Prošeavttat Sámekulturguovddáš Sámi mánáidkulturguovddaš Skábma Filbmaguovváš Sämikulttuurkuávdáš Sámemusihkkaguovddáš Párnáikulttuurkuávdáš Sámi Giellagáldu Säämi muusikkuávdáš Sámegielat giellalávgun skuvllas SaKaste Säämi kielâlávgum škoovlâst Sámi mánáidkulturguovddaš Säämi párnáikulttuurkuávdáš Sámi mánáidkulturguovddáš doarju doaimmainis sámemánáid ja nuoraid identitehta ovdáneami . Säämi párnáikulttuurkuávdáš tuárju jieijâs toimáin sämipárnái já nuorâi identiteet ovdánem . Ovttasbargin doibmet váldoáššis skuvllat , beaiveruovttut ja giellabeasit , maid bokte prošeavtta ulbmiljoavku , nuppiid sániiguin sámeguovllu vuollái 18-jahkásaš sámemánát ja nuorat juksojit njuovžilit . Ohtsâšpargopeellin tuáimih iänááš škoovlah , peivipääihih já kielâpiervâleh , moi pehti haavâ čuásáttâhjuávhu ađai sämikuávlu vuálá 18-ihásijd sämipárnáid já nuorâid fáttee älkkeemusâht . Geavadis mánáidkulturguovddáš lágida sámekultuvrra doarju doaimma skuvllaide , beaiveruovttuide ja giellabesiide . Keevâtlávt párnáikulttuurkuávdáš uárnee sämikulttuur tuárjoo tooimâ škovláid , peivipaihijd já kielâpiervâláid . Sámi mánáidkulturguovddáš oassálastá vejolašvuođaid mielde maiddái sámedáhpáhusaid ordnemiidda ovdamearkan fállamiin prográmma mánáide ja nuoraide . Säämi párnáikulttuurkuávdáš uásálist máhđulâšvuođâi mield meid sämitábáhtusâi orniimáid ovdâmerkkân pyevtitmáin ohjelm párnáid já nuoráid . Sámi mánáidkulturguovddáža ovddidansuorggit jagiide 2009–2013 leat Säämi párnáikulttuurkuávdáá ovdedemsektoreh ivvijd 2009–2013 láá sámenuoraid kulturidentitehta nannen , säminuorâi kulttuuridentiteet nanodem , árbevirolaš duodjedáiddut , ärbivuáváliih kieđâ tááiđuh , kultuvrralaš sisdoallobuvttadeapmi ja kulttuurlâš siskáldâspyevtittem já rájáid gaskasaš ovttasbarggu ovddideapmi . raajij koskâsii oovtâstpargo ovdedem . Ulbmilat ollašuhttojit ovttasbarggus sámiid resursaolbmuiguin , geat vástidit bargobájiid ja temábeivviid jođiheamis . Ulmeh olášittojeh oovtâstpargoost säämi reesuursulmuiguin , kiäh västideh pargopáájái já teemapeeivij stivriimist . Resursaolbmot sirdet máhttima ja árbevirolaš dieđuid nuorabuidda . Reesuursulmuuh sirdeh mättimis já ärbivuáválâš tietimis nuorâb ulmuid . Kultuvrra dovdan veahkeha mánáid ja nuoraid sámeidentitehta nanosmuvvama , mii lea eaktun sámekultuvrra seailumii ja eaktodáhtolaš ovdáneapmái . Kulttuur tubdâm iššeed párnái já nuorâi sämi-identiteet nanosmem , mii lii iähtu sämikulttuur siäilumân já jiešiävtulâš ovdánmân . Sámi mánáidkulturguovddáš - prošeakta álggahii ođđa viđajahkásaš áigodaga jagi 2009 . Säämi párnáikulttuurkuávdáš - haahâ algâttij uđđâ viiđâivepaje ive 2009 . Prošeakta lea Taikalamppu Lappi mánáidkulturfierpmádaga oassi , man ulbmilin lea doaibmat mánáidkultuvrra doarjun , lágideaddjin ja vejolašvuođaid láhččin . Haahâ lii uási Tijdâlamppu Laapi párnáikulttuurviärmáduv , mon ulmen lii toimâđ párnáikulttuur tuárjon , uárnejeijen já máhđulâšvuođâi läččen . Jagiin 2009–2013 Lappi mánáidkulturfierpmádaga lahttut leat Giema , Giemajávrri , Roavvenjárgga ja Durdnosa gávpogat , Ranua gielda ja maiddái Sámediggi . Iivijn 2009–2013 Laapi párnáikulttuurviärmáduv jesâneh lijjii Kiemâ , Kiemâjäävsi , Ruávinjaargâ já Tuárnus kaavpugeh , Ranua kieldâ sehe Sämitigge . Sámi mánáidkulturguovddáš doaibmá olles sámeguovllus : Eanodaga , Anára , Soađegili ja Ohcejoga gielddain . Säämi párnáikulttuurkuávdáš tuáimá ubâ sämikuávlust : Iänuduv , Aanaar , Suáđigil já Ucjuv kieldâin . Sámi mánáidkulturguovddáža doaimma ruhtadit oahpahusministeriija , sámeguovllu gielddat ja Sámediggi . Säämi párnáikulttuurkuávdáá tooimâ ruttâdeh máttááttâsministeriö , sämikuávlu kieldah já sämitigge . Taikalamppu-mánáidkulturfierpmádaga doaibma lea viidánan jagiid áigge árbevirolaš kultursektoras viidásut dáidda- ja kulturbajásgeassima , dearvvasvuođa ja buorredili guoski barggu guvlui . Tijdâlamppu- párnáikulttuurviärmáduv toimâ lii vijđánâm iivij ääigi ärbivuáválii kulttuursektorist vijđásub taaidâ- já kulttuuršoddâdem sehe tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem kyeskee pargo kuávlun . Lassidieđut : doaimmajođiheaddji Petra Biret Magga-Vars