Sámedikkit lasihit oktasašbarggu artihkkala 8(j ) ollašuhttima dihte Sämitigeh lasetteh oovtâstpargo artikkâl 8(j ) olášuttem tiet Golmma riikka sámedikkit deaivvadedje Pyeongchangis , Lulli-Koreas biodiversitehtasoahpamuša 12 oassebeallečoahkkima oktavuođas . Kuulmâ staatâ sämitigeh teivâdii Pyeongchangist , Maadâ-Koreast biodiversiteetsopâmuš 12. uásipeličuákkim ohtâvuođâst . Deaivvadeami fáddán ledje oktasašbarggu lasiheapmi biodiversitehtasoahpamuša ollašuhttima várás sihke áššit , mat gieđahallojit COP-12 čoahkkimis . Teivâdem fáddán lijjii oovtâstpargo lasettem biodiversiteetsopâmuš olášuttem tiet sehe ääših , maid kieđâvušeh COP-12 čuákkimist . “ Lea dehálaš deaivvadit ja beassat ságastallat sámedikkiid gaskkas nu čoahkkináššiin go maid das , mo guhtege sámediggi ja stáhtat artihkkala 8(j ) ollašuhttet . “ Lii tehálâš teivâdiđ já peessâđ savâstâllâđ sämitigijguin nuuvt aašijn , moh kieđâvuššojeh čuákkimist ko meid tast , ete maht jieškote-uv sämitigeh já staatah olášuteh artikkâl 8(j ) . Vaikko sámedikkiid gaskkas lea ollu oktasašbargu , oktasašbarggu galgá ain lasihit erenomážit dan ektui , mii laktása artihkkala 8(j ) ollašuhttimii ” Nilla Tapiola muitalii . Veikâ sämitigijguin lii rahtum ennuv oovtâstpargo , oovtâstpargo kalga ain lasettiđ eromâšávt artikkâl 8(j ) olášutmân kuulân ” Nilla Tapiola muštâlij . ” Mii leat váldán juo vierrun čoahkkanit golmma riikka sámedikkiid gaskkas riikkaidgaskasaš čoahkkimiin . ” Lep váldám jo vyehin čokkâniđ kuulmâ staatâ sämitigijguin aalmugijkoskâsijn čuákkimijn . Lea hui dehálaš , ahte sámiin oktan álbmogin lea oktasaš oaidnu . ” Lii eromâš tehálâš , ete sämmilijn ohtân aalmugin lii ohtsâš uáinu . ” Klemetti Näkkäläjärvi muitalii . Klemetti Näkkäläjärvi mainâstij . Pertti Heikkuri , Nilla Tapiola ja Klemetti Näkkäläjärvi Suoma sámedikkis , Anne Walkeapää ja Lars Ove Jonsson Ruoŧa sámedikkis ja Sten Olav Heahttá guorahallamin artihkkala 8(j ) ollašuhttima . Pertti Heikkuri , Nilla Tapiola já Klemetti Näkkäläjärvi Suomâ sämitiggeest , Anne Walkeapää já Lars Ove Jonsson Ruotâ sämitiggeest já Sten Olav Heahttá suogârdmin artikkâl 8(j ) olášutte Govva : Suoma sámediggi . m. Kove : Suomâ sämitigge . Deaivvadeamis mannojuvvojedje čađa guđege sámedikki ja stáhtaid oainnut das , sirdašuvvogo biodiversitehtasoahpamuša mearrádusain geavahit dearpma eamiálbmogat eamiservošiid sajis . Teivâdmist ellii čoođâ jieškote-uv sämitige já staatâ uáinuid tast , älgih-uv biodiversiteetsopâmuš miärádâsâin kevttiđ teermâ algâaalmugeh algâsiärvusij saajeest . Sámedikkiin ja davviriikkain lei oktasaš oaidnu das , ahte terminologia berre rievdaduvvot ja terminologia rievdadeapmi lea sámiide hui dehálaš . Sämitigijn já tave-enâmijn lii ohtsâš uáinu tast , ete terminologia kalgeh mutteđ já terminologia muttem lii sämmilijn eromâš tergâd . ” Čoahkkimis bođii ovdan , ahte Norga , Suopma ja Ruoŧŧa leat ollašuhttán artihkkala 8(j ) vehá earáláhkai iige oktasašbargu sámedikkiiguin leat vealttakeahttá leamaš doarvái . ” Čuákkimist iiđij , ete Taažâ , Suomâ já Ruotâ láá olášuttâm artikkâl 8(j ) váhá eresnáál ijge oovtâstpargo lah velttidhánnáá lamaš tuárvi . Sámiid oktasašbarggu buorideami dihte ja artihkkala 8(j ) ollašuhttima dihte livččii hui dehálaš , ahte artihkkala ollašuhttin dahkkojuvvošii buori oktasašbarggus sámedikkiiguin nu ahte váldojuvvo vuhtii , ahte sámit leat okta álbmot njealje riikka siste ” , Pertti Heikkuri muitalii . Sämmilij oovtâstpargo pyeredem já artikkâl 8(j ) olášuttem tiet ličij hirmâd tehálâš , ete artikkâl olášuttem tohhuuččij šiev oovtâstpargoost sämitigijguin väldimáin vuotân , ete sämmiliih láá ohtâ aalmug neelji staatâ kuávlust ” , Pertti Heikkuri muštâlij . Čoahkkimis mearriduvvui evttohit , ahte sámiid oktasašbargoorgána sámi parlamentáralaš ráđđi ( SPR ) gárvvistivččii prinsihpamearrádusa artihkkalis 8(j ) ja dan ollašuhttimis . ” Čuákkimist meridui iävtuttiđ , ete sämmilij oovtâstpargo-orgaan säämi parlâmentaarlâš rääđi ( SPR ) tovâččij prinsiipmiärádâs artikkâl 8(j):st já ton olášutmist . ” Soabaimet ahte virgeolbmot gárvvistit evttohusa sámi parlamentáralaš ráđđái das , mo artihkkala galgá dulkot ja ollašuhttit ovttas sámedikkiiguin ja mo stáhtaid , EU:a ja sámedikkiid gaskasaš oktasašbarggu artihkkal 8j-áššiin berre lágidit . Lep sooppâm ete virgeulmuuh rähtih iävtuttâs säämi parlâmentaarlii rááđán tast , maht artikkâl kalga tulkkuđ já olášuttuđ oovtâstpargoost sämitigijguin já maht oovtâstpargo staatâguin , EU:in já sämitigijguin artikkâl 8j-aašijn kalgeh orniđ . Min oktasaš oaidnu lei , ahte dákkár prinsihpamearrádus lea dehálaš ja nana diehtu maiddái stáhtaide ” ságadoalli Näkkäläjärvi muitalii . Mii ohtsâš ibárdâs lâi , ete tággáár prinsiipmiärádâs lii tergâdis já noonâ saahâ meid staatáid ” saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâlij . Čoahkkimis gieđahallojuvvui maid biodiversitehtasoahpamuša ruhtadeapmi . ” Čuákkimist kieđâvuššii meid biodiversiteetsopâmuš ruttâdem . ” Ságastalaimet soahpamuša bušeahtas guhká . Savâstâlâim sopâmuš budjetist kuhháá . Dál riikkaidgaskasaš artihkkal 8(j)-bargojoavkku bušeahtta ii leat oassin oppa soahpamuša bušeahta . Tääl aalmugijkoskâsii artikkâl 8(j)-pargojuávhu budjet ij lah uássin ubâ sopâmuš budjet . Meannudanvuohki dahká vejolažžan maid dan , ahte buot stáhtat eai oassálastte bargojoavkku goluid gokčamii . Lattim taha máhđulâžžân meid tom , ete puoh staatah iä uásálist pargojuávhu koloi luávdimân . Sámiide lea dehálaš , ahte bargojoavkku ruhtadeapmi váldojuvvo oassin biodiversitehtasoahpamuša ollesbušeahta , dasgo dat buktá jotkkolašvuođa ja deattuha oppa riikkaidgaskasaš servoša ovddasvástádusa dorvvastit eamiálbmogiid luonddu máŋggahámatvuhtii laktáseaddji árbevirolaš dieđu seailuma ” Nilla Tapiola ja Pertti Heikkuri deattuheaba . Sämmilijd lii tehálâš , ete pargojuávhu ruttâdem váldoo uássin biodiversiteetsopâmuš olesbudjet , ko tot lááčá jotkuuvâšvuođâ já tiädut ubâ aalmugijkoskâsii siärvus ovdâsvástádâs turviđ algâaalmugij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu siäilum ” Nilla Tapiola já Pertti Heikkuri tiäduttává . Norga lea ratifiseren Nagoya beavdegirjji ja Ruoŧŧa ja Suopma válmmaštallet soahpamuša ratifiserema . Taažâ lii ratifisistâm Nagoya pevdikirje já Ruotâ já Suomâ valmâštâllâv sopâmuš ratifisistem . Čoahkkimis adnojuvvui hui dehálažžan , ahte Nagoya beavdegirjji geatnegasvuođat váldojuvvošedje oassin guđege riikka láhkaásaheami seamma láhkai . ” Čuakkimist onnii hirmâd tergâdin , ete Nagoya pevdikirje kenigâsvuođah valduuččii uássin jieškote-uv staatâ lahâasâttem siämmáánáál . ” Go gearddi seamma áigge ráđđádallo davviriikkalaš sámesoahpamušas , man oktan mihttomearrin lea harmoniseret sámiide guoski láhkaásaheami , lea vealtameahttun ahte maid Nagoya beavdegirjji ratifiserema oasil dákkár harmoniseren dahkkojuvvo ” ságadoalli Näkkäläjärvi deattuhii . Ko siämmáá ääigi ráđádâleh tave-eennâmlii sämisopâmušâst , mon ohtân ulmen lii oohtânsovâttiđ sämmilijd kyeskee lahâasâttem , lii velttidmettum , ete meid Nagoya pevdikirje ratifisistem uásild tággáár oohtânsovâttem ráhtoo ” saavâjođetteijee Näkkäläjärvi tiäduttij . Nagoya beavdegirji guoská genaváriid oažžuma ja ávkkiid juohkima . Nagoya pevdikirje kuáská geenivaarij finnimvuotân já hiäđui jyehimân . Beavdegirjjis leat iežaset artihkkalat , mat gusket eamiálbmogiid hálddus leahkki genaváriid ja daidda laktáseaddji árbevirolaš dieđu . Pevdikirjeest láá jiejah artikkâleh moh kyeskih algâaalmugij haaldust leijee geenivaarijd já tooid lohtâseijee ärbivuáválii tiätun . Beavdegirjjis lea maid artihkkal , mii guoská rájáid rasttildeaddji dieđu . Pevdikirjeest lii meid artikkâl , mii kuáská raajijd rastâldittee tiätun . Čoahkkimis sohppojuvvui , ahte golmma riikka sámedikkit gárvvistit oktasaš oainnu Nagoya beavdegirjji ratifiseremis ja dan ollašuhttimis . Čuákkimist soppii , ete kuulmâ staatâ sämitigeh rähtih ohtsii uáinu Nagoya pevdikirje ratifisistmist já ton olášutmist . Sámedikkiin lea hui earálágan láhkaásahansajádat iešguđet stáhtain . Sämitiggeest lii hirmâd ereslágán lahâaasâtlâš sajattâh jieškote-uv staatâst . Norggas stáhta ja sámedikki gaskasaš oktasašbarggu stivre konsultašuvdnasoahpamuš , Suomas oktasašbarggus eiseválddiid ja sámedikki gaskkas mearriduvvo lágain . Taažâst staatâ já sämitige koskâsii oovtâstpargo stivree konsultistemsopâmuš , Suomâst oovtâstpargoost virgeomâhái já sämitige kooskâst asâtteh lavváin . Ruoŧas eai leat mangelágan lágat dahje soahpamušat stáhta ja sámedikki gaskkas konsultašuvdna- dahje ráđđádallanmeannudemiin . Ruotâst iä lah magarehgin siäđuseh teikâ sopâmušah staatâ já sämitige kooskâst konsultistem- teikâ ráđádâllâmlattiimijn . Čoahkkimis ságastallojuvvui viidásabbotge sámiid sajádagas ja luonddu máŋggahámatvuođa vuhtiiváldimis oktasašbarggus stáhtain . Čuákkimist savâstâllii vijđásubboht-uv sämmilij sajattuvvâst já luándu maaŋgâhámásâšvuođâ vuotânväldimist oovtâstpargoost staatáin . Suoma sámediggi buvttii ovdan , ahte sámediggi lea dahkan ovttas nuortalaččaid giličoahkkimiin soahpamuša Meahcceráđđehusain stáhta hálddus leahkki guovlluid dikšumis ja geavaheamis . Suomâ sämitigge oovdânpuovtij , ete sämitigge lii porgâm oovtâstpargoost nuorttâlâšâi sijdâčuákkimáin sopâmuš Meccihaldâttâsáin staatâ haldâšem kuávlui hoittáámist já kiävtust . Soahpamuša leat dohkkehan maid bálgosat . Sopâmuš láá tuhhiittâm meid palgâseh . Suomas lea maid bissovaš málle mo ollašuhttit Akwé : Kon – rávvagiid Meahcceráđđehusa doaimmas . ” Suomâst lii pissoo malli Akwé : Kon - ravvui olášuttem várás Meccihaldâttâs tooimâst . ” Suoma oktasašbargosoahpamušat ja Akwé : Kon – rávvagiid ollašuhttin bovttii stuorra beroštumi Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid ovddasteaddjiin . Suomâ oovtâstpargosopâmušah já Akwé : Kon - ravvui olášuttem raavhâi stuorrâ perustume Taažâ já Ruotâ sämitige ovdâsteijein . Ruoŧa sámediggi anii hui váttisin ahte sis ii leat soahpamuš eaige ovttas sohppojuvvon standárddat vuovdegeavaheamis sámeguovllus ” Näkkäläjärvi muitalii . Ruotâ sämitigge oonij hirmâd väivin , ete sist ij lah sopâmuš iäge oovtâst soppum standardeh mecikiävtust sämikuávlust ” Näkkäläjärvi muštâlij . COP 12 čoahkkin joatkašuvvá 15.-16.10 alla dási čoahkkimiin . COP 12 čuákkim juátkoo 15.-16.10 ollâ tääsi oosijn .