Bargojoavkoovddastus Pargojuávkkuovdâstem Sámi giellaráđđi Säämi kielârääđi Sámi giellaráđis leat ovddastuvvon buot golbma Suomas hállojuvvon sámegiela : davvisámegiella , anárašgiella ja nuortalašgiella . Säämi kielârääđist láá ovdâstum puoh kulmâ Suomâst sarnum sämikielâ : tavesämikielâ , aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ . Giellaráđi bargguide gullá ee. bajásdoallat ja ovddidit Suomas hállojuvvon sámegielaid , addit rávvagiid ja ávžžuhusaid giella- ja nammafuolahusas ja terminologiijaáššiin , ovddidit giela dutkama , juohkit dieđuid sámegielas ja oassálastit davviriikkalaš giellaovttasbargui . Kielârääđi pargon lii ereslasseen alnetoollâđ já ovdediđ Suomâst kevttum sämikielâid , adeliđ ravvuid já avžuuttâsâid kielâ- já nommâduvhuolâttâsân sehe terminologian lohtâseijee aašijn , ovdediđ kielâ tutkâmuš , jyehiđ tiäđu sämikielâin já uásálistiđ tave-eennâmlâš kielâohtsâšpaargon . Lassin sámi giellaráđđi addá ovttas sámegiela doaimmahagain válgabajiid mielde sámediggái muitalusa sámegiela guoskevaš láhkaásaheami heiveheamis ja lassin sámiid gielalaš vuoigatvuođaid ollašuvvamis ja gielladiliid ovdáneamis . Lasseen säämi kielârääđi addel oovtâst sämikielâ toimâttuvváin vaaljâpojijmield muštâlus sämitiigán sämikielâ kyeskee lahâasâttâs heivitmist sehe sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášuumeest já kielâtile ovdánmist . Sámi giellaráđđái gullet jagiin 2012-2015 čuovvovaš lahtut ja várrelahtut : Kielârääđi jesâneh vaaljâpaajeest 2012-201:5 Lahtut : Jeessân : Morottaja Anna , ságajođiheaddji Magga Ulla , várreságajođiheaddji Vuolab-Lohi Kaarina Várrelahtut : Värijeessân : Pautamo Ellen Kuuva Petra Magga Bigga-Helena Sanila-Aikio Tiina Giellaráđis oktan sámedikki čállingottis doaibmi sámegiela doaimmahagain lea dehálaš politihkálaš rollá sámegiellagiid rivttiid goziheaddjin ja sámegielaid ovddideaddjin . Kielârääđist lii tehálâš poolitlâš rooli sämikielâlâš vuoigâdvuođâi koccen já sämikielâi ovdedeijen oovtâst sämitige čäällimkoddeest tuáimee sämikielâ toimâttuvváin . Dehálaš oassi giellaráđi barggus lea ovttabargu davviriikkalaš sámi giellalávdegottiin ja eará sáme- ja vehádatgielain ja gieladutkamiin bargi orgánain , ee. Kotus ( ruovtturiikka gielaid guovddáš ) . Tehálâš uási kielârääđi pargoost lii ohtsâšpargo säämi kielâlävdikuddijn sehe eres sämi- já ucceeblovokieláin já kielâtutkâmuššáin pargee pelijguin , moh láá ovdâm . Kotus ( Päikkieennâm kielâi kuávdáš ) . Giellaráđis lea maiddái iežas ovddasteaddji Eurohpa vehádatgielaid doaimmahaga Suoma juhkosa , FiBLUL:la stivrras . Kielârääđist láá meiddei ovdâsteijeeh Euroop ucceeblovokielâi toimâttuv ( EBLUL ) Suomâ uásáduv , FIBLUL stiivrâst . Sámi giellalávdegoddi ( sgl ) Säämi kielâlävdikodde ( sgl ) Sámi parlamentáralaš ráđi vuollásažžan doaibmi sámi giellalávdegotti bargu ođasmahtto davviriikkaid oktasaš Interreg-ruhtadan fidnuin . Säämi parlamentaarlâš rääđi vuálásâžžân tuáimee säämi kielâlävdikode pargo uđâsmittoo ohtsâštave-eennâmlâš Interreg-ruttâdlâš havváin . Sámi parlamentáralaš ráđđi ( Suoma , Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid ovttasbargoorgána ) lea álggahan 1.1.2013 davviriikkaid sámegiela ámmát- ja resursaguovddáža vuođđudanfidnu , mii nohká 30.6.2014 . Säämi parlamentaarlâš rääđi ( Suomâ , Taažâ já Ruotâ sämitigij oovtâstpargo-orgaan ) lii algâttâm 1.1.2013 ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuuskuávdáá vuáđudemproojeekt , mii nohá 30.6.2014 . Sámi Giellagáldu – Davviriikkalaš sámegiela fága- ja resursaguovddáža ásahanprošeakta Davviriikkalaš sámi giellaovttasbargu lea gullan jagiin 1971-1996 Sámiráđi ásahan sámegiela lávdegoddái , mas ledje ovddastuvvon buot Davviriikkaid ja Ruošša sámegiela hámit . SÁFÁ2 – Yhteispohjoismaisen saamen kielen ammatti- ja resurssikeskuksen perustamishanke Tave-eennâmlâš säämi kielâohtsâšpargo lii kuullâm iivijn 1971-1996 Sämirääđi asâttem säämi kielâlävdikoodán , mast lijjii ovdâstum puoh Tave-enâmij já Ruošâ sämikielâi häämih . Giellalávdegoddi heaittihuvvui jagi 1996 ja Suoma , Ruoŧa ja Norgga sámedikkit sohpe giellaovttasbarggu ođđasit ordnemis daid vuollásažžan jagi 1997 . Kielâlävdikodde lopâttui ive 1996 já Suomâ , Ruotâ já Taažâ sämitigeh soppii kielâohtsâšpargo uđđâsist orniimist tigij vuálásâžžân ive 1997 . Soahpamuš davviriikkalaš giellaovttasbarggus vuollái čállui sámi álbmotbeaivve 6.2.1997 Roanddimis , gos dahkkui maiddái soahpamuš sámi parlamentáralaš ráđi vuođđudeamis . Sopâmuš tave-eennâmlâš kielâohtsâšpargoost vuáláčallui säämi aalmugpeeivi 6.2.1997 Truándimist , kuás tohhui meiddei sopâmuš säämi parlamentaarlâš rääđi vuáđudmist .