Sámediggi juohká nuoraid girjegilvvohallama bálkkašumiid
Sámediggi almmuha Sámenuoraid dáiddadáhpáhusa 2008 girjegilvvu bohtosiid ja juohká bálkkašumiid skuvllaid giđđafeasttain .
Kirjekišto puátuseh säminuorâi taaidâtábáhtus 2008
Sámenuoraid dáiddadáhpáhusa 2008 earenoamáš sámefáddan lei girji , mii galggai juogaláhkái guoskkahit sámi eallima ja kultuvrra .
Säminuorâi taaidâtábáhtus 2008 sierânâs sämiteeman lâi kirje , mii koolgâi mottoomnáálá kuoskâttiđ säämi eellim já kulttuur .
Girjegilvvus eai lean ahkeráját .
Kištoost iä lamaš aheraijiittâsah .
Mearreáigái bohte oktiibuot 27 iešguđetlágan girjji , main golmmas ledje Power Point – prográmmain ráhkaduvvon davvisámegielat cd-girjjit .
Meriááigán pottii 27 jieškoteuvlágán kirje , main kulmâ lijjii tavesämikielâliih , Power Point – ohjelmáin rahtum cd-kirjeh .
Davvisámegielat bábergirjjit bohte 17 , anárašgiellagat 4 ja nuortalaš girjjit 3 .
Tavesämikielâliih pävirkirjeh lijjii 17 , aanaarsämikielâliih 4 já nuorttâsämikielâliih 3 .
Davvisámegielat girjjiid árvvoštalai Ruoŧa sámi dáiddár , girječálli ja oahpaheaddji Inghilda Tapio .
Tavesämikielâlâš kiirjijd árvuštâlâi Ruotâ sämitaaidâr , kirječällee já máttáátteijee Inghilda Tapio .
Su mielas lei hui váttis válljet vuoitti , go nu máŋggas ledje fiinna ja vuđolaš barggut .
Suu mielâst vyeitte valjim lâi vaigâd , ko maaŋgah kirjeh lijjii fijnáh já huolâlávt rahtum .
Son árvvoštalai girjjiid maid dan vuođul , mo dain sáhtášii almmuhit ja deaddilit “ albma ” girjin .
Sun árvuštâlâi meiddei máhđulâšvuođâid teddiliđ já almostittiđ kiirjijd .
Nuoramus mánáid joavkkus bálkáhuvvo Avvila vuolleskuvlla 0-2 luohkáid Máidnasat mánuid mielde .
Nuorâbij kirječällei kiirjijn palhâšuvvoo Avveel vyeiliškoovlâ 0-2 luokkalâš Máidnasat mánuid mielde .
“ Hui fiinna girji mii eandalii galggašii deaddiluvvot .
“ Uáli fiijnâ kirje , mon kolgâččij teddiliđ .
Fiinna govat ja “ onomatopoehtalaš ” čálus dahket girjji hui gelddolažžan .
Fiijnâ koveh já onomatopoeetlâš tekstâ taheh kirjeest uáli kiäldulii .
Ja dan mielde lea várra hui álki oahppat mánuid . ”
Kirje vievâst lii älkkee oppâđ mánuppoojij sämikielâlâš noomâid ” .
Nuppi bálkkašumi dán joavkkus oažžu Anára vuolleskuvlla 3-6 luohká Manin nu lea ?
Nubben taan juávhust palhâšuvvoo Aanaar vyeliškoovlâ 3-4 luokkalij Manin nu lea ?
Ággán Tapio čállá : “ Somas ja gelddolaš muitalusat unnit mánáide .
“ Hitruus já kiäldulâš muštâlusah ucebáid párnáid .
Fiinna , buorit govat mat juo ieža muitalit fearaniid . ”
Fiijnâ koveh muštâleh fiäránijn ” .
Veháš boarrásut mánáid girjjiin bálkáhuvvojit Gárasavvona skuvlla 6. luohká Ellen-Máret Juuso girjjiinis Geatki ohcá iežas bearráža ja Gáregasnjárgga skuvlla 6. luohká Mánná duoddaris , mas lea “ somás muitalus ja fiinna govat .
Váhá sruárráábij párnái kiirjijn palhâšuvvojeh Kärisavvoon škoovlâ 6. luoka Ellen-Máret Juuso Geatki ohcá iežas bearráža já Kärigâsnjaargâ škoovlâ 6. luokkalij Mánná duoddaris , mast “ muštâluš lii suámi já koveh fiijnáh .
Das lea maid nu gohčoduvvon rukses láigi mii doalvu muitalusa ovddosguvlui ” .
Tast lii meiddei nk. ruopsis läigi mii tuálvu mainâs ovdâskulij . ”
Ellen-Máret Juuso girji jienastuvvui maid geahččiid favorihttan Heahtás .
Ellen-Máret Juuso kirje lii meiddei “ keččei jiellâh ” Hettaast .
Tapio mielas girjjis lei buorre muitalus , fiinna govat ja “ rukses láigi ” .
Tapio mielâst kirjeest lii šiev maainâs , fiijnâ koveh já ruopsis läigi .
Girjjis lea dehálaš fádda : aktonasvuohta ii leat somá , muhto dat unna geatkkáš goit gávdná olbmáid .
Kirjeest lii tehálâš teema : “ ohtuunâsvuotâ ij lah suámi , mut mainâs uccâ kiäđháš kávná kuittâg ustevijd ! ”
Stuorit mánáid girjjiin bálkáhuvvo Anára vuolleskuvlla 6. luohká girjji Vierccain vuitui .
Stuárráábij párnái kiirjijn palhâšuvvoo Aanaar vyeliškoovlâ 6. luoka Vierccain vuitui .
“ Dás lea dat nu gohčoduvvon “ rukses láigi ” .
“ Kirjeest lii ruop-sis läigi .
Dan lea álki lohkat ja das leat hirbmat buorit govat .
Tom lii älkkee luuhâđ já tast láá tuođâi-uv fiijnâ koveh .
Hui somás muitalus . Beassá boagustit ” .
Hitruus muštâluš mon piäsá povvâstiđ . ”
Avvila vuolledási 3-6 luohká girji Gonagasa gollit ja stáluid silbbat oažžu maid bálkkašumi erenoamáš dáiddalašvuođa dihte .
Avveel vyeliškoovlâ 3-6 luokkalij Gonagasa gollit já stáluid silbbat palhâšuvvoo eromâš taaidâlâšvuođâs keežild .
Dán Tapio mielas galggašii deaddilit earenoamážit oanehis muitalusaid geažil .
Tapio mielâst kirje heivee teddilemnáál eromâšávt uánihis muštâlusâi áánsust .
Nuortalašgielat girjjiid logai Satu Moshnikoff , guhte lea almmuhan moanaid girjjiid ja bargan hui ollu nuortalašgiela ovdii .
Nuorttâsämikielâlâš kiirjijd luuvâi Satu Moshnikoff , kote lii almostittám maaŋgâid kiirjijd já porgâm ennuu mávsulâš pargo nuorttâsämikielâ oovdân .
Su evttohusa vuođul bálkáhit 3. luohkálaš Juuso Fofonoffa girjji Sää ´m jânnan rock ´s , mas lea áigeguovdilis fádda ja ollu fantasiija .
Suu iävtuttâs mield palhâšume adeluvvoo kuálmádluokkalâš Juuso Fofonoff kiirjám Sää ´m jânnan rock ´s , mast lii äigikyevdilis arttâ já ennuu mielâkuvviittâs .
Čálli lea heivehan máttuin árbejuvvon dáidduid dálá áigái buriin bohtosiiguin .
Čällee heivit madâräijihijn ärbejum luodâi tubdâmtiäđu tááláá ááigán puorij putusijguin .
Moshnikoff ávžžuha čálli joatkit girječállima !
Moshnikoff avžut kirje rähtee juátkiđ pyereest álgám čäällim !
Anarašgielat girjjiid árvvoštalai girječálli ja dáiddár Aune Kuuva , gean evttohusa vuođul bálkkašupmi addojuvvo Anára vuolleskuvlla 5-6 luohká oahppiid girjái Lappum uábbi , man leat dahkan Marjut Ahvenlampi , Pekka Moilanen , Riikka Morottaja , Anne Seipiharju ja Jussá Seurujärvi .
Aanaarsämikielâlâš kiirjijd árvuštâlâi kirječällee já taaidâr Aune Kuuva , kiän iävtuttâs mield palhâšume adeluvvoo Aanaar vyelitääsi 5-6 luokkalij Marjut Ahvenlampi , Pekka Moilas , Riikka Morottaja , Anne Seipiharju já Jussá Seurujärvi kiirján Lappum uábbi .
Girjjis lea buorre ja gelddolaš máinnas ja hui fiinna govat .
Kirjeest lii hitruus já kiäldulâš muštâlus já uáli fiijnâ koveh .
Máidnasis leat ollut dáhpáhusat ja fantasiija .
Mainâsist láá ennuu tábáhtusah já tast lii fantasia .
CD-girjjiid árvvoštalai Sámediggi skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahat .
CD-kiirjijd árvuštâlâi Sämitige škovlim- já oppâateriaaltoimâttâh .
Gilbbesjávrri skuvlla 2-9 luohká girji Olbmot ovdal min oaččui buot eanemus plus-čuoggáid .
Kilbišjäävri škoovlâ diačáitálmâs Olbmot ovdal min finnij enâmustáá plus-meerhâid .
Girji lea hui kreatiiva , dat rahpá ođđa luottaid ovdanbuktimii ja dahká historjjá geasuheaddjin .
Kirje lii uáli kreatiivlâš , tot leehâst uđđâ oovdânpyehtimvuovijd já taha historjá oppâmist mielâkiddiivâš .
Hui buorit govat , ollu buorit ja dáiddalaš ideat ja fiinna ivnnit .
Tast láá ennuu fiijnâ koveh , šiev já taaidâlâš ideah já čuálččáás iivneh .
Dat lea spontána , miellagiddevaš ja vuđolaš ovdanbuktin , man sihkkarit lei suohtas bargat .
Spontaanlâš já mielâkiddiivâš oovdânpyehtim , mon lii lamaš vissásávt hitruu porgâđ !
Doaimmahaga mielas dat heive temámateriálan historjjá oahpahussii .
Oovdânpyehtim heivee teemamateriaalân historjá máttááttâsân .
Minusin sáhttá máinnašit nama , man ferte molsut , dasgo dán nammasaš historjjá girji gávdno juo !
Miinusân puáhtá mainâšiđ kirje noomâ , mon ferttee molsođ , ko siämmáánommâsâš hirtorjá kirje lii juo lemin !
SÁMEDIGGI SÁVVÁ LIHKU JA ČÁLLINMOVTTA BUOHKAIDE NUORRA GIRJEČÁLLIIDE JA HÁSTALA AIN OVDDIDIT ČÁLLINDÁIDDUIDEASET !
SÄMITIGGE TUÁIVUT LUHO JÁ ČÄÄLLIMMOOVTÂ PUOHHÁID NUORÂ KIRJEČÄLLEID JÁ HÁSTÁ SII AINUV OVDEDIĐ ČÄÄLLIMTÁIDUIDIS !
SÁMEDIGGI GIITÁ SÁMEOAHPAHEADDJIID BUORI BAGADALLAMA JA MÁNÁID JA NUORAID MOVTTIDAHTTIMA OVDDAS !
SÄMITIGGE KIJTTÁ SÄMIMÁTTÁÁTTEIJEID ŠIEV STIVRIIMIST JÁ PÁRNÁI JÁ NUORÂI MOOVDITMIST !
Sámediggi sávvá sihke oahppiide ja oahpaheaddjiide buori geasi !
Sämitigge tuáivut uáppeid já máttáátteijeid pyeri keesi !
Boahtte giđa temáide , mat leat teáhter ja filbma , máhccat čakčat go skuvllat fas álget .
Maccâp čohčuv škoovlâi älgim maŋa puáttee kiiđâ taaidâtábáhtus teemaid , moh láá teatter já elleekove .