Válgalávdegotti ságajođiheaddji
vaaljâlävdikode saavâjođetteijee
janne .
nakkalajarvi ( at ) samediggi .
fi
Válgalávdegotti čálli
vaaljâlävdikode čällee
antti . aikio ( at ) samediggi .
Antti Aikio 050 434 1523 / 010 839 3189
fi
Válgalávdegotti plánejeaddji
Vaaljâvuávájeijee
arttijeff ( at ) samediggi .
fi Ohcanskovvi
Ucâmušluámáttâh
Sámedikki válggat
Sämitige vaaljah
Sámedikki válggat
Sämitige vaaljah
Sámiide eamiálbmogin lea vuođđolágas sihkkaraston iežaset giela ja kultuvrra guoski iešráđđen sámiid ruovttuguovllus .
Sämmiláid algâaalmugin lii vuáđulaavâst torvejum jieijâs kielân já kulttuurân kyeskee jiešhaldâšem sämikuávlust .
Iešráđđema pláne ja ollašuhttá sámediggi jagi 1996 rájes ( Láhka sámedikkis 17.7.1995/974 ) .
Jiešhaldâšem vuáváá já olášut sämitigge ive 1996 rääjist ( Laahâ sämitiggeest 17.7.1995/974 ) .
Sámediggi lea sámiid iežaset álbmotválljen orgána , man bargun lea fuolahit sámiid iežaset giela ja kultuvrra sihke sámiid sajádaga eamiálbmogin guoski áššiid .
Sämitigge lii sämmilij jieijâs aalmugváldálâš ovdâsteijeejuávkku , mon pargon lii tipšođ sämmilij jieijâs kielâ já kulttuur sehe sämmilij sajattâhân algâaalmugin kyeskee aašijd .
Sámediggeválggat doaimmahuvvojit juohke njealját jage .
Sämitiggevaaljah toimâttuvvojeh jyehi niäljád ive .
Čuovvovaš sámedikki válggat doaimmahuvvojit jagi 2015 .
Puátteeh sämitige vaaljah toimâttuvvojeh ive 2015 .
Sámedikki válgalávdegoddi ollašuhttá válggaid sámedikkis addojuvvon lága 4 logu ja vuoigatvuohtaministeriija válgameannudeamis addán ásahusa ( 3.11.2006/965 ) mielde .
Sämitige vaaljâlävdikodde olášut vaaljâid sämitiggeest adelum laavâ 4 lovo já riehtiministeriö vaaljâlattiimist adelem asâttâs ( 3.11.2006/965 ) miäldásávt .
Jietnavuoigadahtton leat sápmelaččat , geat leat merkejuvvon sámedikki válgalogahallamii .
Jienâvuoigâdvuođâliih láá sämmiliih , kiäh láá merkkejum sämitige vaaljâluvâttâlmân .
Jietnavuoigadahtton sápmelaččat leat maiddái válgagelbbolaččat ja sáhttet álgit válggain evttohassan .
Jienâvuoigâdvuođâliih sämmiliih láá meiddei vaaljâtoháliih já pyehtiđ riemmâđ vaaljâin iävtukkâssân .
Válgalogahallama ráhkadeapmi ja dasa ohcaleapmi
Vaaljâluvâttâllâm rähtim já toos ucâlum
Válgalávdegoddi merke válgalogahallamii daid sápmelaččaid , geat ledje jietnavuoigadahtton jagi 2011 válggain .
Vaaljâlävdikodde merkkee vaaljâluvâttâlmân taid sämmilijd , kiäh lijjii jienâvuoigâdvuođâliih ive 2011 vaaljâin .
Ovddit válggain válgalogahallamii merkejuvvon olbmuid mánát , geat leat boahtán jienastanvuoigatvuođaahkái , nuppiid sániiguin devdet 18 jagi maŋimustá válggaid maŋimuš beaivve , merkejuvvojit válgalogahallamii das maŋŋá , go sii leat almmuhan doallat iežaset sápmelažžan .
Ovdebijn vaaljâin vaaljâluvâttâlmân merkkejum ulmui párnááh , kiäh láá šoddâm jienâvuoigâdvuotâahan ađai tevdih 18 ihheed majemustáá vaaljâi majemuš peeivi , merkkejuvvojeh vaaljâluvâttâlmân tast maŋa , ko sij láá almottâm ete aneh jieijâs sämmilâžžân .
Dán almmuhusa galgá bargat juovlamánu maŋimuš beaivve rádjai , mii lea ovdal válgajagi .
Taat almottâs kalga toohâđ vaaljâive ovdiipiäláá juovlâmáánu majemuu peeivi räi .
Dan várás jienastanvuoigatvuođaahkái boahtán olbmuide postejuvvo máhcahankonfeluhtain ohcamušskovvi , man sii galget deavdit , vuolláičállit ja máhcahit poastta fárus válgalávdegoddái .
Tađe várás jienâvuoigâdvuotâahan šaddee ulmuid postâduvvoo macâttâskooverttáin ucâmušluámáttâh , mon sii kalgeh tevdiđ , vuáláčäälliđ já macâttiđ poostâ peht vaaljâlävdikoodán .
Válgalogahallamii merkejuvvojit maiddái dat olbmot , geat ieža čálalaččat ohcalit válgalogahallamii ja geaid válgalávdegoddi gávnnaha jietnavuoigadahtton sápmelažžan .
Vaaljâluvâttâlmân merkkejuvvojeh meiddei toh ulmuuh , kiäh jiejah ucâluveh kirjálávt vaaljâluvâttâlmân já kiäid vaaljâlävdikodde pááhud jienâvuoigâdvuođâlâš sämmilâžžân .
Válgalogahallamii sáhttá ohcalit sámediggelága 3 §:a 1 momeantta 1 , 2 ja 3 čuoggáid ja 21 § vuođul .
Vaaljâluvâttâlmân puáhtá ucâluđ sämitiggelaavâ 3 § 1 moomeent 1 , 2 já 3 saje já 21 § vuáđuld .
Bivdaga válgalogahallamii váldima dahje das eretsihkkuma várás galgá bargat válgalávdegotti dan dárkkuhusa várás ráhkadan ohcamušskoviin , man galgá máhcahit válgalávdegoddái poastta fárus nu , ahte dat joavdá maŋimustá juovlamánu 31 beaivve dmu 16.00 , mii lea ovdal válgajagi .
Pivdem vaaljâluvâttâlmân väldimân teikâ tast meddâlistmân kalga toohâđ vaaljâlävdikode taan tárguttâs várás rähtim ucâmušluámáttuváin , mon kalga macâttiđ vaaljâlävdikoodán poostâ peht nuuvt , ete tot lii vuástáväldest majemustáá vaaljâive ovdiipiäláá juovlâmáánu 31 peeivi tme 16.00 .
Almmuhus jienastanvuoigatvuođas
Almottâs jienâvuoigâdvuođâst
Válgalogahallamii merkejuvvon sápmelaččat ožžot almmuhusa jienastanvuoigatvuođas , válgalogahallama oaidninláhkai doallanáiggis ja - báikkiin ja válggaid doaimmaheapmái gulavaš eará áššiin poastta fáro guovva-njukčamánus válgajagi .
Vaaljâluvâttâlmân merkkejum sämmiliih uážžuh almottâs jienâvuoigâdvuođâstis , vaaljâluvâttâllâm uáinimnááláorroomääigist já - soojijn já eres vaaljâi tooimâtmân kullee aašijn poostâ peht vaaljâive kuovâ-njuhčâmáánust .
Buohkaide jienastanvuoigatvuođa bivdán olbmuide sáddejuvvo ovdal válgalogahallama ásaheami oaidninláhkai diehtu das , leatgo sii merkejuvvon válgalogahallamii vai eai .
Puohháid jienâvuoigâdvuođâ pivdám ulmuid vuolgâttuvvoo ovdil vaaljâluvâttâllâm uáinimnáálápieijâm tiätu tast , ete láá-uv sii merkkejum vaaljâluvâttâlmân vâi iä .
Válgalogahallan lea oaidninláhkai válgajagi njukčamánus 10 maŋŋálas árgabeaivve , ii goittotge árgalávvardaga .
Vaaljâluvâttâllâm lii uáinimnáálá vaaljâive njuhčâmáánust 10 maŋalâs argâpeeivi , ij kuittâg argâlávurduv .
Válgalogahallama dárkilut oaidninláhkai doallanáiggis ja - báikkis almmuhuvvo almmolaš gulahusain .
Vaaljâluvâttâllâm täärhib uáinimnááláorroomääigist já - saajeest almottuvvoo almolâš kulluuttâssáin .
Olmmoš , guhte lea iežas mielas guđđon vuoiggaheamet eret válgalogahallamis dahje gean guoskevaš merkejupmi válgalogahallamis lea boastut , sáhttá čálalaččat gáibidit njulgema válgalávdegottis maŋimustá 14 beaivve válgalogahallama oaidninláhkai doallama guoskevaš áiggi nohkamis .
Olmooš , kote lii jieijâs mielâst kuođđum vuoigâdvuođâttáá meddâl vaaljâluvâttâlmist teikâ kiäm kyeskee merkkim vaaljâluvâttâlmist lii puástud , puáhtá kirjálávt vaattâđ njuolgim vaaljâlävdikoddeest majemustáá 14 peeivi vaaljâluvâttâllâm uáinimnáálátolâmân kyeskee ääigi nuhâmist .
Válgalávdegotti mearrádussii duhtameahttun sáhttá buktit vuigengáibádusa sámedikki stivrai čoavdima várás .
Vaaljâlävdikode miärádâsân tutâmettum puáhtá tuálvuđ njuolgimvátámuš sämitige stiivrâ čuávdimnáál .
Evttohasa ásaheapmi
Iävtukkâs asâttem
Evttohasa sámedikki válggaide sáhttet ásahit uhcimustá golbma jietnavuoigadahtton sápmelačča maŋimustá 31 beaivve ovdal válgadoaimmahusa álggaheami .
Iävtukkâs sämitige valjáid pyehtih asâttiđ ucemustáá kulmâ jienâvuoigâdvuođâlâš sämmilii majemustáá 31 peeivi ovdil vaaljâtoimâttâs algâttem .
Evttohasa ásaheamis dieđihuvvo almmolaš gulahusain .
Iävtukkâs aasâtmist tieđettuvvoo almolâš kulluuttâssáin .
Evttohasásaheami várás devdojuvvo válgalávdegotti nannen skovvi .
Iävtukkâsasâttâllâm várás kalga tevdiđ vaaljâlävdikode nanodem luámáttuv .
Válgalávdegoddi gieđahallá evttohasaid válgagelbbolašvuođa , ráhkada ja nanne sin guoskevaš evttohaslogahallama ja almmustahttá dan farggamusat .
Vaaljâlävdi ¬kodde kieđâvuš iävtukkâsâi vaaljâtohálâšvuođâ , ráhtá já naanood sijjân kyeskee iävtukkâsluvâttâllâm já almostit ton ájáttâlhánnáá .
Válggaid doaimmaheapmi
Vaaljâi toimâttem
Sámediggeválggat doaimmahuvvojit válgajagi čakčamánu vuosttas dievas vahku vuossárggas álgi njealje vahku áigge .
Sämitiggevaaljah toimâttuvvojeh vaaljâive čohčâmáánu vuossâmuu oles oho vuossaargâst älgee neelji oho ääigi .
Válgaáššebáhpárat doaimmahuvvojit jietnavuoigadahtton olbmuide čakčamánu álggus poastta fárus čálihuvvon breavan ja jienasteaddji máhcaha válgaáššebáhpáriid válgalávdegoddái seammá láhkai čálihuvvon sáddehussan das maŋŋá go lea jienastan .
Vaaljâäššikirjeh toimâttuvvojeh jienâvuoigâdvuođâláid čohčâmáánu aalgâst poostâ peht kirjejum reiváin já jienâsteijee maaccât vaaljâäššikiirjijd vaaljâlävdikoodán siämmáá náálá kirjejum vuolgâttâssân ko lii jienâstâm .
Poastta bokte sáddejuvvon válgaáššebáhpárat galget leat válgalávdegottis jienaidrehkenastima álggaheami rádjai .
Poostâ peht vuolgâttum vaaljâäššikirjeh kalgeh leđe vaaljâlävdikoddeest jienâirekinistem algâttem räi .
Jienaidrehkenastin álggahuvvo válggaid álggaheamis viđát vahku vuossárgga .
Jienâirekinistem algâttuvvoo vaaljâi aalgâtmist viiđâd oho vuossaargâ .
Sámedikki lahttun bohtet dat 21 olbmo , geat válggain leat ožžon eanemus jienaid dainna eavttuin , ahte sin joavkkus leat uhcimustá golbma lahtu guđege sámiid ruovttuguovllu gielddas ( oktiibuot 12 ) .
Sämitige jesânin šaddeh toh 21 olmožid , kiäh láá vaaljâin uažžum enâmustáá jienâid toin iävttoin , et sii juávhust láá ucemustáá kulmâ jeessân jieškote-uv sämikuávlu kieldâst ( ohtsis 12 ) .
Lassin dáid gielddain boahtá válljejuvvot okta várrelahttu guđege gielddas ( oktiibuot 4 ) .
Lasseen täin kieldâin šadda väljejuđ ohtâ värijeessân jieškiäst-uv ( ohtsis 4 ) .
Válgalávdegoddi nanne válgga bohtosa goalmmát beaivve jienaidrehkenastima álggaheamis doallan čoahkkimis .
Vaaljâlävdikodde naanood vaaljâi puáttus čuákkimistis , mii tuálloo kuálmád peeivi jienâirekinistem aalgâtmist .
Ohcanskovvi
Ucâmušluámáttâh