Miesi riegádeapmi álggaha bohcco jagi
Poccuu ihe álgá vuássáá šoddâmist
- badjeolbmuid jahkásaš bargguid birra
– kuvvim puásuituálust ellee ulmui ihásijn pargoin
Bohccot čoahkkanišgohtet árbevirolaš guottehanguovlluide miessemánu álgogeahčen .
Poccuuh čokkânškyeteh ärbivuáváláid kyeddidkuávloidis vyesimáánu aalgâbeln .
Boares álddut máhttet johtit ieža , muhto badjeolbmot gártet belohahkii stivret ealu ravddamuš bohccuid .
Puáris áálduh mättih jotteeđ jiečânis , mut puásuiulmuuh ferttejeh uásild jurgâliđ iälu roobdâid .
Luovaseallu dahjege varris bohccot bissot guottetáiggi sierra ja daid lea oalle bargu guođohit .
Luovâsiälu ađai sarvah pisotteleh kyeddidääigi erinis já toi kuáđuttem lii korrâ pargo .
Váldoguottet lea miessemánu 18. beaivve .
Váldukyeddid lii vyesimáánu 18. peeivi .
Miessemánu loahpa rádjai stuorámus oassi misiin lea riegádan .
Vyesimáánu loopâ räi iänááš uási vuássáin láá šoddâm .
Muhtun guovlluin guottehit gárddiin ja miesit merkejuvvojit seammás .
Motomijn kuávluin kyeddid tábáhtuvá kaardijn já vyesih šaddeh siämmást vittáduđ .
Dat geahpeda badjeolbmuid geassebargguid , muhto viiddes gárddiin eana guorbá johtilit ja geahpeda bohccuid muđuige vátna guohtoneatnamiid .
Talle puásuialmai páácá ubâ keesi astoäigin , mut vijđes kaardijn eennâm nohá korrâsávt já kááržut mudoi-uv poccui väni kuáttumenâmijd .
Miesse-geassemánu molsašumis dollojit boazočoahkkimat ja badjeolbmot ordnejit dálvelámboriid ja bidjet daid čavčča rádjái rádjui .
Vyesi-kesimáánu jorgálduvâst tuállojeh puásuičuákkimeh já puásuialmaah tivodeh tälvikavnijdis já pieijih taid čoovčâ räi vuárkán .
Boazosápmelaččas lea dasto boazobargguin friija gitta mearkumiidda .
Puásuisämmiliist lii talle rijjâäigi puásuipargoin kidâ kesimiärkkum räi .
Áigi geavahuvvo máŋggaláhkai ávkin , ovdamearkka dihte viesuid ja mášeniid divvumii .
Äigi kiävttoo maaŋgânáál pyerrin , ovdâmerkkân viistij já mašinij tivomân .
Miesemearkun álggahuvvo mihcamáraid áigge , goas oppa bearaš fárre duoddarii ássat .
Vyesimiärkkum álgá jonsahpeeivi suulâin já talle ubâ peerâ värree tuoddârân aassâđ .
Duoddaris ássojuvvo lagamustá goađis dahje lávus , mii addá mánáide buori ja rivttes gova sámi eallinvuogis .
Tuoddârist aassâm tábáhtuvá iänááš kuáđist tâi láávust , mii addel páárnážân šiev já rievtis kove sämmilii eellimhäämist .
Mearkumiid gaskkas olbmot guolástit ja golahit áiggi earáiguin , dasgo buohkat leat čoahkkanan seamma badjesiidii .
Miärkkumij kooskâst ulmuuh pivdeh kyele já siärvásteleh kuoimijdiskuin , ko puohah láá čokkânâm siämmáá kuátisiijdân .
Geassit bohccot bálget ja danin sirdásit duoddarii ja čoahkkanit stuorra čoran .
Poccuuh kuárŋuh keessiv paalgâtääigi tuoddârân já čokkâneh stuorrâ iäloid .
Dat vuodjeluvvojit áidái , gos guhtege boazoeaiggát njoarosta iežas miesi gitta ja merke dan iežas merkii .
Toh vyejettuvvojeh káárdán , mast jieškote-uv puásui-iäigád njuárust vuosijdis kiddâ já vittád taid jieijâs meerkân .
Merkejuvvon bohccot luitojuvvojit sierra giehtadalakeahtes bohccuin .
Vittádum iälu luáštoo sierâ kieđâvušmettum poccuin .
Áiddis mánát ohppet dovdat mearkkaid ja seammás iežaset bohccuid olgohámi vuođul , njoarostemiin misiid gitta ja merkemiin daid .
Käärdist párnááh uáppih tubdâđ meerhâid já siämmást jieijâs poccuid olgohäämi vuáđuld , njuárustmáin vuássáid já vittádmáin taid .
Miesit merkejuvvojit ihkku , dasgo dalle miessi čuovvu buoremusat álddus .
Vuássááh vittáduvvojeh iho , ko talle vuásáš čuávu pyeremustáá eenis .
Badjeolbmot gohcet geassit ijaid ja ođđet beivviid .
Puásuiulmuuh koceh keessiv iho já uáđđih peiviv .
Merkenáigi bistá sullii mánotbaji .
Miärkkumäigi pištá suullân mánuppaje .
Mearkumiid maŋŋá bohccot ožžot leat ráfis duoddaris čavčča rádjai .
Vyesimiärkkumij maŋa poccuuh uážžuh leđe tuoddârist ráávhust čoovčâ räi .
Ovdal čakčabargguid badjesápmelačča bargui gullet murjen , gámasuinniid čuohppan , guolásteapmi ja jeahkáliid čohkken .
Ovdil čohčâpargoi älgim puásuisämmilii paargon kuleh muorjim , kamuvsuoinij čuoppâm , kyelipivdo já jáhálij pajedem .
Muđuige čakčat badjeolbmot ráhkkanit dálvái ordnemiin mohtorgielkkáideaset ja boazodoalus dárbbašlaš eará bargoneavvuideaset .
Čohčuv mudoi-uv puásuialmaah rahtteteh táálván huolâtmáin moottorkiälháidis já eres puásuituálust tarbâšum pargopiergâsijdis .
Boazobarggut joatkašuvvet fas čakčamánus .
Čoovčâ puásuipargoh älgih čohčâmáánust .
Go muohta lea eatnamis ja čázádagat jikŋon , bohccot čohkkejuvvojit áidái rátkima várás .
Ko lii muáttám já čácáduavah jiäŋŋum , te poccuuh čuákkejuvvojeh kardijd pygálusâi várás .
Dalle bohccot lohkkojuvvojit ja njuovvanbohccot rátkojuvvojit .
Talle poccuuh lohhojeh já njuovvâmpoccuuh sierrejuvvojeh .
Rátkima maŋŋá álgá bohccuid guođoheapmi .
Pygálusâi maŋa álgá poccui kuáđuttem .
Dalle eallu sirdojuvvo álo dakkár eatnamiidda , gos lea buorre guohtun .
Talle sijdâ jurgâluvvoo ain taggaar kuávlun , mast lii šiev kuáttum .
Gaskadálvve muhtun guovlluin badjealbmát bivdet rievssahiid guođoheami lassin , jos guohtun lea nu buorre , ahte báhcá áigi rievssatbivdui .
Koskâtäälvi motomijn kuávluin puásuialmaah pivdeh riävskáid kuáđuttem kooskâst , jis kuáttumtile lii nuuvt pyeri , et páácá äigi riävskápiivdon .
Giđđat sáltejuvvojit bierggut geasi várás ja goikaduvvojit olgun biekkas ja beaivvážis .
Kiđđuv piärguh sälttejuvvojeh keesi várás já heŋgejuvvojeh olgos piegâ já piäiváápaštuu kuškâdemnáál .
Bohccuid guođoheapmi bistá gitta miessemánnui .
Poccui kuáđuttem pištá vyesimáánu räi .
Dálveáigge dálkedilli váikkuha badjeolbmo bargomearrái .
Tälviv šooŋah vaikutteh puásuialmaa pargomiärán .
Jos lea fuones guohtondilli , bohccot lihkadit eanet go dábálaččat .
Jis lii hyenes kuáttumtile , te poccuuh lihâdeh táváliist eenâb .
Bohccuid uhcage heađušteapmi dagaha dalle stuorra vahága ja lassebarggu .
Ucceeb-uv poccui hemâdem toovvât talle stuorrâ vaahâg já lasepargo .
Giđđadálvve merkejuvvojit goddin báhcán čearpmahat duoddaris ja seammás gáldejuvvojit sarvát , vai dat livčče maŋit dálvve spáillihin ja geavaheamis niesteboazun .
Kiđđâtäälvi vittáduvvojeh kodden pááccám čiermiheh tuoddârist já siämmást sarvah käldejuvvojeh , vâi toh liččii puáttee täälvi späiliheh já kevttimnáál niestipuásujin .
Giđđat badjeolbmot gártet ássat barttain mánotbajiid ja fáktet iežaset siidda bohccuid , dasgo garra cugŋo áigge bohccot sáhttet johtit guhkás iežaset siiddas ja mastat eará siidda ellui .
Kiđđuv puásuialmaah kärttih aassâđ kámppáin mánuppoojijd já kuáđuttiđ jiejâs čage , ko korrâ cuoŋŋui ääigi poccuuh pyehtih jotteeđ kuhás jieijâs čaggeest já mostâđ nube čaagan .
Siidda bohccuid ferte dávjá čohkket , vai ránját sáhttet geassit mastan bohccuideaset eret .
Iälu ferttee távjá čokkiđ ollásávt , vâi ráánjáh pyehtih keessim mostâm poccuidis meddâl .
Seamma láhkái gártet fitnat ránjáid siidda luhtte viežžamin iežaset bohccuid .
Siämmáánáál ferttee eelliđ ráánjái čaggeest kesimin jieijâs poccuid meddâl .
Bargobeaivvit álget dalle árraiđit ja nohket maŋŋiteahket .
Pargopeeivih älgih talle tooláá iđedist já noheh maŋŋeed eehid .
Sánit :
Säänih :
guottehanguovlu = guovlu gos álddut guddet
kyeddidkuávlu = kuávlu , mast áálduh šoddâdeh ađai kyeddih
áldu = niŋálâs puásui
eallu = eallu mas leat sierra eaiggádiid bohccot
puásuisijdâ = puásuičuurâ , mast láá maaŋgâi omâsteijei poccuuh
siida = eallu mas leat buot ovtta eaiggáda bohccot
čagge = puásuičuurâ , mast láá puoh omâsteijes poccuuh iälu
robdâ = kuáđuttettee čage robdâpoccuuh
guottehit = bohccot guddet olbmo geahču vuolde
kyedittem = vuássááh šaddeh ulmuu kocceemvuálážin
guohtoneana = eana gos boazu váldá biepmu
kuáttumeennâm = eennâm , mast puásui kuátu
bálggadat = divreáigi ( ee. čuoikkaid ja lávžoid ) mii dagaha ahte bohccot čoahkkanit čorragiidda
paalgât = tivreäigi , kuás tiivreh vyejetteh poccuid čurruid
gárdi = áidi gos bohccuid giehtadallet
kärdi = äiđi , mast poccuuh kieđâvuššojeh
niesteboazu = boazu mii váldojuvvo biebmun
niestipuásui = puásui , mii váldoo purrâmâžžân
rátkin = rátkojuvvojit bohccot , mat báhcet eallit ja mat njuvvojuvvojit
pygálus = sierrejuvvojeh ellen päccee poccuuh njuovvâmpoccuin
guođoheapmi = bohccuid bearráigeahčču
mastat = siidda bohccuid gártan vieris siiddaide
kuáđuttem = poccui kocceem mostâđ = čage mostâm nube čaagan
čearpmat = ½ -1 ½ - jahkásaš boazu
čiermih = ½ -1 ½ - ihásâš puásui
sarvvis = varrisboazu
sarves = ores puásui
spáillit = gáldejuvvon boazu
spääilih = käldejum puásui
goddi = boazu mas ii leat mearka bealjis
kodde = vittádhánnáá puásui
gámasuoidni = suoidni mii geavahuvvo goikkehis
kamuvsyeinih = syeinih , moh kiävttojeh sovskammuin
Teaksta : Elna Magga
Govva : Tiina Aikio
Kove : Tiina Aikio
Liŋkkat :
Liiŋkah :
Suoma Boazosámit rs
Bálgosiid ovttastus
NBR Norgga Boazosápmelaččaid riikkasearvi
Ruoŧa sámiid riikkasearvi SSR ( Svenska Samernas Riksförbund )
Ruoŧŧa , Renägarförbundet - Boazoeaiggádiid Oktavuohta