Anáraččat Anarâšah Anáraččat leat áidna sápmelašjoavku , mii ássá árbevirolaččat dušše ovtta riikkas ja ovtta gielddas . Aanaarsämmiliih ađai anarâšah láá áinoo sämmilâšjuávkku , mii áásá ärbivuáválávt tuše oovtâ enâmist já oovtâ kieldâ kuávlust . Go eará sápmelaččat leat sierra sivaid geažil molson ássanbáikkiset , de leat anáraččat goittotge oppa historjjálaš áigodaga ássan álo seamma báikkis , Anárjávrri birrasis . Ko eres sämmiliih láá jieškote-uv suujâi keežild molsom aassâmsaajees , láá anarâšah aainâs-uv ubâ historjállâš ääigi aassâm siämmáá saajeest , Aanaarjäävri pirrâsijn . Sidjiide heive erenomážit sápmelaš girječálli Johan Turi cealkka : " Min boahtimušas ii leat gullon , ahte livččiimet boahtán gosge . " Sijjân suápá nomâlâssân säämi kirječällee Johan Turin ceelhâ : " Mist ij lah kullum , et mij liččijm puáttám teehi kosten . " Anáraččaid identitehta earuha sin suopmelaččaid lassin maid eará sápmelaččain , davvisápmelaččain ja nuortalaččain , vaikko sii dolletge iežaset sápmelažžan . Anarâšâi identiteet iärut sii syemmilij lasseen meid eres-uv sämmilijn , tave- já nuorttâsämmilijn , veikkâ sij iänááš identifististeh-uv jieijâs sämmiláid . Iežas joavkku mearkan leat erenomážit giella , ássanguovlu , sohkadiđolašvuohta ja gárvvut . Jieijâs juávhu meerhah láá aainâs-uv kielâ , aassâmkuávlu , suhâtiäđulâšvuotâ já káárvuh . Kielâ Gielalaččat anáraččat gullet sámegiela nuorttabeale giellahámiide , vaikko sidjiide lea measta álkit áddet viesttarbeale giellahámiide gullevaš davvisámegiela go nuortagielaide gullevaš nuortalašgiela . Kielâlávt anarâšah kuleh sämikielâ nuorttâkieláid , veikkâ sijjân lii masaba hiälpub iberdiđ uárjikieláid kullee tavesämikielâ ađai orjâlâškielâ ko nuorttâkieláid kullee nuorttâsämikielâ ađai nuorttâlâškielâ . Ieža sii geavahit sáni ´kielâ´ olggosbuktit suopmaniid dahje giellahámiid gaskasaš earu : anarâškielâ , aanaarkielâ . Jiejah sij kevttih sääni ´kielâ´ almottiđ suomânij tâi kielâhaamij koskâsijd iäruid : anarâškielâ , aanaarkielâ . Earru eará sámegielaide lea nu stuoris , ahte ránnjágielaidge ádden gáibida hárjánumi . Iäru eres sämikieláid lii nuuvt styeres , et ránnjákielâi-uv iberdem váátá hárjuttâllâm . Danin ovdamearkka dihte oktasaš oahpahus ja oahppamateriála eará sápmelašjoavkkuiguin ii boađe gažaldahkii . Tondet ovdâmerkkân ohtsâš máttááttâs já oppâmateriaal eres sämmilŋâšjuávhuiguin ij lah máhđulâš . Dá muhtun ovdamearkkat sátneearuin . Vyelni ovdâmeerhah motomij saanij iäruin . Ovttalágánvuođat suomâkielâ anarâškielâ anárašgiella tavesämikielâ nuortalašgiella nuorttâsämikielâ guolli kyeli eadni puásui boazu Iäruh suomâkielâ anárašgiella anarâškielâ tavesämikielâ nuortalašgiella nuorttâsämikielâ albbas iilvâs bussá kissá meattá lappâd Anárašgiela hálli olbmuid mearri lea álo leamaš unni , dušše muhtun čuođi . Aalmug já kielâsárnooh Anarâškielâ sárnoi meeri lii lamaš ain ucce , tuše motomeh čyeđeh . Otne mearri lea sámedikki statistihka mielde sullii 300 . Tááláá ääigi anarâšah láá sämitige lovottuv mield s. 300 . Sámediggeválggain 2003 jietnavuoigadahtton , anárašgiela vuosttas giellan oahppan olbmot ledje 269 . Sämitiggevaaljâin 2003 jienâstemvuoigâdvuođâliih anarâškielâ vuosâkielân oppâm anarâšah lijjii 269 . Muhto go fárrui rehkenastojit dat sámemeroštallamis oaivvilduvvon anáraččat , geaid váhnemiin nubbi dahje okta áhkku dahje áddjá lei vuosttas giellanis hállan anárašgiela , jietnavuoigadahtton olbmuid mearri lea dieđusge ollu stuorát . Mut ko fáárun lohhojeh toh sämmilâšmiäruštâllâm miäldásiih anarâšah , kiäi vanhimijn nubbe tâi ohtâ ákku tâi äijih lâi oppâm vuosâkielân anarâškielâ , lii jienâstemvuoigâdvuođâlij meeri tiäđust-uv čuuvtij stuárráb . Anárašgiela váttisvuohta lea smávva giellajovkui mihtilmas : čeahpes ja aktiivvalaš olbmot leat uhcán . Anarâškielâ čuolmâ lii uccâ kielâjuávkun tijpâlâš : mättee já aktiivliih ulmuuh láá uccáá . Seamma olmmoš ferte leat politihkkár , oahpaheaddji , doaimmaheaddji , kulturbargi , jurista , dáiddár , gielladutki , mánáiddivššár , nuoraidbargi jna. . Siämmáš olmooš šadda leđe politijkkár , máttáátteijee , toimâtteijee , kulttuurpargee , lahâalmai , taaidâr , kielâtotkee , párnáitipšoo , nuorâipargee jna. . Oahpahusa váivvida buot oahpahusa dásiin stuorra vátnivuohta oahppamateriálain ja oahpaheaddjiin . Máttááttâs vääivid puohâin máttááttâs suorgijn stuorrâ vááijuvvuotâ oppâmateriaalâin já máttáátteijein . Materiála dahkkit leat hui unnán . Materiaalâi rähteeh láá meendu uccáá . Škovlim Anárašgiela álge oahpahit vuođđoskuvlla badjedásis diibmooahpahussan j. 1976 . Anarâškielâ máttááttâs aalgij vuáđuškoovlâ pajetääsist tijmemáttááttâssân ive 1976 . Anára gielda vuođđudii oahpaheaddji virggi anárašgiela oahpahusa várás j. 1986 . Aanaar kieldâ vuáđudij máttáátteijee virge anarâškielâ máttááttâs várás ive 1986 . Iešguhtet ávdnasiid sámegielat oahpahus álggii j. 2000 . Jieškote-uv amnâsij sämikielâlâš máttááttâs aalgij ive 2000 . Otne anárašgiella lea oahppoplána mielde sihke vieris giellan ja eatnigiellan vuođđooahpahusas ja logahagas . Tááláá ääigi anarâškielâ lii máttááttâsvuávám mield sehe viereskielân et eenikielân vuáđumáttááttâsâst já luvâttuvâst . Stuđeantadutkosis lea anárašgiela iskosa sáhttán čađahit sihke eatnigielas ja vieris giellan jagi 1998 rájes . Pajeuáppetutkosijn lii anarâškielâ iskos puáhtám čođâldittiđ sehe eenikielâst et viereskielân ive 1998 rääjist . Sámi oahpahusguovddáš , mii lea nuppi dási oahppolágádus , ordne oanehisgurssaid anárašgielas . Säämi máttááttâskuávdáš , mii lii nube tääsi oppâlájádâs , uárnee uánihiskuursâid anarâškielâst . Universitehtaoahpahusas sáhttá čađahit oktasaš lohkamiid , ja joatkkaoahput leat plána vuolde . Ollâopâttâhmáttááttâsâst lii máhđulâš čođâldittiđ almosoopâid , já jotkâoopâid . Anárašgiela gurssat ordnejuvvojit maid elektrihkalaš oktavuođaid bokte gáiddusoahpahussan . Lasseen anarâškielâ kuursah uárnejuvvojeh šleđgâlâš ohtâvuođâigun kááidusmáttáttâssân . Govas anáraččat Heli Huovinen ja Heikki Nikula . Kooveest anar âšah Heli Huovinen ja Heikki Nikula . Heli lei sámenuoraid dáiddadápháhusa jođiheaddji ja musihkkar Heikki dáhpáhusa duopmár . Heli tooim âi säminuor âi taaid âtábáhtus jođetteijen já musijkkár Heikki Nikula tábáhtus tuámárin . Dáiddadáhpáhus ordnejuvvui sámekulturguovddás Sajosis njukčamánus 2012 . Taaid âtábáhtus uárnejui Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist kuov âmáánust 2012 . Girjjálašvuohta Kirjálâšvuotâ Anárašgillii lea almmustuvvan čáppa- ja mánáidgirjjálašvuohta jorgalussan sullii vihttanuppelohkái ja lassin anárašgillii leat čállon badjelaš logi girjji . Anarâškielân lii almostum čaabâ- já párnáikirjálâšvuotâ jurgâlussân vittânubáloh ihheed já anarâškielân čaallum nubáloh kirjed . Okta maŋimuš máinnasuvvon girjjiin lea ožžon riikkaidgaskasaš IBBY-bálkkašumi ( The International Board on Books for Young People ) . Ohtâ majemustáámainâšum kiirjijn lii finnim aalmugijkoslâsâš IBBY-palhâšume ( The International Board on Books for Young People ) . Anárašgiela searvi Anarâškielâ servi Jagis 1986 vuođđuduvvui Anárašgiela searvi , Anarâškielâ servi ry , man bargun lea ovddidit anárašgiela giellabeasse- , áviisa - ja olggosaddindoaimmain sihke diehtojuohkimiin . Ive 1986 vuáđudui Anarâškielâ servi ry. mon pargon lii ovdediđ anarâškielâ kielâpiervâl- , lostâ- já kirjetoimáin sehe tiätujyehimáin . Searvvi virggálaš giella lea anárašgiella ja buot doaibma dáhpáhuvvá dáinna gielain . Seervi virgálâš kielâ lii anarâškielâ já puoh toimâ tábáhtuvá tain kieláin . Anárašgiela searvvi vuođđudan anárašgiela giellabeassi Kielâpiervâl álggahii doaimmas 1997 . Anarâškielâ seervi vuáđudem anarâškielâ Kielâpiervâl algâttij tooimâs 1997 . Dan ulbmilin lea oahpahit vuollái skuvlaahkásaš mánáide anárašgiela . Ton uáivilin lii vuáháduttiđ vuálá škovlâahasáid párnáid anarâškielâ . Giellabeasi čađahan mánát leat dán rádjai juo sullii 50 . Kielâpiervâl jottáám párnááh láá taan räi suullân 50 . Giellabeassedoaimma geažil sáhtii Anára vuolledásis álggahit oahpahusa anárašgillii . Kielâpiervâltooimâ áánsust puovtij Aanaar vyelitääsist algâttiđ máttááttâs anarâškielân . Anarâškielâ servi lea olggosaddán álggu rájes Anarâš-nammasaš bláđi , mii ruhtavátnivuođa geažil sáhttá goit almmustuvvat dušše golbmii jagis . Anarâškielâ servi lii almostittám aalgâ rääjist Anarâš-loostâ , mii ruttâvänivuođâ keežild puáhtá almostuđ tuše kulmii ivveest . Bláđđi geahččala álkit áddehahtti gielain ja miellagiddevaš fáttáiguin boktit beroštumi anárašgiela geavaheapmái . Lostâ viggá älkkeht luvâttettee kielâ já mielâkiddiivâš aartâi iššijn luptiđ mielâkiddiivâšvuođâ anarâškielâ kevttimân . Oassi bláđi nummiriin almmustuvvá kaleandarin . Uási loostâ numerijn almostuvá kalenterân . Anárašgillii álggii 2007 almmustuvvat maid ođasbláđđi Kierâš , mii almmustuvvá oktii vahkus sihke elektrihkalaš hámis ja báberveršuvdnan . Anarâškielân aalgij 2007 almostuđ meiddei uđâslostâ Kierâš , mii almostuvá ohtii ohhoost sehe šleđgâlâš häämist et pävirversion . Sajádat láhkaásaheamis ja hálddahusas Sajattâh lahâaasâtmist já haldâttuvâst Muhtun njuolggadusain anáraččat máinnašuvvojit sierra . Motomijn asâttâsâin anarâšah mainâšuvvojeh sierâ . Dákkárat leat Sámi giellaláhka ( 2004 ) ja Láhka Ruovttueatnan gielaid dutkanguovddážis . Tágáreh láá Säämi kielâlaahâ ( 2004 ) já Laahâ Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáást . Vuođđooahpahusa ja logahaga Oahppoplána vuođustusat-áššegirjjiin anárašgielas lea eatnigiela ja vieris giela sajádat . Vuáđumáttááttâs já luvâttuv Máttááttâsvuávám vuáđustâsah-äššikiirjijn lii anarâškielâst eenikielâ já viereskielâ sajattâh . Sámedikki bargoortnegis anárašgiella lea ovttaárvosaš eará sámegielaiguin . Sämitige pargo-oornigist anarâškielâst lii siämmáá-árvusâš sajattâh eres sämikielâiguin . Eurohpa ráđi ministtarkomitea ávžžuhii j. 2004 guovllugielaid dahje vehádatgielaid guoski eurohpalaš vuođđogirjji heiveheamis Suomas , ahte Suopma doaibmagoađášii dalán vai duođalaš jávkanvára vuollásaš anáraš- ja nuortalašgielaid eallingelbbolašvuohta sihkkarastojuvvo . Euroop rääđi ministerkomitea avžuuttij ive 2004 kuávlulijd kielâid tâi ucceeblohokielâid kyeskee eurooplâš vuáđukirje heivitmist Suomâst , et Suomâ " riämá eromâšávt tállán toimáid visásmittiđ tuođâlâš lappumvaarâ vuálásij aanaar- já nuorttâsämikielâi eellimtohálâšvuođâ " . Giella seailu Kielâ siäilu Anárašgiella ja kultuvra lei vel muhtun logijagiid dás ovdal duođalaš jávkanáitaga vuolde . Anarâškielâ já kulttuur láin vala motomijd luuvijd iivijd tassaaš tuođâlii lappumuhke vyelni . Anáraččat leat goit ožžon kulturdáhtuineaset áigái buori ovdáneami ja giela ealáskit . Anarâšah láá kuittâg uážžum kulttuurtátuinis ovdánem jorgettiđ já kielâ iäláskiđ . Ealáskeapmái lea váikkuhan maid dat ahte status lea maŋimuš áiggiid buorránan sámeservodagas . Dasa lassin suopmelaš kultureallin lea nannosit dorjon anárašgiela . Uásild iälááskmân lii vaikuttâm meid majemui aaigij tábáhtum status puáránem sämisiärváduvâin já syemmilâš kulttuureellim merhâšittee toorjâ . Anáraččat leat maid eanet ja eanet áddegoahtán , ahte stuorra oassi ovddasvástádusas giela ja kultuvrra seailumis lea sis alddeset . Anarâšah láá meiddei ibbeerdškuáttám , et stuorrâ uási ovdâsvástádâs kielâ já kulttuur siäilumist lii sist alnestis . Giella seailu , go dat geavahuvvo . Kielâ siäilu , ko tot kiävttoo . Tekstâ : Matti Morottaja Koveh : Ilmari Mattus Liŋkkat : Liiŋkah : Sámemusea Siidda buvttadan diehtopakeahtta anáraččat Sämimuseo Siijdâ pyevtittem tiätupakkeet aanaarsämmiliih Anárašgiela searvi Anarâškielâ servi Ođđasis riegádan Uđđâsist Šoddâm Anáraččaid gárvodanmállet Anarâšâi káárvuh