Bohccostallit – joavku Avvilis ovddasta sámenuoraid Oulus Bohccostallit – juávkku Avelist oovdâst säminuorâid Oulust Avvila vuolleskuvlla Avveel vyeliškoovlâ Bohccostallit – dánsunjoavku dolle riikaviidosaš MOVES – dánsundáhpáhussii Oului ovddastit sámenuoraid miessemánu 20.-22. beaivvi . – tanssâjuávkku vuálgá ovdâstiđ säminuorâid väldikodálii MOVES - tanssâtábáhtusân , mii uárnejuvvoo 20. – 22. vyesimáánu Oulust . Joavkku jođiheaddji , oahpaheaddji Bigga-Helena Magga muitala , ahte sii ožžo idéa dánsui jakutialaš Sykkys – dánsajoavkkus , man sii oidne Ijahis Idja – musihkkadáhpáhusas Anáris borgemánus 2010 . Juávhu stivrejeijee , máttáátteijee Bigga-Helena Magga muštâlij , et sun finnij idea taansân jakutialii – tanssâjuávhust , mii lávdástâlâi Anarist Ijâttis ijjâ – muusiktábáhtusâst porgemáánust 2010 . Sámenuoraid dáiddadáhpáhussii Ohcejoga skuvlii čoahkkanedje njukčamánu maŋimuš beaivvi badjelaš 350 máná ja nuora ovttas oahpaheaddjiiguin Suoma Sámi skuvllain . Säminuorâi taaidâtábáhtus čokkij njuhčâmáánu majemuu peeivi Ucjuv kirkkosiijdâ škoovlân paijeel 350 párnážid já nuorrâd stivrejeijeidiskuin sämikuávlu škoovlâin . Ohcejohkalaš Titta Rasmus , guhte jođihii dáhpáhusa ovttas anáralaš Mikke Näkkäläjärviin , álggahii Sámi soga lávlaga masa buohkat serve mielde . Ucjuvlâš Titta Rasmus , kote jođettij tábáhtus aanaarlâš Mikke Näkkäläjärvijn , algâttij Säämi suuvâ lavluu moos keččeeh uásálistii . Ohcejoga easka válljejuvvon gielddahoavda Matti Korkala buvttii dáhpáhussii dearvvuođaid gieldda bealis . Ucjuv kieskâd väljejum kieldâhovdâ Matti Korkala puovtij tilálâšvuotân kieldâ tiervâttâs . Dánsunčájáhusat besse álgit dan maŋŋá go ohcejohkalaš nuoraid joavkku Moivvas lei lávlon ja čuojahan . Tanssâčáittuseh pessii joton ko páihálij nuorâi bändi Moivvas lâi suáittám . Dáhpáhusa váldotemán lei dánsa riikkaviidosaš Nuorra Kultuvra – dáhpáhusa njuolggadusaid mielde . Tábáhtus válduteeman lâi väldikodálii Nuorâ Kulttuur – tábáhtus miäldásávt tanssâ . Ohcejohkii ledje almmuhan mielde 13 joavkku ja okta ovttaskas dánsu , ja oktiibuot lávddi ala dánso lagabui čuođi nuora . Ucjuuhân al-mottettii 13 juávkkud sehe ohtâ soolotánssájeijee , já ohtsis läävdi alne tánssájii aldasáid čyeti nuorrâd . Šlájain bivnnuheamos lei modearna dánsa , man lassin oinniimet maiddái gáhtadánssa ja etnihkalaš dánssaid . Šlaajâin pivnohumos lâi tááláštanssâ , mon lasseen lijji kátutaansah sehe etnisiih taansah . Dánsungilvvu duopmáriin ledje Tiina Sanila-Aikio Anáris , Solgryn Bär Deanus ja Anna Näkkäläjärvi Ohcejogas . Tanssâkavalkaad ruámárin toimii Tiina Sanila-Aikio Anarist , Solgryn Bär Tiänust sekä Anna Näkkäläjärvi Ucjuuvâst . Sámediggi jugii nuoraide stipeanddaid movttiidan dihte sin joatkit dánsuma . Sämitigge juovij stipendijd tanssâpuđâldâs juátkim movtijditmân . Stipeanddaid ožžo Gáregasnjárgga Sápmi salmiak – joavku sihke 8-jahkasaš solodánsu Biret-Inga Pieski , Eanodaga logahaga Oarjánnieiddat , Vuohču skuvlla Vuohču Ritmajoavkku , Avvila logahaga joavku Villasat sihke Avvila vuolleskuvlla joavku Bohccostallit . Stipendijd ožžuu Kärigâsnjaargâ Sápmi salmiak – juávkku sehe 8-ihásâš soolotánssájeijee Biret-Inga Pieski , Iänuduv luvâttuv Oarjánnieiddat , Vuáču škoovlâ Vuohču Ritmajoavkku , Avveel luvâttuv juávkku Villasat sehe Avveel vyeliškoovlâ juávkku Bohccostallit . Dáid lassin dánsungilvui oassálaste Muzehat ja The Kids Gáregasnjárggas , Geishat , Nauhattaret ja Systema Ohcejogas sihke Skä ´mm Čeavetjávrris . Mainâšum juávhui lasseen kavalkadist lávdástellii Muzehat já The Kids Kärigâsnjaargâst , Geishat , Nauhattaret já Systema Ucjuuvâst sehe Skä ´mm Čevetjäävrist . Njuorggáma guokte joavkku Njuorggán sihke Áron ja Juuso eaba váidalahtti gal beassange dán vuoru čájehit dáidduideaset , vaikko joavkkut ledje almmuhuvvon fárrui . Vaidâlittee , et Njuárgám kyehti juávhu Njuorggán sehe Áron ja Juuso iä puáhtámgin lávdástâllâđ , veikkâ lijjii almottâttâm . Dánsungilvvohallama lassin Ohcejogas ordnejuvvojedje miehtá beaivvi iešguđetlágan bargobájit , maid ordnemis fuolahii Sámediggi Johtti Nuorra – projeakta , jođiheaddjin Anne Kirste Aikio . Tanssâkavalkaad lasseen uárnejuvvojii Ucjuuvâst peeivi miätá jieškote-uvlágáneh pargopáájáh , moi orniimist västidij Sämitige haldâšem já Anne Kirste Aikio jodettem Johtti Nuorra – proojeekt . Fáddán ledje “ hutkás duodji ” , silbabarggut , govaid gieđahallan , gákti , band – čuojaheapmi ja rap – musihkka . Arttân llijjii kreatiivlâš puđâldem , silbâtyejeh , kovekieđâvuššâm , sämimáccuhân kárvudâttâm , bändisuáittu sehe rap-muusik . Viššaleamos guhkesmátkkálaččat idjadedje Ohcejoga skuvllas beassan dihtii oassálastit bargobájiide juo iđđedis ovdal dánsunčájáhusaid álgima . Movtigumoseh kuhesmáđháliih ijâstellii Ucjuv škoovlâst vâi peessih uásálistiđ pargopáájáid tállán iđedist ovdil tanssâkišto algâttem . Bargobájiide livčče leamašan eanet movttegis oassálastit go ledje áigi ja lanjat . Pargopáájáid liččii lamaš haluliih eenâb ko äigi já sajeh adelii piärán . Bargobájiin bivnnuheamos lei silbaduodji . Pivnohumos páájáin lâi silbâtyejipáájá . Dáiddadáhpáhus lihkostuvai hui bures . Taaidâtábáhtus lâi uáli pyereest luhostum . Dáhpáhusas lea áinge erenoamáš dehálaš sadji sámemánáid ja – nuoraid ja sin oahpaheaddjjid deaivvadanbáikin . Tot lii siäiluttâm sajattuvâs sämipárnái já – nuorâi sehe sii máttáátteijei tehálâžžân teivâdensaijeen . Dasa lassin dat fállá vejolašvuođa buktit ovdan skuvllaid máhttu ja kulturdoaimma . Lasseen tot fáálá máhđulâšvuođâ pyehtiđ uáinusân škoovlâi mättim já kulttuurpuđâldâs . Boahtte jagi riikaviidosaš temán lea musihkka , ja doaivvu mielde dalle šaddá stuorát dáiddadáhpáhusa go goassege ovdal ođđa sámekulturguovddážis Sajosis Anáris . Puáttee ive lii väldikodálâš teeman muusik , já juurdân lii orniđ Säminuorâi taaidâtábáhtus stuárráábin ko kuássin uđđâ kulttuurkuávdáást Sajosist . Koveh : Hannu Kangasniemi