Nuortalaččat Nuorttâsämmiliih Nuortalašgiella gullá sámegielaid nuorttabeale jovkui . Nuortalaččat lea álbmot golmma riikkas : Norggas , Suomas ja Ruoššas . Nuorttâsämmiliih lii aalmug kuulmâ enâmist : Taažâst , Suomâst já Ruošâst . Sin oassin leamašan ássat guovllus , mas stuorraválddit leat digaštallan jahkečuđiid áigge . Sii kolgâmužžân lii lamaš aassâđ kuávlust , mast stuorrâvääldih láá rijdâlâm ihečuođij ääigi . Riikkarájáid nuppástusat leat stuorrát váikkuhan nuortalaččaid eallimii . Väldikudij raajij nubástusah láá čuuvtij vaikuttâm nuorttâsämmilij elimân . Suomas leat sullii 600 nuortalačča , geat ásset nu sámiid ruovttuguovllus go dan olggobealdege . Suomâst láá nuorttâsämmiliih suullân 600 , kiäh äässih nuuvt sämikuávlust ko ton ulguubeln-uv . Stuorra oassi nuortalaččain eallá nuortalašguovllus ( Nuortalašláhka 4.2.1995/253 , 2 § ) , masa gullet Čeavetjávrri ja Nellima nuortalašgilit sihke Keväjávrri nuortalaččaid ássanguovlu . Stuorrâ uási nuorttâsämmilijn äässih sierânâs nuorttâlâškuávlust ( Nuorttâlâšlaahâ 4.2.1995/253 , 2 § ) , main láá Čevetjäävri já Njellim nuorttâlâšsiijdah sehe Kiđđâjäävri nuorttâlâšâi aassâmkuávlu . Čeavetjávri lea nuortalaččaid váimmusguovlu , mas nuortalašgiella ja kultuvra lea lunddolaš oassi beaivválaš eallima . Čevetjävri lii nuorttâlâškuávlu vááimus , mast nuorttâsämikielâ já kulttuur láá luándulâš uási jyehipiäiválâš eellim . Stuorámus oassi nuortalašguovllus ássi nuortalaččain ássá justa Čeavetjávrris . Iänááš uási nuorttâlâškuávlust ässee nuorttâsämmilijn äässih eidu Čevetjäävrist . Nuortalaččaid ásaiduvvama 60-jagidoalut Čeavetjávrris 2009 . Nuorttâlâšâi asâttem 60-ive juhleh Čevetjäävrist 2009 . Kielâ Nuortalašgiella gullá sámegielaid nuorttabeale jovkui . Nuorttâsämikielâ kulá nuorttiipiälái sämikielâi juávkun . Nuortalaččain sullii bealli ( sullii 300 olbmo ) hállá eatnigiellanis nuortalašgiela . Nuorttâsämmilijn suullân peeli sárnuh eenikielânis nuorttâsämikielâ . Lohomeerrin tot lii suullân 300 olmožid . Go geahčada eatnigielagiid ahkejuohkašumi , sáhttá oaidnit ahte ovdal jagi 1970 riegádan nuortalaččat leat oahppan eatnigiellaneaset nuortalašgiela . Ko tarkkuustâl eenikielâlij ahejuáhásem , te puáhtá uániđ , et ovdil ive 1970 šoddâm nuorttâsämmiliih láá oppâm eenikielânis nuorttâsämikielâ . Dán maŋŋá riegádan nuortalaččain stuorámus oassi leat eatnigielaset dáfus suomagielagat . Tast maŋa šoddâm nuorttâsämmilijn láá iänááš eenikielânis suomâkielâliih . Positiivvalaš ovdánupmin oaidnit , ahte fas jagis 1990 ovddosguvlui leat bajásšaddan muhtun guovttegielat mánát ( nuortalašgiella-suomagiella ) . Positiivlâš ovdánmân tiättoo , et oppeet ivveest 1990 ovdâskulij láá šoddâm motomeh kyevtkielâliih párnááh ( nuorttâsämikielâ – suomâkielâ ) . Boatkka giela sirdáseamis buolvvas nubbái lea dagahan dan , ahte giella ii leat ovdánan suoma servodaga stuorra nuppástusa mielde lunddolaš , dearvvas ja ealli giellan ( " natural , healthy and living language " ) oassin nana nuortalaš servodaga . Potkâ kielâ sirdâšuumeest suhâpuolvâst nuubán lii tovâttâm tom , et kielâ ij lah ovdánâm syemmilii ohtsâškode stuorrâ nubástus mield luándulâžžân , tiervâs já ellee kiellân ( " natural , healthy and living language " ) uássin noonâ nuorttâsämmilâš siärváduv . Nuortalaččat geavahit nuortalašgiela eanemus Čeavetjávrri guovllus . Nuorttâsämmiliih kevttih nuorttâsämikielâ enâmustáá Čevetjäävri kuávlust . Doppe giella lea beaivválaččat anus ruokto- , skuvla- ja bargogiellan , eanet goit boarrásut olbmuid gaskavuođas . Tobbeen kielâ lii jyehipiäiválii kiävtust päikki- , škovlâ- já pargokiellân , eenâb kuittâg puárásuboi ulmui koskâvuođâst . Eará guovlluin giella lea measta jávkan . Eres kuávluin kielâ lii masa lappum . Muhtun báikkiin , nugo Avvila nuortalašgiela giellabeasis , ortodoksalaš girkus ja boarrásiid bálvalanruovttus giela sáhttá goit geavahit . Motomijn soojijn , tegu Avveel nuorttâkielâpiervâlist , ortodoksâlâš kirhoost já puárásij palvâlempääihist puáhtá kielâ kuittâg kevttiđ . Sámeradio lea maid dehálaš gaskaoapmi geavahit ja gullat giela . Säämi radio lii meiddei tehálâš areena kevttiđ já kuullâđ kielâ . Sámeradio leamašange hui dehálaš erenomážit nuortalašgiela ovddidan- ja seailluhanbarggus danin go dat lea fállan nuortalašgielat prográmma vahkkosaččat juo logijagiid áigge . Säämi radio lii-uv lamaš pehtilumos riäidu eromâšávt nuorttâsämikielâ ovdedem- já siäiluttempargoost falâmáin nuorttâsämikielâlâš ohjelm ohoi mield jo luuvij iivij ääigi . Nuortalašgiela girjegiela ja čállinvuogi álge ovddidit easkka 1970-logus . Nuorttâsämikielâ kirjekielâ já čäällimvyehi ovdeduudškuođij iäskán 1970-lovvoost . Nuortalašgiella oahpahuvvo dán áigge giellabeasis ja vuođđoskuvllas sihke gáiddusoahpahussan logahagas . Nuorttâsämikielâ máttááttuvvoo tááláá ääigi kielâpiervâlist já vuáđuškoovlâst sehe luvâttuvâst káiđusmáttááttâssân . Eatnigielagiin dušše muhtumat máhttet lohkat ja čállit nuortalašgiela . Eenikielâlijn tuše motomeh mättih luuhâđ já čäälliđ nuorttâsämikielâ . Čállindáiddu sii leat oahppan čállingurssain . Čäällimtááiđu sij láá oppâm čäällimkuursâin . Jagis 1991 álgán nuortalašgiela oahpahusa dihte stuorámus oassi Čeavetjávrri skuvlla oahppiin máhttá lohkat ja čállit nuortalašgiela . Ive 1991 álgám nuorttâsämikielâ máttááttâs keežild iänááš uási Čevetjäävri škoovlâ uáppein máttih luuhâđ já čäälliđ . Lea goit čalbmáičuohcci , ahte eanaš oahppiin eatnigiellan lea suomagiella , ja sii leat lohkan nuortalašgiela vieris giellan ja ná máhttet giela dušše vehá . Lii kuittâg huámášittee , et iänááš uási uáppein láá eenikielâs peeleest suomâkielâliih , já sij láá oppâm nuorttâsämikielâ vieres kiellân . Tanen kielâ mättim lii ucce . Dilli lea nappo dat , ahte eatnigielagat eai máhte čállit ja dat , geat máhttet , máhttet giela dušše uhcán . Nuuvtpa tile lii tot , et eenikielâliih iä määti čäälliđ já toh , kiäh mättih čäälliđ , mättih kielâ tuše uccáá . Nuortalašgielat giellabargiide livččii bargu fállun valjis ovdamearkka dihte oahppamateriála válmmašteamis . Nuorttâsämikielâlâš kielâpargeid ličij pargo fálusist valjeest ovdâmerkkân oppâmateriaal rähtimist . Kooveest nuorttâsämmilâš nieidâ Sara Wesslin . Ealáhusat Iäláttâsah Nuortalaččaid árbevirolaš ealáhusat leamašan boazodoallu , guolástus , meahccebivdu , duodji ja čoaggin . Nuorttâsämmilij ärbivuáváliih iäláttâsah láá lamaš puásuituálu , kyelipivdo , meccipivdo , tyeji já nuurrâm . Boazodoallu lea ain dehálaš ealáhus , eandalit Čeavetjávrri guovllus . Puásuituálu lii ain-uv tehálâš iäláttâs , aainâs Čevetjäävri kuávlust . Nuortalašbálgosat leat Njávdáma ja Váhčira bálgosat . Nuorttâlâšpalgâseh láá Njiävđám já Vääččir palgâseh . Guolástus , meahccebivdu , murjen ja guobbariid čoaggin hárjehuvvo dán áigge dušše lagamustá ruovttudárbbuid várás . Kuálástem , miäcástem , muorjim já kuobbârij nuurrâm pargoo innig iänááš päikkitárbun . Bálvalansuorgi , turisma ja dasa laktáseaddji prográmmabálvalusat bohtet áiggi mielde lassánit . Palvâlemsyergi , mađhâšem já toos kullee ohjelmpalvâlusah láá ovdáneijee iäláttâsah . Nuortalašgillii ja – kultuvrii gullevaš doaimmat addet barggu ain eanet olbmuide . Nuorttâsämikielân já kulttuurân kullee tooimah adeleh pargo ain maŋgâsubboid ulmuid . Duodji Tyeji Nuortalaččaid biktasat earránit eará sámebiktasiin earet eará nu , ahte dat leat valjis hervejuvvon bearraliiguin . Nuorttâsämmilij máccuheh iäráneh eres sämimáccuhijn eres lasseen nuuvt , et tain lii valjeest kässeekeđgikirjim . Mihtilmas duojit leat bearalhervema lassin veadde- ja beasseduojit sihke snálduin badnojuvvon , sávzzaullus válmmaštuvvon ránut , fáhcat ja suohkut . Jiešvuođâliih tyejeh kässeekeđgikirjim lasseen jáá veddi- já pessipargoh sehe snäldein poonnum , saavzâulloost rahtum ráánuh , vaacah já suháh . Čuomaid geavaheapmi lea maŋimuš logijagi áigge máhccan min duodjemeaštáriid dáidduide . Kyelenahkij kevttim lii majemui ihelovoi ääigi maccâm tyejimiäštárij táiđoid . Albmáid árbevirolaš duojit leat sanireagat , gerresat , fatnasat ja iešguđetlágan atnudiŋggat . Almai ärbivuáváliih pargoh láá sanirievah , kerriseh , kárbáh já jieškote-uvlágáneh anotiiŋgah . Govas nuortalaš nieida Sara Wesslin . Osku Oskoldâh Nuortalaččat leat dán áigge eanaš ortodoksalaš girku lahtut . Nuorttâsämmiliih láá tááláá ääigi iänááš ortodoksâlii kirho jesâneh . Trifon Petsamolainen gohččumis nuortalaččat gásttašuvvojedje ortodoksalaš oskui juo 1500-logu beallemuttu sulain . Trifon Piäccámlii pákkumist nuorttâsämmiliih kástojii ortodoksâlâš oskoldâhân jo 1500-lovo pelimuddoost . Otnege ortodoksalaš osku eallá nanusin nuortalaččaid kultuvrras . Onnáá peeivi-uv ortodoksâlâš oskoldâh iälá nanosin nuorttâsämmilij kulttuurâst . Ortodoksalaš girkut leat Čeavetjávrris , Avvilis ja Nellimis sihke kapealla Keväjávrris . Ortodoksâliih kirhoh láá Čevetjäävrist , Avelist já Njellimist sehe kappel Kiđđâjäävrist . Ortodoksalašvuohta earuha nuortalaččaid Suoma eará sápmelaččain , geat gullet eanaš luteralaš girkui . Ortodoksâlâšvuotâ iärut nuorttâsämmilijd Suomâ eres sämmilijn , kiäh kuleh iänááš luterilâš kiirkon . Nuortalaš musihkkaárbevierru Nuorttâlâš muusikärbivyehi Nuortalaš musihkkaárbevirrui gullet leuddit – lávlumiin muitaluvvon divttat . Nuorttâlâš muusikärbivuáhán kuleh leu ' ddeh – lávlumáin muštâlum tivtâstuvah . Leuddit muitalit olbmuin ja dáhpáhusain sin eallimis sihke birastahtti luonddus . Leu ' ddeh muštâleh ulmuin já tábáhtusâin sii elimist sehe pirâstittee luándust . Leuddit nugo maid nuortalašmáidnasat seailluhit njálmmálaš tradišuvdnan nuortalaččaid historjjá . Leu ' ddeh siämmáá ko nuorttâlâšmainâseh siäilutteh nuorttâlâšâi historjá njálmálâš ärbivyehin . Musihkkatradišuvdnii gullet maid cullanlávlagat , lávlunstohkosat , katrillat ja morašlávlagat . Muusikärbivuáhán kuleh meiddei vuáttumlavluuh , laavlâsierah , katrilleh já čiärrumsaalmah . Dánsa Tanssâ Álbmotdánsatradišuvdna ja katrilla dánsun leat maid boahtán Frankriikka hoavvadánssain nuortti bokte oassin nuortalaš kultuvrra . Aalmugtanssâärbivyehi já katril tánssám láá meiddei puáttám Ranska hovitaansâin nuorttân uássin nuorttâsämmilâš kulttuur . Mátki Beaivvášgonagasa hoavas nuortalaččaid eatnamii lea leamaš guhkki ja danin katrilla leage sakka rievdan dan rájes . Mätki Piäiváškunâgâs hovist nuorttâlâi enâmáid lii lamaš kukke , já ton määđgi ääigi katril lii-uv hámášum algâkäldeestis masa tubdâmettumin . Katrilla dánsuma oahpahit aŋkke Čeavetjávrri skuvllas ja dat lea veahkehan sirdit katrilladáiddu maid nuorat bulvii . Katril tánssám máttáátuvvoo aainâs Čevetjäävri škoovlâst já tot išedij sirdeđ katriltááiđu meiddei nuorâb puolvân . Nuortalaččaid luohttámušalmmái Veikko Feodoroff doallamin sága nuortalaččaid ásaiduvvama 60-jagidoaluin 2009 . Nuorttâlâšâi luáttámušalmai Veikko Feodoroff tolâmin saavâ Nuorttâlâšâi asâttem 60-ive juhleest 2009 . Hálddahus Haldâttâs Nuortalaččat leat maŋimuččat daid sámečearddain , main árbevirolaš ja originála hálddahus lea ain anus , vaikkoge lea sakka doaibmaválddis manahan . Nuorttâsämmiliih lii majemuš säämi hiäimuin , kiäi toovláš já jiešvuođâlâš haldâttâs lii ain-uv kiävtust , veikkâ lii-uv uáli čuuvtij monâttâm toimâvääldis . Nuortalaččaid árbevirolaš iešstivrenvuogádat , nuortalaččaid siidačoahkkin , lea alimus mearrideaddji orgána nuortalaččaide guoski áššiin . Nuorttâlâšâi toovláš jiešhaldâšemvuáhádâh , nuorttâlâšâi sijdâčuákkim , lii alemus merideijee orgaan , ko meriduvvoo nuorttâlâšâid kyeskee aašijn . Siidačoahkkimat dollojuvvojit goappat nuortalašgilis , Nellim-Keväjávrris ja Čeavetjávrris . Sijdâčuákkimeh tuállojeh kuohtuin nuorttâlâšsiijdâin Njellim-Kiđđijäävrist já Čevetjäävrist . Nuortalaččaid siidačoahkkima jođiha ja ovddasta válggain válljejuvvon nuortalaččaid luohttámušolmmoš . Nuorttâlâšâi sijdâčuákkim joođeet já oovdâst vaaljâiguin väljejum nuorttâlâšâi luáttámušalmai . Siidačoahkkimis lea doaimmahat Čeavetjávrris , gos luohttámušolbmo veahkkin bargá nuortalaččaid siidačoahkkima čálli . Sijdâčuákkimist lii toimâttâh Čevetjäävrist , kost luáttámušalmaa iššeen parga nuorttâlâšâi sijdâčuákkim čällee . Goappat gilis lea iežas nuortalašráđđi , maid siidačoahkkimat válljejit gaskavuođasteaset seammaguhkkosaš badjái go luohttámušolmmoš . Kuábbáá-uv siijdâst lii jieijâs nuorttâlâšrääđi , mon sijdâčuákkimeh väljejeh jieijâs koskâvuođâst siämmáá kukkosii pajan ko luáttámušalmaa-uv . Nuortalašráđiid bargun lea veahkehit nuortalaččaid luohttámušolbmo áššiid dikšumis cealkimiin oaiviliiddiset oktasaš áššiid birra . Nuorttâlâšraađij pargon lii išediđ nuorttâlâšâi luáttámušalmaa aašij hoittáámist addelmáin uáinuidis ohtsijn aašijn . Stuorra , prinsihpalaš áššit goit gieđahallojit siidačoahkkimiin . Stuorrâ , prinsiipliih linjiimeh kuittâg kieđâvuššojeh sijdâčuákkimijn . Dábálaččat luohttámušolmmoš lea eret nuppi gilis ja várreluohttámušolmmoš fas nuppis . Táválávt luáttámušalmai lii nube siijdâst já väriluáttámušalmai nube siijdâst . Várreluohttámušolmmoš válljejuvvo nuortalašráđiid lahtuid gaskavuođas . Väriluáttámušalmai väljejuvvoo nuorttâlâšraađij jesânij koskâvuođâst . Tekstâ : Tiina Sanila-Aikio Govat : Ulla Isotalo Koveh : Ulla Isotalo Liŋkkat : Liiŋkah : Nuortalaš giella - ja kultursearvi Saa ' mi Nue ' tt ry Nuorttâsämmilâš kielâ- já kulttuurservi Saa ' mi Nue ' tt ry Kolttasaamelaiset - Sámemusea Siidda buvttadan diehtopakeahtta Nuorttâsämmiliih - Sämimuseo Siijdâ pyevtittem tiätupakkeet Nuorttâsämikielâ já nuorttâsämikielâliih oppâmateriaaleh