Eana- ja meahccedoalloministtar Koskinen deaivvadii sámedikki stivrrain
Eennâm- já meccituáluminister Koskinen teivâdij sämitige stiivrâ
Eana- ja meahccedoalloministtar galledii Sajosis 28.1.2014 ja deaivvadii sámedikki stivrrain . ”
Eennâm- já meccituáluminister kollij Saijoos 28.1.2014 já teivâdij sämitige stiivrâ . ”
Ministtar Koskinen lei bivdán deaivvadeami ja son háliidii ságastallat erenomážit sámediggelága ođasmahttimis , Meahciráđđehuslága ođasmahttimis sihke sámedikki ovttasbarggus Meahciráđđehusain ” ságajođiheaddji Näkkäläjärvi muitalii .
Minister Koskinen lâi pivdám teivâdem já sun halijdij savâstâllâđ eromâšávt sämitiggelaavâ uđâsmitmist , Meccihaldâttâslaavâ uđâsmitmist sehe sämitige oovtâstpargoost Meccihaldâttâssáin ” saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâlij .
Sámediggi ovdanbuvttii ministarai sámedikki čoahkkima dohkkehan cealkámuša sámediggeláhkabargojoavkku evttohusas sihke áigeguovdilis ovddidanfidnuid .
Sämitigge oovdânpuovtij ministerân sämitige čuákkim tuhhiittem ciälkkámuš sämitiggelaahâpargojuávhu oovdânpyehtimist sehe äigikyevdilis ovdedemprojektijd .
Govas gurotravddas má. hálddahushoavda Pia Ruotsala , stivrra lahttu Anna Morottaja , II várreságajođiheaddji Heikki Paltto , I várreságajođiheaddji Tiina Sanila-Aikio , ságajođiheaddji Klemetti Näkkäläjärvi , eana- ja meahccedoalloministtar Jari Koskinen , stivrra lahttu Ilmari Tapiola ja má. láhkačálli Kalle Varis .
Kooveest čižetbeln má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala , stiivrâ jeessân Anna Morottaja , II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto , I värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio , saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi , eennâm- já meccituáluminister Jari Koskinen , stiivrâ jeessân Ilmari Tapiola já má. lahâčällee Kalle Vari
Govva : Johanna Alatorvinen .
” Buvttiimet ovdan dan , ahte sámekultuvrra galggašii suodjalit sierralágas , nugo boazodoallo- , guolástan- ja meahcástanlágain .
” Puovtijm oovdân tom , ete sämikulttuur kolgâččij suojâliđ sierânâslaavâin , tego puásuituálu-kuálástus- já miäcástemlaavâin .
Bajiideimmet ovdan maiddái dárbbu ođasmahttit boazodoallolága vástidit Suoma vuođđolága ja riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid .
Pajedijm oovdân meid táárbu uđâsmittiđ puásuituálulaavâ västidiđ Suomâ vuáđulaavâ já aalmugijkoskâsijd kenigittee aašijd .
Boazodoallolágas galgá dovddastit sámi siida-mállesaš boazodoalu .
Puásuituálulaavâst kalga tubdâstiđ sämmilâš siijdâ jođettem puásuituálu ornimmaali .
Sávaimet ahte stáhtaráđis dahkkošedje jođánit čovdosat ILO 169-soahpamuša olis .
Tuáivuim ete staatârääđist tovâččii jotelávt čuávdusijd ILO 169-sopâmušân .
Sámit ja olles riikkaidgaskasaš searvvuš vurdet Suoma viimmatge ollašuhttit riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid . ”
Sämmiliih já ubâ aalmugijkoskâsâš siärvádâh vyerdih ete Suomâ viijmâg tiävdá aalmugijkoskâsâš kenigittee aašijdis . ”
sámedikki II várreságajođiheaddji Heikki Paltto muitalii .
sämitige II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto muštâlij .
Ráđđádallamiin bođii ovdan maiddái Suoma ja Norgga Deanu soahpamuša ođasmahttin .
Ráđádâlmijn pajanij oovdân meid Suomâ já Taažâ Tiänujuvsopâmuš uđâsmittem . ”
” Evttoheimmet ministarai ahte ráđđádallansáttagotti doarjjan nammaduvvo sámekultuvrra , Deanu sierradiliid ja bivdovuoigatvuođaid dovdi áššedovdi , mii čielggadivčče stáhtasoahpamuševttohusa váikkuhusaid Deanu sámiide ” stivrra lahttu Ilmari Tapiola muitalii .
Oovdânpuovtijm ministerân ete ráđádâllâmváljukode toorjân nomâtteh sämikulttuur , Tiänu sierânâstiilijd já kuálástemvuoigâdvuođâid tobdee äššitobdee , kote čielgiiččij staatâsopâmušiävtuttâs vaikuttâsâid Tiänusämmiláid ” stiivrâ jeessân Ilmari Tapiola muštâlij .
Sámedikki stivra ja ministtar Koskinen ságastalaigga maiddái nuortalaškulturguovddážis .
Sämitige stivrâ já minister Koskinen savâstâláin meid nuorttâlâškulttuurkuávdáást . ”
” Nuortalašáššit leat lága mielde eana- ja meahccedoalloministeriija vuollásažžan .
Nuorttâlâšääših láá laavâ mield eennâm- já meccituáluministeriö vuálásâžžân .
Evttoheimmet , ahte nuortalaškulturguovddáža álgui bidjamii gávdno jođánit ruhtadeapmi .
Puovtijm oovdân , ete nuorttâlâškulttuurkuávdáá jotonpieijâmân kalga kavnâđ jotelávt ruttâdem .
Nuortalaškultuvrra sihkkarastin eaktuda sierradoaimmaid , ” Tiina Sanila-Aikio muitalii .
Nuorttâlâškulttuur turvim váátá sierânâstooimâid , ” Tiina Sanila-Aikio muštâlij .
” Sámediggi lea ilolaš ahte ministtar háliidii deaivvadit sámedikki stivrrain ja ságastallat áigeguovdilis sámeáššiin .
” Sämitigge lii ilolâš ete minister halijdij teivâdiđ sämitige stiivrâ já savâstâllâđ äigikyevdilis sämiaašijn .
Ministtar lei duhtavaš ahte ovttasbargu Meahciráđđehusain doaibmá bures .
Minister lâi tuđâvâš ete oovtâstpargo Meccihaldâttâssáin tuáimá pyereest .
Sámedikki fuollan lea dat , mo meahciráđđehusa hálddašanmálle ođastus boahtá váikkuhit sámedikki ja Meahciráđđehusa gaskasaš ovttasbargui boahttevuođas . ”
Sämitige uásild huollân lii , ete maht meccihaldâttâs haldâttâhmaali uđâsmittem vaaikut sämitige já Meccihaldâttâs koskâsâš oovtâstpaargon puátteevuođâst . ”
ságajođiheaddji Näkkäläjärvi muitalii .
saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâlij .