Sámi gákti muitala máŋgga ášši
Sämimááccuh muštâl maŋgâ ääši
Govas Susanna Maggas Eanodat-Guovdageaingákti ( gurutbealde ) ja Rauna Rahkos Ohcejotgákti .
Kooveest Susanna Maggaast lii Iänuduv-Kuovdâkiäinu sämimááccuh ( čiž ) já Rauna Rahkoost tiänulâš sämimááccuh .
Govva Ulla Isotalo , sámedikki rahpandilálašvuohta Ohcejogas 2008 .
Kove Ulla Isotalo , sämitige lekkâmeh Ucjuuvâst 2008 .
Sámegákti lea sápmelaččaid álbmotlaš dovdomearkkain oinnoleamos .
Sämimááccuh lii sämmilijn aalmuglijn tubdâlduvâin pyeremustáá uáinojeijee .
Gáktemállet molsašuddet guovlluid mielde .
Mááccuh maalih muttuusteleh kuávlui mield. .
Mállet , ivnnit ja hearvabáttiid stellen muitalit , man sámejovkui gávttehas gullá , dávjá dange man sohkii .
Maalih , iivneh já hervâpaadij tiälláástâllâm muštâleh kyeddes sämmilâšjuávhu , távjá suuvâ-uv .
Ii nappo leat áibbas seamma , makkár gákti , gahpir dahje boagán geavahuvvo .
Nuuvtpa ij lahkin siämmáá , maggaar mááccuh , kappeer tâi puáhháá kiävttá .
Suoma bealde leat anus vihtta váldogáktemálle : Ohcejoga , Eanodat-Guovdageainnu , Soađegili Vuohču , anáraš- ja nuortalašgákti .
Suomâbeln láá kiävtust vittâ Sämimááccuh váldumaali : Tiänu leve , Iänuduv-Kuovdâkiäinu , Suáđigil Vuáču , Aanaar já Nuorttâsämmilâš mááccuh .
Sámegávtti historjá spiehkkasa suoma álbmotbiktasiid historjjás das , ahte dan geavaheapmi ii leat goasge boatkanan .
Sämimááccuh historjá spiekâst syemmilij aalmugmáccuhij historjásta nuuvt , et tom kevttim ij lah moonnân historjá muddoost potkânâm .
Sámegávtti vuođđomállet leat náhkis ja gággásis válmmaštuvvon álbmotbiktasat .
Sämimááccuh vuáđumaalih láá näähkist já kággást rahtum aalmugmáccuheh .
Sámegákti eallá seamma ilolaš ja aktiivvalaš áiggi go oppa sámekultuvrage otne .
Sämimááccuh iälá tääl oovtâ ilolâš já aktiivlâš ääigis siämmáá ko ubâ sämikulttuur-uv .
Gávttit gorrojuvvojit dán beaivve máŋggalágan materiálain ( láđđis , bummolliinnis ja dahkufiberliinniin , silkkis ja juoba betses ) ja iešguđetlágan ivnniin .
Máccuheh kuárrojeh tááláá ääigi maaŋgâlágán materiaalâin ( läđđest , pumbul- já rahtumsáigukággáin , silheest já joba piicist ) já jieškote-uv iivnijn .
Guovddážis lea goit álo iežas sámejoavkku , guovllu dahje juoba soga málle seailluheapmi . Ja das sápmelaččat leat dárkkit .
Tehálâš lii kuittâg ovttuu jieijâs sämmilâšjuávhu , kuávlu tâi joba suuvâ maali siäiluttem – já tast sämmiliih láá täärhih .
Sámegákti lea maid čikŋabivttas ja dakkárin álbmotbivttas .
Sämimááccuh lii meid juhlelâš kárvu já tagarin aalmuglâšmááccuh .
Ivnniid ilolamos šearratvuođa oaidná álo doppe , gos sápmelaččat čoahkkanit stuorra ávvudemiide dahje čoahkkimiidda .
Mučis mááccuhkorâduv uáiná ain tobbeen , kost sämmiliih čokkâneh stuorrâ juhlijd tâi čuákkimáid .
Sámegávttit leat máŋggaláganat jagiáiggiid ja geavahanulbmila mielde .
Sämimááccuh muttuustâl iveaaigij já kevttimuáivil mield. .
Árgabivttas hervejuvvo oktageardánabbot go čiknabivttas .
Argâmááccuh ij lah hervejum siämmáánáál ko juhlemááccuh .
Nissonolbmo geassegákti gorrojuvvo dávjá bummolliinnis .
Nisonji kesimááccuh kuárroo távjá pumbulkággást .
Geassegávttiin geavahuvvojit čázehat ja asehut gahpirat .
Kesimáccuháin kiävttojeh šišnekammuuh ađai čässiheh já asettebeh kapereh .
Dálvebiktasiidda gullet bohcco gápmasiin gorrojuvvon goikkehat , ulloliidni , nissonolbmuin miesenáhkis gorrojuvvon liegga gahpir ja albmáin skoađastuvvon ja virggiin hervejuvvon gahpir .
Tälvikárvoid kuleh poccuukamâsijn koorrum sosvskámmuuh , ullolijne , nisonijn lieggâ vyesinähkikappeer já almain skođâstum já viergičevđin hervejum kappeer .
Govas musihkárat Annukka Hirvasvuopio-Laiti ja Anna Näkkäläjärvi , geain guktuin sámegávtti dálvegárvvuide gullevaš ulloliidni .
Kooveest musijkkáreh Annukka Hirvasvuopio-Laiti já Anna Näkkäläjärvi , kiäin kuohtuin lii sämimááccuh tälvikárvoid kullee ullolijne .
Govva Ulla Isotalo 2006 .
Kove Ulla Isotalo 2006 .
Meahccebivuide gullet vel biekkas ja borggas suddjejeaddji luhkka , gálssohat ja bittut .
Meccikárvoid kuleh vala piegâst já puurgâst syeijejeijee lukkâ já kamâspidoh .
Náhkkebuvssat geavahuvvojit sihke čikŋabivttasin ja liegga gárvun garra dálkin .
Nähkipuuvsah kiävttojeh sehe juhlekárvun et lieggâ syeijin kolmâ šooŋâin .
Lassin guhtege sámegáktemállii gullet dihtolágan gistát ja iežas guovllu fáhcat , main guktuin leat seammasullasaš hearvvat go ieš gávttis .
Lasseen jyehi sämimááccuhmaalin kuleh tiätulágáneh , eres pivtâskerdijn siämmáánáál hervejum kistuuh já jieijâs kuávlu vaacah .
Fáhcain ja gápmagiid vuoddagiin guktuin leat seamma , guđege mállii gullevaš hearvaivnnit .
Vaacâin já vuoddun kiärduh jieškote-uv maalin kullee hervâiivneh .
Albmáid vuoddagiid vuođđoivdni lea dábálaččat vielgat ja nissoniid ruoksat .
Almai vuoddui vuáđuivne lii iänááš vielgâd já nisonij ruopsâd .
Mánáid vuoddagat čuldojuvvojit seakkibun go rávesolbmuid vuoddagat .
Párnái vuodduuh čuáldojeh kezibân ko rävisulmui vuodduuh .
Nissona gávttiin geavahuvvon dábálamos boagánmálle lea njuikumiin golmma stielasin čuldojuvvon láigeboagán .
Nissoon máccuháin kevttum táválumos povijmalli lii njuškomáin njuškottum läigipoovij .
Náhkkeboahkániid geavahit sihke nissonat ja albmát .
Nähkipuáhháá kevttih sehe nisoneh et almaah .
Náhkkeboagán hervejuvvo dávjá siviilaseađu mielde sierramállesaš silbaboaluiguin dahje čiŋaiguin .
Nähkipoovij hervejuvvoo távjá siiviilsiäđu mield jieškote-uv mallisij silbâpuáluiguin tâi čiŋâiguin .
Sihke albmáid ja nissoniid gávttiide gullá vel silki , man nissonat giddejit ohcii soljjuiguin .
Sehe almai et nisonij máccuháid kulá vala silkkelijne , mon nisoneh kiddejeh radebel šoljoiguin .
Silki giddejuvvo earáláhkai iešguđet málliin .
Lijne kiddejuvvoo sierâlágán vuovijguin jieškote-uv mallijd .
Deatnolaš nisu gidde silkkis ohcii vehá dego láskut , go fas anárlaš ja Soađegili vuohččulaš v-hápmái .
Tiänu nissoon kiddee liijnes radebel masa láskud , ko oppeet anarâš já Suáđigil vuáččulâš v-háámán .
Nuortalaččaid gákti lea čielgasit earálágan go eará sámegávttit .
Nuorttâsämmilij mááccuh lii čielgâsávt ereslágán ko eres sämimáccuheh .
Dat sulastahttá gárjilaččaid álbmotbiktasa ja lea dakkárin historjjálaš dokumeanta nuortalaččaid nana oktavuođain nuorttabeallái .
Tot sulâstit kärjillij aalmuglâšpihtâs já lii tagarin historjállâš dokument nuorttâsämmilij covgâ ohtâvuođâin nuortâs .
Anárašgákti
Anarâšmááccuh
Anárašgákti lea iežas álbmotjoavkkus oinnolamos dovddaldat .
Anarâšmááccuh lii jieijâs aalmugjuávhu pyeremustáá uáinojeijee tubdâldâh .
Dan ruoktoguovlu lea Anárjávrri biras .
Ton päikkikuávlu lii Aanaarjäävri piirâs .
Gákti gorrojuvvo dávjá čáhppes láđđis ja dan hearvaivnnit leat ruoksat , fiskat ja ruoná .
Mááccuh kuárroo távjá čapis läđđest já ton hervâiivneh láá ruopsâd , fiskâd já ruánáá .
Gáktemálle sulastahttá Soađegili Vuohču gávtti .
Mááccuhmalli lii alda Suáđigil Vuáču maali .
Earrun leat lagamustá hearvastiellasat , mat anárašgávttis geavahuvvojit čikŋaláđđiid ravddain .
Taid iärut nubijnis iänááš puddiistuvâin , moh anarâšmáccuhist kiävttojeh hervâläđđei roobdâin .
Govas Ilmari Mattus ja Petra Kuuva Anárašgiela searvvi 20-jagiávvudeamis Anáris jagis 2006 .
Kooveest Ilmari Mattus já Petra Kuuva Anarâškielâ seervi 20-ive juhleest Anararist ive 2006 .
Govva Matti Morottaja . .
Kove Matti Morottaja .
Eanodat-Guovdageaingákti
Iänuduv-Kuovdâkiäinu mááccuh
Eanodat-Guovdageaingáktemálle lea buot eanemus hervejuvvon .
Iänuduv-Kuovdâkiäinu maaccuhmalli lii puoh enâmustáá hervejum .
Hervemii geavahuvvojit láđđi ala stellejuvvon ivdnás stiellasat guđege soga ja bearraša árbevieru mielde .
Herviimân kiävttojeh läđđee oolâ stellejum ivnáás päädih jieškote-uv suuvâ já perruu ärbivyevi mield. .
Hearvvat leat govdadat ja alladat .
Herviimeh láá kubduuh já olluuh .
Sihke nissoniid ja albmáid gahpirat gorrojuvvojit alladabbon go eará mállet .
Sehe nisonij et almai kapereh kuárrojeh ollâgubbon ko eres maalih .
Govas sámedikki lahtut Jouni Ilmari Jomppanen ja Petra Biret Magga sámeparlamentarihkáriid konfereanssas Roavvenjárggas golggotmánus 2008 .
Kooveest sämitige jesâneh Jouni Ilmari Jomppanen já Petra Biret Magga säämi parlamiänttárij konfereensâst Ruávinjaargâst roovvâdmáánust 2008 .
Guktuin sudnos lea badjelis Eanodat-Guovdageaingákti .
Kuohtuin sunnust lii pajalist Iänuduv-Kuovdâkiäinu mááccuh .
Nuppi govas eanodaga albmá gáktehealbmi .
Nube kooveest iänuduvlii almaa mááccuh helmi .
Govat Ulla Aikio-Puoskari .
Koveh Ulla Aikio-Puoskari .
Ohcejotgákti
Tiänu mááccuh
Ohcejoga gáktemálle lea govttolaččat hervejuvvon , goit jos dan veardida Eanodat-Guovdageaingáktái .
Tiänu mááccuhmalli lii rávhálávt hervejum , aainâs jis tom verdit Iänuduv-Kuovdâkiäinu máccuhân .
Gávtti geavahit oppa Deanu čázádatguovllu sulain .
Mááccuh kevttimkuávlu lii ruávásávt vääldin ubâ Tiänu čácádâshkuávlu .
Gákti hervejuvvo ruoksadiin ja fiskadiin .
Mááccuh hervâiivneh láá ruopsâd já fiskâd .
Nissona gávtti healbmi durrojuvvo , mii spiehkkasa eará málliin .
Eres maalijn spiekâstmáin nissoon mááccuh helmi tuárroo .
Healbmái manná hearvabáddi lagabui logi mehtera .
Hiälmán mana olbepäddi masa love meetterid .
Albmá gávtti healbmi ii hervejuvvo ollege .
Almaa mááccuh helmi ij hervejuu ollágin .
Govas Ohcejoga logahaga stuđeanttat giđđat 2008 .
Kooveest Ucjuv luvâttuv pajeuáppeeh kiđđuv 2008 .
Earet vilges gávtti buot eará gávttit ovddastit Ohcejoga sámegáktemálle .
Eereeb vielgis mááccuh puoh eres máccuheh ovdâsteh tiänulâš sämimááccuh maali .
Govva Ulla Aikio-Puoskari .
Kove Ulla Aikio-Puoskari .
Soađegili Vuohču gákti
Suáđigil Vuáču mááccuh
Vuohču gákti lea Soađegili sápmelaččaid árbevirolaš málle ja ivnniidis dáfus lahka Anára gávtti .
Vuáču mááccuh lii Suáđigil sämmilij ärbivuáválâš malli já ivnijdis peeleest alda Aanaar mááccuh .
Gákti hervejuvvo ruoksadiin , ruonáin ja fiskadiin .
Mááccuh hervâiivneh láá ruopsâd , ruánáá já fiskad .
Nissoniid gahpir hervejuvvo goit Eanodat-Guovdageaingahpira láhkai ivdnás báttiiguin – muhto vehá oktageardánabbot .
Nisonij kappeer hervejuvvoo kuittâg Iänuduv-Kuovdâkiäinu kappeer náálá ivnáás padijguin – ij kuittâg nuuvt korrâsávt .
Govas sámedikki ságajođiheaddjin sámiid álbmotbeaidoaluin gussiid vuostáváldán Pekka Aikio , geas lea badjelis Soađegili Vuohču gákti .
Kooveest sämitige saavâjođetteijee säämi aalmugpeeivi juuhlijn kuosijd vuástáváldám Pekka Aikio , kiäst lii pajalist Suáđigil Vuáču mááccuh .
Dearvvahanvuorus girječálli Ima Aikio-Arianaick fiskes Ohcejotgávttis .
Tiervâttemvuárust kirječällee Ima Aikio-Arianaick fiskis tiänulii máccuhist .
Govva Ulla Isotalo .
Kove Ulla Isotalo .
Nuortalašgákti
Nuorttâsämmilâš mááccuh
Govas ( gurutbealde ) nuortalašgielat girkolávlunjoavku sámedikki rahpandilálašvuođa ávvoipmilbálvalusas Ohcejogas giđđat 2008 .
Kooveest ( čiž ) nuorttâsämikielâlâš kirkkolaavlâjuávkku sämitige lekkâm juhleimmeelpalvâlusâst Ucjuuvâst kiđđuv 2008 .
Nuppi govas ( olgešbealde ) Guoládaga sápmelaš Nina Afanasjeva , geas nuortalašnissona gahpir .
Nube kooveest ( uálg ) Kuáláduv sämmilâš Nina Afanasjeva , kiäst lii nuorttâlâšnissoon kappeer .
Vávvás lea badjelis Ohcejotgákti .
Umogáást lii pajalist tiänulâš mááccuh .
Govat Ulla Isotalo .
Koveh Ulla Isotalo .
Nuortalašnissona gákti lea lahka gárjilaš nissona álbmotbiktasa .
Nuorttâsämmilâš nissoon mááccuh lii alda kärjillii nissoon aalmuglâšmááccuh .
Dasa gullá siviilaseađu mielde mearrašuvvi gahpermálle , sarafánačuvlla ja bearalhervejuvvon boagán .
Toos kulá siiviilsiäđu miäldásâš kappeermalli , sarafaanhaamid já kässeekeđgijguin čiŋâttum poovij .
Maiddái gahpir lea hervejuvvon bearraliiguin .
Meid kappeer lii hervejum kässeekeđgijguin .
Nuortalaš albmá gákti lea rievdaduvvon maŋimuš jagiin ja dat orru rievdamin eará sámejoavkkuid gáktemálliid guvlui .
Nuorttâsämmilâš almaa mááccuh lii ovdedum majemui iivij ääigi já tot oro ovdánmin eres sämmilâšjuávhui almai mááccuhmaali suundán .
Nuortalaš albmáid árbevirolaš gárvvuin buoremusat lea seilon njealječiegat riebana náhkis válmmaštuvvon dálvegahpir .
Nuorttâsämmilij almai ärbivuáválii kárvukeerdist pyeremustáá lii siäilum neeljičievvâg riämnjánäähkist koorrum tälvikappeer .