Sámedikki stivrra čoahkkima mearrádusat
Sämitige stiivrâ čuákkim miärádâsah
Stivra čoahkkanii válmmaštallat geassemánu loahpa dievasčoahkkima sihke attii hohpolaš cealkámušaid .
Stivrâ čokkânij valmâštâllâđ almosčuákkim , mii tuálloo kesimáánu loopâst sehe adelij huápulijd ciälkkámušâid .
Stivra dohkkehii čealkámuša Meahciráđđehuslága ođastusas .
Stivrâ tuhhiittij ciälkkámuš Meccihaldâttâslaavâ uđâsmitmist .
Sámediggi lea ášši dehalášvuođa geažil figgan oažžut cealkámuša várás lassiáiggi vai sámedikki čoahkkin gearggašii gieđahallat ášši .
Sämitigge lii ääši tehálâšvuođâ tiet viggâm finniđ ciälkkámušân laseääigi vâi sämitige čuákkim kiergâniččij kieđâvuššâđ ääši .
Ášši válmmaštallamis vásttolaš eana- ja meahccedoalloministeriija ii mieđihan lassiáiggi .
Ääši valmâštâlmist västideijee eennâm- já meccituáluministeriö ij mieđettâm laseääigi .
Meahciráđđehusláhkii evttohuvvojit mearkkašahtti nuppástusat .
Meccihaldâttâslaahân iävtutteh merhâšittee nubástusâid .
Láhkii evttohuvvo váldot sámekultuvrii heajudangielddus sihke oktasašbargogeatnegasvuohta sámiid ruovttuguovllus dáhpáhuvvi eanageavaheami plánemis sámedikki ja nuortalaččaid giličoahkkimiin .
Laahân iävtutteh väldiđ sämikulttuur hiäjusmittemkiäldu sehe oovtâstpargokenigâsvuođâ sämitiggijn já nuorttâlâšâi sijdâčuákkimáin sämikuávlu eennâmkevttim vuáváámist .
Vuovdedoallodoaibma evttohuvvo nuppástuhttot fitnodatsearvin nu , ahte das livččii geavahanvuoigatvuohtasoahpamušain oktovuoigatvuohta vuovdedoalu ollašuhttimii vuovdedoalloguovlluin , mat leat stáhta hálddus .
Iävtutteh , ete meccituálutooimâ rievdâdeh finnodâhhân nuuvt , ete tast ličij kevttimvuoigâdvuođâsopâmušâiguin ohtuunisvuoigâdvuotâ meccituálu háárjutmân staatâ haldâšem meccituálukuávluin .
Sámediggi guottihii čealkámušastis Meahciráđđehusláhkii váldojuvvon sámekultuvrra heajudangildosa ja plánengeatnegasvuođa .
Sämitigge kyedittij ciälkkámušâstis sämikulttuur hiäjusmittemkiäldu já vuávámkenigâsvuođâ , moh váldojeh Meccihaldâttâslaahân .
Vuovdedoallodoaimma nuppástuhttin fitnodatsearvin ja dasa addon oktovuoigatvuohta geavahit vuovdedoallogeavahusas leahkki vuvddiid sáhttá doalvut EU:a dásis gilvvohallanláhkaásahusa guoskavaš váttisvuođaide .
Meccituálutooimâ finnodâhhân rievdâdem já ohtuunisvuoigâdvuotâ kevttiđ meccituálukiävtust leijee meecijd , mon toos adeleh , pyehtih jođettiđ EU tääsist kištottâllâmlahâaasâtlijd čuolmáid .
Sámediggi evttoha ahte sámiid ruovttuguovllu oasil vuovdedoallogeavahusas leahkki guovllut sirdošedje ng. Luonddubálvalusaid balánsii .
Sämitigge iävtut , ete sämikuávlu uásild meccituálukiävtust leijee kuávluid sirdeh nk. Luándupalvâlusâi tásusân .
Sámediggi doallá evttohuvvon háldddahusmálle problemáhtalažžan ja byrokráhtalažžan .
Sämitigge ana iävtuttum haldâttâhmaali čuolmâlâžžân já byrokraatlâžžân .
Sámedikki oainnu mielde evttohuvvon hálddahusmálle ii leat doaibmi .
Sämitige uáinu mield iävtuttum haldâttâhmalli ij lah tuáimee .
Meahciráđđehusláhka ii oaččo hehttet ILO 169-soahpamuša ratifiserengáibádusaid .
Meccihaldâttâslaahâ ij uážžu hettiđ ILO 169-sopâmuš ratifisistemiävtuid .
Sámedikkis leamašan rabas anárašgiela giellajorgaleaddji virgi .
Sämitiggeest lii lamaš ávusin anarâškielâ kielâjurgâleijee virge .
Doibmii ohce guokte olbmo .
Tooimâ ussáin kyehti ulmuu .
Virgái válljejuvvui Tanja Kyrö Anáris .
Viirgán väljejui Tanja Kyrö Anarist .
Stivra dohkkehii cealkámuša ráđđehusa evttohushápmosis sosiálafuolahusláhkan .
Stivrâ tuhhiittij ciälkkámuš haldâttâs oovdânpyehtimhammiittâsâst sosiaalhuolâttâslaahân .
Lágain mearriduvvo sosiálafuolahusa áššehasaid vuoigatvuođain ja stivrejuvvo bálvalusaid lágideapmi .
Lavváin asâtteh sosiaalhuolâttâs äššigâsâi vuoigâdvuođâin já stivrejeh palvâlusâi ornim .
Sámediggi lea addán cealkámušaid lága válmmaštallan bargojoavkkku raporttain , muhto oktage sámedikki dahkan evttohus ii lean váldon vuhtii ráđđehusa evttohushápmosis , maid sámediggi atná šállošahttin .
Sämitigge lii adelâm ciälkkámušâid laavâ valmâštâllee pargojuávhu raportijn , mutâ oovtâgin sämitige toohâm iävtuttâs iä lah váldám vuotân haldâttâs oovdânpyehtimhammiittâsâst , mon sämitigge ana vaidâlitten .
Sámediggi evttohii ahte láhkaevttohusas ordnejuvvojit sámediggelága 9 § mieldásaš ráđđádallamat .
Sämitigge iävtuttij ete lahâiävtuttâsâst uárnejeh sämitiggelaavâ 9 § miäldásijd ráđádâlmijd .
Sámediggi giddii čealkámušastis fuopmášumi dasa , ahte sámiid gielalaš vuoigatvuođaid galgá dorvvastit lágas sihke sámiid kultuvrralaš ja gielalaš sierradárbbuid galgá váldit vuhtii bálvalusain .
Sämitigge kiddij ciälkkámušâstis huámmášume toos , ete sämmilij kielâlijd vuoigâdvuođâid kalgeh turviđ laavâst sehe sämmilij kulttuurlijd já kielâlijd sierânâstáárbuid kalgeh väldiđ vuotân palvâlusâin .
Sámediggi maiddái evttohii , ahte sámiid ruovttuguovllus sosiálafuolahusa ordnenplánaid ráhkadettiin galgá gullat Sámedikki .
Sämitigge meid iävtuttij , ete talle ko rähtih sämikuávlu sosiaalhuolâttâs ornimvuáváámijd , kalgeh kuullâđ Sämitige .
Stivra dárkkistii dán jagi bušeahttaárvalusa sierraprojeavttaid ja bálvalanovttadaga oasil .
Stivrâ tärhistij taan ive budjet sierânâsprojektij já palvâlemohtâduv uásild .
Stivra attii cealkámuševttohusa dievasčoahkkimii ráđđehusa evttohushápmosis ILO 169-soahpamuša ratifiserema várás .
Stivrâ adelij ciälkkámušoovdânpyehtim almosčuákkimân haldâttâs oovdânpyehtimhammiittâsâst ILO 169-sopâmuš ratifisistem várás .
Viiddis cealkámuševttohusas gieđahallojuvvo evttohushápmosa gaskavuohta álbmotlaš láhkaásaheapmai , riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaide , sámekultuvrra dálá dillái ja dárbbuide , ILO:a ráhkadan ILO 169-soahpamuš rávagirjjážiidda sihke ILO:a áššedovdikomitea mearrádusgeavadahkii soahpamuša ratifiseren riikkain .
Vijđes ciälkkámušoovdânpyehtimist kieđâvušeh oovdânpyehtimhammiittâs koskâvuođâ aalmuglii lahâaasâtmân , aalmugijkoskâsijd kenigâsvuodáid , sämikulttuur táálááš tilán já tárboid , ILO ráhtám ILO 169-sopâmuš ravvuid sehe ILO äššitobdeekomitea čuávdusvuáhádâhân enâmijn , moh láá ratifisistâm sopâmuš .
Sámediggi lea geavvan sámediggelága 9 § mieldásaš ráđđádallamiid sámediggelága birra .
Sämitigge lii toohâm sämitiggelaavâ 9 § miäldásijd ráđádâlmijd sämitiggelaavâst .
Stáhtaráđis lea evttohuvvon láhkii nuppástusat gulasguddama maŋŋá .
Staatârääđist láá iävtuttâm nubástusâid laahân ciälkkámušriggee maŋa .
Stivra mearridii buktit láhkaevttohussii boahtán nuppástusaid dievasčoahkkimii ja evttoha , ahte čoahkkin juogo dohkkeha dahje hilgu evttohuvvon nuppástusaid .
Stivrâ meridij adeliđ lahâiävtuttâsân puáttám nubástusâid almosčuákkimân já iävtut , ete čuákkim jo-uv tuhhit teikâ hilgo nubástusâid .
Stivra mearridii evttohit dievasčoahkkimii , ahte dat attášii birasministeriijai álgaga sámi suvdilis ovdáneami servodatčatnašumi ráhkadeami várás .
Stivrâ meridij iävtuttiđ almosčuákkimân , ete tot adeliččij pirâsministeriön alguu sämmilii killeel ovdánem ohtsâškoddečonâsem rähtim várás .
Álbmotlaš suvdilis ovdáneami servodatsoahpamuš dohkkehuvvui jagi 2013 .
Aalmuglii killeel ovdánem ohtsâškoddečonâsem tuhhiittui ive 2013 .
Čatnašupmi ” Suopma , man mii hálidat 2050 ” lea buhtten álbmotlaš suvdilis ovdáneami strategiija .
Čonâsem ” Suomâ , mon halijdep 2050 ” lii sajanpieijâm aalmuglii killeel ovdánem strategia .
Servodatčatnašumi ulbmiliid doarjuma dihtii doaibmasurggiid arvvosmahttit ráhkadit iežaset suvdilis ovdáneami doaibmabidjočatnašumiid .
Ohtsâškoddečonâsem uulmij tuárjumân movtijditeh toimâsuorgijd rähtiđ jieijâs killeel ovdánem toimâčonâsmijd .
Suvdilis ovdáneami čatnašupmi lea almmolaš ollašuhttinsoahpamuš , mas fitnu , organisašuvdna dahje priváhtaolmmoš čatnasa nuppástuhttit iežas doaimma suvdilis ovdáneami vuođđojurdagiid mielde .
Killeel ovdánem čonâsem lii almos toimâčonâsem , kost servi , ornijdume teikâ priivaatolmooš čonâdât nubástuttiđ tooimâs killeel ovdánem prinsiipij mield. .
Stivra dohkkehii evttoheami várás dievasčoahkkimii evttohusaid stáhta jagi 2016 bušehttii .
Stivrâ tuhhiittij iävtuttemnáál almosčuákkimân oovdânpyehtimijd staatâ ive 2016 budjetân .
Dievasčoahkkin gieđahallá evttohusaid sámi kultturmearreruhtan , oappamateriálamearreruhtan , sámeoahpahusa ovddideami várás sihke sámegielat sosiála- ja dearvvasvuohtabálvalusaid giellabeassedoaimma ja árrabajásgeassinbálvalusiad doarvvasteami várás .
Almosčuákkim kieđâvuš oovdânpyehtimijd säämi kulttuurmeriruttân , oppâmateriaalmeriruttân , sämimáttááttâs ovdedem várás sehe sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi kielâpiervâltooimâ já arâšoddâdempalvâlusâi turvim várás .
Stivra gieđahalai ja dohkkehii dievasčoahkkimii evttoheami várás čilgehusa sámi oahppamateriálamearreruđa geavaheamis jagi 2013 .
Stivrâ kieđâvušâi já tuhhiittij almosčuákkimân oovdânpyehtimnáál cielgiittâs säämi oppâmateriaalmeriruuđâ kiävtust ive 2013 .
Oahppamateriálamearreruđain ledje gárvvásmuvvan jagi 2013 vihtta davvisámegiela , golbma anárašgiela ja okta nuortalašgiela ođđa oahppamateriála .
Oppâmateriaalmeriruđâiguin lijjii valmâštum ive 2013 vittâ tavesämikielâ , kulmâ anarâškielâ já ohtâ nuorttâlâškielâ uđđâ oppâmateriaal .
Lassin váldojedje ođđaprentehusat ja álggahuvvui ođđa oahppamateriálaid válmmašteapmi .
Lasseen valdii uđđâsisteddilâsâid já algâttii uđđâ oppâmateriaalij rähtim .
Lassin stivra gieđahalai sámiid ruovttuguvlui plánejuvvon málbmaroggan- ja vejolaš ruvkefidnuid .
Lasseen stivrâ kieđâvušâi sämikuávlun čuosâttum malmâuuccâm- já máhđulijd ruukiprojektijd .
Sámedikki stivra ii dohkket ruvkkiid vuođđudeami sámiid ruovttuguovllus .
Sämitige stivrâ ij tuhhit ruukij vuáđudem sämikuávlun .
Sámediggi mearridii bivdit ráđđádallamiid áššis ruvkefitnodatservviin .
Sämitigge meridij pivdeđ ráđádâlmijd ääšist ruukifinnoduvâiguin .
Dorvvolašvuohta- ja kemikálavirgedoaimmahat ( TUKES ) ii leat ruvkeeiseváldin várrehusalmmuhusaid ja eará ruvkelága mieldásaš lobiid mieđihettiin doaibman lága mielde , iige dat leat ovttage čovdosis linjen , ahte lobi mieldásaš doaibma heajudivččii sámekultuvrra ollašuhttinvejolašvuođaid , vaikko sámediggi lea čielgasit cealkámušastis duođaštan , ahte lobi mieldásaš doaimmain lea mearkkašahtti hehttehus sámekultuvrrii .
Torvolâšvuođâ- já kemikaalvirgádâh ( TUKES ) ij lah toimâm laavâ mield , ko lii ruukivirgeomâhâžžân mieđettâm väridemalmottâsâid já eres ruukilaavâ miäldásijd luuvijd , ige tot lah oovtâgin čuavdusist linjám , ete love miäldásâš toimâ hiäjusmitáččij sämikulttuur hárjuttemiävtuid , veikâ sämitigge lii šištemettumávt ciälkkámušâinis tuođâštâm , ete love miäldásii tooimâst lii merhâšittee háittu sämikulttuurân .
Dievasčoahkkin čoahkkana 27.6.2014 Anáris .
Almosčuákkim čokkân 27.6.2014 Anarist .
Stivra báhcá dál geasseboddui ja čoahkkan čuovvovaš geardde borge-čakčamánus .
Stivrâ páácá tääl kesipuudân já čokkân čuávuváá keerdi porge-čohčâmáánust .