Olgoministtar Tuomioja galledii sámedikkis
Olgominister Tuomioja kollij sämitige
Olgoministtar Erkki Tuomioja galledii 21.1 .
Olgominister Erkki Tuomioja kollij 21.1 .
Anáris ja oahpásmuvai sámekulturguovddáš Sajosii ja ságastalai sámedikkiin áigeguovdilis sámeáššiin .
Anarist já uápásmui säämi kulttuurkuávdáš Sajosân já savâstâlâi sämitiggijn äigikyevdilis aašijn .
Sámediggi ovdanbuvttii ministarai sámedikki čoahkkima dohkkehan cealkámuša sámediggelága ođasmahttimis , Meahciráđđehuslága ođasmahttima , sámedikki ulbmiliid ILO 169-soahpamuša ratifiserema , davviriikkalaš sámesoahpamuša joatkkaráđđádallamiid ovdáneami sihke árktalaš gažaldagaid .
Sämitigge oovdânpuovtij ministerân sämitige čuákkim tuhhiittem ciälkkámuš sämitiggelaavâ uđâsmitmist , Meccihaldâttâslaavâ uđâsmitmist , sämitige uulmijd ILO 169-sopâmuš ratifisistmân , tave-eennâmlâš sämisopâmuš jotkâráđádâlmij ovdánem sehe arktâlâš koččâmušâid .
Lassin sámediggi ja ministtar ságastalaigga Suoma riikkaidgaskasaš geatnegasvuođain sihke Supmii addon olmmošriekteorgánaid ávžžuhusaid ollašuhttimis .
Lasseen sämitigge já minister savâstâláin Suomâ almugijkoskâsijn kenigâsvuođâin sehe Suomân adelum olmoošvuoigâdvuotorgaanij avžuuttâsâi olášutmist .
Nuortalaččaid luohttámušalmmái Veikko Feodoroff ja sámedikki I várreságajođiheaddji Tiina Sanila-Aikio muitaleigga nuortalaččaid sierragažaldagain ja nuortalaškulturguovddášfidnus .
Nuorttâlâšâi ovdâolmooš Veikko Feodoroff já sämitige I värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio muštâláin nuorttâlâšâi sierânâskoččâmušâin já nuorttâlâškulttuurkuávdášprojektist .
Nuortalaččaid luohttámušalmmái Veikko Feodoroff sávvamin buresboahtima ministtar Tuomiojai Sajosis .
Nuorttâlâšâi ovdâolmooš Veikko Feodoroff tuáivutmin minister Tuomioja tiervâpuáttiđ Sajosân .
Govas maiddái sámedikki I várreságajođiheaddji Tiina Sanila-Aikio ja II várreságajođiheaddji Heikki Paltto .
Kooveest meid sämitige I värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio já II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto .
Govva : Johanna Alatorvinen
” Lean duođaige ilus go ministaras lei áigi deaivvadit sámedikkiin ja eakti beroštupmi ságastallat sámedikkiin sámeáššiid birra .
” Lam uáli ilolâš ete ministerist lâi asto teivâdiđ sämitige já puigâ perustem savâstâllâđ sämitiggijn sämiaašijn .
Ministtar bođii Anárii njuolgga Tromssas ” Arctic Frontiers ” - konfereanssas .
Minister poođij Anarân njuolgist Tromssast ” Arctic Frontiers ” - konfereensist .
Mis lei oalle liekkus ja buorre ságastallan sámiid riektesajádagas ja árktalaš jearaldagain .
Mist lâi uáli lieggâ já šiev savâstâllâm sämmilij vuoigâdvuođâsajâttuvvâst já arktâlâš koččâmušâin .
Ministtar muitalii midjiide maiddái Arctic Frontiers - konfereanssa dovdamušain .
Minister muštâlij mijjân meid Arctic Frontiers - konfereens tubdâmušâin .
Ságastis ministtar lei ovdanváldán eamiálbmotgažaldagaid , mas lean oalle movtta ” sámedikki ságajođiheaddji Klemetti Näkkäläjärvi muitalii .
Saavâstis minister lâi váldám oovdân algâaalmugkoččâmušâid , mast lam uáli ilolâš ” sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi muštâlij .
Sámediggi sávai olgoriikkaministeriijas , stáhtaráđis ja ráđđehusbellodagain eavttohis doarjaga sámediggelága ođasmahttimii . ”
Sämitigge tuáivui olgoašijministeriöst , staatârääđist já haldâttâspiäláduvvâin iävtuttem tuárju sämitiggelaavâ uđâsmitmân . ”
Láhkaevttohus lea juo dál kompromissa iige dan leat vejolaš heajudit lága joatkkaválmmaštallamis .
Lahâiävtuttâs lii jo tääl kompromis ige tom lah máhđulâš hiäjusmittiđ laavâ jotkâvalmâštâlmist .
Lága ođasmahttin lea duođaige dehalaš ja dat doarjjošii Suoma riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid ollašuvvama .
Laavâ uđâsmittem lii tuođâi tergâdis já tot tuárjuččij Suomâ almugijkoskâsij kenigâsvuođâi olášum .
Sámediggi doarju evttohusa nuppástuhttit sápmelašmeroštallama .
Sämitigge kyeddit iävtuttâs mutteđ sämmilâšmiäruštâllâm .
Dat vástida sámeservoša oktasaš áddejumi sápmelašvuođas ja sámedikki válgalogahallama dálá olbmuid ja sin maŋisboahttiid beassama sámedikki válgalogahallamii maiddái boahttevuuođas .
Tot västid sämisiärváduv ohtâsâš ibárdâs sämmilâšvuođâst já sämitige vaaljâluvâttâlmist tääl leijee ulmuid já sii maajeeldpuátteid peessâm sämitige vaaljâluvâttâlmân meid puátteevuođâst .
Juos meroštallan ii rievdaduvvo , sámesearvvuš lea áitaga vuolde suddat suopmelaškultuvrai . ”
Jis miäruštâllâm ij rievdâduu , sämisiärvádâh lii vaarâst suddâluđ syemmilâškulttuurân . ”
Sámedikki II várreságajođiheaddji Heikki Paltto deattuhii .
Sämitige II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto tiäduttij .
Sámediggi maiddái deattuhii , ahte stáhtaráđđi galgá bargat farggamusat čovdosiid ovttas sámedikkiin vuoi ráđđehusprográmma ulbmil ratifiseret ILO 169-soahpamuša ollašuvvá dán ráđđehusáigodaga siste . ”
Sämitigge meid tiäduttij , ete staatârääđi kalga jotelávt toohâđ čuávdusijd oovtâst sämitiggijn vâi haldâttâsohjelm ulme ratifisistiđ ILO 169-sopâmuš olášuvá taam haldâttâspaje ääigi . ”
ILO .
ILO .
169-soahpamuša ratifiserendoaimmaid galgá álggahit jođánit ja Suopma galgá deavdit riikkaidgaskasaš olmmošriektegeatnegasvuođaid .
169-sopâmuš ratifisistemtooimâid kalga algâttiđ jotelávt já Suomâ kalga tevdiđ almugijkoskâsijd olmoošvuoigâdvuotkenigâsvuođâidis .
Jáhkán , ahte mii sáhttit beassat áššis ovttaráđálašvuhtii stáhtain .
Oskom , ete pyehtip peessâđ ääšist ohtsâšibárdâsân staatáin .
Lea dehalaš deattuhit , ahte soahpamuša ratifiseremis lea gažaldat sámiid eamiálbmotrivttiin , ii váldokultuvrra vuoigatvuođain .
Lii tergâd tiäduttiđ , ete sopâmuš ratifisistmist lii koččâmuš sämmilij algâaalmugvuoigâdvuođâin , ij väldikulttuur vuoigâdvuođâin .
Soahpamuša ratifiseren dahká vejolažžan goittotge suopmelaškultuvrra ja suopmelašealáhusaid ollašuhttima sámiid ruovttuguovllus Suoma láhkaásaheami mielde áibbas nugo dálge ” , Näkkäläjärvi deattuha .
Sopâmuš ratifisistem taha kuittâg máhđulâžžân syemmilâškulttuur já syemmilâšiäláttâsâi hárjuttem sämikuávlust Suomâ lahâasâttem miäldásávt siämmáá ko tääl-uv ” , Näkkäläjärvi tiädut .
Govas gurotravddas olgežii Veikko Feodoroff , Heikki Paltto , Tiina Sanila-Aikio , sámedikki ságajođiheaddji Klemetti Näkkäläjärvi , olgoministtar Erkki Tuomioja , kulturlávdegotti ságajođiheaddji Tauno Haltta , sámi oahpahusguovddáš vs. rektor Janne Näkkäläjärvi , ministara sierraveahkki Tarja Kantola , má. hálddahushoavda Pia Ruotsala , ministara diplomáhtaveahkki Tarja Kangaskorte ja sámedikki má. láhkačálli Kalle Vari s. Govva : Johanna Alatorvinen
Kooveest čižetbeln uálgisbel Veikko Feodoroff , Heikki Paltto , Tiina Sanila-Aikio , sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi , olgominister Erkki Tuomioja , kulttuurlävdikode saavâjođetteijee Tauno Haltta , säämi máttááttâskuávdáá vs. rehtor Janne Näkkäläjärvi , minister sierânâsišedeijee Tarja Kantola , má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala , minister diplomaatišedeijee Tarja Kangaskorte já sämitige má. lahâčällee Kalle Varis .
Meahciráđđehuslága oppalašođastus lea jođus ja lága sámiid guoski áššiid várás eana- ja meahccedoalloministeriija lea ásahan bargojoavkku , man doaibmabadji nohká guovvamánu loahpas . ”
Meccihaldâttâslaavâ olesuđâsmittem lii joođoost já laavâ sämmilijd kyeskee aašij várás eennâm- já meccituáluministeriö lii asâttâm pargojuávhu , mon toimâpaje nohá kuovâmáánu loopâst .
Bargojoavkku bargu lea vel gaskan .
” Pargojuávhu pargo lii vala koskân .
Sámedikki ja nuortalaččaid giličoahkkima ulbmilin lea , ahte Meahciráđđehuslága dárkkisteami oktavuođas lasihuvvojit sámiid váikkuhanvejolašvuođat ja mearridanváldi sámiid ruovttuguovllu eana- ja čáhceviidodagaid stivremis , mat leat stáhta hálddašeami vuolde .
Sämitige já nuorttâlâšâi sijdâčuákkim ulmen lii , ete Meccihaldâttâslaavâ tärhistem ohtâvuođâst lasetteh sämmilij vaikuttemmáhđulâšvuođâid já meridemvääldi sämikuávlu staatâ haldâšem eennâm- já čäcikuávlui stivriimist .
Midjiide lea dehalaš , ahte sámiid ruovttuguovllus leahkki stáhta vuovddit eai sirdás priváhtadoaibmiid meahccedoallogeavahussii , ja ahte sámiid guoski mearrádusaid barget boahttevuođasge sámiid ruovttuguovllu diliid dovdi virgeolbmot iige mearridanváldi sirdo oaivegávpotguvlui ” , sámedikki II várreságajođiheaddji Tiina Sanila-Aikio muitalii .
Mijjân lii tehálâš , ete sämikuávlu staatâ meecih iä sirdâšuu ovtâskâs tuáimei meccituálukiävtun , já ete sämmilijd kyeskee miärádâsâid taheh puátteevuođâst-uv sämikuávlu tiilijd tobdee virgeulmuuh ige meridemväldi sirdâšuu uáivikaavpugkuávlun ” , sämitige II värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio muštâlij .
Suoma árktalaš strategiija oasil sámiid ovddasteaddjit leat fuolastuvvan deattuhusaid nuppástuvvamis .
Suomâ arktâlâš strategia uásild sämmilij ovdâsteijeeh lijjii huolâstum tiäddučuágástuv nubástusâst .
Janne Näkkäläjärvi ovdan buvttii fuola ekonomalaš-politihkalaš intreassaid lassáneami váikkuhusain árktalaš guovllu lundui ja eamiálbmogiid eallinvejolašvuođaide . ”
Janne Näkkäläjärvi oovdânpuovtij huolâs ekonomâlâš-poolitlâš hiäđui lasanem vaikuttâsâin arktâlâš kuávlu luándun já algâaalmugij eellimmáhđulâšvuođáid . ”
Árktalaš guovllu hálddahusa ovddideapmi lea hirbmat dehalaš ja lea vealtameahttun , ahte Suoma árktalaš politihkka vuođđuduvvá suvdilis ovdáneami prinsihpaidda ja eamiálbmogiid eallinvejolasvuođaid seailluheapmái árktalaš guovlluin .
Arktâlâš kuávlu haldâttuv ovdedem lii uáli tehálâš já lii velttidmettum , ete Suomâ arktâlâš politiik vuáđuduvá pištee ovdánem prinsiipáid já algâaalmugij eellimmáhđulâšvuođâi siäilumân arktâlâš kuávluin .
Sámit háliidit buktit iežaset oasálašvuođa dán prosessii ” , sámi oahpahusguovddáža vs. rektor Janne Näkkäläjärvi deattuhii .
Sämmiliih halijdeh pyehtiđ jieijâs uásálistemvuođâ taam prosessân ” , säämi máttááttâskuávdáá vs. rehtor Janne Näkkäläjärvi tiäduttij .
” Nuortalaččaid giličoahkkima , nuortalaškulturvuođđudusa ja sámedikki oktasaš ulbmilin lea oažžut nuortalaškulturguovddáža Čeavetjávrái .
” Nuorttâlâšâi sijdâčuákkim , nuorttâlâškulttuurvuáđudâs já sämitige ohtâsâš ulmen lii finniđ nuorttâlâškulttuurkuávdáš Čevetjáávrán .
Guovddáš doarjjošii nuortalašguovllu eallinfámu sihke buoridivčče nuortalašgielat bálvalusaid ja dagašii vejolažžan doalahit nuortalaškultuvrra .
Kuávdáš tuárjuččij nuorttâlâškuávlu eellimvyeimi sehe pyerediččij nuorttâlâškielâlijd palvâlusâid já máhđulâšvuođâid paijeentoollâđ nuorttâlâškulttuur .
Sávvat ahte stáhtaráđđi juolludivčče ruđaid nuortalaškulturguovddážii nu jođánit go vejolaš .
Tuáivup ete staatârääđi čujottiččij ruuđâid nuorttâlâškulttuurkuávdážân nuuvt jotelávt ko máhđulâš .
Nuortalašgiela ja nuortalaškultuvrra boahttevuođa sihkkarastin eaktuda stáhtas sierradoaimmaid .
Nuorttâlâškielâ já nuorttâlâškulttuur puátteevuođâ turvim váátá staatâst sierânâstooimâid .
Maiddái riikkaidgaskasaš olmmošriekteorgánat leat eaktudan Suoma sihkkarastit nuortalašgiela seailuma .
Meid almugijkoskâsiih olmoošvuoigâdvuotorgaaneh láá vaattâm Suomâ turviđ nuorttâlâškielâ siäilum .
Giela ja kultuvrra boahttevuođa sihkkarastin ii oaččo leat ruđas gitta ” , nuortalaččaid luohttámušalmmái Veikko Feodoroff muitalii .
Kielâ já kulttuur puátteevuođâ turvim ij uážu leđe ruuđâst kiddâ ” , nuorttâlâšâi ovdâolmooš Veikko Feodoroff muštâlij .
Lasetiäđuh :
Saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi
Sámedikki muittuhančála olgoministtar Erkki Tuomiojai
Sämitige muštottemčaalâ olgominister Erkki Tuomiojan