Dávjá jerrojuvvon gážaldagat Love tävjimustáá toohum koččâmâššâd 1 . 1 . Gii lea sápmelaš ? Kii lii sämmilâš ? Leago sápmelašvuohta meroštallon ? Lii-uv sämmilâšvuotâ miäruštâllum ? Sápmelačča dálá virggálaš meroštallan Suomas lea čállojuvvon láhkii ( láhka sámedikkis 17.7.1995/974 ) . Suomâst vyeimistorroo virgálâš miäruštâllâm sämmiliist lii čaallum laahân sämitiggeest ( 17.7.1995/974 ) . Lága 3 § meroštallan deattuha oktavuođa sámegillii ja maiddái iežas identifiserema sápmelašvuhtii . Laavâ 3 § miäruštâllâm tiäddud ohtâvuođâ sämikielân já vala siämmáášume sämmilâšvuotân . Lága mielde sápmelaččain oaivvilduvvo olmmoš , guhte atná iežas sápmelažžan , dainna eavttuin : Laavâ mield sämmiláin uáivilduvvoo ulmuu , kote tuálá jieijâs sämmilâžžân , toin iävttoin : 1 ) ahte son ieš dahje su váhnemiin dahje áhkuin dahje ádjáin unnimustá okta lea oahppan sámegiela vuosttas giellanis ; dahje 2 ) ahte son lea dakkár olbmo maŋisboahtti , guhte lea merkejuvvon duottar- , vuovde- dahje guolásteaddjisápmelažžan eana- , vearroguoddin- dahje heaggagirjjis ; dahje 3 ) ahte unnimustá okta su váhnemiin lea merkejuvvon dahje livččii sáhttán merkejuvvot jietnavuoigadahtton olmmožin sámi parlameantta dahje sámedikki válggain . 1 ) et sun jieš tâi aainâs-uv ohtâ suu vaanhimijn tâi ááhuin já äijihijn lii oppâm sämikielâ vuossâmuu kielânis ; tâi 2 ) et sun lii taggaar ulmuu maajeeldpuáttee , kote lii merkkejum tuodâr- , mecci- tâi kuálásteijeesämmilâžžân eennâm- , viärukyeddim- tâi jieggâkirjeest ; teikkâ 3 ) et aainâs-uv ohtâ suu vaanhimijn lii merkkejum tâi ličij puáhtám merkkejuđ jienâstemvuoigâdvuođâlâžžân säämi parlament tâi sämitige vaaljâin . Meroštallamis máinnašuvvon Sámi Parlamenta lei dálá Sámedikki ovddasmanni , válggain válljejuvvon sámiid ovddastus . Miäruštâlmist mainâšum Säämi parlament ( Sámi Parlamenta ) lii tááláá Sämitige ovdedeijee , vaaljâiguin väljejum sämmilij ovdâstemjuávkku . Dat doaimmai jagiin 1973-1995 . Tot tooimâi iivijn 1973-1995 . Láhkii čállojuvvon meroštallan laktása Sámedikki válggaide . Laahân čaallum miäruštâllâm lohtâs Sämitige valjáid . Olmmoš , guhte deavdá om . kriteraid , lea jietnavuoigadahtton ja maiddái vuoigadahtton álgit evttohassan Sámedikki válggain . Olmooš , kote tiävdá ovdeláá mainâšum kriteerijd lii jienâstemvuoigâdvuođâlâš já sust lii meiddei vuoigâdvuotâ leđe iävtukkâssân Sämitige vaaljâin . Norgga ja Ruoŧa dálá sápmelašmeroštallamat leat lahka Suoma njuolggadusa . Taažâst já Ruotâst vyeimistorroo sämmilâšmiäruštâlmeh láá alda Suomâ njuolgâdus . Kj . Gč. www.samediggi.no ja www.sametinget.se . www.samediggi.no já www.sametinget.se . 2 . 2 . Manin sámiid ovddastusorgána namma lea Sámediggi , vaikko gažaldagas ii leat diggelágádussii iige gearregastimii laktáseaddji orgána ? Mane sämmilijd ovdâsteijee orgaan nommâ lii Saamelaiskäräjät , veikkâ saahâ ij lah keerrivlájádâsân ige riehtijotemân kullee orgaanâst ? Diggi ´-namahus boahtá boares stuorradiggi ´-namahusas , mii oaivvilda man nu álbmotjoavkku oktasašbargo- dahje ovdduidgohcinorgána . ´ Käräjät ´-nomâttâs puátá puáris ´ kansankäräjät ´-nomâttâsâst , mii uáivild monnii aalmugjuávhu ovtâspargo- tâi hiäđukocceemorgaan . Stuorradiggi lea ruoŧagillii ´folktinget´ , veardit ovdamearkka dihte ´Svenska Finlands folkting – suomaruoŧŧelaš stuorradiggi´ www.folktinget.fi , mii lea Suomas doaibmi , ruoŧagielat olbmuid politihkalaš oktasašbargoorgána . Kansankäräjät lii ruotâkielân ´ folktinget ´ , verdid ovdâmerkkân ´Svenska Finlands folkting – suomenruotsalaiset kansankäräjät´ , mii lii Suomâst tuáimee , ruotâkielâlâš aalmug poolitlâš ovtâspargo-orgaan , www.folktinget.fi . Davvisámegielat Sámediggi-namahusa geavahit Suoma lassin maid Norgga ja Ruoŧa Sámedikkit . Saamelaiskäräjät lii tavesämikielân Sámediggi , mon nomâttâs kevttih Suomâ lasseen Taažâ já Ruotâ Sämitigeh . Anárašgillii ´Sámediggi´ lea Sämitigge ja nuortalašgillii Sää mte ´gg . Aanaarsämikielân Saamelaiskäräjät lii Sämitigge já nuorttâsämikielân Sää mte ´ğğ . Dáro- ja ruoŧagielat namahus Sámediggái lea Sametinget . Táru- já ruotâkielâlâš nomâttâs Sämitiigán lii Sametinget . Eaŋgalsgillii Sámedikkis geavahuvvo namahus The Sámi Parliament . Eŋgâlâskielân Sämitiggeest kiävttoo nomâttâs The Sámi Parliament . 3 . 3 . Mii earuid lea doahpagiin ´lappalainen´ ja ´sápmelaš/saamelainen´ ? Mii iäruid lii tuáváduvâin ´lappalainen´ já ´saamelainen´ ? Etnonyma ´lappalainen´ geavahuvvui jahkečuđiid áigge sápmelaččaid guoski boarrásut dutkamušas ja mátkegirjjálašvuođas ja dat lea nappo olggobeale olbmuid hutkan namahus sámiide . Etnonyym ´ lappalainen´ kevttui čuođijd iivijd sämmilijd kyeskee puárásub tukâmušâst já mätkikirjálâšvuođâst já tot lii-uv ulguupiälái ulmui sämmilijn kiävttám nomâttâs . Etnonyma sápmelaš / saamelainen´ lea šaddan dábálažžan 1950-logu rájes . Etnonyym ´ saamelainen´ lii šoddâm almolâžžân 1950-lovo rääjist . Dan vuođđun lea namahus , mii lea buot sámegielain ja mainna sámit gohčodit iežaset . Ton vuáđđun lii puohâin sämikielâin tiättojeijee já sämmilij jieijâs kevttim nomâttâs . Anárašgillii sápmelaš lea ´sämmilâš´ ja nuortalašgillii sä ´mmlaž´ . Sámit atnet dávjá lappalais-namahusa fuotnumin . Tavesämikielân saamelainen lii ´ sápmelaš ´ , aanaarsämikielân ´ sämmilâš ´ já nuorttâsämikielân ´ sä ´mmlaž ´. Sämmiliih tobdeh távjá , et lappalais-nomâttâs lii hälbideijee . 4 . 4 . Mii oaivvilduvvo , go dávjá hállojuvvo ´sámegielas´ , vaikko sámegielat leat máŋga ? Maid uávilduvvoo , ko lii saahâ ´sämikielâst´ , veikkâ sämikielah láá maŋga ? Go hállojuvvo ´sámegielas´ čujuhuvvo dábálaččat sámegiela buot giellahámiide . Ko lii saahâ ´ sämikielâst ´ čujottuvvoo táválávt puohháid sämikielâ haamijd . Ovdamearkka dihte jagis 2003 fápmui boahtán Sámi giellalága njuolggadusat gusket buot golmma Suomas hállojuvvon sámegiela , anáraš- , nuortalaš- ja davvisámegiela . Ovdâmerkkân ive 2003 vuáimán šoddâm Säämi kielâlaavâ njuolgâdusah kyeskih puohâid kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâid , aanaar- , nuorttâ- já tavesämikielâ . Lága 3 §:s daddjojuvvo , ahte lágas oaivvilduvvo ” sámegielain anáraš- , nuortalaš- dahje davvisámegiella geavahuvvon giela dahje váldočuozáhatjoavkku mielde ” . Laavâ 3 §:st páhuduvvoo , et laavâst uáivilduvvoo ” kevttum kielâ tâi válduášálâš čuásáttâhjuávhu vuáđuld sämikielah láá aanaarsämikielâ , nuorttâsämikielâ tâi tavesämikielâ ” . 5 . 5 . Man ollu sámit leat ? Mon ennuv láá sämmiliih ? Sámit leat árvvu mielde oktiibuot 60-100.000 , main sullii 40-60.000 Norggas , 15-20.000 Ruoŧas , 9.300-10.000 Suomas ja sullii 2.000 Ruoššas . Árvuštâlloo , et sämmiliih liččii ohtsis 60-100.000 , main suullân 40-60.000 Taažâst , 15-20.000 Ruotâst , 9.300-10.000 Suomâst já suullân 2.000 Ruošâst . Sápmelaččaid dárkkes lohkomearri ii leat dieđus . Sämiaalmug tärkkilis lohomeeri ij lah tiäđust . Suomas sápmelaččaid lohkomeari čujuheaddji dieđut beaividuvvojit juohke njealját jagi sámeválggaid oktavuođas . Suomâst sämiaalmug lohomere čäittee tiäđuh peividuvvojeh jyehi niäljád ive sämitiggevaaljâi ohtâvuođâst . Ođđasamos statistihkkadieđut leat jagis 2007 . Uđđâsumoseh lovottâhtiäđuh láá ivveest 2007 . Daid mielde Suomas leat oktiibuot 9350 sápmelačča , geain 38,5 % ássá lágas meroštallon sámiid ruovttuguovllus . Toi mield Suomâst láá sämmiliih ohtsis 9350 , main 38,5 % äässih laavâst miäruštâllum sämikuávlust . Sullii 60 % sámiin ássá ruovttuguovllu olggobealde , badjel 50 % goit Lappi leanas . Sämmilijn suullân 60 % äässih sämikuávlu ulguubeln , paijeel 50 % kuittâg Laapi läänist . 6 . 6 . Mii lea sámiid ruovttuguovlu ? Mii lii sämikuávlu ? Sámiid ruovttuguovlu lea meroštallon lágas sámedikki birra . Sämikuávlu lii miäruštâllum sämitiggelaavâst . Dasa gullet Eanodaga , Anára ja Ohcejoga gielddat ollásit ja Soađegili gieldda davveoassi dahjege Sámi bálgosa guovlu ( Vuohču gili guovlu ) . Toos kuleh Iänuduv , Aanaar já Ucjuv kieldah ollásávt já Suáđigil kieldâ taveuási ađai Säämi palgâs kuávlu ( Vuáču siijdâ kuávlu ) . Máŋggat sámiide láhkamearrádusain dorvvastuvvon vuoigatvuođain , ovdamearkka dihte vuoigatvuohta oažžut oahpahusa iežas gillii ( oahpahusgiellan sámegiella ) leat čadnojuvvon virggálaš ruovttuguvlui . Maaŋgah sämmiláid lahâaasâtmist torvejum vuoigâdvuođah , ovdâmerkkân vuoigâdvuotâ finniđ máttááttâs eenikielân ( máttááttâskielân sämikielâ ) láá čoonnum virgálâš sämikuávlun . Váldooassi maid eará gielalaš vuoigatvuođain , mat leat meroštallon Sámi giellalágas , lea čadnojuvvon sámiid ruovttuguvlui . Meid iänááš uási eres kielâlâš vuoigâdvuođâin , moh láá miäruštâllum Säämi kielâlaavâst , láá čoonnum sämikuávlun . Sámiid iežaset giela ja kultuvrra guoski iešstivrejupmi guoská maid sámiid ruovttuguovllu . Sämikielâ já kulttuur kyeskee jiešhaldâšem kuáská meid sämikuávlu . 7 . 7 . Leatgo buot sámit badjeolbmot , man gova oažžu dávjá ovdamearkka dihte turismaprošyrain ? Láá-uv puoh sämmiliih puásuituálleeh , mon kove távjá finnee ovdâmerkkân mađhâšem tieđettemkirjáin ? Boazodoallu lea sámiide dehálaš ealáhus máŋgga sivas : dat addá áigáiboađu ja biepmu ja das lea stuorra kultuvrralaš mearkkašupmi . Puásuituálu lii sämmiláid tehálâš iäláttâs maaŋgâ-uv suujâst : tot lii áigápuáđu já raavâd käldee já tast lii meiddei stuorrâ kulttuurlâš merhâšume . Bohccos oažžu maid máŋggalágan ávdnasiid duddjoma várás . Poccust finnejum amnâseh láá teháliih säämi tyeje materiaaleh . Dasa lassin boazodoalus geavahuvvon sámegiella sisttisdoallá rikkes ee. bohcco dan sierra iešvuođain govvideaddji sániid , main lea dán áigge maid dieđalaš mearkkašupmi . Lasseen puásuituálu pirrâduvâst ovdánâm sämikielâ tuálá siste ovdâmerkkân poccuu jieškote-uv jiešvuođâid kovvejeijee saanijd , main lii tááláá ääigi meiddei tieđâlâš merhâšume . Boazodoalus lea maid stuorra sosiálalaš mearkkašupmi bearrašiidda , sogaide ja giliservošiidda . Puásuituálust lii meiddei stuorrâ sosiaallâš merhâšume perruid , suvváid já sijdâsiärvusáid . Máŋgga guovllus , gos sámegiela leamašan jávkamin dahje molsašuvvamin riikka váldogillii , boazodoallu lea erenomáš rikkes boazoealáhussii laktáseaddji dadjanvugiidis ánssus seilon badjeolbmuid bargogiellan . Maaŋgâin kuávluin , main sämikielâ lii lamaš lappuumin tâi rievdâmin eennâm váldukielân , lii puásuituálu eromâš riges puásui-iäláttâsân kullee olgospyehtimhaamij keežild siäilum puásuituállei pargokielân . Dat lea veahkehan maid seailluhit giela , mii muđui leamašan váras jávkat . Tagarin tot lii meiddei siäiluttâm kielâ , mii mudoi ličij lamaš vaarâst časkâđ . Boazodoallu , erenomážit davvisápmelaš guovlluid duottarboazodoallu , maiddái stuorraboazodoallun namuhuvvon eallinvuohki , lea adnojuvvon eksotihkalaš ja eará álbmogiid ealáhusaid ektui čielgasit earálágan sámi ealáhussan . Puásuituálu , eromâšávt tavesämikuávluin ovdánâm tuodârpuásuituálu , meiddei stuorrâpuásuituálun nomâttum eellimhäämi , lii toollum eksootlâš já eres aalmugij iäláttâsâin čielgâsumosávt spiekâsteijee säämi iäláttâssân . Danin dan leat doallagoahtán almmolaččat sápmelašvuođa dovdomearkan . Ton keežild tot lii nabdeškuottum almolávt sämmilâšvuođâ tobdomerkkân . Dan dat ii goittot leat . Taggaar tot kuittâg ij lah . Boazosámit eai leamaš goasge eanetlohkun sámeálbmogis . Puásuisämmiliih iä lah lamaš kuássin eenâblohhoon sämiaalmugist . Norggas stuorámus sámejoavku leat leamašan áhpeguolásteamis ja eanadoalus áigáiboađu ožžon mearrasámit . Taažâst stuárráámus sämmilâšjuávkku lii lamaš merâpiivdost já ucessiähá eennâmtuálust iäláttâsâs finnim merâsämmiliih . Suomas sámit leat árbevirolaččat ožžon áigáiboađuset máŋgga sierra ealáhusas . Suomâst sämmilij ärbivuáválâš áigápuátuhäämi lii kovvejum maaŋgâekonomian , mast áigápuátu finnejuvvoo maaŋgâin jieškote-uv käldein . Árbevirolaš ealáhusat leat ee. meahccebivdu , guolásteapmi ja luonddubuktagiid čoaggin . Ärbivuáváliih iäláttâsah láá meiddei meccipivdo , kyelipivdo já luándupyevtittâsâi nuurrâm . Miellagovva das , ahte sámit leat badjeolbmot , lea nuppe dáfus duohta , muhto nuppe dáfus dat addá sápmelaččain vehá menddo ovttabealagis gova . Nuuvtpa kove sämmilijn puásuituállen lii nube tááhust tuotâ , mut nube tááhust tot taha sämmilijn tuođâ vuástásâš stereotypia . 8 . 8 . Manin dárbbašuvvojit sierra giellavuoigatvuođat , manin giela seailluheapmi lea dehálaš ? Mane lii tárbu sierânâs säämi kielâvuoigâdvuođáid , mane kielâ siäiluttem lii tehálâš ? Iežas giella lea dehálaš ášši olbmo eallimis . Jieijâs kielâ lii uási olmožin šoddâm já olmožin orroom . Eatnigiella lea mávssolaš oassi min olmmošvuođa . Eenikielâ lii uási mii olmoošvuođâ , mon sajan ij pyeti puáttiđ mihheen . Eatnigiella lea buot oahppama vuođđu ja seammás čiekŋalamos dovdduid ja jurddašeami giella . Eenikielâ lii puoh oppâm vuáđu já siämmást vuáđulumosij tobdoi já jurdâččem kielâ . Mii dárbbašat giellavuoigatvuođaid dorvvastit giela oahppan- , geavahan- ja ovdánanvejolašvuođaid ja normála árgabeaivve eallima eavttuid . Kielâvuoigâdvuođah tarbâšuvvojeh turviđ kielâ oppâm- , kevttim- já ovdedemmáhđulâšvuođâid já táválii argâeellim iävtuid . Jos mis ii leat vejolašvuohta ovdamearkka dihte iežamet giela skuvlaoahpahussii , giella ii ovdán ja mii eat oahpa lohkat ja čállit iežamet giela . Máhđulâšvuođâttáá ovdâmerkkân jieijâs kielâ škovlâmáttááttâsân kielâ ij ovdán já ton sárnoo páácá jieijâs kielâst luuhâm- já čäällimtáiđuttemmin . Ná lea geavvan daidda sámebuolvvaide , geat leat vázzán skuvlla dalle go ledje vel álbmotskuvllat . Návt lii keevvâm ovdil vuáđuškoovlâ toimân kansaškoovlâ áigáduvâst škoovâ jottáám sämmilâšsuhâpuolváid . Lohkan- ja čállindáidu lea uksa ee. girjjálašvuođa šaddamii . Luuhâm- já čäällimtáiđu láá iävtuh ovdâmerkkân kirjálâšvuođâ šoddâmân . Giellavuoigatvuođat leat dehálaččat maid normála árgaeallimii , mas iežas giela ii dárbbaš heahpanit , čiehkat iige molsut nubbin . Kielâvuoigâdvuođah tarbâšuvvojeh meiddei iähtun táválii argâelimân , mast jieijâs kielâ ij taarbâš hepâniđ , čiehâđ ige molsođ nuubán . Giellavuoigatvuođaid váilun doalvu giella- ja kulturmolsumiidda , mii lea dáhpáhuvvan maid Davviriikkain . Kielâvuoigâdvuođâi váilum joođeet kielâ- já kulttuurmolsomáid , mii lii tábáhtum meiddei Tave-enâmijn . Máŋggat dakkár sápmelaččat , guđet eai leat šat oahppan iežaset vánhemiid dahje soga álgogiela , leat maŋŋá oahpahallan giela . Maaŋgah tagareh sämmiliih , kiäh iä lah innig oppâm vanhimijdis tâi suuvâs algâkielâ , láá maŋeláá iäláskittám kielâs . Giellavuoigatvuođaid dárbbašat maid ovddit buolvvaid áigge dagahuvvon vahágiid divvumii : manahuvvon giela ođđasit oahppama vejolažžan dahkamii . Kielâvuoigâdvuođah tarbâšuvvojeh meiddei ovdebij suhâpuolvâi ääigi tovâttum vahâgij tivomân : monâttum kielâ uđđâsist oppâm máhđulâšvuotân . Giella guoddá sisttistis álbmoga oktasaš historjjá ja kultuvrra , árbevieruid ja vásáhusaid ja dat laktá dán áigge hálli oktii ovddit buolvvaiguin . Kielâ kuáddá sistees aalmug ohtsii historjá já kulttuur , ärbivyevi já vuáttámuš já tot lahta tááláá sárnoo oohtân tolebij suhâpuolvâiguin . Seammás dat lea dehálamos čanus sierra riikkain ássi olbmuide , geat hállet seamma giela . Siämmást tot lii merhâšitteemus oohtânčannee sierânâs enâmijn assee siämmáá kielâ sárnoiguin . Sámiide iežas giella lea šaldi riikkarájáid rastá . Sämmiláid jieijâs kielâ lii šalde staatâi raajij paijeel . Iežas giella lea dego divrras giisá , mas lea ollu diehtu ja vásáhusat , dego olles girjerádju , nugo sápmelaš girječálli Kerttu Vuolab lea dávjá dadjan . Jieijâs kielâ lii aarničukke , mii lii tievâ tiäđu já vuáttámuš , oles kirjerááju , tegu sämmilâš kirječŋällee Kerttu Vuolab lii távjá páhudâm . Iešguđet giella lea mihtitmeahttun divrras . Jyehi kielâ lii sajanmäksimettum . 9 . 9 . Mii oaivvilduvvo , go hállojuvvo áitatvuloš gielain ( endangered languages ) ? Maid uáivilduvvoo , ko lii saahâ uhkevuálásijn kielâin ( endangered languages ) ? Oktageardánis vástádus dása lea , ahte giella lea áitatvuloš , go dat ii šat sirdás árgabeaivve aktiivvalaš giellan ođđa buolvvaide ( intergenerational transmission ) . Oovtkiärdánâš vástádâs taas lii , et kielâ lii uhkevuálásâš , ko tot ij innig sirdâšuu aktiivlâš argâpeeivi kielân uđđâ suhâpuolváid ( intergenerational transmission ) . Dutkit leat meroštallan dihto dásiid giela áitatvulošvuhtii . Totkeeh láá miäruštâllâm maaŋgâid taasijd kielâ uhkevuálásâšvuotân . Diehtu máilmmi áitatvuloš gielaid birra gávdno ovdamearkka dihte Ovttastuvvan Našuvnnaid skuvlen- , dieđa- ja kulturorganisašuvdna Unesco internet-siidduin www.unesco.org . Tiäđuh maailm uhkevuálásijn kielâin kávnojeh ovdâmerkkân Ovtâstum Aalmugij škovlim- , tieđâ- já kulttuurornjidume Unesco internet-siijđoin www.unesco.org . Unesco áššedovdiid luohkkájuoguid mielde ee. buot sámegielat gullet máilmmi áitatvuloš gielaid jovkui . Unesco äššitobdei luokittâsâi mield eres lasseen puoh sämikielah kuleh maailm uhkevuálásij kielâi juávkun . Suomas hállojuvvon anáraš- ja nuortalašgiella gullet kategoriijai váddásit áitatvuloš gielat ( severely endangered languages ) . Suomâst sarnum aanaar- já nuorttâsämikielâ láá luokittâllum tuođâlávt uhkevuálásâš kielân ( severely endangered languages ) . 10 . 10 . Hálletgo buot sápmelaččat sámegiela ? Sárnuh-uv puoh sämmiliih sämikielâ ? Buot sápmelaččat eai hála sámegiela , muhto luohtehahtti statistihkat sámegiela hálliin eai gávdno . Puoh sämmiliih iä sáárnu sämikielâ , mut lyetittittee lovottuvat sämikielâ sárnoin iä lah . Suomas vuosttas sámi giellaláhka bođii fápmui easkka jagis 1992 , man maŋŋá leamašan vejolaš almmuhit heaggačállái eatnigiellan maid sámegiela . Suomâst vuossâmuš säämi kielâlaahâ poođij vuáimán iäskán ive 1992 , mon maŋa lii lamaš máhđulâš almottiđ jieggâčällei eenikielân meid sämikielâ . Sámegiela eatnigiellan hálli olbmot measta buohkat leat goit guovtte- , joba golmmagielagat , man geažil sii gártet válljet guđemuš eatnigiela sii almmuhit virggálaš statistihkaide . Sämikielâ eenikielânis sárnooh láá kuittâg masa puoh kyevti- , joba kuulmâkielâliih , mon keežild sij kalgeh valjiđ kotemuu eenikielâstis almotteh virgáláid lovottuvváid . Suomas ii sáhte almmuhit heaggačállái máŋga eatnigiela , vaikko dákkár dilli lea goit mihtilmas nu sámiide go máŋggaide earáidege . Suomâst ij lah kuittâg máhđulâš almottiđ jieggâčällei kyehti tâi maŋgâ eenikielâ , mii tile lii kuittâg tijpâlâš nuuvt sämmiláid ko maŋgáid iärásáid-uv . Guovtte- ja máŋggagielatvuohta lea máilmmis dábálut go ovttagielatvuohta . Kyevti- já maaŋgâkielâlâšvuotâ lii mailmist táválub ko oovtâkielâlâšvuotâ .