Eenikiellâm sämikielâ Go mii ain leimmet ohkin eatniheakkas , de jo gullagođiimet iežamet eatni suopmana ja su hállanrytmma . Ko mii ain lâim šohânâssân eeni kuáhtust , te jo kulâškuođijm iännám suommân já suu sárnumryytmâ . Jo ovdal riegádusa olmmoš háhkagoahtá alccesis eatnigiela dáiddu . Jo ovdil šoddâm olmooš havâškuot olssis eenikielâ tááiđu . Eará dáidduid mii hárjehallagoahtit easkka dan maŋŋá go leat riegádan . Eres tááiđuid mii hárjuttâlškyettip iäskán tast maŋa ko lep šoddâm . Muhto eatnigiela mii oahppat gullat jo eatniheakkas . Mut eenikielâ mii oppâp kuullâđ jo eeni kuáhtust . Eatnigiela šuoŋa , intonašuvnna ja rytmma ohki bealjit gullagohtet jo ovdal riegádeami . Eenikielâ šuoŋâ , intonatiiv já ryytmâ šohânâš peeljih kulâškyeteh jo ovdil šoddâm . Máná áiccuin gullu ja dovdu ahtanuššet doaibmat jo ohkin . Párnáá ááicuin kulo já tobdo ovdánškyeteh toimâđ jo šohânâššân . Čalmmit oaidnigohtet easkka riegádusa rájes . Čalmeh uáiniškyeteh iäskán šoddâm rääjist . Go olmmoš buikkiha dán máilbmái , de su njuoska assi áicá galbmasa ovttatmano . Ko olmooš kuuikát taan mailmân , te suu njuoskâ liške áiccá kolmâs siämmást . Vehážiid mielde njunni rahpasa haksit hájaid ja čičči njamadettiin njattiidišgoahtá njuokčamis mielki . Kuuloold njune lekkâs apseđ haajâid já njama njomâdijn njadeškuot njuohčâmist mielkki . Eatnigiela dáidu lea dego láhkki , mas čalmmit čákŋet siskkálagaid dego gođđosis . Eenikielâ táiđu lii tegu vyehi , mast čalmeh čääŋŋih siskáluvâi tegu kođosist . Juohke buolva dahká gođđosii iežas fárffu oktan čalbmin . Jyehi puolvâ taha kođosân jieijâs váárvu ohtân čalmen . Gođus šaddá seammá nanusin go dan rašimus čalbmi lea . Kođos šaddá siämmáá nanosin ko ton rašemuš čalme lii . Min máttut dárbbašedje gulahallat gaskaneaset jo don dolin , go oččodedje alcceseaset áigáiboađu meahccebivdduin . Mii madduuh tarbâšii savâstâllâđ koskânis jo ton tovláá rääjist , ko uážudii olssis áigápuáđu meccipivdoin . Olbmot galge máhttit guđet guoibmáseaset válddahallat eatnamiid , vai nubbi maid livččii dádjadan dohko , gos sálašeallit ledje vuhtton . Ulmuuh kolgii mättiđ jieškote-uv toimâinis valdâttâllâđ enâmijd , vâi nubbe meiddei ličij táiđám toho , kost salâselleeh lijjii vuottum . Gielaid sánit leat šaddan duháhiid aht duháhiid jagiid áigge . Säänih kieláid láá šoddâm tuháttij et tuháttij iivij ääigi . Giella lea seamma geahčemeahttun riggodat go nástealbmi . Kielâ lii siämáá kejittis riggodâh ko täsnialme . Olbmuin ii oktage nagot oahppat guđege eatnigiela dievaslaččat , daningo gielat eai biso seammaláganin áiggiid čađa . Ulmuin ij ohtâgin vaje oppâđ jieškote-uv eenikielâ tievâslávt , ko kielah iä piso siämmáálágánin aaigij čoođâ . Gielat rivdet oppa áigge ja juohke sohkabuolva guođđá iežas eatnigilii ođđa sániid ja muhtin sániid jávkada oalát eret . Kielah rievdih ubâ ääigi já jyehi suhâpuolvâ kuáđá jiejiâs eenikielân uđđâ saanijd já motomijd saanijd váldá ollásávt meddâl . Dego almmis leat áigádasaid rájes olu násttit jáddan ja nuppit fas eai leat vuos ihtán oidnosii , de nu dáhpáhuvvá maiddái gielaid sátneriggodahkii . Tegu almeest láá aigijdis rääjist ennuu tääsnih časkâm já nubeh oppeet iä lah vala ittáám uáinusân , te nuuvt tábáhtuvá meiddei kielâi säniriggodâhân . Sániid maid jávkadit eret eallima dárbbut dahje ođasmahttet sániid sisdoalu . Säänih meiddei läpitteh meddâl eellim táárbuid tâi uđâsmiteh saanij siskáldâs . Sánit jávket , jos eallimis ii leat šat daidda atnu . Säänih láppojeh , jis elimist ij lah innig toid ano . Eatnigiella lea olbmo čálekeahtes historjá Eenikielâ lii ulmuu čälihánnáá historjá Buot váhnemat hállet mánnái , vai unnoraš oahpašii birget eallimis . Puoh vanhimeh sárnuh páárnážân , vâi uccâhâš opâččij piergiđ elimist . Olmmoš suitá rámi ja giitosa mánnásis vel baikkainge . Olmooš suittá räämi já kijttos párnážis vala poškáin-uv . Go mánná lea pohttui earánasttan , de eatnit ja áhčit rábmojit : ” Gal don ledjet albma gággi ! ” Ko páárnáš lii pootton iäránistám , te eenih já eejih rámmojeh : ” Kal tun lijjih olmâ käggee ! ” Nie leat min máttut nannen ođđa buolvva iešdovddu ja gielladáiddu jo doložiid rájes . Nievt láá mii madduuh nanodâm uđđâ puolvâ jieštobdo já kielâtááiđu jo tovláá rääjist . Min buohkaid geatnegasvuohta lea fievrredit ráhkesvuođain iežamet eatnigiela dáiddu ođđa bulvii . Mii puohâi kenigâsvuotâ lii fievridiđ rähisvuođáin jieččân eenikielâ tááiđu uđđâ puolvân . Mađe eanet mii atnit iežamet eatnigiela mánnái háladettiineamet , logadettiineamet ja čáledettiineamet , dađe nannosabbon min fárfu šaddá eatnigiela gođđosis . Mađe eenâb mii kevttip jieččân eenikielâ páárnážân sárnudijn , luvâdijn já čälidijn , tađe nanosubbon šadda mii várvu eenikielâ kođosist . Iešguhtege bealistis ferte gáhttet iežas fárffu , vai dat gierdá go ođđa buolva njađđigoahtá iežas gođáčalmmi ovddit buolvva gođđosa vehkii . Jieškii-uv pelestis ferttee varjâliđ jieijâs váárvu , vai tot kiärdá ko uđđâ puolvâ njađeškuot jieijâs kođđoomčalme oovdep puolvâ kođđoos viästun . Olbmo čálekeahtes historjá lea eatnigiella , mii lea olmmošvuođa ja ráhkesvuođa historjá . Ulmuu čälihánnáá historjá lii eenikielâ , mii lii olmoošvuođâ já rähisvuođâ historjá . Dát historjá gudnejahttá eallima ja ráhkesvuođain nanne ođđa buolvva ceavzit eallimis . Taat historjá kunnijât eellim já rähisvuođáin naanood uđđâ puolvâ cevziđ elimist . Dan olbmot dahket go máinnastit dahje lohket ja čállet čáppagirjjálašvuođa girjjiid . Taam ulmuuh taheh talle ko mainâsteh tâi loheh já čäällih čaabâkirjálâšvuođâ kiirjijd . Vahát fal čállojuvvon historjá lea árvvus atnán dušše nummiriid , lohkomeriid ja jápmima : Goas ain guhtege soahtehearrá lea goddán nu ja nu olu olbmuid . Vaahâg et čaallum historjá lii annaam áárvust tuše numerijd , lohomeerijd já jäämmim : Kuás ain kii kii-uv suátihiäráid lii koddám nuuvt já nuuvt ennuu ulmuid . Eanemus historjjásiiddut leat čállojuvvon dain , geat eanemus leat sođiin olbmuid goddán . Enâmustáá historjásiijđoh láá čaallum tain , kiäh enâmustáá láá soođijn koddám ulmuid . Min eatnigiella sámegiella ii álgoálggus oppa dovdange soahti sáni . Mii eenikielâ sämikielâ ij algâaalgâst ubâ tubdâmgin suáti sääni . Muhto go máilmmi ráfehisvuohta buvttehii soahtin Sápmái , de min máttut gárte luoikahit dien váivves sáni suopmelaččain . Mut ko maailm rávhuttisvuotâ pyevtittij suáttin Sáámán , te mii madduuh karttii luoihâttiđ tien väivis sääni syemmilijn . Sátni sábmái sisdoallá maiddái ustitlašvuođa iige muital dušše dan ahte muhtin máhttá bures hállat sámegiela . Sääni sáámán tuálá siste meiddei ustevlâšvuođâ ige muštâl tuše tom et mottoom máttá pyereest sárnuđ sämikielâ . Vaikko sámegiella ii stuorra lohkomeriiguin sáhtege šearrát , ahte nu ja nu gallit čuohtemiljovnnat dan hálašedje , de luonddu ja dálkkiid dovdamušain , sábmáivuođain ja olmmošvuođain mihtidemiin min eatnigiellamet lea seamma geahčdemeahttun riggodat go nástealbmi . Veikâ sämikielâ ij stuorrâ lohomerijguin pyevtigin šiärráđ , et nuuvt já nuuvt maaŋgah čyetimiljovneh tom sárnuččii , te luándu já šooŋâi tubdâmuššáin , sáámánvuođáin já olmoošvuođáin mitteddijn mii eenikielâ lii siämmáá kejittis riggodâh ko täsnialme . Udnojeadnot sámegiela vel boahtti buolvvaide maiddái nu ahte adnit dan sihke hállan- ja čállingiellan ! Unnuužup sämikielâ vala puáttee puolváid-uv meiddei nuuvt et anneep tom sehe sárnum- já čäällimkiellân ! Tuáivut Kerttu Vuolab