Riikkaidgaskasaš soahpamušat
Aalmugijkoskâsiih sopâmušah
Eamiálbmogiid guoski riikkaidgaskasaš soahpamušat ja julggáštusat
Algâaalmugáid kyeskee aalmugijkoskâsiih sopâmušah já julgáštušah
Dán siiddu oanehis čujuhus lea www.samediggi.fi/kvsopimukset
Taan siijđo uánihis čujottâs lii www.samediggi.fi/kvsopimukset
Riikkaidgaskasaš olmmošriektesoahpamušat leat stáhtasoahpamušat .
Aalmugijkoskâsiih olmoošvuoigâdvuotsopâmušah láá staatâsopâmušah .
Dat ratifiserejuvvojit Suomas ásahemiin soahpamuša mearrádusaid sisttisdoalli ásahus .
Taid ratifisisteh Suomâst aasâtmáin asâttâs , mii ana sistees sopâmuš miärádâsâid .
Olmmošriektesoahpamušaid galgá vuhtiiváldit Suomas go ođasmahtto láhkaásaheapmi , riektevuogádagas ja maiddái erenomážit vuođđoláhkaváljagotti bealiváldimiin .
Olmoošvuoigâdvuotsopâmušâid kalga Suomâst väldiđ vuotân talle ko uđâsmiteh lahâasâttem , riehtivuáháduvvâst sehe eromâšávt vuáđulahâváljukode peleväldimijn .
Sámiid duođalaš suodji čohkiida riikkaidgaskasaš soahpamušaid ja sisriikkalaš láhkaásaheami nannen vuoigatvuođain .
Sämmilij tuođâlâš syeji šadda vuoigâdvuođâin , maid aalmugijkoskâsiih sopâmušah já aalmuglâš lahâasâttem tähideh .
Olmmošriektesoahpamušaid ollašuhttima gohcet riikkaidgaskasaš áššedovdiorgánat .
Olmoošvuoigâdvuotsopâmušâi olášuttem koceh aalmugijkoskâsiih äššitobdeeorgaaneh .
Suopma galgá raporteret orgánaidda jeavddalaččat soahpamuša ollašuhttimis Suomas ja das , mo dat lea vuhtiiváldán riikkaidgaskasaš soahpamušaid ollašuhttima gohcci orgánaid ávžžuhusaid .
Suomâ kalga raportistiđ orgaanáid merikoskâsávt sopâmuš olášutmist Suomâst já tast , maht tot lii váldám vuotân aalmugijkoskâsij sopâmušâi olášuttem koccee orgaanij avžuuttâsâid .
Mearreáigeraporteremis vástida Suomas olgoriikkaministeriija , mii gullá sierra ministeriijaid , virgeoapmahaččaid , sámedikki ja siviilaorganisašuvnnaid raportta ráhkadeami várás .
Merikoskâsâš rapotistmist västid Suomâst olgoašijministeriö , mii kulá sierâ ministeriöid , virgeomâhâid , sämitige já aalmuglâšseervijd raapoort rähtim várás .
Soahpamušaid ollašuhttima gohcci orgánat sáhttet maiddái galledit Suomas ja gullat sierra čanasjoavkkuid raporttaid várás .
Sopâmušâi olášuttem koccee orgaaneh pyehtih meid kolliđ Suomâ já kuullâđ sierâ čonâsjuávhuid raportij várás .
Stáhtaid mearreáigeraporttaid lassin orgánat vuostáiváldet eamiálbmogiin ja siviilaorganisašuvnnain cealkámušaid ja oainnuid soahpamušaid ollašuhttimis .
Staatâi merikoskâsâš raportij lasseen orgaaneh väldih vuástá algâaalmugijn já aalmuglâšseervijn ciälkkámušâid já uáinuid sopâmušâi olášutmist .
Sámediggi raportere ministeriijaidda ja njuolgga olmmošrivttiid gohcci orgánaidda sámiid vuoigatvuođaid ja riikkaidgaskasaš soahpamušaid ollašuhttimis .
Sämitigge raportist ministeriöid já njuolgist olmoošvuoigâdvuođâid koccee orgaanáid sämmilij vuoigâdvuođâin já aalmugijkoskâsij sopâmušâi olášutmist .
Cealkámušain sámediggi evttoha sisriikkalaš láhkaásaheami ovddideami riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid ja olmmošrivttiid gohcci orgánaid ávžžuhusaid mielde .
Ciälkkámušâinis sämitigge oovdânpuáhtá aalmuglii lahâasâttem ovdedem aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi já olmoošvuoigâdvuođâi koccee orgaanij avžuuttâsâi miäldásávt .
Sámediggi maiddái oassálastá olmmošrivttiid gieđahalli riikkaidgaskasaš soahpamušaid ráhkadeapmái .
Sämitigge meid uásálist olmoošvuoigâdvuođâid kieđâvuššee aalmugijkoskâsij sopâmušâi rähtimân .
Ovttastuvvan našuvnnaid ( ON ) soahpamušat
Ovtâstum aalmugij ( OA ) sopâmušah
KP-soahpamuš
KP-sopâmuš
Suopma lea ratifiseren siviila- ja politihkalaš vuoigatvuođaid guoski oktasašsoahpamuša ( KP-soahpamuš ) jagi 1976 .
Suomâ lii ratifisistâm aalmugjeessân- já poolitlâš vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš ( KP-sopimus ) ive 197 6 .
KP-soahpamuš lea Suoma riektevuogádaga oassi , ja lea fámus lágadásis ja daninassii njuolgga heiveheamis ja čadni riektegeavat .
KP-sopâmuš lii uási Suomâ riehtivuáháduv , já lii vyeimist laavâtääsist já návt njuolgist heiviittettee já čannee riehtikäldee .
KP-soahpamuša ollašuhttima gohcá ON:id olmmošriektekomitea .
KP-sopâmuš olášuttem kocá OA olmoošvuoigâdvuotkomitea .
Soahpamuša mielde maiddái priváhtaolbmot sáhttet váidalit olmmošriektekomiteai KP-soahpamuša rihkkumušain .
Sopâmuš mield meid ovtâskâsulmuuh pyehtih väidiđ olmoošvuoigâdvuotkomitean KP-sopâmuš rikkomušâin .
Soahpamuša 1 artikla dáhkida buot álbmogiidda iešmearridanvuoigatvuođa , man vuođul dat mearridit friija politihkalaš doaladuvvama ja ollašuhttet friija ekonomalaš , sosiálalaš ja čuvgehuslaš diliid ovddideami .
Sopâmuš 1 artikla täähid puoh almugáid jiešmeridemvuoigâdvuođâ , mon vuáđuld toh merideh rijjâ poolitlâš vuáhádumes já hárjutteh rijjâ ekonomâlij , sosiaallij já čuovviittâslij tiilij ovdedem .
Olmmošriektekomitea lea nannen , ahte soahpamuša 1 artikla guoská maiddái eamiálbmogiid .
Olmoošvuoigâdvuotkomitea lii nanodâm , ete sopâmuš 1 artikla kuáská meid algâaalmugáid .
KP-soahpamusa 27 artikla mielde daid riikkain , gos leat álbmotlaš , oskkusearvvi dahje gielalaš vehádagat , dakkár vehádagaide gulavaš olbmuin ii oaččo gieldit vuoigatvuođa ovttas joavkku eará lahtuiguin návddašit iežas kultuvrras , dovddastit ja ollašuhttit iežas oskku dahje geavahit iežas giela .
KP-sopâmuš 27 artikla mield tain staatâin , main láá aalmugliih , oskoldâhliih teikâ kielâliih ucceeblovoh , tágáráid ucceeblovoid kullee ulmuid ij uážu kieldiđ vuoigâdvuođâ oovtâst eres juávhu jesânijguin navdâšiđ jieijâs kulttuurist , tubdâstiđ já hárjuttiđ jieijâs oskolduv teikâ kevttiđ jieijâs kielâ .
Artikla sihkkarastá sámiid vuoigatvuođa návddašit ovttas joavkkuin iežas kultuvrras .
Artikla tuurvâst sämmilij vuoigâdvuođâ navdâšiđ oovtâst juávhoinis jieijâs kulttuurist .
Olmmošriektekomitea lea KP-soahpamuša 27 artikla tulkoma oasil geahččan , ahte seađanjuolggadusas dárkkuhuvvon gieldin sáhttá leat ovdamearkan dakkár eatnama dahje luondduriggodagaid gilvaleaddji geavaheapmi , mii eastá eamiálbmogiid ealáhusaid ceavzima guovllus .
Olmoošvuoigâdvuotkomitea lii KP-sopâmuš 27 artikla tulkkum uásild keččâm , ete njuolgâdusâst uáivildum kieldim puáhtá leđe ovdâmerkkân taggaar eennâm teikâ luánduvarij kištottellee kevttim , mii iästá algâaalmugij iäláttâs miänástum kuávlust .
ON:id olmmošriektekomitea jagi 1994 addin oktasaškommeantta nr 23 ( 50 ) mielde soahpamuša artikla 27 eaktuda sátnehámis fuolakeahttá maiddái positiivvalaš sierradoaimmaid vehádahkii gulavaš kulturvuoigatvuođaid suodjaleapmin .
OA olmoošvuoigâdvuotkomitea ive 1994 adelem almoskomment nr 23 ( 50 ) mield sopâmuš artikla 27 váátá sänihäämist peerusthánnáá meid positiivlâš sierânâstooimâid ucceeblohon kullei kulttuurvuoigâdvuođâi suojâlmân .
Oktasaškommeantta mielde eamiálbmogiid kulturhápmi gehččojuvvo ahte gokčá maiddái sin eanageavaheapmái vuođđudeaddji eallinvuogi ja árbevirolaš ealáhusaid nugo meahcástusa , guolástusa ja boazodoalu .
Almoskomment mield keččih , ete algâaalmugij kulttuurhäämi luávdá meid tai eennâmkiävtun vuáđuduvvee eellimtäävi já ärbivuáválijd iäláttâsâid tego miäcástem , kuálástem já puásuituálu .
Kultuvrra suodjaleapmi eaktuda maiddái , ahte vehádatservošiid ovddasteaddjit ožžot beaktilit oassálastit sidjiide váikkuheaddji mearrádusbargamii .
Kulttuur suojâlem váátá meid , ete ucceeblohosiärváduvâi ovdâsteijeeh uážžuh pehtilávt uásálistiđ sijjân vaikutteijee miärádâsrähtimân .
TSS-soahpamuš
TSS-sopâmuš
Suopma lea ratifiseren ekonomalaš , sosiálalaš ja čuvgehuslaš vuoigatvuođaid guoski oktasašsoahpamuša ( T SS-soahpamuš ) jagi 1976 .
Suomâ lii ratifisistâm ekonomâlijd , sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš ( TSS-sopâmuš ) ive 1976 .
Soahpamuša ollašuhttima gohcá ekonomalaš , sosiálalaš ja čuvgehuslaš vuoigatvuođaid komitea ( TSS-komitea ) .
Sopâmuš olášuttem kocá ekonomâlij , sosiaallij já čuovviittâslij vuoigâdvuođâi komitea ( TSS-komitea ) .
Suopma lea ratifiseren soahpamuša molssaevttolaš beavdegirjji eaŋkalolbmo váidalusain ja dat boahtá fápmui 30.4.2014 .
Suomâ lii ratifisistâm sopâmuš valjimiävtulii pevdikirje ohtâgâsväidimijn já tot šadda v uáimán 30.4.2014 .
Váidalusaid sáhttet dahkat eaŋkalolbmot dahje priváhtaolbmuid joavkkut , geat čuoččuhit máinnašuvvon soahpamušriikka loavkidan sin oktasašsoahpamušas dovddastuvvon ekonomalaš , sosiálalaš ja čuvgehušlaš vuoigatvuođaid , ( 2 artikla ) .
Väidimijd pyehtih toohâđ ovtâskâsulmuuh teikâ ovtâskâsulmui juávhuh , moh eteh , ete koččâmâšâst leijee sopâmušstaatâ lii luávkkám sii almossopâmušâst tubdâstum ekonomâlijd , sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođâid , ( 2 artikla ) .
Váidalusat dahkkojuvvojit TSS-komiteai ( 1 artikla ) .
Väidimeh tahhojeh TSS-komitean ( 1 artikla ) . .
Soahpamuša artikla 1 lea seammalágan KP-soahpamuša 1 artiklain dáhkidemiin álbmogiidda iešmearridanvuoigatvuođa .
Sopâmuš artikla 1 lii siämmáálágán KP-sopâmuš 1 artikláin täähidmáin návt almugáid jiešmeridemvuoigâdvuođâ .
Soahpamuša artikla 15 dáhkida juohkehažžii vuoigatvuođa oassálastit kultureallimii , návddašit dan ovdduin sihke návddašit suojis , mii lea addon vuoiŋŋalaš ja materiálalaš ovdduide guoskkadin dieđalaš , čálalaš dahje dáiddalaš buktagiid .
Sopâmuš artikla 15 täähid juáhážân vuoigâdvuođâ uásálistiđ kulttuurelimân , navdâšiđ tom hiäđuin sehe navdâšiđ syejeest , mii lii suovvum sii tieđâlij , kirjálij teikâ taaiđâlij ráhtusij jiegâlâš já materiaallâš hiäđoid .
Nállevealahansoahpamuš
Näliolgoštemsopâmuš
Jagi 1970 ratifiserejuvvon buotlágan nállevealaheami eretváldima guoski riikkaidgaskasaš oktasašsoahpamuš suodjala ovttaskas olbmuid etnihkalaš duogážii vuođđudeaddji vealaheamis .
Ive 1970 ratifisistem jyehilágán näliolgoštem meddâlistmân kyeskee aalmugijkoskâsâš almossopâmuš suoijâl ovtâskâs ulmuid etnisâš tuávvážân vuáđuduvvee olgooštmist .
Soahpamuša ollašuhttima gohcá nállevealahankomitea .
Sopâmuš olášuttem kocá näliolgoštemkomitea .
Soahpamuša 1 artikla gieldá nállái , liikeivdnái , sohka- dahje etnihkalaš duogážii vuođđudeaddji vealaheami .
Sopâmuš 1 artikla kiäldá náálán , liškeiivnán , suhâ- teikâ etnisâš tuávvážân vuáđuduvvee olgoštem .
Artikla mielde nállevealaheapmin ii galgga geahččat dakkár sierranas doaibmabijuid , maid dárkkuhussan lea sihkkarastit dáid joavkkuid ja ovttaskas olbmuid ovttalágan vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid návddašit ja geavahit olmmošrivttiid ja vuođđoluomusvuođaid .
Artikla mield näliolgooštmin ij koolgâ keččâđ tagarijd sierânâstooimâid , moi ulmen lii turvâstiđ tai juávhui já ovtâskâs ulmui oovtviärdásâš vuoigâdvuođâid já máhđulâšvuođâid navdâšiđ já kevttiđ olmoošvuoigâdvuođâid já vuađuluovâsvuođâid .
Soahpamuša 2 artikla mielde stáhtat galget álgit doaibmabijuide nállevealaheami eretváldimin ja gieldit nállevaššái oalgguheami . ( artikla 4 ) .
Sopâmuš 2 artikla mield staatah kalgeh riemmâđ toimáid näliolgoštem meddâlistmân já kieldiđ näliolgooštmân kihtâlem ( artikla 4 ) .
Mánáid vuoigatvuođaid oktasašsoahpamuš
Párnái vuoigâdvuođâi almossopâmuš
Suopma searvvai mánáid vuoigatvuođaid oktasašsoahpamuššii jagi 1991 .
Suomâ seervâi párnáá vuoigâdvuođâi almossopâmušân ive 1991 .
Soahpamuša čuovvuma ja máná vuoigatvuođaid ollašuvvama čuovvu ON:id máná vuoigatvuođaid komitea .
Sopâmuš nuávdittem já párnái vuoigâdvuođâi olášum čuávu OA párnái vuoigâdvuođâi komitea .
Soahpamuš guoská vuollái 18-jahkásaččaid .
Sopâmuš kuáská vuálá 18-ihásijd .
Suomas mánáid vuoigatvuođaid ollašuvvama čuovvu ja ovddida mánáidáittardeaddji .
Suomâst párnái vuoigâdvuođâi olášum čuávu já oovded pärniäššiváldálâš .
Soahpamuša 30 artikla lea seamma sisdoallosaš go KP-soahpamuša 27 artikla .
Sopâmuš 30 artikla lii siämmáásiskáldâsâš ko KP-sopâmuš 27 artikla .
Artikla mielde eamiálbmogii gulavaš mánás ii oaččo gieldit vuoigatvuođa návddašit ovttas joavkku eará lahtuiguin iežas kultuvrras , dovddastit ja ollašuhttit iežas oskku dahje geavahit iežas giela .
Artikla mield algâaalmugân kullee párnáást ij uážu kieldiđ vuoigâdvuođâ navdâšiđ oovtâst juávhu eres jesânijguin jieijâs kulttuurist , tubdâstiđ já hárjuttiđ jieijâs oskolduv teikâ kevttiđ jieijâs kielâ .
Soahpamuša 2 artikla gieldá mánáid vealaheami omd. sin giela ja etnihkalaš duogáža vuođul .
Sopâmuš 2 artikla kiäldá párnái olgoštem el . sii kielâ já suhâtuávááš vuáđuld .
Soahpamuša 17 artikla mielde stáhtat galget dáhkidit ahte mánát ožžot dieđu máŋggain sierra gálduin .
Sopâmuš 17 artikla mield staatah kalgeh tähidiđ ete párnááh uážžuh tiäđu maaŋgâ sierâ käldein .
Stáhtat galget roahkasmahttit mediaid giddet erenomáš fuopmášumi eamiálbmotmánáid gielalaš dárbbuide .
Staatah kalgeh ruokâsmittiđ tieđettemniävvuid kiddiđ eromâš huámášume algâaalmugpárnái kielâlâš tárboid .
Soahpamuša 29 artikla mielde mánáid oahpahus galgá vuođđuduvvat ee. olmmošrivttiid ja vuođđoluomusvuođaid sihke ON:id vuođđogirjji prinsihpaid gudnejahttima ovddideapmái ja gudnejahttima ovddideapmái máná vánhemiid , iežas čuvgehuslaš identitehta , giela ja árvvuid hárrái .
Sopâmuš 29 artikla mield párnái máttááttâs kalga vuáđuduđ el . olmoošvuoigâdvuođâi já vuáđuluovâsvuođâi sehe Ovtâstum aalmugij vuáđukirje prinsiipij kunnijâttem oovdedmân já kunnijâttem oovdedmân párnái vanhimij , jieijâs čuovviittâslâš identiteet , kielâ já áárvui kuáttá .
Buot nissoniid vealaheami eretváldima gieđahalli oktasašsoahpamuš
Almossopâmuš , mii kieđâvuš jyehilágán nisonij olgooštem meddâlistem
Soahpamuš ratifiserejuvvui Suomas jagi 1986 .
Sopâmuš ratifisistii Suomâst ive 1986 .
Soahpamuša ollašuhttima gohcá nissoniid vealaheami eretváldima gieđahalli komitea .
Sopâmuš olášuttem kocá komitea , mii kieđâvuš nisonij olgoštem meddâlistem .
Soahpamuš ii sisttisdoala erenomážit eamiálbmotnissoniid guoski mearrádusaid , muhto soahpamuša ollašuhttima gohcci komitea lea ávžžuhusain gidden erenomážit fuopmášumi eamiálbmotnissoniid seammalágan vejolašvuođaide oassálastit servodateallimii ja oažžut dásseárvosaš bálvalusa ja meannudeami .
Sopâmuš ij ana sistees eromâšávt algâaalmugnisonáid kyeskee miärádâsâid , mutâ sopâmuš olášuttem koccee komitea lii avžuuttâsâin kiddim eromâš huámášume algâaalmugnisonij oovtviärdásâš máhđulâšvuođáid uásálistiđ ohtsâškodde-elimân já finniđ täsiárvusâš palvâlem já kohtâlem .
Soahpamuš gieldá nissoniid vealaheami ja geatnegahttá ovddidit nissoniid dásseárvvu ollašuvvama .
Sopâmuš kiäldá nisonij olgoštem já kenigit ovdediđ nisonij täsiáárvu olášum .
Biodiversitehtasoahpamuš
Biodiversiteetsopâmuš
Biologalaš máŋggahámatvuođa guoski oktasašsoahpamuš bođii Suomas fápmui jagi 1994 .
Biologilâš maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee almossopâmuš šoodâi vuáimán Suomâst ive 199 4 .
Soahpamuša ollašuhttima ii goze sierranas komitea mii spiehkkasa olmmošriektesoahpamušain .
Sopâmuš olášuttem ij koce olmoošvuoigâdvuođâin spiekâstmáin sierânâs komitea .
Soahpamuša ollašuhttima čuovvuma ja soahpamuša ovddideami dihtii soahpamuša ratifiseren stáhtat ( oassebealit ) dollet guovtte jagi gaskkaid oassebeallečoahkkimiid .
Sopâmuš olášuttem čuávum já sopâmuš ovdedem várás staatah ( uásipeleh ) , moh láá ratifisistâm sopâmuš , tuálih kyevti ive kooskâi uásipeličuákkimijd .
Soahpamuša ollašuhttin čuvvojuvvo riikkaid raporttaid bokte .
Sopâmuš olášuttem čuávuh staatâi raportij peht .
Suomas soahpamuš ollašuhtto luonddusuodjalanláhkaásaheamis sihke stáhtaráđi dohkkehan biodiversitehtastrategiija ja dan doarju doaibmanprográmma vehkiin .
Suomâst sopâmuš olášuteh luándusuojâlemlahâaasâtmist sehe staatârääđi tuhhiittem biodiversiteetstrategia já tom tuárjoo toimâohjelm vievâst .
Soahpamuša ollašuhttima ovddidit sierra čanasjoavkkuid ovddasteaddjiin čohkiidan ng. biodiversitehtabargojoavku sihke dan vuollásaš artikla 8(j)-áššedovdibargojoavku .
Sopâmuš olášuttem ovdedeh sierâ čanosjuávhui ovdâsteijei nk. biodiversiteetpargojuávkku sehe ton vuálásâš artikla 8(j)-äššitobdeepargojuávkku .
Suomas soahpamuša eamiálbmot- ja báikkálašservošiid gieđahalli artiklat gusket sámiid .
Suomâst sopâmuš algâaalmug- já páihálâš siärváduvvâid kieđâvuššee artiklah kyeskih sämmilijd .
Soahpamuša artikla 8(j ) geatnegahttá Suoma gudnejahttit , suodjalit ja doalahit sámiid biologalaš máŋggahámatvuođa suodjaleami ja suvdilis geavaheami dáfus mearkkašahtti diđolašvuođa sihke duvdit dán diđolašvuođa , innovašuvnnaid ja geavadiid anus ožžojuvvon ávkkiid dássebeallálaš juohkima .
Sopâmuš artikla 8(j ) kenigit Suomâ kunnijâttiđ , suojâliđ já paijeentoollâđ sämmilij biologilâš maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kiävtu tááhust merhâšittee tiäđu sehe ruokâsmittiđ taan tiäđu , innovaatioi já vuáháduvâi kiävtust finnejum hiäđui täsipiälásâš jyehim .
Artikla 10(c ) eaktuda , ahte Suopma suodjala ja doarju biologalaš resurssaid árbevirolaš geavaheami árbevirolaš kultuvrralaš dábiid mielde , mat heivejit suodjaleami ja suvdilis geavaheami gáibádusaide .
Artikla 10(c ) váátá , ete Suomâ suoijâl já movtijdit biologilâš resurssij ärbivuáválâš kiävtu ärbivuáválij kulttuurlij taavij miäldásávt , moh heivejeh suojâlem já pištee kiävtu vátámâššáid .
ILO oktasašsoahpamuš nr 111 bargomárkaniin ja ámmáha ollašuhttima oktavuođas dáhpáhuvvan vealaheamis
ILO almossopâmuš nr 111 olgooštmist , mii tábáhtuvá pargomarkkânijn já áámmát hárjuttem ohtâvuođâst
Suopma ratifiserii soahpamuša jagi 1970 ( SopS 63/1970 ) .
Suomâ ratifisistij sopâmuš ive 1970 ( SopS 63/1970 ) .
Soahpamuš lea dohkkehuvvon jagi 1958 .
S opâmuš lii tuhhiittum ive 1958 .
Soahpamuš gieđahallá vealaheami gildosa bargomárkaniin ja ámmáha ollašuhttima oktavuođas .
Sopâmuš kieđâvuš olgooštem kieldim pargomarkkânijn já áámmát hárjuttem ohtâvuođâst .
Soahpamuš gieldá ee. Etnihkalaš duogážii vuođđudeaddji vealaheami bargomárkaniin ja ámmáha ollašuhttima oktavuođas ( 1 artikla ) .
Sopâmuš kiäldá el . etnisâš tuávvážân vuáđuduvvee olgoštem pargomarkkânijn já áámmát hárjuttem ohtâvuođâst ( 1 artikla ) .
Soahpamuša artikla 5 mielde sierra suodjalan- ja veahkehandoaibmabijuid , maidda galgá álgit ILO:a soahpamušaid dahje ávžžuhusaid dihte , ii galgga doallat vealaheaddjin .
Sopâmuš artikla 5 mield sierânâs suojâlem- já išedemtooimâid , moid kalga riemmâđ ILO sopâmušâi teikâ avžuuttâsâi tááhust , ij koolgâ toollâđ olgooštmin .
Lassin seamma artiklas namalassii mearriduvvo , ahte veaheapmin ii galgga doallat dakkár sierradoaibmabijuid , mat leat anolaččat dakkár olbmuid dárbbuid sihkkarastima dihte , geat dárbbašit sierra veahki dahje doarjaga ovdamearkan kultuvrralaš sajádaga vuođul .
Lasseen siämmáá artiklast eidu merideh , ete tagarijd sierânâstooimâid iä toolâ olgooštmin , moh láá tárbuliih tagarij ulmui táárbui tuurvâstmân , kiäh tarbâšeh sierânâs iše teikâ torjuu ovdâmerkkân kulttuurlâš sajattuv vuáđuld .
Suoma EU:a searvansoahpamuša beavdegirji nr 3 sámiin
Suomâ EU servâmsopâmuš pevdikirje nr 3 sämmilijn
Suoma EU:a s earvansoahpamuša lassibeavdegirji nr 3 gieđahallá sámiid vuoigatvuođaid .
Suomâ EU servâmsopâmuš lasepevdikirje nr 3 kieđâvuš sämmilij vuoigâdvuođâid .
Beavdegirji lea EU:a vuođđosoahpamuša oassi dahjege ng. Lissabon soahpamuš .
Pevdikirje lii EU vuáđusopâmuš ađai nk. Lissabon sopâmuš uási .
Beavdegirji dovddasta , ahte Suomas , Norggas ja Ruoŧas leat sisriikkalaš ja riikkaidgaskasaš vuoigatvuođaid vuođul anus geatnegasvuođat ja čatnasumit sámiid ektui .
Pevdikirje tuubdâst , ete Suomâst , Taažâst já Ruotâst láá aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš vuoigâdvuođâ vuáđuld kenigâsvuođah já čonâsmeh sämmilij kuáttá .
Soahpamušoassebealit maiddái vuhtiiváldet , ahte Suopma , Norga ja Ruoŧŧa leat čatnasan sámiid ealáhusaid , giela , kultuvrra ja eallinvuogi seailluheapmái ja ovddideapmái ja gehččet , ahte árbevirolaš sámekultuvra ja sámeealáhusat leat sorjavaččat luondduealáhusain , nugo boazodoalus , sámiid árbevirolaš ássanguovlluin .
Sopâmušuásipeleh meid vääldih vuotân , ete Suomâ , Taažâ já Ruotâ láá čonâdâttâm sämmilij iäláttâsâi , kielâ , kulttuur já eellimtäävi siäilutmân já oovdedmân já keččih , ete ärbivuáválâš sämikulttuur já sämi-iäláttâsah láá sorjoliih luánduiäláttâsâin , tego puásuituálust , sämmilij ärbivuáválâš eellimkuávluin .
Lassibeavdegirjji 1 mielde dan easttekeahttá , mii EY:a vuođđudansoahpamušas mearriduvvo , sámiide oažžu mieđihit oktovuoigatvuođaid boazodoaluin bargamii árbevirolaš sámeguovlluin .
Lasepevdikirje 1 mield tom estihánnáá , maid EY vuáđudemsopâmušâst merideh , sämmiláid uážžu mieđettiđ priivaatvuoigâdvuođâid puásuituálu háárjutmân ärbivuáválâš sämikuávluin .
Soahpamuša artikla 2 mielde beavdegirjji sáhttá viiddidit guoskat earáge árbevirolaš sámeealáhusaide gulavaš sámiid oktovuoigatvuođaid daid vuostásaš ovdáneami vuhtiiváldima várás
Sopâmuš artikla 2 mield pevdikirje puáhtá vijđediđ kuoskâđ eres-uv ärbivuáválâš sämiäláttâssáid lohtâseijee sämmilij priivaatvuoigâdvuođáid tai vuástásâš ovdedem vuotân väldimân