Logi gážaldaga Sámedikki ságajođiheaddjái
Love koččâmâššâd Sämitige saavâjođetteijei
1 .
1 .
Gii leat ja gos leat eret ?
Kii lah já kost puáđáh ?
Lean Juvvá Lemet , Klemetti Näkkäläjärvi .
Mun lam Juvá Leemit , Klemetti Näkkäläjärvi .
Lean eret Eanodagas , Vuottesjávrri gilis .
Lam vuálgus Iänuduvâst , Vuodâsjäävri siijdâst .
2 .
2 .
Mii oaččui Du vuolgit mielde sámepolitihkkii ?
Mane vuolgih fáárun sämipolitiijkán ?
Lean ožžon beroštumi sámi politihkkii belohahkii árbin .
Lam finnim mielâkiddiivâšvuođâ sämipolitiijkán uássin voorâärbin .
Mu áhčči barggai sámi parlameanttas , mii doaimmai ovdal sámedikki . Ruovttus humaimet ollu áššiin , mat guoskkahe sámiid .
Iäččám tooimâi sämitige ovdedeijee säämi parlameentâst já muu pääihist savâstâllui ennuv sämmilijd kyeskee aašijn .
Juo nuorran munnje lei čielggas ahte hálidan ovddidit sámiid sajádaga ja vuoigatvuođaid .
Jo nuorrân munjin lâi čielgâs et halijdâm ovdediđ sämmilij sajattuv já vuoigâdvuođâid .
Vulgen stuđeret Oulu universitehttii sámegiela ja kultuvrra sihke kulturantropologia , mat leat addán buori vuođu mu politihkalaš bargui .
Moonim Oulu ollâopâttâhân luuhâđ sämikielâ já kulttuur já kulttuurantropologia , moh láá adelâm munjin šiev vuáđu jieččân poolitlâš paargon .
Bargen stuđerenáigge aktiivvalaččat sámi stuđeantasearvvis ja maŋŋel báikkálaš sámi searvvis ruovttuguovllus .
Mun toimim oopâi ääigi aktiivlávt säämi uáppeiseervist já maŋeláá jieččân päikkikuávlu sämiseervist .
Mu beroštupmái oassálastit politihkkii váikkuhii maid dat , ahte iežan bearaš ja guovllu sápmelaččat leat addán nanu doarjaga ja leat roahkasmahttán oassálastit politihkkii .
Mielâkiddiivâšvuotân uásálistiđ politiijkán vaikuttij meiddei tot , et mun lam finnim noonâ torjuu já movtijdittem jieččân perrust já sämmilijn
3 .
3 .
Mii sámiid iešráđđemiin oaivvilduvvo ?
Maid säämi jiešhaldâšem uáivild ?
Suoma vuođđoláhka mearrida , ahte sámiin lea iešmearrideapmi , mii guoská sin iežaset giela ja kultuvrra sámiid ruovttuguovllus .
Suomâ vuáđulaahâ meerrid , et sämmilijn lii jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaldâšem sämikuávlust .
Barggu doaimmaha sámediggi , man barggu stivre sámediggeláhka ja - ásahus .
Pargo tipšo sämitigge , mon tooimâ stivree sämitiggelaahâ já – asâttâs .
Sámiid kulturiešráđđen gokčá Eanodaga , Anára ja Ohcejoga gielddaid sihke Soađegili gieldda Lappi bálgesa guovllu .
Sämmilij kulttuurjiešhaldâšem tuálá siste Iänuduv , Aanaar já Ucjuv kieldâid sehe Suáđigil kieldâ Säämi palgâs kuávlu .
Sámediggái válljejuvvojit juohke njealját jagi 21 ovddasteaddji sámiid gaskavuođas .
Sämitiigán väljejuvvojeh jyehi niäljád ive 21 ovdâsteijed sämmilij koskâvuođâst .
Sámedikki alimus mearrideaddji orgána lea sámedikki čoakkán .
Sämitige alemus merideijee orgaan lii almosčuákkim .
Barggu jođihit sámedikki stivra ja vihtta lávdegotti sihke válgalávdegoddi .
Keevâtlâš pargo stivrejeh sämitige stivrâ já vittâ lävdikode sekä vaaljâlävdikodde .
Sámedikkis leat sulaid 30 bargi .
Sämitiggeest láá suullân 30 parged .
Sámedikki deháleamos bargun lea ovddidit sámiid sajádaga eamiálbmogin .
Sämitige tehálumos pargon lii ovdediđ sämmilij sajattuv algâaalmugin .
Eiseválddit berrejit lága mielde ráđđádallat sámedikkiin buot mearkkašahtti fidnuin , mat gusket sápmelaččaid .
Virgeomâhááh kalgeh laavâ mield ráđádâllâđ sämitiggijn puohâin merhâšittee sämmilij kyeskee haavâin .
Min barggu stuora oassi lea addit celkámušaid , evttohusaid ja álgagiid sierra eiseválddiide ja olláhuhttit ráđđádallamiid sámediggelága mielde .
Stuorrâ uási mii pargo lii ciälkkámušâi , iävtuttâsâi já algui adelem jieškote-uv virgeomâháid sehe sämitiggelaavâ miäldásij ráđádâlmij toollâm .
Sámediggi oassálastá maid iešguđetlágan bargojoavkkuid ja ráđđádallangottiid bargui .
Lasseen sämitigge uásálist jieškote-uvlágánij pargojuávhui já ráđádâllâmkudij paargon .
Lága mielde sámediggi ovddasta sápmelaččaid áššiin , mat gusket sin .
Laavâ mield sämitigge oovdâst sämmilijd sii kyeskee aašijn .
Sámedikki ruovttusiidduin gávdnojit min dahkan álgagat ja cealkámušat .
Sämitige päikkisiijđoin kávnojeh mii toohâm alguuh já ciälkkámušáh .
Bálvalusaid ruhtadeapmi soaitá leat dat oassi , mii oidno buoremusat min kulturiešráđđemis .
Kulttuurjiešhaldâšem kenski enâmustáá uáinojeijee uási lii palvâlusâi ruttâdem .
Mii ruhtadit jahkásaččat sámiid ruovttuguovllu gielddaid sosiála- ja dearvvašvuohtabálvalusaid ordnema dan oasi man sisdoallu boahtá sámegiela ja sámi kultuvrra vuođul .
Ruttâdep jyehi ive sämikielâlâš já kulttuurimiäldásij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ornim sämikuávlu kieldâin .
Sámediggi doarju maid sámi searve- ja kulturdoaimma .
Sämitigge tuárju meid säämi servi- já kulttuurtooimâ .
Dasa lassin sámediggi buvttada ja ruhtada sámegielat oahppamateriála .
Lasseen sämitigge pyevtit já ruttâd sämikielâlâš oppâmateriaal .
Sámediggi lea Suomas áidna sámegielat oahppamateriála buvttadeaddji , nu ahte bargu lea dehálaš .
Sämitigge lii Suomâ áinoo sämikielâlâš oppâmateriaal pyevtitteijee , ađai pargo lii tehálâš .
4 .
4 .
Mii lea Sámedikki dehálamos bargu ?
Mii on Sämitige tehálumos pargo ?
Sámedikki dehálamos bargu lea bearráigeahččat sámiid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid olláhuvvama lágain , olbmuid árgaeallimis , lávvaráhkadeamis , ovddidanfidnuin sihke eiseválddiid doaimmas .
Sämitige tehálumos pargo lii kocceeđ sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâi olášume lahâaasâtmist , ulmui argâpeeivist , kaavaamist , ovdedemhaavâin sehe virgeomâhái tooimâst .
Mii bearráigeahččat earenoamážit sámi giellalága olláhuvvama .
Eromâšávt čuávvup säämi kielâlaavâ olášume .
Sámi giellaláhka dáhkida sámiide vuoigatvuođa geavahit iežaset giela go sii doaimmahit áššiideaset sámiid ruovttuguovllu eiseválddiid olis .
Säämi kielâlaahâ täähid sämmiláid vuoigâdvuođâ kevttiđ jieijâs kielâ ko sij ášásteleh sämikuávlu viergeomâháin .
Oanehaččat sáhtálii dadjat , ahte min bargun lea doaibmat sámiid buorrin ja sámiid parlameantan .
Sämitige pargo puávtáččij kristallistiđ nuuvt , et mii pargon lii toimâđ sämmilij pyerrin já mij toimâp sämmilij ovdâskodden .
5 .
5 .
Maid Sámediggi lea ožžon áigái ?
Maid Sämitigge lii finnim ááigán ?
Stuorimus ovdamunnin sáhttá atnit dan , ahte sámit máinnašuvvojit badjel 50 sierra lágas .
Stuárráámussân jukson puáhtá nabdeđ tom , et sämmiliih mainâšuvvojeh paijeel 50 jieškote-uv laavâst .
Okta dehálepmosiin lea sámi giellaláhka .
Ohtâ tehálumosijn lii säämi kielâlaahâ .
Sámedikki evttohusaid geažil Suoma ráđđehus lea čatnasan olmmošvuoigatvuođapolitihkalaš čilgehusas gárvvistit sámegiela gielaealáskahttinprográmma , mas galggalii giddet fuopmášumi earenoamážit anáraš- ja nuortalašgillii .
Sämitige iävtuttâsâi keeild lii Suomâ haldâttâs čonâsâm olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst rähtiđ sämikielâ kielâiäláskittemohjelm , mast kolgâččij eromâšávt kiddiđ huámášume aanaar- já nuorttâsämikielân .
Čáhcelágas , mii lea dál riikkabeivviid gieđahallamis , váldojuvvojit vuhtii sierralágas vuosttaš geardde sámiid vuoigatvuođat sámedikki evttohan vuogi mielde .
Čäcilaavâst , mii tääl lii ovdâskoddeest kieđâvuššâmnáál , valdojeh sierânâslaavâst vuossâmuu keerdi vuotân sämmilij vuoigâdvuođah sämitige iävtuttem vuovvijn .
Láhkaevttohusas gávnnahuvvo , ahte čáhcehuksen ii oaččo dagahit jur ollenge vahága sámi kultuvrii , eandalit sámiid árbevirolaš ealáhusaid suodji lea dás dehálaš .
Lahâiävtuttâsâst páhuduvvoo , et čäcihuksim ij uážu tovâttiđ ucceest stuárráb hemâdâs sämikulttuurân , vuosâsajasávt sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi syeji lii täst tehálâš .
Dat mot sámedikki doaibma váikkuha vuhtto buoremusat sámegielat sosiála- ja dearvvasvuohtabálvalusain , searvedoaimmas ja sámegielat oahppamateriála buvttadeamis .
Sämitige tooimâ vaikuttâs uáinoo pyeremustáá sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâin , seervij tooimâst já sämikielâlâš oppâmateriaal pyevtittâsâst .
Sámedikki bargu ii álohii boađe ovdan stuorra vuoitun , muhto baicce cealkámušaid ja álgagiid bakte mii bastit joksat unna vuittožiid , ee. máinnašumiid láhkaásaheapmái sámi kultuvrra suojis .
Sämitige pargo ij ain oinuu stuorrâ áigápuáttun , pic ciälkkámušâi já algui pehti pastep juksâđ ucebijd vuáituid , eres lasseen mainâšuumijd lahâasâttâsân sämikulttuur syejeest .
Sámediggi lea vuođđudan nuoraidráđi sámedikki oktavuhtii .
Sämitigge lii vuáđudâm nuorâirääđi sämitige ohtâvuotân .
Ráđđi addá sámi nuoraide viiddes váikkuhanvejolašvuođaid sámedikki doibmii ja doaibmá sihkkarit álbmotlaš ja riikkaidgaskasaš ovdamearkan das , mot nuoraid váikkuhanvejolašvuođaid sáhttá dorvvastit .
Rääđi addel säminuoráid vijđes vaikuttemmáhđulâšvuođâid sämitige tooimân já tuáimá vissásávt aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš ovdâmerkkân tast , maht nuorâi vaikuttemmáhđulâšvuođâid puáhtá turviđ .
Sámedikki álgagis Suopma lea čađahišgoahtán Suoma ratifiseren biodiversitehtasoahpamuša artihkkala 8(j ) , mii gieđahallá eamiálbmogiid árbevirolaš dieđu , mii laktása lundui .
Sämitige alguu keežild lii Suomâ riemmâm olášutteđ Suomâ ratifisistem biodiversiteetsopâmuš artikla 8(j ) , mii kuáská algâaalmugij luándun lohtâseijee ärbivuáválâš tiäđu .
Birasministeria lea ásahan bargojoavkku válmmaštallat artihkkala čađaheami .
Pirâsministeriö lii asâttâm pargojuávhu valmâštâllâđ artikla olášuttem , mon saavâjođetteijen lam .
Bargojoavkku ságadoallin doaimman mun .
Bargojoavku oažžu barggus gárvvisin dán jagi , mii lea ON:a julggaštan luonddu máŋggaláganvuođa temájahki .
Pargojuávkku kiergân pargostis taan ive , OA kulluuttem luándu maaŋgâhámásâšvuođâive ääigi .
Sámediggi lea dahkan álgaga oahpahusministeriai Unesco vuoiŋŋalaš kulturárbbi suodjalansoahpamuša ratifiseremis , mii suodjalivččii sámiid árbevirolaš dieđu ja eandalii dieđu , mii laktása sámi duodjeárbevirrui .
Sämitigge lii toohâm alguu máttááttâsministeriön Unesco immateriaallâš kulttuuräärbi suojâlemsopâmuš ratifisistmist , mii suojâličij sämmilij ärbivuáválâš tiäđu já eromâšávt säämi tyejiärbivuáhán lohtâseijee tiäđu .
Govas Ruoŧa ovddit válgabaji sámedikki stivrra ságadoalli Lars Ándde Bær , Suoma sámedikki ságadoalli Klemetti Näkkäläjärvi , Dásseválddi Presideanta Tarja Halonen ja Norgga sámedikki ságadoalli Egil Olli .
Kooveest Ruotâ ovdebáá vaaljâpaje sämitige stiivrâ saavâjođetteijee Lars Ándde Bær , Suomâ sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi , Täsivääldi President Tarja Halonen já Taažâ sämitige saavâjođetteijee Egil Olli .
Govva : Ulla Isotalo , sámedikki válgabaji rahpanávvudeapmi Ohcejogas njukčamánus 2008 .
Kove : Ulla Isotalo , sämitige vaaljâpaje lekkâmeh Ucjuuvâst njuhčâmáánust 2008 .
6 .
6 .
Leago sámiin ollu riikkarájáid rasttildeaddji ovttasbargu ja mii lea dan mihttomearri – iežadet riikago ?
Lii-uv sämmilijn ennuv väldikudij raajijd rastaldittee oovtâstpargo já mii lii ton ulme – jieijâs staatâ ?
Iežamet riika ii leat realisttalaš mihttomearri , eatge mii dasa oppa vikkage .
Jieijâs staatâ ij lah realistlâš ulme , ige toos ubâ vigguugin .
Norgga , Ruoŧa ja Suoma sámedikkit barget ovttasráđiid oktasaš sámi parlamentáralaš ráđi bakte .
Taažâ , Ruotâ já Suomâ sämitigeh pargeh oovtâstpargo ohtsii Säämi parlamentaarlâš rääđi pehti .
Ovttasbarggu ulbmilin lea buoridit sámiid sajádaga .
Oovtâstpargo ulmen lii pyerediđ sämmilij sajattuv .
Ráđi ságadoallin doaibmagoahtá Suoma sámediggi giđa 2010 rájes ja 16 mánu ovddos .
Rääđi saavâjođettâs puátá taan kiiđâ Suomâ sämitiigán .
Ráđis lea dál barggu vuolde ee. oktasaš dálkkádatpolitihkalaš prográmma .
Rääđi lii eres lasseen valmâštâlmin tääl ohtsii šoŋŋâdâhpoolitlâš ohjelm .
Mii bargat ovttas ee. áššiin , mat gusket sámegiela ja dan várás lea ásahuvvon oktasaš sámi giellalávdegoddi .
Porgâp oovtâstpargo eres lasseen sämikielâ kyeskee aašijn , moi várás lii asâttum ohtsâš säämi kielâlävdikodde .
Maiddái sámenuorain lea ovttasbargu parlamentáralaš ráđi bakte .
Meid säminuorâin lii oovtâstpargo parlamentaarlâš rääđi pehti .
Ruošša sámit oassálastet ovttasbargui servviideaset bakte .
Ruošâ sämmiliih uásálisteh oovtâstpaargon servijdis pehti .
Álbmogiidgaskasaš áššedovdibargojoavku lea luobahan jagi 2005 evttohusa davviriikkalaš sámi soahpamuššan .
Aalmugijkoskâsâš äššitobdeepargojuávkku lii luovâttâm ive 2005 iävtuttâs tave-eennâmlâš sämisopâmuššân .
Jagi 2010 álget ráđđádallamat , maid ulbmilin lea soahpamuša ratifiseren .
Taan ive ( 2010 ) älgih sopâmuš ratifisistmân sihtejeijee ráđádâlmeh .
Soahpamuša ulbmilin lea harmoniseret davviriikkaid lágaid , mat gusket sámiid ja buoridit sámiid sajádaga oktan álbmogin golmma riikka siste .
Sopâmuš uáivilin lii rievdâdiđ oovtnálásâžžân sämmilijd kyeskee lahâasâttâs tave-enâmijn já pyerediđ sämmilij sajattuv ohtân aalmugin kuulmâ staatâ kuávlust .
Soahpamuš evttoha maid , ahte riikkat berrejit bargagoahtit nu , ahte sámiid ealáhusaiguin bargan ja sámiid kultuvrralaš dárbbuid ollašuhttin riikkarájiid rastá šattalii álkibun .
Sopâmu š uáiná , et staatâi rääjih iä koolgâ estiđ sämmilij oohtânkulluuvâšvuođâ . Sopâmuš meid iävtut , et staatah kalgeh riemmâđ toimáid moh helppejeh sämmilij iäláttâsâi porgâm já sämmilij kulttuurlâš táárbui olášume staatâi raajij paijeel .
Soahpamuša ratifiseren lea ráđi deháleamos ulbmil .
Sopâmuš ratifisistem lii rääđi tehálumos ulme .
7 .
7 .
Leago Suomas , Ruoŧas , Norggas ja Ruoššas ovttasbargu sámi áššiid olis , mii dáhpáhuvvá ráđđehusaid dásis ?
Lii-uv Suomâst , Ruotâst , Taažâst já Ruošâst haldâttâsâi tääsist tábáhtuvvee sämiaššijd lohtâseijee oovtâstpargo ?
Suomas , Ruoŧas ja Norggas lea jeavddalaš , ráđđehusaid gaskasaš ovttasbargu sámi áššiin .
Suomâst , Ruotâst já Taažâst lii merikoskâsâš haldâttâsâi koskâsâš oovtâstpargo sämiaašijn .
Ruošša ii oassálastte dán ovttasbargui .
Ruoššâ ij uásálist taan oovtâstpaargon .
Riikkaid gaskasaš ovttasbarggu válmmaštallá davviriikkalaš sámi áššiid virgeolmmošorgána , mas leat mielde maid sámedikkiid ovddasteaddjit .
Staatâi koskâsâš oovtâstpargo valmâštâl tave-eennâmlâš aämiaašij virgealmaiorgaan , mast láá mieldi meid sämitigij ovdâsteijeeh .
Sámeministarat ja – presideanttat dollet jahkásaččat oktasaščoakkáma .
Sämiministereh já – presidenteh tuálih ihásávt ohtsii čuákkim .
8 .
8 .
Sámi áššit bohtet dávjá ovdan olmmošvuoigatvuođagažaldahkan .
Sämiääših luptâneh távjá uáinusân olmoošvuoigâdvuođâkoččâmâššân .
Mii mearkkašumiid ON:s ja Eurohpa ráđis , riikkaidgaskasaš ja guovlluguovdasaš olmmošvuoigatvuođasoahpamušain lea sámiide ?
Mii merhâšuumijd lii OA:st já Euroop rääđist , aalmugijkoskâsijn já kuávlulijn olmoošvuoigâdvuođâsopâmušâin sämmiláid ?
Ovttastuvvan Nášuvnnaid ( ON ) vuogádagas máilmmi eamiálbmogat barget ovttas eamiálbmogiid bissovaš foruma bakte .
Ovtâstum aalmugij ( OA ) vuáháduvâst maailm algâaalmugeh pargeh oovtâstpargo algâaalmugij pissoo foorum pehti .
Dat doaibmá ON:a ekonomia- ja sosiálakomitea vuollásažžan ja dan bargun lea ee. dahkat álgagiid áššiin , mat gusket eamiálbmogiid .
Tot tuáimá OA ekonomia- já sosiaalkomitea vuálásâžžân já ton pargon lii eres lasseen toohâđ alguid algâaalmugijd kyeskee aašijn .
Forum čoahkkana jahkásaččat .
Foorum čokkân ihásávt .
ON:s eamiálbmogiid olmmošvuoigatvuođaid olláhuvvama čuovvu eamiálbmotáššiid sierraraporterejeaddji .
OA:st algâaalmugij olmoošvuoigâdvuođâi olášume čuávu algâaalmugašij sierânâsraportistee .
Virggi dálá hálddašeaddji James Anaya galledii Roavvenjárggas cuoŋománus 2010 ja gulai sámi parlamentáralaš ráđi sámiid vuoigatvuođaid olláhuvvamis .
Virge tááláš haldâšeijee James Anaya kolliistâlâi Ruávinjaargâst cuáŋuimáánust 2010 já kuulâi säämi parlamentaarlâš rääđi sämmilij olmoošvuoigâdvuođâi olášuumeest .
ON dohkkehii jagi 2007 eamiálbmotjulggaštusa , man olláhuvvama olmmošvuoigatvuohtadárkojeaddji bearráigeahččá .
OA tuhhiittij ive 2007 algâaalmugjulgáštâs , mon olášume já olášuttem olmoošvuoigâdvuođâtárkkojeijee kocá .
Julggaštus lea mearkkašahtti eamiálbmogiid vuoigatvuođaid dáfus ja maiddái Suopma lea julggaštusa vuolláičállán almmá várremiid haga .
Julgáštâs lii merhâšittee algâaalmugij vuoigâdvuođâi tááhust já meid Suomâ lii vuáláčáállám julgáštâs väridâsâittáá .
Suoma stáhta lea ratifiseren riikkaidgaskasaš oktasašsoahpamuša , mii guoská siviilavuoigatvuođaid ja politihkalaš vuoigatvuođaid , dehege ng. KP-soahpamuša jagi 1976 .
Suomâ staatâ lii ratifisistám aalmugjeessânvuoigâdvuođâid já poolitlâš vuoigâdvuođâid kyeskee aalmugijkoskâsâš almossopâmuš ađai nk. KP-sopâmuš ive 1976 .
Soahpamuša artihkal 27 mearrida , ahte unnitloguálbmogiid ii oaččo gieldit bargamis iežaset kultuvrra mielde dehe geavaheames iežaset giela .
Sopâmuš artikla 27 meerrid , et ucceeblovvoid ij uážu kieldiđ háárjutmist jieijâs kulttuur tai kevttiđ jieijâs kielâ .
Soahpamuša čađaheami bearráigeahččá ON:a olmmošvuoigatvuohtakomitea , masa sáhttá váidit soahpamušrihkkumušain .
Sopâmuš olášuttem kocá OA olmoošvuoigâdvuođâkomitea , moos puáhtá vaidâliđ sopâmušrikkomâšâin .
Sámit leat ožžon olmmošvuoigatvuohtakomiteas máŋggaid mearrádusaid , mat dorjot sámi kultuvrra .
Sämmiliih láá finnim maaŋgâid sämikulttuur tuárjoo miärádâsâid olmoošvuoigâdvuođâkomiteast .
Suoma Eurohpa Uniovdnii searvansoahpamuša lassibeavdegirji nr 3 sámeálbmoga birra addá vejolašvuođa eiseválddiide mieđihit sámiid boazodollui oassin eamiálbmotkultuvrra sierra vuoigatvuođaid sámiid ruovttuguovllus .
Suomâ Euroop Unionân servâmsopâmuš lasepevdikirje nr 3 säämi aalmugist addel virgeomâháid máhđulâšvuođâ mieđettiđ sämikuávlust sämmilij puásuituálun sierânâs vuoigâdvuođâid uássin algâaalmugkulttuur .
Lassibeavdegirji lea mearkkašahtti sámiid vuoigatvuođaid dáfus , muhto sámi boazodoalu sierravuoigatvuođat eai leat heivehuvvon Suoma lágain .
Lasepevdikirje lii merhâšittee sämmilij vuoigâdvuođâi tááhust , mut sämmilâšpuásuituálu sierânâsvuoigâdvuođah iä lah heiviittum Suomâ lahâaasâtmist .
Eurohpa Ráđi guovlluguovdasaš gielaid ja unnitlogugielaid eurohpalaš vuođđogirji váldojuvvui Suoma láhkaásaheami oassin jagi 1998 .
Euroop Rääđi kuávlulâš kielâid já ucceeblohokielâid kyeskee eurooplâš vuáđukirje valdui uássin Suomâ lahâasâttâs ive 1998 .
Vuođđogirji ovddida unnitlogugielaid sajádaga ja suoji .
Vuáđukirje oovded ucceeblohokielâi sajattuv já syeje .
Eurohpa Ráđi čearddalaš unnitloguálbmogiid suodjaleami rápmaoktasašsoahpamuš lea ratifiserejuvvon Suomas jagi 1998 .
Euroop Rääđi aalmuglâš ucceeblovoi suojâlem kyeskee raamialmossopâmuš lii ratifisistum Suomâst ive 1998 .
Soahpamuš gáibida riikkaid suodjalit čearddalaš unnitloguálbmogiid ja dahkat vejolažžan sin kultuvrraid ovdáneami .
Sopâmuš váátá et staatah suojâleh aalmuglâš ucceeblovvoid já adeleh máhđulâšvuođâ sii kulttuurij ovdánmân .
Oalle dehálaš soahpamuš sámiide lea maid Ovttastuvvan Nášuvnnaid biodiversitehtasoahpamuš , mii geatnegahttá riikkaid suodjalit eamiálbmoga árbevirolaš dieđu luonddus ja luonddu máŋggaláganvuođa .
Uáli tehálâš sopâmuš sämmiláid lii meiddei Ovtâstum aalmugij biodiversiteetsopâmuš , mii kenigit staatâid suojâliđ algâaalmug ärbivuáválâš luándun lohtâseijee tiäđu já luándu maaŋgâhámásâšvuođâ .
ON:a ja Eurohpa ráđi soahpamušaid olláhuvvama , čađaheami ja dain addojuvvon čatnasumiid vuhtiiváldima čuvvot mearreáiggeraporttaiguin , maid válmmaštallamii maid sámediggi oassálastá nu ahte addá cealkámušaid .
OA já Euroop Rääđi sopâmušâi olášume , olášuttem já tain adelum čoonnâsmij nuávdittem čuávvojeh meriäigiraportistmijguin , moi valmâštâlmân meid sämitigge uásálist addelmáin ciälkkámušâid .
Mearreáiggeraporttat addet riikkaide ávžžuhusaid das , mo soahpamušaid olláhuhttima sáhttá ovddidit .
Meriäigiraportistmeh adeleh staatáid avžuuttâsâid tast , maht sopâmušâi olášuttem puáhtá ovdediđ .
Maŋimus jagiid Suoma leat máŋgii ávžžuhan ee. ratifiseret ILO 169-soahpamuša , buoridit earenoamážit nuortalaš- ja anárašgiela sajádaga sihke sámegielat sosiála- ja dearvvašvuohtabálvalusaid oažžuma .
Majemui iivij ääigi lii Suomâ avžuuttum uđđâsist et uđđâsist eres lasseen ratifisistiđ ILO 169-sopâmuš , pyerediđ eromâšávt nuorttâ- já aanaarsämikielâ sajattuv sehe sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi finnim .
Sámiide dát raporttat leat dehálaččat , daningo sáhttit geavahit raporterema ávžžuhusaid vuođđun sámiid sajádaga buorideapmái ja doaimma ovddideapmái .
Sämmiláid meriäigiraportistmeh láá teháliih , ko mij pyehtip kevttiđ raportistem avžuuttâsâid vuáđđun sämmilij sajattuv pyereednâm já tooimâ oovdedmân .
9 .
9 .
Sámeguovlu , olbmuid eallinbiras ja eallinvuohki leat deaividan stuorra nuppástusaid maŋimuš jahkelogiid áigge .
Sämikuávlu , ulmui eellimpiirâs já eellimvyehi láá kuáhtám stuorrâ nubástusâid majemui ihelovoi ääigi .
Seammás diđolašvuohta das , ahte sámit leat okta máilmmi eamiálbmogiin , lea lassánan .
Siämmást tiäđulâšvuotâ tast , et sämmiliih láá ohtâ maailm algâaalmugijn lii šoddâm tobdosin .
Leago sámi identitehta dahjege sámiid ipmárdus alddiset rievdan ?
Lii-uv sämmilâš identiteet ađai sämmilij ibárdâs alnestis nubástum ?
In sáhte dieđusge vástidit buot sápmelaččaid beales , muhto mu mielas sámi identitehta lea nanusmuvvan .
Jiem tiäđustkin pyevti västitiđ puohâi sämmilij peeleest , mut muu mielâst sämmilâš identiteet lii nanosmum já kiävrum .
Sámiid čeavláivuohta iežaset ruohttasiin ja roahkkatvuohta čájehit iežaset sápmelašvuođa lea lassánan .
Sämmilij čiävláávuotâ jieijâs madduin já ruokkâdvuotâ čäittiđ , et lii sämmilâš lii lasanâm .
Diđolašvuohta ruohttasiin ja das ahte gullat máilmmi eamiálbmotservošii doarju sámi identitehta ja oktiigullevašvuođa .
Tiäđulâšvuotâ jieijâs madduin já kulluumist maailm algâaalmugsiärvádâhân tuárju sämmilâš identiteet já oohtânkulluuvâšvuođâ .
Sámit leat aktiivvalaččat mielde eamiálbmogiid ovttasbarggus ja kulturlonohallamis .
Sämmiliih láá aktiivlávt mieldi algâaalmugij oovtâstpargoost já kulttuurlonottâsâst .
Sámi identitehta ohcá hámiidis earenoamážit sámi ruovttuguovllu olggobealde .
Sämmilâš identiteet lii ucâmin jieijâs haamijd eromâšávt sämikuávlu ulguubeln .
Sámi identitehta lea leamaš guhká čatnagasas lundui ja sámi ealáhusaide .
Sämmilâš identiteet lii lamaš kuhháá kiddâ luándust já sämi-iäláttâsâin .
Sámiid ruovttuguovllu olggobealde identitehta huksejuvvo namalassii giela bakte .
Sämikuávlu ulguubeln identiteet hámášuvá vuosâsajasávt kielâ pehti .
10 .
10 .
Mat leat sámiid boahttevuođa dehálamos gažaldagat ?
Moh láá tehálumoseh koččâmâšah sämmilij puátteevuođâst ?
Boahtteáigge stuorimus gažaldahkan badjána dálkkádatnuppástus , dan váikkuhusat sámi kultuvrii ja – ealáhusaide ja sámiid vejolašvuođat vuogáiduvvat nuppástussii .
Stuárráámussân puátteevuođâ koččâmâššân luptân šoŋŋâdâhnubástus , ton vaikuttâsah sämikulttuurân já ‑ iäláttâssáid já sämmilij máhđulâšvuođah vuáháduđ nubástusân .
Lagamus áiggiid hástalussan lea sámiid vuoigatvuođaid ja sajádaga ovddideapmi .
Aldemui puáttee aaigij hástusin láá sämmilij vuoigâdvuođâi já sajattuv ovdedem .
Sámedikki ulbmilin lea , ahte Suoma lágaid ja sámedikki resurserema oaččulii dakkár dássái , ahte riikkaidgaskasaš bargoorganisašuvdna ILO soahpamuša nr 169 eami- ja čeardaálbmogiid vuoigatvuođain jagi 1989 sáhtálii ratifiseret ovttas davviriikkalaš sámi soahpamušain jođánit .
Sämitige ulmen lii , et Suomâ lahâasâttâs já sämitige naavcâid finniiččij taggaar táásán , et aalmugijkoskâsâš pargo-ornijdume ILO sopâmuš nr 169 algâ- já hiäimuaalmugij vuoigâdvuođâin ivveest 1989 puávtáččij ratifisisteđ jotelávt tave-eennâmlâš sämisopâmuš ohtâvuođâst .
Stáhtaráđđi ii leat vel leamaš gárvvis ráđđádallat áššis sámedikkiin .
Staatârääđi ij lah lamaš kiärgus ráđádâllâđ ääšist sämitiggijn .
Lagamus jagiid oalle dehálaš bargun oainnán sámiid vuoigatvuođaid ovddideami maiddái sámiid gaskkas , geat orrot sámiid ruovttuguovllu olggobealde .
Aldaivij uáli tehálâš pargon uáinám sämikuávlu ulguubeln ässee sämmilij vuoigâdvuođâi ovdedem .
Sámi kultuvrra boahtteáiggi dáfus lea dehálaš sámegiela ja sámi kultuvrra seailluheapmi ja ovddideapmi maiddái daid sámiid gaskavuođas , geat orrot sámiid ruovttuguovllu olggobealde .
Sämikulttuur puátteevuotân lii tehálâš sämikuávlu ulguubeln ässee sämmilij kielâ já kulttuur siäilum já ovdánem .
Lágat galget dáhkidit sámiid vuoigatvuođaid iežaset gillii ja kultuvrii orrunbáikkis fuolakeahttá .
Lahâasâttâs kalga tähidiđ sämmilij vuoigâdvuođâid jieijâs kielân já kulttuurân aassâmsaajeest peerusthánnáá .
Sámi giellalágas fuolakeahttá sámegiela boahtteáigi ii leat dorvvastuvvon .
Peerusthánnáá säämi kielâlaavâst sämikielâ puátteevuotâ ij lah torvejum .
Earenoamážit lean fuolas sámiid árbevirolaš dieđu seailumis .
Eromâš huolâst lam sämmilij ärbivuáválâš tiäđu siäilumist .
Lagamus boahtteáiggis sámediggi berre ohcat vugiid mot sáhttit dorvvastit árbevirolaš dieđu seailuma dálkkádatnuppástusas ja ealáhusstruktuvrra nuppástusas ja mo sáhttit ealáskahttit árbevirolaš dieđu .
Aldapuátteevuođâst kalga sämitigge uuccâđ vuovijd maht pyehtip turviđ ärbivuáválâš tiäđu siäilum šoŋŋâdâhnubástusâst já iäláttâsráhtus nubástusâst já maht pyehtip iäláskittiđ ärbivuáválâš tiäđu .
Sámegiela ja árbevirolaš dieđu seailun gáibida ahte sámiid ruovttuguovlu ja sámiid árbevirolaš ealáhusat seilot ealasin .
Sämikielâ já ärbivuáválâš tiäđu siäilum váátá et sämikuávlu já sämmilij ärbivuáválâš iäláttâsah siäiluh eellimvuáimálâžžân .
Dát lea sámediggái stuora hástalus .
Taat lii sämitige tooimâ stuorrâ háástus .