Sámedikki mearrádus sámediggelágas Sämitige miärádâs sämitiggelaavâst Sámedikki čoahkkin gieđahalai sámediggelága ođasmahttima ja láhkii evttohuvvon nuppástusaid . Sämitige čuákkim kieđâvušâi sämitiggelaavâ uđâsmittem já laahân iävtuttum nubástusâid . Sámediggi doarjjui 18.12.2013 addin cealkámušas nannosit sámediggelága ođasmahttima válmmaštallan bargojoavkku evttohusa lága dárkkisteapmin . Sämitigge tuárjui 18.12.2013 adelum ciälkkámušâst nanosávt sämitiggelaavâ uđâsmittem valmâštâllee pargojuávhu oovdânpyehtim laavâ tärhistem várás . Gulasguddama maŋŋá sámediggelága leat joatkkaválmmaštallan vuoigatvuohtaministeriijas ja sámeáššiid ministtarbargojoavkkus . Ciälkkámušrieggee maŋa sämitiggelaavâ láá jotkâvalmâštâllâm riehtiministeriöst já sämiaašij ministerpargojuávhust . Sámedikki stivra lei fápmudan sámedikki ságajođiheaddjiid ráđđádallat sámediggelágas stáhtaráđi lahtuiguin . Sämitige stivrâ lii váldásmittám sämitige saavâjođetteijeid ráđádâllâđ sämitiggelaavâst staatârääđi jesânijguin . Sámediggi lea ráđđádallan vuoigatvuohtaministeriijain sámediggelága dárkkisteamis 13.5. , 28.5. , 11.6 ja 26.6. maŋimuš nuppástusevttohusaid sámediggeláhkii barge 26.6.2014 čoahkkimis . Sämitigge lii ráđádâllâm riehtiministeriöin sämitiggelaavâ täärhistmist 13.5. , 28.5. , 11.6 já 26.6 . Majemuuh nubástusiävtuttâsah sämitiggelaahân ráhtojii 26.6.2014 čuákkimist . Lahâiävtuttâsâst lii sämiaašij ministerpargojuávhu toorjâ . Láhkaevttohusas lea sámeáššiid ministtarbargojoavkku doarjja Sámeáššiid ministtarbargojoavku lea gullan lassin sámedikki sámediggelága dihtii 29.5.2014. sámediggi lea dasa lassin deaivvadan sierra stáhtaráđi lahtuiguin ja sin veahkeheaddjiiguin sápmelašmeroštallama geažil . Sämiaašij ministerpargojuávkku lii kuullâm lasseen sämitige sämitiggelaavâst 29.5.2014 . Sämitigge lii lasseen teivâm sierâ staatârääđi jesânijd já sii išedeijeid sämmilâšmiäruštâllâm tiet . Sámedikkki ságajođiheaddjit ja vuoigatvuohtaministeriija leat beassan kompromissaevttohussii sámediggelágas . Govas gurutbealde : II várreságajođiheaddji Heikki Paltto , ságajođiheaddji Klemetti Näkkäläjärvi , I várreságajođiheaddji Tiina Sanila-Aikio , ráđđádalli virgeolmmoš Camilla Busck-Nielsen , láhkaaddinhoavda Sami Manninen , vuoigatvuođaministtar Anna-Maja Henriksson ja sierraveahkeheaddji Malin Brannkärr . Govva : sámediggi Láhkii lea evttohuvvon dakkár nuppástusat , maid sámediggi ii leat cealkámušastis 18.12.2013 dorjon , man dihtii sámediggi fertii gieđahallat láhkii evttohuvvon nuppástusaid . Laahân láá iävtuttâm tagarijd nubástusâid , maid sämitigge ij lah ciälkkámušâstis 18.12.2013 tuárjum , mon keežild sämitigge koolgâi kieđâvuššâđ laahân iävtuttum nubástusâid . Vuoigatvuohtaministeriija mielde láhkaevttohus ii dolvojuvvo riikkabeivvidd gieđahallamii sámedikki dohkkeheami haga . Riehtiministeriö mield lahâiävtuttâs iä tuálvu ovdâskode kieđâvušmân nuhtán sämitige torjuttáá . Oaiveministtar Alexander Stubb ráđđehusprográmmas gávnnahuvvo , ahte Suopma ratifisere ILO 169-soahpamuša , juos sápmelašmeroštallamis beassat ovttamielalašvuhtii . Uáiviminister Alexander Stubb haldâttâsohjelmist paahud , ete Suomâ ratifisist ILO 169-sopâmuš , jis sämmilâšmiäruštâlmist peessih oovtmielâlâšvuotân . Vuoigatvuođaministtar Henriksson mielde sámediggeláhka ii dolvojuvvo riikkabeivviide , juos sámediggi ii dohkket evttohuvvon lága ja dan vuođustusaid . Riehtiminister Henriksson mield sämitiggelaavâ iä tuálvu ovdâskoodán , jis sämitigge ij tuhhit iävtuttum laavâ já ton vuáđustâsâid . Vuoigatvuođaministara oaidnu áššis lea hui ovdánanmielalaš ja mearkkašahtti , iige goasge ovdal sámedikkis leamašan vejolašvuohta juogo dohkkehit dahje hilgut láhkaevttohusa . ” Riehtiminister uáivil ääšist lii uáli ovdánemmielâlâš já merhâšittee , ige kuássin ovdil sämitiggeest lah lamaš máhđulâšvuotâ jo-uv tuhhiittiđ teikâ hilgođ lahâiävtuttâs . ” Sámediggelága ođastus lea historjjálaš máŋgga láhkai . Sämitiggelaavâ uđâsmittem lii historjállâš maaŋgâ náál . Vuosttas geardde sámediggi beassá duođalaččat čoavdit sámekultuvrra birra ja sámi kultur-iešráđđema boahtteáiggis ja midjiide addo áššis duođalaš mearridanváldi . Vuossâmuu keerdi sämitigge piäsá tuođâlávt čuávdiđ sämikulttuurist já sämmilii kulttuurjiešhaldâšem puátteevuođâst já mijjân adeleh ääšist tuođâlii meridemvääldi . Lága válmmaštallan leamašan maiddái hui ovdánanmielalaš ja vuoigatvuođaministeriijain čađahuvvon maŋimuš ráđđádallamat láhkaevttohusas leat vástidan hui guhkás oktasašdoaibmageatnegasvuođa . Laavâ valmâštâllâm lii lamaš meid uáli ovdánemmielâlâš já riehtiministerijn toollum majemuuh ráđádâlmeh lahâiävtuttâsâst láá västidâm uáli kuhás oovtâsttoimâmkenigâsvuođâ . Sámediggelága oppalašođastus buorida sámi kulttur-iešráđđema sajádaga ja dorvvastivčče sámi kulturhámi dálá buorebut . ” Sämitiggelaavâ olesuđâsmittem pyereed sämmilii kulttuurjiešhaldâšem sajattuv já turvâštiččij sämmilâš kulttuurhäämi tááláá pyerebeht . ” ságájođiheaddji Näkkäläjärvi muitalii . saavâjođetteijee Näkkäläjärvi mainâstij . Sámediggi doarjjui čuovvovaš láhkii evttohuvvon nuppástusaid bargojoavkku evttohusa ektui : álgaga sámediggái sáhttet bargat 150 sápmelačča sajis 50 sápmelačča , evttohasa válggaide sáhttet ásahit 10 sápmelačča sadjái 3 sápmelačča ja válgalávdegotti čoahkus galggašedje lága mielde leat ovddastuvvon buot Suomas hállojuvvon sámegielat . Sämitigge kyedittij čuávuváid laahân iävtuttum nubástusâid pargojuávhu oovdânpyehtim kuáttá : alguu sämitiigán puáhtá toohâđ 150 sämmilii saajeest 50 sämmilâžžâd , iävtukkâs vaaljáid puáhtá asâttiđ sämmilii saajeest 3 sämmilii já vaaljâlävdikode čuákánpiejâmist kolgâččii leđe laavâ tääsist ovdâstittum puoh Suomâst sarnum sämikielah . Mearkkašahtti nuppástus gulasguddama maŋŋá lei sápmelašmeroštallamii boahtán nuppástusat gulasguddama ja sámeáššiid ministtarbargojoavkku gieđahallama maŋŋá . Puoh enâmustáá merhâšittee nubástus ciälkkámušrieggee maŋa lâi sämmilâšmiäruštâlmân puáttám nubástusah ciälkkámušrieggee já sämiaašij ministerpargojuávhu kieđâvuššâm maŋa . Dievasčoahkkin ságastalai áššis ealaskasat ja maŋggabealagit . Almosčuákkim savâstâlâi ääšist livkkáht já maaŋgâpiälásávt . Ášši dehalašvuođa geažil ášši gieđahallan leige erenoamáš , sámedikki nuoraidráđi lahttu ja juohkehaš sámedikkilahttu bivde almmuhit iežas oaivila sámedikggeláhkii gulavažžan . Ääši tehálâšvuođâ tiet ääši kieđâvuššâm lâi-uv spiekâstâhlâš , sämitige nuorâirääđi jeessân já jyehi sämitiggejeessân pivdii almottiđ uáivilis sämitiggelaahân kuulân . Sámedikki ságajođiheaddjit ávžžuhedje dievasčoahkkimii , ahte dat dohkkeha láhkii evttohuvvon nuppástusaid . ” Sämitige saavâjođetteijeeh avžuuttii almosčuákkimân , ete tot tuhhit laahân iävtuttum nubástusâid . ” 26.6 dollojun ráđđádallamiin oaččuimet lága vuođustanoassái guokte hui dehalaš teavstta , mat stivrejit lága dulkoma . 26.6 toollum ráđádâlmijn finnijm laavâ vuáđustâsuásán kyehti uáli merhâšittee teevstâ , moh stivrejeh laavâ tulkkum . Midjiide hui dehalaš ja mearkkašahtti lasáhusat leat njuolggo čujuhusat eamiálbmotjulggáštussii . Mijjân uáli tergâdis já merhâšittee lasettem láá njuolgâ čujottâsah algâaalmugjulgáštušân . Nuppástusat deattuhit erenoamážit joavkoidentifikašuvnna mearkkášumi lága dulkomis , várreságajođiheaddjit Tiina Sanila-Aikio ja Heikki Paltto illudeaba . Nubástusah tiädutteh eromâšávt juávkkuidentifisistem merhâšume laavâ tulkkuumist , värisaavâjođetteijeeh Tiina Sanila-Aikio já Heikki Paltto ávudává . Dievasčoahkkin mearridii jienain 17-3 dohkkehit sámediggeláhkii evttohuvvon nuppástusaid . Almosčuákkim meridij jienâiguin17-3 tuhhiittiđ sämitiggelaahân iävtuttum nubástusâid . Anu Avaskari ja Pentti Valle guđiiga mearrádussii sierra oaivila . Anu Avaskari já Pentti Valle kuođijn miärádâsân spiekâsteijee uáivil . Čaohkkimis lei eret okta ovddasteaddji . Čuákkimist lâi meddâl ohtâ ovdâsteijee . Sámediggi mearridii jienain 13-5 , ahte sámediggeláhkii eai váldo oktasašlisttát . Sämitigge meridij jienâiguin 13-5 , ete sämitiggelaahân iä vääldi ohtsâšlistoid . Guokte lahtu jienasteaigga guoros jiena ja okta lei eret jienastusas . Kyehti jeessân jienâstáin kuárus já ohtâ lâi meddâl jienâstmist . Sámedikki čoahkkima mearrádus dárkkuha , ahte sámediggeláhka ovdána riikkabeivviide čakčat . Sämitige čuákkim miärádâs uáivild , ete sämitiggelaahâ ovdán ovdâskoodán čohčuv . Dievasčoahkkima dohkkehan sápmelašmeroštallan : Almosčuákkim tuhhiittem sämmilâšmiäruštâllâm : 3 § Sápmelaš 3 § Sämmilâš Sápmelažžan dárkkuhuvvo dán lágas olmmoš , gii atná iežas sápmelažžan , gáibidemiin : Sämmilâžžân uáivilduvvoo taan laavâst ulmuu , kote ana jieijâs sämmilâžžân , toin iävttoin : 1 ) ahte son ieš dahje aŋgge okta su vánhemiin dahje su áddjá ja áhkku leaba oahppan sámegiela vuosttas giellan ; dahje 1 ) ete sun jieš teikâ aainâs-uv ohtâ suu vanhimijn teikâ ááhust já äijihist lii oppâm sämikielâ vuossâmuu kiellân ; teikâ 2 ) 2 ) ahte son lea beassan sisa sohkageainnuidis bokte sámekultuvrii ja doallan oktavuođa dasa ja lea dakkár olbmo maŋisboahtti , gii lea merkejun vearuhusa dahje veahkadatgirjedoalu várás ráhkaduvvon virgeoapmahašaššegirjái lappalažžan ; dahje 2 ) ete sun lii oommâm suhâčonâstuvâidis peht sämikulttuur já paijeentoollâm ohtâvuođâ toos já lii taggaar ulmuu maajeeldpuáttee , kote lii merkkejum viäruttâs teikâ aalmugkirjetuálu várás rahtum virgeomâhâšäššikiirján lappalâžžân ; teikâ 3 ) ahte aŋkke okta su vánhemiin lea merkejun dahje livččii dán lága mielde sáhttán merket jietnavuoigadahtton olmmošin sámepárlameanntta dahje sámedikki válggain . 3 ) ete aainâs-uv ohtâ suu vanhimijn lii merkkejum teikâ ličij puáhtám taan laavâ mield merkkejuđ jienâvuoigâdvuođâlâžžân säämi parlament teikâ sämitige vaaljâin . Sámediggi gieđahallá ohcámušaid sápmelaččaid váldimis válgalogahallamii ja almmuhusaid válgalogahallamis eretváldimis . Sämitigge kieđâvuš ucâmušâid sämmilij väldimist vaaljâluvâttâlmân já almottâsâid vaaljâluvâttâlmist meddâlväldimist . Sohppon lasáhusat lága vuođustanossái 3 §:a oasil : Sooppum lasattâsah laavâ vuáđustâsuásán 3 § uásild : 2 čuoggá sierravuođustusaide : 2 saje sierânâsvuáđustâssáid : Dán láhkai dušše dat ášši , ahte olmmoš lea dákkáraš aššegirjái merkejun olbmo maŋisboahtti , ii leat doarvái čujuhit ahte olmmoš lea sápmelaš … Nuuvtpa tuše tot äšši , ete olmooš lii tággáár äššikiirján merkkejum ulmuu maajeeldpuáttee , ij lah tuárvi čäittiđ ete olmooš lii sämmilâš … Ođđa 2 momentii : Uđđâ 2 momentân : Máinnašeami dárkkuhus lea deattuhit sápmelaččaid joavkodohkkeheami ja addit dasa áššáigullevaš deattu lága dulkomis vuhtii váldimin jotkkolaš álbmotvuoigatvuođalaš ovdáneami ja olmmošvuoigatvuohtaorgánaid ávžžuhusaid eamiálbmogiid vuoigatvuođadili hárrái ja ON:id eamiálbmogiidjulggáštusa guovddáš artihkkalat eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuhtii , lahttovuhtii ja kultuvrra suodjaleapmai gulavažžan … Mainâšem lii tárguttâs tiäduttiđ sämmilij juávkkutuhhiittem já adeliđ toos ääšimiäldásâš tiädduáárvu laavâ tulkkuumist väldimáin vuotân juátkoo aalmugijkoskâsâšvuoigâdvuođâlii ovdánem já olmoošvuoigâdvuotorgaanij avžuuttâsâid algâaalmugij vuoigâdvuođâsajattuv háárán já OA:ij algâaalmugjulgáštuš tehálumosijd artiklâid algâaalmugij jiešmeridemvuoigâdvuotân , jeessânvuotân já kulttuur suojâlmân kuulân …