Nuortalaččat
Nuorttâsämmiliih
Nuortalašgiella gullá sámegielaid nuorttabeale jovkui .
Nuortalaččat lea álbmot golmma riikkas : Norggas , Suomas ja Ruoššas .
Nuorttâsämmiliih lii aalmug kuulmâ enâmist : Taažâst , Suomâst já Ruošâst .
Sin oassin leamašan ássat guovllus , mas stuorraválddit leat digaštallan jahkečuđiid áigge .
Sii kolgâmužžân lii lamaš aassâđ kuávlust , mast stuorrâvääldih láá rijdâlâm ihečuođij ääigi .
Riikkarájáid nuppástusat leat stuorrát váikkuhan nuortalaččaid eallimii .
Väldikudij raajij nubástusah láá čuuvtij vaikuttâm nuorttâsämmilij elimân .
Suomas leat sullii 600 nuortalačča , geat ásset nu sámiid ruovttuguovllus go dan olggobealdege .
Suomâst láá nuorttâsämmiliih suullân 600 , kiäh äässih nuuvt sämikuávlust ko ton ulguubeln-uv .
Stuorra oassi nuortalaččain eallá nuortalašguovllus ( Nuortalašláhka 4.2.1995/253 , 2 § ) , masa gullet Čeavetjávrri ja Nellima nuortalašgilit sihke Keväjávrri nuortalaččaid ássanguovlu .
Stuorrâ uási nuorttâsämmilijn äässih sierânâs nuorttâlâškuávlust ( Nuorttâlâšlaahâ 4.2.1995/253 , 2 § ) , main láá Čevetjäävri já Njellim nuorttâlâšsiijdah sehe Kiđđâjäävri nuorttâlâšâi aassâmkuávlu .
Čeavetjávri lea nuortalaččaid váimmusguovlu , mas nuortalašgiella ja kultuvra lea lunddolaš oassi beaivválaš eallima .
Čevetjävri lii nuorttâlâškuávlu vááimus , mast nuorttâsämikielâ já kulttuur láá luándulâš uási jyehipiäiválâš eellim .
Stuorámus oassi nuortalašguovllus ássi nuortalaččain ássá justa Čeavetjávrris .
Iänááš uási nuorttâlâškuávlust ässee nuorttâsämmilijn äässih eidu Čevetjäävrist .
Nuortalaččaid ásaiduvvama 60-jagidoalut Čeavetjávrris 2009 .
Nuorttâlâšâi asâttem 60-ive juhleh Čevetjäävrist 2009 .
Kielâ
Nuortalašgiella gullá sámegielaid nuorttabeale jovkui .
Nuorttâsämikielâ kulá nuorttiipiälái sämikielâi juávkun .
Nuortalaččain sullii bealli ( sullii 300 olbmo ) hállá eatnigiellanis nuortalašgiela .
Nuorttâsämmilijn suullân peeli sárnuh eenikielânis nuorttâsämikielâ . Lohomeerrin tot lii suullân 300 olmožid .
Go geahčada eatnigielagiid ahkejuohkašumi , sáhttá oaidnit ahte ovdal jagi 1970 riegádan nuortalaččat leat oahppan eatnigiellaneaset nuortalašgiela .
Ko tarkkuustâl eenikielâlij ahejuáhásem , te puáhtá uániđ , et ovdil ive 1970 šoddâm nuorttâsämmiliih láá oppâm eenikielânis nuorttâsämikielâ .
Dán maŋŋá riegádan nuortalaččain stuorámus oassi leat eatnigielaset dáfus suomagielagat .
Tast maŋa šoddâm nuorttâsämmilijn láá iänááš eenikielânis suomâkielâliih .
Positiivvalaš ovdánupmin oaidnit , ahte fas jagis 1990 ovddosguvlui leat bajásšaddan muhtun guovttegielat mánát ( nuortalašgiella-suomagiella ) .
Positiivlâš ovdánmân tiättoo , et oppeet ivveest 1990 ovdâskulij láá šoddâm motomeh kyevtkielâliih párnááh ( nuorttâsämikielâ – suomâkielâ ) .
Boatkka giela sirdáseamis buolvvas nubbái lea dagahan dan , ahte giella ii leat ovdánan suoma servodaga stuorra nuppástusa mielde lunddolaš , dearvvas ja ealli giellan ( " natural , healthy and living language " ) oassin nana nuortalaš servodaga .
Potkâ kielâ sirdâšuumeest suhâpuolvâst nuubán lii tovâttâm tom , et kielâ ij lah ovdánâm syemmilii ohtsâškode stuorrâ nubástus mield luándulâžžân , tiervâs já ellee kiellân ( " natural , healthy and living language " ) uássin noonâ nuorttâsämmilâš siärváduv .
Nuortalaččat geavahit nuortalašgiela eanemus Čeavetjávrri guovllus .
Nuorttâsämmiliih kevttih nuorttâsämikielâ enâmustáá Čevetjäävri kuávlust .
Doppe giella lea beaivválaččat anus ruokto- , skuvla- ja bargogiellan , eanet goit boarrásut olbmuid gaskavuođas .
Tobbeen kielâ lii jyehipiäiválii kiävtust päikki- , škovlâ- já pargokiellân , eenâb kuittâg puárásuboi ulmui koskâvuođâst .
Eará guovlluin giella lea measta jávkan .
Eres kuávluin kielâ lii masa lappum .
Muhtun báikkiin , nugo Avvila nuortalašgiela giellabeasis , ortodoksalaš girkus ja boarrásiid bálvalanruovttus giela sáhttá goit geavahit .
Motomijn soojijn , tegu Avveel nuorttâkielâpiervâlist , ortodoksâlâš kirhoost já puárásij palvâlempääihist puáhtá kielâ kuittâg kevttiđ .
Sámeradio lea maid dehálaš gaskaoapmi geavahit ja gullat giela .
Säämi radio lii meiddei tehálâš areena kevttiđ já kuullâđ kielâ .
Sámeradio leamašange hui dehálaš erenomážit nuortalašgiela ovddidan- ja seailluhanbarggus danin go dat lea fállan nuortalašgielat prográmma vahkkosaččat juo logijagiid áigge .
Säämi radio lii-uv lamaš pehtilumos riäidu eromâšávt nuorttâsämikielâ ovdedem- já siäiluttempargoost falâmáin nuorttâsämikielâlâš ohjelm ohoi mield jo luuvij iivij ääigi .
Nuortalašgiela girjegiela ja čállinvuogi álge ovddidit easkka 1970-logus .
Nuorttâsämikielâ kirjekielâ já čäällimvyehi ovdeduudškuođij iäskán 1970-lovvoost .
Nuortalašgiella oahpahuvvo dán áigge giellabeasis ja vuođđoskuvllas sihke gáiddusoahpahussan logahagas .
Nuorttâsämikielâ máttááttuvvoo tááláá ääigi kielâpiervâlist já vuáđuškoovlâst sehe luvâttuvâst káiđusmáttááttâssân .
Eatnigielagiin dušše muhtumat máhttet lohkat ja čállit nuortalašgiela .
Eenikielâlijn tuše motomeh mättih luuhâđ já čäälliđ nuorttâsämikielâ .
Čállindáiddu sii leat oahppan čállingurssain .
Čäällimtááiđu sij láá oppâm čäällimkuursâin .
Jagis 1991 álgán nuortalašgiela oahpahusa dihte stuorámus oassi Čeavetjávrri skuvlla oahppiin máhttá lohkat ja čállit nuortalašgiela .
Ive 1991 álgám nuorttâsämikielâ máttááttâs keežild iänááš uási Čevetjäävri škoovlâ uáppein máttih luuhâđ já čäälliđ .
Lea goit čalbmáičuohcci , ahte eanaš oahppiin eatnigiellan lea suomagiella , ja sii leat lohkan nuortalašgiela vieris giellan ja ná máhttet giela dušše vehá .
Lii kuittâg huámášittee , et iänááš uási uáppein láá eenikielâs peeleest suomâkielâliih , já sij láá oppâm nuorttâsämikielâ vieres kiellân . Tanen kielâ mättim lii ucce .
Dilli lea nappo dat , ahte eatnigielagat eai máhte čállit ja dat , geat máhttet , máhttet giela dušše uhcán .
Nuuvtpa tile lii tot , et eenikielâliih iä määti čäälliđ já toh , kiäh mättih čäälliđ , mättih kielâ tuše uccáá .
Nuortalašgielat giellabargiide livččii bargu fállun valjis ovdamearkka dihte oahppamateriála válmmašteamis .
Nuorttâsämikielâlâš kielâpargeid ličij pargo fálusist valjeest ovdâmerkkân oppâmateriaal rähtimist .
Kooveest nuorttâsämmilâš nieidâ Sara Wesslin .
Ealáhusat
Iäláttâsah
Nuortalaččaid árbevirolaš ealáhusat leamašan boazodoallu , guolástus , meahccebivdu , duodji ja čoaggin .
Nuorttâsämmilij ärbivuáváliih iäláttâsah láá lamaš puásuituálu , kyelipivdo , meccipivdo , tyeji já nuurrâm .
Boazodoallu lea ain dehálaš ealáhus , eandalit Čeavetjávrri guovllus .
Puásuituálu lii ain-uv tehálâš iäláttâs , aainâs Čevetjäävri kuávlust .
Nuortalašbálgosat leat Njávdáma ja Váhčira bálgosat .
Nuorttâlâšpalgâseh láá Njiävđám já Vääččir palgâseh .
Guolástus , meahccebivdu , murjen ja guobbariid čoaggin hárjehuvvo dán áigge dušše lagamustá ruovttudárbbuid várás .
Kuálástem , miäcástem , muorjim já kuobbârij nuurrâm pargoo innig iänááš päikkitárbun .
Bálvalansuorgi , turisma ja dasa laktáseaddji prográmmabálvalusat bohtet áiggi mielde lassánit .
Palvâlemsyergi , mađhâšem já toos kullee ohjelmpalvâlusah láá ovdáneijee iäláttâsah .
Nuortalašgillii ja – kultuvrii gullevaš doaimmat addet barggu ain eanet olbmuide .
Nuorttâsämikielân já kulttuurân kullee tooimah adeleh pargo ain maŋgâsubboid ulmuid .
Duodji
Tyeji
Nuortalaččaid biktasat earránit eará sámebiktasiin earet eará nu , ahte dat leat valjis hervejuvvon bearraliiguin .
Nuorttâsämmilij máccuheh iäráneh eres sämimáccuhijn eres lasseen nuuvt , et tain lii valjeest kässeekeđgikirjim .
Mihtilmas duojit leat bearalhervema lassin veadde- ja beasseduojit sihke snálduin badnojuvvon , sávzzaullus válmmaštuvvon ránut , fáhcat ja suohkut .
Jiešvuođâliih tyejeh kässeekeđgikirjim lasseen jáá veddi- já pessipargoh sehe snäldein poonnum , saavzâulloost rahtum ráánuh , vaacah já suháh .
Čuomaid geavaheapmi lea maŋimuš logijagi áigge máhccan min duodjemeaštáriid dáidduide .
Kyelenahkij kevttim lii majemui ihelovoi ääigi maccâm tyejimiäštárij táiđoid .
Albmáid árbevirolaš duojit leat sanireagat , gerresat , fatnasat ja iešguđetlágan atnudiŋggat .
Almai ärbivuáváliih pargoh láá sanirievah , kerriseh , kárbáh já jieškote-uvlágáneh anotiiŋgah .
Govas nuortalaš nieida Sara Wesslin .
Osku
Oskoldâh
Nuortalaččat leat dán áigge eanaš ortodoksalaš girku lahtut .
Nuorttâsämmiliih láá tááláá ääigi iänááš ortodoksâlii kirho jesâneh .
Trifon Petsamolainen gohččumis nuortalaččat gásttašuvvojedje ortodoksalaš oskui juo 1500-logu beallemuttu sulain .
Trifon Piäccámlii pákkumist nuorttâsämmiliih kástojii ortodoksâlâš oskoldâhân jo 1500-lovo pelimuddoost .
Otnege ortodoksalaš osku eallá nanusin nuortalaččaid kultuvrras .
Onnáá peeivi-uv ortodoksâlâš oskoldâh iälá nanosin nuorttâsämmilij kulttuurâst .
Ortodoksalaš girkut leat Čeavetjávrris , Avvilis ja Nellimis sihke kapealla Keväjávrris .
Ortodoksâliih kirhoh láá Čevetjäävrist , Avelist já Njellimist sehe kappel Kiđđâjäävrist .
Ortodoksalašvuohta earuha nuortalaččaid Suoma eará sápmelaččain , geat gullet eanaš luteralaš girkui .
Ortodoksâlâšvuotâ iärut nuorttâsämmilijd Suomâ eres sämmilijn , kiäh kuleh iänááš luterilâš kiirkon .
Nuortalaš musihkkaárbevierru
Nuorttâlâš muusikärbivyehi
Nuortalaš musihkkaárbevirrui gullet leuddit – lávlumiin muitaluvvon divttat .
Nuorttâlâš muusikärbivuáhán kuleh leu ' ddeh – lávlumáin muštâlum tivtâstuvah .
Leuddit muitalit olbmuin ja dáhpáhusain sin eallimis sihke birastahtti luonddus .
Leu ' ddeh muštâleh ulmuin já tábáhtusâin sii elimist sehe pirâstittee luándust .
Leuddit nugo maid nuortalašmáidnasat seailluhit njálmmálaš tradišuvdnan nuortalaččaid historjjá .
Leu ' ddeh siämmáá ko nuorttâlâšmainâseh siäilutteh nuorttâlâšâi historjá njálmálâš ärbivyehin .
Musihkkatradišuvdnii gullet maid cullanlávlagat , lávlunstohkosat , katrillat ja morašlávlagat .
Muusikärbivuáhán kuleh meiddei vuáttumlavluuh , laavlâsierah , katrilleh já čiärrumsaalmah .
Dánsa
Tanssâ
Álbmotdánsatradišuvdna ja katrilla dánsun leat maid boahtán Frankriikka hoavvadánssain nuortti bokte oassin nuortalaš kultuvrra .
Aalmugtanssâärbivyehi já katril tánssám láá meiddei puáttám Ranska hovitaansâin nuorttân uássin nuorttâsämmilâš kulttuur .
Mátki Beaivvášgonagasa hoavas nuortalaččaid eatnamii lea leamaš guhkki ja danin katrilla leage sakka rievdan dan rájes .
Mätki Piäiváškunâgâs hovist nuorttâlâi enâmáid lii lamaš kukke , já ton määđgi ääigi katril lii-uv hámášum algâkäldeestis masa tubdâmettumin .
Katrilla dánsuma oahpahit aŋkke Čeavetjávrri skuvllas ja dat lea veahkehan sirdit katrilladáiddu maid nuorat bulvii .
Katril tánssám máttáátuvvoo aainâs Čevetjäävri škoovlâst já tot išedij sirdeđ katriltááiđu meiddei nuorâb puolvân .
Nuortalaččaid luohttámušalmmái Veikko Feodoroff doallamin sága nuortalaččaid ásaiduvvama 60-jagidoaluin 2009 .
Nuorttâlâšâi luáttámušalmai Veikko Feodoroff tolâmin saavâ Nuorttâlâšâi asâttem 60-ive juhleest 2009 .
Hálddahus
Haldâttâs
Nuortalaččat leat maŋimuččat daid sámečearddain , main árbevirolaš ja originála hálddahus lea ain anus , vaikkoge lea sakka doaibmaválddis manahan .
Nuorttâsämmiliih lii majemuš säämi hiäimuin , kiäi toovláš já jiešvuođâlâš haldâttâs lii ain-uv kiävtust , veikkâ lii-uv uáli čuuvtij monâttâm toimâvääldis .
Nuortalaččaid árbevirolaš iešstivrenvuogádat , nuortalaččaid siidačoahkkin , lea alimus mearrideaddji orgána nuortalaččaide guoski áššiin .
Nuorttâlâšâi toovláš jiešhaldâšemvuáhádâh , nuorttâlâšâi sijdâčuákkim , lii alemus merideijee orgaan , ko meriduvvoo nuorttâlâšâid kyeskee aašijn .
Siidačoahkkimat dollojuvvojit goappat nuortalašgilis , Nellim-Keväjávrris ja Čeavetjávrris .
Sijdâčuákkimeh tuállojeh kuohtuin nuorttâlâšsiijdâin Njellim-Kiđđijäävrist já Čevetjäävrist .
Nuortalaččaid siidačoahkkima jođiha ja ovddasta válggain válljejuvvon nuortalaččaid luohttámušolmmoš .
Nuorttâlâšâi sijdâčuákkim joođeet já oovdâst vaaljâiguin väljejum nuorttâlâšâi luáttámušalmai .
Siidačoahkkimis lea doaimmahat Čeavetjávrris , gos luohttámušolbmo veahkkin bargá nuortalaččaid siidačoahkkima čálli .
Sijdâčuákkimist lii toimâttâh Čevetjäävrist , kost luáttámušalmaa iššeen parga nuorttâlâšâi sijdâčuákkim čällee .
Goappat gilis lea iežas nuortalašráđđi , maid siidačoahkkimat válljejit gaskavuođasteaset seammaguhkkosaš badjái go luohttámušolmmoš .
Kuábbáá-uv siijdâst lii jieijâs nuorttâlâšrääđi , mon sijdâčuákkimeh väljejeh jieijâs koskâvuođâst siämmáá kukkosii pajan ko luáttámušalmaa-uv .
Nuortalašráđiid bargun lea veahkehit nuortalaččaid luohttámušolbmo áššiid dikšumis cealkimiin oaiviliiddiset oktasaš áššiid birra .
Nuorttâlâšraađij pargon lii išediđ nuorttâlâšâi luáttámušalmaa aašij hoittáámist addelmáin uáinuidis ohtsijn aašijn .
Stuorra , prinsihpalaš áššit goit gieđahallojit siidačoahkkimiin .
Stuorrâ , prinsiipliih linjiimeh kuittâg kieđâvuššojeh sijdâčuákkimijn .
Dábálaččat luohttámušolmmoš lea eret nuppi gilis ja várreluohttámušolmmoš fas nuppis .
Táválávt luáttámušalmai lii nube siijdâst já väriluáttámušalmai nube siijdâst .
Várreluohttámušolmmoš válljejuvvo nuortalašráđiid lahtuid gaskavuođas .
Väriluáttámušalmai väljejuvvoo nuorttâlâšraađij jesânij koskâvuođâst .
Tekstâ : Tiina Sanila-Aikio
Govat : Ulla Isotalo
Koveh : Ulla Isotalo
Liŋkkat :
Liiŋkah :
Nuortalaš giella - ja kultursearvi Saa ' mi Nue ' tt ry
Nuorttâsämmilâš kielâ- já kulttuurservi Saa ' mi Nue ' tt ry
Kolttasaamelaiset - Sámemusea Siidda buvttadan diehtopakeahtta
Nuorttâsämmiliih - Sämimuseo Siijdâ pyevtittem tiätupakkeet
Nuorttâsämikielâ já nuorttâsämikielâliih oppâmateriaaleh