Sámediggi juohká nuoraid girjegilvvohallama bálkkašumiid Sámediggi almmuha Sámenuoraid dáiddadáhpáhusa 2008 girjegilvvu bohtosiid ja juohká bálkkašumiid skuvllaid giđđafeasttain . Kirjekišto puátuseh säminuorâi taaidâtábáhtus 2008 Sámenuoraid dáiddadáhpáhusa 2008 earenoamáš sámefáddan lei girji , mii galggai juogaláhkái guoskkahit sámi eallima ja kultuvrra . Säminuorâi taaidâtábáhtus 2008 sierânâs sämiteeman lâi kirje , mii koolgâi mottoomnáálá kuoskâttiđ säämi eellim já kulttuur . Girjegilvvus eai lean ahkeráját . Kištoost iä lamaš aheraijiittâsah . Mearreáigái bohte oktiibuot 27 iešguđetlágan girjji , main golmmas ledje Power Point – prográmmain ráhkaduvvon davvisámegielat cd-girjjit . Meriááigán pottii 27 jieškoteuvlágán kirje , main kulmâ lijjii tavesämikielâliih , Power Point – ohjelmáin rahtum cd-kirjeh . Davvisámegielat bábergirjjit bohte 17 , anárašgiellagat 4 ja nuortalaš girjjit 3 . Tavesämikielâliih pävirkirjeh lijjii 17 , aanaarsämikielâliih 4 já nuorttâsämikielâliih 3 . Davvisámegielat girjjiid árvvoštalai Ruoŧa sámi dáiddár , girječálli ja oahpaheaddji Inghilda Tapio . Tavesämikielâlâš kiirjijd árvuštâlâi Ruotâ sämitaaidâr , kirječällee já máttáátteijee Inghilda Tapio . Su mielas lei hui váttis válljet vuoitti , go nu máŋggas ledje fiinna ja vuđolaš barggut . Suu mielâst vyeitte valjim lâi vaigâd , ko maaŋgah kirjeh lijjii fijnáh já huolâlávt rahtum . Son árvvoštalai girjjiid maid dan vuođul , mo dain sáhtášii almmuhit ja deaddilit “ albma ” girjin . Sun árvuštâlâi meiddei máhđulâšvuođâid teddiliđ já almostittiđ kiirjijd . Nuoramus mánáid joavkkus bálkáhuvvo Avvila vuolleskuvlla 0-2 luohkáid Máidnasat mánuid mielde . Nuorâbij kirječällei kiirjijn palhâšuvvoo Avveel vyeiliškoovlâ 0-2 luokkalâš Máidnasat mánuid mielde . “ Hui fiinna girji mii eandalii galggašii deaddiluvvot . “ Uáli fiijnâ kirje , mon kolgâččij teddiliđ . Fiinna govat ja “ onomatopoehtalaš ” čálus dahket girjji hui gelddolažžan . Fiijnâ koveh já onomatopoeetlâš tekstâ taheh kirjeest uáli kiäldulii . Ja dan mielde lea várra hui álki oahppat mánuid . ” Kirje vievâst lii älkkee oppâđ mánuppoojij sämikielâlâš noomâid ” . Nuppi bálkkašumi dán joavkkus oažžu Anára vuolleskuvlla 3-6 luohká Manin nu lea ? Nubben taan juávhust palhâšuvvoo Aanaar vyeliškoovlâ 3-4 luokkalij Manin nu lea ? Ággán Tapio čállá : “ Somas ja gelddolaš muitalusat unnit mánáide . “ Hitruus já kiäldulâš muštâlusah ucebáid párnáid . Fiinna , buorit govat mat juo ieža muitalit fearaniid . ” Fiijnâ koveh muštâleh fiäránijn ” . Veháš boarrásut mánáid girjjiin bálkáhuvvojit Gárasavvona skuvlla 6. luohká Ellen-Máret Juuso girjjiinis Geatki ohcá iežas bearráža ja Gáregasnjárgga skuvlla 6. luohká Mánná duoddaris , mas lea “ somás muitalus ja fiinna govat . Váhá sruárráábij párnái kiirjijn palhâšuvvojeh Kärisavvoon škoovlâ 6. luoka Ellen-Máret Juuso Geatki ohcá iežas bearráža já Kärigâsnjaargâ škoovlâ 6. luokkalij Mánná duoddaris , mast “ muštâluš lii suámi já koveh fiijnáh . Das lea maid nu gohčoduvvon rukses láigi mii doalvu muitalusa ovddosguvlui ” . Tast lii meiddei nk. ruopsis läigi mii tuálvu mainâs ovdâskulij . ” Ellen-Máret Juuso girji jienastuvvui maid geahččiid favorihttan Heahtás . Ellen-Máret Juuso kirje lii meiddei “ keččei jiellâh ” Hettaast . Tapio mielas girjjis lei buorre muitalus , fiinna govat ja “ rukses láigi ” . Tapio mielâst kirjeest lii šiev maainâs , fiijnâ koveh já ruopsis läigi . Girjjis lea dehálaš fádda : aktonasvuohta ii leat somá , muhto dat unna geatkkáš goit gávdná olbmáid . Kirjeest lii tehálâš teema : “ ohtuunâsvuotâ ij lah suámi , mut mainâs uccâ kiäđháš kávná kuittâg ustevijd ! ” Stuorit mánáid girjjiin bálkáhuvvo Anára vuolleskuvlla 6. luohká girjji Vierccain vuitui . Stuárráábij párnái kiirjijn palhâšuvvoo Aanaar vyeliškoovlâ 6. luoka Vierccain vuitui . “ Dás lea dat nu gohčoduvvon “ rukses láigi ” . “ Kirjeest lii ruop-sis läigi . Dan lea álki lohkat ja das leat hirbmat buorit govat . Tom lii älkkee luuhâđ já tast láá tuođâi-uv fiijnâ koveh . Hui somás muitalus . Beassá boagustit ” . Hitruus muštâluš mon piäsá povvâstiđ . ” Avvila vuolledási 3-6 luohká girji Gonagasa gollit ja stáluid silbbat oažžu maid bálkkašumi erenoamáš dáiddalašvuođa dihte . Avveel vyeliškoovlâ 3-6 luokkalij Gonagasa gollit já stáluid silbbat palhâšuvvoo eromâš taaidâlâšvuođâs keežild . Dán Tapio mielas galggašii deaddilit earenoamážit oanehis muitalusaid geažil . Tapio mielâst kirje heivee teddilemnáál eromâšávt uánihis muštâlusâi áánsust . Nuortalašgielat girjjiid logai Satu Moshnikoff , guhte lea almmuhan moanaid girjjiid ja bargan hui ollu nuortalašgiela ovdii . Nuorttâsämikielâlâš kiirjijd luuvâi Satu Moshnikoff , kote lii almostittám maaŋgâid kiirjijd já porgâm ennuu mávsulâš pargo nuorttâsämikielâ oovdân . Su evttohusa vuođul bálkáhit 3. luohkálaš Juuso Fofonoffa girjji Sää ´m jânnan rock ´s , mas lea áigeguovdilis fádda ja ollu fantasiija . Suu iävtuttâs mield palhâšume adeluvvoo kuálmádluokkalâš Juuso Fofonoff kiirjám Sää ´m jânnan rock ´s , mast lii äigikyevdilis arttâ já ennuu mielâkuvviittâs . Čálli lea heivehan máttuin árbejuvvon dáidduid dálá áigái buriin bohtosiiguin . Čällee heivit madâräijihijn ärbejum luodâi tubdâmtiäđu tááláá ááigán puorij putusijguin . Moshnikoff ávžžuha čálli joatkit girječállima ! Moshnikoff avžut kirje rähtee juátkiđ pyereest álgám čäällim ! Anarašgielat girjjiid árvvoštalai girječálli ja dáiddár Aune Kuuva , gean evttohusa vuođul bálkkašupmi addojuvvo Anára vuolleskuvlla 5-6 luohká oahppiid girjái Lappum uábbi , man leat dahkan Marjut Ahvenlampi , Pekka Moilanen , Riikka Morottaja , Anne Seipiharju ja Jussá Seurujärvi . Aanaarsämikielâlâš kiirjijd árvuštâlâi kirječällee já taaidâr Aune Kuuva , kiän iävtuttâs mield palhâšume adeluvvoo Aanaar vyelitääsi 5-6 luokkalij Marjut Ahvenlampi , Pekka Moilas , Riikka Morottaja , Anne Seipiharju já Jussá Seurujärvi kiirján Lappum uábbi . Girjjis lea buorre ja gelddolaš máinnas ja hui fiinna govat . Kirjeest lii hitruus já kiäldulâš muštâlus já uáli fiijnâ koveh . Máidnasis leat ollut dáhpáhusat ja fantasiija . Mainâsist láá ennuu tábáhtusah já tast lii fantasia . CD-girjjiid árvvoštalai Sámediggi skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahat . CD-kiirjijd árvuštâlâi Sämitige škovlim- já oppâateriaaltoimâttâh . Gilbbesjávrri skuvlla 2-9 luohká girji Olbmot ovdal min oaččui buot eanemus plus-čuoggáid . Kilbišjäävri škoovlâ diačáitálmâs Olbmot ovdal min finnij enâmustáá plus-meerhâid . Girji lea hui kreatiiva , dat rahpá ođđa luottaid ovdanbuktimii ja dahká historjjá geasuheaddjin . Kirje lii uáli kreatiivlâš , tot leehâst uđđâ oovdânpyehtimvuovijd já taha historjá oppâmist mielâkiddiivâš . Hui buorit govat , ollu buorit ja dáiddalaš ideat ja fiinna ivnnit . Tast láá ennuu fiijnâ koveh , šiev já taaidâlâš ideah já čuálččáás iivneh . Dat lea spontána , miellagiddevaš ja vuđolaš ovdanbuktin , man sihkkarit lei suohtas bargat . Spontaanlâš já mielâkiddiivâš oovdânpyehtim , mon lii lamaš vissásávt hitruu porgâđ ! Doaimmahaga mielas dat heive temámateriálan historjjá oahpahussii . Oovdânpyehtim heivee teemamateriaalân historjá máttááttâsân . Minusin sáhttá máinnašit nama , man ferte molsut , dasgo dán nammasaš historjjá girji gávdno juo ! Miinusân puáhtá mainâšiđ kirje noomâ , mon ferttee molsođ , ko siämmáánommâsâš hirtorjá kirje lii juo lemin ! SÁMEDIGGI SÁVVÁ LIHKU JA ČÁLLINMOVTTA BUOHKAIDE NUORRA GIRJEČÁLLIIDE JA HÁSTALA AIN OVDDIDIT ČÁLLINDÁIDDUIDEASET ! SÄMITIGGE TUÁIVUT LUHO JÁ ČÄÄLLIMMOOVTÂ PUOHHÁID NUORÂ KIRJEČÄLLEID JÁ HÁSTÁ SII AINUV OVDEDIĐ ČÄÄLLIMTÁIDUIDIS ! SÁMEDIGGI GIITÁ SÁMEOAHPAHEADDJIID BUORI BAGADALLAMA JA MÁNÁID JA NUORAID MOVTTIDAHTTIMA OVDDAS ! SÄMITIGGE KIJTTÁ SÄMIMÁTTÁÁTTEIJEID ŠIEV STIVRIIMIST JÁ PÁRNÁI JÁ NUORÂI MOOVDITMIST ! Sámediggi sávvá sihke oahppiide ja oahpaheaddjiide buori geasi ! Sämitigge tuáivut uáppeid já máttáátteijeid pyeri keesi ! Boahtte giđa temáide , mat leat teáhter ja filbma , máhccat čakčat go skuvllat fas álget . Maccâp čohčuv škoovlâi älgim maŋa puáttee kiiđâ taaidâtábáhtus teemaid , moh láá teatter já elleekove .