Sámi Giellagáldu – Davviriikkalaš sámegiela fága- ja resursaguovddáža ásahanprošeakta Säämi Kielâkäldee – Ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáš Sámi parlamentarálaš ráđđi ( Suoma , Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid oktasašbargoorgána ) lea álggahan ođđajagimánu 1. beaivve 2013 davviriikkalaš sámegiela fága- ja resursaguovddáža ásahanprošeavtta . Säämi parlamentaarlâš Rääđi ( Suomâ , Taazâ já Ruotâ sämitiigij ohtsâšpargo-orgaan ) lii algâttâm 1.1.2013 ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá vuáđudemproojeekt . Prošeavtta áigge sámi giellaovttasbargu ovddiduvvo ja nannejuvvo , ja dan várás vuođđuduvvo oktasaš giellaguovddáš , Sámi Giellagáldu . Proojeekt ääigi ovdedep já nanodep sämikielâi kielâohtsâšpargo ohtâsâš sämikielâ kielâkuávdáá , Säämi Kielâkäldee , vuáđutmáin . Giellagáldui lea ulbmilin čohkket sámegiela giellabálvalusaid , mii veahkeha gávdnat dieđuid sámi giellaámmátlaš jearaldagain . Säämi Kielâkäldui lii tárkuttâs čokkiđ sämikielâi kielâáámmátlijd palvâlusâid , mii iššeed tiäđui kavnâm . Dárkkuhussan lea , ahte guovddážis boahtá leahkit stuorámus ovddasvástádus sámi giellaovttasbarggus , giellaámmátlaš barggus ja sámegiela giellabálvalusaid addimis giellageavaheddjiide . Ulme lii , et kielâkuávdáást lii stuárráámus ovdâsvástádâs sämikielâi kielâohtsâšpargoost , kielâáámmátlii pargoost já kielâkevtteid uáivildum sämikielâlijn palvâlusâin . Guovddážii gullet vihtta iešguđege sámegiela : lullisáme- , julevsáme- , davvisáme- , anáraš- ja nuortalašgielat giellabargit ja giellajuhkosat . Kuávdáást láá vittâ sämikielâ : maadâ- , juulev- , tave- , aanaar- já nuorttâsämikielâ . Jieškote-uv kielâst láá kielâpargeeh já kielâjuáhuseh . Sii deaivvadit háleštit giellagažaldagain , vai sámegielaid gaskasaš ovttasbargu lassána ja nanosmuvvá . Taah tuáimeeh čokkâneh savâstâllâđ sämikielâ koččâmušâin nuuvt , et sämikielâi koskâsâš ohtsâšpargo lassaan já nanosmuu . Prošeavtta áigge giellaguovddáš heivehuvvo ja čadnojuvvo dáláš institušuvnnaid ovddasvástádusaid , bargguid ja ruhtadeami ektui . Proojeekt ääigi kielâkuávdáá tooimâ heiviittep já lahtep tááláás instituutioi ovdâsvástádâssuorgijd , tooimâ já ruttâdem tááhust . Prošeavtta áigge golmma riikka sámedikkit čovdet giellaguovddáža fásta ruhtadeami ja ásahit bissovaš giellaguovddáža jagis 2014 , go prošeaktaáigodat nohka . Lasseen proojeekt ääigi kuulmâ staatâ sämitigeh čuávdih maht kielâkuávdáš ruttâduu pisovávt já vuáđudeh pisovâš kielâkuávdáá ive 2014 , ko proojeektäigi nohá . Giellagáldu rahppui virggálaččat Anáris 20.2.2013 , ja das leat álggahan oktiibuot ovcci giellabargi . Kielâkäldee lekkâsij Anarist 20.2.2013 já tast láá algâttâm ohtsiš ovce kielâparged . Prošeavtta ulbmilat Proojeekt ulmeh Sámi giellagáldu lea Sámi parlamentáralaš ráđi vuollásaš ja dat lea sámi álbmoga oktasaš mearridanorgána sámegiela gažaldagain . Säämi Kielâkäldee lii Säämi Parlamentaarlâš Rääđi vuálááš orgaan já tot lii sämiaalmug ohtâsâš merideijeeorgaan sämikielâ koččâmušâin . Sámi giellagáldu ulbmilin lea seailluhit ja ovddidit dan kulturárbbi , mii gullá sámegillii ja ná doaibmat fágalaš áššedovdiorgánan , ovttastahttit ja heivehit oktii sámegiela geavaheapmái ja gáhttemii guoskevaš doaimmaid ja koordineret sámi giellaovttasbarggu . Säämi Kielâkäldee ulme lii siäiluttiđ já ovdediđ tom kulttuuräärbi , mii kulá sämikielân já návt toimâđ áámmátlâš äššitobdeeorgaanin , ovdâstittiđ já koordinistiđ sämikielâi kielâohtsâšpargo . Sámi giellagáldu ovddasvástádussan lea ovttas Sámedikkiiguin : Säämi Kielâkäldee ovdâsvástádâsah oovdâst sämitigijguin láá : Nannet ja ovddidit davviriikkalaš giellaovttasbarggu ohtsâštave-eennâmlâš kielâohtsâšpargo nanodem já ovdedem Nannet ja ovddidit sámegiela nu , ahte guhtege giellajoavkku sierranas dárbbut , hástalusat ja resurssat váldojit vuhtii , ja sämikielâi nanodem já ovdedem nuuvt , et jieškote-uv kielâ ohtâgâslâš táárbuh , háástuh já naavcah váldojeh vuotân , já Riggudahttit sámegiela ja sihkkarastit dan boahtte áiggis sämikielâi iäláskittem já turvim puátteevuođâst Sámi giellagáldu bargun lea gozihit buot sámi giellasuorggi gažaldagaid ja koordineret daid ovttasbarggus sámedikkiiguin ja eará sámi giellasuorggi institušuvnnaiguin . Tave-eennâmlâš sämikielâ reesuurskuávdáá pargo lii vákšuđ puoh sämikielâsyergi koččâmušâid oovtâspargoost sämitigijguin já eres sämikielâsyergi instituutioiguin . Dasa lassin guovddáš galgá doallat oktavuođa sierra ásahusaide ja juohkit dieđuid sámi giellaámmátlaš gažaldagain olles Sámis ja riikkaidgaskasaččat . Lasseen kuávdáš tuálá ohtâvuođâid eres lágádâsáiguin ubâ sämikuávlust já aalmugijkoskâsávt . Guovddáža barggut ja ovddasvástádusat leat dynámalaččat nu , ahte guovddáža doaimmaid lea vejolaš ovdánahttit guđege áigodaga sámegiela giellaámmátlaš dili ja dárbbuid mielde . Kuávdáá tooimah já ovdâsvástádâssyergih láá dynaamiseh nuuvt , et kuávdáá tooimâid lii máhđulâš ovdediđ jieškote-uv paje sämikielâ kielâáámmátlâš tile já táárbu mield. . Giellaguovddáš ii ásahuvvo álggus fysalaš institušuvdnan , muhto dat baicce doaibmá sámedikkiid oktavuođas . Kielâkuávdáš ij vuáđuduu aalgâst fyysilâš instituution peic tot tuáimá proojeekt ääigi jieškote-uv staatâ sämitige ohtâvuođâst . Prošeavtta áigge guovddáža fásta ruhtadeapmi sihkkarasttojuvvo ja guovddáš šaddá bissovažžan Proojeekt ääigi vuáháduttep kuávdáá tooimâ já visásmittep ton ruttâdem sehe toimâmyenster . Proojeekt ulme lii oovtâst sämitigijguin sämikielâi nanodem já ovdedem nuuvt , et jieškote-uv kielâ ohtâgâslâš táárbuh , háástuh já naavcah váldojeh vuotân sehe sämikielâi iäláskittem já turvim puátteevuođâst . Sámi giellagáldu barggut Säämi Kielâkäldee pargoh Giellagáldu bargun lea terminologiijabargu , giela normeren , báikenammabargu , giellagáhtten , giela ovddideapmi , nammabálvalus ja rávven sámegielaid guoskki gažaldagain . Kuávdáá pargoh láá iärásij juávhust kielâtipšom , kielâ ovdedem , terminologiapargo , kielâ normâdem , nommâdâh- já päikkinommâdâhpalvâlus . Giellagáldu bargit čađahit geavatlaš giellabarggu . Sii maiddái válbmejit áššiid iežaset gielain giellajuhkosiidda , mat mearridit terminologiija- ja normerenáššiin . Säämi Kielâkäldee pargeeh västideh keevâtlâš kielâpargoost sehe valmâšteleh aašijd jieijâs kielâ kielâjuáhusân meridemnáál . Giellajuhkosat addet ávžžuhusaid sámegielaid geavaheamis . Kielâjuáhuseh adeleh avžuuttâsâid sämikielâ kyeskee aašijn . Giellabargiin sáhttá maiddái jearrat rávvagiid sámegielaid geavaheamis . Kielâpargeeh adeleh meid ravvuid sämikielâ kyeskee koččâmušâin . Proojeekt uáiviovdâspargokyeimi lii Suomâ Sämitigge . Fidnu jođiha Suoma sámediggi ja dan ruhtadit Interreg IV A Nord Sápmi , Lapin liitto , Romssa fylkkasuohkan , Nordlandda fylkkasuohkan ja lassin Suoma , Norgga ja Ruoŧa sámedikkit . Proojeekt ruttâdeijeeh láá Euroop kuávluovdedemruttârááju Interreg IV A Nord Sápmi , Lapin Liitto , troms fylkeskommune , Nordland fylkeskommune sehe Suomâ , Taažâ já Ruotâ sämitigeh . Lasetiäđuh : Sámi Giellagáldu Facebookkas Säämi Kielâkäldee Facebookist O đđa tearpmat ja normeremat : Uđđâ teermih já noormih : S ámi Giellagáldu almmustahttá sámegielaid ođđa terminologiija ja normeremiid čujuhusas giella . Säämi Kielâkäldee almostit sämikielâi uđđâ terminologia já noormâid čujottâsâst giella . org org PR OŠEAKTA LEA NOHKAN PROOJEEKT LII NUUHÂM .