Sámedikki stivrra čavčča vuosttas čoahkkima mearrádusat Sämitige stiivrâ čoovčâ vuossâmuu čuákkim miärádâsah Sámedikki stivra čoahkkanii 16.9.2014 čavčča vuosttas čoahkkimii . Sämitige stivrâ čokkânij 16.9.2014 čoovčâ vuossâmuu čuákkimân . Stivra dohkkehii evttohusaid Lappi eanagoddeprográmma dahjege Lappi-soahpamuša ollašuhttinplánan jagiide 2015-2016 sámekultuvrra oasil . Stivrâ tuhhiittij iävtuttâsâid Laapi eennâmkoddeohjelm ađai Lappi-sopâmuš tooimânpieijâmvuáváámmin ivvijd 2015-2016 sämikulttuur uásild . Sámediggi evttoha ollašuhttinplánii oktiibuot čieža sierra fidnu . Sämitigge iävtut tooimânpieijâmvuáváámân ohtsis čiččâm sierâ projektid . Sámedikki iežas fidnut dáin leat vihtta . Sämitige jieijâs projekteh tain láá vittâ . Sámedikki iežas fidnut leat 1 ) Sámi Giellagáldu – davviriikkalaš sámegielaid resursaguovddáš , 2 ) Sámeealáhusaid ovddideapmi ja ealáhusfoandda vuođđudeapmi – fidnu , 3 ) Oahppoofelaš-sámenuoraide oaivvilduvvon oahppoofelaš ( Sámedikki nuoraiddráđđi ) , 4 ) Sámeoahpahusa ovddidanfidnu , 5 ) Sámegiela hálliid meari čielggadeapmi ja sámi giellalága ollašuvvan - fidnu . Sämitige jieijâs projekteh láá 1 ) Säämi Kielâkäldee – ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâi reesuurskuávdáš , 2 ) Sämi-iäláttâsâi ovdedem já iäláttâsruttârááju vuáđudem – proojeekt , 3 ) Oahppoofelaš-säminuoráid uáivildum uáppuraavâkirje ( Sämitige nuorâirääđi ) , 4 ) Sämimáttááttâs ovdedemproojeekt , 5 ) Sämikielâ sárnoi mere selvâttem já säämi kielâlaavâ olášum – proojeekt . Sámediggi evttoha lassin ahte ollašuhttinplánii váldojuvvošii Tä ´lvvsijdd – ealli nuortalaš kultuvrra guovddáš – huksenfidnu . Sämitigge iävtut lasseen , ete tooimânpieijâmvuáváámân väldih Tä ´lvvsijdd – ellee nuorttâlâšâi kulttuur kuávdáš – huksimproojeekt . Sámediggi maid evttohii , ahte Lappi lihttu válmmaštalašii fidnu sámiid ruovttuguovllu eallinvuoimmi dorvvasteami várás ja skuvlejuvvon sámegielat veahkadaga hohkahallama várás ruovttoluotta sámiid ruovttuguvlui . Sämitigge meid iävtuttij , ete Laapi litto valmâštâlâččij proojeekt sämikuávlu eellimvuáimálâšvuođâ turviimân já škuávlejum sämikielâlii aalmug hokâttâlmân maasâd sämikuávlun . Sámediggi doarjjui Ohcejoga gieldda dahkan evttohusaid ollašuhttinplánii . Sämitigge tuárjui Ucjuv kieldâ toohâm iävtuttâsâid tooimânpieijâmvuáváámân . Sámediggi dagai evttohusaid eanagotti oktasašbargoáššegirjái sámekultuvrra oasil . Sämitigge toovâi iävtuttâsâid eennâmkode oovtâstpargoäššikiirján sämikulttuur uásild . Stivra dohkkehii cealkámuša ráđđehusa evttohushápmosis sosiála- ja dearvvasvuođafuolahusa ordnenláhkan . Stivrâ tuhhiittij ciälkkámuš haldâttâs oovdânpyehtimhammiittâsâst sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs ornimlaahân . Sámediggi giddii cealkámušastis fuopmášumi máŋggaide ráđđehusa evttohushápmosa problemáhtalaš báikkiide . Sämitigge kiddij ciälkkámušâstis huámmášume maŋgáid haldâttâs oovdânpyehtimhammiittâs čuolmâsoojijd . Sámediggi lea fuolas das , ahte evttohusa váikkuhusat eai leat doarvái dutkojuvvon eaige čielggaduvvon . Sämitigge lii huolâstum tast , ete oovdânpyehtim vaikuttâsâid iä lah tuárvi tutkâm iäge selvâttâm . Evttohus váikkuha dovdomassii vuođđorivttiide ja evttohusa váikkuhusat galggašedje leat bures ja sorjjasmeahttun vugiin árvvoštallojuvvon . Oovdânpyehtim vaaikut merhâšitteht vuáđuvuoigâdvuođáid já oovdânpyehtim vaikuttâsah kolgâččii leđe pyereest já pelettemeht árvuštâllum . Sámediggi deattuhii cealkámušastis , ahte bálvalusaid čohkken ovtta sadjái ii oaččo heajudit vuođđorivttiid iige doalvut govttohis guhkes gaskkaide vuođđobálvalusaid lusa . Sämitigge tiäduttij ciälkkámušâstis , ete palvâlusâi kuávdásmittem ij uážu hiäjusmittiđ vuáđuvuoigâdvuođâid ige jođettiđ merettemes kuhes koskáid vuáđupalvâlussáid . Ráđđehusa evttohushápmosis sosiála- ja dearvvasvuođafuolahusa ordnenláhkan evttohuvvo vehádatgiela juhkosa vuođđudeami ordnenguvlui . Stiivrâ oovdânpyehtimhammiittâsâst sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs ornimlaahân iävtutteh ucceeblovokielâ juáhus vuáđudem ornimkuávlun . Sámiid ruovttuguvlui evttohuvvon sámegiela lávdegotti lahtuid válljenmálle lea Suoma láhkamearrádusaid vuostá . Sämikuávlun iävtuttum sämikielâ lävdikode jesânij valjimmalli lii Suomâ lahâasâttem vuástásâš . Paragráfaevttohusa ( 24 § ) mielde lávdegotti lahttun válljejuvvojit sámedikki birra addojuvvon lága ( 974/1995 ) 3 §:s oaivvilduvvon sápmelaččat . Cekki-iävtuttâs ( 24 § ) mield lävdikode jesânin väljejeh sämitiggeest adelum laavâ ( 974/1995 ) 3 §:st uáivildum sämmilijd . Sámediggelága 25 a §:a 2 mielde sámedikki válgalogahallan galgá dollot suollemassan . Sämitiggelaavâ 25 a § 2 mield sämitige vaaljâluvâttâllâm kalgeh toollâđ syeligâsâst . Sámediggi evttohage ahte láhka dárkkálmahttojuvvošii nu , ahte ovddasteaddjiid sámegiela lávdegoddái nammada sámediggi . Sämitigge iävtut-uv , ete laavâ tärkkilisteh nuuvt , ete ovdâsteijeid sämikielâ lävdikoodán noomât sämitigge . Lávdegottis galget leat ovddasteaddjit sierra sámegiela joavkkuin ja sámi ruovttuguovllu sierra gielddain sihke nuortalaččaid giličoahkkimis . Ovdâsteijein kalgeh leđe ovdâstum jieškote-uv säämi kielâjuávhuh já jieškote-uv sämikuávlu kieldâi äššitubdâm sehe nuorttâlâšâi sijdâčuákkim nomâttem ovdâsteijee . Sámediggi ja sosiála- ja dearvvasvuođaministeria ráđđádallet evttohusa birra 22.9.2014 . Sämitigge já sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö ráđádâleh oovdânpyehtimist 22.9.2014 . Stivra dohkkehii bealiváldima sosiála- ja dearvvasvuođaministeriai ja riikkabeivviide Davvi-Suoma sosiálasuorggi máhttinguovddáža mearreruhtageahpedemiin . Stivrâ tuhhiitij peleväldim sosiaal- já tiervâsvuođâministeriön já ovdâskoodán Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá meriruttâčuopâdâsâin . Davvi-Suoma sosiálasuorggi máhttinguovddážii juolluduvvon mearreruđas gáibiduvvo geavahuvvot 1,5 % sámegielat veahkadaga dárbbuide . Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdážân mieđettum meriruuđâst väätih kevttiđ 1,5 % sämikielâlii aalmug tárboid . Ruhtadeapmi lea stivrejuvvon sámediggái , man sámeovttadagas bargá dál okta plánejeaddji . Ruttâdem lii stivrejum sämitiigán , mon sämiohtâduvvâst parga taantovváá ohtâ vuávájeijee . Ruhtaministeria bušeahttaevttohusas máhttinguovddážiid mearreruhta evttohuvvo geahpeduvvot 33 % dálážis oktiibuot miljovnnain euroin . Staatâvarijministeriö budjetiävtuttâsâst mättimkuávdáá meriruuđâ iävtutteh čuoppâđ 33 % tááláást ohtsis miljovn euroin . Sámeovttadaga ruhtadeapmi geahpeduvvui juo dán jagi 7000 euroin 45 000 euroi . Sämiohtâduv ruttâdem čuoppii jo taan ive 7000 euroin 45 000 euron . Stáhtaossodatgeahpedeapmi oaivvilda ollašuvadettiin sámeovttadaga oasil dan , ahte plánejeaddji bargomearri rievddašii oasseáigásažžan ja ovttadaga doaibma geahppánivččii čielgasit dálážis . Staatâuásičuoppâm uáivild olášuudijn sämiohtâduv uásild tom , ete vuávájeijee pargouási muttuuččij uásiáigásâžžân já ohtâduv toimâ kiäppáničij tááláást merhâšitteht . Sámediggi evttoha , ahte evttohuvvon mearreruhtačuohppamat eai čađahuvvoše ja ahte sierrastáhtadoarjja sámegielat veahkadaga bálvalusdárbbuid vuhtiiváldima várás seailluhuvvo uhcimuštá dála dásis . Sämitigge iävtut , ete iävtuttum čuopâdâsah iä olášuttuu já ete spesiaalstaatâtorjuu sämikielâlii aalmug palvâlemtáárbui vuotânväldim várás siäilutteh ucemustáá tááláá tääsist . Stivra dohkkehii evttohusa sosiála- ja dearvvasvuođa- ja oahpahus- ja kulturministeriaide , oahpahusráđđehussii ja sierra oahppolágádusaide doaibmabidjun sámegielat sosiála- , dearvvasvuođa- ja árrabajásgeassinsuorggi skuvlejuvvon bargoveaga oažžuma ovddideami várás . Stivrâ tuhhiittij iävtuttâs sosiaal- já tiervâsvuođâ- já máttááttâs- já kulttuurministeriöid , máttááttâshaldâttâsân já sierâ oppâlájádâssáid toimân sämikielâlii sosiaal- , tiervâsvuođâ- já arâšoddâdemsyergi škuávlejum pargovievâ finnim oovdedmân . Sámediggi evttoha gávcci sierra doaibmabiju , maid galggašii váldit vuhtii skuvlema plánemis , skuvlemis ja hovdenbarggus . Sämitigge iävtut käävci sierâ toimâd , maid kolgâččii väldiđ vuotân škovlim vuáváámist , škovliimist já hovdâpargoost . Sámediggi ee. evttohii ahte ordnejuvvo sámegiela ja kultuvrra dievasmahttin- ja lasseskuvlen , mii plánejuvvo namalassii dikšosuorggi bargiid várás oppa riikkas . Sämitigge el . iävtuttij ohtâgâslávt vuávájum sämikielâ já – kulttuur tievâsmittem- já laseškovlim ornim tipšosyergi pargeid ubâ enâmist . Sámediggi ásahii bargojoavkku válmmaštallat sámedikki bargoortnega oppalašođastusa . Sämitigge asâttij pargojuávhu valmâštâllâđ sämitige pargo-oornig olesuđâsmittem . Bargojoavkku bargun lea gárvvistit evttohusaid bargoortnega ođasmahttima várás nu , ahte ođasmahtton bargoortnet livččii dohkkehuvvon jagi 2015 loahpa rádjai . Pargojuávhu pargon lii rähtiđ iävtuttâsâid pargo-oornig uđâsmitmân nuuvt , ete uđâsmittum pargo-oornig ličij tuhhiittum ive 2015 loopâ räi . Bargojoavku galgá gullat barggustis bargiid ja váldit vuhtii láhkaásaheami ja hálddahusa oppalaš ovdáneami . Pargojuávkku kalga kuullâđ pargostis pargovievâ já väldiđ vuotân lahâasâttem já haldâttuv almos ovdánem . Bargojovkui nammaduvvojedje sámedikki ságadoallit , hálddahushoavda ja bargiid nammadan ovddasteaddji . Pargojuávkun nomâttii sämitige saavâjođetteijeid , haldâttâhhoovdâ já pargovievâ nomâttem ovdâsteijee . Bargojoavku dievasmahtto vel bargiid nammadan ovddasteaddjiin . Pargojuávhu tievâsmiteh lasseen pargovievâ nomâttem ovdâsteijein . Bargojoavkku čállin nammaduvvui má láhkačálli . Pargojuávhu čällen nomâttii má lahâčällee . Stivra mearridii evttohit sámedikki čoahkkimii hohpolaš áššin bargoortnega 56 § rievdadeami nu , ahte bovdehusat ja áššelisttut sámedikki čoahkkimiidda sáddejuvvošedje čieža beaivve ovdal čoahkkima dálá logi beaivve sajis . Stivrâ meridij iävtuttiđ sämitige čuákkimân huápulâžžân pargo-oornig 56 § muttem tienuuvt , ete povdiittâsâid já äššilistoid sämitige čuákkimáid vuolgâttiččii čiččâm peivid ovdil čuákkim tááláá love peeivi saajeest . Evttohusa sivvan lea dat , ahte dikki čoahkkima sáhttá gártat bovdet johtilit čoahkkái gieđahallat sámedikki válgalogahallama dievasmahttimis dahkkon njulgengáibádusaid ođđa sámediggelága mielde . Iävtuttâs suijân lii tot , ete tige čuákkim sättih kolgâđ čuákánkoččođ jotelávt kieđâvuššâđ sämitige vaaljâluvâttâllâm tievâsmitmist toohum njuolgimvátámâšâid uđđâ sämitiggelaavâ mield. . Stivra mearridii evttohit dievasčoahkkimii , ahte dat mearrida dievasčoahkkimiid almmolaš čoahkkimiid live-streamemis dahjege dievasčoahkkima sáddemis interneahta bokte . Stivrâ meridij oovdânpyehtiđ almosčuákkimân , ete tot meerrid almosčuákkimij almolij čuákkimij live-stream- vuolgâtmist ađai almosčuákkim videovuolgâtmist interneetân . Streamen boađášii máksit sullii 1000 euro jagis dan mielde , man guhká dievasčoahkkimat bistet ja galle dat leat . Stream-vuolgâttâs sodâččij mäksiđ almosčuákkimij pištem já meerij mield suulân 1000 eurod ivveest . Oahpahus- ja kulturministeria lea bivdán sámedikki nammadit lahtu ja várrelahtu áššedovdibargojovkui , man bargun lea válmmaštallat Unesco ii-materiálalaš kulturárbbi suodjalansoahpamuša lágideami ja meroštallat soahpamuša heivehansuorggi Suomas . Máttááttâs- já kulttuurministeriö lii pivdám sämitige nomâttiđ jeessân já värijeessân äššitobdeepargojuávkun , mon pargon lii valmâštâllâđ Unesco immateriaallii kulttuuräärbi suojâlemsopâmuš olášuttem já miäruštâl sopâmuš heiviittemsyergi Suomâst . Sámediggi lea dahkan jagis 2010 álgaga oahpahus- ja kulturministeriai soahpamuša ratifiseremis ja leamašan nannosit válmmaštallamin ja doarjumin soahpamuša ratifiserema . Sämitigge lii toohâm ive 2010 alguu máttááttâs- já kulttuurministeriön sopâmuš ratifisistmist já lii lamaš nanosávt valmâštâlmin já tuárjumin sopâmuš ratifisistem . Bargojoavku ásahuvvo njealje jahkái . Pargojuávhu asâtteh neelji ihán . Stivra nammadii bargojovkui Klemetti Näkkäläjärvi . Stivrâ nomâttij pargojuávkun Klemetti Näkkäläjärvi . Dáidaga ovddidanguovddáš lea bivdán sámedikkis evttohasaid stáhta dáiddadoaibmagottiide . Taiđuu ovdedemkuávdáš lii pivdám sämitiggeest iävtukkâsâid staatâ taaiđâtoimâkuddijd . Dáiddadoaibmagottit leat oktiibuot čieža . Taaiđâtoimâkodeh láá ohtsis čiččâm . Sámedikki stivra mearridii evttohit evttohassan musihkkadoaibmagoddái Oula Guttorma , audiovisuálalaš dáiddadoaibmagoddái Anne Risten Juuso ja Pekka Aikio . Sämitige stivrâ meridij iävtuttiđ iävtukkâssân muusiktoimâkoodán Oula Guttorm , audiovisuaallii taaiđâtoimâkoodán Anne Risten Juuso já Pekka Aikio . Stáhta dáiddadoaibmagottiid bargun lea ee. doaibmat iežas doaibmasuorggi áššedovdin ja mearridit muhtun veahkkeruđain . Staatâ taaiđâtoimâkuudij pargon lii el . toimâđ jieijâs toimâsyergi äššitobden já meerrid motomijn išeruudâin . Dán bajis sámekultuvrras eai leat ovddasteaddjit dáiddadoaibmagottiin . Taan paajeest sämikulttuurist iä lah lamaš ovdâsteijeeh taaiđâtoimâkuudijn . Stivra čoahkkana čuovvovaš geardde telefončoahkkimii guovtti vahku geažes . Stivrâ čokkân čuávuváá keerdi puhelinčuákkimân kyevti oho keččin . Sámedikki dievasčoahkkima áigi mearriduvvo maŋŋelebbos čakčat . Sämitige almosčuákkim ääigi merideh maŋeláá čohčuv .