Sámi kulturguovddáža ođđa nammagilvu
Säämi kulttuurkuávdáá uđđâ nommâkišto
fidnu duogáš ja gilvvu njuolggadusat
haavâ tuávááš já kišto njuolgâdusah
Sámi kulturguovddáža ovdanbuktin
Säämi kulttuurkuávdáá oovdânpyehtim
Sámi kulturguovddážii , mii huksejuvvo Anára kirkosiidii Juvdujoga gáddái , bohtet doaibmalanjat Sámediggái , sámekultuvrai gulavaš máŋggabealat doaimmaide ja maiddái sámi oahpahus- ja dutkandoibmii .
Säämi kulttuurkuávdážân , mii huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu riidon , šaddeh toimâvisteh Sämitiigán , sämikulttuurân kullee maaŋgâpiälásâš tooimân sehe säämi máttááttâs- já tutkâmuštooimân .
Dáid lassin vistti dehalaš doaibmasajit leat oktasašlanjat : loaiddastan- , čoahkkin- ja máŋggadoaibmalanjat ja restauráŋŋa , mat leat sajuštuvvan máŋggadoaimma- ja bálvalusfeaskára birra .
Tai lasseen viäsu kuávdášlâš visteh láá maaŋgâtoimâ- já palvâlemsyergi pirrâ čokijdeijee ohtsâšvisteh : lávdástâllâm- , škovlim- já maaŋgâtoimâvisteh sehe raavâdviäsu .
Oktasašlanjaid geavaheapmi lea kulturguovddáža buot doaimmaid dehalaš oassi .
Ohtsâšvistij kevttim lii tehálâš uási ubâ kulttuurkuávdáá tooimâ .
Sámi kulturguovddáža dárkkuhussan lea láhčit sámiide buoret dilálašvuođaid iežas eavttuiguin doalahit ja ovddidit giela , kultuvrra ja ealáhusdoaimma , dikšut ja ovddidit kulturiešráđđema ja maiddái duvdit sámiid almmolaš eallineavttuid ovdáneami . .
Säämi kulttuurkuávdáá uáivilin lii lääččiđ sämmiláid pyerebijd iävtuid alnetoollâđ já ovdediđ jiešiävtulávt kielâs , kulttuuris já iäláttâstooimâs , tipšođ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšem sehe tuárjuđ sämmilij almolâš eellimtile ovdánem .
Lassin guovddáža dárkkuhussan lea buoridit vejolašvuođaid juohkit ja oažžut dieđuid sámiin eamiálbmogin .
Lasseen kuávdáá uáivilin lii pyerediđ máhđulâšvuođâid levâttiđ já finniđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin .
Sámi kulturguovddáš lea ovdasajis dárkkuhuvvon sámiid iežaset geavaheami várás .
Säämi kulttuurkuávdáš lii vuosâsajasávt uáivildum sämmilij jieijâs kiävtun .
Das lea oaivil boahtit Suoma sámiid iešráđđema ja maiddái ealli ja ovdáneaddji sámekultuvrra symbolan , man guovddáš doaibman lea sihke gáhttet árbevirolaš kultuvrra ja maiddái ovddidit ja ođasmahttit sámi servodateallima .
Tast lii meeri šoddâđ Suomâ sämmilij jiešhaldâšem sehe ellee já ovdáneijee sämikulttuur symbool , mon kuávdášlâš toimâlâš uáivilin lii sehe kattiđ ärbivuáválâš kulttuur já ovdediđ sehe uđâsmittiđ säämi ohtsâškodde-eellim .
Čilgejuvvon váldodárkkuhusa lassin kulturguovddáš fállá viiddis , ođđaáigásaš ja alladássásaš oktasašgeavahanlanjaid ( čoahkkin- , auditorio- , máŋggadoaibma- ja loaiddastansajiid ja studiolanjaid ) dihte erenomáš vejolašvuođaid lágidit áidnalunddot birrasis máŋggalágan čoahkkimiid , konfereanssaid ja dáhpáhusaid .
Čielgejum váldu-uáivil lasseen fáálá kulttuurkuávdáš vijđes , uđđâáigásâš já ollâtásásâš ohtsâškevttimvistij ( čuákkim- , auditorio- , maaŋgâtoimâ- já lavdastâllâmsajeh sehe studiovisteh ) áánsust eromâš máhđulâšvuođâid orniđ áinoošlajâsâš pirrâsist maaŋgâmuđušijd čuákkimijd , konfereensâid já tábáhtusâid .
Sámi kulturguovddáš lea dasto seamma áigge nu Suoma sámiid parlameantadállu go kultur- , skuvlen- ja máhttinguovddáš ja maiddái dáhpáhusdállu iešguđetlágan čoahkkimiiguin , musihkka- , filbma- ja teáhterloaiddastemiiguin .
Nuuvtpa säämi kulttuurkuávdáš lii-uv siämmáá-áigásávt sehe Suomâ sämmilij parlamenttáálu já kulttuur- , škovlim- já mättimkuávdáš já meiddei tábáhtustáálu sierâlágán čuákkimijdiskuin , muusik‑ , elleekove- já teatterčáittusijdiskuin .
Nuppiide laktásan oassedoaimmat dorjot nuppiideaset sisdoaluid ja lanjadagaid beales .
Pald-paldluvâi tah uásitooimah tuárjuh nubijdis siskáldâsâidiskuin já vistijdiskuin .
Sámi kulturguovddáža hukseha ja oamasta Senaatti-giddodagat ja dan bruttoviidodat lea sullii 4 800 m² .
Kulttuurkuávdáá huksit já oomâst Seenaat-kiddoduvah já ton bruttovijđodâh lii suullân 4 800 m² .
Huksenfidnu goasttádusárvu lea sullii 12 miljovnna euro , mas EU-ruhtadeami oassi lea 5 miljovnna euro .
Huksimhaavâ budjet lii suullân 12 miljovn eurod , mast EU-ruttâdem uási lii 5 miljovn eurod .
Sámi kulturguovddáža huksen álgá giđđat 2010 ja dat galggašii gárvánit jagi 2012 álggu rádjai .
Kulttuurkuávdáá huksim álgá kiđđuv 2010 já tot kolgâččij valmâštuđ ive 2012 aalgâ räi .
Sámi kulturguovddáža váldoláigolažžan doaibmá Sámediggi , mii láigoha lanjaid eará geavaheaddjiide .
Säämi kulttuurkuávdáá válduláigulâžžân tuáimá Sämitigge , mii tastoo laigut viistijd eres kevtteid .
Sámi oahpahusguovddáš lea Sámedikki lassin dálu nubbi váldogeavaheaddji .
Säämi máttáátâskuávdáš lii Sämitige lasseen táálu nubbe váldukevttee .
Dálu eará geavaheaddjit leat Anára gieldda girjerádjodoaibma , Sámi Duodji rs ( sámeduojáriid searvi ) , SámiSoster rs ( sámiid sosiála- ja dearvvasvuođasuorggi searvi ) , Lappi leanaráđđehus ja Sámeárkiiva ja restauráŋŋa , mat vuođđuduvvojit .
Eres táálu kevtteeh láá Aanaar kieldâ kirjerájutoimâ , Sámi Duodji ry ( säämi tuájárij servi ) , SámiSoster ry ( sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi servi ) , Laapi läänihaldâttâs sehe vuáđudemvuálásiih Säämi arkkâdâh já raavâdviäsu .
Nammagilvvu njuolggadusat :
Nommâkišto njuolgâdusah :
1 .
1 .
Gilvvu dárkkuhussan lea gávdnat Sámi kulturguovddážii , mii huksejuvvo Anára kirkosiidii , dan dárkkuhusa ja doaimma govvideaddji nama .
Kišto uáivilin lii kavnâđ säämi kulttuurkuávdážân , mii huksejuvvoo Aanaar markkânân , ton uáivil já tooimâ kovvejeijee noomâ .
2 .
2 .
Gilvvu lágideaddjin doaibmá Sámediggi .
Kišto uárnejeijen tuáimá Sämitigge .
3 .
3 .
Gilvu lea rabas buohkaide .
Kišto lii puohháid áávus .
4 .
4 .
Gilvoáigi álgá 18.1.2010 ja nohká 17.3.2010 dmu 16 , man rádjai gilvoevttohusat galget joavdat dáid njuolggadusaid 5. čuoggás namuhuvvon čujuhussii .
Kištoäigi álgá 18.1.2010 já nohá 17.3.2010 tme 16.00 , mon räi nommâiävtuttâsah kalgeh leđe sämitiggeest tai njuolgâdusâi 5. saajeest mainâšum čujottâsâst .
Mearreáigge maŋŋá boahtán evttohusat eai váldojuvvo vuhtii .
Kištoääigi maŋa puáttám iävtuttâsah iä valduu vuotân .
5 .
5 .
Gilvui oassálasto jogo nu ahte poastta fáro sáddejuvvojit nammaevttohus ja oassálasti oktavuohtadieđut čujuhussii Saamelaiskäräjät , Angelintie 696 , 99870 Inari dahje buktimiin nammaevttohusa ieš dahje aššeolbmo bokte ovdalis namahuvvon čujuhussii .
Kiišton kalga uásálistiđ poostâ pehti vuolgâtmáin nommâiävtuttâs já uásálistee ohtâvuođâtiäđuid čujottâsân Saamelaiskäräjät , Angelintie 696 , 99870 Inari tâi kevttimáin äššialmaa teikâ pyehtimáin nommâiâvtuttâs persovnlávt ovdeláá mainâšum čujottâsân .
Nammaevttohusa sisttisdoalli giddejuvvon konfeluhttii merkejuvvo dovddaldat " Nammagilvu " .
Nommâiävtuttâs sistetuállee toppum kirjekooverttân merkkejuvvoo tubdâldâh " Nimikilpailu " .
Bealehisvuođa sihkkarastima dihte oassálasti oktavuohtadieđut , nappo namma , čujuhus , telefonnummir ja šleađgapoastačujuhus laktojit evttohussii sierra , giddejuvvon konfeluhtas .
Pelettisvuođâ turviimân uásálistee ohtâvuođâtiäđuh ađai nommâ , čujottâs , puhelinnummeer já šleđgâpostâčujottâs lahtojeh iävtuttâsân sierânâs , toppum kirjekooverttâst , mii liäkkoo árvuštâllâm nuuhâm maŋa já kišto loppâpuáttus čielgâm maŋa .
Eará láhkai doaimmahuvvon evttohusat hilgojuvvojit .
Eres vuovvijn toimâttum iävtuttâsah hilgojuvvojeh .
6 .
6 .
Persovdnadieđut gieđahallojit dušše nammagilvvu oktavuođas , eaige dat luohpaduvvo viidásabbot .
Persovntiäđuh kieđâvuššojeh tuše nommâkišto ohtâvuođâst , iäge toh luovâttuu ovdâskulij .
Nammaevttohusa sádden olbmuid buot persovdnadieđut duššaduvvojit gilvvu nogadettiin .
Nommâiävtuttâs vuolgâttâm ulmui puoh persovntiäđuh tuššâduvvojeh kišto nuuhâm maŋa .
7 .
7 .
Gilvui sáhttá oassálastit eanet go ovttain evttohusain ja daid sáhttá sáddet seamma konfeluhtas .
Kiišton puáhtá uásálistiđ enâbáin-uv ko ovttáin iävtuttâssáin já taid puáhtá vuolgâttiđ siämmáá kirjekooverttâst .
8 .
8 .
Nammaevttohus galgá leat sámegielat , millosepmosit davvisáme- , anáraš- dahje nuortalašgielat .
Nommâiävtuttâs kalga leđe sämikielâlâš , mielâstubbooht tave- , aanaar- tâi nuorttâsämikielâlâš .
Evttohusa sáhttá vuođustallat maiddái suomagillii .
Iävtuttâs puáhtá agâstâllâđ meid suomâkielân .
9 .
9 .
Nammii biddjon gáibádusat
Noomân asâttum vátámâšah
a. Nammagilvvuin ohcco Sámi kulturguovddážii oanehis , deaivilis , milliibáhcci ja čalmmus sámegielat namma , mii govvida kulturguovddáža
a ) Nommâkištoin occoo säämi kulttuurkuávdážân uánihis , pehtilis , mielânpäccee já iäruttuvvee sämikielâlâš noomâ , mii kovvee kulttuurkuávdáá
- kultuvrralaš duogáža ja mearkkašumi ,
- kulttuurlâš uáivil já merhâšume ,
- sámi iešlági ,
- sämmilâš jiešnálásâšvuođâ ,
- viiddis ja máŋggabealat doaimma ja dan
- vijđes já maaŋgâpiälásâš tooimâ sehe ton
- arkitektuvrralaš hápmegiela .
- arkkitehtuurlâš hämikielâ .
Namma ii oaččo leat anus juo seammasullasaš sámevisttis .
Nommâ ij uážu leđe kiävtust siämmáá västideijee säämi viäsust .
b. .
b . )
Evttohusain galgá váldit vuhtii nama čállinhámi ja dadjama .
Iävtuttâsâst kalga väldiđ vuotân noomâ čäällimhäämi já ettâm .
Nama galgá sáhttit álkket sierra gielain dadjat ja njuovžilit sojahit .
Nommâ kalga leđe älkkeht ettâmnáál já sujâttemnáál jieškote-uv kielân .
Sávvo , ahte dat heive maiddái riikkaidgaskasaš ja elektrihkalaš geavaheapmái .
Lii tuáivuttettee et tot suápá meid aalmugijkoskâsâš já šleđgâlâš kiävtun .
c. Nammaevttohusaid galgá vuođustallat .
c ) Nommâiävtuttâsâid kalga agâstâllâđ .
10 .
10 .
Bálkkašanlávdegoddi
Palhâšumelävdikodde
a ) Gilvvu čoavdá 10-lahttosaš bálkkašanlávdegoddi , masa gullet okta ovddasteaddji kulturguovddáža juohke geavaheaddjiorganisašuvnnas ( oktiibuot 8 ovddasteaddji ) ja maiddái ovddasteaddji Senaatti-giddodagain ja kulturguovddáža arkitektuvragilvvu vuoitán plánejeaddjijoavkkus .
a ) Kišto čuávdá 10-jeessânsâš palhâšumelävdikodde , moos kulá ohtâ ovdâsteijee jyehi kulttuurkuávdáá kevtteeorganisaatiost ( ohtsis 8 ovdâsteijed ) sehe ovdâsteijee Seenaat-kiddoduvâin já kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkišto vuáittám vuávájeijeejuávhust .
b . )
b . )
Bálkkašanlávdegottis lea ságajođiheaddji ja várreságajođiheaddji ja maiddái čálli ja veahkkebargi .
Palhâšumelävdikoddeest lii saavâjođetteijee já värisaavâjođetteijee sehe čällee já išedeijee .
c ) Lávdegotti veahkkin doaibmá 4-lahttosaš bargolávdegoddi .
c ) Lävdikode iššeen tuáimá 4-jeessânsâš pargováljukodde .
Lávdegoddi ja dan bargolávdegoddi sáhttet dárbbu mielde geavahit barggus áššedovdiid .
Lävdikodde já ton pargováljukodde pyehtiv táárbu mield kevttiđ pargostis äššitobdeid .
11 .
11 .
Gilvoevttohusat árvvoštallojit namaheapmen .
Kištoiävtuttâsah árvuštâlluvvojeh nomâttemmin .
Vuoitin válljejuvvo buoremusat nammii ásahuvvon gáibádusaid deavdi evttohus .
Vyeitten väljejuvvoo pyeremustáá noomân asâttum vátámâšâid tevdee iävtuttâs .
Gilvvu lágideaddjis lea goittotge nu hálidettiin vuoigatvuohta leat válljekeahttá vuoitin mange evttohusa .
Kišto uárnejeijest lii kuittâg vuoigâdvuotâ nuuvt haalijddijn leđe valjiihánnáá vyeitten maiden iävtuttâsâid .
12 .
12 .
Bálkkašumit
Palhâšumeh
a ) Vuoitievttohusa bargi bálkkašuvvo 1 000 euroin .
a ) Vyeitteeiävtuttâs tahhee palhâšuvvoo 1 000 euroin .
b ) Jos máŋga oassálasti leat evttohan seamma nama , bálkkašupmi juhkko sin gaskkas .
13 .
13 .
Gilvvu lágideaddji oažžu buot vuoigatvuođaid vuoitán evttohussii .
Kišto uárnejeijee uážžu puoh vuoigâdvuođâid vuáittám iävtuttâsân .
Lágideaddjis lea maiddái vuoigatvuohta nuppástuhttit dahje leat geavatkeahttá nama .
Uárnejeijest lii meiddei vuoigâdvuotâ rievdâdiđ tâi leđe kevtihánnáá noomâ .
14 .
Kišto kyeskee máhđulijd koččâmâššáid västid säämi kulttuurkuávdášhaavâ proojeekthovdâ Juha Guttorm , puh. .
0400-142518 já šleđgâpostâ Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan , aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen .
15 .
15 .
Gilvvu guoski almmuhus olggosaddo čuovvovaš aviissain : Ávvir , Lapin Kansa , Enontekiön Sanomat , Inarilainen ja Sompio .
Kišto kyeskee almottâs olgosadeluvvoo čuávvoo aavisijn ; Á vvir , Lapin Kansa , Enontekiön Sanomat , Inarilainen já Sompio .
Lassin dan sáhttá lohkat Sámedikki ruoktosiidduin http://www.samediggi.fi / .
Lasseen almottâs lii luuhâmnáál Sämitige päikkisiijđoin www.samediggi.fi
Mildosat : Sámi kulturguovddáža arkitektuvragilvvu prográmma ja gilvvu árvvoštallanbeavdegirji ja maiddái maŋimuš hámusgovat ja - tevnnegat arkitektuvragilvvu vuoitán ađa - nammasaš evttohusas .
Lahtoseh : Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkišto ohjelm já kišto árvuštâllâmpevdikirje sehe majemuuh hammiittâskoveh já - sárguseh arkkitehtuurikišto vuáittám ađa ( oođâ ) - nommâsâš iävtuttâsâst .
Mildosiidda sáhttá oahpásmuvvat Sámedikki ruoktosiidduin dahje Sámedikki guovddášdoaimmahagas Anára Rivdolas , čujuhus Angelintie 696 .
Lahtosáid puáhtá uápásmuđ Sämitige päikkisiijđoin tâi tige váldutoimâttuvâst Aanaar Rivdulist , čujottâs Angelintie 696 .
Vuosttas nammagilvui boahtán dohkkehuvvon evttohusat
Vuossâmuu nommâkiišton puáttám tuhhiittum iävtuttâsah .