Oaivilčálus : Suopma , Ruoŧŧa ja Norga galget dáhkidit sápmelaččaid vuoigatvuođaid Uáivilčaalâ : Suomâ , Ruotâ já Taažâ kalgeh turviđ sämmilij vuoigâdvuođâid Sápmelaččain leat biehttalan čuohtejagiid iešmearridanvuoigatvuođaid sihke vuoigatvuođa eatnamii ja čáhcái . Sämmilijn lii ihečuođij äägi kieldum jiešmeridemvuoigâdvuotâ sehe vuoigâdvuotâ enâmân já čáácán . Máŋggat sápmelaččat eai ainge sáhte atnit olmmošvuoigatvuoidaideaset . Maaŋgah sämmiliih iä valagin pyevti kevttiđ olmoošvuoigâdvuođâidis . Máŋggat sápmelaččat deivet ovdagáttuid ja rasismma , ja Davviriikkaid sápmelaččain leat oktasaš vásáhusat kolonisašuvnnas ja vealaheamis , mat leat čuovvumuššan stáhtaid bargan politihkas . Maaŋgah sämmiliih kuáhtájeh munekááduid já raasism , já Tave-enâmij sämmilijn láá ohtsiih vuáttámušah kolonisaatiost já olgooštmist , moh láá staatâi hárjuttem politiik puáđuseh . Leat dál dilis , mas sápmelaččaid gielat , kultuvrrat ja ealáhusat leat jávkamin . Mij lep tääl tiileest , mast sämmilij kielah , kulttuureh já iäláttâsah láá lappuumin . Álbmotvuoigatvuođalaččat eamiálbmogiin leat sierra vuoigatvuođat . Aalmugvuoigâdvuođâlávt láá algâaalmugijn sierânâs vuoigâdvuođah . Suoma , Ruoŧa ja Norgga ráđđehusaid ovddasvástádussan leat dáhkidit sápmelaččaid vuoigatvuođaid , mat bohtet sin eamiálbmotsajádagas . Suomâ , Ruotâ já Taažâ haldâttâsâi ovdâsvástádâsâst lii turviđ sämmilij vuoigâdvuođâid , moh láá puáttám sii sajattuvâst algâaalmugin . Suoma , Ruoŧa ja Norgga gaskasaš davviriikkalaš sápmelašsoahpamusaš ráđđádallat bárrásiin . Suomâ , Ruotâ já Taažâ koskâsii tave-eennâmlâš sämisopâmušâst ráđádeleh eidu tääl . Ulbmilin lea , ahte soahpamušas meroštallat ja dainna dáhkidat vuoigatvuođaid , mat sámiin leat riikkaidgaskasaš vuoigatvuođa vuođul . Uáivilin lii , et sopâmušâst miärušteleh já toin torvejeh vuoigâdvuođâid , moh sämmilijn láá aalmugijkoskâsii vuoigâdvuođâ mield. . Das dovddastuvvojit sápmelaččaid vuoigatvuođat eamiálbmogin , ja dan vuolggasadjin lea jurdda das , ahte sápmelaččaid vuoigatvuođat mannet dáid golmma riikka álbmotlaš beroštumiid ovddabeallai . Tast tubdâstuvvojeh sämmilij vuoigâdvuođah algâaalmugin , já ton vuolgâsaijeen lii juurdâ tast , että sämmilij vuoigâdvuođah maneh tai kuulmâ eennâm aalmuglij hiäđui lappâd . ON eamiálbmogiid ( vuoigatvuođaid ) spesiálaraporterejeaddji James Anaya deattuha , man dehalaš lea , ahte sámedikkit váldet oasi álggahuvvon bargui ja ahte Suopma , Ruoŧŧa ja Norga ratifiserejit soahpamuša . OA algâaalmugij ( vuoigâdvuođâi ) sierânâsraportistee James Anaya tiäddut , mon tehálâš lii , et sämitigeh uásálisteh paargon , mii lii joođoost já et Suomâ , Ruotâ já Taažâ ratifisisteh sopâmuš . Gáibidat politihka , man vuolggasadjin leat sápmelaččaid vuoigatvuođat eamiálbmogin ja mii spiehkkasa dálá vealaheaddji struktuvrras . Mij vaattâp politiik , mon vuolgâsaijeen láá sämmilij vuoigâdvuođah algâaalmugin já mii spiekâst tááláá olgošteijee ráhtusijn . Dánu stáhta sáhttá dorvvastit sámiid gielaid , kultuvrraid ja ealáhusaid seailuma ja ovdáneami álbmotvuoigatvuođa mielde . Nuuvt staatâ puáhtá turviđ sämmilij kielâi , kulttuurij já iäláttâsâi siäilum já ovdánem aalmugvuoigâdvuođâ mield. . Mii leat dan oaivilis , ahte davviriikkalaš sápmelašsoahpamuša ratifiseren sáhtá ovddiidit ođđa ortnega , mas sápmelaččain lea vejolašvuohta oassálastit ja váikkuhit mearrádusaid dahkamii áššiin , mat gusket sidjiide buot dásiin Davviriikkain . Mij uáinip , et tave-eennâmlâš sämisopâmuš ratifisistem puáhtá ovdediđ uđđâ oornig , mast sämmilijn lii máhđulâšvuotâ uásálistiđ já vaikuttiđ miärádâstohâmân sii kyeskee aašijn puohâin taasijn Tave-enâmijn . Davviriikkalaš sápmelašsoahpamuša ratifiseren lea dehalaš lávki ovddosguvlui . Tave-eennâmlâš sämisopâmuš ratifisistem lii tehálâš lävkki ovdâskulij . Mii deattuhat otne golmma Davviriikka ráđđádallansáttágottiide čujuhuvvon oktasaš čállosisttámet , man dehalaš lea ratifiseret soahpamušdeavstta , mainna dorvvastuvvojit sápmelaččaid olmmošvuoigatvuođat . Mij tiäduttep onne kuulmâ Tave-eennâm ráđádâllâmkuddijd čujottum ohtsii čalluustân , mon tehálâš lii ratifisistiđ sopâmušteevstâ , moin sämmilij olmoošvuoigâdvuođah torvejuvvojeh . Mii deattuhat maid , man dehalaš lea doalvut ráđđádallamiid aktiivalaččat ovddos , vai almmuhuvvon viđa jagi áigetávvalis sáhttit doallat gitta . Mij tiäduttep meid , mon tehálâš lii tuálvuđ ráđádâlmijd aktiivlávt ovdâskulij , vâi almottum viiđâ ive äigitavlust puáhtá toollâđ kiddâ . Egil Olli Norgga sámedikki ságajođiheaddji Taažâ sämitige saavâjođetteijee Suoma sámedikki ságajođiheaddji Suomâ sämitige saavâjođetteijee Sara Larsson Ruoŧa sámedikki stivrra ságajođiheaddji Ruotâ sämitige stiivrâ saavâjođetteijee Susanne Nour Dánmárkku olmmošvuoigatvuohtainstituhta dásseárvoossodaga hoavda Tanska olmoošvuoigâdvuotâinstituut täsiárvu-uásáduv jođetteijee Suoma vehádatáittardeaddji Suomâ ucceeblohováldálâš Suoma dásseárvoáittardeaddji Suomâ täsiárvuváldálâš Dásseárvo áittardeaddji Täsiárvuváldálâš Färsuolluuh Ruonáeatnama dásseárvoráđi ságajođiheaddji Ruánááeennâm täsiárvurääđi saavâjođetteijee Islándda dásseárvoguovddáša hoavda Island täsiárvukuávdáá jođetteijee Norgga dásseárvo- ja vehádatáittardeaddji Taažâ täsiárvu- já ucceeblohováldálâš Agneta Broberg Ruoŧa vealahanáittardeaddji Ruotâ olgoštemváldálâš Ålándda vealahanáittardeaddji Åland olgoštemäššialmai