Anára badjeskuvlla ´Beaivvi áhkubat´ ovddastit sámenuoraid
´Beaivvi áhkubat´ oovdâst säminuorâid riijkâ tääsist
Anára badjeskuvlla teáhterjoavku Beaivvi áhkubat vuolgá ovddastit sámenuoraid riikka dási Nuorra Kultuvra – dáhpáhussii Lappeenranta-gávpogii miessemánus .
Aanaar paješkoovlâ teatterjuávkku Beaivvi áhkubat vuálgá ovdâstiđ säminuorâid väldikodálâš Nuorâ Kulttuur - tábáhtusân Lappeenranta-kaavpugân vyesimáánust .
Joavku lei hui ivdnái čehpet ráhkaduvvon biktasiiguin . Joavkku nuorat vázzet 8.-9. luohkáid .
Ivnáás já čeepiht pivtâstum juávkku šadda 8.-9. luokaid väzzee nuorâin .
Teáhterbihtá namma lea Beaivvi bártni soagŋomátki ja dan lea bagadallan Petra Biret Magga .
Čáitáltâs Beaivvi bártni soagŋomátki kieđâvuš Piäiváá alge kuáššummääđhi já tom lii stivrim Petra Biret Magga .
Beaivvi áhkubat – joavkku bihttá lea musihkkáteáhter ja das leat mielde Sunna Valkeapää , Anniina Kitti , Gabriela Satokangas , Rauna Saijets , Maria Saijets , Inger-Elle Suoninen , Mari Guttorm ja Sunna Nousuniemi .
Beaivvi áhkubat – juávhu čáitáldâs lii muusikteatter já tast láá mieldi Sunna Valkeapää , Anniina Kitti , Gabriela Satokangas , Rauna Saijets , Maria Saijets , Inger-Elle Suoninen , Mari Guttorm já Sunna Nousuniemi .
Joavku válljejuvvui sámenuoraid ovddasteaddjin riikka dási dáhpáhussii Vuohčus 26.3. ordnejuvvon sámenuoraid dáiddadáhpáhusas .
Juávkku väljejui säminuorâi ovdâsteijen väldikodálâš tábáhtusân Vuáčust 26.3. uárnejum säminuorâi taaidâtábáhtusâst .
Dáhpáhusa duopmárin barggaiga neavttár- journalista Irene Länsman ja teáhterbarggu stuđeanta Heli Huovinen .
Tábáhtus tuámárin toimáin caittâleijee-toimâtteijee Irene Länsman já teatteripargo uáppee Heli Huovinen .
Čuovvovaš teáhterbihtát maid ožžo bálkkašumi sámenuoraid dáiddadáhpáhusas :
Säminuorâi taaidâtábáhtusâst palhâšuvvojii meid čuávvoo teatterčáitáldâsah :
- Gáregasnjárgga skuvlla sámeluohkáid ( 1-6 ) Áilegas nuorat – joavkku bihttá Bihcabáhcatmeahcis , mas dehálaš temán lei luonddu nuoskkideapmi .
- Kärigâsnjaargâ škoovlâ sämiluokai ( 1-6 ) Áilegas nuorat – juávku čáitáldâs Bihcabáhcatmeahcis , mast tehálâš teeman luptânij luándu nuáskum .
Bihtá lei bagadallan Maarit K. Pieski .
Čáitáldâs stivrij Maarit K. Pieski .
- Gárasavvona skuvlla Buoidagat – jaovkku bihttá Gos boagán , gos liidni ?
- Kaaresuvanto škoovlâ Buoidagat – juávku čáitáldâs Gos boagán , gos liidni ?
, mas dehálaš gažaldahkan ledje olbmuid gaskasaš oktavuođat , rehálašvuohta ja ándagassii addojupmi .
, mast tehálâš koččâmâšah lijjii ulmui koskâvuođah , rehálâšvuotâ já addâgâsânadelem .
Bihtá lei bagadallan Anna-Reetta Niemelä .
Čáitáldâs stivrij Anna-Reetta Niemelä .
- Eanodaga badjeskuvlla Gollegielagat – joavkku bihttá Gollegiella – sámegiella ? ! ?
- Iänuduv paješkoovlâ Gollegielagat – juávku čáitáldâs Gollegiella – sámegiella ? ! ?
, mas gieđahallojuvvui sámegiela sadji ja atnu bálvalusain .
, mast kieđâvuššui sämikielâ sajattâh já kevttim palvâlusâin .
Bihtá leigga bagadallan Anne-Mari Kukkonen ja Berit-Ellen Juuso .
Čáitáldâs stivrijn Anne-Mari Kukkonen já Berit-Ellen Juuso .
Dáiddadáhpáhusas bálkkašuvvojedje maiddái - Čeavetjávrri skuvlla filbmajoavku , mii lei ráhkadan oanehisfilmma nuortalašgielat Idols-gilvvus ja
Taaidâtábáhtusâst palhâšui meiddei Čevetjäävri škoovlâ filmâjuávkku , mii lâi valmâštâm uánihiselleekove nuorttâsämikielâlâš Idols-kištodmist .
- anárašgielat joavku , mas leat oahppit 0-1-luohkáin , oaččui bálkkašumi čeahpes anárašgielat animašuvdnafilmmaid ovddas .
Aanaarsämikielâlâš 0-1-luokai uáppein šaddee juávkku finnij palhâšume čeepiht rahtum aanaarsämikilâlâš animaatioelleekuuvijn .