Sámedikki mearrádus sámediggelágas
Sämitige miärádâs sämitiggelaavâst
Sámedikki čoahkkin gieđahalai sámediggelága ođasmahttima ja láhkii evttohuvvon nuppástusaid .
Sämitige čuákkim kieđâvušâi sämitiggelaavâ uđâsmittem já laahân iävtuttum nubástusâid .
Sámediggi doarjjui 18.12.2013 addin cealkámušas nannosit sámediggelága ođasmahttima válmmaštallan bargojoavkku evttohusa lága dárkkisteapmin .
Sämitigge tuárjui 18.12.2013 adelum ciälkkámušâst nanosávt sämitiggelaavâ uđâsmittem valmâštâllee pargojuávhu oovdânpyehtim laavâ tärhistem várás .
Gulasguddama maŋŋá sámediggelága leat joatkkaválmmaštallan vuoigatvuohtaministeriijas ja sámeáššiid ministtarbargojoavkkus .
Ciälkkámušrieggee maŋa sämitiggelaavâ láá jotkâvalmâštâllâm riehtiministeriöst já sämiaašij ministerpargojuávhust .
Sámedikki stivra lei fápmudan sámedikki ságajođiheaddjiid ráđđádallat sámediggelágas stáhtaráđi lahtuiguin .
Sämitige stivrâ lii váldásmittám sämitige saavâjođetteijeid ráđádâllâđ sämitiggelaavâst staatârääđi jesânijguin .
Sámediggi lea ráđđádallan vuoigatvuohtaministeriijain sámediggelága dárkkisteamis 13.5. , 28.5. , 11.6 ja 26.6. maŋimuš nuppástusevttohusaid sámediggeláhkii barge 26.6.2014 čoahkkimis .
Sämitigge lii ráđádâllâm riehtiministeriöin sämitiggelaavâ täärhistmist 13.5. , 28.5. , 11.6 já 26.6 . Majemuuh nubástusiävtuttâsah sämitiggelaahân ráhtojii 26.6.2014 čuákkimist .
Lahâiävtuttâsâst lii sämiaašij ministerpargojuávhu toorjâ .
Láhkaevttohusas lea sámeáššiid ministtarbargojoavkku doarjja Sámeáššiid ministtarbargojoavku lea gullan lassin sámedikki sámediggelága dihtii 29.5.2014. sámediggi lea dasa lassin deaivvadan sierra stáhtaráđi lahtuiguin ja sin veahkeheaddjiiguin sápmelašmeroštallama geažil .
Sämiaašij ministerpargojuávkku lii kuullâm lasseen sämitige sämitiggelaavâst 29.5.2014 . Sämitigge lii lasseen teivâm sierâ staatârääđi jesânijd já sii išedeijeid sämmilâšmiäruštâllâm tiet .
Sámedikkki ságajođiheaddjit ja vuoigatvuohtaministeriija leat beassan kompromissaevttohussii sámediggelágas .
Govas gurutbealde : II várreságajođiheaddji Heikki Paltto , ságajođiheaddji Klemetti Näkkäläjärvi , I várreságajođiheaddji Tiina Sanila-Aikio , ráđđádalli virgeolmmoš Camilla Busck-Nielsen , láhkaaddinhoavda Sami Manninen , vuoigatvuođaministtar Anna-Maja Henriksson ja sierraveahkeheaddji Malin Brannkärr .
Govva : sámediggi
Láhkii lea evttohuvvon dakkár nuppástusat , maid sámediggi ii leat cealkámušastis 18.12.2013 dorjon , man dihtii sámediggi fertii gieđahallat láhkii evttohuvvon nuppástusaid .
Laahân láá iävtuttâm tagarijd nubástusâid , maid sämitigge ij lah ciälkkámušâstis 18.12.2013 tuárjum , mon keežild sämitigge koolgâi kieđâvuššâđ laahân iävtuttum nubástusâid .
Vuoigatvuohtaministeriija mielde láhkaevttohus ii dolvojuvvo riikkabeivvidd gieđahallamii sámedikki dohkkeheami haga .
Riehtiministeriö mield lahâiävtuttâs iä tuálvu ovdâskode kieđâvušmân nuhtán sämitige torjuttáá .
Oaiveministtar Alexander Stubb ráđđehusprográmmas gávnnahuvvo , ahte Suopma ratifisere ILO 169-soahpamuša , juos sápmelašmeroštallamis beassat ovttamielalašvuhtii .
Uáiviminister Alexander Stubb haldâttâsohjelmist paahud , ete Suomâ ratifisist ILO 169-sopâmuš , jis sämmilâšmiäruštâlmist peessih oovtmielâlâšvuotân .
Vuoigatvuođaministtar Henriksson mielde sámediggeláhka ii dolvojuvvo riikkabeivviide , juos sámediggi ii dohkket evttohuvvon lága ja dan vuođustusaid .
Riehtiminister Henriksson mield sämitiggelaavâ iä tuálvu ovdâskoodán , jis sämitigge ij tuhhit iävtuttum laavâ já ton vuáđustâsâid .
Vuoigatvuođaministara oaidnu áššis lea hui ovdánanmielalaš ja mearkkašahtti , iige goasge ovdal sámedikkis leamašan vejolašvuohta juogo dohkkehit dahje hilgut láhkaevttohusa . ”
Riehtiminister uáivil ääšist lii uáli ovdánemmielâlâš já merhâšittee , ige kuássin ovdil sämitiggeest lah lamaš máhđulâšvuotâ jo-uv tuhhiittiđ teikâ hilgođ lahâiävtuttâs . ”
Sámediggelága ođastus lea historjjálaš máŋgga láhkai .
Sämitiggelaavâ uđâsmittem lii historjállâš maaŋgâ náál .
Vuosttas geardde sámediggi beassá duođalaččat čoavdit sámekultuvrra birra ja sámi kultur-iešráđđema boahtteáiggis ja midjiide addo áššis duođalaš mearridanváldi .
Vuossâmuu keerdi sämitigge piäsá tuođâlávt čuávdiđ sämikulttuurist já sämmilii kulttuurjiešhaldâšem puátteevuođâst já mijjân adeleh ääšist tuođâlii meridemvääldi .
Lága válmmaštallan leamašan maiddái hui ovdánanmielalaš ja vuoigatvuođaministeriijain čađahuvvon maŋimuš ráđđádallamat láhkaevttohusas leat vástidan hui guhkás oktasašdoaibmageatnegasvuođa .
Laavâ valmâštâllâm lii lamaš meid uáli ovdánemmielâlâš já riehtiministerijn toollum majemuuh ráđádâlmeh lahâiävtuttâsâst láá västidâm uáli kuhás oovtâsttoimâmkenigâsvuođâ .
Sámediggelága oppalašođastus buorida sámi kulttur-iešráđđema sajádaga ja dorvvastivčče sámi kulturhámi dálá buorebut . ”
Sämitiggelaavâ olesuđâsmittem pyereed sämmilii kulttuurjiešhaldâšem sajattuv já turvâštiččij sämmilâš kulttuurhäämi tááláá pyerebeht . ”
ságájođiheaddji Näkkäläjärvi muitalii .
saavâjođetteijee Näkkäläjärvi mainâstij .
Sámediggi doarjjui čuovvovaš láhkii evttohuvvon nuppástusaid bargojoavkku evttohusa ektui : álgaga sámediggái sáhttet bargat 150 sápmelačča sajis 50 sápmelačča , evttohasa válggaide sáhttet ásahit 10 sápmelačča sadjái 3 sápmelačča ja válgalávdegotti čoahkus galggašedje lága mielde leat ovddastuvvon buot Suomas hállojuvvon sámegielat .
Sämitigge kyedittij čuávuváid laahân iävtuttum nubástusâid pargojuávhu oovdânpyehtim kuáttá : alguu sämitiigán puáhtá toohâđ 150 sämmilii saajeest 50 sämmilâžžâd , iävtukkâs vaaljáid puáhtá asâttiđ sämmilii saajeest 3 sämmilii já vaaljâlävdikode čuákánpiejâmist kolgâččii leđe laavâ tääsist ovdâstittum puoh Suomâst sarnum sämikielah .
Mearkkašahtti nuppástus gulasguddama maŋŋá lei sápmelašmeroštallamii boahtán nuppástusat gulasguddama ja sámeáššiid ministtarbargojoavkku gieđahallama maŋŋá .
Puoh enâmustáá merhâšittee nubástus ciälkkámušrieggee maŋa lâi sämmilâšmiäruštâlmân puáttám nubástusah ciälkkámušrieggee já sämiaašij ministerpargojuávhu kieđâvuššâm maŋa .
Dievasčoahkkin ságastalai áššis ealaskasat ja maŋggabealagit .
Almosčuákkim savâstâlâi ääšist livkkáht já maaŋgâpiälásávt .
Ášši dehalašvuođa geažil ášši gieđahallan leige erenoamáš , sámedikki nuoraidráđi lahttu ja juohkehaš sámedikkilahttu bivde almmuhit iežas oaivila sámedikggeláhkii gulavažžan .
Ääši tehálâšvuođâ tiet ääši kieđâvuššâm lâi-uv spiekâstâhlâš , sämitige nuorâirääđi jeessân já jyehi sämitiggejeessân pivdii almottiđ uáivilis sämitiggelaahân kuulân .
Sámedikki ságajođiheaddjit ávžžuhedje dievasčoahkkimii , ahte dat dohkkeha láhkii evttohuvvon nuppástusaid . ”
Sämitige saavâjođetteijeeh avžuuttii almosčuákkimân , ete tot tuhhit laahân iävtuttum nubástusâid . ”
26.6 dollojun ráđđádallamiin oaččuimet lága vuođustanoassái guokte hui dehalaš teavstta , mat stivrejit lága dulkoma .
26.6 toollum ráđádâlmijn finnijm laavâ vuáđustâsuásán kyehti uáli merhâšittee teevstâ , moh stivrejeh laavâ tulkkum .
Midjiide hui dehalaš ja mearkkašahtti lasáhusat leat njuolggo čujuhusat eamiálbmotjulggáštussii .
Mijjân uáli tergâdis já merhâšittee lasettem láá njuolgâ čujottâsah algâaalmugjulgáštušân .
Nuppástusat deattuhit erenoamážit joavkoidentifikašuvnna mearkkášumi lága dulkomis , várreságajođiheaddjit Tiina Sanila-Aikio ja Heikki Paltto illudeaba .
Nubástusah tiädutteh eromâšávt juávkkuidentifisistem merhâšume laavâ tulkkuumist , värisaavâjođetteijeeh Tiina Sanila-Aikio já Heikki Paltto ávudává .
Dievasčoahkkin mearridii jienain 17-3 dohkkehit sámediggeláhkii evttohuvvon nuppástusaid .
Almosčuákkim meridij jienâiguin17-3 tuhhiittiđ sämitiggelaahân iävtuttum nubástusâid .
Anu Avaskari ja Pentti Valle guđiiga mearrádussii sierra oaivila .
Anu Avaskari já Pentti Valle kuođijn miärádâsân spiekâsteijee uáivil .
Čaohkkimis lei eret okta ovddasteaddji .
Čuákkimist lâi meddâl ohtâ ovdâsteijee .
Sámediggi mearridii jienain 13-5 , ahte sámediggeláhkii eai váldo oktasašlisttát .
Sämitigge meridij jienâiguin 13-5 , ete sämitiggelaahân iä vääldi ohtsâšlistoid .
Guokte lahtu jienasteaigga guoros jiena ja okta lei eret jienastusas .
Kyehti jeessân jienâstáin kuárus já ohtâ lâi meddâl jienâstmist .
Sámedikki čoahkkima mearrádus dárkkuha , ahte sámediggeláhka ovdána riikkabeivviide čakčat .
Sämitige čuákkim miärádâs uáivild , ete sämitiggelaahâ ovdán ovdâskoodán čohčuv .
Dievasčoahkkima dohkkehan sápmelašmeroštallan :
Almosčuákkim tuhhiittem sämmilâšmiäruštâllâm :
3 § Sápmelaš
3 § Sämmilâš
Sápmelažžan dárkkuhuvvo dán lágas olmmoš , gii atná iežas sápmelažžan , gáibidemiin :
Sämmilâžžân uáivilduvvoo taan laavâst ulmuu , kote ana jieijâs sämmilâžžân , toin iävttoin :
1 ) ahte son ieš dahje aŋgge okta su vánhemiin dahje su áddjá ja áhkku leaba oahppan sámegiela vuosttas giellan ; dahje
1 ) ete sun jieš teikâ aainâs-uv ohtâ suu vanhimijn teikâ ááhust já äijihist lii oppâm sämikielâ vuossâmuu kiellân ; teikâ
2 ) 2 ) ahte son lea beassan sisa sohkageainnuidis bokte sámekultuvrii ja doallan oktavuođa dasa ja lea dakkár olbmo maŋisboahtti , gii lea merkejun vearuhusa dahje veahkadatgirjedoalu várás ráhkaduvvon virgeoapmahašaššegirjái lappalažžan ; dahje
2 ) ete sun lii oommâm suhâčonâstuvâidis peht sämikulttuur já paijeentoollâm ohtâvuođâ toos já lii taggaar ulmuu maajeeldpuáttee , kote lii merkkejum viäruttâs teikâ aalmugkirjetuálu várás rahtum virgeomâhâšäššikiirján lappalâžžân ; teikâ
3 ) ahte aŋkke okta su vánhemiin lea merkejun dahje livččii dán lága mielde sáhttán merket jietnavuoigadahtton olmmošin sámepárlameanntta dahje sámedikki válggain .
3 ) ete aainâs-uv ohtâ suu vanhimijn lii merkkejum teikâ ličij puáhtám taan laavâ mield merkkejuđ jienâvuoigâdvuođâlâžžân säämi parlament teikâ sämitige vaaljâin .
Sámediggi gieđahallá ohcámušaid sápmelaččaid váldimis válgalogahallamii ja almmuhusaid válgalogahallamis eretváldimis .
Sämitigge kieđâvuš ucâmušâid sämmilij väldimist vaaljâluvâttâlmân já almottâsâid vaaljâluvâttâlmist meddâlväldimist .
Sohppon lasáhusat lága vuođustanossái 3 §:a oasil :
Sooppum lasattâsah laavâ vuáđustâsuásán 3 § uásild :
2 čuoggá sierravuođustusaide :
2 saje sierânâsvuáđustâssáid :
Dán láhkai dušše dat ášši , ahte olmmoš lea dákkáraš aššegirjái merkejun olbmo maŋisboahtti , ii leat doarvái čujuhit ahte olmmoš lea sápmelaš …
Nuuvtpa tuše tot äšši , ete olmooš lii tággáár äššikiirján merkkejum ulmuu maajeeldpuáttee , ij lah tuárvi čäittiđ ete olmooš lii sämmilâš …
Ođđa 2 momentii :
Uđđâ 2 momentân :
Máinnašeami dárkkuhus lea deattuhit sápmelaččaid joavkodohkkeheami ja addit dasa áššáigullevaš deattu lága dulkomis vuhtii váldimin jotkkolaš álbmotvuoigatvuođalaš ovdáneami ja olmmošvuoigatvuohtaorgánaid ávžžuhusaid eamiálbmogiid vuoigatvuođadili hárrái ja ON:id eamiálbmogiidjulggáštusa guovddáš artihkkalat eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuhtii , lahttovuhtii ja kultuvrra suodjaleapmai gulavažžan …
Mainâšem lii tárguttâs tiäduttiđ sämmilij juávkkutuhhiittem já adeliđ toos ääšimiäldásâš tiädduáárvu laavâ tulkkuumist väldimáin vuotân juátkoo aalmugijkoskâsâšvuoigâdvuođâlii ovdánem já olmoošvuoigâdvuotorgaanij avžuuttâsâid algâaalmugij vuoigâdvuođâsajattuv háárán já OA:ij algâaalmugjulgáštuš tehálumosijd artiklâid algâaalmugij jiešmeridemvuoigâdvuotân , jeessânvuotân já kulttuur suojâlmân kuulân …