Sámedikki nuoraidráđđi Sämitige nuorâirääđi Nuoraidčálli fástida Nuorâičällee västid Diidalámpá lea riikkaviidosaš mánáidkulturguovddážiid fierpmádat – muhto mii lea Skáhppu ? Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu ? Binna Bánna mánáid radio Binna Bánna párnái radio Unna Junná álggii jagis 2007 Unna Junná aalgij ive 2007 Unna Junná video Njoammil Njuámmil Suoma Sámi Nuorat Rájehis sámenuorat Räjittes säminuorah Nuorat lagašgovas Nuorah aldakooveest Pilvi álggaha Pilvi aalgât ollâopâttuvâst Uccâ uábáš Mun gal guoran máttaráddján Mun kal kuorâm madâräijihâm Niiles Cokka fal ná SomBy Muu hobby Kárvudât peri návt Sámenuoraid dáiddadáhpáhus Säminuorâi taaidâtábáhtus Dáiddadáhpáhus govvaráidu Taaidâtábáhtus koveráiđu Mu namma lea Johanna Njaita ja lean 22-jahkásaš . Muu nommâ lii Johanna Njaita já lam 22-ihásâš . Boađán Ruoŧas lullisápmelaččaid guovllus unna gilážis man namma lea Hemavan . Puáđám Ruotâst maadâsämikuávlust uccâ siijdâst , mon nommâ lii Hemavan . Dat lea guoktelogi kilomehtera geahčen Deartnas . Tot lii kyevtilov kilomeetter keččin Tärnabyst . Lean ieš ubmisápmelaš , muhto lean studeren lullisámegiela vuosttas luohká rájes Deartna sámeskuvllas . Lam jieš umesämmilâš , mut lam luuhâm maadâsämikielâ vuossâmuu luoka rääjist Tärnaby sämiškoovlâst . Skuvllas ii lean ubmisámegiela oahpaheaddji , nu ahte mii eat sáhttán lohkat iežamet giela . Škoovlâst ij lamaš umesämikielâ máttáátteijee , et ep puáhtám luuhâđ jieččân kielâ . Ubmisámegiella lea hui unna ja áitatvuloš giella eaige dan hállit leat máŋga . Umesämikielâ lii uáli uccâ já uhkevuálásâš kielâ já ton sárnooh iä lah maŋgâ . Dál orun Johkamohkis gos mun studeren Sámij åhpadusguovdásj is siste- ja dipmadujiid . Tääl aasâm Jokkmokkist ( Juhâmokke ) , mast luuhim Sámij åhpadusguovdásjist ( Säämi máttáátâskuávdáš ) , válduamnâsin nähki já tekstiileh . Sámij åhpadusguovdásj lea addán munnje olu , danin go lean oahppan ollu árbevirolaš dujiin . Säämi máttáátâskuávdážân moonnâm lii adelâm munjin ennuv , ko lam oppâm ennuv ärbivuáviljn tuojijn . Dáppe oahppá maiddái ollu sámiid historjjá , eará sámeguovlluid ja sámiid árbevieruid birra . Tääbbin uáppá še ennuv sämmilij historjást já eres sämikuávluin , sehe säämi ärbivuovijn . Ovdalgo álggahin oahpuid Sámij åhpadusguovdásjis studerejin Sollefteås , Gaska-Ruoŧas . Ovdil ko algâttim oopâid Säämi máttáátâskuávdáást , te luuhim Sollefteåst , mii lii Ruotâ koskâuásist . Doppe studerejin sámedujiid hábmema ja Alpine line ’ a. Go vázzen sámeduodjeskuvlla mus ii lean sápmelaš oahpaheaddji , muhto fertejin baicce riŋget dávjá eadnái ruoktot ja jearrat maid ja mo juoga galgá dahkkot . Tobbeen oppim sämituojij hammim já Alpine line . Ko juuttim sämityejiškoovlâ , te must iä lamaš sämmilâš máttáátteijeeh , pic mun ferttejim távjá suáittiđ pááikán iänán já koijâdiđ maid já maht kalga mon-uv porgâđ . Oahpuid álggaheapmi Johkamohkis váikkuhii munnje dieinna lágiin , ahte ovdánin doppe issorasat eandaliige duojis , danin go doppe ledje sápmelaš oahpaheaddjit . Oopâi algâttem Juhâmohheest vaikuttij munjin nuuvt , et ovdánim tobbeen uáli pyereest , eromâšávt tyeje syergist , ko tobbeen lijjii sämmilâš máttáátteijeeh . Sápmelašvuohta lea stuorra oassi mu identitehta . Ko mun lam sämmilâš , te tot lii stuorrâ uási muu identiteet . Bajásšadden dasa inge sáhtášii govahallat iežan eallima sápmelašvuođa haga . Šoddim toos , jiemge puávtáččii jurdâččiđ jieččân eellim sämmilâšvuođâttáá . Mu sámevuohta lea gievron olu dan maŋŋá go álggahin oahpuid Johkamohkis , daningo gulan sámegiela beaivválaččat ja lean beassán mielde sámedujiide . Ko algâttim oopâid Juhâmohheest , te tot lii nanodâm čuuvtij muu sämmilâšvuođâ , ko kuulâm sämikielâ piäiválávt já lam peessâm siisâ sämituojijd . Mu ruovttuguovllus eai gávdno beare máŋga olbmo geat hállet sámegiela almmolaččat . Muu päikkikuávlust iä lah meendugin maŋgâ ulmuu , kiäh sárnuh almolávt sämikielâ . Munnje giella lea hui dehálaš ja sávan dan nanosmuvvat boahttevuođas . Munjin kielâ lii uáli tehálâš já tuáivum , et tot nanosmuvá puátteevuođâst . Jáhkán , ahte boahttevuohta lea oalle buorre dan dáfus , ahte sámegielaid ealáskahttimii biddjojuvvojit ollu resurssat . Oskom , et puátteevuotâ niävttá pyerrin ton tááhust , et sämikielâ naanoodmân uážžup ennuv resurssijd . Dán áigge máŋggat nuorat geahččalit nanosmahttit iežaset giela , muhto mii čielgasit dárbbašit eanet . Onnáá peeivi maaŋgah nuorah viggeh nanodiđ kielâs , mut čielgâsávt tarbâšep eenâb . Jáhkán ja sávan , ahte mii nagodit nannet sámegiela vel eanet boahttevuođas . Oskom já tuáivum , et nahcip nanodiđ sämikielâ vala-uv eenâb puátteevuođâst . Jáhkán nu , danin go sápmelaččain lea nu nana oktiigullevašvuođa dovdu , vaikko mii leatge juhkkojuvvon njealji eará riikii . Oskom nuuvt , ko sämmilijn lii nuuvt noonâ oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo , veikkâ mii lep-uv juohum neelji sierânâs enâmân .