Sámi gákti muitala máŋgga ášši Sämimááccuh muštâl maŋgâ ääši Govas Susanna Maggas Eanodat-Guovdageaingákti ( gurutbealde ) ja Rauna Rahkos Ohcejotgákti . Kooveest Susanna Maggaast lii Iänuduv-Kuovdâkiäinu sämimááccuh ( čiž ) já Rauna Rahkoost tiänulâš sämimááccuh . Govva Ulla Isotalo , sámedikki rahpandilálašvuohta Ohcejogas 2008 . Kove Ulla Isotalo , sämitige lekkâmeh Ucjuuvâst 2008 . Sámegákti lea sápmelaččaid álbmotlaš dovdomearkkain oinnoleamos . Sämimááccuh lii sämmilijn aalmuglijn tubdâlduvâin pyeremustáá uáinojeijee . Gáktemállet molsašuddet guovlluid mielde . Mááccuh maalih muttuusteleh kuávlui mield. . Mállet , ivnnit ja hearvabáttiid stellen muitalit , man sámejovkui gávttehas gullá , dávjá dange man sohkii . Maalih , iivneh já hervâpaadij tiälláástâllâm muštâleh kyeddes sämmilâšjuávhu , távjá suuvâ-uv . Ii nappo leat áibbas seamma , makkár gákti , gahpir dahje boagán geavahuvvo . Nuuvtpa ij lahkin siämmáá , maggaar mááccuh , kappeer tâi puáhháá kiävttá . Suoma bealde leat anus vihtta váldogáktemálle : Ohcejoga , Eanodat-Guovdageainnu , Soađegili Vuohču , anáraš- ja nuortalašgákti . Suomâbeln láá kiävtust vittâ Sämimááccuh váldumaali : Tiänu leve , Iänuduv-Kuovdâkiäinu , Suáđigil Vuáču , Aanaar já Nuorttâsämmilâš mááccuh . Sámegávtti historjá spiehkkasa suoma álbmotbiktasiid historjjás das , ahte dan geavaheapmi ii leat goasge boatkanan . Sämimááccuh historjá spiekâst syemmilij aalmugmáccuhij historjásta nuuvt , et tom kevttim ij lah moonnân historjá muddoost potkânâm . Sámegávtti vuođđomállet leat náhkis ja gággásis válmmaštuvvon álbmotbiktasat . Sämimááccuh vuáđumaalih láá näähkist já kággást rahtum aalmugmáccuheh . Sámegákti eallá seamma ilolaš ja aktiivvalaš áiggi go oppa sámekultuvrage otne . Sämimááccuh iälá tääl oovtâ ilolâš já aktiivlâš ääigis siämmáá ko ubâ sämikulttuur-uv . Gávttit gorrojuvvojit dán beaivve máŋggalágan materiálain ( láđđis , bummolliinnis ja dahkufiberliinniin , silkkis ja juoba betses ) ja iešguđetlágan ivnniin . Máccuheh kuárrojeh tááláá ääigi maaŋgâlágán materiaalâin ( läđđest , pumbul- já rahtumsáigukággáin , silheest já joba piicist ) já jieškote-uv iivnijn . Guovddážis lea goit álo iežas sámejoavkku , guovllu dahje juoba soga málle seailluheapmi . Ja das sápmelaččat leat dárkkit . Tehálâš lii kuittâg ovttuu jieijâs sämmilâšjuávhu , kuávlu tâi joba suuvâ maali siäiluttem – já tast sämmiliih láá täärhih . Sámegákti lea maid čikŋabivttas ja dakkárin álbmotbivttas . Sämimááccuh lii meid juhlelâš kárvu já tagarin aalmuglâšmááccuh . Ivnniid ilolamos šearratvuođa oaidná álo doppe , gos sápmelaččat čoahkkanit stuorra ávvudemiide dahje čoahkkimiidda . Mučis mááccuhkorâduv uáiná ain tobbeen , kost sämmiliih čokkâneh stuorrâ juhlijd tâi čuákkimáid . Sámegávttit leat máŋggaláganat jagiáiggiid ja geavahanulbmila mielde . Sämimááccuh muttuustâl iveaaigij já kevttimuáivil mield. . Árgabivttas hervejuvvo oktageardánabbot go čiknabivttas . Argâmááccuh ij lah hervejum siämmáánáál ko juhlemááccuh . Nissonolbmo geassegákti gorrojuvvo dávjá bummolliinnis . Nisonji kesimááccuh kuárroo távjá pumbulkággást . Geassegávttiin geavahuvvojit čázehat ja asehut gahpirat . Kesimáccuháin kiävttojeh šišnekammuuh ađai čässiheh já asettebeh kapereh . Dálvebiktasiidda gullet bohcco gápmasiin gorrojuvvon goikkehat , ulloliidni , nissonolbmuin miesenáhkis gorrojuvvon liegga gahpir ja albmáin skoađastuvvon ja virggiin hervejuvvon gahpir . Tälvikárvoid kuleh poccuukamâsijn koorrum sosvskámmuuh , ullolijne , nisonijn lieggâ vyesinähkikappeer já almain skođâstum já viergičevđin hervejum kappeer . Govas musihkárat Annukka Hirvasvuopio-Laiti ja Anna Näkkäläjärvi , geain guktuin sámegávtti dálvegárvvuide gullevaš ulloliidni . Kooveest musijkkáreh Annukka Hirvasvuopio-Laiti já Anna Näkkäläjärvi , kiäin kuohtuin lii sämimááccuh tälvikárvoid kullee ullolijne . Govva Ulla Isotalo 2006 . Kove Ulla Isotalo 2006 . Meahccebivuide gullet vel biekkas ja borggas suddjejeaddji luhkka , gálssohat ja bittut . Meccikárvoid kuleh vala piegâst já puurgâst syeijejeijee lukkâ já kamâspidoh . Náhkkebuvssat geavahuvvojit sihke čikŋabivttasin ja liegga gárvun garra dálkin . Nähkipuuvsah kiävttojeh sehe juhlekárvun et lieggâ syeijin kolmâ šooŋâin . Lassin guhtege sámegáktemállii gullet dihtolágan gistát ja iežas guovllu fáhcat , main guktuin leat seammasullasaš hearvvat go ieš gávttis . Lasseen jyehi sämimááccuhmaalin kuleh tiätulágáneh , eres pivtâskerdijn siämmáánáál hervejum kistuuh já jieijâs kuávlu vaacah . Fáhcain ja gápmagiid vuoddagiin guktuin leat seamma , guđege mállii gullevaš hearvaivnnit . Vaacâin já vuoddun kiärduh jieškote-uv maalin kullee hervâiivneh . Albmáid vuoddagiid vuođđoivdni lea dábálaččat vielgat ja nissoniid ruoksat . Almai vuoddui vuáđuivne lii iänááš vielgâd já nisonij ruopsâd . Mánáid vuoddagat čuldojuvvojit seakkibun go rávesolbmuid vuoddagat . Párnái vuodduuh čuáldojeh kezibân ko rävisulmui vuodduuh . Nissona gávttiin geavahuvvon dábálamos boagánmálle lea njuikumiin golmma stielasin čuldojuvvon láigeboagán . Nissoon máccuháin kevttum táválumos povijmalli lii njuškomáin njuškottum läigipoovij . Náhkkeboahkániid geavahit sihke nissonat ja albmát . Nähkipuáhháá kevttih sehe nisoneh et almaah . Náhkkeboagán hervejuvvo dávjá siviilaseađu mielde sierramállesaš silbaboaluiguin dahje čiŋaiguin . Nähkipoovij hervejuvvoo távjá siiviilsiäđu mield jieškote-uv mallisij silbâpuáluiguin tâi čiŋâiguin . Sihke albmáid ja nissoniid gávttiide gullá vel silki , man nissonat giddejit ohcii soljjuiguin . Sehe almai et nisonij máccuháid kulá vala silkkelijne , mon nisoneh kiddejeh radebel šoljoiguin . Silki giddejuvvo earáláhkai iešguđet málliin . Lijne kiddejuvvoo sierâlágán vuovijguin jieškote-uv mallijd . Deatnolaš nisu gidde silkkis ohcii vehá dego láskut , go fas anárlaš ja Soađegili vuohččulaš v-hápmái . Tiänu nissoon kiddee liijnes radebel masa láskud , ko oppeet anarâš já Suáđigil vuáččulâš v-háámán . Nuortalaččaid gákti lea čielgasit earálágan go eará sámegávttit . Nuorttâsämmilij mááccuh lii čielgâsávt ereslágán ko eres sämimáccuheh . Dat sulastahttá gárjilaččaid álbmotbiktasa ja lea dakkárin historjjálaš dokumeanta nuortalaččaid nana oktavuođain nuorttabeallái . Tot sulâstit kärjillij aalmuglâšpihtâs já lii tagarin historjállâš dokument nuorttâsämmilij covgâ ohtâvuođâin nuortâs . Anárašgákti Anarâšmááccuh Anárašgákti lea iežas álbmotjoavkkus oinnolamos dovddaldat . Anarâšmááccuh lii jieijâs aalmugjuávhu pyeremustáá uáinojeijee tubdâldâh . Dan ruoktoguovlu lea Anárjávrri biras . Ton päikkikuávlu lii Aanaarjäävri piirâs . Gákti gorrojuvvo dávjá čáhppes láđđis ja dan hearvaivnnit leat ruoksat , fiskat ja ruoná . Mááccuh kuárroo távjá čapis läđđest já ton hervâiivneh láá ruopsâd , fiskâd já ruánáá . Gáktemálle sulastahttá Soađegili Vuohču gávtti . Mááccuhmalli lii alda Suáđigil Vuáču maali . Earrun leat lagamustá hearvastiellasat , mat anárašgávttis geavahuvvojit čikŋaláđđiid ravddain . Taid iärut nubijnis iänááš puddiistuvâin , moh anarâšmáccuhist kiävttojeh hervâläđđei roobdâin . Govas Ilmari Mattus ja Petra Kuuva Anárašgiela searvvi 20-jagiávvudeamis Anáris jagis 2006 . Kooveest Ilmari Mattus já Petra Kuuva Anarâškielâ seervi 20-ive juhleest Anararist ive 2006 . Govva Matti Morottaja . . Kove Matti Morottaja . Eanodat-Guovdageaingákti Iänuduv-Kuovdâkiäinu mááccuh Eanodat-Guovdageaingáktemálle lea buot eanemus hervejuvvon . Iänuduv-Kuovdâkiäinu maaccuhmalli lii puoh enâmustáá hervejum . Hervemii geavahuvvojit láđđi ala stellejuvvon ivdnás stiellasat guđege soga ja bearraša árbevieru mielde . Herviimân kiävttojeh läđđee oolâ stellejum ivnáás päädih jieškote-uv suuvâ já perruu ärbivyevi mield. . Hearvvat leat govdadat ja alladat . Herviimeh láá kubduuh já olluuh . Sihke nissoniid ja albmáid gahpirat gorrojuvvojit alladabbon go eará mállet . Sehe nisonij et almai kapereh kuárrojeh ollâgubbon ko eres maalih . Govas sámedikki lahtut Jouni Ilmari Jomppanen ja Petra Biret Magga sámeparlamentarihkáriid konfereanssas Roavvenjárggas golggotmánus 2008 . Kooveest sämitige jesâneh Jouni Ilmari Jomppanen já Petra Biret Magga säämi parlamiänttárij konfereensâst Ruávinjaargâst roovvâdmáánust 2008 . Guktuin sudnos lea badjelis Eanodat-Guovdageaingákti . Kuohtuin sunnust lii pajalist Iänuduv-Kuovdâkiäinu mááccuh . Nuppi govas eanodaga albmá gáktehealbmi . Nube kooveest iänuduvlii almaa mááccuh helmi . Govat Ulla Aikio-Puoskari . Koveh Ulla Aikio-Puoskari . Ohcejotgákti Tiänu mááccuh Ohcejoga gáktemálle lea govttolaččat hervejuvvon , goit jos dan veardida Eanodat-Guovdageaingáktái . Tiänu mááccuhmalli lii rávhálávt hervejum , aainâs jis tom verdit Iänuduv-Kuovdâkiäinu máccuhân . Gávtti geavahit oppa Deanu čázádatguovllu sulain . Mááccuh kevttimkuávlu lii ruávásávt vääldin ubâ Tiänu čácádâshkuávlu . Gákti hervejuvvo ruoksadiin ja fiskadiin . Mááccuh hervâiivneh láá ruopsâd já fiskâd . Nissona gávtti healbmi durrojuvvo , mii spiehkkasa eará málliin . Eres maalijn spiekâstmáin nissoon mááccuh helmi tuárroo . Healbmái manná hearvabáddi lagabui logi mehtera . Hiälmán mana olbepäddi masa love meetterid . Albmá gávtti healbmi ii hervejuvvo ollege . Almaa mááccuh helmi ij hervejuu ollágin . Govas Ohcejoga logahaga stuđeanttat giđđat 2008 . Kooveest Ucjuv luvâttuv pajeuáppeeh kiđđuv 2008 . Earet vilges gávtti buot eará gávttit ovddastit Ohcejoga sámegáktemálle . Eereeb vielgis mááccuh puoh eres máccuheh ovdâsteh tiänulâš sämimááccuh maali . Govva Ulla Aikio-Puoskari . Kove Ulla Aikio-Puoskari . Soađegili Vuohču gákti Suáđigil Vuáču mááccuh Vuohču gákti lea Soađegili sápmelaččaid árbevirolaš málle ja ivnniidis dáfus lahka Anára gávtti . Vuáču mááccuh lii Suáđigil sämmilij ärbivuáválâš malli já ivnijdis peeleest alda Aanaar mááccuh . Gákti hervejuvvo ruoksadiin , ruonáin ja fiskadiin . Mááccuh hervâiivneh láá ruopsâd , ruánáá já fiskad . Nissoniid gahpir hervejuvvo goit Eanodat-Guovdageaingahpira láhkai ivdnás báttiiguin – muhto vehá oktageardánabbot . Nisonij kappeer hervejuvvoo kuittâg Iänuduv-Kuovdâkiäinu kappeer náálá ivnáás padijguin – ij kuittâg nuuvt korrâsávt . Govas sámedikki ságajođiheaddjin sámiid álbmotbeaidoaluin gussiid vuostáváldán Pekka Aikio , geas lea badjelis Soađegili Vuohču gákti . Kooveest sämitige saavâjođetteijee säämi aalmugpeeivi juuhlijn kuosijd vuástáváldám Pekka Aikio , kiäst lii pajalist Suáđigil Vuáču mááccuh . Dearvvahanvuorus girječálli Ima Aikio-Arianaick fiskes Ohcejotgávttis . Tiervâttemvuárust kirječällee Ima Aikio-Arianaick fiskis tiänulii máccuhist . Govva Ulla Isotalo . Kove Ulla Isotalo . Nuortalašgákti Nuorttâsämmilâš mááccuh Govas ( gurutbealde ) nuortalašgielat girkolávlunjoavku sámedikki rahpandilálašvuođa ávvoipmilbálvalusas Ohcejogas giđđat 2008 . Kooveest ( čiž ) nuorttâsämikielâlâš kirkkolaavlâjuávkku sämitige lekkâm juhleimmeelpalvâlusâst Ucjuuvâst kiđđuv 2008 . Nuppi govas ( olgešbealde ) Guoládaga sápmelaš Nina Afanasjeva , geas nuortalašnissona gahpir . Nube kooveest ( uálg ) Kuáláduv sämmilâš Nina Afanasjeva , kiäst lii nuorttâlâšnissoon kappeer . Vávvás lea badjelis Ohcejotgákti . Umogáást lii pajalist tiänulâš mááccuh . Govat Ulla Isotalo . Koveh Ulla Isotalo . Nuortalašnissona gákti lea lahka gárjilaš nissona álbmotbiktasa . Nuorttâsämmilâš nissoon mááccuh lii alda kärjillii nissoon aalmuglâšmááccuh . Dasa gullá siviilaseađu mielde mearrašuvvi gahpermálle , sarafánačuvlla ja bearalhervejuvvon boagán . Toos kulá siiviilsiäđu miäldásâš kappeermalli , sarafaanhaamid já kässeekeđgijguin čiŋâttum poovij . Maiddái gahpir lea hervejuvvon bearraliiguin . Meid kappeer lii hervejum kässeekeđgijguin . Nuortalaš albmá gákti lea rievdaduvvon maŋimuš jagiin ja dat orru rievdamin eará sámejoavkkuid gáktemálliid guvlui . Nuorttâsämmilâš almaa mááccuh lii ovdedum majemui iivij ääigi já tot oro ovdánmin eres sämmilâšjuávhui almai mááccuhmaali suundán . Nuortalaš albmáid árbevirolaš gárvvuin buoremusat lea seilon njealječiegat riebana náhkis válmmaštuvvon dálvegahpir . Nuorttâsämmilij almai ärbivuáválii kárvukeerdist pyeremustáá lii siäilum neeljičievvâg riämnjánäähkist koorrum tälvikappeer .