Sámegielat Sämikielah Giellavuoigatvuođain Kielâvuoigâdvuođah Anáraččat Anarâšah Anárašgiella Aanaarkielâ Nuortalaččat Nuorttâsämmiliih Zoja Nosova – nuorttâsämikielâ algâjalgejeijee Maŋimuš boddu Majemuš puddâ Eenikiellâm sämikielâ Sámi bustávat Säämi puustaveh Zoja Nosova – nuorttâsämikielâ algâjalgejeijee Zoja Nosova lea nuortalašgiela bálggesčuolli . Zoja Nosova lii nuorttâsämikielâ algâjalgejeijee . Son ássá Ruošša bealde Badje-Doalláma gilis , stuorra Murmánskka gávpoga ja Suoma nuortarájá nuortalaš ássanguovlluid gaskkas . Sun áásá Ruošâbeln Paje-Toollâm siijdâst , stuorrâ Murmansk kaavpug já nuorttâsämmilij aassâmkuávlui kooskâst , moh láá Suomâ nuorttârääjist . Zoja lea riegádan Guoládatnjárgga davvegáttis , Muotkevuona gilis , boazosápmelaš bearrašii . Zoja lii šoddâm puásuisämmilâš perrui Kuáláduvnjaargâ taverido Myetkivuonâ riddoost , Myetkivuonâ siijdâst . Su mánnávuođa guovllus lei dábálaš hállat nuortalašgiela , mii lea maid Zoja eatnigiella . Suu pärnivuođâ ääigi nuorttâsämikielâ , mii lii še Zoja eenikielâ , lâi kuávlu táválâš kielâ . Zoja mánnávuođa ruoktogilli lea dán áigge giddejuvvon guovlu , mii gullá Ruošša soahtevehkii . Zoja pärnivuođâ päikkisijdâ lii tááláá ääigi toppum kuávlu , mii kulá Ruošâ suátiviehân . Nuortalašgiela geavaheapmi lea máilmmisođiid ja nuortalaš servoša vásihan galgamušaid geažil geahppánan . Nuorttâsämikielâ kevttim lii maailmsoođij já nuorttâsämmilâšsiärváduv kolgâmušâi puáđusin kiäppánâm . Nuortalaččat ellet dán áigge golmma stáhta riikkavuložin . Nuorttâsämmiliih eellih tááláá ääigi kuulmâ staatâ aalmugjesânin . Nuortalašgiela sajádat ja geavaheapmi lea nannosamos Suoma bealde , gos nuortalašgiella oahpahuvvo skuvllas giela oahppoávnnasin ja geavahuvvo muhtun veardde maid skuvlla oahpahusgiellan . Nuorttâsämikielâ sajattâh já kevttim lii nanosumos Suomâbeln , kost nuorttâsämikielâ máttáátteh škoovlâst oppâamnâsin já kevttih mottoomverd še máttááttâskiellân . Norgga bealde ássi nuortalaččat eai šat hála gielaset iige nuortalašgiella oahpahuvvo skuvllain . Taažâ kuávlust ässee nuorttâsämmiliih iä innig sáárnu eenikielâs , iäge nuorttâsämikielâ máttát škoovlâin . Ruošša bealdege nuortalašgiella ii gula skuvlla oahpahan gielaide , muhto gávdnojit datte vel olbmot , geat hállet ja figget ovddidit giela . Ruošâbelngin nuorttâsämikielâ ij kuulâ škoovlâ máttááttem kieláid , mut kielâ sárnooh já ovdedeijeeh liijká vala kávnojeh . Golmma riikkas ássi nuortalaččat čoahkkanedje geassemánus 2012 nuortalašgiela ja kultuvrra ealáskahttima sihke sajádaga gieđahallan konferensii Anára Sajosii , gos deaivvaimet nuortalašgiela čeahpi ja ovddideaddji Zoja Nosova . Kuulmâ staatâ kuávluin ässee nuorttâsämmiliih čokkânii kesimáánust 2012 nuorttâsämikielâ já kulttuur iäláskittem sehe sajattuv kieđâvuššee konfereensân Aanaar Sajosân , kost kuáhtáim nuorttâsämikielâ mättee já ovdedeijee Zoja Nosova . Zoja álggahii nuortalašgiela oahpahusa ruoktogilistis Badje-Doallámis jagis 1999 . Jagit 1999-2000 ja 2003-2004 ledje Zoja mielde nuortalašgiela oahpahusa álgojagit Guoládatnjárggas . – Oahpahus lágiduvvui priváhta sajiin oktii vahkus , muhtumin dávjjibutge . Zoja algâttij nuorttâsämikielâ máttááttâs päikkisijdâstis Paje-Tolâmist ive 1999. – Máttááttâs ornijm priivaat viistijn ohtii ohhoost , motomin tävjibeht-uv . Oahpahus addojuvvui golmma čoahkkebáikkis , Murmashis , Badje-Doallámis ja Doallámis ja geavaheimmet oahpahusas árgaeallima temáid , muitala Zoja . Máttááttâs adelijm maaŋgâin čuákkipaaihijn , meid Murmanskist , já keevtijm máttááttâsâst argâeellim teemaid , muštâl Zoja . Govva nuortalašgiela ja - kultuvrra konfereanssas Anáris geassit 2012 . Kove nuorttâsämikielâ já kulttuur konfereensâst Anarist kesällä 2012 . - Bargen oahpaheaddjin gurssain , muhto dat ii lean nu oktageardánis bargu , dasgo nuortalašgillii ii gávdnon Ruoššas girjegiella . - Lijjim kuursâi máttáátteijen , mut tot ij lamaš nuuvt oovtkiärdánâš , ko nuorttâsämikielâst ij lamaš Ruošâst kirjekielâ . Prentejuvvon oahppamateriálat eai lean ollege . Teddilum oppâmateriaaleh iä lamaš ollágin . Háhken oahppamateriálaid Suoma bealde , gos dat ledje muhtun veardde oažžumis , muitala Zoja . Skáppojim oppimateriaalâid Suomâbeln , kost toh lijjii mottoomver finniimist , muštâl Zoja . - Čeavetjávrelaš Jouni Moshnikoff lei okta min oktasašbargoguimmiin Suoma bealde . - Čevetjávrálâš Jouni Moshnikoff lâi ohtâ mii oovtâstpargokuoimijn Suomâbeln . Son buvttii midjiide oahppamateriálaid ja mii leat maid galledan ollu Čeavetjávrris . Sun puovtij mijjân oppâmateriaalâid já mij lep še kolliistâllâm maŋgii Čevetjäävrist . Oahpahalaimet sámegielat lávlagiid , muitaleimmet nuortalaš máidnasiid ja maŋimuš jagiin mii leat duddjon maid ollu nuortalaš dujiid , muitala Zoja . Máttááttâlâim sämikielâlijd lavluid , muštâlijm nuorttâsämmilâš mainâsijd já majemui iivij lep tuoijum še ennuv nuorttâsämmilâš tuojijd , muštâl Zoja . Zoja Nosova muitala ovdamearkkaid geavatlaš giellaoktasašbarggus . Zoja Nosova muštâl ovdâmeerhâid keevâtlâš kielâoovtâstpargoost . - Jouni finai min guossin ja fuomášeimmet ahte mii hállat nuortalašgiela vehá earáláhkai . – Jovnâ eelij mii kolliistâlmin já huámášáim , et sárnoon nuorttâsämikielâ ucánjáhháá eresnáál . Jouni geavahii sámegielat sániid , maidda suomagiella lei váikkuhan . Joovnâst lijjii sämikielâliih säänih , moid suomâkielâ lâi vaikuttâm . Muitalin sutnje , mat sánit ledje originála nuortalašgielat sánit ja dan láhkai barggaimet iežamet giellagáhttema . Muštâlim sunjin , moh säänih lijjii algâalgâliih nuorttâsämikielâ säänih já toin vuovvijm muoi porgáim jieččân kielâhuolâttâs . - Jagiin 2007-2008 oahpaheaddjin doaimmai Irina Rudolfovna Tytsjyk ja oahppodiimmut dollojuvvojedje Murmashis ja Doallámis . Duoid jagiin oahpahus addojuvvui Norgga sámedikki giellakomitea doarjagiin ja oahppit čađahedje dutkosa gurssa loahpas , muitala Zoja . - Sirdásin ođđasit oahpaheaddjin jagiide 2009-2011 ja gursalaččat ledje eanaš seammát , geat ledje mielde juo gurssaid álggus . Máinnasgirji nuortalašgillii Mainâskirje nuorttâsämikielân Zoja Nosova lea doaibman nuortalašgiela ovddasteaddjin maid buot njealje riikkas hállojuvvon sámegielaid ovddasteaddji sámegiela lávdegottis . Zoja Nosova lii toimâm nuorttâsämikielâ ovdâsteijen meid puoh neelji staatâst sarnum sämikielâid ovdâsteijee säämi kielâlävdikoddeest . Lávdegoddi doaibmá Davviriikkaid sámedikkiid oktasašbargoorgána , Sámi parlamentáralaš ráđi vuollásažžan . Lävdikodde tuáimá Tave-enâmij sämitigij oovtâstpargo-orgaan , Säämi parlamentaarlâš rääđi vuálásâžžân . - Evttohin lávdegoddái boares nuortalaš , ruoššagillii almmustahtton máidnasiid jorgaleami nuortalašgillii ja bivden sis veahki daid almmustahttimii . - Iävtuttim lävdikoodán puáris nuorttâsämmilij , ruošâkielân almostittum mainâsij jurgâlem nuorttâsämikielân já pivdim sist iše toi almostitmân . Máidnasat ledje álggoálggus čoggojuvvon juo jagis 1977 ja almmustahtton ruoššagielat girjin jagis 1990 . Mainâseh lijjii algâaalgâst nuurrum jo ive 1977 já almostittum ruošâkielâlâš kirjen ive 1990 . Zoja dadjá ahte nuortalaččat leat álo muitalan máidnasiid ja máidnasat sisttisdollet ollu nuortalaš historjjá ja árbedieđu . Zoja iätá , et nuorttâsämmiliih láá lamaš ain iäljáreh mainâstiđ já mainâseh tuálih siste ennuv nuorttâsämmilâš historjá já ärbitiäđu . - Lávdegotti nuortalašgiela juogus álggahiige jorgalanfidnu ja ruhtadii maid máinnasgirjji olggosaddima , muitala Zoja . - Lävdikode nuorttâsämikielâ juávus algâttij-uv jurgâlemproojeekt já ruttâdij še mainâskirje almostittem , muštâl Zoja . Girjji doaimmahii ja olggosattii loahpas Suoma sámedikki skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahat . " Kirje toimâttij já loopâst almostitij Suomâ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh . " Kå llmuõrâž " - nammasaš boares nuortalaš máidnasiid sisttisdoalli girji almmustuvai nuortalaš preanttusin jagi 2012 álggus . Kå llmuõrâž " - nommâsâš puáris nuorttâsämmilijd mainâsijd sistetuállee kirje almostui nuorttâsämikielâlâš teddilâssân ive 2012 aalgâst . Zoja Nosova logai girjji muitalusaid nuortalašgillii báddái , mas bargojoavku Katri Fofonoff , Eino Koponen , Jouni Moshnikoff , Tiina Sanila-Aikio ja Seija Sivertsen fuolahedje muitalusaid nuortalašgiela dálá čállinvuohkái . Zoja Nosova luuvâi kirje mainâsijd nuorttâsämikielân páádán , mast pargojuávkku Katri Fofonoff , Eino Koponen , Jouni Moshnikoff , Tiina Sanila-Aikio já Seija Sivertsen huolâttii mainâsijd nuorttâsämikielâ tááláá čäällimvuáhán . Zoja muitala maid ahte divodii teavstta álo , go fuomášii feaillaid . Zoja muštâl meid , et sun tivodij teevstâ taađeest , ko huámášij feiluid . – Ovdamearkka dihte muoraid namahusat ledje jorgaluvvon boastut ruoššagillii , muitala Zoja . – Ovdâmerkkân muorâi noomah lijjii jurgâlum puástud ruošâkielân , muštâl Zoja . Govain ruoššagielat álgogirji ja dál olggosaddon nuortalašgielat girji . Kuuvijn ruošâkielâlâš algâalgâlâš kirje já tääl almostittum nuorttâsämikielâkielâlâš kirje . Girji lea oažžumis sámedikki skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahagas , sámekulturguovddáš Sajosis Anáris . Kirje lii finniimist sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst , säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist . Girjji ođđa govaid lea dahkan Merja Aletta Ranttila . Kirje uđđâ kuvvim lii toohâm Merja Aletta Ranttila . Lassediehtu dás .