Sámeparlameanttat doibmet Suomas , Ruoŧas ja Norggas Säämi parlamenteh tuáimih Suomâst , Ruotâst já Taažâst Sámeparlameanttat dahjege Sámedikkit ( Sametinget ) leat vuođđuduvvon iežaset lágaiguin Supmii , Ruŧŧii ja Norgii . Säämi parlamenteh ađai Sämitigeh ( Sámediggi / Sämitigge / Sametinget ) láá vuáđudum tain adelum lavâiguin Suomân , Ruotân já Taažân . Dat leat sámeálbmoga alimus politihkalaš orgánat ja dat ovddastit sámiid virggálaš jiena . Nuuvtpa toh láá aalmugis alemuuh poolitlâš orgaaneh já toh ovdâsteh sämmilij virgálâš jienâ . Sámedikkit válljejuvvojit válggaiguin , mat doaimmahuvvojit sámiid gaskavuođas juohke njealját jagi . Sämitigge väljejuvvoo vaaljâiguin , moh toimâttuvvojeh sämmilij koskâvuođâst jyehi niäljád ive . Sámedikkiid válgabadji bistá nappo njeallje jagi hávil . Nuuvtpa Sämitige vaaljâpaje lii neelji ive kukkosâš . Válgabaji rahpama ávvudit stuorra meanuiguin guđege riikkas . Vaaljâpaje lekkâmeh láá juhlálâš tilálâšvuođah jieškote-uv enâmist . Suoma sámedikki ođđa válgabaji ( 2008-2011 ) rahpama ávvudedje Ohcejogas njukčamánus 2008 . Suomâ sämitige uđđâ vaaljâpaje ( 2008–2011 ) lekkâmeh tuállojii Ucjuuvâst njuhčâmáánust 2008 . Válgabaji rabai Dásseválddi Presideanta Tarja Halonen . Vaaljâpaje lehâstij Täsivääldi President Tarja Halonen . Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid ođđa válgabaji leaba rahpan Norgga Gonagas Harald ja Ruoŧa Gonagas Kaarle XVI Kustaa . Taažâ já Ruotâ sämitige uđđâ vaaljâpaje lává lekkâm Taažâ Kunâgâs Harald já Ruotâ Kunâgâs Kaarle XVI Kustaa . Sámeparlameantta historjá lea guhkimus Suomas , gos vuosttas válggaiguin válljejuvvon sámi ovddastusorgána , Sámi Parlameanta , álggahii doaimmas juo jagis 1973 . Sämmilij parlament historjá lii kuhemus Suomâst , mast vuossâmuš vaaljâiguin väljejum ovdâstâslâš sämiorgaan , Säämi Parlament , algâttij tooimâs jo ive 1973 . Sámi Parlameanta doaimmai bissovaš komitea láhkai ja dat lei vuođđuduvvon ásahusain . Säämi parlament tooimâi pissoo komitea náálá já tot lâi vuáđudum asâttâssáin . Suoma láhkamearrádusaide dahkkojuvvojedje 1990-logu beallemuttus nuppástusat , mainna buoriduvvui sámiid ja dan ovddastusorgána sajádat . Suomâ lahâaasâtmân tahhojii 1990-lovo pelimuddoost nubástusah , moiguin sämmilij já ton ovdâstâslâš orgaan sajattâh pyeredui . Vuođđolágas mearriduvvui sámiide álgoálbmogin gullevaš vuoigatvuođa birra iežaset gillii , kultuvrii ja iežaset gillii ja kultuvrii guoski iešstivrejupmái ruovttuguovllusteaset . Vuáđulaavâst asâttui sämmiláid algâaalmugin kullee vuoigâdvuođâst jieijâs kielân , kulttuurân já jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaaldâšmân päikkikuávlustis . Sámedikki dehálamos bargu leage ollašuhttit láhkamearrádusain mearriduvvon sámiid iešstivrejumi . Sämitige tehálumos pargo lii-uv olášuttiđ lahâasâttâsâst meridum sämmilij jiešhaldâšem . Sámi Parlameantta birra 1970-logus addojuvvon ásahusa sadjái bođii jagis 1995 ođđa , sámedikki birra addojuvvon láhka . Säämi parlamentist 1970-lovvoost adelum asâttâs sajan poođij ive 1995 uđđâ sämitiggeest adelum laahâ . Suoma sámediggi álggahii doaimmas jagi 1996 álggus . Suomâ sämitigge algâttij tooimâs ive 1996 aalgâst . Dan alimus doaibmaorgánan lea válggaiguin válljejuvvon sámedikki čoahkkin , mas leat 21 lahtu . Ton alemus toimâorgaan lii vaaljâiguin väljejum 21-jeessânsâš sämitige čuákkim . Áššit válbmejuvvojit stivrras ja viđa áššedovdilávdegottis sihke jagis 2010 vuođđuduvvon sámedikki nuoraidráđis . Aašijd valmâšteleh stiivrâst já viiđâ äššitobdeelävdikoddeest já ive 2010 vuáđudum sämitige nuorâirääđist . Sámedikki čállingotti váldobáiki lea Anára ( Aanaar / Aanar ) girkosiiddas . Sämitige čäällimkode váldutoimâsaje on Aanaar ( Aanaar / Anár / Aanar ) markkânist . Čállingoddi juohkása golmma doaimmahahkii . Čäällimkodde juáhás kuulmâ toimâttâhân . Almmolaš doaimmahat dikšu ekonomia- ja bargoveahkahálddahusa . Almolâš toimâttâh tipšo ekonomia- já pargojuávkkuhaldâttuv . Doppe barget maid sosiála- ja dearvvasvuođaáššiid , nuoraid- ja kulturáššiid ja ealáhus- ja láhkaáššiid válmmaštallit . Lasseen tobbeen pargeh sosiaal- já tiervâsvuođâaašij , nuorâi- já kulttuuraašij já iäláttâs- já lahâaašij valmâštelleeh . Sámegiela doaimmahat , mas oassi lea Ohcejoga girkosiiddas , čuovvu sámi giellalága ollašuvvama ja jorgala virgeoapmahaččaide áššebáhpáriid sámegillii dan láhkai go láhka mearrida . Sämikielâ toimâttâh , mast uási láá sajostittum Ucjuv kirkkosiijdân , čuávu säämi kielâlaavâ olášume já vaalmâšt virgeomâháid laavâ vaattâm sämikielâlijd äššikirjejurgâlusâid . Skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahat válmmaštallá skuvlenpolitihkalaš áššiid , buvttada sámegielat oahppamateriála ja ordne jahkásaččat Sámenuoraid dáiddadáhpáhusa . Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh valmâštâl škovlimpoolitlâš aašijd , pyevtit sämikielâlâš oppâmateriaal já uárnee ihásávt Säminuorâi taaidâtábáhtus . Dieđu sámedikki organisašuvnnas , dan doaibmaorgánaid bargguin , doaimmas ja čoakkádusain gávnnat sámedikki ruoktosiidduin www.samediggi.fi . Tiäđuid sämitige organisaatioin , ton toimâorgaanij pargoin , tooimâst já čuákánpiejâmist kaavnah sämitige päikkisiijđoin www.samediggi.fi . Govas sámedikki válgabadjái 2012-2015 válljejuvvon lahtut , geat ovddastit Suoma sámiid buot giella- ja kulturjoavkkuid . Kooveest sämitige vaaljâpajan 2012–2015 väljejum jesâneh , kiäh ovdâsteh puoh Suomâ sämmilij kielâ- já kulttuurjuávhuid . Gasku govas sámedikki ságadoalli Klemetti Näkkäläjärvi ( Juvvá Lemet ) , gean gurutbealde 1. várreságadoalli Tiina Sanila-Aikio ja olgešbealde 2. várreságadoalli Heikki Paltto . Kooveest kaskoo sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi ( Juvá Leemit ) , kiän čižetpeln 1. värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio já uálgispeln 2. värisaavâjođetteijee Heikki Paltto . Sámediggi fárrii ođđa doaibmasajiide jagi 2011 loahpas , goas guhká plánejuvvon ja vurdojuvvon Sámi kulturguovddáš SAJOS gárvvásmuvai Anára girkosiidii Juvdujoga dearpmi ala , Sámemusea Siida ja Meahcceráđđehusa Davvi-Lappi luondduguovddáža lahkosii . Sämitigge varrij uđđâ toimâsoojijd ive 2011 loopâst , kuás kuhháá vuávájum já vuordum Säämi kulttuurkuávdáš SAJOS valmâštui Aanaar markkânân Juvduu tiärmán , Sämimuseo Siijdâ já Meccihaldâttâs Paje-Laapi luándukuávdáá aldasáid . Sámi kulturguovddáš SAJOS doaibmá maid sámiid parlameantadállun . Säämi kulttuurkuávdáš SAJOS tuáimá še sämmilij parlamenttáállun . Guovddážis barget sámedikki čállingotti lassin máŋggat sámeservošat – SAJOS lea nappo njulgestaga sámi kultuvrra ja hálddahusa guovddáš ! Kuávdáást tuáimih sämitige čäällimkode lasseen maaŋgah sämisiärvuseh – nuuvtpa SAJOS lii tuođâlâš säämi kulttuur já haldâttuv kuávdáš ! Govva sámedikki dievasčoahkkimis ođđa sámekulturguovddáš Sajosis geassemánus 2012 . Kove sämitige tievâsčuákkimist uđđâ säämi kulttuurkuávdáš Sajosist kesimáánust 2012 . Gova Solju-nammasaš sále lea plánejuvvon erenomážit sámedikki dievasčoahkkimiid várás . Kove Solju-nommâsâš sali lii vuávájum eromâšávt sämitige tievâsčuákkimij várás . Solju lea nissonolbmo silba- / gollečikŋa ja dat geavahuvvo sámegávttiin . Solju lii tavesämikielâ já uáivild silbâ já / tâi kollesoljo , maid nisoneh kevttih sämimáccuháin . Solju-sále seainni čiŋaha Outi Pieski plánen dáiddaduodji , man fáddá boahtá soljjus . Solju-sali seeini čiiŋât Outi Pieski vuávám taaidâtyeji , mon fáddá puátá soljoost . Govva Unna-Maari Pulska . Kove Unna-Maari Pulska . Norgga sámediggi ( Sametinget ) vuođđuduvvui jagis 1987 ( láhka 1987:56 ) ja dat álggahii doaimmas jagis 1989 . Taažâ sämitigge ( Sámediggi / Sametinget ) vuáđudui ive 1987 ( laahâ 1987:56 ) já tot algâttij tooimâs ive 1989 . Sámedikki guovddášhálddahus doaibmá Kárášjogas skábmamánus 2000 vihahuvvon ođđa parlameantadálus . Sämitige kuávdášhaldâttâh tuáimá Kárášjuuvâst uđđâ parlamenttáálust , mii vihkui skammâmáánust 2000 . Gávnnat lasi dieđuid dan ruoktosiidduin www.samediggi.no Kaavnah lase tiäđuid ton päikkisiijđoin www.samediggi.no . Ruoŧa sámiid ovddastusorgána , sámediggi ( Sametinget ) , vuođđuduvvui jagis 1992 ( láhka 1992:1433 ) ja dat álggahii doaimmas jagi 1993 álggus . Ruotâ sämmilij ovdâstâslâš orgaan , sämitigge ( Sámediggi / Sametinget ) vuáđudui ive 1992 ( laahâ 1992:1433 ) já tot algâttij tooimâs ive 1993 aalgâst . Sámedikki guovddášhálddahus doaibmá Girona gávpoga guovddážis . Sämitige kuávdášhaldâttâh tuáimá Kiärun kaavpug kuávdáást . Gávnnat lasi dieđuid dan ruoktosiidduin www.sametinget.se ja dan oktavuođas doaibmi sámi dieđihanguovddáža ruoktosiidduin www.samer.se . Kaavnah lase tiäđuid ton päikkisiijđoin www.sametinget.se já ton ohtâvuođâst tuáimee säämi tieđettemkuávdáá päikkisiijđoin www.samer.se . Sámi parlamentáralaš ráddi Säämi parlamentaarlâš rääđi Davviriikkaid sámedikkit leat vuođđudan iežaset oktasašbargoorgánan Sámi parlamentáralaš ráđi , mas leat mielde maid Ruošša sámit . Tave-enâmij sämitigeh láá vuáđudâm jieijâs oovtâstpargo-orgaanân Säämi parlamentaarlâš rääđi , mast láá mieldi še Ruošâ sämmiliih . Ruošša sámiin ii leat vel iežaset ovddastusorgána , muhto dan vuođđudeapmi lea riikka sámeálbmoga plánain . Ruošâ sämmilijn ij lah vala jieijâs ovdâstâslâš orgaan , mut ton vuáđudem lii eennâm sämiaalmug vuáváámin . Sámi parlamentáralaš ráđđi vástida ee. davviriikkalaš sámi giellaoktasašbarggus ja oktasaš álbmotlaš sámesymbolain dego Sámi leavggas ja leavgabeivviin . Säämi parlamentaarlâš rääđi västid eres lasseen tave-eennâmlâš säämi kielâoovtâstpargoost já ohtsijn aalmuglijn säämi symboolijn tegu Säämi liipust já liputtempeeivijn . Gávnnat lasi dieđuid parlamentáralaš ráđi doaimma birra Suoma , Ruoŧa ja Norgga sámedikkiid ruoktosiidduin . Kaavnah lase tiäđuid parlamentaarlâš rääđi tooimâst Suomâ , Ruotâ já Taažâ sämitigij päikkisiijđoin . Sámedikkit dikšot vurrolagaid ráđi ságajođiheaddji ja čállingotti bargguid . Sämitigeh vuárutteleh rääđi saavâjoođeetmân já čäällimkode pargoi tipšomân lohtâseijee aašijn . Govas Suoma , Ruoŧa ja Norgga sámedikkiid lahtut ja Ruošša sámiid ovddasteaddjit Roavvenjárggas golggotmánus 2008 ordnejuvvon parlamentáralaš ráđi dievasčoahkkimis . Kooveest Suomâ , Ruotâ já Taažâ sämitige jesâneh já Ruošâ sämmilij ovdâsteijeeh Ruávinjaargâst roovvâdmáánust 2008 uárnejum parlamentaarlâš rääđi tievâsčuákkimist . Gávnnat lasi dieđuid parlamentáralaš ráđi doaimma birra Suoma , Ruoŧa ja Norgga sámedikkiid ruoktosiidduin . Kaavnah lase tiäđuid parlamentaarlâš rääđi tooimâst Suomâ , Ruotâ já Taažâ sämitigij päikkisiijđoin . Sámedikkit dikšot vurrolagaid ráđi ságajođiheaddji ja čállingotti bargguid . Sämitigeh vuárutteleh rääđi saavâjoođeetmân já čäällimkode pargoi tipšomân lohtâseijee aašijn .