Sámedikki nuoraidráđđi Sämitige nuorâirääđi Nuoraidčálli fástida Nuorâičällee västid Diidalámpá lea riikkaviidosaš mánáidkulturguovddážiid fierpmádat – muhto mii lea Skáhppu ? Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu ? Binna Bánna mánáid radio Binna Bánna párnái radio Unna Junná álggii jagis 2007 Unna Junná aalgij ive 2007 Unna Junná video Njoammil Njuámmil Suoma Sámi Nuorat Rájehis sámenuorat Räjittes säminuorah Nuorat lagašgovas Nuorah aldakooveest Pilvi álggaha Pilvi aalgât ollâopâttuvâst Uccâ uábáš Mun gal guoran máttaráddján Mun kal kuorâm madâräijihâm Niiles Cokka fal ná SomBy Muu hobby Kárvudât peri návt Sámenuoraid dáiddadáhpáhus Säminuorâi taaidâtábáhtus Dáiddadáhpáhus govvaráidu Taaidâtábáhtus koveráiđu Mun lean Hánno Heaikka Ásllat Ánde , Aslak Antti Paltto ( 2008 ) Muu nommâ lii Haanu Heeihâ Aaslâk Antti , Aslak Antti Paltto ( 2008 ) ja lean eret Leammis Anára gielddas . já lam vuálgus Lemmest Aanaar kieldâst . Dál maid ásan Leammis , vánhemiiddán luhtte . Tääl mun aasâm Lemmest , vaanhimijdân lunne . Lean 25 jahkásaš . Lam 25 ihásâš . Geassit 2007 válmmaštuvven Guovdageainnu sámi allaskuvllas , gos čađahin golmma jagi journalistalinjá bachelor-dutkosa ja lassin sámegiela approbatura . Keessiv 2007 valmâštuvvim Kuovdâkiäinu säämi ollâškoovlâst , mast čođâldittim kuulmâ ive journalistlinjá bachelori já lasseen sämikielâ approbatur . Válmmaštuvvama maŋŋá lean eanaš bargan YLE sámeradios Anáris sámegielat tv-ođđasiid doaimmaheaddjin . Valmâštume maŋa lam iänááš porgâm YLE sämiradiost Anarist sämikielâlij tv-uđđâsij toimâtteijen . Dasa lassin leamašan Gironis SVT freelanceođasreporttarin ja maid galdu . Lasseen lam freelanceristám Kiirunast SVT uđâsreportterân já meid galdu . org-neahttasiidduid beaivideaddjin . org-nettisiijđoi peivideijen . Mu maŋimuš stuorát prošeakta nogai giđđat 2008 : dalle organiserejin sámiid oassálastima ArcticWinterGames 2008 dáhpáhussii Yellowknifei , ledjen Sámi joavkku Chef de Mission . Majemuš stuárráb proojeekt nuuvâi kiđđuv 2008 : talle uárnejim sämmilij uásálistem Arctic Winter Games 2008 tábáhtusân Yellowknifân , lijjim Säämi juávhu Chef de Mission . Lean oppa nuorravuođa lihkadan ollu ja čuoigan gilvvu gitta 22-jahkásažžan . Mun lan ubâ nuorâvuottân lihâdâm jyehináál já lamaš kištočyeigee 22-ive räi . Go oassálasten čuoigama sámemeašttirgilvvuide 12-jahkásažžan , de dat veahkehii mu áddet juo dalle , ahte sámit ásset njealji sierra riikkas . Muu uásálistem čuoigâm sämimiäštárkištoid 12-ihásâžžân toovâi munjin máhđulâžžân iberdiđ jo talle , et sämmiliih äässih neelji jieškote-uv enâmist . Dálvit meašttirvuođagilvvut ordnejuvvojit čuoigamis ja njoarosteamis , geassit njoarosteami lassin maid viehkamis . Tälviv miäštárkištoh uárnejuvvojeh čuoigâmist já njuárustmist , keessiv njuárustem lasseen meid kaččâmist . Mus leat guokte eatnigiela : davvisámegiella ja suomagiella . Must láá kyehti eenikielâ : tavesämikielâ já suomâkielâ . Sáhtán hállat sámegiela beaivválaččat ruovttus ja dalle go háleštan skihpáriiguin . Puávtám sárnuđ sämikielâ piäiválávt pääihist já skipárijdânguin savâstâldijn . Sápmelašvuohta mearkkaša eallima luonddus , bohccuiguin , guolásteami , gullama iežas jovkui . Sämmilâšvuotâ meerhâš luándust eellim , poccuiguin , kuálástem , kuullâm jieijâs juávkun . Máilmmis jođedettiin sáhtán muitalit ahte lean sápmelaš ja lean movtta go beasan ovddastit njealji sierra riikka olbmuid , ovtta álbmoga , mas gávdnojit hui máŋggalágan iešvuođat . Maailmist jođedijnân puávtám muštâliđ jieččân lemin sämmilâš já ovdâstâm čiävlán neelji jieškote-uv eennâm ulmuid , oovtâ aalmug , veikkâ-uv uáli maaŋgâhámásii taggaar . Lean riegádan badje- ja guolásteaddjibearrašii , nu ahte sápmelašvuohta oidno maid das , mo mii hárjehat boazodoalu ja atnit ávkin bohcco sierra materiálaid sihke makkár biepmu mii borrat . Lam šoddâm puásuituállee- já kuálásteijeeperrui , et sämmilâšvuotâ uáinoo meid tast , maht hárjuttep puásuituálu já ávhástâllâp poccuu jieškote-uv materiaalâiguin sehe maggaar purrâmâš puurrâp . Mis leat iežamet vuogit leat sápmelaččat , muhto ii leat dušše okta vuohki leat dat . Mist lii jieččân vyehi leđe sämmilâš , mut ij lah lemin tuše ohtâ vyehi leđe taggaar . Virggálaš meroštallamat sápmelašvuođas leat gal gávdnomis Norgga , Ruoŧa ja Suoma sámedikkiid neahttasiidduin , muhto nugo dain oaidná , meroštallojuvvo sápmelašvuohta guđege riikkasge uhcánaš eará láhkai . Virgáliih miäruštâlmeh sämmilâšvuođâst láá kale kavnuumist Taažâ , Ruotâ já Suomâ sämitigij nettisiijđoin , mut nuuvtko tain uáiná , te sämmilâšvuotâ miäruštâlluvvoo jyehi enâmist ucánjáhháá eresnáál . Jos juo riegádettiinat du váhnemat muitalit dutnje , ahte leat sápmelaš , stuorru sápmelašvuođa mearkkašupmi dutnje agi mielde ja anát dan árvvus eanet ah ’ eanet . Jis jo šodâdijn tuu vaanhimeh muštâleh tunjin , et lah sämmilâš , lassaan sämmilâšvuođâ merhâšume tunjin ave mield já ko puárásmuuh , te toolah tom áárvust tađe-uv eenâb . Muhto jos gulat 20-jahkásažžan ahte leat sápmelaš , itge leat dan goasge ovdal gullan itge diehtán , dutnje lea ollu váddásut oahppat duođaid áddet , maid mearkkaša leat sápmelaš . Ton sajan jis kuulah 20-ihásâžžân lemin sämmilâš , jiehke lah tom kuássin ovdeláá kuullâm jiehke tiättám , lii tuu čuuvtij váigâdup oppâđ iberdiđ já peessâđ siisâ , maid lii leđe sämmilâš . Ieš lean oahppan guokte giela ja guokte kultuvrra báldalagaid , virggálaš sámemeroštallama mielde lean beallái suopmelaš ja beallái sápmelaš . Jieš lam oppâm kyehti kielâ já kyehti kulttuur paldluvâi , virgálii sämmilâšmiäruštâllâm mield mun lam peellin syemmilâš já peellin sämmilâš . Mus lea Suoma pássa , mii lea buorre valuhtta go johtá máilmmis , dasgo suopmelaččaid atnet árvvus . Must lii Suomâ passâ , mii lii šiev vaaluut maailmist jođedijn , ko syemmiliih tuállojeh áárvust . Muhto go manan ON:a čoahkkimii New Yorkii ja mus jerrojuvvo gii mun lean , muitalan ahte lean sápmelaš – jos mu eai dovdda juo biktasiin . Mut ko moonâm OA čuákkimân New Yorkân já ko must koijâdeh kii lam , te muštâlâm lemin sämmilâš – jis muu iä jo tuubdâš pihtsijn . Juohke iđit vuosttas giellan hálan sámegiela . Jyehi iiđeed vuossâmuš kielâ , maid sáárnum , lii sämikielâ . Barggus radios geavahan eanaš áigge sámegiela . Pargoost radiost kiävtám iänááš uási ääigist sämikielâ . Muđui sápmelašvuohta oidno árggastan das , ahte stuorra oassi áiggis gollá bohccuiguin . Mudoi sämmilâšvuotâ uáinoo muu argâpeeivist tast , et stuorrâ uási ääigist mana poccuiguin . Erenomážit čakčadálvve , go dalle leat ollu rátkimat . Eromâšávt čohčâtäälvi , mii lii hoppuus pygálusäigi . Loahppaáiggi , mii báhcá , golahan ruovttubirrasis sihke Ruoŧas ja Norggas , sámenuoraid dáhpáhusat gal reahkkájit . Pasâttâssân pááccám astoääigi viätám päikkikuávlust sehe Ruotâst já Taažâst , säminuorâi tábáhtusah ko kelijdeh . Ja álo go dáhpáhuvvá miinu stuorábuid , de páhkken sámegávtti lávkii , dasgo iihan dakkár dábálaš čáhppes láttebiktasa leat goasge gártan skáhppot ! Já ain ko tábáhtuvá miinii stuárráábijd , te pakkaam sämimááccuh laavkân , ko ijhân tom táválii tevkis lädimááccuh lah šoddâm kuássin skappuđ ! Boahttevuođas mu sápmelašvuohta oidno seammaláhkai árgabeaivve barggildemiin go dálge : gielas , mu dadjamušain ja ideologias . Puátteevuođâst muu sämmilâšvuotâ uáinoo siämmáánáál ko argâpeeivi pargoin tääl-uv : kielâst , ettâmijn já ideologiast . Jáhkán ahte boahttevuođas sápmelašvuohta lea sámiide dehálut go logi jagi dás ovdal . Oskom , et puátteevuođâst sämmilâšvuotâ lii sämmiláid tehálub ko love ihheed tassaaš . Vássán logi jagi mii leat muđuige eallán stuorra nuppástusa , go sápmelaš ii šat dárbbaš heahpanit iežas , muhto baicce sápmelašvuođain juoba čevllohallo . Majemuu love ihheed lep mudoi-uv iällám stuorrâ nubástus ääigi , ko sämmilâš ij innig taarbâđ hepâmâššâđ jieijâs pic nubijkejij , sämmilâšvuođâin puáhtá joba čiävluttâllâđ . Ieš lean oahppan davvisámegiela eatnigiellan , lohkan dan skuvllas eatnigiellan ja čállán dan maiddái stuđeantačállosiin eatnigiellan . Jieš lam oppâm tavesämikielâ eenikielân , luuhâm tom škoovlâst eenikielân já čáállám tom meid pajeuáppeečálusijn eenikielân . Dalle ledjen áidna , guhte čálii davvisámegiela eatnigiellan . Talle lijjim áinoo tavesämikielâ eenikielân čáállám uáppee . Dál , vádjit logi jagi maŋŋá , máŋgasat dahket dahje válljejit seammaláhkai . Tääl , vááijuv love ihheed maŋeláá , ain täävjib taha tâi väljee Dehálemos ii goit leat giela geavaheapmi báhpára alde , muhto baicce njálmmálaččat : sámegiela hállan lea dán áigge lobálaš , dat lea otná vuogi mielde ja bargobáikkitge gáibidit sámegielat olbmuid . Giela geavaheapmi veahkeha min áddet min máŋggabealat kultuvrra buorebut , ja go gielageavaheaddjit leat eanet , maiddái kultuvra seailu viidásabbot buolvvas nubbái . Nugo nu máŋgasat leat dan dadjan : gielas lea kultuvra , nuba geavaheatnot dan .