Parlamentarihkáriid konferánsa almmuhii loahppaáššegirjji Konferens huáput tave-eennâmlâš sämisopâmuš já ILO-sopâmuš Suoma , Ruoŧa ja Norgga Sámedikkit ávžžuhit stáhtaid ovttasráđiid sámedikkiiguin ovddidit davviriikkalaš sámekonvenšuvnna fápmui boahtima . Suomâ , Ruotâ já Taažâ Sämitigeh movtijditeh staatâid ohtsâšpargoost sämitigijguin ovdediđ tave-eennâmlâš sämisopâmuš vuáimánšoddâm . Sámedikkit ávžžuhit stáhtaid maiddái nášuvnnalaš mearrádusaide ILO 169 soahpámuša vuoiŋŋas ja ávžžuhit Suoma ja Ruoŧa ratifieret soahpámuša . Sämitigeh movtijditeh staatâid aalmuglâš čuávdusáid ILO 169 sopâmuš vuoiŋâst já avžuutteh Suomâ ja Ruotâ ratifistiđ sopâmuš . Roavvenjárggas maŋŋebárgga 28.10 dollojuvvon sámi parlamentárihkariid konferánsa dohkkehii loahppaáššegirjji , mas dat ee. deattuha stáhtaid ovddasvástádusa ollašuhttit iežaset álgoálbmogii guoski álbmogiidgaskasaš geatnegasvuođaid . Ruávinjaargâst majebaargâ 28.10 toollum säämi parlamenttârij konferens tuhhiittij loppâäššikirje , mast tot el . tiäddut staatâi ovdâsvástádâs algâaalmugijdis kyeskee aalmugijkoskâsâš vuoigâdvuođâlâš kenigâsvuođâi olášutmist . Konferánssa loahppaáššegirji ollásit čuovvovaččas : Konferens loppâäššikirje ollásávt čuávvost : Loahppadokumeanta Loppâäššikirje Nubbi sámeparlamentarihkarkonferánsa Roavvenjárggas golggotmánu 28. b. 2008 Sämiparlamenttârij nubbe konferens Ruávinjaargâst roovvâdmáánu 28. peeivi 2008 Nubbi sámeparlamentarihkarkonferánsa , vuođđuduvvon Suoma , Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid áirasiin ja mas oassálastet Ruošša beale sámiid ovddasteaddjit , čoahkkanan Roavvenjárgii golggotmánu 28. b. 2008 : Sämiparlamenttârij nubbe konferens , moos uásálistii Suomâ , Taažâ já Ruotâ sämitigij ovdâsteijeeh já Ruošâ sämmilij ovdâsteijeeh , čokkânij Ruávinjaargân roovvâdmáánu 28 peeivi 2008 : Guorrasit ollislaččat dan vuosttaš sámeparlamentarihkarkonferánssa julggaštussii , Johkamohki-julggaštussii , ja deattuhit man deaŧalaš lea dat mii biddjojuvvui vuođđun dan julggaštusas , Kuorrâs ollásávt sämiparlamenttârij vuossâmuu konferens almosciälkkámušân , Juhâmohe julgáštâsân , já tiäddut taan julgáštâs vuáđu tehálâšvuođâ , Deattuhit ahte stáhtain lea ovddasvástádus implementeret ON eamiálbmotjulggaštusa , ja čujuhit seammás ahte mis sámi parlamentarihkkariin ja sámedikkiin lea ovddasvástádus fuolahit ahte eamiálbmotjulggaštusa mearrádusat geavahuvvojit ja čuvvojuvvojit , Tiäddut , et staatâin lii ovdâsvástádâs OA algâaalmugjulgáštâs vuáimánjoođeetmist , já čuujoot siämmást , et sämiparlamenttârijn já sämitiggeest lii ovdâsvástádâs anneeđ huolâ tast , et algâaalmugjulgáštâs njuolgâdusah tottâluvvojeh já nuávdittuvvojeh , Muittuhit stáhtaid gos sámit ásset ahte ain gávdnojit ollu álbmotrievttálaš geatnegasvuođat mat eai leat doarvái bures ollašuhttojuvvon , ja ahte bargu fuolahit dan ahte geatnegasvuođat doahttaluvvojit stáhtaid bealis berre vuoruhuvvot , Muštoot staatâid tast , moi kuávluin sämmiliih ääsih , et ain láá lemin ennuu aalmugijkoskâsâš vuoigâdvuođâlâš kenigâsvuođah , moh iä lah tuárvi pyereest olášuttum , já et staatah kalgeh pieijâđ ovdâsajan kenigâsvuođâi olášuttempargo , Deattuhit ahte mii sámit leat okta álbmot , danne go mis lea oktasaš historjá , kultuvra , giella ja eatnamat , ja ahte riikarájit eai galgga rihkkut min oktavuođa ; Tiäddut , et mij sämmiliih lep ohtâ almug , ko mist láá ohtsâš historjá , kulttuur , kielâ já eennâmkuávluh , já et väldikudijrääjih iä uážu rikkođ mii ohtâlâšvuođâ ; Julggaštit ovttaoaivilvuođa čuovvovačča hárrái : Almoot oovtmielâlávt čuávvoo : 1 . 1 . Sámiin álbmogin lea ON 1966 konvenšuvnna vuosttaš artihkkala mielde mii guoská iešmearridanvuoigatvuhtii riekti mearridit sin politihkalaš dili , ovdánahttit sin ekonomalaš , sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami ja ráđđet sin iežaset luondduriggodagaid ja gávdnosiid , ja eai man ge dihte galgga vuoigatvuođat resurssaide mat leat dárbbašlaččat sin birgenláhkái váldot sis eret . Sämmilijn lii aalmugin OA ive 1966 jiešmeridemvuoigâdvuođâ kyeskee sopâmuš vuossâmuu artikla mield vuoigâdvuotâ meridiđ jieijâs poolitlâš tiileest , ovdediđ ekonoomlâš , sosiaallâš já kulttuurlâš ovdánemes sehe haldâšiđ jieijâs luánduvaarijd já - tiettuumijd , ige mongin tiileest uážu väldiđ meddâl sii áigápuátun kullee tehálâš resurssijd . Sámiid galgá guldalit ja sii galget beassat searvat mearrádusproseassaide áššiin mat váikkuhit sámiide njuolga , ja stáhtat galget ovdalgihtii addit dieđu buot daid doaibmabijuid birra mat gusket sámiide ja maidda sámit galget leat miehtan . Sämmilijd kalga kuullâđ já sii kalgeh peessâđ uásálistiđ aašij loppâprosessáid , moh vaikutteh njuolgist sämmiláid , já staatah kalgeh uuccâđ sämmilij rijjâ já muuneeld almottum miettâm puoh taggaar toimáid , moh kyeskih sämmilijd . 2 . 2 . Árbediehtu lea dehálaš oassi sámi kultuvrras ja identitehtas . Ärbitiätu lii tehálâš uási sämikulttuur já - identiteet . Sámiin lea riekti bisuhit , suddjet ja ovdánahttit iežaset kulturárbbi , árbedieđuid ja kultuvrralaš ovdanbuktimiid gullevaš duogášvuoigatvuođaiguin . Sämmilijn lii vuoigâdvuotâ siäiluttiđ , suojâliđ já ovdediđ jieijâs kulttuuräärbi , ärbitiäđu já kulttuurolgospyehtimhaamijd toid kullee rähteevuoigâdvuođâidiskuin . Stáhtat galget ovttasráđiid sámiiguin čađahit ávkkálaš doaibmabijuid mat váikkuhit ahte dat vuoigatvuođat dohkkehuvvojit ja daid doaimmaheapmi suddjejuvvo . Staatah kalgeh oovtâst sämmilijguin olášuttiđ pehtilis tooimâid tai vuoigâdvuođâi tuubdâstmân já suoijiimân . Árbevirolaš sámi symbolaid ii galgga leat lobálaš geavahit sámiid mieđiheami haga , ja dat galget duššefal geavahuvvot dakkár ulbmiliidda maid sámit ieža dohkkehit . Ärbivuáválâš säämi symbolij kevttim ij koolgâ leđe loválâš sämmilij mietâmâšâttáá , já taid kalga kevttiđ tuše sämmilij jieijâs tuhhiittem uáiviláid . 3 . 3 . Sámit leat ollu sohkabuolvvaid eallán luonddus ja viežžan das birgejumi ja sis lea erenoamáš gelbbolašvuohta luonddusuodjaleamis ja geavaheamis . Sämmiliih láá maaŋgâi suhâpuolvâi ääigi iällám luándust já haahâm tast áigápuáđus , já sist lii sierânâs mättim luándu suoijâlmist já kevttimist . Sámiid árbediehtu mielddisbuktá iešalddis nana ceavzilis ovddideami . Sämmilij ärbitiätu miäđušt jiešmeidlist noonâ já pištee ovdánmân . Sámiid erenoamáš oktavuohta lundui siskkilda sihke geatnegasvuođa ja ovddasvástádusa váldit dárbbašlaččat vuhtii birrasa ja resurssaid ja dasto gaskkustit árbedieđuid boahttevaš sohkabuolvvaide . Sämmilij sierânâskoskâvuotâ luándun tuálá siste sehe kenigâsvuođâ já ovdâsvástádâs pirrâs kelijdeijee vuotânväldimist sehe ärbitiäđu sirdemist puátteid suhâpuolváid . 4 . 4 . Vuoigatvuohta seailudit , geavahit ja ovdánahttit iežas giela lea vuođđoolmmošvuoigatvuohta . Vuoigâdvuotâ aitârdiđ , kevttiđ já ovdediđ jieijâs kielâ lii ohtâ vuáđusteijee olmoošvuoigâdvuođâin . Sámiin lea vuoigatvuohta geavahit ja gulahallat iežaset gielain . Sämmilijn lii vuoigâdvuotâ kevttiđ jieijâs kielâ já et sun šadda iberduđ jiejâs kieláin . Sámit ieža sámedikkiid bokte galget hálddašit sámegiela . Sämmiliih kalgeh jiejah hoittáđ kielâs sämitige pehti . Stáhtat fertejit ollašuhttit sin nationála ja riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid sámegiela ektui . Staatah kalgeh olášuttiđ aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš kenigâsvuođâidis sämikielâ háárán . 5 . 5 . Sámi mánáin ja nuorain lea riekti hupmat ja oahppat iežaset giela , doaimmahit iežaset kultuvrra ja ovddidit iežaset identitehta . Sämipárnáin já - nuorâin lii vuoigâdvuotâ sárnuđ já oppâđ jieijâs kielâ , ovdediđ jieijâs kulttuur já identiteet . Stáhtat ja sámedikkit fertejit ovttasráđiid ásahit čoahkkananbáikkiid mánáide ja nuoraide , nugo organisašuvnnaid ja neahttačoahkkananbáikkiid , maiddái rastá riikarájiid . Staatah já sämitigeh kalgeh oovtâst vuáđudiđ párnáid já nuoráid čokkânemsoojijd tegu ornijdâh- já nettičokkânemsoojijd meiddei väldikudijraajij paijeel . Sámi mánáin ja nuorain lea riekti oažžut dievaslaš dearvvašvuođa- ja sosiálafálaldaga mas lea vuođđun sin iežaset giella ja kultuvra , ja mii vuhtiiváldá sin čearddalaš , kultuvrralaš , gielalaš ja osku duogáža doarjun- ja veahkkedoaibmabijuid bokte . Sämipárnáin já - nuorâin lii vuoigâdvuotâ finniđ olesmiärásâš tiervâsvuođâ- já sosiaalpalvâlus , mii vuáđuduvá sii jieijâs kielân já kulttuurân , já toorjâ- já išetooimâid oovdeddijn kalga väldiđ vuotân sii etnisâš , kulttuurlâš , kielâlâš já uskoldâhlâš tuávááš . Sámedikkit áigot ovttas stáhtaiguin čuovvolit Suoma , Norgga ja Ruoŧa mánáidáittardeddjiid oktasaš davviriikkalaš raportta hástalusaid . Sämitigeh áiguh oovtâst staatâiguin västidiđ Suomâ , Taažâ já Ruotâ pärniäššiváldálijguin ohtsâštave-eennâmlâš raapoort hástusáid . Stáhtat fertejit ollislaččat deavdit daid vuoigatvuođaid mat sámi mánáin ja nuorain leat nationála rievtti ja riikkaidgaskasaš rievttálaš dási mielde . Staatah kalgeh olášuttiđ taid vuoigâdvuođâid , moh párnáin já nuorâin láá aalmuglâš vuoigâdvuođâ já aalmugijkoskâsâš riehtistandardij mield. . 6 . 6 . Sámedikkiin lea geatnegasvuohta doahttalit ahte ii oktage galgga vealahuvvot sohkabeliid , seksuálalaš soju dahje čearddalašvuođa dihte . Sämitiigijn lii kenigâsvuotâ toimâđ nuuvt , et kihheen ij olgoštuu suhâpele , seksuaallâš sundášume tâi etnisâšvuođâ keežild . Sámi nissoniin ja dievdduin galget leat seammalágan vejolašvuođat , vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat buot servodatsurggiin . Säämi nisonijn já - almain kalgeh leđe siämmáálágáneh máhđulâšvuođah , vuoigâdvuođah já kenigâsvuođah puohâin ohtsâškoddesuorgijn . Nissoniin ja dievdduin galget leat seamma vejolašvuođat oassálastit mearrideaddji orgánain ja váikkuhit viidásit ovttasbarggu buot servodatsurggiin . Nisonijn já almain kalgeh leđe siämmáálágáneh máhđulâšvuođah uásálisteđ miärádâstoohâmorgaanâi tooimân já sij kalgeh leđe mieldi vaikutmin vijđáht ohtsâšpaargon ohtsâškode puoh suorgijn . 7 . 7 . Stáhtat fertejit identifiseret ja dohkkehit sámiid eaiggáduššan ja- geavahanvuoigatvuođaid iežaset eatnamiidda . Staatah kalgeh tubdâstiđ já tuhhiittiđ sämmilij omâstem- já kevttimvuoigâdvuođâid jiejâs enâmáid . Sámi eatnamiid duohtadeapmi ii galgga dáhpáhuvvat ovdal go sámit geat gullet dan guvlui leat ovdalgihtii ožžon dieđu ja miehtan dasa . Tooimâid sämikuávluin ij ei koolgâ olášuttiđ kuávlu sämmilij muuneeld almottem mietâmâšâttáá . Sámit galget oažžut eatnamiid buhtadussan dahje eará buhtadusa go sin eatnamiid duohtadit . Sämmiliih kalgeh finniđ oles sajanmáávsu jo-uv enâmin tâi eres ášálâš sajanmávsoin . Buhtadus ferte siskkildit boahttevaš buolvvaid vuoigatvuođaid . Sajanmáávsun kalgeh kuullâđ meiddei puáttei suhâpuolvâi vuoigâdvuođâmoonâtmeh . Stáhtat galget addit ruovttoluotta eatnamiid maid leat geavahan go leat geargan daiguin . Staatah kalgeh macâttiđ enâmijd , moiguin toh láá ávhástâllâm , tast maŋa ko toi kevttim lii nuuhâm . Stáhtat galget dohkkehit sámiid rievtti oažžut oasi ávkkástallanárvvus go vižžet minerálaid dahje riggodagaid eatnama vuolde , ja vuoigatvuođa eará resurssaide maid stáhtat oamastit dakkár guovlluin gos sámit orrot dahje geavahit . Staatah kalgeh tubdâstiđ sämmilij vuoigâdvuođâ uásán ávhástâllâmáárvust mineraaláid tâi eres riggoduvváid , maid väldih eennâm vyelni tâi vuoigâdvuođâ eres resurssáid , maid staatah iäigádušeh sämmilij aassâm tâi mudoi kevttim kuávluin . Sámi báikkálaš servodagaid ferte ráhkkanahttit vai dat sáhttet dustet hástalusaid mat čuvvot sin guovlluid resursaávkašuvvamis . Páiháliih sämisiärváduvah ferttejeh rahttâttâđ kuáhtáđ hástušijd , moh šaddeđ sii kuávlui luánduvarijguin ávhástâlmist . 8 . 8 . Sámedikkit konstaterejit ahte eai ovttage stáhtas gos sámit ásset leat ortnegat mat siskkildivčče sámedikkiid bargui bušeahttarámmaiguin ja ruhtademiiguin sámi ulbmiliid várás ja sámedikkiid iežaset vuoruhemiid duohtandahkama várás . Kuulmâ eennâm sämitigeh páhudeh , et oovtâgin sämmilij aassâm enâmist iä lah vuáháduvah , moh váldáččii sämitige fáárun budjetistem- tâi ruttâdempaargon sämitárbui várás tâi olášuttiđ sämitige jieijâs ášij tehálâšvuođâoornig . Sámedikkit čujuhit ahte iešmearridanvuoigatvuohta , iešvuoruhanvuoigatvuohta ja konsulterenvuoigatvuohta doaibmabijuid hárrái main sáhttá leat njuolga mearkkašupmi sámiide eamiálbmogin , leat guovddáš álbmotriekteprinsihpat . Sämitigeh páhudeh , et jiešmeridemvuoigâdvuotâ , vuoigâdvuotâ asâttiđ aašijd jieijâs tehálâšvuođâoornigân já ráđádâllâmvuoigâdvuotâ aašijn , main lii njuálgu merhâšume sämmiláid algâaalmugin , láá merhâšittee aalmugijkoskâsâš vuoigâdvuođah . Dáid prinsihpaid fertejit stáhtat dohkkehit ja doahttalit , maiddái bušeahttamearrideamis ja sámi ulbmiliid ruhtadeamis . Táid prinsiipâid kalgeh staatah tubdâstiđ já olášuttiđ meiddei budjet rähtimist já sämičuásáttuvâi ruttâdmist . 9 . 9 . Sámedikkit deattuhit ahte davviriikkalaš sámekonvenšuvnnas lea stuorra mearkkašupmi sámi servodatovddideapmái , ja konstaterejit fuolastumiin ahte lea čuožžilan eahpesihkarvuohta šiehtadusa čuovvoleame ektui maid ministarat geain lea ovddasvástádus sámi áššiin ja sámedikkiid presideanttat sohpe , geahča beavdegirjji , beaiváduvvon skábmamánu 14. b. 2007 . Sämitigeh tiädutteh , et tave-eennâmlâš sämisopâmušâst lii stuorrâ merhâšume säämi ohtsâškoddeovdánmân , já siämmást páhudeh huolâst , et toimâ tave-eennâmlâš sämisopâmuš pyerrin ij láh ovdánâm sämiministerij já sämitige saavâjođetteijei koskâsâš sopâmuš miäldásávt , vrd. roovvâdmáánu 14. peeivi 2007 peividum pevdikirje . Sámedikkit čujuhit seammás dan positiivvalaš bargui maid buot stáhtat dahke oažžut ON eamiálbmotjulggaštusa mearriduvvot . Siämmást Sämitigeh čujotteh ton positiivlâš paargon , maid puoh staatah porgii OA algâaalmugjulgáštâs finniimân áigá . Sámedikkit ávžžuhit ministariid geain lea ovddasvástádus sámi áššiin ja sámedikkiid presideanttaid jođáneamos lági mielde joatkit davviriikkalaš konvenšuvnna proseassain dainna lágiin ahte čuovvolit 2007 skápmamánu šiehtadusa . Sämitigeh avžuutteh sämiministerijd já sämitige saavâjođetteijeid jotelumos vyevi mield juátkiđ tave-eennâmlâš sopâmušproosees čuávumáin ive 2007 roovvâdmáánu sopâmuš . 10 . 10 . Sámedikkit ávžžuhit stáhtaid ovttas sámedikkiiguin álggahit davviriikkalaš sámi soahpamuša doaibmabiju stáhtaid gaskasaš ovttasbargočovdosiin , mii guoská buot sámiide . Sämitigeh movtijditeh staatâid ohtsâšpargoost sämitigijguin algâttiđ tave-eennâmlâš sämisopâmuš tooimânpieijâm čielgim staatâi koskâsâš ohtsâšpargo kyeskee čuávdusijn . Sámedikkit ávžžuhit stáhtaid našuvnnalaš čovdosiidda ILO 169 – soahpamuša vuoiŋŋas ja ávžžuha Suoma ja Ruoŧa ratifiseret dán soahpamuša . Sämitigeh movtijditeh staatâid aalmuglâš čuávdusáid ILO 169 sopâmuš vuoiŋâst já avžuutteh Suomâ já Ruotâ ratifistiđ áášánkullee sopâmuš . Suomas , Norggas ja Ruoŧas lea earenoamáš ovddasvástádus ahte sámegiella seailu ja ovddiduvvo ealli giellan maiddái olggobealde sámi guovlluid . Suomâst , Taažâst já Ruotâst lii sierânâs ovdâsvástádâs sämikielâ siäilumist já oovdedmist ellee kiellân meid sämikuávlu ulguubeln . Sámedikkit ávžžuhit guoskevaš stáhtaid , ahte sámi guvlui šaddá allaoahppanbiras vai sámi nuorain lea vejolašvuohta šaddat sámegiela áššedovdin . Sämitigeh avžuutteh áášánkullee staatâid rähtiđ sämikuávlun ollâtääsi škovlim fällee pirrâs , vâi säminuorâin lii máhđulâšvuotâ šoddâđ sämikielâ äššitobden .