Toimâ Doaibma Sämikielâ Oahppamateriálabargu Škovlim Oppâmateriaalpargo Sosiála- ja dearvvašvuohta Sosiaal- já tiervâsvuođâ Sosiálasuorggi máhttinguovddáš Sosiaalsyergi mättimkuávdáš Nuoraid dáiddadáhpáhus Nuorâi taaidâtábáhtus Artikla 8(j ) olášuttem Sámegielat , sámegiela ja - kultuvrra oahpahus Sämikielâlâš , sämikielâ já kulttuur máttááttâs Sámediggi ovddida sápmelaččaid iežas giela , kultuvrra ja iežasgielat oahpahusa . Sämitigge oovded sämmilij jieijâs kielâ , kulttuur já jieijâskielâlâš máttááttâs . Dat doaibmá ovttas sámeguovllu gielddaiguin , eará skuvlema ordnejeaddjiiguin , davviriikalaš seammaláan org1aiguin ja stáhta oahpahushálddahusain . Tot tuáimá ohtsâšpargoin sämikuávlu kieldâiguin , eres škovliittâs uárnejeijeiguin , tave-eennâmlâš uábbiorgaanijguin já staatâ máttááttâshaldâttâssáin . Sámediggi ovddasta sápmelaččaid jiena skuvlenpolitihkas . Sämitigge oovdâst sämmilij jienâ škovlimpolitiikâst . Sámegiela ja – kultuvrra sajádat oahpahusas lea okta dain deŧáleapmosiin sámiid boahtte áiggi gažaldagain . Sämikielâ já kulttuur sajattâh máttááttâsâst lii ohtâ tehálumosijn sämmilij puátteevuođâ koččâmâšâin . Sámegiella leamaš skuvllaid oahpahusprográmmas vuođđoskuvlla vuosttas logijagiid rájes . Sämikielâ lii kuullâm škoovlâ máttááttâsohjelmân vuáđuškoovlâ vuosmuu ihelovo rääjist . Sámegielat oahpahus álggahuvvui Ohcejogas ja Anáris 1970-logu beallemuttus . Sämikielâlâš máttááttâs vuolgij joton Ucjuuvâst já Anarist 1970-lovo pelimuddoost . Buot sámiid ruoktoguovllu vuođđoskuvllat ja logahagat addet sámegiela oahpahusa . Puoh sämikuávlu vuáđuškoovlah já luvâttuvah adeleh sämikielâ máttááttâs . Sámegielat oahpahus addojuvvo eanemusat vuođđoskuvlla jahkeluohkáin 1-6 . Sämikielâlâš máttááttâs adeluvvoo enâmustáá vuáđumáttááttâs iheluokain 1-6 . Sámeguovllu olggobealde sámegiella oahpahuvvo dál vel unnán , muhto oahppiid lohku lea laskamin . Sämikuávlu ulguubeln máttááttuvvoo sämikielâ tuše váhá , mut uáppeemeeri lii lassaanmin . Oassi oahpahusas addojuvvo virtuála vugiin , fierpmádatoahpahussan . Uási máttááttâsâst adeluvvoo virtuaallávt , viermimáttááttâssân . Sámiid ruoktoguovllu olggobealde ii leat vel dássážii addojuvvon sámegielat oahpahus . Sämikuávlu ulguubeln ij lah vala adelum sämikielâlâš máttááttâs . Sámegiella sáhttá leat skuvlla oahpahusgiellan , eatnigiela oahppoávnnasin ja vieris giela oahppoávnnasin , man lea eaktodáhtolaččat válljen . Sämikielâ puáhtá leđe škoovlâ máttááttâskielâ , eenikielâ oppâaamnâs já iävtutátulâš / väljejum vieres kielâ oppâaamnâs . Sámeguovllus lága mielde buot sámegiela máhtti oahppit galggašedje oažžut oahpahusa sámegillii . Sämikuávlust ässee sämikielâ mättee uáppeeh kalgeh laavâmield finniđ váldu-uási vuáđumáttááttâsâst sämikielân . Mearrádusat gusket buot golmma sámegillii maid Suomas hállet : anáraš- , kolttá- ja davvisámegielaid . Njuolgâdusah kyeskih puoh kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâ : aanaar- , nuorttâ- já tavesämikielâ . Sámegielaid iskosiid lea vejolaš čađahit studeantadutkosis , mii muđuid lea eará osiin suomagillii . Sämikielâi iskosijd lii máhđulâšvuotâ čođâldittiđ pajeuappeetutkosijn , mii lii eres osijdis peeleest suomâkielâlâš . Anáris lea Sámi oahpahusguovddáš , mii lea áidna Suomas doaibmi ámmátlaš oahppolágádus , gos oahpahusgiellan geavahuvvo maiddái sámegiella . Säämi máttááttâskuávdáš Anarist lii áinoo áámmátlâš oppâlájádâs Suomâst , mast máttááttâskiellân kiävttoo meiddei sämikielâ . Sámegiela ja – kultuvrra sáhttá studeret golmma Suoma universiteahtas : Oulu , Helsset ja Lappi universiteahtain . Sämikielâ já kulttuur puáhtá luuhâđ Suomâst kuulmâ ollâopâttuvâst : Oulu , Helsig já Laapi ollâopâttuvâin . Oulu universiteahta Giellagas-instituhtas lea riikkadási sierrabargu sámegiela ja kultuvrra alla dási oahpahusas ja dutkamušas . Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist lii väldikodálâš sierânâspargo sämikielâ já kulttuur ollâ tääsi máttááttâsâst já tutkâmist . Norgga Guovdageainnus lea Sámi allaskuvla Davviriikkaid áidna allaskuvla , gos oahpahusa , dutkamuša ja hálddahusa váldogiellan lea sámegiella . Säämi ollâškovlâ Taažâ Kuovdâkiäinust lii áinoo Tave-eennâmlâš ollâškovlâ , mast máttááttâs , tutkâm já haldâšem váldukiellân lii sämikielâ . Sámi allaskuvla skuvle sámegielat oahpaheaddjiid ja váldá studeanttaid maid ránnjáriikkain Suomas , Ruoŧas ja Ruoššas . Säämi ollâškovlâ škuávlee el . sämikielâlâš máttáátteijeid já váldá uáppeid meiddei ránnjáenâmijn Suomâst , Ruotâst já Ruošâst . Sámi skuvlenáššiid oktasašbargoorgána 2012-2015 Säämi škovlimašij ohtsâšpargo-orgaan 2012-2015 Sámi skuvlenáššiid oktasašbargoorgána 2008-2011 Säämi škovlimašij ohtsâšpargo-orgaan 2008-2011 Oahpahusa statistihkka : Máttááttâslovottuvah Oahpahus sámegielas ja sámegillii Suoma skuvllain 2013-2014 Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2013-2014 Oahpahus sámegielas ja sámegillii Suoma skuvllain 2012-2013 Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2012-2013 Sámegiela ja sámegielat oahpahus Suoma skuvllain 2011-2012 Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2011-2012 Sámegiela ja sámegielat oahpahus Suoma skuvllain 2010-2011 Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2010-2011 Sámegiela ja sámegielat oahpahus Suoma skuvllain 2009-2010 Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2009-2010 Sámegiela ja sámegielat oahpahus Suoma skuvllain 2008-2009 Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2008-2009 Sámegiela ja sámegielat oahpahus Suoma skuvllain 2007-2008 Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2007-2008 Sámegiela ja sámegielat oahpahus Suoma skuvllain 2006-2007 Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2006-2007 Sámegiela ja sámegielat oahpahus Suoma skuvllain 2005-2006 Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2005-2006 Sámegiela ja sámegielat oahpahus Suoma skuvllain 2003-2004 Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2003-2004 Mo oaččun sámegiela oahpahusa ? Maht finniim sämikielâ máttááttâs ?