Ortodoksalaš girku Ortodoksâlâš kirkko Nuortalaččat gullet árbevirolaččat ortodoksalaš girkui . Nuorttâsämmiliih kuleh ärbivuáválávt ortodoksâlâš kiirkon . Ortodoksalaš oskku čuohtejagiid boares árbevierut leat oassi nuortalaččaid kultuvrra ja oskkus lea stuorra mearkkašupmi nuortalaččaid ovttasteaddjin . Ortodoksâlâš oskoldâhân lohtâseijee ihečuátásiih ärbivyevih láá uási nuorttâsämmilâš kulttuur já oskolduvâst lii stuorrâ merhâšume nuorttâsämmilijd ovtâsteijee tahhen . Nuortalaččat gullet Suoma ortodoksalaš girku davimus searvegoddái , Lappi searvegoddái ja sii leat eanetlogus Anára guovllu searvegotti láhtuin . Nuorttâsämmiliih kuleh Suomâ ortodoksâlâš kirho tavemuu servikoodán , Laapi servikoodán já hämmejeh eenâblovo Aanaar kuávlu servikodálijn . Lappi ortodoksalaš searvegoddi vuođđuduvvui jagi 1950 . Laapi ortodoksâlâš servikodde vuáđudui ive 1950 . Dan ovdal lei Beahcáma searvegoddi , mii heaittihuvvui sođiid maŋŋá . Tom ovdedij Piäccám servikodde , mii lopâttui soođij maŋa . Ortodoksalaš girkut gávdnojit Čeavetjávrris , Nellimis ja Avvilis . Ortodoksâlâš kirhoh láá Čevetjäävrist , Njellimist já Avelist . Čeavetjávrris ja Nellimis lea maiddái hávdeeana . Čevetjäävrist já Njellimist lii meid hävdieennâm . Avvila Keväjávrris lea lassin ortodoksalaš rohkosvisti , tsasouna . Avveel Kiđđâjäävrist lii vala ortodoksâlâš rukkoosviste ađai tsasouna . Nuortalašgielas ii leat leamašan beare nana sajádat ortodoksalaš girkus , muhto maŋimuš jagiid sámegiela geavaheapmi girku doaimmas lea lassánan . Nuorttâsämikielâst ij lah lamaš meendu noonâ sajattâh ortodoksâlâš kirhoost , mut majemui iivij ääigi sämikielâ kevttim kirho tooimâst lii lasanâm . Ipmilbálvalusaid nuortalašgielat oasit leat lasihuvvon ja nuortalašgielat ipmilbálvalusat leat ordnejuvvon maiddái eará sajiin go Lappi searvegotti guovllus . Immeelpalvâlusâi nuorttâsämikielâlâš uásih láá lasettum já nuorttâsämikielâ kevttee immeelpalvâlusah láá uárnejum meid eres-uv saajeest ko Laapi servikode kuávlust . Searvegotti girkohearrá , mátkebáhppa ja mátkekántor geavahit ipmilbálvalusain nuortalašgiela . Servikode kirkkohiärrá , mätkipappâ já mätkikanttor kevttiv immeelpalvâlusâin nuorttâsämikielâ . Sámegielat ipmilbálvalusaid doaimmaheami dahket vejolažžan Johannes Krysostomusa báhpa giehtagirjji nappo liturgiija ja ortodoksadieđu giehtagirjji nuortalašgielat jorgalusat . Sämikielâlâš immeelpalvâlusâi toimâttem taheh máhđulâžžân uásild Johannes Krysostomus paapâ kietâkirje ađai liturgia já ortodoksâtiäđu kietâkirje nuorttâsämikielâlâš jurgâlusah . Nuortalašgielat rohkosgirji ( Mo lidvaǩe ´rjj ) almmustahttui jagi 1983 ja Johannesa evangelium ( Evvan Evaŋǧe ´lium ) jagi 1988 . Nuorttâsämikielâlâš rukkooskirje ( Mo lidvaǩe ´rjj ) almostui ive 1983 já Johannes evaŋgelium ( Evvan Evaŋǧe ´lium ) ive 1988 . Rohkosgirji sisttisdoallá maiddái girkolávlagiid . Rukkooskirje tuálá siste meid kirkkolavluid . YLE Sámi radio sádde nuortalašgielat rohkosprográmmaid oassin nuortalašgielat prográmmafálaldaga . YLE Sámi radio vuolgât nuorttâsämikielâlâš rukkoosohjelmijd uássin nuorttâsämikielâlâš ohjelmfalâlduvâs . Sámediggi lea 2008 almmustahttán skuvllaid oahpahusdárkkuhussii guokte nuortalašgielat CD:a , main nubbi sisttisdoallá nuortalašgielat girkolávlagiid ( Sää ´m Ceerkavlaulli ) ja nubbi Johannesa Evangeliuma ( Evvan Evaŋǧe ´lium ) . Sämitigge lii almostittám ive 2008 škoovlâi máttáátâsuáiviláid kyehti nuorttâsämikielâlâš CD , main nubbe tuálá siste nuorttâsämikielâlâš kirkkolavluid ( Sää ´m Ceerkavlaulli ) já nubbe Johannes evaŋgelium ( Evvan Evaŋǧe ´lium ) . Luukasa evangeliuma jorgaleapmi nuortalašgillii lea jođus jagi 1012 . Luukkaa evaŋgelium jurgâlem nuorttâsämikielân lii joođoost ive 2012 . Govas Lappi ortodoksalaš searvegotti girkohearrá Viacheslav Skopets . Kooveest Laapi ortodoksâlâš servikode kirkkohiärrá Viacheslav Skopets . Lappi ortodoksalaš searvegotti girkohearrá Viacheslav Skopets atná nuortalašgiela sajádaga nannema ortodoksalaš girku doaimmas dehálažžan . Laapi ortodoksâlâš servikode kirkkohiärrá Viacheslav Skopets ana nuorttâsämikielâ sajattuv nanodem ortodoksâlâš kirho tooimâst tehálâžžân . – Nuortalašgiela gádjuma várás dárbbašit doaibmabijuid maiddái girkus , son lohká . – Nuorttâsämikielâ piäluštmân tarbâšuvvojeh tooimah še kirhoost , sun iätá . Nuortalašgielas guhkes historjá ortodoksalaš girkus Nuorttâsämikielâst kuhes historjá ortodoksâlâš kirhoost Skopets muitala , ahte nuortasápmelaš gielaid , maidda maiddái nuortalašgiela gullá , geavaheamis ortodoksalaš girkus lea juo guhkes historjá . Skopets muštâl , et nuorttâsämmilij kielâi , moid kieláid nuorttâsämikielâ-uv kulá , kevttimist lii ortodoksâlâš kirhoost jo kuhes historjá . – Mii leat hárjánan gullat nuortalaččaid čuvgeheaddjis basuheaddji Trifona birra , gii gásttašii ja oahpahii Báhčaveaijoga sámiid masá vihttačuođi jagi dassái . – Lep hárjánâm kuullâđ nuorttâsämmilij čuovviitteijest pasotteijee Trifonist , kote kaastij já máttááttij Paččveileve sämmilijd masa vittâčyet ihheed tassaaš . Vajálduvvan lea goittotge nubbi dehálaš namma , Feodorit Kuolalainen , gii maiddái orui Báhčaveaileagis máŋggaid jagiid Trifon Petsamolačča áigge . Suoivui lii pááccám kuittâg nubbe merhâšittee nommâ , Feodorit Kuáládâhlâš , kote še aasâi Paččveileeveest maaŋgâid iivijd Trifon Piäccámlii aaigij . - Ruošša girkohistorjjá dutki Mitrofan Badadin loktii 2000-logus Feodorita mearkkašumi ođđa láhkai ovdán . - Ruošâ kirkkohistorjá totkee Mitrofan Badadin luptij 2000-lovvoost Feodorit merhâšume uđđâ čuovân . Historjjálaš gáldut govvidit Feodorita hui movttegis , čeahpes ja nuppe dáfus maiddái ruossalas persovdnan . Historjálliih käldeeh kovvejeh Feodorit uáli iäljárin , čepis já nube tááhust ruossâlâs olmožin . Son lei olu dahkamušain báikkálaš olbmuiguin ja oahpahii sin , muhto maiddái cuoiggui girku ja kloastariid hálddahusa ruđa bálvaleamis ja oaččui dan dihtii maiddái ráŋggáštusaid . Sun vietij ennuv ääigi páihálij ulmuiguin já máttááttij sii , mut sun še árvuštâlâi kirho já luostarij haldâttuv jáválâšvuođâ palvâlmist já uážui ton keežild še ráŋgáštusâid . - Feodorit jođii olu dálá Gáddeluovtta ja Báhčaveaijoga gaskka ja oahpai bures nuortasápmelaš gielaid suopmaniid . - Feodorit juuđij ennuv táálái Kantalahti já Piäccám kooskâ já oopâi pyereest nuorttâsämmilij kielâi suomânijd . Leat seilon viehka luohtehahtti gáldut das , ahte Feodorit jorgalii ortodoksalaš rohkosiid ja evangeliuma lohkosiid sámegillii , muitala girkohearrá Skopets . Láá siäilum viehâ lyetittittee käldeeh tast , että Feodorit jurgâlij ortodoksâ-lâš rukosijd já evaŋgelium luuhâmpittáid sämikielân , muštâl kirkkohiärrá Skopets . – Gažaldagas lei jáhkkimis okta áhkkil- ja kildinsámegiela suopmaniin , man áddejedje dan áiggi maiddái Báhčaveaijoga nuortalaččat . – Saahâ lâi tuođânálásávt oovtâ äkkil- tâi kieldâsämikielâ suomânijn , mon tallaa ääigi iberdii še Paččveileve nuorttâsämmiliih . – Dađibahábut Feodorita jorgalusat eai leat seilon gitta min beivviid rádjai , lohká Skopets . – Lii vaidâlittee , et Feodorit jurgâlusah iä lah siäilum onnáá peeivi räi , pááhud Skopets . - Easkka 1800-logu loahpageahčen Ruošša ortodoksalaš girku jorgalahtii evangeliuma ja rohkosgirjji kildinsámegillii , mii lea okta Guoládaga sámegielain mat ain ellet . - Iäskán 1800-lovo loopâbeln Ruošâ ortodoksâlâš kirkko jurgâlitij evaŋgelium já rukkooskirje kieldâsämikielân , mii lii ohtâ ain ellee Kuáládâhnjaargâ sämikielâin . Ortodoksalaš osku lea ná šaddan nuortalaččaide oahpisin juo measta 500 jagi dassái Trifon Petsamolačča áigge . Nuuvtpa ortodoksâlâš usko lii šoddâm nuorttâsämmiláid uápisin jo masa 500 ihheed tassaaš Trifon Piäccámlii ääigi . Seammá áigge sii ožžo maiddái gullát ortodoksalaš rohkosiid sidjiide oahpes sámegielain , movttegis Feodorit vulggii ja dagai dan vejolažžan . Siämmái aaigij sij ožžuu kuullâđ še ortodoksâlâš rukosijd sijjân iberdettee sämikielân . Moovtâ Feodorit vuolgij já toovâi tom máhđulâžžân . Suoma ortodoksalaš girku lea nuorra Suomâ ortodoksâlâš kirkko lii nuorâ Skopets muitala , ahte ortodoksalaš autonomalaš girku lea Suomas oalle nuorra . Skopets muštâl , et ortodoksâlâš autonomâlâš kirkko lii Suomâst viehâ nuorâ . – Politihkalaš sivaid dihtii Suoma stáhta háliidii earuhit ortodoksalaš girku Moskova váikkuhanbire vuolde , ja dan dihtii Suoma ortodoksalaš girkogoddi laktojuvvui Konstantinopoli ekumenalaš patriarkáhta vuollái 1923 . – Poolitlâš suujâi keežild Suomâ staatâ halijdij iäruttiđ ortodoksâlâš kirho Moskova vaikuttâspirrâduvâst , já tondiet Suomâ ortodoksâlâš kirkkokodde lohtui Konstantinopoli ekumeenlâš patriarkaattân ive 1923 . Historjjá moivviin 1920-logus nuortalaččat báhce golmma eará stáhta vuollái . Historjá muuivijn 1920-lovvoost nuorttâsämmiliih paccii kuulmâ sierâ staatâ kuávlun . 1920- ja 1930-loguin unna ja bieđggus Suoma ortodoksalaš girkogoddi fertii dáistalit iežas seailuma ovddas , eaige das lean jur vejolašvuođat bidjat návccaid nuortalašgiela gažaldagaide . 1920- já 1930-lovvoin uccâ já piäđgui aassâm Suomâ ortodoksâlâš kirkkokodde taištâlij jieijâs ellensiäilum peeleest , iäge tast lamaš ennuv máhđulâšvuođah pieijâđ naavcâid nuorttâsämikielâ koččâmâššáid . 1970-logus álggii nuortalašgiela mihtolat , ortografiija stáđásmuvai ja vuosttamuš áppes almmustahttui . 1970-lovvoost nuorttâsämikielâ tile puárránškuođij , ortografia vuáhádui já vuossâmuš aabis almostui . Seamma áigge jorgaluvvojedje nuortalašgillii vuosttamuš girkolaš teavsttat ja rohkosat ja maŋŋelis Johannesa evangelium . Siämmái aaigij jurgâluvvojii nuorttâsämikielân vuossâmuuh kirholiih teevstah já rukoseh sehe maŋeláá Johannes evaŋgelium . Dáid jorgalusaid duohkin lei Suoma ortodoksalaš girkogotti juohkin golmma bismagoddái jagi 1980 , ja dalle Davvi-Suopma oaččui iežas bismá . Tai jurgâlusâi šoddâm tyehin lii lamaš Suomâ ortodoksâlâš kirkkokode jyehim kuulmâ pispekoodán ive 1980 , mast Tave-Suomâ uážui jieijâs pispe . Skopets muitala Oulu bismagotti metropolihta Leona leamašan bálggesčuolli nuortalašgielat girkolaš teavsttaid jorgalusaid ollašuhttimis , danin go son duvddii rohkosgirjji , vánddárdeaddjiid lávlagiid ja liturgiija girjjiid jorgaleami . Skopets muštâl , et Oulu pispekode metropoliitta Leo lii lamaš rađejalgejeijee nuorttâsämikielâ kirholâš teevstâi jurgâlusâi ááigánfinniimist , ko sun tuárjui rukkooskirjij , vajâldeijee lavlui sehe liturgia kiirjij jurgâlem . - Nuortalašgiela jorgaleaddjit ledje oamastan iežaset giela seailluheapmái ja movttáskan jurdagis , ahte girkusge sáhttá doaimmahit bálvalusaid iežas eatnigillii – sidjiide girku lei dehálaš oassi sin eallima ja identitehta , muitala Skopets . - Nuorttâsämikielâ jurgâleijeeh lijjii vihkuudâttâm kielâ siäilutmân já movtijdâm jurdust , et kirhoost-uv puáhtá toimâttiđ palvâlusâid jieijâs eenikielân – täid ulmuid kirkko lâi tehálâš uási sii eellim já identiteet , muštâl Skopets . 1980-logus dáhpáhuvai maiddái nubbi nuortalašgiela dáfus stuorra ášši , danin go 1983 álggahii nuortalašgielat kántor Erkki Lumisalmi mátkekántora bargguid Avvilis . 1980-lovvoost tábáhtui ortodoksâlâš kirhoost nubbe nuorttâsämikielâ tááhust merhâšittee äšši , ko ive 1983 algâttij nuorttâsämikielâlâš kanttor Erkki Lumisalmi mätkikanttor pargoid Avelist . Dan rájes lea nuortalašgiella gullon álo Davvi-Lappi ortodoksalaš girkuin , muitala Skopets . Ton rääjist lii nuorttâsämikielâ kullum ovttuu Tave-Laapi ortodoksâlâš kirhoin , muštâl Skopets . Vaikko muhtun girkolaš teavsttat gávdnojit juo nuortalašgillii , Skopetsa mielas olu livččii vel jorgalan láhkai . Veikkâ motomeh kirholiih teevstah láá jo finnâšum nuorttâsämikielân , te Skopets mielâst liččii vala ennuv jurgâlemnáál . – Gástta , hávdádeami , ruovttu sivdnideami ja rihppabálvalusaid teavsttat buvttašedje nuortalašgiela gullosii maiddái ruovttuin ja bearašdilálašvuođaid bálvalusain . – Kastuu , hävdidem , pääihipasottem já ehidâspalvâlus teevstah puávtáččii nuorttâsämikielâ kulosân meid pääihist já peerâtilálâšvuođâin toimâttum palvâlusâin . – Suoma pipliasearvi , earkebisma Leon njunnošis , lea álggahan olles evangeliuma jorgaleami nuortalašgillii ; mii sávvat , ahte jorgalus válbmanivččii lagamus boahtteáiggis . – Suomâ pipliaservi lii pieijâm joton arkkâpispe Leo jođettâsâst ubâ evaŋgelium jurgâlem nuorttâsämikielân ; tuáivup , et jurgâlus valmâštuvá aldapuátteevuođâst . Nuortalašgielat evangelium attašii vejolašvuođa geavahit evangeliuma lohkosiid buot ipmilbálvalusain , gos dat leat , lohká Skopets . Nuorttâsämikielâlâš evaŋgelium adeličij máhđulâšvuođâ kevttiđ evaŋgelium luuhâmpittáid puohâin immeelpalvâlusâin , main toh láá , iätá Skopets . Girkohearrá Skopets sávvá maiddái , ahte muhtun beaivvi Avvila báhpa ja kántora báikkiid ohcet davvin bajásšaddan , gielalaš ja Suomas teologalaš skuvlejumi ožžon nuorra nuortalaččat . Kirkkohiärrá Skopets tuáivu še , et mottoom peeivi Avveel paapâ já kanttor soojijd oceh tavveen šoddâm , kielâ mättee já Suomâst teologâlâš škovlim uážžum nuorâ nuorttâsämmiliih . – Ollu lea dieđusge gitta searvegotti ja girkogotti njunnošis ja alimus orgánain – nuorra , movttegis , girku bargui čatnasan searvegotti olbmot gávdnojit doppe , gos nuoraidbargui biddjojuvvojit návccat . – Pállu lii tääl tiäđust-uv servikode já kirkkokode njunnooš já merideijee orgaanij kieđâin – nuorâ , movtigis , kirho paargon vihkuudâttâm servikodáliih kávnojeh tobbeen , kost nuorâipaargon piäijojeh resursseh . Vejolašvuođain leat maiddái rájit – olles Suoma ortodoksalaš girkogottis leat láhttut duššefal moaddeduhát eanet go ovdamearkka dihtii Roavvenjárgga luteralaš searvegottis . Máhđulâšvuođâin še láá jieijâs rääjih – ubâ Suomâ ortodoksâlâš kirkkokoddeest láá jesâneh tuše muáddi tuhháát eenâb ko ovdâmerkkân Ruávinjaargâ luterilâš servikoddeest . Nuortalašgielat nuorat leat girkogottis duššefal moadde – dakkárat geat lohket teologiija eai gávdno obanassiige , muitala Skopets . Nuorttâsämikielâlâš nuorah láá pelestis kirkkokoddeest tuše motomeh – teologia lohheeh iä ollágin , iätá Skopets . Kooveest Anna-Katariina Feodoroff . Girkohearrá muitala , ahte Suoma ortodoksalaš girkogotti girkolaščoahkkimis jagi 2004 bođii ovdan jearaldat nuortalaččaid dihtoeari oažžumis girkolaščoahkkimii . Kirkkohiärrá muštâl , et Suomâ ortodoksâlâš kirkkokode kirholâščuákkimist ive 2004 pajanij uáinusân koččâmâš nuorttâsämmilij tiätumere uážžumân kirholâščuákkimân . Ságastallama maŋŋá čoahkkin hilggui álgaga ja čujuhii dasa , ahte nuortalaččaid oassi girkogotti láhttomearis lea unnit go ruoŧa- ja ruoššagielagiid mearri ja ahte sidjiide galggašii ná oažžut seamma vuoigatvuođaid . Savâstâllâm maŋa čuákkim hilgoi alguu kesimáin toos , et nuorttâsämmilij uási kirkkokode jeessânmeereest lii ucceeb ko ruotâ- já ruošâkielâlij meeri já et sijjân-uv kolgâččij uážžuđ siämmáid vuoigâdvuođâid . Jus dáin stuorimus vehádatgiellajoavkkuin livččii dihtoearreovddasteaddjit girkolaščoahkkimis , unnošii eará ovddasteaddjiid mearri dovdomassii . Jis täin stuárráámusâin ucceeblohokielâjuávhuin liččii tiätumereovdâsteijeeh kirholâščuákkimist , te ucoččij eres ovdâsteijei meeri merhâšitteht . – Mun ieš guottihan sápmelaččaid dihtoeari , danin go sápmelaččaid buohta lea gažaldat eamiálbmogis iige dušše giellavehádagas , ja dan lassin nuortalašgiella lea áitatvuložin ja soaitá jávkat máilmmi kártas , lohká Skopets . – Jieš tuárjum sämmilâštiätumere , ko sämmilij uásild lii saahâ algâaalmugist ige tuše kielâucceeblovvoost , já lasseen nuorttâsämikielâ lii uhkevuálásâš kielâ já vaarâst lappuđ maailm káártást , iätá Skopets . – Dán dihtii dainna galgá meannudit eará láhkai go eará giellajoavkkuiguin , ja visot galgá dahkkot vai giella ja kultuvrra seaillošedje . – Tondiet toos kalga leđe ereslágán jurdâččemvyehi ko eres kielâjuávhoid , já porgâđ puoh máhđulii kielâ já kulttuur siäilumân . Mo nannet nuortalašgiela girkus ? Maht kalga nanodiđ nuorttâsämikielâ kirhoost ? Mo livččii dasto vejolaš nannet nuortalašgiela Suoma ortodoksalaš girkogottis ? Maht talle ličij máhđulâš nanodiđ nuorttâsämikielâ Suomâ ortodoksâlâš kirkkokoddeest ? Skopetsa mielas sáhtášii álggahit čuovvovaš guđain doaibmabijuin : Skopets mielâst puávtáččij algâttiđ kuuđâ čuávuvâš tooimâst : 1 . 1 . Suoma ortodoksalaš girku girkolaščoahkkin galggašii gieđahallat ođđasit jearaldaga nuortalaččaid dihtoeari oažžumis girkolaščoahkkimii . Suomâ ortodoksâlâš kirho kirholâščuákkim kolgâččij kieđâvuššâđ uđđâsist koččâmâš nuorttâsämmilij tiätumere uážžumân kirholâščuákkimân . - Gažaldat lea áitojuvvon nuortalašgielas , iige girkogotti ovddasvástádusa sáhte sirdit dušše beare unna Lappi ortodoksalaš searvegotti hárduid ala . – Saahâ lii uhkevuálásâš nuorttâsämikielâst , ige kirkkokode ovdâsvástádâs pyevti sirdeđ tuše uccâ Laapi ortodoksâlâš servikode ärdei oolâ . Ovttasbargu nuortalašjearaldagain galgá nannejuvvot sihke Norgga ortodoksalaš ja Murmánskka ortodoksalaš bismagottiin . Kalga meiddei nanodiđ oovtâstpargo nuorttâsämmilâškoččâmâšâin sehe Taažâ ortodoksâiguin já Murmansk ortodoksâlâš pispekuddijn . 2 . 2 . Girkohálddáhus galgá duvdit ja geatnegahttit davviguovllu bargiid lohkat nuortalašgiela ja ordnet heivehuvvon oahpahusa nu ahte bargit oahpašedje ainjuo jietnadit nuortalašgiela riekta , lohkat dan njuovžilit ja hálddašit girkolaš vuođđosátneráju ja giela vuođđodáidduid . Kirholâšhaldâttâs kalga tuárjuđ já kenigittiđ tavekuávlu pargeid kielâ oppâmân , já tot kalga orniđ vuávájum máttááttâs nuuvt et pargeeh opâččii ucemustáá sárnuđ nuorttâsämikielâ iberdetteht , luuhâđ tom njyebžilávt sehe haldâšiđ kirholijd vuáđusaanijd já kielâ vuáđutááiđuid . 3 . 3 . Bismagotti ja searvegotti dásis galggašii jurddášit nuoraidbarggu ovddideami . Pispekode já servikode tääsist kolgâččij smiettâđ nuorâpargo ovdedem . Nuorra nuortalaččain galggašii boktalit beroštumi girkolaš áššiid ektui ja bajásgeassit girku bargiid nuortalaččaid searvvis . Nuorâ nuorttâsämmilijn kolgâččij ravkkâđ mielâkiddiivâšvuođâ kirholij aašij kuáttá já šoddâdiđ kirho pargeid nuorttâsämmilij jieijâs juávhust . 4 . 4 . Pipliasearvvi ordnen evangeliumteavsttaid jorgalanprošeakta galggašii čađahuvvot jođáneamos lági mielde . Pipliaseervi ornim evaŋgeliumteevstâi jurgâlemproojeekt kolgâččij uážžuđ valmâšin nuuvt jotelávt ko máhđulâš . 5 . 5 . Girkogoddi galggašii álggahit prošeavtta nuortalašgielat gásta- , hávdádus- , ruovttusivdnádus- ja rihppabálvalusteavsttaid jorgaleami várás . Kirkkokodde kolgâččij pieijâđ joton proojeekt nuorttâsämikielâlâš kaastâ- , hävdidem- , pääihipasottem- já ehidâspalvâlussteevstâi jurgâlmân . 6 . 6 . Nuortalaččat galget ieža suokkardallat , mii lea ortodoksalašvuođa mearkkašupmi nuortalaččaide ja sin identitehtii . Nuorttâsämmiliih kalgeh jiejah suogârdâllâđ , mii lii ortodoksâlâšvuođâ merhâšume nuorttâlâšaalmugân já ton identiteetân . Jus ortodoksalašvuođas lea mearkkašupmi , galget nuortalaččat ieža leat aktiivvalaččat . Jis ortodoksâlâšvuođâst lii merhâšume , te kalgeh nuorttâsämmilih jiejah virkosmuđ aalmug siste . Oktage olggobealde ii sáhte bákkuhit nuortalaččaid čuovvut iežaset máŋggaid čuđiid jagiid boares girkolaš tradišuvnna , iige mihkkige olggobealde boahtán ruhtasupmi sáhte buhttet iežas movtta ja hálu ovttastuvvat ja doaibmat iežas girku bealis . Mihheen ulguupiälááš peeli ij pyevti paggiđ nuorttâsämmilijd čuávvuđ jieijâs ihečuođijd puáris kirholâš ärbivyevi , ige mihheen ulguubeln puáttee ruttâsumme pyevti pyerettiđ jieijâs moovtâ já táátu servâđ já toimâđ jieijâs kirho peeleest . Girkohearrá Skopets jáhkká , ahte nuortalašgiella ja kultuvrra bohtet seailut boahttevaš sohkabuolvvaide – nuortalaččat leat álo leamašan hui čeahpes , gielalaš ja sitkadis birgejeaddjit . Kirkkohiärrá Skopets osko , et nuorttâsämikielâ já kulttuur siäiluv puáttee suhâpuolváid – nuorttâsämmiliih láá čoođâg lamaš uáli čeepih , kielâliih já sävris cevzeeh . Nuortalaččat orrot dán áiggi miehtá Suoma ja máŋggat sis leat bures skuvlejuvvon . Nuorttâsämmiliih äässih tääl pirrâ Suomâ , já maaŋgah sist láá pyereest škuávlejum . - Dutkit árvvoštallet ahte máilmmis jápmá gaskamearálaččat okta giella juohke nuppi vahkus . - Totkeet árvušteleh , et eennâmpáálust koskâmiäráklávt jáámá ohtâ kielâ jyehi nube oho . Dákkár leavttuin máilmmi 6 0000 dovdojuvvon gielas juoba 90 proseantta jápmá dán jahkečuođi áigge . Tággáár liävttoin maailm suullân 6 000 tobdos kielâst joba 90 prosenttid jäämmih taan ihečyeđe ääigi . Nuortalašgiella lea jávki gielaid listtus , nu ahte nuortalaččat galget rahčat dál giela gádjuma ovdii , lohká Skopets . Nuorttâsämikielâ lii láppojeijee kielâi listoost , et nuorttâsämmiliih ferttejeh tääl rooččâđ kielâ piäluštmân , iätá Skopets . - Giela gádjun livččii imaš , muhto ipmašat eai dáhpáhuva doppe gos oktage ii jáhke daidda . Dat lea baicce nuppe gežiid , ipmašat dáhpáhuvvet jus olbmot dahket daid ja jáhkket daidda , lohká Skopets . Govat Unna-Maari Pulska ja Sara Wesslin .