Kulturduovdda
Kulttuurenâdâh
Luonddu máŋggahápmásašvuohta lea sámiid ruovttuguovllus rikkis , muhto dat dego subárktalaš luondu , lea maiddái herket vaháguvvi .
Luándu maaŋgâhámásâšvuotâ lii sämikuávlust riges , mutâ tot tego subarktâlâš luandu , lii meid háváduvvee .
Davvin duovdaga govvidit viiddes duottarbadjosat ja máddeleabbos viiddes čázádagat ja vuovddit .
Tavveen enâduv jiešvuođah kovvejeh vijđes tuodârpajoseh já mäddiláá vijđes čácáduvah já meecih .
Guovllu ráđđejeaddji luonddutiippat leat duottarjalgadas ja – maras sihke jeakkit .
Kuávlu räđđejeijee luándutiijpah láá tuodârjolgâdâs já laajišvyevdi sehe jeegih .
Mátta guovllus šaddet maiddái guolbbavuovddit ja boares álgovuovddit .
Máddáá kuávlust šaddeh meid kuolgâmecci já puáris algâvyevdih .
Ruovttuguovllus gávdnojit buot Suoma stuorrabeađut , ođđasamosin alvvas .
Sämikuávlust láá puoh Suomâ stuorrâpiäđuh , uđđâsumosin iilvâs .
Guovllus bessejit máŋggat áitatvuloš ja maiddái dábálaš loddešlájat .
Kuávlust pessejeh maaŋgah uhkevuálásiih já meid táváliih loddešlaajah .
Ruovttuguovllu máŋggabealat šattolašvuohta ja organismmat leat fállan sámiide resursavuođu kultuvrra ja ealáhusaid várás .
Sämikuávlu maaŋgâpiälásâš šadolâšvuotâ já iäláneh láá faallâm sämmiláid reesuursvuáđu kulttuur já iäláttâsâi várás .
Sámekultuvrra johtti eallinvuohki ii leat guođđán duovdagii olus bissovaš dološmuittuid .
Sämikulttuur jottee eellimtääpi ij lah kuáđđám enâdâhân ennuvgin pisovijd toovlášmuštoid .
Duovdagii leat báhcán máddariid goahtegiettit , máđit , áiddit ja rusttegat .
Enâdâhân láá pááccám madârvanhimij kuátišiljoh , kiäinuh , käärdih já rakânâsah .
Sámi lundui gulavaš kulturárbi ealláge máidnasiin , juigosiin ja báikenamain .
Sämmilâš luándun lohtâseijee kulttuurärbivyehi iälá-uv mainâsijn , juoigusijn já päikkinoomâin .
Sámiid ruovttuguovllus leat hui rikkis sámegielat báikenamat .
Sämikuávlust lii uáli riges sämikielâlâš päikkinommâvuárkká .
Báikenamat muitalit ee. eatnamiid geavahusas , historjjás , oskkus , dáhpáhusain ja ealáhusain .
Päikkinoomah muštâleh el . kuávlu kiävtust , historjást , oskolduvvâst , tábáhtusâin já iäláttâsâin .
Biras
Piirâs
Sámiid ruovttuguovllu eana - ja čáhceguovlluid viidodat lea oktiibuot badjel golbma miljon hektára .
Sämikuávlu eennâm- já čäcikuávlui vijđodâh lii ohtsis paijeel kulmâ miljovn hehtaar .
Dat lea sullii logátoassi oppa Suoma viidodagas .
Tot lii suulân lovádâs ubâ Suomâ vijđoduvvâst .
Sámiid ruovttuguovllus 91 % lea stáhta hálddus ja sullii 80 % lea eará láhkai suodjaluvvon .
Sämikuávlust 91 % lii staatâ haldâšem já suulân 80 % lii eresnáál suojâlum .
Sámiid ruovttuguovllus stáhta hálddašan eatnamiin ollašuhtto vuovdedoallu lagamustá Lappi bálgosa ja Anára gieldda eatnamiin .
Sämikuávlust staatâ haldâšem kuávluin hárjutteh meccituálu eromâšávt Laapi palgâs já Aanaar kieldâ kuávluin .
Meahciráđđehus , bálgosat ja luondoorganisašuvnnat leat soahpan máinnašuvvon eatnamiin dehalaš boazodoalloguovlluid ja luondočuozáhagaid ráfoheamis 20 jahkái .
Meccihaldâttâs , palgâseh já luánduseervih láá sooppâm koččâmušâst leijee kuávluin tehálij puásuituálukuávlui já luándučuosâttuvâi rávhuidutmist 20 ihán .
Soahpamuš dahkkui jagi 2010 .
Sopâmuš rahtui ive 2010 .
Vuovdedoalloeatnamiin , mat leat stáhta hálddus guoskaduvvojit PEFC-vuovdesertifiserenkritearat .
Staatâ haldâšem meccituálukuávluin heiviitteh PEFC-meccisertifisistemkriteerijd .
Sámiid ruovttuguovllus leat iežas kritearat , mii lea sohppojuvvon ovttasbarggus Meahciráđđehusain , nuortalaččaid giličoahkkimiin ja sámedikkiin .
Sämikuávlust láá jieijâs kriteereh , moh láá sooppum oovtâstpargoost Meccihaldâttâssáin , nuorttâlâšâi sijdâčuákkimáin já sämitiggijn .
Sámiid ruovttuguovllu bálgosat leat dohkkehan kritearaid .
Sämikuávlu palgâseh láá tuhhiittâm kriteerijd .
Gárta : sámiid ruovttuguovllu eanageavaheapmi Meahciráđđehusa hálddašan eana-guovlluin
Kárttá : sämikuávlu eennâmkevttim Meccihaldâttâs haldâšem eennâmkuávluin
Bohccuin lea friddja guohtunvuoigatvuohta sámiid ruovttuguovllus maiddái luonddusuodjalanguovlluin ja priváhta eana-guovlluin .
Poccuin lii rijjâ kuáttumvuoigâdvuotâ sämikuávlust meid luándusuojâlemkuávluin já priivaat ulmui eennâmkuávluin .
Gárttas govvidat dehalamos eanageavahanvugiid stáhta hálddašan eana - ja čáhceguovlluin .
Káártást kovvejeh tehálumosijd eennâmkevttimhaamijd staatâ haldâšem eennâm- já čäcikuávluin .
Suodjevuovdeguovlu lea láhkaásahusain mearriduvvon guovlu , gos vuovddi galgá dikšut ja geavahit nu , ahte dat ii dagat vuovderájá sirdašuvvama vuollelii .
Syejimeccikuávlu lii lahâaasâtmáin asâttum kuávlu , kost meeci kalgeh hoittáđ já kevttiđ tienuuvt , ete tot ij toovât meccirääji vuálánem .
Suodjevuovdeguvlui gullet Eanodaga ja Ohcejoga gielddaid guovllut sihke guovllut Anára gielddas .
Syejimeccikuávlun kuleh Iänuduv já Ucjuv kieldâi kuávluh sehe kuávluh Aanaar kieldâst .