Toimâ Doaibma Sämikielâ Oahppamateriálabargu Škovlim Oppâmateriaalpargo Sosiála- ja dearvvašvuohta Sosiaal- já tiervâsvuođâ Sosiálasuorggi máhttinguovddáš Sosiaalsyergi mättimkuávdáš Nuoraid dáiddadáhpáhus Nuorâi taaidâtábáhtus Artikla 8(j ) olášuttem Sosiála- ja dearvvasvuohtabálvalusaid Sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah Sápmelaččaid sosiála- ja dearvvasvuohtafuolahusa ovddideapmin sámediggi lea geahččan , ahte sámiid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigat- vuođaid ollašuhttimii sosiála- ja dearvvasvuohtafuolahusa bálvalusat fállojit sámiid iežaset eatnigielain , plánejuvvojit sámiid iežaset vuolggasajiin nu ahte váldojit vuhtii sámi kulturduogáš , árbevirolaš árvvut ja eallinvuohki ja jurddašanvuohki sihke bálvalusat ordnejuvvojit sámi kulturiešráđđema vuođul . Sämiaalmug sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs oovdedmân lii Sämitigge uáinám , et sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâi olášutmân sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs palvâlusah fállojeh sämmilij jieijâs eenikielân , vuávájuvvojeh sämmilij jieijâs vuolgâsoojijn , sämmilâš kulttuurtuávááš , ärbivuáválijd áárvuid sehe eellimvyevi já jurdâččemvuovijd vuotânväldimáin sehe palvâlusah uárnejuvvojeh sämmilij kulttuurjiešhaldâšem vuáđuld . Riikkabeaivvit dohkkehedje jagis 2002 vuosttas háve stáhta bušehttii sierra stáhtadoarjaga sámegielat sosiála- ja dearvvasvuohtabálvalusaid fállama várás . Ovdâskodde tuhhiittij ive 2002 vuosmuu keerdi staatâ budjetân sierânâs staatâtorjuu sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi pyevtittem várás . Sierramearreruhta lea sámiid vuođđolágalaš iešráđđema dehalaš oassi sámiid ruovttuguovllus , man bokte sámit sáhttet mearkkašahttiláhkai váikkuhit sidjiide dárkkuhuvvon bálvalusaid buvttadeapmái . Sierânâsmeriruttâ lii tehálâš uási sämmilij vuáđulavâlâš jiešhaldâšem sämikuávlust , mon pehti sämmiliih pyehtih merhâšitteht vaikuttiđ sijjân čujottum palvâlusâi pyevtitmân . Bušeahta mielde 480 000 euro mearreruđa oažžu geavahit stáhtadoarjaga máksimii Sámedikki bokte sámeguovllu gielddaide sámegielat sosiála- ja dearvvasvuođabálvalusaid dorvvasteami várás buot sámegielaiguin , sihke 120 000 euro mearreruđa sámegielat beaivedikšobálvalusaid dorvvasteami várás . Budjet mield 480 000 euro meriruuđâ uážžu kevttiđ staatâtorjuu mäksimân Sämitige peht sämikuávlu kieldáid sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân puoh sämikieláid , sehe 120 000 euro meriruuđâ sämikielâlij peivitipšopalvâlusâi turviimân . Stáhtadoarjaga geavaheapmi vuođđuduvvá Sámedikki ja sámiid ruovttuguovllu gielddaid gaskasaš soahpamušmeannudeapmái . Staatâtorjuu kiävttu vuáđuduvá Sämitige já sämikuávlu kieldâi koskâsii sopâmušlattiimân . Sámi sosiála- ja dearvvasvuođabálvalusaid ovddidanfidnut Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemprojekteh Sámiid ruovttuguovllu gielddain Eanodagas , Anáris , Soađegilis ja Ohcejogas leat čađahuvvon ovttas Sámedikkiin Sámi sosiálabálvalusaid ovddidanovttadat-fidnu 1.9.2007–31.12.2009 sihke Sámi sosiála- ja dearvvasvuođabálvalusaid ovddidanfidnu SaKaste 1.10.2011 - 31.10.2013 . Fidnuid ovddidanbargguin ohccojuvvojedje sámi boarrásiid- ja árrabajásgeassinbargui bargomállet , mat ovddidit sámiid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid ollašuvvama . Sämikuávlu kieldâin Iänuduvvâst , Anarist , Suáđigilist já Ucjuuvâst lii olášuttum oovtâstpargoost Sämitiggijn Sämmilij sosiaalpalvâlusâi ovdedemohtâdâh-proojeekt ääigist 1.9.2007–31.12.2009 sehe Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedem-proojeekt SaKaste ääigist 1.10.2011 - 31.10.2013 Projektij ovdedempargo vievâst uccii puárásij- já arâšoddâdempaargon , maid pargeh sämmilij juávhust , pargomaalijd , moh ovdedeh sämmilij kielâlij já kulttuurlij vuoigâdvuođâi olášume . Sámi boarrásiidbargu Säämi puárásijpargo Sámiid ruovttuguovllus boarrásiidfuolahusa ( ruoktobálvalus , bálvalusássan , beavttálmahtton bálvalusássan ja lágádusdikšu ) bálvalusain buori divššu ja fuolaatnima ulbmilin lea , ahte sámi ahkeolbmuid iežaset giella ja kultuvra váldojuvvo vuhtii buot dikšun- ja fuolaatninbálvalusain . Sämikuávlust puárásijhuolâttâs ( päikkipalvâlem , palvâlemaassâm , pehtilittum palvâlemaassâm já lájádâstipšo ) palvâlusâin šiev tipšo já huolâttâs ulmen lii , ete elilâm sämmilij jieijâs kielâ já kulttuur váldojeh vuotân puoh tipšo- já huolâttâspalvâlusâin . Sámi boarrásiidbarggu áššehas oažžu buori divššu ja fuolaatnima dalle , go bálvalusat lágiduvvojit sámi árvvuid mielde ja iežas eatnigillii . Säämi puárásijpargo äššigâs finnee šiev tipšo já huolâttâs talle , ko palvâlusah olášuttojeh sämmilij áárvui mield já jieijâs eenikielân . Ná áššehassii boahtá dovdu das , ahte son sámegielagin ja sámi eallinvuogi vásihan olmmožin oažžu eallit iežas kultuvrra mielde gitta loahpa rádjai . Návt äššigâsân šadda tobdo tast , ete sun sämikielâlâžžân já säämi eellimvyevi mield iällám olmožin uážžu eelliđ jieijâs kulttuur miäldásávt suu eellim loopâ räi . SaKaste – fidnus gárvvistuvvui Sámi boarrásiidbarggu bargoneavvolođá , , mii sisttisdoallá rávvagiid ja ávžžuhusaid sámegiela ja – kultuvrra vuhtiiváldi dikšun- ja fuolaatninbarggus . SaKaste – projektist rahtui Säämi puárásijpargo tyejipiergâskassâ , mii ana sistees ravvuid já avžuuttâsâid tipšo- já huolâttâspargoost , mii váldá vuotân sämikielâ já - kulttuur . Dát bargomállet gávdnet saji sámi boarrásiidbarggus , go kultuvrra ja giela vuhtiiváldi bargomállet váldojuvvojit aktiivvalaččat atnui bargobáikkiin ja skuvlenprográmmain . Taah pargomaalih ruotâsmuveh säämi puárásijpaargon , ko kulttuur já kielâ vuotânväldee pargomaalih váldojeh aktiivlávt kiävtun pargosoojijn já škovlimohjelmijn . Sámi árrabajásgeassin Säämi arâšoddâdem Sámi árrabajásgeassima rola giela , kultuvrra ja árbevirolaš dieđu sirdin nuorat buolvvaide lea mearkkašahtti . Säämi arâšoddâdem uási kielâ , kulttuur já ärbivuáválij tiäđu sirden nuorâbijd suhâpuolváid lii merhâšittee . Sámegielat árrabajásgeassiid čehppodaga doarjun ja sámi bajásgeassinárvvuid mieldásaš bargomállet leat guovddážis . Sämikielâlij arâšoddâdeijei mättim tuárjum já sämmilij šoddâdemáárvui miäldásiih pargomaalih láá kuávdáást . Sámi sosiálabálvalusaid ovddidanovttadat-fidnu boađusin dahkkojuvvui Sámi árrabajásgeassinplána , man ruohtasmahttin ja bargomálliid ovddideapmi jotkojuvvui Sámi sosiála- ja dearvvasvuođabálvalusaid ovddidanfidnu áigge . Sämmilij sosiaalpalvâlusâi ovdedemohtâdâh-proojeekt puátusin rahtui Säämi arâšoddâdemvuávám , mon ruotâsmittem já pargomaalij ovdedem juátkojii Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemproojeekt ääigi . Fidnu boađusin válmmaštuvve Sámi árrabajásgeassima rávagirji árgabeaivve diliide ja anáraš- , nuortalaš- ja davvisámegielat árrabajásgeassinbargiid kuati . Proojeekt puátusin šoddii Säämi arâšoddâdem aargâ tooimâi ravvuuh já anarâš- , nuorttâlâš- já tavesämikielâlii arâšoddâdempargovievâ kuati . fi – materiálabáŋkosiidduid rámat ja váldoprinsihpat . fi – materiaalpaŋkkisiijđoi raamih já válduprinsiipeh . Materiálabáŋku lea dál anus dušše sámegielat giellabesiid ja beaivedikšoovttadagaid bargiide . Materiaalpaŋkki lii tääl kiävtust tuše sämikielâlij kielâpiervâlij já peivitipšo-ohtâduvâi pargoviehân . Siidduid gárvemii vurdojuvvo joatkkafidnu . Siijđoi loopân rähtim várás vyerdih jotkâproojeekt . Materiálabáŋkku ovdanbuktin Materiaalpaaŋki oovdânpyehtim Sámegielat beaivedikšoovttadagat Suomas Sämikielâliih peivitipšo-ohtâduvah Suomâst Sámedikki sosiála- ja dearvvasvuođalávdegoddi čoaggá jagi 2014 loahpas máhcahaga Sámi boarrásiidbarggu bargoneavvolođá ja Sámi árrabajásgeassima rávagirjji sisdoaluin ja doaibmilvuođas , man vuođul rávagirjjit dievasmahttojit ja beaividuvvojit doaibmilabbon . Sämitige sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikodde norá ive 2014 loopâst macâttâs Säämi puárásijpargo tyejipiergâskaasâ já Säämi arâšoddâdem aargâ tooimâi ravvui siskáldâsâst já toimâmist , mon vuáđuld ravvuuh tievâsmittojeh já peividuvvojeh pyerebeht tuáimen . Lassedieđut Sámedikki sosiála- ja dearvvašvuođačállis Lasetiäđuh Sämitige sosiaal- já tiervâsvuođâčällest