Mii oktavuođaid ? Mii ohtâvuođâid ? Oktavuohta - neahttaaviissa Ohtâvuotâ - nettiaavis vuosttaš ulbmil lea juohkit áigeguovdilis vuođđodieđuid sámi servodagas ja sámi álbmogis otnábeaivvi suopmelaš ja davviriikkalaš servodagain ja oahpistit berošteaddjiid eará gáldosiidduide interneahtas . vuossâmuš ulme lii jyehiđ äigikyevdilis vuáđutiäđuid säämi siärváduvâst já säämi aalmugist onnáápeeivi syemmilâš já tave-eennâmlâš siärváduvâin já uápistiđ perusteijeid eres käldeesijđoid interneetist . Njealji riikka sámi servodat eallá aktiivvalaš nuppástusaid ja ovdáneami áigodaga , mas ođđa huksejuvvo fárttain árbevirolaš eallinvuogi báldii ja dan vuođul . Neelji riijkâ säämi siärvádâh iälá aktiivlâš nupástusâi já ovdánem áigáduv , mast uđđâ huksejuvvoo liävttoin ärbivuáválâš eellimvyevi paaldân já ton vuáđuld . Dáid áššiin suopmelaš skuvla diehtá goittotge hui unnán . Tain aašijn syemmilâš škovlâ tiätá kuittâg uáli uccáá . Skuvlagirjjiin sámi servodaga dálá dilit ja dálá áigi ii jur gieđahallojuvvo . Skovlâkiirjijn säämi siärváduv tááláš tile já tááláš äigi ij ennust kieđâvuššuu . Sámiide laktáseaddji miellagovat , maid maiddái skuvla bajásdoallá , dávjá bohtet topeliánalaš áiggis ja áigodagas , goas sihke suopmelaš ja sápmelaš servošis elle vel ovdamodeardna áiggi . Sämmiláid lohtâseijee mielâkoveh , maid meiddei škovlâ alnetuálá , puátih távjá topeliaanlâš ääigist já áigáduvâst , kuás sehe syemmilâš já sämmilâš siärvusist ellii vala ovdâmoodeernlâš ääigi . Sámit , earenoamážit nuorat , eai dovdda iežaset dain govain ja dávjá atnet unohassan go almmolaš jurdda sámiin lea nu guhkkin eret duohta máilmmis . Sämmiliih , eromâšávt nuorah , iä tuubdâ jieijâs tain kuuvijn já távjá aneh unohâssân ko almos juurdâ sämmilijn lii nuuvt kukken tuotâ mailmist . Sámi birrasiin mii diehttelas dovdat buorebut iežamet diliid , eallit mielde sámi servodagas , čuovvut sámi aviissaid , TV- ja radiosáddagiid ja gulahallat olbmuiguin badjel riika- ja giellarájáid . Säämi pirrâsijn mii tiäđust-uv tubdâp pyerebeht jieččân tile , eellip mieldi säämi siärváduvâst , čuávvup säämi aavisijd , TV- já radiovuolgâttâsâid já savâstâllâp ulmuiguin paijeel riijkâ- já kielâraajij . Muhto ain lea nu , ahte sámi servodahkii guoski dieđut leat unnán maiddái sámi oahppogirjjiin . Mut ain lii nuuvt , et säämi siärváduv kyeskee tiäđuh láá uccáá meiddei säämi oppâkiirjijn . Danin almmuhit dán neahttaaviissa maiddái sámegielain . Tanen almottep taam nettiaavis meiddei sämikielân . Leat veaháš heivehan teavsttaid dađi mielde geaid jurddašit sámegielat siidduid geavaheaddjin . Lep ucánjáhháá heiviittâm teevstâid tađe mield kiäid jurdâččep sämikielâlâš siijđoi kevtten . Eat diehttelas dárbbaš dáin siidduin addit álgooahpu sámegielas – gáddit , ahte dat guhte sámegielat siidduid geavaha , máhttá juo giela . Ep tiäđustkin taarbâš täin siijđoin adeliđ algâuápu sämikielâst – jurdep , et tot kote sämikielâlâš siijđoid kiävttá , máttá jo kielâ . Danin leat rievdadan ee. dan oasi , man bajilčála suomagielat siidduin lea ´oahpa davvisámegiela´ . Tanen lep rievdâdâm el . ton uási , mon paječalluu suomâkielâlâš siijđoin lii ´oopâ tavesämikielâ´ . Sámegielat geavaheaddjiide dan oasi lea čállán girječálli Kerttu Vuolab ja bajilčála lea ´Eatnigiella´ . Sämikielâlâš kevtteid taan uási lii čáállám kirječällee Kerttu Vuolab já paječaalâ lii ´Eenikielâ´ . Neahttaaviisa dievasmahttojuvvo ja ođasmahttojuvvo dađistaga , muhto dan bokte leat juo dál gávdnamis ollu dieđut ja liŋkkat eará diehtosiidduide , sámi organisašuvnnaide ja ásahusaide . Nettiaavis tievâsmittoo já uđâsmittoo taađeest , mut ton pehti láá jo tääl kavnuumist ennuu tiäđuh já liiŋkah eres tiätusijđoid , säämi organisatioid já asâttâssáid . Sámiid parlameanttat ja sámesearvvit , sámi girjjálašvuohta , musihkka , teáhter , filbma ja máŋggat eará suorggit hábmejit ođđa sámevuođa ja gieđahallet iešguđet vugiiguin nuppástuvvi kultuvrra bávččagahtti ja árgges áššiid : giela nuppástusaid ja áitatvulos saji , olbmuid eret fárrema árbevirolaš guovlluin , árbevirolaš ealáhusaid váttis diliid , váilevuođa sámegielmáhtolaš ámmátolbmuin jna. . Säämi parlameentah já sämiseervih , säämi kirjálâšvuotâ , muusik , teatter , filmâ já maaŋgah eres syergih hämmejeh uđđâ sämivuođâ já kieđâvušeh jieškote-uv vuovijguin nubástuvvee kulttuur povčâgittee já ärgis aašijd : kielâ nubástusâid já aštuuvuálásâš saje , ulmui meddâl varrim ärbivuáválâš kuávluin , ärbivuáválâš iäláttâsâi vádis tile , vááijuvvuođâ sämikielmátulâš áámmátulmuin jna. . Sámi media gieđahallá iežas servodaga dáhpáhusaid ja nuppástusaid beaivválaččat – ja bajáshukse seammás maid sámiid oktasaš árgabeaivvi riikkarájáid rastá . Säämi media kieđâvuš jieijâs siärváduv tábáhtusâid já nubástusâid piäiválávt – já pajashuksee siämmást meiddei sämmilij ohtsâš argâpeeivi riijkârajij rasta . Sámit barget aktiivvalaččat riikkarájáid badjel ja oassálastit álbmogiidgaskasaš ovttasbargui ovttas máilmmi eará álgoálbmogiiguin . Sämmiliih pargeh aktiivlávt riijkarajij paijeel já uásálisteh algâaalmugijkoskâsâš ohtsâšpaargon oovtâst maailm eres algâaalmugijguin . Sámiid parlameanttat ja parlamentáralaš ovttasbargu hábmejit ođđa áiggi sámi politihká , mas aktiivvalaččat ráđđádallet stáhtaid ráđđehusaiguin ja eisseváldiiguin . Säämi parlameentah já parlamentaarlâš ohtsâšpargo hämmejeh uđđâ ääigi säämi politiik , mast aktiivlávt ráđádeleh staatâi haldâttâsâiguin já virgeomâháiguin . Sámegiella lea skuvlla giella seammá áigge go dat maid ovddiduvvo diehtaga , almmolaš bálvalusaid , hálddahusa ja láhkaásaheami giellan . Sämikielâ lii škoovlâ kielâ siämmáá ääigi ko tot meiddei ovdeduvvoo tiettuu , almos palvâlusâi , haldâttâs já lahâasâttem kiellân . Maid nuorat jurddašit iežaset eallimis ja sápmelašvuođasteaset ? Maid nuorah jurddâččeh jieijâs elimist já sämmilâšvuođâstis ? Mii lea sámegiela ja sámi kultuvrra sadji skuvllas , medias , girkus , ruovttuin , olbmuid mielain ? Mii lii sämikielâ já sämikulttuur saje škoovlâst , mediast , kirhoost , pääihist , ulmui mielâin ? Mat leat ja maid barget sámedikkit ? Moh láá já maid pargeh sämitigeh ? Man láhkái ja gos sámiid gielalaš ja kultuvrralaš rievttit leat dorvvastuvvon ? Maht já kost sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš rievtih láá torvejum ? Geat leat sámi musihkkarat , duodjemeašttárat , govvadáiddarat , girječállit , filbmadahkkit ? Kiäh láá säämi musikkáreh , tyejimiäštáreh , kovetaidâreh , kirječälleeh , filmârähteeh ? Manin sámi gávtti geavaheamis lea nu ollu sáhka ? Manen sämimááccuh kevttimist lii nuuvt ennuu saahâ ? Mii lea eakti sámi duodji ? Mii lii puigâ sämityeji ? Vástádusaid dáid gážaldagaide lea vejolaš ohcat dáin siidduin dahje siidduin , maidda dát siiddut láidestit . Vástádâsah täid koččâmâššáid lii máhđulâš uuccâđ täin siijđoin tâi siijđoin , moid tah siijđoh laiđiisteh . Neahttaaviisa ii sáhte sisttisdoallat buot áššiid . Nettiaavis ij pyevti toollâđ siste puoh aašijd . Dat ii leat ollenge dievaslaš , baicce teaksta- , govva- , video- ja govvaráidočoakkáldat sámiide dehálaš áššiin . Tot ij lah ollágin tievâslâš , eereeb tekstâ- , kove- , video- já koveráiđučuágálduv sämmiláid tehálaš aašijn . Lohkatmeahttumat leat goittotge dat dehálaš áššit , mat báhcet dán neahttaaviissa olggobeallái daningo min ” doaimmahus ” lea unni ja resurssat vátná . Luhâmettumeh láá kuittâg toh tehálaš ääših , moh pääccih taan nettiaavis ulguubel tanen ko mii ” toimâttâs ” lii ucce já resursseh vääni . Muhto daidnai áššiin , mat váilot dáin siidduin , lea vejolaš gávdnat dieđuid eará siidduin , maidda Oktavuohta oahpista . Mut tain-uv aašijn , moh váiluh täin siijđoin , lii máhđulâš kavnâđ tiäđuid eres siijđoin , moid Ohtâvuotâ uápist . Leat maiddái giitevaččat , jos oažžut neahttaaviissa geavaheaddjiin jurdagiid , materiála ja máhcahaga . Lep meiddei kijtoliih , jis uážžup nettiaavis kevttein jurduid , materiaal já macâttâs . Midjiide lea vejolaš sáddet e-poastta : info ( at ) samediggi . Mijjân lii máhđulâš vuolgâttiđ e-poostâ : info ( at ) samediggi . fi . fi . Oktavuohta lea almmuhuvvon bábiraviisan jagiin 1993-1997 ( govain ) . Ohtâvuotâ lii almostittum päviraavisin iivijn 1993-1997 ( kuvijguin ) . Dat almmuhuvvojedje dalle ovttasbarggus oahpahusráđđehusain . Tot almostittui talle ohtsâšpargoin opâttâshaldâttâssáin . Neahttaaviissa almmuheapmi leamaš vejolaš sisáššiidministeriija YES-prošeavtta doarjagiin . Nettiaavis almostittem lii lamaš máhđulâš sisašijministeriö YES-proojeekt torjuin . Giitit dan ovddas ! Kijttep tast ! Doaimmahus Toimâttâs