Sámedikki nuoraidráđđi Sämitige nuorâirääđi Nuoraidčálli fástida Nuorâičällee västid Diidalámpá lea riikkaviidosaš mánáidkulturguovddážiid fierpmádat – muhto mii lea Skáhppu ? Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu ? Binna Bánna mánáid radio Binna Bánna párnái radio Unna Junná álggii jagis 2007 Unna Junná aalgij ive 2007 Unna Junná video Njoammil Njuámmil Suoma Sámi Nuorat Rájehis sámenuorat Räjittes säminuorah Nuorat lagašgovas Nuorah aldakooveest Pilvi álggaha Pilvi aalgât ollâopâttuvâst Uccâ uábáš Mun gal guoran máttaráddján Mun kal kuorâm madâräijihâm Niiles Cokka fal ná SomBy Muu hobby Kárvudât peri návt Sámenuoraid dáiddadáhpáhus Säminuorâi taaidâtábáhtus Dáiddadáhpáhus govvaráidu Taaidâtábáhtus koveráiđu Lean Satu Aikio ( 2008 ) Mun lam Satu Aikio ( 2008 ) ja riegádan sullii 25 jagi dás ovdal váhkarin anáraš bearrašii , masa iežan lassin gullet áhčči , eadni sihke stuorraoabbá ja - viellja . já lam šoddâm masa 25 ihheed tassaaš anarâšperruu nuorâmužžân , moos jieččân lasseen kuleh eeči , enni sehe stuorrâuábbi já - viljâ . Mánnávuođa ja nuorravuođa lean eallán Čeavetjárgeaidnoguoras smávva gilážis Fávllis , gos mu váhnemat ain ássaba . Pärnuvuottân já nuorâvuottân lam viättám Čevetjävrmaađij pellâst uccâ sijdiist , mon nommâ lii Vävli . Tobbeen muu vaanhimeh äässih ain-uv . Eallin lea dolvon mu ássat Avvilii , gos maiddái guktot mu oappážagat ássaba . Tááláá ääigi muu kiäinu lii tuálvum asâstâllâđ Avelân , kost muu viljâ já uábbi-uv aassâv . Vuođđoskuvlla lean vázzán Gápmasis ( 1-3lk ) ja Anáris ( 4-9lk ) sihke logahaga Avvilis . Vuáđuškoovlâ lam jottáám Kaamâsist ( 1-3lk ) já Anarist ( 4-9lk ) sehe luvâttuv Avelist . Go ožžon vilges gahpira jagis 2003 , eallin doalvvui mu muhtin dihto bargosajiid maŋŋá stuđeret bearašbeaivedivššárin sámi oahpahusguovddážii Avvilii , gos válmmaštuvven máinnašuvvon ámmáhii čakčat 2008 . Pajeuáppeekappeer finnim maŋa ive 2003 , eellim jođettij muu sierâlágán pargosoojij maŋa luuhâđ peerâpeivitipšon säämi máttááttâskuávdážân Avelân , kost valmâštuvvim nomâttum ámáttân čohčuv 2008 . Dál barggan Anáris anárašgiela giellabeasis dahjege beaiveruovttus , gos mánáide hállojuvvo dušše beare anárašgiella . Tääl poorgâm Anarist anarâškielâ kielâpiervâlist ađai peivikiäjust , mast párnáid sárnuh tuše anarâškielâ . Anárašgiella lea oidnon eallimisttán álo nu giela geažil go áiggeáji ja barggu bokte . Anarâškielâ lii oinum muu elimist ubâ elimân ääigi nuuvt kielâ keežild ko puđâldâs já pargo pehti . Mánnávuođaruovttustan Fávllis gullen beaivválaččat anárašgiela , man badjealmmái-guolásteaddjiáhččán hálai das bálddas ássan ádjáinan ja áhkuinan , geat leaba juo jápmán , ja maiddái fulkkiidanguin . Pärnivuođâpäihistân Väävlist kuullim jyehi peeivi anarâškielâ , maid puásuialmai-kuálásteijeeiäččám sáárnui nuuvt siämmáá šiljopirrâsist aassâm ákku- já äijihruhijnân ko muu huolhijgijn-uv . Ruovttus gullan ja oahppan giela stuđerejin lasi skuvllas ja stuđeren lea joatkašuvvan gitta dán beaivái , dasgo ođđa anárašgielat sániid hutket oppa áigge lasi . Pääihist kuullâm já oppâm kielâ luuhim lase škoovlâst já oppâm lii jotkum onnáá peeivi räi , ko uđđâ anarâškielâliih säänih šaddeh ubâ ääigi . Okta mu áiggeájiin lea lávlun , masa gullá maiddái dat ahte duollet dálle lávllun anárašgillii iešguđetlágan dilálašvuođain nu okto go ovttas oappáinan . Ohtâ puđâldâsâin lii lávlum , mon ooleest toovâm tyellittälli meid lávlummaađhijd anarâškielân sierâlágán tilálâšvuođâin nuuvt ohtuu ko oovtâst obijnân-uv . Anárašgiella lea vehádatgiella , mii lei guhká áittatvuloš danin go giela hállit ledje nu uhcán . Anarâškielâ lii ucceeblohokielâ , mii lâi kuhe uhkevuálásâš ton sárnoi vänivuođâ keežild . Dál oainnán anárašgiela boahttevuođa čuovgadin jagis 1997 vuođđuduvvon anárašgiela giellabeasi geažil sihke maid danin go giela oahpahit maiddái rávesolbmuide , geat vealttakeahttá eai leat anáraččat . Tääl uáinám anarâškielâ puátteevuođâ čuovâdin eidu ive 1997 vuáđudum anarâškielâ kielâpiervâl áánsust sehe meid ton keežild , et kielâ máttááttuvvoo meiddei rävisulmuid , kiäh velttidhánnáá iä lah ain madduidis peeleest anarâšah . Anáris sámemusea Siida , gos lean máŋggaid gesiid bargan , juohká oasiltis dieđu anársápmelašvuođas ja gielas . Aanaar sämimuseo Sijdâ , mast lam porgâm maaŋgâid keesijd , joođeet jieijâs uásild tiäđu aanaarsämmilâšvuođâst já kielâst . Jáhkán ja sávan , ahte anárašgiela árvu lea lassánan ja ahte eatnašat maid dihtet dál ahte Suomas hállojuvvojit golbma sierra sámegiela , main okta lea anárašgiella . Oskom já tuáivum , et anarâškielâ áárvustanneem lii lasanâm já et tävjibeh meiddei tiäđušteh tááláá Suomâst sarnum kuulmâ jieskote-uv sämikielâ , main ohtâ lii anarâškielâ . Anársápmelašvuohta mearkkaša munnje giela hállama lassin dan , ahte sáhtán geavahit anárašgávtti , man geavahan máŋggain sierra dilálašvuođain ja maiddái dalle go lávllun olbmuide . Aanaarsämmilâšvuotâ meerhâš munjin kielâ sárnum lasseen tom , et puávtám kevttiđ anarâšmááccuh , maid kiävtám maaŋgâin jieškote-uv tilálâšvuođâin sehe meid lávdástâldijn . Go máŋgasat duskidit , mo gárvodit dilálašvuođaide , mun in leat olus dárbbašan váivvidit iežan dáinna áššiin , dasgo sáhtán geavahit sámegávtti máŋggain sierra dilálašvuođain . Ko maaŋgah toskedeh , maid piejâččii paijaalsis tilálâšvuođáid , must taat probleem ij ennustkin lah lamaš , ko puávtám kevttiđ sämimááccuh maaŋgâin sierâlágán tilálâšvuođâin . Dál lean ilolaš das go sáhtán iežan oasil ovddidit anárašgiela sajádaga dálá barggu sihke maiddái musihka bokte . Tääm mun lam ilolâš , et puávtám jieččân uásild ovdediđ anarâškielâ sajattuv tááláá pargo pehti sehe meid muusik vievâst .