Sámedikki stivrra čoahkkima mearrádusat Sämitige stiivrâ čuákkim miärádâsah Stivra čoahkkanii válmmaštallat geassemánu loahpa dievasčoahkkima sihke attii hohpolaš cealkámušaid . Stivrâ čokkânij valmâštâllâđ almosčuákkim , mii tuálloo kesimáánu loopâst sehe adelij huápulijd ciälkkámušâid . Stivra dohkkehii čealkámuša Meahciráđđehuslága ođastusas . Stivrâ tuhhiittij ciälkkámuš Meccihaldâttâslaavâ uđâsmitmist . Sámediggi lea ášši dehalášvuođa geažil figgan oažžut cealkámuša várás lassiáiggi vai sámedikki čoahkkin gearggašii gieđahallat ášši . Sämitigge lii ääši tehálâšvuođâ tiet viggâm finniđ ciälkkámušân laseääigi vâi sämitige čuákkim kiergâniččij kieđâvuššâđ ääši . Ášši válmmaštallamis vásttolaš eana- ja meahccedoalloministeriija ii mieđihan lassiáiggi . Ääši valmâštâlmist västideijee eennâm- já meccituáluministeriö ij mieđettâm laseääigi . Meahciráđđehusláhkii evttohuvvojit mearkkašahtti nuppástusat . Meccihaldâttâslaahân iävtutteh merhâšittee nubástusâid . Láhkii evttohuvvo váldot sámekultuvrii heajudangielddus sihke oktasašbargogeatnegasvuohta sámiid ruovttuguovllus dáhpáhuvvi eanageavaheami plánemis sámedikki ja nuortalaččaid giličoahkkimiin . Laahân iävtutteh väldiđ sämikulttuur hiäjusmittemkiäldu sehe oovtâstpargokenigâsvuođâ sämitiggijn já nuorttâlâšâi sijdâčuákkimáin sämikuávlu eennâmkevttim vuáváámist . Vuovdedoallodoaibma evttohuvvo nuppástuhttot fitnodatsearvin nu , ahte das livččii geavahanvuoigatvuohtasoahpamušain oktovuoigatvuohta vuovdedoalu ollašuhttimii vuovdedoalloguovlluin , mat leat stáhta hálddus . Iävtutteh , ete meccituálutooimâ rievdâdeh finnodâhhân nuuvt , ete tast ličij kevttimvuoigâdvuođâsopâmušâiguin ohtuunisvuoigâdvuotâ meccituálu háárjutmân staatâ haldâšem meccituálukuávluin . Sámediggi guottihii čealkámušastis Meahciráđđehusláhkii váldojuvvon sámekultuvrra heajudangildosa ja plánengeatnegasvuođa . Sämitigge kyedittij ciälkkámušâstis sämikulttuur hiäjusmittemkiäldu já vuávámkenigâsvuođâ , moh váldojeh Meccihaldâttâslaahân . Vuovdedoallodoaimma nuppástuhttin fitnodatsearvin ja dasa addon oktovuoigatvuohta geavahit vuovdedoallogeavahusas leahkki vuvddiid sáhttá doalvut EU:a dásis gilvvohallanláhkaásahusa guoskavaš váttisvuođaide . Meccituálutooimâ finnodâhhân rievdâdem já ohtuunisvuoigâdvuotâ kevttiđ meccituálukiävtust leijee meecijd , mon toos adeleh , pyehtih jođettiđ EU tääsist kištottâllâmlahâaasâtlijd čuolmáid . Sámediggi evttoha ahte sámiid ruovttuguovllu oasil vuovdedoallogeavahusas leahkki guovllut sirdošedje ng. Luonddubálvalusaid balánsii . Sämitigge iävtut , ete sämikuávlu uásild meccituálukiävtust leijee kuávluid sirdeh nk. Luándupalvâlusâi tásusân . Sámediggi doallá evttohuvvon háldddahusmálle problemáhtalažžan ja byrokráhtalažžan . Sämitigge ana iävtuttum haldâttâhmaali čuolmâlâžžân já byrokraatlâžžân . Sámedikki oainnu mielde evttohuvvon hálddahusmálle ii leat doaibmi . Sämitige uáinu mield iävtuttum haldâttâhmalli ij lah tuáimee . Meahciráđđehusláhka ii oaččo hehttet ILO 169-soahpamuša ratifiserengáibádusaid . Meccihaldâttâslaahâ ij uážžu hettiđ ILO 169-sopâmuš ratifisistemiävtuid . Sámedikkis leamašan rabas anárašgiela giellajorgaleaddji virgi . Sämitiggeest lii lamaš ávusin anarâškielâ kielâjurgâleijee virge . Doibmii ohce guokte olbmo . Tooimâ ussáin kyehti ulmuu . Virgái válljejuvvui Tanja Kyrö Anáris . Viirgán väljejui Tanja Kyrö Anarist . Stivra dohkkehii cealkámuša ráđđehusa evttohushápmosis sosiálafuolahusláhkan . Stivrâ tuhhiittij ciälkkámuš haldâttâs oovdânpyehtimhammiittâsâst sosiaalhuolâttâslaahân . Lágain mearriduvvo sosiálafuolahusa áššehasaid vuoigatvuođain ja stivrejuvvo bálvalusaid lágideapmi . Lavváin asâtteh sosiaalhuolâttâs äššigâsâi vuoigâdvuođâin já stivrejeh palvâlusâi ornim . Sámediggi lea addán cealkámušaid lága válmmaštallan bargojoavkkku raporttain , muhto oktage sámedikki dahkan evttohus ii lean váldon vuhtii ráđđehusa evttohushápmosis , maid sámediggi atná šállošahttin . Sämitigge lii adelâm ciälkkámušâid laavâ valmâštâllee pargojuávhu raportijn , mutâ oovtâgin sämitige toohâm iävtuttâs iä lah váldám vuotân haldâttâs oovdânpyehtimhammiittâsâst , mon sämitigge ana vaidâlitten . Sámediggi evttohii ahte láhkaevttohusas ordnejuvvojit sámediggelága 9 § mieldásaš ráđđádallamat . Sämitigge iävtuttij ete lahâiävtuttâsâst uárnejeh sämitiggelaavâ 9 § miäldásijd ráđádâlmijd . Sámediggi giddii čealkámušastis fuopmášumi dasa , ahte sámiid gielalaš vuoigatvuođaid galgá dorvvastit lágas sihke sámiid kultuvrralaš ja gielalaš sierradárbbuid galgá váldit vuhtii bálvalusain . Sämitigge kiddij ciälkkámušâstis huámmášume toos , ete sämmilij kielâlijd vuoigâdvuođâid kalgeh turviđ laavâst sehe sämmilij kulttuurlijd já kielâlijd sierânâstáárbuid kalgeh väldiđ vuotân palvâlusâin . Sámediggi maiddái evttohii , ahte sámiid ruovttuguovllus sosiálafuolahusa ordnenplánaid ráhkadettiin galgá gullat Sámedikki . Sämitigge meid iävtuttij , ete talle ko rähtih sämikuávlu sosiaalhuolâttâs ornimvuáváámijd , kalgeh kuullâđ Sämitige . Stivra dárkkistii dán jagi bušeahttaárvalusa sierraprojeavttaid ja bálvalanovttadaga oasil . Stivrâ tärhistij taan ive budjet sierânâsprojektij já palvâlemohtâduv uásild . Stivra attii cealkámuševttohusa dievasčoahkkimii ráđđehusa evttohushápmosis ILO 169-soahpamuša ratifiserema várás . Stivrâ adelij ciälkkámušoovdânpyehtim almosčuákkimân haldâttâs oovdânpyehtimhammiittâsâst ILO 169-sopâmuš ratifisistem várás . Viiddis cealkámuševttohusas gieđahallojuvvo evttohushápmosa gaskavuohta álbmotlaš láhkaásaheapmai , riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaide , sámekultuvrra dálá dillái ja dárbbuide , ILO:a ráhkadan ILO 169-soahpamuš rávagirjjážiidda sihke ILO:a áššedovdikomitea mearrádusgeavadahkii soahpamuša ratifiseren riikkain . Vijđes ciälkkámušoovdânpyehtimist kieđâvušeh oovdânpyehtimhammiittâs koskâvuođâ aalmuglii lahâaasâtmân , aalmugijkoskâsijd kenigâsvuodáid , sämikulttuur táálááš tilán já tárboid , ILO ráhtám ILO 169-sopâmuš ravvuid sehe ILO äššitobdeekomitea čuávdusvuáhádâhân enâmijn , moh láá ratifisistâm sopâmuš . Sámediggi lea geavvan sámediggelága 9 § mieldásaš ráđđádallamiid sámediggelága birra . Sämitigge lii toohâm sämitiggelaavâ 9 § miäldásijd ráđádâlmijd sämitiggelaavâst . Stáhtaráđis lea evttohuvvon láhkii nuppástusat gulasguddama maŋŋá . Staatârääđist láá iävtuttâm nubástusâid laahân ciälkkámušriggee maŋa . Stivra mearridii buktit láhkaevttohussii boahtán nuppástusaid dievasčoahkkimii ja evttoha , ahte čoahkkin juogo dohkkeha dahje hilgu evttohuvvon nuppástusaid . Stivrâ meridij adeliđ lahâiävtuttâsân puáttám nubástusâid almosčuákkimân já iävtut , ete čuákkim jo-uv tuhhit teikâ hilgo nubástusâid . Stivra mearridii evttohit dievasčoahkkimii , ahte dat attášii birasministeriijai álgaga sámi suvdilis ovdáneami servodatčatnašumi ráhkadeami várás . Stivrâ meridij iävtuttiđ almosčuákkimân , ete tot adeliččij pirâsministeriön alguu sämmilii killeel ovdánem ohtsâškoddečonâsem rähtim várás . Álbmotlaš suvdilis ovdáneami servodatsoahpamuš dohkkehuvvui jagi 2013 . Aalmuglii killeel ovdánem ohtsâškoddečonâsem tuhhiittui ive 2013 . Čatnašupmi ” Suopma , man mii hálidat 2050 ” lea buhtten álbmotlaš suvdilis ovdáneami strategiija . Čonâsem ” Suomâ , mon halijdep 2050 ” lii sajanpieijâm aalmuglii killeel ovdánem strategia . Servodatčatnašumi ulbmiliid doarjuma dihtii doaibmasurggiid arvvosmahttit ráhkadit iežaset suvdilis ovdáneami doaibmabidjočatnašumiid . Ohtsâškoddečonâsem uulmij tuárjumân movtijditeh toimâsuorgijd rähtiđ jieijâs killeel ovdánem toimâčonâsmijd . Suvdilis ovdáneami čatnašupmi lea almmolaš ollašuhttinsoahpamuš , mas fitnu , organisašuvdna dahje priváhtaolmmoš čatnasa nuppástuhttit iežas doaimma suvdilis ovdáneami vuođđojurdagiid mielde . Killeel ovdánem čonâsem lii almos toimâčonâsem , kost servi , ornijdume teikâ priivaatolmooš čonâdât nubástuttiđ tooimâs killeel ovdánem prinsiipij mield. . Stivra dohkkehii evttoheami várás dievasčoahkkimii evttohusaid stáhta jagi 2016 bušehttii . Stivrâ tuhhiittij iävtuttemnáál almosčuákkimân oovdânpyehtimijd staatâ ive 2016 budjetân . Dievasčoahkkin gieđahallá evttohusaid sámi kultturmearreruhtan , oappamateriálamearreruhtan , sámeoahpahusa ovddideami várás sihke sámegielat sosiála- ja dearvvasvuohtabálvalusaid giellabeassedoaimma ja árrabajásgeassinbálvalusiad doarvvasteami várás . Almosčuákkim kieđâvuš oovdânpyehtimijd säämi kulttuurmeriruttân , oppâmateriaalmeriruttân , sämimáttááttâs ovdedem várás sehe sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi kielâpiervâltooimâ já arâšoddâdempalvâlusâi turvim várás . Stivra gieđahalai ja dohkkehii dievasčoahkkimii evttoheami várás čilgehusa sámi oahppamateriálamearreruđa geavaheamis jagi 2013 . Stivrâ kieđâvušâi já tuhhiittij almosčuákkimân oovdânpyehtimnáál cielgiittâs säämi oppâmateriaalmeriruuđâ kiävtust ive 2013 . Oahppamateriálamearreruđain ledje gárvvásmuvvan jagi 2013 vihtta davvisámegiela , golbma anárašgiela ja okta nuortalašgiela ođđa oahppamateriála . Oppâmateriaalmeriruđâiguin lijjii valmâštum ive 2013 vittâ tavesämikielâ , kulmâ anarâškielâ já ohtâ nuorttâlâškielâ uđđâ oppâmateriaal . Lassin váldojedje ođđaprentehusat ja álggahuvvui ođđa oahppamateriálaid válmmašteapmi . Lasseen valdii uđđâsisteddilâsâid já algâttii uđđâ oppâmateriaalij rähtim . Lassin stivra gieđahalai sámiid ruovttuguvlui plánejuvvon málbmaroggan- ja vejolaš ruvkefidnuid . Lasseen stivrâ kieđâvušâi sämikuávlun čuosâttum malmâuuccâm- já máhđulijd ruukiprojektijd . Sámedikki stivra ii dohkket ruvkkiid vuođđudeami sámiid ruovttuguovllus . Sämitige stivrâ ij tuhhit ruukij vuáđudem sämikuávlun . Sámediggi mearridii bivdit ráđđádallamiid áššis ruvkefitnodatservviin . Sämitigge meridij pivdeđ ráđádâlmijd ääšist ruukifinnoduvâiguin . Dorvvolašvuohta- ja kemikálavirgedoaimmahat ( TUKES ) ii leat ruvkeeiseváldin várrehusalmmuhusaid ja eará ruvkelága mieldásaš lobiid mieđihettiin doaibman lága mielde , iige dat leat ovttage čovdosis linjen , ahte lobi mieldásaš doaibma heajudivččii sámekultuvrra ollašuhttinvejolašvuođaid , vaikko sámediggi lea čielgasit cealkámušastis duođaštan , ahte lobi mieldásaš doaimmain lea mearkkašahtti hehttehus sámekultuvrrii . Torvolâšvuođâ- já kemikaalvirgádâh ( TUKES ) ij lah toimâm laavâ mield , ko lii ruukivirgeomâhâžžân mieđettâm väridemalmottâsâid já eres ruukilaavâ miäldásijd luuvijd , ige tot lah oovtâgin čuavdusist linjám , ete love miäldásâš toimâ hiäjusmitáččij sämikulttuur hárjuttemiävtuid , veikâ sämitigge lii šištemettumávt ciälkkámušâinis tuođâštâm , ete love miäldásii tooimâst lii merhâšittee háittu sämikulttuurân . Dievasčoahkkin čoahkkana 27.6.2014 Anáris . Almosčuákkim čokkân 27.6.2014 Anarist . Stivra báhcá dál geasseboddui ja čoahkkan čuovvovaš geardde borge-čakčamánus . Stivrâ páácá tääl kesipuudân já čokkân čuávuváá keerdi porge-čohčâmáánust .