Sámit - okta álbmot njealji riikkas Ohtâ aalmug neelji enâmist Sämmiliih láá eenâblovvoost motomijn sämikuávlu kieldâin : Suomâ Ucjuv ( Ohcejohka ) , Taažâ Kuovdâkiäinu ( Guovdageaidnu / Kautokeino ) , Kárášjuv ( Kárášjohka / Karasjok ) , Tiänu ( Deatnu / Tana ) já Uunjaargâ ( Unjárga / Nesseby ) kieldâin . Sámit leat okta álbmot njealji riikka , Suoma , Ruoŧa , Norgga ja Ruošša guovlluin . Sämmiliih láá ohtâ aalmug neelji eennâm , Suomâ , Ruotâ , Taažâ já Ruošâ kuávluin . Sámepolitihkalaš čuoččuhusa mielde ” sámit leat okta álbmot , man oktilašvuođa riikkaid ráját eai oaččo rihkkut ” . Sämipoolitlâš teesi mield ” sämmiliih láá ohtâ aalmug , mon ohtâlâsvuođâ iä väldikudij rääjih uážu rikkođ ” . Sámiid váldegottiid rájáid rasttildeaddji oktiigullevašvuohta lea dán áigge nana vuođu alde ja oktasašbargu viiddis . Sämmilij oohtânkulluuvâšvuotâ , mii rastaldit väldikudij raajijd , lii tááláá ääigi nanos já ovtâspargo viijđes . Oktasašbarggu dahket nu virggálaš sámeservodaga ovddasteaddjit , Suomas , Ruoŧas ja Norggas doaibmi sámeparlameanttat ( saamelaiskäräjät / sámediggi / sametinget ) go álbmotsearvvit , sierra surggiid ovddasteaddji dáidda- ja ámmátsearvvit ja oahppolágádusatge . Ovtâspargo pargeeh virgálâš sämisiärváduvâi ovdâsteijeeh , Suomâst , Ruotâst já Taažâst tuáimee sämiparlameentah ( sämitigge / sámediggi / sametinget ) , aalmuglâšseervih , jieškote-uv suorgijd ovdâsteijee taaidâ- já áámmátseervih já oppâlájádâsah-uv . Sámeáššiid guoski oktasašbargu dahkkojuvvo maid riikkaid ráđđehusaid ja báikkálaš eiseválddiid dásis . Sämiaašijd kyeskee ovtâspargo pargeeh meiddei riijkâi haldâttâsâi já páihálâš virgeomâhái tääsist . Dehálamos oktasaš árgabeaivve huksejeaddjit leat sámegielat radio ja TV , maid čuovvunvejolašvuođat leat viidánan interneahta mielde juohke beallai . Merhâšitteemusah ohtsii argâpeeivi huksejeijeeh láá sämikielâlâš radio já TV , moi čuávvummáhđulâšvuođah láá internet mield vijđánâm jyehi sajan . Dasa lassin priváhta olbmuid fuolke- ja eará oktavuođat ollet lunddolaččat riikkarájáid rastá . Lasseen suhâruottâseh já ovtâskâs ulmui ohtâvuođah joteh luándulávt väldikudij raajij paijeel . Oktasaš giella dahká sámeguovllus oktasaš leavvanviidodaga maid sámegielat girjjálašvuhtii , musihkkai , ealligovvii ja dieđihangaskaomiide ja oktasaš doaibmaguovllu sámegielat teáhterii ja sierralágan dáhpáhusaide musihkkafestiválain girkobeivviide . Ohtsâš kielâ taha sämikuávlust ohtsii levânemkuávlu meiddei sämikielâlâš kirjálâšvuotân , muusikkân , elleekován já median sehe ohtsii toimâkuávlu sämikielâlâš teatterân já sierâlágán tábáhtussáid muusikfestivaalâin kirkkopeivijd . Oktasaš giellan leat sámegiela stuorámus giellahápmi davvisámegiella ja juliv- , lullisáme- ja nuortalašgiella . Ohtsâš kiellân tuáimih sämikielâ stuárráámus kielâ tavesämikielâ já juulev- , maadâ- já nuorttâsämikielâ . Julivgiela ja lullisámegiela hállet Norgga ja Ruoŧa guovlluin . Juulev- já maadâsämikielâ sárnuh Taažâ já Ruotâ kuávluin . Nuortalašgiella fas lea gulahallangaskaoapmin Suoma ja Ruošša nuortalaččaid gaskkas . Nuorttâsämikielâ pelestis tuáimá čonâsin Suomâ já Ruošâ nuorttâsämmilij kooskâst . Davvisámegiela geavahit árbevirolaččat Suoma , Ruoŧa ja Norgga guovlluin . Tavesämikielâ kevttih ärbivuáválávt Suomâ , Ruotâ já Taažâ kuávluin . Dán áigge dan hállet maid Ruošša bealde . Tááláá ääigi kielâ mätteeh láá meiddei Ruošâbeln . Sámit leat árvvu mielde 60.000-100.000 gaskkas . Sämiaalmug mere árvušteleh lemin ohtsis 60.000-100.000 kooskâst . Norggas leat árvvu mielde 40.000-60.000 , Ruoŧas 15.000-20.000 , Suomas 9.300-10.000 ja Ruoššas sullii 2.000 sápmelačča . Taažâst láá áárvuld 40.000-60.000 , Ruotâst 15.000-20.000 , Suomâst 9300-10.000 já Ruošâst nyevt 2 000 sämmilâžžâd . Sámit leat eanetlohkun muhtun gielddain Sámis : Suoma Ohcejoga , Norgga Guovdageainnu , Kárášjoga , Deanu ja Unjárgga gielddain . Sämmiliih láá eenâblovvoost motomijn sämikuávlu kieldâin : Suomâ Ucjuv ( Ohcejohka ) , Taažâ Kuovdâkiäinu ( Guovdageaidnu / Kautokeino ) , Kárášjuv ( Kárášjohka / Karasjok ) , Tiänu ( Deatnu / Tana ) já Uunjaargâ ( Unjárga / Nesseby ) kieldâin . Gáldut : Käldeeh : Davvi Girji OS : www.davvi.no Kustannus-Puntsi 1997 : www.puntsi.fi www.galdu.org