Toimâ
Doaibma
Sämikielâ
Oahppamateriálabargu
Škovlim Oppâmateriaalpargo
Sosiála- ja dearvvašvuohta
Sosiaal- já tiervâsvuođâ
Sosiálasuorggi máhttinguovddáš
Sosiaalsyergi mättimkuávdáš
Nuoraid dáiddadáhpáhus
Nuorâi taaidâtábáhtus
Artikla 8(j ) olášuttem
Kielâ- já jurgâlempalvâlusah
Anarâškielâ ravvimjuávkku sänilistoh ( lekkâs uđđâ laasân )
Láhkasánit ( suoma-sámi ) - Lakisanasto ( suomi-saame ) .
Láhkasánit ( suoma-sámi ) – Lahâsäänih ( suomâkielâ-tavesämikielâ ) .
Sámediggi - Saamelaiskäräjät 2005 .
Sämitigge 2005 .
Ohcansánit leat suomagillii ja vástagat davvisáme- , ruoŧa- ja dárogillii .
Fuobm !
Huám !
Dárkkiskeahtes láhkasánit .
Riikabeaivesátnelistá ( suomagiella-davvisámegiella ) 2008 .
( leahkku eará ruovttusiiddu )
Täärhisthánnáá lahâsäänih .
Valter stáhtaráđi tearbmabáŋku .
Stáhtaráđđi ( leahkku eará ruovttusiiddu )
Ovdâskoddesäänih . Staatârääđi ( lekkâs uđđâ laasân )
Sámi giellalávdegotti sátnelisttut ja báikenamat .
Säämi kielâlävdikode sänilistoh ja päikkinoomah .
Sámi giellalávdegoddi ( leahkku eará ruovttusiiddu )
Säämi kielâlävdikodde ( lekkâs uđđâ laasân )
Risten.no sámegiela sátnevuorká .
Risten.no sänivuárhá .
Sámediggi , Norga .
( leahkku eará ruovttusiiddu )
Taažâ sämitigge ( lekkâs uđđâ laasân )
ÁLGU – Sámegielaid etymologalaš diehtovuođđu .
ÁLGU – Sämikielâi etymologâlâš tiätuvuáđu .
Ruoktoeatnan gielaid dutkanguovddáš ( Kotus ) ( leahkku eará ruovttusiiddu )
Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš ( Kotus ) ( lekkâs uđđâ laasân ) Šleđgâlâš kielâtoimâttuv sänikirje .
Riävtuičäällim lasseen sänikirje muštâl el .
Riikkaid namat čieža gillii ee. davvisámegillii .
suomâkielâ saanij tááláid merhâšuumijd já kevttimohtâvuođâid .
Ruoktoeatnan gielaid dutkanguovddáš ( Kotus ) ( leahkku eará ruovttusiiddu )
Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš ( Kotus ) ( lekkâs uđđâ laasân )
Elektrovnnalaš gielladoaimmahaga sátnegirji .
Riektačállinvuogi lassin sátnegirjjis gávdnojit ee. suomagiela sániid dálá mearkkašumit ja geavahanoktavuođat .
( leahkku eará ruovttusiiddu )
Tepa-tearbmabáŋku .
Sátnerádjoguovddáš TSK sátnerádju ( leahkku eará ruovttusiiddu )
Tepa-termâpaŋkki , Sänivuárkkákuávdáš TSK sänivuárhá ( lekkâs uđđâ laasân )
Hehtte bárttiid !
brošyra .
TUKES Dorvvolašvuohtta-ja kemikálavirgedoaimmahat ( leahkku eará ruovttusiiddu )
Jorgaleaddjit ja dulkkat
Jurgâleijeeh ja tuulhah
Sámegiela doaimmahaga jorgaleaddjit ja dulkkat ( leahkku eará ruovttusiiddu )
Sämikielâ toimâttuv jurgâleijeeh ja tuulhah ( lekkâs uđđâ laasân )
Sámegiela doaimmahaga bálvalanmávssut
Sämikielâ toimâttuv palvâlemmáávsuh jurgâlempalvâlusâin ( lekkâs uđđâ laasân )
Suoma jorgaleddjiid ja dulkkaid lihttu SKTL ( leahkku eará ruovttusiiddu )
Suomâkielâ jurgâleijie já tuulhâi litto SKTL Uuccâmpalvâlus . ( lekkâs uđđâ laasân )
Auktoriserejuvvon jorgaleaddjit , oahpahusráđđehus OPH ( leahkku eará ruovttusiiddu )
Auktorisistum kielâjurkâleijeeh , Máttááttâshaldâttâs ( lekkâs uđđâ laasân )
Kárttat
Káártáh
Eanamihtidanlágáduša kártabálvalus .
Eennâmmittetedemlájádâs kárttápalvâlus .
Báikenamat maid davvisáme- , anáraš- ja nuortalašgillii .
Päikkinoomah meid tave- , aanaar- já nuorttâsämikielân .
( leahkku eará ruovttusiiddu )
Giellagáhtten ja s ámi giellateknologiija
Čállinrávagirji .
( lekkâs uđđâ laasân )
Davvisámegillii .
Maalih ja tiervâttâsah
Pyeri ustevpeivi tiervâttâs 14.2. - tave- , aanaar- já nuorttâsâmikielân
Máren Palismaa ja Inger-Marie Oskal .
Šleđgâpoostâ olgon-tile viestâ mallicelkkuuh el .
2003 .
Sámediggi , Norga .
( leahkku eará ruovttusiiddu )
Divvun.no sámi čállindárkkistanreaiddut ( leahkku eará ruovttusiiddu )
Giellatekno , Sámi giellateknologiija guovddáš .
Giellaoahpa- ja analyserenreaiddut ja giellaoahppanprográmmat , sátnegirjjit ja jorgalanreaiddut .
( leahkku eará ruovttusiiddu )
Mállet ja dearvvahusat
Buori ustibabeaivvi dearvvahus 14.2. - davvisáme- , anáraš- ja nuortalašgillii
Šleađgaboastta olgun-dili sáddaga mállecealkagat ee. davvi- , anáraš- ja nuortalašgillii
tave- , aanaar- já nuorttâsämikielân
Sámi álbmotbeaivvi dearvvahusat 6.2. - davvisáme- , anáraš- ja nuortalašgillii
Säämi aalmugpeeivi tiervâttâs 6.2. - tave- , aanaar- já nuorttâsâmikielân
Buriid mihcamáraid ja buori geasi - dearvvahusat - davvisáme- , anáraš- ja nuortalašgillii
Pyeri jonsahpeivi já pyeri keesi - tave- , aanaar- já nuorttâsâmikielân
Juovlaáiggi dearvvahusat máŋgga iešguđege gillii , ( Stáhtaráđi giellabálvalusa siidu ) maid davvisáme- , anáraš- ja nuortalašgillii ( leahkku eará ruovttusiiddu )
Juovlâiääigi tiervâttâsah maaŋgâ jieškote-uv kielân , meid tave- , aanaar- já nuorttâsâmikielân ( liŋkkâ staatârääđi jurgâlus- já kielâpalvâlusâi sijđoid ) ( lekkâs uđđâ laasân )
26. beaivi čakčamánu lea Eurohpá gielaid beaivi - davvisáme- , anáraš- ja nuortalašgillii
26. čohčâmáánu lii Euroopkielâi peivi - tave- , aanaar- já nuorttâsâmikielân Kielâtipšom
Divvun.no Sämikielâ njuálguluuhântyejipiergâseh
Stuđeren ja dutkosat
Oopah já tuđhoseh
Auktoriserejuvvon jorgaleaddji dutkkus , oahpahusráđđehus OPH ( leahkku eará ruovttusiiddu )
Auktorisistum kielâjurkâleijee tuđhos , Máttááttâshaldâttâs ( lekkâs uđđâ laasân )
Giellagas-instituhtta , Oulu universitehta .
Váldoávnnasin sámegiella ja sámekultuvra .
Giellagas-instituut , Oulu ollâopâttâh Válduamnâsin sämikielâ já sämikulttuur .
Siidoávnnasoahput ee. sámegiella vieris giellan , sámegiela dulkon ja anárašgiella .
Uálgiamnâsoopah el . sämikielâ vieres kiellân , sämikielâ tulkkum já aanaarsämikielâ .
( leahkku eará ruovttusiiddu )
Sámedutkan ( HuK ) , Suopmelaš-ugralaš gielladutkan , Helssega universitehta Sámi spesialiserenlinnjá ( FM . )
Sämitutkâmuš ( HuK ) , Syemmilâš-ugrilâš kielâtutkâmuš , Helsig ollâopâttâh Sämikielâ spesiaalâšumlinjâš ( FM )
( leahkku eará ruovttusiiddu )
Sámegiela oahput , Lappi universitehta , Pedagogihka dieđagoddi Sámegiella siidoávnnasoahppun vuođđooahput ( 25 oč ) ( leahkku eará ruovttusiiddu )
Sämikielâ vuáđuoopah , Šoddâdemtiettui tieđâkodde , Laapi ollâopâttâh Sämikielâ uálgiamnâsoppân vuáđuoopah ( 25 op . )
DAVVI Máŋggadieđalaš universiteahta skuvlenprošeakta 2010-2013 Lappi universihteahta lágida DAVVI oahpuid ( 190 oč ) ovttas Sámi oahpahusguovddážin .
DAVVI Maaŋgâtieđâlâš ollâooppâtlâš škovlimhaahâ 2010-2013 Laapi ollâopâttâh uárnee DAVVI oopâid ( 190 op ) oovtâst Säämi máttááttâskuávdáin .
Sámi oahpahusguovddáš Anár Ámmátlaš oahppolágádus Anáris , gos sáhttá studeret davvisáme- , anáraš- ja nuortalašgiela iešguđege dásis .
Säämi máttááttâskuávdáš Áámmátlâš oppâlájádâs Anarist , mast puávtáh oppâđ tave- , aanaar- já nuorttâsämikielâ .