Sámeparlameanttat doibmet Suomas , Ruoŧas ja Norggas
Säämi parlamenteh tuáimih Suomâst , Ruotâst já Taažâst
Sámeparlameanttat dahjege Sámedikkit ( Sametinget ) leat vuođđuduvvon iežaset lágaiguin Supmii , Ruŧŧii ja Norgii .
Säämi parlamenteh ađai Sämitigeh ( Sámediggi / Sämitigge / Sametinget ) láá vuáđudum tain adelum lavâiguin Suomân , Ruotân já Taažân .
Dat leat sámeálbmoga alimus politihkalaš orgánat ja dat ovddastit sámiid virggálaš jiena .
Nuuvtpa toh láá aalmugis alemuuh poolitlâš orgaaneh já toh ovdâsteh sämmilij virgálâš jienâ .
Sámedikkit válljejuvvojit válggaiguin , mat doaimmahuvvojit sámiid gaskavuođas juohke njealját jagi .
Sämitigge väljejuvvoo vaaljâiguin , moh toimâttuvvojeh sämmilij koskâvuođâst jyehi niäljád ive .
Sámedikkiid válgabadji bistá nappo njeallje jagi hávil .
Nuuvtpa Sämitige vaaljâpaje lii neelji ive kukkosâš .
Válgabaji rahpama ávvudit stuorra meanuiguin guđege riikkas .
Vaaljâpaje lekkâmeh láá juhlálâš tilálâšvuođah jieškote-uv enâmist .
Suoma sámedikki ođđa válgabaji ( 2008-2011 ) rahpama ávvudedje Ohcejogas njukčamánus 2008 .
Suomâ sämitige uđđâ vaaljâpaje ( 2008–2011 ) lekkâmeh tuállojii Ucjuuvâst njuhčâmáánust 2008 .
Válgabaji rabai Dásseválddi Presideanta Tarja Halonen .
Vaaljâpaje lehâstij Täsivääldi President Tarja Halonen .
Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid ođđa válgabaji leaba rahpan Norgga Gonagas Harald ja Ruoŧa Gonagas Kaarle XVI Kustaa .
Taažâ já Ruotâ sämitige uđđâ vaaljâpaje lává lekkâm Taažâ Kunâgâs Harald já Ruotâ Kunâgâs Kaarle XVI Kustaa .
Sámeparlameantta historjá lea guhkimus Suomas , gos vuosttas válggaiguin válljejuvvon sámi ovddastusorgána , Sámi Parlameanta , álggahii doaimmas juo jagis 1973 .
Sämmilij parlament historjá lii kuhemus Suomâst , mast vuossâmuš vaaljâiguin väljejum ovdâstâslâš sämiorgaan , Säämi Parlament , algâttij tooimâs jo ive 1973 .
Sámi Parlameanta doaimmai bissovaš komitea láhkai ja dat lei vuođđuduvvon ásahusain .
Säämi parlament tooimâi pissoo komitea náálá já tot lâi vuáđudum asâttâssáin .
Suoma láhkamearrádusaide dahkkojuvvojedje 1990-logu beallemuttus nuppástusat , mainna buoriduvvui sámiid ja dan ovddastusorgána sajádat .
Suomâ lahâaasâtmân tahhojii 1990-lovo pelimuddoost nubástusah , moiguin sämmilij já ton ovdâstâslâš orgaan sajattâh pyeredui .
Vuođđolágas mearriduvvui sámiide álgoálbmogin gullevaš vuoigatvuođa birra iežaset gillii , kultuvrii ja iežaset gillii ja kultuvrii guoski iešstivrejupmái ruovttuguovllusteaset .
Vuáđulaavâst asâttui sämmiláid algâaalmugin kullee vuoigâdvuođâst jieijâs kielân , kulttuurân já jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaaldâšmân päikkikuávlustis .
Sámedikki dehálamos bargu leage ollašuhttit láhkamearrádusain mearriduvvon sámiid iešstivrejumi .
Sämitige tehálumos pargo lii-uv olášuttiđ lahâasâttâsâst meridum sämmilij jiešhaldâšem .
Sámi Parlameantta birra 1970-logus addojuvvon ásahusa sadjái bođii jagis 1995 ođđa , sámedikki birra addojuvvon láhka .
Säämi parlamentist 1970-lovvoost adelum asâttâs sajan poođij ive 1995 uđđâ sämitiggeest adelum laahâ .
Suoma sámediggi álggahii doaimmas jagi 1996 álggus .
Suomâ sämitigge algâttij tooimâs ive 1996 aalgâst .
Dan alimus doaibmaorgánan lea válggaiguin válljejuvvon sámedikki čoahkkin , mas leat 21 lahtu .
Ton alemus toimâorgaan lii vaaljâiguin väljejum 21-jeessânsâš sämitige čuákkim .
Áššit válbmejuvvojit stivrras ja viđa áššedovdilávdegottis sihke jagis 2010 vuođđuduvvon sámedikki nuoraidráđis .
Aašijd valmâšteleh stiivrâst já viiđâ äššitobdeelävdikoddeest já ive 2010 vuáđudum sämitige nuorâirääđist .
Sámedikki čállingotti váldobáiki lea Anára ( Aanaar / Aanar ) girkosiiddas .
Sämitige čäällimkode váldutoimâsaje on Aanaar ( Aanaar / Anár / Aanar ) markkânist .
Čállingoddi juohkása golmma doaimmahahkii .
Čäällimkodde juáhás kuulmâ toimâttâhân .
Almmolaš doaimmahat dikšu ekonomia- ja bargoveahkahálddahusa .
Almolâš toimâttâh tipšo ekonomia- já pargojuávkkuhaldâttuv .
Doppe barget maid sosiála- ja dearvvasvuođaáššiid , nuoraid- ja kulturáššiid ja ealáhus- ja láhkaáššiid válmmaštallit .
Lasseen tobbeen pargeh sosiaal- já tiervâsvuođâaašij , nuorâi- já kulttuuraašij já iäláttâs- já lahâaašij valmâštelleeh .
Sámegiela doaimmahat , mas oassi lea Ohcejoga girkosiiddas , čuovvu sámi giellalága ollašuvvama ja jorgala virgeoapmahaččaide áššebáhpáriid sámegillii dan láhkai go láhka mearrida .
Sämikielâ toimâttâh , mast uási láá sajostittum Ucjuv kirkkosiijdân , čuávu säämi kielâlaavâ olášume já vaalmâšt virgeomâháid laavâ vaattâm sämikielâlijd äššikirjejurgâlusâid .
Skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahat válmmaštallá skuvlenpolitihkalaš áššiid , buvttada sámegielat oahppamateriála ja ordne jahkásaččat Sámenuoraid dáiddadáhpáhusa .
Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh valmâštâl škovlimpoolitlâš aašijd , pyevtit sämikielâlâš oppâmateriaal já uárnee ihásávt Säminuorâi taaidâtábáhtus .
Dieđu sámedikki organisašuvnnas , dan doaibmaorgánaid bargguin , doaimmas ja čoakkádusain gávnnat sámedikki ruoktosiidduin www.samediggi.fi .
Tiäđuid sämitige organisaatioin , ton toimâorgaanij pargoin , tooimâst já čuákánpiejâmist kaavnah sämitige päikkisiijđoin www.samediggi.fi .
Govas sámedikki válgabadjái 2012-2015 válljejuvvon lahtut , geat ovddastit Suoma sámiid buot giella- ja kulturjoavkkuid .
Kooveest sämitige vaaljâpajan 2012–2015 väljejum jesâneh , kiäh ovdâsteh puoh Suomâ sämmilij kielâ- já kulttuurjuávhuid .
Gasku govas sámedikki ságadoalli Klemetti Näkkäläjärvi ( Juvvá Lemet ) , gean gurutbealde 1. várreságadoalli Tiina Sanila-Aikio ja olgešbealde 2. várreságadoalli Heikki Paltto .
Kooveest kaskoo sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi ( Juvá Leemit ) , kiän čižetpeln 1. värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio já uálgispeln 2. värisaavâjođetteijee Heikki Paltto .
Sámediggi fárrii ođđa doaibmasajiide jagi 2011 loahpas , goas guhká plánejuvvon ja vurdojuvvon Sámi kulturguovddáš SAJOS gárvvásmuvai Anára girkosiidii Juvdujoga dearpmi ala , Sámemusea Siida ja Meahcceráđđehusa Davvi-Lappi luondduguovddáža lahkosii .
Sämitigge varrij uđđâ toimâsoojijd ive 2011 loopâst , kuás kuhháá vuávájum já vuordum Säämi kulttuurkuávdáš SAJOS valmâštui Aanaar markkânân Juvduu tiärmán , Sämimuseo Siijdâ já Meccihaldâttâs Paje-Laapi luándukuávdáá aldasáid .
Sámi kulturguovddáš SAJOS doaibmá maid sámiid parlameantadállun .
Säämi kulttuurkuávdáš SAJOS tuáimá še sämmilij parlamenttáállun .
Guovddážis barget sámedikki čállingotti lassin máŋggat sámeservošat – SAJOS lea nappo njulgestaga sámi kultuvrra ja hálddahusa guovddáš !
Kuávdáást tuáimih sämitige čäällimkode lasseen maaŋgah sämisiärvuseh – nuuvtpa SAJOS lii tuođâlâš säämi kulttuur já haldâttuv kuávdáš !
Govva sámedikki dievasčoahkkimis ođđa sámekulturguovddáš Sajosis geassemánus 2012 .
Kove sämitige tievâsčuákkimist uđđâ säämi kulttuurkuávdáš Sajosist kesimáánust 2012 .
Gova Solju-nammasaš sále lea plánejuvvon erenomážit sámedikki dievasčoahkkimiid várás .
Kove Solju-nommâsâš sali lii vuávájum eromâšávt sämitige tievâsčuákkimij várás .
Solju lea nissonolbmo silba- / gollečikŋa ja dat geavahuvvo sámegávttiin .
Solju lii tavesämikielâ já uáivild silbâ já / tâi kollesoljo , maid nisoneh kevttih sämimáccuháin .
Solju-sále seainni čiŋaha Outi Pieski plánen dáiddaduodji , man fáddá boahtá soljjus .
Solju-sali seeini čiiŋât Outi Pieski vuávám taaidâtyeji , mon fáddá puátá soljoost .
Govva Unna-Maari Pulska .
Kove Unna-Maari Pulska .
Norgga sámediggi ( Sametinget ) vuođđuduvvui jagis 1987 ( láhka 1987:56 ) ja dat álggahii doaimmas jagis 1989 .
Taažâ sämitigge ( Sámediggi / Sametinget ) vuáđudui ive 1987 ( laahâ 1987:56 ) já tot algâttij tooimâs ive 1989 .
Sámedikki guovddášhálddahus doaibmá Kárášjogas skábmamánus 2000 vihahuvvon ođđa parlameantadálus .
Sämitige kuávdášhaldâttâh tuáimá Kárášjuuvâst uđđâ parlamenttáálust , mii vihkui skammâmáánust 2000 .
Gávnnat lasi dieđuid dan ruoktosiidduin www.samediggi.no
Kaavnah lase tiäđuid ton päikkisiijđoin www.samediggi.no .
Ruoŧa sámiid ovddastusorgána , sámediggi ( Sametinget ) , vuođđuduvvui jagis 1992 ( láhka 1992:1433 ) ja dat álggahii doaimmas jagi 1993 álggus .
Ruotâ sämmilij ovdâstâslâš orgaan , sämitigge ( Sámediggi / Sametinget ) vuáđudui ive 1992 ( laahâ 1992:1433 ) já tot algâttij tooimâs ive 1993 aalgâst .
Sámedikki guovddášhálddahus doaibmá Girona gávpoga guovddážis .
Sämitige kuávdášhaldâttâh tuáimá Kiärun kaavpug kuávdáást .
Gávnnat lasi dieđuid dan ruoktosiidduin www.sametinget.se ja dan oktavuođas doaibmi sámi dieđihanguovddáža ruoktosiidduin www.samer.se .
Kaavnah lase tiäđuid ton päikkisiijđoin www.sametinget.se já ton ohtâvuođâst tuáimee säämi tieđettemkuávdáá päikkisiijđoin www.samer.se .
Sámi parlamentáralaš ráddi
Säämi parlamentaarlâš rääđi
Davviriikkaid sámedikkit leat vuođđudan iežaset oktasašbargoorgánan Sámi parlamentáralaš ráđi , mas leat mielde maid Ruošša sámit .
Tave-enâmij sämitigeh láá vuáđudâm jieijâs oovtâstpargo-orgaanân Säämi parlamentaarlâš rääđi , mast láá mieldi še Ruošâ sämmiliih .
Ruošša sámiin ii leat vel iežaset ovddastusorgána , muhto dan vuođđudeapmi lea riikka sámeálbmoga plánain .
Ruošâ sämmilijn ij lah vala jieijâs ovdâstâslâš orgaan , mut ton vuáđudem lii eennâm sämiaalmug vuáváámin .
Sámi parlamentáralaš ráđđi vástida ee. davviriikkalaš sámi giellaoktasašbarggus ja oktasaš álbmotlaš sámesymbolain dego Sámi leavggas ja leavgabeivviin .
Säämi parlamentaarlâš rääđi västid eres lasseen tave-eennâmlâš säämi kielâoovtâstpargoost já ohtsijn aalmuglijn säämi symboolijn tegu Säämi liipust já liputtempeeivijn .
Gávnnat lasi dieđuid parlamentáralaš ráđi doaimma birra Suoma , Ruoŧa ja Norgga sámedikkiid ruoktosiidduin .
Kaavnah lase tiäđuid parlamentaarlâš rääđi tooimâst Suomâ , Ruotâ já Taažâ sämitigij päikkisiijđoin .
Sámedikkit dikšot vurrolagaid ráđi ságajođiheaddji ja čállingotti bargguid .
Sämitigeh vuárutteleh rääđi saavâjoođeetmân já čäällimkode pargoi tipšomân lohtâseijee aašijn .
Govas Suoma , Ruoŧa ja Norgga sámedikkiid lahtut ja Ruošša sámiid ovddasteaddjit Roavvenjárggas golggotmánus 2008 ordnejuvvon parlamentáralaš ráđi dievasčoahkkimis .
Kooveest Suomâ , Ruotâ já Taažâ sämitige jesâneh já Ruošâ sämmilij ovdâsteijeeh Ruávinjaargâst roovvâdmáánust 2008 uárnejum parlamentaarlâš rääđi tievâsčuákkimist .
Gávnnat lasi dieđuid parlamentáralaš ráđi doaimma birra Suoma , Ruoŧa ja Norgga sámedikkiid ruoktosiidduin .
Kaavnah lase tiäđuid parlamentaarlâš rääđi tooimâst Suomâ , Ruotâ já Taažâ sämitigij päikkisiijđoin .
Sámedikkit dikšot vurrolagaid ráđi ságajođiheaddji ja čállingotti bargguid .
Sämitigeh vuárutteleh rääđi saavâjoođeetmân já čäällimkode pargoi tipšomân lohtâseijee aašijn .