa movt oahppit sáhttet bargat joksat gelbbolašvuođamihttomeriid. Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu oahppe máhtti barggat vaj jåksi máhtudakmihtojt. Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomeriid sáhttá konkretiseret oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus joksat gelbbolašvuođamihttomeriid. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihtojn, ma li lávke jåvsåtjit máhtudakmihtojt. Oahpahusláhču čájeha heivvolaš bargovugiid, movt dáidda ovttastahttá vuođđogálggaid ja movt oahpaheaddji heiveha oahpahusa ohppiide ja sin árvvoštallá dađistaga. Åhpadimgárvvidus vuoset ájggeguovddelis barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja árvustallá sijájt bargadahttijn. Oahpahusláhču lea ovdamearkan dasa movt oahppit sáhttet bargat vai ožžot gelbbolašvuođa ja hárjáneami jorgalit ja heivehit eará čálliid teavsttaid dárogielas sámegillii. Åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu oahppe máhtti åmastit ja hárjjidit máhtudagáv jårggålit ja hiebadit iehtjádijs tjáledum tevstajt dárogielas sámegiellaj. Máhttoloktema ML06 gelbbolašvuođamihttomearit Máhtudakmihto ML06-S an Gelbbolašvuođamihttomearit Jo 3 studerenráhkkanahtti oahppoprográmma- ja lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii- fidnofágalaš oahppoprográmma maŋŋel Čálalaš gulahallan Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit: Máhtudakmihto Jo3 - oahppogárvedime åhpadusprográmma ja lasádusá dábálasj oahppomáhtudahkaj - viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela jorgalit ja heivehit earáid čállin teavsttaid dárogielas sámegillii jårggålit ja hiebadit iehtjádijs tjáleduvvam tevstajt dárogielas sámegiellaj Oahppanulbmilat Åhpadusmihttomiere Gelbbolašvuođamihttomearit leat konkretiserejuvvon oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus joksat gelbbolašvuođamihttomeriid. Máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ma li lávke jåvsåtjit máhtudakmihtojt. Oahppi galgá máhttit Oahppe galggi máhttet lohkat ja čiekŋudit vuođđotekstii vai bures ipmirda sisdoalu ovdal go jorgališgoahtá låhkåt ja dárkkelit gæhttjalit sisanov tevstan dádjadit åvddål gå jårggålattjáji čilget manne ii sáhte iige galgga jorgalit njuolga sánis sátnái tjielggit manen ij galga jali ij máhte tevstav bágos báhkuj jårggålit hálddašit suorggideami bures háldat báhkosuorgudimijt buoragit máhttit sániid ráhkadit sámegillii dahkat bágojt sámegiellaj máhttit jorgalit fágateavsttaid ja čáppagirjjálaš teavsttaid buktet fáhkatevstajt ja tjáppagirjálasj tevstajt jårggålit Vuođđogálggat Vuodotjehpudagá Máhttit lohkat: Oahppit geavahit iešguđetlágan lohkanstrategiijaid go lohket fágateavsttaid ja čáppagirjjálaš teavsttaid vai ožžot buori sisdoalloipmárdusa. Máhttet låhkåt: Oahppe adni moattelágásj låhkåmstrátegijajt gå fáhkatevstajt ja tjáppagirjálasjtevstajt låhki vaj buorre dádjadusáv sisano birra oadtju. Sii ráhkadit sátnelisttuid báhpirii ja nehttii. Låhki báhkolistajt páhppárin ja nehtan. Oahppit lohket sihke iežaset ja earáid jorgalan teavsttaid. Oahppe låhki tevstajt majt li jårggålam, sige ietjasij ja nuppij. Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Oahppit ságastallet teavsttaid birra maid leat jorgaleame, ja árvvoštallet iešguđetlágan čovdosiid. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Oahppe ságasti tevstaj birra majt sij li jårggålam, ja árvvaladdi duov dáv tjoavddusav. Máhttit čálalaččat ovdanbuktit: Oahppit jorgalit dárogielat teavsttaid sámegillii ja čállá sámi jorgalusa. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe jårggåli dárogieltevstajt sámegiellaj ja sámegiel jårggålimev tjálli. Oahppandoaimmat Oahppamdåjma Oahpaheaddji álggaha fáttá muitalettiin teavsttaid jorgaleami ja heiveheami birra. Åhpadiddje oahpásmahttá tiemáv ja giehttu gåktu tevstajt jårggålit ja hiebadit. Oahppit ságastallet dán birra ja muitalit iežaset vásáhusaid ja oaiviliid. Oahppe ságasti dán birra ja subtsasti ietjasij åtsådallamijt ja vuojnojt Skuvllas sáhttet galbbat jorgaluvvon dárogielas sámegillii. Galba skåvlån máhtti liehket jårggåluvvam dárogielas sámegiellaj. Jus leat, de oahppit suokkardit galbbaid ja ságastallet sániid birra mat leat adnon. Jus nav de oahppe guoradalli galbajt ja ságasti makkir bágo li aneduvvam. Leat go oahppit ovttaoaivilis jorgaleapmái ? Guorrasi gus oahppe jårggålibmáj ? Leat gos sis eará evttohusat ? Le gus sijájn ietjá oajvvádusá ? Oahppit ákkastallet iežaset evttohusaid. Oahppe tjielggiji ietjasij oajvvádusájt. Jus eai gávdno galbbat mat leat jorgaluvvon sámegillii, de sáhttet oahppit digaštallat manne nu lea. Jus ælla galba jårggåluvvam sámegiellaj, máhtti oahppe dágástallat manen nav le. Oahppit buohtastahttet dárogielat ja sámegielat teavsttaid ja ságastallet giela birra mii lea aviisabajilčállagiin, almmuhusain, máidnosiin, bovdehusain, láhkačállosiin ja plakáhtain. Oahppe buohtastahtti dárogieltevstajt ja sámegieltevstajt ja sagasti giela birra duola degu avijsabajelttjálajn, almodusájn, reklámajn, gåhttjomijn, láhkatevstajn ja plakáhtajn. Oahpaheaddji ohcá oanehis, ovttageardánis dárogielteavstta. Åhpadiddje åhtså ånigis, álkkes dárogieltevstav. Fáddá sáhttá roahkka leat oahpis ohppiide ovdalaččas. Tiebmá máhttá liehket åvtåtjis oahppijda oahpes. Oahppit lohket teavstta vuđolaččat ja barget iehčaneaset muhtin minuhta dán jorgalit sámegillii. Oahppe låhki tevstav snivva, ja barggi muhtem minuhta ietja jårggålit dav sámegiellaj. Dasto jorgalit oahppit dan ovttas. Maŋŋela oahppe dav aktan jårggåli. Čállet buot távvalii. Tjállit divna táblluj. Oahppit sáhttet čállit seamma girjjiidasaset. Oahppe máhtti tjállet sæmmi ietjasij girjijda. Bija ohppiid barggadettiin digaštallat iešguđet evttohusaid ja čovdosiid. Dibde oahppijt bargadahttijn dágástallat iesjgudilágásj oajvvádusájt ja tjoavddusijt. Oahppit ságastallet dan birra manne lea hástaleaddji bargu jorgalit dárogielas sámegillii. Oahppe ságasti manen jårggålibme dárogielas sámegiellaj máhttá liehket hásstálus. Oahpaheaddji ságastallá ohppiiguin dan birra ahte lea dehálaš dovdat sisdoalu dan teavsttas maid galget jorgalit. Åhpadiddje ságas oahppij man ájnas la dåbddåt sisanov tevstan majt galggi jårggålit. Sii fertejit maid diehtit mii teavstta ulbmil lea. Sij vierttiji aj diehtet makkir ájggomus tevstajn le. Ulbmil lea ahte jorgalusa sisdoallu / áigumuš lea seamma go vuođđočállosis. Ulmme le jårggålimen galggá sæmmi sisadno gå álggotevstan. Oahpaheaddji ja/dahje oahppit ohcet dárogielat teavsttaid maid sáhttet jorgalit. Åhpadiddje ja / jali oahppe åhtsi muhtem dárogiel tevstajt ma hiehpi jårggålit. Oahppit sáhttet válljet sihke fágagirjjálaš ja čáppagirjjálaš teavsttaid gaskkas. Oahppe máhtti válljit oasev tevstajs ma máhtti liehket sige fáhkatevsta ja tjáppagirjálasj tevsta. Oahppit ráhkadit sátnelisttu man atnet jorgalettiin. Oahppe dahki báhkolistav majt adni jårggålahttijn. Dát dagaha álkibun muitit sániid, ja sihkkarastá ahte oahppit atnet seamma sáni juohke háve go dihto sáni jorgalit. Dát dahká álkkebu mujttet bágojt, ja oahppe vissásit adni sæmmi bágov juohkka bále gå jårggåli vattedum bágov. Oahppit jorgalit hearvasága dárogielas sámegillii. Oahppe jårggåli kåserijav dárogielas sámegiellaj. Sáhttá omd. viežžat LEX Sápmi-girjjis. Ane duola degu magasijnav Bårjås. Das leat buot teavsttat sihke davvisámegillii ja dárogillii. Divna bágo li julevsámegiellaj ja dárogiellaj. Maŋŋel sáhttet buohkat buohtastahttit iežaset jorgalusa girjji jorgalusain. Maŋŋela máhtti divna buohtastahttet ietjasij jårggålimev girjjetevstajn. Oahppit ságastallet erohusaid birra, árvvoštallet daid ja ákkastallet iežaset oaiviliid. Oahppe ságasti aktan ærádisáj birra, árvustalli dajt ja tjielggiji ietjasij vuojnojt. Oahpaheaddji ohcá dárogieldivttaid mat leat jorgaluvvon ja heivehuvvon sámegillii. Åhpadiddje åhtså muhtem dárogiel divtajt ma li sámegiellaj jårggåluvvam ja hiebaduvvam. Oahppit lohket divttaid ja suokkardit dárogieldivtta ja sámegieldivtta sisdoaluid. Oahppe låhki divtajt ja buohtastahtti dárogiel ja sámegiel sisanov. Sii ságastallet sániid birra ja heivehemiid birra mat leat dahkkon. Sij ságasti aktan bágoj ja hiebadimij birra ma li válljidum. Dasto jorgalit oahppit ieža dárogieldivttas sámegillii. Das maŋŋela jårggåli oahppe ietja dárogiel divtav sámegiellaj. Oahppit lohket iežaset divttaid guhtet guimmiidasaset ja ságastallet heivehemiid birra. Oahppe låhki ietjasij divtajt guhtik guojmmásij ja ságasti hiebadimij birra ma li dagádum. Oahppit sáhttet maid čállit dárogillii divtta ja jorgalit ja heivehit dan sámegillii. Oahppe máhtti ietja tjállet divtav dárogiellaj ja sámegiellaj jårggålit ja hiebadit dav. Guovttis ja guovttis sáhttiba goabbat guoimmiska divttaid jorgalit ja maŋŋel ságastallat ovttas bohtosa birra. Guovtes ja guovtes máhtti jårggålit guhtik guojmesa divtajt ja ságastit aktan guovtes ja guovtes båhtusa birra maŋŋela. Barggu loahpas sáhttet oahppit guorahallat makkár hástalusat sis leat leamaš, ja maid sii leat oahppan. Bargo låhpadimen máhtti oahppe guoradallat makkir hásstálusá le læhkám, ja majt sij li oahppam. Heivehuvvon oahpahus Hiebadum åhpadus Teavsttaid maid oahppit galget jorgalit, sáhttet leat iešguđetláganat váddodaga dáfus vai buot oahppit sáhttet bargat teavsttaiguin maid sii nákcejit jorgalit, ja seammás addet vejolašvuođa veahá ražastit. Tevsta ma galggi jårggåluvvat, máhtti liehket moattelágásj gássjelisvuodaj vaj divna oahppe oadtju barggat tevstaj majna le vejulasjvuohta rijbadit, ja sæmmi bále juojddá man vuossti rahtjat. Oahppit sáhttet bargat joavkkus surggiidemiiguin. Oahppe máhtti juohkusijn barggat báhkosuorgudimij. Oahppit sáhttet de veahkáhallat nubbi nuppi ja oahppat guhtet guoimmistis. De oahppe máhtti viehkedit nubbe nuppev ja oahppat guhtik guojmesta. Muhtin oahppit dárbbaši lasi hástalusaid. Muhtem oahppe máhtti oadtjot sierra hásstálusájt. Muhtin dadjanmálliid ja sátnevádjasiid sáhttá leat váttis jorgalit, omd. “ Buoret jođi go oru ”. Sierralágásj åvddånbuktemvuoge ja báhkotsoame máhtti liehket gássjel jårggålit, duola degu báhkotsoabme ” Buorep jådon gå årron ” Njuolgga jårggåluvvam " Bedre vandrende enn stilleværende ". Dárogillii fas dadjet: “ Borte bra, men hjemme best ” (Buorre eret ruovttus, muhto ruovttus buoremus). Dárogiellaj javladuvvá ” Borte bra men hjemme best ”. Gáiddusoahpahus Guhkásåhpadibme Lea dehálaš ahte oahppit besset nu ollu go vejolaš hárjehallat njálmmálaččat diimmuin. Ájnas le oahppe tijmajn bessi nav ålov gåk máhttelis njálmálattjat hárjjidallat. Buot mii leat čilgejuvvon oahpahuslážus, sáhttá hárjehallat njálmmálaččat. Divna ma li buojkudum gárvvidusán, máhtti njálmálattjat dagáduvvat. Čálalaš bargguid sáhttet oahppit ruovttus bargat, ja sáhttet bargguideaset njálmmálaččat ovdanbuktit oahpaheaddjái. Tjálálasj bargov máhtti oahppe sijdan barggat, ja åvddånbuktet bargov njálmálattjat åhpadiddjáj. Jus leat eambbo go okta oahppi gáiddusoahpahusas, de sáhttet guldalit nubbi nuppiid ja digaštallat guhtet guimmiineaset lassin oahpaheaddjái. Jus ienep gå akta oahppe oassálasstá guhkásåhpadimen, máhtti sij gulldalit nubbe nuppev ja dágástallat nubbe nuppijn duodden åhpadiddjijn. Suorggideamit ja doahpagat leat dehálaččat dán barggus. Báhkosuorgudime ja moallánagá le guovdásj dán bargon. Árvvoštallan Árvustallam Oahpaheaddji árvvoštallá ohppiid njálmmálaččat dahje čálalaččat dađistaga go leat bargame oahppanulbmiliiguin. Åhpadiddje árvustallá oahppijt njálmálattjat jali tjálálattjat gå åhpadusmihttomierij barggi. Oahpaheaddji áiccada ja ságastallá ohppiiguin dalle go sii leat lohkame teavstta masa galget oahpásmuvvat ja dađistaga jorgalit. Åhpadiddje váksjut ja ságas oahppij gå låhki tevstav oahpástuvátjit sisanojn åvddåla gå álggi jårggålit. Atnet go ávkkálaš lohkanstrategiijaid ? Adni gus sij ávkálasj låhkåmstrátegijajt ? Ipmirdit go teavstta sisdoalu ? Dádjadi sij gus man birra tæksta le ? Oahpaheaddji bagadallá. Åhpadiddje bagádallá. Oahpaheaddji addá ohppiide dieđuid barggadettiin, sihkkarastin dihte ahte sii ipmirdit bargobihtá ulbmila ja movt sii berrejit bargat. Åhpadiddje hæhttu gæhttjalit gávnadit jus oahppe dárkkelit ájádalli bágos báhkuj ja jårggåli dajt njuolgga nav, jali jus máhtti ållesvuodav ájádallat ja hiebadit jårggålimev vaj sisadno buoragit boahtá åvddån. Oahpaheaddji ferte maid gávnnahit gehččet go oahppit sáni hávális ja daid jorgalit njuolga, vai nákcejit go oaidnit ollisvuođa ja heivejit jorgalusa nu ahte teavstta sisdoallu ja áigumuš bohtet čielgasit ovdan. Åhpadiddje árvustallá jus oahppe bukti báhkosuorgudimijt buoragit ja jus bukti bágojt sámegiellaj dahkat. Oahpaheaddji árvvoštallá hálddašit go suorggideami bures, maid fertejit eambbo hárjehallat ja movt dán sáhttá / berre bargat. Oahppe oadtju diedojt majt sij bukti, majt sij vierttiji ienebu hárjjidallat ja gåktu dát máhttá / viertti dagáduvvat. Válmmasin jorgaluvvon teavstta giela sáhttá maid árvvoštallat. Giella dán jårggålum tevstan máhttá aj árvustalladuvvat. Sáhttá geahčadit riektačállima, cealkkahuksema, cealkagiid guhkkodaga ja giela njuovžilvuođa. Dåhkki gæhttjat tjállemvuogev, gåktu gárgadisájt ásaduvvam li, gárgadisáj guhkudáhka ja gåktu giella jåhto. Dán árvvoštallanskovi sáhttá geavahit: Árvvoštallanskovvi čálalaš bargu Muitte maid ahte oahapheaddji galgá árvvoštallat man muddui oahppit leat joksan gelbbolašvuođamihttomeari. Mujte åhpadiddje aj galggá árvustallat man mudduj oahppe li máhtudakmihtojt jåksåm. Oahppit galge maid diđolaččat guđe gelbbolašvuođa leat hukseme. Oahppe hæhttuji diedolattja makkir máhtudakmihtojn sij barggi. Man muddui nákcejit oahppit jorgalit ja heivehit earáid čállin teavsttaid dárogielas sámegillii ? Makkir mudduj bukti oahppe jårggålit ja hiebadit iehtjádij tevstajt dárogielas sámegiellaj ? Mat leat iešguđet hálddašandásiid dovdomearkkat ? Mij merkaj iesjgudilágásj doajmmamdásev ? Ávvir HARALD GRUNDSTRØM; Báhkogirjje pdf fijllan nehtan, http://www.sametinget.se/14885 Udir.no - Oahpahusláhču: Dássi 9 Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 9. dásse Oahpahusláhču: Dássi 9 Åhpadimgárvvidus: 9. dásse Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 9. dási gelbbolašvuođamihttomeriid. Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 9. dásen. Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearit duohttandahkkojit oahppoulbmiliin, sisdoallu ja bargovuogit, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpahus sáhttá heivehuvvot juohke ovttaskas oahppái. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj. Dađistaga-árvvoštallan ja gielladomeanat leat oassin láhčimis. Árvustallam bargadahttijn ja jus soajttá gielladomedna li gárvvidusá oase. Gelbbolašvuođamihttomearit Máhtudakmihto Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet digaštallat, ákkastallat ja albmanahttit iežas oaiviliid ja jurdagiid dágástallat, argumenterit ja åvddånbuktet ietjas ájádusájt ja dádjadusáv Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet digaštallat ođđasiid ja áigeguovdilis dáhpáhusaid Sámis dágástallat ådåsij ja ájggeguovddelis dáhpádusáj birra Sámen geavahit mediaid iežas giellabarggus adnet mediajt ietjas giellabargon Oahppoulbmilat Åhpadusmihttomiere Dán barggu ulbmiliin lea ahte oahppit galget oahppat áššálaččat digaštallat ja iežaset oaiviliid ovddidit. Ulmme bargojn le oahppe galggi máhttet ådåsijt vuogas láhkáj dágástit, ja máttet ietjas vuojnojt åvddånbuktet. Bargamis dáinna fáttain ávžžuhuvvojit oahppit ráhkadit sátnebáŋkku dahje jurddakártta, geahča ovdamearkka 8. dásis. Bargon oajvváduvvi oahppe báhkobáŋkav jali báhkokártav tebmáj dahkat, gehtja buojkulvisáv 8. dásen. Dát mearkkaša ahte oahppi galgá máhttit: Dát merkaj oahppe galggá máhttet: čállit čoavddasániid ášši sisdoalu ektui tjåvdabágojt ássje sisadnuj tjállet áigeguovdilis ášši bájuhit dárkilit ja čilgejeaddjin diedulattjat ja njuolgga ájggeguovddelis ássjes mujttalit vuođuštit oainnus áššálaččat ietjas vuojnov vuogalasj láhkáj tjielggit vuođuštit oainnus iežas árvvuid vuođul ietjas vuojnov ietjas árvojs tjielggit atnit iešguđetlágan adjektiivvaid riggodahttit giela moattelágásj adjektijvajt adnet gielav sieradittjat Ráhkat áinnas eavttuid ovttasráđiid ohppiiguin. Dagá gájbbádusájt aktan oahppij. Árvvoštallama ovdamearka: Árvustallambuojkulvis: Oahppoulbmilat Åhpadusmihttomiere Oahppi máhttá: Oahppe máhttá: čállit čoavddasániid ášši sisdoalu ektui ássje sisanov tjåvdabágoj tjállet Oahppi čállá soames čoavddasáni. Oahppe muhtem tjåvdabágojt tjállá Oahppi čállá máŋga guovddáš čoavddasáni. Oahppe moadda guovdálasj tjåvdabágojt tjállá Oahppi čállá eanas čoavddasániid mat leat áigeguovdilat ja guovddážis. Oahppe tjállá enemus oasev tjåvdabágojs majt mahttá javllat li hiebalgisá ja ájnnasa áigeguovdilis ášši bájuheames dárkilit ja čilgejeaddjin assjev tjielgga ja diedulattjat mujttalit Oahppi bájuha veaháš ášši sisdoalus. Oahppe binnáv ássje sisanos mujttal Oahppi bájuha ášši váldosisdoalu. Oahppe ássje oajvvesisanov mujttal Oahppi bájuha ášši ekonomalaččat, dárkilit ja čilgejeaddjin. Oahppe ássjev oangit, njuolgga ja tjielgga mujttal áššálaš vuogi mielde máhttit ákkastallat oainnuset ietjas vuojnov vuogas láhkáj tjielggit Oahppi máhttá belohahkii Oahppe máhttá muhtem mærráj ietjas vuojnov vuogas láhkáj tjielggit Oahppi máhttá áššálaččat čilget oainnus. Oahppe máhttá ietjas vuojnov vuogas láhkáj tjielggit Oahppi bájuha ášši ekonomalaččat, dárkilit ja čilgejeaddjin. Oahppe máhttá ietjas vuojnov vuogas láhkás tjielggit ja argumenterit máhttit ákkastallat oaiviliiddas iežas árvvuid vuođul ietjas vuojnov ietjas árvojs tjielggit Oahppi máhttá áššálaččat veaháš dadjat oaiviliiddis birra. Oahppe máhttá juojddáv ietjas vuojnos ietjas árvojs javllat Oahppi máhttá čilget iežas oaiviliid árvvuidis vuođul. Oahppe máhttá ietjas vuojnov ietjas árvojs tjielggit Oahppi máhttá čilget iežas oainnu árvvuidis vuođul ja dan ektui áššálaččat digaštallat. Oahppe máhttá ietjas vuojnov ietjas árvojs tjielggit ja dágástallamin vuogas láhkáj dajt adnet máhttit atnit iešguđetlágan adjektiivvaid vai riggodahttá giela máhttet adnet moattelágásj adjektijvajt gielav sieradittjat Oahppi máhttá moadde adjektiivva adnit go iežas oaiviliid čilge. Oahppe máhttá ietjas vuojnojt gallegasj adjektijvaj tjielggit Oahppi máhttá atnit soames adjektiivvaid vai dárkilit čilge iežas oaiviliid. Oahppe máhttá ietjas vuojnojt muhtem adjektijvaj sieradus láhkáj tjielggit Oahppi máhttá atnit máŋga adjektiivva iežas oainnuid čilgemis hui dárkilit. Oahppe máhttá ietjas vuojnojt måttijn adjektijvaj huj sieradus láhkáj tjielggit Oahppodoaimmat Åhpadusdåjma Oahppit galget mediain gávdnat áigeguovdilis ođasášši mii guoská Sápmái. Oahppe galggi ájggeguovddelis ådåsav Sámen median gávnnat. Sii sáhttet válljet ođasášši mii lea juogo áviissas, áigečállagis, interneahtas, radios, tvŠs dahje eará sajis. Sij máhtti válljit ássjev d.d. ávijsas, magasijnas, internehtas, radio ’ as, tv ’ as jali muodulágátjis. Oahppit lohket ášši birra álggos ja dasto čállet čoavddasániid. Oahppe låhki ássje birra ja tjåvdabágojt tjálli. Čoavddasániid vuođul galget oanehaččat bájuhit ášši sisdoalu. Tjåvdabágojs sij oanegis referáhtav ássje sisanos tjálli. Dasto galget muitalit iežaset oainnu dan áššái. Das maŋŋela galggi sij ietjasa vuojnov dán ássje birra subtsastit. Viidáset galget oahppit digaštallat fáttá birra. Vijdábut galggi oahppe oassálasstet temá birra dágástallamin. Maŋŋil digaštallama, sáhttet oahppit čállit čoahkkáigeasu. Maŋŋel gå ássjev li dágástallam, máhtti oahppe tevstav tjállet degu tjoahkkájgæsos.. Dahje sii sáhttet lohkiidreivve čállit. Máhtti aj låhkkijtjállagav tjállet. Oahppit berrejit atnit adjektiivvaid go čilgejit oainnuset áššái, áinnas eanet ollašuvvin go buorre / heitot. Oahppe vierddiji adjektijvajt adnet gå galggi sijá vuojnojt ådåsij birra tjielggit, galla ienebut gå buorre / nievrre. Ávkkálaš sániid ovdamearkkat: miellagiddevaš, hástaleaddjin, čilgejeaddjin, somá, ahkidis, gelddolaš, vuorddekeahttá, jáhkkemeahttun jna.. Bágo ma li ávkálattja: miellagiddis, hásstáliddje, diedulasj, suohtas, guhkálasj, geldulasj, alvadahtte, jáhkedahtte jnv.. Dat dagaha ahte oahppit ohppet maiddái ákkastallat oainnuset áššái. Vijdábut oahppi oahppe tjielggit manen sijá vuojnno le nav gåk le. Gávnna heivehuvvon siidduid áviissain jna. dán doibmii. Gávna doajmmaj hiebalgis bielijt ávijsájn jali dakkirijin. Dá ovdamearkkat Ávvir áviisasiidduin: Dála li biele Ávvir ávijsas: Eará oahppodoaimmat Gåvvå: Jan Arne Varsi 20 gažaldaga ođasášši birra 20 gatjálvisá ådåsa birra Dát doaibma sulastahttá tv- dahje radioprográmma 20 spørsmål. Dát doajmma le dagu tv- jali radioprográmma 20 spørsmål. Oahpaheaddji dahje oahppi vállje soames ođasášši. Åhpadiddje jali akta oahppijs gávnná ådåsav. Dat galgá leat juogo olbmo dahje dáhpáhusa birra. Máhttá liehket ulmutja jali dáhpádusá birra. Okta jearrá, ja son sáhttá dušše vástidit juo dahje ii. Akta gatját, ja sujsta gæssta gatjádi máhttá jur vásstedit le, jali ij le. Son guhte jearrá, galgá geahččalit oažžut rivttes vástádusa, nuppiin sániin rivttes ođđasa, ovdalgo buot 20 gažaldagaid lea jearran. Sån gut gatját, galggá gæhttjalit gávnnat riekta vásstádusáv, dánna riekta ådåsav, åvddål gå divna gatjálvisá li gietjen. Sámegillii lea dát ávkkálaš stoagus danin go gažaldagain ja vástádusain lea seamma vearba ja dan sáhttá ohppiiguin hárjehallat: Sámegielan le dát ávkálasj ståhka danen gå gatjálvisán ja vásstádusán le sæmmi værbba ja dáv máhtti oahppe hárjjidallat. Er det en mann ? Er det en mann ? – Ja / nei. – Ja / nei. Lea go dievdoolmmoš ? Le gus dat ålmåj ? – de lea / ii leat. – Le / ij la. Snakker hun samisk ? Snakker han samisk ? – Ja / nei. – Ja / nei. Hupmá go sámegiela ? Le gus sámegielak ? – de hupmá / ii huma. – Le / ij la. Davvisámegielas leat oalle ollu jietnafiillat gávdnamis. Davvesámegiellaj gávnnu dálla viek ållo jiednafijla. Julevsámegillii ja lullisámegilli eai vuos gávdno nu ollu, muhto veaháš gal. Julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj le binnep, valla muhtema galla gávnnuji. Čađahit dán láhčima gáibiduvvojit čuovvovaš prográmmat: iTunes, Media Player, Mp3-čuojanas, Audacity ja jietnabáddenprográmma. Gå galggá tjadádit dáv gárvvidusáv da hæhttu adnet prográmmajt: iTunes, Media Player, Mp3-spiller, Audacity ja jiednabáddimprográmmav. Viečča iTunes prográmma. Viehtja iTunes nehtas. Dán prográmmas sáhttá diŋgot radio- ja tv-prográmmaid n. g. podkastan. Prográmman dåhkki diŋŋgut radio ja tv-prográmmajt gåhtjos podkast ’ a baktu. Nugomat Izu dahje ođđasit. Duola degu Izu jali ådåsa. Go prográmma lea viežžan, de sáhttá jietnafiillaid vurket ovdamearkan mp3-čuojanassii, dahje sáhttá dihtormášiinnas daid geahččat ja guladit. Gå prográmma li vietjadum de dåhkki dajt biedjat mp3-spællárij, jali dåhkki aj gæhttjat ja gulldalit prográmmajt dáhtámásjijnan. Jus leat CDŠat, de daid sáhttá dihtormášiinnas čuojahit. Jus le cd ’ a, de dåhkki dajt dáhtámásjijnan adnet. Oahppit sáhttet jietnafiillaid dahje TV-prográmmaid vuođul ieža ráhkadit reportášaid jna.. Oahppe máhtti jiednafijla jali tv-prográmma vuodon ietja reportassjav jali muodulágátjav dahkat. Oahppit sáhttet ráhkadit iežaset jietnafiillaid jietnačuojahanprográmmain, mat gávdnojit buot dihtomášiinnain. Oahppe máhtti ietjas jiednafijlajt dahkat jiednabáddimprográmma baktu, dá gávnnuji juohkka dáhtámásjijnan. Oahppit sáhttet maiddái ráhkadit iežaset jietnafiillaid mp3-čuojanasain. Oahppe máhtti aj ietjas jiednafijlajt mp3-spællári dahkat. Audacity prográmmain sáhttá jietnafiillaid oanidit jus ii áiggo visot adnit dahje rievdadit jietnafiillaid dan ektui maid galgá atnit. Prográmman Audacity dåhkki biesskedit jiednafijlajt jus ij sidá ålles fijlav adnet. Jietnafiillat maid oahppit ráhkadit sáhttet leat gárvves buktagat maid oahpaheaddji sáhttá árvvoštallat. Jiednafijla majt oahppe dahki, máhtti liehket gárves buktaga majt åhpadiddje árvustallá. Árvvoštallan Árvustallam Oahpaheaddji berre addit dieđuid ja mearkkašumiid ohppiide válljejuvvon ášši ja dan áigeguovdilvuođa birra. Åhpadiddje vierddi diededit oahppijda dan birra gåktu li ássjev válljim ja man ájggeguovddelis dat le. Digaštala áinnas ohppiiguin dan birra movt sii gávdne juste dan ášši ja manin juste dan válljejedje. Dágástit aj oahppij gåktu sij ássjev gávnnin, ja manen sij dav válljijin. Divtte ohppiid iežaset sániiguin muitalit maid sii leat oahppan go dáinna osiin leat bargan. Dibde oahppijt iesj åvddånbuktet majt sij li bargon oahppam. Dađistaga-árvvoštallamis sáhttá oahpaheaddji buktit mearkkašumiid eavttuid vuođul jus daid ovdalgihtii leat lihtodan. Árvustallamin bargadahttijn máhttá åhpadiddje diededit gájbbádusáj milta masi sij li åvdutjis guorrasam. Divtte ohppiid árvvoštallat makkár árvvuid ášši ovddida, ja makkár árvvuid ieš oahppi deattuha. Dibde oahppijt árvustallat makkir árvojt ássje åvdet, ja makkir árvojda oahppe ietja dættov biedji. Muital iešguđet árvvuid erohusaid, ja manin iešguđetlágan árvvut na sáhttet ilbmat beroškeahttá oainnu. Diededa ma li moattelágásj árvo, ja gåktu árvo máhtti vuojnnut moatteláhkáj duoj dáj vuojnoj milta. Dieđuid ja mearkkašumiid ovdamearkkat: Árvustallambuojkulvisá: Gelbbolašvuođamihttomearit Máhtudakmihto Oahpahusa mihttomearrin lea ahte oahppi galgá máhttit: Ulmme åhpadusájn le oahppe galggá máhttet: digaštallat, ákkastallat ja ovddidit iežas ipmárdusaid ja oaiviliid dágástit, argumenterit ja åvddånbuktet ietjas dádjadusájt ja vuojnojt Mii lea buorre: Don oaččut čielgasit ovdan iežat oaivila. Mu mielas don bures ákkastalat iežat oainnuid ovddas. Mij la buorre: Dån ietjat vuojnojt tjielgga åvddånbuvtá Muv mielas de dån buoragit ietjat vuojnojt argumenteri. Maid sáhtát buoridit: Don sáhtát dárkilahttit oaiviliiddát girjábut sátneanu bakte. Majt máhtá buoredit: Dån máhtá sieradit ietjat vuojnojt moattelágásj bágoj. digaštallat ođđasiid ja áigeguovdilis dáhpáhusaid Sámis dágástit ådåsijt ja ájggeguovddelis dáhpádusájt Sámen Mii lea buorre: Don gávdnet relevánta ođđasa. Mij la buorre: Dån gávnni hiebalgis ådåsav. Don bájuhat ášši bures. Dån mujttala ássjev buoragit. Maid sáhtát buoridit: Don sáhtašit vel buoret oainnusindahkat áššái iešguđetge oainnuid ja oaiviliid. Majt máhtá buoredit: Dån máhtá ienebut tjielggit duov dáv vuojnov ássje birra. Oahppoulbmila iešárvvoštallan Dá lea ovdamearka dasa movt oahppit sáhttet iežas árvvoštallat: Dála le buojkulvisá gåktu oahppe máhtti iesjárvustallat: Don galggat máhttit: Dån galga máhttet: Dán máhtán veaháš: Dáv máhtáv vehi: Dán máhtán oalle bures: Dáv máhtáv ållu buoragit: Dán máhtán hui bures: Dáv máhtáv huj buoragit: áššái čállit čoavddasániid tjåvdabágojt ássje birra tjállet bájuhit ášši čilgejeaddjin ja dárkilit tjielgga ja diedulattjat mujttalit ákkatallat oainnut áššálaččat ja iežat árvvuid vuođul ietjat vuojnov árvoj hárráj duolla tjielggit Heivehuvvon oahpahus Hiebadum åhpadus Muhtun ohppiide sáhttá leat hástaleaddjin gávdnat mii ášši váldosisdoallun lea ja dan bájuhit njálmmálaččat. Muhtem oahppijda le nuoges hásstalus gávnnat ássje oajvvesisanov ja dav njálmálattjat mujttalit. Teaksta berre heivehuvvot ohppiid dássái. Tæksta vierddi oahppe dássáj hiebaduvvat. Muhtun ohppiide sáhttá leat doarvái go gávdnet ovtta ákka teavsttas. Muhtem oahppijda máhttá liehket nuoges gávnnat avtav argumentav tevstan. Dan sii oanehaččat ovdanbidjet njálmmálaččat. Dáv sij ånigattjat njálmálattjat åvddånbukti. Oahppit sáhttet oažžut veahki cealkagiid hábmemis. Oahppe máhtti viehkev oadtjot gåktu sij galggi gárgadisájt javllat. Ovdamearkka dihte sáhttá oahpaheaddji vuosehit ohppiide soames ovdamearkkaid movt sii álggahit ákkastallat oaiviliiddiset ovddas: Mu mielas … Álggaálggus mu mielas … Ášši váldobealli lea … Viidáset oaivvildan ahte … Dat mii dán áššis lea buorre, lea ahte … Dan maid in liiko, lea ahte … Dat mii lea miellagiddevažžan lea ahte … Åhpadiddje máhttá vuosedit oahppijda muhtem buojkulvisájt gåktu álgget vuojno tjielggidusáv duon dán láhkáj: Muv mielas... Åvdemusát muv mielas le.…Oajvveulmme ássjen le … Vijdábut le muv vuojnno … Dat mij la buorre dán ássjen le….Masi mån iv lijkku le … Dat mij la miellagiddis le …. Soames háve sáhttá leat dárbbašlažžan oahppi veahkehit gávdnat miehte- dahje vuostáákkaid áššái. Muhttijn la dárbbo oahppev viehkedit vuosedit buorep ja nievrep bielijt ássjen. Oahpaheaddji sáhttá diktit oahppi gávdnat ášši mas teaksta lea sihke sámegillii ja dárogillii, vai oahppit geat dárbbašit liige veahki dan sáhttet gávdnat dárogielat teavsttas. Åhpadiddje máhttá dibddet oahppev gávnnat ássjev gånnå le tæksta sige sámegiellaj ja dárogiellaj, nåv vaj oahppe gudi sierralágásj viehkev dárbahi máhtti dav dárogieltevstas oadtjot. Oahppit sáhttet ieža jođihit digaštallama ja leat čoahkkinjođiheaddjin. Oahppe máhtti dágástallamav jådedit ja ietja årrot báhkojådediddjen. Muhtun ohppiide dáidá leat váttisin oainnuideaset ovdanbuktit. Muhtem oahppijda le gássjel ietjasa vuojnojt åvddånbuktet. Oahppit sáhttet atnit vuođđun dihto dilálašvuođa dahje rolla go sii galget mearridit ja čilget oaiviliiddiset, omd. go dihtora atnet skuvlabargguide: Makkár ovdamunit ja hehttehusat leat dihtora atnimis skuvlabargui ? Oahppe máhtti vuodon válldet sierralágásj dilev jali rållav gå galggi vuojnojt tjielggit ja gåvådit, duola degu pc ’ a ano birra skåvllåbargon: Mij la ávkálasj ja mij ij la ? Mii lea du oaivil ? Makkir la duv vuojnno ? Oahppit sáhttet ráhkkanit geahččat ođassáddagiid ja guldalit sámi ođđasiid. Oahppe máhtti gæhttjat ja gulldalit ådåsijt ja dan láhkáj gárvedit ietjasa. Guldaleames ođđasiid sii galget mearkut ja čállit gaskal guokte ja logi sáni, sániid maid sii ovdalažžas dovdet ja sániid mat leat áibbas apmasat sidjiide. Sij galggi mujttet guokta lågev bágo majt galggi tjálestit, bágo majt unnán dåbddi jali ållu amás bágo. Muhtun oahppit rahčet nubbingiela movttiidemiin. Muhtem oahppe måvtåstuhttemijn nuppengielan vájvástuvvi. Vai bargu šaddá suohttaseabbon de sáhttá atnit Photostory prográmma. Photostory ’ av adnem máhttá bargov suohttasabbo dahkat. Dalle sáhttet oahppit ieža govvet ja daid atnit oanehis muitalussaide vuođđun, ja man sii njálmmálaččat galget ovdanbidjat. De oahppe máhttá iesj gåvvit ja dajt adnet vuodon oanegis subttsasav dahkat, majt njálmálattjat åvddånbuktá. Photostory lea nuvttá ja álkes prográmma atnit, ja dasa lea vejolaš teavstta liibmet go vuos govaid lea dasa bidjan. Photostory le nåvku ja álkke adnet, ja danna dåhkki tevstav gåvåjda lijmmit. Vuođđogálggat Vuodotjehpudagá Máhttit ovdanbuktit njálmmálaččat: Dán ovdamearkkas lea njálmmálaš doaibma guovddážis. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Njálmálasj guládallam le oajvvedoajmma dán buojkulvisán. Máhttit atnit digitála reaidduid: Oahppit galget máhttit interneahtas ohcat dieđuid ášši birra. Máhttet adnet digitála ræjdojt: Oahppe galggi máhttet åhtsåt internehtan hiebalgis diedojt ma gulluji ássje sisadnuj. Sii sáhttet maiddái atnit jurddakártta vuogáidahttimis ákkaid ja árvvuid. Sij máhtti aj ájáduskártajt adnet systematiseritjit argumentajt ja árvojt. Dat sáhttá leat ovdanbidjamii vuolggasadjin. Dát máhttá vuodon åvddånbuktemij. Máhttit ovdanbuktit čálalaččat: Oahppit čállet čoavddasániid ja referáhta, vuogáidahttet loahppajurdagiid ja čállet ákkaid go digaštallan čađahuvvo. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe tjálli tjåvdabágojt ja referátajt, systemátiseriji, ájádusrájdojt / ájádusájt ja argumentajt maŋenagi dágástallamin tjálesti. Gáiddusoahpahus Guhkásåhpadibme Dát ovdamearka heive bures gáiddusoahpahussii. Dát buojkulvis hiehpá buoragit guhkásåhpadibmáj. Oahppit sáhttet čuovvut seamma láhčima go dan mii bajábealde čilgejuvvo. Oahppe máhtti tjuovvot sæmmi gárvvidusáv mij la tjielggidum baddjelin. Vejolaččat sáhttet oahppit ráhkadit tv-reportáša. Oahppe máhtti aj tv-reportásjav dahkat. Sii ovdanbidjet ášši, ja oahpaheaddji sáhttá leat ođaslohkkin studios. Sij ássjev åvddånbukti, ja åhpadiddje máhttá ådåslåhkken studion liehket. Ođaslohkki jearrá reportáris guhte vástida. Ådåslåhkke gatját reporteris gut vásstet. Sáhttá maiddái rievdadit nu ahte oahppi lea ođaslohkki studios ja oahpaheaddji reportárin. Dát aj nuppe guovlluj máhttá dagáduvvat. Gielladomeanat Gielladomena Sámi ođđasiid oktavuođas sáhttá ráhkadit gielladomeana. Gielladomedna máhttá dagáduvvat aktan sámeådåsij. Dasa sáhttet gullat nugomat sámegielat áviissat, radio- ja tv-sáddagat dahje ođassiiddut interneahtas. Da máhtti sáme ávijsa, radio- ja tv-sáddaga jali ådåsbiele internehtan. Oahppit sáhttet jeavddalaččat oanehaččat muitalit ođasáššiin. Dibde oahppijt duolloj dálloj oanegattjat ådåsijs subtsastit. Buot gulahallan čađahuvvo sámegillii. Divna guládallama li sámegiellaj. Sara, Elen Ragnhild: Joatkke ain, Davvi Girji 2006 Somby, Liv Inger: Gielas Gillii Mielas Millii 6, Mediagirji, Davvi Girji 1998 http://avvir.no http://lotta.yle.fi/srwebanar.nsf/sivut/ovdasiidu2004 http://nrk.no/sami http://nrk.no/podkast http://galdu.org http://nuorajtv.no / Oahpaheddjiide Åhpadiddjijda Mo geavahit našuvnnalaš geahččalemiid oahppama neavvun ? Gåktu nasjonála gæhttjalimijt adnet oahppamij vædtsagin ? Ođđa vejolašvuođat čuovvolit Ådå máhttelisvuoda tjuovvolibmáj Dál sáhtát jođáneabbo go ovdal oažžut eanet dieđuid du oahppijoavkku bohtosiid birra. De le dal dujna máhttelis oadtjot ienep diedojt ietjat oahppejuohkusa båhtusijs ruvábut gå åvddåla. Áigumuššan lea ahte oanehis áiggi maŋŋil geahččalančađaheami sáhtát atnit daid bohtosiid oahpaheami heiveheapmái ja muitalit ohppiide ja fuolaheddjiide dáid bohtosiid birra. Ulmmen le dån galga oanegasj ájge gæhttjalimij maŋŋela máhttet adnet båhtusijt åhpadimev hiebadittjat ja oahppijt ja åvdåsvásstediddjijt diededittjat båhtusij birra. PAS. Veaháš maŋŋil čađaheami beasat PAS:s álkes analysanevvui mas lea ; an le oanegasj ájge tjadádimij maŋŋela máhttelis oadtjot álkkes riekknimárka rehkenastinárka, mii muitala dutnje: analyserimvædtsagav, mij dujna vaddá diedoj dáj birra: - maid juohke bargamuš mihtida - majt juohkka dahkamus mihtti - gallis máhtte bargamušaid našuvnnalaččat ja du oahppijoavkkus (váttisvuođamuttu) - galles máhttin tjoavddet dahkamusájt nasjonálalattjat ja duv oahppejuohkusin (gássjelisvuodamihtto) - guđe fágaide sáhttá laktit geahččalemiid lohkamis ja rehkenastimis - makkár fágajda dahkamusá låhkåmin ja riekknimin máhtti tjanáduvvat - guđe mahtodagas bargamušat leat - du oahppijoavkku bohtosiid našuvnnalaš dási ektui - boddosaš čuoggárájáid birgendásiide Daid bohtosiid maid oaččut dán neavvu anedettiin ii galgga raporteret, muhto atnit du oahppijoavkku pedagogalaš čuovvoleamis. - makkár formáhta dahkamusájn li - duv oahppejuohkusa båhtusa buohtastahtedum nasjonála dásijn - båddåsasj poeŋgmihto rijbbamdásijda Båhtusijt majt oattjo gå dáv vædtsagav aná, e galga rapporteriduvvat, ájnat aneduvvat pedagogalasj tjuovvolibmáj ietjat oahppejuohkusin. Juohke geahččaleami ođđa oahpaheaddjibagadallamiin sáhtát lohkat maid galggat dahkat čađaheami ovdal, botta ja maŋŋil. Ådå åhpadiddjebagádusájn ájnegis gæhttjalimijda, máhtá låhkåt majt galga dahkat gæhttjalimij åvddåla ja maŋŋela, ja tjadádaládijn. Dás leat geavatlaš rávvagat mo sáhtát bohtosiid čuovvolit. Dánna oattjo praktihkalasj rádijt gåktu máhtá båhtusijt tjuovvolit. Bagadallamiin leat maiddái máŋggalágan evttohusat resurssaide ja lohkamiidda mat laktašuvvet lohkama ja rehkenastima gálggaide ja eŋgelasgiela fága osiide, mat soitet leat ávkkálaččat skuvlla visot oahpaheddjiide. Bagádusájn gávna aj duov dáv oajvvadusáv resursajda ja låhkåmusájda ma gulluji låhkåm ja riekknim tjehpudagájda ja oassáj ieŋŋils fágas ma máhtti liehket ávkken gájkka åhpadiddjijda skåvlån. Mo atnit geahččalemiid oahppama árvvoštallanbarggus ? Gåktu gæhttjalimijt ávkástallat gå oahppamav árvustalá ? Njeallje prinsihpa leat dehálaččat oahppama árvvoštallanbarggus. Le gåjt de niellja prinsihpa ma li ájnnasa oahppama árvustallambargon. Dát leat guovddáš prinsihpat maiddái geahččalemiid barggus. Dá prinsihpa li aj guovdátjin gæhttjalimijn. Prinsihpat leat dutkanvuđot ja sáhttet laktojuvvot bargobotta árvvoštallamii, mii Prinsihpa li dutkamij vuodos ja máhtti tjanáduvvat åhpadahttijnárvustallamij mij le tjáledum lea čilgejuvvon oahpahuslága láhkaásahusas. åhpaduslága njuolgadustjállagin. Ohppiid oahppaneavttuid sáhttá nannet jus sii: Oahppij máhtukvuohta oahppamij máhttá nanostuvvat jus: 1) áddejit maid galget oahppat, ja mii sis vurdojuvvo 2) ožžot máhcahemiid mat muitalit sidjiide sin barggu dahje olahusa kvalitehta birra 1) dájdadi majt oahppat galggi ja mij sijájs vuordeduvvá 2) oadtju diedojt ruopptot ma sunji subtsasti bargo kvalitehta birra jali gåktu rijbbam le 3) rávvejuvvojit mo sáhttet čeahpput 4) servet iežaset oahppanbargui earret eará nu ahte árvvoštallet bargguset ja ahtanuššameaset 3) oadtju rádijt gåktu máhttá ietjas bargov buoredit 4) jus le oasev válldám ietjas oahppambargos duola dagu ietjas bargov ja åvddånahttemav árvustallam Oahppit galget áddet maid galget oahppat ja mii sis vurdojuvvo Oahppe galggi dádjadit mav galggi oahppat ja mij sijájs Go barggat geahččalemiiguin ja árvvoštallamiin, de lea dehálaš ahte oahppit dihtet manne sii árvvoštallojit, ja mii sis vurdojuvvo. vuordeduvvá Gå gæhttjalimij ja árvustallamij barga, de le ájnas jut oahppe oadtju diehtet manen sidja árvustaláduvvi, ja mij sijájs vuordeduvvá. Háleš danne ohppiiguin geahččaleami áigumuša birra, ja maid dat mihtida. Sáhkada danen oahppij mij le gæhttjalimijn ájggomussan, ja majt da mihttiji. Muital ohppiide ahte áigumuššan lea atnit bohtosiid oaidnin dihtii man muttus sii leat, nu ahte sáhtát sin veahkehit ovddasguvlui. Subtsasta oahppijda gæhttjalimij båhtusij ulmmen le oadtjot diehtet man rájen li oahppamin, ja dån dajnas máhtá sijáv vijddábut viehkedit. Muhtin ohppiide soaitá geahččalanvuohki leat amas. Muhtem oahppijda le gæhttjalimij hábme ihkap amás. Ráhkkanahte danne ohppiide dasa mii sis lea vuordimis, nu ahte sáhttet dovdat oadjebasvuođa. Gárveda dajnas oahppijt dasi mij le vuordon, nav vaj sij máhtti dåbddåt jasskavuodav. Muital ohppiide mo galget vástidit iešguđet bargamušaid, maid galget dahkat jus eai ádde muhtin bargamuša, ja man guhkes áigi lea geahččaleapmái. Subtsasta oahppijda gåktu galggi vásstedit duov dáv dahkamustjerdajt, majt galggi dahkat jus e dahkamusáv dádjada, ja man mælggadav gæhttjalibme vihpá. Ráhkkanahte ohppiid dasa ahte sáhttet oažžut bargamušaid maid eai nákce vástidit. Gárveda oahppijt oattjotjit dahkamusájt majt e vásstedit rijba. Ane áinnas daid ovdamearkkaid mat leat Oahpahusdirektoráhta neahttasiidduin. Vatte buojkulvisdahkamusájt ma gávnnuji Åhpadusdirektoráhta næhttabielen. Atte máhcahemiid ja rávvagiid mo joatkit Árvvoštallama sáhttá atnit ohppiide máhcahemiide, mat muitalit sidjiide barggu dahje olahusa kvalitehta birra, ja rávvagiid mo sáhttet čeahpput. Vatte diedojt ruopptot ja rádijt vijddábut oahppamij Árvustallama máhtti aneduvvat vattátjit oahppijda diedojt ruopptot ma subtsasti bargo kvalitehta birra jali gåktu rijbbi, ja rádijt gåktu sij máhtti ietjasa buoredit. Birgenčilgehusat ja dieđut geahččalemiid bargamušaid birra, sáhttet dutnje muitalit mas du oahppit barget bures, ja mas fertejit eanet bargat. Dáid dieđuid sáhtát laktit dasa maid juo dieđát ohppiid birra. Rijbadimtsuojggidusá ja diehto gæhttjalime dahkamusáj birra máhtti dunji vaddet oahppijdat vidjurij birra ja majt Aktisasjbarggo åhpadiddjeguojmij vuodulasj tjehpudagáj birra Vuođđogálggat lohkamis ja rehkenastimis leat integrerejuvvon buot fágaid gealbomihtuin. Vuodotjehpudagá låhkåmin ja riekknimin li juohkka fágaj máhtudakulmij avtastahtedum. Vaikke gálggat fágain bohtet máŋgga láhkai ovdan, de leat bohtosat guoskevaččat buot oahpaheddjiide eai ge dušše oahpaheddjiide dárogielas ja matematihkas. Juska tjehpudagá li iesj geŋga fágajn moatten láhkáj åvddånbuvtedum, de båhtusa li guoskavattja gájkka åhpadiddjijda ja ij dåssju dárogiela / sámegiela ja matemátihka åhpadiddjijda. Nannen dihtii vuođđogálggaid visot fágain, de lea ávkkálaš ahte oahpaheaddjijoavku daid cehkiin mat čađahit geahččalemiid, ovttas analyserejit ja digaštallet geahččalemiid bohtosiid. Juohkka fágaj vuodo tjehpudagáj nannimij, le ávkálasj jut åhpadiddjeguojme daj jahkedásijn ma gæhttjalimijt tjadádi, aktan liehket gæhttjalimij båhtusijt analyserimin ja dágástallamin. Go ovttas čoahkkáigeassá geahččaleami bohtosiid, de sáhttá oahpaheaddjijoavku oaidnit mas oahppit bures birgejit, ja mainna Gå båhtusij birra gæhttjalimijs aktisattjat ságastaláduvvá, máhtti åhpadiddje guojme oadtjot diehtet majna oahppe buoragit rijbbi, iešguđet fágain fertejit bargat eanet. ja majna sij vierttiji ienebut barggat duon dán fágan. Háleš bargoskihpáriiddátguin Ságastalá barggoguojmijnat • Oaidnit go bohtosiin minstariid dahje sojuid ? • Máhttet gus gåvådisáv ja viggamusájt båhtusijs vuojnnet ? • Leat go mis eará dieđut mat nannejit dahje láivudit bohtosiid ? • Le gus miján diedo ma båhtusijt duodasti jali e duodasta ? • Digaštallet mo áigubehtet čuovvolit daid ohppiid geat leat olu vulobealde dahje olu bajábealde gaskameari. • Dágástallit gåktu sihtabihtit dajt oahppijt tjuovvolit gudi li nievrebun jali buorebun gasskamieres. • Maid dahket du bargoskihpárat go galget ohppiideaset čuovvolit ? • Majt dahki duv barggoguojme gå galggi ietjasa oahppijt tjuovvolit ? Eanet dieđuid árvvoštallama ja geahččalemiid birra oainnát dás www.udir.no Ienep diedojt árvustallama ja gæhttjalimij birra gávna næhttabielen www.udir.no Ovdasánit Åvddåbáhko Measta buot mánát Norggas leat mánáidgárddis ovdal go álget skuvlii, ja olu smávvamánát leat masá beivviid dinguin geat doppe bargabehtet. Vargga gájka smáv máná Vuonan li mánájgárden åvddål skåvllåj álggi, ja moadda smáv máná li ienemus oasev árkkabiejves dijáj siegen gudi dåppe barggabihtit. Dii huksebehtet oktavuođaid mánáide ja bargabehtet dehálaš barggu juohke máná eallimis. Dij gasskavuodajt tsieggibihtit mánájda ja dahkabihtit bargov mij le ájnas juohkka ájnna mánnáj. Dii lehpet guovddáš fuollaolbmot mánáide geat ohppet stoagadettiin ja stohket oahpadettiin. Dij lihpit guovdásj huksoulmutja mánájda gudi oahppi gå ståhki, ja ståhki gå oahppi. Ovttas dinguin sii galget vásihit oadjebas fuolahan ja oahppanbirrasa mii seammás hástala sin ovdánit ja guorahallat máilmmi. Dijáj siegen galggá siján hukso- ja oahppambirás mij le jasska ja mij sæmmi båttå hásstal sijájt ådå lávkijda ja væráldav guoradallat. Ovttasdoaibman eará olbmuiguin mearrida máná ovdáneami ja oahppama. Ietjá ulmutjij siegen liehket le ájnas mánáj åvddånahttemij ja oahppamij. Mánáidgárddis galget mánát oažžut valjit vejolašvuođaid searastallat ja ovdánahttit iežaset ovttas earáiguin oadjebas birrasis. Mánájgárden galggi máná bessat ståhkat ja ietjasa åvddånahttet iehtjádij siegen jasska birrasin. Dán bagadusa fáddán lea mo dii bargit sáhttibehtet doarjut mánáid sosiála ovdáneami ja bargat hukset buori psykososiála birrasa mii eastada givssideami ja loavkašuhttimiid. Dán bagádalle sisadno le gåktu dij gudi lihpit bargge máhttebihtit mánáj sosiála åvddånahttemav doarjjot ja buorre psykososiála birrasav mij givsedimev ja illastimev hieret. Sávan gihppaga leat ávkin ja addit inspirašuvnna árgabeaivvis. Sávav sjaddá ávkken ja arvusmahttá árkkabiejven. Mus lea hui stuorra jáhkku dasa ahte gelbbolaš bargit mat ovttas barget ulbmillaččat ja systemáhtalaččat, sáhttet addit mánáide oadjebas, buori ja somás mánnávuođa mánáidgárddi searvevuođas. Jáhkáv tjiehpes bargge gudi ulmij gáktuj ja systemáhtalattjat aktan barggi, máhtti viehkken mánájda jasska, buorre ja hávsskes mánnávuodav hábbmit mánájgárde aktijvuodan. Sávan didjiide lihku dáinna bargguin mii lea okta mánáidgárddiid váldobargguin. Sávav vuorbev dán bargguj mij le akta mánájgárde ájnnasamos dahkamusájs. 1. 1. Bagadusa sisdoallu ja áigumuš 6. Guládallamijn ja gielajn barggat Mánáidgárddi sisdoalu ja bargguid rámmaplána miel de galgá mánáidgárdi fállat mánáide fuolahan ja oahppanbirrasa mii lea mánnái buoremussan. Mánájgárdij sisano ja dahkamusáj rámmaplána milta galggá mánájgárdde mánájda fállat hukso- ja oahppambirrasav mij le mánájda buorren. Fuolla mánáidgárddis sisttisdoallá sihke bargiid ja mánáid oktavuođaid ja mánáid fuola guhtet guoibmáseaset. Hukso mánájgárden sisadná sihke barggij ja mánáj gasskavuohtaj ja mánáj hukso guhtik guojmestisá. Addit mánáide vejolašvuođa váldit vuostá ja addit fuola lea vuođđun ovdá nahttit sosiála gelbbolašvuođa ja lea dehálaš oassi agibeaivvi oahppamis. Mánájda vaddet vejulasjvuodav huvsov vuosstáj válldet ja vaddet le sosiála máhto vuodo ja le ájnas oassen iellemájge oahppamis. Rámmaplánas čuožžu ahte mánáidgárddis «lea servodat doaibma, ja galgá juo árradásis eastadit veala heami ja givssideamiš ja viidáseappot ahte «sosiála gelbbolašvuohta lea áibbas dehálaš heajos meanuid eastadeamis, nugo mat vealaheami ja givssideamiš. Rámmapládna javllá mánájgárden le... sebrudakdahkamus badjelgæhttjamav ja givsedimev árrat hieredit ja vijddábut javllá... sosiála máhtto le viehka ájnas vaj hieret gássjelisvuodajt dagu badjelgæhttjam ja givsedibme. Mánáidgárddis galget mánát leat oassin oadjebas searvevuođas. Mánájgárden galggi máná liehket oassen jasska aktijvuodas. Dáppe galget vásihit ovttasdoaimma earáiguin ja ovdánahttit sosiála gelbbolašvuođa. Dåppe galggi nubbe nuppe siegen liehket ja sosiála máhtov åvddånahttet. Baga dusa sisdoallu lea vuosttažettiin dan barggu birra mo oččodit buori psykososiála birrasa gos mánát sáhttet ovdánit oadjebas birrasis mas leat hástalusat lea heivehuvvon ovttaskasmánnái. Danen le dán bagádalle sisadno åvdemusát gåktu galggá jasska psykososiá la birrasav ásadit. Navti bessi máná jasska birrasin åvddånahttet hásstalusáj ma li ájnegis mánnáj hieba duvvam. Máinnašeapmi mo ollesolbmot dorjot mánáid go leat mánáidgárdeárgabeaivvis, huksejit oktavuođaid guhtet guoibmáseaset, doibmet ovttas, stohket ja ožžot ustibiid, lea dehálaš. Guovdátjin le gæhttjalit gåvvidit gåktu ållessjattuga mánájt doarjji gå mánájgárddeárkkabæjvv áj oassálassti, aktijvuodav tjadni nubbe nubbáj, aktan ståhki ja rádnas Váhnemat dadjet obalohkái iežaset duhtavažžan fálaldahkii maid sin mánát ožžot mánáidgárddis. Æjgáda javlli sij ienemus oassáj li dudálattja dajna fálaldagájn majt máná mánájgárden oadtju. Muhto go mánáidgárdemánáin jearrá mo sis lea, de vástidit soapmá sat ahte eai loavtte, dahje ahte hárdojuvvojit dahje givssi duvvojit mánáidgárddis. Valla gå mánájgárddemánájs iesj gatját gåktu sijáj manná, de muhtema sijájs vásstedi e soaptso, jali vásedi návrodimev jali vájvedimev mánájgárden. Gánddat dadjet iežaset loaktit fuonibut go nieiddat (Nordahl 2012). Báhtja javlli binnebut soapptsu gå næjtso (Nordahl 2012). Árgabeaivvis sáhttet čuožžilit dilálašvuođat mat ovttaskasmáná mielas leat lossadat dahje váddásat. Árkkabiejven muhttijn tsaggáni dile ma li báktjasa jali gássjela ájnegis mánnáj. Mánáidgárdemánát riidalit ovdamearkka dihtii duollet dálle duhkorasaid alde, ja sii gevvet riidduid sisa go lea sáhka stoahkama rollaid birra. Duola dagu de mánájgárddemáná muhttijn rijddali ståhkusij badjel, ja rijddali gudi galggi duov ja dáv rollav stågadijn. Sii vásihit ahte eai oaččo searvat stoahkamii, dahje ahte sin dollet searvevuođa olggobealde. Vásedi e besa ståhkamij oassálasstet jali e besa dåj iehtjádij siegen liehket. Dát sáhttet leat sivat dasa go mánáin lea váivi, eai loavtte dahje dovdet iežaset hárdojuvvon, givssiduvvon dahje olgguštuvvon. Danen soajtti máná hådjånit, e rat soaptso jali dåbddi ietjas návrodum ja vájvedum jali ålgus stieggidum. Ovttaskas máná vásáhus aiddo dákkár dáhpáhusain árgabeaivvis lea dehálaš. Ájnegis máná vásádus jur dákkir dáhpádusájs árkkabiejven le ållu vuodulasj. Dákkár beliid fertejit bargit oaidnit ja atnit daid duođalažžan. Dáv hæhttuji bargge gáhttit ja duodaj válldet. Bagadus sisttisdoallá hui olu dan mo bargit dárkot mánáid ja sin ovttasdoaibmama ja mo sii ieža positiivvalaččat sáhttet veahkehit mánáid ovttasdoaibmamis earret eará stoahkamis. Bagádalle sisadno le ållo dan birra gåktu bargge mánájt ja sijáj gasskavuodajt gehtjadi ja gåktu iesj máhtti buorep láhkáj viehkedit mánáj rádnastallamav duola dagu ståhkadahttijn. Bagadus ii leat geatnegahtti, muhto galgá leat veahkkin barggus. Dáv i makkirak láhkáj hæhttu tjuov vot, valla galggá liehket doarjjagin bargon. Das leat evttohusat, rávvagat ja dat čájeha konkrehta ovdamearkkaid. Bagádalle oajvvat ja rádijt vaddá ja konkrehta buojkulvisájt buktá. Mánáidgárdi galgá sihkkarastit mánáide oadjebas birra sa ja várjalit sin fysalaš dahje psykalaš vahágiin. Mánájgárdde galggá mánájda jasska birrasav vaddet ja sijájt fysihkalasj ja psyhkalasj vahágahttemis suoddjit. Bargit galget áimmahuššat mánáid, ráhkadit fátmmasteaddji birrasa ja bargat dan ovdii ahte dálá mánáidgárdemánát eai loavkašuhttojuvvo eai ge loavkašuhte earáid boahtteáiggis. Bargge galggi mánájt várajda válldet, sebradahtte birrasav hábbmit ja barggat dan vuoksjuj jut udnásj mánájgárddemáná e galga illastuvvat jalik iehtjádijt illastit idet. Rámmaplánas čuožžu: «Jus mánáid iešdovddu rihkku, de dat sáhttá dagahit berošmeahttunvuođa, givssi deami ja váilevaš empatiijaš. Rámmaplánan tjuodtju: Mánáj iesjdåbdo illastibme le sivvan gå givset, ij iehtjádijs berusta, ja gå empatija vájllu. Mánáidgárdi galgá ovddidit positiivvalaš daguid ja bargat dan ovdii ahte nega tiivvalaš ovttasdoaibmanvierut eai ovdánahttojuvvo dahje beasa cieggat. Mánájgárdde galggá buorre dagojt åvdedit ja barggat dan vuoksjuj jut nievres dago e åvddå na jalik biso. Mánáid vuođđodárbbut mánáidgárddis leat fuolla, oadjebas vuohta, árvvusatnin ja gullevašvuohta, ja bargiin lea ovddasvástádus bargat dan ovdii ahte gokčat mánáid vuođđodárbbuid. Mánáj vuododárbo mánájgárden li hukso, jasskavuohta, vieledibme ja aktijvuohtaj gullut, ja aktan le barggij duogen viehkedit jut máná oadtju dájt vuodulasj dárbojt gåbtjådum. Mánáide sáhttá leat stuorra ávkin vázzit mánáidgárddis gos lea nana kvalitehta, earret eará sosiála gelbbolašvuođa ja ustitvuohtaoktavuođaid dáfus, ja ávki stuorru nannosat gelbbolašvuođain. Mánáj soajttá viehka ávkken jus li mánájgárdijn majn le alla dásse, duola dagu sosiála máhto ja ráddnavuoda gáktuj, ja ávkke lassán kvalitehta milta. Ii oktage sáhte okto dahkat mánáidgárddi buorren. Ij aktak máhte mánájgárdev buorren dahkat aktu. Mánáid ovdáneamis ja loaktimis mearrida dat ahte buot bargit, dás bagadusas leat sii máinnašuvvon bargin ja ollesolmmožin, veahkehit ja ovttasbarget hábmet mánáidgárddi mas lea nana kvalitehta. Ájnas le mánáj åvddånahttemij ja soapptsomij jut gájka bargge, dán bagádallen ållessjattugin ja æjgádin gåhtjoduvvam, viehkedi ja aktan barggi vaj åvddånahttá mánájgárdev buorre kvalitehtajn. Rámmaplána deattuha ollesolbmuid miellaguottuid, máhtu ja gálggaid mearkkašumi deaivvadit, áddet ja bajás geassit mánáid, ja das lea sihke dálá ja boahtteáigeperspektiiva. Rámmapládna åvdet man ájnnasa ållessjattugij guotto, máhto ja tjehpudagá mánájt iejvvit, dádjadit ja bajásgiesset li, ja danna le sihke dálla-ja-dáppe-perspektijvva ja boahtteájge perspektijvva. Miellaguoddobarggu ja konkrehta bargguid bokte ovttas ruovttuin galget mánáidgárdebargit háb met oadjebas, fátmmasteaddji ja árvvosmahtti mánáidgárdebirrasa mii eastada givssideami. Guottoj tsieggima bargo baktu ja konkrehta aktisasjbargo baktu sijdaj siegen galggi mánájgárde bargge hábbmit jasska, sebradahtte ja arvusmahtte mánájgárddebirrasav mij givsedimev hieret. Dát bagadus sisttisdoallá iešguđet vugiid mo bargat dán barggu. Dán bagádalle sisadno li iesjguhtik vuoge gåktu dåhku ållit. Jurddašit ja árvvoštallat iežas barggu ovttas earáiguin, muddet ja bargat ulbmillaččat lea dárbbašlaš nannet mánáidgárdebarggu kvalitehta. Gå galggá mánájgárde bargo kvalitehtav buoredit de le ájnas ietjas praksisav iehtjádij siegen ájádallat ja árvustallat, divudit ja ulmij gáktuj barggat. Bargobihtát mat leat Evttohusat smiehtta mušaide ja ovttasbarguibajilčállaga vuolde, leat dušše dán barggu vuolggasadjin ja inspirašuvdnan. Dahkamusá duon bajelttjállaga vuolen Oajvvadusá ájádalla mij ja aktisasjbargguj li dagu álggon ja arvusmahttemij dán bargguj. Mánáidgárdi galgá eastadit givssideami, muhto mii lea givssideapmi ? Mánájgárdde galggá givsedimev hieredit, valla mij le dal ájn givsedibme ? Givssideapmi definerejuvvo iešguđet láhkai, muhto iešguđet definišuvnnaid oktasaš čuoggát leat ahte Givsedibme iesjguhtik láhkáj defineriduvvá, valla muhtem oase iesjguhtik definisjåvnåjs li jut • lea sáhka negatiivvalaš, fysalaš dahje psykalaš daguin maid okta dahje eambbosat dahket nuppi olbmo vuostá • da li negatijva, fysihkalasj jali psyhkalasj dago majt akta jali moattes nágin iehtjádij dahká / dahki • su gean hárdet, givssidit dahje olgguštit, lea álki oaidnit searvevuođas man ieš ii leat válljen • sån guhti návroduvvá, hárdeduvvá jali ålgoduvvá, ij gåsik besa danen gå oassen le muhtem aktijvuodas mav iesj ij le válljim • fápmodilálašvuohta ii leat balánssas, nu ahte lea váttis bealuštit iežas • gássjel le ietjas bælostit gå ælla sæmmi fámo dagu dåj iehtjádijn Muhtumat lasihit vel ahte Muhtema duoddiji • dagut dáhpáhuvvet dihto dávjodagas ja áiggi badjel • dago galggi gærdoduvvat vissa ájge bále ja guhkev vihpat • dagut leat plánejuvvon dahje bahádáhtolaččat • dago li plánidum jali vasje 2. 2. Bargiid bargu oččodit buori psykososiála birrasa Gåktu bargge máhtti vuogas psykososiála birrasa vuoksjuj barggat Bargit huksejit oktavuođaid mánáide Bargge tsieggiji gasskavuodajt mánájda Mánáidgárdái álgin lea stuorra sirdin olu mánáide. Moadda mánájda le mánájgárddáj álgget viehka stuor ra målssom. Bargit fertejit veahkehit mánáid oadjut ođđa, sosiála birrasii. Bargge hæhttuji mánájt viehkedit dán ådå, sosiála aktijvuohtaj hárjjánit. Lea dehálaš ahte bargit deattuhit hukset buriid oktavuođaid buot mánáide. Ájnas le bargge dættov biedjá juohkka ájnna mánnáj oahpásmuvvat. Ollesolbmot fertejit oaidnit ovttaskasmáná, ja sii fertejit leat gierdavaččat buohkai guin. Ållessjattuga hæhttuji ájnegisáv vuojnnet, ja liehket gierddisa juohkkahattjajn. Smávva mánát dárbbašit oinnolašvuođa, stáđisvuođa, suddjema ja oadjebasvuođa lagaš okta vuođas earáiguin. Smáv máná dárbahi stuoves dilev, suojev ja jasskavuodav gå galggi iehtjádij lahka lieh ket. Danne dárbbašit mánát liekkusis, litna ja árvvosmahtti fuola mánáidgárdebargiin. Danen máná dárbahi liekkos, sensitijva ja arvus mahtte huvsov mánájgárde barggijs. Buorit vásáhusat oadjebas oktavuođain nannejit máná iešgova, nannejit loakti ma ja váikkuhit positiivvalaš ovdáneapmái. Buorre vásádusá jasska gasskavuodaj baktu nanniji máná iesjdåbdov, soapptsomav laset ja buoredi vuogas åvddånahttemav. Go mánná dov dá iežas oadjebassan ja bures áimmahuššon, de lea oahppa ma ja máhtestuvva ma vuolggasadji buoremus. Gå mánná dåbddå ietjas jasskan ja buoragit várajda válde dum, de le oahppama ja nagádime vuodo buoremus. Sihke ollesolbmuid ja mánáid oktavuođaid ja mánáid gaskasaš oktavuođaid ovddi deamis lea dehálaš ovdánahttit ja sihkkarastit mánáide buori psykososiála mánáidgárdebirrasa. Mánáj ja ållessjattugij gasskavuohta ja mánáj gaskanisá li guovdátjin jus galggá mánájda vuogas psykososiála mánájgárddebirrasav åvddånahttet ja sihkarasstet. Bargit galget juohke máná meannudit iežaset ealli ma subjeaktan geas lea riekti iežas vásihan máilbmái, ja geas lea vejolašvuohta váikkuhit iežas árgabeaivvi (Bae 2009). Bargge galggi juohkka mánáv giehtadallat subjæktan ietjas iellemin, ja sujna le riektá ietjas sierra vásádusværáldij, ja galggá bessat ietjas árkkabiejvev vájkkudit (Bae, 2009). Bargit galget árvvusatnit ovttaskasmáná seammás go aktiivvalaččat barget dan ovdii ahte buot mánát galget vásihit gullevašvuođa positiivvalaš searvevuhtii. Bargge galggi ájnegis mánáv vieledit sæmmi båttå dagu dåjmalattjat barggi vaj juohkkahasj mánájs galggá dåbddåt buorre aktisasjvuohtaj gullu. Eastadanbargu givssideami vuostá álgá mánáidgárddis Givsedime hieredime barggo mánájgárden álggá Givssideapmi rihkku ovttaskasolbmo ja dadjat jo rihkku rievtti árvvusadnojuvvot ja leat oadjebas. Givsedibme ájnegattjav illas ja dat le vuosstáj riektáj vieleduvvat ja jasska liehket. Mánáidgárdi lea dehálaš arená eastadit loavkašuhtti láhttema. Mánájgárdde le ájnas arena gånnå máhttá illastimev hieredit. Bargit fertejit doarjut go mánát huksejit oktavuođaid, doibmet ovttas ja háhket ja ovdánahttet gálggaid mat dagahit mánáid ovttasdoaibmama oadjebassan ja positiivva lažžan. Má Bargge hæhttuji doarjjot gå máná gasskavuodajt tsieggiji, rádnastalli ja åttjudi ja vijddásappot åvddånahtti tjehpudagájt ma sijáj rádnastallamav jasskan ja buorren dahká. náid sosiála ovdánahttinproseassa galgá dáhpáhuvvat empáh talaš, oassálasti bargiid vehkiin geain lea buorre oktavuohtagelbbolašvuohta. Mánáj sosiála åvddånahttemprosæssa galggá doarjoduvvat empáhtalasj ja oassálasste ållessjattugijs gudi li tjieh pe aktijvuodaj gáktuj. Bargit dohkkehit mánáid vásá husaid go deaivvadit earáiguin, veahkehit sin smiehttat deaivvademiid birra ja dorjot mánáid rievdan ja ovdánahttinproseassaid. Bargge dåhkkidi mánáj vásádusájt gå iehtjádijt iejvviji, viehkedi daj birra ájádallat ja doarjju mánáj rievddam- ja åvddånahttemprosessajt. Ulbmilin lea oadjebas ja buorre psykososiála mánáidgárde biras mii hehtte váidalahtti vieruid ovdánahttimis dahje cieggamis. Ulmme le jasska ja vuogas psykososiála mánájgárdde Mánáidgárdi mii bargá buori psykososiála birrasa ovdii, eastada maiddái veala heami ja givssideami. Mánájgárdde mij åvdet buorre psykososiála birrasav, sæmmi båttå badjelgæhttjamav ja givsedimev hieret. Systemáhtalaš ja guhkesáigásaš barggus lea váikkuhus Systemáhtalasj ja guhkesájggásasj bargos le ávkke Mánáidgárdeeaiggát ferte jođiheaddji lassin guovdi lastit psykososiála birrasa. Duodden jådediddjáj de hæhttu mánájgárddeæjgát aj psykososiála birrasav vuorodit. Bargit geavahit iežaset oppa laš gelbbolašvuođa ja fágalaš árvvoštallama go plánejit ja čađahit bargguid doarjut mánáid sosiá la ovdáneami ja hábmejit buori psykososiála mánáidgárde birrasa. Bargge adni ietjasa tjoahkki dum máhtov ja fágalasj dádjadusáv gå plániji ja tjadádi dáv bargov man ulmme le mánáj sosiála åvddånahttemav doarjjot ja buorre psykososiála mánájgárddebirrasav hábbmit. Bargu hábmet fátmmasteaddji birrasa mas leat buorit ovttasdoaibmanvierut, sáhttá leat dárkkuhuvvon ovttaskasmánnái, mánnájovkui dahje olles mánáidgárdebirrasii. Dákkir sebradahtte birrasav dahkat buorij avtastallamvuogij soajttá sisadnet ájnegis máná, juohkusa mánájs jali ålles mánájgárddebirrasav. Dát bargu gáibida oktilaš barggu buohkain áiggi badjel. Dájna hæhttu juohkkahasj agev barggat guhka ájge nalluj. Jođiheaddjis lea guovddáš rolla proseassa jođiheaddjin. Jådediddjen le guovdásj roalla prosessa jådediddjen. Sihkkarastin dihtii ahte bargu šaddá systemáhtalažžan dahje guhkes áigásažžan, de lea dehálaš čalmmustahttit barggu mánáidgárddi plánain. Vaj galggá sihkarasstet barggo sjaddá systemáhtalasj ja guhkesájggásasj, de le ájnas bargov vuojnnusij buktet mánájgárde plánajn. Bargit fertejit árvvo š tal lat barggu jeavddalaččat. Bargge hæhttuji bargov ålles ájge árvustallat. Mánát dárbbašit oassálasti ollesolbmuid Máná dárbahi ållessjattugijt gudi li lahka Miellaguottut mánáide olmmožin bohtet ovdan bargiid rámideaddji ovttasdoaimmas mánáiguin. Guotto mánájda guojmmealmatjin åvddån båhti gåktu bargge sijájt dåhkkidi. Mánáin lea dárbu oidno juvvot, gullojuvvot ja duođaštuvvot. Máná dárbahi vuojnnut, gullut ja duodastusájt oadtjot. Gelbbolaš, liekkusis ja oassálasti ollesolbmuid bero š tup mi lea eaktun mánáid loaktimii mánáidgárddis. Tjiehpes, liekkos ållessjattuga gudi li lahka le mánáj soapptsoma vuodon mánáj gárden. Vuohki mo ollesolmmoš vástida mánnái ja duođašta su, mearrida dan makkárin mánná atná iežas. Vuohke gåktu ållessjattuk mánáv vásstet ja duodas le viehka ájnas dasi gåktu mánná ietjas váset. Ollesolbmuid ja mánáid ovttasdoaibmama kvalitehtas lea stuorra mearkkašupmi. Ållessjattuga ja máná aktijvuoda kvalitehtta le viehka ájnas. Bargit galget láhčit beaivválaš fuollabarggu ja árgabeairutiinnaid nu, ahte dát šaddet buorren vásáhussan ovttaskasmannái. Bargge galgalulujin bæjválasj huvsov ja rutijnajt hiebadit vaj dá sjaddi hávsskes vásádusá ájnegis mánnáj. Ollesolbmot illudit mánáin ovttas máná máhtestuvvama geažil. Ållessjattuk ávvudallá máná bierggima badjel suv siegen. Leat olu smávva ovdáneamit jahkásaš Kim ja njealjejahkásaš Anna árgabeaivvis maiguin sáhttiba čevllohallat, ja lea dehálaš duođaštit mánáid iežas, erenoamáš vásáhusaid. Avta jagák Kim ja nielje jagák Ánná máhtte ba goarssástallat moattet smáv lávkes árkkabiejven, ja ájnas le duodastit máná ietjas, sierralágásj vásádusájt. Oassálasti ollesolmmoš váldá duođas dan maid mánná máhtestuvvá, nanne dan ovttas mánáin ja hástala dasto máná nu, ahte doaibmanvejolašvuođat viiddošit ja máhtestuvvanvejolašvuođat lassánivčče. Ållessjattuk guhti le sajenis duodas válldá dav majt mánná sisi buktá, dajna máná siegen joarkká ja vijmak hásstal mánáv vaj vil ienep buktá ja vejulasjvuoda lassáni. Ollesolbmot leat mánáid ehtalaš rollamodeallat Ållessjattuga li ehtalasj roallamodella mánájda Mánáidgárddi vuođđoárvvut leat ovdamearkka dihtii searve vuohta, fuolla, mielovddasvástádus, solidari tehta, gierdavašvuohta, árvvusatnin, dásseárvu ja riekti leat eará lágan. Vuodulasj árvo mánájgárden li duola dagu aktijvuohta, hukso, guojmmeåvdåsvásstádus, solidaritehtta, gierddis vuohta, vieledibme, avtaárvvo ja riektá liehket iesjguhtiklágásj. Buot bargiin lea rollamodeallan erenoamáš ovddasvástádus doahttalit ja gaskkustit mánáidgárddi árvvuid. Juohkka barggen le, rållamodællan, sierralágásj åvdåsvásstádus mánájgárde árvvovuodov tjuovvot ja åvdedit. Sii galget doarjut ja váldit vuhtii ovttaskasmáná ja dasa lassin ráhkadit oadjebas ja seammás hástaleaddji saji ustitvuođaide ja aktiivvalaš searvamii. Sij galggi ájnegis mánáv doarjjot ja huksat duodden dasi jut hábbmiji jasska ja sæmmi båttå hásstaliddje sajev gånnå bæssá rádnastallat ja aktisasjvuohtaj gullut. Bargit čájehit beaivválaččat ahte meannudit mánáid árvvusatnimiin ja gierdavašvuođain. Bargge bæjválattjat vuosedi sij mánájt vieledi ja gierddi. Sii čalmmustahttet dan ahte juohkehaččas lea árvu ja maiddái riekti iežas sierra oaiviliidda. Vuojnnusij bukti juohkkahattjan le ietjanis árvvo ja riektá sierra vuojnojda. Nu šaddet ollesolbmot dehálaš rollamodeallan mánáide. Navti ållessjattuga sjaddi ájnas åvddågåvven mánájda. Mánát fuomášit árrat ahte leat hámi dáfus earáláganat, ja ahte láhttejit ja barget iešguđet láhkai. Máná árrat ájttsi sij ælla sæmmilágátja ja ulmutjahtti iesjguhtik láhkáj. Dávjá imaštallet dákkár áššiid, ja čájehit maiddái dan go dárkot nuppiid vuđolaččat, kommenterejit dahje jerret gažaldagaid. Álu dákkir ássjij birra oavdduhi ja ihkap muhttijn nágin iehtjádav snivva gehtjadi, javlli juojddáv dån nuppe birra jali gatjádalli. Ollesolbmot fertejit duođaštit mánáid fuomášumiid ja leat rahpasat erohusaid ektui. Ållessjattuga hæhttuji mánáj gávnnusijt duodastit ja rahpasa liehket dáj sieradusáj gáktuj. Sii háleštit mánáiguin das main sii beroštit ja addet konkrehta vástádusaid mat leat heivehuvvon mánáid ahkái ja láddamii. Ságastit mánáj dan birra massta sij berusti, ja vaddit konkrehta vásstádusájt ma li hiebaduvvam mánáj álldarij ja man ålov dádjadi. Dalle lea mánáide álkit áddet, ja dát lea vuođđun ovdá nahttit ehtalaš dihtomielalašvuođa ja iežas ehtalaš miella guottuid. De sjaddá álkkep mánájda dádjadit, ja navti ehtalasj diedulasjvuodav ja ietjasa ehtalasj guottojt åvddånahttet. Ollesolbmuid dihtomielalašvuohta iežaset láhttema ektui lea dehálaš go galget leat mánáid ovdagovvan. Ållessjattugij diedulasjvuohta ietjasa ulmutjahttema gáktuj le ájnas gå galggi mánájda åvddågåvven liehket. Man muddui bargit árvvusatnet guhtet guoimmiset ja mánáid boahtá ovdan das mo sii leat ja mo láhttejit nubbi nuppiin. Makta bargge guhtik guojmesa ja mánájt vieledi, boahtá åvddån gåktu nubbe nuppev giehtadalli ja adni. Mánát oidnet, gullet ja fuomášit eanet go dan maid ollesolbmot muhtu min navdet. Máná vuojnni, gulli, ja ájttsi ienep gå ållessjattuga muhttijn jáhkki. Bargit fertejit danne leat erenoamážit dihtomielalaččat dan ektui maid dadjet, ja mo hállet gaskaneaset go mánát leat lahka. Danen hæhttuji bargge gáhttit majt javlli, ja gåktu gaskanisá ságasti gå máná li lahkusin. Buorit rollamodeallat eai fuono earáid, eai mánáid, váhne miid eai ge mielbargiid. Buorre rollemodella e goassak vastet sáhkada avtak birra, lehkusa máná, æjgáda jali barggoguojme. Sii leat empáhtalaččat. Sij li empáhtalattja. Lea stuorra erohus čaibmat máná ja čaibmat mánáin Stuorra sieradus le mánás tjajmmat jali suv siegen tjajmmat Mánát leat lunddolaččat hearkkit dasa mo ollesolbmot láhttejit singuin ja máinnašit sin. Luondo bieles máná ájttsi gåktu ållessjattuga sijáj ulmutjahtti ja sijá birra sáhkadi. Jus ovdamearkka dihtii ollesolmmoš máŋgii namuha ovtta sierra nama go riiddut čuožžilit, de sáhttá namuhuvvon mánná dov dat ahte son adnojuvvo veadjemeahttumin dahje unnán árvvusadnon. Jus duola dagu muhtem ållessjattuk álu nammat avta máná namáv gå rijdo tsahkká ni, de dat nammaduvvam mánná soajttá vásedit sån aneduvvá skælmman ja uhtsep árvvusattjan. Soames mánáide sáhttá dát mielddisbuktit ahte adopterejit dán gova alddii neaset. Ja soabmása soajtti tjabu dáv gåvåv allasisá aj adopteriji. Eará mánát, geat oidnet dán, sáhttet váldit alcce seaset miellaguottuid maid vávjet. Ietjá máná gudi dáv vuojnni ja gulli soajt tá duodaj válldi juojddáv dájs guottojs massta gietjijt gulli. Dát sáhttá dagahit ahte namuhuvvon mánáin eai hálit earát leat ustibin. Ja dát namma dum mánná de soajttá sjaddá uhtsep árvvusasj ståhkamráddnan. Danne lea dohkketmeahttun fuotnut mánáid dahje bidjat daidda namaid. Danen ij goassak galga vastet mánájda jali mánáj birra ságastit jali sijájt juoktá karakteriserit. Seamma kategoriijai gullá bilki deapmi ja ironiija. Sæmmi láhkáj le sijájs tjajmmat ja ironi ja. Dát sáhttá bilidit máná iešgova ja dagahit mánáidgárdebeaivvi dorvvuheapmen ja váivin ovttaskasmánnái, ja dat sáhttá hirbmadit bilidit oppalaččat joavkku birrasa. Dat soajttá mánáj iesjdåbdov vahágahttet ja mánáj árkka biejvev dårvodibmen ja urmmagin dahkat, ja navti soajttá ålles juohkusa birás biejsteduvvá. Mánát háliidit váikkuhit iežaset árgabeaivái Máná sihti ietjasa árkkabiejvev vájkkudit Ollesolbmot fertejit fuomášit máná gulahallansignálaid, dulkot daid ja álggahit ovttasdoaibmama ja dialoga mánáin su eavttuid vuođul. Ållessjattuk galggá máná guládallamsignálajt vuojnnet, dajt dålkkut ja mánájn guládallat suv premissaj milta. Dat ahte earát áddejit go olmmoš muitala iežas jurdagiid birra, juogo njálmmálaččat dahje rumašgielain, lea dehálaš eaktun olbmo iešdovdui, mentála dearvvašvuhtii ja ovttasdoaibmamii earáiguin. Ájnegisáj iesjdåbdduj, mentála varresvuohtaj ja iehtjádij aktijvuohtaj le ájnas jut iehtjáda dádjadi suv ájggomusájt juogu dal li bágoj jali rumájgielajn javladuvvam. Bargiid barggut leat fuolla ja oahppandilálašvuođain gitta eahpeformálalaš ovttastallamii mánáiguin árgabeairutiinnaid bokte, stoagadettiin ja mátkkiin. Barggij dahkamusá li juohkka diŋŋga hukso- ja oahppam dilijs gitta iehpeformála aktisasjvuohtaj mánáj árkkabæjvvás asj dagoj, ståhkama ja tuvraj baktu. Mánát fas galget beassat mielde váikkuhit mánáidgárdebeaivvi sisdollui. Máná vas galggi bessat fáron mierredit mánájgárddebiejve sisanov. Sin loaktin lea dan duohken ahte bargit oidnet maid mánát vigget muitalit rumašgielain, guldalit sin ja váldet sin «jienaš vuhtii árgabeaivvis. Sijá soapptsom le dan duogen jut bargge sijájt gulli ja vuojn ni rumájgiela ja gulldalime baktu vaj sijá «jienavš árkkabiejven gulli. Mánát muitalit ovdameark ka dihtii ahte háliidit áinnas leat mielde pláne min ja árvvoštallamin mánáidgárddi guovddáš doaimmaid, ja sii háliidit váikkuhit iežaset searvamii dán doibmii (Bratterud m.fl.. 2010). Duola dagu javlli máná sij sihti sæbrrat mánájgárde guovdásj dåjmajt plánit ja árvustallat, ja sij sihti aj iesj mierredit makta galggi dájda dåjmajda oassálasstet (Bratterud aktan iehtjádij 2010). Eará ovdamearka lea ahte mánát dadjet bealki ma sáhttit leat unohassan ja balddihahttin. Ietjá buojkulvis le máná javlli muhttijn ij le hávsske jali tjabu balláji gå bælkkudalli. Danne háliidit ahte ollesolbmot hállet singuin dábálaš jienain. Danen sihti ållessjattuga sidjij galggi dábálasj jienajn ságastit. Sii eai ge liiko dasa ahte earát gullet go ollesolbmot leat suhttan sidjiide. E ga lijkku iehtjáda gulli ållessjattuga sidjij suhtti. Danne lea dehálaš ahte bargit jurddašit iežaset láhttema, rolla ja praksisa birra ja árvvoštallet iežaset láhttema mánáid čájehuvvon sávaldagaid ja dárbbuid vuođul. Danen le ájnas jut bargge ájádalli gåktu ulmutjahtti, sijá rållav ja ulmutjahttemav ja dáv árvustalli daj dárboj ja sávadusáj gáktuj ma mánájn li. Mánát dárbbašit ollesolbmuid iežaset lahka Máná dárbahi aktijvuodav ållessjattugij Soames mánát muitalit iežaset vásihit ahte ollesolbmot eai leat olámuttus go dárbbašit sin. Muhtem máná javlli vásedi ållessjattuga ælla ållema rájen gå dárbahi aktijvuodav sijáj. Bargiide sáhttá leat stuorra hástalussan olahit buot, erenoamážit huššás áigoda gaid goas olu dáhpáhuvvá oktanaga, nu mo dalle go praktihkalaš barggut dáhpáhuvvet parallealla dainna ahte mánát dárbbašit fuola. Soajttá stuorra hássta lus barggijda ållit juohkka ássjev. Sierraláhkáj råhtos ájgijn gånnå ållo sæmmi bále dáhpáduvvá dagu gå praktihkalasj dahkamusá dáhpáduvvi sæmmi buohta gå máná huvsov dárbahi. Danne lea hirbmat dehálaš ásahit buriid rutiinnaid mat mánáid mielas addet ollesolbmuid olámuddui. Danen le viehka ájnas buorre rutijnajt ásadit vaj máná bessi ållessjattugij lahka. Jurddašehpet mo dii sáhttibehtet láhčit beaivvi nu ahte mánát eanemus lági mielde ožžot oktavuođa muhtumiin dis go dárbbašit dan. Ájádallit gåktu máhttebihtit biejvev buoremus láhkáj hiebadit vaj máná nav ålov gå máhttelis máhtti didjij boahtet gå dárbahi. Árvvoštallet rutiinnaid jeavddalaččat, ja ohcet rievdadusaid mat sáhttet dagahit din eanet olámuddui. Árvustallit rutijnajt duolloj dálloj ja åhtsit gåktu máhttebihtit sajen liehket mánájda. Evttohusat smiehttamušaide ja ovttasbargui Oajvvadusá ájádallamij ja aktisasjbargguj A. Maid háliidat don / háliidehpet dii dahkat hukset buriid oktavuođaid A. Majt galga / galggabihtit dahkat vaj juohkka máná gasskavuodav buot mánáide ? buoredihpit ? Ráhkat / ráhkadehpet listtu doaibmabijuin maid háliidat / háliidehpet geahččalit. Dagá muhtem listav dåjmaj majt sidá / sihtabihtit gæhttjalit. Á. Mo sáhtát don / sáhttibehtet dii váikkuhit dasa ahte ođđa mánát Gåktu galga / galggabihtit viehkedit vaj ådå mánájgárddemáná, mánáidgárddis, erenoamážit nuoramusat, integrerejuvvojit ja šaddet searvevuođa oassin ? nuoramusá sierraláhkáj sebradahteduvvi aktisasjvuohtaj ? B. Fuomášuhte masa mánát liikojit, ja maid sii háliidit dahkat eanet B. Gehtja masi máná lijkkuji, ja majt sihti ienep dahkat mánájgárden. mánáidgárddis. D. Gehtja majna máná e soaptso mánájgárden. C. Fuomášuhte mainna mánát eai loavtte mánáidgárddis. Aloda stuoráp Movttiidahte / movttiidahttet boarráseamos mánáidgárdemánáid ákkastit dan maid dadjet go háleštehpet dan birra. mánájgárddemánájt tjielggit majt javlli, gå dán birra sáhkadihpit. Č. Ráhkat / ráhkadehket plána das mo don sáhtát / dii sáhttibehtet E. Dagá plánav gåktu máhtá / máhttebihtit muhtema dájs dárbojs ållidit. dustet mánáid sávaldagaid ja dárbbuid. (Geahča Á ja B). (Gehtja B ja D.) Tjadáda plánav, ja sáhkada mánáj tjadádijn. D. Mii hehtte din leat mánáid olámuttus árgabeaidilis ? F. Mij dijájt hieret sajenihtte liehket mánájda árkkabiejven ? Maid sáhttibehtet dahkat buoridit dili ? Gåktu máhttebihtit dilev buoredit ? Đ. Hállet ovttas humora ja ironiija erohusa birra. G. Ságastit gaskanihtte mij le ieridis suohttasa ja ironija gaskan. E. Šiehtadehket das maid sáhttibehtet / galgabehtet bargat jus H. Guorrasit majt máhttebihtit / galggabihtit dahkat jus vásedihpit vásihehpet ahte soames fuotnu máná. muhtem vastet ságas mánnáj jali máná birra. F. Digaštallet mo sáhttibehtet hábmet gudnejahtti ja gierdavaš láhttema. ja gierddis ulmutjahttemav åvdedit. 3. 3. Mánáid oktavuođat ja ovttasdoaibman Gasskavuoda ja aktijvuohta mánáj gaskan Mánáidgárdi galgá leat oadjebas ja hástaleaddji báiki mánáide Mánájgárdde galggá jasska ja hásstaliddje sadje mánájda Mánát galget vásihit ilu ja loaktima ovttas eará mánáiguin árgabeaidoaimmain, stoahkamis ja oahppamis mánáidgárddis. Máná galggi ávvudallat ja hávsskudallat ietjá mánáj sie gen árkkabiejvedåjmaj, ståhkusij ja oahppamin mánájgárden. Mánát leat oktavuođaohcaleaddjit ja dárkkuhusvuđogat riegádeami rájes. Máná gasskavuodajt åhtsåli ja vuoj nojt hábbmiji gitta dallutjis gå dán væráldij båhti. Mánáidgárde mánát leat sosiála oassálastit geat ieža váikkuhit iežaset ja earáid oahppamii ja loaktimii. Mánájgárddemáná li sosiála dåjmadiddje gudi ietja vieh kedi ietjas ja iehtjádij oahppamij ja soapptsomij. Mánáid máŋggabealat ovdáneapmi dáhpáhuvvá ovttasdoaimmadettiin earáiguin Mánáj moattebelak åvddånahttem dáhpáduvvá iehtjádij siegen Áddet sosiála beliid ja proseassaid ja sosiála gálggaid máhte stuvvama gáibida vásáhusaid ja oassálasti ma searve vuođas. Jus galggá sosiála aktijvuodajt ja prosessajt dádjadit ja sosiála máhtojt buktet de dat gájbbet aktisasjvuoda åtsådallamav ja oassálasstemav. Mánáin lea dárbu leat mielde movttiidaht ti ovttas doaibmamis vai ovdánit nu bures go vejo laš. Máná dárbahi arvusmahtte aktijvuodajn liehket jus galggi buoremus láhkáj åvddånahttet. Ovttasdoaibman dáhpáhuvvá fuolladilálaš vuođain, stoahkamis ja oahppandilálašvuođain, nap po buot beaivválaš dilálašvuođain mánáidgárd dis. Huksodilij, ståhkama ja oahppama tjadá iehtjádij aktiduvvá, ietjá bágoj javladum gájka bæjvvásasj dilijn mánájgárden. Mánát ohppet ovttasdoaibmat earáiguin ovttaskasvásáhusaid ja geahččaladdamiid bokte. Máná oahppi iehtjádij siegen lieh ket ájnegis vásádusáj, gæhttjaladdamij ja åtsådallamij baktu. Sii ovdánahttet earret eará gálgga smiehttat iežaset daguid ja láhttema birra vásáhusaid vuođul. Duola dagu de åvddåni ájádusá ietjasa dagoj ja ulmutjahttema birra dan vuodon massta ietja åtsådalli. Mánát galget oahppat áimmahuššat iežaset ja guhtet guoimmiset. Máná galggi oahppat ietjasa ja guhtik guojmesa várajda válldet. Vai mánát leat fuolalaččat ja dahket ehtalaš vuođuštuvvon válljejumiid, de dárbbašit sii vejolašvuođa ovdánahttit máhtolašvuođa ja gálggaid ovttasdoaimmadettiin earáiguin. Vaj galggi iehtjádijt huksat ja ehtalasj tjielggi dum láhkáj válljit de máná dárbahi iehtjádij siegen bessat máhtojt ja tjehpudagájt åvddånahttet. Vásihit máhtestuvvama ovttasdoaimmadettiin earáiguin lea dehálaš oassi árgabeaivvis. Iehtjádij siegen juojddáv nahkat le mávsulasj oasse árkka biejves. Go mánát ovttasdoibmet, de leat bargit oassálastit Gå máná li aktan, de li bargge oassálasste Mánát dárbbašit fuollaolbmuid geat máhttet oaidnit ja dulkot sin gulahallansignálaid. Máná dárbahi huksoulmutjijt gudi nahki sijá guládallam signálajt vuojnnet ja dádjadit. Ollesolbmot galget searvat aktiivvalaččat ja doarjut ovdáneami mánáidgárdemánáid árgabeaivvis. Ållessjattuga galggi oassálasstet mánájgárddemánáj árkkabæjvváj ja sijájt doarjjot. Danne mii namuhit bargiid oassálasti ma, rollaid ja árvalusaid maiddái dán kapihtta lis mas máinnašuvvojit mánáid okta vuođahuksen, oktavuođat ja sin gaska saš ovttas doaibman. Danen gåvvidip barggij sajev, rållav ja viehkev aj dán kapihttalin mij sisadná mánáj gasskavuoda tsieggimav, gasskavuodajt ja sosiála aktijvuodav gaskanisá. Bargit leat guovddáš resursa go leat ieža reaidun barggus mánáiguin. Bargge li guovdásj ressurssa gå ie tjasa ræjddon adni gå mánáj barggi. Leat liekkus, fuolalaš ollesolmmožin geat oidnet, duođaštit ja dohkkehit buohkaid, lea dehálaš faktor ovttaskasmáná sosiála oahppamis ovttasdoaimmadettiin eará mánáiguin. Liekkos, huvsulasj ållessjattuga gudi juohkka hattjav vuojnni, duodasti ja dåhkkidi li ájnas oasse máná sosiála oahppamis ietjá mánáj siegen. Mánát dárbbašit rájáid maid áddejit Máná dárbahi rájájt majt dádjadi Mánát berrejit leat mielde hábmemin dárbbašlaš rájáid ja njuolggadusaid ovttastallamii mánáid gárddis. Máná bierriji bessat oassálasstet hábbmit dárbulasj rájájt ja njuolgadusájt mánájgárde sæbrástallamin. Dát sáhttá dagahit ahte árgabeaivvi rámmat adnojuvvojit jierpmálažžan. Navti árkkabiejve birástagá dádjaduvvi ja árvvon aneduvvi. Ollesolbmot gaskkustit oktasaš, čielga ja áddehahtti rájáid ja njuolgga dusaid mánáide, ja buot bargit čuvvot dáid oskkáldasat beaivválaččat. Ållessjattuga gaskosti aktisasj, tjielgas ja dádjadahtte njuolgadusájt ja rájájt mánájda, ja gájka bargge dajt åskåldisát árkkabiejven tjuovvu. Fuomáš ahte ráját muhtun muddui sáhttet leat sorjavaččat dilis dahje ovttaskas olbmos. Gáhtti val ráje muhttijn mierreduvvi diles ja ulmutjis. Ollesolbmot čájehit čielgasit sániid ja daguid bokte maid árvvus atnet, ja sii geava hit positiivvalaš rájáid ja njuolgga dusaid mánáid ovttasdoaibma mis. Ållessjattuga tjielggasit bágoj ja dagoj baktu vuosedi majt árvvon adni, ja siján li positijva ráje ja njuolgadusá mánáj siegen. Ollesolbmot dárkot mánáid ovttasdoaibmama Bargge gehtjadi mánáj aktijvuodav Dárkoma bokte ožžot bargit áddejumi das mii dárbbašuvvo doarjut mánáid ovdáneami. Gå bargge mánájt gehtjadi de oadtju viehka moadda vuogas diedo ma li dárbulattja vaj mánáj åvddånahttemav doarjju. Sii galget dárkot máná oktilaččat, ja dalle fertejit leat áicilat. Galggi mánájt ålles ájge gehtjadit, ja de hæhttuji liehket gåhtsemin. Ollesolbmot geat beroštit ja aktiivvalaččat oassálastet mánáid arenás, ožžot buriid vejolašvuođaid oaidnit ja gullat mii dáhpáhuvvá mánáid ovttasdoaibmamis. Ållessjattuga gudi berusti ja dåjmalattjat mánáj arenan oassálassti, bessi buorak láhkáj gehtjadit ja gullat mij dáhpáduvvá sijá aktijvuodan. Mánát geat muitalit ahte earát hárdet dahje givssidit sin, muitalit ahte dát eandalii dáhpáhuvvá sajiin gos ollesolbmot eai leat. Máná gudi subtsasti iehtjádijs návroduvvi jali givseduvvi, javlli dát álu dáhpáduvvá dakkir sajijn gånnå ållessjattuga ælla. Danne lea dehálaš láhčit fysalaš birrasa nu, ahte lea doarvái várddus. Danen le ájnas fysihkalasj birra sav hiebadit vaj várddasin sjaddá. Bargit fertejit leat hirbmat dihtomielalaččat mánnájoavkku sosiála proseassaid hárrái ja smiehttat daid birra. Bargge hæhttuji liehket diedulattja ja ájádallat mánájjuohkusa sosiála prosessaj birra. Máná vásáhus ferte leat vuolggasadjin dasa makkár lahkaneami ollesolmmoš vállje deaivvadettiin mánáin ja viidásat ovdánanveahkkeheaddji barggus. Mánáj vásádus galggá álggo ja vuodo gåktu ållessjattuk mánáv vállji viehkedit ja vijddásappot gå galggá åvddånahttemav doarjjot. Mánáid dagut sáhttet leat einnostahttit Muhttijn árvvet juo mij le dáhpáduvvamin Bargit fertejit geahččalit leat ovdalis dilálašvuođaid main ballet ovttasdoaibmama bisánit ja mánáid ovtta s tallan navdi mis šaddá negatiivvalažžan. Bargge hæhttuji gæhttjalit ájttsat juo gå mánáj aktijvuohta tjadnu ja nievrep guovlluj manná. Dákkár navdi miid vuođđun leat dávjá vásáhusat. Dákkir ájttsa ma vuodo le álu åtsådallam. Dáidá leat dábálaš ahte Lásse behtohallá hirbmadit go hilgojuvvo ja čierrugoahtá ja viehkala čiehkádit. Ihkap dábálasj le Lars hådjån jus hilgoduvvá, ja de tjierru ja viehká tjiehkát. Ja Ánne fas, go suhttá go Káre váldá dinosaurra mainna son lea stoahkamin, gáská ja gazzu. Ihkap Liv, gå moaret gå Vilde dinosaurav válldá, sjaddá gássket ja ruohkkat. Ollesolmmoš geahččala leat ovdalis dáhpáhusa ja veahkehit. Ållessjattuk gæhttjal dáv juo åvddå giehtaj gáhttit ja doarjjot. Mánná sáhttá dán láhkai oažžut veahki ieš dovdat mearkkaid. iesj viehkev oadtjot dádjadit gå tsahkkán. Lea dehálaš duođaštit mánáid dovdduid dalán. Ájnas le máná dåbdojt jur dalloj duodastit. Mánás lea lohpi leat behtohallan dahje suhttan. Mánná galggá bessat hådjå nit jali suhttat. Daguid baicce eai galgga ollesolbmot dohkkehit. Valla dav majt mánná dahká ij ållessjattuk galga dåhkkidit. Ii leat buorre vázzilit eret, ii ge leat dohkálaš dagahit earáide fysalaš bákčasiid dahje vahágiid. Ij le vuogas bádan vaddet, ja ij le dåhkkidahtte iehtjádijt vahágahttet vaj báktjani. Áiggi mielde bargit ovddi dit vuogi mo hábmet ja loktet oidnosii daguid molssaeavttuid mat sáhttet šaddet vejolaš strategiijan mánáide. Åvddålijguovlluj bargge gæhttjali modellerit ja åvddån låggŋit ietjá vuogijt ma luluji vejulasj strategijan mánnáj maŋenagi. Mánát dárbbašit muhtumin ollesolbmuid geat seaguhit iežaset áššiide Máná muhttijn dárbahi ållessjattugijt gudi fátta válldi Ii oktage mánáidgárdi sáhte eastadit geavvamis fáhkka dáhpáhusaid main huškot dahje čikčet, hárdet dahje olgguštit, muhto oassálasti bargit fertejit gieđa hallat dáid dáhpáhusaid. Ij aktak mánájgárdde máhte ållåsit hieredit muhttijn hæhkkat soames tjiektjá jali tsábbmá, návrot jali ålgoldahttá, valla bargge gudi dåppe li hæhttuji dájt dáhpádusájt giehtadallat. Vuosttažettiin fertejit mánát oažžut áiggi ieža bissehit dahje rievdadit láhttenvugiid. Vuostatjin hæhttuji máná iesj oadtjot ájgev ganugit jali ulmutjahttemav rievddat. Seammás lea ollesolbmuid ovddasvástádus jođánit bissehit daguid mat čuhcet earáide fysalaččat dahje psykalaččat. Sæmmi båttå le ållessjattugij duogen jåhtelit ganugahttet dáhpádusájt gånnå iehtjáda gierddi juogu de fysihkalattjat jali psyhkalattjat. Ollesolbmot fertejit beroštit ja dohkkehit mánáid vásáhusaid ja dovdduid nugo čájehit daid dalle. Ållessjattuga hæhttuji berustit ja dåhkkidit mánáj dåbdojt já vásádusájt majt jur dalloj gåvvidi. Mánáin lea dárbu fuolalaš ollesolbmuide geat addet sidjiide vejolašvuođa oahpásmuvvat iežaset dovdduide, vai mánát áiggi mielde sáhttet dovdat ja hálddašit dovdduid. Máná dárbahi huvsulasj ållessjattugijt gudi sidjij vaddi vejulasjvuodav ietjasa dåbdojda oahpásmuvvat, vaj máná ájge nalluj iesj galggi nahkat dåbdojt identifiserit ja vuojnnusij buktet ja dajt nahkat giehtadallat. Muitalehket ahte dagut mat čuhcet earáide, leat dohkketmeahttumat, ja deattuhehket ahte buohkain lea ovddasvástádus dasa ahte buot mánáin lea buorre dilli mánáidgárddis. Galggá val javllat ij le dåhkkidahtte gå iehtjádij vuosstij bahájt dahki, ja dættoda juohkkahattja duogen le máná mánájgárden soapptsu. Ulbmilin ii leat dahkat buohkaid seammaláganin, muhto dahkat mánáid dihtomielalažžan ja doarjut sin láhttenvugiid, vai ovttasdoaibman earáiguin šattašii njuovžileabbon ja eanet positiivan ja illugáldun. Ij la val ulmme juohk kahasj galggá avtalágásj, valla farra mánájt diehtten dahkat ja sijájt doarjjot vaj aktijvuohta iehtjádij lasjma gin ja buorren sjaddá ja navti ávvus. Mánát dárbbašit vásáhusaid hálddašit riidduid Máná dárbahi vásedit gåktu rijdojt tjoavddet Beroštupmeriiddut ja fápmoriiddut čuožžilit mánáid gaskkas duos dás. Berustimrijdo ja fábmospela duolloj dálloj tsahkkáni mánáj gaskan. Bargi guhte dárku riiddu mánáid gaskkas, berre álggos vuordit ja diktit mánáid oažžut vejolašvuođa geahččalit čoavdit riiddu ieža. Bargge guhti vuojnná rijdov mánáj gaskan, bierri álgo rájes vuorddelasstet vehi ja dib ddet mánájt gæhttjalit iesj rijdov tjoavddet. Jus mánát eai nagot čoavdit riiddu ieža, de sáhttá ollesolmmoš veahkehit soabadeaddjin dahje doarjjan. Jus máná e ietja nagá rijdov tjoavddet, máhttá ållessjattuk viehkedit såbadiddjen ja doarjodiddjen. Jus mánát muitalit juoidá, de guldalit ollesolmmoš ja áššái seaguhuvvon mánát buohkaid čilgehusaid. Jus máná juoj ddáv javlli, de ållessjattuk ja guoskavasj máná gulldali juohkka hattja tjielggidusájda. Geahččal oaidnit ášši buot bealálaččaid čalmmiiguin. Gæhttjala ássjev juohkkat guovlos gehtjadit. Lea dehálaš garvit muitaleames ahte nubbi vuoitá ja nubbi vuoittáhallá. Ájnas le garvvet nabddemis avtak vuojtten ja vuojtádallen. Mánát geat vásihit váttes dáhpáhusa, galget deaivvadit ollesolbmuin gii lea oadjebas, fátmmasteaddji ja áimmahuššá sin bures. Máná gudi li gássjelis dáhpádusáv vásedam galggi bessat iejvvit ållessjattugav guhti le jasska, sebradahtte ja buoragit sijájt várajda válldá. Mánát geat leat dahkan juoga sávakeahttá dahje dohkketmeahttu mit, galget vásihit ahte ollesolmmoš ii dubme ii ge hilggo sin, muhto hilgu sin dagu ja seammás dohkkeha sin dovdduid ja čájeha árvvusatnima ja liekkusvuođa. vásedit ållessjattuk ij sijájt duobbmi jali hilgo, valla tjielgga sit diedet dát ij lim dåhkkidahtte, ja sæmmi båttå sijáj dåbdojt dåhkkit ja vuoset vieledimev ja liekkosvuodav. Lea lohpi leat suhttan, muhto ii leat lohpi časkit. Loahpe le suhttat, valla ij le loahpe tsábbmet. Ollesolmmoš galgá maiddái čájehit ahte sus leat vuordámušat ja jáhkku mánnái. Ållessjattuk galggá aj vuosedit mánnáj jáhkká. Divtte máná ieš evttohit čovdosiid, háleš singuin daid birra ja divtte mánáid geahččalit čoavddusevttohusa mii iežaset mielas lea buoremus. Dibde mánáv iesj buktet oajvvadusájt tjoavddusijda, ságastit gaskanihtte sijáj birra ja dibddit mánájt gæhttjalit dav tjoavddusav masi ienemusát jáhkki. Mánáin, geat leat negatiivvalaš dagu dahkan, lea dávjá dárbu jođánit oidnojuvvot ja dohkke huvvot eará dilis mas máhtestuvvet, ovdameark ka dihtii ovttasdoaimma dettiin earáiguin borran beavddi birra dahje mátkkis seamma beaivvi. Máná gudi li baháv dahkam dárbahi dalánagi vuojnnut ja dåhkkiduvvat ietjá dilen majna nagádi, duola dagu iehtjádij siegen biebbmobiev de birra jali tuvran sæmmi biejve. Lea dehálaš aktiveret mánáid resurssaid. Ájnas le mánáj ressursajt jåhtuj biedjat. Váldde vuolgga saji das maid mánát máhtestuvvet ja doarjjo dáid gálggaid ovdáneami. Álggo le dat majt máná åvdutjis bukti, ja daj máhtudagáj åvddånahttemav doarjjot. Mánát áinnas válljejit strategiijaid maid sii oidnet váikkuhanfámolažžan alcceseaset Máná álu válljiji strategijajt ma sidjij dåbdduji ávkken Suhttu lea dávjá dan duohken ahte čuožžilit dilit gos ovttaskasmáná ja earáid beroštumit ja dárbbut leat vuostálagaid. Moarre álu dasi gullu jut dakkár dile badjáni gånnå ájnegis máná berustime ja dárbo båhti ietjá mánáj vuosstij. Jus mánná ovdamearkka dihtii máŋgii oažžu miela mielde dahje oažžu dan maid sávvá jus bárgu dahje duhkoštallá go lea suhttan, de lea stuorra vejolašvuohta ahte son geavaha dán strategiija viidáseappot. Jus muhtem mánná moaddi váset oadtju gåk sihtá jus snjihtju jali vuoptajt gabes gå le moaren, de galla soajttá dáv strategijav åvddålijguovlluj adná. Ollesolmmoš sáhttá fuomášahttit mánnái makkár váikkuhus dán dagus lea earáide ja mánnái. Ållessjattuk máhttá mánnáj diededit majt dákkár dahko mierkki iehtjádijda ja mánnáj iesj. Dát sáhttá máná veahkehit oaidnit eará láhttenmolssaeavttuid boahtte háve go suhttá. Navti soajttá viehkedit mánáv ietjá láhkáj dahkat gå moarát. Mánát dárbbašit máhtestuvvanstrategiijaid Máná dárbahi strategijav gåktu rijbbat Mánát dárbbašit láhttenvieruid maid sáhttet geavahit jus givssiduvvojit, hárdojuvvojit dahje olgguštuvvojit. Máná dárbahi vuogev gåk dahkat gå návroduvvi, hárdeduvvi jali ålgoduvvi. Olu mánáin lea repertuára maid geavahit árga beaivvis. Moatten mánán le repertoárra mav árkkabiejven adni. Soames mánáide lea ávkkálaš geahččat eará mánáid dahje ovttas ollesolbmuin smiehttat iešguđet strate giijaid birra ovdánahttin dihtii iežas strategiijaid. Muhtem mánájda soajttá ávkken ietjá mánájt gehtjadit jali ållessjattuga siegen ájádallat muhtem strategijaj birra vaj nahká ietjas strategijajt vijddá but åvddånahttet. Sáhttá ovdameark ka dihtii leat sáhka bidjat rájá jus juoga šaddá menddo hirpmusin dahje unohassan signaliseredettiin ahte son dahje nubbi galgá bisánit, vázzilit ieš eret ja/dahje bivdit veahki ollesolbmuin. Duola dagu rájáv biedjat jus juoga sjaddá ilá ållo jali unudis. De máhttá vuosedit dån / dåj iehtjádijda ganugit galggi, ierit mannat iesj ja / jali viehkev ållessjattugis anodit. Mánát sáhttet maiddái geahččalit váldit ovddasvástádusa vieččadettiin earáid ovddas veahki olles olbmuin. Máná máhtti aj gæhttjalit iesj åvdåsvásstádusáv válldet navti vaj iehtjádij åvdås ållessjattugav åhtsi. Nie ohppet mánát morálalaš ovddasvástádusa. Navti máná hárjjáni morála åvdåsvásstádusáv válldet. Go mánát rievdadit láhttema, de sáhttá dat mearkkašit eahpeloaktima Gå máná ietjá láhkáj ulmutjahttáji de soajttá mærkkan e soaptso Bargit fertejit máhttit dovdat negatiivvalaš ovttasdoaibmanvieruid mearkkaid ja aktiivvalaččat hehttet dáid ovdáneamis dahje bistimis. Bargge hæhttuji nahkat dåbddåt nievres aktijvuoda mer kajt ja dåjmalattjat barggat vaj dá e åvddåna jali vi bá. Sii dárkot mánáid áiggi badjel ja oidnet vejolaš rievdamiid sin láhtte mis. Mánájt gehtjadi ájge tjadá ja berusti jus sijá ulmutjahttem muhttijn rievddá. Dábálaš mearkan dasa ahte mánáin ii leat buorre dilli, lea ahte eai hálit mánáidgárdái. Dábálasj mærkka mánán ij le buorre dille, le gå mánájgárddáj e sidá. Eará mearkkat sáhttet leat ahte mánát, geat muđui lea rabasmielalaččat ja buorremielas, jávohuvvet, šaddet duođalažžan ja skuŋkkasin. Ietjá merka soajtti liehket máná gudi ietján li ávon ja mihá, sjávvuni, hådjåni ja aktu soapptsu. Aktiivva laš mánát sáhttet geassádit stohkosiin, eai ohcal earáid nu olu go ovdal ja šaddat passiivvalažžan. Dåjmalasj máná soajtti ståhkamis ieret giesset, binnep aktij vuodav válldet ja passijva sjaddat. Mánná gii ovdal lea searvan buori ovttasdoaibmamii eará mánáiguin, sáhttá mášohuddat, viehkat, rikkeret, bilidit earáid ovddas ja duskkástuvvat ja suhttat. Mánná guhti åvdd åla le buoragit ietjá mánáj aktijdam, soajttá juolodis sjaddá, birra viehkal, sjuddi, iehtjádij ståhkusijt biejsstet ja gierddamahtesvuodav vuosedit ja suhttat. Muhtumat fas váibet, heaŋgájit ollesolbmuin ja čirrot eanet go ovdal. Muhtema soajttá vájbbi ja nagerduvvi, ållessjattugijda girmmodi jali ienebut tjierru gå åvddåla. Earát fas rahčet borramiin ja oađđimiin. Iehtjádijn soajttá gássjelisvuoda bårråt jali oadet. Hárdin-, givssidan- dahje olgguštanvásáhus lea álo subjektiivvalaš Návrrot, hárddet jali ålgodit le agev subjektijva ássje Mánná ferte ieš beassat muitalit mo su dilli lea má náid gárddis. Mánná hæhttu iesj bessat subtsastit gåktu dille mánájgárden le. Nuoramus mánát eai sáhte sániiguin muitalit lea go juoga buorre, váivi dahje váttis, muhto rupmašiin ja nonverbála gulahallansignálaiguin sáhttet čájehit mo sii vásihit árgabeaivvi. Unnemus máná e bágoj buvte subtsas tit jus juoga le buorre, bávtjas jali gássjel, valla rubmahijn ja iehpeverbála guládallamvuogij máhtti subtsastit gåktu árkkabiejvve le. Dađistaga máhttigohtet mánát bidjat sániid iežaset dovdduide, dárbbuide ja jurdagiidda. Maŋenagi bukti máná ienebut subtsastit gåktu sijá dåbdo, dárbo ja ájádusá li. Ollesolbmot sáhttet singuin háleštit mo sin dilli lea, mainna vejolaččat eai loavtte, dahje mii sin mielas lea váivi dahje váttis mánáidgárddis. Ållessjattuga máhtti sijáj ságastit gåktu sijá dille le, majna ihkap e soaptso, jali mij sijá mielas le bávtjas jali gássjel mánájgárden. Ollesolbmot sáhttet eanaš boarráseamos mánáiguin háleštit ja digaštallat das maid ieža oidnet. Ienemus vuorrasap mánáj bessi ållessjattu ga giehttot dan birra majt vuojnni, dan birra mánáj ságastit. Muhto fuomáš ahte maiddái boarrásat mánát sáhttet rahčat muitaleames jurdagiid ja dovdduid birra. Valla gáhttijit val stuoráp mánájda aj soajttá gássjel ájádusájt ja dåbdojt tjielggit. Soapmásat eai dáidde oažžut sáni saji joavkkus gos leat olu mánát, earát fas eai smiehta ahte sáhttet hállat earáiguin váttisvuođaid birra dahje eai hálit hállat daid birra. Muhtema soajttá e besa javllat dav majt sihti juohkusin gånnå li moadda máná, iehtjáda ihkap e ájtsa dåhkki iehtjádij ságastit gássjelisvuodaj birra jali ihkap e sida avtanik ságastit dán birra. Ii dáidde oba máhttit ge bidjat sániid dasa ahte sis ii leat buorre dilli, dahje ahte juoga lea boastut. Ihkap e ga nagá bágoj javllat e soaptso, jali mij dat vihken le. Bargit dárkot mánáid rumašgiela, mimihka, dovddolaš dovddahemiid ja sin ovttasdoaibmama earáiguin. Bargge vuojnni mánáj rumájgielav, mimihkav, dåbdoj åvddånbuktemav ja gåktu iehtjádij aktidi. Sii geahččalit háleštit mánáiguin, guldalit sin go muitalit ja deattuhit gávnnahit maid mánná muitala. Gæhttjali mánáj ságastit, gulldali majt javlli ja biedji dættov gávnnat majt máná ajtu gæhttjali javllat. Mánát dárbbašit ollesolbmuid geat váldet ovddasvástádusa Máná dárbahi ållessjattugijt gudi åvdåsvásstádusáv válldi Mánná, guhte hárdojuvvo dahje givssiduvvo, ii leat sivalaš dasa, ii ge mánás guhte olgguštuvvo stoahka mis dahje guhte vásiha loavkašuhtti láhttema, leat ovddasvástádus dasa mii geavvá. Mánná guhti návroduvvá jali vájveduvvá, ij le dasi sivvan, ja mánná gev ståhkusis ålgodi jali illasti ij ga dan åvdås vássteda. Lea álo bargiid ovddasvástádus hálddašit dákkár váttisvuođaid mánáid gárddis. Agev le barggij åvdåsvásstádus dákkir gássjelisvuodajt giehtadallat mánájgárden. Lea maiddái bargiid ovddasvástádus áimmahuššat máná guhte lea dahkan negatiivvalaš dagu, fátmmastit su ja veahkehit su searvat searvevuhtii. Ållessjattugij duogen le aj várajda válldet dav mánáv guhti le bahájt dahkam, suv sebradahttet ja viehkedit aktijvuohtaj. Evttohusat smiehttamušaide ja ovttasbargui Oajvvadusá ájádallamij ja aktisasjbargguj A. Makkár hástalusaid oaidnibehtet mánáid gaskasaš ovttasdoaibmamis ? A. Makkir hásstalusá vuojnnebihtit mánáj aktivuodan ? Makkár barggu fertebehtet guovdilastit dál ? Massta bierribihtit dálla berustit ? Á. Maid dagat don / dahkabehtet dii go mánná muitala ahte ii loavtte ? Majt dagá / dahkabihtit jus muhtem mánná javllá ij soaptso ? Vállje soames doaibmabijuid. Válljit muhtem dåjmajt. Čađat daid. Tjadádit dájt dåjmajt. Mo doibmet ? Gåktu da doajmmi ? 4. 4. Ustitvuohta Ráddnavuohta Ustitvuohta lea dehálaš buotahkásaš mánáide Ráddnavuohta le ájnas mánájda vájku man vuorrasa li Buot mánáin berre leat unnimusat okta ustit Juohkka mánán galgaluluj edesik akta ráddna Leat ustibin lea deaivvadit oktavuođas mas ovttaskasolmmoš dovdá iežas dohkkehuvvon ja árvvusadno juvvon justa nu mo son lea. Rádnastallam le æjvvalit aktijvuodan gånnå ájnegis dåbddå ietjas dåhkkiduvvam ja árvvon anedum jur navti gåktu sån le. Maiddái nuoramus mánáin leat nana ustitvuođaoktavuođat, ja olu mánát dadjet ahte somámus mánáidgárddis lea deaivvadit eará mánáiguin ja stoahkat ustibiiguin. Nuoramus máná li aj buorre rádna, ja moadda máná javlli gájk buoremus mánájgárdijn le ietjá mánájt iejvvit ja ietjasa rádnaj ståhkat. Ustitvuohta addá oassálastin ja searvevuođadovddu mii fas addá positiivvalaš iešdovddu. Ráddnavuohta mierkki máná dåbddi aktijvuodav ja oassálasstemav massta vas vuogas iesjdåbddo badján. Gullat jovkui oadjuda máná ja addá sosiála oktavuođa. Juohkusij gullut vaddá mánáj jasskavuodav ja sosiála tjadnusav. Vásáhusat eará mánáiguin sáhttet addit ođđa ustitvuođaid. Vásádusá ietjá mánáj siegen soajttá gæjnno ådå ráddnavuodajda. Ásahit ja doalahit ustitvuođaid lea dehálaš oassi sosialiserenproseassas ja eastadeaddji faktor váivves ja negatiivvalaš ovdáneapmái. Ráddnan sjaddat ja bissot le ájnas oasse sosialiserimprosessas ja nievres åvddånahttemav hieret. Soames mánát dadjet ahte sis dávjá ii leat geaiguin stoh ket mánáidgárddis. Muhtem máná javlli siján ælla ståhkamrádna mánájgárden. Go mii diehtit man dehálaš ustit vuohta lea, de eat sáhte dohkkehit ahte soapmá sat vásihit ahte sis eai leat ustibat dahje dovdet ieža set okto. Gå diehtep man ájnas ráddnavuohta le, de ep máhte dåssju dåhkkidit muhtema vásedi siján ælla rádna jali dåbddi aktuvuodav. Bargiid guovddáš bargun lea veahkehit mánáid hukset oktavuođaid guhtet guoibmáseaset. Guovdásj dahkamus barggijda le mánájt viehkedit nubbe nubbáj aktidit. Ollesolbmot sáhttet ovdamearkka dihtii sihtat mánáid geat dábálaččat eai ovttastala, searvat oktasaš doibmii dahje stohkosii, ja sáhttet láhčit dili ođđa ustitvuođaide go rievdadit fásta sajiid bivttasheŋgestagas dahje ráiddus go leat mátkkis. Ållessjattuga máhtti duola dagu gåhttjot mánájt gudi dábálattjat e aktan ståga muhtem aktisasj doajmmaj jali ståhkusij, jali máhtti ådå ráddnavuodajt alodit gå målsodimlanján rievddadi jali rájdov tuvrajn målsudi. Vásáhusat smávva joavkun ossoda gaid rastá sáhttet maiddái leat vuolggasadjin ođđa searvevuhtii ja ustitvuođaide. Vásádusá smáv juohkusijn åssudagáj rastá soajtti aj álggon ådå aktivuodaj da ja rádnastallamij. Lea dehálaš fuobmát ahte šaddi ustitvuođat sáhttet leat rašit. Ájnas le galla gehtjadit dákkir ådå ráddnavuoda soajtti rasje. Áicilis bargit fuomášit go mánát čatnet ođđa oktavuođaid, ja sii leat várrogasat amaset seaguhit iežaset daidda ja bilidit dákkár proseassaid. Bargge gudi snivva tjuovvu ájttsi gå máná ådå rádnajt gávnni ja gáhttiji dákkir prosessajt massimis. Dalle lea ovdamearkka dihtii dehálaš ahte ii sirre mánáid sierra joavkkuide, dahje atte sidjiide fásta saji borranbeavddi guoras dahje čoahkkananboddosajis. De ij galga juohkusij da juohket vaj mánájt ierit, jali sijájt fássta sajij da biedjat biebbmobievden jali æjvvalimsajen. Evttohus smiehttamušaide ja ovttasbargui Oajvvadusá ájádallamij ja aktisasjbargguj Maid sáhtát don / sáhttibehtet dii bargat doarjut mánáid ustitvuođaid ? Majt máhtá / máhttebihtit dahkat mánáj ráddnavuodav doarjotjit ? 5. 5. Sosiála gelbbolašvuohta Sosiála máhtto Sosiála gelbbolašvuohta lea čoavddus loaktit mánáidgárddi searvevuođas Sosiála máhtto le tjoavdos hávsskes mánájgárddáj Mánát leat sosiála olbmot riegádeamis jo, ja sii gula hallet ollesolbmuiguin ja guhtet guimmiineaset sihke rumašlaš ja gielalaš daguid bokte. Máná li riegádam sosiála, ja ållessjattugij ja iehtjádij guládalli sihke rubmahijn ja gielajn. Sosiála gelbbolaš vuođas lea sáhka gulahallat ja ovttasdoaibmat bures earáiguin iešguđet dilálašvuođain. Sosiála máhtto sisadná buktet guládallat ja iehtjádij siegen doajmmat iesguhtik aktijvuodan. Dát gelbbolašvuođa lea dehálaš vai ovttaskasmánná lihkostuvašii ja loavttá šii, ja vai dat árvvusadnojuvvošii ustibin ja dásseárvosaš oassálastin ovttasdoaimmadettiin eará mánáiguin. Dát máhtto le guovdátjin vaj ájnegis mánná galggá vuorbástuvvat ja hávsskudallat, ja vaj galggá árvvon aneduvvat ráddnan ja avtaárvvusattjat ietjá mánáj siegen oassálasstet. Mánná mii ovttasdoaibmá bures earáiguin, sáhttá sihke heivehit iežas searvevuhtii ja leat oinnolaš oassálastin guhte birgehallá. Mánná guhti buoragit dåj iehtjádij siegen bierggi, máhttá sihke aktisasjvuohtaj hiebadit ja vuojnnusin liehket sajenis. Dutkan čájeha ahte mánáid návccat ásahit ustitvuođa oalle muddui lea iežaset sosiála gelbbolašvuođa duohken. Dutkam vuoset mánáj tjehpudahka rádnastahttját le lahkasit tjanádum sijá sosiála máhttuj. Sosiála gelbbolašvuohta sisttisdoallá gálggaid mat lunddolaččat heivejit mánáid ovttasdoaibmama ollislašvuhtii, ovdamearkka dihtii iešdovdu, empatiija, prososiála láhtten, iešárvu ja iešstivren. Sosiála máhtto le muhtem tjoahkke tjehpudagájs ma luondulattjat mánáj aktivuohtaj gulluji, duola dagu iesjdåbddo, empatija, prososiála ulmutjahttem, ietjastallam ja iesjkontrolla. Makkár gálggat leat áigeguovdilat, leat dan dilálašvuođa ja oktavuođa duohken. Makkir tjehpudagá li ávkken le dile ja aktijvuoda duogen. Ollesolbmuid ja mánáid okta vuođain mánáidgárddis ovdánahttet mánát sosiála gelbbolašvuođa maid dárbbašit oppalaččat okta vuo đain eará olbmuiguin. Ållessjattugij aktijvuodajn mánájgárden åvddånahtti máná dav sosiála máhtov mav dárbahi ietjá ulmutjijda ållåsit. Empatiija lea guovddáš gelbbolašvuohta mánáidgárddis Empatija le guovdásj máhtto mánájgárden Empatiija lea gálga oaidnit ja áddet mo earáin lea. Empatija le makta buktá iehtjáda dilev dádjadit ja gåktu sujna le. Son guhte lea empáhtalaš, nagoda earuhit iežas ja earáid jurdagiid ja dovdduid. Sån guhti le empáhtalasj nahka ieridit ietjasa ja iehtjádij ájádusáj ja dåbdoj gaskan. Dán láhkai lea vejolaš áddet ahte nubbi olmmoš sáhttá vásihit dihto dili eará láhkai go ieš. Navti nahká dádjadit nágin ietjes máhttá vissa dáhpádusáv vásedit ietjá láhkáj gå dån iesj. Empáhtalaš olbmos ii máhte dušše oaidnit lea go nubbi ilus vai váivvis, muhto son ádde maiddái earáid motiivvaid daguid bokte. Empahtalasj ulmusj ij dåssju nagá vuojnnet jus nágin ietjes le håjen jali ávon, valla aj manen dahká nuovti ja návti. Mánáidgárddis lea sáhka das ahte mánát dovdet ahte juoga dáhpáhuvvá singuin, ovdamearkka dihtii ahte sis bávččaga go oidnet ahte nuppis lea váivi, dahje go vásihit ahte nubbi loavkašuhttá nuppi. Mánájgárden dat sisadná máná dåbddi juojddáv, duola dagu báktjani tjoajven gå vuojnni nágin ietjes le håjen, jali gå vuojnni nágin iehtjádav báktji. Dát leat vuođđoáššit mánáid ovttas doaibmamis. Dát le ållu vuodon mánáj aktivuodan. Empatiija ilbmá dávjá daguid bokte. Empatijav álu vuojnná dagoj baktu. Mánát sáhttet ovdamearkka dihtii jurddašit ahte sii sáhttet dahkat juoidá dilálašvuođas mii lea váttis nubbái. Máná soajtti usjudallat iesj lidjin máhttet dahkat juojddáv muhtem dilen mij le iehtjádij låssåt. Empatiija veahkeha mánáid buorebut gulahallat, čájehit fuola ja veahkehit guhtet guoimmiset. Empatija baktu máná buorebut nubbe nuppijn guládalli, huksi ja viehkedi. Dát leat eavttut mánáid gaskasaš lagašvuhtii. Jus máná galggi nubbe nuppe lahka boahtet de hæhttu návti lieh ket. Lea maiddái dehálaš ieš vásihit empatiija earáide iešguđet oktavuođain. Ájnas le aj empatijav iehtjádijs vásedit iesjguhtik aktijvuodan. Mánát ovdánahttet empatiija beaivválaš vásáhusaid bokte. Máná empatija åvddån bæjválasj åtsådalla mijs. Ollesolbmot čájehit ahte dohkkehit mánáid prososiála daguid. Ållessjattuga vuosedi sij mánáj prososiála dagojt dåhkkidi. Sosiála gelbbolašvuođa bargguid ovdamearkkat mánáidgárddis Buojkulvis gåktu máhttá sosiála máhtujn barggat mánájgárden Mánát ovdánahttet sosiála gelbbolašvuođa vuostta žet tiin beaivválaš, eahpeformálalaš ovttasdoaibma mis earáiguin. Gájkin åvdemusát åvddån mánáj sosiála máhtto bæjválasj, iehpeformála aktijvuodan iehtjádij árkkabiejven. Mii bidjat dattetge ovdan ovdameark kaid dasa mo soames mánáidgárddit válljejit bargat čalmmustahttit sosiála gelbbolašvuođa. Ajtu válldep fárruj muhtem buojkulvisá gåktu muhtem mánájgárdde dættodi sosiála máhto bargov. Ovda meark kaid oktasaš ášši lea ahte rávesolbmot bivdet stuorát mánáid smiehttat. Dáj buojkulvisájda aktan gullu dat ållessjattuga vehi stuoráp mánájt gåhttju ájádallat. Mánát bidjet sániid iežaset jurda giidda, oaiviliidda ja dovdduide. Máná tjielggiji ietjasa ájádusájt, vuojnojt ja dåbdojt. Formálalaš ságastallamat Formálalaš ságastallamat eai leat seamma go spontána árgabeaiságastallamat, sivas go dat leat plánejuvvon, ja daid jođiha ollesolmmoš. Formála ságastallama Formála ságastallama ieridi árkkabiejve ságastallamijs navti jut li plánidum ja ållessjattuk dajt jådet. Soames mánáidgárddit geavahit metoda maid gohčodit mánnáságastallamin dahje mánnáčoahkkimin. Muhtem mánájgárde dakkir metodav adni majt gåhttju mánájsága stallamin jali mánájtjåhkanibmen. Mánát jurddašit ja hállet ovttas árgabeaivásáhusaid birra ja dovdduid ja jurda giid birra mat čatnasit dáidda. Máná usjudalli ja sáhkadi árkkabiejve vásádusáj birra ja dåbdoj ja ájádusáj birra ma li dasi tjanádum. Soames ollesolbmot atnet vuolggasadjin govaid mat čájehit mánáid geat ovttasdoibmet iešguđet láhkai, dahje mánáid mat čájehit iešguđetlágan dovdduid. Muhtema vuosedi gåvåjt majn li máná gudi iesjguhtik láhkáj aktan doajmmi, jali máná gudi iesjguhtik dåbdojt vuose di. Dákkár ságastallamiin dárbbašit mánát áiggi jurddašit. Dákkir ságastallamijn dárbahi máná ájgev ájádalátjit. Sii bidjet sániid jurdagiidda ja dovdduide ja vásihit oažžut sáni saji ja muitalit iežaset oaiviliid. Ájádusájda ja dåbdojda bágojt biedji ja hárjjáni subtsastallat ja ietjas vuojnojt åvdedit. Guldalettiin earáid, de ožžot vejolašvuođa guldalit earáid oainnu áššái ja oaidnit mo earáin lea, nappo empatiija. Gå iehtjádijda gulldali, bessi ássjev moattet bieles gehtjadit ja iehtjádij dilev dádjadit, dat mij empatijan gåhtjoduvvá. Goalmmát variánta lea filosofalaš ságastallamat. Goalmát sládja le filosofalasj ságastallama. Dákkár ságastallamiid vuolggasadjin lea čuolbma, ja mánát jurddašit, hále štit ovttas ja vástidit gažaldagaide main eai leat čielga vástá dusat. Dákkir ságastallamij álggo le muhtem tjuolmma, ja máná usjudalli, ságastalli ja vásstedi gatjálvisájda masi ælla mierredum jali låhpalasj vásstádusá. Girjjálašvuohta Govvagirjjit ja máidnasat sáhttet vuolggahit jurdagiid ja ságastallamiid dovdduid ja oassádallama birra ja iešguđet doaibmanvejolašvuođaid birra. Girjálasjvuohta Ihkap gåvvågirje ja subttsasa lidjin rahpat ájádusájt ja ságastallamav dåbdoj ja ármestime ja iesjguhtik vejulasjvuodaj birra. Mánát sáhttet háleštit ovttas das maid navdet olbmuid smiehttat ja dovdat. Máná bessi ságastit majt jáhkki ulmutja ájádalli ja dåbddi. Sii sáhttet geahččalit áddet diliid maid birra gullet, ja ákkastit manne olbmot dahket nu mo dahket. Máhtti gæhttjalit dádjadit dáhpádusájt maj birra gulli, ja tjielggit manen ulmutja dahki navti gåktu dahki. Sii sáhttet maiddái oažžut bargun muitalit maid navdet dáhpáhuvvat viidáseappot muitalusas, ja maid ieža livčče dahkan jus vásihivčče dan. Máhtti aj bessat subtsastit majt jáhkki dáhpáduvvá vijddásappot subttsasin, ja majt lidjin dahkat jus ietja lidjin dav vásedam. Go mánát drámátiserejit máidnasa dahje neavttašit stoaga dettiin, de servet ovttasdoaibmamii mas okta dahje eanet leat mielde. Dramatiserim ja rollaståhkam Gå máná muhtem subttsasav dramatiseriji jali gå siján li muhtem rålla stågadijn de ham iehtjádij siegen dav dahki. Seammás besset lahkonit dovdduid mat leat čadnon rollaide ja dilálašvuođaide. Sæmmi bále bessi rollaj ja dáhpádusáj lahka. Dát sáhttá nannet mánáid empáhtalaš gálggaid. Navti máhttá mánáj empahtalasj máhtov buoredit. Ollesolbmot sáhttet maiddái neavttašit mánáide. Ållessjattuga máhtti aj rollaspelav mánájda vuosedit. Sáhttá leat dan birra ahte soames čájeha prososiála láhttema, dahje ahte das čielgasit váilu dát sosiála gelbbolašvuohta. Dan sisadno máhttá muhtem guhti prososiála láhkáj ulmutjahttá jali tjielggasit dav buvte. Heivet sisdoalu mánáid ahkái ja gelbbolašvuhtii. Hiebadit sisanov mánáj álldarij ja máhtudahkaj. Erohusat sáhttet áinnas leat čielgasat, ovdamearkka dihtii okta guhte juogada earáiguin, ja okta guhte ii juogat, okta guhte veahkeha ja okta guhte jorgala sealggi ja vázzila eret sus gii dárbbaša veahki. Kontrásta máhtti galla liehket tjielggasa, dagu nágin guhti iehtjádij juohká ja ietjes ij dav dagá, akta guhti viehket ja nubbe guhti hárddov jårgit ja ierit vádtsá sujsta guhti viehkev dárbaj. Háleštehket mánáiguin sin áddejumiid, vásáhusaid ja jurdagiid birra maŋŋá. Maŋŋela galggabihtit ságastit mánáj majt li vuojnnám, vásedam ja ájádallam. Diktet sin árvvoštállat iešguđet daguid ja ákkastit ovdamearkka dihtii manne sin mielas lea juoga buorre dahje váivi. Dibddit sijájt iesjguhtik dagojt árvustallat ja gåhttjut tjielggit manen sijá mielas juoga le vuogas jali håjes. 6. 6. Gulahallan ja giellabargu Guládallamijn ja gielajn barggat Gulahallan lea dehálaš áddet ja áddejuvvot Guládallam le ájnas gå galggá dádjadit ja dádjaduvvat Bidjat iežas rájáid čájehettiin «bisánš gieđain dahje dadjat ii dahje bissehit jus dáhpáhuvvá juoga masa mánná ii liiko, lea dehálaš gulahallangálga mánáidgárdeárgabeaivvis. Nahkat ietjas rájájt biedjat navti jut giedajn ganugahttá jali javllaj «aleš jus le juoga mav ij lijkku, le ájnas guládallam tjehpudahka mánájgárde árkkabiejven. Lea maiddái dehálaš dulkot earáid signálaid áddet dan mii lea sávahahtti dahje dohkálaš láhtten, dahje mii rihkku mánáid rájáid. Sæmmi láhkáj le guovdátjin buktet iehtjádij signálajt dádjadit gåktu galggá jali bæssá ulmutjahttet, jali mij le sijá rájáj rastá. Bargit dorjot máná go son geahččaladdá beaivválaš dilálašvuođain. Bargge doarjju mánáv gå návti gæhttjaladdá ietjas árkkabiejven. Veahket máná gulahallat iežas dovdduiguin ja jurdagiiguin, muitalit iežas sávaldagaid ja dárbbuid birra ja dulkot earáid dovdduid, sávaldagaid ja áigumušaid. Viehkeda mánáv guládallat ietjasa dåbdojt ja ájádusájt, ietjasa sávvamijt ja dárbojt åvddånbuktet ja iehtjádij dåbdojt, sávvamijt ja sidodijt dålkkut. Dása dárbbašit mánát áiggi geahččaladdat ja vásihit iešguđet dilálašvuođaid máŋgii áiggi badjel. Dási dárbahi máná ájgev iesjguhtiklágásj dilijn gæhttjaladdat moaddi ájge tjadá. Vai birge bures ovttastaladettiin earáiguin, de lea de há laš máhttit giela. Jus galggá iehtjádij siegen rijbbat de le ájnas gielav buktet. Mánát geat eai gulahala bures njálmmálaččat, sáhttet badjelgehččojuvvot ovttas doaibma mis eará mánáiguin. Máná gudi e buoragit njálmálattjat guládalá, soajtti báhtsi dåjs iehtjádijs. Váilevaš verbála laš gulahallan sáhttá maid dái lea sivvan riidduide. Jus ij heva buvte ságastit de soajttá dat aj le rijdoj sivvan. Ovdamearkka dihtii sáhttá mánná geas lea eará eatnigiella go dáro giella, duššástuvvat go ii áddejuvvo, ii ge leat eahpedábálaš ahte guovttejahkásaš gii ii máhte bidjat vuos sániid iežas dárbbuide ja sávaldagaide, muhtun áigodagas hušku, hoigá dahje gáská go duššástuvvá dahje suhttá. Duola dagu soajttá mánná gejn le ietjá iednegiella gå dárogiella asjmen sjaddat gå aktak ij suv dádjada, ja ij la dat makkirak ådås gå guovtejagák guhti ij ájn nagá ietjas dárbojt ja sávvamijt bágoj javllat, muhtem gaskav tsábbmá, nårddåt jali gásská gå asjmen sjaddá jali suhttá. Bargat aktiivvalaččat ja systemáhtalaččat gielain mánáidgárddis lea danne buorre strategiija hábmet oktavuođaid ja olahit njuovži lis ja positiivvalaš ovttasdoaibmama mánáid gaskkas ovttastallamis ja stoahkamis. Danen le gielajn dåjmalattjat ja systemáhtalattjat barggat mánájgárden buorre strategija vaj gasskavuodajt ja vuogas ja mássjke dis aktijvuodav åttjut mánáj gaskan gå li aktan ståhkamin. Dát lea dehálaš oassi beaivválaš ovttasdoaibmamis. Dát le guovdásj oasse aktij vuodas árkkabiej ven. Dasa lassin sáhttet bargit láhčit dili ságastallamiidda smávva mánnájoavkkuin gosa buot mánát besset searvat, ja gos buohkat oidnojit ja gullojit. Duodden máhtti bargge dilev láhtjet ságastallamijda unnep mánájjuohkusijn gåsi gájka máná bessi oassálasstet ja vuojnnuji ja gulluji. 7. 7. Mánáid ovttasdoaibman stoagadettiin Mánáj aktijvuohta stågadijn Stuorra oassi mánáidgárdebeaivvis lea stoahkan Stuorra oasse mánájgárddebiejves le ståhkam Mánáidgárdi galgá váikkuhit buori mánnávuhtii attedettiin mánáide vejolašvuođa stoahkat vai loavttášedje. Mánájgárdde galggá viehkken buorre mánná vuohtaj navti vaj mánná bæssá ståhkat hávsskudallama diehti. Stoahkan lea eallima ja oahppama vuođđovuohki. Ståhkam le vuodulasj iellem- ja oahppamvuohke. Mánát sáhttet searvat stoahkamii iluin ja beroštumiin. Stågadijn bessi máná mielajn ja berustimijn oassálasstet. Stoahkalas mánná sáhttá earuhit stoahkama eará doaimmain ja dulkot stoahkan signálaid. Mánná guhti ståhká mánná ieridit ståhkamav ietjá dåjmajs ja ståhkamignálajt dålkkut. Mánát geat stohket, máhttet lotkkodit, viibmat ja suohtastallat okto dahje ovttas earáiguin. Máná gudi ståhki, vuojŋadalli, ållåsit sæbrri ja suohtastalli iehtjádij siegen. Stoahkan lea humora ja ilu gáldu, ja iešguđet stoahkanvugiid bokte ožžot mánát vejolašvuođa čájehit ja dovdat ahte iežas vásáhusmáilbmi gusto. Stoagos le suohtastallama ja ávo ája, ja ståhkama baktu bæssá mánná ietjas ájádusájt åvddånbuktet ja dåbddåt sijá vásádusværált ajtu le dågålasj. Konstruktiivvalaš, sosiála ovdáneapmi dáhpáhuvvá oktavuođain mas ulbmilin lea dásseárvu oassálastiid gaskkas nugo stoahkamis galgá leat. Vuogas sosiála åvddånahttem dáhpáduvvá aktijvuodaj man ulmme le avtaárvvusasjvuohta oassálasstij gaskan dagu gå ståhki. Mánát ovdánahttet stoahkangelbbolašvuođa Máná åvddånahtti ståhkammáhtudagáv Mánát galget máhtestuvvat gálggaid sihke beassat searvat stoahkamii ja bisuhit dan. Máná galggi buktet ståhkusij sæbrrat ja dav bisodit. Mánáidstoahkamat sáhttet leat váddásat, ja muhtun stohkosat gáibidit hárjáneami ja hárjehallama. Mánáj ståhkám soajttá gássjel dádjadit, ja muhtem ståhku sa gájbbedi vásádusájt ja hárjjánimev. Olu mánát ohppet dárkkodettiin earáid go stohket, ja dása fertejit oažžut áiggi ja saji dahkat. Moadda máná oahppi iehtjádijs gæhttjamis stågadijn, ja dav sij galggi bessat. Veahkehan dihtii mánáid ovdánahttit buori stoahkangelbbolašvuođa, de ferte jit bargit leat das gos mánát stohket. Jus galggá viehkedit mánájda buorre ståhkammáhtudagáv åvdedit de hæhttuji bargge liehket dåppe gånnå máná ståhki. Ollesolbmot dárkot stoahkama ja smihttet das maid vásihit. Ållessjattuga ståhkusav gehtjadi ja ájádalli majt vuojnni ja vásedi. Lea dehálaš atnit ovttasdoai bmama stoahkamis čalmmis ja fuomášit mo dát. Ájnas le gæhttjat ståhkusa aktijvuodav ja gáhttit gåktu åvddån. Ollesolbmot smihttet das mo ieža vejolaččat sáhttet dahje berrejit buoremusat veahkehit. Ållessjattuga usjudalli gåktu iesj buoremus láhkáj máhtti viehkedit, jus galggi. Mánát háliidit áinnas ollesolbmuid mielde stohkosii Máná sihti ållessjattugijt fárruj ståhkamij Mánát bivdet ollesolbmuid fuomášumi go stohket. Máná álu ållessjattugijda tjuorvvu stågadijn. – Geahča munnje ! – Ge muv ! huiká mánná go sukkádettiin sukká Tjuorvvu mánná gå allagit suvdos jali boahtá tjerasta. Dalle lea justa dat maid mánná dáhttu: ahte ollesolmmoš oaidná ja duođašta su. Ja jur dav ham mánná sihtá: jut galggá vuojnnut ja ållessjattugis duodastuvvat. Buohtalasat dainna ahte mánát áŋgiruššet ja golahit áiggi ovttas stoagadettiin, de háliidit sii muhtumin ollesolbmuid mielde stohkosii. Sæmmi båttå dagu máná berusti ja ájgev gållådi gaskanisá stågadijn, sihti muhttijn aj ållessjattugijt ståhkamij sebradahttet. Go ollesolmmoš lea mielde stohkosis, de ollesolbmo ja máná oktavuohta báidná symme triija mii lea earálágan go muđui beaivválaš dilis. Gå ållessjattuk ståhkamij sæbrrá, de aktijvuohta ållessjattuga já máná gaskan muhtem oanegis båddåj sjaddá ietjálágásj gå árkkabiejven ietján. Mánná sáhttá stivret ovttasdoaibmama iežas spontána, stoahkalas árvalusaid vuođul ja nu vásihit iežas dáhtu sihke mearridit ja muitalit jurdagiid, fantasiija ja dovdduid. Mánná máhttá aktijvuodav stivrrit hæhkka, stoagos mielajn ja navti bessat iesj mierredit ja åvdedit ájádusájt, fantasiav ja dåbdojt. Seammás vásiha mánná dalle ahte ollesolmmoš heiveha iežas ja árvvusatná su áigumušaid. Sæmmi båttå vuojnná mánná ållessjattuk hiebat ja suv Mánná sáhttá dán ovttasdoaibmamis nannet iežas stoahkangelbbolašvuođa. ájggomusájt vielet. Dákkir aktijvuodan máhttá mánná ietjas ståhkammáhtudagáv vijdedit. Humor ja oktasaš ilu vásáhus veahkeha nannet ollesolbmo ja máná oktavuođa ja váikkuha loaktimii mánáidgárddis. Suohtastallam ja gå dåbddå ávov juogat soajttá nanni ållessjattuga ja máná aktijvuodav ja soapptsomav. Soames mánát rahčet searvat stoahkamii Muhtem mánájda soajttá gássjel ståhkusij sæbrrat Soames mánát eai searvva lunddolaččat stoahkamii, ja muhtumat báhcet stoahkansearvevuođa olggobeallái mánáidgárddis. Muhtem máná e luondulattjat ståhkamij sebra, ja iehtjáda e rat besa fáron. Sáhttet leat iešguđet ja mohkkás sivat dasa. Dási soajtti moadda ja målsugah tes sivá. Mánát bohtet mánáidgárdái iešguđet vásáhusaiguin, ii ge mánáidgárdi dáidde doaibmat doarvái bures oktasašarenán oaidnit buot dáid iešguđetláganvuođaid. Máná mánájgárddáj båhti iesjguhtik vásádusáj, ja ihkap ij mánájgárdde nuoges buoragit dåjma aktisasjarenan dájda ietjálágásjvuodajt dåhkkidittjat. Sosiála gelbbolašvuohta lea eaktun searvat stoahkamii, ja muhtun mánát eai hálddaš sosiála gálggaid, maid stoagus gáibida, doarvái bures buot dilálašvuođain. Sosiála máhtto dárbbu jus galggá ståhkamij oassálasstet ja muhtem máná e buvte gájka sosiála máhtov mij gájbbeduvvá stågadijn, jali e gájka åsijt nuohkásit buvte. Mánná sáhttá ovdamearkka dihtii báhcit stohkosa olggobeallái go ii ádde gulahallama mii lea dan stohkosis. Mánná soajttá duola dagu ståhkusis gáhtot gå ij dádjada guládallamav mij le dán ståhkusin. Earát, geat hálddašit dáid gálggaid bures, sáhttet šaddat sii geat bidjet eavttuid stohkosii, ja jođihit dan. Iehtjáda gudi dáv buoragit máhtti soajttá jådedi ståhkamav. Soames mánát jeavddalaččat olgguštuvvojit dahje badjelgehččojuvvojit stohkosis. Muhtem máná álu ålgoduvvi ståhkamis jali badjelgehtjaduvvi. Eará mánát fas hui dávjá dahje álo ožžot rollastohkosis passiiv va rollaid, ovdamearkka dihtii leat mánná dahje beana. Iehtjáda vas viehka álu jali agev oadtju passijva rollajt dagu liehket njuorak mánná jali bena muhtem ståhkusin. Lea bargiid ovddasvástádus veahkehit láhčit stoahkamiid nu ahte stoahkan lea eanemus lági mielde fátmmasteaddji, ja vai negatiivvalaš doaibmanvierut eai ciekka. Barggij duogen le dat hiebadallat ståhkamav vaj stoagos sjaddá nav sebradahtte gå vejulasj, ja vaj bahás dago e biso. Soames mánát dárbbašit ollesolbmo doarjaga stoahkamis Muhtem máná dárbahi doarjjagav ållessjattugijs stågadijn Eanaš mánát stohket stuorra iluin mánáidgárddis, muhto soames mánát dárbbašit bargiid veahki ja doarja ga vai besset mielde stoahkamii. Ienemus máná ávos mánájgárden ståhki. Valla muhtem máná dárbahi viehkev ja doarjjagav barggijs vaj bessi ståhkusij sæbrrat. Dákkár dilis sáhttá ollesolmmoš veahkehit. Ållessjattuk máhttá viehkedit dan dilláj mij le jur dalloj. Seammás lea dehálaš ahte son vuordá veahá ja árvvoštallá dili nu ahte buorredáhtolaš doarjja ii botke dahje muosehuhte stoh kosa. Sæmmi båttå le ájnas vehi vuorddá ja ij ståhkamav boarkki jali stivrri. Ollesolmmoš searvá stoahkamii máná eavttuid vuođul. Ållessjattuk ståhkusij sæbrrá mánáj sidodi milta. Son lea doarjjan ja veahkeha máná nu ahte sáhttá hálddašit iešguđet stoahkandilálašvuođaid. Sån máhttá guojmmen oassálasstet vaj mánná nahká iesjguhtik ståhkamdilijt. Ovdamearkka dihtii sáhttá mán ná dárbbašit veahki dulkot stoahkama eará oassálastiid signálaid, áddet mii dáhpáhuvvá ja oažžut ollislaš gova stohkosis. Duola dagu soajttá mánná dárbaj viehkev dålkkut signálajt ietjá oassálasstijs, dádjadit mij dáhpáduvvá ja nahkat tjuovvut ståhkusav. Ollesolmmoš sáhttá maiddái veahkehit máná gulahallat máná jurdagiiguin, oaiviliiguin, sávaldagain ja áigumušaiguin vai mánná šattašii aktiivvalaš oassá lastin stohkosis. Ållessjattuk máhttá aj viehke dit vaj máná ájádusá, vuojno, sávadusá ja ájggomusá gulluji vaj mánná dåjmalattjat ståhkusij sæbrrá. Vásáhusat sáhttet veahkehit máná nannet iežas stoahkangelbbolašvuođa. Dáj vásádusáj baktu soajttá mánná ietjas ståhkammáhtudagáv nanni. Mánáin sáhttá leat dárbu ođđa impulssaide stoahkamis Máná dárbahi ådå impulsajt stågadijn Bargit geat leat mielde stohkosa álggus, sáhttet addit ođđa impulssaid, movttiidahttit ja váikkuhit variašuvdnii stohkosis. Bargge gudi oassálassti gå stoagos álggá, máhtti ådå impulsajt vaddet, arvusmahttet ja viehkedit ståhkusav målsudallat. Sii sáhttet veahkehit ovtta ja guovttejahkásaččaid oahpásmuvvat rollastohkosa elemeanttaide «dahkaluttadettiinš. Máhtti viehkedit rollaájádusáv álgadit avta- ja guovtejagágijda gå dahkadalli. Ollesolbmot sáhttet oahpásmuhttit boarrásat mánáid ođđa stohkosiidda, ovdamearkka dihtii stohkosiidda, main leat njuolgga dusat, dahje eará oktasašstohkosiidda mat sáhttet fátmmastit eanet mánáid. Vuorrasap mánájda máhtti ållessjattuga ådå ståhkusijt álgadit, duola dagu njuolgadusståhkusa jali ietjá aktisasj ståhku sa ma soajt ti ietjá mánájt sisadnet. Sii sáhttet maiddái evttohit ođđa stoahkanfáttáid. Máhtti aj ådå ståhkamfáddagijt buktet. Váldet áinnas vuolggasaji oktasaš vásáhusain nugo eanadállomátkkis, stállomáidnasis, juŋgelelliid filmmas dahje juostá mas mánát beroštit. Aktisasj vásádusá dagu tuvrra muhtem båndorsijddaj, subtsas stáloj birra, filmma juhtusij birra juŋŋelin jali juoga massta máná berusti. Oza rusttegiid, áinnas ovttas mánáiguin, ja bija dáid nu ahte oidnojit ja leat olá muttus. Åhtsit vædtsagijt, vájku mánáj siegen, ja biedjit dajt vuojnnusij. Heivehala stoahkansaji. Hiebadit ståhkam saljov. Ollesolbmot sáhttet áinnas leat mielde stoahkama álggus mánáid eavttuid vuođul ja dasto geassádit das. Ållessjattuga máhtti ståhkusij sæbrrat mánáj mielaj milta álgon ja de maŋŋela gæssá dit. Mánát sáhttet loaktit smávva stoahkanjoavkkuin Máná muhttijn unnep ståhkamjuohkusijn soapptsu Soames mánát vásihit ahte mánáidgárdestoagus, mas leat olu mánát mielde juogo olgun dahje siste, lea ried d jái, kaohtalaš dahje dasa lea váttis beassat mielde. Muhtem mánájda le mánájgárddestoagos måttij mánáj sinna jali ålggon muodek, gássjel dádjadit, ilá ållo jali gássjelis oassálasstet. Dalle sáhttá leat ávkkálaš ahte bargit veahkehit hábmet birrasa ja rámma stohkosii. De soajttá vuogas bargge viehke di ásadit birrasav ja birástagáv ståhkusij. Ollesolmmoš sáhttá álggahit stohko sa sierra, jaskes sajis ovttas mottiin mánáin. Ållessjattuk máhttá nágin gallegasj mánáj siegen ståhka goahtet muhtem tjiegan gånnå ij le nav juhtsa. Go moaddásat stohket, de lea álkit mánáide áddet oktavuođaid stohkosis ja čuovvut stoahkan fáttá. Gå ælla nav moattes gej siegen galggi ståhkat de sjaddá álkkep mánájda dádjadit ståhkusa aktijvuodav ja ståhkamfáddagav tjuovvot. Stoahkanjoavku addá ollislaš gova, málle ja oadjebasvuođa (E. B. Ruud 2010). Ståhkamjuohkusa baktu dádjadi, struktuvrav vuojnni ja li jasska (E. B. Ruud 2010). Ollesolmmoš oažžu buori várdosa stohkosis ja sáhttá ráfis dárkot mánáid ovttasdoaibmama ja dasto vejolaččat veahke hit ulbmillaččat. Ållessjattuk aj buoragit vuojnná ståhkusav ja máhttá sjávot mánáj aktijvuodav gehtjadit ja ihkap doarjjot vuogas láhkáj. Dákkár joavk kut berrejit bistit muhtun áigge vai mánát oahpá s muv vet guhtet guoibmáseaset, huksejit oktavuođaid ja vásihit oassálasttedettiin buori stoahkamii. Dákkir juohkusa bierriji vihpat muhtem ájge vaj mánná nubbe nuppijn oahpástuvvi, gasskavuodajt tsieggiji, vásedi ja åtsådalli dákkir vuogas ståhkama baktu. Bargit sáhttet láhčit dili stohkosii ossodagaid rastá vai mánát, geat muđui eai deaivvat, besset stoahkat ovttas. Bargge máhtti dilev láhtjet vaj máná bessi åssudagáj rastá ståhkat vaj máná gudi dábálattjat e iejvvi bessi aktan ståhkat. Ovdamearkka dihtii sáhttá mánáide, geain lea seamma eatnigiella, leat buorre go stohket ovttas. Duola dagu soajttá hávsske mánájda sæmmi iednegielajn aktan ståhkat. Mánát sáhttet áddestallat modeallaid Máná bukti modellajt háddidallat Bargit sáhttet veahkehit mánáid go ieža leat buorit rollamodeallat iešguđet stohkosiin ja čájehettiin buriid láhttenvieruid. Bargge máhtti mánájt viehkedit návti vaj li buorre rollamodella iesjguhtik ståhkamdilen ja vuosedit gåktu máhttá dahkat. Sii sáhttet čájehit mo mánát sáht tet jearrat searvat stohkosii, mo vuoruid mielde stoah kat, mo šiehtadallat rollan ja hálddašit riidduid ulbmillaččat. Máhtti vuosedit gåktu ádnu ståhkusij sæbrrat, vuorov tjuovvu stågadijn, rollajt mierret ja rijdojt tjoavddá vuogas láhkáj. Seammás sáhttá ollesolmmoš bidjat sániid siskkáldas proseassaide ovdal go dahká maidege, vai dili dulkon ja árvvoštallan boahtá čielga sit ovdan mánáide. Sæmmi båttå máhttá ållessjattuk subtsastit gåktu ájádallá åvddål dahká majt dahká, vaj dile dádjadus ja dålkkum tjielggasit åvddån boahtá mánájda. Mánát sáhttet oahppat modeallas ja geahččaladdat ja gieđahallat iešguđet láhttenvugiid. Gå ságas de bessi máná dassta oahppat ja gæhttjaladdat ja hiebadallat iesjguhtik ulmutjahttem vuogev. Bargit ieža čájehit fátmmasteaddji láhttema. Bargge ietja sebradahtte láhkáj ulmutjahtti. Sii čájehit ovdamearkka dihtii mo šiehtadallat das ahte juohkehaš mearrida veahá dahje mo juogadit duhkorasaid. Duola dagu vuosedi gåktu sjiehtadit juohkkahasj mierret vehi jali gåktu ståhkusijt juogat. Ollesolbmot fertejit čájehit ahte sii oidnet mánáid go máhtestuvvet iešguđet sosiála gálggaid stohko sis. Ållessjattuga hæhttuji vuosedit mánájt vuojnni gå iesjguhtik sosiála tjehpudagáv bukti stågadijn. Sii duođaštit mánáid ja nannejit positiivvalaš ovttasdoaibmama sin gaskkas kommenteredettiin ja čalmmustahtedettiin dan. Duodasti mánájt ja nanniji sijá buorre aktijvuodav navti vaj dav kommenteriji ja vuojnnusij bukti. Ná sáhttet mánát šaddat modeal lan guhtet guoibmá seaset. Navti máhtti máná luondulattjat modællan sjaddat nubbe nubbáj. Ná sáhttet mánát ja ollesolbmot ovttas geahčča laddat, hukset ja ásahit málliid mat doibmet áiggi mielde. Návti máhtti máná ja ållessjattuga aktan gæhttjalit, tsieggit ja ásadit struktuvrajt ma soajtti vihpat ájge nalluj. Muhtumin čuožžilit beroštupmeriiddut mánáid gaskkas stoagadettiin Muhttijn máná rijddali stågadijn Sáhttet čuožžilit riiddut go ovdamearkka dihtii guokte máná háliideaba stoahkat seamma duhkorasain, dahje jus mánnájoavkkut háliidit stoahkat dihto sajis oktanaga. Muhttijn rijddali dale dagu gå guovtes sæmmi ståhkusijn sihtaba ståhkat, jali jus juohkusa sihti sæmmi, ráddjidum sajen ståhkat avta bále. Mánát váldet posišuvnnaid maiddái stoahkamis. Máná ståhkama baktu aj posisjoneriji. Bargit čuvvot mielde ja váldet signálaid duođalažžan. Bargge tjuovudi ja signálajt duodaj válldi. Mánát sáhttet ieža rahčat árvvoštallat mo sii leat earáid mielas, ja dan dahket stoahkamis. Muhttijn li mánájn ietjá gássjelisvuoda árvustallat majt iehtjáda sijáj ja sijáj ståhkama birra usjudalli. Sáhttá maiddái muhtu min leat váttis mánáide oaidnit siva ja váikkuhusa oktavuođa ovttasdoaimmadettiin earáiguin. Muhttijn soajttá aj gássjel mánájda vuojnnet aktijvuodav sivá ja vájkkudusá gaskan gå li iehtjádij siegen. Ollesolbmot sáhttet veahkehit sin áddet dan mii dáhpáhuvvá, ja bagadit sin dihto diliin. Ållessjattuga máhtti sijájt viehkedit dádjadit mij dal dáhpáduvvá, ja konkrehta dáhpádusájn sijájt bagádallat. Sii sáhttet veahkehit soabadit ja gávdnat kompromissaid. Máhtti viehkedit såbadit ja kompromissajt gávnnat. Dát sáhttá leat áigeguovdil dalle jus mánná olgguštuvvo stoahkamis. Duola dagu jus mánná ståhkusis ålgoduvvá. Mánná oaidná váikkuhusaid, muhto ii dáidde ieš áddet manne ii beasa mielde. Mánná vuojnná mij le dáhpáduvvam, valla ij agev iesj dádjada manen ij desti besa fárruj. Ollesolmmoš fas lea oaidnán ahte dát mánná lea stivren stoahkama, ja eará mánát leat dolkan dasa ahte muhtun mearrida sin badjel. Ållessjattuk le galla vuojnnám dát mánná le ståhkusav jådedam ja då iehtjáda li vájbbam sujsta mierredimes. Lea dehálaš ahte ollesolmmoš áimmahuššá máná guhte lea váivvis go vásiha olggušteami. Vuostatjin le ájnas ållessjattugij várajda válldet mánáv guhti le håjen gå dåbddå ietjas ålgoduvvam. Son sáhttá mánás jearrat leat go das čovdosat. Máhttá gatjádit mánás iesj jus sujna li oajvvadusá. Ovttas sáhttiba háleštit vejolaš čovdosiid ja árvvoštallat daid. Aktan máhtteba sáhkadit majt hiehpá dahkat ja dav arvustallat. Vejolaččat sáhttá ollesolmmoš fállat veahkehit máná stohkosis nu ahte ii mearrit nu olu. Jali ållessjattuk máhttá mánáv ståhkusij vas máhttsat jus loabet ij ilá ålov galga mierredit dá bále. Go ollesolmmoš gulahallá rahpasit, lea konkrehta ja veahke ha, de bagada son máná ulbmillaččat ja oadjebas láhkai. Gå rabás láhkáj guládallá, konkrehta láhkáj ja iesj viehket, de ållessjattuk mánáv bagádallá vuogas ja jasska láhkáj. Evttohusat smiehttamušaide ja ovttasbargui Oajvvadusá ájádallamij ja aktisasjbargguj A. Juogadehket vásáhusaid main dii lehpet veahkehan positiivvalaččat A. Giehttut vásádusájt gånnå lihpit buorak láhkáj mánáj ståhkamav mánáid stoahkama sin premissaid vuođul, ja digaštallet mat leat ollesolbmuid buorit árvalusaid dovdomearkkat mánáid stohkosis. viehkedam sijáj ævtoj milta, ja ságastallit gåktu ållessjattuga máhtti vuogas láhkáj mánáj ståhkamav viehkedit. Á. Háleštehket ovttas das mo mánáidgárdi sáhttá láhčit dili stoahkamii Ságastit gåktu mánájgárdde máhttá dilev láhtjet smáv juohkusij smávva joavkkuin, digaštallet mo dan sáhttibehtet olahit. ståhkamij, ja árvvaladdit mav máhttebihtit dan baktu ållit. 8. 8. Mánáidgárddi ja ruovttu ovttasbargu Aktisasjbarggo mánájgárde ja sijda gaskan Ovttasbargu máná ruovttuin galgá doaimma vuođđun Máná sijda siegen barggat galggá liehket dåjma vuodo Váhnemat leat dehálaš resurssat Æjgáda li ájnas ressurssa Buot das maid mánáidgárdi dahká, galgá máná buoremus leat vuođđun, ja lagaš ovttasbargu ruovttuin lea dehálaš doarjut máná ovdáneami. Gájkka majt mánájgárdde dahká, galggá liehket mánnáj buorren, ja lahka aktisasjbarggo sijdajn le ájnas vaj máná åvddånahttemav doarjju. Mánáidgárddi ja ruovttu oktavuođa vuođđun galgá leat rabasvuohta ja dásseárvu. Aktijvuohta mánájgárde ja sijda gaskan galggá rabás ja avtaárvvusasj. Bargiin lea ovddasvástádus ovttasbargat buot váhne miiguin nu, ahte váhnemat vásihit iežaset oidnojuvvon, gullojuvvon ja fátmmastuvvon. Barggij duogen le divna æjgádij siegen barggat navti vaj dåbddi gulluji, vuojnnuji ja fáron bessi. Lea dehá laš váhnemiidda ahte bargit beroštit sin mánáin ja leat oassálastit ja oadjebasat. Æjgádijda le ájnas bargge sunnu mánás berusti ja li sajenisá ja jasska. Váhnemat čuvvot máná ođđa arenái Æjgáda mánáv ådå arenaj tjuovudi Ovddasteddjiid ja mánáidgárdebargiid lotnolas ja liekkus gulahallan váikkuha positiivvalaččat dasa mo mánát doibmet ja loktet. Væhkkálahkkoj ja liegga guládallam æjgádij ja mánájgárde barggij gaskan le mánájda ja sijáj soapptsomij ávkken. Váhnemiid lagašvuohta iežaset mánnái ja máhttu su birra lea ovttasbarggu vuođđun, ja sii galget leat mielde váikkuheamen árgabeaivái masa sin mánát oassálastet mánáidgárddis. Æjgáda ham buoremusát mánása dåbddi ja dat galggá aktisasjbargo vuodon. Æjgáda galggi bessat fáron mierredit mánáj árkkabiejvev mánájgárden. Váhnemat ja bargit deaivvadit vuosttažettiin máná iešguđet arenás ja iešguđet oktavuođas, ja sis sáhttá leat iešguđetlágan máhttu máná birra. Ållessjattuga ja bargge mánáv iejvviji ienemus oassáj mánáv iesjguhtiga arenan ja aktijvuodan, ja danen soajtti mánáv vehi ietjáláhkáj dåbddi. Goappašat beliide sáhttá lea ávkkálaš lono hallat dán máhtu. Dáv máhtov lånudallat luluj ávkken gájkajda. Oppalaš oaidnu ja oktasaš smiehttamuš sáhttá váikku hit eanet ollislaš ja nyanserejuvvon vásá hussii das mii lea vuođđun buori ovttasdoaibmamii mánáin. Gå aktan gehtjat ja ájádallá de ihkap ienep ålleslasj vásádus mánás sjaddá vuodon buorre aktijvuohtaj sujna. Váhnemat ja bargit deaivvadit beaivválaččat Æjgáda ja bargge bæjválattjat æjvvali Beaivválaš oktavuohta ja eahpeformálalaš sága stallan máná birra ja das mii dáhpáhuvvá mánáidgárddis, lea dehálaš vuolggasadji váhnenovttasbargui. Bæjválasj guládallam ja iehpeformála ságastallam máná ja mánájgárde dáhpádusáj birra le ájnas vuodon æjgátaktisasjbargguj. Ná oidnet váhnemat ahte bargit oidnet, beroštit ja áimmahuššet sin mánáid, ja sáhttá váikkuhit dasa ahte sii luhttet mánáidgárdái. Navti æjgáda vásedi bargge vuojn ni, berusti ja huksi sijá mánáv, ja navti mánájgárddáj luohtedi. Go váhnemat vižžet mánáideaset, de sáhttet ovdamearkka dihtii oaidnit otná doaimmaid, mánáid vásáhusaid ja mo mánáin lea leamaš. Gå æjgáda mánás viedtji, máhtti duola dagu vehi gullat udnásj dáhpádusáj birra, máná vásádusáj birra ja gåktu mánná vuojnunagi le bierggim. Dát lea buorre vuolggasadji váhnemiid ságastallamiidda iežaset mánáiguin dan beaivve sisdoalu birra ja mo mánná vásihii mánáidgárdebeaivvi. Dát le buorre álggo ållessjattugij ságastallamij mánájn udnásj biejve birra ja gåktu mánná le soapptsum. Dát lea maiddái buorre vuolggasadji árvvoštallat máná loaktima ja ávkkálaš vuolggasadji jotkkolaš ovttasbargui mánáidgárddiin. Dat le aj buorre álggo máná soapptsomav árvustalátjit ja vuogas vuohke gåktu mánájgárde siegen barggá. Bargit ja váhnemat fertejit ovttasbargat olahit fátmma s teaddji ja buori psykososiála birrasa mii eastada eahpeloakti ma, dorvvuhisvuođa, vealaheami ja loavka šuhttimiid. Bargge ja æjgáda hæhttuji aktan barggat vaj ásat sebradahtte ja buorre psykososiála birrasav mij hieret gávkaluss jamav, iehpejasskavuodav, badjelgæhttjamav ja illastimijt. Bargit fertejit praktihkalaččat čáje hit ahte sii atnet váhnemiid resursan, ja ahte sin evtto husat leat dehálaččat vai mánná loavttášii. Bargge hæhttuji vuosedit sijá dagoj baktu sij æjgádijt ressurssan vuojnni, ja æjgádij viehkke le ájnas vaj máná soapptsu. Sága stallamat ja smiehttamušat mánáidgárddi ulbmila birra, nugo dustet mánáid luohttevašvuođain ja árvvusatnimiin, ja vuođđoárvvut nugo searvevuohta, fuolla, gierda vašvuohta, mielovddasvástádus ja solidaritehta, berrejit dáhpáhuvvat jeavddalaččat ja sisttisdoallat ovdamearkkaid mánáidgárde beaivvis. Mánájgárde ulme ságastallam ja ájádallam, dagu mánájda luohtedit ja sijájt vieledit ja vuodulasj árvojt baddjen anedit dagu aktisasj vuohta, hukso, gierddisvuohta, guojmmeåvdåsvásstádus ja solidaritehtta bierri ålles ájge dagáduvvat ja bierri æjgádijda buojkulvisájt buktet mánájgárde árkkabiejves. Váhnemat ja mánáidgárdi ovttasbarget miellaguoddobarggus ja váldet oktasaš ovddasvástádusa doarjut ja nannet mánáid. Æjgáda ja mánájgárdde aktan barggi guottoj bargon ja aktan vásstedi mánájt doarjjot ja nannit. Váhnemat sáhttet fuobmát signá laid mánáidgárdeeallima birra ja dasto buktit evttohusaid mat sáhttet váikkuhit birrasa kvali tehtii. Æjgáda máhtti gietjijt gullat mij mánájgárden dáhpáduvvá ja de ájádusájt buktet maj baktu máhttá birrasav buoredit. Mánáidgárdi galgá leat arená gos váhnemat deaivvadit guhtet guoimmiset ja huksejit fierpmádaga. Mánájgárdde máhttá liehket arena gånnå æjgáda guhtik guojmesa iejvviji ja værmástagájt tsieggiji. Váhnemat lunddolaččat fuolastuvvet iežaset mánáin Luondo bieles æjgáda mánása badjel måråsti Bargit fertejit čielgasit muitalit ahte lea lunddolaš ahte mánáin leat hástalusat ovttasdoaimmadettiin earáiguin go leat smávvamánáagis, ja ahte eanaš mánát duollet dálle sáhttet vásihit unohas dilálašvuođaid. Bargge hæhttuji tjielggasit javllat ållu luondulasj le jut mánájn muhttijn li hásstalusá gå galggi aktan liehket unnagattjan, ja ienemus máná duolláj dálloj unugis dáhpádusájt vásedi. Bávččaga dattetge váhnemiidda gullat dahje oaidnit dáhpáhusaid main mánná olgguštuvvo, hárdojuvvo dahje givssiduvvo. Ajtu le bávtjas æjgádijda gå gulli ja vuojnni mánná ålgoduvvá, návroduvvá jali vájveduvvá. Lea maiddái váttis váhnemiidda vásihit ahte mánná muhtumin, muhtun áigodagas dahje jámma hárdá, givssida dahje olggušta earáid. Gássjel le aj æjgádijda gå vuojnneba sunnu ietjas mánná muhttijn jali muhtem ájge iehtjádijt vájvet, návrot jali ålgolt. Bargit fertejit dalle čilget mo sii ieža láhttejit árgabeaiv vis. Dalloj hæhttuji bargge ietja tjielggit majt dahki árkkabiejven. Guovddáš áššit lea sin lagašvuohta mánáide, dárkon, ahte láhtten mii čuohcá earáide, ii dohkkehuvvo, ja ollesolbmot geat dorjot mánáid ovttasdoaibma ma.. Guovdásj oase li lahkavuohta mánájda, sijájt gehtjadit, ep dåhkkida bahás ulmutjahttemav, ja ållessjattuga mánáj aktijvuodav doarjju. Váhnemat dárbbašit dieđuid Æjgáda diedojt dárbahi Váhnemiid ja bargiid buorit sajáiduvvan oktavuođat álkidahttet ja oadjudit váldit ovdan vejolaš fuolastuvvamiid dahje váttisvuođaid. Jus æjgáda ja bargge juo nubbe nuppev dåbddi de sjaddá álkkep gássjelisvuodaj birra giehttot. Lea dehálaš ahte eahpeformálalaš ságastallamiid sisdoallu váhnemiiguin go earát leat das, lea positiivvalaš ja eanaš lea sáhka máná vásáhusaid ja máhtestuvvama birra, maiddái sosiála máhtestuvva ma birra. Gå iehpeformálattjat æjgádij giehttu gå iehtjáda li lahkusin, de le ájnas buorre láhkáj giehttot ja sisadno galggá ienemusát máná vásádusá ja tjehpudagá, aj sosiála tjehpudahka. Jus mánná lea das, de lea lunddolaš ahte ollesolbmot váldet máná mielde ságastallamii. Jus mánná iesj le dåppe, de le luondulasj ållessjattuga suv fárruj válldi ságastijn. Bargit deattuhit dan man dehálaš lea ahte váhnemat váldet oktavuođa dakkaviđe jus fuolastuvvet máná dihtii, ja sii deattuhit dan ahte mánáidgárdi maiddái jođánit dieđiha váhnemiidda. Bargge dættodi man ájnas le jut æjgáda dalánagi aktijvuodav válldi jus muhtem máná badjel måråsti, ja dættodi aj mánájgárdde jåhtelit æjgádijt diedet. Jus mánná ieš muitala ahte ii loavtte, dahje go váhnemat dahje bargit juogaman siva geažil fuolastuvvet máná dihtii dahje leat eahpesihkkarat man nu ektui, de fertejit bealit háleštit ja ovttasbargat čovdosiid ja oktasaš ulbmiliid ektui. Jus mánná iesj javllá ij soaptso, jali gå æjgáda jali bargge muhtem sivá diehti måråsti muhtem máná badjel jali li iehpesihkara, de hæhttuji aktan ságas tit ja tjoavddusijt ja aktisasj ulmijt gávnnat. Dákkár ságastallamat fertejit dáhpáhuvvat guovttá gaskka. Dáj ássjij birra galggá agev nielje tjalmij vuolen giehttot. Ferte leat rabas dialoga mas bargit ákkastit ja čilgejit maid dahket ja man láhkai. Galggá rabás ságastallam gånnå bargge tjielggiji majt dahki ja gåktu dav dahki. Deattuhehket ahte lea mánáidgárddi ovddasvástádus dán hálddašit. Dættodit mánájgárde duogen le dát. Háleštehket maiddái mo váhne miid sáhttá čuovvolit ja doarjut barggus. Ságastit aj gåktu æjgáda máhtti dáv bargov tjuovvo lit ja doarjjot. Dollet lagaš oktavuođa ja šiehtadehket čoahkkinčuoggáid birra. Anedit lahka aktijvuodav ja guorrasit gåktu åvddålijguovlluj æjvvalit. Váhnenságastallamat leat ovttasbargoarená Æjgátságastallama li aktisasjbarggoarena Fáttát nugo Mánáidgárddi bargu sosiála gelbbolaš vuođain, Mánáidgárdi hábmenarenán ja Dovdo meark kat mánáidgárdái gos lea buorre psyko sosiála biras leat dehálaččat ja leat ávkkálaččat váhnen čoahkkimiid sisdoal lun. Tiemá dagu Mánájgárde barggo sosiála máhtudagájn, Mánájgárdde hábbmimárenan ja Vuogas psykososiá la birrasa mánájgárde dåbddomerka li guovdátjin, ja li ávkálattja æjgátságastallamij sisadnon. Bivdet maid dái váhne miid evttohit fáttáid maid háliidit váldit ovdan oktasaščoahkkimiin. Gåhttjut aj æjgádijt oajvvadusájt buktet man birra sihti aktisasjtjåhkanimijn ságastit. Dákkár čoahkkimiin ferte mánáidgárdi dasa lassin dieđihit váhne miidda jotkkolaš, eastadeaddji barggu birra hábmet buori psykososiála mánáidgárdebirrasa. Dákkir tjåhkanimijn hæhttu mánájgárdde duodden æjgádijt diededit bæjvvásasj, hierediddje bargo birra mij galggá buorre psykososiála mánájgárddebirrasav hábbmit. Váldet vuolggasadjin faktaid ja árgabeaimuitalusaid. Álge fáktáj ja árkkabiejvve dáhpádusáj. Váhnemat sáhttet dasto háleštit joavkkuin áigeguovdi lis fáttá dahje dihto čuolmmaid birra mat gullet fáddái. Ja de máhtti æjgáda juohkusijn giehttot jur dan fáddaga birra jali vissa gássjelisvuodaj birra ma fáttaj gulluji. Loahpahehket áinnas čoahkkáigeassi ságastallamiin plenumas. Hiebasj má gájka aktan ságasti maŋŋela. Dáidá šaddat lunddolažžan konkluderet juoidáin mainna váhnemat ja mánáidgárdi sáhttet ovttasbargat viidáseappot, dahje šiehtadit čuovvoleami ja árvvoštallama boahtte čoahkkimis. Ihkap sjaddá luondulasj konkluderit juojddájn man gáktuj æjgáda ja mánájgárdde máhtti åvddålijguovlluj aktan barggat, jali sjiehtadit ássjev tjuovvo lit ja boahtte tjåhkanime árvustallat. Evttohusat smiehttamušaide ja ovttasbargui Oajvvadusá ájádallamij ja aktisasjbargguj A. Mat leat váhnenovttasbarggu, mas lea alla kvalitehta, dovdomearkkat ? A. Ma li buorre æjgátságastallamij dåbddomerka ? Á. Mo sáhtát don / sáhttibehtet dii oktilassii addit váhnemiidda Gåktu galga / galggabihtit ájge nalluj æjgádijt viehkedit buorre doarju dieđuid sin mánáid birra ? diedoj mánáska birra ? B. Makkár fáttá háliidehpet dii váldit ovdan boahtte váhnenčoahkkimis ? B. Makkir ássje birra sihtabihtit boahtte æjgátságastallamin giehttot ? C. Plánejehket ja čađahehket váhnenčoahkkima mas fáddán lea D. Plánit ja tjadádit æjgátságastallamav man sisadno ovttasdoaibman mánáidgárddis. le avtastallam mánájgárden. Árvvoštallet čoahkkima ja čállet rávvagiid čuovvoleapmái ja boahtte čoahkkimii. Árvustallit tjåhkanimev, ja tjállit tipsajt maj de joarkkebihtit boahtte tjåhkanibmáj. 9. 9. Bargiid ovttasbargu oččodit buori mánáidgárdebirrasa Barggij aktisasjbarggo buorre mánájgárddebirrasa vuoksjuj Oadjebas ollesolbmot dagahit loaktima Jasska ållessjattuga mierkki soapptsom Lotnolas rabasvuohta ja doarjja ovttasbarggus lea dehálaš bargiide. Gasskasasj rabásvuohta ja doarjja aktisasjbargon le ájnas barggijda. Buohkat sáhttet meaddit, eai ge buot beaiv vit leat dábálaččat seamma buorit. Juohkkahasj muhttijn boasstot dahká, ja ælla gájka biejve sæmmi buore. Bisti, dohkkeheaddji láhtten dagaha oadjebasvuođa, luohttevašvuođa ja loaktima. Jus barggobirás åbbålatt jat le dakkár gånnå ålov dåhkkit, de dassta badján jasskavuohta, luohtádus ja soapptsom. Oktasaš vuođđomiellaguoddu das ahte buoh kat prinsihpas háliidit buori nubbái sáhttá leat buorre vuolggasadji. Aktisasj vuojnno jut gájka sihti dåjda iehtjádijda buorev, le buorre álggo. Lea heivvolaš ovdánahttit veahke han vieruid main bargit dorjot guhtet guoimmiset. Vuogas le jus barggoguojme nubbe nuppev viehke di. Dát eastada eahpesihkarvuođa ja huša ja váikku ha aktiivvalaš searvamii ja bargui. Navti ij le sæmmi ållo stressa ja bargge dåjma lattjat barggi ja oassálassti. Bargit berrejit smieht tat iežaset láhttema ja ovttasdoaibmama birra ja bargat ovttas nannet bargoveaga ovttasdoaibmama kvalitehta. Bargge bierriji ájádallat ietjasa ulmutjahttema ja aktijvuoda birra ja aktan barggat vaj buoret barggoguojmij aktijvuoda kvalitehtav. Bargit leat birrasa ja kultuvrra veahkit mánáidgárddis Bargge viehkedi mánájgárde birrasij ja kultuvrraj Maiddái ollesolbmuid oktavuođain ja ovttasdoaibma mis lea stuorra mearkkašupmi mánáidgárddi psyko sosiála birrasii. Ållessjattugij gasskavuoda ja aktijvuohta le ájnas mánájgárde psykososiála birrasij. Oadjebas bargit fátmmasteaddji bargobirrasis váikkuhit birrasa liekkusvuhtii. Jasska bargge sebradahtte barggobirrasin li dagu lieggasin birrasij. Humor sáhttá leat movttiideaddjin árgabeaidilis. Humor luluj vitamijnna árkkabiejven. Bargiin geat loktet barggus, lea eanet energiija. Bargge gudi bargon soapptsu álu dåbddu dagu siján li ållo fámo. Sin loaktin njoam mu earáide, ja das leat buorit váikkuhusat árgabeaidillái. Sijá soapptsom iehtjádijda oabllu ja navti árkkabiejvve giehpe bun sjaddá. Bargit juogadit ovddasvástádusa Bargge åvdåsvásstádusáv juogadi Oažžun dihtii buori mánáidgárdebirrasa, de lea dehálaš ahte bargit ovttasbarget bures ja váldet oktasaš ovddas vástádusa. Jus galggá buorre mánájgárddebirrasav de le ájnas bargge lahkasit aktan barggi ja vásstedi. Sii háleštit árvvuid birra maid vuo đul galget doaibmat, ja digaštallet oktasaš miella guottuid maid vuođul galget doaibmat. De rádádalli makkir árvo galggi vuodon, ja ságastalli aktisasj guottoj da ma de li vuodon gå galggi guorrasit gåktu galggi dahkat. Ovttaskas bargi ferte leat dihtomielalaš njuolggadusaid ja rutiin naid ektui mat stivrejit beaivvi, ja smiehttat daid birra. Juohkka ájnna hæhttu diedulattjat ájádallat njuolgadusáj ja rutijnaj birra ma árkkabiejvev stivrriji. Seammás lea buohkain persovnnalaš doaibma vejolaš vuođat oktasaš rájáid siskkobealde, ja lea álo dárbu profešonála árvvoštallamii árgabeaivvis. Sæmmi båttå le juohkka avtan persåvnålasj vejulasjvuoda aktisasj rájáj sisbielen, ja dárbaj agev profesjonála láhkáj árvustallat árkkabiejvev. Rievdadusdáhtolaš bargit sáhttet váikkuhit buoret kvalitehtii Bargge gudi e rievddamijs balá soajtti kvalitehtav buoredit Bargit smihttet dan maid oidnet ja gullet go leat ovttas mánái guin, háleštit ovttas das maid vásihit ja vávjet mánná joavkkus, ja smihttet iežaset árvvuid, miellaguottuid ja daguid birra. Bargge ájádalli majt vuojnni ja gulli gå li mánáj siegen, sá gasti majt vuojnni ja dåbddi mánájjuohkusin, ja ájá dalli ietjasa árvoj, guottoj ja dagoj badjel. Go buot bargit doibmet konsekveanta oktasaš prinsihpaid vuođul, de sáhttá mánáid árgabeaivi šaddet einnostahttin, várddusin ja nu maiddái oadjebassan. Gå ålles barggovehka tjielggasit aktisasj prinsihpaj milta barggá, de ihkap mánáj árkkabiejvve sjaddá dádjadahtte, tjielgas ja navti jasska. Juohke áššis lea iežas áigi, ja eanaš searvevuođat rivdet dađistaga. Ienemus sádnesvuoda vijmak dåssjåni ja gájka aktisasjvuoda agev rievddi. Plánaid, rutiin naid ja njuolggadusaid ferte dađistaga árvvoštallat ja ođasmahttit dárbbu mielde vai alla kvalit ehta bisuhuvvo. Hæhttu agev plánajt, rutijnajt ja njuolgadusájt árvustallat ja rievddat dárbo milta vaj alla kvalitehtav bisot. Jođiheaddji lea guovddáš oktavuođahuksejeaddji Jådediddje le guovdátjin gå galggá oahpástuvvat Jođiheaddji lea mánáidgárddi ollesolbmuid ja mánáid jođi headdji. Jådediddje mánájgárde ållessjattugijt ja mánájt jådet. Buot organisašuvnnain lea jođihangottis stuor ra mearkkašupmi bargiid vejolašvuhtii ja moktii bargat buori barggu. Dagu juohkka ietjá organisasjåvnån le ållo jådediddje duogen mij guosská barggij barggomiela måvtåstuhttemij. Jođiheaddjis lea stuorra ovddas vástádus mánáidgárddi psykososiála bargobirrasii. Jådediddjen le stuorra åvdåsvásstádus mánájgárde psykososiála birrasa åvdås. Dát gáibida ahte son smiehttá ja geavaha ieš gelbbolaš vuođa mánáid ovdáneami, oahppama, sosiali serema, oktavuođaid ja oktavuohtahuksemiid birra vuođđun hábmet buori psykososiála birrasa. Dat gájbbet sån ájádallá ja ietjas máhtov mánáj åvddånahttema, oahppama, sosialiserima, gasskavuodaj ja gasskavuohtatsieggima birra buorre psykososiála birrasav tsieggitjit. Jođiheaddji ferte aktiivvalaččat váikkuhit bargui hábmet buriid oktavuođaid mánáid ja ollesolbmuid gaskii, mánáid gaskii ja ollesolbmuid gaskii, oktan váhnemiiguin. Jådediddje hæhttu dåjmalattjat barggat buorre gasskavuodajt ásadit ållessjattugij gaskan, aktan æjgádij. Son berre leat oidnosis ja mielde mánáid beaivválaš bargguin ja vásáhusain nu olu go vejolaš huššás árgabeaivvis. Sån bierri vuojnnut ja nav guhkás gå vejulasj oassálasstet mánáj bæjválasj dahkamusájda ja vásádusájda vájku sujna le råhtto. Jođiheaddji jođiha mánáidgárddi ovdánahttinbarggu Jådediddje mánájgárde åvddånahttembargov jådet Bargit leat čoavddus kvalitehtii. Bargge li tjåvda kvalitehttaj. Hábmen dihtii buori psyko sosiála birrasa mánáidgárddis, de lea dehálaš ahte jođiheaddji virgáda gelbbolaš ollesolbmuid ja jođiha bisti ja guhkitáigge ovdánahttinbarggu. Danen le ájnas jådediddje virggájbiedjá tjiehpes ållessjattugijt ja jådet ållesájggása sj ja guhkesájggásasj åvddånahttem bargov. Bargiin lea dárbu teo rehtalaš máhttui, praktihkalaš ovda mearkkaide mat duođaštit teoriija, ja iežas vásá husaide. Bargge dárbahi teorehtalasj máhtov, praktihkalasj buojkulvi sá ma teorijav sajájdahtti, ja ietjas åtsådallamijt. Jođiheaddji ieš berre diehtit ođđa dutkamiid ja teoriijaid birra. Jådediddje iesj bierri ådå dutkamav ja teorijav dåbddåt. Son addá bargiide vejolašvuođa nannet iežaset gelbbolašvuođa ja viidáseappot ovdánahttit iežaset gálggaid. Sån vaddá barggijda vejulasjvuodav ietjasa máhtudagáv nannit ja tjehpudagájt vijddábut åvddånahttet. Jođiheaddji doarju bargiid nu, ahte vásihit máhtestuvvama barggus. Jådediddje barggijt doarjju vaj dåbddi bargujn nagádi. Áigi oktasaš smiehttamušaide iežaset ja mánáidgárddi geavada ektui lea dehálaš vai dađistaga sáhttá nannet barggu kvalitehta. Astidit aktan ájádallat ietjas ja mánájgárde barggamvuogij birra le ájnas jus galggá ålles ájge bargo kvalitehtav buoredit. Jođiheaddji čájeha jáhku ja luohttevašvuođa bargiide. Jådediddje barggijda galggá jáhkket ja luohtedit. Seammás ferte boahtit ovdan ahte sus leat čielga vuordámušat dasa ahte bargit láhttejit dohkálaččat. Sæmmi båttå galggá tjielggasit åvddån boahtet sujna li tjielgas vuorddemusá bargge buoragit barggi. Njuolggadusat mearriduvvo jit ja rutiin nat ásahuvvojit ovttas bargiiguin ja váhnemiiguin. Njuolgadusá mierreduvvi ja rutijna mierreduvvi barggij ja ållessjattugij siegen. Jođiheaddji ferte leat dihtomielalaš iežas rolla ektui ja čuovvolit šiehtadusaid ja njuolggadusaid. Jådediddje hæhttu duodaj válldet ietjas rollav jådediddjen ja sjiehtadusájt ja njuolgadusájt tjuovvolit. Jođiheaddji váikkuha buori ovttasbargovuigŋii Jådediddje åvdet buorre aktisasjbarggobirrasav Jođiheaddjis lea ovddasvástádus hábmet organisa šuvdnavieruid mat leat doarvái rahpasat dasa ahte bargit sáhttet addit guhtet guoibmáseaset dieđuid mat leat bagadallama, ovttasbarggu, smiehttama ja iežas geavada rievdadeami vuođđun. Jådediddje duogen le hábbmit organisasjåvnnåkultuvrav mij le nuoges rabás vaj bargge nuppe nuppev diede di vaj sjaddá vuodon bagádallamij, aktisasjbargguj, ájádallamij ja ieme vuogij rievddamij. Soapmásat dárbbašit dán oktavuođas jođiheaddji doarjaga oadjut iežaset rollas. Dán aktijvuodan dárbahi muhtema doarjjagav jådediddjes vaj li jasska ietjasa rollan. Jođiheaddji ieš fas ferte leat buorre rolla modealla. Iesj jådediddje galggá buorre rollabuojkulvissan. Son ferte jođánit buoridit bargiid vejolaš negatiivvalaš gulahallanvieruid. Sån hæhttu dalánagi dahkat juojddáv gå vuojnná bargge e heva guládalá. Ovttas pedagogain bagada jođiheaddji bargiid, jođiha ovttasbarggu váhnemiiguin ja čuovvola fuolastusdieđuid. Pedagogaj siegen jådediddje barggijt bagádallá, æjgádij aktisasjbargov jådet ja tjuovvol måråstim-ássjijt. Jođiheaddjis ii leat oktoovddasvástádus Ij le dåssju jådediddje duogen Pedagogat lea jođiheaddjái dehálaš veahkit, ja son galgá sáhttit oažžut veahki eará ásahusain jus leaš dárbu. Pedagoga li jådediddjáj ájnas doarjodiddje, ja sån galggá iehtjádijs viehkev oadtjot dárbo milta. Lagaš ovttasbargu pedagogalašpsykologalaš bálvalusain lea dehálaš. Lahka aktisasj barggo pedagogalasj-psykologalasj dievnas tusájn le guovdátjin. Jus lea sáhka dihto mánáid birra, de ferte dát dáhpáhuvvat ovttas váhnemiiguin, geat galget miehtat dasa. Jus galggá ájnegis mánájt namájn nammadit, de hæhttu æjgádijs loabev gatjádit. Lea dehálaš árrat fuobmát mánáid geain leat psykososiála váttisvuođat. Ájnas le árrat vuojnnet mánájt gudi psyko-sosiálattjat vájvástuvvi. Mađi árabut álggahit doaibmabijuid, dađi buorebut doibmet dat. Madi árabut dåjma jåhtuj biejaduvvi, dadi ienep dåjma lattja li sij. Sajáiduvvan láhttenvugiid sáhttá leat váttis rievdadit, ja bargu sáhttá gáibidit hirbmadit resurssaid. Gå ulmutjahttem tjanáduvvá de sjaddá gássjel tjålmav luovvit, ja soajttá barggo gájbbet ållo ressursajt. Evttohus smiehttamušaide ja ovttasbargui Oajvvadusá ájádallamij ja aktisasjbargguj mánáidgárddis ? A. Majt dahká dat ållessjattuk guhti le buorre buojkulvis mánájgárden ? Á. Makkár kvalitehtat hábmejit bargiid ovttasdoaibmama ? Makkir kvalitehta bájnniji barggij aktisasjbargov ? B. Maid sáhttibehtet dii dahkat nannet bargoveaga ovttasbarggu ? B. Majt máhttebihtit dahkat vaj nannibihtit barggevega aktisasjbargov ? C. Mo sáhttet bargit dárkot guhtet guoimmiset ja addit guhtet D. Gåktu galggi bargge nubbe nuppev gehtjadit ja viehkedallat ? guoibmáseaset dieđuid ? 10. Girjálasjvuohta Udir.no - Sámi máidnasat ja eamiálbmogiid máidnasat Udir.no - Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa Sámi máidnasat ja eamiálbmogiid máidnasat Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa Ceahkki: Jo3 – studerenráhkkanahtti oahppoprográmma ja lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii – fidnofágalaš oahppoprográmmaide Fáddá: sámi máinnasteapmi ja eará eamiálbmogiid máinnasteapmi Áigi: gaskal gávcci ja logi oahpahusdiimmu Dásse: Jo3 - oahppogárvedime åhpadusprográmma ja lasádusá dábálasj oahppomáhtudahkaj - viddnofágalasj åhpadusprográmma Álggahus Álgadus Dát oahpahusláhču lea ovdamearkan dasa movt oahppit sáhttet bargat joksat namuhuvvon gelbbolašvuođamihttomeriid. Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu oahppe máhtti barggat jåvsåtjit máhtudakmihtojt ma li nammadum vuollelin. Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomeriid sáhttá konkretiseret oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus joksat gelbbolašvuođamihttomeriid. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt. Oahpahusláhču čájeha heivvolaš bargovugiid, movt dáidda ovttastahttá vuođđogálggaid ja movt oahpaheaddji heiveha oahpahusa ohppiide ja sin árvvoštallá dađistaga. Åhpadimgárvvidus vuoset muhtem barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja árvustallá sijájt bargadahttijn. Oahpahusláhču čájeha movt oahppit sáhttet buohtastahttit guovtti eámiálbmoga máinnastanvuogi. Le aj buojkulvisá gåktu oahppe ietjasa ja guhtik guojmesa árvustalli. Máhttoloktema ML06 gelbbolašvuođamihttomearit Åhpadimgárvvidus vuoset gåktu oahppe máhtti buohtastahttet guovte álggoálmmugij Gelbbolašvuođamihttomearit Jo2- studerenráhkkanahtti oahppoprográmma maŋŋel, ja lasáhusa oppalaš studerengelbbolašvuhtii- fidnofágalaš oahppoprográmma maŋŋel Árbevirolaš máhttu Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Máhtudakmihto Jo2 - oahppogárvedime åhpadusprográmma ja lasádusá dábálasj oahppomáhtudahkaj - viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela selvehit sámi máinnasteami tjielggit sáme subtsastallamdábev muitalit muitalusaid geavahettiin sámi máinnasteami elemeanttaid subttsasijt subtsastallat gånnå adná elementajt sáme subtsastallamdábes buohtastahttit sámi máidnasiid eará eamiálbmogiid ja eará kultuvrraid máidnasiiguin buohtastahttet sáme subttsasijt ietjá álggoálmmugij ja ietjá kultuvraj subttsasij Oahppanulbmilat Åhpadusmihttomiere Gelbbolašvuođamihttomearit leat konkretiserejuvvon oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus joksat gelbbolašvuođamihttomeriid. Máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ma li lávke jåvsåtjit máhtudakmihtojt. Oahppi galgá máhttit Oahppe galggá máhttet selvehit sámi máinnasteami / muitaleami iešvuođaid subtsastit sáme subtsastallamvuoge birra čilget guovddáš doahpagiid mat gullet sámi máinnastanárbevirrui tjielggit guovdásj moallánagájt ma sáme subtsastallamvuohkáj gulluji bájuhit / muitalit máidnasa mas leat sámi iešvuođat mujttalit dålusj subttsasav mij la sierralágásj sáme čállit muitalusa mii lea sámi vuohkái tjállet subtsasav mij la sáme vuohkáj gávdnat sullásašvuođaid / erohusaid sami máidnasis ja inuihtta máidnasis åhtsåt gåktu sáme dålusj subtsas ja inuihta dålusj subtsas libá muodogattja ja gåktu æbá la Vuođđogálggat Vuodotjehpudagá Máhttit lohkat: Oahppi galgá lohkat iešguđetlágan máidnasiid, muitalusaid, diiddaid ja eará lohkanbihtáid mat gullet fáddái. Máhttet låhkåt: Oahppe låhki duov dáv dålusj subtsasav, giehtov, dijdav ja ietjá tevstajt ma tiebmáj gulluji. Sii lohket guokte maidnasa maid galget buohtastahttit. Sij låhki guokta subtsasa majt galggi buohtastahttet. Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Oahppit galget njálmmálaččat ovdanbuktit máidnasa. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Oahppe subttsasav njálmálattjat åvddånbukti. Máhttit čálalaččat ovdanbuktit: Oahppit galget čállit máidnasa, ja sii čállet iešvuođaid go buohtastahttet iešguđet kultuvrraid máidnasiid. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe tjálli subtssasav, tjálli sierra dåbddåmerkajt gå buohtastahtti subtssasijt duot dát kultuvras. Máhttit geavahit digitála reaidduid: Oahppit čállet máidnasa dihtorii ja divodit iežaset čállosa maŋŋel go oahpaheaddji ja/dahje mieldeoahppit leat addán čálalaččat dieđu. Máhttet digitála ræjdojt adnet: Oahppe tjálli subttsasav dáhtámasjijnan ja divvu ietjasa tevstajt maŋŋela gå åhpadiddje ja / jali oahppeguojmme le tjálálattjet ja / jali njálmálattjat diededam. Sii galget ráhkadit skovi man mielde buohtastahttet iešguđet kultuvrraid máidnasiid. Sij máhtti sjiemáv dahkat gånnå buohtastahtti subttsasijt iesjgeŋga kultuvras. Oahppandoaimmat Oahppamdåjma Oahpaheaddji álggaha fáttá árbevirolaš sámi máidnasa muitalemiin. Oahppit sáhttet maid guldalit báddejuvvon máidnasa. Åhpadiddje oahpásmahttá tiemáv subtsastit árbbedábálasj sáme dålusj subtssasav, jali dibdá oahppijt jiednabáttev gulldalit dakkir subtssasasijn. Oahppit ságastallet maid sii dihtet sámi máinnasteami iešvuođaid birra. Oahppe ságasti aktan majt sij diehti sierra dåbddåmerkaj birra sáme subtastallamvuogen. Oahpaheaddji čilge ahte sámegielas ii leat nu buorre earuhit namahusaid ja dárkilit meroštallat mii lea máinnas ja mii lea muitalus. Åhpadidddje tjielggi sáme árbbedáben ij álu le álkke sieradit nammadusájt ja snivva tjielggit mij la dålusj subtsas ja mij la subtsas / giehtto. Dasto oahpaheaddji logaldallá eamiálbmogiid girjjálašvuođas historjjálaš perspektiivvas. Maŋŋela subtsas åhpadiddje álggoálmmugij girjálasjvuoda birra histåvrålasj perspektijvan. Oahppit gehččet ovtta dahje eanet filmmaid. Oahppe gæhttji avtav jali moadda filma. Lea vejolaš luoikkahit DVD:id Sámedikki oahpponevvohagas, Guovdageainnus. Máhttelis la DVDajt luojggat Sámedikke oahpponævvoguovdátjin Guovdagæjnon. Oahppit ságastallet filmmaid sisdoalu birra. Oahppe ságasti filmaj sisanoj birra. Gánda ja Golleloddi (DVD) Filmmabuojkulvisá: Máret áhkku muitala. (DVD) Subttsasa duot dát guovlos (DVD) Máret áhkku muitala muitalusa Heamturh eatnamistie, gaedtijste, Heamturt eatnam subttsasa duoppet dáppet, Máidnasat duoppil dáppil (DVD) Oahppit ságastallet makkár dovdomearkkat ja iešvuođat máidnasis leat, ja čállet oktasaš listtu mas namuhit dovdomearkkaid. Oahppe ságasti aktan makkir dåbddomerka li dålusj subtssasijn, ja tjálli aktisasj listav dåbddåmerkaj. Oahppit čállet dáid dovdomearkkaid vuođul ieža máidnasiid. Dåbddåmerka vuodon, tjálli oahppe ietja subtssasijt. Sii hárjehallet muitalit dáid máidnasiid ja muitalit nuppi oahppái, jovkui dahje olles luohkkái. Hárjjidalli subtsastit subtssasijt, ja oahppeguojmmáj, juohkusij jali ålles klássaj subtsasti. Oahppit guldalit guhtet guimmiideaset máidnasiid ja addet ruovttoluotta dieđu nuppiide das maid sii mearkkašedje máidnasis: Guđet dovdomearkkat ledje mielde máidnasis, ja guđiid elemeanttaid sii dovdet sámi máinnasteapmin. Oahppe gulldali guhtik guojmesa subtssasijt ja diededi makkir dåbddomerkajt ielvvin ja majt sáme subtsastallamvuoges dåbddin. Oahppit lohket sámi máidnasa ja inuihttamáidnasa ja buohtastahttet dáid. Oahppe låhki avtav sáme ja avtav inuihta dålusj subtssasav ja buohtastahtti dajt. Nisu guhte náitalii reahkain (inuihttalaš máinnas) Dålusj subtsas oajvvádusá Afruvvá (sámi máinnas) Niejdda guhti sjattaj gållegoallesen (samisk eventyr) bok Oahppit ráhkadit skovi man geavahit go buohtastahttet sámi máidnasiid eará eamiálbmogiid máidnasiiguin. Oahppe dahki sjiemáv majt sij adni gå buohtastahtti sáme dålusj subtssasijt ietjá álggoálmmukij subttsasij. Skovis galget golbma kolonna. Sjiemán la gålmmå gárggása. Gurut kolonnii čállet mii lea dábálaš sámi máidnasiin. Gåro gárggásij tjálli mij la sierralágásj sáme subtssasijn. Olgeš kolonnii čállet mii lea dábálaš dan árbevierus mainna áigot buohtastahttit. Oalges gárggásij tjálli sij mij la sierralágásj árbbedáben majna sij buohtastahtti. Gasku čállet dan mii lea oktasaš dán guovtti kultuvrras. Gasskogárggásij tjálli oahppe mij la sæmmilágásj dajn guovte kultuvrajn. Sáhttá ivnniin merket olgeš ja gurut kolonnain daid čuoggáid mat leat erenoamážat dán dihto kultuvrra muitalanárbevierus. Máhttá bájnojn mierkkit gåro ja oalges gárggásin dajt tjuokkajt ma li sierralágátja dajn guovte kultuvran. Seammaládje sáhttet buohtastahttit sámi máidnasa eará árbevieru máidnasiin. Sæmmiláhkáj máhtti oahppe buohtastahttet sáme dålusj subttsasav subttsasijn ietjá árbbedábes. Heivehuvvon oahpahus Hiebadum åhpadus Máidnasat maid oahppit galget lohkat sáhttet leat iešguđet guhkit ja iešguđet váddásat. Subtssasijt majt oahppe låhki, máhtti guhkebu ja oanebu, ja iesjgeñgalágásj gásjelisvuodaj. Muhtimat sáhttet leat oahppásat ja earát fas apmasat ohppiide. Muhtema li oahppijda oahpes ja iehtjáda vas ådå. Lea álkkit álggahit oahpes máidnasiin go amas máidnasiin dalle go oahppit galget máinnastit, buohtastahttit ja ieža čállit máidnasiid. Gå oahppe ietja galggi subtsastit, buohtastahttet ja tjállet subttsasijt le álkkebu vuodon válldet oahpes subttsasijt gå amás subttsasijt.. Muhtin oahppit čállet veahá sámi máinnasteami birra, earát čilgejit dárkilit iešvuođaid mat leat eanemus guovdilat. Muhtem oahppe subtsasti binnáv sáme subtsastallamvuoge birra, medin iehtjáda snivva tjielggiji ájnnasamos dåbddåmerkajt. Muhtin oahppit hutket máidnasa mii lea sihke sisdoalu ja hámi dáfus hui lahka muhtin máidnasa maid dovdet ovdalaččas dahje maid leat easka lohkan. Muhtem oahppe diktiji subtssasijt ma sisanojn ja ásadimijn li vargga sæmmi gå álggoversjåvnnå subttsasin majt sij åvtåtjis dåbddi, jali ahtjak li låhkåm. Earát fas luovvanit ovttaskas máidnasiin ja hutket áibbas ođđa máidnasa mii goitge heive šáŋŋerii ja sámi máinnastanárbevirrui. Iehtjáda vas luovviji ietjasa ájnegissubttsasijs, sjáŋŋara sisbielen tjálli ja sæmmi boahta aj sáme árbbedábij milta. Oahppit válljejit ieža geaiddai ja gallásii sii máinnasit máidnaseaset. Oahppe ietja válljiji gallásij ja gesi sihti subtssasav subtsastit. Muhtimiid mielas lea oadjebasamus muitalit dušše oahpaheaddjái dahje ovtta eará oahppái. Muhtema jálot subtsasti jur åhpadiddjáj jali oahppeguojmmáj. Earát liikojit go leat eambbo guldaleaddjit. Iehtjáda soapptsu gå le ienep gulldalidje. Muhtin oahppit muitalit máŋga máidnasa ja máŋgga eará eamiálbmoga máidnasa ja buohtastahttet eanet máidnasiid. Muhtem oahppe låhki ienep subttsasijt ja subtssasijt moattet álggoálmmugijs ja buohtastahtti dajt ietjá subttsasij. Lassin njálmmálaš máinnasteapmái, sáhttet muhtimat dramatiseret máidnasa. Duodden njálmálattjat subtsastit máhtti muhtema drámátiserit subtssasav. Gáiddusoahpahus Guhkásåhpadibme Dát oahpahusláhču heive bures gáiddusoahpahussii, go oahppit galget máinnastit, ságastallat máidnasiid birra ja buohtastahttit máidnasiid. Dát åhpadimgárvvidus hiehpá buoragit guhkásåhpadibmen danen gå oahppe galggi subtsastit, ságastit ja buohtastahttet subttsasijt. Oahpaheaddji šaddá guldaleaddjin, ságastallan- ja / dahje digaštallanguoibmin. Åhpadiddje sjaddá gulldalidje ja ságastallam- ja / jali dágástallamguojmme. Oahpaheaddji oažžu buori vejolašvuođa oahpahit ja diktit oahppi hárjehallat árbevirolaš doahpagiid ja sániid. Åhpadiddje oadtju buorre vejulasjvuodav åhpadit ja dibddet oahppev hárjjidallat árbbedábálasj bágojt ja moallánagájt. Árvvoštallan Árvustallam Dađistaga-árvvoštallan Oahpaheaddji addá ohppiide njálmmálaš ja/dahje čálalaš dađistaga-árvvoštallama. Mávsulasj le diededit oahppijda dan láhkáj sij diehti majna galggi barggat vaj ietjasa máhtudagájt åvdedi. Lea mávssolaš addit responssa ohppiide vai sii dihtet maid ja movt galget bargat vai ain ovdánit fáttás. Sij aj dárbahi bagádallamijt gåktu sij máhtti dav dahkat. Go oahppit čállet máidnasiid, de ožžot vuosttaš čállosii responssa. Gå oahppe subttsasijt tjálli, de vuostasj tjállusij oadtju diededimijt. Sii bohtet diehtit mii lea buorre, ja ožžot neavvagiid movt sáhttet ain bargat máidnasiin. Sij oadtju diehtet mij la buorre, ja bagádallamijt gåktu joarkket bargov subttsasijn. Vuođu váldibehtet dovdomearkalisttus. Vuoduj válldit listav dåbddåmerkaj. Maid lea oahppi váldán mielde ? Mii váilu ? Majt la oahppe maŋen válldám ja mij vájllu ? Ohpaheaddji sáhttá geavahit Árvvoštallanskovvi: Prošeaktabargu- njálmmálaš ovdanbuktin ja Árvvoštallanskovvi: Guhkesčálus árvvoštaladettiin. Åhpadiddje máhttá adnet Árvustallamsjiebmá: Prosjæktabarggo- njálmálasj åvddånbuktem ja Árvustallamsjiebmá: Guhkestjálos árvustallamin. Dát heivejit maid dalle go oahppit galget iežaset dahje guhtet guoimmiset árvvoštallat. Dá aj dåhkkiji gå oahppe galggi ietjasa jali guhtik guojmesa árvustallat. Iežasárvvoštallan dahje guhtet guoimmiset árvvoštallan Dá lea ovdamearka maid oahppit sáhttet geavahit go iežaset galget árvvoštallat, ja / dahje go galget addit dieđuid guhtet guoibmáseaset. Iesjárvustallam jali guhtik guojmesa árvustallam Dála le buojkulvis majt oahppe máhtti adnet gå galggi ietjasa árvustallat, ja / jali gå galggi diededimijt nubbe nubbáj vaddet. Sii árvvoštallet maid hálddašit ja maid sáhttet / berrejit bargat joksan dihte buoret gelbbolašvuođa. Sij árvustalli majt sij bukti ja majt máhtti / vierttiji dahkat jåvsåtjit alep máhtudagájt. Dahton: Biejvve: Oahppanulbmilat Åhpadusmihttomiere Dán in máhte doarvái bures Dáv ij riekta máhte Dán máhtán Dáv máhtáv Dán máhtán hui bures Dáv máhtáv huj buoragit selvehit sámi máinnasteami / muitaleami iešvuođaid sáme subtsastallamdábe birra subtsastit čilget guovddaš doahpagiid mat gullet sámi máinnastanárbevirrui tjielggit guovdásj moallánagájt ma sáme subtsastallamdáhpáj gulluji bájuhit / muitalit máidnasa mas leat sámi iešvuođat mujttalit subttsasav sáme vuogijn čállit máidnasa mii heive sámi máinnasin sierralágásj sáme subttsasav tjállet gávdnat sullásašvuođaid ja erohusaid sámi máidnasis ja inuihtta máidnasis guoradallat gåktu sáme ja inuihta subttsasa li muodulattja jali ælla Mearragátti muitalusat. S. 23-24. sierralágásj sáme subttsasav tjállet BULL, ELLA HOLM - BERGSLAND, KNUT 1993: Lohkede saemien. Kárášjohka: Davvi Girji o.s.., 2. utgave. Dájt dåhkki luojkkat Sámedikke oahpponævoguovdátjin, Kautokeino. Lohkanboddu 1 ja 2, Sara Margrethe Oskal muitala muitalusaid (VHS163 og 164) Heamturh eatnamistie, gaedtijste. Gánda ja Golleloddi (DVD. 97) Heamturt eatnam subttsasa duoppet dáppet. Njieljie åålmeg-heamturh. Máidnasat duoppil dáppil DVD. “ Máret áhkku muitala ”. 2007. Buvttadeapmi: NRK Sámi Radio 1991 28 min. Oslo: Norsk filminstitutt " Máret áhkku muitala muitalusa ". Qvigstad, Just: Subttsasa Nordlándas. Buvttadeapmi: NRK Sámi Radio 1991. Forlaget Báhko 2008, 46 s.. Udir.no - Oahpahusláhču: Dássi 3 Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 3. dásse Oahpahusláhču: Dássi 3 Åhpadimgárvvidus: 3. dásse Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 3. dási gelbbolašvuođamihttomeriid. Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 3. dásen. Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearri duohtandahkko oahppoulbmiliin, sisdoaluin ja bargovugiiguin, movt ovttaiduhttit vuođđogálgga ja movt oahpahusa sáhttá heivehit juohke ovttaskas oahppái. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj. Dađistaga árvvoštallan ja gielladoaimmat leat oassin dán fáttás. Árvustallam bargadahttijn ja gielladomena li oase gárvvidusán. Vuođđomáhtut Oahppit máhttet sámegielat doahpagiid ja sániid árgabeaibiepmuid birra ja sáhttet hupmat árgabeaibiepmuid birra. Åvddåmáhto Oahppe juo máhtti moallánagájt sámegiellaj bæjválasj biebmoj birra ja máhtti ságastallamijda daj birra oassálasstet. Gelbbolašvuođamihttomearit Máhtudakmihto Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet oassálastit ságastallamiin árgabeaivválaš diliid oassálasstet ságastallamijda bæjválasj ássjijn Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet geavahit biepmu, biebmogálvvuid ja biebmoráhkadeami doahpagiid ja ságastit sámi borramušaid birra adnet biebbmo-, biebbmoábnnasij- ja biebbmodahkama moallánagájt ja ságastit sáme biebmoj birra Oahpahusdagus ii álot fátmmas olles gelbbolašvuođamihttomeari. Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov. Gelbbolašvuođamihttomearit leat aiddostahttojuvvon oahppoulbmilis. Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn. Oahppomihttomearri lea lávkin gelbbolašvuođamihttomeari ollašuhttima guvlui. Åhpadusmihttomiere le akta lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt. Oahppanulbmilat Åhpadusmihttomiere Oahppit galget máhttit hupmat iežaset árgabeaidáhpáhusaid birra, nugomat biebmoelliid, ávkeelliid, biepmoráhkadeami, vuođđoávdnasiid, biđisteami ja sámi biepmuid birra. Oahppe galggi oassálasstet ságastallamijda bæjválasj dilij birra ietjasa iellemin, duola degu goahtedivrij, ávkkedivrij, biebmoj, biebbmoábnnasij, biebbmodahkamij ja sámebiebmoj birra. Oahppit galget maiddái máhttit: Oahppe galggi de máhttet: ipmirdit ja atnit sámegielat namaid biebmoelliid ja ávkeelliid birra ja atnit daid sámegielat namaid dádjadit ja adnet moallánagájt sámegiellaj goahtedivrij ja ávkkedivrij birra ja adnet sidjij moattelágásj sámenamammadusájt muitalit, lávlut, juoigat ja/dahje hupmat iežas ja earáid biebmoelliid ja ávkeelliid birra subtsastit, lávllot, juojggat ja / jali ságastit ietjas ja iehtjádij goahtedivrij ja ávkkedivrij birra hupmat iešguđet vuođđoávdnasiid birra, nugomat bierggu, guoli ja murjjiid birra, ja soames sámi biebmošlájaid birra ja málesteami birra ságastit duon dán biebbmoábnnasij birra, degu dal biergoj, guolij ja muorjij, ja muhtem sáme biebmoj birra ja gåktu dajt riejddit. hupmat dan birra movt vuođđoávdnasat árbevirolaččat leat ávkkástallojuvvon ja movt daid dál ávkkástallet ságastit gåktu biebbmoábnnasa li árbbedábálattjat aneduvvam ja gåktu dajt ådå láhkáj adnet. Oahpaheaddji berre čállit oahppoulbmiliid vahkkoplánii dahje áigodatplánii ja muitalit ohppiide ja váhnemiidda buori áiggis ovdalgo álget fáttáin. Åhpadiddje vierddi åhpadusmihttomierijt duola degu vahkkopládnaj jali gávddapládnaj tjállet ja diededit oahppijt ja sijdav ájge bále viehka åvddåla gå gárvvidus álggá. Iešguđet oahppoulbmilat fertejit čielgasit boahtit ovdan, ja oahppit galget daid máhttit atnit iežaset árvvoštallamis Divna sierralágásj åhpadusmihttomierre vierttiji tjielgga bihkusit, ja oahppe galggi máhttet dajt adnet ietjasa iesjárvustallamijn. Oahppodoaimmat Oahppamdåjma Praktihkalaš barggut Oahppit sáhttet mielde váldit biebmoelliideaset dalle go oahpahus lea olgun dahje sáhttet maiddái olgobeaivái bovdet bearraša / olbmáid geain leat biebmoeallit. Praktihkalasj dahkamusá Gå la ålggobiejvve de máhtti oahppe válldet ietjasa goahtedivrijt fáron jali fámiljav / rádnajt aktan goahtedivrij dakkir bæjvváj gåhttjot. Oahppit galget guovttelágan mállása málestit. Oahppe dahki guokta bájkálasj bårråmusá. Sii sáhttet omd. goikadit sámi hillagáhku, murjet dahje ráhkadit guollemállása dahje biergomállása. Lájbbot duola degu sáme hællogáhkojt, muorjjit jali guolijs jali biergojs biebmov riejddit. Jus vejolaš sáhttet oahppit bovdet skuvlii áhku / ádjá ja/dahje eará vuorraset olbmuid go dáinna osiin barget. Jus la máhttelis de máhtti oahppe ádjájt ja áhkojt gåhttjot ja / jali ietjá vuorasulmutjijt tjadádimen oassálasstet. Bija ohppiid válddahit málestanbarggu ja árvvoštallat mállása maid sii leat málestan. Dibde oahppijt tjielggit gåktu málesti ja biebmov málestahttijn árvustallat. Eará oahppandoaimma ovdamearkkat Buojkulvisá ienep oahppamdåjmajda Loggačállin muitalusain Oahppit čállet iežaset dahje earáid biebmoelliid birra ja sámegilli muitalit maid sii leat čállán. Oahppe låkkav ietjas ja iehtjádij goahtedivrij birra tjálli ja subtsasti sábmáj nubbe nubbáj majt li tjállám. Speallangoarttat Ráhkat speallangoarttaid mas leat biebmoelliid namat ja govat. Dahkit spellamkårtåjt goahtedivrijs gåvåj ja nammadusáj. Goarttaid sáhttá lamineret. Kårtå máhtti lamineriduvvat. Spealut sáhttet omd. leat govva- ja nammalottot. Spella máhttá liehket gåvvå- ja nammalotto. Molssaeaktun sáhttá leat nu ahte son guhte máhttá dadjat ealli nama (bussa, beana dahje heasta jna.), oažžu dan ealli goartta. Máhttá aj nav årrot juhti sån gut buktá jiednadit duola degu gáhtto, bena jali hæssta, oadtju kårtåv. Oahppi guhte lea ožžon eanemus goarttaid, lea vuoitán spealu. Oahppe gut oadtju ienemus kårtåjt spelav vuojttá. Sámi biebmoriemut Lágit biebmoriemuid skuvllas, omd sámi álbmotbeaivvi. Dahkit sáme bårråmusáv skåvlån, duola degu Sámij álmmukbiejven. Dát gáibida ahte oahppit ovttasbarget eará klássaiguin, oahpaheddjiiguin, skuvlla jođiheddjiiguin, váhnemiiguin ja sámi biebmočehpiiguin. Dát ietjá klássaj, åhpadiddjij ja skåvllånjunnjusij, æjgádij ja sáme biebbmotjiehppij aktisasjbargov rávkká. Ráhkat áinnas skovi man oahppit galget váldit mielde ruoktot ja deavdit ovttas váhnemiiguin dahje eará fulkkiiguin. Oahppe máhtti gæhttjalit duola degu goahtedivrij ja ávkkedivrij moallánagájt ja nammadusájt mujttet. Siđa ohppiid heaŋgut skovi vuogas ja heivvolaš sadjái ruovttus. Dahkit sjiemáv majt oahppe sijdan aktan æjgádij ja ietjá berrahij dievddi. Juste seammalágan skovvi darvvihuvvo seaidnái skuvllas. Gåhtjo oahppijt sjiemáv strategalasj saddjáj sijdan gatsostit ja aj kopiav sjiemas skåvlåj gatsostit. Oahppit galget guhtet guimmiideaset muitalit maid skovvái leat čállán, omd. ” beana-vielppis- Čebo- Cugo ”. Dibde oahppijt nubbe nuppev sjiemá sisanov gulástallat, degu ” bena-ådåk ”. Árvvoštallan Árvustallam Oahppit galget logga čállit iešárvvoštallamis ja nu gulahallat oahpaheddjiin vai eará oahppit eai oainne eaige gula árvvoštallama. Oahppe máhtti låkkav tjállet iesjárvustallen, jali åhpadiddjijn guládallat vaj iehtjáda e oattjo låhkåt árvustallamav. Dán sáhttet álgogillii čállit. Dát máhttá vuostasjgiellaj tjáleduvvat. Ovdamearka 1 Logga 1. Buojkulvis Loagga Čilge barggu. Tjielggi bargov Maid hálddašin ? Majt buktiv ? Mii lei váttisin ? Mij la gássjel ? Ovdanbukten go eará ládje ? Åvddånbuktiv gus ietjá láhkáj ? Movt sáhtán nuppe háve dahkat ? Gåktu máhtáv ietjá bále dahkat ? Čuovvovaš fáttá mihttomearrin lea:... Ulmme boahtte tebmáj …. Ovdamearka 2 Oahppit ruossuhit daid oahppomihttomeriid maid hálddašit. 2. Buojkulvis Oahppe mierkkji dajt åhpadusmihttomierijt majt bukti. Dán ferten oahppat vai olahan oahppomihttomeriid: Dáv hæhttuv oahppat vaj åhpadusmihttomierijt jåvsåv Dán máhtán veaháš: Dáv máhtáv vehi Dáhton Biejvve Dán máhtán bures: Dáhton Dáv máhtáv buoragit Biejvve: sánit ja doahpagat maid berren máhttit go human dáid birra: Bágo ja moallánagá ma li ávkálasj máhttet gå ságastav dáj birra sámi biepmut ja iešguđetlágan vuođđoávdnasat goahtedivrij ja ávkkedivrij erohus gaskal biebmoelliid ja ávkeelliid sieradus goahtedivrij ja ávkkedivrij gasskan fievrredit máhtu dáid birra: Åvddånbuktet diedojt biebmoelliid ja ávkeelliid goahtedivrij ja ávkkedivrij birra málesšlájaid ja vuođđoávdnasiid biebmoj ja biebbmoábnnasij birra eará vugiid movt sáhtán ovdanbuktit: Ietjá láhkáj åvddånbuktet ietjam atnit rupmaša ja gieđaid adnet rubmahav ja giedajt gávdnat eará sániid gávnnat ietjá bágojt sániid goallostit oktii aktidit bágov ietjá bágoj rievdadit sániid dárus ietjájduhttet dárogielbágojt jearrat jus juoga lea eahpečielggas rievddadit ietjam iežas giela njulget gatjádit jus juoga ij la tjielgas joatkit humadeami: Bisodit ságastallamav ovdanbuktit nu ahte ii beare dávjá ferte ohcat sániid ságastit ja ij dárbahit åhtsåt bágojt atnit olles ja ipmirdahtti cealkagiid adnet ålles ja dádjadahtte gárgadisájt loahpahit humadeami loapptet ságastallamav Heivehuvvon oahpahus Hiebadum åhpadus Go lea sáhka málesteami ja láibuma birra, de rievddada man ollu oahppit birgejit veahkihaga ohppiid iešguđet ahkedásiid mielde. Mij guosská málestibmáj ja lájbbomij de máhttá oahppij iesjrádálasjvuohta dåjmajn duon dán dásen varierit. Lea vejolaš čađahit fágaidgaskasaš ovttasbarggu nugomat Luonddufága ja Biebmu ja dearvvašvuođa fágaid gaskkas. Máhttelis le barggat aktan ietjá fágaj, duola degu luonndofágajn ja biebbmo-ja varresvuohtafágajn. Muhto guovddážis dás lea dat movt ohppiid giellaatnu lea. Valla dæddo le gåktu oahppe sámasti. Vuođđogálggat Vuodotjehpudagá Máhttit ovdanbuktit čálalaččat ja njálmmálaččat: Oahppit galget sániid ja dajahusaid biebmoelliid, ávkeelliid ja sámi biepmuid ja vuođđoávdnasiid birra. Máhttet tjálálattjat ja njálmálattjat åvddånbuktet: Oahppe máhtti tjállet bágojt ja moallánagájt goahtedivrij, ávkkedivrij, sáme biebmoj ja biebbmoábnnasij birra. Go oahppit málestit, de sáhttet muitalit maid sii dahket sihke eará ohppiide ja oahpaheaddjái. Gå oahppe barggi biebmoj praktihkalattjat de máhtti sij maŋenagi tjielggit majt barggi sihke nubbe nubbáj ja åhpadiddjáj. Sii sáhttet nugomat čilget movt biebmu neaktá, máistu ja hakso. Máhtti tjielggit gåktu biebbmo vuojnnu, májsstá ja hapsijt Máhttit lohkat: Oahppit galget máhttit lohkat sániid, doahpagiid ja olles cealkagiid dan birra maid bargá go leat biebmoeallit ja ávkeeallit ja go málesta. Máhttet låhkåt: Oahppe galggi máhttet bágojt ja moallánagájt ja ålles gárgadisájt låhkåt bargo birra gå sijájn li goahtedivre ja ávkkedivre ja gå biebmojt dahki / riejddiji. Máhttit rehkenastit: Bija ohppiid rehkenastit man ollu máksá go lea biebmoealli. Máhttet riekknit: Dibde oahppijt riekknit majt máksá goahtedivrev adnet. Skuvlla oahppit sáhttet ráhkadit málestanbušeahta mii čájeha man ollu vahkus atnet málesteapmái skuvllas ja ruovttus. Sij máhtti budsjehtav biebbmoriejddimis skåvlån dahkat, ja dav majt fámillja gållåt váhkon Máhttit atnit digitála reaidduid: Divtte ohppiid interneahta fierpmádagas ohcat sámegielat doahpagiid ja sániid biebmoelliide ja borramuššii. Máhttet digitála ræjdojt adnet: Dibde oahppijt adnet internehtav ja åhtsåt sámemoallánagájt divrij ja biebmoj birra. Geahča Gávnos, Sametingenes hjemmesider, giella. Gehtja Gávnos, Sámedikke sijddabielle, giella. org ja risten.no. org ja risten.no. Ráhkat teakstaovdamearkkaid, ja divtte ohppiid ohcat ja dovdat ealli- ja biebmonamahusaid teavsttas ohcanboaluin. Vuoseda tækstabuojkulvisájt ja dibde oahppijt åhtsåt ja dåbddåt divrij- ja biebbmomoallánagájt tevstan. Gielladomeanat Gielladomena Go lea sáhka sámi biebmoráhkadeamis, de sáhttá málesteapmi leat okta gielladoameanain. Sáme biebbmodahkama hárráj máhttá doajmma iesj liehket gielladomednan. Go oahppit málestit sámi biebmu, de galggaše áinnas hupmat sámegiela. Gå oahppe riejddiji sámebiebmojt de luluj sámástit. Edström, Prost, Holmberg, Utsi: Čuoja čáppa litna jietna, Sámi šuoŋat, Davvi Girji os, 1995. Lilian Urheim: Giella Miella bokstávgirjje 1995 Inga Laila Hætta-Inga Hætta Skarvik: Ruoktumet, Davvi Girji, 1996. Lisa helander: Muv gåvvåbáhkogirjje 1997 Inga Laila Hætta: Mån Måj Mij, Idut 2003 2000. ” Samisk mat år 2000 ”. Stornes: Reinkjøtt-marked. Nan Persen: Lájbe, Idut 2005 Synnøve Løge ja Geirulv Ulland, Slåppå, Idut Persen, Nan: Guollemális. Nan Persen: Ehpalgáhkko, Idut 2010 / Anne Jannok Eira / Anne Marit G. Eira 2008: Demensforeningen i Tysfjord: Sáme biebbmo vuorrasijda Báhko 2008 Udir.no - Oahpahusláhču: Dássi 1 Udir.no - Åhpadimgárvvidus: 1. dásse Oahpahusláhču: Dássi 1 Åhpadimgárvvidus: 1. dásse Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat gealbomihttomeriin 1. dásis. Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 1. dásen. Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearit oainnusmahttojuvvojit oahppoulbmiliin, sisdoalu ja bargovuogit, movt vuođđogálggat ovttaiduvvet ja movt oahpahus sáhttá heivehuvvot ovttaskas oahppái. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj. Dađistaga árvvoštallan ja gielladoaimmat leat oassin dagus. Árvustallam bargadahttijn ja gielladomena li oase gárvvidusán. Áigodat: skuvlaálgin čakčat (Eaktuduvvo ahte oahppit máhttet lohkat ja čállit.) Goassa: gå skåvllå álggá tjavtjan (Ij la vuordedahtte oahppe bukti låhkåt ja tjállet.) Gelbbolašvuođamihttomearit Máhtudakmihto Njálmmálaš gulahallan Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Njálmálasj guládallam Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet dovdat álkis, árgabeaivválaš dili sániid, namaid, doahpagiid ja oanehis cealkagiid dåbddåt álkkes bæjválasj bágojt, namájt, moallánagájt ja oanes gárgadisájt Giella- ja kulturdiđolašvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet muosáhit ja dovdat giela luđiid, lávlagiid, sálmmaid, álkis muitalusaid, máidnasiid, govaid, spealuid, tv-prográmmaid ja digitála reaidduid bokte muossádit ja dåbddåt gielav juojggama, lávllagij, sálmaj, álkkes subttsasij, dålusj subttsasij, gåvåj, spelaj, tv-prográmmaj ja digitála ræjdoj baktu Oahpahusdagus ii álot fátmmas olles gelbbolašvuođamihttomeari. Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov. Gelbbolašvuođamihttomearri oainnusmahttojuvvo oahppoulbmilis, mas daddjo maid galgá oahppat. Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, gånnå javladuvvá mij galggá åhpaduvvat. Oahppoulbmil lea lávki gelbbolašvuođamihttomeriid ollašuhttima guvlui. Åhpadusmihttomiere le akta lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt. Eará relevánta gelbbolašvuođamihttomearit Ietjá hiebalgis máhtudakmihto Oahppoulbmilat Åhpadusmihttomiere Oahppit galget máhttit dovdat sániid ja dajaldagaid beaivválaš doaimmain ovdamearkka dihte iežas ja bearraša birra. Oahppe galggi dåbddåt bágojt ja moallánagájt bælválasj dilijs, duola degu ietjas ja berrahij birra. Oahppit galget maiddái máhttit: Oahppe galggi de máhttet: dearvvahit (buorástahttit) sámegillii ja iežas oahpásmahttimis earáide buorástahttet sábmáj ja oahpásmuhttet ietjasa dovdat lagamus bearraša sohkavuođanamahusaid ja skuvlaklássa ohppiid ja skuvlla nama dåbddåt berajnamájt lagámus familjan, ja skåvlå ja klássa namáv dovdat / máhttit juoigat oahpes luođi, sohkalávlaga (omd. ” Eatni eadni lea mu áhkku ”), eará sámi lávlaga dahje sámi sálmma dåbddåt / lávllot oahpes juojgav, berajlávllagav (duola degu ” Dalloj gå mån lidjiv ”), ietjá lávllagav jali sámesálmav. Oahpaheaddji čállá oahppoulbmiliid nugomat vahkoplánii dahje áigodatplánii ja dieđuid dan birra ohppiide ja váhnemiidda buori áiggis ovdal go dagus álgá. Åhpadiddje tjállá åhpadusmihttomierijt duola degu vahkkopládnaj jali gávddapládnaj ja diedet oahppijt ja sijdav ájge bále viehka åvddåla gå gárvvidus álggá. Iešguđet oahppoulbmilat galget čielgasit oainnusmahttojuvvot, ja oahppit galget daid atnit iežas árvvoštallamis. Juohkka ájnna åhpadusmihttomierre vierrdi tjielgga, ja oahppe vierddiji máhttet dajt itjas iesjárvustallamin adnet. Máhtolašvuođat Diedo oahppat ja máhttit atnit doahpagiid eadni, áhčči, nieida, bárdni, viellja, oabbá ja áhkku ja áddjá sámegillii. oahppat moallánagájt ieddne, áhttje, niejdda, bárnne, viellja, oabbá, áhkko ja áddjá sábmáj Gálggat Tjehpudagá máhttit atnit doahpagiid ja máhttit juoigat ja lávlut lávlaga dahje sálmma sámegillii máhttet moallánagájt adnet, ja juojgav ja lávllagav jali sálmav sámegiellaj åvddånbuktet Ipmárdus Dádjadusá máhttit čilget doahpagiid, luohtedajahusaid ja lávllateavstta sisdoalu máhttet moallánagáj sisanov ja juojga ja lávllagij sisanov tjielggit Oahppodoaimmat Oahppamdåjma Oahppit galget oahppat sámegillii dearvvahit ja galget buorástahttit guhtet guoimmiset ja oahpaheaddji ja dadjat bures. Oahppe oahppi sámegiellaj buorástahttet, guhtik guojmesa ja åhpadiddjev giedas válldi ja javlli buoris. Dasto galget guokte ja guokte oahppi oahppat goabbat guoimmisteaskka dearvvahit go geardduhit dán cealkaga: Bures, mu namma lea XXXX. Maññela oahpásmuhtti ietjasa guovtes ja guovtes ja javlli: Buoris, muv namma le XXXX. Dás sáhttá oahpaheaddji atnit sámi giehtadohkáid mat guhtet guoimmiset dearvvahit ja buorástahttet. Dánna máhttá åhpadiddje aj adnet sáme giehtadåhkojt gudi buorástahtti ja oahpásmahtti ietjasa guhtik guojmmásisá. Dá lea ovdamearka movt giehtadohkáin sáhttá dearvvahit ja buorástahttit: Mañutjissaj li divna oahppe buorástahttám ja oahpásmuhttám ietjasa. Govven: Ánte Siri, Sámi allaskuvla-Sámi University College Dála l buojkulvis gåktu buorástahttet giehtadoahkoj: Vuosttaš vahku galget juohke diimmus njálmmálaččat hárjehallat dadjat klássaohppiid ja skuvlla sámegielat namaid. Vuostasj váhko galggi juohkka tijma klássa ja skåvlå namájt njálmálattjat hárjjidallat. Nuppi vahku rájes ja áigodaga lohppii geardduhit namaid juohke nuppi diimmu. Dassta maŋŋela juohkka nuppe tijma dan gávda. Oahppamis luđiid, lávlagiid ja sálmmaid de sáhttá atnit CD skearru, interneahta dahje ovttasbargat báikkálaš goarain dahje lávlunjoavkkuin. Gå juojgaj, lávllagagij ja sálmaj birra oahppi, de dåhkki adnet cd ’ av ja internehtav jali bájkálasj kåvråjn jali lávllomjuohkusijn aktan barggat. Ohppiide sáhttá addit teavsttaid dahje jietnafiilla ruovttubargun. Oahppe máhtti aj oadtjot tevstajt jali jiednafijlajt sijddabarggon. Váhnemat dahje earát lávlot sidjiide ja singuin ovttas. Æjgáda jali iehtjáda lávllu sidjij ja sijájn aktan. 1. Ráhkadit namma ja sogaspealu Ienep åhpadusdåjma Oahppit ovttasbarget 2-4 oahppi sturrosaš joavkkuin. 1. Dahkat namma- ja berajspelav Oahppe barggi guovtes ja nieljes aktan. Ráhkat spealu speallanplána sárgumis, ja sárggo luotta mii juhkkojuvvo 48 njealječiegagiidda. Dahki spelav spellamplánav sárggomijn, ja sárggu luottav mij juogeduvvá 48 ruvtojta. Vuosttaš guđa njeallječiegaide galget čállit sámegielat ovdanamaid ja goargguid. Vuostasj gudán ruvtojn galggi sáme åvdepnamá ja maŋepnamá. Oahpaheaddji ja váhnemat / earát sáhttet veahkehit. Åhpadiddje ja æjgáda / iehtjáda viehkedi. Njeallječiegaide, 7-12, čállit iešguđet agiid. Nuppát ruktotjoahkken, ruvtojda 7-12 galggi iesjguhtik áldar. Njeallječiegaide 13-18 čállit iešguđet sámegielat báikenamaid. Ruvtojda 13-18 máhtti iesjguhtik sáme bájkkenamá. Veahkkin sáhttá atnit sámegielat kártta dahje interneahta. Sámekárta jali internæhtta viehkken. Njeallječiegaide 19-24 čállit bearašsániid nugomat nieida, bárdi, eadni, áhčči, ja áhkku ja áddjá. Ruvtojda 19-24 berajbágo duola degu niejdda, bárnne, ieddne, áhttje, áhko ja ádjá. Njeallječiegaide 31-36 čállit astoáiggedoaimmaid. Ruvtojda 31-36 asstoájggeberustime Njeallječiegaide 37-42 čállit su iešvuođaid. Ruvtojda 37-42 vuohkeadjektijva Njeallječiegaide 43-48 čállit sámegielat favorihttasániid. Ruvtojda 43-48 buoremusbágo sámegielan. Oahppit čállet suohttaseamos dahje sámegielat sániid maid dássážii leat oahppan. ” Oahppe tjálli suohttasamos jali ienemus sámelágásj bágojt majt li dálátji oahppam. Dát lea bircospeallu. Dás galgá háhkat identitehta ja dasa deavdit earálágán dieđuid. Dát la tjalmanspella, gånnå galggi identitehtav oadtjot, ja dievddet dav duojna dájna diedujn. Go juohkehaš lea olahan ovtta molssaeavttu guđege guovllus (8 guovllu) dan mielde guđe njealječiegagii gárttai bircuma vuođul, de galgá juohkehaš muitalit makkár identitehta son lea spealus ožžon: nama, gos orru dahje dieđuid bearraša birra jna.. Gå gájka li oadtjum guhtik máhttelisvuodav juohkkat suorges (gávtselágásj suorge), gå tjalman la mierredam makkir ruktuj båhtin, de galggi subtsastit nubbe nubbáj mahkkir identitehtav li oadtjum, mij namma le, gånnå årru, jali juoga berrahij birra jnv.. Várut ahte oahppit álot ožžot dan iešvuođa man ožžot go vuosttaš geardde jovdet ođđa guvlui. Gehtja val oahppe agev oadtju dav vuogev masi vuostatjin dæjvvi, gå ådå suorggáj båhti. Oahppit miellagovvádusa vuođul ráhkadit speallanplána ja gávnnahit spellui vuogas nama. Oahppe gåvådalli gå spellamplánav dahki, ja gávnni hiebalgis namáv spellaj. Go buohkat leat čađahan iežaset speallangeainnu, de oahppit sáhttet lonuhit spealuid earáiguin ja nu dađistaga ožžot ođđa identitehtaid. Gå gájka li tjadádum ietjas spelav, de máhtti lånudit spellajt ja nav aktelasj oadtjot ådå identitehtajt. 2. Ráhkadit álkes sohkamuora 2. Dahkat álkkes berajmuorav Dá lea govva mas lea soahki njealječiegagiiguin (rámmaiguin) masa sáhttá bidjat oahppi nama ja gova bajimussii. Dála le gåvvå muoras ruvtoj, gåggu bajemusán le gåvvåj oahppes ja suv nammaj sadje. Nuppi dásis ges váhnemiid nama ja gova. Vuolep dásen le gåvåjda æjgádijs ja sunnu namájda sadje. Vuolimus dásis lea sadji bidjat áhku ja ádjá nama ja gova. Vuolemus dásen le gåvåjda áhkojs ja ádjájs ja sijáj nammajda sadje. Árvvoštallan Árvustallam Ovdamearka 1 Logga Vaikko dát lea iežas árvvoštallan, de sáhttá logga maiddái adnot oahpaheddjiin gulahallamis nu ahte earát eai gula ja/dahje sáhte lohkat árvvoštallama. 1. Buojkulvis Loagga Vájku dát la iesjárvustallam, máhttá loagga aj aneduvvat guládallamin åhpadiddjijn nåv vaj iehtjáda e oadtjo gullat ja / jalik árvustallamav låhkåt. Oahppit sáhttet čállit dan gillii mii sis lea vuosttašgiellan. Oahppe máhtti vuostasjgiellaj tjállet. Nuorat oahppit sáhttet oažžut veahki váhnemiin / ovddasteddjiin dahje oahpaheaddjis: Unnes oahppe máhtti viehkev æjgádijs jali åhpadiddjes oadtjot: Čilge barggu. Tjielggi bargov Mainna lihkostuvven ? Majna vuorbástuvviv ? Mii lei váttis ? Mij lij gássjel ? Atnen go eará vugiid báhkkodeapmái ? Buktiv gus åvddån ietjá láhkáj ? Ovdamearka 2 Oahppit galget ruossut oahppoulbmiliid maid hálddašit. 2. Buojkulvis Oahppe mierkkiji dajt åhpadusmihttomierijt majt bukti. Dán šattan oahppat vai olahan oahppoulbmiliid: Dáv vierddiv oahppat vaj åhpadusmihttomierijt jåksåv: Dán máhtán veaháš: Dáv máhtáv vehi: Dáhton Biejvve Dán máhtán bures: Dáv máhtáv buoragit: Dáhton Biejvve sánit ja dajahusat mat leat ávkkálaččat go human: Bágo ja moallánagá ma li buore máhttet gå ságastav iežan birra ietjam birra iežan lagamus bearraša birra ietjam lagámus berrahij birra dajahusat: Moallánagá: dearvvahan / buorástahttán buorástahttet iežan birra muitalan earáide oahpásmahttet ietjam gaskkustit máhtu lagamus bearraša birra: Åvddånbuktet diedojt lagámus berrahij birra dovdat lagamus bearraša namaid dåbddåt lagámus berrahij namájt čilget sohkadoahpagiid earáide tjielggit berajmoallánagájt iehtjádijda dovdat ja ipmirdit skuvlla klássa ohppiid namaid dåbddåt ja dádjadit skåvlå ja klássa namav lávlut álkes sámi sohkalávlaga lávllot álkkes sáme berajlávllagav atnit eará vugiid gulahallat earáiguin: Åvddånbuktet ietjam ietjáláhkáj atnit rupmaša ja gieđaid giedaj ja rubmahijn gávdnat eará sániid gávnnat ietjá bágojt ovttastahttit sániid aktidit bágov ietjá bágujn rievdadit ja atnit dáru sániid vai hupman ii bisán ietjájduhttet ja adnet dárogielbágojt vaj ságastallam ij ganuga jearrat jus juoga lea eahpečielggas gatjádit jus juoga ij la tjielgas iežan buorideames divvot ietjam dábálaš ságastallan earáiguin: Máhttet ságastallamav dábálattjat hupmat ja gulahallat álkes cealkagiiguin ságastit álkkes gárgadisáj máhttit loahpahit ságastallama hiejddet ságastallamav Diehtun ovddasguvlui Diedádus åvddålijguovlluj Don sáhtát eanet hárjehallat … (oahpaheaddji čállá dan mii lea áigeguovdilin.) dån máhta ienebu hárjjidallat dáv….(Åhpadiddje tjállá mij la dárbbo) Skovvi mas leat eavttut mihttomeriid ollašuhttit, adno dađistaga árvvoštallamis, dat mearkkaša ahte oahppi dađistaga iežas árvvoštallá. Mihttomierrejåksåmsjiebmá árvustallamin bargadahttijn aneduvvá, javladum ietjá bágoj de oahppe árvustallá ietjas bargadahttijin. Muital oahppái mii sus dađistaga vurdojuvvo, omd. ahte oahppi guovtti vahku geahčen galgá máhttit dihto sániid ja doahpagiid sohkačujuhusaid oktavuođas. Tjielggi oahppáj mij sujsta vuordeduvvá, duola degu oahppe galggá guovten vahkon máhttet sierralágásj bágojt ja moallánagájt berrahij birra. Dađistaga sáhttá oahpaheaddji iskat ahte máhttá go oahppi luođi, lávlaga dahje sálmma mearriduvvon áigemeari siskkobealde. Bargadahttijn máhttá åhpasiddje gæhttjat jus oahppe bukti juojgav, lávllagav jali sálmav mierredum ájggáj. Rávisolmmoš lohká skovi ohppiide, ja sii sáhttet dađistaga válljet ja ruossut man dásis sii iežaset mielas leat. Ållesjattuk låhkå sjiemáv oahppijda gudi iesj mierkkiji makkir dásen sij ietjasa mielas li. Heivehuvvon oahpahus Hiebadum åhpadus Heivehuvvon oahpahusa oktavuođas nuoramus ohppiide lea heivvolaš ovdalgihtii dárkkistit ohppiid sámegielmáhtu. Mij guosská hiebadum åhpadussaj nuoramus oahppijda, de la vuogas åvdutjis sijáj sámegielav guoradallat. Dán sáhttá oahpaheaddji dahkat go ovdalgihtii humada juohke váhnemiin / ovddasteddjiin ja dasto juohke áidna ohppiin. Åhpadiddje máhttá vuostak juohkka åvtå æjgátpárajn ja maŋŋela oahppijn ságastit. Vállje omd. gova soames bearrašis ovdamearkan, ja iská maid oahppi áibbas álggus máhttá. Vuoseda gåvåv duola degu berrahijs ja gæhttjala majt oahppe máhttá ållu álgos. Molssaeaktun sáhttá leat ahte oahpaheaddji muitala oanehis historjjá sámegilli ja iská man ollu oahppit ipmirdit. Dåhkki aj åhpadiddje oanegis subttsasav sámegiellaj subtsas ja åtsådallá man ålov oahppe dádjadi. Ohppiide geat ovdalgihtii eai leat oahppan sámegiela, lea dehálaš láhčit diimmuid nu ahte leat geasuheaddjin ja movttiideaddjin. Oahppijda gudi ælla oahppam sámegielav åvtutjis, le ájnas tijma li suohttasa ja måvtåstuhttem. Ane konkrehta diŋggaid veahkkin nugomat dohkáid, stohkosiid ja sámi konkrehta diŋggaid, nugomat suohpana, lávžži, rággasa jna. ja muitalusaid, riibma, sátnestullán, luđiid ja lávlagiid. Ane gálvojt degu doahkojt, ståhkusijt, ja sámegálvojt duola degu sjuohpanav, låvdagoadátjav, rággasav jnv. ja subttsasijt, rijmajt, gáritjisájt, juojgajt ja lávllagijt. Lávlla Oaivi, oalgi, čibbi ja juolgesuorbma sámegilli sáhttá lávlot ja áđđestallat molssašuddi leahtuin, sihke hui jođánit ja hui njozet. Lávlla ” Tjalmme, tjalmme, njunnje, njálmme, biellje, biellje vuopta ” sámegiellaj máhttá lávlloduvvat ja háddidallat moattelágásj fártajn, huj jåhtelit ja huj suojmma. Go leat oahppit geat álget sámegielain nubbin giellan, sámegiella 2 ja 3 nuoraidskuvllas ja joatkkaskuvllas, ferte oahppostoffa heivehuvvot sidjiide. Mij guosská oahppijda gudi álggi sámegielajn nuppengiellan, sámegiella 2 ja 3 nuorajdásen ja joarkkaskåvlån, de vierttiji oahppamnævo hiebaduvvat sidjij. Ovdamearkka dihte sáhttá bovdet guossin nuorra sámegielagiid klássii, ja oahppit sáhttet dearvvahit sin ja muitalit iežaset birra sidjiide ja guhtet guimmiidasaset (omd. bovdet sámi ofelaččaid). Dåhkki sámegielnuorajt guossen klássaj gåhttjot, ja oahppe máhtti sijájt buorástahttet ja oahpásmahttet ietjasa sidjij, ja gasskanisá (duola degu sáme oahpestiddje). Lávlla ovdamearkkat sáhttet leat sámi raplávlagat ja juoiganšuoŋat nugomat givssideami, iešluohttámuša ja identitehta birra. Lávllaga máhtti liehket sáme raplávlla, juojggamtjuojalvisá givsedime, iesjdåbdo ja identitehta birra. Namma- ja sohkaspeallu heive maiddái bures boarráset ohppiide geat sáhttet oažžut viiddiduvvon sisdoalu, omd. fitnuid ja astoáiggeberoštumiid birra jna.. Namma- ja berajspella hiehpá aj vuorrasap oahppijda gesi máhttá lasedit sisanov, duola degu virge, asstoájggeberustime jnv.. Vuođđogálggat Vuodotjehpudagá Máhttit báhkkodit čálalaččat ja njálmmálaččat: Čálalaš ovdanbuktima eat vuordde vuos, muhto sin geat juo máhttet čállit, lea vejolaš movttiidahttit sámegillii čállit doahpagiid lagamus fulkkiid birra. Máhttet tjálálattjat ja njálmálattjat åvddånbuktet: Tjálálasj åvddånbuktem ij la ájn vuordedahtte, valla sijájt gudi juo bukti tjállet dåhkki alodit tjállet sámegiellaj bágojt lagámus berrahij birra. Divtte ohppiid álggos gullat doahpagiid ja dasto ieža daid geardduhit. Dibde oahppijt gulldalit moallánagájt ja maŋŋela javllat dajt. Oahpaheaddji sáhttá njálmmálaš ovdabuktimis iskat movt oahppit ipmirdit doahpagiid. Åhpadiddje máhttá aj njálmálattjat gæhttjalit gávnnat gåktu oahppe moallanagájt dádjadi. Máhttit lohkat: Vuos eat vuordde ahte oahppit galget máhttit lohkat sámegielat fuolkenamahusaid, muhto sii geat juo máhttet lohkat, berre movttiidahttit lohkat eanemus vuođđudeaddji doahpagiid. Máhttet låhkåt: Ij la vuordedahtte oahppe galggi máhttet låhkåt sámeberaj moallánagájt, valla sijájt gudi juo máhtti låhkåt vierddiji aloduvvat låhkåt ájnnasamos moallánagájt. Máhttit rehkenastit: Divtte ohppiid lohkat galle oarbinačča ja áhkut / ádját leat iežaset bearrašis ja guhtet guoimmiset bearrašiin. Oahppit barget ovttas guokte dahje stuorit joavkun ge. Máhttet rieknit: Dibde oahppijt guovtes ja guovtes jali stuoráp juohkusa, rieknit galla oarbbena, ádjá ja áhko sijájn li ietjasa ja nuppij familjan. Máhttit atnit digitála reaidduid: Divtte ohppiid atnit interneahta ja iešguđet neahttabáikkis ohcat sámi fuolkevuođanamahusaid. Máhttet digitála ræjdojt adnet: Dibde oahppijt internehtav adnet ja sáme berajmoallánagájt duon dán næhttasijdon åhtsåt. Geahča Gávnos, Sámedikkiid neahttasiidduid, giella. Gehtja Gávnos, Sámedikke sijddabielle, giella. org, risten.no. org, risten.no. Gielladomeanat Gielladomena Dán fáttás sáhttet oahppit oahppodiimmu / beaivvi vuosttaš 5–10 minuvttaid hárjehallat dearvvahallamis earáid ja oanehaččat muitalit iežas birra sámegillii. Dán tebmáj máhtti oahppe vuostasj 5-10 minuhta tijmas / biejves hárjjidallat ietjasa sámegiellaj buorástahttet ja oahpásmahttet. Dien oktavuođas sáhttet oahppit čuožžut. Oahppe máhtti tjuodtjot, ja gå sij tjuodtjo de galggá gájka majt javlli liehket sámegiellaj. Čuččodettiin galgá buot maid dadjet, leat sámegillii. Gehtja ietján dábálasj oasen gielladomenaj birra. Geahča muđui giellasuorggi oppalaš oasi. Paul Gælok: Haŋŋá boade gáddáj, 1990. Elisabeth Utsi Gaup: Suga, suga su. Siv – Ingunn Kintel ja Adele Nystø: Lávllaga, 2005 , DAT. http://www.dat.net/main.html Hamery &Cartwright: Muv vuostasj 100 bágo, Samisk utdanningsråd 1996 CD Suga, suga, su. Hamery &Cartwright: Muv vuostasj 1000 bágo, Samisk utdanningsråd 1998 , DAT. http://www.dat.net/main.html Inga Laila Hætta: Mån Måj Mij, Idut 2003 Máidnot Hearrá, Skuvlasálbmagirji, Verbum, 1995. Lilian Urheim: Giella Miella bokstávgirjje 1995 Karen Ellen Gaup: Girjjo-Gárjjo, Muitalusat, máidnasat, sátnevádjasat, árvádusat ja diiddat, Davvi Girji, 2001 Gaup, Guttorm Sparrok ja Nergård: Gietjav tjappa 1, Davvi Girji 2009 Iešguđet gáldut loggačállima birra, ovdamearkka dihte: Eira ja Gaup: Ánin Dánin, Muv låhkåmgirjje ja Muv barggogirjje, Davvi Girji 2010 Udir.no - Davvisámegiella Dássi 8-10 Udir.no - Dásse 8-10 Dássi 1 Dásse 1 Dássi 2 Dásse 2 Dássi 3 Dásse 3 Dássi 4 Dásse 4 Dássi 5 Dásse 5 Dássi 6 Dásse 6 Dássi 7 Dásse 7 Dássi 8 Dásse 8 Dássi 9 Dásse 9 Dássi 10 Dásse 10 Gelbbolašvuođamihttomeriid oahppoplánas gávnnat dáppe http://www.udir.no/grep Máhtudakmihto oahppoplánas http://www.udir.no/grep Oahpahuslážuide ovdamearkkat Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá Oahpahusláhču: Dássi 8 Åhpadimgárvvidus: 8. dásse Oahpahusláhču: Dássi 9 Åhpadimgárvvidus: 9. dásse Oahpahusláhču: Dássi 10 Åhpadimgárvvidus: 10. dásse Dieđut Pedagogalaš – psykologalaš bálvalusa birra Diedo Pedagoga-psykologa dievnastusá birra Pedagogalaš-psykologalaš bálvalus (PP-bálvalus) Pedagoga-psykologa dievnastus (PP-dievnastus) Pedagogalaš-psykologalaš bálvalus (oaniduvvo dávjá PPB dahje PP-bálvalus) lea gieldda dahje fylkagieldda rávvenbálvalus. Pedagoga-psykologa dievnastus (álu oaneduvvam PPD jali PP-dievnastus) le suohkana ja fylkkasuohkana rádevadde dievnastus. Dan olis veahkehit mánáid, nuoraid ja ráves olbmuid, geain leat váttisvuođat ovdánemiin, dahje geain lea váttis oahppandilli. Dat galggá mánájt, nuorajt ja ållessjattugijt viehkedit gudi ietjas åvddånahttemijn rahtji, jali gejn le gássjelis oahppodille. PP-bálvalusa olis galget ee. rávvet ja bagadit mánáidgárddiid ja skuvllaid dan hárrái mo láhčit dilálašvuođaid mánáide / nuoraide, geat dárbbašit heivehuvvon fálaldaga. PP-dievnastus galggá ierit ietján mánájgárdijt ja skåvlåjt rádedit ja bagádallat váj dilev láhtjá mánájda / oahppijda gudi dav dárbahi. PP-bálvalus galgá veahkehit skuvllaid heivehit oahpahusa ohppiide, geain leat erenoamáš dárbbut. PP-dievnastus galggá skåvlåjt viehkedit dilev láhtjet åhpadimev hiebadit oahppijda gejn li sierralágásj dárbo. PP-bálvalus lea jávohisvuođageatnegasvuođa vuollásaš. PP-dievnastusán le sjávodisvuodavælggo. almmolašvuhtii, eaige addojuvvo ovddos guvlui váhnemiid dohkkeheami haga. Diedo máná / oahppe birra e galga bigoduvvat, ja e vatteduvá iehtjádijda jus æjgáda e dav dåhkkida. Máná / oahppi dieđuid seailluhit sierra journálas / máhpas, mii meannuduvvo Diehtobearráigeahču njuolggadusaid vuođul. Diedo máná / oahppe birra bisoduvvá sierra journálan / máhpan Dáhtágæhttjo njuolgadusáj milta. Maid PP-bálvalus bargá ? Majt PP-dievnastus dahká ? PP-bálvalus guorahallá, rávve ja bagada mánáid, nuoraid ja ráves olbmuid hárrái, geaid hástalussan leat PP-dievnastus guoradallá ja rádijt vaddá gåktu bagádallat mánájt, nuorajt ja ållessjattugijt gejn li dákkir hásstalusá: • giella- ja hállanváttisvuođat • oppalaš oahppanváttisvuođat dahje váttisvuođat dihto fágain • lohkan- ja čállinváttisvuođat • matematihkkaváttisvuođat • konsentrerenváttisvuođat • sosiála ja emotionála váttisvuođat • giella- ja ságastimgássjelisvuoda • láhttenváttisvuođat • oaidnin- ja gullanváttisvuođat • låhkåm- ja tjállemgássjelisvuoda Mo váhnen váldá oktavuođa PP-bálvalusain ? • sosiála gássjelisvuoda aktan dåbdoj Ovdal go válddát oktavuođa PP-bálvalusain, berret háleštit dearvvašvuođastašuvnna / mánáidgárddi / skuvlla bargiiguin dan birra, man ektui leat Gåktu máhtá dån æjgádin PP-dievnastusájn válldet aktijvuodav ? fuolastuvvan iežat máná beales. Åvddål gå váldá aktijvuodav PP-dievnastusájn, de bierri ságastit varresvuodastasjåvnåjn / skåvlåjn ietjat måråstimij ietjat máná åvdås. Badjel 15-jahkásaš oahppit sáhttet maid ieža gulahallat PPbálvalusain. Oahppe gudi li badjel 15 jage bessi aj PP-dievnastusájn aktijvuodav válldet. PP-bálvalus sáhttá maid veahkehit ráves olbmuid, geat háliidit vuođđoskuvlaoahpu. PP-dievnastus máhttá aj viehkedit ållessjattugijt gudi sihti vuodoskåvllååhpadusáv válldet. Sihke olbmot ja ásahusat (mánáidgárdi, skuvla ja earát) sáhttet nama haga gulahallat PPbálvalusain ja jearrat ráđi. Sihke ájnegis ulmutja ja ásadusá (mánájgárde, skåvlå ja iehtjáda) bessi namádak PPdievnastusájn aktijvuodav válldet ja rádádit. Jos dárbbašuvvo eanet veahkki PP-bálvalusas, de sáhttá máná / oahppi čujuhit PP-bálvalussii. Jus dárbaj ienep viehkev PP-dievnastusás, de máhttá mánná / oahppe PP-dievnastussaj vuoseduvvat. Čujuheapmi dahkkojuvvo dábálaččat sierra čujuhanskoviin, geahča iežat gieldda / fylkkagieldda ruovttusiiddus. Dábálattjat de sierra diededimsjiemáv adná gå PP-dievnastussaj vuoset, gehtja duv suohkana / fylkkasuohkana næhttasijdov. Váldde oktavuođa mánáidgárddiin / skuvllain, dat sáhttet Válde aktijvuodav mánájgárdijn / skåvlåjn jus dárbaha viehkev vuosedimsjiemáv dievddet. Earát, geat sáhttet čujuhit PP-bálvalussii: Iehtjáda gudi máhtti PP-dievnastussaj vuosedit: • Mánáidgárdi, skuvla ja ráves olbmuid oahpahus. • Mánájgárde, skåvlå ja ållessjattukåhpadus. • Dearvvašvuođastašuvdna ja buohcceviessu, go váhnemat dasa mihtet, jos mánná / oahppi ii leat vel deavdán 15 jagi. 1 • Varresvuodastasjåvnnå ja skihppijviesso jus æjgáda miededi jus mánná / oahppe le vuollel 15 jage. Oahppi dahje váhnemat sáhttet gáibidit skuvlla dahkat dárbbašlaš guorahallamiid ja dan láhkai gávnnahit dárbbašago oahppi erenoamáš oahpahusa, ja vejolaččat makkár oahpahusa oahppi dárbbaša. Oahppe jali æjgáda máhtti gájbbedit jut skåvllå guoradallá dav vierdev majt dárbaj váj gávnat jus oahppe sierraåhpadimev dárbaj, ja makkir åhpadimev de luluj dárbahit. Mo PP-bálvalus bargá ? Gåktu PP-dievnastus barggá ? PP-bálvalus bargá ovttas ee. mánáidgárddiiguin ja skuvllaiguin, ja heiveha fálaldaga máná / oahppi eavttuide ja dárbbuide. PP-dievnastus barggá aktan duola dagu mánájgárdij ja skåvlåj váj fálaldagáv hiebat máná / oahppe ævtojda. PP-bálvalusa áššemeannudeami sáhttá juohkit golmma muddui: PP-dievnastusá ássjegiehtadallamav máhttá gålmå åsijda juohket: 1. 1. Guorahallan Go PP-bálvalus oažžu čujuheami, de lea dábálaš gulahallat váhnemiiguin ja Guoradallam Gå PP-dievnastus vuosedimev oadtju, de le dábálasj gullat masi æjgáda, aktan mánájgárdde ja skåvllå viehkev ádnu. vai ožžot nu ollislaš gova go vejolaš máná / oahppi eavttuin ja dárbbuin. Ságastallama / ságájdahttema baktu, váksjoma ja gæhttjalime baktu oadtju PP-dievnastus ålles gåvåv máná / oahppe dárbojs. Guorahallama lágidit mánáidgárddis, skuvllas dahje PP-bálvalusa lanjain. Guoradallá mánájgárden, skåvlån jali PP-dievnastusá kontåvråjn. 2. 2. Áššedovdi árvvoštallan / ávžžuhus Guorahallama vuođul PP-bálvalus čállá áššedovdi árvvoštallama (čálalaš raportta), Ássjediehtte árvustallam / ráde Guoradallama milta PP-dievnastus ássjev árvustallá (tjálalasj rapportta) ja vaddá rádev juogu de mánájgárdde- jali oahppodilev hiebadit máná / oahppe ævtoj milta. PPB addá áššedovdi ávžžuhusa. PPD fágalasj rádev vaddá. Dábáleamos suorggit leat vuollái skuvlaahkásaš mánáid erenoamášpedagogalaš veahkki ja ohppiid erenoamášoahpahus. Dábálamos ássje li árvustallat sierrapedagogalasj viehkev mánájda gudi ælla ájn skåvllåj álggám ja oahppij sierraåhpadibme. 3. 3. mánáidgárddi bargiid ja skuvlla oahpaheddjiid. Tjuovvolibme PP-dievnastus máhttá tjuovvolit rádij / bagádallama baktu æjgádijda, mánájgárdij barggijda ja skåvlå åhpadiddjijda. PP-bálvalus sáhttá lágidit doarjjaságastallamiid ohppiin, ja vejolaččat árvvoštallat viidáseappot čujuheami. PP-dievnastus máhttá doarjjaságastallamijt vaddet ájnegis oahppáj, ja máhtti árvustallat vijddásappo vuosedit. PP-bálvalusa barggu vuođđun lea oahpahusláhka, ee. dát paragráfat: PP-dievnastusá bargo vuodon le åhpadimláhka, duola dagu tjuovvovasj njuolgadusá: § 5- 1 Vuoigatvuohta erenoamášoahpahussii § 5- 1 Riektá sierraåhpadussaj § 5-3 Áššedovdi árvvoštallan § 5-3 Ássjediehtte árvustallam § 5-4 Áššemeannudeapmi erenoamášoahpahusa mearrádusa oktavuođas § 5-6 Pedagogalaš-psykologalaš bálvalus § 5-4 Sierraåhpadime mærrádusáj ássjegiehtadallam § 5-7 Erenoamášpedagogalaš veahkki ovdal skuvlaagi § 5-7 Sierrapedagoga viehkke åvddål skåvllåj le álggám Udir.no - Matematihka 2 T ja 2 P oahppoplána Udir.no - Matematihka 2 T ja 2 P oahppopládna Matematihka 2 T ja 2 P oahppoplána Matematihka 2 T ja 2 P oahppopládna Máhttodepartemeanta mearridan láhkaásahussan 21.06.2013 Mierreduvvam Máhttodepartementas láhkanjuolgadusá milta 21.06.2013 Ulbmil Ulmme Matematihkka lea oassi min máilmmiviidosaš kulturárbbis. Matematihkka le oasse mijá væráltvijddásasj kulturárbes. Olbmot leat doloža rájes geavahan ja ovdánahttán matematihka systematiseret vásáhusaid, válddahit ja áddet oktavuođaid luonddus ja servodagas ja suokkardit máilmmi. Ulmutja li dålusj rájes juo adnám ja åvddånahttám matematihkav åtsådallamijt systematiseritjit, luondo ja sebrudagá aktijvuodajt dádjadittjat ja universav guoradalátjit. Eará inspirašuvdnagáldu ovdánahttit fága lea leamaš ahte olbmot iešalddis leat beroštan bargat matematihkain. Fáhka le aj åvddånam danen gå ulmutja ietja li ávvusam gå li matematihkajn barggam. Fága guoská olu guovddáš servodatsurggiide nu go medisiidnii, ekonomiijii, teknologiijii, kommunikašuvdnii, energiijahálddašeapmái ja huksendoaimmaide. Fáhka moatte ájnas sebrudaksuorgijda guoskat, dagu medisijnnaj, økonomijaj, teknologijaj, guládallamij, energijaháldadibmáj ja biggimij. Danne lea nana matematihkkagelbbolašvuohta eaktun servodaga ovdánahttimii. Danen le matematihka tjehpudahka viehka ájnas sebrudagá åvddånibmáj. Aktiivvalaš demokratiija dárbbaša olbmuid geat máhttet guorahallat, áddet ja kritihkalaččat árvvoštallat kvantitatiiva dieđuid, statistihkalaš analysaid ja ekonomalaš prognosaid. Dåjmalasj demokratija dárbaj viesádijt gudi dádjadi ja lájttálisát árvustalli kvantitatijva diedojt, statistihkalasj analyjsajt ja ekonomalasj prognosajt. Nu lea matematihkkagelbbolašvuohta dárbbašlaš go galgá áddet ja sáhttit váikkuhit proseassaid servodagas. Navti le matemahtalasj máhtto dárbulasj jus galggá dádjadit ja vájkkudit prosessajt sebrudagán. Matematihkkagelbbolašvuohta mearkkaša geavahit čuolbmačoavdima ja modellerema analyseret ja nuppástuhttit čuolmma matematihkalaš hápmái, čoavdit dan ja árvvoštallat man gustovaš čoavddus lea. Matematihkalasj máhtto le gássjelisvuodajt tjoavddet ja modellerit vaj analyseri ja hiebat muhtem gássjelisvuodav matematihka hábmáj, dav tjoavddá ja árvustallá man vuogas tjoavdos le. Dás leat maiddái gielalaš bealit, nu go gaskkustit, ságastallat ja resoneret ideaid. Dánna li aj gielalasj ássje, dagu gaskostibme, ságastallat ja resonnerit ájádusáj hárráj. Eanaš matematihkalaš doaimmain mii geavahit veahkkeneavvuid ja teknologiija. Matematihkan álu viehkkenævojt ja teknologijav adná. Sihke máhttit geavahit ja árvvoštallat iešguđet veahkkeneavvuid, ja diehtit daid ráddjehusaid birra, leat dehálaš oasit fágas. Sihke dav gå máhttá adnet ja árvustallat iesjgeŋgalágásj viehkkenævojt ja daj ráddjidusájt dåbddåt li ájnas oase fágas. Matematihkkagelbbolašvuohta lea dehálaš reaidu ovttaskas olbmui, ja fága sáhttá leat vuođđun viidáset oahpu váldimii ja bargoeallimii ja astoáigedoaimmaide oassálastimii. Matematihkkamáhtto le ájnas vædtsak juohkka ájnegissaj, ja fáhka máhttá vuodov láhtjet joarkka åhpadussaj ja virggeiellema ja asstoájgedåjmaj oassálasstemij. Matematihkka lea vuođđun stuorra oassái min kulturhistorjjás ja logihkalaš jurddašeami ovdánahttimis. Matematihkka le vuodon stuorra oassáj mijá kulturhiståvrås ja logalasj ájádallama åvddånahttemis. Nu lea fágas guovddáš rolla álbmotoahpas ja váikkuha identitehtii, jurddašanvuohkái ja iešáddejupmái. Navti le fágan ájnas oasse åbbålasj bajásgiessemis gå dat vájkkut identitehttaj, ájádallamvuohkáj ja iesjdádjadussaj. Matematihkkafága skuvllas lea mielde ovdánahttimin matematihkkagelbbolašvuođa maid servodat ja ovttaskas olbmot dárbbašit. Matematihkkafáhka skåvlån le viehkken gå galggá åvddånahttet matematihkka máhtov mav sebrudahka ja juohkka ájnegis dárbaj. Olahan dihtii dán, de fertejit oahppit beassat bargat sihke praktihkalaččat ja teorehtalaččat. Jus dáv galggá ållidit de hæhttuji oahppe bessat sihke praktihkalattjat ja teorehtalattjat barggat. Oahpahusas barget sihke suokkardemiin, stoahkamiin, hutkás ja čuolbmačoavdi doaimmaiguin ja gálgahárjehallamiin. Åhpadibme målssu ståhkamis guoradalle, sjuggelis ja tjuolmmatjoavdde dåjmaj ja tjehpudakhárjjidallama gaskan. Praktihkalaš geavahusas oaidnit ávkki matematihkas reaidofágan. Praktihkalasj anon le matematihkka vædtsak. Skuvlabarggus ávkkástallá fága guovddáš ideaid, hámiid, struktuvrraid ja oktavuođaid. Skåvllåbargon ávkástallá fága guovdásj ájádusá, háme, struktuvra ja aktijvuoda åhpadijn. Ohppiid ferte hástalit kommuniseret matematihka čálalaččat, njálmmálaččat ja digitálalaččat. Galggá oahppijt alodit matematihkav tjálalattjat, njálmálattjat ja digitálalattjat gaskostit. Ferte láhčit diliid nu ahte sihke nieiddat ja gánddat ožžot buriid vásáhusaid matematihkkafágas, mat hábmejit buriid guottuid ja nana fágagelbbolašvuođa. Galggá dilev láhtjet váj sihke báhtja ja næjtso oadtju vijdes åtsådallamijt matematihkkafágajn, man baktu vas buorre miella ja nanos fáhkatjehpudahka boahtá. Ná láhčá vuođu eallinagi oahppamii. Návti vuodov dahká oahppamij iellemav miehtáj. Fága lea juhkkojuvvon váldoosiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit. Fáhka le oajvveåsijda juogeduvvam, ja juohkka oasen li máhtudakmihto. Váldooasit dievasmahttet guhtet guoimmiset, ja daid ferte geahččat oktilaččat. Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta. Fága oahppoplánas leat guokte variántta. Oahppoplánas li guokta variánta. Oahppoplána 2 T lea eanet teorehtalaš, ja oahppoplána 2 P fas lea eanet praktihkalaš. 2T-variánta le ienep teorehtalasj madi 2P-variánta le ienep praktihkalasj. Goappašat variánttat addet oppalaš studerengelbbolašvuođa ovttas oktasašfágain Jo1:ža matematihkain (matematihkka 1 T dahje 1 P). Goappátja variánta vaddi dábálasj oahppomáhtudagáv oahppogárvedime oahppoprográmmajn aktan aktisasj prográmmafágajn matematihkka Jo1:n (matematihkka 1 T jali 1 P). Váldoosiid bajilgovva: Oajvveåsij gåvvå: Oktasašfága Aktisasjfága Váldooassi Oajvveoase Kultuvra ja modelleren Geometrija Logut ja algebra praktihkas Kombinatorihkka ja jáhkedahttevuohta Logut ja algebra praktihkas Kultuvrra ja modellerim Logut ja algebra-váldooassi galgá ovdánahttit lohkoáddejumi ja máhtu das mo logut ja lohkogieđahallan doibmet vuogádagain ja minstariin. Tálla ja algebra-oajvveoasse galggá tálladádjadusáv åvdedit ja máhtov låpptit gåktu tálla ja tállagiehtadallam systemajn ja minsstarijn doajmmi. Loguiguin sáhttá kvantifiseret dohkiid ja sturrodagaid. Tállaj máhttá lågojt ja stuorrudagájt kvantifiserit. Loguide gullet sihke olles logut, cuovkkat, desimálalogut ja proseanttat. Tállaj suorgge sisadná ålles tálla, fraksjåvnå, desimaltálla ja prosenta. Algebra skuvllas generalisere lohkorehkenastima dan bokte ahte bustávat dahje eará symbolat ovddastit loguid. Algebra skåvlån generaliseri tállariekknimav gå bokstáva jali ietjá symbåvlå tállajt åvdåsti. Dat dahká vejolažžan válddahit ja analyseret minstariid ja oktavuođaid. Navti sjaddá vejulasj minsstarijt ja aktijvuodajt gåvådit ja analyserit. Algebra geavahuvvo maiddái eará váldoosiid oktavuođas. Algebra aneduvvá aj geometrija ja funksjåvnåj oajvveåsijn. Geometriija skuvllas mearkkaša earret eará analyseret guovtte- ja golmmadimenšunálat govvosiid iešvuođaid ja ráhkadit konstrukšuvnnaid ja meroštallamiid. Geometrija skåvlån mierkki ierit ietján analyserit guovte- ja gålmådimensjonála gåvvusij vuogijt ja konstruksjåvnåjt ja merustallamijt dahkat. Dalle studere dynámalaš proseassaid nu go speadjalastima, joraheami ja sirdáseami. Geometrijan studeri dynámalasj prosessajt dagu spiedjildibme, jårgijdibme ja dåbedallam. Váldooassi fátmmasta maiddái dan ahte čađahit ja válddahit sajusteami ja sirdima. Oajvveoasse sisadná aj lokaliserimav ja dåbedallamav tjadádit ja gåvådit. Statistihkkii gullá plánet, čohkket, organiseret, analyseret ja ovdanbuktit dataid. Statistihkkaj gullu dáhtájt plánit, tjoahkkit, organiserit, analyserit ja åvddånbuktet. Dataanalysii gullá válddahit datamateriála oppalaš iešvuođaid. Dáhtáanalyjssaj gullu tjielggit åbbålattjat gåktu dáhtámateriálla le. Árvvoštallat ja kritihkalaččat guorahallat bohtosiid ja dataovdanbuktimiid lea dehálaš statistihkas. Båhtusij ja dáhtáj åvddånbuktema árvustallam ja lájttális gehtjadibme le ájnas oasse dát prosessas. Jáhkehahttivuođarehkenastimis čállá lohkun man stuorra jáhkehahttivuohta lea ahte dáhpáhus dáhpáhuvvá. Jáhkedahttevuodariekknimin gæhttjal tállaj tjállet man stuorra jáhkedahttevuohta le jut dáhpádus ajtu dáhpáduvvá. Kombinatorihkas bargá systemáhtalaš vugiiguin gávnnahit loguid, ja dát lea dávjá dárbbašlaš jus galgá sáhttit rehkenastit jáhkehahttivuođaid. Kombinatorihkan barggá systemáhtalasj vuogij gåktu tállajt gávnnat, ja dassta le álu dárbbo gå galggá jáhkedahttevuoda merustallat. Kultuvra ja modelleren Kultuvrra ja modellerim Kultuvra ja modelleren-váldooassi addá badjeperspektiivva matematihkkafágas. Oajvvesuorgge kultuvrra ja modellerim vaddá åbbålasj perspektijvav matematihkka fáhkaj. Váldooassi válddaha fága logalaš struktuvrra ja čájeha fága historjjá ja kultuvrralaš rolla. Oajvveoasse gåvvit fága logihkalasj struktuvrav ja vuoset fága histåvråv ja kultuvralasj rållav. Modelleren lea fága vuođđoproseassa, mas vuolggasadjin lea juoga mii duođaid gávdno. Modellerim le vuodulasj prosæssa fágan, mij vuolggá juosstá mij ajtu gávnnu. Dát válddahallo matematihkalaččat modeallan mii gieđahallo, ja dan bohtosat dulkojuvvojit álgodili vuođul. Dáv de matematihkalattjat gåvvit modellajn mij hiebaduvvá, ja dan båhtusa dålkkuduvvi vuolggemdile gáktuj. Funkšuvdna válddaha rievdama dahje ovdáneami sturrodagas mii čielgasit sorjá nuppis. Funksjåvnnå gåvvit rievddamav jali åvddånahttemav muhtem stuorrudagás mij le muhtem ietjá stuorrudahkaj tjadnum. Funkšuvnnaid sáhttá geavahit ráhkadit matematihkalaš modeallaid praktihkalaš oktavuođain. Funksjåvnåjt máhttá adnet matematihkalasj modellajt dagátjit praktihkalasj aktijvuodajs. Funkšuvnnat praktihkas-váldooasis lea sáhka geavahit funkšuvnnaid válddahit ja analyseret árgabeai- ja bargoeallindilálašvuođaid. Oajvveoasse funksjåvnå praktihkan sisadná gåktu funksjåvnåjt adná gåvvidittjat ja analyseritjit árggabiejve ja virggeiellema situasjåvnåjt. Diibmolohku Tijmmalåhko Tiibmalohku lea almmuhuvvon 60-minuhta ovttadahkan. Akta tijmma le 60-minuhta. Vuođđogálggat Vuodotjehpudagá Vuođđogálggat leat integrerejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriide gos dat leat mielde ovdánahttimin fágagelbbolašvuođa ja leat maid oassin das. Vuodotjehpudagá li integreridum máhtudakmihtojda, gånnå li fáron fáhkamáhtudagáv åvddånahttemin ja li aj dassta oassen. Matematihkas áddejuvvojit vuođđogálggat ná: Matematihkan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv: Njálmmálaš gálggat matematihkas mearkkašit duddjot matematihkkaáddejumi guldaleami, hállama ja ságastallama bokte. Njálmálasj tjehpudagá matematihkan mierkki vuojnov hábbmit matematihka gulldalime, håla ja ságastallama baktu. Dát mearkkaša duddjot áddejumi, gažadit ja ákkastallat geavahettiin sihke eahpeformálalaš giela, aiddolaš fágaterminologiija ja doahpagiid. Dat sisadná juojddáv miejnnit, gatjádallat ja argumenterit sihke iehpeformála giela, tjielgga fáhkaterminologija ja buojkuldagáj ano baktu. Dát mearkkaša searvat ságastallamiidda, muitalit ideaid ja ságaškuššat matematihkalaš čuolmmaid, čovdosiid ja strategiijaid earáiguin. Dat sihtá javllat ságastallamijda sæbrrat, ájádusájt subtsastit ja matemáhtalasj tjuolmajt, tjoavddusijt ja strategijajt iehtjádij siegen árvvaladdat. Njálmmálaš gálggaid ovdáneapmái matematihkas vuolgá matematihka birra ságastallamis ja ovdána kompleaksa fágalaš fáttáid ovdanbuktimii ja ságaškuššamii. Matematihka njálmálasj tjehpudagáj åvddånibme vuolggá matematihka ságastallamijda sæbrramis gitta gássjelap fágalasj ássjijt åvddånbuvtátjit ja árvvalattatjit. Dasto gullá ovdáneapmái álkes matematihkalaš giela geavaheamis ovdánit aiddolaš fágaterminologiija ja ovdanbuktinvugiid ja aiddolaš doahpagiid geavaheapmái. Vijddábut vuolggá åvddånibme álkkes matematihkalasj gielav adnemis gitta dárkkelis fáhkaterminologijav, javllamvuogev ja buojkuldagájt anátjit. Máhttit čállit matematihka mielddisbuktá válddahit ja čilget jurddašanvuogi ja bidjat sániid fuomášumiide ja ideaide. Buktet tjállet matematihkan mierkki gåvådit ja tjielggit muhtem ájádallamvuogev ja bágojt biedjat gávnnusijda ja ájádusá. Dát mearkkaša geavahit matematihkalaš symbolaid ja formálalaš matematihkalaš giela čoavdit čuolmma ja ovdanbuktit čovdosiid. Dat sisadná matematihkalasj symbåvlåjt ja formálalasj matematihkalasj gielav adnet tjuolmajt tjoavdátjit ja tjoavddusijt åvddånbuvtátjit. Dasto mearkkaša dát ráhkadit tevnnegiid, sárgosiid, govvosiid, gráfaid, tabeallaid ja diagrámmaid mat leat heivehuvvon vuostáiváldái ja dilálašvuhtii. Vijddábut dat sihtá javllat dahkat tjuorggamijt, sárggomijt, gåvådagájt, gráfajt, tabellajt ja diagrámmajt ma li vuosstájválldáj ja dilláj hiebaduvvam. Čállin matematihkas lea reaidu ovdánahttit iežas jurdagiid ja oahppama. Tjállem matematihkan le vædtsak ietjas ájádusájt ja oahppamav åvddånahtátjit. Čállinovdáneapmi matematihkas vuolgá álkes ovdanbuktinvugiin ja ovdána dađistaga formálalaš symbolagiela ja aiddolaš fágaterminologiija geavaheapmái. Matematihka tjállema åvddånibme vuolggá álkkes åvddånbuktemvuogijs maŋenagi formála symbåvllågiela ja dárkkelis fáhkaterminologija adnuj. Dasto gullá ovdáneapmái álkes matematihkkafágalaš dilálašvuođaid válddaheamis ja systematiseremis ovdánit ollislaš kompleaksa oktavuođaid ákkastallamii. Vijddábut vuolggá åvddånibme álkkes matematihkkafágalasj dilijt tjielggimis ja systematiserimis gitta ålleslasj argumentasjåvnåv tjielggitjit gássjelis aktijvuodaj hárraj. Máhttit lohkat matematihka mearkkaša áddet ja geavahit symbolagiela ja ovdanbuktinvugiid hábmet oaiviliid teavsttain árgabeaieallimis ja bargoeallimis ja maiddái matematihkkafágalaš teavsttain. Buktet låhkåt matematihkan mierkki dádjadit ja adnet symbåvllågielav ja javllamvuogijt váj dádjat árggabiejve, barggoiellema ja matematihkkafágalasj tevstajt. Matematihkkafágii gullet ovttastuvvon teavsttat main leat matematihkalaš ovdanbuktimat, gráfat, diagrámmat, tabeallat, symbolat, hámut ja logalaš jurddašeapmi. Matematihkkafáhkaj gulluji moatte lágásj tevsta majn li matematihkalasj åvddånbuktemvuoge, gráfa, diagrámma, tabella, symbåvlå, foarmmala ja logalasj ájádallam. Lohkan matematihkas mearkkaša rátkit dieđuid, analyseret ja árvvoštallat hámiid ja sisdoalu ja čoahkkáigeassit dieđuid teavsttaid iešguđet elemeanttain. Låhkåm matematihkan mierkki diedojt sorterit, analyserit ja árvustallat hámev ja sisanov ja aktidit diedojt tevsta iesjgeŋga elementajs. Lohkanovdáneapmi matematihkas vuolgá dieđuid gávdnamis ja geavaheamis teavsttain main lea álkes symbolagiella, ja ovdána oaivila gávdnamii kompleaksa fágateavsttain main lea váttes symbolagiella ja doabageavaheapmi ja daid reflekteremii. Låhkåmåvddånibme matematihkan vuolggá diedojt gávnnamis ja adnemis tevstajn majn le álkkes symbåvllågiella gitta miejnigav dádjadittjat ja reflekteritjit gássjelis fáhkatevstaj badjel majn le dárkkelis symbåvllågiella ja buojkuldagá. Máhttit rehkenastit vuođđogálgan mearkkaša geavahit symbolagiela, matematihkalaš doahpagiid, vuogádagaid ja iešguđet strategiijaid čuolbmačoavdimii ja suokkardallamiidda main vuolggasadjin leat sihke praktihkalaš árgabeaidilálašvuođat ja matematihkalaš čuolmmat. Buktet riekknit vuodotjehpudahkan mierkki adnet symbåvllågielav, matematihkalasj buojkuldagájt, barggovuogijt ja moatte lágásj strategijajt tjuolmmatjoavddemin ja guoradallamin man álggo le sihke bæjválasj praktihkalasj dille ja matematihkalasj tjuolmma. Dát mearkkaša dovdát ja válddahit dilálašvuođaid main matematihkka lea oassin, ja geavahit matematihkalaš metodaid gieđahallat čuolmmaid. Dat mierkki dåbddåt ja gåvådit dilijt gånnå matematihkka le oassen, ja matematihkalasj metodajt adnet tjuolmaj tjoavdedijn. Oahppi ferte maiddái gulahallat ja árvvoštallat man gustovaččat čovdosat leat. Oahppe hæhttu aj guládallat ja árvustallat makta tjoavddusa dåhkkiduvvi. Rehkenastinovdáneapmi matematihkas vuolgá loguid vuođđoáddejumis ja dovdámis ja čuolmma čoavdimis álkes dilálašvuođaid vuođul ja ovdána váttes, kompleaksa čuolmmaid analyseremii ja čoavdimii iešguđet strategiijaid ja metodaid geavahemiin. Riekknimåvddånibme matematihkan vuolggá vuodulasj tálladádjadimes ja álkkes tjuolmajt ájttsamis ja tjoavddemis gitta vijdes spekterav kompleksa tjuolmajs analyseritjit ja moattelágásj strategijaj ja metåvdåj tjoavdátjit. Dat mearkkaša dađistaga eanet geavahit iešguđet veahkkeneavvuid rehkenastimis, modelleremis ja gulahallamis. Dat mierkki maŋenagi ienebut adnet iesjgeŋgalágásj viehkkenævojt riekknimin, modellerimin ja guládallamin. Digitála gálggat matematihkas mearkkaša geavahit digitála reaidduid oahppamii spealuid, suokkardallama, visualiserema ja ovdanbuktima bokte. Digitála tjehpudagá matematihkan mierkki digitála vædtsagijt oahppamij adnet spelaj, guoradallama, visualiserima ja åvddånbuktema baktu. Das lea maiddái sáhka dovdat, geavahit ja árvvoštallat digitála reaidduid meroštallamiidda, čuolbmačoavdimiidda, simuleremiidda ja modelleremiidda. Dáppe le aj sáhka dåbddåt, adnet ja árvustallat digitála vædtsagijt merustallamijda, tjuolmmatjoavddemijda, simulerimijda ja modellerimijda. Dasto mearkkaša dát gávdnat dieđuid, analyseret, gieđahallat ja ovdanbuktit dieđuid ulbmillaš reaidduiguin, ja leat kritihkalaš gálduide, analysaide ja bohtosiidda. Vijddábut dat mierkki diedojt gávnnat, analyserit, giehtadallat ja åvddånbuktet hiebalasj vædtsagij, ja liehket lájttális gáldojda, analyjsajda ja båhtusijda. Digitála gálggaid ovdánahttin mearkkaša bargat ovttastuvvon digitála teavsttaiguin mat šaddet dađistaga váddáseabbun. Digitála tjehpudagáj åvddånahttem mierkki barggat aktiduvvam digitála tevstaj ma sjaddi gássjelabbo ájge tjadá. Dasto mearkkaša dát dađistaga buorebut oaidnit makkár ávki digitála reaidduin lea oahppamii matematihkkafágas. Vijddásappot dat mierkki ájn ienebut vuojnnet man ávkálasj digitála vædtsaga li matematihkkafága oahppamij. Gelbbolašmihttomearit 2 T maŋŋil Máhtudakmihto 2 T maŋŋela Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet selvehit vektoriid geometralaš gova njuollan duolbadasas ja meroštallat vektoriid supmi, differánssa ja skalarbuktaga ja loguid ja vektoriid buktaga tjielggit vektorij geomehtralasj gåvåv njuollan jalgudagán ja merustallat vektorij summav, differánsav ja skalarbuvtav ja lågoj ja vektorij buvtav rehkenastit duolbadasa vektoriiguin mat leat čállon koordináhtahápmái, meroštallat guhkkodagaid, gaskkaid ja čiegaid vektorrehkenastimiin ja mearridit goas guokte vektora leat paralleallat dahje ortogonálat riekknit jalgudagá vektorij ma li koordináhtahábmáj tjáledum, merustallat guhkkudagájt, gaskajt ja viŋŋkalijt vektorriekknimijn ja mierredit goassa guokta vektora li parallella jali ortogonála tevdnet ja válddahit gevlliid paramehterhámis ja meroštallat dákkár gevlliid russenčuoggá tjuorggat ja gåvådit gávagijt parameterhámen ja merustallat dákkár gávvagij ruossimtjuorgav Kombinatorihkka ja jáhkehahttivuohta Kombinatorihkka ja jáhkedahttevuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet selvehit ja geavahit doahpagiid sorjjasmeahttun ja evttolaš jáhkehahttivuođa, geavahit Bayesa cealkaga guovtti dáhpáhussii ja árvvoštallat ja dulkot bohtosiid tjielggit ja adnet buojkuldagájt ævtodis ja evtulasj jáhkedahttevuohta, adnet Bayesa gárgadisáv guovte dáhpádusájda ja árvustallat ja dålkkut båhtusijt meroštallat jáhkehahttivuođa ordnejuvvon válljosiin ruovttoluottabidjamiin dahje dan haga, ja ordnetkeahtes válljosiin ruovttoluottabidjama haga merustallat jáhkedahttevuodav oarnnidum válljumijn ruopptotbiedjamijn ja dan dagá, ja oarnnigahtes válljumijn váni ruopptotbiedjama rehkenastit binomalaš ja hypergeometralaš jáhkehahttivuođain ja dovdát ja modelleret dákkár juoguid iešguđet dilálašvuođain riekknit binomalasj ja hypergeometralasj jáhkedahttevuodaj ja dåbddåt ja modellerit dakkár juogojt iesjgeŋgalágásj aktijvuodajn Kultuvra ja modelleren Kultuvrra ja modellerim Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet analyseret teorehtalaš ja praktihkalaš čuolmmaid, gávdnat minstariid ja struktuvrraid iešguđet dilálašvuođain ja válddahit oktavuođaid matematihkalaš modeallaid vehkiin analyserit teorehtalasj ja praktihkalasj tjuolmajt, gávnnat minsstarijt ja struktuvrajt iesjgeŋga aktijvuodajn ja gåvådit aktijvuodajt matematihkalasj modellaj baktu suokkardit matematihkalaš modeallaid, buohtastahttit iešguđet modeallaid ja árvvoštallat maid dieđuid modeallat sáhttet addit, ja man gustovaččat leat, ja makkár ráddjehusat dain leat guoradallat matematihkalasj modellajt, buohtastahttet iesjgeŋga modellajt ja árvustallat makkir diedojt modella soajtti vaddet, ja man guoskavattja da li ja makkir ráddjidusá dajn li geavahit digitála reaidduid suokkardallamis, modeallahábmemis ja ovdanbuktimis adnet digitála vædtsagijt guoradaládijn, modællahábbmidijn ja åvddånbuvtedijn gávdnat, árvvoštallat ja ovdanbuktit ovdamearkkaid matematihka máŋggakultuvrralaš historjjás ja ságaškuššat makkár mearkkašupmi matematihkas lea luonddudiehtagis, teknologiijas, servodateallimis ja kultuvrras gávnnat, árvustallat ja åvddånbuktet buojkulvisájt matematihka moattekultuvralasj histåvrås ja árvvaladdat majt matematihkka mierkki luonndodiedaj, teknologijaj, sebrudakiellemij ja kultuvrraj Gelbbolašvuođamihttomearit 2 P maŋŋil Máhtudakmihto 2 P maŋŋela Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet rehkenastit standárdahápmásaš poteanssaiguin ja loguiguin main leat positiiva ja negatiiva eksponeanttat, ja geavahit dán praktihkalaš oktavuođain riekknit standardháme potensaj ja tállaj majn le positijva ja negatijva eksponenta, ja dáv praktihkalasj aktijvuodajn adnet rehkenastit proseanttaiguin ja stuorrunfáktoriiguin, dahkat suksessiiva reantomeroštallamiid ja rehkenastit praktihkalaš bargobihtáid main lea eksponentiála stuorrun prosentaj ja stuorromfaktåvråj riekknit, tjuovvo ræntomerustallamijt dahkat ja riekknit praktihkalasj dahkamusájt majn le eksponentiála stuorrom Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet plánet, čađahit ja árvvoštallat statistihkalaš guorahallamiid plánit, tjadádit ja árvustallat statistihkalasj guoradallamijt meroštallat ja ságaškuššat guovddášmihtuid ja bieđgoulbmiliid merustallat ja árvvaladdat guovdásjmihtojt ja gæjvvanimulmijt meroštallat ja selvehit kumulatiiva ja relatiiva frekveanssa, ovdanbuktit dataid tabeallain ja diagrámmain ja ságaškuššat iešguđet dataovdanbuktimiid ja makkár áddejumiid dat sáhttet addit merustallat ja tjielggit kumulatijva ja relatijva frekvensav, åvddånbuktet dáhtájt tabellajn ja diagrámmajn ja árvvaladdat iesjguhtik dáhtáåvddånbuktemijt ja makkár dádjadusájt da mahtti vaddet sirret dieđuid joavkkuide ja meroštallat ja ságaškuššat joavkkuide sirrejuvvon datamateriála guovddášmihtuid dáhtájt juohkusijda tjuolldet ja merustallat ja árvvaladdat dáj dáhtáj guovdásjmihtojt geavahit rehkenastinárkkaid statistihkalaš meroštallamiin ja ovdanbuktimiin adnet riekknimárkajt statistihkalasj merustallamijn ja åvddånbuktemijn Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet mihtidit praktihkalaš iskosiin ja hábmet matematihkalaš modeallaid oidnojuvvon dataid vuođul mihttit praktihkalasj gæhttjaladdamijn ja hábbmit matematihkalasj modellajt observeridum dáhtáj milta analyseret praktihkalaš čuolmmaid mat gusket beaivválaš eallimii, ekonomiijii, statistihkkii ja geometriijii, gávdnat minstariid ja struktuvrraid iešguđet dilálašvuođain ja válddahit sturrodagaid oktavuođaid matematihkalaš modeallaid vehkiin analyserit praktihkalasj tjuolmajt ma guosski bæjválasj iellemij, ekonomijaj, statistihkkaj ja geometrijaj, gávnnat minsstarijt ja struktuvrajt iesjgeŋga aktijvuodajn ja gåvådit stuorrudagáj aktijvuodajt matematihkalasj modellaj viehkken suokkardit matematihkalaš modeallaid, buohtastahttit iešguđet modeallaid mat válddahit seamma praktihkalaš dili, ja árvvoštallat makkár dieđuid modeallat sáhttet addit, ja man gustovaččat leat, ja makkár ráddjehusat dain leat guoradallat matematihkalasj modellajt, buohtastahttet iesjgeŋga modellajt ma gåvvidi sæmmi praktihkalasj dilev, ja árvustallat makkár diedo modella máhtti vaddet, ja man guoskavattja li, ja makkár ráddjidusá dajn li geavahit digitála reaidduid suokkardallamis, modeallahábmemis ja ovdanbuktimis adnet digitála vædtsagijt guoradaládijn, modællahábbmidijn ja åvddånbuvtedijn Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet geavahit digitála reaidduid guorahallat polynomafunkšuvnnaid, ruohtasfunkšuvnnaid, poteansafunkšuvnnaid ja eksponentiálafunkšuvnnaid kombinašuvnnaid mat válddahit praktihkalaš dilálašvuođaid, ja meroštallat nullačuoggá, ekstremálačuoggá ja russenčuoggá, ja gávnnahit gaskamearálaš stuorrunleavttu ja momentána stuorrunleavttu sulliiárvvuid adnet digitála vædtsagijt guoradalátjit polynomafunksjåvnåj, ruohttsafunksjåvnåj, potænssafunksjåvnåj ja eksponensiálafunksjåvnåj kombinasjåvnåjt ma praktihkalasj dilijt tjielggiji, navti váj merustalá nullatjuorgav, ekstremálatjuorgav ja ruossimtjuorgav, ja gávnnat gasskamærrásasj stuorromfártav ja momentána stuorromfárta sulleárvojt geavahit funkšuvnnaid modelleret, ságaškuššat ja analyseret praktihkalaš oktavuođaid adnet funksjåvnåjt praktihkalasj aktijvuodajt modelleritjit, árvvalattatjit ja analyseritjit Árvvoštallan fágas Árvustallam fágan Matematihkka oktasašfága 2 T ja 2 P Matematihkka aktisasjfága 2 T ja 2 P Loahppaárvvoštallama mearrádusat: Loahppaárvustallama mærrádusá: Oppalašárvosáni árvvoštallan Åbbålasj árvustallam Ortnet Vuohke Oahppit galget oažžut ovtta oppalašárvosáni. Oahppe galggi oadtjot avtav åbbålasj karakterav. Eksámen ohppiide Eksámen – oahppe Ortnet Vuohke Oahppit sáhttet vuorbáduvvot čálalaš dahje njálmmálaš eksámenii. Oahppe soajtti vuorbbáduvvat tjálalasj jali njálmálasj eksábmaj. Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain. Tjálalasj eksábma guovdásj ásadusájs dagáduvvá ja sensureriduvvá. Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Eksámen privatisttaide Eksámen – privatista Ortnet Vuohke Privatisttat galget váldit čálalaš eksámena. Privatista galggi tjadádit tjálalasj eksámav. Eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain. Eksábma guovdásj ásadusájs dagáduvvá ja sensureriduvvá. Árvvoštallama oppalaš mearrádusat leat oahpahuslága láhkaásahusas. Árvustallama åbbålasj mærrádusá li åhpaduslága njuolgadustjállagijn. Konvenšuvdna Norgga ja Ruoŧa gaskka rádjerasttildeaddji boazodollui Konvensjåvnnå Svieriga ja Vuona gaskan ällobargo birra rájáj badjel Orohat ja čearru sáhttá dahkat ovttasbargosoahpamuša mii spiehkasta guovlobeavdegirjjis. Svieriga ja Vuona ráddidusá, Lávdegoddi sáhttá ovdalgo dohkkeha soahpamuša, addit earáide go šiehtadusosolaččaide vejolašvuođa buktit cealkámuša áššái. ma dan diehti gå sáme li álggoálmmuk mij ällosujtujnis dålusj ájgij rájes la äloj jåhtålam dan badjel mij uddni la rijkkarádjá Svieriga ja Vuona gaskan, Vuosttaš rádješiehtadusa kodicilla golggotmánu 7. ja 18. beivviid 1751 ii bija, riikkaráji rasttildeamis, eará noađuhemiid rádjerasttildeaddji boazodollui eará go dat mat daddjojit kodicillas. ma vieledibá vuostasj kodisillav rádjátráktahtajda gålgådismáno 7. ja 18. b. 1751, mij duodas sámij riektáv älojisá nuppe rijkkaj jåhtet ja danna rievtesvuodajt ávkkit dålusj árbbedábij milta, Dán konvenšuvnna vuođul galgá duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta gustot buot dain diliin mat namuhuvvojit dán artihkalis ja 10. artihkalis. ma vieledibá 3. bievddegirjev Sáme álmmuga birra Svieriga säbrramis Europalasj uniåvnnåj, libá oassálasste oassebiele Svieriga välggogisvuodajt dåbdåstam sáme álmmuga hárráj rijkalasj ja rijkajgasskasasj riektájn vuodon. 3. jus dárbbašuvvo boazodoalu atnui galgá duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta gustot nuppi riikkas, fievrridit ja, siskkobealde daid njuolggadusaid mat gustojit riikka iežas boazodolliide atnit ma, nåv guhkev gå ällosáme goappásj rijkajn ietjasa iellemtjerda ja äládusá suoddjima diehti dárbahi rájájt rasstit ällosujttárin, sihtaba anodit ja daŋga bále vidjurijt dan diehti hiebadit, a. beatnagiid, heasttaid dahje eará elliid libá návti ájgás boahtám. c. vearjjuid ja báhčinneavvuid Kapihttal 1. f. eará dárbbašlaš biergasiid. Vuodobiejadum prinsijpa 1. Artihkal 1 Geažotbeallji dahje dovdameahttun boazu fuolahuvvo daid mearrádusaid mielde mat gustojit dan riikkas gos boazu lea. Konvensjåvnå märrádusá gulluji tjieldijda jali tjieldij ällobarggijda ja ällosujttimdajvajda jali daj ällobarggijda. 2. Artihkal 2 Eallibohccot ja njuvvojuvvon bohccot ja boazobuktagat iežas atnui sáhttet fievrriduvvot nuppi riikii mas duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta galgá gustot. Konvensjåvnå ulmme le åvddånahttet ja åvdedit aktisasjbargov rijkaj, tjieldij, ällosujttimdajvaj ja ájnegis ällobarggij gaskan vaj guohtom ávkkiduvvá vuogijn mij guhkesájggásasj vuodov vaddá ekologalasj, ekonomalasj ja kultuvralasj guoddelis bargguj goappásj rijkajn. 3. Artihkal 3 Bohccuid sáhttá njuovvat nuppi riikkas ja dasto fievrridit ruovttoluotta ruovtturiikii mas duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta galgá gustot. Ällosujtujn rájáj rastá galggá barggat daj riektáj ja välggogisvuodaj milta ma rijkalasj riektáv tjuovvu dan rijkan gånnå älov sujtti, jus ietjá dán konvensjåvnån ij javladuvá. 4. Artihkal 4 Bohccuid sáhttá njuovvat nuppi riikkas ja vuovdit daid doppe dan riikka sisafievrridan- ja vuovdinmearrádusaid mielde. Jus dakkár dahko huoman miededuvvá, galggá rijkka älloguohtomav huksat jali, jus dat ij la máhttelis, ekonomalasj buohtov rijka riektá milta vaddet. 5. Artihkal 5 Unnit meari bohccuid sáhttá spiehkkasemiin njuovvat nuppi riikkas ja vuovdit doppe mas duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta galgá gustot, jus vissásit lea soameheapmi fievrridit bohccuid ruovtturiikii. Konvensjåvnå adnemij galggaba guokta aktelis orgána gávnnut, aktisattja goappásj rijkajda; tjuottjodimorgána, Svierik-Vuona boatsojguohtomsiebrreráde (Boatsojguohtomsiebrreráde), ja bajemus gujddimorgána, Svierik-Vuona bajemus gujddimsiebrreráde (Bajemusgujddimsiebrreráde). 6. Artihkal 6 Bohccuid fievrrideapmi mohtorfievrruin riikkaid gaskka sáhttá dahkkojuvvot mohtorfievrruin mii lea dohkkehuvvon dán lágán fievrrideapmái juoppá riikkain. Tjielde ja ällosujttimdajva oadtju bájkijt nuppen rijkan ällosujttuj ávkkit vuogijn mij javladuvvá sierra bievddegirjen (guovllobievddegirjen) mij la duodden dán konvensjåvnnåj (1. duoddetjála). Kapihtal 3. Artihkal 7 Goabbatge riikka ráđđehusat nammadit guokte lahtu, mas nuppis sudnos galgá leat nana máhtolašvuohta boazodoalu birra ja nammaduvvo riikka boazoealáhusa árvalusa mielde. Tjiellde ja ällosujttimdajvva oadtju lihtudit aktisasjbargo birra mij guovllobievddegirjev ij tjuovo. Dasa lassin galget ráđđehusat ovttasráđiid, Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid árvalusa mielde, nammadit ovtta lahtu gii galgá leat lávdegotti jođiheaddjin. Dakkár lihttuj gulluji val dakkár ällosujto rievtesvuoda ja guovlo gånnå binnemusát nuppen lihtudiddjen la riektá rijkalasj lágavuodo jali dán konvensjåvnå milta ällosujtujn barggat. Juohke lahttui nammaduvvo persovnnalaš várrelahttu seammá eavttuiguin go váldolahttu. Aktisasjlihtto ij garrasap gássjelisvuodajt ietjá guosske berustiddjijda oattjo vaddet. Jođiheaddji várrelahttu lea Guohtunlávdegotti nubbinjođiheaddjin. Jus lihtov hiejtet vierttiji muttágis oare hiejttemij gávnnut. Dan muddui go ii leat mearriduvvon guovlobeavdegirjjis, sáhttá Guohtunlávdegoddi, guovlluid várás mat fátmmastuvvojit beavdegirjjis, mearridit Giehtadaládijn galggá siebrreráde gåhtset vaj lihtto ållidahttá konvensjåvnå ulmev 2. artihkkala milta. Siebrreráde máhttá åvddål gå lihtto dåhkkiduvvá dibddet iehtjádijt gå lihtudiddjijt vuojnojdisá moalgedit. 1. guhte orohat dahje guhte čearru sáhttá atnit dihto guovllu Jus lihtto hiejteduvvá, gálggá guovllobievddegirjje fábmuj boahtet. 2. guohtunáiggiid Artihkal 8 3. alimus boazologu. Gatjálvis árbbedáhperiektá vijddudagá gähttjalime hárráj ij danen konvensjåvnås gártjeduvá ájnat priváhttariektá vuodujn Svierigin máttarájggásasj ávkkima hárráj Svierigin ja Vuonan. Dasa lassin sáhttá Guohtunlávdegoddi maiddái mearridit Dakkár ássjev oadtju dåhkkiduvvam dikke åvddåj bajedit Svierigin jali Vuonan. 4. johtimiid čađaheami Sierra rievtesvuoda ällosujttuj rájáj rastá 5. ealuid čohkkema ja rátkima Artihkal 9 6. sierra bearráigeahččan- ja guođohanmearrádusaid Dán konvensjåvnå milta galggá tulla-, värro- ja máksemfriddjavuohta daj bálij ma li dán ja 10. artihkkalijn javladuvvam. 7. spiehkastemiid guovlobeavdegirjji mearrádusain Gejna dán konvensjåvnå milta ällosujtujn nuppen rijkan barggá la riektá 1. älov sujttidijn rijkkarájáv rasstit ja nuppen rijkan årrot, 8. dohkkehit ovttasbargosoahpamuša 7. artihkkala mielde 2. nuppen rijkan, guovlon årodijn, mij ávkkiduvvá 6. jali 7. artihkkala milta, daj njuolgadusáj milta ma rijka ietjas ällobarggijda gulluji, a. dållåmuorajt ja verkav válldet majt ällosujto diehti dárbahi adnet, 9. cealkámuša 13. artihkkala mielde b. rustigijt jali viesojt tsieggit majt ällosujttuj dárbahi ja c. bivddet ja guollit, 10. buhtadusa 24. artihkkala mielde Artihkal 10 11. lágalaš gohččosiid ja doaimmaid 25. ja 26. artihkkaliid mielde 4. boahttsuv nuppen rijkan njuovvat ja vuobddet danna dan rijka buktem- ja doalvvommärrádusáj milta. 12. konvenšuvdnadivada 27. artihkkala mielde Kapihttal 3. Svierik-vuona boatsojguohtomsiebrreráde 13. ruđaid olggosmáksit sisamáksojuvvon konvenšuvdnadivadis 28. artihkkala mielde Ráddidusá aktan galggaba, Svieriga ja Vuona sámedikkij oajvvadusáj milta, daj lassen nammadit sebrulattjav siebrreráde åvddåulmutjin. 14. veahá sirdit saji gokko konvenšuvdnaáiddit galget ceaggát Sadjásasj åvddåulmusj la Boatsojguohtomsiebrreráde sadjásasj åvddåulmusj. Guohtunlávdegoddi galgá čuovvut rádjerasttildeaddji boazodoalu ovdáneami ja jahkásaččat dieđihit riikkaid ráđđehusaide. Boatsojguohtomsiebrreráde galggá rádjáällosujto åvddånimev tjuovvot ja rijkaj ráddidusájda jahkásattjat diededit. Goappaš riikkaid guovddáš, guovllulaš ja báikkálaš eiseválddit galget vieččahit cealkámuša Guohtunlávdegottis ovdalgo gustovaš eiseváldi dahká mearrádusaid mat sáhttet guoskkahit rádjerasttildeaddji boazodoalu. Goappák rijka guovdásj, dajvak ja bájkálasj fábmudagá galggi moalggemijt Boatsojguohtomsiebrrerádes viedtjat åvddål gulle fábmudahka märrádusájt dahká ma ällosujttuj rájáj badjel máhtti guosskat. Dán lágan gulaskuddan ii dušsindaga ráđđádallangeatnegasvuođa sámi beroštumiid hárrái nu guhká go dán geatnegasvuođa vuođus lea náššuvnnalaš dahje internáššuvnnalaš riekti. Dakkár dahkamus ij rádádallamvälggogisvuodav fámoduhte sámij berustimij hárráj jus dakkár välggogisvuohta gávnnu rijkalasj jali rijkajgasskasasj riektá milta. Guohtunlávdegotti mearrádusat galget leat eanetlohkomearrádusat (dábálaš eanetlohku). Boatsojguohtomsiebrreráde ássjijt mierret ieneplåhkomärrádusájn (binnemus ieneplågujn). Jus jienasteamis ii leat ovttasge eanetlohku, de mearrida jođiheaddji jietna. Åvddåulmutjin la mierrediddje jiedna gå jienastimlåhko la sämmi mieren. Guohtunlávdegoddi lea dohkálaš dahkat mearrádusaid go jođiheaddji ja unnimustá okta lahttu goappáge riikkas oassálastá mearrideamis. Boatsojguohtomsiebrreráde la mierrediddje gå åvddåulmusj ja binnemusát akta sebrulasj goappák rijkas mierredibmáj säbrraba. Áššeráhkkaneamis, dahje lágalaš gohččumiid gárvvisteamis 25. artihkkala vuosttaš oasi mielde ja 26. artihkkala vuosttaš oasi mielde sáhttá jođiheaddji akto mearridit. Gatjálvisán mij ássjegárvedibmáj gullu jali biejadisá dahkamij 25. artihkkala vuostasj biehke ja 26. artihkkala vuostasj oase milta, oadtju åvddåulmusj aktu mierredit. Guohtunlávdegotti dahkan mearrádusat sáhttet biddjojuvvot fápmui vaikko mearrádus váidaluvvo Dárkkistangoddái. Boatsojguohtomsiebrreráde märrádus máhttá fábmuj boahtet vájku märrádus gujddiduvvá Bajemusgujddimsiebrrerádáj. Guohtunlávdegoddi sáhttá goitge mearridit ahte dahkkojuvvon mearrádusa ii galgga bidjat fápmui ovdalgo váidináigemearri lea vássan. Boatsojguohtomsiebrreráde galla máhttá mierredit vaj märrrádus ij fábmuj boade åvddål gå gujddimájgge vássám la. Dárkkistangoddi sáhttá mearridit ahte váidaluvvon mearrádus ii galgga fápmuiduvvvat ovdalgo váidalus lea loahpalaččat mearriduvvon. Bajemusgujddimsiebrreráde máhttá mierredit gujddiduvvam märrádusáv ij oattjo dåjmadit åvddål gå gujddimus låhpalattjat la mierredum. Áššeosolaččat dahje earát geaidda mearrádus čuohcá sáhttet váidalit Guohtunlávdegotti mearrádusaid Dárkkistangoddái. Boatsojguohtomsiebrreráde märrádus máhttá gujddiduvvat Bajemusgujddimsiebrrerádáj oassebieles jali sujsta gesi märrádus ietján guosská. Mearrádusaide, maid lea vejolaš váidalit, gusto njeallje-vahkkosaš váidináigemearri dan beaivvi rájes go mearrádus lea vuostáiváldojuvvon. Gujddidahtte märrádusájda gullu nielje vahko gujddimájgge dat biejves gå märrádusáv la duosstum. Váidalus galgá leat ollen Guohtunlávdegoddái ovdal dán áigemeari. Tjáledum gujddimus galggá Boatsojguohtomsiebrrerádáj dan ájge sinna boahtet. Jus váidalus olle ilá maŋŋit, galgá Guohtunlávdegoddi hilgut váidalusa. Jus gujddimus ilá maŋŋet boahtá, galggá Boatsojguohtomsiebrreráde gujddimusáv hilggot. Kapihtal 4. Kapihtal 4. Norgga-ruoŧa dárkkistangoddi Svierik-vuona bajemusgujddimsiebrreráde Dárkkistangottis galget leat vihtta lahtu geat nammaduvvojit njealji jahkái. Bajemusgujddimsiebrreráden galggi vihtta sebrulattja gudi nielje jahkáj nammaduvvi. Ráđđehusat nammadit guokte lahtu goabbáge ja nuppis sudnos galgá leat nana máhtolašvuohta boazodoalu birra ja nammaduvvot riikka boazoealáhusa árvalusa mielde ja nuppis galgá leat duopmárgelbbolašvuohta. Ráddidusá nammadibá guokta sebrulattja goabbá, goappás nuppen galggá vijdes ällobarggomáhttudahka ja gev biedji rijka boatsojäládusá oajvvadusá milta, ja nuppen galggá duobmármáhttudahka. Dasa lassin galget ráđđehusat ovttasráđiid, Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid árvalusa mielde, nammadit ovtta lahtu gii galgá leat dárkkistangotti jođiheaddjin. Duodden galggaba ráddidusá aktan, Svieriga ja Vuona sámedikkij oajvvadusá milta, biedjat sebrulattjav siebrreráde åvddåulmutjin. Jođiheaddji galgá leat duopmár dahje galgá leat nana duopmárhárjánupmi. Åvddåulmusj galggá duobmár liehket jali vijdes duobmárdåbdov adnet. Juohke lahttui nammaduvvo persovnnalaš várrelahttu seamma eavttuiguin go váldolahttui. Juohkka sebrulattjaj persåvnålasj sadjásasj biejaduvvá dan milta mij sebrulattjaj gullu. Jođiheaddji várrelahttu lea Dárkkistangotti nubbinjođiheaddjin. Åvddåulmutja sadjásasj doajmmá Bajemusgujddimsiebrreráde nubbe åvddåulmutjin. Dárkkistangotti mearrádusat galget leat eanetlohkomearrádusat (dábálaš eanetlohku). Bajemusgujddimsiebrreráde ássjijt mierret ieneplåhkomärrádusájn (binnemus ieneplågujn). Jus jienasteamis ii leat ovttasge eanetlohku, de mearrida jođiheaddji jietna. Åvddåulmutjin la mierrediddje jiedna gå jienastimlåhko la sämmi mieren. Dárkkistangoddi lea mearrádusfámolaš go buot lahtut oassálastet mearrádusas. Bajemusgujddimsiebrreráde mierret gå gájkka sebrulattja märrádussaj säbrri. Áššeráhkkaneami dáfus sáhttá jođiheaddji akto mearridit. Gatjálvisáv mij ássjegárvedibmáj gullu oadtju åvddåulmusj aktu mierredit. Dárkkistangotti mearrádusa konvenšuvdnadivada hárrái 27. artihkkala mielde, sáhttá son gii lea geatnegahttojuvvon máksit konvenšuvdnadivada, badjelduolbmamiid dihte mat dahkkojuvvojit Norggas váidalit diggegoddái ja Ruoŧas váidalit ášši Leanariektái Norrbottena leanas. Bajemusgujddimsiebrreráde märrádus konvensjåvnnåmávso birra 27. artihkkala milta oadtju sån, guhti la välggogis konvensjåvnnåmávsov mákset, mättojis hárráj Svierigin, gujddit Lenariektáj Norrbottena lenan ja mättoj hárráj Vuonan stiebniga baktu dikke åvddåj. Dasa lassin ii sáhte doalvut Dárkkistangotti mearrádusaid diggegoddái dahje váidalit Leanariektái. Ietján Bajemusgujddimsiebrreráde märrádusájt ij Lenariektáj oattjo gujddit jalik dikke åvddåj biedjat. Stevnnegii dahje váidalussii gusto njealljevahkkosaš váidináigemearri dan beaivvi rájes go mearrádus lea vuostáiváldojuvvon. Gujddimussaj jali stiebnigij gullu nielje vahkkusasj ájgge dat biejves gå märrádusáv li duosstum. Stevnnet dahje váidalus galgá leat ollen diggegoddái dahje Leanariektái Norrbottena leanas ovdal dán áigemeari. Stiebnik jali gujddimus viertti Lenariektáj Norrbottena lenan jali diggáj dan ájgen boahtet. Jus stevnnet dahje váidalus lea ollen ilá maŋŋit, galgá duopmostuollu hilgut váidalusa. Jus tjálos ilá maŋŋet la boahtám, galggá duobbmoståvllå gujddimusáv jali stiebnigav hilggot. Kapihtal 5. Kapihtal 5. Norgga-ruoŧa guohtunlávdegotti ja Norgga-ruoŧa dárkkistangotti oktasaš mearrádusat Aktisasj märrádusá Svierik-vuona boatsojguohtomsiebrrerádáj ja Svierik-vuona bajemusgujddimsiebrrerádáj Guohtunlávdegoddi ja Dárkkistangoddi galget áššiid gieđahallamis leat iešheanalaččat eaige váldit ovttage osolačča beali. Boatsojguohtomsiebrreráde ja Bajemusgujddimsiebrreráde äbá galga ássjij gähttjalattijn årrot ássjijda tjanádum jalik bällásattja. Guohtunlávdegotti dahje Dárkkistangotti dahkan mearrádusat sáhttet fápmui biddjojuvvot iešguđege riikkas seammá njuolggadusaid mielde go riekteválddálaš duopmu náššuvnnalaš duopmostuolus. Boatsojguohtomsiebrreráde jali Bajemusgujddimsiebrreráde märrádus doajmmá goappák rijkan sämmiláhkáj gåk lágafábmuj bessam duobbmo. Náššuvnnalaš duopmostuolu mearrádus 18. artihkkala goalmmát oasi mielde sáhttá fápmui biddjojuvvot váidi ruovtturiikkas seammá njuolggadusaid mielde go riekteválddálaš duopmu. Rijkalasj duobbmoståvlå märrádus 18. artihkkala goalmát oase milta doajmmá gujddijiddje rijkan avtaláhkáj gåk lágafábmuj bessam duobbmo. Guohtunlávdegoddi ja Dárkkistangoddi bidjet johtui daid iskkademiid ja guorahallamiid mat leat dárbbašlaččat vai sáhttet doaimmahit dán konvenšuvnna mielde mearriduvvon bargguid. Boatsojguohtomsiebrreráde ja Bajemusgujddimsiebrreráde biedjaba dajt åtsådimijt ja guoradallamijt jåhtuj majs la dárbbo ållidahtátjit ietjaska välggogisvuodajt dán konvensjåvnå milta. Guohtunlávdegoddi ja Dárkkistangoddi sáhttet njuolga váldit oktavuođa eiseválddiiguin goappaš riikkain ja bivdit sin veahki. Boatsojguohtomsiebrreráde ja Bajemusgujddimsiebrreráde máhtteba njuolgga aktavuodav goappásj rijkaj fábmudagáj válldet viehkev åttjutjit. Dárbbu mielde sáhttet goappaš lávdegottit atnit áššedovdiid veahkkin sierra guorahallanbargguide. Jus la dárbbo de siebrreráde oadtjoba ássjedåbddijt sierra guoradallambargojda ávkkit. Guohtunlávdegotti ja Dárkkistangotti lahtut, áššedovdit ja olbmot geat gullet lávdegottiid čállingottiide sáhttet rasttildit riikkaráji gokko heive lávdegottiid bargguid dáfus, mas duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta galgá gustot, ja fievrridit fárusteaset dárbbašlaš biergasiid. Boatsojguohtomsiebrreráde ja Bajemusgujddimsiebrreráde sebrulattja, ássjedåbdde ja ulmutja tjanádum siebrreráde dåjmadahkaj máhtti rijkarájáv rasstit siebrreráde bargo diehti gå la dárbbo ja tulla, väro ja mávso dagi dárbbagijt buktet. Guohtunlávdegotti ja Dárkkistangotti njuolggadusat leat dán konvenšuvnnas mielddusin (2. mielddus). Njuolgadus Boatsojguohtomsiebrrerádáj ja Bajemusgujddimsiebrrerádáj la duodden dán konvensjåvnnåj (2. duoddetjála). Guohtunlávdegoddi ja Dárkkistangoddi ráhkadit iešguđege bušeahttaevttohusa juohke jagi. Boatsojguohtomsiebrreráde ja Bajemusgujddimsiebrreráde dahkaba goabbák ietjaska jahkásasj budjähttaoajvvadusáv. Bušeahtaid dohkkehit ráđđehusat. Budjähtta mierreduvvá ráddidusájs aktan. Golut juogaduvvojit ovttamađe goappaš riikkaide. Gålo juogeduvvi avta mahten goappák rijkkaj. Ráđđehusat mearridit ovttasráđiid rehketdoallo- ja rehketdoallodárkkistanvugiid. Ráddidusá mierredíbá lågovdahkam- ja revisjåvnnåhámijt. Kapihtal 6. Kapihtal 6. Mearrádusat bohccuid ruovttoluotta fievrrideami ja badjelduolbmamiid birra Märrádusá boahttsuj ruoptusdoalvvoma ja mieddemij birra Jus orohaga dahje čearu bohccot orrot nuppi riikkas vaikko konvenšuvdna ii atte dan vejolašvuođa, dahje iežas riikka orohaga dahje čearu bohccot orrot dakkár guovllus gos ii leat lohpi konvenšuvnna mielde, de galgá orohat dahje čearru farggamusat máhcahit bohccuid ruovttoluotta lobálaš guohtunguovlluide. Jus boahttsu nuppet rijka tjieldes jali ällosujttimdajvas li nuppen rijkan dán konvensjåvnå loabe dagi, jali jus boahttsu tjieldes jali ällosujttimdajvas ietjas rijkan li muhtem guovlon konvensjåvnå vuosstij, galggá tjiellde jali ällosujttimdajvva ruvva máhttelis boahttsujt loabedam guohtomguovlluj doalvvot. Ovdalgo bohccuid doalvu ruovttoluotta de galgá, jus lea vejolaš, dieđihuvvot daidda orohagaide dahje čearuide maidda guoská. Åvddål gå boahttsujt doalvvogoahtá galggá ássjáj gulle tjälldáj jali ällosujttimdajvvaj diededit jus máhttelis. Rátkimat dahje miessemearkumat eai goitge oaččo lágiduvvot jus buori áiggis ii leat dieđihuvvon daidda orohagaide dahje čearuide maidda guoská. Lárkkamijt jali miessemärkkomijt ij oattjo adnet jus ij buorre mutton guosske tjälldáj jali ällosujttimdajvvaj la diededam. Orohat dahje čearru galgá, maŋŋel rátkimiid farggamusat doalvut bohccuid lobálaš guohtunguovlui jus gullevaš áššeosolaččat eai leačča soahpan earaládje gaskaneaset. Tjiellde jali ällosujttimdajvva galggá, lárkkama maŋŋela, dalága boahttsujt loahpeguovlluj doalvvot jus ij oassebielij lihton ietjá javladuvá. Jus orohat dahje čearru mii lea ožžon dihtosii rátkimiid birra, ii boađe, ja jus bohccuid ii sáhte máhcahit ruovttoluotta mealgat liigebarggu haga, de sáhttá dat orohat dahje dat čearru gii doaimmaha rátkimiid, njuovvat bohcco ja vuovdit dan boazoeaiggáda nammii. Jus tjiellde jali ällosujttimdajvva diededum lárkkamis gáhtu ja boahttsujt e ruoptus máhte stuoráp vájvij dagi doalvvot, oadtju dat tjiellde jali ällosujttimdajvva mij lárkkamav huksá äjgádij nammaj boahttsujt njuovadit ja vuobdadit. Jus eai leat soahpamuša bokte mearridan eará, de galgá orohat dahje čearru máksit buhtadusa sutnje gii fuolaha ja fievrrida bohccuid ruovttoluotta. Jus ij ietján lihtuda galggá tjiellde jali ällosujttimdajvva sunji mákset guhti boahttsujt ájmmuj válldá ja ruoptus doalvvu. Nu maiddái galgá boazoeaiggát máksit njuovvan- ja vuovdingoluid. Vijdábut boahttsu äjgát galggá njuovvam- ja vuobddemgålojt mákset. Go lea sierramielalašvuohta buhtadusa sturrodagas, de mearrida Guohtunlávdegoddi dán. Jus sierravuojno mávso stuorrudagás li de Boatsojguohtomsiebrreráde dav mierret. Jus orohat dahje čearru ii fievrrit bohccuid ruovttoluotta nu movt 24. artihkkalis daddjojuvvo, de sáhttá Guohtunlávdegoddi, go son gii lea vaháguvvan dahje gillá heittotvuođa gáibida dan, addit gohččuma orohahkii dahje čerrui mearriduvvon áigái doalvut bohccuid eret. Jus tjiellde jali ällosujttimdajvva ij boahttsujt máhtsada vuogijn mij 24. artihkkalin javladuvvá, máhttá Boatsojguohtomsiebrreráde, suv ádnomis gut vahágav ja vájvev gierddá, biejadit tjieldev jali ällosujttimdajvav muhtem ájge sinna boahttsujt ierit doalvvot. Jus gohččun ii čuvvojuvvo, de mearrida Guohtunlávdegoddi gii galgá sáhttit juogo fievrridit bohccuid ruovttoluotta dahje njuovvat ja vuovdit daid boazoeaiggáda nammii. Jus biejadisáv ij tjuovo de Boatsojguohtomsiebrreráde mierret gut boahttsujt oadtju juogu de ruoptus doalvvot jali njuovvat ja äjgádij nammaj vuobddet. Lávdegoddi sáhttá mearridit ahte dákkár doaimmat galget fuolahuvvot riikka ovddasvástideaddji eiseválddi bokte dahje orohaga ja čearu bokte mii lea váldán badjelasas čađahit dákkár doaimma. Siebrreráde máhttá mierredit dakkár biedjamdagojt oadtju åvdåsvásstediddje fábmudahka rijkan tjadádit, jali tjiellde ja ällosujttimdajvva mij dákkár dagov ietjas nali válldám la. Ruovttoluotta máhcahangoluid galgá máksit dat gullevaš orohat dahje čearru mii lea ožžon gohččosa dan dahkat vuosttaš lađđasa vuođul. Doalvvomgålojt máksá tjiellde jali ällosujttimdajvva mij biejadisáv la oadtjum vuostasj oase milta. Njuovvan- ja vuovdingoluid galgá boazoeaiggát máksit. Boatsojäjgát máksá njuovvama ja vuobddema åvdås. Ruhta mii báhcá njuovvamis ja vuovdimis gullá boazoeaiggádii. Boatsojäjgát oadtju dav mij njuovvamis ja vuobddemis báhtsá. Boazoeaiggát, orohat dahje čearru gii ii čuovo mearrádusaid mat dán konvenšuvnnas leat mearriduvvon dahje ii čuovo mearrádusa man Guohtunlávdegoddi dahje Dárkkistangoddi lea dahkan, sáhttá Guohtunlávdegottis oažžut gohččuma mearriduvvon áigái dahkat dahje guođđit dahkamis dihto doaimma. Boatsojäjgádav, tjieldev jali ällosujttimdajvav, mij ij tjuovo dán konvensjåvnå njuolgadusáv jali märrádusáv diededuvvam Boatsojguohtomsiebrrerádes jali Bajemusgujddimsiebrrerádes, máhttá Boatsojguohtomsiebrreráde muhtem ájgen biejadit juojddá dahkat jali guodet. Gohččumis sáhttá bággosáhkku mearriduvvot. Biejadissaj máhttá sáhkov lasedit. Jus lea heivvolaš, sáhttá bággosáhku mearriduvvot jotkkolaččat. Jus hiehpá, oadtju sáhkov moattebállásattjan biejadit. Go mearrida bággosáhku sturrodaga galgá vuhtiiváldit dan vahága mii sáhttá čuožžilit jus gohččun ii čuvvojuvvo, ekonomalaš diliid sus gii galgá čuovvut gohččuma ja maiddái eará dilálašvuođaid. Gå sáhko stuorrudagáv mierret galggá árvustallat dav vahágav mij máhttá badjánit jus biejadisáv ij tjuovo, suv ekonomalasj vidjurijt gänna la välggogisvuohta gåhttjomav tjuovvot ja vidjurijt ietján. Guohtunlávdegoddi galgá, jus gohččun ii čuvvojuvvo, mearridit makkár ruhtasubmi loahpalaččat galgá máksojuvvot ja goas maŋemus máksináigi lea. Boatsojguohtomsiebrreráde galggá, jus gåhttjomav ij tjuovo, mierredit máksusa stuorrudagáv ja goassa maŋemusát galggá mákset. Guohtunlávdegoddi sáhttá mearridit ahte boazoeaiggát, orohat dahje čearru galgá máksit konvenšuvdnadivada lobihis guođoheami geažil jus nuppi riikka bohccot orrot nuppi riikkas vaikko konvenšuvdna ii atte dan vejolašvuođa, dahje jus iežas riikka bohccot orrot guovllus gos ii leat lobálaš leat konvenšuvnna mielde. Boatsojguohtomsiebrreráde máhttá mierredit älloniehkke, tjiellde jali ällosujttimdajvva galggá konvensjåvnnåmávsov loabedis guohtoma åvdås mákset, jus boahttsu nuppet rijkas nuppen rijkan li dán konvensjåvnå loabe dagi jali jus boahttsu ietjas rijkas li guovlon mij la konvensjåvnå vuosstij. Go veardádallá konvenšuvdnadivada sturrodaga, de galgá vuhtiiváldit earret eará dan vahága man rihkkumuš lea mielddisbuktán ja guoskevačča vejolašvuođa eastadit rihkkumuša. Konvensjåvnnåmávso stuorrudagá árvustaládijn galggá iehtjádij siegen vieledit dav vahágav mij mättos tjuovoj ja máhttelisvuodav mieddemav tsaggat, gesi ássje gullu. Jus leat earenoamáš ákkat, de sáhttá konvenšuvdnadivada sihkkut oalát. Jus li sierra oare, máhttá konvensjåvnnåmávsov fámoduhttet. Jus bággosáhkku lea loahpalaččat mearriduvvon 26. artihkkala goalmmát oasi mielde, de ii sáhte gáibidit konvenšuvdnadivada dan rihkkumuša ovddas mii gohččumii gullá. Jus sáhkko låhpalattjat 26. artihkkala goalmát oase milta mierreduvvam la, de ij konvensjåvnnåmávsov oattjo mierredit dan mätto åvdås mav biejadis gåbttjå. Konvenšuvdnadivada galgá máksojuvvot njealji vahku siste dan beaivvi rájes go mearrádus lea dahkkojuvvon. Konvensjåvnnåmávsov galggá mierredimbiejves nielje vahko sinna mákset. Bággosáhkku ja konvenšuvdnadivat 26. ja 27. artihkkaliid mielde galgá mearriduvvot velggolačča náššuvnnalaš ruhtašlájain. Sáhkko ja konvensjåvnnåmákso 26. ja 27. artihkkalij milta galggá mierreduvvat máksemvelgulattja rijka biednigij. Bággosáhkku ja konvenšuvdnadivat galgá máksojuvvot Guohtunlávdegoddái ja adnojuvvot buhtadussan dan orohahkii dahje dan čerrui mii lea vaháguvvan rihkkumuša geažil, ja muđui nai doaimmaide mat leat rádjerasttildeaddji boazodoalu buorrin. Sáhkov ja konvensjåvnnåmávsov galggá Boatsojguohtomsiebrrerádáj mákset ja buohtton adnet dan tjälldáj jali ällosujttimdajvvaj mij mättos vahágav gierdaj ja ietján dagojda ma li ávkken ällobargguj rájáj rastá. Guohtunlávdegottis lea ovddasvástádus bággosáhku ja konvenšuvdnadivada oaččuhit sisa. Boatsojguohtomsiebrreráde vásstet sáhkoj ja konvensjåvnnåmávsoj máksorávkalvisáj oadtjomis. Kapihtal 7. Kapihtal 7. Sierra mearrádusat Sierra märrádusá Go sisačáliha boazomearkka, galgá geahččat bearrái ahte mearka lea earálágan go dohkkehuvvon boazomearkkat guoskevaš guovllus nuppi riikkas. Märkkatjáledime bále galggá gähttjat vaj märkka tjuoldeduvvá dan dajva dåhkkiduvvam merkajs ma nuppen rijkan li. Goappaš riikkaid mearkačálihaneiseválddit galget gulaskuddat nuppi riikka mearkačálihaneiseválddiin ovdalgo boazomearka sisačálihuvvo. Tjáledimfábmudahka nuppen rijkan galggá guládit tjáledimfábmudagájn nuppen rijkan åvddål gå merkav regisstarij tjálet. Jus Guohtunlávdegoddi dahje Dárkkistangoddi lea dahkan mearrádusa man vuođul sáhtášii ovddidit buhtadusášši jus dakkár mearrádus livččii mearriduvvon náššuvnnalaš eiseválddiin, de lea sus geasa mearrádus čuohcá vuoigatvuohta cegget ášši lávdegottiid vuostá náššuvnnalaš lága mielde. Jus Boatsojguohtomsiebrreráde jali Bajemusgujddimsiebrreráde märrádusáv libá dahkam, mij luluj máhttet vahákmáksema vuodon årrot jus rijkalasj fábmudahka dakkár märrádusáv la válldám, la sujna gesi märrádus guosská riektá ássjev båktet siebrrerádij vuosstij rijkalasj lága milta. Ášši mii guoská soapmása vuoigatvuođaidgáržžideapmái sáhttá čuoččaldahttojuvvot dan riikkas gos vuoigatvuođat gáržžiduvvojit. Ássjev gatjálvisá hárráj mij guosská soabmása riektágártjedibmáj oadtju båktet dan rijkan gånnå riektá la gárttjoduvvam. Eará jearaldagain sáhttá ášši ovddiduvvot ruovtturiikka duopmostullui. Ietjá bálij ássjev oadtju duobbmoståvlå åvdån ietjas rijkan båktet. Jus nuppi riikkas rievdaduvvo boazodoalu organiseren dahje almmolaš hálddašeapmi mii mielddisbuktá ahte riektesubjeavttas masa dát konvenšuvdna guoská, rievdá namahus dahje organiserenvuohki, galget konvenšuvnna mearrádusat gustot daidda riektesubjeavttaide mat bohtet daid ovddibuid sadjái. Jus juoppán rijkan li rievddadime ällosujto organisasjåvnån jali almulasj tjuottjodimen ma merkahi vaj riektásubjevta ma nammaduvvi dán konvensjåvnån oadtju ietjá namáv jali ietjá organisasjåvnnnåhámev, de konvensjåvnnå fámon la dajda riektásubjevtajda maj namá rievddaduvvi. Guoskevaš riikka ráđđehus galgá dieđihit dakkár rievdadusaid birra nuppi riikka ráđđehussii, Guohtunlávdegoddái ja Dárkkistangoddái. Dan rijka ráddidus galggá nuppe rijka ráddidussaj ja Boatsojguohtomsiebrrerádáj ja Bajemusgujddimsiebrrerádáj dakkár rievddadusájt diededit. Kapihtal 8. Kapihtal 8. Fápmuiboahtin ja gustonáigodat Fábmujbiedjam ja fábmoájgge Go dát konvenšuvdna fápmuiduvvá, de ii galgga šat gustot beavdegirji juovlamánu 13. beaivvi 1971 Norgga ja Ruoŧa gaskka mii guoská daid boazoáiddiid ceggemii ja ortnegisdoallamii mat mannet muhtin sajiin riikkaráji guora (Davvi-Trøndelága ja Lulli- Trøndelága fylkkain ja Jämtlándda leanas). Gå dát konvensjåvnnå fábmuj biejaduvvá galggá javllamáno 13. b. 1971 bievddegirjje Svieriga ja Vuona gaskan gárdij tsieggima ja huksama birra muhtem rijkarája åsij milta (Jämtlanda lena ja Nuortta-Tröndelaga ja Oarjje-Tröndelaga fylka) fámoduvvat. Dát konvenšuvdna galgá dohkkehuvvot ja boahtá fápmui golbmalogi beaivvi maŋŋil go áššeosolaččat leat dieđihan gaskaneaset čálašeami bokte ahte náššuvnnalaš konstitušunála ášševuogit fápmudeami hárrái leat devdojuvvon. Dát konvensjåvnnå galggá dåhkkiduvvat, ja fábmuj boahtet gålmmålåk biejve maŋŋel gå oassebiele libá nubbe nubbáj tjállagij baktu diededam vaj rijkalasj konstitusjåvnålasj bargggamvuoge fábmujboahtema hárráj li ålliduvvam. Dárogielat ja ruoŧagielat teavsttat gustojit dássálaga. Svieriga ja Vuona tevstajn la sämmi árvvo. Konvenšuvdna galgá jorgaluvvot davvisámegillii, julevsámegillii ja lullisámegillii. Konvensjåvnnå galggá jårggåluvvat nuorttasábmáj, julevsábmáj ja oarjjelsábmáj. Konvenšuvdna lea fámus golbmalogi jagi dan rájes go álgá gustot. Konvensjåvnnå fámon la gålmmålåk jage dat biejves gå fábmuj bådij. Jus konvenšuvdna ii loahpahuvvoš maŋemusat vihtta jagi ovdal dán áigodaga, de dat gusto velá logi jagi ja galgá maŋŋil guhkiduvvot logi jahkái hávális jus ii oktage dan celkkeš eret guokte jagi ovdalgo logijagi-áigodat vássá. Jus konvensjåvnåv ij hiejteda maŋemusát vihtta jage dan ájggudagá nåhkåma åvddåla de dat la fámon lågev jage vil ja galggá maŋŋela fámon aneduvvat lågev jage ájgen, jus ij hiejteda maŋemusát guokta jage åvddål lågevjahkeájggudahka vássá. SÁMEGIELA ~ČIEKŊUDEAPMI - OAHPPOPLÁNA SÁMEGIELA TJIEGŊODIBME - OAHPPOPLÁDNA Fága ulbmil Fága ulmme Sámegiela čiekŋudeapmi lea huksejuvvon seamma fágalaš vuođu ja seamma árvovuođu ala go sámegielfága. Sámegiela tjiegŋodibme le dagádum sæmmi fágalasj vuodo ja sæmmi árvvovuodo milta gå sámegielfáhka. Oahpahus galgá láhčit dilálašvuođaid fágalaš čiekŋudeapmái ja leat veahkkin ovdánahttit identitehta, ainovdánahttit gielalaš ja kultuvrralaš gelbbolašvuođa sámegielas ja movttiidahttit gulahallat ja ovttasbargat rastá giellarájiid Sámis. Åhpadus galggá láhtjet dilev fágalasj tjiegŋodibmáj ja liehket åvddånahttemin identitehtav, gielalasj ja kultuvralasj máhtudagáv sámegielan ja måvtåstuhttet guládallamij ja aktisasjbargguj rastá giellarájáj Sámen. Dát mearkkaša hálddašit giela iešguđetlágan arenain, dovdat iežas giela ja ipmirdit ahte giella adno iešguđetládje iešguđetlágan dilálašvuođain. Dát merkaj doajmmat gielalattjat duon dán árenán, dåbddåt ietjas gielav ja dádjadit giella aneduvvá moatteláhkáj duon dán aktijvuodan. Ipmárdusa bokte das movt servodatnuppástusat váikkuhit sámegillii, galgá čiekŋudanfága arvvosmahttit beroštumi gillii ja gielladikšumii ja movttiidahttit ja addit oahppái eambbo iešluohttámuša geavahit giela aktiivvalaččat. Dádjadusá baktu gåktu sebrudakrievddadime vájkkudahtti sámegielav, galggá tjiegŋodimfáhka arvusmahttet berustimev giellaj ja giellasujttuj ja måvtåstuhttet ja vaddet oahppáj stuoráp iesjluohtádusáv anátjit gielav aktijvalattjat. Viiddis gielalaš ja kultuvrralaš gelbbolašvuohta sáhttá váikkuhit dasa ahte oahppit buorebut máhttet servvoštallat sihke iežas ja eará kultuvrra olbmuiguin rabasvuođain, gierdilvuođain ja árvvusatnimiin. Vijdes gielalasj ja kultuvralasj máhtudahka máhttá vájkkudit vaj oahppe buorebut máhtti sæbrástallat juogu ietjas jali ietjá kultuvra ulmutjij jasskavuodajn, gierddisvuodajn ja vieledimijn. Ipmirdit earáid ságaid ja máhttit ovdanbuktit iežas oaiviliid lea deaŧalaš oassi ovttaskas olbmo giellagelbbolašvuođas. Dádjadit iehtjádij ságajt ja máhttet åvddånbuktet ietjas vuojnojt ja ájádusájt le ájnas oasse juohkkahattja giellamáhtudagás. Ođđaáigásaš servodagas lea dárbbašlaš máhttit hálddašit iešguđet mediaid ja teavsttaid main leat ollu iešguđetlágan oasit biddjon oktii, nugo čála, jietna ja govva ja seammás oaidnit oktavuođaid giela ja árbemáhtu gaskkas. Ådåájggásasj sebrudagán le dárbulasj máhttet háldadit duov dáv mediav ja tevstajt majn li ållo ja moattelágásj oase biejadum aktij degu tjála, jiedna ja gåvvå ja sæmmi bále vuojnnet aktijvuodav giela ja árbbemáhto gaskan. Sámegiela čiekŋudeapmi galgá leat njálmmálaš ja čálalaš gulahallama arenan iešguđet mediaid geavahemiin. Sámegiela tjiegŋodibme galggá liehket njálmálasj ja tjálalasj guládallama arena moattelágásj mediaj anedijn. Sámegiela čiekŋudeapmi galgá ainovdánahttit ohppiid njálmmálaš ja čálalaš gálggaid, movttiidahttit lohkat ja buvttadit teavsttaid ja geavatlaččat ja hutkkálaččat geavahit giela máŋggagielalaš servodagas. Sámegiela tjiegŋodibme galggá åvdedit oahppij njálmálasj ja tjálalasj tjehpudagáv, måvtåstuhttet lågåtjit ja tevstajt buvtadittjat ja anátjit gielav moattegielak sebrudagán. Bargu iešguđetlágan teavsttaiguin ja iešguđetlágan gulahallanvugiiguin galgá ovddidit kritihkalaš jurddašeami, estehtalaš dovdaga ja návcca dádjadit ođđaáigásaš mediaduohtavuođas. Barggo duojna dájna tevstajn ja moattelágásj guládallamvuogij galggá åvdedit lájttális ájádallamav, estehtalasj dåbdojt ja dájdov dádjadittjat ådåájggásasj mediaalmmavuodav. Fága galgá ovddidit ipmárdusa ja kritihkalaš árvvoštallama iežas giellaovdáneamis ja dahkat ohppiid diđolaš oasseváldin iežaset oahppanproseassas. Fáhka galggá åvdedit dádjadusáv ja lájttális árvustallamav ietjas giellaåvddånimes ja dahkat oahppijt diedulasj oassevállden ietjasa oahppamprosessan. Fága lea juhkkojuvvon váldoosiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit. Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda, ja juohkka oasen li máhtudakmihto. Váldooasit dievasmahttet nuppit nuppiid ja fertejit gehččojuvvot oktavuohtan. Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta. Bajilgovva váldoosiin: Gåvvå oajvveåsijs: JahkeceahkkiVáldooasit 8.-10. Guorahallat giela geavahusasGiella ja gulahallan JahkedásseOajvveoase 8.-10. Guoradallat gielav anonGiella ja guládallam Guorahallat giela geavahusas Guoradallat gielav anon Váldosuorgi guorahallat giela geavahusas válddaha oktavuođa gaskkal giellavuogádaga ja giellageavahusa. Oajvvesuorgen guoradallat gielav anon le sáhka giellasystema ja giellaano aktijvuodas. Váldosuorgái gullá guorahallat sámegiela, mas guovddáš oasit leat iežas giellageavaheapmi, dálá áiggi giella ja movt giella geavahuvvo iešguđet dilálašvuođain ja konteavsttain. Oajvvesuorggáj gullu guoradallat sámegielav, gånnå guovdásj oase li ietjas giellaadno, dálásj ájge giella ja gåktu giellaadno le tjanádum iesjgeŋga dilláj ja kontækstaj. Dása gullá maid geahččat gielaid komparatiiva čalmmiiguin, movt sámegiella nuppástuvvá áiggi mielde ja movt mediat váikkuhit sámegiela. Dási gullu aj gæhttjat gielajt komparatijva tjalmij, gåktu sámegiella rievddá ájgij milta ja gåktu media sámegielav vájkkudahttá. Jorgaleapmi ja dulkon gaskkal sámegiela ja eará gielaid gullá maid váldosuorgái. Jårggålibme ja dålkkum sámegiela ja ietjá gielaj gaskav gullu aj oajvvesuorggáj. Váldosuorgi giella ja gulahallan galgá ainovdánahttit njálmmálaš ja čálalaš gulahallama, lohkan- ja čállingelbbolašvuođa. Oajvvesuorgge giella ja guládallam galggá åvddånahttet njálmálasj ja tjálalasj guládallamav, låhkåm- ja tjállemmáhtudagáv. Váldosuorggi guovddážis lea ipmirdit, árvvoštallat ja smiehttat njálmmálaš ja čálalaš ovdanbuktinhámiid ja ieš ráhkadit ja ovdanbuktit iešguđetlágan teavsttaid. Oajvvesuorge guovdátjin le dádjadit, árvustallat ja ájádallat njálmálasj ja tjálalasj åvddånbuktemvuogijt ja iesj dahkat ja åvddånbuktet duov dáv tækstatjerdav. Dat sisttisdoallá máŋggabealat teavsttaid main jietna, čála ja govat ovttas duddjojit ollislaš oaivila. Dási gulluji moattebelak tevsta gånnå jiedna, tjála ja gåvå aktan dahki ålles sisanov. Váldosuorgái gullet ovdanbuktinhámit nugo girjjit, teáhter, filmmat, aviissat, musihkkavideot ja ođđa digitála ovdanbuktinhámit. Oajvvesuorggáj gulluji åvddånbuktemvuoge dagu girje, teáhter, filma, avijsa, musihkkavideoa ja ådå digitála åvddånbuktemvuoge. Fága diibmolohku Fága tijmmalåhko Diibmolohku lea almmuhuvvon 60-minuvtta ovttadahkan. Akta tijmma le 60 minuhta 8.-10. jahkecehkiin: 227 diimmu 8.-10 jahkedásijn: 227 tijma Vuođđogálggat fágas Vuodotjehpudagá fágan Vuođđogálggat leat integrerejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriide gos dat leat mielde ovdánahttime fágagelbbolašvuođa ja leat maid oassin das. Vuodotjehpudagá li integrereduvvam máhtudakmihtojda gånnå li maŋen åvddånahttemin fáhkamáhtudagáv ja li aj oassen dassta. Sámegiela čiekŋudeamis ipmirduvvojit vuođđogálggat ná: Sámegiela tjiegŋodimen dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv: Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit sámegiela čiekŋudeamis mearkkaša máhttit guldalit, hupmat ja árvvoštallat ságastallamiid osiid máŋggabealat ságastallandilálašvuođas. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet fágan sámegiela tjiegŋodimen merkaj máhttet gulldalit ja hållat ja árvustallat ságastallamij åsijt moattebelak ságastallamdilen. Dan ferte máhttit go galgá gulahallat earáiguin sihke servvoštallamis, bargoeallimis ja almmolaš eallimis. Dav viertti máhttet gå galggá guládallat iehtjádij sihki sæbrástaládijn, barggoiellemin ja almulasj iellemin. Hupman ja guldaleapmi leat olmmošlaš vuođđodoaimmat mat ovdánit systemáhtalaš oahpahemiin iešguđetlágan njálmmálaš šáŋraid ja doaimmaid bokte. Hållam ja gulldalibme li ulmutjij vuododåjma ma åvddåni systemáhtalasj åhpadimijn duon dán njálmálasj sjáŋŋara ja dåjmaj baktu. Máhttit čálalaččat ovdanbuktit sámegiela čiekŋudeamis mearkkaša máhttit ovdanbuktit jurdagiiddis iešguđetlágan šáŋrain ja ollu teakstahámiid siskkobealde. Máhttet tjálalattjat åvddånbuktet sámegiela tjiegŋodimen merkaj máhttet åvddånbuktet ájádusájdis duon dán sjáŋŋarin ja moatten tækstahámen. Čálalašvuohta servodagas lassána, earenoamážit digitála gulahallanvugiid ovdáneami geažil. Tjálalasjvuohta sebrudagán lassán, ållagasj digitála guládallamvuogij åvddånime baktu. Gáibádus hálddašit čálalaš ovdanbuktima iešguđet šáŋrain lea sturron. Gájbbádus rijbadit tjálalasj åvddånbuktemij duon dán sjáŋŋarin le stuorrum. Čállin lea vuohki ovdánahttit ja hábmet fuomášumiid ja jurdagiid, muhto maid gulahallanmálle ja oahppanvuohki. Tjállem le vuohke åvddånahttet ja hábbmit huomahimijt ja ájádusájt, valla le aj guládallamvuohke ja oahppamvuohke. Máhttit lohkat sámegiela čiekŋudeamis lea oassi praktihkalaš giellagelbbolašvuođas ja mielddisbuktá ahte máhttá lohkat ipmárdusain, guorahallat ja smiehttat ain eanet gáibideaddji teavsttaid. Máhttet låhkåt sámegiela tjiegŋodimen le oasse praktihkalasj giellamáhtudagás ja merkaj oahppe máhttá dádjadusájn låhkåt, ja guoradallat ja ájádallat ájn vil tjiegŋalap tevstajt. Lohkan ovdánahttá kulturipmárdusa ja addá vásáhusaid ja vejolašvuođa ipmirdit iežas ja servodaga. Låhkåm åvddånahttá kulturdádjadusáv ja vaddá åtsådallamijt ja máhttelisvuodajt dádjadittjat ietjas ja sebrudagáv. Máhttit rehkenastit sámegiela čiekŋudeamis mearkkaša oppalaš doabaovdánahttin, resoneren ja váttisvuođaid čoavdin. Máhttet rieknit sámegiela tjiegŋodimen merkaj dábálasj dádjadusåvddånibme, resonnerim ja tjuolmmatjoavddem. Dat sisttisdoallá ipmárdusa hámis, vuogádagas ja komposišuvnnas. Dási gullu dádjadus hámes, systemas ja komposisjåvnås. Ipmirdandihte máŋggabealat teavsttaid ja áššeprosa lea deaŧalaš bargat gráfalaš ovdanbuktimiiguin, tabeallaiguin ja statistihkain. Jus le dádjadittjat moattebelak tevstajt ja ássjeprosav, de le ájnas barggat gráfalasj åvddånbuktemij, tabellaj ja statestihkaj. Máhttit geavahit digitála reaidduid sámegiela čiekŋudeamis lea dárbbašlaš jus galgá hálddašit máŋggabealat teakstahámiid ja ovdanbuktimiid. Máhttet adnet digitála ræjdojt sámegiela tjiegŋodimen le dárbulasj jus galggá rijbadit moattebelak tækstahámij ja åvddånbuktemij. Dát rahpá ođđa oahppanarenaid ja addá ođđa vejolašvuođaid lohkan- ja čállinoahpahusas, teavsttaid ráhkadeamis, komponeremis ja divodeamis. Dát rahpá ådå oahppamarenajt ja vaddá ådå máhttelisvuodajt låhkåm- ja tjállemåhpadusán, tevstaj dahkamin, komponeridattijn ja tevstaj divudimen. Dán oktavuođas lea deaŧalaš ovdánahttit kritihkalaš árvvoštallandáiddu ja diđolaš gáldogeavaheami. Dán aktijvuodan le ájnas åvddånahttet lájttális árvustallamdájdov ja diedulasj gálldoanov. Digitála reaidduid geavaheapmi sáhttá maid doarjut ja ovdánahttit ohppiid gulahallangálggaid ja ovdanbuktimiid. Digitála ræjdo adno máhttá aj doarjjot ja åvddånahttet oahppij guládallamtjehpudagájt ja åvddånbuktemijt. Fága gelbbolašvuođamihttomearit Fága máhtudakmihto Gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki maŋŋel 10. jahkedáse maŋŋela Guorahallat giela geavahusas Guoradallat gielav anon Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet plánet, čađahit ja ovdandivvut iskkadeami das movt mánát ja nuorat geavahit sámegiela ja movt iešguđet ahkejoavkkut geavahit giela iešguđetládje Plánit, tjadádit ja åvddånbuktet guoradallamav gåktu máná ja nuora adni sámegielav ja gåktu duot dát áldarjuogos adná gielav duon dán láhkáj suokkardit movt teknologiija ja servodatnuppástusat váikkuhit sámegiela ja giela geavahusa ja ságaskuššat árbemáhtu mearkkašumi dálá servodagas guoradallat gåktu teknologija ja sebrudakrievddadime vájkkudahtti sámegielav ja giela anov ja árvvaladdat árbbemáhto árvov udnásj sebrudagán ovdandivvut sátnevádjasiid ja gielalaš govahallamiid sámegillii ja buohtastahttit eará gielaiguin, ja ságastallat movt dákkár dajaldagat sáhttet ovddastit iešguđet jurddašanvugiid åvddånbuktet báhkotsåmijt ja gielalasj gåvådallamijt sámegiellaj ja buohtastahttet ietjá gielaj, ja ságastallat gåktu dákkár gåvådallama máhtti åvdåstit duov dáv ájádallamvuogev buohtastahttit čálalaš sámegiela sániid ja grammáhtalaš hámiid hupmangielain ja ovdandivvut buohtastahttima bohtosiid buohtastahttet tjálalasj sámegiela bágojt ja grammáhtalasj hámijt hållamgielajn ja åvddånbuktet buohtastahttema båhtusijt geahččaladdat dulkomiin ja jorgalemiin sámegiela ja eará gielaid gaskkas ja ságastallat movt oaivil rievdá sátneválljema ja konteavstta dáfus gæhttjaladdat dålkkut ja jårggålit sámegiela ja ietjá gielaj gaskav ja ságastallat gåktu dádjadusá rievddi báhkoválljima ja kontevsta gáktuj geahččaladdat iešguđetlágan njálmmálaš ja čálalaš ovdanbuktinhámiiguin iešguđet šáŋrain gæhttjaladdat duojna dájna njálmálasj ja tjálalasj åvddånbuktemvuogijn duon dán sjáŋŋarin ovdandivvut dihto meari sániid ja dajaldagaid mat leat ovttaláganat ja iešguđetláganat iešguđet sámegielain åvddånbuktet muhtem bágojt ja moallánahkkojt ma li muodugattja duon dán sámegiellasuorgen ja muhtemijt ma ælla muodugattja dokumenteret ja árvvoštallat iežas ovdáneami bargguin guorahallat giela geavahusas dokumenterit ja árvustallat ietjas åvddånimev bargadijn guoradallat giela anov Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet lohkat ja ovdandivvut dihto meari iežasválljen teavsttaid låhkåt ja åvddånbuktet oasev iesjválljidum tevstajs gaskkustit iežas filbma-, teáhter- ja musihkkamuosáhusaid ja árvvoštallat váikkuhangaskaomiid geavaheami åvddånbuktet ietjas filmma-, teáhter- ja musihkkamuossádusajt ja árvustallat vájkkudimnævoj anov gaskkustit ja kommenteret mediaáššiid iežasválljen mediain ja ráhkadit iežas áššiid iešguđetlágan mediaide åvddånbuktet ja kommenterit mediaássjijt iesjválljidum mediajs ja gárvedit ietjas ássjijt duon dán mediaj ovdanbuktit prográmma mii lea ovttastuvvon iešguđetlágan ovdanbuktinhámiiguin iežas dahje earáid teavsttaid vuođul åvddånbuktet prográmmav gånnå li duo dá åvddånbuktemvuoge ietjas jali iehtjádij tevstaj milta digitála reaidduid bokte ráhkadit ja ovdandivvut máŋggabealat teavsttaid maid vuolggan leat girječálli barggut digitála ræjdoj baktu dahkat ja åvddånbuktet moattebelak tevstajt gånnå girjetjállij bargo li vuodon buohtastahttit ja árvvoštallat sámegiel neahttasajiid máŋggagielalašvuođa, geavahanvugiid, diehtoávkki ja designa dáfus buohtastahttet ja árvustallat sámegiel næhttabájkijt moattegielakvuoda, adnemvuogij, diehtoávke ja hábbmima gáktuj árvvoštallat gáldogeavaheami sisdoalu, dahkkivuoigatvuođa ja persovdnagáhttema dáfus árvustallat gálldoanov sisano, ráddimriektá ja persåvnnåsuodjalime hárráj dokumenteret ja árvvoštallat iežas ovdáneami teakstabargguin dokumenterit ja árvustallat ietjas åvddånimev tækstabargujn Árvvoštallan fágas Árvustallam fágan Loahppaárvvoštallama mearrádusat: Loahppaárvustallama mærrádusá: Oppalašárvosáni árvvoštallan Åbbålasjkaraktera árvustallam JahkeceahkkiVuohki 10. jahkeceahkkiOahppit galget oažžut ovtta oppalašárvosáni. JahkedásseÅrnik 10. jahkedásseOahppe galggi oadtjot avtav åbbålasjkarakterav. Eksámen - oahppit Eksábma - oahppe JahkeceahkkiVuohki 10. jahkeceahkkiOahppit sáhttet vuorbáduvvot njálmmálaš eksámenii. JahkedásseÅrnik 10. jahkedásseOahppe máhtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj. Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. JahkeceahkkiVuohki 10. jahkeceahkkiGeahča rávisolbmuid vuođđoskuvlaoahpahusa gustovaš ortnega. JahkedásseVuohke 10. jahkedásseGehtja ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusá guoskavasj årtnigav. Árvvoštallama oppalaš mearrádusat leat oahpahuslága láhkaásahusas. Dábálasj mærrádusá árvustallama birra le mierreduvvam åhpaduslága njuolgadustjállagin. OVDASÁTNI ÅVDDÅBÁHKO Buot váhnemat háliidit mánáideaset ovdánit positiivvalaččat, ja skuvla lea deaŧalaš mielveahkki dán barggus. Juohkka æjgáda sávvi åvddånimev sijá mánájda, ja skåvllå le ájnnasamos viehkkijs dan åvddånibmáj. Váhnenkonferánsa lea aiddo dat deaivvadansadji gos dákkár ovttasbarggu sáhttá duddjot máná / oahppi ektui. Æjgátkonferánssa la ájnas tjåhkanimsadje gå galggá aktisattjat barggat oahppe / máná hárráj. Dán gihppagis geavahat ovdánanságastallan-sáni váhnenkonferánsasáni sajis. Dán girjátjin lip adnám bágov åvddånahttemságastallam ienni gå æjgátkonferánssa. Ovdánanságastallan-sátni deattuha mii dát ságastallamiid lea; mo oahppi doaibmá, oahppá ja ovdána. Báhko åvddånahttemságastallam vuoset man birra galggi ságastallat; gåktu oahppe skåvlån doajmmá, soapptsu, oahppá ja åvddån. Vuođđoskuvlla váhnenlávdegoddi almmustahttá Ságastallanáigigihppaga vai dat livččii reaidun buoridit ruovttu ja skuvlla ovttasbarggu. Vuodoskåvlå æjgatnammadus almot girjátjav Ságastallup dal váj galggi buoredit aktisasjbargov sijda ja skåvlå gaskan. Váhnenkonferánsa lea okta deaŧaleamos sajiin gos máná ektui sáhttá duddjot ovttasbarggu. Æjgátkonferánssa le akta ájnnasamos sajijs gå galggá máná hárráj aktisattjat barggat. Gihpa lea čállojuvvon sihke váhnemiid ja oahpaheaddjiid várás. Girjásj le tjáleduvvam sihke æjgádijda ja åhpadiddjijda. Gihppagis geavahat váhnen-sáni go oaivvildat sihke váhnemiid ja fuolaheaddjiid. Girjátjin aneduvvá báhko æjgáda sihke åvdåstiddjij ja æjgádij birra. Ságastallanáiggi leat Horddalánddas Osa gieldda oahpaheaddjit ja váhnemat ráhkadan. Ságastallup dal la dagáduvvam åhpadiddjijs ja æjgádijs Os suohkanin Hordalandan. Osa gielda lea máŋggaid jagiid hábmen vugiid ahte mo bagadit ja árvvoštallat oahppiid. Os suohkan le måttijt jagijt barggam vuogij gåktu oahppijt bagádallá ja árvustallá. Ovttas Fusa gielddain lea prošeaktajoavku ráhkadan reaiddu mo systemáhtalaččat árvvoštallat árvosániid haga (VUK). Aktan Fusa suohkanijn le prosjæktajuohkus åvddånahttám vædtsagav majna galggi vuogádus láhkáj barggat merustallamijn karakteraj dagi (VUK.) Dán gihppagis leat geavahan VUK-prošeavtta materiála. Dán girjátjin li diedo VUK-prosjevtas aneduvvam. Oahppit árvvoštallojit árvosániid haga miehtá vuođđoskuvlla áigodaga. Oahppe galggi merustaláduvvat karakteraj dagi vuodoåhpadusán. Golbma maŋimuš vuođđoskuvlajagi ja joatkkaskuvllas árvvoštallojit oahppit maiddái árvosániid vuođul. Gålmmå maŋemus jage vuodoskåvlån ja joarkkaskåvlån galggá oahppe karakteraj merustaláduvvat. Árvvoštallanreaiddu VUK geavahit buot skuvllat dán guovtti gielddas ja lea hui deaŧalaš oassi ovdánanságastallamiin. Merustallamvædtsak VUK le adnuj váldeduvvam juohkka skåvlån daj guokta suohkanijn ja le ájnas oasse åvddånahttemságastallamij vuodos. Dát gihpa láidesta ovdánanságastallama sisdollui. Dát girjásj vuoset oanegattjat sisanov åvddånahttemságastallamin. Mii sávvat ahte gihpa movttiidahttá váhnemiid ja oahpaheaddjiid, ja duddjo buori ságastallanvuođu ja ovttasbarggu oahppi ektui. Mij sávvap dát girjásj arvusmahttá æjgádijt ja åhpadiddjijt buorre birásdagájt dagátjit ságastallamij ja aktisasjbargguj oahppe hárráj. FUG (VVL) giitá čálli-guoktá oahpahusinspektevrra Kåre Lutro ja Søfteland skule (Søftelanda skuvlla) adjunkta Marianne Vangsnesa. FUG sihtá gijttet åhpadimoahttsev Kåre Lutro ja adjuŋktav Marianne Vangnes Søftelanda skåvlån gudi li girjátjav tjállám. FUG giitá maiddái Kristin ja Bjørn Halvor Haukelanda, Lill-Karin Wallema ja Per Olav Søråsa, geat leat rávvagiid buktán sisdoalu ektui. FUG sihtá aj gijttet Kristin ja Bjørn Halvor Haukeland:av, Lill-Katrin Wallem:av ja Per Olav Sørås:av gudi li oassálasstám bargguj. Vuođđoskuvlla váhnenlávdegoddi Geassemánnu 2005 Vuodoskåvlå æjgátjuogos Biehtsemáno 2005 VUOĐĐU VUODO Árvvoštallan ja bagadeapmi Árvustallam ja bagádallam Gulahallanoahpaheaddjis lea váldoovddasvástádus gohččut boahtit ovdánanságastallamii, ja son galgá ovttas váhnemiiguin gávnnahit mii sisdoaluid ja vuođuid galgá leat ságastallamis. Guládallamåhpadiddjen le oajvveåvdåsvásstádus gåhttjot æjgádijt ja oahppev åvddånahttemságastallamij, ja galggá aktan æjgádij sisanov ja birástagáv hiebadit. Mii maŋŋelaš čilget mo dán sáhttá dahkat. Dan birra maŋŋela tjállep. Vuođđoskuvlla njuolggadusaid § 3-2 dadjá earret eará ná skuvlla ja ruovttu ovttasbarggu birra: Njuolgadus vuodoskåvlå hárráj § 3-2, javllá duola dagu dáv skåvlå ja sijda aktijvuoda birra: - Skuvla galgá doallat buori oktavuođa váhnemiiguin. - Skåvllå galggá álu guládallat æjgádij. Gulahallanoahpaheaddji galgá Guládallamåhpadiddje galggá edesik guokti unnimusat guktii jagis doallat ráhkkanahtton ja struktuvrralaš ságastallama singuin. jahkáj tjadádit plánidum ja struktureridum ságastallam sijáj. Ságastallamis galgá gulahallanoahpaheaddji earret eará muitalit man muttus oahppi lea daid ulbmiliid ektui mat leat oahppoplánas ja mo oahppi bargá beaivválaččat. Ságastallamin galggá guládallamåhpadiddje duola dagu subtsastit gåktu oahppe dille le daj ulmij hárráj ma li biejaduvvam oahppaplánan ja gåktu oahppe barggá bæjválattjat. Ságastallama galgá čoahkkáigeassit vai ee. šaddá ovttaoaivilvuohta das maid sii erenoamážit galget deattuhit boahttevaš barggus. Ságastallam galggá hiejttet tjoahkkájgessusijn, gånnå guorrasi masi galggi sierralágásj dættov biedjat bargon åvddålijguovlluj. Go oahppi deavdá 12 jagi, de sus lea vuoigatvuohta oassálastit. Maŋŋel gå le lågenguovte jage ållim de la oahppen riektá ságastallamijda oassálasstet. Dábálaččat lea lunddolaš ja ávkkálaš ahte oahppi ieš lea mielde ovdánanságastallamis. Álu le ávkálasj ja luondulasj oahppáj oassálasstet åvddånahttemságastalla mijda. Muhtumin sáhttet leat sivat manne dušše oahpaheaddji ja váhnemat fertešedje sierranassii ságastallat ovttas. Dan sii ovdagihtii šiehtadit. Muhttijn le galla dárbbo vaj dåssju æjgáda ja åhpadiddje ságastalli gaskanisá, valla dav hæhttuji åhpadiddje, æjgáda ja oahppe gaskanisá sjiehtadit. Go mii dán gihppagis geavahat ovdamearkkaid dasa mo ovdánanságastallamat galggašedje leat, de dain leat sihke oahppi, váhnemat ja oahpaheaddji rehkenaston oasseváldin. Gå dán girjátjin lip oajvvadam gåktu åvddånahttemságastallama máhtti tjadáduvvat, ájádallap ságastallamijt gånnå oahppe, æjgáda ja åhpadiddje li sadjihin. Oahppi, oahpaheaddji ja váhnemiid gaskasaš ovdánanságastallamii ferte bures ráhkkanit. Åvddånahttemságastallam gånnå oahppe, æjgáda ja åhpadiddje oassálassti hæhttu snivva plánidum liehket. Go buohkat dákkár deaivvadeamis galget dovdat iežaset dássálaga, de fertejit buohkat dovdat ságastallama sisdoalu. Jus ságastallamguojme galggi ietjasa avtaárvvusattjan adnet, hæhttuji juohkkahasj diehtet man birra galggi ságastallat. Datte ii berre ságastallan dollot nu čavgadit ahte ii šatta šat vejolaš coggalit gaskii dárbbašlaš áššiid. Huoman ij hábme máhte ilá gártjes liehket, vaj ij la máhttelis rievddalasstet ságadahttijn. Juohke oahppis lea vuoigatvuohta bagaduvvot ja árvvoštallot dan 10 jagis go vázzet vuođđoskuvlla. Juohkka oahppen le riektá oadtjot bagádusáv ja árvvustallamav lågev jage vuodoskåvlån. Dát bagadus ja árvvoštallan galgá muitalit veahá mo oahppi doaibmá fágalaččat ja sosiálalaččat, ja makkár bargovugiid oahppi hálddaša. Dát bagádus ja árvvustallam vuoset gåktu oahppe skåvlån doajmmá fágalattjat ja sosialalattjat, ja makkir barggovuogijt oahppe mæssá. Ságastallamis galget maiddái ovttas gávnnahit mo sin ovttasbargu galgá ain joatkašuvvat. Ságastallamin hæhttuji aj ságastit gåktu åvddålijguovlluj barggat. Vuođđoskuvlla njuolggadusaid § 3-1 ja § 3-3 dadjet earret eará árvvoštallama hárrái ná: Njuolgadus vuodoskåvlå hárráj § 3-1 ja § 3-2, javllá duola dagu dáv árvustallama birra: - Mánáidskuvllas galgá skuvla árvvoštallat dušše árvosániid haga. - Mánájdásen galggá skåvllå árvustallat karakteraj dagi. Nuoraidskuvllas Nuorajdásen galggá galgá oahppi lassin árvvoštallamii árvosániid haga, oažžut fágaárvosániid ja ortnet- ja láhttaárvosániid. oahppe, duodden árvustallamij karakteraj dagi, oadtjot karakterav rádjánisvuodan ja ulmutjahttemin. Danin go rábmi ovdánahttá olbmo, de lea deaŧalaš oahppái dovdat ahte son máhttá ja sáhttá sihke dasa mii gullá fágalaš ja sosiálalaš gelbbolašvuhtii ja bargovugiid geavaheapmái. Dan diehti gå rámmpo åvddånahttemav buoret, le ájnas positivalattjat tsuojggit majt oahppe buktá fágalattjat, sosialalattjat ja gåktu barggamvuogijt adná. Vaikko vel álggahettiin ságastalloge oahppiid nana beliid birra, de ferte maiddái ságastallat daid áššiid birra mat oahppái leat hástalussan. Vájku ságastallamin álu la sáhka majt oahppe buktá, de la huoman ájnas giehttot oahppe hásstálusáj birra. Maiddái ferte árvvoštallat man láhkai oahpaheaddji ja váhnemat galget dustet hástalusaid ja mo daid čuovvolit. Hæhttup aj ájádallat jus la dárbbo hiebadimijn ja oatsodimijn åhpadiddjes ja æjgádijs. Ovdánanságastallamis fertejit leat ovttaoaivilis das makkár mihttomeriid galget juksat boahtte áigodagas. Åvddånahttemságastallamin hæhttuji juohkkahattja guorrasit makkir ulmij hárráj galggá åvddålijguovlluj barggat. Dán sáhttet ráhkadit čálalaš šiehtadussan skuvlla, oahppi ja ruovttu gaskii. Dát máhttá dagáduvvat tjálalasj sjiehtadussan skåvlå, oahppe ja sijda gaskan. Dákkár šiehtadus sáhttá sisttisdoallat oahppi, oahpaheaddji ja váhnemiid mihttomeriid. Dán sjiehtadusán máhtti liehket mihttomiere oahppáj, åhpadiddjáj ja æjgádijda. (Geahča šiehtadusovdamearkka s. 13) (Gehtja oajvvádusáv dákkir sjiehtadussaj lågenangoalmát bielen) RÁHKKANEAPMI GÁRVEDIBME Ovdánanságastallama sáhttá ráhkkanahttit ja organiseret máŋggaláhkai. Gávnnuji moadda vuoge gåktu åvddånahttemságastallamav gárvet ja jådet. Makkáraš vuogi dal jo vállješ, de lea deaŧalaš sihkkarastit ahte ovdánanságastallan duddjo ovttasbarggu oahppi, váhnemiid ja skuvlla gaskii. Vájku makkir vuogev válljip, de la ájnas oahppáj, æjgádij ja skåvllåj aktisattjat barggat åvddånahttemságastallama maŋŋela. Váhnemat ja skuvla Sihkkarastin dihtii buori ovttasbarggu, de sáhtášii ovdánanságastallan leat ovdamearkka dihtii váhnenčoahkkimis fáddán. Jus buorre aktisasjbargov sihtá, de luluj åvddånahttemságastallam duola dagu ássjen liehket muhtem æjgáttjåhkanimen. Doppe sáhttet sihke oahpaheaddji ja váhnemat árvalit mii ságastallamis galgá dáhpáhuvvat. Danna máhtti æjgáda ja åhpadiddje oajvvádit man birra galggi ságastallat. Oahpaheaddji sáhttá maiddái sáddet ságastallančállosa masa váhnemiid hástala čállit daid áššiid maid háliidit váldit ovdan. Åhpadiddje máhttá aj sáddit muhtem tjállusav ságastallama birra gånnå ávttji æjgádijt tjálátjit makkir ássjij birra sihti ságastallat. Go oahpaheaddji oažžu Gå åhpadiddje tjállusav ruopptot oadtju, de máhtta hiebadahttet sisanov juohkka ságastallamij. Sáhttá maiddái leat ávkkálaš jearahit váhnemiid ovdánanságastallama birra. Gatjádallamguoradus æjgádij gaskan luluj ávkken årrot. Iskkadeamis sáhttá ovdamearkka dihtii jearrat: Gatjálvisá máhtti liehket duola dagu: • Mii galggašii leat ovdánanságastallama fáddán ? • Makkár ássjij birra galggap ságastallat ? • Gallii galggašedje skuvla ja váhnemat deaivvadit skuvlajagis ? • Man álu bierri skåvllå ja æjgáda tjåhkanit skåvllåjage birán ? • Man guhká galggašii ságastallan bistit ? • Man guhkev luluj ságastallam vihpat ? • Geat galggašedje oassálastit ságastallamis ? • Gudi galggi ságastallamij oassálasstet ? 1: Oahppi ja oahpaheaddji / ráhkkaneapmi 2: Oahppi / váhnemat - ráhkkanit ruovttus 3: Ovdánanságastallan, masa buohkat leat bures ráhkkanan. 1. Oahppe ja åhpadiddje / gárvedibme 2. Oahppe / æjgádagárvedibme sijdan 3. Åvddånahttemságastallam, gárvedum juohkkahattjajs. Oahppi ja oahpaheaddji Oahppe ja åhpadiddje Mánáidskuvllas vedjet jo oahppit leat dan mađe rávvásat ahte sáhttet oassálastit ovdánanságastallama ráhkkaneamis. Juo mánájskåvlån máhtti oahppe liehket gárvvása oassálastátjit åvddånahttemságastallama gárvedimen. Nuoraidskuvllas leat luohkkáráđđečoahkkimii várrejuvvon sierra diimmut, mat sáhttet geavahuvvot dánlágan ráhkkanemiide. Nuorajskåvlån la máhttelis ságastallamijt klássarádetijmajn gárvedit. Man birra háliidit oahppit ságastallat ? Man birra hálijdi oahppe ságastallamin giehttot ? Ovttasráđiid oahpaheaddjiin sáhttet gávnnahit heivvolaš fáttáid. Aktan åhpadiddjijn máhtti oahppe hiebalgis tiemáv gávnnat. 5. ja 8. cehkiid oahppit oaivvildit ovdánanságastallama birra earret eará dán: Oahppe 5. ja 8. klássajn dáv miejnniji åvddånahttemságastallama birra: • Oahppi ferte beassat oassálastit ovdánanságastallamis, • Oahppe hæhttu åvddånahttemságastallamij sutnje han dat gullá. oassálasstet, suv birra ham ságastalli. • Deaivvadeapmi galggašii bistit unnimusat 30 • Ságastallam bierri vihpat binnemusát 30 minuhta, amas šaddat doapmamuš, ja buohkat besset hállat. minuhta, váj e dárbaha diertjestit, ja váj juohkkahasj bæssá sáhkadit. • Buorre lea beassat ráhkkanit ságastallamii. • Ájnas le ságastallamav gárvedit. Ájnas la • Deaŧalaš lea beassat iežas buohtastahttit ietjajnis buohtastahttet, ij dåj iehtjádij. iežainis, iige geainnage earáin. • Suohtas le positijvalasj diededimijt åhpadiddjes • Somá lea buriid sániid gullat oahpaheaddjis. oadtjot. • Heahpat gal lea gullat go oahpaheaddji rábmo • Muhtemláhkáj skámádav gå åhpadiddje mujsta mu, muhto somá gal maid lei ! rámmpu, valla huoman suohtas. • Deaŧalaš lea ságastallat das mii lea positiiva, • Ájnas la sáhkadit dan birra mij buoragijt doajmmá, valla vierttip aj das mii manná bures, muhto olmmoš han ferte maid duoddut gullat dan mii lea heittot. giehttot dan birra mij ij la nav hávsske. • Čoddagis dovdo go ságastallat dan birra mii ii leat nu vuogas. • Tjiebedin báktjasav oadtju gå sáhkat juoŋga birra mij ij la nav hávsske. Go oahppi diehtá mii ságastallamis galgá dáhpáhuvvat, de dat buktá oadjebasvuođa. Oahppe dåbddå jasskavuodav gå ságastallama sisanov dåbddå. Oahppiságastallamis, oahpaheaddji ja oahppi gaskasaš ságastallamis, sáhttiba ráhkkanit ovdánanságastallamii. Oahppeságastallamin, ságastallamin oahppe ja åhpadiddje gaskan, le máhttelis åvddånahttemságsatallamav gárvedit. Das sáhttá oahppi oažžut veahki mo galgá iežas árvvoštallat sihke fágalaš ja sosiálalaš ovdáneami hárrái, ja mo son hálddaša iešguđetlágan bargovugiid. Dalloj máhttá oahppe viehkev oadtjot ietjas árvustalátjit, gåktu skåvlån doajmmá ja åvddån, fágalattjat ja sosialalattjat, ja gåktu rijbbá duojna dájna barggamvuogijn. Ságastallamis galggašeigga maid ságastit das maid oahppi oaivvilda iežas oahppama hárrái. Ságastallamin bierri aj giehttot majt oahppe ietjas oahppama birra ájádallá. Lea go mihkkege mii galggašii leat earáláhkai skuvllas dahje ruovttus, vai oahppan ja ovdáneapmi buorránivčče ? Le gus mige majt lulujma ietjájduhttet sijdan jali skåvlån, vaj oahppe oahppam ja åvddånahttem lij bárránit ? Oahppi ja oahpaheaddji ráhkkaneaba mo dán galggašii buktit ovdan ovdánanságastallamis. Oahppe ja åhpadiddje gárvedibá gåktu dáv åvdedit åvddånahttemságastallamin. Ovttas sáhttiba hábmet ođđa mihttomeriid maid oahppi galgá boahtte áigodagas juksat. Aktan ájádallaba gåktu oahppe galggá åvddålijguovlluj barggat. Dánlágan oahppioassálastin sáhttá leat movttiidahtti. Dákkir barggamvuohke Go oahppi šaddá boarrásat, de sáhttá leat ávkkálaš geavahit fágalaš ja sosiálalaš ovdáneami iešárvvoštallanskovi. Gå oahppe stuorrán, de soajttá liehket ávkálasj adnet iesjárvustallamsjiemáv fágalasj ja sosialalasj åvddånibmáj. Devdojuvvon skovvi lea buorre doarjja go oahpaheaddjiin ságastallá. Dievdedum sjiebmá le buorre álggo ságastallamij åhpadiddje siegen. Dánlágan skovi sáhttá maiddái geavahit ovdánanságastallamis. Sæmmilágásj sjiemáv le aj máhttelis åvddånahttemságastallamin adnet. Oahppi ja váhnemat Oahppe ja æjgáda Go oahppi ja váhnemat dovdet ságastallama sisdoalu, de sáhttet maiddái ráhkkanit deaivvadeapmái. Gå oahppe ja æjgáda dåbddi ságastallama sisanov, de máhtti ietjasa gárvedit tjåhkanibmáj. Ráhkkaneami álkidahttin dihtii sáhttá oahpaheaddji sáddet čállosa mas jearrá mo oahppi lea ovdánan maŋimuš áiggi. Viehkken gárvedimijda máhttá åhpadiddje sáddit tjállusav gatjálvisáj oahppe åvddånime hárráj maŋemus ájgij. Sáhttá omd. jearrat: Máhttá gatjádit duola dagu: • Guđe fágaid orut iežat mielas hálddašeamen bures ? • Makkir fágajn duv mielas, buoremusát rijba ? • Makkár bargovugiide liikot ? • Makkir barggovuogijda buoremusát lijkku ? • Geainna ovttastalat skuvllas ? • Gen siegen la skåvlån ? • Maid don liikot bargat friddjabottuin ? • Majt buoremusát lijkku friddjabåttåj dahkat ? Go ovdánanságastallan ráhkkanahtto, de dat sihkkarastá ahte ságastallan geavahuvvo dasa mii lea deaŧaleamos; ovdánahttit oahppi ja movttiidahttit su hálddašit daid hástalusaid mat bohtet su guovdu skuvlaáiggis. Gárvedit åvddånahttemságastallamav tjårggi vaj ságastallam aneduvvá dasi mij le ájnnasamos; viehkedit oahppev ja måvtåstuhttet suv daj hásstalusájda majt skåvlån oadtju. Go bures lea ráhkkanan, de dat duddjo positiiva vuordámušaid ja oadjebasvuođa daidda geat galget deaivvadit. Gå buoragit gárvet de oadtju positijvalasj vuorddemusájt ja buorre birrasav juohkkahattjaj. ORGANISEREN JA VUOĐĐU ORGANISERIM JA BIRÁS Bovdehus Gåhttjom Muhtun skuvllain dollet ain ovdánanságastallamiid eahketbeaivve dahje eahkedis, muhto eanet ahte eanet skuvllat geahččalit doallat ságastallamiid beaivet. Muhtem skåvlå ájn åvddånahttemságastallamijt iehketbiejvijt jali iehkedijt tjadádi, valla ienep gå avtan skåvlån gæhttjali ságastallamijt tjadádit skåvllåájge. Sihke oahpaheaddji ja váhnemat fertejit iežaset geahččalit heivehaddat nu ahte ovttas gávnnahit heivvolaš ságastallanáiggi. Åhpadiddje ja aj æjgáda hæhttuji máhttet ságastallamav sjáhtalit gå galggi ájgev mierriedit. Muhto skuvllas lea geatnegasvuohta láhčit dili nu ahte buot váhnemat sáhttet Ovdánanságastallama bovdehus ferte sáddejuvvot ruovttuide buori áiggis. Valla skåvllå le vælggogis sjiehtadit ájgev vaj æjgáda máhtti boahtet. Juohke oahppi sáhtášii ieš bovdet váhnemiiddis. Gudi oassalassti li: æjgáda, oahppe ja åhpadiddje. Ovttasráđiid oahpaheaddjiin gávnnaheaba heivvolaš áiggi ja sáddeba persovnnalaš bovdehusa ruoktot. Varrudagá Gåhttjom åvddånahttemságastallamij hæhttu ájge bále sijddaj sáddiduvvat. Eará háviid sáhttá gis leat ávkkáleamos sáddet oktasaš bovdehusa luohká váhnemiidda masa sáhttet merket heivvolaš áiggi. Ietjá bále le soajttá buoremus sáddit aktisasj gåhttjomav æjgádijda klássan gånnå máhtti sárgestit goassa sihti ságastallamav. Nugo ovdalaččas namuhuvvon, de lea dál dábálaš ahte oahppi oassálastá ságastallamis 2. dahje 3. luohká rájes. Dagu åvdebu nammadum, de le dábálasj oahppáj oassálasstet ságastallamij juo gå vádtsá 2. jali 3. dásen. Ávkkálaš lea go oahppi ieš beassá oassálastit, muhto ollesolbmuin soaitá muhtumin leat dárbu ságastallat sierra. Ávkálasj le jus oahppe oassálasstá, valla muhttijn le ållessjattugijda dárbbo aktan ságastit gå máná ælla lahkusin. Veadjá dahkat buori jos ollesolbmot deaivvadit oktii jagis mánáid haga. Ihkap ållessjattuga máhtti akti jahkáj æjvvali ságastalátjit galluga. Muhtun váhnemiid oaivilat dasa ahte geat galggašedje oassálastit ságastallamis: Muhtem æjgádij mielas galggi dá ulmutja oassálasstet ságastallamin: • Dáidá leat buorre muhtumin deaivvadit maiddái mánáid haga. • Buoragit doajmmá ságastallamijn gå máná e oassálasste. • Álkit lea ságastallat váttes áššiid birra mánáid gulakeahttá. • Giehpebuv le sáhkadit gássjelis ássjij birra gå máná e oassálasste. • Muhtun háviid háliidivččiimet ságastallat dakkár áššiid birra maid mánát • Muhttijn sihtap ságastallat juoŋga birra gå máná e oassálasste. • Buorre go oahppi lea mielde, dalle sii sáhttet gullat sihke buriid ja heajos • Buorre le gå oahppe oassálasstá, de oadtju rámpov ja aj nievrep ságajt beliid. gullat. • Buoremus dieđuid oažžu dalle go buohkat leat das: oahppi, váhnemat ja • Diedo buoremusát juogeduvvi gå juohkkahattja oassálassti; oahppe, oahpaheaddji. æjgáda ja åhpadiddje. Bovdehusas berre oidnot mii ovdánanságastallama sisdoallu lea ja geat galget deaivvadit. Gåhttjomin bierri tjuodtjot mij galggá åvddånahttemságastallama sisadno, ja gudi galggi oassálasstet. Latnja Ladnja Luohkkálatnja lea heivvolaš sadji oahpaheaddjái, oahppái ja váhnemiidda deaivvadit. Klássaladnja buoragit hiehpá tjåhkanibmáj åhpadiddje, oahppe ja æjgádij gaskan. Dáidá leat buorre deaivvadit máná bargolanjas ja oaidnit su bargosaji, tevnnegiid ja eará oahppibargguid. Luluj ávkken liehket oahppe barggosajen tjåhkanit, gehtjatjit barggamsajev, sárggomijt jali ietjá skåvllåbargojt. Sáhtášii maid geavahit eará lanjaid doallat ovdánanságastallama, omd. joavkolanja dahje skuvlagirjerádjosa. Máhttelis le ietjá lanjájt adnet åvddånahttemságastallamij, duola dagu juogoslanjáv jali skåvllågirjjevuorkáv. Latnja ferte bures heivet ságastallat vuđolaččat ja muosálaččat. Lanján hæhttu liehket máhttelis buoragijt ja ráfen ságastallat. Beroškeahttá lanjas, de lea lunddolaš organiseret ságastallama nu ahte váhnemat, oahppi ja oahpaheaddji čohkkájit seamma beavddi birra. Luondulasj le æjgáda, oahppe ja åhpadiddje sæmmi bievde birra tjåhkkåhi gå ságastalli. Geavatlaš bealli galgá čájehit ahte ságatallanguimmežat galget dovdat iežaset ovttaárvosažžan. Praktihkalasj organiserim galggá tjielggasit vuosedit divna oassálasste ságastallamin li avtaárvvusasj oassálasste. Áigi Ájgge Ovdánanságastallama ii galgga heittot áigi ja hoahppu stivret. Åvddånahttemságastallamin galggap astot ságastallat. Buohkat galget beassat hállat. Juohkkahasj hæhttu oadtjot javllat majt sihtá. Loahpahettiin de ferte leat áigi čoahkkáigeassit ságastallama ja hábmet mihttomeriid boahtte áigodahkii. Tjåhkanime låhpan galggá liehket assto tjoahkkájgæsátjit ja hábbmitjit ulmijt åvddålijguovlluj. Olu váhnemat háliidit geavahit unnimusat 30 minuhta dánlágan ságastallamiidda. Moattes æjgádijs javlli sij sihti edesik 30 minuhtajt dákkir ságastallamij. Iskkadeapmi váhnemiid gaskkas muitala maid muhtumat oaivvildit ságastallanáiggis: Guorradallamin æjgádij gaskan javllin muhtema návti tjåhkanime ájge birra: • Guhkidehket ságastallama 30 minuhttii, de ii dárbbaš ballat • Guhkedit ságastallamav 30 minuhttaj, vaj oadtjop buorre astov, ja geavaheames menddo guhkes áiggi, ja oahpaheaddjit eai dárbbaš maŋŋánit åhpadiddje ij dárbaha gåktuk maŋŋunit. • Sávvet guhkebuš áiggi go 30 minuhta • Sihtap guhkep ájgev gå 30 minuhta. • Go buohkat galggažit ollet dadjat maidege, de lea dárbu unnimusat 30 • Jus juohkkahasj galggá javllat majt sihtá le dárbbo binnemusát 30 minuhttii. minuhtajda. Jođiheaddjit Njunnjusj Dávjjimusat lea lunddolaš ahte oahpaheaddji jođiha ságastallama. Álu le luondulasj åhpadiddjáj ságastallamav jådedit. Ságastallama ráhkkanettiin sáhttá oahpaheaddji ja oahppi šiehtadit goabbá galgá maid váldit ovdan, ja soaitá vel oahppi ieš sáhttit váldit ovddasvástádusa jođihit muhtun ságastallanosiid. Gå ságastallamav gárvedibá máhtteba oahppe ja åhpadiddje guorrasit goabbá galggá majt åvdedit ságastallamin, ja ihkap oahppe jådet oasev ságastallamis. Oahpaheaddjit geat leat geahččalan oahppijođiheami, leat vásihan ahte dat lea hui ávkkálaš oahppi ovdáneapmái, muhto dat gis mielddisbuktá ahte ráhkkananbargu guhku sihke oahppái ja oahpaheaddjái. Åhpadiddje gudi lij dibddám oahppijt ságastallamav jådedit, li åtsådallam oahppe le ålov oahppam, vájku li guhkep ájgev dárbaham gárvedattijn gå buohtastahttá dábálasj tjadádime hárráj. SÁGASTALLAMA SISDOALLU SÁGASTALLAMA SISADNO Maŋosgeahčasteapmi Maŋus gehtjastit Ovdánanságastallan galgá leat ráhkkanahtton deaivvadeapmi skuvlla ja ruovttu gaskka, ja deaivvadeami fáttát fertejit leat mearriduvvon. Åvddånahttemságastallam galggá liehket plánidum ságastallam skåvlå ja sijda gaskan, ja tiebmá hæhttu gárveduvvat ságastallama åvddåla. Sáhttá leat vuogas álggahettiin geahčastit mihttomeriid maid mannan deaivvadeamis mearridedje. Máhttá ávkken liehket jus ságastallama álgon máhttsi åvdep ságastallamij, ja gæhttji gåktu oahppe le åvddånam dalutjis. Mo lea ovdáneapmi leamaš maŋimuš áigodagas ? Le oahppe jåksåm dajt mierijt majt åvdep tjåhkanimen oattjoj ? Lea go oahppi juksan šihttojuvvon mihttomeriid ? Lidjin miere ávkálattja oahppe åvddånahttemij ? Oahppi, váhnemat ja oahpaheaddji árvvoštallet bohtosiid, ja bidjet fas ovttas ođđa mihttomeriid boahttevaš áigodahkii. Oahppe, æjgáda ja åhpadiddje árvvustalli båhtusijt ja sjiehtadi ådå mierijt oahppáj. Ovdánanmihttomearit Åvddånahttemulme Vuođđoskuvllas leat olu oktasaš oahpahusmihttomearit, sihke fágalaččat ja sosiálalaččat. Vuodoskåvlån li moadda aktisasj ulme åhpadibmáj, fágalattjat ja aj sosialalattjat. Mihttomearit čilgejit maid oahppi galgá oahppat iešguđet dásis. Ulme vuosedi majt oahppe galggá oahppat juohkka dásen. Ovdánanságastallamis ferte de geahčadit maid oahppi hálddaša. Åvddånahttemságastallamin viertti guoradallat majna oahppe rijbat. Maid oahppi ieš oaivvilda ? Majt miejnni oahppe iesj ? Ovttas oahpaheaddjiinis ja váhnemiidisguin sáhttá oahppi bidjat ođđa mihttomeriid olahit. Aktan åhpadiddjijn máhttá oahppe sjiehtadit ådå ulmijt åvddålijguovlluj. Mihttomearit galget bidjat oahppái gáibádusaid, muhto maiddái oahpaheaddjái ja váhnemiidda čuovvolit. Ulme galggi gájbbadusájt buktet oahppáj, valla aj gájbbádusájt oatsodibmáj æjgádijs ja åhpadiddjijs. Ovdánanmihttomeari galgá sáhttit mihtidit, ja oahppi ja váhnemat fertejit skuvlla váccidettiin diehtit ahte lea go mihttomearri olámuttos. Åvddånahttemulmev hæhttu dåhkkit mihttit, ja oahppe ja æjgáda hæhttuji agev diehtet jus ulmme le jåvsådahtte. Mihttomearri AKTISASJBARGGO (buojkulvisá) Ulmme: Oassemihttomeriid Buojkulvisá oasseulmijda: • Oahppi doallá • Oahppe dåjmalattjat barggá aktisasjbargujn šiehtadusaid Ovdánanmihttomearit fertejit čatnasit dihto fágaide dahje dihto bargobihtáide maid oahppi galgá dahkat. • Oahppe sjiehtadusájt tjuovvu Åvddånahttemmiere máhtti aj tjanáduvvat ájnegis fágaj jali ájnegis dahkamussaj majna oahppe galggá barggat. Mihttomearit sáhttet maiddái čatnasit bargovugiide ja máhttimii dahje sosiálalaš doaibmamii, nugo máhttit earáiguin ovttastallat. Ulme máhtti aj liehket barggamvuogij ja máhtudagáj birra, jali ienep sosialalasj hámijn, dagu buktet iehtjádij aktisattjat barggat. Geavaheadnot mat ovttasbarggu ovdánanovdamearkan. Dálla galggap aktisasjbargov gæhttjat åvddånimsuorggen. Máhttit hálddašit ovttasbarggu lea deaŧalaš dasa mo oahppi doaibmá sihke fágalaččat ja sosiálalaččat, sihke skuvllas ja bargoeallimis go dat áigi boahtá. Ájnas le oahppáj máhttet aktisattjat barggat jus galggá buoragit doajmmat fágalatjat ja sosialalattjat, skåvlån ja maŋŋela gå barggagoahtá. Skuvllas oahppi galgá bargat ovttas earáiguin, sihke guvttiid guvttiid ja joavkkuin. Skåvlån galggá oahppe aktisattjat barggat iehtjádij, guovtes aktan ja aj juohkusijn. Sii galget oahppat bargat iešguđetlágan bargovugiid mielde nugo ovdamearkka dihtii prošeaktabarggu. Oahppe galggi oahppat duov dáv barggamvuogev duola dagu prosjæktabargov. Danin lea áibbas dárbbašlaš máhttit ovttasbargat. Dan diehti hæhttuji oahppe buktet aktisattjat barggat. Guđet oassemihttomearit fertejit devdojuvvot duddjot buori ovttasbarggu ? Makkir oasseulmijt hæhttu ållidit jus galggá buorre aktisasjbarggo ? Maiddái oahppiide ja váhnemiidda lea hui deaŧalaš diehtit mat leat dihto ovdánanmihttomeari oassemihttomearit. Ájnas le oahppe ja æjgáda dåbddi oasseulmijt mierredum åvddånahttemulmmen. Oahppi galgá oahppat dovdat maid ovttasbargu-doaba mearkkaša, ja de oažžut veahki oaidnit mo son doaibmá mihttomeriid ektui. Oahppe hæhttu oahppat mij la aktisasjbargo sisadno, ja viehkev oadtjot gehtjatjit gåktu doajmmá ulmij hárráj. Ovdánanmihttomearit galget heivehuvvot juohke oahppái. Åvddånahttemulme galggi hiebaduvvat juohkka ájnegis oahppáj. Oahppit geat rahčet, sáhttet dovdat váttisin jos sin buohtastahttet oahppiiguin geat leat čeahpit. Oahppijda gudi ælla nav smidá, soajttá sjaddat gássjel jus galggi buohtastahteduvvat oahppij gudi li smidásappo. Jos oktasaš mihttomearit ja oassemihttomearit deattuhuvvojit menddo sakka, de sáhttet oahppit dovdat iežaset heajubun, ja dat sáhttá goazahit ovdáneami. Jus biedjá dættov aktisasj ulmmáj ja oasseulmijda, de soajttá oahppe dåbddå ietjas tjuorbben, mij ij la buorre åvddånahttema hárráj. Ovdánanságastallamis galgá boahtit ovdan mo oahppi doaibmá ja mo ovdáneapmi lea oahppi návccaid ektui. Åvddånahttemságastallamin hæhttup duodastit gåktu oahppe doajmmá ja gåktu åvddån ietjas máhtukvuodaj hárráj. Ovdánanságastallan galgá leat deaivvadeapmi mas oahppi movttáska bargat juvssahahtti ovdánamihttomeriid olahit. Åvddånahttemságastallam galggá liehket tjåhkanibme gånnå måvtåstahttep bargatjit almma åvddånahttemulmij vuosstij. Oahppi gelbbolašvuohta Oahppe máhtudáhka Skuvlla mihttomearri lea ovttas ruovttuin ovdánahttit oahppiid gelbbolašvuođa máŋgga dáfus, mas olmmoš ieš lea guovddážis. Skåvlå ulmme aktan sijdajn le åvddånahttet oahppe ållåsasj máhtudagáv, gånnå ålles almasj le guovdátjin. Skuvla galgá leat báiki gos oahppá ja loaktá. Skåvlån galggá oahppe soapptsot ja oahppat. Oahppan mearkkaša ahte oahppi galgá hukset máhtolašvuođa iešguđet fágas. Åhpadimen galggá oahppe oahppat juohkka fágan. Lassin máhttit muitalit ođđa dieđuid, de galgá oahppi máhttit jurddašit iešheanalis ja geavahit dán máhtolašvuođa skuvlabargguin, ruovttus ja boahttevaš bargoeallimis. Duodden máhtudagáv ådåsis anátjit, de galggá oahppe aj oahppat ájádallat dan birra ja adnet dav skåvlån, sijdan ja maŋŋela barggoiellemin. Dánáigge oahppit ožžot stuorát ovddasvástádusa iežaset oahppamii ja ovdáneapmái. Oahppe oadtju uddni stuoráp åvdåsvásstadusáv ietjas oahppamis ja åvddånimes. Dađistaga eanet skuvllat geavahišgohtet bargoplánaid, bargovuogi mii mearkkaša ahte oahppi eanet ferte ieš ráhkkanahttit ja gergehit bargobihtáid. Ienep gå avtan skåvlån barggoplánajt adnegåhti, ja dákkár barggamvuohke rávkká vaj oahppe iesj dahkamusájt pláni ja tjadát. Dalle oahppit dárbbašit máhttit geavahit máŋggalágan bargovugiid ja bargomálliid. Dan diehti dárbaj oahppe máhtov duon dán barggamvuoge birra. Oahppi dárbbaša maid máhttit oaidnit mo son doaibmá. Oahppe hæhttu aj buoragit dádjadit gåktu sån doajmmá. Maid mearkkaša váldit ovddasvástádusa iežas oahppamii ? Majt sihtá javllat åvdåsvásstádusáv válldet ietjas oahppamis ? Dat sáhttá leat deaŧalaš gažaldat digaštallat oahppiin ja váhnemiiguin ovdánanságastallamis. Åvddånahttemságastallamin máhttá dat liehket ávkálasj ássjen man birra ságastallat. Mo oahppi orru iežas mielas váldimin ovddasvástádusa iežas oahppamii ? Gåktu jáhkká oahppe sån iesj válldá åvdåsvásstádusáv ietjas oahppamis ? Lassin fágalaš ovdáneapmái ja bargovugiid oahppamii, de galgá oahppi maiddái máhttit ja diehtigoahtit mo son doaibmá earáiguin ovttas. Duodden fágalasj åvddånibmáj ja barggamvuohkeoahppamij, hæhttu oahppe aj åvddånahttet máhtojt gåktu iehtjádij siegen doajmmat. Dán sosiálalaš máhtolašvuođa galgá oahppi máhttit geavahit buoremus lági mielde earáiguin ovttastaladettiin ja ovttasdoaimmadettiin. Dáv sosiálalasj máhtov hæhttu oahppe oahppat ja adnet sæbrástallamin ja aktisasjbargon. Loaktimis sáhttá oaidnit mo oahppi doaibmá sosiálalaččat. Gåktu oahppe soapptsu vuoset gåktu oahppe doajmmá sosiálalattjat. Danin leage deaŧalaš jearrat oahppis ahte mo sus lea skuvllas. Dan diehti le ájnas oahppes gatjádit gåktu skåvlån soapptsu. Dovdá go iežas oadjebassan luohkká- ja skuvlabirrasis ? Soapptsu gus klássan ja skåvlån ? Dovdá go oahppi ahte oahpaheaddjit ja eará oahppit atnet árvvus su ? Boahtá gus ájgás åhpadiddjij ja guojmmeoahppij ? Lea go oahppi čeahppi árvvusatnit earáid ? Le gus oahppe smidá árvvon anátjit nuppijt ? Fágalaš ovdáneapmi Fágalasj åvddånahttem Go fágalaš nanusmahttimis lea sáhka, de ferte álgit bargat das mo oahppi doaibmá iešguđet fágas. Fágalasj åvddånimen le ájnas gæhttjat gåktu oahppe doajmmá ájnegis fágajn. Ovdánanságastallamis fertejit oahppi ja váhnemat oažžut diehtit man muttus oahppi lea máhtolašvuođa dáfus dihto fága mihttomeriid ja oassemihttomeriid ektui. Åvddånahttemságastallamin bierriji oahppe ja æjgáda diedojt oadtjot oahppe máhtudagá birra juohkka fágan ulmij ja oasseulmij gáktuj. Mánáidskuvllas boahtá dát oidnosii go oahppi árvvoštallojuvvo árvosániid attekeahttá. Mánájskåvlån árvustalli dáv máhtov karakteraj dagi. Nuoraidskuvllas ovttaskasbargobihtát ja termiidnaárvosánit addet muhtun muddui dieđu man muddui oahppi hálddaša fága. Nuorajskåvlån karáktera dahkamusájn ja gávddakaraktera vuosedi oahppe máhtudagáv juohkka ájnna fágan. Seamma deaŧalaš lea árvosániid lassin maiddái čilget bohtosiid dárkileappot ja bagadit. Huoman le gal ájnas váj káráktera tjielggiduvvi ja oahppe bagáduvvá. Dá lea ovdamearka mo sámegiel oahpaheaddji árvvoštallá nuoraidskuvlla oahppi: Dála tjuovvu buojkulvis diededibmáj dároåhpadiddjes oahppáj nuorajskåvlån: Dus leat ollu buorit dieđut teavsttastat girječálli birra. Dån ålov diedá ja tjálá duv tjállusin tjálle birra. Buorre go leat siteren girjjiin ja dan maid čálli ieš lea dadjan. Buorre gå aná sitáhtajt girjijs ja majt tjálle iesj le javllam. Teaksta lea guhkkodaga dáfus buorre, ja don hálddašat juohkima bures. Buorre gå ålov tjálá, ja dån buoragijt tevstav åsijda juogá. Buorre ! Dus leat muhtun čállinmeattáhusat, ja don fertet erenoamážit bargat dássemolsumiin. Dujna lij nágin tjállemvige, ja hæhttu sierraláhkáj tsæhkkáj barggat. Lean čálistan moadde mearkkašumi ravdii. Lev nágin kommentárajt sijddobælláj tjállám. Loga daid ja geahča kursagirjjis s. 14. Lågå dajt ja gehtja låhkåmgirjen b. 140. Geavat njálmmálaš giela gullat dássemolsuma. Mujte aj mierkkit njuolggahålan. Dát lea erenoamáš deaŧalaš jos oahppi atná muhtun fága dahje fágasuorggi váttisin. Dát le sierraláhkáj ájnas jus oahppen lij gássjelisvuoda fágajn jali fáhkasuorgen. • Bijat go mihttomeriid • Li gus dujna ulme gå barga ? • Lea go dus buot • Le gus dujna gájkka nævo majt dárbaha ? • Barggat go buot • Dagá gus dajt bargojt massta la åvdåsvásstádusáv oadtjum ? OVDDASVÁSTÁDUS IEŽAT OAHPPAMII (II.) ÅVDÅSVÁSSTÁDUS IETJAS OAHPPAMA ÅVDÅS (II.) (ovdamearka) (buojkulvis) • Leat go ráhkkanan skuvlabargui ? • Le gå gárves skåvllåbargguj ? • Leat go fuolalaš oahpahusas ? • Tjuovo gus gå åhpaduvvá ? Lea go oahppis omd. váttisvuođat fágain, vai ii go son bargga doarvái buoridit bohtosiid ? Le gus oahppen gásjelisvuoda fágan, váj nievres båhtusijt oadtju dan diehti gå ij nuohkásav barga ? Maid oahppi ieš oaivvilda ? Majt oahppe iesj miejnni ? Sáhttá go skuvlla oahpahusa ja veahki heivehit buorebut ? Máhttá åhpadibme ja viehkke skåvlån buorebut doajmmat ? Dáid gažaldagaiguin sáhttá leat ávkkálaš bargat ovdánanságastallamis. Dá gatjálvisá máhtti ávkken liehket gå barggagåhti åvddånahttemságastallamijn. Mađe boarrásat oahppi lea, dađe buorebut máhttá ieš oaidnit mo son doaibmá. Dadi vuorrasap oahppe le, dadi buorebut dádjat gåktu iesj doajmmá. Maiddái lea ávkkálaš geahčadit mo váhnemat sáhttet veahkehit máná ovdánit. Ávkken le aj gæhttjat gåktu æjgáda máhtti viehkedit vijdábut åvddånahttemin. Sosiálalaš ovdáneapmi Sosiálalasj åvddånahttem Skuvllas leat máŋga njuolggadus- ja norbmačoakkáldaga maid skuvla háliida ahte oahppi olaha ja doahttala. Skåvlån lij moadda mærrádusá ja njuolgadusá man vuosstij sihti oahppe galggi åvddånit ja majt sihti oahppe galggi tjuovvot. Dánlágan njuolggadus- ja norbmačoakkáldagat duddjojit buriid guottuid ja daid vuođul hábmejuvvo oadjebas skuvlabiras ja daid galggašedje oahppi, váhnemat ja skuvla ráhkadit ovttas. Dákkir mærrádusajs ja njuolgadusájs badjáni guotto ma li buore skåvllåbirrásij, ja oahppe, æjgáda ja åhpadiddje bierriji dajt aktan gávnadit. Oahppi ferte oahppat mo su láhttenvuogit ja dagut váikkuhit eará oahppiide ja luohkká- ja skuvlabirrasii. Oahppe hæhttu oahppat gåktu suv dábe ja dåmadimvuoge bájnni klássa- ja skåvllåbirrusav. Deaŧalaš lea ahte oahppi oahppá bidjat rájáid go son dovdá ahte son ii adnojuvvo árvvus. Ájnas le aj oahppáj oahppat mierijt biedjat goassa dåbddå ij iehtjádijs vieleduvá. Nugo ovdalaččas namuhuvvon, de fágalaš ja sosiálalaš ovdáneapmi dáhpáhuvvá ovttasdoaibmama ja ovttasbarggu máhtolašvuođa vuođul. Gåktu åvdebut lip nammadam de le máhtudahka aktan doajmmat ja aktisattjat barggat vuodon sosiálalasj ja adjáj fágalasj åvddånibmáj. Árvvusatnin ja gierdilvuohta leat eará doahpagat mat čatnasit dása. Iehtjádijt árvvon adnet ja gierddisvuohta libá aj ájnnasa dási. Maid doahpagat mearkkašit ? Mij la dáj moalgedimij sisadno ? Ja mo sáhttá oahppi doaibmat bures ja ovdánit árvvusatnima ja gierdilvuođa dáfus ? Ja gåktu máhttá oahppe åvddånit viehkedime ja gierddisuovda hárráj ? Doahpagiid ferte oassemihttomeriid vuođul čielggadit ja ovdamearkkaid bokte čilget. Buojkuldagá hæhttuji tjielggiduvvat oasseulmij baktu. Maiddái dás sáhtášii geavahit árvvoštallanskovi. Dánna aj le máhttelis árvustallamsjiemáv adnet. Guđiid ovdánanmihttomeriid sáhttá oahppi geahččalit olahit go lea sáhka árvvusatnimis ja gierdilvuođas ? Makkir oasseulmijda máhttá oahppe rahtjat gå le sáhka vieledimes ja gierddisvuodas ? Ságastallama čoahkkáigeassin ja ođđa ovdánanmihttomearit Tjoahkkájgiessem ságastallamis ja ådå åvddånahttemulme Bures ráhkkanahtton ovdánanságastallama čoahkkáigeasus biddjojit fágalaš ja sosiálalaš ovdánanmihttomearit boahtte áigodaga várás. Buorre ságastallamin le tjoahkkájgæsos gånnå sjiehtat ådå sosiálalasj ja fágalasj åvddånahttemulmijt boahtte barggoájggegávddaj. • Oahppi dohkkeha earáid • Oahppe iehtjádij iešvuođalágiid Čoahkkáigeassu sáhttá leat sihke njálmmálaččat ja čálalaččat, muhto jos mihttomearit ležžet deaŧalaččat oahppi boahttevaš ovdáneapmái, de daid galggašii čállit. Tjoahkkájgæsos máhttá liehket juogu tjálalattjat jali njálmálattjat, valla jus ulme lij ájnnasa oahppe åvddånibmáj le buoremus tjálalattjat. Go jo lea sáhka oahppi ovdáneamis, de son ferte aktiivvalaččat leat mielde válljemin ovdánanmihttomeriid, maiddái daid mat galget leat čálalaččat. Gå le oahppe åvddånahttema birra sáhka, bierri sån aktijvalattjat oassálasstet gå åvddånahttemulmijt sjiehtat, aj dajt ulmij hárráj ma galggi tjálalattjat liehket. Mihttomearit fertejit leat dušše moadde ja konkrehta. Ulme hæhttuji liehket gallegahttja ja oane. Dábálaččat lea doarvái guovtti golmma mihttomearis. Álu la nuoges guovtijn jali gålmåjn ulmijn. Dalle lea álkit buohkaide oaidnit ahte olaha go oahppi mihttomeriid vai ii. Nav la álkkep vuojnnet jus oahppe åvddån váj ij. Šiehtadusa mihttomearri sáhttá maiddái leat ahte oahpaheaddji ja/dahje váhnemat váruhit mihttomeriid olahit. Máhtti aj sjiehtadit jus oahppe galggá oatsoduvvat åhpadiddjes váj / jali æjgádijs. Oahppi, váhnemat ja skuvla juogadit ovddasvástádusa Gåktu åvdåsvásstádusáv juohket oahppe, æjgádij ja skåvlå gaskan Čoahkkáigeasedettiin lea lunddolaš boahtit ovttaide ahte geas lea váldoovddasvástádus váruhit ahte iešguđet mihttomearri olahuvvo. Tjoahkkájgiessemin le luondulasj guorrasit gænna l oajvveåvdåsvásstádus gåtsedit juohkka ájnna ulmev. Ovddasvástádus galggašii juogaduvvot oahppi, skuvlla ja váhnemiid gaskka. Åvdåsvásstádusáv máhttá ja bierri juohket oahppe, skåvlå ja æjgádij gaskan. Áigodaga mihttomeriid čuovvoleapmi Gåtsedit ulmijt guovte åvddånahttemságastallama gaskan Guovtti ovdánanságastallama gaskkas sáhttá leat ávkkálaš ahte ságastallanguimmežat doalahit oktavuođa ja gaskkohagaid addet dieđuid mo dat orru mannamin. Ájggegávdan guovte ságastallama gaskan le ávkálasj jus oahppe, æjgáda ja åhpadiddje duolla dálla rudnali ja ånigattjat subtsasti gåktu oahppe åvddån. Dan sáhttá dahkat čálalaččat oahppibargguid oktavuođas, oahppiidságastallama oktavuođas, e-poastta dahje telefuvnna bokte. Dáv máhttá dahkat tjálalasj diededibmen oahppebargguj, oahppeságastallamin, e-påsta jali telefåvnå baktu. ERENOAMÁŠ HÁSTALUSAT SIERRALÁGÁSJ HÁSSTALUSÁ Mánát geain leat iešguđetlágan eavttut Máná duojna dájna máhtukvuodajn Mánát bohtet skuvlii iešguđetlágan dárbbuiguin ja vásáhusaiguin. Máná skåvllåj båhti duojna dájna dárbujn ja åtsådallamijn. Láhčin dihtii dili buoremus lági mielde juohkehažžii, de lea deaŧalaš ahte váhnemat addet skuvlii dieđuid máná birra. Jus galggá åhpadimev hiebadallat nav buoragit gå máhttelis ájnegis oahppáj, de le ájnas æjgádijda diedojt vaddet máná birra skåvllåj. Muhtun mánáin sáhttet leat erenoamáš váttisvuođat fágaid dáfus, ja earáin gis váttisvuođat doaibmat sosiálalaččat. Muhtem mánájn li gássjelisvuoda fágajn ja iehtjádijn li gássjelisvuoda sosiálalattjat doajmmat. Go oahppis lea heajos gullu dahje heajos oaidnu, de dat sáhttá dagahit ahte ii loavtte, oahpa iige ovdán. Nievrret gullat jali vuojnnet, máhttá aj hieredit oahppe suopptsomav, oahppamav ja åvddånimev. Buorre gulahallan ja dialoga ruovttu ja skuvlla gaskka sáhttá eastadit dán dáhpáhuvvamis. Buorre diedo ja ságastallam sijda ja skåvlå gaskan buoret dáv. Ožžot go ovdamearkka dihtii searalaš ja čeahpeslohkki mánát doarvái hástalusaid skuvllas ? Oadtju gus duola dagu oahppe gudi lij smidá skåvlån nuoges hásstalusájt skåvllåbiejve birán ? Soahpameahttunvuođat ja daid čoavdin Rijdo ja gåktu rijdojt dåmadit Ovdánanságastallan galggašii leat positiivvalaš dáhpáhus oahppái, oahpaheaddjái ja váhnemiidda ja mas váldoáššin lea oahppi máhttin ja ovdáneapmi. Åvddånahttemságastallam galggá liehket positivalasj guládallam oahppe, åhpadiddje ja æjgádij gaskan gånnå oajvvetjalmos le gåktu oahppe doajmmá ja suv åvddånahttem. Ii dat mearkkaš ahte ii galgga ságastallat váttisvuođaid birra, muhto soahpameahttunvuođaid berre čoavdit sierra deaivvademiin. Ij la gal nav ahte ep galga gássjelisvuodaj birra giehttot, valla rijdoj birra le máhttelis ietjá tjåhkanimen giehttot. Datte leat muhtun soahpameahttunvuođat dakkárat ahte daid dárbbaša aiddo dalle čoavdit. Muhtem rijdojt hæhttup dalága dåmadit. Ovdánanságastallama ferte dalle maŋidit eará hávvái. Åvddånahttemságastallamav hæhttu de ietjá bálláj sjáhtjalit. Oahppi ja váhnemat eai galgga dárbbašit atnit issorassan boahtit ovdánanságastallamii, muhto boahtit dohko buriid vuordámušaiguin. Oahppe ja æjgáda e galga gåvvat, valla boahtet åvddånahttemságastallamij positijvalasj vuorddemusáj. Ovdánanságastallan ja unnitlogugielat mánát Åvddånahttemságastallam ja unneplågogiela oahppe Skuvlii álget iešguđege riikka ja kultuvrra mánát. Skåvllåj båhti oahppe duot dát lándas ja kultuvras. Máŋggakultuvrrat servodat lea addán midjiide máŋggakultuvrrat skuvlla ja nu maiddái riggásat skuvlabeaivvi. Moattekultuvralasj sebrudak le vaddám moattekultuvralasj skåvlåv ja moatte láhkáj buorep skåvllåbiejvev. Skuvlla ja ruovttu ovttasbargui leat boahtán ođđa hástalusat. Skåvlå ja sijda aktisasjbargguj le ådå hásstalus sjaddam. Skuvla gehččojuvvo iešguđetláhkai kultuvrras kultuvrii. Vuojnno skåvllåj máhttá liehket ietjálágásj kultuvras kultuvrraj. Norggas lea šaddagoahtán dáhpin ahte lea lagas ovttasbargu váhnemiid ja skuvlla gaskka, muhto eará kultuvrrain eai leat skuvllas ja ruovttus lagaš oktavuođat. Vuonan le dábálattjat buorre aktisasjvuohta æjgádij ja åhpadiddje gaskan, valla muhtem kultuvrajn le vas hæjop aktisasjbarggo. Hástalussan šaddá duddjot buori ovttasbarggu ja ovttaárvosaš gulahallama ságastallanguimmežiid gaskii, muhto dat lea dárbbašlaš sihkkarastit oahppái buori ovdáneami. Hiebadahttet aktisasjbargov ja avtaárvvusasj ságastallamav oassálasstij gaskan, soajttá hásstálussan sjaddat, valla ájnas le aktan ságastallat oahppe åvddånahttema diehtij. Muhtun kultuvrrain eai leat hárjánan deaivvadit skuvllain, ja váhnemat dovdet iežaset oahpaheaddji vuollásažžan. Muhtem kultuvrajn ij la dáhpe tjåhkanimijda skåvlå ja sijda gaskan, ja æjgáda viehka ålov åhpadiddjev vieledi. Dalle sáhttá leat váttis duddjot buori gulahallama. Dan diehti soajttá sjaddat gássjelis buorre ságastallamav tjadádit. Danne šaddáge dárbbašlaš geavahit vugiid oadjudit sin dánlágan deaivvademiide. Dan diehti le ájnas buorre birrasav tjåhkanime birra hábbmit. Go olmmoš lea smáđáhkes ja olmmošaddjái, de dalle leat buorit eavttut ahte ságastallan lihkostuvvá. Buorremielakvuohta, rabásvuohta ja sierra væhttsásvuohta li gájbbádusá jus ságastallamijn galggá vuorbástuvvat. Oahpaheaddjái lea deaŧalaš geahččalit áddet máná ja váhnemiid kultuvrralaš duogáža. Åhpadiddjáj le ájnas dádjadit ja dåhkkidit máná ja æjgádij kultuvralasj duogátjav. Muhtun háviid ferte dušše dohkkehit ahte šaddá eambbo diehtojuohkin go ságastallan. Álu vierttip dåhkkidit jus åhpadiddje hæhttu ienebut diedojt vaddet ienni gå ságastallat. Eará riikii dahje eará kultuvrii gullevaš olbmos sáhttet leat giellaváttisvuođat mat sáhttet goazahit gulahallama. Ulmutja gudi ietjá lándajs ja kultuvrajs båhti, soajttá gássjelisvuodav adni gielajn. Dan diehti soajttá sjaddat gássjel ságastallat. Mánáin ja váhnemiin geat aiddo leat fárren Norgii, leat dieđusge stuorát váttisvuođat áddet buot mii dáhpáhuvvá birrasis go sidjiide geat leat orron dáppe moadde jagi. Mánájn ja æjgádijn gudi áttjak li Vuodnaj boahtám, li diedon stuoráp gássjelisvuoda diedoj hárráj gå siján gudi lij årrum dánna nágin jagev. Skuvla ferte váldit ovddasvástádusa ja háhkat dulkka váhnemiidda geat dan dárbbašit. Skåvlån le åvdåsvásstádus dålkåv åttjudit sidjij gudi dav dárbahi. Vásáhusat čájehit ahte lea jierpmálaš geavahit dulkkaid ságastaladettiin sihke singuin geat leat oanehis áigge ássan riikkas ja singuin geat leat ássan dáppe guhká. Skåvlån le åvdåsvásstádus dålkåv åttjudit sidjijda gudi dárbahi. Åtsådallama vuosedi luluj dárbbo dålkkåj ságastallamijn sijájn gudi dánna lij guhkev årrom ja aj sijájn gudi li áttjak boahtám. Deaŧalaš lea ahte buot váhnemat ožžot daid dieđuid maid galget, ja ahte sis lea vejolašvuohta jearahit ja addit skuvlii dieđuid. Ájnas le divna æjgáda oadtju dajt diedojt majt dárbahi, ja bessi gatjádit gatjálvisájt ja skåvllåj diedojt vaddet. Eatnigielaoahpaheaddji sáhttá leat ressursan ja ovttasbargoguoibmin oahpaheaddjái, oahppái ja váhnemiidda, muhto son datte ii galggašii geavahuvvot dulkan ovdánanságastallamis. Iednegiellaåhpadiddje skåvlån luluj liehket ressurssan ja aktisasjbarggoguojmmen åhpadiddjáj, oahppáj ja æjgádijda, valla ij la vuogas suv dålkkån adnet åvddånahttemságastallamin. OVDÁNANSÁGASTALLAMA MOLSAŠUVVAN IERIDIS ÅVDDÅNAHTTEMSÁGASTALLAMIN Ságastallanhámádat molsašuvvá jagis nubbái Ieridit ságastallamav jahkedáses nubbáj Sihke sisdoalu ja organiserema dáfus sáhttá ovdánanságastallan molsašuvvat ovtta luohkás nubbái. Sisadno ja jådedibme máhttá liehket ietjálágásj klássas nubbáj. Maiddái skuvllaid gaskkas sáhttet leat erohusat. Skåvlåj gaskan aj soajttá liehket sieradus. Beroškeahttá luohkás dahje skuvllas, de galgá ruoktu ja skuvla ovttasbargat ovdánanságastallamiid dáfus. Vájku luluj sieradus, galggá skåvllå ja sijdda aktisattjat barggat åvddånahttemságastallamij. Ságastallamis lea lunddolaš deattuhit iešguđetlágan fáttáid dan mielde man luohkás oahppi lea. Ságastallamin le luondulasj dættodit duov dáv tiemáv mij hiehpá jahkedássáj. Ságastallamat rivdet maiddái go oahppi álgá nuoraidskuvlii. Ságastallam aj rievddá gå oahppe nuorajskåvllåj álggá. Lassin daidda osiide mat ovdal leat deattuhuvvon, de ođđa ságastallanfáddán šaddá árvvoštallat maiddái árvosániiguin. Duodden dasi majt åvddåla li vuorodam, de árvustallam karakteraj baktu sjaddá ådå tiebmán ságastallamijn. Iešguđetlágan vuogit Variánta Skuvllas lea dáhpin ahte sosiálalaš doaibman lea guovddážis mánáidskuvllas, ja fágalaš ovdáneapmi lea gis deaŧalaš nuoraidskuvllas. Mánájskåvlån le dáhpe sosialalasj dåjmajt vuorodit, madin fágalasj åvddånibme le ájnnasamos nuorajskåvlån. Ovdánanságastallamiid váldoášši lea ahte olmmoš ieš galgá leat guovddážis. Akta oajvvemåhkke åvddånaht temságastallamijn le ålles ulmutjav tjalmostahttet. Go dan galgá oažžut áigái, de ferte deattuhit mo oahppi doaibmá sihke sosiálalaččat ja fágalaččat. Jus dáv galggá nahkat, de hæhttu dættov biedjat gåktu oahppe doajmmá sosialalattjat ja aj fágalattjat. Ii datte dárbbaš buot fáttáid guoskkahit juohke ságastallamis, muhto deattuhit daid fáttáid mat leat lunddolaččat aiddo dan áigodahkii. Ij la dárbbo juohkka tiemáv juohkka ságastallamin åvdedit, valla dættodit dav mij le luondulasj mierredum ájggegávdan. Ovtta ságastallamis sáhttet guovddášfágat nugo sámegiella ja matematihkka leat fáddán, eará háve gis sáhttá deattuhit geavatlaš ja estehtalaš fágaid. Madi avta ságastallamin le mátematihkka ja dárogiella tiebmán, de la nuppen ságastallamin praktihkalasj ja estetalasj fága tiebmán. Bargovuogit sáhttet maiddái leat ovdánanságastallama fáddán. Barggamvuoge máhtti aj liehket tiebmán ságastallamin. Mo oahppi doaibmá sosiálaččat, galggašii leat juohke ovdánanságastallama fáddá. Gåktu oahppe sosiálalattjat doajmmá bierri liehket tiebmá juohkka åvddånahttemságastal lamin. Vaikko vel fáttát sáhttet ja galggašedje molsašuvvat ságastallamis ságastallamii, de lea deaŧalaš ahte oahppi ja váhnemat dovdet ahte dat mii sin mielas lea deaŧaleamos, lea maiddái áššin ságastallamis. Vájku tiemá máhtti ja bierriji rievdaduvvat ságastallamis nubbáj, de la ájnas oahppáj ja æjgádijda váj ássjen sjaddi da ássje massta sij ienemusát berusti. Buorre gárvedibme ja ságastallam oassálastij gaskan sihkarasstá buorre båhtusav gájkajda. Go ságastallamii lea bures ráhkkanahtton ja gulahallan doaibmá bures, de dat sihkkarastá ahte buohkaide dahká ságastallan buori. FUG – Vuodoskåvlå æjgátjuogos – le juogos æjgádijs, nammaduvvam Gånågisás stáhtaráden nielje jahkáj. Juogos le rádevadde orgádna Åhpadus- ja dutkamdepartemænntaj. Ráđđehus bijai giđđat 2008 ovdan St. dieđáhusa nr. 28 (2007-2008) Sámepolitihkka. Jagen 2008 gidá buvtij ráddidus Sd. diedá. nr 28 (2007-2008) Sámepolitihkka. Dieđáhus čilge viidát deháleamos hástalusaid mat Ráđđehusas leat politihkastis sámi servodahkii. Diedádusán åvddånboahtá vijddát da ájnnasamos hásstalusá ráddidusá politihkkaj sáme sebrudagá hárráj. Dieđáhusas celkojuvvo ahte sámegielaid dilli lea bahá. Diedádusán duodastuváj sáme giela le alvos dilen. Ráđđehus mearridii danne ráhkadit sámegielaid doaibmaplána. Danen de ráddidus mierredij doajmmaplánav sáme gielajda dahkat. Maŋimuš logiid jagiid leat arvat doaibmabijut álggahuvvon nannen ja ovddidan dihtii sámegielaid servodaga máŋgga suorggis. Dájt maŋemus lågevjagijt le álgaduvvam moadda dåjma nannitjit ja åvddånahtátjit sáme gielajt moatten suorgen sebrudagán. Dáin doaibmabijuin máŋga doibmet bures, ja leat dagahan dan ahte sámegielat leat ožžon nannosat saji servodahkii. Moadda dájs dåjmajs buoragit doajmmi, ja li buktám dav vaj sáme giela li oadtjum nannusap sajev sebrudagán. Muhtun sámi guovlluin sámegiella lea beaivválaš gulahallangiella. Muhtem sáme bájkijn le sámegiella bæjválasj guládallam giella. Guđege olbmo giellamáhttu buorrána lunddolaččat beaivválaš ovttastallamis eará giellageavaheaddjiiguin. Ájnegis ulmutja giellatjehpudahka dáhpáduvvá luondulattjat bæjválasj avtastallamis ietjá giellaaddnij. Dát guovllut leat dehálaš resurssat sámegiela ovdáneapmái Norggas. Dá bájke le ájnas resurssan sámegiela åvddånahttemij Vuonan. Seammás lea nu, ahte eanet sámegielalaš olbmot jávket go sii guđet bohtet sin sadjái, erenoamážit sámegiela hálddašanguovllu olggobealde. sámibåttå de sámegielagij låhko ienebut binnu gå lassán, sierraláhkáj gåjt de sámegiela háldadusguovlo ålggolin. Ain váilot ollu sámegielalaš bargit almmolaš ja bođolaš surggiin. sámegielak barggijs almulasj ja priváhta suorgijn le ájn vádne. Danne lea dárbu eambbo áŋgiruššat ovddidit sámegielaid. Danen le dárbbo nannusap ratjástimes sáme gielaj hárráj. Ráđđehus áigu dáinna doaibmaplánain bidjat vuođu viiddis ja guhkesáigásaš doaimmaide mat galget ovddidit sámegielaid beroškeahttá surggiid rájáin ja hálddahusdásiin. Ráddidus ájggu dájna plánajn vuodov vaddet vijdes ja guhkesájggásasj ratjátimev sáme gielaj hárráj beruskáhtá suorgijs ja háldadusdásijs. Ulbmil lea ahte Norggas nu šaddá sámegielaide dorvvolaš vuođđu boahtteáigái. Ulmmen le jaskas dilev láhtjet sáme gielajda Vuonan. Julevsámi ja oarjilsámi guovlluin lea gielladilli erenoamáš váttis. Julevsáme ja oarjjelsáme guovlojn le giella dille sierraláhkáj nievrre. Danne lea dárbu ahte mii bidjat searaid sihkkarastit ahte julevsámegiella ja oarjilsámegiella šaddet ealli geavahan-, ovttastallan- ja máhttogiellan maiddái boahttevaš buolvvaidege. Dánen le ájnas mij biedjap sierra ratjástimev dáj gielaj hárráj vaj sihkarasstep julev ja oarjjelsáme gielajt viesso adno-, avtastallam- ja máhtudakgiellan aj boahtte buolvajda. Máŋga departemeantta leat searvan doaibmaplána bargui. Moadda departementa li oassálasstám doajmmaplána bargguj. Mis lea leamaš viiddis gulahallan Sámedikkiin ja mii leat joavdan ovttamielalašvuhtii doaibmaplána hárrái ráđđádallamiin. Miján le læhkám vijddásasj guládallam sámedikkijn ja sijáj guorrasam doajmmaplána sisano birra konsultasjåvnåj baktu. Midjiide leat maid boahtán árvalusat sierranas birrasiin. Mij lip aj oadtjum árvvalusájt duos dás birrusijs. Doaibmaplána váldoulbmil lea láhčit dilálašvuođaid nu, ahte sámegielaid aktiivvalaš geavaheaddjit lassánit. Doajmmaplána oajvvetjalmostibme le láhtjet dilijt nav vaj vájmmelis sáme giellaaddnij låhko lassán. Dan galgá šaddat vejolaš duohtan dahkat dainna lágiin ahte sámegiela oahpahus nannejuv- vo mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas, ja ahte lágiduvvojit eanet joregat main lea vejolaš geavahit sámegiela, ja dasto vel dainna lágiin ahte návccat biddjojuvvojit oaččuhit eanebuid váldit sámegielalaš oahpu ja oahpu mas sámegiella lea fágan. Dát galggá dáhpáduvvat dåjmaj baktu ma tjalmostahtti sámeåhpadusáv nannustahttet mánájgárdijn ja vuodoåhpadusán, láhtjedijn ásadittjat ienep sajijt sáme giela adnuj ja nannusap rahtjama rekrutteritjit sámegielak åhpadussaj ja åhpadusájda sáme fágaj. Go ráđđehus bidjá eambbo návccaid almmolaš suorggi sámegillii, de háliida nannet guđege sámi olbmo vejolašvuođa áddehallat nuppiiguin sáme- gillii. stuoráp sáme giella ratjástimij baktu almulasj suorgijn ájggu ráddidus nannit ájnegis ulmutja máhttelisvuodajt sámegiellaj sihke dádjaduvátjit ja dádjaduvvat. Mun dieđán ahte ollugat vásihit dan, ahte eai beasa geavahit iežaset vuoigatvuođa sámástit go sis lea dahkamuš almmolaš hálddahusain ja dearvvasvuođalágádusain – dannego ii oktage sáhte sin bálvalit sámegillii. Diedáv moattes vásedi e oattjo ietjasa rievtesvuodav sámástittjat almulasj háldadusájn ja varresvuodadievnastusájn – danen gå aktak ij máhte sidjij dievnastusáv sámegiellaj vaddet. Dán dili mii dáhttut ovttasráđiid buoridit. Dát le åvddånahttem mav mij aktisasj rahtjamusáj hæhttup jårggålit. Sámedikki sámegiellaiskkadeamit ja sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallan maid čájehit ahte ain leat ollu hástalusat mat fertejit čovdojuvvot ovdalgo sámelága giellanjuolggadusaid mearrádusat leat ollašuhttojuvvvon ollásit. sámedikke guoradallam sámegiela ano birra ja sámelága giellanjuolgadusáj árvustallam vuoset moadda hásstalusá li ájn åvddåla sámelága giellanjuolgadusáj mærrádusá dievdeduvvi ållåsit. Dárbu sáhttá leat maid geahčadit sámelága giellanjuolggadusaid riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaideamet čuovggas. Máhttá aj dárbbo liehket sámelága giellanjuolgadusájt Ráđđehus danne áigu geahčadit sámelága giellanjuolggadusaid. 8 «Doajmmaplána oajvvetjalmostibme le láhtjet dilijt nav vaj vájmmelis sáme giellaaddnij låhko lassán.... Mun lean hui ilus go ráđđehus ođastuvvon nationálabušeahtas lea árvalan stuorrudit juolludeami Sámediggái, vai Loabága suohkanii lea vejolaš šaddat sámegiela hálddašanguovllu láhttun golg- gotmánu 1. beaivvi 2009 rájis guoradallat mijá rijkajgasskasasj vælggogisvuodaj gáktuj. Ráddidus ájggu dájna duogátjijn sámelága giellanjuolgadusájt guoradallat. Go sámegielat eambbo oidnojit ja gullojit almmolaš báikkiin, nugo min sávaldat lea, de galget leat buohkaide olámuttus. sáme gielaj åvddånboahtema lasedimijn almulasj sajijn sihtap mij sáme giela galggi liehket sadjihin gájkajda. Ulbmil lea ahte sámegielat galget ovdánit servodaga nannejeaddji oassin, ja daidda galgá leat sadji ovdánit buot servodaga surggiin. Ulmmen le sáme giela galggi åvddånboahtet gievrrudahkan sebrudahkaj, ja giela galggi oadtjot sajev åvddånahtátjit gájkka sebrudaksajijn. Mun dieđán ahte sámit ollu barggu dahket nannen dihtii sámgiela sihke bearrašiin, báikegottiin, mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas, sámi giella- ja kulturguovddážiin, ja sámi organisašuvnnain ja ásahusain. Diedáv biejaduvvá ållo barggo sámij bieles sámegielav nannitjit fámiljajn, bájkálasj sebrudagájn, mánájgárdijn ja vuodoåhpadusán, sáme giella- ja kultuvrraguovdátjijn, ja sáme organisásjåvnåjn ja institusjåvnåjn. Ain ovddas guvlui lea mearrideaddji dehálaš ahte sámit ieža geavahit gieldaideaset viššalit. Mierrediddje árvvon le ájn jut sáme ietja vájmmelisát gielav adni. Sámegielaid nannenbargu gáibida guhkesáigásaš ja bissovaš rahčamušaid servodaga eanaš surggiin, ja dat ferte joatkit guhkit áiggi. sáme gielaj nannima barggo gájbbet guhkesájggásasj ja aktelasj ratjástimev ienemus suorgijn, ja viertti liehket bissovasj prosessa. Doaibmaplána váld- dahallá danne ráđđehusa barggu guhkibuš áiggi ulbmiliid, namalassii nannet sámegielaid boahtteáigái. Doajmmaplánas åvddånboahtá danen aj ienep guhkepájggásasj ulme ráddidusá bargos sáme gielajt nannitjit boahtteájggáj. Dát ulbmilat leat vuođđun plánaáigodaga doaibmabijuid joatkevaš čađaheapmái. Dá ulme li vuodon dåjmaj vijdábuj åvddånahttemij pládnaájggegávdan. VIIDDIS JA GUHKESÁIGÁSAŠ ÁŊGIRUŠŠAN SÁMEGIELAIGUIN 9 ViJDEs Ja GUHKEsÁJGGÁsasJ RaHTJaMUs sÁME GiELaJ HÁRRÁJ Ráđđehusa politihka bajimuš ulbmil sámegielaid ávkin lea láhčit nu, ahte Norggas lea oadjebas boahtteáigi sámegielaide – davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii. Bajemus ulmme ráddidusá politihkan sáme gielaj hárráj le láhtjet jaskugis boahtteájgev sáme gielajda Vuonarijkan – nuorttasámev, julevsámev ja oarjjelsámev. Dehálaš ulbmil lea buoridit sámegielalaš olbmuid loguid. Ájnas ulmmen le aj oadtjot ienep sámegielak addnijt. Dat gáibida viiddis ja guhkesáigásaš áŋgiruššama buot servodatsurggiin. Dát gájbbet vijdes ja guhkesájggásasj rahtjamusájt juohkka sebrudaksuorgen. Ráđđehus áigu doaibmaplánaáigodaga bidjat dakkár vuođu mas lea vejolaš buorebut áŋgiruššat sámegielaiguin sierranas servodatsurggiin – erenoamážit oahpahallamiin, oahpahusas, almmolaš bálvalus- ja fuollafálaldagain, ja vel geavahit ja oidnosii buktit sámegielaid almmolaš oktavuođain. Ráddidus sihtá doajmmapládnaájge lahtjet vuodov nannusap rahtjamussaj sáme gielaj hárráj duon dán sebrudaksuorgen – sierraláhkáj åhpadusán, almulasj dievnastus- ja huksodievnastusán, ja vaj sámegiella galggá vuojnnut ja aneduvvat almulasj aktijvuodan. Sámegielaid oadjebas boahtteáiggi eaktun lea ahte daid árvodássi buorrána ja ahte daid geavaheaddjiide ja eiseválddiide guđege dásis bohtet oidnosii ásahuvvon giellavuoigatvuođat. Ækton jaskugis sáme gielaj boahtteájggáj le aledit gielaj dásev, ja åvddånbuktet gielaj dálásj rievtesvuodajt addnijda ja oajválattjajda duon dán dásen. Sámegiella ferte dikšojuvvot buot joregiin main sámit leat ja deaivvadit, ja danne lea dehálaš čalmmustahttit sámegielaid joregiid ja daid geavaheaddjiid deaivvadanbáikkiid. sáme giella hæhttu dievnastuvvat juohkka sajen gånnå sáme viessu ja æjvvali, danen la ájnas tjalmostahttet sámegielak sájijt ja æjvvalimbájkijt. Sámegielaid oadjebas boahtteáigi eaktuda maid ahte guhtege sápmelaš geahččala nanusmahttit ja buoridit iežas sámegiela máhtu, geavahit sámegiela nu ollu dilálašvuođain go sáhteš, ja oahpahit sámegiela mađe muddui lea vejolaš ođđa buolvvaide. Jaskugis boahtteájgge sáme gielajda gájbbet aj ájnegis sábme iesj gæhttjal nannit ja åvddånahttet ietjas sámegiela máhtudagáv, adnet gielav ienemus dilijn, ja nav guhkás gå máhttelis doalvvot gielav nuppe buolvvaj. Jos sámegielaid boahtteáigi galggaš leat oadjebas, de gáibiduvvo ahte gielddat ja báikegottit suodjalit ja viššalit geavahit sámegiela iežaset guovlluin dainna fuolain, ahte sámegiela lea vejolaš bures oahpahit mánáidgárddiin, vuođđoskuvllain ja joatkkaskuvllain, ja dainnage fuolain ahte vánhemiidda ja eará rávesolbmuide maid leat buorit vejolašvuođat oahppat sámegiela. Jaskugis boahtteájgge sáme gielajda gájbbet aj vaj suohkana ja bájkálasj sebrudagá suodjalij ja åvddånbukti sáme gielajt ietjasa suorgen, nav vaj látjeduvvá buorre máhttelisvuoda sámegielav oahppat mánájgárdijn, vuodoskåvlåjn ja joarkkaskåvlåjn, ja vaj látjeduvvá buorre máhttelisvuoda sámegielav oahppat æjdádijda ja ietjá ållessjattugijda. Dasto báikegottit berrejit deattuhit dehálažžan lágidit sámegielalaš joregiid mánáide, nuoraide ja rávesolbmuide, ja fállat dakkár gielddalaš bálvalusaid sámi álbmogii, main vuođus lea sámi giella- ja kulturmáhttu. Vijdábut de vierttiji bájkálasj sebrudagá dættodit dahkat sámegielak æjvvalimbájkijt mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda ja fállat suohkana dievnastusájt sáme álmmugij diedoj milta gånnå le sáme giella ja kultuvrra vuodon. Sámegielalaš galbbat galget leat gielddavisttiid sihke olggobealde ja siskkobealde, ja máŋggagielat geaidnogalbbat váikkuhit dasa ahte sámegiellage lea oidnosis báikkálaš servodagain. sámegielak galbá suohkana viesojn, ja moattegielak rahtegalbbim sjaddá åvddånbuktet sámegielak sajev bájkálasj sebrudagán. Sámegielaid oadjebas boahtteáigi eaktuda álššalaččat áŋgiruššama julevsámegielain ja oarjilsámegielain, vai dát gielat bissot ealli giellan maiddái boahtteáiggige. Jaskugis boahtteájgge sáme gielajda gájbbet nannusap rahtjamusájt julev- ja oarjjelsáme gáktuj, nav vaj dá aj máhtti liehket viesso giela boahtteájgen. Dainnago dáin giellaguovlluin sámit orrot bieđgguid ja leat unnitlogus stuorát álbmoga ektui, de sin joavkkuide lea erenoamáš váttes hástalus fas ealáskahttit gielaset. Dan diehti gå ulmutja dáj guovlojn e nav tjoahken åro, ieneplågo álmmuga gáktuj, de le dá guovte sámegiellaj sierra hásstalusá ma gulluji ælládahttembargguj. Nu lea dilli erenoamážit oarjilsámi guovlluin. sierraláhkáj gullu dát oarjjelsáme guovlojda. Oarjilsámit ja julevsámit leat unnitlogut olles sámi servodagas. oarjjel- ja julevsáme li unneplågo sáme sebrudagán. Danne lea dárbu ahte sii buohkat geain lea ovddasvástádus sámegielain, bidjet erenoamáš searaid dáid gielaid nanusmahttimii. Danen le dárbbo gájkajn gænna le åvdåsvásstádus sámegielas biedjá sierra rahtjamusáv dájt nannitjit. Nuortalašgiela / golttágiela ja bihtánsámegiela várás áŋgiruššan ferte mearkkašit ahte álggahuvvojit báikkálaš ja rádjarasttideaddji giellaprošeavttat maid vuođđun lea dáid gielaid duohtadilli. Lulle / gålldåsámegiela ja bihtámsámegiela hárráj viertti sjaddat rahtjamussan álgedit bájkálasj ja rádjárasstididdje giellaprosjektajt gånnå le daj gielaj dálásj dille vuodon. Odne ii leat jáhkehahtti atnit dáid gielaid ealli giellan sierranas servodatsurggiin nugo lea vejolaš dahkat davvisámegiela, oarjilsámegiela ja julevsámegiela dáfus. Udnásj duohtavuodas ij máhte javllat dá giela li viesso duon dán sebrudaksuorgen nav gå nuortta-, oarjjel- ja julevsámegiella. Ráđđehusa barggus ovddidan dihtii sámegielaid Norggas leat čuovvovaš bajimuš ulbmilat: Ráddidusá barggo sáme gielaj hárráj Vuonan le dá bajemus ulmmen: • Sámegielat davvisámegiella, julevsámegiella ja oarjilsámegiella galget ovddiduvvot ja leat ealli gielat maiddái boahtteáiggige • sáme giela; nuorttasámesámegiella, julevsámegiella ja oarjjelsámegiella galggi åvddånahteduvvat ja liehket viesso giela boahtteájgen aj • Sámegielat galget ovddiduvvot ja oinnosmahttojuvvot 10 • sáme giela galggi åvdeduvvat ja tjalmostahteduvvat • Buohkain galgá leat vuoigatvuohta oahppat sámegiela • Gájkajn galgá rievtesvuohta sáme geilajt oahppat • Sámegielalašvuođa vuoigatvuođat galget nannejuvvot ja gulahuvvot • sámegielak rievtesvuoda galggi nanniduvvat ja dåbddusin dagáduvvat • Duon golmma sámegillii, davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii, galget leat ovttaárvosaš ovdánanvejolašvuođat • Da gålmå sámegiela, nuorttasámegiella, julevsámegiella ja oarjjelsámegiella, galggi vatteduvvat avtaárvvusasj åvddånahttemmáhttelisvuodajt. • Almmolaš ásahusat galget diđolaččat geavahit sámegielaid, sihke davvisámegiela, julevsámeagiela ja oarjilsámegiela • almulasj institusjåvnå galggi liehket diedulattja ietjas sámegiela adnuj, sihke nuorttasámegiellaj, julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj • Máhttu Norgga sámegielaid birra galgá buoriduvvot ja seailluhuvvot boahtteáigái • Diehto sámegielaj birra Vuonan galggá åvddånahteduvvat ja giela galggi boahtteájggáj bisoduvvat Politihkalaš vuođđu Ráđđehusbellodagaid politihkalaš vuođđu – Soria Moria-julggaštus – almmuha ulbmilin dakkár sámepolitihka čađaheami, mii lea ávkin sámi álbmogii, nu ahte sámi gielas, kultuvrras ja servodateallimis lea sihkkaris boahtteáigi Norggas. Ráddidusbeludagáj politihkalsj vuodo – soria Moriasjiehtadusán- le ulmmen jådedit sámepolitihkav mij galggá sáme álmmugav dievnnut nav vaj sáme giella, kultuvrra ja sebrudakiellemin galggá liehket sihkar boahtteájgge Vuonan. St. dieđáhusas nr. 28 (2007-2008) Sámepolithkka ráđđehus lea dovddahan ahte sámegielat galget leat ealli gielat. diedá. nr. 35 (2007-2008) Mål og Meining (Ulmme ja miella) le ráddidus javllam sámegiella galggá liehket viesso giella. Sámegielaid galgá leat vejolaš geavahit servodaga buot joregiin, ja sámegiela geavaheapmi galgá buoriduvvot buot servodatjoregiin. sámegiella almulasj aktijvuodajn galggá lassánit. Stuorradiggedieđáhusas nannejuvvo dasto vela ahte sámi gillii ja kultuvrii guoski hástalusat galget ollašuvvat dainna lágiin ahte almmolaš ásahusaid ovddasvástádus ja rolla buoriduvvo sámi geavaheaddjiid várás dakkár guovdilis čálgodoaimmain go dearvvasvuođas, fuolas ja oahpahusas. stuorradikke diedádusán merustaláduvvi sámepolitihkalasj hásstalusá ma gulluji giellaj ja kultuvrraj ja dá tjoavdeduvvi almulasj åvdåsvásstádusá ja saje nannimijn sáme addnij gáktuj guovdásj álkkádusdahkamusájn dagu varresvuoda, hukso ja åhpadusá gáktuj. Dat gáibida aktiiva politihka mii váldá mielde oassin sámegielalaš ja sámekultuvrralaš viidodaga almmolaš bálvalusaide ja fálaldagaide. Dát gájbbet dåjmalasj politihkav oadtjot sámegielak ja kultuvralasj vuojnojt almulasj dievnastusájn ja fálaldagájn. St. dieđáhusas nr. 35 (2007-2008) Mål og meining ráđđehus lea árvalusvuođđun hábmen ollislaš giellapolitihka. diedá. nr. 35 (2007-2008) Ulmme ja miella le ráddidus hábmim vuodov åbbålasj giellápolitihkav. Gielladieđáhusa ollislaš viidodat mearkkaša ahte sámegiela boahtteáigái sihkkarastin maid gullá bajimuš giellapolitihkalaš ovddasvástádussii oassin. Åbbålasj vuojnno gielladiedádusán merkaj dav gå sihkarasstá jaskugis boahtteájgev sámegiellaj de ålles mærráj sisadná dát oasev bajemus giellapolitihkalasj åvdåsvásstádusás. Bargu sámegiela ovddidemiin lea danne maiddái oppalaš giellapolitihkalaš hástalus, iige duššefal dábálaš sámepolitihkalaš hástalus. Duodden guovdásj sámepolitihkalasj hásstalussan de la danen barggo sámegiela hárráj aj dábálasj giellapolitihkalasj hásstalussa. Sámegielat, erenoamážit unnibuš gielat, leat ollu váddát dilis go Norgga riikkagiella. sámegiella, ja sierra gåjt mij guosská dåjt unnep gielajda, de li da ållu væráp dilen gå vuona nasjonálgiella. Giellajápmu lea duođalaš áitta duoidda unnibuš sámegielaide. Giellajábmem le duodalasj ájtton unnemus sámegielajda. Muhto vel davvisámegiellage čilgejuvvo áitojuvvon giellan riikkaidgaskasaš oktavuođain. Valla aj nuorttasámegiella sjaddá rijkajgasskasasj aktijvuodajn gåvviduvvá ájtodum giellan. Go giellajámu lea áigumuš hehttet, de gáibiduvvo čavgadat ja ulbmálat ja dárkilit plánejuvvon áŋgiruššan. Giellajábmemav garvvet gájbbet nannusap ja ienep ulmmejåksåm ja systemáhtalasj rahtjamav. Gielladieđáhusas celkojuvvo ahte ráđđehusa barggu ulbmil lea ráhkadit vuođu ođđa sámi giellapolitihkkii mas lea strategalaš ja ollislaš viidodat sámegillii ja sámi servodahkii. Gielladiedádusán tjuodtju ráddidus ájggu barggat biedjatjit vuodov ådå sáme giellapolitihkav strategiaj ja åbbålasj vuojnoj sáme giellaj ja sebrudahkaj. Dát doaibmaplána gullá dán bargui oassin. Dát doajmmapládna le akta oasse dás bargos. St. dieđáhusas nr. 23 (2007-2008) Språk bygger broer namahuvvojit doaibmabijut mat gullet ollislaš giellaoahpahuspolitihkkii man vuođđun lea olbmo oppa eallima viidodat ja máŋggagielalašvuođa viidodat. sd. diedá, nr 23 (2007-2008) Giella dahká råvijt nammaduvvi dåjma åbbålasj giellaåhpaduspolitihkkaj viessomájge ja moattegielak vuojnoj milta. Mánáidgárddit dat leat heivvoleamos joregat go doaibmabijuid ulbmil lea movttiidahttit olbmo jo mánnán oččodit sámegiela. Mánájgárdde le buoremus sadje giellaarvusmahttem doajmma smávvamánájda. Departemeanta oaidná dárbun árvvoštallat giellakártema ja giellamovttiidahttima reaidduid ja vugiid kvalitehta, vai lea vejolaš gávnnahit mo lea buoremus ovddidit sámegiela. Departemænnta vuojnná dárbov árvustallat kvalitehtav vædtsagijs ja vuogijs giellaguoradallamijda ja giellaarvusmahttemijda nav vaj máhttelis la åvddånahttet buorre barggovuogijt. Dasto čilgejuvvo sámegiela sadji maiddái vuođđooahpahusasge, ja departemeanta atná iežas hástalussan sihkkarastit oahppiide oktagaslaš vuoigatvuođa oahppat sámegiela, ee. atnit fuola das ahte leat fidnemis dohkálaččat oahppan oahpaheaddjit ja ahte ráhkaduvvojit ja buvttaduvvojit buorit sámegielalaš oahpponeavvut. Vijdabut nammaduvvá sámegiella vuodoåhpadusán, ja departemænnta vuojnná hásstalussan sihkarasstet oahppij ájnegasj rievtesvuodajt sámeåhpadusán, i. i. åttjudit dåhkkidum máhtulasj åhpadiddjijt ja láhtjet dilev nav vaj åvddånahteduvvi ja buvtaduvvi buorre sáme oahpponævo. Departemeanta ulbmáda buoridit gáiddosoahpahusa fálaldagaid ja gulahit jeavddalaččat ahte oahppiin lea vuoigatvuohta oažžut sámegiela oahpahusa. Departemænnta rahtjá åvddånahttet guhkásåhpadimfálaldagájt ja diededit ájges ájggáj oahppij sámeåhpadusá rievtesvuodaj birra. Stuorradiggedieđáhus válddahallá dasto universitehtaid ja allaskuvllaid giellafágaid. stuorradiggediedádusán nammaduvvá vijdábut giellafága universitehtajn ja allaskåvlåjn. Sámegielalaš dutkamat ja sámegielalaš oahpaheaddjioahpahusat leat Norggas dehálaš eavttut go galgat seailluhit ja ovddidit sámegielaid ja sámekultuvrra, ja nu maiddái riikkarájáid rastá. sámegielak studia ja sámegielak åhpadiddjeåhpadusá li ájnas gájbbádusá bisodittjat ja åvddånahtátjit sáme gielav ja kultuvrav Vuonan, ja aj rájáj rastá. Dehálaš lea erenoamážit atnit muittus unnibuš sámegielaid, julevsámegiela ja oarjilsámegiela, ja stuorradiggedieđáhusas čujuhuvvo dasa ahte viggamušaide oččodit oahppiid ohcat dáidda oahpuide ferte leat stuorra deaddu buot ásahusain main lea dat ovddasvástádus dán suorggis. sierraláhkáj ájnas le tjalmostuhttet dåjt unnemus sámegielajt, julevsámegielav ja oarjjelsámegielav, ja stuorradiggediedádusán tsuojggiduvvá barggo åttjudittjat ulmutjijt dájda åhpadusájda viertti stuorra tjalmostibme liehket divna daj institusjåvnåjn gejn li åvdåsvásstádus suorgen. St. dieđáhusas nr. 31 (2007-2008) Kvalitet i skolen ráđđehus deattuha ahte lea dárbu árrat vuoruhit guovdilis vuođđogálggaid. diedá. nr. 31 (2007-2008) Kvalitet i skolen ráddidus dættot dárbbo le vuorrodit åvddånahttemav guovdásj vuodulasj tjehpudagáv árrat. Vai sáhttá sihkkarastit juohke oahppái vuogádatlaš čuovvoleami vuosttamuš skuvlajagiid, de departemeanta áigu geatnegahttit skuvllaid kártet oahppiid lohkančehppodaga sin skuvlavázzima vuosttamuš golbma jagi. systemáhtalasj sihkarasstema hárráj juohkka avtav oahppe tjuovvolimev dajt vuostasj jagijt sihtá departemænnta buktet bákkulasj guoradallamav låhkåmtjehpudagás 1.-3. jahkedássáj. Departemeanta áigu álggahit bissovaš vuogádaga mas oahpaheaddjit sáhttet oažžut lasi oahpu. 11 Departemænnta sihtá álgadit vuogádusáv åhpadiddjij joarkkaåhpadusá hárráj mij bissu. Stáhta ruhtada lohkansajiid dihto oahpaheaddjilohkui ja fállá gielddaide geavahit dáid oapposajiid. stáhtta ruhtat åhpadussajijt åhpadiddjijda mierredum lågo milta ja fállá suohkanijda åhpadussajijt ávkástallat. Buot easkkavirgáduvvon rektoriid várás galgá álggahuvvot master-dássásaš oahppofálaldat skuvlajođiheamis. Álgaduvvá masteråhpadus skåvllåjådedimes gájka ådå virgádum rektorijda. Stáhta máksá lohkansajiid goluid. stáhtta máksá ruhtagålåjt åhpadussajijs. Ráđđehus áigu daid skuvllaid ja skuvlaeaiggádiid várás main leat erenoamáš hástalusat, buoridit kvalitehtaárvvoštallama vuogádaga ja vuoruhit skuvllaid ja skuvlaeaiggádiid vástesaš rávvagiid. Ráddidus sihtá vijdábut åvddånahttet vuogádusáv kvalitehta árvustallamijda ja vuorodit bagádallamav skåvlåjda ja skåvllåæjgádijda gænna li sierra hásstalusá. St. dieđáhus nr. 11 (2008-2009) Læreren – rollen og utdanningen namaha sámi oahpaheaddjioahpahusa sierra. diedá. nr. 11 (2008-2009) læreren – rollen og utdanningen (Åhpadiddje – sadje ja åhpadus) nammaduvvá sáme åhpadiddjeåhpadus sierra. Ráđđehus árvala máŋga doaibmabiju maiguin galggašii leat álkit oažžut eanebuid váldit sámi oahpaheaddjioahpu, ja ollu dakkárge doaibmabijuid mat movttiidahttet eanebuid váldit sámegiela fágan mii lea oassin sin norgalaš oahpaheddjioahpus. Ráddidus oajvvat moadda dåjma láhtjátjit lasse rekrutterimij sáme åhpadiddjeåhpadussaj ja dåjmajt arvusmahtátjit ienebujt válldátjit sámegielav fáhkan ietjasa dáro åhpadiddjeåhpadusán. Stuorradiggedieđáhus čujuha maid dasa ahte dat ásahusat mat fállet oahpu sámegielas, fertejit buorebut bargat ovttasráđiid, dasgo dakkár ovttasbarggus leat ollu geavatkeahtes vejolašvuođat. stuorradiggediedádus aj tjalmostahttá jut dárbbo le lagáp aktisasjbargguj gaskal institusjåvnåj ma fálli åhpadusáv avtajs dájs gålmå sámegiellaj, danen gå dákkár aktisasjbargon li máhttelisvuoda ma ælla ávkástaládum. Riektevuođđu Arvat riikkaidgaskasaš konvenšuvnnain mat leat unnitloguid ja álgoálbmogiid birra, leat mearrádusat gielaid gáhttema birra. Moadda nasjonálalasj konvensjåvnåjn unneplågoj ja iemeálmmugij hárráj li mærrádusá bisodittjat gielav. ILO-konvenšuvdna nr. 169 cealká ee. artihkkalis 28 ahte «Doaibmabijut galget álggahuvvot mat seailluhit ja ovddidit dan álbmoga gielaid geavaheami mas lea sáhka. iLo-konvensjåvnå nr. 169 javllá i. i.. š. Maiddái ONa konvenšuvdnage siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra láidesta Norgga barggu sámegielain. 28. artihkkalin náv “ Galggi dåjma boahtet bisodittjat ja åvdedittjat ja adnemij guosskavasj álmmugij ieme gielav ” Åna konvensjåvnnå sivijla ja politihkalasj rievtesvuodaj birra aj buktá lájddistimijt Vuonarijka bargguj sáme giela hárráj. Dasto válddahallá ON-julggaštus álgoálbmogiid vuoigatvuođaid birra ee. álgoálbmogiid gielalaš vuoigatvuođaid. Vijdábut nammaduvvá Åna-duodastus imeálmmugij rievtesvuodaj birra i. i. iemeálmmugij gielalasj reivtesvuodajt, Eurohparáđđi mearridii jagi 1992 Eurohpalaš lihttu regiuvdna- dahje unnitlohkogielaid birra (European Charter for Regional or Minority Languages) áigumušain gáhttet unnitlohkogielaid, vai eurohpalaš kultuvra bisošii ovttastuvvan ja šláddjes kultuvran. Eurohpá lihton guovloj- jali unneplåhkogielaj birra (European Charter for Regional or Minority Languages) mierreduváj jage 1992 Eurohpárádes ulmmen suodjalit unneplåhkogielajt, nav vaj eurohpá kultuvrra bisoduvvá dagu aktidim ja moattebelak kultuvrran. Lihttu geatnegahttá nationálastáhtaid čađahit čielga doaibmabijuid seailluhan dihtii regionála- ja unnitlohkogielaid, nu ahte dat bohtet oidnosii sihke politihkas, lágain ja geavadis. Lihtto vælggodahttá nasjonálstáhtajt tjadádit konkrehta dåjmajt bisodittjat guovllo- ja unneplåhkogielajt, nav vaj åvddånbåhti politihkan, láhkadahkamijn ja práksisin. Lihtu oassi II mearrida arvat dehálaš ulbmiliid ja vuođđojurdagiid stáhtaid geatnegasvuođa birra nannet unnitlohkogielaid gáhttema. nubbe oasse lihtos mierret moadda ájnas ulmijt ja prinsihpajt mij gullu stáhtaj vælggogisvuodajda sihkarasstet unneplågo gielaj suodjalimev. Unnitlohkogielaidlihtu oassi III siskkilda viidát ja dárkilat njuolggadusaid mat čielgasit geatnegahttet eiseválddiid sierranas surggiin, ee. dakkár surggiin go oahpahusas, riektelágádusas ja almmolaš hálddahusas. Goalmát oasse Unneplåhkolihtos sisadná ienep vijddát ja dárkkelap njuolgadusájt ma bukti konkrehta vælggogisvuodajt oajválattjajda duon dán suorgen, i. i. åhpadussuorgen, riektádåjmadagán ja almulasj háldadusán. Norggas lihtu oassi III lea fámuiduvvan davvisámegiela várás. Vuodnaj le goalmát oasse lihton buktám vájkkudusájt nuorttasámegiellaj. Maŋŋágo Snoasa suohkan ja Divttasvuona suohkan leat váldojuvvon mielde sámegiela hálddašanguvlui, de Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu árvvoštallat galgágo lihtu oassi III gustot maiddái oarjilsámegillii ja julevsámegilliige. Maŋŋela gå snåsa suohkan (snåasen tjïelte) ja Divtasvuona suohkan sjaddin oassen sámelága giellanjuolgadusáj háldadusguovlos sihtá Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta árvustallat jus oarjjelsáme- ja julevsámegiela aj galggi gullut goalmát oassáj lihton. Norga bijai ovdan iežas goalmmát raportta njukčamánus 2005. Vuodná åvddånbuvtij goalmát rápportav snjuktjamáno 2005 jagen. Eurohparáđi resolušuvdna das mo Norga lea čuovvolan Unnitgielaidlihtu jagi 2007 rájis, buktá čielga árvalusaid čuovvovaš čuoggáiguin: Eurohpáráderesolusjåvnnå Vuona Unneplåhkogiellalihto tjuovvolime birra 2007;as vaddá konkrehta ávttjimusájt mij guosská dájda, • Norga ferte buoridit julevsámegielas ja oarjilsámegielas oahpponeavvoráhkadeami ja dáid gielaid oahpaheaddjiid oahpahusa • Vuodna hæhttu nannit ietjas bargov mij gullu fállat oahpponævojt ja åhpadusáv åhpadiddjijda julev- ja oarjjelsámegielaj • Norga ferte sihkkarastit ahte sosiála- ja dearvvasvuođaásahusat mat leat sámi hálddašanguovllus, fállet bálvalusaid sámegillii • Vuodna hæhttu sihkarasstet vaj sosiála- ja varresvuodainstitusjåvnå sissŋelin sáme háldadusguovlo fálli dievnastusájt sámegiellaj • Norga ferte sihkkarastit ahte álbmotregistaris ja eará almmolaš registariin ja ásahusain lea vejolaš geavahit sámi čállinmearkkaid • Vuodna hæhttu sihkarasstet jut álmmukregistar ja ietjá almulasj registara ja institusjåvnå máhtti sáme bokstávaj tjállet Eurohparáđi áššedovdi lávdegoddi deattasta ahte julevsámegiella ain lea rašis dilis. Eurohpáráde ekspertkomitea dåttot julevsáme giella ájn le ájtos dilen. Oarjilsámegiela dáfus áššedovdi lávdegoddi dadjá ahte dát giella lea erenoamáš hearkkes dilis ja ahte dan giela várás lea dárbu álggahit ájitkeahttá doaibmabijuid amas giella duššat Norggas. oarjjelsámgiela gáktuj de ekspertkomitea dættot dát giella le sierra ájtos dilen ja danen le dárbbo dalánagá dåjmajda vaj giella galggá iellet Vuonan. Dárbu lea ulbmálaččat doarjut giela ja hutkat ođđa čovdosiid mat heivejit oarjilsámegiela erenoamáš dillái. Dárbbo le ulmij milta dårjaj ja innovásjåvnålasj tjoavddusijda hiebadum oarjjelsámegiela sierra dilláj. Lávdegoddi deattuha dasto dehálažžan ahte Norga ovttasbargá ruoŧŧilaš eiseválddiiguin buoridan dihtii oarjilsámiid dili. Komitéa dættot vijdábut man ájnas aktisasjbargo le svieriga oajválattjaj oarjjelsámij dilev nannitjit. Norgga njealját raporta gárvánii geasset 2008. Vuona nælját rápportta gárvvánij 2008 giese. Eurohparáđđi ii vel leat meannudan dan gárvásii miessemánus 2009. Eurohpáráde ij la moarmesmánon 2009 gárvvánam dájna. Riikkalaš lágain Vuođđolága § 110 a vuođđuda stáhta geatnegasvuođa lágidit dili nu ahte sámi álbmot sáhttá «sihkkarastit ja ovddidit gielas, kultuvrras ja servodateallimisš. Nasjonálalasj láhkatjoahkkijn vuodot Vuodolága 110 § a-oasse vælggogisvuodav stáhttaj láhtjet dilev nav vaj sáme álmmuk máhttá ” sihkarasstet ja åvddånahttet ietjas gielav, ietjas kultuvrav ja ietjas Dát dat ee. lei vuođđun go sámeláhkii lasihuvvui ođđa kapihtal 3 giela birra jagi 1990. 12 sebrudakiellemav ”. Njuolggadusat fámuiduvve ođđajagemánu 1. b. 1992, ja leat dainna lágiin doaibman 17 jagi. Dát lij duogátjin manen sámeláhka oattjoj ådå 3. kapihttalav giela birra 1990. njuolgadusá fábmoduvvin ådåjakmáno 1, b 1992 ja nav li dá 17 jage doajmmam. Sámelága § 1-5 nanne ahte sámegiella ja dárogiella leat ovttaárvosaš gielat, ja ahte dat galget leat ovttadássásaččat sámelága goalmmát kapihttala mearrádusaid vuođul. sámelága 1-5. kapihttalin mierreduvvá sámegiella ja dárogiella libá avtaárvvusasj giela, ja galggi liehket dássásattja sámelága 3. kapihttala njuolgadusáj milta. Muhtun mearrádusat leat ráddjejuvvon sámegiela hálddašanguvlui, ja muhtun mearrádusain fas eai leat dakkár geográfalaš ráddjejumit. Muhtem mærrádusá li ráddjidum sámegiela háldadusguovlo sissŋelij, madin muhtemijn ælla dákkár geográfalasj ráddjima. Muhtun mearrádusat leat erenoamážit gielddaid várás, ja muhtumat fas gustojit maiddái stáhtalaš ja guvllolaš eiseválddiide. Muhtem mærrádusá guosski sierraláhkáj suohkanijda, madin muhtema vas guosski stáhta ja guovlo oajvválattjajda. Láhka cealká ee. ahte lágat ja láhkaásahusat mat erenoamážit gusket oppa sámi álbmogii dahje sámi álbmoga osiide, galget jorgaluvvot sámegillii. Láhka javllá i. i. lága ja njuolgadustjállaga ma sierra berustimij baktu guosski ålles sáme álmmugij jali åsijda sáme álmmugis, galggi jårggåluvvat sámegiellaj. Sámelága giellanjuolggadusat addet riikkaássiide gielalaš vuoigatvuođaid mat doibmet go sis lea dahkamuš almmolaš orgánaiguin. sámelága giellanjuolgadusá vaddi viesádijda gielalasj rievtesvuodajt almulasj orgánaj duon dán æjvvalim aktijvuodajn. Dat giellanjuolggadusat gustojit njuolggadusaid, almmuhusaid ja skoviid jorgaleapmái sámegillii, vuoigatvuhtii oažžut vástádusa sámegillii, viiddiduvvon vuoigatvuhtii geavahit sámegiela riektelágádusas, viiddiduvvon vuoigatvuhtii geavahit sámegiela dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggis, oktagaslaš girkolaš bálvalusaide, vuoigatvuhtii oažžut oahpahallanvirgelobi ja vuoigatvuhtii oažžut sámegiela oahpahusa. Da guosski njuolgadusájt jårggålit, guládusájt ja sjiemájt sámegiellaj, rievtesvuoda vásstádusájt sámegiellaj oadtjot, vijddát sámegiela adnuj riektádåjmadagán, vijddát rievtesvuohta sámegiela adnuj varresvuoda- ja sosiálasuorgen, ajnegis girkko dievnastusájda, rievtesvuohta åhpadusvirggeloahpáj ja rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan. Sámegiela hálddašanguovlu fátmmasta Kárášjoga, Unjárgga, Porsáŋggu ja Deanu gielddaid ja Guovdageainnu suohkana Finnmárkkus, Gáivuona suohkana Romssa fylkkas, Divttasvuona suohkana Nordlánddas, ja Snoasa suohkana Davvi-Trøndelágas. Sámegiela háldadusguovlon le dá suohkana: Kárášjåhkå, Guovdagæjnno, Unjárgga, Porsáŋgo ja Dædno Finnmárkon; Gáivuodna Tråmsån, Divtasvuodna nordlándan ja snåase nuortta-Trøndelágan. Loabága suohkan Romssa fylkkas lea ohcan beassat sámegiela hálddašanguvlui. Loabága suohkan Tråmsån le åhtsåm bessat háldadusguovlo sissŋelij. Maŋŋágo Snoasa suohkan ja Divttasvuona suohkan šadde sámegiela hálddašanguvlui, de leat sámelága giellanjuolggadusat viiddiduvvon gustot maiddái oarjilsámegillii ja julevsámegillii. Maŋŋela gå snåasen tjïelte ja Divtasvuona suohkan bådijga háldadusguovlluj le háldadusguovllo vijddánam aj oarjjelsámegielajn ja julevsámegielajn. Dat mearkkaša ahte dain gielddain / suohkaniin ja guvllolaš ja stáhtalaš eiseválddiin mat leat dain hálddašanguovllu osiin main dát gielat geavahuvvojit, lea ovddasvástádus giellalága njuolggadusaid čađaheamis guđege giela dáfus. Dat sihtá javllat suohkan ja guovllo ja stáhta oajválattjajn sissŋelin dan oase háldadusguovlos mij guosská dájda gielajda le åvdåsvásstádus jut lága njuolgadusá tjadáduvvi dáj gielaj gáktuj. Lágat ja láhkaásahusat mat erenoamážit gusket oppa sámi álbmogii dahje sámi álbmoga osiide, galget jorgaluvvot sámegillii. Lága ja njuolgadustjállaga ma lisierra berustimes åsida jali ålles sáme álmmugij galggi sámegiellaj jårggåluvvat. Sámelága giellakapihttala mearrádusat leat unnimusgáibádusat. Mærrádusá sámelága giellakapihttalin li binnemusgájbbádusá. Dat mearkkaša ahte buot almmolaš orgánat ávžžuhuvvojit váldit vuhtii sámegiela geavaheaddjiid, maiddái guhkkelii go maid lága njuolggadusat gáibidit ja hálddašanguovllu ráddjejupmi geatnegahttá. Dát sihta javllat gájkka almulasj orgána hásstaluvvi vuorodit sámegielak addnijt, aj vijdábut gå majt lága njuolgadusá gájbbedi ja háldadusguovlo rájáj beruskáhtá. Buori hálddašandábis čuovvu ahte čálalaš oktavuođaváldimii mii lea sámegillii, galgá vástádusge leat sámegillii, maiddái dakkár dáhpáhusain main lága mielde ii leat geatnegasvuohta dasa. Buorre háldadusdábe javlli tjálalasj aktijvuoda sámegiellaj vássteduvvi sámegiellaj, ja aj daj bálij gå lága milta ij la vælggogis dav dahkat. Sámegiela oahpahusa lágalaš vuođđu leat sámeláhka ja oahpahusláhka. Rievtesvuoda vuodo sámegiela åhpadussaj le sámeláhka ja åhpadusláhka. Maŋŋágo sámegiela hálddašanguovlu viiddiduvvui nu, ahte dat dál fátmmasta suohkaniid mat leat oarjilsámi ja julevsámi guovlluin, de ipmirduvvo doaba ” sámegiella ” siskkildit davvisámegiela, oarjilsámegiela ja julevsámegiela. Maŋŋela gå sámegielalága háldadusguovllo le vijdeduvvam aj suohkanijda oarjjel- ja julevsáme guovlon, de moallánahka ” samegiella ” dádjaduvvá dagu nuortta-, oarjjel-, ja julevsámegiella. Seamma definišuvdna lea maid oahpahuslágasge (§ 6-1). Muodugasj definisjåvnnå le aj åhpaduslágan (6-1 §). Sámelága § 3-8 cealká ahte ” juohkehaččas lea vuoigatvuohta oahppat sámegiela ”. sámelága 3-8 § javllá aj ” juohkkahattjan le rievtesvuohta sámegiella åhpadussaj. ” Dat gusto sihke sámiide ja dážaide. Dát gullu sámijda ja sidjij gudi ælla sáme aj. Eará guovdilis láhka lea mánáidgárdeláhka, mii mearrida gielddaid ovddasvástádusa lágidit fálaldagaid sámi mánáide. ietjá guovdásj lága li láhka mánájgárdij birra (mánájgárddeláhka) mij mierret suohkanij åvdåsvásstádusáv láhtjet fálaldagájt sáme mánájda. Duopmostuolloláhka čujuha sámelága mearrádusaide go sámegiela geavaheamis lea sáhka. Duobmoståvllåláhka mij vuoset sámelága mærádusájda mij guosská sámegiela adnuj. Báikenammaláhka galgá sihkkarastit sámi báikenamaid riikkalaš lágaid ja riikkaidgaskasaš soahpamušaid ja konvenšuvnnaid mielde. Bájkkenammaláhka galggá sihkarasstet sáme bájkkenamájt nasjonálalasj láhkatjoahkkij ja rijkajgasskasasj sjiehtadusáj ja konvensjåvnåj milta. Dearvvasvuođalágat muddejit dearvvasvuođabálvalusa doaimmahusaid, bargiid ja dearvvasvuođabálvalusaid geavaheaddjiid gaskavuođaid. Varresvuoda lága reguleriji vidjurijt varresvuodadievnastusá dåjmaj, barggij ja Dearvvasvuođarievttálaš hálttis gusto dakkár gáibádus, ahte diehtojuohkin galgá leat ipmirdahtti beroškeahttá giellanjuolggadusaid ráddjejumis, ja sámegielalaš bálvalusfálaldagat maid leat dehálaččat rivttes ja dárbbašlaš iskkadeami ja dálkkodeami geažil, gč. omd. pasieantavuoigatvuođalága. 13 varresvuoda dievnastusá addnij gáktuj. Varresvuoda rievtesvuodaj vuojnos gullu dádjadahtte diedo gájbbádusá berustahtek giellanjuolgadusá ráddjimijs, ja dievnastusfálaldagá sámegiellaj li ájnnasa aj dárbojs ma badjáni gå duolla ja dárbulasj guoradallam ja giehtadallam dagáduvvá, bs. buojkulvissaj pasiænntarievtesvuodalágav. Geatnegasvuohta gáhttet sámegielaid Buot almmolaš doaimmahusain lea ovddasvástádus váldit vuhtii sámegielaid geavaheaddjiid iežaset bargosurggiin suorgeovddasvástádusa vuođđojurdaga mielde. Gájkka almulasj dåjmajn le åvdåsvásstádus vieledit sámegielak addnijt ietjasa barggosuorgen suorggeåvdåsvásstádusprinsihpa milta. Buot almmolaš orgánat maidda sámelága goalmmát kapihttala giellanjuolggadusat gusket, leat geatnegasat gozihit ahte sámelága giellanjuolggadusat čuvvojuvvojit. Gájkka almulasj orgánajn ma guoskadalli giella-njuolgadusájs sámelága 3. kapihttalin, le vælggogisá gåtsedit vaj sámelága njuolgadusá tjuovoduvvi. Dán doaibmaplána doaibmabidjooasis čilgejuvvo dárkileappot makkár ovddasvástádusoktavuođat leat omd. oahpahussuorggis ja dearvvasvuođasuorggis. Dán doajmmaplána doajmmaoasen li lagábut åvddånbuvtedum åvdåsvásstádusá d. d. åhpadussuorgen ja varresvuodasuorgen. Sámedikkis lea ja galgá áin leat erenoamáš guovdilis rolla sámegiela bargguin. sámedikken le, ja galggá liehket, ållu guovdásj dahkamussan sáme giela bargon. Norgga eiseválddit eai dattetge sáhte sirdit alddiineaset Sámediggái bajimuš ovddasvástádusa sámegielas. Vuona oajválattja e huoman máhte sirddet ierit bajemus åvdåsvásstádusáv sámegielas sámediggáj. Álo lea stáhtalaš ovddasvástádus bidjat dárbbašlaš rápmaeavttuid sámegiela gáhttejupmái ja ovddideapmái. stáhta vásstádus sjaddá agev liehket láhtjet dárvulasj ålgoldisævtojt jut sámegiella máhttá suodjaluvvat ja åvddånahteduvvat. Sámedikkis okto ii sáhte lea ovddasvástádus sámegiela ovddideami lágideamis. sámedigge ij aktu máhte liehket vásstediddjen láhtjet sámegiela åvddånahttemav. Sámegiela joatkevaš ovdáneapmi sorjá máŋgga oasálačča áŋgiruššamis, ja das lea maiddái gielddain / suohkaniin ja fylkkagielddain / suohkaniinge guovdilis doaibma. Åvddålijguovlluj sámegiela åvddånahttem le tjanádum rahtjamusájs moatte aktørajs, gånnå aj suohkanijn ja fylkasuohkanijn le guovdásj dahkamus. Bargo- ja searvadahttindepartemeanttas lea ovddasvástádussan oktii heivehit ráđđehusa sámepolitihka. Barggo- ja sebrudahttemdepartementan le aktanahttemåvdåsvásstádus ráddidusá sámepolitihkas. Sámegiella lea erenoamáš guovdil sámi kultuvrra, ealáhusaid ja servodaga dábálaš ovddideamis. Giela árvvo dábálasj sáme kultuvra, æládusá ja sebrudagá åvddånahttemin le ållu guovdátjin. Bargo- ja servadahttindepartemeanta lea danne maŋimuš logiid jagiid álggahan arvat doaibmabijuid sámegiela dihtii. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le danen dáj maŋemus lågejagijt álgadam moadda dåjma sáme giela hárráj. Dainnago Bargo- ja searvadahttindepartemeanttas lea leamaš guovdilis rollan sámegiela gáhtten- ja ovddidanbargu, de sámelága giellanjuolggadusaid formála ovddasvástádus galgá sirdojuvvot Kultur- ja girkodepartemeanttas Bargo- ja searvadahttindepartementii. Barggo- ja sebrudahttemdepartementa guovdásj dahkamuháj sámegiela sihkarasstemin ja åvddånahttemin, de sjaddá formálalasj åvdåsvásstádus sámegiela njuolgadusájs sirdeduvvat Kultuvrra- ja girkkodepartementas Barggo- ja sebrudahttemdepartemænntaj. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta goziha dasto sámelága kapihttala 3 njuolggadusaid ollašuhttima. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le dát rájes sámelága 3. kapihttala njuolgadusáj tjadádime bærrájgæhttje. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta šaddá maid dan mielde váldit badjelasas ovddasvástádussan oktiiordnet Norgga geatnegasvuođaid čuovvolit unnitlohkogielaidlihtu mearrádusaid. Dát tjuovvu aj jut Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta oadtju åvdåsvásstádusáv aktanahttet tjuovvolimev Vuona vælggogisvuodajt unneplåhkogiellalihto milta. Dainnago Kultur- ja girkodepartemeanta lea giellapolitihkalaš ovddasvástideaddji departemeanta, de das lea bajimuš ovddasvástádus ollislaš ja surggiidrasttideaddji giellapolitihkas. Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta gånnå le giellapolitihkalasj åvdåsvásstediddje fáhkadepartemænnta badjásasj åvdåsvásstádusáv ålles ja suorgij beruskáhtes giellapolitihkas. Bođolaš doaimmahusaide eai guoskka sámelága giellanjuolggadusat. Priváhta dåjma e guoskadalá sámelága giellanjuolgadusájs. Maŋimuš jagiid mii leat dattetge oaidnán ahte muhtun organisašuvnnat ja fitnodagat leat váldán atnui sámegiela, omd. namaide, almmuhusaide, diehtojuohkimii neahtas ja gihppagiin. Huoman lip dájt maŋemus jagijt vuojnnám muhtem organisásjåvnå ja vidnudagá sámegielav adnegoahtám, duola dagu iesjnamájn, annonsaj, diedojn nehtan ja brosjyrajn. Muhtumat leat maid virgádan sámegielalaš bargiid guđet sáhttet bálvalit sámegielalaš geavaheaddjiid. Muhtema li aj virggádam sámegielak barggijt dievnastittjat sáme kundajt. Ráđđehus atná dan lunddolaš čuovvumuššan das, go sámegiella lea ožžon nannosat sajádaga. Ráddidus adná dáv luondulattjan dassta gå sámegiella le oadtjum nannusap dilen. Sámedikki bargu sámegielain Sámelágas lea § 3-12 Sámi giellabargguid organiseren, ja dan mielde Sámediggi galgá bargat nu, ahte gáhtte ja ovddida sámegielaid Norggas. sámelága 3-12 § milta Sáme giellabargo organiserim galggá sámedigge barggat sámegiela suodjalimijn ja åvddånahttemijn Vuonan. Dasto cealká láhka ahte Sámediggi galgá ráhkadit raportta Gonagassii juohke njealját jagi, mas sámegielaid dilli Norggas čilgejuvvo. Vijdábut det javllá láhka sámedigge vaddá juohkka nælját jage rápportav Gånågissaj sámegiela dile birra Vuonan. Sámediggi várre juohke jagi ruđaid maid sáhttá juogadit sierranas doaibmabijuide mat nannejit ja ovddidit sámegielaid Norggas. sámedigge biedjá juohkka jage rudájt ma galggi juolloduvvat duon dán dåjmajda nannitjit ja åvddånahtátjit sáme gielajt Vuonan. Jahkái 2009 dat supmi lea unnibuš go 60 milj. ruvnnu. Jahkáj 2009 le dát ruhtadibme vuollelasj 60 mill. kråvnå. Ruđat mannet sámegiela hálddašanguovllu gielddaide ja fylkkagielddaide, giellaguovddážiidda ja sierranas prošeaktaohcciide. Rudá manni suohkanijda ja fylkasuohkanijda sámegiela háldadusguovlon, giellaguovdátjijda ja duon dán åhtsåmij duohkáj prosjevtajda. Jagi 2008 rájis geavahuvvo maid oassi Sámeálbmotfoandda1 vuoittus giellaovddideaddji doaibmabijuide. Jage 2008 rájes aneduvvá aj muhtem oasse sámeálmmugafånda jahkásasj buvtadusás giellaåvddånimprosjevtajda. Lassin Sámediggi hálddaša doarjagiid mat leat mánáidgárdefálaldagaid, oahpponeavvuid ja stipeanddaid várás. Duodden de sámedigge háldat doarjjagijt mánájgárddefálaldagájda, oahpponævojda ja stipendajda. Juolludeapmi mii lea sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu gielddaid ja fylkkagielddaid várás, máksojuvvo jahkásaččat dihto Sámedikki mearridan eavttuid mielde. kultuvralasj mættojs ja vuornádusájs majt åvdep ájge dárojduhttempolitihkka le buktám sáme álmmugij. Fånda ulmmen le vaddet doarjjagijt jali viehkev dåjmajda ma nanniji ja ælládahtti sáme gielav ja kultuvrav. Dát ruđat galget gokčat lassegoluid mat gielddain leat guovttegielalaš gieldan. Dá rudá galggi gåbttjåt suohkanij duoddegålåjt gå li guovtegielaga. Sámediggi galgá gozihit dáid ruđaid geavaheami, ja gielddat ja fylkkagielddat sáddejit jahkásaččat dieđáhusa ruhtageavaheamis Sámediggái. sámedigge galggá dájt ruhtadimijt dárkestit, ja suohkana / fylkasuohkana rápporterji juohkka jage sámediggáj. Jahkái 2009 leat várrejuvvon 42,75 milj. ruvnnu. 2009 jage li biejadum 42,75 mill. kråvnå dási. Sámediggi áigu ođasmahttit juolludaneavttuid jagi 2010 bušeahta oktavuođas. sámedigge galggá rievddadit juollodimævtojt 2010 jage budsjehta giehtadaládijn. Norgga sámedikkis lea giellastivra mii lea giellafágalaš áššiin Sámediggeráđi rávvejeaddji orgána. sámedikken Vuonan le giellastivrra mij le rádevadde orgádna giellafágalasj gatjálvisáj sámediggerádáj. Giellastivrras leat lahtut geat ovddastit davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjilsámegiela guovlluid. Lahtut davviriikkalaš orgánii Sámi giellalávdegoddái (SGL) válljejuvvojit giellastivrra láhtuid gaskkas. Giellastivran li ájrrasa nuorttasáme, julevsáme ja oarjjelsáme guovlojs- Ájrrasa nuorttarijkaj orgádnaj sáme giellalávddegådde (sGL) válljiduvvi giellastivra ájrrasij gaskas. SGL lea Sámi parlamentáralaš ráđi mearridanorgána mii galgá bargat sámi giellaáššiiguin ja ovddidit sámegiela čálalaččat ja njálmmálaččat. sGL le sáme parlámentáralasj ráde mierredimorgádna gatjálvisájn ma guoskadalli sáme gielav, ja galggá åvdedit ja åvddånahttet sáme gielav tjálalattjat ja njálmálattjat. Lassin Sámi giellalávdegoddi juohká dieđuid riikkaid giellaorgánaide, ja earáide. Duodden juohká sáme giellalávddegådde diedojt iesj guhtik rijkaj giellaorgánajda, ja iehtjádijda. Sámedikki barggut mat leat sámegiela terminologiijas ja normeremis čađahuvvojit ovttasráđiid Sámi giellalávdegottiin. sámedikke dahkamusá sámegiela terminologija ja tjállemvuohke mierredibme bargaduvvá aktisasjbargoj baktu sGLajn. Sámi giellalávdegotti doaibma lea ee. dohkkehit sámegielaide tearpmaid ja normeremiid. sGLa dahkamus le i. i. dåhkkidit sámegiela termajt ja dav normerit. Sámi giellalávdegottis leat golbma tearbmajoavkku, davvisámegillii, oarjilsámegillii ja julevsámegillii, ja dain leat fágaolbmot guđet bohtet golmma sámedikkis ja guđege sámegiela guovllus. sGLan li gålmmå tærmmajuohkusa, akta nuorttasámegiellaj, akta oarjjelsámegiellaj, ja akta julevsámegiellaj, ja li nammaduvvam fáhkaulmutjijs da gålmå sámedikkijs ja giellaulmutjijs guosskavasj giellaguovlojs. Maiddái normerema várásge Sámi giellalávdegottis leat giellajoavkkut máin lea giellafágalaš máhttu, maiddái riikkarájáid rastá. sGLan li aj giellajuohkusa normerimij hárráj ma li giellafágalasj máhtudagás nammaduvvam rijkajrájáj rastá. Dat mearkkaša ahte giellafágalaš bargu čađahuvvo oktilaččat buot sámegielain ja davviriikkalaš dásis. Dát sihtá javllat giellafágalasj barggo le agev ålles-sáme dásen / nuorttarijkaj dásen. Sámedikkis lea sátnebáŋku, Risten.no, mii siskkilda muhtun sámi terminologiijaid. sámedikken le báhkobáŋŋka, www.risten.no, mij sisadná muhtem sáme terminologijav. Sámedikkis lea maid ovttasbargu Bargo- ja searvadahttindepartemeant- tain ja Máhttodepartemeanttain ” Divvun ” nammasaš prošeavtta oktavuođas – mas galget ráhkaduvvot golmma sámegillii divodanprográmmat (geahča doaibmabiju 58). sámedikken le aj aktisasjbarggo Barggo- ja sebrudahttemdepartementajn ja Máhttodepartementajn ” Divvom ” prosjevtajn – åvddånahttet korrektuvrraprográmmav sáme gielajda (gehtja 58. dåjmav). Sámediggi nammada báikenammakonsuleanttaid ja rávve mo sámegielalaš báikenamat galget geavahuvvot ja mo báikenammaláhka galgá hálddašuvvot. sámedigge nammat bájkkenammakonsulentajt ja bagádallá sáme bájkkenamá adnema ja bájkkenammalága háldadime birra. Sámedikkis leat odne golbma báikenammakonsuleantta guđet rávvejit mo Norggas galget čállit sámegielalaš báikenamaid. sámedikken li dálla gålmmå bájkkenammakonsulenta gudi galggi vaddet rádijt sáme bájkkenamáj tjállemvuohkáj Vuonan. Nammakonsuleanttain lea ovddasvástádus davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjilsámegiela guovlluin. Bájkkenammakonsulentaj åvdåsvásstádus le nuortta-, julev- ja oarjjelsáme giellaguovlo. Jagi 2009 ožžot 10 sámi giellaguovddáža doarjagiid Sámedikkis. 2009 jage oadtju 10 sáme giellaguovdátja ruhtadoarjjagav sámedikkes. Giellaguovddážiid doaibmamuš lea ealáskahttit, seailluhit ja nanusmahttit sámi giela ja kultuvrra. Giellaguovdátjij doajmma le ælládahttet, bisodit ja nannit sáme gielav ja kultuvrav. Giellaguovddážiid bargguide gullá ovddidit ja buoridit oahpahusdoaibmabijuid mat leat sámi giela, kultuvrra ja ealáhusaid várás, ja juohkit dieđuid sámi kultuvrra birra. Barggodahkamussan le aj åvddånahttet ja nannit åhpadusdåjmajt sáme gielan, kultuvran ja æládusájn ja aj diedojt oablodit sáme kultuvra birra. Giellaguovddážat lágidit juohkelágan kurssaid, nugo sámegielas mánáid stoahkangiellan, sámegiela gielddabargiid várás, ja duojis. Giellaguovdátja ásadi kursajt sámegielas ståhkamgiellan mánájda gitta sámegiella åhpadussaj suohkana barggijda ja duodjekursajt. Giellaguovddážat leat guovlluineaset sámi álbmoga deaivvadansajit, ja danne dat leat dehálaš ásahusat sámegiela nannemis ja ovddideamis. Giellaguovdátja li aj æjvvalimbájke guovlo sáme álmmugij, ja danen le da ájnas institusjåvnnån sámegielav nannitjit ja åvddånahtátjit. Sámediggi juohká doarjagiid sámi mánáidgárddiide maid njuolggadusaide lea čállojuvvon ahte mánáidgárdi atná vuođđunis sámi giela ja kultuvrra. sámedigge juollot ruhtadoarjjagijt sáme mánájgárdijda majn li njuolgadusáj mierredam mánájgárden le sáme giela ja kultuvra vuodon. Sámedikkis leat maid doarjagat ovttaskas mánáid oahpahussii dáža mánáidgárddiin, gč. válddahallama dán doaibmaplána doaibmabidjooasis. sámedikken le aj ruhtadoarjjaga giellaåhpadussaj ájnegis mánájda dáro mánájgárdijn, bs. dán plána doajmmaoasen le dán birra tjáledum. Sámediggi doallá jahkásaš fierpmádatčoahkkimiid mánáidgárddiid sierranas bargiidjoavkkuide, ee. jođiheaddjiide, giellabargiide ja almmáiolbmuide. samedigge ásat jahkásattjat værmádaktjåhkanimev duon dán juohkusij mánájgárddebarggijda, i. i. stivrárijda, giellabarggijda ja ålmmåjda. Sámediggi juolluda doarjagiid oahpponeavvuide mat leat heivehuvvon sámi mánáidgárdemánáide. sámedigge juollot ruhtadoarjjagijt oahpponævojda hiebadum sáme mánájgárdijda. Oahpponeavvuid ja Sámedikki oahpahussuorggi rolla dáfus, geahča doaibmabidjooasi. oahppanåvoj birra ja sámedikke sajev åhpadussuorgen ietján, gehtja doajmmaoasev. Sámediggi juolluda stipeandda oahppiide geain lea sámegiella fágan joatkkaskuvllas. sámedigge juohká stipendajt oahppijda joarkkaskåvlåjn gejn le sámegiella fágaj gaskan. Lassin Sámediggi lea vuođđudan stipeanddaid alit oahpahusa várás, gč. doaibmabidjooasi. Duodden le Sámedigge ásadam stipendajt alep åhpadussaj, bs. doajmmaoasev. Diehtojuohkin / láidestus vuoigatvuođaid birra: Sámediggái bohtet álbmogis arvat jearaldagat das, makkár vuoigatvuođat guđege olbmos leat go sus lea dahkamuš almmolaš ásahusaiguin. Diehtojuohkem / bagádallam rievtesvuodaj birra: sámedigge oadtju moadda gatjálvisá álmmugis makkár rievtesvuoda sijájn li almulasj aktijvuodajn. Ovddimusas leat gažaldagat vuoigatvuođas oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii, ja gos oahppit sáhttet oažžut dán vuoigatvuođa ollašupmái. Vuostatjin de le reivtesvuohta åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielan, ja gånnå ájnegis oahppe oadtju dáv rievtesvuodav ållånahttet. Seamma gažaldaga jerret maid vánhemat geat háliidit bidjat mánáset mánáidgárdái ja dáhttot ahte mánnái das leat fálaldagat mat leat heivehuvvon su gillii ja kultuvrii. sæmmi gatjálvis boahtá aj æjgádijs gudi galggi mánáv mánájgárddáj biedjat ja hálijdi mánájgárdddefálaldagájt hiebadum ietjas giellaj ja kultuvrraj. Sámedikkis ii leat mihkkege formála válddiid bagadit gielddaid / skuvla- ja mánáidgárdeeaiggádiid, muhto sáhttá daid bagadit mánáidgárddi lážáldaga ja skuvlla oahpahusa hárrái. sámedikken ij la formálalasj fábmodahka bagádit suohkanijt / skåvllå- jalik mánájgárddeæjgádijt, valla máhttá bagádit dajt gåktu sij máhtti organiserit bargov mánájgárden ja åhpadusáv skåvlån. Sámediggi juohká dieđuid vánhemiidda das maid sii sáhttet dahkat čoavdin dihtii ášši. sámedigge vaddá aj diedojt æjgádijda gåktu sij galggi ássjev tjoavddet. Sámediggái bohtet muhtun gažaldagat olbmo vuoigatvuođaid birra oažžut bálvalusaid sámegillii dearvvasvuođalágádusas, riektelágádusas ja girkus, ja maiddái gažaldagaid dulkoma birra sierranas oktavuođain. 15 sámedigge oadtju aj muhtem gatjálvisájt rievtesvuodajda dievnastusájda sámegiellaj varresvuodasuorgen, riektádåjmadagán ja girkkon, ja aj gatjálvisájt dålkkuma birra moatte aktijvuodajn. Ollu gielddat ja ásahusat bovdejit Sámedikki doallat diehtojuohkinčoahkkimiid, logaldallamiid ja dakkáraččaid sámegiela birra. Moadda suohkana ja institusjåvnå bivddiji sámedikkev ásadit diehtojuohkemtjåhkanimijt, lågådallamijt ja muodogasj ásadimijt sámegiela birra. Lassin addojuvvojit ollu dieđut ja rávvagat čálalaččat ja telefovnnas. Duodden juogeduvvá ållo diehto ja bagádallam tjálalattjat ja telefåvnå baktu. Gielddat, skuvllat, mánáidgárddit ja giellaguovddážat leat dat mat dávjjimusat váldet oktavuođa Sámediggái. suohkana, skåvlå, mánájgárde ja giellaguovdátja li da ma ienemusát aktijvuodav sámedikkijn válldi. Oktavuođa váldet Sámediggái maid čállit, mediat ja eará giellageavaheaddjit, omd. terminologiija birra, báikenamaid birra, ja dan birra, mo galggašii nannet ja ovddidit sámegiela sierranas ásahusain. sámedigge aj oadtju gatjálvisájt girjjetjállijs, mediás ja ietjá giellaaddnijs d.d. terminologija, bájkkenamáj birra ja gåktu ulmusj máhttá nannit ja åvdedit sámegielav duon dán institusjåvnåjn. Sámediggi lea dahkan ovttasbargansoahpamuša Finnmárkku fylkkagielddain, Romssa fylkkasuohkaniin ja Nordlándda fylkkasuohkaniin, ja maiddái ovttasbargansoahpamuša ovttain fylkkasuohkaniin oarjilsámeguovllus. sámedigge le sjiehtadam aktisasjsjiehtadusáj Finnmárko, Tråmså ja nordlánda fylkasuohkanij, ja avtav aktisasjsjiehtadusáv avtajn fylkasuohkanijn oarjjelsámeguovlon. Dáid soahpamušaid ulbmil lea ee. nannet sámi giela ja kultuvrra. Dáj sjiehtadusájn li aj ulme sáme gielav ja kultuvrav nannit. Sámedikki čielga árvalusat dán doaibmaplána bargui bohtet ovdan doaibmaplána doaibmabidjooasis. sámedikke konkrehta oajvvadusá doajmmaplána bargon åvddånbåhti dán doajmmaplána doajmmaoasen. Doaibmaplána barggu ja čuovvoleami organiseren Bargo- ja searvadahttindepartemeanta jođiha sámegiela doaibmaplána barggu. sámegiela doajmmaplána barggo le jådeduvvam Barggo- ja sebrudahttemdepartementas. Doaibmaplána lea ráhkaduvvon ovttasráđiid Sámedikkiin, ja dan bargui leat maid searvan earáge áššáigullevaš departemeanttat. Doajmmapládna le tjáledum avtajrádij sámedikkijn ja guoskadallam departementa li oassálasstám. Sámediggepresideanta ja bargo- ja searvadahttinministtar soabaiga jahkebeallásaš ráđđádallančoahkkimis miessemánu 2008, ahte doaibmaplána bargu galgá álggahuvvot dakkaviđe, ja ahte ráđđehusa ja Sámedikki sámegiellabarggut heivehuvvojit oktii. sámedikke presidænnta ja barggo- ja sebrudahttemministar guorrasijga biellejahkásasj konsultasjåvnån moarmesmáno jagen 2008 bargov doajmmaplánajn dalága álgget, ja vaj ráddidus ja sámedikke barggo sáme gielaj koordineriduvvá. Doaibmaplána barggu botta leat leamaš bissovaš oktavuođat ja ráđđádallamat, ja loahpalaš ráđđádallančoahkkimat dollojuvvojedje sihke hálddahuslaš ja politihkalaš dásis njukčamánu 31. b. ja čuoŋománu 17. b. 2009. aktelasj guládallam ja ságastallam le doajmmaplána bargon læhkám, ja ásaduváj loahppa konsultasjåvnå tjåhkanime sihke háldadus ja politihkalasj dásen snjuktjamáno 31. b. ja vuoratjismáno 17. b. 2009. sámegiela doajmmaplána bargo prosessan le Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta adnám tjåhkanimijt fylkkeålmmåj, fylkasuohkanij, suohkanij, skåvlåj, institusjåvnåj, giellaguovdátjij, ietjá sáme giellabirrusij ja dutkambirrusij. Departemeanta lea maid ožžon arvat čálalaš árvalusaid, sihke almmolaš doaimmahusain, organisašuvnnain ja oktagasain. Departemænnta le aj oadtjum moadda tjálalasj árvvalusá, almulasj dåjmadagájs, organisásjåvnåjs ja ájnegis ulmutjijs. Doaibmaplána galgá doaibmat vihtta jagi. Doajmmaplánan le 5 jahkásasj doajmmaájgge. Guhtege departemeanttas, mii lea čállojuvvon doaibmabiju ovddasvástideaddjin, lea ovddasvástádus doaibmabiju čađaheamis, dasge mo doaibmabidju galgá organiserejuvvot ja ruhtaduvvot. Juohkka akta departementan mij le åvdåsvásstádusáv oadtjum dåjmajs le dåjmaj tjadádimij åvdåsvásstediddje, dán vuolen aj gåktu dåjma organiseriduvvi ja ruhtaduvvi. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu plánaáigodaga oktii heivehit ulbmiliid čuovvoleami ja ovddideami ja doaibmaplána doaibmabijuid. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu koordinerit doajmmaplána ulmij ja dåjmaj tjuovvolimev ja åvddånahttemav plána doajmmaájggegávdan. Dat bargu galgá čađahuvvot ovttasráđiid Sámedikkiin, ja go lea dárbu, de departemeanta ráđđádallá Sámedikkiin. Barggo tjadáduvvá sámedikkijn ságastallama baktu, ja dárboj milta sjaddi sámedikkijn konsultasjåvnå ásaduvvat. Daid doaibmabijuid čađaheapmi ja viidodat maid doaibmaplána válddahallá, šaddet heivehuvvot jahkásaš bušeahttaárvalusaide ja dasa mo Stuorradiggi daid meannuda. Dåjmaj tjádadibme ja stuorrudahka tjáledum doajmmaplánan sjaddá hiebaduvvat jahkásasj budsjæhttaoajvvádusájda ja dáj giehtadallamijda stuorradikkes. Áigumuš lea ráhkadit jahkásaš dilleraporttaid. Ájggomussan le jahkásasj dillerápportajt buktet. Sámegiella gullá suoma-ugralaš giellajovkui. sámegiella gullu suoma-ugralalasj giellajuohkusij. Sámástit sihke Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas. sámegiella ságastuvvá Vuonan, svierigin, suoman ja Ruossjan. Buohkanassii leat logi sierranas sámi suopmana dahje giela, ja giellaráját rasttidit riikkarájáid. Gávnnuji aj lågev sámegiela jali giellasuorge, ja giellarájá manni rijkaj rájáj rastá. Guorahallamis maid Sámi ealáhus- ja guorahallanguovddáš čađahii jagi 20002 Sámi giellaráđi ovddas, meroštallet ahte leat sullii 25 000 sámegielalačča Norggas. Guoradallam majt sáme æládus- ja guoradallamguovdásj dagáj 2000 jage sáme giellaráde åvdås, le sámegiela addnij låhko árvvaluvvam 25000. Sullii bealli sis sihke sámástit, lohket ja čállet sámegillii, ja bealli fas sis máhttet dušše hállat. Birrasij lahkke dájs sihke ságasti ja tjálle sámegielav, madin dåjda iehtjadijda le dåssju ságastimgiellan. Váttis lea dárkilit meroštallat man stuorra lohku lea guđege sámegielas, muhto davvisámegiella lea eahpitkeahttá viidámus sámegiella Norggas. Gássjellis le vaddet jur duolla lågojt guhtik gielajs, valla nuorttasámegiella le tjielggasabmusijt ienemusát oabllum sáme gielajs Vuonan. Julevsámegielas ja oarjilsámegielas leat jáhkkimis unnit go duhát geavaheaddji. Julev- ja oarjjelsámegielaj hárráj le jáhkedahtte binnep gå tuvsán addne. Viehka unnán olbmot odne máhttet nuortalašgiela / golttágiela ja bihtánsámegiela Norggas. Ælla ålos gudi máhtti lullesámegielav / gålldåsámegielav ja bihtámsámegielav uddni Vuonan. Nuortalašgiella / golttágiella lea odne Mátta-Várjjaga gielddas. Lullesámegiela / gålldåsámegiela udnásj guovllo le tjoahkkidum Mátta-Várjat (sør-Varanger) suohkanij. Sámi giellalávdegotti addin dieđuid mielde leat Norggas hárvves olbmot guđet hálddašit nuortalašgiela / golttágiela eatnigiellan. nuorttarijkaj sáme giellanammadusá milta le dåssju soabmásijn gænna le lullesámegiella / gålldåsámegilla iednegiellan. Eanaš nuortalaččat / golttálaččat orrot Suomas ja Ruoššas, main giella ain geavahuvvo. ienemusá lullesámijs / gålldåsámijs årru suoman ja Ruossjan, gånnå giella ájn vil le anon. Davvisámegiella hállojuvvo eanaš Finnmárkku fylkkas ja Romssa fylkkas, ja Dielddanuori ja Evenášši suohkaniin Nordlánd- das. nuorttasámegiella sáhkaduvvá ienemusát Finnmárko ja Tråmså fylkajn, ja Gielldanuore ja Evenássje suohkanijn nordlándan. Norggas julevsámi giellaguovlu lea Nordlándda fylkkas, ja dat ollá máddin Sáltovuonas davás Bálága suohkanii. Julevsámegiela guovllo Vuonan le nordlánda fylkan ja le sáltovuonas oarjján gitta Bálák suohkanij nuorttan. Divttasvuotna lea odne dat suohkan mas eanaš julevsámegielalaččat orrot. Divtasvuodna le dat suohkan gånnå li ienemus julevsámesáhkadiddje viesáda. Bihtánsámi biras lea odne suohkaniin Sálttus, Báidaris ja Bodeaju ja Fuoskku osiin. Bihtámsámegiela birás uddni le sierraláhkáj tjanádum sálatvuome, Bájddár suohkanijda ja åsijda Bådådjo ja Fuossko suohkanijs. Norggas oarjilsámi giellaguovlu ollá davvin Sáltoduoddaris máttás Engerdálii Hedmárkui, ja oarjilsámit orrot bieđgguid unna servodagažiin. oarjjelsámegiela guovllo Vuonan le sáltoduoddaris nuorttan gitta Engerdálaj Hedmárkon oarjján ja le måttijs smávva sebrudagájs. UNESCO áitojuvvon gielaid rukses listtus davvisámegiella lea luohkkáduvvon áitojuvvon giellan, ja oarjilsámegiella ja julevsámegiella leat fas luohkkáduvvon bahás áitojuvvon giellan. UnEsCo ruoppsis listan ájtedum gielaj badjel le nuorttasámegiella ájtodum giella, valla oarjjel- ja julevsámegiella libá vuojnedum dagu alvos ájtodum Nuortalašgiella / golttágiella, bihtánsámegiella ja upmesámegiella leat luohkkáduvvon jápma giellan Norggas. 17 giellan. Lullesámegiella / gålldå sámegiella, bihtámsámegiella ja ubbmemsámegiella le vuojnedum dagu gáhtum Vuonan. Sivva manne oarjilsámegiella adnojuvvo bahás áitojuvvon giellan, lea dat go eanaš oarjilsámegielalaš olbmot leat ádjá ja áhku buolvvas. Tjielggidusá manen oarjjelsámegiella riekniduvvá dagu alvos ájtodum giellan le gå oarjjelsámegiella le ienemusát anon áhkoj ja ádjáj buolvan. Viehka unnán mánát ohppet giela, ja ain hárvvibut leat sii guđet hállet giela. Hármmat binná mánájs gielav oahppi, ja ájn vil binnebu li aktijvalasj giellaaddne. Julevsámegiela dáfus, de celkojuvvo ahte dušše unna mánnálogoš ohppet sámegiela ja hirbmat hárvásat hállet giela. Mij gullu julevsámegiellaj le tjielggidussan binná mánájs gudi gielav oahppi ja hármmat binná li aktijvalasj giellaaddne. Nuorat giellageavaheaddjit leat doaŋggit hállat giela ja válljejit danne geavahit skandinávialaš giela. nuorap giellaaddnijn le binná giellatjehpudagás ja válljiji skandivák gielajt adnet. Sámegiella lea nannoseabbo dain guovlluin main giella lea leamaš bissánkeahttá gulahallan- ja ovttastallangiellan. sámegiella le nannusap dilen daj guovlojn gånnå giella ájge milta le avtastallam ja guládallamgiella læhkám. Dás lea sáhka ovddimusat davvisámegielalaš guovlluin mat leat sámegiela hálddašanguovllus Finnmárkkus. Dát gullu vuostamuttjan nuorttasáme guovlon sissŋelin sámegiela háldadusguovlo Finnmárkon. Dáin guovlluin leat ollu mánát geain sámegiella lea ruovttugiellan jogo oktogiellan dahje nubbi ruovttugiellan dárogiela dahje eará giela bálddas. Dáj guovlojn li moadda máná gejn li sámegiella sijddagiellan juogu dal avtagielak sámegielaga jali guovtegielak sáme-dáro / ietjá giella gå sámegiella. Sámegiella lea oluide beaivválaš gulahallan- ja ovttastallangiella dáin guovlluin. sámegiella le moaddásijda bæjválasj avtastallam- ja guládallamgiellan dáj guovlojn. Sámegiella lea maid oinnolaš báikegottiin ollu eanebut go eará sámi guovlluin. sámegiella le aj vuojnnusin bájkálasjsebrudagán ållu nannusappojt gå ietjá sáme guovlojn. Dát sámegielalaš birrasat leat leamaš ja leat ain dálge dehálaš resurssat davvisámegiela ovdáneapmái maiddái earáge davvisámegiela guovllud osiinge, ja daid rolla lea dehálaš kultuvrralaš ja gielalaš bissovašvuhtii oppa sámi servodagas. Dá sámegielak birrusa le læhkám ja li ájnas resurssan nuorttasámegiela åvddånahttemiijn aj iejá bájkijn nuorttasáme guovlojn, ja le aj ájnas sadje kultuvralasj ja gielalasj aktelasj ano diehti sáme sebrudagán ållesattjat. Davvisámegiela guovllus leat mearrasámi ja márkosámi guovllut erenoamážit gillán dáruiduhttindeattu. nuorttasámeguovlojn le merrasáme ja márkkosáme bájke sierraláhkáj læhkám várnnahisá dárojduhttem dættos. Ollu dáin guovlluin giellamolsunproseassa lea ollen viehka guhkás. Moatten dájs bájkijn le giellalådnomprosæssa hármmat guhkás boahtám. Dáin guovlluin ferte jáhkkit sámegiela ain mannat maŋás, go dain leat unnán mánát geain lea sámegiella ruovttugiellan. Ulmusj viertti jáhkket sámegiella le ájn mannamin maŋŋus dáj bájkijn, gå li binná mánájs dáj bájkijn gejn le sámegiella sijddagiellan. Go gielalaš bissovašvuohta boatkana buolvvas bulvii, de dat dagaha ahte máŋga mearrasámi ja márkosámi suopmana leat jávkamin. Gå giella ij le læhkám avtat birges anon buolvaj gaskan dahká dav vaj moadda merrasáme ja márkkosáme giellasuorge li gáhtomin. Maŋimuš logiid jagiid leat dattetge rahčan ealáskahttit kultuvrra ja giela máŋgga mearrasámi guovllus ja márkosámi guovlluin. Dájt maŋemus låge jage le huoman læhkám dåjmalis kultuvralasj ja gielalasj ælládahttem moatten merrasáme guovlojn ja aj márkkosámeguovlojn. Go Gáivuona suohkan šattai sámegiela hálddašanguovllu oassin, de dat lea ollu váikkuhan dasa, ahte sámegiella lea ovdánan guovllus. Gå Gáivuotna suohkan le sámegiela háldadusguovlluj boahtám le læhkám viehka ávkálattjan åvddånahttemin sámegielav dán guovlon. Julevsámegiela ja oarjilsámegiela dáfus, de dat leat maŋimuš logiid jagiid ovdánan veaháš. Mij gullu julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj le dá dájt maŋemus låge jagijt åvddånahttem læhkám. Mánáidgárddit leat vuođđuduvvon main oarjilsámegiella dahje julevsámegiella lea váldogiella, ja máŋga oahppi dál ožžot oahpahusa jogo oarjilsámegielas dahje oarjilsámegillii, dahje jogo julevsámegielas dahje julevsámegillii. Mánájgárde gånnå le julev- jali oarjjelsámegiella Dattetge fertet dadjat ahte sámegiella odne lea rašis dilis dáin guovlluin. Huoman viertti javllat sámegiella le nievres dilen dáj guovlojn. Dáin guovlluin leat unnán báikegottit main sámegiella lea oinnolaš oassi olbmuid beaivválaš gulahallan- ja ovttastallangielas, ja unnán bearrašiin lea sámegiella ruovttugiellan. Gávnnuji ållu binná bájkálasj sebrudagájs gånnå sámegiella le vuojnnusin bæjválasj avtastallam- ja guládallamgiellan ja li aj avtgalles fámilja gejn le sámegiella sijddagiellan. Dainnago sámegiela bissovašvuohta beaivválaš giellan lea boatkanan, de ollu mánát ja nuorat geat oahpahallet sámegiela, eai gula sámegiela olbmuid gulahallangiellan eai iežaset bearrašiin eaige iežaset báikegottisge. Gå giella ij la avtatbirges læhkám bæjválasj giellan de li moadda máná ja nuora gudi oadtju åhpadusáv sámegielan e iejvvi sámegielav avtastallamgiellan fámiljan jalik bájkálasj sebrudagán. Dat čuohcá guđege oahpahalli sátnevárrái ja giellahálddašandovdui. Dát buktá båhtusijt báhkobåndudagá åvddånahttemij ja dåbdojda gielav máhttet. Nuortalaš ja bihtánsámegielalaš birrasiin leat dovddahan beroštumi ealáskahttit nuortalašgiela ja bihtánsámegiela. Lulle-ja bihtámsáme birrasijs le boahtám berustibme ælládahttet lulle- ja bihtámsámegielajt. Nuortalašgielas / golttágielas lea nannosat giellabiras Suoma bealde rájá go Norgga bealde rájá. Lulle / gålldåsámegielan le nannusap giellabirás suoma bielen rájá. Bihtánsámegiela dáfus, de dilli lea nu ahte leat hirbmat unnán hállit Ruoŧa bealde. Mij gullu bihtámsámegiellaj, de le ráddjidum binná giellaaddnijs svieriga bielen aj. Sámegielaid iskkadeamit namma le Duoddara ráffe. Raporttas guovttegielalašvuođa birra sámegiela hálddašanguovllu gielddain, maid Gielda- ja guovlodepartemeanta ráhkadahtii jagi 20024, bođii ovdan ahte leat stuorra erohusat hálddašanguovllus ee. gielddaid sámegielalaš bargiid loguid dáfus: Kárášjogas ja Guovdageainnus badjelaš 80 % Deanus 48 % Unjárggas 40 % Gáivuonas 26 % ja Porsáŋggus 21 %. Rápportan guovtagielakvuoda birra suohkanijn sámegiela háldadusguovlon suohkan- ja guovllodepartementas jagen 2002, åvddånbåhtin stuorra sieradusá háldadusguovlo sissŋelin i. i. mij gullu galles suohkana barggijs sámástin: Kárášjågån ja Guovdagæjnon lidjin 80 % Dænon 48 % Unjárgan 40 % Gáivuonan 26 % ja Porsáŋgon 21 %. Sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallan maid Davviriikkaid sámi instituhtta čađahii Kultur- ja girkodepartemeantta ovddas jagi 20075, čájehii ahte eanaš almmolaš orgánat maid sámelága giellanjuolggadusat geatnegahttet, eai dievvasii ollašuhte lága gáibádusaid. sáme instituhtta le árvustallam sámelága giellanjuolgadusájt Kultuvrra- ja Girkkodepartementa åvdås 2007 jage, dánnaåvddånbådij ienemus oasse almulasj orgánajs ma guoskaduvvi sámelága giellanjuolgadusájs e dievde lága gájbbádusájt ållåsit. Deba ii leatge sámegiela hálddašanguovllu olbmuide sihkkarastojuvvon vuoigatvuohta geavahit sámegiela dan muddui go giellanjuolggadusat mearridit. Danen ij le álmmuk sámegiela háldadusguovlo sissŋelin sihkarastedum rievtesvuodajt anátjit sámegielav almulasj orgánaj aktijvuodaj dan mærráj majt giellanjuolgadusá gájbbedi. Dainnago Divttasvuona suohkan ja Snoasa suohkan bohte mielde hálddašanguvlui maŋŋágo namahuvvon iskkadallamat čađahuvvojedje, de eai leat vel logut mat muitalit galle sámegielalaš bargi leat dáin suohkaniin. Gå Divtasvuona suohkan ja snåasen tjïelte boahtám libá háldadusguovlluj maŋŋela gå nammadum árvustallam dagáduváj, ælla ájn makkárik låhkåma galles sámásti dá guovten suohkanin. Maiddái Sámedikki giellaiskkadeamitge čájehit ahte buohkanassii sámegiela geavaheapmi lea unni almmolaš etáhtain, muhto sodju lea dasa ahte sámegiella geavahuvvo eambbo gielddalaš doaimmahusain go stáhtalaš ja fylkkagielddalaš doaimmahusain. sámedikke giellaguoradallam vuoset sámegiela adno almulasj ásadusájn tjoahkkáj le binná, valla vuojnnet vuoset sámegiella aneduvvá ienebut suohkana dåjmajn gå stáhta ja fylkasuohkana dåjmajn. Sámedikki iskkadeapmi jagi 2008 čájeha ahte eai leat stuorra nuppástusat sámegiela geavaheamis ovddeš iskkademiid ektui dain guovlluin main iskkadeamit leat čađahuvvon. sámedikke giellaguoradallam 2008 jages vuoset ælla makkárik stuorra rievddadusá sámegiela anon daj guovlojn guoradallam lij åvdep guoradallamij gáktuj. Mánáidgárddit ja vuođđooahpahus Jagi 2008 ledje 41 sámi mánáidgárddi Norggas, main ledje sullii 950 sámi máná. Jagen 2008 lidjin 41 mánájgárde Vuonan, gånnå lidjin sulá 950 máná. Eanaš mánáidgárddit leat Finnmárkkus. ienemus oasse mánájgárdijs li Finnmárkon. Sámi mánáidgárddiid lohku lea maŋimuš jagiid bisson viehka dássidit. sáme mánájgárde lågo li, le læhkám viehka avtaláhkáj dájt maŋemus jagijt. Sámi mánát guđet leat dáža mánáidgárddiin, sáhttet oažžut fálaldahkan oahpahallat sámegiela. sáme máná dáro mánájgárdijn máhtti oadtjot sáme giellaåhpadusáv. Dát fálaldat leat lassánan maŋimuš jagiid. Dát fálaldahka le lassánam dájt maŋemus jagijt. Jagi 2008 ožžo 19 dáža mánáidgárddi main leat sámi mánát, doarjagiid lágidit sámegiela oahpahusa. 2008 jagen oadtjun 19 dáro mánájgárde sáme mánáj doarjjagijt sáme giellaåhpadussaj. Skuvlajagi 2008-2009 lea 1043 oahppis oahpahus sámegielas vuosttasgiellan, ja 1474 oahppi ožžot oahpahusa sámegielas nubbegiellan (2 dahje 3). skåvllåjagen 2008-2009 le 1043 oahppe gudi oadtju åhpadusáv sámegiellaj vuostasjgiellan, madin 1474 oahppe oadtju åhpadusáv sámegielan nubbengiellan (2 jali 3). Eanaš oahppit, 2339, ohppet davvisámegiela. ienemus oahppijs, 2339:es, oadtju åhpadusáv nuorttasámegiellaj. Sis 997 oahppis lea davvisámegiella vuosttasgiellan. Dájs li 997 nuorttasáme vuostasjgiellaoahppe. 77 oahppi ohppet julevsámegiela; sis 27 oahppis julevsámegiella lea vuosttasgiella, ja 101 oahppi ohppet oarjilsámegiela. 77 oahppe oadtju åhpadusáv julevsámegiellaj; dájs li 27 julevsáme vuostasjgiellaoahppe, madin 101 oahppe oadtju oarjjelsáme åhpadusáv. Sis 19 oahppis lea oarjilsámegiella vuosttasgiellan. Dájs li 19 oahppe oarjjelsáme vuostasjgiellaoahppe. Unnán nuppástusat leat mannan skuvlajagi ektui. Binnáv le rievddam vásse jage gáktuj. Dalle 1027 oahppi ohppe sámegiela vuosttasgiellan, ja 1515 oahppi ohppe sámegiela nubbegiellan (2 ja 3). Dalloj lij 1027 oahppe gudi oadtjun åhpadusáv sámegiellan vuostasjgiellan, madin 1515 oahppe oadtjun åhpadusáv sámegiella nubbengiellan (2 ja 3). Skuvlajagi 2007-2008 ožžo 2354 oahppi oahpahusa davvisámegielas, ja sis 984 oahppi ohppe dan vuosttasgiellan. skåvllåjagen 2007-2008 oadtjun 2354 åhpadusáv nuorttasáme-giellaj, dájs 984 oahppe vuostasjgiellaj. 79 oahppi ožžo oahpahusa julevsámegielas; sis 25 oahppi ohppe julevsámegiela vuosttasgiellan. 79 oahppe oadtjun åhpadusáv julevsámegiellaj; dájs 25 oahppe julevsáme vuostasjgiellan. 109 oahppi ožžo oahpahusa oarjilsámegielas, sis 18 ohppe dan vuosttasgiellan. 109 oahppe oadtjun åhpadusáv oarjjelsámegiellaj, dájs 18 oahppe vuostasj-giellaj. Joatkkaoahpahusas skuvlajagi 2006-2007 ledje 285 oahppi ja fidnooahppi guđet ožžo oahpahusa sámegielas. skåvllåjage 2006-2007 lidjin joarkkaskåvlåjn 285 oahppe jali viddnooahppe gænna lidjin åhpadus sámegiellaj. Dát lea veaháš hedjoneapmi skuvlajagi 2005-2006 ektui, go dalle ledje 305 oahppi ja 5 fidnooahppi geain lei oahpahus sámegielas. Ruhtagålå guovtegielakvuohtaj suohkanijn ja fylkasuohkanijn. Rápporta barggojuohkusis. Čieža fylkkasuohkanis oahppit ožžot oahpahusas sámegielas joatkkaskuvllain ja golmma bođolaš skuvllas. 19 skåvllåjages, dalloj lidjin 305 oahppe ja 5 viddnooahppe gænna lidjin sámegiella åhpadus. Eanaš oahppit / fidnooahppit ožžot oahpahusa sámegielas Finnmárkkus (139) ja Romssas (92). sámegiella åhpadus vatteduvvá skåvlåjn 7 fylkajn ja aj gålmån priváhta skåvlåjn. Nordlánddasge ožžot oahpahusa sámegielas (38 oahppis 23 ohppet davvisámegiela, 11 julevsámegiela ja 4 oarjilsámegiela), ja Oslos fas ledje jagi 2007 golbma oahppi guđet ohppe sámegiela, ja Akershusas okta oahppi. ienemus oasse oahppijs / viddnoahppijs oadtju åhpadusáv Finnmárkon (139) Ttråmsån (92) ja nordlándan (38, 23:ås dájs nuorttasámegiellaj, 11:as julevsámegiellaj ja nieljes oarjjelsámegiellaj), madin oslon jagen 2007 lidjin gålmås ja akershusan akta guhti oadtjoj sámegiella åhpadusáv. Oarjilsámegielas lei oahpahus Hedmárkkus (2 oahppi), Lulli-Trøndelágas (2 oahppi) ja Davvi-Trøndelágas (8 oahppi). oarjjelsámegiellaj vatteduváj åhpadus guoktásij Hedmárkon, oarjje- Trøndelágan guoktásij ja nuortta-Trøndelágan gávtse oahppáj. «Samiske tall forteller 1 š – komentejuvvon statistihkka jagi 2008 maid Sámi statistihka fágalaš guorahallanjoavku lea ráhkadan, čájehit ahte daid vuođđoskuvlaoahppiid lohku geain lea sámegiella fágan, duppalastojuvvui dan 17 jagis, mat vásse 1990 rájis 2007 rádjai. statistihkan ” samiske tall forteller 1 ” Fágalasj analysajuohkusis jages 2008 sáme statistihkan åvddånboahtá tálla vuodoskåvllåoahppijs sámegiella fáhkaslájaj gaskan sjattaj ienep gå gærddoduvvam daj 17 jagij 1990:es gitta 2007 jahkáj. Dát deattuha ahte beroštupmi lassána das ahte mánát galget oažžut oahpahusa sámegielas. Dát dættot lassánam berustimev åhpadusás sámegiellaj mánájda. Seammás fágalaš analysajoavku deattuha ahte maŋimuš guovtti jagis sámegiela oahpahalliid buohkanas lohku lea njeadjan mealgat – 3055 oahppis skuvlajagi 2005-2006 gitta 2542 oahppái skuvlajagi 2007-2008. sæmmibåttå de dættot fágalasj analysajuogos jur dat tjoahkkáj låhko oahppijs gænna le sámeåhpadus le vuojnunagá vuolus mannam – 3055 oahppes skåvllåjage 2005-2006 gitta 2542 oahppáj skåvllåjage 2007-2008. Čilgehus dasa lea várra ahte fágaplána ” sámi giella ja kultuvra ” heaittihuvvui jagi 2006, muhto fágalaš guorahallanjoavku oaivvilda leat siva divaštallat nubbegiellaeavttuidge erenoamážit. Tjielggidussa dási le gå fáhkapládna ” sáme giella ja kultuvrra ” gádoj 2006 jagen, valla fágalasj analyjssajuohkusa mielas le dárbbo dágásdallat nubbenmgielafága ævtojt sierraláhkáj. Sámegiela dáfus vuosttasgieallan, de fágalaš analysajoavku čujuha dasa ahte mii várra leat juksamin daid oahppiid bajimuš logu guđet sáhttet válljet sámegiela vuosttasgiellan otnáš fálaldagaid ja ortnegiid mielde. Mij gullu sámegiellaj vuostasjgiellan vuoset fágalasj análysajuogos dasi gå juo lip jåksåm alemus oahppelåhkuj dajs gudi máhtti sámegielav vuostasjgiellan válljit udnásj fálaldagáj ja årnigij baktu. Oarjilsámegiela dáfus, de oahppiid lohku lea njiedjan 123 oahppis jagi 2005-2006 gitta 105 oahppái jagi 2008-2009. Mij gullu oarjjelsámegiellaj le oahppijlåhko vuolus mannam 123 oahppes 2005-2006 skåvllåjages 105 oahppáj 2008-2009 skåvllåjage. Daid oarjilsámegiela oahppiid lohku guđet ohppet oarjilsámegiela vuosttasgiellan, lea dattetge njealjegeardásaččat sturron 11 jagis. oahppij låhko oarjjelsámegiella vuostasjgiellan le nieljegærddáj ienebun lågenanavtan jagen. Julevsámegiela dáfus, de oahppiid lohku lea njiedjan 88 oahppi rájis skuvlajagi 2005-2006 gitta 79 oahppi rádjai jagi 2008-2009. Mij gullu julevsámegiellaj le oahppij låhko binnum 88 oahppes 2005-2006 skåvllåjage 79 oahppáj 20082009 skåvllåjage. Daid oahppiid lohku guđet ohppet julevsámegiela vuosttasgiellan, lea dattetge sturron 18 oahppis gitta 25 oahppái logi jagis. oahppijn gænna le julevsámegiella vuostasjgiellan le huoman lassánam 18 oahppes 25 oahppáj lågev jagen. Gávpotsuohkaniin oahppiidlogu lassáneapmi lea leamaš 415 % 17 jagis. Mij gullu stádasuohkanijda, de le oahppijlåhko lassánam 415 prosentajn 17 jagen. HUMBOLDT-UNIVERSITEHTA DAVVI-EUROHPA INSTITUHTTA, MII. samiske tall forteller 1. statistihkka mij le kommenteridum 2008. sáme allaskåvllå, rapport 2/2008 LEA BERLIINNAS, jođiha bihtánsámegiela ja upmesámegiela duođaštanprošeavtta (Ume and Pite Saami Documentation Project). Dát sihtá javllat dánna le giellalådnoma unneplågo gielajs stáhtaj ieneplågo gielajda fámiljajn ja bájkálasjsebrudagájn ma dábálattjat le unneplågo gielav adnám. Prošeavtta ulbmil lea ráhkadit ođđaáigásaš sátnelisttuid, oanehis giellaoahpalaš čilgehusaid, ovddežis vurkejuvvon jietnabáttiin čálihemiid ja čielggadeami dain morfofonologalaš alternašuvnnain mat leat dán guovtti sámegielas. Gå unneplåhkogiella binnebut ja binnebut luondlattjat buolvas buolvaj sijdan ij åhpaduvá, sjaddá ájgij milta binnep ja binnep gudi oadtju ieme máhtudagáv gielas. Jus giellalådnom manná vuosteldime dagá, de maŋemussaj ælla des gielan ieme ságastiddje vil. Odne hállet 10-15 olbmo bihtánsámegiela, ja eatnašat sis orrot Ruoŧas. Tjielggidusá dákkár giellalådnomij gávnnap sierraláhkáj dassta gå ienemus oasse unneplågo gielajs le ieme vuolledássásasj giela. Norggas Sálttu bihtánsámesearvi lea ásahan vuođđudusa man namma lea Duoddará ráffe. Dálásj ájgen le dábálasj dákkár gielaj ságastiddje le guovtegielaga, ieddnegiela duodden máhtti aj stáhta ieneplåhkogielav. Vuođđudusa ulbmil lea ovddidit bihtánsámi giela, kultuvrra ja ihčodaga bihtánsámi guovlluide Norgga bealde. Dákkár dilen vuojtádallá duot giella mij le vuolledássásasj, dát sihtá javllat ienemus bálijt unneplåhkogiella, Vuođđudus áigu hukset bihtánsámi guovddáža. nárre gielajs gáhtum. UnEsCo ålgusbiejaj dáv MAKKÁR VÁSÁHUSAT LEAT GIELLAEALÁSKAHTTIMIS EARÁ RIIKKAIN elektråvnålasj versjåvnåv organisásjåvnå átla Máilmmis leat máŋga duhát giela, ja dat lohku sorjá das maid mii oaivvildit gielain, ja stáhtat eai leat go badjelaš guokte čuođi. sav ájteduvvam gielaj badjel rijkajgasskasasj De dalle lea čielggas ahte eanaš dáin máilmmi gielain eai leat stáhtain eanetlohkogielat. Dát elektråvnålasj vædtsak fálla ådåstuhtedum Stuorra oassi dain gielain mat eai leat stáhtagielat, leat unnit eanet áitojuvvon gielat. diedojt badjel 2500 ájteduvvam gielaj birra Dat mearkkaša ahte giellamolsašupmi dáhpáhuvvá unnitlohkogielas stáhta eanetlohkogillii bearrašiin ja báikkálaš servodagain main olbmot árbevirolaččat leat geavahan unnitlohkogiela. ålles væráldin, ja máhttá rievdaduvvat addnij Dainnago unnitlohkogiella hárvvibut ja hárvvibut sirdašuvvá lunddolaččat buolvvas bulvii ruovttuin, de áiggi mielde dađistaga unnu daid olbmuid lohku guđet máhttet gielaset dievas eatnigiellan. máhtá åhtsåt duon dán ævto milta, ja ájteduv Jos giellamolsašupmi dáhpáhuvvá almmá mange caggama haga, de loahpas ii báze ii oktage eatnigielalaš olmmoš. vam giela li gárggaluvvam vidá dássáj: iehpe- Dakkár giellamolsašupmái mii gávdnat siva erenoamážit dan duohtadilis, ahte eanaš álgoálbmogiid unnitlohkogielat leat árbevirolaččat gielat main lea unnán árvu. sihkar giela, tjielggidum ájteduvvam giela, Dán áiggi lea dábálaš ahte dáid gielaid hállit hálddašit guokte giela, go earret eatnigielaset sii hállet maiddái stáhta eanetlohkogiela. alvos ájteduvvam giela, hármmat ájteduvvam Guovttegielalaš vánhemat sáhttet válljet goappá giela soai galgaba oahpahit mánáidasaska ruovttus. giela ja gáhtum / jábmám giela. www.unesco.no Ealáskahttin Ællánahttem Áitojuvvon unnitgiellaservodagain leat dávjá fámut mat vuostálastet giellamolsuma unnitlohkogielas eanetlohkogillii. Ájteduvvam unneplåhkogiellasebrudagáj gaskan gávnnuji vuojn fámo ma sihti vuosstáj tjuodtjot dán giellalådnomij unneplåhkugielas ieneplåhkogiellaj. Sii geain lea dakkár vuosteháhku giellamolsumii, oaivvildit ahte guovttegielalašvuohta ii galgga leat gaskaboddosaš dilli, mas olbmot hilgut iežaset eatnigiela eanetlohkogiela dihtii. sij gudi dáv sihti, vuojnni guovtegielakvuohta ij galga liehket makkárik gasskabájkken avta gielas nubbáj. Guovttegielalašvuohta galgá joatkit buolvvas bulvii. Guovtegielakvuohta galggá joarkket buolvas buolvvaj. Vai dat lea vejolaš, de lea dárbu buoridit unnitlohkogiela árvodási nu ollu servodatsurggiin go vejolaš, ja vai unnitlohkogiela lea olbmuide dohkálaš válljet. Jur dán sihkarasstem diehti hæhttu unneplåhkogiela dásse bajeduvvat ienemus máhttelis sebrudaksuorgijn ja nav dahkat dav buorren ulmutjijda válljit. Jos giellamolsun lea joavdan dan muddui ahte ii šat leat vejolaš dahje lea váttis vánhemiidda oahpahit dan mánáidasaset, de mánáidgárddit ja skuvla šaddet dađe dehálat giellajoregin main vel lea vejolaš sidjiide nannet unnitlohkogiela sajádaga, geat dan háliidit. Jus giellalådnom le nav guhkás boahtám vaj ij le das máhttelis jali le gássjelissan æjgádijda oahppat mánájda gielav, sjaddá mánájgárdijn ja skåvlåjn ájn vil ájnnasap giellasadjen barggat sidjij gudi sihti unneplåhkogiela dilev nannit. Dan barggu, mas ulbmil lea nanusmahttit áitojuvvon unnitlohkogielaid ja jorgalahttit giellamolsašuvvama, mii sáhttit gohčodit gielalaš ealáskahttimin. Unneplåhkogiela nannimav ja giellalådnoma målssoma jårggålimbargov máhttep gåhttjot gielalasj ællánahttem. 1960- ja 1970-jagiid rájis dálážii mii leat vásihan máŋga gielalaš ealáskahttinlihkadusa máilmmi miehtá. 1960- ja 1970 jagijs udná-tjij lip vuojnnám moadda gielalasj ællánahttemlihto væráldav birra. Ieš alddis lea čielggas ahte áitojuvvon unnitlohkogielaid ealáskahttimii leat buoremus vejolašvuođat lihkostuvvat rikkis ja demokráhtalaš servodagain. iesj gal dat subtsas ælládahttem ævto ájteduvvam unneplåhkogielajda le buoremusá boandás ja demokráhtalasj sebrudagájn. Árra ja oahpes ovdamearka oarje-eurohpalaš giellaealáskahttimis lea dattetge riika mii daid áiggiid lei geafes stáhta. Dåbdos ja árra buojkulvissan giellaællánahttemij alle-Eurohpán le val dallusj hæjos stáhtas. Maŋŋágo ledje luovus beassan Stuorrabritánnias 1920-logus ođđa irlándalaš stáhta vuoruhii ealáskahttit iragállálaš giela dehálažžan. Maŋŋela gå friddja bessin stuorrabrittaniás 1920-lågojn vuorrodij dat ådå irlándak stáhtta irlánda-gælak gielav nannusit. Ruovttugiellan iragiela geavahii dušše unna unnitlogoš 1920-logus, muhto symbolan iralaš našuvdnii eiseválddit atne dán giela hui dehálažžan. irlánda giella aneduváj 1920-lågojn unna unneplågos sijddagiellan, valla dan ådå irlánda nasjåvnnåj vuojnnin oajválattja dáv hármmat ájnnas symbovllån. Ovdal iragiella lei leamaš eanetlohkogiella sullos, muhto allaárvosaš eaŋgalasgiella lei njuohkánahttán iragiela, nu ahte šattai dihto guovlluin dušše ruovttugiellan. Åvddåla lij irlándak giella ieneplåhkogiellan læhkám suollun, valla alladássásasj giella ieŋilsk lij sjáhtjalam irlánda gielav maŋŋus nav vaj aneduváj sijddagiellan dåssju muhtem guovlojn. Nuorra iralaš stáhta almmolaš politihkka lei ahte iragiella galgá ealáskahttojuvvot buot iralaččaid ruovttugiellan riikka miehtá. almulasj politihkka dat nuorra irlánda stáhtas lij ælládahttet irlánda gielav sijddagiellan gájkka irlándagijda ålles rijkan. Dat ii lihkostuvvan, muhto dainnago oahpahusvuogádagas lea sadji iragillii, de odne dili mielde viehka stuorra oassi iralaččain máhttet iragiela. Dát ittjij vuorbástuvá, valla sivás gå irlánda giella le sajenis åhpadusvuogádusán de le uddni vuojga stuorra oasse irlándagijs gudi irlánda gielav ságasti. Maŋimuš jagiid leat iragielalaš skuvllat mat oahpahit giellalávgomálle mielde iragiela, lassánan dađistaga. Dájt maŋemus jagijt li irlánda gielak skåvlå ma tjuovvu giellalávggommodellav, sjaddam ienep ja ienep dábálattja. Dáid skuvllaid gielalaš bohtosat leat buorebut go iragiela árbevirolaš oahpahusa bohtosat. Gielalasj båhtusa dájn skåvlåjn li buorebu gå dábálasj irlánda gielak åhpadusán. Iragiella lea dattetge spiehkastat dainnago hárve stáhta dáhttu dahkat áitojuvvon unnitlohkogiela iežas boahtteáigásaš váldogiellan. irlánda giela dille le huoman vuorjjásámos, dajnas gå le vuorjját gå akta stáhtta sihtá dahkat ájteduvvam unneplåhkogielav gielav stáhta oajvvegiellan boahtteájggáj. Giellaealáskahttima ovdamearkkat Ællánahttema buojkulvisá Sámepolitihkalaš ja giellafágalaš birrasat leat eanaš bargan ovttasráđiid golmmalágan olgoriikkalaš giellaservodagaiguin. sáme politihkalasj ja giellafágalasj birrusa le sierraláhkáj aktisattjat barggam gålmå sierra giellasebrudagáj ålggorijkajn. Vuos lea leamaš guhkes árbevierru bargat ovttas eará suoma-ugralaš giellaservodagaiguin gielladieđalaš suorggis. Vuostatjin de le guhkes dáhpe læhkám aktisasjbarggat ietjá suoma-ugralalasj giellasebrudagáj. Nuppádassii, de sámi politihkárat leat 1970-logu rájis bargan ovttas álgoálbmotpolitihkáriiguin máilmmi miehtá. nubben li sáme politihkkára 1970-lågos aktisasjbarggin iemeálmmukpolitihkkárij ålles væráldis. Goalmmádassii, de sámi ásahusain lea 1990-logu rájis leamaš dihtolágan giellapedagogalaš ovttasbargu Eurohpa unnitlohkosaš giellajoavkkuiguin, guđet eai ane iežaset álgoálbmogin. Goalmádin le sáme institusjåvnå 1990 lågo rájes muhtem giellapedágogihkalasj aktisasjbargov ietjá iemeálmmuk giellaunneplågoj Eurohpán, ieme unneplågo adni ietjasa iemeálmmugin. Dás namahan moadde ovdamearkka giellaealáskahttimis mii lea dáhpáhuvvan álgoálbmogiin ja eurohpalaš unnitlohkosaš čearddain. Dánna galggá nammaduvvat buojkulvisá ællánahttemij iemeálmmugij gaskan ja eurohpá ieme unneplågoj gaskan. Ovdamearkkat álgoálbmotgielaid ealáskahttimis Álgoálbmogiin erenoamážit ruonáeatnanlaččat ja maorit guđet orrot Aotearoas / Ođđa Zealánddas, leat dahkan ollu nanusmahttin dihtii iežaset gielaid, ja Ruonáeatnamis ii báljo leat vejolaš gohčodit inuihttagiela áitojuvvon giellan šat. Buojkulvisá iemeálmmukgielaj ællánahttemis iemeálmmuga gaskan li sierraláhkáj Kalaalit nunaata (Ruonaednama) inuita ja maõria aotearoan (new Zealandan) dahkam ålov nannitjit ietjasa gielajt, ja Kalaalit nunaata inuitgiella desti gåhtjoduvvat ájteduvvam. Dihto áiggi ruonáeatnama giella orui vuoittahallamin dánskkagillii, ja maōrigiela mii lea Aotearoas / Ođđa Zealánddas, áitá ain eaŋgalasgiella, mii lea eanetlohkogiella. Dåppe lij giella ájteduvvamin avtav gaskav dánska gielas, ja maõrigiella aotearoan le ájn ájteduvvamin ieneplåhkogielas ieŋilsis. 1980-logus čuožžilii mánáidgárdelihkadus maōriálbmogis mii lea Aotearoas / Ođđa Zealánddas. 1980-lågon ælláj mánájgárddelihtto maõriaj gaskan aotearoan / new Zealándan. Maōri-giella lea polynesalaš giella maid olbmot hálle Aotearoas / Ođđa Zealánddas ovdalgo eaŋgalasalbmát ihte dohko. Maõrigiella le polynealasj giella mij ságastuváj aotearoan åvddåla eŋglándaga dåhku båhtin. Mánáidgárdelihkadusa ulbmil lei oahpahit maōri-kultuvrra ja maōri-giela nuoramus mánáide. Mánájgárddelihtto sidáj vijddábut guoddet maõri-kultuvrav ja maõri-gielav nuoramus mánájda. Dat dáhpáhuvai dakkár dilis mas hui unnán mánát gulle gielaset ruovttus. Dát dáhpáduváj dilen gånnå lidjin ållu binnásj mánájs ma gullin maõrigielav sijdaisá. Eatnašat sis guđet máhtte maorigiela ledje dalle badjel 50 jagi boarrásat, ja eaŋgalasgiella lei šaddan beaivválaš giellan eanaš maoribearrašiin, muhto ii buot bearrašiin gal. ienemus oasse imeårroj máhtudagás maõrigielan lidjin dalloj badjel 50 låge jagága, ja ieŋils lij badjel válldám bæjválasj giellan ienemus maõrifámiljaj lunna, valla ij val gájkajn. Aotearoas / Ođđa Zealánddas háliidus lei ahte nuoramus mánát galge beassat leat boarrásat olbmuid luhtte guđet máhtte maorigiela eatnigiellan. aotearoan sihtin ulmutja sæhkánahttet nuoramus mánájt vuorrasap ulmutjij gudi máhttin maõrigielav iednegiellan. Dan sii čađahedje ođđavugiid hutki mánáidgárddiin, main namma lei Te Kōhanga Reo. Dáv tjadádin ådålágásj mánájgárdijt ma oadtjun namáv Te Kõhanga Reo. Te Kōhanga Reo lea maōrigiella, ja mearkkaša ” giellabeassi ”. Te kõhanga Reo er maõri ja merkaj ” giellabiesse ”. Giellabesiin galge hállat duššefal maorigiela, ja vuorrasat maori-gielalaččat galge mánáidgárddis bargat ja leat mánáid gielalaš ovdagovvan. 22 ságastiddje galggin sijá sæbrrama baktu ja sijá bargo baktu mánájgárden liehket mánájda gielalasj åvddågåvvån. Maid sii čađahedje giellabesiin Aotearoas / Ođđa Zealánddas, ii lea prinsihpalaččat mihkkege ođđasiid. Dav majt dahkin giellabiesijn aotearoan / new Zealándan, ij lim prinsihpaj milta juoga ådås. Eará báikkiin máilmmis ledje jo ovddežis sihke giellalávgománáidgárddit ja giellalávgoskuvllat. ietjá sajijn væráldin gávnnujin åvdutjis giellalávggommánájgárde ja giellalávggomskåvlå. Mii lei ođas dáin giellabesiin, lei dat go sii dáinna lágiin oahpahedje dakkár álgoálbmotgiela mii lei nu vuollegis árvvus ja rašis dilis go jo sáhtii leat. Giellabiesij ådåsin lij gå dán láhkáj gaskostin iemeálmmukgielav gånnå lij nav vuolledássásasj árvvo ja mij lij nav nievres dilen sebrudagán gå mav maõrigiella lij. Giellabesiid erenoamášvuohta lea datge ahte dat deattuhit dehálažžan oahpahit mánáide árbevirolaš kultuvrra. Giellabiese lidjin sierralágátja gå biedjin dættov vaddet jali gaskostit árbbedábálasj kultuvrav mánájda. Te Kōhanga Reo lea hirbmat bures lihkostuvvan, ja hui ollu maorimánát leat álggu rájis, namalassii 1980-logu rájis, beassan mánnán leat giellabeassemánáidgárddis. Te Kõhanga Reo sjaddam le buorren, ja stuorra oasse maõri mánájs le álgo rájes 1980-lågos mánájgárddeájgev giellabiessemánájgárdes. Dađistaga leat maid ráhkadan skuvlavuogádaga mas maōrigiella geavahuvvo skuvlafágaid oahpahusgiellan. Maŋenagi le aj ásaduvvam skåvllåvuogádus gånnå maõrigiella aneduvvá åhpadusgiellan skåvllåfágajn. Giellabeassemánáidgárddiid mánát sáhttet álgit daidda skuvllaide, ja dainna lágiin buoridit iežaset giellahálddašeami gitta allaskuvladássái. Máná giellabiessemánájgárdijs máhtti dákkárijda álgget, ja danen oadtju vijdábut åvddånahttet ietjasa guovte gielajt gitta allaskåvlå dássáj. Allaskuvllatge leat main geavahit maorigiela. Gávnnuji aj allaskåvlå ma maõrigielav adni. Maiddái Hawaii-sulluinge lea dakkár lihkadus mii lea ráhkadan vuogádaga mii sulastahttá dasa mii lea Aotearoas / Ođđa Zealánddas. Hawaiian aj gávnnu lihtto mij le dahkam muodogasj vuogádusáv gå aotearoan / new Zealandan. Hawaii-sulluid boares (eaŋgalasgiela ovdalaš) giella lea maid polynesalaš giella. Dåt ieme (åvddåla ieŋilsa) giella Hawaiian le aj polynealasj giella. Hawaii-lihkadus ii leat viidánan nu ollu go Aotearoa dahje Ođđa Zealándda lihkadus. Lihtto Hawaiian ij le nav stuorre gå majt aotearoan le. Lihkadus Te Kōhanga Reo lea leamaš viehka mávssolaš ovdamearka eará álgoálbmogiidda das mii guoská giela ealáskahttimii. Te Kõhanga Reo lihtto le ájnas buojkulvissan læhkám ietjá iemeálmmugijda mij gullu gielajt ællánahttet. Maōritge (guđet orrot rikkis ja demokráhtalaš stáhtas) leat árjjalaš oasálastit álgoálbmotkonferánssain ja giellakonferánssain main sii muitalit iežaset bargguid birra maiguin ealáskahttet gielaset. Maõria (gudi årru boandás ja demokráhtalasj stáhtan) li aj dåjmalattja iemeálmmukkonferánsajn ja giellakonferánsajn gånnå diedojt juohki ietjasa giellaællánahttemij birra. Te Kōhanga Reo lea dan geažil viehka dovddus eará álgoálbmogiidda. Te Kõhanga Reo le danen viehka dåbdos iemeálmmugij gaskan. Oarje-Eurohpasge leat máŋga čearddalaš giela mat leat seamma dilis go sámegiellage Skandinávias, vaikko dát giellajoavkkut eai čilgejuvvo álgoálbmogin. Buojkulvisá Eurohpá unnepálmmukgielaj ællánahttemis alle-Eurohpán gávnnuji aj moadda ieme giela ma li sæmmi dilen gå sámegiela skádasasuollun, vájku vil giellajuohkusa ælla defineridum iemeálmmugin. Dáin gielain leat omd. báskalašgiella ja katalánagiella maid eahpitkeahttá nanusmuvvan Espánnjas Franco-stivrra gahččama maŋŋá 1970-logus. Dájs gielajs le buojkulvissan báskalasj ja kátálánalasj giela tjielggasabmusijt nannim ietjasa dilev spánian maŋŋela gå Franco. Stuorrabritánnias leat 1960-logu rájis rahčan ealáskahttit kymrigiela Walesas, ja maŋŋá maiddái geallagiela Skotlánddas. ráddidus gahtjaj 1970-lågon. stuorrabrittánian le 1960-lågo rájes bargadum ålov ællánahttet kymrilalasj gielav Wales:an, ja maŋŋela gælika gielav skottlándan. Muhto dan botta go skotlándda geallagiella lea viehka stuorra deattu vuolde, de giela ealáskahttin bures orru lihkostuvvamin Walesas. Madin skotta-gælika giella le vehka ájteduvvam dilen, de viertti javllat ællánahttem Walesan buoragit mannam. Sihke skotlándda geallagiella ja kymrigiella leat keltalaš gielat, muhto dat leat gielladieđalaččat viehka sierraláganat, maiguin hállit eai eisege gulahala gaskaneaset. skotta-gælika ja kymrigiela li keltalasj giela, valla lingvistalattjat li dá ållu ietjálágátja ja ælla mákkárik láhkáj gaskanisá dádjadahtte. Guktuid gielaid áitá eaŋgalasgiella. Goappátja giela li ájteduvvam ieŋilsgielas. Ovddeš áiggi olbmot hálle kymrigiela Walesa miehtá, ja ovdalaš go eaŋgalasalbmát bohte Stuorrabritánniai, de kymrigiella geavahuvvui ain viidát guovllus. Kymrilasj giella le åvddåla ságastuvvam ålles Walesan, ja åvddåla englándaga stuorrabrittaniáj båhtin, ságastuváj giella ájn vijdáp guovlon. Jagi 1901 álbmotlohkan čáhjehii ahte Walesa álbmogis bealli hálai kymrigiela. 1901-álmmuklågon ságastin láhkke Walesa viesádijs kymrilalasj gielav. Okcilogi jagi maŋŋá, jagi 1991, walisalaččain 19 % máhtte gielaset. aktselåk jage maŋŋela, 1991 jage, lidjin 19 % walesgijs gudi ságastin gielav. Logut čájehit viiddis giellamolsuma vaikko lohkamis eai váldojuvvoše vuhtii olbmot guđet fárrejit Eaŋgalánddas. Tálla vuosedi stuorra giellamålssomav juska ulmusj tjuolldá ålgus sirddolattjat Englándas. 1960-logu rájis olbmot guđet beroštit kymrigiela boahtteáiggis, leat jođihan árjjalaš áŋgiruššama ealáskahttin dihtii giela. 1960-lågo rájes li ulmutja gudi berustáhtji kymrilalasj giela boahtteájges, dåjmalasj ratjástimev gielav ællánahttet. Vuos lei doarru oidnosii buktin dihtii giela (omd. kymrigielalaš báikenamaid oažžuma dihtii geaidnogalbbaide ja kárttaide), dasto vuoigatvuođa dihtii geavahit giela servodaga buot surggiin. Vuostatjin lij oajbbom gielav åvddånbuktet (d.d. kymrilaš bájkkenamájt rahtegalbajn ja kártajn) ja dan maŋŋela rievtesvuodajt adnet gielav juohkka sebrudaksuorgijn. Maiddái mediagiellage lea leamaš doarruma guovddážis, omd. lea ásahuvvon sierra kymrigielalaš TV-kanála. Giella mediajn le aj oajbbomássje læhkám, buojkulvissaj le sierra kymrilasjgielak televisjåvnnåkánálla ásaduvvam. Dát visot lea leamaš hirbmat dehálaš buoridan dihtii unnitlohkogiela árvvu ja dainna lágiin bissehit ruovttuid giellamolsuma kymrigielas eaŋgalasgillii. Gájkka dá li læhkám ájnas ássje unneplåhkogiela dásev bajedittjat ja dajnas ganugahttet giellamålssomav kymrilasj gielas ieŋils giellaj sijdajn. Muhto stuorámus doarru lea leamaš skuvllas. Valla dat stuorámus oajbbom le skåvlåjn læhkám. Kymrigiella lea odne buohkaid geatnegas fága guđet vázzet vuođđoskuvlla Walesas. Kymrilasj giella le uddni bákkulasj fáhka gájkajda Walesa vuodoskåvlåjn. Daidda oahppiide guđet eai hála kymrigiela ruovttuin, lea vejolaš válljet máŋggalágan giellalávgoskuvllaid, main kymrigiella lea oahpahusgiella muhtun fágain dahje buot fágain. oahppijda gudi e kymrilasj gielav ságasta sijdan, le máhttelis válljit duov dáv giellalávggom vuogijt, gånnå kymrilalasj giella le oahppamgiellan muhtem jali gájkka fágajn. Dat ollu resurssat mat leat geavahuvvon kymrigillii Walesas, leat buktán bohtosiid. Da stuorra ressursa ma li aneduvvam kymrilasj giellaj Walesan le båhtusijt buktám. Jos mii atnit álbmotlohkamiid gáldun, de mii oaidnit ahte kymrigielalaččaid lohku dál vuosttamuš geardde čuođi jagis lea lassánišgoahtán. Jus adná álmmuklågojt gálldon, vuojnná tállajt kymrilasj sáhkadiddje le vuostasj bále tjuohte jahkáj lassánimen. Jagi 2001 álbmotlohkamis álbmogis 21 % dieđihedje iežaset kymrigielalažžan. 2001 jage álmmuklågon lij 21 % ma kymrilasj gielav máhttin. Giela boahtteáigái lea erenoamáš dehálaš ahte nuorain stuorát proseantaoassi go gaskaleamos buolvvas máhttet hállat kymrigiela. Giela boahtteájggáj le sierraláhkáj ájnas gå le prosentaj lågoj milta ienebu gå gasskabuolvas gudi sáhkadi kymrilasj gielav. Dán ovdáneami lei vejolaš oaidnit jo jagi 1991 álbmotlohkamis. Dát lij åvddånahttem mav juo máhttin registrerit 1991-álmmukjåhkåmin. Kymrigiela ovdáneami Walesas ii leat vejolaš eará láhkai čilget go árjjalaš ealáskahttinbarggu ja diđolaš almmolaš giellaplánema boađusin. 23 Kymrilasj giela åvddånimev Walesan ij máhte tjielggit ietjáláhkáj gå dåjmalasj båhtusin ællánahttembargos ja diedulasj almulasj giellaplánimis. Áitojuvvon gielaid ovdamearkan namahuvvui iragiella, ruonáeatnangiella, báskalašgiella, katalánagiella, maorigiella, hawaii-giella, skotlándda geallagiella ja kymrigiella. Buojkulvissan ájteduvvam gielajda le dánna nammadum irlánda giella, inuitgiella Kalaallit nunaatin, báskalasj-, katalának-, maõria-, hawaiia-, skotta-gæliga- ja kymrilasj giela. Buot dáin giellaservodagain čađahit árjjalaš ealáskahttinbargguid. Gájka dájs giellasebrudagájn le dåjmalasj ællánahttem barggo. Gielladilit leat sierraláganat, iige leat vejolaš mekánalaččat geavahit vásáhusaid sámeguovlluin. Dile li sierraláhkáj, ja ij aktak åtsådallamijs máhte sirdeduvvat mekánalattjat sáme guovlojda. Muhto buot dáid giellaservodagaid oktasaš dovdomearka orru leamen dat, ahte ealáskahttinbarggus leat deattuhan giela mánáidgárddiin ja skuvllain. Valla dáj giellasebruda-gáj aktisasj ássje vuojnunagá le ællánahttembargon li dættodam gielav mánájgárdijn ja skåvlåjn. Giellabeassemánáidgárddit ja giellalávgoskuvllat leat dehálaččat. Giellabiessemánájgárde ja giellabiesseskåvlå li guovdátjin. Giela oidnosii buktin ja dan árvvu buorideapmi galget sihkkarastit ahte vánhemat ain oahpahit iežaset unnitlohkogiela mánáidasaset. Åvddånbuktem ja dássealedibme galggá sihkarasstet vaj æjgáda joarkki vaddet unneplåhkogielav ietjasa mánájda. Mánáidgárddit ja skuvllat galget dalle oahpahit mánáide giela go vánhemat eai nákce dan dahkat vaikko vel sii háliidivčče. Mánájgárde ja skåvlå galggi liehket da ma vaddi gielav vijdábut daj dilijn gå æjgáda sihti, valla e des máhte. Árvaluvvon ođđa láhka nationála unnitloguid ja unnitlohkogielaid birra Ruoŧas Oajvvadus ådå láhkaj nasjonálalasj unneplågoj ja unneplåhkogielaj birra Svierigin Ruoŧŧilaš ráđđehus lea ođđajagemánu 29. b. 2009 geigen Láhkaráđđái ođđa árvaluvvon lága nationála unnitloguid ja unnitlohkogielaid birra. Svieriga ráddidus le ådåjakmáno 29. Biejve 2009 vaddám ådå oajvvadusáv láhkaj nasjonálalasj ja unneplåhkogielaj birra Láhkarádáj. Árvalusas leat čuovvovaš váldooasit sámegiela hárrái: oajvvadusán li tjuovvovasj oajvvetjuoggá ma guosski sámegiellaj: Sámegiela, meänkieli ja suomagiela hálddašanguovlu galgá viiddiduvvot. Sámegiela hálddašanguovlu viiddiduvvo 13 suohkaniin – mat leat Árvesjávri, Berg, Härjedalen, Likšu, Málát, Suorsa, Storuman, Strömsund, Upmi, Vualčir, Åre, Älvdalen ja Östersund. sáme, meänkieli ja suoma gielaj háldadusguovllo galggq vijdeduvvat 13 suohkanijn; arvidsjaur, Berg, Härjedalen, Lycksele, Malå, sorsele, storuman, strömsund, Umeå, Vilhelmina, Åre, Älvdalen och Östersund suohkana båhti maŋen. Ovdalis gullet Árjjatluovvi, Jiellevárri, Johkamohkki ja Giron hálddašanguvlui. Åvdutjis lij Árjepluovve, Jiellevárre, Jåhkåmåhkke och Gierun háldadusguovllon. Láhkaárvalusas leat njuolggadusat suomagiela, meänkieli ja sámegiela geavahanvuoigatvuođa birra, go olbmos lea eiseválddiiguin ja duopmostuoluiguin dahkamuš. Láhkaárvvalusá sisadno le njuolgadusá anátjit suomagielav meäkieli ja sámegielav oajválattjaj ja duobbmoståvlåj gáktuj. Dasto leat láhkaárvalusas mearrádusat suomagiela, meänkieli ja sámegiela birra mánáidgárddiin ja boarrásiidfuolas. Vijdábiut de li láhkaárvvalusán mærrádusá suoma-, meänkieli og sámegiela birra mánájgárdijn ja boarrásijhuvson. Mánáidgárddiid dáfus gielddat galget fállat vánhenolbmuide guđet sihtet dan, dakkár mánáidgárdái saji mas olles doaibma dahje oasit doaimmas čađahuvvojit jogo suomagillii, meängillii dahje sámegillii. Mij gullu mánájgárdijda galggá suohkan fállat æjgádijda / åvdåstiddjijda gudi sajev mánájgárddáj åhtsi dåjmajt gånnå le ålles jali oasse dåjmas suoma-, meänkieli jali sámegiellaj. Boarrásiidfuola hárrái árvaluvvo nuppástus sosiálabálvalusláhkii, mas daddjo ahte suohkan galgá bargat dan badjelii ahte leat bargit geain lea suomagiela, meängiela dahje sámegiela máhttu, go dasa lea dárbu boares olbmuid fuolas. Mij gullu boarrásijhuksuj oajvvaduvvá rievddadus sosiáladievnastuslágan mij sisadná suohkan galggá barggat nav vaj gávnnuji bargge gudi máhtti suoma-, meänkieli jali sámegielav gånnå le dárbbo boarrásij ulmutjij huvson. Geaidnolágádus oažžu bargun eambbo galbet unnitlohkogielalaš báikenamaid. Vägverket (Rahtedoajmma) biejaduvvá lasedittjat ietjas bargov galbbit unneplåhkogielak bájkkenamma galbajt. Stáhtalaš ja gielddalaš eiseválddit ávžžuhuvvojit gáhttet unnitlohkogielalaš báikenamaid ja buktit unnitlohkogielaid oidnosii geaidnogalbbain ja eará mearkkain. stáhta ja suohkana oajválattja bádtjiduvvi suodjalittjat unneplåhkogielak bájkkenamájt ja åvddånbuktet unneplåhkogielav vuojnnusij galbaj ja ietjá merkaj baktu. Suomagiela, meänkieli ja sámegiela hálddašanguovllu viiddideapmái biddjojuvvojit 50 milj. ruvnnu, mat mannet stáhtadoarjjan áššáigullevaš gielddaide. suoma-, meänkieli ja sámegiela háldádusguovlo stuoredibmáj juolloduvvá 50 milliåvnå kråvnå stáhtadoarjjagin guoskaduvvam suohkanijda. Guokte sámi giellaguovddáža ásahuvvojit oarjilsámi guvlui, namalassii Luvlieluspái ja Deardnái. Guokta sáme giellaguovdátja ásaduvvi oarjjelsáme guovlluj, Lulle-Lusspáj ja Dearnnáj. Ruoŧa sámediggi lea ráđđehusa gohččosa mielde ráhkadan jagi 2008 giellagiehtagirjji gielddaid ja eiseválddiid várás: www.samediggi.se/4009 Giellagiehtagirjji ulbmil lea oidnosii buktit sámegiela ja buoridit bargiid sámegiela máhtu, muhto maiddái oaččuhit álbmoga eambbo geavahit sámegiela go sis lea dahkamuš eiseválddiiguin. sámedigge sverigin le ráddidusá åvdås jagen 2008 giellagiehtagirjijn suohkanijda ja oajválattjajda barggam www.samediggi.se/4009. Giellagiehtagirjjis leat čielga árvalusat dasa, makkár vuogi mielde sámegiela bargu galgá doaimmahuvvot gielddas, ja giellaprográmmaide ja doaibmaplánaide mállet. Ulmme giehtagirjijn le åvddånbuktet sámegielav ja lasedit sámemáhtudagáv barggijn, valla aj lasedit álmulasjvuoda sámegiela anov oajválattjaj gáktuj. Dasto lea das vel formulára gielladili kártema várás. Giellagiehtagirjen le konkrehta oajvvadusá modellajda sámegielajn barggat suohkana dásen, modella giellaprográm- majda ja doajmmaplánajda. MOATTI BUOLVVA ÁIGGI leat čuđiid mielde gielat jávkan. Vijdábut le skåve gielladilev guoradalátjit. Ulbmilat, hástalusat, guhkesáigásaš strategiijat ja doaibmabijut 24 Ulme, hásstalusá, guhkesájggásasj strategija ja dåjma Nannet oahpahusa davvi-, julev- ja oarjilsámegielas ja - gillii buot dásiin Åhpadusáv nannit nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj gájkka dásen Bearaš lea deháleamos joret mas bidjat vuođu mánáid gielalaš ovdáneapmái. Famillja le ájnnasamos sadje biedjat vuodov máná gielalasj åvddånahttemij. Ollu sámi mánát ožžot álggu rájis jo sámegiela eatnigiellan – ollu sámi mánát maid ožžot guokte eatnigiela, sámegiela ja ovtta eará giela, dávjjimusat dárogiela. Moadda sáme máná oadtju álgo rájes sámegielav iednegiellan- moattes sáme mánájs oadtju guokta iednegiela, sámegielav ja avtav mij ij la sámegiella, álu vuonadárro. Muhtun vánhemat eai dattetge hálddaš sámegiela eaige dan geažil sáhte oahpahit mánáidasaset sámegiela eatnigiellan. Muhtema æjgádijs e huoman sámegielav máhte ja danen e máhte ietja sámegielav iednegiellan ietjasa mánájda vaddet. Sámegielaid ealáskahttinbarggus lea dat giellabargu maid mánáidgárddit ja skuvllat dahket, erenoamáš dehálaš, gč. kapihttala Makkár vásáhusat leat giellaealáskahttimis eará riikkain. sáme gielaj ællánahttemijn le giellabarggo mij dagáduvvá mánájgárdijn ja skåvlåjn sierraláhkáj ájnas bs. kapihttalav giellaællánahttem åtsådallamijs ietjá rijkajn. Giellabeassemánáidgárddit ja giellalávgoskuvllat leat dehálaččat. Giellabiessemánájgárde ja giellabies- seskåvlå li guovdátjin. Mánáidgárddiin ja skuvllain lea dehálaš bargun oahpahit sámegiela mánáide dain dáhpáhusain main vánhemat ieža eai máhte sámegiela, muhto háliidit ahte sin mánát galget šaddat sámegielalažžan. Mánájgárdijn ja skåvlåjn le ájnas dahkamus sámegielav vijdábut guoddet daj bálij gå æjgáda sihti ietjasa máná galggi sámegielaga sjaddat, ja gå ietja e sámegielav máhte. Mánáidgárdi lea dehálaš go mánát galget oahppat sámegiela buori ovttasdoaibmangiellan. Mánájgárdde le ájnas sadje gå máná galggi máhttet åvddånahttet buorre sámegielav avtastallamgiellan. Dain guovlluin main sámegiella ii leat olbmuid ovttastallangiella, lea erenoamáš dehálaš bidjat vuođu máná sámegielalaš ovdáneapmái jo mánáidgárddis. Guovlojn gånnå sámegiella ij la avtastallamgiellan le sierraláhkáj ájnas vuododit mánáj sámegielak åvddånahttemav mánájgárde baktu. Danne lea dehálaš ahte dilálašvuođat láhččojuvvojit nu, ahte lea vejolaš buoridit sámi mánáidgárdefálaldagaid ja mánáidgárddiid sisdoalu davvisámi, julevsámi ja oarjilsámi guovlluin ja maiddái stuoribuš gávpogiinge. Danen le ájnnasin láhtjet dilev nav vaj sáme mánájgárddefálaldagá ja kvalitehtta nanniduvvi mánájgárdijn nuortta-, julev- ja oarjjelsáme guovlojn ja stuoráp stádajn. Go mánát skuvlaáiggi miehtá ožžot oahpahusa sámegielas ja sámegillii, de dat buorida sin sámegiela máhtu, ja dat válmmašta sin searvat sámi servodahkii dievasgielalažžan. Åhpadus sámegiellaj ja sámegielan ålles skåvllåvádtsema ájge åvddånahttá sáme mánáj máhtudagáv sámegielan ja sijáv gárvet oassálastátjit sámesebrudagán dagu ålles giellaaddne. Ulbmil lea sihkkarastit fálaldaga oažžut sámegiela vuođđooahpahusa sidjiide geain lea vuoigatvuohta dasa sihke davvisámi, julevsámi ja oarjilsámi guovlluin. Ulmmen le sihkarasstet sámegiela vuodoåhpadusá fálaldagáv gájkajda gænna le rievtesvuoda dasi nuortta-, julev- ja oarjjelsáme guovlojn. Oahpahusa vuođus galget leat buorit válljodatárvvoštallamat. Åhpadus galggá buorre kvalitehta árvustallamij vuodo milta. Buorit sámi oahpponeavvut mearkkašit ollu dán oktavuođas. Buorre sáme oahpponævo li stuorra árvvon dán aktijvuodan. Jáhkku lea ahte oahpahusa válljodat ja buorre diehtojuohkin sámegiela oahpahusfálaldagaid birra, váikkuhit dasa man olut válljejit sámegiela skuvlaáiggi miehtá. Buorre kvalitehtta åhpadusán ja buorre diehto sámegiela åhpadusá fálaldagá birra vuojneduvvá buorre vájkkudussan dasi man galles válljiji sámegielav ålles skåvllåvádtsema ájge. Nu orru leamen, ahte viehka ollu sámi oahppit heitet oahpahallamis sámegiela go heitet mánáidgárddis ja álget skuvlii, go guđđet mánáidskuvlla ja álget nuoraidskuvlii, ja go guđđet vuođđoskuvlla ja álget joatkkaskuvlii. Vuojnunagá le moattes sáme oahppijs gudi ierit gahttji mánájgárde ja skåvlå, mánájdáse ja nuorajdáse, ja vuodoskåvlå ja joarkkaåhpadusá gaskal. Jagi 2008 mannosaš raporta mii lea Norgga mánáidáitara, Ruoŧa mánáidáitara ja Suoma mánáidáitara ovttasbargoprošeavttas, man namma lea Sámi mánáid ja nuoraid vuoigatvuohta mieldeváikkuhussii ja dadjamuššii, čájeha ahte sihke oahpponeavvodilli, oahpaheaddjidilli ja skuvlajođihangotti miellaguottut leat dehálaš váikkuheaddji bealit mat sáhttet čilget manne nu ollu oahppit heitet oahpahallamis sámegiela. aktisasjprosjevta rápporta gaskal Mánájoahttse Vuonan, Mánájoahttse svierigin ja suoman Retten til medvirkning og innflytelse for samiske barn og unge (Rievtesvuoda oassálasstemij ja vájkkudibmáj sáme mánájda ja nuorajda 2008 jages, vuoset oahpponæv Vai nanusmuvvá vuođđu oaččuhit olbmuid válljet dakkár fidnooahpu mas sámegielalaš máhttu dárbbašuvvo, de lea dehálaš ahte oahppiin leat sámegielas buorit oahpahallanfálaldagat skuvlaáiggi miehtá. sihkarasstem diehti vuodov rekrutterimijda virggeåhpadusájda gånnå le dárbbo sámegielak máhtudagás, le ájnas oahppijn le buorre fálaldagá sámeåhpadussaj ålles skåvllåvádtsemájge. Go dilálašvuođat láhččojuvvojit nu, ahte mánáid vánhemat ja earátge guđet leat mánáid birra, ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela seammás go mánát ieža oahpahallet sámegiela mánáidgárddis ja skuvllas, de mánná sáhttá oažžut doarjaga iežas giellaoahpahallamii. Æjgádijda ja iehtjádijda máná birrusin vierrti látjeduvvat fálaldagá nav vaj sij oadtju sámegielav åmastit sæmmibåttå gå mánná sámegielav oahppá mánájgárden ja skåvlån, ja nav máhttá mánná doarjjagav oadtjot ietjas giellaåhpadusán. Go báikegottiin ja gávpogiin leat dakkár deaivvadanbáikkit main lea lunddolaš sámástit, det datge váikkuhit dasa ahte sámegiella sáhttá šaddat lunddolaš servvoštallangiellan. Æjvvalimsaje bájkálasjsebrudagájn ja stádajn gånnå le luondulasj sámástit le aj buorren vaj sámegiella sjaddá luondulasj avtastallamgiella. Dehálaš lea oaččuhit olbmuid váldit alit oahpu davvisámegielas, julevsámegielas ja oarjilsámegielas, ja earáge oahpuid main lea dárbu máhttit sámegiela, vai huksejuvvo sámegielas diehtovuođđu servodahkii, ja vai bargoaddit fidnejit bargiid geain lea buorre sámegiela máhttu. alep åhpadussaj rekrutterim nuortta-, julev- ja oarjjelsámegielan ja ietjá åhpadussaj gånnå le dárbbo sámegielak máhtudagás, le ájnas ásadit máhttobásav sámegiella sebrudagán, nav vaj barggovadde galggá máhttet rekrutterit sámegielak barggijt gænna le buorre sámegielak máhtudahka. Nuorat berrejit diehtojuohkimiin ja dieđuiguin mat leat sidjiide addojuvvon sámegiela oahpahallanvejolašvuođaid birra, movttiiduvvat válljet sámegiela oahpu. nuora vierttiji diedoj ja máhtudagá baktu oadtjot diedojt máhttelisvuodaj birra majt sámegiela åhpadus vaddá, árvusmahteduvvat sámegiellaåhpadusáv válljitjit. Dasto lea dehálaš ahte leat buorit ja ovddalgihtii árvidahtti fálaldagat oahppiide, guđet vejolaččat háliidit váldit alit oahpu davvisámegielas, julevsámegielas ja oarjilsámegielas. Vijdábut de le ájnas buorre ja stuovvágis fálaldagájt alep åhpadussaj nuortta-, julev-, ja oarjjelsámegielan Sámelaga § 3-8 nanne ahte juohkehaččas lea vuoigatvuohta beassat oahpahallat sámegiela. sámelága 3-8. § mierret juohkkahattjan la rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan. Áigumuš lea addit buohkaide guđet dan háliidit, oáhpahusa sámegielas – jogo davvisámegielas, julevsámegielas dahje oarjilsámegielas. Ulmmen le máhttet fállat gájkajda gudi sihti sámgiellaåhpadusáv nuortta-, julev-, ja oarjjelsámegielan. Čuovvovaš čuoggát galget láidestit joatkevaš bargguid dán suorggis: Tjuovvovasj ulme galggi njuolgadussan liehket dán suorge åvddånahttemij: • Lágidit nu, ahte eanet mánát ožžot sámegielalaš mánáidgárdefálaldagaid • láhtjet dilev nav vaj ienep máná sáme mánájgárddefálaldagájt oadtju • Lágidit nu, ahte mánáidgárddis mánát árrat movttiidahttojuvvojit geavahit sámegiela • láhtjet dilev nav vaj árra giellaarvusmahteduvvá mánájgárdijn • Lágidit nu, ahte buot oahppit guđet dan háliidit, besset oahppat sámegiela • láhtjet dilev nav vaj gájkka oahppe gudi sihti, oadtju sáme åhpadusáv • Lágidit nu, ahte oahpahusas lea vejolaš dahkat erenoamáš áššiid julevsámegiela ja oarjilsámegiela oahpaheamis. • láhtjet dilev nav vaj sierra ratjástibme sjaddá julev- ja oarjjelsáme åhpadusán • Lágidit nu, ahte leat buorit rápmaeavttut sámegiela oahpahallamii • láhtjet dilev nav vaj buorre ålgoldisævto li sámeåhpadussaj • Lágidit nu, ahte oahpahus sámegielas ja sámegillii lea buorre • láhtjet dilev nav vaj buorre kvalitehtta sjaddá åhpadusán sámegiellaj ja sámegielan • Movttiidahttit oahppiid joatkit sámegielain nuoraidskuvllas ja joatkkaskuvllas • arvusmahttet oahppijt joarkket sámegielajn nuorajdásen ja joarkkaskåvlån • Lágidit nu, ahte eanet ja buoret oahpponeavvut leat oahpahusas sámegielas ja sámegillii • láhtjet dilev nav vaj buorep ja ienep oahpponævo li sámegiellaj ja sámegielan • Lágidit nu, ahte eanet sámegielalaččat sáhttet váldit ovdaskuvlaoahpaheaddji oahpu ja oahpaheaddji oahpu • láhtjet dilev nav vaj ienebu åhpaduvvi sámegielakåvddåskåvlååhpadiddjen ja åhpadiddjen • Lágidit nu, ahte mánáidgárddiid ja skuvllaid oahpaheaddjit ožžot lasseoahpu ja joatkkaoahpu sámegielas • láhtjet dilev nav vaj lasse- ja joarkkaåhpadus sámegielan åhpadiddjijda mánájgárdijn ja skåvlåjn • Lágidit nu, ahte mánáide, nuoraide ja rávesolbmuide lea álki oažžut fálaldagaid oahppat sámegiela • láhtjet dilev nav vaj stuoves fálaldagá sámegiela åhpadusáv mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda • Buoridit rávesolbmuide fálaldagaid oahppat davvisámegiela, julevsámegieal ja oarjilsámegiela • Nannit ållessjattukåhpadusfálaldagáv nuortta-, julev- ja oarjjelsámegielan • Lágidit nu, ahte bearrašatge sáhttet oahpahallat davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjilsámegiela. • láhtjet dilev nav vaj máhttelisvuoda sjaddi fámiljajda oassálastátjit nuortta, julev- ja oarjjelsámegiela åhpadusájn Sámi mánáidgárdefálaldagat sáme mánájgárddefálaldagá Gielddaid geatnegasvuohta sihkkarastit sámi mánáide dakkár mánáidgárdefálaldaga mainna sin giella ja sin kultuvra nanusmuvvá, boahtá čielgasit ovdan mánáidgárdelága paragráfas 8: “ Gieldda ovddasvástádus lea atnit fuola das, ahte sámi guovlluin sámi mánáid vástesaš mánáidgárdefálaldaga vuođus leat sámi giella ja kultuvra. suohkanij åvdåsvásstádus sihkarasstet sáme mánájda mánájgárddefálaldagájt gånnå oadtju nannidum ietjasa gielav ja kultuvrav, le dættoduvvam mánájgárddelágan 8. §:”suohkanin le åvdåsvásstádus nav vaj mánájgárddefálaldagá sáme mánájda sáme guovlojn le sáme giellaj ja kultuvrraj vuododuvvam. Eará gielddain galget dilálašvuođat láhččojuvvot nu, ahte sámi mánát sáhttet sihkkarastit ja ovddidit iežaset giela ja kultuvrra. ” ietjá suohkanijn galggá dile láhtjeduvvat nav vaj sáme máná máhtti sihkarasstet ja åvddånahttet ietjasa gielav ja kultuvrav. ” Mánáidgárdelága § 2 deattuha ahte mánáidgárdi galgá vuhtii váldit sámi mánáid giela ja kultuvrra: “ Sámi mánáidgárddiide lea dakkár eaktu, ahte dain galget leat bargit guđet dovdet sámi giela ja kultuvrra. ” Mánájgárde lága 2. § dættot mánájgárdde galggá vieledit sáme mánáj gielav ja kultuvrav: ” sáme mánájgárdijn le vuordedahtte gávnnuji bargge gudi dåbddi sáme gielav ja kultuvrav. ” Odne leat iešguđetlágan sámi mánáidgárddit. Udnásj ájge le moattelágásj sáme mánájgárde. Máŋga mánáidgárddi geavahit sámegiela beaivválaš giellan. Moadda mánájgárdijn le sámegiella bæjválasjgiellan. Eará mánáidgárddiin leat sihke sámegiella ja dárogiella gulahallangielat, ja nuppiin fas dušše dárogiella. Muhtemijn li vas sáme- ja dárogiella adnogiela, ja muhtemijn vat dåssju dárogiella. Máŋgga dáža mánáidgárddis leat sierranas sámi ossodagat. Moadda dáro mánájgárdijn le sierra sáme åssudagá. Bearašmánáidgárdditge leat, main lea sámi ossodat / ruoktu. Gávnnuji aj familljamánájgárde sáme åssudagáj / sijdaj. Dat, go ovttat mánáidgárddi mánáin lea erohus sámegiellamáhtus, lea stuorra hástalus go áigumuš lea nannet sámegiela. Gå le moattelágásj dásse sáme máhtudagás mánájn avta mánájgárden buktá hásstalusájt sáme gielav nannitjit. Mánáidgárddi sisdoalu ja doaimmaid rápmaplána cealká ahte “ (..) Rámmapládna mánájgárdijda sisadno ja dahkamusá mierret: ” (..) sámi mánát dárbbašit doarjuma vai nagadit seailluhit ja ovddidit gielaset ja kultuvrraset beroškeahttá das gos sii orrot riikkas. ” sáme máná dárbahi doarjjagav bisodit ja åvddånahttet ietjasa gielav ja kultuvrav beruskahtá gånnå årru rijkan. ” Sámediggi juolluda ruđaid Máhttodepartemeant- ta bušeahtas doarjjan sámi mánáidgárddiide, pedagogalaš ávdnasiid ráhkadeapmái, giellaoahpahussii ja diehtojuohkin-, ovddidan- ja rávvendoaimmaide mat leat sámi mánáidgárddiin ja mánáidgárddiin main leat sámi mánát. 26 sámedigge juollot ruhtadoarjjagijt Máhttodepartementa budsjehta badjel sáme mánájgárdijda, pedagogihkalasj nævoj bargojda, giellaåhpadussaj ja diehtojuohkem-, åvddånahttem- ja bagádallambargguj sáme mánájgárdijn ja mánájgárdijn sáme mánáj. Sámediggi bargá ovttasráđiid fylkkamánniiguin mánáidgárdesuorggis. sámedigge oassálasstá fylkaålmmåj aktisasjbargon mánájgárddesuorgen. Sámediggi lea ráhkadan strategalaš plána sámi mánáidgárddiid várás áigodahkii 2008-2011. sámedigge le dahkam strategalasj plánav sáme mánájgárijda 2008-2011 jagijda. Sámedikki ulbmil lea oaččuhit sámi mánáidgárddiide dakkár jođiheami, mas sámi giella ja kultuvra leat guovddážis. sámedikke ulmme le åvddånibme sáme mánájgárdijn gånnå sámegiella åvddånahttem le guovdátjin. Sámediggi danne áigu dán plánaáigodaga vuoruhit sámegiela, mánáid vuoigatvuođaid, guđege oasálaččaid ovttasbarggu, máhttobuorideami ja fierpmádathuksema, pedagogalaš ávdnasiid, rekruhttema ja diehtojuohkima ja rávvema. sámedigge sihtá danen dán pládnaguhttalin vuorodit sáme gielav, mánáj rievtesvuodajt, aktisasjbargov itjá aktøraj, máhttolåpptimav ja værmádakásadimev, pedagogalasj nævojt, rekrutterimav, dutkamav, dieh-tojuohkemav ja bagádallamav nannit. Sámediggi áigu dán áigodaga árvvoštallat sámi mánáidgárddiid doarjagiid. sámedigge ájggu dán ájggegávdan ruhtadoarjjagijt sáme mánájgárdijda árvustallat. Fylkkamánni bidjá johtui mánáidgárdepolitihka stáhtalaš doarjagiid hálddašemiinis, mánáidgárdelága geatnegasvuođaiguin ja gielddaid rávvemiin. Fylkaålmmå jåhtuj biedjá mánájgárddepolitihkav stáhta doarjjagij háldadime baktu, dahkamusájt mánájgárddelága ja suohkanijt bagádallat. Fylkkamánni oktii heiveha ja bidjá johtui ovddidanbargguid gielddain ja mánáidgárddiin, ja lágida ovttasráđiid Sámedikkiin sámi mánáidgárdekonferánssaid. Fylkaålmmå koordineri ja álgat åvddånahttembargov suohkanijn ja mánájgárdijn ja katisasjbarggá sámedikkijn ásadit sáme mánájgárddekonferánsajt. Fylkkamánni juohká dieđuid vuoigatvuođaid ja fálaldagaid birra, ee. daid mánáidgárdefálaldagaid birra mat leat sámi mánáid várás. Fylkaålmmå juohká diedojt rievtesvuodaj ja fálaldagáj birra, i. i. mánájgárddefálaldagáj sáme mánájda. Máhttodepartemeanttas lea bajimuš ovddasástádus mánáidgárdesuorggis válljodaga buorideamis, ja dan stivremis ja ruhtadeamis. Máhttodepartementan le bajemus åvdåsvásstádus åvddånahtátjit kvalitehtav ja stivrrimav ja ruhtadimev mánájgárddesuorgen. Departemeanta juolluda ruđaid Sámediggái kapihttalis 231, poasttas 50. Departemænnta juohká sámediggáj rudájt kap. 231, 50 påsta badjel. Departemeanta bargá ovttas Sámedikkiin daid ráđđehusa doaibmabijuid čuovvoleamis mat leat ráđđehusa strategiijain mat galget buoridit máhtu ja rekruhttema mánáidgárdesuorgái. Departemænnta aktisasjbarggá sámedikkijn dåjmajt tjuovvolit ráddidusá strategijajt máhttoåvddånahttemin ja rekrutterimi mánájgárddesuorgen. Diehtojuohkin mánáidgárdefálaldagaid ásaheami birra sámi mánáid várás 1. doajmma Diehtojuohkem mánájgárdde- ásadime birra sámij mánájda Diehtojuohkin vuoigatvuođaid ja fálaldagaid birra sámi mánáid várás: Buoret dieđut berrejit addojuvvot daid mánáidgárdefálaldagaid birra mat leat sámi mánáid várás, sihke daid mánáid várás guđet leat sámi mánáidgárddiin, ja daid várás guđet leat dáža mánáidgárddiin. Diehtojuohkem rievtesvuodaj ja fálaldagáj birra sáme mánájda: Viertti diedojt sáme mánájgárddefálaldagáj birra buorebut juogeduvvat, sihke mánájda sáme mánájgárdijn ja sáme mánájda dáro mánájgárdijn. Máhttodepartemeanta galgá ovttasráđiid Sámedikkiin juohkit dieđuid vánhemiidda, gielddaide ja mánáidgárdeeaiggádiidda sámi mánáid vuoigatvuođaid birra, ja dange birra makkár fálaldagat ja doarjjaortnegat leat odne. Máhttodepártemænnta galggá aktan sámedikkijn diedojt juohket æjgádijda, auohkanijda, ja mánájgárddeæjgádijda sáme mánáj rievtesvuodaj birra ja makkár fálaldagá ja doarjjaårniga gávnnuji. Diehtojuohkin gielddaide: Sámediggi áigu ráhkadit láidestusgihppaga sámi mánáidgárddiid vástesaš sierra doarjagiid birra, ja das galget maid leat dieđut das makkár doarjagat leat dárogielalaš mánáide guđet leat sámi mánáidgárddiin. 27 Dietojuohkem gájkka suohkanijda: Dámedigge ájggu dahkat bagádusáv sierra doarjjagij birra sáme mánájgárdijda, dán vuolen aj diedojt ma guosski fálaldágájda dáttja mánájda sáme mánájgárdijn. Departemeanta galgá juohkit gihppaga. Departemænnta galggá bagádusá juohkemav vásstedit. Departemeanttas, fylkkamánniin ja Sámedikkis lea oktasaš ovddasvástádus ávžžuhit gielddaid ja mánáidgárdeeaiggádiid ásahit mánáidgárdefálaldagaid sámi mánáide. Departementajn, fylkaålmmåjn ja sámedikkijn le aktisasj åvdåsvásstádus bádtjit suohkanijt ja mánájgárddeæjgádijt ásadit mánájgárddefálaldagájt sáme mánájda. Doaibmabidju 2. Åvdåsvásstádus: Máhttodepartemænnta ja Sámedigge Ájggemierre: 2009 Máhttobuorideapmi mii čalmmustahttá giela 2. doajmma Máhtudakåvddånibme gielajn guovdátjin Stuorra hástalus lea gávdnat sámegielalaš mánáidgárdebargiid. stuorra hásstalussan le rekrutterit sámegielak mánájgárddebarggijt. Máhttodepartemeanta lea ráhkadan sierra Strategiija mo gávdnat ovdaskuvlaoahpaheaddjiid mánáidgárdái 2007-2011, mas leat jahkásaš doaibmabidjoplánat. Máhttodepartemænnta le dahkam sierra strategijajt åvddåskåvllååhpadiddjijt rekrutteritjit mánájgárddáj 2007-2011, aktan jahkásasj doajmmaplánaj. Strategiijas deattuhuvvo ahte “ mánáidgárddiin main leat sámi mánát, dárbbašuvvojit bargit geain lea sámegielalaš máhttu ”. strategijajn dættoduvvá náv “ mánájgárdijn sáme mánájn le dárbbo barggijda sámegielak máhtudagájn ”. sd. diedádusán. Maiddái St. dieđáhus nr. 23 (2007-2008) Giella hukse šaldiid deattuha dárbbašlažžan ahte sámi mánáidgárddiin ja mánáidgárddiin main leat sámi mánát, leat bargit guđet dovdet sámi giela ja kultuvrra. nr. 23 (2007-2008) Giella råvijt dahká dættoduvvi aj dárbo sáme mánájgárdijda ja mánájgárdijda sáme mánáj bargge gudi dåbddi sáme gielav ja kultuvrav. Máhttodepartemeanta áigu álššaleappot geahččalit gávdnat eanet ovdaskuvlaoahpaheaddjiid mánáidgárddiide, daid mielde maid sámegielalaš ovdaskuvlaoahpaheaddjiid, gč. doaibmabijuid mat leat St. dieđáhusas nr. 23. Máhttodepartemænnta sihtá nannit rahtjamusájt rekrutteritjit ienep åvddåskåvllååhpadiddjijt mánájgárdijda, dán vuolen sámegielak åvddåskåvllååhpadiddjijt, bs. dåjmajt sd. diedá. nr. 23. Máhttodepartemeanta lea álggahan sierra máhttostrategiija, ja dan namma lea Máhttu mánáidgárddis – strategiija mo buoridit máhtu mánáidgárdesuorggis 2007-2010. Máhttodepartemænnta le álgadam sierra máhtudakstrategijav Máhtudahka mánájgárdijn – strategija máhtudakåvddånáhttemij mánájgárddesuorgen 2007-2010. Deattuhuvvon lea ahte “ sámi mánát fertejit oažžut veahki seailluhit gielaset ”. Dættoduvvam le sáme máná hæhttuji oadtjot doarjjagav ietjasa gielav bisodittjat. Máhttodepartemeanta lea ángiruššanáigodahkii 2007-2010 várren ruđaid máhttobuoridandoaibmabijuide. Máhttodepartemænnta le biedjam rudájt máhtudakdåjmajda. Mánáidgárdeeaiggát sáhttá ohcat stáhtalaš máhttobuoridanruđaid gielddaid bokte. Mánágárddeæjgáda máhtti åhtsåt stáhta máhtudakdoarjjagijt suohkanij baktu. Dehálaš lea ahte gielddat ja bođolaš mánáidgárdeeaiggádat movttiidahttet sámi mánáidgárddiid ja mánáidgárddiid máin leat sámi mánát, ohcat dakkár ruđaid. Ájnas le jut suohkana ja priváhta mánájgárddeæjgáda arvusmahtti sáme mánájgárdijt ja mánájgárdijt sáme mánáj ruhtadoarjjagijt åhtsåt, sierraláhkáj sámegiela hárráj. Máhttodepartemeanta áigu bidjat ruđaid daid bargiid giellamáhtu buorideapmái, guđet leat sámi mánáidgárddiin ja mánáidgárddiin main leat sámi mánát. Máhttodepartemænnta ájggu rudájt biedjat giellamáhtudagá åvddånahttemij barggijda sáme mánájgárdijn ja mánágárdijn sáme mánáj. Departemeanta áigu ovttasráđiid Sámedikkiin čilget doaibmabijuid dárkileappot. Departemænnta ájggu aktisasjbargujn sámedikkijn dahkat dåjmajt. Vai sámi mánáidgárddit sáhttet addit buori giellaoahpu, de lea eaktu ahte mánáidgárdebargit máhttet sámegiela ja geavahit dan viššalit. Gå galggá vaddet buorre giellaoahpov, de gájbbeduvvá sáme mánájgárdde bargge máhtti sámegielav ja dav dåjmalattjat adni. Dehálaš lea ahte mánáidgárdeeaiggát addá bargiidasas vejolašvuođa oahppat sámegiela. Ájnas le jut mánájgárddeæjgát vaddá máhttelisvuodav bárggijda sámegielav oahppat. Giella lea kulturcaggi ja áibbas guovdilis reaidu sámi árvvuid ja máhtuid seailluheamis. Giella le kultuvrraguodde ja ållu guovdátjin sáme árvojt ja máhtudagájt joarkkemin. Mánáidgárdeeaiggádat fertejit aktiivvalaččat geahččalit háhkat sámegielalaš bargiid go almmuhit mánáidgárdevirggiid. Mánájgárdde æjgáda hæhttuji vájmmelisát åhtsåt sámegielak barggijt gå almodi mánájgárddevirgijt. Erenoamáš dehálaš lea ahte bargiin leat buorit dieđut ja buorre máhttu sierranas árbevirolaš doaimmaid birra, ja ahte sáhttet oahpahit nuorabuidda sániid ja doahpagiid mat leat lunddolaččat dihtolágan dilálašvuođaide. Ållu ájnas le barggijn le buorre máhtudagá duon dán árbbedábálasj dåjmajda ja vaj máhtti oahppat bágojt ja moallánagájt ma li luondulattja duon dán dilen. Jos bargiin lea váillálaš máhttu, de mánáidgárdi berre árvvoštallat geavahit olggobealde máhtolaš olbmuid. Jus mánájgárden ij le máhtudahka, de viertti mánnágárdde viedtjat ressursajt ålggolis. Dárbu lea maid ahte mánáidgárdi lea diđolaš sámegiela ealáskahttimis, ja ahte das lea čielga ulbmil dasa, mo áigu bargat sámegiela ealáskahttimiin. Mánájgárddáj le aj ájnas liehket diedulasj ja vaj tjielgga ulme le gåktu sij barggi giela ællánahttema gáktuj. Vuogit mat váldojuvvojit atnui, sorjájit ee. báikkálaš dilálašvuođain ja guovllu gielladilis. Makkár oahppamvuoge váldeduvvi adnuj le ierit ietján tjanádum bájkálasj dilijda ja guovlo gielladilláj. Dárbu lea ahte mánáidgárddit jeavddalaččat árvvoštallet iežaset vugiid oahpahit sámegiela. Mánájgárdijda le ájnas duolloj dálloj ietjasa sáme giellaåhpadusáv árvustallat. Mánáidgárddit berrejit oidnosii buktit sámegiela, sihke iežaset dokumeanttaiguin ja galbbaiguin Mánájgárde viettiji åvddånbuktet sáme gielav, ietjasij dokumentajn ja galbajn. Guovttegielalašvuođas lea sáhka das, ahte olmmoš hálddaša guokte giela seamma bures. Guovtegielakvuodan le gatjálvissan máhttet goappátjijt gielajt nav buoragit gå máhttelis. Guovttegielalaš mánáidgárddiin / ossodagain, main lea sihke sámegiella ja dárogiella, bargit fertejit geavahit arvat strategiijaid, vugiid ja vuođđojurdagiid, vai mánáin ovdána guovttegielalašvuođa diđolašvuohta, ja amaset álo garvit sámegiela gulahallangiellan go leat dárogielalaš olmmoš dahje dáro-sámegielalaš olmmoš das. Guovtegielak mánájgárdijn / åssudagájn gånnå sáme ja dárogiela aneduvvi, hæhttuji bargge adnuj válldet moadda strategija, vuoge ja prinsihpa åvddånahtátjit guovtegielak dåbdåv, nav vaj e agev sámegielav ierit vállji guládallamgiellan jus dárogielaga jali dáro-sámegielaga li tjoahken. Sámegiela oahpaheami várás sámi mánáidgárddiin ja mánáidgárddiin main leat sámi mánát, lea dárbu bargat ovddidemiin ja ráhkadit ovddidanmálliid. Dárbbo le åvddånahttembargos ja vuogádusåvddånahttemis giellaåhpadusán sáme mánájgárdijn ja mánágárdijn sáme mánáj. Doaibmabidju 3. Ájgge: 2009-2010 Pedagogalaš ávdnasiid ráhkadeapmi 3. doajmma Pedagogalasj nævoj åvddånahttem Dakkár pedagogalaš ávdnasat váilot mat heivešedje sámi mánáide ja mánáidgárddiide, ja mat livčče ávkin mánáidgárddi giellabargui. Pedagogalasj nævoj ma li hiebaduvvam sáme mánájda ja sáme mánágárijda ma tjuovvoli giellabargov mánájgárdijn vádnuhi. Mánáidgárddi sisdoalu ja doaimmaid rápmaplána čuovvoleapmin Máhttodepartemeanta lea ráhkadan iešguđetlágan fáddágihppagiid; ja daid gaskkas lea maid fáddágihpa sámi kultuvrra birra mánáidgárddis. Rámmaplána tjuovvolibmen mánájgárde sisano ja dahkamusáj birra, le Máhttodepartemænnta dahkam duov dáv tiebmágirjátjijt, dáj gaskan aj sáme kultuvrra mánájgárden. Gihppagat leat juogaduvvon riikka buot mánáidgárddiide. Girjátja le juogedum divna rijka mánájgárdijda. Jagi 2009 galgá ráhkaduvvot gihpa giellabirrasa ja giellamovttiidahttima birra. Jage 2009 alluj galggi dagáduvvat girjásj giellabirrusa ja giellaarvusmahttema birra. Gihpa galgá jorgaluvvot sámegillii. Girjásj galggá jårggåluvvat sámegiellaj. Máhttodepartemeanta áigu maid jorgalahttit mánáidgárddi sisdoalu ja doaimmaid rápmaplána julevsámegillii ja oarjilsámegillii. Máhttodepartemænnta galggá aj jårggålit rámmaplánav mánájgárdij sisano ja dahkamusáj birra julev- ja oarjjelsámegiellaj. Lassin departemeanta áigu ráhkadahttit jietnafiilla davvisámegillii jorgaluvvon rápmaplánas. Duodden ájggu departemænnta dahkat jiednafijlajt nuorttasáme rámmaplána jårggålussaj. Departemeanta áigu maid árvvoštallat nu dahkat maid julevsámegiela ja oarjilsámegiela várás. Departemænnta árvustallá dahkat dav sæmmi oarjjel- ja julevsábmáj. Sámediggi lea ovttasráđiid Máhttodepartemeanttain válmmašteamen láidestusgihppaga mii čujuha man guvlui mánáidgárddiid sisdoallu galgá doalvut sámegiela ja sámi kultuvrra. Máhttodepartementajn aktisattjat le sámedigge gárvedime bagádusáv mij galggá vuosedit bálggáv mij máhttá liehket mánájgárde sisadno mij gullu sáme giella- ja kultuvrraåvddånahttemij. Stuorra mearkkašupmi lea das go mánáidgárdi ja skuvla barget ovttasráđiid vai sámi mánát sáhttet vásihit bissovašvuođa giellaovdáneamis. Máhttodepartemeanta áigu jorgalahttit davvisámegillii láidestusgihppaga “ Fra eldst til yngst. aktisasjbarggo ja aktijvuoda mánájágárde ja skåvlå gaskan le ållu ájnnasa sáme mánnáj gå galggá åtsådallat aktelasj giellaåvddånahttemav Máhttodepartemænnta ájggu nuorttasámegiellaj jårggålit bagádusáv:”Fra eldst til yngst. Samarbeid og sammenheng mellom barnehage og skole ”. Samarbeid og sammenheng mellom barnehage og skole ” - “ Boarrasabmusis nuoramussaj. Dasto árvvoštallojuvvo galgágo dat jorgalahttojuvvot julevsámegillii ja oarjilsámegillii. Aktisasjbarggo ja aktijvuoda mánájgárde ja skåvlå gaskal ”, ja dan maŋŋela árvustaláduvvá jårggåluvvat julev- ja oarjjelsámegiellaj. Láidestusgihpa šaddá leat dehálaš reaidu bargui mii galgá sihkkarastit ahte sámi mánát ja sin vánhemat vásihit buori sirdáseami dan guovtti ásahusa gaskka. Bagádus máhttá liehket ájnas nævvon sihkarasstemin ja vaj sáme máná ja sijá æjgáda oadtju åtsådallat buorre sirddemav institusjåvnåj gaskal. Máhttodepartemeanta galgá ráhkadit láidestusávdnasiid giellamovttiidahttima birra vánhemiid várás geain leat mánát kontántadoarjaga agis. Máhttodepartemænnta galggá dahkat bagádallamnævojt giellaarvusmahttema birra æjgádijda gejn li máná mánnáruhtamávso álldarin. Departemeanta áigu jorgalahttit ávdnasiid davvisámegillii. Dasto árvvoštallojuvvo galgágo jorgaluvvot julevsámegillii ja oarjilsámegillii. Departemænnta ájggu dájt nævojt nuorttasámegiellaj jårggålit, ja dan maŋŋela árvustaláduvvá julev- ja oarjjelsámegiellaj jårggåluvvat. Mánáidgárddiide, mánáidgárdeeaiggádiidda ja gildii mánáidgárdeeiseváldin lea dehálaš oažžut dieđuid mat sáhttet álššaiduhttit ja movttiidahttit bargat gielain mánáidgárddis vai mánáid giellamáhttu buorrána. Mánájgárdijda, mánájgárddeæjgádijda ja suohkanijda mánájgárddeoajválattjan, le ájnnasin oadtjot dakkár diedojt ma máhtti vaddet arvusmahttemav giellabargguj mánájgárden. Máhttodepartemeanta áigu lágidit nu, ahte buriid giellaovddideaddji doaibmabijuid (maiddái sierranas giellalávgoprošeavttaid) dieđut ja vásáhusat biddjojuvvojit departemeantta iežas neahttasiidduide, ođasreiven ja eará heivvolaš kanálaid bokte, vai dat dieđut ollet gielddaide ja mánáidgárddiide. Máhttodepartemænnta ájggu láhtjet dilev nav vaj diehto- ja åtsådallamoabllom buorre giellaåvddånahttemdåjmajs (dán vuolen aj giellalávggomprosjevtajs) gávnnuji departementa ietjasa webbabielen, ådåsgirjijn ja ietjá hiebalgis kanálaj baktu diedojt oablodit suohkanijda ja mánájgárdijda. Vuođđooahppofálaldat sámegielas ja sámegillii vuodoåhpadusfálaldahka sámegiellaj ja sámegielan Máhttodepartemeanta galgá fuolahit ahte lágat ja vuođđooahppofálaldaga čađaheapmi bissu álbmotrievttálaš rámaid siskkobealde, ja aktiivvalaččat gozihit láhkageavaheamis daid juridihkalaš ja politihkalaš geatnegasvuođaid maid Norga lea váldán badjelasas dohkkehettiinis ILO-soahpamuša nr. 169 ja ON-julggaštusa álgoálbmogiid vuoigatvuođaid birra. Máhttodepartemænnta galggá láhkavaddemav ja vuodoáhpadusá tjadádimev álmmukrievtesvuodaj ævtoj sissŋelij oadtjot, ja vájmmelisát dahkat nav vaj juridihkalasj ja politihkalasj vælggogisvuodaj gáktuj majt Vuodna le iLo-konvensjåvnå nr 169 ja Ån-sjiehtadusá iemeálmmugij rievtesvuodaj birra vælggogis rievtesvuodaj adnemin. Oahpahusláhka dat mearrida vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla oahpahusa. Åhpadusláhka le dat mij vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå åhpadusáv reguleri 6-2 § juohká vuodoskåvlå dásen guovlojt ålggolin ja sissŋelin sámegiela háldadusguovlo. Oahpahuslága § 6-2 earuha vuođđoskuvladásis surggiid mat gullet sámegiela hálddašanguovllu siskkobeallái, ja surggiid mat gullet olggobeallái. Háldadusguovlo sissŋelin le gájkajn vuodoskåvlå álldarin rievtesvuohta åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielan. Hálddašanguovllu siskkobealde buohkain guđet leat vuođđoskuvlaagis, lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii. Háldadusguovlo ålggolin le binnemusát lågev oahppijda gudi sihti åhpadusáv sámegiellaj ja sámegielan rievtesvuohta åhpadussaj ja nav guhkás jus vil gudás li juohkusis. Dain guovlluin mat leat sámegiela hálddašanguovllu olggobealde, vuođđoskuvlla ahkásaš sámiin lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas. Guovlojda ålggolin sámegiela háldadusguovlo le sámijda vuodoskåvlå álldarin rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan. Dain dáhpáhusain main ii leat vejolaš addit oahpahusa skuvlalanjas oahpaheaddji bokte, lágat rahpet vejolažžan ” molssaeavttot oahpahanvugiid geavahit ”. Daj bálij gånnå ij máhte åhpadusáv vaddet klássan åhpadiddjijn, rahpá láhka máhttelisvuodav ” sadjásasj vuogij milta dákkár åhpadussaj ”. Geavadis dat mearkkaša omd. gáiddosoahpahusa. Dát sihtá javllat buojkulvissaj guhkásåhpadussa. Oahpahuslága paragráfas 6-3 leat mearrádusat sámi joatkkaoahpahusa birra. Åhpadusláhka 6-3§ le mærrádusá sáme joarkkaåhpadusá birra. Das celkojuvvo ahte ” sámiin guđet leat joatkkaoahpahusas, lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas ”. Dánna nammaduvvá ” sámijn joarkkaåhpadusán le rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan. ” Dain dáhpáhusain main ii leat vejolaš dan oahppái fállat skuvlaoahpahussan, de lea vejolaš geavahit ee. gáiddosoahpahusa. Daj bálij gånnå dákkár åhpadus ij máhte avta skåvlån vatteduvvat máhttá i. i. guhkásåhpadus aneduvvat. Lassin dasa mearrádus cealká ahte ” dihto skuvllat galget fállat oahpahusa sámegielas dahje sámegillii, dahje erenoamáš sámefágain mat joatkkaoahpahusas gullet dihto kurssaide dahje dihto joavkkuide. Vijdábut de vaddá láhka mærrádusájn ” muhtem skåvlå galggi fállat åhpadusáv sámegiellaj jali sámegielan jali sierra sáme fágajn joarkkaskåvlån sissŋelin sierra kursaj jali sierra juohkusijda. Fylkkasuohkan sáhttá muđuidge fállat dakkár oahpahusa ”. Fylkasuohkan máhttá aj ietján fállat dákkár åhpadusáv ”. Ovddasvástádus sámegiela oahpahusas lea juhkkojuvvon máŋgga eiseváldái: 29 sáme åhpadusá åvdåsvásstádus le juogedum moatte doajmme gaskan. • Gielddain / fylkkagielddain lea ee. ovddasvástádus mánáidgárdefálaldagaid ja vuođđooahpahusa plánemis, lágideamis ja čađaheamis. • suohkanijn / fylkasuohkanijn le åvdåsvásstádus i. i. mánájgárddefálaldagá ja vuodoåhpadusá plánimis, látjedimes ja tjadádimes. • Fylkkamánniin lea ee. ovddasvástádus bearráigeahčus ja lobálašvuođagoziheamis, váiddaáššiin, diehtojuohkimis ja bagadallamis, lágaid ja njuolggadusaid čuovvoleamis ja fámuiduhttimis, ja doarjagiid oktii ordnet ja juogadit. • Fylkaålmmåjn le åvdåsvásstádus i. i oatsodimes ja loabálasjdárkestimes, gujttimássjijs, diehtojuohkemis ja bagádallamis, lágaj ja mærradusáj tjuovvolimes ja adnujválldemis, ja doarjjagij koordinerimis ja juohkemis. • Oahpahusdirektoráhtas lea ee. ovddasvástádussan dieđihit ja fámuiduhttit Máhttoloktema – Sámegiela bálddalas oahppoplánaid, ráhkadit bagadallamiid dábálaš fágaide, viežžat bearráigeahču raporttaid, hálddašit Sámedikki juolludemiid oahpahussii sámegielas ja sámegillii, ja ovddideaddji doaibmabijuide mat leat stáhtabušeahta olis, ja válmmaštit guovdilis eksámeniid sámegielas vuosttasgiellan ja nubbegiellan. • Åhpadusdirektoráhtan le åvdåsvásstádus i. i. diededit ja álgadit paralella oahppoplánajt Máhttolåpptimin- sáme, dahkat bagádusájt aktelasj fágajn, rápportajt bærrájgæhttjijs oadtjot, sámediggáj ruhtadoarjjagijt t åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielanháldadi juollodum stáhtabudsjehta badjel ja bargos mij tjuovvu guovdásjvattedum eksámenijs sámegielan vuostasj ja nubbengielan. Ollu dán barggus čađahuvvo ovttasráđiid Sámedikkiin. Ållo bargos le sámedikkijn aktisattjat. • Máhttodepartemeanttas lea ee. ovddasvástádussan ráhkadit lágaid ja mearridit láhkaásahusaid, ráhkadit sámegiela viidodat- ja resursaplánaid ja earáge sierra oahppoplánaid, mearridit fága- ja diibmojuogu, ja leat suorggis bajimuš dieđiheaddji ja čađahit konsultašuvnnaid Sámedikkiin. • Máhttodepartementan le i. i. åvdåsvásstádus dahkat lágajt ja mierredit láhkatjállusijt, sáme giela ja ietjá sierra oahppoplánaj stuorrudagá- ja ressursaplánajs, fáhka- ja tijmmajuohkemis, bajemus diehtojuohkemis suorgen ja sámedikkijn konsulterimis. Sámediggi mearrida sámegiela oahppoplánaid vuođđoskuvlii ja joatkkaskuvlla oahpahussii, ja oahppoplánaid joatkkaoahpahusa erenoamáš sámi fágaide, ja Sámediggi ráhkada maid láhkaásahusaid riikkalaš oahppoplánaid sisdollui § 2-3 ja § 3-4 vuođul, main leat gohččosat das, ahte galgá oahpahuvvot sámi álbmotjoavkku, giela, kultuvrra ja servodateallima birra, gč. oahpahuslága § 6-4. sámedigge mierret oahppoplánajt sámegielan vuodo ja joarkkaskåvlåjda ja oahppoplánajt sierra sáme fágajda joarkkaåhpadusán, ja sámedigge vaddá aj láhkatjállusijt sisano birra nasjonálalasj oahppoplánajn 2-3§ ja 3-4 §, mij sáme álmmugav vælggogissan dahká giela-, kultuvra- ja sebrudakiellema åhpadusá hárráj bs. 6-4§ åhpaduslágan. Sámediggi čađaha suorggis iežas vuoruhusaid, ja ráhkada ja álggaha doaibmabijuid iežas politihka mielde. sámedigge iesj vuorrot, ja dahká ja álgat dåjmajt suorgen ietjas politihka duogátjijn. Sámediggi lea ovttadássásaš ráđđádallanoasálaš stáhtalaš eiseválddiiguin, ja goappašat bealit leat geatnegasat gávdnat ovttamielalaš čovdosiid. sámedigge le avtaárvvusasj konsultasjåvnnåbielle stáhta oajválattjaj ja goappátja biele libá vælggogisá guorrasit tjoavddusij gáktuj. Oahppit geain lea oktagaslaš vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas, sáhttet vuođđoskuvla- ja joatkkaskuvlaoahpahusas válljet čuovvovaš njeallje kombinašuvnna dárogiela ja sámegiela oahppoplánain: oahppe gejn le iesj ájnegasj rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan, máhttá vuodo- ja joarkkaskåvlå åhpadusán válljit tjuovvovasj 4 lágásj oahppoplána dárogielan ja sámegielan: Dat oahppit geain sámegiella lea vuosttasgiella dahje nubbegiella, eai leat geatnegasat válljet vierisgiela / gielalaš čiekŋudeami vuođđoskuvllas ja vierisgiela joatkkaskuvlla oahpahusas, muhto sis lea vuoigatvuohta oažžut dakkár oahpahusa jos sihtet dan. oahppijn gejn le sámegiella vuostasj- jali nubbengiellan ælla bákkulasj amásgiela / gielalasj tjegŋudahka vuodoskåvlån ja amásgiela joarkkaskåvlå åhpadus, valla sijájn le rievtesvuohta dákkár åhpadusáv oadtjot jus sihti. Skuvlaeaiggát sáhttá maid fállat oahpahusa sámegielas vierisgiela oahppoplána mielde. skåvllåæjgát máhttá fállat sámegiela åhpadusáv amásgiela oahppoplána milta. Oahppit guđet ožžot oahpahusa sámegielas vierisgiela oahppoplána mielde, besset oahpahusas ja árvvoštallamis dárogielas oalgegiellan. oahppe gudi åhpadusáv oadtju sámegielan amásgiela oahppoplána milta, e besa dárogiela nubbengiela åhpadusás ja árvustallamis. Dárogiela ja sámegiela oahpahusa ferte geahčadit ovttas dainnago dárogiellafága “ addá ” diimmuid sámegiellafágii. Darogiela ja sámegiela åhpadusájt hæhttuji gehtjadallat aktisattjat gå dárofáhka ” vaddá ” tijmajt Fágain sámegiella ja dárogiella leat ollu oktasaš oasit, ja danne lea dehálaš ahte lea lagaš ovttasbargu dán guovtti fága gaskkas, gč. ulbmiliid mat leat oahppoplánas “ sámegiella vuosttasgiellan ” ja ulbmiliid mat leat oahppoplánas “ dárogiella oahppiide geain sámegiella lea vuosttasgiella ”. 30 sámefáhkaj. sáme ja dáro fágajn li moadda aktisasjoasse, ja danen la ájnas lahka aktisasjbargojn dá guovta fága gaskal, bs. ulmev oahppoplánan sámegiella vuostasjgiellan ja ulmev dárogiella oahppijda gejn le sámegiella vuostasjgiellan. Skuvllaide ja skuvlaeaiggádiidda lea stuorra hástalus plánet ja organiseret oahpahusa dárogielas ja sámegielas, erenoamážit skuvllain mat leat sámegiela hálddašanguovllu olggobealde. Dáro- ja sámegiela åhpadusá plánim ja organiserim le hásstalussan skåvlåjda ja skåvllåæjgádijda, sierraláhkáj skåvlåjda sámegiela háldadusguovlo ålggolin. Dat áššit galget čađahuvvot mearriduvvon diibmologuin ja mearriduvvon oahppoplánaid vuođul, ja seammás galget oahppiid vuoigatvuođat oažžut heivehuvvon oahpahusa váldojuvvot vuhtii, gč. oahpahuslága § 1-3. Dát galggá dáhpáduvvat sissŋelin mierredum tijmmalågo ja mierredum oahppoplánaj milta, sæmmibåttå gå rievtesvuoda hiebadum åhpadussaj bs. åhpaduslága 1-3. §, galggá dievdeduvvat. Sámegiela oahpahusa plánen ja heiveheapmi lea hástaleaddji oahpaheaddjiide. sámeåhpadusá plánim ja hiebadibme le åhpadiddjijda hásstalussan. Juohke ahkedásis sáhttet leat oahppit guđet hállet sámegiela njuovžilit, oahppit guđet máhttet veahá sámegiela hállat ja oahppit guđet eai máhte maidege, muhto háliidit oahpahusa sámegielas. Juohkka jahkedásen máhttá liehket oahppe ma li oalle sámegielaga, oahppe gudi máhtti vehin sámegielav ja oahppe gudi e majdik máhte, valla sihti sámegielan åhpadusáv. Oahpahus galgá heivehuvvot buohkaide. Åhpadus galggá gájkajda hiebaduvvat. «Samiske tall forteller 1 – komentejuvvon statistihkka jagi 2008 š maid Sámi statistihka fágalaš guorahallanjoavku lea ráhkadan, muitaluvvo ahte sámegiela oahppiid lohku lea njiedjan nubbegiellafágas ja ahte livččii sivva divaštallat erenoamážit nubbegiellafága eavttuid. statistihkan ” Samiske tall forteller 1 – kommentert statistikk 2008 ” Fágalasj analyjssajuohkusis sáme statistihkán åvddånboahtá sámegiela oahppelågo binnom le nubbengielafágan boahtám, ja de le sierraláhkáj oarre dágástallat nubbengiela ævtojt. Dakkár divaštallamis lea dárbu geahčadit oahppiid ollislaš bargonoađi ja skuvlla ja oahpaheaddjiid eavttuid heivehit oahpahusa daidda oahppiide. Dákkár dágástallamin hæhttu ulmusj gæhttjat oahppij ålles barggonoadev ja skåvlåj ja åhpadiddjij ævtojt åhpadusáv oahppijda hiebadittjat. Eavttut maid lea dárbu divaštallat ja árvvoštallat, leat ee. Ævto ma hæhttuji dágástaláduvvat ja árvustaláduvvat le i. i..: • oahppoplána ja diibmolohku dárogielas (vuosttasgiellan) daidda oahppiide geain lea sámegiella nubbegiellan • oahppopládna ja tijmmalåhko dárogielan (vuostasjgiellan) oahppijda gejn le sámegiella nubbengiellan • oahpahusa organiseren ja plánen • Åhpadusá organiserim ja plánim • sámegiela oahpaheami ruhtadeapmi • sámegiela åhpadusá ruhtadimev • oahpaheaddjiid veahkkeneavvut (láidestagat jna..) • Viehkkenævo åhpadiddjijda (bagádusá j. n. Ortnega berrejit árvvoštallat. Årnik viertti árvustaláduvvat. Dárbu livččii geahčadit mo oahppoplána ja diibmologut dárogielas doibmet. Viertti gehtjaduvvat gåktu oahppopládna ja tijmmalågo dárogielan doajmmi. Bohtosiid vuođul berre boahtteáigásaš heiveheapmi árvvoštallojuvvot. Dáj båhtusij duogátjijn viertti hiebadibme åvddålijguovlluj árvvaluvvat. Gielddat ja fylkkagielddat ožžot jahkásaččat sierra merkejuvvon doarjaga sámegiela oahpahussii, namalassii sámegillii vuosttasgiellan ja nubbegiellan. suohkana ja fylkasuohkana oadtju jahkásattjat sierra mierredum ruhtadoarjjagav sámeåhpadussaj, d. s. j. åhpadusáv sámegiellaj ja sámegielan. Doarjjaruđat galget veahkehit ruhtadit sámegiela oahpahusa vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla sámi mánáide. Doarjjaga galggi buktet ruhtadimijt nav vaj sámegiella sáme oahppijda vuodo- ja joarkkaskåvlån åhpaduvvá. Doarjjaruđat galget dasto veahkehit buoridit oahpaheaddjiid máhtu sámegielas ja sámi kultuvrras. Vijdábut de galggi doarjaga aj dahkat nav vaj åhpadiddjij máhtudahka sámegielan ja kultuvran nanniduvvá. Gielddain ja fylkkagielddain lea geatnegasvuohta addit oahpahusa sámegielas daidda oahppiide geain oahpahuslága mielde lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas. suohkana ja fylkasuohkana li vælggogis vaddet åhpadusáv sámegielan oahppijda gejna le åhpaduslága milta rievtesvuoda. Oahpahusdirektoráhta lea geigen doarjjaortnega árvvoštallama departementii jagi 2008. Áhpadusdirektoráhtta le buktám doarjjaårniga árvustallamav departemænntaj jagen 2008. Máhttodepartemeanta háliida ahte dat galgá čuovvoluvvot sierra dan dáfus ahte das árvvoštallojuvvo boađusjuksan, ja ahte dat buohtastahttojuvvo suomagiela doarjjaortnegiin. Máhttodepartemænnta sihtá dát galggá tjuovvoluvvat sierraláhkáj viertti ulmmejåksåma árvustaláduvvat, ja gehtjaduvvá suomagiela doarjjaårniga aktijvuodan. Departemeanta lea guhkebuš áiggi vuohttán duhtameahttunvuođa doarjaga sturrodahkii. Departemænnta le ájgij milta registrerim duhtamahtesvuodav doarjjaga stuorrudagá gáktuj. Máhttodepartemeanta áigu dan váldit árvvoštallamii jahkásaš bušeahttaproseassaid oktavuođas. Máhttodepartemænnta ájggu jahkásasj budsjæhttagiehtadallama aktijvuodan dáv árvustallat. Dárbu lea deattastit ahte oahppiid vuoigatvuođat bissot beroškeahttá doarjagiid sturrodagain, ja ahte gielddat fertejit bargat dan badjelii ahte addojuvvo dakkár fálaldat mas lea buorre válljodat, nu ahte oahpahusa ulbmilat ollašuvvet. Dættoduvvat val viertti jut oahppij rievtesvuoda le stuovvása berustahtek doarjjaga stuorrudagás, ja suohkana hæhttuji åttjudit buorre kvalitehtav fáladagájda nav vaj åhpadusá ulmme jåvsåduvvá. Doaibmabidju 4. 4. doajmma Guoradallat oahppij sámeåhpadusá árvustallamav Kártet mo oahppit árvvoštallet sámegiela oahpahusa nav gåktu le tsuojggiduvvam sd. diedá. Nugo čujuhuvvo St. dieđáhusas nr. 28 (2007-2008) Sámepolitihkka, de máŋgga suorggis váilot dieđut das mii duođaid dáhpáhuvvá skuvlla árgabeaivvis. nr 28. (2007-2008) sámepolihkka, de le moatten sebrudagá suorgijn dihto vánesvuohta dassta mij dáhpáduvvá skåvllåárggabiejven. Earret eará oaidnit ahte daid oahppiid ollislaš lohku guđet válljejit sámegiela fágan, lea njiedjan veahá maŋŋágo Máhttolokten álggahuvvui, ja sin lohku guđet válljejit sámegiela rievddalda fylkkain. i. i. vuojnnu tjoahkkájlåhko oahppijs gudi sámegielav válljiji, le unnánasj binnum maŋŋela gå Máhttolåpptim doajmmagådij, valla sámegiela åhpadusá åhtsåma le målsudahkkása fylkas fylkkaj. Oahpahusdirektoráhta áigu čađahit kártema oažžun dihtii buoret duogášdieđuid das, man muddui oahppit ožžot ollašuhttojuvvot iežaset vuoigatvuođaid beassat oahppat sámegiela, ja das mo oahppit ieža árvvoštallet oahpahusa. Åhpadusdirektoráhtta ájggu guoradallat åttjutjit buorep duogásjdiedojt man láhkáj oahppe oadtju ietjasa sámegiela åhpadus rievtesvuodajt, ja gåktu oahppe ietja åhpadusáv árvustalli. Ulbmil lea ee. oažžut buoret vuođu mas čađahit vejolaš nuppástusaid sámegiela oahpahusas, vai dat buorebut duhtada oahppiid oahpahusdárbbuid. Ájggomussan le i. i. oadtjot stuoráp vuodov máhttelis rievdádusájda sámeåhpadusán nav vaj buorebut máhttá oahppij åhpadusdárbojt gåbttjåt. Doaibmabidju 5. Åvdåsvásstediddje: Åhpadusdirektoráhtta Ájgge: 2009 Oahppoplánaid láidestusat 5. doajmma Bagádusá oahppoplánajda Láidestusat galget hábmejuvvot nu ahte dat buktet oidnosii mo lea vejolaš čađahit bures heivehuvvon oahpahusa. Bagádusá galggi dagáduvvat nav vaj åvddånboahtá gåktu máhttá buorre hiebadum åh Fágaid oahppoplánaid láidestus ii galgga gokčat olles oahppoplána, muhto čájehit ovdamearkkaiguin mo oahpahusa lea vejolaš plánet ja čađahit, ja vel mo oahppiid lea vejolaš árvvoštallat guđege dásis. 31 padusáv vaddet. Fágaj oahppoplánaj bagádusá e galga liehket dakkára ma gåbttji ålles plánav, ienni vaddet buojkulvisájt gåktu åhpadus máhttá plániduvvat ja tjadáduvvat ja gåktu oahppe máhtti árvustaláduvvat duon dán dásen. Láidestusat berrejit addit čielga ovdamearkkaid das mo máhttoulbmiliidda lea vejolaš bidjat čielga sisdoalu buot dásiin, ja ovdamearkkaid buot dásiid gaskasaš ovdánemiin. Bagádusá vierttiji vaddet konkrehta buojkulvisájt gåktu máhtudakmihtojda máhttá vaddet konkrehta sisanov juohkka dásen ja buojkodit åvddånimev dásij gaskan. LK06-S vástesaš láidestusat hábmejuvvojit seamma láhkai go LK06 vástesaš láidestusat, namalassii ahte dain leat rávvagat doaibmamuščállosiin maid Máhttodepartemeanta lea sádden Oahpahusdirektoráhtii. Bagádusá LK06-s:aj dagáduvvi sæmmi láhkáj gå bagádusá LK06:aj, dsj. dahkamusgirjij milta Máhttodepartementas Åhåadusdirektoráhttaj. Láidestus galgá leat veahkki sámegiela ja dárogiela oahpahusa organiseremii, nu ahte oahppit ožžot dan oahpahusa masa sis lea vuoigatvuohta gustojeaddji lágaid ja njuolggadusaid mielde. Bagádusá galggi dahkat nav vaj åhpadus sámegielan ja dárogielan orgániseriduvvá nav vaj oahppe oadtju åhpadusáv doajmme lágaj ja njuolgadusáj gájbbádusáj gáktuj. Vuoruhuvvot berrejit láidestusat sámegillii vuosttasgiellan ja sámegillii nubbegiellan. Bagádusá sámegiella vuostasjgiellan ja sámegiella nubbengiellan vierttiji vuoroduvvat. Oahpahusdirektoráhtas lea ovddasvástádus ráhkadit láidestusaid ovttasráđiid Sámedikkiin. Åhpadusdirektoráhtan le oajvvevásstádus bagádusájt dagádtjit, aktisasjbargujn sámedikkijn. Áigumuš lea ahte láidestusat sámegillii vuosttasgiellan ja sámegillii nubbegiellan galget leat válbmasat 15.05.2010. Rátjaduvvá gærggat bagádusáj sámegiella vuostasjgiellan ja sámegiella nubbengiellan 15.05.2010. Duoid eará láidestusaid ráhkadeami mearridit Sámediggi ja Oahpahusdirektoráhta ovttasráđiid. Dåj ietjá bagádusáj barggo mierreduvvá Sámedikke ja Åhpadusdirektoráhta gaskal. Doaibmabidju 6. Åvdåsvásstediddje: Åhpadusdirektoráhtta aktisasjbargujn Sámedikkijn Ájggegávdda: 20010-2012 Bearráigeahčču das mo gielddat ja fylkkagielddat čađahit oahppiid vuoigatvuođa oažžut oahpahusa sámegielas 6. doajmma Suohkanij ja fylkasuohkanij sámegiela åhpadusá rievtesvuodaj tjadádime bærrájgæhttjo Oahpahusdirektoráhta ja fylkkamánnit gozihit gielddaid geatnegasvuođaid ja oahppiid vuoigatvuođaid oahpahuslága mielde. Åhpadusdirektoráhtta ja fylkaålmmå li da gudi suohkanij vælggogisvuodajt ja oahppij rievtesvuodajt åhpaduslága milta bærrájgæhttji. Dat maid guoská oahpahussii sámegielas ja sámegillii. Dát gullu sámegiela åhpadusán aj. Máhttodepartemeanta lea dáhtton Oahpahusdirektoráhta jagi 2009 čađahit bearráigeahču das mo gielddat ja fylkkagielddat čuovvolit daid vuoigatvuođaid mat sámi oahppiin leat oahpahuslága mielde, maiddái makkár oahpponeavvut leat oahppiide. Máhttodepartemænnta le gåhttjom Åhpadusdirektoráhtav jagen 2009 tjadádit bærrájgæhtjov gåktu suohkana ja fylkasuohkana tjuovvoli sáme oahppij rievtesvuodajt åhpaduslága milta, dán vuolen aj oahppij máhttelisvuodajt oahpponævojda. Sámediggi galgá váldojuvvot mielde bearráigehččui. sámedigge galggá sæhkáj bærrájgæhttjo bárgguj. Doaibmabidju 7. Åvdåsvásstediddje: Åhpadusdirektoráhtta / fylkaålmmå Ájgge: 2009-2014 Gáiddosoahpahusa fierpmádat 7. doajmma Værmádahka guhkásåhpadussaj Ollu gielddat barget ovttasráđiid sámegiela oahpaheamis gáiddosoahpahanneavvuiguin. Moadda suohkana aktisasjbarggi sámegiela åhpadusán guhkásåhpadusá baktu. Fylkkamánniid bargu daid oahpaheaddjiid fierpmádagain, guđet doaimmahit gáiddosoahpahusa, berre buoriduvvot, ja guvllolaš čoahkkaneamit berrejit ovttasráđiid allaskuvllaiguin lágiduvvot oahpaheaddjiid várás. Fylkasuohkana barggo guhkásåhpadusá åhpadiddjij værmádahka viertti vijdábut åvddånahteduvvat, ja viertti guovlolasj tjåhkanime ásaduvvat åhpadiddjijda allaskåvlåj aktisasjbargujn. Daid oahpaheaddjiid várás guđet doaimmahit gáiddosoahpaheami sámegielas, galgá vuođđuduvvot fierpmádat. Værmádahka galggá ásaduvvat åhpadiddjijda gænna le sámegiela guhkásåhpadus. Oahpahusdirektoráhta oažžu doaibman heivehit dakkár fierpmádaga. Åhpadusdirektoráhtta oadtju láhtjet dilev nav vaj dákkár værmádahka ásaduvvá. Doaibmabidju 8. Åvdåsvásstediddje: Åhpadusdirektoráhtta / Fylkaålmmå / allaskåvlå Ájgge: 2009-2010 Ovttasbargu Ruoŧain sámegiela oahpahusas 8. doajmma Aktisasjbarggo Svierigijn sámeåhpadusá birra Čakčat 2005 ja giđđat 2006 ledje oktavuođat ruoŧŧilaš ja norgalaš departemeanttain main lea ovddasvástádus sámegiela oahpahusas, ja sii galge divaštallat oarjilsámegiela vuođđooahpahusa rádjaguovlluin. 2005 tjavtja ja 2006 gidá lij aktijvuohta svieriga ja vuona departementajn majn le åvdåsvásstádus sámeåhpadusás dágástalátjit oarjjelsáme vuodoåhpadusáv rádjáguovlojn. Sámi mánáin Ruoŧas eai leat dakkár vuoigatvuođat go sámi mánáin Norggas. sáme mánájn svierigin ælla vásstediddje rievtesvuoda dagu sáme mánájn Vuonan. Oahppit ožžot fálaldaga oahpahallat sámegiela eatnigiellan, muhto eai leat ráhkaduvvon sierra oahppoplánat sámi oahppiid várás. oahppe oadtju fálaldagáv sámegielan iednegiellan, valla ælla dagádum sierra oahppoplána sáme mánájda. Čoahkkimiin ee. árvaluvvui ahte guktot riikkat galget iskat makkár vejolašvuođat ja hehttehusat leat lágain dasa mii guoská ovttasbargui vuođđoskuvlaoahpahusas riikkarájáid rastá. oajvvaduváj i. i. goappátja rijka galggin guoradallat máhttelisvuodajt ja hieredusájtma luluj gávnnuji njuolgadusájn mij guosská vuodoskåvlå åhpadusá aktisasjbargguj rájáj badjel. Čielggas lea dattetge ahte dás lea jurisdikšuvdnaváttisvuohta masa ii leat álki gávdnat buori čovdosa. Tjielgas le huoman dánna lisj juridihkalasj gássjelisvuoda masi ij le nav álkke tjoavddusijt gávnnat. Dat guoská ee. dasa goappá riikkas galgá leat váldi riikkarájá rasttideaddji geavatlaš oahpahusas, go muhtun dáhpáhusainhan lea sierramielalašvuohta oahpahusfálaldaga sisdoalus ja/dahje fálaldagaid ruhtadeamis. Dát guosská i. i. goappán rijkka galggá liehket oajválattjan åhpadusájn ma rájájt rastidi, ja jus soames bále rijka æbá le avtamielalattja konkrehta åhpadusá hárráj ja / jali fálaldagá ruhtadibmáj. Dát hástalusat leat boahtán ovdan ođđa sámekonvenšuvnna bargguid mielde. Hásstalusá le árvustaládum sámekonvensjåvnå bargo aktijvuodan. Dehálaš lea sáhttit bargat ovttas riikkarájáid rastá, erenoamážit das mii guoská oarjilsámegiela ja julevsámegiela oahpahussii ja ovddideapmái. Máhttet aktisattjat rájáj badjel barggat le ájnas, sierraláhkáj mij guosská oarjjel- ja julevsáme åhpadussaj ja åvddånahttemij. Máhttodepartemeanta áigu dattetge váldit oktavuođa Ruŧŧii vai fas sáhttet divaštallat makkár vejolašvuođat leat gávdnat čovdosiid maiguin oahppit ávkašuvvet guktuid riikkain. Máhttodepartemænnta ájggu Doaibmabidju 9. Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta Ájgge: 2009 gidá Ovttasbargu Suomain sámegiela oahpahusas 9. doajmma Aktisasjbarggo Suomajn sáme åhpadusá birra Ovttasbargu Suomain lea eanaš leamaš Sirpmá ja Ohcejoga skuvllain, main lea leamaš oktasaš oahpahus guktii vahkus. suomajn aktisasjbarggo le ienemusát læhkám tjanádum skåvlåjda sirman ja Uhtsjågån aktisasj åhpadusájn guokti vahkkuj. Ulbmil lea joatkit ovttasbarggu. sidot le joarkket dájna aktisasjbargujn. Lassin berre gáiddos oahpahusa plána čuovvoleapmái láhččojuvvot buoret vejolašvuođat bargat ovttas riikkarájáid rástá buot golmma sámegielas. Duodden de viertti guhkásåhpadusá plána tjuovvolibmáj buorebut látjeduvvat aktisasjbargguj rájáj rastá divna gålmå sáme gielajda. Sámi oahpponeavvut sáme oahpponævo Daid ekonomalaš rámaid siskkobealde mat leat stáhtabušeahtas sámi oahpponeavvuide, Sámedikkis lea ovddasvástádus hálddašit ja vuoruhit rámaid siskkobealde. sámedikken le åvdåsvásstádus háldadit ruhtadoarjjagijt sissŋelin økonomalasj rámmaj ma juolloduvvi stáhtabudsjehta baktu sáme oahpponævojda. Ain váilot ollu oahpponeavvut oarjilsámegielas, julevsámegielas ja davvisámegielas mat livčče ráhkaduvvon Máhttoloktemii – Sámegilli. stuorra oahpponævo vánesvuohta le ájn oarjjel-, julev- ja nuorttasámegiellaj ma li åvddånahtedum Máhttolåpptima – sáme gáktuj. Okta hástalus lea gávdnat doarvái oahppogirječálliid almmá “ vieččakeahttá menddo ollu ” fágabargiid skuvllain. akta hásstalusssan le oadtjot nuoges oahpponævvotjállijt jus ep galga ” masset ” fáhkaulmutjijt skåvlås. Sámedikki oahpponeavvoráhkadeami strategalaš plánas 2009-20 leat vuoruhuvvon oahpponeavvut oarjilsámegillii, julevsámegillii ja davvisámegillii árvalusaid mielde mat leat boahtán guđege giela guovllu mánáidgárddiin ja skuvllain. Sámedikke strategalasj plánan oahpponævvåvddånahttemij 2009-2012 le oahpponævo vuoroduvvam oarjjel-, julev- ja nuorttasámegiellaj árvvalusáj milta majt oadtjun mánájgárdijs ja skåvlåjs guosskavasj guovlojs. Vai lea sihkkar ahte oahpponeavvut jovdet guđege oahppái, de strategiijain lea maiddái dat jurdda ahte oahpponeavvut galget leat nuvttá. sihkarastem diehti oahpponævo båhti oahppijda adnuj, gálggi oahpponævo liehket navku. Sámediggi lea álggahan ovddasmanni prošeavtta Divttasvuona suohkanii, ja ulbmil lea ovddidit Áiluovtta skuvlla julevsámegiela oahpponeavvuid ráhkadeami resursaskuvlan. sámedigge le pilotprosjevtav Divtasvuonan álgadam, gånnå le ulmmen åvddånahttet Ájluovta skåvlåv resurssaskåvllån julevsáme oahpponævoåvddånahttemij. Dán ovddasmanni prošeavtta vásáhusat šaddet váldojuvvot vuhtii maiddái resursaskuvllaid ráhkadeapmái máiddái oarjilsámi ja davvisámi guovlluide. Åtsådallama dás pilotprosjevtas máhtti aneduvvat åvddånahtátjit resurssaskåvlåjt oarjjel- ja nuorttasámeguovlon aj. Doaibmabidju 10. Sámegielalaš oahpponeavvut – daid buvttadeapmi, fuolaheapmi geavaheaddjiide ja jorgaleapmi 10. doajmma Sáme oahpponævo – buvtadibme, juogadibme ja jårggålibme Máŋgga oktavuođas leat čalmmustahttán sámegiela oahpponeavvuid váilivuođa. sáme oahppanævoj vánesvuohta le tjalmostuvvam moatten aktivuodan. Máhttodepartemeantta gohččuma mielde Oahpahusdirektoráhta lea ovttasráđiid Finnmárkku fylkkamánniin čađahan kártema das makkár oahpponeavvut dál leat davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii, maid lea vejolaš geavahit Máhttoloktema - Sámegiela oktavuođas, ja kártema dasge makkár oahpponeavvut váilot guđege fágii / fáddái ja dássái. Máhttodepartemænnta biejaj Åhpadusdirektoráhtav aktan Fylkaålmmåjn Finnmárkon guoradalátjit makkár oahpponævo gávnnuji oarjjel- julev- ja nuorttasámegiellaj ja ma máhtti aneduvvat Máhttolåpptim – sámen, ja makkár oahpponævo vádnuni fágajn / tiemájn ja dásijn. Kárten čájeha ahte ain dárbbašuvvojit ollu sámegiela oahpponeavvut mat heivejit Máhttoloktemii – Sámegillii. Guoradallam vuoset li ájn stuorra dárbo sáme oahpponævojda ma li hiebadum Máhttolåpptimij- sábmáj. Giđđat jagi 2009 vuođđuduvvo oktasaš bargojoavku man bargun šaddá buktit árvalusaid dakkár doaibmabijuide mat beavttálmahttet sámi oahpponeavvuid buvttadeami. 2009-gidá galggá ásaduvvat aktisasj barggojuogos gånnå le dahkamussan buktet oajvvádusájt dåjmajda ma máhtti sáme oahpponævvo åvddånahttemav dåbmarabbon dahkat. Doaibmabidju 11. Åvdåsvásstediddje: Sámedigge / Åhpadusdirektoráhtta Ájgge: Juogos ásaduvvá 2009 gidá Sámegiela oahpahusa vuoigatvuođa ja geatnegasvuođa diehtojuohkindoaibmabijut Ráhkaduvvon / heivehuvvot galget buoret dieđut vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid birra mat gullet sámegiela oahpahussii, ja sámegiela oahpponeavvuid birra. Galggá dagáduvvat / latjeduvvat buorep diehtojuohkemdåjma sámeåhpadusá rievtesvuodaj ja vælggogisvuodaj birra, ja sáme oahpponævoj birra aj. Dát dieđut galget leat fylkkagielddaide, gielddaide ja vánhemiidda ja oahppiide. Diehto galggá mannat fylkasuohkanijda, suohkanijda, æjgádijda ja oahppijda. Dieđuin galgá deattuhuvvot ahte skuvlaeaiggát válddedettiin oahppiid skuvlii galgá váldit čielgasa das, galgágo oahppái sámegiela oahpahus. Diehtojuohkemijn galggá dættoduvvat jut skåvllåæjgát viertti diedojt viedtjat, åvddåla skåvlåj tjáledime, jus oahppe galggá sámeåhpadusáv. Dát gusto sihke oahppi skuvliiálgimii, skuvlamolsumii ja go son sirdá ođđa oahpahusdássái. Dát gullu gå skåvllå álggá, skåvllå målssomij bále ja gå oahppe manná avta åhpadusá dáses nubbáj. Dakkár diehtojuohkin guoská maid rávesolbmuid oahpahussii. Dákkár diehtojuohkem aj galggá ållessjattukåhpadusán. Diehtojuohkin berre ráhkaduvvot nu ahte heive nehttii, ja diehtogihpan. Diehtojuohkem viertti aj boahtet internæhttaj, ja brosjyvrajn, Diehto galggá juogeduvvat nav vaj jåkså divna sáme guovlojda. Dieđut galget fuolahuvvot sámi guovlluid olggobealláige. RØRossÁME GUoVLon le åvddånahtedum Giliskuvllat Dakkár báikkit mat gohčoduvvojit boaittobeallin riikkalaš oktavuođain, leat dávjá sámi guovddášguovllut ja buorit joregat main lea vejolaš seailluhit sámegiela, kultuvrra ja servodateallima. sijda ma gehtjaduvvi doaresbællán dáttja aktijvuodan, le álu sáme guovdásj guovlojn ja buorre saje bisodittjat sáme gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav. Vuodo- ja joarkkaskåvlå le Máhttolåpptima Vuođđo- ja joatkkaskuvllat leat Máhttoloktema – Sámegiela geažil geatnegasat addit buori oahpahusa man vuođđun lea sámegiella, sámi kultuvra ja sámi servodateallin. åhpadusáv sáme gielajn, kultuvrajn ja sebrudakiellemijn vuodon. Giliskuvllain leat, go leat lahka ealli sámi servodagaid ja árbevirolaš ealáhusaid, buot vejolašvuođat duođaid fállat dakkár buori oahpahusa. sijddaskåvlåjn le, dan lahkavuodajn viesso sáme sebrudahkaj ja árbbedábálasj æládusájda, buorre máhttelisvuodav duohtan dahkat dákkár åhpadusáv. Oahpahus ja bajásšaddan sámegielalaš birrasis addet guđege oahppái buriid vejolašvuođaid ovdánit sámegielas nu ahte dat šaddá lunddolaš geavahusgiellan. Åhpadus ja bajássjaddam sámegielak birrusin vaddá buorre máhttelisvuodajt ájnegis oahppáj åvddånahtátjit ietjas sáme gielav luondulasj adnogiellan. Resursaolbmuidge lea álkit geavahit oahpahussii go skuvla lea sámi báikegottis. Giehpep le aj ávkástallat ressursaulmutjijt bájkálasj sebrudagán åhpadusán gå skåvllå le bájkálasj sebrudagán. Jos giliskuvllat heaittihuvvojit, jogo davvisámi, julevsámi dahje oarjilsámi guovllus, de dakkár heaittiheamit sáhttet funet čuohcit sámi servodagaid giellaovdáneapmái ja nu maiddái oppa sámi servodahkiige. sijddaskåvlåj hiejtedibme, nuortta- julev- ja oarjjelsáme guovlojn, máhttá buktet nievres vájkkudusájt giellaåvddånahttemij sáme sebrudagájn ja danen aj ålles sáme sebrudahkaj. Giliskuvllaid heaittiheapmi sáhttá dagahit dan ahte olbmot fárrejit eret sámi gilážiin. Vájkkudusá sijddaskåvlåj hiejtedimijn máhttá liehket ieritjåhttåm sáme sijdajs. Dainna lágiin áitojuvvojit unna sámegielalaš servodagažat mat leat dehálaččat sámegiela seailumii. Dát le ájtto smávva sámegielak sebrudagájda ma li ájnnasin sáme gielav bisodittjat. Eretfárremat sáhttet dagahit dan ahte bajásšaddi buolva massá lagašvuođa báikkálaš servodahkii, lundui ja árbevirolaš ealáhusaide ja daidda gullevaš terminologiijaide, ja dieđuid daid birra. ieritjåhttåm máhttá buktet sjaddobuolvva massá lahkavuodav ja diedojt bájkálasj sebrudagás, luondos ja árbbedábálasj æládusájs gulluvasj terminologijajn. Gielddain ja fylkkagielddain lea ovddasvástádus almmolaš skuvlastruktuvrras. Åvdåsvásstádus almulasj skåvllåstruktuvras le suohkanijn ja fylkasuohkanijn. Ráđđehus ii sáhtte mearridit mo gielddaid ja fylkkagielddaid skuvlastruktuvra galgá leat, go dat lea gielddaid iešstivrema oassi. Ráddidus ij máhte mierredit gåktu skåvllåstruktuvrra galggá suohkanijn ja fylkasuohkanijn, dát gullu vuojn suohkana iesjmierredibmáj. Seammás gielddain ja fylkkagielddainge lea ovddasvástádus váldit vuhtii sámiid riikkaidgaskasaš geatnegavuođaid vuđul. sæmmibåttå le aj suohkanijn ja fylkasuohkanijn åvdåsvásstádus rijkajgasskasasj vælggogisvuodaj gáktuj sámijda. Diđolašvuohta das berre mearkkašit ahte sámi guovlluin eai galgga buoril heaittihit giliskuvllaid, eaige oppanassiige vuđolaš guorahallamiid haga. Diedulasjvuohta dán birra viertti buktet alla sjielmáv sijddaskåvlåj hiej-tedimij hárráj sáme guovlojn ja ij berus dagáduvvat dárkkelis guoradallamij dagá. Dátge lea ovdamearka dakkár áššiin main Sámediggi sámelága vuođul berre oažžut vejolašvuođa dovddahit iežas oaiviliid. Dát le aj buojkulvissan masi sámedigge sámelága milta viertti vatteduvvat máhttelisvuodav javllamusáv buktet. Dattetge lea ovddasvástádus gielddain addit bures heivehuvvon oahpahusfálaldagaid, maiddái sámegielasge ja/dahje sámegilliige, dain skuvllain maidda oahppit sirdojuvvojit. Vájku gåktu, de le suohkanijn åvdåsvásstádus láhtjet buorre åhpadusfaládagájt, aj sámegielan ja sámegiellaj, dajda skåvlåjda gåsi oahppe sirdeduvvi. Muhtun dáhpáhusain sáhttet maiddái báikkálaš dilálašvuođat lea dakkárat, ahte stuorát skuvla sáhtášii addit buoret fálaldaga sámegielas. Muhtem bále máhttá aj bájkálasj dile buktet máhttelisvuodajt buorep kvalitátijvalasj sámegiela faládagájt gå stuoráp skåvlåjn. Dan sáhttet buoremusat árvvoštallat báikegottiin. Dá li árvustallama ma buoremusát dagáduvvi bájkálattjat. Sámediggi dáhttu dán doaibmaplána oktavuođas ahte ráđđehus galgá árvvoštallat juolludit merkejuvvon ruđaid giliskuvllaide mat oahpahit sámegiela ja/dahje sámegillii. sámedigge sihtá doajmmaplána aktijvuodan ráddidus galggá árvustallat álgadit mierreduvvam doarjjagijt sijddaskåvlåjda ma sámegiellaj ja sámegielan åhpadusáv vaddi. Ráđđehus ii ane dan gánnáhahttin, muhto čujuha dasa ahte Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea váldán álgaga lagat ovttasbargui Gielddaid guovddášlihtuin ja Sámedikkiin das mii guoská gielddaid sámepolitihkkii, ja dasa gullet maid fáddán gielddaid mearridan rápmaeavttut sámegiela fálaldagaide. Raddidus ij vuojne dáv ávkálattjan, valla vuoset dasi jut Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le bivddim lagáp aktisasjbargguj KsŠajn ja sámedikkijn sámepolitihka birra suohkanijn, gånnå aj suohkana ålgoldisævto sáme fálaldagájda máhttá liehket tiebmán. Rávesolbmuid giellaoahpahus ja alfabehtten vásstedit ja ságastimev oarjjelsábmáj hædodit. Rávesolbmuid vuođđooahpahusa dáfus jurddašuvvo eará láhkai go mánáid ja nuoraid dáfus das mii guoská vuoigatvuhtii oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii. Mij guosská vuodoåhpadussaj ållessjattugijda, de unnán ietjáláhkáj árvvaluvvá sámegiellaj ja sámegielan åhpadusrievtesvuodaj birra. Dábálaččat berre rávis sápmelaš guhte dárbbaša vuođđoskuvlaoahpahusa, oažžut oahpahusa sámegielas. Dábálattjat viertti gájbbádusá sámegiela åhpadussaj duostoduvvat ållessjattuk sámes guhti vuodoåhpadusáv dárbaj. Sámelága § 3-8 čilge vuoigatvuođa oažžut oahpahusa sámegielas. sámelága 3-8. § nammat rievtesvuodajt sámegiela åhpadussaj. Dás lea dattetge eará áššis sáhka go dáin vuoigatvuođain mat čuvvot oahpahuslágas, ja dán lága mearrádusa eavttuin celkojuvvo ee. ahte «Vuoigatvuohta mearkkaša ahte juohkehaš sáhttá gáibidit beassat čađahit dárbbašlaš rávesolbmuidkurssa sámegielas eatnigiellan rávesolbmuid oahpahusa gustojeaddji njuolggadusaid mieldeš. Dánna le huoman sáhka ietjádis gå rievtesvuoda ma åhpaduslágas tjuovvu, ja ækton dán mærrádussaj le i. i. ” Rievtesvuohta dahká juohkkahasj máhttá gájbbedit oadtjot tjadádit guoskavasj sámegiela ållessjattukkursav iednegiellan, doajmme ållesjattukåhpadusá njuolgadusáj sissŋelin. ” Rávesolbmuid oahpahussii sámegielas ii leat sierra juolludeapmi. Ållessjattugij åhpadussaj ælla sierra ruhtadoarjjaga. Golut fertejit gokčojuvvot gielddaid ja fylkkagielddaid rámaid siskkobealde, ja dakkár fálaldagaid lágideapmi lea guđege gieldda / fylkkagieldda iežas ovddasvástádus. Ålgusgålå hæhttuji gåbtjåduvvat suohkanij ja fylkasuohkanij rámmaj sissŋelin, ja dákkár fálaldagáj láhtjem le ájnegis suohkanij ja fylkasuohkanij åvdåsvásstádus. Danne lea dehálaš ahte dat vuoruhit oahpahusruđaid njuolggadusaid ja oahpahusdárbbuid vuođul. Danen le ájnnasin vuorodit åhpadusrudájt njuolgadusáj ja åhpadusdárboj gáktuj. Sii guđet háliidit rávesolbmuidoahpahusa, fertejit ieža dieđihit iežaset oahpahusdárbbuid. sij gudi sihti ållessjattukåhpadusáv, hæhttuji ietja ietjasa åhpadusdárboj diededit. Oahpahus lea nuvttá ja galgá čuovvut gustojeaddji oahppoplánaid. Åhpadus le navku ja galggá doajmme oahppaplánajt tjuovvot. Gielddat / fylkkagielddat sáhttet addit oahppolihtuide doaibman lágidit oahpahusa jogo vuođđoskuvlla dahje joatkkaoahpahusa dásis. suohkana ja fylkasuohkana máhtti vaddet oahppolihtojda åhpadusáv vaddet vuodo ja joarkkaskåvlå åhpadussuorgen. Dallege oahpahus galgá leat nuvttá oasseváldiide. Åhpadus galggá aj dalloj liehket navku oasseválldijda. Jos oahppolihtut baicce lágidit oahpahusa vuođđoskuvlla ja/dahje joatkkaskuvlla dásis almmá mange soahpahmuša gielddain dahje fylkkagielddain, de gáibiduvvo kursadivat. Valla jus åhpaduslihtto vaddá åhpadusáv vuodoskåvlå ja / jali åhpadusá suorgen suohkanijn ja fylkasuohkanijn sjiehtadusá dagá, de kurssadivut gájbbeduvvá. Dalle maid váldojuvvo kursadivat go oahppolihtut lágidit kurssaid eará fágain ja fáttáin, ee. sámegielas. Kurssadivut aj gájbbeduvvá gå oahppolihto organiseriji kursajt ietjá fágajn ja tiemájn, i. i. sámegielan. Guokte sámi oahppolihtu leat, Sámi oahppolávdegoddi ja Mearrasámi oahppolihttu, ja sin váldoulbmil lea bargat oahpahusa lágidemiin sámegielas ja sámi kulturárbbis. Guokta sáme åhpaduslihto li, sáme oahppolihtto ja Merrasáme oahppolihtto, majn li oajvveulmmen barggat nav vaj åhpadus sáme gielan ja kultuvraárben vatteduvvá. Rávesolbmuid 5-jahkásaš oahpahusprográmma sámegielas 12. doajmma 5-jahkásasj sámegiela ållessjattukåhpadusprográmma Sámediggi ja Sámi allaskuvla leat soahpan ráhkadit ja čađahit rávesolbmuid 5-jahkásaš oahpahusprográmma buot sámi giellaguovlluin. sámedigge ja sáme allaskåvllå le sjiehtadallam 5-jahkásasj sámegiela ållessjattukåhpadusprográmmav tjadádit divna sáme giellaguovlojn. Rávesolbmuid oahpahusprográmma ulbmiljoavku leat buot sámit guđet eai máhte sámegiela ja orrot bieđgguid viiddis guovllus. Ulmmen ållessjattukprográmmajn le jåksåt gájkajt gudi e sámegielav máhte vijdes sáme giellaguovlon. Doaibmabijut álggahuvvojit erenoamážit dain guovlluin maidda dáruiduhttinpolithkka lea čuohcán bahámusat. Dåjmajt ájggu sierraláhkáj tjadádit dåppe gånnå dárojduhttempolitihkka le dahkam stuorámus vahágijt. Ráves sámit ožžot oahphusfálaldaga davvisámegielas, julesámegielas dahje oarjilsámegielas. Ållessjattuk sáme oadtju åhpadusfálaldagájt nuortta-, julev- jali oarjjelsámegiellaj. Ulbmil lea ahte sámit galget váldit iežaset giela ruovttoluotta ja ahte sámegiela dilli galgá buorránit go eanebut dan hállagohtet. Ulmmen le sáme galggi ietjasa gielav válldet ruopptot ja vaj sáme giella galggá aleduvvat dassta gå ienebu dav adni. Buot sámi giellabirrasat galget váldojuvvot mielde dán bargui. Gájkka sáme giellabirrusa galggi bargguj sæhkánahteduvvat. Dat mearkkaša ahte sámi giellaguovddážat, gielddat ja eará oasálaččat giellabirrasiin galget ovttasráđiid ja lahkalagaid bargat. Dat sihtá javllat sáme giellaguovdátja, suohkana ja ietjá doajmme giellabirrusijn galggi lahka aktisasjbarggat. Sámi allaskuvla oažžu ovddasvástádussan prošeavtta geavatlaš čađaheami. sáme allaskåvllå oadtju åvdåsvásstádusáv prosjevta praktihkalasj tjádádimes. Doaibmabiju ruhtada Sámediggi Sámi Álbmotfoandda ruđaiguin. Dåjma ruhtaduvvi sámedikkes doarjjagij sámeálmmuga fåndas. Doaibmabidju 13. Åvdåsvásstediddje: Sámedigge Ájgge: 2009-2014 Kártet eatnigielalaš analfabetismma ja rávesolbmuid dárbbu oažžut oahpahusa sámegielas 13. doajmma Iednegiellaanalfabetisma guoradallam ja sámegiela åhpadusdárbo ållessjattugijda Sámdiggi fállá ovttasráđiid Sámi allaskuvllain sámegiela oahpahusa rávesolbmuide viđajahkásaš oahpahusprográmmain. sámedigge fállá, sáme allaskåvlåjn aktisasjbargujn, sámegiela åhpadusáv ållessjattugijda vidá jahkásasj prográmma baktu. Oažžun dihtii eanet dieđuid dárbbuid birra, de Máhttodepartemanta ovttasráđiid Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain áigu álggahit guorahallanbarggu mainna ulbmil lea oažžut sámi álbmogis logu sis guđet njálmmálaččat máhttet eatnigielaset, muhto guđet eai máhte lohkat ja čállit. Máhttodepartemænnta aktisasjbargujn Barggo- ja sebrudahttemdepartementajn ájggu álgadit guoradallambargov gånnå le ulmmen ienep diedojt oadtjot iednegiellaanálfabetisma birra sámeálmmugin (dåssjå ulmutja gudi sámásti, valla gudi sámegielav e lågå jalik tjále). Guorahallan galgá maid kártet daid sámiid geain leat unnán dahje váillálaš sámegiela gálggat. Guoradallam galggá aj gåbttjåt sámijt gænna le binná jali vádno sáme giellatjehpudahka. Viggamuš ii leat oažžut áibbas dárkilis logu dain olbmuin guđet gullet dáidda joavkkuide, muhto guorahallan galgá čájehit váillálaš lohkan- ja čállindáiddu viidodaga, ja árvvoštallat oahpahusdárbbuid. ij le ulmmen oadtjot ålles guoradallamav galla ulmutja li dájn juohkusijn, valla guoradallam galggá sulástahttet vijddudagáv, ja aj åhpadusdárbojt árvustallat. Almmuhuvvot galgá čielggadan- / dutkanbargu mii dievas barggu ektui bistá jahkebeali rájis beannot jagi rádjai. 35 almoduvvá guoradallam- ja dutkamdahkamus bielnupjáhkásasj jahkevirge sissŋelin. Sámediggi galgá bovdejuvvot searvat dán bargui. sámedigge galggá gåhtjoduvvat dán bargguj oassálasstet. Doaibmabidju 14. Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta / Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta / Åhpadusdierktoráhtta Ájgge: Gárveduvvat 2010-2012 (gatjálvis goassa guoradallam álggá) Rávesolbmuid alfabehttenprošeakta Romssa fylkkas 14. doajmma Alfabetiserimprosjækta Tråmsån Romssa fylkkasuohkan áigu álggahit alfabehttenprošeavtta fylkka rávesolbmuid várás. Tråmså fylkasuohkan ájggu álgadit alfabetiserimprosjevtav ållessjattugijda fylkan. Prošeavtta ulbmil lea ahte oasseváldit galget movttiidahttojuvvot formaliseret iežaset sámegiela máhtu, nu ahte sii sáhttet geavahit sámegiela sihke njálmmálaččat ja čálalaččat. Ulmmen prosjevtajn le oassevállde galggi arvusmahteduvvat formáliserit ietjasa sámegiela máhtudagáv, nav vaj sij máhtti sámegielav njálmálattjat ja tjálalattjat adnet. Áigumuš lea ahte Romssa fylkkas oahppoguovddážat viđa guđa báikkis čađahit kurssaid. Ájggomussan le studieguovdátja vidán, gudán sajen Tråmså fylkan kursajt ásadit. Prošeakta namahuvvo Sámedikki ja Romssa fylkkasuohkana ovttasbargansoahpamušas. Prosjevta birra le tjáledum aktisasjbarggosjiehtadusán sámedikke ja Tråmså fylkasuohkan gaskan. Dasto galgá vel rahppojuvvot neahttasadji prošeavtta oasseváldiid várás, mas sii friddja sáhttet geavahit gielaset ja gulahallat guhtet guimmiideasetguin ja prošeaktajođiheaddjiin. Vijdábut de rabáduvvá næhttasadje prosjæktaoasseválldijda gånnå le máhttelis gielav adnet friddja, ja guládallat gaskanisá ja prosjæktajådediddjijn. Alit oahpahus ja rekruhtten alep åhpadus ja rekrutterim Dárbu lea nannet dutkama ja lohkamiid sámegielas ja sámegillii. Dárbbo le sámegiela dutkamijt ja åhpadusájt nannit. Sámi allaskuvla lea guovdilis ásahus sámi dutkanmáilmmis, ja das lea ovddeš Davviriikkaid Sámi Instituhtta dutkanossodat. sáme allaskåvllå le guovdásj institusjåvnnå sáme dutkamværáldin åvdep sáme instituhtajn dutkamåssudahkan. Romssa universitehta lea ožžon riikkalaš ovddasvástádusa sámi dutkamis ja oahpahusas Norggas. Tråmså universitehtta le juogedum nasjonálalasj åvdåsvásstádusáv sáme dutkamis ja åhpadusás Vuonan. Sámi dutkamaiid guovddáš, mii lea Romssa universitehtas, bargá nannen dihtii universitehta buohkanas dutkan- ja oahpahusdoaimmaid mat gusket sámiid ja álgoálbmogiid dilálašvuođaide. sáme åhpadus guovdásj Tråmså universitehtan barggá universitehta dutkam- ja åhpadusdåjmaj nannimijn ma gulluji sáme ja iemeálmmuga dilijda. Čielga prošeavttaiguin guovddáš álggaha ja jođiha sierra dutkamiid, ja bidjá johtui ja oktii heiveha fágaidrasttideaddji dutkan- ja oahpahusovttasbarggu. Konkrehta prosjevtaj baktu álgat ja jådet guovdásj ietjasa dutkamav, ja fágajgasskasasj - dutkam- ja åhpadusaktisasjbargov álgat ja koordinere. Bodeaju allaskuvla addá oahppofálaldaga julevsámegielas, mii lea oassin dábálaš oahpaheaddji- ja ovdaskuvlaoahpaheaddjioahpahusas dahje joatkkaoahpahusfálaldahkan. Bådådjo allaskåvllå vaddá åhpadusfálaldagájt julevsáme gielan oassen åhpadiddje ja åvddåskåvllååhpadiddjeåhpadusás jali dagu joarkkaåhpadussan. Davvi-Trøndelága allaskuvla lea ožžon riikkalaš ovddasvástádusa oarjilsámegielas, mii gullá oahpaheaddjioahpahusa oktavuhtii. nuortta-Trøndelága allaskåvllå le juogedum nasjonálalasj åvdåsvásstádusáv oarjjelsáme gielas åhpadiddjeåhpadusá aktijvuodajn. Sámediggi lea čujuhan dasa ahte fálaldagat fertejit sihkkarastojuvvot dain allaskuvllain main lea sámegiella, beroškeahttá man stuoris dahje unni daid studeanttaid lohku lea, guđet háliidit čađahit oahpu oarjilsámegielas dahje julevsámegielas. sámedigge le tsuojggodam fálaldagá vierttiji sihkarasteduvvat guoskadaládum allaskåvlåjn vájku man binná studentajs le gudi sihti oarjjel- ja julevsáme åhpadusáv tjadádit. Dáin lohkamiin eai šatta goassege leat ollu studeanttat, ja dat mearkkaša ollu erenoamážit unnibuš sámegielaide, ahte lea sámegielalaš máhttu. Dáj åhpadusájn ij goassak vuordeduvá ållo ulmutja, ja dajnas le sierraláhkáj ájnnasin smávva sáme gielajda jut sámegielak máhtudahka gávnnu. Oahpahusásahusain lea autonomiija daid oahppofálaldagaid dáfus maid dat álggahit ja dange dáfus mo daid lágidit. lå dásen ja åhttsijda gejn le sáme giellaåhpadus Máhttodepartemeanta áigu ovttasráđiid ásahusaiguin mat fállet oahpuid sámegielas ja sámegillii, geahčadit daid gaskasaš bargo- ja ovddasvástádusjuogu, ja áigu oaččuhit daid ásahusaid gaskaneaset bargat lagabut ovttas, ja maiddái ovttasráđiid eará ásahusaiguin mat leat dakkár guovlluin main olbmuin lea dárbu oahpu oažžut sámegielas. Máhttodepartemænnta ájggu daj institu- sjåvnåj gudi fálli åhpadusáv sámegiellaj ja sámegielan aktisattjat tjadá mannat barggo- ja åvdåsvásstádus juohkemav dáj gaskan, ja ájggu láhtjet dilev nav vaj lagáp aktisasjbarggo dáj institusjåvnåj gaskan sjaddá, ja aj aktisasjbargguj ietjá institusjåvnåj ma li guovlojn gånnå le dárbbo sámegiela åhpadusájs. Oahpahusásahusat sáhttet ohcat oažžut bissovaš oahpposadjemeriid, ee. sámi ohcciide, namalassii dihto oahpuide. Åhpadusinstitusjåvnå máhtti åhtsåt oadtjot vissa sajijt, i. i. sáme åhttsijda, muhtem åhpadusá åhttsijda. Romssa universitehtas, Finnmárkku allaskuvllas, Lillehámmera allaskuvllas ja Veterinearaallaskuvllas leat oahpposadjemearit sámi ohcciid várás. Tråmså universitehtta, Finnmárko allaskåvlån, Lillehammera allaskåvlån, ja Veterineraallaskåvlån li sierra saje sáme åhttsijda muhtem åhpadusájn. Sámi oahpaheaddjioahpahus 15. doajmma Sáme åhpadiddjeåhpadus Vai lea dárbbašlaš njuovžilvuohta, de berre Sámi allaskuvla čovdojuvvot riikkalaš rápmaplánas mii lea vuođđoskuvlla oahpaheaddjioahpahusa várás. sáme allaskåvllåj viertti dárbulasj hiebadáhkkás sadje ásaduvvat bessat boahtteájge vuodoskåvlå åhpadiddjeåhpadusá rámmaplánas. Departemeanta ulbmáda fápmudit iežas válddi Sámi allaskuvlii das mii guoská ođđa sámi oahpaheaddjioahpu struktuvrii ja huksehussii. Departemænnta ájggu fámov sirddet sáme allaskåvllåj mij gullu ådå sáme åhpadiddjeåhpadusá struktuvrraj ja hábmáj. Dárbu leat dattetge maid addit bajimuš riikkalaš mearrádusaid (láhkaásahusa) áiggiid guhkodagas ja váldoosiid huksehusas (fágaid, pedagogihka, geavada jna.), mat galget gustot maiddái sámige vuođđoskuvlla vástesaš oahpaheaddjioahpahussii. Le gal aj nsajenis vaddet bajemus nasjonálalasj mærrádusájt (láhkatjallusav) háme guhkudagá ja oajvveåsij hárráj (fágaj, pedagogihka, práksisa jná) mij galggá gullut sáme vuodoskåvlå åhpadiddjeåhpadussaj aj. Doaibmabidju 16. Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta Ájgge: 2009-2012 Kártet rekruhttenvuođu ja makkár dárbu lea sámegielalaš oahpaheaddjiide 16. doajmma Rekrutterimvuodo ja sámegielak åhpadiddjij dárbo guoradallam Dárbu lea álggahit doaibmabiju mii nanne sámegielalaš oahpaheaddjiid rekruhttema. Dárbbo le dåjmajt álgadit nannitjit sámegielak åhpadiddje rekrutterimav. Departemeanta áigu kártet rekruhttenvuođu mii lea sámi alit oahpahusas ja makkár dárbu lea fidnet sámegielalaš oahpaheaddjiid. Departemænnta ájggu rekrutterimvuodov guoradallat sáme alep åhpadussaj ja dárbojt sámegielak åhpadiddjijs. Dárbu lea maid háhkat dieđuid das makkár oahpaheaddjidilli lea sámi skuvllain olggobealde sámi guovlluid. Dárbbo le aj oadtjot diedojt åhpadiddjediles sáme skåvlåjs sáme guovloj ålggolin. Doaibmabidju 17. Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta Ájgge: 2009-2012 Doaibmabidju mii galgá rekruhttet oahppiid sámi oahpaheaddjioahpahussii ja oahpaheaddjioahpahussii mas lea sámegiella fágan 17. doajmma Rekrutterimdåjma sáme åhpadiddjeåhpadussaj ja åhpadiddjeåhpadussaj sámegiela fágajn Unnán leat ohccit sámi oahpaheaddjioahpahussii, mas ohppet sámegiela ja sámegillii. sámegiellaj ja sámegielan åhpadiddjeåhpadusán le unnán rekrutterim. Dárbu lea liigemovttiidahttimii oaččuhan dihtii ohcciid sámi oahpaheaddjioahpahussii dahje dábálaš dáža oahpaheaddjioahpahussii mas oahppis lea sámegiella fágan. Dárbbo le sierra dåjmaj lásedittjat berustimev åtjåtjit sáme åhpadiddjeåhpadussaj jali sámegiela fágajn dáro åhpadiddjeåhpadusán. Rekruhttendoaibmabidju berre plánejuvvot ja čađahuvvot dain ásahusain mat fállet oahpu, ja mat buoremusat dovdet daid birrasiid main lea lunddolaš rekruhttet oahppiid. Rekrutterimdåjma vierttiji plániduvvat ja tjadáduvvat dajs institusjåvnåjs ma åhpadusáv fálli, ja majn li buoremus diedo birrusijs gåsstå le luondulasj studentajt rekrutterit. Departemeanta várre ruđaid rekruhttendoaibmabidjui. Departemænnta biedjá rekrutterimdåjmajda ruhtadimev. Doaibmabidju 18. Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta Ájgge: 2009 Rekruhttenáŋgiruššan Finnmárkkus – gollevirgi 18. doajmma Rekrutterimratjástibme Finnmárkon – niehkovigge Sámi allaskuvla, Sámediggi, GG Finnmárku, Finnmárkku allaskuvla ja Finnmárkku fylkkamánni leat álggahan rekruhttenáŋgiruššama oažžun dihtii eanet studeanttaid ohcat saji dan guovtti oahpaheaddjiallaskuvlii. sáme allaskåvllå, sámedigge, Ks Finnmárkon, Finnmárko allaskåvllå ja Fylkaålmmå Finnmárkon le álgadam rekrutterimtatjástimev åttjudittjat ienep studentajt dán guovte åhpadiddje allaskåvlåjda. Kampánnja namma lea ” Drømmejobben / Gollevirgi ”, Ratjástime namma le ” Drømmejobben / Gollevirgge ”; http://www.hifm.no/drommejobben Doaibmabidju 19. Åvdåsvásstediddje: Fylkaålmmå Finnmárkon Ájgge: ådåjakmános 2009 - biehtsemánnuj 2009 Oahppoloatnaosiid sihkkun 19. doajmma Åhpadusluojkkaoase luojttem Jagi 2009 álggahuvvui ortnet studeanttaid várás guđet čađahit dihto oahpaheaddjioahpuid, ee. masterprográmma oahpaheaddjioahpus mas lea giella dahje reálafága, nu ahte sin oahppoloanas sihkkojuvvojit oasit. Departemeanta áigu árvvoštallat sullasaš ortnega daidda guđet čađahit unnimusat 60 oahppočuoggá sámegielas iežaset oahpaheaddjivuođđooahpahusa oassin. 2009 jage rájes álgij årnik studentajda gudi ålliji muhtem åhpadiddjeåhpadusáv i. i. masterprográmmav åhpadiddjeåhpadusás gielajn jali realfágajn, gånnå oadtju luojtedum oasev åhpadusluojkas gå li dævddám ienemusát 60 oahppatjuorga sámegielan oassen vuodoåhpadusás åhpadiddjen. Doaibmabidju 20. Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta Ájgge: 2009-2012 Oahpaheaddjiid joatkkaoahpahus sámegielas 37 20. doajmma Joarkkaåhpadus sámegielan åhpadiddjijda Dan strategiija oktavuođas man namma lea «Kompetanse for kvalitet – videreutdanning for lærereš (Máhttu kvalitehta dihtii – joatkkaoahppu oahpaheaddjiide), galgá addojuvvot lohkanfálaldat mii lea gitta 60 oahppočuoggá árvosaš dan golmma sámegielas mat leat Sámi allaskuvllas, Bodeaju allaskuvllas ja Davvi-Trøndelága allaskuvllas. Máhtudagá kvalitehtta – joarkkaåhpadus åhpadiddjijda (Kompetanse for kvalitet - videreutdanning for lærere), fáladuvvá åhpadussa ienemusát 60 åhpadustjuorgaj rádjáj da gålmå sámegiellaj sáme allaskåvlån, Bådådjo allaskåvlån ja nuortta-Trøndelága allaskåvlån. Dihtosis galgá leat goas fálaldagat álggahuvvojit. Ulmutja galggi máhttet diehtet goassa åhpadus álgeduvvá. Dát lohkanfálaldagat leat ovddimusat oahpaheaddjiid várás, muhto dat leat rabas maiddái earáge dohkálaš ohcciide. Åhpadusfáládagájn galggi liehket vuostatjin åhpadiddjij hárráj, valla máhtti aj rabáduvvat ietjá dåhkkiduvvam åhttsijda. Doaibmabidju 21. Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta Ájgge: 2009-2012 Kurssat ja lohkamat 21. doajmma Kursa og åhpadusá Departemeanta áigu doarjut máŋggadássásaš kurssaid ja lohkamiid sámegielas maid Sámi allaskuvla, eará oahpaheaddjioahpahusa ásahusat ja sámi giellaguovddážat lágidit. Departemænnta doarjju sáme giela kursajt ja åhpadusájt duon dán dásen ma aktisattjat organiseriduvvi aktan sáme allaskåvlåjn, ietjá åhpadiddjeåhpadusinstitusjåvnåjs ja sáme giellaguovdátjijs. Eará gielladoaibmabijut Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta Ájgge: 2009-2012 Doaibmabidju 22. ietjá gielladåjma Sierra doaibmabijut mat galget nannet giellaovdáneami oarjilsámi guovllus ja julevsámi guovllus 22. doajmma Sierra dåjma giellaåvddånimev nannitjit oarjjelsáme ja julevsáme guovlojn Oarjilsámegiella ja julevsámegiella leat rašis dilis ja dárbbašit doaibmabijuid mat leat jure justa erenoamáš dárbbuid várás mat leat dáin servoda- gain. oarjjel ja julevsámegiela li ájtedum dilen ja dárbbo le dåjmajda ma li njuolgga hiebadum sierra dárbojda dáj sebrudagájn. Dakkár doaibmabijut sáhttet leat oarjilsámegiela resursaguovddážiid vuođđudeapmi ja nannen, dakkár vejolašvuođa lágideapmi go rávesolbmuid oahpahus ja bearrašiid oahpahus julevsámegielas ja oarjilsámegielas ja báikkálaš ja guvllolaš giellajoregiid nannen mánáid, nuoraid ja rávesolbmuid várás. Máhttá liehket dåjma d. d. oarjjelsáme resurssaguovdátjij ásaduvvamij ja nannimij, máhttelisvuodajda ållessjattukåhpadussaj ja famillja vuodo åhpadussaj julev- ja oarjjelsámegielan ja nannitjit bájkálasj ja guovlolasj giellasajij mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda nannitjit. Dehálaš lea ahte oarjilsámi servodat ja julevsámi servodat ieža besset čilget makkár dárbbut sis leat nannet gielaset. Ájnas le jut oarjjelsáme ja julevsáme sebrudagá iesj åvddånbukti ietjasa dárbojt gielav nannitjit. Danne várrejuvvojit sierra ohcanvejolaš ruđat prošeavttaide mat sáhttet nannet oarjilsámi ja julevsámi giellabirrasiid. Danen biejaduvvá sierra ruhta prosjevtajda ma máhtti julev- ja oarjjelsáme gielav nannit. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ulbmáda ahte Nordlándda fylkkamánni galgá váldit badjelasas hálddašit dáid ruđaid. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta vuorddá Fylkaålmmå nordlándan dájt rudájt háldat. Doaibambidju 23. Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta / Fylkaålmmå Nordlándan Ájgge: Doajmmaplána doajmmaájgen Oarjilsámi giellabeassi 23. doajmma Oarjjelsáme giellabiesse Nordlándda fylkkamánni ja Sámeskuvlastivra Ruoŧas leat ovttas ráhkadan prošeaktaplána oarjilsámi giellaleairraid várás. Fylkaålmmå nordlándan ja sámeskåvllåstivrra svierigin le aktan dahkam prosjæktaplánav oarjjelsáme giellabiesijda. Áigumuš lea ealáskahttit, nannet ja ovddidit oarjilsámegiela. Ulmmen le ælládahttet, nannit ja åvddånahttet oarjjelsámegielav. Prošeavtta ulbmiljoavku leat buot oahppit guđet ožžot oahpahusa oarjilsámegielas skuvllain, Norggas 6. luohká rájis 9. luohká rádjai, ja Ruoŧas 5. luohkás 8. luohkkái. Prosjevtan le ulmmen jåksåt gájkka oahppijt gejn li oarjjelsáme åhpadus vuodoskåvlån Vuonan 6.-9. klássagijda ja 5.-8. klássagijda svierigin. Dasto vel čuovvoluvvojit leairaoahppiid vánhemat. Duodden galggá liehket æjgádij tjuovvolibme sijájt gænna li máná oassálassten. Sii maid, guđet servet prošeavtta oahpaheaddjin, ovdaságadoallin ja movttiidahttin, ožžot vejolašvuođa čiekŋudit iežaset fágaid go dat lea ávkin prošektii. sij gudi åhpadiddjen oassálassti, lågådiddje ja arvusmahtte prosjevtan sjaddi aj oadtjot máhttelisvuodajt fágalasj tjiegŋudahttemij jus le ávkálattjan prosjæktaj. Vuosttas giellaleaira lágiduvvui Mittådalenii jagi 2008. Vuostasj giellabiesse lij Mittådalenin 2008. Giellaleairras ledje 70 oasseváldi. Giellabiesen lidjin 70 oassálasste. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea juolludan ruđaid jagi 2008 prošektii, ja áigu ain doarjut prošeavtta. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le juollodam ruhtadimev prosjæktaj 2008 jage ja ájggu ájn joarkket prosjevtav doarjjot. Prošektii leat plánejuvvon jahkásaččat guokte giellaleairra golbma jagi ovddas guvlui. Prosjevtan le plánidum guokta giellabiese jahkáj gålmå jahkáj. Doaibmabidju 24. Åvdåsvásstádus: Fylkaålmmå Nordlándan Ájgge: 2008-2011 Ovddidanprošeakta Davvi-Trøndelága fylkkasuohkanis Davvi-Trøndelága fylkkasuohkan lea jagi 2008 rájis mielde sámi giellalága hálddašanguovllus, ja áigu jagi 2009 álggahit 3-jahkásaš ovddidanprošeavtta ovddidan ja nannen dihtii oarjilsámi giela ja kultuvrra. nuortta-Trøndelága fylkasuohkan le 2008 rájes sámegiela háldadusguovlo sissŋelin, ja ájggu jagen 2009 ásadit 3-jahkásasj åvddånahttemprosjevtav åvddånahtátjit ja nannitjit oarjjelsáme gielav ja kultuvrav. Prosjevtan le sierra dæddo aktanahttet sámegiela åhpadusáv. Prošeakta erenoamážit deattuha sámegiela oahpahusa oktiiheiveheami. Prosjækta galggá åvddånahttet modellajt aktanahtátjit sámegiela åhpadusáv Prošeakta galgá válmmastit málliid das mo oktiiheivehit sámegiela oahpahusa 13-jahkásaš skuvlaáigodahkii ja alit oahpahussii, ja álggahit doaibmabijuid main giella- ja kulturmáhttu adnojuvvojit oktiigullevažžan. 38 13-jahkásasj skåvllåájgen ja alep åhpadusán, ja åvddånahttet dåjmajt gånnå giella ja kultuvrramáhtudahka aktan gehtjaduvvi. Prošeavtta ovttasbargit leat Snoasa suohkan ja eará vuođđooahpahussii ja alit oahpahussii gulli oasálaččat. aktisasjbarggoguojme prosjæktaj le snåasen tjïelte ja ietjá dåjmadiddje vuodoåhpadusán ja alep åhpadusán. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta doarju prošeavtta. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta doarjju prosjevtav. Doaibmabidju 25. Åvdåsvásstediddje: Nuortta-Trøndelága fylkasuohkan Ájgge: 2009-2012 Nuortalaš giela ja kultuvrra ealáskahttin 25. doajmma Lullesáme giela ja kultuvra ællánahttem Nuortasámi musea Njávdámis lea álggahan 3-jahkásaš prošeavtta man ulbmil lea ealáskahttit ja nannet nuortalaš giela ja kultuvrra dainna lágiin ahte Norgga, Suoma ja vejolaččat Ruošša nuortalččat / golttát barget ovttas rájáid rastá. Lullesáme musea njávddámin (neidenin) le álgadam bargov 3 jahkásasj prosjevtajn mij galggá ællánahttet gålldåsáme gielav ja kultuvrav rádjárasstididdje aktisasjbargujn lulle- / gålldåsámij gaskan Vuonan, suoman; ja soajttá aj Ruossjájn. Guovdilis birrasat, organisašuvnnat ja ásahusat Suomas ja Norggas leat ásahan oktavuođaid ja ovttasbarggu, vai lea vejolaš johtui oažžut oktasaš nuortalaš / goltálaš giella- ja kulturdoaibmabijuid jagi 2009 rájis. aktijvuohta ásaduvvam le gaskal guoskadaládum birrusij, organisasjåvnåj ja institusjåvnåj suoman ja Vuonan åttjudittjat aktisasj gålldåsáme giella- ja kulturdåjmajt 2009 jage rájes. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ruhtada doaibmabijuid. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ruhtat dåjmajt. Doaibmabidju 26. Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2008-2010 Bihtánsámi giela ja kultuvrra ealáskahttin 26. doajmma Bihtámsáme gielav ja kultuvrav ællánahttet Norggas bihtánsámit leat unna jovkkoš ja bihtánsámi giella ja kultuvra lea lossa deattu vuolde. Bihtámsáme Vuonan li unna juohkusasj ja bihtámsáme giella ja kultuvrra le garra dætto vuolen. Bihtánsámit leat maŋimuš logi jagi álggahan bihtánsámi giela ja kultuvrra ealáskahttinbarggu. Bihtámsáme li dáv maŋemus lågejagev álggám bihtámsáme giela ja kultuvrav ællánahttem barggujn. Dárbu lea álggahit seammamállet doaibmabiju go nuortalašgiela várás. Dárbbo le álgadit dåjmajt sæmmi modella milta gå lullesáme giela gáktuj. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu danne várret ruđaid álggahan dihtii bihtánsámi giela ja kultuvrra ealáskahttindoaibmabiju. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu danen rudájt biedjat álgátjit ællánahttemdåjmajt bihtámsáme gelan ja kultuvran. Áigeguovdilis doaibmabijut galget álggahuvvot ovttasráđiid bihtánsámiiguin, Árraniin - julevsámi guovddážiin ja Sámedikkiin. Ájggeguovddelis doajmma le álgadit bihtámsámijn ságastallamijt, Árran julevsámeguovdátjijn ja sámedikkijn. Áigumuš lea bidjat álgoprošeavtta johtui jagi 2009. Åvddåprosjækta plániduvvá 2009 jage. Sii maid sáhtte vástidit oarjilsámegillii ja háleštit oarjilsámegillii. Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009-2011 Lasihit almmolaš fálaldagaid sámegillii geavaheaddjiide servodaga buot joregiin Almulasj fálaldagájt sámegiellaj lasedit addnijda gájkka sebrudaksuorgijn Gielat ovdánit ja seilot go olbmot gulahallet ja ovttastallet geavahettiineaset giela. Giela åvddånahteduvvi ja bisoduvvi gå guládallam ja aktanahttem le ja gå aneduvvi. Giella mii ii geavahuvvo manná maŋás. Giela ma e aneduvá sjaddi sadjásisá masset. Ollu sámit sámástit, muhto eai máhte čállit ja lohkat sámegillii. Moattes sámijs sámásti, valla e sámegielav tjále ja lågå. Dainnago olbmuin lea unnán čállinmáhttu ja go vel váilot heivvolaš sámegielalaš sánit otnáš atnui, de orru leamen álkit geavahit dárogiela. Tjállem tjehpudagá ja terminologija vánesvuohta dahká nav vaj dárro aneduvvá vuohkasabmusin. Čuovvumuš sáhttá hui farga leat dat ahte sámegiella njuohkána dárogillii, ja ahte beaivválaš dárbu geavahit sámegiela unnu olbmuid gaskkas. Båhtusin sjattasj ruvva nav vaj sámegiella sajev massá dárogiellaj, ja nav binnu sámegiela bæjválasj dárbbo. Huksen dihtii giela lea dárbu viiddidit surggiid main giella dárbbašuvvo ja lea ávkkálaš olbmuid gulahallamii sihke beaivválaš eallimis, bargodilis ja go olbmuin lea dahkamuš almmolaš eiseválddiiguin. Gielav nannidijn le danen dárbbo agev vijdedit sajes gånnå giella le dárbulasj ja ájnas guládaládimijn bæjválasj iellemin, bargoj aktijvuodan ja almulasj iellemin. Dilli gáibida ahte olbmuin lea buoret diđolašvuohta sámegiela geavaheamis sihke oktagassan, sámi servodaga olmmožin, sámi bargosajiin, sámi ásahusain ja almmolaš eiseválddiid luhtte. Dát gájbbet diedulasj dásev anátjit sámegielav ájnegis ulmutjijs, sáme bájkálasj sebrudagájn, sáme barggosajijn, sáme institusjåvnåjn ja oajválattjajs sámegiela anon. Go sámegiela oahpahus nannejuvvo ja sámegiella eambbo geavahuvvo almmolaš ja bođolaš joregiin, de dat buohkanassii sáhttá oaččuhit áigái oktasaš váikkuhusa (synergibeavttu) mii nanne sámegiela beaivválaš dili ja buorida dan dovddu olbmuin ahte ávki lea hálddašit sámegiela. nannusap sámegiela åhpadus ja lasse sámegiela adno almulasj ja priváhta sajijn máhttá aktan vaddet synergijafámojt ma máhtti nánnit sámegiela dilen árggabiejven ja lasedit ávkálasj vuojnojt sámegielav máhttet. Sámegiella lea odne máŋgga láhkai šaddan bođolažžan (priváhtan), nu ahte ii šat leat nu dábálaš dan álo geavahit. sámegiella le uddni moatteláhkáj priváhtiseridum ja gássjegis sadjihin. Ovdamearkka dihtii leat un- nán sámegielalaš teavsttat interneahtas. Buojkulvissaj le binná sáme tevstajs internehtan. Hárvves girjegávppit vuvdet sámegielalaš girjjiid ja unnán girjerájut luiket sámegielalaš girjjiid. Gallegasj girjjeoassása sámegielak girjijt vuobddi, ja gallegasj bibliotehka sáme girjijt luojkki. Vai sámegiela geavaheapmi viidánivččii, de lea dehálaš oaččuhit eanet sámegielalaš teavsttaid ja sámegielalaš girjjálašvuođa eanet joregiidda ja nu maid eanet olbmuid olámuddui. sámegiela anon nannitjit le danen ájnas sáme tevstajt ja sáme girjálasjvuodav dahkat sadjihin moatten sajen. Eanaš sámegielalaš olbmot leat odne doaibmi guovttegielalaš olbmot, guđet máhttet sihke dárogiela ja sámegiela. ienemus oasse sámegielagijs uddni le doajmme dáro-sáme guovtegielaga. Sii guđet bajásšaddet ovttagielalaš sámi ruovttus, ohppet dárogiela skuvllas, ustibiin ja muđuid servodagas. sij gudi bajássjaddi avtagielak sámegielagijn sijdan oahppi dárogielav skåvlåjn, rádnajs ja sebrudagás ietján. Vaikko olut orrot hálddašeamen dárogiela ja sámegiela ovtta bures, de sámegiella goit lea dat giella mainna olmmoš buoremusat dovddaha iežas. Juska moattes vuojnunagá sámegielav ja dárogielav máhtti buoragit, de gåjt le sámegiella ájn dat majt buoremusát máhtti. Vuoigatvuohta sáhttit geavahit sámegiela go sis lea dahkamuš almmolaš eiseválddiiguin, lea sámiid deháleamos vuoigatvuohta álbmogin. Rievtesvuoda sámegielav adnet almulasj aktijvuodajn le i. i. daj ájnnasamos rievtesvuodajs sáme álmmugij. Go sámelága giellanjuolggadusat biddjojuvvojedje doibmii, de čujuhuvvui dasa ahte vuoigatvuohta geavahit sámegiela galgá vuos ja ovddimusat leat dan dilis mas olbmui lea dárbu dovddahit iežas oaiviliid dárkilit ja deaivilit, ja vai ádde dan mii daddjojuvvo. Gå sámelága giellanjuolgadusá doajmmagåhtin, de sjattaj dættodum rievtesvuoda sáme gielav adnet galgaj vuostatjin gå dárbbo tjielgga ja dárkkelit ja dalloj gå dádjadit galggá mij javladuvvá. Dán dáfus dearvvasvuođabálvalus ja riektelágádus leat guovdilat, dasgo jos sámi olmmoš ii gulahala dáin surggiin, de dat sáhttá bahás sutnje čuohcit. Dánna le varresvuodadievnastus ja riektásuorgge guovdátjin, danen gå gielalasj vánesvuohta dáj suorgijn buktá vuorbedisvuodajt sidjij gesi dát gullu. Ráđđehus oaivvilda ahte lea dehálaš oažžut áigái guovttegielalaš servodagaid gosa lea vejolaš, ja dat lea mielas ain eambbo viiddidit sámi giellalága hálddašanguovllu. Ráddidusá mielas le ájnas ásadit guovtegielak sebrudagájt dåppe gånnå dát le máhttelis, ja le positijva mielan vijdábuj sámegiela háldadusguovlov vijdedit. Sámelága giellanjuolggadusat addet riikkaolbmuide giellavuoigatvuođaid go sis lea dahkamuš almmolaš orgánaiguin. sámelága giellanjuolgadusá vaddi viesádijda gielalasj rievtesvuodajt almulasj orgánaj aktijvuodajn. Dat guoská njuolggadusaid, almmuhusaid ja skoviid jorgaleapmái sámegillii, vuoigatvuhtii oažžut vástádusa sámegillii, sámegiela viiddiduvvon geavaheapmái riektelágádusas, viiddiduvvon vuoigatvuhtii geavahit sámegiela dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggis, oktagaslaš girkolaš bálvalusaide, vuoigatvuhtii oažžut oahpahusvirgelobi, ja vuoigatvuhtii oažžut oahpahusa sámegielas. 40 ja sjiemájt sámegiellaj, rievtesvuodav vásstádusájda samegiellaj, vijdedum adnuj sámegiellaj riektásuorgen, ja vijdedum adnuj sámegiellaj varresvuoda- ja sosiálasuorgen, ajnegis girkko dievnastusájt, rievtesvuodav åhpadusvirggelåbijda ja rievtesvuoda sámegiela åhpadussaj. Sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallan, mii čađahuvvui jagi 2007, buvttii oidnosii ahte eanaš almmolaš orgánat maidda sámelága giellanjuolggadusat gusket, eai ollašuhte lága gáibádusaid dievvasii. sámelága giellanjuolgadusáj árvustallamis mij tjadáduváj 2007 jage åvddånbådij ienemus oasse almulasj orgánajs ma guoskadálli sámelága giellanjuolgadusájs, e lága gájbbádusájt ållåsit dievde. Deba ii leatge álbmogii, mii orru sámelága hálddašanguovllus, sihkkarastojuvvon vuoigatvuohtan geavahit sámegiela, go sis lea dahkamuš almmolaš orgánaiguin, namalassii ii nu bures go giellanjuolggadusat gáibidit. Danen ij le álmmuk lága háldadusguovlon sihkarastedum rievtesvuodajt sámegielav anátjit almulasj orgánaj aktijvuodajn dan dásen majt giellanjuolgadusá biedji. Váldosivva orru leamen ahte almmolaš suorggi bargiin váilu sámegiela máhttu. oajvvesivva dási le máhtudak vánesvuohta sámegielan almulasj suorge barggij gaskan. Váldohástalus lea buoridit sámegiela geavaheami dain guovlluin main giella odne lea rašši, nugo mearrasámi, márkosámi, julevsámi ja oarjilsámi guovlluin. oajvvehásstalussan le sámegiela anov lasedit suorgijn gånnå giella uddni le rasjes dilen, dagu merrasáme, márkkosáme, julevsáme ja oarjjelsáme guovlojn. Nubbi stuorra hástalus lea stuorrudit daid almmolaš bargiid logu geain lea sámegiela máhttu, sihkkarastit sámegielalaččaid vuoigatvuođaid kriminálafuolas, ja sihkkarastit buriid dearvvasvuođa-, fuolla- ja sosiálabálvalusaid ja girkolaš bálvalusaid sámegillii sámegielalaš geavaheaddjiide. nubbe stuorra hásstalussan le ienedit almulasj barggijt sámegielak máhtudagájn, sihkarasstet sámegielagij rievtesvuodajt kriminálasuorgen ja sihkarasstet buorre varresvuoda-, hukso-, ja sosiáladievnastusájt ja girkko dievnastusájt sámegiellaj sáme addnijda. Čuovvovaš ulbmilat šaddet leat láidestahkan sámegielalaš almmolaš bálvalusaid joatkevaš buorideapmái: Tjuovvovasj dåjma vierttiji liehket njuolgadussan vijdábuj åvddånahttemij almulasj dievnastusájn sámegiellaj: • Ovddidit dávvisámegiela, julevsámegiela ja oarjilsámegiela terminologiijaid, nu ahte dat leat dohkálaččat dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusaide, politiijii ja kriminálafullii ja almmolaš hálddahussii muđuid • Åvddånahttet nuortta-, julev- ja oarjjelsáme terminologijav varresvuoda- ja huksodievnastusá, bulke ja kriminálahuvso ja ietján almulasj háldadusá adnuj • Ovddidit buriid sámegielalaš dearvvasvuođabálvalusaid sámi mánáide ja nuoraide • Åvddånahttet buorre varresvuodadievnastusájt sámegiellaj sáme mánájda ja nuorajda • Sihkkarastit sámegielalaš dearvvasvuođabálvalusaid boarrásat sámiide • sihkarasstet varresvuodadievnastusájt sámegiellaj vuoras sámijda • Sihkkarastit sámegielalaš olbmuid vuoigatvuođaid kriminálafuolas • sihkarasstet sámegielagij rievtesvuodajt kriminálhuvson • Oaččuhit áigái buori ja buresdoaibmi sámegielalaš dulkonbálvalusa • Åvddånahttet buorre ja doajmme sáme dålkkådievnastusáv • Oaččuhit áigái sámi dulkkaid dohkkehanortnega • Oadtjot sadjásis dåhkkidimårnigav sáme dålkåjda • Hukset kurssaid sámegielas ja kultuvrras almmolaš bargiid várás • ásadit kursajt sáme gielan ja kultuvran almulasj barggijda • Ráhkadahttit sátnegirjjiid almmolaš hálddahusa várás davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii • Åvddånahttet báhkogirjijt nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj almulasj háldadusá hárráj • Ráhkadahttit departemeanttaid neahttasiidduid davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii • Åvddånahttet departementaj næhttabielijt nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj • Álggahit buriid ortnegiid lágaid, láhkaásahusaid ja almmolaš dokumeanttaid jorgaleami várás davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii • Åvddånahttet buorre årnigijt jårggålittjat lágajt, láhkatjállusijt ja almulasj dokumentajt nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj • Oaččuhit áigái sámegillii jorgaluvvon lágaid dohkkehanortnega • Åvddånahttet dåhkkidimårnigav lágajda ma li sámegielajda jårggåluvvam • Sihkkarastit bearráigeahččanortnegiid sámelága giellanjuolggadusaid čuovvoleami várás • sihkarasstet bærrájgæhttjoårnigav sámelága giellanjuolgadusáj tjovvolimev • Sihkkarastit ahte stáhtalaš etáhtat váldet atnui prográmmaid mat geavahit sámi čállinmearkkaid • sihkarasstet vaj stáhta etáhta adnuj válldi prográmmajt má sámegiela bokstávajt giehtadalli • Sihkkarastit ahte almmolaš registarat sáhttet geavahit sámi čállinmearkkaid • sihkarasstet vaj almulasj regisstara sámegiela bokstávajt giehtadalli Sámelága giellanjuolggadusat sámelága giellanjuolgadusá Giellanjuolggadusat addet riikkaolbmuide giellavuoigatvuođaid go sis lea dahkamuš almmolaš orgánaiguin. sámelága giellanjuolgadusá vaddi viesádijda gielalasj rievtesvuodajt almulasj orgánaj aktijvuodajn. Giellanjuolggadusat galget vuos ja ovddimusat buoridit sámegiela árvodási ja láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámegiella sáhttá geavahuvvot almmolaš bálvalusain. Giellanjuolgadusájn le vuostatjin ulmmen sámegiela aledit dásev ja láhtjet dilev sámegiela adnuj almulasj dievnastusáj gáktuj. Buot almmolaš orgánain maidda sámelága kapihtal 3 ja dát lahkaásahus gustojit, lea geatnegasvuohta gozihit ahte njuolggadusat čuvvojuvvojit. Divna almulasj orgána ma guoskadaláduvvi sámelága 3. kapihttalis ja dan láhkatjállusis, le vælggogis gåtsedit vaj njuolgadusá tjovoduvvi. Juohke orgánas lea ovddasvástádus háhkat dohkálaš sámegielalaš bargiid. Juohkka orgánan le åvdåsvásstádus dasssta vaj le máhtulasj sámegielak bargge. Vásáhusat duođaštit dattetge ahte gildii lea váttis ollašuhttit giellanjuolggadusaid mearrádusaid, erenoamážit dannego váilot dakkár olbmot guđet hálddašit sámegiela čálalaččat ja njálmmálaččat, ja maid livččii vejolaš virgádit gildii bargin. Åtsådallama le vuojn nav vaj gássjelis suohkanijda dievddet njuolgadusáj mærrádusájt, danen gå le ulmutjijs vánesvuohta gudi tjálalasj ja njálmálasj sámegielav máhtti virgijda suohkanijn. Sámelága giellanjuolggadusat árvvoštallojuvvojedje jagi 2007. sámelága giellanjuolgadusáj árvustaláduvvin 2007 jage. Árvvoštallama čađahii Sámi instituhtta Kultur- ja girkodepartemeantta ovddas. Árvustallam dagáduváj sáme instituhtas Kultuvrra- ja girkkodepartementa gåhtjodusás. Árvvoštallanraporta čájeha ahte almmolaš orgánat maidda sámelága giellanjuolggadusat gustojit, eai ollašuhte lága dievvasii. Árvustallamis åvddånbådij ienemus oasse almulasj orgánajs ma guoskadálli sámelága giellanjuolgadusájs, e lága gájbbádusájt ållåsit dievde. Váldosivva orru leamen ahte sámegiela máhttu váilu almmolaš etáhtaid bargiin. oajvvesivva dási vuojnnet le máhtudak vánesvuohta sámegielan almulasj suorge barggij gaskan. Olbmot orrot viehka muddui jáhkkimin ahte sámegiella ja dárogiella leat ovttadássásaš gielat. sámegielav ja dárogielav dádjadit avtaárvulasj giellan le gis dábálasj dádjadus. Sámelága giellanjuolggadusaid eará viehka positiiva váikkuhus lea ahte čađahuvvon lea viiddis ja ođđa vugiid geavaheaddji bargu mii galgá ollašuhttit guovttegielalašvuođa ja sámegielalaš bálvalusaid sihke gielddalaš, fylkkagielddalaš ja stáhtalaš etáhtain. nubbe vuogas sivva sámelága giellanjuolgadusájs le jut tjadáduvvam li vijdes ja ådåsdahko barggo duostotjit guovtegielak dievnastusájt, suohkanijn, fylkasuohkanijn ja stáhta etáhtajn. Árvvoštallan čájeha dasto vel ahte lea vejolaš eahpidit ahte sámelága giellanjuolggadusat eai doarvái bures ollašuhte daid gáibádusaid maid eurohpalaš lihttu bidjá guovlo- ja unnitlohkogielaid hárrái. 41 Árvustallamis åvddånboahtá vijdábut máhttá gatjálvisáv buktet jus sámelága njuolgadusá ållåsit dievddi gájbbádusájt eurohpá guovllo- ja unneplågogielaj lihton. Dat deattuhuvvo ahte hálddašanguovllu ráddjen lea mearrideaddji dehálaš sámiid oažžumii vuoigatvuođaid sámelága mielde. Dættoduvvá jut háldadusguovlo geografalasj ráddjijibme le mierredime rievtesvuodaj ávkkimav sámelága milta. Dasa čujuhuvvo ahte unnitlohkogiellalihtu geográfalaš ráddjen lea njuovžilat go dat ráddjen mii lea sámelága giellanjuolggadusain, ja ahte árvvoštallanraportta mielde dan geažil lea huksejuvvon nuppe beales ovttadássásašvuođa vuođđojurdaga ja nuppe beales ovttaárvosašvuođa ja ovttadássásašvuođa vuođđojurdagiid gaskii riidu. Vuoseduvvá dasi jut geografalasj raddjim mij aneduvvá unneplågogielaj lihton le ienep hiebadahkes gå dat mij aneduvvá sámelága giellanjuolgadusájn, ja dát árvustallamrapporta milta buktá sisŋeldis rijdov dássásasjgiehtadallamprinsihpa ja avtaárvulasj- ja dássásasjprinsihpav. Árvvoštallanraporttas danne árvaluvvo ahte njuovžilat geográfalaš ráddjema ášši árvvoštallojuvvo sierra. Árvustallamrápportan oajvvaduvvá danen jut gatjálvis ienep hiebadahkes geografalasj ráddjim árvustaláduvvá sierra. Sámelága giellanjuolggadusaid geahčadeapmi 27. doajmma Sámelága njuolgadusáj árvustallam Sámelága giellanjuoggadusaid árvvoštallama čuolbmačohkiid vuođul, ja dan vuođul ahte sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovlu lea viiddiduvvon siskkildit sihke davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjilsámegiela, de Bargo- ja searvadahttindepartemeanta atná dárbun dárkileappot geahčadit sámelága giellanjuolggadusaid riikkaidgaskasaš mearrádusaid ektui, mat leat álgoálbmogiid ja unnitloguid gielaid birra. sámelága giellanjuolgadusáj árvustallama gatjálvisáj duogátjijn ja gå háldadusguovllo le vijdeduvvam nuorttasáme, julevsáme ja oarjjelsáme gielajda, vuojnná Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta dárbov lagábut sámelága giellanjuolgadusájt árvustallat rijkajgasskasasj ieme-álmmukgielaj mærrádusáj gáktuj. Áigeguovdil lea maid árvvoštallat daid árvalusaid maid Sámediggi ja Sámi girkoráđđi leat buktán, ja mat gusket hálddašanguovllu girkuid guovttegielalašvuođa doibmii. Dárbbo le aj árvustallat dajt javllamusájt majt sámedigge ja sáme girkkoráde li buktám mij gullu guovtegielakvuohtaj girkko dåjmajn háldadusguovlon. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta danne áigu álggahit barggu mas geahčadit sámelága giellanjuolggadusaid riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid ektui, ja mas árvvoštallet leago dárbu nuppástuhttit sámelága giellanjuolggadusaid. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu álgadit bargov sámelága giellanjuolgadusájt árvustallat rijkajgasskasj vælggogisvuodaj gáktuj ja árvvalit jus rievddadibmáj le dárbbo. Árvvoštallama dat áigu čađahit ráđđádaladettiinis Sámedikkiin. Árvustallam dagáduvvá sámedikkijn konsultasjåvnå baktu. Doaibmabidju 28. Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009-2011 Sámelága giellanjuolggadusaid bearráigeahčču 28. doajmma Sámelága giellanjuolgadusáj bærrájgæhttjo Sámegiela guorahallamat maid Sámediggi čađahii jagi 2000, jagi 2004 ja jagi 2008, oktan sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallamiin jagi 2007, leat čájehan ahte eanaš almmolaš orgánat maidda sámelága giellanjuolggadusat gustojit, eai ollašuhte lága gáibádusaid dievvasii dan vuoigatvuođa dáfus mii olbmos lea geavahit sámegiela go sus lea dahkamuš almmolaš orgánaiguin sámegiela hálddašanguovllus. sámedigge le jagij 2000, 2004 ja 2008 tjadádam sámegiela dile guoradallamijt ja árvustallam sámelága giellanjuolgadusájt 2007 jage, dájs åvddånbådij ienemus oasse almulasj orgánajs ma guoskadálli sámelága giellanjuolgadusájs, e lága gájbbádusájt ållåsit dievde rievtesvuodaj gáktuj adnet sámegielav almulasj orgánaj aktijvuodan sámegiela háldadusguovlon. Guorahallamat čájehit dange ahte dilli lea unnán rievdan áiggi mielde. Guoradallama aj vuosedi dille le unnán rievddam ájgij milta. Departemeanta áigu geahčadettiinis sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallat berrego lágas, sámegiela nannen dihtii, mearriduvvot bearráigeahčču das mo gielddat ja fylkkagielddat čađahit sámelága giellanjuolggadusaid. Departemænnta ájggu sámelága giellanjuolgadusáj dárkkestimen árvustallat jus, dagu oassen nannitjit sámegielav, viertti láhkamierredit loahpádusáv bærrájgæhtjo hárráj suohkanij ja fylkasuohkanij sámelága giellanjuolgadusáj tjadádime birra. Sámegielalaš bargit almmolaš hálddahusas sámegielak bargge almulasj háldadusán Váldosivva go sámelága giellanjuolggadusat eai áibbas ollašuhttojuvvo, orru leamen dat ahte almmolaš hálddahusa bargiin váilu sámegiela máhttu, ja datge ahte unnán leat álbmogis dakkár olbmot geain lea fidnomáhttu ja sámegiela máhttu, geaid sáhtášedje virgádit. oajvvesivva dási gå sámlága giellanjuolgadusá e ållåsit dievdeduvá, vuojnnet le máhtudak vánesvuohta sámegielan almulasj háldadusá barggij gaskan, ja gå rekrutterimvuodo álmmugin mij gullu ulmutjijda fáhkaåhpadusájn ja sámegielak máhtudagájn le unne. Jos daid almmolaš bargiid lohku galggaš stuorrut, geain lea máhttu sámegielas, de gáibiduvvojit buorit ortnegat sámegiela oahpahusa várás ja buorit ortnegat sámegiela deavdda- ja joatkkaoahpahusa várás. Lasedit almulasj barggij lågov gejn le sámegiela máhtudahka gájbbet buorre årnigijt sámegiela åhpadusájda ja buorre årnigijt lasse- ja joarkkaåhpadusájda sámegielan. Sámelága § 3-7 cealká ahte bargiin guđet sámegiela hálddašanguovllus leat báikkálaš dahje guvllolaš almmolaš orgánas barggus, lea vuoigatvuohta oažžut bálkáhuvvon virgelobi háhkan dihtii alcceseaset máhtu sámegielas, go su orgána dárbbaša dakkár máhtu. vijddusasj almulasj orgánajn majn le dahka Vuoigatvuođa lea vejolaš čatnat bargi geatnegasvuhtii bálvalit orgána dihto áigemeari oahpahusa maŋŋá. ramáhtudagá åhpadusáv gånnå julevsáme Láhkaásahusa § 2 čiekŋuda dán ášši, ja cealká ahte go lea geavatlaččat ja ruđalaččat ovdun, de sámegiela oahpahus berre čađahuvvot ovttasráđiid máŋggain eará orgánain maidda sámelága kapihtal 3 ja dát láhkaásahus gustojit. ja gájkka tjåhkanime le Divtasvuonan. Dát le Orgána bargiin geaidda addojuvvo virgelohpi lohkat sámegiela oahpahusásahusas, lea vuoigatvuohta oažžut bálkká oahpahusa áiggi. Barggen orgánajn gudi virggeloabev vatteduvvi sámegielav åhpatjit avta åhpadusinstitusjåvnån, le rievtesvuoda bálkkáj åhpadusá ájge. Geahpeduvvon bálkká lea vejolaš máksit go bargi sámegiela oahpahus lea viidát go dat oahppu maid orgána dárbbaša ja go oahpahus ii leat njulgestaga dárbbašlaš bargi bargui. Bálkkáåsij ålgusmáksem máhttá vatteduvvat gå åhpadus le ienep gå masi orgánan le dárbbo ja gå åhpadus ij le njuolgga dárbbo dievnastusán. Dasto láhkaásahusa § 2 cealká ahte maiddái orgánat maidda sámelága § 3-7 ii gusto, berrejit addit virgelobi bargiide oahppat sámegiela go orgána dárbbaša olbmo guhte máhttá sámegiela. Vijdábut de javllá láhkatjállusa 2. § jut aj orgána ma e guodkadaláduvá sámelága 3-7 §, vierttiji aj barggijda vaddet virggeloabev åhpatjit sámegielav gå le sámegielak máhtudagás dárbbo. Sámediggi oaivvilda ahte sivva lea jáhkkit ahte almmolaš doaimmahusat eai vuorut bargiidasaset sámegiela oahpahusa. sámedikke mielas le jáhkedahtte almulasj dåjmadagá e vuoroda sámegiela åhpadusáv ietjasa barggijda. Dát boahtá ovdan ee. Sámedikki čađahan giellaiskkademiin. Dát åvddånboahtá i. i. giellaárvustallamis majt sámedigge le tjadádam. Dulkaoahpahus ja dulkkaid dohkkeheapmi 29. doajmma Dålkkååhpadus ja dålkkådåhkkidibme Sámegielalaš / dárogielalaš dulkonbálvalusat eai leat álo fidnemis almmolaš bálvalusdoaimmaide. sáme / dáro dålkkumdievnastus ij le moatteláhkáj almulattjat sadjihin. Odne váilot ollu sámegielalaš dulkkat, sihke davvisámegielas, julevsámegielas ja oarjilsámegielas. Uddni le stuorra vádne sámegiela dålkåjs, nuorttasámegiellaj, julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu ovttas heivvolaš departemeanttaiguin, Sámedikkiin ja Sámi allaskuvllain geahčadit otnáš sámegielalaš dulkonbálvalusaid ja árvvoštallat makkár doaibmabijuid lea dárbu álggahit vai lea dohkálaččat doaibmi dulkonbálvalus. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu, aktan ietjá guoskadaládum departementaj, sámedikkijn ja sáme allaskåvlåjn gehtjadit udnásj dålkkumdievnastusáv sámegiellaj ja árvvalit makkár dåjma ma máhtti liegket dárbulattja buorre doajmme dålkkumdievnastusáv ásadittjat. Dan oktavuođas berrejit árvvoštallojuvvot áššit mat gusket dulkonoahpahussii nugo rekruhtten, vejolašvuođat váldit deavdda- ja joatkkaoahpu, Sámi allaskuvlla ja Oslo allaskuvlla vejolaš ovttasbargu dulkaoahpahusa hárrái, ja dáláš dulkadohkkehanortnet. Dán aktijvuodan viertti gatjálvisá dagu rekrutterim dålkkumdievnastussaj, máhttelisvuoda lasse- ja joarkkaåhpadussaj, ietjá máhttelisvuoda aktisasjbárgguj sáme allaskåvlå ja oslo allaskåvlå gaskal dålkkumdievnastusåhpadusá ja gatjálvisá dálásj dålkkumdievnastusá birra árvustaláduvvat. Heahtedieđihanbálvalus hiehtediededimdievnastus Sámediggi lea máŋgga oktavuođas dovddahan vuorjašumi go heahtedieđihanbálvalus funet doaibmá sámi álbmogii ja sámi guovlluide. sámedigge le moaddi tjuojggidusájt buktám jut hiehtediededimdievnastus ij dåjma vuojga buoragit sáme álmmuga ja sáme guovloj gáktuj. Otnáš ortnet lea nu, ahte Finnmárkku buollinlágádusa heahteguovddážis leat sámegielalaš bargit váktaortnegis mii gednojuvvo telefovdnaoktavuhtii go lea dárbu. Udnasj årnik le nav vaj buollemdåjmadagá hiehteguovdátjijn (110) Finnmárkon le sámegielak bargge váksjomårnigin mij sjåpkaduvvá ságastallamij gå le dárbbo. Politiija ja dearvvasvuođabálvalusa heahteguovddážiin geavahuvvojit sin iežaset organisašuvnnaid sámegielalaš olbmot. Kultuvrra- ja girkkodepartementas mierreduvvam ådå 2. b. 2003, loahpádusájn lágan biehtsemáno 12. biejves 1987 nr 56 sámedikke Ráđđehus lea vuođđudan joavkku mii čielggada mo heahtedieđihanbálvalusa galggašii nuppástuhttit. birra ja ietjá sáme rievtesvuodaj birra (sámeláhka) 3-7 § ja 3-10 §. Joavku galgá geiget iežas raportta geassemánu 1. b. 2009. 43 sadjihij sámegielak bargev ietjasa organisásjåvnån. Sámegielalaš geavaheaddjiid dárbu sáhttit addit heahtedieđáhusaid iežaset gillii lea dán bargui lunddolaš oassi. Juogos galggá buktet ietjasa rápportav biehtsemáno 1. b. sáme addnij dárbo vattátjit hiehtediedádusájt ietjasa giellaj le luondulasj oasse dás bargos. Go okta guovddáš galgá bálvalit riŋgemiid buot golmma etáhta ovddas, de berre leat álkit fidnet gielalaš bargiid ságaide. Gå akta guovdásj galggá duosstot gájkka diedádusájt divna etáhtajs, de viertti liehket ienep tjadádahtte oadtjot barggijt giellamáhtudagáj sadjihin. Mánáidsuodjalus Mánájsuodjalus ONa mánáidkonvenšuvnna artihkkala 30 mielde unnitlohkui dahje álgoálbmogiidda gullevaš mánáin ii galgga gildojuvvot vuoigatvuohta eallit su joavkku eará olbmuiguin ovttas iežaset kultuvrra mielde, geavahit iežaset giela ja dovddastit iežaset oskku ja eallit dan mielde. Åna mánájkonvensjåvnå 30 artihkkala milta ij galga mánná mij gullu avta unneplåhkuj jali iemeálmmugij vuornoduvvat aktan iehtjádij ietjas juohkusis jasska ietjasa kultuvrajn viessot, ietjas gielav adnet ja iejas jáhkov dåbdåstit ja ietjas åskov dåjmadit. Dát mearkkaša ahte sámi mánáin lea vuoigatvuohta dakkár bajásšaddandillái mas sin čearddalaš gullevašvuohta deattuhuvvo ja oažžu doarvái saji. Dát sihtá javllat sáme mánájn li rievtesvuoda bajássjaddamdilláj gånnå sijá ietjasa etnihkalasj duogátja dættoduvvi ja vatteduvvi nuoges sajev. Mánáidsuodjalusláhka addá dárkilat njuolggadusaid das makkár áššit galget vuhtiiváldojuvvot go mánná biddjojuvvo sadjásaš ruktui, ásahussii dahje oahpahus- dahje dikšunásahussii. Mánájsuodjalusláhka vaddá lagáp njuolgadusájt makkár vieledusá galggi vuodon gå máná biejaduvvi biebbmosijdajda, institusjåvnåjda jali åhpadus- jali dálkudiminstitusjåvnåjda. Báikki válljejupmi galgá ee. leat dan deastta mielde ahte máná bajásgeassima bissovašvuohta váldojuvvo vuhtii, ja ahte máná čearddalaš, oskkolaš, kultuvrralaš ja gielalaš duogášge váldojuvvo vuhtii. sadje mij galggá mánnáj válljiduvvat galggá válljiduvvat dáj vieledusájn vaj máná bajedibme ij galga doajeduvvat, ja máná etnisitehtta, åsko, kultuvra ja giela duogásj vieleduvvá. Dehálaš lea ahte sámi mánáid vuoigatvuohta oažžut gielalaččat ja kultuvrralaččat heivehuvvon fálaldaga váldojuvvo vuhtii. ajnas le jut sáme mánáj rievtesvuoda giella ja kultuvrra látjedum fálaldagá bisoduvvi. Sámegiela ja kultuvrra máhttu lea dehálaš eaktu mánáidsuodjalusbálvalussii, go galgá sáhttit addit sámi mánáide ja sin bearrašiidda dakkár fálaldaga maid sis lea vuoigatvuohta gáibidit. sáme giela ja kultuvra máhtukvuohta le ájnas gájbbádus mánájsuodjalussaj jus máhttet galggá vaddet sáme mánájda ja sijá fámiljajda dajt faláldagájt masi sidjij le rievtesvuoda. Mánáidsuodjalusa ovddidanguovddáš Romssa gávpogis bargá sámi mánáidsuodjalussii ráhkadit bargovugiid, ja das lea máhttu bargat mánáidsuodjalusain sámegiela ja kultuvrra vuođul. Mánájsuodjalusá åvddånahttemguovdásj Tråmsån barggá vuogij åvddånahttemij sáme mánájsuodjalussaj, ja siján le máhtudahka mánájsuodjalusás gånnå le sáme giella ja kultuvrra vuodon. Sámi mánáin guđet leat vásihan illásteami, lea vuoigatvuohta ja dohkkehuvvon dárbu oažžut seamma buori veahkkefálaldaga go earáge mánát. sáme mánájn gudi li vásedam råhtjåtjimijt le rievtesvuoda ja gájbbádusá avtaárvvusasj viehkkefálaldagájda sæmmi gå ietjá mánájn. Sámi mánáin guđet leat sámegiela hálddašanguovllus eret, lea vuoigatvuohta sámegielalaš oktavuhtii politiija- ja áššáskuhttineiseváldái. sáme mánájn sámegiela háldadusguovlo sissŋelin le rievtesvuoda sámegielajn duostoduvvat bulkke- ja ássjeguoddalimoajválattjajs. Mánáidvissui danne gustojit sámelága giellanjuolggadusat. Mánájgoade li danen sámelága giellanjuolgadusáj vuolen. Sámediggi čujuha dasa ahte otnáš dilli lea dakkár, ahte politiijaetáhtas ja duopmáriin váilu sámegiela ja kultuvrra máhttu, vaikko dutketge sámi mánáid. Nu lea maid go ráva, bagadus ja čuovvoleapmi fállojuvvojit. sámedigge tjuojggi dille uddni le bulkkeetáhtta ja duobmára vádnuji sáme giella- ja kultuvrramáhtudagáv sáme mánáj duobmárságájdahttemijda, dát gullu aj rádevaddefálaldagájda, bagádallamijn ja tjovvolimijn. Dát leat mearkkašahtti stuorra váilivuođat mat čuhcet máná riektesihkkarvuhtiii. Dá li ájnas vánesvuoda ma guosski mánáj riektásihkarvuodajda. Ráđđehusa ulbmil lea ovddidit fágalaččat buori mánáidsuodjalusa mas lea máŋggakultuvrralaš máhttu ja máhttu daid guovlluid sámi mánáidsuodjalusa birra, main sámit orrot. Ráddidusán le ulmme vidábuj åvddånahttet buorre fágalasj mánájsuodjalusáv buorre moattekultuvralasj máhtudagáj ja buorre diedojt sáme mánájsuodjalusá birra guovlojs gånnå sáme álmmuk le. Oahpahusfálaldat “ Mánáidsuodjalus unnitlohkoperspektiivvas ” álggahuvvui čakčat 2008. Åhpadusfálaldahka ” Mánájsuodjalus unneplåhkovuojnojs ” álgij 2008 tjavtja. Finnmárkku allaskuvla, Oslo allaskuvla, Lillehámmera allaskuvla ja Telemárkku allaskuvla. Joarkkaåhpadus fáladuvvá Finnmárko, oslo, Lillehammera ja Telemárko allaskåvlåjn. Sámi perspektiiva lea dehálaš oahpahussii ja oktasaš lážáldahkii, erenoamážit Finnmárkku allaskuvllas. sáme biele vuojno li stuorra oassen åhpadusán, aktisasjåhpadusán ja sierraláhkáj Finnmárko alla-skåvlån. Doaibmabidju 30. Ráddidus sihtá mánájgådij åvddånahttemijn dættodit máhtudagájt nannit sáme giella- ja kultuvrramáhtudagáv, ja ietján máhtudagájt kultuvralasj unneplåhkosuorgen. Joatkkaoahpahusa árvvoštallan 30. doajmma Joarkkaåhpadusá árvustallam Joatkkaoahpahus man namma lea “ Mánáidsuodjalus unnitlohkoperspektiivvas ”, galgá árvvoštallojuvvot. Joarkkaåhpadus ” Mánájsuodjalus unneplåhkovuojnojs ” galggá árvustaláduvvat. Dan vuođul šaddá árvvoštallojuvvot leago dárbu nannet dán fálaldaga sámi oasi vel eambbo. Dás duogátjis sjaddá árvvaluvvat jus le dárbbo ienebut sáme oasev fálaldagás nannit. Doaibmabidju 31. Åvdåsvásstediddje: Mánáj- ja dássádusdepartemænnta Ájgge: 2009-2010 Bearráigeahččanortnega láhkaásahusvuođđu 31. doajmma Bærrájgæhttjamårnigav láhkatjállusijn mierredit Mánáidsuodjalus galgá vuhtii váldit sámi mánáid gielalaš ja kultuvrralaš gullevašvuođa go váldá fuola mánás ja fuolaha eará ruktui. Mánájsuodjalus galggá vieledit sáme mánáj giela ja kultuvra duogátjav gå huvsov målssu ja gå soabmásij lusi biejaduvvi. Sámi mánáid bearráigeahčču mánáidsuodjalusásahusain galgá čađahuvvot láhkaásahusa vuođul. sáme mánáj bærrájgæhttjo mánájsuodjalusinstitusjåvnåjn galggá láhkatjállusijn mierreduvvat. Dat dáhpáhuvvá ovttasráđiid Sámedikkiin. Dát dagáduvvá sámedikke guládallamijn. Dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusat 44 varresvuoda- ja huksodievnastusá Ráđđehusa ulbmil lea fállat álbmogii ovttadássásaš dearvvasvuođa- ja fuollafálaldagaid beroškeahttá olbmo gielalaš ja kultuvrralaš duogážis. Ráddidusá ulmme le álmmugij fállat avtaárvvusasj varresvuoda- ja huksodievnastusáj berustahtek gielalasj ja kultuvralasj duogátjis. Gielddalaš suorggi návččaiguin Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu deattuhit dutkama ja máhttoovddideami, pedagogalaš váikkuhangaskaomiid geavaheami, ekonomalaš doarjaga vuoruhuvvon ovddidandoaibmabijuide ja bearráigeahččanvuogi ovddideapmái. suohkana suorge baktu ájggu Varresvuoda- ja huksodepartemænnta dættodit dutkamav ja máhtudakåvddånahttemav, pedagogalasj vájkkudimnævojt, økonomalasj doarjjagijt vuorodum åvddånahttemdåjmajda ja bærrájgæhttjovuogij åvddånahttemij. Erenoamášdearvvasvuođabálvalusas departemeanta áigu eaiggádin stivret ja gozihit sámi álbmoga vástesaš bálvalusfálaldagaid. sierravarresvuodadievnastusán ájggu departemænnta bisodit sáme álmmuga dievnastusfálaldagájt æjgátstivrrima baktu. Ovttadássásaš dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusat eaktudit ahte sámi álbmoga váldet vuostái bargit geain lea máhttu sámegielas ja kultuvrras. avtaárvvusasj varresvuoda- ja huksodievnastusá gájbbedi sáme duostoduvvat barggijs gænna li sáme giella ja kultuvrra máhtudahka. Buori bálvalusfálaldaga eaktun lea dat ahte bargit máhtte sámegiela ja dovdet sámi kultuvrra. Buorre kvalitehtta dievnastusájn gájbbet gávnnuji bargge sáme giella ja kultuvrra máhtudagáj. Jos giellahehttehusat heađuštit dan, de lea dearvvasvuođabálvalusa geatnegasvuohta fuolahit bálvalusa dohkálaš vuogi mielde álbmogii / geavaheaddjiide. Jus giellagássjelisvuoda hieredi dáv, de le varresvuodadievnastusá dahkamus oadtjot vaj sij guládalli álmmugijn / addnij dåhkkiduvvam láhkáj. Go oktagasat ieža buohccájit, dahje leat buohcci olbmo lagamus olmmoš ja galget čilget dávdamearkkaid dahje vuostáiváldit dieđuid, de lea giella ja kulturáddejupmi hirbmat dehálaččat go olbmot galget bures gulahallat dearvvasvuođabargiiguin. Gå ájnegis ulmutja ietja, jali li lagámusá skihppijda ja galggi gullat jali sáhkádit ietjas skihpudagá birra, le giella ja kultuvrradádjadus oalle ájnas oase buorre dádjadusás guládaládimijs varresvuodabárggij. Gielda, fylkkagielda dahje dearvvasvuođafitnodat galget doaimmahit dárbbašlaš dulkonveahki go bargiin ii leat doarvái giella- ja kulturmáhttu. suohkana ja fylkasuohkana jali varresvuodavidnudagá galggi láhtjet dilev nav vaj dárbulasj dålkkumviehkke le jus barggijn ij le dárbulasj giella- ja kultuvrramáhtudahka. Geavaheaddjiidjearahallan maid Sámi dearvvasvuođadutkama guovddáš lea čađahan, čájeha ahte geavaheaddjit leat duhtameahttumat dearvvasvuođabargiid sámegiela máhttui, ja dát jearahallan duođašta čielgasit ahte dulkon lea heahtečoavddus. addnijguoradallam majt sáme varresvuodadutkama guovdásj tjadádij vuoset duohtamahtesvuodav sámegielak máhtudagájn varresvuodabarggij gaskan ja båhtusa dættodi tjielgga dålkkum le hiehtetjoavdos. Dearvvasvuođabargiid váillálaš giellamáhttu sáhttá dagahit boastto dálkkodeami ja dange ahte bahás dávdamearkkat eai fuomášuvvo áiggil. Giellamáhtudagá vádne varresvuodabarggijn máhttá buktet boasto dálkudimev ja dávddamerka e ielveduvá ájge bále. Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta lea jagi 2008 doaibmadokumeanttainis regionála dearvvasvuođafitnodagaide deattuhan ahte plánemis, čielggadeamis ja mearrideamis galget vuhtii váldit ja oidnosii buktit sámi divššohasaid vuoigatvuođa ja dárbbu oažžut alcceseaset heivehuvvon bálvalusaid. Dahkamusdokumentajn 2008 jahkáj guovlolasj varresvuodavidnudagájda le Varresvuoda- ja huksodepartemænnta dættodam sáme pasientaj rievtesvuoda ja dárbo látjedum dievnastusájs le gatjálvis ja vaj tjalmostahteduvvi plánajn, guoradallamijn ja gå mærrádusá dagáduvvi. Dearvvavuođafitnodagat galget dieđihit dan birra iežaset jahkásaš dieđáhusas. Varresvuodavidnudagá galggi dáv rápporterit ietjasa jahkásasj diededusán. Eaktu lea, go sámi álbmogii galgá sihkkarastojuvvot ovttadássásaš dearvvasvuođa- ja fuollabálvalus, ahte dearvvasvuođabargiin lea máŋggakultuvrralaš áddejupmi ja sámegiela ja sámi kultuvrra máhttu. Gájbbádussan bærrájgæhttjat avtaárvvusasj varresvuoda- ja huksodievnastusáv sáme álmmugij le diedo ja máhtudagá moattekultuvralasj dádjadusá ja sáme giela ja kultuvra birra. Ovddasvástádus maiddái sámiidge vástesaš buriid dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusaid sihkkarastimis, gullá bajimus dássái. Kvalitehta sihkarasstema åvdåsvásstádus varresvuoda- ja huksodievnastusájs sámijda aj le badjásasj dásen. Sámelága § 3-5 válddahallá viiddiduvvon vuoigatvuođa geavahit sámegiela dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggis. sámelága 3-5 § nammat vijdábuj rievtesvuodav sámegielav anátjit varresvuoda- ja sosiálasuorgen. Maiddái dainge dearvvasvuođaásahusain, mánáidsuodjalusásahusain ja sosiálaásahusain, mat leat sámegiela hálddašanguovllu olggobealde, muhto mat vuostáiváldet divššohasaid hálddašanguovllu gielddas, leat geatnegasvuođat, gč. sámelága § 3-1. Varresvuodainstitusjåvnå, mánájsuodaliminstitusjåvnå ja sosiálainstitusjåvnå ma li sámegiela háldadusguovlo ålggolin, valla ma duostu pasientajt ietjá suohkanijs háldadusguovlo sissŋelin, le aj vælggogisá bs. sámelága 3-1 §. Ovddasvástádusjuohku dearvvasvuođabálvalusas Åvdåsvásstádusjuohkem varresvuoda-dievnastusán Stáhtas lea ovddasvástádus oadjomáksimiin, buohcciviesuin (dearvvasvuođafitnodagain) ja eará spesialistalaš dearvvasvuođabálvalusas masa maiddái gullá psyhkalaš dearvvasvuođasuodjalus ja spesialistalaš gárihanfuolla. stáhtan le åvdåsvásstediddjen oadjoruhtadimes, skihppijviesojs (varresvuodavidnudagájs) ja ietjá sierra varresvuodadievnastusájs aktan psyhkalasj varresvuodasuodjalusás ja sierra gárevhuvsos. Fylkkasuohkaniin lea ovddasvástádus bátnedearvvasvuođabálvalusas. Fylkasuohkanijn le åvdåsvásstádus bádnevarrresvuodadievnastusás. Gielddain lea ovddasvástádus dábálaš doaktáriid bálvalusas, fysioterapiijabálvalusas, sealgeeadnebálvalusas, dearvvasvuođastašuvdna- ja skuvladearvvasvuođabálvalusas, dikšo- ja fuollabálvalusas, veajuiduhttin- ja barguimáhcahanbálvalusain, ja gielddat leat vuosttamuš dikšundássi psyhkalaš dearvvasvuođabarggus ja gárihansuodjalusas. suohkanijn le dábálasjdåktårdievnastusás, fysioterapeutådievnastusás, tsaggiednedievnastusás, varresvuodaguovdásj- ja skåvllåvarresvuodadievnastusás, sujtto- ja huksodievnastusás, habiliterim- ja rehabiliterimdievnastusás, mij le vuostasj dálkudimdásse psyhkalasj varresvuodabargos ja garevsuodjalusás. Sámediggi lea stáhtalaš eiseválddiid guovdilis gulahallanguoibmi das mii guoská politihkkaovddideapmái ja sin guovdu geain lea ovddasvástádussan fállat bálvalusaid sámi álbmogii. sámedigge le guovdásj guládallambielle stáhta oajválattjajda mij gullu politihkkaåvddånahttemij daj hárráj gejn le åvdåsvásstádus dievnastusájs sáme álmmugij. Dainnago Sámediggi juogada doarjjaruđaid fylkkagielddaid ja gielddaid báikkálaš prošeavttaide, de Sámedikkisge lea vejolašvuohta váikkuhit dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusaide mat fállojuvvojit sámi álbmogii. Ruhtadoarjjagij juohkema baktu bájkálasj prosjevtajda fylkasuohkanijn ja suohkanijn le sámedikken aj vájkkudimmáhttelisvuoda varresvuoda- ja huksodievnastusájs sáme álmmugij. Sámedikki ulbmil dán suorgái lea ahte sámi álbmogii maid galgá fállojuvvot dákkár dearvvasvuođabálvalus mii lea ovttadássásaš dainna mii fállojuvvo álbmogii muđuid. sámedikke ulmme suorgen le galggá liehket avtaárvvusasj varresvuodadievnastus sáme álmmugij, sæmmi dásen gå ietjá álmmugij. Dearvvasvuođafálaldaga vuođus galget leat sámegiella máhttu ja sámi kultuvra ja dearvvasvuođabargiid sámegiela máhttu ja sámi kulturmáhttu. Varresvuodadievnastus galggá vuolgget sáme gielas ja kultuvra vuodos, ja sámegiella ja kultuvrramáhtudahka galggá varresvuodabarggijn. Sámediggi maid juolluda stipeanddaid joatkkaoahpahussii. sámedigge juollot aj stipendajt joarkkaåhpadussaj. Ulbmil lea oaččuhit sámegielalaš fágaolbmuid dán fágasuorgái. Ulmmen le rekrutterit sámegielak fáhkaulmutjijt dán fáhkasuorggáj. Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta juolluda doarjagiid doaibmaplána čuovvoleapmái, man namma lea ” Mangfold og likeverd for helse- og sosialtjenester til den samiske befolkning ” (Sámi álbmoga dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid šláddjiivuohta ja dásseárvu), ja nu maiddái juolluda doarjagiid ee. Sámediggái, Sámi dearvvasvuođadutkama guovddážii ja Suoma-Norgga rádjaovttasbargui. Varresvuoda- ja huksodepartemænnta juollot ruhtadoarjjagijt tjovvolittjat doajmmaplánav ” Moattegerdakvuohta ja avtaárvvusasjvuohta varresvuoda- ja sosiáldievnastusájn sáme álmmugij ” dán vuolen aj i.. Dearvvasvođabargiid oahpaheapmi 45 i. doarjjaga sámediggáj, sáme varresvuodadutkamij guovdátjij ja suoma-vuona rádjáaktisasjbargguj. Menddo unnán leat dohkálaš dulkkat dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusas. Varresvuodabarggij åhpadus Varresvuoda- ja sosiáldievnastusájn le dåhkkiduvvam dålkkåjs vádne. Lassin giellamáhttui dulkabálvalusas ferte leat máhttu sámi kultuvrra ja historjjá birra. Giellamáhtudahkaj duodden le dålkkumdievnastusán dárbbo máhtudagás sáme kultuvrradádjadusás ja histåvrås. Jagi 2008 lasihuvvojedje riikka njealji dearvvasvuođaregiuvnna doaibmadokumeanttaide čuovvovaš sánit: ” Divššohasaide ja geavaheaddjiide ferte leat dat oadjebasvuohta ahte dihtet bálvalusaid leat sin várás ja ahte sin vuostáiváldet fuolain ja árvvusatnimiin. Jagen 2008 dahkamusdokumentajn da nielje varresvuodadievnastusájda dákkár javllamus tjáledum: ” Pasientajn ja addnijn hæhttu liehket jasskavuohta vaj dievnastus le sadjihin ja vaj duostoduvvi huvsujn ja vieledimijn. Dán barggus fertejit plánemis, čielggadeamis ja mearrideamis vuhtii váldit ja oidnosii buktit sámi divššohasaid vuoigatvuođa ja dárbbu oažžut alcceseaset heivehuvvon bálvalusaid ”. Dán bargon hæhttuji sáme pasientaj rievtesvuoda ja dárbo látjedum dievnastusájs gatjádaláduvvat ja åvddånboahtet plánajn, guoradallamijn ja gå mærrádus váldeduvvá. Dearvvasvuođafitnodagat berrejit álggahit doaibmabijuid buoridan dihtii iežaset bargiid máhtu sámegielas ja sámi kultuvrras. Varresvuodavidnudagá vierttiji álgadit dåjmajt sijá barggij máhtudagáv låpptitjit sáme gielan ja kultuvran. Dehálaš lea maid ahte dearvvasvuođafitnodagat ohcalit dakkár máhtu go virgádit bargiid ja go oidnosii buktet dárbbuid oktavuođaineaset oahpahusásahusaiguin. Ájnas le aj varresvuodavidnudagá gatjádalli dákkár máhtudagáv gå ulmutjijt virggádi ja dárbojt åvddånbukti ietjasa aktijvuodajn åhpadusinstitusjåvnåj. Dan láhkai dearvvasvuođafitnodagaid dárbbut sámegielas ja sámi kultuvrras bohtet oidnosii. Dán láhkáj sjaddi varresvuodavidnudagáj dárbo sáme gielas ja kultuvras åvddånboahtet. Sámediggi oaivvilda ahte dehálaš lea oažžut sámegiela ja sámi kultuvrra oahpahusa mielde dearvvasvuođa- ja sosiálafágalaš oahpuide, nu ahte buohkat guđet váldet dearvvasvuođa- dahje sosiálafágalaš oahpu, ohppet juoidá sámegielas ja kultuvrras. sámedikke mielas le ájnnasin oadtjot sáme giella ja kultuvrraåhpadusáv varresvuoda- ja sosiálafágaj åhpadusájn, nav vaj gájka gudi varresvuoda- jali sosiálafágalasj åhpadusáv válldi oahppi muhtemav sáme giela ja kultuvra birra. Dehálaš lea maid bargat dan badjelii ahte oaččuhit nuoraid geain lea sámegiela ja - kultuvrra máhttu, váldit oahpu dearvvasvuođa- ja sosiálafágalaš oahpu. Ájnas le aj barggat rekrutteritjit nuorajt sáme giella- ja kultuvrramáhtudagájn varresvuoda- ja sosiálafágalasj åhpadusáv váldátjit. Romssa universitehtas leat oahpposadjemearit máŋgga oahpposuorggi ohcciid várás geain lea sámi gullevašvuohta. Varresvuodabarggij rekrutterim Tråmså universitehtan le sierra saje åhttsijda sáme aktijvuodaj moatten åhpadussuorgijn. Ovdalgo ohcci lea vejolaš árvvoštallat dán mearrái gullevažžan, de son ferte duođaštit sámi gullevašvuođa sierranas eavttuid mielde. Dájda sajijda ávustaláduvvat hæhttu sáme aktijvuoda ma dárkesKurssatjoahkke Sáme allaskåvlån Guovdageainun Dålkkumdievnastusá vánesvuoda duogátjijn le Varresvuoda- ja huksodepartemænnta Varrestuvvi duoj dáj ævtoj milta. Dearvvasvuohta Davvi (Helse Nord) ohcá almmuhusainis dearvvasvuođabargiid main lea máhttu sámegielas ja - kultuvrras, ja addá diehttevassii almmuhusteavsttas ahte jos ohccis lea seamma buorre fágalaš máhttu go earáin, de válljejuvvo ohcci geas lea máhttu sámegielas ja sámi kultuvrras. Varresvuodabarggij almodimijn gatjádallá nuortta Varresvuohta (Helse nord) máhtudagáv sáme gielan ja kultuvran ja tjállá almodustevstan jus åhttse li dássálaháj sjaddá åhttsen gænna le máhtudagá sáme gielan ja kultuvran åvdemussan. Muhtun dáhpáhusain máksojuvvo lassebálká dakkár máhtu geažil. Muhtem ájnegis bále vatteduvvá aj økonomalasj mákso dákkár máhtudagás. Dainnago lea váillálaš dulkonfálaldat, de Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta lea Dearvvasvuođadirektoráhta bokte ráhkadahttán árvalussan kursapáhka dearvvasvuođa- ja sosiálabargiid várás Sámi allaskuvlii Guovdageidnui. vuodadirektoráhta baktu oajvvadusáv buktám kurssa-tjoahkke åhpadussaj sáme allaskåvlån Guovdageainun Varresvuoda- ja sosiálbarggijda. Kursapáhkas leat fáttát sámegielas ja sámi kultuvrras, sámi vuoigatvuođat ja muhtun doahpagat ja tearpmat mat sáhttet dearvvasvuođabálvalusa gulahallama álkkásmahttit sámi divššohasaiguin. Kurssatjoahkke sisadno le tiemá sáme giella ja kultuvrra, sáme rievtesvuoda, ja oahppat muhtem moallánagájt ja termajt mij máhttá giehpedit guládallamav sáme pasientaj ja varresvuodadievnastusájn. Áigumuš lea lágidit oktasaš čoahkkanemiid máŋgii jagis. Åhpadus látjeduvvá nav vaj studenta tjåhkani aktisattjat moaddi jahkáj. Doaibmabidju ain plánejuvvo, iige dan loahpalaš hápmi dahje ruhtadeapmi leat velá čielgan. Doajmma le ájn plánima vuolen ja loahppa hábme ja ruhtadibme ij le ájn tjielggam. SANKS lea ásahuvvon Kárášjohkii, ja das leat golbma ossodaga – rávesolbmuid ossodat, mánáid ja nuoraid ossodat ja Gaska- / Nuorta-Finnmárkku johtti joavku. Sáme nasjonálalasj máhtudakguovdásj psyhkalasj varresvuodasuodjalusán (SANKS) sanKs le ásadum Kárášjåhkåj ja le 3 åssudahkaj organiseriduvvam – Åssudahka ållessjattugijda, åssudahka mánájda ja nuorajda ja akta jåhtte juogos gasska / lulle Finnmárkkuj. Sierra Dutkan- ja ovddidanossodagas (DjO) lea ovddasvástádus dutkan- ja ovddidanbarggus. akta sierra åssudahka gånnå le åvdåsvásstádus dutkamis ja åvddånahttemis. Mánáid ja nuoraid ossodat (BUP) addá spesialistalaš dearvvasvuođabálvalusaid, masa gullet poliklinalaš fálaldat, jándorfálaldat bearrašiidda ja nuoraide, ja vel oahpahus- ja rávvenfálaldat. Åssudahka mánájda ja nuorajda (BUP) vaddá sierravarresvuodadievnastus poliklinihkalasj fálaldagájt, jánndura birra fálaldagájt familjajda ja nuorajda, ja åhpadus- ja bagádallamfálaldagájt. Finnmárkku klinihkka mii gullá Dearvvasvuohta Finmárku dearvvasvuođafitnodahkii, galgá ovttas SANKSain ovddasvástidit sierra máhtu ovddideamis ja bisuheamis sámi álbmoga várás gárihandivššus. Finnmárkoklinihkan, Finnmárko Varresvuoda vuolen (VF. / HF), galggá sanKsajn aktisattjat åvdåsvásstádus åvddånahttet ja bisodit sierra máhtudagáv gárevhuvvon sáme álmmugij. Nannen dihtii fágaidrasttideaddji spesialistalaš divššus fálaldaga gárrenmirkkuide darvánan olbmuide, de jahkái 2009 juolluduvvui 375 000 ruvnnu ja jahkái 2010 500 000 ruvnnu Dearvvasvuohta Finnmárku dearvvasvuođafitnodahkii Finnmárkku klinihkkii, vai das lea guvllolaš doaibma sámi álbmoga várás. nannitjit fálaldagájt fágajgasskasasj sierra dálkudimev gárevsælggabádnum ulmutjijt, juolloduváj 375 000 kr 2009 jahkáj ja 500 000 kr 2010 jahkáj til VF. / HFaj Finnmárkoklinihkkaj bisodittjat guovlolasj dåjmav sáme álmmugij. Jagi 2008 lágidii Helgelándda buohcciviessu dearvvasvuođafitnodat fágabeaivvi sámiid dearvvasvuođa birra ovttasráđiid Helgelándda sámi ovddasteaddjiiguin. Jage 2008 ásadij Helgelánda skihppijviesso VH. / HF fáhkabiejvev sáme varresvuoda birra aktisattjat sáme álmmugijn Helgelándan. Dakkár fágabeaivvit sáhttet leat ovdamearkan das makkár báikegoddái heivvolaš čielga ja ulbmálaš doaibmabijuid lea vejolaš lágidit nannen dihtii dearvvasvuođafitnodagaid giella- ja kulturáddejumi. Dákkár fáhkabiejve máhttá liehket buojkulvissan gávnatjit konkrehta ja ulmmemerustalle dåjmajda ma li bájkálattjat hiebadum nannit giella- ja kultuvrradádjadusáv varresvuodavidnudagájn. Ráđđehus lea válmmasteamen dearvvasvuođaođastusa mii oanehaččat daddjon bidjá gielddaide eambbo ovddasvástádusa. Avtastallamådåstus Ráddidus le álgadam varresvuodaådåstusáv mij oanegattjat javllat vijdet suohkanij åvdås Áigumuš lea ahte eanet divššohasat galget dikšojuvvot buohcciviesuid olggobealde. 46 vásstádusáv. Látjeduvvá nav vaj pasienta galggi ienebut dálkuduvvat skihppijviesoj ålggolin. Dat mearkkaša ahte juohke ruvnnu ovddas lea buoret divššohasdikšu ja eambbo dearvvasvuohta. Dát buktá buorep pasiænntadálkudimev ja ienep varresvuodav juohkka kråvnås. Ráđđehus bidjá ovdan stuorradiggedieđáhusa giđđat jagi 2009 ovttasdoaibmama birra dearvvasvuođasuorggis. Ráddidus åvddånbuktá stuorradiggediedádusáv 2009 gidá avtastallamådåstusá birra varresvuodasuorgen. Dán proseassas ráđđehus lea váldán oktavuođa Sámediggái. Dán prosessan li ságastallama juo sámedikkijn ásaduvvam. Dulkonbálvalusat dearvvasvuođafitnodagain 32. doajmma Dålkkumdievnastus varresvuodavidnudagájn Doaibmadokumeanttas regionála dearvvasvuođafitnodagaide lea máŋga jagi gáibiduvvon ahte galget ásahuvvot dulkonbálvalusat divššohasaide geat daid dárbbašit, ja ahte galget álggahuvvot doaibmabijut nannen dihtii bargiid máhtu sámegielas ja sámi kultuvrras. Dahkamusdokumentan guovlolasj varresvuodavidnudagájda le moadda jage juo biejádum gájbbádusá dålkkumdievnastus galggá ásaduvvat pasientajda gejn le dárbbo dási, ja galggi jåhtujbiejaduvvatVijdábuj gájbbeduvvá guovlolasj varresvuodavidnudagá gálggi dåjma jåhtuj biedjat nannitjit barggij giella- ja kultuvrramáhtudagáv mij sáme álmmugij gullu. Jahkásaš dieđáhusastis jagi 2008 Dearvvasvuohta Davvi Regionála dearvvasvuođafitnodat dieđiha ahte dearvvasvuođafitnodagaid dulkonbálvalusa čađahanvuohki lea ordnejuvvon, earret Helgelándda buohcciviesus, mas leat bargamin fálaldaga lágidemiin. Jagen 2008 rápporteri Varresvuohta nuortta RHF dålkkumdievnastusá rutijna li sajenis ietján gå Helgelánda skihppijvieson gånnå åttjudi fálaldagáv oadtjot. Sámi dulkonbálvalus doaibmá beaivet sihke Dearvvasvuohta Finnmárkkus ja Davvi-Norgga universitehtabuohcciviesus (UNNas). sáme dålkkumdievnastus le sadjihin biejvijt Varresvuodan Finnmárkon ja Universitehttaskihppijvieson nuortta-Vuonan (Unn). Dábálaš bargoáiggi maŋŋá Dearvvasvuohta Finnmárku fállá dulkonbálvalusa telefovnnas ja UNNas láigohit dulkkaid dárbbu mielde. Ålggolin dábálasj barggoájge, de fállá Varresvuohta Finnmárkko dålkkumdievnastusáv telefåvnå baktu ja Unnan bálkkijda dålkåv dárboj milta. Nordlándda buohcciviessu dieđiha ahte dulkonbálvalus doaibmá bures. nordlánda skihppijviesos rápporteriduvvá dålkkumdievnastus le buoragit sadjihin. Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu divaštaladettiinis Sámedikkiin árvvoštallat prošeavtta man ulbmil lea buoridit dulkonbálvalusa ain eambbo. Varresvuoda- ja huksodepartemænnta ájggu sámedikkijn aktisattjat árvvalit prosjevtav gåktu dålkkumdievnastusáv buoredit. Prošeakta álggahuvvo plánaáigodagas, muhto dat lea ain plánejuvvomin, ja loahpalaš hápmi ja ruhtadeapmi eai leat vel čielgan. Prosækta álgeduvvá pládnaájggudagán, valla le ájn plánima vuolen ja loahppa hábme ja ruhtadibme ij le ájn tjielggam. Doaibmabidju 33. Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænnta Ájgge: Pládnaájge Bearráigeahčču 33. doajmma Bærrájgæhttjo Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu ovttasráđiid Stáhta dearvvasvuođabearráigeahčuin árvvoštallat mo bearráigeahčču fuolaha sámi álbmoga vuoigatvuođa oažžut dearvvasvuođaveahki, ja vel dan mo vuoigatvuohta dárbbašlaš dearvvasvuođaveahkkái ollašuhttojuvvo. Varresvuoda- ja huksodepartemænnta ájggu stáhtá varresvuodabærrájgæhtjo árvustallat gåktu bærrájgæhttjo sihkarasstá sáme álmmuga rievtesvuoda varresvuodavæhkkáj ja gåktu rievtesvuoda dárbulasj varresvuodaviehkke tjadáduvvá. Doaibmabidju 34. Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænnta Ájgge: Pládnaájge Ovttadássásaš bálvalusat julevsámi ja oarjilsámi guovlluin 34. doajmma Avtaárvvusasj dievnastusá julev- ja oarjjelsámeguovlojn Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu ovttasráđiid Sámedikkiin čielggadit dárkileappot mo ovttadássásašvuođa lea vejolaš fuolahit dearvvasvuođabálvalusas julevsámi ja oarjilsámi guovlluin. Varresvuoda- ja huksodepartemænnta ájggu aktisattjajt sámedikkijn guoradallat lagábut gåktu avtaárvvusasjvuodav varresvuodadievnastusán máhttá dåmadit julev- ja oarjjelsáme guovlojn. Dehálaš oassi dán bargui oarjilsámi guovlluin šaddá Snoasa suohkana 3-jahkásaš dearvvasvuođa- ja sosiálaprošeavtta raporta man namma lea ” Sørsamisk rådgivningstjeneste i helse- og sosialspørsmål i sørsamisk område ” (oarjilsámi rávvenbálvalus dearvvasvuođa- ja sosiálaáššiin oarjilsámi guovllus). oarjjelsáme guovlojn le rápporta snåasen tjïelte (suohkana) 3-jahkásasj varresvuoda- ja sosiálprosjevtas ” oarjjelsáme rádevaddedievnastus varresvuoda- ja sosiálgatjálvisájn oarjjelsáme guovlojn ” liehket ájnas dán bargguj. Doaibmabidju 35. Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænnta Ájgge: Pládnaájge Almmolaš dokumeanttaid jorgaleapmi 35. doajmma Almulasj dokumentaj jårggålibme Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu árvvoštallat joargalahttit vuolit etáhtaid áššáigullevaš dokumeanttaid davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii, ja almmuhit daid doaimmahusaid neahttasiidduin. Varresvuoda- ja huksodepartemænnta sihtá árvustallat jårggålit guosskavasj dokumentajt vuollásasj orgánajs aj nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj ja dajt dåjmaj næhttabielijn almodit. Doaibmabidju 36. Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænnta Ájgge: Pládnaájge Dajaldatsátnegirji dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusa várás 36. doajmma Moallánakbáhkogirjje varresvuohta- ja huksodievnastusá adnuj Sámedikki prošeaktaruđaiguin lea ráhkaduvvon dajaldatsátnegirji Porsáŋggu buohccisiidda bargiid várás. Prosjæktaruhtadibme sámedikkes dagáj nav vaj moallánakgiehtagirjje åvddånahteduváj Porsáŋgo skihppijsijda adnuj. Girji sáhttá geahppudit divššáriid ja sámi divššohasaid / lagamus olbmuid gulahallama ásahusas ja gieldda dearvvasvuođabálvalusas. Giehtagirjje máhttá giehpedit guládallamav sujttárij ja sáme pasientaj / lagámusáj institusjåvnåjn ja suohkana varresvuohtadievnastusán. Dearvvasvuođadirektoráhta áigu bidjat dan giehtagirjji iežas neathttasiidui. Varresvuodadirektoráhtta ájggu biedjat giehtagirjev direktoráhta næhttabælláj. Doaibmabidju 37. Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænnta / Varresvuodadirektoráhtta Ájgge: 2009 Diehtojuohkinávdnasat bátnedearvvasvuođa birra 37. doajmma Diehtojuohkemmateriála bádnevarresvuoda birra St. dieđáhusas nr. 35 (2006-2007), man namma lea «Tilgjengelighet, kompetanse og sosial utjevning, ” Framtidas tannhelsetjenester ” š ” Framtidas tannhelsetjenester ” š, kapihttalsis 8.4, lea lohkamassii čuovvolančuoggát mat gusket ee. sámi álbmogii. diedá. nr. 35 (2006-2007) sadjihibme, máhtudahka ja sosiálalasj dássálahttem ” Boahtteájge bádnevarresvuodadievnastus ” 8.4. kapihttalin le akta tjovvolimtjuokkes i. i. sáme álmmuga hárráj. Ráđđehus áigu ráhkadahttit diehtojuohkinávdnasiid dearvvasvuođastašuvdna- ja skuvladearvvasvuođabálvalusa várás, namalassii unnitlohkoálbmoga mánáid ja nuoraid bátnedearvvasvuođa birra. Ráddidus ájggu materiálajt dahkat varresvuodaguovdátjij ja skåvllåvarresvuodadievnastusá adnuj mánájda ja nuorajda unneplåhkoálmmugin. Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta lea ožžon dakkár diehtojuohkinávdnasiid ráhkadeapmái juolludettiinis doarjaga «Norsk tannvernš nammasaš bátnesuodjalussii, vai ráhkada DVD-filmma mas leat bátnedearvvasvuođalaš dieđut mánáide ja vánhemiidda. Varresvuoda- ja huksodepartemænnta le oadtjum dákkár materiálajt dagádum doarjjajuollodime baktu Vuona bádnesuodjalussaj (norsk tannvern) DVDfilmav dagátjit bádnevarresvuoda diedoj mánájda ja æjgádijda. Filbma heive bures dearvvasvuođastašuvnna geavaheapmái ja sámegielalaš álbmoga geavaheapmái. Filmma le buorak varresvuodaguovdátjij adnuj ja sámegielak álmmugij. Ráhkaduvvon lea maid plásttain skoađastuvvon “ gulahallankoarttat ” mat leat gielalaččat neutrálat, ja maid lea vejolaš geavahit diehtojuohkinbargui. Dagádum li aj folieridum ” ságastallamkårtå ” ma li giellabieledime, ma máhtti diehtojuohkemijn aneduvvat. Doaibmabidju 38. Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænnta Ájgge: Pládnaájge alluj Bátnedearvvasvuođa kárten 38. doajmma Bádnevarresvuoda guoradallam Unnán systemáhtalaš dieđut leat ráves álbmoga bátnedearvvasvuođa birra. Gávnnuji binná systematiseridum diedo bádnevarresvuodas allessjattuk álmmugis. Ráđđehus áigu kártehit bátnedearvvasvuođalaš dili ja vejolaš sivaid gaskavuođaid, ovdalgo mearriduvvojit eanet doaibmabijut buoridan dihtii sámi álbmoga bátnedearvvasvuođa (Gč. St. dieđáhusa nr. 35. (2006-2007)). Ráddidus ájggu oadtjot bádnevarresvuodadilev guoradaládum ja máhttelis siváj aktijvuodajt, åvddåla árvustaláduvvi ienep dåjma buoredittjat bádnevarresvuodav sáme álmmugin (Bs. sd. diedá. nr. 35 (2006-2007). Sámi dearvvasvuođadutkama guovddáš áigu árvvoštallat álggahit prošeavtta kárten dihtii sámi álbmoga bátnedearvvasvuođa. sáme varresvuodaguoradallamguovdásj ájggu árvustallat ásadit prosjevtav guoradalátjit bádnevarresvuodav sáme álmmugin. Bargo- ja čálgohálddašeapmi barggo- ja álkkádusháldadibme Bargo- ja čálgoetáhta (NAV) galgá vuostáiváldit geavaheaddjiid veahkkáivuođain, árvvusatnimiin, máhtuin, dieđuiguin, asttuin ja buresheivehuvvon bálvalusfáladagaiguin. Barggo- ja álkkádusetáhtta galggá addnijt dievnastusmielajn, vieledusájn, máhtudagájn, diededimijn, ja buoragit hoebadum dievnastusfálaldagájn duosstot ja sadjihin liehket. Geavaheaddjiin leat máŋggalágan duogážat sámegiela ja sámi kultuvrra ja vásáhusaid dáfus, ja dat gáibida ahte bálvalusat leat riekta hábmejuvvon ja heivehuvvon. addnij sierra giella, kultuvrra ja åtsådallam duogátja gájbbedi fálaldagájt hábbmit ja hiebadit, Etáhtta galggá barggat nav vaj almma avtaárvvusasj fálaldagájt gájkajda vaddá. Etáhta galgá geahččalit addit ovttaárvosaš fálaldaga buohkaide. Ođđa NAV-kontuvrraid vuođđudettiin gielddaide main lea sámi álbmot, lea dárbu árvvoštallat bargiid máhtu sámegielas ja sámi kultuvrras sierra. Gå ådå VBa (Vuona barggo- ja álkkadusháldadimkåntåvråjt (naV)) ásadi suohkanijda gånnå le sáme álmmuk, galggi dárbo sámegiela ja kultuvra máhtudagás sierra árvustaláduvvat. Bargojoavku bijai jagi 2008 raportta ovdan NAV-bargiid sámegiela ja kulturmáhtu birra, ja das árvaluvvojedje arvat doaibmabijut. akta barggojuogos buvtij rapportav 2008:en sáme giela ja kulturmáhtudagá birra barggo- ja álkkádusháldadusán, ja oajvvádij moadda dåjma. Raporta lea buorre vuođđu bargui mii galggašii buoridit fálaldagaid sámi geavaheaddjiide. Rápportta le buorre vuodon buoredittjat fálaldagájt sáme addnijda. Bargo- ja čálgoetáhta áigu geahčadit iežas lágaid ja láhkaásahusaid mearridan dihtii maid lágaid lea sámelága § 3-2 mielde áigeguovdil jorgalit sámegillii. Barggo– ja álkkádusetáhtta galggá árvustallat ietjsa lágajt ja láhkatjállusijt mierredittjat makkár lága ma sámelága 2-3 § milta le guoskavattja sámegiellaj jårggålit. Departemænnta le hásstalam etáhtav Departemeanta lea ávžžuhan etáhta oktilaččat jorgalahttit láhkaásahusaid ja almmuhusaid mearrádusaid vuođul, ja almmuhit jorgaluvvon láhkaásahusaid ja almmuhusaid. 48 maŋenagi jårggålit láhkatjállusijt ja diededusájt láhkamærrádusájt gáktuj, ja jårggåluvvam láhkatjállusijt ja diededusájt almodit. Bargo- ja čálgoetáhta galgá dieđihit golbmii jahkái mo dat čuovvola sámelága giellanjuolggadusaid ja čađaha sámegiela geavaheami, ja dieđihit mat lágáid, láhkaásahusaid, skoviid ja eará diehtojuohkinávdnasiid dat lea jorgalahttán sámegillii. Barggo- ja álkkádusetáhtta galggá rápporterit tertiála ájge milta sáme giela ano birra ja sámelága giellanjuolgadusáj tjuovvolimev, dán vuolen aj lágaj, sjiemáj jårggålime ja ietjá diededimij birra. NAVa diehtojuohkin sámegillii 39. doajmma Diehtojuohkem sámegiellaj VBAan www.nav.no lea Norgga stuorámus almmolaš neahttabáiki ja váldokanála mii addá dieđuid bargo- ja čálgobálvalusaid birra. www.nav.no le Vuona stuorámus næhttasadje ja oajvvekanálla diehtojuohkemij barggo- ja álkkádusdievnastusájda gulluji. Bargo- ja čálgoetáhta galgá bargat nu ahte dat dieđut maid olbmot eanemusat ohcalit, leat dán čujuhusas: www.nav.no, namalassii sámegillii etáhta addosiid ja vuoigatvuođaid birra, ee. dáinna lágiin: Barggo- ja álkkádusetáhtta galggá barggat nav vaj ienemus åtsådum diehto gávnnu www.nav.no etáhta ruhtamávsoj ja rievtesvuodaj birra sámegiella, i. i..: • Sierra sámegielalaš fállu ráhkaduvvo www.nav.no ovdasiidui • Fállosadje sámegiellaj dagáduvvá www.nav.no åvddåbælláj • Sierra váldosiidu ráhkaduvvo buot sámegielalaš diehtojuohkimii mii lea dás: www.nav.no • sierra oajvvabielle dagáduvvá gájkka sámegielak diedoj birra www.nav.no bielen. • Referánsadieđut addosiid ja ortnegiid birra, jorgaluvvojit sámegillii, ee.: • Referánssadiedo ruhtamávsoj ja årnigij birra jårggåluvvi, dán vuolen: • Bearašsuorgái gullevaš referánsateavsttat • Referánssatevsta ma fámilljasuorggáj guosski • Beaiveruđaide guoski referánsateavsttat • Referánssatevsta ma biejvverudájda guosski • Áššáigullevaš skovit, jorgaluvvojit seammás • sjiemá ma åhtsåmussjiebmáj gulluji jårggåluvvi sæmmi bále • Ohcanskoviide gullevaš rávvagat, jorgaluvvojit seammás • Bagádusá ma åhtsåmussjiebmáj gulluji jårggåluvvi sæmmi bále Bargo- ja čálgoetáhta áigu jorgalahttit iežas váldogihppagiid sámegillii. Barggo- ja álkkádusetáhtta ájggu jårggålit ietjasa oajvvebrosjyrajt. Gihppagat beaiveruđaid ja ahkepenšuvnna birra galget gárvánit jagi 2009 álgojahkebealis. Brosjyra biejvverudáj ja boarrásijpensjåvnå birra gárveduvvi vuostasj biellejage alluj 2009. Gihppagat ja diehtojuohkinpláhkáhat báikkálaš NAV-kontuvrraide hábmejuvvojit sámi kultuvrra vuođul. Brosjyra ja diehtojuohkemplakáhta bájkálasj VBa-kåntåvråj adnuj, hábmiduvvi sáme kultuvra vuodos. Doaibmabidju 40. Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja álkkádusdirektoráhtta Ájgge: 2010 álgon Geavaheaddjiid jearahallan 40. doajmma Addnijguoradallama Bargo- ja čálgoetáhta áigu čađahit geavaheaddjiidjearahallama juohke jahkebeali, ja jahkásaččat jearahallat bargoaddiid. Barggo- ja álkkádusetáhtta galggá tjadádit biellejahkásasj addnijguoradallamijt, ja jahkásasj addnijguoradallamijt barggovaddij gaskan. Etáhta áigu dasto čađahit báikkálaš geavaheaddjiidjearahallamiid sámi hálddašanguovlluin. Etáhtta galggá vijdábuj tjadádit bájkálasj addnijguoradallamijt sáme háldadusguovlojn. Geavaheaddjiidjearahallamiid bohtosat galget leat vuođđun etáhta bálvalusfálaldagaid buorideapmái. Båhtusa addnijguoradallamijs galggi dahkat vuodov etáhta dievnastusá fálaldagá kvalitehtav åvddånahttet. Raportemis galget sámi geavaheaddjiide čađahuvvon doaibmabijuid vásáhusat čilgejuvvot, dás maiddái dieđut mat leat www.nav.no siiddus ja earáge diehtojuohkinávdnasat, maiddái geavaheaddjiidjearahallamiid bohtosat sámi guovlluin. Rápportajn galggá tjielggiduvvat åtsådallamijs dåjmaj tjadádimijs sáme addnij hárráj, dán vuolen diedo www.nav.no næhttabielen ja ietjá diehtojuohkemmatriála, ja båhtusa addnijguoradallamijs sáme guovlojn. Girkolaš bálvalusat sámegillii girkko dievnastusá sámegiellaj Sámi girkoeallima ektui Norgga girku berre atnit eanemus fuola das, ahte sámiid iešáddejupmi ja sámi árbevierut váikkuhit ovdáneapmái. Gájkbadjásasj vieledus sáme girkkoiellemav bisodit Vuona girkkon le jut hæhttu åvddånahteduvvat sáme iesjdádjadusá ja árbbedábij gáktuj. Vai sámiid girkoeallin sáhttá leat sajáiduvvan ovttadássásaš oassi girkoeallimis muđuid, de lea ee. dehálaš joatkit girku liturgiijaid heivehallama sámegillii ja sámi musihkkaárbevieruide, ja fertejit maid ráhkaduvvot eanet ávdnasat sámegillii – erenoamážit julevsámi ja oarjilsámi giellaguovlluid várás. Jus sáme girkkoiellem galggá liehket sebrudahtedum ja avtaárvusasj oasse dås ietjá girkkoiellemis, le i. i. ájnas joarkket bargov girkko liturgiajt hiebadit sámegiellaj ja musihkkadábijda, ja hæhttu aj bargaduvvat ienep materiála sámegiellaj – sierra gåjt de julev- ja oarjjelsáme giellaguovlojn. Sálmmaid ja liturgiijaid ođasmahttinbarggus šaddá dehálaš bidjat deattu sámi girkostallanárbevieruide ja sámegillii, musihkkaárbevieruide ja kultuvrii. sálmma ja liturgia ådåstuhttembargon biejaduvvá danen stuorra dæddo sáme jubmeldievnastusdábijda ja sáme giellaj, musihkkadábijda ja kultuvrraj. Sámelága § 3-6 addá vuoigatvuođa oažžut oktagaslaš girkolaš bálvalusaid sámegillii Norgga girku searvegottiin mat leat hálddašanguovllus. 49 sámelága 3-6 § vaddá rievtesvuodav ájnegis ulmutjijda girkko dievnastusájda Vuona Girkko dievnastusájs sámegiellaj. “ Oktagaslaš girkolaš bálvalusat mearkkašit vuos ja ovddimusat oktagaslaš sielu divššu. “ Ájnegis dievnastusá sihtá javllat vuostatjin ájnegis ulmutja sielohukso. Lassin dajaldat siskkilda ee. gástta, náitima ja eahkedismállásiid. Duodden le dási gullu i. i. gástadibme, vállda ja skallo. Njuolggadus galgá nu áddejuvvot maŋimuš bálvalustiippaid dáfus, ahte ii oktage sáhte gáibidit daid sámegillii dakkár oktavuođain mat leat buohkaid várás, omd. dábálaš ipmilbálvalusas. njuolgadus galggá dádjaduvvat, mij gullu dån maŋemus nammadum dievnastussaj, náv vaj ælla avtagin gájbbádusá galggá sámegiellaj juoga gå gájkajda le rabás, buojkulvissaj dábálasj jubmeldievnastus. Muhto jos báhppa lea mielas addit dakkár bálvalusaid gittauvssaid lágideamis, de lea vejolaš daid gáibidit sámegillii ”, gč. Od.prp. nr. 60 (1989-90) Sámegiella, siidu 48. Valla jus hærrá sihtá dákkár dievnastusáv vaddet dáhpadum ásadusán, máhttá ulmusj gájbbedit galggá sámegiellaj ”, bs. ot. prp. nr. 60 (1989-90) sáme giella 48. bielen. Sámelágas ii leat dainna lágiin regulerejuvvon sámegielalaš girkostallan. sámegiela adno jubmeldievnastusájn ij le náv de sámelágan reguleridum. Doarjja biibbaljorgaleapmái 41. doajmma Ruhtadoarjjaga rámmátjårggålimijda Kultur- ja girkodepartemeanta lea guhkibuš áiggi juolludan doarjagiid Norgga biibbalsearvái vai jorgala ja ođasmahttá davvisámegielalaš, julevsámegielalaš ja oarjilsámegielalaš biibbalteavsttaid. Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta le guhkes ájge milta doarjjagijt juollodam Vuona Rámmátsæbrráj (Det norske Bibelselskap) jårggålittjat ja ådåstuhttet rámmáttevstajt nuortta-, oarjjel- ja julevsámegiellaj. Oppa biibbal jorgaluvvui davvisámegillii jagi 1890. Ålles rámmát sjattaj 1890 jage jårggålum nuorttasámegiellaj. Davvisámegielalaš ođđa testameantta ođasmahttin gárvánii jagi 1998, ja dál leat ođasmahttimin Boares testameantta. Ådå testamenta ådåstus nuorttasámegiellaj gárveduváj 1998 jage, ja dálla li ådåstuhttemin Boares testamentav. Ođđa testameanta lea maid jorgaluvvon julevsámegillii, ja muhtun biibbalteavsttat leat jorgaluvvon oarjilsámegillii. Ådå testamænnta le aj julevsámegiellaj jårggåluvvam, ja muhtem rámmáttevsta li oarjjelsámegiellaj jårggåluvvam. Norgga biibbalsearvái ain juolluduvvojit doarjagat. Ruhtadoarjja Vuona girkkosæbrráj joarkeduvvá. Doaibmabidju 42. Åvdåsvásstediddje: Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta / Vuona Rámmátsiebrre Ájgge: Bargo mij le manon Sámi searvegoddi oarjilsámi giellaguovllus 42. doajmmaSáme tjoaggulvis oarjjelsáme giellaguovlon Kultur- ja girkodepartemeanta lea juolludan doarjagiid vuođđudit searvegotti oarjilsámi giellaguvlui jagi 2009. Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta le juollodam rudájt sáme tjoaggulvisáv oarjjelsáme giellaguovlon ásadibmáj 2009 jage. Ulbmil lea nannet oarjilsámegielalaš girkoeallima ja oarjilsámegiela. Ulmmen le nannit oarjjelsáme girkkoiellemav ja oarjjelsáme gielav. Searvegotti vuođđudeapmi lea organiserejuvvon njealjejahkásaš geahččaleapmin. Tjoaggulvisá ásadibme organiseriduvvá nieljejahkásasj gæhttjalibmen. Departemeanta lea ráhkadahttán ortnegii láhkaásahusa mii fámuiduvvá ođđajagemánu 1. b. 2009. Departemænnta le dahkam láhkatjállusav årnigij mij fábmoduváj. Ådåjalmáno 1. b. 2009:n. Láhkaásahus galgá jorgaluvvot oarjilsámegillii. Láhkatjálos galggá oarjjelsámegiellaj jårggåluvvat. Doaibmabidju 43. Åvdåsvásstediddje: Kultuvrra- ja girkkodepartemænntat / Nidaros bissmaguovllo Ájgge: 2009-2012 Ipmilbálvalusteavsttaid jorgaleapmi / heiveheapmi 43. doajmma Jårggålibme / hiebadibme tevstajt jubmeldievnastussaj Jorgaleamit sámegillii ja ipmilbávalusteavsttaid jorgaleapmi ja heiveheapmi buot golmma sámegillii lea biddjojuvvon Girkoráđđái / Sámi girkoráđđái bargun. Barggo sámegielajda jårggålit ja hiebadit tevstajt jubmeldievnastusáj hárráj le biejadum Girkkorádáj / sáme Girkkorádáj. Jagi 1978 liturgiija lea jorgaluvvon davvisámegillii ja julevsámegilli jagi 2008. Jagi 2007 rájis lea leamaš geahččalanortnegin oarjilsámegielalaš gástaliturgiija. Jage 1978 liturgija le nuorttasámegiellaj jårggåluvvam ja julevsámegiellaj jagen 2008. 2007 jage rájes le læhkám gástadimliturgija oarjjelsámegiellaj gæhttjalimårnigin. Dál lea ráhkaduvvomin liturgiijagiehtagirji buot golmma sámegillii, ja dan golmma giela girjjit galget gárvánit ja almmuhuvvot jagi 2009/2010. Jagi 1993 ja jagi 1995 almmuhuvvojedje sálbmagirjjit davvisámegillii, ja julevsámegillii jagi 2005. Liturgijagiehtagirjijn le bargaduvvamin divna gålmå sámegiellaj plánidum ålgusvaddem le 2009/2010:n. sálmmagirje li åjgusboahtám nuorttasámegiellaj jagen 1993 ja 1995 ja julevsámegiellaj jagen 2005. Válljejuvvon oarjilsámegielalaš sálmmat leat váldojuvvon mielde «Salmer 1997 š nammasaš girjái. Tjuoldedum oarjjelsáme sálma li maŋen sálmmagirjen ” salmer 1997 ”. Oarjilsámegielalaš sálbmagirjji ledje ráhkadeamen jagi 2008. 2008 jage le oarjjelsáme sálmmagirjje åvddånahtedime vuolen. Vearroetáhta Åvdåsvásstediddje: Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta / Sáme girkkoráde Ájgge: Barggo le jådon Doaibmabidju 44. værroetáhtta Vearroetáhta – viiddiduvvon fálaldat sámegillii 44. doajmma Værroetáhtta – vijdedum fálaldagá sámegiellaj Vearroetáhta fuolaha sámegillii jorgaluvvon blankeahtaid ja skoviid vearromáksiide guđet daid sihtet oažžut. Værroetáhtta vaddá blankehtajt ja sjiemájt ma li sámegiellaj jårggåluvvam dajda værromáksijda gudi dáv ádno. Daid jagiid maid vearroetáhta lea fállan daid, de leat 140 ja 150 olbmo gaskkas geavahan sámegielalaš blankeahtaid. Dajt jagijt gå vårroetáhtan le dát fálaldahka læhkám, li gaskal 140:s ja 150:s adnám sámegielak blankehtajt. Earret daid blankeahtaid ja skoviid bissovaš rutiinnaid eai leat ásahuvvon dokumeanttaid jorgaleami ja ođasmahttima várás sámegillii matge rutiinnaid, eaige dakkár dokumeanttaid almmuheami várás ráđđehusa dahje vearroetáhta ruovttusiidduin. ietján gå dá stuoves rutijnajda tjanádum dájda blankehtajda / sjiemájda, de ij le ietján ásaduvvam makkárak stuoves rutijna jårggålittjat ja ådåsmahtátjit dokumentajt sámegiellaj, jali dákkár dokumentajt ráddidusá jali værroetáhta sijddabielijn almodussaj. Værroetáhtta vaddá dievnastusáv nuort Vearroetáhta fállá bálvalusaid dávvisámegillii vearromáksiide dárbbu mielde. 50 tasámegiellaj værromaksijda gå le dárbbo. Vearromáksit sáhttet válljet davvisámegiela go váldet oktavuođa Vearrodiehtojuohkimii, ja sin dalle bidjet sámegielalaš áššemeannudeaddji oktavuhtii. Værromákse máhtti válljit nuorttasámegielav gå Værrodiedádusájn válldi aktijvuodav, ja de sjoappkaduvvi sámegielak ássjegiehtadalláj. Dat vearromáksit guđet váldet čálalaš oktavuođa dávvisámegillii, ožžot vástádusa dávvisámegillii. Værromákse gudi válldi aktijvuodav nuorttasábmáj tjálalattjat, oadtju nuorttasámegiellaj vásstádusáv. Áššemeannudeaddjit veahkehit ee. čilgedettiineaset makkár dieđut leat diehtojuohkinávdnasiin mat dušše leat dárogillii. Ássjegiehtadalle li viehkken i. i. tjielggiji dajt diehtojuohkemmateriálav mij dåssju dárogiellaj gávnnu. Odne ii leat teknihkalaččat vejolaš sáddet elektruvnnalaš sámegielalaš selvána. Uddni ij le teknihkalattjat máhttelis sáddit iesjdiededimev sámegiellaj elektronalattjat. Buot skovit mat galget sáddejuvvot elektruvnnalaččat Altinn bokte, fertejit registarastojuvvot Dieđihanregistarii, mii ii dohkke sámegiela čállinmearkkaid. Divna sjiemá ma galggi sáddiduvvat elektronalattjat atinn baktu, hæhttuji registreriduvvat Dahkamusregisterij, mij ij sáme bokstávajt ij doarjo. Ulbmil lea ahte áiggi mielde galgá leat vejolaš sáddet sámegielalaš selvána elektruvnnalaččat. Ulmmen le ájgij milta dahkat máhttelissan sáddit elektronalasj iesjdiededimev sámegiellaj aj. Geahča muđuid doaibmabiju 56. Gehtja aj 57. dåjmav. Vearroetáhta áigu álkkásmahttit skoviid ja dieđuid fidnema iežas neahttasiidduin. Værroetáhttá ájggu dahkat sjiemájt ja diehtojuohkemav álkkebut sadjihin ietjasa næhttabielijn. Etáhta áigu maid ásahit rutiinnaid sámegielalaš dokumeanttaid jorgaleami ja ođasmahttima várás. Etáhtta ájggu aj ásadit rutijnajt jårggålittjat ja ådåsmahtátjit dokumentajt sámegiellaj Kriminálafuolas ii leat statistihkka das man ollu sámit dubmehallet. Kriminalhuvson ij le statistihkka galles sámijs duobbmidalli. Ii leat lohpi registarastit ráŋggástussii dubmehallan olbmuid čearddalaš gullevašvuođa. ij le loahpe etnihkalasj registrerimijda ulmutjijs gudi galggi stráffav tjåhkkåhit. Sámeláhka suodjala daid sámegielalaš olbmuid vuoigatvuođaid guđet leat dubmehallan ráŋggáštussii. sámeláhka várajda válldá rievtesvuodajt sámegielagij hárráj gudi galggi giddagisán tjåhkkåhit. Lága mearrádusat mearkkašit ahte sus guhte háliida geavahit sámegiela bealuštan dihtii iežas ávkki sámegiela hálddašanguovllu kriminálafuola ovdan, lea vuoigatvuohta sámegielalaš bálvalussii. Lága mærrádusá vaddá dajda gejda hálijdi sámegielav adnet ietjas berustimijt åvdedit kriminalhuksuj sámegiela háldadusguovlon rievtesvuodajt sámegiellaj giehtadaláduvvat. Dakkár vuoigatvuohta lea sihke davvisámi, julevsámi ja oarjilsámi giellaguovlluin. Dát guosská nuortta-, julev- ja oarjjelsáme giellaguovlojda. Kriminálafuola giddagasain mat leat sámegiela hálddašanguovllus, čohkkájeaddjiin lea vuoigatvuohta gulahallat gaskaneaset ja lagaš olbmuiguin sámegillii. Kriminalhuvso giddagisá sámegiela háldadusguovlon le tjåhkkåhiddjijn rievtesvuohta sámegielav adnet nubbe nuppijn ja ietjasa lagámusáj. Vuoigatvuohta geavahit sámegiela gusto maiddái go olmmoš gillá servodatráŋggáštusa ja lea searvamin promillaprográmmii. Rievtesvuohta sámegielav anátjit doajmmá aj gå sebrudakstráffav ja gå prommillaprográmman oassálasstá. Čohkkájeaddjiin ja dubmehallan olbmuin lea maid vuoigatvuohta geavahit sámegiela go sii njálmmálaččat váldet oktavuođa kriminálafullii. Tjåhkkåhiddjijn ja duobbmidallijn le aj rievtesvuohta sámegielav adnet njálmálasj aktijvuodajn kriminalhuvsujn. Kriminálafuolla danne ferte virgádit sámegielalaš bargiid guđet dovdet sámi kultuvrra. Kriminalhuvson de hæhttu bargge gudi sámegielav máhtti ja gejn la sáme kultuvras máhtudahka. Sámegielalaš bargit leat dehálaččat sihke giddagasain ja friddjafuolas. sámegielak bargge le ájnnasa giddagisájda ja friddjahuvson. Giddagasainge lea vejolaš geavahit dulkonbálvalusa, vaikko dat ii leat buot buoremus čoavddus. Giddagisájn máhttá aj aneduvvat dålkkumdievnastus, juska dát ij la buoremus tjåvda. Dorvvolaš ii oro leamen čađahit friddjafuollakontuvrraid ja dubmehallan olbmo gaskasaš ságastallama dulkkain, dannego dat dahká gulahallama fuonibun. Tjadádit gájkka ságastallamijt friddjahuksokåntåvråjn ja duobbmidallij dålkima baktu máhttá guládallam kvalitehtav nievredit dan mærráj vaj des ij le bælosdahtte. St. dieđáhusa nr. 37 (2007-2008) Ráŋggáštus mii váikkuha meannudii Stuorradiggi giđđat jagi 2009. diedá. nr. 37 (2007-2008) straffa mij doajmmá giehtadaláduváj stuorradikkes 2009 gidá. Čuovvolan dihtii stuorradiggedieđáhusa Justiisadepartemeanta áigu ráhkadahttit doaibmaplána, mas maiddái sámegielalaš dubmehallan olbmuid čohkkándilálašvuođat ja kriminálafuola sámegiela ja sámi kulturmáhttu gieđahallojuvvojit. stuorradikke diedádusá tjuovvolibmáj ájggu Justijssadepartemænnta doajmmaplánav dahkat gånnå tjåhkkåhimdile sámegielak duobbmidallijda ja kriminalhukso sáme giella ja kultuvrra máhtudagájn le oassen. Sámegielalaš giddagasbargiid háhkan 45. doajmma Sámegielak giddagisbarggij rekrutterim Kriminálafuola guovddášhálddahus lea stivrengulahallamisttis Kriminálafuola oahpahusguovddážiin (KRUSain), mii oahpaha giddagasvirggálaččaid, bidjan stivrengulahallamii sierra ulbmilsuorgin háhkat giddagasskuvlii sámegielalaš aspiránttaid. Kriminalhuvso guovdásj háldadus le biedjam sámegielak aspirántaj rekrutterimav giddagisskåvllåj sierra åvdedimsuorggen stivrrimguládallamij Kriminalhuvso åhpadusguovdátjijn (KRUs), mij åhpat giddagisdievnastiddjijt. Ulbmil lea juohke jagi váldit vissis logus aspiránttaid guđet máhttet sámegiela. Ulmmen le juohkka jage sisiválldet mierredum lågov aspirántajs gudi sámegielav máhtti. Jos guovtti ohccis árvvoštallojuvvojit leat ovtta buorit báhpárat, de dat ohcci beassá ohppui guhte máhttá sámegiela. Jus guokta åhttse árvustaláduvvi dássálaháj dåhkkidimen, galggá sån gut sámegielav máhttá, oadtjot rievtesvuodav vuostak åhpadussajev. Dain aspiránttain guđet gerge oahpus čakčat jagi 2007, lei okta sámegielalaš. aspiránntavegas gudi eksámenav válldin 2007 tjavtja, lij akta sámegielak. Romssa fylkkas ja Finnmárkku fylkkas leat buohkanassii guokte giddagasa. Guokta giddagisá li Tråmsån ja Finnmárkon. Romssa gávpoga giddagasas lea okta sámegielalaš bargi, ja čieža eará bargi leat dál vázzimin sámegiela kurssa. Tråmså stáda giddagisán le akta sámegielak bargge, madin gietjav bargge dálla sámegiellakursan vádtsi. Čáhcesullo giddagasas leat guokte sámegielalaš bargi, ja Finnmárkku friddjafuola kontuvrras lea okta sámegielalaš bargi. Čáhčesuollu (Vadsø) giddagisán li guokta bargge gudi sámegielav máhtteba, madin friddjahuksokåntåvrån Finnmárkon le akta sámegielak bargge. Lassin lea Bodeaju giddagasas, «Ila fengsel, forvarings- og sikringsanstaltš nammasaš giddagasas ja Ringeriikka giddagasas guđesge okta sámegielalaš bargi. Dássta le Bådådjo giddagisán, ila giddagisán, hálldo ja sihkarasstemanstáltan ja Ringerijka giddagisán akta sámegielak bargge gænnánik. Dál jo lea váttis háhkat doarvái sámegielalaš bargiid dan guovtti giddagassii, namalassii Romssa giddagassii ja Finnmárkku giddagassii. 51 dievnastiddjijt dan guovte giddagisájda Tråmsån ja Finnmárkon. Danne Justiisadepartemeanta lea lágidan vejolašvuođa čađahit giddagasvirggálačča oahpu gáiddos oahpahussan. Justijssadepartemænnta le danen láhtjám dilev nav vaj giddagisdievnastiddjeåhpadus máhttá desentraliseridum tjadáduvvat. Miessemánu 2008 rájis sullii 15 aspirántta leat čađaheamen oahpu Romssa gávpoga ja Čáhcesullo giddagasain, ja dehálaš lea leamaš háhkat sámegielalaš aspiránttaid. 2008 moarmesmánon li 15 aspiránta gudi åhpadusáv tjadádi ja gudi li giddagisájda Tråmsån ja Čáhčesuollun tjanádum, ja le dæddo biejaduvvam rekrutterit sámegielak aspirántajt. Kárášjogas lea friddjafuola vuollásaš kontuvra, muhto das ii leat bissovaš virggis fágaolmmoš. Kárášjågån le friddjahuksokåntåvrrå, valla danna ælla stuovvásijt virgádum fáhkavirgálattjaj. Doaibmabidju 46. Åvdåsvásstediddje: Justijssa- og bulkkedepartemænnta Ájgge: aktelasj barggo Čohkkándilálašvuođaid geahčadeapmi 46. doajmma Tjåhkkåhimdilij árvustallam Dubmehallan sámi olbmuid dáfus, de kriminálafuolla lea eanaš váldán vuhtii doaibmabijuid mat dahket vejolažžan geavahit ja seailluhit sámegiela. Mij gullu sáme duobbmidallijda, le kriminalhuvso berustibme ienemusát dåjmajda læhkám bisodittjat máhttelisvuodav sámegielav adnet. Justiisapartemeanta danne áigu geahčadišgoahtit sámi dubmehallan ja čohkkájeaddji olbmuid čohkkándilálašvuođaid. Justijssadepartemænnta ájggu danen álgadit árvustallamav mij guosska sáme tjåhkkåhiddjij ja duobbmidallij tjåhkkåhimdilijt. Dakkár geahčadeami ulbmil lea kártet makkár dárbu lea resurssaide ja sierra doaibmabijuide mat dubmehallan sámiide mearkkašit eambbo go duššefal giela geavaheami. Dákkár árvustallama ájggomus le guoradallat resurssa jali sierra dåjmaj dárbojt sáme duobbmidallijda ienep gå láhtjet dilev ietjasa gielav adnet. Doaibmabidju 47. Åvdåsvásstediddje: Justijssa- og bulkkedepartemænnta Ájgge: Bs. Sd. diedá. Kriminálafuollaguovddáš mas lea máhttu sámegielas ja sámi kultuvrras 47. doajmma Kriminalhuksoguovdásj sáme giela ja kultuvra máhtudagájn Go geahčaduvvo kriminálafuola organisašuvdnavuogádat Romssas ja Finnmárkkus, de galgá maiddái árvvoštallojuvvot galgágo ásahuvvot kriminálafuollaguovddáš mas lea erenoamáš máhttu sámegielas ja sámi kultuvrras. Tråmså ja Finnmárko kriminalhuvso organisásjåvnnåstruktuvra árvustallamin sjaddá árvvaluvvat ásadit kriminalhuksoguovdátjav sierra sáme giella ja kultuvra máhtudagájn. Nuge sáhttá šaddat, ahte ráhkaduvvo giehtagirji sámiid ráŋggáštusčađaheamis. Máhttá aj liehket ájggeguovddelissan giehtagirjijn sáme stráffatjadádime birra. Das sáhttet leat sierra áššit mat galget árvvoštallojuvvot go olmmoš dutkojuvvo ovdal duopmocealkima, go vuosttamuš fágaidrasttideaddji kárten čađahuvvo dallego loahpalaš duopmu lea celkojuvvon kriminálafuolas, go dubmehallan olbmuin lea ságastallan su vuostáiválddidettiin giddagassii, dahje go suinna lea vuosttamuš ságastallan servodatráŋggáštusa friddjafuollakontuvrras. Dát máhttá sisadnet sierra gatjálvisájt ma galggi árvustaláduvvat gå persåvnnåguoradallamijt dahki duobmo åvddåla, gå vuostasj fágájgasskasasj guoradallam dagáduvvá gå le riektáfábmogis duobbmo le vuosstájváldedum kriminalhuvson, sisiboahtem ságastallamijn giddagisán jali vuostasj ságastallamin friddjahuvsokåntåvrån sebrudakstráffan. Giehtagirjái šaddá dárbu váldit mielde divaštallama das mo rehabiliterenulbmil ja máhcaheapmi sámi báikkálaš servodahkii áddejuvvojit. Giehtagirjen le dárbbo dágástallat rehabiliterima ja máhtsadime sáme bájkálasjsebrudahkaj ulme dádjadusá birra. Vejolaš ovttasbarganoasálaččat sámiid vástesaš heivehallamis sáhttet leat Sámediggi ja sámi ásahusat ja gielddat. Ájggeguovddelis aktisasjbarggoguojme láhtjet dilijt sámijda máhtti liehket sámedigge ja sáme institusjåvnå ja suohkana. Konfliktaráđiid čállingoddi rijddotjoavddemrádij dåjmadahka Máŋgga konfliktaráđi rájáid siskkobeallai gullet sámit. Ållo le rijddotjoavddemrádijs majn li sáme álmmuk ietjasa rájáj sissŋelin. Stuorámus joavku lea Nuorta- ja OarjeFinnmárkkus ja Davvi-Romssas. stuoramus juogos le Lulle- ja alle-Finnmárkon ja nuortta-Tråmsån. Oslos ja Romssa gávpogis leat ollu sámit. oslon ja Tråmsån li aj stuorra sáme álmmuk. Nordlándda, Davvi-Trøndelága, Hedmárkku ja Hordalándda konfliktaráđiide maid guoská fáddádat. Rijddotjoavddemráde nordlándan, nuortta-Trøndelágan, Hedmárkon ja Horda-lándan guoskaduvvi aj tiemátihkas. Jagi 2009 giđa mielde lea ásahuvvon sámegielalaš soabahanjoavku davvisámi guvlui (Finnmárkui ja Romsii). 2009-gidá alluj de ásaduvvá sámegielak såbadahttemjuogos nuorttasáme guovlon (Finnmárkon ja Tråmsån). Doaibmabidju 48. 48. doajmma Sámegiella rijddotjoavddemrádijn Konfliktaráđiid čállingoddi lea jagi 2008 álggahan ođđa diehtojuohkinávdnasiid jorgalahttima sámegielaide. Rijddotjoavddemrádij dåjmadahka le jagen 2008 álgadam bargov ådå diehtojuohkemmateriálajt jårggålit sáme gielajda. Čállingotti ulbmil lea dađistaga gokčat buot sámegielaid. Dåjmadagá ullme le divna sáme gielajda galggi maŋenagi boahtet. Konfliktaráđi ruovttusiiddus leat dieđut konfliktaráđi birra davvisámegillii ja julevsámegillii. Rijddotjoavddemráde sijddabielen le diedo rijddotjoavddemráde birra nuortta- ja julevsámegiellaj. Maiddái prentejuvvonge gihppagat leat davvisámegillii ja julevsámegillii, muhto eai nu máŋggaláganat. Gávnnuji aj brosjyjra nuorttasámegiellaj ja julevsámegiellaj prenntidum vaddusin, valla ilá ráddjidum válljidum åsijs. Čállingoddi lea álggahan diehtojuohkingihppaga ja eará diehtojuohkinávdnasiid jorgalahttima, ja ruovttusiiddu dieđuid ođasmahttima. Dåjmadahka le álggám bargov jårggålattját diehtojuohkembrosyjrajt ja ietjá diehtojuohkemmateriálajt, ja aj ådåstuhttet dav mij le sijddabielen tjáledum. Sámi váldoguovlluin poltitiijaovttadagain berre leat vejolaš háhkat olbmuid guđet sáhttet dulkot ja čálalaččat jorgalit dutkamiid mat leat govviduvvon jienaiguin. avtadagájn sáme guovdásjguovlojn vierttiji liehket bargge gænna li dålkkum ja tjálalasj jårggålim máh Dasto berre leat vejolaš háhkat máhtolaš olbmuid čállit reivviid ja jorgalit skoviid sámegillii, ja vel dulkotge politiijaide guđet ieža eai máhte sámegiela. Vijdábuj viertti liehket sadjihin máhtudahka girjijt tjálátjit ja sjiemájt sámegiellaj jårggålittjat, ja liehket dålkkån bulkkebarggijda gudi e sámegielav máhte. Áigumuš berre leat háhkat bargiid geain lea máhttu sámegielas ja sámi kultuvrras. Viertti ratjáduvvat rekrutterit barggijt sáme giella ja kultuvra máhtudagájn. Eambbo sámegiellamáhttu ja sámi kulturmáhttu politiijii 49. doajmma Ienep sáme giella- ja kultuvrradádjadus bulkijn Politiija- ja leansmánneetáhtii galgá addojuvvot eambbo giellamáhttu ja kulturmáhttu dainna lágiin ahte lágiduvvojit diehtojuohkimat / kurssat / oahpahusfálaldagat sidjiide guđet leat etáhta bargit. fálaldagáj baktu bulkke- ja lænnskaetáhttaj. Árvvoštallojuvvot galgá leago dárbu vuođđudit fierpmádaga politiija- ja leansmánneetáhta bargiide, geain lea máhttu sámegielas ja sámi kultuvrras. Galggá árvustaláduvvat vuododit værmádagáv bulkke- ja lænsskaetáhttaj sáme giella- ja kultuvrra máhtudagájn. Doaibmabidju 50. Åvdåsvásstediddje: Justijssa- ja bulkkedepartemænnta Ájgge: Doajmmaplána ájggegávdda Heivehit sámegielaid elektruvnnalaš prográmmaide 50. doajmma Hiebadit sáme gielajt elektråvnålasj prográmmajda Ulbmil lea ahte sámegielat galget heivehuvvot áššemeannudanprográmmaide mat leat álbmoga várás. Ulmmen le sáme giela galggi hiebaduvvat assjegiehtadallamprográmmajda álmmuga hárráj. Erenoamáš dehálaš lea ahte geatnegasvuođaid ja vuoigatvuođaid birra, mat gullet ráŋggáštusáššiid meannudeapmái ja eará eiseváldegieđahallamiidda, lea vejolaš viežžat dieđuid guđege sámegillii. sierraláhkáj le ájnnasin jut vælggogisvuoda ja rievtesvuoda tjanádum stráffaássjegiehtadallamij ja ietjá oajválasjdagojda máhttá viedtjat sáme gielajda. Stuorámus sámegielalaš joavku ferte vuoruhuvvot ovddimussii. stuorámus sámejuogos vuoroduvvá vuostak. Doaibmabidju 51. Åvdåsvásstediddje: Justijssa- ja bulkkedepartemænnta Ájgge: Ij le mierreduvvam Dakkár olbmuid háhkan Politiijaallaskuvlii guđiin lea sámi duogáš 51. doajmma Ulmutjijt sáme duogátjijn Bulkkeallaskåvllåj rekrutterim Politiijaallaskuvla lea iežas gulahallan- ja rekruhttenstrategiijas čalmmustahttán dakkár olbmuid háhkama geain lea unnitlohkoduogáš, daid gaskkas maiddái olbmuid geain lea sámi duogáš. Bulkkeallaskåvllå le, ietjas guládallam- ja rekrutterimstrategija tjadá, tjalmostam ulmutjijt rekrutterit unneplågåduogátjijn, dán vuolen sáme duogátjijn. Čielga rekruhttendoaibmabijuin, mat leat álggahuvvon, sáhttit namahit: Konkrehta rekrutterimdåjmajs, ma li jåhtuj biejadum, máhttá nammadit: • Almmuheapmi sámegillii sámegielalaš guovlluin • almodibmesámegiellaj sámegielak guovlojn • Politiijaallaskuvlla Bodeaju ossodat ja Nuorta- ja Oarje-Finnmárkku politiijaguovlu barget ovttasráđiid fidnen dihtii olbmuid politiijaoahpahussii. • aktisasjbarggo gaskal Bulkkeallaskåvlå Bådådjo åssudagá ja Lulle- ja allefinnmárko bulkkeguovlo dagátjit vájmmelis rekrutterimav. Dan ovttasbargui gullet maid ee. diehtojuohkinčoahkkimat jna.. Dát sisanij i. i.. • ” Rekruttere og Beholde ” nammasaš prošeavttas leat sámi politiijavirggálaččat čuovvolan ja bagadan iežaset guovlluid ohcciid. • Prosjækta ” Rekrutterit ja Bisodit. Le sáme bulkkevirgálattja tjuovvolam ja bagádallam åhttsijt ietjasa guovlojs. • Politiijaallaskuvlii beassannjuolggadusat addet vejolašvuođa váldit ohppui joba 20 proseanttage dain guđet ohcet nugohčoduvvon erenoamáš heivvolašvuođa geažil, namalassii go ohcciin leat attáldagat dahje máhtut maid politiijaetáhta dárbbaša. • sisiválldemnjuolgadusá Bulkkeallaskåvllåj vaddi máhttelisvuodav sisiválldet gittan 20 prosenta åhttsijs n. g. sierra dågålasjvuodajn, jus åhttsijn li sierra máhtukvuohta jali kvalitehtta bulkkeetáhtta dárbaj. Dán njuolggadusa lea maid vejolaš váldit atnui sámi ohcciid várás. Dát njuolgadus máhttá aj aneduvvat åhttsijs sáme duogátjijn. Politiijaallaskuvla lea jagi 1993 rájis bargan árjjalaččat háhkan dihtii politiijaohppui ohcciid geain lea čearddalaš unnitlohkoduogáš, nugo sámiin. 53 Bulkkeallaskåvllå le 1993 rájes vájmmelisát barggam rekrutterit ulmutjijt etnihkalasj unneplågoduogátjijn, dáj siegen aj sáme, bulkkeåhpadussaj. Politiija- ja leansmánneetáhtas eai leat vuogit maid vuođul gávnnahit daid bargiid logu geain lea čearddalaš duogáš. Bulkke- ja lænsskaetáhtajn ælla vuoge barggijt etnihkalasj duogátjis lågåtjit. Dan geažil lea váttis rekruhttemis meroštallat sin logu geain lea unnitlohkoduogáš. Dát dahká barggij rekrutterimrahtjamusájt gássjelissan mihttit. “ Rekruttere og Beholde ” (2007-2008) nammasaš prošeakta lea Politiijaallaskuvlla ja Politiijadirektoráhta gaskasaš ovttasbargoprošeakta. Prosjækta ” Rekrutterit ja Bisodit ” (2007-2008) le aktisasjprosjækta gaskal Bulkkeallaskåvlå ja Bulkkedirektoráhta. Prošeakta vuođđudii ee. resursajoavkku mas leat 30 politiijavirggálačča geain lea unnitlohkoduogáš, golbmasis sis sámi duogáš, ja joavku bargá aktiivalaččat nuoraiguin dainna ulbmiliin ahte oaččuhivččii eanebuid Politiijaallaskuvlii. Prosjækta ásadij i- i- resurssajuohkusav 30 bulkkevirgálattjaj unneplågoduogátjijn, gålmås dajs sáme duogátjijn, gudi vájmmelisát barggin nuoraj hárráj åttjutjit Bulkkeallaskåvllåj bessat. Jagi 2008 besse guovttis sámi duogážiin Politiijaallaskuvlii. Jagen 2008 bessin guokta studenta sáme duogátjijn Bulkkeallaskåvllåj. Politiijaallaskuvlla Bodeaju ossodat álggahii čakčat jagi 2008 prošeavtta man ulbmil lea oaččuhivččii eanet sámiid ohcat politiijaoahpahussii. Bulkkeallaskåvlå Bådådjo åssudahka álgij 2008-tjavtja prosjevtav gånnå lij ulmmen lasedit åhttselågov sáme duogátjijn bulkkeåhpadussaj. Diehtojuohkinčoahkkimat šaddet lágiduvvot main nuorra politiijaalbmát ja - nissonat geain lea sámi duogáš juhket dieđuid skuvliibeassama, oahpahusa ja fitnu birra. Galggi diehtojuohkemtjåhkanime ásaduvvat gånnå nuorra bulkkevirgálattja sáme duogátjijn ájggu diedojt juohket sisibessamprosedyjra, åhpadusá, ja virge birra. Lassin galget dieđut juhkkojuvvot aktiivvalaččat sámi aviissaide, Sámi radioi ja eará áigeguovdilis diehtojuohkinkanálaide. Duodden de sjaddá bargaduvvat vájmmelisát sámij avijsaj, sámi Radio ja ietjá ájggeguovddelis diehtojuohkemkanálaj gáktuj. Politiijaallaskuvla áigu joatkit barggu man ulbmil lea háhkat eanet vejolaš ohcciid sámiid gaskkas, ja áigu geavahit persovnnalaš oktavuođaid ja čuovvolemiid dain politiijaguovlluin main dat bargu berre dahkkojuvvot. Bulkkeallaskåvllå ájggu joarkket ietjas rahtjamusáv lasedittjat rekrutterimav vejulasj åhttsijt sáme duogátjijn persåvnålasj tjuovvolime ja lahka aktijvuodajn ájggeguovddelis bulkkeguovlojn. Doaibmabidju 52. Åvdåsvásstediddje: Justijssa- ja bulkkedepartemænnta Ájgge: Tjuovvoluvvá jahkásasj budsjæhttabargon ja stivrrimságastallamijn Bulkkedirektoráhtajn Diehtojuohkin vuosttasgearddesoahtebálvalusa birra 52. doajmma Diehtojuohkem vuostasjgierdedievnastusá birra Suodjalus áigu Soahtebálvaluslágádusa bokte jorgalahttit gihppaga man namma lea ” Du vejolašvuođat vuosttasgearddesoahtebálvalusas ” sámegillii, vai dan sáhttá sáddet buohkaide guđet dan sihtet. suodjalus suodjalimvælggogisvuohtadåjmadagá baktu ájggu jårggålit brosjyjrav ” Duv máhttelisvuoda vuostasjgierdedievnastusán ” sámegiellaj mij sáddiduvvá gájkajda gudi dáv sihti. Gihpa galgá dasto vel biddjojuvvot pdf-hámis internehttii, vai olbmot dan álkit gávdnet. Brosjyjrra máhttá duodden biejaduvvat álkket sadjihij internæhttaj pdf-hámen. Buohkat guđet gohčohallet Sešuvnna vuosttas oassái ja nuppi oassái ožžot Soahtebálvaluslágádusas čujuhusa internehttii, mas gávdnet eanet dieđuid – maiddái sámegilliige. Dasi duodden de sjaddá divna sesjåvnnåj gåhttjomijn i ja ii oasen vuoseduvvat suodjalimvælggo-gisvuohtadåjmadagá internæhttasadjáj ienep diedoj diehti - sámegiellaj aj. Doaibmabidju 53. Åvdåsvásstediddje: Suodjalimvælggogisvuohtadåjmadahka Ájgge: 2009 jage alluj Diehtojuohkin ja dieđiheapmi Suodjalusa hárjehallandoaimmaid birra 53. doajmma Suodjalusá hárjjidallamij diehtojuohkem ja almodibme Suodjalus áigu jagi 2009 mielde doaimmahit ahte jahkebealledieđut váldodoaimmaid birra maiddái almmuhuvvojit sámegillii doppe gos dat lea lunddolaš. suodjalus ájggu 2009 jage alluj oadtjot biellejahkásasjdiehtojuohkemav ietjas oajvvedåjmaj birra aj vatteduvvá sámegiellaj dåppe gånnå le luondulasj. Dieđiheamit rekvisišuvnna birra mat gusket sámi hálddašanguovlluide, galget maid leat sámegillii, ee. almmuhussan sámi aviissain. Diŋŋgomij almodibme gånnå sámegiela háldadusguovllo le guoskaduvvam sjaddá aj sámegiellaj, i. i. sáme avijsajn almodit. Ráđđehusa sámegielaid geavaheapmi ráddidusá sámegiela adno Ráđđehusa áŋgiruššan sámegielaiguin galgá maiddái oidnot departemeanttaid iežaset sámegielaid geavaheamis. Ráddidusá rahtjamusá sámegiela hárráj hæhttu aj vuojnnut departementaj ietjasa sámegiela anos. Ráđđehusa neahttasiidduin www.regjeringen.no lea leamaš vejolaš válljet sámegielalaš teavsttaid jagi 2004 rájis. Ráddidusá internæhttabielen www.regjeringen.no le sierra sáme giellaválljim fálos 2004 rájes. Sihke dakkár áššiid mat njuolga gusket sámi álbmogii ja riikkalaš áššiid lea vejolaš lohkat dáin siidduin, eanaš davvisámegillii, muhto maiddái julevsámegillii ja oarjilsámegillii. Ássje ma njuolgga guosski sáme álmmuga berustimijda ja ienep nasjonálalasj biele ássje åvddånbuvteduvvi dánna, ienemusát nuorttasámegiellaj, valla aj julev- ja oarjjelsámegiellaj. Dárbu lea eiseválddiid beales eambbo buktit dan golbma sámegiela oidnosii politihka hábmemis, doaibmabijuin ja almmolaš áššebáhpáriid jorgaleamis jna.. oajválattjaj bieles le dárbbo ienebut tjalmostuhttet divna gålmå sáme giela, politihkkahábmimin, dåjmajn ja almulasj dokumentaj jårggålimij j. n. Doaibmabidju 54. a.. Eanet ráđđehusdokumeanttat sámegillii 54. doajmma Ienep almodibme ráddidusá dokumentajs sámegiellaj Ráđđehus áigu almmuhit eanet dieđuid sámegillii iežas neahttasiidduin, ja almmuhit eanet sámegielalaš dokumeanttaid. Ráddidus ájggu almodit ienep diedojt sámegiellaj ietjas næhttabielijn, ja lasedit sámegielak dokumentaj lågov. Ráđđehus áigu erenoamážit áŋgiruššat almmuhit eanet dokumeanttaid oarjilsámegillii ja julevsámegillii. Ráddidus ájggu sierraláhkáj almodit ienep dokumentajt oarjjel- ja julevsámegiellaj. Ráhkaduvvot galgá visogovalaš logahallan mii čájeha makkár dieđut leat fidnemis oarjilsámegillii ja julevsámegillii. 54 sjaddá dagádum diehtotjoahkke divna diedojs ma gávnnuji oarjjel- ja julevsámegiellaj. Ráđđehus áigu fuolahit ahte sámegielalaš neahttasiiddut ođasmahttojuvvojit ja dárkkistuvvojit systemáhtalaččat. Ráddidus ájggu aj sihkarasstet ienep systemahtalasj ådåstusáv ja kvalitetadárkestimev sámegielak næhttabielijs. Doaibmabidju 55. Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009-2014 Hálddahustearpmat 55. doajmma Háldadusterma Guovdilis bargu lea ráhkadahttit sámegielalaš tearpmaid mat nannejit ja bisuhit sámegiela geavaheami. sáme tærmma åvddånahttem le guovdátjin máhttet bisodit ja nannit sámegiela anov. Eaktun lea, jos sámegiela galgá leat vejolaš geavahit fágalaš oktavuođain, ahte leat fágaterminologiijat ja fágadoahpagat sámegillii. Gájbbádussan sámegiella máhttá aneduvvat fágalasj aktijvuodajn le jut gávnnuji fáhkaterma ja fáhlabuojkuldagá sámegiellaj. Sámegiela terminologiijat ráhkaduvvojit sierra prošeaktan, nugo omd. Sámi láhkagiella nammasaš prošeakta mii čađahuvvo Deanu gieldda namas. sáme terminologija åvddånahttem dáhpáduvvá sierralágásj prosjevtaj baktu buojkulvissaj Deanu suohkana prosjækta sáme láhkagiella. Dasto vel ovdánanit sámegiela terminologiijat sierranas sámi ásahusaid áššemeannudemiid oktavuođas, omd. Sámedikki áššemeannudeamis. Vijdábut de sáme terminologija barggo dáhpáduvvá ássjegiehtadallama baktu duon dán sáme institusjåvnåjn duola dagu sámedikken. Dehálaš oassi sámegiela terminologiija ráhkadanproseassain lea almmolaš dokumeanttaid jorgaleapmi sámegillii. Ájnas oasse duodenn sáme terminologija åvddånahttemis le almulasj dokumentaj jårggålibme sámegiellaj. Sámi giellalávdegoddi, mii lea Sámi parlamentáralaš ráđi vuollásaš, lea almmuhan muhtun terminologiijalisttuid dán neahttasiidui: www.giella.org. sáme giellalávddegådde sáme parlamentáralasj ráde vuolen le terminologijalistajt biedjam www.giella.org næhttabælláj. Áigumuš lea ahte buot dokumeanttat maid stáhtalaš orgánat jorgalahttet, galget leat giellafágalaččat dárkkistuvvon, ja daid ođđa terminologiijat leat dohkkehuvvon rivttes vuogi mielde. Ulmmen le divna dokumenta majt stáhta orgána jårggåli, galggi liehket giellafágalattjat dárkestuvvam ja ådå terminologija le dåhkkiduvvam duolla instánsas. Departemeanttat geavahit odne ollu jorgaleaddjiid guđet jorgalit lágaid, njuolggadusaid, stuorradiggedieđáhusaid, preassadieđáhusaid jna. sámegielaide. Departementan bálkki uddni moadda sierra ulmutjijt jårggålittjat lágajt, njuolgadusájt, stuorradiggediedádusájt, pressadiedádusájt jnv.. Dainnago ollu váilot sámi juridihkalaš terminologiijat ja hálddahusterminologiijat, de jorgaluvvon teavsttat sáhttet muhtumassii leat eahpedárkilat terminologiija geavaheami dáfus. Danen gå ållo juridihkalasj terminologija vájllu sámegiellaj, máhtti muhtem dájs jårggålusájs álu liehket muhtemláhkáj iehpetjielggasa terminologija ano gáktuj. Buoridan dihtii dili, de Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu ráhkadahttit sámegielalaš ” viessogirjji ” maid departemeanttat ja vejolaččat daid vuollásaš etáhtatge sáhtte geavahit. Dáv dilev duollitjit ájggu Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta åvddånahttet ” viessodábálasj ” (husnormal) sámegielav departementaj ja jus sojttá vuollásasj orgánaj adnuj. Doaibmabidju 56. Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: Álgeduvvá 2009 Sámegillii jorgaluvvon lágaid dohkkehanortnet 56. doajmma Dåhkkidimårnik sáme láhkajårggålimijda Áigumuš lea ahte buot dokumeanttat maid stáhtalaš orgánat jorgalahttet, galget leat giellafágalaččat dárkkistuvvon, ja daid ođđa terminologiijat leat dohkkehuvvon rivttes vuogi mielde. Ájggomussan le divna dokumenta majt stáhta orgána jårggåli, galggi giellafágalasj dárkestuvvat ja ådå terminologija dåhkkiduvvat duolla instánsas. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu maid ásahit dohkálašvuođa dárkkisteaddji ortnega sámegillii jorgaluvvon lágaid ja eará almmolaš áššebáhpáriid várás, ja ortnega mii sihkkarastá ahte sámegillii jorgaluvvon lágat maiddái ođasmahttojuvvojit sámegillii go láhka ođasmahttojuvvo. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu aj ásadit årnigav sámegielav dárkestittjat láhkajårggålusájn ja ietjá almulasj dokumentajn, ja årnigav mij sihkarasstá lága ma li sámegiellaj jårggåluvvam aj ådåstuvvi sámegiellaj gå lága ådåstuvvi. Ráđđehusa ulbmil lea ahte buot IKT-ovdáneapmi almmolaš suorggis galgá atnit vuođđun unversála hámi vuođđojurdaga. Ráddidusá ulmmen le divna ávddånahttem diehto- ja guládallamteknologijan (DGT) almulasj suorgen galggá universála prinsihpaj baktu hábmiduvvat. Ráđđehusa ulbmil lea sihkkarastit ahte buohkain lea vejolašvuohta ja mokta ávkineaset geavahit teknologiija ja ođđa bálvalusaid buorimus lági mielde. Ráddidusán le ulmmen sihkarasstet jut gájkajn le máhttelisvuohta ja arvusmahttem tenologijav ávkkit ja ådå dievnastusájt buoremus láhkáj. Sámi oktavuođas dat vuos ja ovddimusat mearkkaša ahte sámi olmmoš galgá sáhttit geavahit gielas buot IKT-oktavuođain, namalassii ahte sámi namaid galgá sáhttit čállit riekta almmolaš registariidda, ja ahte galget ráhkaduvvot prográmmaide sámegielalaš vejolašvuođat. sáme aktijvuodan le vuostatjin sáhkan sámegielav adnet divna DGT aktijvuodajn, dsj. sáme namá galggi Ahte sámegielalaš olbmuide maid sihkkarastojuvvo vejolašvuohta beassat geavahit ođđa teknologiija, lea dehálaš sihke sin searvamii servodahkii ja sámegiela ovdáneapmái. 55 máhttet duolla tjáleduvvat almulasj registerijn, ja vaj prográmma åvddånahteduvvi ma sámegielav doarjju. sihkarasstet ådå teknologijaj bessat sámegielagijda aj le stuorra ávkken sebrudakossálasstemij, ja sámegiela åvddånahttemij. Almmolaš suorggis lea čielga ovddasvástádus gozihit ahte sierranas IKT- ja neahttabálvalusat eai buvtte ođđa heađuštusaid. almulasj suorgen le tjielgga vásstádus lahtjet nav vaj duot dát DGT- ja næhttadievnastusá e buvte ådå hieredusájt. Sámegielain leat buohkanassii 15 sierra čállinmearkka lassin dábálaš mearkkaide mat adnojuvvojit anglo-amerihkálaš vuogádagas. sámij gielajn tjoahkkáj li 15 sierra bokstáva duodden ieme bokstávajda angloamerikának systebmaj. Sámegiela čállinmearkkaid ja IKTa dáfus lea maŋimuš jagiid leamaš buorre ovdáneapmi. Dájt maŋemus jagijt le låhkám buorre åvddånahttem mij gullu sáme bokstávajda DGTan. Sámegiella lea dál válljehahtti giella dábáleamos operatiivavuogádagain. sámegiella le dal hiebadum sierra válljimin ienemus anedum operatijvvasystemajn. Sámegiella almmolaš registariin – gáibádusat stáhtalaš etáhtaide 57. doajmma Sámegiella almulasj registerijn – gájbbádusá stáhta etáhtajda Sámi giellajovkui lea dehálaš ahte maiddái čálalaččatge lea vejolaš geavahit sámegiela riekta ja dohkálaččat servodagas. sáme giellajuohkusij le ájnnasin jut aj tjálalasj sámegiella máhttá aneduvvat riekta ja duolla sebrudagán. Sámegiela dievas geavaheapmi gáibida ahte vejolaš lea atnit muhtun čállinmearkkaid mat eai leat girjedárus eaige ođđadárus. sámegiela ållesadnuj dárbahuvvá muhtem sierra bokstávajt adnet ma e dárogielan ja ådådárogielan gávnnu. Boarraseappoš almmolaš registariin eai leat dat čállinmearkkat, ja dat lea dagahan ahte máŋggalágan nuppástuhttinprográmmat mat lonuhit dáid čállinmearkkaid dakkár čállinmearkan maid vuogádagat sáhttet dohkkehit. Då oabmásap registerijn ælla dákkár bokstáva, juoga mij dagáj nav vaj duov dáv sierra konverterimijt ietjá bokstávajda ma máhttim systebmaj registreriduvvat. Dát guoská ee. aiddofal dakkár registariidda go Brønnøysundregistariidda, Álbmotregistarii, Stáhta kártalágádussii (Norgesglasset), Primusii, Askeladdenii ja NAVii. Dábálattjat sihtá dát ierit ietján guosskát Brønnøysundregisterijda, Álmmukregisterij, stáhta kárttadåjmadahkaj (norgesglasset:ij), Primus:ij, askeladden:ij ja VBa:aj. Dat mearkkaša ahte sámi álbmot ja fitnodagat main lea sámi namma eai sáhte registarastojuvvot rivttes na- main ja čujuhusain registariidda. Dát sihtá javllat sáme álmmuk ja vidnudagá sáme namájn e máhte ietjas namáv ja adressav oattjo registreridum duolla registerijn. Ráđđehus oaivvilda ahte dát dilli lea unohas ja ferte buoriduvvot. Ráddidusá mielas le dát vuorbedis dilev mij hæhttu duolliduvvat. Standárdenráđđi, mii lea Ođasmahttin- ja hálddahusdepartemeantta (FAD) rávvejeaddji orgána IKT-áššiin, lea meannudan áššin čállinmearkkaid geavaheami almmolaš hálddahusas. standardiserimráde, mij le rádevadde orgádna Ådåstuhttem- ja háldadusdepartemænntaj (ÅHD) ássjij ma guosski DGT- ássjijda, le giehtadallam bokstávaj adnemav almulasj háldadusán. / IEC. 10646 gullevaš UTF-8 veršuvnna almmolaš neahttabáikkiin ja almmolaš registariin. ietjas árvvalusán, mij dálla le giehtadallama vuolen ÅHD:an, oajvvaduvvá adnegoahtet bokstávtjoahkkev iso / iEC 10646 representeriduvvam UTF-8:ajn almulasj næhttasajijn ja almulasj registerijn. Dát mearkavuogádat geavahuvvo viidát ja gokčá ii duššefal sámi girjegielaid dárbbuid, muhto maiddái máilmmi eanaš gielaid čállinmearkkaid. Dán bokstávtjoahkken le vijddát adno ja ij dåssju gåbtjo sámegiela dárbojt, valla aj tevstalasj representerimav ieneplågåjs værálda gielajs. Teknihkalaččat dát válljen buktá dievas čovdosa teakstačállimii buot dain geavahansurggiin main odne eai leat áibbas dohkálaš čovdosat. Teknihkalattjat sihtá dát válljim vaddet ålles tjoavddusav tevstalasj representasjåvnnåj gájkka adnosuorgijn majn uddni ij le ålles tjåvda. Almmolaš neahttabáikkiide orru leamen viehka álki váldit atnui UTF-8, muhto ovdalgo loahpalaš mearrádus dahkkojuvvo, de ferte čađahuvvot váikkuhusguorahallan, vai lea vejolaš garvit vuorddekeahtes váttisvuođaid. almulasj næhttabielijda le vuojnunagá viehka álkke álgget UTF-8:ajn, valla åvddåla maŋemus konklusjåvnnå dagáduvvá viertti vájkkudusanályjssa tjadáduvvat sihkarasstet vaj e vuojnedihkes gássjelisvuoda ide. Dainnago otnáš registariin leat nana čatnasat, de lea dárbu gávdnat jierpmálaš gaskaboddasaš ortnegiid ja heivvolaš vugiid mo čađahit nuppástuhttima. Daj nanos tjanástagáj siváj diehti ma guosski dálásj registerijda, le dårbulasj jiermmás sirddemårnigijs ja dågålasj vuogijda dákkár målssomijt tjadádittjat. Dát nuppástuhttimat gusket máŋgga oasálažžii. Dajnas gå moadda berustiddje le guoskaduvvam dás målssomis. Plánejuvvon lea čađahit váikkuhusguorahallama giđđat jagi 2009. Vájkkudusanályjssa le plánidum tjadáduvvat 2009-gidá. / IEC. 10646 gullevaš UTF-8 veršuvnna almmolaš neahttabáikkiide ja almmolaš registariidda, muhto ferte vuos árvvoštallat dárkileappot mo dan dahkat ja makkár gaskaboddasaš ortnegat galget geavahuvvot. Ráddidus sihtá adnegoahtet bokstávtjoahkkev iso / iEC 10646 representeridum UTF-8:ajn almulasj næhttasajijn ja almulasj registerijn, valla hæhttu árvustallat gåktu dát galgga dagáduvvat ja makkár målssomårniga galggi doajmmat. Giellateknologiija lea diehtagiid rasttideaddji doaibma mii siskkilda dakkár dihtorprográmmaid ráhkadeami mat sáhttet bođđet ja ráhkadit olmmošlaš giela cealkagiid, omd. dárogillii dahje sámegillii. Åvdåsvásstediddje: Ådåstuhttem- ja háldadusdepartemænntaj Ájgge: Doajmmaplána doajmmaájge Giellateknologiija vuođđun leat ee. diehtojuohkinteknologiija, gielladiehtaga, dahkojierpmi, fonetihka ja kognitiiva psykologiija máhtut. Giellateknologija le diedagasskasasj disiplijnna mij dáhtáprográmmajt åvddånahttá anályseritjit ja genereritjit ulmutjij gielajt, buojkulvissaj dáro- jali sámegielav. Giellateknologiija juhkkojuvvo dábálaččat guovtti váldosuorgái, dihtorlingvistihkkii ja jietnadanteknologiijii. Giellateknologija juogeduvvá dábálattjat guovte oajvveoassáj, dáhtálingvistihkkaj ja ságástimteknologijaj. Dihtorlingvistihkas dutkit eanaš giddejit fuomášumi čállojuvvon teavsttaid bođđemii, mii ee. ovddida ohcanvejolašvuođaid interneahtas ja automáhtalaš jorgaleami. Dáhtálingvistihkka dárkkelit barggá ienemusát tjálálasj tevstaj anályserit, duola dagu ráhpat vijdes åhtsåmmáhttelisvuodajt internehtan ja automáhtalasj jårggålimijda. Jietnadanteknologiijas lea sáhka olbmo jietnadeami gieđahallat dihtoriin, erenoamážit bidjat dihtora dovdát olbmo jietnadeami ja ráhkadit olbmo jietnadeami. ságastimteknologija le vas dáhtágiehtadallam ulmutjij sáhkadallamis, dsj. sierraláhkáj ságastimev dåbddåt ja ságastimsyntessa. Jietnadeapmi lea čájehuvvon leat beaktilis vuohki juohkit dieđuid. ságastibme le åtsådallamij baktu vuojnnet dåbmalis vuohke diedojt åvddånbuktet. Jietnadanprográmmat sáhttet addit olbmuide geain lea lohkan- ja čállinváttisvuođat vejolašvuođa ipmirdit iešguđetlágan teavsttaid, fágagirjjiid rájis aviissaid rádjai. ságastimprográmma máhttá vaddet ulmutjijda låhkåm- ja tjállemgássjelisvuodaj tjoavddagav duon dán tevstajda, fáhkagirjijs avijsajda. Sámediggi lea čielggadan leago vejolaš ráhkadit sámegielaide syntehtalaš jietnadanprográmmaid. sámedigge le guoradallam jus máhttelisvuoda li åvddånahttet ságastimsyntesav sáme gielajda. Doaibmabidju 58. sáme giellateknologija guovdátjin Tråmså Sámegiela riektačállinreaidu universitehtan le ulmmen dahkat grammatih Prográmma lea nuvttá ja dan lea vejolaš viežžat interneahtas. kavuoduk giellateknologijav sáme ja ietjá Sámediggi lea bidjan álgagii divaštallama Divvunprošeavtta boahtteáigásaš jođihanorganisašuvnna birra. nuorttalij gielajda, d.d. tækstaprosesserimpro Sámegiela sátnegirjjit grámmajt, pedagogalasj, digitála báhkogirjijt Odne leat unnán sámegiela sátnegirjjit, erenoamážit julevsámegillii ja oarjilsámegillii. ja syntehtalasj ságastimev. Prosjevta sijdda Go sátnegirjjit váilot, de dat dilli sáhttá hehttet gielaid ovdáneames. bielijn gávnnuji dálla grammáhtalasj analyjs Doaibmabidju 59. saprográmmajt nuortta-, julev, oarjjel-, anár-, Sámegiela sátnegirjjiid kárten ja buorideapmi gålldå- ja gielda-sámegiellaj. Duodden gávn Sámediggi bovdejuvvo searvat bargojovkui. nuji pedagogalasj prográmma ja báhkogirje Dat maid guoská áššiide mat eai njulgestaga guoskka dihto oktagassii. nuorttasámegiellaj. OVTTASRÁĐIID DIVTTASVUONA SUOHKANIIN Romssa universitehta lágida sámi kulturoahpu lohkama mas čalmmustahttojuvvo julevsámi guovlu. ságastimsyntessa galggá aneduvvat dagu duoddevædtsak aktan dábálasj korrektuvrraprográmmaj. Lohkmii gullet 3 guovttebeaivásaš čoahkkaneami, ja buot čoahkkaneamit galget leat Divttasvuonas. Åtsådallama vuosedi ságastimsyntessa doarjju låhkåm- ja tjállemprosessav. Dat lágiduvvo joatkkaoahpahusa fálaldahkan mii addá logi oahppočuoggá go oahppi lea ceavzán eksámenis. Duodden máhttá ságastimsyntessa aneduvvat vuodon åvddånahtátjit ådåájggásasj dievnastusfálaldagáv moatten suorgen. Lohkanfálaldat ráhkaduvvui Ofuohta guvllolaš máhttokontuvrra (RKK. 58. doajmma Sáme njuolgatjállemvædtsak Várdobáiki sámi guovddáš čalmmustahttá diđolaččat sámegiela ja sámi kultuvrra. sámedigge le 2004 rájes tjadádam prosjevtav (Divvom) åvddånahttet sáme korrekturprográmmav elektronåvnålasj tækstagiehtadallamij. Dat sáhttá eastadit buohcuvuođa ja oktovuođa, ja addit olbmuide buoret eallima ja buresloaktima. Prográmma le navku ja máhttá viedtjaduvvat internehtas. Bárggo- Vuoras márkosámit geavahit báikkálaš suopmana, muhto sámi girjegiella lea sidjiide váddát. Sii ožžot sámegillii oanehis čállojuvvon teavsttaid ja galget daid lohkat jitnosit, dahje besset ieža čállit sámegiela sániid ja dajaldagaid maid nuppit eavttuhit. ja sebrudahttemdepartemænnta, Máhttodepartemænnta ja sámedigge ruhtadi prosjevtav «Divvom 2 š, mij sihke galggá ajmon anedit ja doajmmagæhttjalimev jådedit stávimdárkestimev nuortta- ja julevsamegiellaj, ja åvddånahttet stávimdárkestimev oarjjelsámegiellaj. Nu geavahuvvo dat máhttu mii lea oasseváldiin sámegielas, ja dat buorida sin lohkanmáhtu. Prosjækta manná 3 jage, ja ulmmen le oarjjelsáme stávimdárkestibme galggá gárvvásin avddåla 2010 låhpan. Sámi oskkuoahpahus galgá leat gitta sámiid vásáhusain ja sámiid báikkálaš girkoeallimis. Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta, Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ja Sámedigge Ájgge: 2010 Sávaldat galgá leat oidnosii buktit guovttegielalašvuođa oskkuoahpahusa geavadis. sámedigge le álgadam ságastallat boahtteájge Divvom-prosjevta doajmmaorganiserimav. Sámi girkoráđis ja Girkoráđis lea ovddasvástádus prošeavttas man namma lea “ Sámi mánáid ja nuoraid doaibmavuđot oskkuoahpahus neahtas ”. Giela aktelattjat åvddånahtti i. i. terminologijaåvddånahttemijn mij aktelattjat dáhpáduvvá, ja de le ájnas jut aktelattjat giellavædtsagav ådåstuhttet ja åvddånahttet. Álggahuvvon lea sámi neahttabáiki oarjilsámegillii, julevsámegillii, davvisámegillii, ja dárogillii: www.osko.no ” Osku ” mearkkaša tro dahje tillit dárogillii. Versjåvnnåådåstuhttema aj prográmmabuvtadiddjijn buktá dárbov vijdáduj åvddånahttemav ja ådåstuhttemav njuolgatjállemvædtsagijs. SÁMI LÁHKAGIELLA sáme báhkogirje Prošeakta ” sámi juridihkalaš terminologiija ” álggahuvvui jagi 2004 Deanu gieldda namas. Uddni le stuorra vádne sáme báhkogirjijs, sierraláhkaj julev- ja oarjjelsámegiellaj. Sámi ealáhus- ja guorahallanguovddáš (SEG) jođihii prošeavtta. Báhkogirjij vánesvuohta máhttá liehket hieredissan gielaj åvddånibmáj. Prošeakta Sámi láhkagiella álggahuvvui jagi 2006, ja dan doarjut ledje Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ja Sámediggi. Buojkulvissaj máhtti avtagielak sáme báhkogirje liehket ájnas vædtságin jut sámegiella galggá doajmmat metagiellan, dsj. Giellafágalaš ja juridihkalaš máhttu lea leamaš dán tearbmaráhkadanbarggus. giellan mij tjielggi mij juoga le. Prošeavtta álgooasis ráhkaduvvui listu mas ledje 691 sámi juridihkalaš tearpma. Deanu gieldda ulbmil lea ráhkadahttit dievas dárogiel-sámegiel sátnelisttu, mas leat juridihkalaš tearpmat mat leat váldojuvvon riidolágas. E ga gávnnu báhkogirje dagádum sierra dárogielagijda gudi sihti oahppat nuorttasámegielav, jalik sáme-dáro báhkogirje ma tjielggiji sáme bágoj adnemav dárogielak addnijda. Tearpmat biddjojuvvojit neahttasiidui www.risten.no dađistaga go Sámi giellalávdegoddi daid dohkkeha. 59. doajmma Sáme báhkogirjij guoradallam ja åvddånahttem VAI LEA ÁLKIT almmolaš doaimmahusaide váldit atnui sámi čállinmearkkaid, de vuođđuduvvui sierra máhttovuođđu ja sierra neahttabáiki sámi čállinmearkkaid ja IT várás – samIT – vuođđuduvvui jagi 2003. samIT lea Standard Norge vuollásaš prošeaktan leamaš organiserejuvvon, ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea dan ruhtadan. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu ásadit juohkusav mij galggá guoradallat makkár báhkogirje gávnnuji nuorttasámegiellaj, julevsámegiellaj, ja oarjjelsámegiellaj ja buktet oajvvadusáv dåjmajda nannitjit vijdábuj bargov sáme báhkogirjij. Buot almmolaš doaimmahusat galget sáhttit váldit oktavuođa ja jearrat samIT rávvagiid áššiin mat gusket sámegillii ja ITii. sámedigge gåhtjoduvvá juohkusij oassálasstet. Lassin leat davvisámegillii pedagogalaš pro- grámmat ja sátnegirjjit. Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009-2010 Oidnosii buktit sámegiela albmohahkii Sámegielav tjalmostahttet almulasj sajijn Vai sámegiella nanusmuvvá ealli kulturcaggin, de lea dehálaš ahte sámegiella eambbo oidno albmohagas. sáme gielajt nannitjit viesso kultuvrraguodde giellan le dárbbo sámegielav ienebut tjalmostahttet almulasj sajijn. Ahte Norgga álbmot deaivvada sámegielaiguin almmolaš joregiin, lea dehálaš vai gielaid árvodássi servodagas buorrána. Dat jut Vuona álmmuk ienemusláhkáj iejvvi sáme gielajt almulasj sajijn le ájnas gielaj dásev aledittjat sebrudagán. Dat buoridivččii juohkehačča diđolašvuođa das ahte sámegiella lea dehálaš oassi riikka kultuvrralaš ilmmis. Dát laset ájnegis ulmutja diedulasjvuodav sáme giela li ájnas oasse nasjonála kultuvralasj vidjurijs. Dasto dat váikkuha buorebussii olbmuid miellaguottuid dáfus ja lassánahtášii sin beroštupmái sámegielas servodagas muđuid. Vijdábut det sjaddá vájkkudit buorreláhkáj guottojda ja berustimijda sámegiellaj sebrudagán åbbålattjat. Maŋimuš jagiid sámegiella lea eambbo go ovdal šaddan Norgga kultuvrra oassin. Dájt maŋemus jagijt le sámegiella ienebut gå åvddåla sjaddam oassen kultuvrragåvås Vuonan. Sámi filmmat, sámi artisttat ja sámi festiválat váikkuhit ollu dasa ahte beroštupmi sámegielas lassána servodagas. sáme filma, sáme artista ja sáme festivála lasedi aj ienebut berustimev sámegielas sebrudagán. Sámegielaid oidnosii buktin lea maid dehálaš nannen dihtii sámiid gielalaš ja kultuvrralaš ihčodaga. sáme gielaj tjalmostibme le aj ájnas nannitjit gielalasj ja kultuvralasj iesjdåbdov. Iiba unnánge leat dán oktavuođas dehálaš ahte sámegielaid šláddjiivuohta oidno eambbo almmolaš joregiin, nu ahte sihke davvisámegielalaččat, julevsámegielalaččat ja oarjilsámegielalaččat sáhttet deaivvahit gielaset nu ollu oktavuođain go fal vejolaš. Dán aktijvuodan le edesik ájnnasin sáme gielaj moattegerdakvuohta sjaddá ienebut tjalmostuvvat almulasj sajijn, nav vaj sihke nuorttasámegielaga, julevsámegielaga ja oarjjelsámegielaga máhtti iejvvit ietjas agielav ienemus máhttelis aktijvuodajn. Mánáidáitariid raporttas man namma lea " Retten til medvirkning for samiske barn og unge " (Sámi mánáid ja nuoraid vuoigatvuohta leat mielde váikkuheamen), nuorat dovddahit ahte giella lea mearrideaddji dehálaš oadjebas ihčodaga váikkuheaddjin sidjiide – ja ahte hivvomediat menddo unnán gaskkustit fáluid sámi nuoraide. Mánájoahttse rápportan ” Rievtesvuoda oassálasstemij sáme mánájda ja nuorajda ” åvddåbbukti nuora jut giella le mierrediddje oasse vattátjit jasska iesjdåbdov – ja vaj ållokmedia ilá binnáv gaskosti ássjijt ma gulluji sáme nuorajda. Go sámegiella eambbo oidno ja gullo almmolaččat, de dat sáhttá beroštahttit eanebuid váldit gielaset ruovttoluotta, dikšut dan ja ovddidan dan. nannusap sámegiela tjalmostibme almulasj sajijn máhttá lasedit berustimev ja dárbov gielav ruopptot válldet, jali gielav dievnnut ja åvddånahttet. Dat maid lea dakkár dehálaš bealli mii movttiidahttá sámi báikkálaš servodagaid bargat nu ahte sámegiella nanusmuvvá guovllus. Ájnas arvusmahttem oassen sáme bájkálasj sebrudagájda máhttá aj liehket barggat nannit sáme gielav guovlojnis. Sámi girjjálašvuođas, sámi teáhteris ja sámi filmmain lea dehálaš rolla dahkat giela oahpisin olbmuide ja buoridit sin diđolašvuođa das. sáme girjálasjvuodan, sáme teáhterijn ja sáme filmajn le ájnas sadje gielalasj dåbddåmij ja diedulasjvuohtaj giela gáktuj. Sámegielalaš girjjálašvuođas sáhttá dasto vel leat dakkár dehálaš rolla, ahte ovddida buori sámegiela geavaheami, buorida guđege lohkki máhtuid sámegielas, ja lasiha su čatnaseami gillii. sáme girjálasjvuohta máhttá vijdábuj liehket ájnas oassen åvddånahttemin buorre sáme giellaanov, åvddånahttemin ájnegis låhkke sámegiela låhkåmtjehpudagáv, ja åvddånahttemin låhkke dåbdåstallamav gielajn. • Láhčit dilálašvuođaid sámegielalaš joregiid vuođđudeapmái ja nanusmahttimii • láhtjet nav vaj sáme giela saje ásaduvvi ja nanniduvvi. • Láhčit dilálašvuođaid sámegielalaš TV- ja radiosáddagiidda • láhtjet dilev sáme tv ja radio sáddagijda sáme-giellaj • Láhčit dilálašvuođaid sámegielalaš aviissaid ovddideapmái ja julevsámegielalaš ja oarjilsámegielalaš aviisasiidduid ráhkadeapmái • láhtjet dilev åvddånahtátjit sáme avijsajt ja avijssabielijt julev- ja oarjjelsámegiellaj • Buktit oidnosii sámegiela dainna lágiin ahte almmolaš visttit ja báikenamat ožžot sámegielalaš galbbaid • Åvddånbuktet sáme gielav sámegielak galbbima tjalmostimijn almulasj tsiehkadusájn ja bájkkenamáj baktu • Buoridit sámegielalaš girjjálašvuođa fállama girjerájuin riikka miehtá • lasedit sáme girjálasjvuoda sadjihimev almulasj bibliotehkajn rijkav miehtáj • Nannet teáhtera, filmma, girjjálašvuođa ja girjegoasttideami sihke davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii • Nannit teáhterav, filmajt, girjálasjvuodav ja almmudakdåjmajt nuortta-, julev- ja oarjjelsáme-giellaj • Láhčit dilálašvuođaid nu, ahte šaddet neahttasiiddut main leat diehtojuohkinbálvalusat sámegillii ja sámegielaid birra • láhtjet dilev webba diehtojuohkemdievnastussaj sámegiellaj ja sámegiela birra • Sihkkarastit ahte sámegielalaš teavsttat leat olámuttus interneahtas • sihkarasstet sámegielak tevstajt sadjihin internehtan Sámi báikenamat ja sámegielalaš galbbat 58 sáme bájkkenamá ja sámegielak galbbim Dehálaš lea sámi báikenamaid galbet sámegillii (ráhkadit báikenammagalbbaid ja geaidnočujuhusgalbbaid), vai sámegiella ja sámiid orrun bohtet oidnosii. sáme bájkkenamájt galbajn adnet (bájkkenammagalbajn ja rahtevuosedimgalbajn) le ájnnasin sáme gielav ja sáme sadjihimev åvddånbuktet. Dat mii mearrida ášši, galgágo galbejuvvot sámegillii, lea dat ahte báikki olbmot geavahit sámegielalaš báikenama. Dat mij le mierredime sámegielak galbba galggá, le jus bájkkenamma aneduvvá ulmutjijs dan bájken. Láhka ii earut guovlluid mat leat sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde dain guovlluin mat leat olggobealde. Láhka ij sirri namájt sámegiela háldadusguovlo ålggolin jali sissŋelin. Fylkkadikkiid álgaga dahkama vuođul lea Romssa fylka ja Finnmárkku fylka ožžon guovttegielalaš nama, dárogillii ja sámegillii. Fylkadikkij álgadimij maŋŋela li boahtám guovtegielak namá (dáro ja sáme) Tråmsån ja Finnmárkon. Dán guovtti fylkka guvllolaš stáhtaorgánat galget geavahit guovttegielalaš nama iežaset logoin, reivviin ja galbbain. Guovlolasj stáhta orgána dájn fylkajn galggi ietjasa logojn, girjijn ja galbbimijn åvddånboahtet námaj goappátjij giellaj. Dat gusto maid fylkkarájáid geaidnogalbbaide. Dát gullu aj rahtegalbbimijn fylkarájájn. Fylkkamánnit leat gohčohallan gozihit dan. Fylkaålmmå le oadtjum oatsodit dát ajtu dagáduvvá. Báikenammaláhka galgá sihkkarastit sámegielalaš báikenamaid riikkalaš lágaid ja riikkaidgaskasaš soahpamušaid ja konvenšuvnnaid mielde. Bájkkenammaláhka galggá sihkarasstet sáme bájkkenamájt nasjonálalasj láhkatjoahkke ja rijkajgasskasasj sjiehtadusáj ja konvensjåvnåj gáktuj. Sámegielalaš namma galgá álo leat bajimusas (ovddimusas) go galba lea sámegiela hálddašanguovllus. sáme namma galggá agev åvddålin tjuodtjot galbajn bájkijn sámegiela háldadusguovlo sissŋelin. Stáhta geaidnolágádusa guovlokontuvrraid vuollásaš báikkálaš kontuvrrain lea ovddasvástádus mearridit galbema riikka- ja fylkkageainnuin, ja gielddain fas lea ovddasvástádus mearridit gielddageainnuid galbema (galbenváldi). stáhta rahtedåjmadagá guovlokåntåvråjn le åvdåsvásstádus mierredit rijka- ja fylkagæjnojt gálbbit, madin suohkanijn le åvdåsvásstádus mierredit gálbbit suohkanrahtijt (galbbimoajválasj). Galbeneiseváldi sáhttá válljet ahte sámegielalaš namma galgá leat bajimusas dainge guovlluid galbbain mat eai leat sámegiela hálddašanguovllus. Galbbimoajválasj máhttá válljit sáme namma galggá tjuodtjot vuostatjin galbajn aj guovlojn ma ælla háldadusguovlon oassen. Sámi báikenamat maid báikki olbmot geavahit dahje olbmot geain lea ealáhus báikkis, galget dábálaččat geavahuvvot almmolaš galbbaide, kárttaide jna. (§9). Báikenamma vurdojuvvo friddjadáhtus geavahuvvot, namalassii ahte almmolaš orgánat ieža váldet ovddasvástádussaneaset ollašuhttit lága iežaset ovddasvástádussuorggis. sáme bájkkenamá ma aneduvvi ulmutjijs gudi stuovvásin årro bájken, jali le æládusáj baktu dåhku tjanástagá, galggi dábálattjat adnet dav mij le almulasj galbajn, kártajn jnv, (9.§), Bájkkenamma le gájbbeduvvam anátjit ietjasa dåjmas, dát sihta javllat almulasj orgána ietja li åvdåsvásstediddje jut láhka dievdeduvvá ietjasa åvdåsvásstádussuorgen. Vejolaš lea váidalit jos mearriduvvon sámegielalaš báikenamma ii galbejuvvo. Máhttelis le gujddit mierredum sáme bájkkenamá adnema vánesvuodas. Jos váidaluvvo, de váidalus galgá sáddejuvvot Kultur- ja girkodepartementii. Gujddimus sáddiduvvá Kultuvrra- ja girkkodepartemænntaj. Báikenammalága § 11 addá Sámediggá válddi nammadit sámi báikenammakonsuleanttaid. Bájkkenammakonsulenta sáme bájkkenamájda Bájkkenammalága 11.§ vaddá sámediggáj fábmogisvuodav nammadit sáme bájkkenamma konsulentajt. Sámediggi oažžu ollu jearaldagaid sámegielalaš báikenamaid geavaheami birra. sámedigge oadtju moadda gatjálvisá sáme bájkkenamáj ano birra. Sámedikki nammabálvalusa bargu báikenamaiguin siskkilda vuos ja ovddimusat rávvemušaid báikenamaid čállimis. Bájkkenammabarggo sámedikke nammadievnastusán le vuostatjin namájda rádijt vaddet tjállemvuohkáj. Dađistaga go sámegiella lea váldojuvvon eambbo ja eambbo atnui almmolaš oktavuođain, de báikenamaid ohcaleapmi lea lassánan. Maŋenagi gå sámegiella le ienebut ja inebut almulasj aktijvuodajn adnuj boahtám, le aj gatjálvisá lassánam. Buot mearriduvvon báikenamat čállojuvvojit Guovddášbáikenammaregistara nammasaš diehtovuđđui, maid Stáhta kártalágádus jođiha. Divna mierredum bájkkenamá tjáleduvvi dáhtábássaj Guovdásj bájkkenammaregisterij mij stáhta kárttadåjmadagás dåjmaduvvá. Sámedikki hálddahusa bargamušat leat ee. válmmaštit báikenammaáššiid nammakonsuleanttaide ja sidjiide veahkkin ohcat báikenamaide duogášdieđuid. sámedikke háldadusá barggo le i. i. gárvedit nammaássjijt bájkkenammakonsulentajda ja viehkedit bájkkenamájda duogásjdiedojt viedtjat. Go báikenama čállinvuohki lea lága vuođul mearriduvvon ja čállojuvvon Guovddáš báikenammaregistarii, de dan čállinvuogi galget geavahit buot almmolaš orgánat, doaimmahusat mat leat ollásit almmolaččat, ja buohkat guđet čállet skuvlla várás oahpponeavvuid. Gå bájkkenamá tjállemvuohke le mierreduvvam lága milta ja Guovdásj bájkkenammaregisterij tjáledum, galggá tjállemvuohke aneduvvat divna almulasj orgánajs, selskáhpijs ma ållåsit li almulasj æjgon, ja oahpponævojn majt skåvlån galggi aneduvvat. Deaivvadanbáikkit Mierrredimorgádna Mánát ja nuorat dárbbašit sámástit skuvlla maŋŋáge. Mánáj- ja nuorajorganisásjåvnå ja juohkusa ma Báikkálaš deaivvadanbáikkit leat dehálaččat movttiidahttin dihtii olbmuid sosiála, kultuvrralaš ja sámegielalaš ovttastallamiidda. friddjaájgen. Bájkálasj æjvvalimsaje li ájnnasa arvusmáhtátjit sosiála, kultuvrra ja sámegielak dåjmajt. Gielddain lea ovddasvástádus lágidit báikkálaš joregiid ja deaivvadansajiid, muhto maiddái eaktodáhtolaš organisašuvnnatge dahket ollu buori barggu dan dáfus. suohkanijn le da majn le åvdåsvásstádus láhtjátjit sajijt ja æjvvalimsajijt bájkálattjat, valla aj luojvoj organisásjåvnå ratjásti ednagit ietjasa bargo baktu. Eanaš báikkiin lea dárbbašlaš siskkáldas struktuvra go sávaldat lea álggahit doaimmaid mat buoridit sámegiela geavaheami. Gájkienemus sajijn le dárbulasj infrastruktuvrra jus ulmusj sihtá ásadit dåjmajt ma sámegiela anov åvdedi. Sámediggi juolluda doarjagiid prošeavttaide mat veahkehit oaččuhit áigái mánáid ja nuoraid várás deaivvadansajiid, doaibmabijuid ja dakkár prošeavttaid mat buoridit mánáid bajásšaddanbirrasa, ja mat dainna lágiin mearkkašit ollu sámegiela nannemii ja ealáskahttimii. sámedigge juollot doarjjagijt prosjevtajda ma bukti æjvvalimsajij åvddånahttemav sáme mánájda ja Doaibmabidju 60. nuorajda, dåjmajda ja prosjevtajda ma mánáj bajássjaddamdilev åvdedi, ja danen le stuorra ávkken gielav nannitjit ja ælládittjat. Mánáid ja nuoraid sámegielalaš deaivvadanbáikkit 60. doajmma Sámegielak æjvvalimsaje mánájda ja nuorajda Ovddidan dihtii ” giellajoret-prošeavttaid ” Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigot ovttasráđiid Sámedikkiin lágidit konferánssa kultur- ja astosuorggi giellajoregiid birra. ” Giella-sadje-prosjevtaj ” åvddånlåpptima diehti ájggu Mánáj- ja dássádusdepartemænnta ja Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta aktisasjbargujn sámedikkijn ásadit konferánsav giellasajij kultuvrra- ja asstoájgesuorgen. Čalmmustahttit áigot mo báikkálaš searaid ja doaibmabijuid lea vejolaš geavahit ráhkadan dihtii mánáid ja nuoraid deaivvadanbáikkiid main sii sáhttet ovttastahttit astoberoštumiid ja beroštumi geavahit sámegiela. Tjalmostahttemássjen le gåktu bájkálasj resursa ja dåjma máhtti aneduvvat ásadittjat æjvvalimsajijt mánájda ja nuorajda gånnå máhtti asstoájgeberustimijt ja dåjmajt aktidit sámegiela praktiserimijn. Kártenbargguid buriid ovdamearkkaiguin das mo astojoregat sáhttet geavahuvvot giellajoregin, lea áigumuš konferánssas čájehit mo daid lea vejolaš geavahit eará báikkiinge. asstoájggesajev giellasadjen guoradallama duogátjijn åvddånbuktet konferánsan dagu buorre buojkulvissan ietjá prosjevtajda. Konferánsa galgá maid čalmmustahttit mánáid ja nuoraid sávaldagaid ja dárbbu nannet sámegiela astofálaldagaiguin. Konferánssa sjaddá aj tjalmostuhttet makkár ájggomusá ja dárbo mánájn ja nuorajn li sámegielav nannitjit asstoájggefálaldagáj baktu. Konferánsa šaddá dan suorggi joatkevaš barggu vuođđun. Konferánssa dahká de vuodov vijdábuj bargguj dán suorgen. Interneahtta Åvdåsvásstediddje: Mánáj- ja dássádusdepartemænnta aktisattjat daj departementaj ma guoskaduvvi Ájgge: 2009-2012 Interneahta šaddama ja viidáneami geažil leat ođđa joregat ja vejolašvuođat ihtán unnitlohkogielaide. internehta sjaddama baktu le ådå saje ja máhttelisvuoda unneplågogielajda boahtám. Teavsttaid, jietna- ja videočuohpaldagaid, ja neahttavuđot oahpahallanreaidduid mat leat sámegillii (ja eará unnitlohkogielaide), šaddá álkit olbmuide olahit. Tevsta, jiednabeskudisá, videobeskudisá ja næhtta oahppovædtsaga sámegiellaj (ja ietjá unneplågogielajda) le álkket sadjihin. internehta baktu máhttá ulmusj Interneahtas lea vejolaš oahppat ođđa gielaid vaikko goas ja gos. oahppat ådå gielajt akta beri goassa ja akta beri gånnå. Wikipedia nammasaš proševttas lea odne vejolaš gávdnat neahttadiehtogirjji máŋgga unnitlohkogillii. internæhttavuodok leksikåvnåv moatten unneplågo gielaj badjel. Dán bálvalusa dahket eaktodáhtolaš olbmot vejolažžan. Dát fálaldahka le luojvoj bargoj vuodo nanna. Ollu geavahuvvon bálvalus Facebook lea odne omd. dakkár unnitlohkogillii go walisalaš gillii. Duot mihtos Facebook fálaldahka gávnnu dálla walijsa-giellaj. Lassin vel leat arvat unnitlohkogielaid sátnegirjjit olámuttus Wiktionary nammasaš prošeavttas. Duodden gávnnuji moadda báhkogirje unneplågo gielajda Wiktionary-prosjevta baktu. Dat lea Wikipedia oalgeprošeakta, mas sátnelisttut ráhkaduvvojit eaktodáhtolaččaid bargovehkiin. Dát le suorggen Wikipedias gånnå báhkolista dagáduvvi luojvojbarggijs. Dáidda bálvalusaide lea dat oktasaš ahte geavaheaddjit dat ieža daid stivrejit. Mij le aktisattjat dáj fálaldagáj gaskan, le gå li ienemusát addnij duogen. Sávahahtti ii leat ahte stáhtas galgá leat aktiiva rolla interneahta sisdoalu hárrái. ij le sidot stáhtta galggá doajmmelis rollan mij gullu sisadnuj internehtan. Sámegielalaš geavaheaddjit berrejit leat diđolaččat interneahta ja dan iešguđetlágan bálvalusaid vejolašvuođaid hárrái, go sáhka lea sámegielaid ovddideamis. sámegielak addne viertti liehket diedulattja máhttelisvuodajda majt internæhtta ja duot dát fálaldahka vaddá sámegielav åvddånahtátjit. Dasto geavaheaddjit galget aktiivvalaččat bargat veahkkin vai sámegielalaš teavsttaid lohku stuorru sierranas interneahttabálvalusain. Vijdábuj máhttá addne doajmmat ienedittjat sámegielak tevstajt duon dán internæhttafálaldagán. Interneahtavuđot giellajoregat sáhttet leat dehálaš gulahallanjoregat – dakkár joregat main mánáin ja nuorain lea ruovttudovdu ja maid sii sáhttet beaivválaččat geavahit, main sii sáhttet gulahallat sámegillii, ja nu ieža aktiivvalaččat geavahit sámegiela. internehtavuodok giellasaje máhtti liehket ájnas guládallamsaje – saje majt máná ja nuora dåbddi ja gånnå li sijdan ja majt bæjválattjat adni, gånnå máhtti sámegiellaj guládallat, ja dajnas ietja vájmmelisát gielav adnet. Ollu neahttabáikkiin olbmot sáhttet blogget, čáhttet ja sáddet jearaldagaid nuppiide ja komeant- taidege sámegillii. Moatten næhttasajijn máhttá bloggit, ja tjálatjit ja sáddit sisi gatjálvisájt ja kommenterit sámegiellaj. Nordlándda fylkkasuohkan lea máŋga jagi atnán stuorra ovddasvástádusa almmolaš diehtojuohkimis sámegillii nuoraide. nordlánda fylkasuohkan le moatten jagen stuorra åvdåsvásstádusáv válldám almulasj diehtojuohkemis nuorajda. www.infonuorra.no lea diehtojuohkinbálvalus sámi nuoraide. www.infonuorra.no le diehtojuohkemfálaldahka sáme nuorajda. Sámediggi, Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ja Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta leat guhtege juolludan ruđalaš veahki dan rájis go Infonuorra vuođđuduvvui jagi 2004. sámedigge, Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ja Mánáj- ja sássádusdepartemænnta le juollodam ruhtadoarjjagijt dallutjis gå infonuorra ásaduváj 2004. Nordlándda fylkkasuohkan, fylkkagirjerádju jođiha neahttabáikki man namm lea www.skrivebua.no. nordlánda fylkasuohkan, fylkesbibliotehka baktu dåjmat aj næhttasajev www.skrivebua.no. Neahttabáiki addá mánáide ja nuoraide geaid agit leat 10 jagis 20 jahkái, vejolašvuođaid sáddet neahttabáikái iežaset teavsttaid. næhttasadje vaddá mánájda ja nuorajda gaskal 10 ja 20 jage máhttelisvuodajt ietjasa tevstajt sisi sáddit. Dan siidui lea maid biddjojuvvon Den samiske skrivebua. Dán næhttabielen le aj Sáme ” skrivebua ” ásaduvvam. Nordlándda fylkkasuohkan jođiha Dearvvasvuođadirektoráhta addin doarjagiin maiddái jearaldatsiiddu man namma lea “ Klara Klok ”, www.klara-klok.no. nordlánda fylkasuohkan dåjmat ruhtadoarjjagijn Varresvuodadirektoráhtas aj gatjálvisbielev “ Klara Klok ”, www.klara-klok.no. Dan neahttabáikki bálvalusat leat sihke dárogillii ja sámegillii. næhttasaje dievnastusá li sihke dáro- ja sámegiellaj. www.diggi.no. lea neahttabáiki nuoraide guđet háliidit eambbo oahppat Sámedikki ja sámepolitihka birra. Deháleamos ulbmiljoavku leat nuorat guđet leat jienastanagi birrasiin, ja earátge geat dárbbašit vuođđodieđuid politihkalaš vuogádaga birra. www.diggi.no le næhttasadje nuorra ulmutjijda gudi sihti ienebuv oahppat sámedikke ja sámepolitihka birra Vuostatjin galggá jåksåt nuorajt jienastimálldarin, ja iehtjádijt gejn le dárbbo vuodo diedojs politihkalasj vuogádusá birra. Mediat Media NRK Sámi Radio ođasfálaldagat radios siskkildit guokte julevsámegielalaš sáddaga ja guokte oarjilsámegielalaš sáddaga vahkkui. nRK sámi Radio ådåsfálaldahka radion sisadná guokta sáddaga julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj vahkkuj. Jagi 2007 nannejuvvojedje báikkálaš kontuvrrat mat leat Divttasvuonas ja Snoasas goabbáge ovttain journalistavirggiin, ja dan geažil leat sámegielalaš ođassáddagat radios ja tvs riggon sisdoalu ja geográfalaš viidodaga dáfus. Jagen 2007 sjaddin bájkálasjkåntåvrå Divtasvuonan ja snåasán nannidum avtajn journalistajn goabbák, juoga mij le buktám ienep sisano ja geográfalasj valjesvuodav sáme ådåssáddagijda radion ja tv:an. Virggit sirdojuvvojedje dohko váldodoaimmahusas mii lea Kárášjogas. Virge sirdeduvvin oajvveredaksjåvnås Kárášjågås. Snoasa ja Divttasvuona tv-sáddagat ráhkaduvvojit oarjilsámegillii ja julevsámegillii. Televisjåvnnå oase snåasás ja Divtasvuonas dagáduvvi oarjjel- ja julevsámegiellaj. Dán guovtti suopmana lea dainna lágiin dál vejolaš gullat vahkkosaččat riikkaviidosaš sáddagiin mat leat NRK1 tv-kanálas. Da guokta sáme giellasuorge sjaddi de gullut vahkkusattjat rijkavijddusasj televisjåvnån nRK1an. NRK lea sáddegoahtán tv-sáddagiid sámi nuoraide, ja daid sáddagiid namma lea Izu. nRKa le álggám televisjåvnnåsáddagij sáme nuorajda, gåhtjoduvvam izu. NRK Sámi Radio sáddii 5 prográmma jagi 2008, ja pláne sáddet 10 ođđa prográmma jagi 2009. nRK sámi Radio sáddij 5 prográmma jagen 2008, ja pláni 10 ådå prográmma 2009 jage alluj. Nuoraidprográmmaid sádde NRK3, ja dat bistet 20 minuhta. nuoraj prográmma sáddiduvvi nRK3ån ja vihpi 20 minuhta. Izu lea sámi nuoraid konseapta masa dál jo gullet radio-sáddagat ja sierra neahttasiidu. izu le sáme nuorajda ájádaladum mij juo sisadná radiosáddagijt ja ietjas næhttabielev. Sámediggi lea jo čujuhan dasa ahte eai buohkat sámi guovlluin sáhte geahččat NRK3-sáddagiid. sámedigge le huoman tsuojggim jut divna guovlo e oadtjo sisi nRK3åv. Sámediggi oaivvilda maid ahte otnáš mediafálaldagat oarjilsámegillii ja julevsámegillii eai leat dohkálaččat. sámedigge le aj Nord-Salten avis nammasaš aviissas leat odne julevsámegielalaš siiddut. YoUTUBE JULEVsÁMEGiELLaJ le gæht Lassin dasa ahte julevsámi álbmot beassá lohkat ođđasiid iežas gillii, de lea dehálaš ahte sámegiella báikegottiid giellan oidno báikkálaš aviissas. galggi liehket nuorra sámegielak bájkálasj Doaibmabidju 61. Gæhttjalimprosjækta Sámegielalaš aviissat – eambbo julevsámegillii ja oarjilsámegillii 61. doajmma Sáme avijsa – ienep adno julevsáme- ja oarjjelsámegielas Sámegielalaš aviissain lea dehálaš rolla mii guoská sámegielaid seailluheapmái ja bisuheapmái, ee. oahpponeavvun skuvllaide. sámegielak avijsajn le ájnas sadje bisodittjat ja nannitjit sáme gielajt, i. i. oahpponævvon skåvlån. Preassadoarjja sámegielalaš aviiissaide, mii juhkkojuvvo Kultur- ja girkodepartemeantta bušeahta kapihttala 335 poasttas 75, galgá ee. buhttet sámegielalaš aviissaid almmuheami liigegoluid. Pressadoarjja sáme avijsajda, mij 335. kap 75. påsta baktu Kultuvrra- ja girkkodepartementa budsjehtan juolloduvvá, galggá divádit sierramávsojt tjanádum sámegiela avijssaålgusvaddemij. Doarjja stuorruduvvui viđain milj. ruvnnuin jagi 2008 ja golmmain milj. ruvnnuin jagi 2009. Doarjja laseduváj 5 mill. kråvnåjn jagen 2008 ja vil 3 mill. kråvnåjn jagen 2009. Láhkaásahusat mat mearridit mo preassadoarjagat galget juhkkojuvvot sámi aviissaide, nuppástuhttojuvvojedje jagi 2008. Láhkatjállusa juollodittjat presssadoarjjagav sáme avijsajda rievdaduváj 2008 jagen. Nuppástusat mearkkašedje ee. ahte stuorábuš oassi doarjagiin juogaduvvojit nugohčoduvvon “ rievddaldeaddji doarjjan ” mat aivvestassii leat sámegielalaš aviissaid várás. Rievdadussan lij ierit ietján muhtem stuoráp oasse doarjjagis juogeduvvá n. g. ” variábel doarjja ” mij ållåsit manná sáme avijsajda. Dasto vel viiddiduvvui ortnet mas doarjja juhkkojuvvui julevsámegielalaš siidduid prentemii dárogielalaš aviissain, nu ahte maiddái oarjilsámegielalaš siiddutge oažžot dakkár doarjaga. Vijdábuj de sjattaj årnik doarjjagij avijssabielij buvtadibmáj julevsámegiellaj dárogielak avijsajn vijdeduvvam aj oarjjelsámegiela avijssabielijda. Ráđđádallamiid vuođul Sámedikkiin departemeanta lea álggahan čielggadanbarggu das mo doarjjaortnet buorebut sáhttá movttiidahttit olbmuid geavahit buot sámegielaid čálalaččat. Konsultasjåvnåjn sámedikkijn le departemænnta álggám guoradallat gåktu doarjjaårnik ienebut máhttá arvusmahttet divna sáme tjállemgielajt anátjit. Dan oktavuođas departemeanta áigu maid árvvoštallat dárbbašuvvojitgo ortnegat main leat doarjagat eambbo sámegielalaš aviisafálaldagaid vuođđudeapmái. Dán aktijvuodan sihtá departemænnta aj árvustállat dárbov doarjja årnigis ásadittjat avijssafálaldagájt sámegiellaj. Doaibmabidju 62. Åvdåsvásstediddje: Kultuvrra-ja girkkodepartemænnta Ájgge: 2009 Snåsningen nammasaš aviisa: Oarjilsámegelalaš aviisasiiddut 62. doajmma Snåsningen avijssa: Avijssabiele oarjjelsámegiellaj Snoasa suohkan lea jagi 2008 rájis leamaš mielde Sámegiela hálddašanguovllus. snåasen tjïelte le jage 2008 rájes sámegiela háldadusguovlon. Suohkan lea dan oktavuođas álggahan prošeavtta “ Gielem Nastedh ”. suohkan le dan aktijvuodan ásadam prosjevtav ” Gielem nastedh ”. Prošeavtta váldoulbmil lea čalmmustahttit ja ealáskahttit oarjilsámi giela ja kultuvrra, ja ovddidit guovttegielalašvuođa Snoasas ja Davvi-Trøndelágas. Prosjevta oajvveulmme le tjalmostahttet ja ælládahttet oarjjelsáme gielav ja kultuvrav, ja åvdedit guovtegielakvuodav snåasán ja nuortta-Trøndelágan. Dát mearkkaša ahte ulbmil lea aktiiva ja viiddiduvvon oarjilsámegiela geavaheapmi, ja eambbo oarjilsámegiela geavaheapmi almmolaš oktavuođain. Dát le vuojnnet buktemin vájmmelis ja vijddát oarjjelsámegiela anov, ja ienep oarjjelsámegiella anov almulasj aktijvuodajn. Álggus mediat šaddet leat dehálaččat diehtojuohkima dáfus das ahte Snoasa lea guovttegielalaš suohkan. Vuostasj ájgijt sjaddá media liehket stuorra árvvon diehtojuohkemij snåasáv guovtegielak suohkanin. Davvisámi guovlluid vásáhusat čájehit ahte aviissat leat dehálaččat giellaoahpahusas. Åtsådallama nuorttasáme guovlos vuosedi avijsajn le stuorra árvvon giellaåhpadusán. Jos giella ja kultuvrra dovddaheamit leat eambbo oidnosis almmolaš servodagas, de dat sáhttá dasa váikkuhit ahte oarjilsámegiela geavaheapmi lassána, ja dan mielde sáhttet čuovvut dakkár váikkuhusat mat dahket ahte miellaguottut earáhuvvet ja olbmot ožžot eambbo diđolašvuođa sámegielas ja kultuvrras. ienep sáme giela ja kultuvrraåvddånboahtema tjalmostahttem almulasj sebrudagán máhttá buktet ienep oarjjelsámegiella anov, ja bargov guottoj ja diedulasjvuoda birra oarjjelsáme giela ja kultuvra gáktuj. Snåsningen aviisa álggaha geasset 2009 prošeavtta mii mearkkaša ahte oarjilsámegielalaš aviisasiiddut ja eambbo čállosat oarjilsámi dili birra prentejuvvojit. snåsningen avijssa ájggu 2009-giese rájes álgget prosjevtav avijssabielij oarjjelsámegiellaj ja ienep tjállusijt oarjjelsáme vidjurij birra. Dat sáhttá šaddat vuođđun dasa ahte aviisa oažžu sámi aviissaid preassadoarjaga jagi 2010 rájis. Dát sahká nav vaj avijssa máhttá oadtjot ruhtadoarjjagav pressadoarjjaga sáme avijsajda påstas 2010 rájes. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta doarju prošeavtta jagi 2009. Barggo-ja sebrudahttemdepartemænnta doarjju prosjevtav 2009 jage. Doaibmabidju 63. Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009 Oarjilsámi mediaguovddáš 63. doajmma Oarjjelsáme mediaguovdásj Sámediggi áigu álggahit prošeavtta kárten dihtii makkár vejolašvuođat leat ráhkadit oarjilsámegielalaš mediafálaldagaid. sámedigge ájggu álgadit prosjevtajn guoradallat makkár máhttelisvuoda gávnnuji åvddånahtátjit mediafálaldagáv oarjjelsámegiellaj. Kultuvra – filbma, teáhter, girjjálašvuohta, girjerádju Åvdåsvásstediddje: Sámedigge Ájgge: 2009 Filbma kultuvrra – filmma, teáhter, girjálasjvuohta, bibliotehkka Norgga filbmapolitihkka galgá leat veahkkin seailluheamen ja ovddideamen sámi kultuvrra. Filmma Vuona filmmapolitihkka galggá dahkat nav vaj bisot ja åvddånahttá sáme kultuvrav. Stáhtalaš doarjagat filbmabuvttadeapmái leat dehálaš váikkuhangaskaoamit mat sihkkarastet ahte olbmuide fállojuvvojit buorit filmmat sin iežaset gillii, ja filmmat maid vuođđu lea geahčadeaddjiid iežaset kultuvra. stáhta ruhtadoarjjaga filmmabuvtadibmáj le ájnas vájkkudimnævvon shkardit vaj gæhttje oadtju buorre filmmafálaldagáv ietjasa giellaj, ietjasa kultuvra tjanástagáj. Nu lea sámi filmmaid hárrái, nugo dáru filmmaidge hárrái. Dát aj guosská sæmmi láhkáj sáme filmajda gå dáro filmajda. Vuoruhuvvon suorggit, lassin sámi filmmaid ovdabargui ja buvttadeapmái, leat maiddái mánáid ja nuoraid filmmaid ráhkadeapmi ja sámi filmmaid gaskkusteapmi. Duodden buktet sáme filmajda åvddånáhttemav ja buvtadimev, le sáme filmaj gaskostibme ja rahtjamusá mánáj ja nuoraj gáktuj vuorodum suorge. Áigumuš lea álggahit riikkaidgaskasaš sámi filbmaguovddáža Guovdageidnui. Plána li ásadit rijkajgasskasasj sáme filmmaguovdátjav Guovdageaidnuj. Ráđđehus atná buorrin ahte dakkár filbmaguovddáš vuođđuduvvo, mii sáhttá buoridit ain eambbo sámi filbmabuvttadeami. Ráddidus vuojnná dakkár filmmaguovdátja ásadimev buorren, gå máhttá buktet ajn vil ienep rahtjamusáv sáme filmaj hárráj. Vai sámi álbmot ieš sáhttá hálddašit kulturpolitihka sámi servodagas, de Sámediggái lea biddjojuvvon sámi teáhtera, girjjálašvuođa, girjelágádusaid ja girjeráju ortnegiid hálddašeapmi. Danen gå sáme álmmuk iesj galggá máhttet ietjas kultuvrrapolitihkav stivrrit sáme sebrudagán, de le sáme teáhter, girjálasjvuoda, almmudagáj ja bibliotehkaj årniga háldadibme sámediggáj biejadum. Beaivváš Sámi Teáhter lea riikkalaš institušuvdna mii viiddis teáhterfálaldagaiguin vuos ja ovddimusat bálvala sámi álbmoga Norggas, muhto mii maiddái johtá ránnjáriikkaid sámi guovlluinge. Teáhter Beaivváš sámi Teáhter le nasjonálalasj institusjåvnnå mij fállá vijdes teáhterfálaldagájt vuostatjin sáme gæhttjijda Vuonan, valla manná aj sáme guovlojn ráddnárijkajn. Teáhter lea áidna fitnolaš ásahus Norggas mas sámegiella lea lávdegiellan. Teáhter le ájnna profejonálalasj institusjåvnnå Vuonan sámegiella siednagiellan. Hálddahuslaš ovddasvástádus Beaivváš Sámi Teáhteris lea Sámedikkis, go dat hálddaša Kultur- ja girkodepartemeantta rápmadoarjagiid. Háldadus åvdåsvásstádus an Beaivváš sámi Teáhteris le sámedikke vásstádus Kultuvrra- ja girkkodepartementa rámmadoarjjaga háldadime baktu. Vuođđuduvvon sámi teáhteriin lea dehálaš doaibma sámegiela geavaheami dáfus. Ásaduvvam sáme teáhterijn le ájnas doajmma mij gullu sámegiellaj. Teáhterat leat sámegiela geavaheami ja oidnosii buktima joregat. Teáhtera li saje sámegielav anátjit ja tjalmostahtátjit. Máŋga klasihkalaš teáhterčájálmasa – nugo Hamlet – jorgaluvvojit sámegillii, ja ollu ođđa sámegielalaš čájálmasat buvttaduvvojit. Moadda klassihkalasj teáhtera d. d.. Hamlet jårggåluvvá sámegiellaj, ja buvtaduvvi moadda ådå sámegiellaj. Eahpefitnolaš teáhter- doaimmat, erenoamážit dat maidda mánát ja nuorat servet mánáid ja nuoraid várás, lasihit mánáid ja nuoraid sámegielalaš joregiid logu. amátørrateáhterdåjma, sierraláhkáj sáme mánájda ja nuorajda, bukti ienep sajijt mánáj ja nuoraj sámegiela adnuj. Åarjelhsaemien Teatere / Sydsamisk teater lea dehálaš oarjilsámi kultuvrra, giela, ihčodaga ja iešdovddu nannemii. Åarjelhsaemien Teatere / sydsamisk teater le ájnas nannitjit oarjjelsáme kultuvrav, gielav, identitehtav ja iesjdåbdov. Teáhter lea jagi 2006 rájis ožžon bissovaš doarjaga Sámedikki bušeahtas. Teáhter le 2006 rájes oadtjum stuoves doajmmadoarjjagav sámedikke budsjehta baktu. Bargu lea jođus mii galggašii sihkkarastit teáhterii lasi doarjaga Sámedikki ja oarjilsámi guovlluid fylkkasuohkaniid ovttasbargosoahpamušain. Bargaduvvá aj teáhter galggá sihkarasteduvvat ienep doarjjagav ietja doajmmaj oarjjelsáme fylkasuohkani aktisasjbarggosjiehtadusá baktu. Ulbmilin, sihke norgalaš eiseválddiin ja Sámedikkis, lea sihkkarastit buriid girjerádjofálaldagaid sámi álbmogii. Bibliotehka Ulmmen le sihke vuona oajválattjaj ja sámedikke bieles, sihkarasstet buorre bibliotehkkafálaldagáv sáme álmmugij. Odne Sámedikkis lea bajimuš ovddasvástádus nannet ja viiddidit girjerádjofálaldagaid sámi álbmogii, ja norgalaš eiseválddiid ovddasvástádus gis lea ollislaš riikkalaš girjerádjopolitihka rámaid siskkobealde sihkkarastit buriid girjerádjofálaldagaid buot álbmotjoavkkuide. Uddni le sámedikken dát badjásasj åvdåsvásstádus nannit ja åvddånahttet bibliotehkkafálaldagáv sáme álmmugij, madin vuona oajválattjajn le åvdåsvásstádus rámmaj sissŋelin åbbålasj nasjonálalasj bibliotehkkapolitihkka sihkarasstá buorre bibliotehkkafálaldagáv divna juohkusijda. Kultur- ja girkodepartemeanta áigu bidjat ovdan stuorradiggedieđáhusa girjerájuid birra jagi 2009. Kultuvrraa- ja girkkodepartemænnta ájggu åvddånbuktet stuorradiggediedádusáv bibliotehka birra jagen 2009. Departemeanta áigu ovttasráđiid Sámedikkiin árvvoštallat sámi girjerádjoáššiid dieđáhusa barggu oktavuođas. Departemænnta ájggu, aktisattjat sámedikkijn, árvustallat sáme bibliotehkkagatjálvisájt dán diedádusbargon. Girjjálašvuohta (goappátja regiseridum nils Gaupas) vaddi Sámediggi juolluda doarjagiid sámegielalaš girjjálašvuhtii. histårålasj ja árbbedábálasj gåvåv sáme kul Sámediggi hálddaša sierra doarjjaortnega girjelágádusaid várás mat eanaš almmuhit girjjiid sámegillii. tuvras ja li stuorra árvvon sáme gielav tjalmos Dat lea lassin daid várrejuvvon ruđaide mat leat girjjálašvuođa várás dan doarjjaortnegis mii lea sámi girjjálašvuođa ovddideami várás. timen. Filmajt li læhkám ållo gæhttje Vuonan Girjelágádusa doarjjaortnega váldoulbmil lea sihkkarastit ahte sámi girjjálašvuohta buvttaduvvo ja geavahuvvo eambbo ja bisuhit sámi girjebuvttadanfitnodagaid. ja ålggorijkajn. Filma li aj vuojttám vuona ja Doaibmabidju 64. ålggorijkak vuojtojt. Sámi girjjálašvuođa oastinortnet sámeálmmukbiejve aktijvuodan guovvamáno Bargojoavkkus galget leat dáiddárorganisašuvnnain guovttis ja Sámedikki okta lahttu. 6. b. 2009 ásaduváj sáme vahkko Tråmsån. SÁMI VAHKKU ROMSSA GÁVPOGIS JAGI 2009 Prográmma álgij seminárajn sáme giela, Prográmma álggii seminárain sámi giela, teknologiija ja ealáskahttima birra Romssa gávpoga girjerájus. teknologija ja åsåstuhttema birra Tråmså MII. universitehtan. EAKTUDA BÁIKENAMA MEARRIDEAMI ? Vahko alluj sjaddin ásaduvvat Mearrádusorgána sádde mearrádusa gildii, mii dan almmuha (§ 7). bielletijmmasasj drop-in kursa sámegielan MII. bibliotehkan. GÁIBIDUVVO OVDALGO SÁMEGIELALAŠ GEAIDNOGALBA CEGGEJUVVO ? Vijdábuj vahkko fálaj i. i. sáme Dakkár galben ii sorjá sámegiela hálddašanguovllus. girjálasvuoda åvddånbuktemav, vuosádusájt Proseassa dábálaččat álgá go gielddat, organisašuvnnat dahje oktagasat váldet oktavuođa galbeneiseváldái. sáme dájddárijs, sáme biebbmokursajt, sáme FRIDDJAFOANDAORTNET lea mánáid ja nuoraid várás, ja galgá sin movttiidahttit searvat báikkálaš kulturdoaimmaide. teáhterijt, sáme subtsastallammuttojt mánájda Dat lea dakkár báiki mas sámi nuorat sáhttet deaivvadit. ja sáme-dáro jubmeldievnastusáv. Áigumuš lea fállat sámi nuoraide doaimmaid main sii beroštit, ja seammás sidjiide oahpahit beroštit sámegiela ja sámi kultuvrra seailluheamis ja ovddideamis. ålgusvaddet. oajvveulmmen årnigijn le sihkarasstet lasse buvtadimev ja anov sáme girjálasjvuodas ja badjen anedit sáme almmudakæládussuorgev. Nuoraid siida fállá maid duodjekurssaid, ja dakko das lea lagaš ovttasbargu Skániid joatkkaskuvllain. 64. doajmma Sáme girjálasjvuoda oasstemårnik YOUTUBE LEA JULEVSÁMEGIELA geahččalanprošeakta mas háliidus lea neahttavideosáddagiiguin ja ollu olbmuid searvamiin ráhkadit eahpeformála ja interaktiiva jorega julevsámegielalaččaid várás. Ulmmen sierra oasstemårnigijn sáme girjálasjvuodan le arvusmahttet sáme girjálasjvuohta sjaddá ienep sadjihin, ja sihkarasstet nav vaj nuoges sáme girje buorre kvalitehtajn ålgusbåhti. Doaimmahusas galget leat sámegielalaš báikkálaš nuorat Divttasvuonas eret, ja guovllu sámegielalaččat geain lea journalistalaš hárjáneapmi. Dájddasjiehtadusájn sámedikke ja sáme dájddárijlihto gaskal jage 2009 hárráj guorrasin biele nammadit barggojuohkusav gålmåjn ájrrasijn mij galggá årnigav gæhttjat mij sihkarasstá vaj sáme tjáppagirjálasjvuohta ja musihkka / juojgos le sadjihin ja ålgusboahtá. Prošeavtta ruhtadit Nordlándda fylkkasuohkan, Sámediggi, STH-foanda ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta. Barggojuogos nammaduvvá guovtijn ájrrasijn dájddárlihtos ja akta sámedikkes. Čakčamánu 2009 rájis galgá čađahuvvot geahččalanprošeakta mas leat vahkkosaš web-TV-sáddagat. sámedigge le álgadam bargov guoradallat sáme tjáppagirjálasjvuoda ja musihka / juojggusa oasstemårnigav. Filmmaid leat ollugat Norggas ja olgoriikkas geahččan. Åvdåsvásstediddje. Filmmat maid vuite arvat norgalaš ja olgoriikkalaš bálkkašumiid. Sámedigge Ájgge: Guoradallam galggá gárves 2009 låhpa Sámegiella lea vuos ja ovddimusat ovdánan giellan njálmmálaččat buolvvas bulvii. sáme giela li vuostatjin åvddånahtedum njálmálattjat buolvas buolvvaj. Sámegielaid ovdáneapmi čállingiellan lea viehka gieskadaš ášši. sáme gielaj åvddånahttem tjállemgiellan le ájge gáktuj ådås. Vai sámegielat sáhttet geavahuvvot dađistaga eanet áššiid birra sihke čálalaččat ja njálmmálaččat, de lea dárbu ráhkadahttit terminologiijaid davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii. Gå sáme giela galggi máhttet aneduvvat moatten gielladomenajn sihke tjálalasj giellan ja njálmálasj giellan de le dárbbo åvddånahttet terminologijav nuorttasáme-, julevsáme- ja oarjjelsámegiellaj. Gielaid joatkevaš ovdáneapmái lea dutkan dehálaš vuođđu. sáme gielaj dutkam le ájnas gielaj vijdábuj åvddånahttem vuodon. Stuorra erohusat leat sámi báikegottiin ja sámi guovlluin das mii guoská man ollu sámegiella geavahuvvo beaivválaš ovttasdoaibman- ja gulahallangiellan. stuorra variásjåvnå li gaskal sierra sáme bájkálasj sebrudagáj ja sierralágásj sáme guovlojn mij gullu man ålov sámegiella le bæjválasj avtastallam- ja guládallamgiellan. Dehálaš lea diehtit eambbo das mo dakkár áššit go sámegielalaš olbmuid lohku earáid ektui, biđgolas ássan, báikkálaš miellaguottut ja kultuvrralaš ja gielalaš unnitlohkodilli doibmet sierranas eaktun sámegiela ovdáneapmái guđege sámi guovllus. Ájnas le oadtjot ienep máhtudagájt gåkto faktovrå dagu man ållo le sámijs álmmugin, sáme giejvosårrom, bájkálasj guotto ja kultuvralasj ja gielalasj unneplåhkodille vaddi moattelágásj vidjurijt sáme gielak åvddånahttemij dáj sierralágásj sáme guovlojn. Erenoamážit lea dehálaš oažžut čielgasat gova daid gielaid dilis ja ovdánanvejolašvuođain mat leat mearrasámi ja márkosámi guovlluin, ja julevsámi ja oarjilsámi guovlluin. sierraláhkáj le ájnas oadtjot ienep vehin ådåsap gåvåv sáme gielaj diles ja vidjurijs åvddånahtátjit merra- ja márkkosáme guovlojn ja julev- ja oarjjelsáme guovlojn. Ollu ortnegat ja doaibmabijut leat álggahuvvon nannen dihtii sámegielaid ovdáneami. Moadda årniga ja dåjma li ásaduvvam nannitjit sámegielak åvddånahttemav. Vai leat ovttalágan ovdánaneavttut sámegielaide, de lea dárbu geahčadit man muddui ortnegat ja doaibmabijut leat dássážii nannen sihke davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjilsámegiela. Jus galggi liehket avtadássásasj vidjura åvddånahtátjit sáme gielajt de le ájnas gehtjadit man láhkáj dá li nahkam buktet annimav nuorttasáme-, julevsáme- ja oarjjelsámegiellaj. Dakkár diehtu livččii dehálaš vuođđu joatkevaš bargui sámegielaiguin. Dákkár máhtudahka vaddá ájnas vuodov vijdábuj bargguj sáme gielaj. Máŋgga guovllus main sámegiella lea mannan maŋás, lea odne nu ahte gielaid oahpa- heapmi buolvvas bulvii mealgadii lea sirdašuvvan mánáidgárddiide ja vuođđo- ja joatkkaskuvllaide. Moatten guovlojn gånnå lij sámegiella læhkám maŋŋus mannam le dat aktelasj giellasirddem buolvas buolvvaj vargga ållesláhkáj badjelváldedum mánájgárdijs ja sámegiela åhpadusás vuodo- ja joarkkaskåvlåjn. Dat buktá áigái nuppástuvvan rápmaeavttuid sámegielaid ovdáneapmái, sihke oktagasaide, sámi báikegottiide ja oppa sámi servodahkii. Dát buktá ietjálágásj rámmaævtojt sáme giellaåvddånahttemij, ajnegis ulmutjij ja sáme bájkálasj sebrudagájda ja sáme álmmugij åbbålattjat. Dárbu lea oažžut buoret systemáhtalaš dieđuid dáid gielaid ovdánanproseassaid birra vai mii áddet sámegielaid boahtteáigásaš ovdánaneavttuid. Dárbbo le stuoráp sŧstemahtalasj diedojs dáj giella åvddånahttemprosessajs dádjadittjat sáme gielaj åvddånahttema ævtojt boahtteájgen. Dárbu lea maid buoret dieđuide das mo sámegielat ovdánit ovttastallan- ja gulahallangiellan sámi bearrašiin, sámi mánáid ja nuoraid, ja sámi vánhemiid ja eará rávessámiid beaivválaš eallimis, sihke davvisámi, julevsámi ja oarjilsámi guovlluin. Dárbbo le aj stuoráp máhtudagájs åvddånahttemdiles sámegiela anos avtastallam- ja guládallamgiellan sáme fámiljaj, sáme mánáj- ja nuoraj, sáme æjgádij ja ietja sáme ållessjattugij árggabiejves nuorttasáme-, julevsáme- ja oarjjelsáme guovlojn. Go sámi servodagas ovdáneapmi lea viidát mannamin árbevirolaš bargguin ođđaáigásabbo fitnuide, de jávket geavahusas ollu árbevirolaš sánit ja namahusat mat gullet vuođđoealáhusaide, ja máhttuge daid birra. sæmmibåttå gå åvddånahttem sáme sebrudagán ienemusát manná árbbedábálasj virgijs ådåájggásasj virgijda gahtu árbbedábálasj bágoj ja vuodoæládusáj buojkuldagáj adno. Dehálaš lea ahte dát dieđut čohkkejuvvojit ja vurkejuvvojit dehálaš oassin sámi kulturárbbis ja vuođđun sámi terminologiijaid ovddideapmái. Ájnas le jut dá dokumenteriduvvi ja vuorkkiduvvi ájnas oassen sáme kulturárbes ja vuodon vijdábuj åvddånahttemij sáme terminologian. Dánnego giellamolsun sámegielas dárogillii lea máŋgga guovllus joavdan hui guhkás, de leat nuortalašgiela ja bihtánsámegiela ja earáge sámi suopmaniid beaivválaš geavaheapmi mealgadii jávkan. 65 sámegielas dárogiellaj målssoma moatten guovlon le bæjválasj adno gålldåsámegielan ja bihtámsámegielan ja ietjá sierra sáme giellasuorgijn, boahtám ållu guhkás ja li gáhtomin. Dát sámi gielat ja suopmanat leat sámi šláddjiivuođas dehálaš oassi, ja danne lea dehálaš daid birra seailluhit dieđuid. Dá sáme giela ja giellasuorge le ájnas oasse sáme valjesvuodas ja danen li ájnnasa bisodit máhtudagájt dájs. Sámediggi čujuha dasa ahte ain lea dárbu doarjut dábálaš vuođđodutkama sámegielaid birra, sihke gielladiliid, girjjálašvuođa ja eará fáttáid birra – namalassii davvisámegielas, julevsámegielas ja oarjilsámegielas. Duoid nuppiid sámegielaid maid lea dárbu nu dutkat. sámedigge le javllam dárbo li ájn dábegis rahtjamusájda sámegiela vuododutkamijda, mij gullu gielalasj dilij, girjálasjvuoda ja ietjá tiemáj – nuorttasáme-, julevsáme ja oarjjelsámegiela gáktuj, valla aj mij gullu ietjá sáme gielajda. Jos čohkkejuvvojit systemáhtalaš dieđut sámegielaid birra, de dat šattašii ávkin buot surggiid giellaovddideapmái. systemáhtalasj máhtudagáj åvddånahttem sáme gielaj birra bohtá ávkken giellaåvddånahttemij divna suorgijn. Sámediggi berošta das maid, ahte ulbmálaččat rekruhttejuvvojit sámegielalaš dutkit, ja ahte dainna lágiin sámegiella nanusmuvvá dieđagiellan ja oažžu terminologiijaid sierranas fágasurggiide. sámedigge le vijdábut berustime ulmij milta rahtjat oadtjot sámegielak dutkijt ja nannit sámegielav diedalasj giellan ja terminologiåvddånahttemav duon dán fáhkasuorgijn. Sámediggi árvala ahte galgá álggahuvvot sierra dutkanprográmma sámegielaid dutkama várás. sámedigge oajvvat ásaduvvu sierra dutkamprográmma sámegielak dutkamij. Dutkanráđi Program for samisk forskning I nammasaš prográmma bisttii áigodaga 2001-2005. Dutkamráde sáme dutkamij prográmma i lij dåjman jagijn 2001-2005. Jagi 2007 rájis lea ođđa dutkanprográmma álggahuv- von – Program for samisk forskning II. Jage 2007 rájes le ådå dutkamprográmma- sáme dutkamij prográmma ii. Prográmma áigodat lea 2007-2017. Prográmma doajmmaájgge le 2007-2017. Prográmmas deattuhuvvo sámegielaid birra ee. ahte dehálaš lea movttiidahttit olbmuid geavahit sámegiela dutkamis ja dainna lágiin leat mielde huksemin sámegielalaš dieđaárbevieru. Mij guosská sáme gielajda dættoduvvá prográmman i. i. ájnas le arvusmahttet sáme giella aneduvvá dutkamijn ja dajnas máhttá dahkat sámegielak diedalasjdábev. Dasto celkojuvvo ahte oarjilsámegiella, julevsámegiella ja nuortalašgiella leat unna gielažat ja áitojuvvon dilis. Vijdábuj vuoseduvvá oarjjelsámegiella, julevsámegiella ja lullesámegiella li smávva giela ma máhtti vuosedit ja nannit sáme unneplåhkogielaj dilev. Doaibmabidju 65. Hukset oarjilsámegiela ja julevsámegiela dutkanmáhtu 65. doajmma Dutkammáhtudagáv ásadit ja nannit oarjjel ja julevsáme gielaj gáktuj Odne leat unnán systemáhtalaš dutkamat oarjilsámegielas ja julevsámegielas. Uddni gávnnu unnán systemahtalasj dutkama oarjjel ja julevsámegielaj gáktuj. Systemáhtalaš máhttohuksen ja dutkan dáin gielain leat dehálaš vuođđu joatkevaš bargui mii galgá nannet ja ovddidit oarjilsámegiela ja julevsámegiela. systemahtalasj máhtudaknannim ja dutkam dájda gielajda máhttá liehket ájnas vuodon vijdábuj bargguj nannitjit ja åvddånahtátjit oarjjel ja julevsámegielajt. Danne lea dárbu hukset dutkanmáhtu oarjilsámegielas ja julevsámegielas. Dájna duogátjijn le de dárbbo ásadit dutkammáhtudagáv oarjjelsáme ja julevsáme gielaj gáktuj. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu jagi 2009 stuorrudit juolludeami Dutkanráđi sámi dutkama II prográmmii, mii galgá geavahuvvot oarjilsámegillii ja julevsámegillii, maiddái doavttergráda stipendiáhtavirggiide. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu jagen 2009 ienedit ruhtadoarjjagav Dutkamráde sáme dutkamij prográmma ii biejadum dutkamrahtjamusájda oarjjelsáme ja julevsáme gielajda, dán vuolen stipendiáhtavirgijt doktorgrádadásen. Doaibmabidju 66. Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: Álgeduvvá jagen 2009 Dutkan- ja fága / resursaguovddáš 66. doajmma Dutkam- ja fáhka / resurssaguovdásj Sámi parlamentáralaš ráđđi áigu ráhkadahttit árvalusa das mo ođđasis organiseret sámi giellabargguid sámedikkiid ovddasvástádussurggiin. sáme parlámentáralasj ráde le buktám oajvvadusáv sáme giellabargo ådå organiserimij sissŋelin sámedikke åvdåsvásstádusá. Árvalusain lea okta dat, ahte galgá huksejuvvot oktasaš dutkan-, fága- ja resursaguovddáš sámegielaid várás. akta árvvalusájs le jut ásaduvvá aktisasj sáme dutkam-, fáhka- ja resurssaguovdásj sáme gielaj hárráj. Dán orgána barggut šaddet ee. leat gielladutkamat, gielladikšun, giellaovddideapmi, terminologiijabargu, normeremat, nammabálvalus, báikenamat ja diehtojuohkin sámi giellafágalaš áššiin. Barggodahkamussan dán orgádnaj le ierit ietján gielladutkam, giellasujtto, giellaåvddånahttem, terminologija barggo, normerim, nammadievnastus, bájkkenamá ja diehtojuohkem sáme giellafágalasj gatjálvisájs. Sámedikki oaidnu lea ahte buoremus livččii čohkket sámi giellafágalaš barggu ovtta dutkan- ja fága / resursaguovddážii. sámedikke mielas lij buoremus liehket tjoahkkit sáme giellafágalasj bargov avta dutkam- ja fáhka / resurssaguovdátjij. Dainnago sámi giellabarggut čađahuvvojit sierranas riikkain, de oktasaš “ buotsámi ” resursaguovddáš nannešii sámi giellafágalaš barggu. Gå sáme giellabarggo le jådon sierra rijkajn, sjaddá aktisasj ” gájksáme ” resurssaguovdásj dahkat nav vaj sáme giellafágalasj barggo fágalattjat nanniduvvá. Go oktasaš fágalaš orgána dahje oktasaš fágainstitušuvdna vuođđuduvvo, de šaddá álkit buorebut geavahit olmmošlaš návccaid ja ruđalaš resurssaid sámegielaid nannemii ja ovddideapmái. Ásadit aktisasj fágalasj orgánav jali aktisasj fáhkainstitusjåvnåv, máhttá liehket stuoráp máhttelisvuohta buorebut ávkástallat ulmusjlasj ja økonomalasj resurssajt dajna ulmijn nannit ja åvddånahttet sáme gielajt. Suoma sámediggi dál bargá ovttasráđiid Norgga sámedikkiin ja Ruoŧa sámedikkiin oažžut áigái ovdaprošeaktaohcama man áššin lea dutkan- ja fága / resursaguovddáš. suoma sámedigge barggá ássjijn aktisattjat Vuona ja svieriga sámedikkijn åhtsåmusájn åvddåprosjæktaj mij sisadná dutkam- ja fáhkaguovdátjav. Sámi statistihkka Åvdåsvásstádus: Sámedigge Ájgge: 2009 Girji Samisk statistikk 2008 maid Statistihkalaš guovddášdoaimmahat lea almmuhan, siskkilda statistihkaid mat čájehit sámi servodatdilálašvuođaid Norggas. Publikasjåvnnå samisk statistikk 2008 (sáme statistihkka 2008) státistihkalasj guovdásjdåjmadagás sisadná statistihkav mij guosská sáme sebrudakvidjurijda Vuonan. Statistihkas lea eanaš geográfalaš lahkananvuohki, ja deattuha sámi ássamiid Sáltoduoddara davábealde. statistihkka le ienemusát geográfalasj lahkanibme, dættujn sáme årromguovlojda sálatduoddara nuorttalin. Lassin lea riikkaviidosaš sámi statistihkka. Duodden le aj rijkavijddusasj sáme statistihkka. Girjji vuođđun lea statistihkka maid Statistihkalaš guovddášdoaimmahat jo lea čohkken ja almmuhan, dahje ávdnasat maid sierranas sámi ásahusat leat diktán geavahit. Publikasjåvnån li ieme tjoahkkidum diedo ja almulasj statistihkka mij le státistihkalasj guovdásjdåjmadagán jali materiálla mij le sadjihin duos dás sáme institusjåvnåjs. Girji ulbmil lea addit čohkkejuvvon ja ođasmahttojuvvon gova sámi statistihkas. Ulmmen publikasjåvnåjn le vaddet tjoahkke ja ådåstuhtedum åvddånbuktemav sáme statistihkas. Girjji giella lea dárogiella ja davvisámegiella. Publikasjåvnå giella le dárro ja nuorttasámegiella. Sámi statistihkas almmuhuvvo juohke nuppi jagi ođasmahttojuvvon hápmi. Ådåstuhtedum versjåvnnå sáme statistihkas ålgusboahtá juohkka nuppe jage. Lassin Statistihkalaš guovddášdoaimmahat áigu dađistaga almmuhit ođđa sámi statistihkaid dán neahttabáikkis: www.ssb.no/samer. Duodden ájggu statistihkalasj guovdásjdåjmadahka aktelattjat ålgusvaddet ådåsit åvddånahtedum sáme statistihkav www.ssb. no / samer næhttabielen. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea ovttas Norgga sámedikkiin dahkan álgaga almmuhit jahkásaš raportta oktan komeanttaiguin sámi statistihkkii. Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le aktan sámedikkijn Vuonan álgadam ålgusvaddet jahkásasj rápportav aktan kommentáraj sáme statistihkkaj. Dát guokte soahpamušbeali leat vuođđudan guorahallanjoavkku sámi statistihka várás, mii galgá čađahit barggu. Dá guovte biele le ásadam sáme statistihka anályjssajuohkusav dájna bargatjit. Guorahallanjoavkku bargomearrádus ii leat statistihka ráhkadeapmi, muhto ráhkaduvvon statistihkaid ohcan ja daid komenten. anályjssajuohkusa mandáhttá ij le statistihkav dahkat, valla gávnnat ja kommenterit ieme statistihkav. Raporta man namma lea «Samiske tall forteller 1 š, mii komentejuvvui sámi statistihkas jagi 2008, almmuhuvvui čakčamánus jagi 2008. Rápportta sáme tálla subtsasti 1, kommenteridum statistihkka 2008, ålgusbådij ragátmáno 2008. Udir.no - Luonddufága - sámi oahppoplána Udir.no - Luonndofáhka - sáme oahppopládna Luonddufága - sámi oahppoplána Luonndofáhka - sáme oahppopládna Máhttodepartemeanta mearridan láhkaásahussan 01.07.2013 Mierreduvvam Máhttodepartementas láhkanjuolgadusá milta 01.07.2013 Ulbmil Ulmme Luonddudieđa lea ovdánan olbmuid diehtoáŋgirvuođa geažil ja min hálu geažil gávdnat vástádusaid min iežamet eksisteanssa, eallima ja eallinvugiid birra ja min saji birra luonddus ja universsas ja lea nu oassin min kultuvrras. Luondodieda le åvddånam ulmutjij diehtemvájnogisvuoda ja dárbo diehti gávnnat vásstádusájt ietjama eksistensa, iellema ja iellemvuogij birra ja mijá saje birra luondon ja universan ja le navti oassen mijá kultuvras. Sámis bajásšaddet dálá mánát ja nuorat servodagas masa váikkuhit ja man báidnet árbevirolaš eallinvugiid ja ođđaáigásaš diehtaga ja viiddis teknologiija gávnnadeamit. Sámen badjáni udnásj máná ja nuora sebrudagán mij le bájnnum æjvvalimes árbbedábálasj iellemvuogij ja ådåájggásasj diehtaga ja dárkkelis teknologija gaskan. Sámi árbemáhttu luonddu birra lea ollislaš jurddašeapmi ja áddejupmi, mas geavatlaš máhttu deattuhuvvo. Sáme árbbediehto luondo hárráj gájbbet ålles ájádallamav ja dádjadusáv, gånnå praktihkalasj tjehpudagá dættoduvvi. Birget luonddus ja ávkkástallat luonddu jierpmálaččat ja bealuštahtti láhkai leat mávssolaš sámi gálggat, ja máhttu oahpahuvvo buolvvas bulvii aktiiva searvama bokte. Luondon bierggit ja luondov ávkástallat jiermálasj ja buorre láhkáj li árvulasj sáme tjehpudagá maj baktu máhtto buolvas buolvvaj bisoduvvá. Luonddufága galgá leat mielde dán oahpaheamis. Luonndofáhka galggá liehket oassen dán åhpadimes. Luonddudiehtaga lágat ja teoriijat leat girjás duohtavuođa modeallat, ja dát modeallat rivdet dahje ain ovdánahttojuvvojit ođđa dárkomiid, geahččaladdamiid ja fuomášumiid mielde. Luonndodiehtaga lága ja teorija li modella duohtavuodas, ja dá modella rievddi jali vijddásappot åvddånahteduvvi ådå observasjåvnåj, gæhttjaladdamij ja ájádusáj baktu. Dehálaš oassi luonddudiehtagis lea diehtit ahte luonddudieđa dađistaga ovdána, ja ahte dutkan ja ođđa máhttu luonddudiehtaga ja teknologiija surggiin mearkkašahtti láhkai váikkuha servodatovdáneapmái ja eallinbirrasii. Ájnas oasse luonndodiehtagis le diehtet luonndodieda maŋenagi åvddån, ja dutkam ja ådå máhtto luonndodiehtaga ja teknologija suorgijn le ájnas sebrudagá åvddånahttemij ja iellembirrasij. Vaikko luonddudieđa lea ge juhkkojuvvon máŋgga fágasuorgin nugo biologiija, fysihkka ja kemiija ja geofága, de lea ulbmilin ahte skuvlafága luonddufága sihke teoriijas ja geavatlaččat doaibmá oktan ollislaš fágan. Vájku luonndodieda le moatte fáhkasuorgijda juogeduvvam dagu biologija, fysihkka ja kjemija ja geofága, de le ulmmen jut skåvllåfáhka luonndofáhka sihke teorijan ja praktihkalattjat doajmma åbbålasj fáhkan. Máhttu luonddu birra, luonddu ipmárdus ja vásáhusat luonddus sáhttet ovddidit dáhtu suodjalit luondduriggodagaid, gáhttet biologalaš šláddjiivuođa ja leat mielde ovddideamen guoddevaš ovdáneami. Luondo máhtto, dádjadus ja vásádusá máhtti åvdedit mielav luonndoressursajt suodjalittjat, biologalasj valjesvuodav bisodittjat ja guoddelis åvddånahttemav nannitjit. Dán oktavuođas lea sámiin ja eará eamiálbmogiin máhtolašvuohta luonddu hárrái, man lea dehálaš árvvusatnit. Dán aktijvuodan li sámijn ja ietjá álggoálmmugijn máhtto luondo birra mav galgalulujma vieledit. Seammás galgá luonddufága váikkuhit dasa ahte mánát ja nuorat ovdánahttet máhtu ja guottuid mat čájehit áddejumi luonddu, indiviida, teknologiija, servodaga ja dutkama ovttasdoaibmama birra. Sæmmi båttå galggá luonndofáhka vájkkudit váj mánáj ja nuoraj vuojno ja guotto åvddåni, ja ájádallagåhti gåktu luonndo, ulmusj, teknologija, sebrudahka ja dutkam aktan doajmmi. Dát lea dehálaš vai áddejit iešguđetlágan luonddudieđalaš ja teknologalaš informašuvnna. Dát le ájnas váj juohkka akta bæssá dádjadit iesjgeŋgalágásj luonndodiedalasj ja teknologalasj diedojt. Dat galgá addit vuođu searvat servodaga demokráhtalaš proseassaide. Dát galggá liehket vuodon sebrudagá prosessajda sæbrrat. Bargat iešguđetlágan áššečuolmmaiguin sihke praktihkalaččat ja teorehtalaččat laboratoriijain ja luonddus, lea dárbbašlaš vai beassá ieš vásihit luonddudieđalaš metodaid ja jurddašanvugiid ja ovdánahttit máhtu daid birra. Barggat iesjgeŋgalágásj ássjetjuolmaj praktihkalattjat ja teorehtalattjat laboratåvråjn ja luondon le ájnas váj bæssá åtsådallat ja oahppat luonndodiehtaga metodajt ja ájádallamvuogijt. Dát sáhttá leat mielde ovdánahttimin hutkáivuođa, kritihkalaš návccaid, rabasvuođa ja aktiiva searvama dilálašvuođaide main luonddufágalaš máhttu ja čehppodat adno. Dát le åvdedime sjuggelisvuodav, kritihkalasj dájdov, rabásvuodav ja dåjmalasj oassálasstemav dilijn gånnå luonndofágalasj máhtto ja tjehpudahka le oassen. Iešguđetlágan oahppanbirrasat nugo gieddebargu luonddus, geahččaladdan laboratoriijas ja museaid, dieđaguovddážiid ja ásahusaid galledeamit riggudahttet luonddufága oahpahusa ja láhčet dili imaštallamii, diehtoáŋgiruššamii ja liikomii. Målsudahkes oahppambirrasa dagu ålggon luondon barggat, gæhttjaladdambargo laboratåvråjn ja guossidime dávvervuorkájn, diehtoguovdátjijn ja viddnudagájn boanndot luonndofága åhpadimev ja båktå imájdallamav ja diehtemvájnov, ja mielav giddi. Gelbbolašvuohta áddet iešguđetlágan luonddudieđalaš teavsttaid, metodaid ja teknologalaš čovdosiid lea buorre vuođđun fidnofágalaš oahpuide, viidáset oahppamii ja eallinagi oahppamii sihke barggus ja astoáiggis. Máhttet iesjgeŋga luonndodiedalasj tevstajt, metodajt ja teknologalasj tjoavddusijt dádjadit vaddi vuogas vuodov virggefágalasj åhpadussaj, vijddásap oahppamij ja iellemájge oahppamij virgen ja asstoájgen. Fága lea juhkkojuvvon váldosurggiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit. Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda, ja juohkka oasen li máhtudakmihto. Váldooasit dievasmahttet guhtet guoimmiset, ja daid ferte geahččat oktilaččat. Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta. Fága lea oktasašfága joatkkaoahpahusa buot oahppoprográmmaide. Fáhka le aktisasjfáhka mij gullu gájka joarkkaåhpadusáj oahppoprográmmajda. Oahpahus galgá danne dahkkot eanemus lági mielde relevántan ohppiide ja heivehuvvot iešguđet oahppoprográmmaide. Danen galggá åhpadusáv iesjgeŋga oahppoprográmmaj hiebadit váj sjaddá nav relevánta gå vejulasj oahppijda. Luonddufágas leat gelbbolašvuođamihttomearit maŋŋil vuođđoskuvlla 2., 4., 7. ja 10. jahkecehkiid ja maŋŋil joatkkaoahpahusa Jo1:ža studerenráhkkanahtti ja fidnofágalaš oahppoprográmmaid ja Jo3:ža oppalaš studerengelbbolašvuođa lasáhus. Luonndofágan li vissa máhtudakmihto vuodoskåvlå 2., 4., 7. ja 10. jahkedáse maŋŋela ja joarkkaåhpadusá Jo1 studerimgárvediddje ja viddnofágalasj oahppoprográmmajn ja Jo3 lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj. Váldoosiid bajilgovva: Oajvveåsij gåvvå: Váldooasit Jahkedásse Álggahalli dutki Oajvveoase Olmmoš ja luondu Ulmusj luondon Luonddu girjáivuohta Luondo valjesvuohta Rumaš ja dearvvašvuohta Rumáj ja varresvuohta Fenomenat ja ávdnasat Fenomena ja ábnnasa Álggahalli dutki hábbmim Guoddevaš ovdáneapmi Guoddelis åvddånahttem Biepmus ja dearvvašvuohta Biebbmo ja varresvuohta Suonjardeapmi ja radioaktivitehta Suodnjardibme ja radioaktivitehtta Boahtteáiggi energiija Boahtteájge energija Guoddevaš ovdáneapmi Guoddelis åvddånahttem Biepmus ja dearvvašvuohta Biebbmo ja varresvuohta Boahtteáiggi energiija Boahtteájge energija Jo3 lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii Vg3 Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Guoddevaš ovdáneapmi Guoddelis åvddånahttem Suonjardeapmi ja radioaktivitehta Suodnjardibme ja radioaktivitehtta Boahtteáiggi energiija Boahtteájge energija Álggahalli dutki Luonnofágaåhpadusán boahtá luonndodieda åvddån guovte láhkáj: Luonddufágaoahpahusas ovdanboahtá luonddudieđa sihke buvttan mii čájeha máhtu mii mis dál lea, ja proseassan man vuođđun lea mo luonddudieđalaš máhttu huksejuvvo ja ásahuvvo. Buktagin mij vuoset dav máhtov mij miján dálla le, ja prosæssan mij sisadná gåktu luonndodiedalasj máhtto tsieggiduvvá ja ásaduvvá. Proseassat leat hypotesaid hutkan, geahččaladdan, systemáhtalaš dárkomat, ságaškuššamat, kritihkalaš árvvoštallamat, ákkastallan, konklušuvnnaid vuođušteapmi ja gaskkusteapmi. Prosessan le hypotesaj åvddånibme, gæhttjaladdam, systemáhtalasj váksjoma, dágástallam, kritihkalasj árvustallam, argumenterim, konklusjåvnåj vuodustibme ja gaskostibme. Álggahalli dutki galgá oahpahusas fuolahit dáid dimenšuvnnaid ja integrerejuvvot eará váldoosiide. Dutkeihta galggá åhpadusán dájt dimensjåvnåjt várajda válldet ja dåjda ietjá oajvvesuorgijda dajt integrerit. Olmmoš ja luondu Ulmusj luondon Olmmoš ja luondu-váldooasis lea dan birra ahte olmmoš lea oassin luonddus ja ahte olbmo ovddasvástádus lea áimmahuššat luonddu, sihke dálááiggis ja boahttevaš buolvvaide, sihke indiviida- ja servodatdásis. Oajvveoasse ulmusj luondon le ulmutja birra guhti le oassen luondos ja ulmutja åvdåsvásstádus luondov suodjalit sihke uddni ja boahtte buolvaj gáktuj, sihke indivijda- ja sebrudakdásen. Viidáseappot leat guoddevaš ovdáneami eavttut dehálaččat. Vijddásappot sisadná dat guoddelis åvddånahttema ævtojt. Dás lea guovddážis oažžut máhtu ja áddejumi das mo olmmoš sáhttá ávkki atnit luonddus, muhto maiddái das mo olbmuid doaimmat váikkuhit lundui ja rievdadit dan sihke báikkálaččat ja máilmmiviidosaččat. Danna le guovdátjin dádjadit gåktu ulmusj máhttá luondov ávkkit, valla aj gåktu ulmutjij dåjma vájkkudi ja rievddadi luondov sihke bájkálattjat ja væráltvijddásattjat. Váldooassái gullá hárjáneapmi birget luonddus ja sámi ja eará eamiálbmogiid árbemáhtut. Åtsådallama gåktu luondon bierggit, ja oahppat sáme ja ietjá álggoálmmugij árbbedábij birra gulluji aj dán oajvveoassáj. Luonddu girjáivuohta Luondo valjesvuohta Guovddážis dán váldooasis lea ovdánahttit máhtu luonddu birra ja hárjánit luonddu girjáivuođa árvvus atnit. Dán oajvveoase guovdátjin le åvddånahttet máhtov luondo hárráj ja luondo valjesvuodav vieledit. Máhttu ekovuogádaga biohtalaš ja abiohtalaš fáktoraid birra lea dehálaš áddet luonddu ovttasdoaibmama. Jus galggá luondo aktijvuodajt dádjadit de hæhttu diehtet biotalasj ja iehpebiotalasj faktåvråj birra ekosystemajn. Dán oasis addá gieddebargu buori vuođu ovdánahttit máhtu ja guottuid. Dan oasen vaddá ålggobarggo buorre vuodov máhttuj ja guottojda. Jo1-dásis leat váldooasit Olmmoš ja luondu ja Luonddu girjáivuohta gohčoduvvon Guoddevaš ovdáneapmin govvidit mii váldooasis deattuhuvvo. Jo1 dásen li oajvveoase Ulmusj luondon ja Luondo valjesvuohta gåhtjoduvvam Guoddelis åvddånibmen mij vuoset oajvveoase dættov. Rumaš ja dearvvašvuohta Rumáj ja varresvuohta Váldooasi sisdoallu lea mo olbmo rumaš lea huksejuvvon, ja mo rumaš rievdá ja váikkuhuvvo áiggi mielde. Oajvveoase rumáj ja varresvuohta sisadno le vuostatjin gåktu ulmutja rumáj le tsieggiduvvam, vájkkuduvvá ja rievddá ájgij milta. Máhttu das mo rupmaša iešguđet oasit doibmet ovttas lea dehálaš áddet mo eallinvuohki váikkuha rupmašii ja dearvvašvuhtii. Diehtet gåktu rubmaha iesjgeŋga oase aktan doajmmi le ållu vuodulasj gå galggá dádjadit gåktu iellemvuohke rubmahav ja varresvuodav vájkkudi. Rumaš, dearvvašvuohta, eallinvuohki ja biebmodoallu leat áššit mat dávjá oidnojit mediain. Rumáj, varresvuohta, iellemvuohke ja biebbmo li álu ássjen median. Máhttu dáid áššiid birra ja máhttu kritihkalaččat árvvoštallat dieđuid dán hárrái lea dehálaš vai juohkehaš ieš sáhttá váldit ovddasvástádusa iežas rupmašis ja rumašlaš ja psyhkalaš dearvvašvuođas. Gå galggá iesj vásstedit ietjas rubmaha ja fysihkalasj ja psyhkalasj varresvuoda åvdås de le ájnas diehtet ja kritihkalattjat árvustallat diedojt dán suorgen. Earáid árvvusatnin ja fuolahus leat maiddái dehálaččat dán oasis. Iehtjádijt huksat ja vieledit le aj ájnas dan aktijvuodan. Jo1-dásis lea dát váldooassi gohčoduvvon biepmus ja dearvvašvuohtan govvidit mii váldooasis deattuhuvvo. Jo1:an le dát oajvveoasse gåhtjodum Biebbmo ja varresvuohta mij vuoset oajvveoase dættov. Fenomenat ja ávdnasat Fenomena ja ábnnasa Váldooasis guorahallojuvvojit luonddufágalaš oktavuođat ja mo olmmoš lea oahppan ávkkástallat iešguđetlágan fenomenaid ja ávdnasiid. Oajvveoasse sisadná aktijvuodajt luonndofágalasj fenomenaj gaskan, ja gåktu ulmutja li oahppam ávkástallat dajt fenomenajt ja ábnnasijt. Oasis guorahallet guovddáš osiid fysihkas, kemiijas ja geofágas. Oajvveoasse sisadná guovdásj åsijt fysihkas, kjemias ja geofágas. Dát čájeha mo ávdnasat leat huksejuvvon, mo dat reagerejit guđet guimmiideasetguin ja mo dat gieđahallá guovddáš fenomenaid dego jiena, čuovgga, elektrisitehta, magnetismma ja energiija. Dat vuoset gåktu ábnnasa li tsieggiduvvam ja nubbe nuppe gáktuj reageriji, ja danna giehtadaláduvvi fenomena dagu jiedna, tjuovgga, elektrisitehtta, magnetissma ja energija. Min iežamet beaivvášvuogádat, eatnama sajádat, olggut máilmmiávus ja dutkan ja teknologiija gieđahallojuvvo maiddái. Mijá iehtjama biejvvesystebma, ednama sadje, ålgoldis vuobman ja dutkam ja teknologija aj giehtadaláduvvi. Jo1-dásis lea dát váldooassi juhkkojuvvon ja gohčoduvvo energiija ja boahtteáigi ja suonjardeapmi ja radioaktivitehta govvidit mii váldooasis deattuhuvvo. Jo1:an le dát oajvveoasse guoktáj juogeduvvam ja gåhtjoduvvam energija boahtteájggáj ja suodnjardibme ja radioaktivitehtta mij vuoset oajvveoase dættov. Váldooasis lea sáhka plánet, ovdánahttit, ovdanbuktit ja árvvoštallat funkšuvnnalaš buktagiid. Oajvveoase sisadno le plánit, åvddånahttet, buvtadit ja árvustallat anedahtte buktagijt. Luonddudiehtaga, teknologiija ja guoddevaš ovdáneapmi ovttasdoaibman lea guovddážis dán váldooasis. Aktijvuohta luonndodiehtaga, teknologija ja guoddelis åvddånime gaskan le dán oajvveoasen guovdátjin. Teknologiija ja designa lea máŋggafágalaš fáddá luonddufágas, matematihkas ja duojis. Teknologija ja hábbmim le moattefágalasj fáhkaoasse luonndofágan, matematihkan ja duojen. Jo1-dásis lea dát váldooassi gohčoduvvon bioteknologiijan govvidit mii váldooasis deattuhuvvo. Jo1:an gåhtjoduvvá dát oajvveoasse bioteknologija mij vuoset oajvveoase dættov Diibmolohku Tijmmalåhko Tiibmalohku lea almmuhuvvon 60-minuhta ovttadahkan: Akta tijmma le 60 minuhta. 1.–7. jahkeceahkit: 328 tiimma 1.-7. jahkedásijn: 328 tijma 8.–10. jahkeceahkit: 249 tiimma (256 tiimma sidjiide geat čađahit 10. jahkeceahki 2013/2014) 8.-10 jahkedásijn: 249 tijma (256 tijma oahppijda gudi 10. jahkedásev ålliji jagen 2013/2014) Vuođđogálggat Jo1: 140 tijma Vuođđogálggat leat integrerejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriide gos dat leat mielde ovdánahttimin fágagelbbolašvuođa ja leat maid oassin das. Vuodotjehpudagá li integreridum máhtudakmihtojda, gånnå li fáron fáhkamáhtudagáv åvddånahttemin ja li aj dassta oassen. Luonddufágas áddejuvvojit vuođđogálggat ná: Luonndofágan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv: Njálmmálaš gálggat luonddufágas leat guldalit, hállat ja ságastallat čilget, juohkit ja ovdánahttit máhtu luonddufágalaš sisdoaluin mii guoská dárkomiidda ja vásáhusaide. Njálmálasj tjehpudagá luonndofágan li gulldalit, ságastit ja ságastallat váj gåvvit, juogat ja åvddånahttá máhtov luonndofágalasj sisanujn mij le váksjomij ja åtsådallamijda tjanádum. Dát mielddisbuktá geavahit luonddufágalaš doahpagiid gaskkustit máhtu, sátnádit gažaldagaid, ákkastallamiid ja čilgehusaid. Dat mierkki luonndofágalasj moallánagájt adnet máhto gaskostimen, gatjádaládijn, argumenteridijn ja tjielggidusájn. Dasto mearkkaša heivehit ovdanbuktinvugiid, doahpagiid ja ovdamearkkaid ulbmiliidda ja vuostáiváldiide. Dasi gullu aj hiebadit åvddånbuktemijt, moallánagájt ja buojkulvisájt ulmmáj ja vuosstájválldijda. Njálmmálaš gálggaid ovdánahttin luonddufágas lea guldalit ja ságastallat vásáhusaid ja dárkomiid ja máhttit ovdanbuktit ja ságaškuššat eanet ahte eanet kompleaksa fáttáid. Njálmálasj tjehpudagáj åvddånahttem luonndofágan le gulldalit ja ságastallat vásádusáj ja váksjomij birra vaj máhttet åvddånbuktet ja ságastallat gássjelap ássjij birra. Dát mearkkaša máhttit dađistaga eanet geavahit luonddufágalaš doahpagiid ovdanbuktit áddejumi, iežas árvvoštallamiid ja searvat fágalaš digaštallamiidda. Dát sisadná ienebut máhttet luonndofágalasj moallánagájt adnet maj vuoset dádjadusáv, ietjas árvustallamijda ja oassálastátjit fágalasj ságastallamijda. Máhttit čállit luonddufágas lea geavahit luonddufágalaš teakstašáŋŋeriid sátnádit gažaldagaid ja hypotesaid, čállit plánaid ja čilgehusaid, buohtastahttit ja árvvoštallat dieđuid ja geavahit gálduid ulbmillaččat. Buktet tjállet luonndofágan le luonndofágalasj tækstasjáŋŋarijt adnet gå le gatjálvisájt ja hypotesajt dahkamin, plánajt ja tjielggidusájt tjállemin, diedojt buohtastahttemin ja daj birra reflekterimin, ja gáldojt vuogas láhkáj adnemin. Dát mearkkaša maiddái válddahit dárkomiid ja vásáhusaid, buohtastahttit dieđuid, ákkastit oaiviliid ja raporteret gieddebargguin, geahččaladdamiin ja teknologalaš ovddidanproseassain. Dat mierkki aj váksjomijt ja åtsådallamijt gåvådit, diedojt tjoahkkit, vuojnoj åvdås argumenterit ja ålggobargos rapporterit, gæhttjaladdama ja teknologalasj åvddånimprosessa. Čállinproseassa teavsttaid plánemis gitta gieđahallamii ja ovdanbuktimii mearkkaša ulbmiliidda ja vuostáiváldái heivehuvvon luonddufágalaš doahpagiid, govvosiid ja symbolaid geavaheami. Tjállemprosessa plánimis gárvedibmáj ja tevstaj åvddånbuktemij sisadná luonndofágalasj buojkuldagájt, figuvrajt ja symbåvlåjt adnet hiebadum ulmmáj ja vuosstájválldáj. Čállingálggaid ovdánahttin luonddufágas álgá álkes ovdanbuktinvugiid geavaheamis ja dađistaga ovdána deaivileabbo luonddufágalaš doahpagiid, symbolaid, grafihka ja ákkastallamiid geavaheapmái. Tjállemtjehpudagá åvddånibme luonndofágan manná álkkes javllamvuogijs maŋenagi tjielggasap luonndofágalasj buojkuldagáj, symbåvlåj, grafihka ja argumentasjåvnå adnemij. Dát mearkkaša máhttit čállit dađistaga eanet kompleaksa teavsttaid maid vuođđun lea kritihkalaš ja viiddis gáldogeavaheapmi mii lea heivehuvvon ulbmiliidda ja vuostáiváldái. Dát mierkki máhttet tjállet gássjelap tevstajt maj vuodon le kritihkalasj ja vijdes gáldo hiebadum ulmmáj ja vuosstájválldáj. Máhttit lohkat luonddufágas lea áddet ja geavahit luonddufágalaš doahpagiid, symbolaid, govvosiid ja ákkastallamiid ulbmillaš barggu bokte luonddufágalaš teavsttaiguin. Buktet låhkåt luonndofágan le dádjadit ja adnet luonndofágalasj buojkuldagájt, symbåvlåjt, figuvrajt ja argumentajt ulmmelasj bargo tjadá luonndofágalasj tevstaj. Dát mearkkaša máhttit identifiseret, dulkot ja geavahit dieđuid ovttastuvvon teavsttain girjjiin, áviissain, rávačállosiin, njuolggadusain, gihppagiin ja digitála gálduin. Dát mierkki máhttet identifiserit, dålkkut ja adnet diedojt moattebelak tevstajs girjijn, avijsajn, addnobagádusájn, njuolgadusájn, brosjyrajn ja digitála gáldojn. Lohkan luonddufágas fátmmasta kritihkalaččat árvvoštallat mo dieđuid ovdanbuktit ja geavahit ákkastallamiin, ee. máhttit earuhit dieđuid, navdimiid, čuoččuhusaid, hypotesaid ja konklušuvnnaid. Låhkåm luonndofágan le aj kritihkalattjat árvustallat gåktu diedo åvddån biejaduvvi ja argumentajn aneduvvi, duola dagu máhttet sieradit dáhtáj, árvvedimij, tjuottjodusáj, hypotesaj ja konlusjåvnåj gaskan. Lohkangálgga ovdánahttin luonddufágas vuolgá ovdanbukton dieđuid gávdnamis ja geavaheamis álkes teavsttain ja ovdána áddet teavsttaid main leat eanet ahte eanet fágadoahpagat, symbolat, govvosat, tabeallat ja implisihtta dieđut. Låhkåmtjehpudagá åvdedibme luonndofágan mierkki gájkka gaskan gávnnat ja adnet tjielgga diedojt álkkes tevstajn dádjadittjat tevstajt ájn vil ienep fáhkabuojkuldagáj, symbåvlåj, figuvraj, tabellaj ja diedojt ma e njuolgga åvddån boade. Gáibádus máhttit kritihkalaččat lohkat ja máhttit identifiseret relevánta dieđuid ja árvvoštallat gálduid jáhkehahttivuođa stuorru, das ahte máhttit geavahit láhččojuvvon gálduid dasa ahte máhttit viežžat ja buohtastahttit iešguđet gálduid dieđuid ja árvvoštallat relevánssa. Dárbbo máhttet kritihkalattjat låhkåt ja guoskavasj diedojt gávnnat ja gáldoj åskåldisvuodav árvustallat aj lassán, hiebaduvvam gáldoj anos gitta iesj máhttet åhtsåt ja buohtastahttet diedojt duot dát gáldos ja árvustallat makta hiehpi bargguj. Máhttit rehkenastit luonddufágas lea viežžat, gieđahallat ja ovdanbuktit tállamateriálaid. Buktet riekknit luonndofágan le tállamateriálav tjoahkkit, hiebadit ja åvddånbuktet. Dát mearkkaša geavahit doahpagiid, mihtidanreaidduid, mihtidanovttadagaid, hámuid ja grafihka. Dat mierkki adnet buojkuldagájt, mihttiminstrumentajt, mihttimavtadagájt, foarmmalijt ja grafihkav. Rehkenastin luonddufágas lea maiddái máhttit buohtastahttit, árvvoštallat ja ákkastallat meroštallamiid, bohtosiid ja ovdanbuktimiid gustovašvuođa. Riekknim luonndofágan le aj máhttet buohtastahttet, árvustallat ja argumenterit merustallama, båhtusa ja åvddånbuktema li duohta. Rehkenastingálggaid ovdánahttin luonddufágas álgá álkes lohkan- ja klassifiserenmetodaid geavaheami máhttimis ja ovdána máhttit árvvoštallat metodaid, doahpagiid, hámuid ja mihtidanreaidduid válljemiid. Luonndofága riekknimtjehpudagá åvddånibme le álkkes låhkåm- ja klassifiserimmetodaj anos gitta máhttet arvustallat metodaj, buojkuldagáj, foarmmalij ja mihttimvædtsagij válljimijt. Dasto mearkkaša dát máhttit dađistaga dahkat váddásat ovdanbuktimiid ja árvvoštallamiid ja geavahit rehkenastima fágalaš ákkastallamis. Vijddásappot dat mierkki maŋenagi dahkat gássjelap åvddånbuktemijt ja árvustallamijt ja riekknimav fágalasj argumenterimin adnet. Digitála gálggat luonddufágas leat geavahit digitála reaidduid suokkardit, registreret, meroštallat, visualiseret, duođaštit ja almmuhit iežas ja earáid dutkamiid, geahččaladdamiid ja gieddebargguid dieđuid. Digitála tjehpudagá luonndofágan le digitála ræjdojt adnet gå le guoradallamin, registrerimin, merustallamin, visualiserimin, dokumenterimin ja dáhtájt almodime ietjas ja iehtjádij guoradallamijs, gæhttjaladdamijs ja ålggobargos. Dát mielddisbuktá maiddái geavahit ohcanreaidduid, hálddašit ohcanstrategiijaid ja kritihkalaččat árvvoštallat gálduid ja válljet relevánta dieđuid luonddufágalaš fáttáid birra. Dat aj mierkki åhtsåmvædtsagijt adnet, åhtsåmstrategijajt buktet ja gáldojt kritihkalattjat árvustallat ja válljit makkir diedo hiehpi iesjgeŋga luonndofágalasj tiebmáj. Digitála gálggaid ovdánahttin luonddufágas lea máhttit geavahit digitála reaidduid eanet ahte eanet čájehan dihtii iešheanalašvuođa ja árvvoštallannávccaid válljedettiin ja geavahettiin digitála gálduid, reaidduid, mediaid ja dieđuid. Digitála tjehpudagáj åvddånibme luonndofágan manná álgos buktet digitála ræjdojt adnet gitta ienebut iesjrádálattjat ja dájdulattjat válljit digitála gáldojt, vædtsagijt, mediajt ja diedojt Gelbbolašvuođamihttomearit 2. jahkeceahki maŋŋil Máhtudakmihto 2. jahkedáse maŋŋela Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet áiccuid bokte suokkardallat máilmmi lagašbirrasis dåbdudagáj baktu væráldav guoradallat lahka birrasin válddahit, illustreret ja ságastallat iežas dárkomiid geahččaladdamiin ja luonddus gåvådit, tjuorggat ja ságastallat ietjas váksjomij birra gæhttjaladdamijs ja luondos dovdát váralaš ávdnasiid ja váralaš čuovggaid váruhansymbolaid dåbddåt hiehtesymbåvlåjt ma mierkkiji várálasj ábnnasijt ja várálasj tjuovgajt Olmmoš ja luondu Ulmusj luondon Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čađahit doaimmaid luonddus oahppan dihtii luonddu birra, ságastallat manne dát lea dehálaš, ja smiehttat olbmo sajádaga birra luonddus tjadádit dåjmajt luondon váj oahppá luondo birra, ságastallat manen dat le ájnas ja filosoferit almatja saje birra luondon ságastallat elliid birra ja olbmuid ja elliid gaskavuođaid birra ja olbmo ovddasvástádusa birra čábbát meannudit elliiguin, earret eará sámi máidnasiid ja muitalusaid vuođul ságastallat almatjij ja iellij aktijvuoda birra, ja almatjij åvdåsvásstádusás juhtusij gáktuj, duola dagu sáme subttsasij baktu geavahit dárkomiid válddahit jagiáiggiid sámi ja norgga árbevierus, ja muitalit mo sámi mánnonamahusat válddahit luonddufenomenaid ja ságastallat mo gárvodit dálkki, siivvu ja jagiáiggi mielde gåvådit váksjomij baktu jábijt sáme ja dáttja dábij milta, ja subtsastit gåktu sáme namá mánojda gåvvidi luondo dáhpádusájt ja ságastallat ma li hiebalgis biktasa dálkkáj ja jáhpáj Luonddu girjáivuohta Luondo valjesvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet dovdát ja válddahit muhtun šaddo- ja eallišlájaid lagašbirrasis ja sirret daid dåbddåt ja gåvådit muhtem sjaddo- ja ielleslájajt lahkabirrusin ja dajt juohkusijda tjuolldet Rumaš ja dearvvašvuohta Rumáj ja varresvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet namahit ja válddahit olbmo rupmašis muhtun olgguldas ja siskkáldas osiid doaimmaid nammadit ja gåvådit dåjmajt muhtem ålgoldis ja sisŋeldis åsijt ulmutja rubmahis ságastallat iežas ja earáid rupmaša rájáid bidjama, áddejumi ja árvvusatnima birra ságastallat rájáj biedjama, dádjadime ja ietjas ja iehtjádij rubmaha vieledime birra válddahit áiccuid ja ságastallat daid birra ja geavahit daid dihtomielalaččat doaimmain olgun ja siste gåvådit ja ságastallat dåbdudagájt ja dajt diedulattjat adnet váksjudijn ålggon ja sinna. Fenomenat ja ávdnasat Fenomena ja ábnnasa Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet válddahit ja illustreret mo eana, mánnu ja beaivváš lihkadit guđet guimmiideaset ektui, ja muitalit jagiáiggiid, jándora ja mánnomuttuid birra nammadit ja gåvådit gåktu ednam, mánno ja biejvve labudi nubbe nuppe gáktuj, ja subtsastit jábij, jánndura ja jus le sjadde jali nåhkke mánno válddahit ja sirret ávdnasiid oinnolaš dovdomearkkaid vuođul gåvådit ja tjuolldet ábnnasijt dåbddomerkaj milta majt máhttá vuojnnet čađahit geahččaladdamiid čáziin ja čuovggain ja ságastallat dárkomiid birra gæhttjaladdamijt tjadádit tjátjijn ja tjuovgajn ja ságastit observasjåvnåj birra Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Teknologija ja hábbmim ráhkadit áđaid mat sáhttet lihkadit čázi dahje áimmu vehkiin, ja ságastallat mo dat doibmet Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ráhkadit áđaid mat geavahit čuovgga reflekterema, ja ságastallat mo dat doibmet dáhkat ádajt ma máhtti tjátje jali ájmo viehkijn labudit, ja ságastallat gåktu da doajmmi Gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahki maŋŋil dahkat ádajt ma adni tjuovga reflekterimav, ja ságastallat gåktu da doajmmi Álggahalli dutki Máhtudakmihto 4. jahkedáse maŋŋela Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet geavahit luonddufágalaš doahpagiid válddahit ja ovdanbuktit iežas dárkomiid, evttohit vejolaš čilgehusaid dasa maid lea dárkon ja ságastallat daid birra ádnet luonndofágalasj buojkuldagájt gåvådittjat ja åvddån buvtátjit ietjas váksjomijt, oajvvadit ja ságastallat vejulasj tjielggidusáj birra dasi mav le váksjum geavahit mihtidanreaidduid, systematiseret dieđuid, árvvoštallat leat go bohtosat govttolaččat, ja ovdanbuktit daid digitála reaidduiguin dahje daid haga adnet mihttiminstrumentajt, dáhtájt tjuolldet, árvustallat makta båhtusa li dåhkkidahtte, ja dajt åvddånbuktet digitála viehkkenævoj jali daj dagá. čállit raporttaid ja válddahusaid ja ráhkadit álkes digitála ovttastuvvon teavsttaid tjállet rapportajt ja gåvvidimijt ja avtagærddásasj digitála tevstajt dahkat háhkat ja gieđahallat dieđuid iešguđet gálduid luonddufágalaš fáttáid birra ja almmuhit gálduid åhtsåt ja hiebadallat diedojt luonndofágalasj åsijs duot dát gáldos ja gáldojt tjállet Olmmoš ja luondu Ulmusj luondon Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet searvat doaimmaide main olmmoš viežžá riggodagaid luonddus, ja ságastallat das mo riggodagaid ávkkástallet oassálasstet dåjmajda gånnå ulmusj ressursajt luondos viedtjá ja ságastallat gåktu ressursa ávkken båhti válddahit maid sáhttá dahkat gáhttet luonddu lagašbirrasis, ja ákkastallat fuolalaš láhttema ovdii ja vádjolit fuolalaččat luonddus gåvådit mav máhttá dahkat váj lahkabirrasa luondov várajda válldá, ja argumenterit dan åvdås ja iesj luondov huksat Luonddu girjáivuohta Luondo valjesvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ságastallat muhtun šaddo- ja eallišlájaid eallingearddi birra ja buohtastahttit daid ságastallat muhtem ielle- ja sjaddoslájaj iellemgievle birra válddahit muhtun nálihuvvan eallijoavkkuid eallinvuogi čohkkedettiin ja systematiseredettiin iešguđet gálduid dieđuid gåvådit muhtem ájggá jábmám ielleslájajuohkusij iellemvuogev navti váj tjoahkki ja systematiseri diedojt iesjgeñga gáldojs. muitalit elliid birra, digaštallat elliid birgejumi birra ja earuhit oaiviliid ja fakta subtsastit iellij birra, ielleálkkádusá birra giehttot ja sieradit vuojnoj ja fáktáj gaskan. guorahallat biologalaš eanaiduvvama ja válddahit luonddu birrajođu guoradallat biologalasj suossnoma birra ja gåvådit muhtem jålådimev luondon sirret doabbariid ja digaštallat manne doapparsirren lea dehálaš ruhtsijt tjuolldet ja dágástallat manen le ájnas ruhtsijt tjuolldet Rumaš ja dearvvašvuohta Rumáj ja varresvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet válddahit váldobeliid das mo olbmorumaš lea huksejuvvon gåvådit muhtem mudduj gåktu ulmutja rumáj le. válddahit suolbmudanvuogádaga ja selvehit mo dat doaibmá gåvådit suoldudakoalev ja tjielggit dárkkelit gåktu dat doajmmá. válddahit dákterikki ja dehkiid ja selvehit mo rumaš sáhttá lihkadit gåvådit sjelehtav ja diehkojt ja tjielggit dárkkelit gåktu rumáj labut geavahit dieđuid gihppagiin ja digitála teavsttain válddahit dábálaš dávdda ja mo dan sáhttá eastadit, ja čilget manin mii boahkuhit muhtun dávddaid vuostá adnet diedojt brosjyrajs ja digitála tevstajs gå dábálasj skihpudagáv tjielggi ja gåktu dav hiereda, ja tjielggit dárkkelit manen muhtem skihpudagáj vuosstij vaksinerip dárkot ja válddahit mo rumaš reagere iešguđet dilálašvuođain, ja ságastallat iešguđet dovddolaš reakšuvnnaid birra ja fysalaš ja psyhkalaš dearvvašvuođa oktavuođa birra váksjut ja gåvådit gåktu rumáj reageri iesjgeŋga dilen, ja ságastallat iesjgeŋga dåbdoj birra ja fysihkalasj ja psyhkalasj varresvuoda aktijvuoda birra Fenomenat ja ávdnasat Fenomena ja ábnnasa Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ráhkadit digitála ovttastuvvon teavstta muhtun planehtaid birra min beaivvášvuogádagas dieđuid háhkama ja gálduid almmuheami bokte dahkat digitála tjoahkkidum tevstav muhtem planehtaj birra diehtotjoahkkima baktu ja gáldojt diededit čađahit geahččaladdamiid mat čájehit ahte ávdnasiin ja ávnnasseaguhusain sáhttet iešvuođat rievdat go daid iešguđet láhkai váikkuha tjadádit gæhttjaladdamijt ma vuosedi ábnnasa máhtti vuogev målssot gå muhtem láhkáj dajt vájkkut suokkardit áibmo- ja jietnafenomenaid, válddahit dárkomiid ja evttohit čilgehusaid guoradallat fenomenajt tjanádum ájmmuj ja jiednaj, gåvådit váksjumijt ja tjielggidusájt oajvvadit registreret ja válddahit iežas dálkedárkomiid, mihtidit temperatuvrra ja njuoskkádaga ja ovdanbuktit bohtosiid gráfalaččat ja ságastallat dálkemearkkaid ja mearkabeivviid birra registrerit ietjas vásádusájt dálke váksjomis, temperatuvrav ja rásjov / muohttagav mihttit ja båhtusijt gráfalattjat åvddån biedjat ja ságastallat dálkkedijdaj ja mærkkabiejvij birra dovdát ja namuhit muhtun nástegovaid, ságastallat mo olmmoš sáhttá dádjadit nástegovaid mielde dåbddåt ja vuosedit muhtem nástijt, ságastallat gåktu ulmutja máhtti nástij milta gávnnat gåsi galggi. dárkot guovssahasaid ja eará albmefenomenaid ja muitalit daid birra, ja muitalit myhtaid ja máidnasiid mat gusket nástealbmái ja guovssahasaide sámi árbevierus ja buohtastahttit daid eará árbevieruiguin váksjot ja subtsastit guovsagisá ja ietjá fenomenaj birra almen ja subtsastit jahtojt ja båvajt tjanádum nástijda ja guovsagissaj sámij gaskan ja ietjá dábij buohtastahttet Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet plánet, hukset ja iskat álkes huksehusmodeallaid ja govaiguin ja illustrašuvnnaiguin duođaštit proseassa ideas gitta gárvves buktagii plánit, tsieggit ja gæhttjalit avtagærddásasj modellajt tsiekkaduskonstruksjåvnåjs ja prosessav dokumenterit ájalvisá rájes gitta gárves buvtagij aktan tevstajn ja tjuorggamij válddahit konstrukšuvnnaid ja digaštallat manne muhtun konstrukšuvnnat leat stargaseappot ja nannoseappot go earát gåvådit konstruksjåvnåjt ja dagástallat manen muhtem konstruksjåvnå buorebut starjji ja ienebut gierddi gå iehtjáda dovdát ja válddahit iešguđet huksehusaid guoddi struktuvrraid lagašbirrasis dåbddåt ja gåvådit guodde struktuvrajt muhtem tsiekkadusájn lahkabirrasin Gelbbolašvuođamihttomearit 7. jahkeceahki maŋŋil Máhtudakmihto 7. jahkedáse maŋŋela Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet sátnádit luonddufágalaš gažaldagaid áššis mas oahppi háliida eambbo diehtit, evttohit vejolaš čilgehusaid, ráhkadit plána ja čađahit iskkadeami formulerit luonndofágalasj gatjálvisájt juoŋga birra massta oahppe imájdallá, oajvvadit vejulasj tjielggidusájt, plánav dahkat ja guoradallamijt tjadádit ságastallat das manne luonddudiehtagis lea dehálaš ráhkadit ja iskat hypotesaid systemáhtalaš dárkomiid ja geahččaladdamiid bokte, ja manne lea dehálaš buohtastahttit bohtosiid ságastallat manen luonndodiedan le ájnas dahkat ja gæhttjalit hypotesajt systemáhtalasj váksjomij ja gæhttjaladdamij baktu, ja manen le ájnas båhtusijt buohtastahttet geavahit digitála veahkkeneavvuid geahččaladdanbarggus ja gieddebarggus adnet digitála viehkkenævojt gæhttjaladdambargon ja ålggobargon gávdnat ja gieđahallat luonddufágalaš dieđuid teavsttain iešguđet median ja ráhkadit ovdanbuktima gávnnat ja hiebadallat luonndofágalasj diedojt tevstajs iesjgeŋga mediajn ja åvddånbuktemav dahkat lohkat ja áddet beaivválaš buktagiid váruhanmerkemiid låhkåt ja dádjadit árkkabiejvvebuvtaj hiehtemierkkimav Olmmoš ja luondu Ulmusj luondon Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet plánet geavahit ja ávkkástallat luondduriggodagaid, ságastallat šlájaid birra mat ávkkástallojuvvojit, bargguid doaimmaheami birra mánnomuttuid ja eará luonddu fenomenaid ektui ja buohtastahttit daid eará sámi servodagaid árbevieruiguin plánit gåktu luonnduressursajt adnet ja ávkkit, subtsastit slájaj birra ma ávkástaláduvvi, tjoahkkima birra máno ja ietjá luonndofenomenaj gáktuj ja buohtastahttet ietjá sáme sebrudagá dábij selvehit mo diehtu elliid ja lottiid láhttema birra geavahuvvo bivddus, guolásteamis ja boazodoalus ja ságaškuššat čuolmmaid min fuođđoresurssaid ávkkástallama oktavuođas tjielggit dárkkelit gåktu máhtto iellij ja låttij birra ávkástaláduvvá låddimin, guolástusán, bivdon ja ællobargon ja dagástallat gássjelisvuodajt ma guosski bivddoressursaj adnuj muitalit eará eamiálbmogiid luondduriggodatgeavaheami birra subtsastit gåktu ietjá iemeálmmuga luonndoressursajt adni Luonddu girjáivuohta Luondo valjesvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet plánet ja čađahit iskkademiid unnimusat ovtta luondduguovllus, registreret dárkomiid ja systematiseret bohtosiid plánit ja tjadádit guoradallamijt gåjt dal avtan luonndoguovlon, váksjumijt registrerit ja båhtusijt systematiserit iskkadit ja válddahit lieđđešattuid ja čilget iešguđet šaddoosiid doaimma teavsttaiguin ja illustrašuvnnaiguin guoradallat ja gåvådit giedjeksjattojt ja tjielggit dárkkelit iesjgeŋgalágásj sjaddoåsij dåjmav tevstajn ja tjuorggamijn iskkadit ja válddahit muhtun fáktoriid mat váikkuhit siepmanšaddui ja šattuid šaddamii guoradallat ja dagástallat muhtem faktåvråjt ma vájkkudi virnaj båhtsijdimijt ja sjattoj sjaddamav válddahit soames šaddo-, guoppar- ja eallišlájaid dovdomearkkaid ja ordnet daid systemáhtalaččat gåvådit muhtem sjaddo- guoppar- ja ielleslájaj dåbddomerkajt ja dajt gárggalit Rumaš ja dearvvašvuohta Rumáj ja varresvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet válddahit olbmorupmaša ahtanuššama sahkaneamis rávisolbmui gåvådit ulmutja rubmaha åvddånimev sahkkidimes ållessjattugij válddahit mii dáhpáhuvvá pubertehta áiggis ja ságastallat iešguđetlágan sohkabealidentitehtaid birra ja iešguđetlágan seksuálalaš gessomiid birra tjielggit dárkkelit mij pubertehtan dáhpáduvvá ja ságastallat duon dán sjiervveidentitehta birra ja ieredisájt seksuála gæssomij hárráj válddahit váibmo- ja geahpesvuogádaga váldobeliid ja makkár doaibma das lea rupmašis gåvådit tsåhke- ja gæhppásystema oajvveåsijt ja daj dåjmajt rubmahin čilget mo rumaš ieš suddje dávdda vuostá, ja mo eastadit ja dikšut infekšuvdnadávddaid tjielggit dárkkelit gåktu rumáj iesj ietjas suoddji skihpudagá vuosstij ja gåktu máhttá infeksjåvnnåskihpudagájt hieredit ja dálkudit čohkket dieđuid ja loguid, ja digaštallat dearvvašvuođavahágiid birra mat sáhttet boahtit iešguđetlágan gárihuhttinávdnasiid geavaheami geažil tjoahkkit diedojt ja tállamateriálav ja dágástallat varresvuodavahágijt ma máhtti badjánit duon dán gárevselgaj ano diehti Fenomenat ja ávdnasat Fenomena ja ábnnasa Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet geavahit animašuvnnaid ja eará modeallaid válddahit planehtaid ja mánu lihkadeami, ja čilget jagiáiggiid ja mánnomuttuid šaddama animasjåvnåjt ja ietjá modellajt adnet gå tjielggi planehtaj ja máno labudimijt, ja tjielggit dárkkelit gåktu jábe ja mánnogaska dáhpáduvvi válddahit mo muhtun minerálat ja báktešlájat leat šaddan, ja iskat muhtun šlájaid mat leat lagašbirrasis subtsastit gåktu muhtem minerála ja bákteslája li dagádum, ja guoradallat muhtem slájajt ma lahkabirrusin gávnnuji selvehit muhtun energiijagálduid geavaheami ovdal ja dál, ja háhkat dieđuid ja statistihka iešguđet gálduin válddahit energiijageavaheami vejolaš birasváikkuhusaid báikkálaččat ja máilmmiviidosaččat ja digaštallat daid tjielggit dárkkelit muhtem energijagáldoj anov åvddåla ja dálla, ja tjoahkkit diedojt ja statistihkav iesjgeŋga gáldojs gåvådittjat ja dagástalátjit gåktu energijaadno soajttá vájkkudit birrasij bájkálattjat ja globála perspektijvan čilget dálkkádat-doahpaga, dovdat muhtun sivaid dálkkádatrievdadusaide ja iskat ja registreret ekstremadálkki váikkuhusaid tjielggit dárkkelit dálkádak moallánagáv, dåbddåt muhtem sivájt dálkádakrievddamijda ja guoradallat ja registrerit nievres dálkij båhtusijt iskat fenomenaid jiena, gulu ja rieja hárrái, digaštallat dárkomiid ja čilget mo jietna sáhttá bilidit gulu guoradallat fenomenajt tjanádum jiednaj, gullamij ja juhtsaj, váksjumijt dágástallat ja tjielggit dárkkelit gåktu jiedna máhttá bieljedibmen dahkat čađahit iskkademiid magnetismmain ja elektrisitehtain ja čilget ja ovdanbuktit bohtosiid gæhttjaladdat magnetismajn ja elektrisitehtajn ja tjielggit ja åvddånbuktet gæhttjaladdamij båhtusijt válddahit gássaid, njalbbiid ja čoahkkeávdnasiid guovddášiešvuođaid ja muddomolsašuddamiid partihkalmodealla bokte gåvådit gássaj, låsjkudisáj, fássta ståffaj ja fásamålssomij guovdásj vuogijt partihkkalmodella baktu atoma- ja molekyladoahpagiiguin čilget mo ávdnasat leat huksejuvvon ja mo ávdnasat sáhttet nuppástuvvat tjielggit dárkkelit bágoj atoma ja molekyla gåktu ståffa li dagádum, ja gåktu ståffajt máhttá rievddadit čađahit geahččaladdamiid iešguđetlágan kemiijalaš reakšuvnnaiguin ja válddahit mii daid dovdomearka lea gæhttjaladdat duov dáv kjemalasj reaksjåvnåv ja gåvådit ma li daj dåbddomerka Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet plánet, hukset ja iskat mekánalaš stohkosiid ja čilget mekánalaš sirdásemiid prinsihpaid plánit, dahkat ja gæhttjalit mekánalasj ståhkusijt, ja tjielggit mekánalasj sirddema prinsihpajt plánet, ráhkadit ja iskat ovttageardánis buktagiid mat geavahit elektrihkalaš energiija, ja máinnustit gárvves buktaga plánit, dahkat ja gæhttjalit avtagærddásasj gávnijt ma elektrihkalasj energijav adni, ja gárvvidum gávne åvdås reklamerit válddahit buktaga eallingearddi ja digaštallat man muddui buvtta soahpá oktii guoddevaš ovdánemiin gåvådit gávne iellemájgev ja dágástallat makta gávnne hiehpá guoddelis åvddånibmáj Gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki maŋŋil Máhtudakmihto 10. jahkedáse maŋŋela Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet sátnádit iskkahahtti hypotesaid, plánet ja iskat daid ja digaštallat dárkomiid ja bohtosiid raporttas formulerit hypotesajt majt máhttá gæhttjalit, plánit ja tjadádit guoradallamav dajs ja dágástallat váksjumijt ja båhtusijt muhtem rapportan háhkat ja gieđahallat luonddufágalaš dieđuid, meroštallat ja ovdanbuktit bohtosiid gráfalaččat viedtjat ja hiebadit luonndofágalasj dáhtájt, merustallat ja båhtusijt gráfalattjat åvddånbuktet čállit čilgejeaddji ja ákkastalli teavsttaid mat čujuhit relevánta gálduide, árvvoštallat iežas ja earáid teavsttaid kvalitehta ja dárkkistit teavsttaid tjállet tevstajt ma tjielggiji ja argumenteriji aktan referánsaj guoskavasj gáldojda, árvustallat ietjas ja iehtjádij tevstaj kvalitehtav ja tevstajt dárkestit čilget manne lea dehálaš ohcat oktavuođaid sivaid ja váikkuhusaid gaskka ja čilget manne ákkastallan, máŋggaoaivilvuohta ja almmuheapmi leat dehálaččat luonddudiehtagis tjielggit dárkkelit manen le ájnas gávnnat gåktu sivva ja vájkkudus aktan gulluji ja tjielggit dárkkelit manen argumenterim, vuosstemielakvuohta ja almodibme le ájnas luonndodiehtagin identifiseret luonddufágalaš ákkaid, faktaid ja čuoččuhusaid áviissaid, gihppagiid ja eará mediaid teavsttain ja grafihkain, ja árvvoštallat sisdoalu kritihkalaččat identifiserit luonndofágalasj argumentajt, fáktá ja tjuottjodusá tevstajn ja grafihkan ma li avijsajn, brosjyrajn ja ietjá mediajn, ja sisanov lájttálisát árvustallat čuovvut sihkkarvuođadoaibmabijuid mat leat válddahallon DBS-rutiinnain (HMS) ja riskaárvvoštallamiin tjuovvot sihkarvuoda dåjmajt ma li gåvådum HMS-rutijnajn ja risikoárvustallamijn Olmmoš ja luondu Ulmusj luondon Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet praktihkalaš searvama bokte čájehit ja selvehit mo birget luonddus jierpmálaš ja bealuštahtti láhkai praktihkalasj oassálasstema baktu vuosedit ja tjielggit dárkkelit gåktu luondon bierggi dárkot ja buktit ovdamearkkaid dasa mo olbmuid doaimmat leat váikkuhan dihto luondduguvlui, iskat iešguđet berošteaddjijoavkkuid oainnuid váikkuhussii ja árvalit doaimmaid mat sáhttet gáhttet luonddu boahttevaš buolvvaide váksjut ja vaddet buojkulvisájt gåktu ulmutjij dåjma li muhtem luonndoguovlluj vájkkudam, guoradallat duon dán berustiddje juohkusij vuojnov vájkkudibmáj ja oajvvadit dåjmajt ma lulun luondov boahtte buolvajda bisodit geavahit sámegiel doahpagiid čilget iežas dárkomiid muohttaga ja siivvu hárrái, ja ságastallat manne diehtu muohttaga ja siivvu birra leat erenoamáš dehálaččat dorvvolaš vádjoleamis ja árbevirolaš ealáhusdoaimmas adnet sáme termajt gå tjielggi ietjas váksjumijt muohttaga ja fierda birra ja ságastallat manen máhtto muohttaga ja fierda birra le sierraláhkáj ájnas jåhtulagán ja árbbedábálasj æládusájn Luonddu girjáivuohta Luondo valjesvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čilget evolušuvdnateoriija váldobeliid ja selvehit dárkomiid mat dorjot dán teoriija tjielggit dárkkelit evolusjåvnåteorija oajvveåsijt ja tjielggit observasjåvnåjt ma teorijav doarjju válddahit ealli- ja šaddoseallaid huksehusa ja čilget fotosyntesa ja seallaheakkadeami váldobeliid gåvådit gåktu ielle- ja sjaddosella li dagádum ja tjielggit dárkkelit gåvvåsyntesa ja cellevuojŋŋama oajvveåsijt. selvehit seallajuohkáseami ja genehtalaš variašuvnnaid ja árbbi tjielggit dárkkelit sellejuohkemav ja genehtalasj variasjåvnåv ja árbev čilget váldobeliid teoriijain das mo máilbmi rievdá ja lea rievdan áiggiid mielde, ja čilget dáid teoriijaid duogáža tjielggit dárkkelit oajveåsijt teorijajs gåktu ednam rievddá ja le ájgij tjadá rievddam, ja dáj teorijaj vuodov iskat ja registreret biohtalaš ja abiohtalaš fáktoriid ekovuogádagas lagašbirrasis ja čilget dáid fáktoriid oktavuođaid guoradallat ja registrerit biotalasj ja iehpebiotalasj faktåvråjt muhtem økosysteman lahkabirrasin ja tjielggit dárkkelit aktijvuodajt faktåvråj gaskan Rumaš ja dearvvašvuohta Rumáj ja varresvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet válddahit nearvavuogádaga ja hormonavuogádaga ja čilget mo dat stivrejit rupmaša proseassaid gåvådit nærvva- ja hormonsystemav ja gåktu da stivrriji rubmaha prosessajt válddahit oanehaččat ogi šaddama ja mo máná riegádeapmi dáhpáhuvvá gåvådit oanegattjat åhkeåvddånimev ja gåktu riegádahttem dáhpáduvvá sátnádit ja ságaškuššat čuolmmaid mat gusket seksualitehtii, seksuálalaš gessomiidda, sohkabealidentitehtii, rájáid bidjamii ja árvvusatnimii, seksuálalaš njoammudávddaide, prevenšuvdnii ja abortii formulerit ja árvvaladdat ássjijt tjanádum seksualitehttaj, seksuála giessemij, sjiervveidentitehttaj, rájáj mierredibmáj ja vieledibmáj, seksuála skihpudagájda, prevensjåvnåjda ja tsuovkkanibmáj čilget mo iežas eallinláhki sáhttá váikkuhit dearvvašvuhtii, dása gullá guoiradeapmi ja borranváttut, buohtastahttit iešguđet gálduid dieđuid, digaštallat mo dearvvašvuođavahágiid sáhttá eastadit tjielggit gåktu ietjas iellemvuohke luluj varresvuohtaj vájkkudit, dan vuolen aj sæggodibme ja bårråmgássjelisvuoda, buohtastahttet diedojt iesjgeŋga gáldos, ja dágástallat gåktu máhttá hieredit varresvuoda vahágahttemijt buktit ovdamearkkaid sámi ja eará álbmotmedisiidnii ja digaštallat molssaevttolaš medisiinna ja skuvlamedisiinna erohusa buojkuldahttet sáme ja ietjá álmmukmedisijnav ja dágástallat sieradusáv alternatijva medisijna ja skåvllåmedisijna gaskan Fenomenat ja ávdnasat Fenomena ja ábnnasa Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet válddahit universsa ja iešguđet teoriijaid dasa mo universa lea ovdánan gåvådit universav ja teorijajt gåktu dat le åvddånam čilget mo jagiáiggit šaddet, gos ja manne lea gaskaijabeaivváš ja skábma tjielggit dárkkelit gåktu jábe sjaddi, ja manen biejvve ijájt bájttá ja manen la sjievnnjet dálvijt iskat fáttá máilmmiávvosa suokkardeamis, ja buohtastahttit ja ovdanbuktit iešguđet gálduid dieđuid guoradallat muhtem ássjev vuobmana guoradallamis, ja buohtastahttet ja åvddånbuktet diedojt duot dát gáldos válddahit vuođđoávdnasiid ja ovttastusaid iešvuođaid periodavuogádaga geavahemiin gåvådit vuodoábnnasij ja aktijvuodajt vuogijt periodesystema ano baktu iskat soames dábálaš ávdnasiid kemiijalaš iešvuođaid ja dahkat ovttageardánis meroštallamiid mat gusket luvvadusaid láivudeapmái guoradallat muhtem árkkabiejve ábnnasij vuogijt ja dahkat álkkes merustallamijt løsnigij njárbbima gáktuj iskat ja klassifiseret čielga ávdnasiid ja ávnnasseaguhusaid luvvilvuođa čázis, bulešvuođa ja suvrra ja básalaš iešvuođaid mielde guoradallat ja klassifiserit rájnna ábnnasijt ja ábnassegadusájt jus tjátjen njárbbiduvvi, makta buolli ja suvra ja básalasj vuogijt plánet ja čađahit geahččaladdamiid duođaštanreakšuvnnaiguin, sirret ávdnasiid seaguhusain ja analyseret amas ávdnasa plánit ja tjadádit gæhttjaladdamijt vuosedimreaksjåvnåj, ábnnasij sieradibme segadusájn ja amás ábnnasa analyjssa iskat hydrokarbonaid, alkoholaid, karboksylsuvrriid ja karbohydráhtaid, válddahit ávdnasiid ja addit ovdamearkkaid buvttadanvugiide ja geavahanvugiide guoradallat hydrokarbåvnåjt, alkoholajt, karboksylsyjrajt ja karbohydratajt, ábnnasijt ja buktet dahkamvuogij buojkulvisájt ja gåktu aneduvvi čilget mo álgoviđaolju ja luonddugássa leat šaddan tjielggit gåktu álggoulljo ja luonndogássa le sjaddam geavahit elrávdnji-, gealdu-, resistánsa-, efeakta- ja indukšuvdna-doahpagiid čilget geahččaladdanbohtosiid rávdnjebiiriiguin adnet buojkuldagájt strávve, strávvefábmo, resistánssa, effekta ja induksjåvnnå tjielggitjit båhtusijt strávvebiráldagáj gæhttjaladdamijs čilget mo mii sáhttit buvttadit elektrihkalaš energiija ođasmuvvi ja ođasmuvakeahtes energiijagálduin, ja digaštallat makkár birasváikkuhusat šaddet iešguđet energiijabuvttadanvugiin tjielggit gåktu máhttep elektralasj energijav buvtadit ådåstahtte ja iehpe-ådåstahtte energijagáldojs, ja dágástallat gåktu dá iesjgeŋga energibuvtadimvuoge birrasij vájkkudi selvehit leaktu- ja akselerašuvdna-doahpagiid, mihtidit sturrodagaid ovttageardánis veahkkeneavvuiguin ja addit ovdamearkkaid dasa mo fápmu lea čadnon akselerašuvdnii tjielggit buojkuldagájt fártta ja akselerásjåvnnå, mihttit stuorradagájt álkkes viehkkenævoj ja buktet buojkulvisájt gåktu fábmo le akselerásjåvnnåj tjanádum čađahit geahččaladdamiid ja ovttageardánis meroštallamiid barggu, energiija ja efeavtta hárrái gæhttjaladdat ja avtagærddásasj láhkáj merustallat bargov, fámov ja effektav selvehit mo johtolatsihkkarastinbiergasat eastadit ja unnidit vahágiid bárttiin ja lihkohisvuođain tjielggit gåktu jåhtulaksihkarvuodavædtsaga binnedi vahágijt vuorbedisvuodajn ja sårmijn čađahit geahččaladdamiid čuovgga, oainnu ja ivnniid hárrái, ja válddahit ja čilget bohtosiid tjadádit gæhttjaladdamijt tjuovgaj, vuojnoj ja bájnoj, ja båhtusijt dárkkelit tjielggit Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet gáibádusmearrádusaid vuođul ráhkadit buktagiid, ja árvvoštallat buktaga funktionalitehta, geavahanmuni ja eallingearddi guoddevaš ovdáneami ektui åvddånahttet buktagijt gájbbádusmærrádusáj milta ja árvustallat buktagij funksjonalitehtav, adnoávkev ja iellemájgev guoddelis åvddånime gáktuj iskat ja válddahit dakkár ávdnasiid iešvuođaid mat adnojit buvttadanproseassas, ja árvvoštallat ávnnasgeavaheami birasgáhttema ektui gæhttjalit ja gåvådit vuogijt materiálajn ma buvtadimprosessan aneduvvi, ja árvustallat materialanov birrasa gáktuj válddahit elektrovnnalaš gulahallanvuogádaga, čilget mo dieđut sirdásit sáddejeaddjis vuostáiváldái, ja selvehit positiivvalaš ja negatiivvalaš váikkuhusaid gåvådit elektråvnålasj guládallamsystemav, tjielggit gåktu diedo sáddijiddjes vuosstájválldáj sáddiduvvi, ja tjielggit buorep ja nievrep vájkkudusájt Gelbbolašvuođamihttomearit Jo1 – studerenráhkkanahtti oahppográmmaid maŋŋil Máhtudakmihto Jo1-oahppogárvedime oahppoprográmma maŋŋela Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet plánet ja čađahit iešguđetlágan iskkademiid mas identifiserejit variábeliid, háhkat ja gieđahallat dieđuid ja čállit raportta mas digaštallá mihtidaneahpesihkarvuođa ja árvvoštallá vejolaš boasttugálduid plánit ja tjadádit duov dáv guoradallamav gånnå variabelijt identifiseri, dáhtájt viedtji ja hiebadi ja rapportav tjálli gånnå aj le dágástallam mihttimiehpesihkarvuodas ja vejulasj boastovuodaj árvustallam earuhit bohtosiid ja čuoččuhusaid ja digaštallat metodaid ja iežas ja earáid dieđuid ovdanbuktima ja dulkomiid kvalitehta sieradit båhtusij ja tjuottjodusáj gaskan ja dágástallat metodaj kvalitehtav ja gåktu ietjas ja iehtjádij dáhtájt ja dålkkumijt åvddån buktá ságaškuššat áigeguovdilis luonddufágalaš čuolmmaid maid vuođđun leat praktihkalaš iskkadeamit dahje systematiserejuvvon dieđut iešguđet gálduin árvvaladdat ájggeguovddelis luonndofágalasj ássjijt praktihkalasj guoradallamij jali systematiseridum diedoj baktu duot dát gáldos geavahit ovttageardánis datasimuleremiid dahje animašuvnnaid illustreren dihtii ja čilgen dihtii luonddufágalaš fenomenaid ja iskat hypotesaid adnet avtagærddásasj dáhtásimulerigijt jali animasjåvnåjt vuosedittjat ja tjielggitjit luonndofágalasj fenomenajt ja hypotesajt gæhttjalittjat digaštallat ovttaláganvuođaid ja erohusaid das mo árbediehtu ja dieđalaš diehtu luonddu birra ásahuvvo ja gaskkustuvvo dágástallat sieradusájt ja avtalágásjvuodajt gåktu árbbediehto ja diedalasj diehto luondo birra ásaduvvá ja gaskostuvvá / vijddábut doalvoduvvá Guoddevaš ovdáneapmi Guoddelis åvddånibme Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet selvehit guoddevaš ovdáneapmi-doahpaga tjielggit guoddelis åvddånime buojkuldagáv iskat ja válddahit ekovuogádaga suksešuvdnaproseassaid guoradallat ja gåvådit suksesjåvnnåprosessajt ekosysteman selvehit fáktoriid mat váikkuhit populašuvnna sturrodahkii ja addit ovdamearkkaid dasa mo flora ja fauna leat rievdan davviguovlluin kárttit ietjas gållådimválljimijt ja fágalattjat ja ehtalattjat argumenterit ietjas gållådimválljimij åvdås ma båhti viehkken guoddelis adnuj kártet iežas geavaheaddjiválljemiid ja ákkastit fágalaččat ja ehtalaččat iežas geavaheaddjiválljemiid mat sáhttet ovddidit guoddevaš geavaheaddjiminstara tjielggit faktåvråjt ma populasjåvnå stuorrudagáv vájkkudi ja vaddet buojkulvisájt gåktu sjatto ja juhtusij iellem nuorttaguovlojn li rievddam iskat báikkálaš ja máilmmiviidosaš beroštusvuostálasvuođaid mat gusket birasáššiide ja hálddašeapmái, ja ságaškuššat makkár váikkuhusat dáin vuostálasvuođain sáhttet leat báikkálaš álbmogii, sápmelaččaide ja eará eamiálbmogiidda ja máilmmiservodahkii guoradallat bájkálasj ja globála rijdojt tjanádum birásássjijda ja háldadibmáj, ja árvvaladdat gåktu dá rijdo soajtti bájke ulmutjijda, sámijda ja ietjá iemeálmmugijda ja væráltsebrudahkaj vájkkudit Biepmus ja dearvvašvuohta Biebbmo ja varresvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet válddahit deháleamos energiija addi biepmusávdnasiid, daid kemiijalaš dovdomearkkaid ja ákkastit manne dat leat dehálaččat rupmašii gåvådit ájnnasamos energijavadde biebbmoábnnasij kjemijalasj dåbddomerkajt ja vuodustit manen da li ájnnasa rubmahij addit ovdamearkkaid vitamiinnaide, minerálaide ja binnánašávdnasiide maid rumaš dárbbaša, ja mo sáhttá olmmoš sihkkarastit máŋggabealat biebmodoalu vaddet buojkulvisájt vitamijnajs, minerálajs ja minerállaábnnasijs majt rumáj dárbaj, ja gåktu máhttá målsudahkes biebmojt bårråt ovttageardánit kemiijalaččat čájehit biepmuid biepmusávdnasiid ja selvehit dárkomiid avtagærddásattjat kjemijalattjat vuosedit biebbmoábnnasijt biebmogálvojn ja båhtusijt tjielggit čilget deháleamos energiija addi biepmusávdnasiid suolbmudeami, fievrrideami ja nuppástuvvama rupmašis tjielggit dárkkelit oajvveåsijt rubmaha energijavadde biebbmoábnnasij birra bårråma, gilvvema ja adnuj válldema gáktuj selvehit muhtun kosmehtalaš buktagiid váldoávdnasiid ja ieš ráhkadit dakkár buktaga oktan gálvodieđuiguin tjielggit muhtem oajvveåsijt kosmehtalasj buktagijn ja dahkat dakkir buktagav sierra gálvvotjielggidusájn ságaškuššat áššiid guoiradeami, borranváttuid ja hárjehallama hárrái, ja mo eallinláhki váikkuha dearvvašvuhtii árvvaladdat gatjálvisájt ma guosski sæggodibmáj, bårråmgássjelisvuoda ja hárjjidallama gáktuj, ja gåktu iellemvuohke varresvuohtaj vájkkut Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čilget proteiidnasyntesa genehtalaš koda ja váldobeliid ja addit ovdamearkka mo árbi ja biras ovttasdoaibmaba tjielggit dárkkelit proteinsyntesa genehtalasj kodav ja oajvveåsijt ja vatte buojkulvisájt gåktu árbbe ja birás aktan doajmmi čilget nálleseaguhus- ja genamodifiseren-doahpagiid ja addit ovdamearkkaid mo bioteknologiija geavahuvvo modifiseret šattuid ja elliid iešvuođaid tjielggit buojkuldagájt massta ja genmodifiserim ja vaddet buojkulvisájt gåktu bioteknologija aneduvvá sjattoj ja iellij vuogijt rievdatjit addit bajilgova das mo bioteknologiija iešguđet láhkai geavahuvvo medisiinnalaččat ja digaštallat dákkár geavaheami vejolašvuođaid ja hástalusaid vaddet bajeltgåvåv gåktu bioteknologija duon dán láhkáj medisijnalattjat aneduvvá ja dágástallat vejulasjvuodajt ja hásstalusájt dákkir anojn buohtastahttit ákkaid geavahit bioteknologiija ja ságaškuššat fágalaš ja ehtalaš čuolmmaid dáid hárrái buohtastahttet argumentajt bioteknologija ano birra ja árvvaladdat fágalasj ja ehtalasj gássjelisvuodajt ma li dási tjanádum Suonjardeapmi ja radioaktivitehta Suonjardibme ja radioaktivitehtta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čilget mo guovssahasat šaddet, ja addit ovdamearkkaid dasa mo Norga lea leamaš ja ain lea dehálaš riika dán suorggi dutkamis tjielggit gåktu guovsagis sjaddá, ja buktet buojkulvisájt gåktu Vuodna le læhkám ja ájn le guovsagisdutkamin åvdemussan čilget ozongearddi mearkkašumi beaivváža suonjardeami hárrái tjielggit man ájnas ozongierdde le biejve suonjardibmáj čilget mii šaddoviessobeaktu lea ja selvehit mo olbmuid doaimmat rievdadit energiijabalánssa atmosfearas tjielggit mij sjaddadimviessovájkkudus le, ja tjielggit gåktu ulmutjij dåjma ilme energijabalansav rievddi selvehit muhtun vejolaš váikkuhusaid lassánan šaddoviessobeavttus árktalaš guovlluin ja vuolleguovlluin ja ságaškuššat ovtta áigeguovdilis dálkkádatdoaibmabiju tjielggit muhtem vejulasj vájkkudusájt lasedim sjaddadimviessovájkkudusás arktisin ja vuolládagájn ja árvvaladdat muhtem vejulasj dálkádakdåjmav čađahit geahččaladdamiid radioaktivitehtain, beallidanáiggiin ja duogášsuonjardemiin, čilget fenomenaid ja dahkat ovttageardánis meroštallamiid tjadádit gæhttjaladdamijt radioaktivitehtajn, biellemuddoájgijn ja duogásjsuonjardimijn, fenomenajt tjielggit ja álkkes láhkáj merustallat válddahit iešguđetlágan ioniserejeaddji suonjardeami dovdomearkkaid ja addit ovdamearkkaid dasa mo dat ávkkástallojuvvojit teknihkalaš ja medisiinnalaš anus gåvådit iesjgeŋgalágásj ioniserijiddje suonjardimij dåbddomerkajt ja buojkuldahttet gåktu dákkir suonjardibme aneduvvá teknihkan ja medisijnan čilget mo elektromagnehtalaš suonjardeapmi máilmmiávvosis sáhttá dulkojuvvot ja addit dieđuid máilmmiávvosa birra tjielggit dárkkelit gåktu elektromagnehtalasj suonjardibme vuobmanin máhttá dålkkuduvvat ja diedojt vaddet vuobmana birra Boahtteáiggi energiija Boahtteájge energija Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čađahit geahččaladdamiid beaivvášseallaiguin, beaivvášháhpohalliiguin ja liggenpumppaiguin, čilget doaibmavuogi váldobeliid ja dahkat ovttageardánis meroštallamiid doaibmagrádas tjadádit gæhttjaladdamijt biejvvesellaj, biejvvetjoahkkárij ja liekkaspumpoj ja tjielggit gåktu doajmmi ja álkkes láhkáj merustallat vájkkudusmierev čilget mat redoksreakšuvnnat leat, čađahit geahččaladdamiid main lea boaldin, galvaniserejuvvon elemeanta ja elektrolysa ja selvehit bohtosiid tjielggit ma redoksreaksjvnå li, gæhttjaladdat boalldemijn, galvana elementajn ja elektrolysajn ja båhtusijt tjielggit válddahit muhtun dábálaš báhtteriid ja boalddusseallaid doaibmavuogi ja mo dat geavahuvvojit gåvådit gåktu muhtem dábálasj batterijaj ja boalldemsellaj doajmmi ja aneduvvi selvehit mo biomássa iešguđet láhkai geavahuvvo energiijagáldun tjielggit gåktu biomasse máhttá energijagálldon aneduvvat selvehit energiijagálduid ja energiijaguoddiid ja relevánta boahtteáigge energiijaguoddi erohusa tjielggit sieradusájt energijagáldoj ja energijaguoddij gaskan ja subtsastit muhtem vejulasj energijaguodde birra boahtteájggáj Gelbbolašvuođamihttomearit Jo1 – fidnofágalaš oahppoprográmmaid maŋŋil Máhtudakmihto Jo1-viddnofágalasj oahppoprográmma maŋŋela Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet plánet ja čađahit iešguđetlágan iskkademiid mas identifiserejit variábeliid, háhkat ja gieđahallat dieđuid ja čállit raportta mas digaštallá mihtidaneahpesihkarvuođa ja árvvoštallá vejolaš boasttugálduid plánit ja tjadádit duov dáv guoradallamav gånnå variabelijt identifiseri, dáhtájt viedtji ja hiebadi ja rapportav tjálli gånnå aj le dágástallam mihttimiehpesihkarvuodas ja vejulasj boastovuodaj árvustallam Guoddevaš ovdáneapmi Luondo valjesvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet selvehit guoddevaš ovdáneapmi-doahpaga tjielggit guoddelis åvddånime buojkuldagáv selvehit fáktoriid mat váikkuhit populašuvnna sturrodahkii ja addit ovdamearkkaid dasa mo flora ja fauna leat rievdan davviguovlluin kárttit ietjas gållådimválljimijt ja fágalattjat ja ehtalattjat argumenterit ietjas gållådimválljimij åvdås ma båhti viehkken guoddelis adnuj kártet iežas geavaheaddjiválljemiid ja ákkastit fágalaččat ja ehtalaččat iežas geavaheaddjiválljemiid mat sáhttet ovddidit guoddevaš geavaheaddjiminstara tjielggit faktåvråjt ma populasjåvnå stuorrudagáv vájkkudi ja vaddet buojkulvisájt gåktu sjatto ja juhtusij iellem nuorttaguovlojn li rievddam iskat báikkálaš ja máilmmiviidosaš beroštusvuostálasvuođaid mat gusket birasáššiide ja hálddašeapmái, ja ságaškuššat makkár váikkuhusat dáin vuostálasvuođain sáhttet leat báikkálaš álbmogii, sápmelaččaide ja eará eamiálbmogiidda ja máilmmiservodahkii guoradallat bájkálasj ja globála rijdojt tjanádum birásássjijda ja háldadibmáj, ja árvvaladdat gåktu dá rijdo soajtti bájke ulmutjijda, sámijda ja ietjá iemeálmmugijda ja væráltsebrudahkaj vájkkudit Biepmus ja dearvvašvuohta Rumáj ja varresvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet válddahit deháleamos energiija addi biepmusávdnasiid, daid kemiijalaš dovdomearkkaid ja ákkastit manne dat leat dehálaččat rupmašii gåvådit ájnnasamos energijavadde biebbmoábnnasij kjemijalasj dåbddomerkajt ja vuodustit manen da li ájnnasa rubmahij addit ovdamearkkaid vitamiinnaide, minerálaide ja binnánašávdnasiide maid rumaš dárbbaša, ja mo sáhttá olmmoš sihkkarastit máŋggabealat biebmodoalu vaddet buojkulvisájt vitamijnajs, minerálajs ja minerállaábnnasijs majt rumáj dárbaj, ja gåktu máhttá målsudahkes biebmojt bårråt ovttageardánit kemiijalaččat čájehit biepmuid biepmusávdnasiid ja selvehit dárkomiid avtagærddásattjat kjemijalattjat vuosedit biebbmoábnnasijt biebmogálvojn ja båhtusijt tjielggit čilget deháleamos energiija addi biepmusávdnasiid suolbmudeami, fievrrideami ja nuppástuvvama rupmašis tjielggit dárkkelit oajvveåsijt rubmaha energijavadde biebbmoábnnasij birra bårråma, gilvvema ja adnuj válldema gáktuj selvehit muhtun kosmehtalaš buktagiid váldoávdnasiid ja ieš ráhkadit dakkár buktaga oktan gálvodieđuiguin tjielggit muhtem oajvveåsijt kosmehtalasj buktagijn ja dahkat dakkir buktagav sierra gálvvotjielggidusájn ságaškuššat áššiid guoiradeami, borranváttuid ja hárjehallama hárrái, ja mo eallinláhki váikkuha dearvvašvuhtii árvvaladdat gatjálvisájt ma guosski sæggodibmáj, bårråmgássjelisvuoda ja hárjjidallama gáktuj, ja gåktu iellemvuohke varresvuohtaj vájkkut Boahtteáiggi energiija Boahtteájge energija Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čađahit geahččaladdamiid beaivvášseallaiguin, beaivvášháhpohalliiguin ja liggenpumppaiguin, čilget doaibmavuogi váldobeliid ja dahkat ovttageardánis meroštallamiid doaibmagrádas tjadádit gæhttjaladdamijt biejvvesellaj, biejvvetjoahkkárij ja liekkaspumpoj ja tjielggit gåktu doajmmi ja álkkes láhkáj merustallat vájkkudusmierev selvehit mo biomássa iešguđet láhkai geavahuvvo energiijagáldun tjielggit gåktu biomasse máhttá energijagálldon aneduvvat Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet earuhit bohtosiid ja čuoččuhusaid ja digaštallat metodaid ja iežas ja earáid dieđuid ovdanbuktima ja dulkomiid kvalitehta sieradit båhtusij ja tjuottjodusáj gaskan ja dágástallat metodaj kvalitehtav ja gåktu ietjas ja iehtjádij dáhtájt ja dålkkumijt åvddån buktá ságaškuššat áigeguovdilis luonddufágalaš čuolmmaid maid vuođđun leat praktihkalaš iskkadeamit dahje systematiserejuvvon dieđut iešguđet gálduin árvvaladdat ájggeguovddelis luonndofágalasj ássjijt praktihkalasj guoradallamij jali systematiseridum diedoj baktu duot dát gáldos geavahit ovttageardánis datasimuleremiid dahje animašuvnnaid illustreren dihtii ja čilgen dihtii luonddufágalaš fenomenaid ja iskat hypotesaid adnet avtagærddásasj dáhtásimulerigijt jali animasjåvnåjt vuosedittjat ja tjielggitjit luonndofágalasj fenomenajt ja hypotesajt gæhttjalittjat digaštallat ovttaláganvuođaid ja erohusaid das mo árbediehtu ja dieđalaš diehtu luonddu birra ásahuvvo ja gaskkustuvvo dágástallat sieradusájt ja avtalágásjvuodajt gåktu árbbediehto ja diedalasj diehto luondo birra ásaduvvá ja gaskostuvvá / vijddábut doalvoduvvá Luonddu girjáivuohta Luondo valjesvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet iskat ja válddahit ekovuogádaga suksešuvdnaproseassaid guoradallat ja gåvådit suksesjåvnnåprosessajt ekosysteman Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čilget proteiidnasyntesa genehtalaš koda ja váldobeliid ja addit ovdamearkka mo árbi ja biras ovttasdoaibmaba tjielggit dárkkelit proteinsyntesa genehtalasj kodav ja oajvveåsijt ja vatte buojkulvisájt gåktu árbbe ja birás aktan doajmmi čilget nálleseaguhus- ja genamodifiseren-doahpagiid ja addit ovdamearkkaid mo bioteknologiija geavahuvvo modifiseret šattuid ja elliid iešvuođaid tjielggit buojkuldagájt massta ja genmodifiserim ja vaddet buojkulvisájt gåktu bioteknologija aneduvvá sjattoj ja iellij vuogijt rievdatjit addit bajilgova das mo bioteknologiija iešguđet láhkai geavahuvvo medisiinnalaččat ja digaštallat dákkár geavaheami vejolašvuođaid ja hástalusaid vaddet bajeltgåvåv gåktu bioteknologija duon dán láhkáj medisijnalattjat aneduvvá ja dágástallat vejulasjvuodajt ja hásstalusájt dákkir anojn buohtastahttit ákkaid geavahit bioteknologiija ja ságaškuššat fágalaš ja ehtalaš čuolmmaid dáid hárrái buohtastahttet argumentajt bioteknologija ano birra ja árvvaladdat fágalasj ja ehtalasj gássjelisvuodajt ma li dási tjanádum Suonjardeapmi ja radioaktivitehta Suonjardibme ja radioaktivitehtta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čilget mo guovssahasat šaddet, ja addit ovdamearkkaid dasa mo Norga lea leamaš ja ain lea dehálaš riika dán suorggi dutkamis tjielggit gåktu guovsagis sjaddá, ja buktet buojkulvisájt gåktu Vuodna le læhkám ja ájn le guovsagisdutkamin åvdemussan čilget ozongearddi mearkkašumi beaivváža suonjardeami hárrái tjielggit man ájnas ozongierdde le biejve suonjardibmáj čilget mii šaddoviessobeaktu lea ja selvehit mo olbmuid doaimmat rievdadit energiijabalánssa atmosfearas tjielggit mij sjaddadimviessovájkkudus le, ja tjielggit gåktu ulmutjij dåjma ilme energijabalansav rievddi selvehit muhtun vejolaš váikkuhusaid lassánan šaddoviessobeavttus árktalaš guovlluin ja vuolleguovlluin ja ságaškuššat ovtta áigeguovdilis dálkkádatdoaibmabiju tjielggit muhtem vejulasj vájkkudusájt lasedim sjaddadimviessovájkkudusás arktisin ja vuolládagájn ja árvvaladdat muhtem vejulasj dálkádakdåjmav čađahit geahččaladdamiid radioaktivitehtain, beallidanáiggiin ja duogášsuonjardemiin, čilget fenomenaid ja dahkat ovttageardánis meroštallamiid tjadádit gæhttjaladdamijt radioaktivitehtajn, biellemuddoájgijn ja duogásjsuonjardimijn, fenomenajt tjielggit ja álkkes láhkáj merustallat válddahit iešguđetlágan ioniserejeaddji suonjardeami dovdomearkkaid ja addit ovdamearkkaid dasa mo dat ávkkástallojuvvojit teknihkalaš ja medisiinnalaš anus gåvådit iesjgeŋgalágásj ioniserijiddje suonjardimij dåbddomerkajt ja buojkuldahttet gåktu dákkir suonjardibme aneduvvá teknihkan ja medisijnan čilget mo elektromagnehtalaš suonjardeapmi máilmmiávvosis sáhttá dulkojuvvot ja addit dieđuid máilmmiávvosa birra tjielggit dárkkelit gåktu elektromagnehtalasj suonjardibme vuobmanin máhttá dålkkuduvvat ja diedojt vaddet vuobmana birra Boahtteáiggi energiija Boahtteájge energija Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čilget mat redoksreakšuvnnat leat, čađahit geahččaladdamiid main lea boaldin, galvaniserejuvvon elemeanta ja elektrolysa ja selvehit bohtosiid tjielggit ma redoksreaksjvnå li, gæhttjaladdat boalldemijn, galvana elementajn ja elektrolysajn ja båhtusijt tjielggit válddahit muhtun dábálaš báhtteriid ja boalddusseallaid doaibmavuogi ja mo dat geavahuvvojit gåvådit gåktu muhtem dábálasj batterijaj ja boalldemsellaj doajmmi ja aneduvvi selvehit mo biomássa iešguđet láhkai geavahuvvo energiijagáldun tjielggit gåktu biomasse máhttá energijagálldon aneduvvat Árvvoštallan fágas Árvustallam fágan Loahppaárvvoštallama mearrádusat: Loahppaárvustallama mærrádusá: Oppalašárvosáni árvvoštallan Åbbålasj árvustallam Ortnet Vuohke 10. jahkeceahkki 10. jahkedásse Oahppit galget oažžut ovtta oppalašárvosáni. Oahppe galggi oadtjot avtav åbbålasj karakterav. Jo1 fidnofágalaš oahppoprográmmat Jo1 viddnofágalasj oahppoprográmma Jo3 lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii Jo3 lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Oahppit galget oažžut ovtta oppalašárvosáni. Oahppe galggi oadtjot avtav åbbålasj karakterav. Eksámen ohppiide Eksámen – oahppe Ortnet Vuohke 10. jahkeceahkki 10. jahkedásse Oahppit sáhttet vuorbáduvvot njálmmálaš eksámenii. Oahppe soajtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj. Eksámen galgá čađahuvvot praktihkalaš osiin. Eksáman galggá praktihkalasj oasse. Eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Jo1 fidnofágalaš oahppoprográmmat Jo1 viddnofágalasj oahppoprográmma Oahppit sáhttet vuorbáduvvot njálmmálaš-praktihkalaš eksámenii. Oahppe soajtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj manna le praktihkalasj oasse. Eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Jo3 lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii Jo3 lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Oahppit sáhttet vuorbáduvvot njálmmálaš-praktihkalaš eksámenii. Oahppe soajtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj gånnå le praktihkalasj oasse. Eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Eksámen fátmmasta dušše fága lasáhussan oppalaš studerengelbbolašvuhtii (84 tiimma). Eksábma sisadná dåssju fágav lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj (84 tijma). Eksámen privatisttaide Eksámen – privatista Ortnet Vuohke 10. jahkeceahkki 10. jahkedásse Geahča rávisolbmuid vuođđoskuvlaoahpahusa gustovaš ortnega. Gehtja doajmme årnigav ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusá gáktuj Jo1 fidnofágalaš oahppoprográmmat Jo1 viddnofágalasj oahppoprográmma Privatisttat galget váldit njálmmálaš-praktihkalaš eksámena. Privatista galggi tjadádit njálmálasj eksámav gånnå le praktihkalasj oasse. Eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Privatisttat galget váldit njálmmálaš-praktihkalaš eksámena. Privatista galggi tjadádit njálmálasj eksámav gånnå le praktihkalasj oasse. Eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Jo3 lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii Jo3 lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Privatisttat galget váldit njálmmálaš-praktihkalaš eksámena. Privatista galggi tjadádit njálmálasj eksámav gånnå le praktihkalasj oasse. Eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksábma bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Eksámen fátmmasta dušše fága lasáhussan oppalaš studerengelbbolašvuhtii (84 tiimma). Eksábma sisadná dåssju fágav lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj (84 tijma). Árvvoštallama oppalaš mearrádusat leat oahpahuslága láhkaásahusas. Árvustallama åbbålasj mærrádusá li åhpaduslága njuolgadustjállagijn. Mielddus 2 Njuolggadusat – Norgga-ruoŧa guohtunlávdegoddi ja Norgga-ruoŧa dárkkistangoddi Álgomearrádusat Duoddetjála 2 Njuolgadus Svierik-vuona Boatsojguohtomsiebrrerádáj ja Svierik-vuona bajemusgujddimsiebrrerádáj Álggemmärrádusá Dát njuolggadusat sisttisdollet Norgga-ruoŧa guohtunlávdegotti (Guohtunlávdegotti) mearrádusaid ja Norgga-ruoŧa dárkkistangotti (Dárkkistangotti) mearrádusaid konvenšuvnna 23. artihkkala mielde Norgga ja Ruoŧa gaskka rádjerasttildeaddji boazodoalu hárrái. Dán njuolgadusán li lagáp märrádusá Svierik-vuona boatsojguohtomsiebrrerádáj (Boatsojguohtomsiebrreráde) ja Svierik-vuona bajemusgujddimsiebrrerádáj (Bajemusgujddimsiebrreráde) 23. artihkkala milta konvensjåvnån Svieriga ja Vuona gaskan ällosujto hárráj rájáj badjel. Guohtunlávdegottis ja Dárkkistangottis galgá leat goabbat čállingoddi. Boatsojguohtomsiebrreráden ja Bajemusgujddimsiebrreráden galggá goappánik dåjmadahka. Čállingottit galget leat goabbat sajis muhtin fylkkas dahje leanas gos konvenšuvdna gusto. Dåjmadagá galggaba sierra bájkijn lenan jali fylkan gávnnut gåsi konvensjåvnnå gullu. Guđe báikkis lávdegottit galget leat mearridit ráđđehusat ovttasráđiid maŋŋil go leat ráđđádallan sámedikkiiguin Norggas ja Ruoŧas. Siebrrerádij sajijt mierredibá ráddidusá aktisattjat gullam Svieriga ja Vuona sámedikkij. Ráđđehusat sáhttet ovttasráđiid mearridit ahte náššuvnnalaš eiseváldi galgá čállingoddebargguid doaimmahit. Ráddidusá oadtjoba aktisattjat mierredit rijkalasj fábmudagáv dåjmadakbargojt dahkat. Lávdegottiid jođiheddjiin lea geatnegasvuohta jođihit ja bearráigeahččat áššeráhkkaneami. Åvddåulmutja duogen goappák siebrreráden la ássjegárvvidimijt lájddit ja gåhtset. Jođiheaddji galgá fuolahit nu ahte áššit gieđahallojuvvojit farggamusat. Åvddåulmusj galggá huksat vaj ássje ruvva máhttelis giehtadaláduvvi. Lávdegottiid lahtut galget jođiheaddji čoahkkingohččuma mielde oassálastit lávdegoddečoahkkimiin ja dárbbu mielde veahkehit áššiid ráhkkaneamis. Siebrreráde sebrulattja galggi åvddåulmutja gåhttjoma milta säbrrat siebrreráde tjåhkanimijda ja gå dárbaj ássjegárvvidimijn viehkedit. Lávdegoddelahtuid ja várrelahtuid doaibmabuhtasa mearridit ráđđehusat ovttasráđiid. Mávsov sebrulattjajda ja sadjásattjajda ráddidusá aktisattjat mierredibá. Áššegieđahallama oktasaš mearrádusat Aktisasj märrádusá giehtadallama hárráj Čálalaš gulahallamat lávdegottiiguin sáhttet dahkkojuvvot juogo dárogillii, ruoŧagillii dahje sámegillii. Tjállusijt siebrrerádijda máhttá svierigadárruj, vuonadárruj jali sámegiellaj tjállet. Njálmmálaš šiehtadallamis sáhttá gevahit buot dáid gielaid. Njálmálasj rádádallamijn máhttá dájs gielajs avtav adnet. Jus jorgaleapmi dahje dulkon lea dárbbašlaš, fuolahit lávdegottit dán. Jus jårggålimev jali dålkkumav dárbaj, huksaba siebrreráde dav. Lávdegottiid beavdegirjjit ja mearrádusat galget čállojuvvot dárogillii dahje ruoŧagillii ja dárbbu mielde maiddái sámegillii. Siebrrerádij bievddegirje ja märrádusá galggi tjáleduvvat svierigadárruj jali vuonadárruj ja dárbo milta sámegiellaj aj. Áššegieđahallan lea njálmmálaš, čálalaš dahje dahkkojuvvo earáládje, dan mielde movt lávdegottit mearridit. Giehtadallam la njálmálasj jali tjálalasj jali ietjáláhkáj siebrrerádij mierredimij milta. Go ášši lea mearriduvvon galgá čálalaš mearrádus dieđihuvvot farggamusat. Gå ássje mierreduvvam la galggá tjálalasj märrádus ruvva máhttelis diededuvvat. Mearrádusat leat almmolaččat. Märrádusá li almulattja. Son gii oassálastá áššegieđahallamis muhtin áššis lea bealálaš jus: a) son ieš lea osolaš áššái b) son lea náitalan dahje ovttasorru soapmásiin gii lea osolaš áššis dahje lea sogalaš dahje náittusdili bokte sogalaš bajásmanni- ja vulosmanni linjjás, dahje doarrásmanni linjjás gitta vilbeliid / oambeliid rádjái dahje sullasaš lagašvuohta c) sus lea virgeoktavuohta dahje lea juogalágan alebuš- / vuolebušvuođa oktavuohta áššeosolaččain d) leat sierra dilálašvuođat mat mielddisbuktet ahte luohttámuš iešheanalašvuhtii ja bealátkeahtesvuhtii hedjona. Gut ássjegiehtadallamij oassálasstá la belulasj jus: a) iesj la ássje oassebielle, b) la válldum jali aktanårro soabmásijn ássje oassebielijn jali beraj jali látjav åvdep jali maŋep buolvan jali vuostasj lávve jali sjimugis láhkáj la sunji lahka, c) la virggeaktisasjvuohta jali ietjá badje- jali vuollesajádagán oassebälláj, d) li dakkár sierra vidjura ma fámoduhtti åskov oassálasstáj jus la ássjáj gåktuk tjanádum jali ássje bielev válldá. Ovddasteaddji sáhttá ovddastit áššeosolačča. Oassebiele åvdås oadtju ássjeulmusj ságastit. Ovddasteaddji galgá hálddašit ruoŧagiela, dárogiela dahje sámegiela. Ássjeulmusj galggá svierigadárov, vuonadárov jali sámegielav máhttet. Áššeosolaš galgá ovddasteaddjái addit fápmudusa juogo njálmmálaččat lávdegottis dahje čálalaččat. Oassebielle galggá ássjeulmutjij åvdåstimduodastusáv vaddet juogu de njálmálattjat siebrrerádij åvdån jali de tjálalattjat. Jus ovddasteaddji lea heivetmeahttun, sáhttá lávdegoddi hilgut ovddasteaddji. Jus ássjeulmusj la hiebalgahtes, máhttá siebrreráde ássjeulmutjav nádot. Čállagat ja eará áššebáhpirat galget sáddejuvvot áššeosolaččaide ja eiseválddiide maidda ášši guoská. Tjállaga ja ietjá ássjetjállaga rájaduvvi oassebielijda ja fábmudagájda majda guosská. Dárbbu mielde sáhttá áššeosolaččaide addit dieđu náššuvnnalaš dieđihaneiseválddi bokte. Jus dárbaj oadtju oassebielle diededuvvat rijkalasj diededimfábmudagá baktu. Earenoamáš dilálašvuođain sáhttá dieđáhusa almmuhit unnimustá ovtta aviissas man olbmot dábálaččat lohket dán guovllus. Jus sierra vidjura li, máhttá guládusá baktu diededit binnemusát avtan avijsan mav dan bájken låhki. Norgga-ruoŧa guohtunlávdegotti áššegieđahallan Giehtadallam Svierik-vuona boatsojguohtomsiebrreráden Ohcamuš mii ovddiduvvo Guohtunlávdegoddái galgá sisttisdoallat čuvgehusaid mat dárbbašuvvojit ášši gieđahallamii. Åtsålvisán Boatsojguohtomsiebrrerádáj galggi da diedo gávnnut majt ássjegiehtadallamij dárbaj. Buot vuosteosolaččat geat leat dihtosis, galget oažžut dieđu lávdegottis oktan ávžžuhusain vástidit dihto áigemearrái. Gájkka dåbdos vuossteoassebiele galggi siebrrerádes diededuvvat ja gåhtjoduvvat vissa ájge sinna vásstedit. Jus ohcamuš lea váilevaš, galgá Guohtunlávdegoddi addit gullevažžii áigemeari njulget váilevašvuođa. Jus åtsålvisán juoga vádnu, galggá Boatsojguohtomsiebrreráde dav åhttsåj máhtsadit visses ájge sinna buoredittjat. Jus váilevašvuohta ii njulgejuvvo mearriduvvon áigái, de sáhttá ohcamuš hilgojuvvot. Jus vihke ij mierredimájgen divvusa oadtju åtsålvisáv hilggot. Jus Guohtunlávdegoddi gávnnaha ahte ohcamuš ii gullo lávdegotti barggu ovddasvástádusa siskkobeallái, de galgá hilgut ohcamuša. Jus Boatsojguohtomsiebrreráde gávnná åtsålvis ij siebrreráde åvdåsvásstádussaj gullu de galggá dav hilggot. Seammaládje gusto maiddái jus ohcamuš lea ovddiduvvon soapmásis geas ii leat doarvái gullevašvuohta gažaldahkii. Dan láhkáj aj, jus soames gut ij la nuohkásit gatjálvissaj tjanáduvvam, dav la dahkam. Jus Guohtunlávdegoddi gávnnaha ahte lávdegotti mearrádus lea čielgasit boastut ođđa dilálašvuođaid dihte dahje eará ákkaid dihte, de galgá lávdegoddi rievdadit mearrádusa jus dan sáhttá dahkat fargga ja álkit iige leat vahágin guhtiige geaid váste mearrádus leai dahkkojuvvon dahje muđui nai guoská. Jus Boatsojguohtomsiebrreráde gávnná märrádus vuojnunagi ij la duolla ådå vidjurij jali ietjá siváj diehti, galggá siebrreráde märrádusáv rievddadit, jus háhppelit ja álkket manná ja ij la vahágin aktasik gen vuosstij märrádus la jali ietján gullu. Váidalus gahččá eret jus lávdegoddi rievdada mearrádusa nu movt váidi bivdá. Gujddimus gahttjá jus siebrreráde märrádusáv rievddat nåv gåk gujddijiddje ádnu. Norgga-ruoŧa dárkkistangotti áššegieđahallan Giehtadallam Svierik-vuona bajemusgujddimsiebrreráden Dárkkistangotti lahttu galgá leat dahkan duopmárváli dahje duopmárdáhkádusa ruovtturiikkas. Bajemusgujddimsiebrreráde sebrulattjan galggá duobbmárvuornes jali duobbmárduodastus ietjas rijkan. Váidalus Dárkkistangoddái berre sisttisdoallat a) guhte mearrádus váidaluvvo b) dilálašvuođaid maid atná alccesis doarjjan c) duođaštusaid ja d) čuoččuhusaid mat galget gustot Gujddimus Bajemusgujddimsiebrrerádáj beras luluj sisadnet a) makkár märrádusáv gujddi b) dajt vidjurijt majt tjuottjot c) duodastusájt ja d) tjuottjudusáv mav åvdet. Jus váidalus lea váilevaš galgá Dárkkistangoddi addit váidái áigemeari njulget váilevašvuođa. Jus gujddimusán juoga vádnu, galggá Bajemusgujddimsiebrreráde gujddijiddjáj visses ájgev vaddet gujddimusáv buoredittjat. Jus váilevašvuohta ii njulgejuvvo mearri áigái, sáhttá váidalus hilgojuvvot. Jus mierredimájge ij divvusa oadtju gujddimusáv hilggot. Dárkkistangoddi galgá hilgut váidalusa jus lea ovddiduvvon soapmásis geas ii leat doarvái gullevašvuohta áššái. Bajemusgujddimsiebrreráde galggá gujddimusáv hilggot, jus soames gänna älla ássjáj nuoges tjadnusa, la gujddijiddje. Váidalus galgá sáddejuvvot ášši vuosteosolažžii cealkámuša dihte. Gujddimusáv galggá moalggema diehti vuossteoassebälláj rádjat. Cealkámuš berre sisttisdoallat daid čuvgehusaid mat namuhuvvojit 14. §:s vuosttaš oasis b-d. Moalggemin lulun dan muodugasj diedo gávnnut ma nammaduvvi 14. § vuostasj oasen b-d. § 17 Čoahkkingohččuma mielde galgá áššeosolaš oassálastit persovnnalaččat. Gå tjåhkanimgåhttjomav oadtju galggá oassebielle iesj boahtet. Áššeosolaččat gohččot ieža vihtaniiddiset ja áššedovdiideaset ja mákset goluid mat čuvvot gohččuma. Hiehpá telefåvnåv, videokonferensav jali ietjá viehkkenävojt ávkkit. Njálmálasj sjiehtadallam la almulasj. Dárkkistangoddi sáhttá ieš gohččut vihtaniid dahje áššedovdiid ja máksit goluid mat čuvvot gohččuma. Oassebiele ietja ietjasa vihtanijt ja ássjedåbddijt gåhttju ja vásstedi sijá boahtemgåloj åvdås. Geavatlaš ákkaid dihte sáhttá telefovdna, videokonferánsa dahje eará veahkkeneavvu geavahuvvot. Bajemusgujddimsiebrreráde máhttá ietjastis vihtanijt jali ássjedåbddijt gåhttjot ja vásstet sijá boahtemgåloj åvdås. Vihttan gii oassálastá njálmmálaš šiehtadallamis galgá ávžžuhuvvot muitalit duođa ja dahkat duohtavuođadáhkádusa. Vihtanav gut njálmálasj sjiehtadallamij oassálasstá galggá ávttjit sáddnáv hållat ja sádnesduodastusáv vaddet. Jus áššeosolaš dohkálaš ákka haga ii boađe njálmmálaš šiehtadallamii dahje ii atte dieđu mearriduvvon áigái, de sáhttá Dárkkistangoddi goitge vuodjit ášši. Jus oassebielle dåhkkidahtes oare dagi njálmálasj sjiehtadallamis gáhtu jali mierreájgen ij majdik moalgeda, oadtju Bajemusgujddimsiebrreráde daŋgas diehti ássjev gehtjadit. Dárkkistangoddi sáhttá ođđasit gieđahallat ášši mii lea loahpalaččat mearriduvvon jus a) mearrádus lea dieđihuvvon vaikko áššeosolaš ii leat beassan cealkit áššis dahje searvat njálmmálaš šiehtadallamii ja áššeosolaš sáhttá duođaštit alddis leat leamaš dohkálaš ákka jávkamii ja mearrádus lea mannan áššeosolačča vuostá b) ođđa dilálašvuođat ovdanbohtet mat čielgasit čájehit ahte mearrádus lea boastut dahje c) leat áššegieđahallanmeaddimat mat leat mearrideaddji láhkái mearkkašan loahppabohtosii. Bajemusgujddimsiebrreráde máhttá ássjev mij låhpalattjat la mierreduvvam ådåsis giehtadallat jus a) märrádus la diededuvvam valla nubbe oassebielle ij la bessam ássjes moalgedit jali njálmálasj sjiehtadallamij boahtet ja oassebielle máhttá duodastit sujna lij oarre gáhtot ja märrádus la oassebiele vuosstij mannam, b) ådå vidjura åvddånbåhti ma tjielggasit vuosedi märrádus lij boasstot jali c) årrum li giehtadallamvige märrádusá duogen ma märrádusáv ållåsit bájnnin. Udir.no - Eaŋgalsgiella oahppoplána Udir.no - OAHPPOPLÁDNA – IEŊŊILSGIELLA Eaŋgalsgiella oahppoplána OAHPPOPLÁDNA – IEŊŊILSGIELLA Máhttodepartemeanta mearridan láhkaásahussan 21.06.2013 Mierreduvvam Máhttodepartementas láhkanjuolgadusá milta 21.06.2013 Ulbmil Ulmme Eaŋgalsgiella lea máilmmigiella. Ieŋŋilsgiella le væráltgiella. Deaivvadettiin eará riikkaid olbmuiguin, ruovttus dahje mátkkis, de dávjá dárbbaša eaŋgalsgiela. Gå ietjá almatjij ietjá rijkajs æjvvalip, sijdan jali mannulagán, le miján álu dárbbo ieŋŋilsgiellaj. Eaŋgalsgiella geavahuvvo filmmain, girjjálašvuođas, lávlagiin, valáštallamis, gávppašeamis, buktagiin, diehtagis ja teknologiijas, ja dáid geavahansurggiid bokte leat olu eaŋgals sánit ja dadjanvuogit sajáiduvvan iežamet gielaide. Ieŋŋilsgiella aneduvvá filmajn, girjálasjvuodan, lávllagijn, valástallamijn, oassásijn, buktagijn, diehtagin, ja teknologijan ja daj adnosuorgij baktu le ållo bágo ieŋŋilsgielas boahtám mijá giellaj. Go galgat ohcat dieđuid iežamet beroštumiid mielde dahje fágalaš oktavuođain, de ohcat dávjá eaŋgalsgillii. Gå galggap diedojt åhtsåt iehtjama berustimijs jali fágalasj aktijvuodan, de åhtsåp ieŋŋilsgiellaj. Dasa lassin geavahuvvo eaŋgalsgiella eanet ahte eanet oahpu váldimis ja bargogiellan máŋgga fitnodagas. Ja ieŋŋilsgiella aneduvvá ienebut åhpadusán gå åvddåla ja aj nubbengiellan moatten vidnudagán. Vai birgešeimmet máilmmis gos eaŋgalsgiella geavahuvvo riikkaidgaskasaš gulahallamis, de lea dárbbašlaš hálddašit geavahit eaŋgalsgiela ja diehtit mo giella geavahuvvo iešguđet oktavuođain. Jus galggap rijbbat væráldin gånnå ieŋŋilsgiella aneduvvá rijkajgasskasasj guládallamin, le dárbulasj adnet ieŋŋilsgielav ja diehtet gåktu giella aneduvvá duon dán aktijvuodan. Dát mearkkaša ovdánahttit sátneriggodaga ja gálggaid geavahit giela jietnadatvuogádaga, riektačállima, grammatihka ja cealkka- ja teakstahuksema prinsihpaid, ja máhttit heivehit giela iešguđet fáttáide ja gulahallanoktavuođaide. Dát merkaj åvdedit báhkoboanndudagáv ja tjehpudagáv anátjit giela jiednasystemav, duollatjállemav, grammatihkav ja prinsihpajt gárgadis- ja tækstadahkamij, ja máhttet gielav hiebadit duon dán fáhkaoassáj ja guládallamdilláj. Dát mearkkaša ahte máhttá earuhit njálmmálaš ja čálalaš giellageavaheami ja formálalaš ja eahpeformálalaš giellageavaheami. Dát sisadná sieradit njálmálasj ja tjálalasj giellaanov ja formálalasj ja iehpeformálalasj giellaanov. Dasto mearkkaša dát váldit vuhtii kultuvrralaš ovttastallanvieruid ja buorremenolašvuođa go geavaha giela. Vijdábut merkaj dat vieledit kultuvralasj sæbrástallamvuogijt ja vættsásvuodakonvensjåvnåjt gå lip gielav adnemin. Giellaoahpahallan dáhpáhuvvá deaivvadettiin máŋggalágan teavsttaiguin, main teaksta-doaba geavahuvvo viiddis mearkkašumis. Gielav oahppá gå adná tevstaj valjesvuodav, gånnå tækstamoallánahkko aneduvvá vijdes dádjadusájn. Dása gullet njálmmálaš ja čálalaš ovdanbuktimat iešguđet oktavuođain, ja iešguđet njálmmálaš ja čálalaš teavsttat digitála mediain. Dási gulluji njálmálasj ja tjálalasj åvddånbuktema moatten kombinasjåvnån, ja moatte njálmálasj ja tjálalasj tevsta digitála mediájs. Go mii leat dihtomielalaččat strategiijaid ektui maid geavahit oahppat giela, ja strategiijaid ektui mat veahkehit min áddet ja áddehallot, de šaddá máhtto- ja gálgaoččodeapmi álkibun ja jierpmáleabbon. Gå lip diedulattja strategijajda ma aneduvvi gå gielajt oahppap, ja strategijajt ma viehkedi mijáv dádjadittjat ja dádjaduvátjit, de åmastip máhtov ja tjehpudagáv álkkebut ja buorebut. Lea maiddái dehálaš bidjat alcces oahppanmihttomeriid, gávnnahit mo dáid sáhttá olahit ja árvvoštallat iežas giellageavaheami. Ájnas le aj biedjat allasis ulmijlt gåktu gielav oahppat, ja gávnnat gåktu ulmijda jåksåt ja árvustallat ietjas giellaanov. Eaŋgalsgiela oahppan ovddida máŋggagielatvuođa ja sáhttá šaddat dehálaš oassin min persovnnalaš ovdáneamis. Ieŋŋilsgielav oahppat doalvvu moattegielakvuohtaj mij máhttá sjaddat oassen ietjama persåvnålasj åvddånimes. Giellaoahpahallama lassin galgá eaŋgalsgielfága veahkehit min áddet eallinvugiid ja kultuvrraid gos eaŋgalsgiella lea váldogiellan dahje almmolaš giellan. Duodden giella oahppamij galggá ieŋŋilsgiella vaddet dádjadusáv viessomvuohkáj ja kultuvrajda gånnå ieŋŋilsgiella le oajvvegiellan jali almulasj giellan. Fága galgá veahkehit áddet mo eaŋgalsgiella geavahuvvo riikkaidgaskasaš gulahallangaskaoapmin. Fága baktu galggap dádjadit gåktu ieŋŋilsgiella aneduvvá rijkajgasskasasj guládallamgiellan. Oahppat eaŋgalsgiel riikkaid birra ja dađistaga lassáneaddji eaŋgalsgielgeavaheami birra iešguđet riikkaidgaskasaš oktavuođain addá buori vuođu áddet máilmmi ja eaŋgalsgiela ovdáneami máilmmigiellan. Oahppat ieŋŋilsgielak rijkaj birra ja ieŋŋilsgiela ano birra moatten rijkajgasskasasj kontevstajn, vaddá midjij máhttelisvuodav dádjadit væráldav mij mijáv birástahttá ja ieŋŋilsgiela åvddånimev værálda giellan. Eaŋgalsgiel girjjálašvuohta sáhttá addit lohkanmovtta eallinahkái ja čiekŋalat áddejumi earáin ja alddámet. Ieŋŋilsgielak girjálasj tevsta máhtti vaddet låhkåmávov ja tjiegŋalap dádjadusáv iehtjádijs ja ietjastimme. Njálmmálaš, čálalaš ja digitála teavsttat, filmmat, musihkka ja eará kulturovdanbuktimat sáhttet maiddái movttiidahttit iežamet hervvohallama ja hutkáivuođa. Njalmálasj, tjálalasj ja digitála tevsta, musihkka ja ietjá kultuvrraåvddånbuktema máhttá arvusmahttet ietjas gisjugisvuodav ja sjuggelisvuodav. Eaŋgalsgielfága lea sihke reaidofága ja oahppahábmenfága. Ieŋŋilsgiela fáhka le sihki adnofáhka ja dannelsesfag. Dat galgá addit vejolašvuođa beassat searvat gulahallamii persovnnalaš, sosiála, girjjálašvuođa ja fágalaš fáttáid birra. Dajna vatteduvvá máhttelisvuodav oassálasstet guládallamij persåvnålasj, sosiála, girjálasj ja fágalasj suorgijda. Fága galgá nannet oppalaš giellagealbbu guldaleami, hállama, lohkama ja čállima bokte, ja addit vejolašvuođa háhkat dieđuid ja fágamáhtu eaŋgalsgiela bokte. Fága baktu oadtju dábálasj giellamáhtudagáv gå gulldal, ságas, låhkå ja tjállá, ja oadtju máhttelisvuodav åmastittjat diedojt ja fáhkamáhtov ieŋŋilsgiela baktu. Gulahallan- ja giellagálggaid ovdáneapmi ja kulturáddejupmi sáhttá ovddidit nannosat ovttasdoaibmama, áddejumi ja árvvusatnima olbmuid gaskii geain leat iešguđetlágan kulturduogážat. Åvddånibme kommunikatijva ja gielalasj tjehpudagáj ja kultuvralasj dádjadus máhttá åvdedit buorep aktan doajmmamav, dádjadusáv ja vieledusáv ulmutjij gaskan duot dát kultuvra duogátjis. Ná šaddá giella- ja kulturgealbu oassin álbmotoahpus ja lea veahkkin nannemin demokráhtalaš beroštumi ja servodatmiellahttovuođa. Nav sjaddá giella- ja kultuvramáhtudahka oassen gájkkásasj dannelsen ja le siegen nannimin demokráhtalasj berustimev ja guojmmeviesátvuodav. Fága lea juhkkojuvvon váldoosiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit. Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda, ja juohkka oasen li máhtudakmihto. Váldooasit dievasmahttet guhtet guoimmiset, ja daid ferte geahččat oktilaččat. Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta. Fága lea oktasašfága joatkkaoahpahusa buot oahppoprográmmaide. Fáhka le aktisasjfáhka mij gullu divna joarkkaåhpadusáj åhpadusprográmmajda. Oahpahus galgá danne leat eanemus lági mielde relevánta ohppiide ja heivehuvvot iešguđet oahppoprográmmaide. Danen galggá åhpadusáv iesjgeŋga åhpadusprográmmaj hiebadit váj sjaddá nav relevánnta gå vejulasj oahppijda. Eaŋgalsgielas leat gelbbolašvuođamihttomearit maŋŋil vuođđoskuvlla 2., 4., 7. ja 10. ceahki ja maŋŋil Jo1:ža studerenráhkkanahtti oahppoprográmmaid / Jo2:ža fidnofágalaš oahppoprográmmaid. Ieŋŋilsfágan li vissa máhtudakmihto vuodoskåvlå 2., 4., 7. ja 10. jahkedáse maŋŋela ja joarkkaåhpadusá Jo1 oahppogárvediddje åhpadusprográmma / Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma. Váldoosiid bajilgovva: Oajvveåsij gåvvå: Váldooasit Oajvveoase (fidnofágalaš oahppoprográmmat) (viddnofágalasj oahppo-prográmma) Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta Giellaoahpahallan-váldooasis lea sáhka oahppat ođđa giela, oahppat eaŋgalsgiela ja oaidnit eaŋgalsgiela, eatnigiela ja eará giela oktavuođaid. Giellaåhpadusá oajvveoasen le gatjálvis oahppát ådå gielav, oahppat ieŋŋilsgielav, ja vuojnnet aktijvuodav ieŋŋilsgiela ja iednegiela ja ietjá gielaj gaskan. Dasa gullá diehtu giela birra ja iežas giellaoahpahallama ádden. Dasi gulli máhtto giela hárráj ja dádjadus ietjas giellaåhpadusá hárráj. Máhttit árvvoštallat iežas giellageavaheami ja iežas oahppandárbbuid ja válljet heivvolaš strategiijaid ja bargovugiid lea ávkkálaš go áigu oahppat ja geavahit eaŋgalsgiela. Máhttet ietjas giellaanov árvustallat ja ietjas åhpadusdárbojt ja válljit hiebalgis strategijajt ja barggovuogijt le dárbulasj gå le oahppamin ja adnemin ieŋŋilsgielav. Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Njálmmálaš gulahallan-váldooasis lea sáhka áddet ja geavahit eaŋgalsgiela guldaleami, hállama ja ságastallama bokte, ja geavahit ulbmillaš gulahallanstrategiijaid. Njálmálasj guládallama oajvveoasen le gatjálvis dádjadit ja adnet ieŋŋilsgielav gå gulldala, håla ja ságastalá ja gå aná hiebalgis guládallamstrategijajt. Váldooasis lea sáhka nannet sátneriggodaga ja geavahit idiomáhtalaš struktuvrraid ja grammatihkalaš vugiid hállamis ja ságastallamis. Oajvveoasen le gatjálvis åvdedit báhkoboanndudagáv ja adnet idiomáhtalasj struktuvrajt ja grammahtalasj skåvijt håladattijn ja ságastaládijn. Dat máinnaša maiddái geavahit giela čielga jietnademiin ja intonašuvnnain. Dasi gullu aj ságastit tjielgga jiednadimijn ja intonasjåvnåjn. Váldooassái gullá guldalit, áddet ja geavahit eaŋgalsgiela iešguđet njálmmálaš gulahallanoktavuođain. Oajvveoasen le gatjálvis gulldalit, dádjadit ja adnet ieŋŋilsgielav moatten guládallam aktijvuodan. Leat buorremenolaš ja váldit vuhtii gustovaš servvoštallanvugiid lea dehálaš oassi dás. Ájnas le vuosedit berustimes ja vieledimev dábálasj sæbrástallamvuogijda. Dás lea maiddái sáhka heivehit giela ulbmilii ja vuostáiváldái, earret eará earuhettiin formálalaš ja eahpeformálalaš njálmmálaš giela. Dánna le aj gatjálvis gielav hiebadit ulmmáj ja vuosstájválldijda, duola dagu sieradit formalalasj ja iehpeformalalasj njálmálasj giellaanov. Iešguđet mediaid ja resurssaid geavaheapmi ja nannet gielalaš repertoára fágaid ja fáttáid rastá lea dehálaš dán váldooasis. Adnet duov dáv mediav ja ressursav, ja gielalasj boanndudagáv åvdedit fágaj ja fáhkaåsij gaskav le guovdátjin dán oajvveoasen. Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Čálalaš gulahallan-váldooasis lea sáhka áddet ja geavahit eaŋgalsgiela logadettiin ja čáledettiin ja geavahettiin ulbmillaš lohkan- ja čállinstrategiijaid. Tjálalasj guládallama oajvveoasen le gatjálvis dádjadit ja adnet ieŋŋilsgielav gå le låhkåmin ja tjállemin ja adnet hiebalgis låhkåm- ja tjállemstretegijajt. Váldooassái gullá lohkat iešguđetlágan teavsttaid eaŋgalsgillii ovddidan dihtii lohkanmovtta ja vásáhusa, ja áddet ja oččodit máhtu. Oajvveoasen le gatjálvis låhkåt duov dáv tevstav ieŋŋilsgiellaj arvusmahtátjit låhkåmávov ja muossádimijt, ja dádjadittjat ja åmastittjat máhtov. Dát mearkkaša hivvodatlohkama mii nanne giellaáddejumi ja teakstagealbbu. Dási gullu ållo låhkåm mij åvdet gielladádjadusáv ja tækstamáhtudagáv. Iešguđetlágan teavsttaid lohkan sáhttá leat vuođđun persovnnalaš ovdáneapmái, láddamii ja hutkáivuhtii ja movttiidahttá ieš hábmet teavstta. Låhkåt moattelágásj tevstajt le buorre persåvnålasj åvddånibmáj, láddamij ja kreativitehttaj ja båktå mielav tevstajt dahkat. Váldooassái gullá maiddái čállit eaŋgalsgiel teavsttaid iešguđetlágan gulahallanoktavuođain ovddidan dihtii čállinmovtta ja vásáhusa, ja áddet ja háhkat máhtu. Oajvveoasen le aj gatjálvis tevstajt tjállet ieŋŋilsgiellaj duon dán guládallam aktijvuodan mij arvusmahttá tjállemávov ja muossádimijt, ja dádjadittjat ja åmastittjat máhtov. Lea maiddái sáhka heivehit giela ulbmilii ja vuostáiváldái, earret eará earuhettiin formálalaš ja eahpeformálalaš čálalaš giela. Dánna le aj gatjálvis hiebadit gielav ulmmáj ja vuosstájválldijda, duola dagu sieradit formalalasj ja iehpeformalalasaj tjálalasj giellaanov. Váldooassái gullá nannet sátneriggodaga, geavahit riektačállima, idiomáhtalaš struktuvrraid ja grammatihkalaš minstariid čállagis. Oajvveoasen le gatjálvis åvdedit báhkoboanndudagáv ja adnet duollatjállemav, idiomáhtalasj struktuvrajt ja grammahtalasj skåvijt tjáledijn. Dat máinnaša maiddái hábmet teavsttaid struktuvrra ja oktavuođa. Dási gullu aj dahkat struktuvrajt ja aktijvuodajt tevstajn. Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta-váldooasis lea sáhka kulturáddejumis viiddes mearkkašumis. Oajvveoasen Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta le gatjálvis kultuvrradádjadusás vijdes sisanujn. Dat váldá vuolggasaji eaŋgalsgiel riikkain ja gokčá guovddáš fáttáid mat gusket servodateallimii, girjjálašvuhtii ja eará kulturovdanbuktimiidda. Álggo le ieŋŋilsgielak rijka, ja guosská guovdásj åsijda sebrudakiellemin, girjálasjvuodan ja ja ietjá kultuvrraåvddånbuktemijn. Váldooasis lea sáhka háhkat máhtu eaŋgalsgiela birra máilmmigiellan mas leat olu geavahanguovllut. Oajvveoasen le aj gatjálvis máhtov åmastit ieŋŋelskgiela hárráj værálda giellan måttijn adnovejulasjvuodaj. Váldooassái gullá bargat fágateavsttaiguin, girjjálašvuođa teavsttaiguin ja kultuvrralaš ovdanbuktimiiguin iešguđet median ja ságaškuššat daid. Oajvveoasen le gatjálvis árvvaladfat ja barggat fáhkatevstaj, girjálasj tevstaj ja kultuvralasj åvddånbuktemij duot dát medias. Dát lea dehálaš máhtu, áddejumi ja árvvusatnima ovdánahttimii eará eallinvugiide ja kultuvrraide. Dát le ájnas máhtov ja dádjadusáv åvddånahtátjit ja aj vieledusáv iehtjádij viessomvuogijs ja kultuvrajs. Diibmolohku Tijmmalåhko Tiibmalohku lea almmuhuvvon 60-minuhta ovttadahkan: Akta tijmma le 60-minuhta. 1.–4. jahkeceahkit: 138 tiimma 1.-4. jahkedásen: 138 tijma 5.–7. jahkeceahkit: 228 tiimma 5.-7. Jahkedásen: 228 tijma 8.–10. jahkeceahkit: 222 tiimma 8.-10 jahkedásen: 222 tijma Vuođđogálggat Jo1: 140 tijma Vuođđogálggat leat integrerejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriide gos dat leat mielde ovdánahttimin fágagelbbolašvuođa ja leat maid oassin das. Vuodotjehpudagá li avtajduhtedum máhtudakmihtojda gånnå åvdedi fáhkamáhtudagáv ja li oassen fáhkamáhtudagás. Eaŋgalsgielfágas áddejuvvojit vuođđogálggat ná: Ieŋŋiskgielan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv: Njálmmálaš gálggat eaŋgalsgielfágas leat máhttit guldalit, hállat ja ovttasdoaibmat eaŋgalsgiela geavahusa bokte. Njálmálasj tjehpudagá ieŋŋilsgielan li gulldalit, hållat ja aktan doajmmat ieŋŋilsgiela baktu. Dát mearkkaša árvvoštallat ja heivehit ovdanbuktinvugiid ulbmila, vuostáiváldi ja dilálašvuođa hárrái. Dát mearkkaša dasto oahppat sosiála vieruid ja servvoštallanvugiid eaŋgalsgiel riikkain ja riikkaidgaskasaš oktavuođain. Dát merkaj árvustallat ja hiebadit åvddånbuktemijt ulmmáj, vuosstájválldijda ja dilláj, ja aj oahppat sosiála konvensjåvnåj ja sæbrástallamvuogij birra ieŋŋelskgielak rijkajn ja rijkajgasskasasj kontevstajn. Njálmmálaš gálggaid ovdánahttin eaŋgalsgielas mearkkaša geavahit njálmmálaš giela ságastallamiin ja eará njálmmálaš gulahallamis dađistaga deaivileappot ja eanet nyanserejuvvon vugiin. Njálmálasj tjehpudagá åvddånibme ieŋŋilsgielan merkaj adnet njálmálasj gielav dárkkelappot ja moatte láhkáj ságastaládijn ja ietjá njálmálasj guládallamin. Dasto mearkkaša dát guldalit, áddet ja ságaškuššat iešguđet fáttáid ja čuolmmaid háhkan dihtii fágagealbbu. Vijdábut merkaj gulldalit, dádjadit ja ságastallat duov dáv ássjev ja tjuolmaj birra ja daj baktu åmastit fáhkamáhtov. Dát mearkkaša maiddái áddet njálmmálaš eaŋgalsgiela variánttaid iešguđet osiin máilmmis. Dát merkaj aj dádjadit variántajt njálmálasj ieŋŋilsgielas duot dát guovlos væráldin. Máhttit čállit eaŋgalsgiela lea máhttit ovdanbuktit ideaid ja oaiviliid áddehahtti láhkai ja ulbmillaččat eaŋgalsgiela čállingiela geavahemiin. Buktet tjállet ieŋŋiskgiela hárráj le máhttet buktet åvddån ájádusájt ja vuojnojt tjálalattjat dádjadahtte ja hiebalgis láhkáj. Dát mearkkaša plánet, hábmet ja gieđahallat teavsttaid mat kommuniserejit, ja main lea buorre struktuvra ja oktavuohta. Dát merkaj plánit, hábbmit ja ásadit tevstajt majna guládallá, ja gånnå le buorre struktuvrra ja aktijvuohta. Dasa lassin lea čállin giellaoahpahallama reaidun. Duodden le tjállem ájnas ja oassen giellaoahppamis. Čállingálggaid ovdánahttin eaŋgalsgielas mearkkaša oahppat riektačállima ja ovdánahttit ain nannosat eaŋgalsgiel sátneriggodaga ja gielalaš struktuvrraid. Åvddånit tjállemtjehpudagá hárráj ieŋŋilsgielan merkaj oahppat duollatjállemav, ja báhkoboanndudagáv ja gielalasj struktuvrajt åvddånahttet. Dasto mearkkaša dát ovdánahttit buotbeallásaš gealbbu čállit iešguđetlágan oppalaš, girjjálašvuođa ja fágalaš teavsttaid eaŋgalsgillii, mat leat heivehuvvon ulbmilii ja vuostáiváldái, eahpeformálalaš ja formálalaš giela geavahemiin. Vijdábut åvddånahttet máhtudagáv tjálátjit duov dáv dábálasj, girjálasj ja fágalasj tevstajt ieŋŋelsk giellaj iehpeformálalasj ja formálalasj giellaanujn, hiebadum ulmmáj ja vuosstáválldijda. Máhttit lohkat eaŋgalsgiela lea máhttit duddjot áddejumi iešguđetlágan teavsttaid vuođul. Buktet låhkåt ieŋŋliskgielan le oadtjot dádjadusáv duot dát tevstas. Dat mearkkaša lohkat eaŋgalsgiel teavsttaid áddet, jurddašit ja háhkat áddejumi ja máhtu kultuvrraid ja fágasurggiid rastá. Dát merkaj ieŋŋiskgielak tevstajt låhkåt vaj dádjat, reflekteri ja åmas dádjadusáv ja máhtov kultuvrajs ja fáhkasuorgijs. Dasto mearkkaša dát ráhkkanit lohkat eaŋgalsgiel teavsttaid iešguđet ulbmiliidda ja iešguđet guhkkodagas ja kompleksitehtas, ja lohkat ja gieđahallat daid. Dát merkaj aj gárvedit, dahkat ja hárjjánit låhkåt ieŋŋilsgielak tevstajt duon dán sivá diehti, ja duot dát guhkkudagás ja gássjelisvuodas. Lohkangálggaid ovdánahttin eaŋgalsgielas lea geavahit lohkanstrategiijaid mat leat heivehuvvon dađistaga váttásmuvvi teavsttaid lohkama ulbmilii. Åvddånit låhkåmtjehpudagá hárráj ieŋŋilsgielan le adnuj válldet låhkåmstrategijajt hiebadum låhkåma ulmmáj maŋenagi gássjelap tevstaj. Dasto mearkkaša dát lohkat eaŋgalsgiel teavsttaid njuovžilit ja áddejumiin, ja suokkardit, ságaškuššat, oahppat iešguđetlágan dieđuid ja smiehttat daid birra. Vijdábut le gatjálvis låhkåt ieŋŋliskgielak tevstajt duolla ja dádjadusájn, ja guoradallat, árvvaladdat, oahppat ja ájádallat duov dáv diedov. Máhttit rehkenastit eaŋgalsgielas lea máhttit relevánta matematihkalaš eaŋgalsgiel doahpagiid iešguđet oktavuođain. Buktet rieknit ieŋŋliskgielan le oadtjot adnet guoskavasj matematihkalasj buojkuldagájt ieŋŋliskgiellaj duon dán dilen. Dát mearkkaša dovdat mihttoovttadagaid mat geavahuvvojit eaŋgalsgiel riikkain, ja áddet ja gulahallat loguiguin, gráfalaš ovdanbuktimiiguin, tabeallaiguin ja statistihkaiguin eaŋgalsgillii. Dát merkaj dåbddåt mihttimavtadagájt ma ieŋŋliskgielak rijkajn aneduvvi, ja dádjadit ja guládallat tállaj, grafalasj åvddånbuktemij, tabellaj ja statestihkaj ieŋŋliskgiellaj. Rehkenastingálggaid ovdánahttin eaŋgalsgielas mearkkaša geavahit loguid ja rehkenastima ovddidettiin matematihkalaš eaŋgalsgiel doahpagiid repertoára mii guoská árgabeaivái, ja oppalaš ja fágalaš fáttáid. Rieknimtjehpudagá åvddånibme ieŋŋliskgiela hárráj merkaj adnet tállajt ja rieknimav gå åvddånahttá repertoarav matematihka termajs ieŋŋliskgiellaj ma li viettjadum bæjválasj iellemis, ja dábálasj ja fágalasj ássjijs. Digitála gálggat eaŋgalsgielas lea máhttit geavahit iešguđetlágan digitála reaidduid, mediaid ja resurssaid nannet giellaoahpahallama, gulahallat eaŋgalsgillii ja háhkat relevánta máhtu eaŋgalsgielfágas. Digitála tjehpudagá ieŋŋilsgielan le máhttet adnet valjep oasev digitála vædtsagijs, miediajs ja ressursajs nannitjit giellaoahppamav, guládalátjit ieŋŋilsgiellaj ja åmastittjat guoskavasj máhtov ieŋŋilsfágan. Digitála resurssaid geavaheapmi addá vejolašvuođa vásihit eaŋgalsgiel teavsttaid autenttalaš oktavuođain, nappo lunddolaš, ii-heivehuvvon oktavuođain. Gå adná digitála ressursajt de vaddá dat máhttelisvuodajt åtsådalátjit ieŋŋilsgielak tevstajt autentalasj dilijn, dat sihtá javllat luondulasj, ij-hiebadum dilijn. Digitála gálggaid ovdánahttin mearkkaša viežžat ja gieđahallat dieđuid hábmen dihtii iešguđetlágan teavsttaid. Åvddånahttet digitála tjehpudagájt merkaj viedtjat ja giehtadallat diedojt majs ådå tevstajt vas dahká. Digitála teavsttaid hápmegáibádusat mearkkašit ahte efeavttat, govat, tabeallat, bajilčállagat ja čuoggát leat biddjon oktii deattuhan ja gaskkustan dihtii dieđu. Digitála hábmegájbbádus tevstajn merkaj jut effekta, gåvå, tabella, bajelttjállaga ja tsiehke li tjoahkkáj biejaduvvam nannitjit ja gaskostittjat diedojt. Dát mearkkaša dasto geavahit digitála gálduid čálalaš ja njálmmálaš teavsttain, ja ahte olbmos leat kritihkalaš ja iešheanalaš guottut gáldogeavaheapmái. Dánne le aj gatjálvis adnet digitála gáldojt tjálalasj ja njálmálasj tevstajn, ja adnet lájttalis ja iesjrádálasj guottov gálldoadnuj. Digitála gálggat mearkkaša ovdánahttit máhtu dahkkivuoigatvuođa ja personsuodjalusa birra dárkkisdahtti gáldočujuhusaid bokte. Digitála tjehpudagá merkaj åvddånahttet máhtov ja persåvnnåsuodjalimev gálldovuosedimij baktu majt maŋenagi dåhkki guoradallat. Gelbbolašvuođamihttomearit 2. jahkeceahki maŋŋil Máhtudakmihto 2. jahkedáse maŋŋela Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet buktit ovdamearkkaid dilálašvuođain goas sáhttá leat ávkkálaš máhttit eaŋgalsgiela buktet buojkulvisájt muhtem dilijda gånne le ávkálasj ieŋŋiskgielav máhttet gávdnat sániid ja dadjanvugiid mat leat oktasaččat eaŋgalsgielas ja iežas eatnigielas gávnnat bágojt ja moallánahkkojt ma li aktisattja ieŋŋilsgielan ja ietjat iednegielan geavahit digitála resurssaid giellavásiheapmái adnet digitala ressursajt gå le gielav oahppamin Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet guldalit ja geavahit eaŋgals giellajienaid praktihkalaš-estehtalaš ovdanbuktinvugiid bokte gulldalit ja adnet ieŋŋilsgiela giellajienajt praktisk-estetalasj åvddånbuktemvuogij baktu guldalit ja áddet álkes gohččumiid eaŋgalsgillii gulldalit ja dádjadit álkkes bagádallamijt ieŋŋilsgiellaj guldalit ja áddet sániid ja dadjanvugiid eaŋgalsgiel riimmain, hoahkamiin, lávlagiin, máidnasiin ja muitalusain gulldalit ja dádjadit bágojt ja moallánahkkojt ieŋŋilsgielak rijmajn, gáritjijn, lávllagijn ja subttsasijn áddet ja geavahit muhtun eaŋgalsgiel sániid, dadjanvugiid ja cealkkaminstariid mat gusket lagašbirrasii ja iežas beroštumiide dádjadit ja adnet ieŋŋilsgielak bágojt, moallánahkkojt ja gárgadisájt lahka birrusijs ja ietjas berustimes dearvvahit, jearrat ja vástidit álkes gažaldagaid ja geavahit muhtun buorremenolaš ovdanbuktimiid buorástahttet, gátjádit ja vásstedit álkkes gatjálvisájt ja adnet muhtem vættsásvuoda moallánahkkojt searvat álkes, hárjehallon dialogaide ja spontána ságastallamiidda mat gusket lagašbirrasii ja iežas vásáhusaide oassálasstet álkkes guládallamijda ja ságastallamijda lahka birrusijs ja ietjas åtsådallamijs geavahit loguid ságastaladettiin lagašbirrasa ja iežas vásáhusaid birra adnet tállajt gå le ságastallamin lahka birrusa ja ietjas åtsådallamij birra Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet dovdát muhtun eaŋgalsgiel giellajienaid ja stávvalminstariid oktavuođa dåbddåt aktijvuodav ieŋŋilsgielak giellajienaj ja stávimvuoge gaskan geahččalit lohkat ja čállit eaŋgalsgiel sániid, dadjanvugiid ja álkes cealkagiid mat gusket lagašbirrasii ja iežas beroštumiide gæhttjaladdat låhkat ja tjállet ieŋŋilsgielak bágojt, moallánahkkojt ja álkkes gárgadisájt lahka birrusijs ja ietjas berustimes Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ságastallat mánáid árgabeaidilis eaŋgalsgiel riikkain ságastallat mánáj bæjválasj iellema birra ieŋŋilsgielak rijkajn oassálastit eaŋgalsgiel riikkaid mánáidkultuvrrain geavahettiin sániid, govaid, musihka ja lihkadeami oasev válldet ja åtsådallat mánájkultuvrav ieŋŋilsgielak rijkajs bágoj, gåvåj, musihka ja labudallama baktu muitalit mo iežas mielas leat eaŋgalsgiel riimmat, hoahkamat, lávlagat, máidnasat ja muitalusat giehttot ietjas åtsådallamijt ieŋŋilsgielak rijmajs, gáritjijs, lávllagijs ja subttsasijs Gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahki maŋŋil Máhtudakmihto 4. jahkedáse maŋŋela Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet identifiseret dilálašvuođaid main sáhttá leat ávkkálaš dahje dárbbalaš máhttit eaŋgalsgiela identifiserit dilijt gånne le ávkálasj jali dárbulasj ieŋŋilsgielav máhttet ságastallat iežas eaŋgalsgieloahpahallama birra ságastallat gåktu iesj ieŋŋilsgielav oahppá gávdnat seammaláganvuođaid eaŋgalsgiel ja iežas eatnigiela sániid ja dadjanvugiid gaskkas gávnnat bágojt ja moallánahkkojt ma li muodugattja ieŋŋilsgielan ja ietjas iednegielan geavahit digitála resurssaid ja eará veahkkeneavvuid suokkardit giela adnet digitále ressursajt ja ietjá viehkkenævojt gå le gielav guoradallamin Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet geavahit álkes guldalan- ja hállanstrategiijaid adnet álkkes gulldalim- ja hållamstrategijajt guldalit ja áddet sániid ja dadjanvugiid mearkkašumi das makkár oktavuođas dat geavahuvvojit gulldalit ja dádjadit bágoj ja moallánahkkoj sisanov aktijvuodas gånna aneduvvi áddet ja geavahit eaŋgalsgiel sániid, dadjanvugiid ja cealkkaminstariid mat gusket iežas dárbbuide ja dovdduide, árgabeaivái, astoáigái ja beroštumiide dádjadit ja adnet ieŋŋilsgiela bágojt, moallánahkkojt ja gárgadisájt tjanádum ietjas dárbojda ja dåbdojda, bæjválasj iellemij, friddjaájggáj ja berustimijda áddet riimmaid, hoahkamiid, lávlagiid, máidnasiid ja muitalusaid váldosisdoalu dádjadit oajvvesisanov rijmajn, gáritjijn, lávllagijn ja subttsasijn geavahit muhtun buorremenolašvuođa ovdanbuktimiid ja álkes frásaid oažžun dihtii veahki áddet ja áddehallat adnet muhtem vættsásvuoda moallánahkkojt ja frásajt viehkken dádjadittjat ja dádjaduvátjit searvat árgabeaiságastallamiidda mat gusket lagašbirrasii ja iežas vásáhusaide oasev válldet bæjválasj ságastallamijs lahkabirrusijs ja ietjas åtsådallamijs lohkat eaŋgalsgiel alfabehta ja stávet namaid ja ássanbáikenamaid oahppat ieŋŋilsgiela alfabehtav ja stávut namájt ja årromsajij namájt áddet ja geavahit sániid ja dadjanvugiid mat gusket hattiide, hivvodagaide, hámiide ja sturrodagaide go gulahallá árgabeaieallima, astoáiggi ja beroštumiid birra dádjadit ja adnet bágojt ja moallánahkkojt hattij birra, ednakvuoda, hámij ja stuorrudagáj birra gå le guládallamin bæjválasj iellema, friddjaájge ja berustimij birra Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet geavahit álkes lohkan- ja čállinstrategiijaid adnet álkkes låkåm- ja tjállemstrategijajt áddet eaŋgalsgiel giellajienaid ja bustávaid oktavuođaid ja máhttit bidjat jienaid sátnin dádjadit aktijvuodav ieŋŋilsgiela giellajienaj ja bokstávaj gaskan ja dahkat jienajs bágojt áddet sániid ja dadjanvugiid mearkkašumi das makkár oktavuođas dat leat geavahuvvon dádjadit bágoj ja moallánahkko sisanov dat aktijvuodas gånnå aneduvvá lohkat, áddet ja čállit eaŋgalsgiel sániid ja dadjanvugiid mat gusket iežas dárbbuide ja dovdduide, árgabeaieallimii, astoáigái ja beroštumiide låhkåt, dádjadit ja tjállet ieŋŋilsgiela bágojt ja moallánahkkojt ietjas dárbojda ja dåbdojda, bæjválasj iellemij, friddjaájgijda ja berustimijda áddet váldosisdoalu álkes teavsttain oahpes fáttáid birra dádjadit oajvvesisanov álkkes tevstajs ja oahpes ássjijs čállit oanehis teavsttaid mat muitalit oaiviliid ja beroštumiid, ja mat čilgejit, muitalit ja jearahit tjállet oanes tevstajt maj ájádusájt ja berustimijt gåvvi, ja ma tjielggiji, subtsasti ja mai gatjádallá geavahit muhtun dábálaš smávvasániid ja álkes stáven- ja cealkkaminstariid adnet muhtem dábálasj smávep bágojt ja álkkes stávim- ja gárgadishámijt geavahit digitála reaidduid háhkat dieđuid ja geahččaladdat hábmet teavstta adnet digitála vædtsagijt gå viedtjá diedojt ja gæhttjaladdat tevstajt dahkat Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet buktit muhtun ovdamearkkaid eaŋgalsgiel riikkaide ja dovddus olbmuide geat doppe leat eret vaddet muhtem buojkulvisájt ieŋŋilsgielak rijkajda ja dåbdos ulmutjijda dajs rijkajs ságastallat beliid birra iešguđet eallinvugiin ja árbevieruin eaŋgalsgiel riikkain ja Norggas ságastallat viessomvuogij, dábij birra ieŋŋilsgielak rijkajn ja Vuona rijkan searvat ovdanbuktit eaŋgalsgiel riimmaid, hoahkamiid, lávlagiid, oanehis teáhterbihtáid ja muitalusaid oasev válldet åvddånbuktemijs ieŋŋilsgielak rijmajs, gáritjijs, lávllagijs ja oanes oavdástallamijs ja subttsasijs muitalit iežas jurdagiid ja oaiviliid deaivvadettiin eaŋgalsgiel girjjálašvuođain ja mánáidkultuvrrain giehttot ietjas ájádusáj ja vuojnoj birra gå le ieŋŋilsgielak girjálasjvuodajn ja mánájkultuvrajn barggamin ráhkadit iežas teavsttaid main viežžá inspirašuvnna eaŋgalsgiel girjjálašvuođas ja mánáidkultuvrras tjállet ietjas tevstajt ma li bájnnum ieŋŋilsgielak girjálasjvuodas ja mánájkultuvras Gelbbolašvuođamihttomearit 7. jahkeceahki maŋŋil Giellaåhpadus Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet identifiseret ja geavahit iešguđet dilálašvuođaid ja oahpahallanstrategiijaid nannet iežas eaŋgalsgielgálggaid identifiserit ja adnet duov dáv dilev ja oahppamstrategijav åvdedittjat ietjas ieŋŋelskgielak tjehpudagáv válddahit iežas eaŋgalsgieloahpahallama gåvådit ja tjielggit ietjas bargov gå le ieŋŋilskgielav oahppamin identifiseret muhtun gielalaš seammaláganvuođaid ja erohusaid eaŋgalsgielas ja iežas eatnigielas identifiserit mij le ja mij ij le gielalattjat muoduk ieŋŋelskgiela ja ietjas iednegiela gaskan geavahit digitála resurssaid ja eará veahkkeneavvuid iežas giellaoahpahallamis adnet digitála ressursajt ja ietjá viehkkenævojt ietjas giellaåhpadusán Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet geavahit guldalan- ja hállanstrategiijaid adnet gulldalim- ja hållamstrategijajt áddet ja geavahit oahpes fáttáide gullevaš sátneriggodaga dádjadit ja adnet báhkoboanndudagáv tjanádum oahpes ássjijda áddet váldosisdoalu njálmmálaš teavsttain oahpes fáttáid birra dádjadit oajvvesisanov njálmálasj tevstajs ma li tjanádum oahpes ássjijda geavahit buorremenolašvuođa ovdanbuktimiid ja dilálašvuhtii guoski dadjanvugiid adnet vættsásvuoda moallánahkkojt ja moallánahkkojt ma geŋga dilláj gullu ovdanbuktit iežas oažžun dihtii veahki áddet ja áddehallat iešguđet dilálašvuođain moalgget vaj viehkev oadtju dádjadittjat ja dádjaduvátjit duon dán dilen ovdanbuktit ja ákkastallat iežas oaivila oahpes fáttáin moalgget ja tjielggit ietjas vuojnojt oahpes ássjij gáktuj álggahit, doalahit ja heaittihit ságastallamiid mat gusket oahpes dilálašvuođaide álgadit, ságastallat ja låhpadit ságastallamav tjanádum oahpes dilijda geavahit jietnadeami, intonašuvnna, sátnesojaheami ja cealkkatiippaid vuođđominstariid gulahallamis adnet vuodo hámijt gå moalget, jiednat, bágojt såjåt ja gárgadisájt dahká guládaládijn muitalit álkes rehkenastimiid, valuhta ja mihttoovttadagaid birra gulahaladettiin árgabeaidilis moalgget álkkes merustallamij birra, ja valuta ja mihttimavtadagáj birra gå le guládallamin bæjválasj dilen Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet geavahit lohkan- ja čállinstrategiijaid adnet låhkåm- ja tjállemstrategijajt áddet ja geavahit sátneriggodaga mii gullá oahpes fáttáide dádjadit ja adnet báhkoboanndudagáv oahpes ássjij hárráj áddet váldosisdoalu ieš válljen teavsttain dádjadit oajvvesisanov iesjválljidum tevstajn lohkat ja áddet iešguđetlágan teavsttaid iešguđet hivvodagas iešguđet gálduin låhkåt ja dádjadit duov dáv tevstav duot dát stuorrudagás moattet gáldos čállit notáhtaid hábmen dihtii iešguđetlágan teavsttaid tjállet notáhtajt majna ådå tevstajt dahká čállit oktilaš teavsttaid mat muitalit, ođđasis muitalit, válddahit vásáhusaid ja muitalit iežas oaiviliid tjállet avtatraják tevstajt ma subtsasti, mujttali, gåvådi åtsådallamijt ja ietjas vuojnojt ja ájádusájt tjielggiji geavahit riektačállima, sátnesojaheami, cealkka- ja teakstahuksema vuođđominstariid teakstabuvttadeamis adnet vuodulasj hámev duollatjállemis, báhkosåjådimes, gárgadis- ja tækstadahkamis gå le tevstajt tjállemin geavahit digitála reaidduid ja eará veahkkeneavvuid gávdnat relevánta dieđuid ja hábmet iešguđetlágan teavsttaid adnet digitála vædtsagijt ja ietjá viehkkenævojt gå le guoskavasj diedojt åhtsåmin ja duov dáv tevstav dahkamin Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet muitalit olbmuid, báikkiid ja dáhpáhusaid birra eaŋgalsgiel riikkain subtsastit ulmutjij, bájkij ja dáhpádusáj birra ieŋŋilskgielak rijkajs ságastallat eallinvugiid ja servvoštallanvugiid birra iešguđet kultuvrrain eaŋgalsgiel riikkain ja Norggas, earret eará sámi kultuvrra birra ságastallat viessomvuogij ja sæbrástallamvuogij birra duon dán kultuvran ieŋŋelskgielak rijkajn ja Vuona rijkan, ja aj sáme kultuvran lohkat eaŋgalsgiel mánáid- ja nuoraidgirjjálašvuođa ja hállat olbmuid ja sisdoalu birra låhkåt ieŋŋelskgielak mánáj- ja nuorajgirjálasjvuodav ja ságastallat persåvnåj ja sisano birra ovdanbuktit iežas reakšuvnnaid eaŋgalsgiel girjjálašvuođa teavsttaide, filmmaide, neahttakultuvrii, govaide ja musihkkii buktet ietjas dåbdojt ieŋŋgilskgielak girjálasj tevstaj hárráj, filmaj, næhttakultuvra, gåvåj ja musihka hárraj ovdanbuktit iežas hutkás láhkai vieččadettiin inspirašuvnna iešguđetlágan gálduin vižžon eaŋgalsgiel girjjálašvuođas moalgget ja åvddånbuktet kreatijvalattjat arvusmahtedum moattelágásj ieŋŋelskgielak girjálasj tevstajt moattet gáldos gaskkustit oanehis teavsttaid ieš válljen fáttáid birra gaskostit oanep tevstajt iesjválljidum ássjijs Gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki maŋŋil Máhtudakmihto 10. jahkedáse maŋŋela Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet geavahit iešguđet dilálašvuođaid, bargovugiid ja oahpahallanstrategiijaid ovdánahttit iežas eaŋgalsgielgálggaid adnet duov dáv dilev, barggovuogev ja oahppamstrategijav majna åvdedit ietjas tjehpudagáv ieŋŋelskgielan kommenteret iežas eaŋgalsgieloahpahallama kommenterit ietjas bargov gå le ieŋŋelskgielav oahppamin identifiseret guovddáš gielalaš seammaláganvuođaid ja erohusaid eaŋgalsgiela ja iežas eatnigiela gaskkas, ja geavahit dán iežas giellaoahpahallamis identifiserit dav mij le muoduk ja mij ij le muoduk ieŋŋelskgielan ja ietjas iednegielan, ja adnet dav gå le gielav oahppamin válljet iešguđet digitála resurssaid ja eará veahkkeneavvuid, ja geavahit daid iešheanalaččat iežas giellaoahpahallamis válljit duov dáv digitála ressursav ja ietjá viehkkenævov, ja adnat dajt iesjrádálattjat gå gielav le oahppamin Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet válljet ja geavahit iešguđet guldalan- ja hállanstrategiijaid mat leat heivehuvvon ulbmilii válljit ja adnet duov dáv gulldalim- ja hållamstrategijav hiebaduvvam ulmmáj áddet ja geavahit dábálaš sátneriggodaga mii guoská iešguđet fáttáide dádjadit ja adnet dábálasj báhkoboanndudagáv tjanádum duon dán ássjáj čájehit dáidduid earuhit positiivvalaš ja negatiivvalaš dadjanvugiid mat refererejit ovttaskasolbmuide ja olmmošjoavkkuide máhttet sieradit positijvalasj ja negatijvalasj moalgedimij gaskav ma vuosedi ájnegisulmutjijda ja ja juohkusijda áddet váldosisdoalu ja detáljjaid iešguđetlágan njálmmálaš teavsttain iešguđet fáttáid birra dádjadit oajvvesisanov ja detáljajt duot dát njálmálasj tevstas ma guosski duon dán ássjáj guldalit ja áddet eaŋgalsgiela variánttaid iešguđet autenttalaš oktavuođain gulldalit ja dádjadit variántajt ieŋŋilskgielas moattet autentalasj diles ovdanbuktit iežas njuovžilit ja oktilaččat mii lea heivehuvvon ulbmilii ja dilálašvuhtii adnet gielav duolla ja avtatbirges hiebadum ulmmáj ja dilláj ovdanbuktit ja ákkastallat iežas oaivila iešguđet fáttáid birra moalgget ja tjielggit ietjas vuojnojt duon dán ássje hárráj álggahit, doalahit ja loahpahit ságastallamiid iešguđet fáttáid birra gažadettiin ja čuovvolettiin árvalusaiguin álgadit, jådedit ja låhpadit ságastallamijt duon dán ássjen gatjádallama baktu ja gåtsedit tjuojggidusájt geavahit jietnadeami, intonašuvnna, sátnesojaheami ja iešguđet cealkkatiippaid guovddáš minstariid gulahallamis adnet guovdásj gåvvusav jiednadime hárráj, intonasjåvnå, báhkosåjådime ja duon dán lágásj gárgadisáj hárráj guládallamin áddet ja geavahit iešguđetlágan vugiid ovdanbuktit loguid ja eará dáhtaid gulahallamis dádjadit ja adnet moattelágásj tállamoallánagájt ja ietjá dáhtámoallánagájt guládallamin Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet válljet ja geavahit iešguđet lohkan- ja čállinstrategiijaid mat leat heivehuvvon ulbmilii válljit ja adnet duov dáv låhkåm- ja tjállemstrategijav mij le ulmmáj hiebadum áddet ja geavahit dábálaš sátneriggodaga mii gullá iešguđet fáttáide dádjadit ja adnet dábálasj báhkoboanndudagáv duon dán ássje hárráj čájehit dáidduid earuhit positiivvalaš ja negatiivvalaš dadjanvugiid mat refererejit ovttaskasolbmuide ja olmmošjoavkkuide adnet digitála vædtsagijt ja ja hábmegájbbádusájt diehtojuohkemijn, tækstabuvtadimen ja guládallamijn áddet váldosisdoalu ja detáljjaid ieš válljen teavsttaid máhttet sieradit positijvalasj ja negatijvalasj moalgedimijt ma vuosedi ájnegisulmutjijda ja juohkusijda lohkat, áddet ja árvvoštallat iešguđetlágan teavsttaid mat leat iešguđet guhkkodagas, ja máŋgga fáttás dádjadit oajvvesisanov ja detáljajt iesjválljidum tevstajn geavahit iežas notáhtaid ja iešguđet gálduid čállima vuođđun låhkåt, dádjadit ja árvustallat moattelágásj tevstav duot dát ássjes čállit iešguđetlágan teavsttaid struktuvrrain ja oktilasat adnet ietjas notáhtajt ja duov dáv gáldov vuodon tjállemij geavahit riektačállima, sátnesojaheami, cealkka- ja teakstahuksema guovddáš minstariid teakstabuvttadeamis tjállet duov dáv tevstav mij le avtarájak ja struktuvrajn geavahit digitála reaidduid ja diehtogieđahallama, teakstabuvttadeami ja gulahallama hápmegáibádusaid adnet guovdásj gåvvusav duollatjállema hárráj, báhkosåjådime, gárgadis- ja tækstadahkama hárráj gå le tevstajt buvtadime diehtit persovdnasuodjaleami ja dahkkivuoigatvuođa birra ja válljet geavahit sisdoalu iešguđet gálduin dárkkistahtti vuogi mielde diehtet persåvnnåsuodjalime ja dahkkerievtesvuoda birra ja válljit ja adnet sisanov moattelágásj gáldojs dan láhkáj vaj le máhttelis dárkestit gáldojt maŋŋela Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ságaškuššat eallinvugiid ja ovttastallanvugiid Stuorra-Británnias, USA:s, eará eaŋgalsgiel riikkain ja Norggas ságastallat viessomvuogij ja sæbrástallamvuogij birra Sorbritannian, USAan, ja ietjá ieŋŋilskgielak rijkajn ja Vuonan selvehit Stuorra-Británnia ja USA ’ historjjáid ja geografiijaid váldoiešvuođaid tjielggit histåvrå ja geografija åsijt Storbritannian ja USAan ságaškuššat eaŋgalsgiel riikkaid iešguđetlágan eaŋgalsgiel girjjálašvuođa ságastallat duon dán ieŋŋilskgielak girjálasj tevstaj birra ieŋŋilskgielak rijkajs válddahit ja reflekteret álgoálbmogiid dili birra eaŋgalsgiel riikkain gåvådit ja ájádallat iemeálmmugij dilev ieŋŋilskgielak rijkajn hábmet, gaskkustit ja ságastallat iežas teavsttaid maidda inspirašuvdna lea vižžon eaŋgalsgiel girjjálašvuođas, filmmas ja kultuvrralaš ovdanbuktinvugiin dahkat, gaskostit ja ságastallat ietjas tevstaj birra ma li arvusmahtedum ieŋŋilskgielak girjálasjvuodas, filmajs ja kultuvralasj åvddånbuktemvuogijs ságastallat iešguđet áigeguovdilis ja fágalaš fáttáid birra ja gaskkustit daid ságastallat ja gaskostit ájggeguovddelis ja fágalasj ássjij birra Gelbbolašvuođamihttomearit Jo1:ža – studerenráhkkanahtti oahppoprográmmaid maŋŋil ja Jo2:ža – fidnofágalaš oahppoprográmmaid maŋŋil Máhtudakmihto Jo1 – oahppogárvedime åhpadusprográmma maŋŋel ja Jo2 – viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋel Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet árvvoštallat ja geavahit iešguđet dilálašvuođaid, bargovugiid ja oahpahallanstrategiijaid ovdánahttit iežas eaŋgalsgielgálggaid árvustallat ja adnet duov dáv dilev, barggovuogev ja oahppamstrategijav gå le åvdedime ietjas tjehpudagáv ieŋŋilskgielan árvvoštallat iežas ovdáneami eaŋgalsgieloahpahallamis árvustallat ietjas åvddånimev gå le ieŋŋilskgielav oahppamin árvvoštallat iešguđet digitála resurssaid ja eará veahkkeneavvuid kritihkalaččat ja iešheanalaččat, ja geavahit daid iežas giellaoahpahallamis árvustallat duov dáv digitála ressursav ja ietjá viehkkenævojt lájttalisát ja iesjrádálattjat, ja adnet dajt gå iesj le gielav oahppamin Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet árvvoštallat ja geavahit heivvolaš guldalan- ja hállanstrategiijaid mat leat heivehuvvon ulbmiliidda ja dilálašvuhtii árvustallat ja adnet hiebalgis gulldalim- ja hållamstrategijajt hiebadum ulmmáj ja dilláj áddet ja geavahit nana dábálaš sátneriggodaga ja fágalaš sátneriggodaga mii gullá iežas oahppoprográmmii dádjadit ja adnet vijdes dábálasj báhkoboanndudagáv ja fágalasj báhkoboanndudagáv mij le tjanádum ietjas åhpadusprográmmaj áddet iešguđetlágan njálmmálaš teavsttaid váldosisdoalu ja detáljjaid dábálaš fáttáin ja fágalaš fáttáid birra mat gusket iežas oahppográmmii dádjadit oajvvesisanov ja detáljajt duot dát njálmálasj tevstas dábálasj ássjijn ja ássjijn ietjas åhpadusprográmmas guldalit ja áddet eaŋgalsgiela sosiála ja geográfalaš variánttaid autenttalaš dilálašvuođain gulldalit ja dádjadit sosialalasj ja geografalasj variántajt autentalasj diles ovdanbuktit iežas nyanserejuvvon ja dárkilis láhkai njuovžilvuođain ja oktilasat ja nu ahte lea heivehuvvon ulbmilii ja dilálašvuhtii adnet gielav moatten dilen duolla ja avtatbirges, hiebadum ulmmáj ja dilláj álggahit, doalahit ja loahpahit ságastallamiid ja digaštallamiid dábálaš fáttáid ja fágalaš fáttáid birra mat gusket iežas oahppoprográmmii álgadit, jådedit ja låhpadit ságastallamijt dábálasj ássjij ja fágalasj ássjij birra ietjas åhpadusprográmmas geavahit jietnadeami, intonašuvnna, sátnesojaheami ja iešguđet cealkkatiippaid gulahallamis adnet gåvvusav jiednadime hárráj, intonasjåvnå, báhkosåjådime ja duon dán lágásj gárgadisáj hárráj gå le guládallamin dulkot ja geavahit teknihkalaš ja matematihkalaš dieđuid gulahallamis dålkkut ja adnet teknihkalasj ja matematihkalasj diedojt guládallamijn Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet árvvoštallat ja geavahit heivvolaš lohkan- ja čállinstrategiijaid mat leat heivehuvvon ulbmilii ja teakstašládjii árvustallat ja adnet hiebalgis låhkåm- ja tjállemstrategijajt hiebadum ulmmáj ja tækstahábmáj áddet ja geavahit nana dábálaš sátneriggodaga ja fágalaš sátneriggodaga mii gullá iežas oahppoprográmmii árvustallat duov dáv gáldov ja adnet gáldoj sisanov iesjrádálasj, lájttális ja guoradallam máhttelisvuogij milta áddet váldosisdoalu ja detáljjaid iešguđet guhkkosaš teavsttain iešguđet fáttáid birra dádjadit ja adnet vijdes dábálasj báhkoboanndudagáv ja fágalasj báhkoboanndudagáv mij le tjanádum ietjas åhpadusprográmmaj lohkat háhkan dihtii fágamáhtu iežas oahppoprográmmas dádjadit oajvvesisanov ja detáljajt tevstajs vijdes sisanujn duot dát ássjes geavahit iežas notáhtaid čállit teavsttaid mat gullet iežas oahppoprográmmii låhkåt ja åmastit fáhkamáhtov ietjas åhpadusprográmmas čállit iešguđetlágan teavsttaid struktuvrrain ja oktilisvuođain mii lea heivehuvvon ulbmilii ja dilálašvuhtii adnet ietjas notáhtajt gå le tevstaj tjállemin ma gulluji ietjas åhpadusprográmmaj geavahit riektačállima, sátnesojaheami ja iešguđet cealkka- ja teakstahuksema minstariid teakstabuvttadeamis tjállet duov dáv avtarájak tevstav struktuvrajn, hiebadum ulmmaj ja dilláj buvttadit iešguđetlágan teavsttaid mat leat heivehuvvon iešguđet digitála mediaid digitála hábmengáibádusaide adnet guovdásj gåvvusav duollatjállema, báhkosåjådime ja duon dán lágásj gárgadisáj hárráj gå le tevstajt buvtadime árvvoštallat iešguđet gálduid ja geavahit gálduid sisdoalu iešheanalaš, kritihkalaš ja dárkkisdahtti láhkai buvtadit duov dáv tevstav hiebadum digitála hábmegájbbádussaj duon dán digitála midijájn Kultuvra, servodat ja girjjálašvuohta Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ságaškuššat moanaid eaŋgalsgiel riikkaid kultuvrra ja servodatdiliid ságastallat kultuvra ja sebrudakdilij birra moatten ieŋŋilskgielak rijkan ovdanbuktit ja digaštallat eaŋgalsgiel gálduid áigeguovdilis ođđasiid åvddånbuktet ja sagástallat ájggeguovddelis ássjijt ieŋŋilskgielak gáldojs ságaškuššat eaŋgalsgiela ovdáneami máilmmigiellan ságastallat ieŋŋilskgiela åvddånime birra væráltgiellan ságaškuššat iešguđetlágan eaŋgalsgiel girjjálašvuođa teavsttaid iešguđet osiin máilmmis ságastallat duon dán ieŋŋilskgielak girjálasj tevstaj birra duot dát væráltguovlos ságaškuššat eaŋgalsgiel filmmaid ja eará kulturovdanbuktimiid iešguđet mediain ságastallat ieŋŋilskgielak filmaj ja ietjá kultuvrraåvddånbuktemij birra duot dát medijás ságaškuššat teavsttaid maid álgoálbmogat leat čállán, ja teavsttaid álgoálbmogiid birra eaŋgalsgiel riikkain ságastallat iemeálmmugij ja iemeálmmugij tevstaj birra ieŋŋilskgielak rijkajn čiekŋudit fágalaš fáddái iežas oahppoprográmmas ja ovdanbuktit dán ietjas tjiegŋodit fágalasj ássjijn ietjas åhpadusprográmma milta ja åvddånbuktet dav ássjev Árvvoštallan fágas Árvustallam fágan Loahppaárvvoštallama mearrádusat: Loahppárvustallama mærrádusá: Oppalašárvosáni árvvoštallan Åbbålasj árvustallam Ortnet Vuohke 10. jahkeceahkki 10. jahkedásse Oahppit galget oažžut ovtta čálalaš ja ovtta njálmmálaš oppalašárvosáni. Oahppe galggi oadtjot avtav tjálalasj ja avtav njálmálasj. Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma Oahppit galget oažžut ovtta oppalašárvosáni. Oahppe galggi oadtjot avtav åbbålasj karakterav. Eksámen ohppiide Eksámen - oahppe Ortnet Vuohke 10. jahkeceahkki 10. jahkedásse Oahppit sáhttet vuorbáduvvot čálalaš eksámenii. Oahppe soajtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj. Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Oahppit sáhttet maiddái vuorbáduvvot njálmmálaš eksámenii. Oahppe soajtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj. Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksábma bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma Oahppit sáhttet vuorbáduvvot čálalaš eksámenii. Oahppe soajtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj. Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Oahppit sáhttet maiddái vuordáduvvot njálmmálaš eksámenii. Oahppe soajtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj. Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksábma bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Eksámen fátmmasta olles fága (140 tiimma). Eksábmaj gullu ålles fáhka (140 timer). Eksámen privatisttaide Eksámen - privatista Ortnet Vuohke 10. jahkeceahkki 10. jahkedásse Geahča rávisolbmuid vuođđoskuvlaoahpahusa gustovaš ortnega. Gehtja doajmme årnigav ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusán. Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma Privatisttat galget váldit čálalaš ja njálmmálaš eksámena. Privatista galggi tjadádit tjálalasj ja njálmálasj eksámav. Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksábma bájkálattjat dagáduvvá ja árvustaláduvvá. Eksámen fátmmasta olles fága (140 tiimma). Eksábmaj gullu ålles fáhka (140 timer). Árvvoštallama oppalaš mearrádusat leat oahpahuslága láhkaásahusas. Árvustallama dábálasj mærrádusá li mierreduvvam åhpaduslága njuolgadustjállagin. Udir.no - Matematihka oktasašfága oahppoplána Udir.no - Matematihka aktisasjfága oahppopládna Matematihka oktasašfága oahppoplána Matematihka aktisasjfága oahppopládna Máhttodepartemeanta mearridan láhkaásahussan 21.06.2013 Mierreduvvam Máhttodepartementas láhkanjuolgadusá milta 21.06.2013 Ulbmil Ulmme Matematihkka lea oassi min máilmmiviidosaš kulturárbbis. Matematihkka le oasse mijá væráltvijddásasj kulturárbes. Olbmot leat doloža rájes geavahan ja ovdánahttán matematihka systematiseret vásáhusaid, válddahit ja áddet oktavuođaid luonddus ja servodagas ja suokkardit universsa. Ulmutja li dålusj rájes juo adnám ja åvddånahttám matematihkav åtsådallamijt systematiseritjit, luondo ja sebrudagá aktijvuodajt dádjadittjat ja universav guoradalátjit. Eará inspirašuvdnagáldu ovdánahttit fága lea leamaš ahte olbmot iešalddis leat beroštan bargat matematihkain. Fáhka le aj åvddånam danen gå ulmutja ietja li ávvusam gå li matematihkajn barggam. Fága guoská olu guovddáš servodatsurggiide nu go medisiidnii, ekonomiijii, teknologiijii, kommunikašuvdnii, energiijahálddašeapmái ja huksendoaimmaide. Fáhka moatte ájnas sebrudaksuorgijda guoskat, dagu medisijnnaj, økonomijaj, teknologijaj, guládallamij, energijaháldadibmáj ja biggimij. Danne lea nana matematihkkagelbbolašvuohta eaktun servodaga ovdánahttimii. Danen le matematihka tjehpudahka viehka ájnas sebrudagá åvddånibmáj. Aktiivvalaš demokratiija dárbbaša olbmuid geat máhttet guorahallat, áddet ja kritihkalaččat árvvoštallat kvantitatiiva dieđuid, statistihkalaš analysaid ja ekonomalaš prognosaid. Dåjmalasj demokratija dárbaj viesádijt gudi dádjadi ja lájttálisát árvustalli kvantitatijva diedojt, statistihkalasj analyjsajt ja ekonomalasj prognosajt. Nu lea matematihkkagelbbolašvuohta dárbbašlaš go galgá áddet ja sáhttit váikkuhit proseassaid servodagas. Navti le matemahtalasj máhtto dárbulasj jus galggá dádjadit ja vájkkudit prosessajt sebrudagán. Matematihkkagelbbolašvuohta mearkkaša geavahit čuolbmačoavdima ja modellerema analyseret ja nuppástuhttit čuolmma matematihkalaš hápmái, čoavdit dan ja árvvoštallat man gustovaš čoavddus lea. Matematihkalasj máhtto le gássjelisvuodajt tjoavddet ja modellerit vaj analyseri ja hiebat muhtem gássjelisvuodav matematihka hábmáj, dav tjoavddá ja árvustallá man vuogas tjoavdos le. Dás leat maiddái gielalaš bealit, nu go gaskkustit, ságastallat ja resoneret ideaid. Dánna li aj gielalasj ássje, dagu gaskostibme, ságastallat ja resonnerit ájádusáj hárráj. Eanaš matematihkalaš doaimmain mii geavahit veahkkeneavvuid ja teknologiija. Matematihkan álu viehkkenævojt ja teknologijav adná. Sihke máhttit geavahit ja árvvoštallat iešguđet veahkkeneavvuid, ja diehtit daid ráddjehusaid birra, leat dehálaš oasit fágas. Sihke dav gå máhttá adnet ja árvustallat iesjgeŋgalágásj viehkkenævojt ja daj ráddjidusájt dåbddåt li ájnas oase fágas. Matematihkkagelbbolašvuohta lea dehálaš reaidu ovttaskas olbmui, ja fága sáhttá leat vuođđun viidáset oahpu váldimii ja bargoeallimii ja astoáigedoaimmaide oassálastimii. Matematihkkamáhtto le ájnas vædtsak juohkka ájnegissaj, ja fáhka máhttá vuodov láhtjet joarkka åhpadussaj ja virggeiellema ja asstoájgedåjmaj oassálasstemij. Matematihkka lea vuođđun stuorra oassái min kulturhistorjjás ja logihkalaš jurddašeami ovdánahttimis. Matematihkka le vuodon stuorra oassáj mijá kulturhiståvrås ja logalasj ájádallama åvddånahttemis. Nu lea fágas guovddáš rolla álbmotoahpas ja váikkuha identitehtii, jurddašanvuohkái ja iešáddejupmái. Navti le fágan ájnas oasse åbbålasj bajásgiessemis gå dat vájkkut identitehttaj, ájádallamvuohkáj ja iesjdádjadussaj. Matematihkkafága skuvllas lea mielde ovdánahttimin matematihkkagelbbolašvuođa maid servodat ja ovttaskas olbmot dárbbašit. Matematihkkafáhka skåvlån le viehkken gå galggá åvddånahttet matematihkka máhtov mav sebrudahka ja juohkka ájnegis dárbaj. Olahan dihtii dán, de fertejit oahppit beassat bargat sihke praktihkalaččat ja teorehtalaččat. Jus dáv galggá ållidit de hæhttuji oahppe bessat sihke praktihkalattjat ja teorehtalattjat barggat. Oahpahusas barget sihke suokkardemiin, stoahkamiin, hutkás ja čuolbmačoavdi doaimmaiguin ja gálgahárjehallamiin. Åhpadibme målssu ståhkamis guoradalle, sjuggelis ja tjuolmmatjoavdde dåjmaj ja tjehpudakhárjjidallama gaskan. Praktihkalaš geavahusas oaidnit ávkki matematihkas reaidofágan. Praktihkalasj anon le matematihkka vædtsak. Skuvlabarggus ávkkástallá guovddáš ideaid, hámiid, struktuvrraid ja oktavuođaid fágas. Skåvllåbargon ávkástallá fága guovdásj ájádusá, háme, struktuvra ja aktijvuoda åhpadijn. Ohppiid ferte hástalit kommuniseret matematihka čálalaččat, njálmmálaččat ja digitálalaččat. Galggá oahppijt alodit matematihkav tjálalattjat, njálmálattjat ja digitálalattjat gaskostit. Ferte láhčit diliid nu ahte sihke nieiddat ja gánddat ožžot buriid vásáhusaid matematihkkafágas, mat hábmejit buriid guottuid ja nana fágagelbbolašvuođa. Galggá dilev láhtjet váj sihke báhtja ja næjtso oadtju vijdes åtsådallamijt matematihkkafágajn, man baktu vas buorre miella ja nanos fáhkatjehpudahka boahtá. Ná láhčá vuođu eallinagi oahppamii. Návti vuodov dahká oahppamij iellemav miehtáj. Fága lea juhkkojuvvon váldoosiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit. Fáhka le oajvveåsijda juogeduvvam, ja juohkka oasen li máhtudakmihto. Váldooasit dievasmahttet guhtet guoimmiset, ja daid ferte geahččat oktilaččat. Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta. Fága lea oktasašfága joatkkaoahpahusa buot oahppoprográmmaide. Fáhka le aktisasjfáhka mij gullu gájka joarkkaåhpadusáj oahppoprográmmajda. Oahpahus galgá danne dahkkot eanemus lági mielde relevántan ohppiide ja heivehuvvot iešguđet oahppoprográmmaide. Danen galggá åhpadusáv iesjgeŋga oahppoprográmmaj hiebadit váj sjaddá nav relevánta gå vejulasj oahppijda. Matematihkas leat gelbbolašvuođamihttomearit maŋŋil vuođđoskuvlla 2., 4., 7. ja 10. jahkecehkiid ja maŋŋil joatkkaoahpahusa Jo1:ža studerenráhkkanahtti ja fidnofágalaš oahppoprográmmaid. Matematihkan li vissa máhtudakmihto vuodoskåvlå 2., 4., 7. ja 10. jahkedáse maŋŋela ja joarkkaåhpadusá Jo1 studerimgárvediddje ja viddnofágalasj oahppoprográmmaj maŋŋela. Jo1:žis leat guokte variántta oahppoplánas. Jo1:an li guokta variánta oahppoplánas. T-variánta lea eanet teorehtalaš, ja P-variánta fas lea eanet praktihkalaš. T-variánta le ienep teorehtalasj, ja P-variánta le ienep praktihkalasj. Goappašat variánttat addet oppalaš studerengelbbolašvuođa studerenráhkkanahtti oahppoprográmmain ovttas juogo oktasaš prográmmafágain matematihkas Jo2:žis (2T/2P) dahje prográmmafágain matematihkas (R1/S1). Goappátja variánta vaddi dábálasj oahppomáhtudagáv oahppogárvedime oahppoprográmmajn aktan juogu de aktisasj prográmmafágajn matematihkan Jo2:n (2T/2P) jali matematihka prográmmafágajn (R1/S1). Fidnofágalaš oahppoprográmmaid ohppiin galget Jo1:žis leat golbma viđátoasi oahppoplánas matematihkka 1 P dahje 1 T. Viddnofágalasj oahppoprográmma oahppe galggi Jo1:an tjadádit gålmmå vidádisåsijt oahppoplánas 1 P jali 1 T matematihkan. Oahppoplána čájeha matematihka gelbbolašvuođamihttomeriid fidnofágalaš oahppoprográmmain 1T-Y ja 1P-Y. Oahppopládna vuoset matematihka máhtudakmihtojt viddnofágalasj oahppoprográmmajn 1T-Y ja 1P-Y. Váldoosiid bajilgovva: Oajvveåsij gåvvå: Váldooassi Jahkedáse Logut Oajvveoase Mihtideapmi Tálla Statistihkka Geometrija Logut ja algebra Tálla ja algebra Mihtideapmi Geometrija Logut ja algebra Tálla ja algebra Mihtideapmi Geometrija Logut ja algebra Tálla ja algebra Logut ja algebra Tálla ja algebra Ekonomiija Geometrija Logut ja algebra Tálla ja algebra Logut ja algebra Tálla ja algebra Ekonomiija Geometrija Logut ja algebra Tálla ja algebra Logut ja algebra-váldooassi galgá ovdánahttit lohkoáddejumi ja máhtu das mo logut ja lohkogieđahallan doibmet vuogádagain ja minstariin. Tálla ja algebra-oajvveoasse galggá tálladádjadusáv åvdedit ja máhtov låpptit gåktu tálla ja tállagiehtadallam systemajn ja minsstarijn doajmmi. Loguiguin sáhttá kvantifiseret dohkiid ja sturrodagaid. Tállaj máhttá lågojt ja stuorrudagájt kvantifiserit. Loguide gullet sihke olles logut, cuovkkat, desimálalogut ja proseanttat. Tállaj suorgge sisadná ålles tálla, fraksjåvnå, desimaltálla ja prosenta. Algebra skuvllas generalisere lohkorehkenastima dan bokte ahte bustávat dahje eará symbolat ovddastit loguid. Algebra skåvlån generaliseri tállariekknimav gå bokstáva jali ietjá symbåvlå tállajt åvdåsti. Dat dahká vejolažžan válddahit ja analyseret minstariid ja oktavuođaid. Navti sjaddá vejulasj minsstarijt ja aktijvuodajt gåvådit ja analyserit. Algebra geavahuvvo maiddái geometriija- ja funkšuvnnat-váldoosiid oktavuođas. Algebra aneduvvá aj geometrija ja funksjåvnåj oajvveåsijn. Geometriija skuvllas mearkkaša earret eará analyseret guovtte- ja golmmadimenšunálat govvosiid iešvuođaid ja ráhkadit konstrukšuvnnaid ja meroštallamiid. Geometrija skåvlån mierkki ierit ietján analyserit guovte- ja gålmådimensjonála gåvvusij vuogijt ja konstruksjåvnåjt ja merustallamijt dahkat. Dalle studere dynámalaš proseassaid nu go speadjalastima, joraheami ja sirdáseami. Geometrijan studeri dynámalasj prosessajt dagu spiedjildibme, jårgijdibme ja dåbedallam. Váldooassi fátmmasta maiddái dan ahte čađahit ja válddahit sajusteami ja sirdima. Oajvveoasse sisadná aj gåvådit ruktonehtaj, kártaj ja koordináhttasystemaj sajev ja dåbedallamav. Mihtideapmi mearkkaša buohtastahttit ja dávjá čatnat lohkosturrodaga objektii dahje doahkkái. Mihttim mierkki buohtastahttet ja álu tjadnat tállastuorrudagáv objæktaj jali låhkuj. Dát proseassa gáibida geavahit mihttoovttadagaid ja heivvolaš teknihkaid, mihtidanreaidduid ja hámuid. Dát prosæssa gájbbet adná mihttimstuorrudagájt ja hiebalgis teknihkajt, mihttimvædtsagijt ja formelijt. Bohtosa árvvoštallan ja mihtidaneahpesihkarvuođa ságaškuššan leat dehálaš oasit mihtidanproseassas. Ájnas oase mihttimprosessas le båhtusav árvustallat ja árvvaladdet man iehpesihkara båhtusa li. Statistihkkii gullá plánet, čohkket, organiseret, analyseret ja ovdanbuktit dataid. Statistihkkaj gullu dáhtájt plánit, tjoahkkit, organiserit, analyserit ja åvddånbuktet. Dataanalysii gullá válddahit datamateriála oppalaš iešvuođaid. Dáhtáanalyjssaj gullu tjielggit åbbålattjat gåktu dáhtámateriálla le. Árvvoštallat ja kritihkalaččat guorahallat bohtosiid ja dataovdanbuktimiid leat guovddáš oasit dán proseassas. Båhtusij ja dáhtáj åvddånbuktema árvustallam ja lájttális gehtjadibme le ájnas oasse dát prosessas. Jáhkehahttivuođarehkenastimis čállá lohkun man stuorra jáhkehahttivuohta lea ahte dáhpáhus dáhpáhuvvá. Jáhkedahttevuodariekknimin gæhttjal tállaj tjállet man stuorra jáhkedahttevuohta le jut dáhpádus ajtu dáhpáduvvá. Kombinatorihkas bargá systemáhtalaš vugiiguin gávnnahit loguid, ja dávjá lea dat dárbbašlaš jus galgá sáhttit rehkenastit jáhkehahttivuođaid. Kombinatorihkan barggá systemáhtalasj vuogij gåktu tállajt gávnnat, ja dassta le álu dárbbo gå galggá jáhkedahttevuoda merustallat. Funkšuvdna válddaha rievdama dahje ovdáneami sturrodagas mii čielgasit sorjá nuppis. Funksjåvnnå gåvvit rievddamav jali åvddånahttemav muhtem stuorrudagás mij le muhtem ietjá stuorrudahkaj tjadnum. Funkšuvnnaid sáhttá čállit máŋgga láhkai, ovdamearkka dihtii hámuid, tabeallaid ja gráfaid bokte. Funksjåvnåjt máhttá moatte láhkáj tjállet, duola dagu foarmmalij, tabellaj ja gráfaj baktu. Funkšuvnnaid analysa mearkkaša ohcat dihto iešvuođaid, nu go man jođánit ovdáneapmi dáhpáhuvvá, ja goas ovdáneapmái šaddet erenoamáš árvvut. Funksjåvnåj analyjssa mierkki åhtsåt vissa vuogijt, dagu man jåhtelit juoga åvddån ja goassa dát åvddånibme sierralágásj tállajt oadtju. Ekonomiija-váldooassi gieđahallá meroštallamiid ja árvvoštallamiid mat gusket ekonomalaš beliide. Ekonomija-oajvveoasse giehtadallá merustallamijt ja árvustallamijt ma ekonomalasj ássjijda guosski. Diibmolohku Tijmmalåhko Tiibmalohku lea almmuhuvvon 60-minuhta ovttadahkan. Akta tijmma le 60-minuhta. 1.–4. jahkeceahkit: 560 tiimma 1.-4. jahkedásijn: 560 tijma 5. –7. jahkeceahkit: 328 tiimma 5.-7. jahkedásijn: 328 tijma 8.–10. jahkeceahkit: 313 tiimma 8.-10 jahkedásijn: 313 tijma Vuođđogálggat Jo1: 140 tijma Vuođđogálggat leat integrerejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriide gos dat leat mielde ovdánahttimin fágagelbbolašvuođa ja leat maid oassin das. Vuodotjehpudagá li integreridum máhtudakmihtojda, gånnå li fáron fáhkamáhtudagáv åvddånahttemin ja li aj dassta oassen. Matematihkas áddejuvvojit vuođđogálggat ná: Matematihkan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv: Njálmmálaš gálggat matematihkas mearkkašit duddjot matematihkkaáddejumi guldaleami, hállama ja ságastallama bokte. Njálmálasj tjehpudagá matematihkan mierkki vuojnov hábbmit matematihka gulldalime, håla ja ságastallama baktu. Dát mearkkaša duddjot áddejumi, gažadit ja ákkastallat geavahettiin sihke eahpeformálalaš giela, aiddolaš fágaterminologiija ja doahpagiid. Dat sisadná juojddáv miejnnit, gatjádallat ja argumenterit sihke iehpeformála giela, tjielgga fáhkaterminologija ja buojkuldagáj ano baktu. Dát mearkkaša searvat ságastallamiidda, muitalit ideaid ja ságaškuššat matematihkalaš čuolmmaid, čovdosiid ja strategiijaid earáiguin. Dat sihtá javllat ságastallamijda sæbrrat, ájádusájt subtsastit ja matemáhtalasj tjuolmajt, tjoavddusijt ja strategijajt iehtjádij siegen árvvaladdat. Njálmmálaš gálggaid ovdáneapmái matematihkas vuolgá matematihka birra ságastallamis ja ovdána kompleaksa fágalaš fáttáid ovdanbuktimii ja ságaškuššamii. Matematihka njálmálasj tjehpudagáj åvddånibme vuolggá matematihka ságastallamijda sæbrramis gitta gássjelap fágalasj ássjijt åvddånbuvtátjit ja árvvalattatjit. Dasto gullá ovdáneapmái álkes matematihkalaš giela geavaheamis ovdánit aiddolaš fágaterminologiija ja ovdanbuktinvugiid ja aiddolaš doahpagiid geavaheapmái. Vijddábut vuolggá åvddånibme álkkes matematihkalasj gielav adnemis gitta dárkkelis fáhkaterminologijav, javllamvuogev ja buojkuldagájt anátjit. Máhttit čállit matematihka mielddisbuktá válddahit ja čilget jurddašanvuogi ja bidjat sániid fuomášumiide ja ideaide. Buktet tjállet matematihkan mierkki gåvådit ja tjielggit muhtem ájádallamvuogev ja bágojt biedjat gávnnusijda ja ájádusá. Dát mearkkaša geavahit matematihkalaš symbolaid ja formálalaš matematihkalaš giela čoavdit čuolmma ja ovdanbuktit čovdosiid. Dat sisadná matematihkalasj symbåvlåjt ja formálalasj matematihkalasj gielav adnet tjuolmajt tjoavdátjit ja tjoavddusijt åvddånbuvtátjit. Dasto mearkkaša dát ráhkadit tevnnegiid, sárgosiid, govvosiid, gráfaid, tabeallaid ja diagrámmaid mat leat heivehuvvon vuostáiváldái ja dilálašvuhtii. Vijddábut dat sihtá javllat dahkat tjuorggamijt, sárggomijt, gåvådagájt, gráfajt, tabellajt ja diagrámmajt ma li vuosstájválldáj ja dilláj hiebaduvvam. Čállin matematihkas lea reaidu ovdánahttit iežas jurdagiid ja oahppama. Tjállem matematihkan le vædtsak ietjas ájádusájt ja oahppamav åvddånahtátjit. Čállinovdáneapmi matematihkas vuolgá álkes ovdanbuktinvugiin ja ovdána dađistaga formálalaš symbolagiela ja aiddolaš fágaterminologiija geavaheapmái. Matematihka tjállema åvddånibme vuolggá álkkes åvddånbuktemvuogijs maŋenagi formála symbåvllågiela ja dárkkelis fáhkaterminologija adnuj. Dasto gullá ovdáneapmái álkes matematihkkafágalaš dilálašvuođaid válddaheamis ja systematiseremis ovdánit ollislaš kompleaksa oktavuođaid ákkastallamii. Vijddábut vuolggá åvddånibme álkkes matematihkkafágalasj dilijt tjielggimis ja systematiserimis gitta ålleslasj argumentasjåvnåv tjielggitjit gássjelis aktijvuodaj hárraj. Máhttit lohkat matematihka mearkkaša áddet ja geavahit symbolagiela ja ovdanbuktinvugiid hábmet oaiviliid teavsttain árgabeaieallimis ja bargoeallimis ja maiddái matematihkkafágalaš teavsttain. Buktet låhkåt matematihkan mierkki dádjadit ja adnet symbåvllågielav ja javllamvuogijt váj dádjat árggabiejve, barggoiellema ja matematihkkafágalasj tevstajt. Matematihkkafágii gullet ovttastuvvon teavsttat main leat matematihkalaš ovdanbuktimat, gráfat, diagrámmat, tabeallat, symbolat, hámut ja logalaš jurddašeapmi. Matematihkkafáhkaj gulluji moatte lágásj tevsta majn li matematihkalasj åvddånbuktemvuoge, gráfa, diagrámma, tabella, symbåvlå, foarmmala ja logalasj ájádallam. Lohkan matematihkas mearkkaša rátkit dieđuid, analyseret ja árvvoštallat hámiid ja sisdoalu ja čoahkkáigeassit dieđuid teavsttaid iešguđet elemeanttain. Låhkåm matematihkan mierkki diedojt sorterit, analyserit ja árvustallat hámev ja sisanov ja aktidit diedojt tevsta iesjgeŋga elementajs. Lohkanovdáneapmi matematihkas vuolgá dieđuid gávdnamis ja geavaheamis teavsttain main lea álkes symbolagiella, ja ovdána oaivila gávdnamii kompleaksa fágateavsttain main lea váttes symbolagiella ja doabageavaheapmi ja daid reflekteremii. Låhkåmåvddånibme matematihkan vuolggá diedojt gávnnamis ja adnemis tevstajn majn le álkkes symbåvllågiella gitta miejnigav dádjadittjat ja reflekteritjit gássjelis fáhkatevstaj badjel majn le dárkkelis symbåvllågiella ja buojkuldagá. Máhttit rehkenastit vuođđogálgan mearkkaša geavahit symbolagiela, matematihkalaš doahpagiid, vuogádagaid ja iešguđet strategiijaid čuolbmačoavdimii ja suokkardallamiidda main vuolggasadjin leat sihke praktihkalaš árgabeaidilálašvuođat ja matematihkalaš čuolmmat. Buktet riekknit vuodotjehpudahkan mierkki adnet symbåvllågielav, matematihkalasj buojkuldagájt, barggovuogijt ja moatte lágásj strategijajt tjuolmmatjoavddemin ja guoradallamin man álggo le sihke bæjválasj praktihkalasj dille ja matematihkalasj tjuolmma. Dát mearkkaša dovdát ja válddahit dilálašvuođaid main matematihkka lea oassin, ja geavahit matematihkalaš metodaid gieđahallat čuolmmaid. Dat mierkki dåbddåt ja gåvådit dilijt gånnå matematihkka le oassen, ja matematihkalasj metodajt adnet tjuolmaj tjoavdedijn. Oahppi ferte maiddái gulahallat ja árvvoštallat man gustovaččat čovdosat leat. Oahppe hæhttu aj guládallat ja árvustallat makta tjoavddusa dåhkkiduvvi. Rehkenastinovdáneapmi matematihkas vuolgá loguid vuođđoáddejumis ja dovdámis ja čuolmma čoavdimis álkes dilálašvuođaid vuođul ja ovdána váttes, kompleaksa čuolmmaid analyseremii ja čoavdimii iešguđet strategiijaid ja metodaid geavahemiin. Riekknimåvddånibme matematihkan vuolggá vuodulasj tálladádjadimes ja álkkes tjuolmajt ájttsamis ja tjoavddemis gitta vijdes spekterav kompleksa tjuolmajs analyseritjit ja moattelágásj strategijaj ja metåvdåj tjoavdátjit. Dat mearkkaša dađistaga eanet geavahit iešguđet veahkkeneavvuid rehkenastimis, modelleremis ja gulahallamis. Dat mierkki maŋenagi ienebut adnet iesjgeŋgalágásj viehkkenævojt riekknimin, modellerimin ja guládallamin. Digitála gálggat matematihkas mearkkaša geavahit digitála reaidduid oahppamii spealuid, suokkardallama, visualiserema ja ovdanbuktima bokte. Digitála tjehpudagá matematihkan mierkki digitála vædtsagijt oahppamij adnet spelaj, guoradallama, visualiserima ja åvddånbuktema baktu. Das lea maiddái sáhka dovdat, geavahit ja árvvoštallat digitála reaidduid meroštallamiidda, čuolbmačoavdimiidda, simuleremiidda ja modelleremiidda. Dáppe le aj sáhka dåbddåt, adnet ja árvustallat digitála vædtsagijt merustallamijda, tjuolmmatjoavddemijda, simulerimijda ja modellerimijda. Dasto mearkkaša dát gávdnat dieđuid, analyseret, gieđahallat ja ovdanbuktit dieđuid ulbmillaš reaidduiguin, ja leat kritihkalaš gálduide, analysaide ja bohtosiidda. Vijddábut dat mierkki diedojt gávnnat, analyserit, giehtadallat ja åvddånbuktet hiebalasj vædtsagij, ja liehket lájttális gáldojda, analyjsajda ja båhtusijda. Digitála gálggaid ovdánahttin mearkkaša bargat ovttastuvvon digitála teavsttaiguin mat šaddet dađistaga váddáseabbun. Digitála tjehpudagáj åvddånahttem mierkki barggat aktiduvvam digitála tevstaj ma sjaddi gássjelabbo ájge tjadá. Dasto mearkkaša dát dađistaga buorebut oaidnit makkár ávki digitála reaidduin lea oahppamii matematihkkafágas. Vijddásappot dat mierkki ájn ienebut vuojnnet man ávkálasj digitála vædtsaga li matematihkkafága oahppamij. Gelbbolašvuođamihttomearit 2. jahkeceahki maŋŋil Máhtudakmihto 2. jahkedáse maŋŋela Logut Tálla Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet lohkat 100 rádjai, juohkit ja hukset dohkiid 10 rádjai, bidjat oktii ja juohkit logešjoavkkuid gitta 100 rádjai ja juohkit guovttesiffarloguid logežiidda ja ovttežiidda låhkåt 100 rádjáj, juohket ja dahkat stuorrudagájt 10 rádjáj, biedjat aktij ja juohket lågisjjuohkusijt gitta 100 rádjáj ja guovtesiffar tállajt lågegijda ja avtitjijda geavahit lohkolinnjá meroštallamis ja čájehit lohkosturrodagaid tállalinjav adnet merustallamijda ja tállastuorrudagájt vuosedittjat sulliirehkenastit dohkiid, lohkat, buohtastahttit loguid ja ovdanbuktit lohkosturrodagaid iešguđetlágan vugiiguin sulleriekknistit tállajt, låhkåt, tállajt buohtastahttet ja tállastuorrudagájt åvddånbuktet iesjgeŋgalágásj vuogij ovdánahttit, geavahit ságastallat iešguđetlágan rehkenastinstrategiijaid guovttesiffarloguid addišuvnnas ja subtrakšuvnnas ja árvvoštallat man heivvolaččat vástádusat leat åvddånahttet, adnet ja ságastallat iesjgeŋgalágásj riekknimstrategijaj hárraj gåktu adderit ja subtraherit guovtesiffar tállajt ja árvustallat makta vásstádusá hiehpi duppalastit ja beallidit gærdodit ja bielledit dovdát, ságastallat ja joatkit lohkominstariid struktuvrraid dåbddåt, ságastallat ja joarkket tállaminsstarij struktuvrajt Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet dovdát ja válddahit guovtte- ja golmmadimenšunálat govvosiid dovdomearkkaid nu go čiegaid, ravddaid ja olggožiid, ja sirret ja namuhit govvosiid dáid dovdomearkkaid vuođul dåbddåt ja gåvådit guovte- ja gålmådimensjonála gåvvusij dåbddomerkajt dagu tjiega, rabda ja jalgudagá ja figuvrajt tjuolldet ja namádit gåvvusijt dåj dåbddomerkaj milta dovdát, geavahit ja ságastallat speajalsymmetriija praktihkalaš oktavuođain dåbddåt ja adnet spiedjilsymmetrijav praktihkalasj aktijvuodajn, ja ságastallat dan birra ráhkadit ja suokkardit geometralaš minstariid sihke digitála reaidduiguin ja daid haga, ja válddahit daid njálmmálaččat dahkat ja guoradallat geomehtralasj minsstarijt, sihke digitála vædtsagij ja daj dagá, ja dajt njálmálattjat gåvådit Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet mihtidit ja buohtastahttit guhkkodagaide ja areálaide gullevaš sturrodagaid standardiserekeahtes ja standárda mihttoovttadagaid vehkiin, válddahit mo ja ságastallat bohtosiid birra mihttit ja buohtastahttet stuorrudagájt ma guosski guhkkudagájda ja areálajda, standardiserigahtes ja standárda mihttimavtadagáj, gåvådit gåktu ja båhtusij birra ságastallat namuhit beivviid, mánuid ja álkes tiibmameriid nammadit biejvijt, mánojt ja álkkes láhkáj vásstedit gatjálvissaj “ gallen la ? ” dovdát norgga smávvaruđaid ja bábirruđaid gitta 100 rádjai ja geavahit daid gávppašeamis dåbddåt vuona biednigijt ja rudájt gitta 100 rádjáj ja dajt adnet oastedijn ja vuobdedijn Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čohkket, sirret, čállit ja govvidit dieđuid lohkansárgáiguin, tabeallaiguin ja stoalpodiagrámmaiguin ja ságastallat proseassa birra ja maid govat muitalit dieđuid birra tjoahkkit, tjuolldet, tjállet ja gåvådit dáhtájt låhkåmsárgoj, tabellaj ja stoalppadiagrámmaj ja ságastallat prosessa birra ja majt gåvå dáhtáj birra subtsasti Gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahki maŋŋil Máhtudakmihto 4. jahkedáse maŋŋela Logut Tálla Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet válddahit ja geavahit sadjeárvovuogádaga olles loguid dáfus, geavahit positiiva ja negatiiva olles loguid, álkes cuovkkaid ja desimálaloguid praktihkalaš oktavuođain, ja máhttit dadjat lohkosturrodaga iešguđet vugiid mielde gåvådit ja adnet sadjeárvvosystemav ålles tállajda, adnet positijva ja negatijva tállajt, álkkes fraksjåvnåjt ja desimállatállajt praktihkalasj aktijvuodajn ja tállastuorrudagájt moatte láhkáj javllat. sulliirehkenastit ja gávnnahit loguid go rehkenastá oaivvis, geavaha lohkanmateriála ja čálestemiid, sulliirehkenastit loguiguin ja árvvoštallat vástádusaid sulleriekknistit ja gávnnat tállajt gå oajven riekknis, adná låhkåmvædtsagijt ja tjállagijt, ja de árvustallat vásstádusájt gå le sulleriekknistam ovdánahttit, geavahit ja ságastallat iešguđetlágan rehkenastinmetodaid máŋggasiffarloguid adderemis ja subtraheremis, sihke oaivvis ja báhpára alde åvddånahttet, adnet ja ságastallat iesjgeŋgalágásj riekknimvuogij gáktuj ma guosski moattesiffartállaj adderimij ja subtraksjåvnnåj sihke oajve milta ja páhppára nanna ovdánahttit ja geavahit iešguđetlágan multiplikašuvdna- ja divišuvdnametodaid, ja geavahit daid praktihkalaš oktavuođain ja geavahit unna multiplikašuvdnatabeallaža go rehkenastá oaivvis ja bargobihtáid čoavdimis åvddånahttet ja adnet iesjgeŋgalágás gærdodibme- ja bielledibmevuogijt ja dajt praktihkalasj aktijvuodajn adnet, ja unna gærdodimtabellatjav adnet gå oajve milta riekkni ja dahkamusájt tjoavddá gávdnat dieđuid teavsttain dahje praktihkalaš oktavuođain, válljet rehkenastinvuogi, ákkastit válljema, geavahit tabeallamáhtu ja ávkkástallat rehkenastinvugiid oktavuođaid, árvvoštallat bohtosa ja ovdanbuktit čovdosa gávnnat diedojt tevstajn jali praktihkalasj aktijvuodajn, válljit riekknimvuogev, vuodustit válljimav, tabællamáhtov adnet ja ávkástallat riekknimvuogij aktijvuodajt, båhtusav árvustallat ja tjoavddusav åvddånbuktet dovdát, geahččaladdat, válddahit ja joatkit lohkominstariid struktuvrraid dåbddåt, gæhttjaladdat, gåvådit ja joarkket tállaminsstarij struktuvrajt geavahit matematihkalaš symbolaid ja ovdanbuktinvugiid ovdanbuktit matematihkalaš oktavuođaid bargobihttáčoavdimis adnet matematihkalasj symbåvlåjt ja åvddånbuktemvuogijt matematihkalasj aktijvuodajt tjielggitjit dahkamustjoavdedijn. Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet dovdát ja sirret gierdduid, máŋggačiegahasaid, jorbadasaid, sylindariid ja polyederiid dåbddåt, gåvådit ja tjuolldet gievlijt, moattetjiegagijt, jårbbådisájt, sylinderijt ja polyederijt tevdnet, hukset, suokkardit ja válddahit geometralaš govvosiid ja modeallaid praktihkalaš oktavuođain, dása guoská maiddái teknologiija ja designa tjuorggat, biggit, guoradallat ja gåvådit geomehtralasj figuvrajt ja modellajt praktihkalasj aktijvuodajn, aktan teknologija ja hábbmima aktijvuodan dovdát, geavahit ja válddahit speajalsymmetriija ja paralleallasirdáseami konkrehta oktavuođain dåbddåt, adnet ja gåvådit spiedjilsymmetrijav ja parallællanirkkalimev konkrehta aktijvuodajn ráhkadit ja suokkardit geometralaš minstariid ja válddahit daid njálmmálaččat dahkat ja guoradallat geomehtralasj minsstarijt ja dajt njálmálattjat gåvådit lohkat, sajustit ja válddahit posišuvnnaid ruktofierpmádagas, kárttas ja koordináhttavuogádagas, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga låhkåt, biedjat ja gåvådit posisjåvnåjt ruktoværmádagán, kártan ja koordináhtasysteman, sihke digitála vædtsagij ja daj dagá Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet sulliirehkenastit ja mihtidit guhkkodaga, areála, voluma, mássa, temperatuvrra, áiggi ja čiegaid, ságastallat bohtosiid birra ja árvvoštallat leat go heivvolaččat sulleriekknistit ja mihttit guhkkudagáv, areálav, vuobmanav, mássav, temperatuvrav, ájgev ja viŋŋkalijt, ságastallat båhtusij birra ja árvustallat makta li dågålattja geavahit standardiserekeahtes mihttoovttadagaid ja čilget mihttoovttadagaid standardiserema ulbmila, ja geavahit dábálaš mihttoovttadagaid ja nuppástuhttit daid adnet standardiserigahtes mihttimijt ja tjielggit manen li standárd mihttima ja adnet ja målsudit dábálasj mihttimavtadagáj gaskan buohtastahttit sturrodagaid heivvolaš mihtidanreaidduiguin ja álkes meroštallamiin, ovdanbuktit bohtosiid ja árvvoštallat leat go heivvolaččat buohtastahttet stuorrudagájt vuogas mihttimvædtsagij ja álkkes merustallamijn, båhtusijt åvddånbuktet ja árvustallat makta li dågålattja čoavdit oastimii ja vuovdimii gullevaš praktihkalaš bargobihtáid tjoavddet praktihkalasj dahkamusájt ma guosski oasstemij ja vuobddemij Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čohkket, sirret, čállit ja govvidit data ulbmillaš vugiiguin lohkosárgáid, tabeallaid ja stoalpodiagrámmaid bokte, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga, ja ságastallat proseassa ja ovdanbuktima birra tjoahkkit, tjuolldet, tjállet ja gåvvidit dáhtájt vuogas láhkáj låhkåmsárgij, tabellaj ja stoalppadiagrámmaj baktu, sihke digitála vædtsagij ja daj dagá, ja ságastallat prosessa ja åvddånbuktema hárraj Gelbbolašvuođamihttomearit 7. jahkeceahki maŋŋil Máhtudakmihto 7. jahkedáse maŋŋela Logut ja algebra Tálla ja algebra Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet válddahit ja geavahit desimálaloguid sadjeárvovuogádaga, rehkenastit positiiva ja negatiiva olles loguiguin, desimálaloguiguin, cuovkkaiguin ja proseanttain, ja bidjat iešguđet sturrodagaid lohkolinjái gåvådit ja adnet desimálatállaj sadjeárvvosystemav, riekknit positijva ja negatijva ålles tállaj, desimálatállaj, fraksjåvnåj ja prosentaj ja iesjgeŋgalágásj stuorrudagájt tállalinnjaj biedjat gávnnahit oktasaš namuheaddji ja adderet, subtraheret ja multipliseret cuovkkaid gávnnat aktisasj bekkadiddjev ja fraksjåvnåj adderit, subtraherit ja gærdodit ovdánahttit, geavahit ja digaštallat metodaid mo oaivvis rehkenastit, sulliirehkenastit ja čálalaččat rehkenastit, ja geavahit digitála reaidduid meroštallamiin åvddånahttet, adnet ja dagástallat vuogijt gåktu oajven riekkni, sulleriekkni ja tjálalattjat riekkni ja digitála vædtsagijt adná riekknidahttijn válddahit referánsavuogádaga ja notašuvnna mii geavahuvvo hámuide rehkenastinárkkas, ja geavahit rehkenastinárkka čađahit ja ovdanbuktit meroštallamiid gåvådit referánssasystemav ja notasjåvnåv mij aneduvvá hámijda riekknimárkan, ja riekknimárkav adnet merustallamijt tjadádittjat ja åvddånbuvtátjit gávdnat dieđuid teavsttain dahje praktihkalaš oktavuođain, bidjat ovdan ja čilget meroštallamiid ja bargovugiid, árvvoštallat bohtosa ja ovdanbuktit ja digaštallat čovdosiid gávnnat diedojt tevstajn jali praktihkalasj aktijvuodajn, åvddån biedjat ja tjielggit merustallamijt ja barggovuogijt, båhtusav árvustallat ja åvddånbuktet ja dagástallat tjoavddusav suokkardit ja válddahit geometralaš minstariid ja lohkominstariid struktuvrraid ja rievdamiid govvosiiguin, sániiguin ja hámuiguin guoradallat ja gåvådit geometralasj minsstarijt ja tállaminsstarij struktuvrajt ja rievddamijt figuvraj, bágoj ja foarmmalij bidjat ovdan ja čoavdit álkes ovttamađodagaid ja čoavdit ja rehkenastit ruođuiguin loguid addišuvnnas, subtrakšuvnnas ja multiplikašuvnnas åvddån biedjat ja tjoavddet álkkes liknigijt ja tjoavddet ja riekknit parantesaj tállaj addisjåvnån, subtraksjåvnån ja gærdodijn Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet analyseret guovtte- ja golmmadimenšunálat govvosiid iešvuođaid ja válddahit fysalaš diŋggaid teknologiijas ja beaivválaš eallimis geometralaš doahpagiiguin analyserit guovte- ja gålmådimensjonála figuvrajt ja gåvådit fysalasj diŋgajt árkkabiejves ja teknologijas geomehtralasj buojkuldagáj hukset golmmadimenšunálat modeallaid ja tevdnet perspektiivvaid main lea okta jávkančuokkis ja digaštallat proseassaid ja buktagiid biggit gålmådimensjonála modellajt, tjuorggat perspektijvajt majna le akta gáhtomtjuorgga ja dagástallat prosessajt ja buktagijt válddahit ja čađahit speadjalastima, joraheami ja paralleallasirdáseami gåvådit ja tjadádit spiedjalasstemav, jårgijdimev ja parallællanirkkalimev válddahit sajusteami ja sirdáseami ruktofierpmádagas, kárttas ja koordináhttavuogádagas, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga, ja koordináhtaid vuođul meroštallat gaskkaid mat leat áksáiguin parallealla koordináhttavuogádagas gåvådit ruktoværmádagá sajástimev ja sirddemav kártan ja koordináhtasysteman, sihke digitála vædtsagij ja daj dagá, ja koordináhtajt adnet koordináhtasystema áksaj parallælla gaskav merustalátjit Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet válljet heivvolaš mihtidanreaidduid ja čađahit praktihkalaš mihtidemiid beaivválaš eallima ja teknologiija oktavuođas, ja árvvoštallat bohtosiid dárkilvuođa ja mihtidaneahpesihkarvuođa ektui válljet hiebalgis mihttimvædtsagijt ja tjadádit praktihkalasj mihttimijt árkkabiejve ja teknologija aktijvuodan ja árvustallat båhtusijt snivudagá ja mihttimiehpesihkarvuoda gáktuj sulliirehkenastit ja mihtidit sturrodagaid guhkkodaga, areála, mássa, voluma, čiegaid ja áiggi dáfus, ja geavahit áigemeari ja áigeinterválla álkis meroštallamiin, digaštallat bohtosiid ja árvvoštallat man heivvolaččat leat sulleriekknistit ja mihttit stuorrudagáj guhkkudagáv, areálav, vuobmanav, mássav, ájgev ja viŋŋkalijt, ja adnet ájgijt ja ájggegaskajt álkkes merustallamijda, dagástallat båhtusijt ja árvustallat makta li dågålattja válljet heivvolaš mihttoovttadagaid ja rehkenastit nuppástumi iešguđetlágan mihttoovttadagaid gaskka válljit hiebalgis mihttimavtadagájt ja riekknistit iesjgeŋga mihttimavtadagáj gaskan čilget guhkkodaga, areála ja voluma mihttohuksehusa ja meroštallat guovtte- ja golmmadimenšunálat govvosiid birramihtu, areála, olggoža ja voluma tjielggit gåktu mihttit guhkkudagáv, areálav ja vuobmanav ja merustallat biráldisáv, areálav, jalgudagáv ja vuobmanav guovte- ja gålmådimensjonála figuvrajs geavahit mihttoláva gaskkaid meroštallamii ja ráhkadit ja ságastallat kárttaid ja bargosárgosiid, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga adnet mihtov gaskajt merustalátjit ja kártajt ja barggotjuorggamijt dahkat ja daj birra ságastallat, sihke digitála vædtsagij ja daj dagá geavahit gori praktihkalaš oktavuođain, rehkenastit leavttu ja rehkenastit valuhtaid gaskka adnet gasskavuodajt praktihkalasj aktijvuodajn, fártajn riekknit ja valutaj gaskan riekknistit Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet plánet ja čohkket dataid dárkomiid, jearahallaniskkademiid ja geahččaladdamiid oktavuođas plánit ja tjoahkkit dáhtájt váksjomij, gatjádallamguoradallamij ja gæhttjaladdamij aktijvuodan ovdanbuktit dataid tabeallain ja diagrámmain mat leat ovdanbuktojuvvon digitála reaidduiguin ja daid haga, ja lohkat ja dulkot ovdanbuktimiid ja árvvoštallat man ávkkálaččat dat leat åvddånbuktet dáhtájt tábellajn ja diagrámmajn ma li dagádum digitála vædtsagij ja daj dagá, låhkåt ja dålkkut åvddånbuktemijt ja árvustallat makta li ávkálattja gávdnat mediána, dávjjimuslogu ja gaskameari álkes datačohkiin ja árvvoštallat iešguđet guovddášmihtuid nubbi nuppi ektui gávnnat mediánav, dábálamostállav ja gasskamierev álkkes dáhtátjoahkkijn ja árvustallat iesjgeŋga guovdásjmihtojt nubbe nuppe gáktuj árvvoštallat ja ságastallat vejolašvuođaid beaivválaš oktavuođain, spealuin ja geahččaladdamiin, ja meroštallat jáhkehahttivuođa álkes dilálašvuođain árvustallat ja ságastallat vejulasjvuodaj birra árkkabiejven, spelajn ja gæhttjaladdamijn ja jáhkedahttevuodav merustallat álkkes dilijn Gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki maŋŋil Máhtudakmihto 10. jahkedáse maŋŋela Logut ja algebra Tálla ja algebra Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet buohtastahttit ja nuppástuhttit olles loguid, desimálaloguid, cuovkkaid, proseanttaid, promilla ja standárdavuogi loguid, ja ovdanbuktit dákkár loguid iešguđet láhkai ja árvvoštallat makkár oktavuođain iešguđet ovddasteamit leat ávkkálaččat buohtastahttet ja målssot ålles tállaj, desimálatállaj, fraksjåvnåj, prosentaj, promilla ja standardháme tállaj, dákkir tállajt moatte láhkáj åvddånbuktet ja árvustallat makkir dilen iesjgeŋgalágásj åvddånbuktemvuoge li vuohkasa rehkenastit cuovkkaiguin, divideret cuovkkaid ja álkidahttit cuovkacealkagiid adnet faktåvråjt, potensajt, nubberuohttasijt ja álggotállajt merustallamin geavahit fáktoriid, poteanssaid, nubbiruohttasiid ja álgologuid meroštallamiin riekknit fraksjåvnåj, fråksjåvnåj dividerit ja fraksjåvnåjt álkkebun dahkat ovdánahttit, geavahit ja selvehit iešguđet metodaid oaivvisrehkenastimii, sulliirehkenastimii ja čálalaš rehkenastimii dan njealji rehkenastinšlájas åvddånahttet, adnet ja tjielgadit iesjgeŋga riekknimmetodajt; oajve milta, sulástallam ja tjálalasj riekknim daj niellja riekknimvuogij gieđahallat, fáktorastit ja álkidahttit algebracealkagiid, čatnat cealkagiid praktihkalaš oktavuođaide, rehkenastit hámuiguin, ruođuiguin ja cuovkacealkagiiguin, ja geavahit kvadráhttacealkagiid giehtadallat, faktoriserit ja álkkedit algebrauttrykkajt, dajt praktihkalasj dilijda tjadnat, foarmmalij, parantesaj ja fraksjåvnåj riekknit ja neljudakgárgadisájt adnet čoavdit vuosttašpoteansa ovttamađodagaid ja vealaid, ja ovttamađodatvuogádagaid main leat guokte amas logu, ja geavahit dán čoavdit praktihkalaš ja teorehtalaš čuolmmaid tjoavddet liknigijt ja ærádisájt vuostasj grádas ja likniksystemajt guovte dåbddåmahttásij ja adnet dáv praktihkalasj ja teorehtalasj ássjijt meroštallat geavahusa, kredihttakoartta geavaheami, dietnasa, loana ja seastima, bidjat bušeahta ja rehketdoalu rehkenastinárkka geavahemiin ja selvehit meroštallamiid ja ovdanbuktit bohtosiid merustallat gålådimev, kredittkårtå anov, sisbåhtusav, luojkkamav ja siesstemav, budsjehtav ja ruhtalågov dahkat riekknimárka ano baktu ja tjielggit merustallamijt ja båhtusijt åvddånbuktet analyseret máŋggabealat čuolmmaid, identifiseret fásta ja molsašuddi sturrodagaid, čatnat máŋggabealat čuolmmaid oahpes čoavdinmetodaide, čađahit meroštallamiid ja ovdanbuktit bohtosiid ávkkálaš láhkai analyserit aktijduvvam gássjelisvuodajt, identifiserit fássta ja målsudahkes stuorrudagájt, tjadnat aktijduvvam gássjelisvuodajt dåbdos tjoavddemvuogijda, merustallamijt tjadádit ja båhtusijt åvddånbuktet vuogas láhkáj geavahit loguid ja variábeliid suokkardallamis, geahččaladdamis ja praktihkalaš ja teorehtalaš čuolbmačoavdimis ja teknologiija- ja designaprošeavttain adnet tállajt ja variábelijt guoradaládijn, gæhttjaladdamin ja praktihkalasj ja teorehtalasj gássjelisvuodaj tjoavdedijn ja båhtusijt vuogas láhkáj åvddånbuktet Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet guorahallat ja válddahit guovtte- ja golmmadimenšunálat govvosiid iešvuođaid ja geavahit daid konstrukšuvnnaid ja meroštallamiid oktavuođas guoradallat ja gåvådit guovte- ja gålmådimensjonála figuvrajt ja daj hámijt adnet konstruksjåvnåjn ja merustallamijn ráhkadit, válddahit ja ákkastallat geometralaš konstrukšuvnnaid ja govvemiid gierdodahkkiin ja linjálain ja dynámalaš geometriijaprográmmain tjadádit, gåvådit ja vuodustit geomehtralasj konstruksjåvnåjt passerijn ja linjálajn ja dynámalasj geometrijaprográmman geavahit ja ákkastallat ovttahámatvuođa ja Pytagorasa cealkaga amas sturrodagaid meroštallamis adnet ja vuodustit avtahámakvuodav ja Pytagorasa gárgadisáv dåbddåmahtes stuorrudagáj merustallamijn dulkot ja ráhkadit bargosárgosiid ja perspektiivasárgosiid main leat máŋga jávkančuoggá, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga dålkkut ja stiellit barggotjuorggamijt ja perspektijvvatjuorggamijt moatte gáhtomtjuorgaj, digitála vædtsagij ja daj dagá koordináhtaid bokte ráhkadit govvosiid ja suokkardit geometralaš hámiid iešvuođaid, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga koordináhtajt adnet figuvrajt gåvvidittjat ja guoradallat geomehtralasj hámijt, digitála vædtsagij ja daj dagá suokkardit, geahččaladdat ja sátnádit logalaš resonerema geavahettiin geometralaš ideaid, ja selvehit geometralaš beliid main lea erenoamáš mearkkašupmi teknologiijas, dáidagis ja arkitektuvrras guoradallat, gæhttjaladdat ja formulerit logalasj resonnementajt geomehtralasj ájádusáj ja tjielggit geomehtralasj aktijvuodajt ma li sierraláhkáj ájnnasa teknologijan, dájdan ja arkitektuvran Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet sulliirehkenastit ja meroštallat guhkkodaga, birramihtu, čiegaid, areála, olggoža, voluma, áiggi, leavttu ja iešmássa ja geavahit ja rievdadit mihttoláva sulleriekknistit ja mihttit stuorrudagáj guhkkudagáv, biráldagáv, viŋŋkalijt, areálav, jalgudagájt, vuobmanav, ájgev, fártav ja iesjmássav ja adnet ja rievddadit mihtojt válljet heivvolaš mihttoovttadagaid, čilget oktavuođaid ja nuppástuhttit iešguđetge mihttoovttadagaid gaskka, geavahit ja árvvoštallat mihttáriid ja mihtidanmetodaid praktihkalaš mihtideamis, ja ságaškuššat dárkilvuođa ja mihtidaneahpesihkarvuođa válljit vuogas mihttimavtadagájt, aktijvuodajt tjielggit ja riekknistit iesjgeŋgalágásj mihttimavtadagáj gaskan, adnet ja árvustallat mihttimvædtsagijt ja mihttimvuogijt praktihkalasj mihttimin ja árvvaladdat snivudagáv ja mihttimiehpesihkarvuodav selvehit logu π ja geavahit dan birramihtu, areála ja voluma meroštallamiin tjielggit tállav π adnet dav biráldagá, areála ja vuobmana merustallamin Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čađahit iskkademiid ja geavahit databásaid ohcat ja analyseret statistihkalaš data ja čájehit gáldokritihka tjadádit guoradallamijt ja adnet dáhtábásajt statistihkalasj dáhtájt åtsåtjit ja analyseritjit ja gáldojt árvustalátjit ordnet ja sirret dataid, gávdnat ja ságaškuššat mediána, dávjjimuslogu, gaskameari ja variašuvdnagovdodaga, ja ovdanbuktit dataid digitála reaidduiguin ja daid haga, ja ságaškuššat iešguđetlágan dataovdanbuktimiid ja makkár áddejumi dat sáhttet addit oarnnit ja tjuolldet dáhtájt, gávnnat ja árvvaladdat medianav, dábálamostállav, gasskamierev ja variasjåvnnågåbddudagáv, dáhtájt åvddånbuktet digitála vædtsagij ja daj dagá, ja árvvaladdat iesjgeŋga dáhtáåvddånbuktemijt ja makkir gåvåjt da máhtti vaddet gávnnahit ja digaštallat jáhkehahttivuođaid geahččaladdamiin, simuleremiin ja meroštallamiin beaivválaš oktavuođain ja spealuin gávnnat ja dagástallat jáhkedahttevuodav gæhttjaladdama, simulerima ja merustallama baktu árkkabiejve aktijvuodajn ja spelan válddahit boađusviidodaga ja ovdanbuktit jáhkehahttivuođa cuovkan, proseantan ja desimálalohkun gåvådit boadosvijddudagáv ja åvddånbuktet jáhkedahttevuodav fraksjåvnnån, prosænntan ja desimállatállan ságaškuššat ja čoavdit álkes kombinatoralaš čuolmmaid árvvaladdat ja tjoavddet álkkes kombinatoralasj tjuolmajt Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ráhkadit, digitála reaidduiguin ja daid haga, funkšuvnnaid mat čilgejit numerálalaš oktavuođaid ja praktihkalaš dilálašvuođaid, válddahit ja dulkot daid ja nuppástuhttit iešguđetge funkšuvdnaovddastemiid gaskka, nu go gráfaid, tabeallaid, hámuid ja teavsttaid gaskka dahkat, digitála vædtsagij ja daj dagá, funksjåvnåjt ma tjielggiji numerálalasj aktijvuodajt ja praktihkalasj dilijt, gåvådit ja dålkkut dajt ja målssot iesjgeŋga funksjåvnååvdåstimij gaskan dagu gráfa, tabella, foarmmala ja tevsta identifiseret ja ávkkástallat gorrálas, jorggu gorrálas, lineára ja kvadráhtalaš funkšuvnnaid iešvuođaid, ja buktit ovdamearkkaid praktihkalaš dilálašvuođain maid sáhttá válddahit dáid funkšuvnnaiguin identifiserit ja ja ávkástallat proporsjonála, lineára ja kvadráhtalasj funksjåvnåjt, ja vaddet buojkulvisájt praktihkalasj aktijvuodajs ma máhtti dáj funksjåvnåj tjielggiduvvat Gelbbolašvuođamihttomearit 1 T – Jo1 studerenráhkkanahtti oahppoprográmmaid maŋŋil Máhtudakmihto 1 T – Jo1 oahppogárvedime oahppoprográmma maŋŋela Logut ja algebra Tálla ja algebra Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet dulkot, gieđahallat, árvvoštallat ja ságaškuššat matematihkalaš sisdoalu iešguđetlágan teavsttain dålkkut, giehtadallat, árvustallat ja árvvaladdat matemahtalasj sisanov iesjgeŋga tevstajn árvvoštallat, válljet ja geavahit matematihkalaš metodaid ja veahkkeneavvuid čoavdit čuolmmaid iešguđetge fágain ja servodatsurggiin, ja jurddašit, árvvoštallat ja ovdanbuktit čovdosiid ávkkálaš láhkai árvustallat, válljit ja adnet matematihkalasj metodajt ja viehkkenævojt tjuolmajt tjoavdátjit iesjgeŋga fágajn ja sebrudaksuorgijn ja ájádallat, árvustallat ja åvddånbuktet tjoavddusijt vuogas láhkáj rehkenastit ruohtascealkagiiguin, poteanssaiguin main leat rationála eksponeanttat ja standárdavuogi logut, bustávvacealkagiiguin, hámuiguin, ruohtocealkagiiguin ja rationála ja kvadráhtalaš cealkagiiguin main leat logut ja bustávat, faktorastit kvadráhtalaš cealkagiid, geavahit kvadráhttacealkagiid ja ráhkadit ollislaš kvadráhta riekknit ruohttsauttrykkajt, potensaj majn le rasjonála eksponenta ja standardháme tállaj, bokstávvauttrykkaj, foarmmalij, parantessautrykkaj ja rasjonála ja kvadráhtalasj uttrykkaj tállaj ja bokstávaj, faktorerit kvadráhtalasj uttrykkajt, kvadráhtagárgadisájt adnet ja ålleslasj kvadráhtajt dahkat nuppástuhttit vuosttašpoteanssa ja nuppipoteanssa ovttamađodagaid, vealaid ja ovttamađodatvuogádagaid, ja álkes ovttamađodagaid main leat eksponentiála- ja logaritmafunkšuvnnat, sihke rehkenastimiin ja digitála reaidduiguin målssot uttrykkajt ja tjoavddet vuostasj- ja nuppátpotensa liknigijt, ærádisájt ja likniksystemajt ja rievddat liknigijt eksponensiála ja logaritmafunksjåvnåj, sihke riekknima ja digitála vædtsagij baktu. nuppástuhttit praktihkalaš čuolmma ovttamađodahkan, veallan dahje ovttamađodatvuogádahkan, čoavdit matematihkalaš čuolmma sihke digitála reaidduiguin ja daid haga, ovdanbuktit ja ákkastit čovdosa ja árvvoštallat man gustovaš lea ja makkár ráddjehusat das leat målssot praktihkalasj tjuolmav liknigij, ærádissaj jali likniksystebmaj, tjoavddet matematihkalasj gássjelisvuodav digitála vædtsagij ja daj dagi, åvddånbuktet ja vuodustit tjoavddusav ja árvulasj man guoskavasj dat le ja ráddjidusájt Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet selvehit sinusa, cosinusa ja tangeanssa definišuvnnaid ja trigonometriija vuođul meroštallat sahte golmmačiegahasaid guhkkodagaid, čiegaid ja areála tjielggit sinusa, cosinusa ja tangensa definisjåvnåjt ja trigonometrijav adnet merustalátjit guhkkudagájt, viŋŋkalijt ja areálav moattelágásj gålmåtjiegagijn geavahit duolbadasa geometriija analyseret ja čoavdit máŋggabealat teorehtalaš ja praktihkalaš čuolmmaid mat gusket guhkkodagaide, čiegaide ja areálii adnet duolbbada geometrijav analyseritjit ja tjoavdádit moattebelak teorehtalasj ja praktihkalasj tjuolmajt guhkkudagáj, viŋŋkalij ja areálajn ráhkadit ja geavahit sárgosiid ja tevnnegiid hábmet čuolmmaid, čoavdit bargobihtáid ja ovdanbuktit ja ákkastit čovdosiid, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga dahkat ja adnet sárggomijt ja tjuorggamijt tjuolmajt hábbmitjit, dahkamusájt tjoavdátjit ja tjoavddusijt åvddånbuvtátjit ja vuodustittjat, digitála vædtsagij ja daj dagi Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet sátnádit, geahččaladdat ja ságaškuššat uniforbma ja eahpeuniforbma jáhkehahttivuođamodeallaid formulerit, gæhttjaladdat ja árvvaladdat uniforma ja iehpeuniforma jahkedahttevuodamodellajt meroštallat jáhkehahttivuođa go lohká buot heivvolaš ja vejolaš bohtosiid tabeallain, systematiseret lohkamiid ruossatabeallaid, venndiagrámmaid ja jáhkehahttivuođamuora vehkiin, ja geavahit addišuvdnacealkaga ja buvttacealkaga merustallat jáhkedahttevuodav gå låhkå gájka vuogas ja vejulasj båhtusijt ruossatabellaj, venndiagrámmaj ja jáhkedahttevuodamuoraj viehkken, ja addisjåvnnågárgadisáv ja buvtagárgadisáv adnet Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet selvehit funkšuvdnadoahpaga ja sáhttit nuppástuhttit iešguđet funkšuvdnaovddastemiid gaskka tjielggit funksjåvnnåbuojkuldagáv ja máhttet målssot iesjgeŋgalasj funksjåvnnååvddånbuktemij gaskan meroštallat nullačuoggá, ekstremálačuoggá, russenčuoggá ja gaskamearálaš stuorrunleavttu, gávnnahit momentána stuorrunleavttu sulliiárvvuid ja dahkat muhtin praktihkalaš dulkomiid dáid beliin merustallat nullatjuorgav, ekstremálatjuorgav, ruossimtjuorgav ja gasskameralasj stuorromfártav, gávnnat momentána stuorromfárta sullásasj árvojt ja dajt ássjij gáktuj dahkat muhtem praktihkalasj dålkkumijt selvehit deriverema definišuvnna, geavahit definišuvnna gávnnahit polynomafunkšuvnnaide derivašunnjuolggadusa ja dán njuolggadusa vuođul ságaškuššat funkšuvnnaid tjielggit deriverima definisjåvnåv, adnet definisjåvnåv gávnatjit polynomfunksjåvnåj derivasjåvnnånjuolgadusáv ja dan njuolgadusá milta funksjåvnåjt árvvaladdat ráhkadit, dulkot ja selvehit funkšuvnnaid mat čilgejit praktihkalaš čuolmmaid, analyseret empiralaš funkšuvnnaid ja gávnnahit sullii lineára funkšuvnna, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga dahkat, dålkkut ja tjielggit funksjåvnåjt ma tjielggiji praktihkalasj tjuolmajt, analyserit empiralasj funksjåvnåjt ja gávnadit sulle lineára funksjåvnåv, digitála vædtsagij ja daj dagá geavahit digitála reaidduid ovdanbuktit ja analyseret polynomafunkšuvnnaid, ruohtasfunkšuvnnaid, rationála funkšuvnnaid, eksponentiálafunkšuvnnaid ja poteansafunkšuvnnaid kombinašuvnnaid adnet digitála vædtsagijt åvddånbuvtátjit ja analyseritjit polynomfunksjåvnåj, ruohttsafunksjåvnåj, rasjonála funksjåvnåj, eksponentiálafunksjåvnåj ja potensiálafunksjåvnåj kombinasjåvnåjt Gelbbolašvuođamihttomearit 1 P – Jo1 studerenráhkkanahtti oahppoprográmmaid maŋŋil Máhtudakmihto 1 P – Jo1 oahppogárvedime oahppoprográmma maŋŋela Logut ja algebra Tálla ja algebra Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet sulliirehkenastit vástádusaid, rehkenastit praktihkalaš bihtáid, digitála reaidduiguin ja daid haga, ovdanbuktit bohtosiid ja árvvoštallat man jierpmálaččat dat leat sulleriekknistit vásstádusájt, praktihkalasj dahkamusájt riekknistit digitála vædtsagij ja daj dagá, båhtusijt åvddånbuktet ja árvustallat makta li vuohkasa dulkot, gieđahallat, árvvoštallat ja digaštallat matematihkalaš sisdoalu čálalaš, njálmmálaš ja gráfalaš ovdanbuktimiin dålkkut, giehtadallat, árvustallat ja dagástallat matematihkalasj sisanov tjálalasj, njálmálasj ja gráfalasj åvddånbuktemijn álkidahttit máŋggalađat cealkagiid ja čoavdit vuosttašpoteansa ovttamađodagaid ja álkes poteansaovttamađodagaid álkkedahttet moatteladák uttrykkajt ja tjoavddet vuostasjpotensa liknigijt ja álkkes potænnsaliknigijt dulkot ja geavahit hámuid mat gusket beaivválaš eallimii ja fidnoeallimii dålkkut ja adnet foarmmalijt ma árkkabæjvváj ja virggeiellemij guosski rehkenastit goriin, proseanttain, proseantačuoggáin ja stuorrunfáktoriin riekknit aktijvuodaj, prosentaj, prosænntatjuorgaj ja stuorromfaktåvråjn gieđahallat gorrálas ja jorggu gorrálas sturrodagaid praktihkalaš oktavuođain giehtadallat proporsjonála ja måttso proporsjonála stuorrudagájt praktihkalasj aktijvuodajn Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet geavahit ja ákkastit ovttahámatvuođa, mihttoláva ja Pytagorasa cealkaga geavaheami meroštallamis ja praktihkalaš barggus adnet ja vuodustit avtahámakvuodav, mihtov ja Pytagorasa gárgadisáv merustallamijda ja praktihkalasj bargon čoavdit čuolmmaid mat gusket guhkkodahkii, čihkii, areálii ja volumii tjoavddet tjuolmajt ma guosski guhkkudahkaj, viŋŋkalijda, areállaj ja vuobmanij rehkenastit iešguđetlágan mihttoovttadagaiguin ja mihtidanreaidduiguin, árvvoštallat makkár mihtidanreaiddut leat ávkkálaččat, ja árvvoštallat man eahpesihkkarat mihtideamit leat riekknit iesjgeŋgalágásj mihttimavtadagáj, moattelágásj mihttimvædtsagijt adnet, árvustallat makkir mihttimvædtsaga li vuohkusa, ja árvustallat man iehpesihkara mihttima li dulkot, ráhkadit ja geavahit sárgosiid ja bargotevnnegiid čuolmmaide mat leat kultur- ja fidnoeallimis ja ovdanbuktit ja ákkastit čovdosiid dålkkut, dahkat ja adnet sárggomijt ja barggotjuorggamijt tjuolmajda ma li kultur- ja virggeiellemis ja åvddånbuktet ja vuodustit tjoavddusijt Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ráhkadit ovdamearkkaid ja simuleremiid iešguđetlágan dáhpáhusain ja selvehit jáhkehahttivuohta-doahpaga dahkat buojkulvisájt ja simulerimijt soajtádagáj ja tjielggit jáhkedahttevuoda buojkuldagáv meroštallat jáhkehahttivuođa go lohká buot heivvolaš ja vejolaš bohtosiid tabeallain, systematiseret lohkamiid ruossatabeallaid, venndiagrámmaid ja jáhkehahttivuođamuora vehkiin, ja geavahit addišuvdnacealkaga ja buvttacealkaga praktihkalaš oktavuođain merustallat jáhkedahttevuodaj gå låhkå gájka vuogas ja vejulasj båhtusijt, låhkåmijt systematiserit ruossatabellaj, venndiagrámmaj ja válljimmuoraj baktu ja addisjåvnnågárgadisáv ja buvtagárgadisáv praktihkalasj aktijvuodajn adnet Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet selvehit lineára stuorrun-doahpaga, čájehit dákkár stuorruma ja geavahit dán praktihkalaš ovdamearkkain, maiddái digitálalaččat tjielggit lineára stuorroma buojkuldagáv, vuosedit dákkár stuorromav ja adnet dav praktihkalasj aktijvuodan, aj digitálalattjat lonohallat iešguđet funkšuvnnaidovddastemiid gaskka lånudallat iesjgeŋgalágásj funksjåvnåj representasjåvnåj gaskan iskat funkšuvnnaid mat čilgejit praktihkalaš dilálašvuođaid, ja mearridit nullačuoggá, ekstremálačuoggá ja russenčuoggá ja dulkot bohtosiid praktihkalaš árvvuid guoradallat funksjåvnåjt ma tjielggiji praktihkalasj dilijt, ja mierredit nullatjuorgav, ekstremálatjuorgav ja ruossimtjuorgav ja dålkkut båhtusij praktihkalasj ávkev Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet selvehit ja rehkenastit haddeindeavssain, kruvdnaárvvuin, duohtabálkkáin, nominála bálkkáin ja meroštallat dietnasa, vearu ja divadiid tjielggit ja riekknit haddeindeksajn, kråvnnåárvujn, duohtabálkkájn ja nominála bálkkájn ja merustallat sisbåhtusav, værov ja divudijt árvvoštallat geavahusa ja kredihttakoartta geavaheami ja bidjat bušeahta ja rehketdoalu rehkenastinárkkaiguin árvustallat gålådimev ja kredihttakårtå anov ja biedjat budsjehtav ja ruhtalågov riekknimárkkaj guorahallat ja árvvoštallat iešguđetlágan loanaid ja seastinvugiid guoradallat ja árvustallat iesjgeŋgalágásj luojkkama ja siesstema vuogijt Gelbbolašvuođamihttomearit 1T-Y – Jo1 fidnofágalaš oahppoprográmmaid maŋŋil Máhtudakmihto 1T-Y – Jo1 oahppogárvedime oahppoprográmma maŋŋela Logut ja algebra Tálla ja algebra Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet dulkot, gieđahallat, árvvoštallat ja ságaškuššat matematihkalaš sisdoalu iešguđetlágan teavsttain dålkkut, giehtadallat, árvustallat ja árvvaladdat matemahtalasj sisanov iesjgeŋga tevstajn árvvoštallat, válljet ja geavahit matematihkalaš metodaid ja veahkkeneavvuid čoavdit čuolmmaid iešguđetge fágain ja servodatsurggiin, ja jurddašit, árvvoštallat ja ovdanbuktit čovdosiid ávkkálaš láhkai árvustallat, válljit ja adnet matematihkalasj metodajt ja viehkkenævojt tjuolmajt tjoavdátjit iesjgeŋga fágajn ja sebrudaksuorgijn ja ájádallat, árvustallat ja åvddånbuktet tjoavddusijt vuogas láhkáj rehkenastit ruohtascealkagiiguin, poteanssaiguin main leat rationála eksponeanttat ja standárdavuogi logut, bustávvacealkagiiguin, hámuiguin, ruohtocealkagiiguin ja rationála ja kvadráhtalaš cealkagiiguin main leat logut ja bustávat, faktorastit kvadráhtalaš cealkagiid, geavahit kvadráhttacealkagiid ja ráhkadit ollislaš kvadráhta riekknit ruohttsauttrykkajt, potensaj majn le rasjonála eksponenta ja standardháme tállaj, bokstávvauttrykkaj, foarmmalij, parantessautrykkaj ja rasjonála ja kvadráhtalasj uttrykkaj tállaj ja bokstávaj, faktorerit kvadráhtalasj uttrykkajt, kvadráhtagárgadisájt adnet ja ålleslasj kvadráhtajt dahkat nuppástuhttit praktihkalaš čuolmma ovttamađodahkan, veallan dahje ovttamađodatvuogádahkan, čoavdit matematihkalaš čuolmma sihke digitála reaidduiguin ja daid haga, ovdanbuktit ja ákkastit čovdosa ja árvvoštallat man gustovaš lea ja makkár ráddjehusat das leat målssot praktihkalasj tjuolmav liknigij, ærádissaj jali likniksystebmaj, tjoavddet matematihkalasj gássjelisvuodav digitála vædtsagij ja daj dagi, åvddånbuktet ja vuodustit tjoavddusav ja árvulasj man guoskavasj dat le ja ráddjidusájt Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet selvehit sinusa, cosinusa ja tangeanssa definišuvnnaid ja trigonometriija vuođul meroštallat sahte golmmačiegahasaid guhkkodagaid, čiegaid ja areála tjielggit sinusa, cosinusa ja tangensa definisjåvnåjt ja trigonometrijav adnet merustalátjit guhkkudagájt, viŋŋkalijt ja areálav moattelágásj gålmåtjiegagijn geavahit duolbadasa geometriija analyseret ja čoavdit máŋggabealat teorehtalaš ja praktihkalaš čuolmmaid mat gusket guhkkodagaide, čiegaide ja areálii adnet duolbbada geometrijav analyseritjit ja tjoavdádit moattebelak teorehtalasj ja praktihkalasj tjuolmajt guhkkudagáj, viŋŋkalij ja areálajn ráhkadit ja geavahit sárgosiid ja tevnnegiid hábmet čuolmmaid, čoavdit bargobihtáid ja ovdanbuktit ja ákkastit čovdosiid, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga dahkat ja adnet sárggomijt ja tjuorggamijt tjuolmajt hábbmitjit, dahkamusájt tjoavdátjit ja tjoavddusijt åvddånbuvtátjit ja vuodustittjat, digitála vædtsagij ja daj dagi Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ráhkadit, dulkot ja selvehit funkšuvnnaid mat čilgejit praktihkalaš čuolmmaid, analyseret empiralaš funkšuvnnaid ja gávnnahit sullii lineára funkšuvnna, sihke digitála reaidduiguin ja daid haga dahkat, dålkkut ja tjielggit funksjåvnåjt ma tjielggiji praktihkalasj tjuolmajt, analyserit empiralasj funksjåvnåjt ja gávnadit sulle lineára funksjåvnåv, digitála vædtsagij ja daj dagá selvehit funkšuvdnadoahpaga ja sáhttit nuppástuhttit iešguđet funkšuvdnaovddastemiid gaskka tjielggit funksjåvnnåbuojkuldagáv ja máhttet målssot iesjgeŋgalasj funksjåvnnååvddånbuktemij gaskan meroštallat nullačuoggá, ekstremálačuoggá, russenčuoggá ja gaskamearálaš stuorrunleavttu, gávnnahit momentána stuorrunleavttu sulliiárvvuid ja dahkat muhtin praktihkalaš dulkomiid dáid beliin merustallat nullatjuorgav, ekstremálatjuorgav, ruossimtjuorgav ja gasskameralasj stuorromfártav, gávnnat momentána stuorromfárta sullásasj árvojt ja dajt ássjij gáktuj dahkat muhtem praktihkalasj dålkkumijt Gelbbolašvuođamihttomearit 1P-Y – Jo1 fidnofágalaš oahppoprográmmaid maŋŋil Máhtudakmihto 1P-Y – Jo1 oahppogárvedime oahppoprográmma maŋŋela Logut ja algebra Tálla ja algebra Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet sulliirehkenastit vástádusaid, rehkenastit praktihkalaš bihtáid, digitála reaidduiguin ja daid haga, ovdanbuktit bohtosiid ja árvvoštallat man jierpmálaččat dat leat sulleriekknistit vásstádusájt, praktihkalasj dahkamusájt riekknistit digitála vædtsagij ja daj dagá, båhtusijt åvddånbuktet ja árvustallat makta li vuohkasa dulkot, gieđahallat, árvvoštallat ja digaštallat matematihkalaš sisdoalu čálalaš, njálmmálaš ja gráfalaš ovdanbuktimiin dålkkut, giehtadallat, árvustallat ja dagástallat matematihkalasj sisanov tjálalasj, njálmálasj ja gráfalasj åvddånbuktemijn álkidahttit máŋggalađat cealkagiid ja čoavdit vuosttašpoteansa ovttamađodagaid ja álkes poteansaovttamađodagaid álkkedahttet moatteladák uttrykkajt ja tjoavddet vuostasjpotensa liknigijt ja álkkes potænnsaliknigijt dulkot ja geavahit hámuid mat gusket beaivválaš eallimii ja fidnoeallimii dålkkut ja adnet foarmmalijt ma árkkabæjvváj ja virggeiellemij guosski rehkenastit goriin, proseanttain, proseantačuoggáin ja stuorrunfáktoriin riekknit aktijvuodaj, prosentaj, prosænntatjuorgaj ja stuorromfaktåvråjn gieđahallat gorrálas ja jorggu gorrálas sturrodagaid praktihkalaš oktavuođain giehtadallat proporsjonála ja måttso proporsjonála stuorrudagájt praktihkalasj aktijvuodajn Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet geavahit ja ákkastit ovttahámatvuođa, mihttoláva ja Pytagorasa cealkaga geavaheami meroštallamis ja praktihkalaš barggus adnet ja vuodustit avtahámakvuodav, mihtov ja Pytagorasa gárgadisáv merustallamijda ja praktihkalasj bargon čoavdit čuolmmaid mat gusket guhkkodahkii, čihkii, areálii ja volumii tjoavddet tjuolmajt ma guosski guhkkudahkaj, viŋŋkalijda, areállaj ja vuobmanij rehkenastit iešguđetlágan mihttoovttadagaiguin ja mihtidanreaidduiguin, árvvoštallat makkár mihtidanreaiddut leat ávkkálaččat, ja árvvoštallat man eahpesihkkarat mihtideamit leat riekknit iesjgeŋgalágásj mihttimavtadagáj, moattelágásj mihttimvædtsagijt adnet, árvustallat makkir mihttimvædtsaga li vuohkusa, ja árvustallat man iehpesihkara mihttima li dulkot, ráhkadit ja geavahit sárgosiid ja bargotevnnegiid čuolmmaide mat leat kultur- ja fidnoeallimis ja ovdanbuktit ja ákkastit čovdosiid dålkkut, dahkat ja adnet sárggomijt ja barggotjuorggamijt tjuolmajda ma li kultur- ja virggeiellemis ja åvddånbuktet ja vuodustit tjoavddusijt Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet selvehit ja rehkenastit haddeindeavssain, kruvdnaárvvuin, duohtabálkkáin, nominála bálkkáin ja meroštallat dietnasa, vearu ja divadiid tjielggit ja riekknit haddeindeksajn, kråvnnåárvujn, duohtabálkkájn ja nominála bálkkájn ja merustallat sisbåhtusav, værov ja divudijt árvvoštallat geavahusa ja kredihttakoartta geavaheami ja bidjat bušeahta ja rehketdoalu rehkenastinárkkaiguin árvustallat gålådimev ja kredihttakårtå anov ja biedjat budsjehtav ja ruhtalågov riekknimárkkaj guorahallat ja árvvoštallat iešguđetlágan loanaid ja seastinvugiid guoradallat ja árvustallat iesjgeŋgalágásj luojkkama ja siesstema vuogijt Árvvoštallan fágas Árvustallam fágan Loahppaárvvoštallama mearrádusat: Loahppaárvustallama mærrádusá: Oppalaš árvosáni árvvoštallan Åbbålasj árvustallam Ortnet Vuohke 10. jahkeceahkki 10. jahkedásse Oahppit galget oažžut ovtta oppalašárvosáni. Oahppe galggi oadtjot avtav åbbålasj karakterav. Jo1 fidnofágalaš oahppoprográmmat Jo1 viddnofágalasj oahppoprográmma Oahppit galget oažžut ovtta oppalašárvosáni. Oahppe galggi oadtjot avtav åbbålasj karakterav. Eksámen ohppiide Eksámen – oahppe Ortnet Vuohke 10. jahkeceahkki 10. jahkedásse Oahppit sáhttet vuorbáduvvot čálalaš eksámenii. Oahppe soajtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj. Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain. Tjálalasj eksábma guovdásj ásadusájs dagáduvvá ja sensureriduvvá. Oahppit sáhttet maiddái vuorbáduvvot njálmmálaš eksámenii. Oahppe soajtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj. Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Jo1 fidnofágalaš oahppoprográmmat Jo1 viddnofágalasj oahppoprográmma Oahppit sáhttet vuorbáduvvot čálalaš dahje njálmmálaš eksámenii. Oahppe soajtti vuorbbáduvvat tjálalasj jali njálmálasj eksábmaj. Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Tjálalasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Oahppit sáhttet vuorbáduvvot čálalaš dahje njálmmálaš eksámenii. Oahppe soajtti vuorbbáduvvat tjálalasj jali njálmálasj eksábmaj. Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain. Tjálalasj eksábma guovdásj ásadusájs dagáduvvá ja sensureriduvvá. Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Eksámen privatisttaide Eksámen – privatista Ortnet Vuohke 10. jahkeceahkki 10. jahkedásse Geahča ortnega mii gusto ollesolbmuid vuođđoskuvlaoahpahussii. Gehtja doajmme årnigav ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusá gáktuj. Jo1 fidnofágalaš oahppoprográmmat Jo1 viddnofágalasj oahppoprográmma Privatisttat galget váldit čálalaš eksámena. Privatista galggi tjadádit tjálalasj eksámav. Eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Tjálalasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá. Privatisttat galget váldit čálalaš eksámena. Privatista galggi tjadádit tjálalasj eksámav. Eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain. Eksábma guovdásj ásadusájs dagáduvvá ja sensureriduvvá. Árvvoštallama oppalaš mearrádusat leat oahpahuslága láhkaásahusas. Árvustallama åbbålasj mærrádusá li åhpaduslága njuolgadustjállagijn. Mielddus 1 Duoddetjála 1 Konvenšuvdnaguovllu šiehtadus Norgga ja Ruoŧa rádjerasttildeaddji boazodoalu várás Guovllobievddegirjje konvensjåvnnåj Vuona ja Svieriga gaskan ällosujto birra rájáj rastá Álggemmärrádusá § 1 Dán šiehtadusas leat dárkilet mearrádusat das makkár guovlluid čearut ja orohagat ožžot geavahit nuppi riikkas Norgga ja Ruoŧa rádjerasttildeaddji boazodoalu konvenšuvnna artihkal 6 olis. § 1 Dán bievddegirjen li lagáp märrádusá makkár guovlojt tjielde ja ällosujttimdajva nuppen rijkan oadtju ällosujttuj ávkkit konvensjåvnå 6. artihkkala milta Svieriga ja Vuona gaskan rádjárasstidime hárráj älov sujttidijn. Geográfalaš namat, čilgehusat ja koordináhtat (WGS. 84 Norggas ja SWER EF99 TM Ruoŧas) mat šiehtadusas geavahuvvojit leat váldon almmolaš kárttain. Geográfalasj namá, tsuojggidusá ja koordináhta (SWER99TM Svierigin ja WGS 84 Vuonan) bievddegirjen li váldedum almulasj kártajs. Norggas leat dat M- 711 kártaráiddus, ja Ruoŧas Översiktskartan nammasaš kárttas maid Lantmäteriet almmuha. Svierigin li váldedum Översiktskártas 1:250000, almodum Lantmäteridjas ja Vuonan kárttarájdos M711, almodum Stáhta kárttadåjmadagás. Guovllut čájehuvvojit kártamildosiin 1-4. Guovlo li tjáledum kárttaduoddetjállagijda 14. § 2 Boazoorohagas ja čearus mas lea vuoigatvuohta guođohit nuppi riikka guovllu, lea vuoigatvuohta johttit guvlui ja das eret. § 2 Tjielden ja ällosujttimdajvan, manna li riektá nuppe rijka guovlon guododit, li riektá guovlos guovlluj jåhtet. Johttin galgá dieđihuvvot guoskevaš boazoorohagaide ja čearuide. Jåhtema birra galggá diededit tjieldijda ja ällosujttimdajvajda majda jåhtem guosská. Jus johtingeainnu hárrái ii leat ovttaoaivilvuohta, de mearrida Boazoguohtunlávdegoddi ášši. Jus jåhtemgäjno nanna ájgás ij boade galggá Boatsojguohtomsiebrreráde ássjev mierredit. Mearrádusat guohtuneatnamiid hárrái Märrádusá guohtomguovloj birra § 3 Dolpi Tromssa fylkkas § 3 Dolpi Tromsa fylkan Dolpi guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Dolpin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála 1): Nuorttan: Rijkkarájás Gålmårijkamerkas Golddajávrri ja Govdajoga milta Govdajávrráj, vijdábut tjátje milta Čazajávrráj, dav jávrev miehtáj nuortamus luoktaj (34 W 469568 7676869), vijdábut jågå milta Siktaguran ja Gaskasuorgen Čoalgedanvuovddijohkaj (Kitdalselva), dav änov Davil: Riikkarájis golmmariikka rádjemearkkas Golddajávrri ja Govdajoga (Breidalselva) mielde Govdajávrái, das viidásit čázádaga mielde Čazajávrái, dan jávrri mielde davimus luovtta rádjái, das viidásit joga mielde Siktaguras ja Gaskasuorggis Čoalgedanvuovddijohkii (Kitdalselva), dan joga mielde Omasvuona (Storfjord) rádjái, vuona mielde ja Čiekŋaleanu (Signaldalelva) mielde E6 geainnu rádjái, das viidásit E6 geainnu mielde Gárgámii (Nordkjosbotn), dasto Gárgámis Báhccavuona mielde (Balsfjord) Sørkjosenii. Storfjordaj, vuona ja Čieknjaleanu (Signaldalelva) milta E6 rahtáj, vijdábut E6 milta Gárgánij (Nordkjosbotn), vijdábut Báhccavuotnaj (Balsfjorden) Gárgánis Sørkjosenij. Oarjin: Njuolga linjjás Kjoselva njálmmis Stuorajávrri (Storvatnet) davimus luovtta rádjái, Stuorajávrri mielde gitta lulimus luovtta rádjái, das viidásit njuolga linjjás Ándorjávrri oarjedavimus luovtta rádjái, dán jávrri mielde lulimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás Svensborgelva njálbmái Geatkejávrris viidásit Geatkeeanu mielde Øverbygd rádjái. Allen: Njuolgga linnja Kjoselva njálmes (431426 7680211) Stuorajávre (Storvatnets) nuortamus luoktaj (W 432918 7675123), Stuorajávre milta oarjemus luoktaj (W 432776 7672860), vijdábut njuolgga linnja Ándorjávre nuorttaalemus luoktaj (W 431195 7670635), dan jávre oarjemus luoktaj (W 432113 7669074), dåppelt njuolgga linnja Svensborgselva njálmmáj Geatkejávren, vijdábut Geatkeeanu milta Øverbygdaj. Lulil: Målselva mielde Øverbygd rájes Vuolit Rostojávrri rádjái, das viidásit Rostoeanu mielde Rostojávrái ja dán jávrri mielde gitta riikkarádjái Rr 287 bokte. Oarjján: Målselva Øverbygdas Vuolit Rostojávrráj, vijdábut Rostoeanu milta Rostojávrráj (Store Rostavatn) ja dat jávres rijkarádjáj Rr 287 guorraj. Nuortan: Riikkaráji mielde Rostojávrri rájes Golmmariikka rádjemerkii. Lullne: Rijkarádjá Rostojávres Gålmårijkamärkkaj. Dolpi lea juhkkojuvvon golmma oasseguvlui, A, B ja C. A guovlu lea Geaggánvuomi (Könkämä) čearu guohtunguovlu. Dolpi l juogedum gålmå oasseguovlluj; A, B ja C. B guovllu sáhttá Geaggánvuomi čearru geavahit cuoŋománu 1.b.-skábmamánu 14. b., ja Basevuovddi (Helligskogen) boazoorohat sáhttá geavahit guovllu skábmamánu 15.b.-njukčamánu 15.b.. Guovllo A la Könkämä tjäro (Geaggánvuome) guohtomguovllo. Guovllo B oadtju Könkämä tjärro ávkkit ájgen vuoratjismáno 1. b. - basádismáno 14. b. ja Helligskogena ällosujttimdajvva ájgen basádismáno 15. b. – sjnjuktjamáno 15.b.. C guovllu sáhttá Geaggánvuomi čearru geavahit cuoŋománu 1.b.- golggotmánu 31. b., ja Meavkki (Mauken) orohat fas skábmamánu 15. b. – njukčamánu 31.b.. Guovllo C oadtju Könkämä tjärro ávkkit vuoratjismáno 1. b. – gålgådismáno 31. b. ja Meavki ällosujttimdajvva basádismáno 15. b.. A guovlu lea dat oassi Dolppis mii lea lulábeale linjjá Čieknjalvuovdi (Signaldalen) – Bulljáraš (Stordalen) – Stordalselva dasságo boahtá oktii Govdajogain ja nuorttabeale linjjá Sørkjosen – Marknesdalen – Svensborgdalen – Fjellfroskvatn nuorttamus luovtta, das njuolga linjjás Stormyra rádjái Dápmotjoga (Tamokelva) buohta, dan joga mielde dassá go boahtá oktii Rostoeanuin. Guovllo A la dat oasse Dolpis mij la oarjjelin linja Signaldalen - Stordalen - Stordalselva desik Breidalselvajn gávnat ja lullelin linja Sørkjosen - Marknesdalen – Svensborgdalen B guovlu (Márkos-Malla / Markusfjellet) lea dat oassi Dolppis mii lea davábeale linjjá Čieknjalvuovdi – Bulljáraš – Stordalselva dasa gokko boahtá oktii Govdajogain. Guovllo B (Markusfjellet) la dat oasse Dolpis mij la nuorttalin linja Signaldalen - Stordalen - Stordalselva dasik Breidalselvajn gávnat. C guovlu (Marknesdalen) lea dat oassi Dolppis mii lea oarjjabealde linjjá Sør- kjosen - Marknesdalen - Svensborgdalen - Fjellfroskvatn nuorttamus luovtta, das njuolga linjjás Stormyra (34 W 438450 7661983) rádjái Dápmoteanu bokte, dán joga mielde dasa gokko boahtá oktii Rostoeanuin. Dajvva C (Marknesdalen) la dat oasse Dolpis mij la allelin linja Sørkjosen - Marknesdalen Láhku / Guhkesvággi (Lakselvdal / Lyngsdal) boazoorohagas lea riekti johttit Dolppi čađa. Lakselvdal / Lyngsdal ällosujttimdajvan la riektá Dolpi tjadá jåhtet. Johttin galgá leat Dolppi davábeale oasi čađa eanemusat 14 beaivvi čakčat ja eanemusat čieža beaivvi giđđat, ja galgá dieđihuvvot Geaggánvuomi čerrui unnimusat čieža beaivvi ovdal. Galggi jåhtet Dolpi nuortamus oase milta ienemusát 14 biejven tjavtjan ja ienemusát gietjan biejven gidán ja Könkämä tjerruj diededit binnemusát gietjav biejve åvddåla. Áiddit: Áiddit galget leat: Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1. 1. Golmmariikka rádjemearkkas, Govdavákki (Breidalen) mielde ja Govdajávrri mielde gitta Gaskasuorgái Kitdalenis. Gålmårijkamerkas, Breidalena tjadá, Govdajávre ja Gaskasuorggáj Kitdalenin, ja 2. 2. Øvergård rájes Oteren rádjái E6 oarjjabealde. Øvergårdas Oteren rádjáj E6 alusjbielen. § 4 Saivomuotka Norrbottena leanas § 4 Saivomuotka Norrbottena lenan Saivomuotka guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Oarjin: Lullne ja nuorttan: Rahte 99 áttjak nammadum sajes gitta Noijanpolanvaara buohta (SWER99TM 848891 7572377), dan maŋŋela njuolgga luksa Muonioälva rádjáj (SWER99TM 836982 7586385), vijdábut Muonioälvav bajás Kallojärvi buohta (SWER99TM Saivomuotka lea guohtunguovlu Tromssa boazodoalloguovllu boazoorohagaid váste. Saivomuotka la guohtomguovllo ällosujttimdajvajda Tromsa ällosujttimguovlos. Guovlu sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b.. Guovlov oadtju ávkkit ájgen gålgådismáno 1. b. – vuoratjismáno 30.b.. Muđui jagis ii galgga guovllus doaimmahuvvot boazodoallu. Ietjá jahkeájgijt ij ällosujtujn oattjo guovlon barggat. Áiddit: Áidi galgá leat geaidnu 99 rájes Palolaki buohta guovlluráji mielde oarjin ja lulde gitta geainnu 99 rádjái Kahtovaara buohta. Gárde: Gárdde galggá gávnnut rahtes 99 Palolaki guoran guovllorájá milta allen ja oarjján gitta rahtáj 99 Kahtovaara guoran. § 5 Likká Tromssa fylkkas § 5 Likká Tromsa fylkan Likkás leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Rostojávrris Rr 287, Rostoeanu (Rostaelv) mielde Vuolit Rostojávrái (Litle Rostavatn), dan jávrri mielde ja Rostojoga bokte dasságo jogat mannet oktii Dieváideanuin (Divielva) Rostanes bokte. Likkán li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rostojávres Rr 287 guoran Rostoeanu milta Vuolit Rostojávrráj, dan jávre ja Rostojoga milta dasik Dieváideanujn (Divielva) gávnat Rostanesa guoran. Oarjin: Dieváideanu mielde Rostanes rájes bajás Hávgajoga njálbmái maŋemus namuhuvvon eanus. Allen: Dieváideanu milta Rostanesas Hávgajoga áttjak nammadum äno njálmmáj. Lulil: Hávgajoga mielde Dieváideanu rájes bajás Hávgajávrri oivošii, das njuolga linjjás Gorvvejávrri orjješdavimus luovtta rádjái riikkaráji bokte. Oarjján: Hávgajohka Dieváideanus bajás Hávgajávri lusspáj, dassta njuolgga linnja Gorvvejávri nuorttaalemus luoktaj rijkarájá guoran. Nuortan: Riikkaráji mielde Gorvvejávrris Rostojávrái. Lullne: Rijkarádjá Gorvvejávres Rostojávrráj. Likká lea guohtunguovlu Lávnnjitvuomi (Lainiovuoma) čearu váste. Likká l Lainiovuoma tjäro guohtomguovllo. Davvi-Sažža (Nord-Senja) boazoorohat galgá beassat geavahit Čavári guovllu Likkás dálveguohtumin, go guohtundilálašvuohta Davvi-Saččas lea heittot. Nord-Senja ällosujttimdajvva galggá guovlov Cávarri Likkán dálvveguohtomij máhttet ávkkit, gå guohtomvidjura NordSenjan li vájve. Dakkár guohtungeavaheapmi galgá ovdalgihtii dieđihuvvot Lávnnjitvuomi čerrui. Dakkár ávkkimav diedet åvddålijgiehtaj Lainiovuoma tjerruj. Jus ii leat ovttaoaivilvuohta guođoheami hárrái de galgá Boazoguohtunlávdegoddi mearridit áššis. Jus ájgás ij boade galggá Boatsojguohtomsiebrreráde ássjev mierredit. Lávdegoddi sáhttá maiddái addit dárkilet mearrádusaid geavaheami birra. Siebrreráde aj lagáp märrádusájt ávkkima hárráj oadtju vaddet. Čaváris leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Dieváidjoga njálmmis Rostoeanus ja Rostoeanu mielde Vuolit Rostojávrri rádjái, das viidásit dán jávrri mielde Rostoeanu njálbmái Vuolit Rostojávrris. Cávarrin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dievaideanu njálmes Rostoeatnuj ja Rostaeanu milta Litle Rostavatnaj, vijdábut dan jávre milta Rostaeanu njálmmáj Litle Rostavatnin. Nuortan: Rostoeanu mielde dan báikái gokko Rostoeatnu boahtá oktii Sørdalselvain, viidásit Sørdalselva mielde Tverrelva njálbmái Sørdalselvas, das njuolga linjjás Devddesjávrri davimus luovtta rádjái, dán jávrri mielde Devddesjoga rádjái. Lullne: Rostaeanu milta dan sadjáj gånnå Rostaeatnu Sørdalselvajn gávnat, vijdábut Sørdalselva milta Tverrelva njálmmáj Sørdalselvan (34 W 447227 7647617), dassta njuolgga linnja nuortamus luoktaj Devddesjávren (34 W 446777 7643686), dan jávre milta Devddesjohkaj. Lulil: Devddesjohka Dieváideanu rádjái. Oarjján: Devddesjohka Divielvaj. Áiddit: Áiddit galget leat: Allen: Divielva dasik Rostueanujn gávnat. 1. Riikkaráji mielde Rr 287 rájes Rostojávrri bokte dan báikái gos álbmotmeahccerádji boahtá oktii riikkarájiin, viidásit Rostoeanu davábealde Rostobartta lusa. Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1. rijkarájá milta Rr 287 rájes Rostujávre guoran dan sadjáj gånnå suoddjimpárkkarádjá rijkkarájájn gávnat, vijdábut Rostueanu nuorttalin gitta Rostohyttaj, ja 2. rájá milta Likká ja Ánjavuomi guohtomednamij gaskan rijkarájás Julusjohkaj Dividalenin. § 6 Ánjavuopmi Tromssa fylkkas § 6 Ánjavuopmi Tromsa fylkan Ánjavuomis leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Kirkeselva njálmmi rájes Målselvas, viidásit Målselva mielde Dieváideanu (Divielva) njálbmái. Ánjavuomin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Kirkeselva njálmes Målselvan, vijdábut Målselva milta Divielva njálmmáj. Nuortan: Dieváideanu mielde Hávgajoga njálbmái Dieváideanus, viidásit Hávgajoga mielde Hávgajávrri oivošii, das viidásit njuolga linjjás Gorvvejávrri davimus luovtta rádjái, das viidásit riikkaráji mielde dán báikkis Lenesjávrri (Leinavatn) nuorttamus luovtta rádjái. Lullne: Divielva Havgajoga njálmmáj Divielvan, vijdábut Hávgajoga milta Hávgajávre njálmmáj, dassta njuolgga linnjan Gorvvejávre nuortamus luoktaj, vijdábut rijkarájáv dat sajes Leinavattneta lulemus luoktaj. Lulil: Lenesjávrri mielde, dasto Álttesjávrri (Altevatn) mielde Koievasselva njálbmái. Oarjján: Leinavattnet, dan maŋŋela Altevatn Koievasselva njálmmáj. Oarjin: Koievasselva mielde Koievatnet davimus luovtta rádjái, viidásit dan báikki rájes Kopparskarstinden (aláš 1387) rádjái, ja das njuolga linjjás dasa gokko Kopparskarselva ja Skinnskarselva bohtet oktii, das viidásit njuolga linjjás Tverrelva lulimus báikái Tverrelvdalenis, viidásit dán joga mielde dasa gokko Skardelva ja Påveskardelva bohtet oktii, das viidásit njuolga linjjás dasa gokko Frøkentindelva ja Iselva bohtet oktii, ja das Iselva ja Kirkeselva mielde dan njálbmái Målselvas. Allen: Koievasselva milta Koievatneta nuortamus luoktaj, vijdábut dat sajes Kopparskarstindenij sadjáj 1387 ja dassta njuolgga linnjan Kopparskarselva ja Skinnskarelva gávnadimsadjáj, dan maŋŋela njuolgga linnjan Tverrelva oarjemus sadjáj Tverrelvdalenin (34 W 401809 7635197), vijdábut dan äno milta dan sadjáj gånnå Skardelva ja Påveskardelva gávnadibá, dassta njuolgga linnjan dan sadjáj gånnå Frøkentindelva ja Iselva gávnadibá ja dan maŋŋela Iselva ja Kirkeselva milta Målselva njálmmáj. Ánjavuopmi lea juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun; A ja B. A guovlu lea guohtunguovlu Sárevuomi (Saarivuoma) čearu váste. Ánjavuopmi juogedum la guovte oasseguovlluj; A ja B. Guovllo A la guohtomguovllo Saarivuoma tjerruj. B guovllu sáhttá Sárevuomi čearru geavahit cuoŋománu 1. b. – golggotmánu 15. b., ja Stálonjárgga (Hjerttind) boazoorohat sáhttá geavahit guovllu skábmamánu 1. b. – njukčamánu 31.b.. Guovllo B oadtju Saarivuoma tjärro ávkkit ájgen vuoratjismáno 1. b. – gålgådismáno 15. b. ja A guovlu lea dat guovlu Ánjavuomis mii lea nuorttabeale linjjá mii manná Kirkeselva njálmmi rájes Målselvas, viidásit Kirkeselva mielde Sauskarselva njálbmái Kirkeselvas, ja das viidásit njuolga linjjás Kirkestind (aláš 1677) bokte Gaskasjoga njálbmái Álttesjávrris. Guovllo A la dat guovllo Ánjavuomin mij la linja lullelin Kirkeselva njálmes Målselvaj, vijdábut Kirkeselva milta Sauskarselva njálmmáj Kirkeselvan ja dan maŋŋela njuolgga linnjan Kirkestinda saje 1677 baktu Gaskasjoga njálmmáj Áldesjávren. B guovlu lea dat guovlu Ánjavuomis mii lea oarjjabealde linjjá Kirkeselva njálmmis Målselvas – viidásit Kirkeselva mielde Sauskarselva njálmmi rádjái Kirkeselvas, ja dasto njuolga linjjás Kirkestind (aláš 1677) bokte Gaskajoga njálbmái Álttesjávrris. Guovllo B la bájkke Ánjavuomin mij la linja allelin Kirkeselva njálmes Målselvaj, vijdábut Kirkeselva milta Sauskarselva njálmmáj Kirkeselvan ja dan maŋŋela njuolgga linnjan Kirkestinda baktu sajen 1677 Gaskasjoga njálmmáj Altevatnan. Biilabisánanbáikki rájes Álttesjávrris Koievasselva rádjái gusto vuoigatvuohta cegget dárbbašlaš orrunsaji boazodoallolága mearrádusaid vuođul maiddái Sárevuomi čerrui. Guovlon bisádagás Altevatna guoran Koievasselvaj gullu Saarivuoma tjerruj aj riektá dárbas huodnahijt tsieggit vuona boatsojguohtomlága märrádusá milta. Davvi-Sačča boazoorohat galgá beassat geavahit Langfjellet, A guovllu siskkobealde dálveguohtumin go guohtundilálašvuohta Davvi-Saččas lea heittot. Nord-Senja ällosujttimdajvva oadtju Langfjelletguovlov ávkkit, dajva A sinna, dálvveguohtomij, gå guohtomvidjura NordSenjan li vájve. Dakkár geavaheapmi galgá ovdalgihtii dieđihuvvot Sárevuomi čerrui. Dakkár ávkkimav galggá åvddålijgiehtaj Saarivuoma tjerruj diededit. Jus ii leat ovttaoaivilvuohta de mearrida Boazoguohtunlávdegoddi áššis. Jus ávkkima hárráj ij ájgás boade galggá Boatsojguohtomsiebrreráde ássjev mierredit. Lávdegoddi sáhttá maiddái addit dárkilet mearrádusaid geavaheamis. Siebrreráde aj oadtju lagáp märrádusájt ávkkima hárráj vaddet. Langfjellet guovllus leat čuovvovaš rájit: Nuortan dan rájes gokko Dieváideatnu ja Rostoeatnu bohtet oktii, Dieváideanu mielde Høgskardhus rádjái. Guovlon Langfjelletin li tjuovvo rájá: Lullne Divielva ja Rostaelva gávnadimsajes, Divielva milta Høgskardhusaj. Lulil: Høgskardhus rájes njuolga linjjás Høgskardvatnet rastá dasa gokko Leaddojohka ja Beagasanjohka bohtet oktii. Oarjján Høgskardhusas ja njuolgga linnjan Høgskarvatneta rastá Leaddojoga ja Beagasanjoga gávnadimsadjáj. Oarjin: Sandelva mielde Sandelvvatnet davimus báikái. Allen Sandelva milta Sandelvvatneta nuortamus sadjáj. Viidásit njuolga linjjás Målselva lulimus mohkkái Alvheim bokte. Vijdábut njuolgga linnjan Målselva oarjemus måhkkåj (34 W 427073 7653954) Alvheima guoran. Davil: Målselva mielde Dieváideanu njálbmái Målselvas. Nuorttan Målselva milta Divielva njálmmáj Målselvan. Stálonjárgga boazoorohat galgá beassat geavahit Mannančearu A guovllu siskkobealde dálveguohtumin go guohtundilálašvuohta orohaga dálveguohtuneatnamiin Norggas ja Ruoŧas lea heittot. Hjerttind ällosujttimdajvva oadtju Mannančeárruguovlov ávkkit, dajva A sinna, dálvveguohtomin gå guohtomvidjura li vájve dajva dálvveguohtomguovlojn Svierigin ja Vuonan. Dakkár geavaheapmi galgá ovdalgihtii dieđihuvvot Sárevuomi čerrui. Dakkár ávkkimav galggá åvddålijgiehtaj Saarivuoma tjerruj diededit. Jus ii leat ovttaoaivilvuohta geavaheami birra de galgá Boazoguohtunlávdegoddi mearridit áššis. Jus ávkkima hárráj ij ájgás boade galggá Boatsojguohtomsiebrreráde ássjev mierredit. Lávdegoddi sáhttá maiddái addit dárkilet mearrádusaid geavaheamis. Siebrreráde aj oadtju lagáp märrádusájt ávkkima hárráj vaddet. Mannančearus leat čuovvovaš rájit: Davil: Suttesgáldojoga njálmmis Álttesjávrris Langbukta bokte, viidásit njuolga linjjás Darfaljávrri nuortalulimus luovtta rádjái, ja das njuolga linjjás Rr 280 rádjái. Mannančeárun li tjuovvo rájá: Nuorttan: Suttesgáldojoga njálmes Altevatnaj Langbukta guoran, vijdábut njuolgga linnja oarjjelulemus luoktaj Darfaljávrin (34 W 459639 7600773) ja dassta njuolgga linnjan Rr 280 rádjáj. Nuortan: Riikkaráji mielde Rr 280 rájes Lenesjávrri rádjái. Lullne: Rijkarájá milta Rr 280 rádjáj Leinavatnaj. Lulil ja oarjin: Lenesjávrri mielde, viidásit Álttesjávrri mielde Suttesgáldojoga njálbmái Langbuktas. Oarjján ja allen: Leinavatna milta, vijdábut Altevatna milta Suttesgaldojoga njálmmáj Langbuktan Áiddit: Áiddit galget leat: Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1. 1. Koievasselva njálmmi rájes Álttesjávrris guovlluráji mielde Kopparskardtinden heŋggo rádjái. Koievasselva njálmes Altevatnan guovllorájá milta Kopparskardtindena vuosstij (34 W 414092 762546), 2. 2. Kopparskardtangen rájes dasa gokko Vasskardelva ja Strømslitelva bohtet oktii. 3. Kopparskardtangenis (34 W 410188 762740) gávnadimsadjáj Vasskardelva ja Strømslitverrelva gaskan, ja 3. Rr 279 A rájes riikkaráji mielde Lenesjávrri rádjái. Rr 279 A rájes rijkarájá milta Leinavatnaj. § 7 Duoddaras Tromssa fylkkas § 7 Duoddaras Tromsa fylkan Duoddaras guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Lenesjávrri (Leinavatn) mielde riikkarájis viidásit Álttesjávrri (Altevatn) ja Álttesjoga (Barduelva) mielde Sørdalselva oivošii Øyvoll bokte. Duoddarasan li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Lenesjávri (Leinavatn) rijkarájás ja vijdábut Áldesjávri (Altevatnet) ja Álddesjoga (Barduelva) milta Sørdalselva njálmmáj Øyvolla guoran. Oarjin: Sørdalselva rájes dan namuhuvvon báikkis gokko jogat bohtet oktii Grensevatnan ja Rr 272 rádjái riikkarájis. Allen: Sørdalselva milta áttjak nammadum gávnadimsajes Grensevatnanij ja Rr 272 rádjáj rijkaráján. Lulil ja nuortan: Riikkaráji mielde Rr 272 (Pålnorøset) rájes Lenesjávrái. Oarjján ja lullne: Rijkarádjá Rr 272 rájes (Pålnorøset) Lenesjávrráj. Duoddaras lea Dálmmá (Talma) čearu guohtunguovlu. Duoddaras la Talma tjäro guohtomguovllo. Áiddit: Áiddit galget leat: Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1. 2. Vuohpi rájes 1 km nuortalulábealde Čuolbmaeanu njálmmi Skierreluktii. Pålnovikenis Sørdalenij, 2. vuohpes 1 km Čuolbmaæno njálmes oarjjelullelin Skierreluoktaj, ja 3. 3. Hávgaluovtta rájes Álttesjávrái. Havgaluovtas Altevatnaj. § 8 Njuoravuopmi Norrbottena leanas § 8 Njuoravuopmi Norrbottena lenan Njuoravuomis leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Lulil: Riikkarájis ruovdemáđii mielde Tornehamn kapealla rádjái. Njuoravuomin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Oarjján: Ruovdderahte rijkkarájás Tornehamna girkkuj. Nuortan: Njuolga linjjás Tornehamn kapealla rájes Rr 272 (Pålnorøset) rádjái. Lullne: Njuolgga linnja áttjak nammadum sajes Rr 272 (Pålnorøset) rádjáj. Davil ja oarjin: Riikkaráji mielde Rr 272 dan báikki rádjái gokko ruovdemáđii rasttilda riikkaráji. Nuorttan ja allen: Rijkkarádjá Rr 272 rájes dan sadjáj gånnå ruovdderahte rijkarájáv rassti. Njuoravuopmi lea guohtunguovlu Giellasa (Gielas) boazoorohaga váste. Njuoravuopmi la Giellasa ällosujttimdajva guohtomguovllo. § 9 Báhcajeagil Norrbottena leanas § 9 Bahcajeagil Norrbottena lenan Báhcajeahkális leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Oarjin ja lulil: Čázádat Duortnosjávri (Torneträsk) - Dárrajávri - Jiegajávri - Alajávri - Váhkujávri - Nuorajávri gitta Gállojávrri (Kallojärvi) rádjái. Bahcajeagilin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Allen ja oarjján: Jávre Torneträsk - Dárrajávri - Jiegajávri - Alajávri - Váhkujávri - Nuorajávri gitta Kallojärvij. Nuortan ja davil: Gállojávrri rájes čázádaga mielde Lulip Vuolusjávri - Davip Vuolusjávri, maŋemus namuhuvvon jávrri oarjedavimus luovtta rájes njuolga linjjás Lulip Stálojávrri nuortalulimus luktii, viidásit čázádaga mielde Lulip Stálojávri - Stálojohka – Gorttojávri (Korttojärvi) - Duortnosjávri. Lullne ja nuorttan: Kallojärvis tjátjádagáv Lulip Vuolusjávri - Davip Vuolusjávri, maŋemusát nammadum jávre nuorttaalemus luovtas njuolgga linnja Lulip Stálujávri oarjjelulemus luoktaj, vijdábut jávrijt Lulip Stálojávri - Stálujohka - Korttojärvi - Torneträsk. Báhcajeahkála sáhttá Giellasa boazoorohat geavahit ođđajagimánu 15. b. – cuoŋománu 30.b.. Giellasa ällosujttimdajvva oadtju Bahcajeagilav ávkkit ájgen ådåjakmáno 15. b. - vuoratjismáno 30.b.. Báhcajeahkála sáhttá Dálmmá (Talma) čearru atnit miessemánu 1. b. – ođđajagimánu 14.b.. Talma tjärro oadtju Bahcajeagilav ávkkit moarmesmáno 1. b. – ådåjakmáno 14.b.. § 10 Skaitelandet / Anttis Norrbottena leanas § 10 Skaitelandet / Anttis Norrbottena lenan Skaitelandet / Anttis guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Oarjin ja lulil: Lappmarksgränsena mielde Duortoseanu (Torneälven) rájes Millojoga (Myllyjoki) rádjái, das njuolga linjjás Järvikaiset rádjái ja viidásit ruovttoluotta Duortnosetnui Juopakoski vuolde, dán eanu viidásit Paavosaari rádjái Lehonsuantos. Skaitelandetin / Anttisin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Allen ja oarjján: sameednamrájá milta Torneälvenis Myllyjokij, dåppelt njuolgga linnja Järvikaisetij (SWER99TM 809026 7503418) ja vijdábut ruoptus Torneälvenij Juopakoskiv vuolus (SWER99TM 809026 7503418), vijdábut dav änov Paavosaarij (SWER99TM 847353 7487712) Lehonsuanton. Nuortan: Paavosaaris njuolga linjjás jávrrážii nuortadavvelis Saukkuvuoma ja viidásit Pellijoki rádjái, dán joga mielde bajás Pellijärvái, dan rájes njuolga linjjás Ainettijoki nuortalulimus mohkkái, viidásit Ainettijoki mielde Lávnnjiteanu (Lainioälven) rádjái, Lávnnjiteanu mielde bajás Rauvoskoski rádjái. Lullne: Njuolgga linnja Paavosaaris jávrátjij (SWER99TM 843432 7487712) Saukkuvuoma nuorttalullelin ja vijdábut Pellijokij (SWER99TM 843514 7488384), dav jågåv bajás Pellijärvij (SWER99TM 835201 7494173), dåppelt njuolgga linnja Ainettijoki oarjjelulemus måhkkåj (SWER99TM 835201 7494173), vijdábut Ainettijoki milta Lainioälvenij, Lainioälvena milta bajás Rauvoskoskij (SWER99TM 824811 7519771). Davil: Maŋemus namuhuvvon báikkis Lávnnjiteanus Suolojávrái (Saarijärvi), viidásit njuolga linjjás rastá Tonkijärvi ja Liikamaa gitta dasa gokko lappmarksgränsen rasttilda Duortnoseanu. Nuorttan: Nammadum sajes Lainioälvenin Saarijärvij (SWER99TM 823259 7519274), vijdábut njuolgga linnja Tonkijärvi ja Liikamaa rastá gånnå sámeednamrádjá Torneälvenav rassti. Skaitelandet / Anttis lea Tromssa boazoguohtunguovllu boazoorohagaid ja Skievvá (Skjomen) boazoorohaga guohtunguovlu. Skaitelandet / Anttis la Tromsa boatsojguohtomguovlo ja Skjomena ällosujttimdajva guohtomguovllo. Guovlu sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b.. Guovlov oadtju gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. ávkkit. Muđui jagis ii galgga guovllus doaimmahuvvot boazodoallu. Ietjá jahkeájgijt ij ällosujtujn guovlon oattjo barggat. Áiddit: Áiddit galget leat: Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1. 2. guovlluráji mielde Ainettijoki njálmmis Lávnnjiteanus Duortnoseanu rádjái Paavosaari bokte. Guovllorájá milta Torneälvenis sámeednamrájá guoran Rauvosniemij Lainioälvenin, ja 2. guovllorájá milta Ainettijoki njálmes Lainioälvenin Torneälvena rádjáj Paavosaari guoran. § 11 Beatnakvuopmi Nordlándda fylkkas § 11 Beatnakvuopmi Nordlánda fylkan Beatnakvuomi guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Ruovdemáđii mielde riikkarájis Gátterat (Katterat) stašuvdnii. Beatnakvuomin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Ruovdderájáv rijkarájás Gátterata stasjåvnnåj. Oarjin: Gátterat stašuvnnas Ruoidnačohkkii (aláš 1360) lulimus Ruoidnajávrái, dasto njuolga linjjás Beajojikŋii (aláš 1475), das njuolga linjjás Váhttečohkkii (aláš 1494), das njuolga linjjás Basejávrri davimus luktii, das seamma jávrri lulimus luktii, das njuolga linjjás (Basejieŋa rastá) Leirvatnet nuorttamus luktii, das njuolga linjjás Máhcalaga (Storsteinsfjellet) (aláš 1379) rádjái. Allen: Gátterata stasjåvnås Ruoidnačohkkaj (1360 alludagán) oarjemus Ruoidnajávrráj, maŋŋela njuolgga linnjan Beajojieknaj (1475 alludagán), dåppelt njuolgga linnjan Váhttečohkkaj (1494 alludagán), dåppelt njuolgga Basejávre nuortamus luoktaj, dåppelt sämmi jávre oarjemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnjan (Basejieŋa rastá) Leirvatneta lulemus luoktaj, dan maŋŋela njuolgga linnjan Storsteinsfjelletij (1379 alludagán). Lulil: Máhcalagas (aláš 1379) njuolga linjjás jiehki mielde Sealggajávrri lullebeali (aláš 1289) rádjái, das njuolga linjjás várreheŋggo mielde Ákšui, das njuolga linjjás Čunojávrri rastá dán jávrri nuorttamus luktii, dás fas dan báikái gos rádji gaskal Gapná (Gabna) ja Leaváža (Laevas) čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte. Oarjján: 1379 alludagás njuolgga linnja goasstejieŋa milta Sealggajávre oarjjelin 1289 alludahkaj, dåppelt njuolgga linnjan várrebálde milta Ákšuj, dåppelt njuolgga linnjan Čunojávri rastá dan jávre lulemus luoktaj, dassta dan sadjáj gånnå rádjá Gabna ja Laevasa gaskan gávnat rijkarájájn Rr 263 guoran. Nuortan: Riikkaráji Rr 263 rájes davás dan báikái gos ruovdemáđii rasttilda riikkaráji. Lullne: Rijkarádjá Rr 263 rájes nuorttalij dan sadjáj gånnå ruovdderahte rijkarájáv rassti. Beatnakvuopmi lea juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun; A ja B. Beatnakvuopmi la juogedum guovte oasseguovlluj; A ja B. A guovlu lea dat oassi Beatnakvuomis mii lea nuorttabeale njuolga linjjá Gátterat rájes Ristačohkkii (aláš 1683), das njuolga linjjás aláš 1289:ii Sealggajávrri lullebeali. Guovllo A la dat oasse Beatnakvuomis mij la lullelin njuolgga linja Katteratas Ristačohkkaj 1683 alludagán, dåppelt njuolgga linnja 1289 alludahkaj (33 W 622780 7572394) Sealggajávri oarjjelin. Guovlu lea guohtunguovlu Gapná čearu váste. Guovllo la Gabna tjäro guohtomguovllo. B guovlu lea dat oassi Beatnakvuomis mii lea oarjjabealde njuolga linjjá Gátterat - Ristačohka (aláš 1689), das njuolga linjjás aláš 1289:ái Sealggajávrri lullebeali. Guovllo B la dat oasse Beatnakvuomis mij la allelin njuolgga linja Katterat, Ristačohkka 1689 alludagán, dåppelt njuolgga linnja 1289 alludahkaj (33 W 622780 7572394) Sealggajávre oarjjelin. Guovllu sáhttá Gapná čearru geavahit miessemánu 1. b. – čakčamánu 30. b. ja Skievvá boazoorohat golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b.. Guovlov oadtju Gabna tjärro ávkkit ájgen moarmesmáno 1. b. - ragátmáno 30. b. ja Skjomen ällosujttimdajvva gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30.b.. § 12 Njuorjjonjunni Nordlándda fylkkas § 12 Nuorjonjunni Nordlánda fylkan Njuorjjonjunis leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Dan báikki rájes gokko rádji gaskal Gapná ja Leaváža čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte, das njuolga linjjás Losijávrri (Lossivatnet) oivošii. Nuorjonjunnin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå rádjá Gabna ja Laevasa tjäroj gaskan rijkarájájn Rr 263 guoran gávnat njuolgga linnja Lossivatneta lusspáj. Oarjin lea njuolga linjjás namuhuvvon oivošis aláš 1727:ii (Durmålstinden nuortadavábealde), dasto Rundtuvái (aláš 474) Sørdalenis, dasto njuolga Sørelvenii. Allen njuolgga linnja nammadum lusspáj 1727 alludahkaj (33 W 613104 7562205) (Durmålstindena nuorttalullelin), dan maŋŋela Rundtuvaj (474 alludagán) Sørdalenin, dan maŋŋela njuolgga Sørelvenij (33 W 6055387561408). Oarjin ja lulil: Sørelva mielde Rundtuva buohta, viidásit Kobbelva mielde Njuorjjojávrái (Kobbvatnet), das viidásit Njuorjjojávrri nuortalulimus luktii, das Njuorjjojoga, Guovdelisjávrri ja Vanasjávrri mielde dan báikái gokko Leaváža ja Girjása (Girjas) čearuid rádji boahtá oktii riikkarájiin Rr 259 (Ivarstein) bokte. Allen ja oarjján: Sørelva milta Rundtuva buohta, vijdábut Kobbelva milta Nuorjjojávrráj, vijdábut Nuorjjojávre oarjjelulemus luoktaj, dåppelt Nuorjjojoga, Guovdelisjávre ja Vanasjávre milta dan sadjáj gånnå rádjá Laevasa ja Girjasa gaskan rijkarájájn Rr 259 (Ivarstein) gávnat. Nuortan: Riikkaráji mielde dan báikkis gokko Leaváža ja Girjása čearuid rádji boahtá oktii riikkarájiin Rr 259 bokte, dan báikái gokko rádji gaskal Gapná ja Leaváža čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte. Lullne: Rijkarájá milta dat sajes gånnå rádjá Laevasa ja Girjasa tjäroj gaskan gávnat rijkarájájn Rr 259, dan sadjáj gånnå rádjá Gabna ja Laevasa tjäroj gaskan rijkarájájn Rr 263 gávnat. Njuorjjonjunni lea juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun A ja B. Nuorjonjunni l juogedum guovte oasseguovlluj, A ja B. A guovlu lea guohtunguovlu Leaváža čearu váste. Guovllo A la guohtomguovllo Laevasa tjerruj. Guovlu lea dat oassi Njuorjjonjunis mii lea lullelis linjjá gokko rádji gaskal Gapná ja Leaváža čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte, das viidásit njuolga linjjás Gállančohka (aláš 1171) guvlui, njuolga linjjás Stohkkenjunnái (aláš 1226), das njuolga linjjás oarjjás Čáihnavárrái (aláš 1381), das jiehki rastá aláš 1727 rádjái Durmålstinden nuortadavvelis. Guovllo l dat oasse Nuorjonjunnis mij la linja oarjjelin gånnå rádjá Gabna ja Laevasa tjäroj gaskan rijkarájájn gávnat Rr 263 guoran, vijdábut njuolgga linnjan Gállančohka vuosstij (1171 alludagán), njuolgga linnja Stohkkenjunnáj (1226 alludagán), dåppelt njuolgga linnjan alás Čáihnavárráj (1381 alludagán), dåppelt goasstejieŋa 1727 alludahkaj (33 W 613104 7562205) Durmålstindena nuorttalullelin. B guovllu sáhttá Leaváža čearru geavahit geassemánu 15. b. – čakčamánu 30. b., ja Skievvá boazoorohat golggotmánu 1. b. – geassemánu 14.b.. Guovllo B oadtju Laevasa tjärro ávkkit ájgen ragátmáno 15. b. - 30. b. ja Skjomena ällosujttimdajvva gålgådismáno 1. b. – biehtsemáno 14.b.. Guovlu lea dat oassi Njuorjjonjunis mii lea davvelis linjjá gokko rádji gaskal Leaváža ja Gapná čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte, viidásit njuolga linjjás Gállančohka guvlui (aláš 1171), njuolga linjjás Stohkkenjunnái (aláš 1226), das njuolga linjjás oarjjás Čáihnavárrái (aláš 1381), das jiehki rastá aláš 1727 rádjái Durmålstinden nuortadavvelis. Guovllo l dat oasse Nuorjonjunnis mij la linja nuorttalin gånnå rádjá Gabna ja Laevasa gaskan rijkarájájn gávnat Rr 263 guoran, vijdábut njuolgga linnja Gállančohka vuosstij (1171 alludagán), njuolgga linnja Stohkkenjunnij (1226 alludagán), dåppelt njuolgga linnjan alás Čáihnavárráj (1381 alludagán), dåppelt goasstejieŋa milta 1727 alludahkaj (33 W 613104 7562205) Durmålstindena nuorttalullelin. § 13 Skávhlá Nordlándda fylkkas § 13 Skávhlá Nordlánda fylkan Skávhla guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1) Davil: Njuorjjonjuni lulábeal rádji riikkarájis Rr 259 bokte Njuorjjojávrái, das čázádaga mielde njálbmái Skievvás, das vuona mielde olggos. Skávhlán li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Nuorjonjunni konvensjåvnnåguovlo rájá oarjjelin rijkarájás Rr 259 guoran Nuorjjojávrráj, dåppelt tjátjádagáv Skjomenfjordena lusspáj, dåppelt Skjomenfjordena milta. Oarjin: Skievvá ja Frostisena boazoorohagaid orohatráji mielde Sørskjomenii ja gitta Vuotnabáhtii (Skjombotn), das njuolga linjjás Vasstjørnan rádjái Kjårdadalenis, dán jávrrážis Kjårdavatn davimus luktii, das Kjårdavatn lulimus luktii riikkaráji bokte. Allen: Guovllorájá milta Skjomena ja Frostisena ällosujttimdajvaj gaskan Sørskjomenij vijdábut Skjombotnaj, dan maŋŋela njuolgga linnja Vasstjørnanij Tjårdadalenin, dat jávres Kjårdavatna nuortamus luoktaj, dåppelt Kjårdavatneta oarjemus luoktaj rijkarájá guoran. Lulil: Riikkaráji mielde dan báikái gokko rádji gaskal Girjása ja Leaváža čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 259 bokte. Oarjján: Rijkarájá milta dan sadjáj gånnå rádjá Girjasa ja Laevasa gaskan rijkarájájn gávnat Rr 259 guoran. Skávhlá lea guohtunguovlu Girjása čearu váste. Skávhlá l Girjása tjäro guohtomguovllo. § 14 Stuorrijda Nordlándda fylkkas ja Norrbottena leanas § 14 Stuorrijda Norrbottena lenan ja Nordlánda fylkan Stuorrijda guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Kjårdavatnet lulimus luovtta rájes riikkaráji bokte Kjårdavatn davimus luktii, das Vasstjørnanii Kjårdadalenis, jávrrážis njuolga linjjás Vuotnabáhtii (Skjombotn), das Gangarnesetii, viidásit njuolga linjjás Nordre Bukkevatnet oivošii, das njuolga linjjás Jiekŋavárrái (Isfjellet) aláš 1437 rádjái, das njuolga linjjás dán jávrri lulimus luovtta rádjái mii lea 700 allodagas, das njuolga linjjás Bávgejávrri (Baugevatnet) oarjjimus luovtta rádjái, viidásit dán jávrri ja čázádaga mielde Ruonasjávrri rastá Siiddasjávrái, dás njuolga linjjás Kjårdavatnet lulimus luovtta rádjái riikkaráji bokte. Stuorrijdan li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Kjårdavatna oarjemus luovtas rijkarájá guoran Kjårdavatna nuortamus luoktaj, dåppelt Vasstjørnanij Tjårdadalenin, jávrátjis njuolgga linnja Skjombotnaj, dåppelt Gangarnesetij, vijdábut njuolgga linnja Nordre Bukkevatneta lusspáj, dåppelt njuolgga linnja Isfjelletij 1437 alludagán, dåppelt njuolgga linnja jávre oarjemus luoktaj 700 alludagán (33 W578072 7556164), dåppelt njuolgga linnja alemus luoktaj Baugevatneta alemus luoktaj, vijdábut dan jávre ja tjátjádagá milta Ruonasjávre rastá Siiddasjávre lusspáj, dåppelt njuolgga linnja Kjårdavatneta oarjemus luoktaj rijkarájá guoran. Stuorrijda lea Frostisena boazoorohaga ja Girjása (Girjas) ja Bastte (Baste) čearuid oktasaš guohtunguovlu. Stuorrijda l Frostisena ällosujttimdajva ja Girjasa ja Baste tjäroj aktisasj guohtomguovllo. Oktasaš guohtun dán guovllus eaktuda ahte boazoorohagas ja čearuin lea ovttasbargošiehtadus konvenšuvnna artihkal 7 olis. Guovlo aktisasj ávkkim åvdåltbiedjá aktisasjlihtov tjieldij ja ällosujttimdajvaj gaskan konvensjåvnå 7. artihkkala milta. Jus dakkár šiehtadus ii boađe áigái dahje jus dat loahpahuvvo, de lea čuovvovaš guovlu guohtunguovlun Girjása ja Bastte čearuid váste: Riikkarájis Kjårdavatnet lulimus geaži bokte, dán jávrri mielde davit geahčái, das njuolga linjjás Middagsvatnet lulit geahčái, dán jávrri mielde johkii mii golgá dán jávrái, johkanjálmmis njuolga linjjás Vabakkvatn rádjái, dán jávrri ja joga mielde Forsvatn rádjái, dán jávrri ja joga mielde Siiddasjávrái, johkanjálmmis njuolga linjjás oarjelulás badjel Bávgečohka (Baugefjell) Bávgejávrri seakkimus čoalbmái, viidásit dán jávrri mielde nuorttas ja čázádaga mielde gitta riikkarádjái. Jus dakkár lihtto ij gávnnu jali hiejteduvvá, la tjuovvo guovllo guohtomguovllon Girjasa ja Baste tjärojda: Rijkarájás Kjårdavatneta oarjjegietjen, dan jávre milta dan nuorttagähtjáj, njuolgga linnja Middagsvatneta oarjjegähtjáj, dat jávres jåhkåj (33 W 595197 7560246) mij gålgijt dan jávrráj, jåhkånjálmes njuolgga linnja Vabakkvatnaj, dat jávres ja jågås Forsvatnaj, dat jávres ja jågås Siiddasjávrráj, jåhkånjálmes njuolgga linnja oarjjeallela guovlluj Baugefjella badjel Baugevatneta gártjemus tjoalmmáj (33 W 585121 7553741), vijdábut dan jávre ja tjátje milta oarjás guovlluj gitta rijkarádjáj. Áiddit: Áiddit galget leat: 1. Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1. Forsvatnet rájes Siiddasjávrái (geahča § 46). Forsvatnetis Siiddasjávrráj (gehtja § 46), ja 2. 2. Forsvatnet rájes Guovdelasjávrri (Langvatnet) rádjái (geahča § 46). Forsvatnetis Langvatnetij (gehtja § 46). Jus lea ovttasbargošiehtadus de galgá guohtunguovllus maiddái leat rátkkagárdi. Jus la aktisasjlihtto galggá gärdda guohtomguovlo sinna gávnnut. § 15 Bávgi Nordlándda fylkkas § 15 Bávgi Nordlánda fylkan Bávgi guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1) Davil: Riikkarájis gokko Bávgejohka golgá rastá riikkaráji Bávgejávrri (Baugevatn) oivošii, dán jávrri mielde gitta jávrri oarjjimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás jávrái mii lea allodat 700:s ja čázádaga mielde Austerdalenis Innerpollena rádjái Divttasvuonas (Tysfjorden). Bávgin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála) Nuorttan: Rijkarájás gånnå Bávgijåhka rijkarájáv rassti Baugevatna njálmmáj, dat jávres jávre alemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnja jávrráj 700 alludagájn (33 W 578072 7556164) ja tjátjádahkaj Austerdalena tjadá Innerpollenij Divtasvuonan. Oarjin: Innerpollena rájes Divttasvuona mielde Slábávutnii (Sørfjorden), das Baddjejávrre (Øver-Sørfjordvatnet) rádjái. Allen: Innerpollenis Divtasvuona milta Slabávuodnaj (Sørfjorden), dåppelt Badjejávrráj (ØverSørfjordvatnet). Lulil: Baddjejávrre rájes, čázádaga bajás Sadjemjávrre nuorttamus luktii, das njuolga linjjás allodat 1236:ii Gihtsejiegnas, das njuolga linjjás Noaidejávrri oarjjimus luktii, dán jávrri mielde Lavzejávrái, das fas čázádaga mielde Bovrojávrái, dán jávrri mielde riikkarádjái. Oarjján: Badjejávres (ØverSørfjordvatnet), jávre milta Sadjemjávre lulemus luoktaj, dan maŋŋela njuolgga linnja 1236 alludahkaj Gihtsejieŋan, maŋŋela njuolgga linnja Noaidejávre alemus luoktaj, dan maŋŋela dan tjátje milta Lavzejávrráj, dåppelt tjátjádagá milta Bovrojávrráj, dav jávrev rijkarádjáj. Nuortan: Riikkaráji mielde dan báikái gokko Bávgejohka rasttilda riikkaráji. Lullne: Rijkarájá milta dan sadjáj gånnå Bávgijåhka rijkarájáv rassti. Bávgi lea guohtunguovlu Bastte čearu váste. Bávgi l Baste tjäro guohtomguovllo. § 16 Slahpenjárgga Nordlándda fylkkas § 16 Slahpenjárgga Nordlánda fylkan Slahpenjarggas leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Dan báikkis gokko riikkarádji rasttilda Bovrojávrri davit gátti, dán jávrri ja čázádaga mielde Lavzejávrri rádjái, viidásit Noaidejávrri rádjái ja dán jávrri oarjjimus luktii, dan luovttas njuolga linjjás allodat 1236:ii Gihtsejiegnas, das njuolga linjjás Sadjemjávrre nuorttamus luktii, dán luovttas jávrri rastá čázádaga mielde Baddjejávrre (Øver-Sørfjordvatnet) rádjái, viidásit Slábávuodna (Sørfjorden) rádjái. Slahpenjárgan li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå rijkarádjá Bovrojávre nuortap gáttev rassti, dat jávres tjátjádagá milta Lavzejávrráj, vijdábut Noajddejávrráj ja dan jávre alemus luoktaj, dat luovtas njuolgga linnja 1236 alludahkaj Gihtsejiegŋaj, dåppelt njuolgga linnja Sadjemjávre lulemus luoktaj, dat luovtas jávre rastá tjátjádagá milta Badjejávrráj (ØverSørfjordvatnet), vijdábut Slabávuodnaj (Sørfjorden). Oarjin: Slábávuodna rájes, Divttavuona (Tysfjorden) mielde ja nuori gaskal Hulløya ja nánnáneatnama. Allen: Slabávuonas (Sørfjorden), Divtasvuona ja tjoalme milta Vuollná ja gátte gaskan. Lulil: Nuori rájes sisa Mannfjordenii vuotnabáhtii gokko Storvatnet golgá vutnii, dán čázádaga mielde Storvatnet lulimus luovtta rádjái, luovtta rájes njuolga linjjás Čoadnejávrri davimus luktii, das dán jávrri ja čázádaga mielde viidásit riikkarádjái. Oarjján: Tjoalmes Spälláj vuodnanjálmmáj Storvatnetis, dav tjátjev Storvatneta oarjemus luoktaj, luovtas njuolgga linnja Tjoaddnejávre nuortamus luoktaj, dan maŋŋela dav jávrev ja tjátjádagáv vijdábut rijkarádjáj. Nuortan: Riikkaráji mielde davás dan báikái gokko riikkarádji boahtá Bovrojávrri davit gáddái. Lullne: Rijkarájá milta dan sadjáj gånnå rijkarádjá Bovrojávre nuorttagáttev rassti. Slahpenjargga lea guohtunguovlu Unna Čeruža (Sörkaitum) čearu váste. Slahpenjárgga l Unnatjerutja guohtomguovllo. § 17 Ruonasvágge Nordlándda fylkkas § 17 Ruonasvágge Nordlánda fylkan Ruonasvákkis lea čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil: Riikkarájis Valddajávrris ja čázádaga mielde Gussajávrái, viidásit Njallajåhkå mielde dasságo dat boahtá oktii Sørelvain. Ruonasvákken li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rijkarájás Valldajávren ja tjátjádagá milta Gussajávrráj, vijdábut Njallajågå milta dasik Rávggajågåjn gávnat. Oarjjás ja lulás: Ravggajåhkå (Sørelva) mielde ja viidásit čázádaga Ruonasvákkis riikkaráji rádjái. Allen ja oarjján: Rávggajågå (Sørelva) ja vijdábut tjátjádagá milta Ruonasvákken rijkarádjáj. Nuortan: Riikkaráji mielde Valddajávrái. Lullne: Rijkarájá milta Ruonasvágge lea guohtunguovlu Sirges čearu váste ja sáhttá geavahuvvot suoidnemánu 1. b. – čakčamánu 15.b.. Ruonasvágge l Sirggá tjielde guohtomguovllo mav oadtju ávkkit ájgen sjnjilltjamáno 1. b. – ragátmáno 15.b.. § 18 Lijná Nordlándda fylkkas § 18 Lijná Nordlánda fylkan Lijná guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil: Rr 246 rájes Sávtsasj bokte njuolga linjjás Heargejávrri (Reinoksvatnet) nuortalulimus luovtta rádjái, dán jávrri mielde jávreoivošii. Lijnán li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rr 246 rájes Sávtsatjin njuolgga linnja oarjjelulemus luoktaj Hierggejávren, dåppelt dan jávre milta jávre lusspáj. Oarjin: Njuolga linjjás Heargejávrri oivošis Jierdajávrri rádjái, dasto čázádaga mielde álggos Juoksajávrái, das fas Gaskajávrriide, ja dás viidásit Linájávrái ja dán jávrri mielde Goržejávrri lulimus luovtta rádjái. Allen: Njuolgga linnja Hierggejávre luspes Jierdajávrráj, dan maŋŋela tjátjádagáv Juoksajávrráj, vijdábut tjátjádagáv Gasskajávrijda, dåppelt tjátjádagáv Linájávrráj (33 W 552429 7503370) ja dan jávre oarjemus luoktaj Gårttjejávren. Lulil: Namuhuvvon luovtta rájes njuolga linjjás Ridoalggičohkkii, aláš 1273, viidásit njuolga linjjás Rr 244:ii Hurreváris. Oarjján: Nammadum luovtas njuolgga linnja Ridoalggetjåhkkåj, 1273 alludagán, vijdábut njuolgga linnja Rr 244 rádjáj Hurreváren. Nuortan: Rr 244 rájes riikkaráji mielde Rr 246:ii Sávtsasj bokte. Lullne: Rr 244 rájes rijkarájá milta Rr 246 rádjáj Sávtsatjin. Lijná lea guohtunguovlu Sirges čearu váste. Lijná l Sirggá tjielde guohtomguovllo. § 19 Sijddas Nordlándda fylkkas ja Rastesvárre Norrbottena leanas § 19 Rástesvárre Norrbottena lenan ja Sijdas Nordlánda fylkan Rastesváris leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil: Dan báikkis Trolldalenis gokko rádji gaskal Sirges ja Tuorpun čearuid boahtá oktii riikkarájiin, čearuid ráji mielde Vastenjávrre rádjái, das badjel Vuojatsavon gitta Virihávrre rádjái. Rástesváren li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes Trolldalenin gånnå rádjá Sirggá ja Tuorpona tjieldij gaskan rijkarájájn gávnat, tjiellderájá milta Vásstenjávrráj, dassta Vuojatsavvuna badjel Virihávrráj. Nuortan: Rastá Virihávrre Tukijåkkå njálbmái. Lullne: Virihávre rastá Duvggejågå njálmmáj. Lulil: Tukijåkkå mielde Gasakjávrre rádjái, viidásit čázádaga mielde dan báikái gokko čázádat boahtá oktii riikkarájiin Leirvatnet bokte. Oarjján: Duvggejågå milta Gásakjávrráj, vijdábut tjátjádagá milta dan sadjáj (33 W 555288 7464930) gånnå tjátjádahka rijkarájájn Leirvatnetin gávnat. Oarjin: Riikkaráji mielde Leirvatnet rájes Trolldalen rádjái. Allen: Rijkarádja Leirvatnetis Trolldalenij. Sijddas guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil: Rr 242 A rájes Snøtoppenis njuolga linjjás Ragoelva njálbmái Storskogvatnetis, das lulábeale gátti mielde Storskogvatnet oivošii, viidásit njuolga linjjás Bassejávrri oarjjimus luovtta rádjái, dán luovttas njuolga linjjás Skardvatnet rádjái, das fas Lappelva mielde Andkjelvatnet rádjái. Sijdasin li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rr 242 A rájes Snøtoppenin njuolgga linnja Ráhkojågå njálmmáj Storskogvatnetin, dan maŋŋela oarjásjgáttev Storskogvatneta lusspáj, vijdábut njuolgga linnja Bassejávre alemus luoktaj, dat luovtas njuolgga linnja Skardvatnetij, dan maŋŋela Lappelva milta Andkjelvatnetij. Allen: Andkjelvatnetis Oarjin: Andkjelvatnet rájes Fagerbakkelva mielde Siiddasjávrri oivošii, viidásit dán jávrri rastá jávrri lulimus luovtta rádjái. Fagerbakkelva milta Sijdasjávre luspes, vijdábut dan jávre rastá dan oarjemus luoktaj. Lulil: Namuhuvvon luovtta rájes njuolga linjjás Sisovasstinden rádjái, aláš 1411, das fas rastá Ålmåjalosjiegna (Blåmannsisen) Leirvatnet rádjái, viidásit dán jávrri rastá riikkarádjái. Oarjján: Nammadum luovtas njuolgga linnja Sisovasstindenij, 1411 alludagán, dan maŋŋela Ålmåjjálosjieŋa (Blåmannsisen) rastá Leirvatnetij, vijdábut dan jávre rastá rijkarádjáj (33 W 555288 7464930). Nuortan: Riikkaráji mielde Leirvatnet rájes Rr 242A:ii Snøtoppenis. Lullne: Rijkarádjá Leirvatnetis Rr 242 A rádjáj Snøtoppenin. Sijddas ja Rastesvárre lea Duokta (Storskog / Sjunkfjell) boazoorohaga ja Tuorpun čearu oktasaš guohtunguovlu. Sijdas ja Rástesvárre libá aktisasj guohtomguovlo Tuorpuna tjälldáj ja Duokta ällosujttimdajvvaj. Oktasaš guohtun dán guovllus eaktuda ahte boazoorohagas ja čearus lea ovttasbargošiehtadus konvenšuvnna artihkal 7 olis. Guovloj aktisasj ávkkim åvddåltbiedjá aktisasjlihtov tjielde ja ällosujttimdajva gaskan konvensjåvnå 7. artihkkala milta. Jus dakkár šiehtadus ii dahkkojuvvo dahje jus dat loahpahuvvo, de lea riikkarádji boazoorohaga ja čearu rádji. Jus dakkár lihtto ij gávnnu jali hiejteduvvá, la rijkarádjá rádján tjielde ja ällosujttimdajva gaskan. § 20 Sálla Nordlándda fylkkas § 20 Sálla Nordlánda fylkan Sálla guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil ja oarjin: Dan báikkis gokko Leirvatnet boahtá riikkarádjái, dán jávrri rastá Ålmåjalosjiegna (Blåmannsisen) rádjái, dán jiehki rastá aláš 1283 rádjái, das njuolga linjjás Storelvvatnan oarjelulimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás dan báikái gokko riikkarádji raste Labbasjávrri davit gátti. Sállan li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan ja allen: Dat sajes (33 W 555288 7464930) gånnå Leirvatnet rijkarájájn gávnat, dan jávre rastá Ålmåjjálosjiegŋaj (Blåmannsisen), dan goasstejieŋa rastá 1283 alludahkaj (33 W 547133 7456435), dåppelt njuolgga linnja Storelvvatna oarjjealemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnja dan sadjáj gånnå rijkarádjá Labbasjávre nuortasjgáttev rassti. Nuortan: Riikkaráji mielde Labbasjávrris Leirvatnetii. Lullne: Rijkarájá milta Labbasjávres Leirvatnetij. Sálla lea guohtunguovlu Tuorpon ja Luokta – Mavas čearuid váste. Sálla le guohtomguovllo Tuorpuna ja LuoktaMávvasa tjieldijda. Áiddit: Áiddit galget leat Loamejávrri rájes Bieskehávrre rádjái. Gárde: Gárde galggi gávnnut Loamejávres Bieskehávrráj. § 21 Gráddas Nordlándda fylkkas Gráddas guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil ja oarjin: Rr 235 rájes Bálljávrre nuortalulimus luovtta rádjái, dán jávrri rastá gitta lulimus luktii, das njuolga linjjás dasságo Arggalijjåhkå ja Skiejddejåhkå bohtet oktii, das fas Skiejddejåhkå mielde dasa gokko dat boahtá oktii Gráddasjåhkåin. Gráddasin li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan ja allen: Rr 235 rájes Bállávre oarjjelulemus luoktaj, dan jávre rastá oarjemus luoktaj, dassta njuolgga linnja Arggalajjågå ja Skiejdejågå gávnadimsadjáj, dan maŋŋela Skiejdejågå milta dasik Gráddesjågåjn gávnat. Lulil: Dan namuhuvvon báikki rájes gokko jogat mannet oktii, Gráddasjåhkå mielde dasa gokko dát golgá rastá riikkageainnu 77, das fas dán geaidnoráigge riikkaráji rádjái. Oarjján: Maŋemus nammadum gávnadimsajes, Gráddesjågå milta dan sadjáj gånnå rijkagäjnov 77 rassti, dåppelt dav rahtev rijkarádjáj. Nuortan: Riikkaráji mielde dan báikki rájes gokko riikkageaidnu 77 rasttilda riikkaráji Rr 235 rádjái. Lullne: Rijkarájáv dat sajes gånnå rijkarahte 77 rijkarájáv rassti Rr 235 rádjáj. Gráddas lea guohtunguovlu Semisjaur-Njarg čearu váste. Gráddes la guohtomguovllo Semisjávr-Njárga tjälldáj. Áiddit: Áiddit galget leat: Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1. 1. Ikesjávrre rájes Bálljávrre nuortalulimus luovtta rádjái. Ikesjávres Balvatneta oarjjelulemus luoktaj, 2. 2. Bálljávrre luovtta rájes Skiejddevágge buohta čázádaga mielde čađa Skiejddevágge dan báikái gokko vággi boahtá oktii Arggalijvákkiin. Balvatneta luovtas Skiedjevákke guoran ja tjátjádagá milta Skiedjevákke rastá dasik vágge Arggalajvákkijn gávnat. 3. 3. Arggalijvággebartta rájes Tausafjellet rádjái. Arggalavággehyttas Tausafjelletij (33 W 532558 7412483). 4. 4. Klibbo oarjelulábeale vieltti rájes Skáiti nuortalis Nyslåttbekken rádjái Fredheim lullelis. Klibbo oarjjeallebieles Skájde lullelin (33 W 531559 7409416) Nyslåttbekkenij Fredheima oarjjelin, ja 5. gålmån sajen Graddeselva milta § 22 Älvsbyn Norrbottena leanas § 22 Älvsbyn (Ientjáválle) Norrbottena lenan Älvsbyn guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Holmsel rájes geaidnoráigge Åträsket nuortalulimus geahčái, dás njuolga linjjás Manjärv jávrri oarjjimus luktii, das fas geaidnoráigge Manjärv rájes geainnu 94 rádjái Vistheden bokte, viidásit geainnu 94 mielde Bihtámeanu (Piteälven) rádjái, das fas dán eatnoráigge oarjjás Holmsel rádjái. Ientjávállen (Älvsbyn) li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Holmselas rahte milta Åträsketa oarjjelullegähtjáj, dåppelt njuolgga linnja alemus luoktaj jávren Manjärv, dåppelt rahte milta Manjärvaj 94 rahtaj Visthedena guoran, vijdábut 94 rahtev Bihtámäno rádjáj, dav änov alás Holmselaj. Älvsbyn lea guohtunguovlu Balvatn boazoorohaga váste ja sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b.. Ientjáválle (Älvsbyn) la Balvatna ällosujttimdajva guohtomguovllo mav ájgen gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. oadtju ávkkit. § 23 Svanjggá Nordlándda fylkkas § 23 Svanjggá Nordlánda fylkan Svanjggá guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Dan báikkis gokko geaidnu 77 boahtá riikkarádjái, das dán geainnu mielde E6 rádjái, das fas E6 mielde luksa dan báikái gokko E6 rasttilda Nordlandsbána, dan ruovdemáđii mielde dasságo lea Ståhkkåhajåhkå buohta, viidásit dán joga mielde dan báikái gokko rádji gaskal Semisjaur-Njarg ja Svaipa čearuid boahtá riikkarádjái, riikkaráji mielde davás dan báikái gokko geaidnu 77 rasttilda riikkaráji. Svanjggán li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): dat sajes gånnå rahte 77 rijkarájáv rassti, dan gäjno milta E6 rahtaj, dan maŋŋela E6 milta oarjás dan sadjáj gånnå E6 Nordlandsbanav rassti, dav ruovdderahtev Ståkkåhjågå buohta, vijdábut dav änov dan sadjáj gånnå Semisjávr-Njárga ja Svaipa tjielde rijkarájájn gávnadibá (33 W 518200 7375859), rijkarájá milta nuorttalij dan sadjáj gånnå rahte 77 rijkarájáv rassti. Svanjggá lea juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun; A ja B. Svanjggá l juogedum guovte oasseguovlluj; A ja B. A guovlu lea dat oassi Svanjggá guovllus mii lea Dybenåga davvelis. Guovllo A la dat oasse Svanjggás mij la Dybenåga nuorttalin. Guovllu sáhttá Semisjaur-Njarg čearru geavahit suoidnemánu 1. b. – čakčamánu 15. b. ja Saltfjellet boazoorohat čakčamánu 16. b. – geassemánu 30.b.. Guovlov oadtju Semisjávr-Njárga tjiellde ávkkit ájgen sjnjilltjamáno 1. b. – ragátmáno 15. b. ja Saltfjellet ällosujttimdajvva ájgen ragátmáno 16. b. – biehtsemáno 30.b.. B guovlu lea dat oassi Svanjggá guovllus mii lea Dybenåga lullelis. Guovllo B la dat oasse Svanjggás mij la Dybenåga oarjjelin. Guovllu sáhttá Semisjaur-Njarg čearru geavahit miessemánu 1. b. – skábmamánu 10. b. ja Saltfjellet boazoorohat skábmamánu 11. b. – cuoŋománu 30.b.. ällosujttimdajvva ájgen basádismáno 11. b. - vuoratjismáno 30.b.. § 24 Storsund Norrbottena leanas § 24 Storsund Norrbottena lenan Storsund guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Storsund rájes ruovdemáđii mielde Storträskliden – Koler geainnu rádjái, dán geaidnoráigge Lillpiteälven rádjái, dán joga mielde luoddaearu rádjái Lillpite oarjedavábealde, das fas geaidnoráigge Granträsket rádjái, viidásit geaidnoráigge Liden badjel Arvidsträsk rádjái, das viidásit geaidnoráigge Teugerträsk rastá Storsund rádjái. Storsundan li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Storsundas ruovdderahte milta rahtáj Storträskliden – Koler, dav gäjnov Lillpiteednuj, dav änov rahtesuorráj Lillpite nuorttaallelin, dåppelt gäjnov Granträsketij, vijdábut gäjnov Lidena rastá Arvidsträskaj, dåppelt rahterájge Teugerträska rastá Storsundaj. Storsund lea Saltfjellet boazoorohaga guohtunguovlu ja sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b.. Storsund la guohtomguovllo Saltfjelleta ällosujttimdajvvaj mav máhtti ájgen gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. ávkkit. § 25 Aahkavaerie / Andfjellet Nordlándda fylkkas § 25 Aahkavaerie / Andfjellet Nordlánda fylkan Aahkavaerie / Andfjellet guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Dan báikki rájes gokko rádji gaskal Semisjaur-Njarg ja Svaipa čearuid boahtá riikkarádjái Ståhkkåhajåhkå rádjái, Ståkkåhajåhkå mielde dasa gokko dat boahtá oktii Ruovadajåhkåin (Randalselva). Aahkavaerien / Andfjelletin li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå rádjá Semisjávr-Njárga ja Svaipa tjieldij gaskan rijkarájáv rassti (33 W 518200 7375859) Ståkkåhajåhkåj, Ståkkåhajågåv dasik Ruovadajågåjn (Randalselva) gávnat. Oarjin: Dan rájes gokko Ståhkkåhajåhkå ja Ruovadajåhkå bohtet oktii, Ruovadajåhkå ja Ranelva mielde Messingåga njálbmái dán eanus, Messingåga mielde dasságo Jarfjell- bekken ja Kjerringelva bohtet oktii, das fas njuolga linjjás Giftfjellet rádjái (aláš 1127), das viidásit njuolga linjjás Jånghkere rádjái (aláš 1459). Allen: Gånnå Ståkkåhajåhkå ja Ruovadajåhkå (Randalselva) gávnadibá, Ruovadajågåv ja Ranelvav Messingåga änolusspáj, Messingågav dasik Jarfjellbekkenijn ja Kjerringelvajn gávnat, dan maŋŋela njuolgga linnja Giftfjelletij (1127 alludagán), dan maŋŋela njuolgga linnja Jånghkerij (1459 alludagán). Oarjján: Lulil: Jånghkere rájes (aláš 1459) njuolga linjjás Kvepsendalstjønna davimus luktii, viidásit njuolga linjjás Rundbjorvatnet oarjjimus luktii, das fas njuolga linjjás dan báikái riikkarájis gokko Gran ja Ran čearuid gaskasaš rádji álgá (Rr 223). Jånghkere (1459 alludagán) njuolgga linnja Kvepsendalstjønna nuortamus luoktaj, vijdábut njuolgga linnja Rundbjorvatneta alemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnja dan sadjáj rijkarájá nanna gånnå rádjá Grana ja Rana tjieldij gaskan álggá (Rr 223). Nuortan: Riikkaráji mielde Rr 223 rájes koordináhta 33 W 518200 7375859 rádjái Ståhkkåhajåhkå bokte. Lullne: Rijkarájá milta Rr 223 rájes koordináhtaj 33 W 518200 7375859 Ståkkåhajågå guoran. Aahkavaerie / Andfjellet lea juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun; Aahkavaerie ja Andfjellet. Aahkavaerie / Andfjellet la juogedum guovte oasseguovlluj; Aahkavaerie ja Andfjellet. Andfjellet lea dat oassi Aahka- vaerie / Andfjellet guovllus mii lea nuorttabealde Virvassåga - Bjoråga gitta koordináhta 33 W 510805 7350489 rádjái, das viidásit njuolga linjjás Kvepsendalstjønna davimus luovtta rádjái. Andfjellet la dat oasse Aahkavaeries / Andfjelletis mij la Virvassåga - Bjoråga lullelin koordináhta 33 W 510805 7350489 rádjáj, dan maŋŋela njuolgga linnja nuortamus luoktaj Kvepsendalstjønnan. Andfjellet lea Svaipa ja Gran čearuid guohtunguovlu. Andfjellet la Svaipa ja Grana tjieldij guohtomguovllo. Aahkavaerie lea dat oassi Aahkavaerie / Andfjellet guovllus mii lea oarjjabealde Virvassåga - Bjoråga gitta koordináhta 33 W 510805 7350489 rádjái, das viidásit njuolga linjjás Kvepsendalstjønna davimus luovtta rádjái. Aahkavaerie la dat oasse Aahkavaerie / Andfjelletis mij la Virvassåga – Bjoråga allelin koordináhta 33 W 510805 7350489 rádjáj, dan maŋŋela njuolgga linnja nuortamus luoktaj Kvepsendalstjønnan. Aahkavaerie sáhttet Svaipa ja Gran čearut geavahit miessemánu 1. b. – golggotmánu 15. b., ja Ildgruben boazoorohat golggotmánu 16. b. – cuoŋománu 30.b.. Aahkavaeriev Svaipa och Grana tjielde oadtjoba ávkkit ájgen moarmesmáno 1. b – gålgådismáno 15. b. ja Ildgrubena ällosujttimdajvav gålgådismáno 16. b. - vuoratjismáno 30.b.. 1. Áidi Kvepsendalstjønna rájes oarjedavás koordináhta 33 W 507222 7349428 rádjái gokko goarpmasta Jånghkerii. Gárde: Galggá gávnnut 1. gárdde Kvepsendalstjønnas nuorttaallelij koordináhta 33 W 507222 7349428 guovlluj Junkeren vuosstij. 2. Rátkkagárdi vuogas báikkis Virvassdalenis. 2. lárkavgärdda hiebalgis sajen Virvassdalenin. § 26 Goepsetjahke Nordlándda fylkkas § 26 Goepsetjahke Nordlánda fylkan Goepsetjahke guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil ja oarjin: Rr 223 rájes, gokko Gran ja Ran čearuid rádji álgá, njuolga linjjás Rundbjorvatnet oarjjimus luovtta rádjái, das viidásit njuolga linjjás Kvepsendalstjønna davimus luktii, das fas Goepsejohke mielde dan njálbmái Kvepsendalsbuktas, das njuolga linjjás Kjerrtjønna oarjjimus luovtta rádjái, das fas njuolga linjjás Rr 220A:ii. Goepsetjahken li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan ja allen: Rr 223 rájes, gåsstå rádjá Grana ja Rana tjieldij gaskan vuolggá, njuolgga linnja Rundbjorvatneta alemus luoktaj, vijdábut njuolgga linnja Kvepsendalstjønna nuortamus luoktaj, vijdábut Goepsejohke milta Kvepsendalsbukta njálmmáj, dåppelt njuolgga linnja Kjerrtjønna alemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnja Rr 220 A rádjáj. Lulil ja nuortan: Rr 220 A rájes riikkaráji mielde Rr 223:ii. Oarjján ja lullne: Rr 220 A rájes rijkarájá milta Rr 223 rádjáj. Goepsetjahke lea guohtunguovlu Ran čearu váste. Goepsetjahke la guohtomguovllo Rana tjälldáj. Áiddit: Áidi galgá leat Rr 223 rájes guohtunguovllu ráji mielde Kaldvatnet rádjái, das jávrri nuorttabeale ja lulábeale gátti mielde guohtunguovllu ráji rádjái Kjerrtjønna bokte, viidásit dán ráji mielde Rr 220 A rádjái. Gárde: Gárde galggi gávnnut Rr 223 rájes guohtomguovllorájá milta Kaldvatnetij, dåppelt jávre lulle- ja allegáttev guohtomguovllorádjáj Kjerrtjønna guoran, vijdábut dav rájáv Rr 220 A rádjáj. § 27 Gierkietjahke Västerbottena leanas § 27 Gierkietjahke Västerbottena lenan Gierkietjahke guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Nuortan: Rr 220 A rájes njuolga linjjás Kåtaviken nuorttamus luovtta rádjái Över-Umanis. Gierkietjahken li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Lullne: Rr 220 A rájes njuolgga linnja Kåtavikena lulemus luoktaj Över-Umanin. Lulil: Över-Uman Kåtaviken rájes Rörsundet čađa Krabbfjällnäset lulimus báikái, das njuolga linjjás dan báikái gokko riikkarádji rasttilda Graesiejaevrie (Grasvatnet) davábeal gátti. Oarjján: Över-Uman Kåtavikenis Rörsundeta rastá Krabbfjällnäseta oarjemus sadjáj, dåppelt njuolgga linnja dat sajes gånnå rijkarádjá Graesiejaevrie (Grasvatnet) nuortasjgáttev rassti. Oarjin ja davil: Rr 217 A rájes riikkaráji mielde Rr 220 A rádjái. Allen ja nuorttan: Rr 217 A rijkarájá milta Rr 220 A rádjáj. Gierkietjahke lea guohtunguovlu Ildgruben boazoorohaga váste. Gierkietjahke l Ildgrubena ällosujttimdajva guohtomguovllo. Áiddit: Áiddit galget leat: Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1. 1. Rr 220 A rájes Kåtabäcken njálbmái Kåtavikenis. Rr 220 A rájes Kåtabäckena njálmmáj Kåtavikenij, ja 2. 2. Över-Uman rájes Graesiejaevrie Fjällripfjället oarjjabealde. Över-Umanis Grasvatnetij Fjällripfjälleta allelin. § 28 Ovlevuelie Nordlándda fylkkas § 28 Ovlevuelie Nordlánda fylkan Ovlevuelie guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Riikkarájis Graesiejaevries (Grasvatnet), das viidásit koordináhta 33 W 472797 7326613 rádjái Oksfjellhumpen bokte. Ovlevuelien li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rijkarájás Graesiejaevrien (Grasvatnet), dan maŋŋela dan jávre milta koordináhta 33 W 472797 7326613 Oksfjellhumpena guoran. Oarjin: Namuhuvvon koordináhtas njuolga linjjás Steiktuva rádjái (aláš 1058), das fas njuolga linjjás Bessedørelva njálbmái Reevhtses (Røssvatnet), das dán jávrri mielde Sørdalselva rádjái Sørdalenis. Allen: nammadum koordináhtas njuolgga linnja Steiktuvaj (alludahka 1058), dåppelt njuolgga linnja Bessedørelva njálmmáj Reevhtsej (Røssvatnet), dan maŋŋela dav jávrev Sørdalselvaj Sørdalenin. Lulil: Sørdalselva mielde Varnvatnet rádjái, das viidásit Famnvasselva mielde Famnvatnet rádjái, das fas Bolvasselva mielde Bolvatnet rádjái, dasto geaidnoráigge Joesjö guvlui dan báikái gokko dat rasttilda riikkaráji. Oarjján: Sørdalselva milta Varnvatnetij, vijdábut Famnvasselvav Famnvatnetij, vijdábut Bolvasselvav Bolvatnetij, dan maŋŋela rahtev Joesjöaj dan sadjáj gånnå rijkarájáv rassti. Nuortan: Dán báikki rájes riikkaráji mielde Graesiejaevrie rádjái. Lullne: Dat sajes rijkarájá milta Graesiejaevriej (Grasvatnet). Ovlevuelie lea guohtunguovlu Ubmeje čearu váste. Ovlevuelie la Ubmeje tjielde guohtomguovllo. Áiddit: Áidi galgá leat koordináhta 33 W 472797 7326613 rájes Oksfjellhumpen bokte Oksskoltena davimus heŋggo rádjái. Gárde: Gárde galggi gávnnut koordináhtas 33 W 472797 7326613 Oksfjellhumpenin nuortamus buolldaj Oksskoltena vuosstij. § 29 Ramsele Västerbottena leanas § 29 Ramsele Västerbottena lenan Ramsele guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Oarjin: Riikkageaidnošalddi rájes Ubmejejeanoe (Umeälven) rastá Ottonträsk bokte, geaidnoráigge rastá Sundö ja Skivsjö, Skivsjö lulimus geahčái. Ramselen li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Allen: Rahteråves Umeälvena rastá Ottonträska guoran, rahtev Sundöa ja Skivsjöa rastá Skivsjöna oarjjegähtjáj. Lulil: Njuolga linjjás Skivsjö lulimus luovtta rájes Harrselsfors rádjái. Oarjján: Njuolgga linnja Skivsjöna oarjemus luovtas Harrselsforsaj. Nuortan ja davil: Harrselsfors rájes geaidnoráigge Sarsjö- liden - Högås - Nyby Ubmejejeanoe rádjái, viidásit dán eatnoráigge Ottonträsk rádjái. Lullne ja nuorttan: Harrselsforsas rahte milta Sarsjölidena rastá, Högåsa ja Nybya Umeälvenij, vijdábut dav änov Ottonträskaj. Ramsele lea guohtunguovlu Ildgruben boazoorohaga váste ja dat sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b.. Ramsele la guohtomguovllo Ildgrubena ällosujttimdajvvaj ja oadtju ávkkiduvvat gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30.b.. § 30 Kruvhtegenvaerie / Vaekie Nordlándda fylkkas § 30 Kruvhtegenvaerie / Vaekie Nordlánda fylkan Kruvhtegenvaerie / Vaekie guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Dan báikki rájes gokko geaidnu gaskal Joesjö ja Varntresk rasttilda riikkaráji, dán geainnu mielde Valenii Famnvatnet bokte, das viidásit dán jávrri mielde ja Famnvasselva mielde Varnvatnet rádjái, das fas Sørdalselva mielde Reevhtse (Røssvatnet) rádjái. Kruvhtegenvaerien / Vaekien li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå rahte Joesjöa ja Varntreska gaskan rijkarájáv rassti, dav gäjnov Valenij Famnvatneta guoran, vijdábut dan jávre rastá ja Famnvasselva milta Varnvatnetij, dåppelt Sørdalselva Reevhtsej (Røssvatnet). Oarjin: Reevhtse mielde Bjørkåselva njálbmái jávrris, das njuolga linjjás rastá Aalesjaevrie (Elsvatnet) davimus luovtta gitta Åanghkejaevrie (Unkervatnet) davimus luovtta rádjái. Allen: Reevhtse milta Bjørkåselva njálmmáj, dåppelt njuolgga linnja Aalesjaevrie (Elsvatnet) nuortamus luoktaj Åanghkejaevrien (Unkervatnet). Lulil: Åanghkejaevrie ja Skardmodalselva mielde riikkarádjái. Oarjján: Åanghkejaevriev ja Skardmodalselvav rijkarádjáj. Nuortan: Riikkaráji mielde Skardmodalselva rájes dan báikái gokko geaidnu gaskal Joesjö ja Varntresk rasttilda riikkaráji. Lullne: Rijkarájá milta Skardmodalselvas dan sadjáj gånnå rahte Joesjöa ja Varntreska gaskan rijkarájáv rassti. Kruvhtegenvaerie / Vaekie lea guohtunguovlu Vapsten čearu váste. Kruvhtegenvaerie / Vaekie la Vapsten sijte guohtomguovllo. Áiddit: Áiddit galget leat: Gárde: Gárde galggi gávnnut 1. rahte nuortasjbielen jávres Kalven Tverrelva njálmmáj Famnvatnetin, ja 2. 1. Geainnu mielde davábealde Kalven jávrri rájes Tverrelva njálbmái Famnvatnetis. 2. Famnvatnetis Røssvatnetij Sørdalena guoran. § 31 Mejvankilen Västerbottena leanas § 31 Mejvankilen Västerbottena lenan Mejvankilen guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Oarjin: Álgá njuolga linjjás Grundforsdammen rájes Ubmejejeanoes (Umeälven) Yttre Joranträsk davimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás Björnabäcksjön rádjái, dán jávrris čázádaga mielde Paubäcken rádjái, viidásit Paubäcken mielde dán joga nuortalulimus mohkkái, dán báikkis njuolga linjjás Örnträsket davimus luktii. Mejvankilan li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Allen: Njuolgga linnja Grundforsdammenis Umeälvenin Yttre Joranträsk nuortamus luoktaj (SWER99TM 617299 7204173), dåppelt njuolgga linnja Björnabäcksjöna rádjáj, dat jávres tjátjádagáv Paubäckenij, vijdábut Paubäckenav dan oarjjelulemus måhkkåj (SWER99TM 635569 7187833), dat sajes njuolgga linnja Örnträsketa nuortamus luoktaj. Lulil: Örnträsket davimus luovttas njuolga linjjás Rusträsket oivošii, das viidásit Rusbäcken mielde Ubmejejeanoe rádjái. Oarjján: Örnträsketa nuortamus luoktaj njuolgga linnja Rusträsketa lusspáj, vijdábut Rusbäcken Umeälvenij. Nuortan: Rusbäcken njálmmis Ubmejejeanos Grundforsdammen rádjái. Lullne: Rusbäckena njálmes Umeälvenin Grundforsdammaj. Mejvankilen lea guohtunguovlu Ildgruben boazoorohaga váste ja sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30. b.. Mejvankilen la Ildgrubena ällosujttimdajva guohtomguovllo ja oadtju ávkkiduvvat gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30.b.. § 32 Råaksoentjahke Nordlándda fylkkas § 32 Råaksoentjahke Nordlánda fylkan Råaksoentjahke guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Dan báikki rájes gokko Skardmodalselva rasttilda riikkaráji, dán joga mielde Finnskardbekkena njálbmái Skardmo- dalselvas. Råaksoentjahken li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå Skardmodalselva rijkarájáv rassti, dat änos Finnskardbekkena milta njálmmáj Skardmodalselvan. Oarjin ja lulil: Finnskardbekken mielde Finnskardtjørna rádjái, das njuolga linjjás Råaktjoenjaevrie (Rotvatn) davimus luovtta rádjái, dán jávrri ja Rotvaselva mielde dan báikái gokko johka rasttilda riikkaráji. Allen ja oarjján: Finnskardbekken Finnskardtjørnaj, dåppelt njuolgga linnja Råaktjoenjaevrie nuortamus luoktaj (Rotvatn), dav jávrev ja Rotvaselva dan sadjáj gånnå ädno rijkarájáv rassti. Nuortan: Maŋemus namuhuvvon báikkis riikkaráji mielde dan báikki rádjái gokko Skardmodalselva rasttilda riikkaráji. Lullne: Áttjak nammadum sajes rijkarájá milta dan sadjáj gånnå Skardmodalselva rijkarájáv rassti. Råaksoentjahke sáhttá Vilhelmina norra čearru geavahit suoidnemánu 1. b. – borgemánu 31. b., ja Byrkije boazoorohat čakčamánu 1. b. – geassemánu 30.b.. Vilhelmina norra tjellde oadtju Råaksoentjahkev ávkkit ájgen sjnjilltjamáno 1. b. - bårggemáno 31. b. ja Byrkije ällosujttimdajvav ragátmáno 1. b. – sjnjilltjamáno 30.b.. Vilhelmina norra čearru sáhttá maiddái geavahit guovllu eará áiggiid, goboazodoallu doaimmahuvvo lagasrádjeguovllus Ruoŧas. Vilhelmina norra tjiellde oadtju guovlov aj ietjá ájgij ávkkit, gå älov lahka guovlon Svierigin sujttiji. Áiddit: Áidi galgá leat Ritterifjellet rájes guohtunguovllu ráji mielde Raastetjahke rádjái ja das fas Vaaltanjaevrie rádjái. Gárde: Gárde galggi gávnnut Ritterifjelletis guohtomguovllorájá milta Raastetjahkej ja dåppelt Valtanjávrráj. § 33 Raajnese Nordlándda fylkkas § 33 Raajnese Nordlánda fylkan Raajnese guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Álgá njuolga linjjás riikkarájis Vaaltanjaevrie bokte Luvlie Diehpele (Austre Tiplingen) jávrri nuorttamus luovtta rádjái. Raajnesen li tjuovvo rájá (Kárttaduoddetjála 3): Nuorttan: Njuolgga linnja rijkarájás Valtanjaure guoran (33 W 475165 7240956) jávre Luvlie Diehpele (Austre Tiplingen) lulemus luoktaj. Oarjin ja lulil: Namuhuvvon luovtta rájes rastá Luvlie Diehpele dasságo Muerhkienjeanoe (Tiplingelva) ja Råtnoenjohke (Simleelva) bohtet oktii, das viidásit njuolga linjjás Råtnoenjaevrie (Råtnan) oarjjimus luovtta rádjái, dán jávrri ja čázádaga mielde gitta riikkarádjái Bijjie Raentseres (Ranseren). Allen ja oarjján: Nammadum luovtas Luvlie Diehpele rastá dasik Muerhkienjeanoe (Tiplingelva) ja Råtnoenjohke (Simleelva) gávnadibá, dåppelt njuolgga linnja Råtnoenjaevrie alemus luoktaj (Råtnan), dav jávrev ja vijdábut tjátjádagáv rijkarádjáj Bijjie Raentseren (Ranseren). Nuortan: Bijjie Raentsere rájes riikkaráji mielde koordináhta 33 W 475165 7240956 rádjái riikkaráji nalde Vaaltanjaevrie bokte. Lullne: Bijjie Raentseres rijkarájá milta koordináhttaj 33 W 475165 7240956 rijkarájá nanna Valtanjaure guoran. Raajnese sáhttá Vilhelmina norra čearru geavahit suoidnemánu 1. b. – borgemánu 31. b.. Vilhelmina norra tjiellde oadtju Raajnesev ávkkit ájgen sjnjilltjamáno 1. b. - bårggemáno 31.b.. Áiddit: Áiddit galget leat Vaaltanjaevrie rájes dasa gokko Råtnoenjohke ja Ranserelva bohtet oktii. Gárde: Gárde galggi gávnnut Valtanjaures Råtnoenjohke ja Ranserelva gávnadimsadjáj. § 34 Lögdeå Västerbottena ja Västernorrlándda leanain § 34 Lögdeå Västerbottena ja Västernorrlánda lenajn Lögdeå guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Lögdeälvena njálmmi rájes Nordmalingsfjärdenis, joga mielde Klösforsenii, dasto geaidnoráigge Yttre Lemesjö rádjái, das viidásit geainnu mielde Flärke rádjái, das fas Husån mielde dan njálbmái Botten- vikenis, das fas Degerfjärden mielde Nordmalingsfjärden rádjái ja Lögdeälvena njálbmái. Lögdeån li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Lögdeälvenanjálmes Nordmalingsfjärdena njálmmáj ädnok Klösforsenij, dan maŋŋela rahtev Yttre Lemesjöaj, vijdábut rahtev Flärkej, dåppelt Husåna milta Bottenvikena njálmmáj, dan maŋŋela Degerfjärdenav vijdábut Nordmalingsfjärdenij ja Lögdeälvena njálmmáj. Lögdeå lea guohtunguovlu Byrkije boazoorohaga váste ja dat sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b.. Lögdeå la Byrkije ällosujttimdajva guohtomguovllo mav oadtju ájgen gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. ávkkit. § 35 Jitnemen Nordlándda ja Davvi-Trøndelága fylkkain § 35 Jitnemen Nordlánda ja Nord-Trøndelaga fylkajn Jitnemen guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Riikkarájis Bijjie Raentseres (Ranseren), Raentserenjeanoe ja čázádaga mielde jávrri oarjelulimus luovtta rádjái Flåfjellet nuorttabealde. Jitnemin li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rijkarájás Bijjie Raentseren (Ranseren), Raentserenjeanoev ja tjátjádagáv jávre oarjjealemus luoktaj Flåfjelleta (33 W 458364 7227126) lullelin. Oarjin: Namuhuvvon luovtta rájes njuolga linjjás Jitnemenjaevrie lulimus luovtta rádjái, Bijjie. Allen: Nammadum luovtas njuolgga linnja Jitnemenjaevrie Lulil: Dán luovtta rájes čázádaga mielde Jitnemenjaevrie rádjái ja das viidásit dan báikái gokko Jitnemenjohke rasttilda riikkaráji. oarjemus luoktaj, Bijjie. Oarjján: Dat luovtas tjátjádagá milta Jitnemenjaevriev ja vijdábut dan sadjáj gånnå Jitnemenjohke rijkarájáv rassti. Nuortan: Riikkaráji mielde Jitnemenjohke rájes Bijjie Raentsere rádjái. Lullne: Rijkarájá milta Jitnemenjohkes Bijjie Raentserij (Ranseren). Jitnemen lea guohtunguovlu Vilhelmina södra čearu váste. Jitnemen la Vilhelmina södra tjielde guohtomguovllo. Áiddit: Áidi galgá leat Raentserenjeanoe njálmmis Bijjie Raentsere rájes guohtunguovllu ráji mielde gitta Jitnemenjaevrie rádjái, Bijjie. Gárde: Gárde galggi gávnnut Raentserenjeanoe luspes Bijjie Raentseren (Ransaren) guohtomguovllorájá milta Jitnemenjaevriej, Bijjien. § 36 Sipmehke Davvi-Trøndelága fylkkas § 36 Sipmehke Nuortta-Trøndelaga fylkan Sipmehke guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Dan báikkis gokko Jitnemenjohke rasttilda riikkaráji ja čázádaga mielde Jitnemenjaevrie, Bijjie lulimus luovtta rádjái. Sipmehken li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå Jitnemenjohke rijkarájáv rassti tjátjádagá milta Jitnemenjaevrie, Bijjie oarjemus luoktaj. Oarjin: Namuhuvvon luovtta rájes njuolga linjjás Såålejaevrie lulimus luovtta rádjái, das viidásit čázádaga mielde Bijjie- Sipmehke (Vestre Sipmeken) rádjái, das fas čázádaga mielde riikkarádjái Vuelie- Sipmehke (Austre Sipmeksjøen) bokte. Allen: Nammadum luovtas njuolgga linnja oarjemus luoktaj Såålejaevrien, dåppelt tjátjádagáv Bijjie-Sipmehkej (Vestre Sipmeken), vijdábut tjátjádagáv rijkarádjáj Vuelie-Sipmehken (Austre Sipmeksjøen). Nuortan: Riikkaráji mielde Vuelie-Sipmehke rájes dan báikái gokko Jitnemenjohke rasttilda riikkaráji. Lullne: Rijkarájá milta Vuelie-Sipmehkes (Austre Sipmeksjøen) dan sadjáj gånnå Jitnemenjohke rijkarájáv rassti. Sipmehke lea guohtunguovlu Frostviken Norra čearu váste. Sipmehke la Frostviken norra tjielde guohtomguovllo. Áiddit: Áidi galgá leat Jitnemenjaevrie, Bijjie rájes guohtunguovllu ráji mielde Vuelie-Sipmehke rádjái. Gárde: Gárde galggi gávnnut Jitnemenjaevries, Bijjie guohtomguovllorájá milta VuelieSipmehkej (Austre Sipmeksjøen). § 37 Baajme Jämtlándda leanas § 37 Baajme Jämtlánda lenan Baajme guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Álgá riikkarájis Sipmehkejaevrie bokte Sipmehkejukke rádjái, dán čázádaga mielde dasa gokko boahtá oktii Gavostjukkiin, dán čázádaga Leipikvattnet rádjái, rastá Leipikvattnet ja Bjurälven ja Storälven mielde (Leipikvattnet 1:1 opmodatrádji Straejmie (Strömsund) suohkanis) riikkarádjái ja riikkaráji mielde Sipmehkejaevrie rádjái. Baajmen li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Rijkarájás Sipmehkejaevrien Sipmehkejukkej, dav tjátjádagáv dasik Gavostjukkejn gávnat, dav tjátjádagáv Leipikvattnetij, dan maŋŋela Leipikvattneta rastá ja Bjurälvena ja Storälvena milta (rádjá gittaåbmudahkaj Leipikvattnet 1:1 Strömsunda kommuvnan) rijkarádjáj, dan maŋŋela rijkarájá milta Sipmehkejaevrie rádjáj. Baajme lea guohtunguovlu Østre Namdála boazoorohaga váste. Baajme l Østre Namdala ällosujttimdajva guohtomguovllo. Áiddit: Áidi galgá leat Sipmehkejaevrie rájes Ankarvattnet rádjái. Gárde: Gárde galggi gávnnut Sipmehkejaevries Ankarvattnetij. § 38 Mesklumpen Jämtlándda leanas § 38 Mesklumpen Jämtlánda lenan Mesklumpen guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Álgá dan báikkis gokko Guevtelejohke (Storälven) boahtá riikkarádjái Ingenmansland bokte, dán joga mielde ja Bjurälven mielde Leipikvattnet rádjái, viidásit Leipikvattnet lulábeale gátti mielde Leipikelvenii, dán eanu mielde Ankarvattnetii, rastá jávrri ja čázádaga mielde Stor-Blåsjönii, dán jávrri mielde Stora Blåsjön gillái, viidásit geaidnoráigge Östra Vallervattnetii ja das riikkaráji mielde Guevtelejohke (Storälven) rádjái. Mesklumpenin li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Dat sajes gånnnå Guevtelejohke (Storälven) rijkarájáv rassti Ingenmanslanda guoran, dan äno ja Bjurälvena milta Leipikvattnetij, vijdábut Leipikvattneta oarjásjgáttev Leipikelvenij, dav änov Ankarvattnetij, jávre rastá ja vijdábut tjátjádagáv Stor-Blåsjöna rádjáj, dav jávrev sijddaj Stora Blåsjön, vijdábut gäjnov Östra Vallervattnet ja dassta rijkarájáv Guevtelejohkej (Storälven). Mesklumpen lea Østre Namdála boazoorohaga ja Frostviken Norra čearu oktasaš guohtunguovlu. Mesklumpen la aktisasj guovllo Østre Namdal ällosujttimdajvvaj ja Frostviken norra tjälldáj. Oktasaš guohtun dán guovllus eaktuda ahte boazoorohagas ja čearus lea ovttasbargošiehtadus konvenšuvnna artihkal 7 olis. Guovlo aktisasj ávkkim åvdåltbiedjá lihtov tjielde ja ällosujttimdajva gaskan konvensjåvnå 7. artihkkala milta. Jus dakkár šiehtadus ii dahkkojuvvo dahje jus dat loahpahuvvo de lea Mesklumpen Østre Namdála boazoorohaga guohtunguovlun ja sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b.. Jus dakkár lihtto ij gávnnu jali hiejteduvvá la Mesklumpen guohtomguovllo Østre Namdala ällosujttimdajvvaj mav oadtju ájgen gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. ávkkit. Skábmamánu 1. b. – 30. b. sáhttá maiddái Frostviken Norra čearru geavahit eatnamiid. Ájgen gålgådismáno 1. b. – basádismáno 30. b. oadtju aj Frostviken norra tjiellde ednamav ávkkit. § 39 Jorm Jämtlándda leanas § 39 Jorm Jämtlanda lenan Jorm guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Geainnu mielde riikkarájis Östra Vallervattnet bokte Stora Blåsjön gillái, das fas Stor-Blåsjön - Lill-Blåsjön – Blåsjöälven - Stor Jorm – Kycklingvattnet - Kvarnbergsvattnet gitta Gäddede šalddi rádjái, das viidásit geaidnoráigge Murusjøenii, ja das riikkaráji mielde Östra Vallervattnetii. Jorman li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Rahte rijkarájás Östra Vallervattnet guoran sijddaj Stora Blåsjön, dan maŋŋela StorBlåsjön, Lill-Blåsjön, Blåsjöälven, Stor Jorm, Kycklingvattnet, Kvarnbergsvattnet rahteråvvåj Gäddede guoran, dan maŋŋela rahtev Murusjøenaj, ja vijdábut rijkarájáv Östra Vallervattnetij. Guovlu lea guohtunguovlu Østre Namdála boazoorohaga váste. Guovllo l guohtomguovllo Østre Namdala ällosujttimdajvvaj. Boazoguohtuneana (Renbetesfjället) Blåsjökilen sáhttá geavahuvvot birra jagi. Boatsojguohtomvárev Blåsjökilen oadtju jagev birra ávkkit. Eará guovllut Jormas sáhttet geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b.. Jorma ietjá ednamijt oadtju ájgen gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. ávkkit. Áiddit: Áidi galgá leat Lill-Väktaren jávrri rájes sullii 2 kilomehtera Lill-Blåsjön guvlui (se § 46). Gárde: Gárde galggi gávnnut jávres LillVäktaren bájken 1,8 kilometer Lill-Blåsjöna guovlluj (gehtja § 46). § 40 Mealhkoe Davvi-Trøndelága fylkkas § 40 Mealhko Nord-Trøndelaga fylkan Mealhkoe guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Rengen rájes Sørlias Sørličázádaga mielde Lenlingen davimus luovtta rádjái, das riikkageaidnoráigge Lauvsjølia badjel šalddi rádjái Laksjøen ja Sandsjøen muotkki nalde, das viidásit Sandsjøen mielde Gamvollbekkenii, das riikkageainnu mielde Kveeidet rádjái, viidásit Murusjøen dan báikái gokko geaidnu 74 boahtá riikkarádjái, das riikkaráji mielde Rengen rádjái Sørlias. Mealhkon li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Rengenis Sørlin Sørlivassdrageta milta Lenlingena nuortamus luoktaj, dåppelt rijkarahte milta Lauvsjølia rastá råvvåj njárgan Laksjøena ja Sandsjøena gaskan, vijdábut Sandsjøena milta Gamvollbekkenij, dåppelt rijkagäjnov Kveeidetij, vijdábut Murusjøena milta dan sadjáj gånnå rahte 74 rijkarahtev rassti, dåppelt rijkarájá milta Rengenij Sørlian. Mealhkoe lea guohtunguovlu Jiingevaerie čearu ja guovtti siidaoasi váste geat gullaba Østre Namdála boazoorohahkii. Mealhko la guohtomguovllo Jiingevaerie sijddaj ja guovte sijddaoassáj Østre Namdala ällosujttimdajvas. Dát guokte siidaoasi sáhttiba maiddái geavahit Jiingevaerie čearu guohtunguovllu Ruoŧas. Da guokta sijddaoase aj oadtjoba Jiingevaerie tjielde guohtomguovlov Svierigin ávkkit. § 41 Laadth – gieles Jämtlándda leanas § 41 Laadth – gieles Jämtlanda lenan Laadth – gieles guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Nuortan: Riikkarájis Holdernis rastá jávrri lulimus luovtta rádjái, das fas Holdersströmmen mielde Torrön jávrái. Laadth – gielesin li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Lullne: Rijkarájás Holdernin jávre oarjemus luoktaj, dan maŋŋela Holdersströmmena milta jávrráj Torrön. Lulil: Torrön mielde badjel Gaunviken ja Gaunan riikkarádjái. Oarjján: Torröna milta Gaunvikena ja Gaunana rastá rijkarádjáj. Oarjedavil: Gaunan rájes riikkaráji mielde Holdernii. Nuorttaallen: Gaunanis rijkarájá milta Holdernij. Laadth – gieles lea guohtunguovlu Skæhkere boazoorohaga váste. Laadth – gieles la guohtomguovllo Skæhkere ällosujttimdajvvaj. Bivdinriekti guovllus gullá aŋkke duššefal Kall čerrui. Bivddoriektá dan guovlon gullu dåssjå Kalla tjälldáj. Áiddit: Áidi galgá leat Långnäset rájes Jävsjönis Torrön rádjái. Gárde: Gárde galggi gávnnut Långnäsetis Jävsjönan Torrönaj. § 42 Enan Jämtlándda leanas § 42 Enan Jämtlanda lenan Enan guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Davil: Riikkaráji rájes E14 mielde Rundhögen luoddaerrui. Enanin li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rijkarájás E14 milta rahtesuorráj Rundhögenij. Nuortan ja lulil: Dán luoddaearus geaidnoráigge Rundhögenii, viidásit njuolga linjjás Sevedholm rádjái ja das njuolga linjjás badjel Blåhammarkläppen riikkarádjái Svaletjahke bokte. Lullne ja oarjján: Dat rahtesuores rahte milta Rundhögenij, vijdábut njuolgga linnja Sevedholmaj ja dåppelt njuolgga linnja Blåhammarkläppena rastá rijkarádjáj Svaletjahke (SWER99TM 356084 6997276) guoran. Oarjin: Riikkaráji mielde Svaletjahke rájes E14 rádjái. Allen: Rijkarájá milta Svaletjahkes E14 rádjáj. Enan lea guohtunguovlu Essand boazoorohaga váste. Enan la guohtomguovllo Essanda ällosujttimdajvvaj. Dat oassi guovllus mii lea boazoguohtuneatnamiid (renbetesfjäll) siskkobealde sáhttá geavahuvvot birra jagi. Dav guovllooasev mij la guohtomvárij sinna oadtju jagev birra ávkkit. Eará oasit Enan guovllus sáhttet geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b.. Ietjá åsijt Enanin oadtju ájgen gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. ávkkit. Áiddit: Áidi galgá leat Rundhögenis guohtunguovllu ráji mielde riikkarádjái Svaletjahkes. Gárde: Gárde galggi gávnnut Rundhögenis guohtomguovllorájá milta rijkarádjáj Svaletjahke guoran. § 43 Bealjehkh Lulli-Trøndelága fylkkas § 43 Bealjehkh Sør-Trøndelaga fylkan Bealjehkh guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Davil: Riikkarájis Svaletjahkes njuolga linjjás Gorfuglhåmmåren (aláš 839) rádjái, das njuolga linjjás Nesjøenii Esna bokte. Bealjehkhin li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rijkarájás Svaletjahke (33 V 356084 6997276) guoran njuolgga linnja Gorfuglhåmmåren (839 alludagán), dåppelt njuolgga linnja Nesjøen Esna (33 V 349336 6993114) guoran. Oarjin: Esna rájes Nesjøen mielde Storbekken njálbmái. Allen: Esnas Nesjøena milta Storbekkena lusspáj (33 V 352037 6986732). Lulil: Dán njálmmis njuolga linjjás Neklumpenii (aláš 1014), das njuolga linjjás dan báikái gokko Ekornåa boahtá riikkarádjái. Oarjján: Dát luspes njuolgga linnja Neklumpenij (1014 alludagán), dåppelt njuolgga linnja dan sadjáj gånnå Ekornåa rijkarájáv rassti. Nuortan: Riikkaráji mielde Ekornåa rájes Svaletjahke rádjái. Lullne: Rijkarájá milta Ekornåas Svaletjahkej. Bealjehkh lea guohtunguovlu Handölsdalen čearu váste. Bealjehkh la guohtomguovllo Handölsdalena tjälldáj. Áiddit: Áiddit galget leat: Gárde: Gárde galggi gávnnut 1. rijkarájás Svaletjahke guoran guohtomguovllorájá milta Esnaj Nesjøena guoran, ja 2. 2. Storbekken njálmmi rájes Nesjøenis guohtunguovllu ráji mielde dan báikái gokko Ekornåa boahtá riikkarádjái. Storbekkena luspes Nesjøenij guohtomguovllorájá milta dan sadjáj gånnå Ekornåa rijkarájáv rassti. § 44 Grövelsjön Dalarna leanas § 44 Grövelsjön Dalarna lenan Grövelsjön guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Riikkarájis Grövelsjön bokte, dán jávrri mielde Grövlan njálbmái, dás njuolga linjjás Rr 140 A rádjái, viidásit riikkaráji mielde Grövelsjön rádjái. Grövelsjön li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Rijkarájás Grövelsjöna guoran, dan jávre milta Grövlana lusspáj, dåppelt njuolgga linnja Rr 140 A rádjáj, vijdábut rijkarájá milta Grövelsjönaj. Grövelsjön lea guohtunguovlu Elgå boazoorohaga váste. Grövelsjön la Elgå ällosujttimdajva guohtomguovllo. Dat oasit guovllus mat leat birrajagi guohtuma siskkobealde sáhttet geavahuvvot golggotmánu 1. b. – cuoŋománu 30.b.. Dajt guovlloåsijt ma li jagevbirraednama ålggolin oadtju ájgen gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. ávkkit. Áiddit: Áidi galgá leat Grövlan njálmmi rájes Grövelsjönis guohtunguovllu ráji mielde gitta Rr 140 A rádjái. Gárde: Gárde galggi gávnnut Grövlana luspes Grövelsjönas guohtomguovllorájá milta Rr 140 A rádjáj. § 45 Sierra riikkarádjeáiddit Davvi- Trøndelága, Lulli-Trøndelága ja Hedmárkku fylkkain ja Jämtlándda ja Dalarna leanain Sierra märrádusá gárdij birra § 45 Sierra rijkarájá Jämtlanda ja Dalarna lenan ja Nord-Trøndelaga, Sør-Trøndelaga ja Hedmarka fylkajn Áiddit galget leat riikkaráji nalde: Gárde galggi gávnnut rijkarájá milta 1. 1. Gaskal Loarte boazoorohaga ja Jovnevaerie čearu Stor-Kingen jávrri rájes Björkvattnet rádjái (se § 46). Jovnevaerie tjielde ja Loarte ällosujttimdajva gaskan jávres Stor-Kingenis Björkvattnetij (gehtja § 46), 2. 2. Gaskal Loarte boazoorohaga ja Njaarke čearu Björkvattnet rájes Jävsjön rádjái. Loarte ällosujttimdajva ja Njaarke tjielde gaskan Björkvattnetis Jävsjönaj, 3. 3. Gaskal Skæhkere boazoorohaga ja Kall čearu ja maiddái gaskal Gaasken- Laante boazoorohaga ja Kall čearu Torrön jávrri rájes Breivatnet rádjái. Kalla tjielde ja Skæhkere ällosujttimdajva gaskan ja Kalla tjielde ja Gaasken-Laante ällosujttimdajva gaskan jávres Torrön Breivatnetij, 4. 4. Gaskal Gaasken-Laante boazoorohaga ja Kall čearu Skalsvattnet rájes Teveldal stašuvnna rádjái (geahča § 46). Kalla tjielde ja Gaasken-Laante ällosujttimdajva gaskan Skalsvattnetis Teveldala stasjåvnnåj (gehtja § 46), 5. 5. Gaskal Essand boazoorohaga ja Handölsdalen ja Mittådalen čearuid Ekornåa rájes Rr 153 rádjái (geahča § 46). Handölsdalena ja Mittådalena tjielde ja Essand ällosujttimdajva gaskan Ekornåa Rr 153 rádjáj (gehtja § 46), 6. 6. Gaskal Riast-Hylling boazoorohaga ja Mittådalen čearu ja maiddái gaskal Riast-Hylling boazoorohaga ja Ruvhten siijte čearu Hyddsjön rájes Rr 146 Aa rádjái. Mittådalena tjielde ja Riast-Hylling ällosujttimdajva ja Ruvhten sijte ja RiastHylling ällosujttimdajva gaskan Hyddsjönas Rr 146 Aa rádjáj. 7. 7. Gaskal Femund boazoorohaga ja Ruvhten siijte čearu Rr 146 Aa rájes Rogshåen rádjái Røa eanus. Ruvhten sijte ja Femund ällosujttimdajva gaskan Rr 146 Aa rájes Rogshåena rádjáj Røaänon. 8. 8. 9. Idre Nya tjiellde ja Elgå ällosujttimdajva gaskan Rogshåenis Røaänon Grövelsjönaj, ja 9. Elgå boazoorohaga bokte Rr 140 A rájes dan báikái gokko geaidnu 218 rasttilda riikkaráji. Elgå ällosujttimdajva guoran Rr 140 Aa rájes dan sadjáj gånnå rahte 218 rijkarájáv rassti. § 46 Daid áiddiid dáfus mat namuhuvvojit §§ 14, 39 ja § 45 1, 4 ja 5 mat leat ceggejuvvon eará geatnegasvuođaid geažil go dat maid dán guovtti riikka soahpamuš mielddisbuktá, ii rievdda gustojeaddji ovddasvástádusdilálašvuođaid. § 46 Gárdijda ma nammaduvvi §§ 14, 39 ja 45 nr 1, 4 ja 5 ma li tsieggidum ietjá välggogisvuodaj vuodon gå mij tjuovvu lihtov goappásj rijkaj gaskan, e gulle åvdåsvásstediddje vidjura rievddaduvá. § 47 Ovddasvástádusa juohkin dán guovtti riikka gaskka cegget ja máŧasdoallat áiddiid mat namuhuvvojit dán šiehtadusas, čilgejuvvo šiehtadusa mildosis (Sierra mielddus). § 47 Åvdåsvásstádusjuogadibme goappásj rijkaj gaskan gárdij ja rustigij tsäggoma ja divudime hárráj ma nammaduvvi dán bievddegirjen vuojnnu bievddegirjen duoddetjállagin (Sierra duoddetjála). Áiddit mat leat ceggejuvvon dán guovtti riikka ovddeš soahpamušaid vuođul, ja mat eai leat mielde dán šiehtadusas galget gaikojuvvot. Gárdijt, ma li tsäkkodum åvdep lihto doarjjagijn goappásj rijkaj gaskan, ja ma dán bievddegirjen e nammaduvá, galggá gajkkot. Seamma gusto daidda rusttegiidda main ii leat šat doaibma rádjerasttildeaddji boazodoalu oktavuođas. Sämmiláhkáj aj rustigijda ma e doajmmaj dasti boade dán bievddegirje milta. Ovddasvástádus gaikut lea dan riikkas mas lea leamaš ovddasvástádus daid cegget. Åvdåsvásstádus gajkkoma åvdås gullu dan rijkkaj mij la tsägggoma åvdås vásstedam. § 48 Jus goappáge riikka našuvnnalaš eiseváldi, ovdalgo konvenšuvdna rádjerasttildeaddji boazodoalu hárrái lea boahtán fápmui, lea addán lobi doibmii mii mearkkašahtti láhkái dagaha váttisvuođaid doaimmahit boazodoalu guohtunguovllus dán šiehtadusa olis, de galgá dat riika sihkkarastit boazoguohtundárbbu nuppi riikka guoskevaš boazoorohaga dahje čearu várás. Hiejttemmärrádusá § 48 Jus rijkalasj fábmudahka nuppen rijkan, åvddål konvensjåvnnå ällosujttima rájáj rastá hárráj la fábmuj boahtám, la dagov loabedam mij ällosujtov máhttá guohtomguovlon vájvedit dán bievddegirje milta, galggá rijkka dárbas guohtoma åvdås huksat guosske tjälldáj jali ällosujttimdajvvaj nuppen rijkan. § 49 Dat guokte riikka galget ovdalgo rádjerasttildeaddji boazodoalu konvenšuvdna lea boahtán fápmui, dahkat sierra soahpamuša áiddiid ja rusttegiid ceggema ja gaikuma áigeplána hárrái. § 49 Ájggeplána hárráj gárdij ja ietjá rustigij tsäggomij ja gajkkomij galggaba goappásj rijka, åvddål gå konvensjåvnnå ällosujttima hárráj rájáj rastá la fábmuj boahtám, sierra lihtov dahkat. Bjørn Olav Megard nammaduvvon jođihit Sámi- ja minoritehtapolitihkalaš ossodaga - regjeringen.no Bjørn Olav Megard galggá Sáme- ja unneplågoálmmugij åssudagáv jådedit Stáhtaráđđi nammadii otne ossodatdirektevrra Bjørn Olav Megard ekspedišuvdnahoavdan Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartementii. Stáhttaráden uddni virggáj biejaduváj åssudakdirektørra Bjørn Olav Megard ådå ekspedisjonoajvven Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartementan. Megard álgá Sámi- ja minoritehtapolitihkalaš ossodaga jođiheaddjin maŋŋil Petter Drefvelin gii manná ealáhahkii. Megard Sáme- ja unneplågoálmmugij åssudagá jådediddjen álggá maŋŋel gå Petter Drefvelin le pensjåvnnåj mannam. Bjørn Olav Megard (40), oahppan cand. polit. ja sus lea sosiálaantropologa váldofága Oslo universitehtas. Bjørn Olav Megard (40) le låhkåm cand. polit. sosialantropologia oajvvefágajn Oslo universitehtas. Jagi 2009 čađahii son Public Administration mastereksámena Harvard University nammasaš universitehtas. Jagen 2009 tjálij mastereksámav Public Administration Harvard Universityn. Megard lea ovdal bargan ráđđeaddin Gielda- ja guovlodepartemeanttas ja politihkalaš ráđđeaddin Kristtalaš álbmotbellodaga stuoradiggejoavkkus. Megard le åvddåla læhkám rádevadde Suohkan- ja guovllodepartementan ja RÁb stuorradiggejuohkusa politihkalasj rádevadden. Jagi 2004 rájes lea Megard bargan ossodatdirektevran sámi ja minoritehtapolitihkalaš ossodagas. 2004 rájes le Megard læhkám åssudakdirektørra sáme- ja unneplågoálmmugij åssudagán. Sámi- ja minoritehtapolitihkalaš ossodagas lea ovddasvástádus oktiiordnet ja ovddidit ráđđehusa politihka sámi álbmoga ja našunála unnitloguid guovdu (romálbmoga, romániálbmoga, kvenaid, juvddálaččaid ja vuovdeláttániid). Sáme- ja unneplågoálmmugij åssudahka vásstet aktijdit ráddidusá sáme- ja nasjonála unneplågoálmmugij (rom, romani, guojna, juvdá ja miehttsesuomaga) politihkav. Ossodagas lea buorre oktavuohta ja gulahallan eará departemeanttaiguin ja almmolaš eiseválddiiguin iešguđet dásis, earret eará sihkkarastit ahte sámepolitihkalaš ja minoritehtapolitihkalaš ulbmilat váldojuvvojit vuhtii go politihkka ja doaibmabijut hábmejuvvojit ja álggahuvvojit. Åssudagán le vijdes aktijvuohta ietjá departementaj ja almulasj oajválattjaj iesjguhtik dásen, ierit ietján váj sihkarasstá sáme- ja unneplågoálmmukpolitihkalasj ulme vuoroduvvi gå politihkka ja dåjma hábbmiduvvi ja jåhtuj biejaduvvi. Ossodagas lea maiddái ovddasvástádus Sámedikki ektui ja muđui eará sámi ja minoritehtaid guoskevaš ásahusaiguin ja organisašuvnnaiguin. Åssudagán le viehka ållo aktijvuohta Sámedikkijn ja sámij ja ietjá unneplågoálmmugij institusjåvnåj ja organisasjåvnåj. Doarjja sámegielaid digitála reaidduide - regjeringen.no Digitála vædtsaga sámegielajda doarjoduvvi Tromssa universitehta oažžu ráđđehusas 955 000 kruvnno doarjaga digitála reaidduid ovddideapmái, mat álkidahttet sámegielaid geavaheami. Tråmså universitehtta oadtju 955 000 kråvnå ráddidusás åvddånahtátjit digitála vædtsagijt maj baktu sjaddá álkkep sámegielajt adnet. Ruđat geavahuvvojit golmma sierra prošektii. Rudá galggi gålmmå iesjguhtiklágásj prosjevtajda aneduvvat. - Sámegiela ceavzimii lea vealtameahttun, ahte dan sáhttá geavahit digitála árgabeaivvis, ođasmahttinministtar Rigmor Aasrud dadjala. – Jut sámegiella máhttá mijá digitála árkkabiejven aneduvvat le ållu dárbulasj jus giella galggá bissot, javllá ådåstuhttemminisstar Rigmor Aasrud. Tromssa universitehtas leat ovddidan dihtorjorgalanprográmma betaveršuvnna, masa sáhttá bidjalit davvisámegiel teavstta ja oažžut dan jorgaluvvot dárogillii. Masjijnnajårggålime prográmma betaversjåvnnå le Tråmså universitehtan åvddånahtedum. Dán prográmma baktu besa lijmmit nuorttasámegiela tevstav ja de dárogiellaj jårggåluvvá. Dán áigge čállet ollu áššebáhpáriid dárogillii maiddái sámegiel oktavuođain, danin go dat lea álkit go maŋŋá jorgalit teavstta dárogillii. Uddni moadda dokumenta dárogiellaj tjáleduvvi tjabu sámegielak aktijvuodan, danen gå dat le álkkep gå maŋŋela dárogiellaj jårggålit. Universitehta jorgalanprográmmain sáhttá sámegiela geavahit hálddahusgiellan, nu ahte teavsttat leat maiddái olámuttus dárogielagiidda. Universitehta jårggålimprográmma baktu máhttá sámegielav adnet háldadusgiellan ja ajtu le sadjihin dárogielagijda. Ráđđehus doarju prográmma viidásut ovddideami 170 000 kruvnnuin. Ráddidus dán prográmma joarkkaåvddånahttemav doarjju 170 000 kråvnåj. Prošeakta Davvi-Oarje-Ruošša álgoálbmotgielaid giellateknologalaš infrastruktuvra lea okta Davviguovlluid áŋgiruššama olis plánejuvvon prošeavttain. Prosjekta Språkteknologisk infrastruktur for urfolksspråk i Nordvest-Russland gullu Nuorttaguovllovuorodime prosjevtajda. Prošeavtta álggaheapmi eaktuda boallobeavdevuogádaga ovddideami dáid gielaide: gielddasámegiella, komi ja njeneca. Jus dát prosjekta galggá jåhtuj boahtet de hæhttu boallobievddeårnik åvddånahteduvvat dajda gålmå gielajda: gielldasámegiella, komi ja nenets. Boallobeavdevuogádaga galgá leat álki sajáiduhttit dábáleamos operatiivavuogádagaide. Årnik galggá álkke installerit dábálamos operativsystemajda. Ráđđehus doarju ovdaprošeavtta 535 000 kruvnnuin 2011. Ráddidus dáv åvddåprosjevtav doarjju 535 000 kråvnåj jagen 2011. Sámegielaid doaibmaplánas namuhuvvo maiddái davvi-, mátta- ja julevsámegiela sátnegirji almmolaš hálddašeapmái, mas jorgaladdet teavsttaid sámegielaide. Akta Sámegielaj doajmmaplána dåjmajs le nuortta- oarjjel- ja julevsámegiela báhkogirjev åvddånahttet mij galggá almulasj háldadussaj ávkken gå sámegielajda jårggål. Hálddahussátnegirjjiin jorgaleaddjit ožžot elektrovnnalaš reaiddu, mas sii sáhttet ohcat sániid ja doahpagiid ja buohtastahttit ovddit jorgalusaiguin. Háldadusbáhkogirje baktu oadtju jårggåliddje elektråvnålasj viehkkenævov massta bágojt ja moallánagájt máhtti viedtjat ja åvdep jårggålimij buohtastahttet. Tromssa universitehta lea váldán badjelasas sátnegirjji ovddideami, ja oaččui 150 000 kruvnno 2010 davvisámi veršuvnna álggaheapmái. Tråmså universitehtta le dáv bargov válldám, ja oattjoj 150 000 kråvnå jagen 2010 nuorttasámegiela versjåvnnåj. Ráđđehus juolluda 250 000 kruvnno hálddahussátnegirjji ovddideapmái 2011. Ráddidus vaddá 250 000 kråvnå joarkke bargguj háldadusbáhkogirjjáj jagen 2011. 291 miljovnna Ráđđehuskoartila lassigoluide - regjeringen.no 291 millijåvnå lijggegålojda Ráddidushuodnahijda Ráđđehus árvala stáhtabušeahtas stuorra juolludemiid, mat laktásit ráđđehuskoartila bombafalleheapmái suoidnemánu 22. b. 2011. Stáhtabudsjehtan oajvvat Ráddidus stuorra juollodime ma li tjanádum ráddidushuodnahij bombeládadallamij snjilltjamáno 22. biejve 2011. Bušeahtas árvalit juolludit 250 miljovnna kruvnno huksengoluide ja doaimmaide, mat laktásit Ráđđehuskoartila ođđasitásaheapmái ja ođđasitceggemii. Budsjehtan oajvvaduvvi 250 millijåvnå tsieggimgålojda ja dåjmajda ma gulluji Ráddidushuodnahijt ådåsis ásadit ja tsieggit. Leat maid árvalan juolludit oktiibuot 26,6 miljovnna kruvnno Ráđđehuskoartila ođđa sihkkarastindoaimmaide, ja vel 15 miljovnna kruvnno rávdnjevuogádaga ođasmahttimii. Oajvvadum le aj juollodime ådå sihkarasstemdåjmajda Ráddidushuodnahijn tjoahkkáj 26,6 millijåvnå kråvnå, aktan 15 millijåvnå strávvejådov buoredittjat. Statsbygg ja DSS ožžot oktiibuot 250 miljovnna kruvnno stáhtabušeahtas ereliiggán goluid gokčamii: Stáhtabudsjehtan oadtju Statsbygg ja DSS tjoahkkáj 250 millijåvnå kråvnå sierralágásj dárbojt gåbtjåtjit: Árvalit nannet Statsbygg 2012 doaibmabušeahta 130 miljovnnain kruvnnuin, vai dat sáhttá fuolahit gaskaboddasaš doaibmalanjaid departemeanttaide, mat eai šat sáhte bargat lanjaineaset terrorfalleheami maŋŋá. Statsbygga doajmmabudsjehtta 2012 jahkáj oajvvaduvvá nannidum 130 millijåvnåj váj bærrájgæhttjá bargov gå galggá hiebalgis lijggeviesojt gávnnat departementajda ma e desti ietjasa viesojt besa adnet terrorládadallama maŋŋela. Láigohuvvon lanjaid ferte maid heivehit sihkkarvuođa ja doaibmadárbbuid ektui. Lájggidum vieso hæhttuji aj divoduvvat sihkarvuoda ja vuogasvuoda diehti. Biliduvvon dáluin dahket maid viiddis sihkkarastinbargguid, sihke daid dáluin, mat fas geavahuvvojit ja dain, mat eai šat geavahuvvo stuorra vahágiid geažil. Vijdes sihkarasstembarggo daj tsiekkadusájn ma dejvaduvvin galggá aj dagáduvvat, sihke da ma li vas adnuj váldedum ja da ma e desti máhte aneduvvat alvos vigij diehti. DSS oažžu 100 miljovnna kruvnno oktasaš bálvalusaid lassigoluide olles 2012. DSS oadtju 100 millijåvnå aktisasjdievnastusáj lijggegålojda ålles 2012:n. Lea sáhka lassibargiin, mat fuolahit bearráigeahččan- ja sihkkarastindárbbuin Ráđđehuskoartilis ja eará lanjain, maid departemeanttat dál geavahit, ja áibbas dárbbalaš doaibmareaidduid háhkamis ja buhtadeamis. Dat sisadná ienep virggájbiedjama váj váktim- ja sihkarasstemdárbbo gåbtjåduvvá Ráddidushuodnahijn aktan dåj ietjá viesojn ma departementa dálla adni, aktan oasstet ja målssot ållu dárbulasj vædtsagijt. Dárbbut juohkásit dan láhkai, ahte 75,4 miljovnna kruvnno mannet bargui, ja 24,6 miljovnna kruvnno stuorát reaidduid háhkamii. Dárbo li 75,4 millijåvnå doajmmaj ja 24,6 millijåvnå stuoráp vædtsakoasstemij. Dasa lassin árvalit juolludit 20 miljovnna kruvnno Statsbyggii sierralágan prošekterenbargguide terrordagu maŋŋá. Duodden oajvvaduvvá juollodit 20 millijåvnå Statsbyggaj muhtem prosjekterimbargojda terrorládadallama maŋŋela. Stáhtabušeahtas leat árvalan sihkkarastit Ráđđehuskoartila čuovvovaččat: Stáhtabudsjehtan li Ráddidushuodnahijn tjuovvovasj sihkarasstemdåjma oajvvaduvvam: 15,1 miljovnna kruvnno ođđa geahččoguovddážii. 15,1 millijåvnå ådå váksjumguovdátjij. Ođđa geahččoguovddáža plánat leat rievdan suoidnemánu 22. b. 2011 bilidemiid čuovvumuššan, ja guovddáš galgá dál biddjot ođđa sadjái. Ådå váksjumguovdátja plána li snjilltjamáno 22. biejve maŋŋela vehi rievddaduvvam ja galggá aj ietjá sadjáj. 11,5 miljovnna kruvnno geahččui ja sihkkarastimii, go ráđđehuskoartila ja Olgoriikkadepartemeantta teknihkalaš installašuvnnaid mearri lassána. 11,5 millijåvnå vávtajda ja sihkarasstemij danen gå ienep teknihkalasj installasjåvnå galggi ráddidushuodnahijn ja Ålggorijkadepartementan. Leat maid árvalan juolludit 15 miljovnna kruvnno Ráđđehuskoartila rávdnjevuogádaga ođasmahttimii. Oajvvaduvvam le aj juollodit 15 millijåvnå Ráddidushuodnahij strávvejådov buoredittjat. - Ráđđehuskoartila sihkkarastinbarggut, mat laktásit geahččoguovddážii ja rávdnjevuogádaga ođasmahttimii, leat mávssolaš doaimmat, maid leat guhká plánen. - Sihkarasstembarggo Ráddidushuodnahijn ådå váksjumguovdátjijn ja strávvejådov buoredittjat li ájnas dåjma maj lip ájggá juo barggam. Mis leat dasa lassin stuorra ereliiggán golut Ráđđehuskoartila bombafalleheami geažil. Duodden oadtjop stuorra lijggegålov gå Ráddidushuodnaha ládadallin. Sihke Statsbygg ja DSS dárbbašit eanet ruđaid earret eará Ráđđehuskoartila geahču sihkkarastimii, gaskaboddasaš lanjaide daid departemeanttaide, maidda dat guoská, ja gaskaboddasaš lanjaid heiveheapmái, stáhtaráđđi Rigmor Aasrud dadjá stáhtabušeahta ovdanbuktima oktavuođas. Statsbygg ja aj DSS dárbahi lasedum rudájt váksjoma diehti ráddidushuodnahijn, lijggehuodnaha guoskavasj departementajda, ja gasskabåddåsasj huodnahij rievddamijda, javllá stáhttaráde Rigmor Aasrud gå stáhttabudsjehtta åvddån biejaduvvá. Stáhtaráđđi deattuha maid, ahte ii leat vel sihkkar makkár čuovvumušat terrordagus leat 2012 bušehttii. Stáhttaráde dættot ij le ájn visses gåktu terrorládadallam 2012-budsjehtav vájkkut. Loguid sáhttet danin šaddat divustit jagi áigge, go buorebut oaidná goluid ollislašvuođa. Danen soajttá hæhttuji vas budsjehtav rievddadit gå ienebut diehti dáj gåloj birra. - Leat maid árvalan, ahte Statsbygg oažžu 20 miljovnna kruvnno sierralágan prošekterendoaimmaide bombafalleheami ja ođđa Ráđđehuskoartila huksema oktavuođas. - Oajvvaduvvá 20 millijåvnå juollodit Statsbyggaj muhtem prosjekterimbargojda terrorládadallama maŋŋela ja ådå Ráddidushuodnahij tsieggimij. Deattuhan, ahte ádjána muhtin áigge ovdalgo ráđđehus mearrida makkárin Ráđđehuskoartil šaddá boahtteáiggis, Aasrud cealká. Sidáv ajtu dættodit ráddidus galggá ájn árvustallat gåktu Ráddidushuodnaha galggi liehket boahtteájggáj, ja dási vehi ájgev dárbahip, låhpat Aasrud. Nanne ovttasbarggu oktasaččat ávkkálaš organisašuvnnaiguin dearvvašvuođa- ja fuolahussuorggis - regjeringen.no Nanni aktisasjbargov luojvoj organisasjåvnåj varresvuoda- ja sujttosuorgen Ráđđehus háliida nannet ovttasbarggu oktasaččat ávkkálaš (ideála) organisašuvnnaiguin dearvvašvuođa- ja fuolahussuorggis. Ráddidus sihtá nannit aktisasjbargov luojvoj organisasjåvnåj varresvuoda- ja huksosuorgen. Ulbmil lea láhčit buoremus vejolaš bálvalusaid ássiide, ja seammás addit bálvalusaid fálliide stáđđásut rámmaeavttuid. Ulmme le álmmugij fállat nav buorre dievnastusájt gå vejulasj duodden stuovvásap birástakævtojda buvtadiddjijda. Ollu dakkár organisašuvnnat fállet mávssolaš bálvalusaid, ja stáhtaráđđi Rigmor Aasrud lea jo gulahallagoahtán daiguin. Jurdda lea dahkat soahpamuša, mainna nannejit buori ovttasbarggu bajimuš prinsihpaid. Moadda dájs organisasjåvnåjs li ájnas dievnastusbuvtadiddje, ja stáhttaráde Rigmor Aasrud le juo ságastallamav jåhtuj biedjam man ulmme le guorrasit makkár badjásasj prinsihpa galggi vuodon buorre aktisasjbargon. - Háliidat gávnnahit, mo dakkár organisašuvnnaid gealbu boađášii ávkin buoremus lági mielde, Aasrud dadjala. - Hæhttup gávnnat gåktu buoremus láhkáj máhttep ávkkit dav máhtudagáv majt dákkir organisasjåvnå máhtti fállat, javllá Aasrud. – Mii fertet bissut dálá nationála ja EES-rievtti njuolggadusaid siskkobealde, muhto mii háliidat čielgasit čájehit, ahte oktasaččat ávkkálaš suorgi ii galgga jávkat. ” – Hæhttup dálásj nasjonála ja EØS-riektánjuolgadusáj milta barggat, valla mij sihtap tjielggasit javllat luojvoj suorgge galggá bissot. Ráđđehus áigu dan lassin johttáhit muhtun doaimmaid, ovdamearkka dihte ovddidit buori kvaliteahta kriteraid ja gáibádusaid, ráhkadit bagadusa dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid háhkama doaibmafriddjavuođa birra ja guhkit soahpamušáigodagaid daid oktavuođain, main dat lea ulbmillaš. Duodden galggá ráddidus moadda dåjma jåhtuj biedjat, duola dagu buorre kvalitehttagájbbádusájt dahkat, bagádusáv dahkat man sisadno le man mierij sisbielen galggá liehket gå varresvuoda- ja sosialdievnastusájt oasstá ja guhkep kontráktaájggudagá gånnå hiehpá. Fylkkamánneámmát oažžu stuorit rolla NAV-geavaheddjiid ektui Fylkamánnáj vatteduvvá nannusap roalla NAV-addnij gáktuj Ráđđehus áigu 2013 s álggahit geahččaladdama nannet golbma fylkkamánniámmáha neavvundoaimmaid NAV-geavaheddjiid ektui. Ráddidus sihtá 2013 jage rájes álgadit gæhttjalimijn gånnå gålmmå fylkamánneámmádijda vatteduvvá nannusap bagádallamroalla NAV-addnij gáktuj. – Ulbmil dáinna geahččaladdamiin lea nanusmahttit riektesihkkarvuođa ja buoridit neavvundoaimmaid gielddalaš sosiálabálvalusaid geavaheddjiid ektui, cealká bargoministtar Hanne Bjurstrøm. – Gæhttjalime ulmme le ienebut nannit riektásihkarasstemav ja buoredit bagádallamav suohkanij sosiáldievnastusá addnij gáktuj, javlla barggoministar Hanne Bjurstrøm. Soria Moria II cealkámušas almmuhii Ráđđehus ahte árvvoštallagoahtit ásahit čálgoáittardeaddji ortnega gokčat NAV, sosiálabálvalusa ja dearvvašvuođabálvalusa dárbbuid. Soria Moria IIen diededij Ráddidus jut sihtá ájádallat muhtem ordnigav álkkádusoahttsijn mij galggá loavddet NAV, sosiáldievnastusáv ja varresvuodadievnastusáv. Hálddahusa riektesihkkarvuođa dárkilis guorahallama maŋŋá lea ráđđehus mearridan ahte čálgoáittardeaddji ii galgga ásahuvvot. Gå li dárkkelit guoradallam riektásihkarasstemordinigav háldadusán le ráddidus mierredam ij galga ásadit álkkádusoahttsev. NAV čađaha doaimmaidis bokte dađistaga buoret bohtosiid ja bargiid gelbbolašvuohta lea maid buorránan. NAV buvtat maŋenagi buorep båhtusijt ja virgálattjajn le buorep máhtudahka. Ráđđehus lea de mearridan deattuhit ja nanusmahttit áššiidčoavdimiid NAV ásahusas ovdalgo hukset ođđa organisašuvnna vuođu rájis. Ráddidus le dan diehti mierredam tjalmostahttet dahkamusáj nannimav álgos ienni gå ådå organisasjåvnåv álgos tsieggitgoahtet. Siviilaáittardeaddji meannuda váiddaáššiid NAV ektui, ja bargo- ja čálgosuorggis leat bures láhččojuvvon riektesihkkarvuođaortnegat. Sivijlaoahttse giehtadalla dálla gujttimusájt ma båhti NAVaj, ja barggo- ja álkkádusoasen li buorre riektásihkarasstemordniga. Ráđđehus juolluda 3,5 miljovnna kruvnnu guovttejagi geahččaladdanprošektii man ulbmilin lea dieđuid juohkit NAV-kantuvrraid bálvalusaid, fálaldagaid ja áššemeannudeami birra. Ráddidus juollot 3,5 milliåvnå guovtejahkásasj gæhttjalibmáj mij galggá vaddet diedojt dievnastusáj, juollodimij ja ássjegiehtadallama hárráj NAV-kontåvråjn. Geahččaladdanprošeakta lea geavaheddjiid várás geat ožžot láhkageatnegahttojuvvon gielddalaš bálvalusaid NAV bokte. Gæhttjalibme le ájádaládum láhkamierredum suohkana dievnastusguovloj addnijda NAVan. Geahččaladdanortnet áigu eanet geavahit fylkkamánni juridihkalaš ja sosiálafágalaš gelbbolašvuohta. Gæhttjalimordnik le nannusappot tjanádum fylkamánne juridihkalasj ja sosialfágalasj máhtudahkaj. Ođđa válgaortnet sámediggeválgii 2009 - regjeringen.no Ådå válggaårnik sámedikkeválggaj 2009 Sámediggi lea ožžon ođđa válgaortnega mii galgá doaibmat dán jagi sámediggeválgga rájis mii lea čakčamánus. Sámedigge le ådå válggaårnigav oadtjum mij guosská dán jage sámedikkeválga rájes ragátmánon. Stuorát muhto hárvvit válgabiirret galget buoridit jienasasteaddjiid logu válgii. Stuoráp ja binnep válggabijre galggi válggaoassálasstemav lasedit. - Áigumuš njuolggadusaid nuppástuhttimiin lea oččodit eanebuid searvat válgii, álkkásmahttit ja njuovžžálmahttit válgga lágideami, ja vel dat ahte sámedikki legitimitehta ja árvofápmu galggašii buorránit, cealká bargo- ja searvadahttinministtar Dag Terje Andersen. – Njuolgadusrievddamij ulmme le válggaoassálasstemav lasedit, ruváp ja giehpep válggatjadádibme aktan lasedum duodastibme ja stáhtus Sámediggáj, javllá barggo- ja sebradahttemministar Dag Terje Andersen. Ođđa válgaortnet mearkkaša: Ådå válggaårnik sisadná: Stuorát muhto hárvvit válgabiirret, nu ahte válgabiirriid lohku lea unniduvvon 13 válgabiirres 7 válgabiirii Stuoráp ja binnep válggabijre, låhko le binnedum lågenangålmås gietjaj Johtilat válgalohkamat, nu ahte gaskaboddasaš válgabohtosat almmuhuvvojit juo válgaija Háhppelap válggaboados, gasskabåddåsasj båhtusa almoduvvi válggaijá Dain gielddain / suohkaniin main leat unnit go logi olbmo čálihuvvon Sámedikki jienastuslohkui, lea vejolaš duššefal ovddalgihtii jienastit. Suohkanijn gånnå binnebu gå gålmmålåges li Sámedikke jienastuslåhkuj tjáledum galggá dåssju bessat åvddågiehtaj jienastit. Buot gielddat / suohkanat main 30 olbmo dahje eanebut leat čálihan iežaset Sámedikki jienastuslohkui, galget maid lágidit nu ahte olbmot sáhttet jienastit válgabeaivvige. Gájka suohkana galggi dagu åvddåla dilev láhtjet váj åvddågiehtaj bæssá sámedikkeválggaj jienastit. Suohkana gånnå li gålmmålåges jali ienep Sámedikke jienastuslåhkuj tjáledum galggi aj dilev láhtjet váj bæssá válggabiejve jienastit. - Nu sohpet buorebut oktii jienastuslohkui čálihuvvon olbmuid lohku ja daid jienasteaddjiid lohku mat leat guđege áirasa duogábealde. - De sjaddá buorep aktijvuohta jienastuslågo stuorrudagá gaskan ja galla jiena li juohkka ájrrasa duogen. Ođđa válgaortnet maid geahppuda sámedigge ¨válgga lágideami riikka eanaš gielddain / suohkaniin. Ådå válggaårnik aj sámedikkeválga tjadádimev giehpet ienemusájn lánda suohkanijs. Mii leat mearrideaddji deattu bidjan dasa maid Sámediggi oaivvilda go leat ođasmahttán válgaortnega, dadjá stáhtaráđđi Andersen. Dættov lip biedjam Sámedikke vuojnnuj gå válggaårnigav lip rievddam, javllá stáhttaráde Andersen. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta sádde odne johtočállosa mas leat dieđut Sámedikki válgaortnega nuppástusaid birra. Barggo- ja sebradahttemdepartemennta sáddi uddni tjállusav Sámedikke válggaårniga rievddamij gáktuj. Láhkaásahus sámediggeválgga birra Ådå njuolgadusá Sámedikke válga gáktuj gávnnuji dáppe lovdata.no. Johtočállosis ja mearrádusain mat leat Sámediggeválgga birra, biddjojuvvojit sámegiel veršuvnnat departemeantta neattasiiduide www.regjeringen.no/aid ja Sámedikki neahttasiidduide www.samediggi.no. Sáme versjåvnå tjállusis ja Sámedikke válgganjuolgadusás gávnnuji departementa næhttabielijn www.regjeringen.no/aid ja Sámedikke næhttabielijn www.samediggi.no. Ráđđehus áigu buhtadit guokte fidnovihkeortnega áigeguovdilis bargovihkedáhkádusain. Ráddidus sihtá udnásj guokta ordniga mij guosská virggevahágahttemij målssot muhtem ájggerievtes barggovahágahttem buhtadusájn. Ráđđehus maid árvala rievdadit fidnovihkelágaid ja heivehit daid otná bargoeallimii. Oajvvaduvvi aj rievddadusá virggeskihpudaknjuolgadusáj gáktuj vaj da buorebut hiebaduvvi udnásj barggoiellemij. – Árvalus mearkkaša ahte otná guovttesuorat vuogádat šaddá čielgaseabbo ja álkit, mat máŋgasiid mielas leat váddásat ja eahpečielgasat. – Oajvvadus álkkebun dahka udnásj guovte-giejak systemav, mij moaddásijs aneduvvá gássjelin. Mii háliidat maiddái eanet searvama bargoeallimis, cealká bargoministtar Hanne Bjurstrøm. Mij ávttjip aj stuoráp oassálasstemav barggoiellema oassálasstijs, javllá barggominisstar Hanne Bjurstrøm. Dál ferte fidnovaháguvvan olmmoš bargat goabbatlágan njuolggadusaid ektui ja ahte ášši meannuduvvo guovttelágan hálddašanortnegis. Uddni hæhttu ulmusj guhti le bargadijn vaháguvvam tjuovvot guokta sierra njuolgadusá, ja suv ássje giehtadaláduvvá guovten adminitratijvalasj mannulagán. Muhtumat leat vásihan ahte sii ožžot buhtadusa nuppi ortnegis, ja nuppis eai. Muhteme li oadtjum buhtadusáv avtan ordnigin, valla hilgoduvvam nuppen. – Mun gal ádden ahte muhtumat atnet dán vuoigatmeahttumin, lohká stáhtaráđđi. – Dádjadav mån dát dåbddu boasstot, ja danen de rievddadip dav, javllá stáhtaráde. Váldorievdadusat ođđa fidnovihkeortnegii leat ovddiduvvon jagi 2012 Dárkkistuvvon Našunálabušeahtas. Oajvveássje ådå virggevahágahttemordniga oajvvadusán gávnnuji Dárkestuvvam Nasjnálabudsjehtan 2012. Árvalus mielddisbuktá ođđa láhkarievdadusa man vuođul áiddo ásahuvvon fidnovihkeovttadat galgá buhtadusgáibádusaid mearridit. Oajvvaduvvá ådå njuolgadusá gånnå ådå barggovahágahttemavtadahka galggá mierredit buhtadusá gájbbádusájt. Ráđđehus áigu ovddidit láhkaárvalusa giđđat 2013. Ráddidus buktá láhkaárvvalusáv gidán 2013. Fidnobuohcuvuođalistu vuogádat joatkkašuvvá, muhto dainna láhkaspiehkastagain ahte buohcuvuođat mat eai leat fievrriduvvon listui sáhttet dohkkehuvvot fidnobuohcuvuohtan maŋŋil juohke ovttaskas ášši konkrehta árvvoštallama. Systebma virggeskihpudaklistajn joarkeduvvá, valla dajna tjuolldusijn ahte skihpudagá ma ælla listan huoman dåhkkiduvvi virggeskihpudahkan árvustallama baktu juohkka avta ássjen. Lassin vel ásahuvvo vuogádat mii addá vejolašvuođaid dađistaga rievdadit fidnobuohcuvuođalistu, ja dás ožžot bargoeallin oasálaččat dehálaš rolla ođđa bistevaš fidnobuohcuvuođalávdegotti searvama bokte. Duodden ásaduvvá muhtem systebma gånnå le máhttelis dárkestit virggeskihpudaklistav, gånnå aj barggoiellema oassálasstijn le ájnas roalla gå oasev válldi ådå, stuoves vieggeskihpudaknammadusás. – Árvalus suddje fidnovaháguvvan olbmuid vuoigatvuođaid, hábme áigeguovdilis regeliid fidnovigiid várás positiiva dásseárvováikkuhusaiguin ja bargoaddiid golut maiddái dollojuvvojit dohkálaš rámmaid siskkobealde, dadjá bargoministtar Hanne Bjurstrøm. – Árvvalus sjaddá nannit virggevaháguvvamij rievtesvuodajt, buktet ájggeárvulasj njuolgadusájt virggeskihpudagáj hárráj positijvalasj avtadássásasj vájkkudusájt ja sæmmi båttå anedit gålåjt barggovaddijda dågålasj rámmaj sisbielen, javllá barggominisstar Hanne Bjurstrøm. Hávdádandivatlávdegoddi geigii iežas čielggadeami / Juvlememaaksoemoenehtse sov salkehtimmiem deelli / Hávddádimdivutnammadus buvtij tjielggidusáv - regjeringen.no Hávddádimdivutnammadus buvtij tjielggidusáv Hávdádandivatlávdegotti čielggadeapmi (ođđadárogillii) Hávddádimannadusá diedádus (ådådárogiellaj) Lávdegotti mielas galggašii kremašuvdna nuvttá, ja háliida ahte oapmahaččat eai galgga dárbbašit máksit eanet jos olmmoš hávdáduvvo eará gildii go dan gildii gos son ásai. Nammadus sihtá kremasjåvnnå galggá liehket navku, ja aj sihti báhttse e galgga vierttit ienebuv mákset jus ieritvuolgge galggá hávddáduvvat ietjá suohkanin gå danna gånnå åroj. Fylkkamánni Erling Lae ja kulturministarii Thorhild Widvey (Govven: KUD. / Ketil Frøland) Vaj e galga ássjijt tjuolldet de nammadus oajvvat ráhpo fiesstima njuolgadusájt giehpedit. - Mun giittán lávdegotti barggu ovddas. – Gijtáv nammadusá bargo åvdås. Mii áigut dárkilit árvvoštallat buot árvalusaid maid lávdegoddi lea ovddidan, cealká kulturministtar Thorhild Widvey. Sihtap snivva árvustallat dajt oajvvadusájt majt nammadus le åvddånbuktám, javllá máhttominisstar Thorhild Widvey. - Hávdádanvierut earáhuvvet dađistaga. – Hávddádimdábe agev rievddi. Danne lea dárbu árvvoštallat leat go lágat ja njuolggadusat doarvái bures heivehuvvon servodaga ovdáneapmái, dadjá Widvey. Dan diehti le dárbbo árvustallat jus njuolgadusá li hiebadahtedum udnásj åvddånahttemav sebrudagán, javllá Widvey. Hávdádandivatlávdegoddi nammaduvvui borgemánu 12.b.2012 Stoltenberg II-ráđđehusa bokte. Hávddádimnammadus nammaduváj bårggemáno 10. b. 2012 Stoltenberg II-ráddidusás. Lávdegotti mandáhta lea leamaš geahčadit hávdemeanuid guoskevaš rievttálaš ja ekonomalaš áššiid. Nammadusá barggo le læhkám guoradallat riektálasj ja ekonomalasj gatjálvisájt hávddádime aktijvuodan. Hávdádandivatlávdegotti čielggadeapmi galgá dál sáddejuvvot gulaskuddamii. Hávddádimnammadusá tjielggidusá galggá dálla guládallamij. Lávdegoddi lea čađahan servodatekonomalaš golloguorahallama mas sihke gistohávdádanmeanut ja ruhkkohávdádanmeanut leat čielggaduvvon. Nammadus le tjadádum sebrudakekonomalasj gållomerustallamav mij gehtjaj gisstohávddádimev ja urnehávddádimev. Lávdegoddi lea earret eará háhkan dieđuid eará davviriikkain, árvvoštallan stivrendieđuid dárbbuid ja statistihkaid, ja árvalan arvat olu njuolggadusrievdadusaid. Nammadus le diedov viedtjam daj ietjá nuorttarijkajs, árvustallam dárbov stivrrimdiedos ja statistihkas, ja le åvddånbuktám moadda oajvvadusájt njuolgadusrievddamij. Váldoárvalusat: Ájnnasamos oajvvadusá li: Lávdegottis leat leamaš: Nammadusán li: Cecilie Hansen, sátnejođiheaddji, Mátta-Várjjat Cecilie Hansen, suohkanoajvve, Oarjje-Várjjat Stáhtaministara ođđajagesárdni 2012 Thomas oahppá Manila birra. Historjjálaš arkiiva (Lulesamisk) Ráhkis dii buohkat, Gieres gájka, Guokte mánu dassá riegádii unna Danicaš Manilas. Guovte máno rájes riegáduváj Danica Manilan. Son šattai máilmmiboargár nummir čieža miljárda. Sån sjattaj væráltviesát nummar gietjav millijárda. Muhtun mánuid geažis riegáda mánná gii šaddá norgalaš nummir vihtta miljovdna. Muhtem máno duogen riegát mánásj guhtimusj sjaddá Vuonarijkak nummar vihtta millijåvnå. Mo son manná dieinna guovttuin ? Gåktu galggá dáj unnagattjaj gevvat ? Makkár boahtteáigi vuordá sudno ? Mij sunnuv vuordasj dán iellemin ? Ná jerret váhnemat. Nav æjgáda gatjádi. Nie leat váhnemat áiggiidčađa jearran buot riikkain, go ođđa mánná riegáda máilbmái. Nav li æjgáda gatjádam buolvaj miehtáj, juohkka rijkan, gå vuostasj bále buorástahtti ådå iellemav. Dien magihkalaš ravkalanbottus riegáduvvo šiehtadus agibeaivái. Dan sjivnnjedum båttå riegáduvvá lihtto ihkeven ájggáj. Ráhkisvuođa-šiehtadus mii gierdá buot. Lihtto gieresvuodas, mij gájkka gierddá. Danne lea nu máŧohis surgatlaš go nuorra olmmoš jápmá. Danen le nav låssåt gå nuorra ulmusj jábmá. Ii oktage eadni leat oaivvilduvvon massit bártnis. Ij aktak ieddne galga bárnes láhppet. Ii oktage áhčči galggašii massit nieiddas. Ij aktak áhttje galga niejdas láhppet. Suoidnemánu 22. beaivve gillájedje ollugat. Snjilltjamáno 22. biejve moaddásij iellem ládaduváj. Áhčit, eatnit, oappát, vieljat, ádját ja áhkut fertejedje vázzit dan losses geainnu hávdeeatnamii. Áhtje, iedne, oarbbena, ádjá ja áhko vierttijin låssis mielajn rábo guoran tjuodtjot. Dat bávččagahtii min váimmuid. Dát gal vájmoma báktjij. Lean jurddašan sin birra geat besse heakkas ja oarbásiid birra juohke beaivvi dáhpáhusa rájes. Juohkka biejve lev usjudallam sijájt gudi hekkav bierggijin, ja sijájt gudi báhtsin. Mo manná dinguin ? Gåktu dijájn manná ? Manne galggai dát dáhpáhuvvat ? Manen så lik dát dáhpáduváj ? Vihtta mánu maŋŋil dárbbašit mii ain diehttit vai áddet. Vihtta máno dán maŋŋela vierttip vilá diehtet vaj galggap dádjadit. Jahki 2012 addá ođđa vástádusaid. 2012 vaddá ådå vásstádusájt. Vuosttažettiin galgá vuos diggeášši vearredahkki vuostá. Vuostatjin álggá digge vierredahkke vuosstij. Dasto galgá kommišuvdna muitalit čiŋatkeahtes ja vuoiggalaš suoidnemánu 22. b. historjjá. Dan maŋŋela galggá kommisjåvnnå subtsastit ietjas tjielgga ja duodalasj snjilltjamáno 22. biejve-subttsasav. Dát mearkkaša ahte mii fertet hálddašit oaidnaleami vearredahkkiin. Dát merkaj mij vierttip nahkat bahudagáv vas duosstot. Mun lean oadjebas dasa ahte dan mii nagodat. Dav jáhkáv vissásit galggap nahkat. Norgga álbmot han čálii historjjá diimmá geasi. Danen gå Vuonarijka álmmuk tjálij histåvråv dijmmá giese. Álggos bomba ja báhčimat suorggahedje min. Vuostatjin suorgganijma bombas ja skåttajs. Muhto de dáhpáhuvai juoga. De juoga dáhpáduváj. Mii čuožžileimmet, savdnjileimmet eret balu ja njuolggočilggiid doarjjuimet demokratiija. Mij vuosteldijma balov, ja tjuodtjelijma demokratija åvdås. Mii dovddaimet dan ruvsovázzimis ja spáiddarvázzimis. Besajma dåbddåt dav ruvssogárggájn ja loavggágárggájn. Hávdádemiin, girkuin, moskeain ja TV-ovddas. Hávddádusájn, girkkojn, moskeajn ja TV-skjermajn. Mii leimmet okta álbmot. Mij lijma akta álmmuk. Álbmot čájehii iežas buoremus beali deaivvadettiin eallimis vearrámus dáhpáhusa. Duosstomin værámusáv iellemin, ulmutja vuosedin buoremusáv ietjastisá. Dát lea nannen mu jáhku ahte olbmuin gávdno buorredáhtolašvuohta. Dat le nannim muv jáhkov ulmutja buorrevuohtaj. Doaivagii. Dårvvuj. Ja fápmu olbmuid dáhtus. Ja fábmuj mij álmmuga mielav tjuovvu. Suoidnemánu 22. beaivve riegádedje maid mánát Norggas. Snjilltjamáno 22. biejve riegádin aj máná Vuonarijkan. Okta sis lei Thomas. Akta sijájs lij Thomas. Son lea virkos ja duđavaš gánddaš Lillehammeris. Uddni le sån báhtjasj buorre mielan Lillehammerin. Thomas ferte eallit dainna duohtavuođain ahte su riegádanbeaivvi muitojuvvo moraš. Thomas viertti dåhkkidit ahte riegádimbiejvves le surgguj tjanádum. Mii fertet fuolahit ahte nu ii šatta. Mij galggap bærrájgæhttjat vaj ij sjatta dåssju dan láhkáj. Mii fertet čájehit ahte dát roassu maiddái buvttii liekkusvuođa ja árvvolašvuođa min riikii. Mij galggap vuosedit gåk dát hæhkkahiehte båvtij lieggavuodav ja værddogisvuodav ietjama rijkan. Thomas ja Danica galgaba goabbat sajis máilmmis rávásmuvvat. Thomas ja Danica galggaba bajássjaddat goabbák bielen aktisasj ednamin. Min doaibma šaddá de čájehit man ollu sudno ovttastahttá dan sadjái go earuha. Mijá dahkamus le vuosedit sunnuj man ållo aktit sunnuv, ienni gå mij sirát sunnuv. Jos mii čájehat dáhtu oahppat guhtet guimmiideamet birra, de ovdánat olmmožin. Gå le miella oahppat nubbe nuppes, de åvddånip ulmutjin. Jos mis leat návccat árvvusatnit sierranasvuođaid, de nanusmuvvat. Gå nahkap sieradusájt vieledit, de gievrrop. Jos duostat luohttit guhtet guimmiidasamet, de mii ollet guhkkelii. Gå duosstap nubbe nubbáj luohtedit, jåksåp guhkemusát. Soaitá Thomas ja Danica šaddaba ustibat boahtteáiggi Facebook bokte. Avta biejve ihkap Thomas ja Danica sjaddaba rádna boahtteájge Facebookan. Ja Danica oažžu govaid maid ii goassige leat oaidnán: Lillehammer njuikenluohkát. Ja Danica oadtju gåvåjt massta goassak ij la vuojnnám: sasskamdievá Lillehammerin. Dá lea interneahta buoremus bealli. Dát le internehta buoremus bielle. Interneahtta lea heajumus go totaliteara doalvvuheaddjit ožžot hállat moaittekeahttá sevdnjes čiegain neahta bokte. Internehta værámus bielle le gå tjáddjididdje bessi ájádusájt juogadit internehta tjiegos bielijn. Dán fertet hálddašit stáđisvuođain. Dav vierttip nannusit duosstot. Mii galgat ádjit sin doppe eret máhtolašvuođa čuovgasiin. Máhtudagájn galggap sijájt ierit rádjat. Vuostálastit ekstremismma mearkkaša váldit ovddasvástádusa boahttevuhtii. Gå vuosteldip ekstremismav de válldep åvdåsvásstádusáv boahtteájges. Mun ávžžuhan buohkaid doaibmat digitála ránnjááhkkun. Hástáv divnajt sjaddat buorre digitála ráddnááhkátja. Ii fal dárkkistit oaiviliid dahje jávkadit divaštallamiid. Ij dan diehti gå galggap sensurerit jali hávkkadit ságastallamijt. Mii galgat gierdat unohisvuođaid. Galggap gierddat vuorrástuvvat. Mii suhttada, hárdá ja velá hirpmahuhttá. Moasjev, assjmat ja mij alvaduhttá. Muhto – mii fertet maid vuosttaldit. Valla – galggap mávsedit. Mii galgat vástidit. Galggap vásstedit. Dat mearkkaša čájehit ovddasvástádusa sátnefriddjavuhtii go cealkit: “ Ii fal, dus lea boastut ”. Vuosedit moalgedisåvdåsvásstádusáv le javllat: “ Boasstot le dujna ” Dav dahkap bargon bårådijn. Dál lea áigi dahkat seammá neahta bokte. Dálle le muddo aj internehtan nav javllat. Ođđa jahki lea farga jándor boaris. Ådå jahke le ruvva tijmma boares. Mii galgat maiddái jagi 2012 geavahit dehálaš doaimmaide: Galggap jagev 2012 adnet stuor dahkamusájda. Vuostálastit geafivuođa máilmmis. Oajbbot værálda hæjosvuoda vuosstij. Bargat ráfi ovdii. Barggat ráfe åvdås. Ja gádjut dálkkádaga. Gádjot dálkádagáv. Dát lea min vealgi boahttevuhtii. Dav lip vielggen boahtteájge åvdås dahkat. Dát lea mearehis viiddis doaimmat. Dá li alvos dahkamusá. Lea álki jurddašit ahte ii ábut. Álkke le usjudallat ahte ij lijssi. Muhto dan de gal dahká. Valla dav de dahka. Máilbmi ovdána garra bargguid bokte ja go geađggi bardá geađggi ala. Låssis bargo baktu, gå giergge biejaduvvá gierge nali, de værált åvddån. Máŋga čuohtemiljovnna olbmot leat gáddjojuvvon geafivuođas. Moadda tjuohte millijåvnå ulmutja li bessam hæjosvuoda giddagisás. Unnit olbmot duššet sođiin. Binnebu doarojn jábmi. Eanebut ellet friddjavuođas. Ienebu friddjavuodan viessu. Mii vásiheimmet dan arábalaš giđas. Ielvijma mij dáhpáduváj árába gidá. Álbmoga gáibádusat jávkadedje stivrejeddjiid giellásiid ja bággejedje dovddastit rievdadusaid. Fábmo álmmuga mielan rihtsudij regijmaj gællásijt ja tjåhttij rievddadusájt. Almmatge. Huoman. Dat mii mu njuorasmahttá persovnnalaččat lea ahte eai šat jáme nu olu mánát ja eanet eatnit cevzet. Mij muv ienemusát duohtadallá, le gå binnep máná jábmi ja iedne rijbadi. Riegádanbeaivi, beaivi goas son addá ođđa eallima, lea ain olu nissonolbmuid varaleamos beaivi. Riegádimbiejvve, dalloj gå nissun ådå iellemav riegádahttá, le vilá várálamos biejvve moadda nissunijda. Eanet čalbmeeatnit, ođđa riegádahttin-klinihkat ja buoret čorgatvuohta dagahit ahte eanet nissonolbmot cevzet. Ienep tsaggeiedne, ådå riegádahttemklinihka ja buorep rájnasvuohta viehket iednijt rijbadittjat. Diibmá gájuimet eanet go 600 000 máná. Åvdep jage bierggijma 600 000 ienep máná. Máŋgasa dušše dálkkasnáluin. Moaddásijt dåssju dálkastsirkunijn. 600 000 mávssolaš olbmo. 600 000 divras iellema. Norga lea láidesteaddjin dás. Ja Vuonarijkka le jådedime dáv. Mii sáhttit dáinna buohkat čevllohallat. Dassta máhttep mihástallat. ON dálkkádatpanela várre dávjjibut ja garraseabbo garra dálkkiid vuostá mat leat vuordagis. AN:a dálkádahkpanella várrot boahtteájge sieldes dálkes. Norggas ledje garra dálkkit juovllaid ja ođđajagi gaskkas. Dálkke lij aj basijgaskan Vuonarijkan. Didjiide čuozai garrasit geat vásiheiddet garra biekkaid billistemiid. Dát vájkkudij vuostatjin dijájt gen æjggo biejsteduváj. Muhto olles Norga lea čuvvon din. Valla ålles Vuonarijkka le dijájt tjuovvum. Mii rápmot oarjenorgga ássiid návccaid hálddašit dákkár duođalaš ja varalaš dilálašvuođaid. Vieledip allelahájt gudi rijbadin dákkir låssis dile tjadá. Ja mun giittán sin geat árjjálaččat veahkehedje, čorgejedje ja divodedje. Vierttiv rámmpot dijájt gudi lihpit viehkedam gájotjit ja divvot. Dađibahábut duššai okta gádjunbarggus. Luodjomláhkáj avtav láhpijma dán bargon. Go mun vuolggán Oarje-Norgii moatti beaivvi geažis de háliidan divaštallat gearggusvuođa singuin geat vásihedje garra dálkkiid. Gå alás manáv muhtem biejve duogen, galgav rádodit sijájn gudi li stoarmo sinna læhkám gåktu agev gárvvásin liehket viehkijn. Mii fertet bures ráhkkanit dálkkádatváikkuhusaid ektui. Hæhttup ietjama gárvedit dálkkádakrievddamijda. Muhto buot vuosttamužžan fertet doaimmaid bokte eastadit daid. Valla gájkinåvdemusát barggat váj e dáhpáduvá. Dálkkádatbarggu ektui lei mannan jahki beahttu. Danen gå dálkadakássje lij dijmásj hådjånibme. Mii vásiheimmet gal ovdáneami, muhto áššit eai čoavdásan Durban čoahkkimis ge. Åvddånijma ássjijn, valla tjåhkanibme Durbanin ittjij nagá ássjev låggnit. Muhto mii eat sáhte vuollánit. Valla ep máhte vuollánit. Norga ferte ain leat geatnegahtti šiehtadallamiid hoahpuheaddji. Vuonarijkka galggá vilá jådedit bargov tjanátjit sjiehtadusájt. Sivas go eai gávdno eará molssaeavttut. Ælla ietjá ráde. Máilbmi ferte ovttasdoaibmat. Værált hæhttu aktidit. Muđui beahtit mii Danica Manilas ja Thomasa Lillehammeris. Jali de ep nagá doarjjot Danicav Manilan ja Thomasav Lillehammerin. Eará hástalus ođđajagis lea eurohpalaš vealgeroassu. Ietjá hásstalus ådå jagen le europealasj vielggehiehte. Dát ášši orru guoskamin ruđaide. Vuojnnet dåssju biednigijda guosská. Muhto duohtavuođas lea dát ášši olbmuid birra. Valla jus riekta de ulmutjijda guosská. Mii oaidnit fas stuorra bargguhis olmmošveagaid Eurohpás. Vilá vuojnnep man moaddása li bargo dagi Europan. Olu nuorat leat massimin jáhku boahtteáigái. Moatten nuoran ij la dårvvo boahtteájggáj. Dan ii sáhte Eurohpá dohkkehit. Dav ij Europa máhte dåhkkidit. Midjiide Norggas lea ášši dan birra ahte sihkkarastit min bargosajiid ja bisuhit huksenreanttu. Vuonarijkan le dárbbo barggosajijt bisodit ja oaggit goahteræntojt. Mii eat dieđe man garrasit dát boahtá midjiide čuohcat. Ep diede gåk dát Vuonarijkav sjaddá guosskat. Muhto mun lohpidan ahte mii áigut vuosttaldit go dárbbašuvvo. Valla loabedav galggap giehtadallat dilev gå le dárbbo. Nugo ovdalge leat dahkan. Nav gåk åvddåla lip dahkam. Oadjebas boahtteáigi ii šatta ráfi haga. Boahtteájgev ij máhte åskeldit jus ij la ráfe. Olu norgalaččat oassálastet ráfisuodjalus doaimmaide miehtá máilmmi. Moadda Vuonarijkaga barggi ráfe åvdås væráldav miehtáj. Veahkkebargin, miidnačorgejeaddjin dahje piráhta-bivdin Somalia rittu olggobealde. Viehkkebarggen. Rádjamin gåddemijnajt. Jali piratajt oagodi Somália merragátten. Dávjá leat varalaš doaimmat. Álu li várálasj gåhtjodusá. Diibmá suodjaledje norgalaš girdit Libya álbmoga Gaddafi garra stivrejumis. Dijmmá hálediddje Vuonarijkas bælostin Libya álmmugav Gaddafi vuosstij. Viiddis ovttastumis barge min soalddáhat buori barggu, ja leat maŋŋil ožžon olu ánssášeaddji rámi min lihtolaččain. Mijá gádtse lij oasse tjiehpemusájs gåbdes koalisjåvnån, ja li tjavtja rájes ietjama guojmijs rámmpodum. Min soalddáhat leat jagi 2001 rájes doaibman Afghanistanas. Afghanistanan li soahteålmmå oassálasstám 2001 rájes. Jagi 2012 álggahuvvo soalddáhiid geahpadeapmi. 2012 sjaddá jahke gå gádtse galggá binneduvvat. Mun hirbmadit čevllohalan daid doaimmaiguin maid min soalddáhat leat čađahan Afghanistanas. Mån lev mihá dassta majt ietjama soahteålmmå li dahkam Afghanistanan. Mii giitit váimmolaččat buohkaid geat leat searvan ráfidoaimmaide. Gijttep sijájt gudi li barggamin ráfe åvdås. Seammás muitit mii maid sin geat leat duššan. Sæmmi båttå mujtudallap sijájt gudi jábmin. Mii leat vuot massán min buoremusaid. Lip vas muhtemijt mijá tjiehpemusájs massám. Oberstløytnanta Siri Skare duššai ON-kantuvrra falleheamis Mazer-i-Sharif báikkis. Oberstløytnant Siri Skare jámij gå AN-kåntåvrrå Mazer-i-Sharifan ládaduváj. Jurista Ingrid Midtgaard duššai bombafalleheamis ON vuostá Nigerias. Jurissta Ingrid Midtgaard jámij gå AN bombiduváj Nigerian. Mii leat stuorra morrašiin váldán vuostá jápmaságaid. Gulájma sunnu jábmema birra låssis vájmoj. Sii leat álo min mielde. Libá agev mijá siegen. Dán jagi háliidan sáddet erenoamáš liegga dearvvuođaid Majestehtii Gonagas Haraldii ja Majestehtii Dronnet Sonjai. Dán jage sidáv liegga varrudagájt rádjat majestehtta gånågis Haraldij ja majestehtta dråtnigik Sonjaj. Soaitá ahte ii goassige ráfiáiggis leat gonagasbearaš nu lahka leamaš iežas álbmoga go maŋŋil suoidnemánu 22. Ihkap gånågisfámillja ij la guossak lagábu ietjas álmmuga læhkám ráfeájgen gå maŋŋela snjilltjamáno 22. beaivve. biejve. Lagasvuođain ja liekkusvuođain sii jeđđejedje. Lahkavuodajnisá la lieggavuodajnisá jaskadin mijájt. Gonagas, Dronnet ja Ruvdnaprinsapárra. Gånågis, drådnik ja kråvnnåprinssapárra. Jierpmálaš sániiguin buoridedje sii bákčasiid. Vijses bágoj báktjasijt giehpedin. Dán jagi deavdiba sihke gonagas ja dronnet 75 jagi. Dán jage dievddeba sihke gånågis ja drådnik 75 jage. Vihtta miljovnna norgalačča háliidit ávvudanjagis giitit, sávvat lihku ja sávvat buot buoremusa Gonagas Haraldii ja Dronnet Sonjai. Vihtta millijåvnå rijkav miehtáj sihti gijttet ja vuorbev sávvat gånågis Haraldij ja drådnik Sonjaj dán ávvojage. Juovlamánu 14. beaivve ledjen mielde ávvudeamen Roald Amundsen ja su olbmáid Lullipolas. Gieres gájka, Javllamáno 14. biejve oassálasstiv ávvudallamav Roald Amundsenis aktan ålmmås Oarjjepåvlån. Lei munnje stuorra dáhpáhus. Stuorra dáhpádus lij. Olbmot miehtá máilmmi gudnejahtte polasáŋgáriid ja norgga flávdda. Ulmutja ålles væráldis ávvudallin suv ja Vuonarijka slávgáv. Šuoŋat lávlagis “ Ja vi elsker ” šattai oassin viiddis českes jaskesvuođas. Jiedna álmmuklávllagis sjattaj oasse vielggis sjávodisvuodas. Norga lei nu lahka, vaikko leimmet oalle guhkkin. Vuonarijkka lij lahkusin, juska lijma guhkken ierit. Doppe, guhkkin eret, vásihin Norgga mainna mii buohkat sáhttit čevllohallat. Dåppe, guhkemusán ierit, vuojnniv Vuonarijkav massta máhttep mihástallat. Riika ovdavázziiguin geat leat ráhkadan historjjálaš luottaid. Rijkka njunnjutjij gudi li luottajt histåvrråj dahkam Álbmot geas ledje návccat hálddašit bahávuođa buorrevuođain dalle go mii geassit vásiheimmet surgadis fallehemiid. Álmmuk mij nagáj duosstot bahávuodav buorrevuodajn gå giesen ládadalájma. Ja juohkebeaivválaš sáŋgárat geat smávva riikka dahket stuorra riikan. Ja mihtoga árkkabiejven ma dahki ietjama rijkatjav stuorren. Lehkos nu ahte mii dien vuoiŋŋas hábmet boahttevuođa. Lehkus dát vuojŋŋanis majna boahtteájgev hábbmip. Buorre ođđajahki ! Vuorbbe ådå jagijn ! Bearráigeahčču nannet bargiidsuorggis - regjeringen.no Stuoráp bærrájgæhttjo barggijsuorges   Bargobearráigeahčču oažžu 5 miljovnna kruvnnu bearráigeahččat ásahusaid mat vuvdet ja ostet bargofámu. Barggobærrájgæhttjo oadtju 5 millijåvnå kråvnå bærrájgæhttjat dåjmajt ma fálli ja bálkkiji barggofámov. – Lea dehálaš nanusmahttit Bargobearráigeahčču vai sidjiide addo vejolašvuohta sihkkarastit duođalaš bargoeallima. – Ájnas le nannit Barggobærrájgæhttjov vaj máhtti sihkarasstet barggoiellemav duodaj. Áŋggirdeamivuoruheamit earret eará bargiidsuorggis gáibidit olu resurssaid. Vuorodibme bargos mij dagáduvvá duola dagu barggijsuorge gáktuj gájbbet ållo ressursav. Bargobearráigeahčču galgá láhkačuovvoleami fuolahit, cealká bargoministtar Hanne Bjurstrøm. Barggobærrájgæhttjo viertti gåtsedit vaj njuolgadusá tjuovoduvvi, javlla barggominisstar Hanne Bjurstrøm. Bargobearráigeahčču lea 2006 rájes máŋgii ožžon doarjaga, earret eará čađahit ráđđehusa guokte doaibmaplána sosiálalaš vealaheami vuostá. Barggobærrájgæhttjo le nannidum moaddi 2006 jage rájes, duola dagu gå ráddidusá guokta doajmmaplána sosiála hilgodime hárráj tjadáduvvin. Maŋimuš jagi lea bearráigeahčču dávjjibut bearráigeahččan bargodili dakkár ásahusain mat vuvdet ja ostet bargofámu. Dán maŋemus jage le bærrájgæhttjo ratjástam bærrájgæhttjat barggodilijt dåjmajn ma fálli ja bálkkiji barggofámov. Jagi 2012 lea Bargobearráigeahčču ožžon oktiibuot 15 miljovnna kruvnnu. Jagen 2012 le Barggobærrájgæhttjo barggo nannidum 15 millijåvnå kråvnåjn. Doaibmabidjopáhka čuovvoleapmi Gåtset doajmmafálaldagáv Dan oktavuođas go EO sadjásašdoaimmahusdirektiiva lea laktaduvvon EES-šiehtadussii de Ráđđehus dál árvala viiddis doaibmabidjopáhka sihkkarastit ahte direktiivva ovttaárvosašvuođaprinsihpat geavatlaččat čuvvojuvvojit. Gå EUa vikárbyrådirektijvva EØS-sjiehtadussaj biejaduváj le ráddidus oajvvadam vijdes doajmmafálaldagáv sihkarastátjit vaj direktijva avtadássásasj giehtadallam tjadáduvvá praktijkalattjat. Bargobearráigeahčču oažžu guovddáš rolla doaibmabidjopáhka čuovvoleamis. Barggobærrájgæhttjon le ájnas barggo gåtsedit doajmmafálaldagáv. Bargobearráigeahčču galgá oaivadit ja juohkit dieđuid ođđa ovttaárvosašvuođa regeliid birra mat gusket láigohuvvon bargiide ja sihkkarastit ahte ovttaárvosašvuođaprinsihpat doahttaluvvojit. Barggobærrájgæhttjo galggá bagádallat ja diedojt juohket avtadássásasj giehtadallam hárraj gå lájggiji barggofámov ja gåtsedit vaj avtadássásasj giehtadallam doajmmá. Bargobearráigeahčču galgá maid bearráigeahččat ođđa njuolggadusaid ságaškuššangeatnegasvuođaid ásahusaid láigohuvvon bargiid ektui. Barggobærrájgæhttjo galggá aj gåtsedit ja bærrájgæhttjat dajt ådå mærrádusáj dágástallamvælgo birra gå lájggiji ulmutjijt dåjmajda. - Álgoálbmogat dárbbašit min dohkkeheami - regjeringen.no - Álggoálmmuga dárbahi mijá dåhkkidimev Odne lea 5000 álgoálbmotjoavkku mearkabeaivi, miehtá oba máilmmi. Uddni le mærkkabiejvve 5000 iesjguhtik álggoálmmukjuohkusijda væráldav miehtáj. Borgemánu 9. beaivi lea ON riikkaidgaskasaš álgoálbmotbeaivi. Bårggemáno 9. Biejvve le AN:a rijkajgasskasasj álggoálmmukbiejvve. Dan beaivve heive maid čájehit solidaritehta álgoálbmogiiguin, geat ellet lossa dilis. Uddni hiehpá solidaritehtav vuosedit álggoálmmukjuohkusij gudi viessu gássjelis dilen. Máilmmi álgoálbmogat leat badjel vihtta proseantta máilmmi ássiin, eanet go 370 miljovnna olbmo, geat ásset eanet go 90 riikkas. Værálda álggoálmmuga tjoahkkáj li badjelasj vihtta prosenta værálda álmmugis, badjelasj 370 millijåvnå ulmutja badjelasj 90 lándajn. Eanaš álgoálbmogiin lea váttis eallindilli, ja ollugiid vealahit ja oaguhit. Ienemus álggoálmmuga viessu gássjelis dilen, ja moaddása niejdeduvvi ja doalvoduvvi. - Máilmmi álgoálbmogiin leat ollu iešguđetlágan gielat ja kultuvrrat, mat leat midjiide riggodahkan. - Værálda álggoálmmuga li gielalasj ja kultuvralasj valljudahka mij le midjij boanndudahkan. Dan mii ávvudit odne, sámeministtar Rigmor Aasrud dadjala. Dáv uddni ávvudallap, javllá sámeminisstar Rigmor Aasrud. - Ollu álgoálbmogiid dulbmet ja oaguhit ja sii dárbbašit min doarjaga ja dohkkeheami. - Moadda álggoálmmuga niejdeduvvi ja doalvoduvvi ja dárbahi mijá doarjjagav ja duodastimev. Ráđđehus áigu danin ain bargat aktiivvalaččat riikkaidgaskasaččat dan ovdii, ahte stáhtat ja sin álgoálbmogat gulahallet, Aasrud cealká. Danen galggá ráddidus åvddålijguovlluj aj dåjmalattjat oassálasstet rijkajgasskasasj bargguj mij åvdet ságastallamijt stáhtaj ja daj álggoálmmukjuohkusij gaskan, javllá Aasrud. Boahtte jagi ON lágida sierra Álgoálbmogiid máilmmičoahkkima, vuosttaš čoahkkima, mas nationálastáhtat ja álgoálbmogat deaivvadit ja guorahallet nationálastáhtaid geatnegasvuođaid álgoálbmogiid ektui. Boahtte jage ásadit AN sierra Álggoálmmugij væráltkonferánsav, vuostasj dakkár gånnå nasjonálstáhta ja álggoálmmuga æjvvali ságastalátjit makkir vælggogisvuoda nasjonálstáhtajn li álggoálmmugij gáktuj. Vai álgoálbmogat livčče nu bures ráhkkanan dan čoahkkimii go vejolaš, de Sámediggi bovdii geassemánus 2013 álgoálbmotkonferánsii Álahedjui. Váj álggoálmmugijt buoremus láhkáj dán konferánssaj gárvet, ásadij Sámedigge rijkajgasskasasj gárvediddje álggoálmmukkonferánsav Áltán 2013 biehtsemáno. Doppe ráhkadedje loahppadokumeantta, man 600 álgoálbmotáirasa buot máilmmi álgoálbmotguovlluin dohkkehedje. Dan konferánsa boados lij loahppadokumænnta masi badjelasj 600 álggoálmmukåvdåstiddje gájka værálda álggoálmmukguovlojs guorrasin. - Lea sáhka riikkaidgaskasaš álgoálbmotsolidaritehtas. - Dát guosská rijkajgasskasasj álggoálmmuksolidaritehttaj. Álgoálbmogat leat unnitlogus measta buot riikkain, danin Sámediggái lea mearihis mávssolaš, ahte álgoálbmogat ovddidit oktasaš oaiviliid, nu guhkás go dat lea vejolaš. Álggoálmmuga li unneplågon vargga juohkka rijkan, danen le viehka ájnas Sámediggáj jut álggoálmmuga nav guhkás gå vejulasj aktisasj jienajn ságasti. Min máilmmiviidosaš oktiigullevašvuohta addá midjiide fámu, ja dán beaivve lea vuogas čalmmustahttit dan, sámediggeráđđi Vibeke Larsen nanne. Mijá væráltvijddásasj aktisasjvuohta le mij mijájt nanni, ja uddni le vuogas biejvve dáv dættodit, javllá sámediggeráde Vibeke Larsen. Máilmmi álgoálbmotbeaivvi ásahedje 1994, ja borgemánu 9. beaivi válljejuvvui daningo ON máilmmi álgoálbmogiid bargojoavkku čoahkkanii vuosttaš háve dan beaivve 1982. Værálda álggoálmmukbiejvve ásaduváj 1994:n ja bårggemáno 9. biejve lij vuostasj tjåhkanibme AN:a værálda álggoálmmugij barggojuohkusin jagen 1982. Bargojoavku gulai prosessii, man vuođul ON váldočoahkkin dohkkehii ON julggaštusa álgoálbmogiid vuoigatvuođaid birra 2007. Barggojuogos lij oassen bargos man boados lij AN:a ållestjåhkanibme mierredij AN:a tjielggidusáv álggoálmmugij riektáj hárráj 2007:n. Sápmelaččain lea álgoálbmotstáhtus Norggas, ja borgemánu 9. beaivi lea sámi leavgabeaivi. Sáme li Vuona álggoálmmuk, ja bårggemáno 9. biejve le sáme slávggimbiejvve. Ráđđehus vuoruha digitála bálvalusaid ovddideami - regjeringen.no Ráddidus digitála dievnastusáj åvddånahttemav vuorot Ráđđehus háliida, ahte almmolaš digitála bálvalusaid ovddidit johtileappot ja árvala danin juolludit ollu ruđa DGT-ulbmiliidda ja stáhta DGT-prošeavttaide. Ráddidus sihtá buoredit jådov almulasj digitála dievnastusáj åvddånahttemin ja dan diehti oajvvat stuorra juollodimijt IKT-gullevasj dåjmajda ja stáhtalasj IKT-prosjevtajda. - Dan láhkai mii buoridit almmolaš hálddašeami dási, ja luvvet áiggi, mainna earret eará sáhttit meannudit áššiid johtileappot ja dahkat bargguid, mat eaktudit searvama ja persovnnalaš gulahallama, ođasmahttinministtar Rigmor Aasrud dadjala. - Dát buoret almulasj háldadime kvalitehtav, ja oadtjop ienep ájgev mij ierit ietján máhttá aneduvvat ássjegiehtadallamájgev oanedittjat ja bargojda ma gájbbedi jut almma ulmusj gávnnu gejna guládallá, javllá ådåstuhttemminisstar Rigmor Aasrud. Čuovvovaš viiddis DGT-prošeavttaide juolludit ruđa ráđđehusa 2012 bušeahtas: Ráddidusá 2012 budsjehttaoajvvadusán li rudá juolloduvvam tjuovvovasj stuorra IKT-prosjevtajda: Ráđđehus árvala juolludit 220 miljovnna kruvnno 2012 ođasmahttit NBČ DGT-čovdosiid. Ráddidus oajvvat juollodit 220 millijåvnå kråvnå 2012 jahkáj ådåstahtátjit IKT-tjoavddusijt NAV:an. Prográmma áigot ollašuhttit guđa jagis, ja dan olis beavttálmahttet áššemeannudeami čielgasit sihke etáhta, geavaheaddji ja eará oasálaččaid ovdun. Prográmma mij plánaj milta galggá gudá jage ájgen tjadáduvvat, galggá dilev láhtjet váj ássje dåbmarappo giehtadaláduvvi ávkken etáhttaj, addnijda ja iehtjádijda. Politiija DGT-vuogádagat eai doaimma doarvái bures. Politija IKT-systema e nuoges buoragit dåjma. Ráđđehus árvala danin nannet bušeahta 80 miljovnnain kruvnnuin, mainna sihkkarastet ovdáneami ođđa DGT-infrastruktuvrra barggus, ođđa prográmmadulbosa, buoret sihkkarvuođačovdosiid ja ođđa ráŋggáštusášševuogádaga ovdaprošeavtta. Danen oajvvat ráddidus budsjehtav nannit 80 millijåvnå kråvnåj váj ådå IKT-infrastruktuvrra åttjudime barggo åvddån, ådå prográmmavuodo, buorep sihkarvuohta ja åvddåprosjektaj ådå stráffaássjesystemajda. Ráđđehus árvala juolludit 85 miljovnna kruvnno dearvvašvuođa ásahusa guovddášjournálaide (kjernejournaler) 2012. Ráddidus oajvvat juollodit 85 millijåvnå guovddajournálajda varresvuodasuorgen 2012. Dat sisdollet earret eará kritihkalaš dieđuid, maiguin sáhttá gádjut heakka, omd. dálkasiid, allergiijaid ja epikrisaid birra. Dáj sisadno galggá ierit ietján hæggabierggim ájnas diedo dagu medisinerim, allergija ja epikrijsa. Dakkár dieđuid fáhten lea mávssolaš buohkaide, geat doibmet dearvvašvuođasuorggis. Dákkir diedojt gávnnat le ájnas juohkkahattjaj varresvuoda suorgen. Altinn II-prošeakta joatkašuvvá, ja ráđđehus árvala juolludit 162 miljovnna kruvnno dán bargui 2012. Altinn II-prosjekta joarkeduvvá, ja ráddidus oajvvat juollodit 162 millijåvnå dán bargguj jagen 2012. Altinn metadatačovdosa ovddideapmái árvalit juolludit 37,8 miljovnna kruvnno, mas 17,6 miljovnna kruvnno manašii Brønnøysundregistariid ovddideapmái, ja 1,5 ja 18,7 miljovnna kruvnno Bargo- ja čálgoetáhta ja Vearroetáhta ovddidanbargguide. Altinn metadáhtátjoavddusij oajvvaduvvá 37,8 millijåvnå juollodit, massta 17,6 millijåvnå kråvnå li Brønnøysundregissterij åvddånahttembargguj, ja 1,5 ja 18,7 millijåvnå guhtik åvddånahttembargguj Barggo- ja álkkádusetáhttaj ja Værroetáhttaj. Ráđđehus háliida láhčit buoret kvaliteahta livnnegii vearroetáhta ođđa oktasaš vuođđodatavuogádaga ovddidemiin (MAG-prošeavttain). Ådå aktisasj vuododáhtásystebma Værroetáhtan (MAG-prosjekta) galggá buoredit værromáksoduodastusá kvalitehtav. Prošeavtta ollislaš gollorámma lea 221,6 miljovnna kruvnno áigodagas 2012–2015, ja dat sisdoallá eahpesihkkarvuođa liigudeami 61 miljovnna kruvnno. Prosjevta ålles gålo li 221,6 millijåvnå kråvnå 2012–2015 ájggudahkaj, aktan 61 millijåvnå iehpesihkarvuodav gåbtjåtjit. Jahkái 2012 ráđđehus árvala juolludit 43,6 miljovnna prošektii. 2012 jahkáj oajvvat ráddidus 43,6 millijåvnå prosjektaj juolloduvvi. Juolludeamit sámi ulbmiliidda - regjeringen.no Juollodime sáme ulmijda Ráđđehus árvala juolludit oktiibuot 843 miljovnna kruvnnu sámi ulbmiliidda 2012. Sáme dåjmaj juollodibme jahkáj 2012 le tjoahkkáj 843 millijåvnå, 17 millijåvnå lassánibme. Jagi 2012 Sámediggi hálddaša 371 miljovnna kruvnno, maid sierra departemeanttat juolludit, ja dat lea sullii 11 miljovnna kruvnno eanet go 2011. Jagen 2012 háldat Sámedigge 371 millijåvnå moatte departementaj juollodimij baktu, sulle 11 millijåvnå lassánibme jages 2011. - Ráđđehus lea maŋimuš golbma jagi juolludan oktiibuot 23 miljovnna kruvnno eanet sámegiela ovddideapmái Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeantta bušeahtas. - Ráddidus le gålmmå maŋemus jagijt lasedam sámegiela doarjjagav 23 millijåvnåj Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu. Sámediggái leat juolludan 12 miljovnna kruvnno eanet 2008 rájes, go das lea mávssolaš rolla sámegielaid nannemis. Sámedikke juollodimij lasedibme 2008 rájes li 12 millijåvnå boahtám Sámedikke ájnas rolla diehti sámegielaj åvddånime bargon. Mun lean duhtavaš, go Sámediggái sirdet vel 1 miljovnna kruvnno 2012, stáhtaráđđi Rigmor Aasrud dadjala. Duodalasj lev gå Sámedigge oadtju duodde millijåvnåv 2012 jahkáj, javllá stáhttaráde Rigmor Aasrud. Ráđđehus lea 2012 bušeahttaárvalusastis evttohan juolludit 5,246 miljovnna kruvnno Divvun-prošektii, 1 miljovnna kruvnno Sámediggái sámi nuoraid diehtojuohkimii ja sámegielaid nannemii ja 9,446 miljovnna kruvnno sámegielaid nannema doarjjaortnegii. Ráddidus le 2012 budsjehttaoajvvádusánis oajvvadam 5,246 millijåvnå kråvnå juollodimev Divvun-prosjektaj, 1 millijåvnnå kråvnå Sámedikke bargguj sáme nuoraj diehtojuohkemij ja sámegielaj bargguj ja 9,446 millijåvnå kråvnå doarjjaårnigij mij galggá sámegielav nannit. Divvun-prošeavttas leat earret eará ovddidan stávvaljuohkin- ja riektačállinreaiddu davvi-, julev- ja máttasámegillii ja digitála pedagogalaš reaidduid. Divvun le ierit ietján åvddånahttám duollatjállemdárkastusáv ja korrektuvrraprográmmav nuortta- julev- ja oarjjelsámegiellaj ja digitála pedagogalasj vædtsagijt. Ođđaáigásaš giellateknologiija dárbbašuvvo, vai sámegielat ceavzzášedje geavahangiellan dálá servodagas. Ådåájggásasj giellateknologija le ækton jus sámegiella galggá adnogiellan bissot udnásj sebrudagán. 2012 lea vuosttaš jahki, go Tromssa universitehta doaimmaha Divvun-prošeavtta ollásit. 2012 jahke le vuostasj jahke gå Divvun le ålles dåjman Tråmså universitehtan. Jahkái 2012 árvalit juolludit 233,650 miljovnna kruvnno Sámediggái Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeantta bušeahtas. 2012 jahkáj oajvvaduvvá 233,650 millijåvnå kråvnå Sámediggáj Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu. Dan lassin lea geavahanláhkai vuoitu, mii juohke jagi čoaggana sámeálbmotfoanddas. Duodden boahtá jahkásasj buvtadus Sámeálmmuga fåndas. Kulturdepartemeantta bušeahtas árvalit juolludit 70,4 miljovnna kruvnno Sámediggái 2012 kulturdoaimmaide. Dat lea 3 miljovnna eanet go 2011. Kultuvrradepartementa budsjehta badjel oajvvaduvvá juollodit 70,4 millijåvnå kråvnå Sámediggáj kultuvrradåjmajda 2012 jahkáj, 3 millijåvnå kråvnå lasedibme 2011 rájes. Sámediggái juolluduvvo de kulturdoaimmaide badjel 38 miljovnna eanet go 2005. Sámedikke kultuvrradåjmaj juollodibme le navti laseduvvam badjel 38 millijåvnåj 2005 rájes. Leat maid árvalan doarjut sámi áviissaid 23,4 miljovnnain kruvnnuin. Oajvvaduvvam le aj 23,4 millijåvnå doarjjan sáme avijsajda. Doarjaga juolludit sámi áviissaid buvttadeapmái ja julevsámi ja máttasámi áviisasiidduid buvttadeapmái. Doarjja galggá sáme avijsaj buvtadibmáj ja avijssabielij buvtadibmáj julev- ja oarjjelsámegiellaj. Sámi áviissaid doarjja lea lassánan badjel 10 miljovnna kruvnno 2005 rájes. 2005 rájes le doarjja sáme avijsajda lasedum badjel 10 millijåvnå kråvnåj. Ráđđehuskvartála boahtteáigi - regjeringen.no Ráddiduskvartála boahtteájgge Ráđđehus lea mearridan čohkket departemeanttaid lahka ja birra dálá ráđđehuskvartála. Ráddidus le mierredam departementa galggi liehket tjoahken udnásj ráddiduskvártalan ja lahkusin. Mo dáinna áššiin galgá bargat viidáseappot, čielgá maŋŋil go ráđđehus lea čađahan viiddis, rabas proseassa gos iešguđet bealit besset buktit iežaset cealkámušaid. Gåktu joarkket galggá, mierreduvvá esski maŋŋel gå ráddidus le rabás, vijdes prosessav tjadádam gånnå iesjgeŋgalágásj berustiddje galggi bessat oajvvadusájt buktet. - Mii háliidat gullat maid olbmot oaivvildat ovdalgo ráđđehus mearrida áigugo bisuhit dálá huksehusaid dahje hukset ođđa, muitala hálddahusministtar Rigmor Aasrud. - Sihtap gullat majt ulmutja miejnniji åvddål ráddidus vijmak mierret jus galggap ieme tsiekkadusájt várajda válldet jali tsieggit ådå, javllá háldadusminisstar Rigmor Aasrud. Sierra blogga ásahuvvo man bokte buohkat sáhttet almmuhit iežaset oaiviliid ovdal cuoŋománu 1. beaivve: Blogg.regjeringen.no/regjeringskvartalet Blogga álgaduvvá gånnå gájka bessi oajvvadusájt buktet gitta vuoratjismáno 1. biejve: Blogg.regjeringen.no/regjeringskvartalet Mearrádus doalahit ráđđehuskvartála čoahkis lea ávžžuhuvvon sihkkarvuođa sivaid geažil. Ráddiskvartálav aktan bisodit le sihkarvuoda diehti vuogas. Seammás šaddá ovttasdoaibman beaktileappot ja mátkkošteamit departemeanttaid gaskka ja Stuoradiggái šaddet oaneheabbo. Sæmmi båttå de dåjmalis aktisasjbarggo ja oanegis væddja departementaj gaskan ja Stuorradiggáj. Ii leat dárbbašlaš gaikut goappáge huksehusa vahágiid geažil. Ep dárbaha gajkkot bæjsstanimij diehti. Huksehusat čužžot nannosit, muhto daid ferte divvut. Tsiekkadusá tjuodtju, valla hæhttuji divoduvvat. Alla geardeviesus leat eanemus divodandárbbut lassin daid vahágiid maid bombba dagahii. Allablokkan le ienemus divudimdárbbo duodden bæjsstanimijda bomba diehti. Dál galgá čađahuvvot konseaptaválljenčielggadus. Dálla galggá konseptaválljimguoradallam tjadáduvvat. Okta molssaeaktu lea hukset ráđđehuskvartála nu go dat lei ovdal suoidnemánu 22. Akta vejulasjvuohta le ráddiduskvartálav tsieggit dagu lij åvddål snjilltjamáno 22. beaivve. Biejve. Lea maid vejolaš gaikut buot huksehusaid, muhto gávdnojit maid máŋga gaskamolssaeavttu. Dåhkki aj divna tsiekkadusájt gajkkot, valla moadda vejulasjvuoda li aj daj gaskan. Dasa lassin háliida ráđđehus ahte ovddiduvvojit molssaeavttut mat sisttisdollet vejolašvuođaid sirdit Olgoriikadepartemeantta ja Birasgáhttendepartemeantta ráđđehuskvartálii. Duodden sihtá ráddidus ahte vejulasjvuohta Ålggorijkadepartementav ja Birásgáhttimdepartementav ráddiduskvartállaj jåhtet åvddån biejaduvvá. Viidásut barggus evttohuvvojit danne máŋga molssaeavttu. Danen galggi moadda vejulasjvuoda prosessan guoradaláduvvat. - Lagamus mánuid fertet mii buohtastahttit iešguđet ákkaid, ja dát ii leat álkis dahku, ja iige leat proseassa maid galgá geahppadit meannudit, lohká Aasrud. - Boahtte mánojn hæhttup dájt vejulasjvuodajt nubbe nuppijn buohtastahttet, ij la álkke dáv mierredit ja prosessa ietjastis le aj hásstalus, javllá Aasrud. Aasrud muitala maid ráđđehusa mearridan ahte ráđđehuskvartála ovddideapmi galgá dáhpáhuvvat stáhtalaš, iige gielddalaš plánain. Aasrud javllá aj ráddidus le mierredam stáhtta iesj, suohkana sajen, galggá ráddiduskvartála plánav åvddånahttet. Dát dahkkojuvvo sihkkarvuođa ja ovdáneami geažil. Dáv sihkarvuoda ja buorre jådo diehti. Dát mearkkaša ahte stáhta váldá ovddasvástádusa plánabarggu jođiheamis, muhto dieđusge galget buot áššáigullevaš ásahusat váldojuvvot vuhtii plána- ja huksenlága gáibádusaid ektui. Dat mierkki stáhtta pládnabargos vásstet, valla gájka guoskavasj ásadusá galggi diedon bessat vuojnojt buktet pládna- ja tsiekkaduslága milta. Dál ii leat vuos čađahuvvon ekonomalaš luoitu iešguđet molssaeavttuid ektui. Gåloj merustallama e ájn gávnnu mij guosská iesjguhtik vejulasjvuohtaj. Dát dahkkojuvvo konseaptaválljejumi olgguldas kvalitehtasihkkarastimis (KS. Dáv galggá dahkat ålgoldis kvalitehtasihkarasstema baktu konseptaválljimis (KS. 1). 1). Norgga girku historjjálaš láhkaođastus - regjeringen.no Histåvrålasj láhkaådåstus Vuona girkkon Stáhtaráđis ovddidedje odne proposišuvnna, mas árvalit rievdadit girkolága. Stáhttaráden uddni biejaduváj åvddån muhtem proposisjåvnnå gånnå oajvvaduvvi rievddama girkkolágan. Ráđđehus čuovvula dan láhkai Girkosoahpamuša, mii guoská stáhta ja Norgga girku gaskavuođa boahtteáiggis. Návti ráddidus tjuovvol Girkkosåbadimev, sjiehtadus stáhta ja Vuona girkko boahtteájge aktijvuoda gaskan. Soahpamuša dahke buot Stuorradikki bellodagat 2008. Divna belludagá Stuorradikken dasi sjiehtadin jagen 2008. Proposišuvnnas árvvoštallet maid Norgga girku demokratiijaođastusa. Proposisjåvnån le aj Vuona girkko demokratijaådåstusá evaluerim. Demokratiijaođastus lea guorahallojuvvon, vai Stuorradiggi dan vuođul sáhtášii čuovvulit Vuođđolága rievdadusárvalusaid, maid leat ovddidan girkosoahpamuša vuođul. Demokratijaådåstusá tjadádime ulmme le Stuorradiggáj dilev láhtjet váj máhtti tjuovvolit Vuodolága rievddama ævtodusájt, ma li girkkosåbadime aktijvuodan låggŋiduvvam. Ráđđehus árvala, ahte Girkoráđđi nammada boahtteáiggis Norgga girku bismmáid, ja ahte Girkočoahkkin mearrida man láhkai nammadit, jienastit jna. gitta virgádeami rádjai. Ráddidus oajvvat Vuona girkko biskåhpa boahtteájggáj galggi Girkkorádes virggáj biejaduvvat, ja Girkkotjåhkanibme galggá mierredit gåktu prosessa nominasjåvnåjn, jienastimijn jnv. gitta virggáj biedjamij galggá. Proavásiid virgádanválddi árvalit bidjat bismágodderáđđái, mii dálá dilis jo virgáda gielddabáhpaid ja eará searvegoddebáhpaid. Pråvståjt virggáj biedjat oajvvaduvvá bisspaguovllorádáj biejaduvvat, mij uddni juo suohkanbáhpajt ja ietjá tjoaggulvisbáhpajt virggáj biedjá. Vuođđoláhkii ja girkoláhkii árvaluvvon rievdadusat mielddisbuktet, ahte láhka ii šat gáibit, ahte stáhtaráđđi, geas lea ovddasvástádus girkoáššiin, lea Norgga girku miellahttu. Oajvvadum Vuodolága ja girkkolága rievddama mierkki ij desti lága baktu gájbbeduvá stáhttaráde guhti girkkoássjij åvdås vásstet, galggá Vuona girkko ájras. Departemeanta ferte boahtteáiggisge mearridit muhtun áššiid, mat gusket girku ohppii. Boahtteájggáj aj departemennta hæhttu muhtem ássjijt mierredit ma girkko oahppaj guosski. Dalle galget mearrádusa oahppavuođu čielggadit dan láhkai, ahte bivdet bismmás ja vástideaddji girkoorgánas cealkámuša. De galggá mærrádusá åhpalasj vuodo tjielggiduvvat guoskavasj biskåhpa ja vásstediddje girkkolasj orgána javllamusá baktu. – Mun lean hui duhtavaš dainna, ahte mii leat dál ovddidan proposišuvnna, mas árvalit girkolága rievdadeami ja demokratiijaođastusa árvvoštallama, stáhtaráđđi Aasrud dadjala. – Viehka dudálasj lev gå dálla lip girkkolága rievddama ja demokratijaådåstusá evaluerima proposisjåvnåv åvddån biedjam, javllá stáhttaráde Aasrud. – Mii leat doallamin áigeplána girkosoahpamuša čuovvuleamis. - Girkkosåbadime tjuovvolimijn lip dal buorre jådon. Sávan, ahte mii maid nagodit meannudit dáid áššiid dan láhkai, ahte bisuhit ovttaoaivilvuođa, mii min čohkke girkopolitihka váldoáššiid hárrái. Doajvov dájt ássjijt aj nahkap giehtadallat navti váj vijdes avtamielalasjvuodav girkkopolitihkan bisodip. Vuođđolága ja girkolága rievdadusat eai mielddisbuvtte Norgga girku ja stáhta earráneami. Vuodolága ja girkkolága rievddama ij mierkki Vuona girkko ja stáhtta sirraba. Girku muddejuvvo ain sierra girkolágain ja ruhtaduvvo almmolaš bušeahtain. Girkko galggá boahtteájgijda aj sierra girkkolága baktu dåjmaduvvat ja almulasj budsjehtaj baktu ruhtaduvvat. Báhpat leat maid ain stáhta virgeolbmot. Ja báhpa galggi vilá stáhta virgen. – Mun sávan, ahte mii leat bidjan vuođu dasa, ahte Norgga girku – maiddái máŋggakultuvrralaš ja máŋgga oskku fátmmasteaddji Norggas – sáhttá leat rabas ja ovttaidahtti álbmotgirku, Aasrud dadjala. - Doajvov dájna lip dilev buoragit láhtjám váj Vuona girkko – aj moattekultuvralasj ja moatteåskulasj Vuonan – luluj liehket rabás ja sebradahtte álmmukgirkko, javllá Aasrud. Ođđa penšuvdnaortnet árvaluvvon sámediggeáirasiidda ja báikkálaš álbmotválljejuvvon áirasiidda Ođđa penšuvdnaortnet árvaluvvon sámediggeáirasiidda ja báikkálaš álbmotválljejuvvon áirasiidda - regjeringen.no Bargodepartemeanta árvala ahte penšuvdna sámediggeáirasiidda ja gielddaid ja fylkkagielddaid álbmotválljejuvvon áirasiidda berre heivehuvvot álbmotoaju ođđa ahkepenšuvdnii. Bargodepartemeanta árvala ahte penšuvdna sámediggeáirasiidda ja gielddaid ja fylkkagielddaid álbmotválljejuvvon áirasiidda berre heivehuvvot álbmotoaju ođđa ahkepenšuvdnii. Árvalusat vástidit eanaš ođđa penšuvdnaortnega rievdadusaid mat gustojit stuoradiggeáirasiidda ja ráđđehusmiellahtuide. Árvalusat vástidit eanaš ođđa penšuvdnaortnega rievdadusaid mat gustojit stuoradiggeáirasiidda ja ráđđehusmiellahtuide. Árvalus lea otne sáddejuvvon gulaskuddamii, ja gulaskuddanáigemearri lea čakčamánu 15. beaivvi 2012. Árvalus lea otne sáddejuvvon gulaskuddamii, ja gulaskuddanáigemearri lea čakčamánu 15. beaivvi 2012. Gulaskuddanárvalusaid duogáš lea ahte stuoradiggeáirasat ja ráđđehusmiellahtut leat ožžon ođđa penšuvdnaortnega ođđajagimánu 1. beaivvi 2012, ja áimmahuššá seammá prinsihpaid mat leat álbmotoaju ođđa penšuvnnas. Gulaskuddanárvalusaid duogáš lea ahte stuoradiggeáirasat ja ráđđehusmiellahtut leat ožžon ođđa penšuvdnaortnega ođđajagimánu 1. beaivvi 2012, ja áimmahuššá seammá prinsihpaid mat leat álbmotoaju ođđa penšuvnnas. Penšuvdna galgá addojuvvot lassin álbmotoaju ahkepenšuvnna. Penšuvdna galgá addojuvvot lassin álbmotoaju ahkepenšuvnna. Departemeanta árvala dál steammaláhkái rievdadit sámediggeáirasiid vástesaš penšuvdna láhkaásahusa ja gielddaid ja fylkkagielddaid álbmotválljejuvvon áirasiid vástesaš penšuvdna láhkaásahusa. Departemeanta árvala dál steammaláhkái rievdadit sámediggeáirasiid vástesaš penšuvdna láhkaásahusa ja gielddaid ja fylkkagielddaid álbmotválljejuvvon áirasiid vástesaš penšuvdna láhkaásahusa. Árvalusa váldočuoggát: Árvalusa váldočuoggát: Penšuvdna dinejuvvo go várrejuvvo mearriduvvon proseantaoassi sámediggeáirasa dahje álbmotválljejuvvon áirasa buhtadusas. Penšuvdna dinejuvvo go várrejuvvo mearriduvvon proseantaoassi sámediggeáirasa dahje álbmotválljejuvvon áirasa buhtadusas. Jahkásaš penšuvdna meroštallojuvvo go čoggojuvvon penšuvdnavuoigatvuođat juhkkojuvvojit einnostuvvon penšunistaagi juohkinloguin, mii mearkkaša ahte penšuvdna heivehuvvo álbmoga eallinlági mielde nugo álbmotoajus. Jahkásaš penšuvdna meroštallojuvvo go čoggojuvvon penšuvdnavuoigatvuođat juhkkojuvvojit einnostuvvon penšunistaagi juohkinloguin, mii mearkkaša ahte penšuvdna heivehuvvo álbmoga eallinlági mielde nugo álbmotoajus. Ahkepenšuvnna sáhttá dávgasit geavahit go deavdá 62 jagi gitta dassá go deavdá 75 jagi seammá prinsihpaid vuođul go álbmotoaju. Ahkepenšuvnna sáhttá dávgasit geavahit go deavdá 62 jagi gitta dassá go deavdá 75 jagi seammá prinsihpaid vuođul go álbmotoaju. Lea vejolaš lotnolasat bargat ja váldit penšuvnna almmá ahte penšuvnna olggosmáksin unnu. Lea vejolaš lotnolasat bargat ja váldit penšuvnna almmá ahte penšuvnna olggosmáksin unnu. Penšuvnnat muddejuvvojit nugo álbmotoadju. Penšuvnnat muddejuvvojit nugo álbmotoadju. Čoggojuvvon penšuvdnavuoigatvuođat ovdal go olggosmáksin lea álggahuvvon muddejuvvojit bálkágoargŋuma mielde. Čoggojuvvon penšuvdnavuoigatvuođat ovdal go olggosmáksin lea álggahuvvon muddejuvvojit bálkágoargŋuma mielde. Ahkepenšuvdna, man leat álgán máksit, galgá muddejuvvot bálkágoargŋuma mielde, ja das gessojuvvo 0,75 proseantta. Ahkepenšuvdna, man leat álgán máksit, galgá muddejuvvot bálkágoargŋuma mielde, ja das gessojuvvo 0,75 proseantta. Ollu huksendoaimmat 2012 - regjeringen.no Ållo tsieggimdåjma jagen 2012 2012 stáhtabušeahtta čájeha, ahte Ráđđehus deattuha ain stáhta viiddis huksendoaimmaid. 2012 stáhtabudsjæhtta vuoset Ráddidus joarkká stáhta tsieggimdåjmajt vuorodit. Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeantta investerenbušeahtta lea 3,2 miljárdda kruvnno. Investerimbudsjæhtta Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementan le 3,2 millijárda kråvnå. - Stáhta galgá čájehit huksenealáhussii ovdamearkka hukseheaddjin ja opmodathálddašeaddjin, earret eará biras- ja energiijaáššiin, universála hábmemis ja arkitektuvrra oktavuođas. - Stáhtta galggá tsieggimoajvven ja åbmudakháldadiddjen liehket buorre åvddågåvven, duola dagu birrasa ja energija gáktuj, gájkkásasj hábbmim ja arkitektuvrra. Lagamus jagiid vuoruhit erenoamážit dakkár dáluid, mat leat buorebut birrasa ja energiija dáfus, ođasmahttin-, hálddahus- ja girkoministtar Rigmor Aasrud dadjala. Sierraláhkáj galggap birás- ja energivuogas tsiekkadusájt vuorodit boahtte jagijda, javllá ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkominisstar Rigmor Aasrud. Departemeanta jođiha barggu, mas guorahallet ja prošekterejit Ráđđehuskoartila dáluid divodeami suoidnemánu 22. beaivvi terrordaguid geažil. Departemennta jådet guoradallam ja prosjekterimbargov tsiekkadusáj Ráddidushuodnahijn snjilltjamáno 22. biejve terrorládadallamij maŋŋela. Bargu vuoruhuvvo 2012. Dát sjaddá vuorodum barggo jagen 2012. Ráđđehus árvala juolludit ruđa čuovvovaš stuorra prošeavttaide boahtte jagi bušeahtas: Boahtte jage budsjehtan oajvvat ráddidus tjuovvovasj stuoráp prosjevtajda rudájt juollodit: Tromssa universiteahta ođđa teknologiijadállui juolludit 30 miljovnna kruvnno álgoruhtan. Tråmså universitehta teknologijaviesso oadtju 30 millijåvnå álggojuollodibmen. Ollislaš golut rehkenastojuvvojit leat 427,4 miljovnna kruvnno rámma siskkobealde. Ålles gålo galggi liehket birástagán 427,4 millijåvnå kråvnå. Prošeakta gárvána giđđat 2014. Prosjækta galggá gárves 2014 gidá. Jo álggahuvvon prošeavttaide árvalit juolludit 395,6 miljovnna kruvnno joatkkaruhtadeapmin. Dálásj prosjevtajda oajvvaduvvá 395,6 mill. kråvnå joarkkajuollodibmen. Eanaš ruđain gokčá 1. ja 2. ovddeštanmuttu Domus Medias ja eará guovddášdáluin, mat leat Oslo universiteahta oktavuođas, ja Bergena universiteahta ođđa odontologiijadálu. Ienemus oasse rudájs galggi 1. ja 2. lávkkáj Domus Media ja dåj ietjá guovdásjtsiekkadusáj divvomij Oslo universitehtan, ja ådå odontologijaviessuj Bierguna universitehtan. Aula gárvejuvvui universitehta 200 jagi ávvudoaluide. Aula lij gárves Universitehta 200-jage ávvudallamijda. Eará 1. muddui gullevaš prošeavttat bálddalastojuvvojit 2. muttu bargguiguin, ja gárvejuvvojit 2. jahkenjealjádasas 2014. Ietjá prosjevta 1. lávken aktij tjanáduvvi 2. lávke bargojda ja galggi 2014 2. neljadisán ålliduvvat. Domus Media 1. muttu gollorámma lea 534,9 miljovnna kruvnno, ja 2. muttu rámma lea 384,7 miljovnna kruvnno. Ålles gålo Domus Median, 1. lávkke li 534,9 millijåvnå kråvnå, ja 384,7 mill. kråvnå 2. lávken. Bergena odontologiijadálu gollorámma lea 852,9 miljovnna kruvnno, ja dat gárvána čakčat 2012. Bierguna odontologiviesso máksá 852,9 mill. kråvnå, ja ålliduvvá 2012 tjavtja. Ráđđehus háliida sihkkarastit, ahte Eidsvolla dállu ovddeštuvvo gárvvisin Vuođđolága ávvudeapmái 2014, ja árvala danin juolludit bargui 120 miljovnna kruvnno 2012. Váj vissásit ålli Eidsvolltsiekkadusáv divvot Vuodoláhkaávvudallamijda jagen 2014 oajvvat Ráddidus 2012:n 120 millijåvnå dasi juolloduvvi. Olles prošeakta máksá 370,2 miljovnna kruvnno. Ålles prosjækta máksá 370,2 millijåvnå kråvnå. Eará álggahuvvon viiddis prošeavttat, maidda juolludit ruđa 2012: - Oslo allaskuvla, buohccedivššároahppu 200 miljovnna kruvnno. Ietjá stuorra prosjækta ma li jådon ja oadtju juollodimev jagen 2012 li: - Oslo allaskåvllå, skihppijsujttároahppo 200 millijåvnå kråvnå. Gárvána álgojahkebealis 2012. - Bergena allaskuvla, oktii sajušteapmi 590 miljovnna kruvnno. Låhpaduvvá 2012 gidá. - Bierguna allaskåvllå, tjoahkkim 590 millijåvnå kråvnå. Viiddis prošeakta, man gollorámma lea 2 479 miljovnna kruvnno. Stuorra prosjækta gånnå gålo li 2 479 millijåvnå kråvnå. Statsbygga stuorámus huksenbargu aiddo dál. Statsbygga stuorámus tsiekkadus dálla. Gárvána 2014. - Sogn og Fjordane allaskuvla, guovddášdállu Sogndal 146 miljovnna kruvnno. Ålliduvvá 2014:n - Sogn og Fjordane allaskåvllå, guovdásjviesso Sogndal 146 millijåvnå kråvnå. Gárvána 2012. - Ráđđehuskoartil, R6 210 miljovnna kruvnno. Gárves jagen 2012. - Ráddidushuonaj, R6 210 millijåvnå kråvnå. Gárvána geassemánus 2012. Gárves 2012 biehtsemáno. Ráđđehus árvala juolludit 2012 oktiibuot 205,75 miljovnna kruvnno, mainna jotket muhtin eará dáluid prošekterema: Ráddidus oajvvat juollodit tjoahkkáj 205,75 millijåvnå jagen 2012 joarkket prosjekterit tjuovvovasj tsiekkadusájt: 2012 prošekterejit viidáseappot Ullersmo fáŋgala, Bergena diggedálu, Molde diggedálu ja Bergena dáiddaallaskuvlla. Jagen 2012 joarkká Ullersmo giddagisá, Biergun diggevieso, Molde diggevieso ja Bierguna dájddaallaskåvlå prosjekterim. 66 miljovnnain kruvnnuin prošekterejit viidáseappot ođđa Nationálamusea Oslo Vestbanenii. 66 millijåvnå kråvnå li juolloduvvam joarkátjit ådå Nasjonalmusea prosjekterimav Vestbanenin Oslon. Dasto áigot 80 miljovnnain prošekteret viidáseappot Nationála álbmotdearvvašvuođainstituhta ođđa lanjaid, mii mielddisbuktá sihke ođđa huksemiid ja divvumiid. Duodden li 80 millijåvnå kråvnå juolloduvvam joarkket prosjekterit ådå huodnahijt Nasjonalt Folkehelseinstituttaj, mij sisadná ådåtsieggim ja aj divvom. Dasto bidjet 20 miljovnna kruvnno ráđđehuskoartila prošekterenbargguide suoidnemánu 22. b. terrordaguid geažil. Vijddábut li juollodum 20 millijåvnå Statsbyggaj muhtem prosjekterimbargojda terrorládadallama maŋŋela. Dán gollomeroštallama hárrái lea ain eahpesihkkarvuohta, nu ahte dan soitet vel divustit maŋŋá. Dát merustibme ij le ållu visses ájn ja soajttá hæhttu maŋŋela bajedit. Divodit áŋgireappot opmodagaid Stáhta stohpoláigoortnega hálddašeapmái, jođiheapmái ja bajásdollui leat bušeteren 1,6 miljárdda kruvnno 2012. Åbmudagáv ájmon anedit vuoroduvvá Stáhtalasj goahtelájkkomårniga tsiekkadusáj háldadussaj, doajmmaj ja ájmon anedibmáj le budsjetteridum 1,6 millijárda kråvnåj jagen 2012. Dakkár opmodagaid jođiheapmái ja bajásdollui, main eai čoggo boađut, eanaš kulturhistorjjálaš opmodagaide, árvalit juolludit dán jagi 18,8 miljovnna kruvnno. Doajmmaj ja divudibmáj åbmudagájs ma e sisbåhtusav vatte, ienemus oassáj kultuvrrahiståvrålasj åbmudagá, oajvvaduvvá dán jage 18,8 millijåvnå juollodibme. Gonagaslaš opmodagaid hálddašeapmái, jođiheapmái ja bajásdollui leat bidjan 84 miljovnna kruvnno 2012. Gånågislasj åbmudagáj háldadussaj, doajmmaj ja ájmon anedibmáj le biejaduvvam 84 millijåvnå 2012 jahkáj. Šloahta robi divvuma gollorámma lea 117 miljovnna kruvnno. Slåhta dæhkko divudibme máksá 117 millijåvnå. Bargu gárvejuvvo 2013. 2012 leat árvalan juolludit 50 miljovnna kruvnno. Barggo galggá 2013:n ålliduvvat. Jagen 2012 le oajvvadum 50 millijåvnå juollodit. Suoidnemánu 22. b. terrordagu čuovvumušat 2012 geavahuvvo 130 miljovnna kruvnno buhtaduslanjaide ja sihkkarastin- ja buoridanbargguid gokčamii suoidnemánu 22. b. terrordagu geažil. Snjilltjamáno 22. biejve ládadallama vájkkudusá 2012 jahkáj li biejaduvvam 130 millijåvnå lijggeviesoj lájgguj ja sihkarvuoda- ja divvombargguj snjilltjamáno 22. biejve ládadallamij maŋŋela. Golloárvvoštallama hárrái lea eahpesihkkarvuohta, nu ahte logu soitet divustit maŋŋá. Dát merustibme ij le ållu visses ájn ja soajttá hæhttu maŋŋela bajedit. 1,85 miljovdna doarjjan åarjel- ja julevsámi gielladoaimmaide - regjeringen.no 1,85 milliåvnå doarjjan oarjjel- ja julevsáme gielladåjmajda - Nordlándda fylkkamánni lea dehálaš oasálaš sámegielaid doaibmaplána åarjel- ja julevsámegiela doaibmabijuid čađaheames. - Nordlánda fylkkamánne le ájnas aktisasjbarggoguojmme gå galggap tjadádit dåjmajt sámegiela doajmmaplánan oarjjel- ja julevsámegielaj gáktuj. Ráđđehus doarju danin fylkkamánni gielladoaimmaid jagi 2010 Šs 1,7 milj. ruvnnuin, dadjá ođasmahttin-, hálddahus- ja girkoministtar Rigmor Aasrud. Dan diehti doarjju ráddidus fylkkamánne gielladåjmajt jagen 2010 1,7 milliåvnå kråvnåj, javllá ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkominisstar Rigmor Aasrud. Dasa lassin juolluduvvo 150 000 ruvdno prošektii YouTube julevsámegillii. Duodden juolloduvvá 150 000 kråvnå prosjektaj YouTube på lulesamisk. Nordlándda fylkkamánnis lea ovddasvástádus oktiiheivehit åarjel- ja julevsámi giellaoahpahusa, ja bargá aktiivvalaččat nannemis ja seailluheames gielaid. Nordlánda fylkkamánnen le koordinerimåvdåsvásstádus oarjjel- ja julevsámegiela åhpadusá gáktuj, ja dåjmalattjat barggá gielajt nannit ja bisodit. Jagi 2010 leat plánejuvvon moanat doaimma mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide. Jagen 2010 li plánim moadda dåjma mánáj, nuoraj ja ållessjattugij vuoksjuj. Maiddái leat plánejuvvon doaimmat mat loktejit sámi oahpaheddjiid gelbbolašvuođa. Máhtudaklåpptim sáme åhpadiddjij vuoksjuj le aj plánidum. Soames doaimmat čađahuvvojit Norgga ja Ruoŧabeale iešguđet oassálastit ovttasbargama bakte. Muhtem dåjma li aktisasjbarggon aktan ietjá guojmij Vuonan ja Svierigin. 2009 Šs Ráđđehus doarjjui fylkkamánni doaibmabiju 1,5 milj. ruvnnuin. Ráddidus dårjaj fylkkamánne dåjmajt 1,5 milliåvnåj jagen 2009. – Smávit sámi gielaid dilli lea dramáhtalaš. – Smáv sámegielaj dille le alvos. Mun lean ilus fylkkamánni giellabarggu áŋgiruššama, ja bargamis oažžut sajádagaid gos åarjel- ja julevsámegiella geavahuvvo. Ávon lev fylkkamánne berustimes giellabargon, ja gå barggi ienep arenajt ásadimdiehti oarjjel- ja julevsámegielajda. Dát leat doaibmabijut mat leat dehálačča ja váikkuhit ahte smávit gielat ovdánit, lohká stáhtaráđđi. Dá dåjma låggŋiji dáj smávva gielaj dilev, javllá stáhttaráde. Jagi 2008 oaččui prošeakta YouTube julevsámegillii 150 000 ruvdnosaš doarjaga, ja vaikko prošeakta maŋiduvvui veaháš de dat dál lea álggahuvvon ja leat virgádan aitto oahppan julevsámegielat journalistta doaimmaheaddjin. Prosjekta YouTube på lulesamisk oattjoj 150 000 kråvnå doarjjan jagen 2008. Jus ga vehi maŋŋunij de le prosjekta jådon vas áttjak åhpadum julevsámegielak journalistajn redaktørran. Prošeavtta ulbmiliin lea ásahit interaktiiva sajádaga gos julevsámi nuorat sáhttet geavahit giela. Prosjevta ájalvis le interaktijva arenav ásadit gånnå julevsámegielak nuora bessi gielastisá adnet. Ráđđehus doarju prošeavtta ja lea 2010 Šs juolludan 150 000 ruvnno dasa. Ráddidus doarjju dåjmav 150 000 kråvnåj jagen 2010. Eanet ruđat váidalusáššiid meannudeapmái Ienep rudá gujddimássjij giehtadallamij Ráđđehus árvala lasihit almmolaš háhkamiid váidaluslávdegotti (AHVL, dárogillii KOFA) juolludeami 2 miljovnnain kruvnnuin 2012. Ráddidus oajvvat lasedit juollodimev almulasj oasstemij gujddimnammadussaj (KOFA) 2 millijåvnå kråvnåj jagen 2012. Mávssolaš juolludeapmi dahká vejolažžan meannudit váidalusaid govttolaš áiggis. Dát le ájnas doajmma váj bæssá gujddimijt giehtadallat dåhkkidahtte ájge sinna. 2009 almmolaš ásahusat dahke háhkamiid 327 miljárdda kruvnno ovddas (earret oljosuorggi). 2009:n åstij almulasj suorgge ietján gå ulljosuorgge ålles 327 millijárda kråvnå åvdås. Lea mávssolaš, ahte lea orgána, mii beaktilit ja dohkálaččat meannuda váidalusaid, go háhkannjuolggadusaid rihkkot. Dat sihkkarastá, ahte háhkamiid dahket njuolggadusaid mielde. Váj sihkarasstá dá oasstema li njuolgadusáj milta de le ájnas orgánajn mij dåbmaris ja dåhkkidahtte láhkáj giehtadallá oasstemnjuolgadusáj gujddimássjijt. AHVL lea jo guhkit áiggi ožžon eanet ja eanet ođđa áššiid. KOFA ådå ássjij låhko le ájgij tjadá lassánam. 2006 sii ožžo 158 ášši, 2009 fas 285 ja 2010 oktiibuot 396 ášši. 2006:n lidjin 158 ådå ássje, 2009:n 285 ja 2010:n 396. Lihkku beivviin, buot sámit ! Vuorbbe biejvijn ! – Sámi álbmot beaivi – guovvamánu 6. beaivi – lea dehálaš beaivi sápmelaččaide. – Sámij álmmukbiejvve – guovvamáno 6. biejvve – le ájnas biejvve sámijda. Go beaivi ávvuduvvo nu ollu báikkiin riikkas dagaha ahte sámi kultuvrra eanet boahtá oidnosii almmolašvuođas, dadjá ođđa sámeministtar Rigmor Aasrud. Gå biejvve ávvudaláduvvá vijddásappot lándan de sáme kultuvrra almulasjvuodan vuojnnusij låggŋiduvvá, javllá ådå sámeminisstar Rigmor Aasrud. Maŋŋil golggotmánu ráđđehusmolsuma de ovddasvástádus sámepolitihka ektui sirdojuvvui Bargo- ja searvadahttindepartemeantas ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartementii, mas Rigmor Aasrud lea ovddasvástideaddji stáhtaráđđi. Gå ådå ráddidus gålgådismánon válljiduváj de jådeduváj sámepolitihka åvdåsvásstádus Barggo- ja sebradahttemdepartementas Ådåstuhttem-, háldadim- ja girkkodepartemenntaj, Rigmor Aasrud vásstediddje stáhttaráden. – Sámi álbmotbeaivvi lea lunddolaš geassit ovdan ráđđehusa sámepolitihka vuolggasaji, namalassii dat ahte sápmelaččain ja dážain lea seamma riekti ovdánahttit gielaset ja kultuvrraset. – Sámij álmmukbiejve le luondulasj ráddidusá sámepolitihka vuodov åvddån giesset, namálattjat sámijn ja dáttjajn le sæmmi riektá ietjaska gielav ja kultuvrav åvddånahttet. Sámegiela doaibmaplána ovddiduvvui diibmá, ja dan čuovvoleapmi jotkojuvvo olles leahtuin, mas earenoamážit áŋgiruššat seailluheames ja ovdánahttimis smávit sámi gielaid, dadjá sámeministtar. Sámegiela doajmmapládna dijmmá gárveduváj, ja dán plána barggo ållåsit joarkká, sierraláhkáj galggap vuorodit smáv sámegielajt bisodit ja åvddånahttet, javllá sámeminisstar. Aasrud lea aitto máhccan maŋŋil mátkkošteami Finnmárkkus. Aasrud le áttjak máhttsam manos Finnmárkon. Mátki oktavuođas gallestalle e.e. Sámedikki ja moanaid eará sámi ásahusaid. Manon duola dagu Sámedikkev ja moadda ietjá sáme ásadusájt guossidij. Jur ovdal sámi álbmotbeaivvi son galledii Oslo sámi mánáidgárddi vásiheames movt sii ávvudit álbmotbeaivvi. Sámij álmmukbiejve åvddåla guossidij sáme mánájgárdev Oslon gehtjatjit gåk dal dåppe biejvev ávvudalli. Sámi álbmotbeaivi lea ávvuduvvon Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas 1993 rájes. Sámij álmmukbiejvve le Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan ávvudaládum 1993 jage rájes. Sámi álbmotbeaivi šattai almmolaš levgenbeaivin Norggas jagi 2004 Šs. Jagen 2004 sjattaj biejvve almulasj slávggábiejvven Vuonan. – Lihkku beivviin ! – Vuorbbe biejvijn ! Ráđđehus nanne sámi gielaid áŋgiruššama - regjeringen.no Ráddidus nanni sámegielaj vuorodimev Juolludeamit sámi ulbmiliidda dagaha 2011:s sullii 829 miljovnna ruvnno, mii mearkkaša 27 miljovnna ruvnno lassáneami 2010 rájes. Sáme dåjmaj juollodibme jagen 2011 le sulle 829 millijåvnå, 2010 rájes 27 millijåvnå lassánibme. 2011 rájes Sámediggi hálddaša sullii 360 miljovnna ruvnno, oktiibuot 13 miljovnna ruvnno lassáneapmi. Jagen 2011 háldat Sámedigge sulle 360 millijåvnå, 13 millijåvnå lassánibme. Ráđđehus lea 2011 bušeahtaárvalusastis evttohan lasihit juolludeami sámi gielaide velá 10 miljovnna ruvnnuin Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta bušeahta bakte. Ráddidus le budsjehttaoajvvadusánis 2011 oajvvadam sámegielaj juollodimev lasedit 10 millijåvnå kråvnåj Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu. Dát mearkkaša oktiibuot 23 miljovnna ruvnno lassáneami maŋimus golmma jagi badjel sámi gielaid doaibmaplánii Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta bušeahta bakte. Dat sihtá javllat ålles 23 millijåvnå lasedibme maŋemus gålmmå jage Sámegielaj doajmmapládnaj Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu. Divvun-prošeakta lea ovdánahttán giellareaiddut nugomat elektrovnnalaš čállindárkkisteami, riektačállinprográmma ja pedagogalaš prográmmaid iešguđet sámi gielaide. Divvun-prosjekta le åvddånahttám giellaviehkkenævojt namálattjat elektråvnålasj tjállemviehkke, korrektuvrraprográmma ja pedagogalasj prográmma iesjguhtik sámegiellaj. Dákkár dihtorprográmmaid ovdánahttin lea eaktun dasa ahte sámi gielat galget ceavzit atnugiellan dálá servodagas. Dákkir prográmmaj åvddånahttem le ævtton jus sámegiela galggi adnogiellan bierggit udnásj sebrudagán. - Lea leamašan dehálaš dáhkidit Divvun doaimma ovddasguvlui, ja mun dieđán ahte Sámediggi maiddái lea bargan gávdnamis guhkesáigge čovdosiid prošektii, mii lea doaibman 2004 rájes. - Ájnas le læhkám jut Divvunav joarkkep, ja diedáv Sámedigge le aj guhkesájggásasj tjoavddusijt prosjekta gáktuj åhtsålam, mij le 2004 rájes doajmmam. Mun lean danin hui duhtavaš go 10 miljovnna ruvnno sturrosaš giellaáŋgiruššandoarjagis lea árvaluvvon ráddjet 4,7 miljovnna ruvnno Divvunprošektii ásahit doaibma- ja ovdánahttinorganisašuvnna, lohka stáhtaráđđi Rigmor Aasrud. Danen lev viehka dudálasj gå giellavuorodime 10 millijåvnåjs li 4,7 millijåvnå juolloduvvam Divvun doajmma- ja åvddånahttemorganisasjåvnå ásadibmáj, javllá stáhttaráde Rigmor Aasrud. Sámediggái, mas lea dehálaš sajádat sámegiela áŋgiruššanbarggus, sirdojuvvo 3,5 miljovnna ruvdno dan 10 miljovnna ruvnnos mii lea ráddjejuvvon giellaáŋgiruššamii. Sámedigge, manna le viehka ájnas roalla sámegiela bargo hárráj, oadtju 3,5 millijåvnå 10-milliåvnnåsasj giellavuorodimes. Ráđđehus árvala ahte Sámediggi galgá oažžut 225,655 miljovnna ruvnno Ođasmahttin-, hálddahus, ja girkodepartemeanta bušeahta bakte. Ráddidus oajvvat Sámedigge galggá oadtjot 225,655 millijåvnå Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu. Lassin dasa boahtá vel Sámeálbmotfoandda jahkásaš reantodienas. Duodden boahtá jahkásasj ruhtabátsos Sámeálmmuga fåndas. Kulturdepartemeanta kap. 320 Dábálaš kulturulbmilat, poasta 73 Nationála kulturvisttit bakte lea árvaluvvon juolluduvvot 5 miljovnna ruvdno doarjjan huksenprošektii Davviálbmogiid guovddážis (ovddit Ája Sámi guovddáš) Gáivuonas. Kultuvrradepartementa kap. 320 Allmenne kulturformål, post 73 Nasjonale kulturbygg le oajvvadum vihtta millijåvnå doarjjan tsieggimprosjektaj Nuorttalij årro álmmugij guovdásj (åvdep Ája Sáme guovdásj) Gájvuonan. Ođđa lanjat galget gárvvistuvvot gussiid ja gehččiid várás 2011 geasi. Ådå viesso ålliduvvi váj máhttá álmmugij rabáduvvat 2011 giese. Ođasmahttin, hálddahus- ja girkodepartemeanta bušeahta kap. 2445 Statsbygg vuolde lea árvaluvvon juolludanrámma mii fátmmasta ruđaid dasa ahte prošekteret ođđa lanjaid Saemien Sijti Snoasas. Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta kap. 2445 Statsbygg le oajvvadum juollodimrámma mij sisadná rudájt ådå viesov tsieggit Saemien Sijten Snåsan. 2011:s lea maiddái áigumuš prošekteregoahtit Sámi dáiddamusea Kárášjogas. Jagen 2011 galggá Sáme dájddadávvervuorkká Kárasjågån prosjekteriduvvat. Eanet doarjja eanemusat áitojuvvon sámegielaide - regjeringen.no Lasedum doarjja ájtedum sámegielajda Ráđđehus lasiha doarjaga, mainna nannejit ja ovddidit mátta- ja julevsámegiela, ja juolluda 2 350 000 kruvnno sierralágan doaimmaide, maid Nordlándda fylkkamánni lágida. Ráddidus laset dårjav oarjjel- ja julevsámegielajt nannit ja åvddånahttet, ja vaddá 2 350 000 kråvnå moadda dåjmajda ma li Nordlánda fylkkamánne duogen. Bargu čađahuvvo ovttasbarggus gielddaiguin, eará fylkkamánniiguin ja sierra skuvllaiguin ja allaskuvllaiguin, ja dainna čuovvulit Sámegiela doaibmaplána. Dá dåjma galggi tjadáduvvat aktan suohkanij, ietjá fylkkamánnij ja muhtem skåvlåj ja allaskåvlåj, ja le Sámegielaj doajmmaplána dåjmaj joarkka. Ráđđehus doarju dasa lassin biŧonsámegiela ja nuortalašgiela giella- ja kultuvradoaimmaid. Duodden ráddidus bihtám- ja lullesáme kultuvrradåjmajt doarjju. - Ráđđehus háliida erenoamážit čalmmustahttit, ahte mis leat golbma ovttaárvosaš sámegiela Norggas. - Ráddidus sierraláhkáj dættot miján li gålmmå avtaárvvusasj giela Vuonan. Mátta- ja julevsámegielas lea erenoamáš rašes dilli, ja lea mávssolaš áŋgiruššat erenoamážit daid gielaid ovdii, ođasmahttin-, hálddahus- ja girkoministtar Rigmor Aasrud dadjala. Oarjjel- ja julevsámegiela li sierraláhkáj ájtedum, ja ájnas le dá guokta giela sierraláhkáj vuorodit, javllá ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkominisstar Rigmor Aasrud. Nordlándda fylkkamánni áigu earret eará ovddidit márkosámi nuoraid giellaleairraid ovttasbarggus Ruoŧa beale Čohkkirasain. Akta Nordlánda fylkkamánne dåjmajs le márkásáme giellabiesij åvddånibme aktan Jukkasjávre-guovlojn Svieriga bielen. Márkosámi guovlu lea Mátta-Romssas ja davit Nordlánddas ja gullá davvisámi giellaguvlui. Márkásáme guovllo le Oarjje-Råmsån ja Nuortta-Nordlándan ja nuorttasáme giellaguovlluj gullu. Dárbbašuvvo erenoamážit ásahit deaivvadansajiid, main sáhttet nannet ja ovddidit sámegiela geavaheami dan guovllus. Sierralágásj dárbbo le æjvvalimsajijt ásadit sámegielav nannit ja åvddånahttet dán guovlon. Muđui fylkkamánni prográmmas leat ollu doaimmat mátta- ja julevsámi guovllu mánáide, nuoraide ja rávesolbmuide, earret eará mánáidgárdedoaimmat, giellaoahpahus ja giellaleairrat. Ietján prográmman le fylkkamánnen valjes dåjma mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda oarjjel- ja julevsáme guovlon daj gaskan mánájgárddedåjma, giellaåhpadibme ja giellabiese. Sáhttá maid namuhit prošeavtta, mas čuvgejit sámegiela geavahusa sosiála mediain, ja mas áigot árvalit mo sámegiela geavaheami daid mediain sáhtášii lasihit. Beras luluj nammadit muhtem prosjekta mij galggá sámegielaj anov sosiála mediajn gåvvidit, ja nammadit dåjmajt ma soajttá nanniji sámegielaj anov dájn mediajn. Prošeakta čađahuvvo ovttasbarggus Nordlándda universitehtain. Prosjekta tjadáduvvá aktan Nordlánda universitehtajn. - Nordlándda fylkkamánni dahká ereliiggán mávssolaš barggu mátta- ja julevsámegiela ja – kultuvrra ovdii, ja lea váldán ovddasvástádusa ollu doaimmain, mat leat mielde Sámegiela doaibmaplánas, stáhtaráđđi Rigmor Aasrud cealká. - Nordlánda fylkkamánne viehka buorre bargov dahká oarjjel- ja julevsámegiela ja kultuvraj åvdås, ja le válldám åvdåsvásstádusáv moaddásijs Sámegielaj doajmmaplána dåjmaj åvdås, javllá stáhttaráde Rigmor Aasrud. Elgå skuvle lea bálkáhan olbmuid, geain lea nana máttasámegiela gelbbolašvuohta, ja skuvla áigu ovddidit oahppomateriálaid, main olles máttasámeguovlu ávkašuvvá. Elgå skåvllå le tjanádam barggijt alla oarjjelsámegiela máhtudagáj, ja sihtá oahpponævojt åvddånahttet ma lulun ávkken ålles oarjjelsáme guovlluj. Departemeanta doarju máttasámegiela servodatfágatearpmaid ja servodatfágaoahpponeavvuid ovddidanprošeavtta 400 000 kruvnnuin. Departemennta doarjju prosjevtav mij galggá sebrudakfágatermajt ja sebrudakfága oahpponævojt åvddånahttet 400 000 kråvnåj. Dasa lassin skuvla oažžu 550 000 kruvnno doaibmadoarjjan. Duodden oadtju skåvllå 550 000 kråvnå doajmmadoarjjagin. Árran julevsáme guovdásj oažžu dán jagi 300 000 kruvnno doarjaga biŧonsámeguovllu sámi báikenammaprošektii. Árran julevsáme guovdásj oadtju dán jage 300 000 kråvnå doarjjan prosjektaj bihtámsáme guovlo sáme bájkkenamájda. Lea sáhka golmma jagi prošeavttas, mii álggahuvvui 2010. Dát le gålmåjahkásasj prosjekta mij álgij 2010:n. Dorjot maid viidáseappot 300 000 kruvnnuin Davvi-Trøndelága fylkkagieldda prošeaktajođiheaddjivirggi, mii álggahuvvui máttasámegiela ja – kultuvrra nannemii ja ovddideapmái fylkkas. Nuortta-Trøndelága fylkkasuohkana prosjektajådediddjevirgge mij le ásaduvvam oarjjelsáme kultuvrav ja gielav nannitjit fylkan oadtju joarkkaruhtadimev. Prošeavttas deattuhit erenoamážit máttasámegiela oahpahusa sierra dásiin. Prosjekta sierraláhkáj dættot oarjjelsámegiela åhpadusáv iesjguhtik dásen. Dáid ruđaid lassin juolludit Njávdáma nuortalaš museai ja ovdaprošektii Nuortalaš kultuvra rájáid rastá maiddái dán jagi 700 000 kruvnno. Duodden dájda rudájda oadtju Lullesáme musea Njájddamin ja åvddåprosjekta Gålldåsáme kultuvrra rijkkarájáj rastá dán jage aj 700 000 kråvnå dårjav. Ain doarjut máttasámegiela Joarkki oarjjelsámegielav vuorodit Ráđđehus árvala jahkái 2012 lasihit Sámedikki doarjaga 700 000 kruvnnuin máttasámegiela oahpponeavvo- ja tearbmabarggu ovddideapmái. Ráddidus oajvvat Sámediggáj juollodit 700 000 kråvnå bargatjit oarjjelsáme oahpponævoj ja terminologijaåvddånibmáj jagen 2012. Ráđđehus maid árvala juolludit 120 000 kruvnnu sámi giellabálkkašupmái Gollegiella. Ráddidus aj oajvvat 120 000 kråvnå juollodit sáme giellabálkkáj Gållegiella. Dát boahtá ovdan dárkkistuvvon našunálabušeahta árvalusas. Dáv bessá låhkåt dárkestum násjonálbudsjehtan. - Máttasámegiella lea rašis dilis. - Oarjjelsámegiella le ájtedum giella. Ráđđehus joatká ain barggus gáhttet ja ovddidit máttasámegiela ja vuoruhit oahpponeavvuid máttasámegillii, cealká sámeministtar Rigmor Aasrud. Ráddidus sihtá joarkket bargujn nannit ja åvddånahttet oarjjelsámegielav ja vuorodit oahpponævojt oarjjelsámegiellaj, javllá sámeminisstar Rigmor Aasrud. Engerdal gielda lea ovdal ožžon jahkásaš doarjaga jođihit Elgå skuvlla ja ovddidit oahpponeavvuid ja tearpmaid máttasámegillii. Engerdal suohkan le jahkásattjat rudájt oadtjum Elgå skåvlåv dåjmadittjat, gånnå bargaduvvá oarjjelsámegiela oahpponævoj ja terminologijajn. Jahki 2012 lea maŋimuš jahki ahte leat oahppit dán skuvllas, go gielda lea mearridan heaittihit skuvlla čavčča rájes. 2012 le maŋemus jahke oahppij skåvlån, danen hæjttá suohkan skåvlåv dåjmadit tjavtja rájes. - Skuvla lea mearkkašan hirbmat olu máttasámegiela ovddideapmái. - Skåvllå le ájnas bargov dahkam oarjjelsámegiela åvdåstibmáj. Dáinna doarjagiin oažžu Sámediggi dál ovddasvástádusa vuoruhit ja organiseret máttasámegiela oahpponeavvo- ja tearbmabarggu viidáset doaimmaid. Dájna juollodimijn oadtju Sámedigge åvdåsvásstádusáv oarjjelsámegiela oahpponævo- ja terminologibargov vuorodit ja orgániserit, javllá Aasrud. 120 000 kruvnnu sámi giellabálkkašupmái Sámi giellabálkkašupmi Gollegiella geigejuvvo juohke nuppi jagi Davviriikalaš sámi áššiid ámmátorgána bokte. 120 000 kråvnå sáme giellabálkkáj Sáme giellabálkká Gållegiella juogeduvvá fert nuppe jage, ja Nuorttarijkaj sáme ássjij ámmátorgádna dáv bálkkáv juogat. Bálkkašupmi lea sullii 120 000 norgga kruvnnu. Ruhtamákso le birrusij 120 000 tuvsán kråvnå. Jagi 2012 lea Norgga vuorru ruhtadit dán bálkkašumi. Vuonarijkka ruhtat bálkkáv jagen 2012. Bálkkašupmi geigejuvvo čakča čoahkkimis gosa servet davviriikkalaš ministarat geat vástidit sámi áššiid Suomas, Ruoŧas ja Norggas, ja namuhuvvon golmma riikka Sámedikki presideanttat. Bálkká juogeduvvá Nuorttarijkalasj minissterij sáme ássjij tjaktja-tjåhkanimen Vuonarijka, Svieriga ja Suoma gaskan. Duodden aj sámedikkepresidenta dát gålmåt rijkajs oassálassti. Loga eanet Gollegiella bálkkašumi birra Lågå ienebuv Gållegiela birra - Otne, guovvamánu 6. beaivve lea Sámi álbmotbeaivi, ja mun háliidan buot sápmelaččaide sávvat lihku beivviin, cealká stáhtaministtar Jens Stoltenberg. - Uddni, guovvamáno 6. biejve, le Sámij álmmukbiejvve, ja sávav gájkajda sámijda vuorbbe biejvijn, javllá stáhtaminisstar Jens Stoltenberg. Miehtá min riikka ja Ruoŧa, Suoma ja Ruošša sápmelaččaid gaskkas ávvuduvvo Sámi álbmotbeaivi iešguđetge láhkai. Sámij álmmukbiejvve ávvudaláduvvá moatte láhkáj ja sámij gaskan Svierigin, Suoman ja Ruossjan. Muhto beaivvi eai ávvut šat dušše sápmelaččat, earret eará geavahit olu skuvllat ja mánáidgárddit dán beaivvi oahpásmuvvat sámi kultuvrrain. Valla ælla dåssju sáme gudi biejvev ávvudi, vuojnnep moadda mánájgárde ja skåvlå dáv biejvev adni sáme kultuvrraj dåbdijdit. Soapmásiin lea sámi kultuvra maiddái fáddán olles dán vahku. Muhtemijn le sáme kultvrra tiebmán ålles vahko. - Dát lea dehálaš beaivi sápmelaččaide, beaivi mii čalmmustahttá sámi oktavuođa ja sámi gullevašvuođa. - Dát le ájnas biejvve sámijda, biejvve gå sáme aktijvuodav ja sáme gullevasjvuodav ávvudallá. Lea somá oaidnit ahte dát beaivi ávvuduvvo iešguđetlágan doaluiguin olu guovlluin miehtá riikka, maiddái guovlluin gos sámivuohta beaivválaččat ii leat nu oidnosis. Ávon lev gå vuojnáv moatte láhkáj biejvev ávvudalli lándav miehtáj, aj dakkir bájkijn gånnå sámevuohta ij bæjválattjat vuojnnu. Dát lea mielde dahkamin dán beaivvi hui erenoamážin midjiide buohkaide, dadjá sámeministtar Rigmor Aasrud. Navti sjaddá biejvve sierralágásj midjij gájkajda, javllá sámeminisstar Rigmor Aasrud. Sámi álbmotbeaivi lea čalmmustuvvon daid njealji riikkain gos sápmelaččat orrot jagi 1993 rájes. Sámij álmmukbiejvev li ávvudallam dajn nieljijn lándajn gånnå sáme årru 1993 rájes. Beaivi dohkkehuvvui virggálaš leavgabeaivin Norggas jagi 2004, ja olu almmolaš ásahusat levgejit sihke sámi ja norgga leavggain. Biejvve almulasj slávggábiejvven sjattaj Vuonan jagen 2004 ja moadda almulasj tsiekkadusájn sáme slávgájn slávggiji aktan vuona slávgájn. Dán jagi levge ráđđehus sámi leavggain Stáhtaministara kantuvrra olggobealde Akershus latnis. Dán jage ráddidus sáme slávgájn slávggi Stáhtaminisstara kontåvrån Akershus laddnen. Beaivi ávvuduvvo maiddái doaluiguin siskkáldasat departemeantasearvevuođas. Departementa aktan aj biejvev ávvudalli sisŋeldis ásadime baktu. Guolleindustriijas galgá álkit oažžut beaiveruđa jos permitterejuvvo gaskaboddosaččat - regjeringen.no Álkkep oadtjot bargodisvuodarudájt gå le muhtem mærráj bargos ierit guolástusindustrijan Ráđđehus mudde guolleindustriija bargiid gáibádusaid oažžumis beaiveruđa jos permitterejuvvojit gaskaboddosaččat. Ráddidus vuolet gájbbádusájt bargodisvuodarudájda daj hárráj gudi li muhtem mærráj bargos ieret guolástusindustrijan. Ođđajagimánu 1. beaivvi mearriduvvui ahte bargoáigi bajiduvvo 40 proseanttas 50 prosentii go gustovaš sierra njuolggadusat heaittihuvvojedje finánsaroasu geažil. Ådåjakmáno 1. biejve rájes biejaduváj gájbbádus barggoájge binnedibmáj 40 prosentas 50 prosænntaj gå sierranjuolgadusá fámoduhteduvvim ma ruhtahiede ájge doajmmin. – Mii vásiheimmet sávakeahtes bohtosiid, ja daid mii leat dál čorgen, cealká bargoministtar Hanne Bjurstrøm. – Vuojnijma da ettjin vájkkuda nav gåktu lij ájádaládum, ja ássjev lip dal rájddam, javllá barggominisstar Hanne Bjurstrøm. Suoidnemánu 1. beaivvi rájes lea bargoáigi vuoliduvvon fas 40 prosentii jos permitterejuvvo. Snjilltjamáno 1. biejve rájes le gájbbádus binnedum barggoájggáj dajda gudi li muhtem mærráj ierit bargos biejadum vas 40 prosænntaj. Guolleindustriijas ii gusto bálkágeatnegahttin láhka permitteremiid geažil. Guolástusindustrija le bessam bálkkávælggolágas dalloj gå bargge li muhtem mærráj ierit bargos. Guolleindustriija bargit eai oačču bálkká bargoaddis daid vuosttas beivviid permitterenáigodagas, muhto ožžot beaiveruđa vuosttas beaivvi rájes. Bargge guolástusindustrijan e bálkáv oattjo barggovaddes vuostasj biejvijt gå li bargos ierit, dan sadjáj oadtju bargodisvuodarudájt. Dábálaččat lea beaiveruhta unnit go bálká, ja dan geažil ožžot guolleindustriija bargit geat permitterejuvvojit uhcit ruđa go earát geat leat permitterejuvvon. Dajna gå bargodisvuodarudá li binnebu gå bálkká, de oadtju da gudi li ierit bargos binnep rudájt gå iehtjáda gudi li ierit bargos. Dát buhtaduvvo go beaiveruhtabargoáiggieavttut dál vuoliduvvojit 40 prosentii permitterenáiggi. Gå bargodisvuodarudá vuoleduvvi 40 prosænntaj, de kompenseriduvvá dan baktu. Doarjja lulli- ja julevsámegielaide - regjeringen.no Doarjja oarjjel- ja julevsámegiellaj Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea juolludan buohkanassii 705 000 ruvnnu golmma prošektii maiguin ulbmil lea nannet lulli- ja julevsámegiela. Barggo- ja sebradahttemdepartemennta l juollodam 705 000 kråvnå tjoahkkáj gålmå prosjæktaj majn ulmme l oarjjel- ja julevsámegielav nannit. Prošeavttat leat dáid guovlluid nuoraid várás. Prosjevta li nuoraj hárráj dajn guovlojn. - Lulli- ja julevsámegielat leat heajos dilis, ja hoahppu lea álggahit doaibmabijuid maiguin seailluhit ja ovddidit daid gielaid. - Oarjjel- ja julevsámegiela li ållu rasjes dilen, gáhttjo l dåjmajt jåhtuj biedjat dájt gielajt bisodittjat ja åvddånahtátjit. Mun danne lean ilus go buorit prošeavttat álggahuvvojit mat ráhkadit eanet ođđa joregiid dáid sámegielaid várás. Nu cealká sámeáššiid stáhtačálli, Raimo Valle. Dan diehti lav ávon gå jåhtuj båhti buorre prosjevta ma ienep ja ådå arenajt dahki dájt gielajt anátjit, javllá stáhtatjálle sáme ássjijda Raimo Valle. Nordlándda fylkkamánni lea ožžon lohpádussii 425 000 ruvnnu lullisámi giellaleairraide mat leat nuoraid várás guđet vázzet 6.-9. luohkáin ja geat oahpahallet lullisámegiela skuvllas. Fylkamánnáj Nordlándan le loabedum 425 000 kråvnå oarjjelsáme giellabiesijda oahppijda 6.-9. klássajn gænna li oarjjelsámegielåhpadus skåvlån. Prošeavtta ulbmil lea movttiidahttit eanebuid oahppat lullisámegiela, viiddidit dán giela geavaheami ja ráhkadit dasa eanet joregiid giela geavaheaddjiid ávkin. Ulmme prosjevtajn le arvusmahttet ratjástimev máhtudagáv oarjjelsámegielan lasedittjat, oablodit gielav ja ienep arenajt giellaadnemij dahkat. Prošeakta mii lea ráhkaduvvon ovttasráđiid Ruoŧa Sameskolestyrelseniin, lea rájáidrasttideaddji interreg ¨prošeakta mii fátmmasta oppa lullisámi guovllu. Prosjækta, mij le gárvedum aktan Sámeskåvlåstivrajn Svieriga bielen, le interregprosjækta rájáj rastá ja guosská oahppijda ålles oarjjelsáme guovlon. Kintel AS lea ožžon 150 000 ruvnnu prošektii ” YouTube julevsámegillii ”, ja das galget leat julevsámi videosáddagat interneahtas. Kintel OS le oadtjum 150 000 kråvnå prosjæktaj ” YouTube julevsámegiellaj ”, julevsámegielak videosáddagijda internehtan. Prošeavtta galget sámegielalaš julevsámi nuorat jođihit, ja áigumuš prošeavttain lea oččodit áigái formálahis ja interaktiiva jorega julevsámegiela várás. Prosjækta galggá jådeduvvat sámegielak nuorajs, ja ulmme l iehpeformálalasj ja interaktijvalasj arenav julevsámegiellaj dahkat. - Deaŧalaš lea geavahit ođđa joregiid vai sámegiella eambbo geavahuvvošii ja boađášii oidnosii, erenoamážit vai eanet nuorat álggášedje aktiivvalaččat geavahit sámegiela. - Ájnas le ådå arenajt adnegoahtet anátjit ja vuojnnusin dagátjit sámegielav, ållagasj nuorajt åttjudittjat gielav ienebut aktijvalattjat anátjit. Prošeakta lea čearggus ja mus leat buorit vuordámušat go jáhkán ahte dat sáhttá oaččuhit eanebuid geavahišgoahtit sámegiela. Nu dadjá Valle. Prosjækta l geldulasj, ja mujna li vuorddemusá dát oadtju ienebut sámástittjat, javllá Valle. Brekken skole, mii lea Pláššes, lea ožžon 130 000 ruvdnosaš juolludeami, vai joatkkášii áŋgiruššamiid lullisámegiela ovddideapmái. Brekken skåvllåj Plassjen (Rørosan) le juollodum 130 000 kråvnå joarkátjit skåvlå bargov oarjjelsámegielajn. Skuvllas lea guovdilis rolla dán guovllu sámi oahppiid vuoigatvuođaid vuhtiiváldimii. Skåvllå l oajvveroallan sáme oahppij riektájt gåtsedime dán dáfon. Fága ulbmil Fága ulmme Sámit leat okta álbmot vaikko orrot iešguđet riikkas, ja giella čatná sámiid oktii riikarájiid rastá. Sáme gulluji avta álmmugij vájku årru iesjgeŋga rijkan, ja giella tjadná sámijt aktij badjel rijkarájáj. Sámegiella lea nanu sámi kulturguoddi ja sisttisdoallá oktasaš árvvuid, vásáhusaid ja máhtu. Sámegiella le ájnas kultuvrraguodden ja gielan li aktisasj árvo, åtsådallama ja máhto. Sámegiella lea almmolaš giella Norggas, Ruoŧas ja Suomas ja lea ulbmil ahte sámegiella galgá bisuhuvvot ja ainovdánahttot boahtte buolvvaide. Sámegiella le almulasj giella Vuonan, Svierigin ja Suoman ja ulmme le sámegielav bisodit ja åvddånahttet boahtte buolvajda. Seammás lea sámegiella unnitlogugiella Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas, ja gielladilli ja sámegiela eavttut eai leat ovttaláganat iešguđet guovlluin Sámis. Sæmmi båttå le sámegiella unneplågogiella Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan, ja gielladille ja sámegiela ævto ælla avtalágátja juohkka guovlon Sámen. Muhtin sámi servodagain lea sámegiella eanetlogu giella, muhto eará sámi servodagain lea sámegiella unnitlogugiella. Muhtem sáme sebrudagájn le sámegiella ieneplågogiella, ja ietjá sebrudagájn vas unneplågogiella. Oahpahus sámegielas galgá leat mielde lahttudit mánáid ja nuoraid sámi kultuvrii ja servodateallimii, ja kulturipmárdus, gulahallan, oahppahábmen ja identitehtaovdánahttin leat guovddážis oahpaheamis. Åhpadus sámegielan galggá viehkedit mánájt ja nuorajt oassálastátjit sáme kultuvrraj ja sebrudakiellemij, gånnå kultuvrradádjadus, guládallam, ulmusjvuodahábbmim ja identitehtaåvddånahttem le guovdátjin åhpadimen. Oahpahus mii ovddida positiivvalaš guottuid sámegillii ja mii vuhtiiváldá dan máŋggalágan giella- ja kulturvalljivuođa maid sámi oahppit vásihit, addá ohppiide máŋggagielalaš ja - kultuvrralaš gelbbolašvuođa ja gielalaš iešluohttámuša ja vuođu aktiivvalaš servodatoassálastimii ja eallinagioahppamii. Åhpadus mij åvdet positijvalasj guottojt sámegiela hárráj ja mij vielet giela ja kultuvra moattevuodav majt sáme oahppe åtsådalli, vaddá oahppijda moattegielak ja moattekultuvralasj máhtudagáv ja gielalasj iesjluohtádusáv ja vuodov aktijvalasj sebrudakoassálasstemij ja iellemájge oahppamij. Buorre sámegielgelbbolašvuohta addá vejolašvuođaid válljet oahpu ja barggu. Buorre sámegielmáhtudahka vaddá máhttelisvuodav válljit åhpadusáv ja bargov. Fága sámegiella vuosttašgiellan galgá ovttas dárogielfágain bidjat vuođu ohppiid guovttegielalašvuođa ovdánahttimii, ja leat mielde addime ovttaskas oahppái máhtu, movtta ja oadjebasvuođa seailluhit, nannet ja ovdánahttit gielas sihke njálmmálaččat ja čálalaččat. Fáhka sámegiella vuostasjgiellan galggá aktajn dárogielfágajn biedjat vuodov oahppij guovtegielakvuoda åvddånibmáj, ja liehket maŋen vaddemin ájnegis oahppáj máhtov, måvtåv ja jasskavuodav bisodittjat, nannitjit ja åvddånahtátjit gielav sihke njálmálattjat ja tjálalattjat. Deattuhettiin sámi kultuvrra guovddáš árvvuid, sáhttá fága maid čujuhit mainnalágiin sámi árvvuid sáhttá heivehit ja ainovdánahttit ođđa dilálašvuođaide ja rievdi áigái. Gå fáhka sáme kultuvra guovdálasj árvojt dættot, de máhttá fáhka dan baktu vuosedit gæjnov gåktu sáme árvojt máhttá hiebadit ja åvddånahttet ådå dilijda ja ájggáj mij álu le rievddama vuolen. Diehtu eará eamiálbmogiid ja kultuvrraid birra váikkuha dasa ahte olmmoš buorebut ipmirda ja árvvusatná earáid, ja maid dasa ahte buorebut ipmirda iežas kultuvrra. Diehto ietjá álggoálmmugij ja kultuvraj birra vaddá buorep dádjadusáv ja vieledimev iehtjádij gáktuj, valla aj buorep dádjadusáv ietjas kultuvrraj. Oahppit galget, aktiivvalaš giellageavaheami bokte beassat vásihit, hutkat ja bargat kreatiivvalaččat ja ovdánahttit iežaset estehtalaš beliid. Oahppe galggi, aktijvalasj giellaano baktu, bessat åtsådallat, ásadit ja barggat kreatijvalattjat ja åvddånahttet ietjasa estehtalasj bielijt. Fága galgá ovdánahttit ovttaskas oahppi giella- ja teakstagelbbolašvuođa oahppi iežas návccaid vuođul ja movttiidahttit oahppi ovdánahttit buriid oahppanstrategiijaid ja kritihkalaš jurddašeami. Fáhka galggá åvddånahttet ájnegis oahppe giella- ja tækstamáhtudagáv oahppe ietjas vaddásij milta ja arvusmahttet åvddånahtátjit buorre oahppamstrategijajt ja dájdov lájttális ájádallamvuohkáj. Dasa lassin galgá fága movttiidahttit oahppi lohkan- ja čállinhálu ja buriid lohkan- ja čállindábiid ovdánahttit. Dasi lassen galggá fáhka måvtåstuhttet åvddånáhtátjit låhkåm- ja tjállemmielav ja buorre låhkam- ja tjállemdábijt. Sámi girjjálašvuhtii ja iešguđet sámegielaide ja suopmaniidda oahpásnuhttin viiddida ohppiid iežaset ipmárdusa giella- ja kulturvalljivuođas sámi servodagain. Sáme girjálasjvuohtaj ja iesjgeŋga sámegielajda ja giellasuorgijda oahpásmuhttem, vijdet oahppij ietjasa dádjadusáv giella- ja kultuvravaljesvuoda hárráj sáme sebrudagájn. Vai oahppit galget buoremuslági mielde beassat ovdánahttit iežaset sámegielgelbbolašvuođa, de lea deaŧalaš ahte ohppiin lea vejolašvuohta geavahit iešguđet giellaarenaid. Vaj oahppe galggi buoremusláhkáj bessat åvddånahttet ietjasa sámegielmáhtudagáv, de le ájnas jus oahppijn le máhttelisvuohta adnet duov-dáv giellaarenav. Fága sámegiella vuosttašgiellan sáhttá maid leat reaidun eará fágaide. Fáhka sámegiella vuostasjgiellan máhttá aj liehket ræjddon ietjá fágajda. Sámegiel- ja dárogielfágas leat ollu oktasašoasit ja danne lea lagas ovttasbargu dan guovtti fága gaskka deaŧalaš. Sámegiel- ja dárogielfágan li ållo aktisasjoase, ja danen le lagáp aktisasjbarggo dan guovte fága gaskan ájnas. Fága váldooasit Fága lea juhkkojuvvon váldoosiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit. Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda, ja juohkka oasen li máhtudakmihto. Váldooasit dievasmahttet nuppit nuppiid ja fertejit gehččojuvvot oktavuohtan. Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta. Fága lea oktasašfága, mii gullá buot joatkkaoahpahusa oahppoprográmmaide. Åhpadusábnas la aktisasjåhpadusábnas gájkka åhpadusprográmmajda joarkkaskåvllååhpadusán. Oahpahusa galgá danin heivehit sierra oahppoprográmmaide vai dat livččii ohppiide nu relevánta go vejolaš. Åhpadusáv galggá dan diehti dahkat nåv guoskevattjan gå máhttelis oahppijda umass åhpadusprográmmaj hebadime baktu. Sámegiella vuosttašgiellanfágas leat gelbbolašvuođamihttomearit maŋŋel vuođđoskuvlla 2., 4., 7. ja 10. ceahki ja maŋŋel Jo1, Jo2 ja Jo3 joatkkaoahpahusa studerenráhkkanahtti oahppoprográmmaid. Sámegiella vuostasjgiellanfágan li máhtudakmihto maŋŋela vuodoskåvlå 2., 4., 7. ja 10. jahkedáse ja maŋŋela joarkkaåhpadusá Jo1, Jo2 ja Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmmaj. Fidnofágalaš oahppoprográmmain lea diibmolohku sámegielfágas Jo1:as ja Jo2:is unnit go Jo1 studerenráhkkanahtti oahppoprográmmas. Viddnofágalasj åhpadusprográmmajn le tijmmalåhko sámegielfágan Jo1:an ja Jo2:an binnep gå Jo1 oahppogárvedime åhpadusprográmman. Gelbbolašvuođamihttomearit mat leat merkejuvvon násttiin* Jo1:as eai guoskka ohppiide geat čuvvot fidnofágalaš oahppoprográmmaid. Máhtudakmihto ma li mierkkiduvvam nástijn* Jo1:an e guoska oahppijda gudi tjuovvu Viddnofágalasj åhpadusprográmmajt. Bajilgovva váldoosiin: Gåvvå oajvveåsijs: Váldooasit Oajvveoase Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Árbevirolaš máhttu Árbbedábálasj máhtto Giella geavahusas Giella anon Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Njálmmálaš gulahallan váldooasis lea guldaleapmi ja hupman guovddážis. Njálmálasj guládallam oajvveoasen le gulldalibme ja hållam guovdátjin. Sámegiela hupmat máksá gulahallat njálmmálaččat go oassálastá aktiivvalaččat earáiguin máŋgga ja iešguđetlágan arenain. Sámegielav hållat merkaj guládallat njálmálattjat gå oassálasstá aktijvalattjat iehtjádij moatte ja iesjgeŋgalágásj arenajn. Dát ovdána stoagadettiin, muosáhettiin, oahpadettiin, ovdanbuvttidettiin ja ovttastaladettiin earáiguin. Dát åvddån stågadijn, muossádattijn, åhpadattijn, åvddånbuvtedijn ja aktandåjmadijn iehtjádij. Go váldet atnui ođđa ja iešguđetlágan mediaid, de lassánit gielalaš hivvodagat fágaid ja fáttáid rastá. Gå válldep adnuj ådå ja iesjgeŋgalágásj mediajt, de lassán gielalasj máhtudagá fágaj ja suorgij rastá. Dán váldooassái gullá maid ovdánahttit dulkongelbbolašvuođa. Dán oajvveoassáj gullu aj åvddånahttet dålkkummáhtudagáv. Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Čálalaš gulahallan váldooasis lea lohkan ja čállin guovddážis ja mearkkaša dan ahte ipmirdit earáid teavsttaid ja čálalaččat gulahallat earáiguin. Tjálalasj guládallam oajvveoasen le låhkåm ja tjállem guovdátjin ja merkaj dádjadit ietjá tevstajt ja tjálalattjat guládallat iehtjádij. Lohkan ja čállin leat buohtalas proseassat oahppamis. Låhkåm ja tjállem li buohtalasj prosessa oahppamin. Sámegielmáhttu ja teakstaipmárdus ovdána guldalettiin, logadettiin ja čálidettiin, ja girjjálašvuohta lea lunddolaš oassi das. Giellatjehpudahka ja tækstadádjadus åvddån gulldalattijn, lågådijn ja tjáledijn, ja girjálasjvuohta le luondulasj oasse dassta. Váldooassái gullá bargat iešguđetlágan teavsttaiguin, čálalaš, govva- ja jietnateavsttaiguin. Oajvveoassáj gullu barggat tevstaj, tjálalasj, gåvvå- ja jiednatevstaj. Dás lea sáhka sihke muosáheamis, kritihkalaš árvvoštallamis, teakstaanalysas ja iežas teakstahábmemis. Dánna le sáhka muossádime, lájttális árvustallama, tækstaanalyjsa ja ietjas tækstahábbmima birra. Girjjálašvuohta addá oktasaš muosáhusaid maid birra ságastit ja maid suokkardit, ja seammás oažžut dieđuid gielaid ja kultuvrraid birra. Girjálasjvuohta vaddá aktisasj muossádimijt man birra ságastit máhttá ja aj guoradallat, ja sæmmi båttå diedojt oadtjot gielaj ja kultuvraj birra. Árbevirolaš máhttu Árbbedábálasj máhtto Árbevirolaš máhttu váldooasis deattuhuvvo ovdánahttit giela mii guoská árbevirolaš doabageavaheapmái ja dadjanvugiide. Árbbedábálasj máhton oajvveoasen dættoduvvá åvddånahttet gielav dasi mij guosská árbbedábálasj moallánagáj ja moalgedimvuogij adnuj. Árbevirolaš máhtu fievrredeapmi buolvvas bulvii lea guovddážis. Árbbedábálasj máhtov doalvvot buolvas buolvvaj le guovdátjin. Sámi máinnasteapmi, luođit, lávlagat ja sálmmat, sátnevádjasat ja diiddat leat oasit árbevirolaš máhtus. Sáme subtsastallamdáhpe, juojggama, lávllaga ja sálma, báhkotsoame ja dijda li oase árbbedábálasj máhtos. Váldooassái gullá maid dat makkár doaimmat árvvuin nugo fuolkevuođagullevašvuohta, birgejupmi ja barggu čađa oahppan ledje ja leat dálá áiggis ja ovdalaš áiggis ja movt dát heivehuvvojit ja ainovdánahttojit. Oajvveoassáj gullu aj dat gåktu árvo degu berajvuohta, bierggim ja oahppam aktijvalasj oassálasstema baktu li doajmmam ja vilá doajmmi, ja gåktu da hiebaduvvi ja åvddånahteduvvi. Giella geavahusas Giella anon Giella geavahusas váldooasis lea dan birra ahte oažžut máhtu das movt giella doaibmá olbmuid gaskkas. Giella anon oajvveoasen le gatjálvis oadtjot máhtov gåktu giella doajmmá ulmutjij gaskan. Dása gullá máhttit sámegielaid historjjá, hámi ja ráhkadusa. Dási gullu máhttet sámegielaj histåvråv, hámev ja struktuvrav. Giellamáhttu ovdána go geavaha giela, ja giellagelbbolašvuohta nanne ipmárdusa man vuogi mielde giela oahppá. Giellamáhtto åvddån gå gielav adná, ja giellamáhtudahka nanni dádjadusáv manen ja makkár vuoge milta gielav oahppá. Fága diibmolohku Fága tijmmalåhko Diibmolohku lea almmuhuvvon 60-minuvtta ovttadahkan. Akta tijmma le 60 minuhta 1.-7. jahkecehkiin: 916 diimmu 1.-7. jahkedásijn: 916 tijma Molssaeaktu 1: 335 diimmu, gusto ohppiide geat eai vállje vierisgiela / gielalaš čiekŋudeami Alternatijvva 1: 335 tijma, gulluji oahppijda gudi e vieresgielav / gielalasj tjiegŋodimev vállji Molssaeaktu 2: 278 diimmu, gusto ohppiide geat válljejit vierisgiela / gielalaš čiekŋudeami Alternatijvva 2: 278 tijma, gulluji oahppijda gudi vieresgielav / gielalasj tjiegŋodimev válljiji Jo1: 103 diimmu Jo1: 103 tijma Jo2: 103 diimmu Jo2: 103 tijma Jo3: 103 diimmu Jo3: 103 tijma Jo1: 45 diimmu Jo 1: 45 tijma Jo2: 45 diimmu Jo 2: 45 tijma Jo3: 219 diimmu Vg3: 219 tijma Vuođđogálggat fágas Vuodotjehpudagá fágan Vuođđogálggat leat integrerejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriide gos dat leat mielde ovdánahttime fágagelbbolašvuođa ja leat maid oassin das. Máhtudakmihtujn li vuodotjehpudagá ma åvddånahtti ja li oassen fáhkamáhtudagás. Sámegiella vuosttašgielas ipmirduvvojit vuođđogálggat ná: Sámegiella vuostasjgiellan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv: Má httit njálmmálaččat ovdanbuktit fágas sámegiella vuosttašgiellan lea máhttit guldalit, hupmat ja árvvoštallat ságastallamiid osiid máŋggabealat ságastallandilálašvuođas, ja dan ferte máhttit go galgá gulahallat earáiguin sihke servvoštallamis, bargoeallimis ja almmolaš eallimis. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet fágan sámegiella vuostasjgiellan le dájddo gulldalit, hållat ja árvustallat ságastallamij åsijt ságastallamdilijn majt viertti máhttet gå guládallá iehtjádij sæbrástaládijn, barggoiellemin ja almulasj iellemin. Hupman ja guldaleapmi leat olmmošlaš vuođđodoaimmat mat fágas sámegiella vuosttašgiellan ovdánit systemáhtalaš oahpahemiin iešguđetlágan njálmmálaš šáŋraid ja doaimmaid bokte. Hållam ja gulldalibme le ulmutja vuododoajmma mij fágan sámegiella vuostasjgiellan åvddån systemáhtalasj åhpadimen duon dán njálmálasj dåjma baktu. Máhttit čálalaččat ovdanbuktit lea sámegiella vuosttašgiellanfága ovddasvástádus, álgočállinoahpahusa rájes ja miehtá 13 jagi. Máhttet tjálalattjat åvddånbuktet le sámegiella vuostasjgiellanfága åvdåsvásstádus álggotjállemåhpadusás joarkkatjállemåhpadussaj 13 jage birán. Čálalašvuohta servodagas lassána, earenoamážit digitála gulahallanvugiid ovdáneami geažil. Tjálalasjvuohta sebrudagán lássan, ållagasj digitála guládallamvuogij åvddånime baktu. Gáibádus hálddašit čálalaš ovdanbuktima iešguđet surggiin lea sturron. Gájbbádus máhttet tjálalattjat åvddånbuktet duon dán suorgen le stuorrum. Čállin lea vuohki ovdánahttit ja hábmet fuomášumiid ja jurdagiid, muhto maid gulahallanmálle ja oahppanvuohki. Tjállem le vuohke åvddånahttet ja hábbmit huomahimijt ja ájádusájt, valla le aj guládallammvuohke ja oahppamvuohke. Máhttit lohkat sámegiella vuosttašgiellanfágas lea ovdánahttit dekodengálggaid ja dađistaga buoridit lohkanipmárdusa. Máhttet låhkat fágan sámegiella vuostasjgiellan le åvddånahttet dekodimtjehpudagájt ja maŋenagi buoredit låhkåmdádjadusáv. Lohkat iešguđetlágan šáŋraid teavsttaid iešguđet dásiin ovddida teakstaipmárdusa ja ávkkálaš lohkanstrategiijaid. Duon dán sjáŋŋara tækstalåhkåmijn moatten gássjelisvuodadásen åvddånahteduvvá tækstadádjadus ja ávkálasj låhkåmstrategija. Kultuvrralaš referánsarámmat mearridit lohkanipmárdusa, seammás go lohkan ovdánahttá gulahallangálggaid ja kulturipmárdusa. Kultuvralasj referánsarámma mierredi låhkamdádjadusáv, sæmmi bále gå låhkåm åvddånahttá guládallamtjehpudagájt ja kultuvrradádjadusáv. Máhttit rehkenastit sámegiella vuosttašgiellanfágas lea oktan giellagelbbolašvuođain vuođđun doabaovdánahttimii, logihkalaš jurddašeapmái ja váttisvuođaid čoavdimii. Máhttet rieknit fágan sámegiella vuostasjgiellan le aktan giellamáhtudagájn vuodon moallánagáj åvddånahttemij, logihkalasj ájádallamij ja gássjelisvuodaj tjoavddemij. Lunddolaš oassin das leat maiddái sámi erenoamáš mihttoovttadagat ja rehkenastinvuogit. Luondulasj oassen dassta le aj sáme sierralágásj mihttoavtadagá ja rieknimvuoge. Dasa lassin rehkenastingálga ja giellagelbbolašvuohta gáibidit ipmárdusa hámis, vuogádagas ja komposišuvnnas. Dasi lassen rieknimtjehpudahka ja giellamáhtudahka gájbbet dádjadusáv hámes, vuogádagás ja komposisjåvnås. Dán láhkái rehkenastingálga veahkeha ovdánahttit fágalaš gelbbolašvuođa sámegielas. Dán láhkáj le rieknimtjehpudahka viehkken åvddånahttemin fágalasj máhtudagáv sámegielan. Máhttit geavahit digitála reaidduid sámegiella vuosttašgiellanfágas lea dárbbašlaš vai sáhttá hálddašit ođđa teakstahámiid ja ovdanbuktimiid. Máhttet adnet digitála ræjdojt fágan sámegiella vuostasjgiellan le dárbulasj rijbadittjat ådå tækstahámij ja åvddånbuktemvuogij. Dát rahpá ođđa oahppanarenaid ja addá ođđa vejolašvuođaid lohkan- ja čállinoahpahusas, teavsttaid ráhkadeamis, komponeremis ja divodeamis. Dát rahpá ådå oahppamarenajt ja vaddá ådå máhttelisvuodajt låhkåm- ja tjállemåhpadusán, tevstaj gárvedimen, komponerimin ja tevstaj divodimen. Dán oktavuođas lea deaŧalaš ovdánahttit kritihkalaš árvvoštallandáiddu ja gáldogeavaheami. Dán aktijvuodan le ájnas åvddånahttet lájttális árvustallamdájdov ja gálldoanov. Digitála reaiddut addet ođđa vejolašvuođaid geavahit sámi árbevirolaš máhtu ja sáhttet doarjut ja ovdánahttit gulahallangálggaid ja ovdanbuktinvugiid. Digitála ræjdo vaddi ådå máhttelisvuodajt adnet sáme árbbedábálasj máhtov ja doarjjot ja åvddånahttet guládallamtjehpudagájt ja åvddånbuktemvuogijt. Fága gelbbolašvuođamihttomearit Fága máhtudakmihto Gelbbolašvuođamihttomearit 2. jahkeceahki ma ŋŋel 2. jahkedáse maŋŋela Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet stoahkat ja geahččaladdat gielain riimmaid, hoahkamiid, ritmmaid, jienaid ja sániid geavahemiin ståhkat ja gæhttjaladdat gielajn, rijmaj, báhkoståhkusij, rytmaj, jienaj ja bágoj anedijn albmanahttit ja muitalit njuovžilit dovdduidis, muosáhusaidis ja oaiviliiddis birra åvddånbuktet ja giehttot tjielggasit dåbdojdis, muossádusájdis ja ájádusájdis ságastallat govaid ja govvaráidduid birra, ja ieš muitalit govaiguin ságastallat gåvåj ja gåvvårájdoj birra, ja iesj gåvåj subtsastit guldalit, rámidit ja jearahallat go earát muitalit ja lohket gulldalit, rámmpot ja gatjádallat gå iehtjáda subtsasti ja låhki Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet dovdát jietnadagaid ja čállit unna ja stuora bustávaid dåbddåt giellajienajt ja tjállet unnes ja stuorra bokstávajt ságastallat mii sátni, cealkka, čuokkis ja gažaldatmearka lea ságastallat mij báhko, gárgadis, tjuogga ja gatjálvismærkka le juohkit sániid stávvaliid mielde juohket bágojt stávvalij milta geavahit bustávaid ja geahččaladdat sániiguin, iežas giehtačállosiin ja dihtoriin adnet bokstávajt ja gæhttjaladdat bágoj, ietjas giehtatjállusijn ja tastatuvrajn muitalit man guvlui mii lohkat ja čállit ja ságastallat čállinmálliid birra eará sajiin máilmmis giehttot man guovlluj mij låhkåp ja tjállet, ja ságastallat tjállemvuogij birra ietjá guovlojn væráldin hutkat divttaid ja ovdanbuktit daid divtajt dahkat ja åvddånbuktet gávdnat čáppagirjjálašvuođa- ja fágagirjjiid girjerádjosis alcces lohkandihte ietjas låhkåma diehti åhtsåt tjáppagirjálasjvuoda- ja fáhkagirjijt girjjevuorkán Árbevirolaš máhttu Árbbedábálasj máhtto Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ságastallat persovnna ja sisdoalu birra sámi máidnasiin ja muitalusain ságastallat persåvnåj ja dáhpádusáj birra sáme dålusjsubttsasijn gohčodit iežas lagas fulkkiid fuolkenamahusaiguin ja diehtit mii lea gáibmi adnet berranammadusájt lahka berrahijda ja giehttot mij gájmme le ovdanbuktit dramatiseremiin lávlagiid, luđiid, hoahkamiid ja máidnasiid åvddånbuktet ietjas lávllagij, juojggamij, báhkoståhkusij ja subttsasij dramatiserema baktu Giella geavahusas Giella anon Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ságastallat movt lagasbirrasa sáhttá geavahit sámegielsániid ja dadjanvugiid oahpahallamis ságastallat gåktu lahkabirrásav máhttá ávkkit gå le sámegielbágojt ja moalgedimvuogijt oahppamin dovdát muhtin suopmansániid iežas suopmanis mat leat ovttaláganat dahje earaláganat go eará suopmanis dåbddåt muhtem giellasuorggebágojt ietjas giellasuorgen ma li avtalágátja jali ietjálágátja gå ietjá giellasuorgen Gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahki ma ŋŋel 4. jahkedáse maŋŋela Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet geavahit iešguđetlágan dajaldagaid dilálašvuođaid mielde adnet duov dáv moalgedimvuogev duon dán dilen ovdanbuktit teavsttaid åvddånbuktet tevstajt ságastallat das movt giellageavaheapmi sáhttá doaibmat positiivvalaš ja negatiivvalaš áigumušain ságastallat gåktu giellaadno máhttá doajmmat positijvalasj ja negatijvalasj ájggomusájn guldalit, lohkat ja ovdanbuktit iešguđetlágan mielamiel čáppagirjjálašvuođa teavsttaid ja ságastallat teavsttaid birra gulldalit, låhkat ja åvddånbuktet ietjas berustime milta duov dáv tjáppagirjálasjvuoda tevstav ja ságastallat tevstaj birra Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet lohkat ahkái heivvolaš teavsttaid njuovžilit, ja fáhtet teavsttaid sisdoalu låhkåt álldarij hiebaduvvam tevstajt duolla ja dádjadit tevstaj sisanov ordnet teavsttaid bajilčállagiin, álggahusain ja loahpahusain dahkat tevstajt bajelttjállagijn, álgadusájn ja låhpadusájn čállit oktiičadnon ja doaibmi giehtačállagiin tjállet aktijtjanádum ja doajmme giehtatjállagijn dovdát ja geavahit muhtin gielalaš váikkuhangaskaomiid iežas teavsttain dåbddåt ja adnet muhtem gielalasj vájkkudimnævojt ietjas tevstajn čállit muitalusaid, divttaid, reivviid ja áššeteavsttaid tjállet subttsasijt, divtajt, girjijt ja ássjetevstajt gávdnat fáttáid iežas čállinbargguide girjerádjosis ja Interneahtas, ja ráhkadit, vurket ja viežžat fas teavsttaid digitála reaidduid geavahemiin åhtsåt ábnnasijt ietjas tjállembargojda girjjevuorkán ja Internehtan, ja hábbmit, vuorkkit ja viedtjat vas tevstajt digitála ræjdoj anedijn Árbevirolaš máhttu Árbbedábálasj máhtto Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet geavahit fuolkevuođanamahusaid adnet berajnammadusájt ságastallat elliid namahusaid birra sámi ealáhusain, nugo boazodoalus, šibitdoalus, guolásteamis ja bivddus ságastallat iellij nammadusáj birra sáme æládusájn duola dagu ællosujton, slidorsujton, guolástimen ja bivdon ságastallat báikkálaš sámi báikenamaid ja daid mearkkašumi birra ja buohtastahttit daid dárogiel ja earágiel báikenamaiguin ságastallat bájkálasj sáme bájkkenamáj ja daj sisano birra ja buohtastahttet dajt dárogiela ja ietjá gielaj bájkkenamáj jus gávnnuji geavahit árbevirolaš muitalusaid iežas barggus adnet árbbedábálasj subttsasijt bargadijn Giella geavahusas Giella anon Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čilget ja čájehit ovdamearkkaiguin movt sániid sáhttá suorggidit tjielggit dárkkelit ja vuosedit buojkulvisáj gåktu bágojt máhttá suorgudahttet válddahit giela ja giellageavaheami, sátneluohkáid ja daid doaimma gåvådit gielav ja giellaanov, báhkoklássajt ja daj dåjmav geavahit deaŧaleamos riektačállinnjuolggadusaid adnet dajt ájnnasamos duollatjállemnjuolgadusájt Gelbbolašvuođamihttomearit 7. jahkeceahki ma ŋŋel 7. jahkedáse maŋŋela Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet doaibmat iešguđetlágan giellarollain rollaneavttašeami ja drámá, lohkama, jearahallamiid ja ovdanbuktimiid bokte gæhttjaladdat iesjgeŋgalágásj giellarållan roallaståhkusij, drámáj, låhkamij, ságájdahttemij ja åvddånbuktemij baktu jođihit čoahkkima jådedit tjåhkanimev guldalit earáid, albmanahttit ja ákkastallat oaiviliiddis ja árvvusatnit earáid oaiviliid gulldalit iehtjádijt, buktet åvddån ja tjielggit ietjas vuojnojt ja vieledit iehtjádij vuojnojt ovdandivvut fágaáššiid njálmmálaččat veahkkeneavvuiguin dahje haga fáhkaássjev njálmálattjat åvddånbuktet viehkkenævoj jali daj dagá digaštallat movt giella sáhttá albmanahttit ja dahkat miellaguottuid ovttaskas olbmui ja olmmošjoavkkuide dágástallat gåktu giella máhttá åvddånbuktet ja åvdedit miellaguottojt ájnegasj ulmutjijda ja ulmusjjuohkusijda geavahit dihtomielalaččat sámegielsániid ja dajaldagaid adnet diedulattjat sámegielbágojt ja moallánahkkojt lohkat guhkit čáppagirjjálašvuođateavsttaid, mánáid- ja nuoraidgirjjálašvuođa- ja áššeprosateavsttaid, ja albmanahttit ipmárdusa ja lohkanmuosáhusaid låhkåt guhkep tjáppagirjálasjvuodatevstajt, mánáj- ja nuorajgirjálasjvuoda- ja ássjeprosatevstajt, ja åvddånbuktet dádjadusáv ja låhkåmmuossádimijt lohkat eará eamiálbmogiid árbevirolaš muitalusaid ja buohtastahttit daid sámi máidnasiiguin ja muitalusaiguin låhkåt ietjá álggoálmmugij árbbedábálasj subttsasijt ja buohtastahttet dajt sáme subttsasij Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet geavahit iešguđetlágan lohkanstrategiijaid lohkat iešguđetlágan teavsttaid iešguđet leahtuin adnet duov dáv låhkåmstrategiijav gå låhkå duov dáv tevstav duon dán láhkáj ovdánahttit iežas čállosa jurdagis gárvves buvttan, ja árvvoštallat teavstta ovdáneami responssa vuođul åvddånahttet ietjas tjállusav ájádusás gárves buktagin, ja árvustallat tevsta åvddånimev respånsa milta ovdandivvut iežas čáppagirjjálašvuođa ja fágagirjjiid lohkanvásáhusaid ja geavahit dáid vásáhusaid vuođđun iežas čállinbargguide åvddånbuktet ietjas tjáppagirjálasjvuoda ja fáhkagirjij låhkåmåtsådallamijt ja adnet dájt åtsådallamijt vuodon ietjas tjállembargojn árvvoštallat iežas ja earáid teavsttaid árvustallat ietjas ja iehtjádij tevstajt geavahit heivvolaš gálduid ja diehtogirjjiid barggadettiin teavsttaiguin adnet hiebalgis gáldojt ja diehtogirjijt tevstaj bargadijn čállit oktilit persovnnalaš ja doaibmi giehtačállagiin tjállet avtatrajes persåvnålasj ja doajmme giehtatjállagijn geavahit digitála reaidduid čállinproseassas ja interaktiivateavsttaid buvttadeamis adnet digitála ræjdojt tjállemprosessan ja interaktijvatevstaj buvtadimen geavahit ulbmillaččat girjerádjosa, sámegiel diehtogirjjiid, sámegiel mediaid ja digitála diehtogálduid ávkkit ulmmelattjat girjjevuorkáv, sámegiel diehtogirjijt, sámegiel mediajt ja digitála diehtogáldojt Árbevirolaš máhttu Árbbedábálasj máhtto Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet geavahit dálke- ja siivusániid ja - doahpagiid, ja muitalit mearkabeivviid ja dálkemearkkaid birra adnet dálkke- ja fierddabágojt ja moallánagájt, ja subtsastit mærkkabiejvij ja dálkkemerkaj birra čohkket dieđuid lagasbirrasis diiddaid ja sátnevádjasiid birra ja movt daid geavahit beaivválaš eallimis åhtsåt diedojt lahkabirrasis dijdaj ja báhkotsoamij birra ja gåktu da aneduvvi bæjválattjat geavahit árbevirolaš bargguide čadnon sániid ja doahpagiid ja ságastallat mii birgejupmi lea adnet bágojt ja moallánagájt ma gulluji árbbedábálasj bargojda ja ságastallat mij bierggim le Giella geavahusas Giella anon Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet selvehit movt ráhkadit goallossániid ja suorggádusaid ja movt heivehit loatnasániid tjielggit gåktu suorgudisájt ja sjoappkabágojt dahkat ja gåktu luojkasbágojt hiebadit čájehit movt giella rievddada dilálašvuođa, áiggi ja báikki mielde vuosedit gåktu giella rievddá dile, ájge ja bájke gáktuj čájehit goal lea váldocealkka ja oalgecealkka, ja geavahit iešguđet cealkkaráhkadusaid sieradit oajvvegárgadisáv ladásgárgadisás, ja adnet duov dáv gárgadiskonstruksjåvnåv struktureret teavstta áigeortnetvuoru ja fáttá mielde ja ráhkadit oktavuođa gaskkal cealkagiid ja teakstaosiid strukturerit tevstav ájgeårnikvuoro ja tiemá milta ja hábbmit aktijvuodav gárgadisáj ja tækstaåsij gaskan selvehit movt eanetlogugielat leat váikkuhan ja ain váikkuhit sámegillii tjielggit gåktu ieneplågojgiela li bájnnám ja vilá bájnni sámegielav válddahit earenoamášvuođaid iežas suopmanis čállingiela ektui gåvådit ærádusájt ietjas giellasuorgen tjállemgiela gáktuj muitalit giellaguovlluid birra Sámis giehttot giellaguovloj birra Sámen Gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki ma ŋŋel 10. jahkedáse maŋŋela Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet muitalit gulahallanvugiid birra ja movt gielalaš ja kultuvrralaš girjáivuohta váikkuha gulahallamii giehttot guládallamvuogij birra ja gåktu gielalasj ja kultuvralasj variasjåvnå bájnni guládallamav digaštallat gielladikšuma dágástallat giellasujto birra jođihit ja refereret čoahkkimiin ja digaštallamiin, albmanahttit oaiviliiddis ja árvvoštallat mii lea áššálaš ákkasteapmi jådedit tjåhkanimijt ja dágástallamijt ja refererit dajs, åvddånbuktet vuojnojt ja árvustallat mij le ássjásasj argumentasjåvnnå ságaskuššat ja čilget máŋggagielalašvuođa ja máŋggakultuvrralaš gullevašvuođa árvvaladdat ja tjielggit dárkkelit moattegielakvuodav ja moattekultuvralasj gulluvasjvuodav čađahit eaŋkalis logaldallamiid, ovdanbuktimiid, muitaleaddji lohkamiid, rollaneavttašemiid ja dramatiserema, heivehuvvon iešguđetlágan vuostáiváldiide tjadádit álkkes lågådallamijt, åvddånbuktemijt, mujttaliddji låhkåmijt, roallaståhkusijt ja dramatiseremav, hiebaduvvam iesjgeŋgalágásj vuosstájválldijda árvvoštallat iežas ja earáid njálmmálaš ovdanbuktimiid árvustallat ietjas ja iehtjádij njálmálasj åvddånbuktemijt muitalit iežas mielamiel girjjiid ja girječálliid birra ja ákkastallat girjeválljemiiddis giehttot girjij ja girjjetjállij birra majt berus ja argumenterit ietjas girjjeválljimav lohkat ja buohtastahttit sámi ja eará eamiálbmogiid girjjálašvuođa låhkåt ja buohtastahttet sáme ja ietjá álggoálmmugij girjálasjvuodav árvvoštallat máidnosiid ja guoimmuhanmediaid váikkuhangaskaomiid ja reflekteret movt dat váikkuhit árvustallat vájkkudimnævojt reklámajn ja hávsskudahttemmediajn ja ájádallat gåktu da máhtti ulmutjijt bájnnet Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet gaskkustit iežas lohkanvásáhusaid ja lohkanmuosáhusaid dulkoma ja reflekterema vuođul åvddånbuktet ietjas låhkåmåtsådallamijt ja låhkåmmuossádimijt dålkkuma ja refleksjåvnå baktu dovdát iešguđetlágan gielalaš váikkuhangaskaomiid ja geavahit daid iežas teavsttain dåbddåt duov dáv gielalasj vájkkudimnævov ja adnet dajt ietjas tevstajn plánet ja čađahit čállinprošeavtta jurdaga rájes gárvves buvttan ja árvvoštallat iežas teavstta ja iežas čállinovdáneami giella- ja teakstamáhtu vuođul plánit ja ållidit tjállemprosjevtav ájádusás gárves buktagin, ja árvustallat ietjas tevstajt ja ietjas tjállemåvddånimev giella- ja tækstamáhto milta ovdanbuktit dárkilit ja geavahit girjás ja máŋggabealat sátneriggodaga iešguđetlágan teavsttain moalgget dárkkelit ja tjielggasit ja adnet målsudahkes báhkoboanndudagáv duon dán tevstan geavahit teakstagieđahallanreaidduid iežas bargguid vurket ja systematiseret adnet tækstagiehtadallamræjdojt ietjas bargojn gå tevstajt vuorkki ja systematiseri geavahit teavsttaid maid lea viežžan girjerádjosis, Interneahtas ja mediain kritihkalaččat, ságaskuššat teavsttaid ja čujuhit geavahuvvon gálduide adnet tevstajt girjjevuorkás, Internehtas ja mediajs lájttálisát, árvvaladdat tevstajt ja vuosedit aneduvvam gáldojda lohkat ja ieš čállit teavsttaid iešguđetlágan šáŋrain, sihke áššeprosa ja čáppagirjjálašvuođa teavsttaid låhkåt ja tjállet tevstajt duon dán sjáŋŋarin, sihke ássjeprosa ja tjáppagirjálasjvuoda tevstajt selvehit sámi girjjálašvuođa váldoáigodagaid ja muitalit sámi girječálliid ja sámi girjjálašvuođa klassihkkáriid birra tjielggit sáme girjálasjvuoda oajvvegávdajt ja subtsastit girjjetjállij ja sáme girjálasjvuoda klassihkkárij birra ovdandivvut iežas válljen čiekŋudanfáttá bohtosiid vuosedit båhtusijt iesjválljiduvvam tjiegŋodime tiemás Árbevirolaš máhttu Árbbedábálasj máhtto Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet buohtastahttit árbevirolaš sámegielteavsttaid ođđaáigásaš teavsttaiguin buohtastahttet árbbedábálasj sámegieltevstajt ådåájggásasj tevstaj geavahit sániid, doahpagiid ja dadjanvugiid mat gusket lundui adnet bágojt, moallánagájt ja moalgedimvuogijt ma guosski luonnduj buohtastahttit sámi ja dáru sátnevádjasiid buohtastahttet sáme ja dáro báhkotsåmijt Giella geavahusas Giella anon Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet hálddašit riektačállima ja ortografiija ja dábálaš teakstalađastanvugiid buktet duollatjállemav ja ortografijav ja dábálasj tækstajuohkemvuogijt čilget sátneluohkáid, sojahanoahpa, suorggideami ja cealkkaoahpa vuođđoáššiid, barggadettiin gielain ja teavsttaiguin tjielggit dárkkelit báhkoklássajt, såjådimåhpav, báhkosuorgudimijt ja vuodoássjijt gárgadisåhpan, ja adnet dajt gå gielajn ja tevstaj barggá ságaskuššat movt áimmahuššat gielladikšuma ja giellaovdánahttima árvvaladdat gåktu gåtsedit giellasujtov ja giellaåvddånimev identifiseret sámegielaid ja muitalit ovttaláganvuođaid ja erohusaid birra dain ja muitalit suoma-ugralaš giellajoavkku birra identifiserit sámegielajt ja giehttot avtalágásjvuodaj ja sieradusáj birra ja giehttot suomaugralasj giellajuohkusa birra selvehit rivttiid mat gusket sámegillii tjielggit rievtesvuodajt ma guosski sámegiellaj Gelbbolašvuođamihttomearit Jo2 - fidnofágalaš oah ppoprográmma maŋŋel Jo2 - viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet hálddašit iešguđetlágan njálmmálaš rollaid joavkoságastallamiin, logaldallamiin, dramatiseremiin, ovdandivvumiiguin ja čájálmasain sihke oassálastin ja guldaleaddjin duon dán njálmálasj rållan doajmmat juogosságastallamijn, lågådallamijn, dramatiseremijn, åvddånbuktemijn ja vuosádusájn sihke oassálassten ja gulldaliddjen / gæhttjen čilget mii gulahallamii váikkuha, makkár dagaldagat sáhttet ovddidit ja hehttet gulahallama tjielggit dárkkelit vidjurijt ma guládallamav bájnni, faktåvråjt ma guládallamav máhtti åvdedit ja hieredit geavahit prográmmafágaid fágamáhtu fágalaš gulahallamis adnet fáhkamáhtov prográmmafágajn fágalasj guládallamin dulkot beaivválaš áššiid dárogielas sámegillii dålkkut bæjválasj ássjijt dárogielas sámegiellaj digaštallat eatnigiela, guovttegielalašvuođa ja doaibmi guovttegielalašvuođa doahpagiid iežas gielladili ja vásáhusaid vuođul ja árvvoštallat iežas giellamáhtu guđege gielas ja iešguđetlágan giellaoktavuođain dágástallat iednegiela, guovtegielakvuoda ja dåjmalasj guovtegielakvuoda birra ietjas gielladile ja åtsådallamij milta ja árvustallat ietjas giellatjehpudagáv muhtem gielajn ja duon dán giellaaktijvuodan digaštallat ja buohtastahttit gielalaš ja estehtalaš váikkuhangaskaomiid girjjálašvuođas, TV-ráidduin ja máidnasiin dágástallat ja buohtastahttet gielalasj ja estehtalasj vájkkudimnævojt girjálasjvuodan, TV-rájdojn ja subttsasijn Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet lohkat teavsttaid ja ságastallat earáiguin dan birra maid lea lohkan låhkåt tevstajt ja ságastallat iehtjádij dan birra majt le låhkåm máhttit riektačállinnjuolggadusaid barggadettiin iežas teavsttaiguin duollatjállemnjuolgadusájt buktet bargadijn ietjas tevstaj hálddašit iešguđetlágan čállirollaid skuvlla almmolašvuođas ja servodat- ja bargoeallimis duon dán tjállerållan doajmmat skåvlå almulasjvuodan ja sebrudak- ja barggoiellemin jorgalit iežas čállin teavsttaid dárogielas sámegillii jårggålit ietjas tjáleduvvam tevstajt dárogielas sámegiellaj čállit hutkkálaš teavsttaid iešguđetlágan šáŋrain tjállet kreatijvalasj tevstajt duon dán sjáŋŋarin geavahit digitála reaidduid teavsttaid systematiseret ja vurket ja iežas bargguid ovdandivvut ja almmuhit adnet digitála ræjdojt gå tevstajt systematiseri ja vuorkki, ja gå ietjas bargojt åvddånbuktá ja almot geavahit girjás, máŋggabealat gielalaš váikkuhangaskaomiid iežas čállimis, sihke čáppagirjjálašvuođas ja áššeprosas* adnet målsudahkes gielalasj vájkkudimnævojt ietjas tjállemin, sihke tjáppagirjálasjvuodan ja ássjeprosan* lohkat ja analyseret vissis meari iešguđetlágan teavsttaid, sihke čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosa šáŋraid, mat gullet maŋŋá 1995 áigodahkii* låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát tevstas, sihke tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs, ma gulluji máŋŋáj 1995 ájgegávddaj Árbevirolaš máhttu Árbbedábálasj máhtto Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet selvehit movt muitalusat, sátnevádjasat, diiddat ja nárrideapmi geavahuvvojit mánáidbajásgeassimis tjielggit gåktu subttsasa, báhkotsoame, dijda ja nárridime aneduvvi mánájbajásgiessemin selvehit máidnasiid variánttaid ja buktit ovdamearkkaid movt kulturlonohallan vuhtto máidnasiin tjielggit subttsasij variántajt ja buktet åvddåmerkajt gåktu kultuvrralånudallam vuohttu subttsasijn Giella geavahusas Giella anon Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čilget movt ođđa sánit ja tearpmat sámegielas ráhkaduvvojit ja loatnasániid geavaheami ja heivehallama tjielggit dárkkelit gåktu ådå bágo ja terma sámegielan dagáduvvi ja luojkasbágoj adno ja hiebadibme geavahit sániid ja dajaldagaid mat čatnasit árbevirolaš ja ođđaáigásaš bargoeallimii ja evttohit ja árvvoštallat ođđa tearpmaid adnet bágojt ja moallánahkkojt ma gulluji árbbedábálasj ja ådåájggásasj barggoiellemij ja oajvvadit ja árvustallat ådå termajt čilget sámegiela grammatihkalaš iešvuođaid ja buohtastahttit eará gielaiguin ja čilget movt dát váikkuha jorgalanbargui* tjielggit dárkkelit grammatihkalasj sierra dåbddomerkajt sámegielan ja buohtastahttet ietjá gielaj ja tjielggit dárkkelit gåktu dá bájnni jårggalimbargov* identifiseret variašuvnnaid sámegielain* identifiserit variasjåvnåjt sámegielajn* geavahit sániid ja dajaldagaid mat gusket árbevirolaš ja ođđaáigásaš bargoeallimii, árvalit ja árvvoštallat ođđa tearpmaid adnet bágojt ja moallánahkkojt ma gulluji árbbedábálasj ja ådåájggásasj barggoiellemij, oajvvadit ja árvustallat ådå termajt Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallan Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet geavahit iežas prográmmafágaid fágamáhtu logaldallamiin ja digaštallamiin skuvlla, servodaga ja bargoeallima birra adnet fáhkamáhtov ietjas prográmmafágajs lågådallamijn ja dágástallamijn skåvlå, sebrudagá ja barggoiellema birra árvvoštallat ja buktit oaiviliid iežas ja earáid njálmmálaš ovdandivvumiidda árvustallat ja tsuojkkit ietjas ja iehtjádij njálmálasj åvddånbuktemijt dulkot áššiid mat gusket skuvlii dárogielas sámegillii dålkkut ássjijt ma guosski skåvllåj dárogielas sámegiellaj analyseret ja selvehit gulahallanvugiid ja gulahallanstrategiijaid sámi servodagain ovdal ja dál analyserit ja tjielggit guládallamvuogijt ja guládallamstrategijajt sámesebrudagájn åvddåla ja dálla buohtastahttit sámi ja eará eamiálbmogiid teavsttaid ja árvvoštallat daid mearkkašumi kultur- ja identitehtahuksejeaddjin buohtastahttet sáme ja ietjá álggoálmmugij tevstajt ja árvustallat daj árvov kultuvrra- ja identitehtaåvddånimen ságastallat sámi girjjálašvuođahistorjjá váldoáigodagaid birra ja buohtastahttit davviriikkaid girjjálašvuođa historjjáin ságastallat oajvvegávdaj birra sáme girjálasjvuodahiståvrån ja buohtastahttet nuorttarijkaj girjálasjvuoda histåvråjn Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet lohkat álkis teavsttaid čállon eará sámegielaide låhkåt álkkes tevstajt tjáledum ietjá sámegielajda lohkat teavsttaid mat leat čállon dološ čállinvugiide ja buohtastahttit dálá čállinvugiin låhkåt tevstajt ma li tjáledum dålusj tjállemvuogij milta ja buohtastahttet dálásj tjállemvuogijn analyseret teavsttaid iešguđet šáŋrain vai sáhttá oaivvildit maidege dain gažaldagain mat teavsttain bohtet ovdan ja árvvuin maid dat ovddastit analyserit tevstajt moattet sjáŋŋaris vaj luluj máhttet ájádallat ássjij birra ma tevstajn båhti åvddån ja árvojt majt tevsta åvddånbukti teavstta buvttadeamis válljet heivvolaš šáŋra, váikkuhangaskaomiid ja giellageavaheami tevsta buvtadimen válljit hiebalgis sjáŋŋarav, vájkkudimnævojt ja giellaanov válddahit ja árvvoštallat iežas lohkan- ja čállinstrategiijaid gåvådit ja árvustallat ietjas låhkåm- ja tjállemstrategijajt lohkat ja analyseret vissis meari iešguđetlágan teavsttaid, sihke čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosa šáŋraid, mat gullet ovdal 1965 áigodahkii låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát girjálasjvuodas ja tevstas, sihke tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs, ma gulluji åvddål 1965 ájgegávddaj Árbevirolaš máhttu Árbbedábálasj máhtto Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet selvehit juoiganárbevieru ja luođi saji, árvvu ja dili ovdal ja dál tjielggit juojggamaárbbedábev ja juojggama sajev, árvov ja diliv åvddål ja dálla buohtastahttit sámi ja dáru lávlla- ja sálbmaárbevieruid buohtastahttet sáme ja dáro lávllagijt ja sálmajt Giella geavahusas Giella anon Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet selvehit sámi giellahistorjjá tjielggit sáme giellahiståvråv digaštallat movt giela árvu servodagas lea váikkuhan sámiid giellamáhttui, guovttegielalašvuhtii ja iešdovdui dágástallat gåktu giela árvo sebrudagán le bájnnám sámij giellamáhtov, guovtegielakvuodav ja iesjdåbdov árvvoštallat Sámelága giellanjuolggadusaid ja Sámedikki ásaheami gielladili ja guovttegielalašvuođa ektui árvustallat Sámelága giellanjuolgadusájt ja Sámedikke ásadimev gielladile ja guovtegielakvuoda gáktuj ságaskuššat man láhkái skuvla, servodat ja bargoeallin sáhtáše doarjut guovttegielalašvuođa árvvaladdat man láhkáj skåvllå, sebrudahka ja barggoiellem máhttá doarjjot guovtegielakvuoda nannimav geavahit cealkkaanalysa ja fágatearpmaid gielaid válddaheamis adnet gárgadisanalyjsav ja fáhkatermajt gå le gielaj vidjurijt gåvådime Gelbbolašvuođamihttomear it Jo3 - studerenráhkkanahtti oahppoprográmma maŋŋel Jo3 - oahppogárvedime åhpadusprográmma maŋŋela Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet dulkot ja geavahit dulkongelbbolašvuođa praktihkalaš dulkondilálašvuođain dålkkut ja adnet dålkkummáhtov dålkkudijn ságastallat iešguđet kultuvrraid gulahallanvugiid birra ságastallat guládallamvuogij birra duon dán kultuvran buohtastahttit ja árvvoštallat sámi ja eará eamiálbmogiid fiktiivvalaš teavsttaid ja áššeteavsttaid kultuvrralaš konteavsttas buohtastahttet ja árvustallat sáme ja ietjá álggoálmmugij fiktijvalasj tevstajt ja ássjetevstajt kultuvralasj kontevstan Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čađahit ja ovdandivvut iežas válljen čiekŋudanbarggu mas fáddá lea giella, girjjálašvuohta dahje eará sámi fáddá tjadádit ja åvddånbuktet iesjválljiduvvam tjiegŋodimbargov gånnå tiebmá le giella, girjálasjvuohta jali ietjá sáme tiebmá guorahallat teavsttaid ideologiija ja árvvoštallat gálduid ja mediaid guoradallat tevstaj ideologijav ja árvustallat gáldojt ja mediajt jorgalit ja heivehit earáid čállin teavsttaid dárogielas sámegillii jårggålit ja hiebadit iehtjádijs tjáleduvvam tevstajt dárogielas sámegiellaj čállit fágateavsttaid dábálaš fágačállinnjuolggadusaid mielde tjállet fáhkatevstajt dábálasj fáhkatjállemnjuolgadusáj milta čállit čielgasit disponerejuvvon teavsttaid main lea čielga fokus ja áššálaš ákkasteapmi tjállet tjielggasit disponeriduvvam tevstajt majn li tjielgga fokus ja ássjásasj argumentasjåvnnå lohkat ja analyseret vissis meari iešguđetlágan teavsttaid, sihke čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosa šáŋraid, mat gullet 1965-1995 áigodahkii ja digaštallat movt áigodaga servodatlaš ja kultuvrralaš dilit oidnojit teavsttain låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát girjálasjvuodas ja tevstas, sihke tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs, ma gulluji 1965-1995 ájgegávddaj ja dágástallat gåktu ájgegávda sebrudak ja kultuvralasj dile gåvviduvvi tevstajn Árbevirolaš máhttu Árbbedábálasj máhtto Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet selvehit sámi máinnasteami tjielggit sáme subtsastallamdábev muitalit muitalusaid geavahettiin sámi máinnasteami elemeanttaid subttsasijt subtsastallat gånnå adná elementajt sáme subtsastallamdábes buohtastahttit sámi máidnasiid eará eamiálbmogiid ja eará kultuvrraid máidnasiiguin buohtastahttet sáme subttsasijt ietjá álggoálmmugij ja ietjá kultuvraj subttsasij Giella geavahusas Giella anon Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet guldalit ja lohkat teavsttaid čállon eará sámegielaide ja ságastallat ovttaláganvuođaid ja erohusaid birra gulldalit ja låhkåt tevstajt ietjá sámegielajs ja ságastallat avtalágásjvuodaj ja ærádusáj birra buohtastahttit sámi giellahistorjjá váldolinjjáid davviriikkalaš gielaid historjjáin buohtastahttet sáme giellahiståvrå oajvvelinjajt nuorttarijkalasj gielaj histåvråjn árvvoštallat sámegielaid dili servodagas ja buohtastahttit eará eamiálbmogiid gielladiliin árvustallat sámegielaj dilev sebrudagán ja buohtastahttet ietjá álggoálmmugij gielladilijn digaštallat sámi giellapolitihka ja kulturovdánahttima beliid dágástallat sáme giellapolitihka ja kultuvrraåvddånahttema vidjurij birra selvehit njálmmálaš ja čálalaš giela gaskavuođa tjielggit vidjurijt njálmálasj ja tjálalasj giela gaskan Gelbbolašvuođamihttomearit lasáhusa oppalaš studerengelbbolašvuhtii - fidnofágalaš oahppoprográmma ma ŋŋel Lasádusá dábálasj oahppomáhtudahkaj - viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet geavahit iežas prográmmafágaid fágamáhtu logaldallamiin ja digaštallamiin skuvlla, servodaga ja bargoeallima birra adnet fáhkamáhtov ietjas prográmmafágajs lågådallamijn ja dágástallamijn skåvlå, sebrudagá ja barggoiellema birra árvvoštallat ja buktit oaiviliid iežas ja earáid njálmmálaš ovdandivvumiidda árvustallat ja tsuojkkit ietjas ja iehtjádij njálmálasj åvddånbuktemijt analyseret ja selvehit gulahallanvugiid ja gulahallanstrategiijaid sámi servodagain ovdal ja dál analyserit ja tjielggit guládallamvuogijt ja guládallamstrategijajt sáme sebrudagájn åvddål ja dálla ságastallat eará kultuvrraid gulahallanvugiid birra ságastallat guládallamvuogij birra duon dán kultuvran dulkot ja geavahit dulkongelbbolašvuođa praktihkalaš dulkondilálašvuođain dålkkut ja adnet dålkkummáhtov dålkkudijn ságastallat sámi girjjálašvuođahistorjjá váldoáigodagaid birra ja buohtastahttit davviriikkaid girjjálašvuođa historjjáin ságastallat oajvvegávdaj birra sáme girjálasjvuodahiståvrån ja buohtastahttet nuorttarijkaj girjálasjvuoda histåvråjn buohtastahttit sámi ja eará eamiálbmogiid teavsttaid ja árvvoštallat daid mearkkašumi kultur- ja identitehtahuksejeaddjin buohtastahttet sáme ja ietjá álggoálmmugij tevstajt ja árvustallat daj árvov kultuvrra- ja identitehtaåvddånimen buohtastahttit ja árvvoštallat sámi ja eará eamiálbmogiid fiktiivvalaš teavsttaid ja áššeteavsttaid kultuvrralaš konteavsttas buohtastahttet ja árvustallat sáme ja ietjá álggoálmmugij fiktijvalasj tevstajt ja ássjetevstajt kultuvralasj kontevstan Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggi máhttet geavahit girjás, máŋggabealat gielalaš váikkuhangaskaomiid iežas čállimis, sihke čáppagirjjálašvuođas ja áššeprosas adnet moattelágásj gielalasj vájkkudimnævojt ietjas tjállemin, sihke tjáppagirjálasjvuodan ja ássjeprosan teavstta buvttadeamis válljet heivvolaš šáŋra, váikkuhangaskaomiid ja giellageavaheami tevsta buvtadimen válljit hiebalgis sjáŋŋarav, vájkkudimnævojt ja giellaanov lohkat álkis teavsttaid čállon eará sámegielaide låhkåt álkkes tevstajt tjáledum ietjá sámegielajda lohkat teavsttaid mat leat čállon dološ čállinvugiide ja buohtastahttit dálá čállinvugiin låhkåt tevstajt ma li tjáledum dålusj tjállemvuogij milta ja buohtastahttet dálásj tjállemvuogijn válddahit ja árvvoštallat iežas lohkan- ja čállinstrategiijaid gåvådit ja árvustallat ietjas låhkåm- ja tjállemstrategijajt čađahit ja ovdandivvut iežas válljen čiekŋudanbarggu mas fáddá lea giella, girjjálašvuohta dahje eará sámi fáddá tjadádit ja åvddånbuktet iesjválljiduvvam tjiegŋodimbargov gånnå tiebmá le giella, girjalasjvuohta jali ietjá sáme tiebmá guorahallat teavsttaid ideologiija ja árvvoštallat gálduid ja mediaid guoradallat tevstaj ideologijav ja árvustallat gáldojt ja miediajt jorgalit ja heivehit earáid čállin teavsttaid dárogielas sámegillii jårggålit ja hiebadit iehtjádijs tjáleduvvam tevstajt dárogielas sámegiellaj čállit fágateavsttaid dábálaš fágačállinnjuolggadusaid mielde tjállet fáhkatevstajt dábálasj fáhkatjállemnjuolgadusáj milta čállit čielgasit disponerejuvvon teavsttaid main lea čielga fokus ja áššálaš ákkasteapmi tjállet tjielggasit disponeriduvvam tevstajt majn li tjielgga fokus ja ássjásasj árgumentasjåvnnå lohkat ja analyseret vissis meari iešguđetlágan teavsttaid, sihke čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosa šáŋraid, mat gullet ovdal 1965 áigodahkii låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát girjálasjvuodas ja tevstas, tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs, ma gulluji åvddål 1965 ájgegávddaj lohkat ja analyseret vissis meari iešguđetlágan teavsttaid, sihke čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosa šáŋraid, mat gullet áigodahkii 1965-1995 ja, digaštallat movt áigodaga servodatlaš ja kultuvrralaš dilit oidnojit teavsttain låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát girjálasjvuodas ja tevstas, tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs, ma gulluji ájgegávddaj 1965-1995, ja dágástallat gåktu ájgegávda sebrudak ja kultuvralasj dile gåvviduvvi tevstajn lohkat ja analyseret vissis meari iešguđetlágan teavsttaid, sihke čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosa šáŋraid, mat gullet áigodahkii maŋŋil jagi 1995 låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát tevstas, tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs, ma gulluji ájgegávddaj maŋŋel jage 1995 Árbevirolaš máhttu Árbbedábálasj máhtto Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet selvehit juoiganárbevieru ja luođi árvvu ja dili dálá servodagas tjielggit juojggamárbbedábev ja juojggama árvov ja dilev dálásj sebrudagán buohtastahttit sámi ja dáru lávlla- ja sálbmaárbevieruid buohtastahttet sáme ja dáro lávllagijt ja sálmajt selvehit sámi máinnasteami tjielggit sáme subtsastallamdábev muitalit muitalusaid geavahettiin sámi máinnasteami elemeanttaid subttsasijt subtsastallat gånnå adná elementajt sáme subtsastallamdábes buohtastahttit sámi ja eará eamiálbmogiid máidnasiid ja eará kultuvrraid máidnasiid buohtastahttet sáme subttsasijt ietjá álggoálmmugij ja ietjá kultuvraj subttsasij Giella geavahusas Giella anon Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet čilget sámegiela grammatihkalaš iešvuođaid ja buohtastahttit eará gielaiguin ja čilget movt dát váikkuha jorgalanbargui tjielggit dárkkelit grammatihkalasj sierra dåbddomerkajt sámegielan ja buohtastahttet ietjá gielaj ja tjielggit dárkkelit gåktu dá bájnni jårggålimbargov geavahit cealkkaanalysa ja fágatearpmaid gielaid válddaheamis adnet gárgadisanalyjsav ja fáhkatermajt gå le gielaj vidjurijt gåvådime selvehit njálmmálaš ja čálalaš giela gaskavuođa tjielggit vidjurijt njálmálasj ja tjálalasj giela gaskan identifiseret variašuvnnaid sámegielain identifiseret variasjåvnåjt sámegielajn guldalit ja lohkat teavsttaid eará sámegielaide ja ságastallat ovttaláganvuođaid ja erohusaid birra gulldalit ja låhkåt tevstajt ietjá sámegielajs ja ságastallat avtalágásjvuodaj ja ærádusáj birra čilget sámi giellahistorjjá ja buohtastahttit sámi giellahistorjjá váldolinjjáid davviriikkalaš gielaid historjjáin tjielggit sáme giellahiståvråv ja buohtastahttet sáme giellahiståvrå oajvveåsijt nuorttarijkaj gielaj histåvråjn digaštallat movt giela árvu servodagas lea váikkuhan sámiid gielladáidui, guovttegielalašvuhtii ja iešdovdui ja man láhkái skuvla, servodat ja bargoeallin sáhtášedje doarjut guovttegielalašvuođa dágástallat gåktu giela árvo sebrudagán le bájnnám sámij giellamáhtov, guovtegielakvuodav ja iesjdåbdov, ja man láhkáj skåvllå, sebrudahka ja barggoiellem luluj buoremusát doarjjot guovtegielakvuoda nannimav árvvoštallat Sámelága giellanjuolggadusaid ja Sámedikki ásaheami gielladili ja guovttegielalašvuođa ektui árvustallat Sámelága giellanjuolgadusájt ja Sámedikke ásadime gielladile ja guovtegielakvuoda gáktuj digaštallat sámi giellapolitihka ja kulturovdánahttima beliid dágástallat sáme giellapolitihka ja kultuvrråvddånime vidjurij birra buohtastahttit sámegielaid dili servodagas eará eamiálbmogiid gielladiliin buohtastahttet sámegiela dilev ietjá álggoálmmugij gielladilijn Árvvoštallan fágas Árvustallam fágan Loahppaárvvoštallama mearrádusat: Loahppaárvustallama mærrádusá: Oppalašárvosáni árvvoštallan Åbbålasjkaraktera árvustallam Ortnet Årnik 10. jahkeceahkki 10. jahkedásse Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 1 čálalaš ja ovtta sámegielas 1 njálmmálaš. Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 1 tjálalasj ja avtav sámegielan 1 njálmálasj. Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 1 čálalaš ja ovtta sámegielas 1 njálmmálaš. Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegiella 1 tjálalasj ja avtav sámegiella 1 njálmálasj. Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 1 čálalaš ja ovtta sámegielas 1 njálmmálaš. Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegiella 1 tjálalasj ja avtav sámegiella 1 njálmálasj. Go fága bistá máŋga jagi, de bissu dušše joatkkaoahpahusa bajimus dási oppalašárvvoštallan gelbbolašvuođaduođaštusas dahje oahppoduođaštusas. Gå fágan åhpaduvvá måttijt jagijt, de le dåssju bajemus dáse åbbålasjárvustallam mij boahtá åvddån máhtudakduodastusán jali loahppaduodastusán. Eksámen - oahppit Oahppij eksábma Ortnet Årnik 10. jahkeceahkki 10. jahkedásse Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 1 čálalaš eksámenii. Oahppe máhtti vuorbbáduvvat avta tjálalasj eksábmaj sámegielan 1. Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 1 njálmmálaš eksámenii. Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 1. Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 1 čálalaš eksámenii. Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 1. Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaladuvvá bájkálattjat. Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 1 njálmmálaš eksámenii. Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 1. Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma Oahppit galget váldit sámegiella 1 čálalaš eksámena. Oahppe galggi tjadádit tjálalasj eksámav sámegielan 1. Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 1 njálmmálaš eksámenii. Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 1. Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Ortnet Årnik 10. jahkeceahkki 10. jahkedásse Geahča rávisolbmuid vuođđoskuvlaoahpahusa gustovaš ortnega. Gehtja ållessjattugij vuodoåhpadusá guoskavasj årnigav. Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma Privatisttat galget váldit sámegiella 1 čálalaš ja njálmmálaš eksámena. Privatista galggi tjadádit tjálalasj ja njálmálasj eksámav sámegielan 1. Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma Privatisttat galget váldit sámegiella 1 čálalaš eksámena Jo 3 dásis. Privatista galggi tjadádit tjálalasj eksámav Jo3-dásen. Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Lassin galget váldit njálmmálaš eksámena. Duodden galggi tjadádit njálmálasj eksámav. Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvá bájkálattjat. Árvvoštallama oppalaš mearrádusat leat oahpahuslága láhkaásahusas. Dábálasj mærrádusá árvustallama birra le mierreduvvam åhpaduslága njuolgadustjállagin. Fága ulbmil Fága ulmme Sámit leat okta álbmot vaikko orrot iešguđet riikkas, ja giella čatná sámiid oktii riikarájiid rastá. Sáme gulluji avta álmmugij vájku årru iesjgeŋga rijkan, ja giella tjadná sámijt aktij badjel rijkarájáj. Sámegiella lea nanu sámi kulturguoddi ja sisttisdoallá oktasaš árvvuid, vásáhusaid ja máhtu. Sámegiella le ájnas kultuvrraguodden ja gielan li aktisasj árvo, åtsådallama ja máhto. Sámegiella lea almmolaš giella Norggas, Ruoŧas ja Suomas ja lea ulbmil ahte sámegiella galgá bisuhuvvot ja ainovdánahttot boahtte buolvvaide. Sámegiella le almulasj giella Vuonan, Svierigin ja Suoman ja ulmme le sámegielav bisodit ja åvddånahttet boahtte buolvajda. Seammás lea sámegiella unnitlogugiella Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas, ja gielladilli ja sámegiela eavttut eai leat ovttaláganat iešguđet guovlluin Sámis. Sæmmi båttå le sámegiella unneplågogiella Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan, ja gielladille ja sámegiela ævto ælla avtalágátja juohkka guovlon Sámen. Muhtin sámi servodagain lea sámegiella eanetlogu giella, muhto eará sámi servodagain lea sámegiella unnitlogugiella. Muhtem sáme sebrudagájn le sámegiella ieneplågogiella, ja ietjá sebrudagájn vas unneplågogiella. Oahpahus sámegielas galgá leat mielde lahttudit mánáid ja nuoraid sámi kultuvrii ja servodateallimii, ja kulturipmárdus, gulahallan, oahppahábmen ja identitehtaovdánahttin leat guovddážis oahpaheamis. Åhpadus sámegielan galggá viehkedit mánájt ja nuorajt oassálastátjit sáme kultuvrraj ja sebrudakiellemij, gånnå kultuvrradádjadus, guládallam, ulmusjvuodahábbmim ja identitehtaåvddånibme le guovdátjin åhpadimen. Oahpahus mii ovddida positiivvalaš guottuid sámegillii ja mii vuhtiiváldá dan máŋggalágan giella- ja kulturvalljivuođa maid sámi oahppit vásihit, addá ohppiide máŋggagielalaš ja - kultuvrralaš gelbbolašvuođa. Åhpadus mij åvdet positijvalasj guottojt sámegiela hárráj, ja mij vielet giela ja kultuvra moattevuodav majt sáme oahppe åtsådalli, vaddá oahppijda moattegielak ja moattekultuvralasj máhtudagáv. Buorre sámegielgelbbolašvuohta lea deaŧalaš eaktu dasa ahte oassálastit sámi servodat- ja bargoeallimis ja addá vejolašvuođaid válljet oahpu ja barggu ja maid eallinagioahppama. Buorre sámegielmáhtto le ájnas ækto oassálastátjit sáme sebrudak- ja barggoiellemij ja vaddá máhttelisvuodav válljit åhpadusáv, bargov ja iellemájge oahppamav. Fága sámegiella nubbingiellan galgá ovttas dárogielfágain bidjat vuođu ohppiid doaibmi guovttegielalašvuođa ovdánahttimii, ja leat mielde addime ovttaskas oahppái máhtu, movtta ja oadjebasvuođa válljet sámegiela gulahallangiellan. Fáhka sámegiella nubbengiellan galggá aktan dárogielfágajn biedjat vuodov oahppij dåjmalasj guovtegielakvuoda åvddånibmáj, ja liehket maŋen vaddemin ájnegis oahppáj máhtov, måvtåv ja jasskavuodav válljitjit sámegielav guládallamgiellan. Deattuhettiin sámi kultuvrra guovddáš árvvuid, sáhttá fága maid čujuhit mainnalágiin sámi árvvuid sáhttá heivehit ja ainovdánahttit ođđa dilálašvuođaide ja rievdi áigái. Gå fáhka sáme kultuvra guovdálasj árvojt dættot, de máhttá fáhka dan baktu vuosedit gæjnov gåktu sáme árvojt máhttá hiebadit ja åvddånahttet ådå dilijda ja ájggáj mij álu le rievddama vuolen. Diehtu eará eamiálbmogiid ja kultuvrraid birra váikkuha dasa ahte olmmoš buorebut ipmirda ja árvvusatná earáid, ja maid dasa ahte buorebut ipmirda iežas kultuvrra. Diehto ietjá álggoálmmugij ja kultuvraj birra vaddá buorep dádjadusáv ja vieledimev iehtjádij gáktuj, valla aj buorep dádjadusáv ietjas kultuvra hárráj. Giellamáhttu ja giellaipmárdus ovdána aktiivvalaš giellageavahemiin. Giellamáhtto ja gielladádjadus åvddån aktijvalasj giellaanujn. Dan dihte lea gulahallan ja olmmošlaš ovttasdoaibman guovddážis fágas ja muosáhusaiguin ja oassálastimiin ovdána oahppi njálmmálaš giella. Danen le guládallam ja avtastallam iehtjádij guovdátjin fágan, ja åtsådallamij ja oassálasstemij baktu máhttá oahppe njálmálasj giella åvddånit. Fága galgá movttiidahttit oahppi ovdánahttit buriid oahppanstrategiijaid ja kritihkalaš jurddašeami, ja movttiidahttit oahppi lohkan- ja čállinhálu ja buriid lohkan- ja čállindábiid ovdánahttit. Fáhka galggá arvusmahttet åvddånahtátjit buorre oahppamstrategijajt ja dájdov lájttális ájádallamvuohkáj, ja måvtåstuhttet åvddånahtátjit låhkåm- ja tjállemmielav ja buorre låhkåm- ja tjállemdábijt. Sámi girjjálašvuhtii ja iešguđet sámegielaide ja suopmaniidda oahpásnuhttin viiddida ohppiid iežaset ipmárdusa giella- ja kulturvalljivuođas sámi servodagain. Gå oahppe sáme girjálasjvuohtaj ja duon dán sámegiellaj ja giellasuorggáj oahpásmuvvi de lassán sijá dádjadus giella- ja kultuvrravalljesvuoda hárráj sáme sebrudagájn. Ohppiin geain lea sámegiella nubbingiellan, eai leat seammalágan eavttut go oahpahallet giela. Ælla divna oahppijn gejn le sámegiella nubbengiellan sæmmi máhttelisvuoda giela hárráj. Muhtimiin leat sámegielarenat lagasbirrasis, muhto earát eai gula sámegiela earret go oahpahusas. Muhtemijn li sámegielarena lahkabirrasin, valla iehtjádijn ælla dakkir máhttelisvuoda, ja nav de e sámegielav gulá ietján gå åhpadusán. Vai oahppit ovdánahttet sámegielgelbbolašvuođa buoremus lági mielde, de lea deaŧalaš ahte oahppit besset geavahit iešguđetlágan giellaarenaid. Vaj oahppe galggi sámegielmáhtudagáv buoremusláhkáj åvddånahttet, de le ájnas oahppijda bessat ávkkit duov dáv giellaarenav. Sámegiella nubbingiellanfága sáhttá maid geavahuvvot reaidun eará fágaide vai nanne giellaoahpaheami. Fáhka sámegiella nubbengiellan máhttá aj aneduvvat ræjddon ietjá fágajda vaj giellaåhpadus máhttá nanniduvvat. Dasa lassin leat sámegiel- ja dárogielfágas ollu oktasašoasit ja danne lea lagas ovttasbargu dan guovtti fága gaskka deaŧalaš. Dasi lassen le sámegiel- ja dárogielfágan ållo aktisasjoase, ja danen le lagáp aktisasjbarggo dan guovte fága gaskan ájnas. Fága váldooasit Fága lea juhkkojuvvon váldoosiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit. Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda ja juohkka oasen li máhtudakmihto. Váldooasit dievasmahttet nuppit nuppiid ja fertejit gehččojuvvot oktavuohtan. Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta. Fága lea oktasašfága, mii gullá buot joatkkaoahpahusa oahppoprográmmaide. Åhpadusábnas la aktisasjåhpadusábnas gájkka åhpadusprográmmajda joarkkaskåvllååhpadusán. Oahpahusa galgá danin heivehit sierra oahppoprográmmaide vai dat livččii ohppiide nu relevánta go vejolaš. Åhpadusáv galggá dan diehti dahkat nåv guoskevattjan gå máhttelis oahppijda umass åhpadusprográmmaj hebadime baktu. Plána lea juhkkojuvvon 10 dássái. Pládna le juogeduvvam 10 dássáj. Buot 10 dásis leat juohke váldooasi gullevaš gelbbolašvuođamihttomearit. Juohkka 10 dásen li máhtudakmihto juohkka oajvveoases. Bajilgovva váldoosiin: Gåvvå oajvveåsijs: Dássi Dáse Váldooasit Oajvveoase Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Njálmmálaš gulahallan váldooasis lea guldaleapmi ja hupman guovddážis. Njálmálasj guládallam oajvveoasen le gulldalibme ja hållam guovdátjin. Sámegiela hupmat máksá gulahallat njálmmálaččat go oassálastá aktiivvalaččat earáiguin. Sámegielav hållat merkaj guládallat njálmálattjat gå oassálasstá aktijvalattjat iehtjádij. Dát ovdána stoagadettiin, muosáhettiin, oahpadettiin, jurddašettiin, ovdanbuvttidettiin ja ovttastaladettiin earáiguin. Dát åvddån stågadijn, muossádattijn, åhpadattijn, ájádaládijn, åvddånbuvtedijn ja aktandåjmadijn iehtjádij. Suokkardit ja ovdánahttit gielalaš rollaid repertoara, oahppat ođđa sániid ja doahpagiid dahká ahte oahppi sáhttá ieš sátnádit njálmmálaš teavstta ja albmanahttit iežas oaiviliid ja árvvoštallamiid. Guoradallat ja åvddånahttet gielalasj rållajt, oahppat ådå bágojt ja moallánagájt vaddá oahppáj allasis máhttelisvuodav hábmedit njálmálasj tevstajt ja buktet åvddån ietjas vuojnojt ja árvustallamijt. Go váldá atnui ođđa ja iešguđetlágan mediaid, de lassánit gielalaš hivvodagat fágaid ja fáttáid rastá. Gå adnuj válldá ådå ja moattelágásj mediajt, de lassán gielalasj tjehpudahka miehtáj fágaj ja ábnnasij. Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Dán váldooasis lea sáhka čálalaš gulahallamis, dat mearkkaša lohkat ja čállit sámegillii. Dán oajvveoasen le sáhka tjálalasj guládallama birra, mij merkaj låhkåt ja tjállet sámegiellaj. Lohkan ja čállin leat buohtalas proseassat ovttaskas oahppi oahppamis. Låhkåm ja tjállem li buohtalasj prosessa oahppamis. Lea sáhka das ahte ovdánahttit gálgga ipmirdit ja gávdnat oaivila sámegillii čállon teavsttain, ja ieš máhttit hábmet čálalaš teavsttaid sámegillii. Dánna le sáhka åvddånahttet dájdov dádjadittjat ja gávnatjit ájádusáv tevstajn ma li sámegiellaj tjáledum, ja iesj máhttet hábmedit tjálalasj tevstajt sámegiellaj. Deaivvadit iešguđetlágan teavsttaiguin addá čiekŋudeami ja ipmárdusa mii lea vuođđun ovdánahttit ođđa jurdagiid ja gálgga reflekteredit, dulkot ja árvvoštallat teavsttaid. Moattelágásj tevstaj baktu máhttá oahppe tjiegŋodit ja dádjadusáv oadtjot ådå ájádusájt åvddånahtátjit, ja máhtukvuodav ájádalátjit, tjielggitjit ja tevstajt árvustalátjit. Lohkan ja guldaleapmi lea čoavdda ođđa muosáhusaide, viiddit sátneriggodahkii ja addá buori vuođu iežas teakstačállimii. Låhkåm ja gulldalibme le tjåvda ådå muossádusájda, vijdep báhkoboanndudahkaj, ja vaddá buorre vuodov ietjas tækstabuvtadibmáj. Dán váldooasis lea sáhka das ahte oaidnit čanastaga gaskkal giela ja kultuvrra. Dán oajvveoasen le sáhka vuojnnet giela ja kultuvra aktijvuodav. Árbevirolaš máhtu fievrredeapmi buolvvas bulvii lea deaŧalaš. Árbbedábálasj máhtov doalvvot buolvas buolvvaj le ájnas. Sámi máinnasteapmi, luođit, lávlagat ja sálmmat, diiddat ja sátnevádjasat, čáppagirjjálašvuohta, govva, filbma ja teáhter leat oasit kultuvrras mat gaskkustit máhtu ja árvvuid. Sáme subtsastallamvuohke, juojggam, lávllaga ja sálma, dijda ja báhkotsoame, tjáppagirjálasjvuohta, gåvvå, filmma ja teáhter li oase kultuvras ma åvddånbukti máhtov ja árvojt. Váldooassái gullá máhttu sámi giella- ja girjjálašvuođahistorjjá ja sámegielaid ja suopmaniid birra. Oajvveoassáj gullu máhtto sáme giella- ja girjálasjvuodahiståvrå birra ja sámegielaj ja giellasuorgij birra. Kultuvrralaš gelbbolašvuohta lea diehtit ja árvvus atnit kultuvrralaš ovttaláganvuođaid ja erohusaid sámi servodagain ja daid gaskkas. Kultuvralasj máhtudahka le diehtet ja vieledit kultuvralasj avtavlágásjvuodajt ja ærádusájt sáme sebrudagájn ja sebrudagáj gaskan. Gelbbolašvuođamihttom earit dásiide juhkkojuvvon Máhtudakmihto dásijda juogeduvvam Sámegiella nubbingiellan oahppoplána lea huksejuvvon nu ahte leat gelbbolašvuođamihttomearit mat leat juhkkojuvvon 10 dássái. Sámegiella nubbengiellan oahppopládna le dagádum máhtudakmihtoj ma li juogeduvvam 10 dássáj. Iešguđet dássi hukse ovddit dásiid ala. Iesjgeŋga dásse le joarkka åvdep dáses. Oahppit sáhttet válljet guovtti molssaeavttu gaskkas, sámegiella 2 dahje sámegiella 3 mihttomearijoksama 10. jahkeceahkis, Jo3 studerenráhkanahtti oahppoprográmmain ja Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmain. Oahppe máhtti válljit guovte alternatijva gaskan, sámegiella 2 jali sámegiella 3 mihttomierejåksåmij 10. jahkedásen, Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmman ja Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmman. Sii geat válljejit sámegiella 2, galget maŋŋel 10. jahkeceahki leat olahan 1.-7. dási gelbbolašvuođamihttomeriid. Sámegiella 2 Maŋŋel Jo3 studerenráhkkanahtti oahppoprográmmas galget oahppit leat olahan 1.-10. dási gelbbolašvuođamihttomeriid. Maŋŋel Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmman galggi oahppe jåvsådit 1.-10. dáse máhtudakmihtojda. Oahppit geat čađahit visot 10 dási, sáhttet olahit čálalaš ja njálmmálaš sámegielgelbbolašvuođa, ja sis lea vejolašvuohta joatkit studeret alitoahpus gos sámegiella lea oahpahangiellan. Oahppe gudi tjadádi divna 10 dáse, máhtti jåvsådit sámegiellamáhtudahkaj gånnå gielav máhtti adnet njálmálattjat ja tjálalattjat, ja siján le máhttelisvuohta joarkket alep dáse åhpadusájn gånnå sámegiella le åhpadimgiellan. Sii geat válljejit sámegiella 3, galget maŋŋel 10. jahkeceahki leat olahan 1.-4. dási gelbbolašvuođamihttomeriid. Sámegiella 3 Maŋŋel Jo3 studerenráhkkanahtti oahppoprográmmas galget oahppit leat olahan 1.-7. dási gelbbolašvuođamihttomeriid. Maŋŋel Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmman galggi oahppe jåvsådit 1.-7. dáse máhtudakmihtojda. Ohppiin lea vejolaš válljet sihtet go árvvoštallojuvvot ahte leat joksan sámegiella 2 gelbbolašvuođamihttomeriid vai sámegiella 3 gelbbolašvuođamihttomeriid. Oahppijda le máhttelis válljit jus sihti árvustaláduvvat sámegiella 2 máhtudakmihtoj vaj sámegiella 3 máhtudakmihtoj milta. Skuvla galgá ohppiide fuomášuhttit dán vejolašvuođa ja movttiidahttit válljet sámegiel 2 loahppaárvvoštallama. Skåvllå galggá oahppijda huomahahttet dáv máhttelisvuodav vaj oahppe måvtåstuvvi válljitjit sámegiel 2 loahppaárvustallamav. Oahppit fertejit maŋemus lihtus válljet molssaeavttu 10. jahkeceahki álggus. Oahppe hæhttuji mierredit dav maŋemusát 10. jahkedáse álgon. 13-jagi skuvlavázzin 13-jage skåvllåvádtsem Ceahkki Dásse Gelbbolašvuođa-mihttomearit sámegiella 2 Máhtudakmihto sámegiella 2 Gelbbolašvuođa-mihtt omearit sámegiella 3 Máhtudakmihto sámegiella 3 Vuođđoskuvla Vuodoskåvllå Maŋŋel 10. jahkeceahki Maŋŋel 10. jahkedáse Dássi 1-7 Dásse 1-7 Dássi 1-4 Dásse 1-4 Studeren-ráhkkanahtti oahppoprográmmat Oahppogárvedime åhpadusprográmma Dássi 1-8 Dásse 1-8 Dássi 1-5 Dásse 1-5 Dássi 1-9 Dásse 1-9 Dássi 1-6 Dásse 1-6 Dássi 1-10 Dásse 1-10 Dássi 1-7 Dásse 1-7 Fidnofágalaš oahppoprográmmat Viddnofágalasj åhpadusprográmma Dássi 1-8-* Dásse 1-8* Dássi 1-5 Dásse 1-5 Maŋŋel lasáhusa oppalaš studeren-gelbbolašvuhtii Maŋŋel lasádusá dábálasj oahppo-máhtudahkaj Dássi 1-10 Dásse 1-10 Dássi 1-7 Dásse 1-7 * Fidnofágalaš oahppoprográmmain lea Jo1 ja Jo2 diibmolohku unnit go Jo1 studerenráhkkanahtti oahppoprográmmain. * Viddnofágalasj åhpadusprográmman le Jo1 ja Jo2 tijmmalåhko binnep gå Jo1 oahppogárvedime åhpadusprográmman. Gelbbolašvuođamihttomearit mat leat merkejuvvon násttiin * 8. dásis, eai gusto fidnofágalaš oahppoprográmmaid ohppiide. Máhtudakmihto ma li merkkiduvvam nástijn * 8. dásen, e gullu viddnofágalasj åhpadusprográmma oahppijda. Fága diibmolohku Fága tijmmalåhko Diibmolohku lea almmuhuvvon 60-minuvtta ovttadahkan. Akta tijmma le 60 minuhta 1.-7. jahkecehkiin: 570 diimmu 1.-7. jahkedásijn: 570 tijma Molssaeaktu 1: 279 diimmu, gusto ohppiide geat eai vállje vierisgiela / gielalaš čiekŋudeami Alternatijvva 1: 279 tijma, gulluji oahppijda gudi e vieresgielav / gielalasj tjiegŋodimev vállji Molssaeaktu 2: 222 diimmu, gusto ohppiide geat válljejit vierisgiela / gielalaš čiekŋudeami Alternatijvva 2: 222 tijma, gulluji oahppijda gudi vieresgielav / gielalasj tjiegŋodimev válljiji Jo1: 103 diimmu Jo1: 103 tijma Jo2: 103 diimmu Jo2: 103 tijma Jo3: 103 diimmu Jo3: 103 tijma Jo 1: 45 diimmu Jo 1: 45 tijma Jo 2: 45 diimmu Jo 2: 45 tijma Jo3: 219 diimmu Vg3: 219 tijma Vuođđogálggat fágas Vuodotjehpudagá fágan Vuođđogálggat leat integrerejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriide gos dat leat mielde ovdánahttime fágagelbbolašvuođa ja leat maid oassin das. Máhtudakmihtujn li vuodotjehpudagá ma åvddånahtti ja li oassen fáhkamáhtudagás. Sámegiella nubbingielas ipmirduvvojit vuođđogálggat ná: Sámegiella nubbengiellan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv: Máhttit njálmmálaččat ja čálalaččat ovdanbuktit sámegiella nubbingiellanfágas lea guovddážis sámegielgelbbolašvuođa ovdánahttimis. Máhttet njálmálattjat ja tjálalattjat åvddånbuktet fágan sámegiella nubbengiellan le guovdátjin gå sámegielmáhtudagáv le åvddånahttemin. Dát gálggat leat deaŧalaš reaiddut giellabarggus go galgá ipmirdit ja geavahit giela ain eanet iešguđetlágan ja gáibideaddji oktavuođain. Dá tjehpudagá li ájnas ræjdo giellabargon gå galggá dádjadit ja adnet gielav ájn vil vijdep ja ienep gájbbedahtte aktijvuodajn. Njálmmálaš gálggaide gullá sihke máhttit guldalit ja máhttit hupmat ja máhttit árvvoštallat ságastallamiid osiid máŋggabealat ságastallandilálašvuođas. Njálmálasj tjehpudagájda gullu máhttet gulldalit ja máhttet hållat, ja máhttet árvustallat ságastallamij åsijt duon dán ságastallamdilen. Systemáhtalaš oahpahus iešguđetlágan njálmmálaš doaimmaiguin, lea mielde ovdánahttime njálmmálaš gálggaid. Systemáhtalasj åhpadus duon dán njálmálasj dåjmaj baktu, le maŋen åvddånahttemin njálmálasj tjehpudagáv. Čállin lea vuohki ovdánahttit ja struktureret fuomášumiid ja jurdagiid ja lea maid gulahallanmálle ja oahppanvuohki. Tjállem le aj vuohke åvddånahttet ja tjielgadit huomahimijt ja ájádusájt, ja le aj guládallamvuohke ja oahppamvuohke. Máhttit lohkat sámegiella nubbingiellanfágas lea oassi praktihkalaš giellagelbbolašvuođas ja mielddisbuktá ahte máhttá lohkat ipmárdusain, diđoštit ja reflekteret ain eanet gáibideaddji teavsttaid. Máhttet låhkåt fágan sámegiella nubbengiellan le oasse praktihkalasj giellamáhtudagás ja merkaj máhttet dádjadusájn låhkåt, guoradallat ja ájádallat ájn vil ienep gájbbedahtte ja låsep tevstajt. Lohkangálgga ovdánahttin sámegiella nubbingielas nanne maid lohkangálgga oppalaččat. Låhkåmtjehpudagá åvddånibme sámegiella nubbengiellan máhttá aj dábálasj låhkåmtjehpudagáv nannit. Máhttit rehkenastit sámegiella nubbingiellanfágas lea ovdánahttit doahpagiid, resonerema ja váttisvuođaid čoavdima. Máhttet rieknit fágan sámegiella nubbengiellan merkaj moallánagájt oahppat, resonnerit ja gássjelisvuodajt tjoavddet. Ipmirdit sturrodagaid, hivvodagaid, meroštallamiid ja mihtidemiid lea maid oassi giellagelbbolašvuođas. Dádjadit stuorrudagájt, valjesvuodajt, merustallamijt ja mihttimijt le aj oasse giellamáhtudagás. Máhttit geavahit digitála reaidduid lea dárbbašlaš sámegiella nubbingiellanfágas vai sáhttá hálddašit ođđa teakstahámiid ja ovdanbuktimiid. Máhttet adnet digitála ræjdojt fágan sámegiella nubbengiellan le dárbulasj rijbadittjat ådå tækstahámij ja åvddånbuktemvuogij. Digitála gálga rahpá ođđa oahppanarenaid ja addá ođđa vejolašvuođaid lohkan- ja čállinoahpahusas, teavsttaid ráhkadeamis, komponeremis ja divodeamis. Digitála máhtudahká rahpá ådå oahppamarenajt ja vaddá ådå máhttelisvuodajt låhkåm- ja tjállemåhpadusán, tevstaj buvtadimen, komponeremin ja divodimen. Dán oktavuođas lea deaŧalaš ovdánahttit kritihkalaš árvvoštallangálgga ja gáldogeavaheami. Dán aktijvuodan le ájnas åvddånahttet lájttális árvustallamdájdov ja gálldoanov. Digitála reaidduid geavaheapmi sáhttá doarjut ja ovdánahttit ohppiid gulahallangálggaid ja ovdanbuktimiid. Digitála ræjdoj adnem máhttá doarjjot ja åvddånahttet oahppij guládallamtjehpudagáv ja åvddånbuktemijt. Fága gelbbolašvuođamihttomearit Fága máhtudakmihto Gelbbolašvuođamihttomearit 1. dási ma ŋŋel 1. dáse maŋŋela Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet guldalit, stoahkat ja geahččaladdat sámegiela giellajienaiguin gulldalit, ståhkat ja gæhttjaladdat sámegiela giellajienaj suokkardallat ja geahččaladdat sániiguin, jienaiguin, riimmaiguin ja hoahkamiiguin guoradallat ja gæhttjaladdat bágoj, jienaj, rijmaj ja báhkoståhkusij dearvvahit, giitit ja muitalit gii son lea sámegillii buorástahttet, gijttet ja ietjas birra giehttot sámegiellaj dovdat álkis, árgabeaivválaš dili sániid, namaid, doahpagiid ja oanehis cealkagiid dåbddåt álkkes bæjválasj bágojt, namájt, moallánagájt ja oanes gárgadisájt bidjat oktii álkis sániid oanehis cealkkan biedjat aktij álkkes bágojt oanes gárgadissan lohkat sámegillii 1-20 rádjái, ja geavahit loguid gulahallamis låhkåt tállajt sámegiellaj 1-20 rádjáj, ja adnet tállajt guládaládijn Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet geavahit sámi bustávaid ja geahččaladdat sámegiel sániiguin adnet sáme bokstávajt ja gæhttjaladdat sámegiel bágoj dovdat sámi bustávaid dåbddåt sáme bokstávajt lohkat ja dovdat oanehis sániid låhkåt ja dåbddåt oanes bágojt Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ságastallat sámegiela birra ja dan birra goas lea ávkkálaš máhttit sámegiela ságastallat sámegiela birra, ja dilij birra goassa ja gånnå le ávkálasj sámegielav máhttet muosáhit ja dovdat giela luđiid, lávlagiid, sálmmaid, álkis muitalusaid, máidnasiid, govaid, spealuid, tv-prográmmaid ja digitála reaidduid bokte muossádit ja dåbddåt gielav juojggama, lávllagij, sálmaj, álkkes subttsasij, dålusj subttsasij, gåvåj, spelaj, tv-prográmmaj ja digitála ræjdoj baktu Gelbbolašvuođamihttomearit 2. dási ma ŋŋel 2. dáse maŋŋela Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet stoahkat, geahččaladdat ja bargat jietnademiin ja intonašuvnnain ståhkat, gæhttjaladdat ja barggat jiednadimijn ja intonasjåvnåjn guldalit ja ipmirdit álkis ságastallamiid ja muitalusaid gulldalit ja dádjadit álkkes ságastallamijt ja subttsasijt muitalit juoidá iežas ja earáid birra sámegillii giehttot juojddá ietjas ja iehtjádij birra sámegiellaj oassálastit álkis beaivválaš ságastallamis mas geavaha álkis dadjanmálliid nu ahte ipmirda earáid ja ieš ipmirduvvo oassálasstet álkkes bæjválasj ságastallamijda gånnå álkkes hållamvuogev adná vaj dádjat ja iesj dádjaduvvá ságastallat teavstta ja gova birra álkis dajaldagaiguin ságastallat tevstaj ja gåvåj birra álkkes moalgedimij lohkat sámegillii 1-100 rádjái ja geavahit loguid gulahallamis låhkåt tállajt sámegiellaj 1-100 rádjáj ja adnet tállajt guládaládijn Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet lohkat ja čállit álkis árgabeaisániid låhkåt ja tjállet álkkes bágojt árggaiellemis dovdat sániid ja dajaldagaid čállagiin dåbddåt bágojt ja moallánahkkojt tjállagijn čállit diđožiid, sániid ja oanehis cealkagiid tjállet diededimijt, bágojt ja oanes gárgadisájt geavahit digitála reaidduid čállimis adnet digitála ræjdojt tjáledijn Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet guldalit ja oassálastit juoigamis, lávlla- ja sálbmalávlumis, riibmemis, hoahkamis ja divttaid ovdanbuktimis gulldalit ja oassálasstet juojggama, lávlla- ja sálmmalávlloma, rijmaj, báhkoståhkusij ja divtaj åvddånbuktemijda geavahit vahkkobeivviid, mánuid ja dan gávcci jahkodaga namahusaid adnet namájt biejvijda, mánojda ja dan gávtse jáhpáj ságastallat makkár sámegielsániid máhttá ja makkár dilálašvuođain geavaha sámegiela ságastallat makkár sámegielbágojt juo máhtti, ja goassa ja gånnå sámásti geavahit sámegiel bivttasnamahusaid ja muitalit iešguđetguovllu sámigávttiid ovttaláganvuođaid ja erohusaid adnet sáme bivtasnammadusájt ja giehttot sámegáptij birra duot dát guovlos Sámen Gelbbolašvuođamihttomearit 3. dási ma ŋŋel 3. dáse maŋŋela Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet presenteret iežas ja muitalit iežas bearraša ja fulkkiid birra giehttot ietjas birra, ja ietjas familja ja berrahij birra ipmirdit ja muitalit álkis diđožiid, jearaldagaid ja dieđuid sámegillii dádjadit ja åvddånbuktet álkkes diededimijt, gatjálvisájt ja diedojt sámegiellaj guldalit ja ipmirdit ságastallamiid, dáhpáhusaid ja muitalusaid gulldalit ja dádjadit ságastallamijt, dáhpádusájt ja subttsasijt oassálastit ságastallamiin árgabeaivválaš diliid birra oassálasstet ságastallamijda bæjválasj ássjijn albmanahttit muosáhusaid ja vásáhusaid giehttot muosádimij ja åtsådallamij birra geavahit loguid go čilge hattiid, hivvodagaid ja sturrodagaid adnet tállajt gå le hattijt, valjesvuodav ja stuorrudagájt tjielggimin Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet lohkat maŋŋálagaid sámi alfabehta ja dadjat sámi jietnadagaid sáme alfabehtav mujttalit ja jiednadit sáme giellajienajt lohkat ja ipmirdit diđožiid ja oanehis teavsttaid låhkåt ja dádjadit diededimijt ja oanes tevstajt čállit beaivválaš dili birra dieđuid ja teavsttaid tjállet diededimijt ja tevstajt bæjválasj vidjurij birra geavahit sátnegirjjiid, diehtobuktosiid, digitála reaidduid ja eará veahkkeneavvuid iežas giellaoahpahallamis adnet báhkogirjijt, diehtogirjijt, digitála ræjdojt ja ietjá viehkkenævojt ietjas giellaoahppamin Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet válddahit iežas sámegiela oahpahallama ja ságastallat movt oahppat ođđa sániid gåvådit gåktu iehtja sámegielav oahppá ja ságastallat gåktu ådå bágojt oahppat suokkardallat ovttaláganvuođaid ja erohusaid sámegielas ja eará gielain guoradallat avtalágásjvuodajt ja sieradusájt sámegiela ja ietjá gielaj gaskan ságastallat iežas vásáhusaid sámi mánáidgirjjálašvuođas ja sámi tv-prográmmain ságastallat ietjas åtsådallamij birra mij guosská sáme mánájgirjálasjvuohtaj ja sáme tv-prográmmajda geavahit biepmu, biebmogálvvuid ja biebmoráhkadeami doahpagiid ja ságastit sámi borramušaid birra adnet biebbmo-, biebbmoábnnasij- ja biebbmodahkama moallánagájt ja ságastit sáme biebmoj birra geavahit almmiguovllu doahpagiid ja ságastallat sámi nástegovaid birra adnet almeguovlo moallánagájt ja ságastallat sáme násstegåvåj birra Gelbbolašvuođamihttomearit 4. dási ma ŋŋel 4. dáse maŋŋela Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet guldalit, ipmirdit ja máhttit ságastallat álkis ságastallamiid gulldalit, dádjadit ja rijbadit álkkes ságastallamij geavahit sátnehivvodaga mii dárbbašuvvo árgabeaivválaš dilis adnet báhkoboanndudagáv majt dárbaj bæjválasj iellemin geavahit loguid áiggi ja dáhtoniid muitaleamis adnet tállajt gå le ájgev ja biejvijt nammadime oassálastit ságastallamis geavatlaš bargguid birra skuvllas ja olggobeal skuvlla oassálasstet ságastallamijda prahktihkalasj bargoj birra skåvlån ja ålggobielen skåvlå oassálastit ságastallamis iežas muosáhusaid ja vásáhusaid birra oassálasstet ságastallamijda ietjas muossádimij ja åtsådallamij birra ovdanbuktit drámáin, rollaneavttašemiin ja improviseremiin åvddånbuktet drámá, roallaståhkusa ja improvisasjåvnå baktu Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet lohkat iešguđetlágan šáŋra teavsttaid ja geavahit muosáhusaid fuomášupmin iežas barggus låhkåt tevstajt duot dát sjáŋŋarijs ja adnet muossádusájt arvusmahttemij ietjas bargon čállit teavsttaid mat muitalit, válddahallet dahje almmuhit čálli áddejumiid tjállet tevstajt ma subtsasti, gåvådi jali åvddånbukti ájádusájt ovdanbuktit iežas teavsttaid earáide åvddånbuktet ietjas tevstajt iehtjádijda geavahit digitála reaidduid dieđuid ohcamis ja reaidun teavsttaid ráhkadit adnet digitála ræjdojt gå diedojt le åhtsåmin, ja ræjddon gå tevstajt le dahkamin geavahit deaddiluvvon ja digitála sátnegirjjiid ja diehtobuktosiid adnet prienntiduvvam ja digitála báhkogirjijt ja diehtogirjijt Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet oassálastit iešguđetlágan doaimmain main sámegiella geavahuvvo ja ráhkadit ja ovdandivvut muitalusaid dan birra oassálasstet duon dán doajmmaj gånnå sámegiella aneduvvá, ja dahkat ja åvddånbuktet subttsasijt daj birra muosáhit ja muitalit drámá- ja teáhterčájáhusain muossádit ja giehttot drámá- ja teáhtervuosádusájs geavahit luonddunamahusaid ja sámi báikenamaid adnet luonndonammadusájt ja sáme bájkkenamájt geavahit iežas vásáhusaid ja teavsttaid mat muitalit guovtte- ja máŋggakultuvrralašvuođa birra vuolggasadjin ságastallamii adnet ietjas åtsådallamijt ja tevstajt ma gåvådi guovte- ja moattegielakvuodav vuodon ságastallamijda oassálastit ságastallamis sámi árbevirolaš ealáhusaid birra oassálasstet ságastallamijda sáme árbbedábálasj æládusáj birra Gelbbolašvuođamihttomearit 5. dási ma ŋŋel 5. dáse maŋŋela Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet guldalit earáid ovdanbuktimiid, jearahallat ja albmanahttit iežas jurdagiid ja oaiviliid gulldalit iehtjádij åvddånbuktemijt, gatjádallat ja åvddånbuktet ietjas ájádusájt ja vuojnojt geavahit giela aktiivvalaččat iešguđetlágan gielladilálašvuođain ja iešguđetlágan oktavuođain ja doaimmain adnet gielav aktijvalattjat duon dán gielladilen ja duon dán aktijvuodan ja dåjman ságastallat áigeguovdilis dáhpáhusaid ja áššiid birra ságastallat ájggeguovddelis dáhpádusáj ja ássjij birra ipmirdit ja geavahit loguid geavatlaš dilálašvuođain dádjadit ja adnet tállajt praktihkalasj dilijn jorgalit njálmmálaččat álkis teavsttaid jårggålit njálmálattjat álkkes tevstajt Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet lohkat ja čállit iešguđetlágan šáŋra teavsttaid låhkåt ja tjállet tevstajt duon dán sjáŋŋarin čállit ja ovdandivvut vásáhusaid filbmageahččamis ja girjjálašvuođalohkamis tjállet ja åvddånbuktet åtsådallamijt filmmagæhttjamis ja girjálasjvuodalåhkåmis ráhkadit muitalusaid main ovttastahttá teavstta ja gova ja main geavaha digitála reaidduid dahkat subttsasijt gånnå goappátjagá tæksta ja gåvvå aneduvvi, ja gånnå digitála ræjdo aneduvvi geavahit giellaoahpa ja teakstahuksema doahpagiid veahkkin iežas barggus adnet moallánagájt grammátihkas ja tækstaoases viehkken ietjas bargon Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet geavahit árbevirolaš barggu ja ealáhusaid tearpmaid adnet árbbedábálasj barggo- ja æládustermajt ságastallat sámi dáiddašlájaid sisdoalu ja ovdanbuktinvugiid birra ságastallat sáme dájddaslájaj sisano ja åvddånbuktemvuogij birra selvehit sámi mediaid tjielggit sáme mediajt lohkat eará kultuvrraid ja eará eamiálbmogiid teavsttaid ja muitalit iežas lohkanmuosáhusaid birra låhkåt ietjá kultuvraj ja ietjá álggoálmmugij tevstajt ja giehttot ietjas låhkåmmuossádusáj birra geavahit doahpagiid mat čilgejit dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu adnet moallánagájt ma gåvådi dálkev, dálkkemerkajt, muohttagav ja fierdav Gelbbolašvuođamihttomearit 6. dási ma ŋŋel 6. dáse maŋŋela Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet guldalit, ipmirdit ja oassálastit spontánalaš ságastallamiin gulldalit, dádjadit ja oassálasstet spontánalasj ságastallamijda ovdandivvut fágaidrasttideaddji fáttáid birra åvddånbuktet fágajgasskasasj tiemájt muitalit dáhpáhusaid ja muitalusaid birra giehttot dáhpádusáj ja subttsasij birra ságastallat oahpes ja áigeguovdilis fáttáid birra ságastallat oahpes ja ájggeguovddelis tiemáj birra máhttit beaivválaš dili sániid bæjválasj iellema báhkoboanndudagáv buktet geavahit doahpagiid mat gullet sámegiela lohkan- ja rehkenastinvuohkái adnet sáme låhkåm- ja rieknimvuogijt Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet lohkat vissis meari iešguđetlágan teavsttaid låhkåt vissa oasev duot dát tevstas čállit muitaleaddji ja válddahalli teavsttaid tjállet subtsastiddje ja tjielggijiddje tevstajt árvvoštallat iežas ja earáid teavsttaid árvustallat ietjas ja iehtjádij tevstajt ságaskuššat teavsttaid iešguđetlágan diehtojuohkingálduin árvvaladdat tevstajt moattet diehtojuohkemgáldos geavahit digitála reaidduid iežas giellaoahppamis adnet digitála ræjdojt ietjas giellaoahppamis Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ságastallat máŋggagielalašvuođa doahpaga birra ja muitalit makkár ovdamunit leat go lea máŋggagielalaš ságastallat moattegielakvuoda birra ja mij ávkijt le moattegielakvuodas muitalit eará sámegielaid iešvuođaid birra giehttot ietjá sámegielaj dåbddomerkaj birra selvehit sámi organisašuvnnaid ja institušuvnnaid tjielggit sáme organisasjåvnåjt ja institusjåvnåjt lohkat ja ovdandivvut eará eamiálbmogiid ja eará kultuvrraid girjjálašvuođas låhkåt ja åvddånbuktet ietjá álggoálmmugij ja ietjá kultuvraj girjálasjvuodas Gelbbolašvuođamihttomearit 7. dási ma ŋŋel 7. dáse maŋŋela Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ipmirdit muitalusaid ja válddahallamiid sisdoalu dádjadit subttsasij ja tjielggidusáj sisanov guldalit ja ipmirdit guhkit njálmmálaš ovdanbuktimiid váldosisdoalu gulldalit ja dádjadit oajvvesisanov guhkep njálmálasj åvddånbuktemijs albmanahttit iežas vásáhusaid ja ákkastallat iežas oaiviliid åvddånbuktet ietjas åtsådallamijt ja argumenterit ietjas vuojnojs ságastallat girjjálašvuođas ja geavahit guovddáš doahpagiid ságastallat girjálasjvuoda birra ja adnet guovdásj moallánagájt Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet buvttadit iešguđetlágan áigumušaide teavsttaid ja geavahit iešguđetlágan váikkuhangaskaomiid teakstabarggus buvtadit ietjas tevstajt duon dán ájggomusá diehti ja adnet moattelágásj vájkkudusájt tevstaj bargadijn geavahit deaŧaleamos riektačállinnjuolggadusaid adnet ájnnasamos duollatjállemnjuolgadusájt geavahit giellaoahpa ja teakstahuksema vuođđodoahpagiid adnet vuodomoallánagájt grammatihkas ja tækstaoases lohkat iešguđet guhkkosaš iešguđetlágan šáŋra teavsttaid, sihke originála ja jorgaluvvon čállosiid låhkåt oanep ja guhkep tevstajt duot dát sjáŋŋarijs, originála ja jårggåluvvam tevstajt geavahit digitála reaidduid iežas teakstabarggus adnet digitála ræjdojt ietjas tækstabargon Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet válddahit movt giella rievddada dili, áiggi ja báikki mielde gåvådit gåktu giella rievddá dilij, ájgij ja bájkij milta muitalit muhtun iešvuođaid sámegiela suopmaniin ja sosioleavttain giehttot muhtem sierra dåbddomerkaj birra sáme giellasuorgijn ja sosiolevtajn válddahit sámegiela ja eará gielaid ovttaláganvuođaid ja erohusaid ja geavahit grammatihkalaš doahpagiid gåvådit sámegiela ja ietjá gielaj avtavlágásjvuodajt ja ærádusájt ja adnet grammatihkalasj moallánagájt ságastallat ja albmanahttit estehtalaš muosáhusaid birra dáidaga ja duoji geahčadeamis ságastallat ja åvddånbuktet estehtalasj muossádusájt dájda ja duoje baktu selvehit sámi girjjálašvuođa ja dovddus čálliid birra ovdalaš ja dálá áiggis tjielggit sáme girjálasjvuodav ja dåbdos tjállijt åvddål ja dálla Gelbbolašvuođamihttomearit 8. dá si maŋŋel 8. dáse maŋŋela Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet árvvoštallat ávkkálaš strategiijaid movt oahppat ođđa sániid ja dajaldagaid árvustallat ávkálasj strategijajt gåktu oahppat ådå bágojt ja moallánahkkojt hálddašit iešguđetlágan njálmmálaš ovdanbuktinvugiid rijbadit muhtem njálmálasj åvddånbuktemvuogij geavahit giela eanet ja eanet iešguđetlágan dilálašvuođain ja atnigoahtit ođđa sániid ja dajaldagaid adnet gielav ienebut maŋenagi duon dán aktijvuodan ja adnegoahtet ådå bágojt ja moallánahkkojt álggahit ja jođihit digaštallamiid álgadit ja jådedit dágástallamav jearahallat ja refereret ságájdahttet ja refererit Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet lohkat ja ovdandivvut iešguđetlágan fágateavsttain låhkåt ja åvddånbuktet duot dát fáhkatevstas čállit teavsttaid geavahettiin iešguđetlágan gálduid ja váikkuhangaskaomiid tjállet tevstajt ja tjáledijn adnet duov dáv gáldov ja vájkkudimnævov viidásit fievrredit dieđuid iešguđetlágan gálduin ja mediain juogadit diedojt ma li viettjadum moattet gáldos ja medias geavahit digitála reaidduid iežas teavsttaid ovdanbuktimis ja almmuheamis adnet digitála ræjdojt gå le ietjas tevstajt åvddånbuktemin ja almodime lohkat vissis meari iešguđetlágan teavsttaid, ovdanbuktit jurdagiid, dulkot ja reflekteret sisdoalu, hámi, ulbmila ja temá birra* låhkåt vissa oases tevstajs, åvddånbuktet ájádusájt, tjielggit ja guoradallat sisanov, hámev, ulmev ja tiemáv Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet selvehit movt sámegiella rievdá internašunaliseremiin ja eará gielaid váikkuhemiin tjielggit gåktu sámegiella rievddá internasjonaliserima baktu, ja dan baktu gå bájnnu ietjá gielajs selvehit movt ođđa tearpmat šaddet dahje ráhkaduvvojit tjielggit gåktu ådå bágo ilmmi jali dagáduvvi ságastallat bargoeallima ja fidnuid birra ságastallat barggoiellema ja bargoj birra digaštallat ođđasiid ja áigeguovdilis dáhpáhusaid dágástallat ådåsij ja ájggeguovddelis dáhpádusáj birra suokkardit ja čilget sámi muitalanárbevieruid birra guoradallat ja tjielggit sáme subtsastallamvuogijt gulahallat guovddáš dáhpáhusaid birra mat gullet giellaguovllu historjái * guládallat guovdásj dáhpádusáj birra ma gulluji giellaguovlo histåvrråj* selvehit sámegiela girjjálašvuođahistorjjá * tjielggit sáme girjálasjvuodahiståvråv* Gelbbolašvuođamihttomearit 9. dási ma ŋŋel 9. dáse maŋŋela Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ieš álggahit, joatkit ja loahpahit ságastallama, geavahit iešguđetlágan strategiijaid nu ahte gulahallan doaibmá iesj álgadit, joarkket ja låhpadit ságastallamav, ja adnet duov dáv strategijav nav vaj guládallam doajmmá digaštallat, ákkastallat ja albmanahttit iežas oaiviliid ja jurdagiid dágástallat, argumenterit ja åvddånbuktet ietjas ájádusájt ja dádjadusáv válddahit ja árvvoštallat iežas ovdáneami sámegiela oahpahallamis gåvådit ja árvustallat ietjas åvddånimev sámegiela oahppamin gávnnahit gielalaš erohusaid ja ovttaláganvuođaid sámegiela ja dárogiela huksehusain buohtastahttet ja gávnnat avtalágásjvuodajt ja sieradusájt sámegiela ja dárogiela gaskan muitalit movt njálmmálaš giella earrána čálalaš gielas tjielggit gåktu njálmálasj giella ærrán tjálalasj gielas Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet lohkat, dulkot ja reflekteret vissis meari ođđa teavsttaid sisdoalu, hámi ja ulbmila låhkåt, tjielggit ja ájádallat sisanov, hámev ja ulmev vissa oasen ådåsap tevstajs buvttadit ja ovdanbuktit iežas teavsttaid buvtadit ja åvddånbuktet ietjas tevstajt geavahit iešguđetlágan ovdanbuktinmálliid iežas barggu ovdanbuktimis adnet muhtem åvddånbuktemvuogev ietjas bargoj åvddånbuvtedijn čállit čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosateavsttaid tjállet tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa tevstajt jorgalit teavsttaid sámegillii jårggålit tevstajt sámegiellaj gulahallat digitála reaidduid bokte guládallat digitála ræjdoj baktu Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ságaskuššat mat váikkuhit giellageavaheami áiggi čađa árvvaladdat vidjurijt ma giellaanov bájnni selvehit sámegiela sajádaga suoma-ugralaš giellajoavkkus tjielggit sámegiela sajev suomaugralasj giellajuohkusin geavahit mediaid iežas giellabarggus adnet mediajt ietjas giellabargon digaštallat ođđasiid ja áigeguovdilis dáhpáhusaid Sámis dágástallat ådåsij ja ájggeguovddelis dáhpádusáj birra Sámen ságaskuššat nuorra olbmuid eallinvuogi, ovttastallanmálliid, eallinoainnuid ja árvvuid dán áiggi Sámis árvvaladdat nuorra ulmutjij viessomvuogev, sæbrástallamvuogijt, iellemvuojnot ja árvojt dán ájggásasj Sámen Gelbbolašvuođamihttomearit 10. dási ma ŋŋel 10. dáse maŋŋela Njálmmálaš gulahallan Njálmálasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet hálddašit ollu sániid ja ovdanbuktit njálmmálaččat máŋggaládje ja heivvolaččat dilálašvuhtii buktet bágoj valljudagáv ja máhttet ságastallat dan milta mij le vuordedahtte ja gájbbedahtte selvehit mii váikkuha gulahallama, ja movt dan máhtu sáhttá geavahit go bargá gielain ja teavsttain tjielggit vidjurijt ma bájnni guládallamav, ja gåktu dav máhtov máhttá adnet gå barggá gielajn ja tevstaj árvvoštallat ja geavahit iešguđetlágan guldalanstrategiijaid heivehuvvon ulbmiliidda ja dilálašvuođaide árvustallat ja adnet duov dáv gulldalimstrategijav hiebaduvvam ulmijda ja dilláj selvehit gielalaš ovttaláganvuođaid ja erohusaid sámegielas ja dárogielas tjielggit avtavlágásjvuodajt ja ærádusájt sámegiela ja dárogiela gaskan struktureret iežas giela iešguđet dárbbuide strukturerit gielav dárboj milta refereret sártniid ja logaldallamiid refererit hålajt ja lågådallamijt Čálalaš gulahallan Tjálalasj guládallam Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet válljet buriid lohkanstrategiijaid iešguđetlágan teavsttaid lohkamii válljit buorre låhkåmstrategijajt gå le tevstajt låhkåmin lohkat, ságaskuššat ja buohtastahttit boares ja ođđa sámegiel teavsttaid låhkåt, árvvaladdat ja buohtastahttet åvdep ja dálásj sámegiela tevstajt ovdandivvut čálalaš barggu man vuolggasadji lea girjjálašvuođa čiekŋudeapmi åvddånbuktet tjálalasj bargov mij le boados girjálasjvuoda tjiegŋodimes árvvoštallat iežas čálalaš barggu ja iežas čálalaš gulahallama ovdáneami árvustallat ietjas tjálalasj bargojt ja ietjas tjálalasj guládallama åvddånimev geavahit fágaiguoski terminologiija válddahaladettiin giela hámiid ja struktuvrra adnet fáhkajguoskavasj terminologijav giela hámij ja struktuvra gåvådattijn geavahit hálddahuslaš doahpagiid gulahaladettiin almmolaš ásahusaiguin adnet háldadim moallánagájt gå le guládallamin almulasj ásadusáj geavahit iešheanalaččat máŋggalágan digitála reaidduid ja eará veahkkeneavvuid adnet digitála ræjdojt ja ietjá viehkkenævojt iesjrádálattjat Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet ovdandivvut ja buohtastahttit vissis meari sámi ja eará kultuvrraid girjjálašvuođas åvddånbuktet ja buohtastahttet muhtem sáme girjálasjvuodav ietjá kultuvraj girjálasjvuodajn selvehit sámegiela giellahistorjjá váldoosiid tjielggit oajvveåsijt sáme giellahiståvrån čilget movt gielat ja kultuvrrat Sámis deaivvadit ja gilvalit ja movt iežas giella ja kultuvra váikkuhuvvo ja rievdá go lea oktavuohta earáiguin tjielggit dárkkelit gåktu giela ja kultuvra Sámen dejvadi ja gilposti, ja gåktu ietjas giella ja kultuvrra åvddån ja rievddá buohta ietjá gielaj ja kultuvraj selvehit sámi mediahistorjjá váldoosiid tjielggit oajvvesåsijt sáme mediahiståvrån digaštallat movt iešguđet mediat doibmet diehtojuohkingáldun ja movt dat váikkuhit min kulturipmárdussii dágástallat gåktu media doajmmi diehtojuohkemgálldon ja gåktu da bájnni mijá kultuvrradádjadusáv ságaskuššat ja ovdandivvut historjjálaš ja áigeguovdilis dáhpáhusaid Sámis árvvaladdat ja åvddånbuktet histåvrålasj ja ájggeguovddelis dáhpádusájt Sámen Árvvoštallan fágas Árvustallam fágan Loahppaárvvoštallama mearrádusat: Loahppaárvustallama mærrádusá: Oppalašárvosáni árvvoštallan - sámegiella 2 Åbbålasjkaraktera árvustallam - sámegiella 2 Ortnet Årnik 10. jahkeceahkki 10. jahkedásse Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 2 čálalaš ja ovtta sámegielas 2 njálmmálaš. Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 2 tjálalasj ja avtav sámegielan 2 njálmálasj. Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 2 čálalaš ja ovtta sámegielas 2 njálmmálaš. Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 2 čálalaš ja ovtta sámegielas 2 njálmmálaš. Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 2 tjálalasj ja avtav sámegielan 2 njálmálasj. Go fága bistá máŋga jagi, de bissu dušše joatkkaoahpahusa bajimus dási oppalašárvvoštallan gelbbolašvuođaduođaštusas dahje oahppoduođaštusas. Gå fáhka åhpaduvvá måttijt jagijt, de le dåssju bajemus dáse åbbålasjárvustallam mij boahtá åvddån máhtudakduodastusán jali loahppaduodastusán. Oppalašárvosáni árvvoštallan - sámegiella 3 Åbbålasjkaraktera árvustallam - sámegiella 3 Ortnet Årnik 10. jahkeceahkki 10. jahkedásse Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 3 čálalaš ja ovtta sámegielas 3 njálmmálaš. Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 3 tjálalasj ja avtav sámegielan 3 njálmálasj. Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 3 čálalaš ja ovtta sámegielas 3 njálmmálaš. Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii Lasádus åbbålasj oahppomáhtudahkaj Oahppit galget oažžut guokte oppalašárvosáni, ovtta sámegielas 3 čálalaš ja ovtta sámegielas 3 njálmmálaš. Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 3 tjálalasj ja avtav sámegielan 3 njálmálasj. Go fága bistá máŋga jagi, de bissu dušše joatkkaoahpahusa bajimus dási oppalašárvvoštallan gelbbolašvuođaduođaštusas dahje oahppoduođaštusas. Gå fáhka åhpaduvvá måttijt jagijt, de le dåssju bajemus dáse åbbålasjárvustallam mij boahtá åvddån máhtudakduodastusán jali loahppaduodastusán. Ortnet Årnik 10. jahkeceahkki 10. jahkedásse Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 2 čálalaš eksámenii. Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 2. Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 2 njálmmálaš eksámenii. Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat sámegielan 2 njálmálasj eksábmaj. Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 2 čálalaš eksámenii. Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 2. Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 2 njálmmálaš eksámenii. Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat sámegielan 2 njálmálasj eksábmaj. Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 2 čálalaš eksámenii. Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 2. Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 2 njálmmálaš eksámenii. Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat sámegielan 2 njálmálasj eksábmaj. Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Ortnet Årnik 10. jahkeceahkki 10. jahkedásse Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 3 njálmmálaš eksámenii. Oahppe máhtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 3. Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 3 čálalaš eksámenii. Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 3. Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 3 njálmmálaš eksámenii. Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 3. Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma Oahppit sáhttet vuorbáduvvot sámegiella 3 čálalaš eksámenii. Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 3. Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Oahppit sáhttet maid vuorbáduvvot sámegiella 3 njálmmálaš eksámenii. Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat sámegielan 3 njálmálasj eksábmaj. Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Ortnet Årnik 10. jahkeceahkki 10. jahkedásse Geahča rávisolbmuid vuođđoskuvlaoahpahusa gustovaš ortnega. Gehtja ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusá guoskavasj årnigav. Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma Privatisttat galget váldit sámegiella 2 dahje sámegiella 3 čálalaš ja njálmmálaš eksámeniid. Privatista galggi tjadádit tjálalasj ja njálmálasj eksámav sámegielan 2 jali sámegielan 3. Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma Privatisttat galget váldit sámegiella 2 dahje sámegiella 3 čálalaš ja njálmmálaš eksámeniid. Privatista galggi tjadádit tjálalasj eksámav sámegielan 2 jali sámegielan 3. Čálalaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo guovddáš ásahusain. Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat. Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Sámegiella 2 eksámen fátmmasta 1.-10. dásiid. Eksábma sámegiellaj 2 loavddá 1-10 dásev. Sámegiella 3 eksámen fátmmasta 1.-7. dásiid. Eksábma sámegiella 3 Jo3 loavddá 1-7 dásev. Árvvoštallama oppalaš mearrádusat leat oahpahuslága láhkaásahusas. Dábálasj mærrádusá árvustallama birra le mierreduvvam åhpaduslága njuolgadustjállagin. SÁMEGIELA ČIEKŊUDEA PMI - OAHPPOPLÁNA SÁMEGIELA TJIEGŊODIBME - OAHPPOPLÁDNA Fága ulbmil Fága ulmme Sámegiela čiekŋudeapmi lea huksejuvvon seamma fágalaš vuođu ja seamma árvovuođu ala go sámegielfága. Sámegiela tjiegŋodibme le dagádum sæmmi fágalasj vuodo ja sæmmi árvvovuodo milta gå sámegielfáhka. Oahpahus galgá láhčit dilálašvuođaid fágalaš čiekŋudeapmái ja leat veahkkin ovdánahttit identitehta, ainovdánahttit gielalaš ja kultuvrralaš gelbbolašvuođa sámegielas ja movttiidahttit gulahallat ja ovttasbargat rastá giellarájiid Sámis. Åhpadus galggá láhtjet dilev fágalasj tjiegŋodibmáj ja liehket åvddånahttemin identitehtav, gielalasj ja kultuvralasj máhtudagáv sámegielan ja måvtåstuhttet guládallamij ja aktisasjbargguj rastá giellarájáj Sámen. Dát mearkkaša hálddašit giela iešguđetlágan arenain, dovdat iežas giela ja ipmirdit ahte giella adno iešguđetládje iešguđetlágan dilálašvuođain. Dát merkaj doajmmat gielalattjat duon dán árenán, dåbddåt ietjas gielav ja dádjadit giella aneduvvá moatteláhkáj duon dán aktijvuodan. Ipmárdusa bokte das movt servodatnuppástusat váikkuhit sámegillii, galgá čiekŋudanfága arvvosmahttit beroštumi gillii ja gielladikšumii ja movttiidahttit ja addit oahppái eambbo iešluohttámuša geavahit giela aktiivvalaččat. Dádjadusá baktu gåktu sebrudakrievddadime vájkkudahtti sámegielav, galggá tjiegŋodimfáhka arvusmahttet berustimev giellaj ja giellasujttuj ja måvtåstuhttet ja vaddet oahppáj stuoráp iesjluohtádusáv anátjit gielav aktijvalattjat. Viiddis gielalaš ja kultuvrralaš gelbbolašvuohta sáhttá váikkuhit dasa ahte oahppit buorebut máhttet servvoštallat sihke iežas ja eará kultuvrra olbmuiguin rabasvuođain, gierdilvuođain ja árvvusatnimiin. Vijdes gielalasj ja kultuvralasj máhtudahka máhttá vájkkudit vaj oahppe buorebut máhtti sæbrástallat juogu ietjas jali ietjá kultuvra ulmutjij jasskavuodajn, gierddisvuodajn ja vieledimijn. Ipmirdit earáid ságaid ja máhttit ovdanbuktit iežas oaiviliid lea deaŧalaš oassi ovttaskas olbmo giellagelbbolašvuođas. Dádjadit iehtjádij ságajt ja máhttet åvddånbuktet ietjas vuojnojt ja ájádusájt le ájnas oasse juohkkahattja giellamáhtudagás. Ođđaáigásaš servodagas lea dárbbašlaš máhttit hálddašit iešguđet mediaid ja teavsttaid main leat ollu iešguđetlágan oasit biddjon oktii, nugo čála, jietna ja govva ja seammás oaidnit oktavuođaid giela ja árbemáhtu gaskkas. Ådåájggásasj sebrudagán le dárbulasj máhttet háldadit duov dáv mediav ja tevstajt majn li ållo ja moattelágásj oase biejadum aktij degu tjála, jiedna ja gåvvå ja sæmmi bále vuojnnet aktijvuodav giela ja árbbemáhto gaskan. Sámegiela čiekŋudeapmi galgá leat njálmmálaš ja čálalaš gulahallama arenan iešguđet mediaid geavahemiin. Sámegiela tjiegŋodibme galggá liehket njálmálasj ja tjálalasj guládallama arena moattelágásj mediaj anedijn. Sámegiela čiekŋudeapmi galgá ainovdánahttit ohppiid njálmmálaš ja čálalaš gálggaid, movttiidahttit lohkat ja buvttadit teavsttaid ja geavatlaččat ja hutkkálaččat geavahit giela máŋggagielalaš servodagas. Sámegiela tjiegŋodibme galggá åvdedit oahppij njálmálasj ja tjálalasj tjehpudagáv, måvtåstuhttet lågåtjit ja tevstajt buvtadittjat ja anátjit gielav moattegielak sebrudagán. Bargu iešguđetlágan teavsttaiguin ja iešguđetlágan gulahallanvugiiguin galgá ovddidit kritihkalaš jurddašeami, estehtalaš dovdaga ja návcca dádjadit ođđaáigásaš mediaduohtavuođas. Barggo duojna dájna tevstajn ja moattelágásj guládallamvuogij galggá åvdedit lájttális ájádallamav, estehtalasj dåbdojt ja dájdov dádjadittjat ådåájggásasj mediaalmmavuodav. Fága galgá ovddidit ipmárdusa ja kritihkalaš árvvoštallama iežas giellaovdáneamis ja dahkat ohppiid diđolaš oasseváldin iežaset oahppanproseassas. Fáhka galggá åvdedit dádjadusáv ja lájttális árvustallamav ietjas giellaåvddånimes ja dahkat oahppijt diedulasj oassevállden ietjasa oahppamprosessan. Fága lea juhkkojuvvon váldoosiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit. Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda, ja juohkka oasen li máhtudakmihto. Váldooasit dievasmahttet nuppit nuppiid ja fertejit gehččojuvvot oktavuohtan. Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta. Bajilgovva váldoosiin: Gåvvå oajvveåsijs: Váldooasit Oajvveoase Guorahallat giela geavahusas Guoradallat gielav anon Guorahallat giela geavahusas Guoradallat gielav anon Váldosuorgi guorahallat giela geavahusas válddaha oktavuođa gaskkal giellavuogádaga ja giellageavahusa. Oajvvesuorgen guoradallat gielav anon le sáhka giellasystema ja giellaano aktijvuodas. Váldosuorgái gullá guorahallat sámegiela, mas guovddáš oasit leat iežas giellageavaheapmi, dálá áiggi giella ja movt giella geavahuvvo iešguđet dilálašvuođain ja konteavsttain. Oajvvesuorggáj gullu guoradallat sámegielav, gånnå guovdásj oase li ietjas giellaadno, dálásj ájge giella ja gåktu giellaadno le tjanádum iesjgeŋga dilláj ja kontækstaj. Dása gullá maid geahččat gielaid komparatiiva čalmmiiguin, movt sámegiella nuppástuvvá áiggi mielde ja movt mediat váikkuhit sámegiela. Dási gullu aj gæhttjat gielajt komparatijva tjalmij, gåktu sámegiella rievddá ájgij milta ja gåktu media sámegielav vájkkudahttá. Jorgaleapmi ja dulkon gaskkal sámegiela ja eará gielaid gullá maid váldosuorgái. Jårggålibme ja dålkkum sámegiela ja ietjá gielaj gaskav gullu aj oajvvesuorggáj. Váldosuorgi giella ja gulahallan galgá ainovdánahttit njálmmálaš ja čálalaš gulahallama, lohkan- ja čállingelbbolašvuođa. Oajvvesuorgge giella ja guládallam galggá åvddånahttet njálmálasj ja tjálalasj guládallamav, låhkåm- ja tjállemmáhtudagáv. Váldosuorggi guovddážis lea ipmirdit, árvvoštallat ja smiehttat njálmmálaš ja čálalaš ovdanbuktinhámiid ja ieš ráhkadit ja ovdanbuktit iešguđetlágan teavsttaid. Oajvvesuorge guovdátjin le dádjadit, árvustallat ja ájádallat njálmálasj ja tjálalasj åvddånbuktemvuogijt ja iesj dahkat ja åvddånbuktet duov dáv tækstatjerdav. Dat sisttisdoallá máŋggabealat teavsttaid main jietna, čála ja govat ovttas duddjojit ollislaš oaivila. Dási gulluji moattebelak tevsta gånnå jiedna, tjála ja gåvå aktan dahki ålles sisanov. Váldosuorgái gullet ovdanbuktinhámit nugo girjjit, teáhter, filmmat, aviissat, musihkkavideot ja ođđa digitála ovdanbuktinhámit. Oajvvesuorggáj gulluji åvddånbuktemvuoge dagu girje, teáhter, filma, avijsa, musihkkavideoa ja ådå digitála åvddånbuktemvuoge. Fága diibmolohku Fága tijmmalåhko Diibmolohku lea almmuhuvvon 60-minuvtta ovttadahkan. Akta tijmma le 60 minuhta 8.-10. jahkecehkiin: 227 diimmu 8.-10 jahkedásijn: 227 tijma Vuođđogálggat fágas Vuodotjehpudagá fágan Vuođđogálggat leat integrerejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriide gos dat leat mielde ovdánahttime fágagelbbolašvuođa ja leat maid oassin das. Vuodotjehpudagá li integrereduvvam máhtudakmihtojda gånnå li maŋen åvddånahttemin fáhkamáhtudagáv ja li aj oassen dassta. Sámegiela čiekŋudeamis ipmirduvvojit vuođđogálggat ná: Sámegiela tjiegŋodimen dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv: Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit sámegiela čiekŋudeamis mearkkaša máhttit guldalit, hupmat ja árvvoštallat ságastallamiid osiid máŋggabealat ságastallandilálašvuođas. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet fágan sámegiela tjiegŋodimen merkaj máhttet gulldalit ja hållat ja árvustallat ságastallamij åsijt moattebelak ságastallamdilen. Dan ferte máhttit go galgá gulahallat earáiguin sihke servvoštallamis, bargoeallimis ja almmolaš eallimis. Dav viertti máhttet gå galggá guládallat iehtjádij sihki sæbrástaládijn, barggoiellemin ja almulasj iellemin. Hupman ja guldaleapmi leat olmmošlaš vuođđodoaimmat mat ovdánit systemáhtalaš oahpahemiin iešguđetlágan njálmmálaš šáŋraid ja doaimmaid bokte. Hållam ja gulldalibme li ulmutjij vuododåjma ma åvddåni systemáhtalasj åhpadimijn duon dán njálmálasj sjáŋŋara ja dåjmaj baktu. Máhttit čálalaččat ovdanbuktit sámegiela čiekŋudeamis mearkkaša máhttit ovdanbuktit jurdagiiddis iešguđetlágan šáŋrain ja ollu teakstahámiid siskkobealde. Máhttet tjálalattjat åvddånbuktet sámegiela tjiegŋodimen merkaj máhttet åvddånbuktet ájádusájdis duon dán sjáŋŋarin ja moatten tækstahámen. Čálalašvuohta servodagas lassána, earenoamážit digitála gulahallanvugiid ovdáneami geažil. Tjálalasjvuohta sebrudagán lassán, ållagasj digitála guládallamvuogij åvddånime baktu. Gáibádus hálddašit čálalaš ovdanbuktima iešguđet šáŋrain lea sturron. Gájbbádus rijbadit tjálalasj åvddånbuktemij duon dán sjáŋŋarin le stuorrum. Čállin lea vuohki ovdánahttit ja hábmet fuomášumiid ja jurdagiid, muhto maid gulahallanmálle ja oahppanvuohki. Tjállem le vuohke åvddånahttet ja hábbmit huomahimijt ja ájádusájt, valla le aj guládallamvuohke ja oahppamvuohke. Máhttit lohkat sámegiela čiekŋudeamis lea oassi praktihkalaš giellagelbbolašvuođas ja mielddisbuktá ahte máhttá lohkat ipmárdusain, guorahallat ja smiehttat ain eanet gáibideaddji teavsttaid. Máhttet låhkåt sámegiela tjiegŋodimen le oasse praktihkalasj giellamáhtudagás ja merkaj oahppe máhttá dádjadusájn låhkåt, ja guoradallat ja ájádallat ájn vil tjiegŋalap tevstajt. Lohkan ovdánahttá kulturipmárdusa ja addá vásáhusaid ja vejolašvuođa ipmirdit iežas ja servodaga. Låhkåm åvddånahttá kulturdádjadusáv ja vaddá åtsådallamijt ja máhttelisvuodajt dádjadittjat ietjas ja sebrudagáv. Máhttit rehkenastit sámegiela čiekŋudeamis mearkkaša oppalaš doabaovdánahttin, resoneren ja váttisvuođaid čoavdin. Máhttet rieknit sámegiela tjiegŋodimen merkaj dábálasj dádjadusåvddånibme, resonnerim ja tjuolmmatjoavddem. Dat sisttisdoallá ipmárdusa hámis, vuogádagas ja komposišuvnnas. Dási gullu dádjadus hámes, systemas ja komposisjåvnås. Ipmirdandihte máŋggabealat teavsttaid ja áššeprosa lea deaŧalaš bargat gráfalaš ovdanbuktimiiguin, tabeallaiguin ja statistihkain. Jus le dádjadittjat moattebelak tevstajt ja ássjeprosav, de le ájnas barggat gráfalasj åvddånbuktemij, tabellaj ja statestihkaj. Máhttit geavahit digitála reaidduid sámegiela čiekŋudeamis lea dárbbašlaš jus galgá hálddašit máŋggabealat teakstahámiid ja ovdanbuktimiid. Máhttet adnet digitála ræjdojt sámegiela tjiegŋodimen le dárbulasj jus galggá rijbadit moattebelak tækstahámij ja åvddånbuktemij. Dát rahpá ođđa oahppanarenaid ja addá ođđa vejolašvuođaid lohkan- ja čállinoahpahusas, teavsttaid ráhkadeamis, komponeremis ja divodeamis. Dát rahpá ådå oahppamarenajt ja vaddá ådå máhttelisvuodajt låhkåm- ja tjállemåhpadusán, tevstaj dahkamin, komponeridattijn ja tevstaj divudimen. Dán oktavuođas lea deaŧalaš ovdánahttit kritihkalaš árvvoštallandáiddu ja diđolaš gáldogeavaheami. Dán aktijvuodan le ájnas åvddånahttet lájttális árvustallamdájdov ja diedulasj gálldoanov. Digitála reaidduid geavaheapmi sáhttá maid doarjut ja ovdánahttit ohppiid gulahallangálggaid ja ovdanbuktimiid. Digitála ræjdo adno máhttá aj doarjjot ja åvddånahttet oahppij guládallamtjehpudagájt ja åvddånbuktemijt. Fága gelbbolašvuođamihttomearit Fága máhtudakmihto Gelbbol ašvuođa mihttomearit 10. jahkeceahki maŋŋel 10. jahkedáse maŋŋela Guorahallat giela geavahusas Guoradallat gielav anon Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet plánet, čađahit ja ovdandivvut iskkadeami das movt mánát ja nuorat geavahit sámegiela ja movt iešguđet ahkejoavkkut geavahit giela iešguđetládje Plánit, tjadádit ja åvddånbuktet guoradallamav gåktu máná ja nuora adni sámegielav ja gåktu duot dát áldarjuogos adná gielav duon dán láhkáj suokkardit movt teknologiija ja servodatnuppástusat váikkuhit sámegiela ja giela geavahusa ja ságaskuššat árbemáhtu mearkkašumi dálá servodagas guoradallat gåktu teknologija ja sebrudakrievddadime vájkkudahtti sámegielav ja giela anov ja árvvaladdat árbbemáhto árvov udnásj sebrudagán ovdandivvut sátnevádjasiid ja gielalaš govahallamiid sámegillii ja buohtastahttit eará gielaiguin, ja ságastallat movt dákkár dajaldagat sáhttet ovddastit iešguđet jurddašanvugiid åvddånbuktet báhkotsåmijt ja gielalasj gåvådallamijt sámegiellaj ja buohtastahttet ietjá gielaj, ja ságastallat gåktu dákkár gåvådallama máhtti åvdåstit duov dáv ájádallamvuogev buohtastahttit čálalaš sámegiela sániid ja grammáhtalaš hámiid hupmangielain ja ovdandivvut buohtastahttima bohtosiid buohtastahttet tjálalasj sámegiela bágojt ja grammáhtalasj hámijt hållamgielajn ja åvddånbuktet buohtastahttema båhtusijt geahččaladdat dulkomiin ja jorgalemiin sámegiela ja eará gielaid gaskkas ja ságastallat movt oaivil rievdá sátneválljema ja konteavstta dáfus gæhttjaladdat dålkkut ja jårggålit sámegiela ja ietjá gielaj gaskav ja ságastallat gåktu dádjadusá rievddi báhkoválljima ja kontevsta gáktuj geahččaladdat iešguđetlágan njálmmálaš ja čálalaš ovdanbuktinhámiiguin iešguđet šáŋrain gæhttjaladdat duojna dájna njálmálasj ja tjálalasj åvddånbuktemvuogijn duon dán sjáŋŋarin ovdandivvut dihto meari sániid ja dajaldagaid mat leat ovttaláganat ja iešguđetláganat iešguđet sámegielain åvddånbuktet muhtem bágojt ja moallánahkkojt ma li muodugattja duon dán sámegiellasuorgen ja muhtemijt ma ælla muodugattja dokumenteret ja árvvoštallat iežas ovdáneami bargguin guorahallat giela geavahusas dokumenterit ja árvustallat ietjas åvddånimev bargadijn guoradallat giela anov Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet lohkat ja ovdandivvut dihto meari iežasválljen teavsttaid låhkåt ja åvddånbuktet oasev iesjválljidum tevstajs gaskkustit iežas filbma-, teáhter- ja musihkkamuosáhusaid ja árvvoštallat váikkuhangaskaomiid geavaheami åvddånbuktet ietjas filmma-, teáhter- ja musihkkamuossádusajt ja árvustallat vájkkudimnævoj anov gaskkustit ja kommenteret mediaáššiid iežasválljen mediain ja ráhkadit iežas áššiid iešguđetlágan mediaide åvddånbuktet ja kommenterit mediaássjijt iesjválljidum mediajs ja gárvedit ietjas ássjijt duon dán mediaj ovdanbuktit prográmma mii lea ovttastuvvon iešguđetlágan ovdanbuktinhámiiguin iežas dahje earáid teavsttaid vuođul åvddånbuktet prográmmav gånnå li duo dá åvddånbuktemvuoge ietjas jali iehtjádij tevstaj milta digitála reaidduid bokte ráhkadit ja ovdandivvut máŋggabealat teavsttaid maid vuolggan leat girječálli barggut digitála ræjdoj baktu dahkat ja åvddånbuktet moattebelak tevstajt gånnå girjetjállij bargo li vuodon buohtastahttit ja árvvoštallat sámegiel neahttasajiid máŋggagielalašvuođa, geavahanvugiid, diehtoávkki ja designa dáfus buohtastahttet ja árvustallat sámegiel næhttabájkijt moattegielakvuoda, adnemvuogij, diehtoávke ja hábbmima gáktuj árvvoštallat gáldogeavaheami sisdoalu, dahkkivuoigatvuođa ja persovdnagáhttema dáfus árvustallat gálldoanov sisano, ráddimriektá ja persåvnnåsuodjalime hárráj dokumenteret ja árvvoštallat iežas ovdáneami teakstabargguin dokumenterit ja árvustallat ietjas åvddånimev tækstabargujn Árvvoštallan fágas Árvustallam fágan Loahppaárvvoštallama mearrádusat: Loahppaárvustallama mærrádusá: Oppalašárvosáni árvvoštallan Åbbålasjkaraktera árvustallam Vuohki Årnik 10. jahkeceahkki 10. jahkedásse Oahppit galget oažžut ovtta oppalašárvosáni. Oahppe galggi oadtjot avtav åbbålasjkarakterav. Eksámen - oahppit Eksábma - oahppe Vuohki Årnik 10. jahkeceahkki 10. jahkedásse Oahppit sáhttet vuorbáduvvot njálmmálaš eksámenii. Oahppe máhtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj. Njálmmálaš eksámen ráhkaduvvo ja sensurerejuvvo báikkálaččat. Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat. Vuohki Vuohke 10. jahkeceahkki 10. jahkedásse Geahča rávisolbmuid vuođđoskuvlaoahpahusa gustovaš ortnega. Gehtja ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusá guoskavasj årtnigav. Árvvoštallama oppalaš mearrádusat leat oahpahuslága láhkaásahusas. Dábálasj mærrádusá árvustallama birra le mierreduvvam åhpaduslága njuolgadustjállagin. Organisašuvdnadoarjja Sámigiella Davvisámigiella (nordsamiska) HálddahusguovllutLáhka riikkalaš unniloguid birraLeanastivrra bargogohččumušOrganisašuvdnadoarjjaStáhtadoarjja Julevsámegiella (lulesamiska) Hálddahusguovllut Organisasjåvnnådoarjja Láhka riikkalaš unniloguid birra Davvisámigiella (nordsamiska) Leanastivrra bargogohččumuš Tjuottjudusguovlo Organisašuvdnadoarjja Lahka rijkalasj unneplågoj birra Stáhtadoarjja Lenastivra viddno Romani kelderaš Organisasjåvnnådoarjja Organisašuvdnadoarjja Organisasjåvnnådoarjja Jahkásaččat Leanastivra máksá organisašuvdnadoarjagiid organisašuvnnaide mat ovddastit nášuvnnalaš unnitloguid juvddálaččaid, romálaččaid, ruoŧasuopmelaččaid ja duortnusleagihiid. Lenastivra máksá jahkasattjat organisasjåvnnådårjav organisasjåvnåjda ma åvdåsti rijkalasj unnepågojt juvdára, roma, svieriksuobmelattja ja duornosliegega. Jurdda doarjagiin lea doarjut ja leat veahkkin organisašuvnnaid doaimmaide. Ulmme dårjajn la doarjjot ja giehpedit organisasjåvnåj dåjmajt. Doarjja njuolggadusaid oaidná láhkaásahusas (2005:765) nášuvnnalaš unnitloguid stáhtadoarjaga birra. Doarjja njuolgaduvvá biejadusás (2005:765) stáhtadårja birra rijkalasj unneplågojda. Geat sáhttet doarjaga ohcat ? Gudi máhtti dårjav åhtsåt ? Organisašuvnnat mat sáhttet oažžut organisašuvdnadoarjaga lea riikaorganisašuvdna dahje riikaberošteaddji organisašuvdna mii Organisasjåvnå ma máhtti oadtjot organisasjåvnnådårjav li rijkaorganisasjåvnå jali organisasjåvnå rijkadåjmajn ma ovddasta soames nášuvnnalaš unnitlogu ja gos organisašuvdnalahtut dahje dan báikkálašservviid dahje ossodagaid lahtut leat olbmot geat gullojit nášuvnnalaš unnitlohkui, ja åvdåsti rijkalasj unneplågojs muhtemav ja manna sebrulattja organisasjåvnån jali dan bájkálasjsiebrijn jali åssudagájn ienemusát li ulmutja tjadnusijn rijkalasj unneplågojda, ja jođihit doaimmaid maid viggamuš lea nannet váikkuhanmáŧolašvuođaid nášuvnnalaš unnitlohkui, ovddidit iežas nášuvnnalaš unnitlogujoavkku iešdovddu, kultuvrra ja giela, vuosttildit vealaheami dahje juohkit máhtu iežas joavkku birra. barggi dåjmajn ulmijn nannidit vájkudimfámov rijkalasj unneplåhkuj, åvdedit ietjas rijkalasj unneplågojuohkusa identitehtav, kultuvrav, gielav, vuosteldit nuppástallamav jali diedojt oabllot ietjas juohkusa birra. Ráđđehusa ulbmil unnitlogupolitiikkain lea addit suoji našuvnnalaš unnitloguide, nannet sin vejolašvuođaid váikkuheapmái ja doarjut historjjálaš unnitlogugielaid vai bissot ealligiellan. Ráddidusá ulmme unneplågopolitijkajn la suoddjit rijkalasj unneplågojt, nannit sijá máhttelisvuodajt bájnnemij ja doarjjot histåvrålasj unneplågogielajt vaj viesso bisoduvvi. Ruoŧŧa lea álu leamas máŋggagielat ja máŋggakultuvrralaš. Svierik la agev årrum moattegielak ja moattekultuvralasj. Sápmelaččat, suopmelaččat, durdnosleagilaččat, romerat ja judalaččat leat gávdnon riikkas hirbmat guhkes áiggi. Sáme, suobmelattja, duornosliegega, roma ja juvdára li gávnnum rijkan ihkeven guhka ájgev. Sin gielat ja kultuvrrat leat oasit ruoŧa servodagas ja min oktasaš kulturárbi. Sijá giela ja kultuvra li svieriga sebrudagás oasse ja mijá aktisasj kultuvrraárbbe. Vealaheapmi, olggušteapmi ja goksu olbmuin geat gullojit našuvnnalaš unnitloguide galgá vuosttilduvvot. Nuppástallam, fámodisvuohta ja badjelgähttjam ulmutjij rijkalasj unneplågo sierratjerda gáktuj galggá vuostelduvvat. Sis galget leat seamma máŧolašvuođat go iežáin oassálastit servodateallimis. Siján galggi årrot avtalágásj máhttelisvuoda oasálasstet sebrudakviessomin degu ietjá ulmutja. Hálddahuseiseválddit galget go dárbbašuvvo Tjuottjudusfábmodagá galggi dárbon hie heivvolaš vuogi mielde juohkit dieđuid našuvnnalaš unnitloguide sin rivttiid birra dán lága mielde. balattjat diededit rijkalasj unneplågojt sijá rievtesvuodaj birra dán lága milta. SÁMIT: Leat sullii 20 000–35 000 sámi Ruoŧas geat SÁME: Svierigin li bájken 20 000-35 000 sáme gudi ságastit sierra sámigielat varietehtaid. ságasti sámegiela umasslágásj varietehtajt. Sápmelaččat leat maiddai eamiálbmogat. Sáme li aj álggoálmmuga. Našuvnnalaš unnitloguid máŧolašvuođat váikkuheapmái ja oassálastimii galgá nannet, earret iežá galget eiseválddit ráđđidit singuin. Rijkalasj unneplågoj máhttelisvuoda bájnnemij ja oasálasjvuohtaj galggá nannoduvvat, iehtjádij siegen gå fábmudagá sijáj rádedi. Unnitlogut galget duođain beassat váikkuhit jearaldagain mat gusket sidjiide. Unneplågo galggi vatteduvvat almma bájnnemav ássjijn ma sidjij guosski. Giellalágas (2009:600) almmuhuvvo ahte Giellalágan (2009:600) la diededum se stáhtas ja gielddain lea sierra ovddasvástádus suddjet ja ovddidit našuvnnalaš unnitlog Rijkalasj unneplågoj giela ja kultuvra galggi suoddjiduvvat ja åvdeduvvat. RUOŦASUOPMELAČČAT::Leat sullii 450 000–600 000 ruoŧasuopmelačča Ruoŧas. SVIERIKSUOBMELATTJA::Svierigin li bájken 450 000-600 000 svieriksuobmelattja. Eatnasat orrot Moatte viessu Stockhol Stockholm-Mälardalena guovllus. man-Mälardalenin. Unnitlogugiella lea suomagiella. Unneplågogiella l suomagiella. DURDNOSLEAGILAČČAT: Leat sullii 50 000 DUORNOSLIEGEGA: Svierigin li bájken 50 000 duornosliegega gudi åvdemusát Norrbottenin viessu. durdnosleagilačča Ruoŧas geain eatnasat orrot Norrbottenis. Unneplågogiella l meängiella. Unnitlogugiella gohčoduvvo me-änkielin. ROMA::Svierigin li 50 000-100 000 roma gudi rijkav birra viessu. Našuvnnalaš unnitloguid gielat ja kultuvrrat galget suddjejuvvot ja ovddiduvvot. giela varietehta. Olmmoš gii gullo našuvnnalaš unnitlohkui galgá sáhttit oahppat ja geavahit eatnigielas ja ovddidit iežas kultuvrralaš iešdovddu. JUVDÁRA: Svierigin viessu 20 000 -25 000 juvdára Našuvnnalaš unnitlogugielat galget leat ealligiellan Ruoŧas. Svierigin. Unneplågo-giella l jiddisj. Hálddahuseiseválddit galget addit našuvnnalaš unnitloguide vejolašvuođa váikkuheapmái jearaldagain mat gusket sidjiide  Kvenskagiella  Románagiella  Sámegiella ROMERAT::Leat sullii 50 000–100 000 romera Ruoŧas geat orrot miehtá riikka.  Sámegiella  Suomagiella  Meängiella  Románagiella  Jiddisj Unnitlogugiellan leat sierra varietehtat romani chibas. Muhtem giela Europakártan JUDALAČČAT: Leat sullii 20 000–25 000 judalaččat geat orrot Ruoŧas. Rijkalasj unneplågo ja rijkadajva- jali unneplågogiela gávnnuji moatten rijkan Europan. Unnitlogugiella lea jiddisch. Muhtem rijka ja giela. NORGA  Románagiella  Russagiella  Sámegiella  Svierigadárogiella  Tatariagiella  Jiddisj  Gárjjelagiella STUORA BRITANNIA  Dánskagiella  Vuolletuskagiella  Vuollesorbiagiella  Nuorttafrisiagiella  Románagiella  Saterfrisiagiella  AllasorbiagiellaDÁNMÁRKKO Tuskagiella  Korn-giella  Iris-giella  Mans-giella  Vuolit-skohtalašgiella  Skohtalaš-gaelikgiella  Ulster-skohtalašgiella  Kymrigiella (valesgielat)  Armeniagiella  Beas  Bulgaragiella  Kroahtiagiella  Tuskagiella  Grehkagiella  Pålskagiella  Dánskkagiella  Vuolit-duiskagiella  Vuolit-sorbiagiella  Davvi-frisiagiella  Romani  Saterfrisiagiella  Allasorbiagiella DÁNMÁRKU  Romániagiella  Románagiella  Rusiniagiella  Serbiagiella  Slovakiagiella  Sloveniagiella  Ukrájnagiella Friis-giella Limburgisko-giella Vuolit-saksalašgiella Romani Jiddisch  Arabiagiella  Aragoniagiella  Aranesiagiella  Asturiagiella /  Ruošša-giella  Rusina-giella / Rutena  Baskiagiella  Berberagiella  Kataloniagiella  Galiciagiella  Portugálagiella  Valenciagiella Leanastivrra bargu - Länsstyrelsen i Stockholm Lenastivra viddno - Länsstyrelsen i Stockholm Leanastivrra bargogohččumuš Sámigiella Davvisámigiella (nordsamiska) HálddahusguovllutLáhka riikkalaš unniloguid birraLeanastivrra bargogohččumušOrganisašuvdnadoarjjaStáhtadoarjja Julevsámegiella (lulesamiska) Hálddahusguovllut Lenastivra viddno Láhka riikkalaš unniloguid birra Davvisámigiella (nordsamiska) Leanastivrra bargogohččumuš Tjuottjudusguovlo Organisašuvdnadoarjja Lahka rijkalasj unneplågoj birra Stáhtadoarjja Lenastivra viddno Romani kelderaš Organisasjåvnnådoarjja Leanastivrra bargu Lenastivra viddno Stockholma Leanastivra ja Sámidiggi galgaba ovttas atnit fuola got láhka nášuvnnalaš unnitloguid ja unnitlogugielaid birra, mii doaibmagođii ođđajagemánu 1. s beaivvi 2010, čađahuvvo. Lenastivran Stockholman la aktan Sámedikkijn viddnon dåbelijtjuovvot lágav rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra mij fábmuj bådij ådåjakmáno 1. b. 2010. Leanastivra ja Sámidiggi galgaba juohke jagi árvvoštallat got láhka váldojuvvo vuhtii ja dieđihit dan čálalaččat ráđđehussii. Lenastivrra ja Sámedigge galggá jáhkásattjat dahkat tjoahkke árvvalimev gåktu lága tjuovoduvvá ja diededit dáv ráddidussaj. Leanastivra maid galgá ovttas Sámidikkiin ovttastuhttit ulbmiliid unnitlogupolitiikkalaš barggus riikka dásis. Lenastivrra galggá aj aktan Sámedikkijn aktijdit bargov unneplågopolitijkalasj ulmijda rijkalattjat. Danin ovdamearkka dihte boahtit čađahit dieđihemiid ja doarjut suohkaniid ja unnitloguid rahčamušain oaččuhit ráđđehallamiid suohkandásis. Mierkki buojkulvissan mij galggap tjadádit diededimdagojt ja doarjjot kommuvnajt ja unneplågojt sijá rahtjamin vuododit rádedimev kommuvnalattjat. Bargogohččumušas lea lassin Leanastivrii ja Sámidiggái juohkit stáhtadoarjagiid suohkaniidda ja leanadikkiide mat leat hálddahusguovlluin. Viddno l vil Lenastivrra ja Sámedigge galggá juogadit stáhtadårjav kommuvnajda ja lánndadikkijda ma säbrri tjuottjodusguovlojda. Stáhtadoarjja Sámigiella Davvisámigiella (nordsamiska) HálddahusguovllutLáhka riikkalaš unniloguid birraLeanastivrra bargogohččumušOrganisašuvdnadoarjjaStáhtadoarjja Julevsámegiella (lulesamiska) Hálddahusguovllut Nationella minoriteter FörvaltningsområdenLagen om nationella minoriteterLänsstyrelsens uppdragOrganisationsbidragStatsbidragÖvriga insatserSuomeksiDavvisámigiella (nordsamiska) Julevsámegiella (lulesamiska) TjuottjudusguovloLahka rijkalasj unneplågoj birraLenastivra viddnoOrganisasjåvnnådoarjjaStáhtadoarrjaÅarjelsaemien (sydsamiska) MeänkieliRomani arliRomani kelderaš Láhka riikkalaš unniloguid birra Davvisámigiella (nordsamiska) Leanastivrra bargogohččumuš Julevsámegiella (lulesamiska) TjuottjudusguovloLahka rijkalasj unneplågoj birraLenastivra viddnoOrganisasjåvnnådoarjjaStáhtadoarrja Organisašuvdnadoarjja Tjuottjudusguovlo Stáhtadoarjja Lahka rijkalasj unneplågoj birra Romani kelderaš Lenastivra viddno Stáhtadoarjja Organisasjåvnnådoarjja Olles bušeahtas maid ráđđehus juolluda unnitlogupolitiikka váras 2014, mii lea 97 miljovnna ruvnnu, juhkko 70 miljovnna ruvnnu stáhtadoarjjan suohkaniidda ja leanadikkiide. Ålles budjehtas 97 miljåvnå kråvnå majt ráddidus várraj biedjá unneplågopolitijkkaj 2014, mávseduvvi 70 miljåvnå kråvnå kommuvnajda ja lánndadikkijda stáhtadoarjjan. Masa oažžu doarjja geavahuvvot ? Masi biedniga oadtju aneduvvat ? Stáhtadoarjja galgá geavahuvvot ovttasráđiid unnitloguiguin. Lassegoluide unnitlogulága čađaheamis ja ii goluide áššiide maid juo lea geatnegahtton dahkat, ovdamearkka dihte dulkkaid dihte ja dábálaš searvedoarjagiid juohkimiidda. Stáhtadoarjja galggá aneduvvat rádedimen unneplågoj ja lassegålojda unneplågolága dahkama gáktuj, ij dakkirijda majt juo åvdebut la välggogis dahkat, buojkulvissan dålkåv bálkkit ja juogadit stuoves siebrredårjav. Vuogas geavahanguovllut leat earret iežá: Máhttelis adnosuorge li iehtjádij siegen: gulaskuddan ja ráđđehallamat unnitloguiguin dialoga ja rádedibme unneplågoj gárten- ja iskkadanbarggut guoradallam dieđiheamit ja jorgalusat diededimdago ja jårggålime organisašuvdnadárkkisteapmi ja rievdadeamit organisasjåvnnågähttjam ja rievddadime kultur- ja gielladoaimmat kultuvrra- giellabiedjamdago čalmmástuhttit unnitloguid ja unnitlogugielaid, o.m.d. galben unneplågojt ja unneplågogielajt vuojnnusij buktet, buojkulvissan galbbit álggahandoaimmaid nugo girjjiid ja pedagogalaš ávdnasiid oastin álggo ássambiedjamdago, buojkulvissan girjálasjvuoda oasstem, pedagogalasj ábnnasa oassi bargigoluin barggegåloj oasse doaibmaplánabargu doajmmaplána Ná olu suohkanat ožžot Nåv ednagav kommuvna oadtju Vuođđoruhta suohkanii lea 660 000 ruvnnu jahkásaččat. Vuodobiedniklåhko kommuvnnaj la 660 000 kronor jahkáj. Suohkan gos orrulohku lea Kommuvna binnep 50 000 orru rádjái oažžu 1 vuođđosupmi 80 000 orru rádjái oažžu 1,5 vuođđosupmi 100 000 orru rádjái oažžu 2 vuođđosupmi 400 000 orru rádjái oažžu 3 vuođđosupmi 400 000 orru dahje eanet oažžu 4 vuođđosupmi gå 50 000 viesájdiddje oadtju 1 vuodobiedniklågov gitta 80 000 viesájdiddje oadtju 1,5 vuodobiedniklågov gitta 100 000 viesájdiddje oadtju 2 vuodobiedniklågo gitta 400 000 viesájdiddje oadtju 3 vuodobiedniklågo 400 000 viesájdiddje jali ienebu oadtju 4 vuodobiedniklågo Suohkan mii gullo eanetgo ovtta hálddahusguvlui oažžu 500 000 ruvnnu lassin. Kommuvnna ma säbrri ienep gå avta tjuottjudusguovlluj oadtju duottev 500 000 kråvnå. Leandikkit / guovllut ožžot 250 000 ruvnnu. Lánndadigge / bájke oadtju 250 000 kråvnå. Láhka riikkalaš unniloguid birra - Länsstyrelsen i Stockholm Lahka rijkalasj unneplågoj birra - Länsstyrelsen i Stockholm Láhka riikkalaš unniloguid birra Lahka rijkalasj unneplågoj birra Davvisámigiella (nordsamiska) HálddahusguovllutLáhka riikkalaš unniloguid birraLeanastivrra bargogohččumušOrganisašuvdnadoarjjaStáhtadoarjja Nationella minoriteter FörvaltningsområdenLagen om nationella minoriteterLänsstyrelsens uppdragOrganisationsbidragStatsbidragÖvriga insatserSuomeksiDavvisámigiella (nordsamiska) Julevsámegiella (lulesamiska) TjuottjudusguovloLahka rijkalasj unneplågoj birraLenastivra viddnoOrganisasjåvnnådoarjjaStáhtadoarrjaÅarjelsaemien (sydsamiska) MeänkieliRomani arliRomani kelderaš Hálddahusguovllut Davvisámigiella (nordsamiska) Láhka riikkalaš unniloguid birra Julevsámegiella (lulesamiska) TjuottjudusguovloLahka rijkalasj unneplågoj birraLenastivra viddnoOrganisasjåvnnådoarjjaStáhtadoarrja Leanastivrra bargogohččumuš Tjuottjudusguovlo Organisašuvdnadoarjja Lahka rijkalasj unneplågoj birra Stáhtadoarjja Lenastivra viddno Romani kelderaš Organisasjåvnnådoarjja Láhka riikkalaš unniloguid birra Lahka rijkalasj unneplågoj birra Láhka nášuvnnalaš unnitloguid ja unnitlogugielaid birra lea fámus ođđajagimánu 1. s beaivvis 2010. Láhka rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra fábmuj bådij ådåjakmáno1.b. 2010. Láhka duššada lágaid riekti geavahit sámi- ja suomagiela ja meänkieli hálddahuseiseválddiin ja duopmostuoluin. Målssu lágajt riektá birra sámegielav ja suomagielav ja meängielav tjuottjudusfábmudagájn ja duobbmoståvlåjn adnet. Sámidiggelágas ja sosiálavirgelágas leat maid dahkkon rievdadusat. Rievddadusá li aj dagádum sámediggelágan ja sosiáladievnastuslágan. Ruoŧa riikkaidgaskasaš geatnegahttimat dagahit ahte muhtin unnitlogu rievttit galget čađahuvvot olles riikkas. Svieriga rijkajgasskasasj välggogisvuoda li vaj muhtem unneplågoriektá galggi ålliduvvat jårbbå rijkan. Dat ođđa láhka (2009:724) salasta visot vihtta nášuvnnalaš unnitlogu. Gájkka vihtta rijkalasj unneplågo danen ådå lágas (2009:724) gåbtjåduvvi. Nu gohčoduvvon vuođđosuodji geatnegahttá earret iežá ahte: hálddahuseiseválddit galget dieđihit vuohkkasit riikkalaš unnitloguide sin rivttiid birra dallego lea dárbu, tjuottjudusfábmudagá galggi dárbon diededit rijkalasj unneplågojt hiebalasjláhkáj sijá riektáj birra almmolaš váldegottiin lea eareliiggánis ovddasvástádus suodjalit ja ovddidit riikkalaš unnitlogugielaid ja galget maid ovddidit unnitloguid máŧolašvuođaid seailluhit ja ovddidit iežaset kultuvrra Ruoŧas, sebrudagán la sierralágásj åvdåsvásstádus suoddjitjit ja åvdedittjat rijkalasj unneplågogielajt ja galggá aj åvdedit rijkalasj unneplågoj máhttelisvuodajt bisodit ja åvdedit ietjasa kultuvrav Svierigin mánáid ovddideami kultuvrralaš iešdovddus ja iežas unnitlogugiela geavaheami galgá eareliiggánit doarjut, mánáj kultuvralasj identitehta åvddånibme ja ietjasa unneplågogiela anov galggá åvdeduvvát sierraláhkáj hálddahuseiseválddit galget addit máŧolašvuođaid riikkalaš unnitloguide váikkuhit áššiin mat gusket sidjiide ja nu buresgo sáhttá galgá ráđđidit unnitloguid ovddasteddjiiguin dakkár jearaldagain. tjuottjudusfábmudagá galggi vaddet rijkalasj unneplågojda máhttelisvuodajt vájkudimfábmuj ássjijn ma sidjij guosski ja nåv guhkas gå máhttelis rádedit unneplågoj åvdåstiddjij dakkir ássjijn. Sierra vuoigatvuođat Sierralágásj riektá Dasa lassin leat suoma-, sámi- ja meänkieli ságasteddjiin sierra vuoigatvuođat iešguđet hálddahusguovllus. Dasi vil li fámon sierralágásj riektá suoma- sáme- ja meängielagijda färttáhasj tjuottjudusguovlon. Dat vuoigatvuođat leat earret iežá: Dá riektá li iehtjádij siegen: ovttaskas olbmuin lea riekti ságastit ja čállit iežas giela oktavuođain eiseválddiiguin iežaset áššiin gos eiseváldi lea mearrideaddjin, aktugattjajn li riektá adnet gielajt njálmalasj ja tjálalasj aktavuodajn fábmudagáj aktugasj ássjen manna fábmudahka l mierrediddje eiseváldi lea geatnegahtton vástidit njálmmálaččat seamma gillii ja addit čálalaš jorgaleami mearrádusas ja ákkaid mearrádussii jos gáibiduvvo. fábmudahka l välggogis vaddet njálmalasj vásstádusáv sämmi giellaj ja jus ádnu vaddet tjálalasj märrádusá ja oare jårggålimev. Eiseváldi sáhttá mearridit sierra áiggi ja báikki goas ja gos lea giellabálvalus, Fábmudahka máhttá mierredit sierralágásj ájgev ja sajev gånnå dievnastus vatteduvvá unneplågogiellaj hálddahuseiseválddit galget bargat dan ovddas ahte leat bargit geain lea máhttu unnitlogugielain, tjuottjudusfábmudagá galggi åvdedit vaj bargge gávnnujimáhttudagaj unneplågogielajn suohkaniin lea eareliiggánis geatnegasvuohta fállat unnitlogugielat boarrásiid- ja mánáidfuolaheami jos soamis hálddahusguovllus dan sihtá. kommuvnajn li sierralágásj välggogisvuoda ásadit vuorrasij- ja mánnáhuvsov, ållåsit jali muhtem mudduj unneplågogielajda jus soames tjuottjudusguovlon dáv rávkká. Ráđđehus ovdanbuvttii njukčamánus 2009 ođđa Ráddidus åvddåjbuvtij sjnjuktjamáno 2009 ådå unneplågopolitijkalasj strategiddjav proposisjåvnån Dåhkkidimes iesjmierredibmáj – ráddidusá strategiddja rijkalasj unneplågojda (prop. 2008/2009:158). 2008/2009:158). nannen dihte daid nášuvnnalaš unnitloguid vuoigatvuođaid ja Strategiddja sisanet moadda rievddadusá nannodittjat rijkalasj unneplågoj riektájt ja aledittjat rahtjalisvuodav gåktu unneplågopolitijkka galggá tjadáduvvat. galgá čađahuvvot 2010 rájis. Bušeahtta unnilogopolitihkkii Ráddidus biednigahttá 70 millijåvnnå kråvnå ådåstibmáj mij galggá tjadáduvvat 2010 rájes. šaddá dalle sullii 80 miljovnna ruvnna. Riikabeaivi lea Budjähtta unneplågopolitijkkaj sjaddá dajna ienebusj gå 80 milljåvnnå kråvnå. geassemánu 10 b. 2009 dohkkehan proposišuvnna. Rijkabiejvve l biehtsemáno 10. b. 2009 dåhkkidam proposisjåvnåv. politihkkarsuorgin jagi 2000 dan oktavuođas go Unneplågopolitijkka buvteduváj politijkkasuorggen 2000 jagen Svieriga rámmakonvenšuvnna suodjalit nášuvnnalaš nanustahttema Europaráde rábmakonvensjåvnå unnitloguid ja dan eurohpalaš julggaštusa gáktuj suoje birra rijkalasj unneplågojda ja europa njuolgadusá rijkadajva- jali riikaguovlu- dahje unnitlogogiela birra. Ulbmil unneplågogielaj birra. ruoŧa unnilogopolitihkain lea addit suoji Svieriga unneplågopolitijka nášuvnnalaš unnitloguide, nannet sin ulme l suoddjit rijkalasj unneplågojt, nannidit vejolašvuođaid váikkuhit ja doarjut historjjálaš histåvrålasj unneplågogielajt vaj viesso bissu. nášuvnnalaš unnitlogut leat judálaččat, romat, Svieriga rijkalasj unneplågo li juvdára, roma, sámit, ruoŧelašsuopmelaččat ja sáme, svieriksuobmelattja ja duornusliegega. durdnosleagilaččat. Unnitlogugielat leat jiddisch, Unneplågogiela li jiddish, romani chib, Vásáhusat vuosehit ahte unnitlogopolitihkalaš sámegiella, suomagiella ja meänkieli. ulbmiliid leat váddásat ceavzit ja unnitloguid dárbbuid eai leat beroštan doarvái. Åtsådallama vuosedi unneplågopolitijkalasj ulme Eurohpáráđđi lea iežas dárkkisteamis ruoŧa li gássjela dievddet ja nuoges vieledibme ij la unnitlogopolitihkas cuigon ahte lea dárbu dagádum rijkalasj unneplågoj dárbbuj. buorideamis máŋga beliin. moatten guovlon. Ráđđehusa unnitlogopolitihkalaš strategiija Ráddidusá unneplågopolitijkalasj strategiddja sisdoallá danin bijuid ahte: sisanet danen dagojt: • sihkkarastit ahte čuovvot Eurohpáráđi unnilogokonvenšuvnnaid buorebut • nannidittjat Europaráde unneplågokonvensjåvnåj buorep tjuovvomav. • buorebut čuovvut čađaheami unnitlogopolitihkkas • buorebut gehtjadittjat unneplågopolitijka tjadádimev • eastit vealaheami ja hearkkesvuođa daid nášuvnnalaš unnitloguide • vuosteldittjat rijkalasj unneplågoj nuppástimev ja rasjesvuodav • nannet nášuvnnalaš unnitloguid iešfámu ja váikkuhanfámu ja • nannidit rijkalasj unneplågoj iesjmierredimev ja vájkudimev ja • ovddit seailluheami nášuvnnalaš unnitlogogielain. • åvdedit rijkalasj unneplågogielaj bisodimev. OĐĐA LÁHKÁ NÁŠUVNNALAŠ UNNITLOGUID BIRRA ÅDÅ LÁHKA RIJKALASJ UNNEPLÅGOJ BIRRA Ođđa láhka nášuvnnalaš unnitloguid ja Ådå láhka rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj unnitlogogielaid birra (SFS. birra (SFS. 2009:724) galgá leat 2009:724) galggá målssot dálásj lágajt sadjin dálá lágaid rievtti geavahit sámegiela, riektá birra adnet sámegielav ja suomagielav ja Sámediggelágas (SFS.: 1992:1433) ja Rievddadime dagáduvvi aj sámediggelágan (SFS 2001:453). 2001:453). Láhkarievdadusat bohtet fápmui ođđajagimanu 1 b.. ådåjakmáno 1. b. 2010. Ruoŧa gaskariikkalaš geatnegasvuođat mearkkaša Svieriga rijkajgasskasasj välggogisvuoda mierkki ahte muhtin unnitlogovuoigatvuođat galget muhtem unneplågoriektá galggi ålliduvvat ålles ollašuvvot olles riikas. rijkan. Dán ođđa láhkii gullet visot Gájkka vihtta rijkalasj unneplågo gåbtjåduvvi vihtta nášuvnnalaš unnitlogut. ådå lágas. Eiseválddiin šaddá Fábmudagájda buvteduvvá geatnegasvuohta dieđihit nášuvnnalaš unnitloguide välggogisvuohta diededit rijkalasj unneplågojt sijá iežaset vuoigatvuođaid birra ođđa lága jelgii. riektáj birra ådå lága milta. Sierralágásj Erenomáš ovddasvástádus suodjalit ja ovddidit åvdåsvásstádus suoddjit ja åvdedit rijkalasj nášuvnnalaš unnitlogogielaid šaddá molssaeaktun. unneplågogielajt buvteduvvá. Rijkalasj unneplågoj Nášuvnnalaš unnitloguid vejolašvuođat seailluhit ja máhttelisvuoda bisodit ja åvdedit sijá kultuvrav ovddidit iežaset kultuvrra Ruoŧas galgá ovddiduvvot, Svierigin galggá åvdeduvvat, nåv gå mánáj dego mánáid ovdáneapmi kultuvrralaš identitehtas kultuvralasj identitehta åvdedibme ja sijá ja iežas unnitlogogielas. unneplågogiella. Nannejuvvon unnitlogosuodji mii otne guoská Nannidum unneplågosuodje mij uddni l fámon sámegiela, suomagiela ja meänkiela gieža gielddain sámegiellaj, suomagiellaj, ja meänkielij gietjan Norrbottenis – nu gohččoduvvon hálddahusguovllut kommuvnan Norrbottenin – nåv gåhtjoduvvam – viiddiduvvot geográfalaččat vai guoská eanet tjuottjudusguovlo – stuoreduvvi geográfalattjat Dat mearkkaša ahte eanet oktasaččat gåbtjåtjit ienep kommuvnajt. Mierkki ienep sáhttet geavahit suomagiela dahje sámegiela aktugattja máhtti adnet suomagielav ja sámegielav eiseváldi oktavuođain ja eanet ožžot rievtti aktavuodajn fábmudagáj ja ienebu oadtju riektáv ovdaskuvladoibmii ja boarrásiiddikšumii ollásit åvddåskåvllådoajmmaj ja vuorrasijhuksuj ållåsit jali dahje oassin suomagillii dahje sámegillii. muhtem mudduj suomagiellaj ja sámegiellaj. Hálddahusguovlu suomagillii viiddiduvvo 18 ođđa Tjuottjudusguovllo suomagiellaj stuoreduvvá 18 ådå gielddaide. kommuvnajda. Dat leat: Botkyrka, Eskilstuna, Hallsta Dá li: Botkyrka, Eskilstuna, by, Österåker och Östhammar. Älvkarleby, Österåker ja Östhammar. Gielddat mat juo ma åvdutjis gávnnuji tjuottjudusguovlon li gullet hálddahusguvlui leat Jiellevárri, Haparanda, Giron, Bájil och Badjeduortnus. Jiellevárre, Haparanda, Giron, Bájel ja Badjeduoros. Hálddahusguovlu sámegillii lassána 13 ođđa Tjuottjudusguovllo sámegiellaj stuoreduvvá 13 ådå gielddaiguin. kommuvnajda. Dat leat: Aerviesjaevrie, Berg, Dá li: Árviesjávrri, Berg, Härjedalen, Lullieluspie. Gielddat mat juo gullet Kommuvna ma åvdutjis gávnnuji tjuottjudusguovlon hálddahusguvlui leat Árjjátluovvi, Jiellevárri, li Arjepluovve, Jiellevárre, Jåhkåmåhkke ja Giron. Hálddahusguovlu meänkilli ii stuoru. Tjuottjudusguovllo meänkielij ij stuoreduvá. Guovlu Guovllo sisdoallá dego ovdal Jiellevári, Haparandda, Girona, gåbttjå aj boahttteájgen kommuvnajt Jiellevárre, Bájila ja Badjedurdnosa gielddaid. Guosske kommuvna oadtju stáhtadårjav ienepgåloj Daid gielddaide geasa guoská ožžot stáhtadoarjaga åvdås majt ådå njuolgadusá bukti. Ietjá daid lassegoluide mat dát ođđa njuolggadusat kommuvnajn aj gå da ma li válljidum galggi buktet. Maid iežá gielddat go dát válljejuvvon galget máhttelisvuoda sisiriekkniduvvat iesjmiedogit oažžut vejolašvuođa searvat iešdáhtolaččat tjuottjudusguovlon ja dajna riektáv oadtjot hálddahusguvlui ja de ožžot rievtti stáhtadoarjagii. stáhtadoarjjaj. Ráddidus mierret dakkir iesmiedogis Dakkár iešdáhtolaš searvama birra Ráđđehus tjadnusij gáktuj åtsålvisá maŋŋela kommuvnas mij sihtá sisiriekkniduvvat. mearrida maŋŋil go gielda gii háliida searvat lea NANNIDUM RIEKTÁ TJUOTTJUDUSGUOVLOJ ÅLGGOLIN Oktasaččain lea vuoigatvuohta geavahit suomagiela Aktugattjajn li riektá adnet suomagielav, meänkieliv ja meänkiela ja sámegiela oktavuođaiguin ja sámegielav aktavuodajn fábmudagáj, jus ássje eiseválddiiguin, jus ášši sáhttá gieđahallot bargiin máhttá giehtadaláduvvat barggijs gudi geat máhttet unnitlogogiela. unneplågogielav máhtti. Oktasaččat galget Aktugattjajda galggá aj maid oažžut boarrásiiddivššu suomagillii ja vatteduvvat máhttelisvuohta vuorrasijhuksuj meänkillii ja sámegillii, jus gielddas leat bargit suomagiellaj, meänkielij ja sámegiellaj jus giellamáhtuiguin. kommuvnan gávnnuji bargge giellamáhttudagáj. Hálddahuseiseválddit galget Tjuottjudusfábmudagá galggi danen åvdedit vaj danin bargat dohko ahte gávdnojit bargit gávnnuji bargge máhttudagáj suomagielan, gos lea dárbu oktavuođaiguin eiseválddiiguin dahje meänkielin ja sámegielan gå l dárbbolasj divššudettiin boarrásiid olbmuid. Dát mearkkaša aktavuodajn fábmudagáj jali vuorrasij sujton. ahte sosiálabálvalusláhka rievdaduvvo. Mierkki sosiálaladievnastuslága rievddadimev. Oktasaččain lea álo vuoigatvuohta geavahit Aktugattjajn li agev riektá adnet suomagielav ja suomagiela ja sámegiela iežas čálalaš sámegielav sijá tjálálasj aktavuodajn Rijkabiejve oktavuođaiguin Riikabeaivvi áššeolbmuiguin, tjuottjodiddjij, Justitiekanslerijn, Skatteverketiin, ja Vealahanáššeolbmáin áššiin gos Oadtjotjuottjudisájn, Värrodåjmajn ja ovttaskas olmmoš lea áššáigullevaš dahje Nuppástimtjuottjodiddjijn ássjijn majn aktugasj la sáhkaguoddi áššáigullevažžii. oassebiellen jali guhti åvdås oassebielev. Eurohpáráđi unnitlogokonvenšuvnnaid čuovvumat RIEKTÁ NANNIDUVVI RIJKALASJ UNNEPLÅGOJDA dárbbašit buoriduvvot dan ládje ahte eiseválddiid Europaráde unneplågolihtudimij dåjmadibme ovddasvástádus čielgá. Leanastivra Stockholmma dárbaj buoreduvvat fábmudágáj åvdåsvásstádus leanas ja Sámediggi ožžot danin ovddasvástádusa tjielggidime baktu. Lenastivrra Stockholma lenan ja čuovvulit man láhkái unnitlogopolitihkka Sámedigge oadtju danen åvdåsvásstádusáv ållidit čađahuvvo. Dát eiseválddit galget maid gåktu unneplågopolitijkka tjadáduvvá. Dá ráđđehallama, diehtojuohkima ja sullásaš fábmudagá galggi aj bagádime, diededime ja dakkir doaimmaid bokte veahkehit iežá dåjma baktu viehkedit ietjá tjuottjudusfábmudagájt hálddahuseiseválddiid lága čađaheamis ja lága anodimen ja rádedimen guosske kommuvnaj ovttasráđiid gullevaš gielddaiguin bálddalastit aktidit tjuottjudusguovloj stuoredimev. Leanastivra Stockholmma leanas ja Sámediggi Lenastivrra Stockholma lenan ja Sámedigge oadtju ožžot bargun čađahit bijuid mat lasihit máhtuid ja dahkamussan tjadádit dagojt lasedittjat dihtomielalašvuođa nášuvnnalaš unnitloguid birra máhttudagáv ja diedulasjvuodav rijkalasj ja Ruoŧa álbmotrievttalaš geatnegasvuođaid birra. unneplågoj birra ja Svieriga álmmukriektálasj Sámediggi ožžo maid bargun ráhkadit ja váldit välggogisvuodajt. Sámedigge oadtju aj ovddasvástádusa ovtta ruovttosiidui mii guoská dahkamussan dahkat ja åvdåsvásstedit webbabiele nášuvnnalaš unnitloguide. åvdås rijklalasj unneplågoj gáktuj. Sámediggi galgá boahtteáiggis mearridit ulbmiliid – Sámedigge galggá åvddålijguovlluj mierredit ulmijt ja ii dušše jođihit – sámi giellabargui. – ja ij val lájddit - sámegiellabargguj. Riikabeaivi ja Rijkabiejvve ráđđehus sáhttet hábmet obbalaš ulbmiliid dan ja ráddidus máhtti hábbmit gájkbadjásasj ulmijt nášuvnnalaš giellapolitihkkii, muhto rijkalasj giellapolitijkkaj, valla åvdåsvásstádus ovddasvástádus hábmet ulbmiliid dan siskit sámi hábbmitjit ulmijt sisŋep sámegiellabargguj bierri Sámedikken gávnnut. giellabargui galgalii gullat Sámediggái. Nuppástimtjuottjodiddje åvdedimbarggo rijkalasj Lea dárbu ahte vealahanáššeolmmái unneplågoj siegen dárbaj joarkket. Ådå Dat ođđa vealahanláhka (SFS nuppástimláhka (SFS. 2008:567) addá Vealahanáššeolbmái buriid 2008:567) vaddá eavttuid maid boahtteáiggis bargat seamma Nuppástimtjuottjodiddjáj buorre åvdeldimijt aj vuoigatvuođaide ja vejolašvuođaide nášuvnnalaš åvddålijguovlluj åvdedit avtalágásj riektájda ja unnitloguide, o.m.d. lasihit máhtuid vealahanáššiid siegen laseda máhttudagáv nuppástimássjij birra birra daid joavkkuin. dáj juohkusijn. LASSÁNAN VÁIHKKUHANFÁPMU Lea dárbu nannet nášuvnnalaš unnitloguid iešfámu NANNIDUM VÁJKUDIBME Rijkalasj unneplågoj iesjmierredibme ja vájkudibme ja váikkuhanfápmu vai Ruoŧŧa buorebut galgá dárbaj nanniduvat vaj Svierik buorepláhkáj galggá sáhttit ceavzit geatnegasvuođaid mat gullet máhttet dievddet välggogisvuodajda unnilogokonvenšuvdnii. unneplågolihtudimijn. Buorebut vejolašvuođat Buorep máhttelisvuoda váikkuhanfápmui daid nášuvnnalaš unnitloguide lea vájkudibmáj rijkalasj unneplågojda l aj ájnas maid guovddážis. Dát buktet oidnosii joavkkuid vuojnnusij buvtátjit juohkusij dárbov sebrudagán. Nášuvnnalaš unnitloguid vuoigatvuohta Rijkalasj unneplågoj riektá vájkudibmáj váikkuhanfápmui muddejuvvojit nášuvnnalaš lágas njuolgaduvvá lágan rijkalasj unneplågoj ja unniloguide ja unnilogogielaide. unneplågogielaj birra. dehálaš ahte nášuvnnalaš unnitlogut ožžot Sierraláhkáj ájnas la rijkalasj vejolašvuođa ovttasráđđedállat guovllulaš dásis, unneplågo vatteduvvi máhttelisvuodajt rádedibmáj danin go das váldot ollu mearrádusat mat gusket bájkálattjat, danen gå danna mierreduvvi ássje ma oktasaš olbmuide. guosski aktugattjajda. Organisašuvdnadoarja organisašuvnnaide geat Organisasjåvnnådoarjja organisasjåvnåjda ma ovddastit nášuvnnalaš unnitloguid lassána maid åvdesti rijkalasj unneplågojt laseduvvá aj bušeahttajagis 2010 rájis. budjähttajage 2010 rájes. Lea erenomáš dehálaš Sierraláhkáj ájnas la vuoruhit nášuvnnalaš unnitloguid eavttuid ráhkadit vuorodit rijkalasj unneplågoj åvdeldimijt dahkat doaimmalaš ovttasráđđevugiid hálddahussurggiin. dåjmalasj rádedimhámijt tjuottjudusguovlojn. Nášuvnnalaš unnitlogogielaid boahtteáigi ruoŧas lea Rijkalasj unneplågogielaj boahtteájgge Svierigin la eahpesihkkar. juorbbá. Muhtin gielat, o.m.d. Gielajs muhtema li nihtedum, iehtjádij oarjánsámegiella, lea sakka uhkkiduvvon. siegen oarjjelsámegiella, l sagga nihtedum. Doaimmalaš bijut mat nannejit, seailluha ja Aktijvalasj dago dárbahuvvi nannidittjat, bisodittjat ealáskahttá nášuvnnalaš unnitlogogielaid leat ja viessudittjat rijkalasj unneplågogielajt. dárbbašlaččat. Viessudit bidjá johtui dakkár doaibmabijuid mat dagahit ahte gielav mierkki dagojt álgadit vaj nihtedum giella áittarduvvon giella fas álgá ealáskit ja eanet olbmot ruoptusválldegoahtá sajev iehtjádij siegen aloda álget ságastit dan. ålobu sáhkadahtjagåhti gielav. Earret go dát doaibmabijut mat álggahuvvojit Ietján gå dago ma buvteduvvi giehpedittjat geahpidan dihte oktasaččaid vejolašvuođaid aktugattjaj máhttelisvuodajt adnet unneplågogielajt eiseválddiiguin de galget maid guokte aktavuodajn fábmudagáj galggá aj guokta giellaguovddážat ásahuvvot oarjánsámeguovllus giellaguovdátja vuododuvvat oarjjelsámeguovlon Luvlieluspies ja Deardnas. Luvlieluspen ja Dearnan. Sámediggi šaddá Sámedigge sjaddá váldoolmmái daid giellaguovddážiidda mat galget åvdåstiddje dájda giellaguovdátjijda ma galggi jođihit doaimma olggosguvlui sámegielgeavaheapmi dåjmadit rabásmielak dåjmav åvdedittajt ja ovddideami ja ealáskahttima váras. bádtjitjit sámegiela lasedum anov. Ráđđehus bidjá sierra návccaid bušeahttajagis RIEKTÁ NANNIDUVVI RIJKALASJ UNNEPLÅGOJDA 2010 rájis ealáskahttinbijuide daid nášuvnnalaš budjähttajage 2010 rájes viessudimdagojda unnitlogogielaide. rijkalasj unneplågogielajda. Ruhta galgá geavahuvvot bijuide Biednikluohko galggi oktasaččaide ja galget juolluduvvot maŋŋil ohcama aneduvvat dagojda ulmijn aktugattjajda ja galggi dan eiseváldis maid ráđđehus mearrida. Eanet juogeduvvat fábmudagá åtsålvisá maŋŋela majt ráddidus mierret. návccat bidjojit giellagáhttenbijuide ja álggus biejaduvvi giellasujttodagojda rijkalasj erenomážit meänkieli boahtá vuoruhuvvot. Vai unneplågogielajda ja álgon sierraláhkáj meänkieli nanne sámegiela de lasihuvvo vejolašvuohta vuoroduvvat. integrerejuvvon sámegieloahpahussii lassána jagis Nannidittjat sámegielav laseduvvá aj 2010 rájis vuođđoskuvllas gielddain. Dát ávkkim intergreridum sámeåhpadussaj 2010 rájes mearkkaša ahte oahppit sáhttet oažžut oahpahusa (integreridum sámeåhpadus ásaduvvá kommvuna sámi sisdoaluin ja oahpahusa sámegielas eanet go vuodoskåvlåjn ja mierkki oahppe máhtti åhpadusáv dušše eatnigielaoahpahusa sámegielas. iednegiellaåhpadusáv sámegielan). Báikenamat unnitlogogielain lea árvvolaš oassi Bájkkenamá unneplågogielajda l kultvrraárbe ájnas kulturárbbis mii dárbbašuvvo doaimmalaččat oasse ma dárbahuvvi suoddjiduvvat aktijvalattjat dikšojuvvot servodaga ovddasteddjiin. sebrudagá åvdåstiddjijs. Vai dát Vuojnnusij buvtátjit dav kulturárbi gártá oidnosii Vägverket ožžo bargun kultuvrraárbev Rahtedoajmma oadtju viddnon lasihit iežaset barggu bidjat unnitlogobáikenamaid lasedit sijá bargov galbbit unneplågogielak galbbaide. namájda. Stáhtalaš ja gielddalaš eiseválddit galget Stáhta ja kommuvna fábmudagá bierriji várjalit báikenamaid unnitlogogielain ja loktet suoddjit bájkkenamájt unneplågogielajda ja unnitlogogielaid oidnosii galbbaid bokte ja iežá vuojnnusij buktet unneplågogielaj gávnnumav merkemin. Bájkkenamá maid geavahuvvot dego namat boasttabáikkiide. unneplågogielajda bierriji aj aneduvvat namman DIEHTIT EANET Eanet diehtu nášuvnnalaš unnitloguid, IENEBUV DIEHTET Ienep diededibme rijkalasj unneplågoj, unnitlogopolitihkka, unnitlogokonvenšuvnnaid birra unneplågogielaj, unneplågopolitijka, ja proposišuvdna 2008/09:158 gávdno ráđđehusa unneplågolihtudimij ja proposisjåvnå 2008/09:158 Proposišuvnna sáhttá maid oastit Riikabeaivvi birra l ålediddje ráddidusá webbabielijn prentendoaimmahagas tfn. Proposisjåvnåv máhtá aj oasstet Rijkabiejve 08-786 5810 dahje prienntimdåjmadagán, tel. 08-786 5810 jali viettja Jearaldagat áššesisdoalu birra vástida Enheten för Åssudahka nuppástimássjida, Integrasjåvnnå diskrimineringsfrågor, Integrašuvdna- ja gatjálvisájt ássjesisano birra. Ruoŧa riikkalaš unnitlogut - Länsstyrelsen i Stockholm Svieriga rijkalasj unneplågo - Länsstyrelsen i Stockholm Davvisámigiella (nordsamiska) HálddahusguovllutLáhka riikkalaš unniloguid birraLeanastivrra bargogohččumušOrganisašuvdnadoarjjaStáhtadoarjja Nationella minoriteter FörvaltningsområdenLagen om nationella minoriteterLänsstyrelsens uppdragOrganisationsbidragStatsbidragÖvriga insatserSuomeksiDavvisámigiella (nordsamiska) Julevsámegiella (lulesamiska) TjuottjudusguovloLahka rijkalasj unneplågoj birraLenastivra viddnoOrganisasjåvnnådoarjjaStáhtadoarrjaÅarjelsaemien (sydsamiska) MeänkieliRomani arliRomani kelderaš Hálddahusguovllut Davvisámigiella (nordsamiska) Láhka riikkalaš unniloguid birra Julevsámegiella (lulesamiska) TjuottjudusguovloLahka rijkalasj unneplågoj birraLenastivra viddnoOrganisasjåvnnådoarjjaStáhtadoarrja Leanastivrra bargogohččumuš Tjuottjudusguovlo Organisašuvdnadoarjja Lahka rijkalasj unneplågoj birra Stáhtadoarjja Lenastivra viddno Romani kelderaš Organisasjåvnnådoarjja Ruoŧa riikkalaš unnitlogut Svieriga rijkalasj unneplågo Stockholma Leanastivrras (Länsstyrelsen i Stockholm) ja Sámidikkis lea ođđajagimánu 1 b. rájis 2010 oaiveovddasvástádus ovttastit ja iskat got Ruoŧa unnitlogupolitiika čađahuvvo riikkas. Lenastivrra Stockholma lenan (Länsstyrelsen i Stockholms län) ja Sámedigge (Sametinget) li ådåjakmáno 1. b. 2010 rajes oajvveåvdåsvásstediddje aktidittjat ja dåbelijtjuovvot gåktu Svieriga unneplågopolitijkka tjadáduvvá rijkan. Juovlamánu 1999 mearridii riikkabeaivi Ruoŧŧa (Sverige) galgá oassálastit Europa-ráđi rámmakonvenšuvdnii riikkalaš unnitloguid suoji birra ja europálaš njuolggadussii riikkaguovlluid- dahje unnitlogugielaid birra. Javllamánon 1999 rijkabiejvve mierredij Svierik (Sverige) galgaj säbrrat Europaráde (Europarådet) rábmakonvensjåvnnåj suoje birra rijkalasj unneplågojda ja europalasj biejadus rijkadajva- jali unneplågogiela birra. Riikkabeaivi maid mearridii unnitlogupolitiikka birra ja duođaštii riikkas leat vihtta unnitlogu iežaset gielaiguin (visot varieteahtat). Rijkabiejve (Riksdagen) mierredin aj unneplågopolitijka birra ja vidá rijkalasj unneplågo dåhkkidimev ja sijá gielajt (gájkka várietehta). Ruoŧa riikkalaš unnitlogut ja unnitlogugielat Svieriga rijkalasj unneplågo ja unneplågogiela Dat vihtta duođaštuvvon unnitlogu Ruoŧas leat juvddálaččat, romálaččat, sápmelaččat (mat maid leat eamiálbmogin), ruoŧasuopmelaččat ja duortnusleagihat. Vihtta dåhkkidum rijkalasj unneplågo Svierigin li juvdára, roma, sáme (gudi aj li iemeálmmuga), svieriksuobmelattja ja duorosliegega. Historjjálaš unnitlogugielat leat jiddisch, romani, sámigiella, suomagiella meänkieli. Histåvrålasj unneplågogiela li jiddisch, romagiella, sámegiella, suomagiella ja meängiella. Unnitlogujoavkkuin lea ovttastupmin sii leat orron Ruoŧas guhkit áiggi ja sin joavkkuin lea lunddolaš oktavuohta olbmuid gaskkas. Aktisattjat unneplågogielajda l gå sij li álmmugahttám Svierigav guhka ájgev ja sij li juohkusa tjielgga aktisasjvuodajn. Sis lea maid iežas jáhkolaš, gielalaš dahje kultuvrralaš gullevašvuohta ja miella doalahit iežaset iešdovddu. Siján li aj ietjasa religiåvnålasj, gielalasj jali kultuvralasj sierratjärdda ja sihti ietjasa identitehtav bisodit. Ráđđehusa (Regeringens) unnitlogupolitiika Ráddidusá unneplågopolitijkka Unnitlogupolitiika suddje ja doarju riikkalaš unnitloguid ja historjjálaš unnitlogugielaid. Unneplågopolitijkka gåbttjå ássjijt suoddjima ja dårja birra rijkalasj unneplågojda ja histåvrålasj unneplågogielajda. Riikkalaš unnitlogu suoji nannenbargu lea oassi Ruoŧa barggus fuolahit olmmošlaš vuoigatvuođaid. Buoredit rijkalasj unneplågoj suojev l Svieriga bargo oasse suoddjit ulmutja riektájt. Unnitlogupolitiikkalaš strategiija Unneplågopolitijkalasj strategiddja Ráđđehus (Regeringen) čilgii 2009 ođđa unnitlogupolitiikkalaš strategiija doaibmabijuiguin vai riikkalaš unnitloguid vuoigatvuođat ain nannejuvvojit. 2009 jagen ráddidus oahpásmuhtij ådå unneplågopolitijkalasj strategiddjav biedjamdagoj nannidittjat rijkalasj unneplågoj riektájt ájn vil. Ráđđehusa strategiijai lea oassin láhka nášuvnnalaš unnitloguid ja unnitlogugielaid birra mii fápmuduvvui ođđajagimánu 1 beaivvi 2010. Oassen ráddidusá strategiddjan la aj fámon ådåjakmáno 1. b. 2010 rájes láhka rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra. Strategiijas leat evttohusat vai riikkalaš unnitloguid vuoigatvuođat nannejuvvojit árgabeaivvis. Evttohusaid olis leat doaibmabijut mat: Strategiddja sisanet muhtem oajvvadusájt nannidittjat rijkalasj unneplågoj riektájt praktijkalattjat, iehtjádij siegen biedjamdago: sihkkarastet buoret beroštumi Eurohpáráđi unnitlogukonvenšuvnnaide ja duođalaš fuolaheami álggahuvvon doaimmain nannidittjat Europaráde unneplågokonvensjåvnåj buorep tjuovvomav ja tjadádum biedjamdagoj dåbelitjuovvomav vuosttildit vealaheami ja muđui ráfehisvuođa riikkalaš unnitloguid vuostá vuosteldittjat rijkalasj unneplågoj nuppástallamav ja rasjesvuodav nannet riikkalaš unnitloguid iešmearrideami ja váikkuhanmáŧolašvuođaid nannidittjat rijkalasj unneplågoj iesjstivrrimav ja vájkudimfámov duvdit ja doarjut riikkalaš unnitlogugielaid seailluheami åvdedittjat rijkalasj unneplågogielaj bisodimev Hálddahusguovllut Sámigiella Davvisámigiella (nordsamiska) HálddahusguovllutLáhka riikkalaš unniloguid birraLeanastivrra bargogohččumušOrganisašuvdnadoarjjaStáhtadoarjja Julevsámegiella (lulesamiska) Hálddahusguovllut Tjuottjudusguovlo Láhka riikkalaš unniloguid birra Davvisámigiella (nordsamiska) Leanastivrra bargogohččumuš Tjuottjudusguovlo Organisašuvdnadoarjja Lahka rijkalasj unneplågoj birra Stáhtadoarjja Lenastivra viddno Romani kelderaš Organisasjåvnnådoarjja Hálddahusguovllut Tjuottjudusguovlo Láhka nášuvnnalaš unnitloguid ja unnitlogugielaid birra lasiha hálddahusguovlluid golmma unnitlogugielaide – suomagiella, sámigiella ja meänkieli - gieža gielddas Norrbottena leanas 68 gildii Ruoŧas. Lahka rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra javllá tjuottjudusguovloj låhko gålmå unneplågogiellaj – suomagiella, sámegiella ja meängiella – laseduvvá gietjat kommuvnas Norrbottena lenan gitta 68 kommuvnajda Svierigin. Meänkiele hálddahusguovllus leat suohkanat: Badje-Duortnus, Bájil, Gálat, Giron, Jiellevárre ja Haparanda. Tjuottjudusguovllo meängiellaj gåbttjå kommuvnajt Jiellevárre, Haparanda, Kalix, Giron, Bájel ja Övertorneå. Suoma-, sámigiela ja meänkieli hálddahusguvlui gullojit maid leanadikkit dáin guovlluin: Dalarna, Gävleborg, Jämtland, Norrbotten, Stockholm, Södermanland, Uppland, Västerbotten, Västmanland, Västernorrland, Örebro, Östergötland ja maid Västra Götaland-guovllus. Tjuottjudusguovlojn suomagiellaj, sámegiellaj ja meängiellaj li aj lánndadikke Dalarna, Gävleborg, Jämtland, Norrbotten, Stockholm, Södermanland, Uppland, Västerbotten, Västmanland, Västernorrland, Örebro, Östergötland ja Västra Götalandsregionen. Iežá suohkanat maid sáhttet eaktodáhtolaččat ohcat iežaset hálddahusguovllu suohkanin. Ietjá kommuvnajn li aj máhttelisvuohta iesjmiedogisláhkáj åhtsåt tjuottjudusguovlojda säbrrat. Ráđđehus mearrida áššis maŋŋilgo suohkan lea ohcan. Ráddidus (Regeringen) mierret dakkir säbrrama gáktuj åtsålvisá maŋŋela kommuvnas mij sihtá säbrrat. Ohcamuš galgá leat Ráđđehusguovddážis maŋemusat cuoŋománu 1. s beaivvi. Åtsålvis galggá sisiboahtám Ráddiduskansliddjaj (Regeringskansliet) maŋemusát vuoratjismáno 1. Etnolog Kajsa Kuoljok kajsa.kuoljok(a)ajtte.com Tel. 0971-170 20 Ájtte – Svenskt Fjäll- och Samemuseum š Giela muitalusat / Giela giehto Ylva Jannok-Nutti ylva.jannok-nutti(a)biegga.com 070-3263283 Jokkmokks Fjällträdgård Prošeakta Giela muitalusat / Giela giehto. Giela muitalusat / Giela giehto Det samiska språket – tre generationer berättar lea Interguovllulaš prošeakta váldobeliiguin Ájtte, Duottar- ja sámemusea ja Árran – julevsáme guovdásj / lulesamiskt senter. Prosjækta Giela giehto; Det samiska språket – tre generationer berättar le guovlojgasskasasj aktisasjprosjækta Ájtte, Duottar- ja sámemusea ja Árran – julevsáme guovdátja gaskan. Prošeakta álggahuvvui geassemánus 2012 ja lea jođus guokte jagi. Prosjækta álgij biehtsemánon jagen 2012 ja vihpá guokta jage. Sámi gielaid dilli lea sakka uhkiduvvon. Sámegiela li garra ájto vuolen. Máŋga sámi gielat gullet, UNESCO jelgii, daid eanemus uhkiduvvon gielaide máilmmis. Moadda sámegiela li, UNESCO milta, dajt ienemus ájtteduvvam gielaj gaskan væráldin. Vai sámi gielat galget bissut ealli giellan gáibiduvvojit stuorra bijut. Jus sámegiela galggi bissot viesso giellan de viehka ratjástibme gájbbeduvvi gielaj hárráj. Prošeakta háliida iskkat golbma buolvva sámi giellageavaheddjiid. Prosjækta galgga guoradallat gålmå buolvaj giellaadnemav. Áigumuš lea ahte sámit ieža besset muitalit makkár vejolašvuođat ja sávaldagat gávdnojit mat gusket sámi gielaide. Ájggomus le jut sáme ietja galggi oadtjot subtsastit makkár máhttelisvuoda ja sávadusá gávnnuji ma sámegielajda gulluji. Prošeavtta guovddáš jearaldagat leat goas ja gos mii sámástit ? Prosjevta guovdásj gatjálvisá le guossa ja gånnå sihtap sámegielav adnet. Lea go mis ollenge vejolašvuohta sámástit ? Le gus dal ájn máhttelisvuohta gielav adnet ? Jus mii eat sámás, háliidit go min váldit ruovttoluotta sámigiela ja makkár doarjaga mii dárbbahit jus háliidit álgit sámástit ? Man birra, ja gejna sihtap sámástit ? Makkár eavttut mis leat doalvut viidáseappot sámigiela mánáideamet ja mánámánáideamet dahje doarjut sin giela ? Makkár gájbbádusá li miján sámegielav mánájda ja mánámánájda vijddábut doalvvot ? Lea go earru daid vásihuvvon ja sávvan vejolašvuođain sámi gielas buolva- ja guovlorájiid gaskkal ? Makkár doarjjagijt dárbahip jus sámegiella galggá viesso bisoduvvat ? Prošeavtta ulbmiljoavku leat ovttaskas sámit dan guovddášsámi guovllus báikkálaš servodagain guovddážis ja gosa Jåhkåmåhkke ja Divttasvuotna gullaba. Prosjevta ulmmejuogos le juohkka sáme guovdásj sámeguovlon gånnå tjalmostuvvá bájkálasj sebrudagájda masi Jåhkåmåhkke ja Divtasvuodna gulluji. Dán guovllus ságastit sihke julev- ja davvisámigiela. Dan guovlon ságastuvvi julev- ja nuorttasámegiela. Prošeaktabargit Kajsa Kuoljok, Ájtte Davvisámigiella Interneahttagurse 25 % lávki 1-2 25% värmmádakkursa 1-2 lávke Fierpmádatgurse 25 % lávki 3-4 25% värmmádakkursa 3-4 lávke Fierpmádatgurse 25 % lávki 4-5 25% värmmádakkursa 4-5 lávke Fierpmádatgurse 25 % lávki 6-7 25% värmmádakkursa 6-7 lávke Váldde oktavuođa ja ilmmut gurssiide: Ellinor Kuhmunen, +46971 44024, ellinor. Åtsålvisáv rája åhpadiddjáj: Ellinor Kuhmunen, +46971 44024, ellinor. kuhmunen (a) samernas. kuhmunen (a) samernas. se se Fierpmádatgurse 25 % lávki 1-2 25% värmmádakkursa 1-2 lávke Fierpmádatgurse 25 % lávki 3-4 25% värmmádakkursa 3-4 lávke Váldde oktavuođa ja ilmmut gurssiide: Gun Aira +46971 44017, gun. Gun Aira +46971 44017, gun. aira (a) samernas. aira (a) samernas. se se Váldde oktavuođa ja ilmmut gurssiide: Reinie Fjällström, +46971 44012, reinie. Jus li gatjálvisá de åhpadiddjijn ságasta. fjallstrom (a) samernas. Åtsålvisáv rája åhpadiddjáj. se Giella Duodji Duodje Boazodoallu Boatsojäládus Sámi biebmu Sáme biebbmo Doaimmahat – Boazodoallu 1 jagi Boatsojäládussuogge 1 jahke Oahpahus lea vásedin dutnje gii áiggut bidjat návccáidat iežat boazodoalu doaimmahahkii. Åhpadus la Dunji gut ájgo ietjat ällobarggovidnudagájn barggat. Oahpahus nanne vuos árbevirolaš máhtuid muhto maid ođđaáigásaš doaimmahatmáhtu. Åhpadus nanni árbbedábálasj máhttudagáv ja dálásj ájge vidnudakmáhttudagáv. Doaimmahat lea ođasmahtton ovttas ovddasteddjiiguin boazoealáhusorganisašuvnnaiguin, SLU ja Skogsstyrelsenain. Boatsojäládussuorgge la rievddadum aktan åvdåstiddjij boatsojorganisasjåvnåjs, SLU:as ja Skogsstyrelsenis. Oahpahus lea 8-10 vahku oktiibuot. Åhpadus la 8-10 vahko. Dát šaddá vejolaš lohkat visot osiid boahtá šaddat vejolaš go dalle lea čohkkehuvvon oahpahus 50% lohkanáiggiin ja lea vejolaš oažžut árvosániid muhtin fáttain. Jus lågå divna ábnnasijt de kurssa l 50 % ålles ájges. Máhttelis la låhkåt ábnnasijt sierra. Boahtá maid leahkit vejolaš lohkat osiid sierra. Duodastus vatteduvvá muhtem ábnnasin. Gaskaboddasaš hápmi oahpahusas: Ekonomiija & Hálddahus 2 vahku (golggotmánnu 2014) Ekonomiddja ja administrasjåvnnå 2 vahko (gålgådismánno 2014) Njuovvan & rihtten 1 vahku (ođđajagimánnu 2015) Njuovvam ja ruojvvim 1 vahkko (ådåjakmánno 2015) Boazoealáhusdiehtu 2 vahku (guovvamánnu 2015) Árbbedábálasj ällobarggomáhtto 2 vahko (guovvamánno 2015) Servodatoahppa & bargobiras 2 vahku (njukčamánnu 2015) Sebrudakmáhttudahka ja barggobirás 2 vahko (sjnjuktjamánno 2015) Meahccedoallu & Boazoealáhus ja maid Sámigiella – boazodoallotearpmat 1 vahkku (miessemánnu 2015) Ällobargo terma 1 vahkko (moarmesmánno 2015) Praktihkalaš gurse (lágiduvvo go lea dárbu, omd Ruoná goartta rudjensahái) (geassemánnu 2015) Pládna ådåjakmánno 2015 (gasskabåddåsasj åhpadus pdf-hábmen) Plána ođđajagim.2015 (gaskaboddasaš pdf-hámis) Ekonomiddja (2v) ja árbbedábálasj ällobarggomáhtto (2v) gåbttjå Sámedikke rávkalvisáv álggemdoarjjagij. Eavttut sisabeassamii Jus sidá ienep diedojt de aktavuodav válde sadj. Fertet leahkit 18 jahkásaš dahje boarráset. Dån viertti binnemusát 18 jage årrot. Leat 15 saji doaimmahagas ja lea vejolašvuohta váldit sisa eanet oassálastiid daid sierra osiide. Saje: 15 Geahča sváldasis ” Skuvlla birra-Oahppin skuvllas ”. Lågå sválldasav ” Skåvlå birra – Låhkåt mijá lunna ”. Oahppogirjjiid ja oahppoávdnasiid ferte oahppi ieš doallat. Oahppe iesj máksá oahppamgirjijt, oahppamnävojt ja duodjeábnnasijt. Jus leat praktihkalaš gursset dego Ruoná goartta rudjensahái oahppi ferte máksit muhtin goluid ieš. Valla muhtem praktijkalasj kursa degu ruodná kårttå ruodjimsågaj soajttá oahppe iesj muhtem märráj mákset. Iežá Ietjá Loga fal sámigiela njealjátoasifárttas seamme áiggi go loga doaimmahaga. Lulu ietjat datåvråv adnet majna internähttaj besa. Ohcan Åtsålvis Oza ovdal miessemánu 15 beaivvi ! Åtså maŋemusát moarmesmáno 15 biejve ! Webbaohcan ! Vebbaåtsålvis Duodji Duodje Boazodoallu Boatsojäládus Sámi biebmu Sáme biebbmo Duodji 1-2 jagi Duodjesuorgge 1-2 jage Duodjeoahppa man ulbmil lea ovdánahttit duodjemáhtu juohke oahppis dakkár dássái ahte addá olbmui duhttivašvuođa ja lea maid lasáhussan ávkkálaš bargui olbmui boahtte áigái. Duodjeåhpadusá ulmme la juohkka oahppe duodjemáhtov åvdedit. Vuosttaš jahki lea vuođđooahppa ja nubbi jahki lea čiekŋaleabbon. Vuostasj jage vuodojt oahppá, nuppe jage tjiegŋalup åhpadusáv oadtju. Guosseoahpaheaddji addá erenoamášoahpu earret iežás ivnnis &hámis, silbbas, bádjebarggus, hervemis ja veaddegoarrumis jna.. Guosseåhpadiddje åhpat bájnov / hámev, silbba-, smirjjim-, girjjam- ja dájvveduojev ja nåv vil. Oahpposuorggit Muorra / Tjoarvve Gurssa sisdoallu Kursa sisadno Duodji Duodje Ivdni & hápmi Dávverdiehto Tema-vahkut čiekŋalit oahpuin veadde-, silba-, gámagoarrun-, herven ja bádjebargguin. Temávahko tjiegŋalup åhpajn dájvve-, silbba-, nuvtak-, tjátjek-, girjjam- ja smirjjimduojen. Sámi historjá & kultuvra Sáme Histåvrrå ja Kultuvrra (vuostasj (1) jage) Ekonomiija (2 jagi) Ekonomiddja (nuppát (2) jage) Eavttut sisabeassamii Rávkalvisá álggemij Don fertet leat unnimusat 18 jahkásaš. Binnemusát 18 jage viertti årrot. Dus ferte leat vuođđooahppa / vásáhus duddjemis sámiskuvllas, sámiintegreremis dahje sullasaš oahppa dahje máhttu ja vásáhus duddjemis. Rávkalvissan åhpadussaj la vuodoåhpadus jali diedo duoje birra sámeskåvlås, sáme avtastahtedum åhpadusás jali dan lágásj åhpadusás, jali aj diedo ja dåbdo duoje birra. Oahppilohku: Sasti / Duodji sullii 16-20, Muorra / Čoarvi 10 Saje suorgen Sassne / Tekstijlla: 16-20, Muorra / Tjoarvve: 10. Geahča sváldasis ” Skuvlla birra-Oahppin skuvllas ”. Oahppogirjjiid, oahppoávdnasiid ja duodjeávdnasiid fertet ieš doallat. Lågå sválldasav ” Skåvlå birra – Låhkåt mijá lunna ” Oahppe iesj máksá oahppamgirjij, oahppamnävoj ja duodjeábnnasij åvdås. Oza ovdal miessemánu 15 beaivvi ! Åtsålvis Åtså maŋemusát moarmesmáno 15 biejve ! Webbaohcan ! Giella Duodji Duodje Boazodoallu Boatsojäládus Sámi biebmu Sáme biebbmo Oahpaheaddji: Randi Marainen 9 — 12 b. geassemánus. Unnimusat 5 oasseváldi ja eanemusat 10. Silbba Åhpadiddje: Randi Marainen biehtsemáno 9 — 12 biejve Binnemusát 5 oahppe ja ienemusát 10. Máksá 1900 ruvnnu. Gållo 1 900 kr. Ilmmut maŋemusat 28 b. miessemánus ! Åtså maŋemusát moarmesmáno 28 biejve ! Gursesisdoallu: Rásit, máinnasteapmi, málisteapmi. Biebbmo – Sámebiebbmogárvvim Sisadno: Urttasa, subttsasa, biebbmogárvvim. 17-19 b. geassemánus, 5 gitta 10 oasseváldi. Biehtsemáno 17-19 biejve, 5-10 oahppe. Prošeakta Sámi biebmo- ja gelbbolašvuođaguovddáš. Gursehaddi 750 ruvnnu. Prosjäkta Samisk mat- och kompetenscentrum – Gållo 750 kr.. Gursebáiki lea Jåhkåmåhkke. Bájkke Jåhkåmåhkke. Silbagursii lea seamme gáibádusat ovdagihtii máhtuide dego duodjelinjái nammalassii čađahuvvon sámeskuvla dehe sullásaš máhttu / vásáhus. Rávkalvissan Silbbaj la sämmi degu duodjesuorggáj, dat javllá sámeskåvllå jali dan lágásj máhttudahka / barggodiedo. Duodjegurssii bohtet ávnnasgolut lassin. Oahppe máksá iesj duodjeábnnasijt. Ilmmut maŋemusat geassemánu 5 beaivvi ! Åtså maŋemusát biehtsemáno 5 biejve ! Ilmmut webba-skovi bokte ! Åtså värmmádagá baktu ! Eanet dieđuid oaččut jus válddát oktavuođa Per Stefaniin: e-boastta: rektor@samernas.se tel: +46971 44002 Ienep diedo: Válde aktavuodav rektåvråjn Per Stefan Duodji Duodje Boazodoallu Boatsojäládus Sámi biebmu Sáme biebbmo Sámi joatkkaskuvlaoahpahus Sáme Gimnásaprográmma Joatkkaskuvlaoahpahus Jåhkåmåhke gieldda joatkkaskuvllas, Bokenskuvllas. Åhpadus la Jåhkåmåhke kommuvna gimnásaskåvlån, Bokenskåvlån. Čakčat 2014 gávdnojit guokte joatkkaskuvlaprográmma Bokenskuvllas Jåhkåmåhkes. Tjavtjan 2014 li Bokenskåvlån Jåhkåmåhken guokta gimnásaprográmma, Sáme Prográmma (gárvet allaskåvllåj) ja Sáme Vidnudakprográmma. Sámiprográmma (allaskuvllaválbmejeaddji) vuođđuduvvon servodatprográmmii. Sáme Prográmman la sebrudakprográmma vuodon. – Sámi entreprenevraprográmma mii lea ámmátoahppa Sáme Vidnudakprográmma l virggeåhpadus. Dát lea buorre dutnje Gii háledat vázzit gymnásaoahpu. Sáme Prográmma Dunji gut sidá låhkåt sáme gimnásaåhpadusáv. Don logat seamma ávdnasiid go searvegoddeprográmmas. Dån lågå sämmi ábnnasijt degu sebrudakprográmman. Oaččut oahpa gielas, boazodoalus, kultuvrras, duojis jna.. Lågå aj sámegielav, boatsojäládusåhpav, kultuvrav, duojev j.n.v.. Oahpahus Sámiprográmmas galgá leahkit buorrin vuođđun oldet ohppiid joatkit ohpahusaset ja doaimmaideaset ovddemusat sápmelaš kultuvra- ja ealahusgeainnuide. Sáme Prográmma åhpadus galggá buorre vuodov vaddet oahppijda vaj miella bissu åhpadusáv ja bargov sáme kultuvrra- ja äládussuorgijn joarkket. Dát oahpahus lea ovttasbargu Bokenskuvlla ja Sámij åhpdusguovddáža gaskkas. Åhpadus hábbmiduvvá aktan Bokenskåvlåjn. Eanas oassi oahpahusas dollo Bokenskuvllas. Ienemus oasse åhpadusás la Bokenskåvlån. Dát oahpahus lea vuosttažin sutnje gii lea vázzán sámiintegrerega, sámiskuvlla dahje geas lea sullasaš duogás / oahppa. Åhpadus la vuostatjin dunji gut la sámeintegrerigav ja sámeskåvlåv mannam jali gänna la dan lágásj duohke. Váldeávdnasat (ruoŧagiella A + B, eaŋgalas A, matematiika A, esteahtalaš doaibma, valástallan ja dearvvašvuohta A, luondu A, osku A, searvegoddi A. Sisadno Vuodoábnnasa (Dárogiella A + B, Ieŋŋgis A, Matematijkka A, Estetalasj doajmma, Idråhttå ja varresvuohta A, Luonndo A, Jáhkkudahka A, Sebrudahka A) Oktasašávdnasat (eaŋgalas B, Matematiika B, Luondu B, Smávvadoaimmahat B, Turisbma-luondu-kultuvra ja biras, Dieđiheapmi ja hábmen, Sámikultuvra A, Sámikultuvra ja historjá B, Sámigiella, Sámiduodji) Aktisasj ábnnasa: Sáme kultuvrra ja histåvrrå AB., Sámegiella AB., Duodje ABC. Válljehahtti gurssat (Eallin, dihtor, falástallan ja dearrvašvuohta B) , Judosmáhttudahka / Boatsojäládus, Turissma-luonndo-kultuvrra ja birás, Ieŋŋgis B, Matematijkka B, Luonndo B. Válljidahtte kursa: Iellem, Datåvrrå, Idråhttå ja varresvuohta B. Sierre vállja (Boatsojäládus) (Eanet dieđut Sámi Prográmma birra) Ienep diedo Sáme prográmma birra Oahpahus galgá addit ohppiide eanet máhtuid sáhttit bargat ja ovddidit sámi ealáhuseallima nugo boazoealáhusa, duoji, biepmu, sámi kultuvrra ja historjjá, entreprenevrravuođa, mohtorvuojánteknihkka, turisma ja sámigiella. Sáme Vidnudakprográmma Åhpadus vaddá tjiegŋalap máhttudagájt barggat ja åvdedit sáme äládusáv nåv gåk boatsojäládusáv, duojev, biebmov, sáme kultuvrav ja histårjåv, vidnudagáv, vuojánteknijkav, turismav ja sámegielav. Gymnásaoktasaš ávdnasat: Eaŋgalasgiella, historjjá, valáštallan ja dearvvašvuohta, matemahtihkka, luondo, osku, servodat, ruoŧagiella. Sisadno Aktisasj ábnnasa gimnásan: Ieŋŋgis, Histårjjå, Idråhttå ja varresvuohta, Matematijkka, Luonndo, Jáhkkudahka, Sebrudahka, Dárogiella. Prográmma lasseávdnasat: Duodji, entreprenevravuohta, Sámiid historjjá, bistevaš turisma, bivdu ja meahcceealledikšu, sámigiella, luondoofelastin, boazu ja dan luondobiras, boazu ja boazoealáhus praktihkas, sámi biebmu ja luondofievrrut. Prográmmatjiegŋudibme: Duodje, Vidnudahka, Sáme histårjjå, Nanos turissma, Bivddo ja miehttseiellesujtto, Sámegiella, Låvssim, Boatsoj ja luonndo, Boatsoj ja boatsojäládus, Sámebiebbmo ja Doalvvoma luondon. Váldde oktavuođa Bokenskuvllain eanet dieđuide ! Ienep diedo Sáme Vidnudakåhpadusá birra Ienep diedo de aktavuodav válde Bokenskåvlåjn ! 0971-17000 0971-17000 Duodji Duodje Boazodoallu Boatsojäládus Sámi biebmu Sáme biebbmo Barggo Duodje Davvisámegiella SámigiellaBarguDearvvšvuohtaStipeandaKultuvra & asttuáigiOahppuVuoigatvođat Julevsámegiella BarggoJulevsámegiellaKultuvrra & asstoájggeRiektáStipenndaVarresvuohta Bargu Riektá Dearvvšvuohta Varresvuohta Stipeanda Sámigiella Kultuvra & asttuáigi Infonuorra Oahppu Julevsámegiella Vuoigatvođat Julevsámegiella risten.no lea sámegiela sátnevuorká. risten.no le sámegiella báhkodáhtátjoahkke. Dat sisttisdoallá sámi tearbmavuorkkáid, sámi sátnelisttuid ja oarjelsámegiela, julevsámegiela ja davvisámegiela sátnegirjiid. Dan sisadno le sáme tærmma dáhtátjoahkke, sáme báhkolista ja sáme báhkogirje oarjjelsábmáj, julevsábmáj ja nuorttasábmáj Lassin sátnevuorkái gos sáhtát ohcat sániid ja tearpmaid, de gávnnat risten.no:s maid: Duodden dán dáhtátjoahkken gånnå máhtá gávnnat bágojt ja termajt, gávna risten.noŠan adjáj: - grammatihkkasiiddu gos leat dieđut oarjel-, julev- ja davvisámegiela grammatihkaid birra - grammátihkkabielev diedoj oerjjelsáme-, julevsáme- ja nuorttasáme grammátihka birra - historihkkasiiddu gos leat dieđut dan golmma sámegiela birra maid hupmet Norggas. - gávnnu aj bielle da gålmmå sámegielaj histåvrå birra Vuonarijkan. - teknihkalaš dieđut das movt dát sátnevuorká lea ráhkaduvvon. - teknihkalasj bielev diedoj gåktu dáhtátjoahkke le 14.04.2009 leat sátnevuorkkás 14416 tearbmaboastta ja 50500 ohcansátni. Dáhtávuorkán li 14416 tærmmapåsta ja 50500 åhtsåmbáhko 14.04.2009. Barggo Duodje Davvisámegiella SámigiellaBarguDearvvšvuohtaStipeandaKultuvra & asttuáigiOahppuVuoigatvođat Julevsámegiella BarggoJulevsámegiellaKultuvrra & asstoájggeRiektáStipenndaVarresvuohta Bargu Julevsámegiella Dearvvšvuohta Kultuvrra & asstoájgge Stipeanda Riektá Kultuvra & asttuáigi Varresvuohta Oahppu Sámigiella Vuoigatvođat Infonuorra Bargu Julevsámegiella Lea vuogas álgit árrat ohcat liigebargguid (lávvardat-, oasseáigásaš- ja geassebargguid). Buoremus la juo árrat lassebargov åhtsågoahtet (lávvodak-, oasseájgge- ja giessebargov). Jus oaččot lávvardat barggu, dalle leat jo measta ožžon geassebarggu. Jus duola dagu lávvodakbargov oattjo avta sajen, de le dábálattjan nav vaj oattjo aj giesev danna barggat. Álgge ohcat geassebarggu cuoŋománus dahje miessemánus, jus dus ii leat juo lávvardatbargu. Jus la giessebargov åhtsåmin ja dujna ij la lávvodakbarggo, de le vuohkasamos åhtsågoahtet vuoratjis- / moarmesmáno. Álgge vaikko vel hui árrat ohcat danin go ollusat plánejit geassái ja maiddái dalle meannudit ohcamiid. Buorep val árabut juo åhtsåt. Dalloj la vuojn ienebu gudi plániji ja bargov åhtsi, ja åhtsåmusá giehtadalladuvvi. Jus dovddat ovttage dan bargosajis gos hálidat bargat, de jearral goas galggat ohcat. Jus dåbdå soabmásav gev diedá le åvdutjis juonná barggam dåppe gånnå dujna la miella barggát de ságasta sujna goassa buremusát hiehpá åhtsåt. Lea gánnáhahtti sáddet ohcama ovdal go barggut almmuhuvvojit. Vuogas la åhtsåmusáv sáddit åvddåla bargojt almodáhtji. Jus vuorddat gitta dassážii liigebarggut almmuhuvvojit de lea váddát oažžut barggu, go dalle leat ollugat geat maiddái ohcet. Jus vuordá, de vuojn ienep åhtsse le. Ollu sadjásasbargit ožžot bargguid mat eai goassige leat almmuhuvvon. Duodden le dábálasj ulmutjav sádjásasj virgijda biedjat vani almodime. Čuovo lihkká beaivválaččat áviissaid almmuhusaid. Lågå val gájkka almodimijt avijsajn juohkka biejve. Čuojahat dalán go gávnnat geassebarggu mii orru heivemin. Rinngu nav ruvva gå máhttelis gå vuojná giessebargov majt sidá. Gulaskutta oahppásiiguin gos dárbbašit bargiid / bargofámuid. Gatjádalá gájkajs gev dåbdå jus diehti gånnå barggijt dárbahi. Čuojat ruovttugildii ja jearral leago sis liigebarggut nuoraide. Rinngu ietjat sijddasuohkanij ja guoradalá jus gávnnuji siera giessebargo nuorajda. Čális CV ja ohcama. Tjále Cvav ja åhtsåmusáv. Váldde máŋgemušaid CV:as ja ohcamis, ja de válddat fárrui buot sajiide gos hálidivččet bargat. Válde val kopijajt fáron dåhku gåsi ájádalá barggagoahtet. Atte čállosiid bargiid ovddasvástádeaddjái. Vatte dajt sunji guhti le barggij vásstádusulmusj. Go don ieš finat addimin ohcama ja CV bargoaddái, de lea sus álkkit muitit du go dárbbaša bargi. Gå vuojn la guodám CVav ja / jali åhtsåmusáv, de le barggovaddáj duv mujttet gå barggo ihtá. Leage iešheanalaš ja ále fal sádde báhpáriid earáid mielde. Lehku då iesjrádálattjan – ale val rája páhpparijt iehtjadij maŋen. Oza ieš bargosaji danin go dat addá buori gova dus. Guossida iesj barggosajijt, nav vuojn dujsta buorre gåvåv oadtju. Ovdamearkkadihtii: Duola dagu dáj linkaj baktu: Ii leat alo seamma álki diehtit makkár bargguid lea lohppi váldit. Ij la vuojn agev álgge diehtet makkár bargojda máhtá åhtsåt. Gávdnojit garra njuolggadusat makkár bargguid sáhtat váldit go leat bargoagis. Gávnnuji vuojn tjielgga njuolgadusá duosi man vuoras berus liehket. Dát njuolggadusat leat mearreduvvon du várás: Dá njuolgadusá li duv hárráj: 13 jagi: 13 jagis sáhtat váldit álkkes bargguid nugo ovdamearkkadihtii čoaggit murjjiid dahje juohkit áviissaid. 13 jagágijda: Gå la 13 jage dævddám, máhtá giehppis bargov oadtjot, duola dagu buodán jali ednammuorjjetjoaggen. 15 jagi: Go leat badjel 15 jagi sáhtat váldit bargguid mat eai leat lossat dearvvašvuhtii ja ovddánahttimii, nugo ovdamearkkadihtii bargat buvddas dahje kantuvrras. 15 jagágijda:Jus la badjel 15 jagák máhtá bargojt oadtjot ma e vahágahte varresvuodat ja ietjat åvddånimev. Duola dagu oassásin jali kåntåvrråbargov oattjo. 18 jagi: Go leat deavdán 18 jagi de lea dus lohppi váldit ollesolbmobargguid nugo ovdamearkkadihtii vuovdit vuolaid, viinnaid, duhppáhiid, ja earret go leat deavdán 20 jagi de lea lohppi vuovdit buolliviinnid. 18 jagágijda:Gå la dæddám 18 jage de oattjo vuobddet vuollagav jali vijnav ja oattjo válldet akta makkár bargov, valla hæhttu liehket 20 jagák jus galga loabev oadtjot vuobdadit jali guossidit buollevijnajn. (Gálldo: Sommerpatruljen, LO) Go leat ožžon fálaldaga geassebargui ? Na jus de oattjo fálaldagáv lassebargguj. Maid de dagat ? ? Na majt de ? Muitte oažžut čálalaš bargošiehtadusa mas bargoáiggit, bálká ja luopmu lea heivehuvvon. Dus lea vuoigatvuohta váldit geasseluomu. Mujttu då oadtjot tjálalasj barggosjiehtadusáv, gånnå barggoájgge, bálkká ja loahpeájggesjiehtadallama tjuodtju. Jus leat searvan organisašuvdnii de lea vuoigatvuohta gáibidit mávssu buot barggu ovddas maid barggat badjel mearreáigge mii lea 37,5 dimmu vahkkui. Dujna le vuojn rievtesvuohta giesseloabev niektit – ja jus le organiseridum, gájbbeda val lassebálkáv jus ienebuv gå 37,5 tijma vahkkuj barga. Muđui sáhtat bargat gitta 40 dimmu vahkui. Jus ij la organiseridum de le dujna 40 tijmasasj vahkko. Jus it oaččo bálkáduođaštusa, de gáibit ! Jus i oattjo bálkkádárkestusájt, de gájbbeda. Danin go dát lea du duođaštus ahte vierru lea gesson, ja lea maiddái dáhkádus ahte don leat ožžon bálkká buot dimmuid ovddas maid leat bargan.. Dunji le vuojn dát duodastussan jus la værov máksám, ja aj allasit dárkestussan jus la oadtjum gájkka tijmajs mávsov. Barggo Duodje Davvisámegiella SámigiellaBarguDearvvšvuohtaStipeandaKultuvra & asttuáigiOahppuVuoigatvođat Julevsámegiella BarggoJulevsámegiellaKultuvrra & asstoájggeRiektáStipenndaVarresvuohta Bargu Julevsámegiella Dearvvšvuohta Kultuvrra & asstoájgge Stipeanda Riektá Kultuvra & asttuáigi Varresvuohta Oahppu Sámigiella Vuoigatvođat Infonuorra Bargu Julevsámegiella 1. 1. MII. LEA CV ? MIJ LA CV ? CV (Curriculum Vitae) čájeha oanehaččat čálalaš dieđud oahppoduogáža, bargoduogážá, kurssaid ja eará bargomáhttuid. CV (Curriculum Vitae) le oanegis tjálalasj diehto duv birra mij åhpadussaj, barggomáhttudahkaj, kursajda jnv. guosská. CV gohčuduvvo maiddái čoahkkáigesu dahje diehtolistun. CV:a gåhtoduvvá aj resumea jali dáhtalissta. CV addá jođánit dieđuid bargo- ohcci virggálaš duogáža ja máhttu birra. CV:a vaddá alkes diedov barggoåhttse formálalasj duogátja ja tjähppudagá birra. 2. 2. MAT GALGET LEAMEN MIELDE ? MIJ GALGGÁ TJUODTJOT ? CV:a sisdoalus galget leat: Ž Heagga- / iežatdieđut: namma, čujuhus / adreassa, telefuvdna nummir, riegádanbeaivi. CV:a vaddá diedojt: Ž Persåvnalasj died Namma, adrässa, telefåvnnånummar, riegádumbiejvve. Muhtumat bidjet maiddái sivila dilii. Muhtema aj tjálli sivijllastáhtusav. Ž Eksámeniid, loahppageahččalemiid ja oahppodoagážiid joatkkaskuvlla rájes. Ž Skåvlå majt la tjádádum ja eksámajt majt la válldám joarkkaslåvlå rájes. Ž Vearjogeatnegasvuođa duogážiid. Ž Ollásaš- / oasseáigásašbargguid. Ž Kurssaid. Ž Militerra Ž Bargo (ållesájgge / bielleájgge) Ž Kursa Ž Máhtudahka amásgielajn. Ž Lahttuvuohta klubbain ja servviin. Ž Skuvlla ja astoáigge doaimmaiguin. Ž Buđaldusaid ja erenomáš beroštumiid. Ž Eará čujuhusaid. Ž Guhkep mano Ž Åskeldimdåjma Ž Sebrulasjvuohta siebrijn Ž Dåjma skåvlån ja ásstoájgen Ž Budáldusá, sierralágásj berustime Ž Referensa jus aná. 3. 3. MO HÁBMET OVTTA CV:A ? GÅKTU TJÁLLET CV-AV ? Ii gávdno makkárge iešlagan málle mo CV galgá hábmejuvvot. E gávnnu mierreduvvam njuolgadusá ma vuosedi gåktu CV-av galggá tjállet. Oaiveulbmil CV:an galgá leat čorgat ja álki dieđuid gávdnat. Ájnas le CV:a galggá liehket álkke ja gæhppat låhkåt sunji guhti le vuosstájvállde. Dán diehtočállosis gávnnat evttohusaid mo ovkta CV sáhttá hápmejuvvot. Dán mijá tjállusin le akta åvddåmerka mij vuoset gåktu le CV:av máhttelis dahkat ja tjállet. Bija juohke mildusii (duođaštussii) nummira. Bieja juohkka duoddetjállagij (duodastussaj jnv.) nummarav. Dát geahppuda barggu daidda geat galget lohkat ohcama. Bieja duoddetjállagijda sämmi nummarav. 4. 4. Iešdieđut: Namma: Eva Hansen Adreassa: Eventyrveien 2, 8600 Mo i Rana Telefuvdna: 80 00 00 00 Mobil telefuvdna: 90 00 00 00 Riegádanbeaivi: 12.04.80 Sivila dilli: Ii náittosdilis CV:AJ ÅVDDÅMÄRKKA CV Eva Hansenij Persåvnnålasj diedo: Namma: Eva Hansen Adressa: Eventyrveien 2 8600 Mo i Rana Telefåvnnå: 80 00 00 00 Mobijlla: 90 00 00 00 Riegádambiejvve: 12.04.80 Sivijlla stáhtus: Iv la válldum Oahppu: Åhpadus: Áigodat Ájgge Oahppu Åhpadus Báiki Bájkke Mielddus Duoddetjála Oahpaheaddjin Dábálasj åhpadiddje BergenaAllaskuvllas Allaskåvllå, Biergunin Romssa Universitehtas Universitehtta Tråmsån Bargodoagáš: Joarkkaskåvllå dábálasj fága Virgi Ájgge Báiki Virgge Mielddus Bájkke 2001-b.d.* Duoddetjála Oahpaheaddji, olles virggis Åhpadiddje, stuoves barggo, ållesájgge Mo Mánáidskuvllas Måffe mánájaskåvllå Oahpaheaddji, sadjásašbargiin Åhpadiddje Aag mánáidskuvllas, Bergenis Aaga mánájskåvllå, Biergunin Áigodat Ájgge Mielddus Duoddetjála 2 mánu 2 máno Doaibma: Åskeldimbarggogåhttjusa: Mielddus Duoddetjála Jođiheaddji giehtaspábba joavkkus IK Driv, Bergenis Tjuottjodiddje Giehtaroahttosiebren IK Driv, Biergun Vuodjinkoarttat: Vuodjinkoarta luohkká- b Autoriserejuvvon giehtaspábba D-hárjeheaddji Buđaldusat: Aktiiva giehtaspábba doašku IK Drivas, Čuojaha ” Go ’ foten ” joavkkus, liiko jássa musihkkii, meahccástallamii, bivdit, guolástallat ja buokčat Duodastusá: Vuodjemkårttå B klássa Dåhkkidum D- hárjidalle giehtaroahtton Interessa: Aktijvalasj giehtaroahttospielle IK Drivan, Jássaberustime le, tjuojav juohkusin ” Go ’ foten ” Ålggåádjemij lijkkuv, bivdáv ja guolliv. Buoktje lav. * o. d. = odná dáhton, gos barggus dahje skuvllas justa dál. * u.b. = udnásj bäjvváj, nabbu gånnå dálla barggá / skåvlåv vádtsá. 5. 5. MUHTO MUS HAN II LEAT MIHKKIGE MAID BIJAN CV:II ! Go olmmoš lea nuorra de ii leat nu ollu bargo- ja oahppovásáhusat maid bidjá CV:ii, danin ollusat čállet dušše bargo ohcama CV haga. MUJNA LE ILÁ BINNA CV:AJ TJÁLLET Gå le nuorra ja älla edna barggo- ja skåvllåmáhttudagá CV:aj biedjat, moaddása válljiji åtsålvisáv CV:a dagi tjállet. Eatnašat sáhttet deavdit CV:ii buori daguid / dagaldagaid mat leat dehálaš bargoaddái. Valla ienemusá máhtti dievddet CV:av åsij ma máhtti barggovaddáj ájnnasa årrot. Muitte eaktodáhtolaš bargu lea maiddái dehálaš namuhit CV:as. Mujte iesmiedogis barggo le árvulasj CV:aj biedjat. Ž Leatgo leamaš iskkárjođiheaddji dahje vuojadan hárjehalli ? Ž Le gus scoutaoajvve jali vuojadimhárjjidalle årrum ? Gáibit duođaštusa, čális CV:ii ja ohcamuššii. Ánoda duodastusáv dasi ja tjále aj / åtsålvissaj. Ž Čuojahat go joavkkus ? dahje leatgo mielde spábbačiekčan joavkkus ? Ž Spieleda gus korpsan jali le gus roattotjiektjamsäbrraj oasálasj ? Ž Aktiiva / Árjjalaš astoáiggis lea buorre. Asstoájgen ij le hieredis aktijvalasj årrot. Ž Leatgo mielde oahppiidráđis ? Leatgo leamaš mielde lágideamen OD beaivvi ? Ž Le gus oahppijráden sebrulasj, le gus säbrram OD:av ásadit ? Leatgo aktiiva Amnesty miellahttu ? Les gus aktijvalasj sebrulasj Amnestyn ? Dalle čájehat don leat barggán ja hálidat bargat juoga masa dus lea jáhkku. Vuoset dån berusta ja riek sidá dakkár ássjij barggat. Ž Leamaš og mánnágeahčin ránnjáid ovddas ? Dahje veahkehat go áhkku goaivut muohttaga dálvit ? Ž Le gus mánnágähttje sijdaráddnájda / viehkeda áhkov muottagav guoajvvot dálvijt ? Ž Makkár buđaldusat leat dus ? Ž Makkir berustime li dujna ? Leatgo miellahttu filbmaklubbas dahje govvenklubbas ? Goarkŋut váriid dahje buovččalat go ? Le gus dån filmmasiebren jali gåvvimsiebren, várregoarŋŋomin jali buoktjamin sebrulasj ? Liikot go vaccašit ? Le gus dån vissjal váttsátjit ? Liikot go kinos fitnat skihpáriiguin ? Lijkku gus rádnaj bioj mannat ? Lea dehálaš smiehttat mai galggašii deavdit Cv-ii. Sluogas le jus ájádalá majt viertti CV:an guodet. Jus ozat barggu riebanadolluid, de it galgga muitalit don leat miellahttu Noah ákšuvnnas (danin go sii han dorjot návddiid vuoigatvuođaid). Jus giessebargov návddegárten åtså de ij galga giehttot aktivisstan le Noahn (- divrij riektájda) årrum. Buot dieđut ohcamiin ja CV:ain galget leat duođalačča ja doallat deaivása. Duv vuojno e bargguj hieba. Ii leat buorre alccet rápmot giellásiid. Åtsålvisájn ja CV-ajn galggi gájkka diedo duolla årrot ja galggá dajt máhttet duodastit. Sáhtat gávnnahallat giellásiiguin, ja dalle goit ii leat vejolaš oažžut barggu ! Gähttjalit májnnot majt ij la barggam, ij le juonalasj - jus boadádalá de ij bargov oattjo ! Barggo Duodje Davvisámegiella SámigiellaBarguDearvvšvuohtaStipeandaKultuvra & asttuáigiOahppuVuoigatvođat Julevsámegiella BarggoJulevsámegiellaKultuvrra & asstoájggeRiektáStipenndaVarresvuohta Bargu Julevsámegiella Dearvvšvuohta Kultuvrra & asstoájgge Stipeanda Riektá Kultuvra & asttuáigi Varresvuohta Oahppu Sámigiella Vuoigatvođat Infonuorra Bargu Julevsámegiella 1. 1. JEARAHALLAMIS Ž Muitte ahte bargojearahallamis sáhttet leat guokte dahje vihtta bargii fitnodagas geat leat mielde jearahallamis. SÁGÁJDAHTTEMIN Ž Vuorde barggovaddes li guovte gitta vihttasa rádjaj ságájdahttemin. Dearvvat buohkaid náno gieđian ja geahča njuolgga čálmmiide go dearvvahat. Gájkajt lanján giedajn buorástahte. Gehtja gájkajt tjalmijda gå buorástahtá. Ž Lea aibbas lunddolaš leat balus, muhto sii geat čohkkájit nuppebealde beavddi leat maiddái dábálaš olbmot. Ž Árvvedahtte dån le balon, valla gudi bievde nuppe bielen tjåhkkåhi li iemelágásj ulmutja. Sis lea seamma beroštupmi gávdnat buori bargi seamma og don leat fállamin iežat máhttuid. Ájnas le sidjij diededim bargov ” vuobddet ” degu dunji le ájnas ietjat máhttudagájt barggen ” vuobddet ”. Rávva:Váldde gulul – leage lunddolaš – galgá leat somá ! Buorre diedo: Tjåhkudalá – åro ietjat láhkáj – måreda ! 2. 2. DÁBÁLAŠ GÁŽALDAGAT VUORDIMIS Ž Manne ohcet barggu ? IEMELÁGÁSJ GATJÁLVISÁJT MAJT MÁHTÁ OADTJOT Ž Manen bargov åtså ? Ž Manne galget du bidjat virgái ? Ž Manen duv galggap bálkkit ? Ž Mo govvida bargoaddi / oahpaheaddji / bargoskihpárat du ? Ž Gåktu lulu duv barggovádde / åhpadiddje / duv barggorádna duv gåvvit ? Ž Mat leat du buori ja bahá siiddut ? Ž Ma li duv buorre biele / nievres biele ? Ž Mo ceavzzat hušša/árvvoštallama/áigemearrádusaid ? Ž Gåktu diertjestimev / lájtov / mierredimájgijt gierda ? Ž Gos oainnat iežat viđa jagi geahčen ? Ž Majt vidá jage duogen dagá ? Ž Goas sáhtat álgit bargui ? Ž Goassa máhtá álgget ? Ž Makkár vuordámušat lea bálkái ? Ž Majt bálkkán vuordá ? Ž Maid barggat ástoáiggis ? Ž Majt ásstoájgen dagá ? Ž Muital maid leat bargan maŋimuš jágiid ? Ž Giehto majt maŋemus jagijt le dahkam. Smiehta: Gievrras ja geanuhis siidduid, mo leat olmmožin / bargin, smiehta iežat mihttomeriid ja guorahala ovddalgihtii mii lea rivttes bálká (Jeara earain geat leat seammalagan bargguin, dahje gulaskutta fágalihttuin). Ájádalá: Buorre biele, nievres biele, makkir ulmusj / bargge le dån, ájggomusá ja åtsåda åvddåla mij le bargguj vuogas bálkká. (Sáhkada iehtjádij sämmilágásj bargon jali ihkap fágasiebrijn). 3. 3. MAID GALGGAŠIT VÁSTIDIT ? MAJT VIERTTI VÁSSTEDIT ? Ž Vuosttažettin: leat lunddolaš ja duođalaš. Ž Åvdemusát; åro ietjatláhkáj ja váges. Ž Gudal ja smiehta ovdal go vástidat gážaldagaid. Ž Gulldala ja ájádalá gatjálvisájt åvddål gå vássteda. Ž Ále hala fastit boares hoavddaid, bargoskihppáriid ja bargosajiid birra. Ž Ale nievret åvdep barggovaddij / barggorádnaj jali bargosaje birra sáhkada. Ž It dárbbaš vástidit boahtteáigge áhpehisvuođa plánaid birra, oskkuid birra, dahje seksuála birra. Ž Ij dárbaha gatjálvisájt vásstedit jus ájgo iesselissan sjaddat, makkir jáhkkudahka, jali makkir seksuálalasj vuohke dujna le. Dákkár gážaldagat eai leat lunddolačča ja heivehahtti bargojearahallamis. Dákkár gatjálvisá e ságájdáhttemin hieba. Lea bargojearahallan, ja iige rihpat. Dát le ságájdahttem, ij le gatjádibme. It dárbbaš muitalit dološ mánnávuođa vásihusaid birra jus ii jerrojuvvo justa dan birra. Ij dárbaha dåbdåstit lågejagágin dujna lij dáhpe gárudijt nisskot – jus ij ságájdahtte sierraláhkáj dan birra gatjáda. 4. 4. MAID DON GALGGAŠIT JEARRAT ? MAN BIRRA GALGA GATJÁDIT ? Ž Mo lea bargobiras ? Ž Makkár le barggobiros ? Ž Gallis barget ossodagas gosa ieš leat ohcan barggu ? Ž Galles barggi åssudagán gånnå bargov åtsåv ? Ž Leago fitnodagas siskáldasoahppofálaldagat ? Ž Le gus diján sisŋásjåhpadus ? Ž Maid mielddisbuktá práktihkkálaččat go álmmuhusas bođii ovdan “ ollu mátkošteapmi barggo- oktavuođas ” ? Ž Álmmudusán tjuottjoj ” muhtem mano vierttiji märostuvvat ”. Majt dat javllá práktihkalattjat ? Ž Sáhtibehtet go muitalit fitnodaga struktuvrra / hámádaga ? Ž Máhttebihtit gus munji binnáv doajmmaháme birra giehttot ? Ž Goas mearredehpet virgái bidjama ? Ž Goassa mierredihpit gut bálggiduvvá ? Plánet ná: Dávja vástiduvvojojit gážaldagat jearahallamis maid don leat ovddalgihtii smiehtan. – Danne ! smiehta máŋgga lahkai / vejolašvuođaid ! Pláni: Gatjálvisájs majt le ájádallam åvddåla moatte li álu ságájdahttemin vássteduvvam- danen ájádalá moadda ietjá gatjálvisájt. RÁVVAGAT BARGOJEARAHALLAMII Ovdal jearahallama Ž Guorahala nu ollu go vejolaš dan barggu birra, masa leat ohcan ja dan fitnodaga birra mii virgái bidjá. BUORRE DIEDO GESI GALGGÁ BARGGOSÁGÁJDAHTTEMIJ Ságájdahttema åvddåla Ž Ájádalá nåv ålov majt máhtá åtsådum bargo birra ja viddnudagá mij galggá bálkkit. Jus leat ráhkkanan jearahallamii de čájehat buori beroštumi bargui Ž Čális ákkai mat muitalit iežat máhttuid ja manin oaivvildat ahte don leat rivttes olmmoš dán bárgui. Ságájdahttemij boahtet gárvedum vuoset dån le bargguj oalle mielos. Ž Tjále listav mij vuoset duv sierralágásj tjähppudagáv bargguj. Smiehta maiddái iežat buriid ja bahá siiddui. Ájádalá duv ietjat buorre ja nievres bielij birra. Go joavddat jearahallamii Ž Leage buhtis ja čáppa. Boahtem Ž Viertti diedon rájnas ja snivva årrot. Ž Gárvot barggu ektui. Ž Gárvvuna åhtsåm bargo milta. Jus ozat barggu bivttasbuvdii de gárvudat veahá earalahkai go dalle livččet ohcan bárggu advokáhta kantuvrii. Jus bargov åtså bivtasboargálin, máhtá ietjáláhkáj gárvvunit gå jus bargov advokahttakåntåvrån åtså. Gárvot nugo dutnje orru leamen lunddolaš Ž Mana buorreáiggis jearahallamii vai juovddat šihttonáigái – Go juovddat fitnodahkii de válddát oktavuođa vuostáiválddáhagain ovdal jearahallama. Vállji biktasijt maj soabtso. Ž Sulásta nuoges ájgev ságájdallamij jåvsådit - ja diededa ietjat mierredum ájge åvddålattjan resepsjåvnån. Justa ovdal jearahallama Ž Geavat moadde minuvtta baluid vajáldahttit. Jur åvddåla Ž Sieddoda ietjat nágin minuhta. Ž Finat hivssedis sihkkarvuođadihtii jus vel ii oroge dárbu. Ž Maná hivsigin - jasskavuoda diehti. Finat speadjalastimin ja njulgesteamin biktasiid. Jus ij ietján gå muodov ja ihkap sminkav gehtjastittjat. Ž Muitte bargoaddis lea positiiva beroštupmi dutnje ! Ž Barggovadden le dunji vuodon positijvalasj miella. Don han leat bovdejuvvon jearahallamii ! Dån ham sjaddi ságájdahttemij válljidum ! Maŋŋá jearahallama Ž Smiehta mo iežat mielas orui mannamin jearahallamis. Ságájdahttema maŋŋel Ž Ájádalá gåktu ságájdahttem manáj. Mainna ledjet duđavaš, ja mo galggat buoridit boahtte bargojearahallama ? Majna le dudálasj, majt máhtá buoredit jus vaden ietjá ságájdahttemij gåhtjoduvá ? Ž Ráhkkan jus šattat nuppi bargojearahallamii. Ž Gárveda ietjat jus nubbeságájdahttemij gåhtjoduvá. Barggo Duodje Davvisámegiella SámigiellaBarguDearvvšvuohtaStipeandaKultuvra & asttuáigiOahppuVuoigatvođat Julevsámegiella BarggoJulevsámegiellaKultuvrra & asstoájggeRiektáStipenndaVarresvuohta Bargu Riektá Dearvvšvuohta Varresvuohta Stipeanda Sámigiella Kultuvra & asttuáigi Infonuorra Oahppu Julevsámegiella Vuoigatvođat Riektá Vuoigatvođat Lájkkut lanjáv ls Áiggot go láigohit orronsáji, lanja dahje áodaga ? Galga gus lanjáv jali årudagáv lájggit ? Dalle lea buorre diehtit iežat vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid. Buorre le ietjas riektáj ja välggogisvuodaj birra diehtet. Dá lea stohpoláigoláhka: Dála le lájggimláhka tjoahkkájgessusin: 1. 1. LATNJA GALGÁ OROHAHTTI Dát mielddisbuktá galgá leat viissis rohpeállodat, viissis lássasturrodat, galgá leat basadanlatnja ja málestanvejolašvuođat jnv.. Ladnja galggá årromláhkáj dåhkkit Sisanet vaj galggá vissa dáhttjaalludahka, vissa stuorrudahka vinndegijn årrot. Rávkalvis le galggá lávggot / navoldit ja málestit j n v máhttet. Muhtin láigoheaddjit badjelgehččet daid njuolggadusaid ja láigohit orronsajiid mat eai doala njuolggadusaid. Muhtem årudakniehke älla dudalattja ja lájggiji lanjájt ma älla jali lulun dakkir måkkåj dåhkkiduvvat. Gielda bearráigeahččá leatgo orronsájit njuolggadusaid ja lágaid mielde. Kommuvnna máhttá vásstedit jus ladnja dåhkki. 2. 2. GÁIBIT ČÁLALAŠ LÁIGOŠIEHTADUSA Njálmmalaš láigošiehtadus ii leat dohkkehahtti. Åhtjuda tjálálasj lájggosåbadusáv Njálmmálasj lájggosåbadus le sämmi nanos degu tjálalasj. Sáhttá šaddat riidu jus lea eahpečielggasvuohta njálmmálaš láigošiehtadusain. Vuorrádis le, rijddo máhttá sjaddat man birra njálmmálattjat lij såbadum. Sáhtat gáibidit čálalaš šiehtaduša. Máhtá tjálálasj såbadusáv rávkkat. Gárvves stohpoláigošiehtadusat gávdnojit girjegávppiin dahje geavaheaddjiid bálvalusas fylkkas. Iemelágásj lájggokontrahktav máhtá bv. konsummänntaráden fylkan jali girjjeoassásin oasstet. Muhtin láigoheaddjit gáibidit čorget šillju, bearráigeahččat mánáid dahje bargat eara bargguid. Muhtem årudakäjgádij ulmme le vaj dån galga muohttagijt goajvvot, rásijt tjuohppat, mánnásujttárin årrot jali dan láhkáj. Jus orro heivemin nu, de ferte leat mielde láigošiehtadusas nugo lea šihtton njálmmálaččat. Jus dasi sjiehtada de viertti dav kontráhktaj åttjudit. Dakkir ássje vierttiji vattugisláhkáj tjáleduvvat ja åvddåla såbaduvvat. Sii geat leat vuollel 18 jági eai sáhte dahkat láigošiehtadusaid, váhnemat fertejit dahkat dan. Huomaha nuora (18 jage nuorabu) e máhte lájggomsåbadusáv dahkat. Äjggáda / sujttoaddne vierttiji dav dahkat. 3. 3. LEA EROHUS ERETCEALKIMIS JA ÁIGEMEARREDUVVON LÁIGOHEAMIS Mii ávžžuhat eretcealkinláigošiehtadusa. Ärádus lájggovidjurijt majt máhtá låhpadit ja ájggemierredum lájggovidjurij gaskan Oajvvadip lájggovidjurijt majt máhtá låhpadit. Dát mielddiisbuktá ahte jus láigohat dábálaš lanja ja it leat šiehttan láigobisttu dahje eretcealkináigemeari, de doimet stohpoláigolágámearrádusat. Jus iemelágásj lanjáv lájggi ja ij le mierredim ájgev jali låhpadimájgijt lájgguj såbadam de lájggimlága mierredusá li fámon. Dábálaš lanjas lea mánu eretcealkináigi. Ladnjaj le 1 máno gaskkasasj låpadibme. Jus láigoheaddji hálida cealkit eret láigolačča de ferte dahkat dan čálalaččat. Jus lájggovadde sihtá lájggididdjev jåhtet de galggá tjálálattjat dagáduvvat. Jus leat bálus it gávnna buoret lanja, dahje jus dus leat eará sivat ahte don it hálit fárret, de sáhtat árvvoštallat áigemearreduvvon láigohan vuogi. Jus le ållu visses ij buorep lanjáv gávna, jali ietjá oares ij sidá jåhtet de máhtá aj märostit ájggemierredum lájggovidjurijt. Uhcimus áigodat lea vuos 3 jahkkái muhto sáhttá šiehttat jahkkái jus dat latnja lea láigoheaddji lovttas dahje kealláris. Unnemusájgge álgon le 3 jage. Dát addá eambbo dorvvu doalahit lanja, muhto fertet máksit láiggu olles áigodaga ovddas jus fárret ovdal. Jus ladnjaj badjelåbdån jali tjällárin guosská ja lájggovadde huonahin årru de máhttá 1 jahkáj biejaduvvat. Jus láigoheaddji gávdná ođđa láigolačča latnjii de it dárbbaš máksit láiggu olles áigodaga ovddas. Jus lájggovadde ij ådå lájggididdjev oattjo de viertti, jus åvddåla jåhttå, lájgov ålles ájges makset. 4. 4. DUS LEA AKTORIEKTI GEAVHIT LANJA Láigolaččas lea aktoriekti geavahit lanja. Dujna le akturiektá lanjá adnuj Lanjá adnuj le lájggididddjen akturieká. Dát mielddisbuktá láigoheaddji ii sáhte geavahit lanjastis go lea láigohan dutnje. Mierkki lájggovaddi ij máhte duv ladnaj boahtet ja mannat gåktu sihtá. Jus láigoheaddjis lea lobálaš doaimmahagat lanjas nugo divvumuččat, de ferte šiehttat heivvolaš áiggi duinna. Jus lájggovatten le loabálasj måkke duv ladnaj bv. divodibme de viertti hiebalasj ájgev dujna såbadit. 5. 5. LÁIGOPÁNTA Láigoheaddji sáhttá gáibidit dus mávssu láigopánttas. Dakkir deposisjåvnnå le jasskavuohtan såbadusá maŋás biedjamij. Láigopánta galgá doarjut rihkkoma šiehtadusas, jus láigolaš ii mávsse stohpoláiggu dahje jus mihkkige biliduvvo lanjas. Aneduvvá lájggovielgijda ja ihkap spedjamijda ladnjaj masi lájggididdjen le åvdåsvásstádus. Láigopánta ii galgga eambbo go 6 mánusaš stohpoláigu. Deposisjåvnnå ij galga ienep gå 6 máno lájggo årrot. Ruđat biddjojuvvojit lohkkaduvvon rádjusii (kontui), ja reanttut gullet láigolážžii. Galggá dahpadum konntuj biejaduvvat ja renta galggi lájggididdjáj vatteduvvat. Láigolaš ferte ieš máksit rájusrahpan (konturahpan) goluid. Ásadittjat dakkir kontov, gålo galggi lájggovaddes mávseduvvat. Láigopánta ja reanttut máksojuvvojit láigolážžii go fárre. Deposisjåvnnå galggá rentaj mávseduvvat gå lájggididdje jåhttå. 6. 6. LÁIGU Láigu galgá leat mearreduvvon viissis haddin. Lájggo Lájggo galggá vissa biedniklåhkuj märostuvvat. Sáhttá maiddái šiehttat dárbbaša go láigolaš máksit osiid elrávnnjis ja lieggasis. Máhttá såbaduvvat lájggididdje galggá gålojs elektrisitähttaj ja lieggimij hebalasj oasev mákset. Láiggu sáhttá šiehttat máksit ovddalgiitii juohke mánus. Máhttá sjiehtadallat lájggo åvddåmákson juohkka mánnuj galggá mávseduvvat. It sáhte šiehttat máksit eambbo go ovtta mánu ovddalgihtii. Dån ij máhte ienep gå 1 máno åvddåmávsov lihtudit. Láiggu ii sáhte molsut ovdal jagi geahčen, ja dalle ferte buktit čálalaččat mánu ovdal. Lájggo ij máhte åvddål áramusát avta jage hiebaduvvat ja dalloj avta máno tjálálasj diededimijn. Davvisámegiella / Nordsamiska Julevusámegiella / Lulesamiska Nuorvu mánás – maid sáhttá ieš dahkat ? Snuohpa mánájn – majt máhttá iesj dahkat ? Förkylning hos barn - vad kan man göra själv ? Förkylning hos barn - vad kan man göra själv ? Nuorvu, gosot ja muhtumin feber Snuohpa, gåsås ja muhttijn báhkan buolli Nuorvu, gosot ja muhtumin feber Snuohpa, gåsås ja muhttijn báhkan buolli Mánás lea álkit vuoigŋat jus dat oađđá oaivi badjin. Giehpep sjaddá mánnáj vuojŋŋat jus oadá åjvijn allaga nanna. Sáhttá maid loktet seaŋgga oaivegeaži bidjamiin liige bolstariid báljá vuollái. Máhttá bajedit senga oajvvebielev gå láhtjá duodde oajvevuolij bålståra vuolen. Mánát mat leat vilostuvvan leat dávjá šlieddasat, váibasat, vehá surolaččat ja ludnjásat vuosttaš beivviid. Máná gudi li snuobav oadtjum li álu dellasa, vájbbasa, vehik håjen ja smággiji vuostasj biejvijt. Sis láve leat njunni dievva dehe sis lea golgi nuorvu ja sáhttet leat erdot ja sis sáhttá leahkit cottabávččas dehe bealljenávllat. Álu li siján njunnje buodosam jali gålgge snuohpa ja máhtti smággit ja tjåddågijs jali bielljenávlak. Sis sáhttá maid leahkit vehá gosohat ja muhtumin feber. Siján máhtti aj vehikgåsås ja muhttijn feber. Álggos snuolga lea dávjjimus girkkis ja čađačuovgi ja moatti beaivvi geažis šaddá suohkadit, ja fiskadin ja ruonádin. Álgon la snuohpa álu sjerrat ja sjádnjat ja muhtem biejvij duogen suohku, ja viskut jali ruonut. Nuorvvu vuosttaš beivviid mánná veadjá heajumusat. Le snuoba vuostasj biejvijn gå mánná nievremusát vädjá. Vahku guovtti geažis nuorvu láve mannat badjel iešalddis. Avta jali guovte vahko duogen snuohpa álu ietjastis gáhtu. Dábálaš nuorvvu sivvan lea virus, ja virusa vuostá eai leat mangelágán dálkasat mat sáhttet dagahit ahte mánná dearvvaštuvvá jođáneappot. Oarre dábálasj snuohpaj la virus, ja virusij ij gávnnu dálkkasa ma viehkedi vaj mánná ruvábut väddjá. Mánát geain lea feber ja leat šlieddasat galget bissut ruovttus Máná gudi báhkan buolli ja li dellasaäljodime ﷽﷽lasj snuohpaj lsuogotjit lulun hejman årrot Mánát geain lea feber ja leat váibasat ja šlieddasat galget bissut ruovttus ja vuoiŋŋastit. Mánájn gudi báhkan buolli jali li vájvbbasa ja dellasa lulun hejman årrot ja vuojŋadit. Máŋggat mánát dárbbahit maid beassat leahkit ruovttus vuosttaš beaivvi go sis ii leat feber, almmá sii leat geavtán febervuolidan dálkasiid. Ållo máná dárbahi aj hejman årrot vuostasj biejvev gå i e des báhkan buole, e ge febervuolediddje dálkkasijt das bårå. Sii dárbbahit virkkosmuvvat vai nagodit ovdaskuvllain ja skuvllain. Dárbahi väddját vaj ällji åvddåskåvlåjn jali skåvlåjn. Vuoiŋŋasteapmi lea dárbbašlaš Dárbbo l vuojŋadit Lea buorre sállet máná vuoiŋŋastit, muhto son ii dárbbat leahkit seaŋggas. Dibddet mánáv vuojŋadit la buorre, vájku ij dárbaha sengan vällahit. Mánná láve dovdat ieš olugo nagoda leahkit badjin. Mánná iesj dåbddå man ednagav náhká juolgij nanna årrot. Sáhttá orrut álkit vuoigŋat ja oađđit go leat moadde liige bolstara oaivve vuolde. Máhttá dåbddut giehpep vuojŋŋat ja oadet muhtem duodde oajvevuolij. Dát guoská erenomážit boarrásit mánáide geat vellehit lotka. Åvdemusát vuorrasap mánájda gudi vuojŋadi. Una mánážiid sáhttá atnit raddelávkkas, mánástuolus dehe askkis beaivvi áigge. Smávmánájt máhttá guodde valugin, babysitterin jali asken adnet biejven. Máŋgga mánás lea heajut borranlustu go dábálaččat. Ållo mánán li nievrep bårråmhállo gå iemeláhkáj. Mánnái sáhttá addit dakkára man dat háliida ovdamearkka dihte, yogurtte dehe lákcajieŋa. Máhttá mánnáj vaddet dakkirijt majt hálijt, buojkulvissan jubtsav, yoghurtav jali galmágav. Jus mánás lea feber lea buorre addit liige juhkosa. Jus mánná báhkan buollá de l buorre duodde juhkusav vaddet. Sálteluvus dehe njunnespraya go njunni lea dievva Sálltelåssjkusav jali njunnjespraddjav buododum njunnjáj Jus mánás lea njunni dievva sáhttá goaikkuhit dehe sprejjet sálteluvvosa njunnái, mii njárbuda snuolggaid. Jus máná njunnje l buododum de máhttá goajkkot jali spraddjijt sálttelåssjkusav njunnjáj, mij snuobav njárbbi. Oažžu maid eret loahppa snuolggaid álkit. Oadtju aj ierit snuobas bátsidisájt árjjogis vuogijn. Sálteluvvosa gávdná oastit apotehkas. Sálltelåssjkos gávnnu dálkasboargálin oasstet. Luvvosa sáhttá maid ieš ráhkadit luvvademiin millilittara- ovtta ruddamihtu- sáltti desilittarii čázi. Máhttá aj iesj låssjkusav dahkat gå låsjkot millilijtarav – ruddamihtav – sáltes desilijttarijn tjátjes. Sálteluvvosa goaikkuheapmái máná njunnái sáhttá geavtit bumbolduhku. Goajkodittjat sálltelåssjkusav máná njunnjáj máhttá bomulloduhpov adnet. Go njunni lea sakka buđđosan mánnái sáhttá addit bohtagaluoitin njunnegoaikkanasaid dehe njunnespreijje mii geahpida bohtaneami njunis. Gássjelap njunnjebuodosimen máhttá mánnáj giehpediddje njunnjegoajkádisájt vaddet jali njunnjespraddjav mij unnet båhtånimev njunjen. Dákkár dálkasat gávdnojit oastit reseaptahaga iige galgga geavtit guhkit go logi beaivvi maŋŋálaga. Dá dálkkasa gávnnuji oasstet dálkastjáladak ja e galga ienep gå lågev biejve aktelattjat aneduvvat. Njunnespreijjet ja njunnegoaikkanasat lea heivehuvvon agi jelgii, mii almmuhuvvo báhkas. Njunnjespradja ja njunnjegoajkádisá li hiebadum umasslágásj álldarij milta, mij diededuvvá skurpon. Reseaptakeahtes febervuolidan dálkasat Dálkastjáladak báhkkavuolediddje dálkkasa Febera dárbbaha hárve dikšut febervuolidan dálkasiiguin. Báhkav vuorjját dárbaj báhkkavuolediddje dálkkasij dálkudit. Eanaš mánáin lea feber mii bistá moadde beaivvi mii ii dárbbat mearkkašit maidege váralačča. Ienemus máná gudi báhkan buolli muhtem biejvijt váni merkaj juoga l vádálasj. Muhto galgá addit febervuolidan dálkasiid jus mánná veadjá mearkkašahtti heajuid feberis, ovdamearkka dihte sus lea gorut bávččas, lea lunjas, borrá ja juhká heajubut, nohkká heajuid dehe lea váttis lotkkodit eahkes. Valla máhttá báhkkavuolediddje dálkkasav vaddet jus mánná tjielggasit nievret vädjá báhkan buollemis, buojkulvissan sujna l bávtjas rubmahin, smággi, nievrebut bårrå ja juhká, nievret oadá jali gássjel la oaddát iehkedis. Vuollái guđa mánnosaš máná geas lea feber ii galgga dikšut váldditkeahttá álggos oktavuođa divššuin. Ij galga dálkudit mánájt gudi li nuorabu gå guhtta máno gudi báhkan buolli váni vuostak sujtujn aktavuodav válldet. Febera vuostá badjel golmma mánnosaš mánnái lea dálkkas mii siskkilda paracetamola, ovdamearkka dihte Alvedon dehe Panodil. Báhkan buollemij gávnnu mánájda gudi li vuorrasappo gå gålmå máno dálkkasa ma sisanedi paracetamolav, buojkulvissan Alvedon jali Panodil. Guđa mánu rájes mánná sáhttá oažžut Iprena dehe Ibumetiinna, mii lea reseaptakeahtes ja siskkilda ibuprofena. Guhtta máno rájes máná máhtti oadtjot Iprenav jali Ibumetinav, ma li dálkastjáladak ja sisanedi ibuprofenav. Dálkasat leat golgi hámis dehe bahtabuikun ja rivttes attus una mánážiidda. Dálkkasa gávnnuji låssjkusin jali bahtablähttan duolla dálkasnárijn smávva mánájda. Boarrásit mánáide leat maid tableahtat. Vuorrasap mánájda gávnnuji aj tablehta. Čuovo báhka rávvagiid dárkilit. Tjuovo vattugit bagádusájt skuorpon. Ale seagut sierra dálkasiid. Ale aktida umasslágásj dálkkasijt. Vuollai 18 jahkásaš mánát geain lea feber eai galgga geavtit feberavuolidan dálkasiid main lea acetylsalicylsyra, ovdamearkka dihte Magnecyl, Treo dehe Albyl. Máná vuollelin 18 jage ja gudi báhkan buolli e galga báhkkavuolediddje dálkkasijt bårråt acetylsalisyrajn, buojkulvissan Magnecyl, Treo jali Albyl. Reseaptakeahtes gosohatdálkasat Dálkastjáladak gåsåsdálkkasa Reseaptakeahtes gosotdálkasat eai láve ábuhit. Dálkastjáladak gåsåsdálkkasa e álu buoreda. Jus mánás lea gosot lea dehálaš ahte mánná gossá bajás šliivvi vai giegir ráinnasduvvá. Jus mánná la gåssåsis de l ájnas mánná gåsså slijvev ålgus rájnnitjit gurggusav. Gosohalitnudan dálkasat dahket váddáseabbon mánnái oažžut bajás šliivvi. Gåsåsgiehpediddje dálkkasa dahki gásselap mánnáj slijvev ålgus gåssåt. Šliivvilodjen dálkasiin vuorustis lea eahpesihkkar vuoibmi. Ij diehttu jus slijvvegiehpediddje dálkkasa viehkedi. Gosoha lidnudeapmái sáhttá dan sajis geahččalit addit liegga dehe galbma juhkosa. Giehpedittjat gåssåsåv máhttá dan sadjáj gähttjalit vaddet liegga jali galmma juhkusav. Vuollái guovttejahkásaš mánnái ii galgga goassege addit gosotdálkasa ovdalgo álggos lea váldán oktavuođa doaktáriin. Mánájda vuollelin guokta jage ij goassak galga gåsåsdálkkasav vaddet åvddål vuostak la dåktårijn aktavuodav válldám. Mot sáhttá eastit njoammuma viiduma ? Gåktu galggá garvvet soahpom oabllán ? Eastadan dihte darvviheami earáide lea buorre oahpahit mánáid gastit ja gossat gardnjilmohkkái ja geavtit bábernjunneliinniid. Vaj ij mánná galga iehtjádijt soahpot de la buorre mánájt åhpaditt giehtagávvaj gassnet ja gåssåt ja páhpersagárdagájt adnet. Galgá oaidnit ahte sii basset gieđaid máŋgii beaivvis. Máhttá gähttjat vaj giedajt bassi moaddi bäjvváj. Geahččal maid oahpahit ahte mánát eai goaivvo njuni dehe čalmmiid. Gähttjala aj mánáv åhpadit ij njunjev jali tjalmijt duohttat. Jur doppe virus álkimusat darvána ja viidu. Le gånnå virusa giehpemusát dähppu ja oablláni. Njoammunviidun unno maid jus mánná ii stoaga dainna geas lea nuorvu. Soahpomoabllom binnu aj jus máná e ståga lahkalakkoj gejna l snuohpa. Sálle máná leahkit olgun nu olu go vejolaš, dálvet nai. Dibde mánájt ålggon årrot nåv ednagit gå máhttelis, dálven aj. Jurddat ahte mánáide geat šaddet gierdat duhpátsuovas birrasis álkibut boahtá nuorvu. Mujttit, máná gudi dubáksuovvaj boadádalli, birrasin álkkebut sjaddi snuohpasa snuobav. Soaitá dárbbahit váldit oktavuođa divššuin Soajttá dárbaj sujtujn aktavuodav válldet Lea dehálaš geahččat dárkilit mot mánná veadjá. Buorre l årrot oalle ájttsis gåktu mánná vädjá. Galgá dakkaviđe váldit oktavuođa dearvvasvuođaguovddážiin dehe fáhkkavuostáváldimiin jus mánná orru hirbmat váibbas iige nagot juhkat. Galggá dalága varresvuohtaguovdátjin jali hähkkaduostudagájn aktavuodav válldet jus mánná vuojnnet la vájbas ja ij vieje juhkat. Seamma guoská jus mánás lea lossat vuoigŋat dehe jus mánás lea gosahat mii vearrána, erenomážit jus dat šárrá. Sämmi l aj jus mánán la gássjel vuojŋŋat jali jus mánán la gåsås mij värrán, sierraláhkáj jus gullu ietjáláhkáj / skällande. Jus bealjis golgá golggus galgá váldit oktavuođa dearvvasvuođaguovddážiin dehe fáktavuostáváldimiin, nu ahte mánná dutkojuvvo. Jus låsjkos gålggå bieljes lulu aktavuodav válldet varresvuohtaguovdátjijn jali hähkkaduostudagájn, vaj mánná åtsåduvvá. Jus mánás lea bealljenávllát, iige mana badjel, ferte váldit oktavuođa dearvvasvuođaguovddážiin dutkama dihte jándora siste. Jus mánán la bielljenávlak, ja ij buorrána, de luluj aktavuodav válldet varresvuohtaguovdátjijn vaj mánná jánndura sinna åtsådibmá. Jeara ráđi Gatjáda rádev Don sáhtát birra jándora sárdnut buohccedivššáriin ja oažžut ráđi. Máhtá aj jánndura birra skihpasujttárijn ságastit ja rádev oadtjot. Riŋge 1177. Skuolka 1177. Dat geat vástidit sáhttet maid muitalit man dearvvasvuođaguovddážii don leat čállon. Gudi vásstedi máhtti aj giehttot makkir varresvuohtaguovdátjij dån la tjáledum. 1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi leat maid heivehan, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu. Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden. Davvisámegiella / Nordsamiska Julevusámegiella / Lulesamiska Varraiskkus: PSABlodprov: PSA JulevusámegiellaLulesamiska Manin dárbbaha guođđit iskosa ? Manen dárbaj åtsådimev vaddet ? Manin dárbbaha guođđit iskosa ? Manen dárbaj åtsådimev vaddet ? Goas guođđit PSA iskosa ? Goassa vaddá PSA åtsådimev ? PSA lea varraiskkus mii gullo daidda dutkamiidda man sáhttá dahkat go ovdaráksá dutkojuvvo. PSA l varraåtsådibme mij gullu åtsådimijda majt dagá gå prostahta åtsåduvvá. Muhtumiin guđđojuvvo PSA-iskkus jus leat gožžaráhkováivvit man doavttir eahpida boahtit prostátas, ovdamearkka dihte jus dávjá dárbbaha mannat cissame seamma áigge go cirggas lea headju. Muhttijn vaddá PSA-åtsådimev jus la gådtjåmvájve masi dåktår gáddá prostahta l oarre, buojkulvissan jus álu dárbaj gåttjådit vájku gå gådtjålábtjen la vuollegasj däddo. Sáhttá maid guođđit PSA-iskosa jus doavttir dovdá rievdamiid ovdaráksás go dat dutkojuvvo, rievdamiid mat sáhttet dagahit máŋga earalágan váivvi ja skibasvuođa. Máhttá aj vaddet PSA-åtsådimev jus dåktår gullá muhtem prostahta rievddadusájt gå åtsåduvvá, rievddadime ma máhtti buktet moattelágásj vájvijt ja dávdajt. Lea dehálaš diehtit ahte loktanan PSA-árvu ii leat seamma ášši go ahte lea ovdaráksáborašdávsa. Ájnas la diehtet aledum PSA-árvo ij javla ulmutjin la prostahtabårredávdda. Lea dábálaš unnánaš muttolaš PSA lassánemiin leat eará sivat. Le dábálasj giehppis ja mutták PSA aledimijn li ietjá oare. Seamma ládje ii sáhte normála árvu ollásit guođđit eret ovdaráksáborašdávdda. Sämmiláhkáj máhttá iemelágásj árvvo ij ållåsit ierittjuolldet prostahtabårråmdávdav. Boađus ferte álot árvvoštallot makkár váivvit leat ja maid eará dutkamat čájehit. Boados hähttu agev árvustaláduvvat makkir vájve li ja majt ietjá åtsådime vuosedi. Jus olbmos leat guokte dehe eanet lagas dievdofuolkki geain lea ovdaráksáborašdávda, lea stuorit riska ahte oažžu skibasvuođa. Jus li guokta jali moadda lahka berraha gudi li ålmmå prostahtabårråmdávdajn, de l stuoráp máhttelisvuohta dávdav oadtju. Dan dáhpáhusas ávžžuhuvvo váldit dássedit PSA - iskosa 40-50 jagis gitta 70 jagi rádjái. De májnoduvvá válldet PSA-åtsådimev dájvvalakkoj 40-50 jage álldaris gitta 70 jage álldarij. PSA mihtiduvvo maid ovdaráksáborašdávdda dikšuma áigge. PSA mihttiduvvá aj ájggeguovddelis prostahtabårrråmdávda dåmajdimen. Jus dikšun ábuha dan fuomáša ahte PSA- árvu luoitá. Jus dálkudibme viehket de vuojnnu gå PSA-árvvo vuollán. PSA-iskosa buorit ja heajos bealit Ávke ja hieredisá PSA- iskkus ii dahkko rutiinnalaččat dego dábálaš dearvvašvuođakontrolla dievdduide oaidnin dihte leago dain hui árra hámat ovdaráksáborašdávda. PSA-åtsådibme ij dábálattjat dagáduvá gájkkásasj varresvohtagähttjamin ålmmåjda árvustalátjit jus siján la prostahtabårråmdávda sieldes árra hábme. Dat vuolgá das ahte ii leat álo oavdu fuomášit ja dikšut árra hámat ovdaráksáborašdávdda. Ij la agev ávkke ielvvet ja dálkudit jur prostahtabårredávda árra hámijt. Dikšun sáhttá addit bissovaš siidováikkuhusaid impoteanssa ja doallannávccahisvuođa dievdduin gos ovdaráksáborašdávda ii livččii geargan ovdánit maninge váralaš dávdan. Dálkudime máhtti vaddet stuoves tjuovvobájnatjimijt nåv gåk impotänssa ja inkontinänssa ålmåjn gejn prostahtabårråmdávdda ij goassak lulu háhppidam åvddånit muhtem garra dávddaj. Borašdávdašattalmas ovdarávssás sáhttá juogo šaddat hihtásit attitkeahttá mangelágán váivviid dehe šaddat johtilit ja viidut goruda eará osiide. Bårredávddasjattalvis prostahtan máhttá juogu de suojmma sjaddat váni vattek vájvijt jali ruvva ja oabllot ietjá rubmaha åsijda. Árra muttus ii sáhte earuhit dan guovtti borašdávdahámi ja lea várra dikšut borašdávdahámi mas ii livččii ožžon mangelágán váivviid eallináiggistis. Árra ájgen ij máhte guokta bårråmdávddatjerda sieradit ja danen la máhttelis dåjmajduvvat bårråmdávddahábmáj massta ij lulu vájvijt ietjas viessomájgen oadtjot. Máŋggat dievddut háliidit goit čađahit dutkama oažžun dihte čielgasa leago sis ovdaráksáborašdávda. Moadda ålmmå sihti huoman tjadádit åtsådimijt oattjotjit diedojt jus siján la prostahtabårråmdávdda. Ovdalgo mearrida galgágo guođđit PSA- iskosa lea buorre váldit čielgasa eanet buriin ja heajos beliin árrat áicojuvvon šattalmasa dikšumis. Åvddål gå mierret jus galggá åtsådimev vaddet PSA:aj la buorrre åtsådit ienebuv ávkij birra ja hieredisájt árra gávnadum sjattalvisá dåmajdimijn. Jus háliida de mannat viidáseappot ja ságastit doaktáriin galgá diŋgot áiggi dearvvašvuođaguovddážii dehe fitnodatdearvvašvuođadikšumii. Jus de sihtá joarkket ja ságastallat dåktårijn de gálggá ájgev diŋŋgot varresvuohtaguovdátjin jali vidnudakvarresvuohtasujton. Mii lea PSA ja gos dat lea ? Mij la PSA ja gåggu gávvnu ? PSA lea oanádus ovdaráksáspesifihkka anti-genas. PSA l oanádis [prostataspecifikt antigen]. Dat lea proteiidna mii válbmejuvvo ovdarávssás ja mii čuovvu siepmančázi mielde go oažžu orgásmma ja dahká ahte sagahanseallat šaddet lihkkibun. Le proteijnna mij dagáduvvá prostahtarávsán ja tjuovvo sájojt gå ejakulasjåvnåv oadtju ja dahká vaj sájo labudi giehpebut. PSA lea dábálaččat una mearit varasnai, ja jur dat mearri mii mihtiduvvo PSA-iskosa bakte. PSA gávnnu dábálattjat binná mieren varán aj, ja l dat nárre mij mihttiduvvá PSA-åtsådime baktu. Borašdávdda lassin leat máŋga dábálaš rievdama ovdarávssás mat sáhttet dahkat ahte PSA- árvu loktana varas. Ietján gå bårråmdávdda de gávnnuji moadda dábálasj rievddadusá prostahtan ma máhtti dahkat vaj PSA- mierre varán lassán. Ovdamearkka dihte buorresoarttat ovdaráksástuorrun ja vuolši ovdarávssás sáhttet, ng. prostátihtta, dagahit ahte ovdarávssás golgá eanet PSA varrii. Buorre prostahtastuoredibme ja inflammasjåvnnå prostahtarávsán máhttá buojkulvissan, nåv gåhtjoduvvam prostatijtta, doalvvot vaj lissi ienep PSA:av várán prostahtas. Jagiid mielde PSA-árvu loktana vehá eanaš dievdduin daningo ovdaráksá šaddá stuoribun go ahki lassu. PSA-mierre lassán vehik ájge milta ienemus ålmmåjn danen gå prostahtaráksá stuorru gå vuorastuvvá. Stuorimus oassi vara PSA:s lea čadnon sierra proteiinnaide. Enamus mierre PSA varán la tjanádum umasslágásj proteijnajda. Muhto lea maid una oassi friddja, čanakeahtes PSA. Valla gávnnu aj binná luovas, tjanádahkes PSA. Go leat eará sivat go borašdávda muttágis PSA-loktanemiin, láve leahkit eanet friddja PSA varas. Gå li ietjá oare gå bårråmdávdda mutták PSA- allánibmáj, de álu gávnnuji ienep luovas PSA varán. Danin dat sáhttá addit doaktárii dihto rávvaga mihtidit čadnojuvvon ja friija PSA gaskavuođa. Danen máhttá dåktårij vaddet vissa oajvvadusáv mihttit gasskavuodav tjanádum ja luovas PSA gaskan. Mot iskkus váldojuvvo ? Gåktu åtsådibme váldeduvvá ? Iskkus váldo dábálaččat gieđas asehis nálu vehkiin mii čuggejuvvo varrasutnii, venai. Åtsådimev álu válldi giedan sekka nálujn viehkken mij tjuoggiduvvá varravárráj, venan. Danin dán sullásaš varraiskkus gohčoduvvo vena iskkusin. Danen dát tjärdda várraåtsådimes gåhtjudallá åsådibmen vena baktu. Iskkus sáhttá váldot vaikko goas jándoris. Ovdal iskosa váldima ferte čohkkehit 15 minuhta. Åtsådimev válldá akta goassa jánndurin Galggá tjåhkudallat 15 minuvta åvddål gå åtsådibme váldeduvvá. Muđui ii dárbbat mangelágán válmmastallamiid. Ietján älla aktak gárvedime dárbulattja. Jus dahká kirurgalaš doaibmabiju ovdaráksái PSA-árvu loktana. Jus tjuollá prostahtan de PSA-árvvo allán. Ferte vuordit unnimustá 10 beaivvi ovdalgo lea jierpmálaš váldit PSA-iskosa. Hähttu de vuorddet unnemusát 10 biejve åvddål gå l ávkálasj PSA-åtsådimev válldet. Jus doavttir dan sádjái guldala ovdaráksá dat ii váikkut PSA- árvui. Jus dåktår val gulldal prostahtav de PSA-árvvo ij bájnatjuvá. Goas oažžu vástádusa ? Goassa oadtju vásstádusáv ? Iskkus sáddejuvvo buohcceviessolaboratoriai gos dat analyserejuvvo. Åtsådibme rájaduvvá skihpadåhpelaboratåvrråj gånnå guoradaláduvvá. Sáhttá soabadit doaktáriin goas ja got galgá beassat diehtit iskkusbohtosa. Máhttá ájgás boahtet ietjas dåktårijn goassa ja gåktu åtsådime båhtusav diededuvvá. Doavttir láve oažžut vástádusa laboratorias guovtti beaivvi siste. Dåktår álu vásstádusáv laboratåvrås oadtju avtan jali guovten biejven. Got iskkusvástádus dulkojuvvo ? Gåktu åtsådimvásstádus dádjat ? Iskkusvástádusa ferte álo veardidit makkár váivvit olbmos leat ja maid eará dutkamat čájehit. Åtsådimvásstádus hähttu agev árvustaláduvvat makkir vájve li ja majt ietjá åtsådime vuosedi. Vara PSA-árvu variere sierra dievdduid gaskka, maid dievdduid gaskkan geain eai leat ovdaráksáváivvit. PSA-árvvo varán målsut umasse ålmåj gaskan, aj ålmåj gaskan gejn älla prostahtavájve. Vai doaktáris galgá leahkit juoga masa veardida dallego iskkusvástádusat dulkojuvvojit gevtojuvvo ng. refereansaárvvut. Vaj dåktår galggá máhttet juojnak buohtastahttet de aneduvvá referänssaárvo. PSA:i lávejuvvo árvvut badjel 3 mikrográmma littara guovdu rehkenastot lassáneapmin. PSA-árvojda álu árvo badjel 3 mikrográmma lijttarij riekkniduvvá lassánibmen. Alla árvvut, mas dat bohtet ? Alla árvo, mij la dan oarre ? Sullii ovttas logi gaskaagát olbmás lea loktanan PSA- árvu. Bájkoj avtan låget ålmmås gasska álldarin la aledum PSA-árvvo. Dábálaš sivva veháš loktanan árvui lea buorresorttat ovdaráksástuorrun. Dábálasj oarre vehik aledum árvojda buorre prostahtastuoredibme. Loktanan árvvuid sáhttá maid oažžut jus lea ovdaráksávuolšun, ng. kronalaš prostatihtta. Aledum árvojt oadtju aj jus la prostahtainflammasjåvnnå, nåv gåhtjoduvvam dálkodik prostatijtta. Dábálaš gožžaoarreinfekšuvdna sáhttá addit meaddelmanni, muhto garra PSA loktaneami. Dábálasj gådtjåinfeksjåvnnå máhttá vaddet garra lassánimev PSA:s valla vássá. Jus soames siva dihte ii sáhte gožžat ja guđđet gožžaráhku albma ládje, sáhttá maid oažžut gaskaboddosaš loktanan PSA-árvvu. Jus avtak oare diehti ij máhte gådtjåt ja gådtjårágáv duobbmit snivva, de máhttá aj oadjot ånibåddåsasj lasedum PSA-árvov. Jus lea váttis guđđet gožžaráhku nu ahte stuorimus oassi goččas geažos áigge lea ráhkus dat lávejuvvo gohčodit gožžaobbon. Jus la vájvve gådtjårágáv duobbmit ja stuoráp gådtjå nárre agev báhtsá, de gådtjåbavvagin gåhtjudallá. Loktanan árvvuide sáhttá leahkit sivvan ovdaráksáborašdávda. Aledum árvo máhtti aj årrot prostahtabårredávdda. Sullii goalmmát oasis dain geain lea loktanan PSA gávdnojuvvo borašdávda. Gejs li aledum PSA gávnaduvvá bårredávdda bájkoj gålmådisán. Gaskavuohta gaskkal friija ja čadnojuvvon PSA sáhttet addit doaktárii dihto bagadusa go lea jearaldat earuhit buorresorttat ovdaráksáváivviid ovdaráksáborašdávddas. Sieradittjat buorre prostahtavájvijt prostahta bårredávdas de máhttá gasskavuohta luovas ja tjanádum PSA gaskan dåkttårav viehkedit. Dain geat testejuvvo máŋgga háve máŋggaid jagiid, boahtá sullii ovttan njealjis leahkit PSA- árvu mii oalgguha lasse dutkamiidda. Gejs ietjasa gähttjali moaddi moatten jagen, li bájken avtan nieljes PSA-árvvo mij doarjju ienep åtsådimijt. Jus PSA-iskosa boađus čájeha alla árvvu, doavttir láve dahkat vel ovtta dutkama Ultra-jienain ja gođusiskosiin ovdarávssás. Jus PSA-åtsådime boados vuoset alep árvov, de dåktår álu dahká vil åtsådimev ultrajienajn ja tsuodtsaåtsådimev prostahtarávsás. Jus doavttir áicá borašdávdda sáhttá oažžut dikšuma čuohpademiin, suonjardemiin dehe hormonadikšumiin. Jus dåktår gávnná bårredávdav de oadtju dálkudimev tjuollamijn, suonjardimijn, jali hormonadåmajdimijn. Vuollegis árvvut, mas dat vulget ? Vuollegis árvo, mij la dan oarre ? Vuollegis árvvut vuosttildit dan ahte livččii ovdaráksáborašdávda, vaikko beare okta PSA-iskkus ii olles sihkkarvuođain sáhte vuosttildit dan. Vuollegis árvo vuoset prostahtabårredávdda gávnnu, ihka vil val akta PSA-åtsådibme ij ållåsit máhttá dav ierittjuolldet. Jus oažžu ovdarávssá váldot eret čuohpademiin PSA-árvu luoitá illá mihtidan dássái. Jus oadtju prostahtav ieritváldedum tjuollama baktu de PSA-árvvo vuollán jur mihttidahkes märráj. Vuollegis PSA-árvu sáhttá oainnát gevtojuvvot mihttun ahte čuohpadeamis lea leamaš ávki. Vuollegis PSA-árvvo máhttá de aneduvvat mihttán tjuollamin lij buorre boados. Maid guovtti eará dikšunvugiin, suonjardemiin ja hormonadikšumiin, láve njiedjan PSA-árvu leahkit mearkan ahte dikšun lea doaibman bures. Guovten ietjá dåmajdimtjerdan aj, suonjardimen ja hormonadálkudimen, vuoledum PSA-árvvo l dåbddåmärkka dåmajdibme l buoragit doajmmam. Čálli: Martin Enander, doavttir, spesialista almmolašmedisiinnas, Sundsvall Tjálle: Martin Enander dåktår, ássjedåbdde gájkkásasjmedisijnan, Sundsvall 1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi leat maid heivehan, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu. Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden. Davvisámegiella / Nordsamiska Julevusámegiella / Lulesamiska Maid oažžu máksit ? Majt máksá ? (ca 4 sidor) (ca. 3 sidor) Máksokeahtes dearvvašvuođa – ja buohccedikšun (ca 2 sidor) Mávsodis varresvuohta- ja skihpasujtto (ca. 2 sidor) Maid oažžu máksit ? Majt máksá ? (ca 4 sidor) (ca. 3 sidor) Máksokeahtes dearvvašvuođa – ja buohccedikšun (ca 2 sidor) Mávsodis varresvuohta- ja skihpasujtto (ca. 2 sidor) Maid oažžu máksit ? Majt máksá ? Maid oažžu máksit ? Majt máksá ? Eanadikke- ja gielddalašvearut ruhtadit eanaš oasi dearvvašvuođa ja buohccedikšuma Ruoŧas. Varresvuohta- ja skihpasujtto Svierigin biednigahteduvvá ienemusát lánndadigge-ja komuvnnavärojs. Máksu mii máksojuvvo ovdamearkka dihte doavttergalledeamis lea beare oassi dan duođalaš goluin. Mávsov majt máksá buojkulvissan dåktårmanádimen la val oasásj majt ajtu máksá. Dat ii guoskka ollásit priváhta divššu, ovdamearkka dihte plástakirurgiija mii ii leat medisiinnalaččat ákkastallon. Ij la fámon ålles priváhtta sujton, buojkulvissan plásstakirurgiddjan mij ij la medisijnalattjat vuododum. Dalle buohcci máksá olles golu ieš. Iesj de máksá ålles gålov. Sierra eanadikkiin ja gielddain sierra mávssut Umasse mávso umasse lánndadikkijn ja komuvnajn Eanadikkit ja gielddat sáhttet stuorimus oassái ieža mearridit maid mávssuid galgá máksojuvvot doavttergalledemiin ja eará bálvalusain divššus. Lánndadikke ja komuvna máhtti gájkkásattjat ietja mierredit makkir mávsojt galggá mákset dåktårmanádimijn ja ietjá dievnastusájn sujton. Mealgadii leat mávssut oalle seammalágánat sierra eanadikkiin. Gájkkásattjat li mávso åbbå sämmilágátja lánndadikkijn. Jus dárbbaha olu divššu lea leahkime allagollosuodji, mii čilgejuvvo dárkileappot boahtte kapihttalis. Jus edna sujtov dárbaj de gávnnu allamáksosuodje, mij buojkoduvvá ienebut boahtte låhkusin. Dearvvašvuođa- ja buohccedikšun lea nuvttá measta buot eanadikkiin ja guovlluin jus lea vuollái 20 jagi. Varresvuohta- ja skihpasujtto l mávsodis vargga gájkka lánndadikkijn ja dajvajn jus ij la 20 jage dävddám. Vuolábeale jorba mávssut gusket almmolaš divššu ja priváhta dikšoaddi geas lea soahpamuš eanadikkiin. Merustaládum mávso vuollelin li fámon almulasj sujton ja priváhtta sujttovaddijn majn la såbadus lánndadikkijn. Go lea buohcceviesus buohcci máksá jándormávssu mii lága jelgii oažžu leahkit alimustá 100 ruvnna. Gå l sisitjáledum skihpadåhpåj de máksá jándurmávsov mij lága milta l ienemusát 100 kråvnå. Go galleda doaktáris dearvvašvuođaguovddážis máksu variere 100 ja 300 ruvnna gaskkan. Gå manát dåktåra lunna varresvuohtaguovdátjin de mákso målsut 100 ja 300 kråvna gaskan. Galledeapmi gynekologa ja mánáiddoaktára luhtte máksu variere rievdá 200 ja 350 ruvnna gaskkan. Manádimen gynekologa lunna ja mánádåktåra lunna de mákso målsut 200 ja 350 kråvnå gaskan. Jus daid galledemiid aktavuođas oažžu sáddaga röntgenii dehe dan sullásažžii ii láve dárbbahit máksit maidege. Jus dájn dåktårmanádimijn oadtju remissav röntgenåtsådibmáj ja dakkirijda de ij álu dárbaha ienep mávsov mákset. Galledettiin eará doavtterspesialisttaid luhtte máksu variere 150 ja 350 gaskkan. Manádimen ietjá dåktårspesialistaj lunna de mákso målsut 150 ja 350 kråvnå gaskan. Galledeapmi fáhkkavuostáváldimis buohcceviesus sáhttá máksit 220-380 ruvnna. Manádibme hähkkaduostudagán skihpadåben máksá 220-380 kråvnå. Galledeapmi buohccedikšára ja buohccegymnastta luhtte sáhttá máksit 50-220 ruvnna galledeamis. Manádibme skihpasujtára lunna ja skihpagymnásta lunna de mákso l 50-220 kråvnå manádibmáj. Mammongráfa áican dihte árrat raddeborašdávdda ja vástideaddji seallaiskkusdutkan goaŧŧonjálmmis, nu gohčoduvvon gynekologalaš dearvvašvuođadárkkisteapmi, sáhttá máksit gitta 200 ruvdnui. Dahkat mammografidjav gávnatjit árra njidtjebårredávdav ja gynekologalasj sällaåtsådimev skoahtotjåddågin, máksá 200 kr.. Dihto eanadikkit váldet mávssu ambulánssa ja helikoptergivttain. Muhtem lánndadikke válldi mávsov dålvudagájs ambulánsajn jali helikopterijn. Muhtin eanadikkit mákset ruovttoluotta galledanmávssu jus lea ferten vuordit dihto áiggi badjel dan sohppojuvvon. Muhtem lánndadikke máksi ruoptus manádimmávsov jus la hähttum vuorddet muhtem ájgev duodden mierredum ájggáj. Jus ii gieldde áiggi mii ii heive dehe ii boađe sohppojuvvon áigái sáhttá geatnegahttot goittotge máksit galledanmávssu. Jus ij ruoptodiŋgo ájgev mij ij hieba jali ij boade diŋgodum ájggáj de l huoman välggogis mákset manádimmávsov. Eará dikšuaddiin sáhttet leahkit eará távsttat Ietjá sujttovaddijn máhtti ietjá mávso Dat geas lea ollásit priváhtta dehe bargoaddi bakte lea buohccedikšundáhkádus sáhttá leahkit ollásit eará eavttut maid mávssuid galgá máksit. Gänna l ållu priváhtta jali ietjas barggovadde baktu skihpasujttoduodastus márjju li ållu ietjá vidjura makkir mávsojt galggá mákset. Gielddalaš dearvvašvuođas ja buohccedivššus, mii guoská boarrásiid guhkesáigásaš buozalmasain, leat sierra távsttat divššuin maid buohccedivššár addá. Komuvna varresvuohta- ja skihpasujton, mij la fámon vuorrasappojda guhkaájggásasj skibádahkaj, gávnnuji umasse mávso sujttuj mij skihpasujtárijs vatteduvvi. Ruoŧa Gielddaid ja Eanadikkiid webbáikkis leat adreassat gielddaide, eanadiggái ja guovlluide. Svieriga Komuvna ja Lánndadikke vebbabielen gávnnuji adressa komuvnajda, lánndadikkijda ja dajvajda. Dain lea áigeguovdilis ja dárkilis informašuvdna sin mávssuin. Vebbabielijn la ájggeguovddelis ja dárkkelis diededibme sijá mávsoj birra. Mávssut olgoriikka riikkavuložiidda Mávso ålggorijkak viesájdiddjijda Olgoriikka riikkavuložiin lea riekti fáhkkadikšui Ruoŧas. Ålggorijkak viesájdiddjijn la rievtesvuohta hähkkasujttuj Svierigin. Jus boahtá nuppi EU-riikkas, EES-riikkas dehe Sveitsas galgá leahkit eurohpalaš buohccedáhkáduskoarta, EU-koarta, vai sáhttá čájehit ahte lea riekti fáhkka dikšui dábálaš buohccemávssuin. Jus ietjá EU-rijkas boahtá, EES-rijkas jali Svejtsas de galggá europa skihpaduodastuskårttå, EU-kårttå, vuosedittjat rievtesvuohta l hähkka sujttuj ieme patiänntamáksuj. Jus ii leat dat sáhttá šaddat máksit olles dikšungolu. Jus ij la dakkir de l máhttelis sjaddá ålles sujttomávsov mákset. Jus háliida oažžut divššu mii ii leat fáhkka iige hálit máksit eanet go buohccemávssu galgá leahkit duođaštus man čájeha ahte ruovtturiika máksá divššu. Jus sujtov gis sidá mij ij la hähkka ja ij sidá mákset ienep gå patiänntamávsov de galggá duodastus mij vuoset häjmmarijkka sujtov máksá. Jus dat váilu dalle ferte máksit olles dikšungolu ieš. Jus ij dav ane de iesj máksá ålles mávsov sujtos. Eatnasat geat bohtet riikkain olggobealde EU. Ienemusá gudi båhti ietjá rijkajs EU., EES. , EES ja Sveitsa ožžot máksit olles dikšungolu ieža vaikko livččiige jearaldagas fáhkka dikšun. Ja Svejtsa ålggolis hähttuji ietja mákset ålles sujttomávsov ja vájku hähkka sujtto. Jus ruoŧŧelažžan skihppá olgoriikkas Jus svieriga viesájdiddjen skihppá ålggorijkan Eurohpalaš buohccedáhkáduskoarta, man sáhttá diŋgot Dáhkádusgássas, addá Ruoŧa riikkavuložii rievtti fáhkka dikšui eará EU-, EES- riikkas ja Sveitsas seamma ekonomalaš eavttuiguin mat gusket riikka iežas orruid. Europa skihpaduodastuskårttå, mij rávviduvvá Oadjodåjmadagás, svierik viesájdiddjijda vaddá rievtesvuodav hähkka sujttuj ietjá EU-, EES-rijkajn ja Svejtsan sämmi ekonomalasj vidjurijda ma li fámon rijka ietjas viesájdiddjijda. Davviriikkain ii dárbbat čájehit koartta. Nuorttarijkajn ij dárbaha kårtåv vuosedit. Jus dárbbaha divššu olggobealde EU. Jus dárbaj sujtov EU. , EES ja Sveitsa sáhttá eanaš riikkain oažžut goluidis buhtaduvvot, leago Ruoŧas dehe eará riikkas gos galleda. , EES-rijkaj ja Svejtsa ålggolin de ienemus rijkajn ij oattjo ietjas gålojt mávsedum, juogu de Svierigis jali dat rijkas gånnå jur dalloj la. Danin lea dehálaš ahte lea priváhta reaisodáhkádus mii gokčá goluid ovdamearkka dihte givtta. Danen la ájnas adnet priváhtta mannoduodastusáv mij gåbttjå gålojt buojkulvissan dålvudibmáj. Jus olbmoš lea ruovttudáhkádus láve das dábálaččat leahkit reaisosuodji mii gokčá oasi goluin. Jus la häjmmaduodastus de danna álu l mannosuodje mij gåbttjå muhtem gålojt. Dáhkádusgássa webbáikkis lea lasse informašuvdna divššus go lea olgoriikkas. Oadjodåjmadagá vebbabielen la vil diededibme gåk sujtov oadtjot ålggorijkan. Lea leahkime rádji man olu dárbbaha máksit dearvvašvuođa- ja buohccedivššus. Mierre gávnnu man ednagav hähttu mákset varresvuohta- ja skihpasujtos. Dat gohčoduvvo allagollosuodji ja lea hábmejuvvon seamma ládje juohke eanadikkis. Gåhtjudallá allamáksosuodjen ja l hábbmidum sämmiláhkáj gájkka lánndadikkijn. Dat guoská maid jus ohcá divššu eará eanadikkis dehe guovllus gos ieš orru. Fámon la aj jus sujtov åhtså ietjá lánndadikken jali dajvan gå gånnå årru. Allagollosuodji mearkkaša ahte olmmoš máksá 12 mánu siste 1100 ruvnna buohccemávssu. Allamáksosuodje merkaj 12 mano ájgen aktisattjat máksá ienemusát 1 100 kr patiänttamákson. Dat rehkenasto vuosttaš galledeamis, beroškeahttá goas jagis dat dahkko. Riekknigoahtá vuostasj manádimen, juska vil goassa jagen manát. Go olmmoš lea máksán 1100 ruvnna de oažžu friddja koartta mii lea vuoimmis loahppa guoktenuppelot mánnoáigodaga. Gå l máksám 1 100 kråvnå de oadtju friddjakårtåv mij la fámon lågenanguovtemánoájge bátsidusán. Go guoktenuppelot mánu leat gollan, ovttaskas álgá fas máksit dasságo olle 1100 ruvdnui boahtte hávi. Gå lågenanguokta máno li gållåm de vat máksegoahtá ietjas manádimis desik la jåvsådam 1 100 kråvnnåj. Allagollosuodji ii govčča dávjjimus Allamáksosuodje ij álu gåbtjå mávssuid maid mii mákso beaivái go lea buohcceviesus mávsojt majt máksá bäjvváj gå l sisitjáledum skihpadåhpåj boahkuhemiid gabnnjadálkudimijt duođaštusa ja dearvvašvuođadutkamiid duodastusá ja varresvuohtaåtsådimijt eará eastaleaddji divššu, ovdamearkka dihte mammongráfadárkkisteami ietjá hieredim sujtov, buojkulvissan mammografiddjakontrållåv mávssu eret báhcán galledeamis gålov gáhtom manádibmáj journálamáŋggus goluid gålov journála moattádussaj mat váldo jus máksá kredihtain dehe oažžu rehkega sáddejuvvot ruoktot. dievnastusmávsov, mij váldeduvvá jus máksá kredijtajn jus faktuvrra häjmmaj rájaduvvá. Bátnedivššus dávjjimus ii leat vuoimmis buohccedivššu allagollosuodji. Bádnesujton ij la álu fámon skihpasujto allamáksosuodje. Dan sadjái sáhttá allagollosuodji guoskat bátnedivššu jus olbmoš leat stuora ja guhkesáigásaš dárbu persovnnalaš dikšui su beaivválaš eallimis. Allamáksosuodje gis máhttá fámon årrot badnesujttuj jus la stuorra ja guhkaájggásasj dárbbo persåvnålasj sujtos bäjválasj viessomin. Allagollosuodji sáhttá maid leahkit vuoimmis jus olbmoš lea skibasvuohta gos bátnedikšun lea oassi medisiinnalaš dálkkodeamis. Allamáksosuodje máhttá aj fámon årrot jus la skibádahka manna bádnesujtto l medisijnalasj dálkudime oassen. Jus olbmoš lea skibasvuohta mii mielddisbuktá lassánan riskka bátnevahágiidda dehe jus olbmoš lea váttisvuohta dikšut iežas njálbmehygiena sáhttá oažžut maid bátnedivššu buohccedikšomáksui mii gullo allagollosuoji vuollái. Jus la skibádahka mij buktá lasedum vádáv bádnevahágijda jali jus la vájvve ietjas njálmmerájnasvuodav sujttit de máhttá aj oadtjot bádnesujtov skihpasujttomáksuj mij la allamáksosuojen. Dálkasiidda maid doavttir, buohccedikšárat dehe eará dohkálaš divššus lea čállán, lea leahkime allagollosuodji mii mearkkaša ahte dárbbaha máksit eanemus 2200 guovttenuppelot-áigodagas. Dálkkasijda ma li tjáledum dåktåris, skihpasujtárijs, jali ietjá dåhkkidum bargges sujton de gávnnu allamáksosuodje mij merkaj dárbaj mákset ienemusát 2 200 kråvnå lågenanguovtemánoájggáj. Rešeavttakeahtes dálkasat eai gullo dán allagollosuodjái. Dálkastjáladis dálkkasa e gullu dán allamáksosuodjáj. Dan lassin lea leahkime allagollosuodji buohccereaissuide ja teknalaš veahkkeneavvuide mat mearriduvvo eanadikkiin. Duodden gávnnu allamáksosuodje skihpamanojda ja teknijkalasj viehkkenävojda ma mierreduvvi lánndadikkijs. Dat mearkkaša ahte njuolggadusat soitet varieret sierra eanadikkiid gaskkan. Merkaj njuolgadusá máhtti målsudit lánndadikkij gaskan. Máksokeahtes dearvvašvuođa – ja buohccedikšun Mávsodis varresvuohta- ja skihpasujtto Máksokeahtes dearvvašvuođa – ja buohccedikšun Mávsodis varresvuohta- ja skihpasujtto Dihto dearvvašvuođa- ja buohccedikšun sáhttá leahkit áibbas nuvttá muhtin eanadikkiin. Muhtem varresvuohta- ja skihpasujtto máhttá årrot ållu mávsodis muhtem lánndadikkijn. Dálkasiid mat čállojit dáid dikšungalledemiid áigge ferte goittotge máksit. Dálkkasij åvdås ma tjáleduvvi dájn sujttomanádimijn gis iesj máksá. Galledeamit eadnedikšun- ja mánnádikšunvuostáváldimiin (MVC ja BVC) leat nuvttá olles riikkas. Manádime iednesujtto- mánásujttoduostudagájn (MVC ja BVC) li mávsodis ålles rijkan. Skuvladearvvašvuođadivššus ii dárbbat máksit ja boahkuheamit mat fállojuvvojit leat nuvttá. Skåvllåvarresvuohtasujton ij mávse avtak manádimmávsov ja gabnnjadálkudime ma fáladuvvi danna li mávsodis. Eanas eanadikkiin mánát ja nuorat vuollái 20 jagi eai mávsse mangelágán mávssu rabas dearvvašvuođa- ja buohccedivššus, ovdamearkka dihte galledettiin dearvvašvuođaguovddážis ja nuoraidvuostáváldimis. Ienemus lánndadikkijn máná ja nuora 20-jahkebäjvváj e avtak mávsov rabás varrresvuohta- ja skihpasujton mávse, buojkulvissan manádimen varresvuohtaguovdátjin ja nuorajduostudagán. Dikšuma ja dálkasiid mat dárbbahuvvojit go dikšojuvvo nu gohčoduvvon almmolašváralaš skibasvuođa Njoammunsuodjelága jelgii oažžu nuvttá. Sujtto ja dálkkasa majt dárbaj gå dálkuduvvá nåv gåhtjodum almulasjvádálasj dávddaj oadtju Soahpomsuodjelága milta mávsodis. Maid oažžu máksit ? Majt máksá ? (ca 4 sidor) (ca. 3 sidor) Máksokeahtes dearvvašvuođa – ja buohccedikšun (ca 2 sidor) Mávsodis varresvuohta- ja skihpasujtto (ca. 2 sidor) 1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi lea heivehan, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu. Ingemar Karlsson Gadea, 1177 Vårdguiden Davvisámegiella / Nordsamiska Julevusámegiella / Lulesamiska Feber mánáin – maid sáhttá ieš dahkat ? Gå máná báhkan buolli – majt iesj máhttá dahkat ? Feber hos barn - vad kan man göra själv ? Feber hos barn - vad kan man göra själv ? Feber lea oassi goruda bealuštusas Báhkan buollet la rubmaha várjojs akta Feber lea oassi goruda bealuštusas Báhkan buollet la rubmaha várjojs akta Geahččal dahkat mánnái nu vuogasin go vejolaš. Gähttjala dahkat nåv vuohkasit mánnáj gå máhttelis. Lea maid buorre dávjá addit juhkamuša. Buorre l aj duolloj dálloj vaddet juojddá juhkat. Feber mearkkaša ahte goruda temperatuvra lea alit go dábálaččat. Gå báhkan buollá de rubmaha temperatuvrra l alep gå iemeláhkáj. Dat ii leat iešalddis váralaš muhto goruda bealuštus vuolšši vuostá. Ij la vádálasj valla rubmaha suodje infeksjåvnåjda. Mánát ožžot álkit febera ja dat leat erenoamážit vuolššit maid virus lea dagahan, dego nuorvu, gosot ja čottabávččas, mat loktejit goruttemperatuvrra. Máná álkket báhkkasin buolli ja gájk åvdemusát infeksjåvnåjt virusis, nåv gåk snuohpa, gåsås ja tjåddågijs årrot, ma dahki rubmaha temperatuvrra allán. Temperatuvra sáhttá maid loktanit jus mánná stoahká hui viššalit dehe lihkada sakka. Temperatuvrra máhttá aj allánit jus mánná stoahká sieldes ednagit jali ilá labut. Hárve dáhpáhusas sáhttá feber čujuhit váralaš skibasvuhtii. Vuorjját la tjavgga skibádahka gå báhkan buollá. Mánás lea feber jus temperatuvra iđđes árrat dehe beallediimmu vuoiŋŋasteami maŋŋá lea badjel 38 gráda. Máná báhkan buolli jus temperatuvrra idedis jali bielletijma vuojŋadime maŋŋela la 38 grádaj badjel. Dábálaččat fuobmá ahte mánás lea feber. Álu vuojnná gå mánná báhkan buollá. Jus eahpida sáhttá mihtidit febera mánás, muhto deháleamos lea čuovvut mot mánná veadjá. Jus juorruladdá de máhttá temperatuvrav mánás válldet, valla ájnnasamos la gähttjat gåktu mánná vädjá. Jus áigu váldit oktavuođa buohccedivššuin lea buorre ahte lea mihtidan temperatuvrra. Jus ájggu skihpasujtujn aktavuodav válldet de l buorre jus la temperatuvrav mihttim. Sihkkareamos lea mihtidit goruttemperatuvrra bađas. Gájk buoremus lamihttit rubmaha temperatuvrav badán. Lea maid leahkime bealljeliekkasmihttár, mii njuolga anus lea buorre. Gávnnu aj bielljetermomehter, mij la buorre jus rievtesláhkáj dav adná. Dakkára lea váttis geavtit una mánážiin go gullankanála lea ila baski. Dakkir la gássjel adnet sieldes smávva mánájda gå gullotjadádahka l ilá basske. Atte máná vuoiŋŋastit ja juhkat olu Dibde mánáv vuojŋadit ja ednagav juhkat Mánná geas lea feber dárbbaha oažžut leahkit ruovttus skuvllas dehe ovdaskuvllas vai beassá vuoiŋŋastit ja virkkosmuvvat. Gå mánná báhkan buollá dárbaj hejman årrot skåvlås jali åvddåskåvlås vuojŋadittjat. Mánná ii dárbbat leahkit seaŋggas, muhto ii galgga rahčat rumašlaččat. Mánná ij dárbaha seŋgan vellahit, valla ij galgailá ståhkat ja labudit. Buoremus lea addit máná iežas mearridit man olu nagoda leahkit badjin. Buoremus la dibddet mánáv mierredit man ednagav vädjá. Mánná dárbbaha eanet čázi go dábálaččat go lea feber. Máná gudi báhkan buolli dárbahi ienep låssjkusav gå iemeláhkáj. Vai mánná oažžu nuogis čázi lea buorre dávjá geahččalit addit juoidá juhkat. Jugátjit nuohkásav låssjkusis de l buorre álu gähttjalit juojddá vaddet juhkat. Atte mánnái mas dat liiko ja ieš háliida borrat ja juhkat, ovdamearkka dihte lákcajieŋa, vatnosa dehe juvcca. Vatte mánnáj majt hálijt ja iesj sihtá bårråt ja juhkat, buojkulvissan galmágav, kremav jali jubtsav. Jus mánás ii leat borranlustu ii dat dárbbat borrat dábálaš biepmu. Jus mánán ij la bårråmhállo de ij dárbaha iemelágásj biebmov bårråt. Ii daga maidege jus mánná borrá heajubut moadde beaivvi. Ij mejdik dagá jus nievrebut bårrå muhtem biejvijt. Jus mánná cissá hárvuid dehe lea šlieddas ja váiban soaitá sivvan leahkit ahte mánná lea juhkan unnán. Jus mánná vuorjját gådtjå jali l delas ja vájbas de soajttá ilá binnáv juhkam. Daga nu vuogasin go vejolaš Dagá nåv vuohkasit gå máhttelis Jus mánná dovdá vuogasin sáhttá diktit máná nohkkat asehis láhkániin dehe beare vuolildus biktasiiguin. Jus mánná adná l vuogas de máhttá suv dibddet oadet asidis láhkanijn jali val sisbiktasij. Muhto jus mánná goadná ja galbmo, mii lea dábálaš go feber loktana, sáhttá gokčat filttiin ja dahkat nu vuogasin go vejolaš. Valla jus mánná skielbes ja gållu, mij la dábálasj gå báhkka allán, de máhttá gåbttjåsav biedjat ja dahkat mánnaj nåv vuohkasit gå máhttelis. Reseaptakeahtes dálkasat Dálkastjáladak dálkkasa Febera dárbbaha hárve dikšut feberavuolidan dálkasiiguin. Gå báhkan buollá vuorjját dárbaj báhkka vuolediddje dálkkasij dálkudit. Eanas mánáin lea feber mii bistá moadde beaivvi muhto dat ii dárbbat mearkkašit maidege váralačča. Ienemus máná báhkan buolli muhtem biejvijt ja ij la dat vádálasj. Muhto sáhttá addit feberavuolidan dálkasa jus mánná veadjá fuomášahtti heajuid febera dihte, ovdamearkka dihte sus lea gorut bávččas, biehku, borrá ja juhká heajubut, nohkká heajuid dehe lea váttis lotkkodit eahkes. Máhttá báhkkavuolediddje dálkkasav vaddet jus mánná báhkan buollá tjielggasit nievret vädjá, buojkulvissan bávtjas la rubmahin, smággi, bårrå ja juhká nievrebut, oadá nievret jali sujna l vájvve iehkedis oaddát. Vuollái guđa mánnosaš mánáid geain lea feber ii galgga dikšut dálkasiiguin ovdalgo lea leamaš oktavuođain divššuin. Ij galgá dálkkasij dálkudit mánájt nuorabu gudát mános gudi báhkan buolli váni vuostak sujtujn aktavuodav válldemis. Febera vuostá badjel golmma mánnosaš mánáide lea dálkkas mii siskkilda paracetamole, ovdamearkka dihte Alvedon dehe Panodil. Mánájda gudi li vuorrasappo gålmåt mános ja báhkan buolli gávnnuji dálkkasa ma sisanedi paracetamolav, buojkulvissan Alvedon jali Panodil. Guđa mánu rájis mánná sáhttá oažžut dálkasa mii siskkilda ibuprofena, mii vuvdojuvvo ovdamearkka dihte namain Ipren dehe Ibumetin. Gudá máno rájes máná máhtti dálkkasav oadtjot ma sisanedi ibuprofenav, ma buojkulvissan vuobdeduvvi namájn Ipren jali Ibumetin. Dálkasat leat golgi hámis dehe bahtabuikun, mii dolvojuvvo máná bahtaráigái, rivttes attus una mánáide. Dálkkasa gávnnuji gålgge hámen jali bahtatablättan, ma tsåkkåduvvi máná bahtatjoalláj, duolla dálkasnárijn mánájda. Boarrásit mánáide leat maid tableahtat. Vuorrasap mánájda gávnnuji aj tablehta. Čuovo báhka rávvagiid dárkilit. Tjuovo váttugit bagádusájt skurpon. Ale ovttastahte sierra dálkasiid. Ale aktida umasslágásj dálkkasijt. Vuollái 18 jahkásaš mánáide geain lea feber ii galgga geavtit febervuolidan dálkasiid main lea acetylsalicylsyra, ovdamearkka dihte Magnecyl, Treo dehe Albyl. Máná gudi älla 18 jage ållim e galga adnet báhkkavuoledididdje dálkkasijt acetylsalicylsyrajn, buojkulvissan Magnecyl, Treo jali Albyl. Sáhttá dárbbahit váldit oktavuođa divššuin Dárbbo soajttá sujtujn aktavuodav válldet Erenomážit árvvoštallamiin mot mánná muđui veadjá sáhttá mearridit dárbbahago váldit oktavuođa dearvvasvuođaguovddážiin dehe ii. Gehtjada vuojnná gåktu mánná ietján vädjá ja jus dárbaj varresvuohtaguovdátjijn aktavuodav válldet jali ij. Sáhttá álo riŋget buohccidivššurávahahkii dehe dearvvašvuođaguovddážii jus lea eahpesihkkar, erenomážit jus mánás leat eará váivvit seamma áigge go lea feber. Máhttá agev skuolkkat skihpasujttorádevaddemij jali varresvuohtaguovdátjij jus la juoren, sierraláhkáj jus mánán li ietjá vájve sämmibále gå báhkan buollá. Galgá ohcat dikšui dakkaviđe dearvvašvuođaguovddážii dehe heahtevuostáváldimii jus mánás lea feber ja lea juoga, dehe máŋga dáin váivviin: Beras sujtov åhsåt dalága varresvuohtaguovdátjin jali hähkkaduostudagán jus mánná báhkan buollá ja muhtem, jali moadda, dájs vájvijs: ii leat seamma oktavuohta go dábálaččat ij iemeláhkáj vatte aktavuodav orru hirbmat váibbas iige nagot juhkat vuojnnet la vájbas ja ij nagá juhkat temperatuvra lea badjel 41 gráda. sujna l temperatuvrra alep gå 41 gráda. Galgá álo váldit oktavuođa dearvvašvuođaguovddážiin dehe fáktavuostáváldimiin jus mánná lea Agev aktavuodav válldet varresvuohtaguovdátjijn jali hähkkaduostudagájn jus mánná l nuorat go golbma mánu ja lea feber badjel 38 gráda nuorap gå gålmmå máno ja báhkan buollá 38 grádaj badjel golmma ja guđa mánu gaskkan ja lea feber badjel 39 gráda. gålmå ja gudá máno gaskan ja báhkan buollá 39 grádaj badjel. Galgá váldit oktavuođa divššuin jus feber ii leat luoitán njealji jándora geažis, beroškeahttá máná agis. Luluj agev aktavuodav sujtujn jus báhkka ij la vuollánam nielje jánndura duogen, juska vil máná áldar. Jeara ráđi Gatjáda rádev Don sáhtát birra jándora sárdnut buohccedivššáriin ja oažžut ráđi. Máhtá aj jánndura birra skihpasujtárijn ságastit ja rádev oadtjot. Riŋge 1177. Skuolkat 1177 Gudi vásstedi giehttu aj makkir varresvuohtaguovdátjij la tjáledum. Dat gii vástida sáhttá maid muitalit man dearvvašvuođaguovddážii gullot. Báhkan buollet la rubmaha várjojs akta (ca. 3 sidor) 1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi leat maid heivehan, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu. Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden. Davvisámegiella / Nordsamiska Julevusámegiella / Lulesamiska Bealljenávhllahat mánáin - maid ieš sáhttá dahkat ? Bielljenávlak mánájn - majt máhttá iesj dahkat ? Ont i örat hos barn - vad kan man göra själv ? Ont i örat hos barn - vad kan man göra själv ? Jus mánná veallá oaivi badjugit bohtaneapmi unnu bealjis ja várká unnit. Jus mánná allagit åjvijn vällaj de båhtånibme binnu bieljen ja binnebut báktji. Okta vuohki loktet oaivegeaži lea bidjat bolstariid báljá vuollái. Oajvvurav aledittjat máhttá oajvevuolijt biedjat bålsståra vuolláj. Dávjá várka ihkku Álu luottudahka iján Mánát geain lea nuorvu sáhttet oažžut bealljenávhllahaga go vuohččecuoccat bealjis bohtanit. Máná gudi li snuohpasa máhtti bielljenávlagav oadtjot gå tsuottsa bieljen båhtåni. Sii sáhttet maid oažžut várkka gaskabealji siedju vuolššis, bealljenávhllahagas. Máhtti aj luottudagáv oadtjot gå inflammasjåvnnå gasskabieljen la siedjan, gåhttju bielljenávladahkan. Sihke nuorvu ja bealljenávhllahat leat dábálaš vuolšeskibasvuođat mánáin. Goappátjaga snuohpa ja bielljenávladahka la iemelágásj infeksjåvnnåskibádagá mánájn. Dávjá mánát badjánit ihkku várkii daningo bealljebohtaneapmi lassána go sii velledit. Máná álu gåhttsåji luottudagás iján danen gå båhtånibme bieljen stuorru gå vällahi. Sáhttá dovdot geahppasit nohkkat moadde liige bolstara oaivevuolážiin. Ådisj má buorebut muhtem duodde oajvevuolij. Eará váivvit mat sáhttet dagahit bealljenávhllahaga lea vuolši gullukanálas mii manná bealljecuzzii, váksebunci dehe váivvit olloliin. Ietjá vájve ma máhtti bielljenávlagav vaddet la inflammasjåvnnå gullotjadádagán mij manná bielljetsuodtsaj, váksabuodustahka jali vájve oalojlahtasij. Bealljenávhllahat váivvida gaskabealji Bielljenávladahka däjvvá gasskabieljev Bealljenávhllahat gaskabealjis álgá fáhkkestaga ja bistá oanehis bottu. Bielljenávladahka gasskabieljen álu hähkkat álggá ja oanegasj la. Bealljenávhllahaga lassin mánná sáhttá dovdat lássasan bealji ja heajut gulu. Ietján gå bielljenávlak mánán máhttá ájnibåddåsasj gullovihke ja nievrep gullo dåbddut. Dábálaš lea maid feber. Dábálasj la aj báhkan buollet. Muhtumin bealljecuozza beđđo ja čáhci golgá gullukanálii. Muhttijn bielljetsuodtsa luottan ja låsjkos gålggå gullotjadádahkaj. Dalle várka láve unnut. Dalloj luottudahka unnu. Mánás sáhttá leahkit bealljenávhllahat várkkahaga. Mánájn máhtti aj bielljenávladahka váni luottudagá dagi. Gibuváidudan dálkasat Bávtjasgiehpediddje dálkkasa Jus diehtá ahte mánás lea bealljenávhllahat sáhttá addit gibuváidudan dálkasa mii siskkilda paracetamola, ovdamearkka dihte Alvedona ja Panodila, dehe dálkasa mii siskkilda ibuprofena, ovdamearkka dihte Iprena ja Ibumetiinna. Jus diehtá mánán la bielljenávladahka de máhttá bávtjasgiehpediddje dálkkasav vaddet mij sisanet paracetamolav, buojkulvissan Alvedon ja Panodil, jali dálkkasav mij sisanet ibuprofenav, buojkulvissan Ipren ja Ibumetin. Dálkasat leat golgi hámis, bahtabuikun ja tableahttan. Dálkkasa gávnnuji gålgge hámen, bahtablähttan ja tablähttan. Báhkas leat dárkilis rávvagat. GGávnnuji váttugis bagádusá skurpon. Go mánná lea vuollái guđamánnosaš sutnje ii galgga addit gibuváidudan ráđiskeahttá álggos buohccidivššáriin dehe doaktáriin. Mánájda gudi li nuorabu gå guhtta máno ij lulu bávtjasgiepediddje dálkkasijt vaddet åvddål vuostak rádedimes skihpasujtárin jali dåktårijn. Vuollái 18 jahkásaš mánnái ii galgga addit gibuváidudan ja febervuolidan dálkasa mas lea acetylsalicylsyra, ovdamearkka dihte Magnecyl, Treo dehe Albyl minor, jus doavttir ii leat ávžžuhan dan. Máná vuollelin 18 jage gudi báhkan buolli e galga bávtjasgiehpediddje ja báhkkavuolediddje dálkkasijt acetylsalicylsyrajn adnet, buojkulvissan Magnecyl, Treo jali Albyl, jus dåktår ij la dav gåhttjum. Bohteheamiváidudan njunnesprajjen unnida dievvanjuni ja geahpida máná vuoigŋama. Giehpediddje njunnjespraddja unnet njunnjebuodusav ja mánnáj gähppu vuojŋŋgat. Veahkehago njunnesprajjen bealljenávhllahaga ii leat sáhtton duođaštit. Ij diehttu jus njunnjespraddja viehkedit bielljenávlladahkaj. Bealljevátnivuođat ja bassan Bielljegássjelisvuoda ja lávggom Jus bealljecuozza lea ráigánan ferte vuordit vuojademiin dassážiigo lea heaitán golgame gullukanálas. Jus bielljetsuodtsa l luottanam beras vuorddet lávggomijn desik la häjttám gålggåmis gullotjadádagás. Go bealljecuozza lea buorránan, mii láve dáhpáhuvvat jođánit, sáhttá vuojadit dego dábálaččat. Gå bielljetsuodtsa l savvám, mij álu åvvå ruvva manná de máhttá lávggot iemeláhkáj. Jus beljiin leat bohccit dehe bistevaš bealljenávhllahat ii galgga vuojadit oaivi čáze vuolde. Jus li båhtså bieljijn jali bielljenávladahka de ij galga lávggot tjátjegierraga vuolen. Sáhttá dárbbahit váldit oktavuođa divššuin Dárbasj má sujtujn aktavuodav válldet Mánná sáhttá oažžut gaskaboddasaš bealljenávhllahaga nuorvvu oktavuođas. Máná máhtti gasskabåddåsasj bielljenávlagav oadtjot gå li snuohpasa. Muhto jus várka ii noga, dikšumiin gibuváidudan dálkasiin ja oaivi badjugit, ferte mánná dutkojuvvot dearvvasvuođaguovddážis dehe heahtevuostáváldimis guovtti - golmma jándora siste. Valla jus luottudahka ij buorrána, vájku bårrå bávtjasgiehpediddje dálkkasijt ja oajvve allagin, de mánná luluj åtsåduvvat varresvuohtaguovdátjin jali hähkkaduostudagán guovten-gålmån jánndura sinna. Jus mánná lea šliettas, ii nagot stoahkat iige hálit juhkat dehe lea vuollái guhtta mánu galgá váldit oktavuođa divššuin dakkaviđe. Jus mánná l delas, ij nagá ståhkat ja ij sidá juhkat jali l nuorap gå gudá máno de galggá sujtujn aktavuodav válldet. Galgá maid álot váldit oktavuođa dearvvasvuođaguovddážiin jus mánás golgá čáhci gullukanálas- beroškeahttá leago mánás gihpu dehe ii. Luluj aj agev varresvuohtaguovdátjijn aktavuodav válldet jus låsjkos gålggå gullotjadádagás mánán-juska vil mánán la bávtjas jali ij. Álot sáhttá riŋget buohccedikšurávahahkii oažžun dihte ráđiid. Máhttá aj agev skihpasujttorádevaddemij riŋŋgit oattjotjit rádev. 1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi leat heivehan, dárkkistan ja dohkkehan maid buot sisdoalu. Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden. Davvisámegiella / Nordsamiska Julevusámegiella / Lulesamiska Mas lea jearaldat ? Mij la fámon ? (ca. (ca 4 sidor) 4 sidor) Mas lea jearaldat ? Mij la fámon ? (ca. (ca 4 sidor) 4 sidor) Mas lea jearaldat ? Mij la fámon ? Mas lea jearaldat ? Mij la fámon ? Suodji alla goluid vuostá Suodje alla mávsojda Stáhta doarjjaruhta, ng. ekonomalaš doarjja, go dárbbaha dálkasiid ja muhtin eará diŋggaid olmmoš sáhttá dárbbahit jus leat dihto skibasvuođat. Stáhta doarjot, dat javllá vaddá ekonomalasj dårjav, gå dálkkasijt dárbaj, ja muhtem ietjá gálvojt majt márjju dárbaj. Eanaš dálkasat mat čállojit reseptii dorjojuvvo doarjjaruđain. Ienemus dálkkasa ma ålgus tjáleduvvi dálkastjállagin li doarjodum. Doarjjaruhta čilgejuvvo dálkkasoavdduid lágas. Doarjja buojkoduvvá Lágan dálkassierrariektáj birra. Suodji alla goluid vuostá mii lágas gohčoduvvo beaivválaš gielas allagollosuodji. Suodje alla mávsojda majt láhka vaddá allamáksosuodjen gåhtjudallá allamáksosuodjen. Lága jelgii lea vuoimmis ahte: Lága milta: oažžu vuoládusa nu gohčoduvvon allagolloráhpa jelgii eanaš dálkasiin, p-pillariin ja stomibuktagiin haddevuoledimev oadtju allamáksomiere milta ienemus dálkkasijda, p-tablehtajda ja stomiddjaártihkkalijda ii dárbbat máksit maidege atnugálvvuin mat dárbbahuvvojit buvttihit gorudii dálkasiid ja ieš kontrolleret dálkkodeami, ovdamearkka dihte sákkiid varasohkkaramihtideapmái ij åvvå mejdik mávse loabddemartihkkalijda ma li dárbulattja doalvotjit dálkkasijt rubmahij ja iesj gehtjadittjat suv dálkudimev, buojkulvissan sákkijt varrasåhkårmihttimij oažžu sierra suoji alla goluid vuostá dihto dálkasiidda vuollái 16 jahkásaš mánáide. oadtju sierralágásj suojev alla mávsojda muhtem biebmojda mánájda nuorabu gå 16 jage. Bátnedikšun- ja dálkkasovdohálddahus, TLV, lea dat eiseváldi mii mearrida hattiin ja doarjjaruđain. Bádnesujtto- ja Hálbedimdálkasdåjmadahka, TLV, la fábmudahka mij mierret hatte ja dårjajda. Go TVL galgá váldit mearrádusa doarjjaruđain dat gehččet addágo dálkkas ávkki mii vástida golu doarjut dan doarjjaruđain. Gå TLV galggá mierredit dårjav gähttji jus dálkas ávkev vaddá mij buohtastahttá dav dårjav. Ávki sáhttá ovdamearkka dihte leahkit buoret dearvvašvuohta ja lassánan eallinahki. Ávkken máhttá buojkulvissan årrot buorep varresvuohta ja lasedum viessomguhkkudahka. TVL árvvoštallá maid sáhttágo dálkkasgeavtin unnidit servodaga goluid, ovdamearkka dihte čuohpademiid, buohccinčálihemiid dehe boarrásiidfuolaheami. TLV árvustallá aj jus dálkkasa adno máhttá unnedit sebrudagá mávsojt, buojkulvissan tjuollamijda, skihpasin tjáledimijda jali vuorrasijhuksuj. Dálkkasfitnodagat sáhttet ieža válljet vuovdit dálkasa olggobealde allagollosuoji. Dálkasvidnudagá máhtti ietja válljit dálkkasav allamáksosuoje ålggolin vuobddet. Dalle haddebidjan lea friddja, dat mearkkaša dálkkasfitnodagat ieža mearridit hatti. De haddemärostibme l friddja, dat javllá dálkasvidnudagá ietja hattev mierredi. Dálkasiin mat eai gullo allagollosuoji vuollái oažžu ieš máksit olles golu. Dálkkasijda ma e allamáksosuodjáj gullu iesj oadtju ålles mávsov mákset. Muhtin dálkasiin sáhttá leahkit ráddjejuvvon doarjjaruhta. Muhtem dálkkasijn máhtti ráddjidum doarjja. Dat mearkkaša ahte dálkkas lea dorjojuvvon doarjjaruđain beare dihto buohccejovkui dehe dihto skibasvuođa dikšumii. Merkaj dálkas la doarjodum val muhtem patiänntajuohkusij jali dåjmadittjat sierra dávdav. TVL:s ja FASS:s leat webbáikkit gos sáhttá oaidnit leago dálkkas dorjojuvvon doarjjaruđain dehe ii. TLV:an ja FASS:an li vebbabiele manna máhttá vuojnnet jus dálkas la doarjdum jali ij. Hálbbimus molssuhahtti molssaeaktu Álbemus lånudahkes válljima Muhtumin leat máŋga seammaárvosaš molssaeavttu dálkasii. Muhttijn gávnnuji moadda avtaájnas alternatijva dálkkasij. Dat gohčoduvvo generalas dálkkas. Gåhtjudalli generalasj dálkkasin. Dat siskkilda seamma olu seamma váikkuheaddji ávdnasa dehe ávdnasiid ja das lea seamma vuoibmi. Sisanedi sämmi madev sämmi dåjmalasj ábnnasis jali ábnnasijs ja dajn li sämmi boados. Muhto dat soitet leat bajil sierralágánat ja siskkildit sierra lasseávdnasiid ovdamearkka dihte seailluhanávdnasiid. Valla máhtti umasslágátja vuojnnut ja sisanedit umasslágásj åsijt, buojkulvissan konserverimábnnasijt. Dat soitet boahtit sierra dálkkasfitnodagain ja dain sáhttet leat sierra hattit. Máhtti boahtet sierra dálkasvidnudagájs ja dajn li umasse hatte. Dáid molssaeavttuid sáhttá molsut gaskaneaset apotehkas. Dá alternatijva máhtti lånuduvvat dálkasboargálijn. Dálkkashálddahus mearrida maid dálkasiid oažžu lonuhit nubbái. Le Dálkasdåjmadahka mij mierret makkir dálkkasa oadtju lånodit iehtjádijn. Jus leat máŋga generalas dálkasa ja dat mii lea reseaptas ii leat hálbbimus apotehka ferte molsut dan molssaektui mas lea márkaniid vuolimus haddi. Jus gávnnuji moadda generalasj dálkkasa ja mij la dálkastjállagin tjáledum ij la álbemus de dálkasboargála hähttuji lådnot dav ietjá alternatijvvaj manna l márnána vuolemus hadde. Beare dat hálbbimus molssaeaktu lea ollásit dorjojuvvon doarjjaruđain. Álbemus válljim mij l val ållu doarjodum. Ovttaskas sáhttá válljet oastit dan divrasit dálkasa mii lea reseaptas, muhto dalle ferte máksit gaskaearu ieš, dat ii gullo allagollosuoji vuollái. Máhttá válljit oasstet divrrasap dálkkasav mij la tjáledum dálkastjállagin, valla de hähttu iesj gasskasieradusáv mákset, dat ij gullu allamáksosuodjáj. Jus ii hálit dan molssaeavttu masa apotehka molsu iige dasage mii lea reseaptas sáhttá válljet generalas molssaeavttu. Jus ij sidá dav alternatijvav masi dálkasboargála lådnu ja ij ga dav mij la dálkastjállagin tjáledum de máhttá ietjá generalasj alternatijvav válljit. Muhto dalle ferte máksit olles golu ieš. Valla de oattjo ålles mávsov iesj mákset. Dat lea oainnát beare dat mii lea reseaptas ja dat hálbbimus molssuhahtti dálkkas mii gullo doarjjaruđa vuollái. Le val mij dálkastjállagin la tjáledum ja álbemus lånudahkes dálkas mij dårjas gåbtjåduvvá. Sivvan dasa lea ahte ii giige dárbbat máksit eanet go dárbbašlaš dálkasis jus leat sierra haddát máŋga seamma soarttaga. Oarre dási l vaj ij aktak galga dárbahit ienebuv mákset gå dárbulasj dálkkasa åvdås jus gávnnuji moatte sämmi tjerdas umasslágásj haddáj. Jus olmmoš medisiinnalaš siva dihte ferte geavtit erenomáš fabrikáhta dálkasa doavttir sáhttá namuhit reseaptas ahte dálkasa ii oaččo lonuhit earái. Jus medisijnalasj oares hähttu adnet dálkkasav sierralágásj dagos de dåktår máhttá dálkastjállagij tjállet dálkas ij oattjo lånuduvvat. Dalle ii dárbbat máksit sierra golu eaktun ahte dálkkas gullo allagollosuoji vuollái. Ij de dárbaha duodde mávsov mákset jus dálkas gávnnu allamáksosuojen. Medisiinnalaš sivat sáhttet ovdamearkka dihte leahkit ahte ovttaskas lea allergiijalaš tableahta feargaávdnasii dehe ovttaskasas lea váttis rahpat báhka. Medisijnalasj oare máhtti buojkulvissan årrot gå ij gerda bájnnoábnnasav tablehtan jali gássjelisvuohta l muhtem gurjov rahpat. Áigodaga diŋga Ájge gálvvo TVL mearrida mat hattit leat vuoimmis maŋŋel go dálkkasfitnodagat leat ohcan hadderievdadeami. TLV mierret makkir hattijt ma galggi fámon årrot maŋŋel gå dálkasvidnudagá li hadderievddadusáv åhtsåm. Dálkkashaddi sáhttá, ohcamuša mielde, rievdat juohke mánu. Dálkkasa hadde máhttá, åtsålvisá maŋŋela, rievddaduvvat juohkka máno. Mii guoská generalas dálkasiidda dat molssaeaktu mii oažžu vuolimus haddi gohčoduvvo áigodaga diŋgan. Generalasj dálkkasin gåhtjudallá alternatijvva mij vuolemus hattev oadtju ájge gálvvon. TVL informere apotehka mii molssaeaktu lea áigodaga diŋga ja masa dat galget molsojuvvot. TLV diedet dálkasboargálijt makkir válljim la ájge gálvvo ja masi galggi lådnot. TVL mearrida maid guokte molsun researvamolssaeavttu jus áigodaga diŋga nohkká. TLV mierret aj guovkta lijggeválljima masi lådnu jus ájge gálvvo nåhkå. Dat sáhttá varieret mánus mánnui man molssaektui apotehka molsu. Máhttá målsudit mános mánnuj makkir válljim masi dálkasboargál lådnu. Áigodaga diŋgga dárkkuhus lea ahte dat vearroruđat mat leat dárkkuhuvvon dálkasa doarjjaruhtii galget rehkket nu ollugii ja nu máŋgasii go vejolaš. Ulmme ájge gálvojn la vaj värrobiedniga biejadum dálkkasij doarjjaj galggi gåbbtjåt nåv ednagijda ja nåv moaddásijda máhttelis. Áigodaga diŋga lea seamma buot apotehkain. Ájge gálvvo l sämmilágásj gájkka dálkasboargalijn. Muhto muhtumin sáhttá dáhpáhuvvat ahte apotehka lea oastán sisa stuora meari áigodaga diŋgga. Valla muhttijn dáhpáduvvá dálkasboargál la ilá stuor mierev ájge gálvos oasstám. Apotehka oažžu dalle vuovdit dan čuovvovaš mánu nai. Dálkasboargál de oadtju dav boahtte mánon vuobddet. Dat mearkkaša ahte ovttaskassii fállojuvvo apotehkas mannan mánu diŋga ja dálá mánu diŋga earás. Merkaj máhttá fáladuvvat åvdep dán máno gálvov dálkasboargálin ja máno gálvov vas ietjá bájken. Dán guovtti diŋggas sáhttet leat sierra hattit. Dán guovten gálvon máhttá sierra hadde. Ovttaskas máksá eanemus 2200 ruvnna jagis Máksá ienemusát 2 200 kråvnå jahkáj Allagollosuodji mearkkaša ahte ovttaskas máksá eanemus 2200 ruvnna ovtta periodas jagis. Allamáksosuodje merkaj máksá ienemusát 2 200 kråvnå jahkáj. Dát jahki gohčoduvvo allagolloperiodan. Dát jahke gåhtjudallá allamáksoájggen. Allagollosuodji guoská dálkasiid mat ovttaskas oažžu reseaptas ja TVL:s lea mearridan galget leat dorjojuvvon doarjjaruđain. Allamáksosuodje l fámon dálkkasijda majt dálkastjállagin oadtju ja majt TLV la mierredam galggi doarjodum. Dat gusket atnudiŋggaid maid oažžu nu gohčoduvvon veahkkeneavvokoarttain. Gullu aj loabddemartihkkalijda majt oadtju viehkkenävvokårtån. Mii guoská eanas dálkasiidda ovttaskas máksá nu gohčoduvvon iežasmávssu juohke geardde go viežžá reseaptas dassážiigo lea ollen 2200 ruvnna rádjái. Ienemus dálkkasa åvdås máksá ietjasmávsov juohkka bále gå viedtjá dálkastjállagijn desik la 2 200 kråvnnåj ållåm. Seamma guoská atnudiŋggaid mat dárbbahuvvojit stomiijas. Sämmi l gullu loabddemartihkkalijda ma li dárbulattja stomiddjan. Muhtin dálkasiin ii dárbbat máksit iežasmávssu. Muhtem dálkkasijda ij ietjasmávsov mávse. Jus olbmoš lea insuliinnain dikšojuvvon sohkardávda insuliidna ii mávsse maidege. Jus la insulijnnadálkudim diabetes de ij majdek mávse insulijna åvdås. Jus lea skibasvuohta mii gullo njoammusuodjelága vuollái eanadiggi máksá olles golu dálkasis mii unnida njoammuma, ovdamearkka dihte viruseasti dálkasiid Hiva vuostá Jus la dávdda mij gullu soahpomsuodjeláhkaj de lánndadigge máksá ålles mávsov dálkkasijs ma vuoledi soahpomvuodav, buojkulvissan virushierediddje dálkkasijt hiva vuosstij. Dihto eanadikkit mákset olles dehe oasi iežasmávssuin dihto dálkasiin ja dihto buohccijoavkkuide, ovdamearkka dihte p-pillariid nuorra nissoniidda. Muhtem lánndadikke máksi ålles jali ietjasmávsos oasev muhtem dálkkasijs ja sierra patiänntajuohkusijda, buojklvissan p-tablehtajs nuorra nissunijda. Atnudiŋggat leat nuvttá mat dárbbahuvvojit doalvut gorudii dálkasiid ja ieš kontrolleret iežas dálkkodeami. Ij majdek mávse loabddemartihkkalijda ma li dárbulattja doalvodittjat dálkkasijt rubmahij ja gehtjadit ietjas dálkudimev. Ovdamearkka dihte dakkár atnudiŋggat leat boahkuhanávdnasat ja sákkit varrasohkarmihtideapmái. Buojkulvis dakkir loabddemartihkkalijda li tsirguna ja sákke varrasåhkårmihttimij. Iežasmáksu allagolloráhpa jelgii Ietjasmákso allamáksotráhpa milta Go álggaha allagolloáigodaga jagis ovttaskas máksá olles dálkkasgolu ja stomiijadiŋggaid ieš dassážiigo lea máksán 1100 ruvnna. Gå allamáksoájgev álggá jahkáj de iesj máksá ålles gålov dálkkasijs ja stomiddjaartihkkalijs desik la aktij 1 100 kråvnå máksám. Dasto iežasmáksu unnu cehkiid mielde nu gohčoduvvon allagolloráhpa mielde. Dan maŋŋela ietjasmákso binnu suojmma allamáksotráhpa milta. Juohke ođđa oastimis ovttaskas álgá dan golus masa leai ollen ovddit oastimis ja goargŋu ovddos bajás guvlui ráhpa. Juohkka ådå oasstemin álggá mávsos majt lij ållåm åvdep oasstemin ja manná ájn tráhpav bajás. Go lea máksán 2200 ruvnna ii dárbbat máksit eanet loahppa allagolloáigodagas. Gå l máksám 2 200 kråvnå de ij dárbaha ienebuv mákset allamáksoájgen. Eaktun dasa ahte dát lea vuoimmis lea ahte dat dálkasat maid viežžá gullojit allagollosuoji vuollái. Álggovijor vaj dat galggá fámon årrot la dálkkasa majt ålgus mij gullu allamáksosuodjáj. Go allagolloáigodat nohká álggahuvvo ođđa perioda boahttevaš oastimis, beroskeahttá goigo ovttaskas lea allagolloráhpas. Gå allamáksoájgge nåhkå de álggá vat ådå ájgijn boahtte oasstemin, juska gånnå la allamáksotráhpan. Ná doaibmá allagolloráhppa Navti allamáksomierre doajmmá Ollislaš dálkkasgollu Aktijbiejadum dálkasmákso Máksá eanemus Máksá ienemusát Tabealla čájeha mot allagollosuodji addá veháš gerddiinis unnon golu. Tabälla vuoset gåktu allamáksosuodje suojmma vaddá vuoledum mávsov. Erenomáš borramušgálvu mánáide Sierra biebmo mánájda Borramušgálvvut nai mánáide geat leat vuollái 16 jagi ja geain leat dihto skibasvuođat, ovdamearkka dihte geat eai gierdda glutena, leat dorjojuvvon doarjjaruđain. Biebmo aj mánájda gudi älla 16 jage dävddám ja siján li sierra dávda, buojkulvissan glutenintoleránssa, li doarjodum. Borramušgálvvut čállojuvvojit nu gohčoduvvon borramušgálvorávvagii ja daid oažžu viežžat alimusat 90 beaivái gearddiinis. Biebmo tjáleduvvi biebbmobagádussán ja oadtju ienemusát 90 bäjvváj ájgen viedtjat. Ovttaskas máksá 120 ruvnna juohke geardde, muhto dat máksu ii rehkenasto allagollosuodjái. Máksá ietjasmávsov mij la 120 kråvnå juohkka bále, valla dát mákso ij riekknidalá allamáksosuodjáj. Olugo oažžu oastit gearddiinis ? Man ednagav ájgen oadtju oasstet ? Ovttaskas ii oaččo oastit vaikko man olu allagollosuoji siste. Ij oattjo vájku man ednagav allamáksosuojen oasstet. Mearri man oažžu oastit galgá leat dárkkuhuvvon bistit 90 beaivái, dat mearkkaša sullii golbma mánu. Nárev majt oadtju oasstet galggá binndet gitta 90 bäjvváj, bájkoj 3 máno. Eastadanávnnas, ovdamearkka dihte p-pillar ja p- boahkuhanávdnasat, eai gullo dán golmmámánonjuolggadussii. Preventijvvanävo, buojkulvissan p-tablehta ja p-tsirguna, li ierittjuoldedum dát gålmåmánonjuolgadusás. Jus ovttaskas oažžu viežžat reseaptas máŋgii ođđa viežžan dahkko easka go lea gollan guokte goalmmátoassi dan áiggis man dálkkas rehkenasto bistit ovddit viežžama rájis. Jus oadtju ålgus válldet dálkastjállagijn moaddi de ådå ålgusválldem máhttá dagáduvvat esski gå ájge guokta gålmadisá li gållåm majt dálkas märostuvvá åvdep ålgusválldemis rähkkut. Ovdamearkka dihte jus ovttaskas lea viežžan dálkasa golmma mánu atnui ferte leat gollan guokte mánu ovdalgo oažžu viežžat reseaptas fas. Buojkulvissan la viedtjam dálkkasijt gålmå máno loabddemij de hähttu guokta máno gållåm åvddål gå vat oadtju dálkastjállagijn viedtjat. Sáhttá oastit stuorit meari go ovtta váldima hávil, muhto dalle ferte máksit olles hatti dan mearis mii manná badjel golmma mánu geavaheami. Máhttá oasstet stuoráp nárev gå avtav ålgusválldemav avta bále, valla de hähttu ålles haddáj mákset náres mij la ienep gå gålmmå máno loabddem. Jus doavttir lea čállán reseptii ahte ferte gollat vissis áigi váldimiid gaskkan dalle ii sáhte váldit olggos eanet go doavttir lea namuhan. Jus dåktår la dálkastjállagij tjállám hähttu muhtem ájgge gållåt ålgusválldemij gaskan de ij máhte dájvvábut viedtjat gå dåktår la tjállám. Jus leat erenomáš sivat, ovdamearkka dihte jus ovttaskas galgá leahkit olgoriikkas guhkit áiggi, sáhttá viežžat dálkasa allagollosuoji siste guhkit áigái go golmma mánnui. Jus li sierra oare, buojkulvissan jus ájgo ålggorijkan guhkep ájgev årrot, de máhttá dálkkasijt allamáksosuojen ålgusválldet guhkep ájggáj gå gålmmå máno. Muhto dalle ferte bastit čájehit dan, ovdamearkka dihte reaisoáššebáhpiriiguin. Valla de hähttu máhttet dav duodastit, buojkulvissan mannoássjepáhppárij. Goas allagollosuodji lea vuoimmis ? Goassa l allamáksosuodje fámon ? Vai allagollosuodji lea vuoimmis ferte das gii čállá olggos dálkasa leahkit bargobáiki merkejuvvon reseaptas logahahtti sáhcokodain. Jus allamáksosuodje galggá fámon årrot de hähttu dåktårin gut dálkkasav tjállá ietjas barggosadje gávnnut lågådahtte sáhtsokåvddåhámen dálkastjállagin. Jus reseapta guoská dálkasa mas lea ráddjejuvvon doarjjaruhta mearrideaddji ferte merket maid reseptii ahte allagollosuodji lea vuoimmis. Jus dálkastjála dálkkasij guosská ráddjidum doarjjan de tjálle hähttu aj tsähkkot dálkastjállagin vaj allamáksosuodje galggá fámon årrot. Allagollosuodji guoská dasa gii orru dehe geas lea bargobáiki Ruoŧas dehe das geas lea eurohpalaš buohccedáhkáduskoarta eará EES-riikkas dehe Sveitsas. Allamáksosuodje l fámon gesi årru jali l bargge Svierigin jali gänna l europa skihpasujttokårttå ietjá EES-rijkas jali Svejtsan. Eurohpalaš buohccedáhkáduskoarta ferte vuosehuvvot nu doavttirgalledeamis go apotehkas. Europalasj skihpasujttokårttå galggá vuoseduvvat goappátjagá dåktårmanádimen ja dálkasboargálin. Ruoŧas lea maid soahpamuš dihto riikkain olggobealde Europa; Algeria, Australia ja oasseriika Quebec Kanadas, mii mearkkaša dálkkasoavdu guoská dáid riikkaid riikkavuložiidda jus sis lea dárbu dálkasiidda go sii leat Ruoŧas. Svierigin la aj lihtto muhtem rijkajn Europa ålggolin; Algeriajn, Australiajn ja oassestáhtajn Quebeca Kanadan, mij merkaj dálkashálbedibme l fámon viesájdiddjijda dájs rijkajs jus dálkkasijt dárbahi gå li Svierigin. Buot vuollái 18 jahkásaš mánáin seamma dáluveagas, dat mearkkaša geat leat čálihuvvon seamma dálloadressii, lea oktasaš allagollosuodji. Gájkka máná nuorabu gå 18 jage sämmi goahtefuolken, dat javllá gudi li álmmuktjáledum sämmi årudagán, li aktisasj allamáksosuodje. Dat mearkkaša ahte mánáid buot iežasmávssut rehkenasto oktii. Merkaj gájkka mánáj ietjasmávso aktij riekkniduvvi. Dat mearkkaša ahte biologalaš oappážiin geat leat čálihuvvon sierra adressii lea iežas allagollosuodji. Merkaj biologalasj oarbbenijn gudi li álmmuktjáledum umasse årudagájn la guhtik allamáksosuodje. Allagollodiehtovuođđu Allamáksodáhtábássa Olmmoš ii dárbbat ieš fuolahit man olu ovddas lea oastán. Iesj ij dárbaha diehtet man ednaga åvdås la oasestam. Nu gohčoduvvon allagollodiehtovuođus, man stáhtalaš fitnodatsearvi Apotekets Service AB gieđahallá, registrerejuvvot buot oastimat allagollosuoji siste. Allamáksodáhtábásan, mij dåjmaduvvá stáhta Apotekens Service AB, gájkka oasstema allamáksosuojen registarduvvi. Systema doallá čielgasa man olu ovttaskas lea máksán iežasmávssu ja rehkenastá man olu rabáhtta šaddá allagolloráhpa jelgii juohke geardde go oastá. Vuogádagán li diedo man ednagav la máksám ietjasmákson ja riekkni man enas haddevuoledibme sjaddá allamáksotráhpa milta juohkka bále gå oases. Buot apotehkat leat čadnojuvvon seamma diehtovuđđui nu ii mearkkaš maidege man apotehkas gávppaha. Gájkka dálkasboargála li sämmi dáhtábássaj aktidum ja ij la ájnas makkir dálkasboargálin oasesta. Allagollodiehtovuđđui čatnaseapmi lea eaktodáhtolaš. Le iesjmiedogis allamáksodáhtábássaj säbrrat. Dat mii registrerejuvvo diehtovuđđui lea namma, persovdnanummir, oastobeaivi, man apotehkas ovttaskas lea viežžan reseaptta, man olu lea máksán, submi masa lea ollán allagollosuojis ja allagolloáigodaga álginbeaivi. Mij registarduvvá dáhtábásan la namma, almasjnummar, oasstembiejvve, makkir dálkasboargálin la dálkastjállagav ålgus válldám, man ednagav la máksám, summav masi l ållåm allamáksosuojen ja allamáksoájge álggembiejvve. Informašuvdna mii registrerejuvvo gevtojuvvo beare vai ovttaskas oažžu rivttes rabáhta. Diededibme mij registarduvvá aneduvvá val duolla haddevuoledimev oattjotjit. Eai mangelágán dieđut maid dálkasiid lea ožžon dehe gii doaktáriid lea čállán reseaptta registrerejuvvo. Makkir dálkkasijt la oadtjum jali makkir dåktår la dálkastjállagav tjállám ij gånnek registarduvá. Olmmoš sáhttá goas fal bivdit váldosa allagollodiehtovuođus dain dieđuin mat leat ovttaskasas alddis ja dain mánáin geaidda lea fuolaheaddji. Máhttá akta goassa oasev allamáksodáhtábásas ádnot birra makkir diedo ietjas birra gávnnuji ja mánáj birra gejda la sujttoaddne. Dan dahká deavdimiin ja sáddemiin blankeahta Apotekets Service AB:i, gos maid sáhttá oažžut blankeahta. Dahká dav gå dävddá ja rádjá sisi blankehtav dási, Apotekens Service AB, gåsstå aj blankehtav máhtta oadtjot. Válljet leahkit olggobealde Válljit ij säbrrat Ovttaskas sáhttá válljet leahkit čanakeahttá allagollodiehtovuđđui. Máhttá válljit ij allamáksodáhtábássaj säbrrat. Dalle oažžu apotehkas guitte mii gohčoduvvo allagolloduođaštus go oastá dálkasiid allagollosuoji siste. De oadtju kvihtov mij gåhtjudallá allamáksoduodastussan dálkasboargálin gå dálkkasijt oasstá allamáksosuojen. Allagolloduođaštusaš lohká man olles iežasmávssu ovttaskas lea máksán. Allamáksoduodastusán la tjáledum makkir tjoahkkájbiejadum ietjasmávsov la máksám. Lea dehálaš vurket maŋemuš allagolloduođaštusa ja čájehit dan ovttas reseapttain go oastá dálkasiid. Ájnas la vuorkkit maŋemus allamáksoduodastusáv ja vuosedit dav aktan dálkastjállagijn gå galggá dálkkasijt oasstet. Apotehka dárbbaha diehtit man dásis allagolloráhpas ovttaskas lea oažžun dihte rabáhta. Dálkasboargál dárbaj diehtet man mieren allamáksotráhpan la oattjotjit, duolla haddevuoledimev. Mas lea jearaldat ? Mij la fámon ? (ca. (ca 4 sidor) 4 sidor) Čálli ja redaktevra: Tjálle ja dåjmadiddje: 1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi leat heivehan, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu. Åsa Schelin, 1177 Vårdguiden Davvisámegiella / Nordsamiska Julevusámegiella / Lulesamiska Mas lea jearaldat ? Mij la fámon ? (ca 2 sidor) (ca. Vel okta vuohki váidalit (ca 2 sidor) 2 sidor) Mas lea jearaldat ? Mij la fámon ? (ca 2 sidor) (ca. Vel okta vuohki váidalit (ca 2 sidor) 2 sidor) Mas lea jearaldat ? Mij la fámon ? Mas lea jearaldat ? Mij la fámon ? Lea riekti váidalit Rievtesvuohta la gujddit Buohccin dearvvašvuođa – ja buohccedivššus dus lea riekti vuostáváldot gudnejahttimiin ja oažžut ipmirdahtti informašuvnna dearvvašvuođadilis ja dain dutkamiin ja divššuin mat evttohuvvo. Olmmoš galgá oažžut buori divššu mas lea buorre kvaliteahtta. Patiänntan varresvuohta- ja skihpasujton la riektá duostoduvvat roattujn ja oadtjot dádjadahtte diededimev varresvuohtavidjurij ja åtsådimij ja dálkudimij birra ma oajvvaduvvi Galggá oadtjot buorre sujtov buorre kvalitehtajn. Jus ii leat duhtivaš divššuin man lea ožžon dehe lea eahpeduhtivaš vuostáváldimiin, lea riekti váidalit ja guođđit oainnuid. Jus ij la dudálasj sujtujn majt la oadtjum jalik gujddi duostodimijn, de l riektá gujddit ja vuojnojt åvddåmbuktet. Dat sáhttá guoskat unnit problemain stuorit dilálašvuođaide mat leat dagahan bissovaš vahágiid dehe jápmima. Máhttá guosskat unnep gássjelisvuodajs vidjurij gitta vaddásijda ma li båhtusijt vaddám stuoves vahagijt jali jábmemav. Sáhttá maid dahkat váidaga mii viggá oažžut doaimma doaibmat buorebut. Máhttá aj bajedimev dahkat dåjmav buoredittjat Leat leahkime máŋga sierra lágádusa gosa jorgasit váidagiiguin. Gávnnuji edna instánsa gåsi máhttá gujddit. Lea buorre bivdit čálalaš vástádusa go váidala vai beassá ráfis lohkat vástádusa ja vealtá boasttoipmárdusa. Gujddidijn ádnu tjálalasj vásstádusáv vaj sietton bässá låhkåt ja dajna boastodádjadusáv garvvet. Váidalit njuolga dikšubargovehkii Gujddit sujttobarggijda Lea buorre álggos jorgasit njuolga dan doaktára dehe eará dikšobargoveaga beallái geat leat dahkan dutkamiid ja divššu. Vuostatjin la buorre aktavuodav válldet dåktårijn jali ietjá sujttobárggijn gudi li åtsådam ja dálkudam. Dávjá sáhttá čielga boasttoipmárdus ja eahpečielggasvuođat čielggaduvvot dainna ládje ja unnidit riskka ahte dat gerdo. Dan láhkáj máhtti oalle boastodádjadusá tjielggat ja vádá binnut vádáv vat dáhpáduvvá. Sáhttá maid álot jorgasit dan ossodaga hoavdda beallái gos lea ožžon divššu, ovdamearkka dihte ortopedavuostáváldima doaibmahoavdda beallái. Máhttá aj agev aktavuodav válldet åssudagáåjvijn gånnå sujtov oattjoj, buojkulvissan ortopedaduostudagá doajmmaåjvijn. Mii guoská gielddalaš dearvvašvuođa – ja buohccedivššu dego ovdamearkka dihte ruovttobuohccedivššu jorgašuvvo dan medisiinnalaš vástu buohccedivššára beallái, maid gohčoduvvon MAS, gielddas. Kommuvna varresvuohta- ja skihpasujto hárráj buojkulvissan häjmmaskihpasujtto de aktavuodav válldá dálkas åvdåsvásstediddje skihpasujtárijn, nåv gåhtjoduvvam MAS, kommuvnan. Mii lea eanadikki vuolaš ja gielddalaš dikšun sierrana riikka sierra guovlluin. Mij la lánndadiggedåjmadum ja kommuvna sujtto iereda sierra guovlojn rijkan. Sáhttá jearrat iežas gielddas dehe eanadikkis geas lea vástu divššus. Máhttá gatjádit ietjas kommuvnas jali lánndadikkes gut sujtos åvdåsvásstet. Dávjjimusat gielda vástida eaŋkilit ruovttubuohccedivššus go fas eanadiggi dikšu ovdánan buohccedivššu ruovttus. Ienemusát kommuvnna åvdåsvásstet álkkep häjmmasujtos ja lánndadigge sujtti dárkkelap skihpasujtov hejman. Váldá vuostá váidalemiid Patiänntasiebrreráde Instánssa mii sáhttá guođđit oainnuid buohccelávdegoddái, mii muhtumin gohčoduvvo luohttámušlávdegoddin. Instánnsa masi máhttá vuojnojt åvddånbuktet la patiänntasiebrreráde, mij muhttijn gåhtjoduvvá åskeldimsiebrreráden. Buohccelávdegoddi galgá váikkuhit alit buohccesihkkarvuhtii dearvvašvuođa ja buohccedivššus. Patiänntasiebrreráde galggá doarjodit alla patiänntasihkarvuodav varresvuohta-ja skihpasujton. Lávdegoddi galgá leahkit juohke eanadikkis váldimiin vuostá váidagiid ja oainnuid earet eará vuostáváldimis, diagnosain, dálkkodeamis, mávssuin, jávohisvuođajearaldagain ja dikšudáhkádusas. Siebrreráde galggá gávnnut gájkka lánndadikkijn duostotjit gujddimijt ja vuojnojt iehtjádij siegen duostomij, diagnosaj, dálkudibme, mávso, sekretässagátjálvisájda ja sujttogarantiddja birra. Lávdegottis čohkkehit politihkkarat go dan vuorus virgeolbmát gieđahallet váidagiid. Siebrreráden li politijkkára ja virggeulmutja giehtadalli gujddimijt. Lávdegotti politihkkariin lea jávohisvuođageatnegasvuohta. Siebrreráde politijkkárijn ja virggeulmutjijn la sjávovälggogisvuohta. Buohccelávdegoddi ii leat dearvvašvuođa ja buohccedivššu vuoláš iige mávsse maidege jorgasit dohko jearaldagaiguin ja váidagiiguin. Patiänntasiebrreráde l aktijmahtes varresvuohta-ja skihpasujtos ja ij majdik mávse dajna aktavuodav válldet gatjálvisáj jali gujddimij. Dearvvašvuođa ja buohccedivššu lassin gullo buohccelávdegotti doaibmaoassái maid bátnedikšun man jođihit eanadiggi ja priváhttabátnedikšun man eanadiggi goasttida ollásit dehe oassái. Ietján gå varresvuohta-ja skihpasujtto de patiänttasiebrreráde doajmmaguovllo l aj bádnesujtto mij dåjmaduvvá lánndadikkes ja priváhttabádnesujtto mij biednigahteduvvá ållåsit jali muhtem märráj lánndadikkes. Dan lassin gullo dearvvašvuođa ja buohccedikšun man gielddat jođihit dehe soahpamuša mielde gielddaiguin ja almmolaš fuolaheapmi Sosiálabálvaluslága jelgii man oažžu dearvvašvuođa ja buohccedivššu olis. Duodden la varresvuohta-skihpasujtto ma kommuvnajs dåjmaduvvi, jali såbadusá milta kommuvnaj, ja álmmuk hukso Sosiáladievnastuslága milta mav oadtju dakkir varresvuohta-ja skihpasujton. Buohccelávdegottis sáhttá ovdamearkka dihte oažžut veahki Patiänntasiebrrerádes máhttá buojkulvissan viehkev oadtjot informašuvnnain man dárbbaha vai sáhttá váldit vára iežas beroštumiin dearvvašvuođa ja buohccedivššus diededimijn majt dárbaj ájmujda váldátjit ietjas berustimijt varresvuohta- ja skihpasujton oktavuođaiguin dikšubargoveagain aktavuoda sujttobarggij gávdnat rivttes virgeolbmá gávnnat riekta fábmudahkaj rapporteret dikšoaddái ja dikšunovttadahkii áiccastagaid ja spiehkkasemiid maidda lea reageren. sujttovaddijda ja sujttoåssudagájda diededit ájttsagijt ja ärránijt masi alvaduvvá. Sihke njálmmálaš ja čálalaš váidagat dutkojuvvo Goappátjagá njálmálasj ja tjálalasj gujddima guroadaláduvvi Sáhttá sihke riŋget ja sáddet čálalaš váidalemiid buohccelávdegoddái. Máhttá goappátjagá riŋŋgit ja rádjat tjálalasj gujddimijt patiänntasiebrrerádáj. Virgeolbmát huolahit ahte váidaleamit čielggaduvvo dehe rivttes instánssa ovttastuvvo. Virggeulmutja gähttji gujddima guoradáláduvi jali riekta instánsajn aktavuodav váldeduvvá. Buohccelávdegottis ii leat váldi mearridit leago buohccedikšubargoveahka dahkan juoga vearrut dehe ii. Patiänntasiebrreráden älla riektá mierredit jus skihpabargge li juojddá mäddám jali ij. Dat lea dan sajis jearaldat doaibmavástideddjiide dehe eiseválddiide dego Sosiálastivra. Ienni l ássje doajmmaåvdåsvásstediddjijda jali fábmudagájda nåv gåk Sosiálstivrra. Oktavuođadieđut buohccelávdegoddái galget leat doppe gos leat ožžon divššu ja eanadikki iežas webbabáikkiin. Aktavuohtadiedo patiänntasiebrrerádáj galggi gávnnut gånnå la sujtov vattedum ja lánndadikkij ietjas webbabielijn. Gohcá kvalitehta ja sihkkarvuođa Gáhttit kvalitehtav ja sihkarvuodav Sosiálastivra lea dearvvašvuođa ja buohccedivššu bearráigeahččaneiseváldi ja dárkkista earet eará doaimmaid ovddidan dihte buohccesihkkarvuođa, eastadan dihte vahágiid ja váldin dihte eret riskkaid divššus. Sosiálastivrra l gáhttifábmudahka varresvuohta- ja skihpasujttuj ja sujnni iehtjádij siegen dåjmajt åvdedittjat patiänntasihkarvuodav, duostudit vahágijt ja gádodit vádájt sujton. Sosiálastivra galgá fokuseret sivaid dasa mii lea dáhpáhuvvan, nu gohčoduvvon systemafeailla, ja maid galgá dahkkot vai dat ii gearddo. Sosiálastivrra galggá tjalmostahttet årijda majt li sjaddam, nåv gåhtjoduvvam vuogádakvige, ja mij máhttá dagáduvvat vaj ij galga ådåsis sjaddat. Sosiálastivra sáhttá ilmmuhit dáhpáhusa dehe ovttaskas ámmáthárjeheadji. Sosiálastivrraj máhttá dáhpádusáv jali aktugasj virggeulmutjijt bajedit. Almmuhusas ii dárbbat namuhit gii dehe geat guddet vásttu dáhpáhusas. Bajedimen ij dárbaha diededit gänna jali gejn li åvdåsvásstádus dáhpadusás. Buot geat gullojit dearvvašvuođa ja buohccedikšubargovehkii, beroškeahttá bargetgo gielddas, eanadikkis dehe priváhta dikšunfitnodagas, sáhttet almmuhuvvot. Gájka gudi gulluji varresvuohta- ja skihpasujttobarggijda, juska vil barggi kommuvnan, lánndadikken jali priváhtta sujttovidnudagán, máhtti bájeduvvat. Almmuhus sáhttá maid guoskat kritihka organisašuvnna vuostá dehe almmolaš váilevašvuođaid buohccesihkkarvuođas mii dárbbahuvvo buoriduvvot. Bajedibme máhttá guosskat lájtov organisasjåvnå vuossti jali gájkkásasj vánesvuohtaj patiänntasihkarvuodan majt la dárbulasj divudit. Váidaleamit galget dutkojuvvot bealaškeahtes. Gujddimusá galggi guoradaláduvvat gáttoj ja vuorddemusáj dagi. Ii dárbbat ieš diehtit gii lea dahkan vearrut dehe mii lea váilon dikšumis baicca dat rehkke almmuhit dáhpáhusa dakkárin. Ij iesj dárbaha diehtet gut la juojddá boasstot dahkam jali mij la dåmajdimen boasstot sjaddam ájnat nuoges la bajedit dáhpádusáv. Sosiálastivra sáhttá čujuhit kritihka sihke organisašuvdnii ovdamearkka dihte eanadiggái, ja ovttaskasaide dikšunbargoveagas. Sosiálastivrra máhttá lájttet goappátjagá organisasjåvnåv, buojkulvissan lánndadikkev, ja aktugattjajt sujttobarggijs. Dat sáhttá maid dahkkot jus ii leat mangelágán almmuhus dehe váidaleapmi buhcciin dehe oapmahaččain. Máhttá aj dagáduvvat vájku ij gávnnu aktak bajedibme jali gujddimus patientajs jali lahkaulmutjijs. Jus dárbbahuvvo buohccesihkkarvuođa dihte sáhttá Sosiálastivra maid dahkat mearrádusaid maid organisašuvdna ferte čuovvut. Jus la dárbulasj patiänntasikarvuohtaj de Sosiálastivrra máhttá aj njuolgadusájt almoditmajt organisasjåvnnå hähttu tjuovvot. Sosiálastivra sáhttá maid mearridit ahte guođđá ášši buohccelávdegoddái. Sosiálastivrra máhttá aj mierredit guodet ássjijt patiänntasiebrrerádaj. Sosiálastivrra mearrádusa ii sáhte váidit. Sosiálastivra märrádusá e máhte gujddiduvvat. Almmuhusat dáhpáhusain mat sáhttet leat rihkusvuložat guđđojuvvo poliisii. Bajedime dáhpádusájs ma máhtti årrot ássjálattja guodeduvvi polijssaj. Dat sáhttet ovdamearkka dihte guoskat ahte buohccedikšobargoveahka sivahuvvo seksuálalaš veahkaváldimis dehe illasteamis. Buojkulvissan la gå skihpasujttobargge guoddaluvvi seksuálalasj illastimij jali tsabbmema birra. Sihke almmuhus Sosiálastivrii ja Sosiálastivrra mearrádus leat almmolaš áššegirjjit maid juohkehaš gii háliida sáhttá lohkat. Goappátjagá bajedibme Sosiálastivrraj ja Sosiálastivra märrádusá li almulasj ássjepáhppárá majt gájka gudi sihti máhtti låhkåt. Dan sajis buohccejournálat ja eará sullásaš áššegirjjit mat gullojit dutkamii gokčet jávohisvuođageatnegasvuođa. Patiänntajournála ja sjimugis guoradallama ássjepáhppará gis sekretessas gåbtjåduvvi. Čuvvot Lex-Maria - almmuhusaid Tjuovvu Lex Maria-bajedimijt Sosiálastivra gieđahallá daid nu gohčoduvvon Lex Maria – almmuhusaid, dalle dikšun ieš sáhttá almmuhit duođalaš dáhpáhusaid. Sosiálastivrra giehtadallá nåv gåhtjodum Lex Maria-bajedimijt, gå sujtto iesj galggá bajedit alvos dáhpádusájt. Lex Maria almmuhus galgá dutkojuvvot sihkkarastin dihte buohccesihkkarvuođa. Lex-Maria- bajedibme galggá guoraduvvat nannodittjat patiänntasihkarvuodav. Dat sáhttá dagahit ahte Sosiálastivra almmuha dikšubargoveaga Dearvvašvuođa ja buohccedikšu vástolávdegoddái, HSAN. Máhttá doalvvot vaj Sosiálastivrra bajet sujttobarggijt Varresvuohta-ja skihpasujto åvdåsvsstádussiebrrerádáj, HSAN Dearvvašvuođa ja buohccedikšu vástolávdegoddi Varresvuohta-ja skihpasujto åvdåsvásstádussiebrreráde Dušše Sosiálastivra, Vuoigatvuođaáššeolmmái ja Vuoigatvuođakánsler sáhttet dahkat almmuhusaid Dearvvašvuođa ja buohccedikšu vástolávdegoddái, HSAN:nii. Sosiálastivrra, Justitieoahttse ja Justitiekansler val máhtti bajedit Varresvuohta-ja skihpasujto åvdåsvásstádussiebrrerádáj, HSAN. Dat sáhttá dáhpáhuvvat jus lea ágga mearridit suddjendoaimmain, dat mearkkaša bissehit rutiinnaid ja bargovugiid mat sáhttet leat riskkavuložat. Dagáduvvá jus gávnnuji oare mierredit suodjedagojda, dat javllá tsaggat dagojt ja barggovuogijt ma máhtti årrot vádálattja. HSAN sáhttá geahččalit ja mearridit. HSAN máhttá gähttjalit ja mierredit gohčut ruovttoluotta gelbbolašvuođa doaktáris dehe buohccedivššáris gii lea goaridan iežas barggu ruoptus válldet duodastusáv dåktåris jali skihpasujttáris gut la ietjas bargov nievret sujttim mearridit geahččaladdanáiggi, mii mearkkaša ahte doavttir dehe buohccedikšu ferteba leahkit geahču vuolde gitta golmma jahkái, sihke sierra plána dahkko dan áigái dahkat gähttjalimájgev, mij la gå dåktår jali skihpasujtár hähttu gähttjon årrot gitta gålmå jahkáj, ja sierralágásj plána vuododuvvá dan ájgen ráddjet dehe geassit sisa doaktára rievtti čállit dálkasiid. ráddjit jali sisi giesset dåktåra rievtesvuodav dálkkasijt tjállet. Geassemánu 2013 rájis lea divššu ja fuolaheamidárkkistus, IVO, váldán badjelasas Sosiálastivrra bearráigeahččanbargguid. Biehtsemáno 2013 rájes la sujto ja huvso " IVO. " Inspeksjåvnån, åvdåsvásstádus Sosiálasivra gähttjovidnojs. Dat mearkkaša ahte galgá almmuhit divššu ja fuolaheami dárkkistussii dáhpáhusa jus lea leamaš divššus. Merkaj dáhpádusáv sujton ja huvso Inspeksjåvnnåj bajet majt la vásedam sujton. Sáhttá maid almmuhit ovttaskas ámmáthárjeheaddji, jur seamma ládje go ovdal dagai Sosiálastivrii. Máhttá aj bajedit aktugasj virggeulmutjijt, jur gåktu åvdebut dagájSosiálastivrraj. Meattáhusaid ja váilliid mat dáhpáhuvvet divššus ja fuolaheamis galgá doaibma ieš almmuhit Divššu ja fuolaheami dárkkistussii. Dåjma galggi mieddemijt ja vánesvuodajt ma sujton ja huvson ietja bajedit sujto ja huvso Inspeksjåvnnåj. Ođđa eiseváldi sáhttá maid váldit iežas álgagiid divššu kvalitehta ja sihkkarvuođa dutkamis ja čuovvumis. Ådå fábmudahka máhttá aj iesj álgadit dagojt åtsådittjat ja dåbelijtjuovvot kvalitehtav ja sihkarvuodav sujton. Vel okta vuohki váidalit Vuoge vil gujddit Vel okta vuohki váidalit Vuoge vil gujddit Poliisa, buohcceorganisašuvnnat ja politihkkarat Polijssa, patiänntaorganisasjåvnå ja politijkkára Jus anilda ahte rihkkoš lea dáhkkon divššus sáhttá almmuhit polesii. Jus adná bahádahko la dagádum sujton de máhttá polijssabajedimev dahkat. Almmuhus galgá ovdamearkka dihte guoskat nuppi olbmo jápmima mielddisbuktima. Bajedibme máhttá buojkulvissan guosskat nuppe ulmutja jábmemij. Ruoŧas lea hui eahpedábálaš ahte dakkár almmuhusat buktet sivaheami ja duomu cealkima, daningo rihkošláhkaaddimis gáibiduvvo nu gohčoduvvon áigumuš dehe roaves hárehisvuohta vai sáhttá ráŋggáštuvvot. Svierigin dakkir bajedime vuorjját doalvvu guoddalibmáj ja duobbmuj danen gå vierredahkoláhka ásadibme, rávkká ájggomusá jali alvos dierbigisvuodav stráffitjit. Buohcceorganisašuvnnat sáhttet muhtumin veahkehit áššegieđahallamis mii guoská váidaleami. Patiänntaorganisasjåvnå máhtti muhttijn viehkedit giehtadallat ássjijt ma gujddimussaj gulluji. Sii sáhttet dihto dáhpáhusas árvvoštallat man instánsii lea buoremus ovddidit iežas váidalemiid ja maid veahkehit almmuhusa čállimis. Muhttijn máhtti árvustallat makkir instánssaj l buoremus åvddånbuktet ietjas gujddimusájt ja aj viehkedit tjállet bajedimev. Vealahanáššeolmmái, DO, bargá vealaheami vuostá. Nuppástimoahttse, DO, barggá nuppástime vuosstij. Jus anilda iežas áššeheamit sierragieđahallon sohkabeali, sohkabealidentitehta, sohkabealeolggosbuktima, agi, etnalaš gullevašvuođa, oskku dehe eará oskkuoainnu, doaibmahehttehusa dehe seksualálaš mieđisvuođa dihte, sáhttá dát almmuhuvvot DO:i. Jus adná ietjas ij la objektijvalattjat giehtadaládum sjierves, sjiervveidentitehtas, sjiervvedåbddomerkas, álldaris, álmmuktjerdak sierratjerdas, jáhkkudagás jali ietjá jáhkkovuojnos, sáhtusvuodas ja seksuálalasj tjerdas, de dát máhttá DO:aj bajeduvvat. Lea álo vejolaš buktit váidaleami daidda buohccedikšupolitihkkariidda geain lea politihkalaš vástu eanadikkis ja gielddas. Agev la máhttelis gujddimusájt åvddånbuktet skihpasujttopolitijkkárijda gejn li politijkalasj åvdåsvásstádus lánndadikken jali kommuvnan. Muhtin eanadikkiin leat sierra buohcceáššeolbmát, geat muhtumin gohčoduvvojit buohcceovddasteaddjin dehe buohcceofelažžan. Muhtem lánndadikkijn gávnnuji sierralágásj patiänntaoahttse, gudi muhttijn aj gåhtjudalli patiänntaoahttsen jali patiänntabagádiddjen. Jus ovdamearkka dihte dovdá iežas heajuid vuostáváldon dehe eará ládje lea duhtameahttun divššuin sáhttá váldit oktavuođa singuin. Jus buojkulvissan adná ietjas nievret duostodum jali ietjáláhkáj la asjmen sujtujn de máhttá sijájn aktavuodav válldet. Buohcceáššeolmmái sáhttá veahkehit ja neavvut viidáseappot jus ii leat duhtivaš vástádussii dehe vuostáváldimii maŋŋil go vuosttažin lea jorgasan njuolga buohccedikšunbargoveaga beallái. Patiänntaoahttse máhttá viehkedit ja vuosedit åvddålijguovlluj jus ij la dudálasj vásstádusájn jali duosstomijn gå l vuostak aktavuodav válldám skihpasujttobarggijda. Mas lea jearaldat ? Mij la fámon ? (ca. (ca 2 sidor) 2 sidor) Vel okta vuohki váidalit (ca 2 sidor) Dåjmadiddje: 1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi lea heivehan, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu. Ingemar Karlsson Gadea, 1177 Vårdguiden Davvisámegiella / Nordsamiska Julevusámegiella / Lulesamiska Mas lea jearaldat (ca 2 sidor) Mij la fámon Jus lea leamaš doaktáris ja ožžon skibasvuođadieđu mii mearkkaša ahte lea váttis medisiinnalaš mearrádusa vuoláš olbmos sáhttá leat riekti oažžut ođđa medisiinnalaš árvvoštallama eará doaktáris, ovdal gohčoduvvon second opinion. Jus la dåktåra lunna manádam ja oadtjum dávddádiededimev mij javllá la gássjelis medisijnak märrádusá de máhttá rievtesvuohta ådå medisijnak árvvalibmáj ietjá dåktåris, nåv gåhtjoduvvam nubben vuojnnon / second opinion. Dárkkuhus ođđa medisiinnalaš árvvoštallama oažžumii lea ahte olmmoš galgá leat sihkkar ahte oažžu dan divššu ja dálkkodeami mii heive buoremusat sutnje. Javllá ulmutjin la máhttelisvuohta gehtjduvvat ietjá dåktåris gå gejna vuostak aktavuodav váldij. Olbmos lea riekti ođđa medisiinnalaš árvvoštallamii jus lea heakkaváralaš dehe erenomáš váralaš dávda dehe vahát. Ulmme nuppijn vuojnnujn / second opinion la galggá visses oadtju dav sujtov ja dálkudimev mij buoremusát hiehpá allasis. Mas lea jearaldat (ca 2 sidor) Nuppe vuojnnuj la rievtesvuohta jus Ovdamearkka dihte olbmos lea riekti ođđa medisiinnalaš árvvoštallamii jus lea borašdávda dehe juoga dávda nearvasystemas. ulmutjin la hägganihtto jali sierralágásj tjavgga skibádahka jali vahák ja Mas lea jearaldat diagnåvsså jali oajvvadum dåmajdibme máhttá merkahit sierralágásj vádájt jali ájnasvuodav oadtjot viessomkvalitähttaj boahtteájge. Mas lea jearaldat Máhttá agev ietjas dåktåris gatjádit jus la máhttelisvuohta oadtjot nuppev vuojnov. Jus lea leamaš doaktáris ja ožžon buozalmas dieđu mii mearkkaša ahte lea váttis dálkkaslaš mearrádusaid ovddas sáhttá áššáigullevaččas leat riekti oažžut ođđa dálkkaslaš árvvoštallama eará doaktáris, nu gohčoduvvon nuppi oainnu. Dábálamos oadtju dåktåråv jali sujttojuohkusav ietjá skihpadåben iejvvit gå masi vuostak mánádij dan lánndadikken gånnå årru. Dat mearkkaša ahte áššáigullevaččas lea vejolaš beassat eará doaktára dutkamii go dan gean beallái álggos jorgasii. Jus la sávaldahka boahtet muhtem sierralágásj dåktåra lusi jali klinijkkaj Svierigin de l lánndadigge gånnå årru välggogis gähttjalit dåjmadit vaj dåhku oadtju boahtet. Jus ođđa medisiinnalaš árvvoštallan čájeha ahte oažžu molssaevttolaš dikšunevttohusa olmmoš galgá sáhttit oažžut dan dálkkodeami. Ietjas lánndadikken la välggogisvuohta nuppev medisijnak árvustallamav mákset, vájku merkaj hähttu ietjá lánndadiggáj mannat. Eaktun lea ahte dálkkodeapmi Häjmmalánndadigge galggá aj mannogålov mákset. lea seammalágan go dieđa ja luohtehahtti vásihus Gejna galggá aktavuodav válldet ? das leat golut, mat dávdda ja vahága vuhtiiváldimiin, orru dárbbašlaš. Jus sihtá åhtsåt nuppev vuojnov de máhttá ietjas dåktåris gatjádit jali ietjá åvdåsstiddjes dan duostudagán gånnå l vuostasj medisijnak árvvalimev oadtjum gejna galggá aktavuodav válldet ietjas åtsålvisájn. Dárkkuhus nuppi oainnu oažžumii lea ahte áššáigullevaš galgá leahkit sihkkar ahte oažžu dan divššu mii heive buoremusat sutnje. Máhttá aj aktavuodav válldet patiänntasiebrrerádijn jali patiänntaoahttsijn dan lanndadikken gånnå årru oattjotjit diededimev gejna galggá aktavuodav válldet oattjotjit nuppev vuojnov. Lågå ienebuv: Jus ij la dudálasj sujtujn. Ovttaskas sáhttá maid váldit oktavuođa buohccelávdegottiin ja buohcceáššeolbmáin dan eanadikkis gos orru oažžun dihte dieđu mot oažžu second opinion. Dåjmadiddje: Mas lea jearaldat (ca 2 sidor) , Stockholm 1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi leat heivehan, dárkkistan ja dohkkehan maid buot sisdoalu. Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden. Davvisámegiella / Nordsamiska Julevusámegiella / Lulesamiska Čoahkkáigeassu (ca 2 sidor) JulevusámegiellaLulesamiska Manin dutkan dárbbahuvvo ? Manen la åtsådibme dárbulasj ? (ca 2 sidor) (ca. 2 sidor) Nu dat dáhpáhuvvá (ca 4 sidor) Nåvti dagáduvvá (ca. 4 sidor) Manin dutkan dárbbahuvvo ? Manen la åtsådibme dárbulasj ? (ca 2 sidor) (ca. 2 sidor) Nu dat dáhpáhuvvá (ca 4 sidor) Nåvti dagáduvvá (ca. 4 sidor) Čoahkkáigeassu Tjoahkkájgäsos Čoahkkáigeassu Tjoahkkájgäsos Almmolaččat Gájkkásasj Ovdaraksa gođusiskkus dehe ovdaraksabiopsa, mearkkaša ahte doavttir váldá olu unna binnáid ovdaraksagođđosis vai sáhttá dutkat dan. Prostatas tsuodtsaåtsådibme, jali prostatabiopsiddja, la gå dåktår válldá prostatas sieldes smávva biehkijt tsuottsas åtsådittjat dajt. Iskkus sáhttá dahkkot danin ahte doavttir háliida dutkat leatgo borašdávdaseallat ovdaravssas. Oadtju åtsådimev dahkat danen gå dåktår sihtá åtsådit jus gávnnu bårredávddasella prostatarávsán Iskkus sáddejuvvo laboratoriai gos dat analyserejuvvo. Åtsådibme rájaduvvá laboratåvrråj gånnå guoradaláduvvá. Doavttir dieđiha dasto iskkusbohtosa. Dåktår maŋŋela diedet åtsådime båhtusav. Gođusiskosa oktavuođas ovttaskas oažžu dábálaččat antibiotihkatableahta. Tsuodtsaåtsådimbále álu oadtju antibiotikatablehtav. Muhtumin oažžu maid antibiotihkatableahta mielde ruoktot vai beassá váldit moadde diimmu maŋŋel dutkama. Muhttijn oadtju aj antibiotikatablehtav maŋen häjmmaj båråtjit moadda tijma åtsådime maŋŋela. Lea hui dehálaš váldit tableahtaid vai ii oaččo infekšuvnna. Sieldes ájnas la bårråt tablehtajt infeksjåvnås besatjit. Jus ovttaskas lea hearki soames soarttat antibiotihkii, lea dehálaš muitalit dan ovdal dutkama. Jus la allergiddja muhtem antibiotikatjärddaj, de l ájnas dav giehttot åvddål åtsådime. Jus ovttaskasas lea sohkardávda, váibmovihki riegádeami rájes dehe soames soarttat váivi váibmouvssohiin lea dehálaš ahte dan dieđiha vuostáváldimis áiggil ovdal dutkama. Jus ulmutjin la diabetes, tsåhkevihke riegádimes jali muhtemlágásj vájvve tsåhkekláffaj de l ájnas dav diededit duostudahkaj ájge bále åvddål åtsådime. Dat guoská olbmo dikšojuvvo varanjárbudan dálkasiin dehe kortasonatableahtaiguin. Galggá aj diehtet jus dálkuduvvá varranjárbbodim dálkkasijn jali kortisontablehtaj. Jur ovdal dutkama ovttaskas manná hivssegis ja guđđe čoali ja ráhku. Jur åtsådime åvddåla manná hivsigin ja tjoalev ja gådtjårágáv duobbmi. Got dutkamuš dáhpáhuvvá ? Gåktu åtsådibme dagáduvvá ? Go dutkojuvvo olmmoš velleha gurut gilgga nalde seaŋgabeaŋkkas. Gå åtsåduvvá de vellaj gåro bielen vällahimsajen. Doavttir álgá guldalemiin ovdaravssa suorpmain bahtačoalis. Dåktår gulldalahtjá tjuvdijn prostatav bahtatjoalen. Dasto dolvojuvvo ultrajietnasoabbi várrogasat moadde centte bahtačoallái. Dan maŋŋela tsåkkåduvvá ultrajiednainstrumännta várrogit sisi moadda sentimehtera bahtatjoale sisi. Dat ii bávččat muhto soaitá orrut unohas. Ij báktji valla máhttá vájvven dåbddut. Ultra-jietnasoabbekanála bakte doavttir doalvu nálu mii gevtojuvvo váldit iskosa ovdaravssas. Ultrajiednainstrumenta kanála tjadá dåktår nálov tsåggå majna prostatas bähkátjijt válldá. Eatnasat dovdet beare mearkkašmeahttun gibu dehe ii oppanassiige gibu. Ienemusá dåbddi uhtses báktjasav jali e åbbå báktjasav. Muhto jus ovttaskas atná ahte bávččaga sáhttá oažžut báikkálašjámiheami. Valla jus adná bávtjes de máhttá jábmedimev sierra rumájoassáj oadtjot Dutkan váldá sullii kvártta. Åtsådibme válldá bájken kvártav. Mot olmmoš veadjá maŋŋil ? Gåktu dåbddu maŋŋela ? Lea dábálaš ahte ovttaskas oažžu vara siemagolgosii, gožžii dehe baikii maŋŋil. Dábálasj la oadtjot varáv sájolåssjkusij, gådtjåj jali bajkkaj maŋŋela. Dat ii mearkkaš ahte juoga lea vearrut. Ij vuoseda juoga l boasstot. Olbmoš sáhttá dovdat vehá bákčasa ja dovdat cissahoahpu dakkaviđe maŋŋel. Máhttá bávtjestit ja gådtjåniedav dåbddåt dalága maŋŋela. Manin dutkan dárbbahuvvo ? Manen la åtsådibme dárbulasj ? Manin dutkan dárbbahuvvo ? Manen la åtsådibme dárbulasj ? Iskkus váldojuvvo ovdaraksaravssas Bähkásj váldeduvvá prostatarávsás Ovdaraksa lea raksa mii lea gožžaoari bajit oasi birra gožžarágu vuolde. Prostata l ráksá mij la gådtjåbåhtså bajep oase birra jur gådtjårágá vuollelin. Ovdaravssa doaibman lea válbmet fievrridangolgosa sagahansellii. Prostatarávsá doajmma l dahkat dålvudimlåssjkusav sájojda. Ovttaskas sáhttá oažžut guođđit gođusiskosa ovdaravssas dutkan dihte leago borašdávdaseallat das. Oadtju aj guodet tsuodtsaåtsådimev prostatas åtsådittjat jus gávnnuji bårredávddasella. Gođusiskkus lea olu unna gođusbinnát mat váldojuvvojit ja dutkojuvvojit. Tsuodtsaåtsådibme l sieldes smávva biehke tsuottsas ma ålgus váldeduvvi ja åtsåduvvi. Gođusiskkus gohčoduvvo maid biopsan. Tsuodtsaåtsådibme gåhtjudallá aj biopsiddjan Álggos dahkko eará dutkamat Vuostak ietjá åtsådime dagáduvvi Erenomážit guovtti dilálašvuođas gođusiskkus lávejuvvo váldot. Guovten bálen válldá tsuodtsaåtsådimijt. Nubbi lea jus nu gohčoduvvon PSA-árvu lea loktanan. Vuostasj åtsådimev válldá jus PSA-árvvo l aledum. PSA lea ávnnas mii válbmejuvvo ovdaravssas ja golgá varrabánas. PSA l ábnas mij dagáduvvá prostatan ja vuotjoduvvá varraváren. PSA-árvu sáhttá dárkkistuvvot dábálaš varraiskosiin. Iemelágásj varraåtsådimijn máhttá PSA-árvvo gehtjaduvvat. PSA-árvu sáhttá leat loktanan jus ovttaskasas lea ovdaraksa sturron. PSA-árvvo máhttá aledum jus la prostatastuoredibme. Eará sivat loktanan PSA-árvui sáhttet leat jus olbmoš lea infekšuvdna dehe vuolši ovdaravssas, muhto maid jus olbmos lea ovdaraksaborašdávda. Ietjá oare aledum PSA-árvvuj máhttá jus la infeksjåvnnå jali inflammasjåvnnå prostatan, valla aj jus la prostatabårredávdda. Loktanan PSA ii vuolgge danin sihkkarit ovdaraksaborašdávddas. Aledum PSA ij dárbaha årrot prostatabårredávdda. Gođusbinnát dutkojuvvojit mikroskohpas Tsuodtsabiehke åtsåduvvi mikroskåhpajn Dat gođusbinnát mat váldojuvvojit ovdaravssas sáddejuvvojit mikroskohpalaš dutkamii mii addá vástádusa leago ovdaravssas borašdávda dehe ii. Tsuodtsabiehke ma ålgus váldeduvvi prostatarávsás rájaduvvi mikroskåhpa åtsådibmáj mij vásstet jus bårredávdda gávnnu prostatan jali ij. Borašdávdagođus mearriduvvo dasto skála mielde mii gohčoduvvo Gleason. Bårredávddatsuodtsa árvustaláduvvá de Gleason skála milta. Nu dat dáhpáhuvvá Nåvti dagáduvvá Nu dat dáhpáhuvvá Nåvti dagáduvvá Antibiotika dehálaš válmmastallan Antibiotika l ájnas gárvedibme Gođusiskosa oktavuođas oažžu dábálaččat antbiotihkatableahta. Tsuodtsaåtsådimen álu oadtju antibiotikatabletav. Muhtumin oažžu maid mielde antibiotihkatableahta ruoktot vai sáhttá váldit moadde diimmu maŋŋel. Muhttijn oadtju aj maŋen antibiotikatabletav häjmmaj båråtjit moadda tijma åtsådime maŋŋela. Lea hui dehálaš váldit tableahtaid eastadan dihte infekšuvnnaid. Sieldes ájnas la tablehtajt bårråt infeksjåvnås besatjit. Jus lea hearki soames soarttat antibiotikai, ovdamearkka dihte penicilliidna, lea dehálaš váldit oktavuođa dainna klinihkain dehe vuostáváldimiin gos dutkan boahtá dahkkot. Jus la allergiddja muhtem antibiotikatjärddaj, buojkulvissan pensilijnnaj, de l ájnas aktavuodav válldet klinijkajn jali duostudagájn gånnå åtsådibme dagáduvvá. Dálkkodeami sáhttá dárbbahit rievdaduvvot Dálkudibme máhttá rievddaduvvat Jus váldá Warandiippat varanjárbudandálkasa das galgá almmuhit vuostáváldimii vahku ovdal dutkama. Jus bårrå varranjárbbim dálkkasav Warana tjerdas de galggá duostudahkaj diededit dán birra vahkov åtsådime åvddåla. Vara PK- árvvu ferte geargat divvut, dat mearkkaša ahte varra galgá geargat giellut dego dábálaččat. Vará PK-árvvo hähttu háhppidit rievddaduvvat, dat javllá varra galggá máhttet giellot iemeláhkáj. Dat doavttir gii lea mearridan dálkasa galgá geahččat bearrái ahte dosa unniduvvo ovdal dutkama. Dåktår gut la Waránav tjállám galggá dálkasmierev unnedit åtsådime åvddåla. Vuostáváldin ferte maid oažžut diehtit áiggil jus olbmoš lea vihki váibmouvssohiin, váibmovihki riegádeami rájes dehe uvssotprotesa. Seamma ášši guoská jus lea leamaš bakteriijainfekšuvdna váibmouvssohiin. Duostudahka hähttu aj diedojt oadtjot ájge bále jus la vihke tsåhkekláffajn, tsåhkevihke riegádimes jali dahkokláffa Sämmi l aj jus la årrum bakteriainfeksjåvnnå tsåhkekláffajn. Jus olbmoš lea sohkardávda dehe dikšojuvvo kortasonatableahtaiguin lea maid dehálaš dieđihit dan vuostáváldimii. Jus la diabetes jali kortisontablehtaj dálkuduvvá de l aj ájnas duostudahkaj diededit. Antibiotihkadikšun ferte muddejuvvot juohke persovnna sierra váttuide. Antibiotikadálkudibme hähttu hiebaduvvát juohkka ulmutja sierralágásj vigijda. Dutkan manná jođánit Åtsådibme manná ruvva Ieš dutkan váldá sullii kvártta ja sáhttá dahkkot jámálkeahttá. Åtsådibme válldá bájken kvártav ja máhttá dagáduvvat jábmedime dagi. Dat lea oalle eaŋkilis ja jođánis dutkan man measta buot sáhttet čađahit. Le viehka álkkes åtsådibme mij ruvva manná ja vargga gájka dav gierddi. Jur ovdal dutkama ovttaskas manná hivssegis ja guđđe čoali ja ráhku. Jur åtsådime åvddåla manná hivsigin ja duobbmi tjoalev ja gådtjårágáv. Dihto buohcciviesuin sáhttá ovdal dutkama leat ožžon nu gohčoduvvon mikrobahtačoalledoidima man ovttaskas galgá leat váldán ruovttus. Muhtem skihpadåbijn máhttá åtsådime åvddåla oadtjum mikrolavemaŋŋav majt hejman la válldám. Go dutkojuvvo ovttaskas veallá seaŋgabeaŋkka nalde. Gå åtsåduvvá de vällaj gåro bielen vällahimsajen. Goruda vuolit oassi lea báljis ja sihkaldat gokčá vuolleoasi. Vuollerumáj la rihttsot ja sigárdahka gåbttjå vuollevájmov. Doavttir álgá guldalemiin ovdaravssa suorpmain bahtačoalis. Dåktår álggá prostatav tjuvdijn bahtatjoalen gulldalit. Ovdaraksa lea dássil, divttis ja vehá elastalaš. Prostata l álu sjallat, tjavdes ja vehik vanádahtte. Jus ovdaraksa lea garrasit go dábálaččat sáhttá dat leahkit mearka borašdávddas. Jus prostata dåbddu garrasabbon ja tjavŋagabbon gå iemeláhkáj de máhttá dåbddomärkka bårredávddaj. Ultrajietna addá gova ovdaravssas Ultrajiedna vaddá gåvåv prostatas Dasto ovdaraksa dutkojuvvo ultrajiena vehkiin. Prostata maŋŋela åtsåduvvá ultrajienajn viehkken. Nu gohčoduvvon Ultra-jietnasoabbi dolvojuvvo várrogasat veháš mátkki bahtačoallái ja doavttir golaha moadde minuhta ovdaravssa dutkamii. Ultrajiednainstrumännta tsåkkåduvvá várrogit unnan bahtatjoalláj, ja dåktår prostatav åtsåt moadda minuvta. Ultra-jietnasoabbi lea sullii 20 centimehtera guhkki, muhto beare bajimus oassi dolvojuvvo sisa moadde centimehtera. Ultrajiednainstrumännta l bájken 20 sentimehtera guhkke, valla l val ålgomus oasse mij sisitsåkkåduvvá moadda sentimehtera. Soappi čađamihttu lea sullii 2,5 centimehtera. Instrumenta diamehter la bájken 2,5 sentimehtera. Soappi siste lea Ultra-jietnasáddejeaddji. Instrumentan la ultrajiednarájan. Dat sádde jietnabáruid maidda dasto goruda siskkit orgánat dávistit. Rádjá jiednabárojt ma maŋŋela rubmaha orgánajs reflekteriduvvi. Ultra-jietnabárut dolvojuvvo dihtorii mii muhtá daid govvan maid doavttir vuorustis sáhttá oaidnit govvašearpmas. Ultrajiednabáro sirdeduvvi datåvrråj mij dajt gåvvån dahká mav dåktår máhttá gåvvåsjerman vuojnnet. Govva lea čáhppesvielgat ja addá čađačuhppojuvvon gova ovdaravssas. Gåvvå l tjáhppisvielggat ja gåvåt prostatav doarestjuohpastagán. Gođus váldo olggos biopsanáluin Tsuodtsa ålgus váldeduvvá biopsiddjanálujn Dan maŋŋel váldo gođusiskkus ravssas. Dan maŋŋela váldeduvvi tsuodtsaåtsådime tsuottsas. Ultra-jietnasoabbi lea kanálas gosa biopsanállu coggojuvvo. Ultrajiednainstrumentan gávnnu båhttså man sisi biopsiddjanállo sisi tsåkkåduvvá. Nállu čađamihttu lea moadde millimettara. Nállo l moadda millimehtera diamehterin. Dat čuggejuvvo čoallešliiveasi čađa ovdaraksii. Tjuoggiduvvá tjoalletsuottsa tjadá prostatáj. Ultra-jietnagova vehkiin govvašearpmas sáhttá doavttir siktet nálu nu ahte dat deaivá njuolga. Ultrajiednagåvåjn viehkken dåktår gåvvåsjerman nálujn siktit vaj ållu riekta tjuoggi. Nálus lea lihtti mii jođánit čuggejuvvo ovdaraksii ja mii dievvá ovdaraksagođđosiin. Nálon la lihtásj mij háhppelit tjuoggiduvvá prostataj ja dievdeduvvá prostatatsuottsajn. Dávjjimusat doavttir čugge máŋgii ja váldá iskosiid ovdaravssa sierra báikkiin. Dájvvámusát dåktår tjuoggi moaddi åtsådimev váldátjit umasslágaśj sajijs prostatan. 8 ja guoktenuppelot iskosa leat dábálaččat. Dábálasj la gávtsijn ja lågenangudájn åtsådimijn. Sáhttá dovdot vehá unohas Máhttá dåbddut vehik vájválasj Ieš Ultra-jietnasoabbi ii atte mangelágán bákčasa muhto sáhttá unohastit vehá. Ultrajiednainstrumännta ij báktji valla máhttá vájvven dåbddut. Go dat deddojuvvo ovdaraksii sáhttá dovdot cissahoahppu. Gå dietteduvvá prostata vuossti de máhttá gådtjåniedav dåbddåt. Danin lea buorre guđđet ráhku ovdal dutkama. Danen la buorre gådtjårágáv duobbmit åtsådime åvddåla. Go gođusbinnát váldojuvvojit biopsanáluin dat sáhttá orrut unohas ja muhtimin bávččagit. Gå tsuodtsabiehke ålgus váldeduvvi biopsiddjanálujn de máhttá vájvven dåbddut ja muhttijn báktjasin. Measta buot geat leat čađahan iskkusváldima vásihit ahte sii leat dovdan beare unnánaš bákčasa dehe eai oppanassiige bákčasa. Vargga gájka gudi li tjadádum åtsådimev dåbddi sij li val vehik báktjasav dåbddåm jali e åbbå báktjasav. Lea vejolaš oažžut báikkálasjámiheami jus šaddá garra gihppu. Máhttelis la oadtjot jábmedimev sierra rumájoasen jus ilá báktji. Jurddašit maŋŋel dutkama Váraj biedjat åtsådime maŋŋela Gožžaráhkoinfekšuvnna vealtimii lea buorre juhkat valjit nu ahte ráhku doidasa buhtisin. Gådtjåinfeksjåvnås besatjit la buorre ednagav juhkat vaj gådtjåráhká rájnnasin dåjdeduvvá. Lassedávddat ja riskkat Vidjura ma vil vájvedi ja vádá Varra siemagolgosis, gožžas ja baikkas lea dábálaš dakkár dutkama maŋŋel iige leat makkárge mearka sivas. Varra sájolåssjkusin, gåttjån ja bajkan la dábálasj dakkir åtsådime maŋŋela ja ij la märkka juoga l boasstot. Olmmoš sáhttá dovdat vehá bákčasa ja dovdat cissahoahpu dakkaviđe maŋŋel. Máhttá aj bávtjestit ja gådtjåniedav dåbddåt jur maŋŋela. Varra siemagolgosis sáhttá leat guhkit áiggi, muhtimin máŋga vahku. Varra sájolåssjkusin máhttá årrot guhka ájgev, muhttijn moadda vahko. Varra gožžas ja baikkas láve mannat meaddel moatti beaivvis. Varra gåttjån ja bajkan álu vássá moadda biejven. Vaikko lea ožžon antibiotihka eastadan dárkkuhusas olmmoš sáhttá muhtimin oažžut infekšuvnna man baktearat leat dagahan. Vájku l antibiotikav oadtjum infeksjåvnåv hieredittjat de máhttá muhttijn huoman infeksjåvnåv oadtjot mij la bakteriajs sjaddam. Riska lea stuorimus vahku maŋŋel dutkama. Vádá l stuorámus vahkon åtsådime maŋŋela. Jus olmmoš oažžu febera ja dovdá iežas skibasin galgá dakkaviđe váldit oktavuođa doaktáriin dehe mannat fáhkkavuostáváldimii. Jus riek báhkkan buollá ja skihpasin dåbddu de dalága galggá dåktårijn aktavuodav válldet jali mannat hähkkaduostudahkaj. Manin dutkan dárbbahuvvo ? Manen la åtsådibme dárbulasj ? (ca 2 sidor) (ca. 2 sidor) Nu dat dáhpáhuvvá (ca 4 sidor) Nåvti dagáduvvá (ca. 4 sidor) Čálli: Fredrik Sundén, doavttir, spesialiseren monemuččaide ja gožžaráhkuide, Kirurgiska kliniken, Helsingborgs lasarett Tjálle: Fredrik Sundén, dåktår, spesialiseridum månemijda ja gådtjåj, Kirurga klinijkka, Helsingborga lasarähtta Devdnejeaddji: Kari C. Toverud, sertifierejuvvon medisiinnalaš devdnejeaddji, Oslo, Norge Gähttje: Jan Adolfsson, dåktår, spesialiseridum månemijda ja gådtjåj, Stáhta gárvedibme medisijnna árvustallamij 1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi leat maid duddjon, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu. Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden. Davvisámegiella / Nordsamiska Julevusámegiella / Lulesamiska BuohcceláhkaPatientlagen JulevusámegiellaLulesamiska Diehtu galgá heivehuvvot du dillái ja du iežat eavttuide (ca 2 sidor) PatiänntaláhkaPatientlagen Válljen rabas divššu olles riikkas (ca 2 sidor) Válljit rabás sujtov ålles rijkan (ca. 2 sidor) Ođđa medisiinnalaš árvvoštallan (ca 1 sida) Ådå medisijnalasj merustallam (ca. 1 sida) Sáddahaga dárbu sáhttá leat sierralágan (ca 1 sida) Máhttá årrot umassláhkáj jus dån dárbaha remissav (ca. 1 sida) Jus it leat duhtavaš (ca 1 sida) Jus dån illa dudálasj (ca. 1 sida) Buohcceláhka lea dahkkon dutnje gii leat buohcci. Patiänntaláhka l dagádum dunji gut la patiännta. Das govviduvvo ahte don galggat oažžut dieđu du buozalmasas ja makkár dikšumat gávdnojit. Danna buojkoduvvá dån galga diedov oadtjot duv skibádagá birra ja makkir dálkudime gávnnuji. Dalle sáhtát maid leahkit mielde mearrideame iežat divššus. De dån aj máhtá oassálasstet ja mierredit duv sujto birra. Don galggat maid beassat diehtit gos don sáhtát válljet divššu man dárbbahat. Dån galga aj diedov oadtjot gånnå máhtá válljit sujtov majt dárbaha. Diehtu galgá heivehuvvot du dillái ja du iežat eavttuide (ca 2 sidor) Válljit rabás sujtov ålles rijkan (ca. Válljen rabas divššu olles riikkas (ca 2 sidor) 2 sidor) Ođđa medisiinnalaš árvvoštallan (ca 1 sida) Ådå medisijnalasj merustallam (ca. 1 sida) Sáddahaga dárbu sáhttá leat sierralágan (ca 1 sida) Máhttá årrot umassláhkáj jus dån dárbaha remissav (ca. 1 sida) Jus it leat duhtavaš (ca 1 sida) Jus dån illa dudálasj (ca. 1 sida) Diehtu galgá heivehuvvot du dillái ja du iežat eavttuide Diededibme Diehtu galgá heivehuvvot du dillái ja du iežat eavttuide Diededibme Beroškeahttá das gii don leat ja makkár duogáš dus lea galgá bargoveahka addit dan dieđu man don dárbbahat. Vájku gut dån la ja makkir vidjura dujna li de sujttobargge galggi vaddet dujni diedojt majt dárbaha. Dat mearkkaša ovdamearkka dihte ahte don soaittát dárbbahit dulkka dehe čálalaš dieđu, mot dutkan dáhpáhuvvá. Merkaj buojkulvissan dån márjju dárbaha dålkåv jali tjálalasj diededimev, dádjadittjat gåktu åtsådibme galggá sjaddat. Diehtu galgá heivehuvvot du dillái ja du iežat eavttuide. Diededibme galggá hiebadum duv vidjurij ja ietjat åvdeldimijda. Dat lea dehálaš vai don galggat bastit ipmirdit ja leahkit oasálaš iežat divššus. Ájnas la vaj galga dádjadit ja oassálasstet duv sujton. Don válljet ieš man aktiivvalaš háliidat leahkit, muhto dus lea álot vejolašvuohta muitalit maid don háliidat. Dån iesj vállji man aktijvalasj dån sidá årrot, valla dujna l agev máhttelisvuohta javllat majt sidá. Go dovddat ahte ipmirdat makkár molssaeavttut dus leat sáhtát dohkkehit, dehe eará ládje mieđihit. Gå dåbdå dån dádjada makkir alternatijva ja máhttelisvuoda li dujna de máhtá miededit, jali juogaláhkáj javllat gåktu sidá. Don sáhtát maid válljet gieldit dan divššu mii fállojuvvo. Dån máhtá aj válljit vuornnot sujttuj mij fáladuvvá. Vaikko leat addán lobi dihto dikšui sáhtát molsut miela. Vájku la aj miededam muhtem sujtuj de máhtá rievddadit. Mánás lea maid vejolašvuohta dadjat oainnus. Mánán aj galggá årrot máhttelisvuohta ietjas vuojnov javllat. Jus mánná lea unni dat sáhttá dáhpáhuvvat ovttas máná fuolaheddjiin, muhto mađi stuorit mánná lea dađi deháleappo ahte son beassá leat oasálaš iežas divššus. Jus mánná l unnagasj de máhttá dagáduvvat aktan máná sujttoaddnijn, valla dadi vuorrasap mánna l dadi ájnasabbo l sån oadtju oassálasstet ietjas sujton. Sáhttin dihte leat aktiivvalaš divššus ja váldit mearrádusaid lea dehálaš ahte mánná nai ipmirda diehtojuohkima. Vaj máhtá aktijvalasj årrot sujton ja mierredit la ájnas mánná aj dádjat diededimev. Maid diehtojuohkin sáhttá sisttisdoallat ? Majt máhttá diededibme sisanedit ? Don galggat oažžut dieđu Dån galga oadtjot diededimev birra du dearvvašvuođadilis duv varresvuohtavijor makkár vuogit leat dutkamis, divššus ja dálkkodeamis makkir barggovuoge gávnnuji åtsådibmáj, sujttuj ja dálkudibmáj makkir viehkkenävo gávnnuji goas don sáhtát vuordit divššuoažžuma goassa máhtá vuorddet sujtov oadtjot mii doivojuvvo leahkit divššodeami boađusin majt dálkudibme ja sujtto vuordeduvvá båhtusin makkár riskkat leat lassedávddaide ja siidováikkuhusaide makkir vádá ådå skibádagájda ja tjuovvobájnatjimijda gávnnuji got maŋŋedikšun dáhpáhuvvá, man don soaittát dárbbahit gåktu maŋŋelsujtto, majt márjju dárbaha, sjaddá makkár vuogit gávdnojit skibasvuođa dehe vahága eastaleapmái makkir barggovuoge gávnnuji hierdittjat skibádagáv jali vahágav vejolašvuođat oažžut eanet dieđuid Dáhkádusgássas ohcan dihte divššu EES- riikkas dehe Sveitsas. máhttelisvuoda Oadjodåjmadagán oadtjot ienep diededimev sujtov åhtsåt EES-rijkan jali Schweizan. Muhtumin soaitá du lagamus dárbbahit dieđu du divššus. Muhttijn márjju duv lagámusá dárbahi diededimev oadtjot duv sujto birra. Jávohisvuođa geatnegasvuođa dihte sáhttá lagamužžii addot diehtu jus ieš leat mielde galledeamis dehe leat addán lobi. Sekretessa diehti lagámusá val máhtti diededuvvat jus iesj oassálastá manádimen jali l miededam. Heahtedilis, jus don ovdamearkka dihte leat meanohuvvan itge sáhte lohpidit, oažžut goitge divššu jus leat heakkaváras. Hähkka vidjurijn, jus dån buojkulvissan la jámálguvvam ja ij máhte miededit, de huoman sujtov oattjo jus duv hägga l nihtedum. Válljen rabas divššu olles riikkas Válljit rabás sujtov ålles rijkan Válljen rabas divššu olles riikkas Válljit rabás sujtov ålles rijkan Don galggat oažžut dieđu makkár divššu du eanadiggi sáhttá fállat ja sáhtátgo oažžut divššu eará eanadikkis. Dån galga oadtjot diededimev birra makkir sujtov duv lánndadigge máhttá fállat ja jus dån máhtá sujtov oadtjot ietja lánndadikken. Muhto don sáhtát maid oažžut rabasdivššu gos fal Ruoŧas. Valla máhtá aj válljit rábássujtov akta gånnå Svierigin. Don sáhtát maid válljet dikšuma nu guhká go lea jearaldagas rabasdikšun, dat mearkkaša ahte it leat sisaváldon. Merkaj dån máhtá válljit sujttoguovdátjav jali rabás spesialisstaduostudagáv manádibmáj jali åtsådibmáj. Ovdamearka rabas spesialistadivššus lea giehtakirurgiija ja smáitečuohpadeamit. Buojkulvis rabás spesialisstasujttuj la gråstarratjuollama. Ii mearkkaš maidege leago dikšoaddi almmolaš vai priváhtta nu guhkágo eanadiggi máksá divššu. Ij la ájnas jus sujttovadde l almulasj jali priváhtta gå sujtto l lánndadikkes biednigahtedum. Válljen dearvvašvuođaguovddážii gulloma gohčoduvvo muhtumin listuimerkemin. Válljit sujttoguovdátji gullut muhttijn gåhtjoduvvá tjáledibmen. Muhto dus lea álo vejolašvuohta galledit man dearvvašvuođaguovddážis fal oppa Ruoŧas. Valla dujna l agev máhttelisvuohta mannat akta makkir sujttoguovdátji sidá ålles Svierigin. Dearvvašvuođaguovddážis sáhtát válljet maid bissovaš doavtteroktavuođa. Sujttoguovdátjin máhtá aj válljit stuoves dåktåraktavuodav. Don sáhtát maid válljet alladásat rabasdivššu eará eanadikki guovlobuohcceviesus, ovdamearkka dihte borašdávdadikšuma čuovvumis. Dån máhtá aj válljit aleprabássujtov dajvakskihpadåben ietjá lánndadikken, buojkulvissan bårredávda gehtjadibme. Du medisiinnalaš dárbu mearrida Duv medisijnalasj dárbo mierredi Go don ozat divššu eará eanadikkis du medisiinnalaš dárbbut mearridit goas oaččut divššu. Gå sujtov åtså ietjá lánndadikken de duv medisijnalasj dárbo mierredi goassa sujtov oattjo. Doavttir árvvoštallá du medisiinnalaš dárbbu. Duv medisijnalasj dárbo dåktåris merustaláduvvi. Don galggat oažžut rabasdivššu seamma eavttuiguin go sii geat gullojit eanadiggái. Dån galgá oadtjot rabássujtov sämmi vidjurijda gå gájka gudi li álmmuktjáledum dan lánndadikken. Dat mearkkaša ovdamearkka dihte ahte mávssát seamma olu buohccemávssu go earát geat ohcet rabasdivššu. Merkaj buojkulvissan dån mávsá sämmi madev patiänntamákson gå gájkka iehtjáda gudi rabássujtov åhtsi. Don oaččut ieš máksit reaissuid ja bajásdoalu go don válljet divššu eará eanadikkis. Dån hähttu iesj räjsojt ja viessomav mákset gå vállji sujtov ietjá lánndadikken. Don, gii boađát eará eanadikkis, ii guoskkat dikšundáhkádusas dan eanadikkis man válljet. Dån, gut boadá ietjá lánndadikkes, ij sujttogarantiddjas gåbtjåduvá lánndadikken majt vállji. Ođđa medisiinnalaš árvvoštallan Ådå medisijnalasj merustallam Ođđa medisiinnalaš árvvoštallan Ådå medisijnalasj merustallam Jus dus lea heakkaváralaš dehe erenomáš váralaš skibasvuohta dehe vahát ja leat váttis medisiinnalaš mearrádusaid vuoláš sáhtát gáibidit ođđa medisiinnalaš árvvoštallama oažžuma. Jus dujna l hägganihtte jali sierraláhkáj tjavgga skibádahka jali vahák ja galga gássjelis medisijnalasj märrádusájt mierredit de máhtá rávkkat ådå medisijnalasj merustallamav oadtjot. Dan don oaččut eará doaktáris go das mii dus juo lea, juogo du iežat eanadikkis dehe eará eanadikkis. Dav oattjo ietjá dåktåris gå iemelágasj dåktåris, juogo de duv häjmmalánndadikken jali ietjá lánndadikken. Medisiinnalaš árvvoštallama goluid máksá du ruovttueanadiggi, muhto reaissuid don mávssát ieš. Duv häjmmalánndadigge máksá gålojt ådå medisijnalasj merustallama åvdås. Sáddahaga dárbu sáhttá leat sierralágan Máhttá årrot umassláhkáj jus dån dárbaha remissav Sáddahaga dárbu sáhttá leat sierralágan Máhttá årrot umassláhkáj jus dån dárbaha remissav Jus gáibiduvvo sáddehat du ruovttoeanadikki rabas spesialistadikšui dehe dan eanadiggái gos ozat divššu dus ferte leat sáddehat du iežat dearvvašvuođaguovddážis. Jus remissa rávkaduvvá rabás spesialisstasujttuj duv häjmmalánndadikken jali dan lánndadikken gånnå sujtov åtså de hähttu remissav adnet duv sujttoguovdátjis. Jus it leat duhtavaš Jus dån illa dudálasj Jus it leat duhtavaš Jus dån illa dudálasj Juohke eanadikkis lea buohccelávdegoddi mii galgá veahkehit jus it dovdda iežat oasálažžan iežat dikšui dehe eará ládje it leat duhtavaš dikšui. Juohkka lánndadikken gávnnu patiänntasiebrreráde mij galggá duv viehkedit jus dån ij dåbdå oasálasjvuodav duv sujton jali ietjáláhkáj illa sujtujn dudálasj. Buohccelávdegoddi sáhttá ovdamearkka dihte veahkehit du beassat oktavuhtii vásttolaš dikšobargoveagain ja oažžut dieđu mot raporteret dan maid leat vásihan. Patiänntasiebrreráde máhttá buojkulvissan duv viehkedit sahkadit åvdåsvásste sujttobargij ja diededimev oadtjot gåktu máhtá diededit majt la vásedam. Diehtu galgá heivehuvvot du dillái ja du iežat eavttuide (ca 2 sidor) Válljit rabás sujtov ålles rijkan (ca. Válljen rabas divššu olles riikkas (ca 2 sidor) 2 sidor) Ođđa medisiinnalaš árvvoštallan (ca 1 sida) Ådå medisijnalasj merustallam (ca. 1 sida) Sáddahaga dárbu sáhttá leat sierralágan (ca 1 sida) Máhttá årrot umassláhkáj jus dån dárbaha remissav (ca. 1 sida) Jus it leat duhtavaš (ca 1 sida) Jus dån illa dudálasj (ca. 1 sida) Čálli ja redaktevra: Ingemar Karlsson Gadea, 1177 Vårdguiden Tjálle ja dåjmadiddje: Ingemar Karlsson Gadea, 1177 Vårdguiden 1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi leat heivehan, dárkkistan ja dohkkehan maid buot sisdoalu. Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden. Davvisámegiella / Nordsamiska Julevusámegiella / Lulesamiska Čoahkkáigeassu (ca 2 sidor) JulevusámegiellaLulesamiska Manin dárbbaha dutkojuvvot ? Manen dárbaj åtsåduvvat ? (ca 3 sidor) (ca. 3 sidor) Ná dat dáhpáhuvvá (ca 4 sidor) Nåvti dagáduvvá (ca. 4 sidor) Manin dárbbaha dutkojuvvot ? Manen dárbaj åtsåduvvat ? (ca 3 sidor) (ca. 3 sidor) Ná dat dáhpáhuvvá (ca 4 sidor) Nåvti dagáduvvá (ca. 4 sidor) Čoahkkáigeassu Tjoahhkájgäsos Čoahkkáigeassu Tjoahhkájgäsos Almmolaččat Gájkkásasj Mammongráfa lea rátti röntgendutkamus erenomáš röntgenteknihkain mii addá dárkilis govaid. Mammografiddja l njittjijs röntgenåtsådibme sierra röntgenteknijkajn mij vaddá dárkkelis gåvåjt. Dutkamuš sáhttá dahkkot eastadan dárkkuhusas dearvvašvuođadutkamin, ng. screenen, dehe go nisson ieš dehe doavttir lea dovdan soames rievdama rattis. Åtsådibme máhttá dagáduvvat hierediddje ulmijn varresvuohtaåtsådibmen, nåv gåhtjoduvvam screening, jali gå nissun iesj jali dåktår la muhtem rievddadusáv njittjijn gullam. Ii galgga čađahit mammongráfadutkamuša dearvvašvuođadárkkisteapmin jus lea áhpeheapme dehe doavttir eahpida ahte lea buogu rattis. Ij beras mammografiddjaåtsådimev tjadádit varresvuohtakontrållån jus la iesselissan jali jus dåktår gáddá jiesska njittjijn gávnnu. Ii dárbbat válmmastallat mange sierra ládje Ij dárbaha gárvedit sierraláhkáj. Got dutkamuš dáhpáhuvvá ? Gåktu åtsådibme dagáduvvá ? Dutkamuš dahkko dávjá mammongráfaovttadagas, mii sáhttá leahkit friddja dehe buohccivies u röntgenossodaga oktavuođas. Åtsådibme álu dagáduvvá mammografiddjaåssudagán, mij máhttá sierra jali röntgenåssudagás oasse skihpadåben. Mammongráfa dahkko maid sierra raddevuostáváldimiin ja dihto dearvvašvuođaguovddážiin. Mammografiddja dagáduvvá aj sierra njidtjeduostudagájn ja muhtem varresvuohtaguovdátjijn. Álggos oažžu vástidit röntgenbuohccedivššára muhtin jearaldagaide leatgo raddeváivvit dehe borrágo dálkasiid mat siskkildit hormonaid. Vuostak oadtju gatjálvisájt röntgenskihpasujtáris vásstedit jus li vájvastuvvá njittjijs jali jus bårrå dálkkasijt ma sisanedi hormåvnåjt. Dasto oažžu nuoladit bajit oasi gorudis ja buohccidivššár geahččá rattiid ja merke jus leat muhtin oinnolaš rievdamat, ovdamearkka dihte stuorit riegádanmearkkat dehe árppat ovddit čuohpademiin. Dan maŋŋel de nuoladit bålåv ja skihpasujtár gehtjat njittjijt ja tjáles jus li vuojnos rievddadusá, buojkulvissan stuoráp lijkketsåbe jali utto åvdep tjuollamij maŋŋela. Dat soitet oidnot röntgengovas ja dahkat váddáseabbon árvvoštallama. Máhttá vuojnnut röntgengåvån ja låsedit árvustallamav. Röntgendutkamis galgá čuožžut, ja bidjat ratti gearddiinis pláhta nala mas lea ng. govvadetektora. Röntgenåtsådimen bále tjuodju, ja biedjá njittjev akta ájgen duolboga nali man sinna l nåv gåhtjoduvvam gåvvådetektåvråv. Raddi deddojuvvo leadjái nuppi pláhta vehkiin nu ahte šaddá oalle steažžasin. Njidtje diebttjiduvvá aktij ietjá duolbugijn viehkken vaj åbbå duolbas sjaddá. Dát dagaha ahte govva šaddá čielggas seamma áigge go suonjardandosa sáhttá dollot vuollin. Dahká vaj gåvvå tjielgas sjaddá avtabále ja lábttjenárre vuollegattjan aneduvvá. Gieđa ferte doallat badjin ja vuoiŋŋastahttit apparáhta vuostá go guokte- golbma gova váldo. Giedav hähttu bajás anedit ja vuojŋastit apparáhta vuosstij dan båttån gå válldá guokta jali gålmmå gåvvå. Dasto geardduhuvvo seamma bargu nuppiin rattiin. Sämmilágásj de nuppijn njittjijn. Dat sáhttá dovdot unohassan dehe bávččagit oanehis botta go raddi deddojuvvo čoahkkái. Máhttá dåbddut vájválasj jali báktjit oanegav gå njidtje duolbban diebttjiduvvá. Got veadjá maŋŋel ? Gåktu dåbddu maŋŋela ? Dutkama maŋŋel veadjá dego dábálaččat. Åtsådime maŋŋela dåbddu iemeláhkáj. Manin dárbbaha dutkojuvvot ? Manen dárbaj åtsåduvvat ? Manin dárbbaha dutkojuvvot ? Manen dárbaj åtsåduvvat ? Lea álkimus guldalit eahpedássitvuođaid riššus go raddi lea sáibojuvvon. Giehpemus la ärádusájt gulldalit navvulin gå njittje li sájbujn vuojdadum. Lokte gieđa, guldal ratti ja gieđavuoli njulges suorpmaiguin ja gehpes deaddimiin... Bajeda giedav, gulldala njittjijt ja giedavuolev njuolgga tjuvdij ja giehppis dettujn... ... daga una jorbes lihkastagaid, gierdu gierddu maŋis birra ratti. ... giedav labuda birra gievllen, moatten gierden njittje badjel. Álgge čiččeruoppi birra ja heaitte gieđavuollái. Álge njidtjevárto birra ja hiejte giehtagávan. Mammongráfadutkamis raddi röntgejuvvo, teknihkain mii addá hui dárkilis govaid. Mammografiddjaåtsådimen aneduvvá röntgen njittjijda, teknijkajn mij vaddá dárkkelis gåvåjt. Mammongráfa dahkko juogo eastadeaddji dearvvašvuođadárkkisteapmin, ng. screenen, dehe daningo nisson ieš dehe doavttir lea dovdan ođđa bukki rattis. Mammografiddja dagáduvvá juogo de hierediddje varresvuohtakontrållån, nåv gåhtjoduvvam screening, jali dan diehti gå nissun jali dåktår la gullam ådå bavhlev njittjen. Juohke jagi dahkko eanet go 500 000 radderöntgendutkama Ruoŧas. Juohkka jage dagáduvvi ienep gå 500 000 åtsådime njidtjeröntgenijn Svierigin. Metoda gávdnan dihte raddeborašdávdda árrat Tjärdda árrat ielvvet njidtjebårredávdav Sosiálastivra ávžžuha mammongráfa nissoniidda 40 ja 74 gaskkan. Sosiálastivrra májnnu mammografiddjav nissunijda 40 ja 74 jage gaskan. Eanandiggi fállá buot nissoniidda 50 ja 69 jagi gaskkan vejolašvuođa čađahit mammongráfadutkama. Lánndadikke fálli gájkka nissunijda 50 ja 69 jage gaskan máhttelisvuodav tjadádit mammografiddjaåtsådimev. Dávjjimus leanain fállojuvvo maid vel joavkkuide 40 ja 74 gaskkan dutkan, muhto dat rievdá variere goas álgo bovdejuvvo ja man guhká dutkan joatkašuvvá. Ienemus lena fálli åtsådimev ienep juohkusijda 40 ja 74 jage gaskan, valla goassa gåhtjoduvvá ja man guhkev åtsådime målsut. Nuorat nissoniidda lea dábálaš dutkamiin jagi ja beannot jagi gaskkan. Nuorap nissunijda l dábálasj åtsådimij bielnup jahke gaskajn. Boarráseappot bovdejuvvot dávjjimusat juohke nuppi jagi. Vuorrasappo ienemusát gåhtjoduvvi fert nuppát jage. Dáin dearvvašvuođadutkamiin sáhttá raddeborašdávdašattalmas fuomášuvvot ovdalgo dat lea geargan dagahit mangelágán dávdamearkka, dehe ovdalgo dan dovdáge rattis. Dájn varresvuohtakontrållåjn máhttá njidtjebårresjattalvis ielveduvvat åvddål gå ij la háhppidam muhtem dåbddomerkajt dahkat, jali åvddål gå ij åbbå gullu njittjen. Dieđalaš dutkamat leat čájehan nissoniin geat oassálastet mammongráfa dearvvašvuođadutkamiidda unnu jápmin raddeborašdávdii 40 proseanttain. Diedalasj åtsådime li vuosedam nissunijda gudi oassálassti mammografidjajn varresvuohtaåtsådibmáj de jábbmem njidtjebårredávdan binneduvvá 40 prosentajn. Riska maŋŋit áicamiin lea ahte borašdávda lea geargan viidut, ja dalle dárbbahuvvo stuorit ja váddásit dikšun go dalle go šattalmas áicojuvvo árrat. Gå maŋŋet bårredávdav älvvá de l vádá oabllot háhppidam, ja de ienep ja vájvep dálkudime l dárbulattja gå jus sjattalvis älvádallá árrat. Guldal jeavddalaččat rattiid Gulldala njittjijt dájvvalakkoj Nissona rattiin ii leat dássedis čoakkádus. Nissuna njittjen la tjavŋak konsistänssa. Dat vuolgá das ahte rattis leat sihke mielkeravssat ja buoidegođđosat, ja danin dat dovdojit dásseheapmin. Le danen gå gávnnuji goappátjagá mielkkerávsá ja buojddetsuottsa njittjijn, ja dahká vaj dåbdduji tjavŋaga. 50 jagis rattit šaddet dipmáseabbon dalle mielkeravssat ástet ja buoidegođđosat šaddet sádjái. 50-jage álldarin njittje dibmi gå mielkkerávsá unneduvvi ja buojddetsuottsas målsuduvvi. Hormonarievdamat váikkuhit rattiide mii dáhpáhuvvá nissona mánodávda-sihkkela áigge ja sáhttet danin dovdot sierralágánat vuolgá das goas dutká daid. Njittje bájneduvvi hormåvnnårievddadusájs ma sjaddi nissuna liejbbegaskan ja máhtti danen dåbddut ållu umasslágátja goassa dajt åtsåda. Beaivvi maŋŋel mánodávddaid maŋemus beaivvi lea buorre beaivi iešdutkamii, daningo rattit lávejit leahkit dipmásat ja geahppasat dalle dutkat. Liejbe maŋemus biejve maŋŋela l buorre biejvve iesjåtsådibmáj, danen gå njittje álu li dibmasa ja giehpe åtsådit. Buot nissonat galggale ieža jeavddalaččat dutkat rattiideaset. Gájkka nissuna beras ietja åtsådit ietjasa njittjijt. Lea vuogas válljet mearriduvvon beaivvi mánus vai álkibut sáhttá veardidit maid dovdá. Hiebalasj la válljit vissa biejvev mánon giehpebut máhttet buohtastahttet majt gullá. Buorre dilálašvuohta sáhttá leahkit riššus daningo lea álkit guldalit go ráttit lea sáibbohuvvon. Buorre bálle lisj má navoldahttijn danen gå l álggep njittjijt gulldalit gå li sájbbodum. Millosepmosit galggalii guldalit sihke go čuožžu ja go velleha. Galggá gulldalit gå tjuodtju ja gå vellaj. Buorresorttat buhkkot dábálaččat Buorre sjattalvisá li dábálattja Jus fuomášivččii buogu dehe dokŋama gođđosis sáhttá šaddat leaboheapmin, muhto dávjjimusat dat lea buorresorttat rievdan, erenomážit nuorat nissoniin. Jus luluj sjattalvisáv ielvvet de márjju ballá, valla dájvvámusát l buorre rievddadus, sierraláhkáj nuorap nissunijn. Dat sáhttá leahkit cysta, dat mearkkaša čáhceskoavhli, dehe buorresorttat čanasgođđosa assun. Máhttá årrot cysta, dat javllá tjásmagis, jali tsuottsa buorre sjattalvis. Doavttir galgá dutkat buot rievdamiid Gájkka rievddadusá galggi dåktåris åtsåduvvat Radderavssa rievdama sáhttá maid raddeborašdávda dagahan. Rievddadus njidtjerávsán máhttá aj njidtjebårredávdas dagádum. Raddeborašdávda lea okta dábáleamos nissoniid borašdávdafoarbma. Njidtjebårredávdda l akta dábálamos bårredávddatjerdajs nissunijn. Juohke jagi ožžot Ruoŧas sullii 7000 nissona ja 40 dievddu raddeborašdávdda. Fert jage oadtju bájken 7 000 nissuna ja 40 ålmmå njidtjebårredávdav. Riska oažžut raddeborašdávdda lassána agi mielde. Máhttelisvuohta njidtjedávdav oadtjot lassán álldarijn. Dábáleamos symptoma raddeborašdávddas lea boahku rattis dehe gieđavuolis. Dábálasj dåbddomärkka njidtjebårredávdan la jarre njittjen jali giehtagávan. Nubbi lea ahte čižžeruobbi dehe raddeliiki geassása sisa guvlui. Ietjá l gå njidtjevártto jali lijkke njittjen gässu sisi. Unnit dábálaččat symptomat leat čilgetmeahttun ruvssodeapmi dehe raddebohtaneapmi, hávvi mii ii savo, dehe varaseagat čáhci čižžeruoppis. Dåbddomerka ma älla nåv dábálattja li njittje tjielggimahtes ruopsudibme jali båhte, hávve mij ij save, jali varrasegadum låsjkos njidtjevártos. Buot rievdamiid rattis galgá váldit duođas ja doavttir galgá dutkat daid. Gájkka rievddadusá njittjijn galggi duodaj váldeduvvat ja dåktåris åtsåduvvat. Sáhttá jorgasit iežas dearvvašvuođa guovddáža, nissondearvvašvuođadivššu dehe sierra raddevuostáváldima beallái mat leat muhtin stuorit buohcciviesuin. Máhttá aktavuodav válldet varresvuohtaguovdátjijn, nissunijvarresvuodajn jali sierra njidtjeduostudagájn mij gávnnu muhtem stuoráp skihpadåbijn. Doavttir guldala dárkilit ratti ja mearrida galgágo dahkkot mammongráfadutkan. Dåktår dárkkelit gulldal njittjijt ja mierret jus mammografiddja galggá dagáduvvat. Ná dat dáhpáhuvvá Nåvti dagáduvvá Ná dat dáhpáhuvvá Nåvti dagáduvvá Ovttaskas oažžu bidjat ratti gearddiinis pláhta vuostá mii siskkilda kaseahta mas lea röntgenfilbma. Njittjev biedjá akta ájgen duolbbadisá vuosstij mij sisanet kasehtav röntgenfilmajn. Dasto raddi deddojuvvo čoahkkái ja guokte golbma gova váldojuvvot. De njidtje diebttjiduvvá aktij ja guokta jali gålmmå gåvå váldeduvvá. Erenomáš röntgenapparáhtta dárbbahuvvo Sierra röntgenapparáhtta l dárbulasj Mammongráfa dahkko dávjá mammongráfaovttadagas, mii sáhttá leahkit sierra dehe buohccevies u röntgenossodaga oktavuođas. Mammografiddja álu dagáduvvá mammografiddjaåssudagán, mij máhttá sierra jali röntgenåssudagás oasse skihpadåben. Dutkamuš dahkko maid sierra raddevuostáváldimiin ja dihto dearvvašvuođaguovddážiin. Åtsådibme dagáduvvá aj sierralágásj njidtjeduostudagájn ja muhtem varresvuohtaguovdátjin. Dat röntgenapparáhtta mii gevtojuvvo lea erenomážit hábmejuvvon vai sáhttá addit buriid govaid raddegođđosis gehpes röntgensuonjardeami vehkiin. Dihto dáhpáhusain sáhttet boraššattalmasat mat leat beare moadde millimettara stuoru áicojuvvot. Röntgenapparáhtta mij aneduvvá l sierraláhkáj hábbmidum váttátjit njidtjetsuottsas buorre gåvåjt vuollegasj röntgensuonjardimijn viehkken Muhtem bále máhtti bårredávddásjattalvisá ma li val muhtem millimehtera stuore älvádallat. Ná dat dáhpáhuvvá Nåvti dagáduvvá Ii dárbbat ráhkkanit mange sierra ládje. Ij dárbaha gárvedit sierraláhkáj. Álggos oažžu vástidit moatti jearaldahkii ja muitalit jus leat leamaš váivvit rattiin, dehe jus borrá dálkasiid mat siskkildit hormonaid. Vuostak vásstet muhtem gatjálvisájt ja giehttot jus la vájvástuvvam njittjij, jali jus bårrå dálkkasijt ma sisanedit hormåvnåjt. Oažžu nuollat bajit oasi gorudis ja buohccidivššár geahččá rattiid ja merke jus leat oinnolaš rievdamat, ovdamearkka dihte riegádanmearkkat dehe árbbit ovddit čuohpademiin. Hähttu aj nuoladit bålåv ja skihpasujtár gehtjat njittjijt ja tjáles jus li vuojnos rievddadusá, buojkulvissan lijkketsåbe jali utto åvdep tjuollamijs. Dat soitet oidnot röntgengovain ja dulkojuvvot boastut borašdávdašattalmassan. Máhtti vuojnnut röntgengåvåjn ja gåvå boasstot dádjaduvvi bårredávddasjattalvissan. Dasto oažžu mannat röntgenapparáhta lusa ja čuožžut dan ovddas. Dan maŋŋela vádtsá röntgenappáráhttaj ja dan åvdån de tjuodtjot. Raddi gearddiinis bidjo pláhta nala mii siskkilda govvadetektora. Njidtje biejaduvvá akta ájgen duolbbadisá nali mij sisanet gåvvådetektåvråv. Raddi njuvdojuvvo dasto čoahkkái čađačuovgi pláhtain mii deddojuvvo ratti vuostá. Njidtje diebttjiduvvá sjánjas duolbbadisájn viehkken mij dietteduvvá njittje vuosstij. Gieđa ferte doallat badjin ja vuoiŋŋastahttit apparáhta vuostá dan bottago guokte golbma gova váldojuvvot. Giedav hähttu badjen anedit ja dav vuojŋadit appáráhta vuosstij gå guokta jali gålmmå gåvå váldeduvvi. Lea dehálaš čuožžut siivvuid. Ájnas la ij åbbå labudit. Dasto dahkko seamma ládje nuppiin rattiin. Sämmilágásj de nuppijn njittjijn. Olles dutkamii gollá 15-30 minuhta, ieš govaváldimii 5- 10 minuhta. Ålles åtsådibme válldá 15-30 minuvta, ja gåvvidibme vihtta jali låge minuvttaj. Mot mammongráfa dovdo ? Gåktu mammografiddja dåbddu ? Sáhttá dovdot unohas dehe bávččagahttit oanehis botta go raddi deddojuvvo čoahkkái. Máhttá dåbddut vájvven jali báktjit oanegav gå njidtje diebttjiduvvá. Muhto dat ferte dahkkot, daningo govva oažžu buoret kvalitehta ja dutkan šaddá sihkkareabbon. Valla hähttu dagáduvvat, danen gå gåvvå buorep kvalitehtav oadtju ja åtsådibme tjårggu. Dan lassin sáhttá gevtot vuollegit suonjardosa go jus raddi ii livččii deddojuvvon čoahkkái. Duodden máhttá binnep suonjarmierre aneduvvat gå njidtje diebttjiduvvá. Muhtumin oažžu boahtit ruovttoluotta Muhttijn hähttu ruoptus boahtet Dávjjimustá leat guokte doaktára geat beroškeahttá nuppiideaskka árvvoštallaba mammongráfagovaid. Dájvvámusát li guokta röntgendåktåra gudi sierralakkoj árvustallaba mammografiddjagåvåjt. Dat lasida árvvoštallama sihkkarvuođa. Tjårggåtvuohta lassán árvustallamin. Jus soai áicaba juoidá mii ii oro leahkime nu go galgá, bovdejuvvo ruovttoluotta ođđa dutkamii. Jus gávnnaba juojddá mij vuojnnet ij la iemelágásj, de gåhtjoduvvá ruoptus boahtet ådå åtsådibmáj. Dalle váldojuvvo lasse mammongráfagovat ja dalle dutkojuvvo dávjá maid Ultra-jienain. Lijgge mammografiddjagåvå de váldeduvvi ja åtsåduvvá aj ultrajienajn. Doavttir sáhttá maid váldit iskosa rievdamis. Dåktår máhttá aj åtsådimev rievddádusás válldet. Jus lea beare una rievdan mii lea váttis dovdat iskkus sáhttá váldot ođđa mámmongráfain dehe Ultra-jiena vehkiin. Jus la unna rievddadussa mij la vájvve gulldalit de máhttá válldet åtsådibmev ådå mammografiddja bále váldeduvvá jali ultrajienajn viehkken. Fiinna nállu čuggejuvvo rievdamii ja seallaiskkus njammojuvvo olggos. Sekka nálusj tjuoggiduvvá rievddadussaj ja sellaåtsådibme njamáduvvá. Iskkus sáddejuvvo mikroskohpalaš dutkamii. Åtsådibme rájaduvvá guoradallamijj mikroskåhpajn. Buot dát dahkko sihkkarastin dihte ahte ii leat borašdávda. Gájkka dagáduvvá duodastuvátjit jus la bårredávdda jali ij. Vástádus mámmongráfadutkamis sáddejuvvo njuolga ruoktot guovtti vahku siste dasgo lea bovdejuvvon dearvvašvuođa dárkkisteapmái. Vásstádus mammografiddjaguoradallamis rájaduvvá njuolgga duv årudahkaj guovten vahkon jus la gåhtjoduvvam varresvuohtakontrållåj. Jus lea vuolggahuvvon mammongráfii oažžu dieđu dutkanbohtosis iežas doaktáris. Jus la siejveduvvam mammografiddjaj de diedojt oadtju åtsådimbåhtusa birra ietjas dåktåris. Hormonadikšun sáhttá dahkat árvvoštallama váddáseabbon Hormåvnnådálkudibme máhttá árvustallamav låsedit Muhtin nissonat ožžot hormonadikšuma jorggáldatjagiid áigge dehe maŋŋel dehe go borret p-billara. Muhtem nissuna dálkuduvvi hormåvnåj klimakterian ja klimakteria maŋŋela jali p-tablehtajt bårri. Dakkár dikšun váikkuha raddegođđosii nu ahte dat šaddá diktábun mii dagaha mammongráfagovaid váddáseabbon árvvoštallat. Dakkir dálkudibme bájnasj njidtjetsuottsav vaj sjaddá assáp ja dahká mammografiddjagåvåv låsebut árvustallat. Danin lea dehálaš muitalit jus borrá dálkasiid mat siskkildit hormonaid. Danen la ájnas giehttot jus bårrå dálkkasijt ma hormåvnåjt sisanedi. Dutkan ii leat váralaš Åtsådibme ij la vádálasj Dat suonjarmearri masa šaddá mammongráfadutkamis lea nu unni ahte dat ii buvtte mangelágán riskkaid. Suonjarnárre majt hähttu gillat mammografiddjaåtsådimen la nåv unne vaj dav e ane vádálattjan. Ja dáhpáhuvvá jámma teknihkalaš ovdáneapmi dárkkuhussan unnidit suonjardosaid vel eanet. Duodden teknijkalasj åvdedibme dagáduvvá ulmijn ájn suonjarmierijt unnedit. Ii galgga biehttalit mannamis mammongráfadutkamii go bovdejuvvo, dehe jus lea áican rievdama iežas rattis. Ij galga guoktáladdat mammografiddjaåtsådimen mannat gå gåhtjoduvvá, jali jus älvvá rievddadusáv ietjas njittjijn. Mammongráfain sáhttá dutkat vaikko olbmos lea raddeimplantahtta. Buoragit manná åtsåduvvat mammografidjajn vájku li implantáhta. Ii leat mangelágán riska ahte implantáhtta cuovkana, muhto go dalle ii sáhte deaddit rattiid čoahkkái dego nissoniin implantáhtahaga sáhttá dárbbahuvvot individuálalažžat heivehuvvon dutkan. Ij la máhttelisvuohta vaj implantáhta tsuovkkani, valla gå ij maná njittjijt diebttjit degu nissunijn váni implantáhtaj dagi de l dárbulasj aktugasj hiebadum åtsådimijn. Dávjjimusat kompletterejuvvo maid mammongráfa ahte rattit guldaluvvo čađa ja dutkojuvvo Ultra- jienain. Dájvvámusát duoddiduvvá aj mammografiddja gå njittje åtsåduvvi ja åtsådibme ultrajienajn. Gean ii galgga dutkojuvvot mammongráfain ? Gut ij lulu åtsåduvvat mammografidjajn ? Go lea hui nuorra lávejuvvo dutkat Ultra-jienain mammongráfa sajis. Gå l ållu nuorra de álu åtsåduvvat ultrajienajn ienni gå mammografiddjajn. Dat vuolgá das go raksagoađus lea nu divttis ahte mammongráfagovaid lea váttis dulkot. Le danen gå njittjij ráksátsuodtsa la nåv assá vaj mammografiddjagåvå sjaddi vájve dádjadit. Ultra-jietna addá dalle sihkkarit vástádusa. Ultrajiedna vaddá jáhkedahtes vásstádusáv Jus doavttir vihku ahte rattis lea bohtaneapmi dalle lávejuvvo mammongráfa garvit daningo lea biidnu deaddit ratti čoahkkái. Jus dåktår gáddá jiesska l njittjen de álu mammografiddja ij dagáduvá danen gå báktji njittjev aktij diebttjit. Dan sajis sáhttá leahkit buorre čađahit Ultra-jietnadutkama, oaidnin dihte leago siedja man dárbbaha bohčit olggos. Dan sadjáj l buorre ultrajiednaåtsådimev tjadádit, vuojnátjit jus siedja gávnnu majt hähttuji duobbmit. Go infekšuvdna lea dikšojuvvon galgá goittotge čađahit mammongráfa. Gå infeksjåvnnå l dálkudum de beras mammografiddjaåtsådimev tjadádit. Dat lea erenomáš dehálaš jus lea boarrásit. Sierraláhkáj ájnas la jus la vuorrasabbo. Jus lea áhpeheapme ii gálgga čađahit dearvvašvuođadutkama, ng. screnen, mammongráfain. Jus la iesselissan de ij galga varresvuohtaåtsådimev tjadádit, nåv gåhtjodum screening, mammografidjajn. Muhto jus áicá rievdama rattis galgá álo váldit oktavuođa divššuin vai jođánit beassá dutkamii, vaikko lea áhpeheapme. Valla jus älvvá rievddadusáv njittjen de agev galggá sujtujn aktavuodav válldet ruvvaláhkáj åtsåduvátjit, ihka vil la iesselissan. Dalle dutkan álggahuvvo Ultra-jienain ja dievasmahtto mammongráfain jus dárbbašĺas. Åtsådibme de álggá ultrajienajn ja duoddiduvvá mammografidjajn jus la dárbulasj. Manin dárbbaha dutkojuvvot ? Manen dárbaj åtsåduvvat ? (ca 3 sidor) (ca. 3 sidor) Ná dat dáhpáhuvvá (ca 4 sidor) Nåvti dagáduvvá (ca. 4 sidor) Čálli: Heitti Teder, kirurga, Centralsjukhuset Kristianstad Tjálle: Heitti Teder, kirurga, Centralsjukhuset Kristianstad Dárkkisteaddji: Laszlo Tabar, doavttir, professor, spesialista i radiologi Falu buohccevies us Dåjmadiddje: 1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi leat heivehan, dárkkistan ja dohkkehan maid buot sisdoalu. Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden. Davvisámegiella / Nordsamiska Julevusámegiella / Lulesamiska Čalbmevuolššit mánáin - maid sáhttá ieš dahkat ? Tjalmmeinflammasjåvnå mánájn - majt máhttá iesj dahkat ? Ögoninflammation hos barn - vad kan man göra själv ? Ögoninflammation hos barn - vad kan man göra själv ? Basa čalmmi kompressoriin dehe bumbolduhkuin olggut čalbmegeažis siskkibu guvlui. Basá tjalmev kompressajn jali bomulloduokkijn ålgop tjalmmetjiegas sisŋebuj. Manná dávjá badjel vahkus Álu vahkon vássá Čalbmevuolššit mánáin leat dábálaččat, dávjá virusinfekšuvnna oktavuođas dego nuorvu. Tjalmmeinflammasjåvnnå l dábálasj mánájn, álu virusinfeksjåvnås snuohpav la oadtjum. Čalbmevielgadas ruvssoda ja erdo ja čalmmis golgá ruddi, mii dávjá lea fiskat. Tjalmmevielggat ruopsut ja vájveduvvá ja låsjkos gålggå tjalmes, mij álu l visskásiehke. Dábálaččat čalbmi orru bohtas. Álu tjalmme vuojnnu båden. Eanas buorrána vahkus divššukeahttá. Ienemusát buorrán váhkon váni dálkudime dagi. Čalbmevuolši njoammu álkit. Tjalmmeinflammasjåvnnå álkket såhpu. Mánát sáhttet oažžut vuolšši čalmmiide eará sivaid dihte nai. Máná máhtti aj ietjá årijs inflammasjåvnåjt tjalmijda oadtjot. Sivvan dasa sáhttá leahkit allergiijareakšuvdna dehe ahte mánná lea vahágahttán čalmmi dehe ožžon riba čalbmái. Dan duogen máhttá allergiddja jali mánná l vahágahttám jali oadtjum rugijt tjalmmáj. Vuolši lea goruda vuohki bealuštit iežas. Inflammasjåvnnå la rubmaha vuohke ietjas suoddjit. Sáhttágo mánná mannat ovdaskuvlii ? Máhttá gus mánná åvddåskåvllåj mannat ? Mánná geas lea čalbmevuolši ja leat rukses čalmmit ja veháš durddas vuožus unnánaš nuorvvu oktavuođas ii dárbbat leahkit eret ovdaskuvllas jus muđui veadjá bures. Máná gudi li snupohpasa ja gejn la tjalmmeinflammasjåvnnå ruoppsij tjalmij vehik siedjan e dárbaha hejman årrot åvddåskåvlås jus ietján buoragit viedji. Mánát geat vázzet ovdaskuvlla galget leahkit nu virkot ahte sii nagodit oassálastit buot doaimmaide. Máná gudi li åvddåskåvlån galggi nåv vieddje årrot vaj viedji oassálasstet gájkka dåjmajda. Mánát geain lea allergiijaváttut čalmmiin eaige dárbbat leahkit ruovttus. Máná allergiddjavájvij tjalmijn e ga dárbaha hejman årrot. Mánná ferte bissut ruovttus jus čalbmi lea sidjon Mánná luluj hejman årrot jus tjalmme l siedjan Jus máná čalbmi ruddo gitta ja ferte sihkut sieja čalmmis máŋgii beaivvis lea mánás garra infekšuvdna. Jus máná tjalme dednju ja hähttu siejav tjalmijs moaddi bäjvváj sihkkot de l mánán tjavgga infeksjåvnnå. Eanas goappeš čalmmit leat erdon ja siedja sáhttá golgat. Ienemusát li goappásj tjalme vájvedum ja máhtti siedjut. Mánná ferte dalle leahkit eret ovdaskuvllas oassái daningo dat njoammu, oassái daningo máná čalmmi ferte bassat máŋgii beaivvis. Mánná de luluj hejman årrot åvddåskåvlås danen gå l såhpulis, ja máná tjalmme hähttu moaddi bäjvváj basáduvvat. Mánná sáhttá fas mannat mánnájovkui go garra vuolši lea buorránan iige čalmmis leat šat siedja. Mánná máhttá mánnájuohkusij ruoptus mannat gå tjavgga inflammasjåvnnå l buorránam ja tjalmme ij la des siedjan. Čalbmevuolši njoammu álkit una mánážiid olis daningo sii stohket nu lahka nuppiideaset. Tjalmmeinfeksjåvnnå såhpu giehpemusát smávva mánáj gaskan danen gå nåv lahkalakkoj ståhki. Njoammun viidu earet eará go mánná ruvve čalmmiidis ja dasto váldá ájanasaid dehe gitta eará mánáide. Soahpom oabllu iehtjádij siegen gå mánná tjalmijt ruvvi ja maŋŋela duohttá ståhkamgávnijt jali ietjá mánájt. Skuvlamánáin ii leat seamma lahka oktavuohta muhto garra čalbmeinfekšuvnnas sáhttet sii goit dárbbahit leahkit ruovttus jus čalmmit leat erdon. Skåvllåmánájn älla sämmi lahkaaktavuohta valla jus la tjavgga tjalmmeinfeksjåvnån ja tjalme li vájvedum de soajttá dárbahi hejman årrot. Basa čalmmi čáziin Bassat tjalmev tjátjijn Jus mánás lea siedja čalmmiin lea buorre bassat čalmmi ráinnasin nu dávjá go dárbbahuvvo dábálaš čáziin. Jus mánán la siedja tjalmijn de l buorre tjalmev rájnnasit bassat nåv dájvvalakkoj gå l dárbulasj tjátjijn. Geavtte kompressora dehe bumbola ja basa olggul olggut čalbmegeažis siskkibu guvlui. Ane kompressav jali bomullov ja basá ålgop tjalmmetjiegas sisŋebuj. Leage fuolalaš giehtabuhtisvuođain Åro váttuk giehtarájnasvuodajn Eastin dihte čalbmeinfekšuvnnaid lea buorre leahkit fuolalaš giehtabassamiin jus máŋgasiin birrasis lea nuorvu. Hieredittjat tjalmmeinfeksjåvnåjt buorre váttugit giedajt bassat jus ålos birrusin li snuohpasa. Lea maid buorre jus sihke ruovttus ja ovdaskuvllas molsojuvvo sihkaldagat dávjá. Buorre l aj jus goappátjagá hejman ja åvddåskåvlån sigárdagájt álu målssu. Njuorat mánát Njuorakmáná Lea dábálaš ahte njuorat mánáin lea fiskeslágan vuožus čalmmiin, man sivvan lea ahte sis leat baskkit ganjalkanálat go boarrásit mánáin ja ráves olbmuin. Dábálasj la njuorakmánájn li visskásiek låsjkos tjalmijn, danen gå siján li baskep ganjálkanála gå vuorrasap máná ja ållessjattuga. Basa čalmmi ráinnasin olggut čalbmegeažis siskkibu guvlui kompressoriin dehe bumbolduhkuin mii lea láktaduvvon loika hátnáčáziin dehe sálteluvvosiin. Basá tjalmev rájnnasit ålgop tjalmmetjiegas sisŋebuj kompressajn jali bomulloduohpujn mij la suollnodum vuorgas kránatjátjijn jali sálltelåssjkusijn. Soaitá dárbbahit váldit oktavuođa divššuin Márjju dárbaj sujtujn aktavuodav válldet Čalbmevuolššit mat eai leat buorránan vahkus sáhttet dárbbahit dikšuma antibiotihkain. Tjalmmeinflammasjåvnå ma älla buorránam vahkon márjju dárbahi antibiotihkajn dálkuduvvat. Sáhttá váldit oktavuođa dearvvašvuođaguovddážiin. Máhttá varresvuohtaguovdátjijn aktavuodav válldet. Guovtti beaivvi antibiotihka dikšuma maŋŋel infekšuvdna ii darvan šat ja mánná sáhttá mannat fas ovdaskuvlii. Guovte biejve dálkudime maŋŋela antibiotihkajn de infeksjåvnnå ij des soahpo ja mánná máhttá åvddåskåvllåj ruoptus mannat. Ii galgga vuordit oktavuođa váldimiin dearvvašvuođaguovddážiin jus mánás lea garra vuolši ja boahtá olu siedja. Ij lulu vuorddet varresvuohtaguovdátjn aktavuodav válldet jus mánán la sieldes tjavgga inflammasjåvnnå ja edna siedja sjaddá. Seamma guoská jus mánná lea hearki čuvgii dehe sus leat váddásit nuorvováivvit. Sämmi l aj jus mánná ij rat tjuovgav gierda jali sujna l tjavgap snuohpavájve. Jus mánás leat váttis váivvit beare nuppi čalmmis ja eahpida ahte mánná lea loavkidan čalmmi ii galgga maid vuordit oktavuođa váldimiin. Jus mánán li tjavgga vájve val avtan tjalmen ja gáddá mánná l tjalmev vahágahttám de ij lulu ga vuorddet aktavuodav válldet. Jus njuorat mánás lea čalbmevuolši galgá váldit oktavuođa divššuin dakkaviđe. Jus njuorak manán la tjalmmeinfeksjåvnnå de luluj sujtujn dalága aktavuodav válldet. Sáhttá álot riŋget buohccedikšorávahahkii oažžun dihte ráđiid. Máhttá agev skuolkkat skihpasujttorádevaddemij oattjotjit rádev. Čálli: Elin Åkerblom, buohccidivššár, Stockholm Tjálle: Elin Åkerblom, skihpasujtár, Stockholm 1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi leat maid heivehan, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu. Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden. Davvisámegiella / Nordsamiska Julevusámegiella / Lulesamiska Čoahkkáigeassu (ca 2 sidor) JulevusámegiellaLulesamiska Mii lea gynekologalaš seallaiskkus ? Mij la gynekologalasj sellaåtsådibme ? (ca 3 sidor) (ca. 3 sidor) Nissonat bovdejuvvojit jeavddalaččat (ca 2 sidor) Nissuna gåhtjoduvvi dájvvalakkoj (ca. 2 sidor) Muhtimat eai dárbbat guođđit iskosa (ca 2 sidor) Muhtema e dárbaha åtsådimev vaddet (ca. 2 sidor) Nu dutkan dáhpáhuvvá (ca 2 sidor) Nåvti åtsådibme dagáduvvá (ca. 2 sidor) Goas oažžu vástádusa ? Goassa vásstádusáv oadtju ? (ca 3 sidor) (ca. 3 sidor) Mii lea gynekologalaš seallaiskkus ? Mij la gynekologalasj sellaåtsådibme ? (ca 3 sidor) (ca. 3 sidor) Nissonat bovdejuvvojit jeavddalaččat (ca 2 sidor) Nissuna gåhtjoduvvi dájvvalakkoj (ca. 2 sidor) Muhtimat eai dárbbat guođđit iskosa (ca 2 sidor) Muhtema e dárbaha åtsådimev vaddet (ca. 2 sidor) Nu dutkan dáhpáhuvvá (ca 2 sidor) Nåvti åtsådibme dagáduvvá (ca. 2 sidor) Goas oažžu vástádusa ? Goassa vásstádusáv oadtju ? (ca 3 sidor) (ca. 3 sidor) Čoahkkáigeassu Tjoahkkájgäsos Čoahkkáigeassu Tjoahkkájgäsos Guođđimiin jeavddalaččat gynekologalaš seallaiskosa sáhttá suddjet iežas viigáčeabetboraš-dávddas. Gå dájvvalakkoj vaddá gynekologalasj sellaåtsådimev de máhttá ietjas suoddjit skoahtotjåttåbårredávddaj. Seallaiskosat váldo goaŧŧonjálmmis čoavjevuođus ja sáhttá árrat čájehit jus leat seallarievdamat mat sáhtáše dagahit goaŧŧočeabetborašdávdda. Sellaåtsådibme skoahtotjåttån vuollevájmon váldeduvvá ja árrat máhttá vuosedit jus li sellarievddadusá ma lulun båhtusav vaddet skoahtotjåttåbårredávddaj. Eanaš seallarievdamat mat fuomášuvvojit leat álkit rievdamat mat buorránit ieža, muhto muhtimiid ferte váldit eret. Ienemus sellarievddadusá ma ájtsaduvvi li giehpep rievddadusá ma ietjastis buorráni, valla muhtemijt la dárbbo ierit válldet. Hui hárve dáhpáhusas sáhttá seallaiskkus čájehit borašdávdda. Sieldes vuorjját sellaåtsådibme vuoset bårråmdávdav. Dálle borašdávda láve leahkit árra dásis ja dikšun sáhttá šaddat álkibun ja unnit liigeváikkuhusaiguin. Bårredávdda dalloj la árra mieren ja dåmajdibme álkkep sjaddá ja binnep tjuovvobájnatjimij. Ruoŧa nissonat bovdejuvvojit dássedit gynekologalaš seallaiskkusváldimii, ng. screening. Nissuna Svierigin dájvvalakkoj gåhtjoduvvi gynekologalasj sellagähttjalibmáj, nåv gåhtjoduvvam screening. Jus lea 23 ja 50 gaskkan boahtá bovdehus juohke goalmmát jagi. Jus la 23 ja 50 jage gaskan de gåhttjom boahtá juohkka goalmát jage. Dan maŋŋel juohke viđat jagi dassážiigo lea 60 jagi boaris. Dan maŋŋela dábálattjat fert vidát jage 60 jahkáj. Jus lea badjel 50 jagi sáhttet rutiinnat leat sierralágánat ja vuolgit das man guovllus riikkas orru. Jus la vuorrasabbo gå 50 jage de barggovuoge máhtti sieradit ja gånnå rijkan årru. Seallaiskosa sáhttá guođđit maid jurttamovrra dehe gynekologa luhtte čađahahttin dihte gynekologalaš dutkama eará siva dihte. Máhttá aj sellagähttjalimev vaddet jus la gáhppeliddjen jali gynekologa lunna tjadádittjat gynekologalasj åtsådimev ietjá årijs. Ráhkkáneapmi Gárvedime Ii dárbbat ráhkkanit mange ládje, muhto lea buorre ahte ii leat anašan dehe geavtán mangelágán sálvva čoavjevuođus jándora ovdal dutkama. Ij dárbaha gárvedit sierraláhkáj, valla buorre l jus ij la narggem årrum jali muhtem vuojddasav vuollevájmon adnám jánndurav åvddål åtsådime. Muđui iskosa lea váttis dulkot. Ietján de gähttjalibme sjaddá vájvve dádjadit. Iige galgga guođđit iskosa go leat mánodávddat. Ij ga galga åtsådimev vaddet gå l liejbbe. Mot dutkan dáhpáhuvvá ? Gåktu åtsådibme dagáduvvá ? Go iskkus váldo ferte nuoladit goruda vuolit oasi ja velledit gynekologalaš dutkanstullui. Gå gähttjalibme vattá de hähttu vuollerubmahav nuoladit ja viellidit gynekologalasj åtsådimståvllåj. Doavttir dehe jurttamovra sáhttá váldit iskosa máŋgga ládje. Dåktår jali gáhppeliddje máhttá gähttjalimev válldet umassláhkáj. Dávjjimusat gevtojuvvo una lasta mii sihkkojuvvo goaŧŧonjálmmi vuostá ja dasto una dipma borstta goaŧŧočeabetkanála vuolit oasi vuostá. Ienemusát aneduvvá unna spahtel mij duohtaduvvá skoahtodáhpá vuostij ja dan maŋŋela dibma bårstasj skoahtotjåddåga vuolemus oase vuosstij. Dávjá oažžu maid vástidit muhtin jearaldagaide iskkusváldima oktavuođas. Álu oadtju aj vásstedit muhtem gatjálvisájt gähttjalime bále. Vástádusat leat dehálaččat vai iskosa sáhttá analyseret riekta. Vásstádusá li ájnnasa guoradalátjit gähttjalimev riektaláhkáj. Dutkamuš ii bávččagahtte ja čađaheapmi váldá dušše moadde minuhta. Åtsådibme ij bávtjesta ja dagáduvvá val moatten minuvtan. Vástádusa seallaiskosii oažžu guđa vahku siste. Vásstadusáv sellagähtjalibmáj álu oadtju gudán vahkon. Got veadjá maŋŋel ? Gåktu dåbddu maŋŋela ? Iskkusváldin lea riskkaheapme. Åtsådibme ij la várálasj. Muhtumin soaitá vehá vardit maŋŋel muhto dat ii leat váralaš. Muhttijn varddá vehik maŋŋela valla ij la várálasj. Mii lea gynekologalaš seallaiskkus ? Mij la gynekologalasj sellaåtsådibme ? Mii lea gynekologalaš seallaiskkus ? Mij la gynekologalasj sellaåtsådibme ? Seallaiskosa guođđin Vaddet sellaåtsådimev Gynekologalaš seallaiskkus lea iskkus mii váldojuvvo goaŧŧočeabeha vuolit oasis mii gohčoduvvo goaŧŧonjálbmin ja mii luoitá viigái. Gynekologalasj sellaåtsådibme l åtsådibme mij váldeduvvá skoahtotjåddåga vuolemus oases mij gåhtjudallá skoahtodáhppán mij nåhkå guoddnáj. Iskkus sáhttá árrat čájehit jus olbmos leat seallarievdamat main sáhttá vuolgit goaŧŧočeabetborašdávda. Åtsådibme máhttá árrat vuosedit jus li sellarievddadusá ma máhtti båhtusav vaddet skoahtotjåttåbårredávddaj. Eanas seallarievdamat mat fuomášuvvojit leat geahppasit rievdamat mat buorránit ieža, muhto oassi dárbbaha váldot eret. Ienemus sellarievddadusá ma ielveduvvi li giehpep rievddadusá ma ietjastis buorráni, valla muhtemijt hähttu ierit válldet. Iskkus sáhttá maid čájehit borašdávdda, vaikko dat lea hui eahpedábálaš. Åtsådibme máhttá aj vuosedit bårråmdávdav, ihka vil la vuorjját. Jus jeavddalaččat guođđá seallaiskosa oažžu nanu suoji goaŧŧočeabetborašdávdda vuostá daningo seallarievdamat sáhttet gávdnojuvvot ovdalgo dat leat ovdánan borašdávdan. Jus dájvvalakkoj vaddá sellaåtsådimev de oadtju nanos suojev skoahtotjåttåbårredávddaj gå sellarievddadusájt máhtti gávnnat åvddål gå li bårredávddaj åvdeduvvam. Seallaiskkus váldojuvvo goaŧŧočeabeha vuolit oasis, goaŧŧonjálmmis mii luoitá viigái. Sellaåtsådibme váldeduvvá skoahtotjåddåga vuolemus oases, skoahtodáhpás mij nåhkå guoddnáj. Livmoder = goaŧŧu Äggstock = monneráksá Livmoderhals = goaŧŧočeabet Livmodertapp = goaŧŧonjálbmi Slida = viigá, cinni Skoahto = Livmoder Månem = Äggstock Skoahtotjåttå = Livmoderhals Skoahtodáhppá = Livmodertapp Guoddná = Slida Jeavddalaš dárkkástusat Kontrållå dájvvalakkoj Gynekologalaš seallaiskkus gullo dearvvašvuođadárkkástusaide, ng. screening masa Ruoŧa nissonat bovdejuvvojit jeavddalaččat. Gynekologalasj sellaåtsådibme gullu varresvuohtakonrållåjda, nåv gåhtjåduvvam screening, masi nissuna Svierigin gåhtjoduvvi dájvvalakkoj. Daningo seallarievdamat dalle sáhttet áicojuvvot ja dikšojuvvot árrat, lea dagahan ahte goaŧŧočeabetborašdávda lea šaddan fuomášahtti eahpedábáleabbon maŋemus 40 jagis. Gå sellarievddadusá árrat ielveduvvi ja dálkuduvvi, le dat dahkam vaj skoahtotjåttåbårredávdda dajt maŋemus 40 jagijt la oalle binnum. Seallaiskosat eará dilálašvuođain Sellaåtsådibme ietjá bálijn Gynekologalaš seallaiskosa sáhttá guođđit maid jus lea jurttamora dehe gynekologa luhtte ja čađaha gynekologalaš dutkama eará siva dihte. Gynekologalasj sellaåtsådimev vatteduvvá aj jus la gáhppeliddje jali gynekologa lunna gynekologalasj åtsådimev ietjá årijs tjadádime. Muhtumin sáhttá seallaiskkus leahkit oassi gynekologalaš dutkamis jus leat ovdamearkka dihte vardinheađuštus, muhto dalle soaitá maid leahkit buorre dilálašvuohta guođđit screeneniskosa. Muhttijn sellaåtsådibme l gynekologa guoradallamis oasse jus buojkulvissan li varddemsjáhtasime, valla máhttá aj buorre dille screeningåtsådimev vaddet. Dat soaitá leahkit vuogas jus goittotge fargga galgá guođđit iskosa, dehe jus lea missen ovddit seallaiskkusdárkkástusa. Hiebalasj la jus lijká l muddo åtsådimev vaddet, jali jus la vajálduhttám åvdep sellaåtsådimkontrållåv. Seallarievdamat ja borašdávda Sellarievddadime ja bårredávdda Seallarievdamiid sivvan sáhttá leahkit vuohččecuocca hearddohuvvan mat bakteriijat leat dagahan dehe gaskaboddosaš virusinfekšuvdna. Sellarievddadimij oarre máhttá årrot vájvve skoaden bakteriajs jali gasskabåddåsasj virusinfeksjåvnås dagádum. Dat lea dábáleamos sealla rievdantiipa mii sáhttá buorránit ieš. Le sellarievssadusáj dábálamos tjärdda ma máhtti buorránit ietjastis. Eará seallarievdamat mat sáhtále šaddat goaŧŧočeabetborašdávdan, sáhttet váldojuvvot eret unnit doaibmabijuin. Ietjá sellarievddadusá ma lulun båhtusav vaddet skohtotjåttåbårredávddaj, máhtti ierit váldeduvvat unnep tjuollamijn. Jus lea seallaiskkus mii ii leat normála dahkkojuvvo dárkkástus ja dalle dávjá gohččojuvvo doaktárii. Jus la sellaåtsådibme mij ij la iemelágásj de guoradallam dagáduvvá ja álu gåhtjoduvvá dåktåråtsådibmáj. Dalle olmmoš sáhttá oažžut evttohusa ahte seallarievdamat váldojuvvojit eret dehe sáhttá vuordit ja geahččat jus rievdamat buorránit ieža. Máhttá de oajvvadusáv oadtjot sellarievddadusá galggi tjuoladuvvat jali galggá vuorddet rievddadusájt ietjastis buorránit. Láve váldit guhkes áiggi ovdalgo seallarievdamat ovdánit goaŧŧočeabetborašdávdan, dábálaččat logis vihttanuppelot jahkái. Guhka ájgge gihtjá åvddål gå sellarievddadusá åvdeduvvi skoahtotjåttåbårredávddaj, dábálattjat lågev gitta lågenanvihtta jage. Lea hui eahpedábálaš ahte juo ovdánan borašdávda fuomášuvvo seallaiskkusváldimis, muhto dat dáhpáhuvvá hui hárvvui. Le vuorjját gå juo åvdedum bårredávdda ielveduvvá sellaåtsådimen, valla dáhpáduvvá ájnegasj bále. Dalle láve borašdávda leahkit árramuttus ja dikšun sáhttá šaddat álkibun unnit siidováikkuhusaiguin. Bårredávdda dalloj la árra mieren ja dálkudibme máhttá álkkebut sjaddat binnep tjuovvobájnatjimij. Juohke jagi ožžot illá 450 ruoŧŧelaš nissona goaŧŧočeabetborašdávdda dan sadjáigo, sullii 30 000 nissona, ožžot dieđu ahte sis leat seallarievdamat. Juohkka jage vargga 450 svieriga nissuna åttjudi skohtotjåttåbårredávdav gå ålobu, bájkoj 30 000 nissuna, diededuvvi siján li sellarievddadusá. Nissonat bovdejuvvojit jeavddalaččat Nissuna gåhtjoduvvi dájvvalakkoj Nissonat bovdejuvvojit jeavddalaččat Nissuna gåhtjoduvvi dájvvalakkoj Nissonat bovdejuvvojit juohke goalmmát jagi Nissuna gåhtjoduvvi juohkka goalmát jage Buot nissonat 23 ja 50 gaskkan ožžot bovdehusa seallaiskkusváldimii juohke goalmmát jagi. Gájkka nissuna 23 ja 50 jage gaskan gåhtjoduvvi sellaåtsådibmáj juohkka goalmát jage. Dasto oažžu bovdehusa juohke viđat jagi 50 ja 60 jagi gaskkan. Dan maŋŋela gåhtjoduvvá juohkka vidát jage gå la 50 ja 60 jage gaskan. Jus lea badjel 50 jagi sáhttá áigi bovdehusaid gaskkan molsasaddat vuolgá das gos orru riikkas. Jus la vuorrasap gå 50 jage de ájgge gåhttjoma gaskan målsudi vehik gånnå rijkan årru. Nissonat geat ovdal leat dikšojuvvon seallarievdamiid dihte sáhttet dárbbahit seallaiskkusdárkkástusaid maid maŋŋel 60 jagi. Nissuna gudi åvdebut li dåmajduvvam sellarievddadusájda máhtti aj dárbahit sellaåtsådimkontrållåjt 60 jage maŋŋela. Bovdehus sáddejuvvo dan čujuhussii gosa lea sisačálihuvvon ja lea álo eaktodáhtolaš oassálastit. Gåhttjom rájaduvvá årudahkaj gånna l álmmuktjáledum ja agev la iesjmiedogis oassálasstet. Man vuostáváldimii iskkus guđđojuvvo ? Makkir duostudahkaj åtsådimev vaddá ? Go lea ožžon bovdehusa seallaiskosa váldá jortamovra lagamus jortamovravuostáváldimis, mii maid gohčoduvvo etniidrávvenguovddážin. Gå la gåhttjomav oadtjum de gáhppeliddje sellaåtsådimev válldá lagámus gáhppeliddjeduostudagán, mij aj gåhtjudallá iednijsujttoguovdátjin. Dábálaččat oažžu bovdehusa mearriduvvon áigái man sáhttá molsut. Ienemusát oadtju mierredum ájgev ja máhttá dav ådåsis diŋŋgot. Dihto báikkiin sáhttá maid molsut áiggi eará vuostáváldimii. Muhtem bájkijn máhttá aj ådåsis diŋŋgot ietjá duostudahkaj. Jus guođđá seallaiskosa gynekologalaš dutkama oktavuođas, ovdamearkka dihte gynekologa luhtte dehe prevenšuvnnašávnnasrávvemiin, lávejit iskosat maid registrerejuvvot nu ahte oažžu boahttevaš fálaldaga seallaiskkusdárkkástussii go lea gollan golbma dehe vihtta jagi. Jus vaddá sellaåtsådimev gynekologalasj åtsådime bále, buojkulvissan gynekologa lunna jali preventijvvanävorádevaddema lunna, de åtsådime álu aj registarduvvi vaj oadtju boahtte fáladusáv sellaåtsådimkontrållåj maŋŋel gå li gålmmå jali vihtta gållåm. Muhtimat eai dárbbat guođđit iskosa Muhtema e dárbaha åtsådimev vaddet Muhtimat eai dárbbat guođđit iskosa Muhtema e dárbaha åtsådimev vaddet Dat geat leat vuollái 23 ja badjel 60 eai bovdejuvvo Gudi li nuorabu gå 23 jage ja vuorrasappo gå 60 jage e gåhtjoduvá Jus lea vuollái 23 jagi ii bovdejuvvo seallaiskkusdárkkisteapmái. Jus la nuorap gå 23 jage ij gåhtjoduvá sellaåtsådimkontrållåjda. Seallarievdamat leat iešalddes oalle dábálaččat ovdal 23 jagi, muhto eatnasat jávket ieža nu nuorra nissoniin. Sellarievddadusá li ietjastis åbbå dábálattja åvddål 23 jage, valla ienemusá gáhtu ietjastis nåv nuorra nissunijn. Lea hui eahpedábálaš ahte goaŧŧočeabetborašdávda ovdána nu árrat. Le sierralágásj vuorjját gå skoahtotjåttåbårredávdda åvdån gå l nåv nuorra. Jus lea oassálastán gynekologalaš seallaiskkusdárkkisteapmái ja leat leamaš máŋga normála seallaiskosa go lea deavdán 60 jagi lea riska hui unni ahte maŋibus eallimis ovddida goaŧŧočeabetborašdávdda. Jus la oassálasstám gynekologalasj sellaåtsådimkontrållåj ja li moadda iemelágásj sellaåtsådime årrum gå l dävddám 60 jage l máhttelisvuohta maŋebut viessomin åvdet skoahtotjåttåbårråmdávdav sieldes unne. Dat geain ii leat leamaš seksa eai dárbbat guođđit iskosa Gudi älla seksav adnám e dárbaha åtsådimev vaddet Jus ii goassege leat leamaš seksa ii dárbbat guođđit seallaiskosa. Jus ij la goassak seksav adnám de ij dárbaha sellaåtsådimev vaddet. Goaŧŧočeabetborašdávda albmana beare nissoniin geain leamaš seksa ja geat dalle leat bostohallan dihto tiippat HPV:ai, humant papillomvirusii. Skoahtotjåttåbårredávdda badján nissunijn gudi li seksav adnám ja li HPV vissa tjerdas, humana papillomavirus soaboduvvam. Jus lea homoseksuálalaš Jus la homoseksuella Jus lea homoseksuála de lea buorre mannat jeavddalaččat seallaiskkusdárkkisteamis daningo virus mii sáhttá dagahit seallarievdamiid jáhku mielde sáhttá bostit maid nissonis nissonii. Jus la homoseksuella de l buorre sellaåtsådimkontållåjn mannat dájvvalakkoj danen gå virus mij máhttá dahkat sellarievddadusájt dávk soabosj nissunis nissunij. Jus lea čuohpahan eret goaŧu Jus la skoadov ierit tjuollam Jus lea čuohpahan olles goaŧu, mii gohčoduvvo hysterektomiija, it dárbbat mannat seallaiskkusdárkkisteamis, daningo dalle goaŧŧonjálbmi lea maid dalle váldon ollásit eret čuohpadeamis. Jus la ålles skoadov ierit tjuollam, mij gåhtjudallá ålles hysterektomiddjan, de ij dárbaha mannat sellaåtsådimkontrållåjn, danen gå skoahtodáhppá de l aj ierittjuoladum. Muhto jus čuohpadeapmi dahkkui goaŧŧočeabetborašdávdda dehe seallarievdamiid dihte goaŧŧočeabehis ferte joatkit mannama dárkkisteamis. Valla jus tjuollam dagáduváj skoahtotjåttåbårråmdávda jali sellarievddadusáj diehti beras boahtteájgemannat kontrållåjn. Dalle váldo iskkus cinni bajimus oasis. Váldeduvvá de åtsådibme guodná bajemus oases. Jus lea eahpesihkkar man soarttat čuohpadeami lea čađahan dehe mii lea váldon eret sáhttá jearrat dan klinihkas gos čuohpadeapmi dahkkui. Jus juorrul makkir tjuollamtjerdav la tjadádam jali ma li ierit tjuoladum de máhttá gatjádit klinijkan gånnå tjuoladuvvi. Jortamovra jortamovravuostáváldimis dehe etniidrávaguovddážis sáhttet dávjá maid veahkehit oažžut dan dieđu. Gáhppeliddje gáhppeliddjeduostudagán jali iednesuojttoguovdátjin álu máhtti viehkedit dáv diededimev åttjudit. Jus lea eahpesihkkar lea buoret váldit iskosa sihkkarvuođa dihte. Jus juorrula de l buorep åtsådimev vaddet sihkarvuoda diehti. Nu dutkan dáhpáhuvvá Nåvti åtsådibme dagáduvvá Nu dutkan dáhpáhuvvá Nåvti åtsådibme dagáduvvá Ráhkkaneamit Gárvedime It dárbbat ráhkkanit ovdal seallaiskosa mange sierra ládje, muhto ferte garvit anašeami dehe geavtit soames vuoidasa dehe sálvva jándora cinnis ovdal dutkama. Ij dárbaha gárvedit sellaåtsådime åvddåla sierraláhkáj, valla ij galga seksav adnet jali adnet avtak vuojddasav guodnán jánndurav åtsådime åvddåla. Seallaiskosa sáhttá muđui leahkit váttis dulkot. Sellaåtsådibme ietján sjaddá vájvve dádjadit. It ge galgga maid guođđit iskosa jus leat mánodávddat. Ij ga galgga åtsådimev vaddet gå l liejbbe. Iskkus goaŧŧonjálmmis Åtsådibme skoahtodáhpás Dutkama ovdal dárbbaha nuoladit vuolit oasi gorudis ja velledit gynekologalaš dutkanstullui. Åtsådime åvddåla hähttu nuoladit vuollerubmahav ja viellidit gynekologalasj åtsådimståvllåj. Iskkusváldi, gii lea jortamovra dehe doavttir, lebbe várrogasat cinneseinniid dábálaš gynekologalaš instrumeanttaiguin mat galget leahkit gorutlieggasat. Åtsådiddje, gut la gáhppeliddje jali dåktår, várrogit sierri guodná sijddovijddudagáv dábálasj gynekologalasj instrumentaj ma galggi rumajlieggasa årrot. Mot iskkus váldo rievdá veháš vuostáváldimis vuostáváldimii. Gåktu åtsådibme váldeduvvá målsut duostudagás duostudahkaj. Dábáleamos lea ahte muorra dehe plástelasta sihkkojuvvo goaŧŧonjálmmi vuostá ja dasto gevtojuvvo una dipma borsta goaŧŧočeabetkanála vuolit oasis. Dábálattjat spahtel muoras jali plástas gähppadit duohtaduvvá skoahtodáhppá vuosstij ja de dibma bårstasj aneduvvá skoahtotjåddåga vuolemus oasen. Iskkusváldin dáhpáhuvvá jođánit ja váldá beare moadde minuhta. Åtsådibme ruvva manná ja dábálattjat la val moatten minuvtan. Dat ii láve bávččagit. Ij baktji. Muhtimat sáhttet dovdat dan unohassan muhto dat manna jođánit badjel. Muhtema dåbddi vájvev valla ruvva vássá. Jearaldagat maidda galgá vástidit Gatjálvisá vásstedit Dábálaččat oažžu maid vástidit muhtin jearaldagaide iskkusváldima oktavuođas, ovdamearkka dihte Álu hähttu vásstedit muhtem gatjálvisájt åtsådime bále, buojkulvissan goas maŋemus mánodávdda vuosttaš beaivi lei, dehe leatgo mánodávddat nohkan goassa lij liejbe vuostasj biejvve, jali jus läjbboma li gáhtum geavtágo eastadanávdnasa ja man dan dáhpáhusas jus preventijvvanävojt adná ja makkirijt dikšojuvvogo hormonaiguin jorggáldatjahkeváivviid vuostá jus dálkuduvvá hormåvnaj klimakteriavájvijda leatgo áhpeheapme dehe ožžon máná maŋemus jagi. jus la iesselissan jali l mánáv riegádahttám maŋemus jage. Dieđut sáddejuvvojit iskosa mielde ja geahpidit laboratoria dahkat árvvoštallama. Diedo rájaduvvi aktan åtsådimijn ja giehpet laboratåvrråj ietjas árvvalimev dahkat. Maŋŋel sáhttá oažžut unnánaš riskkahis vardima Maŋŋela máhttá varddemav mij ij la várálasj oadtjot Goaŧŧočeabeha šliiveassi vardá álkit ja lea dábálaš ahte oažžu una ja riskkahis vardima dutkama maŋŋel. Skoahtotjåddåga skoade gähppadit varddá ja l dábálattjat binná varddemav åtsådime maŋŋela oadtju. Vardin jávká moatti beaivvi geažis. Varddem gáhtu muhtem biejve duogen. Áhpeheamit sáhttet guođđit iskosa Gudi li iesselissan máhtti åtsådimev vaddet Iskkusváldin lea riskkaheapme ja iskosa sáhttá dahkat vaikko lea áhpeheapme. Åtsådibme l ållu vádádagi ja máhttá åtsådimev dahkat aj gå l iesselissan. Lávejuvvo rávvet guođđit iskosa maŋemustá 15. áhpehisváhku daningo spiehkkaseaddji iskosa dutkan sáhttá leahkit váddásit jus áhpehisvuohta lea ovdánan guhkás. Májnoduvvá åtsådimev vaddá maŋemusát 15 iesselisváhkon danen gå guoradallam rievddadiddje åtsådimes máhttá vájvep jus iesselisvuohta l guhkev åvddånam. Goas oažžu vástádusa ? Goassa vásstádusáv oadtju ? Goas oažžu vástádusa ? Goassa vásstádusáv oadtju ? Eanaš vástádusat eai čájet mangelágán rievdamiid Ienemus vásstádusá e rievddadusájt vuoseda Guđa vahku siste galgá oažžut reivve iskkusvástádusaiguin, muhto muhtumin dat sáhttá váldit guhkit áiggi. Gudán vahkon beras brevav åtsådimvásstádusájn oadtjot, valla muhttijn máhttá guhkep ájgev gihtjat. Sullii 95 čuođi iskosis leat seallarievdamiid haga ja árvvoštallo normálan. Bájkoj 95 åtsådimijs 100 li sellarievddadusáj dagi ja árvvaluvvi iemelágátjin. Vástádusa oažžu dalle sáddejuvvot njuolga ruoktot laboratorias. Vásstádusáv rádji njuolgga årudahkaj laboratåvrås. Jus iskkus lea guđđojuvvon gynekologavuostáváldimii dehe eastadanávnnasvuostáváldimii lea dávjjimusat dat gii lea dahkan iskkusváldima geas lea vástu fuolahit vástádusas. Jus åtsådibme vatteduváj gynekologaduostudagán jali preventijvvanävoduostudagán de ienemusát gut åtsådimev válldij gänna åvdåsvásstádusáv rádjat vásstádusás. Eahpedábálaš dáhpáhusas iskosa eai leat sáhttán analyseret, ovdamearkka dihte jus lea leamaš olu mánodávdavarra das. Vuorjjás bálijn älla åtsådimev máhttám guoradallat, buojkulvissan jus gávnnuj edna liejbbevarra danna. Dalle bovdejuvvo ođđa seallaiskkusváldimii. Gåhtjoduvvá de ådå sellaåtsådibmáj. Jus iskkus siskkilda seallarievdamiid Jus åtsådimen li sellarievddadusá Jus iskkus čájeha soameslágan seallarievdamiid dat dutkojuvvo viidáseappot. Jus sellaåtsådibme vuoset muhtemlágásj sellarievddadusájt de guoradaláduvvá vijddábut. Jus leat gehpes seallarievdamat ja lea deavdán 30 dehe 35 jagi, ahkerádji vuolgá das gos riikkas orru, nu dutkojuvvo dábálaččat iskkus hede virusteasttain. Jus li unna sellarievddadusá ja l ållim 30 jali 35 jage, áldarmierre mierreduvvá gånnå rijkan årru, de dábálattjat åtsådibme dalága åtsåduvvá virusgähttjalimijn. Teasta dárkkista leago HPV tiipa, humant papillonvirus, mii addá riskka goaŧŧočeabetborašdávdii. Gähttjalibme gehtjat jus la HPV tjärdda, humana papillomavirus, mij máhttelisvuodav vaddá skoahtotjåttåbårredávddaj. Beare dat geain lea seamma áigge dán sullásaš HPV dárbbahit dalle boahtit dutkamii. Gejn val li sämmibále dát HPV-tjärdda dárbahi boahtet åtsådibmáj. Jus leat gehpes seallarievdamat mat eai siskkil dakkár virusa dárbbahuvvo beare váldit ođđa seallaiskkus jagi maŋŋel. Jus li giehppis sellarievddadusá majn älla dakkir virus de val dárbaj ådå sellaåtsådimev válldet jage maŋŋela. Go lea jearaldat buot seallarievdamiin nissoniin geat leat vuollái 30 ja 35 jagi rávvejuvvo dál ahte gynekologa dutká, muhto albmana maid ahte muhtin báikkiin bovdejuvvo dan sadjái ođđa seallaiskkusváldimii jortamovrra lusa. Gájkka sellarievddadusáj gáktuj nissunijn gudi li nuorabu gå 30 jali 35 jage dálásj ájge májnoduvvá åtsåduvvat gynekologas, valla muhtem bájkijn rijkan dan sadjáj gåhtjoduvvá ådå sellaåtsådibmáj gáhppeliddje lunna. Nissonat geat leat badjel 30 ja 35 jagi ja geain leat eará seallarievdamat go geahppasepmosat, rávvejuvvo maid gynekologa dutkamii. Nissuna gudi li vuorrasappo gå 30 jali 35 jage ja gejn li ietjá sellarievddadusá gå da unna, májnoduvvi aj gynekologas åtsåduvvat. Seallaiskkusváldimat eai atte ollislaš suoji borašdávdda vuostá Sellåtsådime e vatte ålles suojev bårredávddaj Dássedis seallaiskkusdárkkisteamit addet nanu suoji goaŧŧočeabetborašdávdda vuostá, muhto dat ii leat ollislaš. Sellaåtsådime dájvvalakkoj vaddi nanos suojev skoahtotjåttåbårredávddaj, valla ij la ålles. Sáhttá oažžut goaŧŧočeabetborašdávdda vaikko seallaiskosat leat leamaš normálat, muhto dat lea hui eahpedábálaš. Máhttá skoahtotjåttåbårråmdávdav oadtjot vájku sellaåtsådime li iemelágátja årrum, valla l sieldes vuorjját. Dan lassin ahte manná jeavddalaččat dássedit seallaiskkus- dárkkisteamis galgá danin álo ohcat dikšuma jus oažžu vardimiid go anaša, jus dávjá oažžu vardimiid mánodávddaid gaskkan dehe jus oažžu vardimiid maŋŋel go mánodávddat leat nohkan. Ietján gå mannat sellaåtsådimkontrållåjn dájvvalakkoj de beras agev sujtov åhtsåt jus oadtju varddemijt narggema maŋŋela, jus moaddi oadtju varddemijt liejbij gaskan, jali jus varddemijt oadtju maŋŋel gå l häjttám läjbbot. Sáhttá álo riŋget buohccedikšunrávvemii oažžun dihte ráđi gosa galgá jorgasit. Máhttá agev aktavuodav válldet skihpasujttorádevaddemijn jus rádev sihtá gejna galggá aktavuodav válldet. Sáhttá dovdat leabohisvuođa iskkusváldima ja iskkusvástádusaid dihte Máhttá balov dåbddåt åtsådibmáj ja åtsådimvásstádussaj Seallaiskosiid guođđin sáhttá dovdot lossadin. Sellaåtsådimev vaddet máhttá gähttjalibmen dåbddut. Sáhttá dovdat iežas ovdamearkka dihte leaboheapmin dan áigge go vuordá iskkusvástádusaid. Máhttá buojkulvissan balov dåbddåt dan ájgen gå åtsådimvásstádusáv vuorddá. Dalle lea buorre jurddašit ahte seallaiskkusváldimat lea okta vuohki suddjet iežas borašdávdda vuostá. Buorre l ájádallat sellaåtsådime l vuohke ietjas suoddjit bårredávddaj. Dat rievdamat mat fuomášuvvo sáhttot stuorimus oassái váldot eret eaŋkilis vugiin nu ahte vealtá borašdávdda ovdáneami boahtte áiggis. Rievddadusá ma ielveduvvi máhtti gájkkásattjat ierit váldeduvvat álkkep tjuollamijn vaj bässá bårråmdávda åvdedimes boahtteájgen. Lea hui eahpedábálaš ahte iskkus čájeha ahte lea ovddidan borašdávdda. Le vuorjját gå åtsådibme vuoset la åvdedum bårredávdda. Daid hárve gerddiid go borašdávda fuomášuvvo seallaiskkusdárkkisteami bokte láve dat leahkit árra muttus ahte dikšun šaddá eaŋkileabbon ja unnit siidováikkuhusaiguin. Galli bårredávdda ielveduvvá sellaåtsådimkontrållå baktu de l álu nåv árra mieren vaj dåmajdibme giehpep sjaddá ja binnep tjuovvobájnatjimij. Seallaiskosa bokte skibasvuohta lea sáhtton áicojuvvot ja riska šaddat duođas skibasin unno. Sellaåtsådime baktu li dávdav máhttám ielvvet ja máhttelisvuohta garrasit skihppát unnu. Olmmoš mearrida ieš galgetgo iskosat vurkejuvvot Iesj mierret jus åtsådime galggi vuorkkiduvvat Iskkus man olmmoš guođđá seallaiskkusváldimis lávejuvvo vurket. Åtsådimev majt vaddá sellaåtsådimen álu vuorkkiduvvá. Ovdamearkka dihte ođđa iskosat veardiduvvo boares iskosiiguin ja sierra čuovvumat dahkko. Ådå åtsådime máhtti buojkulvissan buohtastahteduvvat oabmásij ja umasslágásj dåbelijtjuovvoma dagáduvvat. Iskosat sáhttet dan lassin gevtojuvvot dutkamii ja eará dárkkuhussii maid dutkanetihkalaš komitéa dohkkeha. Åtsådime máhtti vil aneduvvat åtsådibmáj jali ietjá måhkkåj mij la dåhkkidum åtsådimetijkalasj juohkusis. Jus ii hálit ahte iskkus galgá vurkejuvvot boahttevaš áigái dan sáhttá dadjat dasa gii váldá iskosa, ja dat duššaduvvo dasto. Jus ij sidá åtsådime galggá vuorkkiduvvat boahtteájggáj de máhttá dav javllat gesi åtsådimev dahká, ja de biejsteduvvá dan maŋŋela. Dieđut iskkusváldimis vurkejuvvo maid kvalitehtaregisterii mii gevtojuvvo divššu buorideapmái. Diedo åtsådime birra vuorkkiduvvi aj kvalitähttaregistarin mij aneduvvá buoredittjat sujtov. Jus ii hálit ahte su iežas dieđut galget gevtojuvvot dása sáhttá gáibidit ahte dat váldo eret. Jus ij sidá suv diedo galggi aneduvvat dán måhkkåj de máhttá rávkkat vaj ierit váldeduvvi. Mii lea gynekologalaš seallaiskkus ? Mij la gynekologalasj sellaåtsådibme ? (ca 3 sidor) (ca. 3 sidor) Nissonat bovdejuvvojit jeavddalaččat (ca 2 sidor) Nissuna gåhtjoduvvi dájvvalakkoj (ca. 2 sidor) Muhtimat eai dárbbat guođđit iskosa (ca 2 sidor) Muhtema e dárbaha åtsådimev vaddet (ca. 2 sidor) Nu dutkan dáhpáhuvvá (ca 2 sidor) Nåvti åtsådibme dagáduvvá (ca. 2 sidor) Goas oažžu vástádusa ? Goassa vásstádusáv oadtju ? (ca 3 sidor) (ca. 3 sidor) Dárkkisteaddji: Inga Sjöberg, gynekologa ja riegádahttindoavttir, Ersboda dearvvašvuođa guovddáš, Upmi Tjálle: Björn Strander, gynekologa, Gynekologalasj duostudahka Kungshöjd ja Dajvak Bårredávddaguovdásj Allen / Regionalt Cancercentrum Väst, Göteborg Devdnejeaddji: Kari C Toverud, certifierejuvvon medisiinnalaš devdnejeaddji, Oslo, Norge Dåjmadiddje: Redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi 1177 Vårdguiden leat maid heivehan, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu. Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden. Davvisámegiella / Nordsamiska Julevusámegiella / Lulesamiska Čoavjebávččas una mánážiin - maid ieš sáhttá dahkat ? Gå smávmáná li tjåjvijs – majt iesj máhttá dahkat ? Magsjuka hos barn - vad kan man göra själv ? Magsjuka hos små barn - vad kan man göra själv ? Mánná dárbbaha golgosa. Mánná dárbaj låssjkusav. Muhtumin lea álkimus addit juhkosa deadjabasttiin ja addit una meriid dávjá. Muhttijn la álkkemus juhkusav teabasstijn vaddet ja álu vaddet smávva mierijt. Váivvit bohtet jođánit Vájve båhti hähkkat Go mánáin lea čoavjebávččas lea dábálaš ahte sii vuovssadit ja sis lea lužohat. Gå máná li tjåjvijs de dábálattjat vuoksi ja sjlåhtju. Sis sáhttá maid leahkit čoavjebávččas ja feber. Siján máhttá aj tjoajvvebávtjas feber. Čoavjebávččas vuolgá dábálepmosit infekšuvnnas man virus lea dagahan. Álu infeksjåvnnå virusis dahká vaj tjåjvijs sjaddá. Una mánážiin dárkkuhuvvo dan deavsttas mánáid viđa - guđa jagi rádjái. Smávva mánájn miejnniduvvá dan tevstan máná vidá-gudá jahkáj. Váivvit lávejit álgit moadde beaivvi maŋŋel go lea njommon mánnái ja bohtet jođánit. Vájve álu álggi muhtem biejvij maŋŋel gå mánná l såhpum ja hähkkat båhti. Dávjá máŋgasat veagas dehe ovdaskuvllas skihppájit. Álu moattes fuolken jali åvddåskåvlån skihppáji. Dábálaččat infekšuvdna manná badjel moatti beaivvis. Álu infeksjåvnnå vássá muhtem biejvijs. Vuovssadeamit lávejit heaitit jándora siste, muhto luhčadávddat sáhttet bistit vahku. Álu häjttá vuoksemis jánndura sinna, valla slåhtjot gis máhttá vahkov. Mánát leat hearkkibut golggosmassimiidda Máná e gierda låsjkosvánesvuodav Olmmoš massá golgosa ja sálttiid vuovssademiid ja luhčadávdda bokte. Una mánážat leat olu hearkkibut golggosmassimiidda go ráves olbmot. Låssjkusav ja sáltijt massá gå vuoksá ja sjlåhtju Smávva máná li sieldes rasje låsjkosvánesvuohtaj gå ållessjattuga. Jus una mánás massá eanet golgosa go dat oažžu sisa sáhttá dat jođánit hedjonit. Jus unna mánásj massá ienep låssjkusav gå majt juhká de hähkkat máhttá nävrrot. Alla feber dagaha ahte mánná massá vel eanet golgosa. Alla feber dahká vaj mánná massá vil ienep låssjkusav. Danin lea dehálaš addit juhkosa dakkaviđe infekšuvnna álggu rájes. Danen la sieldes ájnas juhkusav vaddet juo infeksjåvnå álgo rájes. Unnimus mánát leat erenomáš hearkkit golggosmassimii. Njuorak máná li tjervas rasje låsjkosvánesvuohtaj. Jus máná njamahit dehe bibmet bohttaliin Jus mánná njamáduvvá jali biebmaduvvá ruvsajn Jus máná njamahit galgá joatkit dainna. Jus mánná njamáduvvá de galggá joarkket dajna. Galgá njamahit dávjjibut go dábálaččat. Luluj njamádit dájvvábut gå iemeláhkáj. Vaikko máná vuovssadeapmi joatkašuvvá galgá joatkit njamahit máná dávjá. Juska mánná joarkká vuokset de joarkket njamádit mánáv. Seamma guoská máná gean bibmojuvvo bohttaliin. Sämmi l aj mánájda gudi biebmaduvvi ruvsajn. Jus mánná ii hálit njammat sáhttá geahččalit bohčit dehe pumpet mielkki ja gaccahit basttiin. Jus mánná ij sidá njammat de máhttá gähttjalit båhtjet jali pummpit ja bastijn biebbmat. Mielkki sáhttá bohčit gieđain dehe pumppuin. Máhttá njittjev giedajn jali pumpajn båhtjet. Vuogas pumpo gávdno oastit apotehkas. Hiebalasj pummpa gávnnu dálkasboargálin oasstet. Jus mánná luhču ollu ii leat nuogis ahte mánná oažžu raddemielkki, mánná dárbbaha dalle maid oažžut golggosbuhttehusa. Jus mánán li edna slåhtjusa de ij la nuoges mánná njidtjemielkev oadtju, mánná dárbaj de aj låsjkosmålssomav oadtjot, Jus mánná vuovssada ollu golggosbuhttehus lea buoremus. Jus mánná ednagav vuoksá de låsjkosmålssom la buoremus. Golggosbuhttehusa mánáide gávdná oastit apotehkas. Låsjkosmålssom mánájda gávnnu dálkasboargálin oasstet. Daningo golgosis lea sálti máhccá golggosdássedeaddu gorudis bures. Låssjkusin li sálte de låsjkosbálánssa rubmahin buorreláhkáj buorrán. Jus mánná vuovssada ollu dárbbaha addit sullii guokte deadjabastte golgosa juohke viđa minuhtas. Jus mánná ednagit vuoksá de l dárbulasj vaddet bájken guokta teabassti låsjkkusis juohkka vidát minuvta. Jándoris dárbbahuvvo golggus eanet go jáhkkáge, ovdamearkka dihte jahkásaš dárbbaha badjelaš littara. Jánndurin la dárbulasj ienep låssjkusis gå majt jáhkká, buojkulvissan jagák máhttá ienep gå lijttarav dárbahit. Muhtumin soaitá mánná álkibut oažžut alccesat eará juhkosa. Muhttijn márjju mánán la hállo ietjá juhkusav juhkat. Dalle ferte geahččalit dainna vuorustis, daningo lea deháleappo ahte mánná oažžu alccesis golgosa obanassii. De máhttá gähttjalit ietjá juhkusav vaddet danen gå ájnnasamos la mánná låssjkusav åvvå juhká. Galgá goit vealtit ila njálgga juhkosiid, dego ovdamearkka dihte limonáda ja sávtta, daningo ila olu sohkar dagaha eanet luhčadávdda. Ij val galga hálmugis juhkusijt vaddet, danen gå ilá edna såhkår máhttá ienep slåhtjusav vaddet. Ale atte gehpesjuhkosiidge daningo dain ii leat sohkar obanassiige. Ale ga vatte lightjuhkusijt danen gå e åbbå sisaneda såhkkårav. Go vuovssadeamit leat meaddel muhto luhčadávddat ain bistet Gå vuoksema li vássám valla slåhtjusa bissu Lea dábálaš ahte vuovssadeamit heitet álggos dan sajis go luhčadávddat bistet veháš vel. Alu vuoksema vuostak gáhtu ja slåhtjusa gihtji ájn muhtem biejve. Jus mánás lea luhčadávda ja jus mánná njamahuvvo jotkojuvvo njamaheapmi dego ovdal. Jus mánán la slåhtjos ja jus mánná njamáduvvá de joarkká njamádit degu åvdebut. Jus mánná ii njamahuvvo, sáhttá addit eadnemielkebuhttehusa, rise- dehe majsejuvcca váldimiin vuhtii máná agi. Jus mánná ij njamáduvá, de máhttá njidtjemielkkemålssomav vaddet, rijssa- jali májsajubtsav máná álddara gáktuj. Álggat addimiin una meriid gearddiinis vai oainnát bissugo biebmu siste. Vatte smávva mierijt álgos gähttjat jus mánán bissu biebbmo. Go mánná háliida álgit borrat lea buorre addit dábálaš biepmu masa seaguha liige vuoja. Gå mánná sihtá bårrågoahtet de l buorre vaddet iemelágásj biebmov ja segadit duodde buojdijn. Jus háliida geahččalit juoidá mii bisseha dalle sáhttá addit rušpejuvcca, mii lea dahkkon rušpenjuvdosis ja čázi badjel guđa mánnosaš mánnái. Jus sihtá gähttjalit juojddá mij ganugahttá de máhttá vaddet gárutjubtsav, dagádum gárutdäbttjusis ja tjátjes mánájda gudi li vuorrasappo gå guhtta máno. Jurddaš ahte heđen dagaha dipma baikka ja váddásit luhčadávddas ferte vealtit dievasgordnejuvcca. Mujte val muorjema dahki njárbbis bajkav ja vájvep slåhtjusin ij vaddet ållesgårnnejubtsav. Vuordde fiberrikkis borramušgálvvuin dasságo mánná lea ollásit dearvvas. Vuorde biebmoj majn li edna fibera desik mánná l ållu varres. Jus vuovssadeamit bohtet ruovttoluotta Jus vuoksema båhti ruoptus Jus vuovssadeamit bohtet ođđasit, álggat fas addit golggosbuhttehusa, muhto leage seamma áigge dárkil jus mánná álgá šaddat šliettas dehe váikkuhuvvon. Jus vuoksema vat ruoptus båhti, álge vat låsjkosmålssomijn, valla åro ájttsis jus mánná dellagoahtá jali vájbbagoahtá. Mot sáhttá eastit njoammuma ? Gåktu máhttá hieredit soahpomav ? Daningo čoavjedávda lea bahá njoammut lea buorre jus mánná ja buot veagas basset gieđaid golgi sáibbuin ovdal borrama ja hivssegis mannama maŋŋel ja ahte buohkain lea iežas sihkaldat dehe gevtet oktiigeavtinsihkaldaga. Danen gå tjoajvvemájnne l sieldes soahpolis la buorre jus goappátjagá mánná ja gájka fuolken giedajt basádi gålgge sájbujn biebmo åvddåla ja hivsiga maŋŋela ja gájkajn li ietjas sigárdahka jali adni aktiadnemsigárdagáv. Hivssega sáhttá maid sihkut dávjá. Máhttá aj sihkkot hivsigav dájvválakkoj. Jus mánás lea raksa lea buorre bidjat gevton ravssa plástabussii ovdalgo šlivge rihpadutnorii. Jus mánán li rapsa de l buorre anedum rapsajt biedjat plásstavuossaj åvddål gå dajt ruhkelihttáj håjggåt. Ráidne dikšunbeavddi geavtima maŋŋel ja basa gieđaid ortnegiid ravssamolsuma maŋŋel. Rájnni sujttobievdev ano maŋŋela ja basá giedajt váttugit gå l rapsajt målssum. Mánná galgá leahkit ruovttus go vuovssada dehe go das lea luhčadávda. Mánná galggá hejman årrot gå vuoksá jali li sjlåtjos. Jus mánná vázzá ovdaskuvlla dehe bearašbeaiveruovttu sáhttá dat mannat dohko go ii leat vuovssadan dehe das ii leat leamaš luhčadávda guovtti jándorii. Jus mánná l åvddåskåvlån jali fuolkkebiejvveårruhin de máhttá ruoptus dåhku mannat gå ij la vuoksám jali slåhtusav adnám guovte jánndurin. Soaitá dárbbahit váldit oktavuođa divššuin Márjju l dárbulasj sujtujn aktavuodav válldet Galgá ohcat dikšui dearvvasvuođaguovddážii dehe fáhkkavuostáváldimii dakkaviđe jus mánás leat dávjjit luhčadávddat ja vuovssadeamit ja čájeha mearkkaid golggosvánis, lea čielgasit váiban iige beroš birrasis, cissa unnán dehe hárvuid iige nagot stoahkat. Galggá sujtov åhtsåt varresvuohtaguovdátjin jali hähkkaduostudagán dalága jus mánán li lávdda slåhtjusa ja vuoksema ja vuojnnet la låsjkosvánesvuohta, dat javllá l oalle vájbas ja ij berusta birrasis, gådtjå binnáv jali vuorjját ja ij vieje ståhkat. Galgá maid ohcat dikšui dakkaviđe jus mánás vuovssademiid ja luhčadávdda lassin lea alla feber dehe hirbmat čoavjebávččas, dehe lužohagas lea seahkalaga varra ja šliivi. Sujtov åhtsåt dalága jus mánán ietján gå vuoksema ja sjlåhtjos la alla feber jali sieldes bávtjas tjoaven, jali jus sjlåhtjos la varájn jali slijvijn segadum. Galgá riŋget buohccedikšorávahahkii dehe váldit oktavuođa dearvvasvuođaguovddážiin jus mánná ii leat šaddan buoret jándoris, dehe mánná čoavjedávdda maŋŋel lea virkui muhto lea leamaš dipma čoavji guhkit go guokte vahku. Galggá skuolkkat skihpasujttorádevaddemij jali varresvuohtaguovdátjijn aktavuodav válldet jus mánná ij la buorep sjaddam jánndurin, jali jus mánná tjoajvvevige maŋŋela l vieddje valla sujna l njárbbis bajkka årrum ienep gå guokta vahko. Jus vuollái guđamánnosaš mánná vuovssada ja sus leat luhčadávddat galgá álot váldit oktavuođa buohccedikšorávahagain dehe dearvvasvuođaguovddážiin. Jus máná gudá máno oadtju tjoajvvemájnijt ja slåhtjusijt de agev gálggá skihpasujttorádevaddemijn jali varresvuohtaguovdátjijn aktavuodav válldet. Jus mánná lea ožžon luhčadávdda olgoriikkareaissu oktavuođas galgá váldit oktavuođa dearvvasvuođaguovddážiin dehe mánáiddoavttervuostáváldimiin. Jus mánná l slåhtjusav oadtjum gå ålggorijkan mannam de galggá varresvuohtaguovdátjijn jali mánádåktårduostudagájn aktavuodav válldet. 1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi leat maid heivehan, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu. Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden. Davvisámegiella / Nordsamiska Julevusámegiella / Lulesamiska Jávohisvuođa gáibádus ja suolemassandoallama njuolggusvuohtaTystnadsplikt och sekretess JulevusámegiellaLulesamiska Olmmoš mearrida ieš (ca 1 sida) Mij la fámon ? Mánáid dahkko (ca 2 sidor) (ca. Spiehkastat jávohisvuođa gáibádusas (ca 3 sidor) 3 sidor) Olmmoš mearrida ieš (ca 1 sida) Mij la fámon ? Mánáid dahkko (ca 2 sidor) (ca. Spiehkastat jávohisvuođa gáibádusas (ca 3 sidor) 3 sidor) Vuođđoprinsihpa lea ahte ii giige divššus oaččo guođđit dieđuid ovttaskasa dohkketkeahttá. Vuodoprinsihppa l ij aktak sujton oattjo diedojt vaddet jus ij la iesj ij la dav miededam. Dat gusket ovdamearkka dihte dieđuid dan skibasvuođas mii olbmoš lea, dan divššu man oažžu dehe ovttaskasa priváhta dilálašvuođa. Guosská buojkulvissan patienta skibádagá diedojda, dálkudimev jali priváhta vidjurijda. Buohccedivššus guoská suollemasvuođasuodji buot buhcciid ja beroškeahttá leago olbmoš riekti orodit Ruoŧas dehe ii. Skihpasujton la fámon sämmi sekretässasuodje gájkka patientajda juska sujna l riektá Svierigin viessot jali ij. Almmolašvuođa- ja suollemasadoallamaláhka stivre jávohisvuođa gáibádusa daidda geat barget stáhta, eanadikki ja gieldda vuolde dan sajis go dat geat barget priváhta dikšoaddi vuolde galgá čuovvut buohccesihkkarvuođa jávohisvuođa gáibádusa njuolggadusaid. Gejda barggi stáhtan, lánndadikkijn ja kommuvnajn stivrriduvvá sjávovälggogisvuohta almulasjvuohta- ja sekretässalágas valla gudi barggi priváhta sujttovadde lunna galggi tjuovvot patiänntasihkarvuohtalága njuolgadusájt sjávovälggogisvuoda birra. Dat gii rihkku jávohisvuođa gáibádusa sáhttá dubmejuvvot duopmostuolus dehe eará ládje eiseválddit geat bearráigehččet divššu ráŋggáštit. Gut doadjá sjávovälggogisvuodav máhttá duobbmoståvlån duobbmiduvvat jali ietjáláhkáj stráffuduvvat fábmudagájs gejn li gähttjo sujto badjela. Buohcceviesu dehe dearvvašvuođaguovddáža bargoveagas lea jávohisvuođa gáibádus. Barggijn skihpadåben jali varresvuohtaguovdátjin la sjávovälggogisvuohta. Beare dat geat dikšot buohcci ožžot sárdnut gaskaneaset buohcci dearvvašvuođadilis dehe persovnnalaš dilis. Le val gudi patientav sujttiji gudi oadtju nubbe nuppijn patienta varresvuoda jali persåvnålasj vidjurij birra ságastit. Dat mearkkaša ovdamearkka dihte ahte doavttir oažžu ságastit buohcci dikšumis bargoguimmiin beare jus dat dikšu seamma persovnna. Merkaj buojkulvissan dåktår oadtju rádedit patienta dálkudimev nuppijn dåktårijn val jus sujttiba sämmi ulmutjav. Jávohisvuođa gáibádus guoská buot bargoveaga man ovttaskas deaivá divššus. Sjávovälggogisvuohta guosská gájkka barggijda majt iejvvi sujton. Beroškeahttá leago almmolaš dehe priváhta divššus ja beroškeahttá leago doaktárat, buohccedikšárat dehe hálddatlaš bargoveahka. Juska l almulasj jali priváhta sujton ja juska li dåktåra, skihpasujtára jali administratijvalasj bargge. Dulkkat ja jorgaleaddjit geat barget bargogohcumušas dearvvašvuođa- ja buohccedivššus lea maid jávohisvuođa gáibádus. Dålkåjn ja jårggåliddjijn gudi barggi dahkamusá milta varresvuohta- ja skihpasujton la aj sjávovälggogisvuohta. Jávohisvuođa gáibádus guoská maid daid geat barget apotehkas. Sjávovälggogisvuohta guosská aj gejda dálkasboargálin barggi. Olmmoš mearrida ieš Iesj mierret Lágat mearkkašit ahte ii oamiolbmošge leat riekti oažžut diehtit mii dadjo ja dáhpáhuvvá buohcceviesus jus ovttaskas ii hálit ahte sii galget diehtit. Lága merkahi ij åbbå lahkaulmutjijn la riektá diedojt oadtjot mij javladuvvá ja dagáduvvá skihpadåben jus iesj ij sidá galggi diedojt oadtjot. Bargoveahka láve jearrat geasa sii ožžot guođđit dieđuid. Bargge gahtji gejda oadtju diedojt vaddet. Dalle ovttaskas vállje ieš geaid sii ožžot informeret. Iesj de vállji gejda oadtju diededit. Ovdamearkka dihte ovttaskas sáhttá ovdal čuohpadeami dadjat bargovehkii ahte sii ožžot muitalit got čuohpadeapmi lea mannan ovdamearkka dihte oamiolbmui ovdalgo ieš lea badjánan. Buojkulvissan máhttá tjuollama åvddåla giehttot barggijda vaj oadtju giehttot gåktå tjuollam la vuorbástam buojkulvissan lahkaulmutjij åvddål iesj la gåhttsåm. Muhto mánáin ja nuorain vuollái 18 jagi lea riekti ieš mearridit ožžogo dikšubargoveahka guođđit dieđuid ja geasa. Mánájda gullu sujttoaddnen ienemusát la riektá diedojt oadtjot ietjas máná sujtos ja diehtet mij la juornálan tjáledum. Ii leat sierra ahkerádji goas mánná oažžu ieš mearridit muhto dan oažžu mearridit olbmos olbmui. Valla gå mánná vuorrasabbo sjaddá, de álu rávkaduvvá mánná dasi miedet. Jus buohccedivššus dehe sosiálabálvalusas eahpiduvvo ahte mánná illástuvvo fuolaheddjiid luhtte dehe fuolaheaddji ii sáhte suddjet máná, ii journála guđđo olggos. Jus sujton jali sosiáladievnastusán gáddá mánná báktjoduvvá ietjas sujttoaddne lunna, jali sujttoaddne ij máhte mánáv suoddjit, de journála ij ålgus vatteduvá. Dutnje gii leat vuollái 18 jagi ja galledat nuoraidvuostáváldima guoská jávohisvuođa gáibádus eanas dáhpáhusain. Patiänntajournála gåbtjåduvvi aj sekretessas ja ájnegattja gudi oadtju journálav låhkåt li bargge gudi patientav sujttiji masi journála guosská. Bargoveaga jávohisvuođa geatnegasvuođa sáhttá rihkkut jus don ieš attát lobi ja jus lea du dearvvasvuođavárra soames ládje. Ij la ájnas jus journálla gávnnu datåvrån jali jus la páhppárij tjáledum. Spiehkastat jávohisvuođa gáibádusas Tjuolldasa sjávovälggogisvuodas Vaikko suolemassandoallama ja jávohisvuođa gáibádus lea viiddis sáhttá suolemassandoallama gáibádus gaskkalduhttot dihto dilis, vaikko buohcci ii atte dasa lobi. Vájku sekretässa ja sjávovälggogisvuohta l vijdesbirástiddje de sekretässa máhttá doajeduvvat muhtem vidjurijn, váni patienta miededime dagi. Dat guoská ovdamearkka dihte Buojkulvissan jus jus duopmostuollu, alaguoddi-, poliisa- ruvdnofogda dehe vearroeiseváldi váhtá oažžut diehtit jus dihto persovdna lea dikšunlágádusas duobbmoståvllå, guoddaliddje-, polijssa, kråvnnåsunnde- jali värrofábmudahka rávkká oadtjot diedojt jus vissa ulmusj gávnnu sujttoásadusán Sosiálastivrra ráđđi vuoigatvuođalaš, sosiálalaš ja medisiinnalaš jearaldagain dárbbaha dieđuid sin sosiálastivra ráde riektálasj, sosiálalasj ja medisijnalasj ássjijda dárbahi diedojt ietjas doajmmaj doibmiifievrridanstivra dárbbaha dieđuid geahččaladdat soapmása heivvolašvuođa oamastit vuodjinkoartta, tráktorkoartta dehe táksivuodjinlegitimašuvn dålvudakstivrra dárbaj diedojt gähttjalittjat ulmutja dåhkkidimvuodav vuodjemkårtåv, traktåvrråkårtåv jali taxivuoddjelegitimasjåvnåv adnet nadieđut dárbbahuvvojit go galgá geahččaluvvot galgágo studeanta giddejuvvot allaskuvla diedo li dárbulattja gå galggá gähttjaluvvat jus oahppe galggá allaskåvllååhpadusás dahpaduvvat oahpahusasdieđut dárbbahuvvojit riektemedisiinnalaš dutkamii. diedo li dárbulattja riektámedisijnalasj åtsådibmáj. Go eahpiduvvo rihkkus mii lea nu duođalaš ahte dat addá unnimus jagi fáŋgala dikšunveagas lea riekti rihkkut jávohisvuođa gáibádusa dahkamiin poliisaalmmuhusa rihkkosis ja vástidit poliissa ja alaguoddieiseválddi jearaldagaide. Vierredago gáddema gáktuj mij la nåv alvos vaj vaddá unnemusát jagev fáŋgan de sujttobarggijn la riektá sjávovälggogisvuodav doadjet polijssabajedimev bajedittjat ja gatjálvisájt vásstedit goappátjagá polijssa-ja guoddaliddjefábmudagájs. Ovdamearka dakkár rihkkosis lea goddin, veagalváldin ja roaves illasteapmi. Dakkir vierredago li buojkulvissan gåddem, bággoválldem ja vastes tsábbmem. Leat maid dihto trafihkarihkkosat vuolit ráŋggáštuskálain ovdamearkka dihte gárrenvuodjin man dikšunveagas lea riekti almmuhit. Gávnnuji aj muhtem trafijkkavierredago vuolep stráffamierijn buojkulvissan vuodjemjuhkalisvuohta majt sujttobarggijn la riektá bajedit. Sierra spiehkastagat mánáide Sierralágásj tjuolldasa mánájda Go guoská mánáid dahkko spiehkastat jus dikšunbargoveahka eahpida ahte mánná šaddá rihkkosa čuozáhahkan. Mánáj gáktuj de tjuolldasa sjávovälggogisvuodas dagáduvvi jus sujttobargge gáddi mánná vierredahkuj dejvadallá. Dat sáhttá leahkit illasteapmi dehe seksualálalaš boasttogeavahus. Máhttá årrot tsábbmem jali seksuálalasj illastibme. Jus dikšubargoveahka eahpida ahte mánná gieđahallo heajuid bargoveahka galgá almmuhit dakkár eahpidemiid sosiálabálvalussii, mii dutká ja dahká vejolaš poliisaalmmuhusa. Jus sujttobargge gáddi mánná báktjoduvvá de bargge galggi dakkir gáddemijt bajedit sosiáladievnastussaj, mij guoradallá ja soajttá polijssabajedimev dahká. Dat guoská maid jus lea jođus soameslágan dutkan mii guoská agivuloš suodjedárbbu. Smávva mánáj gáktuj de li sujttoaddne gudi mierredi jus diedo galggi vatteduvvat jali ij. Dikšunbargoveahka lea geatnegas guođđit dieđuid mat leat mearkkašahttit dutkamuššii. Ij de gávnnu avtak sierra áldarmierre goassa mánná iesj oadtju mierredit, valla mierreduvvá ulmutjis ulmutjij. Dáhkáduskássa ja dáhkádusfitnodatsearvi Oadjodåjmadahka ja duodastusvidnudagá Olmmoš mearrida ieš oažžugo dearvvasvuođa – ja buohccedikšun guođđit dieđuid makkár skibasvuođat ovttaskasas leat ja makkár divššu lea ožžon. Iesj mierret jus varresvuohta-ja skihpasujtto galggá diedojt vaddet ietjas dávdaj ja dálkudime birra. Muhto jus olmmoš lea skibas ja ohcá buohccebuhtadusa dáhkádusfitnodatsearvvis dikšubargoveahka oažžu guođđit dieđuid mat dárbbahuvvojit mearridan dihte leago ovttaskasas riekti buohccebuhtadussii. Valla jus la skibás ja åhtså skihpamávsálvisáv oadjodåjmadagás de skihpasujttobargge oadtju diedojt vaddet ma li dárbulattja merustalátjit jus la riektá skihpamávsálvissaj. Dat guoská maid jus bártida dehe skihppá ja háliida buhtadusa dáhkádusfitnodatsearvvis. Fámon la aj jus vahágij jali dávddaj boahttu ja sihtá mávsálvisáv ietjas duodastussiebres. Dalle lea dáhkádusfitnodatsearvvis riekti oažžut oasi dain dieđuin mat dárbbahuvvojit mearridan dihte leago ovttaskasas riekti buhtadussii. Duodastusvidnudagán la de riektá diedojt oadtjot ma rávkaduvvi merustalátjit jus la riektá mávsálvissaj. Rihkkus jávohisvuođa geatnegasvuhtii Sjávovälggogisvuoda doadjema Vaikko leat dihto dilálašvuođat go dikšubargoveahka oažžu rihkkut jávohisvuođa gáibádusa leat beare spiehkastahkan. Vájku gávnnuji sierra vidjura gå skihpasujttobargge oadtju doadjet jali galggi sjávovälggogisvuodav doadjet de l val ájnegis bále. Vuođđojurdda lea ahte jávohisvuođa gáibádus lea buohcci suddjemii. Sjávovälggogisvuohta vuodoájádus la patientav suoddjitjit. Jus olmmoš buohccin eahpida soamis dikšunbargoveagas lea rihkkon jávohisvuođa gáibádusa sáhttá dan almmuhit poliisii dehe Sosiálastivrii. Jus patiänntan gáddá sujttobarggijs muhtem la sjávovälggogisvuodav doadjám de máhttá bajedit dav polijssaj jali Sosiálastivrraj. Dat sáhttá doalvut dasa ahte persovdna šaddá sivahallot ja dubmejuvvot. Máhttá båhtusav vaddet vaj dat ulmusj guoddaluvvá ja duobbmiduvvá. Olmmoš mearrida ieš (ca 1 sida) Mij la fámon ? Mánáid dahkko (ca 2 sidor) (ca. Spiehkastat jávohisvuođa gáibádusas (ca 3 sidor) 3 sidor) 1177 Vårdguiden redakšuvdna ja redakšuvdnaráđđi lea heivehan, dárkkistan ja dohkkehan buot sisdoalu. Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden. árvvo Giella prošeavtta birra prosjevta birra Čoaggit jurdagiid sámi giela ja boahtteáiggi birra Ájádusájt ja ájggomusájt tjoahkkit sámegielaj birra ja daj boahtteájgev Vásáhusat gielas maid čalmmustahttojuvvojit Åtsådallama gielas tjalmostuvvi aj Ovdanbuktit daid čájáhusaid, artihkkaliid, gávnnademiid j. n. a. hámis Dájt åvddånbuktet vuosádusáj, artihkkalij ja álmmuktjåhkanimij Nannet sámigiela vai dávjjibut gullo ja oidno árgabeaivvis Sámegielajt nannit nav vaj árggabiejven gulluji ja vuojnnuji got gåktu Boarrásit ja nuorat ovttas ja okto ráhkadit ealli sámi giellabirrasiid Vuorrasappo ja nuora li aktan ja aktu viesso sáme giellabirrusa Giella lea diehtogáldu mii addá minsiidda sámi árvovuođu huksejuvvon min historjjás ja dálááiggis Giella le diehtogálldon midjij ja vaddá sáme árvvovuodov mij la mijá histåvrås ja dálásj ájges Giella addá gullevašvuođa ja identitehta. Giella subtsas gåsi gullu ja midjij identitehtav vaddá. Fáhkkatlaš p-pillar lea tableahtta man nieiddat sáhttet váldit vai eai šatta áhpeheapmin. Hähkka-p-tablähtta, tablähtta mav niejda máhtti bårråt vaj e iesselissan sjatta. Dat ii leat miige áhpehisvuođasuodji dábálaš mearkkašumis, dat ii leat miige man geavtá suodjin ovdal ja maŋŋel anašeami. Ij la ieme suodje iesselisvuohtaj, dat javllá, ij la juoga majt suodjen adná åvddål jali nargedijn. Fáhkkatlaš p-pillara galgá geavtit beare heahtečoavddusin iige dássedis suodjin áhpehisvuođa vuostá. Hähkka-p-tablähtta galggá val hiehtetjoavddusin aneduvvat ja ij dájvvalakkoj suodjen iesselisvuohtaj. Fáhkkatlaš p-pillar lea vuohki eastit ahte ii šatta áhpeheapmin jus juo lea leamaš suddjetkeahtes anašeapmi ovdamearkka dihte jus lea vajálduhttán geavtit suoji, ii leat beroštan dehe jus lea seksualálaččat veagalváldon. Hähkka-p-tablähtta l vuohke hieredit iesselisvuodav jus la juo suojedis narggemav adnám, buojkulvissan gå l vájálduhttám suojev, ij la dav lágedam jali jus la illastuvvam. Galgá maid váldit fáhkkatlaš p-pillara jus lea riska ahte suodji man gevttii ii doaibman, ovdamearkka dihte jus kondoma beđđo dehe jus lea vuovssadan iežas p-pillara. Beras aj bårråt hähkka-p-tablehtav jus la vadá jut suodje majt adni ittjij dåjma, buojkulvissan jus kondoma luottanij jali jus la hähkka-p-tablehtav vuoksám. Tableahta man váldá sisdoallá gestága hormona (fiskesraksahormona). Tablehtan majt bårrå, li hormona gestagenum (gulkroppshormon). Dat dagaha ahte ii oaččo monneseallaluovvaneami dehe monneseallaluovvaneapmi sirdása. Dahká månneluovvanibme ij sjatta jali månneluovvanibme sjáhtjaluvvá. Gestaga lea maid dábálaš p-pillaris, muhto dálkkasmearri lea fáhkkatlaš p-pillaris mihá stuorit. Gestagenum gávnnu aj iemelágasj p-tablehtajn, valla dálkasmierre hähkka p- tablehtan la sieldes alep. Dat dagaha ahte siidováikkuhusat sáhttet šaddat eanet mearkkašahtti vaikko dat lea eahpedábálaš. Dahká tjuovvobájnatjime márjju sjaddi vájvebu ihka vil ij la dábálasj. Fáhkkatlaš p-pillara galgá geavtit beare heahtečoavddusin iige dássedis suodjin áhpehisvuođa vuostá. Hähkka p-tablehta galggi val hiehtetjoavddusin aneduvvat ja ij dájvvalakkoj suodjen iesselisvuohtaj. Fáhkkatlaš p-pillar ii gaskaluhte áhpehisvuođa iige leat seamma ášši go aborta dehe ng. abortapillar. Hähkka p-tablehta de ij boarkki iesselisvuodav ja danen ij la sämmi gå abårttå jali nåv gåhtjoduvvam abårttåtablähtta. Mot geavtá fáhkkatlaš p-pillara ? Gåktu adná hähkka-p-tablehtav ? Muhtumin gohčoduvvo p-pillar beaivvi-maŋŋel-pillarin. Muhttijn hähkka- p-tablähtta gåhtjoduvvá biejve-maŋŋela- tablähttan. Dat lea veháš čádjidahtti daningo ii leat bággu váldit tableahta anašeami maŋŋel. Le vehik boasstot danen gå ij hähttu tablehtav bårråt biejve maŋŋel narggema. Fáhkkatlaš p-pillara sáhttá váldit 72 diimmu siste, oainnát golmma jándoris anašeamis jus dat galgá doaibmat. Hähkka-p-tablähtta máhttá 72 tijman båråduvvat, de gålmmå jánndura, narggema maŋŋela dåjmatjit. Mađi árabut tableahtta váldo dađi unnit riska lea šaddat áhpeheapmin. Dadi árabut tablehtav bårrå dadi binnep máhttelisvuohta l iesselissan sjatta. Moadde beaivvi maŋŋel go lea váldán fáhkkatlaš p-pillara soaitá oažžut vardima muhto eatnasat eai oaččo dan. Muhtem jali moadda biejve maŋŋela gå l hähkka-p-tablehtav bårråm de máhttá varddemav oadtjot, valla ienemusá e dav oattjo. Lea leahkime maid erenomáš fáhkkatlaš p-pillar man sáhttá geavtit viđa jándora siste suddjekeahtes anašeami maŋŋel. Gávnnu aj sierralágásj hähkka – p-tablähtta mav maŋemusát vidát suojedis narggema maŋŋela máhttá bårråt. Dan sáhttá beare jurttamovra dehe doavttir čállit reseaptan. Máhttá val gáhppeliddjes jali dåktåris dálkastjállagin tjáleduvvat. Jus dárbbaha dakkár reseaptta sáhttá váldit oktavuođa nuoraidvuostáváldimiin, seksa- ja ovttaseallinvuostáváldimiin, dearvvašvuođaguovddážiin, jurttamovravuostáváldimiin dehe nissonklinihkain. Jus dakkir dálkastjállagav dárbaj, de aktavuodav válldá nuorajduostudagájn, seksa- ja aktanårromduostudajn, varresvuohtaguovdátjijn, gáhppeliddjeduostudagájn jali nissunijklinijkajn. Dávjjimustá dat máksá. Álu máksá dan åvdås. Muhtin vuostáváldimiin sáhttá oažžut dan nuvttá. Muhtem duostudagájn dav mávsedak oadtju. Gos oažžu fáhkkatlaš p-pillara Gånnå åttjut hähkka-p-tablehtav ? Fáhkkatlaš p-pillara sáhttá oažžut eanaš nuoraidvuostáváldimiin, seksa – ja ovttaseallinvuostáváldimiin ja dearvvasvuođaguovddážiin. Oadtju hähkka-p-tablehtav ienemus nuorajduostudagájn, seksa- ja aktanårromduostudagájn ja varrresvuohtaguovdátjijn. Fáhkkatlaš p-pillara sáhttá maid oažžut jurttamovravuostáváldimiin dehe nissonklinihkain Oadtju aj hähkka-p-tablehtav muhtem gáhppeliddjeduostudagájn ja nissunijklinijkajn. Dan gávdná maid oastit apotehkas reseavttahaga. Gávnnuji aj oasstet dálkasboargálin váni dálkastjállaga dagi. Jus manna ovdamearkka dihte nuoraidvuostáváldimii vai oažžu fáhkkatlaš p-pillara sáhttá maid oažžut ođđa áiggi áhpehisvuođateastta dahkamii ja jus háliida, klamydiateastta. Jus manná buojkulvissan nuorajduostudahkaj, oattjotjit hähkka-p-tablehtav de oadtju ådå ájgev iesselisvuohtaåtsådimev dahkat ja, jus sihtá, klamydiaåtsådimev. Sáhttá maid oažžut ráđiid got sáhttá suddjet iežas áhpehisvuođa ja sohkabealledávddaid vuostá ovddošguvlui jus háliida dan. Bagádusájt aj oadtju gåktu galggá ietjas suoddjit iesselisvuohtaj ja vuollevájmmodávdajda åvddålij guovlluj jus dav sihtá. Maid fáhkkatlaš p-pillar máksá ? Majt hähkka-p-tablähtta máksá ? Jus oastá fáhkkatlaš p-pillara reseavttahaga apotehkas šaddá máksit dan. Jus oasstá hähkka-p-tablehtav vani dálkastjállaga dagi dálkasboargálin de hähttu dan åvdås mákset. Nuoraidvuostáváldimis tableahta oažžu nuvttá. Nuorajduostudagán oadtju tablehtav mávsodak. Man sihkkar fáhkkatlaš p-pillar lea ? Man åskeldahtte l hähkka-p-tablähtta ? Riska šaddat áhpeheapmin maŋŋil go lea váldán tableahta lea unni. Váda iesselissan sjaddat la unne gå l tablehtav bårråm. Riska ahte fáhkkatlaš p-pillar ii doaimma, nuppe ládje ahte šaddá áhpeheapmin, lassána mađi guhkit áiggi anašeami maŋŋel váldá pillara. Váda hähkka-p-tablähtta ij dåjmma, dat javllá iesselissan sjaddá, laseduvvá dadi guhkep ájgge narggema maŋŋel tablehtav bårrå. Jus vuovssada golmma diimmu siste tableahta váldimis dehe jus lea luhčadávda ii leat sihkkar ahte gorut geargá váldit vuostá hormona. Jus vuoksá gålmån tijman gå l bårråm tablehtav jali jus slåhtju, de ij la visses jut rumáj háhppit hormonav åmastit. Danin ferte váldit ođđa tableahta nu jođánit go máŧolaš muđui lea riska šaddat áhpeheapmin. Danen hähttu ådå tablehtav bårråt nåv ruvva gå máhttelis, ietján de l váda iesselissan sjaddá. Mii guoská jur dan fáhkkatlaš p-pillarii man váldá sáhttá lohkat báhkkenčilgehusas. Dálkasdiededimtjállagin låhkå mij guosská jur dan hähkka-p-tablähttaj majt bårrå. Báhkkenčilgehus lea bábir mii lea báhkas go oažžu dehe oastá fáhkkatlaš p-pillara. Dálkasdiededimtjála l páhperbiehkke mij gurjon gávnnu gå oadtju jali oasstá hähkka-p-tablehtav. Sáhttá álo jearrat jurttamovrras ovdamearkka dihte nuoraidvuostáváldimis dehe liike- ja sohkabealevuostáváldimis jus lea eahpesihkkar. Jus juorrul de agev máhttá gáhppeliddjes gatjádit buojkulvissan nuorajduostudagán jali lijkke-ja vuollevájmmoduostudagán. Sihkkarastin dihte ahte ii leat šaddan áhpeheapmin lea buorre dahkat áhpehisvuođateastta sullii golmma vahku geažis tableahta váldimis. Oattjotjit vissesvuodav ij la iesselissan sjaddam de beras iesselisvuohtaåtsådimev dahkat bájken gålmå vahko maŋŋela gå tablehtav la bårråm. Man dávjá galgá váldit fáhkkatlaš p-pillara ? Man álu máhttá hähkka-p-tablehtav bårråt ? Ii leat mangelágán rádji man gallii mánodávdagierddus sáhttá váldit fáhkkatlaš p-pillara. Ij gávnnu mierre galli läjbbomgasskaj máhttá hähkka-p-tablehtav bårråt. Jus lea suddjekeahtes anašeapmi iige hálit šaddat áhpeheapmin lea danin buoret váldit fáhkkatlaš p-pillara máŋgii seamma mánodávdagierddu áigge go leahkit váldditkeahttá vaikko riska gaskavardimiidda lassána. Jus la suojedis narggemav adnám ja ij sidá iesselissan sjaddat de l buorep hähkka-p-tablehtav bårråt moaddi sämmi läjbbomgaskan gå ij bårråt, ihka vil la váda gasskavarddema lassáni. Jus dárbbaha váldit fáhkkatlaš p-pillara dávjá lea buorre jurddašit mot suddje iežas anašeami aktavuođas ja galgágo rievdadit dan. Jus dárbaj hähkka-p-tablehtav bårråt álu de lulu ájádallat gåktu ietjas suoddji narggemin ja jus dárbaj dav rievddadit. Veahki oažžumii sáhttá váldit aktavuođa nuoraidvuostáváldimiin, dearvvasvuođaguovddážiin dehe liike- ja sohkabealevuostáváldimiin. Oattjotjit viehkev dajna de aktavuodav válldá nuorajduostudagájn, varresvuohtaguovdátjijn jali lijkke-vuollevájmmoduostudagájn. Jus ii leat suddjen iežas dehe suodji man lea geavtán ii leat doaibman lea dat okta vuohki unnidit riskka šaddat áhpeheapmin. Jus ij la ietjas suoddjim jali suodje majt adni ittjij dåjma de l vuohke máhttelisvuodav unnedit iesselissan sjaddat. Heajos bealit Hieredisá Fáhkkatlaš p-pillar ii suddje sohkabealdávddaid vuostá. Hähkka-p-tablähtta ij suoddji vuollevájmmodávdajda. Hormona sáhttá váikkuhit ovttaskassii nu ahte ovdamearkka dihte oažžu oaivebákčasa, bávččas rattiid dehe dovdá illáveaje, muhto dat ii dávjá bistte guhkit go jándora. Hormona máhttá ulmutjav vájkudit vaj buojkulvissan oadtju oajvveluottudagáv, dättojt njittjijn jali málldusav dåbdå, valla dájvvamusát ij la gå jánndurav. Kondoma lea una hui asehis lateksa (gumme) busse man bidjá cihpa dehe seksaájanasa nala go galgá atnit seksa. Buohtjaskuovddo l skuovddo hármmis asidis lateksis (gummi) majt máhttá giesset buohtjaj jali seksagávnnáj jus ájggu seksav adnet. Kondoma sáhttá geavtit suodjin sohkabealedávddaid vuostá sierralágán seksas dego cinneanašeamis, bahtaráigeanašeamis ja jus lea njálbmeseksa cihpain. Buohtjaskuovdov adná suodjen sjiervvedávdajda umasslágásj seksan nåv gåk guoddnánarggem, bahtarájggenarggem ja jus la njálmmeseksa buotjajn. Cinneanašeamis dat suddje maid áhpehisvuođa vuostá. Guoddnánarggemin suoddji aj iesselisvuodas. Kondoma sáhttá maid geavtit jus hárjeha iešduhtadeami, jus dovdá ahte lea somá ja vai šaddá čeahppi bidjat dan nala ja diehtá mot dovdo oažžut sperpma kondomii. Máhttá aj buohtjaskuovdov adnet ånanerijdijn, jus dåbddu vuohkasin ja tjehputjit dav biedjat ja diehtet gåktu dåbddu gå sájo buohtjaskuovdduj oadtju. Kondomat gávdnojit máŋgga sturrodagas, hámis, fearggas ja mágus. Buohtjaskuovddo gávnnuji umasslágásj stuorrudagájn, hámijn, bájnojn ja smáhkajn. Eanaš kondomat mat gávdnojit oastit dábálaš gávppiin leat oalle seammalágánat, muhto neahtas ja bures sorterejuvvon seksagávppiin sáhttá gávdnat máŋggaid sturrodagaid ja hámiid. Ienemus buohtjaskuovdo ma gávnnuji oasstet iemelágásj boargálijn li viehka avtalágátja, valla gávnná umasslágásj stuorrudagájt ja hámijt värmmádagán ja seksaboargálijn valjes fáladusájn. Sierra sturrosaš kondomat heivejit sierra buoragit sierra cihpaide ja danin sáhttá leahkit buorre geahččaladdat vai gávdná kondoma masa liiko. Umasslágásj buohtjaskuovdo umassláhkáj hiehpi umasslágásj buotjajda ja danen la buorre buohtjaskuovdov gávnnat masi lijkku. Eanas kondomat leat vuidon johtinávdnasiin vai dat leat vuohkkasat geavtit eaige ruvve. Ienemus buohtjaskuovdo li gárvedum vuojddasij danen gå galggi vuohkasa adnet ja e skuohpat. Jus ii gierdda lateksa (gumme) sáhttá geavtit plásttas dahkkon kondomaid. Jus l allergiddja lateksij de máhtá adnet buohtjaskuovdojt ma li plástas dagádum. Kondoma biddjojuvvo cihppii mas lea erokšuvdna dehe seksaájanassii. Buohtjaskuovdov biedjá gasjkos buotjaj jali seksagávnnáj. Vai kondoma galgá suddjet sohkabealedávddaid ja áhpehisvuođa vuostá lea dehálaš ahte dat lea nalde olles anašeami áigge. Suoddjitjit sjiervvedávdajda ja iesselisvuohtaj la ájnas buohtjaskuovdov adnet ålles narggembåttåv. Jus golggus boahtá kondomii galgá leahkit várrogas go geassá cihpa olggos vai sperbma ii goaikko cinnái dehe bahtaráigái. Jus sájogålgådibme boahtá buohtjaskuovdduj de galggá várrogit buotjav ålgus giesset vaj sájo e guoddnáj gålgå jali bahtarájggáj. Soaitá dárbbahit hárjehallat bidjat kondoma njuolga ládje. Márjju dárbaj vehik hárjjidallat buohtjaskuovdov rievtesláhkáj biedjat. Jus ovttaskasas lea cihppa sáhttá hárjehallat bidjat dan nala go iešduhtada. Jus la buohtja de máhttá hárjjidallat gå biedjá dav ånanerijdin. Jus ii leat dat sáhttá geavtit ovdamearkka dihte dildu dehe rušppi mainna hárjehallá. Jus ij la de máhttá adnet buojkulvissan dildov jali gárudav majna hárjjidallá. Ná don bijat kondoma ovdamearkka dihte cihppii dehe dildui: Nåv biedjá buohtjaskuovdov buojkulvissan buohtjaj jali dillduj: Rulle kondoma veháš nu ahte oidno man guvlui dan galgá rullet. Siejggi kondomav vehik vaj vuojnnu goabbelij galggá biejaduvvat. Jus kondoma bidjo cihppii galgá dat leahkit garas go kondoma rullejuvvo. Jus buohtjaskuovddo biejaduvvá buohtjaj de galggá gasjkos gå kondoma biejaduvvá. Jus lea ovdanáhkki dan ferte geassit maŋos. Jus la åvddånahkke de dat galggá gieseduvvat ruoptus. Bija kondoma návleoaivvi geahčái, deatte suorpmaiguin lihti seamma áiggi go kondoma rullejuvvo vulos nu ahte ilbmi ii beasa cihpa dehe dildu ja kondoma gaskii. Bieja buohtjaskuovdov buohtjaoajve nali, diette tjuvdij buohtjaskuovdduj avtabále gå vuolus gieseduvvá vaj ij ilmme boade buotja jali dildo ja buohtjaskuovdo gasskaj. Go kondoma rullejuvvo aivve vulos, jođit dalle kondoma bajás vehá ja gease vulos dassážiigo ii leat miige rullemuš. Gå buohtjaskuovddo l ållu vuolus giesedum, de buohtjaskuovdov vehik bajedasstá ja gässá vuolus desik ij ienep gávnnu giesset. Jus kondoma lea cihpas galgá geassit dan eret ovdalgo erokšuvdna lea luoitán. Jus buohtjaskuovddo l buotjan de galggá dav ålgus giesset åvddål gå buohtja l dibmam. Doala kondoma birra cihppamáddagis, go cihppa gessojuvvo olggos, nu ahte kondoma ii gahča. Aneda buohtjaskuovdo buohtjamáddaga birra, gå buotja gieseduvvá ålgus, vaj buohtjaskuovddo ij buotjas jåde. Bálkes kondoma ribaide. Hievvi buohtjaskuovdov ruhkelihttáj. Ale doidde dan vulos hivssetráigái. Ale hievvi dav toalähttaj. Gos gávdná kondomaid ? Gånnå åttjut buohtjaskuovdojt ? Kondomat juhkkojuvvo dehe vuvdojuvvo nuoraidvuostáváldimis. Buohtjaskuovdo álu juogaduvvi jali vuobdeduvvi nuorajduostudagájn. Gávdnojit maid oastit e.e. apotehkas, biebmogávppiin, kioskkain ja neahtas. Gávnnuji aj oasstet iehtjádij siegen dálkasboargálin, biebbmoboargálijn, kioskajn ja värmmádagán. Kondomat vuvdojuvvojit maid automáhtain biográfain, restoráŋŋain ja kluppiin. Buohtjaskuovdo aj vuobdeduvvi automáhtajn muhtem biográfajn, bårråmsajijn ja hávskudallamsajijn. Stuorit kondomavariašuvnnat gávdnojit bures sorterejuvvon seksagávppiin ja neahtas. Moattelágásj buohtjaskuovdo gávnnuji seksaboargálijn valjes fáladusájn ja värmmádagán. Maid kondomat mákset ? Majt buohtjaskuovdo máksi ? Kondomat vuvdojuvvojit dávjá báhkas mas leat máŋga. Buohtjaskuovdo dájvvamusát vuobdeduvvi skurpon måttijn buohtjaskuovdujn. Olugo dat mákset molsasaddá ja vuolgá das makkár sorttat kondoma vállje ja gos daid oastá. Man ednagav máksi mierreduvvá makkir kondomatjerdav vállji ja gånnå dajt oasstá. Nuoraidvuostáváldimat lávejit juohkit kondomaid nuvttá dehe vuovdit hálbbibui. Nuorajduostudagájn álu kondoma juogaduvvi mávsodak jali vuobdeduvvi álbep haddáj. Man sihkkar kondoma lea ? Buohtjaskuovddo l tjårggis suodje goappátjagá sjiervvedávdajda ja iesselisvuohtaj jus rievtesláhkáj aneduvvá, narggembåttåv ja juohkka narggembále. Kondoma lea sihkkaris suodji sihke sohkabealedávddaid ja áhpehisvuođa vuostá jus dat gevtojuvvo njuolga ládje, ja olles áiggi go anaša ja juohke geardde go anaša. Buohtjaskuovdo galggi vuorkkiduvvat ladnjatemperatuvran ja sajen gånnå ij skåba juoŋga vuosstij. Buorre saje dajt vuorkudit li jáhkkasålben jali vuossan. Kondoma galgá seailluhit viessolieggasis ja báikkis gos dat ii ruvvasuva juoga vuostá. Nievres saje li bahtasålben jali vinndegin bäjvádagájn. Oabme buohtjaskuovdo jali buohtjaskuovddo mij la gåjkkåm giehpebut luottan. Buorre báiki gos sáhttá atnit lea reddjolumma dehe veasku. Buorre suodje sjiervvedávdajda. Heajos báikkit leat maŋŋelumma dehe čuvges lásegárpmas. Tjårggis suodje iesselisvuohtaj. Boares dehe goikan kondoma beđđo álkibut. Ij rubmahav bájne. Oavddut Hieredisá Buorre suodji sohkabealedávddaid vuostá Márjju hiemssi danen gå dav máhttá biedjat esski gå buohtja l gassjkum. Sihkkaris suodji áhpehisvuođa vuostá Hähttu dajt ássat gå ájggu seksav adnet. Ii váikkut gorudii Dárbaj hárjjidallat åvddål gå l álkke dav biedjat ja dåbddu vuogas adnet. Heajos bealit Ale ane lijkkevuojddasav jali oaljov Soaitá leahkit unohas momeanta daningo galgá bidjat easka go lea ožžon erošuvnna. Buojdde vuojn máhttá låskijdahttet suojev vaj giehpebut gajkku. Ferte huolahit ahte dat leat lahkosis go háliida anašit. Adnet jåhtemnävojt ma li tjáhtje-jali silikånavuododum aktan suojijn lateksis gis sieldes buoragit doajmmá. Soaitá dárbbahit hárjehallama ovdalgo lea álki bidjat dan nala ja orro vuogas atnit dan. Dá vuojddasa li buoraga adnet aktan gájklágásj suojij. Guoppar vuolledábiin Guopparinfeksjåvnnå vuollevájmon Guoppar vuolledábiin Guopparinfeksjåvnnå vuollevájmon Guoppar lea dábálaš vuolledábiin eatnasiin. Guoppar gávnnu luondulattjat ienemusájn vuollevájmon. Muhtumin dat lassána ja dalle dat sáhttá váivvidit. Muhttijn ienet ja de máhttá vájvijt vaddet. Dat lea hui dábálaš nieiddain. Le sieldes dábálasj niejdajn. Golbma njealji nieiddas oažžu muhtin áigge eallimis guoppar váivviid ja máŋgii dat geardu. Nieljet niejdas gålmå muhtem bále viessomin guopparinfeksjåvnås vájvástuvvi ja moaddásijda moaddi ruoptus boahtá. Bártnit maid ožžot guobbara. Bárne aj máhtti guopparinfeksjåvnåv oadtjot. Guoppar ii leat váralaš muhto sáhttá leahkit váivi daningo dat láve sakŋidit ja spiiddistit. Guopparinfeksjåvnnå ij la vádálasj valla máhttá vájvedit danen gå álu sagŋet ja gihpot. Manin olmmoš oažžu guoppar váivviid ? Manen oadtju vájvev guopparinfeksjåvnåjn ? Lea eahpečielggas manin guoppar váivvida. Ij diehttu manen oadtju vájvev guopparinfeksjåvnåjn. Muhto sivvan sáhttá leahkit ahte váldá muhtin dálkasa, ovdamearkka dihte antibiotihka, mii goddá daid ávkkálaš baktearaid mat dábálaččat leat vuolledábiin nu ahte guoppar sáhttá álgit. Valla akta oarre máhttá årrot gå muhtem dálkkasav bårrå, buojkulvissan antibiotikav, mij oajttá ávkálasj bakteriajt ma vuollevájmon iemeláhkáj gávnnuji vaj guoppar sjaddagoahtá. Guobbara sivvan sáhttá maid leahkit ahte vuostálastinnákcabealuštus lea heittot juoga siva dihte, ovdamearkka dihte go olmmoš lea skihpame dehe olbmos lea hirbmat hoahppu. Guopparinfeksjåvnå oarre máhttá aj årrot gå immuvnnavárjjo l vuoledum ietjá oares, buojkulvissan gå l skihppámin jali ednagit la diertjestam. Goruda hormonabalánsa sáhttá maid váikkuhit. Hormåvnnåavtalágásjvuohta rubmahin máhttá aj bájnatjit. Danin lea dehálaš ahte ovttaskas oažžu guobbara ovdal mánnováivviid dehe jus lea áhpeheapme. Danen la dábálasj guopparinfeksjåvnåv oadtju jur liejbe åvddåla jali jus la iesselissan. Guoppar ii leat miige sohkabealdávddaid. Guopparinfeksjåvnnå ij la sjiervvedávdda. Dan sáhttá darvvihit anašeamis muhto lea eahpedábálaš. Máhttá sirdeduvvat narkedijn valla ij la dábálasj. Baicca guoppar ii sáhte darvvihit njálbmeseksa bakte dehe jus manná seamma hivssegis go soamis geas lea guoppar. Guoppar gis ij máhte sirdeduvvat njálmmeseksa baktu jali gå manná sämmi hivsigin gå ulmusj gänna l guopparinfeksjåvnnå. Got olmmoš fuobmá ahte sus lea guoppar ? Gåktu älvvá sujna l guopparinfeksjåvnnå ? Nieidan fuobmá dávjjimus ahte sus lea daningo sakŋida ja spiiddista cinneráiggis ja cinnebaksamiin. Niejddan ienemusát älvvá sujna l guopparinfeksjåvnnå danen gå guoddnánjálme birra ja guoddnábaksimijn sagŋet. Cinnebaksamat sáhttet maid ruvssodit ja bohtanit. Guoddnábaksema máhtti aj ruopsudit ja båhtånit. Golgamat sáhttet šaddat vielgadat, goikát ja rievdnaláganat muhto muhtumin dat leat njárbadat ja muhtin háve eai leat golgamat ollenge go olbmos lea guoppar. Låssjkusa máhtti viskudit, gåjkkåt ja smållen sjaddat, valla muhttijn li njárbe ja muhtem bále ij la åvvå låsjkos gå l guopparinfeksjåvnnå. Guoppar dagaha maid ahte sáhttá spiiddistit ja bávččagit go cissa dehe anaša. Guopparinfeksjåvnnå dahká aj vaj máhttá gihpodit jali báktjit gå gåttjåt jali seksav adná. Muhtumin olmmoš oažžu ihttomiid cinnebaksamiidda ja buođggaide. Muhttijn guoddnábaksema ja sjnjibtjo ruobbu. Bártniin lávejit návleoaivi, nađđa, bálloskuohput dehe buođggat ruvssodit, goikat ja ganasit. Bárnijn álu buohtjaoajvve, buohtja, guollavuossa jali sjnjibtjo ruopsudi, gåjkki ja råsjmagin sjaddi gå l guopparinfeksjåvnnå. Olmmoš sáhttá maid oažžut vilges gearddi návleoaivvi birra, ovdanáhki vuollái, dehe nađđii. Máhttá aj oadtjot vielggis dákkev buohtjaoajvváj jali buohtjaoajve birra, åvddånáhke vuolláj, jali buohtjaj. Gearddi láve váddásit bassat eret go ovdanáhkkevuodja mii dábálaččat lea ovdanáhki vuolde. Dágge l álu vájvep ierit bassat gå smegma mij luondulattjat gávnnu åvddånáhke vuolen. Got guobbaris beassá eret ? Gåktu bässá guopparinfeksjåvnås ? Jus olbmos lea beare unnán váivi guobbaris cinnis dehe náhpolis láve dat measta álot láhppot ieš moatti beaivvi geažis divššukeahttá. Jus li binná vájve guopparinfeksjåvnås guodnán jali buohtjan de vargga agev gáhtu ietjastis muhtem biejve duogen váni dálkudime dagi. Muhto muhtumin dat ii mana badjel, dehe sakŋida ja spiiddista nu olu ahte olmmoš jođánit háliida dahkat juoidá dasa. Valla muhttijn ij gádo, jali sagŋet ja gihpot nåv ednagit vaj ruvva sihtá juojddá dahkat. Jus dat lea vuosttas geardi go ovttaskas oažžu problema galgá váldit oktavuođa nuoraidvuostáváldimiin, liike- ja sohkabealevuostáváldimiin dehe dearvvasvuođaguovddážiin oažžun dihte čielgasa leago duođain jearaldat guobbaris. Jus la vuostasj bále gå gássjelisvuodav oadtju de galggá aktavuodav válldet nuorraduostudagájn, lijkke- sjiervveduostudagájn åtsådittjat vaj ajtu l sujna guopparinfeksjåvnnå. Jus manná vuostáváldimii oažžu dahkat dutkama. Jus duostudahkaj manná de oadtju åtsådimev dahkat. Dat láve mannat jođánit daningo dat gii dutká álkit sáhttá oaidnit leago jearaldat guobbaris. Álu ruvva manná danen gå gut åtsåt gähppadit vuojnná jus la guopparinfeksjåvnnå. Jus olbmos lea leamaš guoppar ovdal ja dovdá problema sáhttá oastit juoga reseaptagehtes dálkasa guobbara vuostá mii gávdno apotehkas. Dat lea vuoiddas mainna sáhttá vuoidat cinni ja cinnebaksamiid, dehe náhpola ja bálluid. Jus la guopparinfeksjåvnåv åvdebut oadtjum ja dåbddå gássjelisvuodajt de máhttá oasstet muhtem dálkkasav guopparinfeksjåvnnåj dálkastjállagahtá dálkkasijs mij gávnnu dálkasboargálin Gávnnuji vuojddasin maj guodnáv ja guoddnábaksemijt jali buotjav ja guollavuossav vuojddá. Nieiddaide gávdno maid billár, ng, vagitorium, man doalvu cinnái suorpmaiguin ja vuoiddas man cirgguha una plástacirgganasain. Niejdajda gávnnuji aj tablehta, nåv gåhtjodum vagitorium, majt guodnáj tjuvdij tsåggå, ja vuojdas majt tsirggu sisi unna plásstatsirgunijn. Veháš áigge geažis maŋŋel go lea váldán ávdnasa sáhttá spiiddistit ja sakŋidit vel eanet, muhto dat láve mannat badjel jođánit. Åni ájgev duogen gå l dálkkasijt válldám de máhttá gihpodit ja sagŋedit ienebuv, valla álu ruvva gáhtu. Jus čuovvu olles dikšuma šaddet measta buot buorrin reseaptagehtes dálkasiin. Jus ålles dálkudimev ållit de vargga gájka buorráni dálkastjáladak dálkkasij. Jus ii buorrán dehe jus guoppar geardu dávjjit go guktii jahkebealis ferte váldit oktavuođa nuoraidvuostáváldimiin, liike- ja sohkabealevuostáváldimiin dehe dearvvasvuođaguovddážiin fas veahki oažžumii. Jus ij buorrána jali guopparinfeksjåvnnå ruoptus boahtá dájvvábut gå guokti jahkebälláj de luluj vat aktavuodav válldet nuorraduostudagájn, lijkke- jali sjiervveduostudagájn jali varresvuohtaguovdátjijn viehkev oattjotjit. Lea dehálaš ahte ii geavtte guobbargoddin ávdnasa ila dávjá dehe dušši dihte daningo dat sáhttá dagahit váddáseabbon beassat eret guobbaris dehe dat geardu oanehis áigge geažis fas. Ájnas la jut ij adnet guoppargádodim dálkkasijt ilá dájvvalakkoj jali dárbo dagi danen gå máhttá dahkat vájvep ja vájvep guopparinfeksjåvnåv gádodit jali vat ruoptus boahtá åni ájge duogen. Dat sáhttá maid goikadit vuohččecuocca ja dahkat dan headjun mii sáhttá dagahit eará problemaid. Máhttá aj tsuottsav gåjkkådit ja dav rasjeduhttet mij máhttá båhtusav vaddet ietjá gássjelisvuodajda. Maid dahkat vai ii oaččo guobbara ? Majt dahká vaj guopparinfeksjåvnåv ij galga oadtjot ? Daningo lea eahpečielggas manin oažžu guobbara lea váttis suddjet iežas dan vuostá. Danen gå ij la tjielgas manen guopparinfeksjåvnåv oadtju de l gássjel dan vuossti suoddjit. Muhtimin dadjo ahte riska oažžut guobbara lassána jus bassá vuolledábiid dávjá ja sáibbuin. Muhttijn javladuvvá vádá guopparinfeksjåvnnå lassán jus álu bassá vuollevájmov ja sájbujn. Ii leat miige mii čájeha sihkkarit ahte nu lea. Ij mige gávnnu mij vuoset la nåvti. Muhto jus olbmos lea guoppar dehe dávjá oažžu guopparinfekšuvnnaid ja basada ollu sáhttá šaddat buoret jus bassá unnit. Valla jus la guopparinfeksjåvnnå jali álu guopparinfeksjåvnåjt oadtju ja álu ednagit basát de máhttá buorep sjaddat jus binnebut basát. Leago guoppar dehe ii rehkke bassat vuolledábiid oktii beaivvis loika čáziin. Guopparinfeksjåvnnå jali ij de l nuoges vuollevájmov bassat akti bäjvváj vuorgas tjátjijn. Ii galgga geavtit dábálaš sáibbu vuolledábiin daningo dat goiká. Ij galga dábálasj sájbov adnet vuollevájmmuj danen gå gåjkkåt. Jus háliida sáhttá dan sadjái geavtit parfymagehtes oljju. Jus sihtá de ienni máhttá hájadis oaljov adnet. Jearaldagat ja vástádusat guobbaris vuolledábiin Gatjálvisá ja vásstádusá guopparinfeksjåvnå birra vuollevájmon Oažžugo guobbara liegga ja baskkes biktasiin ? Oadtju gus guopparinfeksjåvnåv striŋŋas, bivvalis ja baskes biktasijs ? Eai leat mangelágan dieđalaš duođaštusat ahte liegga, baskkes biktasat galggale dagahit ahte álkibut oažžu guobbara. E gávnnu diedalasj duodastusá vaj bivvalis, baskes biktasa jali striŋŋa lulun dahkat vaj giehpebut guopparinfeksjåvnåv oadtju. Muhto jus oažžu guobbara sáhttá dat spiiddistit ja sakŋidit unnit jus geavtá bumbol vuolildus buvssaid ja sadjás biktasiid. Valla jus la guopparinfeksjåvnnå de máhttá gihpodit ja sagŋedit binnebut jus li sisbåvså jali ånibåvså bomullos ja luovas biktasa. Sáhttá maid veahkehit jus nohkká vuolildus biktasiidhaga ja jus lea nieida ii geavtte buksasuoji. Máhttá giehpedit sisbiktasahtá oadet ja jus la niejdda ij adnet sisbåksåsuojev. Láhppogo guoppar jus vuoidá vuolledábiid yoghurtain ? Gáhtu gus guopparinfeksjåvnnå jus vuojddá vuollevájmov yoghurtajn ? Ahte yoghurta veahkeha guobbara vuostá lea cuvccas masa ii leat dieđalaš duođaštus. Le boasto sága yoghurt luluj giehpedit guopparinfeksjåvnnåj ja dasi älla diedalasj duodastusá. Dan sadjái yoghurta soaitá čoaskudit ja danin lea buorre sakŋasii. Yoghurt gis máhttá dåbddut tjoasskodiddjen ja dat oares buorak saŋátjijda. Sáhttágo guoppar darvánit ? Máhttá gus guopparinfeksjåvnnå soahpot ? Guoppar ii viiddo ovdamearkka dihte hivssegiid bakte. Guopparinfeksjåvnnå ij soabo buojkulvissan hivsigij baktu. Dan sajis guoppar sáhttá viidut cinneanašeami bakte vaikko dat lea eahpedábálaš. Guopparinfeksjåvnnå máhttá gis soahpot guoddnánarkkemin vájku ij la dábálasj. Oažžugo guobbara borramiin olu sohkkara ? Oadtju gus guopparinfeksjåvnåv gå edna såhkkårav bårrå ? Eai leat mangelágan dieđalaš duođaštusat ahte laktása dasa ahte borrá olu sohkkara. E gávnnu diedalasj duodastusá guopparinfeksjåvnnå la tjanádum dasi gå edna såhkkåråv bårrå. Muhto jus leat problemat guobbariin ii leat váralaš geahččalit jus rievdaduvvon biebmodábiid sáhttet dagahit ahte šaddá buorebun. Valla jus li vájve guopparinfeksjåvnåjn de l diedon vádádagi gähttjalit jus rievddadum bårråmdábe dahki vaj buorep sjaddá. Sáhttágo anašit jus lea guoppar ? Máhttá gus seksav adnet jus la guopparinfeksjåvnnå ? Ii leat váralaš anašit go olbmos lea guoppar muhto daningo vuohččecuoccat leat rašit sáhttá oažžut daidda una háviid ja dat sáhttá bávččagahttit go anaša. Ij la vádálasj seksav adnet gå l guopparinfeksjåvnnå valla danen gå tsuottsa li rasje de máhttá oadtjot smávva luottanimijt dajn ja máhttá bávtjestit buojkulvissan narkkemin. Jus lea cinneanašeapmi lea maid una riska ahte guoppar viidu. Jus la guoddnánarkkem de gávnnu vádá guopparinfeksjåvnnå såhpu. Dan sajis lea riska stuorit ahte oažžu ja viiduda sohkabealedávdda jus lea cinneanašeapmi seamma áigge go olbmoš lea guoppar daningo leat una háviid vuohččecuoccain mii dagaha ahte álkibut oažžu ja viiduda infekšuvnnaid. Vádá l vil stuoráp ulmusj sjiervvedávdas soaboduvvá jus la guoddnánarkkem sämmibále gå l guopparinfeksjåvnnå danen gå li smávva luottanime tsuottsajn mij dahká infeksjåvnåjt giehpebut oadtju jali såhpu. Borgguheapmi Suovastibme Borgguheapmi Suovastibme Go borgguha njammá alccesis duhatnáriid mirko ávdnasiid. Gå dubágajt suovas de njammá moadda tuvsán sälggás ábnnasa. Borgguheapmi sáhttá dagahit sierra vahágiid ja buozanvuođaid, ja sullii juohke nubbi olmmoš gii borgguha jápmá ovdalgo son livččii jápmán borggutkeahttá. Suovastibme máhttá båhtusav vaddet umasslágásj vahágijda ja dávdajda, ja bájken fert nubbe ulmusj gut suovas jábmá árabut gå majt sån lij dahkam váni suovastime dagi. Dan lassin duhpát lea divrras, ja sáhttá dagahit nákkiid, heajut veadjima ja unnit seksahálu. Duodden dasi li dubága divrrasa, ja máhttá dahkat vaj tjásmagisájt, nievrep väjov ja binnep seksuálahálov oadtju. Goittotge lea dábálaš ahte borgguhišgoahtá vai lea buorre ja čorgat. Huoman la dábálasj suovastahtjá danen gå sihtá årrot buossjen jali fávrron årrot. Suddjen dihte nuoraid duhpáha váriin, lea leahkime láhka mii dadjá ahte ii oaččo oastit duhpáha vuollái 18 jahkásažžan. Suoddjitjit nuorra ulmutjijt vádájs dubágajt adnet, de gávnnu láhka gånnå l tjáledum ij la loahpe dubágajt oasstet jus ij la 18 jage ållim. Sáhttá borgguhit duhpáha sigareahttan, sigáran, sigarillan ja čáhcebiipun. Máhttá suovastit dubágajt sigarehtajn, sigarrajn, sigarillajn, bijpajn ja tjáhtjebijbájn. Sigareahtat leat dábálepmosat. Sigarehta li dábálabmusa. Sigareahtat eai siskkil beare duhpáha, čahkkehuvvon suovas leat sullii 4000 kemiijalaš ávdnasa. Sigarehta e val sisaneda dubágajt, suovan tsahkkidum sigarehtas gávnnuji bájken 4000 kemidjalasj ábnnasa. Máŋggat dain addet borasdávdda. Dajs moatte máhtti bårredávdav dahkat. Váraleamos ávdnasat leat: Vádálamos ábnnasa li: Nikotiidna, ávnnas mii lea sállejuvvon duhpáhis ja buktagiin mat veahkehit dan gii háliida heaitit borgguheamis ja nuskomis. Nikotijnna, ábnas mij la val loabedum dubágajn ja buktagijn ma galggi viehkedit sijájt gudi sihti suovastimes jali snuktimis hiejttet. Nikotiidna lea nu váralaš ahte jus oččolii nikotiinna njealji sigareahtas njuolga varrii jámálii. Nikotijnna la nåv vádálasj vaj jus oattjoj nikotijnav nieljet sigarehtas njuolgga várráj de luluj jábmet. Syanvehta, mirkkolaš gása. Kolmonoxid, sälggás gássa mij iehtjádij siegen gávnnu bijllabátsidisgásajn. Darvi siskkilda máŋggaid sierra ávdnasiid, oassi dain sáhttet dagahit borasdávdda. Darvve, mij sisanet moattelágásj ábnnasijt, dajs muhtema máhtti bårredávdav dahkat. Dan lassin sigareahtain gevtojuvvo darvi earet eará asfálttain ja molenfearggain. Ietján gå sigarehtajn de darvve aneduvvá iehtjádij siegen asfaltan ja bájnojn. Ovdamearka eará váralaš ávdnasiin leat ladju, kadmiuma, ammoniáhkka, benzena ja rádioaktiivvalaš poloniuma. Ietjá vádálasj ábnnasijda buojkulvis la slidja, kadmium, ammoniak, bensen ja radioaktijvalasj polonium. Manin olmmoš borgguhišgoahtá ? Manen suovastahtjá ? Dábáleamos lea ahte lea olbmáiguin go vuosttaš geardde geahččala borgguhit. Vuostasj bále gå suovas la dábálamos rádnaj siegen. Háliida geahččalit got dat smáhkke ja dovdo. Sihtá gähttjalit gåktu smáhkku ja gåktu dåbddu. Soaitá atnit ahte dat lea lávva. Márjju adná dav buossjen. Dat ii measta geange mielas leat buorre vuosttaš geardde. Vallak ij aktak ane buoragit smáhkku vuostasj bále. Muhtimat borgguhit orrun ja dovdan dihte boarráseabbon, dehe iešráđáleabbon. Muhtema suovasti vuojnnutjit jali dåbddutjit vuorrasabbon, jali iesjrádugattja. Olmmoš sáhttá atnit ahte šaddá álkit leahkit eará olbmuiguin, geat maid borgguhit. Máhttá aj dåbddut degu álkkep la ietjá ulmutjij säbrástallat, gudi aj suovasti. Eatnasat dihtet ahte dat lea váralaš Ienemusá diehti dat la vádálasj. Eatnasat dihte ahte lea váralaš borgguhit. Ienemusá diehti vádálasj la suovastit. Muhto lea álki jurddašit ahte buozanvuođat eai deaivva su, dehe ahte galgá heaitit ovdalgo šaddá váralažžan. Álkke la ájádallat dávdajt ij åttjudalá, jali hiejttet galggá åvddål gå vádálasj sjaddá. Jus borgguhišgoahtá leat dihto áššit maid sáhttá fuomášit oalle jođánit, ovdamearkka dihte ahte oažžu heajut veadjima. Jus suovastahtjam de gávnnuji muhtem båhtusa majt máhttá ielvvet åbbå ruvva, buojkulvissan nievrep väjov oadtju. Dat vuolgá das ahte gorut šaddá heajubun váldit sivrraáimmus jus borgguha, ja nikotiidna mii lea duhpáhis oažžu váimmu časkit jođáneappot. Rumáj ij máhte ållesláhkáj ilmev adnet gå vuojŋŋá jus suovas, ja nikotijnna mij gávnnu dubágajn dahká tsåhke ruvábut svargat. Mađi árabut eallimis borgguhišgoahtá, dađi stuorit riska lea šaddat sorjavažžan ja vai oažžu vahágiid ja skibasvuođaid borgguheamis. Dadi árabut viessomin suovastahtjá, dadi stuoráp máhttelisvuoda li dubágajs tjanáduvvat ja oattjotjit vahágijt ja dávdajt suovastimes. Ovdalgo geahppat ovdánan válmmasin lea erenomaš hearkkit duhpáhii. Åvddål gå gähppá li ållåsit åvdeduvvam de li sierraláhkáj rasje suovvaj. Vaikko rievtti mielde ii galgga sáhttit oažžut duhpáha jus lea vuollái 18 jagi, álget máŋggat geat leat nuorabut borgguhit. Vájku ij galga máhttet dubágajt åttjudit jus ij la 18 jage dävddám, de moatte gudi li nuorabu suovastahtji. Passiivvalaš borgguheapmi Passijvalasj suovastibme Jus lea lahka olbmuid geat borgguhit, ovdamearkka dihte seamma lanjas, oažžu alccesis gásaid mat leat duhpáhis. Jus la lahkusin ulmutjij gudi suovasti, buojkulvissan la sämmi lanján, de vuojŋa sisi gásajt ma gávnnuji suovan. Dat gohčoduvvo passiivvalaš borgguheapmin. Gåhtjudallá passijvalasj suovastibmen. Daningo passiivvalaš borgguheapmi lea maid váralaš lea borgguheapmi gildojuvvon restauráŋggain, kaféain, bargobáikkiin ja almmolaš báikkiin. Danen gå passijvalasj suovastibme aj la vádálasj de suovastibme l buorgodum bårråmsajijn, káfeajn, barggosajijn ja almulasj sajijn. Lea álki šaddat sorjavažžan duhpáhis. Álkket la dubágajs tjanáduvvat. Beare moatti sigareahta maŋŋel sáhttát vuoiŋŋahat šaddat sorjavažžan nikotiinnas. Leahkit sorjavaš duhpáhis mearkkaša ahte gorut lea hárjánan oažžut nikotiinna, ahte šaddá váivin jus ii oaččo borgguhit, nu gohčoduvvon biehttalanváivvit. Val måttij sigarehtaj maŋŋela de vuojŋŋama máhtti nikotijnas tjanáduvvat Dubágajs tjanádum merkaj rumáj la hárjjánam nikotijnav oadtjot, vájvve sjaddá jus ij suovasta, nåv gåhtjoduvvam abstinänssavájvven. Muhto olmmoš maid darvána geavaheapmái, šaddá dáhpin borgguhit. Le dåmadimvuohke aj masi dähppu, dáhpen sjaddá suovastit. Lea váttis heaitit borgguheames, vaikko háliidage leahkit friddja das. Vájvve l hiejttet suovastimes, ihka vil sihtá dassta bessat. Muhto dat lihkostuvvá ja mađi nuorabun heaitá borgguheames dađi buoret dat lea. Valla l máhttelis, ja dadi árabut suovastimes häjttá dadi buorep la. Eanaš vahágat ja skibasvuođat maid borgguheapmi addá, sáhttet jávkat jus heaitá. Ienemus vahága ja dávda majt suovastibme vaddá, máhtti gáhtot jus suovastimes häjttá. Buorit ákkat leahkit borggutkeahttá Buorre oare ij suovastit. Sáhttá leahkit ruhta earái, daningo lea divrras borgguhit Biedniga iehtjádijda, danen gå l divras suovastit. Olmmoš veadjá buorebut jus ii borggut. Jus ij suovasta de l buorep vädjo. Olmmoš lea dearvasit sigareahtaid haga, sihke dál ja boahttevaš áigge. Varrásap la váni sigarehtaj dagi, dálla ja boahtteájgen. Lea jáhkihahtti ahte olmmoš oažžu guhkit eallima jus ii borggut. Oattjosj má guhkep viessomav jus ij suovasta. Vealtá dahkamis váhnemiid ja earáid hilbadin ja beahtáhallan. Ij dárbaha äjgádijt ja iehtjádijt suhttadit ja håjen dahkat. Vealtá leahkime sorjavaš ja dovdat biehttalanváivviid dego leahkit duhpáthálot, leahkit jierásmuvvan dehe leabohin. Ij dárbaha tjadnasin årrot ja dåbddåt abstinänssavájvijt degu suovastimhálov, stressiduvvat jali ráfeduvvat. Ii dárbbat oažžut heajos vuoigŋama dehe fiskes bániid. Ij dárbaha nievres vuojŋadagáv jali visská bánijt oadtjot. Jus olmmoš lea vuollái 18 jagi sáhttá dahkat somás áššiid iežas áiggiin go ahte geahččalit oažžut duhpáha. Jus ij la 18 jage ållim de máhttá suohttasap dagojt dahkat ietjas ájgijn gå gähttjalit dubágajt åttjudit. Vealtá oažžumis nárvviid ovdal áiggi. Ij dárbaha joarmmot åvddåájgen. Duhpátgilvin billista birrasa máŋgga ládje ja gilvit vaháguvvet mirko dustenávdnasiin. Dubáksáddjim bäjsstá birrasav moatteláhkáj ja sáddjára sälkkás muorrodimnävojs vahágahteduvvi. Jus eahpida galgágo borgguhit dehe ii, jus sáhttá geahččalit dahkat listtuid oavdduiguin ja heajos beliiguin. Juorrulit jus galggá suovastit vaj ij, de máhttá gähttjalit listajt ma li ienep ja binnep ávkálattja tjállet. Sáhttet leahkit una áššit ja stuora áššit, mat gusket iežas eallima, eará olbmuid, birrasa ja eará. Máhtti smávva dåjma ja stuorra dåjma, ma guosski ietjas viessomij, ietjá ulmutjijda, birrasij ja iehtjádijda. Dat leat iežas listtut, ja olmmoš ieš mearrida man galgá čuovvut, got háliida dahkat borgguhemiin. Le ietjas lista, ja iesj mierret makkirav galggá tjuovvot, gåktu sihtá suovastimijn dahkat. Cummástallan ja ráhkástallan lea juoga masa máŋgasat liikojit. Bunástallat, tjulástallat ja hånglit la juoga masi ålos lijkkuji. Jus ii leat dahkan dan soaitá olmmoš niegadit ja ahkiduššá dahkat dan. Jus ij la dav dahkam márjju ájádallá dan birra ja hálijt dav dahkat. Seamma áigge sáhttá maid dovdot vehá leabohin vuosttas cumma dehe ráhkástallama ovdal. Avtabále gå máhttá dåbddut vehik balon vuostasj tjullásij jali hångelij. Got dáhká go ráhkástallá. Gåktu dal ájn dahká gå hångli ? Jus imaštallá got galgá dahkat go cummástallá ja ráhkástallá, sáhttá leahkit buorre jurddašit ahte eai leat mangelágán njuolggadusat mot dahkat. Jus geahččaladdá ja dahká vugiin mii orro buorre alccesis, orru dat dávjá buorre dasanai geainna cummástallá dehe ráhkástallá. Jus ájádallá gåktu tjules jali hångli, de l buorre mujttet e njuolgadusá gávnnu gåktu galggá dahkat Jus gähttjal ja dahká nåv vaj buoragit allasis dåbddu, de dåbddusj gal buoragit gesi tjules ja gejna hångli. Cummástallat lea deaddit baksamiid soapmása eará baksamiid vuostá dehe soames eará báikái gorudis, dávjá dahká maid una stoavkkihanjiena seamma áigge. Bunástallat la gå ietjas bakismijt dieddel ietjá ulmutja baksimijda jali ietjá sadjáj ietjá ulmutja rubmahin, álu sämmibále aj tsållajienatjav dahká. Go cummástallá soapmása njálbmi lea gitta. Gå soabmásav bunes de l njálmme dahppot. Go cummista soapmása nu lávejit sihke baksamat ja njuokčamat guoskkadit nuppiideaset. Gå soabmásav tjules de álu gaoppátjagá baksima ja njuoktjama duohtti nubbe nuppev. Dat lea dego ráhkástallá ja ráhkástallo njuokčamiin ja baksamiiguin. Le degu njávkká ja njávkaduvvá njuoktjamijn ja baksimij. Dan sáhttá maid govvidit ahte smáhkke soamis eará. Gåvviduvvá aj degu smáhkkut ietjá ulmutjav. Dábálaš vuohki álgit cummástallat lea álgit cummestallat. Dábálasj vuohke tjulástallagoahtet la bunástallagoahtet. Jus de háliida cummástallat sáhttá sirret baksamiid ja coggalit njuokčama vehá nu ahte dat guoskkaha nuppi baksamiid. Jus sihtá tjulástallat de máhttá baksimijt vehik sierrit ja njuoktjamav unnán tsåggåt vaj duohttá nuppe baksimijt. Dalle beassá oaidnit jus nubbi maid sirre baksamiid nu ahte njuokčamat deaivvadit. De vuojnná jus gut aj baksimijt sierri vaj njuoktjama máhtti duohtadit. Eai leat mangelágán njuolggadusat got galgá dahkat go cummista goabbat guoimmi, ovdamearkka dihte man guhkás galgá coggalit njuokčama dehe man olu galgá sirret baksamiid, muhto dan mearrida ieš. E gávnnu njuolgadusá gåktu galggá dahkat gå tjules nubbe nuppev, buojkulvissan man märráj galggá njuoktjamav tsåggåt jali man ednagav galggá baksimijt sierrit, valla dav iesj mierret. Dávjjimusat láve dat čoavdásit ieš go cummásta soapmása. Ienemusát álu ietjatis tjielggá gå vijmak soabmásav tjules. Muhto okta ráva lea álgge várrogasat ahte it deatte njuokčama ja lihkat dan garrasit nuppi njálmmis dakkaviđe. Gätjástus la várrogit álgget vaj ij njálmmáj garrasit tsåhkkå ja labuda njuoktjamav guojmenis njálmen dalága. Láve leahkit buorre goappešiidda jus geahččaladdá. Goappátjijda álu buorak sjaddá jus gähttjal. Lea váttis cummistit soapmása njuolga ovddos daningo njunit álkit nordasit oktii, danin láve dárbbahit vehá állet oaivvi vai olaha. Vájvve l soabmásav tjulestit njuolgga åvddålis danen gå njunje álkket jåstesti, danen álu dárbaj oajvev rággit ålåtjit. Sáhttá leahkit buorre vuoigŋat njuniin go cummista soapmása. Vuojŋasj má giehpemusát njunjijn gå soabmásav tjules. Ferte geahččaladdat mii orru buoremus. Vuohke l iesj gähttjalit mij lijkkogis dåbddu. Bátnestellegiin dehe “ piersniin ” sáhttá cummistit buorehit. Máttá buoragit tjulástallat badneduollidimijn jali piersingijn. Sáhttá maid cummistit guhtet guoimmi goruda. Máhttá aj nubbe nuppev tjulestit rubmahij. Gosa gorudis cummista dehe háliida cummistuvvot mearrida ieš dainna geainna cummástallá ja cummástallo. Gåggu rubmahin tjules jali sihtá tjulestuvvat iesj mierret aktan gejna tjules jali gässta tjulestuvvá. Sallumat ja ráhkástaddamat Fármastime ja njávkkama Sáhttá dovdot somán guldalit soapmása eará goruda, ovdamearkka dihte sallumiin ja njávkamiin. Máhttá dåbddut lijkkogis iehtjáda rubmahav gulldalit, buojkulvissan fármasta ja njávka baktu. Sáhttá njávkat ja sallut sihke biktasiiguin ja biktasiidhaga. Máhttá njávkadit ja fármudallat goappátjagá biktasij ja biktasahtá. Got ráhkástallá, rievtti mielde ? Gåktu dal ájn hångli ? Ráhkástallat lávejit gohčodit go olmmoš cummástallá, cummistallá, salastallá ja njávká soapmása. Hånglit gåhtjudallá gå tjules, bunes, fármas ja návkká soabmásav. Cummástallan ja salastallan seamma áigge sáhttá nappo leahkit ráhkástallan. Tjulástallat ja sämmibále fármudallat máhttá aj årrot hångel. Jur dego goruda njávkan ja cummisteamit sáhttet maid leahkit ráhkástallan. Jur degu njávkkama ja bunestime rubmahin aj máhttá årrot hångel. Go ráhkástallá sáhttá maid deaddit ja ruvvet iežaska nuppiideaskka vuostá. Gå hångli máhttá aj dieddet ja njávggat nubbe nuppe vuosstij. Ráhkástallat sáhttá máŋgga ládje, ovdamearkka dihte ráfálaččat ja siivvuid dehe garrasit ja giivásiid. Máhttá hånglit moatteláhkáj, buojkulvissan suojmma ja sjávot jali tjavgga ja fámulattjat. Dávjá ráhkástallan variere dagadettiin. Álu målsut hångelbåttån. Dat sáhttá maid varieret geardi gearddiinis ja olbmos olbmui. Máhttá aj målsudit báles bálláj ja ulmutjis ulmutjij. Ráhkástallat sáhttá bivttas nalde, unnán biktasiiguin dehe jur álás. Máhttá hånglit ållu gárvodum jali ållu rihttsot. Ráhkástallat sáhttá maid sierra rumašguottuin ovdamearkka dihte čuoččut, čohkkut, dehe veallut. Máhttá aj hånglit umassláhkáj, buojkulvissan tjuottjo, tjåhkkot jali vällot. Ráhkástallan sakka ja unnán dehe bivttaskeahttá gohčoduvvo muhtumin roavesráhkástallamin. Hånglit ednagit ja binná biktasij jali biktasahtá muhttijn garrahångelin gåhtjudallá. Duivi Smálla Muhtimat gohčodit ráhkástallama duivin. Muhtema gåhttju hångelav smállan. Muhto duivi sáhttá mearkkašit eará áššiid. Valla smálla máhttá aj ietjá. Muhtimat atnet ovdamearkka dihte ahte duive go njoallu dehe anaša soapmásiin dehe soamis earáiguin. Muhtema adni buojkulvissan ulmusj smállá gå sjuohttul jali seksav adná iehtjádijn jali iehtjádij. Olbmo geainna lea dahkan dan sáhttá maid gohčoduvvot duivin. Ulmusj gejna l dáv dahkam máhttá aj gåhtjudallat smállan. Mii dahká cummástallama ja ráhkástallama somán ? Mij dahká tjullásijt ja hångelav lijkkogissan ? Leahkit lahka ja njávkojuvvot soapmásis dagaha ahte liiki, njuovčča ja baksamat reagerejit ja sáddejit signálaid vuoigŋasiidda ahte dat dovdo somá ja jierástuvvan. Årrot lahka ja njávkaduvvat soabmásis dahká lijkev, njuoktjamav ja baksima rádji signálajt vuojŋŋamij jut tjagárt ja dåbddu lijkkogis. Dat sáhttá maid dagahit ahte šaddá himolaš. Máhttá aj dahkat seksuálalattjat buolliduvvá. Goruda nearvvat dat dikšot dovddu ja sáddejit signálaid vuoigŋasiidda. Rubmahin li nerva ma dåjmadi dåbdov ja rádji signálajt vuojŋŋamij. Vai dovdolii somá ja hearvái ráhkástallat lea dehálaš ahte sihke ieš ja dat geainna ráhkástallá háliida dahkat dan. Jus galggá vuohkasit ja herlugit dåbddut de hähttu iesj ja gejna hångli, dasi lijkkut. Sierra olbmot liikojit sierra olu cummástallamii ja ráhkástallamii. Ulmutja umassláhkáj lijkkuji tjulástallat ja hångli. Ii leat mangelágán rivttes dehe vearu vuohki dovdat muhto oažžu guldalit iežas liikogo ahte lea somá cummástallat ja ráhkástallat dehe háliidago milloseappot dovdat lagašvuođa eará ládje. Ij gávnnu duolla jali ja boasto vuohke dåbddåt, ájnat viertti gulldalit allasis jus adná la lijkkogis tjulástallat ja hånglit, jali jus ienni sihtá lahkavuodav dåbddåt. Olbmos lea álo riekti gieldit jus ii hálit cummástallat dehe ráhkástallat dehe jus juoga ii oro buorre dalle go dahká dan. Agev la riektá vuosstálasstet jus ij sidá tjulástallat jali hånglit, jali jus juoga ij dåbddu buoragit dan båttå. Ii galgga goassege leahkit mielde cummástallame ja ráhkástallame beare dan dihte ahte soamis eará háliida dan. Ij goassak galga tjulástallat ja hånglit gå ietjá ulmusj dav sihtá. Buohkat smáhkkejit ja haksojit sierraládje. Gájka smáhkijdi ja hábsijdi umassláhkáj. Mot hakso ja smáhkke muhtto maid ovdamearkka dihte dan sivas maid lea borran mot lea basadan mot biktasat haksojit ja nu viidáseappot. Gåktu habsijt ja smáhkku rievddá aj, buojkulvissan mierreduvvá majt la bårråm, gåktu la basádam, gåktu biktasa habsijdi ja nåv vil. Jus lea galbmon ja olbmos lea infekšuvdna nu sáhttá ovdamearkka dihte njálbmi haksot earáládje go muđuin. Jus la snuobas ja l infeksjåvnnå de máhttá buojkulvissan ietjáláhkaáj habsijdit njálmme gå iemeláhkáj. Sáhttágo šaddat áhpeheapmin dehe oažžut sohkabealedávddaid go ráhkástallá ? Máhttá gus hånglimis iesselissan sjaddat jali sjiervvedávdajt oadtjot ? Olmmoš ii sáhte šaddat áhpeheapmin ráhkástallamis. Ij máhte iesselissan sjaddat gå hångli. Iige sáhte oažžut sohkabealedávddaidge. Ij ga máhte avtak sjiervvedávdav oadtjot. Ráhkástallan lea sihke somás ja sihkkaris vuohki leahkit soapmása lahka. Hångel l de goappátjagá lijkkogis ja sihkar vuohke ulmutja lahkavuodav dåbddå. Aborta mearkkaša gaskaduhttit áhpehisvuođa. Abårttå merkaj iesselisvuodav boarkkit. Jus jurddaša dahkat abortta soitet leahkit máŋga jearaldaga. Jus ájádallá abårtåv dahkat de soajtti edna gatjálvisá. Muhto álo lea vejolašvuohta deaivat soapmása oažžun dihte vástádusa jearaldagaide. Valla máhttá agev soabmásijn gávnadit vásstádusájt åttjudit ietjas gatjálvisájda. Dát guoská maid dan gii lea dahkan soapmása áhpeheapmin. Guosská aj gesi l soabmásav iesselissan dahkam. Ákkat ahte háliida dahkat abortta soitet leahkit máŋga. Gå sihtá abårtåv dahkat de soajttá oare ednaga. Ii soaitte dovdat iežas gearggusin. Máhttá årrot danen gå ietjas ij gärggogin dåbdå. Dovdá iežas ila nuorran dehe ahte ii heive su eallimii juste dalle. Adná ietjas ilá nuorran jali ij hieba ietjas viessomin jur dalloj. Soaitá dat geainna lea šaddan áhpeheapmin ii leat dat geainna háliida máná. Márjju gejna l iesselissan sjaddam ij la gejna sidá mánáv adnet. Lea lohpi dahkat abortta dárbbatkeahttá čilget geasage, fuolatkeahttá ákkas. Riektá l abårtåv dahkat ja ij dárbaha iehtjádij tjielggit, juska vil oarre. Abortalágas lea čállon. Tjáledum la abårttålágan. Olbmos lea riekti molsut oaivilis goas fal ovdal ieš abortta. Riektá l aj rievddat akta goassa abårtå åvddåla. Aborta dahkan ii daga váddáseabbon šaddat áhpeheapmin maŋibus. Abårtåv dahkat ij dagá dav gássjelabbon iesselissan sjaddat boahtteájge. Ii leat mangelágan ahkerádji oažžun dihte dahkat abortta. Ij ga gávnnu áldarmierre abårtåv dagátjit. Ovdal abortta Abårtå åvddåla Olbmos gii jurddaša dahkat abortta soitet leahkit máŋga jearaldaga ja dalle soaitá leahkit buorre ságastit soapmásiin Abortta oktavuođas fállojuvvo álo doarjja ja veahkki, sihke ovdal ja maŋŋel. Gänna ájádallá abårtåv dahkat soajtti edna gatjálvisá ja de márjju l buorre soabmásijn ságastit. Abårtå gáktuj agev fáladuvvá doarjja ja viehkke, goappátjagá åvddål ja maŋŋela. Jus lea dat gii lea dahkan soapmása áhpeheapmin sáhttá maid oažžut deaivát soapmása vai beassá ságastit jus háliida. Gut soabmásav iesselissan la dahkam máhttá aj gávnadit soabmásijn jus sihtá. Nieida gii mearrida Niejdda gut mierret Lea álo buorre ságastit dainna geainna lea šaddan áhpeheapmin got háliida dahkat. Agev la buorre ságastit gejna l iesselissan sjaddam, gåktu sihtá dahkat. Jus heive lea buorre jus sáhttá dahkat mearrádusa ovttas. Jus la máhttelis de l aj buorre aktan mierredit. Muhto jus ii leat ovttaoaivilis álo áhpehis nieida mearrida dahkágo abortta vai ii. Valla jus ij ájgás boade, de agev la iesselis niejdda, gut mierret jus galggá abårtåv dahkat jali ij. Dat gii lea dahkan soapmása áhpeheapmin ii sáhte okto mearridit galgágo dahkkot aborta vai doalahit máná. Gut l soabmásav iesselissan dahkam, ij la riektá aktu mierredit jus galggá abårtåv dahkat jali mánáv riegádahttet. Leahkit guoibmi dasa gii dahká abortta Guojmmen gesi abårtåv dahká Beroškeahttá das leago mearrádus aborttas oktasaš dehe ii, soaitá dat guoibmin leahkit unohas dovdamuš. Juska vil märrádus abårtå birra l aktisasj jali ij, de guojmmen soajttá vájves vásadus. Abortavuostáváldimiin ja nuoraidvuostáváldimiin sáhttá beassat deaivat soapmása ja ságastit juogo goappešagat ovttas dehe akto. Goappátjagá abårttåduostudagájn ja nuorajduostudagájn máhttá soabmásijn gávnadit gejna ságas, juogu de goappátja aktan jali aktu. Abortta maŋŋel soaitá dovdat iežas gehppon dehe morašlažžan. Abårtå maŋŋela máhttá goappátjagá gähppánimev ja håjev dåbddåt. Dovddut ja jurdagat soitet molsasaddat áiggi mielde ja muhtumin bohtet easka guhka maŋŋel abortta. Dåbdo ja ájádusá máhtti målsudit ájge milta ja muhttijn esski båhti maŋebut abårtå maŋŋela. Vaikko lea gollán guhkes áigi sáhttá váldit oktavuođa ovdamearkka dihte nuoraidvuostáváldimiin oažžun dihte ságastit dovdamušaidis birra. Ihka vil ájgge l vássám, de máhttá aktavuodav válldet buojkulvissan nuorajduostudagájn ságastittjat dåbdoj birra. Goas sáhttá dahkat abortta ? Goassa máhttá abårtåv dahkat ? Gitta 18 áhpehisvahku rádjái lea riekti dahkat abortta dárbbatkeahttá muitalit geasage manin háliida dahkat dan. Gitta 18 iesselisvuohtavahko rádjáj la riektá abårtåv dahkat váni ij aktasik giehttot manen. Maŋŋil 18. áhpehisvahku galgá leahkit sosiálastivrra lohpi dahkat abortta. 18 iesselisvuohtavahko maŋŋela rávkaduvvá loahpe Sosiálastivras abårtåv dagátjit. Dakkár lobi oažžu jus leat erenomáš ákkat abortii. Dakkir loabev oadtju val jus li sierralágásj oare abårttåj. Ovdamearkka dihte ahte lea hirbmat nuorra, leat alkohola- dehe gárrenmirkováttisvuođat, lea veagalváldon dehe ogis lea juoga váralaš vahát dehe liitu. Buojkulvisá dasi máhtti årrot gå l sieldes nuorra, li gassjelisvuoda alkoholajn jali drogaj, l illastuvvam jali ågen la muhtem tjavgga vahák jali ij la iemeláhkáj åvdeduvvam. Gos aborta dahkko ? Gånnå abårtåv dahká ? Aborta dahkko álo buohcceviesus dehe eará spesialistaklinihkain, abortta ii sáhte dahkat omd. nuoraid-vuostáváldimiin. Abårttå agev dagáduvvá skihpadåben jali ietjá tjiehppeklinijkajn, ij máhte buojkulvissan abårtåv dahkat nuorajduostudagán. Muhto jus diehtá ahte lea áhpehin ja jurddaša dahkat abortta sáhttá váldit oktavuođa nuoraidvuostáváldimiin oažžun dihte ráđiid. Valla jus diehtá l iesselissan ja ájádallá abårtåv dahkat de máhttá aktavuodav válldet nuorajduostudagájn rádev oattjotjit. Sáhttá maid mannat dearvvašvuođaguovddážii dehe gynekologa lusa. Máhttá aj mannat varresvuohtaguovdátjij jali gynekologaj. Sii sáhttet maid veahkehit olbmo váldit oktavuođa buohcciviesu abortavuostáváldimiin. Máhtti aj viehkedit aktavuodav válldet abårttåduostudagájn skihpadåben. Sáhttá maid ieš riŋget njuolga abortavuostáváldimii ja várret áiggi. Máhttá aj iesj riŋŋgit njuolgga abårttåduostudahkaj ja ájgev diŋŋgot. Jus diehtá ahte háliida dahkat abortta soaitá leahkit buorre várret áiggi nu jođánit go vejolaš daningo muhtumiin soitet dihto vuostáváldimiin leahkit vuordináiggit Jus diehtá sihtá abårtåv dahkat de l buorre ájgev diŋŋgot nåv ruvva máhttelis danen gå muhttijn máhtti vuorddemájge muhtem duostudagájn. Mot aborta dáhpáhuvvá ? Gåktu abårttå dagáduvvá ? Abortta sáhttá dahkat máŋgga ládje. Abårttå máhttá umassláhkáj dagáduvvat. Mainna vugiin dat dahkko vuolgá das man guhkás áhpehisvuohta lea ollen. Makkir vuogij milta dagáduvvá mierreduvvá man guhka ájgge l vássám iesselisvuodan. Oažžun dihte čielgasa man áhpehisvahkus lea rehkenasto maŋemus mánnodávddaid vuosttaš beaivvis iige ieš sahkanandilis. Åtsådittjat makkir iesselisvuohtavahkon la vuododuvvá maŋemus läjbboma vuostasj biejves. Ij de riekkni almma sahkanimes. Logát vahku rádjái Gitta avtse vahkkuj Logát vahku rádjái sáhttá dahkat abortta dálkasiid vehkiin. Gitta avtse vahkkuj máhttá abårtåv dahkat dálkkasij viehkken. Dat gohčoduvvo dálkkaslaš aborta. Gåhtjudallá medisijnalasj abårttån. Dalle oažžu tableahta abortavuostáváldimis. Muhtem sajijn tjärdda aneduvvá lågenanguovte vahkuj. Dát ii leat seamma ášši go akuhta p-pillar. Oadtju tablehtav abårttåduostudagán, dát ij la sämmi gå hähkka-p-tablähtta. Maŋŋel go lea váldán tableahta oažžu mannat ruoktot. Gå l tablehtav bårråm de oadtju häjmmaj mannat. Ovtta – guovtti beaivvigeažis ferte boahtit fas vuostáváldimii oažžun dihte ođđa dálkasa, juogo tableahttan man njiellá dehe mii bidjo viigái. Avta jali guovte biejve maŋŋela boahtá ruoptus duostudahkaj oattjotjit ådå dálkkasav, juogu de tablähttan majt njiella jali biejaduvvá guoddnáj. Dalle ferte orustit vuostáváldimis ja moatti diimmu geažis álgá vardin ja áhpehisvuohta nordojuvvo olggos. Ganugasstá de duostudagán maŋŋela ja moadda tijma duogen varddegoahtá ja iesselisvuohta boarkki. Dat soaitá bávččagit muhto dalle oažžu gibulitnudeami ja maŋŋel seamma beaivvi sáhttá vuolgit ruoktot. Máhttá bávtjájdallat valla dasi oadtju bávtjasgiehpedimev ja maŋebut sämmi biejve häjmmaj manná. Abortta sáhttá loahpahit maid ruovttus, ng. ruovttuaborta. Máhttelis la aj abårtåv hejman tjadádit, nåv gåhtjodum häjmmaabårttån. Dalle oažžu mielde nuppi gearddi tableahtaid ja váldá daid ruovttus. De nuppe vuoro tablehtajt ja hejman. Vai oažžu dahkat ruovttuabortta ferte leahkit unnimustá 18 jagi ja soames ráves olmmoš ferte leahkit su luhtte. Loabeduvátjit häjmmaabårtåv dahkat de hähttu binnemusát 18 jage vuoras ja ietjas lunna l ietjá ållessjattuk. Moadde vahku maŋŋel abortta dahkko ođđafitnan gynekologa dehe jorttamovrra luhtte ođđa áhpehis-vuođateastta dahkamii ja muitalan dihte got veadjá. Moadda vahko abårtå maŋŋela ådåsis gynekologa jali gáhppeliddje lunna manát dagátjit ådå iesselisvuohtaåtsådimev ja giehtutjit gåktu viessu. Easka dalle gehččo dálkkaslaš aborta ollásit čađa-huvvon. Iesski dalloj medisijnalasj abårttå aneduvvá ållu tjadádum. Muhtumin dahkko maid dutkan dárkkistan dihte ahte eai leat báhcán mangelágán vuossamátta-bázahusat viigái. Muhttijn aj åtsådibme dagáduvvá gehtjadittjat vaj e buojkulvissan plasentas bátsidusá gávnnu skoadon. Jus leat ng. ráhpun ferte dahkkot ja dalle njammojuvvo dat oasit mat leat báhcán eret. Jus da gávnnuji de máhttá nåv gåhtjodum ráhpom dagáduvvat ja de njamáduvvi oase ma li báhtsam várrogit ierit. Jus dat dárbbašuvvo dahkkot dalle nohkkaduvvo. Jus dárbaj dav dahkat de jábmeduvvá. 13 vahku rádjái Gitta 12 vahkkuj 13. vahku rádjái, sáhttá dahkkot man gohčoduvvo kirurgalaš aborta, dalle dahkko ráhpun. Gitta 12 vahko vahkkujj, máhttá dahkat nåv gåhtjodum tjuollam abårttån, dalloj ráhpom de dagáduvvá. Operašuvnna áigái nohkkaduvvo. Tjuollambåttå l jábmedum. Doavttir doalvu instrumeantta viigái. Dåktår tsahká instrumentav skåhtuj. Instrumeanttas lea gitta njammi. Instrumännta l aktijbiejadum njammamrusstaj. Várrogasat ohki ja vuossamátta njammojuvvo olggos viigás. Várrogit åhke ja plasännta njamáduvvá skoados. Ieš aborta váldá sullii 20 minuhta. Oalle abårttå gihtja 20 minuvta bájken. Maŋŋil ferte vuoiŋŋastit vuostáváldimis moadde diimmu. Maŋŋela ganut duostudagán moadda tijma vuojŋgadittjat. Moadde vahku maŋŋil sáhttá muhtumin šaddat galledit vuostáváldimis. Moadda vahko maŋebut muhttijn ådåsismanádibme dagáduvvá. Vahku 12 maŋŋel ja gitta vahkkui 19 12 vahko maŋŋela ja gitta 18 vahkuj 12 vahku maŋŋil aborta ferte dahkkot guovtti lávkkis. Maŋŋela 12 vahko de abårttå hähttu guovten lávken dagáduvvat. Dalle oažžu vuostáváldimis álggos dálkasa mii lea seammalágán tableahtta go mii gevto árra aborttas. Duostudagán vatteduvvá vuostak dálkkasa ma la sämmi tablähtta tjerdas ma aneduvvi árra abårtån. Guokte beaivvi maŋŋel ferte boahtit ruovttoluotta vuostáváldimii oažžun dihte ođđa dálkasa mii bidjá mátkái viigá ávttaid nu ahte ohki vehá gerddiinis hoigasa olggos. Guovte biejve maŋŋela boahtá ruoptus duostudahkaj ja vatteduvvá ådå dálkkasa ma álgadi skoado aktijgiessemijt vaj åhke suojmma ålgus boahtá. Dat sáhttá sulastahttit miniriegádahttima ja sáhttá bávččagit seamma ládje go riegádahttá máná. Sjimustahttá unnepriegádahttemijn ja máhttá bávtjájdallat sämmiláhkáj gå mánáv riegádahttá. Áigi mii dasa gollá sáhttá molsasaddat, moatti diimmus máŋgga jándorii muhto eatnasiin dat dáhpáhuvvá jándoris. Ájgge mij rávkaduvvá målsut, moattet tijmas gitta moatte jánndurij valla ienemusájda jánndura sinna. Dan áigge lea váldojuvvon buohccivissui. Dav ájgen la skihpadåben sisitjáledum. Go aborta lea dahkkon doavttir dutká viigá. Gå abårttå l dagádum de dåktår skoadov åtsåt. Jus vuossamátta-bázahusat leat vel soaitá dárbbašit dahkkot viigá ráhpun. Jus plasentas bátsidusá li de máhttá skoados ráhpom dárbulasj årrot. Moadde vahku maŋŋil sáhttá muhtumin šaddat galledit buohcciviesus. Moadda vahko abårtå maŋŋela máhttá muhttijn ådåsismanádit skihpadåben. Vahku 18 maŋŋel 18 vahko maŋŋela Vahku 18 maŋŋel oažžu dahkat abortta jus leat erenomáš ákkat abortii. 18 vahko maŋŋela galggá sierra oarre abårtåv dahkat. Aborta dahkko dalle seamma ládje go vahku 12 maŋŋel. Abårttå dagáduvvá sämmiláhkáj gå 12 vahko maŋŋela. Maid aborta máksá ? Majt abårttå máksá ? Maid aborta dahkan máksá vuolgá das man guovllus riikkas orru. Majt máksá abårtåv dahkat målsut jur gånnå rijkan årru. Máŋgga sajis ii dárbbat máksit maidege jus lea vuollái 20 jagi. Moatten sajen ij dárbaha majdek mákset jus ij la 20 jage ållim. Jus dárbbaha máksit nu dat máksá sullii 300 ruvnna beroškeahttá man boaris lea. Jus dárbaj mákset de máksá bájken 300 kråvnå juska vil man vuoras. Jus háliida diehtit juste maid máksá doppe gos orru nu sáhttá jearrat soapmásis nuoraidvuostáváldimis dehe jurttamovravuostáváldimis. Jus sihtá diehtet jur majt máksá gånnå iesj årru, de máhttá gatjádit soabmásis nuorajduostudagán jali gáhppeliddjeduostudagán. Sáhttá maid váldit oktavuođa abortavuostáváldimiin. Máhttá aj aktavuodav válldet abårttåduostudagájn. Fertego váhnen dehe fuolaheaddji oažžut diehtit ? Hähttuji gus äjgáda jali sujttoaddne diedojt oadtjot ? Vuostáváldimiid bargoveagas lea jávohisvuođageatnegasvuohta. Barggijn duostudagájn la sjávovälggogisvuohta. Muhto jus galgá dahkat abortta lea buorre jus soamis sáhttá leahkit doarjjan ovdal ja maŋŋel abortta. Valla jus galggá abårtåv dahkat de l buorre jus soames máhttá doarjjan årrot abårtå åvddål ja maŋŋela. Jus lea nuorra bargoveahka láve evttohit ahte váhnemat dehe fuolaheaddjit ožžot diehtit ahte galgá dahkat abortta. Jus la nuorra de bargge álu oajvvadi äjgáda jali ietjá sujttoaddne oadtju diehtet abårtåv la dagátjit. Jus ii sáhte muitalit ruovttus ahte galgá dahkat abortta sáhttá muitalit soames eará ráves olbmui geasa luohtiha. Jus ij hejman máhte giehttot abårtåv la dagátjit de márjju máhttá giehttot iehtjádij gesi åssku. Dat sáhttá leahkit ráves oabbá, fuolki, kurator dehe skuvlla buohccidivššár dehe soamis iežá gii sáhttá addit doarjaga. Máhttá årrot ållessjattuk oarbben, beraj, kuratåvrrå ja skihpasujtár skåvlån jali ietjá ulmusj gut máhttá doarjodit. Jus váhnemii dehe eará fuolaheaddjái váldo oktavuohta mearriduvvo dáhpáhus gearddiinis ja vuolgá das maid ieš háliida, dilálašvuođain ja man boaris lea. Jus äjgádij jali ietjá sujttoaddnij aktavuodav váldeduvvá de mierreduvvá vidjurij milta ja vuododuvvá iehtjádij siegen majt iesj sihtá, vidjurijs ja man vuoras la. Mađi lagabus 18 jagi lea dasto unnit lea váhnemis dehe eará fuolaheaddjis riekti diehtit ovttaskasa oktavuođain divššuin. Dadi lagábut 18 jage vuoras la dadi binnebut la äjgádin jali ietjá sujttoaddnen riektá diedojt oadtjot ietjas aktavuodaj birra sujtujn. Eanas oassái sáhttá ságastit got galgá dahkat dainna bargoveagain mainna deaivvada. Ienemusát máhttá ságastallat gåktu dahkat barggij maj gávnat. Jus váhnemii dehe fuolaheaddjái váldo oktavuohta nu oažžu goit álo ieš diehtit dan álggos. Jus äjgádij jali sujttoaddnij aktavuodav váldeduvvá de agev iesj vuostak diededuvvá. Jus lea nu ahte ovttaskasa váhnemat dehe fuolaheaddjit eai obanassiige sáhte oažžut diehtit ahte háliida dahkat abortta, daningo dalle soaittálii ovttaskassii dáhpáhuvvat juoga, dikšubargoveahka ii váldde oktavuođa singuin. Jus la nåvti vaj ietjas äjgáda jali sujttoaddne e åbbå oattjo diehtet jut abårtåv sihtá dahkat, dajna gå juojddá allasis máhttá sjaddat, de sujttobargge e aktavuodav sijájn válde. Aborttadahkan ii galgga dagahit ahte bidjo dakkár dilálašvuhtii gos sáhttá geavvat heajuid. Abårtåv dahkat ij galga tjuovvusav vaddet aktak vájves vidjurijda sjaddá. Ovttaskas sáhttá oažžut veahki kuratoris dehe eará doarjjabargis dan sádjái. Máhttá de ienni viehkev kuratåvrås jali ietjá doarjjaulmutjis oadtjot. Abortta maŋŋel Abårtå maŋŋela Lea buorre vuoiŋŋastit daid beivviid abortta maŋŋel. Buorre l vuojŋadit biejvijt abårtå maŋŋela. Vuosttaš beivviid ja gitta vahku rádjái sáhttet leahkit bákčasat, sullii dego mánnodávddat. Vuostasj biejvijn ja gitta vahkkuj máhttá báktjit, vargga degu läjbbombáktjasa. Vahkut abortta maŋŋel sáhttá vardit sullii nugo livččii mánnodávddat dehe soaitá vehá eanet. Vahko abårtå maŋŋela álu varddá vargga degu l läjbbom jali márjju ienebuv. Man guhká vardá lea gitta olbmos ja vuolgá earet eará das man soarttat abortta lea mannan čađa. Man guhkev varddá rievddá ulmutjis ulmutjij ja makkir abårttå. Nu guhkágo vardá ii galgga anašit, geavtit tampongga dehe vuojadit daningo dalle soaitá oažžut infekšuvnna. Nåv guhkev gå varddá ij galga seksav adnet, tampuvnav adnet jali lávggot danen gå máhttá infeksjåvnåv oadtjot. Sullii njealji – guđa vahku geažis lávejit mánnodávddat boahtit. Läjbbom álu boahtá ruoptus nielje gitta gudá vahko maŋŋela. Abortta maŋŋel soitet muhtimat dovdat miela gehppon go nuppit fas dovdet iežaset surolažžan. Abårtå maŋŋela muhtema dåbddi gähppánimev gå iehtjáda håjev dåbddi. Dovddut soitet maid molsasaddat ja muhtumin dat bohtet easka guhká maŋŋel. Máhttá aj målsudit daj dåbdoj gaskan ja muhttijn esski båhti maŋebut abårtå maŋŋela. Vaikko lea gollan guhkes áigi sáhttá váldit oktavuođa vuostáváldimiin vai beassá sárdnut dovdduidis birra. Juska vil guhka ájgge l vássám de máhttá aktavuodav válldet duostudagájn ságastittjat ietjas dåbdoj birra. Dan sáhttá dahkat vuostáváldimis gos aborta dahkkui dehe ovdamearkka dihte nuoraidvuostáváldimis. Máhttá dav dahkat duostudagán gånnå abårttå dagáduváj jali buojkulvissan nuorajduostudagán. Muhtumin dat vuolgá das ahte ii dovdda iežas gearggusin, ahte lea ila nuorra dehe dat ii heive ovttaskasa eallimii juste dalle. Muhttijn l dan duogen gå ij ietjas váseda gärggok, l ilá nuorra jali ij hiebá ietjas viessomin jur dalloj. Soaitá ahte geainna lea šaddan áhpeheapmin ii leat dat geainna háliida máná. Márjju gejna l aktan iesselissan sjaddam ij la gejna sidá mánáv oadtjot. Beroškeahttá sivas lea riekti oažžut dahkat abortta dárbbatkeahttá čilget soamis earái. Juska vil oarre de l riektá abårtåv dahkat váni darbaha ietjas tjielggit ietjá ulmutjij. Dat lea čállon abortalágas. Tjáledum la abårttålágan. Lea maid riekti molsut oainnu goas fal ovdal ieš abortta. Riektá l aj ietjas rievddat akta goassa abårtå åvddåla. Ii leat oktat ahkerádji oažžun dihte dahkat abortta. Ij gávnnu áldarmierre dagátjit abårtåv. Alkoholain dárkkuhuvvo juhkosiid dego vuola, viidna ja viidni. Alkoholajn miejnniduvvá juhkusa nåv gåk vuola, vijnna ja sprijtta. Máŋgasat juhket daningo dat lea buorre dehe vai šaddet gárremiin. Ålos dav juhki danen gå la njálgge jali vuoladuvátjit. Muhto alkohola sáhttá leahkit maid váralaš máŋgga ládje. Valla alkohola máhttá aj moatteláhkáj vádálasj. Dat sáhttá addit vahágiid ja skibasvuođaid, dagahit ahte gártá váttis dehe váralaš dilálašvuođaide. Máhttá vahágijt ja dávdajt buktet, nuppe oassáj dahká vaj vájves jali vádálasj vidjurijda sjaddá. Muhtimat ožžot áŧestusa ja vedjet heajuid go juhket. Muhtema goavgedi ja nievret viessu gå juhki. Nuora suddjemii lea ahkerádji goas oažžu oastit alkohola: 18 jagi restauráŋŋas gávppašeapmái ja 20 jagi viidnegávppis gávppašeapmái. Suoddjitjit nuorajt gávnnu jáhke goassa oadtju alkoholav oasstet: Gávtsejagágin oadtju bårråmsajen oasestit ja guovtelåkjagágin systembolagan. Vaikko ieš oažžu oastit alkohola ii leat lohpi oastit soapmásii gii ii oaččo dan. Ihka vil iesj oadtju oasstet de l buorgodum oasestit gesi ij la loahpe oasstet. Manin juhkkojuvvo ? Manen juhká ? Máŋggat juhket daningo sin mielas dat lea buorre ja lea somá. Ålos alkoholav juhki danen gå sijá mielas la njálgge ja vuogas. Muhtimat juhket daningo dovdet iežaset eahpesihkkarin. Muhtema juhki danen gå l vuollegis iesjdåbddo. Jus juhká vai oažžu buoret iešdovddu dehe unnida áŧestusa dehe jus juhká olu, sáhttá juhkan buvttehit boasttogeavahusa. Jus juhká buorep iesjdåbdov oattjotjit jali goavgedimev giehpedittjat jali jus ilá ednagav juhká, de juhkam máhttá boastoadnemij doalvvot. Sáhttá maid veadjit heajuid jugadettiin ja maŋŋel. Máhttá aj nievret viessot, goappátjagá jugádijn ja maŋŋela. Go lea nuorra alkohola geahččaleapmi soaitá dovdot lávkin šaddat rávisin. Nuorran máhttá ållessjattugin dåbddut de máhttá dåbddut mierren ållessjattugin sjaddat gå alkoholav jugádijn. Soaitá fállojuvvo ruovttus ja nu geahččala ieš dehe olbmáiguin. Márjju hejman vaddi, jali iesj gähttjal jali aktan rádnaj. Lea dábálaš ahte rievtti mielde ii vuosttaš geardde dieđe háliidago juhkat muhto dahká dan go earát juhket dehe galggalii. Le dábálasj vaj ajtu ij diede jus sihtá juhkat vuostasj bále, ájnat juhká gå ietjáda juhki jali “ luluj ” juhkat. Muhto jus duostá vuosttildit joavkodeattu ja vuordá vuoitá ollu. Valla jus duosstá vuosteldit juohkusav ja vuorddet de l ávkke. Mađi guhkit vuordá dađi buoret, daningo riskkat unnot vahágiid oažžumii ja alkoholasorjavažžan šaddamii. Dadi guhkebut vuorddá dadi buorep, danen gå vadá unneduvvi vigijt oattjotjit jali alkoholaj tjanáduvvat. Mii dáhpáhuvvá go juhká ? Mij sjaddá gå juhká ? Jus šaddá gárremiin hehttejuvvojit signálat vuoigŋašiin nu ahte jurddašeapmi, dovddut, balánsa ja árvvoštallan doaibmá heajubut Dat váikkuha maid nákcii koordineret dehkiid lihkastagaid. Jus vuoladuvvá de signála vuojŋŋamin hiemssiduvvi, vaj ájádallam, dåbdo, mujtto, starjjo ja dájddo nievrebut doajmmá. Máhttudahka diehkijt aktidit hiemssiduvvá aj. Go árvvoštallan hedjona ii ipmir áššiid mat dáhpáhuvvet seamma ládje go čielggusin. Gå dájddo nävrru de ij dádjada mij sjaddá sämmiláhkáj gå la tjielgas. Soaitá dahkat juoidá man ii muđui dagalii: hupmá eanet ja eanet olbmuiguin, dánse, njoallu dehe háhká nieiddaid, ja geahččala ođđa áššiid. Márjju dahká dakkirijt majt ij lulu ietján dahkat: ságas ienebut ja ienep ulmutjij, gärssul, sjuohttul jali aktavuodav åhtså, ja ådåsijt gähttjal. Heajut árvvoštallannákca dagaha maid ahte lea váddásit ipmirdit juoidá mii lea riskkavuloš dehe váralaš. Nievrep dájddo dahká dav gassjelabbon dádjadit jus juoga l vádálasj. Jus lea gárremiin sáhttá danin dahkat juoidá mas šaddet váralaš čuovvumušat. Jus la vuollagin de máhttá dahkagoahtet dakkirijt ma máhtti alvos tjuovvusijt vaddet. Muhtin áššit mat sáhttet dáhpáhuvvat go lea juhkan: Muhtem vidjura máhtti sjaddat gå l juhkam: Láhppá diŋggaid dehe dat billohuvvot, daningo ii leat kontrolla dehe diŋggat suoláduvvojit. Åmijt massá jali späddjuji, gå ij dajt gehtja jali suoláduvá. Šaddá riidduide dehe álgá doarrut. Dårruj sjaddá jali doarrogoahtá. Lea hui dábálaš ahte doarrun gárrenoaivvis álgá huleštemiin dakkáriin mas ii riidalivččii čielggusin. Le dábálasj rijddo gå la vuollagin álggá smállamijn juoŋga birra massta ij lulu tjielggusin rijddalit. Lea seksa vaikko ii hálit. Seksav adná vájku ij sidá. Jus lea gárremiin soaitá leahkit váttis gieldit, ja dat sáhttá dagahit ahte ieš, dat geaiguin lea seksa dehe earát vedjet heajuid maŋŋel dehe šaddá seksualálaš veagalváldin. Jus la vuollagin máhttá låssåt javllat ij sidá, ja máhttá doalvvot vaj iesj, gejn jali gej seksav adná jali iehtjáda nievret viessu maŋŋela, jali seksuálalasj illastibmáj. Lea seksa suddjetkeahttá ja dalle riskere oažžut sohkabealdávddaid, dehe šaddá dehe dahká soapmása áhpeheapmin. Seksav adna váni ietjas suoddjidak, ja dalloj la máhttelis sjiervvedávdajt oadtjot, jali iesselissan sjaddat jali soabmásav iesselissan dahkat. Geahččala eará gárrenmirkkuid. Gähttjal ietjá drogajt. Eatnasat leat juhkan alkohola go gevtet gárrenmirkkuid vuosttaš geardde, soaitá daningo eai jáhke dan nu váralažžan. Ienemusá li alkoholav juhkam gå narkotihkav vuostasj bále adni, márjju gå ij jáhke dav nåv vádálattjan. Bártida. Vahágij boadádallá. Dat soaitá ovdamearkka dihte leahkit mopeda dehe biila, ahte jorrá ja nordada iežas dehe gahččá čáhcái. Máhttá buojkulvissan mopedajn jali bijlajn årrot, jårrå ja fällá jali tjáhtjáj gahttjá. Váldá dehe billista diŋggaid mat eai leat iežas dehe manná juosat gos ii oaččo leahkit. Suolát jali spädjá gávnijt ma älla ietjas, jali bässá gåsi ij la loahpe. Veadjá heajuid ja oažžu áŧestusa maŋŋel go lea juhkan. Nievret viessu ja goavget juhkama maŋŋel. Dat soaitá vuolgit das ahte lea dahkan áššiid maid gáhtá dehe heahpana, dehe šaddá reakšuvdna gorudis. Oarre dasi máhttá gå l dagojt dahkam majt sáŋart jali majs hehpan, jali tjuovvusin rubmahis. Šaddá váttis huolahit skuvlla dehe barggu. Vájvve sjaddá skåvlås jali bargos åvdåsvásstádusáv válldet. Alkohola bisána gorudii maŋŋil go lea leamaš gárremiin, ja soaitá váldit guhkit go ovtta beaivvi ovdalgo vuoigŋašat doibmet albma ládje ahte ovdamearkka dihte muitá ja oahppá áššiid. Alkohola bissu rubmahin maŋŋel gå la vuollagin årrum, ja máhttá ienep gå biejvev válldet åvddål gå vuojŋŋama doajmmi ållu buoragit buojkulvissan mujtátjit ja åhpatjit. Muhtimat jáhkket ahte ii leat nu váralaš juhkat jus ii daga dan nu dávjá, ovdamearkka dihte dušše vahkkoloahpa, vaikko dalle juhká ollu. Muhtema jáhkki ij la nåv vádálasj juhkat jus ij álu jugá, buojkulvissan val vahkkogietjijt, ihka vil dalloj ednagav juhká. Muhto dat ii doala deaivása. Ij la riekta Beaivvi maŋŋel Biejve maŋŋela Soaitá leahkit vel gárremiin beaivvi maŋŋel go lea juhkan. Máhttá vilá vehik vuollagin biejve maŋŋela gå l juhkam. Dat vuolgá das man olu lea juhkan. Man ednagav la juhkam dav mierret. Ovdamearkan ahte alkohola álbmás vuollagis lea ain gorudis sullii golmmas njelljii diibmui. Buojkulvis bissu alkohola garravuollagis rubmahin bájken gålmå gitta nielje tijmmaj. Iige gávdno miige vugiid oažžut dan nohkat jođáneappot. Ij gávnnu makkirik vuohke jut ruvábut manná. Vaikko olmmoš lea gomás lea árvvoštallannákca heajut go dábálaččat ja soaitá leat váttis huolahit áššiid nugo galgá. Biejve maŋŋela gå ij la riekta tjielgas de dájddo l aj nievrep gå iemeláhkáj ja máhtá vájvve dahkat mav galggá. Ovdamearkka dihte soaitá leahkit váralaš vuodjit mopedain dehe biillain ja jus lea alkohola gorudis lea dat lágaheapme. Buojkulvissan máhttá vádálasj mopedav jali bijlav vuodjet, ja jus la alkohola rubmahin de ij la lágalasj. Alkoholamirkkohus Alkoholasielggidibme Buohkat reagerejit sierra ládje alkoholii ja girdet sierra olu, muhto lea álo rádji gos gorut luohpá. Alkohola bájnasj gájkajt umassláhkáj ja ulmutja gierddi umasse ednagav, valla gávnnu agev mierre gå rumáj vuosstálasstá. Láve nu ahte olmmoš vuovssada dehe biestá nahkáriid. Álu vuoksá jali oaddá. Jus meanohuvvá soaitá dat leahkit váralaš ja dalle ferte buohccivissui. Jus jámálguvvá de máhttá oalle vádálasj, ja hähttu skihpadåhpåj doalvoduvvat. Jus lea fuolastuvvan das man lea juhkan, galgá váldit aktavuođa ráves olbmuin, buohccidikšunneavvumiin, poliissain dehe vuolgit buohccivissui. Jus hudjá ulmutjav gut la juhkam, de gálggá aktavuodav válldet ållessjattugijn, skihpasujttorádevaddemijn, polijsajn jali skihpadåhpåj vuolgget. Jus soamis lea meanohuvvan galgá riŋget 112. Jus soames la jámálguvvam de galggá riŋŋgit 112. Ii galgga viggat oažžut persovnna vuovssadit dehe njoarrat galbma čázi su nala, daningo lea riska eará vahágiidda dehe bárttiide. Ij galga ulmutjav vuovsedahttet jalik sliebbit galmma tjátjev suv nali, danen gå l máhttelis ietjá vahága jali fällama sjaddi. Davvisámegiella (nordsamiska) Julevusámegiella (lulesamiska) Davvisámegiella (nordsamiska) Julevusámegiella (lulesamiska) UMO – nuoraid vuostáváldin neahtas UMO – nuorajduostudahka värmmádagán UMO suorggit: Ássje UMOn: Veadjit heajuid Nievret viedjet Veahkaváldin ja vuovssadeamit Vierredahko ja vuoledime Alkohola, duhpát, gárrenmirkkut Gieresvuohta ja venagisvuohta Ráhkisvuohta ja ustitvuohta Rumáj Bajilčállosat: Nammadusá: Jorgaleapmi Jårggålibme Gielalaš dárkkisteapmi Njuolgadusá ja rievtesvuoda Aborta mearkkaša gaskaduhttit áhpehisvuođa. Abårttå merkaj iesselisvuodav boarkkit. Jus jurddaša dahkat abortta soitet leahkit máŋga jearaldaga. Jus ájádallá abårtåv dahkat de soajtti edna gatjálvisá. Muhto álo lea vejolašvuohta deaivat soapmása oažžun dihte vástádusa jearaldagaide. Valla máhttá agev soabmásijn gávnadit vásstádusájt åttjudit ietjas gatjálvisájda. Dát guoská maid dan gii lea dahkan soapmása áhpeheapmin. Guosská aj gesi l soabmásav iesselissan dahkam. Alkoholain dárkkuhuvvo juhkosiid dego vuola, viidna ja viidni. Alkoholajn miejnniduvvá juhkusa nåv gåk vuola, vijnna ja sprijtta. Máŋgasat juhket daningo dat lea buorre dehe vai šaddet gárremiin. Ålos dav juhki danen gå la njálgge jali vuoladuvátjit. Muhto alkohola sáhttá leahkit maid váralaš máŋgga ládje. Valla alkohola máhttá aj moatteláhkáj vádálasj. Muhtimat ožžot áŧestusa ja vedjet heajuid go juhket. Muhtema goavgedi ja nievret viessu gå juhki. Áŧestus leat garra fuolla ja ballu mii sáhttá dovdot olles gorudis, ja man eatnasat ožžot muhtumin. Bunástallat, tjulástallat ja hånglit la juoga masi ålos lijkkuji. Áŧestus sáhttá leahkit unohas, muhto olmmoš galgá goit dahkat dan man háliida iige vealtit dilálašvuođaid main jáhkká oažžut áŧestusa. Jus ij la dav dahkam márjju ájádallá dan birra ja hálijt dav dahkat. Avtabále gå máhttá dåbddut vehik balon vuostasj tjullásij jali hångelij. Borgguheapmi Gåktu dal ájn dahká gå hångli ? Borgguheapmi sáhttá dagahit sierra vahágiid ja buozanvuođaid, ja sullii juohke nubbi olmmoš gii borgguha jápmá ovdalgo son livččii jápmán borggutkeahttá. Buohtjaskuovddo l skuovddo hármmis asidis lateksis (gummi) majt máhttá giesset buohtjaj jali seksagávnnáj jus ájggu seksav adnet. š Borgguheapmi Goavgge Cummástallan ja ráhkástallan lea juoga masa máŋgasat liikojit. Goavgge l garra dåbddo hujás ja balos mav ålles rumáj dåbddå, ja majt ienemusá muhtem bále dåbddi. Jus ii leat dahkan dan soaitá olmmoš niegadit ja ahkiduššá dahkat dan. Seamma áigge sáhttá maid dovdot vehá leabohin vuosttas cumma dehe ráhkástallama ovdal. Got dáhká go ráhkástallá. Goavgge máhttá vájvedit, valla galggá huoman gähttjalit dahkat majt sihtá ja ij garvvet vidjurijs massta jáhkká goavget. š Cummát ja ráhkástallan Guopparinfeksjåvnnå vuollevájmon Fáhkkatlaš p-pillar lea tableahtta man nieiddat sáhttet váldit vai eai šatta áhpeheapmin. Guoppar gávnnu luondulattjat ienemusájn vuollevájmon. Dat ii leat miige áhpehisvuođasuodji dábálaš mearkkašumis, dat ii leat miige man geavtá suodjin ovdal ja maŋŋel anašeami. Muhttijn ienet ja de máhttá vájvijt vaddet. Le sieldes dábálasj niejdajn. Fáhkkatlaš p-pillara galgá geavtit beare heahtečoavddusin iige dássedis suodjin áhpehisvuođa vuostá. Nieljet niejdas gålmå muhtem bále viessomin guopparinfeksjåvnås vájvástuvvi ja moaddásijda moaddi ruoptus boahtá. š Fáhkkatlaš p-pillar Bárne aj máhtti guopparinfeksjåvnåv oadtjot. Guoppar vuolledábiin Håjesvuohta Guoppar lea dábálaš vuolledábiin eatnasiin. Muhttijn dåbddåt håjev, ballat jali dåbddåt dårvodisvuodav la luondulasj oasse viessomin. Muhtumin dat lassána ja dalle dat sáhttá váivvidit. Buojkulvissan máhttá årrot biejve gå ij majdek nagá, ij mige dåbddu suohttasin jali gå ednagit usjudallá. Dat lea hui dábálaš nieiddain. Ienemusát dåbdo vássi ájge milta. Kondoma lea una hui asehis (gumme) busse man bidjá cihpa dehe seksaájanasa nala go galgá atnit seksa. Hähkka-p-tablähtta galggá val hiehtetjoavddusin aneduvvat ja ij dájvvalakkoj suodjen iesselisvuohtaj. Iešdovdu Iesjdåbddo Iešdovdu guoskkaha daid jurdagiid ovttaskasas leat iežas birra ja gii ovttaskas lea. Iesjdåbddo l ájádusá ietjas birra. Das ii leat mihkkege dahkamuš leago čeahppi dehe čuorbi dahkat soames áššiid, das lea jearaldat dovdamis ahte lea juoga veara beare leahkimin. Ij la dan birra jus la tjiehppe vaj tjuorbbe juojddá dagátjit, ájnat dåbddåt árvulattjat val gávnnut. Dovddu ahte dohkke sáhttá hárjehallat. Dåbddåt ulmusj dåhkki dav máhttá hárjjidallat. Guoiggus buoret iešdovdui Gätjástusá nannusap iesjdåbdduj Lea olu maid sáhttá dahkat iežas iešdovddu nanostahttimii. Gávnnuji ednaga majt máhttá dahkat nannitjit ietjas iesjdåbdov. Dá leat moadde ášši maid sáhttá geahččalit. Dála li muhtem dago majt máhttá gähttjalit. š Guoiggus buoret iešdovdui š Gätjástusá nannusap iesjdåbdduj Givssideapmi Ietjas åtsådit Go olbmot birrasis meannudit heajut soapmása vuostá, gohčoduvvo dat givssideap-min. Gåktu gähttjalibme dagáduvvá mierreduvvá makkir sjiervvedávdaj ietjas åtsåt. Ovttaskas ilgadis dahku ii rehkenasto givssideapmin. Álu vaddá gådtjå- jali varraåtsådimev. Dalle go dat dáhpáhuvvá máŋgii ja dat gii gieđahallo heajut veadjá heajuid, de dat rehkenasto givssideapmin. Jus åtsåt sjiervvedávddaj mij gávnnu soahpomsuodjelágan de ij dárbaha mavga mákset. š Givssideapmi š Ietjas åtsådit Go givssiduvvo lea álki ahte dovdagoahtá iežas leaboheapmin ja álgá veadjit heajuid. Liejbbe la varddem skoados majt niejda oadtju åbbå dájvvalakkoj pubertehta rájes. Muhto ii giige dárbbat čiehkadit dan dihte ahte earát givssidit. Liejbbe la rubmaha vuohke vuosedit pubertehtan la. Lossesvuohta Nuppástibme Muhtumindovdat iežas lossesvuođa, surolažžan, leaboheapmin dehe dovdat doaivvuhisvuođa lea lunddolaš oassi eallimis. Gå nuppástuvvá ulmutjijs birrusin, de gåhtjudallá nuppástibmen. Ájnegis bahás dáhpádus ij la nuppástibme. Leat áššit maid sáhttá dahkat ieš vai veadjá buorebut, ja gávdno veahkki jus dárbbaha. Nuppástibme l gå moaddi dáhpáduvvá ja dahká gut nuppástuvvá nievret viessu. Mánodávddat lea vardin goaŧus man nieiddat ožžot oalle dássedit rávásmanagi rájis. Gå nuppástuvvá de l gähppat ráfedisvuodav dåbddågoahtet ja nievret viessot. Mánodávddat leat goruda vuohki čájehit ahte lea sohkabealválmmas. Ij aktak galga dárbahit tjiehkádit danen gå iehtjada nuppásti. P-pillar lea eastadeaddjiávnnas tableahttahámis nieiddaide. P-tablähtta li preventijvvanävo tablähttahámen niejdajda. P-pillariin meidnejuvvo dávjjimusat dan mii rievtti mielde lea lotnolas p-pillar. P-tablehtajn merkaj álu dav mij ajtu li nammadum aktidum p-tablähttan. Dat siskkilda guokte sierra hormona, østrogena ja fiskesgoruthormona, mat earet eará dagahit ahte ii oaččo monne luovvaneami ja danin ii sáhte šaddat áhpeheapminge. Sisanedi guokta umasslágásj hormåvnå, östrogena ja gestagena (gulkroppshormon), ma iehtjadij siegen dahki vaj ij oattjo avtak månneluovvanimev ja dajna ij iesselissan sjaddat. Joskos go lea 10 ja 13 jagi gaskkan lávejit eatnasat ollet rávásmanahkái. Muhtem ájgen 10 ja 13 jage gaskan ienemusá pubertähttaj ålliji. Rávásmanagi áigge gorut ovdána mánás rávesolmmožin. Pubertehtan rumáj åvdeduvvá mánás ållessjattugij. Ovdamearkka dihte jietna ja sohkabealli rievdá, sáhttá oažžut nákkiid ja álgá beroštit seksas. Buojkulvissan giella ja sjiervve rievddá, oadtju tjásmagisájt ja seksas miellogis sjaddagoahtá. Seksa vuosttaš geardde Seksa vuostasj bále Eatnasat lávejit lean onaneren ovdalgo leat anašan soapmásiin. Ienemusá li álu onanerim åvddål gå iehtjádijn seksav adni. Vuosttaš seksuálalaš vásáhus lea oainnát iežainis. Ienemusájn li vuostasj seksuálalasj vásádus ietjajnis. Lea dábálaš ahte olbmos leat olu jurdagat ja vuordámušat got boahtá leahkit go vuosttaš geardde anaša soapmásiin. Le dábálasj li edna ájádusá ja vuorddemusá gåktu dåbddu gå vuostasj bále seksav adnet ietjá ulmutjijn. š Seksa vuosttaš geardde š Seksa vuostasj bále Seksuálalaš mieđisvuohta guoskkaha mii sohkabealit lea olbmuin geaidda ráhkástuvvá dehe hipmosa. Seksuálak tjerda birra makkir sjiervve ulmutjijn gejda gierru jali seksuálalattjat lijkku. Olmmoš sáhttá leahkit biseksuálalaš, heteroseksuálalaš dehe homoseksuálalaš. Máhttá biseksuálak, heteroseksuálak jali homoseksuálak årrot. Testet iežas Suovastibme Jus lea leamaš suddjekeahtes seksa lea álo buorre testet iežas sohkabealedávddaid dihte. Gå dubágajt suovas de njammá moadda tuvsán sälggás ábnnasa. Got teasta dáhpáhuvvá vuolgá das man sohkabealedávdda dihte teste iežas. Suovastibme máhttá båhtusav vaddet umasslágásj vahágijda ja dávdajda, ja bájken fert nubbe ulmusj gut suovas jábmá árabut gå majt sån lij dahkam váni suovastime dagi. Dávjá oažžu guođđit cissa-dehe varraiskosa. Huoman la dábálasj suovastahtjá danen gå sihtá årrot buossjen jali fávrron årrot. Seksuálalaš mieđisvuohta guoskkaha mii sohkabealit lea olbmuin geaidda ráhkástuvvá dehe hipmosa. Seksuálak tjerda birra makkir sjiervve ulmutjijn gejda gierru jali seksuálalattjat lijkku. Olmmoš sáhttá leahkit biseksuálalaš, heteroseksuálalaš dehe homoseksuálalaš. Máhttá biseksuálak, heteroseksuálak jali homoseksuálak årrot. Maid mearkkaša bi, hetero dehe homo ? Mij la bi, hetero ja homo ? Leat leahkime golbma seksuálalaš mieđisvuođa: leahkit biseksuálalaš, heteroseksuálalaš dehe homoseksuálalaš. Gávnnuji gålmmå seksuálak tjerda: biseksuálakvuoda, heteroseksuálakvuoda ja homoseksuálakvuoda. Dávjá lávejuvvo dadjat ahte lea homo, hetero dehe bi. Álu ber javllá ulmusj la homo, hetero jali bi. Biseksuálalaš lea go ráhkistuvvá dehe anistuvvá sihke nieiddaide ja bártniide. Biseksuálakvuohta l gå gierru ja seksuálalattjat lijkku niejdajda ja bárnijda. Heteroseksuálalaš lea go ráhkistuvvá dehe anistuvvá soapmásii nuppi sohkabealis. Heteroseksuálakvuohta l gå gierru jali seksuálalattjat lijkku ulmutjij ietjá sjiervijn. Eará sátni dasa lea “ straight. ” Ietjá báhko dasi l straight. Homoseksuálalaš lea go ráhkistuvvá dehe anistuvvá soapmásii seamma sohkabealis. Homoseksuálakvuohta l gå gierru jali seksuálattjat lijkku ulmutjij sämmi sjiervijn. Eará sátni dasa lea “ gay ”. Ietjá báhko dasi l gay. Nieiddat geat liikojit nieiddaide sáhttet gohčodit iežaset lesban dehe “ flata ”. Niejda gudi lijkkuji niejdajda máhtti ietjasa gåhtjudallat lesbagin jali flator. Bártnit geat liikojit eará bártniide sáhttet gohčodit iežaset “ bögen ”. Bárne gudi lijkkuji ietjá bárnijda máhtti ietjasa gåhtjudallat bögar. Dábálaš ahte jurddaša iežas seksuálalaš mieđisvuođa Le dábálasj ulmusj ájádallá ietjas seksuálak tjerda birra Lea dábálaš ahte jurddaša iežas seksuálalaš mieđisvuođa. Le dábálasj ájádallá ietjas seksuálak tjerda birra. Makkár seksuálalaš mieđisvuođa atná iežasis leahkit sáhttá rievdat eallima áigge. Ulmutja seksuálak tjerda máhttá ájge milta rievddat. Olmmoš mearrida ieš háliidago gohčodit iežas bi, hetero dehe homo. Iesj mierret jus sihtá ietjas gåhtjudallat bi, hetero jali homo. Sáhttá maid válljet ahte ii leat mangelágán sierra seksualalaš mieđisvuohta. Máhttá aj válljit javllat sujna ij la sierra seksuálak tjärdda. Biras anilda dávjá ahte olmmos lea heteroseksualálaš. Birás álu vuorddá ulmusj la heteroseksuálak. Jus ii dovdda iežas seksualálažzan sáhttá dagahit ahte dovdá iežas earálágánin, oaidnemeahttumin dehe olggobealde. Jus ij la de máhttá ulmusj ietjas dåbddåt ietjálágátjin, vuojnodibme jali ålggolin. Muitalit iežas seksuálalaš mieđisvuođas Giehttot ietjas seksuálak tjerda birra Beroškeahttá makkár seksualálaš sodju iežasis lea mearrida álo ieš jus ja goas háliida muitalit das earáide. Juska vil makkir seksuálak tjärdda l ulmutjin de iesj agev mierret jus ja goassa sihtá dav iehtjádijda giehttot. Jus lea heteroseksualálaš ii dábálaččat dárbbat muitalit dan daningo dat máŋgga geardde váldo diehttelassan. Jus la heteroseksuálak de álu ij dárbaha giehttot dav danen gå moaddi l vuordedahtte. Jus lea homoseksuálalaš dehe biseksuálalaš, sáhttá joskos dovdat ahte háliida dehe dárbbaha muitalit dan. Jus la homoseksuálak jali biseksuálak, de máhttá muhttijn dåbddåt vaj sihtá jali dárbaj dav giehttot. Seksuálalaš mieđisvuođas ii leat miige vuogis dehe hámis dahkamuš Seksuálak tjerdan ij gullu ulmutja vuohkáj jali nähkuj Muhtumin soitet muhtimat jáhkkit ahte olmmoš lea muhtin ládje sorjavaš makkár seksuálalaš mieđisvuohta olbmoš lea. Muhttijn márjju muhtema jáhkki ulmusj la sierralágásj seksuálak tjerda diehtiv. Ahte galgá liikot muhtin áššiin, oidnot bajil muhtin ládje dehe olbmos galget leahkit dihto beroštumit. Ulmusj galggá lijkkut sierra vidjurijda, vuojnnut sierraláhkáj jali sujna li sierra miellogisvuoda. Muhto iešvuođat, hápmi, beroštumit, dehe mot vállje eallit eallimis, ii leat dahkamuš dainna makkár seksuálalaš mieđisvuohta olbmos lea. Valla vuoge, gåktu ulmusj vuojnnu, miellogisvuoda, jali gåktu vállji ietjas viessoma viessot, ij gullu ulmutja seksuálak tjärddaj. Lágaheapme vealahit seksuálalaš mieđisvuođa dihte Lágadis la nuppástit seksuálak tjerda diehti. Beroškeahttá makkár seksuálalaš mieđisvuohta ovttaskasas lea, lea olbmos riekti eallit nugo háliida. Juska vil makkir seksuálak tjärdda ulmutjin de l sujna riektá viessot ietjas viessomav gåktu sihtá. Vealahit soapmása seksuálalaš mieđisvuođa dihte lea lágaheapme Nuppástit soabmásav seksuálak tjerda diehti l lágadis. Jus šaddá veahkaváldima vuolážin iežas seksuálalaš mieđisvuođa dihte lea dat erenomáš duođalaš rihkus mii gohčoduvvo vašširihkušin. Jus ulmusj boadadallá vierredahkuj ietjas seksuálak tjerda diehti de l sierralágásj alvos vierredahko jali vassjevierredahko. Seksa vuosttaš geardde Seksa vuostasj bále Seksa vuosttaš geardde Seksa vuostasj bále Eatnasat lávejit lean onaneren ovdalgo leat anašan soapmásiin. Ienemusá li álu onanerim åvddål gå iehtjádijn seksav adni. Vuosttaš seksuálalaš vásáhus lea oainnát iežainis. Ienemusájn li vuostasj seksuálalasj vásádus ietjajnis. Lea dábálaš ahte olbmos leat olu jurdagat ja vuordámušat got boahtá leahkit go vuosttaš geardde anaša soapmásiin. Le dábálasj li edna ájádusá ja vuorddemusá gåktu dåbddu gå vuostasj bále seksav adnet ietjá ulmutjijn. Jurdagat vuosttaš geardde Ájádusá vuostasj bále birra Jus ii leat leamaš seksa soapmásiin ovttaskasas sáhttet leahkit olu jurdagat mot boahtá dovdot, got háliida ahte galgá šaddat ja goas dat galgá dáhpáhuvvat. Gå ij la seksav adnám ietjá ulmutjijn de máhtti edna ájádusá gåktu dåbddu, gåktu sihtá galggá sjaddat ja goassa sjaddá. Ovttaskas lea soaitán gullan olbmáid sárdnume das, oaidnán filmmaid, lohkan áviissaid dehe gullan eará mii dagaha ahte leat oaivilat mot galgá leahkit. Márjju l gullam rádnajt dan birra ságastime, filmajt gähttjam, tidnigijt låhkåm jali gullam iehtjádav massta ájádusájt oadtju gåktu ájtu galggá dåbddut. Dávjá gusket jurdagat cinneanašeami. Álu da ájádusá li guoddnánarggema birra. Dutkamat mat leat dahkkon čájehit ahte leat máŋgasat geat eai leat cinneanašan go gerget gymnásas. Guoradallama vuosedi ålos älla guoddnánarggemav adnám gå gymnásas hiejtti. Dat sáhttá vuolgit das máŋgga sierra áššis, ovdamearkka dihte ahte ii hálit, ahte ii leat leamaš máhtolašvuohta, ahte liiko anašit seamma sohkabeliin dehe lea beroštupmi eará seksii go juste cinneanašeapmái. Ållo oare dasi máhtti, buojkulvissan ij sidá, ij la máhttám, gávnnum, lijkku seksav adnet ulmutjij sämmi sjierves jali ij sihtá ietjá seksav adnet gå jur guoddnánárggemav. Ovttaskas mearrida ieš Iesj mierret Muhtumin soaitá dovdat iežas duđalažžan dehe bággejuvvon anašit vaikko ii soaitte riekta ieš háliidit dehe ii dovdda iežas válmmasin. Muhttijn máhttá diertjestimev dåbddåt jali nággidum seksav adnet vájku iesj ij sidá jali ij la gärggok. Ovttaskas soaitá dovdat iežas bággejuvvon vuordit seksain vaikko livččii háliidan dan. Máhttá aj dåbddåt nággidum vuorddet seksajn vájku iesj luluj sihtat dav adnet. Dovdat iežas bággejuvvon anašit dehe vuordit anašemiin sáhttá vuolgit joavkodeattus daid gaskkas geaiguin lea ovttas dehe ovdamearkka dihte veaga vuordámušain. Dåbddåt nággidum adnet jali vuorddet seksajn máhttá mierreduvvat juogosdättos sijájs gej rádnastallá jali vuorddemusájs buojkulvissan fuolkes. Muhto lea dehálaš muitit ahte galgá dahkan dan mii dovdo vuogas alccesis. Ájnas la mujttet galggá dahkat majt allasis buoragit dåbddu. Olmmoš mearrida ieš Iesj mierret: iežas goruda badjel ietjas rubmaha badjel jus ja goas háliida anašit jus ja goassa sihtá seksav adnet mainna vugiin háliida seksa gåktu sihtá seksav adnet geainna háliida seksa. gejna sihtá seksav adnet. Ii sáhte mearridit erenomaš agi goas lea gearggus anašit soapmásiin, dan ferte ieš dovdat. Ij la máhttelis mierredit sierra álldarav goassa l gärggok seksav anátjit ietjá ulmutjijn, dav hähttu iesj dåbddåt. Lea leahkime dan sadjái láhka mii dadjá ahte olmmoš gii lea badjel 15 jagi ii oaččo anašit dehe eará ládje soapmásiin gii lea vuollái 15 jagi. Gávnnu gis láhka mij javllá ulmutjin vuorrrasap 15 jages ij la loahpe seksav adnet jali nargget soabmásijn gut ij la 15 jage ållim. Muhto lágas dadjo maid ahte ovttaskas ii galgga dubmejuvvot jus lea čielgga ahte ii leat leamaš miige veagalváldin. Valla lágan la aj tjáledum ij galga duobbmiduvvat jus la tjielgas ij la illastime birra. Mearrideaddji lea erenomážit buot dakkár man stuorat lea ahkeearru, jus earru ovdáneamis persovnnaid gaskkan geat leaba anašan lea unni ja jus dat lea leamaš eaktodáhtus. Mierret man stuorra ärádus ulmutjij gaskan gudi li seksav adnám degu dal áldarärádus, ärádus ulmutjij åvdedime gaskan ja jus ietjáli sihtam seksav adnet. Láhka guoská seamma ládje buohkaid beroškeahttá sohkabealis. Láhka l fámon sämmiláhkáj gájkajda juska vil sjiervve. Láhka lea máná suddjema dihte vai boarrásit olmmoš ii bija juoga čuozáhahkan man sii eai hálit. Dát láhka l dagádum suoddjitjit mánájt vuoras ulmutja dagojs vastes dagojs majt e sidá vuorrasap ulmutjis. Lága jelgii ii geasge leat riekti dahkat juoidá seksuálalaččat jus ovttaskas ii hálit. Lága milta avtanik ij la riektá seksuálalattjat dåmadit ulmutjij gut ij sidá. Evttohusat ovdal anašeami soapmásiin earáin Gätjástusá åvddål gå seksav adná ietjá ulmutjijn Lea dábálaš ahte vuosttas geardde go lea seksa šaddá earálágan dan guovdu mot lea jurddašan. Dábálasj la vuostasj bále gå seksav adná sjaddá ietjáláhkáj majt la ájádallam. Muhtumiin sáhttá dovdot ahte eahpelihkostuvai daningo ii lean dakkár go lei vuordán. Muhttijn máhttá aj dåbddut dáhppudallamin danen gå ij lim gåktu vuordij. Seksa lea juoga man dárbbaha hárjehallat vai šaddá rivttes buorre, seamma go máŋga eará eallimis. Seksa l juoga majt dárbaj hárjjidallat sjattatjit riekta buorre, jur degu gájkka viessomin. Eai leat máŋggas geat sáhttet speallat sin favorihttalávllu gitárain dieđitkeahttá got váldá akkortta, dehe oppanassiige doallan instrumeantta ! Älla dal nåv ålos gudi máhtti ietjas buoremuslávllagav gitárrajn spieledit váni diedek gåktu akkordav válldá, jali ij la åbbå instrumentav adnalam. Vuosttas geardde leat muhtin áššit mat galget leat jurdagis ja muhtin áššiid sáhttá maid hárjehallat. Vuostasj bále åvddåla gávnnuji muhtem ássje majt galggá ájádallat ja muhtem ássjijt máhttá aj hárjjidallat. Geahččal vehá sierra ládje onaneret ovdal, dalle lea álkit diehtit masa liiko. Gähttjala umassláhkáj onanerit åvddåla, de l álkkep diehtet masi lijkku. Gávdnan dihte vuogas báikkiid goabbat guoimmi gorudis: sárdnut gaskaneaskka, iskkadit ja dadjat oainnus. Gávnatjit lijkkogis sajijt nubbe nuppe rubmahijn: ságastihtte nubbe nuppijn, åhttse, gulldalihtte ja giehtto. Sáhttá njávkat, cummástallat ja dahkat olu eará somá giktalan dihte goabbat guoimmi. Máhttá njávkadallat, tjulástallat ja iehtjádav dahkat masi lijkku nubbe nuppev seksuálalattjat buollidit. Geavtte suoji, ovdamearkka dihte kondoma dehe njoallunláhpu ja hárjehala ovdal got geavttát dan. Ane suojev, buojkulvissan kondomav jali njoallomgåbttjåsav, ja hárjjidalá åvddåla gåktu dav adná. Anašit sihkkaris báikkis sáhttá dahkat álkibun muossánit. Seksav adnet suoddjidum sajen márjju dahká da álkkebun luossjvedit. Muhtumin sáhttá gullat sáni duohtatmeahttun das gii leat anašan. Muhttijn gullá bágov oskuld gen birra gut ij la seksav adnám. Dat sáhttá mearkkašit ahte ii leat anašan náhpol cinnis, muhto dat sáhttá mearkkašit ahte ii leat anašan oppanassiige. Máhttá årrot gå ij la seksav adnám buotjajn guodnán, valla máhttá aj årrot gå ij la åbbå seksav adnám. Muhtimat eai liiko geavtit sáni duohtatmeahttun. Soaitá dovdot ahte dego livččii vealgi, go ii leat duohtatmeahttun. Muhtema e lijkku báhkuj oskuld Márjju gå gullu degu soabmásin la vihke, gå ij la oskuld. Dego galggalii heahpanit go lea anašan. Degu galggá skábmádit gå l seksav adnám. Eatnasat geat gevtet sáni duohtatmeahttun eai jurddat nu. Ienemusá gudi bágov oskuld adni e nåvti ájádalá. Dadjo eaŋkilit duohtatmeahttun sátnin daningo ii leat leamaš seksa. Javllá val oskuld báhkon danen gå ij la seksav adnám. Go lea leamaš seksa vuosttaš geardde lávejit dan gohčodit ahte lea láhppán duohtatmeahttuma. Gå l seksav vuostasj bále adnám de álu gåhtjudallá l oskuld massám, jali l oskuld láhppám. Soaitá dovdat iežas čeavlán dehe ilolažžan ahte ii leat šat duohtatmeahttun. Márjju dåbddå mihástallamav jali ávov gå ij la des oskuld. Juohkehaččas lea ieš riekti mearridit goas galgá anašit vuosttas geardde. Juohkkahattjan la riektá iesj mierredit goassa galggá seksav adnet vuostasj bále. Dasa ii leat geasge earán dahkamuš. Ietjá ulmusj ij galga dav berustit. Iige sáhte oaidnit olbmos leago anašan dehe ii. Ij máhte ulmutjis vuojnnet jus la seksav adnám jali ij. Ii doavttirge dehe jurtamovra sáhte oaidnit dan. Ij åbbå dåktår jali gáhppeliddje máhttá dav vuojnnet. Dat maid dárkkuhuvvo go dadjá luondducuozza lea duođain ráigi gos goaŧu bajit oassi manná badjel goaŧu siskkit oasi. Gå javllá guoddnátsuodtsa de vuojn dat njálmme gånnå guodná ålgop målssos guodná sisŋep oassáj. Ráiggis sáhttá leahkit eahpedássedis foarbma ja ráiggi ravda sáhttá leahkit vehá nárvvas. Njálmen máhttá målsudahkes hábme ja njálme rabdda máhttá årrot vehik máhttsot jali gihttjot. Ráigi stuorru ja fatná rávásmanagis, muhto ii láhppo goassege. Njálmme vijdeduvvá ja sjaddá ienep vanádahtte pubertehtan, valla dat ij goassak gádo. Muhto ii leat mangelágán cuozza mii gokčá goaŧu. Ij de gávnnu aktak tsuodtsa mij måskos guodnáv. Daningo ii leat mangelágán cuozza ii leatge miige mii sáhttá cuovkanit go anaša. Danen gå ij gávnnu avtak tsuodtsa de ij ga gávnnu mige mij máhttá gajkkut gå l narggemin. Dan sajis muhtin nieiddat sáhttet vardit go sis lea cinneanašeapmi vuosttas geardde, muhto dábáleamos lea ahte ii vardde. Muhtem niejda gis varddi gå adni guoddnánarggemav vuostasj bále, valla dábálamos la ij varddet. Dain geat vardet sáhttá sivvan leat ahte cinneráiggi ravda lea baski. Jus de varddá márjju rabdda guoddnánjálmen la basske. Muhto lea dábáleabbo ahte vardá soames eará siva dihte, dego ahte lea gealdagis dehe giktalan. Valla álu varddá ietjá oares, gå l balon jali ij la nuohkásit seksuálalattjat buollidum. Ii sáhte oaidnit olbmos leago duohtatmeahttun dehe ii. Ij ulmutjis vuojne jus la oskuld jali ij. Ii doavttirge dehe jortamovra sáhte oaidnit jus lea anašan. Ij åbbå dåktår jali gáhppeliddje máhttá vuojnnet jus soames la seksav adnám. Testet iežas Ietjas åtsådit Testet iežas Ietjas åtsådit Jus lea leamaš suddjekeahtes seksa lea álo buorre testet iežas sohkabealedávddaid dihte. Jus la seksav adnám váni preventijvvanävoj dagi de l agev buorre ietjas åtsådit sjiervvedávdajda. Got teasta dáhpáhuvvá vuolgá das man sohkabealedávdda dihte teste iežas. Gåktu gähttjalibme dagáduvvá mierreduvvá makkir sjiervvedávdaj ietjas åtsåt. Dávjá oažžu guođđit cissa-dehe varraiskosa. Álu vaddá gådtjå- jali varraåtsådimev. Jus teste iežas sohkabealdávdda dihte mii gullo njoammunsuodjelága vuollái ii dárbbat máksit maidege. Jus åtsåt sjiervvedávddaj mij gávnnu soahpomsuodjelágan de ij dárbaha mavga mákset. Anašeapmi sáhttá leahkit somá, suohtas ja gelddolaš. Seksav adnet máhttá årrot vuogas, suohtas ja geldulasj. Soaitá muhtumin nu ahte juste dalle ii beroš dakkáris man rievtti mielde diehtá dehálažžan. Sjaddá muhttijn nåvti vaj dan båttån ij lágeda dakkirijt majt ajtu diehtá li ájnnasa. Ovdamearkka dihte ahte galgá suddjet iežas unnidan dihte riskka oažžut soames sohkabealedávdda. Buojkulvissan galggá preventijvvanävojt adnet binnedittjat vádáv muhtem sjiervvedávdav oadtjot. Jus dovddaha iežas das sáhttá leahkit áigi testet iežas. Jus dáv dåbddå de márjju l muddo ietjas åtsådit. Manin galgá testet iežas sohkabealedávddaid dihte ? Manen galggá ietjas sjiervvedávdajda åtsådit ? Lea álo buorre testet iežas sohkabealedávddaid dihte jus lea leamaš suddjekeahtes anašeapmi. Agev la buorre ietjas åtsådit sjiervvedávdajda jus la seksav adnám váni preventijvvanävoj dagi. Dat guoská vaikko dovdá iežas dearvvasin daningo muhtin sohkabealedávddat eai atte mangelágán symptoma. Ájnas la aj jus ietjas dåbddu varrásin danen gå muhtem sjiervvedávda e dåbddomerkajt vatte. Jus lea gávdnan soapmása geainna háliida nanu oktavuođa ja pláne heaitit suddjemis iežas, lea maid buorre ahte goappešagat mannaba testeme iežaska álggos. Jus la gávnnam soabmásav gejna sihtá stuoves gasskavuodav ja ájggu hiejttet preventijvvanävojt adnemis, de l aj buorre goappátja mannaba ja ietjaska åtsådibá. Sáhttá leahkit nu ahte soamis geainna lea anašan lea testen iežas ja teasta lea vuosehan sus sohkabealedávdda. Máhttá aj gejna la seksuálalattjat rádnastallam la ietjas åtsådam ja sjiervvedávdav gávnnam. Jus skibasvuohta gullo suodjelága vuollái, sáhttá oažžut reivve dehe telefovnna soapmásis vuostáváldimis gos gohččojuvvo testet iežas. Jus dávdda gávnnu soahpomsuodjelágan, de máhttá brevav jali telefåvnnåságastimev oadtjot muhtem duostudagás gånnå gåhtjoduvvá ietjas åtsådit. Ii leat sihkkar ahte alccenasas lea sohkabealedávdda, muhto olmmoš lea lága jelgii geatnegas testet iežas unnidan dihte riskka skibasvuođa viidumii. Ij diehttu iesj la sjiervvedávdav oadtjum, valla välggogis la lága milta ietjas åtsådit unnedittjat vádav dávdda vijddábut oabllu. Goas galgá testet iežas sohkabealedávddaid dihte ? Goassa galggá ietjas åtsådit sjiervvedávdajda ? Ii leat goassege ilá maŋŋit testet iežas sohkabealedávddaid dihte jus lea leamas suddjekeahtes anašeapmi. Ij la goassak ilá maŋŋet ietjas åtsådit sjiervvedávdajda jus la seksav adnám váni preventijvvanävoj dagi. Muhtin skibasvuođain sáhttá váldit máŋga mánu ja muhtumin juobe jagi dasgo oaččui dan dassážiigo fuomáša juoidá. Muhtem dávdaj máhtti gihtjat moadda máno ja muhttijn vájku jagijt, dat rájes gå dajt oattjoj desik juojddá älvvá. Dan sadjái sáhttá muhtumin leahkit ilá árrat mannat testeme. Muhttijn gis la ilá árrat ietjas åtsådit. Ii sáhte testet iežas beaivvi maŋŋel go lea leamaš suddjekeahtes seksa, daningo virus dehe bakteriija mii dagaha infekšuvnna ii leat geargan lassánit nuogis vai dat oidnolii iskosis. Ij la máhttelis ietjas åtsådit biejve maŋŋela gå l seksav adnám, danen gå virus jali bakteria mij la oarren infeksjåvnnåj ij la háhppidam ienedit åtsådimen vuojnnutjit. Ovdamearkka dihte klamydia ja gonorrea dihte láve sáhttit testet iežas áramustá vahku maŋŋel go lea leamaš suddjekeahtes seksa. Klamidiaj ja gonorréaj buojkulvissan máhttá ietjas åtsådit áramusát vahkov maŋŋela gå l seksav adnám váni preventijvvanävoj dagi. Muhto dihto skibasvuođat, dego ovdamearkka dihte hiiva, sáhttá bistit áin golmma mánnui go oaččui dan dassážiigo teasta sihkkarit sáhttá čájehit jus lea skibasvuohta. Valla muhtem dávdajda, nåv gåk buojkulvissan hiv, máhttá sjaddat vuorddet gålmmå máno soahpomis åvddål åtsådibme vissásit vuoset jus adná dav dávdav. Beroškeahttá skibasvuođas galgá mannat vuostáváldimii jus lea mášoheapme dehe leat váivvit Jus diehtá ahte lea stuora riska ahte lea ožžon sohkabealedávdda, ovdamearkka dihte ahte das geainna lea leamaš seksa lea dat, sáhttá muhtumin oažžut dikšuma ovdalgo iskkusvástádusat leat válbmasat. Vájku makkir dávdda de galggá duostudahkaj mannat jus ballá jali li vájve. Jus diehtá vádá l stuorre sjiervvedávdav la oadtjum, buojkulvissan jus diehtá gejna la seksav adnám la sjiervvedávdda, de muhttijn oadtju dálkudimev åvddål gå åtsådimvásstádusá li gárvvása. Jus ii leat leamaš seksa geainnage ii sáhte oažžut sohkabealedávdda. Jus ij la avtajnik seksav adnám de ij máhte sjiervvedávdav oadtjot. Dalle ii dárbbat mannat testeme iežas. De ij ga dárbaha ietjas åtsådit. Gos sáhttá testet iežas sohkabealedávddaid dihte ? Gånnå máhttá ietjas åtsådit sjiervvedávdajda ? Jus háliida testet iežas sohkabealedávddaid dihte sáhttá mannat nuoraidvuostáváldimii, liike- ja sohkabealevuostáváldimii dehe dearvvašvuođaguovddážii. Jus sihtá ietjas åtsådit sjiervvedávddaj de máhttá mannat nuorajduostudahkaj, lijkke- ja sjiervveduostudahkaj jali varresvuohtaguovdátjij. RFSU:s maid leat vuostáváldimat gos sáhttá testet iežas sohkabealedávddaid dihte. RFSU:an li aj duostudagá gånnå máhttá ietjas åtsådit sjiervvedávdajda. Nieiddat sáhttet maid mannat nissonklinihkkii dehe gynekologii. Niejda máhtti aj mannat nissunklinihkkaj jali gynekologaj. Klamydiateastta sáhttá maid diŋgot neahtas dehe oastit apotehkas. Klamidiaåtsådimev máhttá aj rávvit värmmádagán jali oasstet dálkasboargálin. Oažžun dihte čielgasa gosa galgá mannat testet iežas doppe gos orru sáhttá riŋget buohccidikšunrávvahahkii 1177. Aktavuodav válldá skihpasujttorádevaddemijn 1177 diedojt oattjotjit gåsi galggá mannat ja ietjas åtsådit. Got teasta dáhpáhuvvá ? Gåktu åtsådibme dagáduvvá ? Testen iežas sohkabealedávddaid dihte manna jođánit ja eaŋkilit. Ietjas åtsådit sjiervvedávdajda ruvva manná ja l álkke. Got ieš teasta manná vuolgá das man skibasvuođa dihte teste iežas ja man láhkái lea leamaš seksa ja got sáhttá leat njoammon. Gåktu gähttjalibme dagáduvvá mierreduvvá makkir dávddaj ietjas åtsåt ja gåktu la seksav adnám ja gåktu l soaboduvvam. Jus lea leamaš cinneanašeapmi oažžu guođđit cissaiskosa. Jus la guoddnánarggemav adnám de álu oadtju gådtjååtsådimev vaddet. Bártniide geat galget testet iežaset láve cissaiskkus leahkit nuogis. Bárnijda gudi li ietjasa klamidiaj åtsådittjat, la álu gådtjååtsådibme nuoges. Nieiddat ožžot guođđit iskosa cinnis maid. Niejda hähttuji aj åtsådimev guodnás vaddet. Dan sáhttá dahkat ieš bumbolsákkiin man oažžu go manná testeme iežas dehe diŋgo teastta ruoktot. Iesj dav dahká bomullosákkijn majt oadtju gå manná ietjas åtsådittjat jali rávvi åtsådimev häjmmaj. Jus diehtá ahte galgá guođđit cissaiskosa galgá cissat okta – guokte diimmu ovdal go testehahttá. Jus diehtá galggá åtsådimev vaddet de ij galga tjissadit avta jali guovte tijma åvddål gå ietjas åtsåt. Dihto dávddaid dihte earet eará gonorrea, váldo teasta seakkes iskkusváldinsákkiin mii lea dego seakkes buiku. Muhtem dávdajda, åvdemusát gonorréan, åtsådimev vatteduvvá sekka åtsådimsákkijn mij vuojnnu degu sekka topsa. Iskkusváldinsákki jorggohallo várrogasat šliiveasi vuostá cinnis, cissaoaris, čeabehis dehe guhkkin bahtaráiggis. Åtsådimságge duohtaduvvá várrogit skoadáj guodnán, gådtjåbåttsåj, tjåddågij jali vuolemusán bahtatjoalen. Gos iskkus váldojuvvo vuolgá das got lea anašan. Gåsstå åtsådibmev mierreduvvá gåktu l seksav adnám. Dat soaitá orrut unohas, muhto láve jođánit dahkkon iige dovdo nu olu. Le márjju vájválasj, valla álu ruvva dagáduvvá ja ij nåv ednagit dåbddu. Eará skibasvuođain sáhttá šaddat guođđit varraiskosa. Ietjá dávdajda máhttá vaddet varraåtsådimev. Dat váldojuvvo čuggemiin seakkes náluin giehtamáhci varrasutnii. Dagáduvvá gå tjuoggi sekka nálujn avtan giehtagáva varraváren. Jus dat gii dutká eahpida ahte olbmos lea herpes, váldojuvvo muhtumiin iskkus herpesráhkus bumbolsákkiin. Jus åtsådalle gáddá ulmutjin la herpes, de muhttijn åtsådibme vatteduvvá herpestjirmagis bomullosákkijn. Jus leat oinnolaš kondylomat ii mangelágán iskkusváldin dárbbahuvvo, daningo dat gii dutká dávjjimustá sáhttá dakkaviđe oaidnit mii dat lea. Jus li vuojnos kondiloma de ij la åtsådibme dárbulasj, danen gå åtsådiddje ienemusát dalága vuojnná mij la. Goas oažžu vástádusa ? Goassa vásstádusáv oadtju ? Eanaš iskosiidda oažžu vástádusa vahku siste. Ienemus åtsådimijda oadtju vásstádusáv avtan vahkon. Go guođđá iskosa de láve soabadit vuostáváldimiin got oažžu vástádusa. Gå åtsådimev vaddá de álu ájgás boahtá duostudagájn gåktu diededimev oadtju. Ovdamearkka dihte galgetgo sii riŋget, sáddet reivve dehe galgágo mannat dohko. Buojkulvissan jus galggi riŋŋgit, brevav tjállet jali jus galggá dåhku boahtet. Iskkusvástádusa vuordin sáhttá leahkit váivi. Vásstádusáv vuorddet máhttá vájvven. Lea lunddolaš ahte olmmoš lea leabehin ja vuordináigi orru guhkki. Le luondulasj balon årrot ja ájgge desik vásstádus boahtá dåbddusj guhkken. Jus veadjá heajuid sáhttá leahkit buorre ságastit soapmásiin iežas jurdagiin ja dovdduin. Jus nievret viessu de l buorre ságastit soabmásijn ietjas ájádusáj ja dåbdoj birra. Dat sáhttá leahkit olmmái, soamis veagas dehe soamis lagas. Máhttá årrot ráddna, soames fuolken jali ietjá lahka ulmusj. Sáhttá maid váldit oktavuođa nuoraidvuostáváldimiin. Máhttá aj aktavuodav válldet nuorajduostudagájn. Bargoveahka doppe sáhttá veahkehit go dovdo váivi ja leat hárjánan jearaldagaide ja jurdagiidda mat gusket sohkabealedávddaide. Bargge danna viehkedi gå dåbddu vájvven ja li hárjjánam gatjálvisájda ja ájádusájda sjiervvedávdaj birra. Maid testehahttin máksá ? Majt máksá ietjas åtsådit ? Sohkabealedávddat mat gullojit njoammunsuodjelága vuollái dego ovdamearkka dihte klamydia, gonorrea ja hiv ii goassege mávsse maidege testehahttit beroškeahttá agis ja gos dan dahká. Sjiervvedávdajda ma gávnnuji soahpomsuodjelágan, buojkulvissan klamidia, gonorré ja hiv la mávsodak ietjas åtsådit juska man vuoras la jali gånnå dav dahká. Testehahttit eará sohkabealedávddaid dihte sáhttá máksu leahkit sierralágán ja vuolgá das gos orru ja man vuostáváldimii manná. Årrombájkke ja duostudahka stivrri mávsov ga la ietjas åtsådittjat sjiervvedávdajda. Dávjá láve olmmoš testet iežas máŋgga skibasvuođa dihte seamma áiggi. Álu ietjas åtsåt moatte dávddaj sämmibále. Dalle rehkke ahte okta dain gullo njoammunsuodjelága vuollái vai ii dárbbat máksit. Nuoges la jus dajs akta soahpomsuodjelágas gåbtjåduvvá. Áŧestus leat garra fuolla ja ballu mii sáhttá dovdot olles gorudis, ja man eatnasat ožžot muhtumin. Goavgge l garra dåbddo hujás ja balos mav ålles rumáj dåbddå, ja majt ienemusá muhtem bále dåbddi. Áŧestus sáhttá leahkit unohas, muhto olmmoš galgá goit dahkat dan man háliida iige vealtit dilálašvuođaid main jáhkká oažžut áŧestusa. Goavgge máhttá vájvedit, valla galggá huoman gähttjalit dahkat majt sihtá ja ij garvvet vidjurijs massta jáhkká goavget. Áŧestus leat reakšuvnnat nearvasystemas maid ii sahte stivret ieš. Goavgge l signála närvvavuogádagán majt iesj ij máhte stivrrit. Lea buorre dovdat ahte áŧestus ii leat váralaš ja ahte dat manná meaddel veháš áigge geažis. Buorre l diehtet goavgge ij la vádálasj ja agev vássá muhtem ájge duogen. Sáhttá dovdot oppa gorudis Máhttá dåbddut ålles rubmahin Go lea áŧestus dovdá iežas balus ja leaboheapmin. Goavgen årrot la sieldes balov ja ráfedimev dåbddåt. Dat lea garra dovdu mii sáhttá dovdot oppa gorudis. Le garra dåbddo mav ålles rumáj dåbddå. Seamma áigge go olmmoš šaddá leaboheapmin sáhttá váibmu časkit jođáneappot ja garraseappot, vuoigŋan šaddá jođáneabbon ja deahkit geassásit čoahkkái. Máhttá tsåhke ruvábut ja tjavgabut svargadit avtabále gå ráfeduvvá, vuojŋadahka sjaddá ruváp ja oattje aktij gieseduvvi. Olmmoš sáhttá álgit bivastuvvat, oaivi jorggistit, doarggistit dehe veadjit heajuid, dehe dovdat deattu rattis, nu ahte lea lossat vuoigŋat. Bivástuvvagoahtá, åjvijs sjaddá, skielbestahtjá jali nievret viedjegoahtá jali dättov ratte badjel dåbddåt, degu gássjel vuojŋŋat. Álggos dovdu šaddá garrasit ja garrasit, muhto veháš áigge geažis doarggástus ii laso. Vuostak dåbddo tjavggá ja tjavggá, valla oanegattjan ij desti tjavga. Dalle olmmoš láve álgit lotkkoduvvat ja áŧestus unnu. De álu luossjvedahtjá ja goavgge unnu. Áŧestus sáhttá dovdot balddihahttin. Goavgge máhttá baludissan dåbddut. Muhto dat orru álo lojit veháš áigge geažis, iige leat váralaš. Valla oanegattjan agev suodnu, ja ij la vádálasj. Áŧestus sáhttá dovdot iežálágánin sierra gerddiid. Goavgge máhttá umassláhkáj dåbddut umasslágásj bále. Iige álo dieđe ahte dat man dovdá gorudis lea áŧestus. Ja ij agev dádjada goavgen la. Muhtumin gevto sátni áŧestus go olmmoš dovdá juoga lea váivi. Muhttijn adná bágov goavgev gå adná juoga l vájvve. Dadjo ahte olbmos lea áŧestus ovdamearkka dihte go lea geahččaleapmi skuvllas dehe go lea olu bargu. Javllá goavgen la buojkulvissan skåvlå gähttjalibmáj jali gå l enas barggon. Muhto áŧestus lea juoga eanet go dát juohke beaivásaš leabohisvuohta. Mii soaitá dárkkuhit hoahpu. Valla goavgge l ienep gå sahtebiejve ráfedibme, mij márjju l diertjestime birra. Olmmoš ii álo dieđe manin oažžu áŧestusa Ij agev diede manen goavget Eatnasat ožžot áŧestusa muhtimin, muhto dat lea earálágan man olu ja man dávjá. Ienemusá goavgedi muhtem bále, valla l umassláhkáj man garrasit ja man dájvvalakkoj. Muhtimat ožžot áŧestusa moadde háve. Muhtema goavgedi val ájnegis bále. Earáin sáhttá leat garra áŧestus mii dávjá geardu, dehe áŧestus mii bistá guhká. Muhtemijn la garra goavgge mij álu ruopptot boahtá, jali goavgge mij bissu guhka ájgev. Olmmoš sáhttá maid oažžut oanehis áŧestusdohppehallama mii manná badjel jođánit. Máhttá aj oadtjot oanegis ångestattacker ma ruvvá vássi. Muhtumin olmmoš diehtá manin oažžu áŧestusa. Muhttijn diehtá manen goavget. Dat sáhttá šaddat go olmmoš vásiha soames váttis ášši, dego ahte soamis gean buot dovdet jápmá. Máhttá goavgedit gå vijor la vájvve, degu gev dåbddå jábmá. Olmmoš sáhttá oažžut áŧestusa jus lea šaddan veahkaváldot. Máhttá goavgedit jus la illastuvvam. Dehe jus soamis lea leamaš baháguren neahtas, dehe geahččalan beahttit dehe ávkkástallat suinna. Jali jus soames la årrum bahá värmmádagán, jali gähttjalam biehttet jali suv ávkástallam. Muhtimat ožžot áŧestusa iskosa dehe barguiváldinjearahallama ovdal. Muhtema goavgedi gähttjalime jali barggoságajdahttema åvddåla. Dehe go galgá dahkat juoidá masa ii liiko. Jali gå galggá juoga sierralágátjav dahkat majt adná baludissan. Dat sáhttá leat váttis, muhto olmmoš diehtá goittotge manin lea áŧestus. Máhttá årrot sieldes vájvve, valla diehtá gåjt manen goavgen la. Dat soaitá dahkat álkibun gierdat dan. Giehpedis gillat. Áŧestusa sáhttá oažžut maid jus juhká viinni dehe geavtá gárrenmirkkuid. Goavget aj gå alkoholav juhká jali drogajt adná. Áŧestus sáhttá šaddat maid olbmo dieđikeahttá manin, dehe áššiin main jurddaša eai galggale addit áŧestusa. Máhttá aj goavgedit váni diedek manen, jali majs ij jahke galggá goavgedit. Dat sáhttet muhtumin dagahit áŧestusa váivvibun ja dahkat olbmo eanet balolažžan. Muhttijn goavgev vájvebun dahká ja ienebut balldá. Ii leat mangelágán čielga rádji dán soarttat áŧestusaid gaskkan. Ij gávnnu tjielggá mierre dáj goavggehámij gaskan. Soaitá maid leahkit nu ahte olmmoš diehtá mas áŧestus vuolgá, muhto goittotge atná ahte dat lea ila garas, ovdamearkka dihte jus oažžu váibmodearpama, illáveaju ja bivastuvvama ovdal geahččaleami dehe tenttaid. Vájku diehtá manen goavget máhttá goavgev ilá garrasin adnet, buojkulvissan jus oadtju tsåhkenjuolav, åjvijs sjatta ja bivvasijt gähttjalimij jali tentámaj åvddåla. Váikkuha nahkáriidda ja dovdduide Bájnasj oademav ja dåbdojt Áŧestus sáhttá dagahit ahte olbmoš lea váttis muossánit ja oađđit bures. Goavgge máhttá dahkat dav vájvven luossjvedit ja buoragit oadet. Olmmoš sáhttá badjánit ihkku ja dainnalágiin oažžut nahkáriid gaskaduvvát, dehe oažžut ila unnán nahkáriid. Máhttá smaredit ijájn ja nåvti oadem hiemssiduvvá jali ilá binná oademav oadtjot. Áŧestus sáhttá maid dahkat ahte olmmoš šaddá leaboheapmin, gierdameahttumin ja erdui dehe nu ahte álkibut šaddá surolažžan ja álgá čierrut. Goavgge máhttá aj dahkat vaj sjaddá juolodibme, gierddamahtes ja suhtisj, jali giehpebut håjeduvvá ja tjierrogoahtá. Áŧestus áŧestusa dihte Goavgge goavgedibmáj Áŧestus sáhttá addit garra dovdduid ja reakšuvnnaid gorudis ahte olmmoš sáhttá jáhkkit ahte jápmá dehe šaddá jallan. Goavgge máhttá nåv garra dåbdojt ja tjuovvusijt rubmahin vaddet vaj jáhkká l jábmemin jali vuodalime. Dat sáhttá leahkit nu váivi ahte ovttaskas geahččala dahkat buot vealtin dihte ahte dat ii gearddo. Máhttá nåv vájvve vajku majt dahká vaj ij vat goavgeda. De máhttá goavgedit balos goavgedittjat. Dalle sáhttá oažžut áŧestusa daningo ballá ahte oažžu áŧestusa. Gåhtjudallá vuorddemgoavggen. Dat gohčoduvvo vuordináŧestussan. Máhttá aj ballat goavgedimes iehtjádij siegen, ja adnet dav vájvven giehttot. Maid ieš sáhttá dahkat ? Majt máhttá iesj dahkat ? Áŧestusas sáhttá beassat luovos. Máhttá goavgev gádodit. Dávjá olmmoš sáhttá gávdnat iežas vugiid gieđahallat iežas áŧestusa. Álu máhttá ietjas vuogijt gávnnat suv goavgev dåjmadit. Dá leat moadde guigosa: Dála li muhtem gätjástusá. Láve veahkehit muitalit áŧestusas soapmásii gean olis dovdá iežas oadjebassan. Máhttá viehkedit giehttot ietjas goavge birra ulmutjij gejna dåbddå jasskavuodav. Bidjamiin sániid iežas váttis dovdduide sáhttá dahkat álkibun jurddašit ja ipmirdit daid. Bágojt hábmedit ietjas vájves dåbdojda máhttá giehpedit ájádallat ja dajt dádjadit. Máŋgasa veahkeha dat maid ahte čállá váttis dovdduin, dehe mále dehe luovvat eará ládje. Moaddásijda viehkev vaddá aj tjállet vájves dåbdoj birra, jali bájnnet jali dahkat ietjáláhkáj. Hoahppu sáhttá maid dagahit áŧestusa. Diertjestibme máhttá goavgev lasedit. Jus lea huššái olmmoš sáhttá jurddašit got sáhttá unnidit huša, ja dainna lágiin maid unnidit áŧestusa. Jus la diertjestum de máhttá ájádallat gåktu diertjestibme unnedit, dan láhkáj aj goavgev unnedit. Olmmoš sáhttá dahkat muossánan hárjehusaid. Máhttá dahkat luossjvedimhárjjidusájt. Dat gávdnojit láddet interneahtas dehe oastit cd:s apotehkas. Gávnnuji viedtjat värmmádagán jali oasstet cd:skierron dálkasboargálin. Áŧestus dagaha ahte olmmoš nohkká heajubut. Goavgge álu dahká vaj oaddá nievrebut. Muhto jus lihkostuvvá nohkkat bures sáhttá dat unnut. Valla jus vuorbástuvvá buoragit oadet de máhttá unnot. Danin lea dehálaš geahččalit oađđit ortnegiid. Danen la ájnas gähttjalit váttugit oadet. Áŧestus sáhttá unnut jus lihkada, hárjehallamiin ja vázzimiin. Jus labut, mássjki jali váttse de goavgge máhttá unnot. Jus borgguha, nuvske, juhká viinni dehe juhká olu gáfe olmmoš sáhttá geahččalit unnidit dan ja oaidnit jus dat veahkeha. Jus suovas, snukti, alkoholav juhká jali juhká edna káfav de máhttá gähttjalit unnedit dajt ja gähttjat jus viehket. Olu nikotiidna ja koffeiidna sáhttá lasidit áŧestusa ja dahkat ahte olmmoš nohkká heajubut. Edna nikotijnna ja koffeijnna máhttá goavgev lasedit ja dahkat vaj nievrebut oadá. Olmmoš sáhttá lohkat áŧestusas dehe oažžut guigosiid earáin, ovdamearkka dihte interneahtas. Máhttá goavge birra låhkåt jali iehtjádijs gätjástusájt oadtjot, buojkulvissan internehtan. Gávdnojit searvvit maidda sáhttá searvat mat sáhttet doarjut guigosiiguin ja neavvagiiguin. Gávnnuji siebre majda máhttá säbrrat ma máhtti doarjjot gätjástusáj ja rádij. Jus háliida hupmat soapmásiin, sáhttá riŋget soamis telefonfáktii mat gávdnojit. Jus sihtá ulmutjijn ságastit, de máhttá skuolkkat telefåvnnåjourajs muhtemij. Olmmoš ii galgga juhkat viinni dehe váldit gárrenmirkkuid áŧestusa unnideapmái. Ij galga alkoholav juhkat jali ietjá drogajt válldet unnedittjat ietjas goavgev. Dat soaitá orrut veahkeheame bottažii, muhto áŧestus boahtá ruovttoluotta ja dalle soaitá šaddat vearrábun. Máhttá dåbddut vaj viehket jur dalloj, valla goavgge boahtá ruoptus ja de máhttá väráp sjaddat. Makkár veahki olmmoš sáhttá oažžut ? Makkir viehkev máhttá oadtjot ? Olmmoš sáhttá maid oažžut veahki gávdnat vuogi beassat áŧestusas. Máhttá aj viehkev oadtjot vuogijt gánnat goavges bessat. Dábáleamos dikšun lea soames lágan ságastanterapiija, dálkasat dehe muosáheapmi. Dábálamos dåmajdibme l ságastimterapiddja muhtem hábme, dálkas jali luossjvedibme. Dat mii doaibmá ovtta persovdnii ii soaitte doaibmat nubbái. Mij doajmma avta ulmutjij márjju ij dåjma iehtjádij. Danin lea dehálaš ahte oažžu veahki mii lea heivehuvvon dasa maid ieš dárbbaha. Ájnas la viehkev oadtjot mij la hiebadum milta majt iesj dárbaj. Ovttaskas sáhttá álgit váldimiin oktavuođa nuoraidvuostáváldimiin, ohppiiddearvvašvuhtii dehe dearvvašvuođaguovddážii. Máhttá álgget gå aktavuodav válldá nuorajduostudagájn. Oahppevarresvuodajn jali varresvuohtaguovdátjijn. Jus dárbbahuvvo sáhttá dat gean deaivá veahkehit ovttaskasa oažžut oktavuođa ovdamearkka dihte psykologain dehe doaktáriin. Jus la dárbulasj de máhttá gejna gávnat viehket aktavuodav válldet buojkulvissan psykologajn jali dåktårijn. Go givssiduvvo lea álki ahte dovdagoahtá iežas leaboheapmin ja álgá veadjit heajuid. Gå nuppástuvvá de l gähppat ráfedisvuodav dåbddågoahtet ja nievret viessot. Muhtumin dat váikkuha eallimii nu olu ahte oažžu heajut iešdovddu ja geahččala garvit dilálašvuođaid gos deaivá daid geat givssidit. Muhttijn bájnasj viessomav nåv ednagit vaj oadtju nievrep iesjdåbdov ja gähttjal gárvvet vidjurijt gånnå máhttá iejvvit gejt nuppásti. Muhto ii giige dárbbat čiehkadit dan dihte ahte earát givssidit. Ij aktak galga dárbahit tjiehkádit danen gå iehtjada nuppásti. Muhtimat geat givssiduvvojit dovdagohtet ahte sis iežanasas lea feaila. Muhtema gudi nuppásti jáhkkegåhti ietjanisá li vihke. Sii soitet jurddahallat rievdadit iežaset vai eai givssiduvvoše. Márjju ájádalli ietjasa rievddadit besatjit nuppástimes. Muhto ii dárbbat rievdadit áššiid dego beroštumiid dehe mii sus lea nalde beare dan dihte ahte earát leat bahágurenat. Ij galga dárbahit rievddadit degu miellogisájt jali gåktu l gárvvunam, danen gå iehtjáda li bahá. Olbmos lea álot riekti vealtat givssideames. Agev la riektá bessat nuppástimes. Goas lea givssideapmi ? Goassa l nuppástibme ? Lohkko givssideapmin jus máŋgii hárdojuvvo, uhkiduvvo, šaddá bogostahkan, časkojuvvo dehe loavkiduvvo. Nuppástibme l jus moaddi hárdeduvvá, nihteduvvá, álbeduvvá, tsabmeduvvá jali vuoleduvvá. Givssideapmi sáhttet leahkit savkkuheamit, geahčastagat, boagusteapmi, nordamat, časkimat ja ilgadis sánit. Illastibme máhttá årrot tsamádime, gehtjastime, tjajmos, nårddådime, rejvadusá ja bahás bágo. Lohkko givssideapmin jus ii goassege oaččo leahkit mielde dehe soamis viiduda vearru beakkohusaid ovttaskasas. Le nuppástibme jus ij goassak oattjo oassáklasstet jali jus ulmusj vierre ságajt nuppij birra ságas. Soaitá maid ahte soamis sádde ilgadis sms:aid dehe meilaid, čállá bahágurenis namuhemiid facebookas, bloggas dehe eará sajis neahtas. Máhttá aj årrot gå ulmusj rádjá bahás ‘ sms:ajt ’ jali e-påvståjt, tjállá bahás javllamusájt ‘ facebook:an ’, blokkan jali ietjá sajen värmmádagán. Dehe ahte soamis bidjá heajudeaddji govaid nehttii. Jali jus ulmusj almot vuolediddje gåvåjt värmmádahkaj. Jus soamis dadjá ilgadis áššiid dan dihte go gárvoda dehe lea dihto hámat dehe olbmos lea doaibmahehttehupmi, lea dat givssideapmi. Jus ulmusj javllá bahás bágojt, danen gå gárvvun jali vuojnnu sierraláhkáj jali danen gå ulmutjin la sahtusvuohta, de l nuppástibme. Jus lea šaddan daid vuolážin, ja veadjigoahtá heajuid dan dihte, soaitá dárbbahit veahki vai dat nohká. Jus muhtemis dajs báktjot, ja nievret viessogoahtá, de soajttá dárbaj viehkev hiejtedittjat dav. Muitalit givssideamis Giehttot nuppástime birra Soaitá dovdot balesin muitalit soapmásii ahte lea givssiduvvon. Máhttá ballat giehttomis gå nuppástuvvá. Soaitá ballat ahte šaddá bahábun go muitala. Márjju jáhkká vájvep sjaddá jus giehttu. Ovttaskas soaitá heahpanit go lea šaddan olggobeallái. Márjju hehpan gå ij oattjo oassálasstet. Muhto ii leat dat gii givssiduvvo gii lea dahkan vearrut ! Ij la gut nuppástuvvá gut la mäddám. Jus givssiduvvo lea buoremus muitalit dan ja oažžut veahki bissehit givssideami. Jus nuppástuvvá de l buoremus dav giehttot ja viehkev oadtjot nuppástimev hieredit. Sáhttá ovdamearkka dihte muitalit dan oahpaheaddjái, skuvlakuratorii dehe skuvladivššárii. Máhttá buojkulvissan dav giehttot åhpadiddjáj, skåvllåkuratåvrråj jali skåvllåskihpasujtárij. Soaitá leahkit buorre muitališgoahtit givssideamis soames ráves olbmui geasa luohtiha, ovdamearkka dihte soapmásii veagas, ja dasto váldit veahki dain muitalit dan soapmásii skuvllas. Buorre lisj má álgget nuppástime birra giehttot ållessjattugij gesi dårvustalá, buojkulvissan muhtem fuolken, ja de viehkev sijás válldet giehtotjit ietjá ulmutjij skåvlån. Jus skuvla oažžu diehtit ahte oahppi dovdá iežas givssiduvvon, fertejit sii dakkaviđe váldit čielgasa mii lea dáhpáhuvvan. Jus skåvllå diedojt oadtju oahppe ietjas dåbddå nuppástuvvam, de hähttuji dalága åtsådit mij la dáhpáduvvam. Sii fertejit maid dahkat buot ahte dat ii geardduhuvvo. Hähttuji aj gájkka dahkat vaj ij galga vat dáhpáduvvat. Ráves olbmuin skuvllas lea geatnegasvuohta geahččat bearrái ahte ii oktat oahppi givssiduvvo dehe uhkiduvvo. Ållessjattugijn skåvlån li välggogisvuohta åvdåsvásstádusáv válldet vaj ij aktak oahppe nuppástuvá jali nihteduvvá. Lágas lohká ahte skuvlla vástu lea geahččat bearrái ahte ii giige givssiduvvo. Lágan la tjáledum, skåvlån la välggogisvuohta åvdåsvásstádusáv válldet vaj ij aktak nuppástuvá. Buorre jurddahallat jus givssiduvvo: Jus nuppástuvá, de buorre ájádallat: Ii leat goassege nu ahte ferte sivahit iežas, jus givssiduvvo. Ij la goassak nåvti vaj ietjas vihke, jus nuppástuvá. Leat leahkime lágat mat dadjet ahte ii oaččo givssiduvvot ovdamearkka dihte skuvllas dehe bargobáikkis. Gávnnuji lága majn li tjáledum, ij oattjo nuppástuvvat buojkulvissan skåvlån jali barggosajen. Lea maid rihkus jus soamis uhkida soapmása, ovdamearkka dihte uhkida veagal dehe juohká govaid neahtas. Vierredahko l aj jus nuppev ulmutjav nihttá, buojkulvissan nihttá vahágahttemijn jali nihttá gåvåjt värmmádagán hádjet. Skuvllat ja bargoaddit leat geatnegaccat geahččalit dahkat nu ahte buohkat dovdet iežaset dorvvolažžan. Skåvlå ja barggovadde li välggogisá gähttjalit dahkat vaj gájka jasskavuoda dåbddi. Galgá váldit oktavuođa soames ráves olbmuin geasa luohtiha, ovdamearkka dihte váhnemii dehe soames earái gean dovdá. Beras aktavuodav válldet ållessjattugijn gesi dårvustallá, buojkulvissan äjgát jali ietjá ulmusj gev dåbddå. Sáhttá maid váldit oktavuođa skuvlakuratoriin dehe nuoraidvuostáváldimiin vai beassá sárdnut dehe oažžut ráđiid ja doarjaga. Máhttá aj aktavuodav válldet skåvllåkuratåvråjn jali nuorraduostudagájn ságastittjat ja rádev ja dårjav oadtjot. Jus skuvla oažžu diehtit ahte oahppi dovdá iežas givssiduvvon leat sii geatnegaccat bearrái geahččat ahte dat ii joatkašuva. Jus skåvllå diedojt oadtju oahppe l nuppástuvvam, de li välggogisá åvdåsvásstádusáv válldet vaj ij joarke. Jus ovttaskas givssiduvvo skuvllas iige oaččo veahki iežas skuvllas dalle sáhttá ilmmuhit dan Mánná- ja oahppiovddasteaddjái. Jus skåvlån nuppástuvvá ja ij viehkev oattjo, de máhttá dav bajedit Mánná – ja oahppeoahttsáj. Váldde oktavuođa poliissain jus soamis viiduda govaid dus lobehaga. Aktavuodav válde polijsajn jus soames loabedagi hádjá gåvåjt dujsta. Dat lea rihkus persovdnadiehtolága vuostá. Vierredahko l almasjdiehtoláhkaj. Heajudit dehe givssidit soapmása neahtas lea seamma lágahin go skuvlašiljus, gáhta nalde dehe friddjaáiggedálus. Duolmmot jali nuppástit soabmásav värmmádagán la sämmi lágadis gå skåvllåsjaljon, gahttunin jali asstoájggedåben. Áigin Lávra - Bassegohpi geassi Áigin Lávrra - Bassegåbe giesse Davvisámegillii Julevsámegillii Noaidi Áthoš-Ánde girdá gáranasa hámis ja hástá Áigin Lávrra fárrui. Áhtosj-Ánndi girddá gárránisá hámen ja hásstá Áigin Lávrav maŋen. Olles leavttuin girdiba Muohtagáissáid badjel ja čuovvuba Ceakkoleagi merragáddái. Såj háledibá goasstejiegŋa tjáhkáj badjel, ja vákkev tjuovvoba mearragáddáj dálusj sáme beassesadjáj. Bassegohpi geassi lea mánáid- ja nuoraid- romána mas beasat čuovvut Áigin Lávrra neahkameahttun mátkki gelddolaš ja erenoamaš dáhpáhusaide dološ bassi báikkis. Bassegåbe giesse le romádna mánájda ja nuorajda, Áigin Lávrav oattjo tjuovvot åvdulasj mannuj dålusj sáme bassebájkkáj ja geldulasj ja sierra dáhpádusáj. Girji lea Torkel Rasmussen vuosttas mánáid- ja nuoraidromána. Girje tjálle le Torkel Rasmussena vuostasj romádna mánájda ja nuorajda. Ovdalis lea son álmmuhan guokte mánáid girjji. Åvdebut le sån guokta mánájgirje tjállám. Romána maiddai sáhtát guldalit jietnagirjjis. Románav aj máhtá jiednagirjes gulldalit.