Sámit Suomas Searvvušvuogádat Sämmiliih Suomâst Ealáhusat Kultuvra Historjá Siärvádâhvuáhádâh Láhkaásaheamis Lahâaasâtmist Riikkaidgaskasaš soahpamušat Aalmugijkoskâsiih sopâmušah Olmmošvuoigatvuođaorgánaid ávžžuhusat Olmoošvuoigâdvuođâorgaanij avžuuttâsah Sámiid vuoigatvuođat láhkaásaheamis Sämmiliih lahâaasâtmist Sámiid vuoigatvuođat láhkaásaheamis Sämmilij vuoigâdvuođah lahâaasâtmist Sámiid ja sámedikki birra gávdnojit máinnašumit máŋggain lágain . Sämmilijn já sämitiggeest láá mainâšumeh maaŋgâ laavâst . Sámekultuvra , sámegiella dahje sámediggi leat máinnašuvvon 122 sierra lágas ja ásahusas . Sämikulttuur , sämikielâ teikâ sämitigge láá mainâšum 122 sierâ laavâst já asâttâsâst . Sámediggi lea máinnašuvvon 11 lágas ja ásahusas . Sämitigge lii mainâšum 11 laavâst já asâttâsâst . Suoma vuođđoláhka Suomâ vuáđulaahâ Vuođđolága 1 7 § 3 momentta mielde sámiin eamiálbmogin lea vuoigatvuohta bajásdoallat ja ovddidit iežaset giela ja kultuvrra . Vuáđulaavâ 1 7 § 3 moomeent mield sämmilijn aalgâaalmugin lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur . Vuođđolága 17 § 3 momentta oaivvildan sámiid kultuvran ja árbevirolaš sámeealáhussan adnojuvvojit boazodoallu , guolásteapmi , meahccebivdu ( HE . Vuáđulaavâ 17 § 3 moomeent uáivildem sämmilij kulttuurin já ärbivuáválâš sämmilâš iäláttâssân tuálih puásuituálu , kuálástem , miäcástem ( HE . 248/1994 vp ja PeVM 17/1994 vp ) sihke sámedikki mielde maid čoaggin ja sámi duodji . 248/1994 vp já PeVM 17/1994 vp ) sehe sämitige mield meid nuurrâm já sämityeje . Sámekultuvrii lohkkojuvvojit gullat sámiid árbevirolaš ealáhusat ja daid ođđaáigásaš hárjeheami vuogit . Sämikulttuurân loheh sämmilij ärbivuáválijd iäláttâsâid já toi táálááš hárjuttem haamijd . Lága 121 § 4 momentta mielde sámiin lea sámiid ruovttuguovllus iežaset gillii ja kultuvrii guoski iešstivren dan mielde go lágain mearriduvvo . Laavâ 121 § 4 moomeent mield sämmilijn lii sämikuávlust sii kielân já kulttuurân kyeskee jiešhaldâšem tađe mield ko laavâst asâtteh . Ráđđehusa evttohusas rievdadit vuođđolága gávnnahuvvo , ahte njuolggadusain figgojuvvo dasa , ahte boahttevaš láhkaásaheamis mearriduvvošedje sámiid iežaset gillii ja kultuvrii guoski áššiin doaibmaorgánat , doaibmaválderáját ja barggut sámehálddahussii , gieldda iešstivremii ja stáhta hálddahussii . Haldâttâs oovdânpyehtimist vuáđulaavâ rievdâdmân páhudeh , ete njuolgâdusáin viggeh toos , ete puáttee lahâaasâtmist meridiččii sämmilij jieijâs kielân já kulttuurân kyeskee aašijn toimâorgaanijd , toimâväldiraajijd já pargoid sämihaldâttâhân , kieldâlii jiešhaldâttâhân já staatâ haldâttâhân . Sámiid kulturiešstivren livččii dynámalaš ja sámit sáhtášedje ieža ovddidit dan ( HE248/1994 ) . Sämmilij kulttuurjiešhaldâšem ličij vuáimálâš já sämmiliih puávtâččii jiejah ovdediđ tom ( HE248/1994 ) . Vuođđolága 22 § mielde almmolaš váldi berre dorvvastit vuođđovuoigatvuođaid ja olmmošvuoigatvuođaid ollašuvvama . Vuáđulaavâ 22 § mield almos väldi kalga turviđ vuáđuvuoigâdvuođâi já olmoošvuoigâdvuođâi olášum . Ráđđehusa evttohusas vuođđovuoigatvuođanjuolggadusaid váldimis vuođđoláhkii gávnnahuvvo , ahte njuolggadus olahivččii almmolaš válddi dorvvastangeatnegasvuođa riikkaidgaskasaš soahpamušain dorvvastuvvon olmmošvuoigatvuođaide . Haldâttâs oovdânpyehtimist vuáđuvuoigâdvuođânjuolgâdusâi väldimist vuáđulaahân páhudeh , ete njuolgâdus ulâttiččij almos vääldi turvimkenigâsvuođâ aalmugijkoskâsâš sopâmušâin torvejum olmoošvuoigâdvuođáid . Riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođasoahpamušaid sisdoallu mearrašuvvá riikkaidgaskasaš bearráigeahččoorgánaid meannudanvuogi mielde . Aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuotsopâmušâi siskáldâs miärášuvá aalmugijkoskâsij kocceemorgaanij vuáháduvvâst . Ráđđehusa evttohusas máinnašuvvojit erenomážit siviila- ja politihkalaš vuoigatvuođaide guoski oktasašsoahpamuš ( KP-Soahpamuš ) ja Eurohpa olmmošvuoigatvuođasoahpamuš ( HE . Haldâttâs oovdânpyehtimist mainâšeh eromâšávt aalmuglâš- já poolitlij vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš ( KP-Sopâmuš ) já Euroop olmoošvuoigâdvuotsopâmuš ( HE . 309/1993 ) . 309/1993 ) . Jagis 2011 ođasmahtton luonddusuodjalanlága Luándusuojâlemlaahâ 16 § mielde sámiid ruovttuguovllu álbmot- ja luonddumehciin berre dorvvastit sámiid kultuvrra bajásdoallama ja ovddideami vejolašvuođaid . Ive 2011 uđâsmittum luándusuojâlemlaavâ 16 § mield sämikuávlu aalmuglâš- já luándumeecijn kalga turviđ sämmilij kulttuur paijeentoollâm já ovdedem iävtuid . Guovllu vuođđudettiin galgá dan suodjaleami erenomáš ulbmiliid ja álbmotmeahcis maid guovllus galledeaddjiid ovdduid váldit áššáigullevaččat vuhtii . Kuávlu vuáđutdijn kalga ton suojâlem eromâš uulmijd já aalmuglâšmeecist meid kuávlust jottei hiäđuid väldiđ ääšimiäldásávt vuotân . Luonddusuodjalanlága vuođul vuođđuduvvon luonddu- ja álbmotmeahcit sámiid ruovttuguovllus : Luándusuojâlemlaavâ vuáđuld vuáđudem luándu- já aalmuglâšmeecih sämikuávlust : Eanodat Iänudâh Pallas-Ylläsduoddara álbmotmeahcci ( muhtin oassái ) Pallas-Yllästuoddâr aalmuglâšmecci ( uásild ) Malla luándumecci Anár Leammi álbmotmeahcci Lemmee aalmuglâšmecci Anára gielda ja Lappi bálggus : Aanaar kieldâ já Säämi palgâs : Urho Kekkonen álbmotmeahcci ( muhtin oassái ) Urho Kekkos aalmuglâšmecci ( uásild ) Ohcejohka : Ucjuuhâ : Geavu luonddumeahcci Meahcceguovloláhka Kiävu luándumecci Meahcceguovlolága Meccikuávlulaahâ 1 § mielde meahcceguovllut vuođđuduvvojit guovlluid meahcceluonddu seailluheami dihte , sámekultuvrra ja luondduealáhusaid dorvvasteami dihte sihke luonddu máŋggabealat geavaheami ja dan vejolašvuođaid ovddideami dihte . Meccikuávlulaavâ 1 § mield meccikuávluid vuáđudeh kuávlui meccikuávluluándu siäiluttem tiet , sämikulttuur já luánduiäláttâsâi turvim tiet sehe luándu maaŋgâpiälásâš kevttim já ton iävtui ovdedem tiet . Sámiid ruovttuguovllus leat čuovvovaš meahcceguovllut : Sämikuávlust láá čuávuvááh meccikuávluh : Eanodaga gielda : Iänuduv kieldâ : Giehtaruohttasa , Darvvatvári ja Bievrrašjávrri meahcceguovllut sihke muhtin oassái Bulju meahcceguovlu Kietâruotâs , Tarvantovääri já Pöyrisjäävri meccikuávluh sehe uásild Pulju meccikuávlu Ohcejoga ja Anára gielddat : Ucjuv já Aanaar kieldah : Gálddoaivvi , Báišduoddara ja Muotkeduoddara meahcceguovllut Kaalduáivi , Paištuoddâr já Myeđhituoddâr meccikuávluh Anára gielda : Aanaar kieldâ : Váhčira ja Čármiduoddara meahcceguovllut ja muhtin oassái Bátneduoddara meahcceguovlu . Vääččir já Čaarmâuáivái meccikuávluh já uásild Pänituoddâr meccikuávlu . Ođasmahtton Ruukilaahâ bođii fápmui jagi 2011 suoidnemánus . Uđâsmittum ruukilaahâ šoodâi vuáimán ive 2011 syeinimáánust . Ruvkelága mielde dorvvolašvuođa- ja kemikálavirgedoaimmahat Tukesis šattai ruvkevirgeoapmahaš , mii mieđiha ruvkelágas meroštallon lobiid . Ruukilaavâ mield torvolâšvuođâ- já kemikaalvirgádâh Tukesist šoodâi ruukivirgeomâhâš , mii mieđeet ruukilaavâ miäldásijd luuvijd . Ruvkeláhka loahpaha sirdásanáigodaga maŋŋá mášengolleroggama Leammi álbmotmeahcis . Ruukilaahâ looppât sirdumääigi maŋa maašinlâš kollekuáivum Lemmee aalmuglâšmeecist . Mášengolleroggan hárjehuvvo Anára gielddas ja Lappi bálgosa guovllus Soađegili gielddas . Maašinlâš kollekuáivum hárjutteh Aanaar kieldâst já Säämi palgâs kuávlust Suáđigil kieldâst . Ruvkelága 1 § lágas oaivvilduvvon doaibma heivehuvvo oktii sámiid ruovttuguovllus nu , ahte sámiid vuoigatvuođat eamiálbmogin dorvvastuvvojit . Ruukilaavâ 1 § laavâst uáivildum tooimâ heiviitteh oohtân sämikuávlust tienuuvt , ete sämmilij vuoigâdvuođâid algâaalmugin torvejeh . Lága 38 § mielde Tukes berre ovttas sámedikkiin ja eará oassebeliiguin čielggadit sámiid ruovttuguvlui dahje dohko váikkuheaddji málbmaohcanlobis , ruvkelobis dahje golledoidinlobis meroštallon doaimma dagahan váikkuhusaid sámiid vuoigatvuhtii eamiálbmogin bajásdoallat ja ovddidit iežaset giela ja kultuvrra sihke guorahallat dárbbašlaš doaibmabijuid geahpedit ja eastadit vahágiid . Laavâ 38 § mield Tukes kalga oovtâstpargoost sämitiggijn já eres pelijguin čielgiđ sämikuávlun teikâ toos vaikutteijee malmâuuccâmlove , ruukilove teikâ kolletoidemlove miäldásâš tooimâst šaddee vaikuttâsâid sämmilij vuoigâdvuotân algâaalmugin paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur sehe kuorâttâllâđ hááitui keeppidmân já estimân tárbulijd tooimâid . Dalle ferte váldit vuhtii : Talle kalga väldiđ vuotân : 1 ) čuožžovaš vástideaddji lobiid , mat leat ohcamušas oaivvilduvvon guovllu lahkosis ; 1 ) ucâmušâst uáivildum kuávlu alda vyeimist leijee västideijee luuvijd ; 2 ) maid sámiid vuoigatvuođa dáfus eamiálbmogin dehálaš guovlluid ohcamuš guoská ; 2 ) moos sämmilij vuoigâdvuođâ algâaalmugin tááhust tergâdijd kuávluid ucâmuš kuáská ; 3 ) sámiid vuoigatvuođa eamiálbmogin heađušteaddji , guovlluid eará geavahanvuogit ohcamušas oaivvilduvvon guovllus ja dan lahkosis . 3 ) eres sämmilij vuoigâdvuođâ algâaalmugin hettee kuávlui kevttimhaamijd ucâmušâst uáivildum kuávluin já ton alda . Lága 50 § mielde lobi ii galgga mieđihit , jos lobis meroštallon doaibma okto dahje ovttas eará vástideaddji lobiiguin dahje guovlluid eará geavahanvugiiguin dovdomassii heajudivččii sámiid ruovttuguovllus vejolašvuođaid hárjehit árbevirolaš sámeealáhusaid dahje muđui bajásdoallat ja ovddidit sámekultuvrra ; Laavâ 50 § mield love ij koolgâ mieđettiđ jis love miäldásâš toimâ ohtuu teikâ oovdâst eres västideijee luvijguin teikâ kuávlui eres kevttimhamijguin merhâšitteht hiäjusmitáččij sämikuávlust iävtuid hárjuttiđ ärbivuáválijd sämi-iäláttâsâid teikâ mudoi paijeentoollâđ já ovdediđ sämikulttuur ; Vuođđoláhkaváljagoddi lea geahččan cealkámušastis ( PeVL 32/2010 vp ) ruvkelága ásaheapmái dolvon ráđđehusa evttohusa ( HE . Vuáđulahâváljukodde lii keččâm ciälkkámušâstis ( PeVL 32/2010 vp ) haldâttâs oovdânpyehtim tááhust , mast čuávui ruukilaavâ asâttem ( HE . 273/2009 vp ) geažil , ahte gažaldatvuloš ruvkelága 50 § njuolggadusat dáhkidit vuođđolága 17 § 3 momenttas ja ON:a riikkavulošvuoigatvuođaid ja politihkalaš vuoigatvuođaid guoski oktasašsoahpamuša ( SopS 7-8/1976 , KP-soahpamuš ) 27 artihkkalis dorvvastuvvon sámiid vuoigatvuođaid gillii ja kultuvrii ( ee. boazodollui ) . 273/2009 vp ) , ete koččâmušâst leijee ruukilaavâ 50 § njuolgâdusah tähideh vuáđulaavâ 17 § 3 momentist já OA aalmugjeessânvuoigâdvuođáid já poolitlijd vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš ( SopS 7-8/1976 , KP-sopâmuš ) 27 artiklast torvejum sämmilij vuoigâdvuođâid kielân já kulttuurân ( el . puásuituálun ) . Ain váljagotti mielde ruvkelága 50 § mearriduvvon dehálašvuođakriterat dulkojuvvojit ja heivehuvvojit vuođđovuoigatvuođamiehtemielalaš vugiin ja nu ahte váldo vuhtii ON:a olmmošvuoigatvuođakomitea KP-soahpamuša 27 artihkkalii guoski dulkongeavat . Ain ovdâskulij váljukode mield ruukilaavâ 50 § meridum merhâšitteevuođâkriiteerijd tulkkojeh já heiviitteh vuáđuvuoigâdvuođâmietimielâlâš vuovvijn já väldimáin vuotân OA olmoošvuoigâdvuotkomitea KP-sopâmuš 27 artiklan kyeskee tulkkumvuáháduv . Čáhceláhka Ođasmahtton Čäcilaahâ čáhceláhka bođii fápmui jagis 2012 . Uđâsmittum čäcilaahâ šoodâi vuáimán ive 2012 . Lága 2 logu 8 mielde čáhcedoallofidnu , mii lea sámiid ruovttuguovllus dahje dat váikkuha dohko , galgá ollašuhttit nu ahte dat dušše uhcán heajuda sámiid vejolašvuođaid geavahit sidjiide eamiálbmogin gullevaš vuoigatvuođaid bajásdoallat ja ovddidit iežaset kultuvrra sihke hárjehit árbevirolaš ealáhusaideaset . Laavâ 2 lovo 8 mield sämikuávlust leijee teikâ vaikuttâsâi peht toos ulâtteijee čäcituáluproojeekt kalga olášuttiđ tienuuvt , ete tot ij uccáá stuárráb meerijn hiäjusmit sämmilij máhđulâšvuođâid kevttiđ sijjân algâaalmugin kullee vuoigâdvuođâid paijeentoollâđ já ovdediđ kulttuuris sehe hárjuttiđ ärbivuáválijd iäláttâsâidis . Ráđđehusa evttohusas čáhceláhkan ( HE . Haldâttâs oovdânpyehtimist čäcilaahân ( HE . 277/2009 vp ) dán paragráfa oasil gávnnahuvvo , ahte fidnu sáhttá muhtun dáhpáhusain leat sámi kulturhámi ja nappo evttohuvvon heajudangildosa dáfus mearkkašahtti dallege , go dat váikkuha ovdamearkka dihte dušše ovtta sámebearraša eallindillái . 277/2009 vp ) taam ceehi uásild páhudeh , ete proojeekt puáhtá motomijn tábáhtusâin leđe säämi kulttuurhäämi já návt iävtuttum hiäjusmittemkiäldu tááhust merhâšittee talle-uv , ko tot vaaikut ovdâmerkkân tuše oovtâ sämiperruu eellimtiilijd . Čáhcedoallofidnu oaivvilda ovdamearkka dihte šalddi , buođu , čáhcebohcci ja kábela huksema čázádahkii , čáhcefámuin ávkkástallama , čázádaga dulvadeami sihke čázi váldima . Čäcituáluproojeekt meerhâš ovdâmerkkân šalde , puáđu , čäcipoccee já kaabel huksim čácádâhân , čäcivyeimi ävkkin anneem , čácáduv heiviittâllâm sehe čääsi väldim . Láhka Meahcceráđđehusas Laahâ Meccihaldâttâsâst Meahcceráđđehus hálddaša sámiid ruovttuguovllu eana- ja čáhceguovlluid , mat leat stáhta hálddus . Meccihaldâttâs haaldâš sämikuávlu staatâ eennâm- já čäcikuávluid . Meahcceráđđehusa hálddus lea sullii 90 % sámiid ruovttuguovllu eana- ja čáhceviidodagas . Meccihaldâttâs haldâšem vyelni lii suulân 90 % sämikuávlu eennâm- já čäcivijđoduvvâst . Guovllus sullii 80 % lea iešguđetláhkai suodjaluvvon jogo luonddusuodjalanlága dahje meahccelága vuođul . Kuávlust s. 80 % lii eresnáál suojâlum jo-uv luándusuojâlemlaavâ teikâ meccikuávlulaavâ vuáđuld . Meahcceráđđehuslága § 4 mielde luondduriggodagaid suvdilis divššu ja geavaheami dehálaš oassin Meahcceráđđehus galgá doarvái bures váldit vuhtii biologalaš máŋggahámatvuođa suodjaleami ja heivvolaš lasiheami ja Meahcceráđđehusa hálddus leahkki luondduriggodagaid dikšuma , geavaheami ja suodjaleami galgá heivehit oktii sámiid ruovttuguovllus nu , ahte sámiid kultuvrra hárjeheami vejolašvuođat dorvvastuvvojit . Meccihaldâttâslaavâ § 4 mield luánduvaarij pištee hoittám já kevttim merhâšittee uássin Meccihaldâttâs kalga tuárvi väldiđ vuotân biologisâš maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já ulmemiäldásâš lasettem já Meccihaldâttâs haldâšem luánduvaarij hoittám , kevttim já suojâlem kalga heiviittiđ oohtân sämikuávlust tienuuvt , ete sämmilij kulttuur hárjuttem iävtuid torvejeh . Sámi giellaláhka Säämi kielâlaahâ Sámegielain oaivvilduvvo sámi giellalágas davvisámegiella sihke anáraš- ja nuortalašgiella ( 3 § ) . Sämikieláin uáivildeh säämi kielâlaavâst orjâlâš- , anarâš- já nuorttâlâškielâ ( 3 § ) . Sámi giellalága ulbmilin lea dorvvastit sámiid vuođđolágalaš vuoigatvuođa iežaset gillii . Säämi kielâlaavâ ulmen lii turviđ sämmilij vuáđulavâlâš vuoigâdvuođâ jieijâs kielân . Láhka heivehuvvo sámiid ruovttuguovllu eiseválddiin ja dain eiseválddiin , maid doaibmaguvlui sámiid ruovttuguovlu gullá ( 2 § ) . Laavâ heiviitteh sämikuávlu virgeomâháin já tain virgeomâháin , moi toimâkuávlun sämikuávlu kulá ( 2 § ) . Lága mielde sámiin lea vuoigatvuohta geavahit sámegiela , go dikšot áššiideaset eiseválddiin ( 4 § ) sihke oažžut dulkon- ja jorgalanbálvalusaid ( 4 lohku ) . Laavâ mield sämmilijn lii vuoigâdvuotâ kevttiđ sämikielâ ášástâldijn virgeomâhâin ( 4 § ) sehe finniđ tulkkum- já jurgâlempalvâlusâid ( 4 loho ) . Sámediggi čuovvu sámi giellalága ollašuvvama ja gárvvista čilgehusa sámi giellalága ollašuvvamis ( 28 § ja 29 § ) . Sämitigge čuávu säämi kielâlaavâ olášum já ráhtá muštâlus säämi kielâlaavâ olášuumeest ( 28 § já 29 § ) . Vuoigatvuohtaministeria juolluda doarjaga ee. sámiid ruovttuguovllu gielddaide , bálgosiidda ja searvegottiide sámi giellalága ollašuhttima várás ( 31 § ) . Riehtiministeriö mieđeet torjuu el . sämikuávlu kieldáid , palgâsáid já servikuddijd säämi kielâlaavâ olášuttem várás ( 31 § ) . Submi leamašan jagi 2012 rájes 120 000 euro jagis . Summe lii viehâ kuhháá lamaš 120 000 eurod ivveest . Lága mielde gielddat , main leat vuollái 20 000 ássi , galget čielggadit ovttastuvvama bálvalusaid sihkkarastima dihtii . Kieldâráhtuslaahâ Laavâ mield kieldah , main láá vuálá 20 000 ässed , kalgeh selvâttiđ ovtâstum vâi pyehtih turviđ palvâlusâid . Lága 4 §:s ásahuvvo gieldajuogu rievdadeami eavttuin . Laavâ 4 § aasât kieldâjuávu muttem iävtuid . Lága mielde gieldajuogu rievdadettiin sámiid ruovttuguovllus galgá vuhtiiváldit sámiid gielalaš vuoigatvuođaid sihke sámiid vuoigatvuođa eamiálbmogin doalahit ja ovddidit iežaset giela ja kultuvrra sihke sámiid giela ja kultuvrra guoski iešráđđema . Laavâ mield talle ko muteh kieldâjuávu sämikuávlust , kalgeh väldiđ vuotân sämmilij kielâlijd vuoigâdvuođâid sehe sämmilij vuoigâdvuođâ algâaalmugin paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kultuur sehe sämmilij kielân já kulttuurân kyeskee jiešhaldâšem . Láhka geatnegahttá gielddaid čielggadit ovttastuvvanvejolašvuođaid . Laahâ kenigit kieldâid selvâttiđ ovtâstummáhđulâšvuođâid . Lága 4 g § mielde čielggadanviidodagas sáhttá spiehkkasit sámiid giela ja kultuvrra guoski vuoigatvuođaid sihkkarastima dihtii . Laavâ 4 g § mield selvâttemkuávlust puáhtá spiekâstiđ sämmilij kielân já kulttuurân kyeskee vuoigâdvuođâi turvim tiet . Ovttaveardásašvuođaláhka Ovttaveardásašvuođalágas Oovtviärdásâšvuođâlaahâ , mii lea dál ođasmahttima vuolde , eai gieđahallo njuolga sámiid vuoigatvuođat . Eidu uđâsmittemnáál leijee oovtviärdásâšvuođâlaavâst iä kieđâvuš njuolgist sämmilij vuoigâdvuođâid . Lága ulbmilin lea ovddidit ja dorvvastit ovttaveardásašvuođa ollašuvvama . Laavâ ulmen lii ovdediđ já turviđ oovtviärdásâšvuođâ olášum . Láhka gieldá vealaheami ee. čearddalaš sohkaduogáža ja giela vuođul ( 6 § ) . Laahâ kiäldá olgoštem el . etnisâš algâpuáttim já kielâ vuáđuld ( 6 § ) . Lága § 7 mielde lágain eai eastaduvvo dakkár sierradoaibmabijut , maid ulbmilin lea duođalaš ovttaveardásašvuođa juksan vealaheami dagahan hehttehusaid eastadeami dahje geahpedeami dihte ( positiivvalaš sierrameannudeapmi ) . Laavâ § 7 mield lavváin iä eesti tagarijd sierânâstooimâid , moi ulmen lii tuotâášálâš oovtviärdásâšvuođâ juksâm olgooštmist šaddee hááitui estimân teikâ keeppidmân ( positiivlâš sierânâskohtâlem ) . Lága 4 § mielde eiseválddit galget dahkat ovttaveardásašvuođaplána čearddalaš ovttaveardásašvuođa ollašuhttima dihte . Laavâ 4 § mield virgeomâhááh kalgeh rähtiđ oovtviärdásâšvuođâvuávám etnisâš oovtviärdásâšvuođâ olášutmân . Beaivedikšoláhka Beaivedikšolága Peivitipšolaahâ leat aiddo dál ođasmahttimin árrabajásgeassinláhkan . Peivitipšolaahâ lii eidu uđâsmittemnáál arâšoddâdemlaahân . Beaivedikšoáššit leat sirdojuvvon oahpahus- ja kulturministeria vuollái sosiála- ja dearvvasvuođaministerias . Peivitipšoaašijd láá sirdám máttááttâs- já kulttuurministeriö vuálásâžžân sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöst . Beaivedikšolága 11 § 2 momentta mielde gielda berre fuolahit das , ahte mánáid beaivedivššu sáhttá addit máná eatnigiellan , jogo suoma- , ruoŧa- dahje sámegillii . Peivitipšolaavâ 11 § 2 moomeent mield kieldâ kalga huolâttiđ tast , ete párnái peivitipšo puáhtá adeliđ párnáá eenikiellân leijee suomâ- , ruotâ- teikâ sämikielân . Ráđđehusa evttohusas ( HE . Haldâttâs oovdânpyehtimist ( HE . 196/1981 ) adnojuvvo máná ahtanuššama ja oahppanvejolašvuođaid dáfus erenomáš dehálažžan , ahte mánáid beaivedikšu addojuvvo máná iežas eatnigillii . 196/1981 ) tuálih párnáá ovdedem já oppâmmáhđulâšvuođâi vuáđuld eromâš tergâdin , ete párnái peivitipšo adeluvvoo párnáá jieijâs eenikielân . Beaivedikšoásahusa mielde mánáid beaivedivššu bajásgeassinulbmiliidda gullá sámemánáid iežaset giela ja kultuvrra doarjun ovttas dán kultuvrra ovddasteaddjiiguin . Peivitipšoasâttâs mield párnái peivitipšo šoddâdemuulmijd kulá sämipárnái jieijâs kielâ já kulttuur tuárjum oovtâstpargoost koččâmâšâst leijee kulttuur ovdâsteijeiguin . Vehádatáittardeaddji ja vealahanlávdegoddi leat gávnnahan , ahte sámegielat mánáid beaivedivššu ordnen seahkalas giellajoavkkus suomagielat mánáiguin doalvu álkket dillái , mii lea vealahangildosa vuostá . Ucceeblohováldálâš já olgoštemlävdikodde lává páhudâm , ete sämikielâlij párnái peivitipšo ornim siähálâskielâjuávhust suomâkielâlâš párnáiguin joođeet älkkeht olgoštemkiäldu vástásâš tilán . Oahpahusa stivrejeaddji láhkamearrádusat Lahâasâttem , mii stivree máttááttâs Sámegiella sáhttá dálá njuolggadusaid mielde leat vuođđooahpahusa ja logahaga oahpahusgiella , eatnigiela ja girjjálašvuođa oahppoávnnas sihke eaktodáhtolaš / válljenávnnas ( = vieris giela ) . Sämikielâ puáhtá tááláá njuolgâdusâi mield leđe vuáđumáttááttâs já luvâttuv máttááttâskielâ , eenikielâ já kirjálâšvuođâ aamnâs sehe rijjâtátulâš / valjimiävtulâš ( = vieres kielâ ) aamnâs . Eatnigiela oahpahussii laktása maid suomagiela oahpahus , mii oaivvilda geavatlaččat eatnigiela oahppodiimmuid juohkima sáme- ja suomagielaid gaskka . Eenikielâ máttááttâsân kulá lasseen suomâkielâ máttááttâs , mii meerhâš keevâtlávt eenikielâ oppâtiijmij jyehim sämi- já suomâkielâ koskân . Stuđeantadutkosis lea vejolaš čađahit sámegielas eatnigiela ja vieris giela iskosa . Pajeuáppeetutkosist lii máhđulâš čođâldittiđ sämikielâst eenikielâ já vieres kielâ iskos . Vuođđooahpahuslága 10 § geatnegahttá sámiid ruovttuguovllu gielddaid addit sámegiela máhtti oahppiid oahpahusa eanaš sámegillii . Vuáđumáttááttâslaavâ 10 § kenigit sämikuávlu kieldâid adeliđ sämikielâ mättee uáppei máttááttâs iänááš sämikielân . Lága 12 § mielde eatnigiellan oahpahuvvo oahppi oahpahusgiela mielde suoma- , ruoŧa- dahje sámegiella . Laavâ 12 § mield eenikiellân máttáátteh uáppee máttááttâskielâ mield suomâ- , ruotâ- teikâ sämikielâ . Lága 15 § mielde gielddat galget dohkkehit oahppoplána . Laavâ 15 § mield kieldah kalgeh tuhhiittiđ máttááttâsvuávám . Sámegielat ( nugo maiddái suoma- ja ruoŧagielat ) oahpahusa várás dahkkojuvvo ja dohkkehuvvo iežas oahppoplána . Sämikielâlâš ( nuuvtko meid suomâ- já ruotâkielâlâš ) máttááttâs várás rähtih já tuhhiitteh jieijâs oppâvuávám . Stáhtaráđi dohkkehan diibmojuohkoásahus ( 8 § 4 mom ) gáibida maiddái ahte skuvllas , gos leat sámiid ruovttuguovllus ássi oahppit , galgá válljenávnnasin leat sámegiella . Staatârääđi tuhhiittem tijmejuáhuasâttâs ( 8 § 4 mom ) váátá lasseen , ete škoovlâst , kost láá sämikuávlust ässee uáppeeh , kalga valjimiävtulâš amnâsin leđe sämikielâ . Logahatlága 6 § mielde oahpahusgiellan sáhttá leat sámegiella . Luvâttâhlaavâ 6 § mield máttááttâskiellân puáhtá leđe sämikielâ . Lága 8 § mielde eatnigiellan oahpahuvvo oahppi oahpahusgiela mielde suoma- , ruoŧa- dahje sámegiella . Laavâ 8 § mield eenikiellân máttáátteh uáppee máttááttâskielâ mield suomâ- , ruotâ- teikâ sämikielâ . Oahppoplána dohkkeheapmi gullá logahatlága 11 § mielde skuvlema lágideaddjái . Máttááttâsvuávám tuhhiittem kulá luvâttâhlaavâ 11 § mield škovlim uárnejeijei . Oahppoplána galgá dohkkehit sierra ee. sámegielat oahpahusa várás . Máttááttâsvuávám kalga tuhhiittiđ sierâ el . sämikielâlâš máttááttâs várás . Sámegiela ja sámegielat oahpahus vuođđooahpahusas ja logahagas lea dorvvastuvvon oahpahus- ja kulturdoaimma ruhtadeami birra addon lágas ( 45 § 1 mom ) sierraruhtademiin , mii guoská sámiid ruovttuguovllu gielddaid . Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs vuáđumáttááttâsâst já luvâttuvvâst láá turvim máttááttâs- já kulttuurtooimâ ruttâdmist adelum laavâst ( 45 § 1 mom ) eromâš ruttâdmáin , mii kuáská sämikuávlu kieldáid . Sámeoahpahusa sierra ruhtadannjuolggadus oaivvilda geavatlaččat measta 100 % stáhtadoarjaga sámegiela ja sámegielat oahpahusa addi oahpaheaddjiid bálkágoluide . Sämimáttááttâs sierânâs ruttâdemnjuolgâdus meerhâš keevâtlávt aldasáid 100 % staatâtorjuu sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs máttáátteijei pälkkikoloid . Sámiid ruovttuguovllu olggobealde addojuvvon sámegiela ja sámegielat oahpahusas eai leat sierra njuolggadusat oahpahuslágain . Sämikuávlu ulguubeln adelum sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâsâst iä lah sierâ njuolgâdusah máttááttâslaavâin . Vuođđooahpahuslága ja logahatlága njuolggadusat sámegielas oahpahusgiellan ja oahppoávnnasin leat vejolašvuođat , mat gusket prinsihpas oppa riikii . Vuáđumáttááttâslaavâ já luvâttâhlaavâ njuolgâdusah sämikielâst máttááttâskiellân já amnâsin láá máhđulâšvuođah , moh kyeskih prinsiiplávt ubâ enâmân . Oahpahusa ordnen sámiid ruovttuguovllu olggobealde lea goit váttis máŋggaid sivaid geažil . Keevâtlávt máttááttâs ornim sämikuávlu ulguubeln lii kuittâg čáittám lemin vaigâd maaŋgâ suujâi tiet . Sámegiela oahpahusa sáhttá ordnet oahpahus- ja kulturdoaimma ruhtadeami birra addon lága ( 145 § 2 mom ) ja oahpahusministeria addin ásahusa vuođul . Sämikielâ máttááttâs puáhtá orniđ máttááttâs- já kulttuurtooimâ ruttâdmist adelum laavâ ( 145 § 2 mom ) já máttááttâsministeriö adelem asâttâs vuáđuld . Čuožžovaš ásahus lea jagis 2009 . Vyeimist leijee asâttâs lii ivveest 2009 . Dan mielde ( 3 § ) oahppolágádusain , main ii ordnejuvvo vuođđooahpahuslága 12 §:s ja logahatlága 8 §:s oaivvilduvvon eatnigiela oahpahus sámegielat , románagielat ja vierisgielat oahppiide , skuvlema lágideaddji sáhttá oažžut stáhtadoarjaga 2 oahpahusdiimmus vahkus guđege rehkenaston oahpahusjoavkku nammii , mii oaivvilda sámegiela oasil uhcimuštá 2 oahppi joavkku . Ton mield ( 3 § ) oppâlájádâsâin , main iä ornii vuáđumáttááttâslaavâ 12 §:st já luvâttâhlaavâ 8 §:st uáivildum eenikielâ máttááttâs sämikielâláid , romankielâláid já viereskielâláid uáppeid , škovlim uárnejeijee puáhtá finniđ staatâtorjuu 2 máttááttâstiijmeest ohhoost jyehi rekinistmâslâš máttááttâsjuávhu peht , mii meerhâš sämikielâ uásild ucemustáá 2 uáppee juávhu . Njuolggadus oaivvilda geavatlaččat sullii 1/3 sámiid ruovttuguovllu gielddaid oažžun diibmoguovdasaš stáhtadoarjagis . Njuolgâdus meerhâš keevâtlávt suulân 1/3 sämikuávlu kieldâi finnim tijmekuáhtásâš staatâtorjust . Lágas sámi oahpahusguovddážis mearriduvvo oahppolágádusa bargguid birra . Laavâst säämi máttááttâskuávdáást asâtteh oppâlájádâs pargoin . Oahpahusguovddáža bargun lea lága 1 § mielde lasihit erenomážit sámeveahkadaga ámmátlaš dáidduid , lágidit sámiid ruovttuguovllu ealáhuseallima dárbbuid vástideaddji skuvlema ja ovddidit guovllu barggolašvuođa sihke seailluhit ja ovddidit sámekultuvrra . Máttááttâskuávdáá pargon lii laavâ 1 § mield lasettiđ eromâšávt sämiaalmug áámmátlâš máttu , orniđ sämikuávlu iäláttâseellim táárbuid västideijee škovlim já ovdediđ kuávlu pargolâšvuođâ sehe siäiluttiđ já ovdediđ sämikulttuur . Oahppolágádusa gielat leat suoma- ja sámegiella ( 2 § ) . Oppâlájádâs kielah láá suomâkielâ já sämikielâ ( 2 § ) . Skuvlema sáhttá ordnet sámiid ruovttuguovllus ja dan olggobealde ( 4 § ) . Škovlim puáhtá orniđ sämikuávlust já ton ulguubeln ( 4 § ) .