Anára badjeskuvlla ´Beaivvi áhkubat´ ovddastit sámenuoraid ´Beaivvi áhkubat´ oovdâst säminuorâid riijkâ tääsist Anára badjeskuvlla teáhterjoavku Beaivvi áhkubat vuolgá ovddastit sámenuoraid riikka dási Nuorra Kultuvra – dáhpáhussii Lappeenranta-gávpogii miessemánus . Aanaar paješkoovlâ teatterjuávkku Beaivvi áhkubat vuálgá ovdâstiđ säminuorâid väldikodálâš Nuorâ Kulttuur - tábáhtusân Lappeenranta-kaavpugân vyesimáánust . Joavku lei hui ivdnái čehpet ráhkaduvvon biktasiiguin . Joavkku nuorat vázzet 8.-9. luohkáid . Ivnáás já čeepiht pivtâstum juávkku šadda 8.-9. luokaid väzzee nuorâin . Teáhterbihtá namma lea Beaivvi bártni soagŋomátki ja dan lea bagadallan Petra Biret Magga . Čáitáltâs Beaivvi bártni soagŋomátki kieđâvuš Piäiváá alge kuáššummääđhi já tom lii stivrim Petra Biret Magga . Beaivvi áhkubat – joavkku bihttá lea musihkkáteáhter ja das leat mielde Sunna Valkeapää , Anniina Kitti , Gabriela Satokangas , Rauna Saijets , Maria Saijets , Inger-Elle Suoninen , Mari Guttorm ja Sunna Nousuniemi . Beaivvi áhkubat – juávhu čáitáldâs lii muusikteatter já tast láá mieldi Sunna Valkeapää , Anniina Kitti , Gabriela Satokangas , Rauna Saijets , Maria Saijets , Inger-Elle Suoninen , Mari Guttorm já Sunna Nousuniemi . Joavku válljejuvvui sámenuoraid ovddasteaddjin riikka dási dáhpáhussii Vuohčus 26.3. ordnejuvvon sámenuoraid dáiddadáhpáhusas . Juávkku väljejui säminuorâi ovdâsteijen väldikodálâš tábáhtusân Vuáčust 26.3. uárnejum säminuorâi taaidâtábáhtusâst . Dáhpáhusa duopmárin barggaiga neavttár- journalista Irene Länsman ja teáhterbarggu stuđeanta Heli Huovinen . Tábáhtus tuámárin toimáin caittâleijee-toimâtteijee Irene Länsman já teatteripargo uáppee Heli Huovinen . Čuovvovaš teáhterbihtát maid ožžo bálkkašumi sámenuoraid dáiddadáhpáhusas : Säminuorâi taaidâtábáhtusâst palhâšuvvojii meid čuávvoo teatterčáitáldâsah : - Gáregasnjárgga skuvlla sámeluohkáid ( 1-6 ) Áilegas nuorat – joavkku bihttá Bihcabáhcatmeahcis , mas dehálaš temán lei luonddu nuoskkideapmi . - Kärigâsnjaargâ škoovlâ sämiluokai ( 1-6 ) Áilegas nuorat – juávku čáitáldâs Bihcabáhcatmeahcis , mast tehálâš teeman luptânij luándu nuáskum . Bihtá lei bagadallan Maarit K. Pieski . Čáitáldâs stivrij Maarit K. Pieski . - Gárasavvona skuvlla Buoidagat – jaovkku bihttá Gos boagán , gos liidni ? - Kaaresuvanto škoovlâ Buoidagat – juávku čáitáldâs Gos boagán , gos liidni ? , mas dehálaš gažaldahkan ledje olbmuid gaskasaš oktavuođat , rehálašvuohta ja ándagassii addojupmi . , mast tehálâš koččâmâšah lijjii ulmui koskâvuođah , rehálâšvuotâ já addâgâsânadelem . Bihtá lei bagadallan Anna-Reetta Niemelä . Čáitáldâs stivrij Anna-Reetta Niemelä . - Eanodaga badjeskuvlla Gollegielagat – joavkku bihttá Gollegiella – sámegiella ? ! ? - Iänuduv paješkoovlâ Gollegielagat – juávku čáitáldâs Gollegiella – sámegiella ? ! ? , mas gieđahallojuvvui sámegiela sadji ja atnu bálvalusain . , mast kieđâvuššui sämikielâ sajattâh já kevttim palvâlusâin . Bihtá leigga bagadallan Anne-Mari Kukkonen ja Berit-Ellen Juuso . Čáitáldâs stivrijn Anne-Mari Kukkonen já Berit-Ellen Juuso . Dáiddadáhpáhusas bálkkašuvvojedje maiddái - Čeavetjávrri skuvlla filbmajoavku , mii lei ráhkadan oanehisfilmma nuortalašgielat Idols-gilvvus ja Taaidâtábáhtusâst palhâšui meiddei Čevetjäävri škoovlâ filmâjuávkku , mii lâi valmâštâm uánihiselleekove nuorttâsämikielâlâš Idols-kištodmist . - anárašgielat joavku , mas leat oahppit 0-1-luohkáin , oaččui bálkkašumi čeahpes anárašgielat animašuvdnafilmmaid ovddas . Aanaarsämikielâlâš 0-1-luokai uáppein šaddee juávkku finnij palhâšume čeepiht rahtum aanaarsämikilâlâš animaatioelleekuuvijn .