Olgoministtar Tuomioja galledii sámedikkis Olgominister Tuomioja kollij sämitige Olgoministtar Erkki Tuomioja galledii 21.1 . Olgominister Erkki Tuomioja kollij 21.1 . Anáris ja oahpásmuvai sámekulturguovddáš Sajosii ja ságastalai sámedikkiin áigeguovdilis sámeáššiin . Anarist já uápásmui säämi kulttuurkuávdáš Sajosân já savâstâlâi sämitiggijn äigikyevdilis aašijn . Sámediggi ovdanbuvttii ministarai sámedikki čoahkkima dohkkehan cealkámuša sámediggelága ođasmahttimis , Meahciráđđehuslága ođasmahttima , sámedikki ulbmiliid ILO 169-soahpamuša ratifiserema , davviriikkalaš sámesoahpamuša joatkkaráđđádallamiid ovdáneami sihke árktalaš gažaldagaid . Sämitigge oovdânpuovtij ministerân sämitige čuákkim tuhhiittem ciälkkámuš sämitiggelaavâ uđâsmitmist , Meccihaldâttâslaavâ uđâsmitmist , sämitige uulmijd ILO 169-sopâmuš ratifisistmân , tave-eennâmlâš sämisopâmuš jotkâráđádâlmij ovdánem sehe arktâlâš koččâmušâid . Lassin sámediggi ja ministtar ságastalaigga Suoma riikkaidgaskasaš geatnegasvuođain sihke Supmii addon olmmošriekteorgánaid ávžžuhusaid ollašuhttimis . Lasseen sämitigge já minister savâstâláin Suomâ almugijkoskâsijn kenigâsvuođâin sehe Suomân adelum olmoošvuoigâdvuotorgaanij avžuuttâsâi olášutmist . Nuortalaččaid luohttámušalmmái Veikko Feodoroff ja sámedikki I várreságajođiheaddji Tiina Sanila-Aikio muitaleigga nuortalaččaid sierragažaldagain ja nuortalaškulturguovddášfidnus . Nuorttâlâšâi ovdâolmooš Veikko Feodoroff já sämitige I värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio muštâláin nuorttâlâšâi sierânâskoččâmušâin já nuorttâlâškulttuurkuávdášprojektist . Nuortalaččaid luohttámušalmmái Veikko Feodoroff sávvamin buresboahtima ministtar Tuomiojai Sajosis . Nuorttâlâšâi ovdâolmooš Veikko Feodoroff tuáivutmin minister Tuomioja tiervâpuáttiđ Sajosân . Govas maiddái sámedikki I várreságajođiheaddji Tiina Sanila-Aikio ja II várreságajođiheaddji Heikki Paltto . Kooveest meid sämitige I värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio já II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto . Govva : Johanna Alatorvinen ” Lean duođaige ilus go ministaras lei áigi deaivvadit sámedikkiin ja eakti beroštupmi ságastallat sámedikkiin sámeáššiid birra . ” Lam uáli ilolâš ete ministerist lâi asto teivâdiđ sämitige já puigâ perustem savâstâllâđ sämitiggijn sämiaašijn . Ministtar bođii Anárii njuolgga Tromssas ” Arctic Frontiers ” - konfereanssas . Minister poođij Anarân njuolgist Tromssast ” Arctic Frontiers ” - konfereensist . Mis lei oalle liekkus ja buorre ságastallan sámiid riektesajádagas ja árktalaš jearaldagain . Mist lâi uáli lieggâ já šiev savâstâllâm sämmilij vuoigâdvuođâsajâttuvvâst já arktâlâš koččâmušâin . Ministtar muitalii midjiide maiddái Arctic Frontiers - konfereanssa dovdamušain . Minister muštâlij mijjân meid Arctic Frontiers - konfereens tubdâmušâin . Ságastis ministtar lei ovdanváldán eamiálbmotgažaldagaid , mas lean oalle movtta ” sámedikki ságajođiheaddji Klemetti Näkkäläjärvi muitalii . Saavâstis minister lâi váldám oovdân algâaalmugkoččâmušâid , mast lam uáli ilolâš ” sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi muštâlij . Sámediggi sávai olgoriikkaministeriijas , stáhtaráđis ja ráđđehusbellodagain eavttohis doarjaga sámediggelága ođasmahttimii . ” Sämitigge tuáivui olgoašijministeriöst , staatârääđist já haldâttâspiäláduvvâin iävtuttem tuárju sämitiggelaavâ uđâsmitmân . ” Láhkaevttohus lea juo dál kompromissa iige dan leat vejolaš heajudit lága joatkkaválmmaštallamis . Lahâiävtuttâs lii jo tääl kompromis ige tom lah máhđulâš hiäjusmittiđ laavâ jotkâvalmâštâlmist . Lága ođasmahttin lea duođaige dehalaš ja dat doarjjošii Suoma riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid ollašuvvama . Laavâ uđâsmittem lii tuođâi tergâdis já tot tuárjuččij Suomâ almugijkoskâsij kenigâsvuođâi olášum . Sámediggi doarju evttohusa nuppástuhttit sápmelašmeroštallama . Sämitigge kyeddit iävtuttâs mutteđ sämmilâšmiäruštâllâm . Dat vástida sámeservoša oktasaš áddejumi sápmelašvuođas ja sámedikki válgalogahallama dálá olbmuid ja sin maŋisboahttiid beassama sámedikki válgalogahallamii maiddái boahttevuuođas . Tot västid sämisiärváduv ohtâsâš ibárdâs sämmilâšvuođâst já sämitige vaaljâluvâttâlmist tääl leijee ulmuid já sii maajeeldpuátteid peessâm sämitige vaaljâluvâttâlmân meid puátteevuođâst . Juos meroštallan ii rievdaduvvo , sámesearvvuš lea áitaga vuolde suddat suopmelaškultuvrai . ” Jis miäruštâllâm ij rievdâduu , sämisiärvádâh lii vaarâst suddâluđ syemmilâškulttuurân . ” Sámedikki II várreságajođiheaddji Heikki Paltto deattuhii . Sämitige II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto tiäduttij . Sámediggi maiddái deattuhii , ahte stáhtaráđđi galgá bargat farggamusat čovdosiid ovttas sámedikkiin vuoi ráđđehusprográmma ulbmil ratifiseret ILO 169-soahpamuša ollašuvvá dán ráđđehusáigodaga siste . ” Sämitigge meid tiäduttij , ete staatârääđi kalga jotelávt toohâđ čuávdusijd oovtâst sämitiggijn vâi haldâttâsohjelm ulme ratifisistiđ ILO 169-sopâmuš olášuvá taam haldâttâspaje ääigi . ” ILO . ILO . 169-soahpamuša ratifiserendoaimmaid galgá álggahit jođánit ja Suopma galgá deavdit riikkaidgaskasaš olmmošriektegeatnegasvuođaid . 169-sopâmuš ratifisistemtooimâid kalga algâttiđ jotelávt já Suomâ kalga tevdiđ almugijkoskâsijd olmoošvuoigâdvuotkenigâsvuođâidis . Jáhkán , ahte mii sáhttit beassat áššis ovttaráđálašvuhtii stáhtain . Oskom , ete pyehtip peessâđ ääšist ohtsâšibárdâsân staatáin . Lea dehalaš deattuhit , ahte soahpamuša ratifiseremis lea gažaldat sámiid eamiálbmotrivttiin , ii váldokultuvrra vuoigatvuođain . Lii tergâd tiäduttiđ , ete sopâmuš ratifisistmist lii koččâmuš sämmilij algâaalmugvuoigâdvuođâin , ij väldikulttuur vuoigâdvuođâin . Soahpamuša ratifiseren dahká vejolažžan goittotge suopmelaškultuvrra ja suopmelašealáhusaid ollašuhttima sámiid ruovttuguovllus Suoma láhkaásaheami mielde áibbas nugo dálge ” , Näkkäläjärvi deattuha . Sopâmuš ratifisistem taha kuittâg máhđulâžžân syemmilâškulttuur já syemmilâšiäláttâsâi hárjuttem sämikuávlust Suomâ lahâasâttem miäldásávt siämmáá ko tääl-uv ” , Näkkäläjärvi tiädut . Govas gurotravddas olgežii Veikko Feodoroff , Heikki Paltto , Tiina Sanila-Aikio , sámedikki ságajođiheaddji Klemetti Näkkäläjärvi , olgoministtar Erkki Tuomioja , kulturlávdegotti ságajođiheaddji Tauno Haltta , sámi oahpahusguovddáš vs. rektor Janne Näkkäläjärvi , ministara sierraveahkki Tarja Kantola , má. hálddahushoavda Pia Ruotsala , ministara diplomáhtaveahkki Tarja Kangaskorte ja sámedikki má. láhkačálli Kalle Vari s. Govva : Johanna Alatorvinen Kooveest čižetbeln uálgisbel Veikko Feodoroff , Heikki Paltto , Tiina Sanila-Aikio , sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi , olgominister Erkki Tuomioja , kulttuurlävdikode saavâjođetteijee Tauno Haltta , säämi máttááttâskuávdáá vs. rehtor Janne Näkkäläjärvi , minister sierânâsišedeijee Tarja Kantola , má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala , minister diplomaatišedeijee Tarja Kangaskorte já sämitige má. lahâčällee Kalle Varis . Meahciráđđehuslága oppalašođastus lea jođus ja lága sámiid guoski áššiid várás eana- ja meahccedoalloministeriija lea ásahan bargojoavkku , man doaibmabadji nohká guovvamánu loahpas . ” Meccihaldâttâslaavâ olesuđâsmittem lii joođoost já laavâ sämmilijd kyeskee aašij várás eennâm- já meccituáluministeriö lii asâttâm pargojuávhu , mon toimâpaje nohá kuovâmáánu loopâst . Bargojoavkku bargu lea vel gaskan . ” Pargojuávhu pargo lii vala koskân . Sámedikki ja nuortalaččaid giličoahkkima ulbmilin lea , ahte Meahciráđđehuslága dárkkisteami oktavuođas lasihuvvojit sámiid váikkuhanvejolašvuođat ja mearridanváldi sámiid ruovttuguovllu eana- ja čáhceviidodagaid stivremis , mat leat stáhta hálddašeami vuolde . Sämitige já nuorttâlâšâi sijdâčuákkim ulmen lii , ete Meccihaldâttâslaavâ tärhistem ohtâvuođâst lasetteh sämmilij vaikuttemmáhđulâšvuođâid já meridemvääldi sämikuávlu staatâ haldâšem eennâm- já čäcikuávlui stivriimist . Midjiide lea dehalaš , ahte sámiid ruovttuguovllus leahkki stáhta vuovddit eai sirdás priváhtadoaibmiid meahccedoallogeavahussii , ja ahte sámiid guoski mearrádusaid barget boahttevuođasge sámiid ruovttuguovllu diliid dovdi virgeolbmot iige mearridanváldi sirdo oaivegávpotguvlui ” , sámedikki II várreságajođiheaddji Tiina Sanila-Aikio muitalii . Mijjân lii tehálâš , ete sämikuávlu staatâ meecih iä sirdâšuu ovtâskâs tuáimei meccituálukiävtun , já ete sämmilijd kyeskee miärádâsâid taheh puátteevuođâst-uv sämikuávlu tiilijd tobdee virgeulmuuh ige meridemväldi sirdâšuu uáivikaavpugkuávlun ” , sämitige II värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio muštâlij . Suoma árktalaš strategiija oasil sámiid ovddasteaddjit leat fuolastuvvan deattuhusaid nuppástuvvamis . Suomâ arktâlâš strategia uásild sämmilij ovdâsteijeeh lijjii huolâstum tiäddučuágástuv nubástusâst . Janne Näkkäläjärvi ovdan buvttii fuola ekonomalaš-politihkalaš intreassaid lassáneami váikkuhusain árktalaš guovllu lundui ja eamiálbmogiid eallinvejolašvuođaide . ” Janne Näkkäläjärvi oovdânpuovtij huolâs ekonomâlâš-poolitlâš hiäđui lasanem vaikuttâsâin arktâlâš kuávlu luándun já algâaalmugij eellimmáhđulâšvuođáid . ” Árktalaš guovllu hálddahusa ovddideapmi lea hirbmat dehalaš ja lea vealtameahttun , ahte Suoma árktalaš politihkka vuođđuduvvá suvdilis ovdáneami prinsihpaidda ja eamiálbmogiid eallinvejolasvuođaid seailluheapmái árktalaš guovlluin . Arktâlâš kuávlu haldâttuv ovdedem lii uáli tehálâš já lii velttidmettum , ete Suomâ arktâlâš politiik vuáđuduvá pištee ovdánem prinsiipáid já algâaalmugij eellimmáhđulâšvuođâi siäilumân arktâlâš kuávluin . Sámit háliidit buktit iežaset oasálašvuođa dán prosessii ” , sámi oahpahusguovddáža vs. rektor Janne Näkkäläjärvi deattuhii . Sämmiliih halijdeh pyehtiđ jieijâs uásálistemvuođâ taam prosessân ” , säämi máttááttâskuávdáá vs. rehtor Janne Näkkäläjärvi tiäduttij . ” Nuortalaččaid giličoahkkima , nuortalaškulturvuođđudusa ja sámedikki oktasaš ulbmilin lea oažžut nuortalaškulturguovddáža Čeavetjávrái . ” Nuorttâlâšâi sijdâčuákkim , nuorttâlâškulttuurvuáđudâs já sämitige ohtâsâš ulmen lii finniđ nuorttâlâškulttuurkuávdáš Čevetjáávrán . Guovddáš doarjjošii nuortalašguovllu eallinfámu sihke buoridivčče nuortalašgielat bálvalusaid ja dagašii vejolažžan doalahit nuortalaškultuvrra . Kuávdáš tuárjuččij nuorttâlâškuávlu eellimvyeimi sehe pyerediččij nuorttâlâškielâlijd palvâlusâid já máhđulâšvuođâid paijeentoollâđ nuorttâlâškulttuur . Sávvat ahte stáhtaráđđi juolludivčče ruđaid nuortalaškulturguovddážii nu jođánit go vejolaš . Tuáivup ete staatârääđi čujottiččij ruuđâid nuorttâlâškulttuurkuávdážân nuuvt jotelávt ko máhđulâš . Nuortalašgiela ja nuortalaškultuvrra boahttevuođa sihkkarastin eaktuda stáhtas sierradoaimmaid . Nuorttâlâškielâ já nuorttâlâškulttuur puátteevuođâ turvim váátá staatâst sierânâstooimâid . Maiddái riikkaidgaskasaš olmmošriekteorgánat leat eaktudan Suoma sihkkarastit nuortalašgiela seailuma . Meid almugijkoskâsiih olmoošvuoigâdvuotorgaaneh láá vaattâm Suomâ turviđ nuorttâlâškielâ siäilum . Giela ja kultuvrra boahttevuođa sihkkarastin ii oaččo leat ruđas gitta ” , nuortalaččaid luohttámušalmmái Veikko Feodoroff muitalii . Kielâ já kulttuur puátteevuođâ turvim ij uážu leđe ruuđâst kiddâ ” , nuorttâlâšâi ovdâolmooš Veikko Feodoroff muštâlij . Lasetiäđuh : Saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi Sámedikki muittuhančála olgoministtar Erkki Tuomiojai Sämitige muštottemčaalâ olgominister Erkki Tuomiojan