Čállingilvu sámemánáide ja – nuoraide
Čäällimkišto sämipárnáid já – nuoráid
Sámi mánáidkulturguovddáš ja Nuoraidlávdegoddi-prošeakta almmuhit čállingilvvu sámemánáide ja – nuoraide .
Säämi párnáikulttuurkuávdáš já Nuorâilävdikodde-haahâ kulluuttává čäällimkisto sämipárnáid já – nuoráid .
Fáddán gilvvus lea Mu Sápmi j. 2030 .
Arttân kištoost lii Muu Säämi ive 2030
Čálus sáhttá leat jurdda , sávaldat dahje ulbmil das , man dilis sámit ellet ja leat badjel guovttelogi jagi geahčen .
Čaalâ puáhtá leđe juurdâ , tuoivâ tâi ulme tast , mon tiileest sämmiliih eellih já láá pajeláhháá kyevtlov ive keččin .
Maid sápmelaččat barget ja makkár máilmmis sámit ellet j. 2030 ?
Maid sämmiliih pargeh já maggaar mailmist sämmiliih eellih ive 2030 ?
Čállingilvui sáhttet oassálastit 10–29- jahkásaš sámenuorat , geat eai leat almmustahttán čáppagirjjálašvuođa girjji dahje iežasgoasttádussan girjji .
Čäällimkiišton pyehtih uáslistiđ 10–29-ihásiih säminuorah , kiäh iä lah almostittám čaabâkirjálâš kirje tâi jieškuástádâs .
Gilvui sáhttá oassálastit eanemustá 4 siiddu teavsttain , muhto gilvoteavsttat sáhttet leat oanehutge .
Kiišton puáhtá uásálistiđ enâmustáá 4 siijđo tevstáin , mut kištodemteevstah pyehtih leđe uánihuboh-uv .
Čállosiid stiila lea friija ja giellan sáhttet leat sáme- ja suomagielat .
Čallui stijlâšlaajâ lii rijjâ já kiellân pyehtih leđe sämikielah já suomâkielâ .
Čállingilvvus leat golbma luohká .
Čäällimkiištoost láá kulmâ rááiđu .
Gilvvohalli luohkká mearrašuvvá agi mielde .
Kištodeijee ráiđu miärášuvá ave mield. .
Luohkáid buoremusat bálkkašuvvojit Sámedikki Nuoraidlávdegoddi-prošeavtta lágidan Sámenuoraid konfereanssas golggotmánu 16. beaivve 2009 Suoločielggis .
Rááiđui pyeremusah palhâšuvvojeh Sämitige Nuorâilävdikodde-haavâ ornim säminuorâi konfereensâst Suáluičielgist 16. roovvâdmánnu 2009 .
Konfereanssas buktojuvvojit lassin ovdan čállingilvvu čállosat .
Lasseen konfereensâst puáhtojeh uáinusân čäällimkištoost finnejum puátuseh .
Duopmárin čállingilvvus leat Rauna Paadar-Leivo ja Mikkal Morottaja .
Tuámárin čäällimkiištoost toimâv Rauna Paadar-Leivo já Mikkal Morottaja .
Gilvoluohkát :
Kištodemrááiđuh :
1. 10–13-jahkásaččat
1. 10–13-ihásiih
2. 13–18-jahkásaččat
2. 13–18-ihásiih
3. 18–29-jahkásaččat
3. 18–29-ihásiih
Čállosat eai máhcahuvvo , muhto dat seailluhuvvojit Sámedikki arkiivvas .
Čalluuh iä macâttuu , pic toh siäiluttuvvojeh Sämitige arkkâduvâst .
Sámi mánáidkulturguovddáža ulbmilin lea doaimmahit prentosa čállingilvvu teavsttain j. 2010 áigge .
Säämi párnáikulttuurkuávdáá ulmen lii toimâttiđ kirje čäällimkišto teevstâin ive 2010 .
Girjji govaid várás čállosiidda sáhttá laktit maiddái fáddái heivvolaš čuovgagovaid dahje tevnnegiid .
Kirje kuvvim várás puáhtá čalluid lahteđ meiddei aartân suáppee čuovâkuuvijd tâi sárgusijd .
Gilvui oassálastit sáhttet deavdit mielčuovvu lobi čállosiid almmustahttima várás .
Kiišton uáslisteeh pyehtih tevdiđ mieldičuávvoo love čallui almostitmân .
Vuollái 18- jahkásaččat galget bivdit fuolaheaddji miehtama .
Vuálá 18-ihásiih kalgeh pivdeđ huolâtteijee mietâmâš .
Čállosiid , maidda merkejuvvojit čálli namma , ahki ja oktavuohtadieđut , galgá doaimmahit maŋimustá golggotmánu 2. beaivve 2009 rádjai .
Čalluid , main lii čällee nommâ , ahe já ohtâvuođâtiäđuh , kalga toimâttiđ majemustáá 2. roovvâdmáánu 2009 räi .
Gilvobarggut sáddejuvvojit čujuhussii :
Kištočalluuh vuolgâttuvvojeh čujottâsân :
Nuoraidlávdegoddi-fidnu / Sámediggi
Nuorâilävdikodde-haahâ / Sämitigge
99800 ANÁR
Lassidieđut :
Lasetiäđuh :
Mánáidkulturguovddáš Nuoraidlávdegoddi-fidnu
Párnáikulttuurkuávdáš Nuorâilävdikodde-haahâ
Doaibmajođiheaddji Petra Biret Magga Prošeaktabargi Anne Länsman
Toimâjođetteijee Petra Biret Magga Proojeektpargee Anne Länsman
petra .
magga ( at ) samediggi .
fi anne .
lansman ( at ) samediggi .
fi