Bealuštusministtar Haglund galledii Eanodagas Piäluštâsminister Haglund kollij Iänuduv Bealuštusministtar Haglund galledii Eanodagas sámedikki guossin 28-29.9.2014 . Piäluštâsminister Haglund kollij Iänuduv sämitige kyessin 28-29.9.2014 . Sámediggi lea hirbmat ilolaš , ahte bealuštusministaras lei áigi máilmmipolitihkalaš kriissaid siste galledit sámiid ruovttuguovllus . ” Sämitigge lii čuuvtij ilolâš , ete piäluštâsministerist lâi asto maailmpooliitlij kriisâi kooskâst kolliđ sämikuávlu . Erenomáš ilolaš lean das , ahte son válljii galledanbáikin mu ruoktoguovllu ” , sámedikki ságajođiheaddji Klemetti Näkkäläjärvi muitalii . Eromâš ilolâš lam tast , ete sun valjij kollimčuosâttâhnis muu päikkikuávlu ” , sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi muštâlij . Deaivvadeami fáddán lei ráđđehusprográmma sámiid guoski ulbmiliid ja geatnegasvuođaid ollašuvvan . Teivâdem fáddán lâi haldâttâsohjelm sämmilijd kyeskee uulmij já kenigâsvuođâi olášum . Bealuštusministtar Haglund ja ságajođiheaddji Näkkäläjärvi gávnnaheigga duđavažžan , ahte vaikke riikkabeaiáigodat lahkona loahpa ja álgu lei váttis , ráđđehusprográmma sámiid guoski ulbmilat leat ollašuvvamin dievasmearálaččat . ” Piäluštâsminister Haglund já saavâjođetteijee Näkkäläjärvi pahudáin tuđâvâžžân , ete veikâ ovdâskoddepaje aldan loppâsis já algatileh lijjii vaigâdeh , te haldâttâsohjelm sämmilijd kyeskee ulmeh láá olášuumin tievâslávt . ” Dát lea sámiid dáfus oalle historjjálaš , dasgo ovdal leat ožžon lohpádusaid , muhto dat leat báhcán ollašuvakeahttá . Taat lii sämmilij tááhust uáli historjálâš , tastko ovdil lep finnim lopádâsâid , mutâ toh láá pááccám olášuuhánnáá . Ráđđehusprográmmas eai leamaš goassige ovdal ná máŋga sámiid guoski ulbmila ja dat orrot ollašuvvamin dievasmearálaččat ” , ságajođiheaddji Näkkäläjärvi muitala . Haldâttâsohjelmist iä lah kuássin ovdil lamaš návt maaŋgah sämmilijd kyeskee ulmeh já oro , ete toh olášuveh tievâslávt ” , saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâl . ” Ráđđehusprográmmas ledje hárvenaš nana ulbmilat sámeáššiid ovddideami várás . ” Haldâttâsohjelmist lijjii spiekâstâhlii äŋgiris ulmeh sämiaašij oovdedmân . RKP lea čatnasan daid ollašuhttimii jo ovddit válgakampánjjas ja dieđusge maiddái ráđđehusráđđádallamiin . RAP lii čonâdâttâm tai olášutmân jo moonnâm vaaljâkampanjastis já tiäđust-uv meid haldâttâsráđádâlmijn . Dál ulbmilat leat ollašuvvamin buotláhkai ja dat čájeha , ahte RKP:i sáhttá luohttit . Tääl ulmeh láá olášuumin puohnáál já tot čáittá , ete RAP:n puáhtá lyettiđ . Dan man lohpidit , geahččalit maiddái deavdit ” gávnnaha RKP ságajođiheaddji , bealuštusministtar Carl Haglund . Tom , maid mij lopedep , viggâp meid olášuttiđ ” paahud RAP saavâjođetteijee , piäluštâsminister Carl Haglund . Eamiálbmogiid sajádat lea nannejuvvon justa dál globála dásis eamiálbmogiid máilmmikonfereanssa loahppaáššebáhpára dohkkeheami mielde . Algâaalmugij sajattuv láá nanodâm eidu tääl gloobaal tääsist algâaalmugij maailmkonferens loppâäššikirje tuhhiittem mield. . Loahppaáššebáhpára prinsihpat leat maiddái máilmmiráfi ovddideaddji ášši . Loppâäššikirje prinsiipeh láá meid maailmráávhu ovdedeijee ääših . Eamiálbmogat sáhttet geavahit riekte- ja riidduidčoavdinvuogádagaid servošiid siste muhto maiddái viidásabbot servodagas . Algâaalmugeh pyehtih kevttiđ vuoigâdvuotâ- já vižijčuávdimvuáháduvâid siärváduvâidis siste mutâ meid vijđásubbooht ohtsâškoddeest . Stáhtat čatnasit konsulteret ja bargat ovttasbarggu eamiálbmogiiguin sin iežasat parlamentáralaš orgánaid bokte . Staatah čonâdâteh konsultistiđ já rähtiđ oovtâstpargo algâaalmugijguin sii jieijâs parlamentaarlij orgaanij peht . Ovttasbarggu ulbmilin lea oažžut eamiálbmoga eaktodáhtolaš , ovddalgihtii addon dihtui vuođđudeaddji dohkkeheami man beare sin árbevirolaččat ásson eana- ja čáhceviidodagaide dahje eará resurssaidda guoski fidnu dohkkeheapmái . Oovtâstpargo ulmen lii finniđ algâaalmug rijjâtátulâš , munetiätun vuáđuduvvee tuhhiittem mii ihánis proojeekt tuhhiitmân , mii čuosât sii ärbivuáválávt asâiduttem eennâm- já čäcikuávloid teikâ eres resursáid . Maiddái álbmotlaš dási čovdosiin sámeáššiin ekonomalaš eahpesihkkarvuođa siste galget leat čielga sigŋálat , ahte eamiálbmogiid , Suomas sámiid , sajádaga nannen lea maiddái linjjás dáid globála prinsihpaiguin ja ovddida áddejumi ( ja dorvvolašvuođa ) sámiid ja stáhta gaskkas . Meid mii aalmuglii tääsi čuávduseh sämiaašijn kuávdoo ekonomâlii epivisesvuođâ kalgeh leđe čielgâ saavah tast , ete algâaalmugij , Suomâst sämmilij , sajattuv nanodem lii meid linjáást tai gloobaal prinsiipijguin já oovded ohtsâšibárdâs ( já torvolâšvuođâ ) sämmilij já staatâ kooskâst . ” Dát lea dehalaš lávki ovddos ja lean oalle ilolaš das , ahte eamiálbmogiid sajádat dorvvastuvvo maiddái riikkaidgaskasaččat . ” Taat lii tergâdis lävkki ovdâskulij já lam uáli ilolâš tast , ete algâaalmugij sajattuv torvejeh meid aalmugijkoskâsávt . Álbmotlaččat dán barggu galgá joatkit maiddái boahtte ráđđehusbaji áigge , gávnnaha bealuštusministtar Haglund . Aalmuglávt taam pargo kalgeh juátkiđ meid puáttee haldâttâspaje ääigi , paahud piäluštâsminister Haglund . ” Ovttasbargu suomaruoŧŧelaččaiguin ja sápmelaččaiguin leamašan njuovžil ja oalle dehalaš goappat álbmogii . ” Oovtâstpargo suomâruátálijguin já sämmilijguin lii lamaš luándulâš já uáli tergâd kuohtuid almugáid . Leat hirbmat ilolaččat ovttasbarggu lávgamis . Lep uáli iloliih tast , ete oovtâstpargo lii lasanâm . Álbmotlaš vehádagaide lea dehalaš doarjut guđet guoimmi ja maiddái vehádagaid vuoigatvuođaid ja vuoigatvuođa iežaset gillii ja kultuvrrai . Lii tergâd , ete aalmugliih ucceeblovoh tuárjuh nubijdis já ucceeblovoi vuoigâdvuođâid já vuoigâdvuođâ jieijâs kielân já kulttuurân . Ovttasbarggu lea buorre joatkit ” , bealuštusministtar Haglund ja ságajođiheaddji Näkkäläjärvi gávnnaheigga . Lii pyeri juátkiđ oovtâstpargo ” , piäluštâsminister Haglund já saavâjođetteijee Näkkäläjärvi pahudáin . Ministtar oahpásmuvai galledeami olis maiddái Eanodaga lundui ja bivdokultuvrai . Minister uápásmui kollim ohtâvuođâst meid Iänuduv luándun já pivdokulttuurân . Eanodaga boazosámit ja sámediggi adde bealuštusministtarai čearpmaha skeaŋkan , mas lea elektrovnnalaš čeabebáddi . Iänuduv puásuisämmiliih já sämitigge skeŋkkejii piäluštâsministerân vyesi , mast lâi šleđgâlâš čevepäddi . Eanodaga boazosámit leat skeŋken Monaco fursta Albertii čearpmaha su galledeami olis Eanodagas jagi 2012 . Iänuduv puásuisämmiliih láá skeŋkkim Monaco furstâ Albertân vyesi talle ko sun lii kollim Iänuduvâst ive 2012 . Ministtar Haglund boazu guohtu seammá Jávrrešduoddara siiddas go fursta Albert boazu . Minister Haglund puásui kuátu siämmáá Jauristuoddâr siijdâst ko furstâ Albert puásui . Sámi oahpahusguovddáža vd . rektor Janne Näkkäläjärvi fuolaha teknihkalaš ordnemiin nu , ahte bealuštusministtar sáhttá čuovvut bohcco eallima dihtora bokte . Säämi máttááttâskuávdáá vs. rehtor Janne Näkkäläjärvi huolât teknisijd ornimijd nuuvt , ete piäluštâsminister puáhtá čuávvuđ poccus kuáttum päikkitäturáin . Lassidieđut : Sámedikki ságajođiheaddji Klemetti Näkkäläjärvi , 050-5242109 Lasetiäđuh : Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi , 0505242109