Logi gážaldaga Sámedikki ságajođiheaddjái Love koččâmâššâd Sämitige saavâjođetteijei 1 . 1 . Gii leat ja gos leat eret ? Kii lah já kost puáđáh ? Lean Juvvá Lemet , Klemetti Näkkäläjärvi . Mun lam Juvá Leemit , Klemetti Näkkäläjärvi . Lean eret Eanodagas , Vuottesjávrri gilis . Lam vuálgus Iänuduvâst , Vuodâsjäävri siijdâst . 2 . 2 . Mii oaččui Du vuolgit mielde sámepolitihkkii ? Mane vuolgih fáárun sämipolitiijkán ? Lean ožžon beroštumi sámi politihkkii belohahkii árbin . Lam finnim mielâkiddiivâšvuođâ sämipolitiijkán uássin voorâärbin . Mu áhčči barggai sámi parlameanttas , mii doaimmai ovdal sámedikki . Ruovttus humaimet ollu áššiin , mat guoskkahe sámiid . Iäččám tooimâi sämitige ovdedeijee säämi parlameentâst já muu pääihist savâstâllui ennuv sämmilijd kyeskee aašijn . Juo nuorran munnje lei čielggas ahte hálidan ovddidit sámiid sajádaga ja vuoigatvuođaid . Jo nuorrân munjin lâi čielgâs et halijdâm ovdediđ sämmilij sajattuv já vuoigâdvuođâid . Vulgen stuđeret Oulu universitehttii sámegiela ja kultuvrra sihke kulturantropologia , mat leat addán buori vuođu mu politihkalaš bargui . Moonim Oulu ollâopâttâhân luuhâđ sämikielâ já kulttuur já kulttuurantropologia , moh láá adelâm munjin šiev vuáđu jieččân poolitlâš paargon . Bargen stuđerenáigge aktiivvalaččat sámi stuđeantasearvvis ja maŋŋel báikkálaš sámi searvvis ruovttuguovllus . Mun toimim oopâi ääigi aktiivlávt säämi uáppeiseervist já maŋeláá jieččân päikkikuávlu sämiseervist . Mu beroštupmái oassálastit politihkkii váikkuhii maid dat , ahte iežan bearaš ja guovllu sápmelaččat leat addán nanu doarjaga ja leat roahkasmahttán oassálastit politihkkii . Mielâkiddiivâšvuotân uásálistiđ politiijkán vaikuttij meiddei tot , et mun lam finnim noonâ torjuu já movtijdittem jieččân perrust já sämmilijn 3 . 3 . Mii sámiid iešráđđemiin oaivvilduvvo ? Maid säämi jiešhaldâšem uáivild ? Suoma vuođđoláhka mearrida , ahte sámiin lea iešmearrideapmi , mii guoská sin iežaset giela ja kultuvrra sámiid ruovttuguovllus . Suomâ vuáđulaahâ meerrid , et sämmilijn lii jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaldâšem sämikuávlust . Barggu doaimmaha sámediggi , man barggu stivre sámediggeláhka ja - ásahus . Pargo tipšo sämitigge , mon tooimâ stivree sämitiggelaahâ já – asâttâs . Sámiid kulturiešráđđen gokčá Eanodaga , Anára ja Ohcejoga gielddaid sihke Soađegili gieldda Lappi bálgesa guovllu . Sämmilij kulttuurjiešhaldâšem tuálá siste Iänuduv , Aanaar já Ucjuv kieldâid sehe Suáđigil kieldâ Säämi palgâs kuávlu . Sámediggái válljejuvvojit juohke njealját jagi 21 ovddasteaddji sámiid gaskavuođas . Sämitiigán väljejuvvojeh jyehi niäljád ive 21 ovdâsteijed sämmilij koskâvuođâst . Sámedikki alimus mearrideaddji orgána lea sámedikki čoakkán . Sämitige alemus merideijee orgaan lii almosčuákkim . Barggu jođihit sámedikki stivra ja vihtta lávdegotti sihke válgalávdegoddi . Keevâtlâš pargo stivrejeh sämitige stivrâ já vittâ lävdikode sekä vaaljâlävdikodde . Sámedikkis leat sulaid 30 bargi . Sämitiggeest láá suullân 30 parged . Sámedikki deháleamos bargun lea ovddidit sámiid sajádaga eamiálbmogin . Sämitige tehálumos pargon lii ovdediđ sämmilij sajattuv algâaalmugin . Eiseválddit berrejit lága mielde ráđđádallat sámedikkiin buot mearkkašahtti fidnuin , mat gusket sápmelaččaid . Virgeomâhááh kalgeh laavâ mield ráđádâllâđ sämitiggijn puohâin merhâšittee sämmilij kyeskee haavâin . Min barggu stuora oassi lea addit celkámušaid , evttohusaid ja álgagiid sierra eiseválddiide ja olláhuhttit ráđđádallamiid sámediggelága mielde . Stuorrâ uási mii pargo lii ciälkkámušâi , iävtuttâsâi já algui adelem jieškote-uv virgeomâháid sehe sämitiggelaavâ miäldásij ráđádâlmij toollâm . Sámediggi oassálastá maid iešguđetlágan bargojoavkkuid ja ráđđádallangottiid bargui . Lasseen sämitigge uásálist jieškote-uvlágánij pargojuávhui já ráđádâllâmkudij paargon . Lága mielde sámediggi ovddasta sápmelaččaid áššiin , mat gusket sin . Laavâ mield sämitigge oovdâst sämmilijd sii kyeskee aašijn . Sámedikki ruovttusiidduin gávdnojit min dahkan álgagat ja cealkámušat . Sämitige päikkisiijđoin kávnojeh mii toohâm alguuh já ciälkkámušáh . Bálvalusaid ruhtadeapmi soaitá leat dat oassi , mii oidno buoremusat min kulturiešráđđemis . Kulttuurjiešhaldâšem kenski enâmustáá uáinojeijee uási lii palvâlusâi ruttâdem . Mii ruhtadit jahkásaččat sámiid ruovttuguovllu gielddaid sosiála- ja dearvvašvuohtabálvalusaid ordnema dan oasi man sisdoallu boahtá sámegiela ja sámi kultuvrra vuođul . Ruttâdep jyehi ive sämikielâlâš já kulttuurimiäldásij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ornim sämikuávlu kieldâin . Sámediggi doarju maid sámi searve- ja kulturdoaimma . Sämitigge tuárju meid säämi servi- já kulttuurtooimâ . Dasa lassin sámediggi buvttada ja ruhtada sámegielat oahppamateriála . Lasseen sämitigge pyevtit já ruttâd sämikielâlâš oppâmateriaal . Sámediggi lea Suomas áidna sámegielat oahppamateriála buvttadeaddji , nu ahte bargu lea dehálaš . Sämitigge lii Suomâ áinoo sämikielâlâš oppâmateriaal pyevtitteijee , ađai pargo lii tehálâš . 4 . 4 . Mii lea Sámedikki dehálamos bargu ? Mii on Sämitige tehálumos pargo ? Sámedikki dehálamos bargu lea bearráigeahččat sámiid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid olláhuvvama lágain , olbmuid árgaeallimis , lávvaráhkadeamis , ovddidanfidnuin sihke eiseválddiid doaimmas . Sämitige tehálumos pargo lii kocceeđ sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâi olášume lahâaasâtmist , ulmui argâpeeivist , kaavaamist , ovdedemhaavâin sehe virgeomâhái tooimâst . Mii bearráigeahččat earenoamážit sámi giellalága olláhuvvama . Eromâšávt čuávvup säämi kielâlaavâ olášume . Sámi giellaláhka dáhkida sámiide vuoigatvuođa geavahit iežaset giela go sii doaimmahit áššiideaset sámiid ruovttuguovllu eiseválddiid olis . Säämi kielâlaahâ täähid sämmiláid vuoigâdvuođâ kevttiđ jieijâs kielâ ko sij ášásteleh sämikuávlu viergeomâháin . Oanehaččat sáhtálii dadjat , ahte min bargun lea doaibmat sámiid buorrin ja sámiid parlameantan . Sämitige pargo puávtáččij kristallistiđ nuuvt , et mii pargon lii toimâđ sämmilij pyerrin já mij toimâp sämmilij ovdâskodden . 5 . 5 . Maid Sámediggi lea ožžon áigái ? Maid Sämitigge lii finnim ááigán ? Stuorimus ovdamunnin sáhttá atnit dan , ahte sámit máinnašuvvojit badjel 50 sierra lágas . Stuárráámussân jukson puáhtá nabdeđ tom , et sämmiliih mainâšuvvojeh paijeel 50 jieškote-uv laavâst . Okta dehálepmosiin lea sámi giellaláhka . Ohtâ tehálumosijn lii säämi kielâlaahâ . Sámedikki evttohusaid geažil Suoma ráđđehus lea čatnasan olmmošvuoigatvuođapolitihkalaš čilgehusas gárvvistit sámegiela gielaealáskahttinprográmma , mas galggalii giddet fuopmášumi earenoamážit anáraš- ja nuortalašgillii . Sämitige iävtuttâsâi keeild lii Suomâ haldâttâs čonâsâm olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst rähtiđ sämikielâ kielâiäláskittemohjelm , mast kolgâččij eromâšávt kiddiđ huámášume aanaar- já nuorttâsämikielân . Čáhcelágas , mii lea dál riikkabeivviid gieđahallamis , váldojuvvojit vuhtii sierralágas vuosttaš geardde sámiid vuoigatvuođat sámedikki evttohan vuogi mielde . Čäcilaavâst , mii tääl lii ovdâskoddeest kieđâvuššâmnáál , valdojeh sierânâslaavâst vuossâmuu keerdi vuotân sämmilij vuoigâdvuođah sämitige iävtuttem vuovvijn . Láhkaevttohusas gávnnahuvvo , ahte čáhcehuksen ii oaččo dagahit jur ollenge vahága sámi kultuvrii , eandalit sámiid árbevirolaš ealáhusaid suodji lea dás dehálaš . Lahâiävtuttâsâst páhuduvvoo , et čäcihuksim ij uážu tovâttiđ ucceest stuárráb hemâdâs sämikulttuurân , vuosâsajasávt sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi syeji lii täst tehálâš . Dat mot sámedikki doaibma váikkuha vuhtto buoremusat sámegielat sosiála- ja dearvvasvuohtabálvalusain , searvedoaimmas ja sámegielat oahppamateriála buvttadeamis . Sämitige tooimâ vaikuttâs uáinoo pyeremustáá sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâin , seervij tooimâst já sämikielâlâš oppâmateriaal pyevtittâsâst . Sámedikki bargu ii álohii boađe ovdan stuorra vuoitun , muhto baicce cealkámušaid ja álgagiid bakte mii bastit joksat unna vuittožiid , ee. máinnašumiid láhkaásaheapmái sámi kultuvrra suojis . Sämitige pargo ij ain oinuu stuorrâ áigápuáttun , pic ciälkkámušâi já algui pehti pastep juksâđ ucebijd vuáituid , eres lasseen mainâšuumijd lahâasâttâsân sämikulttuur syejeest . Sámediggi lea vuođđudan nuoraidráđi sámedikki oktavuhtii . Sämitigge lii vuáđudâm nuorâirääđi sämitige ohtâvuotân . Ráđđi addá sámi nuoraide viiddes váikkuhanvejolašvuođaid sámedikki doibmii ja doaibmá sihkkarit álbmotlaš ja riikkaidgaskasaš ovdamearkan das , mot nuoraid váikkuhanvejolašvuođaid sáhttá dorvvastit . Rääđi addel säminuoráid vijđes vaikuttemmáhđulâšvuođâid sämitige tooimân já tuáimá vissásávt aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš ovdâmerkkân tast , maht nuorâi vaikuttemmáhđulâšvuođâid puáhtá turviđ . Sámedikki álgagis Suopma lea čađahišgoahtán Suoma ratifiseren biodiversitehtasoahpamuša artihkkala 8(j ) , mii gieđahallá eamiálbmogiid árbevirolaš dieđu , mii laktása lundui . Sämitige alguu keežild lii Suomâ riemmâm olášutteđ Suomâ ratifisistem biodiversiteetsopâmuš artikla 8(j ) , mii kuáská algâaalmugij luándun lohtâseijee ärbivuáválâš tiäđu . Birasministeria lea ásahan bargojoavkku válmmaštallat artihkkala čađaheami . Pirâsministeriö lii asâttâm pargojuávhu valmâštâllâđ artikla olášuttem , mon saavâjođetteijen lam . Bargojoavkku ságadoallin doaimman mun . Bargojoavku oažžu barggus gárvvisin dán jagi , mii lea ON:a julggaštan luonddu máŋggaláganvuođa temájahki . Pargojuávkku kiergân pargostis taan ive , OA kulluuttem luándu maaŋgâhámásâšvuođâive ääigi . Sámediggi lea dahkan álgaga oahpahusministeriai Unesco vuoiŋŋalaš kulturárbbi suodjalansoahpamuša ratifiseremis , mii suodjalivččii sámiid árbevirolaš dieđu ja eandalii dieđu , mii laktása sámi duodjeárbevirrui . Sämitigge lii toohâm alguu máttááttâsministeriön Unesco immateriaallâš kulttuuräärbi suojâlemsopâmuš ratifisistmist , mii suojâličij sämmilij ärbivuáválâš tiäđu já eromâšávt säämi tyejiärbivuáhán lohtâseijee tiäđu . Govas Ruoŧa ovddit válgabaji sámedikki stivrra ságadoalli Lars Ándde Bær , Suoma sámedikki ságadoalli Klemetti Näkkäläjärvi , Dásseválddi Presideanta Tarja Halonen ja Norgga sámedikki ságadoalli Egil Olli . Kooveest Ruotâ ovdebáá vaaljâpaje sämitige stiivrâ saavâjođetteijee Lars Ándde Bær , Suomâ sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi , Täsivääldi President Tarja Halonen já Taažâ sämitige saavâjođetteijee Egil Olli . Govva : Ulla Isotalo , sámedikki válgabaji rahpanávvudeapmi Ohcejogas njukčamánus 2008 . Kove : Ulla Isotalo , sämitige vaaljâpaje lekkâmeh Ucjuuvâst njuhčâmáánust 2008 . 6 . 6 . Leago sámiin ollu riikkarájáid rasttildeaddji ovttasbargu ja mii lea dan mihttomearri – iežadet riikago ? Lii-uv sämmilijn ennuv väldikudij raajijd rastaldittee oovtâstpargo já mii lii ton ulme – jieijâs staatâ ? Iežamet riika ii leat realisttalaš mihttomearri , eatge mii dasa oppa vikkage . Jieijâs staatâ ij lah realistlâš ulme , ige toos ubâ vigguugin . Norgga , Ruoŧa ja Suoma sámedikkit barget ovttasráđiid oktasaš sámi parlamentáralaš ráđi bakte . Taažâ , Ruotâ já Suomâ sämitigeh pargeh oovtâstpargo ohtsii Säämi parlamentaarlâš rääđi pehti . Ovttasbarggu ulbmilin lea buoridit sámiid sajádaga . Oovtâstpargo ulmen lii pyerediđ sämmilij sajattuv . Ráđi ságadoallin doaibmagoahtá Suoma sámediggi giđa 2010 rájes ja 16 mánu ovddos . Rääđi saavâjođettâs puátá taan kiiđâ Suomâ sämitiigán . Ráđis lea dál barggu vuolde ee. oktasaš dálkkádatpolitihkalaš prográmma . Rääđi lii eres lasseen valmâštâlmin tääl ohtsii šoŋŋâdâhpoolitlâš ohjelm . Mii bargat ovttas ee. áššiin , mat gusket sámegiela ja dan várás lea ásahuvvon oktasaš sámi giellalávdegoddi . Porgâp oovtâstpargo eres lasseen sämikielâ kyeskee aašijn , moi várás lii asâttum ohtsâš säämi kielâlävdikodde . Maiddái sámenuorain lea ovttasbargu parlamentáralaš ráđi bakte . Meid säminuorâin lii oovtâstpargo parlamentaarlâš rääđi pehti . Ruošša sámit oassálastet ovttasbargui servviideaset bakte . Ruošâ sämmiliih uásálisteh oovtâstpaargon servijdis pehti . Álbmogiidgaskasaš áššedovdibargojoavku lea luobahan jagi 2005 evttohusa davviriikkalaš sámi soahpamuššan . Aalmugijkoskâsâš äššitobdeepargojuávkku lii luovâttâm ive 2005 iävtuttâs tave-eennâmlâš sämisopâmuššân . Jagi 2010 álget ráđđádallamat , maid ulbmilin lea soahpamuša ratifiseren . Taan ive ( 2010 ) älgih sopâmuš ratifisistmân sihtejeijee ráđádâlmeh . Soahpamuša ulbmilin lea harmoniseret davviriikkaid lágaid , mat gusket sámiid ja buoridit sámiid sajádaga oktan álbmogin golmma riikka siste . Sopâmuš uáivilin lii rievdâdiđ oovtnálásâžžân sämmilijd kyeskee lahâasâttâs tave-enâmijn já pyerediđ sämmilij sajattuv ohtân aalmugin kuulmâ staatâ kuávlust . Soahpamuš evttoha maid , ahte riikkat berrejit bargagoahtit nu , ahte sámiid ealáhusaiguin bargan ja sámiid kultuvrralaš dárbbuid ollašuhttin riikkarájiid rastá šattalii álkibun . Sopâmu š uáiná , et staatâi rääjih iä koolgâ estiđ sämmilij oohtânkulluuvâšvuođâ . Sopâmuš meid iävtut , et staatah kalgeh riemmâđ toimáid moh helppejeh sämmilij iäláttâsâi porgâm já sämmilij kulttuurlâš táárbui olášume staatâi raajij paijeel . Soahpamuša ratifiseren lea ráđi deháleamos ulbmil . Sopâmuš ratifisistem lii rääđi tehálumos ulme . 7 . 7 . Leago Suomas , Ruoŧas , Norggas ja Ruoššas ovttasbargu sámi áššiid olis , mii dáhpáhuvvá ráđđehusaid dásis ? Lii-uv Suomâst , Ruotâst , Taažâst já Ruošâst haldâttâsâi tääsist tábáhtuvvee sämiaššijd lohtâseijee oovtâstpargo ? Suomas , Ruoŧas ja Norggas lea jeavddalaš , ráđđehusaid gaskasaš ovttasbargu sámi áššiin . Suomâst , Ruotâst já Taažâst lii merikoskâsâš haldâttâsâi koskâsâš oovtâstpargo sämiaašijn . Ruošša ii oassálastte dán ovttasbargui . Ruoššâ ij uásálist taan oovtâstpaargon . Riikkaid gaskasaš ovttasbarggu válmmaštallá davviriikkalaš sámi áššiid virgeolmmošorgána , mas leat mielde maid sámedikkiid ovddasteaddjit . Staatâi koskâsâš oovtâstpargo valmâštâl tave-eennâmlâš aämiaašij virgealmaiorgaan , mast láá mieldi meid sämitigij ovdâsteijeeh . Sámeministarat ja – presideanttat dollet jahkásaččat oktasaščoakkáma . Sämiministereh já – presidenteh tuálih ihásávt ohtsii čuákkim . 8 . 8 . Sámi áššit bohtet dávjá ovdan olmmošvuoigatvuođagažaldahkan . Sämiääših luptâneh távjá uáinusân olmoošvuoigâdvuođâkoččâmâššân . Mii mearkkašumiid ON:s ja Eurohpa ráđis , riikkaidgaskasaš ja guovlluguovdasaš olmmošvuoigatvuođasoahpamušain lea sámiide ? Mii merhâšuumijd lii OA:st já Euroop rääđist , aalmugijkoskâsijn já kuávlulijn olmoošvuoigâdvuođâsopâmušâin sämmiláid ? Ovttastuvvan Nášuvnnaid ( ON ) vuogádagas máilmmi eamiálbmogat barget ovttas eamiálbmogiid bissovaš foruma bakte . Ovtâstum aalmugij ( OA ) vuáháduvâst maailm algâaalmugeh pargeh oovtâstpargo algâaalmugij pissoo foorum pehti . Dat doaibmá ON:a ekonomia- ja sosiálakomitea vuollásažžan ja dan bargun lea ee. dahkat álgagiid áššiin , mat gusket eamiálbmogiid . Tot tuáimá OA ekonomia- já sosiaalkomitea vuálásâžžân já ton pargon lii eres lasseen toohâđ alguid algâaalmugijd kyeskee aašijn . Forum čoahkkana jahkásaččat . Foorum čokkân ihásávt . ON:s eamiálbmogiid olmmošvuoigatvuođaid olláhuvvama čuovvu eamiálbmotáššiid sierraraporterejeaddji . OA:st algâaalmugij olmoošvuoigâdvuođâi olášume čuávu algâaalmugašij sierânâsraportistee . Virggi dálá hálddašeaddji James Anaya galledii Roavvenjárggas cuoŋománus 2010 ja gulai sámi parlamentáralaš ráđi sámiid vuoigatvuođaid olláhuvvamis . Virge tááláš haldâšeijee James Anaya kolliistâlâi Ruávinjaargâst cuáŋuimáánust 2010 já kuulâi säämi parlamentaarlâš rääđi sämmilij olmoošvuoigâdvuođâi olášuumeest . ON dohkkehii jagi 2007 eamiálbmotjulggaštusa , man olláhuvvama olmmošvuoigatvuohtadárkojeaddji bearráigeahččá . OA tuhhiittij ive 2007 algâaalmugjulgáštâs , mon olášume já olášuttem olmoošvuoigâdvuođâtárkkojeijee kocá . Julggaštus lea mearkkašahtti eamiálbmogiid vuoigatvuođaid dáfus ja maiddái Suopma lea julggaštusa vuolláičállán almmá várremiid haga . Julgáštâs lii merhâšittee algâaalmugij vuoigâdvuođâi tááhust já meid Suomâ lii vuáláčáállám julgáštâs väridâsâittáá . Suoma stáhta lea ratifiseren riikkaidgaskasaš oktasašsoahpamuša , mii guoská siviilavuoigatvuođaid ja politihkalaš vuoigatvuođaid , dehege ng. KP-soahpamuša jagi 1976 . Suomâ staatâ lii ratifisistám aalmugjeessânvuoigâdvuođâid já poolitlâš vuoigâdvuođâid kyeskee aalmugijkoskâsâš almossopâmuš ađai nk. KP-sopâmuš ive 1976 . Soahpamuša artihkal 27 mearrida , ahte unnitloguálbmogiid ii oaččo gieldit bargamis iežaset kultuvrra mielde dehe geavaheames iežaset giela . Sopâmuš artikla 27 meerrid , et ucceeblovvoid ij uážu kieldiđ háárjutmist jieijâs kulttuur tai kevttiđ jieijâs kielâ . Soahpamuša čađaheami bearráigeahččá ON:a olmmošvuoigatvuohtakomitea , masa sáhttá váidit soahpamušrihkkumušain . Sopâmuš olášuttem kocá OA olmoošvuoigâdvuođâkomitea , moos puáhtá vaidâliđ sopâmušrikkomâšâin . Sámit leat ožžon olmmošvuoigatvuohtakomiteas máŋggaid mearrádusaid , mat dorjot sámi kultuvrra . Sämmiliih láá finnim maaŋgâid sämikulttuur tuárjoo miärádâsâid olmoošvuoigâdvuođâkomiteast . Suoma Eurohpa Uniovdnii searvansoahpamuša lassibeavdegirji nr 3 sámeálbmoga birra addá vejolašvuođa eiseválddiide mieđihit sámiid boazodollui oassin eamiálbmotkultuvrra sierra vuoigatvuođaid sámiid ruovttuguovllus . Suomâ Euroop Unionân servâmsopâmuš lasepevdikirje nr 3 säämi aalmugist addel virgeomâháid máhđulâšvuođâ mieđettiđ sämikuávlust sämmilij puásuituálun sierânâs vuoigâdvuođâid uássin algâaalmugkulttuur . Lassibeavdegirji lea mearkkašahtti sámiid vuoigatvuođaid dáfus , muhto sámi boazodoalu sierravuoigatvuođat eai leat heivehuvvon Suoma lágain . Lasepevdikirje lii merhâšittee sämmilij vuoigâdvuođâi tááhust , mut sämmilâšpuásuituálu sierânâsvuoigâdvuođah iä lah heiviittum Suomâ lahâaasâtmist . Eurohpa Ráđi guovlluguovdasaš gielaid ja unnitlogugielaid eurohpalaš vuođđogirji váldojuvvui Suoma láhkaásaheami oassin jagi 1998 . Euroop Rääđi kuávlulâš kielâid já ucceeblohokielâid kyeskee eurooplâš vuáđukirje valdui uássin Suomâ lahâasâttâs ive 1998 . Vuođđogirji ovddida unnitlogugielaid sajádaga ja suoji . Vuáđukirje oovded ucceeblohokielâi sajattuv já syeje . Eurohpa Ráđi čearddalaš unnitloguálbmogiid suodjaleami rápmaoktasašsoahpamuš lea ratifiserejuvvon Suomas jagi 1998 . Euroop Rääđi aalmuglâš ucceeblovoi suojâlem kyeskee raamialmossopâmuš lii ratifisistum Suomâst ive 1998 . Soahpamuš gáibida riikkaid suodjalit čearddalaš unnitloguálbmogiid ja dahkat vejolažžan sin kultuvrraid ovdáneami . Sopâmuš váátá et staatah suojâleh aalmuglâš ucceeblovvoid já adeleh máhđulâšvuođâ sii kulttuurij ovdánmân . Oalle dehálaš soahpamuš sámiide lea maid Ovttastuvvan Nášuvnnaid biodiversitehtasoahpamuš , mii geatnegahttá riikkaid suodjalit eamiálbmoga árbevirolaš dieđu luonddus ja luonddu máŋggaláganvuođa . Uáli tehálâš sopâmuš sämmiláid lii meiddei Ovtâstum aalmugij biodiversiteetsopâmuš , mii kenigit staatâid suojâliđ algâaalmug ärbivuáválâš luándun lohtâseijee tiäđu já luándu maaŋgâhámásâšvuođâ . ON:a ja Eurohpa ráđi soahpamušaid olláhuvvama , čađaheami ja dain addojuvvon čatnasumiid vuhtiiváldima čuvvot mearreáiggeraporttaiguin , maid válmmaštallamii maid sámediggi oassálastá nu ahte addá cealkámušaid . OA já Euroop Rääđi sopâmušâi olášume , olášuttem já tain adelum čoonnâsmij nuávdittem čuávvojeh meriäigiraportistmijguin , moi valmâštâlmân meid sämitigge uásálist addelmáin ciälkkámušâid . Mearreáiggeraporttat addet riikkaide ávžžuhusaid das , mo soahpamušaid olláhuhttima sáhttá ovddidit . Meriäigiraportistmeh adeleh staatáid avžuuttâsâid tast , maht sopâmušâi olášuttem puáhtá ovdediđ . Maŋimus jagiid Suoma leat máŋgii ávžžuhan ee. ratifiseret ILO 169-soahpamuša , buoridit earenoamážit nuortalaš- ja anárašgiela sajádaga sihke sámegielat sosiála- ja dearvvašvuohtabálvalusaid oažžuma . Majemui iivij ääigi lii Suomâ avžuuttum uđđâsist et uđđâsist eres lasseen ratifisistiđ ILO 169-sopâmuš , pyerediđ eromâšávt nuorttâ- já aanaarsämikielâ sajattuv sehe sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi finnim . Sámiide dát raporttat leat dehálaččat , daningo sáhttit geavahit raporterema ávžžuhusaid vuođđun sámiid sajádaga buorideapmái ja doaimma ovddideapmái . Sämmiláid meriäigiraportistmeh láá teháliih , ko mij pyehtip kevttiđ raportistem avžuuttâsâid vuáđđun sämmilij sajattuv pyereednâm já tooimâ oovdedmân . 9 . 9 . Sámeguovlu , olbmuid eallinbiras ja eallinvuohki leat deaividan stuorra nuppástusaid maŋimuš jahkelogiid áigge . Sämikuávlu , ulmui eellimpiirâs já eellimvyehi láá kuáhtám stuorrâ nubástusâid majemui ihelovoi ääigi . Seammás diđolašvuohta das , ahte sámit leat okta máilmmi eamiálbmogiin , lea lassánan . Siämmást tiäđulâšvuotâ tast , et sämmiliih láá ohtâ maailm algâaalmugijn lii šoddâm tobdosin . Leago sámi identitehta dahjege sámiid ipmárdus alddiset rievdan ? Lii-uv sämmilâš identiteet ađai sämmilij ibárdâs alnestis nubástum ? In sáhte dieđusge vástidit buot sápmelaččaid beales , muhto mu mielas sámi identitehta lea nanusmuvvan . Jiem tiäđustkin pyevti västitiđ puohâi sämmilij peeleest , mut muu mielâst sämmilâš identiteet lii nanosmum já kiävrum . Sámiid čeavláivuohta iežaset ruohttasiin ja roahkkatvuohta čájehit iežaset sápmelašvuođa lea lassánan . Sämmilij čiävláávuotâ jieijâs madduin já ruokkâdvuotâ čäittiđ , et lii sämmilâš lii lasanâm . Diđolašvuohta ruohttasiin ja das ahte gullat máilmmi eamiálbmotservošii doarju sámi identitehta ja oktiigullevašvuođa . Tiäđulâšvuotâ jieijâs madduin já kulluumist maailm algâaalmugsiärvádâhân tuárju sämmilâš identiteet já oohtânkulluuvâšvuođâ . Sámit leat aktiivvalaččat mielde eamiálbmogiid ovttasbarggus ja kulturlonohallamis . Sämmiliih láá aktiivlávt mieldi algâaalmugij oovtâstpargoost já kulttuurlonottâsâst . Sámi identitehta ohcá hámiidis earenoamážit sámi ruovttuguovllu olggobealde . Sämmilâš identiteet lii ucâmin jieijâs haamijd eromâšávt sämikuávlu ulguubeln . Sámi identitehta lea leamaš guhká čatnagasas lundui ja sámi ealáhusaide . Sämmilâš identiteet lii lamaš kuhháá kiddâ luándust já sämi-iäláttâsâin . Sámiid ruovttuguovllu olggobealde identitehta huksejuvvo namalassii giela bakte . Sämikuávlu ulguubeln identiteet hámášuvá vuosâsajasávt kielâ pehti . 10 . 10 . Mat leat sámiid boahttevuođa dehálamos gažaldagat ? Moh láá tehálumoseh koččâmâšah sämmilij puátteevuođâst ? Boahtteáigge stuorimus gažaldahkan badjána dálkkádatnuppástus , dan váikkuhusat sámi kultuvrii ja – ealáhusaide ja sámiid vejolašvuođat vuogáiduvvat nuppástussii . Stuárráámussân puátteevuođâ koččâmâššân luptân šoŋŋâdâhnubástus , ton vaikuttâsah sämikulttuurân já ‑ iäláttâssáid já sämmilij máhđulâšvuođah vuáháduđ nubástusân . Lagamus áiggiid hástalussan lea sámiid vuoigatvuođaid ja sajádaga ovddideapmi . Aldemui puáttee aaigij hástusin láá sämmilij vuoigâdvuođâi já sajattuv ovdedem . Sámedikki ulbmilin lea , ahte Suoma lágaid ja sámedikki resurserema oaččulii dakkár dássái , ahte riikkaidgaskasaš bargoorganisašuvdna ILO soahpamuša nr 169 eami- ja čeardaálbmogiid vuoigatvuođain jagi 1989 sáhtálii ratifiseret ovttas davviriikkalaš sámi soahpamušain jođánit . Sämitige ulmen lii , et Suomâ lahâasâttâs já sämitige naavcâid finniiččij taggaar táásán , et aalmugijkoskâsâš pargo-ornijdume ILO sopâmuš nr 169 algâ- já hiäimuaalmugij vuoigâdvuođâin ivveest 1989 puávtáččij ratifisisteđ jotelávt tave-eennâmlâš sämisopâmuš ohtâvuođâst . Stáhtaráđđi ii leat vel leamaš gárvvis ráđđádallat áššis sámedikkiin . Staatârääđi ij lah lamaš kiärgus ráđádâllâđ ääšist sämitiggijn . Lagamus jagiid oalle dehálaš bargun oainnán sámiid vuoigatvuođaid ovddideami maiddái sámiid gaskkas , geat orrot sámiid ruovttuguovllu olggobealde . Aldaivij uáli tehálâš pargon uáinám sämikuávlu ulguubeln ässee sämmilij vuoigâdvuođâi ovdedem . Sámi kultuvrra boahtteáiggi dáfus lea dehálaš sámegiela ja sámi kultuvrra seailluheapmi ja ovddideapmi maiddái daid sámiid gaskavuođas , geat orrot sámiid ruovttuguovllu olggobealde . Sämikulttuur puátteevuotân lii tehálâš sämikuávlu ulguubeln ässee sämmilij kielâ já kulttuur siäilum já ovdánem . Lágat galget dáhkidit sámiid vuoigatvuođaid iežaset gillii ja kultuvrii orrunbáikkis fuolakeahttá . Lahâasâttâs kalga tähidiđ sämmilij vuoigâdvuođâid jieijâs kielân já kulttuurân aassâmsaajeest peerusthánnáá . Sámi giellalágas fuolakeahttá sámegiela boahtteáigi ii leat dorvvastuvvon . Peerusthánnáá säämi kielâlaavâst sämikielâ puátteevuotâ ij lah torvejum . Earenoamážit lean fuolas sámiid árbevirolaš dieđu seailumis . Eromâš huolâst lam sämmilij ärbivuáválâš tiäđu siäilumist . Lagamus boahtteáiggis sámediggi berre ohcat vugiid mot sáhttit dorvvastit árbevirolaš dieđu seailuma dálkkádatnuppástusas ja ealáhusstruktuvrra nuppástusas ja mo sáhttit ealáskahttit árbevirolaš dieđu . Aldapuátteevuođâst kalga sämitigge uuccâđ vuovijd maht pyehtip turviđ ärbivuáválâš tiäđu siäilum šoŋŋâdâhnubástusâst já iäláttâsráhtus nubástusâst já maht pyehtip iäláskittiđ ärbivuáválâš tiäđu . Sámegiela ja árbevirolaš dieđu seailun gáibida ahte sámiid ruovttuguovlu ja sámiid árbevirolaš ealáhusat seilot ealasin . Sämikielâ já ärbivuáválâš tiäđu siäilum váátá et sämikuávlu já sämmilij ärbivuáválâš iäláttâsah siäiluh eellimvuáimálâžžân . Dát lea sámediggái stuora hástalus . Taat lii sämitige tooimâ stuorrâ háástus .