Bealuštusministtar Haglund galledii Eanodagas
Piäluštâsminister Haglund kollij Iänuduv
Bealuštusministtar Haglund galledii Eanodagas sámedikki guossin 28-29.9.2014 .
Piäluštâsminister Haglund kollij Iänuduv sämitige kyessin 28-29.9.2014 .
Sámediggi lea hirbmat ilolaš , ahte bealuštusministaras lei áigi máilmmipolitihkalaš kriissaid siste galledit sámiid ruovttuguovllus .
” Sämitigge lii čuuvtij ilolâš , ete piäluštâsministerist lâi asto maailmpooliitlij kriisâi kooskâst kolliđ sämikuávlu .
Erenomáš ilolaš lean das , ahte son válljii galledanbáikin mu ruoktoguovllu ” , sámedikki ságajođiheaddji Klemetti Näkkäläjärvi muitalii .
Eromâš ilolâš lam tast , ete sun valjij kollimčuosâttâhnis muu päikkikuávlu ” , sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi muštâlij .
Deaivvadeami fáddán lei ráđđehusprográmma sámiid guoski ulbmiliid ja geatnegasvuođaid ollašuvvan .
Teivâdem fáddán lâi haldâttâsohjelm sämmilijd kyeskee uulmij já kenigâsvuođâi olášum .
Bealuštusministtar Haglund ja ságajođiheaddji Näkkäläjärvi gávnnaheigga duđavažžan , ahte vaikke riikkabeaiáigodat lahkona loahpa ja álgu lei váttis , ráđđehusprográmma sámiid guoski ulbmilat leat ollašuvvamin dievasmearálaččat . ”
Piäluštâsminister Haglund já saavâjođetteijee Näkkäläjärvi pahudáin tuđâvâžžân , ete veikâ ovdâskoddepaje aldan loppâsis já algatileh lijjii vaigâdeh , te haldâttâsohjelm sämmilijd kyeskee ulmeh láá olášuumin tievâslávt . ”
Dát lea sámiid dáfus oalle historjjálaš , dasgo ovdal leat ožžon lohpádusaid , muhto dat leat báhcán ollašuvakeahttá .
Taat lii sämmilij tááhust uáli historjálâš , tastko ovdil lep finnim lopádâsâid , mutâ toh láá pááccám olášuuhánnáá .
Ráđđehusprográmmas eai leamaš goassige ovdal ná máŋga sámiid guoski ulbmila ja dat orrot ollašuvvamin dievasmearálaččat ” , ságajođiheaddji Näkkäläjärvi muitala .
Haldâttâsohjelmist iä lah kuássin ovdil lamaš návt maaŋgah sämmilijd kyeskee ulmeh já oro , ete toh olášuveh tievâslávt ” , saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâl .
” Ráđđehusprográmmas ledje hárvenaš nana ulbmilat sámeáššiid ovddideami várás .
” Haldâttâsohjelmist lijjii spiekâstâhlii äŋgiris ulmeh sämiaašij oovdedmân .
RKP lea čatnasan daid ollašuhttimii jo ovddit válgakampánjjas ja dieđusge maiddái ráđđehusráđđádallamiin .
RAP lii čonâdâttâm tai olášutmân jo moonnâm vaaljâkampanjastis já tiäđust-uv meid haldâttâsráđádâlmijn .
Dál ulbmilat leat ollašuvvamin buotláhkai ja dat čájeha , ahte RKP:i sáhttá luohttit .
Tääl ulmeh láá olášuumin puohnáál já tot čáittá , ete RAP:n puáhtá lyettiđ .
Dan man lohpidit , geahččalit maiddái deavdit ” gávnnaha RKP ságajođiheaddji , bealuštusministtar Carl Haglund .
Tom , maid mij lopedep , viggâp meid olášuttiđ ” paahud RAP saavâjođetteijee , piäluštâsminister Carl Haglund .
Eamiálbmogiid sajádat lea nannejuvvon justa dál globála dásis eamiálbmogiid máilmmikonfereanssa loahppaáššebáhpára dohkkeheami mielde .
Algâaalmugij sajattuv láá nanodâm eidu tääl gloobaal tääsist algâaalmugij maailmkonferens loppâäššikirje tuhhiittem mield. .
Loahppaáššebáhpára prinsihpat leat maiddái máilmmiráfi ovddideaddji ášši .
Loppâäššikirje prinsiipeh láá meid maailmráávhu ovdedeijee ääših .
Eamiálbmogat sáhttet geavahit riekte- ja riidduidčoavdinvuogádagaid servošiid siste muhto maiddái viidásabbot servodagas .
Algâaalmugeh pyehtih kevttiđ vuoigâdvuotâ- já vižijčuávdimvuáháduvâid siärváduvâidis siste mutâ meid vijđásubbooht ohtsâškoddeest .
Stáhtat čatnasit konsulteret ja bargat ovttasbarggu eamiálbmogiiguin sin iežasat parlamentáralaš orgánaid bokte .
Staatah čonâdâteh konsultistiđ já rähtiđ oovtâstpargo algâaalmugijguin sii jieijâs parlamentaarlij orgaanij peht .
Ovttasbarggu ulbmilin lea oažžut eamiálbmoga eaktodáhtolaš , ovddalgihtii addon dihtui vuođđudeaddji dohkkeheami man beare sin árbevirolaččat ásson eana- ja čáhceviidodagaide dahje eará resurssaidda guoski fidnu dohkkeheapmái .
Oovtâstpargo ulmen lii finniđ algâaalmug rijjâtátulâš , munetiätun vuáđuduvvee tuhhiittem mii ihánis proojeekt tuhhiitmân , mii čuosât sii ärbivuáválávt asâiduttem eennâm- já čäcikuávloid teikâ eres resursáid .
Maiddái álbmotlaš dási čovdosiin sámeáššiin ekonomalaš eahpesihkkarvuođa siste galget leat čielga sigŋálat , ahte eamiálbmogiid , Suomas sámiid , sajádaga nannen lea maiddái linjjás dáid globála prinsihpaiguin ja ovddida áddejumi ( ja dorvvolašvuođa ) sámiid ja stáhta gaskkas .
Meid mii aalmuglii tääsi čuávduseh sämiaašijn kuávdoo ekonomâlii epivisesvuođâ kalgeh leđe čielgâ saavah tast , ete algâaalmugij , Suomâst sämmilij , sajattuv nanodem lii meid linjáást tai gloobaal prinsiipijguin já oovded ohtsâšibárdâs ( já torvolâšvuođâ ) sämmilij já staatâ kooskâst .
” Dát lea dehalaš lávki ovddos ja lean oalle ilolaš das , ahte eamiálbmogiid sajádat dorvvastuvvo maiddái riikkaidgaskasaččat .
” Taat lii tergâdis lävkki ovdâskulij já lam uáli ilolâš tast , ete algâaalmugij sajattuv torvejeh meid aalmugijkoskâsávt .
Álbmotlaččat dán barggu galgá joatkit maiddái boahtte ráđđehusbaji áigge , gávnnaha bealuštusministtar Haglund .
Aalmuglávt taam pargo kalgeh juátkiđ meid puáttee haldâttâspaje ääigi , paahud piäluštâsminister Haglund .
” Ovttasbargu suomaruoŧŧelaččaiguin ja sápmelaččaiguin leamašan njuovžil ja oalle dehalaš goappat álbmogii .
” Oovtâstpargo suomâruátálijguin já sämmilijguin lii lamaš luándulâš já uáli tergâd kuohtuid almugáid .
Leat hirbmat ilolaččat ovttasbarggu lávgamis .
Lep uáli iloliih tast , ete oovtâstpargo lii lasanâm .
Álbmotlaš vehádagaide lea dehalaš doarjut guđet guoimmi ja maiddái vehádagaid vuoigatvuođaid ja vuoigatvuođa iežaset gillii ja kultuvrrai .
Lii tergâd , ete aalmugliih ucceeblovoh tuárjuh nubijdis já ucceeblovoi vuoigâdvuođâid já vuoigâdvuođâ jieijâs kielân já kulttuurân .
Ovttasbarggu lea buorre joatkit ” , bealuštusministtar Haglund ja ságajođiheaddji Näkkäläjärvi gávnnaheigga .
Lii pyeri juátkiđ oovtâstpargo ” , piäluštâsminister Haglund já saavâjođetteijee Näkkäläjärvi pahudáin .
Ministtar oahpásmuvai galledeami olis maiddái Eanodaga lundui ja bivdokultuvrai .
Minister uápásmui kollim ohtâvuođâst meid Iänuduv luándun já pivdokulttuurân .
Eanodaga boazosámit ja sámediggi adde bealuštusministtarai čearpmaha skeaŋkan , mas lea elektrovnnalaš čeabebáddi .
Iänuduv puásuisämmiliih já sämitigge skeŋkkejii piäluštâsministerân vyesi , mast lâi šleđgâlâš čevepäddi .
Eanodaga boazosámit leat skeŋken Monaco fursta Albertii čearpmaha su galledeami olis Eanodagas jagi 2012 .
Iänuduv puásuisämmiliih láá skeŋkkim Monaco furstâ Albertân vyesi talle ko sun lii kollim Iänuduvâst ive 2012 .
Ministtar Haglund boazu guohtu seammá Jávrrešduoddara siiddas go fursta Albert boazu .
Minister Haglund puásui kuátu siämmáá Jauristuoddâr siijdâst ko furstâ Albert puásui .
Sámi oahpahusguovddáža vd . rektor Janne Näkkäläjärvi fuolaha teknihkalaš ordnemiin nu , ahte bealuštusministtar sáhttá čuovvut bohcco eallima dihtora bokte .
Säämi máttááttâskuávdáá vs. rehtor Janne Näkkäläjärvi huolât teknisijd ornimijd nuuvt , ete piäluštâsminister puáhtá čuávvuđ poccus kuáttum päikkitäturáin .
Lassidieđut : Sámedikki ságajođiheaddji Klemetti Näkkäläjärvi , 050-5242109
Lasetiäđuh : Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi , 0505242109