Válgalávdegotti ságajođiheaddji vaaljâlävdikode saavâjođetteijee janne . nakkalajarvi ( at ) samediggi . fi Válgalávdegotti čálli vaaljâlävdikode čällee antti . aikio ( at ) samediggi . Antti Aikio 050 434 1523 / 010 839 3189 fi Válgalávdegotti plánejeaddji Vaaljâvuávájeijee arttijeff ( at ) samediggi . fi Ohcanskovvi Ucâmušluámáttâh Sámedikki válggat Sämitige vaaljah Sámedikki válggat Sämitige vaaljah Sámiide eamiálbmogin lea vuođđolágas sihkkaraston iežaset giela ja kultuvrra guoski iešráđđen sámiid ruovttuguovllus . Sämmiláid algâaalmugin lii vuáđulaavâst torvejum jieijâs kielân já kulttuurân kyeskee jiešhaldâšem sämikuávlust . Iešráđđema pláne ja ollašuhttá sámediggi jagi 1996 rájes ( Láhka sámedikkis 17.7.1995/974 ) . Jiešhaldâšem vuáváá já olášut sämitigge ive 1996 rääjist ( Laahâ sämitiggeest 17.7.1995/974 ) . Sámediggi lea sámiid iežaset álbmotválljen orgána , man bargun lea fuolahit sámiid iežaset giela ja kultuvrra sihke sámiid sajádaga eamiálbmogin guoski áššiid . Sämitigge lii sämmilij jieijâs aalmugváldálâš ovdâsteijeejuávkku , mon pargon lii tipšođ sämmilij jieijâs kielâ já kulttuur sehe sämmilij sajattâhân algâaalmugin kyeskee aašijd . Sámediggeválggat doaimmahuvvojit juohke njealját jage . Sämitiggevaaljah toimâttuvvojeh jyehi niäljád ive . Čuovvovaš sámedikki válggat doaimmahuvvojit jagi 2015 . Puátteeh sämitige vaaljah toimâttuvvojeh ive 2015 . Sámedikki válgalávdegoddi ollašuhttá válggaid sámedikkis addojuvvon lága 4 logu ja vuoigatvuohtaministeriija válgameannudeamis addán ásahusa ( 3.11.2006/965 ) mielde . Sämitige vaaljâlävdikodde olášut vaaljâid sämitiggeest adelum laavâ 4 lovo já riehtiministeriö vaaljâlattiimist adelem asâttâs ( 3.11.2006/965 ) miäldásávt . Jietnavuoigadahtton leat sápmelaččat , geat leat merkejuvvon sámedikki válgalogahallamii . Jienâvuoigâdvuođâliih láá sämmiliih , kiäh láá merkkejum sämitige vaaljâluvâttâlmân . Jietnavuoigadahtton sápmelaččat leat maiddái válgagelbbolaččat ja sáhttet álgit válggain evttohassan . Jienâvuoigâdvuođâliih sämmiliih láá meiddei vaaljâtoháliih já pyehtiđ riemmâđ vaaljâin iävtukkâssân . Válgalogahallama ráhkadeapmi ja dasa ohcaleapmi Vaaljâluvâttâllâm rähtim já toos ucâlum Válgalávdegoddi merke válgalogahallamii daid sápmelaččaid , geat ledje jietnavuoigadahtton jagi 2011 válggain . Vaaljâlävdikodde merkkee vaaljâluvâttâlmân taid sämmilijd , kiäh lijjii jienâvuoigâdvuođâliih ive 2011 vaaljâin . Ovddit válggain válgalogahallamii merkejuvvon olbmuid mánát , geat leat boahtán jienastanvuoigatvuođaahkái , nuppiid sániiguin devdet 18 jagi maŋimustá válggaid maŋimuš beaivve , merkejuvvojit válgalogahallamii das maŋŋá , go sii leat almmuhan doallat iežaset sápmelažžan . Ovdebijn vaaljâin vaaljâluvâttâlmân merkkejum ulmui párnááh , kiäh láá šoddâm jienâvuoigâdvuotâahan ađai tevdih 18 ihheed majemustáá vaaljâi majemuš peeivi , merkkejuvvojeh vaaljâluvâttâlmân tast maŋa , ko sij láá almottâm ete aneh jieijâs sämmilâžžân . Dán almmuhusa galgá bargat juovlamánu maŋimuš beaivve rádjai , mii lea ovdal válgajagi . Taat almottâs kalga toohâđ vaaljâive ovdiipiäláá juovlâmáánu majemuu peeivi räi . Dan várás jienastanvuoigatvuođaahkái boahtán olbmuide postejuvvo máhcahankonfeluhtain ohcamušskovvi , man sii galget deavdit , vuolláičállit ja máhcahit poastta fárus válgalávdegoddái . Tađe várás jienâvuoigâdvuotâahan šaddee ulmuid postâduvvoo macâttâskooverttáin ucâmušluámáttâh , mon sii kalgeh tevdiđ , vuáláčäälliđ já macâttiđ poostâ peht vaaljâlävdikoodán . Válgalogahallamii merkejuvvojit maiddái dat olbmot , geat ieža čálalaččat ohcalit válgalogahallamii ja geaid válgalávdegoddi gávnnaha jietnavuoigadahtton sápmelažžan . Vaaljâluvâttâlmân merkkejuvvojeh meiddei toh ulmuuh , kiäh jiejah ucâluveh kirjálávt vaaljâluvâttâlmân já kiäid vaaljâlävdikodde pááhud jienâvuoigâdvuođâlâš sämmilâžžân . Válgalogahallamii sáhttá ohcalit sámediggelága 3 §:a 1 momeantta 1 , 2 ja 3 čuoggáid ja 21 § vuođul . Vaaljâluvâttâlmân puáhtá ucâluđ sämitiggelaavâ 3 § 1 moomeent 1 , 2 já 3 saje já 21 § vuáđuld . Bivdaga válgalogahallamii váldima dahje das eretsihkkuma várás galgá bargat válgalávdegotti dan dárkkuhusa várás ráhkadan ohcamušskoviin , man galgá máhcahit válgalávdegoddái poastta fárus nu , ahte dat joavdá maŋimustá juovlamánu 31 beaivve dmu 16.00 , mii lea ovdal válgajagi . Pivdem vaaljâluvâttâlmân väldimân teikâ tast meddâlistmân kalga toohâđ vaaljâlävdikode taan tárguttâs várás rähtim ucâmušluámáttuváin , mon kalga macâttiđ vaaljâlävdikoodán poostâ peht nuuvt , ete tot lii vuástáväldest majemustáá vaaljâive ovdiipiäláá juovlâmáánu 31 peeivi tme 16.00 . Almmuhus jienastanvuoigatvuođas Almottâs jienâvuoigâdvuođâst Válgalogahallamii merkejuvvon sápmelaččat ožžot almmuhusa jienastanvuoigatvuođas , válgalogahallama oaidninláhkai doallanáiggis ja - báikkiin ja válggaid doaimmaheapmái gulavaš eará áššiin poastta fáro guovva-njukčamánus válgajagi . Vaaljâluvâttâlmân merkkejum sämmiliih uážžuh almottâs jienâvuoigâdvuođâstis , vaaljâluvâttâllâm uáinimnááláorroomääigist já - soojijn já eres vaaljâi tooimâtmân kullee aašijn poostâ peht vaaljâive kuovâ-njuhčâmáánust . Buohkaide jienastanvuoigatvuođa bivdán olbmuide sáddejuvvo ovdal válgalogahallama ásaheami oaidninláhkai diehtu das , leatgo sii merkejuvvon válgalogahallamii vai eai . Puohháid jienâvuoigâdvuođâ pivdám ulmuid vuolgâttuvvoo ovdil vaaljâluvâttâllâm uáinimnáálápieijâm tiätu tast , ete láá-uv sii merkkejum vaaljâluvâttâlmân vâi iä . Válgalogahallan lea oaidninláhkai válgajagi njukčamánus 10 maŋŋálas árgabeaivve , ii goittotge árgalávvardaga . Vaaljâluvâttâllâm lii uáinimnáálá vaaljâive njuhčâmáánust 10 maŋalâs argâpeeivi , ij kuittâg argâlávurduv . Válgalogahallama dárkilut oaidninláhkai doallanáiggis ja - báikkis almmuhuvvo almmolaš gulahusain . Vaaljâluvâttâllâm täärhib uáinimnááláorroomääigist já - saajeest almottuvvoo almolâš kulluuttâssáin . Olmmoš , guhte lea iežas mielas guđđon vuoiggaheamet eret válgalogahallamis dahje gean guoskevaš merkejupmi válgalogahallamis lea boastut , sáhttá čálalaččat gáibidit njulgema válgalávdegottis maŋimustá 14 beaivve válgalogahallama oaidninláhkai doallama guoskevaš áiggi nohkamis . Olmooš , kote lii jieijâs mielâst kuođđum vuoigâdvuođâttáá meddâl vaaljâluvâttâlmist teikâ kiäm kyeskee merkkim vaaljâluvâttâlmist lii puástud , puáhtá kirjálávt vaattâđ njuolgim vaaljâlävdikoddeest majemustáá 14 peeivi vaaljâluvâttâllâm uáinimnáálátolâmân kyeskee ääigi nuhâmist . Válgalávdegotti mearrádussii duhtameahttun sáhttá buktit vuigengáibádusa sámedikki stivrai čoavdima várás . Vaaljâlävdikode miärádâsân tutâmettum puáhtá tuálvuđ njuolgimvátámuš sämitige stiivrâ čuávdimnáál . Evttohasa ásaheapmi Iävtukkâs asâttem Evttohasa sámedikki válggaide sáhttet ásahit uhcimustá golbma jietnavuoigadahtton sápmelačča maŋimustá 31 beaivve ovdal válgadoaimmahusa álggaheami . Iävtukkâs sämitige valjáid pyehtih asâttiđ ucemustáá kulmâ jienâvuoigâdvuođâlâš sämmilii majemustáá 31 peeivi ovdil vaaljâtoimâttâs algâttem . Evttohasa ásaheamis dieđihuvvo almmolaš gulahusain . Iävtukkâs aasâtmist tieđettuvvoo almolâš kulluuttâssáin . Evttohasásaheami várás devdojuvvo válgalávdegotti nannen skovvi . Iävtukkâsasâttâllâm várás kalga tevdiđ vaaljâlävdikode nanodem luámáttuv . Válgalávdegoddi gieđahallá evttohasaid válgagelbbolašvuođa , ráhkada ja nanne sin guoskevaš evttohaslogahallama ja almmustahttá dan farggamusat . Vaaljâlävdi ¬kodde kieđâvuš iävtukkâsâi vaaljâtohálâšvuođâ , ráhtá já naanood sijjân kyeskee iävtukkâsluvâttâllâm já almostit ton ájáttâlhánnáá . Válggaid doaimmaheapmi Vaaljâi toimâttem Sámediggeválggat doaimmahuvvojit válgajagi čakčamánu vuosttas dievas vahku vuossárggas álgi njealje vahku áigge . Sämitiggevaaljah toimâttuvvojeh vaaljâive čohčâmáánu vuossâmuu oles oho vuossaargâst älgee neelji oho ääigi . Válgaáššebáhpárat doaimmahuvvojit jietnavuoigadahtton olbmuide čakčamánu álggus poastta fárus čálihuvvon breavan ja jienasteaddji máhcaha válgaáššebáhpáriid válgalávdegoddái seammá láhkai čálihuvvon sáddehussan das maŋŋá go lea jienastan . Vaaljâäššikirjeh toimâttuvvojeh jienâvuoigâdvuođâláid čohčâmáánu aalgâst poostâ peht kirjejum reiváin já jienâsteijee maaccât vaaljâäššikiirjijd vaaljâlävdikoodán siämmáá náálá kirjejum vuolgâttâssân ko lii jienâstâm . Poastta bokte sáddejuvvon válgaáššebáhpárat galget leat válgalávdegottis jienaidrehkenastima álggaheami rádjai . Poostâ peht vuolgâttum vaaljâäššikirjeh kalgeh leđe vaaljâlävdikoddeest jienâirekinistem algâttem räi . Jienaidrehkenastin álggahuvvo válggaid álggaheamis viđát vahku vuossárgga . Jienâirekinistem algâttuvvoo vaaljâi aalgâtmist viiđâd oho vuossaargâ . Sámedikki lahttun bohtet dat 21 olbmo , geat válggain leat ožžon eanemus jienaid dainna eavttuin , ahte sin joavkkus leat uhcimustá golbma lahtu guđege sámiid ruovttuguovllu gielddas ( oktiibuot 12 ) . Sämitige jesânin šaddeh toh 21 olmožid , kiäh láá vaaljâin uažžum enâmustáá jienâid toin iävttoin , et sii juávhust láá ucemustáá kulmâ jeessân jieškote-uv sämikuávlu kieldâst ( ohtsis 12 ) . Lassin dáid gielddain boahtá válljejuvvot okta várrelahttu guđege gielddas ( oktiibuot 4 ) . Lasseen täin kieldâin šadda väljejuđ ohtâ värijeessân jieškiäst-uv ( ohtsis 4 ) . Válgalávdegoddi nanne válgga bohtosa goalmmát beaivve jienaidrehkenastima álggaheamis doallan čoahkkimis . Vaaljâlävdikodde naanood vaaljâi puáttus čuákkimistis , mii tuálloo kuálmád peeivi jienâirekinistem aalgâtmist . Ohcanskovvi Ucâmušluámáttâh