Miesi riegádeapmi álggaha bohcco jagi Poccuu ihe álgá vuássáá šoddâmist - badjeolbmuid jahkásaš bargguid birra – kuvvim puásuituálust ellee ulmui ihásijn pargoin Bohccot čoahkkanišgohtet árbevirolaš guottehanguovlluide miessemánu álgogeahčen . Poccuuh čokkânškyeteh ärbivuáváláid kyeddidkuávloidis vyesimáánu aalgâbeln . Boares álddut máhttet johtit ieža , muhto badjeolbmot gártet belohahkii stivret ealu ravddamuš bohccuid . Puáris áálduh mättih jotteeđ jiečânis , mut puásuiulmuuh ferttejeh uásild jurgâliđ iälu roobdâid . Luovaseallu dahjege varris bohccot bissot guottetáiggi sierra ja daid lea oalle bargu guođohit . Luovâsiälu ađai sarvah pisotteleh kyeddidääigi erinis já toi kuáđuttem lii korrâ pargo . Váldoguottet lea miessemánu 18. beaivve . Váldukyeddid lii vyesimáánu 18. peeivi . Miessemánu loahpa rádjai stuorámus oassi misiin lea riegádan . Vyesimáánu loopâ räi iänááš uási vuássáin láá šoddâm . Muhtun guovlluin guottehit gárddiin ja miesit merkejuvvojit seammás . Motomijn kuávluin kyeddid tábáhtuvá kaardijn já vyesih šaddeh siämmást vittáduđ . Dat geahpeda badjeolbmuid geassebargguid , muhto viiddes gárddiin eana guorbá johtilit ja geahpeda bohccuid muđuige vátna guohtoneatnamiid . Talle puásuialmai páácá ubâ keesi astoäigin , mut vijđes kaardijn eennâm nohá korrâsávt já kááržut mudoi-uv poccui väni kuáttumenâmijd . Miesse-geassemánu molsašumis dollojit boazočoahkkimat ja badjeolbmot ordnejit dálvelámboriid ja bidjet daid čavčča rádjái rádjui . Vyesi-kesimáánu jorgálduvâst tuállojeh puásuičuákkimeh já puásuialmaah tivodeh tälvikavnijdis já pieijih taid čoovčâ räi vuárkán . Boazosápmelaččas lea dasto boazobargguin friija gitta mearkumiidda . Puásuisämmiliist lii talle rijjâäigi puásuipargoin kidâ kesimiärkkum räi . Áigi geavahuvvo máŋggaláhkai ávkin , ovdamearkka dihte viesuid ja mášeniid divvumii . Äigi kiävttoo maaŋgânáál pyerrin , ovdâmerkkân viistij já mašinij tivomân . Miesemearkun álggahuvvo mihcamáraid áigge , goas oppa bearaš fárre duoddarii ássat . Vyesimiärkkum álgá jonsahpeeivi suulâin já talle ubâ peerâ värree tuoddârân aassâđ . Duoddaris ássojuvvo lagamustá goađis dahje lávus , mii addá mánáide buori ja rivttes gova sámi eallinvuogis . Tuoddârist aassâm tábáhtuvá iänááš kuáđist tâi láávust , mii addel páárnážân šiev já rievtis kove sämmilii eellimhäämist . Mearkumiid gaskkas olbmot guolástit ja golahit áiggi earáiguin , dasgo buohkat leat čoahkkanan seamma badjesiidii . Miärkkumij kooskâst ulmuuh pivdeh kyele já siärvásteleh kuoimijdiskuin , ko puohah láá čokkânâm siämmáá kuátisiijdân . Geassit bohccot bálget ja danin sirdásit duoddarii ja čoahkkanit stuorra čoran . Poccuuh kuárŋuh keessiv paalgâtääigi tuoddârân já čokkâneh stuorrâ iäloid . Dat vuodjeluvvojit áidái , gos guhtege boazoeaiggát njoarosta iežas miesi gitta ja merke dan iežas merkii . Toh vyejettuvvojeh káárdán , mast jieškote-uv puásui-iäigád njuárust vuosijdis kiddâ já vittád taid jieijâs meerkân . Merkejuvvon bohccot luitojuvvojit sierra giehtadalakeahtes bohccuin . Vittádum iälu luáštoo sierâ kieđâvušmettum poccuin . Áiddis mánát ohppet dovdat mearkkaid ja seammás iežaset bohccuid olgohámi vuođul , njoarostemiin misiid gitta ja merkemiin daid . Käärdist párnááh uáppih tubdâđ meerhâid já siämmást jieijâs poccuid olgohäämi vuáđuld , njuárustmáin vuássáid já vittádmáin taid . Miesit merkejuvvojit ihkku , dasgo dalle miessi čuovvu buoremusat álddus . Vuássááh vittáduvvojeh iho , ko talle vuásáš čuávu pyeremustáá eenis . Badjeolbmot gohcet geassit ijaid ja ođđet beivviid . Puásuiulmuuh koceh keessiv iho já uáđđih peiviv . Merkenáigi bistá sullii mánotbaji . Miärkkumäigi pištá suullân mánuppaje . Mearkumiid maŋŋá bohccot ožžot leat ráfis duoddaris čavčča rádjai . Vyesimiärkkumij maŋa poccuuh uážžuh leđe tuoddârist ráávhust čoovčâ räi . Ovdal čakčabargguid badjesápmelačča bargui gullet murjen , gámasuinniid čuohppan , guolásteapmi ja jeahkáliid čohkken . Ovdil čohčâpargoi älgim puásuisämmilii paargon kuleh muorjim , kamuvsuoinij čuoppâm , kyelipivdo já jáhálij pajedem . Muđuige čakčat badjeolbmot ráhkkanit dálvái ordnemiin mohtorgielkkáideaset ja boazodoalus dárbbašlaš eará bargoneavvuideaset . Čohčuv mudoi-uv puásuialmaah rahtteteh táálván huolâtmáin moottorkiälháidis já eres puásuituálust tarbâšum pargopiergâsijdis . Boazobarggut joatkašuvvet fas čakčamánus . Čoovčâ puásuipargoh älgih čohčâmáánust . Go muohta lea eatnamis ja čázádagat jikŋon , bohccot čohkkejuvvojit áidái rátkima várás . Ko lii muáttám já čácáduavah jiäŋŋum , te poccuuh čuákkejuvvojeh kardijd pygálusâi várás . Dalle bohccot lohkkojuvvojit ja njuovvanbohccot rátkojuvvojit . Talle poccuuh lohhojeh já njuovvâmpoccuuh sierrejuvvojeh . Rátkima maŋŋá álgá bohccuid guođoheapmi . Pygálusâi maŋa álgá poccui kuáđuttem . Dalle eallu sirdojuvvo álo dakkár eatnamiidda , gos lea buorre guohtun . Talle sijdâ jurgâluvvoo ain taggaar kuávlun , mast lii šiev kuáttum . Gaskadálvve muhtun guovlluin badjealbmát bivdet rievssahiid guođoheami lassin , jos guohtun lea nu buorre , ahte báhcá áigi rievssatbivdui . Koskâtäälvi motomijn kuávluin puásuialmaah pivdeh riävskáid kuáđuttem kooskâst , jis kuáttumtile lii nuuvt pyeri , et páácá äigi riävskápiivdon . Giđđat sáltejuvvojit bierggut geasi várás ja goikaduvvojit olgun biekkas ja beaivvážis . Kiđđuv piärguh sälttejuvvojeh keesi várás já heŋgejuvvojeh olgos piegâ já piäiváápaštuu kuškâdemnáál . Bohccuid guođoheapmi bistá gitta miessemánnui . Poccui kuáđuttem pištá vyesimáánu räi . Dálveáigge dálkedilli váikkuha badjeolbmo bargomearrái . Tälviv šooŋah vaikutteh puásuialmaa pargomiärán . Jos lea fuones guohtondilli , bohccot lihkadit eanet go dábálaččat . Jis lii hyenes kuáttumtile , te poccuuh lihâdeh táváliist eenâb . Bohccuid uhcage heađušteapmi dagaha dalle stuorra vahága ja lassebarggu . Ucceeb-uv poccui hemâdem toovvât talle stuorrâ vaahâg já lasepargo . Giđđadálvve merkejuvvojit goddin báhcán čearpmahat duoddaris ja seammás gáldejuvvojit sarvát , vai dat livčče maŋit dálvve spáillihin ja geavaheamis niesteboazun . Kiđđâtäälvi vittáduvvojeh kodden pááccám čiermiheh tuoddârist já siämmást sarvah käldejuvvojeh , vâi toh liččii puáttee täälvi späiliheh já kevttimnáál niestipuásujin . Giđđat badjeolbmot gártet ássat barttain mánotbajiid ja fáktet iežaset siidda bohccuid , dasgo garra cugŋo áigge bohccot sáhttet johtit guhkás iežaset siiddas ja mastat eará siidda ellui . Kiđđuv puásuialmaah kärttih aassâđ kámppáin mánuppoojijd já kuáđuttiđ jiejâs čage , ko korrâ cuoŋŋui ääigi poccuuh pyehtih jotteeđ kuhás jieijâs čaggeest já mostâđ nube čaagan . Siidda bohccuid ferte dávjá čohkket , vai ránját sáhttet geassit mastan bohccuideaset eret . Iälu ferttee távjá čokkiđ ollásávt , vâi ráánjáh pyehtih keessim mostâm poccuidis meddâl . Seamma láhkái gártet fitnat ránjáid siidda luhtte viežžamin iežaset bohccuid . Siämmáánáál ferttee eelliđ ráánjái čaggeest kesimin jieijâs poccuid meddâl . Bargobeaivvit álget dalle árraiđit ja nohket maŋŋiteahket . Pargopeeivih älgih talle tooláá iđedist já noheh maŋŋeed eehid . Sánit : Säänih : guottehanguovlu = guovlu gos álddut guddet kyeddidkuávlu = kuávlu , mast áálduh šoddâdeh ađai kyeddih áldu = niŋálâs puásui eallu = eallu mas leat sierra eaiggádiid bohccot puásuisijdâ = puásuičuurâ , mast láá maaŋgâi omâsteijei poccuuh siida = eallu mas leat buot ovtta eaiggáda bohccot čagge = puásuičuurâ , mast láá puoh omâsteijes poccuuh iälu robdâ = kuáđuttettee čage robdâpoccuuh guottehit = bohccot guddet olbmo geahču vuolde kyedittem = vuássááh šaddeh ulmuu kocceemvuálážin guohtoneana = eana gos boazu váldá biepmu kuáttumeennâm = eennâm , mast puásui kuátu bálggadat = divreáigi ( ee. čuoikkaid ja lávžoid ) mii dagaha ahte bohccot čoahkkanit čorragiidda paalgât = tivreäigi , kuás tiivreh vyejetteh poccuid čurruid gárdi = áidi gos bohccuid giehtadallet kärdi = äiđi , mast poccuuh kieđâvuššojeh niesteboazu = boazu mii váldojuvvo biebmun niestipuásui = puásui , mii váldoo purrâmâžžân rátkin = rátkojuvvojit bohccot , mat báhcet eallit ja mat njuvvojuvvojit pygálus = sierrejuvvojeh ellen päccee poccuuh njuovvâmpoccuin guođoheapmi = bohccuid bearráigeahčču mastat = siidda bohccuid gártan vieris siiddaide kuáđuttem = poccui kocceem mostâđ = čage mostâm nube čaagan čearpmat = ½ -1 ½ - jahkásaš boazu čiermih = ½ -1 ½ - ihásâš puásui sarvvis = varrisboazu sarves = ores puásui spáillit = gáldejuvvon boazu spääilih = käldejum puásui goddi = boazu mas ii leat mearka bealjis kodde = vittádhánnáá puásui gámasuoidni = suoidni mii geavahuvvo goikkehis kamuvsyeinih = syeinih , moh kiävttojeh sovskammuin Teaksta : Elna Magga Govva : Tiina Aikio Kove : Tiina Aikio Liŋkkat : Liiŋkah : Suoma Boazosámit rs Bálgosiid ovttastus NBR Norgga Boazosápmelaččaid riikkasearvi Ruoŧa sámiid riikkasearvi SSR ( Svenska Samernas Riksförbund ) Ruoŧŧa , Renägarförbundet - Boazoeaiggádiid Oktavuohta