Riikkaidgaskasaš soahpamušat Aalmugijkoskâsiih sopâmušah Eamiálbmogiid guoski riikkaidgaskasaš soahpamušat ja julggáštusat Algâaalmugáid kyeskee aalmugijkoskâsiih sopâmušah já julgáštušah Dán siiddu oanehis čujuhus lea www.samediggi.fi/kvsopimukset Taan siijđo uánihis čujottâs lii www.samediggi.fi/kvsopimukset Riikkaidgaskasaš olmmošriektesoahpamušat leat stáhtasoahpamušat . Aalmugijkoskâsiih olmoošvuoigâdvuotsopâmušah láá staatâsopâmušah . Dat ratifiserejuvvojit Suomas ásahemiin soahpamuša mearrádusaid sisttisdoalli ásahus . Taid ratifisisteh Suomâst aasâtmáin asâttâs , mii ana sistees sopâmuš miärádâsâid . Olmmošriektesoahpamušaid galgá vuhtiiváldit Suomas go ođasmahtto láhkaásaheapmi , riektevuogádagas ja maiddái erenomážit vuođđoláhkaváljagotti bealiváldimiin . Olmoošvuoigâdvuotsopâmušâid kalga Suomâst väldiđ vuotân talle ko uđâsmiteh lahâasâttem , riehtivuáháduvvâst sehe eromâšávt vuáđulahâváljukode peleväldimijn . Sámiid duođalaš suodji čohkiida riikkaidgaskasaš soahpamušaid ja sisriikkalaš láhkaásaheami nannen vuoigatvuođain . Sämmilij tuođâlâš syeji šadda vuoigâdvuođâin , maid aalmugijkoskâsiih sopâmušah já aalmuglâš lahâasâttem tähideh . Olmmošriektesoahpamušaid ollašuhttima gohcet riikkaidgaskasaš áššedovdiorgánat . Olmoošvuoigâdvuotsopâmušâi olášuttem koceh aalmugijkoskâsiih äššitobdeeorgaaneh . Suopma galgá raporteret orgánaidda jeavddalaččat soahpamuša ollašuhttimis Suomas ja das , mo dat lea vuhtiiváldán riikkaidgaskasaš soahpamušaid ollašuhttima gohcci orgánaid ávžžuhusaid . Suomâ kalga raportistiđ orgaanáid merikoskâsávt sopâmuš olášutmist Suomâst já tast , maht tot lii váldám vuotân aalmugijkoskâsij sopâmušâi olášuttem koccee orgaanij avžuuttâsâid . Mearreáigeraporteremis vástida Suomas olgoriikkaministeriija , mii gullá sierra ministeriijaid , virgeoapmahaččaid , sámedikki ja siviilaorganisašuvnnaid raportta ráhkadeami várás . Merikoskâsâš rapotistmist västid Suomâst olgoašijministeriö , mii kulá sierâ ministeriöid , virgeomâhâid , sämitige já aalmuglâšseervijd raapoort rähtim várás . Soahpamušaid ollašuhttima gohcci orgánat sáhttet maiddái galledit Suomas ja gullat sierra čanasjoavkkuid raporttaid várás . Sopâmušâi olášuttem koccee orgaaneh pyehtih meid kolliđ Suomâ já kuullâđ sierâ čonâsjuávhuid raportij várás . Stáhtaid mearreáigeraporttaid lassin orgánat vuostáiváldet eamiálbmogiin ja siviilaorganisašuvnnain cealkámušaid ja oainnuid soahpamušaid ollašuhttimis . Staatâi merikoskâsâš raportij lasseen orgaaneh väldih vuástá algâaalmugijn já aalmuglâšseervijn ciälkkámušâid já uáinuid sopâmušâi olášutmist . Sámediggi raportere ministeriijaidda ja njuolgga olmmošrivttiid gohcci orgánaidda sámiid vuoigatvuođaid ja riikkaidgaskasaš soahpamušaid ollašuhttimis . Sämitigge raportist ministeriöid já njuolgist olmoošvuoigâdvuođâid koccee orgaanáid sämmilij vuoigâdvuođâin já aalmugijkoskâsij sopâmušâi olášutmist . Cealkámušain sámediggi evttoha sisriikkalaš láhkaásaheami ovddideami riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid ja olmmošrivttiid gohcci orgánaid ávžžuhusaid mielde . Ciälkkámušâinis sämitigge oovdânpuáhtá aalmuglii lahâasâttem ovdedem aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi já olmoošvuoigâdvuođâi koccee orgaanij avžuuttâsâi miäldásávt . Sámediggi maiddái oassálastá olmmošrivttiid gieđahalli riikkaidgaskasaš soahpamušaid ráhkadeapmái . Sämitigge meid uásálist olmoošvuoigâdvuođâid kieđâvuššee aalmugijkoskâsij sopâmušâi rähtimân . Ovttastuvvan našuvnnaid ( ON ) soahpamušat Ovtâstum aalmugij ( OA ) sopâmušah KP-soahpamuš KP-sopâmuš Suopma lea ratifiseren siviila- ja politihkalaš vuoigatvuođaid guoski oktasašsoahpamuša ( KP-soahpamuš ) jagi 1976 . Suomâ lii ratifisistâm aalmugjeessân- já poolitlâš vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš ( KP-sopimus ) ive 197 6 . KP-soahpamuš lea Suoma riektevuogádaga oassi , ja lea fámus lágadásis ja daninassii njuolgga heiveheamis ja čadni riektegeavat . KP-sopâmuš lii uási Suomâ riehtivuáháduv , já lii vyeimist laavâtääsist já návt njuolgist heiviittettee já čannee riehtikäldee . KP-soahpamuša ollašuhttima gohcá ON:id olmmošriektekomitea . KP-sopâmuš olášuttem kocá OA olmoošvuoigâdvuotkomitea . Soahpamuša mielde maiddái priváhtaolbmot sáhttet váidalit olmmošriektekomiteai KP-soahpamuša rihkkumušain . Sopâmuš mield meid ovtâskâsulmuuh pyehtih väidiđ olmoošvuoigâdvuotkomitean KP-sopâmuš rikkomušâin . Soahpamuša 1 artikla dáhkida buot álbmogiidda iešmearridanvuoigatvuođa , man vuođul dat mearridit friija politihkalaš doaladuvvama ja ollašuhttet friija ekonomalaš , sosiálalaš ja čuvgehuslaš diliid ovddideami . Sopâmuš 1 artikla täähid puoh almugáid jiešmeridemvuoigâdvuođâ , mon vuáđuld toh merideh rijjâ poolitlâš vuáhádumes já hárjutteh rijjâ ekonomâlij , sosiaallij já čuovviittâslij tiilij ovdedem . Olmmošriektekomitea lea nannen , ahte soahpamuša 1 artikla guoská maiddái eamiálbmogiid . Olmoošvuoigâdvuotkomitea lii nanodâm , ete sopâmuš 1 artikla kuáská meid algâaalmugáid . KP-soahpamusa 27 artikla mielde daid riikkain , gos leat álbmotlaš , oskkusearvvi dahje gielalaš vehádagat , dakkár vehádagaide gulavaš olbmuin ii oaččo gieldit vuoigatvuođa ovttas joavkku eará lahtuiguin návddašit iežas kultuvrras , dovddastit ja ollašuhttit iežas oskku dahje geavahit iežas giela . KP-sopâmuš 27 artikla mield tain staatâin , main láá aalmugliih , oskoldâhliih teikâ kielâliih ucceeblovoh , tágáráid ucceeblovoid kullee ulmuid ij uážu kieldiđ vuoigâdvuođâ oovtâst eres juávhu jesânijguin navdâšiđ jieijâs kulttuurist , tubdâstiđ já hárjuttiđ jieijâs oskolduv teikâ kevttiđ jieijâs kielâ . Artikla sihkkarastá sámiid vuoigatvuođa návddašit ovttas joavkkuin iežas kultuvrras . Artikla tuurvâst sämmilij vuoigâdvuođâ navdâšiđ oovtâst juávhoinis jieijâs kulttuurist . Olmmošriektekomitea lea KP-soahpamuša 27 artikla tulkoma oasil geahččan , ahte seađanjuolggadusas dárkkuhuvvon gieldin sáhttá leat ovdamearkan dakkár eatnama dahje luondduriggodagaid gilvaleaddji geavaheapmi , mii eastá eamiálbmogiid ealáhusaid ceavzima guovllus . Olmoošvuoigâdvuotkomitea lii KP-sopâmuš 27 artikla tulkkum uásild keččâm , ete njuolgâdusâst uáivildum kieldim puáhtá leđe ovdâmerkkân taggaar eennâm teikâ luánduvarij kištottellee kevttim , mii iästá algâaalmugij iäláttâs miänástum kuávlust . ON:id olmmošriektekomitea jagi 1994 addin oktasaškommeantta nr 23 ( 50 ) mielde soahpamuša artikla 27 eaktuda sátnehámis fuolakeahttá maiddái positiivvalaš sierradoaimmaid vehádahkii gulavaš kulturvuoigatvuođaid suodjaleapmin . OA olmoošvuoigâdvuotkomitea ive 1994 adelem almoskomment nr 23 ( 50 ) mield sopâmuš artikla 27 váátá sänihäämist peerusthánnáá meid positiivlâš sierânâstooimâid ucceeblohon kullei kulttuurvuoigâdvuođâi suojâlmân . Oktasaškommeantta mielde eamiálbmogiid kulturhápmi gehččojuvvo ahte gokčá maiddái sin eanageavaheapmái vuođđudeaddji eallinvuogi ja árbevirolaš ealáhusaid nugo meahcástusa , guolástusa ja boazodoalu . Almoskomment mield keččih , ete algâaalmugij kulttuurhäämi luávdá meid tai eennâmkiävtun vuáđuduvvee eellimtäävi já ärbivuáválijd iäláttâsâid tego miäcástem , kuálástem já puásuituálu . Kultuvrra suodjaleapmi eaktuda maiddái , ahte vehádatservošiid ovddasteaddjit ožžot beaktilit oassálastit sidjiide váikkuheaddji mearrádusbargamii . Kulttuur suojâlem váátá meid , ete ucceeblohosiärváduvâi ovdâsteijeeh uážžuh pehtilávt uásálistiđ sijjân vaikutteijee miärádâsrähtimân . TSS-soahpamuš TSS-sopâmuš Suopma lea ratifiseren ekonomalaš , sosiálalaš ja čuvgehuslaš vuoigatvuođaid guoski oktasašsoahpamuša ( T SS-soahpamuš ) jagi 1976 . Suomâ lii ratifisistâm ekonomâlijd , sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš ( TSS-sopâmuš ) ive 1976 . Soahpamuša ollašuhttima gohcá ekonomalaš , sosiálalaš ja čuvgehuslaš vuoigatvuođaid komitea ( TSS-komitea ) . Sopâmuš olášuttem kocá ekonomâlij , sosiaallij já čuovviittâslij vuoigâdvuođâi komitea ( TSS-komitea ) . Suopma lea ratifiseren soahpamuša molssaevttolaš beavdegirjji eaŋkalolbmo váidalusain ja dat boahtá fápmui 30.4.2014 . Suomâ lii ratifisistâm sopâmuš valjimiävtulii pevdikirje ohtâgâsväidimijn já tot šadda v uáimán 30.4.2014 . Váidalusaid sáhttet dahkat eaŋkalolbmot dahje priváhtaolbmuid joavkkut , geat čuoččuhit máinnašuvvon soahpamušriikka loavkidan sin oktasašsoahpamušas dovddastuvvon ekonomalaš , sosiálalaš ja čuvgehušlaš vuoigatvuođaid , ( 2 artikla ) . Väidimijd pyehtih toohâđ ovtâskâsulmuuh teikâ ovtâskâsulmui juávhuh , moh eteh , ete koččâmâšâst leijee sopâmušstaatâ lii luávkkám sii almossopâmušâst tubdâstum ekonomâlijd , sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođâid , ( 2 artikla ) . Váidalusat dahkkojuvvojit TSS-komiteai ( 1 artikla ) . Väidimeh tahhojeh TSS-komitean ( 1 artikla ) . . Soahpamuša artikla 1 lea seammalágan KP-soahpamuša 1 artiklain dáhkidemiin álbmogiidda iešmearridanvuoigatvuođa . Sopâmuš artikla 1 lii siämmáálágán KP-sopâmuš 1 artikláin täähidmáin návt almugáid jiešmeridemvuoigâdvuođâ . Soahpamuša artikla 15 dáhkida juohkehažžii vuoigatvuođa oassálastit kultureallimii , návddašit dan ovdduin sihke návddašit suojis , mii lea addon vuoiŋŋalaš ja materiálalaš ovdduide guoskkadin dieđalaš , čálalaš dahje dáiddalaš buktagiid . Sopâmuš artikla 15 täähid juáhážân vuoigâdvuođâ uásálistiđ kulttuurelimân , navdâšiđ tom hiäđuin sehe navdâšiđ syejeest , mii lii suovvum sii tieđâlij , kirjálij teikâ taaiđâlij ráhtusij jiegâlâš já materiaallâš hiäđoid . Nállevealahansoahpamuš Näliolgoštemsopâmuš Jagi 1970 ratifiserejuvvon buotlágan nállevealaheami eretváldima guoski riikkaidgaskasaš oktasašsoahpamuš suodjala ovttaskas olbmuid etnihkalaš duogážii vuođđudeaddji vealaheamis . Ive 1970 ratifisistem jyehilágán näliolgoštem meddâlistmân kyeskee aalmugijkoskâsâš almossopâmuš suoijâl ovtâskâs ulmuid etnisâš tuávvážân vuáđuduvvee olgooštmist . Soahpamuša ollašuhttima gohcá nállevealahankomitea . Sopâmuš olášuttem kocá näliolgoštemkomitea . Soahpamuša 1 artikla gieldá nállái , liikeivdnái , sohka- dahje etnihkalaš duogážii vuođđudeaddji vealaheami . Sopâmuš 1 artikla kiäldá náálán , liškeiivnán , suhâ- teikâ etnisâš tuávvážân vuáđuduvvee olgoštem . Artikla mielde nállevealaheapmin ii galgga geahččat dakkár sierranas doaibmabijuid , maid dárkkuhussan lea sihkkarastit dáid joavkkuid ja ovttaskas olbmuid ovttalágan vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid návddašit ja geavahit olmmošrivttiid ja vuođđoluomusvuođaid . Artikla mield näliolgooštmin ij koolgâ keččâđ tagarijd sierânâstooimâid , moi ulmen lii turvâstiđ tai juávhui já ovtâskâs ulmui oovtviärdásâš vuoigâdvuođâid já máhđulâšvuođâid navdâšiđ já kevttiđ olmoošvuoigâdvuođâid já vuađuluovâsvuođâid . Soahpamuša 2 artikla mielde stáhtat galget álgit doaibmabijuide nállevealaheami eretváldimin ja gieldit nállevaššái oalgguheami . ( artikla 4 ) . Sopâmuš 2 artikla mield staatah kalgeh riemmâđ toimáid näliolgoštem meddâlistmân já kieldiđ näliolgooštmân kihtâlem ( artikla 4 ) . Mánáid vuoigatvuođaid oktasašsoahpamuš Párnái vuoigâdvuođâi almossopâmuš Suopma searvvai mánáid vuoigatvuođaid oktasašsoahpamuššii jagi 1991 . Suomâ seervâi párnáá vuoigâdvuođâi almossopâmušân ive 1991 . Soahpamuša čuovvuma ja máná vuoigatvuođaid ollašuvvama čuovvu ON:id máná vuoigatvuođaid komitea . Sopâmuš nuávdittem já párnái vuoigâdvuođâi olášum čuávu OA párnái vuoigâdvuođâi komitea . Soahpamuš guoská vuollái 18-jahkásaččaid . Sopâmuš kuáská vuálá 18-ihásijd . Suomas mánáid vuoigatvuođaid ollašuvvama čuovvu ja ovddida mánáidáittardeaddji . Suomâst párnái vuoigâdvuođâi olášum čuávu já oovded pärniäššiváldálâš . Soahpamuša 30 artikla lea seamma sisdoallosaš go KP-soahpamuša 27 artikla . Sopâmuš 30 artikla lii siämmáásiskáldâsâš ko KP-sopâmuš 27 artikla . Artikla mielde eamiálbmogii gulavaš mánás ii oaččo gieldit vuoigatvuođa návddašit ovttas joavkku eará lahtuiguin iežas kultuvrras , dovddastit ja ollašuhttit iežas oskku dahje geavahit iežas giela . Artikla mield algâaalmugân kullee párnáást ij uážu kieldiđ vuoigâdvuođâ navdâšiđ oovtâst juávhu eres jesânijguin jieijâs kulttuurist , tubdâstiđ já hárjuttiđ jieijâs oskolduv teikâ kevttiđ jieijâs kielâ . Soahpamuša 2 artikla gieldá mánáid vealaheami omd. sin giela ja etnihkalaš duogáža vuođul . Sopâmuš 2 artikla kiäldá párnái olgoštem el . sii kielâ já suhâtuávááš vuáđuld . Soahpamuša 17 artikla mielde stáhtat galget dáhkidit ahte mánát ožžot dieđu máŋggain sierra gálduin . Sopâmuš 17 artikla mield staatah kalgeh tähidiđ ete párnááh uážžuh tiäđu maaŋgâ sierâ käldein . Stáhtat galget roahkasmahttit mediaid giddet erenomáš fuopmášumi eamiálbmotmánáid gielalaš dárbbuide . Staatah kalgeh ruokâsmittiđ tieđettemniävvuid kiddiđ eromâš huámášume algâaalmugpárnái kielâlâš tárboid . Soahpamuša 29 artikla mielde mánáid oahpahus galgá vuođđuduvvat ee. olmmošrivttiid ja vuođđoluomusvuođaid sihke ON:id vuođđogirjji prinsihpaid gudnejahttima ovddideapmái ja gudnejahttima ovddideapmái máná vánhemiid , iežas čuvgehuslaš identitehta , giela ja árvvuid hárrái . Sopâmuš 29 artikla mield párnái máttááttâs kalga vuáđuduđ el . olmoošvuoigâdvuođâi já vuáđuluovâsvuođâi sehe Ovtâstum aalmugij vuáđukirje prinsiipij kunnijâttem oovdedmân já kunnijâttem oovdedmân párnái vanhimij , jieijâs čuovviittâslâš identiteet , kielâ já áárvui kuáttá . Buot nissoniid vealaheami eretváldima gieđahalli oktasašsoahpamuš Almossopâmuš , mii kieđâvuš jyehilágán nisonij olgooštem meddâlistem Soahpamuš ratifiserejuvvui Suomas jagi 1986 . Sopâmuš ratifisistii Suomâst ive 1986 . Soahpamuša ollašuhttima gohcá nissoniid vealaheami eretváldima gieđahalli komitea . Sopâmuš olášuttem kocá komitea , mii kieđâvuš nisonij olgoštem meddâlistem . Soahpamuš ii sisttisdoala erenomážit eamiálbmotnissoniid guoski mearrádusaid , muhto soahpamuša ollašuhttima gohcci komitea lea ávžžuhusain gidden erenomážit fuopmášumi eamiálbmotnissoniid seammalágan vejolašvuođaide oassálastit servodateallimii ja oažžut dásseárvosaš bálvalusa ja meannudeami . Sopâmuš ij ana sistees eromâšávt algâaalmugnisonáid kyeskee miärádâsâid , mutâ sopâmuš olášuttem koccee komitea lii avžuuttâsâin kiddim eromâš huámášume algâaalmugnisonij oovtviärdásâš máhđulâšvuođáid uásálistiđ ohtsâškodde-elimân já finniđ täsiárvusâš palvâlem já kohtâlem . Soahpamuš gieldá nissoniid vealaheami ja geatnegahttá ovddidit nissoniid dásseárvvu ollašuvvama . Sopâmuš kiäldá nisonij olgoštem já kenigit ovdediđ nisonij täsiáárvu olášum . Biodiversitehtasoahpamuš Biodiversiteetsopâmuš Biologalaš máŋggahámatvuođa guoski oktasašsoahpamuš bođii Suomas fápmui jagi 1994 . Biologilâš maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee almossopâmuš šoodâi vuáimán Suomâst ive 199 4 . Soahpamuša ollašuhttima ii goze sierranas komitea mii spiehkkasa olmmošriektesoahpamušain . Sopâmuš olášuttem ij koce olmoošvuoigâdvuođâin spiekâstmáin sierânâs komitea . Soahpamuša ollašuhttima čuovvuma ja soahpamuša ovddideami dihtii soahpamuša ratifiseren stáhtat ( oassebealit ) dollet guovtte jagi gaskkaid oassebeallečoahkkimiid . Sopâmuš olášuttem čuávum já sopâmuš ovdedem várás staatah ( uásipeleh ) , moh láá ratifisistâm sopâmuš , tuálih kyevti ive kooskâi uásipeličuákkimijd . Soahpamuša ollašuhttin čuvvojuvvo riikkaid raporttaid bokte . Sopâmuš olášuttem čuávuh staatâi raportij peht . Suomas soahpamuš ollašuhtto luonddusuodjalanláhkaásaheamis sihke stáhtaráđi dohkkehan biodiversitehtastrategiija ja dan doarju doaibmanprográmma vehkiin . Suomâst sopâmuš olášuteh luándusuojâlemlahâaasâtmist sehe staatârääđi tuhhiittem biodiversiteetstrategia já tom tuárjoo toimâohjelm vievâst . Soahpamuša ollašuhttima ovddidit sierra čanasjoavkkuid ovddasteaddjiin čohkiidan ng. biodiversitehtabargojoavku sihke dan vuollásaš artikla 8(j)-áššedovdibargojoavku . Sopâmuš olášuttem ovdedeh sierâ čanosjuávhui ovdâsteijei nk. biodiversiteetpargojuávkku sehe ton vuálásâš artikla 8(j)-äššitobdeepargojuávkku . Suomas soahpamuša eamiálbmot- ja báikkálašservošiid gieđahalli artiklat gusket sámiid . Suomâst sopâmuš algâaalmug- já páihálâš siärváduvvâid kieđâvuššee artiklah kyeskih sämmilijd . Soahpamuša artikla 8(j ) geatnegahttá Suoma gudnejahttit , suodjalit ja doalahit sámiid biologalaš máŋggahámatvuođa suodjaleami ja suvdilis geavaheami dáfus mearkkašahtti diđolašvuođa sihke duvdit dán diđolašvuođa , innovašuvnnaid ja geavadiid anus ožžojuvvon ávkkiid dássebeallálaš juohkima . Sopâmuš artikla 8(j ) kenigit Suomâ kunnijâttiđ , suojâliđ já paijeentoollâđ sämmilij biologilâš maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kiävtu tááhust merhâšittee tiäđu sehe ruokâsmittiđ taan tiäđu , innovaatioi já vuáháduvâi kiävtust finnejum hiäđui täsipiälásâš jyehim . Artikla 10(c ) eaktuda , ahte Suopma suodjala ja doarju biologalaš resurssaid árbevirolaš geavaheami árbevirolaš kultuvrralaš dábiid mielde , mat heivejit suodjaleami ja suvdilis geavaheami gáibádusaide . Artikla 10(c ) váátá , ete Suomâ suoijâl já movtijdit biologilâš resurssij ärbivuáválâš kiävtu ärbivuáválij kulttuurlij taavij miäldásávt , moh heivejeh suojâlem já pištee kiävtu vátámâššáid . ILO oktasašsoahpamuš nr 111 bargomárkaniin ja ámmáha ollašuhttima oktavuođas dáhpáhuvvan vealaheamis ILO almossopâmuš nr 111 olgooštmist , mii tábáhtuvá pargomarkkânijn já áámmát hárjuttem ohtâvuođâst Suopma ratifiserii soahpamuša jagi 1970 ( SopS 63/1970 ) . Suomâ ratifisistij sopâmuš ive 1970 ( SopS 63/1970 ) . Soahpamuš lea dohkkehuvvon jagi 1958 . S opâmuš lii tuhhiittum ive 1958 . Soahpamuš gieđahallá vealaheami gildosa bargomárkaniin ja ámmáha ollašuhttima oktavuođas . Sopâmuš kieđâvuš olgooštem kieldim pargomarkkânijn já áámmát hárjuttem ohtâvuođâst . Soahpamuš gieldá ee. Etnihkalaš duogážii vuođđudeaddji vealaheami bargomárkaniin ja ámmáha ollašuhttima oktavuođas ( 1 artikla ) . Sopâmuš kiäldá el . etnisâš tuávvážân vuáđuduvvee olgoštem pargomarkkânijn já áámmát hárjuttem ohtâvuođâst ( 1 artikla ) . Soahpamuša artikla 5 mielde sierra suodjalan- ja veahkehandoaibmabijuid , maidda galgá álgit ILO:a soahpamušaid dahje ávžžuhusaid dihte , ii galgga doallat vealaheaddjin . Sopâmuš artikla 5 mield sierânâs suojâlem- já išedemtooimâid , moid kalga riemmâđ ILO sopâmušâi teikâ avžuuttâsâi tááhust , ij koolgâ toollâđ olgooštmin . Lassin seamma artiklas namalassii mearriduvvo , ahte veaheapmin ii galgga doallat dakkár sierradoaibmabijuid , mat leat anolaččat dakkár olbmuid dárbbuid sihkkarastima dihte , geat dárbbašit sierra veahki dahje doarjaga ovdamearkan kultuvrralaš sajádaga vuođul . Lasseen siämmáá artiklast eidu merideh , ete tagarijd sierânâstooimâid iä toolâ olgooštmin , moh láá tárbuliih tagarij ulmui táárbui tuurvâstmân , kiäh tarbâšeh sierânâs iše teikâ torjuu ovdâmerkkân kulttuurlâš sajattuv vuáđuld . Suoma EU:a searvansoahpamuša beavdegirji nr 3 sámiin Suomâ EU servâmsopâmuš pevdikirje nr 3 sämmilijn Suoma EU:a s earvansoahpamuša lassibeavdegirji nr 3 gieđahallá sámiid vuoigatvuođaid . Suomâ EU servâmsopâmuš lasepevdikirje nr 3 kieđâvuš sämmilij vuoigâdvuođâid . Beavdegirji lea EU:a vuođđosoahpamuša oassi dahjege ng. Lissabon soahpamuš . Pevdikirje lii EU vuáđusopâmuš ađai nk. Lissabon sopâmuš uási . Beavdegirji dovddasta , ahte Suomas , Norggas ja Ruoŧas leat sisriikkalaš ja riikkaidgaskasaš vuoigatvuođaid vuođul anus geatnegasvuođat ja čatnasumit sámiid ektui . Pevdikirje tuubdâst , ete Suomâst , Taažâst já Ruotâst láá aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš vuoigâdvuođâ vuáđuld kenigâsvuođah já čonâsmeh sämmilij kuáttá . Soahpamušoassebealit maiddái vuhtiiváldet , ahte Suopma , Norga ja Ruoŧŧa leat čatnasan sámiid ealáhusaid , giela , kultuvrra ja eallinvuogi seailluheapmái ja ovddideapmái ja gehččet , ahte árbevirolaš sámekultuvra ja sámeealáhusat leat sorjavaččat luondduealáhusain , nugo boazodoalus , sámiid árbevirolaš ássanguovlluin . Sopâmušuásipeleh meid vääldih vuotân , ete Suomâ , Taažâ já Ruotâ láá čonâdâttâm sämmilij iäláttâsâi , kielâ , kulttuur já eellimtäävi siäilutmân já oovdedmân já keččih , ete ärbivuáválâš sämikulttuur já sämi-iäláttâsah láá sorjoliih luánduiäláttâsâin , tego puásuituálust , sämmilij ärbivuáválâš eellimkuávluin . Lassibeavdegirjji 1 mielde dan easttekeahttá , mii EY:a vuođđudansoahpamušas mearriduvvo , sámiide oažžu mieđihit oktovuoigatvuođaid boazodoaluin bargamii árbevirolaš sámeguovlluin . Lasepevdikirje 1 mield tom estihánnáá , maid EY vuáđudemsopâmušâst merideh , sämmiláid uážžu mieđettiđ priivaatvuoigâdvuođâid puásuituálu háárjutmân ärbivuáválâš sämikuávluin . Soahpamuša artikla 2 mielde beavdegirjji sáhttá viiddidit guoskat earáge árbevirolaš sámeealáhusaide gulavaš sámiid oktovuoigatvuođaid daid vuostásaš ovdáneami vuhtiiváldima várás Sopâmuš artikla 2 mield pevdikirje puáhtá vijđediđ kuoskâđ eres-uv ärbivuáválâš sämiäláttâssáid lohtâseijee sämmilij priivaatvuoigâdvuođáid tai vuástásâš ovdedem vuotân väldimân