Ohcat giellabargiid Sámediggi ohcá davviriikkalaš sámegiela fága- ja resursaguovddáža vuođđudanprošektii anárašgiela giellabargi , nuortalašgiela giellabargi ja davvisámegiela giellabargi áigodahkii 1.1.2013-31.5.2014 . Sämitigge ocá anarâškielâ kielâpargee , nuorttâsämikielâ kielâpargee já tavesämikielâ kielâpargee Suomâ sämitigge ocá anarâškielâ kielâpargee , nuorttâsämikielâ kielâpargee já tavesämikielâ kielâpargee ááigán 1.1.2013–31.5.2014 . Sámi parlamentarálaš ráđđi ( Suoma , Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid oktasašbargoorgána ) álggaha ođđajagimánu 1. beaivve 2013 Davviriikkalaš sámegiela fága- ja resursaguovddáža vuođđudanprošeavtta , mii bistá geassemánu 30. beaivái 2012 . Säämi parlamentaarlâš rääđi ( Suomâ , Taažâ já Ruotâ sämitigij oovtâstpargo-orgaan ) aalgât 1.1.2013 ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- / reesuurskuávdáá vuáđudemproojeekt , mii nohá 30.6.2014 . Prošeavtta ruhtada EU Interreg IV A Nord Sápmi . Proojeekt válduruttâdeijee lii EU Interreg IV A Nord Sápmi já pargo vuáválâš olášuttem várás Suomâ sämitigge ocá 1 meriáigásâš anarâškielâ kielâpargee 1 meriáigásâš nuorttâsämikielâ kielâpargee ja Dán oktavuođas Sámediggi ohcá áigodahkii 1.1.2013 – 31.5.2014 : 1 meriáigásâš tavesämikielâ kielâpargee ááigán 1.1.2013 – 31.5.2014 . 1 mearreáigásaš nuortalašgiela giellabargi 1 mearreáigásaš anárašgiela giellabargi ja 1 mearreáigásaš davvisámegiela giellabargi . Giellabargi bargguide gullet giellagáhtten , giela ovddideapmi , terminologiijabargu , giela normeren ja diehtojuohkin . Kielâpargee pargoid kuleh kielâtipšom , kielâovdedem , terminologia ¬pargo , normâdem , sehe tieđettem- já ravvimpargo . Giellabargái sáhttet maiddái biddjot eará barggut , mat gullet davviriikkalaš sámegiela fága- ja resursaguovddáža doibmii . Kielâpargei puáhtá meridiđ eres-uv tooimâid , moh kuleh ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- / reesuurskuávdáá vuáđudemprojektân . Seađáhusvuđđosaš gelbbolašvuohtagáibádussan lea barggu eaktudan skuvlejupmi ja dan lassin gáibiduvvo sámegiela dáidu . Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu . Fidnui ohcat vuosttažettiin olbmo , geas lea sámegiella eatnigiellan dahje vástideaddji giellagelbbolašvuohta . Projektân occoo vuosâsajasávt taggaar olmooš , kiäst sämikielâ lii eenikielân tâi västideijee kielâtáiđu . Mii deattuhat alit oahpu ( allaskuvllas / universitehtas ) sámegielas , vásáhusaid sullasaš bargguin ja gelbbolašvuođa sámi servodat- ja gielladilis . Tuáivup occest hiäivulâš sämikielâ škovlim ( ollâškovlâ / ollâopâttâh ) , hárjánem västideijee pargoost já sämiohtsâškode já - kielâi tubdâm . Dasa lassin deattuhat ámmátlaš čehppodaga , ovttasbargo- ja gulahallannávccaid , sámegiela čálálaš dáiddu sihke návccaid bargat iešheanalaččat ja ulbmillaččat . Lasseen tuáivup áámmátlâš mättim , oovtâstpargo ¬naavcâ , sämikielâ kirjálâš tááiđu sehe naavcâ jiečânâs já ulmemiäldásâš porgâmân . Davviriikkalaš sámegiela fága- ja resursaguovddáža bargogiellan leat sámegiella sihke suomagiella ja ruoŧa- / dárogiella . Ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- / reesuurskuávdáá pargokielah láá sämikielâ sehe suomâkielâ já ruotâ / tárukielâ . Guovddáža ovddasvástádussan lea ovttas sámedikkiiguin davviriikkalaš giellaovttasbarggu nannen ja ovddideapmi nu , ahte guđege giellajoavkku sierranas dárbbut , hástalusat ja resurssat váldojit vuhtii , ja sámegiela riggudahttin ja dorvvasteapmi boahtte áiggis . Kuávdáá pargon lii oovtâst sämitiggijn ohtsâštave-eennâmlâš kielâoovtâstpargo nanodem já ovdedem , sämikielâ nanodem já ovdedem nuuvt , et jieškote-uv kielâjuávhu ohtâgâslâš táárbuh , hástuseh já naavcah váldojeh vuotân , sehe sämikielâ virkosmittem já turvim puátteevuođâst . Giellabargi lea bargogaskavuođas Suoma sámediggái ja bálká mearrašuvvá sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdásiid V / II . Kielâpargee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán já pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtaasij V / II . - IV . – IV . / IV mielde ( vuođđobálká 2 051,23 - 2 391,60 euro / mb ) . / IV mield ( vuáđupälkki 2 051,23 – 2 391,60 eurod / mp ) . Vuođđobálkká lassin máksojuvvo 24 % sámeguovllu lassi ja bargohárjánumi vuođul boahtti bargovásáhuslasit . Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh . Bargobáiki lea sámedikki doaibmabáikkiin dahje eará sajis soahpamuša mielde . Toimâsaje lii sämitige monnii toimâsaajeest tâi sopâmuš mield eres saajeest . Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ sämitige čäällimkoodán 10.12.2012 tme 16.00 räi čujottâssáin : Sajos , 99870 Aanaar . Lasetiäđuid pargoost addel vs. kielâtorvočällee Tarja Porsanger puh. . Ohcamušaid čuvvosiiguin galgá doaimmahit Suoma sámedikki čállingoddái 10.12.2012 dmu 16.00 rádjai čujuhusain : Sajos , 99870 Anár. Lassidieđuid barggus addá vs. gielladorvočálli Tarja Porsanger tel. 050 343 1299 . 050 343 1299 . Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi . Anarist 22.11.2012 Sämitigge