Sámedikki nuoraidráđđi Sämitige nuorâirääđi Nuoraidčálli fástida Nuorâičällee västid Diidalámpá lea riikkaviidosaš mánáidkulturguovddážiid fierpmádat – muhto mii lea Skáhppu ? Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu ? Binna Bánna mánáid radio Binna Bánna párnái radio Unna Junná álggii jagis 2007 Unna Junná aalgij ive 2007 Unna Junná video Njoammil Njuámmil Suoma Sámi Nuorat Rájehis sámenuorat Räjittes säminuorah Nuorat lagašgovas Nuorah aldakooveest Pilvi álggaha Pilvi aalgât ollâopâttuvâst Uccâ uábáš Mun gal guoran máttaráddján Mun kal kuorâm madâräijihâm Niiles Cokka fal ná SomBy Muu hobby Kárvudât peri návt Sámenuoraid dáiddadáhpáhus Säminuorâi taaidâtábáhtus Dáiddadáhpáhus govvaráidu Taaidâtábáhtus koveráiđu Lean 19-jahkásaš Iisko-Jouni Hetta nappo Iisko ja orun Vuohčus ( 2008 ) Mun lam 19-ihásâš Iisko-Jouni Hetta ađai Iisko já aasâm Vuáčust ( 2008 ) Lean badjealmmái . Áámmát peeleest lam pajeolmooš . Suoidnemánus 2008 mannen soahtevehkii Avvilii , ja go gearggan doppe ođđajagimánu álggus boahtte jagi , de joatkkán boazobargguid . Syeinimáánust 2008 moonnim suátiviehân Avelân , já tobbeen peessâm maŋa puáttee ive uđđâivemáánu aalgâst juáđhám puásuipargoid . Lean vázzán vuođđoskuvlla ja dan maŋŋá stuđerejin oahpposoahpamušain badjealmmájin Sámi oahpahusguovddážis . Lam jottáám vuáđuškoovlâ já tast maŋa oppim oppâsopâmuššáin pajeolmožin Säämi máttááttâskuávdáást . Mu oahpaheaddjin lei áhččán , ja teoriavahkuid vázzen Anára Doaivonjárggas . Máttáátteijen lâi iäččám , já teoriaohhoid juuttim Aanaar Tuáivunjaargâst . Doppe oaččui oahpásmuvvat eará nuorra badjeolbmuide , geat ledje maid sámeguovllus eret . Tobbeen peesâi uápásmuđ eres nuorâ pajeulmuid , kiäh lijjii meid vuálgus sämikuávlust . Mu eatnigiella lea suomagiella , muhto máhtán maid sámegiela . Muu eenikielâ lii suomâkielâ , mut máátám meiddei sämikielâ . Stuđerejin dan vuođđoskuvllas ovcci jagi , gaskamearálaččat guovttis njealje diibmui vahkus . Luuhim tom vuáđuškoovlâst oovce ihheed , koskâmiärálávt kyevtist neelji tiijmán ohhoost . Skuvllas ohppen giela ollu : go gulan sámegiela , de ipmirdan bures ja dárbbu mielde basttán sámegillii hupmatge . Škoovlâst oppim kielâ ennuv : kuullum sämikielâ iberdâm pyereest já táárbu mield pastam sämikielân sárnuđ-uv . Das lea ávki , go johtá sámeguovllus . Tast lii ävkki , ko jotá sämikuávlust . Ainjuo Giehtaruohttasis fulkkiid luhtte finan muhtun veardde boazobargguide oahpásmuvvamin , ja Gáregasnjárggas leamašan reaŋgan boazobargguin . Aainâs Kietâruottâsist šadda jotteeđ mottoomverd huolhij lunne puásuipargoid uápásmuumin , já Kärigâsnjaargâst lam lamaš puásuireŋgân . Sápmelašvuohta ii mu eallima erenomážit ” nuppástuhte ” . Sämmilâšvuotâ ij muu eellim eromâšávt ” rievdâd ” . Sámegákti lea dieđusge áidna rivttes bivttas man beare ávvudeapmái , iige danin várra maŋŋáge láttebiktasiid dárbbaš dađi eanet smiehttat . Sämimááccuh lii tiäđust-uv áinoo rievtis piivtâs juuhlán ko juuhlán , ege tane vissâ maŋeláágin taarbâš lädimááccuh eromâšávt smiettâđ . Buorit meahccebiktasat fas leat dieđusge goikkehat , beaskkat , luhkat ja gálssohat . Šiev meccikáárvuh ton sajan láá tiäđust-uv sovskammuuh , peeskah , njuppâheh , luukah já kamâspidoh . Ja buoremus suohkku goikkehii lea albma gámasuoidni – bissot juolggit goikkisin ja liekkasin . Já pyeremuuh suháh sovskammuid láá olmâ kamuvsyeinih – pisoh jyelgih koškesin já liegâsin . Lean álo hálidan leat badjealmmái . Pajeolmožin lam halijdâm ain . Vuođđoskuvlla maŋŋá eai eará ámmáhat fitnan mielasge . Vuáđuškoovlâ maŋa iä eres ámátteh iällám ubâ mielâstkin . Mis dáppe Lappi bálgosis leat viehka buorit boahttevuođa oidnosatge . Mist tääbbin Säämi palgâsist láá vyehâ pyereh puátteevuođâ uáinuseh-uv . Mii nuorat leat boahtime boazobargguide fárrui muhtun veardde , ja guohtoneatnamatge leat viehka buori ortnegis . Mii nuorah lep mottoomverd puátimin puásuipargoid fáárun , já kuátumeh-uv láá viehâ šiev oornigist . Bohccuid sáhttá doallat luondduguohtoneatnamiin birra jagi , muhtun veardde daid dikšot maiddái áiddiin ruoktošiljuin . Poccuid puáhtá toollâđ luándukuátumijn pirrâ ive , veikkâ mottoomverd toh kale tuállojeh päikkikaardijn-uv . Dasa lassin okta oahpes bearaš biebmá bohccuid meahcis . Lasseen ohtâ uápis peerâ piämmá poccuidis miäcán . Boraspiret mis leat viehka ollu , eandalit guovžžat , ja dat bohtet dábálaččat Ruošša bealde . Piäđuh mist láá viehâ ennuv , aainâs kuobžah , já toh puátih táválávt Ruošâ kuávlust . Dattetge ná almmolaččat geahčadettiin boahttevuođaoidnosat leat viehka buorit . liijká almolávt juurdâštijn puátteevuođâ uáinuseh láá čuovâdeh . Boazobargguin leamašan mielde juo unnivuođa rájes . Puásuipargoin lam lamaš mieldi jo aaibâs pärnivuođâ rääjist . Mis leat albumas govat , main lean jagi boarisin áhči fáro gielkkáin guottehaneatnamis . Mist láá albumist koveh , main mun lam ive ahasâžžân eeji mield moottorkiälhá sáátust kyedditenâmist . Vuosttas miesi lean merken 6-jahkásažžan , dan galggai hárjehallat ollu appelsiinna garaide ja beassebihtáide . Vuossâmuu vuássáá lam vittádâm 6-ihásâžžân . Vittádem koolgâi hárjuttâllâđ čuuvtij appelsin kooráid já pessipittáid . Dál lean fárus measta juohke hommás , eanaš dieđusge bohccuid čohkkenbargguin sihke dálvit rátkimiin , geassit miessemearkumis ja suoidnemánus ládjobargguin ja giesttučatnamis . Tááláá ääigi lam mieldi masa jyehi pargoost , iänááš kale čokkimpargoin sehe tälviv pygálusâin , keessiv vyesimiärkkumijn já syeinimáánust nijtto- já suáhilostâkiästupargoin . Dasa lassin galgá áiddiid divvut ja eará smávvabargguid dahkat , ja giđđadálvve ferte bohccuid fitnat dárkket geahččamin vuvddiin . Lasseen láá vala aaiđij tiivoodmeh já eres ucebeh pargoh , já kiđđâtäälvi ferttee eelliđ meeccist poccuid keččâmin tärkkilávt . Suoidne-borgemánnu lea dábálaččat boazobargguin vehá ráfálut áigi , nu ahte dalle báhcá áigi ovdamearkka dihte guolásteapmái . Syeini-porgemáánu lii puásuipargoi tááhust táválávt sijvub äigi , et talle páácá äigi ovdâmerkkân kyelipiivdon . Giđđat mun láven maid oassálastit boazogilvvuid oktavuođas ordnejuvvon njoarostangilvvuide , vaikko dán áigge hárvvibut go ovdal . Kiđđuv must lii vyehin uásálistiđ njuárustemkištoid , moh uárnejuvvojeh pusuikištoi ohtâvuotân , veikkâ tááláá ääigi tot lii-uv pááccám ucâbân .