Imarisai: Siulequt......................................................................................................................................3 Atuagaq “Ukiut 300-nngornerat”: Augo Lynge-p ilisaritinnera.......................................................................................................4 Atuagaq naatsumik.....................................................................................................................5 Inuttatut pingaarnerit ilisaritinnerat........................................................................................5-6 Misissueqqissaarneq...............................................................................................................7-8 Berettermodel........................................................................................................................9-10 Atuakkap nammineq isummersorfiginera...........................................................................10-11 1930-miit 1970-kkunnut ikaarsaarneq: 1950-kkut kingorna.............................................................................................................12-13 Taallanik 1970-kkunneersunik misissueqqissaarneq: “Nammineq pitsinnik”.............................................................................................................14 “Qooqa”-mi siulequt...........................................................................................................14-15 Qooqakkut...........................................................................................................................15-16 Sanilliussineq: 1930-kkunni pingaartitat 1970-kkunni pingaartitanut sanilliunnera...................................17-18 Naggasiut: Naggasiineq naliliinerlu...........................................................................................................19 Bilag 1.....................................................................................................................................20 Bilag 2.....................................................................................................................................21 Tingusiffiit nassuiaatillu........................................................................................................22 Najoqqutarisat........................................................................................................................23 Siulequt Uanga 1930-ikkut 1970-ikkunnut sanilliunnissaat soqutigisimavara paasiniarusullugu, sooq kalaallit pingaartitaat, qallunaanullu isiginneriaasaat allanngoriarujussuarsimanersut. 1930-ikkunnimi kalaallit qallunaanut ataqqinnillutik qummut isiginnittuupput, 1970-ikkunnili qallunaaluarneq takussaaleraluttuinnarluni. 1930-ikkunni pingaartitat misissulerukkit atuagaq “Ukiut 300-nngornerat” Augo Lynge-mit atuakkiaasoq tunngavigissavara, misissoqqissaarneranilu inuttaasut pissusilersortinneqarnerat inooriaasaallu pingaarnertut isiginiassavakka, oqaluttuallu ingerlarnga berettermodelimut assersuutissallugu. 1930-miit 1970-mut ikaarsaarnermi 1950-kkut nalaanni pisut, pingaarnertut atuartitaaneq ineriartornerlu tunngavigissavakka. 1970-kkunni pingaartitat misissulerukkit taallat marluk tunngavigissavakka, tassaasut Piitsukkut atungaat “Nammineq pitsinnik”, aappaalu “Qooqa”-mi taallaq siulequtigitinneqartoq. Taakku taallat marluk saniatigut atuagaq “Qooqa” Ole Brandt-imik allagaasoq tingulaariffigissava, pingaarnertut Alliap Qooqakkullu nunaqqatigiit ilisaritinneqarnerat. Misissueqqissaarnerup kingorna 1930-kkunni pingaartitat ersertut 1970-kkunni pingaartitanut ersertunut sanilliutissuakka, tassanilu Fanons faser ilanngullugit sakkutut atussallugit. Augo Lynge-p ilisaritinnera Augo (Augustinus) Lynge:1 Augo Lynge (1899-1959) Alluitsumi ataatami ajoqiuffigisaani peroriartorpoq. Nuummi ilinniarfissuarmi atuarsimavoq, kingornalu ukiuni marlunni Danmarkimi ilinniartitsisussatut piareersarluni. Naammassigami Nuummi ilinniarfissuarmi ilinniartitsisunngorpoq. Ilinniutit nutarterneqarneranni peqataavoq, atuartitsissutinullu tunngasunik suliaqartarnermi saniatigut atuakkanik qallunaatuunik kalaallisuunngortitsilluni nutserisarsimavoq, nutsingassallu allarpassuit suliarisarlugit. Qallunaat isiginnartitsissusiaat kalaallisuunngorteriarlugit ilinniartunut nuummilu inuusuttunut isiginnaartitsissutigitittarpai. Sulinermini inuusuttut qitiutittuarpai, utoqqaliarsaalereeraluarlunilu inuusuttunut sunniuteqarluartarsimavoq ilinniarfissuarmi sulinermigut, timersornikkut peqatigiiffimmik aallarniinermigut, peqatigiiffinnilu allani suleqataasarnermigut. Nammineerluni peqatigiiffiliorsimavoq “Nunatta qitornai”, aviisilu “Taqqissuut” nammineq naqitertittagaralugu. Augo Lynge “Nunatta qitornai” aqqutigalugu nuummi inuusuttunik eqeersaanera/ tinguaanera annertusimmat Aasiannut efterskolemut nuutsinneqarsimavoq.2 Politikkikkut sulinermini, landsrådimi, kommunerådimi, folketingimilu anguniartuarsimavaa Kalaallit Nunaata inuussutissarsiutitigut, ilinniartitaanikkut, naalakkersuinikkullu aaqqissuussiffigineqarnissaa. Augo Lyngep politikkikkut ilisarnaataanut ilaavoq oqaatigiuarsimasaa: “Iluaqutigisarpara siunissaq taartutut isigineq ajorakku.”3 Politikkikkut sulinermini anguniagaasa pingaartut ilagaat, Kalaallit Nunaata Qallunaat nunaanut atalivinnissaa, aammalu kalaallit qallunaallu ineriartornermi suleqatigiilluinnarnissaat. Inuussutissarsiutitigut ineriartornermi tunngavissatut isigaa aalisarneq moderniusoq. Kalaallillu nammineq ingerlatsilissappata qaammarsagaaneq pitsaanerusoq, qallunaallu oqaasiisa ilikkarluarnissaat aqqutissatut isigaa. Kujataata qinersiviani folketingimi 1953-miit toqussani tikillugu ilaasortaavoq. Augo Lynge-p ingattajaalaarnikkut inuusuttut aalassatsippai, soorlu atuakkiamini “Ukiut 300-nngornerat”-ni Kalaallit Nunaat siuarsimasorujussuartut saqqummiukkaa, inuttanillu oqalugiartitsinermigut politikkikkut pingaartitani saqqummiullugit. Augo Lynge 1959-mi umiarsuaq Hans Hedtoft umiiarmat ajunaartunut ilaavoq. Ukiut 300-nngornerat “Ukiut 300-nngornerat” naatsumik: Atuagaq Hans Egedep tikinnerani ukiut 300-t qaangiunneranni 2021 –mi, Kalaallit Nunaanni pitinneqarpoq. Illoqarfik Grønlandshavn siuarsimasorujussuartut saqqummiunneqarpoq aviisiliorfissuaqarluni, hotelit, rådhusi, fabrikkit, pisiniarfissuit takornariaqarfissuullunilu. Inuttaasut qallunaatut inooriaaseqarput, kinguliaqutitillu atorlugit taaguuteqarput, soorlu Hr. Jensen, Fru Hansen, Frederiksenilu. Aalisarneq savaateqarnerlu inuussutissarsiornermi pingaarnertut inissisimalersimapput. Inuttaasut pigissaartuupput, soorlu savaatilik Jensenikkut illuanni inersuaat pisatarissaartoq, pattagiarsuaqarput qalipagarsuarmillu assiliaqarlutik. Aalisartoq Frederiksen, nammineerluni umiarsuaaraqarpoq nutaaliaasumik. Inuusuttortaat eqiasuittut ilinniarsimasut, qallunaatut tuluttullu oqallorittut, qallunaat nunaanni universitetimi ilinniarnikut. Grønlandshavnip allanngorsimaneranut peqqutaapput eqeersimaarnerulerneq, imminut tatigilerneq, inuussutissarsiutit nutaat takkunnerat, naalakkersuisut aningaasatigut ikiuinerat, nunarsuarmiooqataaneq, angallatillu pitsanngoriartuinnarnerat. Tillinniat nunarsuarmi tamani ujaarineqartut Kalaallit Nunaannut qimaasimasut Grønlandsbankimut tillinniarput, Erikkullu Jensilu tingusarinninniarlutik aallarput. Atuagaq pissanganarsarlugu timmisartumik pujortuleeqqanillu atorlugit malersuipput, Erillu aallaaneqarluni ikilerneqarpoq, anorersuarlu ajunaarnersuarmik kinguneqartinneqarluni. Nunaqarfinnguami Ikerasammi inuit “qivittumik” tillinniarfigineqartalermata, Erik pasitsalluni taakunnarpoq, tillinniarlu uupakaatillugu tingusaraa. Naggasiullugu ilaqutariit Hansenikkunni nereqatigiipput nunasiaataalernermit ukiut 300-nngornerat nalliuttorsiutigalugu, Erik Katrinelu pissiariilerput, Valborgikkullu Aage Holbækilu aamma pissiariilerlutik. Inuttatut pingaarnerit ilisaritinnerat: Savaatilik Jensenikkut4: Jenseni angut anngajaaq akutaq, qallunaat atisaannik nutaggarinnik atisalik, qarlii naqilluarsimasut, kamippai qillarissut, ilinniagalik. Sognerådit ataatsimiinnerannut peqataasarpoq. Nuliaqarpoq Fru Jensen, marlunnik paneqarput pingasunillu erneqarlutik, angajulleq Danmarkimi landbohøjskolemi atuarpoq. Pingissaartuupput angerlarsimaffianni inaat angisuut pisatarissut, inersuat mahogninik pisatalik, pattagiarsuaq, radio tusartaat, elektricitetimik qulleqarput, qalipagarsuarlu. Silatiminni naatsiiveqarput, nersutit inaataateqarput, savallu inerujussuat. Aalisartoq Frederiksen5: Sillakullak, taartunik nujalik, unngiiaqqannisoq, umiarsuarmiut tujuuluannik tujuululik, allannermik eqiagisaqartuuvoq. Meeraalluni allanut naleqqiullutik illulunnerusimapput, maannakkulli nammineerluni umiarsuaaraateqarpoq, pingasunik paneqarluni, marlunnillu erneqarluni. Qanga Jensenilu højskoleqatigiinnikuusimapput, Jensenimiillu pissutsinut malinnaannginnerunera erserpoq apersortuunerummat. (Taartunik pisatalik akuttamut sanilliulluni ilisimasakinnerutinneqarpoq.) Hr. Hansen6: Qallunaanik siuaasalik, atugarissaartoq, byrådimut ilaasortaq, niuertoq, nulia Fru Hansen Jensenip najaa, ernerat Erik Hansen politi, niuertorsuup Hellebækip pania Katrini pissiartaaraa, paniallu Valborg ilinniartutut soraarummeerluarsimasoq Holbækilu pissiariilerput. Erik Valborgilu sapiitsutut maligassatullu inissinneqarput. Valborg Hansen7: Akutaq angisooq, nujai qillarissut, inuuserissoq, silatoorlu. Ilinniartutut soraarummeerluarnikoq, tuluttut oqallorissoq, kalaallit pillugit atuakkianik katersisoq, siuligullu soqutigisaralugit. Sapiitsuuvoq, tillinnianimmi ujaaseqataavoq, Erillu ikilerneqarsimasoq paasigamikku arnartaat inukullermata, Valborg inukullinngilaq. Erik Hansen8: Hansenip ernera, politi akutaq, silassorippasittumik qaartooq, kiinaa kusanartoq qingartulaartoq, angisuunik tungujortunik isilik, tallua anillangasoq sigguilu ipummersimasut. Isikkuatigut erserpoq silatuujusoq. Isummamigut eqaatsuuvoq, aalassarillunilu paasinniasuujuvoq, ajornartorsiummillu naammattoorsingaagami isumassarsiulertortarpoq. Eriup terianniaq assigaa, nukinilu pisariaqanngitsumik atorneq ajorpai. Erik malingassaavoq, tillinniarlu nunarsuaq tamakkerlugu ujaarineqartoq tingusaraa. Jens Jensen9: kinaa tamarmi peqqortooq, kajortunik nujalik, isikitsoq, sapiippaluttorlu. Kiataata suangasup nukittussusaa ersersippaa, timip nukiinnaanissaanik pingaartitsisut ilaat. Jensip nanoq assigaa, eqqarsarluaqqaarani paanissaq pilerigisarpaa, tilluuttartunimi oqimaannerit tulliini mesteriuvoq. Erimmut apersortuuvoq, ilisimasakinnerulluni. Jach Stevens10: tillinniaq amerikarmioq, nunarsuaq tamakkerlugu ujaarineqartoq, isai taartut tukummarissut nasaata ataani nuisaqqalaarput, suna tamaat arajutsineq ajorpaa. Jach Stevens nersut manngertumut assersuunneqarpoq, Eriulli akutaasup uukapaatillugu tingusaraa. Misissueqqissaarneq: “Ukiut 300-nngornerat” Augo Lynge-p atuakkiaraa, 1931-mi saqqummersinneqaqqaartoq. Kalaallit-nunaani naqiterisarfik aqqutigalugu naqiteqqinneqarpoq 1959-imi. Atuakkiaavoq siunissamik takorluuisoq (science fiction), Kalaallit Nunaanni 2021-mi, Hans Egedep tikinneranit ukiut 300-t qaangiunnerani pisussaatinneqarluni. Inuusuttulikkersaarutaavoq, pinerluttulersaarnertaqarlunilu asanninnilersaarutilik. Atuagaq kapitalinut 12-nut agguangaavoq, 89-nillu qupperneqarluni. Atuakkami piffisaritinneqartoq Grønlandshavnimi eqqaanilu, 2021-mi aasakkut, ullualunnguit ingerlaneranni pivoq. Tassanilu avatagiiseq 1931-mut sanilliullugu siuarsimanerujussuuvoq, Kalaallit Nunaat qallunaat nunaannut atalivissimavoq, inooriaaserlu qallunaat inooriaasaannut assigulersimalluni, aalisarneq savaateqarnerlu qitiutinneqalerlutik. Kalaallit Nunaat nunarsuarmiooqataalersimavoq, aalisariutimmi nunani allaneersorpassuit aalisariartalersimapput, timmisartukkut umiarsuatigullu takornariarpassuit tikittarlutik. Allaammi negeri kineserillu naapippaat. Inuttaasut atugarissaartuupput, ilinniarluarsimasut, kalaallisut qallunaatullu oqaluttut, ilaalumi aamma tuluttut oqallorittut. Oqaluttuamilu malunnarpoq, akuttat maligassatut inissinneqartut, sapiitsuliortuullutik, ilinniarluarsimasuullutik atugarissaartuullutillu. Simaarnerusortaallu aamma atugarissaarput, akuttanulli sanilliullutik ilisimasakinnerupput, apersortuutinneqarneratigut ilinniagakinneruneratigullu tamanna erserpoq. Soorlu Frederiksen Jensenimut apersortinneqartoq, Eriullu ilisimasartorpasilluni Jens oqaluttuuppaa aasap ukiullu kusanassusersuata assigiinngissusaannik, Jensilu apersortuutinneqarluni. Aammattaaq Erik akutaasoq tillinniamik tingusarinnittuutinneqarpoq, Valborgilu arnanut allanut sanilliullugu sapiitsuutinneqarluni. Oqaluttuartoq avataaniit isiginnaarpoq (oqaluttuami ilaanngilaq), tamanillu ilisimasaqarluni. Inuttammi ataasiakkaat eqqarsaataai iserfigai, soorlu Frederiksenip Eriullu eqqarsaatai iserfigingai. Oqaluttuami tankeplaneqarpoq, Frederiksenimmi eqqarsaatersuutigivaa Kalaallit Nunaata siuariartupiloorsimaneranut Karlsenip atuakkiaani, Hansenip takutissimasaani, peqqutaatinneqartut.11 Tassanimi takorloorpai Kalaallit Nunaata siuariartoruusaarnerani pisimasut, ataatamilu aningaasanik toqqorterisarsimanera takorloorlugu, uffa realplanimi umiarsuaaqqaminiilluni. Aammattaaq Eriup Katrine asannilerfigeqqasani eqqarsaatigimmagu tankeplaniuvoq, realplanimimi ikkarlummi ilisimajunnaanngujoorpoq.12 Oqaluttuami sammisat assigiinngittut amerlasuujupput, amerlanerilli Augo Lyngep politikkiani pingaartitanut ilaallutik. Atuakkamimi saminneqartunut pingaarnernut ilaapput atugarissaartuuneq ilinniarsimassuserlu, sapiitsuliorneq eqeersimaarnerlu, aalisartuuneq savaateqarnerlu (inuussutissarsiutit nutaat), nunarsuarmioqataaneq, asanninneq pinerlunnerlu, allarpassuillu sammisat ataasiakkaat iluanni iserfigineqarlutik. Augo Lynge-p pingaartitaalu atuakkami erserput, inuttat eqqarsartinneratigut, atuakkanik atuartinneratigut, iliuuseqartitsinikkut, pisullu allanngorsimaneratigut. Atuagaq inuusuttunut saaffiginnittuuvoq, oqaatsillu paasiuminartut ulluinnarsiorpalaartullu atorneqarlutik, oqalugiartoqartilluguli oqaatsit pingaartorsiorpaluttut atorneqarput. Inuusuttunut saaffiginninneranut peqqutaasimassooq, inuusuttunut politikkikkut pingaartitani paasitinniaramigit, taakku siunissami anguniagassarilissammatikkit. Kalaallit Nunaannilu ilinniarluarsimaneq, eqeersimaarneq, qaammaassaqarneq, atugarissaarneq nunarsuarmioqataanerlu inuusuttut aqqutigalugit anguniarneqalersinniarlugit. Oqaluttuami assersuussineqallattaavoq soorlu seqineq oqarujussuartut imarmut aluttuisutut assersuunneqartoq, naak ilumoortumik imaq aluttunngikkaluaraa.13 Inuusaliaq, angutip peqilluni inuk nukillaarsimasoq nikuitikkaa aamma assilialersuutaavoq; angut nikuisitsisoq H.J.Rinkiulluni, inuk nukillaarnikoq kalaallinut assilialersuutaalluni. H.J.Rinkip kalaallit “qilullugit” nikuisinniarpai, siullersaallunimi kalaallit naalakkersueqataalernissaannik qisuariartuuvoq. H.J.Rink ataqqinartutut inissinneqarpoq, kalaallit ingerlariaqqinnaveertut ikiorlugit ingerlariaqqinnissaannut aqqutissiummagit. Atuakkap oqariartuutingaa Kalaallit Nunaat atugarissaartunngussaguni ilinniagaqarneq eqiasuinnerlu pingaarnertut aqqutaasut. Ilinniagaqarnikkummi qaammaassaqarneq anguneqartussaavoq, qallunaatullu oqalussinaaneq ilinniagaqarnermi pingaaruteqarpoq. Atuagaq Augo Lyngep kalaallit eqiasuillutik suliniuteqarnissaannik kaammattuutigaa. Ilinniagaqanngikkaluarlunilu suliniuteqarsinnaaneq ersersippa Frederiksen atuagarsornikkut eqiagisalik sullarissuutikkamiuk, nammineq umiarsuaaraateqartillugu. Inuttatullu pingaarnerit tamapajaasa ilinniarsimasutut atugarissaartutullu inissinneqarnerat piaarinaatsoornerinnaanngilaq, maligassatulli inissiinerulluni. Oqaluttuap ingerlarnga Beretter modelimut assersuunneqarsinnaavoq: 14 Ilimasaarut/anslag: Oqaluttuap aallartinnerani ilimasaarutigineqareerpoq ilaqutariit atugarissaartut, ilinniarsimasullu malinnaaffigineqartut. Kiisalu Kalaallit Nunaanni inooriaaseq siuarsimasuusoq ersersinneqarpoq. Ilisarititsineq/præsentation: Hr Jensen Hr. Frederiksenilu, Hr. Hansen Fru Hansenilu, ilaqutariit atugarissaartuinnaat ilisaritinneqarput. Hr. Holbæk Hr. Hellebækilu suli atugariissaarnertut saqqummiunneqarput. Itisiliineq/uddybning: Erik Hansen Jens Jensenilu akerleriittut saqqummiunneqarput, tassani Erik akutaq eqqarsaqqaartartutut inissinneqarpoq, Jensilu simaarnerulluni kalaalerpalunnerusup eqqarsarluaqqaarani nukini atorniartarpai. Tassuunakkut erserpoq Erik illersugassatut inissinneqartoq, akuttallu qummut isigisassanngortinneqartut. Eriup najaa Valborg identificererfissatut/maligassatut inissinneqarpoq, arnaq ilinniarluarsimasoq, tuluttut pikkorissoq, tillinniamullu malersuinermi ilaasoq. Erik ilorlikkut oqaluttuarineqarpoq, ikilerneqarnikuulluni ikkarlummi ulorianartorsiornermini Katrine Hellebæk asannilerfigeqqasani eqqarsaatigingamiuk. Uteriarsinnaajunnaarneq/Point of no return: Tillinnianik malersuitillutik Erik aallaatippoq ikilerluni. Silattorami paasilerpaa ikkarlummiilluni, tinittumi naajat mitsimaffigisartangaanni, ulittumili morsuttartumi. Ikiortissaaruppoq, makeriaraluaramilu ikia annernaqaaq, uppipporlu ilisimajunnaarluni.15 Assortuunnerit annertusingaluttuinnarnerat/Konfliktoptrapning: Erik nanineqaraluartoq Jens suli nanineqanngimmat Valborgikkut Holbækilu ujaasiartorlutik aallarput, Jensi nanivaat tillinniarlu malersulerlugu. Malersuitillutik ikkarlipput, ulimmalli aallaqqillutik. Pisut sakkortunerpaaffiat/Klimaks: Anorersuartorsuanngorpoq ajunaarnersuaqarluni, Valborgikkullu pujortuleeraata aquutaat ajortippoq, tissukaannalerlutillu ajunaangajapput. Erik arnaasaarluni Jach Stevens uupakaatiillugu tingusaraa. Naajartornera/udtoning: Atuakkami inuttatut pingaarnerit nuannaaqatigiinnerat, Hansenikkunni nereqatigiipput. Hans Egedep tikinneranit ukiut 300-nngornerat nalliuttorsiutigaat, amtmandilu oqalugiarluni. Erik Katrinelu pissiariilerput, Valborgikkullu Holbækilu pissiariilerlutik. Oqaluttuap ingerlarnga aamma hjem-ude-hjem’itut avinneqarsinnaavoq. Aallartinneranimi Grønlandshavnimi angerlarsimapput, tillinnianillu malersuinerminni angalapput, tillinniallu tingusarineqareermata tamarmik angerlarsimallutik nuannaaqatigiipput. Tassani Erik assersuutigineqarsinnaavoq, aallartinnerani politiuvoq (hjem), tillinnianillu malersuinini “ilinniutingaa” (ude), tingusaringamiuk angerlarpoq (hjem), atorfialu qaffatsinneqarluni, Jensilu marluullutik 5000 dollar avippaat tillinniaq tingusarineranut akissarsiatik, pinnersaatillu nassaarineranut akissarsitinneqarlutik (statusia allivoq). Uanga isumaqarpunga Augo Lynge atuakkiamini ingattajaarpallaarluni Grønlandshavn siuarsimasuutikkaa, taamaakkaluartorli ingattajaarnera tinguartinnaqutaasoq malunnarpoq. Ilimanarpoq atuakkami Grønlandshavn tassaasoq Nuuk, ullutsinnilu Nuuk qiviaraanni siuarsimasorujussuuvoq illoqarfinnut allanut sanilliullugu, qallunaallu oqaasii taakani atorneqartorujussuusut malunnarpoq. Taamaattumik Augo Lynge-p ingattajaarluni illoqarfimmik siuarsimatitsingaluartoq, ullutsinni Nuuk eqqarsaatigalugu eqquutipajaartutut taaneqarsinnaavoq, naak aalisarneq savaateqarnerlu inuussutissarsiutini pingaarnerpaatut inissisimalersimanngikkaluartut, kinguliaqutillu atorlugit taaguuteqartoqartanngikkaluartoq. Akuttat maligassanngortikkamigit qallunaat qummut isigisassatut inissippai. Taamanikkut Augo Lynge-p qallunaanut atalivinnissarput takorlooramiuk, atuakkami akuttat kalaalerpalunnerusullu naligiinnerutissinnaagaluarpai, Frederiksenikkummi Jensilu assersuutigiinnaraanni atugarissaaraluarlutik akuttanit appasinnerusutut inissinneqarput. Atuakkamilu maligassatut inissinneqartut Erikkut Valborgilu kalaaliungaluarlutik affarmik qallunaajupput. Kalaallit taamani ilinniarsimasoqarpianngillat, inuttaritinneqartullu arlaat akuttat naligisinnaangaluarpagit, suli kalaallinut siuariarusulerneq annertunerulissagaluarpoq. Taamaakkaluartoq ajortuinnaasorinngilara akuttanik qummut inissiinera, kalaallimmi taamanikkut qallunaanut sanilliullutik appasinnerujussuungaluartut, atuakkami naligiipajaarnerulersimasutut inissinneqarput. Kalaallillu ilinniarsimasortaqarnerat taamanikkut neriuuteqalersitsisimanissaa ilimanarpoq, naak qallunaanit qaffasinninngorsimanngikkaluarlutik. Qallunaaniimmi qaffasinnerutinneqarsimangaluarunik atuagaq piviusorpalukkunnaassaaq, kisiannili neriuuteqartitsisinnaalluni. Pinerluttulersaarummik saqqummertoqarnera taaminikkut 1931-mi nutaarsiassaallunilu tinguartinnarsimassaaq, uagummi ullutsinni fjernsynikkut, dvd-tigut atuagarpassuartigullu takusareerpagut, atuarlugulu naliginnaasuulluni ullutsinni. Taamaattumik ilimarpoq taamanikkut inuusuttunut soqutiginnilersitsisimassasoq, allanikkajaalaamik saqqummersitsisoqarnera. Ilimanarporlu inuusuttunut Erik tillinniamik tingusarinnittoq, oqaluttuamilu sapiitsuliortuutinneqartoq assigerusunnarsimassasoq, taamanikkummi taamaattunik takussanatillu tusarneq ajorput. Augo Lyngep kalaallit uparuarpai bibelip oqaasii paatsoorsimanerarlugit, piitsuussusertik pilunnertillu usorsisimaarutiginerarlugit.16 Soorluli kamassaatigitiinnaraa, kalaallit siuarusulersikkumallugit. Qularnanngilarmi kamassaatitut uisitsisussatullu sakkugisimassangaa, kalaallit siuarusukkumalersinniarlugit. Kisiannili aamma kalaallit ilaanut Augo Lyngemut isumaqataannginnermik kinguneqalersitsisimanissaa qularnanngilaq, taamanikkummi taamannak uparuaanissaq paqumigineqartuuvoq. Sakialluummulli katsorsaaveqartitsinera kalaallinut neriuuteqalersitsisunut ilaasimassooq, 1930-kkunnimi TB takussaaleraluttuinnarpoq, toqqutigineqartarluni allaat. Augo Lyngelli oqariartuutigisai ilinniagaqalernissaq eqeersimaarnerlu pingaaruteqartut isumaqatiginarpoq, aammattaaq qaammaassaqarnerulernissaq nunarsuarmioqataalernissarlu kalaallinut angorusunnartuuvoq. Taamanikkummi kalaallit qallunaanit mattusimaneqarput, tassami pisiassat aaliangersimasut kisiisa pisiniarfinni pisiassaasarput, aattaalu sorsunnersuup aappaata nalaani kalaallit silarsuarmioqatiminnut ammaanneqarput, aattaallu inooriaatsit allaanerusut paasiartulerpaat. Atuagaq tamaat ataatsimut isigalugu nalilissangukku, isumaqarpunga taamanikkut inuusuttunut alutornarlunilu eqeersaataasimassaasoq, aammattaaq inooriaatsinik aallanik qaammaasaqarnerulersitsillunilu neriuuteqalersitsisimassaaq. Ingattajaarpallaaraluarluni tamanna tinguartinnaqutaasunut ilaaginnarpoq, akuttalli qaffasinnermiitinneqarnerat uggornalaaraluarpoq. Atuagarli atuaruminartuunera pisoqarfiuneralu nuannerlunilu tinguartinnarpoq. 1930-mit 1970-kkunnut ikaarsaarneq 1930-kkunni aalisarnikkut siuariartorneq pileruttorpoq, annertunerusumilli kalaallit nunatsinni siuariartortoqarani. 1950-mi G-50 ataatsimiititaliarsuarmit naammassineqarpoq, tassanilu Kalaallit Nunaat qallunaanik aningaasatigut taperneqarluni, innuttaasut atugassaqartitaanerisigut peqqinnissakkullu piorsaanissaq eqqarsaatigalugu. Kalaallimmi ataatsimut qiviaraanni peqqissusaat pitsaanngilaq, pissutaasullu pingaarnerit tassaapput tupakuluusi illulunnerlu.17 Tamatuma kingorna nunarput aaqqissuussaaffigineqalerpoq, nutarsaanissamut inatsit, inatsisinut atortitsinissamut inatsillu atuutsinneqalerlutik. Aammattaaq landsrådit kommunillu aaqqissuunneqarlutik, inuttaasullu 23-leereersimasut qinersisinnaalerput. Tamakku kingunerigunangaannik kalaallit qallunaat nunaannut atalivinnissamik kissaateqarnerat sakkortusiartuinnarpoq, aammattaaq FN-ip ataatsimiinnerminni 1951-mi nunasiaataanermut tunngasut sammineqarmata, qallunaanut kajuminnarsiartulerpoq.18 Nunatsinnilu siuarusunneq erseraluttuinnarpoq, nunarpummi aallanut sanilliulluni kinguarsimanerusutut taasariaqarpoq. Inuuniarnikkut pissakilliorneq, illulunneq, peqqinnissakkut atugarliorneq takussaapput, nunattalu “uninngaruusaaginnarnera” naammagineerukkaluttuinnarpoq. 5. Juni 1953 Danmarkimi tunngaviusumik inatsimmut nunarput ilanngutinneqarpoq, nunarpullu Danmarkimut naligisatut inissinneqarpoq. 1954-mi nunatta landshøvdingia P.H.Lundsteen nunatta radioatigut oqalugiarpoq, kalaallit eqiasuppallaarnerarlugit. Aalisarnermut nuukkiartorneq sukkaqisumik pivoq, tamatumalu nalaani inuit, taama sukkatigisumik naleqqussarnissaat takorloorneqarpoq. Teknikikkulli ineriartortitsinerup, inuillu inoriartortinneqarnerat ingiaqatigiissimanngillat, inuimmi imaaliallaannaq teknikkituulli allanngortinneqarsinnaanngillat. Nunatta ineriartortinneqarnerani pingaarnertut ilaavoq ilinniartitaaneq.19 1950-milu ilinniartitaaneq naalagaaffiup ataanut inissinneqarpoq, aammalu qallunaatut realskoleqalerluni, ilinniaqqinnissamut ammaassisuusumik. Kalaallinit piumasarineqarpoq annertunerusumik qallunaat oqaasiinik ilinniartitaanissaq, qallunaat oqaasii ilinniaqqinnissamut atugarissaarnermullu aqqutitut isigineqarlutik. Taassumalu kingorna atuartitaanermi 3-klassemit a-nut b-nullu avinneqartalerput, a-t kalaallisuunerusoq atuartinneqarlutik, b-t qallunaat oqaasii atornerullugit atuartinneqartut. Meeqqalli avissaartinneqarnerannik kinguneqarmat, taarsiullugu tamarmik b-tut atuartinneqartalerput, kalaallisut atuartitaaneq aattaat 3.klassemi aallartinneqartalerluni. Atuakkallu atorneqartut qallunaatuujunerusarput, kalaallisut ilinniutit ikittuinnaat pigineqarmata. 1950-kkunnilu meerarpassuit inunngornikut pissutigalugit, kalaallit ilinniartitsisut ikippallaalermata qallunaanik ilinniartitsisussanik tikisitisoqarpoq, taakkulu atuarfinni pisortanngortinneqartalerput, ajoqit illuartillugit. Meeqqat Danmarkimut ukiisinneqartalerput, 1960-kkunnilu atugaasorujussuulluni. Tamannalu oqaatsitigut iluaqutaagaluarluni, meeqqat ilaasa angerlarsimaffimminnut uteraangamik suunnginnerusutut isiginnilertarnerannik kinguneqarpoq. Amerlasuullu inersimasunngornerminni Danmarkimut aallartarput, angerlarsimaffik “toqqissisimanarnerusoq” ornillugu, kisiannili Danmarkimi inuunerup illuatungaa paasilersarpaat. Qallunaatut oqaatsinik ilinniartitaanerup kingunera equngasoqarpoq, qallunaatummi pisinnaasut kisimik qallunaatut ilinniakkatigut angusaqarsinnaapput. Tamassumalu kingunerilerpaa ilinniagaqanngitsorpassuaqalermat, arnarpassuillumi aalisakkerivinni sulisut ilinniagaqanngittuupput, sulisariaqalersimasut. Kalaallit Danmarkimi ilinniagaqarsimasut nunatsinnut uteqqinneq ajortut amerliartuinnarput, nunatsinnimi akissaatitigut qallunaanit 25%-inik annikinnerusunik pisarput, naak ilinniakkatik assigiikkaluartut.20 1958-mi kalaallit ilinniagaqarsimasut ukiut qulit Danmarkimi najugaqarsimatillutik tikisitatut akissaateqarsinnaanngorput. Amerlanerilli ukiut qulit ingerlaneranni, qallunaamik aappaqalereerlutik ilaqutaqalereertarput, nunasisarlutillu. Ineriartupiloornerup kingunerisa ilagaat amerlasuut ineriartornermit katataajartuaarnerat. Taakkulu taaneqartarput “Kinguaariinnit katatat”, tassaaneruppullu 1950-kkunni inersimasut ilinniagaqarnissamut periarfissinneqarsimanngittut, nunaqarfimmiullu. Nunaqarfiimmi ikilisarneqarmata eqqugaasut annertunerusumik piorsarneqarsimanngillat. Aammattaaq inuusuttuaqqat 7. klassemit anisimasut suliffissaaruttalerput. Ukiukkut ilinniarneqanngittut suliffissaaleqisarput, aningaasallu sulinikkut pissarsiarineqartartut kisimik napaniutaapput. Ilinniarsimasut qallunaallu oqaasiinik ilikkarsimasut inuiaqatigiinni qullasinnertut inissisimalerput, ilinniagaqanngittut qallunaatoorsinnaanngittullu appasinnerulerlutik. Imigassaq 1954-mi ammarneqarpoq, 1960-milu nalilerneqarami nunatsinni atuineq qallunaanit marloriaammik annertuneruvoq. Imigassanilli atuisut kalaaliinnaanngillat, aammali qallunaat suliartortitat. Nakorsat siunnersuutigaat imigassaq killilerneqassasoq, tassami 1957-58-mi toqusut 35,4%-iisa imigassaq toqqutigisimavaat.21 1970-kkunni pingaartitat 1970-kkunni pingaartitanut tunngavissatut qinernikuuakka Piitsukkut atugaat “Nammineq pitsinnik” kiisalu Ole Brandt-ip atuakkiaani “Qooqa”-mi taallaq siulequtigineqartoq, Qooqakkullu nunaqqatigiit ilisaritinneqarnerat. “Nammineq pitsinnik”22 “Nammineq pitsinnik” Maasi Lyngemit taalliaavoq, Piitsukkut nuusiarisimasaanni “Inuiaat naqisimaneqartugut kattutta!” 1980-meersuuvoq, Aasivik 79-mit tingusaalluni. Taallap qallikkut isikkua qiviaraanni Versit marluupput, versi 1-milu titarnerit 14-iullutik, versi 2-mi arfiniliusut. Taallaq naanikkaarneri tassaanerupput “-nik”, “-put”, “-ni”. Taallaq ilorlikkut qiviaraanni, taallap aallartinnerani kinaassusersiutit siullianni ataaseersiut (Uanga) atorneqarpoq, sulilu versi 1-p ingerlanerani kinaassusersiutit siullianni qasseersiut (uagut) atorneqalerpoq, tassani uagut kalaallit pineqarlutik. Taallallu naggaterpiaani kinaassusersiutit pingajuanni qasseersiut (uku) atorneqalerpoq, tassani uku qallunaat pisataat pineqarlutik. Oqaatsit atorneqartut ulluinnarsiorpaluttuupput. Taallap assilialersuutigaa “Kalaallit nunarput apummik ulissimalersoq oqorsarluni”, tassami Kalaallit Nunarput oqorsaqqanngimmat, aputilli oqorsaatitut assilialersuutigineqarlutik. Taallamilu atisat taakkartorneqartut isumaqartitaapput (symbol), kalaallit kulturiannik piujuaannartitserusunnermut. Taallami qallunaaluarneq erserpoq, qallunaat pisataat akiuussinnaanngitsutut taaneqarmata, 1970-kkunnimi kalaallit nammineerusuleriartorneranni qallunaaluarneq takussaaleraluttuinnarpoq. Taallaq aktiviuvoq, uangasoq iliuuseqartuummat, taallarli siuariartornertaqanngilaq. Sammisat tassaapput sila, ukiumullu naleqqussarluni oqorsartariaqalerneq. Oqariartuutigineqarpoq kalaallit pigisaagut ajoquteqanngittut, allanillu (qallunaanik) ikiorteqarata nammineersinnaasugut. “Qooqa”-mi siulequt23: Taallaq qallikkut qiviaraanni versinut sisamanut avinneqarsimavoq, versillu arfinilinnik titarneqarput, versi kingullermi sisamat. Naaneqatigiissaarpoq, soorlu versi 1-mi A,B,B,C,C,D versillu tulliani A,B,A,A,C,C. Taallaq ilorlikkut qiviaraanni, kinaassusersiutit siullianni ataaseersiut (uanga), kiisalu kinaassusersiutit aappaanni ataaseersiut (illit) atorneqarput, tassani uangaasoq piniartuuvoq ataqqeqqusoq, illiutinneqartorlu tassaavoq atuakkamik atuartussaq. Taallami oqaatsit atorneqartut ulluinnarsiutaapput, torluut atorneqarpoq, malugeqquniarlugu anorersuaq, ussuit qilalugarsuillu tamaasa sapinnginnamigit. Versi 1-mi titarnerit sisamaat tallimaallu maluginiangassanngorlugit allanneri equngasunngortinneqarsimapput, tassami ullutsinni atuagarsorluta ilinniartartugut, siuligut aamma ilinniartarsimapput, atuakkat sakkuginngikkaluarlugit, qajaq sakkugalugu, imarsuarlu ilinniarfigisarlugu. Tassanilu “atuagarigakku qajannguara”-mi qajaq isumaqartitaavoq (symbol) ilinniarnermi sakkutut, aammalu kalaallit nammineq sakkussatut sanaavat. Taallap aallartinnerani minnerusutut isigineqarnissamut peqqutigitinneqarsinnaasut taakkartorpai, taallalli ingerlanerani nammineerluni atuakkanik ikiorteqanngikkaluarluni piginnaasani ilinniarsimasanilu taakkartorpai, tassuuna ersersillugu minnerunnginnami nammineerlunimi ikiorteqarani ilinniarsinnaangami. Tassuunakkut taallaq siuariartortutut taaneqarsinnaavoq, taallammi naanerani peqqutissaqarlualereersimavoq ataqqineqarnissaminut, piginnaasaarpassuani atuakkanik ilinniagaqartup atuakkat sakkungalugit ilinniarsinnaanngisai taakkartoreeramigit. Sammisat tassaapput ilinniarneq, (ullutsinni atuakkat sakkungalugit, qanga qajaq kisiat sakkugisaraat), piniartuuneq, ataqqeqatigiinnerlu. Taallap oqariartuutingaa, ullutsinni atuagarsorluni ilinniagaqarneq pingaaruteqaraluartoq, aamma qanga atuakkat atunngikkaluarlugit ilikkagaqartoqartarmat. Atuakkallu takkunnerisa kingorna siuaasagut nikangilernagit suli ataqqisariaqarigut. Qooqakkut24: Atuakkami “Qooqa”-mi Ole Brandt-imit atuakkiaasumi, Qooqakkut nunaqqataallu pikkorittorsuartut qummut inissillugit saqqummiunneqarput. Soorlu ningiuat Alliaq utoqqarsuanngorsimangaluarluni suli peqqissaarluni inuusoq oqaatigineqartoq, tamannalu nunaqqataasunut tamanut sunniuteqarsimasoq. Tassamingooq peqqissaangaaramik atisaannik alinnikunik ipilinnilluunniit takuffiunngilaq. Pisataat tamarmik sanalluakkat, aseqqullit ingerlaannaq kusanavissumik iluarsineqartarput, soorlu nutaarsuit! Arnartaasa qullitik qulissiutitillu salikulaarpaat, igarpassuaqarpullu allaat immikkut aalisakkanut neqinullu igaqarlutik. Immikkut tamarmik qattaavaqarput, tikaagulliullu soqqaanik sanaanik puugutaqarlutillu imerfeqarput. Alliap tikeraartuminnik tukkusoqarsimatillutik ammit atorsimasaat allanut atoqqunngivittarpai, kumaqaqinammata. Tassamingooq illoqatigiit kumaqarnerluunnit ajorput, kumaqartoqallatuaraangallu Alliap tupinnartuliorluni tamaasa nunguttarpai. Illup iluata aalisai (tapetit) taarserajuppaat pissamaateqartarlutillu, Alliallu arnaqatini ikiortigalugit erroraangagit, soorlu nutaarsuit. Taamaattumik peqqissaartuunermik kingunerisaanik nappaatinik akornutinillu allanik atugaqajuittuupput. Qooqakkut pisaqarajuttutut saqqummiunneqarput, tikaagullikulaarlutik, aallaammi qajaannarminnik angalatillutik tikaagullittarlutik. Sukorsertaat silarluttorsuarmi mallertumi angalatillutik mulusut, tamarmik kinngusimasortaqaratik aaversuarmillu pisaqarsimallutik ajoratik angerlartut. Allaammi Qooqap tuttut pingasut arpalluni angumallugit ataasiakkaarlugit tamaasa pisarai. Malunnarpoq Ole Brandt-ip siulivut oqaluttuaringamigit inornartutut sapiitsorsuartullu saqqummiukkai. Allaammi ullutsinnut sanilliullugit peqqissaarneruneranngiluatsiarlugit saqqummiuppai, ukiorsuungaluarpallu nerisassaarunneq ajorput. Ajortortaqanngitsiusallugit saqqummiuppai maligassatut tulluusimaarutissatullu inissillugit. Sanilliussineq 1930-kkunni pingaartitani, Augo Lynge-llu pingaartitaani, erserpoq qallunaanut atalivinnissamik kissaateqarneq, tassani atugarissaarnermut qallunaat oqaasii ilinniartitaanerlu aqqutissatut isigineqarlutik. Kalaallimmi taamanikkut pigissaartuunngillat, peqqissaannginnerullu kingunerisaanik sakiallunneq illulunnerlu takussaasorujussuupput. 1970-kkunnili pingaartitani erserpoq siulitsinnut qummut inissiineq, taakkumi nammineerlutik allanik ikiorteqaratik, imminnut pilersortuupput amingaateqaratik ikioqatigiillutillu. Qooqakkummi saqqummiunneqarneranni peqqissaartuunerminnut tusaamasaapput, taassumalu kingunerisaanik nappaatit ajoqutillu allat atugarineq ajorpaat. 1930-kkunni pingaartitanut ilaavoq nunarsuarmioqataalernissaq, tassanilu qallunaanut atalerneq aqqutigitinneqarpoq, 1970-kkunni nunarsuarmioqataanissamut kissaammi namminiilernissaq aqqutissatut isigineqarluni. Augo Lynge-p atuakkiaani “Ukiut 300-nngornerat”-nni akuttat maligassatut sapiitsutullu inissinneqarput. Eriup tillinniaq nunarsuaq tamakkerlugu ujaarineqartoq tingusaraa, Valborgi anorersuartorsuungaluartoq tillinnianik ujaarleqataalluni, tamarmillu eqiasuitsuullutillu ilinniarluarsimasuupput. Kalaallit qallunaallu oqaasii atugarivaat, allaammi tuluttut oqallorittuupput. Aalisartuuneq savaateqarnerlu pingaarnertut inuussutissarsiutigitinneqarput. Ole Brandt-illi atuakkiamini “Qooqa”-mi siulivut qummut inissippai, ataqqisassanngorlugit maligassanngorlugillu. Qooqakkummi sapiitsorsuit pikkorittut saqqummiuppai, sukorsertaat qajaannarmik angalallutik imarluttorsuungaluartoq aavermik pisaqarsimallutik, kinngusortaqarsimanatillu angerlamut apuuttut. Qooqakkut qajaannarmik tikaangullissuarnik pisaqartut, allaammi Qooqap tuttut pingasut arpalluni ataasiakkaarlugit angumallugit, angugaangamigit pisillugit tamaasa pisarai. Piniartuuneq uani inuussutissarsiutaavoq. Tassani atuakkiortut marluk piffissani assigiinngitsuneersut pingaartitaat erserput, 1930-kkunni qallunaat maligassaatinneqarlutik, akerlianilli 1970-kkunni siulivut nammineerlutik allanik ikiorneqaratik inuusut maligassanngortinneqarlutik. Piffissani taakkunani marlunni pingaartitat assigiinngissusaannut peqqutaavoq 1930-kkunni qallunaanut atalivinnissaq anguniarneqarmat, 1970-kkunnili qallunaaluarneq nammineerusulernerlu peruttulerput. Piitsukkut atugaanni “Nammineq pitsinnik”-mi qallunaaluarneq erserpoq, qallunaat atisaat atorsinnaannginnerarlugit namminneq kalaallit pitik atorusummatikkit. Qularnanngilaq “Ukiut 300-nngornerat” 1930-kkunni kalaallinut siuariarusuttunut kajumissaataasimassasoq, neriuuteqalersitsitillunilu. Alutornarsimassaarlu inuusuttunut pinerluttulersaarutitalimmik, pikkorissunillu inuttaqartumik atuagassaqarluni, naak akuttat maligassatut inissinneqaraluartut, kalaallinut qallunaanut atalivikkusunnermik kinguneqartitseqataasimassooq. “Qooqa” 1971-imi nammineerusulernerup nalaani saqqummeqqaarami, kalaallinut qallunaaluartunut siulivut pikkorissorsuit namminerlu allanik (qallunaanik) ikorteqaratik inuusut maligassatut isiginarsimassapput, ataqqinarlutillu. Kalaallillu imminnut tatigeqqilernerannut tulluusimaarutiginerannullu sunniuteqarsimassooq. Piffissani nunasiaataanerup nalaani nunasiaatilinnut isiginnittariaatsip allangorarnera Fanons fasenut25 pingasunut agguarneqarsinnaavoq. Frans Fanon algiemiu nakorsaq, psykiatritut naammassinikuusup nunasiaataanerup ingerlanera piffissanut pingasunut agguarsimavaa: Siullertut assimiliationsfasen/ nunasisut kulturiannut naleqqussarneq: Kalaallinut assersuutigissagutsigut, kalaallit qallunaanut qummut isiginnilerput inooriaasaanillu issuaanninnialerlutik, ilanngutilivikkusullutillu. Soorlu 1930-kkunni Augo Lynge-p anguniangaringaa qallunaanut ilanngutivinnissaq, 5. Juni 1953-mi piviusunngortoq. Taamaalillutik kalaallit qallunaat kulturiannut naleqqussalerput, qallunaanngorsaaneq tassani assersuutigineqarsinnaavoq, ilinniartitaanermilu qallunaat oqaasiisa atugaaleraluttuinnarnerat. Aappaattut abrogationsfasen/avalassimanialerneq: Uani kalaallit qallunaanut avalassimanialerput, siulitillu ataqqilerlugit, maligassatullu isigilerlugit. Soorlu 1970-kkunni nammineerusulerneq siulitsinnillu qummut inissiisarneq ersertoq. Piitsukkut atuganni “nammineq pitsinnik”-mi qallunaat atisaat narrugineqalerput, kalaallillu namminneq piminnik atorusupput. Ole Brandt-ip atuakkiaani “Qooqa”-mi siulivut pavungarsuaq inornartutut pikkorissorsuartullu inissineqarput. Pingajuattut appropriationsfasen/akuereqatigiinneq: Kalaallit qallunaanut qinngarinnikkunnaarput, ikioqatigiilerlutillu. Kalaallit kulturiat qallunaallu kulturiat ataatsimoortillugit atorneqalerput, qallunaat kalaallillu akornanni assigiinngissutit akuerineqarlutik. Soorlu ullutsinni qallunaallu naligiilernerunikuuvugut, kalaallillu namminersornerulernissaannut qallunaat ikiuupput. Qallunaat qummut isiginiarunnaarnikuuagut, qallunaaluarunnaarnikuullutalu. Qallunaat inooriaasaannut assigusumik inooriaaseqarpugut, kulturitoqarpulli suli pingalugu. Fanons faser kalaallinuinnaq tunngatinneqanngilaq, nunasiaataasunulli tamanut atuuttarpoq. Soorlu Afrikami qernertormiut, qaamasunit amilinnit nunasiaataanerat aamma taamannak avinneqarsinnaasoq. Naggasiut Uanga uani allaaserinninnermi paaserusussimasara, sooq 1930-kkunni kalaallit pingaartitaat 1970-kkunni pingaartitanut sanilliullugit taama assigiinngitsigisut akissutissarsivara. Siornatigut isumaqarsimangaluarpunga ineriartupiloorneq, qallunaanngorsaaneq, imigassaq, nunaqarfinnillu matoorineq pingaarnertut pisuusut. Paasivarali aamma ineriartupiloornerup aaqqissuussaanera amerlasuutigut equngasimasoq, soorlu kalaallit teknikkikkut inooriaatsikkullu ineriartornerat ingiaqatigiittussatut takorloorneqarsimangaluartut. Aammalu kalaallit nammineerlutik qallunaat oqaasiinik ilinniartitaanissaq piumasarisimagaat paasivara, inunngortorpassuillu kingunerisaannik, kalaallinik ilinniartitsisussaaleqineq pillugu qallunaat tikisinneqartalersimasut. Pingaartitat assigiinngissusaat amerlanerusut paasivakka, aammattaaq nunasiaataanerup ingerlanerani isiginneriaatsit allanngortarnerat kalaallit akornaniinnaanngittoq, aammali nunasiaataasimasuni allani fanons fasenut agguarneqarsinnaasartut paasillugu. Isumaqarpunga kalaallit imminnut qummut inissinniarnerannut iluaqutaasoq, taamannak qallunaanut qummut isiginneriarluni, siulitsinnut qummut isiginnilerneq. Kalaallimmi immiinnut tatiginerat tammarsimangaluarpoq, ikioqatigiittuartarsimangaluarlutik umiarsuit tikittut pisiassaataannik kaffinik, timiusianik, tiinik, sapakkanik meqqutinik allarpassuarnullu nerisassaatitik paarlaassuuttarnikuuaat, imminnut nunguutingajallutik. Tamakkulu kingunerisaannik pissakilliulertarput, imminnullu tatiginerat milliartulerluni. Maannalu qallunaanut qummut isiginnissimaneraluat mumisinneqarmat, imminnut tatiginertik naneqqippaat, namminersulernissamullu sorsulerlutik. Bilag 1: Piitsukkut “Nammineq pitsinnik”:26 Unnukkut aneerlunga ukialersumi, anoraannguamik nillataartumik suerluni. Seqineq tarrilluni, aappilleruttortoq. Eqqarsaatigilerpara Kalaallit Nunarput, apummik ulissimaalersoq oqorsarluni, ukioq takkutissammat qiianaqaluni Aamma uagut oqorsarnissarput eqqarsaatigisariaqalerparput. Kisiannili sunik? Qallunaat atisaannik? Naamik, naamik, naamivik, nammineq pitsinnik oqorsarniarpugut, akiuussinnaasunik! Qallunaammi pisataat akiuussinnanngillat! Bilag 2: “Qooqa”-mi siulequt27: 1. Isumaqarputit soqutaanngitsunga atuagassaqarnanga inuusuungama, ilittummi atuagaqannginnama atuagarigakku qajannguara ilinniarfigalugu imarsuara qatsungaartumi anorersuartumilu! 2. Isumaqarputit soqutaanngitsunga qangarsuaq tassa inuusuugama, inuuvungali piniartuullunga ajorsarnanga napatittuuvunga peqarluangaartarlunga tamanik sapissananga silami pisunik. 3. Timersorneq aamma ilinniagaraara nukersorneq assut pingaartitaraara qimaasummi tuttut malersugaraakka angullugit aamma pisittarujaakka, pisassakka artugarinngisaraakka noqittarlugit ussuit, qilalukkat! 4. Ataqqivagit atuartaravit takornartanullu angummakkavit, ataqqinngali siuaasarigamma takorlooriannga angussuugama Tigusiffiit nassuiaatillu 1) Christian Berthelsen “Kalaallit atuakkiaat 1990 ilanngullugu” qupp. 103-109. 2) Tupaarnaq Rosing Olsen, “Qaannat alannguanni” qupp. 19-20. 3) Christian Berthelsen “Kalaallit atuakkiaat 1990 ilanngullugu” qupp. 104. 4) “Ukiut 300-nngornerat” Augo Lynge, qupp. 12-14. 5) “Ukiut 300-nngornerat” Augo Lynge, qupp. 12 aamma 52 6) “Ukiut 300-nngornerat” Augo Lynge, qupp. 25. 7) “Ukiut 300-nngornerat” Augo Lynge, qupp. 56. 8) “Ukiut 300-nngornerat” Augo Lynge, qupp. 40-41. 9) “Ukiut 300-nngornerat” Augo Lynge, qupp. 40-41 aamma 36. 10) “Ukiut 300-nngornerat” Augo Lynge, qupp. 74-75. 11) “Ukiut 300-nngornerat” Augo Lynge, qupp. 49-53 12) “Ukiut 300-nngornerat” Augo Lynge, qupp. 47-48. 13) “Ukiut 300-nngornerat” Augo Lynge, qupp. 45. 14) www.google.dk  www.notatwiki.dk 15) “Ukiut 300-nngornerat” Augo Lynge, qupp. 48 16) “Ukiu 300-nngornerat” Augo Lynge, qupp. 18. 17) “Qaannat alannguanni” Tupaarnaq Rosing Olsen, qupp. 31 18) “Qaannat alannguanni” Tupaarnaq Rosing Olsen, qupp. 38-46. 19) “Qaannat alannguanni” Tupaarnaq Rosing Olsen, qupp. 73-80. 20) “Qaannat alannguanni” Tupaarnaq Rosing Olsen, qupp. 71. 21) “Qaannat alannguanni” Tupaarnaq Rosing Olsen, qupp. 96-98. AG nr.12, 1960-mit tigulaagaq. 22) Piitsukkut “Inuiaat naqisimaneqartugut kattutta!” nr.1 23) “Qooqa” Ole Brandt, qupp. 5 24) “Qooqa” OleBrandt, qupp. 70-85 25) Smiling eskimoes: et speciale af Karen Ramsøe. 26) Piitsukkut Inuiaat naqisimaneqartugut kattutta! “Nammineq pitsinnik” 27) “Qooqa” Ole Brandt, qupp. 5. Najoqqutarisat Berthelsen, Christian “Kalaallit atuakkiaat 1990 ilanngullugu” Atuakkiorfik 1994. Brandt, Ole “Qooqa” Ilusaata aappaa, naqitaq aappaat Atuakkiorfik, Nuuk 1991. Lynge, Augo “Ukiut 300-nngornerat” 2. ændrede udgave Det grønlandske forlag 1959. Piitsukkut “Inuiaat naqisimaneqartugut kattutta!” SWEET SILENCE-mi Københavnimi immiussaq April 1980 ULO – Box 184, DK-3911 Sisimiut, Greenland Ramsøe, Karen “Smiling eksimoes” Ilisimatusarfik Nuuk, Februar 2009. Rosing Olsen, Tupaarnaq “Qaannat alannguanni” Kalaallit Nunaanni naalakkersuinikkut oqaluttuarisaanermit 1939-79 Forlaget Atuagkat 2002. Berettermodellen Assitaata tinguneqarfia: www.google.dk  www.notatwiki.dk