Ollesáigásaš ságadoalli Váldutoimâlâš saavâjođetteijee Sámediggi vállje gaskavuođastis ollesáigásaš ságadoalli olles válgabadjái . Sämitigge väljee koskâvuođâstis váldutoimâlâš saavâjođetteijee ubâ vaaljâpajan . Ságadoalli bargun lea jođihit sámedikki politihkalaš doaimma ja ovddastit Suoma sápmelaččaid álbmotlaš ja riikkaidgaskasaš oktavuođain . Saavâjođetteijee pargon lii jođettiđ tige poolitlâš tooimâ já ovdâstiđ Suomâ sämmilijd aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš ohtâvuođâin . Doaibmabaji 2012-2015 sámedikki ortniiduvvančoahkkin válljii Anáris 15.2.2012 ságadoallin lt ; juvvá Lemet , Klemetti Näkkäläjärvi . Toimâpaje 2012-2015 sämitige ornijdemčuákkim valjij Anarist 15.2.2012 saavâjođetteijen Juvá Leemit ađai Klemetti Näkkäläjärvi . Näkkäläjärvi doaimmai sámedikki ságadoallin maiddái doaibmabajis 2008-2011 . Näkkäläjärvi tooimâi sämitige saavâjođetteijen še toimâpaajeest 2008–2011 Duogáš Tuávááš Mun lean Vuottesjávrres , Eanodagas eret . Lam šaddaaš Vuodâsjäävrist , Iänuduvâst . Lean šaddan davvisámegiel boazodoallokultuvrras . Lam šoddâm tavesämmilâš puásuituálukulttuurâst . Olles mu bearaš lea leamaš ja lea velnai boazobarggus mielde . Ubâ muu peerâ lii uásálistám moinnii vuovvijn já uásálist ain-uv puásuipargoid . Sápmelaš duodjeárbevierru lea min bearrašis gievra . Munnje lea hui dehálaš , ahte mu sámi biktasiid lea duddjon munnje lagaš olmmoš ja dakko dáfus lean lihkolaš go mu lagašsogas lea duodjemáhttu . Säämi tyejiärbi lii muu perrust meid nanos . Munjin lii uáli tehálâš , et sämimáccuhâm lii kuárrum munjin aldaš olmooš já lam luholii sajattuvâst ko suvâstâm lii tyejitáiđu . Skuvlejumi dáfus lean kulturantropologa ja dasa lassin mus lea maid universiteahta alit joatkkadutkkus ( FL ) sámegiela ja sámi kultuvrra oahppoávdnasis . Lam škovlim peeleest kulttuur-antropoloog ( FT ) sehe lasseen lam vala čođâldittám sämikielâ já sämikulttuur aaleeb jotkâtutkos ( FL ) . Ovdal dálá bargon lean bargan dutkin máŋgga universiteahtas ja dutkanlágádusas . Ovdil tááláá pargo lam porgâm totken maaŋgâin jieškote-uv ollâopâttuvâin já tutkâmlájádâsâin . Dutkiskuvlejumis lea leamaš olu ávki dáláš ságadoallibarggustan , daningo dát bargu gáibida hui olu čállinbarggu , dutkanbohtosiidda vuojulduvvama ja viiddes áššeollisvuođaid hálddašeami . Totkeeškovliimist lii lamaš stuorrâ ävkki tááláá saavâjođetteijeepargoost , ko taat pargo váátá uáli ennuv čäällimpargo , tutkâmpuátusáid uápásmem já vijđes äššiolesvuođâi haldâšem . Dutkančuozáhahkan lea leamaš ja lea velnai sámi boazodoallu , dasa gulavaš terminologiija ja birasgaskavuohta . Tutkâmčuásáttâhhân lii lamaš já lii ain-uv ärbivuáválâš säämi puásuituálu , toos lohtâseijee terminologia já pirâskoskâvuotâ . Politihkalaš ulbmilat Poolitlâš ulmeh Sámedikki ságadoallin mu barggu stivre sámedikki válgabaji doaibmaprográmma . Sämitige saavâjođetteijen muu pargo stivree sämitige vaaljâpaje toimâohjelm . Persovnnalaš dásis munnje leat hui dehálaččat sámegiela ealasvuođa dorvvasteapmi , sámi árbevirolaš diehtu , biras- ja dálkkádatrievdanáššit ja sámi ealáhusaid ovddideapmi , earenoamážit sámi boazodoalu doaibmavejolašvuođaid dorvvasteapmi . Persovnlâš tääsist munjin láá uáli teháliih sämikielâ eellimvuáimálâšvuođâ turvim , sämmilij ärbivuáválâš tiätu , pirâs- já šoŋŋâdâhnubástusääših já sämmilij iäláttâsâi ovdedem , eromâšávt sämmilâšpusuituálu toimâmiävtui turvim . Ollislaš ulbmilin lea dieđusge sápmelaččaid riektesajádaga buorideapmi , Ilo 169-soahpamuša ja davviriikkalaš sámi soahpamuša ratifiseren . Olesváldálâš ulmen lii tiäđust-uv sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv pyeredem , Ilo 169-sopâmuš já tave-eennâmlâš sämisopâmuš ratifisistem . Buot sierralágaide , mat gusket sápmelaččaid , galgá oažžut sámi kultuvrra geahnohuhttima suoji . Puohâid sämmilijd kyeskee sierânâslavváid kalga finniđ sämikulttuur hiäjusmittem syeje . Livččii maid dehálaš oažžut sámedikki eiseváldin , daningo dat dagalii vejolažžan sámedikki váikkuhanvejolašvuođaid buorideami ja vejolašvuođa juohkit sierralágán doarjagiid ja vehkiid viidáseappot ja iehčanasabut go dál . Ličij meiddei tehálâš finniđ sämitige virgâomâhâžžân , ko tot adeličij máhđulâšvuođâ sämitige vaikuttemmáhđulâšvuođâi puárránmân já máhđulâšvuođâ jyehiđ sierâlágán torjuid já išeruuđâid tááláást vijđásubbooht já jieččiibeht . Sámedikki vuollegis resursadássi lea okta stuora árru sámi kulturiešstivrema gárganeapmái ja ulbmilin leage sámedikki ruhtadeami bissovaš dássebajideapmi dálážis . Sämitige vyeligis reesuurstääsi lii ohtâ stuorrâ iästu säämi kulttuurjiešhaldâšem ovdánmân já ulmen lii-uv sämitige ruttâdem pissoo täsiluptim tááláást . Vuollegis resursadássi gáibida sámedikkis fatnama ja galgánai suokkardallat , mot sáhtáleimmet oažžut doaibmamet beaktileabbon dáláš resurssaid gárgehemiin ja vuoruhemiin . Vyeligis reesuurstääsi váátá sämitiggeest voonnâm já kalga-uv suogârdâllâđ , maht tááláid resurssijd oovdedmáin já prioristmáin pyehtip pehtilittiđ jieččân tooimâ . Ságadoalli barggus Saavâjođetteijee pargoost Ságadoalli bargu doallá sisttis hui olu mátkkošteami , ovddasteami ja čoakkámastima . Saavâjođetteijee pargo tuálá siste uáli ennuv mađhâšem , ovdâstem já čuákkimijd . Bissovaš bargojoavkoovddastemiid lassin jođihan sámediggelága 9 §:a mielde ráđđádallamiid ja oassálasttán sierra váljagoddegullamiidda sihke buvttán sámedikki dearvvuođaid iešguđetlágán dilálašvuođaide . Pissoo pargojuávkkuoovdâstmij lasseen jođettâm sämitiggelaavâ § 9 miäldásijd ráđádâlmijd já uásálistám jieškote-uv váljukoddekulâmáid sehe puávtám sämitige tiervâttâsâid jieškote-uv tilálâšvuođáid . Bargoáiggit leat guhkit , muhto nuppe dáfus bargu addá olu ja dat lea máŋggalágán . Pargoääigih láá kuheh , mut nube tááhust pargo addel uáli ennuv já lii maaŋgâpiälásâš . Dan dihte luomosáigge doallama buncaraggát dán barggus eai leat . Tondiet astoäägi viettimprobleemeh taam pargoost iä lah . Ságadoalli galgá beassat hui vuđolaččat sisa lágaide , riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođaorgánaid ávžžuhusaide ja fidnuide , mat gusket sápmelaččaid – áššiide vuojulduvvan- ja čállinbargu lea hui olu . Saavâjođetteijee kalga uápásmuđ uáli vijđáht lahâaasâtmânaalmugijkoskâsáid olmoošvuoigâdvuođâorgaanij avžuuttâssáid já sämmilijd kyeskee havváid – uápásmem- já čäällimpargo lii ennuv . Lea maiddái dehálaš lohkat áigeguovdilis dutkamušaid ja ohcat vugiid , mot sápmelaččaid sajádaga ja sámedikki barggu sáhttá ovddidit . Lii tehálâš uápásmuđ meiddei äigikyevdilis tutkâmuššáid já uuccâđ vuovijd , maht sämmilij sajattuv já sämitige tooimâ puáhtá ovdediđ . Buot čálalaš sámedikki evttohusaid , maidda boahtá mu vuolláičálus , manan hui dárkket čađa ja geahčan , ahte dat dávistit sámedikki doaibmaprográmmii ja politihkalaš ulbmiliidda ja dagan dárbbu mielde rievdadanevttohusaid . Puoh kirjáliih sämitige iävtuttâsah , moid šadda muu vuáláčáálus , moonâm tärkkilávt čoođâ já keejâm , et toh västideh sämitige toimâohjelm já poolitlijd uulmijd já toovâm táárbumield nubástusiävtuttâsâid . Suoma sámedikki ságadoalli bargu spiehkasta Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid ságadoalli barggus . Suomâ sämitige saavâjođetteijee pargo spiekâst Taažâ já Ruotâ sämitige saavâjođetteijei pargoost . Suomas ságadoalli jođiha čoakkáma sihke dievasčoakkámis ja stivrras . Suomâst saavâjođetteijee joođeet saavâ nuuvt tievâsčuákkimist ko stiivrâst-uv . Norgga ja Ruoŧa sámedikkis ságadoalli jođiha čoakkáma dušše stivrras ja dievasčoakkámis čoakkáma jođiha ng. sáhkaolmmoš , dego Suoma riikkabeivviinnai . Taažâ já Ruotâ sämitiigijn saavâjođetteijee joođeet saavâ tuše stiivrâst já tievâsčuákkimist saavâ joođeet nk. sahâalmai , tegu Suomâ ovdâskoddeest-uv . Ságadoalli duppalrolla Suomas dagaha iežas hástalusaid barggu dikšumii ja lasiha barggu . Saavâjođetteijee tublerooli Suomâst aasât jieijâs hástusijd pargo tipšomân já lasseet pargo . Livččiinai dárbu suokkardallat parlamentaralismma doarjuma várás dán guovtti barggu sierranastima Suoma riikkabeivviid ja davviriikkalaš málle mielde . Tääl ličij-uv tárbu kuorâttâllâđ parlamentarism tuárjumân tai pargoi sierrim Suomâ ovdâskode já tave-eennâmlâš maali miäldásâžžân . Gaskkohagaid bargu lea dego livččii dánseme čavgejun oara nalde go galgá viggat oktanaga ovddidit sámi kultuvrra ja dan sierra intreassajoavkkuid ollislaččat . Kooskâi pargo lii päädialnväzzim ko kalga siämmáá-áigásávt viggâđ ovdediđ sämikulttuur já ton jieškote-uv intresjuávhuid olesváldálávt . Sámedikki politihkalaš jođiheapmi ja politihkalaš ulbmiliid ovddideapmi gáibida olu , daningo lávkkit leat unnit ja byrokratiija ráhttát leat njoazit . Sämitige poolitlâš jođettem já poolilij uulmij ovdedem lii vátávâš , ko läävhih láá uánihááh já byrokratia ráttáh láá hitáseh . Lihkus goitge dievasčoakkámis ráđđe stuora ovttamielalašvuohta das , mot sámedikki bargu ja sápmelaččaid sajádat sáhttá ovddiduvvot . Luhhoost kuittâg tievâsčuákkimist lii stuorrâ oovtmielâlâšvuotâ tast , maht sämitige tooimâ já sämmilij sajattuv puáhtá ovdediđ . Sámedikki politihkalaš barggu váttásnuhttá goitge dat , ahte sámedikkis eai doaimma iežas politihkalaš bellodagat eaige sierra joavkkuin leat politihkalaš prográmmat . Sämitige poolitlâš toimâ taha vaigâdubbon kuittâg tot , et sämitiggeest iä tooimâ jieijâs poolitliih piäláduvah iäge jieškote-uv juávhuin lah poolitliih ohjelmeh . Demokratiija ja jienasteddjiid dáfus dát lea buncarakkis , daningo jienasteaddjit eai vealttekeahttá dieđe iežas válljen olbmo politihkalaš linnjá . Demokratia já jienâsteijei tááhust taat lii probleem , ko jienâsteijeeh iä velttidhánnáá tieđe jieijâs valjim ulmuu pooliliist linjáást . Dan dihte go bellodagat eai leat , eaige politihkalaš prográmmatge , de politihkka personaliserejuvvo álkit ja kritihkka čuohcá olbmuide , ii politihka bargamii . Ko piäláduvah iä lah , iäge pooliliih ohjelmehkin , te politiik älkkeht persovnluvá já árvuštâllâm čuácá ulmuid , ij politiik tohâmân . Ságadoalli bargui gullá maid ovttasbargu sámi boazodolliiguin ja sámi servviiguin . Saavâjođetteijee paargon kulá meiddei oovtâstpargo sämmilij puásuituálleiguin já sämiservijguin . Anán dáid deaivvademiid hui mávssolažžan . Anam táid kuáhtáámijd uáli tehálâžžân . Lea dehálaš gullat rásseruohtasdási dárbbuid , ja mielalis gulalin gietti dávjjibutge . Lii tehálâš kuullâđ sinoruotâstääsi táárbuid , já mielâstân kulâččâm taid tävjibeht-uv . Áigi ii fal oro bistime juohke diŋgii . Äigi tuše ij lah tuárvi . Ságadoalli ovddasvástádussan lea maid dieđiheapmi sámedikki politihkalaš barggus ja leannai viggan lasihit rabas- ja čađačuovgivuođa sihke ságastallama sámi politihkas iežan blogga bakte . Saavâjođetteijee ovdâsvástádâsân kulá meiddei tieđettem sämitige poolitlâš tooimâst já lam viggâm-uv lasettiđ avusvuođâ já čoođâoinumvuođâ sehe savâstâllâm sämipolitiijkâst jieččân blogi pehti . Geahččalan maid fuolahit das , ahte buot min ovdanbuktojumit gávdnojit sámedikki ruovttusiidduin . Viigâm huolâttiđ meiddei tast , et puoh mii iävtuttâsah kávnojeh sämitige päikkisiijđoin . Dieđihandoaimmas livččii buoridanmunni , muhto šaddat bargat unna resurssažiid olis ja eat geargga buot bargat bargoáiggi olis . Tieđettemtooimâst ličij pyeredem vääri , mut karttâp toimâđ uccâ resurssijdân ooleest já ääigi vänivuotâ lii styeres . Guovddášluohttámušdoaimmat Kuávdášlâs luáttámuštooimah Davviriikkalaš sámesoahpamuša joatkkaráđđádallamiid Suoma sáttagotti áirras Tave-eennâmlâš sämisopâmuš jotkâráđádâlmij Suomâ airâskode jeessân Meahciráđđehuslága sámiid guoski paragráffaid ođadeami válmmaštalli bargojoavkku áirras Meccihaldâttâslaavâ sämmilij kyeskee ceehij uđâsmittem valmâštâllee pargojuávhu jeessân Sámi parlamentáralaš ráđi áirras Säämi parlamentaarlâš rääđi jeessân Sámedikki ovddasteaddji sámepresideanttaid ja – ministariid oktasaščoakkámis Sämitige ovdâsteijee sämipresideentâi já – ministerij ohtsiičuákkimist Sámediggelága ođadeami válmmaštalli bargojoavkku áirras Sämitiggelaavâ uđâsmittem valmâštellee pargojuávhu jeessân Árktalaš ráđđádallangotti áirras Arktisii ráđádâllâmkode jeessân Suvdilis gárganeami doaibmagotti áirras Pištee ovdánem toimâkode jeessân Olmmošvuoigatvuođasáttagotti ja dan bargováljagotti áirras Olmoošvuoigâdvuođâairâskode já ton pargováljukode jeessân Lappi allaskuvlakonsearnna ráđđádallangotti áirras Laapi ollâškovlâkonsern ráđádâllâmkode jeessân Biodiversiteahttabargojoavkku áirras Biodiversiteetpargojuávhu jeessân Álbmotlaš artikla 8j-bargojoavkku áirras ja ságajođiheaddji Aalmuglâš artikla 8j-pargojuávhu jeessân já saavâjođetteijee Guovddášpublikašuvnnat Kuávdášlâs almostitmeh Näkkäläjärvi , K. 2008 . Pennanen , J. - K. Näkkäläjärvi 2000 ( toim . ) Duovddamuitu sámi boazodoalus – Sápmelaš boazodoalu kulturdiehtovuogádat Jávrrešduoddara orohagas Davvi-Suomas Sámi Dieđalaš Áigečala 2/2008 , s. 27-67 . Siiddastallan : Siidoista kyliin : Luontosidonnainen saamelaiskulttuuri já sen muuttuminen . Aanaar sämimuseo almostitmeh n:r 3 . Oulu : Pohjoinen , 2000 . Näkkäläjärvi , K. 2011 . Näkkäläjärvi , K. 2007 . Sápmelaččaid vuoigatvuođat Suomas - Saamelaisten oikeudet Suomessa , s. 83-89 . Piirteitä Suomen saamelaisten vuotuiskierrosta já asumisesta 1900-luvulla . Kirjeest : Magga , P – T. Elo ( toim . ) . Girjjis : In Finland har vi this thing called reilu meininki . Eletty , koettu maisema – näkökulmia saamelaiseen kulttuurimaisemaan . Suomen Ympäristö 34/2007 , s. 35-64 . Laapi Pirâskuávdáš , Ruávinjargâ . Meid viärmádâhalmostitmân . Näkkäläjärvi , K. 2008 . Vähemmistövaltuutettu , Kuopio . Säämi kielâlaavâ olášume iivijn 2004-2006 . Maiddái fierbmepublikašuvdnan . Sämikielâ toimâttâh , Sämitigge . Meid viärmádâhalmostitmân . Oktavuohtaváldimat Ohtâvuođâväldimeh Gulan mielalis oainnuid sápmelaččain ja jurdagiid sámedikki ja sápmelaččaid riektesajádaga ovddideami várás . Kuulâm mielâstân uáinuid sämmilijn já jurduid sämitige já sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv oovdedmân . Muu fättee šleđgâpostáin ( Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan , aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen . ) Mu fáhte rávdnjeboasttain , telefuvnnain ( +358 50 524 2109 ) ja blogga bakte . , puhelimáin ( +358 50 524 2109 ) já muu blogi pehti .