Toimâ Doaibma Sämikielâ Oahppamateriálabargu Škovlim Oppâmateriaalpargo Sosiála- ja dearvvašvuohta Sosiaal- já tiervâsvuođâ Sosiálasuorggi máhttinguovddáš Sosiaalsyergi mättimkuávdáš Nuoraid dáiddadáhpáhus Nuorâi taaidâtábáhtus Artikla 8(j ) olášuttem Kielâ- já jurgâlempalvâlusah Anarâškielâ ravvimjuávkku sänilistoh ( lekkâs uđđâ laasân ) Láhkasánit ( suoma-sámi ) - Lakisanasto ( suomi-saame ) . Láhkasánit ( suoma-sámi ) – Lahâsäänih ( suomâkielâ-tavesämikielâ ) . Sámediggi - Saamelaiskäräjät 2005 . Sämitigge 2005 . Ohcansánit leat suomagillii ja vástagat davvisáme- , ruoŧa- ja dárogillii . Fuobm ! Huám ! Dárkkiskeahtes láhkasánit . Riikabeaivesátnelistá ( suomagiella-davvisámegiella ) 2008 . ( leahkku eará ruovttusiiddu ) Täärhisthánnáá lahâsäänih . Valter stáhtaráđi tearbmabáŋku . Stáhtaráđđi ( leahkku eará ruovttusiiddu ) Ovdâskoddesäänih . Staatârääđi ( lekkâs uđđâ laasân ) Sámi giellalávdegotti sátnelisttut ja báikenamat . Säämi kielâlävdikode sänilistoh ja päikkinoomah . Sámi giellalávdegoddi ( leahkku eará ruovttusiiddu ) Säämi kielâlävdikodde ( lekkâs uđđâ laasân ) Risten.no sámegiela sátnevuorká . Risten.no sänivuárhá . Sámediggi , Norga . ( leahkku eará ruovttusiiddu ) Taažâ sämitigge ( lekkâs uđđâ laasân ) ÁLGU – Sámegielaid etymologalaš diehtovuođđu . ÁLGU – Sämikielâi etymologâlâš tiätuvuáđu . Ruoktoeatnan gielaid dutkanguovddáš ( Kotus ) ( leahkku eará ruovttusiiddu ) Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš ( Kotus ) ( lekkâs uđđâ laasân ) Šleđgâlâš kielâtoimâttuv sänikirje . Riävtuičäällim lasseen sänikirje muštâl el . Riikkaid namat čieža gillii ee. davvisámegillii . suomâkielâ saanij tááláid merhâšuumijd já kevttimohtâvuođâid . Ruoktoeatnan gielaid dutkanguovddáš ( Kotus ) ( leahkku eará ruovttusiiddu ) Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš ( Kotus ) ( lekkâs uđđâ laasân ) Elektrovnnalaš gielladoaimmahaga sátnegirji . Riektačállinvuogi lassin sátnegirjjis gávdnojit ee. suomagiela sániid dálá mearkkašumit ja geavahanoktavuođat . ( leahkku eará ruovttusiiddu ) Tepa-tearbmabáŋku . Sátnerádjoguovddáš TSK sátnerádju ( leahkku eará ruovttusiiddu ) Tepa-termâpaŋkki , Sänivuárkkákuávdáš TSK sänivuárhá ( lekkâs uđđâ laasân ) Hehtte bárttiid ! brošyra . TUKES Dorvvolašvuohtta-ja kemikálavirgedoaimmahat ( leahkku eará ruovttusiiddu ) Jorgaleaddjit ja dulkkat Jurgâleijeeh ja tuulhah Sámegiela doaimmahaga jorgaleaddjit ja dulkkat ( leahkku eará ruovttusiiddu ) Sämikielâ toimâttuv jurgâleijeeh ja tuulhah ( lekkâs uđđâ laasân ) Sámegiela doaimmahaga bálvalanmávssut Sämikielâ toimâttuv palvâlemmáávsuh jurgâlempalvâlusâin ( lekkâs uđđâ laasân ) Suoma jorgaleddjiid ja dulkkaid lihttu SKTL ( leahkku eará ruovttusiiddu ) Suomâkielâ jurgâleijie já tuulhâi litto SKTL Uuccâmpalvâlus . ( lekkâs uđđâ laasân ) Auktoriserejuvvon jorgaleaddjit , oahpahusráđđehus OPH ( leahkku eará ruovttusiiddu ) Auktorisistum kielâjurkâleijeeh , Máttááttâshaldâttâs ( lekkâs uđđâ laasân ) Kárttat Káártáh Eanamihtidanlágáduša kártabálvalus . Eennâmmittetedemlájádâs kárttápalvâlus . Báikenamat maid davvisáme- , anáraš- ja nuortalašgillii . Päikkinoomah meid tave- , aanaar- já nuorttâsämikielân . ( leahkku eará ruovttusiiddu ) Giellagáhtten ja s ámi giellateknologiija Čállinrávagirji . ( lekkâs uđđâ laasân ) Davvisámegillii . Maalih ja tiervâttâsah Pyeri ustevpeivi tiervâttâs 14.2. - tave- , aanaar- já nuorttâsâmikielân Máren Palismaa ja Inger-Marie Oskal . Šleđgâpoostâ olgon-tile viestâ mallicelkkuuh el . 2003 . Sámediggi , Norga . ( leahkku eará ruovttusiiddu ) Divvun.no sámi čállindárkkistanreaiddut ( leahkku eará ruovttusiiddu ) Giellatekno , Sámi giellateknologiija guovddáš . Giellaoahpa- ja analyserenreaiddut ja giellaoahppanprográmmat , sátnegirjjit ja jorgalanreaiddut . ( leahkku eará ruovttusiiddu ) Mállet ja dearvvahusat Buori ustibabeaivvi dearvvahus 14.2. - davvisáme- , anáraš- ja nuortalašgillii Šleađgaboastta olgun-dili sáddaga mállecealkagat ee. davvi- , anáraš- ja nuortalašgillii tave- , aanaar- já nuorttâsämikielân Sámi álbmotbeaivvi dearvvahusat 6.2. - davvisáme- , anáraš- ja nuortalašgillii Säämi aalmugpeeivi tiervâttâs 6.2. - tave- , aanaar- já nuorttâsâmikielân Buriid mihcamáraid ja buori geasi - dearvvahusat - davvisáme- , anáraš- ja nuortalašgillii Pyeri jonsahpeivi já pyeri keesi - tave- , aanaar- já nuorttâsâmikielân Juovlaáiggi dearvvahusat máŋgga iešguđege gillii , ( Stáhtaráđi giellabálvalusa siidu ) maid davvisáme- , anáraš- ja nuortalašgillii ( leahkku eará ruovttusiiddu ) Juovlâiääigi tiervâttâsah maaŋgâ jieškote-uv kielân , meid tave- , aanaar- já nuorttâsâmikielân ( liŋkkâ staatârääđi jurgâlus- já kielâpalvâlusâi sijđoid ) ( lekkâs uđđâ laasân ) 26. beaivi čakčamánu lea Eurohpá gielaid beaivi - davvisáme- , anáraš- ja nuortalašgillii 26. čohčâmáánu lii Euroopkielâi peivi - tave- , aanaar- já nuorttâsâmikielân Kielâtipšom Divvun.no Sämikielâ njuálguluuhântyejipiergâseh Stuđeren ja dutkosat Oopah já tuđhoseh Auktoriserejuvvon jorgaleaddji dutkkus , oahpahusráđđehus OPH ( leahkku eará ruovttusiiddu ) Auktorisistum kielâjurkâleijee tuđhos , Máttááttâshaldâttâs ( lekkâs uđđâ laasân ) Giellagas-instituhtta , Oulu universitehta . Váldoávnnasin sámegiella ja sámekultuvra . Giellagas-instituut , Oulu ollâopâttâh Válduamnâsin sämikielâ já sämikulttuur . Siidoávnnasoahput ee. sámegiella vieris giellan , sámegiela dulkon ja anárašgiella . Uálgiamnâsoopah el . sämikielâ vieres kiellân , sämikielâ tulkkum já aanaarsämikielâ . ( leahkku eará ruovttusiiddu ) Sámedutkan ( HuK ) , Suopmelaš-ugralaš gielladutkan , Helssega universitehta Sámi spesialiserenlinnjá ( FM . ) Sämitutkâmuš ( HuK ) , Syemmilâš-ugrilâš kielâtutkâmuš , Helsig ollâopâttâh Sämikielâ spesiaalâšumlinjâš ( FM ) ( leahkku eará ruovttusiiddu ) Sámegiela oahput , Lappi universitehta , Pedagogihka dieđagoddi Sámegiella siidoávnnasoahppun vuođđooahput ( 25 oč ) ( leahkku eará ruovttusiiddu ) Sämikielâ vuáđuoopah , Šoddâdemtiettui tieđâkodde , Laapi ollâopâttâh Sämikielâ uálgiamnâsoppân vuáđuoopah ( 25 op . ) DAVVI Máŋggadieđalaš universiteahta skuvlenprošeakta 2010-2013 Lappi universihteahta lágida DAVVI oahpuid ( 190 oč ) ovttas Sámi oahpahusguovddážin . DAVVI Maaŋgâtieđâlâš ollâooppâtlâš škovlimhaahâ 2010-2013 Laapi ollâopâttâh uárnee DAVVI oopâid ( 190 op ) oovtâst Säämi máttááttâskuávdáin . Sámi oahpahusguovddáš Anár Ámmátlaš oahppolágádus Anáris , gos sáhttá studeret davvisáme- , anáraš- ja nuortalašgiela iešguđege dásis . Säämi máttááttâskuávdáš Áámmátlâš oppâlájádâs Anarist , mast puávtáh oppâđ tave- , aanaar- já nuorttâsämikielâ .