Eamiálbmogiid guoski riikkaidgaskasaš soahpamušat ja julggáštusat Algâaalmugáid kyeskee aalmugijkoskâsiih sopâmušah já julgáštušah Dán siiddu oanehis čujuhus lea www.samediggi.fi/kvsopimukset Taan siijđo uánihis čujottâs lii www.samediggi.fi/kvsopimukset Riikkaidgaskasaš olmmošriektesoahpamušat leat stáhtasoahpamušat . Aalmugijkoskâsiih olmoošvuoigâdvuotsopâmušah láá staatâsopâmušah . Dat ratifiserejuvvojit Suomas ásahemiin soahpamuša mearrádusaid sisttisdoalli ásahus . Taid ratifisisteh Suomâst aasâtmáin asâttâs , mii ana sistees sopâmuš miärádâsâid . Olmmošriektesoahpamušaid galgá vuhtiiváldit Suomas go ođasmahtto láhkaásaheapmi , riektevuogádagas ja maiddái erenomážit vuođđoláhkaváljagotti bealiváldimiin . Olmoošvuoigâdvuotsopâmušâid kalga Suomâst väldiđ vuotân talle ko uđâsmiteh lahâasâttem , riehtivuáháduvvâst sehe eromâšávt vuáđulahâváljukode peleväldimijn . Sámiid duođalaš suodji čohkiida riikkaidgaskasaš soahpamušaid ja sisriikkalaš láhkaásaheami nannen vuoigatvuođain . Sämmilij tuođâlâš syeji šadda vuoigâdvuođâin , maid aalmugijkoskâsiih sopâmušah já aalmuglâš lahâasâttem tähideh . Olmmošriektesoahpamušaid ollašuhttima gohcet riikkaidgaskasaš áššedovdiorgánat . Olmoošvuoigâdvuotsopâmušâi olášuttem koceh aalmugijkoskâsiih äššitobdeeorgaaneh . Suopma galgá raporteret orgánaidda jeavddalaččat soahpamuša ollašuhttimis Suomas ja das , mo dat lea vuhtiiváldán riikkaidgaskasaš soahpamušaid ollašuhttima gohcci orgánaid ávžžuhusaid . Suomâ kalga raportistiđ orgaanáid merikoskâsávt sopâmuš olášutmist Suomâst já tast , maht tot lii váldám vuotân aalmugijkoskâsij sopâmušâi olášuttem koccee orgaanij avžuuttâsâid . Mearreáigeraporteremis vástida Suomas olgoriikkaministeriija , mii gullá sierra ministeriijaid , virgeoapmahaččaid , sámedikki ja siviilaorganisašuvnnaid raportta ráhkadeami várás . Merikoskâsâš rapotistmist västid Suomâst olgoašijministeriö , mii kulá sierâ ministeriöid , virgeomâhâid , sämitige já aalmuglâšseervijd raapoort rähtim várás . Soahpamušaid ollašuhttima gohcci orgánat sáhttet maiddái galledit Suomas ja gullat sierra čanasjoavkkuid raporttaid várás . Sopâmušâi olášuttem koccee orgaaneh pyehtih meid kolliđ Suomâ já kuullâđ sierâ čonâsjuávhuid raportij várás . Stáhtaid mearreáigeraporttaid lassin orgánat vuostáiváldet eamiálbmogiin ja siviilaorganisašuvnnain cealkámušaid ja oainnuid soahpamušaid ollašuhttimis . Staatâi merikoskâsâš raportij lasseen orgaaneh väldih vuástá algâaalmugijn já aalmuglâšseervijn ciälkkámušâid já uáinuid sopâmušâi olášutmist . Sámediggi raportere ministeriijaidda ja njuolgga olmmošrivttiid gohcci orgánaidda sámiid vuoigatvuođaid ja riikkaidgaskasaš soahpamušaid ollašuhttimis . Sämitigge raportist ministeriöid já njuolgist olmoošvuoigâdvuođâid koccee orgaanáid sämmilij vuoigâdvuođâin já aalmugijkoskâsij sopâmušâi olášutmist . Cealkámušain sámediggi evttoha sisriikkalaš láhkaásaheami ovddideami riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid ja olmmošrivttiid gohcci orgánaid ávžžuhusaid mielde . Ciälkkámušâinis sämitigge oovdânpuáhtá aalmuglii lahâasâttem ovdedem aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi já olmoošvuoigâdvuođâi koccee orgaanij avžuuttâsâi miäldásávt . Sámediggi maiddái oassálastá olmmošrivttiid gieđahalli riikkaidgaskasaš soahpamušaid ráhkadeapmái . Sämitigge meid uásálist olmoošvuoigâdvuođâid kieđâvuššee aalmugijkoskâsij sopâmušâi rähtimân . Ovttastuvvan našuvnnaid ( ON ) soahpamušat Ovtâstum aalmugij ( OA ) sopâmušah KP-soahpamuš KP-sopâmuš Suopma lea ratifiseren siviila- ja politihkalaš vuoigatvuođaid guoski oktasašsoahpamuša ( KP-soahpamuš ) jagi 1976 . Suomâ lii ratifisistâm aalmugjeessân- já poolitlâš vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš ( KP-sopimus ) ive 197 6 . KP-soahpamuš lea Suoma riektevuogádaga oassi , ja lea fámus lágadásis ja daninassii njuolgga heiveheamis ja čadni riektegeavat . KP-sopâmuš lii uási Suomâ riehtivuáháduv , já lii vyeimist laavâtääsist já návt njuolgist heiviittettee já čannee riehtikäldee . KP-soahpamuša ollašuhttima gohcá ON:id olmmošriektekomitea . KP-sopâmuš olášuttem kocá OA olmoošvuoigâdvuotkomitea . Soahpamuša mielde maiddái priváhtaolbmot sáhttet váidalit olmmošriektekomiteai KP-soahpamuša rihkkumušain . Sopâmuš mield meid ovtâskâsulmuuh pyehtih väidiđ olmoošvuoigâdvuotkomitean KP-sopâmuš rikkomušâin . Soahpamuša 1 artikla dáhkida buot álbmogiidda iešmearridanvuoigatvuođa , man vuođul dat mearridit friija politihkalaš doaladuvvama ja ollašuhttet friija ekonomalaš , sosiálalaš ja čuvgehuslaš diliid ovddideami . Sopâmuš 1 artikla täähid puoh almugáid jiešmeridemvuoigâdvuođâ , mon vuáđuld toh merideh rijjâ poolitlâš vuáhádumes já hárjutteh rijjâ ekonomâlij , sosiaallij já čuovviittâslij tiilij ovdedem . Olmmošriektekomitea lea nannen , ahte soahpamuša 1 artikla guoská maiddái eamiálbmogiid . Olmoošvuoigâdvuotkomitea lii nanodâm , ete sopâmuš 1 artikla kuáská meid algâaalmugáid . KP-soahpamusa 27 artikla mielde daid riikkain , gos leat álbmotlaš , oskkusearvvi dahje gielalaš vehádagat , dakkár vehádagaide gulavaš olbmuin ii oaččo gieldit vuoigatvuođa ovttas joavkku eará lahtuiguin návddašit iežas kultuvrras , dovddastit ja ollašuhttit iežas oskku dahje geavahit iežas giela . KP-sopâmuš 27 artikla mield tain staatâin , main láá aalmugliih , oskoldâhliih teikâ kielâliih ucceeblovoh , tágáráid ucceeblovoid kullee ulmuid ij uážu kieldiđ vuoigâdvuođâ oovtâst eres juávhu jesânijguin navdâšiđ jieijâs kulttuurist , tubdâstiđ já hárjuttiđ jieijâs oskolduv teikâ kevttiđ jieijâs kielâ . Artikla sihkkarastá sámiid vuoigatvuođa návddašit ovttas joavkkuin iežas kultuvrras . Artikla tuurvâst sämmilij vuoigâdvuođâ navdâšiđ oovtâst juávhoinis jieijâs kulttuurist . Olmmošriektekomitea lea KP-soahpamuša 27 artikla tulkoma oasil geahččan , ahte seađanjuolggadusas dárkkuhuvvon gieldin sáhttá leat ovdamearkan dakkár eatnama dahje luondduriggodagaid gilvaleaddji geavaheapmi , mii eastá eamiálbmogiid ealáhusaid ceavzima guovllus . Olmoošvuoigâdvuotkomitea lii KP-sopâmuš 27 artikla tulkkum uásild keččâm , ete njuolgâdusâst uáivildum kieldim puáhtá leđe ovdâmerkkân taggaar eennâm teikâ luánduvarij kištottellee kevttim , mii iästá algâaalmugij iäláttâs miänástum kuávlust . ON:id olmmošriektekomitea jagi 1994 addin oktasaškommeantta nr 23 ( 50 ) mielde soahpamuša artikla 27 eaktuda sátnehámis fuolakeahttá maiddái positiivvalaš sierradoaimmaid vehádahkii gulavaš kulturvuoigatvuođaid suodjaleapmin . OA olmoošvuoigâdvuotkomitea ive 1994 adelem almoskomment nr 23 ( 50 ) mield sopâmuš artikla 27 váátá sänihäämist peerusthánnáá meid positiivlâš sierânâstooimâid ucceeblohon kullei kulttuurvuoigâdvuođâi suojâlmân . Oktasaškommeantta mielde eamiálbmogiid kulturhápmi gehččojuvvo ahte gokčá maiddái sin eanageavaheapmái vuođđudeaddji eallinvuogi ja árbevirolaš ealáhusaid nugo meahcástusa , guolástusa ja boazodoalu . Almoskomment mield keččih , ete algâaalmugij kulttuurhäämi luávdá meid tai eennâmkiävtun vuáđuduvvee eellimtäävi já ärbivuáválijd iäláttâsâid tego miäcástem , kuálástem já puásuituálu . Kultuvrra suodjaleapmi eaktuda maiddái , ahte vehádatservošiid ovddasteaddjit ožžot beaktilit oassálastit sidjiide váikkuheaddji mearrádusbargamii . Kulttuur suojâlem váátá meid , ete ucceeblohosiärváduvâi ovdâsteijeeh uážžuh pehtilávt uásálistiđ sijjân vaikutteijee miärádâsrähtimân . TSS-soahpamuš TSS-sopâmuš Suopma lea ratifiseren ekonomalaš , sosiálalaš ja čuvgehuslaš vuoigatvuođaid guoski oktasašsoahpamuša ( T SS-soahpamuš ) jagi 1976 . Suomâ lii ratifisistâm ekonomâlijd , sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš ( TSS-sopâmuš ) ive 1976 . Soahpamuša ollašuhttima gohcá ekonomalaš , sosiálalaš ja čuvgehuslaš vuoigatvuođaid komitea ( TSS-komitea ) . Sopâmuš olášuttem kocá ekonomâlij , sosiaallij já čuovviittâslij vuoigâdvuođâi komitea ( TSS-komitea ) . Suopma lea ratifiseren soahpamuša molssaevttolaš beavdegirjji eaŋkalolbmo váidalusain ja dat boahtá fápmui 30.4.2014 . Suomâ lii ratifisistâm sopâmuš valjimiävtulii pevdikirje ohtâgâsväidimijn já tot šadda v uáimán 30.4.2014 . Váidalusaid sáhttet dahkat eaŋkalolbmot dahje priváhtaolbmuid joavkkut , geat čuoččuhit máinnašuvvon soahpamušriikka loavkidan sin oktasašsoahpamušas dovddastuvvon ekonomalaš , sosiálalaš ja čuvgehušlaš vuoigatvuođaid , ( 2 artikla ) . Väidimijd pyehtih toohâđ ovtâskâsulmuuh teikâ ovtâskâsulmui juávhuh , moh eteh , ete koččâmâšâst leijee sopâmušstaatâ lii luávkkám sii almossopâmušâst tubdâstum ekonomâlijd , sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođâid , ( 2 artikla ) . Váidalusat dahkkojuvvojit TSS-komiteai ( 1 artikla ) . Väidimeh tahhojeh TSS-komitean ( 1 artikla ) . . Soahpamuša artikla 1 lea seammalágan KP-soahpamuša 1 artiklain dáhkidemiin álbmogiidda iešmearridanvuoigatvuođa . Sopâmuš artikla 1 lii siämmáálágán KP-sopâmuš 1 artikláin täähidmáin návt almugáid jiešmeridemvuoigâdvuođâ . Soahpamuša artikla 15 dáhkida juohkehažžii vuoigatvuođa oassálastit kultureallimii , návddašit dan ovdduin sihke návddašit suojis , mii lea addon vuoiŋŋalaš ja materiálalaš ovdduide guoskkadin dieđalaš , čálalaš dahje dáiddalaš buktagiid . Sopâmuš artikla 15 täähid juáhážân vuoigâdvuođâ uásálistiđ kulttuurelimân , navdâšiđ tom hiäđuin sehe navdâšiđ syejeest , mii lii suovvum sii tieđâlij , kirjálij teikâ taaiđâlij ráhtusij jiegâlâš já materiaallâš hiäđoid . Nállevealahansoahpamuš Näliolgoštemsopâmuš Jagi 1970 ratifiserejuvvon buotlágan nállevealaheami eretváldima guoski riikkaidgaskasaš oktasašsoahpamuš suodjala ovttaskas olbmuid etnihkalaš duogážii vuođđudeaddji vealaheamis . Ive 1970 ratifisistem jyehilágán näliolgoštem meddâlistmân kyeskee aalmugijkoskâsâš almossopâmuš suoijâl ovtâskâs ulmuid etnisâš tuávvážân vuáđuduvvee olgooštmist . Soahpamuša ollašuhttima gohcá nállevealahankomitea . Sopâmuš olášuttem kocá näliolgoštemkomitea . Soahpamuša 1 artikla gieldá nállái , liikeivdnái , sohka- dahje etnihkalaš duogážii vuođđudeaddji vealaheami . Sopâmuš 1 artikla kiäldá náálán , liškeiivnán , suhâ- teikâ etnisâš tuávvážân vuáđuduvvee olgoštem . Artikla mielde nállevealaheapmin ii galgga geahččat dakkár sierranas doaibmabijuid , maid dárkkuhussan lea sihkkarastit dáid joavkkuid ja ovttaskas olbmuid ovttalágan vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid návddašit ja geavahit olmmošrivttiid ja vuođđoluomusvuođaid . Artikla mield näliolgooštmin ij koolgâ keččâđ tagarijd sierânâstooimâid , moi ulmen lii turvâstiđ tai juávhui já ovtâskâs ulmui oovtviärdásâš vuoigâdvuođâid já máhđulâšvuođâid navdâšiđ já kevttiđ olmoošvuoigâdvuođâid já vuađuluovâsvuođâid . Soahpamuša 2 artikla mielde stáhtat galget álgit doaibmabijuide nállevealaheami eretváldimin ja gieldit nállevaššái oalgguheami . ( artikla 4 ) . Sopâmuš 2 artikla mield staatah kalgeh riemmâđ toimáid näliolgoštem meddâlistmân já kieldiđ näliolgooštmân kihtâlem ( artikla 4 ) . Mánáid vuoigatvuođaid oktasašsoahpamuš Párnái vuoigâdvuođâi almossopâmuš Suopma searvvai mánáid vuoigatvuođaid oktasašsoahpamuššii jagi 1991 . Suomâ seervâi párnáá vuoigâdvuođâi almossopâmušân ive 1991 . Soahpamuša čuovvuma ja máná vuoigatvuođaid ollašuvvama čuovvu ON:id máná vuoigatvuođaid komitea . Sopâmuš nuávdittem já párnái vuoigâdvuođâi olášum čuávu OA párnái vuoigâdvuođâi komitea . Soahpamuš guoská vuollái 18-jahkásaččaid . Sopâmuš kuáská vuálá 18-ihásijd . Suomas mánáid vuoigatvuođaid ollašuvvama čuovvu ja ovddida mánáidáittardeaddji . Suomâst párnái vuoigâdvuođâi olášum čuávu já oovded pärniäššiváldálâš . Soahpamuša 30 artikla lea seamma sisdoallosaš go KP-soahpamuša 27 artikla . Sopâmuš 30 artikla lii siämmáásiskáldâsâš ko KP-sopâmuš 27 artikla . Artikla mielde eamiálbmogii gulavaš mánás ii oaččo gieldit vuoigatvuođa návddašit ovttas joavkku eará lahtuiguin iežas kultuvrras , dovddastit ja ollašuhttit iežas oskku dahje geavahit iežas giela . Artikla mield algâaalmugân kullee párnáást ij uážu kieldiđ vuoigâdvuođâ navdâšiđ oovtâst juávhu eres jesânijguin jieijâs kulttuurist , tubdâstiđ já hárjuttiđ jieijâs oskolduv teikâ kevttiđ jieijâs kielâ . Soahpamuša 2 artikla gieldá mánáid vealaheami omd. sin giela ja etnihkalaš duogáža vuođul . Sopâmuš 2 artikla kiäldá párnái olgoštem el . sii kielâ já suhâtuávááš vuáđuld . Soahpamuša 17 artikla mielde stáhtat galget dáhkidit ahte mánát ožžot dieđu máŋggain sierra gálduin . Sopâmuš 17 artikla mield staatah kalgeh tähidiđ ete párnááh uážžuh tiäđu maaŋgâ sierâ käldein . Stáhtat galget roahkasmahttit mediaid giddet erenomáš fuopmášumi eamiálbmotmánáid gielalaš dárbbuide . Staatah kalgeh ruokâsmittiđ tieđettemniävvuid kiddiđ eromâš huámášume algâaalmugpárnái kielâlâš tárboid . Soahpamuša 29 artikla mielde mánáid oahpahus galgá vuođđuduvvat ee. olmmošrivttiid ja vuođđoluomusvuođaid sihke ON:id vuođđogirjji prinsihpaid gudnejahttima ovddideapmái ja gudnejahttima ovddideapmái máná vánhemiid , iežas čuvgehuslaš identitehta , giela ja árvvuid hárrái . Sopâmuš 29 artikla mield párnái máttááttâs kalga vuáđuduđ el . olmoošvuoigâdvuođâi já vuáđuluovâsvuođâi sehe Ovtâstum aalmugij vuáđukirje prinsiipij kunnijâttem oovdedmân já kunnijâttem oovdedmân párnái vanhimij , jieijâs čuovviittâslâš identiteet , kielâ já áárvui kuáttá . Buot nissoniid vealaheami eretváldima gieđahalli oktasašsoahpamuš Almossopâmuš , mii kieđâvuš jyehilágán nisonij olgooštem meddâlistem Soahpamuš ratifiserejuvvui Suomas jagi 1986 . Sopâmuš ratifisistii Suomâst ive 1986 . Soahpamuša ollašuhttima gohcá nissoniid vealaheami eretváldima gieđahalli komitea . Sopâmuš olášuttem kocá komitea , mii kieđâvuš nisonij olgoštem meddâlistem . Soahpamuš ii sisttisdoala erenomážit eamiálbmotnissoniid guoski mearrádusaid , muhto soahpamuša ollašuhttima gohcci komitea lea ávžžuhusain gidden erenomážit fuopmášumi eamiálbmotnissoniid seammalágan vejolašvuođaide oassálastit servodateallimii ja oažžut dásseárvosaš bálvalusa ja meannudeami . Sopâmuš ij ana sistees eromâšávt algâaalmugnisonáid kyeskee miärádâsâid , mutâ sopâmuš olášuttem koccee komitea lii avžuuttâsâin kiddim eromâš huámášume algâaalmugnisonij oovtviärdásâš máhđulâšvuođáid uásálistiđ ohtsâškodde-elimân já finniđ täsiárvusâš palvâlem já kohtâlem . Soahpamuš gieldá nissoniid vealaheami ja geatnegahttá ovddidit nissoniid dásseárvvu ollašuvvama . Sopâmuš kiäldá nisonij olgoštem já kenigit ovdediđ nisonij täsiáárvu olášum . Biodiversitehtasoahpamuš Biodiversiteetsopâmuš Biologalaš máŋggahámatvuođa guoski oktasašsoahpamuš bođii Suomas fápmui jagi 1994 . Biologilâš maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee almossopâmuš šoodâi vuáimán Suomâst ive 199 4 . Soahpamuša ollašuhttima ii goze sierranas komitea mii spiehkkasa olmmošriektesoahpamušain . Sopâmuš olášuttem ij koce olmoošvuoigâdvuođâin spiekâstmáin sierânâs komitea . Soahpamuša ollašuhttima čuovvuma ja soahpamuša ovddideami dihtii soahpamuša ratifiseren stáhtat ( oassebealit ) dollet guovtte jagi gaskkaid oassebeallečoahkkimiid . Sopâmuš olášuttem čuávum já sopâmuš ovdedem várás staatah ( uásipeleh ) , moh láá ratifisistâm sopâmuš , tuálih kyevti ive kooskâi uásipeličuákkimijd . Soahpamuša ollašuhttin čuvvojuvvo riikkaid raporttaid bokte . Sopâmuš olášuttem čuávuh staatâi raportij peht . Suomas soahpamuš ollašuhtto luonddusuodjalanláhkaásaheamis sihke stáhtaráđi dohkkehan biodiversitehtastrategiija ja dan doarju doaibmanprográmma vehkiin . Suomâst sopâmuš olášuteh luándusuojâlemlahâaasâtmist sehe staatârääđi tuhhiittem biodiversiteetstrategia já tom tuárjoo toimâohjelm vievâst . Soahpamuša ollašuhttima ovddidit sierra čanasjoavkkuid ovddasteaddjiin čohkiidan ng. biodiversitehtabargojoavku sihke dan vuollásaš artikla 8(j)-áššedovdibargojoavku . Sopâmuš olášuttem ovdedeh sierâ čanosjuávhui ovdâsteijei nk. biodiversiteetpargojuávkku sehe ton vuálásâš artikla 8(j)-äššitobdeepargojuávkku . Suomas soahpamuša eamiálbmot- ja báikkálašservošiid gieđahalli artiklat gusket sámiid . Suomâst sopâmuš algâaalmug- já páihálâš siärváduvvâid kieđâvuššee artiklah kyeskih sämmilijd . Soahpamuša artikla 8(j ) geatnegahttá Suoma gudnejahttit , suodjalit ja doalahit sámiid biologalaš máŋggahámatvuođa suodjaleami ja suvdilis geavaheami dáfus mearkkašahtti diđolašvuođa sihke duvdit dán diđolašvuođa , innovašuvnnaid ja geavadiid anus ožžojuvvon ávkkiid dássebeallálaš juohkima . Sopâmuš artikla 8(j ) kenigit Suomâ kunnijâttiđ , suojâliđ já paijeentoollâđ sämmilij biologilâš maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kiävtu tááhust merhâšittee tiäđu sehe ruokâsmittiđ taan tiäđu , innovaatioi já vuáháduvâi kiävtust finnejum hiäđui täsipiälásâš jyehim . Artikla 10(c ) eaktuda , ahte Suopma suodjala ja doarju biologalaš resurssaid árbevirolaš geavaheami árbevirolaš kultuvrralaš dábiid mielde , mat heivejit suodjaleami ja suvdilis geavaheami gáibádusaide . Artikla 10(c ) váátá , ete Suomâ suoijâl já movtijdit biologilâš resurssij ärbivuáválâš kiävtu ärbivuáválij kulttuurlij taavij miäldásávt , moh heivejeh suojâlem já pištee kiävtu vátámâššáid . ILO oktasašsoahpamuš nr 111 bargomárkaniin ja ámmáha ollašuhttima oktavuođas dáhpáhuvvan vealaheamis ILO almossopâmuš nr 111 olgooštmist , mii tábáhtuvá pargomarkkânijn já áámmát hárjuttem ohtâvuođâst Suopma ratifiserii soahpamuša jagi 1970 ( SopS 63/1970 ) . Suomâ ratifisistij sopâmuš ive 1970 ( SopS 63/1970 ) . Soahpamuš lea dohkkehuvvon jagi 1958 . S opâmuš lii tuhhiittum ive 1958 . Soahpamuš gieđahallá vealaheami gildosa bargomárkaniin ja ámmáha ollašuhttima oktavuođas . Sopâmuš kieđâvuš olgooštem kieldim pargomarkkânijn já áámmát hárjuttem ohtâvuođâst . Soahpamuš gieldá ee. Etnihkalaš duogážii vuođđudeaddji vealaheami bargomárkaniin ja ámmáha ollašuhttima oktavuođas ( 1 artikla ) . Sopâmuš kiäldá el . etnisâš tuávvážân vuáđuduvvee olgoštem pargomarkkânijn já áámmát hárjuttem ohtâvuođâst ( 1 artikla ) . Soahpamuša artikla 5 mielde sierra suodjalan- ja veahkehandoaibmabijuid , maidda galgá álgit ILO:a soahpamušaid dahje ávžžuhusaid dihte , ii galgga doallat vealaheaddjin . Sopâmuš artikla 5 mield sierânâs suojâlem- já išedemtooimâid , moid kalga riemmâđ ILO sopâmušâi teikâ avžuuttâsâi tááhust , ij koolgâ toollâđ olgooštmin . Lassin seamma artiklas namalassii mearriduvvo , ahte veaheapmin ii galgga doallat dakkár sierradoaibmabijuid , mat leat anolaččat dakkár olbmuid dárbbuid sihkkarastima dihte , geat dárbbašit sierra veahki dahje doarjaga ovdamearkan kultuvrralaš sajádaga vuođul . Lasseen siämmáá artiklast eidu merideh , ete tagarijd sierânâstooimâid iä toolâ olgooštmin , moh láá tárbuliih tagarij ulmui táárbui tuurvâstmân , kiäh tarbâšeh sierânâs iše teikâ torjuu ovdâmerkkân kulttuurlâš sajattuv vuáđuld . Suoma EU:a searvansoahpamuša beavdegirji nr 3 sámiin Suomâ EU servâmsopâmuš pevdikirje nr 3 sämmilijn Suoma EU:a s earvansoahpamuša lassibeavdegirji nr 3 gieđahallá sámiid vuoigatvuođaid . Suomâ EU servâmsopâmuš lasepevdikirje nr 3 kieđâvuš sämmilij vuoigâdvuođâid . Beavdegirji lea EU:a vuođđosoahpamuša oassi dahjege ng. Lissabon soahpamuš . Pevdikirje lii EU vuáđusopâmuš ađai nk. Lissabon sopâmuš uási . Beavdegirji dovddasta , ahte Suomas , Norggas ja Ruoŧas leat sisriikkalaš ja riikkaidgaskasaš vuoigatvuođaid vuođul anus geatnegasvuođat ja čatnasumit sámiid ektui . Pevdikirje tuubdâst , ete Suomâst , Taažâst já Ruotâst láá aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš vuoigâdvuođâ vuáđuld kenigâsvuođah já čonâsmeh sämmilij kuáttá . Soahpamušoassebealit maiddái vuhtiiváldet , ahte Suopma , Norga ja Ruoŧŧa leat čatnasan sámiid ealáhusaid , giela , kultuvrra ja eallinvuogi seailluheapmái ja ovddideapmái ja gehččet , ahte árbevirolaš sámekultuvra ja sámeealáhusat leat sorjavaččat luondduealáhusain , nugo boazodoalus , sámiid árbevirolaš ássanguovlluin . Sopâmušuásipeleh meid vääldih vuotân , ete Suomâ , Taažâ já Ruotâ láá čonâdâttâm sämmilij iäláttâsâi , kielâ , kulttuur já eellimtäävi siäilutmân já oovdedmân já keččih , ete ärbivuáválâš sämikulttuur já sämi-iäláttâsah láá sorjoliih luánduiäláttâsâin , tego puásuituálust , sämmilij ärbivuáválâš eellimkuávluin . Lassibeavdegirjji 1 mielde dan easttekeahttá , mii EY:a vuođđudansoahpamušas mearriduvvo , sámiide oažžu mieđihit oktovuoigatvuođaid boazodoaluin bargamii árbevirolaš sámeguovlluin . Lasepevdikirje 1 mield tom estihánnáá , maid EY vuáđudemsopâmušâst merideh , sämmiláid uážžu mieđettiđ priivaatvuoigâdvuođâid puásuituálu háárjutmân ärbivuáválâš sämikuávluin . Soahpamuša artikla 2 mielde beavdegirjji sáhttá viiddidit guoskat earáge árbevirolaš sámeealáhusaide gulavaš sámiid oktovuoigatvuođaid daid vuostásaš ovdáneami vuhtiiváldima várás Sopâmuš artikla 2 mield pevdikirje puáhtá vijđediđ kuoskâđ eres-uv ärbivuáválâš sämiäláttâssáid lohtâseijee sämmilij priivaatvuoigâdvuođáid tai vuástásâš ovdedem vuotân väldimân Eurohpa Ráđi soahpamušat Euroop Rääđi sopâmušah Eurohpá olmmošvuoigatvuohtasoahpamuš Euroop olmoošvuoigâdvuotsopâmuš Eurohpá ráđi olmmošvuoigatvuohtasoahpamuš dohkkehuvvui jagi 1950 ja bođii fápmui jagi 1953 . Euroop rääđi olmoošvuoigâdvuotsopâmuš tuhhiittui ive 1950 já šoodâi vuáimán ive 1953 . Soahpamuš lea dievasmahtton ja rievdaduvvon lassibeavdegirjjiin . Sopâmuš lii tievâsmittum já rievdâdum lasepevdikirjijguin . Soahpamuš guoská Eurohpá ráđi lahttoriikkaid . Sopâmuš kuáská Euroop Rääđi jeessânenâmáid . Eurohpá ráđđái gullet 47 riikka , main 28 Eurohpá uniovnna lahttoriikka . Euroop rááđán kuleh 47 staatâd , main 28 Euroop union jeessânenâmid . Eurohpá ráđđi lea politihkalaš ja olmmošvuoigatvuohta-organisašuvdna . Euroop rääđi lii poolitlâš já olmoošvuoigâdvuotservi . Soahpamuššii searvan riikkat čatnasit sihkkarastit juohke lágageavahanváldái gulavaš olbmui soahpamušas sihkkaraston vuoigatvuođaid ja luomusvuođaid . Sopâmušân siärvám staatah čonâdâteh tähidiđ jyehi lavâkevttimváldásis kullee olmožân sopâmušâst turvâstum vuoigâdvuođâid já rijjâvuođâid . Olmmošvuoigatvuohtasoahpamušas sihkkaraston vuoigatvuođat gullet nappo buohkaide , maiddái olgoriikkalaččaide fuolakeahttá ovdamearkan das , leatgo sii muhtin eará Eurohpá ráđi lahttoriikka riikkavuložat . Olmoošvuoigâdvuotsopâmušâst turvâstum vuoigâdvuođah kuleh tastoo puohháid , meid olgoeennâmlijd peerusthánnáá ovdâmerkkân tast , et láá-uv sij mottoom eres Euroop rääđi jeessânstaatâ aalmugjesâneh . Soahpamuša ollašuhttima gohcá Eurohpá ráđi olmmošvuoigatvuohtaduopmostuollu , mii čoavdá eaŋkalolbmo váidalusaid . Sopâmuš olášume kocá Euroop rääđi olmoošvuoigâdvuottuámustovli , mii čuávdá ohtâgâsväidimijd . Soahpamuša 8 artikla mielde juohkehaččas lea vuoigatvuohta priváhta- ja bearašeallima suodjái . Sopâmuš 8 artikla mield juáhhást lii vuoigâdvuotâ priivaat- já peerâeellim suáján . Soahpamuša 14 §:a mielde gildojuvvo vealaheapmi . Sopâmuš 14 § mield kieldih olgoštem . Eurohpá olmmošvuoigatvuohtaduopmostuollu lea tulkon soahpamuša 14 artikla . Euroop olmoošvuoigâdvuottuámustovli lii tulkkum sopâmuš 14 artikla . Thlimmenos-dáhpáhusas jagi 2000 duopmostuollu lea čoavdán ahte 14 artikla mieldásaš vuoigatvuođa leat boađikeahttá vealahuvvot olmmošvuoigatvuohtasoahpamušas nannejuvvon vuoigatvuođaid návddašeamis loavkiduvvo , go stáhtat gieđahallet sierra láhkai seammalágan dilis leahkki olbmuid almmá objektiivvalaš ja govttolaš vuođustusa haga . Thlimmenos-tábáhtusâst ive 2000 tuámustovli lii čuávdám ete staatah luávkkájeh 14 artikla miäldásâš vuoigâdvuođâ , mon mield olmooš uážžu leđe šodâhánnáá olgoštuđ olmoošvuoigâdvuotsopâmušâst turvâstum vuoigâdvuođâi naavdâšmist , talle ko staatah kohtâleh siämmáálágán tiileest leijee ulmuid eresnáál objektiivlâš já kuáhtulâš vuáđđusttáá . Vuoigatvuođa leat boađikeahttá vealahuvvot olmmošvuoigatvuohtasoahpamušas nannejuvvon vuoigatvuođaid návddašeamis loavkiduvvo maiddái , go stáhtat gieđahallet sierra láhkai mearkkašahtti earálágan dilis leahkki olbmuid almmá objektiivvalaš ja govttolaš vuođustusa haga . Vuoigâdvuođâ , mon mield olmooš uážžu leđe šodâhánnáá olgoštuđ olmoošvuoigâdvuotsopâmušâst turvâstum vuoigâdvuođâi naavdâšmist , luávkkájeh meid , ko staatah objektiivlâš já kuáhtulâš vuáđđusttáá piettâleh kohtâlmist eresnáál ulmuid , kiäh láá merhâšitteenáál ereslágán tiileest . Vehádatrápmasoahpamuš Ucceeblohoraamisopâmuš Álbmotlaš vehádagaid suodjaleami guoski oktasašsoahpamuš Aalmuglij ucceeblovoi suojâlmân kyeskee almossopâmuš ratifisistii Suomâst ive 199 8 . ratifiserejuvvui Suomas jagi 1998 . Soahpamuša ollašuhttima čuovvu áššedovdiin čohkiidan rávvenkomitea . Sopâmuš olášuttem čuávvu ravvimkomitea , mii čuággán äššitobdein . Komitea addá ávžžuhusa soahpamuša ollašuhttima várás ministtarráđđái . Komitea addel avžuuttâsâid sopâmuš olášuttem várás ministerrááđán . Ministtarráđđi addá komitea ávžžuhusaid vuođul ávžžuhusaid lahttoriikkaide soahpamuša ollašuhttima várás . Ministerrääđi addel komitea avžuuttâsâi vuáđuld avžuuttâsâid jeessânstaatáid sopâmuš olášuttem várás . Soahpamuš gieđahallá álbmotlaš vehádagaid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid . Sopâmuš kieđâvuš aalmuglij ucceeblovoi kielâlijd já kulttuurlijd vuoigâdvuođâid . Sámit gehččojit álbmotlaš vehádahkan soahpamuša olis nugo ovdamearkan románat ja suomaruoŧŧelaččatge . Sämmilijd loheh aalmuglâš ucceeblohhoon sopâmuš pirrâsist tego ovdâmerkkân romanijd já suomâruátálijd-uv . Soahpamuša viđát artiklas soahpamušoassebealit čatnasit ovddidit diliid , mat leat dárbbašlaččat , vuoi álbmotlaš vehádagaide gulavaš olbmot sáhttet doalahit ja ovddidit kultuvrra sihke seailluhit identitehta dehalaš vuođđodahkkiid : sin oskkoldaga , giela , árbevieru ja kulturárbbi . Sopâmuš viiđâd artiklast sopâmušpeleh čonâdâteh ovdediđ tiilijd , moh láá tárbuliih , vâi aalmuglâš ucceeblohon kullee ulmuuh pyehtih paijeentoollâđ já ovdediđ kulttuuris sehe siäiluttiđ identiteetis čielgâ vuáđutahheid : sii oskolduv , kielâ , ärbivyevi já kulttuuräärbi . Artikla maiddái eaktuda ahte stáhtat suodjalit álbmotlaš vehádagaid vuostemielalaš suddadahttimis . Artikla meid váátá staatâid suojâliđ aalmuglijd ucceeblovoid illámielâlâš suddâlutmist . Artikla 6 eaktuda , ahte stáhta álgá doaibmabijuide dakkár olbmuid suodjaleami várás , geat sáhttet gártat vealaheami dahje vaši čuozáhahkan ee. etnihkalaš duogáža ja giela vuođul . Artikla 6 váátá , ete staatâ riämá toimáid tagarij ulmui suojâlmân , kiäh pyehtih šoddâđ olgoštem teikâ vajemielâlâšvuođâ čuosâttâhhân el . etnisâš tuávváá já kielâ vuáđuld . Soahpamuša artikla 10 dáhkida sámiide vuoigatvuođa geavahit sámegiela priváhta ja almmolaš oktavuođain , njálmmálaččat ja čálalaččat sihke oahppat iežaset giela ( artikla 14 ) . Sopâmuš artikla 10 täähid sämmiláid vuoigâdvuođâ kevttiđ sämikielâ priivaatlávt já almolávt , njálmálávt já kirjálávt sehe oppâđ jieijâs kielâ ( artikla 14 ) . Álbmotlaš vehádahkii gulavaš olbmos lea maiddái vuoigatvuohta geavahit iežasgielat namaid ( 11 artikla ) . Aalmuglâš ucceeblohon kullee ulmust lii meid vuoigâdvuotâ kevttiđ suu jiejâskielâlâš noomâid ( 11 artikla ) . Stáhtat galget maiddái álgit doaimmaide oahpahusa ja dutkamuša suorggis álbmotlaš vehádagaid kultuvrra , historjjá , giela ja oskkoldaga guoski dieđu gáhttema várás . Staatah kalgeh meid riemmâđ toimáid máttááttâs já tutkâmuš syergist aalmuglij ucceeblovoidis kulttuurân , historján , kielân já oskoldâhân kyeskee tiäđu siäilutmân . Guovllu- ja vehádatgielaid guoski vuođđogirji Kuávlulijd já ucceeblovokieláid kyeskee vuáđukirje Guovllu- ja vehádatgielaid guoski Eurohpalaš vuođđogirji bođii fápmui Suomas jagi 1998 . Kuávlulijd já ucceeblovokieláid kyeskee Eurooplâš vuáđukirje šoodâi vuáimán Suomâst ive 1998 . Soahpamuša ulbmilin lea suodjalit smávva gielaid , mat leat jávkamin ja maid soahpamušriikkaid riikkavuložat árbevirolaččat geavahit riikkain . Sopâmuš ulmen lii suojâliđ uccâ kielâid moh láá lappuumin , maid sopâmušstaatâi aalmugjesâneh ärbivuáválávt kevttih staatâinis . Vuođđogirji ii dasto guoskka ovdamearkan sisafárrejeaddjiid gielaid . Vuáđukirje ij návt kuáská ovdâmerkkân enâmânvärrejeijei kieláid . Soahpamuša ollašuhttima čuovvu áššedovdikomitea , mii addá ávžžuhusaid Eurohpá Ráđi ministtarkomiteai . Sopâmuš olášuttem čuávvu äššitobdeekomitea , mii addel avžuuttâsâidis Euroop Rääđi ministerkomitean . Komitea addá ávžžuhusaid lahttoriikkaide soahpamuša ollašuhttima várás . Komitea addel avžuuttâsâid jeessânstaatáid sopâmuš olášutmân . Soahpamuša artiklas 7 riikkat čatnasit láhčit diliid , mat dahket vejolažžan vehádatgielaid seailuma ja čatnasit eretváldit ráddjehusaid , mat estet vehádatgielaid ceavzima . Sopâmuš artiklast 7 staatah čonâdâteh lääččiđ tiilijd , moh taheh máhđulâžžân ucceeblovokielâ siäilum já čonâdâteh meddâlistiđ raijiittâsâid , moh estih ucceeblovokielâid miänástuđ . Guovllugielaid dahje vehádatgielaid guoski sierradoaimmat eai gehččojuvvo viidásabbot geavahuvvon gielaid hálli álbmoga vealaheapmin , juos dáid doaimmaid ulbmilin lea ovddidit dásseárvvu guoskevaš gielaid geavaheaddjiid ja eará álbmoga gaskkas dahje áššáigulavaččat vuhtiiváldit dáid gielaid sierrasajádaga . Kuávlulijd kieláid teikâ ucceeblovokieláid kyeskee sierânâstooimah iä onnuu , ete toh láá vijđásubbooht kiävttum kielâi sárnoo aalmug olgoštem , jis tâi tooimâi ulmen lii ovdediđ täsiáárvu tom kielâ kevttei já eres aalmug kooskâst teikâ ääšimiäldásávt väldiđ vuotân tai kielâi sierânâssajattuv . Artikla eaktuda , ahte stáhtat fuolahit das , ahte gávdnomis leahkki dahje ođđa hálddahuslaš ráját eai eastte vehádatgiela ovddideami . Artikla váátá , ete staatah huolâtteh tast , ete jo lemin teikâ uđđâ haaldâtliih rääjih iä räähti estuu ucceeblovokielâ oovdedmân . Artikla 8 eaktuda ahte vehádatgiellagiidda leat oažžumis iežasgielat skuvlejupmi ovda- , vuođđo- , nuppi dási ja allaskuvlaoahpahusas sihke sihkkarasto guovllugielaid dahje vehádatgielaid duogážis leahkki historjjá ja kultuvrra oahpahus . Artikla 8 váátá , ete ucceeblovokielâláid lii finnimnáál jieijâskielâlâš škovlim ovdâ- , vuáđu- , nube tääsi já ollâškovlâmáttááttâsâst sehe visásmittiđ kuávlulij kielâi teikâ ucceeblovokielâi tyehin leijee historjá já kulttuur máttááttâs . Artiklaid 9 ja 10 mielde vehátdagielaid galgá sáhttit geavahit riekte- , hálddahus- ja virgeoapmahašáššedikšumis . Artiklai 9 já 10 mield ucceeblovokielâ kalga pyehtiđ kevttiđ riehti- , haldâttâh- já virgeomâhâšášástâlmist . Stáhtat galget maiddái sihkkarastit , ahte stáhtas leat vehádatgielat joavkomediat ( artikla 11 ) . Staatah kalgeh meid visásmittiđ , ete staatâst láá ucceeblovokielâliih juávkkuviestâdemniävuh ( artikla 11 ) . Duovddaoktasašsoahpamus Enâdâhalmossopâmuš Eurohpalaš duovddaoktasašsoahpamu š bođii Suomas fápmui jagi 2006 . Eurooplâš enâdâhalmossopâmuš šoodâi Suomâst vuáimán ive 2006 . Soahpamuša čielgaseamos váikkuhus leamašan Eurohpalaš duovddabálkkašumi mieđiheapmi . Sopâmuš enâmustáá uáinojeijee vaikuttâs lii lamaš Eurooplâš enâdâhpalhâšume mieđettem . Soahpamuša ollašuhttima gohcá áššedovdikomitea ja ministtarkomitea . Sopâmuš olášuttem koceh äššitobdeekomitea já ministerkomitea . Suomas soahpamuš lea ollašuhtton ee. luonddusuodjalanlágas . Suomâst sopâmuš lii olášuttum el . luándusuojâlemlaavâst . Duovddaoktasašsoahpamuša 5 artiklas guđege soahpamušoassebealli čatnasa ee. dovddastit láhkaásaheamis duovdagiid olbmuid birrasa dehalaš oassin , oktasaš kultur- ja luondduárbbi máŋggahámatvuođa albmoneapmin ja identitehta vuođđun , ráhkadit ja ollašuhttit sierradoaibmabijuid vehkiin duovddasuodjaleapmái , - dikšumii ja - plánemii figgi duovddapolitihka sihke bidjat duovddaperspektiivvaid guovlo- ja gávpotplánenpolitihkai sihke kultur- , biras- , eanadoallo- , sosiála- ja ekonomiijapolitihkai ja eará doaibmanprográmmaide . Enâdâhalmossopâmuš 5 artiklast jieškote-uv sopâmušpeeli čonâdât el . tubdâstiđ lahâaasâtmistis , ete enâduvah láá ulmui pirrâduv merhâšittee uási , ohtâsâš kulttuur- já luánduäärbi maaŋgâhámásâšvuođâ olgospyehtim já identiteetis vuáđu , lääččiđ já olášuttiđ sierânâstooimâi vievâst enâduvsuojâlmân , - tiipšon já – vuáváámân čyeccee enâdâhpolitiik sehe siskálmittiđ enâdâhvuotânväldimijd kuávlu- já kaavpugvuávámpolitiikân sehe kulttuur- , pirrâdâh- , eennâmtuálu- , sosiaal- já ekonomiapolitiikân já eres toimâohjelmáid . Soahpamušoassebealit sáhttet váldit atnui meannudanvugiid , maid mielde álbmot , báikkálaš- ja guovlovirgeoapmahaččat ja eará áššeosolaččat sáhttet oassálastit dán duovddapolitihka meroštallamii ja ollašuhttimii . Sopâmušuásipeleh pyehtih väldiđ kiävtun monâttâlmijd , moi miäldásávt aalmug , páihálâš já kuávluvirgeomâhááh já eres äššiomâhááh pyehtih uásálistiđ taam enâdâhpolitiik miäruštâlmân já olášutmân . Artiklas 9 soahpamušoassebealit movttiidahttet stáhtaid rájáid rasttildeaddji báikkálaš- ja guovloovttasbarggu ja dárbbu mielde válmmaštallet ja ollašuhttet oktasaš duovddaprgrámmaid . Artiklast 9 sopâmušuásipeleh movtijditeh staatâi raajijd rastâldittee páihálâš- já kuávluoovtâstpargo já táárbu mield valmâštâleh já olášuteh ohtsijd enâdâhohjelmijd . Unesco soahpamušat Unesco sopâmušah Kulturalbmabuktojumiid suodjalansoahpamuš Kulttuurolgospyehtimij suojâlemsopâmuš Kulturalbmabuktojumiid suodjalansoahpamuš lea boahtán Suomas fápmui jagi 2007 . Kulttuurolgospyehtimij suojâlemsopâmuš lii Suomâst šoddâm vuáimán ive 2007 . Kulturalbmabuktojumiid suodjalansoahpamuša ulbmilin lea suodjalit ja ovddidit kultuvrraid máŋggahámatvuođa ( 1 artikla ) . Kulttuurolgospyehtimij suojâlemsopâmuš ulmen lii suojâliđ já ovdediđ kulttuurij maangâhámásâšvuođâ ( 1 artikla ) . Soahpamuša mielde kulturalbmabuktojumiid suodjaleapmi ja ovddideapmi eaktudit buot kultuvrraid , maiddái vehádahkii gulavaš olbmuid ja eamiálbmogiid kultuvrraid ovttaveardásašvuođa ja gudnejahttima dovddasteami ( 2 artikla ) . Sopâmuš mield kulttuur-olgospyehtimij maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já ovdedem váátá puoh kulttuurij , meid ucceeblohon kullee ulmui já algâaalmugij kulttuurij oovtviärdásâšvuođâ já kunnijâttem tubdâstem ( 2 artikla ) . Soahpamušoassebealit galget álgit doaimmaide kultur-albmabuktojumiid suodjaleami ja sihkkarastima várás ( 6 artikla ) . Sopâmušuásipeleh kalgeh riemmâđ toimáid kulttuurolgospyehtimij suojâlmân já turviimân ( 6 artikla ) . Suodjalansoahpamuš meroštallá kulturalbmabuktojumiid eaŋkalolbmuid , joavkkuid ja servošiid kreatiivva boađusin šaddan albmabuktojupmin , main lea kultuvrralaš sisdoallu ( 4 artikla ) . Suojâlemsopâmuš miäruštâl , ete kulttuurolgospyehtimeh láá ovtâskâsulmui , juávhui já siärváduvâi kreatiivlâšvuođâ puátusin šoddâm olgospyehtimeh , main lii kulttuurlâš siskáldâs ( 4 artikla ) . Sámekultuvrras árbevirolaš kulturalbmabuktojupmi dárkkuha juoiganmusihka , sámeduoji , sámedáidaga , máinnastanárbbi ja myhtaid , girjjálašvuođa , sámegielat báikenamaid sihke sámi huksenárbbi ( ee. goađit , gámmet , sierralágan áittit ) . Sämikulttuurist ärbivuáválâš kulttuurolgospyehtimeh uáivildeh juoigâm , sämityeje , sämitaiđuu , mainâstemäärbi já oskomušâid , kirjálâšvuođâ , sämikielâlijd päikkinoomâid sehe sämmilâš huksimäärbi ( el . kuáđih , lavŋekuáđih , ereslágán ääitih ) . Lassin sámi dološoskui gulavaš oaffaruššan sieiddiide lea kulturalbmabuktojupmi . Lasseen sämmilâš toovlášoskoldâhân kullee uhredem sieidijd lii kulttuurolgospyehtim . Ođđasut kulturalbmabuktojumit dárkkuhit modearna sámemusihka , teáhtera ja filbmadáidaga . Uđđâsumoseh kulttuurolgospyehtimeh uáivildeh modern sämimuusik , teatter já elleekovetaiđuu . Ávnnahis kulturárbbi suodjalansoahpamuš Aamnâsttâs kulttuuräärbi suojâlemsopâmuš Ávnnahis kulturárbbi suodjalansoahpamuš bođii Suomas fápmui jagi 2013 . Aamnâsttâs kulttuuräärbi suojâlemsopâmuš šoodâi vuáimán Suomâst ive 2013 . Soahpamuša ollašuhttimis vástida oahpahus- ja kulturministeriija . Sopâmuš olášutmist västid máttááttâs- já kulttuurministeriö . Soahpamuša ollašuhttima gohcá ráđđehusaid gaskasaš ávnnahis kulturárbbi suodjalankomitea . Sopâmuš olášuttem kocá haldâttâsâi koskâsâš aamnâsttâs kulttuuräärbi suojâlemkomitea . Soahpamuš dovddasta ahte eamiálbmogiin lea dehalaš rolla ávnnahis kulturárbbi buvttadeamis , suodjaleamis , doalaheamis ja ođđasitráhkadeamis ja dasto maiddái kultuvrralaš máŋggahámatvuođa ja olmmošlaš kreatiivva ovddideamis . Sopâmuš tuubdâst ete algâaalmugijn lii tergâdis uási aamnâsttâs kulttuuräärbi pyevtitmist , suojâlmist , paijeentolâmist já uđđâsisträhtimist já návt meid kulttuurlâš maaŋgâhámásâšvuođâ já olmoošlâš kreatiivlâšvuođâ oovdedmist . Soahpamuša ulbmilin lea suodjalit ávnnahis kulturárbbi ja sihkkarastit áššeosolaš servošiid , joavkkuid ja eaŋkalolbmuid kulturárbbi gudnejahttima ( artikla 1 ) . Sopâmuš ulmen lii suojâliđ aamnâsttâs kulttuuräärbi já visásmittiđ äššiomâhâš siärváduvâi , juávhui já ovtâskâsulmui kulttuuräärbi kunnijâttem ( artikla 1 ) . Ávnnahis kulturárbi dárkkuha soahpamuša 2 artikla mielde ee. geavadiid , govvádusaid , albmabuktojumiid , dieđuid , dáidduid – sihke daidda gulavaš gaskaomiid , dávviriid , artefavttaid ja kultuvrralaš sajiid – maid servošat , joavkkut ja muhtin dáhpáhusain eaŋkalolbmot dovddastit oassin kulturárbbi . Aamnâsttâs kulttuurärbi uáivild sopâmuš 2 artikla mield el . vuáháduvâid , kuvviimijd , olgospyehtimijd , tiäđu , tááiđuid – sehe tooid kullee piergâsijd , tiiŋgâid , artefaktijd já kulttuurlâš tiilijd – maid siärváduvah , juávhuh já motomijn tábáhtusâin ovtâskâsulmuuh tubdâsteh uássin sii kulttuuräärbi . Dán ávnnahis kulturárbbi , mii sirdása buolvvas nubbái , servošat ja joavkkut luvvet jotkkolaččat ođđasit birrasa ektui , vuorrováikkuhusas luondduin ja iežas historjjáin , ja dat buktá sidjiide dovddu identitehtas ja jotkkolašvuođas , ovddidemiin dasto kultuvrralaš máŋggahámatvuođa ja olmmošlaš kreatiivva gudnejahttima . Taam aamnâsttâs kulttuuräärbi , mii sirdášuvá suhâpuolvâst nuubán , siärváduvah já juávhuh rähtih eivi uđđâsist sii pirrâs háárán , vuáruvaikuttâsâst luánduin já jieijâs historjáin , já tot puáhtá sijjân tobdo identiteetist já jotkuuvâšvuođâst , já návt oovded kulttuurlâš maaŋgâhámásâšvuođâ já olmoošlâš kreatiivlâšvuođâ kunnijâttem . Ávnnahis kulturárbbi ollái gullet ee : Aamnâsttâs kulttuuräärbi pirrâdâhân kuleh el : ( a ) njálmmálaš árbevierru ja albmabuktojupmi , nu ahte fárus giella ávnnahis kulturárbbi gaskoapmin ; ( a ) njálmálâš ärbi já olgospyehtim , mieldi luhâmáin kielâ aamnâsttâs kulttuuräärbi niävvun ; ( b ) ovdanbukti dáidagat ; ( b ) oovdânpyehtee taiđuuh ; ( c ) sosiálalaš geavadat , rituálat ja ávvudilálašvuođat ; ( c ) sosiaalliih vuáháduvah , rituaaleh já juhletilálâšvuođah ; ( d ) lundui ja máilmmiávvosii gulavaš diehtu ja geavadagat ; ( d ) luándun já maailmubâlâšvuotân lohtâseijee tiätu já vuáháduvah ; ( e ) árbevirolaš duodjedáiddut . ( e ) ärbivuáváliih kietâtyejitááiđuh . Soahpamuša oassebealit galget álgit dárbbašlaš doaimmaide ávnnahis kulturárbbi suodjaleapmin iežas guovllus ja dovdát ja meroštallat guovllus gávdnovaš ávnnahis kulturárbbi sierra elemeanttaid ovttasbarggus čanasjoavkkuiguin ( 11 artikla ) . Sopâmuš uásipeleh kalgeh riemmâđ tárbulijd toimáid aamnâsttâs kulttuuräärbi suojâlmân jieijâs kuávlust já tubdâđ já miäruštâllâđ kuávlustis tiättoo aamnâsttâs kulttuuräärbi jieškote-uv elementeh oovtâstpargoost čanosjuávhuiguin ( 11 artikla ) . Oassebealit galget maiddái bidjat logahallamii stáhtas gávdnovaš ávnnahis kulturárbbi ( 12 artikla ) . Uásipeleh kalgeh meid pieijâđ luvâttâlmân staatâ kuávlust tiättoo aamnâsttâs kulttuuräärbi ( 12 artikla ) . Julggaštusat Julgáštušah Olmmošvuoigatvuođaid oppamáilmmálaš julggaštus Olmoošvuoigâdvuođâi almosmaailmlâš julgáštuš Jagi 1948 dohkkehuvvon ON:id olmmošvuoigatvuođaid oppamáilmmálaš julggaštus Ive 1948 tuhhiittum OA olmoošvuoigâdvuođâi almosmaailmlâš julgáštu š lii aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâi vuáđu . lea riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođaid vuođđu . Buot máilmmi stáhtat leat geavatlaččat dohkkehan dan . Puoh maailm staatah láá keevâtlávt tuhhiittâm tom . Vaikke julggaštus ii leatge stáhtasoahpamuš , das lea juridihkalaš geatnegahttin go dan vuođul leat ovddiduvvon riikkaidgaskasaš soahpamušat olmmošvuoigatvuođaid buorideami várás . Veikâ julgáštuš ij lah staatâsopâmuš , tast lii riehtiopâlâš kenigitteevuotâ ko ton vuáđuld láá ovdedum aalmugijkoskâsiih sopâmušah olmoošvuoigâdvuođâi pyereedmân . Julggaštus ii gieđahala sierra eamiálbmogiid ja vehádagaid vuoigatvuođaid , muhto dáhkida buot álbmotjoavkkuide seammá vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid sihke ja dásseárvosaš vejolašvuođaid eallit iežas kultuvrra mielde almmá vealaheami ja miellaválddi haga . Julgáštuš ij kieđâvuš sierâ algâaalmugij já ucceeblovoi vuoigâdvuođâid , mutâ täähid puoh aalmugjuávhoid siämmáá vuoigâdvuođâid já kenigâsvuođâid sehe täsiárvusijd máhđulâšvuođâid eelliđ jieijâs kulttuur miäldásávt olgoštemttáá já mielâväldittáá . Eamiálbmotjulggaštus Algâaalmugjulgáštuš YK:id oktasaščoahkkin dohkkehii jagi 2007 guhká válmmaštallon julggaštusa eamiálbmogiid vuoigatvuođain OA almosčuákkim tuhhiittij ive 2007 kuhháá valmâštâllum j ulgáštuš algâaalmugij vuoigâdvuođâin . Suopma dohkkehii julggaštusa almmá eavttuid haga . Suomâ tuhhiittij julgáštuš väridâsttáá . Julggaštus čohkke elemeanttaid gávdnovaš riikkaidgaskavaš soahpamušain . Julgáštuš čuákkee elementijd vyeimist leijee aalmugijkoskâsâš sopâmušâin . Julggaštusa ollašuhttima čuovvu ja ovddida ON:id olmmošvuoigatvuohtaráđi vuollásažžan doaibmi eamiálbmotraporterejeaddji . Julgáštuš olášuttem čuávvu já oovded OA olmoošvuoigâdvuoträäđi vuálásâžžân tuáimee algâaalmugraportistee . Raporterejeaddji addá almmolaš ávžžuhusaid eamiálbmogiid vuoigatvuođaid ovddideami várás sihke čielggada eamiálbmogiid vuoigatvuođaid ollašuvvama guđege stáhta viidodagas . Raportistee addel almos avžuuttâsâid algâaalmugij vuoigâdvuođâi oovdedmân sehe čielgee algâaalmugij vuoigâdvuođâi olášum jieškote-uv staatâ kuávlust . Julggaštusa ollašuhttin čuvvojuvvo maiddái eamiálbmogiid bissovaš foruma jahkásaš čoahkkimiin . Julgáštuš olášuttem čuávvuh meid algâaalmugij pisovâš foorum ihásijn čuákkimijn . Julggáštusa dehalaš artiklat gusket eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuođa , vuoigatvuođa iežas gillii ja kultuvrii , stáhtaid vástu eamiálbmotkultuvrra sihkkarastimis , eamiálbmogiid vuoigatvuođa luondduriggodagaide sihke julggáštus gieldá juohkelágan eamiálbmogiid suddadahttinfiggamušat . Julgáštuš tehálumoseh artiklah kyeskih algâaalmugij jiešmeridemvuoigâdvuotân , vuoigâdvuotân jieijâs kielân já kulttuurân , staatâi ovdâsvástádâsân algâaalmugkulttuurij turviimist , algâaalmugij vuoigâdvuotân luánduvaarijn sehe julgáštuš kiäldá jyehilágán viggâmušâid suddâluttiđ algâaalmugijd . Eamiálbmotjulggaštus lea váldojuvvon muhtun riikkaid lahkaásaheapmai , muhto eanáš stáhtat leat doallan julggáštusa dušše morálaččat geatnegahttin . Algâaalmugjulgáštuš lii valdum muáddi staatâ lahâaasâtmân , mutâ iänááš uássin staatah láá annaam julgáštuš tuše mooraallávt kenigitten . ON:id eamiálbmotraporterejeaddji professor James Anaya lea árvalan ON:id oktasaščoahkkimii eamiálbmotjulggáštusa ollašuhttima ja mearkašumi . OA algâaalmugraportistee professor James Anaya lii árvuštâllâm suu raportist OA almosčuákkimân algâaalmugjulgáštuš olášuttem já merhâšume . ON:id oktasaščoahkkima mearrádusain leat lágalaš geatnegasvuođat . OA almosčuákkim miärádâsâin láá lavâliih kenigâsvuođah . Anaya mielde julggáštus buktá ovdan globála ovttamielalašvuođa eamiálbmotvuoigatvuođaid sisdoalus ja geatnegasvuođa ovddidit olmmošvuoigatvuođaid ON:id soahpamušaid mielde . Anaya mield julgáštuš čáittá maailmvijđosâš ohtsâšibárdâs algâaalmugvuoigâdvuođâi siskáldâsâst ja kenigâsvuođâ ovdediđ olmoošvuoigâdvuođâid OA sopâmušâi miäldásávt . Muhtun julggáštusa oasit dego vealameahttunvuohta , kultuvrra guoskameahttunvuohta , opmodat ja iešmearridanvuoigatvuohta leat boahtimin oassin riikkaidgaskasaš dábálaš vuoigatvuođa norpma . Motomeh julgáštuš uásisyergih tego olgooštmettumvuotâ , kulttuur koskâmettumvuotâ , omâdâh já jiešmeridemvuoigâdvuotâ láá šoddâmin uássin aalmugijkoskâsâš táválii vuoigâdvuođâ noormâ . Julggáštus maiddái vuođđuduvvá máŋggaid stáhtaid ratifiseren olmmošvuoigatvuohtasoahpamušaide , mat geatnegahttet stáhtaid lágalaččat . Julgáštuš meid vuáđuduvá maaŋgáid staatâi ratifisitem olmoošvuoigâdvuotsopâmušáid , moh láá staatâid lavâlávt kenigitteeh . Julggáštusa láidehusas namalassii celkojuvvo , ahte eamiálbmogat leat vásihan historjjá áigge eahpevuoiggalašvuođa , mii lea eastán sin sihkkarastimis ja ovddideamis iežas kultuvrra ja fuonidan sin vuoigatvuođaid . Julgáštuš laiđiittâsuásist aainâs páhudeh , ete algâaalmugeh láá kuáhtám historjá ääigi epivuoigâdvuođâlâšvuođâ , mii lii iästám sii turviimist já oovdedmist jieijâs kulttuur já hiäjusmittám sii vuoigâdvuođâid . Anaya maiddái deattuha , ahte eamiálbmotjulggáštus čohkke daid olmmošvuoigatvuođaid , mat eamiálbmogiin livčče galgan leat oassin olmmošsoga . Anaya meid tiädut , ete algâaalmugjulgáštuš čuákkee taid olmoošvuoigâdvuođâid , moh algâaalmugijn liččii koolgâm leđe uássin olmooškode . Eamiálbmotjulggáštusa ulbmilin lea vuiget dáid historjjálaš dohkkemeahttun diliid . Algâaalmugjulgáštuš ulmen lii tivvoođ taid historjálijd puástuvuođâid . Riikaidgaskasaš olmmošvuoigatvuohtasoahpamušaid dulkojumis ja ollašuhttimis vástideaddji olmmošvuoigatvuohtaorgánat leat dávjá gidden fuopmášumi iežaset čovdosiin julggáštusa geatnegasvuođaide . Aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâsopâmušâi tulkkuumist já heiviitmist västideijee olmoošvuoigâdvuođâorgaaneh láá távjá kiddim čuávdusijnis huámášume julgáštuš kenigâsvuođâid . Eamiálbmotjulggáštusa geatnegasvuođaide čujuhuvvo erenoamážit áššiin , mat gusket vealameahttunvuođa , kultuvrralaš guoskameahttunvuođa ja iešmearridanvuođa . Algâaalmugjulgáštuš kenigâsvuođáid čujotteh eromâšávt aašijn , moh kyeskih olgooštmettumvuotân , kulttuurlâš kuoskâmettumvuotân já jiešmeridemvuoigâdvuotân . Eamiálbmotjulggáštusas lea dehalaš normatiivalaš árvu dan alla legitimitehtadási dihtii , go mearkkašahtti eanetlohku ON:id oktasaščoahkkimis dohkkehii julggáštusa ja eamiálbmotsearvvuš doarju julggáštusa . Algâaalmugjulgáštušâst lii merhâšittee raavâlâš árvu ton ollâ lavâlâšvuođâ tiet , tastko OA almosčuákkim merhâšittee eenâbloho tuhhiittij julgáštuš já algâaalmugsiärvádâh tuárju julgáštuš . RIO +20-julggáštus RIO +20-julgáštuš Rio the Janeiros jagi 2012 dollon suvdilis ovdáneami konferánsa dohkkehii loahppajulggáštusa Rio the Janeirost ive 2012 toollum pištee ovdánem konferens tuhhiittij loppâjulgáštuš ” The Future We Want ” . Čoahkkin lea jagi 1992 dollon suvdilis ovdáneami konferánssa čuovvunčoahkkin . Čuákkim lii ive 1992 toollum pištee ovdánem konferens čuávvumčuákkim . Jagi 1992 čoahkkin lei hui mearkkašahtti , daningo dalle dohkkehuvvui ee. biodiversitehtasoahpamuš , dálkkádatsuodjalansoahpamuš sihke suvdilis ovdáneami ulbmilat ( Agenda 21 ) . Ive 1992 čuákkim lâi uáli merhâšittee , ko talle tuhhiittii el . biodiversiteetsopâmuš , šoŋŋâduvsuojâlemsopâmuš sehe pištee ovdánem uulmijd ( Agenda 21 ) . Suomas suvdilis ovdáneapmi lea ovddiduvvon ee. Suomâst pištee ovdánem láá ovdedâm el . álbmotlaš suvdilis ovdáneami strategiijain ja servodatčátnašumiin aalmuglâš pištee ovdánem strategiain já ohtsâškoddečonâsmáin . Rio +20 čoahkkima loahppaáššegirji gieđahallá erenoamážit ruoná ekonomiija , geafivuođa geahpedeami ja suvdilis ovdáneami prinsihpaid . Rio +20 čuákkim loppâäššikirje kieđâvuš eromâšávt ruánáá ekonomia , kievhisvuođâ kepidem já pištee ovdánem prinsiipijd . Maiddái eamiálbmogiid vuoigatvuođat leat ovdanbuktojuvvon julggáštusas . Meid algâaalmugij vuoidâdvuođah láá oovdânpuohtum julgáštušâst . Rio julggáštus deattuha , ahte suvdilis ovdáneami ollašuhttin eaktuđa eamiálbmogiid aktiiva ja váikkuheaddji oassálastima suvdilis ovdáneami ovddideapmin juohke dásis . Rio julgáštuš tiädut , ete pištee ovdánem olášuttem váátá algâaalmugij aktiivlâš já vaikutteijee uásálistem pištee ovdánem oovdedmân puoh taasijn . Rio julggáštus maiddái dovddasta ON:id eamiálbmotjulggáštusa mearkkašumi ja dan , ahte julggáštusa galgá vuhtiiváldit suvdilis ovdáneami strategiijaid ollašuhttimis . Rio julgáštuš meid tuubdâst OA algâaalmugjulgáštuš merhâšume já tom , ete julgáštuš kalga vädiđ vuotân pištee ovdánem strategiai olášutmist . Rio julggáštus eaktuda stáhtaid doarjut eamiálbmogiid identitehta , kultuvrra , kulturárbbi , árbevirolaš dieđu ja dábiid . Rio julgáštuš váátá , ete staatah tuárjuh algâaalmugij identiteet , kulttuur , kulttuuräärbi , ärbivuáválâš tiäđu já taavijd . Julggáštus deattuha dárbbu doarjut eamiálbmogiid suvdilis ovdáneami mieldásaš ealáhusaid . Julgáštuš tiädut táárbu tuárjuđ algâaalmugij pištee ovdánem miäldásijd iäláttâshaamijd . Unesco kultuvrralaš máŋggahámátvuođa guoski oppamáilmmálaš julggáštus Unesco kulttuurlii maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee almosmaailmlâš julgáštuš Unesco oktasaščoahkkima dohkkehan lea hábmen vuođu ávnnahis kulturárbbi ja kulturalbmonemiid suodjalansoahpamušaide . Unesco almosčuákkim tuhhiittem julgáštuš lii lááččám vuáđu aamnâsttâs kulttuuräärbi já kulttuurolgospyehtimij suojâlemsopâmuššáid . Julggástusa artiklas 4 celkojuvvo , ahte kultuvrralaš maŋggahámátvuođa bealušteapmi lea etihkalaččat vealtameahttun ja earutkeahtes oassi olmmošárvvu gudnejahttimis . Julgáštuš artiklast 4 páhudeh , ete kulttuurlii maaŋgâhámásâšvuođâ piäluštem lii eettisávt velttidmettum já iärutmettum olmoošáárvu kunnijâttem uási . Dasa gullá čatnaseapmi olmmošvuoigatvuođaide ja vuođđofriijavuođaide , erenoamážit unnitloguide ja eamiálbmogiidda gulavaš olbmuid vuoigatvuođaide . Toos kulá čonâdâttâm olmoošvuoigâdvuođáid já vuáđurijjâvuođáid , eromâšávt vuoigâdvuođáid , moh kuleh ucceeblovoi já algâaalmugij ulmuid . Julggáštusa ollašuhttinplána čuoggás 14 Unesco lahttoriikkat čatnasit álggahit doaimmaid erenoamážit eamiálbmogiid árbevirolaš dieđu gudnejahttima ja seailluheami várás , dan árvvu dovddasteami várás eandalitge birassuodjaleamis ja luondduriggodagaid hálddašeamis , sihke otnáža diehtaga ja báikkálaš dieđu ávkkástallamis dievasmahttimin nuppiid . J ulgáštuš olášuttemvuávám saajeest 14 Unesco jeessânstaatah čonâdâteh riemmâđ toimáid eromâšávt algâaalmugij ärbivuáválâš tiäđu kunnijâtmân já siäilutmân , ton áárvu tuubdâstmân eromâšávt pirâssuojâlmist já luánduvarij haaldâšmist , sehe tááláá tiettuu já páihálâš tiäđu ävkkin anemist nuuvt ete toh tievâsmiteh nubijdis . Ratifiserekeahtes ja válmmaštallama vuolde soahpamušat Sopâmušah , moh iä lah ratifisistum já moh láá valmâštemnaál ILO 169-soahpamuš ILO 169-sopâmuš Riikaidgaskasaš bargoortnega eamiálbmogiid vuoigatvuođain lea dohkkehuvvon jagi 1989 Aalmugijkoskâsâš pargoseervi ILO sopâmuš nr 169 algâaalmugij já hiäimuaalmugij vuoigâdvuođâin lii tuhhiittum ive 1989 . Soahpamuša leat ratifiseren davviriikkain Norga ja Dánmárku . Sopâmuš lává ratifisistâm tave-enâmijn Taažâ já Tanska . Soahpamuša ratifiseren leamašan Suoma olmmošvuoigatvuohtapolitihkalaš ulbmilin guhká . Sopâmuš ratifisistem lii lamaš Suomâ olmoošvuoigâd-vuođâpooliitlii ulmen kuhháá . Soahpamuša ratifiseren váldui vuosttas geardde ulbmilin oaiveministtar Jyrki Katainena ráđđehusprográmmii . Sopâmuš ratifisistem valdui vuossâmuu keerdi ulmen uáiviminister Jyrki Katais haldâttâsohjelmân . Soahpamuša guovddáš artiklat 14 ja 15 gieđahallet eamiálbmogiid vuoigatvuođa eatnamii , čáhcái ja luondduriggodagaide . Sopâmuš tehálumoseh artiklah 14 já 15 kieđâvušeh algâaalmugij vuoigâdvuođâ enâmân , čáácán já luánduvaarijd . Suomas vuoigatvuođaministeriija lea čielggadan jagi 2012 soahpamuša ratifisereneastagiid eretváldima sáddemiin áššis cealkkabivdaga ministeriijai ja sámediggái . Suomâst riehtiministeriö lii selvâttâm ive 2012 sopâmuš ratifisistemiästui meddâlistem vuolgâtmáin ääšist ciälkkámušpivdem ministeriöid já sämitiigán . Sámediggi celkii cealkámušas ahte Suomas leat buorit vejolašvuođat ratifiseret soahpamuša ja hoahpuhii ratifiserenproseassa álggaheami . Sämitigge páhudij ciälkkámušâstis ete Suomâst láá šiev iävtuh ratifisistiđ sopâmuš já huáputtij ratifisistemproosees algâttem . Sámediggi maiddái celkii , ahte eana- ja čáhcevuoigatvuođat gusket eana- ja čáhceviidodagaid , mat leat sámiid ruovttuguovllu ja stáhta hálddus . Sämitigge meid páhudij , ete eennâm- já čäcivuoigâdvuođah kyeskih sämikuávlun já staatâ haldâšem eennâm- já čäcikuávluid . Soahpamuša ratifiseren lea sámedikki válgabaji váldoulbmil . Sopâmuš ratifisistem lii sämitige vaaljâpaje uáiviulme . Soahpamuša ratifiseren ii leat goit velá ovdánan . Sopâmuš ratifisistem ij lah kuittâg vala ovdánâm . Nagoya beavdegirji Nagoya pevdikirje Nagoya beavdegirji genaváriid oažžumis ja ávkkiid vuoiggalaš juohkimis dohkkehuvvui jagi 2010 biodiversitehtasoahpamuša oassebeallečoahkkimis . Nagoya pevdikirje geenivarij finnimvuođâst já aavhij vuoigâdvuođâlâš jyehimist tuhhiittui ive 2010 biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkimist . Beavdegirji dievasmahttá biodiversitehtasoahpamuša artikla 17 , mii gieđahallá maiddái genaváriid oažžuma ja ávkkiid juohkima sihke artikla 8(J ) , mii gieđahallá báikkálašservošiid , main lea eamiálbmogiid ja árbevirolaš eallinhámi luonddu máŋgggahámátvuhtii gulavaš árbevirolaš diehtu . Pevdikirje tievâsmit biodiversiteetsopâmuš artikla 17 , mii kieđâvuš meid geenivarij finnimvuođâ já aavhij jyehim sehe artikla 8(J ) , mii kieđâvuš algâaalmugij já ärbivuáválii eellimhäämi omâsteijee páihálâšsiärvusij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiäđu . Suopma vuolláičálii beavdegirjji jagi 2011 ja válmmaštallá Suomâ vuáláčaalij pevdikirje ive 2011 já valmâštâl eidu pevdikirje ratifisistem . aiddo beavdegirjji ratifiserema . Ratifiserema válmmaštalli bargojoavkku ulbmilin lea oažžut evttohusa gárvvisin jagi 2014 gaskamuttus . Ratifisistem valmâštâllee pargojuávhu lii tárguttâs finniđ iävtuttâsis valmâšin ive 2014 pelimuddoost . Nagoya beavdegirji lea dehalaš eamiálbmogiidda . Nagoya pevdikirje lii tergâdis algâaalmugáid . Beavdegirjji láidehusas stáhtat vuhtiiváldet ON:id eamiálbmogiid vuoigatvuođaid guoski julggáštusa . Pevdikirje laiđiittâsuásist staatah pieijih meerhân OA algâaalmugij vuoigâdvuođáid kyeskee julgáštuš . Beavdegirjji artiklat 5 , 6 7 , 11 ja 12 gieđahallet erenoamážit eamiálbmogiid vuoigatvuođaid . Pevdikirje artiklah 5 , 6 7 , 11 já 12 kieđâvušeh eromâšávt algâaalmugij vuoigâdvuođâid . Beavdegirjji mielde eamiálbmogiid hálddus leahkki genaváriide gulavaš árbevirolaš dieđu sáhttá atnit dušše eamiálbmogiid ovddalgihtii miehtamiin dahje dohkkehemiin ja das ožžon ávkiid galgá juohkit vuoiggalaččat . Pevdikirje mield algâaalmugij omâstem geenivaarijd lohtâseijee ärbivuáválâš tiäđu puáhtá kevttiđ tuše algâaalmug munemietâmâššáin teikâ tuhhiitmáin já tast finnee aavhijd kalga jyehiđ vuoigâdvuođâlávt . Davviriikkalaš sámesoahpamuš Tave-eennâmlâš sämisopâmuš Riikaidgaskasaš áššedovdibargojoavku guđii evttohusa davviriikkalaš sámesoahpamuššan Aalmugijkoskâsâš äššitobdeepargojuávkku luovâttij iävtuttâsis tave-eennâmlâš sämisopâmušân ive 2005 . jagi 2005 . Stáhtasoahpamušráđđádallamat Suoma , Norgga ja Ruoŧa stáhtaiguin soahpamuša vátnama ja doahkkeheami várás álggahuvvui jagi 2011 . Staatâsopâmušráđádâlmijd Suomâ , Taažâ já Ruotâ staatâiguin sopâmuš sessiistem já tuhhiittem várás algâttii ive 2011 . Daid lea dárkkuhus loahpahit jagi 2015 loahpa rádjai . Lii tárguttâs , ete taid finnejeh loopân ive 2015 loopâ räi . Áššedovdibargojoavkku evttohan soahpamushápmosa ulbmilin lea harmoniseret sámiid guoski láhkaásaheami , hábmet vejolašvuođaid sámegiela , kultuvrra ja sámeealáhusaid ovdáneapmai nu , ahte stáhta ráját estet sámiid ovttasbarggu nu unnán go vejolaš . Äššitobdeepargojuávhu iävtuttem sopâmušhammiittâs ulmen lii oohtânheiviittiđ sämmiláid kyeskee lahâasâttem , lääččiđ iävtuid sämikielâ , kulttuur já sämi-iäláttâsâi ovdánem várás nuuvt , ete staatâ rääjih estih sämmilij ohtsâšpargo nuuvt uccáá ko máhđulâš . Soahpamušhámus čohkke guovddáš geatnegasvuođaid eará rikkaidgaskasas soahpamušain ja julggáštusain dego ILO 169-soahpamusaš ja eamiálbmotjulggášusas . Sopâmušhammiittâs čuákkee tergâdis kenigâsvuođâid eres aalmugijkoskâsâš sopâmušâin já julgáštušâin tego ILO 169-sopâmušâst já algâaalmugjulgáštušâst . Suoma sámedikkis leat golbma ovddasdeaddji stáhtáráđi namahan ráđđádallansáttagottis . Suomâ sämitiggeest láá kulmâ ovdâsteijee staatârääđi nomâttem ráđádâllâmairâskoddeest . Sámedikki ovddasteadjiin lea hállanvuoigatvuohta soahpamušráđđádallamiin sihke vuoigatvuohta guođđit iežas oainnu beavdegirjái . Sämitige ovdâsteijein lii sárnumvuoigâdvuotâ sopâmušráđádâlmijn sehe vuoigâdvuotâ kyeđđiđ uáivilis pevdikiirján . Sámedikki ja Ruošša sámiid ovttasbargoorgáná Sámiid parlamentaralaáš ráđđi lea soahpan , ahte sámit ráđđádallet oktan álbmogin ráđđádallamiin ja ahte sámiid oktasaš oainnut sohppojuvvojit SPR:as . Sämitige já Ruošâ sämmilij ohtsâšpargo-orgaan säämi parlamentaarlâš rääđi lii sooppâm , ete sämmiliih ráđádâleh ohtân aalmugin ráđádâlmijn já ete sämmilij ohtsiih uáivileh suáppojeh SPR:st . WIPO instrumeanta árbevirolaš dieđu , álbmotárbbi ja genaváriid suodjaleapmin WIPO instrument ärbivuáválii tiäđu , aalmugärbivyevi já geenivarij suojâlem várás WIPO dahjege máilmmi intellektuála opmodaga organisašuvdna ( engl . WIPO ađai maailm jiegâlii omâduv ornijdâh ( eŋgâl . World Intellectual Property Organisation ) lea Ovttastuvvan nášuvnnaid sierraorganisašuvdna . World Intellectual Property Organisation ) lii Ovtâstum aalmugij sierânâsornijdâh . Suoma stáhta lea WIPO lahttu . Suomâ staatâ lii WIPO jeessân . WIPO váldobargun lea ovddidit dakkáraš doaibmabijuid ovddideami , maid mearri álkidahttá intellektuála opmodaga beaktilis suodjaleami juohke bealde máilmmis ja dahkat sullalažžan álbmotlaš láhkaásaheami dán suorggis ; roahkasmahttit riikkaidgaskasaš intellektuála opmodaga suodjaleami ovddideami darkuheaddji soahpamušaid dahkama ja fuolahit intellektuála opmodaga riikkaidgaskasaš suodjaleami álkidahttima sihke dárbbu mielde registrerema dán suorggis sihke registrerema guoski dieđuid almmustahttima . WIPO válduášálâš pargon lii ovdediđ tagarij tooimâi ovdedem , moi tárguttâs lii älkkeedittiđ jiegâlii omâduv pehtilis suojâlem ubâ mailmist já oovtnálásittiđ aalmuglii lahâasâttem taan syergist ; ruokâsmittiđ tagarij aalmugijkoskâsij sopâmušâi rähtim , moh uáivildeh jiegâlii omâduv suojâlem ovdedem já huolâttiđ jiegâlii omâduv aalmugijkoskâsâš suojâlem älkkeeditmist sehe táárbu mield registeristmist taan syergist sehe registeristmân kyeskee tiäđui almostittem . SPR lea dárkojeaddjin SPR lii tárkkojeijen WIPO Intergovernmental Committee on Intellectual Property and Genetic Resources , Traditional knowledge and folklore ( IGC . ) dahjege stáhtaid gaskasaš komiteas intellektuála opmodagas , genaváriin , árbevirolaš dieđus ja álbmotárbbis . - komiteast ađai staatâi koskâsâš komiteast jiegâlii omâduvvâst , geenivaarijn , ärbivuáválâš tiäđust já aalmugärbivyevist . Komitea bargun lea válmmaštallat soahpamušteavstta riikkaidgaskasaš instrumeantta dahje instrumeanttaid oažžuma várás genaváriid , árbevirolaš dieđu ja álbmotárbbi suodjaleapmin . Komitea pargon lii valmâštâllâđ sopâmušteevstâ aalmugijkoskâsâš instrument teikâ instrumentij finniimân geenivarij , ärbivuáválii tiäđu já aalmugärbivyevi suojâlem várás . Lágalaš instrumeantta válmmaštallan lea bistán guhká . Lavâlii instrument valmâštâllâm lii pištám kuhháá . Ulbmilin lea oažžut evttohus lágalaš instrumeantta / instrumeanttaid hábmema várás komitea doaibmabaji 2014/2015 áigge . Ulmen lii finniđ oovdânpyehtim lavâlâš / lavâlij instrumentij rähtimân komitea toimâpaje 2014/2015 ääigi .