Mii oktavuođaid ?
Mii ohtâvuođâid ?
Oktavuohta - neahttaaviissa
Ohtâvuotâ - nettiaavis
vuosttaš ulbmil lea juohkit áigeguovdilis vuođđodieđuid sámi servodagas ja sámi álbmogis otnábeaivvi suopmelaš ja davviriikkalaš servodagain ja oahpistit berošteaddjiid eará gáldosiidduide interneahtas .
vuossâmuš ulme lii jyehiđ äigikyevdilis vuáđutiäđuid säämi siärváduvâst já säämi aalmugist onnáápeeivi syemmilâš já tave-eennâmlâš siärváduvâin já uápistiđ perusteijeid eres käldeesijđoid interneetist .
Njealji riikka sámi servodat eallá aktiivvalaš nuppástusaid ja ovdáneami áigodaga , mas ođđa huksejuvvo fárttain árbevirolaš eallinvuogi báldii ja dan vuođul .
Neelji riijkâ säämi siärvádâh iälá aktiivlâš nupástusâi já ovdánem áigáduv , mast uđđâ huksejuvvoo liävttoin ärbivuáválâš eellimvyevi paaldân já ton vuáđuld .
Dáid áššiin suopmelaš skuvla diehtá goittotge hui unnán .
Tain aašijn syemmilâš škovlâ tiätá kuittâg uáli uccáá .
Skuvlagirjjiin sámi servodaga dálá dilit ja dálá áigi ii jur gieđahallojuvvo .
Skovlâkiirjijn säämi siärváduv tááláš tile já tááláš äigi ij ennust kieđâvuššuu .
Sámiide laktáseaddji miellagovat , maid maiddái skuvla bajásdoallá , dávjá bohtet topeliánalaš áiggis ja áigodagas , goas sihke suopmelaš ja sápmelaš servošis elle vel ovdamodeardna áiggi .
Sämmiláid lohtâseijee mielâkoveh , maid meiddei škovlâ alnetuálá , puátih távjá topeliaanlâš ääigist já áigáduvâst , kuás sehe syemmilâš já sämmilâš siärvusist ellii vala ovdâmoodeernlâš ääigi .
Sámit , earenoamážit nuorat , eai dovdda iežaset dain govain ja dávjá atnet unohassan go almmolaš jurdda sámiin lea nu guhkkin eret duohta máilmmis .
Sämmiliih , eromâšávt nuorah , iä tuubdâ jieijâs tain kuuvijn já távjá aneh unohâssân ko almos juurdâ sämmilijn lii nuuvt kukken tuotâ mailmist .
Sámi birrasiin mii diehttelas dovdat buorebut iežamet diliid , eallit mielde sámi servodagas , čuovvut sámi aviissaid , TV- ja radiosáddagiid ja gulahallat olbmuiguin badjel riika- ja giellarájáid .
Säämi pirrâsijn mii tiäđust-uv tubdâp pyerebeht jieččân tile , eellip mieldi säämi siärváduvâst , čuávvup säämi aavisijd , TV- já radiovuolgâttâsâid já savâstâllâp ulmuiguin paijeel riijkâ- já kielâraajij .
Muhto ain lea nu , ahte sámi servodahkii guoski dieđut leat unnán maiddái sámi oahppogirjjiin .
Mut ain lii nuuvt , et säämi siärváduv kyeskee tiäđuh láá uccáá meiddei säämi oppâkiirjijn .
Danin almmuhit dán neahttaaviissa maiddái sámegielain .
Tanen almottep taam nettiaavis meiddei sämikielân .
Leat veaháš heivehan teavsttaid dađi mielde geaid jurddašit sámegielat siidduid geavaheaddjin .
Lep ucánjáhháá heiviittâm teevstâid tađe mield kiäid jurdâččep sämikielâlâš siijđoi kevtten .
Eat diehttelas dárbbaš dáin siidduin addit álgooahpu sámegielas – gáddit , ahte dat guhte sámegielat siidduid geavaha , máhttá juo giela .
Ep tiäđustkin taarbâš täin siijđoin adeliđ algâuápu sämikielâst – jurdep , et tot kote sämikielâlâš siijđoid kiävttá , máttá jo kielâ .
Danin leat rievdadan ee. dan oasi , man bajilčála suomagielat siidduin lea ´oahpa davvisámegiela´ .
Tanen lep rievdâdâm el . ton uási , mon paječalluu suomâkielâlâš siijđoin lii ´oopâ tavesämikielâ´ .
Sámegielat geavaheaddjiide dan oasi lea čállán girječálli Kerttu Vuolab ja bajilčála lea ´Eatnigiella´ .
Sämikielâlâš kevtteid taan uási lii čáállám kirječällee Kerttu Vuolab já paječaalâ lii ´Eenikielâ´ .
Neahttaaviisa dievasmahttojuvvo ja ođasmahttojuvvo dađistaga , muhto dan bokte leat juo dál gávdnamis ollu dieđut ja liŋkkat eará diehtosiidduide , sámi organisašuvnnaide ja ásahusaide .
Nettiaavis tievâsmittoo já uđâsmittoo taađeest , mut ton pehti láá jo tääl kavnuumist ennuu tiäđuh já liiŋkah eres tiätusijđoid , säämi organisatioid já asâttâssáid .
Sámiid parlameanttat ja sámesearvvit , sámi girjjálašvuohta , musihkka , teáhter , filbma ja máŋggat eará suorggit hábmejit ođđa sámevuođa ja gieđahallet iešguđet vugiiguin nuppástuvvi kultuvrra bávččagahtti ja árgges áššiid : giela nuppástusaid ja áitatvulos saji , olbmuid eret fárrema árbevirolaš guovlluin , árbevirolaš ealáhusaid váttis diliid , váilevuođa sámegielmáhtolaš ámmátolbmuin jna. .
Säämi parlameentah já sämiseervih , säämi kirjálâšvuotâ , muusik , teatter , filmâ já maaŋgah eres syergih hämmejeh uđđâ sämivuođâ já kieđâvušeh jieškote-uv vuovijguin nubástuvvee kulttuur povčâgittee já ärgis aašijd : kielâ nubástusâid já aštuuvuálásâš saje , ulmui meddâl varrim ärbivuáválâš kuávluin , ärbivuáválâš iäláttâsâi vádis tile , vááijuvvuođâ sämikielmátulâš áámmátulmuin jna. .
Sámi media gieđahallá iežas servodaga dáhpáhusaid ja nuppástusaid beaivválaččat – ja bajáshukse seammás maid sámiid oktasaš árgabeaivvi riikkarájáid rastá .
Säämi media kieđâvuš jieijâs siärváduv tábáhtusâid já nubástusâid piäiválávt – já pajashuksee siämmást meiddei sämmilij ohtsâš argâpeeivi riijkârajij rasta .
Sámit barget aktiivvalaččat riikkarájáid badjel ja oassálastit álbmogiidgaskasaš ovttasbargui ovttas máilmmi eará álgoálbmogiiguin .
Sämmiliih pargeh aktiivlávt riijkarajij paijeel já uásálisteh algâaalmugijkoskâsâš ohtsâšpaargon oovtâst maailm eres algâaalmugijguin .
Sámiid parlameanttat ja parlamentáralaš ovttasbargu hábmejit ođđa áiggi sámi politihká , mas aktiivvalaččat ráđđádallet stáhtaid ráđđehusaiguin ja eisseváldiiguin .
Säämi parlameentah já parlamentaarlâš ohtsâšpargo hämmejeh uđđâ ääigi säämi politiik , mast aktiivlávt ráđádeleh staatâi haldâttâsâiguin já virgeomâháiguin .
Sámegiella lea skuvlla giella seammá áigge go dat maid ovddiduvvo diehtaga , almmolaš bálvalusaid , hálddahusa ja láhkaásaheami giellan .
Sämikielâ lii škoovlâ kielâ siämmáá ääigi ko tot meiddei ovdeduvvoo tiettuu , almos palvâlusâi , haldâttâs já lahâasâttem kiellân .
Maid nuorat jurddašit iežaset eallimis ja sápmelašvuođasteaset ?
Maid nuorah jurddâččeh jieijâs elimist já sämmilâšvuođâstis ?
Mii lea sámegiela ja sámi kultuvrra sadji skuvllas , medias , girkus , ruovttuin , olbmuid mielain ?
Mii lii sämikielâ já sämikulttuur saje škoovlâst , mediast , kirhoost , pääihist , ulmui mielâin ?
Mat leat ja maid barget sámedikkit ?
Moh láá já maid pargeh sämitigeh ?
Man láhkái ja gos sámiid gielalaš ja kultuvrralaš rievttit leat dorvvastuvvon ?
Maht já kost sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš rievtih láá torvejum ?
Geat leat sámi musihkkarat , duodjemeašttárat , govvadáiddarat , girječállit , filbmadahkkit ?
Kiäh láá säämi musikkáreh , tyejimiäštáreh , kovetaidâreh , kirječälleeh , filmârähteeh ?
Manin sámi gávtti geavaheamis lea nu ollu sáhka ?
Manen sämimááccuh kevttimist lii nuuvt ennuu saahâ ?
Mii lea eakti sámi duodji ?
Mii lii puigâ sämityeji ?
Vástádusaid dáid gážaldagaide lea vejolaš ohcat dáin siidduin dahje siidduin , maidda dát siiddut láidestit .
Vástádâsah täid koččâmâššáid lii máhđulâš uuccâđ täin siijđoin tâi siijđoin , moid tah siijđoh laiđiisteh .
Neahttaaviisa ii sáhte sisttisdoallat buot áššiid .
Nettiaavis ij pyevti toollâđ siste puoh aašijd .
Dat ii leat ollenge dievaslaš , baicce teaksta- , govva- , video- ja govvaráidočoakkáldat sámiide dehálaš áššiin .
Tot ij lah ollágin tievâslâš , eereeb tekstâ- , kove- , video- já koveráiđučuágálduv sämmiláid tehálaš aašijn .
Lohkatmeahttumat leat goittotge dat dehálaš áššit , mat báhcet dán neahttaaviissa olggobeallái daningo min ” doaimmahus ” lea unni ja resurssat vátná .
Luhâmettumeh láá kuittâg toh tehálaš ääših , moh pääccih taan nettiaavis ulguubel tanen ko mii ” toimâttâs ” lii ucce já resursseh vääni .
Muhto daidnai áššiin , mat váilot dáin siidduin , lea vejolaš gávdnat dieđuid eará siidduin , maidda Oktavuohta oahpista .
Mut tain-uv aašijn , moh váiluh täin siijđoin , lii máhđulâš kavnâđ tiäđuid eres siijđoin , moid Ohtâvuotâ uápist .
Leat maiddái giitevaččat , jos oažžut neahttaaviissa geavaheaddjiin jurdagiid , materiála ja máhcahaga .
Lep meiddei kijtoliih , jis uážžup nettiaavis kevttein jurduid , materiaal já macâttâs .
Midjiide lea vejolaš sáddet e-poastta : info ( at ) samediggi .
Mijjân lii máhđulâš vuolgâttiđ e-poostâ : info ( at ) samediggi .
fi .
fi .
Oktavuohta lea almmuhuvvon bábiraviisan jagiin 1993-1997 ( govain ) .
Ohtâvuotâ lii almostittum päviraavisin iivijn 1993-1997 ( kuvijguin ) .
Dat almmuhuvvojedje dalle ovttasbarggus oahpahusráđđehusain .
Tot almostittui talle ohtsâšpargoin opâttâshaldâttâssáin .
Neahttaaviissa almmuheapmi leamaš vejolaš sisáššiidministeriija YES-prošeavtta doarjagiin .
Nettiaavis almostittem lii lamaš máhđulâš sisašijministeriö YES-proojeekt torjuin .
Giitit dan ovddas !
Kijttep tast !
Doaimmahus
Toimâttâs