Stivrrra čoahkkima mearrádusat
Stiivrâ čuákkim miärádâsah
Stivra dohkkehii dievasčoahkkimii evttoheami várás sámedikki doaibmačilgehusa jagis 2013 .
Stivrâ tuhhiittij oovdânpyehtimnáál almosčuákkimân sämitige toimâmuštâlus ivveest 2013 .
Doaibmačilgehusas čuovvut sámedikki válgabaji doaibmaprográmma ja bušeahttajagi ulbmiliid ollašuvvama .
Toimâmuštâlusâst čuávvuh sämitige vaaljâpaje toimâohjelm já budjetive uulmij olášume .
Doaibmačilgehus dohkkehuvvo geassemánu 9. beaivve sámedikki dievasčoahkkimis ovttas jagi 2013 ruhtadoalloloahpahemiin .
Toimâmuštâlus tuhhiittuvvoo sämitige eidusii čuákkimist , mii tuálloo kesimáánu 9. peeivi , oovtâst ive 2013 ruttâtuálulopâttemáin .
Stivra dohkkehii guhká válmmaštallojuvvon sámedikki bargoveaga bagadallanprográmma .
Stivrâ tuhhiittij kuhháá valmâštâllum sämitige pargovievâ uápásmemohjelm .
Bagadallanprográmma lea dárkkuhuvvon ođđa bargiid várás sihke maiddái virgehálddašeaddjiide rávvagin ja muittuhussan .
Uápásmemohjelm lii uáivildum uđđâ pargeid sehe meid virgehaldâšeijeid raavân já muštottâssân .
Bagadallanprográmma lea válmmaštallan bargoveaga nammadan bargojoavku .
Uápásmemohjelm lii valmâštâllâm pargovievâ nomâttem pargojuávkku .
Stivra čátnasii várret doaibmalanjaid ovtta bargái Nuortalaškulturguovddážis , mii vuođđuduvvo Čeavetjávrái .
Stivrâ čonâdâtâi väridiđ toimâttâhtiilijd oovtâ pargee várás Nuorttâlâškulttuurkuávdáást , mii vuáđuduvvoo Čevetjáávrán .
Nuortalaškulturguovddáža ovddideapmi lea okta sámedikki dán válgabaji njunušulbmiliin .
Nuorttâlâškulttuurkuávdáá ovdedem lii ohtâ sämitige taan vaaljâpaje njunošuulmijn .
Sámedikki stivra gieđahalai fálaldaga restauraŋŋa Galla láigoheamis ja bagadalai hálddahushoavdda ráđđádallat fálaldaga dahkan olbmuiguin láigosoahpamuša dárkilut eavttuin .
Sämitige stivrâ kieđâvušâi falâlduv raavâdviäsu Galla laiguutmist já ravvij haldâttâhhoovdâ ráđádâllâđ falâlduv tahheiguin láigusopâmuš tärhibijn iävtuin .
Juos láigosoahpamuša oažžut áigái , sámediggi dieđiha áššis sierra .
Jis láigusopâmuš šadda , sämitigge tieđeet ääšist sierâ .
Stivra nammadii sámi parlamentáralaš ráđi ( SPR ) nuoráidlávdegotti nammadan evohasaid Niila Rahko ( várrrelahttun Aslak Holmberga ) ja Anne-Maret Labba ( várrrelahttun Elli-Marja Hetta ) .
Stivrâ nomâttij säämi parlamentaarlii rääđi ( SPR ) nuorâilävdikoodán nuorâirääđi nomâttem iävtukkâsâid Niila Rahko ( värijesânin Aslak Holmberg ) já Anne-Maret Labba ( värijesânin Elli-Marja Hetta ) .
Nuoráidlávdegotti bargun lea doaibmat sámenuoraid jietnan ja ovddidit sámenuoraid saji SPR:s .
Nuorâilävdikode pargon lii toimâđ säminuorâi jiennân já ovdediđ säminuorâi sajattuv SPR:st .
Stivra nammadii davviriikkalaš Sámi Giellagáldu gielllajuhkosa várrelahtuid .
Stivrâ nomâttij tave-eennâmlii Säämi Kielâkäldee kielâjuáhusij värijesânijd .
Davvisámegiela gielllajuhkosii nammaduvvui várrelahttun : Ulla-Maarit Magga ja Ailu Valle ; anárašgiela giellajuhkosii : Tanja Kyrö , Hannu Kangasniemi ja Mervi Skopets sihke nuortalašgiela gielllajuhkosii : Miika Lehtinen , Hilkka Fofonoff , Raija Lehtola ja Zoja Nosova .
Tavesämikielâ kielâjuáhusân nomâttij värijesânin : Ulla-Maarit Magga já Ailu Valle ; anarâškielâ kielâjuáhusân : Tanja Kyrö , Hannu Kangasniemi já Mervi Skopets sehe nuorttâlâškielâ kielâjuáhusân : Miika Lehtinen , Hilkka Fofonoff , Raija Lehtola já Zoja Nosova .
Giellagáldu lea Suoma , Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid oktasašfidnu .
Kielâkäldee lii Suomâ , Taažâ já Ruotâ sämitigij ohtsâšproojeekt .
Sámi Giellagáldui lea ulbmil čohkket sámegiela giellaámmátlaš bálvalusaid .
Säämi Kielâkäldei lii tárguttâs nuurrâđ säämi kielâáámmátlijd palvâlusâid .
Ulbmilin lea , ahte giellaguovddážis lea alimus ovddasvástádus sámegiela giellaoktasašbarggus , giellaámmátlašbarggus ja gielageavaheaddjiide oaivvilduvvon sámegielat giellabálvalusain .
Tárguttâssân lii , ete kielâkuávdáást lii alemuu ovdâsvástádâs säämi kielâoovtâstpargoost , kielâáámmátlii pargoost já kielâkevtteid čujottum sämikielâlijn kielâpalvâlusâin .
Stivra nammadii ovddasteaddjin eanagotti oktasašbargojovkui ( MYR . )
Stivrâ nomâttij ovdâsteijen eennâmkode oovtâstpargojuávkun ( MYR . )
Anna Morottaja ja su várrelahttun Heikki Paltto .
Anna Morottaja já suu värijesânin Heikki Paltto .
MYR:ii lea ásahuvvon lágas mearriduvvon doaimmat ja dat čoahkkan Lapin liitto oktavuođas .
MYR:n láá asâttum lahâaasâtliih pargoh já tot čokkân Laapi lito ohtâvuođâst .
MYR ollašuhttá ráhkadusfoandaprográmmaid ja oktii heiveha guovlluidovddideami .
MYR olášut ráhtusruttârájuohjelmijd já heiviit oohtân kuávluovdedem .
Stivra nammadii sámiid ruovttuguovllu duovddaguovlluid árvvoštallanjovkui birasčálli ja su várrelahttun láhkačálli .
Stivrâ nomâttij sämikuávlu enâdâhkuávlui árvuštâllâmjuávkun pirâsčällee já suu värijesânin lahâčällee .
Lappi ealáhus- , johtolat- ja birasguovddáš álggaha sámeguovllus árvvolaš duovddaguovlluid ja duovddaoidnosiid beivádaninventerema .
Laapi iäláttâs- , jotolâh- já pirâskuávdáš piäjá joton sämikuávlust mávsulij enâdâhkuávlui já enâdâhuáinálduvâi peivideminventistem .
Stivra dohkkehii álgaga stuđeantadutkkuslávdegoddái ja oahpahus ja kulturministeriijai .
Stivrâ tuhhiittij alguu pajeuáppeetuđhoslävdikoodán já máttááttâs- já kulttuurministeriön .
Álgagis evttohuvvo sámegiella oppa suđeantadutkosa giellan sihke sámegiela sajádaga buorideami eatnigiela ja vieris giela iskosiin .
Algust oovdânpyehtih sämikielâ finnim ubâ pajeuáppeetutkos kiellân sehe sämikielâ sajattuv pyeredem eenikielâ já vieres kielâ iskosijn .
Stivra dohkkehii cealkámuša hápmosis Ohcejoga guovlooasi oasseoppalašlávas sihke girkosiidda sajádatláva hápmosis .
Stivrâ tuhhiittij ciälkkámuš hammiittâsâst Ucjuv uásikuávlu uásialmoskaavast sehe markkân sajattâhkaava hammiittâsâst .
Sámedikkis ii lean čuoigumuš girkosiidda lávii .
Sämitiggeest ij lamaš huámášuttem markkân kaavan .
Ohcejoga guovlooasi oasseoppalašlávas sámediggi gáibidii doallat sámediggelága mieldásaš ráđđádallamiid sihke vuostálasttii Suohpajávrri , Mierašjávrri ja Buođđobogi – guovlluide plánejuvvon huksensajiid sajušteami lávvaevttohusa mielde .
Ucjuv uásikuávlu uásialmoskaavast sämitigge vaatâi toollâđ sämitiggelaavâ miäldásijd ráđádâlmijd sehe vuástálistij Suoppâjäävri , Mierâšjäävri já Puáđupove – kuávloid vuávájum huksimsoojij soijim kaavaiävtuttâs mield. .
Huksensajiid galggašii sajuštit ođđasis nu , ahte dat eai hehtte boazodoalu ollašuhttinvejolašvuođaid .
Huksimsoojijd kolgâččii soijiđ uđđâsist nuuvt , ete toh iä häittiđ puásuituálu hárjuttemiävtuid .
Sámediggi maid eaktudii ahte lávadahkamis váldo vuhtii Meahciráđđehuslága 4 §:a geanegahtti áššit dahjege luonddu máŋggaláganvuođa , sámekultuvrra ja boazodoalu dorvvasteapmi .
Sämitigge meid vaatâi ete kaavaamist väldih huámmášumân Meccihaldâttâslaavâ 4 § kenigâsvuođâid ađai luándu mááŋgânálásâšvuođâ , sämikulttuur já puásuituálu turvim .
Stivra dagai evttohusa Áelii sámegielat veajuiduhttingurssaid ordnema dihtii jagi 2015 .
Stivrâ toovâi oovdânpyehtim AIL:n sämikielâlij vajoidittemkuursâi orniimân ive 2015 .
Stivra evttohii ahte ordnejuvvojit Aslak-gurssat sámiid árbevirolaš ealáhusain ja fitnodatdoallin bargiide sihke doaimmahat- , dikšun- , bajásgeassin- ja oahpahussuorggi bargiide , Tules-gurssat bargoeallimis mielde ja ealáhagas leahkki olbmuide , gurssat oapmahašdikšuide ja barggus váiban sihke Tyk-válbmen.
Stivrâ oovdânpuovtij orniđ Aslak-kuursâid sämmilij ärbivuáválijn iäláttâsâin já irâtteijen pargeid sehe toimâttâh- , tipšo- , šoddâdem- já máttááttâssyergi pargeid , Tules-kuursâid pargoelimist já iäláttuvvâst leijee ulmuid , kuursâid omâhâštipšoid já pargoost vaibâm ulmuid sehe Tyk-valmim.