Eenikiellâm sämikielâ
Go mii ain leimmet ohkin eatniheakkas , de jo gullagođiimet iežamet eatni suopmana ja su hállanrytmma .
Ko mii ain lâim šohânâssân eeni kuáhtust , te jo kulâškuođijm iännám suommân já suu sárnumryytmâ .
Jo ovdal riegádusa olmmoš háhkagoahtá alccesis eatnigiela dáiddu .
Jo ovdil šoddâm olmooš havâškuot olssis eenikielâ tááiđu .
Eará dáidduid mii hárjehallagoahtit easkka dan maŋŋá go leat riegádan .
Eres tááiđuid mii hárjuttâlškyettip iäskán tast maŋa ko lep šoddâm .
Muhto eatnigiela mii oahppat gullat jo eatniheakkas .
Mut eenikielâ mii oppâp kuullâđ jo eeni kuáhtust .
Eatnigiela šuoŋa , intonašuvnna ja rytmma ohki bealjit gullagohtet jo ovdal riegádeami .
Eenikielâ šuoŋâ , intonatiiv já ryytmâ šohânâš peeljih kulâškyeteh jo ovdil šoddâm .
Máná áiccuin gullu ja dovdu ahtanuššet doaibmat jo ohkin .
Párnáá ááicuin kulo já tobdo ovdánškyeteh toimâđ jo šohânâššân .
Čalmmit oaidnigohtet easkka riegádusa rájes .
Čalmeh uáiniškyeteh iäskán šoddâm rääjist .
Go olmmoš buikkiha dán máilbmái , de su njuoska assi áicá galbmasa ovttatmano .
Ko olmooš kuuikát taan mailmân , te suu njuoskâ liške áiccá kolmâs siämmást .
Vehážiid mielde njunni rahpasa haksit hájaid ja čičči njamadettiin njattiidišgoahtá njuokčamis mielki .
Kuuloold njune lekkâs apseđ haajâid já njama njomâdijn njadeškuot njuohčâmist mielkki .
Eatnigiela dáidu lea dego láhkki , mas čalmmit čákŋet siskkálagaid dego gođđosis .
Eenikielâ táiđu lii tegu vyehi , mast čalmeh čääŋŋih siskáluvâi tegu kođosist .
Juohke buolva dahká gođđosii iežas fárffu oktan čalbmin .
Jyehi puolvâ taha kođosân jieijâs váárvu ohtân čalmen .
Gođus šaddá seammá nanusin go dan rašimus čalbmi lea .
Kođos šaddá siämmáá nanosin ko ton rašemuš čalme lii .
Min máttut dárbbašedje gulahallat gaskaneaset jo don dolin , go oččodedje alcceseaset áigáiboađu meahccebivdduin .
Mii madduuh tarbâšii savâstâllâđ koskânis jo ton tovláá rääjist , ko uážudii olssis áigápuáđu meccipivdoin .
Olbmot galge máhttit guđet guoibmáseaset válddahallat eatnamiid , vai nubbi maid livččii dádjadan dohko , gos sálašeallit ledje vuhtton .
Ulmuuh kolgii mättiđ jieškote-uv toimâinis valdâttâllâđ enâmijd , vâi nubbe meiddei ličij táiđám toho , kost salâselleeh lijjii vuottum .
Gielaid sánit leat šaddan duháhiid aht duháhiid jagiid áigge .
Säänih kieláid láá šoddâm tuháttij et tuháttij iivij ääigi .
Giella lea seamma geahčemeahttun riggodat go nástealbmi .
Kielâ lii siämáá kejittis riggodâh ko täsnialme .
Olbmuin ii oktage nagot oahppat guđege eatnigiela dievaslaččat , daningo gielat eai biso seammaláganin áiggiid čađa .
Ulmuin ij ohtâgin vaje oppâđ jieškote-uv eenikielâ tievâslávt , ko kielah iä piso siämmáálágánin aaigij čoođâ .
Gielat rivdet oppa áigge ja juohke sohkabuolva guođđá iežas eatnigilii ođđa sániid ja muhtin sániid jávkada oalát eret .
Kielah rievdih ubâ ääigi já jyehi suhâpuolvâ kuáđá jiejiâs eenikielân uđđâ saanijd já motomijd saanijd váldá ollásávt meddâl .
Dego almmis leat áigádasaid rájes olu násttit jáddan ja nuppit fas eai leat vuos ihtán oidnosii , de nu dáhpáhuvvá maiddái gielaid sátneriggodahkii .
Tegu almeest láá aigijdis rääjist ennuu tääsnih časkâm já nubeh oppeet iä lah vala ittáám uáinusân , te nuuvt tábáhtuvá meiddei kielâi säniriggodâhân .
Sániid maid jávkadit eret eallima dárbbut dahje ođasmahttet sániid sisdoalu .
Säänih meiddei läpitteh meddâl eellim táárbuid tâi uđâsmiteh saanij siskáldâs .
Sánit jávket , jos eallimis ii leat šat daidda atnu .
Säänih láppojeh , jis elimist ij lah innig toid ano .
Eatnigiella lea olbmo čálekeahtes historjá
Eenikielâ lii ulmuu čälihánnáá historjá
Buot váhnemat hállet mánnái , vai unnoraš oahpašii birget eallimis .
Puoh vanhimeh sárnuh páárnážân , vâi uccâhâš opâččij piergiđ elimist .
Olmmoš suitá rámi ja giitosa mánnásis vel baikkainge .
Olmooš suittá räämi já kijttos párnážis vala poškáin-uv .
Go mánná lea pohttui earánasttan , de eatnit ja áhčit rábmojit : ” Gal don ledjet albma gággi ! ”
Ko páárnáš lii pootton iäránistám , te eenih já eejih rámmojeh : ” Kal tun lijjih olmâ käggee ! ”
Nie leat min máttut nannen ođđa buolvva iešdovddu ja gielladáiddu jo doložiid rájes .
Nievt láá mii madduuh nanodâm uđđâ puolvâ jieštobdo já kielâtááiđu jo tovláá rääjist .
Min buohkaid geatnegasvuohta lea fievrredit ráhkesvuođain iežamet eatnigiela dáiddu ođđa bulvii .
Mii puohâi kenigâsvuotâ lii fievridiđ rähisvuođáin jieččân eenikielâ tááiđu uđđâ puolvân .
Mađe eanet mii atnit iežamet eatnigiela mánnái háladettiineamet , logadettiineamet ja čáledettiineamet , dađe nannosabbon min fárfu šaddá eatnigiela gođđosis .
Mađe eenâb mii kevttip jieččân eenikielâ páárnážân sárnudijn , luvâdijn já čälidijn , tađe nanosubbon šadda mii várvu eenikielâ kođosist .
Iešguhtege bealistis ferte gáhttet iežas fárffu , vai dat gierdá go ođđa buolva njađđigoahtá iežas gođáčalmmi ovddit buolvva gođđosa vehkii .
Jieškii-uv pelestis ferttee varjâliđ jieijâs váárvu , vai tot kiärdá ko uđđâ puolvâ njađeškuot jieijâs kođđoomčalme oovdep puolvâ kođđoos viästun .
Olbmo čálekeahtes historjá lea eatnigiella , mii lea olmmošvuođa ja ráhkesvuođa historjá .
Ulmuu čälihánnáá historjá lii eenikielâ , mii lii olmoošvuođâ já rähisvuođâ historjá .
Dát historjá gudnejahttá eallima ja ráhkesvuođain nanne ođđa buolvva ceavzit eallimis .
Taat historjá kunnijât eellim já rähisvuođáin naanood uđđâ puolvâ cevziđ elimist .
Dan olbmot dahket go máinnastit dahje lohket ja čállet čáppagirjjálašvuođa girjjiid .
Taam ulmuuh taheh talle ko mainâsteh tâi loheh já čäällih čaabâkirjálâšvuođâ kiirjijd .
Vahát fal čállojuvvon historjá lea árvvus atnán dušše nummiriid , lohkomeriid ja jápmima : Goas ain guhtege soahtehearrá lea goddán nu ja nu olu olbmuid .
Vaahâg et čaallum historjá lii annaam áárvust tuše numerijd , lohomeerijd já jäämmim : Kuás ain kii kii-uv suátihiäráid lii koddám nuuvt já nuuvt ennuu ulmuid .
Eanemus historjjásiiddut leat čállojuvvon dain , geat eanemus leat sođiin olbmuid goddán .
Enâmustáá historjásiijđoh láá čaallum tain , kiäh enâmustáá láá soođijn koddám ulmuid .
Min eatnigiella sámegiella ii álgoálggus oppa dovdange soahti sáni .
Mii eenikielâ sämikielâ ij algâaalgâst ubâ tubdâmgin suáti sääni .
Muhto go máilmmi ráfehisvuohta buvttehii soahtin Sápmái , de min máttut gárte luoikahit dien váivves sáni suopmelaččain .
Mut ko maailm rávhuttisvuotâ pyevtittij suáttin Sáámán , te mii madduuh karttii luoihâttiđ tien väivis sääni syemmilijn .
Sátni sábmái sisdoallá maiddái ustitlašvuođa iige muital dušše dan ahte muhtin máhttá bures hállat sámegiela .
Sääni sáámán tuálá siste meiddei ustevlâšvuođâ ige muštâl tuše tom et mottoom máttá pyereest sárnuđ sämikielâ .
Vaikko sámegiella ii stuorra lohkomeriiguin sáhtege šearrát , ahte nu ja nu gallit čuohtemiljovnnat dan hálašedje , de luonddu ja dálkkiid dovdamušain , sábmáivuođain ja olmmošvuođain mihtidemiin min eatnigiellamet lea seamma geahčdemeahttun riggodat go nástealbmi .
Veikâ sämikielâ ij stuorrâ lohomerijguin pyevtigin šiärráđ , et nuuvt já nuuvt maaŋgah čyetimiljovneh tom sárnuččii , te luándu já šooŋâi tubdâmuššáin , sáámánvuođáin já olmoošvuođáin mitteddijn mii eenikielâ lii siämmáá kejittis riggodâh ko täsnialme .
Udnojeadnot sámegiela vel boahtti buolvvaide maiddái nu ahte adnit dan sihke hállan- ja čállingiellan !
Unnuužup sämikielâ vala puáttee puolváid-uv meiddei nuuvt et anneep tom sehe sárnum- já čäällimkiellân !
Tuáivut Kerttu Vuolab