# This document contains the sentences that will be read for the demo for tts. # For the present phase, only the first 186 lines have been recorded, # i.e. the chapters Johan Turi, Sámegiella Sámedikkis and Davvin 3. # The texts have been edited so that they will be natural to read: # long sentences are split into smaller ones # certain consonant clusters are simplified, tr > r # Strange passages are changed, such as "oat leai čietnjal:dat lei čienjal # words and suffixes changed according to the standard western dialects # e.g leai > lei, -eaddjiide > eddjiide, sártnodit > humadit # First text: Johan Turi: Muitalus sámiid birra # Mon lean okta sapmelaš. Mon lean okta sápmelaš, guhte lean bargan visot sámi bargguid ja mon dovddan visot sámi dili. Ja mon lean ipmirdan, ahte Ruoŧa hállehus háliida min veahkehit nu olu go sáhttá. Muhto sii eai oaččo riekta čielgasa, jur got dat lea min eallin ja dilli, deinnago sápmelaš ii sáhte jur juste čilget nu got lea. Ja dasa lea dát sivva: go sápmelaš boahtá moskkus gámmirii, de son ii ipmir ii báljo maidege, go ii biegga beasa bossut njuni vuostá. Su jurdagat eai golgga, go leat seainnit ja moskkus oaivvi nalde. Ja ii leatge buorre sutnje orrut suhkkes vuvddiid siste, gos lea liegga ilbmi. Muhto go sápmelaš lea alla váriid nalde, de sus lea oba čielggas jierbmi. Ja jos doppe livččui čoakkánbáiki soames alla vári nalde, de veajálii sápmelaš čilget oba bures su iežas áššiid. Mon lean jurddašan, ahte dat livččui buoremus, jos livččui dakkár girji, masa lea visot čállojuvvon bajás sámi eallin ja dilli, vai ii dárbbaš jearrat, got lea sámi dilli. Ja vai eai beasa botnjat nuppe ládje, dakkárat guđet háliidit sámiid nala gielistit, ja botnjat viso beare sámiid sivalažžan, go leat riiddut dálolaččaid ja sámiid gaskkas Norggas ja Ruoŧas. Ja dasa ferte čállit visot dáhpáhusaid ja čilgehusaid, vai boađálii čielggas nu ahte ipmirda juohke olmmoš. Ja lea dat nuppiide sámiidenai hávski gullat sámi dili birra. Dás gullá eanemus Juhkásjávrri suohkana sámiid birra. Boarráseamos muitalusat sámiid birra, dat maid nubbi sápmi lea muitalan nuppi sápmái Dás leat juohkelágáš muitalusat, muhto ii leat vissis leatgo jur njuolga, go eai leat čállojuvvon. Muitalus sápmelaččaid birra, gos sii leat vuohččan orron, ja got sin dilli lea leamaš, ja mainna sii leat eallán ja gos sii leat boahtán. Sámiid boahtimušas ii leat gullon, ahte livččo boahtán gosge. Sápmelaš lea leamaš dáppeorru miehtá Sámi eatnama. Ja go sápmelaš lea leamaš dáppe mearragáttiin orrume, dalle eai leat leamaš orrut eai oktage mearragáttiin, ja dalle lei buorre orrut sámiide. Ja sámit leat orron Ruoŧa bealde maiddá juohke báikkis. Ja eai dalle lean dálolaččat eai gosge; eai sámit diehtán, ahte leat iežá olbmot go sii. Mon jurddašan ahte sii leat eallán bivdduin vuohččan, guliid ja lottiid ja gotti[bivdduin], guovžžaiguin ja visot meahcielliiguin. Man dihte mon doaivvun dan: go gávdnojit sámegielat namat várppiin dain jávrriin, gos eai dáláš sámit bivdde šahten. Ja dat lea velá stuorit mearka, ahte sámit leat orron guhká ovttat sajiin. Dat leat dat rokkit mat leat eatnama siste juohke sajis, gos dološ sápmelaččat leat orron. Dat rokkit leat leamaš sin goađit. Ja dahke sii rokkiid dego iežánai meahcieallit. Ja eanemus oassi dain rokkiin gávdno mearragáttiin ja jávre- ja johkagáttiin, ja dakkár báikkiin gos lea meahcielliid golgangeaidnu, dakkár gos gorsagierragat bohtet oktii, ja jávregaskkat. Soamis dein rokkiin lea leamaš biergosuodjin ja soamis lea leamaš bivdoroggin. Dat lei čienjal ja lohkki nalde ja go ealit bođii nala, de jorggihii birralis ja son gahčai roggái. Ja dan rokki vuođus ledje sákkit muoras ja čoarvvis, ja dan nala sorbmahuvai ealit, vaikko man sorttat ealit. Eai olbmot gale jáhke daid rokkiid, ahte dat leat leamaš olbmuid dahkan rokkit daihe goađit; muhto dat leat gávdnojuvvon mánga mearkka dasa - dollasajit, suovvamuorra ja okta njiskun. Ja leat gale boares sámit ožžon mearkka, ahte dat leat hávdditnai dat rokkit, ja danne eai sámit duostta geahččat daihe roggat vai geahččale; sii ballet dain rokkiin. Dat lea nu dáhpáhuvvan mangga háve, ahte sápmelaš lea nohkkan dan rokki siste, ja de lea boahtán dakkár olbmo hámot, ja dat lea hupman ja gohčui su eret vuolgit. Ja su muođut ledje dego jeagil. Ja lea dadjan: "Ale nohka mu nalde!" Ja jos ii velá vuosttaš geardde jeagat, de son gohčču nuppádis ja velá garraseappot. Ja dat leat oaidnán dáid mearkkaid dáláš olbmotnai. Okta báiki lea Vuoskkonjárgga máddagis, gos gávdnojit olu rokkit, ja das lea maiddá soames olmmoš gohčohallan eret. Ja dat gale lea muitalan, ahte son lea gottihuvvon ja biddjon dohko dan roggái. Ja sámit dainna ballet dain rokkiin, eai duostta roggat eaige nohkkat dain rokkiin. Sámi johtingeainnuid nalde leat rokkit, maid ii oktage dáláš olmmoš dieđe vissásii mat rokkit dat leat. Muhto de lea árvalus, ahte dat leat sámit orron dalle go lea leamaš váinnuid áigi, dalle go leat ruoššačuđit golgan ja goddán sámiid visot maid leat gávdnan, ja dan dihte leat ferten dahkat eatnanvuoles gođiid ja orrut doppe. Dušše moadde leat gehččojuvvon, ja jos livččo olu gehččojuvvon, de veajále olu dávvirat gávdnot. Sápmelaččas lei dakkár luondu, ahte son háliidišgođii gottiid. Sii oidne olu gottiid ja sii álge bivdit ja reainnidit. Dálvet vuvddiin, gos lei gassat muohta, de sii álge, doarridedje ja čuoiggahedje dasságo gottit váibe, ja de sii válde lojimusa. Muhto gal dat lea goit leamaš bahá doallat sin. Ja go sii leat ožžon muhtumiid dápmahuvvat daihe oadjut, de daiguin lea leamaš álkit eanet oažžut. Báhkaid áigge, go boazu ruohttá čoahkkái, de sii lávejit muhtumin mannat alla báktegaskii ja dasa cakkadit dasságo nelgot ja oahpástuvvet olbmo oaidnit ja haksit. Ja dalle leat juo vuohččan sápmelaččat álgán uvhret siiddiide, vai ožžot eanet gottiid alcceset daihe vai lassána eallu. Dološ olbmot leat bálvalan siiddiid dan ládjenai, ahte eallu šaddá stuoris, ja dat lea šaddan eallu deidda goase duššis. Ja dein leat maiddá čábbábut bohccot go iežáin. Muhto eai deid ealut bistte go iežaset áiggi — mánát báhcet geafin. Ja sámit lávejit ballat deid olbmuid mánáin, ahte dat šaddet geafit, geain leat bálvvosealut. Ja daid lea dát čálli gullan hupmame, ahte dan olbmos lea bálvvoseallu, ja dat lea hohpi. Dál eai šahten guliid bivdit olu astan, muhto juohkehaš álgá gottiid bivdit ja sii ožžo nu ollu ahte álge doallat siidda, ja geahččaledje gos lea buoremus orrut ealuin juohke áiggi jagis. Ja sii leat gávnnahan johtit seammá ladje go sámit ein dál johtet. Dalle lei buorre eallit daihe birget, dalle eai lean dálolaččat, eai dárrolaččat eaige ruoŧŧelaččat. Ja dalle geahččaledje orrut guhkkin lulde dálvet, dassážiigo dálolaččat bohte ja balde sin nu, ahte ferteje heaitit luksa johtimis. Geasset Norggas sápmelaččat orro mearragáttiin ja atne ealu vuvddiin ja váriin, gos sii háliide. Dalle eai diehtán sápmelaččat, ahte leat iežát go sii. Ja dat sápmelaččat, mat orro lulde, de dat álge johtit davás duoddarii, ja dat, mat orro mearragáttiin, dat maid johte bajás duoddarii, ja de gávnnadedje duoddara nalde. Ja de nuppit balle nuppiin ja de čiehkádalle, doivo stállun ja uldan. Ja dalle eai sámit diehtán, ahte Ipmil lea, muhto sis lei goit dakkár jáhkku, ahte galgá juoidá bálvalit. Ja go sii bálvalit juoidá, de dat veahkeha sin. Ja danin sii uvhreje siiddiide. # Sámegiella sámedikkis Váldi. Bargojoavkku válddi vuođustus lea direktevrra váldi. Nu lea bargojoavku direktevrra gaskaoapmi doaibmat sámegiela ovddideami várás Sámedikki organisašuvnnas. Vuolggasadji lea direktevrra mearrádus bajábealde namahuvvon semináras. Váldi lea árvoštallat ja vuolggahahttit doaibmabijuid ollašuhttit Sámedikki giellageavaheami višuvnnaid, áigumušaid, mearrádusaid ja njuolggadusaid. Direktevrras lea alcces váldi doaibmabijuid álggahit ja čađahit. Vuohki. Bargojoavkku bargovuohki lea proseassavuohki. Bargojoavku hástala buohkaid organisašuvnnas searvat guorahallat organisašuvnna sámegiela dili ja árvaladdat mo dan galggašii buoridit. Bargojoavku lea fitnan eanaš ossodagain ja kanturbáikkiin gullamin mo gielladilli lea ja mo galggašii. Proseassavuogi joatkka eaktuda ahte buohkat Sámedikkis áŋgiruššet sámegiela oahppat ja geavahit ja nu ovddidit giela bargodiliineaset. Raporttas bokte dáhttu bargojoavku čalmmustahttit Sámedikki sámegiela geavahan ja ovddidan višuvnnaid ja áigumušaid ja movttidahttit jođiheddjiid ja bargiid vel eanet rahčat daid duohtandahkat organisašuvnnasteamet ja evttohit vuogi. Sámedikki jođiheddjiin lea erenoamáš ovddasvástádus joatkit proseassa vel maŋŋáge go bargojoavku lea barggus loahpahan. Ekonomiija eavttut. Bargojoavku lea dihtomielas ahte iešguđet jagi ruhtajuolludeamit ráddjejit dáid doaibmabijuid duohtandahkama masa adnojit ruđat. Bargojoavkku doaibmabidjoárvalus mielddisbuktá vuosttažetiin oahpahusgoluid. Dát čilgejuvvojit doaibmabiju máinnašettiin. Riikkalaš ja riikkaidgaskasaš lágat ja njuolggadusat giela hárrái . Dán oasis máinnašuvvojit riikkalaš ja riikkaidgaskasaš lágat ja njuolggadusat giela hárrái maiguin Sámediggi ieš ákkastallá barggustis hábmet politihkas ja hálddašeamis. Vuođđoláhka. Vuođđolága 110a paragráfas lea mearriduvvon ahte eiseválddit galget láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámi álbmotjoavku sáhttá sihkkarastit ja ovddidit gielas, kultuvrras ja servodateallimis. Sámi giellalávdegoddi. Sámi giellabargu lea guovddáš oktasaš ášši riikkarájiid badjel. Sámi giellalávdegoddi sirdojuvvui Sámedikkiide 1999. Dat galgá áimmahuššat ja ovddidit čálalaš ja njálmmálaš sámegiela beroškeahttá riikarájiin. Giellalávdegoddi galgá doaibmat fága- ja áššedovdi orgánan. Jurdda lea ahte easkka álggahuvvon Sámi parlamentáralaš ráđđi galgá leat oktasaš sámi giellabarggu bajimuš politihkalaš ovddasvástádideaddji, ja ahte Sámi giellalávdegoddi integrerejuvvo ráđi bargui. Sámi giellalávdegotti čállingoddi lea norggabeale Sámedikki giellaossodagas Guovdageainnus. Giellabarggu organiseren áimmahuššá sámi giellabarggu oppalaččat sámi servodagas. Organiseren ii vuhtiiváldde Sámedikki iežas siskkáldas giellaovddidanbarggu dárbbuid. Sámedikki organiseremis ii leat siskkáldas giellabargu vuoruhuvvon earret fuolahit dokumeanttaidis jorgalanbarggu vai leat sihke sámegillii ja dárogillii. Bargojoavkku oaivila mielde dat ii leat doarvái. Sámedikki gaskaneas giellabarggu galgá direktevra ieš fuolahit. Sámediggi ferte sámegiela ovddideami várás organisašuvnnastis álggahit sierra doaibmabijuid ovddidit sámegiela geavaheami. Sámediggeplánat. Sámediggeplána lea Sámedikki válgaáigodaga plána. Das máinnaša Sámediggi áigumušaidis ja doaibmabijuidis ja nu muitala Sámedikki politihka. Plána gusto buot Sámedikki doaimmaide ja lea Sámedikki barggu njuolggadussan. Plána lea maid dehálaš gaskaoapmi čájehit maid áigu ja maid earáin vuordá. Plána geatnegahtá vuosttažettiin iežas Sámedikki. Vuolábealde leat čohkkejuvvon sámegiela višuvdna- ja áigumušcealkagat iešguđet Sámedikki válgaáigodága plánain. Cealkagat galggašedje fuomášahttit maid Sámediggi ieš lea cealkán áigumuššan ja nu mii lea Sámedikki politihkka giela hárrái. Vuordimis cealkkačoakkáldagat áiccalmahttet Sámedikki iežas hástalusaid giellageavaheami ja giellaovddideami hárrái organisašuvnnastis. # Davvin 3 Vuosttaš boddu. Manne ii leat áviisa boahtán? Maid, iigo leat boahtán? Ii leat boahtán mannan vahkus, iige dánge vahkus. Na jos dat boasta lea láhppán. Ii dal láhppán gal leat. Amma mii eat leat máksán? De leat máksán. Mun máksen 100 ruvnno duvle. Leago duohta? Duohta! Maid don doaivvut, mun gielistan? Manaigo Biret-Elle viežžat boastta? Na manai. Bohtetgo ruđat munnje? De bohte ruđat. Na attes munnje daid. Na vuordde. Dá dat leat, 350 ruvnno. Dat gal lei beare unnán. Mun vurden eambbo. Dá lea reive maid. Dat lea Márehis. Leigo odne áviisa? Iigo dutnje šat boađe áviisa? De boahtá. Áviisahan gal boahtá. Mun lean duvle máksán 100 ruvnno. Dá oainnát. Na muhto don it leat dasa nama čállán! Mun manan viežžat boastta. Iŋgá manai oastit láibbi. Mana ohcat! Mun áiggun oastit biilla. Mun láven juhkat gáfe. Mun lean boahtán. Mun lean máksán. Don it leat nama čállán. Máret manai čázi juhkat. Mun áiggun reivve sáddet. Sáhtátgo mu veahkehit. Leatgo oaidnán Máreha misiid? Cokka láibbiid sehkkii. Bijatgo don sohkkara dedjii? Iŋgá oastá givnniid. Muittiigo Máhtte váldit nisttiid? Galgego moai vuolgit Ruŧŧii? Juvvá manná Supmii. Mana vissui! Máret fertii barggu váldit. Gosbat Máret lea? Máret lea Kárášjogas. Iiba leat skuvlii álgán? Ii heađisge. Ii dat beassan. Maid dat Kárášjogas bargá? Dat lea oahpaheaddjin doppe. Ja gillii fas dohko mannat. Dathan gal fertii barggu váldit. Ja go beasai fas seamma bargui. Iihan dat liikon Kárášjohkii. Dat dinii bures doppe. Ja go vel oaččui buoret orrunsaji. Maid don áiggut márkanis? In dal áiggo maidege. Mun vulgen dušše mielde. Goasbat Máret fuobmái fas dohko vuolgit? Na geasset go bođii diehtit ahte ii beasa skuvlii. Ja munnje ii leat čállán oppa reivvege. Leago guhkes áigi dassá go Máreha oidnet? Na lea, hirbmat guhkes áigi. Leatgo fitnan Kárášjogas? In lean. Mot mun beasan dohko? Munhan lean Lulli-Suomas. Maid ipmašiid doppe dagat? Na mun váccán joatkkaskuvlla doppe. # Luossa-bivdin joddu-buođuin deanus. # # Hans J. Henriksen. # Studia Septentrionalia. # s. 116- 129. Luossa-bivdin joddu-buođuin deanus. Deanu alde ássiide lea luossabivdu stuorra ealáhusdoarjjan. Boarrásis lei dat vel eanaš ealáhussan ge, dalle goas vuos nu uhccán olbmot ásse Deanu alde ahte luossaguolli ollii leat valjis juohkehažžii. Min áiggi boaresolbmot muitaladdet ahte sin váhnemiin lei gul dat dajaldat: guolli galgá bistit suddasis suddasii. Ja de muitaladde ahte olbmuin dalle bisttii luossaguolli miehtá dálvvi bearraš atnui ja velá juolui lonuhuvvot badjeolbmuide bierggu ja bivttasnáhki ovddas. Vihtta bivdovuogi leat Deanus luosa bivddidettiin, namalassii buođđobivdu, vuoggabivdu, golgadeapmi, nuohttun ja njaŋggofirpmiiguin bivdin. Guhtemuš dainna bivdovugiin guhkimus leaš geavahuvvon ii leat buorre diehtit, muhto buođđobivdu lea dat mii dál min áiggi eanemus ávkin lea álbmogii. Vihtta bivdovuogi mun gal dušše namahin, muhto leamaš gal ovdal okta bivdovuohki vel, namalassii duhasteapmi. Dál min áiggi lea dat gildojuvvon, ja olbmot leat duhasteami áibbas juo heaitán. Lean mun gal oaidnán čakčaseavdnjadiin dola rievdamiin čázi alde Deanus, muhto dat leamaš vissa gobmi. Guovtte lágan buođut adnojuvvojit Deanus, joddobuođut ja meardebuođut. Meardebuođđobivdu ii gal mearkkaš ollu álbmoga ealáhussii, go dušše áibbas moatti sajis heive meardebuođđu adnojuvvot. Muhto joddobuođuiguin bivdojuvvo luossa miehtá Deanu, dadjat njálmmi rájes gitta gierragii. Joddobuođuiguin rásset olbmot dalán go deatnu leahkkasa - jos dulvi ii hehtte - gitta dassá go gieldu álgá čakčat. Eará bivdovugiiguin bivdojuvvo dušše muhtun sajiin, ja dušše oanehit áiggi geasis; ja ii lahkage nu ollu guolli fitnašuva daid bivdovugiiguin oktiibuot go joddobuođuiguin. Go lea dál buođđunulbmi olbmos, de son dábálaččat ráhkkana dasa dálvvi mielde. Dalle skáhppo buođđobiergasiid nugo firpmiid ja buođđomuoraid. Ovddemus dáidá oastit árppuid ja gođđá firpmiid, luosahiid ja guv-čalmmiid. Luosahat leat galjes fierpmit. Dainna ii leat vissis mearri galljodagas, muhto galjebut dat lea go guv-čalmmit. Luosahat adnojuvvojit dalle goas stuorát guolli lea vuodjamin, eanaš giđđat. Guv-čalmmit leat baskkimus buođđofierpmit. Dat gohčoduvvojit mihttofierbmin maiddái, danne go čalmmit dainna leat aiddo nu baskkit go láhka suovvá. Dat adnojuvvojit diddeguoli ja guvžžáid várás. Diddi vuodjala detnui mihcamárain maŋás ja guvžá fas čavččabeallái geasi. Guv-čalmmiiguin fidne stuorát guoli maiddái, nugo čuonžžá, mii maid goargŋu detnui čakčageasi. Fierbmi bistá guokte- golbma jagi, go bures dan divššoda, molssoda ja cihccá. Go oamásmit joddofierpmit, de adnojuvvojit dat vel čuollofierbmin ja buođo-al-fierbmin. # Contextual gradation pairs Duo lea geađgi. Buvtte geađggi deike! Odne arvá. Arvvii ikte maid. Duoddaris lea barta. Barttas leat olbmot. Diet lea mu girji. Attes girjji munnje. Árbi lea stuorát. Ánne oaččui árbbi. Sus lea guhkes fierbmi. Son suohppu fierpmi. Son lea mu bárdni. Bártni namma lea Mihkkal. Dát lea márfi. Bora márffi! Leago dus biergu? Mun boran bierggu. Duo lea boazogárdi. Bohccot leat gárddis. Leago dus alit árpu? Oastte munnje árppu. Dá lea bircu. Bálkes birccu! Datgal lea vársá. Mon oainnán várssá. Goalsi lea stuora loddi. Oainnán guokte goalssi. Son vuolgá dál. Vuolgge donge! Almmis lea dušše okta balva. Almmis leat balvvat. Návehis lea gálbi. Luoitte gálbbi olggos! Mus lea stuora bealdu. Bealddus leat buđehat. Ádjás lea okta čalbmi. Mus leat guokte čalmmi. Leago dus buorre bálká? Mon oaččun bálkká. Heaika lea mu viellja. Dovddatgo mu vielja? Áddjá lea boaris. Ádjás lea biila. Leago du fáhcca? Mus eai leat fáhcat. Láses lea čáhci. Juga čázi! Čižži oidno! Mus leat guokte čičči. Loddi lea beasis. Lottis lea čivga. Son lea mu oabbá. Mus leat guokte oappá. Juvvá lea mu áhčči. Dovddatgo mu áhči? Juvvá báhčá rievssaha. Mun bážán riebana. Beavddis lea gáhkku. Boratgo eanet gáhku? Beavddis lea gohppu. Gohpus lea gáffe. Gáhttu lea olgun. Mun siđan gáhtu. Leago mis biebmu? Oastte biepmu. Son lea mu eatni eadni. Seainnis lea ráigi. Mon govččan ráiggi. Leago mis láibi? Oastte láibbi. Návehis lea gáica. Luoitte gáicca olggos! Mus ii leat báidi. Mun oasttán ođđa báiddi. Oabbá áigu Romsii. Mun áiggun maid Romsii. Leago du biila? Leatgo oasttán biilla? Fatnasis lea áiru. Fatnasis leat guokte áirru. Mus lea jorba oaivi. Oaivvis lea visot mu ipmárdus. Beaivi báitá. Ikte beaivi báittii. Niillas lea mu gánda. Gándda namma lea Ovllá. Hánsa lea mu viellja. Dovddatgo Hánssa? Romsa lea vuogas gávpot. Mun orun Romssas. Mus lea stuorra seaŋga. Seaŋggas mun oađán. Báidi lea baski. Dus lea baskkes báidi. Mus ii leat baste. Buvtte bastte munnje! Dohko lea guhkes mátki. Mátkkis beassat humadit. Do lea beavdi. Beavddis leat girjjit. Mus lea jorba čoavji. Čoavjjis lea mánná. Gos lea mu lávka? Buvtte lávkka munnje. Dá lea skuvla. Mun váccán skuvlla. Iešjávri lea stuora jávri. Jávrris lea guolli. Šiljus lea sávza. Mun oainnán sávzza. Meahcis lea guovža. Mun oainnán guovžža. Duo lea čáppa seaidni. Mun basan seainni. Dát ivdni heive munnje. Mun hálidan dakkár ivnni. Alaskas lea golli. Mun oasttán golli. Dál boahtá guossi, bohtet máŋga guossi. Dá lea dutnje cummá. Atte munnje cummá. Mus lea divrras penna. Osten penna gávppis.