Eana- ja meahccedoalloministtar Koskinen deaivvadii sámedikki stivrrain Eennâm- já meccituáluminister Koskinen teivâdij sämitige stiivrâ Eana- ja meahccedoalloministtar galledii Sajosis 28.1.2014 ja deaivvadii sámedikki stivrrain . ” Eennâm- já meccituáluminister kollij Saijoos 28.1.2014 já teivâdij sämitige stiivrâ . ” Ministtar Koskinen lei bivdán deaivvadeami ja son háliidii ságastallat erenomážit sámediggelága ođasmahttimis , Meahciráđđehuslága ođasmahttimis sihke sámedikki ovttasbarggus Meahciráđđehusain ” ságajođiheaddji Näkkäläjärvi muitalii . Minister Koskinen lâi pivdám teivâdem já sun halijdij savâstâllâđ eromâšávt sämitiggelaavâ uđâsmitmist , Meccihaldâttâslaavâ uđâsmitmist sehe sämitige oovtâstpargoost Meccihaldâttâssáin ” saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâlij . Sámediggi ovdanbuvttii ministarai sámedikki čoahkkima dohkkehan cealkámuša sámediggeláhkabargojoavkku evttohusas sihke áigeguovdilis ovddidanfidnuid . Sämitigge oovdânpuovtij ministerân sämitige čuákkim tuhhiittem ciälkkámuš sämitiggelaahâpargojuávhu oovdânpyehtimist sehe äigikyevdilis ovdedemprojektijd . Govas gurotravddas má. hálddahushoavda Pia Ruotsala , stivrra lahttu Anna Morottaja , II várreságajođiheaddji Heikki Paltto , I várreságajođiheaddji Tiina Sanila-Aikio , ságajođiheaddji Klemetti Näkkäläjärvi , eana- ja meahccedoalloministtar Jari Koskinen , stivrra lahttu Ilmari Tapiola ja má. láhkačálli Kalle Varis . Kooveest čižetbeln má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala , stiivrâ jeessân Anna Morottaja , II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto , I värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio , saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi , eennâm- já meccituáluminister Jari Koskinen , stiivrâ jeessân Ilmari Tapiola já má. lahâčällee Kalle Vari Govva : Johanna Alatorvinen . ” Buvttiimet ovdan dan , ahte sámekultuvrra galggašii suodjalit sierralágas , nugo boazodoallo- , guolástan- ja meahcástanlágain . ” Puovtijm oovdân tom , ete sämikulttuur kolgâččij suojâliđ sierânâslaavâin , tego puásuituálu-kuálástus- já miäcástemlaavâin . Bajiideimmet ovdan maiddái dárbbu ođasmahttit boazodoallolága vástidit Suoma vuođđolága ja riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid . Pajedijm oovdân meid táárbu uđâsmittiđ puásuituálulaavâ västidiđ Suomâ vuáđulaavâ já aalmugijkoskâsijd kenigittee aašijd . Boazodoallolágas galgá dovddastit sámi siida-mállesaš boazodoalu . Puásuituálulaavâst kalga tubdâstiđ sämmilâš siijdâ jođettem puásuituálu ornimmaali . Sávaimet ahte stáhtaráđis dahkkošedje jođánit čovdosat ILO 169-soahpamuša olis . Tuáivuim ete staatârääđist tovâččii jotelávt čuávdusijd ILO 169-sopâmušân . Sámit ja olles riikkaidgaskasaš searvvuš vurdet Suoma viimmatge ollašuhttit riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid . ” Sämmiliih já ubâ aalmugijkoskâsâš siärvádâh vyerdih ete Suomâ viijmâg tiävdá aalmugijkoskâsâš kenigittee aašijdis . ” sámedikki II várreságajođiheaddji Heikki Paltto muitalii . sämitige II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto muštâlij . Ráđđádallamiin bođii ovdan maiddái Suoma ja Norgga Deanu soahpamuša ođasmahttin . Ráđádâlmijn pajanij oovdân meid Suomâ já Taažâ Tiänujuvsopâmuš uđâsmittem . ” ” Evttoheimmet ministarai ahte ráđđádallansáttagotti doarjjan nammaduvvo sámekultuvrra , Deanu sierradiliid ja bivdovuoigatvuođaid dovdi áššedovdi , mii čielggadivčče stáhtasoahpamuševttohusa váikkuhusaid Deanu sámiide ” stivrra lahttu Ilmari Tapiola muitalii . Oovdânpuovtijm ministerân ete ráđádâllâmváljukode toorjân nomâtteh sämikulttuur , Tiänu sierânâstiilijd já kuálástemvuoigâdvuođâid tobdee äššitobdee , kote čielgiiččij staatâsopâmušiävtuttâs vaikuttâsâid Tiänusämmiláid ” stiivrâ jeessân Ilmari Tapiola muštâlij . Sámedikki stivra ja ministtar Koskinen ságastalaigga maiddái nuortalaškulturguovddážis . Sämitige stivrâ já minister Koskinen savâstâláin meid nuorttâlâškulttuurkuávdáást . ” ” Nuortalašáššit leat lága mielde eana- ja meahccedoalloministeriija vuollásažžan . Nuorttâlâšääših láá laavâ mield eennâm- já meccituáluministeriö vuálásâžžân . Evttoheimmet , ahte nuortalaškulturguovddáža álgui bidjamii gávdno jođánit ruhtadeapmi . Puovtijm oovdân , ete nuorttâlâškulttuurkuávdáá jotonpieijâmân kalga kavnâđ jotelávt ruttâdem . Nuortalaškultuvrra sihkkarastin eaktuda sierradoaimmaid , ” Tiina Sanila-Aikio muitalii . Nuorttâlâškulttuur turvim váátá sierânâstooimâid , ” Tiina Sanila-Aikio muštâlij . ” Sámediggi lea ilolaš ahte ministtar háliidii deaivvadit sámedikki stivrrain ja ságastallat áigeguovdilis sámeáššiin . ” Sämitigge lii ilolâš ete minister halijdij teivâdiđ sämitige stiivrâ já savâstâllâđ äigikyevdilis sämiaašijn . Ministtar lei duhtavaš ahte ovttasbargu Meahciráđđehusain doaibmá bures . Minister lâi tuđâvâš ete oovtâstpargo Meccihaldâttâssáin tuáimá pyereest . Sámedikki fuollan lea dat , mo meahciráđđehusa hálddašanmálle ođastus boahtá váikkuhit sámedikki ja Meahciráđđehusa gaskasaš ovttasbargui boahttevuođas . ” Sämitige uásild huollân lii , ete maht meccihaldâttâs haldâttâhmaali uđâsmittem vaaikut sämitige já Meccihaldâttâs koskâsâš oovtâstpaargon puátteevuođâst . ” ságajođiheaddji Näkkäläjärvi muitalii . saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâlij .