Sámi kulturguovddáža ođđa nammagilvu Säämi kulttuurkuávdáá uđđâ nommâkišto fidnu duogáš ja gilvvu njuolggadusat haavâ tuávááš já kišto njuolgâdusah Sámi kulturguovddáža ovdanbuktin Säämi kulttuurkuávdáá oovdânpyehtim Sámi kulturguovddážii , mii huksejuvvo Anára kirkosiidii Juvdujoga gáddái , bohtet doaibmalanjat Sámediggái , sámekultuvrai gulavaš máŋggabealat doaimmaide ja maiddái sámi oahpahus- ja dutkandoibmii . Säämi kulttuurkuávdážân , mii huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu riidon , šaddeh toimâvisteh Sämitiigán , sämikulttuurân kullee maaŋgâpiälásâš tooimân sehe säämi máttááttâs- já tutkâmuštooimân . Dáid lassin vistti dehalaš doaibmasajit leat oktasašlanjat : loaiddastan- , čoahkkin- ja máŋggadoaibmalanjat ja restauráŋŋa , mat leat sajuštuvvan máŋggadoaimma- ja bálvalusfeaskára birra . Tai lasseen viäsu kuávdášlâš visteh láá maaŋgâtoimâ- já palvâlemsyergi pirrâ čokijdeijee ohtsâšvisteh : lávdástâllâm- , škovlim- já maaŋgâtoimâvisteh sehe raavâdviäsu . Oktasašlanjaid geavaheapmi lea kulturguovddáža buot doaimmaid dehalaš oassi . Ohtsâšvistij kevttim lii tehálâš uási ubâ kulttuurkuávdáá tooimâ . Sámi kulturguovddáža dárkkuhussan lea láhčit sámiide buoret dilálašvuođaid iežas eavttuiguin doalahit ja ovddidit giela , kultuvrra ja ealáhusdoaimma , dikšut ja ovddidit kulturiešráđđema ja maiddái duvdit sámiid almmolaš eallineavttuid ovdáneami . . Säämi kulttuurkuávdáá uáivilin lii lääččiđ sämmiláid pyerebijd iävtuid alnetoollâđ já ovdediđ jiešiävtulávt kielâs , kulttuuris já iäláttâstooimâs , tipšođ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšem sehe tuárjuđ sämmilij almolâš eellimtile ovdánem . Lassin guovddáža dárkkuhussan lea buoridit vejolašvuođaid juohkit ja oažžut dieđuid sámiin eamiálbmogin . Lasseen kuávdáá uáivilin lii pyerediđ máhđulâšvuođâid levâttiđ já finniđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin . Sámi kulturguovddáš lea ovdasajis dárkkuhuvvon sámiid iežaset geavaheami várás . Säämi kulttuurkuávdáš lii vuosâsajasávt uáivildum sämmilij jieijâs kiävtun . Das lea oaivil boahtit Suoma sámiid iešráđđema ja maiddái ealli ja ovdáneaddji sámekultuvrra symbolan , man guovddáš doaibman lea sihke gáhttet árbevirolaš kultuvrra ja maiddái ovddidit ja ođasmahttit sámi servodateallima . Tast lii meeri šoddâđ Suomâ sämmilij jiešhaldâšem sehe ellee já ovdáneijee sämikulttuur symbool , mon kuávdášlâš toimâlâš uáivilin lii sehe kattiđ ärbivuáválâš kulttuur já ovdediđ sehe uđâsmittiđ säämi ohtsâškodde-eellim . Čilgejuvvon váldodárkkuhusa lassin kulturguovddáš fállá viiddis , ođđaáigásaš ja alladássásaš oktasašgeavahanlanjaid ( čoahkkin- , auditorio- , máŋggadoaibma- ja loaiddastansajiid ja studiolanjaid ) dihte erenomáš vejolašvuođaid lágidit áidnalunddot birrasis máŋggalágan čoahkkimiid , konfereanssaid ja dáhpáhusaid . Čielgejum váldu-uáivil lasseen fáálá kulttuurkuávdáš vijđes , uđđâáigásâš já ollâtásásâš ohtsâškevttimvistij ( čuákkim- , auditorio- , maaŋgâtoimâ- já lavdastâllâmsajeh sehe studiovisteh ) áánsust eromâš máhđulâšvuođâid orniđ áinoošlajâsâš pirrâsist maaŋgâmuđušijd čuákkimijd , konfereensâid já tábáhtusâid . Sámi kulturguovddáš lea dasto seamma áigge nu Suoma sámiid parlameantadállu go kultur- , skuvlen- ja máhttinguovddáš ja maiddái dáhpáhusdállu iešguđetlágan čoahkkimiiguin , musihkka- , filbma- ja teáhterloaiddastemiiguin . Nuuvtpa säämi kulttuurkuávdáš lii-uv siämmáá-áigásávt sehe Suomâ sämmilij parlamenttáálu já kulttuur- , škovlim- já mättimkuávdáš já meiddei tábáhtustáálu sierâlágán čuákkimijdiskuin , muusik‑ , elleekove- já teatterčáittusijdiskuin . Nuppiide laktásan oassedoaimmat dorjot nuppiideaset sisdoaluid ja lanjadagaid beales . Pald-paldluvâi tah uásitooimah tuárjuh nubijdis siskáldâsâidiskuin já vistijdiskuin . Sámi kulturguovddáža hukseha ja oamasta Senaatti-giddodagat ja dan bruttoviidodat lea sullii 4 800 m² . Kulttuurkuávdáá huksit já oomâst Seenaat-kiddoduvah já ton bruttovijđodâh lii suullân 4 800 m² . Huksenfidnu goasttádusárvu lea sullii 12 miljovnna euro , mas EU-ruhtadeami oassi lea 5 miljovnna euro . Huksimhaavâ budjet lii suullân 12 miljovn eurod , mast EU-ruttâdem uási lii 5 miljovn eurod . Sámi kulturguovddáža huksen álgá giđđat 2010 ja dat galggašii gárvánit jagi 2012 álggu rádjai . Kulttuurkuávdáá huksim álgá kiđđuv 2010 já tot kolgâččij valmâštuđ ive 2012 aalgâ räi . Sámi kulturguovddáža váldoláigolažžan doaibmá Sámediggi , mii láigoha lanjaid eará geavaheaddjiide . Säämi kulttuurkuávdáá válduláigulâžžân tuáimá Sämitigge , mii tastoo laigut viistijd eres kevtteid . Sámi oahpahusguovddáš lea Sámedikki lassin dálu nubbi váldogeavaheaddji . Säämi máttáátâskuávdáš lii Sämitige lasseen táálu nubbe váldukevttee . Dálu eará geavaheaddjit leat Anára gieldda girjerádjodoaibma , Sámi Duodji rs ( sámeduojáriid searvi ) , SámiSoster rs ( sámiid sosiála- ja dearvvasvuođasuorggi searvi ) , Lappi leanaráđđehus ja Sámeárkiiva ja restauráŋŋa , mat vuođđuduvvojit . Eres táálu kevtteeh láá Aanaar kieldâ kirjerájutoimâ , Sámi Duodji ry ( säämi tuájárij servi ) , SámiSoster ry ( sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi servi ) , Laapi läänihaldâttâs sehe vuáđudemvuálásiih Säämi arkkâdâh já raavâdviäsu . Nammagilvvu njuolggadusat : Nommâkišto njuolgâdusah : 1 . 1 . Gilvvu dárkkuhussan lea gávdnat Sámi kulturguovddážii , mii huksejuvvo Anára kirkosiidii , dan dárkkuhusa ja doaimma govvideaddji nama . Kišto uáivilin lii kavnâđ säämi kulttuurkuávdážân , mii huksejuvvoo Aanaar markkânân , ton uáivil já tooimâ kovvejeijee noomâ . 2 . 2 . Gilvvu lágideaddjin doaibmá Sámediggi . Kišto uárnejeijen tuáimá Sämitigge . 3 . 3 . Gilvu lea rabas buohkaide . Kišto lii puohháid áávus . 4 . 4 . Gilvoáigi álgá 18.1.2010 ja nohká 17.3.2010 dmu 16 , man rádjai gilvoevttohusat galget joavdat dáid njuolggadusaid 5. čuoggás namuhuvvon čujuhussii . Kištoäigi álgá 18.1.2010 já nohá 17.3.2010 tme 16.00 , mon räi nommâiävtuttâsah kalgeh leđe sämitiggeest tai njuolgâdusâi 5. saajeest mainâšum čujottâsâst . Mearreáigge maŋŋá boahtán evttohusat eai váldojuvvo vuhtii . Kištoääigi maŋa puáttám iävtuttâsah iä valduu vuotân . 5 . 5 . Gilvui oassálasto jogo nu ahte poastta fáro sáddejuvvojit nammaevttohus ja oassálasti oktavuohtadieđut čujuhussii Saamelaiskäräjät , Angelintie 696 , 99870 Inari dahje buktimiin nammaevttohusa ieš dahje aššeolbmo bokte ovdalis namahuvvon čujuhussii . Kiišton kalga uásálistiđ poostâ pehti vuolgâtmáin nommâiävtuttâs já uásálistee ohtâvuođâtiäđuid čujottâsân Saamelaiskäräjät , Angelintie 696 , 99870 Inari tâi kevttimáin äššialmaa teikâ pyehtimáin nommâiâvtuttâs persovnlávt ovdeláá mainâšum čujottâsân . Nammaevttohusa sisttisdoalli giddejuvvon konfeluhttii merkejuvvo dovddaldat " Nammagilvu " . Nommâiävtuttâs sistetuállee toppum kirjekooverttân merkkejuvvoo tubdâldâh " Nimikilpailu " . Bealehisvuođa sihkkarastima dihte oassálasti oktavuohtadieđut , nappo namma , čujuhus , telefonnummir ja šleađgapoastačujuhus laktojit evttohussii sierra , giddejuvvon konfeluhtas . Pelettisvuođâ turviimân uásálistee ohtâvuođâtiäđuh ađai nommâ , čujottâs , puhelinnummeer já šleđgâpostâčujottâs lahtojeh iävtuttâsân sierânâs , toppum kirjekooverttâst , mii liäkkoo árvuštâllâm nuuhâm maŋa já kišto loppâpuáttus čielgâm maŋa . Eará láhkai doaimmahuvvon evttohusat hilgojuvvojit . Eres vuovvijn toimâttum iävtuttâsah hilgojuvvojeh . 6 . 6 . Persovdnadieđut gieđahallojit dušše nammagilvvu oktavuođas , eaige dat luohpaduvvo viidásabbot . Persovntiäđuh kieđâvuššojeh tuše nommâkišto ohtâvuođâst , iäge toh luovâttuu ovdâskulij . Nammaevttohusa sádden olbmuid buot persovdnadieđut duššaduvvojit gilvvu nogadettiin . Nommâiävtuttâs vuolgâttâm ulmui puoh persovntiäđuh tuššâduvvojeh kišto nuuhâm maŋa . 7 . 7 . Gilvui sáhttá oassálastit eanet go ovttain evttohusain ja daid sáhttá sáddet seamma konfeluhtas . Kiišton puáhtá uásálistiđ enâbáin-uv ko ovttáin iävtuttâssáin já taid puáhtá vuolgâttiđ siämmáá kirjekooverttâst . 8 . 8 . Nammaevttohus galgá leat sámegielat , millosepmosit davvisáme- , anáraš- dahje nuortalašgielat . Nommâiävtuttâs kalga leđe sämikielâlâš , mielâstubbooht tave- , aanaar- tâi nuorttâsämikielâlâš . Evttohusa sáhttá vuođustallat maiddái suomagillii . Iävtuttâs puáhtá agâstâllâđ meid suomâkielân . 9 . 9 . Nammii biddjon gáibádusat Noomân asâttum vátámâšah a. Nammagilvvuin ohcco Sámi kulturguovddážii oanehis , deaivilis , milliibáhcci ja čalmmus sámegielat namma , mii govvida kulturguovddáža a ) Nommâkištoin occoo säämi kulttuurkuávdážân uánihis , pehtilis , mielânpäccee já iäruttuvvee sämikielâlâš noomâ , mii kovvee kulttuurkuávdáá - kultuvrralaš duogáža ja mearkkašumi , - kulttuurlâš uáivil já merhâšume , - sámi iešlági , - sämmilâš jiešnálásâšvuođâ , - viiddis ja máŋggabealat doaimma ja dan - vijđes já maaŋgâpiälásâš tooimâ sehe ton - arkitektuvrralaš hápmegiela . - arkkitehtuurlâš hämikielâ . Namma ii oaččo leat anus juo seammasullasaš sámevisttis . Nommâ ij uážu leđe kiävtust siämmáá västideijee säämi viäsust . b. . b . ) Evttohusain galgá váldit vuhtii nama čállinhámi ja dadjama . Iävtuttâsâst kalga väldiđ vuotân noomâ čäällimhäämi já ettâm . Nama galgá sáhttit álkket sierra gielain dadjat ja njuovžilit sojahit . Nommâ kalga leđe älkkeht ettâmnáál já sujâttemnáál jieškote-uv kielân . Sávvo , ahte dat heive maiddái riikkaidgaskasaš ja elektrihkalaš geavaheapmái . Lii tuáivuttettee et tot suápá meid aalmugijkoskâsâš já šleđgâlâš kiävtun . c. Nammaevttohusaid galgá vuođustallat . c ) Nommâiävtuttâsâid kalga agâstâllâđ . 10 . 10 . Bálkkašanlávdegoddi Palhâšumelävdikodde a ) Gilvvu čoavdá 10-lahttosaš bálkkašanlávdegoddi , masa gullet okta ovddasteaddji kulturguovddáža juohke geavaheaddjiorganisašuvnnas ( oktiibuot 8 ovddasteaddji ) ja maiddái ovddasteaddji Senaatti-giddodagain ja kulturguovddáža arkitektuvragilvvu vuoitán plánejeaddjijoavkkus . a ) Kišto čuávdá 10-jeessânsâš palhâšumelävdikodde , moos kulá ohtâ ovdâsteijee jyehi kulttuurkuávdáá kevtteeorganisaatiost ( ohtsis 8 ovdâsteijed ) sehe ovdâsteijee Seenaat-kiddoduvâin já kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkišto vuáittám vuávájeijeejuávhust . b . ) b . ) Bálkkašanlávdegottis lea ságajođiheaddji ja várreságajođiheaddji ja maiddái čálli ja veahkkebargi . Palhâšumelävdikoddeest lii saavâjođetteijee já värisaavâjođetteijee sehe čällee já išedeijee . c ) Lávdegotti veahkkin doaibmá 4-lahttosaš bargolávdegoddi . c ) Lävdikode iššeen tuáimá 4-jeessânsâš pargováljukodde . Lávdegoddi ja dan bargolávdegoddi sáhttet dárbbu mielde geavahit barggus áššedovdiid . Lävdikodde já ton pargováljukodde pyehtiv táárbu mield kevttiđ pargostis äššitobdeid . 11 . 11 . Gilvoevttohusat árvvoštallojit namaheapmen . Kištoiävtuttâsah árvuštâlluvvojeh nomâttemmin . Vuoitin válljejuvvo buoremusat nammii ásahuvvon gáibádusaid deavdi evttohus . Vyeitten väljejuvvoo pyeremustáá noomân asâttum vátámâšâid tevdee iävtuttâs . Gilvvu lágideaddjis lea goittotge nu hálidettiin vuoigatvuohta leat válljekeahttá vuoitin mange evttohusa . Kišto uárnejeijest lii kuittâg vuoigâdvuotâ nuuvt haalijddijn leđe valjiihánnáá vyeitten maiden iävtuttâsâid . 12 . 12 . Bálkkašumit Palhâšumeh a ) Vuoitievttohusa bargi bálkkašuvvo 1 000 euroin . a ) Vyeitteeiävtuttâs tahhee palhâšuvvoo 1 000 euroin . b ) Jos máŋga oassálasti leat evttohan seamma nama , bálkkašupmi juhkko sin gaskkas . 13 . 13 . Gilvvu lágideaddji oažžu buot vuoigatvuođaid vuoitán evttohussii . Kišto uárnejeijee uážžu puoh vuoigâdvuođâid vuáittám iävtuttâsân . Lágideaddjis lea maiddái vuoigatvuohta nuppástuhttit dahje leat geavatkeahttá nama . Uárnejeijest lii meiddei vuoigâdvuotâ rievdâdiđ tâi leđe kevtihánnáá noomâ . 14 . Kišto kyeskee máhđulijd koččâmâššáid västid säämi kulttuurkuávdášhaavâ proojeekthovdâ Juha Guttorm , puh. . 0400-142518 já šleđgâpostâ Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan , aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen . 15 . 15 . Gilvvu guoski almmuhus olggosaddo čuovvovaš aviissain : Ávvir , Lapin Kansa , Enontekiön Sanomat , Inarilainen ja Sompio . Kišto kyeskee almottâs olgosadeluvvoo čuávvoo aavisijn ; Á vvir , Lapin Kansa , Enontekiön Sanomat , Inarilainen já Sompio . Lassin dan sáhttá lohkat Sámedikki ruoktosiidduin http://www.samediggi.fi / . Lasseen almottâs lii luuhâmnáál Sämitige päikkisiijđoin www.samediggi.fi Mildosat : Sámi kulturguovddáža arkitektuvragilvvu prográmma ja gilvvu árvvoštallanbeavdegirji ja maiddái maŋimuš hámusgovat ja - tevnnegat arkitektuvragilvvu vuoitán ađa - nammasaš evttohusas . Lahtoseh : Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkišto ohjelm já kišto árvuštâllâmpevdikirje sehe majemuuh hammiittâskoveh já - sárguseh arkkitehtuurikišto vuáittám ađa ( oođâ ) - nommâsâš iävtuttâsâst . Mildosiidda sáhttá oahpásmuvvat Sámedikki ruoktosiidduin dahje Sámedikki guovddášdoaimmahagas Anára Rivdolas , čujuhus Angelintie 696 . Lahtosáid puáhtá uápásmuđ Sämitige päikkisiijđoin tâi tige váldutoimâttuvâst Aanaar Rivdulist , čujottâs Angelintie 696 . Vuosttas nammagilvui boahtán dohkkehuvvon evttohusat Vuossâmuu nommâkiišton puáttám tuhhiittum iävtuttâsah .