Sámedikki nuoraidráđđi Sämitige nuorâirääđi Nuoraidčálli fástida Nuorâičällee västid Diidalámpá lea riikkaviidosaš mánáidkulturguovddážiid fierpmádat – muhto mii lea Skáhppu ? Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu ? Binna Bánna mánáid radio Binna Bánna párnái radio Unna Junná álggii jagis 2007 Unna Junná aalgij ive 2007 Unna Junná video Njoammil Njuámmil Suoma Sámi Nuorat Rájehis sámenuorat Räjittes säminuorah Nuorat lagašgovas Nuorah aldakooveest Pilvi álggaha Pilvi aalgât ollâopâttuvâst Uccâ uábáš Mun gal guoran máttaráddján Mun kal kuorâm madâräijihâm Niiles Cokka fal ná SomBy Muu hobby Kárvudât peri návt Sámenuoraid dáiddadáhpáhus Säminuorâi taaidâtábáhtus Dáiddadáhpáhus govvaráidu Taaidâtábáhtus koveráiđu Lean 17 jagi dassá Lappeenrantas riegádan nuortalaš nieida . Lam 17 ihheed tassaaš Lappeenrantaast šoddâm nuorttâsämmilâš nieidâ . Mu eallima vuosttas mánotbajiid ássen bearrašiinnán Imatras , gos jagi 1994 loahpas fárriimet dálá ruoktogillái Čeavetjávrái . Elimâm vuossâmuid mánuppoojijd aassim perruinân Imatrast , kost ive 1994 loopâst varrijm tááláá päikkisiijdân Čevetjáávrán . Dáppe lean čađahan vuođđoskuvlla eatnigiellanan nuortalašgiella , daid osiin go dat leamašan vejolaš . Tääbbim lam čođâldittám vuáđuškoovlâ eenikielâinân nuorttâsämikielân , tain oosijn main tot lii lamaš máhđulâš . Dál ( 2011 ) lean skuvllas Avvila logahagas , gos nuortalašgiela lassin lean lohkagoahtán maid davvisámegiela . Tääl ( 2011 ) lam škoovlâst Avveel luvâttuvâst , kost nuorttâsämikielâ paaldâst lam luvâškuáttám meid tavesämikielâ . Mu lassin bearrašii gullet eadni , áhčči sihke stuorraviellja ja unnaviellja . Muu lasseen perrui kuleh enni , eeči sehe stuorrâviljâ já uccâviiljâš . Boazodoallu lea dehálaš ealáhus bearrašis ja leamašange vieljaidanguin unnivuođa rájes mielde boazobargguin . Puásuituálu lii tehálâš iäláttâs mii perrust já lam-uv viljâinân lamaš uccevuođâ rääjist mieldi puásuipargoin . Mun lean bajásšaddan nuortalašgiela ja - kultuvrra gaskkas : áhčči lea hállan álo nuortalašgiela ja nugo dadjen , leamašan boazobargguin mielde . Mun lam šoddâm nuorttâsämikielâ já kulttuur kooskâst : eeči lii sárnum ovttuu nuorttâsämikielâ já nuuvtko ettim , te puásuipargoin lam šoddâm leđe mieldi . Katrilla lean dánson birra Suoma ja vehá olgoriikkainge . Katril lam šoddâm tánssáđ pirrâ Suomâ já ucánjáhháá olgoenâmijn-uv . Sámegiella ja - kultuvra leat munnje dehálaččat ja logahaga maŋŋá hálidivččenge stuđeret nuortalašgiela oahpaheaddjin ja fárret ruovttoluotta Čeavetjávrái stuđeremiid maŋŋá . Sämikielâ ja kulttuur láá munjin teháliih já luvâttuv maŋa halijdiččim-uv luuhâđ nuorttâsämikielâ máttáátteijen já varriđ oppâi maŋa maasâd Čevetjáávrán . Dahje jos in aiddo oahpaheaddjin , de goittot hálidivččen bargat mannu láhkái giela ja/dahje kultuvrra suorggis . Tâi jis jiem aaibâs mattáátteijen , te aainâs halijdiččim porgâđ mahtnii kielâ já / tâi kulttuur syergist . Sápmelašvuohta lea stuorra oassi mu ja anán árvvus iežan máttuid Sämmilâšvuotâ lii stuorrâ uási muu eellim já lam čiävláá madduinân .