Toimâ
Doaibma
Sämikielâ
Oahppamateriálabargu
Škovlim Oppâmateriaalpargo
Sosiála- ja dearvvašvuohta
Sosiaal- já tiervâsvuođâ
Sosiálasuorggi máhttinguovddáš
Sosiaalsyergi mättimkuávdáš
Nuoraid dáiddadáhpáhus
Nuorâi taaidâtábáhtus
Artikla 8(j ) olášuttem
Sámegielat , sámegiela ja - kultuvrra oahpahus
Sämikielâlâš , sämikielâ já kulttuur máttááttâs
Sámediggi ovddida sápmelaččaid iežas giela , kultuvrra ja iežasgielat oahpahusa .
Sämitigge oovded sämmilij jieijâs kielâ , kulttuur já jieijâskielâlâš máttááttâs .
Dat doaibmá ovttas sámeguovllu gielddaiguin , eará skuvlema ordnejeaddjiiguin , davviriikalaš seammaláan org1aiguin ja stáhta oahpahushálddahusain .
Tot tuáimá ohtsâšpargoin sämikuávlu kieldâiguin , eres škovliittâs uárnejeijeiguin , tave-eennâmlâš uábbiorgaanijguin já staatâ máttááttâshaldâttâssáin .
Sámediggi ovddasta sápmelaččaid jiena skuvlenpolitihkas .
Sämitigge oovdâst sämmilij jienâ škovlimpolitiikâst .
Sámegiela ja – kultuvrra sajádat oahpahusas lea okta dain deŧáleapmosiin sámiid boahtte áiggi gažaldagain .
Sämikielâ já kulttuur sajattâh máttááttâsâst lii ohtâ tehálumosijn sämmilij puátteevuođâ koččâmâšâin .
Sámegiella leamaš skuvllaid oahpahusprográmmas vuođđoskuvlla vuosttas logijagiid rájes .
Sämikielâ lii kuullâm škoovlâ máttááttâsohjelmân vuáđuškoovlâ vuosmuu ihelovo rääjist .
Sámegielat oahpahus álggahuvvui Ohcejogas ja Anáris 1970-logu beallemuttus .
Sämikielâlâš máttááttâs vuolgij joton Ucjuuvâst já Anarist 1970-lovo pelimuddoost .
Buot sámiid ruoktoguovllu vuođđoskuvllat ja logahagat addet sámegiela oahpahusa .
Puoh sämikuávlu vuáđuškoovlah já luvâttuvah adeleh sämikielâ máttááttâs .
Sámegielat oahpahus addojuvvo eanemusat vuođđoskuvlla jahkeluohkáin 1-6 .
Sämikielâlâš máttááttâs adeluvvoo enâmustáá vuáđumáttááttâs iheluokain 1-6 .
Sámeguovllu olggobealde sámegiella oahpahuvvo dál vel unnán , muhto oahppiid lohku lea laskamin .
Sämikuávlu ulguubeln máttááttuvvoo sämikielâ tuše váhá , mut uáppeemeeri lii lassaanmin .
Oassi oahpahusas addojuvvo virtuála vugiin , fierpmádatoahpahussan .
Uási máttááttâsâst adeluvvoo virtuaallávt , viermimáttááttâssân .
Sámiid ruoktoguovllu olggobealde ii leat vel dássážii addojuvvon sámegielat oahpahus .
Sämikuávlu ulguubeln ij lah vala adelum sämikielâlâš máttááttâs .
Sámegiella sáhttá leat skuvlla oahpahusgiellan , eatnigiela oahppoávnnasin ja vieris giela oahppoávnnasin , man lea eaktodáhtolaččat válljen .
Sämikielâ puáhtá leđe škoovlâ máttááttâskielâ , eenikielâ oppâaamnâs já iävtutátulâš / väljejum vieres kielâ oppâaamnâs .
Sámeguovllus lága mielde buot sámegiela máhtti oahppit galggašedje oažžut oahpahusa sámegillii .
Sämikuávlust ässee sämikielâ mättee uáppeeh kalgeh laavâmield finniđ váldu-uási vuáđumáttááttâsâst sämikielân .
Mearrádusat gusket buot golmma sámegillii maid Suomas hállet : anáraš- , kolttá- ja davvisámegielaid .
Njuolgâdusah kyeskih puoh kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâ : aanaar- , nuorttâ- já tavesämikielâ .
Sámegielaid iskosiid lea vejolaš čađahit studeantadutkosis , mii muđuid lea eará osiin suomagillii .
Sämikielâi iskosijd lii máhđulâšvuotâ čođâldittiđ pajeuappeetutkosijn , mii lii eres osijdis peeleest suomâkielâlâš .
Anáris lea Sámi oahpahusguovddáš , mii lea áidna Suomas doaibmi ámmátlaš oahppolágádus , gos oahpahusgiellan geavahuvvo maiddái sámegiella .
Säämi máttááttâskuávdáš Anarist lii áinoo áámmátlâš oppâlájádâs Suomâst , mast máttááttâskiellân kiävttoo meiddei sämikielâ .
Sámegiela ja – kultuvrra sáhttá studeret golmma Suoma universiteahtas : Oulu , Helsset ja Lappi universiteahtain .
Sämikielâ já kulttuur puáhtá luuhâđ Suomâst kuulmâ ollâopâttuvâst : Oulu , Helsig já Laapi ollâopâttuvâin .
Oulu universiteahta Giellagas-instituhtas lea riikkadási sierrabargu sámegiela ja kultuvrra alla dási oahpahusas ja dutkamušas .
Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist lii väldikodálâš sierânâspargo sämikielâ já kulttuur ollâ tääsi máttááttâsâst já tutkâmist .
Norgga Guovdageainnus lea Sámi allaskuvla Davviriikkaid áidna allaskuvla , gos oahpahusa , dutkamuša ja hálddahusa váldogiellan lea sámegiella .
Säämi ollâškovlâ Taažâ Kuovdâkiäinust lii áinoo Tave-eennâmlâš ollâškovlâ , mast máttááttâs , tutkâm já haldâšem váldukiellân lii sämikielâ .
Sámi allaskuvla skuvle sámegielat oahpaheaddjiid ja váldá studeanttaid maid ránnjáriikkain Suomas , Ruoŧas ja Ruoššas .
Säämi ollâškovlâ škuávlee el . sämikielâlâš máttáátteijeid já váldá uáppeid meiddei ránnjáenâmijn Suomâst , Ruotâst já Ruošâst .
Sámi skuvlenáššiid oktasašbargoorgána 2012-2015
Säämi škovlimašij ohtsâšpargo-orgaan 2012-2015
Sámi skuvlenáššiid oktasašbargoorgána 2008-2011
Säämi škovlimašij ohtsâšpargo-orgaan 2008-2011
Oahpahusa statistihkka :
Máttááttâslovottuvah
Oahpahus sámegielas ja sámegillii Suoma skuvllain 2013-2014
Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2013-2014
Oahpahus sámegielas ja sámegillii Suoma skuvllain 2012-2013
Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2012-2013
Sámegiela ja sámegielat oahpahus Suoma skuvllain 2011-2012
Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2011-2012
Sámegiela ja sámegielat oahpahus Suoma skuvllain 2010-2011
Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2010-2011
Sámegiela ja sámegielat oahpahus Suoma skuvllain 2009-2010
Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2009-2010
Sámegiela ja sámegielat oahpahus Suoma skuvllain 2008-2009
Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2008-2009
Sámegiela ja sámegielat oahpahus Suoma skuvllain 2007-2008
Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2007-2008
Sámegiela ja sámegielat oahpahus Suoma skuvllain 2006-2007
Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2006-2007
Sámegiela ja sámegielat oahpahus Suoma skuvllain 2005-2006
Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2005-2006
Sámegiela ja sámegielat oahpahus Suoma skuvllain 2003-2004
Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2003-2004
Mo oaččun sámegiela oahpahusa ?
Maht finniim sämikielâ máttááttâs ?