Sámegielat
Sämikielah
Giellavuoigatvuođain
Kielâvuoigâdvuođah
Anáraččat
Anarâšah
Anárašgiella
Aanaarkielâ
Nuortalaččat
Nuorttâsämmiliih
Zoja Nosova – nuorttâsämikielâ algâjalgejeijee
Maŋimuš boddu
Majemuš puddâ
Eenikiellâm sämikielâ
Sámi bustávat
Säämi puustaveh
Zoja Nosova – nuorttâsämikielâ algâjalgejeijee
Zoja Nosova lea nuortalašgiela bálggesčuolli .
Zoja Nosova lii nuorttâsämikielâ algâjalgejeijee .
Son ássá Ruošša bealde Badje-Doalláma gilis , stuorra Murmánskka gávpoga ja Suoma nuortarájá nuortalaš ássanguovlluid gaskkas .
Sun áásá Ruošâbeln Paje-Toollâm siijdâst , stuorrâ Murmansk kaavpug já nuorttâsämmilij aassâmkuávlui kooskâst , moh láá Suomâ nuorttârääjist .
Zoja lea riegádan Guoládatnjárgga davvegáttis , Muotkevuona gilis , boazosápmelaš bearrašii .
Zoja lii šoddâm puásuisämmilâš perrui Kuáláduvnjaargâ taverido Myetkivuonâ riddoost , Myetkivuonâ siijdâst .
Su mánnávuođa guovllus lei dábálaš hállat nuortalašgiela , mii lea maid Zoja eatnigiella .
Suu pärnivuođâ ääigi nuorttâsämikielâ , mii lii še Zoja eenikielâ , lâi kuávlu táválâš kielâ .
Zoja mánnávuođa ruoktogilli lea dán áigge giddejuvvon guovlu , mii gullá Ruošša soahtevehkii .
Zoja pärnivuođâ päikkisijdâ lii tááláá ääigi toppum kuávlu , mii kulá Ruošâ suátiviehân .
Nuortalašgiela geavaheapmi lea máilmmisođiid ja nuortalaš servoša vásihan galgamušaid geažil geahppánan .
Nuorttâsämikielâ kevttim lii maailmsoođij já nuorttâsämmilâšsiärváduv kolgâmušâi puáđusin kiäppánâm .
Nuortalaččat ellet dán áigge golmma stáhta riikkavuložin .
Nuorttâsämmiliih eellih tááláá ääigi kuulmâ staatâ aalmugjesânin .
Nuortalašgiela sajádat ja geavaheapmi lea nannosamos Suoma bealde , gos nuortalašgiella oahpahuvvo skuvllas giela oahppoávnnasin ja geavahuvvo muhtun veardde maid skuvlla oahpahusgiellan .
Nuorttâsämikielâ sajattâh já kevttim lii nanosumos Suomâbeln , kost nuorttâsämikielâ máttáátteh škoovlâst oppâamnâsin já kevttih mottoomverd še máttááttâskiellân .
Norgga bealde ássi nuortalaččat eai šat hála gielaset iige nuortalašgiella oahpahuvvo skuvllain .
Taažâ kuávlust ässee nuorttâsämmiliih iä innig sáárnu eenikielâs , iäge nuorttâsämikielâ máttát škoovlâin .
Ruošša bealdege nuortalašgiella ii gula skuvlla oahpahan gielaide , muhto gávdnojit datte vel olbmot , geat hállet ja figget ovddidit giela .
Ruošâbelngin nuorttâsämikielâ ij kuulâ škoovlâ máttááttem kieláid , mut kielâ sárnooh já ovdedeijeeh liijká vala kávnojeh .
Golmma riikkas ássi nuortalaččat čoahkkanedje geassemánus 2012 nuortalašgiela ja kultuvrra ealáskahttima sihke sajádaga gieđahallan konferensii Anára Sajosii , gos deaivvaimet nuortalašgiela čeahpi ja ovddideaddji Zoja Nosova .
Kuulmâ staatâ kuávluin ässee nuorttâsämmiliih čokkânii kesimáánust 2012 nuorttâsämikielâ já kulttuur iäláskittem sehe sajattuv kieđâvuššee konfereensân Aanaar Sajosân , kost kuáhtáim nuorttâsämikielâ mättee já ovdedeijee Zoja Nosova .
Zoja álggahii nuortalašgiela oahpahusa ruoktogilistis Badje-Doallámis jagis 1999 .
Jagit 1999-2000 ja 2003-2004 ledje Zoja mielde nuortalašgiela oahpahusa álgojagit Guoládatnjárggas . – Oahpahus lágiduvvui priváhta sajiin oktii vahkus , muhtumin dávjjibutge .
Zoja algâttij nuorttâsämikielâ máttááttâs päikkisijdâstis Paje-Tolâmist ive 1999. – Máttááttâs ornijm priivaat viistijn ohtii ohhoost , motomin tävjibeht-uv .
Oahpahus addojuvvui golmma čoahkkebáikkis , Murmashis , Badje-Doallámis ja Doallámis ja geavaheimmet oahpahusas árgaeallima temáid , muitala Zoja .
Máttááttâs adelijm maaŋgâin čuákkipaaihijn , meid Murmanskist , já keevtijm máttááttâsâst argâeellim teemaid , muštâl Zoja .
Govva nuortalašgiela ja - kultuvrra konfereanssas Anáris geassit 2012 .
Kove nuorttâsämikielâ já kulttuur konfereensâst Anarist kesällä 2012 .
- Bargen oahpaheaddjin gurssain , muhto dat ii lean nu oktageardánis bargu , dasgo nuortalašgillii ii gávdnon Ruoššas girjegiella .
- Lijjim kuursâi máttáátteijen , mut tot ij lamaš nuuvt oovtkiärdánâš , ko nuorttâsämikielâst ij lamaš Ruošâst kirjekielâ .
Prentejuvvon oahppamateriálat eai lean ollege .
Teddilum oppâmateriaaleh iä lamaš ollágin .
Háhken oahppamateriálaid Suoma bealde , gos dat ledje muhtun veardde oažžumis , muitala Zoja .
Skáppojim oppimateriaalâid Suomâbeln , kost toh lijjii mottoomver finniimist , muštâl Zoja .
- Čeavetjávrelaš Jouni Moshnikoff lei okta min oktasašbargoguimmiin Suoma bealde .
- Čevetjávrálâš Jouni Moshnikoff lâi ohtâ mii oovtâstpargokuoimijn Suomâbeln .
Son buvttii midjiide oahppamateriálaid ja mii leat maid galledan ollu Čeavetjávrris .
Sun puovtij mijjân oppâmateriaalâid já mij lep še kolliistâllâm maŋgii Čevetjäävrist .
Oahpahalaimet sámegielat lávlagiid , muitaleimmet nuortalaš máidnasiid ja maŋimuš jagiin mii leat duddjon maid ollu nuortalaš dujiid , muitala Zoja .
Máttááttâlâim sämikielâlijd lavluid , muštâlijm nuorttâsämmilâš mainâsijd já majemui iivij lep tuoijum še ennuv nuorttâsämmilâš tuojijd , muštâl Zoja .
Zoja Nosova muitala ovdamearkkaid geavatlaš giellaoktasašbarggus .
Zoja Nosova muštâl ovdâmeerhâid keevâtlâš kielâoovtâstpargoost .
- Jouni finai min guossin ja fuomášeimmet ahte mii hállat nuortalašgiela vehá earáláhkai .
– Jovnâ eelij mii kolliistâlmin já huámášáim , et sárnoon nuorttâsämikielâ ucánjáhháá eresnáál .
Jouni geavahii sámegielat sániid , maidda suomagiella lei váikkuhan .
Joovnâst lijjii sämikielâliih säänih , moid suomâkielâ lâi vaikuttâm .
Muitalin sutnje , mat sánit ledje originála nuortalašgielat sánit ja dan láhkai barggaimet iežamet giellagáhttema .
Muštâlim sunjin , moh säänih lijjii algâalgâliih nuorttâsämikielâ säänih já toin vuovvijm muoi porgáim jieččân kielâhuolâttâs .
- Jagiin 2007-2008 oahpaheaddjin doaimmai Irina Rudolfovna Tytsjyk ja oahppodiimmut dollojuvvojedje Murmashis ja Doallámis .
Duoid jagiin oahpahus addojuvvui Norgga sámedikki giellakomitea doarjagiin ja oahppit čađahedje dutkosa gurssa loahpas , muitala Zoja .
- Sirdásin ođđasit oahpaheaddjin jagiide 2009-2011 ja gursalaččat ledje eanaš seammát , geat ledje mielde juo gurssaid álggus .
Máinnasgirji nuortalašgillii
Mainâskirje nuorttâsämikielân
Zoja Nosova lea doaibman nuortalašgiela ovddasteaddjin maid buot njealje riikkas hállojuvvon sámegielaid ovddasteaddji sámegiela lávdegottis .
Zoja Nosova lii toimâm nuorttâsämikielâ ovdâsteijen meid puoh neelji staatâst sarnum sämikielâid ovdâsteijee säämi kielâlävdikoddeest .
Lávdegoddi doaibmá Davviriikkaid sámedikkiid oktasašbargoorgána , Sámi parlamentáralaš ráđi vuollásažžan .
Lävdikodde tuáimá Tave-enâmij sämitigij oovtâstpargo-orgaan , Säämi parlamentaarlâš rääđi vuálásâžžân .
- Evttohin lávdegoddái boares nuortalaš , ruoššagillii almmustahtton máidnasiid jorgaleami nuortalašgillii ja bivden sis veahki daid almmustahttimii .
- Iävtuttim lävdikoodán puáris nuorttâsämmilij , ruošâkielân almostittum mainâsij jurgâlem nuorttâsämikielân já pivdim sist iše toi almostitmân .
Máidnasat ledje álggoálggus čoggojuvvon juo jagis 1977 ja almmustahtton ruoššagielat girjin jagis 1990 .
Mainâseh lijjii algâaalgâst nuurrum jo ive 1977 já almostittum ruošâkielâlâš kirjen ive 1990 .
Zoja dadjá ahte nuortalaččat leat álo muitalan máidnasiid ja máidnasat sisttisdollet ollu nuortalaš historjjá ja árbedieđu .
Zoja iätá , et nuorttâsämmiliih láá lamaš ain iäljáreh mainâstiđ já mainâseh tuálih siste ennuv nuorttâsämmilâš historjá já ärbitiäđu .
- Lávdegotti nuortalašgiela juogus álggahiige jorgalanfidnu ja ruhtadii maid máinnasgirjji olggosaddima , muitala Zoja .
- Lävdikode nuorttâsämikielâ juávus algâttij-uv jurgâlemproojeekt já ruttâdij še mainâskirje almostittem , muštâl Zoja .
Girjji doaimmahii ja olggosattii loahpas Suoma sámedikki skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahat . "
Kirje toimâttij já loopâst almostitij Suomâ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh . "
Kå llmuõrâž " - nammasaš boares nuortalaš máidnasiid sisttisdoalli girji almmustuvai nuortalaš preanttusin jagi 2012 álggus .
Kå llmuõrâž " - nommâsâš puáris nuorttâsämmilijd mainâsijd sistetuállee kirje almostui nuorttâsämikielâlâš teddilâssân ive 2012 aalgâst .
Zoja Nosova logai girjji muitalusaid nuortalašgillii báddái , mas bargojoavku Katri Fofonoff , Eino Koponen , Jouni Moshnikoff , Tiina Sanila-Aikio ja Seija Sivertsen fuolahedje muitalusaid nuortalašgiela dálá čállinvuohkái .
Zoja Nosova luuvâi kirje mainâsijd nuorttâsämikielân páádán , mast pargojuávkku Katri Fofonoff , Eino Koponen , Jouni Moshnikoff , Tiina Sanila-Aikio já Seija Sivertsen huolâttii mainâsijd nuorttâsämikielâ tááláá čäällimvuáhán .
Zoja muitala maid ahte divodii teavstta álo , go fuomášii feaillaid .
Zoja muštâl meid , et sun tivodij teevstâ taađeest , ko huámášij feiluid .
– Ovdamearkka dihte muoraid namahusat ledje jorgaluvvon boastut ruoššagillii , muitala Zoja .
– Ovdâmerkkân muorâi noomah lijjii jurgâlum puástud ruošâkielân , muštâl Zoja .
Govain ruoššagielat álgogirji ja dál olggosaddon nuortalašgielat girji .
Kuuvijn ruošâkielâlâš algâalgâlâš kirje já tääl almostittum nuorttâsämikielâkielâlâš kirje .
Girji lea oažžumis sámedikki skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahagas , sámekulturguovddáš Sajosis Anáris .
Kirje lii finniimist sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst , säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist .
Girjji ođđa govaid lea dahkan Merja Aletta Ranttila .
Kirje uđđâ kuvvim lii toohâm Merja Aletta Ranttila .
Lassediehtu dás .