Sámedikki nuoraidráđđi
Sämitige nuorâirääđi
Nuoraidčálli fástida
Nuorâičällee västid
Diidalámpá lea riikkaviidosaš mánáidkulturguovddážiid fierpmádat – muhto mii lea Skáhppu ?
Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu ?
Binna Bánna mánáid radio
Binna Bánna párnái radio
Unna Junná álggii jagis 2007
Unna Junná aalgij ive 2007
Unna Junná video
Njoammil
Njuámmil
Suoma Sámi Nuorat
Rájehis sámenuorat
Räjittes säminuorah
Nuorat lagašgovas
Nuorah aldakooveest
Pilvi álggaha
Pilvi aalgât ollâopâttuvâst
Uccâ uábáš
Mun gal guoran máttaráddján
Mun kal kuorâm madâräijihâm
Niiles
Cokka fal ná
SomBy Muu hobby
Kárvudât peri návt
Sámenuoraid dáiddadáhpáhus
Säminuorâi taaidâtábáhtus
Dáiddadáhpáhus govvaráidu
Taaidâtábáhtus koveráiđu
Lasse Lehtola ( 2011 )
Lean dákkár 17-jahkásaš badjealbmá álgu .
Lasse Lehtola ( 2011 ) Mun lam tággáár 17-ihásâš puásuialmaa algâ .
Ásan Solojávrris , mii lea sullii 15 km Anáris Gihttela guvlui ja dat lea dakkár smávva giláš , jos dan dakkárin sáhttá gohčodit .
Mun aasâm Solojäävrist , mii lii suullân 15 km Anarist Kittâl kuávlun já tot lii tággáár uccâ siijdâš , jis taam tagarin puáhtá nabdeđ .
Mu bearrašii gullet guokte oappá , geat leaba mu boarrásabbot ja dasto eadni ja áhčči .
Muu perrui kuleh kyehti uábi , kiäh lává must puárásuboh já tastoo enni já eeči .
Stuđeren dál Sámi oahpahusguovddážis Doaivonjárggas boazodoalu ja dál lea nubbi jahki mannamin ja okta jahki vel dán giđa ( 2011 ) maŋŋá .
Oopâm tääl Säämi máttááttâskuávdáást Tuáivunjaargâst puásuituálu já tääl lii monâmin nubbe ihe já ohtâ lii vala taam kiiđâ ( 2011 ) maŋa .
Skuvlla maŋŋá livččii oaivil álgit boazobargguide .
Škoovlâ maŋa ličij juurdâ riemmâđ puásuipargoid .
Áiggeádjin leat goit guolástus ja meahcis johtin .
Puđâldâsah láá aainâs kuálástus já meecist jotteem .
Sápmelašvuohta lea munnje dehálaš , dasgo guktot mu sogat gullet badjesogaide ja dan mielde musge lea šaddan badjealmmái iige ná livčče , jos in livčče sápmelaš .
Sämmilâšvuotâ lii munjin tehálâš , ko kuohtuuh muu suuvah láá puásuituálleesuuvah já tađe mield must-uv lii šoddâm puásuialmai já návt ij liččii , jis jiem liččii sämmilâš .
Sápmelašvuohta lea dehálaš maid giela dáfus .
Sämmilâšvuotâ lii tehálâš meid kielâ tááhust .
Sámegielain lea álki doallat oktavuođa ovdamearkka dihte Norgga ja Ruoŧa badjeolbmuide ja manin ii earáge olbmuide .
Lii uáináh älkkee kulâttâllâđ ovdâmerkkân Taažâ já Ruotâ puásuialmaiguin já mane ij eres-uv ulmuiguin .
Go gielat leat sullalagaid , eai boađe giellaváttisvuođat .
Ko kielah láá siämmáásullâsiih , te iä šoodâ kielâčuolmahkin .
Mun in riekta máhte jurddašit iežan gosage eará sadjái dahje masage eará ámmáhii go boazodollui , go dasa lea bajásšaddan áibba unnivuođa rájes gitta .
Mun jiem riävtui määti jurdâččiđ jieččân kuussân eres sajan tâi moonnân eres ámáttân ko puásuituálun , ko toos lii šoddâm aaibâs uccâkandii rääjist kiddâ .
Boahttevuođas sávašin , ahte sápmelašvuohta boađášii eanet oidnosii ja sámegiela gulašii earáge ahkásaččain go dušše boarrásut olbmuin .
Puátteevuođâst tuáivuččim , et sämmilâšvuotâ puáđáččij eenâb uáinusân já kielâ kulluuččij eenâb jieškote-uv ahasijn , ko tuše puárásub ulmuin .
Eandalit anáraš- ja nuortalašgiela galggašii eanet sáhttit lohkat skuvllain ja buot oahppamateriálaide eanet ruđa .
Aainâs aanaar- já nuorttâsämikielâ oppâm kolgâččij finniđ eenâb škovláid já jyehilágán oppâmaterialân eenâb ruuđâ .
Anárašgielat oahpaheaddjiid galggašii maid skuvlet eanet .
Aanaarsämikielâlijd máttáátteijeid kolgâččij meiddei eenâb finniđ škovliittâsân .
Boahttevuođas áiggon hállat iešge anárašgiela buot olbmuiguin , geaid dieđán máhttit anárašgiela , amas iežange giellamáhttu hedjonit .
Puátteevuođâst ááigum sárnuđ jieš-uv aanaarsämikielâ puohâi ulmuiguin kiäi tiäđám mättiđ aanaarsämikielâ , amas alnaangin huánániččii kielâ mättim .