Dávjá jerrojuvvon gážaldagat
Love tävjimustáá toohum koččâmâššâd
1 .
1 .
Gii lea sápmelaš ?
Kii lii sämmilâš ?
Leago sápmelašvuohta meroštallon ?
Lii-uv sämmilâšvuotâ miäruštâllum ?
Sápmelačča dálá virggálaš meroštallan Suomas lea čállojuvvon láhkii ( láhka sámedikkis 17.7.1995/974 ) .
Suomâst vyeimistorroo virgálâš miäruštâllâm sämmiliist lii čaallum laahân sämitiggeest ( 17.7.1995/974 ) .
Lága 3 § meroštallan deattuha oktavuođa sámegillii ja maiddái iežas identifiserema sápmelašvuhtii .
Laavâ 3 § miäruštâllâm tiäddud ohtâvuođâ sämikielân já vala siämmáášume sämmilâšvuotân .
Lága mielde sápmelaččain oaivvilduvvo olmmoš , guhte atná iežas sápmelažžan , dainna eavttuin :
Laavâ mield sämmiláin uáivilduvvoo ulmuu , kote tuálá jieijâs sämmilâžžân , toin iävttoin :
1 ) ahte son ieš dahje su váhnemiin dahje áhkuin dahje ádjáin unnimustá okta lea oahppan sámegiela vuosttas giellanis ; dahje 2 ) ahte son lea dakkár olbmo maŋisboahtti , guhte lea merkejuvvon duottar- , vuovde- dahje guolásteaddjisápmelažžan eana- , vearroguoddin- dahje heaggagirjjis ; dahje 3 ) ahte unnimustá okta su váhnemiin lea merkejuvvon dahje livččii sáhttán merkejuvvot jietnavuoigadahtton olmmožin sámi parlameantta dahje sámedikki válggain .
1 ) et sun jieš tâi aainâs-uv ohtâ suu vaanhimijn tâi ááhuin já äijihijn lii oppâm sämikielâ vuossâmuu kielânis ; tâi 2 ) et sun lii taggaar ulmuu maajeeldpuáttee , kote lii merkkejum tuodâr- , mecci- tâi kuálásteijeesämmilâžžân eennâm- , viärukyeddim- tâi jieggâkirjeest ; teikkâ 3 ) et aainâs-uv ohtâ suu vaanhimijn lii merkkejum tâi ličij puáhtám merkkejuđ jienâstemvuoigâdvuođâlâžžân säämi parlament tâi sämitige vaaljâin .
Meroštallamis máinnašuvvon Sámi Parlamenta lei dálá Sámedikki ovddasmanni , válggain válljejuvvon sámiid ovddastus .
Miäruštâlmist mainâšum Säämi parlament ( Sámi Parlamenta ) lii tááláá Sämitige ovdedeijee , vaaljâiguin väljejum sämmilij ovdâstemjuávkku .
Dat doaimmai jagiin 1973-1995 .
Tot tooimâi iivijn 1973-1995 .
Láhkii čállojuvvon meroštallan laktása Sámedikki válggaide .
Laahân čaallum miäruštâllâm lohtâs Sämitige valjáid .
Olmmoš , guhte deavdá om . kriteraid , lea jietnavuoigadahtton ja maiddái vuoigadahtton álgit evttohassan Sámedikki válggain .
Olmooš , kote tiävdá ovdeláá mainâšum kriteerijd lii jienâstemvuoigâdvuođâlâš já sust lii meiddei vuoigâdvuotâ leđe iävtukkâssân Sämitige vaaljâin .
Norgga ja Ruoŧa dálá sápmelašmeroštallamat leat lahka Suoma njuolggadusa .
Taažâst já Ruotâst vyeimistorroo sämmilâšmiäruštâlmeh láá alda Suomâ njuolgâdus .
Kj .
Gč. www.samediggi.no ja www.sametinget.se .
www.samediggi.no já www.sametinget.se .
2 .
2 .
Manin sámiid ovddastusorgána namma lea Sámediggi , vaikko gažaldagas ii leat diggelágádussii iige gearregastimii laktáseaddji orgána ?
Mane sämmilijd ovdâsteijee orgaan nommâ lii Saamelaiskäräjät , veikkâ saahâ ij lah keerrivlájádâsân ige riehtijotemân kullee orgaanâst ?
Diggi ´-namahus boahtá boares stuorradiggi ´-namahusas , mii oaivvilda man nu álbmotjoavkku oktasašbargo- dahje ovdduidgohcinorgána .
´ Käräjät ´-nomâttâs puátá puáris ´ kansankäräjät ´-nomâttâsâst , mii uáivild monnii aalmugjuávhu ovtâspargo- tâi hiäđukocceemorgaan .
Stuorradiggi lea ruoŧagillii ´folktinget´ , veardit ovdamearkka dihte ´Svenska Finlands folkting – suomaruoŧŧelaš stuorradiggi´ www.folktinget.fi , mii lea Suomas doaibmi , ruoŧagielat olbmuid politihkalaš oktasašbargoorgána .
Kansankäräjät lii ruotâkielân ´ folktinget ´ , verdid ovdâmerkkân ´Svenska Finlands folkting – suomenruotsalaiset kansankäräjät´ , mii lii Suomâst tuáimee , ruotâkielâlâš aalmug poolitlâš ovtâspargo-orgaan , www.folktinget.fi .
Davvisámegielat Sámediggi-namahusa geavahit Suoma lassin maid Norgga ja Ruoŧa Sámedikkit .
Saamelaiskäräjät lii tavesämikielân Sámediggi , mon nomâttâs kevttih Suomâ lasseen Taažâ já Ruotâ Sämitigeh .
Anárašgillii ´Sámediggi´ lea Sämitigge ja nuortalašgillii Sää mte ´gg .
Aanaarsämikielân Saamelaiskäräjät lii Sämitigge já nuorttâsämikielân Sää mte ´ğğ .
Dáro- ja ruoŧagielat namahus Sámediggái lea Sametinget .
Táru- já ruotâkielâlâš nomâttâs Sämitiigán lii Sametinget .
Eaŋgalsgillii Sámedikkis geavahuvvo namahus The Sámi Parliament .
Eŋgâlâskielân Sämitiggeest kiävttoo nomâttâs The Sámi Parliament .
3 .
3 .
Mii earuid lea doahpagiin ´lappalainen´ ja ´sápmelaš/saamelainen´ ?
Mii iäruid lii tuáváduvâin ´lappalainen´ já ´saamelainen´ ?
Etnonyma ´lappalainen´ geavahuvvui jahkečuđiid áigge sápmelaččaid guoski boarrásut dutkamušas ja mátkegirjjálašvuođas ja dat lea nappo olggobeale olbmuid hutkan namahus sámiide .
Etnonyym ´ lappalainen´ kevttui čuođijd iivijd sämmilijd kyeskee puárásub tukâmušâst já mätkikirjálâšvuođâst já tot lii-uv ulguupiälái ulmui sämmilijn kiävttám nomâttâs .
Etnonyma sápmelaš / saamelainen´ lea šaddan dábálažžan 1950-logu rájes .
Etnonyym ´ saamelainen´ lii šoddâm almolâžžân 1950-lovo rääjist .
Dan vuođđun lea namahus , mii lea buot sámegielain ja mainna sámit gohčodit iežaset .
Ton vuáđđun lii puohâin sämikielâin tiättojeijee já sämmilij jieijâs kevttim nomâttâs .
Anárašgillii sápmelaš lea ´sämmilâš´ ja nuortalašgillii sä ´mmlaž´ . Sámit atnet dávjá lappalais-namahusa fuotnumin .
Tavesämikielân saamelainen lii ´ sápmelaš ´ , aanaarsämikielân ´ sämmilâš ´ já nuorttâsämikielân ´ sä ´mmlaž ´. Sämmiliih tobdeh távjá , et lappalais-nomâttâs lii hälbideijee .
4 .
4 .
Mii oaivvilduvvo , go dávjá hállojuvvo ´sámegielas´ , vaikko sámegielat leat máŋga ?
Maid uávilduvvoo , ko lii saahâ ´sämikielâst´ , veikkâ sämikielah láá maŋga ?
Go hállojuvvo ´sámegielas´ čujuhuvvo dábálaččat sámegiela buot giellahámiide .
Ko lii saahâ ´ sämikielâst ´ čujottuvvoo táválávt puohháid sämikielâ haamijd .
Ovdamearkka dihte jagis 2003 fápmui boahtán Sámi giellalága njuolggadusat gusket buot golmma Suomas hállojuvvon sámegiela , anáraš- , nuortalaš- ja davvisámegiela .
Ovdâmerkkân ive 2003 vuáimán šoddâm Säämi kielâlaavâ njuolgâdusah kyeskih puohâid kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâid , aanaar- , nuorttâ- já tavesämikielâ .
Lága 3 §:s daddjojuvvo , ahte lágas oaivvilduvvo ” sámegielain anáraš- , nuortalaš- dahje davvisámegiella geavahuvvon giela dahje váldočuozáhatjoavkku mielde ” .
Laavâ 3 §:st páhuduvvoo , et laavâst uáivilduvvoo ” kevttum kielâ tâi válduášálâš čuásáttâhjuávhu vuáđuld sämikielah láá aanaarsämikielâ , nuorttâsämikielâ tâi tavesämikielâ ” .
5 .
5 .
Man ollu sámit leat ?
Mon ennuv láá sämmiliih ?
Sámit leat árvvu mielde oktiibuot 60-100.000 , main sullii 40-60.000 Norggas , 15-20.000 Ruoŧas , 9.300-10.000 Suomas ja sullii 2.000 Ruoššas .
Árvuštâlloo , et sämmiliih liččii ohtsis 60-100.000 , main suullân 40-60.000 Taažâst , 15-20.000 Ruotâst , 9.300-10.000 Suomâst já suullân 2.000 Ruošâst .
Sápmelaččaid dárkkes lohkomearri ii leat dieđus .
Sämiaalmug tärkkilis lohomeeri ij lah tiäđust .
Suomas sápmelaččaid lohkomeari čujuheaddji dieđut beaividuvvojit juohke njealját jagi sámeválggaid oktavuođas .
Suomâst sämiaalmug lohomere čäittee tiäđuh peividuvvojeh jyehi niäljád ive sämitiggevaaljâi ohtâvuođâst .
Ođđasamos statistihkkadieđut leat jagis 2007 .
Uđđâsumoseh lovottâhtiäđuh láá ivveest 2007 .
Daid mielde Suomas leat oktiibuot 9350 sápmelačča , geain 38,5 % ássá lágas meroštallon sámiid ruovttuguovllus .
Toi mield Suomâst láá sämmiliih ohtsis 9350 , main 38,5 % äässih laavâst miäruštâllum sämikuávlust .
Sullii 60 % sámiin ássá ruovttuguovllu olggobealde , badjel 50 % goit Lappi leanas .
Sämmilijn suullân 60 % äässih sämikuávlu ulguubeln , paijeel 50 % kuittâg Laapi läänist .
6 .
6 .
Mii lea sámiid ruovttuguovlu ?
Mii lii sämikuávlu ?
Sámiid ruovttuguovlu lea meroštallon lágas sámedikki birra .
Sämikuávlu lii miäruštâllum sämitiggelaavâst .
Dasa gullet Eanodaga , Anára ja Ohcejoga gielddat ollásit ja Soađegili gieldda davveoassi dahjege Sámi bálgosa guovlu ( Vuohču gili guovlu ) .
Toos kuleh Iänuduv , Aanaar já Ucjuv kieldah ollásávt já Suáđigil kieldâ taveuási ađai Säämi palgâs kuávlu ( Vuáču siijdâ kuávlu ) .
Máŋggat sámiide láhkamearrádusain dorvvastuvvon vuoigatvuođain , ovdamearkka dihte vuoigatvuohta oažžut oahpahusa iežas gillii ( oahpahusgiellan sámegiella ) leat čadnojuvvon virggálaš ruovttuguvlui .
Maaŋgah sämmiláid lahâaasâtmist torvejum vuoigâdvuođah , ovdâmerkkân vuoigâdvuotâ finniđ máttááttâs eenikielân ( máttááttâskielân sämikielâ ) láá čoonnum virgálâš sämikuávlun .
Váldooassi maid eará gielalaš vuoigatvuođain , mat leat meroštallon Sámi giellalágas , lea čadnojuvvon sámiid ruovttuguvlui .
Meid iänááš uási eres kielâlâš vuoigâdvuođâin , moh láá miäruštâllum Säämi kielâlaavâst , láá čoonnum sämikuávlun .
Sámiid iežaset giela ja kultuvrra guoski iešstivrejupmi guoská maid sámiid ruovttuguovllu .
Sämikielâ já kulttuur kyeskee jiešhaldâšem kuáská meid sämikuávlu .
7 .
7 .
Leatgo buot sámit badjeolbmot , man gova oažžu dávjá ovdamearkka dihte turismaprošyrain ?
Láá-uv puoh sämmiliih puásuituálleeh , mon kove távjá finnee ovdâmerkkân mađhâšem tieđettemkirjáin ?
Boazodoallu lea sámiide dehálaš ealáhus máŋgga sivas : dat addá áigáiboađu ja biepmu ja das lea stuorra kultuvrralaš mearkkašupmi .
Puásuituálu lii sämmiláid tehálâš iäláttâs maaŋgâ-uv suujâst : tot lii áigápuáđu já raavâd käldee já tast lii meiddei stuorrâ kulttuurlâš merhâšume .
Bohccos oažžu maid máŋggalágan ávdnasiid duddjoma várás .
Poccust finnejum amnâseh láá teháliih säämi tyeje materiaaleh .
Dasa lassin boazodoalus geavahuvvon sámegiella sisttisdoallá rikkes ee. bohcco dan sierra iešvuođain govvideaddji sániid , main lea dán áigge maid dieđalaš mearkkašupmi .
Lasseen puásuituálu pirrâduvâst ovdánâm sämikielâ tuálá siste ovdâmerkkân poccuu jieškote-uv jiešvuođâid kovvejeijee saanijd , main lii tááláá ääigi meiddei tieđâlâš merhâšume .
Boazodoalus lea maid stuorra sosiálalaš mearkkašupmi bearrašiidda , sogaide ja giliservošiidda .
Puásuituálust lii meiddei stuorrâ sosiaallâš merhâšume perruid , suvváid já sijdâsiärvusáid .
Máŋgga guovllus , gos sámegiela leamašan jávkamin dahje molsašuvvamin riikka váldogillii , boazodoallu lea erenomáš rikkes boazoealáhussii laktáseaddji dadjanvugiidis ánssus seilon badjeolbmuid bargogiellan .
Maaŋgâin kuávluin , main sämikielâ lii lamaš lappuumin tâi rievdâmin eennâm váldukielân , lii puásuituálu eromâš riges puásui-iäláttâsân kullee olgospyehtimhaamij keežild siäilum puásuituállei pargokielân .
Dat lea veahkehan maid seailluhit giela , mii muđui leamašan váras jávkat .
Tagarin tot lii meiddei siäiluttâm kielâ , mii mudoi ličij lamaš vaarâst časkâđ .
Boazodoallu , erenomážit davvisápmelaš guovlluid duottarboazodoallu , maiddái stuorraboazodoallun namuhuvvon eallinvuohki , lea adnojuvvon eksotihkalaš ja eará álbmogiid ealáhusaid ektui čielgasit earálágan sámi ealáhussan .
Puásuituálu , eromâšávt tavesämikuávluin ovdánâm tuodârpuásuituálu , meiddei stuorrâpuásuituálun nomâttum eellimhäämi , lii toollum eksootlâš já eres aalmugij iäláttâsâin čielgâsumosávt spiekâsteijee säämi iäláttâssân .
Danin dan leat doallagoahtán almmolaččat sápmelašvuođa dovdomearkan .
Ton keežild tot lii nabdeškuottum almolávt sämmilâšvuođâ tobdomerkkân .
Dan dat ii goittot leat .
Taggaar tot kuittâg ij lah .
Boazosámit eai leamaš goasge eanetlohkun sámeálbmogis .
Puásuisämmiliih iä lah lamaš kuássin eenâblohhoon sämiaalmugist .
Norggas stuorámus sámejoavku leat leamašan áhpeguolásteamis ja eanadoalus áigáiboađu ožžon mearrasámit .
Taažâst stuárráámus sämmilâšjuávkku lii lamaš merâpiivdost já ucessiähá eennâmtuálust iäláttâsâs finnim merâsämmiliih .
Suomas sámit leat árbevirolaččat ožžon áigáiboađuset máŋgga sierra ealáhusas .
Suomâst sämmilij ärbivuáválâš áigápuátuhäämi lii kovvejum maaŋgâekonomian , mast áigápuátu finnejuvvoo maaŋgâin jieškote-uv käldein .
Árbevirolaš ealáhusat leat ee. meahccebivdu , guolásteapmi ja luonddubuktagiid čoaggin .
Ärbivuáváliih iäláttâsah láá meiddei meccipivdo , kyelipivdo já luándupyevtittâsâi nuurrâm .
Miellagovva das , ahte sámit leat badjeolbmot , lea nuppe dáfus duohta , muhto nuppe dáfus dat addá sápmelaččain vehá menddo ovttabealagis gova .
Nuuvtpa kove sämmilijn puásuituállen lii nube tááhust tuotâ , mut nube tááhust tot taha sämmilijn tuođâ vuástásâš stereotypia .
8 .
8 .
Manin dárbbašuvvojit sierra giellavuoigatvuođat , manin giela seailluheapmi lea dehálaš ?
Mane lii tárbu sierânâs säämi kielâvuoigâdvuođáid , mane kielâ siäiluttem lii tehálâš ?
Iežas giella lea dehálaš ášši olbmo eallimis .
Jieijâs kielâ lii uási olmožin šoddâm já olmožin orroom .
Eatnigiella lea mávssolaš oassi min olmmošvuođa .
Eenikielâ lii uási mii olmoošvuođâ , mon sajan ij pyeti puáttiđ mihheen .
Eatnigiella lea buot oahppama vuođđu ja seammás čiekŋalamos dovdduid ja jurddašeami giella .
Eenikielâ lii puoh oppâm vuáđu já siämmást vuáđulumosij tobdoi já jurdâččem kielâ .
Mii dárbbašat giellavuoigatvuođaid dorvvastit giela oahppan- , geavahan- ja ovdánanvejolašvuođaid ja normála árgabeaivve eallima eavttuid .
Kielâvuoigâdvuođah tarbâšuvvojeh turviđ kielâ oppâm- , kevttim- já ovdedemmáhđulâšvuođâid já táválii argâeellim iävtuid .
Jos mis ii leat vejolašvuohta ovdamearkka dihte iežamet giela skuvlaoahpahussii , giella ii ovdán ja mii eat oahpa lohkat ja čállit iežamet giela .
Máhđulâšvuođâttáá ovdâmerkkân jieijâs kielâ škovlâmáttááttâsân kielâ ij ovdán já ton sárnoo páácá jieijâs kielâst luuhâm- já čäällimtáiđuttemmin .
Ná lea geavvan daidda sámebuolvvaide , geat leat vázzán skuvlla dalle go ledje vel álbmotskuvllat .
Návt lii keevvâm ovdil vuáđuškoovlâ toimân kansaškoovlâ áigáduvâst škoovâ jottáám sämmilâšsuhâpuolváid .
Lohkan- ja čállindáidu lea uksa ee. girjjálašvuođa šaddamii .
Luuhâm- já čäällimtáiđu láá iävtuh ovdâmerkkân kirjálâšvuođâ šoddâmân .
Giellavuoigatvuođat leat dehálaččat maid normála árgaeallimii , mas iežas giela ii dárbbaš heahpanit , čiehkat iige molsut nubbin .
Kielâvuoigâdvuođah tarbâšuvvojeh meiddei iähtun táválii argâelimân , mast jieijâs kielâ ij taarbâš hepâniđ , čiehâđ ige molsođ nuubán .
Giellavuoigatvuođaid váilun doalvu giella- ja kulturmolsumiidda , mii lea dáhpáhuvvan maid Davviriikkain .
Kielâvuoigâdvuođâi váilum joođeet kielâ- já kulttuurmolsomáid , mii lii tábáhtum meiddei Tave-enâmijn .
Máŋggat dakkár sápmelaččat , guđet eai leat šat oahppan iežaset vánhemiid dahje soga álgogiela , leat maŋŋá oahpahallan giela .
Maaŋgah tagareh sämmiliih , kiäh iä lah innig oppâm vanhimijdis tâi suuvâs algâkielâ , láá maŋeláá iäláskittám kielâs .
Giellavuoigatvuođaid dárbbašat maid ovddit buolvvaid áigge dagahuvvon vahágiid divvumii : manahuvvon giela ođđasit oahppama vejolažžan dahkamii .
Kielâvuoigâdvuođah tarbâšuvvojeh meiddei ovdebij suhâpuolvâi ääigi tovâttum vahâgij tivomân : monâttum kielâ uđđâsist oppâm máhđulâšvuotân .
Giella guoddá sisttistis álbmoga oktasaš historjjá ja kultuvrra , árbevieruid ja vásáhusaid ja dat laktá dán áigge hálli oktii ovddit buolvvaiguin .
Kielâ kuáddá sistees aalmug ohtsii historjá já kulttuur , ärbivyevi já vuáttámuš já tot lahta tááláá sárnoo oohtân tolebij suhâpuolvâiguin .
Seammás dat lea dehálamos čanus sierra riikkain ássi olbmuide , geat hállet seamma giela .
Siämmást tot lii merhâšitteemus oohtânčannee sierânâs enâmijn assee siämmáá kielâ sárnoiguin .
Sámiide iežas giella lea šaldi riikkarájáid rastá .
Sämmiláid jieijâs kielâ lii šalde staatâi raajij paijeel .
Iežas giella lea dego divrras giisá , mas lea ollu diehtu ja vásáhusat , dego olles girjerádju , nugo sápmelaš girječálli Kerttu Vuolab lea dávjá dadjan .
Jieijâs kielâ lii aarničukke , mii lii tievâ tiäđu já vuáttámuš , oles kirjerááju , tegu sämmilâš kirječŋällee Kerttu Vuolab lii távjá páhudâm .
Iešguđet giella lea mihtitmeahttun divrras .
Jyehi kielâ lii sajanmäksimettum .
9 .
9 .
Mii oaivvilduvvo , go hállojuvvo áitatvuloš gielain ( endangered languages ) ?
Maid uáivilduvvoo , ko lii saahâ uhkevuálásijn kielâin ( endangered languages ) ?
Oktageardánis vástádus dása lea , ahte giella lea áitatvuloš , go dat ii šat sirdás árgabeaivve aktiivvalaš giellan ođđa buolvvaide ( intergenerational transmission ) .
Oovtkiärdánâš vástádâs taas lii , et kielâ lii uhkevuálásâš , ko tot ij innig sirdâšuu aktiivlâš argâpeeivi kielân uđđâ suhâpuolváid ( intergenerational transmission ) .
Dutkit leat meroštallan dihto dásiid giela áitatvulošvuhtii .
Totkeeh láá miäruštâllâm maaŋgâid taasijd kielâ uhkevuálásâšvuotân .
Diehtu máilmmi áitatvuloš gielaid birra gávdno ovdamearkka dihte Ovttastuvvan Našuvnnaid skuvlen- , dieđa- ja kulturorganisašuvdna Unesco internet-siidduin www.unesco.org .
Tiäđuh maailm uhkevuálásijn kielâin kávnojeh ovdâmerkkân Ovtâstum Aalmugij škovlim- , tieđâ- já kulttuurornjidume Unesco internet-siijđoin www.unesco.org .
Unesco áššedovdiid luohkkájuoguid mielde ee. buot sámegielat gullet máilmmi áitatvuloš gielaid jovkui .
Unesco äššitobdei luokittâsâi mield eres lasseen puoh sämikielah kuleh maailm uhkevuálásij kielâi juávkun .
Suomas hállojuvvon anáraš- ja nuortalašgiella gullet kategoriijai váddásit áitatvuloš gielat ( severely endangered languages ) .
Suomâst sarnum aanaar- já nuorttâsämikielâ láá luokittâllum tuođâlávt uhkevuálásâš kielân ( severely endangered languages ) .
10 .
10 .
Hálletgo buot sápmelaččat sámegiela ?
Sárnuh-uv puoh sämmiliih sämikielâ ?
Buot sápmelaččat eai hála sámegiela , muhto luohtehahtti statistihkat sámegiela hálliin eai gávdno .
Puoh sämmiliih iä sáárnu sämikielâ , mut lyetittittee lovottuvat sämikielâ sárnoin iä lah .
Suomas vuosttas sámi giellaláhka bođii fápmui easkka jagis 1992 , man maŋŋá leamašan vejolaš almmuhit heaggačállái eatnigiellan maid sámegiela .
Suomâst vuossâmuš säämi kielâlaahâ poođij vuáimán iäskán ive 1992 , mon maŋa lii lamaš máhđulâš almottiđ jieggâčällei eenikielân meid sämikielâ .
Sámegiela eatnigiellan hálli olbmot measta buohkat leat goit guovtte- , joba golmmagielagat , man geažil sii gártet válljet guđemuš eatnigiela sii almmuhit virggálaš statistihkaide .
Sämikielâ eenikielânis sárnooh láá kuittâg masa puoh kyevti- , joba kuulmâkielâliih , mon keežild sij kalgeh valjiđ kotemuu eenikielâstis almotteh virgáláid lovottuvváid .
Suomas ii sáhte almmuhit heaggačállái máŋga eatnigiela , vaikko dákkár dilli lea goit mihtilmas nu sámiide go máŋggaide earáidege .
Suomâst ij lah kuittâg máhđulâš almottiđ jieggâčällei kyehti tâi maŋgâ eenikielâ , mii tile lii kuittâg tijpâlâš nuuvt sämmiláid ko maŋgáid iärásáid-uv .
Guovtte- ja máŋggagielatvuohta lea máilmmis dábálut go ovttagielatvuohta .
Kyevti- já maaŋgâkielâlâšvuotâ lii mailmist táválub ko oovtâkielâlâšvuotâ .